[word = ".*n" & msd = ".*V.*"][word = "dihte"] Boađus: 4 280 Ovddit12345Čuovvovaš Cealkkačájeheapmi North Saami administrative corpus – ovddasteddjiid ja Boazodoallohálddahusa gaskkas duddjon dihte luohttámuša ja ipmárdusa . Jagi 2005 várrejuvvui 600 000 ru sihkkarastin dihte eamiálbmogiid searvama maiddái Barentsráđđái , mii guoská vihtta davviriikkaide , Ruššii ja Eurohpakommišuvdnii . Kap. 326 Giella- , girjjalašvuođa- ja girjerájusáigumušat , poasta 78 Iešguđetlágán fásta doaimmat Ovddidan dihte sámi giellateknoliogiija ovdánahttima áigu Kultur- ja girkodepartementa addit 1,5 mill. kruvnno golmmá jagi badjel sámi sátnedárkkistanprográmma ráhkadeapmái maid Sámediggi jođiha . Dakkár oktavuođain gos lágat dahje doaibma váikkuha earenoamážit ovtta sámi beroštupmái dahje orgánisašuvdnii , sáhttá leat dárbbašlaš ráđđadallat dainna beroštumiin // orgánisašuvnnain deavdin dihte ILO-konvenšuvnna Lea almmatge muhtun háviid dárbbašlaš árvvoštallat leago dárbu rievdadit dahje heivehit bálvalusfálaldagaid sihkkarastin dihte kultuvrralaš dimenšuvnna vuhtiiváldima . Dahkan dihte hálddahusa eambbo dihtomielalažžan jorgalandárbbu ektui , ja fuomášahttin dihte sámegielgeavaheami njuolggadusaid , áigu departementa namuhit sámelága giellanjuolggadusaid geatnegasvuođaid juolludusreivvestis stáhta doaimmahusaide . Dahkan dihte hálddahusa eambbo dihtomielalažžan jorgalandárbbu ektui , ja fuomášahttin dihte sámegielgeavaheami njuolggadusaid , áigu departementa namuhit sámelága giellanjuolggadusaid geatnegasvuođaid juolludusreivvestis stáhta doaimmahusaide . Gávnnahan dihte negatiiva guottuid sámiide ja sámi dilliide lea departementa várren 415 000 ru iešvásihuvvon rasismma ja vealaheami iskkádeapmái sámiid gaskkas . Kap. 544 , Poasta 1 Boazodoalu riikkaidgaskasaš fága- ja gaskkustanguovddáš Nannen dihte riikkaidgaskas ovttasbarggu boazodoalu hárrái lea Ráđđehus ásahan riikkaidgaskasaš fága- ja gaskkustanguovddáža Guovdageidnui . Oažžun dihte eambbo dieđuid geahčáe www.foreldreveiledning.dep.no Sihkkarastin ja nannen dihte bohccobierggu jođu eahpedábálaš allahaddebuvttan , orro oassálastit ovttaoaivilis ahte váldohástalus ovddosguvlui lea márkanorienteren , logistihkka ja ovttasbargu . Oaččuhan dihte njuovvama lassánit njuovvanáigodaga 2004-2005 ásahuvvui sierrra njuovvandoarjja jagi 2004 čavčča . Dárkkistan dihte boazologu ovdáneami ja vai lea duogášmateriála mearridit rammaeavttuid iešguđetge orohagaide ja doaibmaovttadagaide leat čađahuvvon almmolaš boazolohkamat . Jagi 2004 ráhkaduvvui raporta mii árvvoštalla doaimmaid ovdanahttin dihte ođđa ja ulbmilaš ovttadássášvuođapolitihka boazodollui . Dasto gáibiduvvo oktavuohta ealáhusa ovddasteddjiid ja Boazodoallohálddahusa gaskka oaččuhan dihte luohttámuša ja ipmárdusa . Nannen dihte romálaš nissoniid dili ja buoridan dihte Nannen dihte romálaš nissoniid dili ja buoridan dihte Bargat loktet riikkaidgaskasaččat nannejumi dáhkidan dihte guoddevaš ja dálkkádatustitlaš eanandoalu máilbmái , earret eará lasihettiin eanandoalloveahki multilaterála ja bilaterála doaibmabijuiguin . ( 3 ) Čállosiid gieđahaladettiin oaivvildedje máŋggas Sámi vuoigatvuođalávdegotti miellahtuin ahte lávdegotti bokte galge vel eambbo čielggadit eatnamiid ja čáziid geavaheami Finnmárkkus , earenoamážit čađahan dihte historjáfágalaš čielggadeami riggodagaid geavaheami birra Finnmárkkus 1. máilmmisoađi rájes dássožii . Ovdal lea son earenoamáš historjjálaš ákkasteami buktán oažžun dihte sámiparagráfa vuođđoláhkii ( NAČ . Davvi-Norgga dološ vikiŋgáiggi aristokratiijii lei sápmelaččaid eatnamiid- ja čáziid eanangeavaheapmi ee. Finnmárkkus hui deaŧalaš sihkkarastin dihte iežaset mearridanvuoimmi vuođu . Dáčča ássiid logu njiedjan lei guovddášeiseválddiid oainnu mielde nu duođalaš ahte 1600-logu maŋit oasis gávnnahedje dárbbašlažžan áibbas earenoamáš čađahemiid lasihan dihte dáčča ássiid . Doaibmagottit nammaduvvojedje maid duos dás , dilálašvuođaid guorahallat ja buoridanevttohusaid gávdnan dihte . 1751:s mearriduvvui o.m.d. ahte agibeaivái dubmejuvvon fáŋggat goappeš sohkabeliin , Dánskalaččat , juohke jagi galge sáddejuvvot Finnmárkui gávpesearvvi fatnasiin veahkehan dihte deavdit Finnmárkku ( ) . Galggašii doaivut ahte dáčča riddoássit livčče garrasit bargan bisánan dihte dohko . Doaimmat máid bidje johtui lasihan dihte dáččaid , ávkkuhedje unnán dahje eai obanassiige . Son evttohii kvenaid galgat beassat buotlágan soalddátčáliheamis , vearus , ledingas ja sáhttogeaskkus 5 jagi , fillen dihte sin ásaiduvvat riikii . Diggeálbmot172 ráhkadii čállosa gos álggos čujuhedje dan ahte dánskka eiseválddit áigo sin gieldit bivdimis luosaid Deanus jus sii eai boahtán Vuokkátdiggái173 áhpegáddái , máksin dihte vearu ja ledinga dánskalaččaide . 174 , orrot dánska-norgga eiseválddit geavahan Buolbmága kveana eanandoalli oassin strategalaš spealus viiddidan dihte iežaset váikkuhanválddi 1613 rájes , Deanuleagis bajásguvlui . Nubbi ášši mii dagaha dán miellagiddevažžan , lea go Finnmárkkulávdegoddi áiggui lappekodisilla geavahit siskkaldasrievttálažžan227 - bidjan dihte norgii čálihuvvon sápmelaččaide buhtadusgeaskku Norgii . nr. 79 , 1868-69 : 6 ) Vuhtii váldin dihte sámi váidalusaid , árvvoštalai Várjjatfáldi vejolašvuođa addit Várjjatsápmelaččaide iežaset sierra guollebivdohápmana , namalassii Ižžoha . Dán dihte eai dárbbašan báikkálaš ássit fárret oažžun dihte buori buktaga dan lotnolasealáhussuorggis mii guolástus lei . Dákkár ohcanhilguma ákkasteapmin Ákŋoluovttas , earenoamážit gáhtten dihte Goahtečoruvuona gođđobáikkiid , lei ahte eai háliidan gáržžidit ealáhusfriddjavuođa dárbbuhemet . Earret jievjaskuolffi1003 , máid borre , ledje gazzaloddebivddus guokte ulbmila , namalassii ruđa dábuhit báhčinbálkán1004 ja unnidit gazzalottiid rievssatčivggaid várjalan dihte . Dan sadjái leat mii ásahan ođđa sániid : siidaoassi ja siidaoasi ovddasvástideaddji jođiheaddji – čájehan dihte ahte doallu man birra dás lea sáhka ii sáhte gehččot sierra , muhto ahte dat gullá stuorát oktavuhtii , namalassii siidii . Njulgen dihte dán de evttoha lávdegoddi ahte ásahuvvo ortnet man sáhttá gohčodit bálddalas álggahanoassin , gč. čuoggá 9.3.33 . Namahus bálddalas álggahanoassi lea válljejuvvon čájehan dihte ahte dat gullá dábálaš siidaoassái ja ahte dat galgá sihkkarastit nuorat buolvva vuoigatvuođaid . Vai ii leat makkárge eahpádus , ja maiddái deattuhan dihte ahte sámi boazodoalus lea iešheanalis riektevuođđu , de lea evttohusa §:s 1–2 dat daddjon čielgasit , gč. dan paragráfa mearkkašumiid . Dát ár valuvvo danin vai mánás sáhttá leat boazodoallo-gullevašvuohta goappaš váhnemiidda ja sudno fulkkiide , ja eastadan dihte ahte gullevašvuođa válljen šaddá riidoáššin nu guhká go mánná lea agivuloš . Go mearrádusain daddjo ahte siidaosiid jođiheaddjit galget leat ovttaoavilis , de dahkko dat deattuhan dihte ahte juste jođiheaddjit dat galget leat ovttaoaivilis . Ahkerádji 50 jagi dasa ahte beassat ásahit bálddalas álggahanoasi , lea sihkkarastin dihte bálddalas álggahanoasi ulbmila , mii lea buolvamolsun . Golmma jagi bargama gáibádus lea sihkkarastin dihte ahte sus gii oažžu bálddalas álggahanoasi jođihanovddasvástádusa leat návccat oažžut diekkár ovddasvástádusa . dárbbašlažžan goddit eastadan dihte duođalaš vahága . Dat lea gáhtten dihte boazomearkka dan atnui masa lea ásahuvvon , namalassii bohcco eaiggátvuođa čájeheapmái . Diekkár rádji lea dárbbašlaš eastadan dihte ahte mearkkat orrot guorosin máŋggaidlogiid jagiid omd. árberiidduid geažil . Dan dihte galget fondii ráhkaduvvot njuolggadusat , ja daid galgá fylkkaboazodoallostivra dohkkehit , jura sihkkarastin dihte ahte foanda geavahuvvo dainna lágiin ahte sihkkarastá gullevaččaide ávkki foanddas . Mohtorvuojániid geavaheami birra galget maid leat njuolggadusat , vuhtii váldin dihte guohtuneatnamiid . Go fylkkaboazodoallostivrii lea addon diekkár iešheanalis váldi mearridit guohtunáiggiid , de leat dat heivehan dihte guohtunáiggiid ránnjáorohagaid gaskka . Jus lea dárbbašlaš olahan dihte bealuštahtti dálveguhtumiid , de sáhttá maiddái mearriduvvot boazolohku iešguđet dálvesiiddaide . Dárkkistan dihte ahte boazolohku lea dán paragráfa mearrádusaid mielde , sáhttá fylkkaboazodoallostivra dahje Boazodoallostivra logahit ealu . Mearkkašumit § 9–5 : Gáhtten dihte iešguđet jagiáigeguohtumiid lea deaŧalaš ásahit guohtunáiggiid . Mearrádus ii atte válddi mearridit guohtunáiggiid vuhtii váldin dihte guovllu eará geavaheddjiid . Lávdegoddi čujuha ahte jus báikkálaš politieiseválddit galget dohkkehit lágideami , de sáhttet sii maid gieldit dan eastadan dihte vahágiid guovllu boazodollui . Muđui sáhtášii soabaheapmi gáibiduvvot givssidan dihte nuppi . Doaibmahehttejuvvon olbmuid vuoigatvuođaid bearráigeahčču Hehtten dihte doaibmahehttejuvvon olbmuid vealaheami ja sihkkarastit sin erenoamáš ja obbalaš vuoigatvuođaid evttoha lávdegoddi ásahit doaibmahehttejuvvon olbmuid vuoigatvuođaid bearráigeahčču DVB . 2.2 Dássenmandáhtaid válljen – rievdadus § 2–4 Dássen dihte muhtin muddui dan bonjuvuođa mii Sámedikkis lea unnimus ja stuorámus válgabiirriid áirrasovddasteami dáfus , de evttoha Gieldda- ja guovlodepartemeanttas rievdadit sámelága § 2- 4 dainna ahte válljet 4 dássenmandáhta oktan sadjá­ saš áirasiiguin Sámediggái maid juohká dan njealji válgabiirii mat leat ožžon eanemusat dohkkehuvvot jienaid válggas . Olahan dihte dáid mihttomeriid galgá láhka addit vuođu boazodoalu ulbmillaš organiseremii ja hálddašeapmái . Jus lea dárbbašlaš olahan dihte bealuštahtti dálveguohtuma , de sáhttá maiddái mearriduvvot boazolohku iešguđet dálvesiiddaide . Leat olu doaimmat maid lea vejolaš álggahit jus čájehuvvo ahte lea dárbu dan dahkat olahan dihte čorgadis ja buresdoaibmi boazodoalu ja eará servodatberoštumiid . Son gii sáhkkohuvvo sáhttá čuoččaldahttit ášši stáhta vuostá oažžun dihte sáhkkocelkosa guorahallojuvvot . Olahan dihte dáid mihttomeriid galgá láhka addit vuođu boazodoalu ulbmillaš organiseremii ja hálddašeapmái . Jus lea dárbbašlaš olahan dihte bealuštahtti dálveguohtuma , de sáhttá maiddái mearriduvvot boazolohku iešguđet dálvesiiddaide . Son gii sáhkkohuvvo , sáhttá čuoččaldahttit ášši stáhta vuostá oažžun dihte sáhkkocelkosa guorahallojuvvot . Leat dattege veahá rievdadan čalmmustahttin dihte ahte bušeahttavuogit njuolgut čilgejit bušeahta ja ekonomalaš rámmaid . Bargojoavku lea buohtastahttán gielddaid oktavuođa ráđđehussii guorahallan dihte sáhttá go dan sirdit Sámediggái . Buohtastahttin dihte sáhttá namuhit ahte Guolástus- ja riddodepartemeanttas iežas su. 105 jahkebargguin , lea 97,1 milj. kr. iežas doaibmabušeahtas 2007:s.35 Dál leat Sámedikkis čieža kántuvrra miehtá riikka . Go Sámediggi nettobušetteregođii 1999 rájes , ráhkadii Gielda- ja guovlodepartemeanta ođđa bušeahttabargovugiid nannen dihte departemeanttaid ovttasdoaibmama . Vuđolaš vuoigatvuođaid dáfus sáhttá danne leat dárbu addit dihto stáhtalaš čujuhusaid nannen dihte stáhta sámepolitihkalaš geatnegasvuođaid ollašuhttima buot hálddašandásiin . Dás jorgaluvvon : ” … nammadit Olbmo guhte ii leat Stuordiggeáirras , dakkár vuogi mielde mii lea lagabui mearriduvvon Lágas , bearráigeahččat almmolaš Hálddašeami ja buohkaid geat dan bálvalit , sihkkarastin dihte ahte eai dahkkojuvvo Vearrivuođat ovttaskas Boargára vuostá ; ” 83 Lov om Stortingets ombudsmann for forvaltningen av 22. juni 1962. http://www.lovdata.no/all/nl-19620622008.html/http://www.lovdata.no/all 84 Lov av 7. mai 2004 nr. 21 http://www.lovdata.no/all/nl-20040507-021.html/http://www.lovdata.no/all 85 Instruks om Riksrevisjonens virksomhet av 11. mars 2004 oktan mearkkašumiiguin . Gielddalága § 59 mielde sáhttet golbma áirasa dahje eanebut gielddastivrras dahje fylkkadikkis ovttas fievrridit mearrádusaid maid álbmotválljejuvvon orgána dahje gieldda dahje fylkkagieldda hálddahus lea dahkan departemeantta ( fylkkamánni90 ) dárkkisteami ovdii árvvoštallan dihte mearrádusa lobálašvuođa . Galgá maiddái čielggaduvvot movt sorjjakeahtes instánssat sáhttet árvvoštallat gollomeroštemiid veahkehan dihte ráđđehusa bušeahttabarggus , jus stáhta ja KS eaba leat ovttaoaivilis . Iešguđet ovttaskas doaimmat maid bargojoavku árvala sihkkarastin dihte Sámediggái eanet sorjjakeahtes dili , mielddisbuktet láhkarievdadusaid . Nannen dihte ahte sámi guovlluid suodjalanplánabargu luond100 Dát mearrádus lasihuvvui dalle go Sámediggi nettobušetteregođii sihkkarastin dihte ahte Sámedikki ekonomiijahálddašeapmi čađahuvvo buriid rámmaid siskkobealde . Vejolaš rievdadusat Sámedikki iežas siskkáldas bearráigeahččanortnegiin ja stáhtalaš bearráigeahččandárbbuin Sámedikki doaimma hárrái , fertejit veardiduvvot daid doaimmaid ektui mat árvaluvvojit sihkkarastin dihte Sámediggái eanet iešstivrejeaddji dili . Bušeahttaoktavuođas lea dát vejolašvuohta čadnojuvvon gaskaomiide maid Sámediggi ieš ráđđe , dat mearkkaša vejolašvuođa juolludit smávit ruhtasupmiid ovtta doibmii ovtta jahkái nannen dihte eará doaimma . Go stáhtabušeahtta almmuhuvvo golggotmánu álggugeahčen , de lea hálddahusas // Sámediggeráđis guokte golbma vahkku áigi ráhkadit evttohusa mii sáddejuvvo bušeahta bokte 10 milj. kr. 3 milj. kr ledje várrejuvvon girjebussiide , muđui jugii Sámediggi juolludeami iežas vuoruheami mielde ( “ buoridan dihte Sámedikki vejolašvuođaid jođihit aktiivvalaš kulturpolitihka ” ) . Viidáseappot daddjo ahte go stáhtalaš eiseválddit dahje Sámediggi oaivvilda ahte lea dárbu čielggademiide nannen dihte fáktávuođu dahje árvvoštallamiid ja mearrádusaid formálalaš vuođu , de galgá dát ovddiduvvot nu árrat go lea vejolaš , ja bealit galget ovddidit jearaldagaid vejolaš čielggademiid mandáhta birra ráđđádallanproseassas . Stuorradiggi bivddii Ráđđehusa čuovvolit dieđáhusas buot čujuhuvvon ulbmiliid ja strategiijaid , sihkkarastin dihte ahte Norga šaddá ovddemussii riikkaid searvvis elliiddoalu ja elliidčálggu hárrái . Evttohuvvo danin mearridit láhkavuođu Biepmobearráigehččui man vuođul sáhttet dahkat mearrádusaid guođohanráddjehusaide gáhtten dihte šibihiid boraspiriin . Gaskaoapmin eastadit geardduhuvvi láhkarihkkumiid ja hehtten dihte ođđa gillámušaid , árvaluvvo ahte Biepmobearráigehččui addojuvvo vuoigatvuohta mearridit gildosiid elliid doalu vuostá ja dan vuostá ahte leat searválaga elliiguin . Iešguđetlágan dearvvašvuođamihtut , sihke subjektiivvalaš ja objektiivvalaš , leat leamaš mielde iešguđetlágan guorahallamiin eastadan dihte bargonávccahisvuođa penšuvnna . Logut leat dušše almmuhuvvon oassemeriid mielde ( 1000 olbmo ektui dahje proseanta ) ja eai ge leat statistihkalaš analysat dahkkon iskkan dihte livčče go erohusat statistihkalaččat leamaš dehálaččat . Logut leat dušše almmuhuvvon oassemeriid mielde ( 1000 olbmo ektui dahje proseanta ) ja eaige leat statistihkalaš analysat dahkkon iskkan dihte livčče go erohusat statistihkalaččat leamaš dehálaččat . Sivas go váilot čearddalašvuođa dieđut ovttaskas olbmo dásis , de leat dieđut vuođđuduvvon geográfalaš ássanbáikki ektui , gávnnahan dihte sámi gullevašvuođa . Goddinlohpi Eaŋkaleallit maidda addo goddin lohpi hehtten dihte vahágahttit omiid dahje bohccuid . Tabealla vuollelis lea ráhkaduvvon 2010 aktivitehtarehketdoalu30 mielde čájehan dihte bušeahta brutto sisaboađu ektui deháleamos poasttaid , ii ollislaš rehketdoalu geardduheapmi . Oažžun dihte eanet heivehanmuniid ja jođáneappot huksema árvala Nussir bajilčállagiin “ Elemeanttat politihkalaš válljejumiin sáhttet leat ” : Ságaškuššanoasi nuppi oasis buohtastahttit sámi-guoski doavttergrádabuvttadeami dainna mii muđui buvttaduvvo juhkkojuvvon fágalaš disipliinnain , oainnusmahttin dihte man stuora oassi sámi-guoskibuvttadeapmi lea dan áššáigullevaš oppalašbuvttadeamis . * 2010 lea mielde čájehan dihte vejolaš treanda boahtte 5 jagiáigodahkii , 2010 - 2014 Garvin dihte ila stuora soaittáhis rievddadeami leat danne golbma maŋemus jagi biddjon oktii . Hálkavári báhčinguovllu heivehuvvon geavaheapmi lea deaŧalaš , ii duššefal sihkkarastin dihte ahte Suodjalus beassá hárjehallat nu movt lea dárbbašlaš , muhto maiddái sihkkarastin dihte ahte Suodjalus bisuhuvvo Finnmárkkus . Hálkavári báhčinguovllu heivehuvvon geavaheapmi lea deaŧalaš , ii duššefal sihkkarastin dihte ahte Suodjalus beassá hárjehallat nu movt lea dárbbašlaš , muhto maiddái sihkkarastin dihte ahte Suodjalus bisuhuvvo Finnmárkkus . Ođđa Finnmárkkoláhkaevttohusa olis lea ráđđehus evttohan rievdadit dálá báktelága ja ásahit sierra njuolggadusaid Finnmárkku várás , sihkkarastin dihte sámi beroštumiid mineráladoaimmaid oktavuođas ILO-soahpamuša nr. 169 álgoálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid birra iešheanalis stáhtain 15. artihkkala mielde . Ráđđehus lea čielggadišgoahtán birrajagi petroleumdoaimma váikkuhusaid Lufuohta-Bárentsábi guovllus ( ULB ) , sihkkarastin dihte ahte petroleumdoaibma davimus mearraguovlluin dáhpáhuvvá bealuštahtti rámmaid siskkobealde . Ásahusat galget hukset sámi kulturgelbbolašvuođa ja ásahit oktavuođa vástesaš orgánaiguin Suomas ja Ruoŧas buoridan dihte dásseárvvu nissonolbmuid ja almmáiolbmuid gaskka sámi guovlluin . Dien oktavuođas árvvoštallá Sámediggi ovttas bargagoahtit almmolaš ásahusaiguin julev- ja lullisámi guovlluin ráhkadan dihte oktasaš giellamihttomearreprográmma ja giellaoahpahusplána julev- ja lullisámegiela várás . Sámediggi lea maid bivdán ahte ráhkaduvvojit čielga njuolggadusat movt suodjalanproseassat galget čađahuvvot sihkkarastin dihte dásseárvosaš sámi searvama . Sámediggi ásahii neahttabáikki Sámi oahpponeahtta gaskkustan dihte dieđuid ja bagadallama sámi oahpaheddjiide , ovdaskuvlaoahpaheddjiide , váhnemiidda ja ohppiide . Sámediggi , Finnmárkku ja Romssa fylkkamánnit ja Sámi allaskuvla leat ovttas čuoččaldahttán prošeavtta Ráddje áiggi lohkamii – Sámegiella , ovddidan dihte ja ovdánahttin dihte sámi mánáid ja nuoraid lohkanberoštumi ja buoridan dihte sin lohkanmovtta . Sámediggi , Finnmárkku ja Romssa fylkkamánnit ja Sámi allaskuvla leat ovttas čuoččaldahttán prošeavtta Ráddje áiggi lohkamii – Sámegiella , ovddidan dihte ja ovdánahttin dihte sámi mánáid ja nuoraid lohkanberoštumi ja buoridan dihte sin lohkanmovtta . Sámediggi , Finnmárkku ja Romssa fylkkamánnit ja Sámi allaskuvla leat ovttas čuoččaldahttán prošeavtta Ráddje áiggi lohkamii – Sámegiella , ovddidan dihte ja ovdánahttin dihte sámi mánáid ja nuoraid lohkanberoštumi ja buoridan dihte sin lohkanmovtta . EGD ’ politihkalaš njunnožiid ja Sámedikki várrepresideantta čoahkkima vuođul , dáhtui EGD doallat čoahkkima Sámedikkiin guorahallan dihte Sámedikki oaiviliid ođđa minerálalága birra . Buoridan dihte , de evttohii guorahallan muhtun doaimmaid . Bajidan dihte bálvalusfálaldaga kvalitehta sámiide , de ferte bidjat árjjaid sámelága giellanjuolggadusaid hálddašanguovllu olggobeallái . Vuhtiiváldin dihte gáiddusoahpahusa julevsáme guovllus , de lea Oahpahus- ja dutkandepartementta maŋemus jagiid bidjan ollu návccaid Árran vuođđudussii ja Måskke vuođđoskuvlii Divttasvuona suohkanis . Joksan dihte doaibmaplánaid mihttomeari , de lea dárbbašlaš várret eanet ruđaid guovttegielalašvuođabargui . Movttiidahttin dihte dakkár oahpahussii sáhttá leat áigeguovdil fállat muhtin liige bálkácehkiid oahpahusáigodagas , dahje eanet bálkká maŋitáigái . Goappeš fylkkagielddat leat dattetge ráhkadan doaibmaplánaid deavdin dihte gáibádusaid . Deavdin dihte diehttevašvuođa mihttomeari , de evttohuvvo ásahit organiserejuvvon gulahallama mas mihttomearri lea digaštallat dađistaga dárbbuid sámi giellaovdáneami nannemis , ja mot dán nannema sáhttá dahkat buoremusat . Sámi oahpponeavvuid 2002–2005 strategalaš plána geahčadeami oktavuođas áigu Sámediggi álggahit doaibmabijuid hoahpuhan dihte oahpponeavvoprošeavttaid gárvvisteami . Dát prinsihppa lea maiddái biddjojuvvon vuođđun ovttasbargošiehtadussii Sámedikki ja Finnmárkku fylkkagieldda gaskka , doalahan dihte guolástusa oktasašopmodahkan . Ráđđehus lea reviderejuvvon našunálabušeahtas lasihan juolludeami Sámediggái 600 000 ruvnnuin 2005 ’ várás , nannen dihte Sámedikki hálddahusa siskkáldas dárkkisteami , ja Sámedikki dárkkistankomiteá áššemeannudannávccaid . Sámediggi lea ollu jagiid bargan aktiivvalaččat guovddáš eiseválddiid ektui nannen dihte sámi valáštallama rammaeavttuid , ja 2005:s oaččui sámi valáštallan speallanruđaid . Muhtun dáhpáhusain lea almmatge dárbbašlaš rievdadit dahje heivehit oppalaš ortnegiid váfistan dihte kultuvrralaš viidodaga . Stuoradiggi lea sámelága mearrádusaid vuođul maiddái mearridan ahte juohke stuoradiggeáigodagas galgá okte čállot dieđáhus daid doaimmaid birra mat čađahuvvojit , sihkkarastin dihte sámi giela , kultuvrra ja servodateallima . Eiseválddiid oainnu mielde lea okta Sámedikki deaŧaleamos rollain bidjat eavttuid servodathábmemis seailluhan , nannen ja ovddidan dihte sámi servodaga . Gádjun dihte dán guokte festivála , lea Sámediggi iežas 2001 bušeahtas ásahan vuođđodoarjjaortnega kr 350.000,- goappáge doibmii . Danne ii leat Sámedikki mielas riekta vuoruhit ekonomalaš ja persovnnalaš resurssaid searvan dihte gulahallanlávdegoddái . Dát ferte dahkkot sihkkarastin dihte barggolašvuođa ja ássama sámi guovlluin . Stuoradiggi lea sámelága mearrádusaid vuođul maiddái mearridan ahte juohke stuoradiggeáigodagas galgá okte čállot dieđáhus daid doaimmaid birra mat čađahuvvojit , sihkkarastin dihte sámi giela , kultuvrra ja servodateallima . Dat ii mearkkaš ahte eiseválddit eai šat dárbbaš reguleret ja gohkket boazodoalu vuhtii váldin dihte ulbmiliid mat celkojuvvojit 1978-lága ulbmilparagráfas . Ásahan dihte juohke boazoeaiggádii buoret plánenvejolašvuođa ja riektesihkarvuođa , de ferte láhka muitalit makkár vuoigatvuođat ja geatnegasvuođat sis leat . Lea dárbbašlaš juohkit muhtun paragráfaid álkidan dihte njuolggadusaid . Lávdegoddi oaivvilda liikká ahte doarjjaortnet ferte vuđoleappot guorahallojuvvot ásahan dihte buoret riektesihkarvuođa ovttaskas boazoeaiggádiidda . Ráđđehus áigu jođihit ođđaáigásaš ja ovddosguvlui manni politihka duddjon dihte árvvuid . Sámedikki aktiiva mieldemearridemiin ráđđehus dáhttu ahte dat oassálastá oktasaš hástalusaide sihkkarastin dihte oadjebas ássama , barggaheami , ealáhus ovd ­dideami , árvoháhkama ja čálggu . Ráđđehus áigu láhčit dili buorrin mátkeealáhusovdáneapmái sihkkarastin ja nannen dihte sámi guovlluid ealáhusaid . Čuovvolan dihte dulkonbálvalusaid sámi álbmogii , lea Davvi Dearvvašvuohta RHF bivdán erenoamáš raporterema dan birra dan bargodokumeanttas mii lea dearvvašvuođaásahusaide 2008 hárrái . Sámediggi lea erenoamážit čalmmustahttán iežas mánáidgárdeplánas doaibmabijuid háhkan dihte mánáidgárdebargiid . Modealla lea ráhkaduvvon našunála rámmaplánaid vuođul , muhto sierra profiillain sihkkarastin dihte guoskevašvuođa sámi servodahkii . Sámi allaskuvlla oahppofálaldagat leat danne guovddáš váikkuhangaskaoamit sihkkarastin dihte bures oahppan bargiid mánáidgárddiide ja skuvladoibmii sámi guovlluin . Nannen dihte sámegiela lea allaskuvla ožžon juolluduvvot stipendiáhtavirggi . Allaskuvlla budšeahtta lasihuvvui jagi 2005 500 000 ruvnnuin nannen dihte oahppo- girjjiid almmustahttima sámegillii . Huksen dihte gelbbolašvuođa lea allaskuvla ožžon doavttergrádastipeandda ja dál lea okta stipendiáhtavirgi julevsámegielas . Eurohparáđđi mearridii Eurohpa regiovdna- dahje unnilohkogielaid soahpamuša ( European Charter for regional or minority languages ) jagi 1992 gáhtten dihte unnitlohkogielaid , vai Eurohpa kultuvra seailluhuvvo oktan ovttastuvvon ja girjás kultuvran . Soahpamuš geatnegahttá našunalstáhtaid čađahit konkrehta doaimmaid seailluhan dihte regionála- ja unnilohkogielaid , vai šaddet oainnusin sihke politihkas , láhkaaddimis ja geavahusas . Unnitlohkogielaid soahpamuša 15. artihkkalis čuovvu ahte oasehasat galget buktit ovdan raportta politihka birra mii lea nugo soahpamuša nuppi oasis , ja doaimmaid birra mat leat dahkkon čađahan dihte goalmmát oasi , maid oasehasat leat dohkkehan ratifikašuvnnas . Dahkan dihte álkibun almmolaš doaimmaide váldit atnui sámegiela čállinmearkkaid , ruhtada Bargo- ja searvadahttindepartemeanta gelbbolašvuođabása ja sierra neahttabáikki sámegiela čállinmearkkaide ja ITii – www.samit.no . áigmuš lea ahte almmolaš doaimmahusat galget sáhttit váldit oktavuođa dohko oažžun dihte veahki . áimmahuššan dihte sápmelaččaid riektesihkkarvuođa lea deaŧalaš vealtat boasttuáddejumiin giellavealaid dihte . Buhtadan dihte dán serve Justiisadepartea ­meanta , Gieldda- ja guovlodepartemeanta , Sámediggi , Finnmárkku fylkkagielda ja Deanu gielda 2004 ovttas ruhtadit prošeavtta « Sámegiela juridihkalaš terminologiija » man ulbmil lei ovddidit riekteterminologiija davvisámegillii . Sámediggeráđi ja guoskevaš sámi dáiddárorganisašuvnnaid ovddasteaddjiid gaskka leat dollojuvvon čoahkkimat geahčadan dihte movt sámi dáiddárorganisašuvnnat buoremus lági mielde sáhttet searvat bargui prošeavttain . Sámedikki mihttomearri ahte láhčit nannoseabbot ealáhuslaš duoji ovddideami ferte ain bisuhuvvot buoridan dihte doaibmabohtosa ja gánnáhahttivuođa duodjeealáhusas . Sámediggi oaivvilda ahte ovttasbargu lea deaŧalaš nannen ja ovddidan dihte sámi ealáhuseallima . Bisuhit aktivitehta Duodjeinstituhtas ovddidan dihte duodjeealáhusa viidáseappot Bisuhit aktivitehta Duodjeinstituhtas ovddidan dihte duodjeealáhusa viidáseappot Dien oktavuođas árvvoštallá Sámediggi ovttas bargagoahtit almmolaš ásahusaiguin julev- ja lullisámi guovlluin ráhkadan dihte oktasaš giellamihttomearreprográmma ja giellaoahpahusplána julev- ja lullisámegiela várás . Sámediggi lea ollu jagiid bargan aktiivvalaččat guovddáš eiseválddiid ektui nannen dihte sámi valáštallama rammaeavttuid , ja 2005:s oaččui sámi valáštallan speallanruđaid . Loahpalaččat lea bealálaččaid iežaset duohken ovddidit ášši duopmostuoluide čoavdin dihte riiddu . Jus doallu doaimmahuvvo mearrádusaid dahje njuolggadusaid vuostá , de sáhttet eiseválddit lávdegotti árvalusa mielde mearridit dárbbašlaš gohččumiid loahpahan dihte lobihis dagu , geahča árvaluvvon § 13 – 2 . Nordlándda guovllustivra oaidná dárbbu ásahit njuovžilis buolvamolsunvugiid sihkkarastin dihte ođđa olbmuid ealáhussii , muhto deattuha ahte dat ii galgga govttohemet čuohcat oktasašvuhtii . Doaba siidaoassi lea válljejuvvon čájehan dihte ahte dat ii leat sierra ásahus , muhto gullá stuorát oktavuhtii , siidii . Dát lea dárbbašlaš hehtten dihte ahte buohtalas álggahansiidaoasi ásaheapmi dagaha siidda eará siidaoasálaččaid ovdii . Dát lea nannen dihte ahte sus gii váldá badjelasás siidaoasi lea gullevašvuohta siidii ja dárbbašlaš máhttu ja vásáhus siidda doallodilálašvuođaid hárrái . Diekkár mearrádus lea dárbbašlaš garvin dihte váivves dahje unohis dilálašvuođaid árbbolaččaid guovdu . Guolgamerket sáhttá maid eará oktavuođain , omd. čájehan dihte ahte son geahččá eará siidda bohcco . Dakkár njuolggadusat leat jurddašuvvon earret eará dárkileappot mearridit makkár sánit ožžot leat ja guđet sánit sáhttet ovtta mearkkas adnot , ja heivehan dihte merkenvugiid dađi mielde go áiggit rivdet . Dat lea dárbbašlaš eastadan dihte eahpečielggasvuođaid . Sihkkarastin dihte ahte njuolggadusat vuhtii váldet lága ulbmila dan hárrái ahte stivraovddasteapmi manná vuoruid mielde , de galgá guovllustivra dohkkehit njuolggadusaid . Eastadan dihte ahte buot stivralahtut lotnahuvvet oktanis , sáhttá jahkečoahkkin mearridit ahte gitta bealli stivralahtuin geat vuosttaš stivrii válljejuvvojit dán ortnega mielde , válljejuvvojit dušše jahkái . Dát lea lasáhus lávdegotti evttohusa ektui , vuhtii váldin dihte ahte orohahkii sáhttet boahtit eará ruđat go dat mat leat muđui namuhuvvon , ja ahte diekkár oktasaš ruđat maiddái galget mannat fondii . Dan dihte galget ráhkaduvvot njuolggadusat fondii , ja daid galgá guovllustivra dohkkehit , juste sihkkarastin dihte ahte foanda hálddašuvvo nu ahte sihkkarastá vuoigatvuođalaččaide govttolaš oasi ruđain . Lávdegoddi deattuha ahte gáhtten dihte iešguđet áigodatguohtumiid , de lea deaŧalaš ahte leat mearrádusat guohtunáiggiid birra . Son gii sáhkkohallá , sáhttá ovddidit ášši stáhta vuostá 60 beaivvi sisa oažžun dihte sáhku guorahallojuvvot . Advokáhttasearvi lea iežas cealkámušas Boazodoalloláhkalávdegotti čielggadeapmái vuosttaldan mearrádusa ja čujuhan ahte dat lea dábalaš riektesihkarvuođaprinsihpaid vuostá go sáhkkohallan olmmoš ieš galgá ovddidit ášši duopmostuoluide oažžun dihte sáhku guorahallojuvvot . Mánáid- ja dásseárvodepartemeanta nannii 2007:s Mánáidáittardeaddji bušeahta sihkkarastin dihte buoret gelbbolašvuođa sámi áššiin . Mánáid- ja dásseárvodepartemeanta nannii 2007:s Mánáidáittardeaddji bušeahta sihkkarastin dihte buoret gelbbolašvuođa sámi áššiin . Sámediggi vuoruha danin váikkuhangaskaomiid vai hukset birrasiid gos ealáhusat ja oahppoinstitušuvnnat čadnojuvvojit oktii ovddidan dihte oahpahusbirrasiid gos ovttasbargu , vásáhusaid lonohallan ja máhttoovddi ­deapmi leat guovddážis . Bisuhit aktivitehta Duodjeinstituhtas ovddidan dihte duodjeealáhusa viidáseappot Mánáid- ja dásseárvodepartemeanta nannii 2007:s Mánáidáittardeaddji bušeahta sihkkarastin dihte buoret gelbbolašvuođa sámi áššiin . Sámediggi lea maid bivdán ahte ráhkaduvvojit čielga njuolggadusat movt suodjalanproseassat galget čađahuvvot sihkkarastin dihte dásseárvosaš sámi searvama . Buoridan dihte dikšunbohtosiid sámi buhcciide gárrendilleinstitušuvnnain , de áigu Dearvvaš-vuođa- ja fuolahusdepartemeanta ovttas Sáme ­dikkiin ja sámi dearvvašvuođa- ja sosialfágalaš birrasiiguin ásahit dakkár fálaldaga mas sámi kultuvrralaš vásáhus lea fárus . Sámediggi lea erenoamážit čalmmustahttán iežas mánáidgárdeplánas doaibmabijuid háhkan dihte mánáidgárdebargiid . Sámediggi lea erenoamážit čalmmustahttán iežas mánáidgárdeplánas doaibmabijuid háhkan dihte mánáidgárdebargiid . Sámediggi lea erenoamážit čalmmustahttán iežas mánáidgárdeplánas doaibmabijuid háhkan dihte mánáidgárdebargiid . EGD ’ politihkalaš njunnožiid ja Sámedikki várrepresideantta čoahkkima vuođul , dáhtui EGD doallat čoahkkima Sámedikkiin guorahallan dihte Sámedikki oaiviliid ođđa minerálalága birra . Olahan dihte dáid mihttomeriid galgá láhka addit vuođu boazodoalu ulbmillaš organiseremii ja hálddašeapmái . Jus lea dárbbašlaš olahan dihte bealuštahtti dálveguohtuma , de sáhttá maiddái mearriduvvot boazolohku iešguđet dálvesiiddaide . Son gii sáhkkohuvvo , sáhttá čuoččaldahttit ášši stáhta vuostá oažžun dihte sáhkkocelkosa guorahallojuvvot . Buoridan dihte dili , de áigu Máhttodeparte ­meanta ovttas Bargo-ja searvadahttindeparte ­meanttain bovdet Sámedikki oasálastit sámegiel eatnigielanalfabehta prošektii , mas vuosttažettiin lea sáhka kártemis dárbbuid ja ráddjemis dákkár prošeavtta ulbmiljoavkku . Buoridan dihte dili , de áigu Máhttodeparte ­meanta ovttas Bargo-ja searvadahttindeparte ­meanttain bovdet Sámedikki oasálastit sámegiel eatnigielanalfabehta prošektii , mas vuosttažettiin lea sáhka kártemis dárbbuid ja ráddjemis dákkár prošeavtta ulbmiljoavkku . Oažžun dihte eanebuid ohcat dien lohkansuorgái , de ásahii Sámediggi stipeandaortnega studeanddaide geat čađahedje dien oahpu áigodagas 2002 – 2005 . Oažžun dihte eanebuid ohcat dien lohkansuorgái , de ásahii Sámediggi stipeandaortnega studeanddaide geat čađahedje dien oahpu áigodagas 2002 – 2005 . Sámi allaskuvla lágidii Oslo allaskuvllain muhtin seminára bargiide universitehta- ja allaskuvllassuorggis , fylkkamánniid oahppoossodagain ja eará berošteddjiide ee. movttidahttin dihte liigeoah ­pahusfálaldagaid ráhkadit . Sámi allaskuvla lágidii Oslo allaskuvllain muhtin seminára bargiide universitehta- ja allaskuvllassuorggis , fylkkamánniid oahppoossodagain ja eará berošteddjiide ee. movttidahttin dihte liigeoah ­pahusfálaldagaid ráhkadit . Sámediggi gulahallá sierra aktevrraiguin ovddidan dihte buoret dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusa sámi álbmoga várás . Sámediggi lea ovttasráđiid Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanttain ovttamielalaš das ahte álggahuvvo prošeakta ráhkadan dihte doaibmabijuid dan várás vai sámi pasieanttat besset geavahit iežaset giela oktavuođas spesialistadearvvašvuođabálvalusain . Buoridan dihte dili , de áigu Máhttodeparte ­meanta ovttas Bargo-ja searvadahttindeparte ­meanttain bovdet Sámedikki oasálastit sámegiel eatnigielanalfabehta prošektii , mas vuosttažettiin lea sáhka kártemis dárbbuid ja ráddjemis dákkár prošeavtta ulbmiljoavkku . Oažžun dihte eanebuid ohcat dien lohkansuorgái , de ásahii Sámediggi stipeandaortnega studeanddaide geat čađahedje dien oahpu áigodagas 2002 – 2005 . Sámi allaskuvla lágidii Oslo allaskuvllain muhtin seminára bargiide universitehta- ja allaskuvllassuorggis , fylkkamánniid oahppoossodagain ja eará berošteddjiide ee. movttidahttin dihte liigeoah ­pahusfálaldagaid ráhkadit . Ollu doaimmat evttohuvvojedje nannen dihte sámi oahpu ja dutkama oppalaččat . Modealla lea ráhkaduvvon našunála rámmaplánaid vuođul , muhto sierra profiillain sihkkarastin dihte guoskevašvuođa sámi servodahkii . Sámi allaskuvlla oahppofálaldagat leat danne guovddáš váikkuhangaskaoamit sihkkarastin dihte bures oahppan bargiid mánáidgárddiide ja skuvladoibmii sámi guovlluin . Nannen dihte sámegiela lea allaskuvla ožžon juolluduvvot stipendiáhtavirggi . Allaskuvlla budšeahtta lasihuvvui jagi 2005 500 000 ruvnnuin nannen dihte oahppo- girjjiid almmustahttima sámegillii . Modealla lea ráhkaduvvon našunála rámmaplánaid vuođul , muhto sierra profiillain sihkkarastin dihte guoskevašvuođa sámi servodahkii . Sámi allaskuvlla oahppofálaldagat leat danne guovddáš váikkuhangaskaoamit sihkkarastin dihte bures oahppan bargiid mánáidgárddiide ja skuvladoibmii sámi guovlluin . Nannen dihte sámegiela lea allaskuvla ožžon juolluduvvot stipendiáhtavirggi . Allaskuvlla budšeahtta lasihuvvui jagi 2005 500 000 ruvnnuin nannen dihte oahppo- girjjiid almmustahttima sámegillii . Huksen dihte gelbbolašvuođa lea allaskuvla ožžon doavttergrádastipeandda ja dál lea okta stipendiáhtavirgi julevsámegielas . Huksen dihte gelbbolašvuođa lea allaskuvla ožžon doavttergrádastipeandda ja dál lea okta stipendiáhtavirgi julevsámegielas . Ráđđehus áigu árvvoštallat ásahit lávdegotti geahčadan dihte lagáibuidda daid hástalusaid dain surggiin alit oahpus ja dutkamis mat leat govviduvvon Sd. dieđ. nr 34:s ( 2001 – 2002 ) . Ráđđehus áigu árvvoštallat ásahit lávdegotti geahčadan dihte lagáibuidda daid hástalusaid dain surggiin alit oahpus ja dutkamis mat leat govviduvvon Sd. dieđ. nr 34:s ( 2001 – 2002 ) . Ovddidan dihte sámegiela geavaheami lea Sámediggi juolludan ruđa giellaprošeavttaide sihke olggobealde ja siskkobealde sámegiela hálddašanguovllu . Ollu doaimmat evttohuvvojedje nannen dihte sámi oahpu ja dutkama oppalaččat . Modealla lea ráhkaduvvon našunála rámmaplánaid vuođul , muhto sierra profiillain sihkkarastin dihte guoskevašvuođa sámi servodahkii . Sámi allaskuvlla oahppofálaldagat leat danne guovddáš váikkuhangaskaoamit sihkkarastin dihte bures oahppan bargiid mánáidgárddiide ja skuvladoibmii sámi guovlluin . Nannen dihte sámegiela lea allaskuvla ožžon juolluduvvot stipendiáhtavirggi . Allaskuvlla budšeahtta lasihuvvui jagi 2005 500 000 ruvnnuin nannen dihte oahppo- girjjiid almmustahttima sámegillii . Huksen dihte gelbbolašvuođa lea allaskuvla ožžon doavttergrádastipeandda ja dál lea okta stipendiáhtavirgi julevsámegielas . Ráđđehus áigu árvvoštallat ásahit lávdegotti geahčadan dihte lagáibuidda daid hástalusaid dain surggiin alit oahpus ja dutkamis mat leat govviduvvon Sd. dieđ. nr 34:s ( 2001 – 2002 ) . Sámediggi ásahii neahttabáikki Sámi oahpponeahtta gaskkustan dihte dieđuid ja bagadallama sámi oahpaheddjiide , ovdaskuvlaoahpaheddjiide , váhnemiidda ja ohppiide . Sámediggi , Finnmárkku ja Romssa fylkkamánnit ja Sámi allaskuvla leat ovttas čuoččaldahttán prošeavtta Ráddje áiggi lohkamii – Sámegiella , ovddidan dihte ja ovdánahttin dihte sámi mánáid ja nuoraid lohkanberoštumi ja buoridan dihte sin lohkanmovtta . Sámediggi , Finnmárkku ja Romssa fylkkamánnit ja Sámi allaskuvla leat ovttas čuoččaldahttán prošeavtta Ráddje áiggi lohkamii – Sámegiella , ovddidan dihte ja ovdánahttin dihte sámi mánáid ja nuoraid lohkanberoštumi ja buoridan dihte sin lohkanmovtta . Sámediggi , Finnmárkku ja Romssa fylkkamánnit ja Sámi allaskuvla leat ovttas čuoččaldahttán prošeavtta Ráddje áiggi lohkamii – Sámegiella , ovddidan dihte ja ovdánahttin dihte sámi mánáid ja nuoraid lohkanberoštumi ja buoridan dihte sin lohkanmovtta . Oassin dán barggus lea Sámediggi 2005:s searvan ovttasbargui Innovašuvdna Norggain ja eará oasálaččaiguin Finnmárkkus bargan dihte juoidá mátkkoštušáŋgiruššamiiguin Sis-Finnmárkkus . Lea guhkes árbevierru merket bohcco bealji čájehan dihte gii dan eaiggáduššá . Sámi musihkka galgá biddjojuvvot Riikkaoassemusihkkáriid-ortnegii , suodjalan ja buoridan dihte sámi musihka gaskkusteami . Danne dáhttu Sámediggi ovddidit ovttasbarggu fylkkagielddaiguin sámi ássanguovlluin , ja gulahallat daiguin gávdnan dihte málliid mat livčče ulbmállaččat ja maiguin sámi perspektiiva gozihuvvošii . Lávdegoddi lea iežas árvalusas atnán hui guovddážis ahte fápmu galgá orohagain dássejuvvot dan muddui go vejolaš , eastadan dihte eanetlogu vejolašvuođa boastut fámostallat . Sihkkarastin dihte ahte juohke oahppi oažžu daid oahpponeavvuid , lea okta strategiijain ahte oahpponeavvut galget leat nuvttá . Láhčin dihte dilálašvuođaid dasa ahte sámi áviissat almmuhuvvojit dávjjibut , de lasihuvvo ruhtajuolludeapmi 2009:s 3 miljovnna ruvnnuin 21,6 miljovnna ruvdnui . Ulbmil lei earret eará čájehit lullisámegielat dálá mediafálaldaga ja evttohit doaibmabijuid buoridan dihte dán fálaldaga . Muhtun dáhpáhusain lea almmatge dárbbašlaš rievdadit dahje heivehit oppalaš ortnegiid váfistan dihte kultuvrralaš viidodaga . Sámediggi oaivvilda ahte ovttasbargu lea deaŧalaš nannen ja ovddidan dihte sámi ealáhuseallima . Dán dáfus leat váttis ja guovddáš áššečuolmmat boazodoalus masa máŋga jagi juo leat biddjojuvvon ollu návccat geahččalan dihte gávdnat čovdosiid . Maŋŋel dán leat čađahuvvon ollu iešguđetlágán doaibmabijut čoavdin dihte váttisvuođaid stuora boazologu geažil . Várrejuvvojedje ruđat unnidan dihte boazologu , ja ásahuvvui sierra prošeaktakantuvra . Viidáseappot sáhttá mearridit boazologu iešguđet dálvesiiddaide ja eará joavkkuide jus dat lea dárbbašlaš olahan dihte bealuštahtti dálveguohtungeavaheami . Girkočoahkkin bivdá plána ráhkadettiin ee. deattuhit sámi giella- ja kulturgelbbolašvuođa nannema golmma davimus bismagottiin , ja doaibmabijuid ráhkadeami sihkkarastin dihte sámi nuoraid háhkat girkolaš ohppui , ja buot áigeguovdilis oahpuin máhtu nannema girku mišunhistorjjás sámi guovlluin , sámi oskkolašvuođas , kultuvrras ja servodateallimis . Girkočoahkkin bivdá plána ráhkadettiin ee. deattuhit sámi giella- ja kulturgelbbolašvuođa nannema golmma davimus bismagottiin , ja doaibmabijuid ráhkadeami sihkkarastin dihte sámi nuoraid háhkat girkolaš ohppui , ja buot áigeguovdilis oahpuin máhtu nannema girku mišunhistorjjás sámi guovlluin , sámi oskkolašvuođas , kultuvrras ja servodateallimis . Buoridan dihte dien dili , de lea Davvi-Hålogalánda maŋimus jagi ásahan giellaoahpahusa báhpaide . Buoridan dihte dien dili , de lea Davvi-Hålogalánda maŋimus jagi ásahan giellaoahpahusa báhpaide . Doahpaga Davvi dimenšuvdna lea EU ásahan vai EU davvi regiovdnii biddjojuvvošii fokus , ja gieđahallan dihte daid hástalusaid ja vejolašvuođaid mat guovllus leat . Girkočoahkkin bivdá plána ráhkadettiin ee. deattuhit sámi giella- ja kulturgelbbolašvuođa nannema golmma davimus bismagottiin , ja doaibmabijuid ráhkadeami sihkkarastin dihte sámi nuoraid háhkat girkolaš ohppui , ja buot áigeguovdilis oahpuin máhtu nannema girku mišunhistorjjás sámi guovlluin , sámi oskkolašvuođas , kultuvrras ja servodateallimis . Buoridan dihte dien dili , de lea Davvi-Hålogalánda maŋimus jagi ásahan giellaoahpahusa báhpaide . Sámedikki giellaossodat lea maid ráhkadan girjjáža neavvun dihte tearbmabargiid movt bargat tearpmaiguin . Sámediggi lea jahkasaččat várren ruđaid duodjeorganisašuvnnaide ja - ásahusaide nannen dihte dan suorggi organisatoralaš barggu . Riekteossodat lea váldoáššis ovttaoaivilis Fleischeriin , muhto oaivvilda ahte Ráđđehus galggašii dahkat eanet ” árvvoštallat deavdda doaibmabijuid » dovdáhan dihte daid sámi vuoigatvuođaid mat dál gávdnojit . Sámedikki beales lea oppa áiggi bargojuvvon ja bargojuvvo viidáseappot konkretiseremiin ja čovdosiiguin , sihkkarastin dihte ahte sámiid eaiggáduššan- ja geavahanvuoigatvuođat čilgejuvvojit oadjebas vugiin lágas . Searvama bokte ulbmillaš prográmmabargui geahččala Sámediggi hukset oktavuođaid , oažžun dihte oktasaš vuođu ja háhkan dihte oktasaš ulbmiliid ealáhusovddideapmái . Searvama bokte ulbmillaš prográmmabargui geahččala Sámediggi hukset oktavuođaid , oažžun dihte oktasaš vuođu ja háhkan dihte oktasaš ulbmiliid ealáhusovddideapmái . Sámi oahpponeavvuid 2002–2005 strategalaš plána geahčadeami oktavuođas áigu Sámediggi álggahit doaibmabijuid hoahpuhan dihte oahpponeavvoprošeavttaid gárvvisteami . Movttiidahttin dihte sámi servodaga , sámi mánáid ja nuoraid lohkat , de lea áibbas dárbbašlaš ahte sámi girjjálašvuohta lea gávdnomis ja lea hui deaŧalaš ahte sámegielat almmuhemiid lea álki gávdnat . Áššeoasálaččat leat álggahan prošeavtta heivehit fidnoohppiide oahpahusa duodjefitnodagain ja oažžun dihte eambbo oahpahalliid . Ráđđehus berre láhčit dili nu ahte sáhttá bidjat eanet návccaid oarjelsámi dutkamii , erenoamážit giela dáfus , sihkkarastin dihte oarjelsámegiela boahtteáiggi . Sámediggi lea iežas gielladieđáhusas ; « Sámegiella lea čaffat » mearridan oažžut johtui eambbo giellaávžžuhusdoaimmaid ovddidan ja seailluhan dihte sámegielaid . Dát prinsihppa lea maiddái biddjojuvvon vuođđun ovttasbargošiehtadussii Sámedikki ja Finnmárkku fylkkagieldda gaskka , doalahan dihte guolástusa oktasašopmodahkan . Nannen dihte sámi bibliotehkabálvalusa riikkas lea ásahuvvon doarjjaortnet . Dássen dihte muhtin muddui dan bonjuvuođa mii Sámedikkis lea unnimus ja stuorámus válgabiirriid áirrasovddasteami dáfus , de evttoha Gieldda- ja guovlodepartemeanttas rievdadit sámelága § 2- 4 dainna ahte válljet 4 dássenmandáhta oktan sadjásaš áirasiiguin Sámediggái maid juohká dan njealji válgabiirii mat leat ožžon eanemusat dohkkehuvvot jienaid válggas . Sámi musihkka galgá biddjojuvvot Riikkaoassemusihkkáriid-ortnegii , suodjalan ja buoridan dihte sámi musihka gaskkusteami . Danne dáhttu Sámediggi ovddidit ovttasbarggu fylkkagielddaiguin sámi ássanguovlluin , ja gulahallat daiguin gávdnan dihte málliid mat livčče ulbmállaččat ja maiguin sámi perspektiiva gozihuvvošii . Ásahusat galget hukset sámi kulturgelbbolašvuođa ja ásahit oktavuođa vástesaš orgánaiguin Suomas ja Ruoŧas buoridan dihte dásseárvvu nissonolbmuid ja almmáiolbmuid gaskka sámi guovlluin . Riekteossodat lea váldoáššis ovttaoaivilis Fleischeriin , muhto oaivvilda ahte Ráđđehus galggašii dahkat eanet ” árvvoštallat deavdda doaibmabijuid » dovdáhan dihte daid sámi vuoigatvuođaid mat dál gávdnojit . Sámedikki beales lea oppa áiggi bargojuvvon ja bargojuvvo viidáseappot konkretiseremiin ja čovdosiiguin , sihkkarastin dihte ahte sámiid eaiggáduššan- ja geavahanvuoigatvuođat čilgejuvvojit oadjebas vugiin lágas . Searvama bokte ulbmillaš prográmmabargui geahččala Sámediggi hukset oktavuođaid , oažžun dihte oktasaš vuođu ja háhkan dihte oktasaš ulbmiliid ealáhusovddideapmái . Searvama bokte ulbmillaš prográmmabargui geahččala Sámediggi hukset oktavuođaid , oažžun dihte oktasaš vuođu ja háhkan dihte oktasaš ulbmiliid ealáhusovddideapmái . Nannen dihte sámi bibliotehkabálvalusa riikkas lea ásahuvvon doarjjaortnet . Ráđđehus lea reviderejuvvon našunálabušeahtas lasihan juolludeami Sámediggái 600 000 ruvnnuin 2005 ’ várás , nannen dihte Sámedikki hálddahusa siskkáldas dárkkisteami , ja Sámedikki dárkkistankomiteá áššemeannudannávccaid . Okta doaibmabijuin maid Sámediggi evttohii buoridan dihte sohkabealdássedeattu lei ahte galge šaddat 4 dássenmandáhta , oktiibuot 43 áirasa Sámedikkis . Sámediggi lea čađahan kampánjjaid buoridan dihte nissonovddastusa 2005 sámediggeválggas . Dát ferte dahkkojuvvot sihkkarastin dihte dássásaš dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid sámi álbmogii , nugo muđui álbmogis leat . Sámediggi lea ollu jagiid bargan aktiivvalaččat guovddáš eiseválddiid ektui nannen dihte sámi valáštallama rammaeavttuid , ja 2005:s oaččui sámi valáštallan speallanruđaid . Oassin dán barggus lea Sámediggi 2005:s searvan ovttasbargui Innovašuvdna Norggain ja eará oasálaččaiguin Finnmárkkus bargan dihte juoidá mátkkoštušáŋgiruššamiiguin Sis-Finnmárkkus . Okta doaibmabijuin maid Sámediggi evttohii buoridan dihte sohkabealdássedeattu lei ahte galge šaddat 4 dássenmandáhta , oktiibuot 43 áirasa Sámedikkis . Sámediggi lea čađahan kampánjjaid buoridan dihte nissonovddastusa 2005 sámediggeválggas . Okta doaibmabijuin maid Sámediggi evttohii buoridan dihte sohkabealdássedeattu lei ahte galge šaddat 4 dássenmandáhta , oktiibuot 43 áirasa Sámedikkis . Sámediggi lea čađahan kampánjjaid buoridan dihte nissonovddastusa 2005 sámediggeválggas . Dát ferte dahkkojuvvot sihkkarastin dihte dássásaš dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid sámi álbmogii , nugo muđui álbmogis leat . Eiseválddiid oainnu mielde lea okta Sámedikki deaŧaleamos rollain bidjat eavttuid servodathábmemis seailluhan , nannen ja ovddidan dihte sámi servodaga . Gádjun dihte dán guokte festivála , lea Sámediggi iežas 2001 bušeahtas ásahan vuođđodoarjjaortnega kr 350.000,- goappáge doibmii . Danne ii leat Sámedikki mielas riekta vuoruhit ekonomalaš ja persovnnalaš resurssaid searvan dihte gulahallanlávdegoddái . Sihkkarastin dihte oahpponeavvuid kvalitehta , ja vai čielgasit boahtá ovdan makkár gáibádusat gárvves oahpponeavvuide biddjojit , de lea Sámediggi ráhkadan eavttuid mat šaddet ruhtajuolludemiid vuođđun . Sámediggi lea postiivvalaš daidda proseassaide maid Birasgáhttendepartementa Villaksutvalget bokte lea álggahan gáhtten dihte Norgga luođoluossanáli . Olahan dihte dán , bargá Sámediggi dan ovdii ahte inkorporeret sámi eanandoallopolitihkalaš biire našuvnnalaš eanandoalloperspektiivii , sámi eanandoalu árvoháhkanprográmmii , ja heivehit Sámedikki veahkkedoaibmageavaheami eanandoalloealáhusa ektui . Olahan dihte sámi eanandoalu ulbmiliid , atná Sámediggi deaŧalažžan álggahit sierra árvoháhkanprográmma sámi guovlluide mas lea ollislaš ja servodatlaš perspektiiva . Nannen dihte mánáid ja nuoraid áššiid Sámedikkis , galgá 2001 vuosttaš jahkebealis lágiduvvot vuosttaš nuoraidkonferánsa . Muđui ráhkadii departemeanta datte notáhta maŋŋel ráđđádallančoahkkimiid , čielggadan dihte gažaldagaid mat Sámedikkis ledje ášši gárvvisteamis politihkalaš gieđahallamii . Sin oaivila mielde livččii buoret hábmet lága eanet oppalažžan , ja baicca addit dárkilet njuolggadusaid láhkaásahusaid hámis , earret eará vuhtii váldin dihte guovllulaš erohusaid . Ráđđehus áigu jođihit ođđaáigásaš ja ovddosguvlui manni politihka duddjon dihte árvvuid . Sámedikki aktiiva mieldemearridemiin ráđđehus dáhttu ahte dat oassálastá oktasaš hástalusaide sihkkarastin dihte oadjebas ássama , barggaheami , ealáhus ovd ­dideami , árvoháhkama ja čálggu . Ráđđehus áigu láhčit dili buorrin mátkeealáhusovdáneapmái sihkkarastin ja nannen dihte sámi guovlluid ealáhusaid . Ráđđehus áigu jođihit ođđaáigásaš ja ovddosguvlui manni politihka duddjon dihte árvvuid . Sámedikki aktiiva mieldemearridemiin ráđđehus dáhttu ahte dat oassálastá oktasaš hástalusaide sihkkarastin dihte oadjebas ássama , barggaheami , ealáhus ovd ­dideami , árvoháhkama ja čálggu . Ráđđehus áigu láhčit dili buorrin mátkeealáhusovdáneapmái sihkkarastin ja nannen dihte sámi guovlluid ealáhusaid . Dál lea dábálaš nu dulkon sámelága , ahte dat bidjá gáibádusaid eiseválddiide ásahit positiiva doaibmabijuid ollašuhttin dihte geatnegasvuođaideaset . Dál lea dábálaš nu dulkon sámelága , ahte dat bidjá gáibádusaid eiseválddiide ásahit positiiva doaibmabijuid ollašuhttin dihte geatnegasvuođaideaset . álkidan dihte vel ain eambbo rádjerasttideami , de leat nammadan bargojoavkku mas leat ovddasteaddjit guoskevaš ásahusain guovddáš , regionála ja báikkálaš dásis , mat guorahalaše Norgga rutiinnaid Storskoga báikkis ja Ruošša olgoriikkastašuvnnain . Nannen dihte riikkaidgaskasaš ovttasbarggu boazodoalu dáfus de ásahuvvui Boazodoalu riikkaidgaskasaš fága- ja gaskkustanguovddáš Guovdageidnui jagi 2005 . Guovd-dážis vurdojuvvo leat eambbo aktiiva rolla ovdánahttin dihte báikkálaš máhttohuksema ja dutkama davviguovlluid álgoálbmotservodagain ja sin servodagaid birra , erenoamážit go lea sáhka Ruoššas . álkidan dihte vel ain eambbo rádjerasttideami , de leat nammadan bargojoavkku mas leat ovddasteaddjit guoskevaš ásahusain guovddáš , regionála ja báikkálaš dásis , mat guorahalaše Norgga rutiinnaid Storskoga báikkis ja Ruošša olgoriikkastašuvnnain . Nannen dihte riikkaidgaskasaš ovttasbarggu boazodoalu dáfus de ásahuvvui Boazodoalu riikkaidgaskasaš fága- ja gaskkustanguovddáš Guovdageidnui jagi 2005 . Guovd-dážis vurdojuvvo leat eambbo aktiiva rolla ovdánahttin dihte báikkálaš máhttohuksema ja dutkama davviguovlluid álgoálbmotservodagain ja sin servodagaid birra , erenoamážit go lea sáhka Ruoššas . álkidan dihte vel ain eambbo rádjerasttideami , de leat nammadan bargojoavkku mas leat ovddasteaddjit guoskevaš ásahusain guovddáš , regionála ja báikkálaš dásis , mat guorahalaše Norgga rutiinnaid Storskoga báikkis ja Ruošša olgoriikkastašuvnnain . Vuhtiiváldin dihte sápmelaččaid riektesihkarvuođa , de lea dehálaš garvit boasttu ipmárdusaid maidda giellaerohusat leat sivvan . Vuhtiiváldin dihte sápmelaččaid riektesihkarvuođa , de lea dehálaš garvit boasttu ipmárdusaid maidda giellaerohusat leat sivvan . Mánáid- ja dásseárvodepartemeanta nannii 2007:s Mánáidáittardeaddji bušeahta sihkkarastin dihte buoret gelbbolašvuođa sámi áššiin . Buoridan dihte dili , de áigu Máhttodeparte ­meanta ovttas Bargo-ja searvadahttindeparte ­meanttain bovdet Sámedikki oasálastit sámegiel eatnigielanalfabehta prošektii , mas vuosttažettiin lea sáhka kártemis dárbbuid ja ráddjemis dákkár prošeavtta ulbmiljoavkku . Sámi allaskuvla lágidii Oslo allaskuvllain muhtin seminára bargiide universitehta- ja allaskuvllassuorggis , fylkkamánniid oahppoossodagain ja eará berošteddjiide ee. movttidahttin dihte liigeoah ­pahusfálaldagaid ráhkadit . Modealla lea ráhkaduvvon našunála rámmaplánaid vuođul , muhto sierra profiillain sihkkarastin dihte guoskevašvuođa sámi servodahkii . Sámi allaskuvlla oahppofálaldagat leat danne guovddáš váikkuhangaskaoamit sihkkarastin dihte bures oahppan bargiid mánáidgárddiide ja skuvladoibmii sámi guovlluin . Dás čielggaduvvui bargu mii dahkko ollu surggiid siskkobealde gáhtten ja ovdánahttin dihte sámegiela , ee. Sis-Finnmárkku diggegotti ásahemiin ( gč. kap. 5.3.2 ) , Divttasvuona gieldda searvamiin sámegiela hálddašanguvlui , ja Elgå-prošeavttain ( kap. 11.3 . áššedovdilávdegoddi rámida raporttastis barggu maid Norgga eiseválddit dahket joatkin dihte soahpamuša čađaheami Norggas ja čujuhit ahte Norga lea guorrasan ministtarlávdegotti ávžžuhusaide Norgga vuosttaš ja nuppi raportta oktavuođas . áššedovdilávdegoddi oaidná dárbbu dakk viđe čađahit doaimmaid seailluhan dihte giela , erenoamážit dakkár surggiin go oahpahusas , oahpaheddjiid háhkamis ja heivehuvvon oahpponeavvuid ovdánahttimis . Sámelága giellanjuolggadusat leat maiddái dagahan ahte lea dahkkon viiddis ja viehka muddui ođasmahtti bargu vuhtiiváldin dihte guovttegielat ja sámegielat bálvalusaid ulbmila . Sámediggi lea 2004 rájes čađahan prošeavtta ovddidan dihte sámegiela korrektuvra- prográmma elektrovnnalaš teakstagieđahallamii . Sámediggeráđđi válljii vuoruhit seksuála sojuid rasttideaddji dásseárvobarggu gidden dihte fuomášumi miellaguottuide mat olbmuin leat eará sojuide go heterofiilii sámi servodagas . Sámediggi oaivvilda ahte ferte ásahuvvot maiddái sámi dutkanfoanda , sihkkarastin dihte Sámediggái duohta váikkuhanfámu ja mearridanvuoigatvuođa dan dutkamis mii lea deaŧalaš sámi servodaga ovddideapmái . Ovddidan dihte sámegiela geavaheami lea Sámediggi juolludan ruđa giellaprošeavttaide sihke olggobealde ja siskkobealde sámegiela hálddašanguovllu . Sihkkarastin dihte ahte juohke oahppi oažžu daid oahpponeavvuid , lea okta strategiijain ahte oahpponeavvut galget leat nuvttá . Sámediggi oaivvilda ahte ovttasbargu lea deaŧalaš nannen ja ovddidan dihte sámi ealáhuseallima . Doahpaga Davvi dimenšuvdna lea EU ásahan vai EU davvi regiovdnii biddjojuvvošii fokus , ja gieđahallan dihte daid hástalusaid ja vejolašvuođaid mat guovllus leat . Bisuhit ja ovddidit dialoga guovddáš , regionála ja báikkálaš eiseválddiiguin nannen dihte sámi kulturovdáneami rámmaeavttuid Ulbmil lei earret eará čájehit lullisámegielat dálá mediafálaldaga ja evttohit doaibmabijuid buoridan dihte dán fálaldaga . Bisuhit ja viidáset ovddidit gulahallama guovddáš ja regionála eiseválddiiguin nannen dihte rámmaeavttuid sámi ealáhusovddideapmái Bisuhit aktivitehta Duodjeinstituhtas ovddidan dihte duodjeealáhusa viidáseappot Bisuhit aktivitehta Duodjeinstituhtas ovddidan dihte duodjeealáhusa viidáseappot Sámediggi gulahallá sierra aktevrraiguin ovddidan dihte buoret dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusa sámi álbmoga várás . Sámediggi lea ovttasráđiid Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanttain ovttamielalaš das ahte álggahuvvo prošeakta ráhkadan dihte doaibmabijuid dan várás vai sámi pasieanttat besset geavahit iežaset giela oktavuođas spesialistadearvvašvuođabálvalusain . Ráđđehus áigu jođihit ođđaáigásaš ja ovddosguvlui manni politihka duddjon dihte árvvuid . Sámedikki aktiiva mieldemearridemiin ráđđehus dáhttu ahte dat oassálastá oktasaš hástalusaide sihkkarastin dihte oadjebas ássama , barggaheami , ealáhus ovd ­dideami , árvoháhkama ja čálggu . Ráđđehus áigu láhčit dili buorrin mátkeealáhusovdáneapmái sihkkarastin ja nannen dihte sámi guovlluid ealáhusaid . Dál lea dábálaš nu dulkon sámelága , ahte dat bidjá gáibádusaid eiseválddiide ásahit positiiva doaibmabijuid ollašuhttin dihte geatnegasvuođaideaset . álkidan dihte vel ain eambbo rádjerasttideami , de leat nammadan bargojoavkku mas leat ovddasteaddjit guoskevaš ásahusain guovddáš , regionála ja báikkálaš dásis , mat guorahalaše Norgga rutiinnaid Storskoga báikkis ja Ruošša olgoriikkastašuvnnain . Nannen dihte riikkaidgaskasaš ovttasbarggu boazodoalu dáfus de ásahuvvui Boazodoalu riikkaidgaskasaš fága- ja gaskkustanguovddáš Guovdageidnui jagi 2005 . Guovd-dážis vurdojuvvo leat eambbo aktiiva rolla ovdánahttin dihte báikkálaš máhttohuksema ja dutkama davviguovlluid álgoálbmotservodagain ja sin servodagaid birra , erenoamážit go lea sáhka Ruoššas . Stuoradiggi lea sámelága mearrádusaid vuođul maiddái mearridan ahte juohke stuoradiggeáigodagas galgá okte čállot dieđáhus daid doaimmaid birra mat čađahuvvojit , sihkkarastin dihte sámi giela , kultuvrra ja servodateallima . Eiseválddiid oainnu mielde lea okta Sámedikki deaŧaleamos rollain bidjat eavttuid servodathábmemis seailluhan , nannen ja ovddidan dihte sámi servodaga . Gádjun dihte dán guokte festivála , lea Sámediggi iežas 2001 bušeahtas ásahan vuođđodoarjjaortnega kr 350.000,- goappáge doibmii . Danne ii leat Sámedikki mielas riekta vuoruhit ekonomalaš ja persovnnalaš resurssaid searvan dihte gulahallanlávdegoddái . Dát ferte dahkkot sihkkarastin dihte barggolašvuođa ja ássama sámi guovlluin . Sihkkarastin dihte oahpponeavvuid kvalitehta , ja vai čielgasit boahtá ovdan makkár gáibádusat gárvves oahpponeavvuide biddjojit , de lea Sámediggi ráhkadan eavttuid mat šaddet ruhtajuolludemiid vuođđun . Sámediggi lea postiivvalaš daidda proseassaide maid Birasgáhttendepartementa Villaksutvalget bokte lea álggahan gáhtten dihte Norgga luođoluossanáli . Olahan dihte dán , bargá Sámediggi dan ovdii ahte inkorporeret sámi eanandoallopolitihkalaš biire našuvnnalaš eanandoalloperspektiivii , sámi eanandoalu árvoháhkanprográmmii , ja heivehit Sámedikki veahkkedoaibmageavaheami eanandoalloealáhusa ektui . Olahan dihte sámi eanandoalu ulbmiliid , atná Sámediggi deaŧalažžan álggahit sierra árvoháhkanprográmma sámi guovlluide mas lea ollislaš ja servodatlaš perspektiiva . Nannen dihte mánáid ja nuoraid áššiid Sámedikkis , galgá 2001 vuosttaš jahkebealis lágiduvvot vuosttaš nuoraidkonferánsa . Sámegiela seailluheapmi ja nannen lea hui mávssolaš gáhtten ja ovdánahttin dihte sámi giela ja eallinvuogi . Ulbmil ovttasdoaibmanplánain sámegiela várás lea geahččat barggu mii dahkko sámegiela várás odne oppalaččat , ja ovttasbargamiin Sámedikkiin árvvoštallat mainna lea deaŧaleamos áŋgiruššat sihkkarastin dihte sámegiela ealli ja kulturguoddi giellan boahtteáiggis . ILO-konvensuvdna nr. 169 dadjá ee. 28. artihkkalis ahte « Galget gávnnahuvvot doaimmat seailluhan ja ovdánahttin dihte guoskevaš álbmogiid álgogielaid » . Eurohparáđđi mearridii Eurohpa regiovdna- dahje unnilohkogielaid soahpamuša ( European Charter for regional or minority languages ) jagi 1992 gáhtten dihte unnitlohkogielaid , vai Eurohpa kultuvra seailluhuvvo oktan ovttastuvvon ja girjás kultuvran . Soahpamuš geatnegahttá našunalstáhtaid čađahit konkrehta doaimmaid seailluhan dihte regionála- ja unnilohkogielaid , vai šaddet oainnusin sihke politihkas , láhkaaddimis ja geavahusas . Unnitlohkogielaid soahpamuša 15. artihkkalis čuovvu ahte oasehasat galget buktit ovdan raportta politihka birra mii lea nugo soahpamuša nuppi oasis , ja doaimmaid birra mat leat dahkkon čađahan dihte goalmmát oasi , maid oasehasat leat dohkkehan ratifikašuvnnas . Dás čielggaduvvui bargu mii dahkko ollu surggiid siskkobealde gáhtten ja ovdánahttin dihte sámegiela , ee. Sis-Finnmárkku diggegotti ásahemiin ( gč. kap. 5.3.2 ) , Divttasvuona gieldda searvamiin sámegiela hálddašanguvlui , ja Elgå-prošeavttain ( kap. 11.3 . áššedovdilávdegoddi rámida raporttastis barggu maid Norgga eiseválddit dahket joatkin dihte soahpamuša čađaheami Norggas ja čujuhit ahte Norga lea guorrasan ministtarlávdegotti ávžžuhusaide Norgga vuosttaš ja nuppi raportta oktavuođas . áššedovdilávdegoddi oaidná dárbbu dakk viđe čađahit doaimmaid seailluhan dihte giela , erenoamážit dakkár surggiin go oahpahusas , oahpaheddjiid háhkamis ja heivehuvvon oahpponeavvuid ovdánahttimis . ILO-konvensuvdna nr. 169 dadjá ee. 28. artihkkalis ahte « Galget gávnnahuvvot doaimmat seailluhan ja ovdánahttin dihte guoskevaš álbmogiid álgogielaid » . Eurohparáđđi mearridii Eurohpa regiovdna- dahje unnilohkogielaid soahpamuša ( European Charter for regional or minority languages ) jagi 1992 gáhtten dihte unnitlohkogielaid , vai Eurohpa kultuvra seailluhuvvo oktan ovttastuvvon ja girjás kultuvran . Soahpamuš geatnegahttá našunalstáhtaid čađahit konkrehta doaimmaid seailluhan dihte regionála- ja unnilohkogielaid , vai šaddet oainnusin sihke politihkas , láhkaaddimis ja geavahusas . Unnitlohkogielaid soahpamuša 15. artihkkalis čuovvu ahte oasehasat galget buktit ovdan raportta politihka birra mii lea nugo soahpamuša nuppi oasis , ja doaimmaid birra mat leat dahkkon čađahan dihte goalmmát oasi , maid oasehasat leat dohkkehan ratifikašuvnnas . Dás čielggaduvvui bargu mii dahkko ollu surggiid siskkobealde gáhtten ja ovdánahttin dihte sámegiela , ee. Sis-Finnmárkku diggegotti ásahemiin ( gč. kap. 5.3.2 ) , Divttasvuona gieldda searvamiin sámegiela hálddašanguvlui , ja Elgå-prošeavttain ( kap. 11.3 . áššedovdilávdegoddi rámida raporttastis barggu maid Norgga eiseválddit dahket joatkin dihte soahpamuša čađaheami Norggas ja čujuhit ahte Norga lea guorrasan ministtarlávdegotti ávžžuhusaide Norgga vuosttaš ja nuppi raportta oktavuođas . áššedovdilávdegoddi oaidná dárbbu dakk viđe čađahit doaimmaid seailluhan dihte giela , erenoamážit dakkár surggiin go oahpahusas , oahpaheddjiid háhkamis ja heivehuvvon oahpponeavvuid ovdánahttimis . Sámelága giellanjuolggadusat leat maiddái dagahan ahte lea dahkkon viiddis ja viehka muddui ođasmahtti bargu vuhtiiváldin dihte guovttegielat ja sámegielat bálvalusaid ulbmila . Láhkaásahusa divodanbarggus leat Sámediggi sámi báikenammakonsuleanta lahkalagaidovttasbargan sihkkarastin dihte ahte sámi báikenamaid vuhtiiváldin fuolahuvvo dohkálaččat . Sámelága giellanjuolggadusat leat maiddái dagahan ahte lea dahkkon viiddis ja viehka muddui ođasmahtti bargu vuhtiiváldin dihte guovttegielat ja sámegielat bálvalusaid ulbmila . Láhkaásahusa divodanbarggus leat Sámediggi sámi báikenammakonsuleanta lahkalagaidovttasbargan sihkkarastin dihte ahte sámi báikenamaid vuhtiiváldin fuolahuvvo dohkálaččat . Dahkan dihte álkibun almmolaš doaimmaide váldit atnui sámegiela čállinmearkkaid , ruhtada Bargo- ja searvadahttindepartemeanta gelbbolašvuođabása ja sierra neahttabáikki sámegiela čállinmearkkaide ja ITii – www.samit.no . áigmuš lea ahte almmolaš doaimmahusat galget sáhttit váldit oktavuođa dohko oažžun dihte veahki . Sámediggi lea 2004 rájes čađahan prošeavtta ovddidan dihte sámegiela korrektuvra- prográmma elektrovnnalaš teakstagieđahallamii . Dahkan dihte buohkaide olámuddui lea čujuhuvvon dárbui eambbo almmolaš áŋgriuššamii , ja ollu doaimmaheaddjit leat čujuhan erenoamážit dárbui ovddidit hupmansyntesa neavvuid . Dahkan dihte álkibun almmolaš doaimmaide váldit atnui sámegiela čállinmearkkaid , ruhtada Bargo- ja searvadahttindepartemeanta gelbbolašvuođabása ja sierra neahttabáikki sámegiela čállinmearkkaide ja ITii – www.samit.no . áigmuš lea ahte almmolaš doaimmahusat galget sáhttit váldit oktavuođa dohko oažžun dihte veahki . Sámediggi lea 2004 rájes čađahan prošeavtta ovddidan dihte sámegiela korrektuvra- prográmma elektrovnnalaš teakstagieđahallamii . Dahkan dihte buohkaide olámuddui lea čujuhuvvon dárbui eambbo almmolaš áŋgriuššamii , ja ollu doaimmaheaddjit leat čujuhan erenoamážit dárbui ovddidit hupmansyntesa neavvuid . áimmahuššan dihte sápmelaččaid riektesihkkarvuođa lea deaŧalaš vealtat boasttuáddejumiin giellavealaid dihte . Buhtadan dihte dán serve Justiisadepartea ­meanta , Gieldda- ja guovlodepartemeanta , Sámediggi , Finnmárkku fylkkagielda ja Deanu gielda 2004 ovttas ruhtadit prošeavtta « Sámegiela juridihkalaš terminologiija » man ulbmil lei ovddidit riekteterminologiija davvisámegillii . áimmahuššan dihte sápmelaččaid riektesihkkarvuođa lea deaŧalaš vealtat boasttuáddejumiin giellavealaid dihte . Buhtadan dihte dán serve Justiisadepartea ­meanta , Gieldda- ja guovlodepartemeanta , Sámediggi , Finnmárkku fylkkagielda ja Deanu gielda 2004 ovttas ruhtadit prošeavtta « Sámegiela juridihkalaš terminologiija » man ulbmil lei ovddidit riekteterminologiija davvisámegillii . Sámediggi áigu ain bargat nannet fálaldaga , ja ovttasbarggu davviriik ­kalaš dásis ovddidan dihte sámi almmustahttimiid . Sámegielat almmustahttimat leat deaŧalaččat nannen dihte sámegielagiid lohkanvieruid , movttiidahttin dihte ráhkadeaddji čállindáiddu erenoa-mážit sámi mánáid ja nuoraid gaskkas , ja oainnusin dahkan ja movttiidahttin dihte sámi kultuvrra ja identitehta girjáivuođa . Sámegielat almmustahttimat leat deaŧalaččat nannen dihte sámegielagiid lohkanvieruid , movttiidahttin dihte ráhkadeaddji čállindáiddu erenoa-mážit sámi mánáid ja nuoraid gaskkas , ja oainnusin dahkan ja movttiidahttin dihte sámi kultuvrra ja identitehta girjáivuođa . Sámegielat almmustahttimat leat deaŧalaččat nannen dihte sámegielagiid lohkanvieruid , movttiidahttin dihte ráhkadeaddji čállindáiddu erenoa-mážit sámi mánáid ja nuoraid gaskkas , ja oainnusin dahkan ja movttiidahttin dihte sámi kultuvrra ja identitehta girjáivuođa . Sámediggi áigu ain bargat nannet fálaldaga , ja ovttasbarggu davviriik ­kalaš dásis ovddidan dihte sámi almmustahttimiid . Sámegielat almmustahttimat leat deaŧalaččat nannen dihte sámegielagiid lohkanvieruid , movttiidahttin dihte ráhkadeaddji čállindáiddu erenoa-mážit sámi mánáid ja nuoraid gaskkas , ja oainnusin dahkan ja movttiidahttin dihte sámi kultuvrra ja identitehta girjáivuođa . Sámegielat almmustahttimat leat deaŧalaččat nannen dihte sámegielagiid lohkanvieruid , movttiidahttin dihte ráhkadeaddji čállindáiddu erenoa-mážit sámi mánáid ja nuoraid gaskkas , ja oainnusin dahkan ja movttiidahttin dihte sámi kultuvrra ja identitehta girjáivuođa . Sámegielat almmustahttimat leat deaŧalaččat nannen dihte sámegielagiid lohkanvieruid , movttiidahttin dihte ráhkadeaddji čállindáiddu erenoa-mážit sámi mánáid ja nuoraid gaskkas , ja oainnusin dahkan ja movttiidahttin dihte sámi kultuvrra ja identitehta girjáivuođa . Ulbmil doaibmaplánain lea geahččat barggu mii dahkko sámegiela várás odne oppalaččat , ja ovttasbargamiin Sámedikkiin veardidit mainna lea deaháleamoš áŋgiruššat sihkkarastin dihte sámegiela ealli ja kulturguoddi giellan boahtteáiggis . Ráđđehus áigu leat veahkkin nanneme lullisámegiela korrektuvraprográmma ruhtademiin lullisámegiela várás , ja Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea várren 1. milj. ruvnno ulbmilii 2008. 0,5 milj. ruvdnosaš juolludus Bargo- ja searvadahttindepartemeantta badjel Svahken bajásšaddanguovddážii Engerdal gielddas , lea jotkojuvvon 2008 sihkkarastin dihte lullisámegielfálaldaga guovllus . Dahkan dihte hálddahusa eanet dihtomielalažžan sámegiela geavaheami hárrái , galget departemeanttat namuhit dán juolludusreivves áigeguovdilis stáhta ásahusaide . Ulbmil doaibmaplánain lea geahččat barggu mii dahkko sámegiela várás odne oppalaččat , ja ovttasbargamiin Sámedikkiin veardidit mainna lea deaháleamoš áŋgiruššat sihkkarastin dihte sámegiela ealli ja kulturguoddi giellan boahtteáiggis . Ráđđehus áigu leat veahkkin nanneme lullisámegiela korrektuvraprográmma ruhtademiin lullisámegiela várás , ja Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea várren 1. milj. ruvnno ulbmilii 2008. 0,5 milj. ruvdnosaš juolludus Bargo- ja searvadahttindepartemeantta badjel Svahken bajásšaddanguovddážii Engerdal gielddas , lea jotkojuvvon 2008 sihkkarastin dihte lullisámegielfálaldaga guovllus . Dahkan dihte hálddahusa eanet dihtomielalažžan sámegiela geavaheami hárrái , galget departemeanttat namuhit dán juolludusreivves áigeguovdilis stáhta ásahusaide . Sámegiela seailluheapmi ja nannen lea hui mávssolaš gáhtten ja ovdánahttin dihte sámi giela ja eallinvuogi . Ulbmil ovttasdoaibmanplánain sámegiela várás lea geahččat barggu mii dahkko sámegiela várás odne oppalaččat , ja ovttasbargamiin Sámedikkiin árvvoštallat mainna lea deaŧaleamos áŋgiruššat sihkkarastin dihte sámegiela ealli ja kulturguoddi giellan boahtteáiggis . ILO-konvensuvdna nr. 169 dadjá ee. 28. artihkkalis ahte « Galget gávnnahuvvot doaimmat seailluhan ja ovdánahttin dihte guoskevaš álbmogiid álgogielaid » . Eurohparáđđi mearridii Eurohpa regiovdna- dahje unnilohkogielaid soahpamuša ( European Charter for regional or minority languages ) jagi 1992 gáhtten dihte unnitlohkogielaid , vai Eurohpa kultuvra seailluhuvvo oktan ovttastuvvon ja girjás kultuvran . Soahpamuš geatnegahttá našunalstáhtaid čađahit konkrehta doaimmaid seailluhan dihte regionála- ja unnilohkogielaid , vai šaddet oainnusin sihke politihkas , láhkaaddimis ja geavahusas . Unnitlohkogielaid soahpamuša 15. artihkkalis čuovvu ahte oasehasat galget buktit ovdan raportta politihka birra mii lea nugo soahpamuša nuppi oasis , ja doaimmaid birra mat leat dahkkon čađahan dihte goalmmát oasi , maid oasehasat leat dohkkehan ratifikašuvnnas . Dás čielggaduvvui bargu mii dahkko ollu surggiid siskkobealde gáhtten ja ovdánahttin dihte sámegiela , ee. Sis-Finnmárkku diggegotti ásahemiin ( gč. kap. 5.3.2 ) , Divttasvuona gieldda searvamiin sámegiela hálddašanguvlui , ja Elgå-prošeavttain ( kap. 11.3 . áššedovdilávdegoddi rámida raporttastis barggu maid Norgga eiseválddit dahket joatkin dihte soahpamuša čađaheami Norggas ja čujuhit ahte Norga lea guorrasan ministtarlávdegotti ávžžuhusaide Norgga vuosttaš ja nuppi raportta oktavuođas . áššedovdilávdegoddi oaidná dárbbu dakk viđe čađahit doaimmaid seailluhan dihte giela , erenoamážit dakkár surggiin go oahpahusas , oahpaheddjiid háhkamis ja heivehuvvon oahpponeavvuid ovdánahttimis . Sámelága giellanjuolggadusat leat maiddái dagahan ahte lea dahkkon viiddis ja viehka muddui ođasmahtti bargu vuhtiiváldin dihte guovttegielat ja sámegielat bálvalusaid ulbmila . Láhkaásahusa divodanbarggus leat Sámediggi sámi báikenammakonsuleanta lahkalagaidovttasbargan sihkkarastin dihte ahte sámi báikenamaid vuhtiiváldin fuolahuvvo dohkálaččat . Dahkan dihte álkibun almmolaš doaimmaide váldit atnui sámegiela čállinmearkkaid , ruhtada Bargo- ja searvadahttindepartemeanta gelbbolašvuođabása ja sierra neahttabáikki sámegiela čállinmearkkaide ja ITii – www.samit.no . áigmuš lea ahte almmolaš doaimmahusat galget sáhttit váldit oktavuođa dohko oažžun dihte veahki . Sámediggi lea 2004 rájes čađahan prošeavtta ovddidan dihte sámegiela korrektuvra- prográmma elektrovnnalaš teakstagieđahallamii . Dahkan dihte buohkaide olámuddui lea čujuhuvvon dárbui eambbo almmolaš áŋgriuššamii , ja ollu doaimmaheaddjit leat čujuhan erenoamážit dárbui ovddidit hupmansyntesa neavvuid . áimmahuššan dihte sápmelaččaid riektesihkkarvuođa lea deaŧalaš vealtat boasttuáddejumiin giellavealaid dihte . Buhtadan dihte dán serve Justiisadepartea ­meanta , Gieldda- ja guovlodepartemeanta , Sámediggi , Finnmárkku fylkkagielda ja Deanu gielda 2004 ovttas ruhtadit prošeavtta « Sámegiela juridihkalaš terminologiija » man ulbmil lei ovddidit riekteterminologiija davvisámegillii . Sámediggi áigu ain bargat nannet fálaldaga , ja ovttasbarggu davviriik ­kalaš dásis ovddidan dihte sámi almmustahttimiid . Sámegielat almmustahttimat leat deaŧalaččat nannen dihte sámegielagiid lohkanvieruid , movttiidahttin dihte ráhkadeaddji čállindáiddu erenoa-mážit sámi mánáid ja nuoraid gaskkas , ja oainnusin dahkan ja movttiidahttin dihte sámi kultuvrra ja identitehta girjáivuođa . Sámegielat almmustahttimat leat deaŧalaččat nannen dihte sámegielagiid lohkanvieruid , movttiidahttin dihte ráhkadeaddji čállindáiddu erenoa-mážit sámi mánáid ja nuoraid gaskkas , ja oainnusin dahkan ja movttiidahttin dihte sámi kultuvrra ja identitehta girjáivuođa . Sámegielat almmustahttimat leat deaŧalaččat nannen dihte sámegielagiid lohkanvieruid , movttiidahttin dihte ráhkadeaddji čállindáiddu erenoa-mážit sámi mánáid ja nuoraid gaskkas , ja oainnusin dahkan ja movttiidahttin dihte sámi kultuvrra ja identitehta girjáivuođa . Ulbmil doaibmaplánain lea geahččat barggu mii dahkko sámegiela várás odne oppalaččat , ja ovttasbargamiin Sámedikkiin veardidit mainna lea deaháleamoš áŋgiruššat sihkkarastin dihte sámegiela ealli ja kulturguoddi giellan boahtteáiggis . Ráđđehus áigu leat veahkkin nanneme lullisámegiela korrektuvraprográmma ruhtademiin lullisámegiela várás , ja Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea várren 1. milj. ruvnno ulbmilii 2008. 0,5 milj. ruvdnosaš juolludus Bargo- ja searvadahttindepartemeantta badjel Svahken bajásšaddanguovddážii Engerdal gielddas , lea jotkojuvvon 2008 sihkkarastin dihte lullisámegielfálaldaga guovllus . Dahkan dihte hálddahusa eanet dihtomielalažžan sámegiela geavaheami hárrái , galget departemeanttat namuhit dán juolludusreivves áigeguovdilis stáhta ásahusaide . Eastadan dihte ahte moattis billisit oallugiid ovddas ja ásahit ráfehisvuođa ja váivvi , de lea dárbbašlaš doallat almmolaš bearráigeahču . Oažžun dihte sadjái bissovaš hálddašanortnega , ásahuvvui 2005s bargojoavku mii galgá čielggadit boahtteáiggi organiserema ja váldejuohkima sámi kulturmuitohálddašeami siskkobealde . Sámedikkis lea leamaš ságastallan Riikaantikvárain stuorradiggedieđáhusa čuovvoleami hárrái ja áigu joatkit bargat guovddáš eiseválddiid ektui oažžun dihte johtui daid doaibmabijuid mat dieđáhusas leat positiivvalaččat sámi kulturmuitosuodjalussii . Oažžun dihte sadjái bissovaš hálddašanortnega , ásahuvvui 2005s bargojoavku mii galgá čielggadit boahtteáiggi organiserema ja váldejuohkima sámi kulturmuitohálddašeami siskkobealde . Sámedikkis lea leamaš ságastallan Riikaantikvárain stuorradiggedieđáhusa čuovvoleami hárrái ja áigu joatkit bargat guovddáš eiseválddiid ektui oažžun dihte johtui daid doaibmabijuid mat dieđáhusas leat positiivvalaččat sámi kulturmuitosuodjalussii . Sámediggeráđi ja guoskevaš sámi dáiddárorganisašuvnnaid ovddasteaddjiid gaskka leat dollojuvvon čoahkkimat geahčadan dihte movt sámi dáiddárorganisašuvnnat buoremus lági mielde sáhttet searvat bargui prošeavttain . Sámediggeráđi ja guoskevaš sámi dáiddárorganisašuvnnaid ovddasteaddjiid gaskka leat dollojuvvon čoahkkimat geahčadan dihte movt sámi dáiddárorganisašuvnnat buoremus lági mielde sáhttet searvat bargui prošeavttain . Sámedikki mihttomearri ahte láhčit nannoseabbot ealáhuslaš duoji ovddideami ferte ain bisuhuvvot buoridan dihte doaibmabohtosa ja gánnáhahttivuođa duodjeealáhusas . Sámedikki mihttomearri ahte láhčit nannoseabbot ealáhuslaš duoji ovddideami ferte ain bisuhuvvot buoridan dihte doaibmabohtosa ja gánnáhahttivuođa duodjeealáhusas . Oažžun dihte sadjái bissovaš hálddašanortnega , ásahuvvui 2005s bargojoavku mii galgá čielggadit boahtteáiggi organiserema ja váldejuohkima sámi kulturmuitohálddašeami siskkobealde . Sámedikkis lea leamaš ságastallan Riikaantikvárain stuorradiggedieđáhusa čuovvoleami hárrái ja áigu joatkit bargat guovddáš eiseválddiid ektui oažžun dihte johtui daid doaibmabijuid mat dieđáhusas leat positiivvalaččat sámi kulturmuitosuodjalussii . Sámediggeráđi ja guoskevaš sámi dáiddárorganisašuvnnaid ovddasteaddjiid gaskka leat dollojuvvon čoahkkimat geahčadan dihte movt sámi dáiddárorganisašuvnnat buoremus lági mielde sáhttet searvat bargui prošeavttain . Sámedikki mihttomearri ahte láhčit nannoseabbot ealáhuslaš duoji ovddideami ferte ain bisuhuvvot buoridan dihte doaibmabohtosa ja gánnáhahttivuođa duodjeealáhusas . Sámediggi vuoruha danin váikkuhangaskaomiid vai hukset birrasiid gos ealáhusat ja oahppoinstitušuvnnat čadnojuvvojit oktii ovddidan dihte oahpahusbirrasiid gos ovttasbargu , vásáhusaid lonohallan ja máhttoovddi ­deapmi leat guovddážis . Sámediggi vuoruha danin váikkuhangaskaomiid vai hukset birrasiid gos ealáhusat ja oahppoinstitušuvnnat čadnojuvvojit oktii ovddidan dihte oahpahusbirrasiid gos ovttasbargu , vásáhusaid lonohallan ja máhttoovddi ­deapmi leat guovddážis . Sámediggi vuoruha danin váikkuhangaskaomiid vai hukset birrasiid gos ealáhusat ja oahppoinstitušuvnnat čadnojuvvojit oktii ovddidan dihte oahpahusbirrasiid gos ovttasbargu , vásáhusaid lonohallan ja máhttoovddi ­deapmi leat guovddážis . Ásahusat galget hukset sámi kulturgelbbolašvuođa ja ásahit oktavuođa vástesaš orgánaiguin Suomas ja Ruoŧas buoridan dihte dásseárvvu nissonolbmuid ja almmáiolbmuid gaskka sámi guovlluin . Dien oktavuođas árvvoštallá Sámediggi ovttas bargagoahtit almmolaš ásahusaiguin julev- ja lullisámi guovlluin ráhkadan dihte oktasaš giellamihttomearreprográmma ja giellaoahpahusplána julev- ja lullisámegiela várás . Sámediggi lea maid bivdán ahte ráhkaduvvojit čielga njuolggadusat movt suodjalanproseassat galget čađahuvvot sihkkarastin dihte dásseárvosaš sámi searvama . Sámediggi ásahii neahttabáikki Sámi oahpponeahtta gaskkustan dihte dieđuid ja bagadallama sámi oahpaheddjiide , ovdaskuvlaoahpaheddjiide , váhnemiidda ja ohppiide . Sámediggi , Finnmárkku ja Romssa fylkkamánnit ja Sámi allaskuvla leat ovttas čuoččaldahttán prošeavtta Ráddje áiggi lohkamii – Sámegiella , ovddidan dihte ja ovdánahttin dihte sámi mánáid ja nuoraid lohkanberoštumi ja buoridan dihte sin lohkanmovtta . Sámediggi , Finnmárkku ja Romssa fylkkamánnit ja Sámi allaskuvla leat ovttas čuoččaldahttán prošeavtta Ráddje áiggi lohkamii – Sámegiella , ovddidan dihte ja ovdánahttin dihte sámi mánáid ja nuoraid lohkanberoštumi ja buoridan dihte sin lohkanmovtta . Sámediggi , Finnmárkku ja Romssa fylkkamánnit ja Sámi allaskuvla leat ovttas čuoččaldahttán prošeavtta Ráddje áiggi lohkamii – Sámegiella , ovddidan dihte ja ovdánahttin dihte sámi mánáid ja nuoraid lohkanberoštumi ja buoridan dihte sin lohkanmovtta . Ráđđehus lea reviderejuvvon našunálabušeahtas lasihan juolludeami Sámediggái 600 000 ruvnnuin 2005 ’ várás , nannen dihte Sámedikki hálddahusa siskkáldas dárkkisteami , ja Sámedikki dárkkistankomiteá áššemeannudannávccaid . Sámedikki giellaossodat lea maid ráhkadan girjjáža neavvun dihte tearbmabargiid movt bargat tearpmaiguin . Sámediggi lea jahkasaččat várren ruđaid duodjeorganisašuvnnaide ja - ásahusaide nannen dihte dan suorggi organisatoralaš barggu . Sámedikki giellaossodat lea maid ráhkadan girjjáža neavvun dihte tearbmabargiid movt bargat tearpmaiguin . Hálkavári báhčinguovllu heivehuvvon geavaheapmi lea deaŧalaš , ii duššefal sihkkarastin dihte ahte Suodjalus beassá hárjehallat nu movt lea dárbbašlaš , muhto maiddái sihkkarastin dihte ahte Suodjalus bisuhuvvo Finnmárkkus . Hálkavári báhčinguovllu heivehuvvon geavaheapmi lea deaŧalaš , ii duššefal sihkkarastin dihte ahte Suodjalus beassá hárjehallat nu movt lea dárbbašlaš , muhto maiddái sihkkarastin dihte ahte Suodjalus bisuhuvvo Finnmárkkus . Ođđa Finnmárkkoláhkaevttohusa olis lea ráđđehus evttohan rievdadit dálá báktelága ja ásahit sierra njuolggadusaid Finnmárkku várás , sihkkarastin dihte sámi beroštumiid mineráladoaimmaid oktavuođas ILO-soahpamuša nr. 169 álgoálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid birra iešheanalis stáhtain 15. artihkkala mielde . Dien oktavuođas árvvoštallá Sámediggi ovttas bargagoahtit almmolaš ásahusaiguin julev- ja lullisámi guovlluin ráhkadan dihte oktasaš giellamihttomearreprográmma ja giellaoahpahusplána julev- ja lullisámegiela várás . Sámediggi lea maid bivdán ahte ráhkaduvvojit čielga njuolggadusat movt suodjalanproseassat galget čađahuvvot sihkkarastin dihte dásseárvosaš sámi searvama . Sámediggi ásahii neahttabáikki Sámi oahpponeahtta gaskkustan dihte dieđuid ja bagadallama sámi oahpaheddjiide , ovdaskuvlaoahpaheddjiide , váhnemiidda ja ohppiide . Sámediggi , Finnmárkku ja Romssa fylkkamánnit ja Sámi allaskuvla leat ovttas čuoččaldahttán prošeavtta Ráddje áiggi lohkamii – Sámegiella , ovddidan dihte ja ovdánahttin dihte sámi mánáid ja nuoraid lohkanberoštumi ja buoridan dihte sin lohkanmovtta . Sámediggi , Finnmárkku ja Romssa fylkkamánnit ja Sámi allaskuvla leat ovttas čuoččaldahttán prošeavtta Ráddje áiggi lohkamii – Sámegiella , ovddidan dihte ja ovdánahttin dihte sámi mánáid ja nuoraid lohkanberoštumi ja buoridan dihte sin lohkanmovtta . Sámediggi , Finnmárkku ja Romssa fylkkamánnit ja Sámi allaskuvla leat ovttas čuoččaldahttán prošeavtta Ráddje áiggi lohkamii – Sámegiella , ovddidan dihte ja ovdánahttin dihte sámi mánáid ja nuoraid lohkanberoštumi ja buoridan dihte sin lohkanmovtta . Riekteossodat lea váldoáššis ovttaoaivilis Fleischeriin , muhto oaivvilda ahte Ráđđehus galggašii dahkat eanet ” árvvoštallat deavdda doaibmabijuid » dovdáhan dihte daid sámi vuoigatvuođaid mat dál gávdnojit . Sámedikki beales lea oppa áiggi bargojuvvon ja bargojuvvo viidáseappot konkretiseremiin ja čovdosiiguin , sihkkarastin dihte ahte sámiid eaiggáduššan- ja geavahanvuoigatvuođat čilgejuvvojit oadjebas vugiin lágas . Movttiidahttin dihte sámi servodaga , sámi mánáid ja nuoraid lohkat , de lea áibbas dárbbašlaš ahte sámi girjjálašvuohta lea gávdnomis ja lea hui deaŧalaš ahte sámegielat almmuhemiid lea álki gávdnat . Sámediggi lea iežas gielladieđáhusas ; « Sámegiella lea čaffat » mearridan oažžut johtui eambbo giellaávžžuhusdoaimmaid ovddidan ja seailluhan dihte sámegielaid . Dát ferte dahkkot sihkkarastin dihte barggolašvuođa ja ássama sámi guovlluin . Sihkkarastin dihte oahpponeavvuid kvalitehta , ja vai čielgasit boahtá ovdan makkár gáibádusat gárvves oahpponeavvuide biddjojit , de lea Sámediggi ráhkadan eavttuid mat šaddet ruhtajuolludemiid vuođđun . Muđui ráhkadii departemeanta datte notáhta maŋŋel ráđđádallančoahkkimiid , čielggadan dihte gažaldagaid mat Sámedikkis ledje ášši gárvvisteamis politihkalaš gieđahallamii . Dan sadjái leat válljen sániid siidaoassi ja siidaoasi ovddasvástideaddji jođiheaddji , čájehan dihte ahte dat ovttadat mas dál lea sáhka , ii sáhte sierran doaibmat , muhto gullá stuorát oktavuhtii , namalassii siidii . Dás čujuhuvvo earret eará ahte lea dárbbašlaš mearridit dárkilet rámmaeavttuid boazodollui , sihkkarastin dihte guoddevaš ovdáneami . Dan dihte dárbbašuvvojit dihto bearráigeahččanortnegat , ja nu maiddái sihkarvuođanjuolggadusat lágas , dusten dihte dilálašvuođaid goas siskkáldas iešstivrejupmi ii doaimma nugo jurddašuvvon . Dál lea dábálaš nu dulkon sámelága , ahte dat bidjá gáibádusaid eiseválddiide ásahit positiiva doaibmabijuid ollašuhttin dihte geatnegasvuođaideaset . Dál lea dábálaš nu dulkon sámelága , ahte dat bidjá gáibádusaid eiseválddiide ásahit positiiva doaibmabijuid ollašuhttin dihte geatnegasvuođaideaset . Nannen dihte riikkaidgaskasaš ovttasbarggu boazodoalu dáfus de ásahuvvui Boazodoalu riikkaidgaskasaš fága- ja gaskkustanguovddáš Guovdageidnui jagi 2005 . Guovd-dážis vurdojuvvo leat eambbo aktiiva rolla ovdánahttin dihte báikkálaš máhttohuksema ja dutkama davviguovlluid álgoálbmotservodagain ja sin servodagaid birra , erenoamážit go lea sáhka Ruoššas . Sámediggi lea erenoamážit čalmmustahttán iežas mánáidgárdeplánas doaibmabijuid háhkan dihte mánáidgárdebargiid . Buoridan dihte dili , de áigu Máhttodeparte ­meanta ovttas Bargo-ja searvadahttindeparte ­meanttain bovdet Sámedikki oasálastit sámegiel eatnigielanalfabehta prošektii , mas vuosttažettiin lea sáhka kártemis dárbbuid ja ráddjemis dákkár prošeavtta ulbmiljoavkku . Nannen dihte sámegiela lea allaskuvla ožžon juolluduvvot stipendiáhtavirggi . Allaskuvlla budšeahtta lasihuvvui jagi 2005 500 000 ruvnnuin nannen dihte oahppo- girjjiid almmustahttima sámegillii . Huksen dihte gelbbolašvuođa lea allaskuvla ožžon doavttergrádastipeandda ja dál lea okta stipendiáhtavirgi julevsámegielas . ILO-konvensuvdna nr. 169 dadjá ee. 28. artihkkalis ahte « Galget gávnnahuvvot doaimmat seailluhan ja ovdánahttin dihte guoskevaš álbmogiid álgogielaid » . Eurohparáđđi mearridii Eurohpa regiovdna- dahje unnilohkogielaid soahpamuša ( European Charter for regional or minority languages ) jagi 1992 gáhtten dihte unnitlohkogielaid , vai Eurohpa kultuvra seailluhuvvo oktan ovttastuvvon ja girjás kultuvran . Soahpamuš geatnegahttá našunalstáhtaid čađahit konkrehta doaimmaid seailluhan dihte regionála- ja unnilohkogielaid , vai šaddet oainnusin sihke politihkas , láhkaaddimis ja geavahusas . Unnitlohkogielaid soahpamuša 15. artihkkalis čuovvu ahte oasehasat galget buktit ovdan raportta politihka birra mii lea nugo soahpamuša nuppi oasis , ja doaimmaid birra mat leat dahkkon čađahan dihte goalmmát oasi , maid oasehasat leat dohkkehan ratifikašuvnnas . Dás čielggaduvvui bargu mii dahkko ollu surggiid siskkobealde gáhtten ja ovdánahttin dihte sámegiela , ee. Sis-Finnmárkku diggegotti ásahemiin ( gč. kap. 5.3.2 ) , Divttasvuona gieldda searvamiin sámegiela hálddašanguvlui , ja Elgå-prošeavttain ( kap. 11.3 . áššedovdilávdegoddi rámida raporttastis barggu maid Norgga eiseválddit dahket joatkin dihte soahpamuša čađaheami Norggas ja čujuhit ahte Norga lea guorrasan ministtarlávdegotti ávžžuhusaide Norgga vuosttaš ja nuppi raportta oktavuođas . áššedovdilávdegoddi oaidná dárbbu dakk viđe čađahit doaimmaid seailluhan dihte giela , erenoamážit dakkár surggiin go oahpahusas , oahpaheddjiid háhkamis ja heivehuvvon oahpponeavvuid ovdánahttimis . Láhkaásahusa divodanbarggus leat Sámediggi sámi báikenammakonsuleanta lahkalagaidovttasbargan sihkkarastin dihte ahte sámi báikenamaid vuhtiiváldin fuolahuvvo dohkálaččat . Dahkan dihte buohkaide olámuddui lea čujuhuvvon dárbui eambbo almmolaš áŋgriuššamii , ja ollu doaimmaheaddjit leat čujuhan erenoamážit dárbui ovddidit hupmansyntesa neavvuid . Oažžun dihte sadjái bissovaš hálddašanortnega , ásahuvvui 2005s bargojoavku mii galgá čielggadit boahtteáiggi organiserema ja váldejuohkima sámi kulturmuitohálddašeami siskkobealde . Sámedikkis lea leamaš ságastallan Riikaantikvárain stuorradiggedieđáhusa čuovvoleami hárrái ja áigu joatkit bargat guovddáš eiseválddiid ektui oažžun dihte johtui daid doaibmabijuid mat dieđáhusas leat positiivvalaččat sámi kulturmuitosuodjalussii . Bisuhit ja ovddidit dialoga guovddáš , regionála ja báikkálaš eiseválddiiguin nannen dihte sámi kulturovdáneami rámmaeavttuid Bisuhit ja viidáset ovddidit gulahallama guovddáš ja regionála eiseválddiiguin nannen dihte rámmaeavttuid sámi ealáhusovddideapmái EGD ’ politihkalaš njunnožiid ja Sámedikki várrepresideantta čoahkkima vuođul , dáhtui EGD doallat čoahkkima Sámedikkiin guorahallan dihte Sámedikki oaiviliid ođđa minerálalága birra . Ráđđehus lea čielggadišgoahtán birrajagi petroleumdoaimma váikkuhusaid Lufuohta-Bárentsábi guovllus ( ULB ) , sihkkarastin dihte ahte petroleumdoaibma davimus mearraguovlluin dáhpáhuvvá bealuštahtti rámmaid siskkobealde . Sámi oahpponeavvuid 2002–2005 strategalaš plána geahčadeami oktavuođas áigu Sámediggi álggahit doaibmabijuid hoahpuhan dihte oahpponeavvoprošeavttaid gárvvisteami . Movttiidahttin dihte sámi servodaga , sámi mánáid ja nuoraid lohkat , de lea áibbas dárbbašlaš ahte sámi girjjálašvuohta lea gávdnomis ja lea hui deaŧalaš ahte sámegielat almmuhemiid lea álki gávdnat . Áššeoasálaččat leat álggahan prošeavtta heivehit fidnoohppiide oahpahusa duodjefitnodagain ja oažžun dihte eambbo oahpahalliid . Ráđđehus berre láhčit dili nu ahte sáhttá bidjat eanet návccaid oarjelsámi dutkamii , erenoamážit giela dáfus , sihkkarastin dihte oarjelsámegiela boahtteáiggi . Áššeoasálaččat leat álggahan prošeavtta heivehit fidnoohppiide oahpahusa duodjefitnodagain ja oažžun dihte eambbo oahpahalliid . Sámediggi lea postiivvalaš daidda proseassaide maid Birasgáhttendepartementa Villaksutvalget bokte lea álggahan gáhtten dihte Norgga luođoluossanáli . Olahan dihte dán , bargá Sámediggi dan ovdii ahte inkorporeret sámi eanandoallopolitihkalaš biire našuvnnalaš eanandoalloperspektiivii , sámi eanandoalu árvoháhkanprográmmii , ja heivehit Sámedikki veahkkedoaibmageavaheami eanandoalloealáhusa ektui . Olahan dihte sámi eanandoalu ulbmiliid , atná Sámediggi deaŧalažžan álggahit sierra árvoháhkanprográmma sámi guovlluide mas lea ollislaš ja servodatlaš perspektiiva . Mihttomearrin lea doalahit boazologu dássedin , guhkes áiggi ekologalaš dásis , sihkkarastin dihte buori heiveheami resursavuđđui , ja produktiiva ealuid mat sáhttet addit vuorddehahtti ekonomalaš bohtosa . Čoavdin dihte čuolmma boazodoallorievtti geográfalaš viidodaga birra , de rievdaduvvui boazodoallolága 2. § 1996:s nu ahte lágas daddjo njuolga ahte meahcceguovllut boazodoalloguovllu siskkobealde adnojuvvojit lobálaš boazoguohtuneanamin , jus eará ii čuvoš erenoamáš riektedilálašvuođain , geahča muđui mearkkašumiid 4. paragráfii 10. kapihttalis . Nugo eará ge almmolaš doaimmat , de ferte boazodoalu almmolaš hálddašeapmi nai duos dás vuđolaččat árvvoštallojuvvot , gávnnahan dihte lea go dat ulbmillaš daid doaimmaid ektui mat galget čađahuvvot ja mearriduvvon politihkalaš mihttomeriid ektui . Njulgen dihte dán de árvala lávdegoddi ásahit buohtalas álggahansiidaosiid , geahča árvaluvvon § 4 – 4 . Namahus buohtalas álggahansiidaoassi lea válljejuvvon deattuhan dihte čanastaga eará siidaoassái , ja ahte dat galgá sihkkarastit nuorat buolvva vuoigatvuođaid . Sámelága giellanjuolggadusat leat maiddái dagahan ahte lea dahkkon viiddis ja viehka muddui ođasmahtti bargu vuhtiiváldin dihte guovttegielat ja sámegielat bálvalusaid ulbmila . Láhkaásahusa divodanbarggus leat Sámediggi sámi báikenammakonsuleanta lahkalagaidovttasbargan sihkkarastin dihte ahte sámi báikenamaid vuhtiiváldin fuolahuvvo dohkálaččat . Sámediggi áigu ain bargat nannet fálaldaga , ja ovttasbarggu davviriik ­kalaš dásis ovddidan dihte sámi almmustahttimiid . Sámegielat almmustahttimat leat deaŧalaččat nannen dihte sámegielagiid lohkanvieruid , movttiidahttin dihte ráhkadeaddji čállindáiddu erenoa-mážit sámi mánáid ja nuoraid gaskkas , ja oainnusin dahkan ja movttiidahttin dihte sámi kultuvrra ja identitehta girjáivuođa . Sámegielat almmustahttimat leat deaŧalaččat nannen dihte sámegielagiid lohkanvieruid , movttiidahttin dihte ráhkadeaddji čállindáiddu erenoa-mážit sámi mánáid ja nuoraid gaskkas , ja oainnusin dahkan ja movttiidahttin dihte sámi kultuvrra ja identitehta girjáivuođa . Sámegielat almmustahttimat leat deaŧalaččat nannen dihte sámegielagiid lohkanvieruid , movttiidahttin dihte ráhkadeaddji čállindáiddu erenoa-mážit sámi mánáid ja nuoraid gaskkas , ja oainnusin dahkan ja movttiidahttin dihte sámi kultuvrra ja identitehta girjáivuođa . Oažžun dihte sadjái bissovaš hálddašanortnega , ásahuvvui 2005s bargojoavku mii galgá čielggadit boahtteáiggi organiserema ja váldejuohkima sámi kulturmuitohálddašeami siskkobealde . Sámedikkis lea leamaš ságastallan Riikaantikvárain stuorradiggedieđáhusa čuovvoleami hárrái ja áigu joatkit bargat guovddáš eiseválddiid ektui oažžun dihte johtui daid doaibmabijuid mat dieđáhusas leat positiivvalaččat sámi kulturmuitosuodjalussii . Ovddidan dihte sámegiela geavaheami lea Sámediggi juolludan ruđa giellaprošeavttaide sihke olggobealde ja siskkobealde sámegiela hálddašanguovllu . Sámediggi gulahallá sierra aktevrraiguin ovddidan dihte buoret dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusa sámi álbmoga várás . Ásahusat galget hukset sámi kulturgelbbolašvuođa ja ásahit oktavuođa vástesaš orgánaiguin Suomas ja Ruoŧas buoridan dihte dásseárvvu nissonolbmuid ja almmáiolbmuid gaskka sámi guovlluin . Sámediggi lea iežas gielladieđáhusas ; « Sámegiella lea čaffat » mearridan oažžut johtui eambbo giellaávžžuhusdoaimmaid ovddidan ja seailluhan dihte sámegielaid . Dát ferte dahkkojuvvot sihkkarastin dihte dássásaš dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid sámi álbmogii , nugo muđui álbmogis leat . Oassin dán barggus lea Sámediggi 2005:s searvan ovttasbargui Innovašuvdna Norggain ja eará oasálaččaiguin Finnmárkkus bargan dihte juoidá mátkkoštušáŋgiruššamiiguin Sis-Finnmárkkus . Sámediggi bargá oktilaččat ekonomiijastivrema ja bearráigeahččama ovdánahttimiin ja nannemiin Sámedikkis , ja lea álggahan ollu doaibmabijuid áigeguovdilastin dihte ja heivehan dihte dáláš ja ođđa vuogádagaid ja rutiinnaid otnáš doaibmadássái . Sámediggi bargá oktilaččat ekonomiijastivrema ja bearráigeahččama ovdánahttimiin ja nannemiin Sámedikkis , ja lea álggahan ollu doaibmabijuid áigeguovdilastin dihte ja heivehan dihte dáláš ja ođđa vuogádagaid ja rutiinnaid otnáš doaibmadássái . Muđui čujuhit kapihttalii guoská plánejuvvon doaibmabijuide 2006:s beavttálmahttin dihte Sámedikki ekonomiijahálddašeami . Mihttomearrin lea doalahit boazologu dássedin , guhkes áiggi ekologalaš dásis , sihkkarastin dihte buori heiveheami resursavuđđui , ja produktiiva ealuid mat sáhttet addit vuorddehahtti ekonomalaš bohtosa . Nugo eará ge almmolaš doaimmat , de ferte boazodoalu almmolaš hálddašeapmi nai duos dás vuđolaččat árvvoštallojuvvot , gávnnahan dihte lea go dat ulbmillaš daid doaimmaid ektui mat galget čađahuvvot ja mearriduvvon politihkalaš mihttomeriid ektui . álkidan dihte vel ain eambbo rádjerasttideami , de leat nammadan bargojoavkku mas leat ovddasteaddjit guoskevaš ásahusain guovddáš , regionála ja báikkálaš dásis , mat guorahalaše Norgga rutiinnaid Storskoga báikkis ja Ruošša olgoriikkastašuvnnain . Nannen dihte riikkaidgaskasaš ovttasbarggu boazodoalu dáfus de ásahuvvui Boazodoalu riikkaidgaskasaš fága- ja gaskkustanguovddáš Guovdageidnui jagi 2005 . Guovd-dážis vurdojuvvo leat eambbo aktiiva rolla ovdánahttin dihte báikkálaš máhttohuksema ja dutkama davviguovlluid álgoálbmotservodagain ja sin servodagaid birra , erenoamážit go lea sáhka Ruoššas . Dahkan dihte álkibun almmolaš doaimmaide váldit atnui sámegiela čállinmearkkaid , ruhtada Bargo- ja searvadahttindepartemeanta gelbbolašvuođabása ja sierra neahttabáikki sámegiela čállinmearkkaide ja ITii – www.samit.no . áigmuš lea ahte almmolaš doaimmahusat galget sáhttit váldit oktavuođa dohko oažžun dihte veahki . Sámediggi lea 2004 rájes čađahan prošeavtta ovddidan dihte sámegiela korrektuvra- prográmma elektrovnnalaš teakstagieđahallamii . Dahkan dihte buohkaide olámuddui lea čujuhuvvon dárbui eambbo almmolaš áŋgriuššamii , ja ollu doaimmaheaddjit leat čujuhan erenoamážit dárbui ovddidit hupmansyntesa neavvuid . Sámediggeráđi ja guoskevaš sámi dáiddárorganisašuvnnaid ovddasteaddjiid gaskka leat dollojuvvon čoahkkimat geahčadan dihte movt sámi dáiddárorganisašuvnnat buoremus lági mielde sáhttet searvat bargui prošeavttain . Sámediggeráđđi válljii vuoruhit seksuála sojuid rasttideaddji dásseárvobarggu gidden dihte fuomášumi miellaguottuide mat olbmuin leat eará sojuide go heterofiilii sámi servodagas . Dasto lea 229 934 ru várrejuvvon válgaseminára goluide mii dollojuvvui ođđajagimánus 2010 evalueren dihte válgga 2009 geavatlaš čađaheami . Sámediggi lea jahkasaččat várren ruđaid duodjeorganisašuvnnaide ja - ásahusaide nannen dihte dan suorggi organisatoralaš barggu . Searvama bokte ulbmillaš prográmmabargui geahččala Sámediggi hukset oktavuođaid , oažžun dihte oktasaš vuođu ja háhkan dihte oktasaš ulbmiliid ealáhusovddideapmái . Searvama bokte ulbmillaš prográmmabargui geahččala Sámediggi hukset oktavuođaid , oažžun dihte oktasaš vuođu ja háhkan dihte oktasaš ulbmiliid ealáhusovddideapmái . Ráđđehus berre láhčit dili nu ahte sáhttá bidjat eanet návccaid oarjelsámi dutkamii , erenoamážit giela dáfus , sihkkarastin dihte oarjelsámegiela boahtteáiggi . Nannen dihte mánáid ja nuoraid áššiid Sámedikkis , galgá 2001 vuosttaš jahkebealis lágiduvvot vuosttaš nuoraidkonferánsa . Čoavdin dihte čuolmma boazodoallorievtti geográfalaš viidodaga birra , de rievdaduvvui boazodoallolága 2. § 1996:s nu ahte lágas daddjo njuolga ahte meahcceguovllut boazodoalloguovllu siskkobealde adnojuvvojit lobálaš boazoguohtuneanamin , jus eará ii čuvoš erenoamáš riektedilálašvuođain , geahča muđui mearkkašumiid 4. paragráfii 10. kapihttalis . Vuhtiiváldin dihte sápmelaččaid riektesihkarvuođa , de lea dehálaš garvit boasttu ipmárdusaid maidda giellaerohusat leat sivvan . Vuhtiiváldin dihte sápmelaččaid riektesihkarvuođa , de lea dehálaš garvit boasttu ipmárdusaid maidda giellaerohusat leat sivvan . Sámi allaskuvla lágidii Oslo allaskuvllain muhtin seminára bargiide universitehta- ja allaskuvllassuorggis , fylkkamánniid oahppoossodagain ja eará berošteddjiide ee. movttidahttin dihte liigeoah ­pahusfálaldagaid ráhkadit . áimmahuššan dihte sápmelaččaid riektesihkkarvuođa lea deaŧalaš vealtat boasttuáddejumiin giellavealaid dihte . Buhtadan dihte dán serve Justiisadepartea ­meanta , Gieldda- ja guovlodepartemeanta , Sámediggi , Finnmárkku fylkkagielda ja Deanu gielda 2004 ovttas ruhtadit prošeavtta « Sámegiela juridihkalaš terminologiija » man ulbmil lei ovddidit riekteterminologiija davvisámegillii . Doahpaga Davvi dimenšuvdna lea EU ásahan vai EU davvi regiovdnii biddjojuvvošii fokus , ja gieđahallan dihte daid hástalusaid ja vejolašvuođaid mat guovllus leat . Vuhtiiváldin dihte sápmelaččaid riektesihkarvuođa , de lea dehálaš garvit boasttu ipmárdusaid maidda giellaerohusat leat sivvan . Sámi musihkka galgá biddjojuvvot Riikkaoassemusihkkáriid-ortnegii , suodjalan ja buoridan dihte sámi musihka gaskkusteami . Dát prinsihppa lea maiddái biddjojuvvon vuođđun ovttasbargošiehtadussii Sámedikki ja Finnmárkku fylkkagieldda gaskka , doalahan dihte guolástusa oktasašopmodahkan . Nannen dihte sámi bibliotehkabálvalusa riikkas lea ásahuvvon doarjjaortnet . Dat ii mearkkaš ahte eiseválddit eai šat dárbbaš reguleret ja gohkket boazodoalu vuhtii váldin dihte ulbmiliid mat celkojuvvojit 1978-lága ulbmilparagráfas . Ásahan dihte juohke boazoeaiggádii buoret plánenvejolašvuođa ja riektesihkarvuođa , de ferte láhka muitalit makkár vuoigatvuođat ja geatnegasvuođat sis leat . Lea dárbbašlaš juohkit muhtun paragráfaid álkidan dihte njuolggadusaid . Lávdegoddi oaivvilda liikká ahte doarjjaortnet ferte vuđoleappot guorahallojuvvot ásahan dihte buoret riektesihkarvuođa ovttaskas boazoeaiggádiidda . Dan sadjái leat válljen sániid siidaoassi ja siidaoasi ovddasvástideaddji jođiheaddji , čájehan dihte ahte dat ovttadat mas dál lea sáhka , ii sáhte sierran doaibmat , muhto gullá stuorát oktavuhtii , namalassii siidii . Njulgen dihte dán de árvala lávdegoddi ásahit buohtalas álggahansiidaosiid , geahča árvaluvvon § 4 – 4 . Namahus buohtalas álggahansiidaoassi lea válljejuvvon deattuhan dihte čanastaga eará siidaoassái , ja ahte dat galgá sihkkarastit nuorat buolvva vuoigatvuođaid . Njuolggadusat mohtorfievrruid geavaheami birra galget ráhkaduvvot vuhtii váldin dihte guohtunresurssaid . Loahpalaččat lea bealálaččaid iežaset duohken ovddidit ášši duopmostuoluide čoavdin dihte riiddu . Jus doallu doaimmahuvvo mearrádusaid dahje njuolggadusaid vuostá , de sáhttet eiseválddit lávdegotti árvalusa mielde mearridit dárbbašlaš gohččumiid loahpahan dihte lobihis dagu , geahča árvaluvvon § 13 – 2 . Njuolggadusat mohtorfievrruid geavaheami birra galget ráhkaduvvot vuhtii váldin dihte guohtunresurssaid . 9.7 Nationála strategiija čuovvoleapmi dássen dihte sosiála dearvvašvuođaerohusaid Sámediggi áigu ain bargat nannet fálaldaga , ja ovttasbarggu davviriik ­kalaš dásis ovddidan dihte sámi almmustahttimiid . Sámegielat almmustahttimat leat deaŧalaččat nannen dihte sámegielagiid lohkanvieruid , movttiidahttin dihte ráhkadeaddji čállindáiddu erenoa-mážit sámi mánáid ja nuoraid gaskkas , ja oainnusin dahkan ja movttiidahttin dihte sámi kultuvrra ja identitehta girjáivuođa . Sámegielat almmustahttimat leat deaŧalaččat nannen dihte sámegielagiid lohkanvieruid , movttiidahttin dihte ráhkadeaddji čállindáiddu erenoa-mážit sámi mánáid ja nuoraid gaskkas , ja oainnusin dahkan ja movttiidahttin dihte sámi kultuvrra ja identitehta girjáivuođa . Sámegielat almmustahttimat leat deaŧalaččat nannen dihte sámegielagiid lohkanvieruid , movttiidahttin dihte ráhkadeaddji čállindáiddu erenoa-mážit sámi mánáid ja nuoraid gaskkas , ja oainnusin dahkan ja movttiidahttin dihte sámi kultuvrra ja identitehta girjáivuođa . Bisuhit ja ovddidit dialoga guovddáš , regionála ja báikkálaš eiseválddiiguin nannen dihte sámi kulturovdáneami rámmaeavttuid Ulbmil lei earret eará čájehit lullisámegielat dálá mediafálaldaga ja evttohit doaibmabijuid buoridan dihte dán fálaldaga . Sámediggi lea ovttasráđiid Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanttain ovttamielalaš das ahte álggahuvvo prošeakta ráhkadan dihte doaibmabijuid dan várás vai sámi pasieanttat besset geavahit iežaset giela oktavuođas spesialistadearvvašvuođabálvalusain . Hálkavári báhčinguovllu heivehuvvon geavaheapmi lea deaŧalaš , ii duššefal sihkkarastin dihte ahte Suodjalus beassá hárjehallat nu movt lea dárbbašlaš , muhto maiddái sihkkarastin dihte ahte Suodjalus bisuhuvvo Finnmárkkus . Hálkavári báhčinguovllu heivehuvvon geavaheapmi lea deaŧalaš , ii duššefal sihkkarastin dihte ahte Suodjalus beassá hárjehallat nu movt lea dárbbašlaš , muhto maiddái sihkkarastin dihte ahte Suodjalus bisuhuvvo Finnmárkkus . Sin oaivila mielde livččii buoret hábmet lága eanet oppalažžan , ja baicca addit dárkilet njuolggadusaid láhkaásahusaid hámis , earret eará vuhtii váldin dihte guovllulaš erohusaid . Dás čujuhuvvo earret eará ahte lea dárbbašlaš mearridit dárkilet rámmaeavttuid boazodollui , sihkkarastin dihte guoddevaš ovdáneami . Dan dihte dárbbašuvvojit dihto bearráigeahččanortnegat , ja nu maiddái sihkarvuođanjuolggadusat lágas , dusten dihte dilálašvuođaid goas siskkáldas iešstivrejupmi ii doaimma nugo jurddašuvvon . Nordlándda guovllustivra oaidná dárbbu ásahit njuovžilis buolvamolsunvugiid sihkkarastin dihte ođđa olbmuid ealáhussii , muhto deattuha ahte dat ii galgga govttohemet čuohcat oktasašvuhtii . Lea guhkes árbevierru merket bohcco bealji čájehan dihte gii dan eaiggáduššá . Lávdegoddi lea iežas árvalusas atnán hui guovddážis ahte fápmu galgá orohagain dássejuvvot dan muddui go vejolaš , eastadan dihte eanetlogu vejolašvuođa boastut fámostallat . Dán dáfus leat váttis ja guovddáš áššečuolmmat boazodoalus masa máŋga jagi juo leat biddjojuvvon ollu návccat geahččalan dihte gávdnat čovdosiid . Maŋŋel dán leat čađahuvvon ollu iešguđetlágán doaibmabijut čoavdin dihte váttisvuođaid stuora boazologu geažil . Várrejuvvojedje ruđat unnidan dihte boazologu , ja ásahuvvui sierra prošeaktakantuvra . Viidáseappot sáhttá mearridit boazologu iešguđet dálvesiiddaide ja eará joavkkuide jus dat lea dárbbašlaš olahan dihte bealuštahtti dálveguohtungeavaheami . Eastadan dihte ahte moattis billisit oallugiid ovddas ja ásahit ráfehisvuođa ja váivvi , de lea dárbbašlaš doallat almmolaš bearráigeahču . Dat lea sihkkarastin dihte guhkitáiggi máhttoloktema ja dutkanaktivitehta guovddážis . Ulbmil doaibmaplánain lea geahččat barggu mii dahkko sámegiela várás odne oppalaččat , ja ovttasbargamiin Sámedikkiin veardidit mainna lea deaháleamoš áŋgiruššat sihkkarastin dihte sámegiela ealli ja kulturguoddi giellan boahtteáiggis . Ráđđehus áigu leat veahkkin nanneme lullisámegiela korrektuvraprográmma ruhtademiin lullisámegiela várás , ja Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea várren 1. milj. ruvnno ulbmilii 2008. 0,5 milj. ruvdnosaš juolludus Bargo- ja searvadahttindepartemeantta badjel Svahken bajásšaddanguovddážii Engerdal gielddas , lea jotkojuvvon 2008 sihkkarastin dihte lullisámegielfálaldaga guovllus . Dahkan dihte hálddahusa eanet dihtomielalažžan sámegiela geavaheami hárrái , galget departemeanttat namuhit dán juolludusreivves áigeguovdilis stáhta ásahusaide . Sámediggi oaivvilda ahte ferte ásahuvvot maiddái sámi dutkanfoanda , sihkkarastin dihte Sámediggái duohta váikkuhanfámu ja mearridanvuoigatvuođa dan dutkamis mii lea deaŧalaš sámi servodaga ovddideapmái . Bisuhit ja viidáset ovddidit gulahallama guovddáš ja regionála eiseválddiiguin nannen dihte rámmaeavttuid sámi ealáhusovddideapmái Ođđa Finnmárkkoláhkaevttohusa olis lea ráđđehus evttohan rievdadit dálá báktelága ja ásahit sierra njuolggadusaid Finnmárkku várás , sihkkarastin dihte sámi beroštumiid mineráladoaimmaid oktavuođas ILO-soahpamuša nr. 169 álgoálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid birra iešheanalis stáhtain 15. artihkkala mielde . Ráđđehus lea čielggadišgoahtán birrajagi petroleumdoaimma váikkuhusaid Lufuohta-Bárentsábi guovllus ( ULB ) , sihkkarastin dihte ahte petroleumdoaibma davimus mearraguovlluin dáhpáhuvvá bealuštahtti rámmaid siskkobealde . Danne dáhttu Sámediggi ovddidit ovttasbarggu fylkkagielddaiguin sámi ássanguovlluin , ja gulahallat daiguin gávdnan dihte málliid mat livčče ulbmállaččat ja maiguin sámi perspektiiva gozihuvvošii . Čuovvolan dihte dulkonbálvalusaid sámi álbmogii , lea Davvi Dearvvašvuohta RHF bivdán erenoamáš raporterema dan birra dan bargodokumeanttas mii lea dearvvašvuođaásahusaide 2008 hárrái . Čuovvolan dihte dulkonbálvalusaid sámi álbmogii , lea Davvi Dearvvašvuohta RHF bivdán erenoamáš raporterema dan birra dan bargodokumeanttas mii lea dearvvašvuođaásahusaide 2008 hárrái . 9.7 Nationála strategiija čuovvoleapmi dássen dihte sosiála dearvvašvuođaerohusaid 8.7 Nationála strategiija čuovvoleapmi dássen dihte sosiála dearvvašvuođaerohusaid Dat lea sihkkarastin dihte guhkitáiggi máhttoloktema ja dutkanaktivitehta guovddážis . Dat lea sihkkarastin dihte guhkitáiggi máhttoloktema ja dutkanaktivitehta guovddážis . Buoridan dihte dikšunbohtosiid sámi buhcciide gárrendilleinstitušuvnnain , de áigu Dearvvaš-vuođa- ja fuolahusdepartemeanta ovttas Sáme ­dikkiin ja sámi dearvvašvuođa- ja sosialfágalaš birrasiiguin ásahit dakkár fálaldaga mas sámi kultuvrralaš vásáhus lea fárus . Buoridan dihte dikšunbohtosiid sámi buhcciide gárrendilleinstitušuvnnain , de áigu Dearvvaš-vuođa- ja fuolahusdepartemeanta ovttas Sáme ­dikkiin ja sámi dearvvašvuođa- ja sosialfágalaš birrasiiguin ásahit dakkár fálaldaga mas sámi kultuvrralaš vásáhus lea fárus . Sámedikki mihttomearri ahte láhčit nannoseabbot ealáhuslaš duoji ovddideami ferte ain bisuhuvvot buoridan dihte doaibmabohtosa ja gánnáhahttivuođa duodjeealáhusas . Bisuhit aktivitehta Duodjeinstituhtas ovddidan dihte duodjeealáhusa viidáseappot Čuovvolan dihte dulkonbálvalusaid sámi álbmogii , lea Davvi Dearvvašvuohta RHF bivdán erenoamáš raporterema dan birra dan bargodokumeanttas mii lea dearvvašvuođaásahusaide 2008 hárrái . 8.7 Nationála strategiija čuovvoleapmi dássen dihte sosiála dearvvašvuođaerohusaid Dat lea sihkkarastin dihte guhkitáiggi máhttoloktema ja dutkanaktivitehta guovddážis . Buoridan dihte dikšunbohtosiid sámi buhcciide gárrendilleinstitušuvnnain , de áigu Dearvvaš-vuođa- ja fuolahusdepartemeanta ovttas Sáme ­dikkiin ja sámi dearvvašvuođa- ja sosialfágalaš birrasiiguin ásahit dakkár fálaldaga mas sámi kultuvrralaš vásáhus lea fárus . Vigihis olbmot gottáhallet ásahan dihte balu ja moivvi . Ráđđehus danne áigu ovttasráđiid Sámedikkiin ja Sámi allaskuvllain geahčadit otnáš dulkabálvalusa ja árvvoštallat makkár doaibmabijuid lea dárbu álggahit vuođđudan dihte buresdoaibmi dulkabálvalusa . Ráđđehus danne áigu ovttasráđiid Sámedikkiin ja Sámi allaskuvllain geahčadit otnáš dulkabálvalusa ja árvvoštallat makkár doaibmabijuid lea dárbu álggahit vuođđudan dihte buresdoaibmi dulkabálvalusa . Danin lasihuvvo doarjja sámi áviissaide vel 3 miljovnnain ruvnnuin 2009:s , oktiibuot 21,6 miljovnna ruvdnui , sihkkarastin dihte ahte duohtandahká dan mihttomeari ahte oažžu beaivválaš sámi áviissaid . Poasta lasihuvvui 5 miljovnnain ruvnnuin 2008:s láhčin dihte dilálašvuođaid dasa ahte sámi áviissat sáhttet almmuhuvvot dávjjibut . Nannen dihte dan ahte norgga ekonomiijja dássedis ovdáneapmi ain joatkašuvvá , de gártá petroleumsisaboađuid geavaheapmi maiddái 2008:s lassánit hiljáneappot go vurdojuvvon foandavuoittu lassáneapmi , cuige ruhtadanministtar Kristin Halvorsen . Mánáidsuodjaleapmi galggašii guovddážis mánáidfárrehanáššiin sihkkarastin dihte mánáid beroštumiid . Sihkkarastin dihte ahte dálá álbmogis ja boahtteáiggi buolvvain lea gávdnamis doarvái ja sihkkaris biebmu , energiija ja vuovddis muorat , de eanandoalu ferte doaimmahit birasceavzilis lági mielde . Ollu ovttaskas olbmot leat bargan garrasit ja áŋgiruššan ovddidan dihte sámepolitihkalaš áššiid . Ráđđehus háliida geahčadit dearvvašvuođa- ja fuolahussuorggi DGT-organiserema sihkkarastin dihte beaktilis organiserema ja resursa geavaheami . Ráđđehus lea álggahan viiddis barggu álkidahttin ja buoridan dihte lágaid ja bearráigeahču . Dutkan hástala sajáiduvvan oainnuid ja lea dárbbašlaš sáhttin dihte mearrat ođđa fenomenaid . Leahkit servodatovddideaddjin eaktuda máŋggabealat barggu ásahan dihte geasuheaddji servodagaid ja buriid eallineavttuid ássiide . Samorganisajonen for kunstformidling i Nord-Noreg ( SKINN ) ( Davvi-Norgga dáiddagaskkusteami searveorganisašuvdna ) oažžu 500 000 kruvnno eambbo nannen dihte iežas rolla Davvi-Norgga kulturgaskkustanbeallin . Loahpahan dihte buhtistanbargguid vuodjuma maŋŋel , evttoha ráđđehus juolludit vel 34 miljovnna ruvnno 2010 reviderejuvvon bušeahtas . Earenoamážit dusten dihte eanandoallodárbbašeaddji suohkaniid hástalusaid ja vejolašvuođaid , de áigu Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta nannet barggu dakkár suohkaniin . Deavdin dihte vurdojuvvon agi geažil luohpamiid jagiin ovddasguvlui , de lea dárbu sihke čađahit doaimmaid maiguin oažžu eanet oahppan báhpaid , oažžut eambbo oahppan teologaid ohcan báhpavirggiide ja bisuhit eambbogiid báhpavirggiin . Nannen dihte Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeantta heahtedili hálddašannávccaid lea 2012:s ásahuvvon jándor birra siviila dilálašvuođaguovddáš . Aasrud galleda Dehli ja Bangalore gullan dihte makkár DT-vuđot innovašuvdnavásáhusat indialaččain leat priváhta ja almmolaš suorggis ja DT-suorggis čatnan dihte oktavuođaid riikkaid gaskkas sihke eiseválde- ja suorgedásis . Aasrud galleda Dehli ja Bangalore gullan dihte makkár DT-vuđot innovašuvdnavásáhusat indialaččain leat priváhta ja almmolaš suorggis ja DT-suorggis čatnan dihte oktavuođaid riikkaid gaskkas sihke eiseválde- ja suorgedásis . Loahpahan dihte buhtistanbargguid vuodjuma maŋŋel , evttoha ráđđehus juolludit vel 34 miljovnna ruvnno 2010 reviderejuvvon bušeahtas . Doaimmat maid eiseválddit ja eará leat álggahan buoridan dihte riikkaidgaskasaš vuogádaga ferte danin sakka vuoruhuvvot , lohká ruhtadanministtar . Loahpahan dihte buhtistanbargguid vuodjuma maŋŋel , evttoha ráđđehus juolludit vel 34 miljovnna ruvnno 2010 reviderejuvvon bušeahtas . doalahit dálá ássanminstara váldovuogádagaid doalahan ja ovddidan dihte dan historjjá , kultuvrra ja resurssaid girjáivuođa , mii dasa lea čadnon - Ráđđehusa ulbmilin lea ahte fitnodagat geavahišgohtet eanaš áiggi ealáhusdoaimmaide ja uhcimus áiggi fas hálddahuslaš doaimmaide doahttalan dihte lágaid ja láhkaásahusaid . Ráđđehusas lea dál jođus konkrehta plánat ja doaimmat juksan dihte dán ulbmila , ja árvalusat mat ovddiduvvojit enklereregler.no siidduin šaddet dehálažžan dán barggus . Hehtten dihte ahte olbmot meannuduvvojit sierraláhkai , árvala lávdegoddi álkidahttit njuolggadusaid mat gusket hávdeláigoheapmái . - Oažžun dihte máhtu das makkár bargovuogit doibmet de galgá čađahuvvot dutkanheivehuvvon árvvoštallan ovttasbarggu birra . Danne lea ráđđehus nannen doaimmaid ja váikkuhangaskaomiid , earret eará unnidan dihte energiijadárbbu ođđa ja ovdalaš visttiin , ja áigu leat mielde rievdadeame energiijageavaheami ođasmuvvi energiijagálduid guvlui , doarjut buoret biraskvalitehta huksehusain ja ovddidit heivvolaš hábmejumi . Danne lea ráđđehus nannen áŋgiruššama doaimmaid ja váikkuhangaskaomiid hárrái , earret eará unnidan dihte energiijadárbbu ođđa ja ovdalaš visttiin , ja áigu leat mielde rievdadeame energiijageavaheami ođasmuvvi energiijagálduid guvlui , doarjut buoret biraskvalitehta huksehusain ja ovddidit heivvolaš hábmejumi . Dán barggu ferte geahččat ovttas báikegottiid ovdánahttimiin , gos kultuvra adnojuvvo áŋgiruššanvuođđun nannen dihte báikkálaš identitehta . Olahan dihte mihttomeriid , de leat ovttasbarggus Innovasjon Norgiin , Dutkanráđiin ja SIVA:in ovdánahttojuvvon ja álggahuvvon máŋga doaimma , earret eará FRAM-kultuvra , VRI-prográmma ja kulturinkubator-fierpmádat KIBIN . DN bargá seailluhan dihte biologalaš girjáivuođa ja bargá maid dan ahte gáhttet ja nannet buohkaid geavahanrievtti . Ossodat bargá sihkkarastin dihte oadjebas mearrabiebmu “ vuonas beavdái ” , lágaid ja mearrabiebmubearráigeahčču olles buvttadanproseassas , dasa gullevaš guollebiebmu ja – dearvvasvuohta . Dopengeavaheami eastadanbarggus galget politiija ja Antidoping Norge ovttasbargat doaimmaid ja oktasaš beroštumiid oktavuođas , guđet guimmiideaset juohkit dieđuid ovdáneami ja ođđa treanddaid birra riikka siste ja olgoriikkas , ovttasbargat buoridan dihte gelbbolašvuođa dopengeavaheamis , dopenávdnasiid vuovdindoaimmaid ja suollefievrridemiid birra , ja buoridit máhtolašvuođa dopenávdnasiid birra . Oassin dan barggus ahte álkidahttit oktavuođa ráji badjel , de leigga Stoltenberg ja Medvedjev ovttaoaivilis muddet rádjeguovllu norgga bealde siskkildan dihte olles Njávdáma guovllu . Váldostrategiijjat olahan dihte mihtuid leat : Lasihit doarjagiid mánáidvaláštallamii bisuhan dihte viiddis ja buorredásat doaimmaid dán ulbmiljovkui Ráđđehus danne áigu ovttasráđiid Sámedikkiin ja Sámi allaskuvllain geahčadit otnáš dulkabálvalusa ja árvvoštallat makkár doaibmabijuid lea dárbu álggahit vuođđudan dihte buresdoaibmi dulkabálvalusa . Prográmma ásahuvvui 1991:s nannen dihte ovttasbarggu ránnjáregiovnnaid gaskka , máid riikkarájit juhke EU siskkobealde ja máid EU rájit juhke . Mii fertet juohke geađggi jorahit lokten dihte árvoháhkama . Danin lasihuvvo doarjja sámi áviissaide vel 3 miljovnnain ruvnnuin 2009:s , oktiibuot 21,6 miljovnna ruvdnui , sihkkarastin dihte ahte duohtandahká dan mihttomeari ahte oažžu beaivválaš sámi áviissaid . Loahpahan dihte buhtistanbargguid “ Full City ” vuodjuma maŋŋel , evttoha ráđđehus juolludit vel 34 miljovnna ruvnno 2010 reviderejuvvon bušeahtas . Loahpahan dihte buhtistanbargguid vuodjuma maŋŋel , evttoha ráđđehus juolludit vel 34 miljovnna ruvnno 2010 reviderejuvvon bušeahtas . Kulturdepartemeanta almmuha 2,4 miljovnna ruvnno prošeaktaruđaid váikkuhan dihte dasa ahte rekrutteret ja movttiidahttit vuorrasiid joatkit eaktodáhtolaš bargguiguin . Mii dárbbašit dán eaktodáhtolaččaid joavkku dusten dihte vuorrasiid logu lassáneami . Ráđđehus ásaha kulturealáhusaide suorgeráđi divaštallan dihte suorggis oktasaš áššečuolmmaid ja politihkkahábmema . Norga lea geavahan buot vejolašvuođaid maid njuolggadusat addet sihkkarastin dihte buoremus rámmaeavttuid Guovlo-Norgga ealáhuseallimii . Guovlulaš dearvvašvuođadoaimmahagat galget fuolahit ahte priváhta ásahusat geavahuvvojit oanidan dihte vuordináiggi gollobeaktilis vuogi mielde . Doaibmanávccaid ferte viiddidit veahkehan dihte fástadoaktáriid čađahit iskkademiid ja oažžut johtilis vástádusa . Rabasvuohta lea mearrideaddjin oažžun dihte eanet dieđuid buohcceviesuid kvalitehtabarggus . Maŋŋil- ja viidáseappotoahppu lea deaŧalaš neavvu juohkehačča nuppástuhttin- árjjaide ja veahkehan dihte juohkehačča ávkkástallat vejolašvuođaid mat rahpasit ovdáneami geažil , guoskkaš dál bargoeallimii , dahje servodateallimii . Boazodoalu riikkaidgaskasaš fága- ja gaskkustanguovddáš ásahuvvui Guovdageidnui 2005 čavčča nannen dihte boazodoalu riikkaidgaskasaš ovttasbarggu . Departemeanta evttoha lasáhusa 2. cealkagii § 2:s , 2. lađđasii čielggadan dihte ahte guovddáš sáhttá , lassin ahte čujuhit dárbbu dutkat áigeguovdilis surggiid , dahkat álgagiid ahte dutkanásahusain biddjojuvvojit johtui relevánta dutkamat . Dasa lassin evttohuvvo veaháš rievdadit § 2 , 1. lađđasa čielggadan dihte ahte guovddážis lea váldi viežžat sisa sihke dieđuid ja duođaštusaid boazodoalu siskkobealde dilálašvuođaid birra , nugo boazodoalu árbevirolaš máhtolašvuođas . Čalmmustahttin dihte guovddáža riikkaidgaskasaš doaibmaguovllu , de departemeanta evttoha ahte “ Norggas ja eará riikkain ” sadjái boahtá “ iešguđetge boazodoalloriikkain ” § 2 , 4. lađđasis . Interreg lea EU prográmma ovddidan dihte sosiála ja ekonomalaš integrašuvnna riikkarájiid rastá , regionála ovttasbarggu bokte . - Nannet falástallama njuolggadusaid hehtten dihte boađusverrošemiid - Nannet norgga oassálastima riikkaidgaskasaš ovttasbargui hehtten dihte boađusverrošemiid UEFA stivralahttu Mihcael van Praag ja Michaela Bragg Interpoola Integrity in Sport ovttadagas muitaleigga maiddái maid sii leat bargan hehtten dihte boađusverrošemiid preassakonferánssas Ullevål stadionas odne . Fápmorusttegiid huksemat Ofuohtas davás lea dárbbašlaš doaimmahan dihte sihkkaris rávnnji davimus riikkaosiide . Diehtu sámi dilálašvuođaid birra lea hui dárbbašlaš oažžun dihte stuora servodaga ipmirdit ja árvvusatnit sámegiela , kultuvrra ja servodateallima . Oahppan dihte . Loahpahan dihte buhtistanbargguid vuodjuma maŋŋel , evttoha ráđđehus juolludit vel 34 miljovnna ruvnno 2010 reviderejuvvon bušeahtas . bargat ovttas Luondduhálddašan direktoráhtain ( LD ) ovdánahttin dihte dan bagadallanválddi rolla mii lea fylkkamánniid hárrái ja ovdánahttit organisašuvnna Stáda nuoskkidanbearráigeahču . 50 miljovnna kruvnno dás leat investerendoarjagat mat dušše oktii juolluduvvojit guovllu girdihámmaniidda duostun dihte stuora investeren- ja ruhtadanhástalusaid mat Avinoras leat ovddabealde boahttevaš jagiid . Ráđđehus bargá ovttasráđiid Suomain ja Ruoŧain ja dán golmma davvi ­riikka sámedikkiiguin oažžun dihte hábmemassii Davviriikkalaš sámekonvenšuvnna . Riikkaidgaskasaš áŋgiruššamiiguin Sámediggi lea leamaš mielde dahkamin norgalaš ja davviriikkalaš sámepolitihka dovddusin , ja ollugat gehččet odne Norgii ja Sámediggái gávdnan dihte moktaga ja bargo ­vugiid álgoálbmogiid ja unnit veahkadagaid ávkin . Ollu suohkanat ja báikegottit barget dehálaš bargguid seailluhan ja ovddidan dihte giela ja dan geavaheami . Dat leat defensiivvat ja biddjojit dohko suddjen dihte Turku guovlluid , álbmoga ja ollu báhtareddjiid geat leat ohcan dorvvu turkalaš ráji bealde , dadjá Strøm-Erichsen . Sihkkarastin dihte ahte olbmot eai duvdiluvvo eret bargoeallimis dárbbašlaš vuođđogálggaid geažil , ráđđehus árvala jahkái 2014 lasihit juolludusa 45 miljovnna kruvnnuin Prográmmii mii galgá ovddidit vuođđogálggaid bargoeallimis ( BKA ) . Danin leat ásahuvvon máŋga siskkáldas fágaidgaskasaš foruma sihkkarastin dihte beaktilis , ollislaš ja diehttevaš regionála hálddašeami . Ruđat sámi gielladoaimmaide Finnmárkku fylkkagielda bargá ulbmiliid guvlui geavahan ja ovddidan dihte sámegiela . árvvoštallan dihte Davvi-Norgga infrastruktuvradárbbuid jagi 2040 guvlui Oassálastin Hámmarfeastta , MáttaVárjjaga ja Álttá suohkana boahtteáiggi fievrredančovdosiid infrastruktuvrajoavkkuide Oassálastin prošektii « Mas gaska lea eaktun » gávnnahit ođđa čovdosiid buohkaid beassamii ja oktavuođaid doaresbealde guovlluid fievrredanbálvalusaide Oassálastin KID-prošektii Gávpotbusse Álttas mas ulbmil lei oažžut eanet mátkkoštit gávpotbussiin . Ulbmiljoavkku galgá gealbudahttit ja movttiidahttit searvat bargoeallimii lotnolagaid bargohárjánemiin ja oahpahusain ja/dahje/ja formálalaš oahppamannolahkii juksan dihte vuođđogelbbolašvuođa dahje fágareivve // oahppogelbbolašvuođa . Sii ovttasbargat maiddái lahkalagaid suohkana vuođđoskuvllaiguin geahpidan dihte nuppástusa gaskkal vuođđoskuvlla ja joatkkaskuvlla . johtalussii dán ođastusa oktavuođas lassánii 197,9 miljovnnain ruvnnuin , áimmahuššan dihte sirdojuvvon geainnuid divodemiid ja doaimmahit Ákŋoluovtta – Ákšovuona feargaoktavuođa . Olahan dihte mihttomeari ahte eambbogiin galgá leat relevánta oahppu , de suohkanat fertejit bargat vuogádatlaččat ja geavahit guhkesáiggi dasa . Mátta-Várjjagis leat dál ollu bargit geain leat ruoktot // bargui bargošiehtadus sihkkarastin dihte doaimma , muhto dát ii leat buorre ortnet , ii ekonomalaččat iige kvalitehtalaččat . Mii leat álggahan prošeavtta nannen dihte buoridit kvalitehta mánáidgárddiin . Guovdageainnu suohkan váldá lassiloana kr 2 866 000,- gokčan dihte investeremiid . girjáivuođakonvenšuvnna doarjun dihte báikkálaš ja álgoálbmogiid rahčamušaid nannet ja geavahit bistevaš biologalaš girjávuođa . Eurohpá Komišuvdna ovttasbargá ja doarju álgoálbmogiid viiddis mearrádussurggiid , prográmmaid ja prošeavttaid bokte ja lea bidjan johtui máŋggaid doaimmaid ráhkkanahttin dihte viidásat lahkoneami álgoálbmogiid ektui . Ráđđi maiddái deattuha man dehálaš ovttasbargu gaskal uniovnna ja mielahttostádaid lea , hehtten dihte rahčamušaid duppálgeavaheami ja lasihit effektiviserejuvvon ja doarvai ovdánahttindoarjagiid álgoálbmogiidda . Dát gáibida boahtteáiggi metologiijaovdánahttima sihkkarastin dihte ahte álgoálbmogiin lea vejolašvuohta ovdanbuktit ja muitalit iežaset oainnuid boahttevaš doaimmaid ektui nu ahte ollislaččat besset leat mielde prošeavttain álggus gitta lohppii . veahkkeorganisašuvnnaide , čájehit váldohástalusaid mat galget guorahallojuvvot sihkkarastin dihte ahte álgoálbmogiid vuođđodárbbut leat váldon mielde čađa prošeaktaáigodaga , 28. artihkal Vuoigatvuohta oažžut oktasaš šiehtadallamiid ja doaimmaid Bargiin ja bargoaddin lea našunála lágaid ja geavada mielde , vuoigatvuohta šiehtadallat ja buktit kollektiiva šiehtadusaid heivvolaš dásiin ja , jus šaddet beroštumi vuostálasvuođat , váldit atnui kollektiivva doaimmaid , nu go streaikka , suodjalan dihte iežaset beroštumiid . Hehtten dihte servodatlaš olggušteami ja geafivuođa , galgá uniovdna dohkkehit ja gudnijahttit sosiálaoaju ja ássandoarjaga mat galget sihkkarastit olmmošlaš eallima sidjiide geain eai leat doarvái resurssat , EU-rievtti earenoamáš mearrádusaid mielde ja našunála lágaid njuolggadusaid ja geavada mielde . Lágidit metodihkkagurssa gursaoahpaheddjiide háhkan dihte oahpaheaddji juohke suohkanis . Veahkehit servviid lágidemiid oktavuođas sihkkarastin dihte sámegiela geavaheami Lágidit metodihkkakurssa kursaoahpaheddjiide háhkan dihte oahpaheaddji juohke suohkanis . Deaŧalaš galgá leat dat , maid lea vejolaš dahkat buoridan dihte fylkka buot olbmuid vejolašvuođaid beassat guovddášstruktuvrra alitdássásaš guovddážiidda , ja erenoamážit Romsii . g Ovttasbargu oahpahuskantuvrraiguin buoridan dihte fidnoválljenbagadeami dakkárin mii buorebut heive fylkka bargonákčadárbbuide ja fidnovejolašvuođaid . g Vuođđudit váikkuhangaskaomiid maiguin čadahit guvllolaš doaibmabijuid buoridan dihte nuoraid ohcama realfágaid lohkamiidda . Romssa fylkkasuohkan ferte oažžut ekonomalaš rámaid maiguin sáhttá bargat suohkaniiguin , dutkan- ja oahpahuslágádusaiguin ja ealáhusdoaimmaiguin ovttas proaktiivvalaččat buoridan dihte ealáhusovddideami rápmaeavttuid . Ulbmilsuorggit Dárbu lea čalmmustit industriija máhttobuorideaddji doaibmabijuide buoridan dihte árvodahkama . lea ovdamearka dakkár ovttasdoaibmamis ealáhusdoaimmaid , DjO ja earáid gaskkas buoridan dihte hutkan- ja gávppáiduhttinnávččaid . Romssas ealáhus ferte geahččalit buoridit koordinerema oažžun dihte áigái eambbo ollislaš fálaldagaid . g Doaibmabijuid ovddideapmi buoridan dihte mátkkoštanbuktagiid kvalitehta Romssas . 5.1.1 Davi fievrráduskorriduvrrat , bajimuš fievrrádussystema Riikkalaš beroštumiid dihte ja buoridan dihte davveguovlluid árvodahkama , de fertejit riikkalaš ja Dárbu lea lágidit čuovvovaš doaimmaide sihkkarastin dihte Romsii beassama buriid riikkaidgaskasaš korriduvrraid : - Intermodála deaivvandanbáikehámman // seaillushámman ferte ráhkaduvvot Romsii . Ulbmilsuorggit Nannet ovttasbarggu riikkalaš ja riikkaidgaskasaš oasálaččaiguin buoridan dihte mearraoadjebasvuođa . Riikkalaš dási oasáluš Dárbu lea ovddidit systemaid birasbearráigehččui , roassogeahču ja oadjebasvuođa čoavdin dihte hástalusaid . Romssas lea dárbu guvllolaš dásis čađahit plánema seailluhan dihte biologalaš šláddjiivuođa ja vuoruhan dihte viidodatgeavaheami . Romssas lea dárbu guvllolaš dásis čađahit plánema seailluhan dihte biologalaš šláddjiivuođa ja vuoruhan dihte viidodatgeavaheami . Deatáleamos vuolggabáikkiin lea čuovvovaš áigumuš : Sihkkarastin dihte ássamis ja eallinvuogis guvllolaš šláddjiivuođa , de galgá min oktasaš kulturárbi , sihke norgalaš , sámi ja kvenalaš árbi biddjojuvvot vuođđun buot servodatsurggiid ovdáneapmái . Searat galget maid biddjojuvvot Romsii dahkan dihte dan álgoálbmotgávpogin . g Go almmolaš ja beallealmmolaš fálaldagat nuppástuvvet , de fertejit buot golut meroštallojuvvot rehketdoaluin23 , ee. eastadan dihte at dihto etáhta dahje doaimma nuppástus buktá olbmuide ja ealáhusdoaimmaide stuorit fievrrádusgoluid , mat dasto leat duššadan vejolaš njuovžžálmahttinovdamuniid . ” Lea fylkkadiggemearrádusa duogážiin čađahuvvon plánaproseassa ráhkadan dihte fylkkaplánacealkámuša 2007 . Deaŧalaš galgá leat dat , maid lea vejolaš dahkat buoridan dihte fylkka buot olbmuid vejolašvuođaid beassat guovddášstruktuvrra alitdássásaš guovddážiidda , ja erenoamážit Romsii . Fylkkasuohkan ferte maiddái ovttasbargat ealáhuseallimiin , NAV:in ja eará aktevrraiguin njuovžilis fálaldagaid ektui ollesolbmuide gokčan dihte ealáhus- ja bargoeallima gealbodárbbuid . • Bidjat deattu oahpahussii guolástusas ja guollebiebmamii guoskevaš fágain , ja maiddái bargat buoridan dihte máhtu ja ipmárdusa sálašgieđahallamis ja das mo seailluhit guollekvalitehta . • Vuođđudit váikkuhangaskaomiid maiguin čađahit guvllolaš doaibmabijuid buoridan dihte nuoraid ohcama reálafágaid oahpuide . • Romssa fylkkasuohkan ferte oažžut ekonomalaš rápmaid maiguin sáhttá bargat suohkaniiguin , dutkan- ja oahpahuslágádusaiguin ja ealáhusdoaimmaiguin ovttas proaktiivvalaččat buoridan dihte ealáhusovddideami rápmaeavttuid . Sihkkarastin dihte eallinnávccalaš 18 Ulbmilsuorggit • Dárbu lea čalmmustit industriija máhttobuorideaddji doaibmabijuide buoridan dihte árvodahkama . ” Bioklynge Nord ” lea ovdamearka dakkár ovttasdoaibmamis ealáhusdoaimmaid , DjO ja earáid gaskkas buoridan dihte hutkan- ja gávppáiduhttinnávccaid . Fylkkaplánadieđáhusa 2005 vuođul lea Romssa fylkkasuohkan álggahan fidnohutki- ja ođđahutkanprošeavtta ” Helhetlig gründersatsing i Troms ” , mii lea jurddašuvvon leat doaibma- ja boađusguvllot prográmma mii galgá hukset ja oktiiheivehit dáláš doaimmaid , ja ovddidit ođđa bijuid láhčin dihte dili eanet fidnoálggaheddjiide Romssas . • Doaibmabijuid ovddideapmi buoridan dihte mátkkoštanbuktagiid kvalitehta Romssas . 5.1.1 Davi fievrráduskorriduvrrat , bajimuš fievrrádussystema Riikkalaš beroštumiid dihte ja buoridan dihte davveguovlluid árvoháhkama , de fertejit riikkalaš ja riikkaidgaskasaš fievrráduskorriduvrrat ruhtaduvvot . • Dárbu lea lágidit čuovvovaš doaimmaide sihkkarastin dihte Romsii beassama buriid riikkaidgaskasaš korriduvrraid : Intermodála deaivvandanbáikehámman // seaillushámman ferte ráhkaduvvot Romsii . Ulbmilsuorggit • Nannet ovttasbarggu riikkalaš ja riikkaidgaskasaš oasálaččaiguin buoridan dihte mearraoadjebasvuođa . Riikkalaš dási oasáluš • Dárbu lea ovddidit systemaid birasbearráigehččui , roassogehččui ja oadjebasvuhtii čoavdin dihte hástalusaid . Deaŧaleamos vuolggabáikkiin lea čuovvovaš áigumuš : Sihkkarastin dihte ássamis ja eallinvuogis guvllolaš šláddjiivuođa , de galgá min oktasaš kulturárbi , sihke norgalaš , sámi ja kvenalaš árbi biddjojuvvot vuođđun buot servodatsurggiid ovdáneapmái . Searat galget maid biddjojuvvot Romsii dahkan dihte dan álgoálbmotgávpogin . Go almmolaš ja beallealmmolaš fálaldagat nuppástuvvet , de fertejit buot golut meroštallojuvvot rehketdoaluin , ee. eastadan dihte ahte dihto etáhta dahje doaimma nuppástus buktá olbmuide ja ealáhusdoaimmaide stuorit fievrrádusgoluid , mat dasto leat duššadan vejolaš njuovžžálmahttinovdamuniid . Seastin dihte rásiid sii vušše liepmasa árranis návehis . Reatkarissi lei dáhki vuolde vai doalaha buozalmasvuođa eret , ja niibi heaŋgái goahteuvssa badjebealde baldin dihte hálddiid . Davit olgoseaidni málejuvvui suodjalan dihte dálkkiid vuostá , muhto lei maid čáppa seaidni bálgá guvlui . Geahččalit neavvu háddjen dihte bivdiid ja oláhan dihte ceavzilis rievssatávkkástallama , Guovdageainnu suohkanis bivdojagi 2007-08 , mii evaluerejuvvo 2008:s . Geahččalit neavvu háddjen dihte bivdiid ja oláhan dihte ceavzilis rievssatávkkástallama , Guovdageainnu suohkanis bivdojagi 2007-08 , mii evaluerejuvvo 2008:s . FeFo álggaha oktavuođa gieldda , gilisearvvi , NJFF , ja boazodoalu ovddasteddjiiguin digáštallan dihte čovdosiid mat heivejit buoremusat háddjet bivdiid . FeFo áigu 2007 čavčča registreret man ollu bivdojuvvo iešguđetge sajis fylkkas , oažžun dihte eambbo duogášdieđuid dan birra gos bivdojuvvo eanemus fylkkas . Mudden vuhtiiváldin dihte rievssatlogu , dalle go lea unnán šaddu , dáhpáhuvvá beaiveeriid álggahemiin Guovdageainnu suohkanis . Konkrehta plánat ráhkaduvvojit oaččuhan dihte nuoraid bivdit . Unnit areálaid vuovdin buoridan dihte arronderema lea lohpi . Jávrriin mat leat hearkkit dan geažil go leat unnán guolit áigu FeFo árvvoštallat ovdagihtii-várrogas doaimmaid ovttasráđiid gielddaiguin ja iešguhtetge báikkálaš servodagaiguin sihkkarastin dihte bákki olbmuid vejolašvuođa ávkkástallat vánes riggodagaid . geahčadeapmái addin dihte dieđuid maŋás hálddahussii . Plána- ja ealáhusetáhtta Romssa fylkkasuohkanis ( RFS ) lea koordineren ja jođihan proseassa hábmen dihte Romssa guvllulaš ovddidanprográmma áigodaga 2008-2009 . Lea juo ovttasbargošiehtadus gaskal Sámedikki ja Romssa fylkkasuohkana mii leat maiddái laktášuvvon fylkkaplána čuovvovaš bajit ulbmilii : Sihkarastin dihte guvllulaš girjáivuođa ássama ja eallinvuogi dáfus , galgá min oktasaš kulturárbi , sihke dáža , sámi ja kveana , biddjot vuođđun ovdánahttimiin buot servodatsurggiin . 2 ) Oažžun dihte ovttasbarggu // fierpmádaga áigu Romssa fylkkasuohkan vuoruhit iežas huksejeaddji rolla . 3 ) Vuoruhan dihte petroleumteknologiija davviguovlluin ovddidemiide nana máhttobirrasa davvin . Bidjat deattu oahpahussii guolástusas ja guollebiebmamii guoskevaš fágain , ja maiddái bargat buoridan dihte máhtu ja ipmárdusa sálašgieđahallamis ja das mo seailluhit guollekvalitehta . 1 ) Kártet // geahpedit riidduid gaskal guolástusa ja mearradoalu lasihan dihte 10 árvoháhkama goappašiid ealáhusain . Guvllulaš ovttasbargoforuma oktasaš strategiijat 2.4 ; Lotnolas // kulturvuđot ealáhusat : Ulbmil- 1 ) Ovddidit máhttoloktenbijuid gávdnan dihte ođđa virgevejolašvuođaid ja ahte suorgi lotnolasealáhusat vuoruhuvvojit gaskaoapmeapparáhta bokte . 2.6 Industriija muđui ja bálvalusaddi ealáhusat Ulbmilsuorggit : 1 ) Dárbu lea čalmmustit industriija máhttobuorideaddji doaibmabijuide buoridan dihte árvoháhkama . 4 ) Doaibmabijuid ovddideapmi buoridan dihte mátkkoštanbuktagiid kvalitehta Romssas . Nannet ovttasbarggu riikkalaš ja riikkaidgaskasaš oasálaččaiguin buoridan dihte mearraoadjebasvuođa . Deaŧalaš galgá leat dat , maid lea vejolaš dahkat buoridan dihte fylkka buot olbmuid vejolašvuođaid beassat guovddášstruktuvrra alit dássásaš guovddážiidda , ja erenoamážit Romsii . Guvllulaš Ovttasbargoforuma oktasaš strategiijat ; 4.2.3 Boraspiret : Ulbmil- 1 ) G o ovttasbargat nu ahte váikkuhit riikkalaš boraspirepolitihka buoridan dihte suorgi rápmaeavttuid ja ovddidit buriid guvllulaš hálddašanmálliid . 4.3 Kultuvra Fylkkaplánaulbmil : Sihkkarastin dihte ássamis ja eallinvuogis guvllolaš šláddjiivuođa , de galgá min oktasaš kulturárbi , sihke norgalaš , sámi ja kvenalaš árbi biddjojuvvot vuođđun buot servodatsurggiid ovdáneapmái . Searat galget maid biddjojuvvot Romsii dahkan dihte dan álgoálbmotgávpogin . Vuođđudit váikkuhangaskaomiid maiguin čađahit guvllolaš doaibmabijuid buoridan dihte nuoraid ohcama realfágaid lohkamiidda . 4 ) Romssa fylkkasuohkan ferte oažžut ekonomalaš rápmaid maiguin sáhttá bargat suohkaniiguin , dutkan- ja oahpahuslágádusaiguin ja ealáhusdoaimmaiguin ovttas proaktiivvalaččat buoridan dihte ealáhusovddideami rápmaeavttuid . Dárbu lea lágidit čuovvovaš doaimmaid sihkkarastin dihte Romsii beassama buriid riikkaidgaskasaš korriduvrraid : Intermodála deaivvandanbáikehámman // seaillushámman ferte ráhkaduvvot Romsii . Dárbu lea ovddidit systemaid birasbearráigehččui , roassogeahčui ja oadjebasvuhtii čoavdin dihte hástalusaid . Go almmolaš ja beallealmmolaš fálaldagat nuppástuvvet , de fertejit buot golut meroštallojuvvot rehketdoaluin , ee. eastadan dihte ahte dihto etáhta dahje doaimma nuppástus buktá olbmuide ja ealáhusdoaimmaide stuorit fievrrádusgoluid , mat dasto leat duššadan vejolaš njuovžžálmahttinovdamuniid . Dat lea deaŧalaš sihkkarastin dihte ahte buot almmolaš vuoruheamit gesset seamma guvlui . Daid maŋemus jagiid leat máŋga doaimma álggahuvvon lasihan dihte sámi dutkandoaimmaid , oččodan dihte lasi sámi studeanttaid universitehtii , oainnusin dahkan dihte sámi kultuvrra ja oainnusin dahkan dihte sámegiela geavaheami hálddahusas ja dutkamis jnv. . Daid maŋemus jagiid leat máŋga doaimma álggahuvvon lasihan dihte sámi dutkandoaimmaid , oččodan dihte lasi sámi studeanttaid universitehtii , oainnusin dahkan dihte sámi kultuvrra ja oainnusin dahkan dihte sámegiela geavaheami hálddahusas ja dutkamis jnv. . Daid maŋemus jagiid leat máŋga doaimma álggahuvvon lasihan dihte sámi dutkandoaimmaid , oččodan dihte lasi sámi studeanttaid universitehtii , oainnusin dahkan dihte sámi kultuvrra ja oainnusin dahkan dihte sámegiela geavaheami hálddahusas ja dutkamis jnv. . Daid maŋemus jagiid leat máŋga doaimma álggahuvvon lasihan dihte sámi dutkandoaimmaid , oččodan dihte lasi sámi studeanttaid universitehtii , oainnusin dahkan dihte sámi kultuvrra ja oainnusin dahkan dihte sámegiela geavaheami hálddahusas ja dutkamis jnv. . Válddi ektui lei ulbmil ođasmahttit sámi dutkama čielggadusaid , ja guorahallat fágaplánaid čielggadan dihte man stuora oassin sámi fáttát leat Romssa universitehta oahppofálaldagain . Sámi dutkama ja oahpahusa historjjá galgá guorahallat , ja guorahallat galgá maid buot fágabirrasiid lohkanmeriid ja oahppoplánaid , čielggadan dihte Romssa universitehta sámi dutkama ja oahpahusa . Galget maiddái leat čoahkkimat guovddášhálddahusain , buot fakultehtaid instituhtta- ja fakultehtajođiheddjiiguin , Romssa museain , Universitehta girjerádjosiin ja UNIKOM:in , oažžun dihte evttohusaid maid berre deattuhit sámi dutkamis ja oahpahusas . Dan dihte berre árvvoštallat dárkileappot gozihit sámi studeanttaid , eastadan dihte sin oahpu heaitimis . 1990-logu váldoulbmil lea leamaš sihkkarastit institušuvnnalaš huksema seailluhan dihte gelbbolašvuođaid maiddái boahtteáiggis – sihke našunála bajitdási ásahusain ja sierra sámi dutkan- , oahpahus- ja diehtojuohkinásahusain ( omd. báikkálaš ja guovllulaš dávvervuorkkáin ja kulturguovddážiin ) . Dákkár movttiidahttindoaimmat sáhttet unnidit erohusaid gaskkal fágaid autonomiija ja Romssa universitehta dárbbuid stivret vuoruhansurggiid bokte olahan dihte ulbmiliid . Evttohuvvo ásahit fásta friddjaoastinortnegiid ( fásta virgelohpeortnegiid ) eamiálbmotdutkamiid várás nannen dihte sámi ja sámiide guoskevaš dutkamiid . Berre guorahallat galgá go doarjagiid maiddái fállat vuolit gráda studeanttaide movttiidan dihte ja oaččuhan dihte studeanttaid alit gráda oahpuide . Berre guorahallat galgá go doarjagiid maiddái fállat vuolit gráda studeanttaide movttiidan dihte ja oaččuhan dihte studeanttaid alit gráda oahpuide . Ovddidan dihte sámegiela geavaheami Romssa universitehtas lea deaŧalaš sierra jorgalanbálvalusa ásahit . Evttohuvvo maiddái ráhkadit lassioahppogurssa bohcco ja boazodoalu birra , nannen dihte olles servodaga oppalaš gelbbolašvuođa dáin áššiin . Huksen- ja opmodatguovddáš oktiiheiveha ovttasráđiid giellakonsuleanttain sámegielgalbemiid oažžun dihte oktilaš nammaaddima , rivttes čállinvuogi ja oktilaš galbageavaheami . Universitehtadoaimmaid ektui ovttasbargat láigoheddjiin oažžun dihte oktilaš galbema . IT-vuogádagat ja sámegiel čálamearkkat Láhčin dihte sámelága giellanjuolggadusaid , báikenammalága ja ođđa nammalága čuovvoleami gáibáduvvo ahte buot Romssa fylkkasuohkana IT-vuogádagat sáhttet gieđahallat sámegiel čálamearkkaid . 7.7.1 SamIT ja sámegiel čálamearkačoahkki Dahkan dihte álkibun almmolaš doaimmaide atnigoahtit sámegiel čálamearkačoahki , ásahii Gielda- ja guovlodepartemeanta 2003 sámegiel čálamearkačoahki ja IT gealbovuođu . Buot almmolaš doaimmat sáhttet váldit oktavuođa samIT:in oažžun dihte veahki . Sámediggi lea nammadan boazodoallostivrra ja guovllustivrraid uhccitlogu , ja lea áirasiiddis bokte dakko gokko lea leamaš vejolaš váikkuhan prosessii gávdnan dihte buriid čovdosiid . Čilgen dihte dili ain lagabui , geavahit dás Tromssa fylkkamanni loguid ( 1998 ) : Vahágiid ovddas ohccojuvvon buhtadus juolluduvvo sullii 50% . Doarjjaortnega galgá jeavddalaččat árvvoštallat iskan dihte leat go Sámedikki mearridan áigumusat joksojuvvon . Doarjjaortnega galgá jeavddalaččat árvvoštallat iskan dihte leat go Sámedikki mearridan áigumusat joksojuvvon . Sámediggi áigu ovttasráđiid Sámi kulturmuitoráđiin váikkuhit dan ahte dát bargu nanosmahttojuvvo buoridan dihte gulahallama . Sámi ealáhusráđđi čujuha ahte Sámediggái lea dehálaš searvat prográmmabargui iešguđet forain gozihan dihte iežas politihka ja iežas strategiijaid . Sámediggi áigu ovttasráđiid Sámi kulturmuitoráđiin váikkuhit dan ahte dát bargu nanosmahttojuvvo buoridan dihte gulahallama . Sámi ealáhusráđđi čujuha ahte Sámediggái lea dehálaš searvat prográmmabargui iešguđet forain gozihan dihte iežas politihka ja iežas strategiijaid . Buohtastahttin dihte dán dili ledje Eanadoallodepartemeanttas 1998:s 22 643 journalfievrrideami . Sámediggi lea 1998:s sirdán 198.000,- kruvnnu poasttas 70 postii 53 nannen dihte áŋgiruššamiid sámegiela oktavuođas . Danne evttohuvvo Sámedikki bušeahttarámma lasihuvvot 2 milj. kruvnnuin gokčan dihte dikki dárbbuid iežas plánaid ja čielggadusaid ráhkadeami oktavuođas . Váfistan dihte dohkálaš ovdáneami Sámi kulturfoanddas , evttohit lasihit foandda juolludusa 2 milj. kruvnnuin . Buohtastahttin dihte dán dili ledje Eanadoallodepartemeanttas 1998:s 22 643 journalfievrrideami . Sámediggi lea 1998:s sirdán 198.000,- kruvnnu poasttas 70 postii 53 nannen dihte áŋgiruššamiid sámegiela oktavuođas . Danne evttohuvvo Sámedikki bušeahttarámma lasihuvvot 2 milj. kruvnnuin gokčan dihte dikki dárbbuid iežas plánaid ja čielggadusaid ráhkadeami oktavuođas . Váfistan dihte dohkálaš ovdáneami Sámi kulturfoanddas , evttohit lasihit foandda juolludusa 2 milj. kruvnnuin . Sámediggi dáhttu Sámi parlamentáralaš ráđi organiseret ja čađahit oktasaščoahkkima buot sámedikkiid áirasiid gaskka ságastallan dihte oktasaš sámepolitihka ja boahttevaš organiserema ortnegiid . Sámediggi dáhttu Sámi parlamentáralaš ráđi organiseret ja čađahit oktasaščoahkkima buot sámedikkiid áirasiid gaskka ságastallan dihte oktasaš sámepolitihka ja boahttevaš organiserema ortnegiid . Ferte maid ásahit sámi bagadusvirggiid nissonfidnoálggaheaddjiide , vai dan láhkai sihkkaruššat sámi sisdoalu dakkár oahppodoaimmaide , ja garvin dihte giellaváttisvuođaid . Sihkkaruššan dihte plána čađaheami ferte joatkit nissonoaivadeaddjivirggi . Dán gažaldaga galggašii čielggadit departemeanttain hui fargga gávdnan dihte bistevaš čovdosiid . Sámediggi čujuha ahte departemeanta lea geahčadeamen oahppofitnodagaid olles doarjjaortnega álkidahttin dihte dan . Dán gažaldaga galggašii čielggadit departemeanttain hui fargga gávdnan dihte bistevaš čovdosiid . Sámediggi čujuha ahte departemeanta lea geahčadeamen oahppofitnodagaid olles doarjjaortnega álkidahttin dihte dan . Dán gažaldaga galggašii čielggadit departemeanttain hui fargga gávdnan dihte bistevaš čovdosiid . Sámediggi čujuha ahte departemeanta lea geahčadeamen oahppofitnodagaid olles doarjjaortnega álkidahttin dihte dan . Sámediggi ásaha konsuleantavirggi nannen dihte sámegiela bajábealde namuhuvvon guovllus . Sámi vuoigatvuođalávdedgoddi ásahuvvui áiggistis njulgen dihte Norgga lágaid ja hálddašeami bonjuvuođaid sámi vuoigatvuođaid dáfus . Go nu lea dárbu , de galget mearriduvvot doaibmabijut sihkkarastin dihte dáid álbmogiid vuoigatvuođa geavahit guovlluid gos sii eai okto ása , muhto gos sii árbevirolaččat leat ealihan iežaset ja maid leat geavahan árbevirolaš doaimmaide . Dasto daddjo ahte lea stáhta geatnegasvuohta álggahit dárbbašlaš doaibmabijuid hehtten dihte dáid vuoigatvuođaid rihkkuma . Garvin dihte buot boasttuáddejumiid , dáhttu Sámediggi seamma láhkai go Sámi vuoigatvuođalávdegoddi ge , deattuhit ahte ii galgga etnihkalaš gullevašvuođa vuođul sirret olbmuid eatnamiid ja luondduriggodagaid konkrehta hálddašeamis . Dat ortnegat mat dán rádjai leat álggahuvvon divvun dihte muhtun oasi vahágis , eai leat ávkkuhan . Veardádallan dihte dáhttu Sámediggi čujuhit ahte Mátta-Norgga eanadoallu oppa mihá sihkkarit ii anáše eanadoalu geavahanvuoigatvuođaid doarvái bures vuhtiiváldojuvvon jos lágas čuoččušii dušše ahte eanadoalloareálaid háldemis « galgá vuhtiiváldit Norgga kultuvrra » . Sámediggi doarju Sámi vuoigatvuođalávdegotti go dáhtošii nannet boazodoalloorgánaid nannen dihte boazodoalu beroštumiid areálaplánabarggus . Sámediggi atná mearkkašan vearan ahte áidna sadji gokko Sámi vuoigatvuođalávdegoddi evttoha aktiivvalaš doaibmabijuid suodjalan dihte sámi kultuvrra ja ođđasis ásahan dihte vuoigatvuođaid mat viehka muddui gusket earáide , lea evttohuvvon dakkár vuogi mielde mii čuozašii eará sámi jovkui . Sámediggi atná mearkkašan vearan ahte áidna sadji gokko Sámi vuoigatvuođalávdegoddi evttoha aktiivvalaš doaibmabijuid suodjalan dihte sámi kultuvrra ja ođđasis ásahan dihte vuoigatvuođaid mat viehka muddui gusket earáide , lea evttohuvvon dakkár vuogi mielde mii čuozašii eará sámi jovkui . Nappo danne ásahuvvuige Sámi vuoigatvuođalávdegoddi áiggistis , čielggadan dihte čovdosiid mat nannešedje sápmelaččaid rievttálaš dili . Danne atná Sámediggi lunddolažžan ja riektan ahte Sámediggi ja Ráđđehus dallánaga ásahit lagas ovttasbarggu man vuođđun lea ovttaárvosašvuohta ja nubbi nuppi árvvusatnin , hábmen dihte láhkaproposišuvnnaid sámi vuoigatvuođaid ja dáid hálddašeami birra . Sámediggi áigu dáhttut álggahuvvot čielggadanbarggu čilgen dihte mo iešguđetlágan hálddašanmálliid sáhtášii heivehit ja sihkkarastit EU-vuogádaga siskkobealde , vai sihkkarasttášii resurssaid dakkár vugiin mii dán dokumeanttas lea eaktun . Sihkkarastin dihte ovttalágan hálddašeami ja einnostuvvivuođa , berre Finnmárkku eanahálddašeapmi gielddaid meahccehálddašeapmái mearridit oaivadeaddji njuolggadusaid . Sámi vuoigatvuođalávdedgoddi ásahuvvui áiggistis njulgen dihte Norgga lágaid ja hálddašeami bonjuvuođaid sámi vuoigatvuođaid dáfus . Go nu lea dárbu , de galget mearriduvvot doaibmabijut sihkkarastin dihte dáid álbmogiid vuoigatvuođa geavahit guovlluid gos sii eai okto ása , muhto gos sii árbevirolaččat leat ealihan iežaset ja maid leat geavahan árbevirolaš doaimmaide . Dasto daddjo ahte lea stáhta geatnegasvuohta álggahit dárbbašlaš doaibmabijuid hehtten dihte dáid vuoigatvuođaid rihkkuma . Garvin dihte buot boasttuáddejumiid , dáhttu Sámediggi seamma láhkai go Sámi vuoigatvuođalávdegoddi ge , deattuhit ahte ii galgga etnihkalaš gullevašvuođa vuođul sirret olbmuid eatnamiid ja luondduriggodagaid konkrehta hálddašeamis . Dat ortnegat mat dán rádjai leat álggahuvvon divvun dihte muhtun oasi vahágis , eai leat ávkkuhan . Veardádallan dihte dáhttu Sámediggi čujuhit ahte Mátta-Norgga eanadoallu oppa mihá sihkkarit ii anáše eanadoalu geavahanvuoigatvuođaid doarvái bures vuhtiiváldojuvvon jos lágas čuoččušii dušše ahte eanadoalloareálaid háldemis « galgá vuhtiiváldit Norgga kultuvrra » . Sámediggi doarju Sámi vuoigatvuođalávdegotti go dáhtošii nannet boazodoalloorgánaid nannen dihte boazodoalu beroštumiid areálaplánabarggus . Sámediggi atná mearkkašan vearan ahte áidna sadji gokko Sámi vuoigatvuođalávdegoddi evttoha aktiivvalaš doaibmabijuid suodjalan dihte sámi kultuvrra ja ođđasis ásahan dihte vuoigatvuođaid mat viehka muddui gusket earáide , lea evttohuvvon dakkár vuogi mielde mii čuozašii eará sámi jovkui . Sámediggi atná mearkkašan vearan ahte áidna sadji gokko Sámi vuoigatvuođalávdegoddi evttoha aktiivvalaš doaibmabijuid suodjalan dihte sámi kultuvrra ja ođđasis ásahan dihte vuoigatvuođaid mat viehka muddui gusket earáide , lea evttohuvvon dakkár vuogi mielde mii čuozašii eará sámi jovkui . Nappo danne ásahuvvuige Sámi vuoigatvuođalávdegoddi áiggistis , čielggadan dihte čovdosiid mat nannešedje sápmelaččaid rievttálaš dili . Danne atná Sámediggi lunddolažžan ja riektan ahte Sámediggi ja Ráđđehus dallánaga ásahit lagas ovttasbarggu man vuođđun lea ovttaárvosašvuohta ja nubbi nuppi árvvusatnin , hábmen dihte láhkaproposišuvnnaid sámi vuoigatvuođaid ja dáid hálddašeami birra . Sámediggi áigu dáhttut álggahuvvot čielggadanbarggu čilgen dihte mo iešguđetlágan hálddašanmálliid sáhtášii heivehit ja sihkkarastit EU-vuogádaga siskkobealde , vai sihkkarasttášii resurssaid dakkár vugiin mii dán dokumeanttas lea eaktun . Danne ii leat riekta gáržžidit sámi guovlluid buvttadeami geahpedan dihte nášuvnnalaš badjelmearálaš produkšuvnna . Jos galggašii bisuhit iešguoddi mielkebuvttadeami , de fertešii Sámedikki mielas bidjat johtui doaibmabijuid bisuhan dihte mielkebuvttadeami unnimusat dálá dási . Sámedikki mielas galggašii maid čavget orrungeatnegasvuođa bisuhan ja nannen dihte ássama sámi giliin . Seammás fertejit guovddáš eiseválddit veahkehit dárbbašlaš ekonomalaš resurssaiguin oažžun dihte eambbo bistevaš nuppástuhttima ealáhusas , jos galggašii joksat dássedettolaš boraspirehálddašeami mihttomeari boahtteáiggi eanadoalloealáhusa ektui . Danne ii leat riekta gáržžidit sámi guovlluid buvttadeami geahpedan dihte nášuvnnalaš badjelmearálaš produkšuvnna . Jos galggašii bisuhit iešguoddi mielkebuvttadeami , de fertešii Sámedikki mielas bidjat johtui doaibmabijuid bisuhan dihte mielkebuvttadeami unnimusat dálá dásis . Sámedikki mielas galggašii maid čavget orrungeatnegasvuođa bisuhan ja nannen dihte ássama sámi giliin . Seammás fertejit guovddáš eiseválddit veahkehit dárbbašlaš ekonomalaš resurssaiguin oažžun dihte eambbo bistevaš nuppástuhttima ealáhusas , jos galggašii joksat dássedettolaš boraspirehálddašeami mihttomeari boahtteáiggi eanadoalloealáhusa ektui . Sámediggeráđđi doivvošii dál beassat lagabui gulahallat guolástushálddašeami beliiguin hábmen dihte ođđa ja boahtteáigái heivehuvvon guolástuspolitihka sámi riddo- ja vuotnaguovlluide . Sámediggi lea oahpahuslága láhkaásahusaid gieđahallama oktavuođas gáibidan ahte departemeanta álggaha proseassa viiddidan dihte « sámi guovllu » . Departemeanta lea bargamin gávdnan dihte čovdosiid guovttegielalaš oahpahusa lassigoluid ektui , maid gielddat sáhtášedje dohkkehit . Presideanta lea skábmamánu 10. b. reivves ovddidan čálalaš mearkkašumiid stuorradiggedieđáhussii , ja seammás bivdán čoahkkima ođđa kulturministeriin divaštallan dihte dieđáhusa sisdoalu earenoamážit ja sámi kulturáššiid oppalaččat . Sihkkarastin dihte dohkálaš ovdáneami Sámi kulturfoanddas evttohuvvo fondii 4 mill. kr. lasáhus . Sihkkarastin dihte dohkálaš ovdáneami Sámi kulturfoanddas evttohuvvo fondii 4 mill. kr. lasáhus . Várrepresideanta lea maid 05.01.00 leamaš čoahkkimis Sosiála- ja dearvvasvuođadepartemeanttain čilgen dihte Sámedikki juolludemiid sámi dearvvasvuođa- ja sosiálaplána čuovvuleamis . Finnmárkku fylkkagieldda evttohusa oktavuođas Kárášjoga nuoraidruovttu heaittiheami birra , sáddii ráđđi čállosa fylkkasátnejođiheaddjái mas ávžžuhii fylkkalávdegotti fuolahit ahte bušeahttaseastimat eai čuoza fálaldahkii mii lea ásahuvvon várjalan dihte sámi nuoraid geat leat ovddasmorraša haga . Šattaimet ovttaoaivili das ahte Sámedikkis ja Kulturdepartemeanttas galgá lea oktavuohta čielggadan dihte ášši prošeaktageahčadeami ja jođu ektui . Oažžun dihte buoret ruhtadanortnega lotnolasealáhusbargiide , dáhtošii ráđđi sierra doarjjaortnega dán ealáhussii departemeantta bušeahta bokte . Presideanta lea 11.-12.01.00 leamaš čoahkkimis gielda- ja guovluministe Enoksen:iin , kulturminister Haga:in ja stáhtačállilávdegottiin čilgen dihte Sámedikki evttohan doaibmabijuid 2001 stáhtabušeahtas . Eanadoallodepartemeanta áigu váldit oktavuođa Birasgáhttendepartemeanttain čielggadan dihte suodjalanbeali , ja áigu Sámediggái dieđihit mo áššiin ain manná . » Livččii miellagiddevaš diehtit makkár láhkageatnegahtton doaibmabijuid Sámediggeráđđi áiggošii bidjat johtui juksan dihte áigumuša bajimuš boazologuin jos boazodoalloealáhus ieš ii doarjjo dán . Dát ferte maiddái mielddisbuktit ahte departementa atná Sámedikki lunddolaš ovttasbargoguoibmin čoavdin dihte oktasaš hástalusaid dán suorggis , sámi álbmogii ávkin . Eai mis leat gal deaŧalaš mearkkašumit dasa mii doppe daddjojuvvo , muhto min mielas ii leat doarvái čielgasit daddjojuvvon maid Sámediggeráđđi konkrehta áigu bargat čoavdin dihte ášši dakkár vugiin maid buohkat dohkkehivčče . Oažžun dihte oanehet áššemeannudanáiggi ferte vuoruhit áššiid , juoga mii dađi bahábut sáhttá váikkuhit nugo dán áššis . Sámediggeráđđi diehtá ahte Sámi oahpahusráđđi ovdal lea váldán oktavuođa GOD:ain rievdadan dihte gustojeaddji njuolggadusaid vai oahppit geain lea sámegiella vuosttašgiellan oaččošedje 3 lassičuoggá universitehtaid ja allaskuvllaid sisaváldimis . Dattetge lea buorre go váttisvuohta lea geahččaluvvon čovdojuvvot čoahkkimiin Sámi kulturmuitoráđi jođiheaddji ja kultur- ja oahpahusa fylkkaráđi gaskka , čilgen dihte dili ja plánen dihte oktasaš ovttasbargoseminára . Dattetge lea buorre go váttisvuohta lea geahččaluvvon čovdojuvvot čoahkkimiin Sámi kulturmuitoráđi jođiheaddji ja kultur- ja oahpahusa fylkkaráđi gaskka , čilgen dihte dili ja plánen dihte oktasaš ovttasbargoseminára . Sámediggi oaidná ahte Sámi kulturmuitoráđđi ballá das mo máttasámi kulturmuitosuodjalemiin manná , ja ahte 2000:s lea dárbu geavahit ollu resurssaid nannen dihte máttasámi kulturmuitosuodjaleami aktiivvalaš searvama . Sihkkarastin dihte kvalitehta dulkonbávalusain , lea ásahuvvon dulkongeahččaleami ortnet ja autoriserenortnet . Sámi ealáhusráđđi lohká deaŧalažžan Sámediggái leat mielde iešguđet foraid prográmmabargguin gozihan dihte politihkas ja strategiijaidis . Bargiidbellodaga sámediggejoavku dáhttu bargat dan ala ahte nu bures go vejolaš ovttastahttit Sámi kulturmuitoráđi ja guoskevaš fylkkakulturossodaga bargguid dárkkistemiid oktavuođas , seastin dihte buot oasálaččaid goluid . Dattetge lea buorre go váttisvuohta lea geahččaluvvon čovdojuvvot čoahkkimiin Sámi kulturmuitoráđi jođiheaddji ja kultur- ja oahpahusa fylkkaráđi gaskka , čilgen dihte dili ja plánen dihte oktasaš ovttasbargoseminára . Dattetge lea buorre go váttisvuohta lea geahččaluvvon čovdojuvvot čoahkkimiin Sámi kulturmuitoráđi jođiheaddji ja kultur- ja oahpahusa fylkkaráđi gaskka , čilgen dihte dili ja plánen dihte oktasaš ovttasbargoseminára . Sámediggi oaidná ahte Sámi kulturmuitoráđđi ballá das mo máttasámi kulturmuitosuodjalemiin manná , ja ahte 2000:s lea dárbu geavahit ollu resurssaid nannen dihte máttasámi kulturmuitosuodjaleami aktiivvalaš searvama . Sihkkarastin dihte kvalitehta dulkonbávalusain , lea ásahuvvon dulkongeahččaleami ortnet ja autoriserenortnet . Sámi ealáhusráđđi lohká deaŧalažžan Sámediggái leat mielde iešguđet foraid prográmmabargguin gozihan dihte politihkas ja strategiijaidis . Ortnega ferte dattetge sáhttit váldit atnui oažžun dihte vásihusaid . Sámediggi lea duhtavaš go ealáhusas lea vejolašvuohta oažžut ekonomálaš veahki gizzodiliid oktavuođas sihkkarastin dihte guohtonrievtti . Doalahan dihte juobe juo veaháš ge doaimmas Sámi kulturviesuid // institušuvnnaid lea leamaš dárbu dasa geavahit sámi kulturfoandda ruđaid . Sihkkarastin dihte dohkálaš ovdáneami Sámi kulturfoanddas evttohuvvo ahte foandda juolludus bajiduvvo . Celko ee ahte leat duhtavaččat go lea árvaluvvon rievdadit regulerenmálle ( s.9 nubbe oassi ) - muhto lea go konkrehtalaččat mihkkege dahkkon buoridan dihte daid guolásteddjiid vejolašvuođaid geat guolástit unna fatnasaččaiguin ? Ortnega ferte dattetge sáhttit váldit atnui oažžun dihte vásihusaid . Sámediggi lea duhtavaš go ealáhusas lea vejolašvuohta oažžut ekonomálaš veahki gizzodiliid oktavuođas sihkkarastin dihte guohtonrievtti . Doalahan dihte juobe juo veaháš ge doaimmas Sámi kulturviesuid // institušuvnnaid lea leamaš dárbu dasa geavahit sámi kulturfoandda ruđaid . Sihkkarastin dihte dohkálaš ovdáneami Sámi kulturfoanddas evttohuvvo ahte foandda juolludus bajiduvvo . Njulgen dihte muhtun boasttuvuođaid , árvvoštallá Bargiidbellodaga sámediggejoavku oččodit rievdadusaid mandáhtajuogadeamis ovdal 2001 válgga . Huksema strategiija lea suorggi fágagelbbolašvuođa čohkken ovtta guvlui buoridan dihte sámi fágaovdáneami eavttuid ja dan maŋŋá biđget gelbbolašvuođa eará guovlluide , áinnas máŋgga gelbbolašvuođa ovttadahkii . Sámediggi oaidná ahte livččii dárbu rievdadit daid sámi ásahusaid stivrenstruktuvra main lea erenoamáš gelbbolašvuohta , gozihan dihte daid sierra dikšunásahusaid mat leat ásahuvvon daid geavaheaddjiid dárbbuid várás geain lea sámi duogáš , ja bálvalusaid sámi dimenšuvnna ovdánahttimii . Sámi válgalihttu dáhttu deattuhit guovddáš eiseválddiid dárbbu ásahit stipeandaortnegiid rekruteren dihte eambbo sápmelaččaid dearvvasvuođa- ja sosiálafágaoahpuide , nugo čuožžu doaibmaplánas . Ferte ásahit stipeandaortnegiid rekruteren dihte eambbo sápmelaččaid dearvvasvuođa- ja sosiálafágaoahpuide . Huksema strategiija lea suorggi fágagelbbolašvuođa čohkken ovtta guvlui buoridan dihte sámi fágaovdáneami eavttuid ja dan maŋŋá biđget gelbbolašvuođa eará guovlluide , áinnas máŋgga gelbbolašvuođa ovttadahkii . Sámediggi oaidná ahte livččii dárbu rievdadit daid sámi ásahusaid stivrenstruktuvra main lea erenoamáš gelbbolašvuohta , gozihan dihte daid sierra dikšunásahusaid mat leat ásahuvvon daid geavaheaddjiid dárbbuid várás geain lea sámi duogáš , ja bálvalusaid sámi dimenšuvnna ovdánahttimii . Ferte ásahit stipeandaortnegiid rekruteren dihte eambbo sápmelaččaid dearvvasvuođa- ja sosiálafágaoahpuide . Sámediggi dáhttu maid Stuorradikki arkiiva- , bibliotehka- ja museásuorggis addit Sámediggái ovdánanvejolašvuođaid ollislaš stivrenstruktuvrrain ja dađistaga eanet resurssaiguin nannen dihte sámi kultursuodjaleami ja servodatovddideami . Sámediggi dáhttu maid Stuorradikki arkiiva- , bibliotehka- ja museásuorggis addit Sámediggái ovdánanvejolašvuođaid ollislaš stivrenstruktuvrrain ja dađistaga eanet resurssaiguin nannen dihte sámi kultursuodjaleami ja servodatovddideami . Dattetge lea dárbu stuorát searaide surggiin nugo dearvvasvuohta , mánát , nissonat , riektesihkkarvuohta , diehtojuohkin , jna , gozihan dihte geatnegasvuođaid mat Norggas leat sihke nášuvnnalaččat ja riikkaidgaskasaččat . Dattetge lea dárbu stuorát searaide surggiin nugo dearvvasvuohta , mánát , nissonat , riektesihkkarvuohta , diehtojuohkin , jna , gozihan dihte geatnegasvuođaid mat Norggas leat sihke nášuvnnalaččat ja riikkaidgaskasaččat . Presideanta lea dáhtton čoahkkima departemeantta politihkalaš njunnošiiguin divaštallan dihte proseassa ovddos guvlui , ja seammás divaštallat Sámi vuoigatvuođalávdegotti barggu joatkka guovlluin máttabealde Finnmárkku . Sámediggeráđđi lea maid dáhtton čoahkkima eanadoalloministeriin digáštallan dihte Meavkke-Alitčohka ášši ja maid elliidsuodjaluslága , Sámedikki árvvu ja saji boazodoalus ja boazodoallohálddašeami evaluerema . Čuovvulan dihte dán barggu dollui 08.05.00 čoahkkin Sámedikki hálddahusa , Deanu , Gáŋgaviikka ja Bearralvákki gielddaid ja Guolástusdirektoráhta Finnmárkku guovllukántuvrra gaskka . Leat váldán oktavuođa muhtun Finnmárkku gielddaiguin , fylkkagielddain ja eará báikkálaš ja regiovnnalaš aktøraiguin ovttastahttin dihte BA21 sihke Sámedikki iežas plánaid čađaheapmái ja eará báikkálaš ja regiovnnalaš ovdánanproseassaide . Galgá maid nammaduvvot sierra stáhtačállilávdegoddi Davvi-Norgii ovttastahttin dihte Ráđđehusa barggu riikkaoasi ektui . Ráđđi lea dáhtton čoahkkima olgoriikkaministeriin digáštallan dihte barggu ON:a eamiálbmotjulggaštusain ja bissovaš forumain , ja dasto ovttasbarggu Olgoriikkadepartemeantta ja Sámedikki gaskka , Barentsovttasbarggu eamiálbmotáššiid , Árktalaš ráđi eamiálbmotbeali ja 2001 stáhtabušeahta . Ráđđi lea ođđasis ceggen ášši dohkálaš penšunortnega birra Sámedikki politihkkáriidda ja ámmátlaččaide , ja lea dáhtton Bargo- ja hálddahusdepartemeantta ( 17.04.00 reivves ) ovddidit vejolaš dárbbašlaš láhkarievdadusaid sihkkarastin dihte dán min oasseáigge- ja ollesáiggepolitihkkáriidda . 01.04.00 rájes lea SAS ožžon girdiruvttu Leavnjja ja Tromssa gaskka , ja deavdin dihte FOT-eavttuid ( stáhtasubsidierejuvvon ruvttut ) , de lea SAS loahpahan eanaš hálbbes mátkkiid ja Eurobonusčuoggáid dinema ja geavaheami . Doppe sohppojuvvui ahte Guovdageainnu suohkan dáhttu čoahkkima Gielda- ja guovludepartemeanttain , Finnmárkku fylkkagielddain ja Sámedikkiin digáštallan dihte gieldda earenoamáš dili . GB sámediggejoavku oaivvilda ahte luossabivddu fágaráđđi lea deatalaš oažžun dihte buoret oktavuođa Fylkkamánni ja vuoigatvuođaoamasteddjiid gaskka . Fuolahan dihte sámi beroštumiid lea Sámediggi ođđajagimánu 14. b. 1998 rájes leamaš ovddastuvvon Anadroma luossabivddu ovttasbargoráđis maid Luondduhálddašandirektoráhta organisere . Joksan dihte Stuorradikki mihttomeari ekologalaš , ekonomalaš ja kultuvrralaš ceavzi boazoealáhusa hárrái , leat biddjon njeallje váldohástalusa : Heivehan dihte boazologu resursadilálašvuhtii , ferte maid bargagoahtit bajimuš boazologuin orohaga nammii . Sámediggi lea maid evttohan ođđa guođohanáiggiid seastin dihte dálveguohtumiid , gč. mearrádusa áššis 23/99/23 Boazodoallostivrra 1998 jahkádieđáhus . Dan oktavuodas cujuhit mearrádussii áššis 23/99/23 Boazodoallostivrra 1998 jahkediedáhus , gos evttohuvvo bidjat oktii geasseorohagaid nu ahte šattašedje geassesiiddat , buoridan dihte ekologalaš , ekonomalaš ja kultuvrralaš ceavzima . Joksan dihte Stuorradikki mihttomeari ekologalaš , ekonomalaš ja kultuvrralaš ceavzi boazoealáhusa hárrái , leat biddjon njeallja váldohástalusa : Heivehan dihte boazologu resursadilálašvuhtii , ferte maid bargagoahtit bajimuš boazologuin orohaga nammii . Sámediggi lea maid evttohan ođđa guođohanáiggiid seastin dihte dálveguohtumiid , gč. mearrádusa áššis 23/99/23 Boazodoallostivrra 1998 jahkedieđáhus . Eanas videoid ja multimediaoahpponeavvuid dubbejit sihkkarastin dihte ahte sámegiella geavahuvvo aktiivvalaččat maiddái ođđamállet oktavuođain . Oahpponeavvuid jorgaleapmi ferte dohkkehuvvo eambbo , olahan dihte duohta guovttegielalašvuođa . Eanas videoid ja multimediaoahpponeavvuid dubbejit sihkkarastin dihte ahte sámegiella geavahuvvo aktiivvalaččat maiddái ođđamállet oktavuođain . Dahkan dihte báikegottiid sámevuođa oainnusin , dáhtošii Sámediggi čađahit báikeovddidandoaibmabijuid mat čielgasit oainnusindahket sámevuođa , omd. galbbaiguin , gielain , ivnniiguin , huksenvieruiguin , borramušvieruiguin jna. . Dahkan dihte báikegottiid sámevuođa oainnusin , dáhtošii Sámediggi čađahit báikeovddidandoaibmabijuid mat čielgasit oainnusindahket sámevuođa , omd. galbbaiguin , gielain , ivnniiguin , huksenvieruiguin , borramušvieruiguin jna. . Oažžun dihte buoret máhtolašvuođa jienastuslohkui registreremis , lea ráđđi mearridan čađahit kvalitatiivvalaš iskkadeami guovtti smávit joavkku gaskkas ( fokusjoavku ) sámi jienastuslogu ja sámediggeválgga birra . Dákko lea deaŧalaš bargat dan ala ahte gávdnat erohusaid sohkabeliid gaskka , buktin dihte oidnosii dárbbuid , buoredit doaibmabijuid , árvvoštallat váikkuhusaid ja guhkkit áiggi badjel integreret dahje divvut sohkabeliid gaskasaš erohusaid . Sámedikki hálddahus lea doallan čoahkkima Sámi giellalávdegotti jođiheddjiin čoavdin dihte čállingotti jođihanváttisvuođaid . Sámediggi dáhtošii ovddidit ovttasbarggu sámi museaiguin ja Sámi museaservviin gávdnan dihte nu buori boahttevaš organiserema ja stivrenstruktuvrra go vejolaš . Sámediggi deattuha ahte gielddain ja fylkkagielddain ain lea ovddasvástádus sámi museain , ja dáhtošedje oktiiráđiid isitgielddaiguin ja fylkkagielddaiguin geahčadit dálá ruhtadanortnegiid gávdnan dihte boahtteáiggi čovdosiid . Sámediggi dáhtošii ovddidit ovttasbarggu sámi museaiguin ja Sámi museaservviin gávdnan dihte nu buori boahttevaš organiserema ja stivrenstruktuvrra go vejolaš . Sámediggi deattuha ahte gielddain ja fylkkagielddain ain lea ovddasvástádus sámi museain , ja dáhtošedje oktiiráđiid isitgielddaiguin ja fylkkagielddaiguin geahčadit dálá ruhtadan-ortnegiid gávdnan dihte boahtteáiggi čovdosiid . Lea deaŧalaš oažžut albmosii erohusaid sohkabeliid gaskka oainnusin dahkan dihte dárbbuid , buoret doaibmabijuid , árvvoštallat váikkuhusaid ja guhkkit áigge badjel integreret dahje njulget sohkabeliid gaskasaš erohusaid . Bušeahtain dahkat váikkuhusanalysaid oažžun dihte albmosii leat go ekonomálaš resurssaid juogadeamis nissoniid ja albmáid gaskka erohusat . Galget almmustuhttojuvvojit nu ollu go vejolaš sámegiel girjjit , main lea buorre kvalitehta , nannen dihte sámegiela geavaheami , ja giela , kultuvrra ja identitehta . Doarjja addjojuvvo njuolga vuođđojuolludussan maid sáhttá geavahit plánemii juksan dihte oktilašvuođa festiválaide mii dasto addá buoret plánenvejolašvuođa . Ulbmilin lea váikkuhit sámi dáidaga movttiidahttima ja ovddideami ja sihkkarastin // doalahan dihte arenaid // scenaid sámi kulturvugiid gaskkusteapmái . čuovvulit plánalávdegotti barggu sihkkarastin dihte sámi servodatberoštumiid buot areálaáššiin sámi geavahus- ja ássanguovlluin . Vuvdojuvvon earit máhcahuvvojit sámi guovlluide nannen dihte báhcán doaimmaid ja álggahit ođđa eriid . Sámediggi geatnegahttá fas gielddaid mat dál ožžot ruđaid raporteret giellaruđaid geavaheami birra sihkkarastin dihte ahte ruđat duođas mannet sámegiela nanosmahttimii , eaige oppalaš gieldalaš doibmii dahje doaibmabijuide mat juo ruhtaduvvojit eará almmolaš doaibmabijuid bokte . Vuvdojuvvon mielkeearit fievrriduvvojit ruovttoluotta sámi guovlluide nannen dihte báhcán doaluid ja rekrutterenmielkeeriid ásaheapmái Lea deaŧalaš oažžut albmosii erohusaid sohkabeliid gaskka oainnusin dahkan dihte dárbbuid , buoret doaibmabijuid , árvvoštallat váikkuhusaid ja guhkkit áigge badjel integreret dahje njulget sohkabeliid gaskasaš erohusaid . Bušeahtain dahkat váikkuhusanalysaid oažžun dihte albmosii leat go ekonomálaš resurssaid juogadeamis nissoniid ja albmáid gaskka erohusat . Vuvdojuvvon mielkeearit fievrriduvvojit ruovttoluotta sámi guovlluide nannen dihte báhcán doaluid ja rekrutterenmielkeeriid ásaheapmái Galget almmustuhttojuvvojit nu ollu go vejolaš sámegiel girjjit , main lea buorre kvalitehta , nannen dihte sámegiela geavaheami , ja giela , kultuvrra ja identitehta . Doarjja addjojuvvo njuolga vuođđojuolludussan maid sáhttá geavahit plánemii juksan dihte oktilašvuođa festiválaide mii dasto addá buoret plánenvejolašvuođa . Ulbmilin lea váikkuhit sámi dáidaga movttiidahttima ja ovddideami ja sihkkarastin // doalahan dihte arenaid // scenaid sámi kulturvugiid gaskkusteapmái . čuovvulit plánalávdegotti barggu sihkkarastin dihte sámi servodatberoštumiid buot areálaáššiin sámi geavahus- ja ássanguovlluin . Ii leat dušše bearráigeahččan dihte ahte almmolaš institušuvnnat čuvvot mearrádusaid , muhto maiddái fertejit movttiidahttit ovttaskas olbmuid geavahit sámegiela buot oktavuođain sihke priváhta ja almmolaččat nu ahte sáhttit juksat lága §§ 1-1 ja 1-5 áigumušaid . Vuolggahit barggu oažžun dihte eanet sámi oahppiide vejolašvuođa oahpahusa sámi oahppoplána mielde . Sihkkarastin dihte Sámedikki vuoigatvuođaid dán suorggis lea dárbu oažžut juridihkalaš konsuleantta . Álggahan dihte ođđa doaibmabijuid 2002:s mearriduvvon ođđa strategalaš plána ektui , ferte rámma bajidit 3 100 000 kruvnnuin 2002:s. . Doarjja sámi aviissaide rievdaduvvo:”Sámediggi evttoha ahte jagi 2002 lasihuvvo dát doarjja 3 miljon kruvnnuin , mii de šaddá 13 miljon kruvdnun , nannen dihte diehtojuohkima ja maiddái oppa sámi ássanguovllugiella- , kultur- ja identitehtaovdánahttima . Ii leat dušše bearráigeahččan dihte ahte almmolaš institušuvnnat čuvvot mearrádusaid , muhto maiddái fertejit movttiidahttit ovttaskas olbmuid geavahit sámegiela buot oktavuođain sihke priváhta ja almmolaččat nu ahte sáhttit juksat lága §§ 1-1 ja 1-5 áigumušaid . Vuolggahit barggu oažžun dihte eanet sámi oahppiide vejolašvuođa oahpahusa sámi oahppoplána mielde . Sihkkarastin dihte Sámedikki vuoigatvuođaid dán suorggis lea dárbu oažžut juridihkalaš konsuleantta . Álggahan dihte ođđa doaibmabijuid 2002:s mearriduvvon ođđa strategalaš plána ektui , ferte rámma bajidit 3 100 000 kruvnnuin 2002:s. . Sámediggi evttoha ahte jagi 2002 lasihuvvo dát doarjja 3 miljon kruvnnuin , mii de šaddá 13 miljon kruvdnun , nannen dihte diehtojuohkima ja maiddái oppa sámi ássanguovllu giella- , kultur- ja identitehtaovdánahttima . Sámediggi namuha dán oktavuođas lávdegotti árvalusa ásahit eanet rekrutterenvirggiid // stipendiáhtaid huksen dihte sámi dutkan- ja oahpahusfierpmi . Sámediggi namuha dán oktavuođas lávdegotti árvalusa ásahit eanet rekrutterenvirggiid // stipendiáhtaid huksen dihte sámi dutkan- ja oahpahusfierpmi . Sámedikki ja stáda gaskavuohta ferte guorahallojuvvot buoridan dihte ovttasbargovugiid . Dát lea hui deaŧalaš doaibma oččodan dihte eanet sámi studeanttaid dutkat ja alit oahpu váldit . Dán dahket oažžun dihte buoret sámegielárvosániid , seammás go báhcá áigi bargat eambbo eará fágaiguin . Dát lea hui deaŧalaš doaibma oččodan dihte eanet sámi studeanttaid dutkat ja alit oahpu váldit . Dán dahket oažžun dihte buoret sámegielárvosániid , seammás go báhcá áigi bargat eambbo eará fágaiguin . Válljet lávdamálle háhkan dihte nana legitimitehta olles Finnmárkkus Finnmárkkuopmodaga ektui doaibmat aktiivvalaš láidejeaddjin oažžun dihte oasálaččaid Finnmárkkus ja oasálaččaid olggobealde bargat ealáhusovdánahttimiin ja gávppálaš doaimmaiguin Finnmárkkuopmodaga resursavuođu vuođul Sámedikkis ledje mearrádusas áššis 23/02/23 guokte eavttu go galgá váldit vuostá Sámeálbmotfoandda : Vuosttaš lei ahte stáhta ovttasrráđiid Sámedikkiin álggaha barggu ovddidan dihte ođđa ovttasbargovugiid ja doaibmabijuid sámiide . Nubbi lei dat ahte Ráđđehus álggaha barggu čoavdin dihte sin ášši geat nuppi máilmme soađi geažil masse oahpu , Stuorradiggi lea mearridan buhtadusortnega soahtemánáide ja buhtadusortnega romániálbmogii ja boarráset oahppováillat sámiide ja kvenaide , geahča stuorradiggedieđáhusa nr 44 ( 2003-2004 ) Buhtadusortnet soahtemánáide ja buhtadusortnegat romániálbmogii ja boarraset oahppováillat sámiide . Njulgen dihte daid váilevašvuođaid mat leat leamaš davit guovlluid šiehtadallanproseassas oaivvilda Sámediggi ahte lea dárbu jođánit álggahit ođđa šiehtadallanproseassa guovlluprotokollaid ektui guovlluide Hjerttind // Stállonjárga , Mievki , Basevuovdi , Gielas , Skievvá ja Sáltoduottar , mas boađusin galggašii šaddat govttolaš juogadeapmi guohtuneatnamiin norgga ja ruoŧa beale orohagaid gaskkas . Viidásit finai sámediggeráđđi buot boazodoalloguovlluin Norggas čakčat 2008 , deaivan dihte boazodolliid ja gullan dihte makkár vuordámušat sis leat ráđi boazodoallodieđáhussii . Viidásit finai sámediggeráđđi buot boazodoalloguovlluin Norggas čakčat 2008 , deaivan dihte boazodolliid ja gullan dihte makkár vuordámušat sis leat ráđi boazodoallodieđáhussii . Sihkkarastin dihte ahte áššit mat sáhttet váikkuhit njuolga sámiide , čađahuvvojit dohkálaš vuogi mielde , de ásahuvvui konsultašuvdnašiehtadus gaskal Sámedikki ja Ráđđehusa miessemánu 11. b. . Dan sivas berrejit juolluduvvot ođđa ruđat boazodoallošiehtadussii čoavdin dihte hástalusaid oažžut boazodoallonissonolbmuid ruovttoluotta boazodollui . 1 ) Go guohtuneatnamat leat gáržžiduvvon , de lea ráddjejuvvon man ollu sáhttá geográfalaččat sirret bohccuid ja boraspiriid geahpidan dihte boraspirevahágiid ( sirddášit ealuid ) . Sámediggeráđđi áigu evttohit ahte lasiha fokusa guottuidduddjonbargui olahan dihte ipmárdusa vuođđoealáhusaid dárbbuide guovlluin gos leat boraspiret ja maid olahit dohkkeheami vuođđoealáhusa ávkkis ealáhussan . Ovddasteaddjit dán guovtti ealáhusas berrejit ohcat ovttasbarggu čoavdin dihte oktasašhástalusaid otná boraspirehálddašeami oktavuođas . Bidjat eanet searaid eastadeaddji doaibmabijuide unnidan dihte boraspirevahágiid . Lávdegotti unnitlohku áigu láhčit diliid gáhtten ja ovdánahttin dihte sámi kultuvrra ja giela eatnatvuođa ja álggahit doaimmaid maiguin olaha dakkár mihttomeriid . Unnitlohku diehtá ahte Høgskolen i Bodø lea ráhkadan modula sámi kulturipmárdusa vuođđokursii , ja oaivvilda ahte dakkár vuođđokursa berre leat geatnegahttojuvvon oassi ámmátoahpahusain allaskuvllain ja eará ásahusain mat fállet dakkár oahpu sihkkarastán dihte buriid dearvvašvuođa- ja - fálaldagaid sámi álbmogii . Sámediggi áigu gulahallagoahtit guoskevaš departemeanttaiguin gávdnan dihte čovdosa Sámedikki museaáŋgiruššamiidda . Čuovvolan dihte dán dieđáhusa ii leat dárbu nannet Sámedikki hálddahuslaččat . Kárten dihte sámegielaid dili , de lea Sámediggi čađahan smávit iskkadeami mas Sámedikki giellastivra mearridii makkár gažaldagaid galgá jearrat , ja gosa skovit galge sáddejuvvot . Giellastivra mearridii deattuhit oarjel-ja julevsámi guovlluid kárten dihte makkár gielladilli dain guovlluin lea . Giellaiskkadeapmi 2004 lea ráddjejuvvon iskkadeapmi mas Sámediggi lea válljen deattuhit oarjel- ja julevsámegielguovlluid gárten dihte gielladili dáin guovlluin . Lávdegoddi bivdá Sámedikki joatkit barggu oahpahusásahusaid ja fylkkasuohkaniid ektui váikkuhan dihte sámegieloahppofálaldaga álggaheami ja jotkkojumi Bargat nannen dihte sámi čáppagirjjálašvuođa . Kárten dihte sámegielaid dili , de lea Sámediggi čađahan smávit iskkadeami mas Sámedikki giellastivra mearridii makkár gažaldagaid galgá jearrat , ja gosa skovit galge sáddejuvvot . Giellastivra mearridii deattuhit oarjel-ja julevsámi guovlluid kárten dihte makkár gielladilli dain guovlluin lea . Giellaiskkadeapmi 2004 lea ráddjejuvvon iskkadeapmi mas Sámediggi lea válljen deattuhit oarjel- ja julevsámegielguovlluid gárten dihte gielladili dáin guovlluin . Lávdegoddi bivdá Sámedikki joatkit barggu oahpahusásahusaid ja fylkkasuohkaniid ektui váikkuhan dihte sámegieloahppofálaldaga álggaheami ja jotkkojumi Bargat nannen dihte sámi čáppagirjjálašvuođa . Sámediggeráđđi berre váldit oktavuođa Biepmobearráigeahčuin čoavdin dihte njuolggadusaid dulkoma , nu ahte bearráigeahču njuolggadusat eai hehtte mánáidgárddiid bargamis árbevirolaš doaimmaid guolástusa , eanadoalu ja boazodoalu oahpahusoktavuođas . Sihkkarastin dihte dan ahte bargu áššiiguin mii sáhttá njuolga váikkuhit sámiid , čađahuvvo dohkálaš vugiin , lea ráđđehus ja Sámediggi ovttaoaivilis das ahte mielddusin biddjojuvvon ofelastin prosedyrat biddjojuvvojit vuođđun ráđđádallamiidda stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki gaskka . Dat dahkkui sihkkarastin dihte ahte oahppit geat leat leamaš mielde ođđasis ealáskahttinprošeavttas besset ollašuhttit skuvlla sámegielain vuosttašgiellan . Nannet dialoga sámi valáštallanservviiguin ja organisašuvnnaiguin ovddidan dihte movttiidandoaimmaid sámi valáštallantaleanttaide Bisuhit ja ovddidit dialoga guovddáš , regionála ja báikkálaš eiseválddiiguin nannen dihte sámi kulturovdáneami rámmaeavttuid Ealáhushutkosiid lea vealtameahttun deaŧalaš ovddidit háhkan dihte ođđa doaimmaid ja háhkan dihte vuođu ođđa bargosajiide sámi guovlluin . Ealáhushutkosiid lea vealtameahttun deaŧalaš ovddidit háhkan dihte ođđa doaimmaid ja háhkan dihte vuođu ođđa bargosajiide sámi guovlluin . Oassin barggus hálddašanođastusa ja sámegiela doaibmaplána čuovvolemiin leat dollojuvvon čoahkkimat hálddahusa dásis ráhkadan dihte mandáhta hálddahuslaš bargojovkui mii galgá geahčadit sámi beliid gielddaid ektui . Jagi 2010 čavčča áigge áigu hálddahus doallat čoahkkima árvvoštallan dihte movt čuovvolit biddjojuvvon čuovvolančuoggáid dán jahkái . Dollojuvvui ovdačoahkkin čilgen dihte áššiid maid sáhtášii váldit ovdan ruošša presideanttain go son boahtá Norgii . Norggas leat čađahuvvon reguleremat unnidan dihte luossabiebmanrusttegiid váikkuhusaid . Ovdamearkka dihte eai oaččo álggage leat dihkit bibmon luosain , čađahuvvojit doaibmabijut eastadan dihte luosaid báhtareami rusttegiin ja leat guollebiebmanfriija vuonat gosa dat deaŧaleamos luossajogat golget . Áigu go Sámediggeráđđi rievdadit sin eahpelihkostuvvan politihka oažžun dihte eanet juolludusaid sámi ulbmiliidda ja Sámediggái ? NSR sámediggejoavku bivdá vástádusa Sámediggeráđđis dan ektui ahte maid dat lea bargan sihkkarastin dihte riddo- ja vuotnabivdiide dan 3000 tonna dorski maid dalá guolástusministtar Helga Pedersen lohpidii 2009 stuorradigge- ja sámediggeválggaid oktavuođas . Davviriikkalaš sámekonvenšuvdnaevttohus lea maŋŋá leamaš gulaskuddamis ja dat lea geahčaduvvon fágalaš fáttáid mielde Norggas , Ruoŧas ja Suomas gávdnan dihte daid beliid maid livččii dárbu čielggadit vai sáhtášii álggahit šiehtadallamiid guoskevaš stáhtaid ja daid sámiid gaskka geaidda dat guoská . NSR sámediggejoavku bivdá ahte sámediggeráđđi vuoruha oažžut ovdan ášši movt oahpahuslága sáhtášii rievdadit sihkkarastin dihte dan ahte sámi mánáid oahpahusvuoigatvuohta sámegielas ja sámegillii ii guozahuvvo geavatlaš beliid geažil Norgga skuvlaeiseválddiid bealis . Romssa Fylkamánni reivves gielddaide čuočču ná ” Sihkkarastin dihte doarvái diimmuid vuosttaš- ja nubbingielas lea ollislaš diibmolohku ohppiide geat válljejit sámegiela vuosttaš- dahje nubbingiellan eanet go dan dábálaš fága- ja diibmojuohkimis . Sámi dutkan ja statistihkka leat deaŧalaččat , danne livččii ge dál áigi ahte Sámediggi hástalivččii ođđa álbmotlohkama oažžun dihte buoret vuođu sámi statistihkkii . Mot áigu Sámediggi váikkuhit boahtteáiggis sihkkarastin dihte sámi mánáidgárddiid dohkálaš huksema vai sámi mánáide fállojuvvo sámi mánáidgárdesadji ja dohkálaš kvalitehta dain fálaldagain mat dál leat . Sámediggi ferte doaimmalaččat bargat suohkaniiguin olggobeal sámegiela hálddašanguovllu ráhkadan dihte vuogádagaid vai sámi mánáid vuoigatvuođat vuhtii váldojuvvojit , mat sihkkarastet ahte oahppit ožžot dan rievttes oahpahusa máid galget oažžut . Danne lea dehálaš ahte Sámediggi lokte buohcceviessostruktuvrra áššin árvvoštallan dihte sámi álbmoga vejolašvuođa oažžut ovttaárvosaš dearvvašvuođabálvalusaid . Sámediggái lea leamaš deaŧalaš láhčit diliid nannoset ealáhuslaš duoji ovddideapmái , buoridan dihte doaibmabohtosa ja gánnáhahttivuođa duodjeealáhusas . Gažaldat ahte maid fertešii dahkat buoridan dihte duojáriid dietnasa , berre álohii lea áigeguovdil . NSRa Sámediggejoavku oaivvilda ahte Duodjeealáhusšiehtadusa álggaheapmi lei dehálaš lávki ovddos guvlui sihkkarastin dihte ahte duojárat sáhttet eallit duodjebargguineaset . Danne lea dárbu eanet ruđaide dusten dihte dáid dárbbuid . Čájeha ahte ásahusain leat sierralágan dárbbut proseassaid ektui čuovvolan dihte ásahusdieđáhusa , erenoamážit juridihkalaš beliid ektui . Sihkkarastin dihte ásahusaide einnostanvejolašvuođa . Danne lea dárbu eanet ruđaide dusten dihte dáid dárbbuid . Čájeha ahte ásahusain leat sierralágan dárbbut proseassaid ektui čuovvolan dihte ásahusdieđáhusa , erenoamážit juridihkalaš beliid ektui . Sámediggi áigu aktiivvalaččat váikkuhit gulahallama ealáhuseallimiin , sámi beroštusaiguin , ja báikkálaš , guovlulaš ja guovddáš eiseválddiiguin nannen dihte fuomášumi minerálaresurssaide ja vai sierra aktevrrat dihtet makkár ovddasvástádus dain lea oahppat dovdat álgoálbmotvuoigatvuođaid ja láhttet daidda dávistemiin . Šiehtadus sáhttá siskkildit doaibmabijuid eastadan dihte vahágiid ja hehttehusaid dáláš ja árbevirolaš ávkkástallama ektui . Sámediggi áigu aktiivvalaččat váikkuhit gulahallama ealáhuseallimiin , sámi beroštusaiguin , ja báikkálaš , guovlulaš ja guovddáš eiseválddiiguin nannen dihte fuomášumi minerálaresurssaide ja vai sierra aktevrrat dihtet makkár ovddasvástádus dain lea oahppat dovdat álgoálbmotvuoigatvuođaid ja láhttet daidda dávistemiin . Šiehtadus sáhttá siskkildit doaibmabijuid eastadan dihte vahágiid ja hehttehusaid dáláš ja árbevirolaš ávkkástallama ektui . Davvisámi teavsttat |Julevsámi teavsttat |Lullisámi teavsttat |Bálddalas teavsttat Davvisámi |Norsk |Suomeksi |Svenska |English 9 válljejuvvon korpusa (buot) — 20 767 100 sáni Eaŋkil Eanet vejolašvuođat CQP Query Dievaslaš CQP-jearaldat: [] KWIC: Statistihkka: KWIC Statistihkka Sátnegovva ii vuos doaimma Boađus: 4 280 Ovddit12345Čuovvovaš Cealkkačájeheapmi North Saami administrative corpus – Njulgen dihte daid váilevašvuođaid mat leat leamaš davit guovlluid šiehtadallanproseassas oaivvilda Sámediggi ahte lea dárbu jođánit álggahit ođđa šiehtadallanproseassa guovlluprotokollaid ektui guovlluide Hjerttind // Stállonjárga , Mievki , Basevuovdi , Gielas , Skievvá ja Sáltoduottar , mas boađusin galggašii šaddat govttolaš juogadeapmi guohtuneatnamiin norgga ja ruoŧa beale orohagaid gaskkas . Njulgen dihte daid váilevašvuođaid mat leat leamaš davit guovlluid šiehtadallanproseassas oaivvilda Sámediggi ahte lea dárbu jođánit álggahit ođđa šiehtadallanproseassa guovlluprotokollaid ektui guovlluide Hjerttind // Stállonjárga , Mievki , Basevuovdi , Gielas , Skievvá ja Sáltoduottar , mas boađusin galggašii šaddat govttolaš juogadeapmi guohtuneatnamiin norgga ja ruoŧa beale orohagaid gaskkas . Giellastivra beasai oaidnit ahte doppe leat olu doaimmat jođus nannen dihte anársámegiela ja nuortasámegiela dili . Nannet dialoga sámi valáštallanservviiguin ja organisašuvnnaiguin ovddidan dihte movttiidandoaimmaid sámi valáštallantaleanttaider Bisuhit ja ovddidit dialoga guovddáš , regionála ja báikkálaš eiseválddiiguin nannen dihte sámi kulturovdáneami rámmaeavttuid Nannet dialoga sámi valáštallanservviiguin ja organisašuvnnaiguin ovddidan dihte movttiidandoaimmaid sámi valáštallantaleanttaider Bisuhit ja ovddidit dialoga guovddáš , regionála ja báikkálaš eiseválddiiguin nannen dihte sámi kulturovdáneami rámmaeavttuid Dárbu lea ain čađahit konsultašuvnnaid gávdnan dihte čovdosiid maiguin gozihuvvo dát prinsihpalaš bealli dohkálaš vugiin . Meahcástansemináras njukčamánus almmuhii Sámediggeráđđi ahte galgá lágiduvvot oahppomátki Davvi-Supmii oahppan dihte movt sáivaguollebivdu lea organiserejuvvon ja movt infrastruktuvra lea huksejuvvon . Eastadan dihte vahágiid maid stuorra njuorjjomearit dagahit guolástusaide . Nuortalaš gilis Njávdámis Mátta-Várjjaga gielddas lea ássanvisti Frans Halonen maŋis ođastuvvon olggobealde , eatnamis maid Sámediggi lea oastán suodjalan dihte kulturbirrasa hávdesajis . Prošeavttas deattuhuvvo báikkálaš ja regionála searvan sihkkarastin dihte buoremus vejolaš vuođu buriid doaibmabijuid evttoheapmái . Sámediggeráđđi lea álggahan proseassa bargoseminára čađaheami ektui gos boazodoallu // eanadoallu ja hálddašeapmi deaivvadit gulahallamii juksan dihte vejolaš čovdosiid boraspirehálddašeamis guovlluin gos leat ollu boraspiret . Danne lei Sámedikkis čoahkkin Norgga ođđa šiehtadallanjođiheddjiin ON dálkkádatkonvenšuvnnas ságaškuššan dihte ahte makkár dárbu lea ovddidit Norgga dálkkádatposišuvnnaid álgoálbmotáššiid ektui ja makkár dárbu lea aktiivvalaččat ovddidit álgoálbmotposišuvnnaid boahttevaš gaskašiehtadallamiin ja oasálaščoahkkimis , COP 16 , mii dollojuvvo Mexicos juovlamánus 2010 . Sámediggeráđđi lea álggahan ovttasbarggu SANKS:in , sámi našunala gealboguovddážiin psykálaš divššu várás , oažžun dihte fágalaš veahki . Sámedikki ulbmil galledemiin lei dieđuid juohkin Sámedikki dearvvašvuođa- ja sosiálapolitihka birra , ja makkár hástalusaiguin mii bargat sihkkarastin dihte sámi álbmogii dásseárvosaš dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid . Sihkkarastin dihte ahte sámi álbmoga dárbbut ja vuoigatvuođat heahtedieđihanbálvalusa ektui gozihuvvojit , de ferte sámediggeráđđi fátmmastuvvot dán bargui . Dasto lea dat gelbbolašvuohta maid Dearvvašvuohta Davvin fállá gielddaide deaŧalaš , oažžun dihte áigái buriid lávdaduvvon fálaldagaid . Šiehtaduvvon lea ahte dollojuvvo sierra čoahkkin Stáhtavuvddiiguin guorahallan dihte minerálaveahki čuovvoleami . Čoahkkin lei álgogulahallan Oslo suohkaniin digaštallan dihte mot dakkár šiehtadusa galggašii oažžut áigái ja makkár fáttát livčče áigeguovdilat . Proseassat mat leat addán sámiide ollu sierra vuoigatvuođaid , álggahuvvojedje nuppiiguin sániiguin go dadjá oažžun dihte sisriikkas politihkalaš ráfi , iige vealtameahttumit nannet nu gohčoduvvon álgoálbmotvuoigatvuođaid , dahje doahttalit riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid . 2007 nammii leat dán konvenšuvnna dohkkehan dušše 18 riikka , maid gaskkas eanaš riikkat leat Mátta- dahje Gaska-Amerihkás , sihkkarastin dihte indiánaid vuoigatvuođaid , nugo konvenšuvdna vuolggasajistis lei oaivvilduvvon . Boazodoallošiehtadusa váikkuhangaskaoapmeortnegat giktalit eanet njuovvat misiid seastin dihte dálveguohtoneatnamiid , lasihit njuovvama ja unnidit miessevahágiid . Sámediggi lea dahkan plánaveahki Plána- ja huksenlága várás juste láhčin dihte diliid nu ahte plánaproseassain sihkkarastojuvvošii sámi kultuvrra , ealáhusaid ja servodateallima luondduvuođus . Boazodoallošiehtadusa váikkuhangaskaoapmeortnegat giktalit eanet njuovvat misiid seastin dihte dálveguohtoneatnamiid , lasihit njuovvama ja unnidit miessevahágiid . Sámediggi lea dahkan plánaveahki Plána- ja huksenlága várás juste láhčin dihte diliid nu ahte plánaproseassain sihkkarastojuvvošii sámi kultuvrra , ealáhusaid ja servodateallima luondduvuođus . Raporta čájeha movt bargu doaluid ja Divttasvuona-Hellemobotn suodjalemiin galgá jotkojuvvot viidáseappot suodjalan dihte dakkár deaŧalaš guovlluid gos lea julevsámi ássan ja kulturvierut . Lávdegoddi unnitlohku Norgga sámiid riikasearvvi ( NSR ) lahtut Olof Anders Kuhmunen , Aili Keskitalo , Rolf Johansen , Jarle Jonassen , oaivvildit ahte duoji ealáhusšiehtadusa ásaheapmi lei deaŧalaš lávki rivttes guvlui sihkkarastin dihte ahte duojárat geat háliidit , sáhtášedje oažžut birgejumi duodjeealáhusas . Duodji lea sámi kultuvrra deaŧalaš identitehtaguoddi , deaŧalaš oassi luondduresurssaid ceavzilis ávkkástallamis olles sámi guovllus , lea giella- ja máhtolašvuođa gaskkustanarena , deaŧalaš ealáhusdolliid rekrutteremis duodjái , namuhan dihte juoidá . Duodji kulturguoddin ja identitehta čájeheaddjin lea deaŧalaš julev- ja bihtánsámi guovllus , muhto ferte dahkkojuvvot ulbmillaš bargu nannen dihte doaimma eanet . Čoavdin dihte dan lea dehálaš ovdánahttit konkrehta ja ulbmillaš gelbbolašvuođalokten- ja rekruterenstrategiija mii guoskkaha sihke girkolaš virggiid , sámegiela ja sámi kultuvrra . Dan oktavuođas lea stuora dárbu oktiiheivehit oktasaš doaimmaid buoridan dihte dán guovllu boazodoalu ovdánaneavttuid . Sihkkarastin dihte ahte Máhttoguovddáža bargoprográmma vuhtiiváldá sámi dimenšuvdna bures , áigu Norgga dutkanráđđi láhčit dili nu ahte guovddáš , direktevrra bokte , vuolggaha čoahkkima sámediggeráđiin ja sámi dutkanbirrasiiguin mat dutket oahpuid . Dábálaččat bivdojuvvo evttohit ovtta nissonolbmo ja ovtta dievdoolbmo maid gaskkas NDR sáhttá válljet , vuhtiiváldin dihte ráđi sohkabealdássedeattu . Fágaseminára čuovvoleapmin bovdii departemeanta ollislaščoahkkimii 10.11.2010 joatkin dihte digaštallama viidásit . konsultašuvdnaproseassa mii čađat čuovvu dieđáhusa barggu , sihkkarastin dihte ahte sámi bealit čalmmustahttojuvvojit olles dieđáhusas . Sámediggeráđđi lea maiddái álgán ráhkadit ollislaš gova das makkár tearbmalisttuid sáhttá ja berre jorgalit davvisámegielas julev- ja lullisámegillii , buoridan dihte dáid guovlluid skuvllaid gielladili . Nannet dialoga sámi valáštallanservviiguin ja organisašuvnnaiguin ovddidan dihte movttiidandoaimmaid sámi valáštallantaleanttaide Bisuhit ja ovddidit dialoga guovddáš , regionála ja báikkálaš eiseválddiiguin nannen dihte sámi kulturovdáneami rámmaeavttuid Váikkuhit sámi mediafálaldaga nannema Sámediggeráđđi válddii čoahkkima čuovvolan dihte juolludusa maid dát guokte searvvi ožžot , ja geahčadan dihte livččii go vejolašvuohta ovttastahttit servviid . Sámediggeráđđi válddii čoahkkima čuovvolan dihte juolludusa maid dát guokte searvvi ožžot , ja geahčadan dihte livččii go vejolašvuohta ovttastahttit servviid . Doaibmabijut mat sáhttet leat áigeguovdilat konsultašuvnnaid boađusin leat : - Nationála prošeavtta ásaheapmi kulturmuittuid ja kulturbirrasiid registreremii - Ovddasvástádusláhkaásahusa mudden addin dihte vejolašvuođa čađahit eaŋkilastojuvvon áššemeannudeami unnit áššiin , ja dán dárbbu olis oažžut sadjái bissovaš hálddašanortnega sámi kulturmuittuid várás - Čuohtejagiráji árvvoštallan sámi kulturmuittuid ektui ja stuorát dutkan- ja hálddašanprográmma ásaheapmi Dasto leat addojuvvon rávvagat Riikaantikvára 2011 vuordámušreivii . Prošeavtta sihtama mielde lea Norut // Áltá čađahan jearahallama 1000 finnmárkolačča gaskkas miehtá fylkka makkár miellaguottut sis leat bievlavuojimii mohtorfievrruiguin Beroštupmiorganisašuvnnaiguin leat dollojuvvon čoahkkimat golggotmánus , guorahallan dihte gažaldagaid Norut // Áltá ráhkadan raportta ektui ja oažžun dihte rávvagiid // árvalusaid bargui viidáseappot . Prošeavtta sihtama mielde lea Norut // Áltá čađahan jearahallama 1000 finnmárkolačča gaskkas miehtá fylkka makkár miellaguottut sis leat bievlavuojimii mohtorfievrruiguin Beroštupmiorganisašuvnnaiguin leat dollojuvvon čoahkkimat golggotmánus , guorahallan dihte gažaldagaid Norut // Áltá ráhkadan raportta ektui ja oažžun dihte rávvagiid // árvalusaid bargui viidáseappot . Sámediggeráđđi lea bargan ráđđehusa guovdu boahtin dihte johtui konsultašuvnnaiguin Sámi vuoigatvuođalávdegotti čielggadusa NAČ 2007:13 čuovvolemiin . Sámediggeráđđi lea dán áigodagas bargan lávga ovttas servviin ja Saemien Sijtein sihkkarastin dihte dan erenoamáš gávdnosa . Áiggi mielde sáhttá doaivut ahte máinnasteapmi biddjojuvvošii guovddážii skuvllas movttidahttin dihte boahtte sohkabuolvvaid čállit ja dieinna lágiin oččodit eanet sámi girječálliid . Ávžžuhit Sámedikki váldit álgaga das ahte álggahuvvošii bargu elektronalaš dearvvašvuođa čielggademiin sámi oainnu mielde , buoridan dihte dearvvašvuođabálvalusaid . Váldomihttomearri · Ealli ja máŋggabealat sámi dáidda- ja kultureallin Oassemihttomearri · Nanu ja aktiivvalaš sámi deaivvadanbáikkit , kulturásahusat ja museat · Sámi dáiddalaš ja kultuvrralaš ovdanbuktimiid girjáivuohta mat gaskkustuvvojit servodagas · Máŋggabealat valáštallandoaimmat sámi álbmogii · Viiddes kulturdoaibmafálaldat sámi mánáide ja nuoraide · Buorre girjerádjofálaldat sámi geavaheddjiide Strategiijat · Gulahallama bokte báikkálaš , regionála ja guovddáš eiseválddiiguin ja earáiguin nannet sámi kulturovddideami rámmaeavttuid · Nannet ja ovddidit ovttasbarggu earáiguin mat barget sámi kulturovddidemiin · Nannet gulahallama sámi valáštallanservviiguin ja organisašuvnnaiguin movttiidahttin dihte sámi valáštallantaleanttaid · Nannet gulahallama sámi nuoraiguin Doarjjaortnega mihttomearri : · Ovddidit duodjefitnodagaid Doarjjaortnega doarjjaoažžut ja olahusjoavku : · Duojárat geain lea iežaset doaibma · Duodjedoaimmaid álggaheaddjit · Duodjeorganisašuvnnat ja earát geat leat mielde ovddideamen duodjeealáhusa · Oahppit · Jo1 oahppit geat váldet Design ja duodji , ja geat geavahit čiekŋudanprošeavtta oahppan dihte gelbbolašvuođamihttomeriid mat leat duodji oahppoplánas – oahppu oahppofitnodagas . · Jo2 oahppit geat geavahit čiekŋudanprošeavtta oahppan dihte gelbbolašvuođamihttomeriid mat leat duodji oahppoplánas – oahppu oahppofitnodagas · Jo2 oahppit geat váldet Design ja duodji joatkkaskuvllas Ulbmilolahusa eavttut : · Man ollu addojuvvon doarjja ođđaálggaheddjiide · Man ollu addojuvvon doarjja investeremiidda · Man ollu addojuvvon doarjja fitnodatovddideapmái · Man ollu addojuvvon doarjja gelbbolašvuođa bajideapmái · Man ollu addojuvvon álggahanstipeanda duojáriidda Vuoruheamit 2011:s : · Gelbbolašvuođa bajideami doaibmabijut álggaheddjiid ja ásahuvvon doaimmaheddjiid várás · Investeremat ja doaibmabijut mat váikkuhit fitnodatovddideami · Ovddidanprošeavttat duodjeealáhusa várás · Vuovdin- ja vuovdalandoaibmabijut · Márkananalysa · 100 000 ru várrejuvvo duodjestipeandan daidda ohppiide geat váldet joatkkaoahpu · 300 000 ru várrejuvvo doaibmadoarjjaortnega vuđolaš suokkardeapmái · · Dáid doaimmaide ii addojuvvo doarjja 2011:s : · Bajásdoallamii , goluide mat čatnasit doaimmaheapmái , doaibmabijuide mat rievdadit gilvvohallandili , mobiila fievrruide ja jorriide , láigovisttiide , rádjovisttiide , visttiid ja opmodagaid oastimii , leasemii , buhtes lonohallamiidda , semináraid ja konferánssaid lágidemiide ja doaibmabijuide mat ruhtaduvvojit almmolaš bušeahttapoasttain Rámmašiehtadusa siskkobealde čađahuvvojit máŋga prošeavtta oažžun dihte ođđa ja buoret 18.2 Giella Sámegielat leat ain áitojuvvon gielat , ja danne lea jahkásaččat dárbu nannet áŋgiruššamiid ealáskahttin ja ovddidan dihte sámegielaid buot arenain servodagas . Nissonolbmot ásahit dávjá smávvát , ja Sámedikki váikkuhangaskaoapmeortnet lea hui deaŧalaš oažžun dihte eanet nissonolbmuid ásaheaddjin sámi smávva báikkiin . Sámedikki áigumuššan livččii viiddidit guovllu ain eanet 2011:s addin dihte sámi smávva báikkiide ovdánan- ja ahtanuššanvejolašvuođa . Čuovvolan dihte dán válddi ferte Sámediggi sihke hábmet ja ovddidit dárbbašlaš fágalaš kapasitehta čuovvolan dihte konkrehta areálaplánaáššiid ja hálddašandoaimmaid dán oktavuođas . Čuovvolan dihte dán válddi ferte Sámediggi sihke hábmet ja ovddidit dárbbašlaš fágalaš kapasitehta čuovvolan dihte konkrehta areálaplánaáššiid ja hálddašandoaimmaid dán oktavuođas . Mii dárbbašit buoridit máhtolašvuođa dáid rievdadusaid ja doaibmabijuid birra maid sáhtášii álggahit gáržžidan dihte rievdamiid , ja dasto sierralágan heivehanstrategiijaid . Sámi kulturmuittuid ja kulturbirrasiid suodjaleapmi lea deaŧalaš bisuhan dihte sámi historjjá ja ovdahistorjjá , ja seammás leat mielde nannemin ja viidáset ovddideamen sámi kultuvrra . Fertejit ovddiduvvot doaibmabijut čielggadan dihte movt sámi mánáid vuoigatvuođat galget gozihuvvot . Lassi vuoruheamit : · Viidáset oahppu psykososiála váttuid eastadeamis // veajuiduhttimis Ođđa poasta 10103 Ohppiidlonuhallanortnet Sámis Doarjjaortnega mihttomearit : · Girjás oahppanarenaid sihkkarastin movttiidahttin dihte sámi ohppiid Doarjjaoažžu ja olahusjoavku : · Ohppiidjoavkkut vuođđo- ja joatkkaskuvllain geain lea sámegiella fágasuorggis Dát mearkkaša dan ahte fertet sihkkarastit ekonomiija vai sáhttá dahkat stuorábuš áŋgiruššamiid sihkkarastin dihte oahpponeavvuid olles sámi skuvlii . Lasáhus vuoruheamit : Joatkkaoahppu psykososiála váttuid eastadeamis // veajuidahttimis poasta 20000 Girjjálašvuohta vuoruheamit 2011 Gitta 60 % rádjai várrejuvvo dása : Lasáhus : Lávdeteaksta // dráma sámi rávesolbmuid várás Ođđa boasta 10103 Lonohallanortnet Sámis Ulbmil doarjjaortnegiin : Sihkkarastit máŋggabealat oahppoarenaid movttiidahttin dihte sámi ohppiid . Váldomihttomearri · Ealli ja máŋggabealat sámi dáidda- ja kultureallin Oassemihttomearri · Nanu ja aktiivvalaš sámi deaivvadanbáikkit , kulturásahusat ja museat · Sámi dáiddalaš ja kultuvrralaš ovdanbuktimiid girjáivuohta mat gaskkustuvvojit servodagas · Máŋggabealat valáštallandoaimmat sámi álbmogii · Viiddes kulturdoaibmafálaldat sámi mánáide ja nuoraide · Buorre girjerádjofálaldat sámi geavaheddjiide Strategiijat · Gulahallama bokte báikkálaš , regionála ja guovddáš eiseválddiiguin ja earáiguin nannet sámi kulturovddideami rámmaeavttuid · Nannet ja ovddidit ovttasbarggu earáiguin mat barget sámi kulturovddidemiin · Nannet gulahallama sámi valáštallanservviiguin ja organisašuvnnaiguin movttiidahttin dihte sámi valáštallantaleanttaid · Nannet gulahallama sámi nuoraiguin Doarjjaortnega mihttomearri : · Ovddidit duodjefitnodagaid Doarjjaortnega doarjjaoažžut ja olahusjoavku : · Duojárat geain lea iežaset doaibma · Duodjedoaimmaid álggaheaddjit · Duodjeorganisašuvnnat ja earát geat leat mielde ovddideamen duodjeealáhusa · Oahppit · Jo1 oahppit geat váldet Design ja duodji , ja geat geavahit čiekŋudanprošeavtta oahppan dihte gelbbolašvuođamihttomeriid mat leat duodji oahppoplánas – oahppu oahppofitnodagas . · Jo2 oahppit geat geavahit čiekŋudanprošeavtta oahppan dihte gelbbolašvuođamihttomeriid mat leat duodji oahppoplánas – oahppu oahppofitnodagas · Jo2 oahppit geat váldet Design ja duodji joatkkaskuvllas Ulbmilolahusa eavttut : · Man ollu addojuvvon doarjja ođđaálggaheddjiide · Man ollu addojuvvon doarjja investeremiidda · Man ollu addojuvvon doarjja fitnodatovddideapmái · Man ollu addojuvvon doarjja gelbbolašvuođa bajideapmái · Man ollu addojuvvon álggahanstipeanda duojáriidda Vuoruheamit 2011:s : · Gelbbolašvuođa bajideami doaibmabijut álggaheddjiid ja ásahuvvon doaimmaheddjiid várás · Investeremat ja doaibmabijut mat váikkuhit fitnodatovddideami · Ovddidanprošeavttat duodjeealáhusa várás · Vuovdin- ja vuovdalandoaibmabijut · Márkananalysa · 100 000 ru várrejuvvo duodjestipeandan daidda ohppiide geat váldet joatkkaoahpu · 300 000 ru várrejuvvo doaibmadoarjjaortnega vuđolaš suokkardeapmái Rámmašiehtadusa siskkobealde čađahuvvojit máŋga prošeavtta oažžun dihte ođđa ja buoret neahttačovdosa mii lea heivehuvvon ođđa áiggi gáibádusaide neahttačovdosiid ektui . 18.2 Giella Sámegielat leat ain áitojuvvon gielat , ja danne lea jahkásaččat dárbu nannet áŋgiruššamiid ealáskahttin ja ovddidan dihte sámegielaid buot arenain servodagas . váikkuhangaskaoapmeortnet lea hui deaŧalaš oažžun dihte eanet nissonolbmuid ásaheaddjin sámi smávva báikkiin . Sámedikki áigumuššan livččii viiddidit guovllu ain eanet 2011:s addin dihte sámi smávva báikkiide ovdánan- ja ahtanuššanvejolašvuođa . Čuovvolan dihte dán válddi ferte Sámediggi sihke hábmet ja ovddidit dárbbašlaš fágalaš kapasitehta čuovvolan dihte konkrehta areálaplánaáššiid ja hálddašandoaimmaid dán oktavuođas . Čuovvolan dihte dán válddi ferte Sámediggi sihke hábmet ja ovddidit dárbbašlaš fágalaš kapasitehta čuovvolan dihte konkrehta areálaplánaáššiid ja hálddašandoaimmaid dán oktavuođas . Mii dárbbašit buoridit máhtolašvuođa dáid rievdadusaid ja doaibmabijuid birra maid sáhtášii álggahit gáržžidan dihte rievdamiid , ja dasto sierralágan heivehanstrategiijaid . Sámi kulturmuittuid ja kulturbirrasiid suodjaleapmi lea deaŧalaš bisuhan dihte sámi historjjá ja ovdahistorjjá , ja seammás leat mielde nannemin ja viidáset ovddideamen sámi kultuvrra . Fertejit ovddiduvvot doaibmabijut čielggadan dihte movt sámi mánáid vuoigatvuođat galget gozihuvvot . Boazodoalus ii leat makkárge vetovuoigatvuohta sávakeahtes areálageavahussii , ja lea sorjavaš das ahte FeFo nagoda doallat dássedeattus boazodoalu beroštusaid eará beroštusaid ektui garvin dihte sávatkeahtes nákkuid . Muhtun oktavuođas lea dárbu ráhkadit čielggadusaid buoridan dihte máhtolašvuođa dan áššesuorggis man birra dieđáhus lea . Sámediggeráđđi gulahallá departemeanttain sihkkarastin dihte ahte sámi hástalusat fuolahuvvojit dieđáhusbarggus . Dán čielggadusa čuovvoleami oktavuođas áigu Máhttodepartemeanta ovttas Sámedikkiin ja Sámi allaskuvllain árvvoštallat lea go dárbu erenoamážit heivehallat njuolggadusaid sihkkarastin dihte allaskuvlii buori ovdánahttima . Jus 2011 mielde boahtá ođđa doavttergrádaoahpu akkrediterenohcan Sámi allaskuvllas , de áigu Máhttodepartemeanta váldit oktavuođa lávdegottiin mii čielggada sámi dutkama ja alit oahpu , gullan dihte movt lávdegoddi árvvoštallá ahte Sámi allaskuvla sáhttá ovdánahttojuvvot buoremusat . SSL lei bivdán čoahkkima čilgen dihte SSL dili ja lihtu doaimmaid , dan vuođul go Sámediggi lei reivve bokte váillahan raporteremiid . Viežžan dihte máhtolašvuohta dán birra áigu Sámediggeráđđi ásahit oktavuođa guoskevaš juridihkalaš birrasiiguin . Viežžan dihte máhtolašvuođa riikkaidgaskasaš mineráladoaimmas áigu Sámediggeráđđi vuolgit minerálakonferánsii PDAC 2011 mii dollojuvvo Kanadas njukčamánus . Fylkkageainnu 98 divvuma oktavuođas Idjavuonduoddara badjel lea Stáhta geaidnodoaimmahat ohcan dispensašuvnna kulturmuitolágas luvven dihte automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon sámi kulturmuittuid , biergovuorká ja geađgeboazoáidi . Ortnet berre čielggaduvvot Innovašuvdna Norggain , sihkkarastin dihte ahte ulbmil bisuhuvvošii . Dál ferte jođáneamos lágiin bidjat johtui dárbbašlaš doaimmaid unnidan dihte boraspirenáli dohkkehuvvon dássái . Árvvoštallat dárbbu ođđa lágaide jus leažžá dárbbašlaš ; - árvvoštallon sámi gielalaš , kultuvrralaš dahje servodatlaš váikkuhusaid ektui , - dahje gozihan ja várjalan dihte sámi vuoigatvuođaid sihke ávnnaslaš ja eahpeávnnaslaš hámis , mat leat ásahuvvon boaresvieruid dahje dološáiggi geavaheami bokte , - dahje mii orru dárbu siskálastit Norgga lágaide sihkkarastin dihte vuoigatvuođaid mat gullet sámiide álgoálbmogin , ja mat dávistit riikkaidgaskasaš rivttiin nugo dat ovdanboahtá riikkaidgaskasaš konvenšuvnnain maid Norga rievttálaččat lea geatnegahtton čuovvut , dahje riikkaidgaskasaš boaresvirot vuoigatvuođain . Árvvoštallat dárbbu ođđa lágaide jus leažžá dárbbašlaš ; - árvvoštallon sámi gielalaš , kultuvrralaš dahje servodatlaš váikkuhusaid ektui , - dahje gozihan ja várjalan dihte sámi vuoigatvuođaid sihke ávnnaslaš ja eahpeávnnaslaš hámis , mat leat ásahuvvon boaresvieruid dahje dološáiggi geavaheami bokte , - dahje mii orru dárbu siskálastit Norgga lágaide sihkkarastin dihte vuoigatvuođaid mat gullet sámiide álgoálbmogin , ja mat dávistit riikkaidgaskasaš rivttiin nugo dat ovdanboahtá riikkaidgaskasaš konvenšuvnnain maid Norga rievttálaččat lea geatnegahtton čuovvut , dahje riikkaidgaskasaš boaresvirot vuoigatvuođain . Hálddahusa dásis leat fásta čoahkkimat oktiiordnen dihte kulturmuittuid geahčadeami . Go guoská areálahálddašeapmái de áigu Sámediggeráđđi árjjalaččat searvat gielddaid plánaproseassaide sihkkarastin dihte sámi beroštumiid buot almmolaš plánemis areálaid ja resurssaid geavaheami ja suodjaleami ektui . Lágas lea addojuvvon Sámediggái vuoigatvuohta ja geatnegasvuohta ovttas bargat plánaeiseválddiiguin gozihan dihte juste dán . Ovdal go Sámediggi sáhttá váldit atnui dán rievtti , lea mis maiddái geatnegasvuohta ovttas bargat plánaeiseválddiiguin gozihan dihte sámi luondduvuđđosa . Danne lea dárbu guovtti sierralágan bargovuohkái dahje strategiijaide čoavdin dihte hástalusaid ovttasbarggus . Ovdamearkka dihte leat máŋgga ovttasbargošiehtadusas váldojuvvon ovdan sierra suorggit maiguin bealit galget bargat guovddáš eiseválddiid ektui ovdánahttin dihte oktasaš áššiid , bealit leat unnán ávkkástallan dáinna ovttasbargguin . Hálddahusa dásis leat fásta čoahkkimat oktiiordnen dihte kulturmuittuid geahčadeami . Go guoská areálahálddašeapmái de áigu Sámediggeráđđi árjjalaččat searvat gielddaid plánaproseassaide sihkkarastin dihte sámi beroštumiid buot almmolaš plánemis areálaid ja resurssaid geavaheami ja suodjaleami ektui . Lágas lea addojuvvon Sámediggái vuoigatvuohta ja geatnegasvuohta ovttas bargat plánaeiseválddiiguin gozihan dihte juste dán . Ovdal go Sámediggi sáhttá váldit atnui dán rievtti , lea mis maiddái geatnegasvuohta ovttas bargat plánaeiseválddiiguin gozihan dihte sámi luondduvuđđosa . Danne lea dárbu guovtti sierralágan bargovuohkái dahje strategiijaide čoavdin dihte hástalusaid ovttasbarggus . Ovdamearkka dihte leat máŋgga ovttasbargošiehtadusas váldojuvvon ovdan sierra suorggit maiguin bealit galget bargat guovddáš eiseválddiid ektui ovdánahttin dihte oktasaš áššiid , bealit leat unnán ávkkástallan dáinna ovttasbargguin . Sihkkarastin dihte ahte sámi bealit čalmmustahttojit dieđáhusas , lea Máhttodepartemeanta barggadettiin gulahallan Sámedikkiin , ja leat šiehttan konsulteret stuoradiggedieđáhusa doaimmaid birra ovdal go dat sáddejuvvo gulaskuddamii . Leat miehtan ahte Sámediggi galgá váldot searvái čuovvovaš osiin viidásit proseassas : Sihkkarastin dihte ahte Máhttodepartemeantta bargoprográmma bures goziha sámi dimenšuvnna , de áigu Norgga Dutkanráđđi oažžut sadjái čoahkkima Sámedikkiin ja sámi dutkanbirrasiiguin mat doaimmahit oahppodutkama . Oažžun dihte tearbmabarggu njuovžileabbo lea Sámediggi ovddidan ovttasbargovugiid Sámi giellalávdegottiin . Sámediggi lea ovdánahttán ovttasbargohámiid Sámi giellalávdegottiin buoridan dihte tearbmabarggu čađaheami . Olahan dihte dáid mihttomeriid , de bargat mii ovttas ollu aktevrraiguin nugo sámi organisašuvnnaiguin , ásahusaiguin , guovddáš eiseválddiiguin ja ovttaskas olbmuiguin . Sámediggi válddii čoahkkima čuovvolan dihte juolludusa maid dát guokte searvvi leaba ožžon , geahčadan dihte ahte livččii go vejolašvuohta náitit oktii servviid . Sámediggi válddii čoahkkima čuovvolan dihte juolludusa maid dát guokte searvvi leaba ožžon , geahčadan dihte ahte livččii go vejolašvuohta náitit oktii servviid . Sámedikkis leat jeavddalaččat čoahkkimat sámi festiválaiguin čilgen ja ságaškuššan dihte nubbi nubbái áigeguovdilis áššiid birra . Jaffery Fjell:in ságaškuššan dihte teáhtera ekonomalaš dili ja hástalusaid birra , ja dárbbu birra oažžut ođđa teáhtervistti . Sámediggi bargá máŋgga láhkái olahan dihte dáid mihttomeriid . Jos ekonomalaš rámma Sámediggái ii stuoriduvvoš , de dagaha viiddideapmi dan ahte Sámediggi ferte eret vuoruhit eará guovlluin dusten dihte jearaldaga . Doarjja juolluduvvui maiddái oktiibuot 2 033 000 ru gádjarusttegii , vuostáváldinstašuvnnaide ja guollejilliide buoridan dihte dili varasguliid fievrridanhástalusaid ektui báikkálaš vuostáiváldinrusttegii . Doarjjaortnega mihttomearri : Bisuhit ja ovddidit doaimma Duodjeinstituhtas ovddidan dihte duodjeealáhusa Duodjeinstituhtta lea virgádan duodjebagadeddjiid Romsii ja Norlándii . Sámediggeráđđi álggahii proseassa 2009:s árvvoštallan dihte Duodjeinstituhta doaimma ja daid mihttomeriid mat instituhtas leat resursageavaheami ektui . Oahpásmuvvan dihte dáid váttisvuođaide leat Sámedikkis giđđat 2010 leamaš guokte stuorra čoahkkima boazodoaluin Norlánddas ja Davvi-Trøndelágas , váldoáššis dan birra go bohccot vuddjojit , muhto maiddái boraspiriid ja eará hástalusaid birra . Jos ortnet váldojuvvoš eret šiehtadusas , de lea deaŧalaš oažžut buori čuovvoleami fylkkagielddaid beales sihkkarastin dihte ahte ortnet bisuhuvvošii dohkálaš vuogi mielde . Muđui leat dollojuvvon čoahkkimat beroštusorganisašuvnnaiguin ságaškuššan dihte raportta birra maid NORUT Alta lea ráhkadan , ja oažžun dihte rávvagiid viidáset bargui . Muđui leat dollojuvvon čoahkkimat beroštusorganisašuvnnaiguin ságaškuššan dihte raportta birra maid NORUT Alta lea ráhkadan , ja oažžun dihte rávvagiid viidáset bargui . 2010:s leat ovttasráđiid Romssa museain geahččalan dihte goivon lávvosajiid maid báhčin- ja hárjehallandoaibma áitá . Sámediggi lea bargan lávga ovttas Østre Namdal sámeservviin ja Saemien Sijtein sihkkarastin dihte dán hui erenoamáš gávdnosa . Sámediggi bargá ovttas Riikaantikvárain oččodan dihte sámegielat veršuvnna kulturmuitodiehtovuđđui Askeladden . Sámediggi bargá sierra vugiiguin olahan dihte dáid mihttomeriid . Earret eará lea Dearvvašvuohta Davvin ožžon bargun álggahit dulkaprošeavtta buoridan dihte dulkabálvalusa sámi álbmoga várás . Danne lea Sámediggi duhtavaš go barggahandokumeanttain čujuhuvvo ahte galgá leat dásseárvosaš heahtedieđihanbálvalus minoritehta gielat olbmuide ja sámi álbmogii , ja ahte doaimmahagat galget álggahit doaibmabijuid sihkkarastin dihte dárbbašlaš giella- ja kulturgelbbolašvuođa heahtedieđihanguovddážiin . Sámediggi lea álggahan ovttasbarggu Sámi našuvnnalaš gealboguovddážiin – psykalaš dearvvašvuođa suodjaleapmi ( SANAG ) geahčadan dihte maid politihkkárat sáhtášedje bargat dán oktavuođas . Mihttomearrin lea oažžut buoret máhtolašvuođa buoridan dihte sámi fáŋggaid dearvvašvuođabálvalusfálaldaga . Maŋŋá jagis geahčadit bealit raportta stáhtusa árvvoštallan dihte čađahuvvojit go dat jahkásaš doaibmabijut ja movt dat dahkkojuvvo . Sámedikkis lea leamaš oktavuohta Oslo gildii 2008:s árvvoštallan dihte vejolašvuođaid ásahit ovttasbargošiehtadusa Oslo gielddain . Árrat jagi 2011 dollojuvvojit ođđa čoahkkimat gulahallan dihte livččii go vejolašvuohta dahkat ovttasbargošiehtadusa . Sámi organisašuvnnain ja ásahusain lei vejolašvuohta deaivvadit erenoamášdieđiheddjiin ovddidan dihte oainnuideaset movt davviriikkat doahttalit olmmošvuoigatvuođakonvenšuvnna . Sámediggi lea maiddái duhtavaš ON váldočoahkkima resolušuvnnain , beaiváduvvon 16.11.10 mas lahttoriikkat ávžžuhuvvojit nannet sin nationála ja riikkaidgaskasaš rahčamušaid , maiddái riikkaidgaskasaš barggu bokte , čoavdin dihte álgoálbmogiid váttisvuođaid sierra surggiin nugo kultuvrras , oahpahusas , dearvvašvuođas , olmmošvuoigatvuođain , birasáššiin ja ekonomalaš ovddideamis . Mearriduvvo maiddái ahte dollojuvvo alladási čoahkkin 2014:s ON váldočoahkkimis , joatkkan namuhuvvon álgoálbmogiid máilmmikonferánsan , oažžun dihte oktasaš vásihusaid ja buoremus vásihusaid barggus álgoálbmogiid vuoigatvuođaid duohtan dahkamis , maiddái rahčamušaid dan ektui ahte ollašuhttit mihttomeriid mat leat ON álgoálbmot vuoigatvuođaid julggaštusas . Nannen dihte studeanttaid rekruterema alit ohppui ja dutkamii , de fertejit ásahusat árjjalaččat juohkit dieđuid ja ovddidit iežaset oahppofálaldagaid . Sihkkarastin dihte ahte sámi bealit čalmmustahttojit dieđáhusas , lea Máhttodepartemeanta barggadettiin gulahallan Sámedikkiin , ja leat šiehttan konsulteret stuoradiggedieđáhusa doaimmaid birra ovdal go dat sáddejuvvo gulaskuddamii . Leat miehtan ahte Sámediggi galgá váldot searvái čuovvovaš osiin viidásit proseassas : Sihkkarastin dihte ahte Máhttodepartemeantta bargoprográmma bures goziha sámi dimenšuvnna , de áigu Norgga Dutkanráđđi oažžut sadjái čoahkkima Sámedikkiin ja sámi dutkanbirrasiiguin mat doaimmahit oahppodutkama . Oažžun dihte tearbmabarggu njuovžileabbo lea Sámediggi ovddidan ovttasbargovugiid Sámi giellalávdegottiin . Sámediggi lea ovdánahttán ovttasbargohámiid Sámi giellalávdegottiin buoridan dihte tearbmabarggu čađaheami . Olahan dihte dáid mihttomeriid , de bargat mii ovttas ollu aktevrraiguin nugo sámi organisašuvnnaiguin , ásahusaiguin , guovddáš eiseválddiiguin ja ovttaskas olbmuiguin . Sámediggi válddii čoahkkima čuovvolan dihte juolludusa maid dát guokte searvvi leaba ožžon , geahčadan dihte ahte livččii go vejolašvuohta náitit oktii servviid . Sámediggi válddii čoahkkima čuovvolan dihte juolludusa maid dát guokte searvvi leaba ožžon , geahčadan dihte ahte livččii go vejolašvuohta náitit oktii servviid . Sámedikkis leat jeavddalaččat čoahkkimat sámi festiválaiguin čilgen ja ságaškuššan dihte nubbi nubbái áigeguovdilis áššiid birra . Sámediggi bovdii Beaivváš Sámi Našunálateáhtera čoahkkimii Kulturdepartemeantta stáhtačálliin Jaffery Fjell:in ságaškuššan dihte teáhtera ekonomalaš dili ja hástalusaid birra , ja dárbbu birra oažžut ođđa teáhtervistti . Sámediggi bargá máŋgga láhkái olahan dihte dáid mihttomeriid . Jos ekonomalaš rámma Sámediggái ii stuoriduvvoš , de dagaha viiddideapmi dan ahte Sámediggi ferte eret vuoruhit eará guovlluin dusten dihte jearaldaga . Doarjja juolluduvvui maiddái oktiibuot 2 033 000 ru gádjarusttegii , vuostáváldinstašuvnnaide ja guollejilliide buoridan dihte dili varasguliid fievrridanhástalusaid ektui báikkálaš vuostáiváldinrusttegii . Doarjjaortnega mihttomearri : Bisuhit ja ovddidit doaimma Duodjeinstituhtas ovddidan dihte duodjeealáhusa Duodjeinstituhtta lea virgádan duodjebagadeddjiid Romsii ja Norlándii . Sámediggeráđđi álggahii proseassa 2009:s árvvoštallan dihte Duodjeinstituhta doaimma ja daid mihttomeriid mat instituhtas leat resursageavaheami ektui . Oahpásmuvvan dihte dáid váttisvuođaide leat Sámedikkis giđđat 2010 leamaš guokte stuorra čoahkkima boazodoaluin Norlánddas ja Davvi-Trøndelágas , váldoáššis dan birra go bohccot vuddjojit , muhto maiddái boraspiriid ja eará hástalusaid birra . Jos ortnet váldojuvvoš eret šiehtadusas , de lea deaŧalaš oažžut buori čuovvoleami fylkkagielddaid beales sihkkarastin dihte ahte ortnet bisuhuvvošii dohkálaš vuogi mielde . Muđui leat dollojuvvon čoahkkimat beroštusorganisašuvnnaiguin ságaškuššan dihte raportta birra maid NORUT Alta lea ráhkadan , ja oažžun dihte rávvagiid viidáset bargui . Muđui leat dollojuvvon čoahkkimat beroštusorganisašuvnnaiguin ságaškuššan dihte raportta birra maid NORUT Alta lea ráhkadan , ja oažžun dihte rávvagiid viidáset bargui . 2010:s leat ovttasráđiid Romssa museain geahččalan dihte goivon lávvosajiid maid báhčin- ja hárjehallandoaibma áitá . Sámediggi lea bargan lávga ovttas Østre Namdal sámeservviin ja Saemien Sijtein sihkkarastin dihte dán hui erenoamáš gávdnosa . Sámediggi bargá ovttas Riikaantikvárain oččodan dihte sámegielat veršuvnna kulturmuitodiehtovuđđui Askeladden . Sámediggi bargá sierra vugiiguin olahan dihte dáid mihttomeriid . Earret eará lea Dearvvašvuohta Davvin ožžon bargun álggahit dulkaprošeavtta buoridan dihte dulkabálvalusa sámi álbmoga várás . Danne lea Sámediggi duhtavaš go barggahandokumeanttain čujuhuvvo ahte galgá leat dásseárvosaš heahtedieđihanbálvalus minoritehta gielat olbmuide ja sámi álbmogii , ja ahte doaimmahagat galget álggahit doaibmabijuid sihkkarastin dihte dárbbašlaš giella- ja kulturgelbbolašvuođa heahtedieđihanguovddážiin . Sámediggi lea álggahan ovttasbarggu Sámi našuvnnalaš gealboguovddážiin – psykalaš dearvvašvuođa suodjaleapmi ( SANAG ) geahčadan dihte maid politihkkárat sáhtášedje bargat dán oktavuođas . Mihttomearrin lea oažžut buoret máhtolašvuođa buoridan dihte sámi fáŋggaid dearvvašvuođabálvalusfálaldaga . Maŋŋá jagis geahčadit bealit raportta stáhtusa árvvoštallan dihte čađahuvvojit go dat jahkásaš doaibmabijut ja movt dat dahkkojuvvo . Sámedikkis lea leamaš oktavuohta Oslo gildii 2008:s árvvoštallan dihte vejolašvuođaid ásahit ovttasbargošiehtadusa Oslo gielddain . Árrat jagi 2011 dollojuvvojit ođđa čoahkkimat gulahallan dihte livččii go vejolašvuohta dahkat ovttasbargošiehtadusa . Sámi organisašuvnnain ja ásahusain lei vejolašvuohta deaivvadit erenoamášdieđiheddjiin ovddidan dihte oainnuideaset movt davviriikkat doahttalit olmmošvuoigatvuođakonvenšuvnna . Sámediggi lea maiddái duhtavaš ON váldočoahkkima resolušuvnnain , beaiváduvvon 16.11.10 mas lahttoriikkat ávžžuhuvvojit nannet sin nationála ja riikkaidgaskasaš rahčamušaid , maiddái riikkaidgaskasaš barggu bokte , čoavdin dihte álgoálbmogiid váttisvuođaid sierra surggiin nugo kultuvrras , oahpahusas , dearvvašvuođas , olmmošvuoigatvuođain , birasáššiin ja ekonomalaš ovddideamis . Mearriduvvo maiddái ahte dollojuvvo alladási čoahkkin 2014:s ON váldočoahkkimis , joatkkan namuhuvvon álgoálbmogiid máilmmikonferánsan , oažžun dihte oktasaš vásihusaid ja buoremus vásihusaid barggus álgoálbmogiid vuoigatvuođaid duohtan dahkamis , maiddái rahčamušaid dan ektui ahte ollašuhttit mihttomeriid mat leat ON álgoálbmot vuoigatvuođaid julggaštusas . Sihkkarastin dihte máŋggabealat doallostruktuvrra , de ferte daid unnimus doaluid vuoruhit mielkeeriid lasiheami oktavuođas . Boraspiriid geahpedeapmi buoridan dihte sávzadoaluid ekonomiija . Unnidan dihte areálavuostálasvuođaid eanadoalu ja boazodoalu gaskka lea dárbu lasihit ruđaid dán postii . Sámedikki mielas lea dárbu ahte stáhta eiseválddit vuoruhit barggu nággoeastadeaddji doaibmabijuiguin buoridan dihte áddejumi ealáhusaid gaskka ja oktiiordnen dihte daid sierra geavaheaddjiberoštusaid . Sámedikki mielas lea dárbu ahte stáhta eiseválddit vuoruhit barggu nággoeastadeaddji doaibmabijuiguin buoridan dihte áddejumi ealáhusaid gaskka ja oktiiordnen dihte daid sierra geavaheaddjiberoštusaid . Sihkkarastin dihte máŋggabealat doallostruktuvrra , de ferte daid unnimus doaluid vuoruhit mielkeeriid lasiheami oktavuođas . Boraspiriid geahpedeapmi buoridan dihte sávzadoaluid ekonomiija . Unnidan dihte areálavuostálasvuođaid eanadoalu ja boazodoalu gaskka lea dárbu lasihit ruđaid dán postii . Sámedikki mielas lea dárbu ahte stáhta eiseválddit vuoruhit barggu nággoeastadeaddji doaibmabijuiguin buoridan dihte áddejumi ealáhusaid gaskka ja oktiiordnen dihte daid sierra geavaheaddjiberoštusaid . Sámedikki mielas lea dárbu ahte stáhta eiseválddit vuoruhit barggu nággoeastadeaddji doaibmabijuiguin buoridan dihte áddejumi ealáhusaid gaskka ja oktiiordnen dihte daid sierra geavaheaddjiberoštusaid . Sámediggeráđđi lea mielas evttohuvvon doaibmabijuide riektemáksolága rievdadusaid ektui , mii mielddisbuktá ahte stáhta áigu váldit eanet ekonomalaš ovddasvástádusa oažžun dihte boaresvieruid rievttálaččat čielggaduvvot , ahte Sámedikki beroštusnotáhtat konsultašuvnnain publiserejuvvojit lovdatai oassin láhkaráhkkananbargguin ja ahte Sámediggi beassá searvat riektelágádusa sámi dimenšuvnna forumas čuovvolan dihte raportta mihttomeriid ja doaibmabijuid . Sámediggeráđđi lea mielas evttohuvvon doaibmabijuide riektemáksolága rievdadusaid ektui , mii mielddisbuktá ahte stáhta áigu váldit eanet ekonomalaš ovddasvástádusa oažžun dihte boaresvieruid rievttálaččat čielggaduvvot , ahte Sámedikki beroštusnotáhtat konsultašuvnnain publiserejuvvojit lovdatai oassin láhkaráhkkananbargguin ja ahte Sámediggi beassá searvat riektelágádusa sámi dimenšuvnna forumas čuovvolan dihte raportta mihttomeriid ja doaibmabijuid . Viidásit soabadedje ahte Sámediggi ja Boazodoalu ja duoji oahpahuskantuvra hábmejit prošeavtta davviriikkalaš-sámi ovttasbarggu birra boazodoalu ja duoji fága- ja fidnooahpahusa suorggis , ja ráhkadit ohcanevttohusa Leonardo mobilitehtii oažžun dihte ekonomalaš doarjaga orrumii ja fágalaš ovttasbargui Eurohpá riikkain . Sámediggeráđđi deaivvadii Norgga giellaráđiin 3.5.2011 , gullan dihte mot dárogiela tearbmabargu lea organiserejuvvon . Lea vealtameahttun ahte Finnmárkku minerálafierpmádaga ovttasbarggus lea buorre oktasaš vuođđu ja vuolggasadji sihkkarastin dihte fierpmádaga vuoigatvuođaid . Sihkkarastin dihte ođđa buolvaguovlluid ja danne go fitnodat oaččui ođđa lobi konsešuvdnavuorus 2009:s . Sámediggeráđi mielas lea jierpmálaš nannet báikkálaš váikkuhanvejolašvuođa guolástuspolitihkas nannen dihte mearrasámiid mielmearridanrievtti álbmotrievtti mielde , ja ahte dát lea deaŧalaš fágalaš ja politihkalaš orgána ja ahte fylkkasuohkana ja Sámedikki nammaduvvon olbmot leat seamma logus , vai sápmelaččat eai šatta unnitlohkui . ovddidan dihte juste dán . Ollu guovlluin leat iešguđege dásis ealáskuhttinproseassat sámi giela ja kultuvrra suodjaleami ja nannema várás vuostálastin dihte ovddeš áiggiid dáruiduhttinpolitihka váikkuhusaid . Sámediggi oaivvilda ahte boazodoalloealáhus boahtteáiggis galggašii hálddašuvvot ná : - Boazodoallohálddašeapmi joatkašuvvá ovddasvástádussuorgin njuolga Eanadoallo- ja - biebmodepartemeantta vuolde - Boazodoallostivra heaittihuvvo - Váldohálddahus heaittihuvvo - Guovllustivrras heaittihuvvojit Sámedikki mielas lea dehálaš ahte boazodoalu hálddašeapmi ja geahčču lea nu beaktil go vejolaš , sihkkarastin dihte boazodoalloguovlluin nu ovttalaš ja gánnáhahtti resursahálddašeami go vejolaš . Sámediggi bivdá Eanandoallo- ja biebmodepartemeantta álggahit boazonjuovvamiid eastadan dihte elliidtragediija orohagain . Sámediggi ja departemeanta leat konsultašuvdnaproseassa bokte Riddoguolástuslávdegotti árvalusa čuovvoleami ektui ságaškuššan ollu doaibmabijuid birra maid beliid mielas livččii dárbu čađahit ealáskuhttin ja nannen dihte mearrasámi kultuvrra ja sihkkarastin dihte mearrasámiid vuoigatvuođaid konkrehta láhkadoaibmabijuid bokte . Sámediggi ja departemeanta leat konsultašuvdnaproseassa bokte Riddoguolástuslávdegotti árvalusa čuovvoleami ektui ságaškuššan ollu doaibmabijuid birra maid beliid mielas livččii dárbu čađahit ealáskuhttin ja nannen dihte mearrasámi kultuvrra ja sihkkarastin dihte mearrasámiid vuoigatvuođaid konkrehta láhkadoaibmabijuid bokte . Dás čujuhuvvo earret eará ahte livččii dárbbašlaš gávnnahit liige doaibmabijuid sihkkarastin dihte mearrasámi vuoigatvuođaid mearraguovlluid earalágán geavaheami bokte . Sámediggi ja departemeanta leat konsultašuvdnaproseassa bokte Riddoguolástuslávdegotti árvalusa čuovvoleami ektui ságaškuššan ollu doaibmabijuid birra maid beliid mielas livččii dárbu čađahit ealáskuhttin ja nannen dihte mearrasámi kultuvrra ja sihkkarastin dihte mearrasámiid vuoigatvuođaid konkrehta láhkadoaibmabijuid bokte . Sámediggi ja departemeanta leat konsultašuvdnaproseassa bokte Riddoguolástuslávdegotti árvalusa čuovvoleami ektui ságaškuššan ollu doaibmabijuid birra maid beliid mielas livččii dárbu čađahit ealáskuhttin ja nannen dihte mearrasámi kultuvrra ja sihkkarastin dihte mearrasámiid vuoigatvuođaid konkrehta láhkadoaibmabijuid bokte . Dás čujuhuvvo earret eará ahte livččii dárbbašlaš gávnnahit liige doaibmabijuid sihkkarastin dihte mearrasámi vuoigatvuođaid mearraguovlluid earalágán geavaheami bokte . Fágalávdegottit sáhttet mátkkoštit olggobealde lávdegoddečoahkkimiid nannen dihte lávdegotti máhtu dihto fágasurggiin . Geahččalan dihte lávdegodde- ja dievasčoahkkima ođđa organiserema mearrida Sámediggi geahččalanáigodagas bidjat eret fámus čuovvovaš mearrádusaid čoahkkinortnegis ja fágalávdegottiid bargonjuolggadusain : Čoahkkinortnet § 20 , mii regulere áššiid ovddideami olles dievasčoahkkimii , biddjo eret fámus , ja čoahkkin gos áššit ovddiduvvojit heaittihuvvo . Fágalávdegottit sáhttet mátkkoštit olggobealde lávdegoddečoahkkimiid nannen dihte lávdegotti máhtu dihto fágasurggiin . Geahččalan dihte lávdegodde- ja dievasčoahkkima ođđa organiserema mearrida Sámediggi geahččalanáigodagas bidjat eret fámus čuovvovaš mearrádusaid čoahkkinortnegis ja fágalávdegottiid bargonjuolggadusain : Čoahkkinortnet § 20 , mii regulere áššiid ovddideami olles dievasčoahkkimii , biddjo eret fámus , ja čoahkkin gos áššit ovddiduvvojit heaittihuvvo . Sámediggeráđđi lea gulahallame Máhttodepartemeanttain geahččalan dihte rievdadit báikenammalága láhkaásahusa , nu ahte suohkanat eai sáhte earenoamáš dehálaš ákkaid haga válljet eret sámi báikenamaid . Guorahallamis geavahuvvojit sihke kvantitatiivalaš ja kvalitatiivalaš metodat oažžun dihte nu bures go vejolaš čielgasa das , man ollugat hálddašit iešguhtege sámegiela njálmmálaččat ja čálalaččat , makkár oktavuođain giella geavahuvvo , ja man olu sámegiella geavahuvvo gulahallangiellan mánáidgárddis , skuvllas , barggus , oahpuin , astoáiggis , báikkálaš servodagas ja eaktodáhtolaš dahje politihkalaš bargguin . Nannet gulahallama sámi valástallanservviiguin ja organisašuvnnaiguin movttiidahttin dihte sámi valáštallantaleanttaid . Viidáset daddjui ahte buorre gulahallan lea dehálaš gálgan dihte hástalusaid mat gávdnojit sámi guovlluin . Buhtadanortnet mii ovdal lei ásahuvvon movttiidahttin dihte bivdit riddonjuorjjuid váldojuvvui maid eret . Váldoulbmil lea ahte dásseárvu láhččojuvvo sisa buot politihkkasurggiide Sámedikki bargguin dainna ulbmiliin ahte olahit ovttaárvosašvuođa sohkabeliid gaskka , ja olahan dihte dohkkejumi sámi álbmogis . Sámediggeráđđi lea deattuhan ahte ii soaitte ulbmillaš bidjat johtui ođđa ráŋggáštannjuolggadusaid boazodoalloláhkii gáhtten dihte boazodoallohálddahusa nuppástuhttima proseassa . Mot áigot ovddasguvlui čuovvolit ovttasdoaibmanreforpma sihkkarastin dihte sámi pasieanttaide seammaárvosaš dearvvašvuođafálaldaga sihke vuođđodearvvašvuođabálvalusas ja spesialistadearvvašvuođabálvalusas ? Maiddái riikkas muđui oaidná ahte vaikko leat čađahan divrras áŋggirdemiid oččodan dihte olbmuid ohcat oahpaheaddjeohppui , de leat unnát ohccit , ja unnán gelbbolaš ohccit dien ohppui . Maiddái vuođooealáhusaide nugo sámi eanadollui , guolásteapmái ja boazodollui lea dárbu álggahit sierranas doaimmaid oččodan dihte goappešat sohkabealis bargiid daid ealáhusaide . Mearridan dihte guovlo- ja siidarájiid ferte Sámediggi áŋggirdit ahte farggamusat nammaduvvošii vuoigatvuođakommišuvdna boazodoalu várás . Sámi allaskuvla ásahuvvui gozihan ja nannen dihte sámi servodatovdáneami ja dárbbu gelbbolašvuođahuksemii . Nannen dihte sámegiela lea allaskuvla ožžon juolluduvvot ovtta stipendiáhttavirggi . Dán oktavuođas galgá lávdegoddi maiddái geahčadit sámi alit oahpu rekruterendili , vuođđun sámi servodatovdáneapmái ja huksen dihte nanu dutkanbirrasiid . Nuoraidráđiin leai maiddái sierra áššedovddiidus SPR dievasčoahkkimis ásahan dihte oktasaš sámiid nuoraidráđi mii lea čadnon SPR:ii . Dan oktavuođas leat Sámediggi ja dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta álggahan konsultašuvnnaid gozihan dihte ahte sámi gárrenávnnasgeavaheddjiid vuoigatvuođat ja dárbu gozihuvvojit barggus dainna dieđáhusain . Dasto ávžžuha olmmošvuoigatvuođaráđđi EMRIP dahkat jearahallaniskkadeami man bokte viežžat buriid ovdamearkkaid vejolaš heivvolaš doaimmaide ja heivehanstrategiijaide juksan dihte ON álgoálbmotjulggaštusa ulbmila . Boazodoallu lea ollu oktavuođain ferten doalvut áššiidis riekteapparáhta bokte suodjalan dihte guohtonareálaid . Sihkkarastin dihte einnostanvejolašvuođa buohkaide geat barget bohccobierggu vuovdimiin lea dárbu ahte márkanlávdegotti bargu gehččojuvvo guhkes áiggi perspektiivvas . Boazodoallu lea ollu oktavuođain ferten doalvut áššiidis riekteapparáhta bokte suodjalan dihte guohtonareálaid . Sihkkarastin dihte einnostanvejolašvuođa buohkaide geat barget bohccobierggu vuovdimiin lea dárbu ahte márkanlávdegotti bargu gehččojuvvo guhkes áiggi perspektiivvas . Sámedikki gulahallan guovddáš eiseválddiiguin , ásahusaiguin ja suohkaniiguin dán proseassas lea hui dehálaš , sihkkarastin dihte sámi pasieanttaid vuoigatvuođaid . Sámediggi galgá jeavddalaččat árvvoštallat oažžun dihte dieđuid dan birra ahte leat go doarjjaortnegat beaktilat resursageavaheami , organiserema ja mearriduvvon mihttomeriid ektui . Sámediggi galgá jeavddalaččat árvvoštallat oažžun dihte dieđuid dan birra ahte leat go doarjjaortnegat beaktilat resursageavaheami , organiserema ja mearriduvvon mihttomeriid ektui . Sámedikki gulahallan guovddáš eiseválddiiguin , ásahusaiguin ja suohkaniiguin dán proseassas lea hui dehálaš , sihkkarastin dihte sámi pasieanttaid vuoigatvuođaid . Sámediggi galgá jeavddalaččat árvvoštallat oažžun dihte dieđuid dan birra ahte leat go doarjjaortnegat beaktilat resursageavaheami , organiserema ja mearriduvvon mihttomeriid ektui . Sámediggi galgá jeavddalaččat árvvoštallat oažžun dihte dieđuid dan birra ahte leat go doarjjaortnegat beaktilat resursageavaheami , organiserema ja mearriduvvon mihttomeriid ektui . Sihke movttiidahttin dihte nuoraid geavahit giela ja giela oainnusmahttin dihte sidjiide . Sihke movttiidahttin dihte nuoraid geavahit giela ja giela oainnusmahttin dihte sidjiide . Dása lassin galggašii bidjat ruđaid bealle virgái oažžun dihte olles jahkedoaimma doaibmabijuid meannudeapmái ja čuovvoleapmái mat leat ožžon doarjjalohpádusa ortnegis . Čuovvolan dihte dieđáhusa áigu Sámediggi álggahit mátkeealáhusovddidan prošeavtta sámi guovlluin . Sámediggi háliida árjjalaš ja ulbmillaš ovttasbarggu regionála ja báikkálaš eiseválddiiguin nannen ja ovddidan dihte sámi kultuvrra , giela ja servodateallima . Dárbu lea oažžut eanet resurssaid nannen dihte barggu ja searvvahan dihte nu stuorra osiid go vejolaš sámi servodagas . Dárbu lea oažžut eanet resurssaid nannen dihte barggu ja searvvahan dihte nu stuorra osiid go vejolaš sámi servodagas . 2013:s dárbbaša Sámediggi lasi 2 miljon ruvnnu čuovvolan dihte min riikkaidgaskasaš áŋgiruššamiid . Sihke movttiidahttin dihte nuoraid geavahit giela ja giela oainnusmahttin dihte sidjiide . Sihke movttiidahttin dihte nuoraid geavahit giela ja giela oainnusmahttin dihte sidjiide . Dása lassin galggašii bidjat ruđaid bealle virgái oažžun dihte olles jahkedoaimma doaibmabijuid meannudeapmái ja čuovvoleapmái mat leat ožžon doarjjalohpádusa ortnegis . Čuovvolan dihte dieđáhusa áigu Sámediggi álggahit mátkeealáhusovddidan prošeavtta sámi guovlluin . Sámediggi háliida árjjalaš ja ulbmillaš ovttasbarggu regionála ja báikkálaš eiseválddiiguin nannen ja ovddidan dihte sámi kultuvrra , giela ja servodateallima . Dárbu lea oažžut eanet resurssaid nannen dihte barggu ja searvvahan dihte nu stuorra osiid go vejolaš sámi servodagas . Dárbu lea oažžut eanet resurssaid nannen dihte barggu ja searvvahan dihte nu stuorra osiid go vejolaš sámi servodagas . 2013:s dárbbaša Sámediggi lasi 2 miljon ruvnnu čuovvolan dihte min riikkaidgaskasaš áŋgiruššamiid . Ráđđi dovddahii ahte Duodjeinstituhtas vuolggasajis lea ovddasvástádus bagadanbálvalusas , muhto ahte sáhttá leat dárbu eará doaibmabijuide nugo sierra áŋgiruššamiidda ja proseassaide oažžun dihte johtui duodjedoaimmaid . Sámediggeráđđi lea ovttaoaivilis NSR:n ahte dárbbašuvvo buorre ovttasbargu Álttá suohkaniin sihkkarastin dihte buriid bálvalusaid Álttá suohkana sámi ássiide . Sámediggi lea dan dihte gulahallan ja plánemin čoahkkima Álttá suohkaniin gos áigut geahččat vejolaš ovttasbargosurggiid ja movt suohkan ja Sámediggi sáhttiba ovttasbargat buoridan dihte dili Álttá suohkana sámi ássiide . Oahpaheaddjis lea maiddái vejolašvuohta ohcat Stáhta oahppokantuvrras oahpporuđa oažžun dihte joatkkaoahpahusa sámegielas . Dát leat nu positiivvalaš signálat stuorámus ráđđejeaddji bellodagas ahte dán ferte sámediggi čuovvolit Kulturdepartemeantta ektui sihkkarastin dihte ruhtadeami dakkár jorgalemiide ja almmuhemiide Evttohus 6 , Áirras Trond Are Anti , NSR . // SáB evttoha ahte Sámediggi bidjá johtui viiddis guorahallama iskan dihte mo ásahusat maid Sámediggi ruhtada doaimmahit bálvalusaid sámegillii . Sámediggi berre čielggadit vejolašvuođaid ásahit doarjjaortnega priváhtaskuvllaid ásaheapmái , main lea pedagogalaš vuođđu lea Máhttolokten sámi sihkkarasten dihte oahppi rievtti oahpahusa oažžut sámegielas ja sámegillii . Olahan dihte dán mihttomeari ferte sámi perspektiiva fuolahuvvot sihke mánáidgárddiin , vuođđooahpahusas ja alit oahpus . Dát čumpe galgá vásáhusaid ja báikkálaš dárbbuid vuođul , láhčit dili gelbbolašvuođadoaimmaide , báikkálaš ovdánahttinbargguide ja vásáhusjuohkimii ovddidan dihte dásseárvvu gaskal nieiddaid ja bártniid . Sámedikki mielas lea dehálaš deaivat giellaguovddážiid gullan dihte maid dat barget ja makkár hástalusaid sii deivet iežaset bargguin . Sámediggi galgá atnit ávkin guorahallanbohtosiid buoridan dihte sámi giellaguovddážiid hálddašeami . Sámediggi deaivvada dávjá sámi kulturviesuid ovddasteddjiiguin guorahallan dihte áššiid mat gusket ásahusdieđáhusa ja áigeguovdilis áššiid čuovvoleapmái . Sámedikkis leat jeavddalaččat čoahkkimat festiválaid ovddasvástideddjiiguin gulahallan dihte nubbi nuppi birra ja áigeguovdilis áššiid birra ságastallama dihte . Movttidahttin dihte lea Sámediggi 2011:s addán njeallje 25 000 ruvdnosaš stipeandda njealji nuorra kulturbargái ja valáštallái . Dasto lea SNPL juohkán dieđuid valáštallandoaluin ja lea galledan sierra joatkkaskuvllaid juohkin dihte dieđuid SNPL , Sámedikki ja Sámedikki jienastuslohkui čáliheami birra . Dasto oaivvilda bargolávdegoddi ahte sáhtá geavahit ráfáidahttinávádagaid váldo váikkuhangaskaoapmin reguleren dihte guollebivddu čázádagain Finnmárkkus , gos lea heivvolaš . doarju ahte galgá leat ceavzilis njuorjjonálli sámi guovlluin , muhto ahte nálli galgá bisuhuvvot dakkár dásis ahte báikkálaš guollenálit suodjaluvvojit main mearrasámit ja earát leat sorjavaččat bisuhan dihte ealáhusa ja kultuvrra . Sámediggi lea 2011:s doallan čoahkkimiid ja konsultašuvnnaid Guolástusdirektoráhtain heivehan dihte geavahit báikkálaš máhtu dutkamis ja mearranjihččehasaid hálddašeamis , bisuhit rabas gulaskuddamiid riddonjurjuid bivdoearre- ja hálddašanevttohusaid ektui 2012:s , ja lea dorjon ahte álggahit fas buhtadusortnegiid riddonjuorjjobivdui . 2010/2011/2010 boazodoallošiehtadusa oktavuođas sohpe šiehtadusbealit ahte biddjojuvvo bargojoavku mii galggai geahčadit ja árvvoštallat daid čielggadusávdnasiid mat dál gávdnojit dásseárvvu birra boazodoalus , ja dasto evttohit doaibmabijuid ovddidan dihte dásseárvvu ealáhusas . Sámi parlamentáralaš ráđđi mearridii fakkastit dan Girkonjárgga 2011 julggaštussii , ja dasto álggahit sámeparlamentáralaš ovttasbarggu oažžun dihte nationála stáhtaid suodjalit sámi ealáhusaid guovlluin gos leat ollu boraspiret . Sámedikkis lea leamaš čoahkkin Statkraft:in čielggadan dihte bieggafápmoprošeavtta ja movt dat leat láhtten sámečearuin . Sámedikkis lea leamaš oktilaš oktavuohta sámečearuin , ja dál bargojuvvo oažžun dihte ulbmillaš čovdosa ovddidit sámečearu beroštumiid sihke nationála ja riikkaidgaskasaš dásis . Sámediggi bargá máŋgga láhkai olahan dihte dáid mihttomeriid . Oainnusmahttin dihte sámi mánáid dárbbu ja vuoigatvuođaid oažžut ovttaárvosaš mánáidsuodjalanbálvalusa , lágidii Sámediggi sámi mánáidsuodjaluskonferánssas Álttás . Mánáidsuodjaluspanela lea addán raportta mii galgá addit rávvagiid politihkkáriidda ahte maid berrešii dahkat buoridan dihte mánáidsuodjalusa jagiin ovddasguvlui . Sihkkarastin dihte ahte sámi mánáid vuoigatvuođat gozihuvvojit deaivvadeamis mánáidsuodjalusain . Guovddáš eiseválddit fertejit bidjat johtui doaibmabijuid eastadan dihte dávddaid dan geažil go ovttaskas dolliin lea váttis dilli . Buoridan dihte min iežamet gelbbolašvuođa iešsoardimiid birra , lea Sámediggi doallan vuosttašveahkkekurssa iešsoardimiid birra Sámedikki politihkkariidda ja hálddahussii . Sihkkarastin dihte ahte sámi gárrenávnnas boasttogeavaheddjiid vuoigatvuođat ja dárbbut gozihuvvojit dán dieđáhusas , lea Sámediggi álggahan konsultašuvnnaid Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanttain dán dieđáhusbarggu birra . Sámedikki áigumuššan lea ahte Nationála dearvvašvuođa- ja fuolahusplána galgá válddahit hástalusaid , strategiijaid ja doaibmabijuid addin dihte sámi pasieanttaide dakkár dearvvašvuođabálvalusa mas sámi giella ja kultuvra leat lunddolaš sajis . Sámediggi áŋgiruššá maid buoridit álgoálbmogiidda riikkaidgaskasaš riekteovdáneami Sámediggi njulge iežas riikkaidgaskasaš bargguid našunála ja riikkaidgaskasaš forain ja arenain mat gusket ON:i , davviguovllupolitihkkii , Sámi Parlamentáralaš ráđđái , Barentsovttasbargui , davviriikkaid ovttasbargui , Árktalaš ovttasbargui , Interreg ja Davit dimenšuvdna ( EU ) olahan dihte dáid mihttomeriid . Sámediggái livčče erenoamáš dárbu oažžut friijavuođa bušeahta dáfus sihkkarastin dihte dan ahte Sámedikkis livčče autoritehta ja álggahanvuoigatvuohta sámepolitihkas . Olahan dihte dán mihttomeari ferte sámi perspektiiva fuolahuvvot sihke mánáidgárddiin , vuođđooahpahusas ja alit oahpus . Dát čumpe galgá vásáhusaid ja báikkálaš dárbbuid vuođul , láhčit dili gelbbolašvuođadoaimmaide , báikkálaš ovdánahttinbargguide ja vásáhusjuohkimii ovddidan dihte dásseárvvu gaskal nieiddaid ja bártniid . Sámedikki mielas lea dehálaš deaivat giellaguovddážiid gullan dihte maid dat barget ja makkár hástalusaid sii deivet iežaset bargguin . Sámediggi galgá atnit ávkin guorahallanbohtosiid buoridan dihte sámi giellaguovddážiid hálddašeami . Sámediggi deaivvada dávjá sámi kulturviesuid ovddasteddjiiguin guorahallan dihte áššiid mat gusket ásahusdieđáhusa ja áigeguovdilis áššiid čuovvoleapmái . Sámedikkis leat jeavddalaččat čoahkkimat festiválaid ovddasvástideddjiiguin gulahallan dihte nubbi nuppi birra ja áigeguovdilis áššiid birra ságastallama dihte . Movttidahttin dihte lea Sámediggi 2011:s addán njeallje 25 000 ruvdnosaš stipeandda njealji nuorra kulturbargái ja valáštallái . Dasto lea SNPL juohkán dieđuid valáštallandoaluin ja lea galledan sierra joatkkaskuvllaid juohkin dihte dieđuid SNPL , Sámedikki ja Sámedikki jienastuslohkui čáliheami birra . Dasto oaivvilda bargolávdegoddi ahte sáhtá geavahit ráfáidahttinávádagaid váldo váikkuhangaskaoapmin reguleren dihte guollebivddu čázádagain Finnmárkkus , gos lea heivvolaš . Sámediggi doarju ahte galgá leat ceavzilis njuorjjonálli sámi guovlluin , muhto ahte nálli galgá bisuhuvvot dakkár dásis ahte báikkálaš guollenálit suodjaluvvojit main mearrasámit ja earát leat sorjavaččat bisuhan dihte ealáhusa ja kultuvrra . Sámediggi lea 2011:s doallan čoahkkimiid ja konsultašuvnnaid Guolástusdirektoráhtain heivehan dihte geavahit báikkálaš máhtu dutkamis ja mearranjihččehasaid hálddašeamis , bisuhit rabas gulaskuddamiid riddonjurjuid bivdoearre- ja hálddašanevttohusaid ektui 2012:s , ja lea dorjon ahte álggahit fas buhtadusortnegiid riddonjuorjjobivdui . 2010/2011/2010 boazodoallošiehtadusa oktavuođas sohpe šiehtadusbealit ahte biddjojuvvo bargojoavku mii galggai geahčadit ja árvvoštallat daid čielggadusávdnasiid mat dál gávdnojit dásseárvvu birra boazodoalus , ja dasto evttohit doaibmabijuid ovddidan dihte dásseárvvu ealáhusas . Sámi parlamentáralaš ráđđi mearridii fakkastit dan Girkonjárgga 2011 julggaštussii , ja dasto álggahit sámeparlamentáralaš ovttasbarggu oažžun dihte nationála stáhtaid suodjalit sámi ealáhusaid guovlluin gos leat ollu boraspiret . Sámedikkis lea leamaš čoahkkin Statkraft:in čielggadan dihte bieggafápmoprošeavtta ja movt dat leat láhtten sámečearuin . sámečearuin , ja dál bargojuvvo oažžun dihte ulbmillaš čovdosa ovddidit sámečearu beroštumiid sihke nationála ja riikkaidgaskasaš dásis . Sámediggi bargá máŋgga láhkai olahan dihte dáid mihttomeriid . Oainnusmahttin dihte sámi mánáid dárbbu ja vuoigatvuođaid oažžut ovttaárvosaš mánáidsuodjalanbálvalusa , lágidii Sámediggi sámi mánáidsuodjaluskonferánssas Álttás . Mánáidsuodjaluspanela lea addán raportta mii galgá addit rávvagiid politihkkáriidda ahte maid berrešii dahkat buoridan dihte mánáidsuodjalusa jagiin ovddasguvlui . Sihkkarastin dihte ahte sámi mánáid vuoigatvuođat gozihuvvojit deaivvadeamis mánáidsuodjalusain . Guovddáš eiseválddit fertejit bidjat johtui doaibmabijuid eastadan dihte dávddaid dan geažil go ovttaskas dolliin lea váttis dilli . Buoridan dihte min iežamet gelbbolašvuođa iešsoardimiid birra , lea Sámediggi doallan vuosttašveahkkekurssa iešsoardimiid birra Sámedikki politihkkariidda ja hálddahussii . Sihkkarastin dihte ahte sámi gárrenávnnas boasttogeavaheddjiid vuoigatvuođat ja dárbbut gozihuvvojit dán dieđáhusas , lea Sámediggi álggahan konsultašuvnnaid Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanttain dán dieđáhusbarggu birra . Sámedikki áigumuššan lea ahte Nationála dearvvašvuođa- ja fuolahusplána galgá válddahit hástalusaid , strategiijaid ja doaibmabijuid addin dihte sámi pasieanttaide dakkár dearvvašvuođabálvalusa mas sámi giella ja kultuvra leat lunddolaš sajis . Sámediggi áŋgiruššá maid buoridit álgoálbmogiidda riikkaidgaskasaš riekteovdáneami Sámediggi njulge iežas riikkaidgaskasaš bargguid našunála ja riikkaidgaskasaš forain ja arenain mat gusket ON:i , davviguovllupolitihkkii , Sámi Parlamentáralaš ráđđái , Barentsovttasbargui , davviriikkaid ovttasbargui , Árktalaš ovttasbargui , Interreg ja Davit dimenšuvdna ( EU ) olahan dihte dáid mihttomeriid . Sámediggái livčče erenoamáš dárbu oažžut friijavuođa bušeahta dáfus sihkkarastin dihte dan ahte Sámedikkis livčče autoritehta ja álggahanvuoigatvuohta sámepolitihkas . GNIST lea viiddis áŋgiruššan nannen dihte oahpaheaddjioahpu kvalitehta ja ovddidan dihte oahpaheaddjiámmáha . GNIST lea viiddis áŋgiruššan nannen dihte oahpaheaddjioahpu kvalitehta ja ovddidan dihte oahpaheaddjiámmáha . Dát searvevuohta bargá buoridan dihte oahpaheddjiid stáhtusa ja rekrutteren dihte eanet buriid oahpaheddjiid boahtteáigái . Dát searvevuohta bargá buoridan dihte oahpaheddjiid stáhtusa ja rekrutteren dihte eanet buriid oahpaheddjiid boahtteáigái . Aejege lea okta ovdamearka das ahte lea buorre ásahit čoahkáiduvvon resursaguovddáža mas viidát bargá čoavdin dihte daid hástalusaid mat leat oallut guovlluin . Ferte hábmet ja juohkit eanet diehtojuohkingihppagiid main oahpaheaddjit ja skuvlaeaiggádat ožžot dieđu sámi earenoamášpedagogalaš fálaldagaid ja sámi lohkanguovddáža birra , ja eará resurssaid birra mat sáhttet leat ávkin skuvllaide dán heivehallanbarggus , sihkkarastin dihte ahte sámi ohppiide heiveheamis lea nu buorre kvalitehta go vejolaš . Sihkkarastin dihte ahte buot suohkanat dovdagohtet ortnegiid ja vai daid sámi mánáid ovttaárvosašvuohta Čoahkkingirjji čállit : Ellen Aina Eira // Ellen Mienna Danne ferte buoridit dan doarjjaortnega mas addojuvvo doarjja skuvlaeaiggádii sámegielfága oktavuođas , sihkkarastin dihte dan ahte buot joatkkaskuvlla ohppiin lea vejolašvuohta oažžut sámegieloahpahusa dan dásis mas oahppi galgá oažžut oahpahusa . Prošeavttat ja doaibmabijut mat sihkkarastet ruhtadanortnegiid sihke ámmátohppiide , ja dasto maid oahppojahkái ja árvoháhkanjahkái leat oalle dehálaččat čájehan dihte guovddáš árvvu sámi servodagas árbedihtui . Jus sámi oahpaheaddjit , geat juo leat garra bargodilis váilevaš fágaolbmuid geažil , galget organiseret giellačeahpi skuvlii , de dát sáhttá gáibidit návccaid oahpaheaddjis láhčit dili ja áimmahuššat giellačeahpi , árvvusatnin dihte ja láhčin dihte buori bargodili sidjiide geat eai soaitte leamaš skuvllas guhkes áigái . Jus sámi oahpaheaddjit , geat juo leat garra bargodilis váilevaš fágaolbmuid geažil , galget organiseret giellačeahpi skuvlii , de dát sáhttá gáibidit návccaid oahpaheaddjis láhčit dili ja áimmahuššat giellačeahpi , árvvusatnin dihte ja láhčin dihte buori bargodili sidjiide geat eai soaitte leamaš skuvllas guhkes áigái . Skuvlaeaiggádiid ektui sáhttá omd. oahpahuslága kap. 13:s sierra cealkaga bokte deattuhit ovddasvástádusa birra sihkkarastin dihte sámi ohppiide skuvlafálaldaga mas lea buorre dássi . Dasa mii guoská áigumuššii ja daid geahččaladdan doaimmaide defineren - ja ásahan dihte resursaskuvllaid sámi guovlluide , de dát strategiija ferte Sámedikki bealis buorebut guorahallojuvvot ja čanastuvvot . Nannen dihte oahpahusrámmaid , de berre buhtadanmáksu lasihuvvot dan ektui man ollu vuođđoskuvlaoahpahusdiibmu máksá gaskamearálaččat . Dán ášši berre digaštallat skuvlaeaiggádiiguin čielggadan dihte movt dákkár ortnegat galget čanastuvvot ja praktihkalaččat hábmejuvvot nu ahte leat fállun eanet ohppiide . Sámit ásset bieđgguid giliin ja gávpogiin , ja sihkkarastin dihte relevánta rávisolbmuidoahpahusa sámiide , lea deaŧalaš ahte dát oahpahus lea dán olahusjoavkku olámuttus . Sihkkarastin dihte ahte nu ollugat go vejolaš sis geat plánejit ovddidit ja álggahit kursadoaibmabijuid ožžot vejolašvuođa ohcat ruhtadeami dán lágan kurssaide seamma ortnegis . Danne lea dárbbašlaš ahte Sámediggi sihkkarastá ahte VOX goziha maiddái sápmelaš rávisolbmuid dárbbu nannen ja ovddidan dihte vuođđogelbbolašvuođa sámegielas ja sámegillii oassin iežas áŋgiruššansuorggis , earret eará ferte prográmma bargoeallima vuođđogelbbolašvuođa várás ollu eanet guoskat maiddái sápmelaš rávisolbmuide . Sihkkarastin dihte ahte buot suohkanat dovdagohtet ortnegiid ja vai daid sámi mánáid ovttaárvosašvuohta vuhtiiváldojuvvo , geat leat SAÁo:s , de berre sihkkarastit einnostahtti váikkuhangaskaoapmeortnega maid bures dovdet servvodagas . Maiddái riikkas muđui oaidná ahte vaikko leat čađahan divrras áŋggirdemiid oččodan dihte olbmuid ohcat oahpaheaddjeohppui , de leat unnát ohccit , ja unnán gelbbolaš ohccit dien ohppui . Maiddái vuođooealáhusaide nugo sámi eanadollui , guolásteapmái ja boazodollui lea dárbu álggahit sierranas doaimmaid oččodan dihte goappešat sohkabealis bargiid daid ealáhusaide . Evalueren čađahuvvo 3-5 jagi sisa , geahčadan dihte maid eanet sáhtášii buoridit , vejolaš ođđasis organiseren čájeha ahte dáláš organiseren ii doaimma dohkálaččat . Danne lea deaŧalaš ahte mii čuovvut gustovaš boazodoallopolitihkalaš mihttomeriid juksan dihte ollislaš sámepolitihka . Danne lea deaŧalaš ahte mii čuovvut gustovaš boazodoallopolitihkalaš mihttomeriid juksan dihte ollislaš sámepolitihka . Movttiidahttin dihte nuoraid álgit eanadoaluin ferte álggahit ekonomalaš doaibmabijuid , sihkkarastin dihte rekrutterema . Movttiidahttin dihte nuoraid álgit eanadoaluin ferte álggahit ekonomalaš doaibmabijuid , sihkkarastin dihte rekrutterema . Sihkkarastin dihte máŋggalágan doallostruktuvrra , de ferte daid unnimus dolliid vuoruhit mielkeeriid lasiheami oktavuođas . Boraspiriid geahpedeapmi buoridan dihte sávzadoalu ekonomiija Sámedikki mielas lea dárbbašlaš ahte stáhta eiseválddit vuoruhit barggu riidoeastadeaddji doaibmabijuiguin buoridan dihte áddejumi nuppi ealáhussii ja oktii ordnen dihte sierra geavaheaddjiberoštumiid . Sámedikki mielas lea dárbbašlaš ahte stáhta eiseválddit vuoruhit barggu riidoeastadeaddji doaibmabijuiguin buoridan dihte áddejumi nuppi ealáhussii ja oktii ordnen dihte sierra geavaheaddjiberoštumiid . Buhtadan dihte dan stuorra areáladárbbu ja dálkkádat diliid , de ferte Romssas ja Finnmárkkus unnidit iežas oasi 10 prosentii dálvevahágiid ovddas . Eanadoalu geahppáneapmi sámi guovlluin dagaha dasto dárbbašlažžan rahpat movttiidahttin doaibmabijuid ruhtadeami várás sihkkarastin dihte rekrutterema eanadollui ja sihkkarastin dihte eanadoalu dáin guovlluin . Eanadoalu geahppáneapmi sámi guovlluin dagaha dasto dárbbašlažžan rahpat movttiidahttin doaibmabijuid ruhtadeami várás sihkkarastin dihte rekrutterema eanadollui ja sihkkarastin dihte eanadoalu dáin guovlluin . Sámedikki mielas lea dárbbašlaš ahte stáhta eiseválddit vuoruhit barggu riidoeastadeaddji doaibmabijuiguin buoridan dihte áddejumi nuppi ealáhussii ja oktii ordnen dihte sierra geavaheaddjiberoštumiid . Sámedikki mielas lea dárbbašlaš ahte stáhta eiseválddit vuoruhit barggu riidoeastadeaddji doaibmabijuiguin buoridan dihte áddejumi nuppi ealáhussii ja oktii ordnen dihte sierra geavaheaddjiberoštumiid . Sámedikki oaivila mielde lea deaŧaleamos láhčit diliid nu ahte eanadoalus lea gánnáhahttivuohta ja baicce duvdilit dobbelii distriktapolitihkalaš beroštumiid sihkkarastin dihte ássama birrasiin . Sámediggi oaivvilda ahte go galgat juksat dáid mihttomeriid de ferte ođđasis reguleret eanadoalu sihkkarastin dihte ealáhusbargiide duohta ja juridihkalaš stivrejumi iežaset opmodaga badjel ja váldit eret buvttaduscakkiid nugo dáláš earremeari geažil . Movttiidahttin dihte nuoraid álgit eanadoaluin ferte álggahit ekonomalaš doaibmabijuid , sihkkarastin dihte rekrutterema . Movttiidahttin dihte nuoraid álgit eanadoaluin ferte álggahit ekonomalaš doaibmabijuid , sihkkarastin dihte rekrutterema . Sihkkarastin dihte máŋggalágan doallostruktuvrra , de ferte daid unnimus dolliid vuoruhit mielkeeriid lasiheami oktavuođas . Boraspiriid geahpedeapmi buoridan dihte sávzadoalu ekonomiija Sámedikki mielas lea dárbbašlaš ahte stáhta eiseválddit vuoruhit barggu riidoeastadeaddji doaibmabijuiguin buoridan dihte áddejumi nuppi ealáhussii ja oktii ordnen dihte sierra geavaheaddjiberoštumiid . Sámedikki mielas lea dárbbašlaš ahte stáhta eiseválddit vuoruhit barggu riidoeastadeaddji doaibmabijuiguin buoridan dihte áddejumi nuppi ealáhussii ja oktii ordnen dihte sierra geavaheaddjiberoštumiid . Buhtadan dihte dan stuorra areáladárbbu ja dálkkádat diliid , de ferte Romssas ja Finnmárkkus unnidit iežas oasi 10 prosentii dálvevahágiid ovddas . Ferte sáhttit geahčadit molssaektosaš vugiid movt bargat olahan dihte fálaldagaiguin nu ollugiid go lea vejolaš . Deaŧalaš lea ahte gelbbolašvuohta sámi gárrenávnnasdivššus psykalaš dearvvašvuođabálvalusas nannejuvvo ja fievrriduvvo dikšunásahusaide ja gielddaide , sihkkarastin dihte ahte sámi pasieanttat gozihuvvojit buori vuogi mielde . Veahkaváldi maid álgoálbmotnissonolbmot gillájit lea okta ollu beliin mat deattuhuvvojit resolušuvnnas , ja stáhtat ávžžuhuvvojit álggahit doaibmabijuid eastadan dihte dán lágan veahkaválddi , nationála ja báikkálaš dásis . Čoahkkimis muitalii OHG maid ahte sii dál vuoruhit barggu guorahallat sámelága giellanjuolggadusaid oaidnin dihte galget go ođastit daid . Ávvudan dihte sámi vuosttaš riikkačoahkkima 100-jagi beaivvi , mii lea guovvamánu 6. b. 2017 . Joavku galgá vásáhusaid ja báikkálaš dárbbuid vuođul heivehit gelbbolašvuođadoaibmabijuid , báikkálaš ovddidanbargguid ja vásáhusjuohkimiid ovddidan dihte dásseárvvu gaskal bártnážiid ja nieiddažiid , ja bidjat johtui doaimmaid mat galget oččodit eanet dievdduid mánáidgárddiide . Gáibádus konkrehta doaibmabijuid ektui ealáskahttin dihte mearrasámi kultuvrra . Sámediggeráđđi áigu bidjat dan johtui dan bokte ahte lasihit teavstta álgoálbmotovddasteapmái Barents-ovttasbarggus dan proseassa oktavuođas maid Olgoriikadepartemeanta lea álggahan ráhkadan dihte ođđa Girkonjárga-julggaštusevttohusa ovdagoddeáigodagas . Evttohus 5 : Giellajahki 2013 Sámediggeráđđi lea váldán oktavuođa Språkåret 2013:in čielggadan dihte mot sáhtášii lagabut ovttasbargat giellajagi čalmmustahttima ektui . Sámediggi juolluda guovttegielalašvuođadoarjaga gokčan dihte goluid mat čuvvot guovtti gillii Čoahkkingirjji čállit : Marit Ellen Mienna // Tove Anti Sámedikki mielas leat árbevirolaš guovllut dehálaččat bisuhan dihte sámi kultuvrra ja sámegiela . Dáin čoahkkimiin lea váldofáddá movt suohkanat ja Sámediggi sáhttet ovttasbargat buoridan dihte daid sápmelaččaid dili , geat ásset gávpogiin . Sámediggeráđđi lea dan dihte movttet go Ođasmahttin- , hálddašan- ja girkodepartmeanta dál vuoruha dárkkistit sámelága giellanjuolggadusaid geahččan dihte leago dárbu ođasmahttit daid . Sámediggi lea ovdal dahkan ovttasbargošiehtadusaid sierra almmolaš instánssaiguin nugo Viessobáŋkkuin ja Innovašuvdna Norggain – goappašagat leat dahkkojuvvon dainna ulbmilin ahte ovddidit oktasaš áddejumi ja gávdnan dihte gokko ovttasbargat ja mii ovddida instánssaid doaimma sámi guovlluin nu ahte dat dávistivččii sámiid vuoigatvuođaide ja dárbbuide ? NSR bivdá sámediggeráđi ovttas bargat báikkálaš sámi servviiguin , sámi ásahusaiguin , sámi ealáhusaiguin ja sámi kulturaktevrraiguin dán guovllus , kárten dihte makkár doaimmaid fertešii bidjat johtui mat sáhtášedje nu bures go vejolaš buhtadit dan vahága mii dahkko sámi kultuvrra vuostá . Dát dilli addá fuola , ja lea dárbu álggahit doaibmabijuid eastadan dihte giela dili hedjoneami árbevirolaš sámegiela arenain . Beavttálmahttin dihte giellabarggu ja stuorát einnostan vejolašvuođa dihte giellaguovddážiin livččii ulbmillaš ahte Sámediggi attášii eanet njuolgadoarjagiid giellaguovddážiidda . Jos mii álgit rievdadit njuolggadusaid heivehan dihte njuolggadusaid stuorát gávpotgielddaide de fertešedje sámi guovddáš guovllut dan sadjái heivehallat daid stuorra norgalaš gávpogiid mielde . Dát dilli addá fuola , ja lea dárbu álggahit doaibmabijuid eastadan dihte giela dili hedjoneami árbevirolaš sámegiela arenain . Beavttálmahttin dihte giellabarggu ja stuorát einnostan vejolašvuođa dihte giellaguovddážiin livččii ulbmillaš ahte Sámediggi attášii eanet njuolgadoarjagiid giellaguovddážiidda . Jos mii álgit rievdadit njuolggadusaid heivehan dihte njuolggadusaid stuorát gávpotgielddaide de fertešedje sámi guovddáš guovllut dan sadjái heivehallat daid stuorra norgalaš gávpogiid mielde . Dát dahkko háhkan dihte dieđuid mo dilli lea mánáidgárdesuorggi hárrái iešguđetge suohkanis . Sámediggi lea dál dahkamin rámmašiehtadusa advokáhta firpmáin ALT AS oastin dihte bálvalusaid Sámedikki bearráigeahččanlávdegoddái . NSR evttoha ahte sámediggeráđđi lokte dán ášši guovddáš eiseválddiide oažžun dihte varas ruđa rávisolbmuidloktemii , gos luovosoastinortnegat ja oahppofápmudusat leat mielde dehálaš váikkuhangaskaoapmin . Sihkkarastin dihte ahte dán barggus šaddá nu viiddis go vejolaš , mii lea mearrideaddji deaŧalaš proseassa lágalašvuhtii , de fertet sáhttit doarjut guoskevaš organisašuvnnaid láhčima ja searvama . Sihkkarastin dihte ahte dán barggus šaddá nu viiddis go vejolaš , mii lea mearrideaddji deaŧalaš proseassa lágalašvuhtii , de fertet sáhttit doarjut guoskevaš organisašuvnnaid láhčima ja searvama . Dat hábmešii vuođu sámi servodaga ovdánahttimii , mas lea máhttu vássánáiggi birra , návccat dulkot dálááiggi huksen dihte bissovaš boahtteáiggi . Sihkkarastin dihte ahte sámi máŋggabealatvuohta ja sámi beroštumit váldojit vuhtii , de lea dehálaš deattuhit ahte ferte leat sáhka máŋga iešguđege máhttobirrasiin . Sihkkarastin dihte ahte sámi máŋggabealatvuohta ja sámi beroštumit váldojit vuhtii , de lea dehálaš deattuhit ahte ferte leat sáhka máŋga iešguđege máhttobirrasiin . Sihkkarastin dihte ahte sámi máŋggabealatvuohta ja sámi beroštumit váldojit vuhtii , de lea dehálaš deattuhit ahte ferte leat sáhka máŋga iešguđege máhttobirrasiin . Ođđa válgaortnega atnui váldima oktavuođas ja sámelága ja láhkaásahusa reviderema oktavuođas lea doaba “ sámi jienastuslohku ” rievdaduvvon “ Sámedikki jienastuslohkun ” juste deattuhan dihte dan ahte dat lea válgajienastuslohku . Ođđa válgaortnega atnui váldima oktavuođas ja sámelága ja láhkaásahusa reviderema oktavuođas lea doaba “ sámi jienastuslohku ” rievdaduvvon “ Sámedikki jienastuslohkun ” juste deattuhan dihte dan ahte dat lea válgajienastuslohku . Eanageavahandieđáhusas lea evttohuvvon regionaliseret dáid ortnegiid heivehan dihte daid regionála diliide . Čavga eanasuodjalanpolitihkain ferte joatkit sihkkarastin dihte doaibmavuođu sámi guovlluid eanadollui . Sámediggi lea ovttas eará almmolaš aktevrraiguin plánen álggahit eanadoalloáŋgiruššamiid golmma sámi gielddas sihkkarastin dihte doaimma joatkima dain doaluin mat leat doaimmas dál ja maiddái oččodit Rekrutteren 3 goalmmát teakstaoassái lasihuvvo čuovvovaš : Maŋábeallai … … golmma sámi gielddas , Kárášjogas , Porsáŋggus ja Guovdageainnus sihkkarastin dihte … … … jna. . Eanageavahandieđáhusas lea evttohuvvon regionaliseret dáid ortnegiid heivehan dihte daid regionála diliide . Čavga eanasuodjalanpolitihkain ferte joatkit sihkkarastin dihte doaibmavuođu sámi guovlluid eanadollui . Sámediggi lea ovttas eará almmolaš aktevrraiguin plánen álggahit eanadoalloáŋgiruššamiid golmma sámi gielddas , Kárášjogas , Porsáŋggus ja Guovdageainnus sihkkarastin dihte doaimma joatkima dain doaluin mat leat doaimmas dál ja maiddái oččodit eambbogiid álggahit doalu . Várrepresideanta lea maid 05.01.00 leamaš čoahkkimis Sosiála- ja dearvvasvuođadepartemeanttain čilgen dihte Sámedikki juolludemiid sámi dearvvasvuođa- ja sosiálaplána čuovvuleamis . Finnmárkku fylkkagieldda evttohusa oktavuođas Kárášjoga nuoraidruovttu heaittiheami birra , sáddii ráđđi čállosa fylkkasátnejođiheaddjái mas ávžžuhii fylkkalávdegotti fuolahit ahte bušeahttaseastimat eai čuoza fálaldahkii mii lea ásahuvvon várjalan dihte sámi nuoraid geat leat ovddasmorraša haga . Šattaimet ovttaoaivili das ahte Sámedikkis ja Kulturdepartemeanttas galgá lea oktavuohta čielggadan dihte ášši prošeaktageahčadeami ja jođu ektui . Oažžun dihte buoret ruhtadanortnega lotnolasealáhusbargiide , dáhtošii ráđđi sierra doarjjaortnega dán ealáhussii departemeantta bušeahta bokte . Presideanta lea 11.-12.01.00 leamaš čoahkkimis gielda- ja guovluministe Enoksen:iin , kulturminister Haga:in ja stáhtačállilávdegottiin čilgen dihte Sámedikki evttohan doaibmabijuid 2001 stáhtabušeahtas . Eanadoallodepartemeanta áigu váldit oktavuođa Birasgáhttendepartemeanttain čielggadan dihte suodjalanbeali , ja áigu Sámediggái dieđihit mo áššiin ain manná . » Livččii miellagiddevaš diehtit makkár láhkageatnegahtton doaibmabijuid Sámediggeráđđi áiggošii bidjat johtui juksan dihte áigumuša bajimuš boazologuin jos boazodoalloealáhus ieš ii doarjjo dán . Dát ferte maiddái mielddisbuktit ahte departementa atná Sámedikki lunddolaš ovttasbargoguoibmin čoavdin dihte oktasaš hástalusaid dán suorggis , sámi álbmogii ávkin . Eai mis leat gal deaŧalaš mearkkašumit dasa mii doppe daddjojuvvo , muhto min mielas ii leat doarvái čielgasit daddjojuvvon maid Sámediggeráđđi konkrehta áigu bargat čoavdin dihte ášši dakkár vugiin maid buohkat dohkkehivčče . Oažžun dihte oanehet áššemeannudanáiggi ferte vuoruhit áššiid , juoga mii dađi bahábut sáhttá váikkuhit nugo dán áššis . Sámediggeráđđi diehtá ahte Sámi oahpahusráđđi ovdal lea váldán oktavuođa GOD:ain rievdadan dihte gustojeaddji njuolggadusaid vai oahppit geain lea sámegiella vuosttašgiellan oaččošedje 3 lassičuoggá universitehtaid ja allaskuvllaid sisaváldimis . Dattetge lea buorre go váttisvuohta lea geahččaluvvon čovdojuvvot čoahkkimiin Sámi kulturmuitoráđi jođiheaddji ja kultur- ja oahpahusa fylkkaráđi gaskka , čilgen dihte dili ja plánen dihte oktasaš ovttasbargoseminára . Dattetge lea buorre go váttisvuohta lea geahččaluvvon čovdojuvvot čoahkkimiin Sámi kulturmuitoráđi jođiheaddji ja kultur- ja oahpahusa fylkkaráđi gaskka , čilgen dihte dili ja plánen dihte oktasaš ovttasbargoseminára . Sámediggi oaidná ahte Sámi kulturmuitoráđđi ballá das mo máttasámi kulturmuitosuodjalemiin manná , ja ahte 2000:s lea dárbu geavahit ollu resurssaid nannen dihte máttasámi kulturmuitosuodjaleami aktiivvalaš searvama . Sihkkarastin dihte kvalitehta dulkonbávalusain , lea ásahuvvon dulkongeahččaleami ortnet ja autoriserenortnet . Sámi ealáhusráđđi lohká deaŧalažžan Sámediggái leat mielde iešguđet foraid prográmmabargguin gozihan dihte politihkas ja strategiijaidis . Bargiidbellodaga sámediggejoavku dáhttu bargat dan ala ahte nu bures go vejolaš ovttastahttit Sámi kulturmuitoráđi ja guoskevaš fylkkakulturossodaga bargguid dárkkistemiid oktavuođas , seastin dihte buot oasálaččaid goluid . Dattetge lea buorre go váttisvuohta lea geahččaluvvon čovdojuvvot čoahkkimiin Sámi kulturmuitoráđi jođiheaddji ja kultur- ja oahpahusa fylkkaráđi gaskka , čilgen dihte dili ja plánen dihte oktasaš ovttasbargoseminára . Dattetge lea buorre go váttisvuohta lea geahččaluvvon čovdojuvvot čoahkkimiin Sámi kulturmuitoráđi jođiheaddji ja kultur- ja oahpahusa fylkkaráđi gaskka , čilgen dihte dili ja plánen dihte oktasaš ovttasbargoseminára . Sámediggi oaidná ahte Sámi kulturmuitoráđđi ballá das mo máttasámi kulturmuitosuodjalemiin manná , ja ahte 2000:s lea dárbu geavahit ollu resurssaid nannen dihte máttasámi kulturmuitosuodjaleami aktiivvalaš searvama . Sihkkarastin dihte kvalitehta dulkonbávalusain , lea ásahuvvon dulkongeahččaleami ortnet ja autoriserenortnet . Sámi ealáhusráđđi lohká deaŧalažžan Sámediggái leat mielde iešguđet foraid prográmmabargguin gozihan dihte politihkas ja strategiijaidis . Ortnega ferte dattetge sáhttit váldit atnui oažžun dihte vásihusaid . Sámediggi lea duhtavaš go ealáhusas lea vejolašvuohta oažžut ekonomálaš veahki gizzodiliid oktavuođas sihkkarastin dihte guohtonrievtti . Doalahan dihte juobe juo veaháš ge doaimmas Sámi kulturviesuid // institušuvnnaid lea leamaš dárbu dasa geavahit sámi kulturfoandda ruđaid . Sihkkarastin dihte dohkálaš ovdáneami Sámi kulturfoanddas evttohuvvo ahte foandda juolludus bajiduvvo . Čađahan dihte dáidaga ja kulturhistorjjá sámi našonalmuseá ásaheami , de ferte viiddidit Sámiid Vuorká-Dávviriid visttiid nu ahte dasa čáhká maiddái sámi dáiddamuseá . Celko ee ahte leat duhtavaččat go lea árvaluvvon rievdadit regulerenmálle ( s.9 nubbe oassi ) - muhto lea go konkrehtalaččat mihkkege dahkkon buoridan dihte daid guolásteddjiid vejolašvuođaid geat guolástit unna fatnasaččaiguin ? Ortnega ferte dattetge sáhttit váldit atnui oažžun dihte vásihusaid . Sámediggi lea duhtavaš go ealáhusas lea vejolašvuohta oažžut ekonomálaš veahki gizzodiliid oktavuođas sihkkarastin dihte guohtonrievtti . Doalahan dihte juobe juo veaháš ge doaimmas Sámi kulturviesuid // institušuvnnaid lea leamaš dárbu dasa geavahit sámi kulturfoandda ruđaid . Sihkkarastin dihte dohkálaš ovdáneami Sámi kulturfoanddas evttohuvvo ahte foandda juolludus bajiduvvo . Čađahan dihte dáidaga ja kulturhistorjjá sámi našonalmuseá ásaheami , de ferte viiddidit Sámiid Vuorká-Dávviriid visttiid nu ahte dasa čáhká maiddái sámi dáiddamuseá . Njulgen dihte muhtun boasttuvuođaid , árvvoštallá Bargiidbellodaga sámediggejoavku oččodit rievdadusaid mandáhtajuogadeamis ovdal 2001 válgga . Huksema strategiija lea suorggi fágagelbbolašvuođa čohkken ovtta guvlui buoridan dihte sámi fágaovdáneami eavttuid ja dan maŋŋá biđget gelbbolašvuođa eará guovlluide , áinnas máŋgga gelbbolašvuođa ovttadahkii . Sámediggi oaidná ahte livččii dárbu rievdadit daid sámi ásahusaid stivrenstruktuvra main lea erenoamáš gelbbolašvuohta , gozihan dihte daid sierra dikšunásahusaid mat leat ásahuvvon daid geavaheaddjiid dárbbuid várás geain lea sámi duogáš , ja bálvalusaid sámi dimenšuvnna ovdánahttimii . Sámi válgalihttu dáhttu deattuhit guovddáš eiseválddiid dárbbu ásahit stipeandaortnegiid rekruteren dihte eambbo sápmelaččaid dearvvasvuođa- ja sosiálafágaoahpuide , nugo čuožžu doaibmaplánas . Ferte ásahit stipeandaortnegiid rekruteren dihte eambbo sápmelaččaid dearvvasvuođa- ja sosiálafágaoahpuide . Huksema strategiija lea suorggi fágagelbbolašvuođa čohkken ovtta guvlui buoridan dihte sámi fágaovdáneami eavttuid ja dan maŋŋá biđget gelbbolašvuođa eará guovlluide , áinnas máŋgga gelbbolašvuođa ovttadahkii . Sámediggi oaidná ahte livččii dárbu rievdadit daid sámi ásahusaid stivrenstruktuvra main lea erenoamáš gelbbolašvuohta , gozihan dihte daid sierra dikšunásahusaid mat leat ásahuvvon daid geavaheaddjiid dárbbuid várás geain lea sámi duogáš , ja bálvalusaid sámi dimenšuvnna ovdánahttimii . Ferte ásahit stipeandaortnegiid rekruteren dihte eambbo sápmelaččaid dearvvasvuođa- ja sosiálafágaoahpuide . Sámediggi dáhttu maid Stuorradikki arkiiva- , bibliotehka- ja museásuorggis addit Sámediggái ovdánanvejolašvuođaid ollislaš stivrenstruktuvrrain ja dađistaga eanet resurssaiguin nannen dihte sámi kultursuodjaleami ja servodatovddideami . Sámediggi dáhttu maid Stuorradikki arkiiva- , bibliotehka- ja museásuorggis addit Sámediggái ovdánanvejolašvuođaid ollislaš stivrenstruktuvrrain ja dađistaga eanet resurssaiguin nannen dihte sámi kultursuodjaleami ja servodatovddideami . Dattetge lea dárbu stuorát searaide surggiin nugo dearvvasvuohta , mánát , nissonat , riektesihkkarvuohta , diehtojuohkin , jna , gozihan dihte geatnegasvuođaid mat Norggas leat sihke nášuvnnalaččat ja riikkaidgaskasaččat . Dattetge lea dárbu stuorát searaide surggiin nugo dearvvasvuohta , mánát , nissonat , riektesihkkarvuohta , diehtojuohkin , jna , gozihan dihte geatnegasvuođaid mat Norggas leat sihke nášuvnnalaččat ja riikkaidgaskasaččat . Presideanta lea dáhtton čoahkkima departemeantta politihkalaš njunnošiiguin divaštallan dihte proseassa ovddos guvlui , ja seammás divaštallat Sámi vuoigatvuođalávdegotti barggu joatkka guovlluin máttabealde Finnmárkku . Sámediggeráđđi lea maid dáhtton čoahkkima eanadoalloministeriin digáštallan dihte Meavkke-Alitčohka ášši ja maid elliidsuodjaluslága , Sámedikki árvvu ja saji boazodoalus ja boazodoallohálddašeami evaluerema . Čuovvulan dihte dán barggu dollui 08.05.00 čoahkkin Sámedikki hálddahusa , Deanu , Gáŋgaviikka ja Bearralvákki gielddaid ja Guolástusdirektoráhta Finnmárkku guovllukántuvrra gaskka . Leat váldán oktavuođa muhtun Finnmárkku gielddaiguin , fylkkagielddain ja eará báikkálaš ja regiovnnalaš aktøraiguin ovttastahttin dihte BA21 sihke Sámedikki iežas plánaid čađaheapmái ja eará báikkálaš ja regiovnnalaš ovdánanproseassaide . Galgá maid nammaduvvot sierra stáhtačállilávdegoddi Davvi-Norgii ovttastahttin dihte Ráđđehusa barggu riikkaoasi ektui . Ráđđi lea dáhtton čoahkkima olgoriikkaministeriin digáštallan dihte barggu ON:a eamiálbmotjulggaštusain ja bissovaš forumain , ja dasto ovttasbarggu Olgoriikkadepartemeantta ja Sámedikki gaskka , Barentsovttasbarggu eamiálbmotáššiid , Árktalaš ráđi eamiálbmotbeali ja 2001 stáhtabušeahta . Ráđđi lea ođđasis ceggen ášši dohkálaš penšunortnega birra Sámedikki politihkkáriidda ja ámmátlaččaide , ja lea dáhtton Bargo- ja hálddahusdepartemeantta ( 17.04.00 reivves ) ovddidit vejolaš dárbbašlaš láhkarievdadusaid sihkkarastin dihte dán min oasseáigge- ja ollesáiggepolitihkkáriidda . 01.04.00 rájes lea SAS ožžon girdiruvttu Leavnjja ja Tromssa gaskka , ja deavdin dihte FOT-eavttuid ( stáhtasubsidierejuvvon ruvttut ) , de lea SAS loahpahan eanaš hálbbes mátkkiid ja Eurobonusčuoggáid dinema ja geavaheami . Doppe sohppojuvvui ahte Guovdageainnu suohkan dáhttu čoahkkima Gielda- ja guovludepartemeanttain , Finnmárkku fylkkagielddain ja Sámedikkiin digáštallan dihte gieldda earenoamáš dili . GB sámediggejoavku oaivvilda ahte luossabivddu fágaráđđi lea deaŧalaš oažžun dihte buoret oktavuođa Fylkkamánni ja vuoigatvuođaoamasteddjiid gaskka . Fuolahan dihte sámi beroštumiid lea Sámediggi ođđajagimánu 14. b. 1998 rájes leamaš ovddastuvvon Anadroma luossabivddu ovttasbargoráđis maid Luondduhálddašandirektoráhta organisere . Joksan dihte Stuorradikki mihttomeari ekologalaš , ekonomalaš ja kultuvrralaš ceavzi boazoealáhusa hárrái , leat biddjon njeallje váldohástalusa : Heivehan dihte boazologu resursadilálašvuhtii , ferte maid bargagoahtit bajimuš boazologuin orohaga nammii . Sámediggi lea maid evttohan ođđa guođohanáiggiid seastin dihte dálveguohtumiid , gč. mearrádusa áššis 23/99/23 Boazodoallostivrra 1998 jahkádieđáhus . Dan oktavuođas čujuhit mearrádussii áššis 23/99/23 Boazodoallostivrra 1998 jahkedieđáhus , gos evttohuvvo bidjat oktii geasseorohagaid nu ahte šattašedje geassesiiddat , buoridan dihte ekologalaš , ekonomalaš ja kultuvrralaš ceavzima . Joksan dihte Stuorradikki mihttomeari ekologalaš , ekonomalaš ja kultuvrralaš ceavzi boazoealáhusa hárrái , leat biddjon njeallja váldohástalusa : Heivehan dihte boazologu resursadilálašvuhtii , ferte maid bargagoahtit bajimuš boazologuin orohaga nammii . Sámediggi lea maid evttohan ođđa guođohanáiggiid seastin dihte dálveguohtumiid , gč. mearrádusa áššis 23/99/23 Boazodoallostivrra 1998 jahkedieđáhus . Eanas videoid ja multimediaoahpponeavvuid dubbejit sihkkarastin dihte ahte sámegiella geavahuvvo aktiivvalaččat maiddái ođđamállet oktavuođain . Oahpponeavvuid jorgaleapmi ferte dohkkehuvvo eambbo , olahan dihte duohta guovttegielalašvuođa . Eanas videoid ja multimediaoahpponeavvuid dubbejit sihkkarastin dihte ahte sámegiella geavahuvvo aktiivvalaččat maiddái ođđamállet oktavuođain . Dahkan dihte báikegottiid sámevuođa oainnusin , dáhtošii Sámediggi čađahit báikeovddidandoaibmabijuid mat čielgasit oainnusindahket sámevuođa , omd. galbbaiguin , gielain , ivnniiguin , huksenvieruiguin , borramušvieruiguin jna. . Dahkan dihte báikegottiid sámevuođa oainnusin , dáhtošii Sámediggi čađahit báikeovddidandoaibmabijuid mat čielgasit oainnusindahket sámevuođa , omd. galbbaiguin , gielain , ivnniiguin , huksenvieruiguin , borramušvieruiguin jna. . Oažžun dihte buoret máhtolašvuođa jienastuslohkui registreremis , lea ráđđi mearridan čađahit kvalitatiivvalaš iskkadeami guovtti smávit joavkku gaskkas ( fokusjoavku ) sámi jienastuslogu ja sámediggeválgga birra . Dákko lea deaŧalaš bargat dan ala ahte gávdnat erohusaid sohkabeliid gaskka , buktin dihte oidnosii dárbbuid , buoredit doaibmabijuid , árvvoštallat váikkuhusaid ja guhkkit áiggi badjel integreret dahje divvut sohkabeliid gaskasaš erohusaid . Sámedikki hálddahus lea doallan čoahkkima Sámi giellalávdegotti jođiheddjiin čoavdin dihte čállingotti jođihanváttisvuođaid . Sámediggi dáhtošii ovddidit ovttasbarggu sámi museaiguin ja Sámi museaservviin gávdnan dihte nu buori boahttevaš organiserema ja stivrenstruktuvrra go vejolaš . Sámediggi deattuha ahte gielddain ja fylkkagielddain ain lea ovddasvástádus sámi museain , ja dáhtošedje oktiiráđiid isitgielddaiguin ja fylkkagielddaiguin geahčadit dálá ruhtadanortnegiid gávdnan dihte boahtteáiggi čovdosiid . Sámediggi dáhtošii ovddidit ovttasbarggu sámi museaiguin ja Sámi museaservviin gávdnan dihte nu buori boahttevaš organiserema ja stivrenstruktuvrra go vejolaš . Sámediggi deattuha ahte gielddain ja fylkkagielddain ain lea ovddasvástádus sámi museain , ja dáhtošedje oktiiráđiid isitgielddaiguin ja fylkkagielddaiguin geahčadit dálá ruhtadan-ortnegiid gávdnan dihte boahtteáiggi čovdosiid . Lea deaŧalaš oažžut albmosii erohusaid sohkabeliid gaskka oainnusin dahkan dihte dárbbuid , buoret doaibmabijuid , árvvoštallat váikkuhusaid ja guhkkit áigge badjel integreret dahje njulget sohkabeliid gaskasaš erohusaid . Bušeahtain dahkat váikkuhusanalysaid oažžun dihte albmosii leat go ekonomálaš resurssaid juogadeamis nissoniid ja albmáid gaskka erohusat . Galget almmustuhttojuvvojit nu ollu go vejolaš sámegiel girjjit , main lea buorre kvalitehta , nannen dihte sámegiela geavaheami , ja giela , kultuvrra ja identitehta . Doarjja addjojuvvo njuolga vuođđojuolludussan maid sáhttá geavahit plánemii juksan dihte oktilašvuođa festiválaide mii dasto addá buoret plánenvejolašvuođa . Ulbmilin lea váikkuhit sámi dáidaga movttiidahttima ja ovddideami ja sihkkarastin // doalahan dihte arenaid // scenaid sámi kulturvugiid gaskkusteapmái . čuovvulit plánalávdegotti barggu sihkkarastin dihte sámi servodatberoštumiid buot areálaáššiin sámi geavahus- ja ássanguovlluin . Vuvdojuvvon earit máhcahuvvojit sámi guovlluide nannen dihte báhcán doaimmaid ja álggahit ođđa eriid . Sámediggi geatnegahttá fas gielddaid mat dál ožžot ruđaid raporteret giellaruđaid geavaheami birra sihkkarastin dihte ahte ruđat duođas mannet sámegiela nanosmahttimii , eaige oppalaš gieldalaš doibmii dahje doaibmabijuide mat juo ruhtaduvvojit eará almmolaš doaibmabijuid bokte . Vuvdojuvvon mielkeearit fievrriduvvojit ruovttoluotta sámi guovlluide nannen dihte báhcán doaluid ja rekrutterenmielkeeriid ásaheapmái Lea deaŧalaš oažžut albmosii erohusaid sohkabeliid gaskka oainnusin dahkan dihte dárbbuid , buoret doaibmabijuid , árvvoštallat váikkuhusaid ja guhkkit áigge badjel integreret dahje njulget sohkabeliid gaskasaš erohusaid . Bušeahtain dahkat váikkuhusanalysaid oažžun dihte albmosii leat go ekonomálaš resurssaid juogadeamis nissoniid ja albmáid gaskka erohusat . Vuvdojuvvon mielkeearit fievrriduvvojit ruovttoluotta sámi guovlluide nannen dihte báhcán doaluid ja rekrutterenmielkeeriid ásaheapmái Galget almmustuhttojuvvojit nu ollu go vejolaš sámegiel girjjit , main lea buorre kvalitehta , nannen dihte sámegiela geavaheami , ja giela , kultuvrra ja identitehta . Doarjja addjojuvvo njuolga vuođđojuolludussan maid sáhttá geavahit plánemii juksan dihte oktilašvuođa festiválaide mii dasto addá buoret plánenvejolašvuođa . Ulbmilin lea váikkuhit sámi dáidaga movttiidahttima ja ovddideami ja sihkkarastin // doalahan dihte arenaid // scenaid sámi kulturvugiid gaskkusteapmái . čuovvulit plánalávdegotti barggu sihkkarastin dihte sámi servodatberoštumiid buot areálaáššiin sámi geavahus- ja ássanguovlluin . Ii leat dušše bearráigeahččan dihte ahte almmolaš institušuvnnat čuvvot mearrádusaid , muhto maiddái fertejit movttiidahttit ovttaskas olbmuid geavahit sámegiela buot oktavuođain sihke priváhta ja almmolaččat nu ahte sáhttit juksat lága §§ 1-1 ja 1-5 áigumušaid . Vuolggahit barggu oažžun dihte eanet sámi oahppiide vejolašvuođa oahpahusa sámi oahppoplána mielde . Sihkkarastin dihte Sámedikki vuoigatvuođaid dán suorggis lea dárbu oažžut juridihkalaš konsuleantta . Álggahan dihte ođđa doaibmabijuid 2002:s mearriduvvon ođđa strategalaš plána ektui , ferte rámma bajidit 3 100 000 kruvnnuin 2002:s. . Doarjja sámi aviissaide rievdaduvvo:”Sámediggi evttoha ahte jagi 2002 lasihuvvo dát doarjja 3 miljon kruvnnuin , mii de šaddá 13 miljon kruvdnun , nannen dihte diehtojuohkima ja maiddái oppa sámi ássanguovllugiella- , kultur- ja identitehtaovdánahttima . Ii leat dušše bearráigeahččan dihte ahte almmolaš institušuvnnat čuvvot mearrádusaid , muhto maiddái fertejit movttiidahttit ovttaskas olbmuid geavahit sámegiela buot oktavuođain sihke priváhta ja almmolaččat nu ahte sáhttit juksat lága §§ 1-1 ja 1-5 áigumušaid . Vuolggahit barggu oažžun dihte eanet sámi oahppiide vejolašvuođa oahpahusa sámi oahppoplána mielde . Sihkkarastin dihte Sámedikki vuoigatvuođaid dán suorggis lea dárbu oažžut juridihkalaš konsuleantta . Álggahan dihte ođđa doaibmabijuid 2002:s mearriduvvon ođđa strategalaš plána ektui , ferte rámma bajidit 3 100 000 kruvnnuin 2002:s. . Sámediggi evttoha ahte jagi 2002 lasihuvvo dát doarjja 3 miljon kruvnnuin , mii de šaddá 13 miljon kruvdnun , nannen dihte diehtojuohkima ja maiddái oppa sámi ássanguovllu giella- , kultur- ja identitehtaovdánahttima . Sámediggi namuha dán oktavuođas lávdegotti árvalusa ásahit eanet rekrutterenvirggiid // stipendiáhtaid huksen dihte sámi dutkan- ja oahpahusfierpmi . Sámediggi namuha dán oktavuođas lávdegotti árvalusa ásahit eanet rekrutterenvirggiid // stipendiáhtaid huksen dihte sámi dutkan- ja oahpahusfierpmi . Sámedikki ja stáda gaskavuohta ferte guorahallojuvvot buoridan dihte ovttasbargovugiid . Dát lea hui deaŧalaš doaibma oččodan dihte eanet sámi studeanttaid dutkat ja alit oahpu váldit . Dán dahket oažžun dihte buoret sámegielárvosániid , seammás go báhcá áigi bargat eambbo eará fágaiguin . Dát lea hui deaŧalaš doaibma oččodan dihte eanet sámi studeanttaid dutkat ja alit oahpu váldit . Dán dahket oažžun dihte buoret sámegielárvosániid , seammás go báhcá áigi bargat eambbo eará fágaiguin . Departemeanta áigu ságastallat ášši jođu , organiserema ja ruhtadeami birra Finnmárkku fylkagielddain , Mátta-Várjjaga gielddain ja Sámedikkiin , máhccan dihte áššái Stuorradikkis ” . Sámediggeráđđi oaidná prioriterejuvvon bargun geahčadit birasgažaldagaid olles sámi guovllus , gávdnan dihte ođđa strategiijaid buoremus vejolaš birasgáhttenhálddašeapmái . Sámediggi váldá ášši bajás Gonagaslaš Kulturdepartementtain háhkan dihte doarjaga namuhuvvon áššái . Boazodoalus lea dárbu nannet dietnasa ja árvoháhkama , ii dušše boazodoalu bearrašiid ekonomiija dihte , muhto maiddái sihkkarastin dihte ealáhussii ollislaččat dohkálaš ekonomálaš ovdáneami . Dán oktavuođas lea Sámediggi álgán evalueret lotnolasealáhusaid doaibmadoarjaga gávdnan dihte molsaeavttuid váikkuhangaskaomiide . Sámediggi áigu ovddidit váikkuhangaskaomiid geavaheami lotnolasealáhusaid ektui , sihkkarastin dihte dienasvuođu boazodoalus . Boazodoalu galggašii dutkat ovttasráđiid olbmuiguin geain lea duogáš boazodoalus , sihkkarastin dihte eanet ollislaš áššiid lagadeami mat galget čielggaduvvot . Galggašii čielggadit sierralágan molsaeavttuid geahččalan dihte gávdnat šiehtadusvugiid maiguin buorebut gozihuvvošii prinsihppa dássásašvuohta stáhta ja NBR gaskka . Buohtastahttin dihte namuhit ahte eanadoallošiehtadusa hálddaša Norsk Kornforretning . Olahan dihte dan doahttala Sámediggi daid áŋgiruššansurggiid : Nášuvnnalaš eanadoalopolitihka regionaliseren ja rievdadeapmi lea dárbbašlaš doalahan dihte sámi ássanguovlluid eanadolliid logu . vuvdon earit máhcahuvvojit sámi guovlluide nannen dihte báhcán doaluid ja ásahan dihte eriid álggaheddjiid oččodeapmái . vuvdon earit máhcahuvvojit sámi guovlluide nannen dihte báhcán doaluid ja ásahan dihte eriid álggaheddjiid oččodeapmái . Stuorit huksenprográmma visttiid ođasmahttimii lea dárbbalaš sihkkarastin dihte ođđa áigasaš visttiid sámi guovlluide . Olahan dihte evttohuvvon ulbmiliid eanadoalloplánas lea Sámedikki mielas hirbmat dehálaš ahte omd. álggahuvvo árvoháhkanprográmma sámi guovlluid várás mas ollislaš ja servodatlaš jurddašepmi biddjojuvvo vuođđun . Olahan dihte dan doahttala Sámediggi daid áŋgiruššansurggiid : Nášuvnnalaš eanadoalopolitihka regionaliseren ja rievdadeapmi lea dárbbašlaš doalahan dihte sámi ássanguovlluid eanadolliid logu . vuvdon earit máhcahuvvojit sámi guovlluide nannen dihte báhcán doaluid ja ásahan dihte eriid álggaheddjiid oččodeapmái . vuvdon earit máhcahuvvojit sámi guovlluide nannen dihte báhcán doaluid ja ásahan dihte eriid álggaheddjiid oččodeapmái . Stuorit huksenprográmma visttiid ođasmahttimii lea dárbbalaš sihkkarastin dihte ođđa áigasaš visttiid sámi guovlluide . Olahan dihte evttohuvvon ulbmiliid eanadoalloplánas lea Sámedikki mielas hirbmat dehálaš ahte omd. álggahuvvo árvoháhkanprográmma sámi guovlluid várás mas ollislaš ja servodatlaš jurddašepmi biddjojuvvo vuođđun . Stuoradiggi lea sámelága mearrádusaid vuođul maiddái mearridan ahte juohke stuoradiggeáigodagas galgá okte čállot dieđáhus daid doaimmaid birra mat čađahuvvojit , sihkkarastin dihte sámi giela , kultuvrra ja servodateallima . Eiseválddiid oainnu mielde lea okta Sámedikki deaŧaleamos rollain bidjat eavttuid servodathábmemis seailluhan , nannen ja ovddidan dihte sámi servodaga . Gádjun dihte dán guokte festivála , lea Sámediggi iežas 2001 bušeahtas ásahan vuođđodoarjjaortnega kr 350.000,- goappáge doibmii . Danne ii leat Sámedikki mielas riekta vuoruhit ekonomalaš ja persovnnalaš resurssaid searvan dihte gulahallanlávdegoddái . Dát ferte dahkkot sihkkarastin dihte barggolašvuođa ja ássama sámi guovlluin . Sihkkarastin dihte oahpponeavvuid kvalitehta , ja vai čielgasit boahtá ovdan makkár gáibádusat gárvves oahpponeavvuide biddjojit , de lea Sámediggi ráhkadan eavttuid mat šaddet ruhtajuolludemiid vuođđun . Sámediggi lea postiivvalaš daidda proseassaide maid Birasgáhttendepartementa Villaksutvalget bokte lea álggahan gáhtten dihte Norgga luođoluossanáli . Olahan dihte dán , bargá Sámediggi dan ovdii ahte inkorporeret sámi eanandoallopolitihkalaš biire našuvnnalaš eanandoalloperspektiivii , sámi eanandoalu árvoháhkanprográmmii , ja heivehit Sámedikki veahkkedoaibmageavaheami eanandoalloealáhusa ektui . Olahan dihte sámi eanandoalu ulbmiliid , atná Sámediggi deaŧalažžan álggahit sierra árvoháhkanprográmma sámi guovlluide mas lea ollislaš ja servodatlaš perspektiiva . Nannen dihte mánáid ja nuoraid áššiid Sámedikkis , galgá 2001 vuosttaš jahkebealis lágiduvvot vuosttaš nuoraidkonferánsa . Stuoradiggi lea sámelága mearrádusaid vuođul maiddái mearridan ahte juohke stuoradiggeáigodagas galgá okte čállot dieđáhus daid doaimmaid birra mat čađahuvvojit , sihkkarastin dihte sámi giela , kultuvrra ja servodateallima . Eiseválddiid oainnu mielde lea okta Sámedikki deaŧaleamos rollain bidjat eavttuid servodathábmemis seailluhan , nannen ja ovddidan dihte sámi servodaga . Gádjun dihte dán guokte festivála , lea Sámediggi iežas 2001 bušeahtas ásahan vuođđodoarjjaortnega kr 350.000,- goappáge doibmii . Danne ii leat Sámedikki mielas riekta vuoruhit ekonomalaš ja persovnnalaš resurssaid searvan dihte gulahallanlávdegoddái . Dát ferte dahkkot sihkkarastin dihte barggolašvuođa ja ássama sámi guovlluin . Sihkkarastin dihte oahpponeavvuid kvalitehta , ja vai čielgasit boahtá ovdan makkár gáibádusat gárvves oahpponeavvuide biddjojit , de lea Sámediggi ráhkadan eavttuid mat šaddet ruhtajuolludemiid vuođđun . Sámediggi lea postiivvalaš daidda proseassaide maid Birasgáhttendepartementa Villaksutvalget bokte lea álggahan gáhtten dihte Norgga luođoluossanáli . Olahan dihte dán , bargá Sámediggi dan ovdii ahte inkorporeret sámi eanandoallopolitihkalaš biire našuvnnalaš eanandoalloperspektiivii , sámi eanandoalu árvoháhkanprográmmii , ja heivehit Sámedikki veahkkedoaibmageavaheami eanandoalloealáhusa ektui . Olahan dihte sámi eanandoalu ulbmiliid , atná Sámediggi deaŧalažžan álggahit sierra árvoháhkanprográmma sámi guovlluide mas lea ollislaš ja servodatlaš perspektiiva . Nannen dihte mánáid ja nuoraid áššiid Sámedikkis , galgá 2001 vuosttaš jahkebealis lágiduvvot vuosttaš nuoraidkonferánsa . Sámedikki váldomihttomearri sámi girjebuvttadeami ektui lea ahte : ” Galget almmustahttot nu ollu girjjit go lea vejolaš , buoremus vejolaš kvalitehtain , nannen dihte sámegiela geavaheami , ja ovddidan dihte giela , kultuvrra ja identitehta . Sámedikki váldomihttomearri sámi girjebuvttadeami ektui lea ahte : ” Galget almmustahttot nu ollu girjjit go lea vejolaš , buoremus vejolaš kvalitehtain , nannen dihte sámegiela geavaheami , ja ovddidan dihte giela , kultuvrra ja identitehta . Lea dollojuvvon čoahkkin Gáivuona suohkaniin guorahallan dihte plána čađaheami . Sámedikkis lea maiddái leamaš čoahkkin NBR:in oažžun dihte geahčastaga dan barggus maid NBR lea bargan dán ášši oktavuođas . Stáhtačálli vástida 27.04.01 reivves ahte olgoriikadepartmeanta áigu čuovvulit dán sihkkarastin dihte ahte Sámediggi ja Olgoriikadepartemeanta gulahallet deaŧalaš čoahkkimiid ráhkkaneamis . Presideanta ja várrepresideanta ja Sámedikki áirras Egil Olli dolle čoahkkima Anna Prakhovain , guhte lea Barentsovttasbarggu eamiálbmotjoavkku jođiheaddji ja Barentsčállingottiin Alf Nystad bokte , láhčin dihte strategiija dán bargui . 2000:s lea evttohuvvon ahte rievdadit válganjuolggadusaid áirrasjuogu ektui buoridan dihte sohkabealjuogu Sámedikkis . Sámediggi áigu ovddidan dihte dásseárvvus sámi servodagas : ” Ovdal go ođđa gaskaoamit biddjojuvvojit johtui stivren dihte boazodoallopolitihka , de berre čađahuvvot váikkuhančielggadeapmi . Maksimála boazologu oktavuođas lea dárbu heajos jagiin sierra dábálaš doaibmabijuide ( biebman jna. ) bisuhan dihte boazonáli . Boazodoalus lea dárbu nannet dietnasa ja árvoháhkama , ii dušše boazodoalu bearrašiid ekonomiija dihte , muhto maiddái sihkkarastin dihte ealáhussii ollislaččat dohkálaš ekonomálaš ovdáneami . Dán oktavuođas lea Sámediggi álgán evalueret lotnolasealáhusaid doaibmadoarjaga gávdnan dihte molsaeavttuid váikkuhangaskaomiide . Sámediggi áigu ovddidit váikkuhangaskaomiid geavaheami lotnolasealáhusaid ektui , sihkkarastin dihte dienasvuođu boazodoalus . Boazodoalu galggašii dutkat ovttasráđiid olbmuiguin geain lea duogáš boazodoalus , sihkkarastin dihte eanet ollislaš áššiid lagadeami mat galget čielggaduvvot . Galggašii čielggadit sierralágan molsaeavttuid geahččalan dihte gávdnat šiehtadusvugiid maiguin buorebut gozihuvvošii prinsihppa dássásašvuohta stáhta ja NBR gaskka . Buohtastahttin dihte namuhit ahte eanadoallošiehtadusa hálddaša Norgga Eanadoallohálddahus . Berre maid árvoštallot nammadit bargojoavku guovddáš oassálastiiguin árvvoštallan dihte daid dilálašvuođaid . Maksimála boazologu oktavuođas lea dárbu heajos jagiin sierra dábálaš doaibmabijuide ( biebman jna. ) bisuhan dihte boazonáli . Boazodoalus lea dárbu nannet dietnasa ja árvoháhkama , ii dušše boazodoalu bearrašiid ekonomiija dihte , muhto maiddái sihkkarastin dihte ealáhussii ollislaččat dohkálaš ekonomálaš ovdáneami . Dán oktavuođas lea Sámediggi álgán evalueret lotnolasealáhusaid doaibmadoarjaga gávdnan dihte molsaeavttuid váikkuhangaskaomiide . Sámediggi áigu ovddidit váikkuhangaskaomiid geavaheami lotnolasealáhusaid ektui , sihkkarastin dihte dienasvuođu boazodoalus . Boazodoalu galggašii dutkat ovttasráđiid olbmuiguin geain lea duogáš boazodoalus , sihkkarastin dihte eanet ollislaš áššiid lagadeami mat galget čielggaduvvot . Galggašii čielggadit sierralágan molsaeavttuid geahččalan dihte gávdnat šiehtadusvugiid maiguin buorebut gozihuvvošii prinsihppa dássásašvuohta stáhta ja NBR gaskka . Buohtastahttin dihte namuhit ahte eanadoallošiehtadusa hálddaša Stáhta eanadoallohálddahus . 31.05.01 leai várrepresideanttas čoahkkin Fágaoahpahusráđiin , oažžun dihte geahčastaga das makkár hástalusat sámi fágaoahpahusas leat boahtteáiggis . Finnmárkku stáhta oahpahuskantuvra fitná juohke jagi bearráigeahččanmátkkiin gielddain , oažžun dihte čielgasa das movt gielddat čađahit oahpahusa vuođđoskuvllas . Dasto čuoččuha skuvla ahte Gaske-Nøørjen Saemienskovle váldoáŋgiruššansuorgin lea giellaoahpahus , ja sierralágan doaibmabijut leat álggahuvvon buoridan dihte skuvlla gelbbolašvuođa . Danne áigu Sámediggi bivdit Sámediggeráđi aktiivvalaččat bargat dan ala ahte ovddidit dán ášši rivttes eiseválddiide bidjan dihte dán politihkalaš áššelistui , dainna áigumušain ahte unnudit rádjaássiid váttisvuođaid , ja áibbas konkrehta váikkuhit čoavdit áššiid nugo ovddabealde namuhuvvon . Ulbmil lea ahte galget almmuhuvvot nu olu sámi girjjit go lea vejolaš , buoremus kvalitehtas , nannen dihte sámegiela geavaheami ja ovddidan dihte giela , kultuvrra ja identitehta . Ulbmil lea ahte galget almmuhuvvot nu olu sámi girjjit go lea vejolaš , buoremus kvalitehtas , nannen dihte sámegiela geavaheami ja ovddidan dihte giela , kultuvrra ja identitehta . Sihkkarastin dihte dakkár boahttevaš lotnolasdoaimmaid , dárbbašuvvo vuoruhit ovddidandoaibmabijuid nu go gelbbolašvuođa lasiheami , fierpmádagaid vuođđudemiid , innovašuvnnaid ja álggahandoarjagiid . Ulbmil lea ahte galget almmuhuvvot nu olu sámi girjjit go lea vejolaš , buoremus kvalitehtas , nannen dihte sámegiela geavaheami ja ovddidan dihte giela , kultuvrra ja identitehta . Ulbmil lea ahte galget almmuhuvvot nu olu sámi girjjit go lea vejolaš , buoremus kvalitehtas , nannen dihte sámegiela geavaheami ja ovddidan dihte giela , kultuvrra ja identitehta . Sihkkarastin dihte dakkár boahttevaš lotnolasdoaimmaid , dárbbašuvvo vuoruhit ovddidandoaibmabijuid nu go gelbbolašvuođa lasiheami , fierpmádagaid vuođđudemiid , innovašuvnnaid ja álggahandoarjagiid . Buohtastahttin dihte sáhttá namuhit ahte 1999 ledje 644 máná geaidda lei fálaldat sámi mánáidgárddiin . Buohtastahttin dihte sáhttá namuhit ahte 1999 ledje 644 máná geaidda lei fálaldat sámi mánáidgárddiin . Sámedikki eanetlohku šálloša go Stuoradiggi ii leat lasihan ruhtajuolludeami Sámediggái ođđa doaimmaide , ja dan geažil sirddiimet 300.000 ruvnnu guovttegielalašvuođaruđain eará kapihttalii doarjun dihte Billávuona gelbbolašvuođaguovddáža ja Jáhkovuona Mearrasámi musea . Sirdit bivdoeriid áhpefatnasiin , vuosttažettiin fabrihkkafeastonuohttefatnasiin , riddo- ja vuotnafatnasiidda , sihkkarastin dihte bargoeallima ja ássama fanastruktuvrra bokte nu ahte guoskevaččat – dan ovddasvástádusa vuođul maid sii dovdet iežaset báikegottiide – buktet sállašiid varasin báikkálaš fitnodagaide . Leat gal geahččaluvvon muhtun doaimmat oažžun dihte eanet sámi nuoraid váldit pedagogalaš oahpu , muhto liikká váilot ain ollu sámegiel oahpaheaddjit . Sámediggi áigu bargat dan badjelii ahte lea ovdagovvan eará almmolaš ásahusaide sámegiela geavaheamis čájehan dihte ahte sámegiella doaibmá bures hálddahusgiellan . Komitea dadjá maiddái ahte buot stáhtat leat geatnegahtton árvvus atnit ja álggahit positiivvalaš doaibmabijuid váikkuhan dihte dan ahte álbmogiid iešmearridanvuoigatvuohta sáhttá duohtandahkkojuvvot . Komitea dadjá maiddái ahte buot stáhtat leat geatnegahtton árvvus atnit ja álggahit positiivvalaš doaibmabijuid váikkuhan dihte dan ahte álbmogiid iešmearridanvuoigatvuohta sáhttá duohtandahkkojuvvot . Sihkkarastin dihte gelbbolašvuođaovddideami lullisámi ja julevsámi guovlluin , berre sáhttit fállat maiddái dakkár kurssaid dáin guovlluin . Sihkkarastin dihte gelbbolašvuođaovddideami lullisámi ja julevsámi guovlluin , berre sáhttit fállat maiddái dakkár kurssaid dáin guovlluin . Sámediggi lea duhtavaš go lea álggahuvvon bargu mas davviguovllut leat guovddážis geahččan dihte ođđa politihkkahábmema mii čatnasa sirkumpolara guvlui . Oasálaččaid ulbmilin lea doallat jahkásaš čoahkkimiid čuovvolan dihte šiehtadusa ja árvvoštallat ođđa dárbbuid ja jos dárbu de rievdadit šiehtadusa . Historjjalaččat lea dárboárvvoštallan ásahuvvon sihkkarastin dihte buori ja dássedis fálaldaga olles riikkas . Bargat dan ala ahte biebmandoaibmalobit juhkkojuvvojit nuvttá sámi riddo- ja vuotnaguovlluin gáhtten ja nannen dihte sámi giela , kultuvrra ja identitehta . Dán evttoha nannen dihte eamiálbmothámádaga OG:in Romssas 2014 . Berrešii guorahallat vejolašvuođaid duođaštan dihte daid . Berrešii guorahallat vejolašvuođaid duođaštan dihte daid . Dán lea dárbu dahkat sihkkarastin dihte einnostahttivuođa lotnolasealáhusáŋgiruššamiin boazodoalus . Sámediggi háliida álggahit stipeandda rekrutterendoaibmabidjun oažžun dihte eanet sámegielat ovdaskuvlaoahpaheaddjiid , muhto maiddái movttiidahttit eanet ovdaskuvlaoahpaheaddjiid váldit viidásetoahpu sámegielas . Láhčit diliid nu ahte eamiálbmogat ieža álggahit doaibmabijuid ovddidit servodaga iežaset guovlluin ja báikegottiin sihkkarastin dihte ávnnaslaš vuođu eamiálbmogiid kulturbargui . Sámediggi lea searvan aktiivvalaččat riikkaidgaskasaš proseassaide ja davviriikkalaš arenaide sihkkarastin dihte ahte ON orgánat sáhttet mearridit julggaštusa ovdal go eamiálbmot logijahki 2004:s lea loahpahuvvon . Bisuhan dihte dan gelbbolašvuođa ja olbmuid geat leat ealáhusas , fertejit ásahuvvot penšunortnegat ovdal go lea deavdán 62 jagi , ja vejolašvuohta joatkit ealáhusas almmá dietnasa massekeahttá . Eaktun dasa lea politihkalaš stivren ja bearráigeahčču árbevirolaš eatnamiid ja resurssaid ektui , váikkuhan dihte nana ceavzilis ovdáneami lihttolága iežas árbevieruiguin . Deaŧalaš lea nannet dutkama ásahan dihte fas ekologalaš dássedeattu vuonain . Sihke 2004:s ja 2005:s leat álggahuvvon máŋga doaibmabiju buoridan dihte Sámedikki ekonomiijastivrema siskkáldas bearráigeahču : Bargu lea álggahuvvon mii guoská Sámedikki ođđa ekonomiijagiehtagirjji ođasteapmái sihkkarastin dihte beaktileappo rutiinnaid ja buoridan dihte siskkáldas bearráigeahču . Bargu lea álggahuvvon mii guoská Sámedikki ođđa ekonomiijagiehtagirjji ođasteapmái sihkkarastin dihte beaktileappo rutiinnaid ja buoridan dihte siskkáldas bearráigeahču . Sámediggi áigu gulahallagoahtit guoskevaš departemeanttaiguin gávdnan dihte čovdosa Sámedikki museaáŋgiruššamiidda . Čuovvolan dihte dán dieđáhusa ii leat dárbu nannet Sámedikki hálddahuslaččat . Čoahkkimis lei viiddis ovttamielalašvuohta das ahte láhka ferte čielgasit leat álbmotrievtti siskkobealde , seammás ovddidii lávdegoddi muhtun gažaldagaid Sámediggái maid Sámediggi váldoáššis válddii mielde vástidan dihte daid boahtte ráđđádallančoahkkimis geassemánu 24. b. . Soames jávrriin main leat menddo ollu smávva guolit , leat álggahuvvon dikšundoaibmabijut buoridan dihte guollenáli . Gozihan dihte sámi guolástusvuoigatvuođaid ávžžuha Sámediggi Stuorradikki ealáhuslávdegotti doarjut čuovvovaš dajáldagaid : Sámediggi áigu váldit álgaga gielddaid ektui ( skuvlaeaiggádat ) gávdnan dihte buriid ja dohkálaš čovdosiid , sihke ohppiide ja vánhemiidda . Sámediggi áigu vuoruhit dán erenoamážit , ja áigu dakkaviđe álggahit doaibmabijuid juksan dihte mihttomeari dohkálaš ja kvalitehta dáfus buorre sámegiel oahpahus vuođđoskuvllas . Sámi allaskuvla lea ovddidan kursaráiddu sidjiide geat eai hála sámegiela buoridan dihte giellagelbbolašvuođa , nu ahte sii sáhttet čuovvut allaskuvlla dábálaš oahpahusa . Lávdegoddi bivdá Sámedikki váikkuhit dan ahte diehtojuohkindoaibmabijut álggahuvvojit eanet dovddusin dahkan dihte doarjagiid vejolaš ohcciide . Sámediggi áigu lagabui geahčadit iešguđet doarjjaortnegiid viidáset ovddidan dihte váikkuhangaskaomiid politihkalaš hálddašanvuogádaga . Sámediggi áigu lagabui geahčadit iešguđet doarjjaortnegiid viidáset ovddidan dihte váikkuhangaskaomiid politihkalaš hálddašanvuogádaga . Dárbbu mielde láigohuvvojit sierra áššemeannudanbálvalusat nannen dihte Sámedikki bearráigeahččandoaimma . Dárbbu mielde láigohuvvojit sierra áššemeannudanbálvalusat nannen dihte Sámedikki bearráigeahččandoaimma . Sámediggeráđđi berre váldit oktavuođa Biepmobearráigeahčuin čoavdin dihte njuolggadusaid dulkoma , nu ahte bearráigeahču njuolggadusat eai hehtte mánáidgárddiid bargamis árbevirolaš doaimmaid guolástusa , eanadoalu ja boazodoalu oahpahusoktavuođas . Sihkkarastin dihte dan ahte bargu áššiiguin mii sáhttá njuolga váikkuhit sámiid , čađahuvvo dohkálaš vugiin , lea ráđđehus ja Sámediggi ovttaoaivilis das ahte mielddusin biddjojuvvon ofelastin prosedyrat biddjojuvvojit vuođđun ráđđádallamiidda stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki gaskka . Várrepresideanta lea maid 05.01.00 leamaš čoahkkimis Sosiála- ja dearvvasvuođadepartemeanttain čilgen dihte Sámedikki juolludemiid sámi dearvvasvuođa- ja sosiálaplána čuovvuleamis . Finnmárkku fylkkagieldda evttohusa oktavuođas Kárášjoga nuoraidruovttu heaittiheami birra , sáddii ráđđi čállosa fylkkasátnejođiheaddjái mas ávžžuhii fylkkalávdegotti fuolahit ahte bušeahttaseastimat eai čuoza fálaldahkii mii lea ásahuvvon várjalan dihte sámi nuoraid geat leat ovddasmorraša haga . Šattaimet ovttaoaivili das ahte Sámedikkis ja Kulturdepartemeanttas galgá lea oktavuohta čielggadan dihte ášši prošeaktageahčadeami ja jođu ektui . Oažžun dihte buoret ruhtadanortnega lotnolasealáhusbargiide , dáhtošii ráđđi sierra doarjjaortnega dán ealáhussii departemeantta bušeahta bokte . Presideanta lea 11.-12.01.00 leamaš čoahkkimis gielda- ja guovluministe Enoksen:iin , kulturminister Haga:in ja stáhtačállilávdegottiin čilgen dihte Sámedikki evttohan doaibmabijuid 2001 stáhtabušeahtas . Eanadoallodepartemeanta áigu váldit oktavuođa Birasgáhttendepartemeanttain čielggadan dihte suodjalanbeali , ja áigu Sámediggái dieđihit mo áššiin ain manná . » Livččii miellagiddevaš diehtit makkár láhkageatnegahtton doaibmabijuid Sámediggeráđđi áiggošii bidjat johtui juksan dihte áigumuša bajimuš boazologuin jos boazodoalloealáhus ieš ii doarjjo dán . Dát ferte maiddái mielddisbuktit ahte departementa atná Sámedikki lunddolaš ovttasbargoguoibmin čoavdin dihte oktasaš hástalusaid dán suorggis , sámi álbmogii ávkin . Eai mis leat gal deaŧalaš mearkkašumit dasa mii doppe daddjojuvvo , muhto min mielas ii leat doarvái čielgasit daddjojuvvon maid Sámediggeráđđi konkrehta áigu bargat čoavdin dihte ášši dakkár vugiin maid buohkat dohkkehivčče . Oažžun dihte oanehet áššemeannudanáiggi ferte vuoruhit áššiid , juoga mii dađi bahábut sáhttá váikkuhit nugo dán áššis . Sámediggeráđđi diehtá ahte Sámi oahpahusráđđi ovdal lea váldán oktavuođa GOD:ain rievdadan dihte gustojeaddji njuolggadusaid vai oahppit geain lea sámegiella vuosttašgiellan oaččošedje 3 lassičuoggá universitehtaid ja allaskuvllaid sisaváldimis . Dattetge lea buorre go váttisvuohta lea geahččaluvvon čovdojuvvot čoahkkimiin Sámi kulturmuitoráđi jođiheaddji ja kultur- ja oahpahusa fylkkaráđi gaskka , čilgen dihte dili ja plánen dihte oktasaš ovttasbargoseminára . Dattetge lea buorre go váttisvuohta lea geahččaluvvon čovdojuvvot čoahkkimiin Sámi kulturmuitoráđi jođiheaddji ja kultur- ja oahpahusa fylkkaráđi gaskka , čilgen dihte dili ja plánen dihte oktasaš ovttasbargoseminára . Sámediggi oaidná ahte Sámi kulturmuitoráđđi ballá das mo máttasámi kulturmuitosuodjalemiin manná , ja ahte 2000:s lea dárbu geavahit ollu resurssaid nannen dihte máttasámi kulturmuitosuodjaleami aktiivvalaš searvama . Sihkkarastin dihte kvalitehta dulkonbávalusain , lea ásahuvvon dulkongeahččaleami ortnet ja autoriserenortnet . Sámi ealáhusráđđi lohká deaŧalažžan Sámediggái leat mielde iešguđet foraid prográmmabargguin gozihan dihte politihkas ja strategiijaidis . Bargiidbellodaga sámediggejoavku dáhttu bargat dan ala ahte nu bures go vejolaš ovttastahttit Sámi kulturmuitoráđi ja guoskevaš fylkkakulturossodaga bargguid dárkkistemiid oktavuođas , seastin dihte buot oasálaččaid goluid . Dattetge lea buorre go váttisvuohta lea geahččaluvvon čovdojuvvot čoahkkimiin Sámi kulturmuitoráđi jođiheaddji ja kultur- ja oahpahusa fylkkaráđi gaskka , čilgen dihte dili ja plánen dihte oktasaš ovttasbargoseminára . Dattetge lea buorre go váttisvuohta lea geahččaluvvon čovdojuvvot čoahkkimiin Sámi kulturmuitoráđi jođiheaddji ja kultur- ja oahpahusa fylkkaráđi gaskka , čilgen dihte dili ja plánen dihte oktasaš ovttasbargoseminára . Sámediggi oaidná ahte Sámi kulturmuitoráđđi ballá das mo máttasámi kulturmuitosuodjalemiin manná , ja ahte 2000:s lea dárbu geavahit ollu resurssaid nannen dihte máttasámi kulturmuitosuodjaleami aktiivvalaš searvama . Sihkkarastin dihte kvalitehta dulkonbávalusain , lea ásahuvvon dulkongeahččaleami ortnet ja autoriserenortnet . Sámi ealáhusráđđi lohká deaŧalažžan Sámediggái leat mielde iešguđet foraid prográmmabargguin gozihan dihte politihkas ja strategiijaidis . Ortnega ferte dattetge sáhttit váldit atnui oažžun dihte vásihusaid . Sámediggi lea duhtavaš go ealáhusas lea vejolašvuohta oažžut ekonomálaš veahki gizzodiliid oktavuođas sihkkarastin dihte guohtonrievtti . Doalahan dihte juobe juo veaháš ge doaimmas Sámi kulturviesuid // institušuvnnaid lea leamaš dárbu dasa geavahit sámi kulturfoandda ruđaid . Sihkkarastin dihte dohkálaš ovdáneami Sámi kulturfoanddas evttohuvvo ahte foandda juolludus bajiduvvo . Čađahan dihte dáidaga ja kulturhistorjjá sámi našonalmuseá ásaheami , de ferte viiddidit Sámiid Vuorká-Dávviriid visttiid nu ahte dasa čáhká maiddái sámi dáiddamuseá . Celko ee ahte leat duhtavaččat go lea árvaluvvon rievdadit regulerenmálle ( s.9 nubbe oassi ) - muhto lea go konkrehtalaččat mihkkege dahkkon buoridan dihte daid guolásteddjiid vejolašvuođaid geat guolástit unna fatnasaččaiguin ? Ortnega ferte dattetge sáhttit váldit atnui oažžun dihte vásihusaid . Sámediggi lea duhtavaš go ealáhusas lea vejolašvuohta oažžut ekonomálaš veahki gizzodiliid oktavuođas sihkkarastin dihte guohtonrievtti . Doalahan dihte juobe juo veaháš ge doaimmas Sámi kulturviesuid // institušuvnnaid lea leamaš dárbu dasa geavahit sámi kulturfoandda ruđaid . Sihkkarastin dihte dohkálaš ovdáneami Sámi kulturfoanddas evttohuvvo ahte foandda juolludus bajiduvvo . Čađahan dihte dáidaga ja kulturhistorjjá sámi našonalmuseá ásaheami , de ferte viiddidit Sámiid Vuorká-Dávviriid visttiid nu ahte dasa čáhká maiddái sámi dáiddamuseá . Njulgen dihte muhtun boasttuvuođaid , árvvoštallá Bargiidbellodaga sámediggejoavku oččodit rievdadusaid mandáhtajuogadeamis ovdal 2001 válgga . Huksema strategiija lea suorggi fágagelbbolašvuođa čohkken ovtta guvlui buoridan dihte sámi fágaovdáneami eavttuid ja dan maŋŋá biđget gelbbolašvuođa eará guovlluide , áinnas máŋgga gelbbolašvuođa ovttadahkii . Sámediggi oaidná ahte livččii dárbu rievdadit daid sámi ásahusaid stivrenstruktuvra main lea erenoamáš gelbbolašvuohta , gozihan dihte daid sierra dikšunásahusaid mat leat ásahuvvon daid geavaheaddjiid dárbbuid várás geain lea sámi duogáš , ja bálvalusaid sámi dimenšuvnna ovdánahttimii . Sámi válgalihttu dáhttu deattuhit guovddáš eiseválddiid dárbbu ásahit stipeandaortnegiid rekruteren dihte eambbo sápmelaččaid dearvvasvuođa- ja sosiálafágaoahpuide , nugo čuožžu doaibmaplánas . Ferte ásahit stipeandaortnegiid rekruteren dihte eambbo sápmelaččaid dearvvasvuođa- ja sosiálafágaoahpuide . Huksema strategiija lea suorggi fágagelbbolašvuođa čohkken ovtta guvlui buoridan dihte sámi fágaovdáneami eavttuid ja dan maŋŋá biđget gelbbolašvuođa eará guovlluide , áinnas máŋgga gelbbolašvuođa ovttadahkii . Sámediggi oaidná ahte livččii dárbu rievdadit daid sámi ásahusaid stivrenstruktuvra main lea erenoamáš gelbbolašvuohta , gozihan dihte daid sierra dikšunásahusaid mat leat ásahuvvon daid geavaheaddjiid dárbbuid várás geain lea sámi duogáš , ja bálvalusaid sámi dimenšuvnna ovdánahttimii . Ferte ásahit stipeandaortnegiid rekruteren dihte eambbo sápmelaččaid dearvvasvuođa- ja sosiálafágaoahpuide . Sámediggi dáhttu maid Stuorradikki arkiiva- , bibliotehka- ja museásuorggis addit Sámediggái ovdánanvejolašvuođaid ollislaš stivrenstruktuvrrain ja dađistaga eanet resurssaiguin nannen dihte sámi kultursuodjaleami ja servodatovddideami . Sámediggi dáhttu maid Stuorradikki arkiiva- , bibliotehka- ja museásuorggis addit Sámediggái ovdánanvejolašvuođaid ollislaš stivrenstruktuvrrain ja dađistaga eanet resurssaiguin nannen dihte sámi kultursuodjaleami ja servodatovddideami . Dattetge lea dárbu stuorát searaide surggiin nugo dearvvasvuohta , mánát , nissonat , riektesihkkarvuohta , diehtojuohkin , jna , gozihan dihte geatnegasvuođaid mat Norggas leat sihke nášuvnnalaččat ja riikkaidgaskasaččat . Dattetge lea dárbu stuorát searaide surggiin nugo dearvvasvuohta , mánát , nissonat , riektesihkkarvuohta , diehtojuohkin , jna , gozihan dihte geatnegasvuođaid mat Norggas leat sihke nášuvnnalaččat ja riikkaidgaskasaččat . Departemeanta áigu ságastallat ášši jođu , organiserema ja ruhtadeami birra Finnmárkku fylkagielddain , Mátta-Várjjaga gielddain ja Sámedikkiin , máhccan dihte áššái Stuorradikkis ” . Sámediggeráđđi oaidná prioriterejuvvon bargun geahčadit birasgažaldagaid olles sámi guovllus , gávdnan dihte ođđa strategiijaid buoremus vejolaš birasgáhttenhálddašeapmái . Sámediggi váldá ášši bajás Gonagaslaš Kulturdepartementtain háhkan dihte doarjaga namuhuvvon áššái . Boazodoalus lea dárbu nannet dietnasa ja árvoháhkama , ii dušše boazodoalu bearrašiid ekonomiija dihte , muhto maiddái sihkkarastin dihte ealáhussii ollislaččat dohkálaš ekonomálaš ovdáneami . Dán oktavuođas lea Sámediggi álgán evalueret lotnolasealáhusaid doaibmadoarjaga gávdnan dihte molsaeavttuid váikkuhangaskaomiide . Sámediggi áigu ovddidit váikkuhangaskaomiid geavaheami lotnolasealáhusaid ektui , sihkkarastin dihte dienasvuođu boazodoalus . Boazodoalu galggašii dutkat ovttasráđiid olbmuiguin geain lea duogáš boazodoalus , sihkkarastin dihte eanet ollislaš áššiid lagadeami mat galget čielggaduvvot . Galggašii čielggadit sierralágan molsaeavttuid geahččalan dihte gávdnat šiehtadusvugiid maiguin buorebut gozihuvvošii prinsihppa dássásašvuohta stáhta ja NBR gaskka . Buohtastahttin dihte namuhit ahte eanadoallošiehtadusa hálddaša Norsk Kornforretning . Olahan dihte dan doahttala Sámediggi daid áŋgiruššansurggiid : Nášuvnnalaš eanadoalopolitihka regionaliseren ja rievdadeapmi lea dárbbašlaš doalahan dihte sámi ássanguovlluid eanadolliid logu . vuvdon earit máhcahuvvojit sámi guovlluide nannen dihte báhcán doaluid ja ásahan dihte eriid álggaheddjiid oččodeapmái . vuvdon earit máhcahuvvojit sámi guovlluide nannen dihte báhcán doaluid ja ásahan dihte eriid álggaheddjiid oččodeapmái . Stuorit huksenprográmma visttiid ođasmahttimii lea dárbbalaš sihkkarastin dihte ođđa áigasaš visttiid sámi guovlluide . Olahan dihte evttohuvvon ulbmiliid eanadoalloplánas lea Sámedikki mielas hirbmat dehálaš ahte omd. álggahuvvo árvoháhkanprográmma sámi guovlluid várás mas ollislaš ja servodatlaš jurddašepmi biddjojuvvo vuođđun . Olahan dihte dan doahttala Sámediggi daid áŋgiruššansurggiid : Nášuvnnalaš eanadoalopolitihka regionaliseren ja rievdadeapmi lea dárbbašlaš doalahan dihte sámi ássanguovlluid eanadolliid logu . vuvdon earit máhcahuvvojit sámi guovlluide nannen dihte báhcán doaluid ja ásahan dihte eriid álggaheddjiid oččodeapmái . vuvdon earit máhcahuvvojit sámi guovlluide nannen dihte báhcán doaluid ja ásahan dihte eriid álggaheddjiid oččodeapmái . Stuorit huksenprográmma visttiid ođasmahttimii lea dárbbalaš sihkkarastin dihte ođđa áigasaš visttiid sámi guovlluide . Olahan dihte evttohuvvon ulbmiliid eanadoalloplánas lea Sámedikki mielas hirbmat dehálaš ahte omd. álggahuvvo árvoháhkanprográmma sámi guovlluid várás mas ollislaš ja servodatlaš jurddašepmi biddjojuvvo vuođđun . Stuoradiggi lea sámelága mearrádusaid vuođul maiddái mearridan ahte juohke stuoradiggeáigodagas galgá okte čállot dieđáhus daid doaimmaid birra mat čađahuvvojit , sihkkarastin dihte sámi giela , kultuvrra ja servodateallima . Eiseválddiid oainnu mielde lea okta Sámedikki deaŧaleamos rollain bidjat eavttuid servodathábmemis seailluhan , nannen ja ovddidan dihte sámi servodaga . Gádjun dihte dán guokte festivála , lea Sámediggi iežas 2001 bušeahtas ásahan vuođđodoarjjaortnega kr 350.000,- goappáge doibmii . Danne ii leat Sámedikki mielas riekta vuoruhit ekonomalaš ja persovnnalaš resurssaid searvan dihte gulahallanlávdegoddái . Dát ferte dahkkot sihkkarastin dihte barggolašvuođa ja ássama sámi guovlluin . Sihkkarastin dihte oahpponeavvuid kvalitehta , ja vai čielgasit boahtá ovdan makkár gáibádusat gárvves oahpponeavvuide biddjojit , de lea Sámediggi ráhkadan eavttuid mat šaddet ruhtajuolludemiid vuođđun . Sámediggi lea postiivvalaš daidda proseassaide maid Birasgáhttendepartementa Villaksutvalget bokte lea álggahan gáhtten dihte Norgga luođoluossanáli . Olahan dihte dán , bargá Sámediggi dan ovdii ahte inkorporeret sámi eanandoallopolitihkalaš biire našuvnnalaš eanandoalloperspektiivii , sámi eanandoalu árvoháhkanprográmmii , ja heivehit Sámedikki veahkkedoaibmageavaheami eanandoalloealáhusa ektui . Olahan dihte sámi eanandoalu ulbmiliid , atná Sámediggi deaŧalažžan álggahit sierra árvoháhkanprográmma sámi guovlluide mas lea ollislaš ja servodatlaš perspektiiva . Nannen dihte mánáid ja nuoraid áššiid Sámedikkis , galgá 2001 vuosttaš jahkebealis lágiduvvot vuosttaš nuoraidkonferánsa . Stuoradiggi lea sámelága mearrádusaid vuođul maiddái mearridan ahte juohke stuoradiggeáigodagas galgá okte čállot dieđáhus daid doaimmaid birra mat čađahuvvojit , sihkkarastin dihte sámi giela , kultuvrra ja servodateallima . Eiseválddiid oainnu mielde lea okta Sámedikki deaŧaleamos rollain bidjat eavttuid servodathábmemis seailluhan , nannen ja ovddidan dihte sámi servodaga . Gádjun dihte dán guokte festivála , lea Sámediggi iežas 2001 bušeahtas ásahan vuođđodoarjjaortnega kr 350.000,- goappáge doibmii . Danne ii leat Sámedikki mielas riekta vuoruhit ekonomalaš ja persovnnalaš resurssaid searvan dihte gulahallanlávdegoddái . Dát ferte dahkkot sihkkarastin dihte barggolašvuođa ja ássama sámi guovlluin . Sihkkarastin dihte oahpponeavvuid kvalitehta , ja vai čielgasit boahtá ovdan makkár gáibádusat gárvves oahpponeavvuide biddjojit , de lea Sámediggi ráhkadan eavttuid mat šaddet ruhtajuolludemiid vuođđun . Sámediggi lea postiivvalaš daidda proseassaide maid Birasgáhttendepartementa Villaksutvalget bokte lea álggahan gáhtten dihte Norgga luođoluossanáli . Olahan dihte dán , bargá Sámediggi dan ovdii ahte inkorporeret sámi eanandoallopolitihkalaš biire našuvnnalaš eanandoalloperspektiivii , sámi eanandoalu árvoháhkanprográmmii , ja heivehit Sámedikki veahkkedoaibmageavaheami eanandoalloealáhusa ektui . Olahan dihte sámi eanandoalu ulbmiliid , atná Sámediggi deaŧalažžan álggahit sierra árvoháhkanprográmma sámi guovlluide mas lea ollislaš ja servodatlaš perspektiiva . Nannen dihte mánáid ja nuoraid áššiid Sámedikkis , galgá 2001 vuosttaš jahkebealis lágiduvvot vuosttaš nuoraidkonferánsa . Sámedikki eanetlohku šálloša go Stuoradiggi ii leat lasihan ruhtajuolludeami Sámediggái ođđa doaimmaide , ja dan geažil sirddiimet 300.000 ruvnnu guovttegielalašvuođaruđain eará kapihttalii doarjun dihte Billávuona gelbbolašvuođaguovddáža ja Jáhkovuona Mearrasámi musea . Sirdit bivdoeriid áhpefatnasiin , vuosttažettiin fabrihkkafeastonuohttefatnasiin , riddo- ja vuotnafatnasiidda , sihkkarastin dihte bargoeallima ja ássama fanastruktuvrra bokte nu ahte guoskevaččat – dan ovddasvástádusa vuođul maid sii dovdet iežaset báikegottiide – buktet sállašiid varasin báikkálaš fitnodagaide . Leat gal geahččaluvvon muhtun doaimmat oažžun dihte eanet sámi nuoraid váldit pedagogalaš oahpu , muhto liikká váilot ain ollu sámegiel oahpaheaddjit . Sámediggi áigu bargat dan badjelii ahte lea ovdagovvan eará almmolaš ásahusaide sámegiela geavaheamis čájehan dihte ahte sámegiella doaibmá bures hálddahusgiellan . Komitea dadjá maiddái ahte buot stáhtat leat geatnegahtton árvvus atnit ja álggahit positiivvalaš doaibmabijuid váikkuhan dihte dan ahte álbmogiid iešmearridanvuoigatvuohta sáhttá duohtandahkkojuvvot . Komitea dadjá maiddái ahte buot stáhtat leat geatnegahtton árvvus atnit ja álggahit positiivvalaš doaibmabijuid váikkuhan dihte dan ahte álbmogiid iešmearridanvuoigatvuohta sáhttá duohtandahkkojuvvot . Sihkkarastin dihte gelbbolašvuođaovddideami lullisámi ja julevsámi guovlluin , berre sáhttit fállat maiddái dakkár kurssaid dáin guovlluin . Sihkkarastin dihte gelbbolašvuođaovddideami lullisámi ja julevsámi guovlluin , berre sáhttit fállat maiddái dakkár kurssaid dáin guovlluin . Sámediggi lea nammadan boazodoallostivrra ja guovllustivrraid uhccitlogu , ja lea áirasiiddis bokte dakko gokko lea leamaš vejolaš váikkuhan prosessii gávdnan dihte buriid čovdosiid . Čilgen dihte dili ain lagabui , geavahit dás Tromssa fylkkamanni loguid ( 1998 ) : Vahágiid ovddas ohccojuvvon buhtadus juolluduvvo sullii 50% . Doarjjaortnega galgá jeavddalaččat árvvoštallat iskan dihte leat go Sámedikki mearridan áigumusat joksojuvvon . Doarjjaortnega galgá jeavddalaččat árvvoštallat iskan dihte leat go Sámedikki mearridan áigumusat joksojuvvon . Sámediggi áigu ovttasráđiid Sámi kulturmuitoráđiin váikkuhit dan ahte dát bargu nanosmahttojuvvo buoridan dihte gulahallama . Sámi ealáhusráđđi čujuha ahte Sámediggái lea dehálaš searvat prográmmabargui iešguđet forain gozihan dihte iežas politihka ja iežas strategiijaid . Sámediggi áigu ovttasráđiid Sámi kulturmuitoráđiin váikkuhit dan ahte dát bargu nanosmahttojuvvo buoridan dihte gulahallama . Sámi ealáhusráđđi čujuha ahte Sámediggái lea dehálaš searvat prográmmabargui iešguđet forain gozihan dihte iežas politihka ja iežas strategiijaid . Buohtastahttin dihte dán dili ledje Eanadoallodepartemeanttas 1998:s 22 643 journalfievrrideami . Sámediggi lea 1998:s sirdán 198.000,- kruvnnu poasttas 70 postii 53 nannen dihte áŋgiruššamiid sámegiela oktavuođas . Danne evttohuvvo Sámedikki bušeahttarámma lasihuvvot 2 milj. kruvnnuin gokčan dihte dikki dárbbuid iežas plánaid ja čielggadusaid ráhkadeami oktavuođas . Váfistan dihte dohkálaš ovdáneami Sámi kulturfoanddas , evttohit lasihit foandda juolludusa 2 milj. kruvnnuin . Buohtastahttin dihte dán dili ledje Eanadoallodepartemeanttas 1998:s 22 643 journalfievrrideami . Sámediggi lea 1998:s sirdán 198.000,- kruvnnu poasttas 70 postii 53 nannen dihte áŋgiruššamiid sámegiela oktavuođas . Danne evttohuvvo Sámedikki bušeahttarámma lasihuvvot 2 milj. kruvnnuin gokčan dihte dikki dárbbuid iežas plánaid ja čielggadusaid ráhkadeami oktavuođas . Váfistan dihte dohkálaš ovdáneami Sámi kulturfoanddas , evttohit lasihit foandda juolludusa 2 milj. kruvnnuin . Sámediggi dáhttu Sámi parlamentáralaš ráđi organiseret ja čađahit oktasaščoahkkima buot sámedikkiid áirasiid gaskka ságastallan dihte oktasaš sámepolitihka ja boahttevaš organiserema ortnegiid . Sámediggi dáhttu Sámi parlamentáralaš ráđi organiseret ja čađahit oktasaščoahkkima buot sámedikkiid áirasiid gaskka ságastallan dihte oktasaš sámepolitihka ja boahttevaš organiserema ortnegiid . Presideanta lea dáhtton čoahkkima departemeantta politihkalaš njunnošiiguin divaštallan dihte proseassa ovddos guvlui , ja seammás divaštallat Sámi vuoigatvuođalávdegotti barggu joatkka guovlluin máttabealde Finnmárkku . Sámediggeráđđi lea maid dáhtton čoahkkima eanadoalloministeriin digáštallan dihte Meavkke-Alitčohka ášši ja maid elliidsuodjaluslága , Sámedikki árvvu ja saji boazodoalus ja boazodoallohálddašeami evaluerema . Čuovvulan dihte dán barggu dollui 08.05.00 čoahkkin Sámedikki hálddahusa , Deanu , Gáŋgaviikka ja Bearralvákki gielddaid ja Guolástusdirektoráhta Finnmárkku guovllukántuvrra gaskka . Leat váldán oktavuođa muhtun Finnmárkku gielddaiguin , fylkkagielddain ja eará báikkálaš ja regiovnnalaš aktøraiguin ovttastahttin dihte BA21 sihke Sámedikki iežas plánaid čađaheapmái ja eará báikkálaš ja regiovnnalaš ovdánanproseassaide . Galgá maid nammaduvvot sierra stáhtačállilávdegoddi Davvi-Norgii ovttastahttin dihte Ráđđehusa barggu riikkaoasi ektui . Ráđđi lea dáhtton čoahkkima olgoriikkaministeriin digáštallan dihte barggu ON:a eamiálbmotjulggaštusain ja bissovaš forumain , ja dasto ovttasbarggu Olgoriikkadepartemeantta ja Sámedikki gaskka , Barentsovttasbarggu eamiálbmotáššiid , Árktalaš ráđi eamiálbmotbeali ja 2001 stáhtabušeahta . Ráđđi lea ođđasis ceggen ášši dohkálaš penšunortnega birra Sámedikki politihkkáriidda ja ámmátlaččaide , ja lea dáhtton Bargo- ja hálddahusdepartemeantta ( 17.04.00 reivves ) ovddidit vejolaš dárbbašlaš láhkarievdadusaid sihkkarastin dihte dán min oasseáigge- ja ollesáiggepolitihkkáriidda . 01.04.00 rájes lea SAS ožžon girdiruvttu Leavnjja ja Tromssa gaskka , ja deavdin dihte FOT-eavttuid ( stáhtasubsidierejuvvon ruvttut ) , de lea SAS loahpahan eanaš hálbbes mátkkiid ja Eurobonusčuoggáid dinema ja geavaheami . Doppe sohppojuvvui ahte Guovdageainnu suohkan dáhttu čoahkkima Gielda- ja guovludepartemeanttain , Finnmárkku fylkkagielddain ja Sámedikkiin digáštallan dihte gieldda earenoamáš dili . GB sámediggejoavku oaivvilda ahte luossabivddu fágaráđđi lea deaŧalaš oažžun dihte buoret oktavuođa Fylkkamánni ja vuoigatvuođaoamasteddjiid gaskka . Fuolahan dihte sámi beroštumiid lea Sámediggi ođđajagimánu 14. b. 1998 rájes leamaš ovddastuvvon Anadroma luossabivddu ovttasbargoráđis maid Luondduhálddašandirektoráhta organisere . Joksan dihte Stuorradikki mihttomeari ekologalaš , ekonomalaš ja kultuvrralaš ceavzi boazoealáhusa hárrái , leat biddjon njeallje váldohástalusa : Heivehan dihte boazologu resursadilálašvuhtii , ferte maid bargagoahtit bajimuš boazologuin orohaga nammii . Sámediggi lea maid evttohan ođđa guođohanáiggiid seastin dihte dálveguohtumiid , gč. mearrádusa áššis 23/99/23 Boazodoallostivrra 1998 jahkádieđáhus . Dan oktavuođas čujuhit mearrádussii áššis 23/99/23 Boazodoallostivrra 1998 jahkedieđáhus , gos evttohuvvo bidjat oktii geasseorohagaid nu ahte šattašedje geassesiiddat , buoridan dihte ekologalaš , ekonomalaš ja kultuvrralaš ceavzima . Joksan dihte Stuorradikki mihttomeari ekologalaš , ekonomalaš ja kultuvrralaš ceavzi boazoealáhusa hárrái , leat biddjon njeallja váldohástalusa : Heivehan dihte boazologu resursadilálašvuhtii , ferte maid bargagoahtit bajimuš boazologuin orohaga nammii . Sámediggi lea maid evttohan ođđa guođohanáiggiid seastin dihte dálveguohtumiid , gč. mearrádusa áššis 23/99/23 Boazodoallostivrra 1998 jahkedieđáhus . Eanas videoid ja multimediaoahpponeavvuid dubbejit sihkkarastin dihte ahte sámegiella geavahuvvo aktiivvalaččat maiddái ođđamállet oktavuođain . Oahpponeavvuid jorgaleapmi ferte dohkkehuvvo eambbo , olahan dihte duohta guovttegielalašvuođa . Eanas videoid ja multimediaoahpponeavvuid dubbejit sihkkarastin dihte ahte sámegiella geavahuvvo aktiivvalaččat maiddái ođđamállet oktavuođain . Dahkan dihte báikegottiid sámevuođa oainnusin , dáhtošii Sámediggi čađahit báikeovddidandoaibmabijuid mat čielgasit oainnusindahket sámevuođa , omd. galbbaiguin , gielain , ivnniiguin , huksenvieruiguin , borramušvieruiguin jna. . Dahkan dihte báikegottiid sámevuođa oainnusin , dáhtošii Sámediggi čađahit báikeovddidandoaibmabijuid mat čielgasit oainnusindahket sámevuođa , omd. galbbaiguin , gielain , ivnniiguin , huksenvieruiguin , borramušvieruiguin jna. . Sámedikki váldomihttomearri sámi girjebuvttadeami ektui lea ahte : ” Galget almmustahttot nu ollu girjjit go lea vejolaš , buoremus vejolaš kvalitehtain , nannen dihte sámegiela geavaheami , ja ovddidan dihte giela , kultuvrra ja identitehta . Sámedikki váldomihttomearri sámi girjebuvttadeami ektui lea ahte : ” Galget almmustahttot nu ollu girjjit go lea vejolaš , buoremus vejolaš kvalitehtain , nannen dihte sámegiela geavaheami , ja ovddidan dihte giela , kultuvrra ja identitehta . Lea dollojuvvon čoahkkin Gáivuona suohkaniin guorahallan dihte plána čađaheami . Sámedikkis lea maiddái leamaš čoahkkin NBR:in oažžun dihte geahčastaga dan barggus maid NBR lea bargan dán ášši oktavuođas . Stáhtačálli vástida 27.04.01 reivves ahte olgoriikadepartmeanta áigu čuovvulit dán sihkkarastin dihte ahte Sámediggi ja Olgoriikadepartemeanta gulahallet deaŧalaš čoahkkimiid ráhkkaneamis . Presideanta ja várrepresideanta ja Sámedikki áirras Egil Olli dolle čoahkkima Anna Prakhovain , guhte lea Barentsovttasbarggu eamiálbmotjoavkku jođiheaddji ja Barentsčállingottiin Alf Nystad bokte , láhčin dihte strategiija dán bargui . 2000:s lea evttohuvvon ahte rievdadit válganjuolggadusaid áirrasjuogu ektui buoridan dihte sohkabealjuogu Sámedikkis . Sámediggi áigu ovddidan dihte dásseárvvus sámi servodagas : ” Ovdal go ođđa gaskaoamit biddjojuvvojit johtui stivren dihte boazodoallopolitihka , de berre čađahuvvot váikkuhančielggadeapmi . Maksimála boazologu oktavuođas lea dárbu heajos jagiin sierra dábálaš doaibmabijuide ( biebman jna. ) bisuhan dihte boazonáli . Boazodoalus lea dárbu nannet dietnasa ja árvoháhkama , ii dušše boazodoalu bearrašiid ekonomiija dihte , muhto maiddái sihkkarastin dihte ealáhussii ollislaččat dohkálaš ekonomálaš ovdáneami . Dán oktavuođas lea Sámediggi álgán evalueret lotnolasealáhusaid doaibmadoarjaga gávdnan dihte molsaeavttuid váikkuhangaskaomiide . Sámediggi áigu ovddidit váikkuhangaskaomiid geavaheami lotnolasealáhusaid ektui , sihkkarastin dihte dienasvuođu boazodoalus . Boazodoalu galggašii dutkat ovttasráđiid olbmuiguin geain lea duogáš boazodoalus , sihkkarastin dihte eanet ollislaš áššiid lagadeami mat galget čielggaduvvot . Galggašii čielggadit sierralágan molsaeavttuid geahččalan dihte gávdnat šiehtadusvugiid maiguin buorebut gozihuvvošii prinsihppa dássásašvuohta stáhta ja NBR gaskka . Buohtastahttin dihte namuhit ahte eanadoallošiehtadusa hálddaša Norgga Eanadoallohálddahus . Berre maid árvoštallot nammadit bargojoavku guovddáš oassálastiiguin árvvoštallan dihte daid dilálašvuođaid . Maksimála boazologu oktavuođas lea dárbu heajos jagiin sierra dábálaš doaibmabijuide ( biebman jna. ) bisuhan dihte boazonáli . Boazodoalus lea dárbu nannet dietnasa ja árvoháhkama , ii dušše boazodoalu bearrašiid ekonomiija dihte , muhto maiddái sihkkarastin dihte ealáhussii ollislaččat dohkálaš ekonomálaš ovdáneami . Dán oktavuođas lea Sámediggi álgán evalueret lotnolasealáhusaid doaibmadoarjaga gávdnan dihte molsaeavttuid váikkuhangaskaomiide . Sámediggi áigu ovddidit váikkuhangaskaomiid geavaheami lotnolasealáhusaid ektui , sihkkarastin dihte dienasvuođu boazodoalus . Boazodoalu galggašii dutkat ovttasráđiid olbmuiguin geain lea duogáš boazodoalus , sihkkarastin dihte eanet ollislaš áššiid lagadeami mat galget čielggaduvvot . Galggašii čielggadit sierralágan molsaeavttuid geahččalan dihte gávdnat šiehtadusvugiid maiguin buorebut gozihuvvošii prinsihppa dássásašvuohta stáhta ja NBR gaskka . Buohtastahttin dihte namuhit ahte eanadoallošiehtadusa hálddaša Stáhta eanadoallohálddahus . Ferte maid ásahit sámi bagadusvirggiid nissonfidnoálggaheaddjiide , vai dan láhkai sihkkaruššat sámi sisdoalu dakkár oahppodoaimmaide , ja garvin dihte giellaváttisvuođaid . Sihkkaruššan dihte plána čađaheami ferte joatkit nissonoaivadeaddjivirggi . Dán gažaldaga galggašii čielggadit departemeanttain hui fargga gávdnan dihte bistevaš čovdosiid . Sámediggi čujuha ahte departemeanta lea geahčadeamen oahppofitnodagaid olles doarjjaortnega álkidahttin dihte dan . Dán gažaldaga galggašii čielggadit departemeanttain hui fargga gávdnan dihte bistevaš čovdosiid . Sámediggi čujuha ahte departemeanta lea geahčadeamen oahppofitnodagaid olles doarjjaortnega álkidahttin dihte dan . Dán gažaldaga galggašii čielggadit departemeanttain hui fargga gávdnan dihte bistevaš čovdosiid . Sámediggi čujuha ahte departemeanta lea geahčadeamen oahppofitnodagaid olles doarjjaortnega álkidahttin dihte dan . Oažžun dihte buoret máhtolašvuođa jienastuslohkui registreremis , lea ráđđi mearridan čađahit kvalitatiivvalaš iskkadeami guovtti smávit joavkku gaskkas ( fokusjoavku ) sámi jienastuslogu ja sámediggeválgga birra . Dákko lea deaŧalaš bargat dan ala ahte gávdnat erohusaid sohkabeliid gaskka , buktin dihte oidnosii dárbbuid , buoredit doaibmabijuid , árvvoštallat váikkuhusaid ja guhkkit áiggi badjel integreret dahje divvut sohkabeliid gaskasaš erohusaid . Sámedikki hálddahus lea doallan čoahkkima Sámi giellalávdegotti jođiheddjiin čoavdin dihte čállingotti jođihanváttisvuođaid . Sámediggi dáhtošii ovddidit ovttasbarggu sámi museaiguin ja Sámi museaservviin gávdnan dihte nu buori boahttevaš organiserema ja stivrenstruktuvrra go vejolaš . Sámediggi deattuha ahte gielddain ja fylkkagielddain ain lea ovddasvástádus sámi museain , ja dáhtošedje oktiiráđiid isitgielddaiguin ja fylkkagielddaiguin geahčadit dálá ruhtadanortnegiid gávdnan dihte boahtteáiggi čovdosiid . Sámediggi dáhtošii ovddidit ovttasbarggu sámi museaiguin ja Sámi museaservviin gávdnan dihte nu buori boahttevaš organiserema ja stivrenstruktuvrra go vejolaš . Sámediggi deattuha ahte gielddain ja fylkkagielddain ain lea ovddasvástádus sámi museain , ja dáhtošedje oktiiráđiid isitgielddaiguin ja fylkkagielddaiguin geahčadit dálá ruhtadan-ortnegiid gávdnan dihte boahtteáiggi čovdosiid . Lea deaŧalaš oažžut albmosii erohusaid sohkabeliid gaskka oainnusin dahkan dihte dárbbuid , buoret doaibmabijuid , árvvoštallat váikkuhusaid ja guhkkit áigge badjel integreret dahje njulget sohkabeliid gaskasaš erohusaid . Bušeahtain dahkat váikkuhusanalysaid oažžun dihte albmosii leat go ekonomálaš resurssaid juogadeamis nissoniid ja albmáid gaskka erohusat . Galget almmustuhttojuvvojit nu ollu go vejolaš sámegiel girjjit , main lea buorre kvalitehta , nannen dihte sámegiela geavaheami , ja giela , kultuvrra ja identitehta . Doarjja addjojuvvo njuolga vuođđojuolludussan maid sáhttá geavahit plánemii juksan dihte oktilašvuođa festiválaide mii dasto addá buoret plánenvejolašvuođa . Ulbmilin lea váikkuhit sámi dáidaga movttiidahttima ja ovddideami ja sihkkarastin // doalahan dihte arenaid // scenaid sámi kulturvugiid gaskkusteapmái . čuovvulit plánalávdegotti barggu sihkkarastin dihte sámi servodatberoštumiid buot areálaáššiin sámi geavahus- ja ássanguovlluin . Vuvdojuvvon earit máhcahuvvojit sámi guovlluide nannen dihte báhcán doaimmaid ja álggahit ođđa eriid . Sámediggi geatnegahttá fas gielddaid mat dál ožžot ruđaid raporteret giellaruđaid geavaheami birra sihkkarastin dihte ahte ruđat duođas mannet sámegiela nanosmahttimii , eaige oppalaš gieldalaš doibmii dahje doaibmabijuide mat juo ruhtaduvvojit eará almmolaš doaibmabijuid bokte . Vuvdojuvvon mielkeearit fievrriduvvojit ruovttoluotta sámi guovlluide nannen dihte báhcán doaluid ja rekrutterenmielkeeriid ásaheapmái Lea deaŧalaš oažžut albmosii erohusaid sohkabeliid gaskka oainnusin dahkan dihte dárbbuid , buoret doaibmabijuid , árvvoštallat váikkuhusaid ja guhkkit áigge badjel integreret dahje njulget sohkabeliid gaskasaš erohusaid . Bušeahtain dahkat váikkuhusanalysaid oažžun dihte albmosii leat go ekonomálaš resurssaid juogadeamis nissoniid ja albmáid gaskka erohusat . Vuvdojuvvon mielkeearit fievrriduvvojit ruovttoluotta sámi guovlluide nannen dihte báhcán doaluid ja rekrutterenmielkeeriid ásaheapmái Galget almmustuhttojuvvojit nu ollu go vejolaš sámegiel girjjit , main lea buorre kvalitehta , nannen dihte sámegiela geavaheami , ja giela , kultuvrra ja identitehta . Doarjja addjojuvvo njuolga vuođđojuolludussan maid sáhttá geavahit plánemii juksan dihte oktilašvuođa festiválaide mii dasto addá buoret plánenvejolašvuođa . Ulbmilin lea váikkuhit sámi dáidaga movttiidahttima ja ovddideami ja sihkkarastin // doalahan dihte arenaid // scenaid sámi kulturvugiid gaskkusteapmái . čuovvulit plánalávdegotti barggu sihkkarastin dihte sámi servodatberoštumiid buot areálaáššiin sámi geavahus- ja ássanguovlluin . Ii leat dušše bearráigeahččan dihte ahte almmolaš institušuvnnat čuvvot mearrádusaid , muhto maiddái fertejit movttiidahttit ovttaskas olbmuid geavahit sámegiela buot oktavuođain sihke priváhta ja almmolaččat nu ahte sáhttit juksat lága §§ 1-1 ja 1-5 áigumušaid . Vuolggahit barggu oažžun dihte eanet sámi oahppiide vejolašvuođa oahpahusa sámi oahppoplána mielde . Sihkkarastin dihte Sámedikki vuoigatvuođaid dán suorggis lea dárbu oažžut juridihkalaš konsuleantta . Álggahan dihte ođđa doaibmabijuid 2002:s mearriduvvon ođđa strategalaš plána ektui , ferte rámma bajidit 3 100 000 kruvnnuin 2002:s. . Doarjja sámi aviissaide rievdaduvvo:”Sámediggi evttoha ahte jagi 2002 lasihuvvo dát doarjja 3 miljon kruvnnuin , mii de šaddá 13 miljon kruvdnun , nannen dihte diehtojuohkima ja maiddái oppa sámi ássanguovllugiella- , kultur- ja identitehtaovdánahttima . Ii leat dušše bearráigeahččan dihte ahte almmolaš institušuvnnat čuvvot mearrádusaid , muhto maiddái fertejit movttiidahttit ovttaskas olbmuid geavahit sámegiela buot oktavuođain sihke priváhta ja almmolaččat nu ahte sáhttit juksat lága §§ 1-1 ja 1-5 áigumušaid . Vuolggahit barggu oažžun dihte eanet sámi oahppiide vejolašvuođa oahpahusa sámi oahppoplána mielde . Sihkkarastin dihte Sámedikki vuoigatvuođaid dán suorggis lea dárbu oažžut juridihkalaš konsuleantta . Álggahan dihte ođđa doaibmabijuid 2002:s mearriduvvon ođđa strategalaš plána ektui , ferte rámma bajidit 3 100 000 kruvnnuin 2002:s. . Sámediggi evttoha ahte jagi 2002 lasihuvvo dát doarjja 3 miljon kruvnnuin , mii de šaddá 13 miljon kruvdnun , nannen dihte diehtojuohkima ja maiddái oppa sámi ássanguovllu giella- , kultur- ja identitehtaovdánahttima . Sámediggi namuha dán oktavuođas lávdegotti árvalusa ásahit eanet rekrutterenvirggiid // stipendiáhtaid huksen dihte sámi dutkan- ja oahpahusfierpmi . Sámediggi namuha dán oktavuođas lávdegotti árvalusa ásahit eanet rekrutterenvirggiid // stipendiáhtaid huksen dihte sámi dutkan- ja oahpahusfierpmi . Sámedikki ja stáda gaskavuohta ferte guorahallojuvvot buoridan dihte ovttasbargovugiid . Dát lea hui deaŧalaš doaibma oččodan dihte eanet sámi studeanttaid dutkat ja alit oahpu váldit . Dán dahket oažžun dihte buoret sámegielárvosániid , seammás go báhcá áigi bargat eambbo eará fágaiguin . Dát lea hui deaŧalaš doaibma oččodan dihte eanet sámi studeanttaid dutkat ja alit oahpu váldit . Dán dahket oažžun dihte buoret sámegielárvosániid , seammás go báhcá áigi bargat eambbo eará fágaiguin . Čoavdin dihte dáid doaimmaid sáhttá ásahit heivvolaš ovttasbargoorgána . « Lágidan dihte dilálašvuođaid álbmotválljen sámedikkiid gaskasaš bistevaš ovttasbargui , galgá ásahuvvot Sámi Parlamentáralaš Ráđđi . Sámediggeráđđi lea - buoridan dihte dan váttis dili mii sáidebivddu oktavuođas lea uhccit fatnasiin - bivdán Guolástusdepartmeantta várret sierra sáidebivdoeari fatnasiidda , mat gullet jovkui 2 - uhccit fatnasat ássahuvvon bivdoearrevuoigatvuođaid haga - nu ahte fatnasat , mat leat vuollel 11 mehtera guhkkimusat besset bivdit friija dan fylkkas gos fanas lea registrerejuvvon . Sihkkarastin dihte nu buori kontinuitehta go vejolaš Sámedikki nisson- ja dásseárvobarggus , lea dárbu ráhkadit konkrehta plána mii čilge mo dán barggu galggašii čuovvolit . Sámediggi ásaha konsuleantavirggi nannen dihte sámegiela bajábealde namuhuvvon guovllus . Sámi vuoigatvuođalávdedgoddi ásahuvvui áiggistis njulgen dihte Norgga lágaid ja hálddašeami bonjuvuođaid sámi vuoigatvuođaid dáfus . Go nu lea dárbu , de galget mearriduvvot doaibmabijut sihkkarastin dihte dáid álbmogiid vuoigatvuođa geavahit guovlluid gos sii eai okto ása , muhto gos sii árbevirolaččat leat ealihan iežaset ja maid leat geavahan árbevirolaš doaimmaide . Dasto daddjo ahte lea stáhta geatnegasvuohta álggahit dárbbašlaš doaibmabijuid hehtten dihte dáid vuoigatvuođaid rihkkuma . Garvin dihte buot boasttuáddejumiid , dáhttu Sámediggi seamma láhkai go Sámi vuoigatvuođalávdegoddi ge , deattuhit ahte ii galgga etnihkalaš gullevašvuođa vuođul sirret olbmuid eatnamiid ja luondduriggodagaid konkrehta hálddašeamis . Dat ortnegat mat dán rádjai leat álggahuvvon divvun dihte muhtun oasi vahágis , eai leat ávkkuhan . Veardádallan dihte dáhttu Sámediggi čujuhit ahte Mátta-Norgga eanadoallu oppa mihá sihkkarit ii anáše eanadoalu geavahanvuoigatvuođaid doarvái bures vuhtiiváldojuvvon jos lágas čuoččušii dušše ahte eanadoalloareálaid háldemis « galgá vuhtiiváldit Norgga kultuvrra » . Sámediggi doarju Sámi vuoigatvuođalávdegotti go dáhtošii nannet boazodoalloorgánaid nannen dihte boazodoalu beroštumiid areálaplánabarggus . Sámediggi atná mearkkašan vearan ahte áidna sadji gokko Sámi vuoigatvuođalávdegoddi evttoha aktiivvalaš doaibmabijuid suodjalan dihte sámi kultuvrra ja ođđasis ásahan dihte vuoigatvuođaid mat viehka muddui gusket earáide , lea evttohuvvon dakkár vuogi mielde mii čuozašii eará sámi jovkui . Sámediggi atná mearkkašan vearan ahte áidna sadji gokko Sámi vuoigatvuođalávdegoddi evttoha aktiivvalaš doaibmabijuid suodjalan dihte sámi kultuvrra ja ođđasis ásahan dihte vuoigatvuođaid mat viehka muddui gusket earáide , lea evttohuvvon dakkár vuogi mielde mii čuozašii eará sámi jovkui . Nappo danne ásahuvvuige Sámi vuoigatvuođalávdegoddi áiggistis , čielggadan dihte čovdosiid mat nannešedje sápmelaččaid rievttálaš dili . Danne atná Sámediggi lunddolažžan ja riektan ahte Sámediggi ja Ráđđehus dallánaga ásahit lagas ovttasbarggu man vuođđun lea ovttaárvosašvuohta ja nubbi nuppi árvvusatnin , hábmen dihte láhkaproposišuvnnaid sámi vuoigatvuođaid ja dáid hálddašeami birra . Sámediggi áigu dáhttut álggahuvvot čielggadanbarggu čilgen dihte mo iešguđetlágan hálddašanmálliid sáhtášii heivehit ja sihkkarastit EU-vuogádaga siskkobealde , vai sihkkarasttášii resurssaid dakkár vugiin mii dán dokumeanttas lea eaktun . Sihkkarastin dihte ovttalágan hálddašeami ja einnostuvvivuođa , berre Finnmárkku eanahálddašeapmi gielddaid meahccehálddašeapmái mearridit oaivadeaddji njuolggadusaid . Sámi vuoigatvuođalávdedgoddi ásahuvvui áiggistis njulgen dihte Norgga lágaid ja hálddašeami bonjuvuođaid sámi vuoigatvuođaid dáfus . Go nu lea dárbu , de galget mearriduvvot doaibmabijut sihkkarastin dihte dáid álbmogiid vuoigatvuođa geavahit guovlluid gos sii eai okto ása , muhto gos sii árbevirolaččat leat ealihan iežaset ja maid leat geavahan árbevirolaš doaimmaide . Dasto daddjo ahte lea stáhta geatnegasvuohta álggahit dárbbašlaš doaibmabijuid hehtten dihte dáid vuoigatvuođaid rihkkuma . Garvin dihte buot boasttuáddejumiid , dáhttu Sámediggi seamma láhkai go Sámi vuoigatvuođalávdegoddi ge , deattuhit ahte ii galgga etnihkalaš gullevašvuođa vuođul sirret olbmuid eatnamiid ja luondduriggodagaid konkrehta hálddašeamis . Dat ortnegat mat dán rádjai leat álggahuvvon divvun dihte muhtun oasi vahágis , eai leat ávkkuhan . Veardádallan dihte dáhttu Sámediggi čujuhit ahte Mátta-Norgga eanadoallu oppa mihá sihkkarit ii anáše eanadoalu geavahanvuoigatvuođaid doarvái bures vuhtiiváldojuvvon jos lágas čuoččušii dušše ahte eanadoalloareálaid háldemis « galgá vuhtiiváldit Norgga kultuvrra » . Sámediggi doarju Sámi vuoigatvuođalávdegotti go dáhtošii nannet boazodoalloorgánaid nannen dihte boazodoalu beroštumiid areálaplánabarggus . Sámediggi atná mearkkašan vearan ahte áidna sadji gokko Sámi vuoigatvuođalávdegoddi evttoha aktiivvalaš doaibmabijuid suodjalan dihte sámi kultuvrra ja ođđasis ásahan dihte vuoigatvuođaid mat viehka muddui gusket earáide , lea evttohuvvon dakkár vuogi mielde mii čuozašii eará sámi jovkui . Sámediggi atná mearkkašan vearan ahte áidna sadji gokko Sámi vuoigatvuođalávdegoddi evttoha aktiivvalaš doaibmabijuid suodjalan dihte sámi kultuvrra ja ođđasis ásahan dihte vuoigatvuođaid mat viehka muddui gusket earáide , lea evttohuvvon dakkár vuogi mielde mii čuozašii eará sámi jovkui . Nappo danne ásahuvvuige Sámi vuoigatvuođalávdegoddi áiggistis , čielggadan dihte čovdosiid mat nannešedje sápmelaččaid rievttálaš dili . Danne atná Sámediggi lunddolažžan ja riektan ahte Sámediggi ja Ráđđehus dallánaga ásahit lagas ovttasbarggu man vuođđun lea ovttaárvosašvuohta ja nubbi nuppi árvvusatnin , hábmen dihte láhkaproposišuvnnaid sámi vuoigatvuođaid ja dáid hálddašeami birra . Sámediggi áigu dáhttut álggahuvvot čielggadanbarggu čilgen dihte mo iešguđetlágan hálddašanmálliid sáhtášii heivehit ja sihkkarastit EU-vuogádaga siskkobealde , vai sihkkarasttášii resurssaid dakkár vugiin mii dán dokumeanttas lea eaktun . Danne ii leat riekta gáržžidit sámi guovlluid buvttadeami geahpedan dihte nášuvnnalaš badjelmearálaš produkšuvnna . Jos galggašii bisuhit iešguoddi mielkebuvttadeami , de fertešii Sámedikki mielas bidjat johtui doaibmabijuid bisuhan dihte mielkebuvttadeami unnimusat dálá dási . Sámedikki mielas galggašii maid čavget orrungeatnegasvuođa bisuhan ja nannen dihte ássama sámi giliin . Seammás fertejit guovddáš eiseválddit veahkehit dárbbašlaš ekonomalaš resurssaiguin oažžun dihte eambbo bistevaš nuppástuhttima ealáhusas , jos galggašii joksat dássedettolaš boraspirehálddašeami mihttomeari boahtteáiggi eanadoalloealáhusa ektui . Danne ii leat riekta gáržžidit sámi guovlluid buvttadeami geahpedan dihte nášuvnnalaš badjelmearálaš produkšuvnna . Jos galggašii bisuhit iešguoddi mielkebuvttadeami , de fertešii Sámedikki mielas bidjat johtui doaibmabijuid bisuhan dihte mielkebuvttadeami unnimusat dálá dásis . Sámedikki mielas galggašii maid čavget orrungeatnegasvuođa bisuhan ja nannen dihte ássama sámi giliin . Seammás fertejit guovddáš eiseválddit veahkehit dárbbašlaš ekonomalaš resurssaiguin oažžun dihte eambbo bistevaš nuppástuhttima ealáhusas , jos galggašii joksat dássedettolaš boraspirehálddašeami mihttomeari boahtteáiggi eanadoalloealáhusa ektui . 31.05.01 leai várrepresideanttas čoahkkin Fágaoahpahusráđiin , oažžun dihte geahčastaga das makkár hástalusat sámi fágaoahpahusas leat boahtteáiggis . Finnmárkku stáhta oahpahuskantuvra fitná juohke jagi bearráigeahččanmátkkiin gielddain , oažžun dihte čielgasa das movt gielddat čađahit oahpahusa vuođđoskuvllas . Dasto čuoččuha skuvla ahte Gaske-Nøørjen Saemienskovle váldoáŋgiruššansuorgin lea giellaoahpahus , ja sierralágan doaibmabijut leat álggahuvvon buoridan dihte skuvlla gelbbolašvuođa . Danne áigu Sámediggi bivdit Sámediggeráđi aktiivvalaččat bargat dan ala ahte ovddidit dán ášši rivttes eiseválddiide bidjan dihte dán politihkalaš áššelistui , dainna áigumušain ahte unnudit rádjaássiid váttisvuođaid , ja áibbas konkrehta váikkuhit čoavdit áššiid nugo ovddabealde namuhuvvon . Ulbmil lea ahte galget almmuhuvvot nu olu sámi girjjit go lea vejolaš , buoremus kvalitehtas , nannen dihte sámegiela geavaheami ja ovddidan dihte giela , kultuvrra ja identitehta . Ulbmil lea ahte galget almmuhuvvot nu olu sámi girjjit go lea vejolaš , buoremus kvalitehtas , nannen dihte sámegiela geavaheami ja ovddidan dihte giela , kultuvrra ja identitehta . Sihkkarastin dihte dakkár boahttevaš lotnolasdoaimmaid , dárbbašuvvo vuoruhit ovddidandoaibmabijuid nu go gelbbolašvuođa lasiheami , fierpmádagaid vuođđudemiid , innovašuvnnaid ja álggahandoarjagiid . Ulbmil lea ahte galget almmuhuvvot nu olu sámi girjjit go lea vejolaš , buoremus kvalitehtas , nannen dihte sámegiela geavaheami ja ovddidan dihte giela , kultuvrra ja identitehta . Ulbmil lea ahte galget almmuhuvvot nu olu sámi girjjit go lea vejolaš , buoremus kvalitehtas , nannen dihte sámegiela geavaheami ja ovddidan dihte giela , kultuvrra ja identitehta . Sihkkarastin dihte dakkár boahttevaš lotnolasdoaimmaid , dárbbašuvvo vuoruhit ovddidandoaibmabijuid nu go gelbbolašvuođa lasiheami , fierpmádagaid vuođđudemiid , innovašuvnnaid ja álggahandoarjagiid . Buohtastahttin dihte sáhttá namuhit ahte 1999 ledje 644 máná geaidda lei fálaldat sámi mánáidgárddiin . Buohtastahttin dihte sáhttá namuhit ahte 1999 ledje 644 máná geaidda lei fálaldat sámi mánáidgárddiin . Sámediggi lea bivdán čoahkkima Stuorradikki ealáhuslávdegotti ovddidan dihte dikki oainnuid Od . 1998:s beasai Sámediggi ođđasis disponeret 500.000,- kr. nannen dihte ealáhusráđi hálddahusa ovttain virggiin Sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplána bargui . 1998:s beasai Sámediggi ođđasis disponeret 500.000,- kr. nannen dihte ealáhusráđi hálddahusa ovttain virggiin Sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplána bargui . Danne evttohuvvo Sámedikki bušeahttarámma lasihuvvot 2 milj. kruvnnuin gokčan dihte dikki dárbbuid iežas plánaid ja čielggadusaid ráhkadeami oktavuođas . Váfistan dihte dohkálaš ovdáneami Sámi kulturfoanddas , evttohit lasihit foandda juolludusa 2 milj. kruvnnuin . Danne evttohuvvo Sámedikki bušeahttarámma lasihuvvot 2 milj. kruvnnuin gokčan dihte dikki dárbbuid iežas plánaid ja čielggadusaid ráhkadeami oktavuođas . Váfistan dihte dohkálaš ovdáneami Sámi kulturfoanddas , evttohit lasihit foandda juolludusa 2 milj. kruvnnuin . Sámediggeráđđi doivvošii dál beassat lagabui gulahallat guolástushálddašeami beliiguin hábmen dihte ođđa ja boahtteáigái heivehuvvon guolástuspolitihka sámi riddo- ja vuotnaguovlluide . Sámediggi lea oahpahuslága láhkaásahusaid gieđahallama oktavuođas gáibidan ahte departemeanta álggaha proseassa viiddidan dihte « sámi guovllu » . Departemeanta lea bargamin gávdnan dihte čovdosiid guovttegielalaš oahpahusa lassigoluid ektui , maid gielddat sáhtášedje dohkkehit . Presideanta lea skábmamánu 10. b. reivves ovddidan čálalaš mearkkašumiid stuorradiggedieđáhussii , ja seammás bivdán čoahkkima ođđa kulturministeriin divaštallan dihte dieđáhusa sisdoalu earenoamážit ja sámi kulturáššiid oppalaččat . Danne evttohuvvo Sámedikki bušeahttarámma lasihuvvot 2 milj. kruvnnuin gokčan dihte dikki dárbbuid iežas plánaid ja čielggadusaid ráhkadeami oktavuođas . Sihkkarastin dihte dohkálaš ovdáneami Sámi kulturfoanddas evttohuvvo fondii 4 mill. kr. lasáhus . Čađahan dihte dáidaga ja kulturhistorjjá sámi našonalmuseá ásaheami , lea dárbu bidjat ruđaid Sámiid Vuorká-Dávviriid viiddideapmái vai čáhkada maiddái sámi dáiddamuseá . Danne evttohuvvo Sámedikki bušeahttarámma lasihuvvot 2 milj. kruvnnuin gokčan dihte dikki dárbbuid iežas plánaid ja čielggadusaid ráhkadeami oktavuođas . Sihkkarastin dihte dohkálaš ovdáneami Sámi kulturfoanddas evttohuvvo fondii 4 mill. kr. lasáhus . Čađahan dihte dáidaga ja kulturhistorjjá sámi našonalmuseá ásaheami , lea dárbu bidjat ruđaid Sámiid Vuorká-Dávviriid viiddideapmái vai čáhkada maiddái sámi dáiddamuseá . Čoavdin dihte dáid doaimmaid sáhttá ásahit heivvolaš ovttasbargoorgána . « Lágidan dihte dilálašvuođaid álbmotválljen sámedikkiid gaskasaš bistevaš ovttasbargui , galgá ásahuvvot Sámi Parlamentáralaš Ráđđi . Sámediggeráđđi lea - buoridan dihte dan váttis dili mii sáidebivddu oktavuođas lea uhccit fatnasiin - bivdán Guolástusdepartmeantta várret sierra sáidebivdoeari fatnasiidda , mat gullet jovkui 2 - uhccit fatnasat ássahuvvon bivdoearrevuoigatvuođaid haga - nu ahte fatnasat , mat leat vuollel 11 mehtera guhkkimusat besset bivdit friija dan fylkkas gos fanas lea registrerejuvvon . Sihkkarastin dihte nu buori kontinuitehta go vejolaš Sámedikki nisson- ja dásseárvobarggus , lea dárbu ráhkadit konkrehta plána mii čilge mo dán barggu galggašii čuovvolit . Sámediggi lea bivdán čoahkkima Stuorradikki ealáhuslávdegotti ovddidan dihte dikki oainnuid Od . 1998:s beasai Sámediggi ođđasis disponeret 500.000,- kr. nannen dihte ealáhusráđi hálddahusa ovttain virggiin Sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplána bargui . 1998:s beasai Sámediggi ođđasis disponeret 500.000,- kr. nannen dihte ealáhusráđi hálddahusa ovttain virggiin Sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplána bargui . Danne evttohuvvo Sámedikki bušeahttarámma lasihuvvot 2 milj. kruvnnuin gokčan dihte dikki dárbbuid iežas plánaid ja čielggadusaid ráhkadeami oktavuođas . Váfistan dihte dohkálaš ovdáneami Sámi kulturfoanddas , evttohit lasihit foandda juolludusa 2 milj. kruvnnuin . Danne evttohuvvo Sámedikki bušeahttarámma lasihuvvot 2 milj. kruvnnuin gokčan dihte dikki dárbbuid iežas plánaid ja čielggadusaid ráhkadeami oktavuođas . Váfistan dihte dohkálaš ovdáneami Sámi kulturfoanddas , evttohit lasihit foandda juolludusa 2 milj. kruvnnuin . Sámediggi lea nammadan boazodoallostivrra ja guovllustivrraid uhccitlogu , ja lea áirasiiddis bokte dakko gokko lea leamaš vejolaš váikkuhan prosessii gávdnan dihte buriid čovdosiid . Čilgen dihte dili ain lagabui , geavahit dás Tromssa fylkkamanni loguid ( 1998 ) : Vahágiid ovddas ohccojuvvon buhtadus juolluduvvo sullii 50% . Doarjjaortnega galgá jeavddalaččat árvvoštallat iskan dihte leat go Sámedikki mearridan áigumusat joksojuvvon . Doarjjaortnega galgá jeavddalaččat árvvoštallat iskan dihte leat go Sámedikki mearridan áigumusat joksojuvvon . Sámediggi áigu ovttasráđiid Sámi kulturmuitoráđiin váikkuhit dan ahte dát bargu nanosmahttojuvvo buoridan dihte gulahallama . Sámi ealáhusráđđi čujuha ahte Sámediggái lea dehálaš searvat prográmmabargui iešguđet forain gozihan dihte iežas politihka ja iežas strategiijaid . Sámediggi áigu ovttasráđiid Sámi kulturmuitoráđiin váikkuhit dan ahte dát bargu nanosmahttojuvvo buoridan dihte gulahallama . Sámi ealáhusráđđi čujuha ahte Sámediggái lea dehálaš searvat prográmmabargui iešguđet forain gozihan dihte iežas politihka ja iežas strategiijaid . Buohtastahttin dihte dán dili ledje Eanadoallodepartemeanttas 1998:s 22 643 journalfievrrideami . Sámediggi lea 1998:s sirdán 198.000,- kruvnnu poasttas 70 postii 53 nannen dihte áŋgiruššamiid sámegiela oktavuođas . Danne evttohuvvo Sámedikki bušeahttarámma lasihuvvot 2 milj. kruvnnuin gokčan dihte dikki dárbbuid iežas plánaid ja čielggadusaid ráhkadeami oktavuođas . Váfistan dihte dohkálaš ovdáneami Sámi kulturfoanddas , evttohit lasihit foandda juolludusa 2 milj. kruvnnuin . Buohtastahttin dihte dán dili ledje Eanadoallodepartemeanttas 1998:s 22 643 journalfievrrideami . Sámediggi lea 1998:s sirdán 198.000,- kruvnnu poasttas 70 postii 53 nannen dihte áŋgiruššamiid sámegiela oktavuođas . Danne evttohuvvo Sámedikki bušeahttarámma lasihuvvot 2 milj. kruvnnuin gokčan dihte dikki dárbbuid iežas plánaid ja čielggadusaid ráhkadeami oktavuođas . Váfistan dihte dohkálaš ovdáneami Sámi kulturfoanddas , evttohit lasihit foandda juolludusa 2 milj. kruvnnuin . Sámediggi dáhttu Sámi parlamentáralaš ráđi organiseret ja čađahit oktasaščoahkkima buot sámedikkiid áirasiid gaskka ságastallan dihte oktasaš sámepolitihka ja boahttevaš organiserema ortnegiid . Sámediggi dáhttu Sámi parlamentáralaš ráđi organiseret ja čađahit oktasaščoahkkima buot sámedikkiid áirasiid gaskka ságastallan dihte oktasaš sámepolitihka ja boahttevaš organiserema ortnegiid . Ferte maid ásahit sámi bagadusvirggiid nissonfidnoálggaheaddjiide , vai dan láhkai sihkkaruššat sámi sisdoalu dakkár oahppodoaimmaide , ja garvin dihte giellaváttisvuođaid . Sihkkaruššan dihte plána čađaheami ferte joatkit nissonoaivadeaddjivirggi . Dán gažaldaga galggašii čielggadit departemeanttain hui fargga gávdnan dihte bistevaš čovdosiid . Sámediggi čujuha ahte departemeanta lea geahčadeamen oahppofitnodagaid olles doarjjaortnega álkidahttin dihte dan . Dán gažaldaga galggašii čielggadit departemeanttain hui fargga gávdnan dihte bistevaš čovdosiid . Sámediggi čujuha ahte departemeanta lea geahčadeamen oahppofitnodagaid olles doarjjaortnega álkidahttin dihte dan . Dán gažaldaga galggašii čielggadit departemeanttain hui fargga gávdnan dihte bistevaš čovdosiid . Sámediggi čujuha ahte departemeanta lea geahčadeamen oahppofitnodagaid olles doarjjaortnega álkidahttin dihte dan . Sámediggeráđđi doivvošii dál beassat lagabui gulahallat guolástushálddašeami beliiguin hábmen dihte ođđa ja boahtteáigái heivehuvvon guolástuspolitihka sámi riddo- ja vuotnaguovlluide . Sámediggi lea oahpahuslága láhkaásahusaid gieđahallama oktavuođas gáibidan ahte departemeanta álggaha proseassa viiddidan dihte « sámi guovllu » . Departemeanta lea bargamin gávdnan dihte čovdosiid guovttegielalaš oahpahusa lassigoluid ektui , maid gielddat sáhtášedje dohkkehit . Presideanta lea skábmamánu 10. b. reivves ovddidan čálalaš mearkkašumiid stuorradiggedieđáhussii , ja seammás bivdán čoahkkima ođđa kulturministeriin divaštallan dihte dieđáhusa sisdoalu earenoamážit ja sámi kulturáššiid oppalaččat . Danne evttohuvvo Sámedikki bušeahttarámma lasihuvvot 2 milj. kruvnnuin gokčan dihte dikki dárbbuid iežas plánaid ja čielggadusaid ráhkadeami oktavuođas . Sihkkarastin dihte dohkálaš ovdáneami Sámi kulturfoanddas evttohuvvo fondii 4 mill. kr. lasáhus . Čađahan dihte dáidaga ja kulturhistorjjá sámi našonalmuseá ásaheami , lea dárbu bidjat ruđaid Sámiid Vuorká-Dávviriid viiddideapmái vai čáhkada maiddái sámi dáiddamuseá . Danne evttohuvvo Sámedikki bušeahttarámma lasihuvvot 2 milj. kruvnnuin gokčan dihte dikki dárbbuid iežas plánaid ja čielggadusaid ráhkadeami oktavuođas . Sihkkarastin dihte dohkálaš ovdáneami Sámi kulturfoanddas evttohuvvo fondii 4 mill. kr. lasáhus . Čađahan dihte dáidaga ja kulturhistorjjá sámi našonalmuseá ásaheami , lea dárbu bidjat ruđaid Sámiid Vuorká-Dávviriid viiddideapmái vai čáhkada maiddái sámi dáiddamuseá . Dát organisašuvdna oažžu sámedikki bušeahta mielde 963 000 ru. , dasa lassin go vel ožžot tippen-ruđaid sámedikki bokte , maid kultur- ja girkodepartemeanta juolluda čalmmustan dihte sámi valaštallama . 39 rievdadit , ja namuheimmet maid ahte ohcanáigemeriid eai leat nu čavga doallan , garvin dihte ahte ohcciide dan vuođul ii mieđihuvvo doarjja . Muhtun jagiid lea Sámedigge vel čuojahan nai muhtun miellahtuide registaris geain eai lean ožžon ohcamušaid , gullan dihte ahte leat go sii áigumen ohcat . Sámediggi ja departemeanta leat konsultašuvdnaproseassa bokte Riddoguolástuslávdegotti árvalusa čuovvoleami ektui ságaškuššan ollu doaibmabijuid birra maid beliid mielas livččii dárbu čađahit ealáskuhttin ja nannen dihte mearrasámi kultuvrra ja sihkkarastin dihte mearrasámiid vuoigatvuođaid konkrehta láhkadoaibmabijuid bokte . Sámediggi ja departemeanta leat konsultašuvdnaproseassa bokte Riddoguolástuslávdegotti árvalusa čuovvoleami ektui ságaškuššan ollu doaibmabijuid birra maid beliid mielas livččii dárbu čađahit ealáskuhttin ja nannen dihte mearrasámi kultuvrra ja sihkkarastin dihte mearrasámiid vuoigatvuođaid konkrehta láhkadoaibmabijuid bokte . Dás čujuhuvvo earret eará ahte livččii dárbbašlaš gávnnahit liige doaibmabijuid sihkkarastin dihte mearrasámi vuoigatvuođaid mearraguovlluid earalágán geavaheami bokte . Mearridan dihte guovlo- ja siidarájiid ferte Sámediggi áŋggirdit ahte farggamusat nammaduvvošii vuoigatvuođakommišuvdna boazodoalu várás . 3-5 jagi sisa čađahuvvo evalueren , geahčadan dihte maid eanet sáhtášii buoridit , vejolaš ođđasis organiseren čájeha ahte dáláš organiseren ii doaimma dohkálaččat . Danne lea deaŧalaš ahte mii čuovvut gustovaš boazodoallopolitihkalaš mihttomeriid juksan dihte ollislaš sámepolitihka . Sámedikki mielas lea dárbbašlaš ahte stáhta eiseválddit vuoruhit barggu riidoeastadeaddji doaibmabijuiguin buoridan dihte áddejumi nuppi ealáhussii ja oktii ordnen dihte sierra geavaheaddjiberoštumiid . Sámedikki mielas lea dárbbašlaš ahte stáhta eiseválddit vuoruhit barggu riidoeastadeaddji doaibmabijuiguin buoridan dihte áddejumi nuppi ealáhussii ja oktii ordnen dihte sierra geavaheaddjiberoštumiid . Sámedikki oaivila mielde lea deaŧaleamos láhčit diliid nu ahte eanadoalus lea gánnáhahttivuohta ja baicce duvdilit dobbelii distriktapolitihkalaš beroštumiid sihkkarastin dihte ássama birrasiin . Sámediggi oaivvilda ahte go galgat juksat dáid mihttomeriid de ferte ođđasis reguleret eanadoalu sihkkarastin dihte ealáhusbargiide duohta ja juridihkalaš stivrejumi iežaset opmodaga badjel ja váldit eret buvttaduscakkiid nugo dáláš earremeari geažil . Presideanta Sven-Roald Nystø lei mielde lávdegottis 11.11.2004 vástidan dihte jearaldagaid , ja vel juohkin dihte eanet dieđuid Presideanta Sven-Roald Nystø lei mielde lávdegottis 11.11.2004 vástidan dihte jearaldagaid , ja vel juohkin dihte eanet dieđuid Lea omd. dárbu čielggadit makkár ohcanvuogit galget vuođđun beassan dihte foandda doaibmaguvlui . Dasto ledje iežaset mearridan guolástusráddjejumit doalahan dihte bealuštahtti ekologalaš dási . Njulgen dihte dán ja seammás bisuhit komersiála bivddu , de reguleregohte bivddu eriid bokte . Dáid reguleremiid duogážin lei ahte Norgga-Árktalaš dorski máddodatdássi ii lean goassege leamaš ná vuollin , ja dat dagahii ahte 1990 ` oppalaš bivdoearri lei 200 000 tonna.8 Vaikko máddodat lassánii jođánit 1990-logus , 1997:s lei 890 000 tonna , de lei 1989/90/1989 ortnet juo cieggan politihkkan , ja guolástanrievttit mat sihkkojuvvojedje 1990:s bajáshuksen dihte Norgga-Árktalaš dorskemáddodaga , eai leat goassege addon ruovttoluotta sidjiide geat dan oktavuođas masse guolástanrievtti . Vaikko dásseárvu lea ságastallojuvvon hálddahuslaččat buot dásiin , de ii leat aŋkke ovddiduvvon áššin , ja eai leat vuos ásahuvvon doaibmabijut njulgen dihte dáid boasttuvuođaid . Ii leat dárbu makkarge erenoamáš doaibmabijuide nannen dihte nissonolbmuid oassálastima ja ovddasmorašbarggut eai eastat nissonolbmuid rekruterema Čearddalaš unnitlogut eai dárbbaš bisuhit dološ eallinlági doalahan dihte vuoigatvuođaideaset dán mearrádusa mielde . Lea váttis deavdit stáhta geatnegasvuođa geavahit dakkár váikkuhandoaimmaid suodjalan dihte biologalaš šláddjivuođa , jus sii geat oamastit máhtu eai beasa aktiivvalaččat leat mielde suodjaleame ja hálddašeame riggodagaid . Buhtten dihte dán lea Sámediggi evttohan ásahit golbma guovllu gos báikkálaš hálddašeapmi galgá geahččaluvvot ; Deanuvuona , Ivgovuona ja Divttasvuona . Stuoradiggi mearridii geassemánus 2003 ahte Innovašuvdna Norga galgá hálddašit dáid ruđaid ovddidan dihte : Oasálaččaid ulbmilin lea doallat jahkásaš čoahkkimiid čuovvolan dihte šiehtadusa ja árvvoštallat ođđa dárbbuid ja jos dárbu de rievdadit šiehtadusa . Historjjalaččat lea dárboárvvoštallan ásahuvvon sihkkarastin dihte buori ja dássedis fálaldaga olles riikas . Bargat dan ala ahte biebmandoaibmalobit juhkkojuvvojit nuvttá sámi riddo- ja vuotnaguovlluin gáhtten ja nannen dihte sámi giela , kultuvrra ja identitehta . Dán evttoha nannen dihte eamiálbmothámádaga OG:in Romssas 2014 . Berrešii guorahallat vejolašvuođaid duođaštan dihte daid . Lea stuorra dárbu bidjat johtui sámi báikenamaid báikenammaáššiid oažžun dihte sámegiela oidnosii ja dainna lágiin loktet sámegiela árvvu ja sámiid iešdovddu . 1 ) Sámedikki giellastivra ávžžuha Sámediggeráđi okte vel ráđđádallat suohkaniiguin // fylkkasuohkaniiguin oažžun dihte daid searvat korrektuvraprográmma ruhtadeapmái.2 ) Sámedikki giellastivra ávžžuha Sámedikki lasihit ruhtadoarjaga giellaprošeavttaide sámegiela hálddašanguovllu siskkobeallái , juo 2005 bušeahtas . Sámediggi váldá diehtun daid doaimmaid maid Finnmárkku fylkkagielda lea čađahan ovddidan dihte sámegiela . Finnmárkku fylkkagielda berre maid čilget dárkileappot sámegiela dili fylkkagielddas , ja movt fylkkagielda áigu bargat buoridan dihte sámegiela dili . Sámediggi háliida ahte Romssa fylkkasuohkan árvvoštallágoahtá doaimmaid maid bidjá johtui oaidnin dihte makkár doaimmat lihkostuvvet ja mat eai . Sámediggi váldá diehtun dan oasi Unjárgga gieldda jagi 2004 guovttegielalašvuođadoarjaga raporttas , mas muitaluvvo movt doarjja lea geavahuvvon ovddidan ja bisuhan dihte sámi giela ja identitehta gielddas , ja dan oasi mii muitala giela dili birra gielddas . Sámediggi háliida ávžžuhit Deanu gieldda bohatte áiggis árvvoštallágoahtit doaimmaid maid bidjá johtui oaidnin dihte makkár doaimmat lihkostuvvet ja mat eai . Dan birra movt Gáivuona suohkan áigu boahtte áiggis bargat ovddidan dihte sámegiela leat sii hui oanehaččat vástidan . Lea hui dehálaš ahte Sámedikki giellastivra searvá dán áigeguovdilis seminárii earret eará gullan dihte sámegielaid gielladili birra . Čuovvun dihte Sámedikki raportačállingáibádusa dán čuoggás , de čujuha gielda iežas árvvoštallamiidda maid duogáš leat gieldda iešguđetlágan gielladoaimmat , earet eará man ollugat leat mielde sámegielat fálaldagain mánáidgárddis ja skuvllas , ja movt giellaguovddáža kurssaid oasseváldiid lohku lea rievdan . Dieđáhusas čujuhuvvo dieđalaš girjjálašvuhtii gáldočujuhusaiguin oainnusin dahkan dihte oktavuođaid máhtolašvuođa sámi gielas ja kultuvrras ja máŋggakultuvrralaš áddejumi ja vejolašvuođa gaskka kvalitehta sihkkarastit dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid sámi álbmoga váste . Stáhta bearráigeahččá lágaid mielde dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid váikkuhan dihte ahte politihkalaš mearrádusat čađahuvvojit . Dáin galget guorahallojuvvot ja mearriduvvot makkár stivrengaskaoamit galget váldojuvvot atnui kvalitehta sihkkarastin dihte ollislaš ja dássásaš dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid ovdáneami sámi álbmoga váste , seamma dásis go muđui álbmogis leat . Danne ferte čađahit organiserejuvvon áŋgiruššamiid juksan dihte bohtosiid dáin surggiin . Dat čuovvoluvvo 20. artihkkalis gos earret eará čuožžu ahte álgoálbmogiin lea vuoigatvuohta bisuhit ja ovdánahttit iežaset politihkalaš , ekonomalaš ja sosiála vuogádagaid ja ásahusaid , sihkkarastin dihte ávkkálašvuođa iežaset vejolašvuođain ja iežaset ovdánemiin , ja vai friddja besset oassálastit iežaset árbevirolaš ja ekonomalaš doaimmain . Riikkat sáhttet maiddái mearridit lágaid ja njuolggadusaid bisuhan dihte boares vieruid ja álgoálbmogiid vuoigatvuođa hálddašit eatnamiid , ideaid ja máhtolašvuođa . Saemien Sijte ulbmilin lea suodjalit ja ovdánahttit máttasámi identitehta , giela ja kultuvrra , earret eará dan bokte ahte čađahit musea doaimma kulturhistorjjálaš ávdnasiid čohkkema , duođašteami , suodjaleami , gaskkusteami ja dutkama bokte , juohkin dihte máhtolašvuođa máttasámi eallima ja historjjá birra ja kultuvrralaš ja historjjálaš beroštumi boktima bokte . Mediat galget krihtihkalaččat bearráigeahččat eiseválddiid sihkkarastin dihte geahččama ja rabasvuođa ja vuostá bargan dihte válddi boastut geavaheami . Mediat galget krihtihkalaččat bearráigeahččat eiseválddiid sihkkarastin dihte geahččama ja rabasvuođa ja vuostá bargan dihte válddi boastut geavaheami . Lahtut juogadit resurssaid , fasilitehtaid ja áššedovdamuša huksen dihte dakkár oahpahusprográmmaid mat leat mávssolaččat ja leat olamuttus davviguovlluid studeanttaide . Buoridan dihte ovdánahttin- ja viiddidaneavttuid ásahusaid njuolggadusaid ja ulbmila mielde , de lea Sámediggeráđi mielas jierpmálaš ahte ásahusat organiserejuvvojit Várdobáikki sámi guovddáža vuollái vuođđudussan . Sámedikki mielas lea dehálaš ahte ásahuvvojit studeantalonohallanortnegat studeanttaide vai nuorat geat dan háliidit ožžut orrut sámegielat bearrašiid luhtte oahppan dihte sámegiela . Sámedikki mielas lea dehálaš ahte ásahuvvojit studeantalonohallanortnegat vai nuorat ožžot orrut sámegielat bearrašiid luhtte oahpahallan dihte sámegiela . Sámedikki mielas lea dehálaš ahte eiseválddit ja oahpahusásahusat barget eambbo rekrutteren dihte sámegielat giellateknologiijastudeanttaid ja - dutkiid . Lea dehálaš čohkket sámi báikenamaid almmuhan dihte daid , ja Sámediggi áigu doarjut báikenammaprošeavttaid . Sámediggi áigu gáibidit ahte eiseválddiid álggahit konkrehta doaibmabijuid čoavdin dihte davvisámegiela erenoamáš čálamearkkaid geavahanváttisvuođaid interneahtas , Sámi sátnevuorkkás ja mátketelefovnnain . Sámediggi áigu vuolggahit ovttasbarggu fylkkasuohkaniiguin oarjelsámi guovlluin ráhkadan dihte oktasaš giellaoahppaplána . 1993:s nammadii Sámediggi joavkku mii galggai evttohit doaibmabijuid nannen dihte sámegiela Ofuohtas ja Lulli-Romssas . Oassin dákkár áŋgiruššamis evttohuvvui atnit DGT sihkkarastin dihte sámegiel oahpahusa sihke vuođđoskuvllas , joatkkaskuvllas ja rávisolbmooahpahusas . Sámediggi áigu vuolggahit ovttasbarggu fylkkasuohkaniin julevsámi guovllus ráhkadan dihte oktasaš giellaoahppaplána . Dáláš servodagas galget sámi gillii ja kultuvrii addojuvvot eavttut bisuhan dihte daid . Sámediggi ferte ovddidit ollislaš ealáhuspolitihka sihkkarastin dihte dássidis ássama . Lávdegotti unnitlohku áigu bargat giellaloktemiin sihkkarastin dihte sámiide sámegielat bálvalusfálaldagaid ja vejolašvuođaid geavahit iežas giela . Danne lea deaŧalaš rekrutteret sámi dearvvašvuođa bargiid ja fágaolbmuid juksan dihte ulbmila dásseárvosaš dearvvašvuođabálvalusaid hárrái . // SáB evttohii 250.000,-ru nuoraidfoandda ásaheapmái movttidahttin dihte sámi nuoraid čađahit doaimmaid iežaset báikegottiin . Politihkalaš dási doaibmagolut Sihkkarastin dihte dássedeattu Sámedikki siskkáldas dárbbuid , ja daid dárbbuid gaskka mat leat olggobealde sámi servodagain , evttohii NSR . Hálddahusa doaibmagolut Sihkkarastin dihte dássedeattu Sámedikki siskkáldas dárbbuid , ja daid dárbbuid gaskka mat leat olggobealde sámi servodagain , evttohii NSR . Mearrideaddji deaŧalaš lea ahte sámi mánáidgárddiin leat sámegielat bargit sihkkarastin dihte buori ja ollislaš giellaoahpahusa doppe gos máná biras ollislaččat siskkilda sámi dimenšuvnna . Sihkkarastin dihte ásahusaide einnostanvejolašvuođa . Raporta čájeha movt bargu doaluid ja Divttasvuona-Hellemobotn suodjalemiin galgá jotkojuvvot viidáseappot suodjalan dihte dakkár deaŧalaš guovlluid gos lea julevsámi ássan ja kulturvierut . rivttes guvlui sihkkarastin dihte ahte duojárat geat háliidit , sáhtášedje oažžut birgejumi duodjeealáhusas . Duodji lea sámi kultuvrra deaŧalaš identitehtaguoddi , deaŧalaš oassi luondduresurssaid ceavzilis ávkkástallamis olles sámi guovllus , lea giella- ja máhtolašvuođa gaskkustanarena , deaŧalaš ealáhusdolliid rekrutteremis duodjái , namuhan dihte juoidá . Duodji kulturguoddin ja identitehta čájeheaddjin lea deaŧalaš julev- ja bihtánsámi guovllus , muhto ferte dahkkojuvvot ulbmillaš bargu nannen dihte doaimma eanet . Ásahusat galget hukset sámi kulturgelbbolašvuođa ja ásahit oktavuođa vástesaš orgánaiguin Suomas ja Ruoŧas buoridan dihte dásseárvvu nissonolbmuid ja almmáiolbmuid gaskka sámi guovlluin . Stuorradiggi ferte juolludit ruđaid stáhtabušeahtas Sámedikki dásseárvobargui oažžun dihte einnostahttivuođa barggus . Dien oktavuođas árvvoštallá Sámediggi ovttas bargagoahtit almmolaš ásahusaiguin julev- ja oarjelsámi guovlluin ráhkadan dihte oktasaš giellamihttomearreprográmma ja giellaoahpahusplána julev- ja oarjelsámegiela várás . Sámediggi lea maid bivdán ahte ráhkaduvvojit čielga njuolggadusat movt suodjalanproseassat galget čađahuvvot sihkkarastin dihte dásseárvosaš sámi searvama . Davvisámi teavsttat |Julevsámi teavsttat |Lullisámi teavsttat |Bálddalas teavsttat Davvisámi |Norsk |Suomeksi |Svenska |English 9 válljejuvvon korpusa (buot) — 20 767 100 sáni Eaŋkil Eanet vejolašvuođat CQP Query Dievaslaš CQP-jearaldat: [] KWIC: Statistihkka: KWIC Statistihkka Sátnegovva ii vuos doaimma Boađus: 4 280 Ovddit12345Čuovvovaš Cealkkačájeheapmi North Saami administrative corpus – gaskkustan dihte dieđuid ja bagadallama sámi oahpaheddjiide , ovdaskuvlaoahpaheddjiide , váhnemiidda ja ohppiide . Sámediggi , Finnmárkku ja Romssa fylkkamánnit ja Sámi allaskuvla leat ovttas čuoččaldahttán prošeavtta Ráddje áiggi lohkamii – Sámegiella , ovddidan dihte ja ovdánahttin dihte sámi mánáid ja nuoraid lohkanberoštumi ja buoridan dihte sin lohkanmovtta . Sámediggi , Finnmárkku ja Romssa fylkkamánnit ja Sámi allaskuvla leat ovttas čuoččaldahttán prošeavtta Ráddje áiggi lohkamii – Sámegiella , ovddidan dihte ja ovdánahttin dihte sámi mánáid ja nuoraid lohkanberoštumi ja buoridan dihte sin lohkanmovtta . Sámediggi , Finnmárkku ja Romssa fylkkamánnit ja Sámi allaskuvla leat ovttas čuoččaldahttán prošeavtta Ráddje áiggi lohkamii – Sámegiella , ovddidan dihte ja ovdánahttin dihte sámi mánáid ja nuoraid lohkanberoštumi ja buoridan dihte sin lohkanmovtta . Lávdegoddi bivdá Sámedikki váikkuhit dan ahte diehtojuohkindoaibmabijut álggahuvvojit eanet dovddusin dahkan dihte doarjagiid vejolaš ohcciide . Sámediggi áigu lagabui geahčadit iešguđet doarjjaortnegiid viidáset ovddidan dihte váikkuhangaskaomiid politihkalaš hálddašanvuogádaga . Dárbbu mielde láigohuvvojit sierra áššemeannudanbálvalusat nannen dihte Sámedikki bearráigeahččandoaimma . Sámediggeráđđi háliida geavahit dán vejolašvuođa viidáseappot nannet riikkaidgaskasaš birasbarggu ja čájehan dihte solidaritehta eará álgoálbmogiiguin . Mii dárbbašit eanet máhtolašvuođa dáid rievdadusaid ja doaibmabijuid birra maid sáhttá álggahit gáržžidan dihte eahpeoiddolaš váikkuhusaid . Sii fertejit beassat vánddardit doppe bisuhan dihte máhtolašvuođa iežaset kultuvrra ja historjjá birra . Stáhtalaš ja guovlulaš stivrejeaddjit galget searvat plánabarggus sihkkarastin dihte ahte gielddat eai mearrit dakkár plánaid mat leat vuostá bajimus , stáhtalaš ja guovlulaš beroštusaid . Čuovvut gielddalaš areálahálddašeami kritihkalaččat ja geavahit vuosteággavuoigatvuođa sihkkarastin dihte sámi kultuvrra , ealáhusaid ja servodateallima . Dákkár doaibmabijut sáhttet ovdamearkka dihte leat bieggamillopárkkaid huksemat , čáhcefápmohuksemat , bioboaldámuša buvttadeapmi , meara gilvin buvttadan dihte eanet planktona , ja eanet uránaruvkkit atomafámu várás . Positiiva prošeavttaid oktavuođas , nugo ovdamearkka dihte Norgga vuovdeálgga lea ahte addit 3 miljárdda ru jahkásaččat doaibmabijuide unnidan dihte vuovddehuhttima , eai galgga árvvoštallojuvvot dušše prošeavtta ekologalaš bealit , muhto váldit maiddái vuhtii álgoálbmogiid sosioekonomalaš ja kultuvrralaš beliid . Artihkal 7 geatnegahttá našunálastáhtaid čađahit konkrehta doaibmabijuid suddjen dihte minoritehtagielaid nu ahte dat bohtet oidnosii sihke politihkas , lágain ja geavatlaččat . Ovttasbargošiehtadus sisttisdoallá giellagažaldagaid ja geatnegahttá lotnolasvuhtii ja ovttasbargui ja konkrehta doaibmabijuide suddjen ja nannen dihte sámegiela fylkkain . Giellaguovddážat leat ásahuvvon báikegotti ávžžuhemiin ealáskahttin dihte sámegiela . Go goappašat gielain leat juogalágan giellabirrasat guoskevaš rádjeguovlluin , de lea ovttasbargu riikkarájiid rastá dehálaš ovddidan dihte dán guokte sámegiela Norggas . Dát lea dehálaš sihke sihkkarastin dihte ovttaskas olbmuid giellavuoigatvuođaid , muhto maiddái čalmmustahttin ja árvvus atnin dihte sámegiela Norggas . Dát lea dehálaš sihke sihkkarastin dihte ovttaskas olbmuid giellavuoigatvuođaid , muhto maiddái čalmmustahttin ja árvvus atnin dihte sámegiela Norggas . Danne lea dárbu guorahallat hálddašanmodealla sihkkarastin dihte ovttaskas olbmo vuoigatvuođa geavahit sámegiela go deaivvada almmolaš hálddahusain . Dát leat ruđat mat juolluduvvojit suohkaniidda ja fylkkasuohkaniidda sihkkarastin dihte guovttegielat bálvalusaid . Sámediggi lea gearggus geahčadit maid mii sáhttit dahkat buoridan dihte giellaguovddážiid ekonomalaš dili , muhto oaivvildit ahte maiddái earát , nu go suohkanat , fylkkasuohkanat ja guovddáš eiseválddit , fertejit váldit stuorát ovddasvástádusa sihkkarastit giellaguovddážiid ekonomiija . Sámedikki ulbmil lea lasihit giellageavaheddjiid logu nannen ja ovddidan dihte giela . Fertejit gávdnot giellaarenat olggobealde mánáidgárddi ja skuvlla sihkkarastin dihte doallevaš giellaoahpahusa . Sihkkarastin dihte sámegiela boahtteáiggi , ferte giella válljejuvvot ja geavahuvvot ruovttugiellan ja sirdojuvvot buolvvas bulvii . Dieđáhusas lea guhkesáigásaš perspektiiva ja lea lunddolaš geahčadit dieđáhusa golmma-njealji jagi geahčen fas , gávnnahan dihte lea go Sámediggi joksan daid mihtuid mat leat biddjon dieđáhusas . Oažžun dihte sadjái bissovaš hálddašanortnega , ásahuvvui 2005s bargojoavku mii galgá čielggadit boahtteáiggi organiserema ja váldejuohkima sámi kulturmuitohálddašeami siskkobealde . Sámedikkis lea leamaš ságastallan Riikaantikvárain stuorradiggedieđáhusa čuovvoleami hárrái ja áigu joatkit bargat guovddáš eiseválddiid ektui oažžun dihte johtui daid doaibmabijuid mat dieđáhusas leat positiivvalaččat sámi kulturmuitosuodjalussii . Sámediggeráđi ja guoskevaš sámi dáiddárorganisašuvnnaid ovddasteaddjiid gaskka leat dollojuvvon čoahkkimat geahčadan dihte movt sámi dáiddárorganisašuvnnat buoremus lági mielde sáhttet searvat bargui Sámedikki mihttomearri ahte láhčit nannoseabbot ealáhuslaš duoji ovddideami ferte ain bisuhuvvot buoridan dihte doaibmabohtosa ja gánnáhahttivuođa duodjeealáhusas . Sámediggi vuoruha danin váikkuhangaskaomiid vai hukset birrasiid gos ealáhusat ja oahppoinstitušuvnnat čadnojuvvojit oktii ovddidan dihte oahpahusbirrasiid gos ovttasbargu , vásáhusaid lonohallan ja máhttoovddideapmi leat guovddážis . Sámediggi bargá oktilaččat ekonomiijastivrema ja bearráigeahččama ovdánahttimiin ja nannemiin Sámedikkis , ja lea álggahan ollu doaibmabijuid áigeguovdilastin dihte ja heivehan dihte dáláš ja ođđa vuogádagaid ja rutiinnaid otnáš doaibmadássái . Sámediggi bargá oktilaččat ekonomiijastivrema ja bearráigeahččama ovdánahttimiin ja nannemiin Sámedikkis , ja lea álggahan ollu doaibmabijuid áigeguovdilastin dihte ja heivehan dihte dáláš ja ođđa vuogádagaid ja rutiinnaid otnáš doaibmadássái . Sámediggeráđđi válljii vuoruhit seksuála sojuid rasttideaddji dásseárvobarggu gidden dihte fuomášumi miellaguottuide mat olbmuin leat eará sojuide go heterofiilii sámi servodagas . Sámediggi oaivvilda ahte ferte ásahuvvot maiddái sámi dutkanfoanda , sihkkarastin dihte Sámediggái duohta váikkuhanfámu ja mearridanvuoigatvuođa dan dutkamis mii lea deaŧalaš sámi servodaga ovddideapmái . Ovddidan dihte sámegiela geavaheami lea Sámediggi juolludan ruđa giellaprošeavttaide sihke olggobealde ja siskkobealde sámegiela hálddašanguovllu . Sihkkarastin dihte ahte juohke oahppi oažžu daid oahpponeavvuid , lea okta strategiijain ahte oahpponeavvut galget leat nuvttá . Sámediggi oaivvilda ahte ovttasbargu lea deaŧalaš nannen ja ovddidan dihte sámi ealáhuseallima . Doahpaga Davvi dimenšuvdna lea EU ásahan vai EU davvi regiovdnii biddjojuvvošii fokus , ja gieđahallan dihte daid hástalusaid ja vejolašvuođaid mat guovllus leat . Váikkuhit sámi dáidda- ja kultureallima bisuheami ja viidáset ovddideami aktiivvalaš váikkuhangaskaomiid geavaheami bokte Váikkuhangaskaomiid aktiivvalaš geavaheami bokte ovddidit oktasaš sámi-kveana kulturdoaimmaid Nannet ja ovddidit ovttasbarggu aktevrraiguin mat barget sámi kulturovddidemiin Bisuhit ja ovddidit dialoga guovddáš , regionála ja báikkálaš eiseválddiiguin nannen dihte sámi kulturovdáneami rámmaeavttuid Ulbmil lei earret eará čájehit lullisámegielat dálá mediafálaldaga ja evttohit doaibmabijuid buoridan dihte dán fálaldaga . Váikkuhangaskaomiid aktiivvalaš geavaheami bokte váikkuhit juohkelágan ealáhusaid ja doarjjaruđaid buori juohkima sohkabeliid gaskka Váikkuhangaskaomiid aktiivvalaš geavaheami bokte addit nuorra ásaheddjiide vejolašvuođa álggahit iežaset doaimma Oktiiortnet váikkuhangaskaomiid ovttasráđiid báikkálaš ja regionála eiseválddiiguin Bisuhit ja viidáset ovddidit gulahallama guovddáš ja regionála eiseválddiiguin nannen dihte rámmaeavttuid sámi ealáhusovddideapmái Láhčit gelbbolašvuođaovddideami ja innovašuvnna ovttasbarggu bokte gelbbolašvuođa- ja máhtolašvuođabirrasiiguin Ovttasbarggu bokte relevánta beliiguin váikkuhit dan ahte ealáhusovddidanbargu šaddá eanet boahtteáiggiváikkuheaddjin ja ahte vuođđudeaddjit čuovvoluvvojit buorebut Doarjjaortnega mihttomearri : Bisuhit aktivitehta Duodjeinstituhtas ovddidan dihte duodjeealáhusa viidáseappot Doarjjaortnega mihttomearri : Bisuhit aktivitehta Duodjeinstituhtas ovddidan dihte duodjeealáhusa viidáseappot Sámediggi gulahallá sierra aktevrraiguin ovddidan dihte buoret dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusa sámi álbmoga várás . Sámediggi lea ovttasráđiid Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanttain ovttamielalaš das ahte álggahuvvo prošeakta ráhkadan dihte doaibmabijuid dan várás vai sámi pasieanttat besset geavahit iežaset giela oktavuođas spesialistadearvvašvuođabálvalusain . Dasto lea 229 934 ru várrejuvvon válgaseminára goluide mii dollojuvvui ođđajagimánus 2010 evalueren dihte válgga 2009 geavatlaš čađaheami . Dusten dihte ásahusaid dárbbu sámegiel gelbbolašvuhtii , de lea bargiide addon vejolašvuohta oažžut virgelobi jus váldet sámegiel oahpu . Mii leat referánsajovkui váldán mielde resursaolbmuid sihkkarastin dihte praktihkalaš eanandoalofágalaš lahkonanvuogi barggus . Maŋimuš jagiin leat váldojuvvon atnui máŋga buvttadanmuddejeaddji doaibmabiju unnidan dihte ollislaš mielkebuvttadeami . Deaŧalaš lea ahte váikkuhangaskaoapmeapparáhta ain movttiidahttá ovttasbargočovdosiid eanandolliid gaskka vuolidan dihte goluid . Dasto lea dárbu lagabuidda geahčadit movt buorebut sáhtášii ávkkástallat doalu ja meahci resurssaiguin unnidan dihte áŋgiruššanfaktuvrraid goluid . Dattetge lea dárbu áŋgiruššat sihkkarastin dihte ahte maiddái boahtteáiggis lea birgenvejolaš eanandoallu sámi ássanguovlluin . Go leat nu viiddis mihttomearit ja go lea váilevaččat čilgejuvvon maid galgá bargat joksan dihte daid , de lea ge váttis árvvoštallat man muddui foanda lea joksan mihttomeriidis . Njealjes logis lohket ahte sii válde oktavuođa oažžun dihte dábalaš dieđuid , dušše 8,5 proseantta lohket ahte sii válde oktavuođa ja sihte veahki deavdit ohcanskovi . Lea dárbu investeret sihke fatnasiidda ja maiddái gáttis doalahan dihte árbevirolaš riddo- ja vuotnaguolásteami ja ássama mearragáttiin . Bargu WTO-šiehtadallamiid oktavuođas , mielkeearit ja eanadoallošiehtadus leat namuhuvvon ( 2005 ) ja sierra earit nuoraide ja nissonolbmuide , oažžun dihte sin váldit badjelasaset mielkebuvttadandoaluid ( 2006 ) . Dat sáhttá nannet ealáhusaid main árbevirolaččat leat bargan ollu nissonolbmot , dahje sáhttá ásahit sierra doaimmaid oččodan dihte nissonolbmid dakkár ealáhusbargguide gos leat unnán nissonolbmot , dahje Stivra áigu lagamus boahtteáiggis váldit oktavuođa ODD:in oččodan dihte ságastallama DSI boahtteáiggi birra . Stivra áigu váldit oktavuođa allaskuvllain gullan dihte maid dat árvvoštallet dahkat áššiin . SPR oaivvilda ahte lea deaŧalaš bargat buoridan dihte eará eamiálbmogiid diliid máilmmis . Danne áiguge SPR bargat dan ala ahte eiseválddit davviriikkain juohke jagi várrejit ruđaid iešguđet doaibmabijuide buoridan dihte eamiálbmogiid dili iešguđet sajiin máilmmis . SPR áigu dán áigodagas álggahit ovttasbarggu sámi nuoraidorganisašuvnnaiguin buoredan dihte nuoraid váikkuhanfámu . ođđa govvagirjjiid diehtogirjjiid ođđa fágagirjjálašvuođa sihke sámegillii ja dárogillii jietnagirjjiid mánáidgirjjiid jorgalit fágagirjjiid jorgalit musihka , sihke lávllagirjjiid ja CD filmmaid // videofilmmaid dihtorprográmmaid beavdespealuid plakáhtaid duhkorasaid plána makkár doaimmaiguin mánáidgárddit sáhttet bargat huksen dihte buriid dábiid ja dainna lágiin eastadit givssideami ja intoleránssa Dát ovttas dálá justiisaministtariin Knut Storberget ja earáiguin lávdegottis Stuorradikkis ja Sámedikkis barge erenoamáš buori barggu oažžun dihte áigái lága . - Divatluvven lea deaŧaleamos gánnáhahttivuođa sihkkarastima dihte ealáhusas ja sihkkarastin dihte gilvoeavttuid nuppi vuođđo ¬ealáhusa ektui . Namibia dat , máŋgga afrihkalaš riikka beales , mii ovttas USAin , Kanadain , Austráliain ja Ođđa Selánddain lihkostuvai oažžut eanetlogu maŋidit julggaštusa ” addin dihte eanet áiggi konsultašuvnnaide ” nugo čuožžu mearrádusas . - Mii leat foandda rámmas juolludan 500.000 ruvnno Sámi ovddidanfoandda evalueremii , oaidnin dihte olahitgo mii foandda mihttomeriid . Sámediggi áigu bargat viidáseappot oččodan dihte váikkuhanfámu guovllubivdoeriid hálddašeapmái . • Mánáidgárddi jahkeplána mas oidno makkár konkrehta doaibmabijut galget čađahuvvot nannen dihte sámi giela ja kultuvrra . Jos gielda gávnnaha ahte ii leat vuoigadahttojuvvon oažžut sierra doarjaga , de ferte gielda váldit oktavuođa mánáidgárdeeaiggádiiguin oažžun dihte lagat čilgehusa . Min ovddabealde leat ollu hástalusat go guoská sámi oahpponeavvuid ovddideapmái , sámi ealáhusaid ja sámi girjjálašvuođa ovddideapmái , namuhan dihte oasi . Deaddil govvosa stuoridan dihte dan . Eurohpa uniovnna konstitušonála dovddasteapmi das ahte sámit leat álgoálbmot Eurohpas geatnegahttá uniovnna maiddái álggahit erenoamáš doaimmaid sihkkarastin dihte sámiid vuoigatvuođaid , earret eará ealáhusaid , kultuvrra ja giela dáfus ; Deaddil liŋkka geahččan dihte geat leat ožžon doarjaga Sámedikkis . Mii fertet ovttas bargat buoridan dihte sámegiela ovddidan- ja suodjalaneavttuid . Buorre dialoga ja kommunikašuvdna lea dárbbašlaš politihkalaš barggus ovddidan dihte sámi servodaga ja sámi demokratiija , dadjá sámediggepresideanta . SNPL lea fas ođđasis áŋgiruššagoahtán oččodan dihte eanet nuoraid čálihit Sámedikki jienastuslohkui , ja dáinna lágiin geahččalit buoridit nuoraid válgasearvama sámediggeválggas čakčat 2009 . - Ovdal konsultašuvnnaid áigu Sámediggi čađahit čoahkkimiid ja dialogaid sámi ásahusaiguin ja organisašuvnnaiguin háhkan dihte viidát vuođu lagat konkretiserema lágain ja láhkamearrádusain dáid konsultašuvnnaid čađa . ECOSOC presideanta nammada daid lahtuid maid álgoálbmotorganisašuvnnat nominerejit , ja sii ovddastit dan čieža sosiokultuvrralaš guovllu , sihkkarastin dihte ovddastuslaš searvama máilmmi álgoálbmogiid bealis . Das boahtá čielgasit ovdan ahte eamiálbmogiiguin galgá konsulteret sin ovddastuslaš ásahusaid bokte sihkkarastin dihte dieđihuvvon miehtama ovdalgo stáhta dahká mearrádusa ja čađaha lágaid dahje hálddahuslaš doaibmabijuid main sáhttá leat mearkkašupmi midjiide . Ráđđehus lea reviderejuvvon stáhtabušeahtas evttohan 1 miljon ru oažžun dihte Loabága sámegiela hálddašanguvlui . Dán fertejit guovddáš eiseválddit váldit duođas , ja dalán álggahit doaibmabijuid buoridan dihte dili . Dan leat Norgga , Ruoŧa ja Suoma sámedikkit váldán duođas , ja Sámi parlamentáralaš ráđi 2008 - 2010 doaibmaplánas leat mii mearridan doaibmabijuid buoridan dihte sámi nuoraid searvama ja váikkuhanfámu . Dát lea geahččalanprošeakta Sámedikki beales iskan dihte livččii go beroštupmi oažžut dakkaviđe ja njuolga oktavuođa Sámedikkiin . Sihkkarastin dihte jođáneabbo válgaloahppameanuid de lea Sámediggi mearridan ahte suohkaniin main ledje mannan válggain 29 jienasteaddji dahje unnit , lea dušše vejolaš ovdalgihtii jienastit . Dál lea hoahppu oažžut sadjái geatnegahtti soahpamušaid geahpedan dihte CO2 luoitimiid áibmui , dadjá Olli . Álgo ­álbmogiid njunuščoahkkima julggaštusas Anchorages cuoŋománus 2009 daddjo earret eará ahte álgoálbmogat háliidit oahpahit sin árbevirolašmáhtolašvuođa luonddu birra dáistalan dihte dálkkádatrievdamiid vuostá . Gozihuvvošedje sámi áššečuolmmat Dieđáhusas hálddašanođastusa hárrái , Sd. dieđ. nr.12 ( 2006-2007 ) deattuhuvvo ahte ráđđehus háliida lávgadet oktavuođa ealáhuseallima , allaskuvllaid , regionála dutkandoaimmaid ja regiovnna gaskka , láhčin dihte ealáhusovddideami ja innovašuvnna . 16.00 - 16.45 Juohke mánáidgárdi muitala movt sii barget ovddidan dihte sámegiela . Go láhka ii atte dán lágan vejolašvuođa , de lea Sámediggeráđi mielas deaŧalaš čuovvolit dán ášši sihkkarastin dihte plánenvejolašvuođa ja báikkálaš árvoháhkama . * Sámediggi áigu fuolahit ahte árbevirolaš álgoálbmotmáhttu biddjojuvvo vuođđun dálkkádatrievdamiid duođašteapmái ja ovddidan dihte positiivvalaš heivehanstrategiijaid . Danne álggahuvvui Bali njunuščoahkkimis 2007:s guovtti jagi šiehtadallanproseassa fuolahan dihte eanet áŋgiruššamiid , mat plána mielde galget loahpahuvvot Københámmanis . Eastadan dihte REDD-doaibmabijuid heađušteames álgoálbmogiid eallinvuođu , lea deaŧalaš ahte dat leat mielde proseassas ja ahte álgoálbmogiid vuoigatvuođat árvvus adnojuvvojit . Sámedikki sávaldat ahte bálkkašupmi lea mielde lokteme sámegiela árvvu , ja lokteme árvvu dan buori barggus maid oallugat barget ovddidan dihte sámegiela . Stipeandda sáhttá oažžut gokčan dihte muhtin ráje birgengoluin ( iežas bálká ) , konsuleanta ­veahkkái , márkaniskkadeapmái , oahpaheapmái , geahččalanbuvttadeapmái , mátkegoluide , unnit investeremiidda , bálkáhit veahki dahje sadjásačča , konseaptaovddideapmái ja eará fitnodatplánemii . Stipeandda sáhttá oažžut gokčan dihte muhtin ráje eallinruđain ( alcces bálká ) , konsuleantaveahkkái , márkaniskkadeapmái , oahpaheapmái , geahččalanbuvttadeapmái , mátkegoluide , unnit investeremiidda , bálkáhit veahki dahje sadjásačča , konseaptaovddideapmái ja eará fitnodatplánemii . Eastadan dihte REDD-doaibmabijuid heađušteames álgoálbmogiid eallinvuođu , lea deaŧalaš ahte dat searvvahuvvojit prosessii ja ahte álgoálbmogiid vuoigatvuođat árvvus adnojuvvojit . Čuovvolan dihte Stuorradikki mearrádusa nammadii Birasgáhttendepartemeanta geassemánu 6. b. 2008 viidát čohkkejuvvon lávdegotti , mii oaččui bargun čielggadit evttohusa movt báikkálaččat hálddašit joga guolleresurssaid . 2009:s leat Sámedikkis , Innovašuvdna Norggas ja Finnmárkku fylkkamánnis leamaš máŋga čoahkkima boanddaiguin gos leat ságastallan maid fertešii bargat sihkkarastin dihte eanadoalu Sis-Finnmárkkus . - Danne lea Sámediggi hui movtta go Dearvvašvuohta Davvin lea ožžon bargun čađahit dulka ­prošeavtta buoridan dihte dulkabálvalusa sámi álbmoga várás , dadjá Sámedikki presideanta Egil Olli . Ráhkadan dihte buori lága dárbbašuvvo eanet máhtolašvuohta mohtorjohtalusa ja meahci geavaheami birra . Jos nuoraid galgá movttidahttit álgit eanadoaluin , de ferte bidjat ekonomalaš doaibmabijuid sihkkarastin dihte rekrutterema . Sihkkarastin dihte máŋggabealat doallostruktuvrra , de ferte daid unnimus doaluid vuoruhit mielkeeriid lasiheami oktavuođas . Bisuhan dihte ja lasihan dihte dáláš mielkebuvttadeami fertejit dat doalut main leat unna earit oažžut vejolašvuođa oastit lassieriid . Bisuhan dihte ja lasihan dihte dáláš mielkebuvttadeami fertejit dat doalut main leat unna earit oažžut vejolašvuođa oastit lassieriid . Dat lea guovtteávjjot miehkki - galget go ovttasdoaibmafitnodagat bisuhit buot distriktanjuovahagaid vai galget go dat guovddáš ­dahttojuvvot seastin dihte . Boraspiriid geahpedeapmi buoridan dihte sávzadoaluid ekonomiija . Unnidan dihte areálavuostálasvuođaid eanadoalu ja boazodoalu gaskka lea dárbu lasihit ruđaid dán postii . Sámedikki mielas lea dárbu ahte stáhta eiseválddit vuoruhit barggu nággoeastadeaddji doaibmabijuiguin buoridan dihte áddejumi ealáhusaid gaskka ja oktiiordnen dihte daid sierra geavaheaddjiberoštusaid . Sámedikki mielas lea dárbu ahte stáhta eiseválddit vuoruhit barggu nággoeastadeaddji doaibmabijuiguin buoridan dihte áddejumi ealáhusaid gaskka ja oktiiordnen dihte daid sierra geavaheaddjiberoštusaid . Dan ođđa dieđáhusas berre vuoruhuvvot bargu árktalaš eanadoallobiepmu oažžumiin rašis buvttan sihkkarastin dihte dáid buvttadeami . Dasto diehtit mii ahte muhtumin lea dárbu oažžut veahki olggobealde gávdnan dihte buriid fuolahusčovdosiid mánáide . Sámediggi oaidná dárbbašlažžan bidjat fokusa dáid váldoosiide juksan dihte ollislaš ja bajimuš politihkalaš lagadeami boazodoallopolitihka hábmemis . - Oažžun dihte dáid dieđuid , lea deaŧalaš ahte mii guldalit daid olbmuid sámi guovlluin , mat guoskkahuvvojit . Guovlulaš stivrenorgána oažžu válddi vuostáiváldit ja juohkit bivdoeriid ja lobiid ja dahkat eará disponeremiid ovdánahttin dihte vuotna- ja riddobivddu Finnmárkkus . Sámediggi lea guhká bargan bisuhan dihte skuvlla ja várrepresideanta Laila Susanne Vars deaivvadii njukčamánu 11 . Romssa ja Nordlándda fylkkasuohkaniid ovddasteddjiiguin ja Evenášši , Dielddanuori ja Skániid suohkaniid sátnejođiheddjiiguin ságastallan dihte ášši birra viidáseappot . Sámediggi lea vuosttažettiin politihkalaš orgána ja danne mii bargat árjjalaččat váikkuhan dihte eavttuide vai gávnnašeimmet politihkalaš čovdosiid daid rievdamiidda mat šaddet . Sámediggeráđđái lea dát deaŧalaš prinsihppa maid lea dárbu doahttalit eastadan dihte olmmošvuoigatvuođaid rihkkuma dalle go nu ollu biljon dollára galget investerejuvvot trohpalaš arvevuvddiin gos eanet go 60 miljon álgoálbmoga ásset . Sámediggi áigu aktiivvalaččat váikkuhit gulahallama ealáhuseallimiin , sámi beroštusaiguin , ja báikkálaš , guovlulaš ja guovddáš eiseválddiiguin nannen dihte fuomášumi minerálaresurssaide ja vai sierra aktevrrat dihtet makkár ovddasvástádus dain lea oahppat dovdat álgoálbmotvuoigatvuođaid ja láhttet daidda dávistemiin . Šiehtadus sáhttá siskkildit doaibmabijuid eastadan dihte vahágiid ja hehttehusaid dáláš ja árbevirolaš ávkkástallama ektui . Danne lean álggahan barggu SÁNAGin ( sámi našuvnnalaš gealboguovddáš psyhkalaš dearvvašvuođasuddjemiin ) fágaásahussan , oahppan dihte eanet dáid áššiid birra , ja árvvoštallan dihte dohkálaš doaibmabijuid mat veahkehivčče eastadit psyhkalaš nođiid ja fuolahit olbmuid psyhkalaš dearvvašvuođa . Danne lean álggahan barggu SÁNAGin ( sámi našuvnnalaš gealboguovddáš psyhkalaš dearvvašvuođasuddjemiin ) fágaásahussan , oahppan dihte eanet dáid áššiid birra , ja árvvoštallan dihte dohkálaš doaibmabijuid mat veahkehivčče eastadit psyhkalaš nođiid ja fuolahit olbmuid psyhkalaš dearvvašvuođa . Sámediggeráđi lahttu Jåma registrere ahte leat čađahuvvon muhtun doaibmabijut eastadan dihte bohccuid vuddjomis Norlándda ruovdemáđiid alde , ja sihkkarastin dihte ahte vuddjojuvvon elliin adnojuvvo ávvir dohkálaš vuogi mielde . Sámediggeráđi lahttu Jåma registrere ahte leat čađahuvvon muhtun doaibmabijut eastadan dihte bohccuid vuddjomis Norlándda ruovdemáđiid alde , ja sihkkarastin dihte ahte vuddjojuvvon elliin adnojuvvo ávvir dohkálaš vuogi mielde . Dasa lassin leat álggahuvvon proseassat eastadan dihte bohccuid vuddjomis . Sámediggeráđi čoahkkima oktavuođas Troanddimis geassemánu 22. - 25. b. lágiduvvo rabas digaštallančoahkkin Rica Nidelven Hoteallas geassemánu 23. b. dii. 18:00. - Mii háliidit lagat oktavuođa sápmelaččaiguin lullisámi guovlluin gullan dihte sin oaiviliid , čilge presideanta Egil Olli . Mearrasámi gelbbolašvuođaguovddáš Porsáŋggus háliida bivdit njurjuid ja ávkkástallan daiguin ovddidan dihte Finnmárkku vuotnaservodaga . · Čađahit geavatlaš kurssaid namuhuvvon čieža gielddas duojáriidda ja eará berošteddjiide , buoridan dihte máhtolašvuođa náhki birra ja beroštumi dasa . · Doaibmabijut guovddáš eiseválddiid ja dutkanbirrasiid várás oažžun dihte sin buorebut dohkkehit báikkálaš máhtolašvuođa dan áddejumi ektui makkár rolla njurjuin lea vuotnaekologiijas . , duođaštan dihte báikkálaš máhtolašvuođa dutkanoktavuođas . - Árvvoštallama vuođul evttohit rievdadusaid beavttálmahttin dihte oahpponeavvuid ovddideami Mánáidgárderámmaplána mielde ja Máhttoloktema Sámi mielde . Sámedikki várrepresideanta Laila Susanne Vars dadjá ahte nuvttá oahpponeavvoortnet lei deaŧalaš doaibmabidju oažžun dihte oahpponeavvuid ohppiide . Stáhta galgá , ovttasráđiid ja ovttasbargguin guoskevaš álgoálbmogiin , doaimmahit ulbmillaš doaibmabijuid , earret eará lágaid vuođul , olahan dihte dán julggaštusa ulbmila Mii galgat ovttasráđiid organisašuvnnaiguin geahčadit šiehtadusa ortnegiid ovddidan dihte ealáhusa , dadjá ossodatdirektevra Magne Svineng . Deaŧaleamos fáddá artihkkalis 8 ( j ) mas galgá šiehtadallojuvvot Japánas lea ehtalaš njuolggadusaid mearrideapmi sihkkarastin dihte álgoálbmogiid kultuvrralaš ja vuoiŋŋalaš árvvuid árvvus doallama . Danne lea Sámediggeráđđi váldán oktavuođa SANKS:in , Sámi našuvnnalaš gealboguovddážiin mii bargá psykálaš dearvvašvuođain , oažžun dihte rávvagiid ja bagadusa movt Sámediggeráđi lahtut ja hálddahus , buoremus vuogi mielde sáhtášedje bargat dán lágan fáttáiguin . Danne lea Sámediggeráđđi ásahan oktavuođa Sámedikkiin Ruoŧa bealde geahčadan dihte movt mii ovttas sáhtášeimmet váikkuhit dáid áššiid . Ráđđečoahkkima oktavuođas Oslos 14. - 16.12.10 háliida Sámediggeráđi deaivvadit gávpotsámiiguin oažžun dihte árvalusaid // rávvagiid ja ságastallat hástalusaid birra . Dán beaivvi deaivvadedje sápmelaččat vuosttaš geardde bargan dihte oktasaš áššiiguin riikarájiid rastá . Leat dahkkon teknihkálaš rievdadeamit dokumeantageahčus eastadan dihte ahte almmuhit dokumeanttaid mat leat gessojuvvon almmolašvuođas almmolašlága mielde . Assu corpus – Son deattuha ahte sii leat gáibidan hui johtilit čoahkkima meahccedirektoráhtain vai besset ságastallat makkár bargovugiid ferte váldit atnui joksan dihte dan mii lea Finnmárkku eanavuovdinstivrra ulbmil ; namalassii ahte maŋidit smávva elliid bivdima álgindáhtona . Konferánssa ulbmil dán háve lea čohkket nissoniid geain leat iešguđetlágan duogážat ja ahki , oainnusin dahkan dihte nissoniid vásihusaid luonddu ja ressurssaid birra davvi báikkálaš servodagain . Vuotnalaččat geat ovdal gávppošedje bensiinna dán gávppis - šaddet dál vuodjit olles beaivvi viežžan dihte bensiinna . Go ii dahkan maidege oažžun dihte olbmuid ságastallat guhtetvuoru ? Govvidan ja čilgen dihte maid dát mielddisbuktá , lean ráhkadan dás ovdamearkka : Jus mat lea muhtun olmmoš gean namma lea Lise Johnsen , gii lea riegádan ja bajásšaddan Tromssas . Sii leat vuodján moadde miilla skutteriiguin deaivan dihte Smirre . : Lágideaddji John Erik Johnsen borii bivastatgálluid ja bátnegáskkii duhtadan dihte daid ollu guovdageaidnulaččaid geat ledje guhkkin vuolgán ja eai gávdnan oba rutni ge ... Anne Lene Turi ja Berit Ellen Utsi leaba geavahan ollu návccaid gávdnan dihte searas sámi nuoraid geat sáhtáše vuolgit Ung i Norden kulturdeaivvadeapmái Troandimii . Na - ii dás gánnát buot čilgegoahtit : Muhto dahkan dihte guhkes muitalusa oanehažžan , de geavai nu ahte moai gárttaime meahccái gáfestallat . Ja garvin dihte alimus turistaáiggi , lea Guovdageainnu Lions Club geahččalan heivehit dán mátkki vuogas áigiá . Deanu beakkán politihkár Steinar Pedersen ii loga diehtit jur juste maid politihkkárat sáhttet dahkat eastadan dihte nissongávppašeami Deanus . Sii leat ovdal beassážiid rájes juo čuččodan márkanšiljus vuovdin dihte boaldinmuoraid ja eará anolaš diŋggaid máid sii ieža leat ráhkadan . Ii sierra áššin Sámedikki presideanta Pekka Aikio luittii áirasiid hui guhká ságastallat sihke giellabargi áššis ja Sámedikki Helssetmátkkis , gávnnahan dihte galggašii go daid bidjat sierra áššin- ja dahkat mearrádusa daidda . Mii leat jáhkkán sin čuoččuhusaide go leat daid duođaštan ahte diekkár olggušteapmi lea ja leat gávnnahan ahte almmolaš Norga ferte Stáhtaministara bokte dahkat juoidá dusten dihte dán čielga olmmošvuoigatvuohta rievtti rihkkuma . Boazodoallohoavda lea iešguđet oktavuođain čujuhan sierra áigeguovdilis doaimmaide hehtten dihte boazomassima go guohtumat leat jienja vuollái lássejun . Celkejuvvo ahte čuovvolan dihte Vuođđolága ja álbmotrievtti lea dárbbašlaš addit Sámediggái vuoigatvuođa mearridit sámi oahppoplánaid , stivret Sámi oahpahusráđi ja sámi joatkkaskuvllaid . Fievrret ommana meahccái Dál it dárbbaš šat gállit obbasa viežžan dihte sala dievva čoskkaid ja rissiid go galggat ráhkadit dola . Geahččalan dihte dakkár dili garvit , lea suohkanstivra maŋidan bargiidlogu mearridit dassážii ođđa organiseren lea loahpalaččat čielgan . - Guhkesáigásaš doaimmat - ovdamearkka dihte biebmovuorkkát - dusten dihte boahttevaš guhkes , garra ja muohtadálvviid . - Politihkkárat , eiseválddit ja organisašuvnnat berrejit dál farggamusat dahkat juoidá bissehan dihte dán fasttes gávppašeami . Guovdageainnus fitne sii Áššus geahččan dihte movt áviissa ráhkada . Sihkarastin dihte doarvái gelbbolašvuođa bargui sis geain lea ovddasvástádusriekti , álggahuvvo dohkkehanortnet mas daidda lea gelbbolašvuođagáibádus . Jurddašan earenomážit muhtima geainna Bas-Prinssaš deaivvadi gii jugai vajálduhttin dihte ahte son heahpana go juhká nu olu . - Mii eat sáhte hilgut buot ođđaáigásaš duodjeneavvuid suodjalan dihte boares bargovugiid , lohká Osvald ja čujuha omd. mašiinnaide . Maiddái doppe logai Nei til Sameland álggaheaddji ahte leat sin vuostálastit geat leat čállán plakáhtaid billistan dihte sin ovddas . Eahkes lea mátki Hella báikái geahčadan dihte báktesárgumiid . Dasa lassin sivahallá son Sámediggeráđi doaimmahan heajos barggu bealuštan dihte meahccedoaimmaid . Dása boahtá dutki Odd Mathis Hætta doallat ságastallama gos jearrá ahte leat go sápmelaččat nu ovttalágan čearda , ja dárbbašit go mii eaiggáduššat eatnamiid ja čáziid ealihan dihte iežamet giela ja kultuvrra ? Jugešvuohta ja eare negatiiva áššit baldigohte sin eret dáin gilvvuin geat livčče hálidan vuolgit dušše gilvalan dihte . Mii eat leat goassege báhčán dušše goddin dihte , muhto go lea agibeaivve leamaš borramuššan midjiide , lohká Olsen . Johnsen fas áigu dušše goddit goddin dihte ráfáidáhtton čáhcelottiid . Dat lea baicca ávkkálaš goddin gáhtten dihte luossaveajehiid . Lea gal ipmirdahtti ahte oahppolávdegoddi lea váldán dušše ovtta ášši digaštallan dihte homofiliášši mearkkašumi čállaga ja dovddastusa ektui . Muhto ii mihkkege leat vel dahkkon buoridan dihte min váttis dili . Nuorat olles Finnmárkkus bohtet Levdnjii čájehan dihte iežaset kultuvrra . Sámi árbevieru mielde ii leat vuogas stuora nissonolbmo riskkuid darvvihit dievdo olbmuide , čájehan dihte riggodaga . Ja lea váidalahttii go galget billistit sámi guovllu ovddidan dihte oainnudeaset . Guokte máŋemuš váhku ovdal konfirmášuvnnaid bargá Alwin van As 16 dimmu jándorii gárven dihte buot golliid ja sillbaid mat leat diŋgojuvvon . - In lea boahtán viežžan dihte du . Kaleandaris maid álgit lohkat man guhká vel lea beassášiidda ja girkus mannat gullan dihte geat leat čálihan . Ledjen duo muhtun sotnabeaivvi vuolgán girkui gullan dihte geat áigot náitalit . NBR áigu bidjat johtui barggu iskan dihte sáhttá go , ja leago beroštupmi časkit oktii buot sámi áigečállagiid oktan áviisan , dahje áigečálan . Stuorát doalut maid eai dárbbaš álo deavdit gáibádusaid , oažžun dihte doarjagiid . Giđđaloddema vuostálastit ákkastallet ahte lottit bohtet monnen dihte . – Vaikko dávda ii leat vuhtton min guovllus , ii lágiduvvo hearhegilvu suodjalan dihte guovllu váldoealáhusa , čállá Soađegili Sámiid Searvi . - Ain doallat čoahkkimiid gaska stáda , boazodoalu ( NBR ) ja njuovahagaid mearridan dihte hattiid ja vuovdima ja njuovvama organiseren . Go oaidnit man olu odne manná ruhta doaktáriidda geat bohtet dušše olu ruđa dinen dihte oanehis áiggis , lea ollásit gohtolaš geavahit seamma stuora ruhtasupmiid oažžut sámi doaktáriid . Dutkan maiddái čájeha ahte sii geat bohtet dušše dinen dihte , sáhttet dinet stuora ruđaid . Áššu ii leat lihkostuvván oažžut Jon Meløy ságaide , gullan dihte hálddahusa oainnu dán áššis . Muhto stuorámus oassi leat várra sii geat leat boahtán geahččan dihte . Muhtin oastin dihte , nubbi fas vuovdin dihte . Muhtin oastin dihte , nubbi fas vuovdin dihte . Várra ii leat nu boastut dadjat ahte eanas oassi lei boahtán geahččan dihte olbmuid ja dáhpáhusaid . Girku gullá buohkaide , ja buohkat leat bures boahtin girkui , gullan dihte Ipmil sáni . Politiijat šadde guođđit nuppi biilla , ja vuoddjáje olbmá maŋŋái oaidnin dihte gosa manná . NTB ii váldán oktavuođa suohkanbáhpain dáhkidan dihte dollet go dieđut maid Dahl buvttii deaivasa . Áillohaš maid lei boahtán Báktehárjái geigen dihte iežas kultur- ja musihkkabálkašumi . Áššu leai maid finadeame doppe , oaidnin ja gullan dihte movt dát čoahkkaneapmi manai . Áššu ii leat ožžon ságaide searvegotteráđii ovdaolbmo Johan Anders O. Eira , ja earáid searvegotteráđis , gullan dihte searvegotteráđii oainnu dán áššis . – Mii eat leat vel burgán ohppiid geahččan dihte leat go sis mobiltelefuvnnat , dadjá Hætta ja lohká ulbmilin ahte oahppit eai geavat telefuvnnaid diimmuin . Badjel 40 jagi maŋŋil boahtá son ruovttoluotta , čájehan dihte bargguid maid lea čoaggán mátkkiin Sámis . – Oažžu lohkát ahte dát mátki lea ovttaládje gudnejahttin dihte skandinavia álbmoga . Náitalan olbmot , dieđihangeatnegahtton ovttasássit ja registrerejun beallelaččat galget iešguđetge máksit lasáhusa ovdagihtii , Jus nubbi dain rehkenastá oažžut reastavearu ja nubbi fas vearu ruovttoluotta , ferte reantolasáhusa garvin dihte aŋkke máksit lasáhusa ovdagihtii . Jođiheaddjit bivde internašuvnnalaš veahki buoridan dihte oahppodási álgoálbmogiin nu ožžot ipmárdusa makkár váikkuhusat birasnuoskkideamis ja biebmodoallorievdadeamis leat olbmuide ja elliide . Ovtta oasis dán bearráigeahččamis galgá doallat olles gása oanehaš áigái , oaidnin dihte mán olu nuoskkida go mutuvra manná fárttas . Son lea mearrasápmelaš Porsáŋggus eret ja bođii davás olahan dihte iežas sámi duogáža . Olu olbmot čoahkkanedje geahččan dihte makkár vuoittut leat , ja gii dáid vuoitá . Danin riŋgiimet Guovdageainnu šibitdoaktárii jearran dihte veahki . , čikkelakke De mii čoahkkanit ge álbmotvissui guldalan dihte ámmátolbmuid go sárdnidit fiinna sániiguin ja rámpojit min , go mii nu bures leat čájehan iežamet našunaldovddu . Mii boahtit vánddardit ieža mehciin ja duoddariin dárkilit geahččan ja registreren dihte movt dilli lea , lohká Meløy . Dál lei goalmmát jahki go mánáidgárddit čogget ruđa oastin dihte juoidá . Solbakk lohká ahte ii leat nu ahte geavahit sadjásaš bargiid geain ii leat oahppu , seastin dihte ruđa . Suoma bealde oidnojit muhtimat áidde siste guotteheame , muhto eat gávdnan boazoeaiggádit ságaide , gullan dihte movt dat doaibmá . OFFA-joavkku jođiheaddji Kjell Sæther ii lean deaivamis , gullan dihte maid son sáhttá muitalit dán ášši birra . Ahte politihkalaš bellodagat áigot geavahit girku ovddidan dihte politihkalaš ideologiijaid , fertet mii várra dohkkehit . Mii oaidnit ahte diet fámut baicca áigot hupmat oažžun dihte politihkalaš vuođu viiddis álbmotgirku iige oskkolaš ja oahppalaš vuođu duohta girkui mas leat « Jesu rumašlahtut » . Golggotmánu 21. beaivvi 1996s logai son , nu go áviissat čállet , ovtta sárdnis báhtareddjiid leairras Daheishes ná : “ Mii mannat dál dan stuora Jihadai álggahan dihte iešmearrideaddji Palestiinna gos Jerusalem lea oaivegávpot . Olmmái goit bisánii , ja njuikii olggos geahččan dihte mii dáhpáhuvai . Olu dovddus čuoigit ja viehkkit bohtet viehkat , juogo gilvalan dihte earáiguin dahje geahččalan dihte man jođánit nagoda viehkat . Olu dovddus čuoigit ja viehkkit bohtet viehkat , juogo gilvalan dihte earáiguin dahje geahččalan dihte man jođánit nagoda viehkat . Sámi oahpahusráđi direktora Ellen Inga O. Hætta lohká ahte sii guorahallet dál ášši , oaidnin dihte galgá go váidit ášši . Muhtumat fas leat doallan ipmilbálvaluslaš doaluid buressivdnidan dihte homofiillalaš ovttasorruma . Dál leat Sis-Finnmárkku politihkkárat leamaš hutkálaččat , ja leat álggahan hábmet bures vuođustuvvon ja duođaštuvvon ruhtaohcamuša , njulgen dihte veaháš dan boasttuvuođas . Son gal lei boahtán oalle guhkkin searvan dihte Sykkeltrimmenii . Vihtta eará olbmo serve lášmmohallan dihte . Sus ledje golbma bártni , ja go sii ledje nu geafit , de bárdnit vulge vánddardit ohcan dihte barggu ja eallinláibbi . Stivra evttohii sirdit 1 875 678,- ruvnno disposišuvdnafoanddas gokčan dihte diimmá vuolláibázahaga . Stállonjárggas leat dán giđa guottehan gárddis , geahččalan dihte . Boarrasit bárdni válddii varračoavjji ja vulggii johttit vuovdin dihte dan . Gádjun dihte heakkas viehkalii son olggos nu jođanit go nagodii ja njulgii vuovdái . Samvirkelágas vástidit ahte sii fertejit dan dahkat duhtadan dihte oastiid geat gáibidit Álttá-láibbiid . Guovddáš lea ásahuvvon čohkken dihte dárbbuid ja fálaldagaid eaktodáhtolaš , bálkkáhis bargui . Váralašvuohta lea ahte ealáhusas alget goddit boraspiriid gáhtten dihte iežaset opmodaga . Maiddái váljejit oallugat vuodjit mearragátti , oaidnin dihte vuonaid ja váriid . De savnnjii son bártnis borramušgárrái dohpas ruskkaid goaridan dihte bártnis . Govvidan dihte áiggun cuiggodit juoidá maid mii buohkat lohkat áviissain duos dás ain : Jus muhtun politiija lea juoidá verrošan , de eará guovllu dutkit galget dutkat . Oasseváldit finadedje maid boares girkogarddiin geahččan dihte sámiid hávddiid . De sii gal fas vulge fatnasii , muhto bárdni suonjai gonagasa beavdde vuollai , gullan dihte maid doppe hupmet maŋŋil go sii leat mannan . Bárdni bázii vuohon gáddái , ja njágai nieidda maŋis , oaidnin dihte makkár dat suorpmas lea . Eahkes boahtá , ja bárdni ferte fas vuolgit gonagasnieidda čuvvodit , oaidnin dihte makkár goanstta dál geavaha nieida . – Mun sávan ahte boahtte áiggis , go dákkár lágideamit leat , ahte dohko bohtet journalisttat geat eai leat boahtán dušše láitin dihte , muhto maiddái buori nai geahččat . Olbmot dahke guhkes reaissuid oaidnin dihte dan golbma bassi olbmá . Gugán njuikii čuožžut ja viehkalii vuovdde čađa joksan dihte Katriinna . Áššu ii leat gávdnan net2 ságaide gullan dihte sin beali áššis . Muhtun beaivvi bođii reaŋga gievkkanii boradan dihte . Jus sii bohtet gávpogii oastin dihte dárbbašlaš biergasiid de dávjá gilvvagiedde eaiggádat fallehit sin . Sii šadde dás máŋga mánu orrut vuordin dihte fatnasa mii galggai sin doalvut Alaskai . Muhto barggu geahpidan dihte gohččun ahte dii galgabehtet guoddit daid hirssaid fas bajás várrái dan seamma sadjái gos dii daid lehpet čuohppan ja de easkka guottašehpet vulos nu movt diet ge guddet . De celkkii sin oaivámuš , - Váldet dal guovttes ja guovttes ain ovtta hirssa ja guddet nu ges vulos oaidnin dihte ahte movt dat ges heive ! Politiija gean birra dás lea sáhka ii lean barggus dán beaivve go Áššu geahččalii su oažžut ságaide , gullan dihte maid son lohká dasa . Muhto liekkadan dihte goruda válde sii bohtala guđe nai . Sii leat finadan Sámis oahppan dihte eambbo sámiid birra . Maid leat eiseválddit dahkan buoridan dihte dilálašvuođa ? Sullii 60 olbmo ledje boahtán guldalan dihte go Johan Klemet Kalstad bealuštii barggustis , mas lea bajilčálan “ Boazodoallopolitihkka ja sámi kultuvra - čoavdetmeahttun čuolbma ? Oallugat doivo ahte dá lea beakkán Kanada balloŋga , mii sáddejuvvui dálkki iskkadan dihte áibmui . Ollugat ledje čoaggánan Báktevárrái geahččan dihte duođalaš čiekčangilvalemiid gaskal spábbačiekčanjoavkkuid mat beaivválaččat eai čievčča spáppa . – Mun lean maiddái soahpan olgoriikkaministariin Vollebæckain ahte Kárášjoga gielda ohcá ruhtadoarjaga veahkehan dihte sámiid ruošša bealde , lohká Nystø . Mii geahččalit Anton « in ságastallat boahtte áviissas , gullan dihte maid suohkan oaivvilda dán áššis . Finnmark Røde Kors ( FRK ) lea čoaggán biktasiid ja lágidan ruhtačoaggima veahkehan dihte Ruošša beale álbmoga . – Mis ledje unnán čiekčit , ja ledjen veaháš balus ahte mun šattan čiekčat , muhto gal lávejit čovdosat ihtit doppe gos ii vuordde , muitala Svein Ole ja joatká : – Min guokte ođđa čiekči , Nils Henrik Skum ja Mikkel Ole Eira , eaba lean gal vuolgán eambbo čuvvodit min , geahččan dihte čiekčama . - Dál han leat huksegoahtán guovddáža njuoska jeaggái , muhto dál lea unnán maid šat sáhttá bargat sirdin dihte guovddáža . Áššu finadii NRK Sámi Radio guossis mánnodat iđida geahččan dihte gii lea movttegis olbmáid gii nu árrat láve ságastallat olbmuiguin ja čuojahit musihka . Hálddahusa kántuvrrain Álttás lohke ahte leaba soai geat diehtiba eambbo dien seminára birra , muhto mii geahččalit sudno oažžut ságaide boahtte áviisii , gullan dihte sin beali áššis . Čiŋadii gudnejahttin dihte De vulggii lensmánni ohcat dan olbmá , oažžun dihte bántta . ) Dákkár oahppu lea muđui evttohuvvon juo okta doaibmabidjun Nissonolbmuid vastevaš váldoprošeavtta loahpparáporttas Kárášjogas , čuoggás 4.4.2 ( s.13 ) : “ Ovttas fylkkagieldda nissončállingottiin ferte ráhkadahttit kursaávdnasiid oahpahan dihte byråkráhtaid // politihkkáriid nađđit sohkabealperspektiivva gielddaplánaide . Son lea doaimmahan losses bargguid ovddidan dihte sámi álbmoga . Dan rájes go álggii oahpaheaddjin lea son čađat bargan ovddidan dihte doaimmasehehttejuvvon ohppiid . – In lean gal oba jáhkkit ge ahte Norgga gonagas gudnijahttá mu iežas gollemedáljain , lohká Inger gii lea bargan ollu ovddidan dihte sámi servvodaga . Mus ii lean erenoamášoahppu bargat dákkár mánáiguin , ja danin álgen erenoamášskuvlii háhkan dihte eambbo oahpu . Finnmárkku guovddášbellodat válddii oktavuođa Ráđđehusain oažžun dihte váttisvuođaid čuovgasii ja lea dal ožžon vástádusa kulturdepartemeanttas . Áššu ii leat gávdnan stáhtaráđđeolbmá Jon Lilletun ságaide , gullan dihte maid son lohká váidaga birra . Go ledje gallas boradan , de vulge gonagasgárddi lusa jearran dihte barggu . Ii leat vuosttaš geardde go dat vearrioahpaheaddji bisma váldá lobihis vugiid hehtten dihte ahte Ipmila sátni sárdniduvvo čielgasit ja ráidnasit Guovdageainnu searvegoddái . Dál bargat aktiivvalaččat oažžun dihte fylkkasuohkaniid ja suohkaniid ipmirdit ahte mis lea dárbu eanet ruhtii , ja ahte leat dušše sii geat sáhttet váikkuhit kántuvrra fálaldagaid ain boahtte áiggis . Jus mun livččen dál sámepolitihkalaš ráđđeaddi , livččen guođđán virggi čájehan dihte duohtavuođa áššis , lohká Hætta . Hehtten dihte bismaviháheami Guovdageainnus válddii Steinholt njálmmálaččat oktavuođa ja fálái duopmoproavása Smeland “ sadjásaš bisman ” . Mun rávven Thorsen ja Lyngmo leaba Risttalaš Álbmotbellodaga čoahkkimis Álttás 24.11 gullan dihte movt Lilletun čilge ášši . Dát dagahii nu stuimmi áššis , ahte čoahkkinjođiheaddji bivddii čoahkkima joavkojođiheddjiiguin čielggadan dihte gii ovddasta gean áššis . Son čilgii maid ahte NSR stivra luohttá áviissaid stivrraide , ja ahte NSR stivra ii leat jahkedieđáhusas viggan váikkuhit oktiičaskkima , muhto suovvan áviissaid geahčadit makkár osiin áviisadoaimmas sáhttet ovttasbargat , unnidan dihte goluid . Áššu ii leat ožžon ságaide meassogenerála gullan dihte su kommentára dán jagá meassuide . Mii fertet dál ovttas álgit guorahallat maid mii galgat dahkat buoridan dihte boazodoalu dili . Son lea čuoigi , ja ii hárjehala stuorrudan dihte dehkiid , muhto gievrudan dihte . Son lea čuoigi , ja ii hárjehala stuorrudan dihte dehkiid , muhto gievrudan dihte . Dan dagai duopmostuollu čájehan dihte ahte ii leat dohkálaš doaruhit dahje eará vugiin , mainna sáhttá roasmmohuhttet máná , ráŋggáštit máná . Inger Margrethe Muotkajärvi ii sáhte ipmirdit movt mánáidsuodjaleaddjit čuoččuhit ahte sii barget mánáid dili buoridan dihte . Dál soitet lágideaddjit šaddat unnidit doaluid , dahje vuolidit doaluid dási , unnidan dihte goluid . Son gii vuvddii skutera vuorbádeapmái , vuvddii dan hálbái veahkehan dihte , ja dál lea son maid hirpmahuvvon ahte dákkárat sáhttet dáhpáhuvvat . Framtid i Nord ii lean lihkostuvvat hupmat Radio Golli stivrajođiheddjiin , gullan dihte sin beali áššis . Bensiidna-hattiin gal ii leat báljo erohus , nu ahte dat ii gal soaitte gánnáhit Supmii vuodjit deavdin dihte dan . Lyngmo ii sárdnit máilmmi duhtadan dihte , ja aborta lea máilmmi ásahus . Kjell Varsi muitala ahte galgá lávvordaga leat musihkkakonsearta doarjun dihte Tibeta álbmoga . Oaidná juo Ruoššabeal Sámis movt stuora riggát leat oastán doppe eatnamiid ja movt eanet ja eanet ruhtafámut bahkkejit dohko , viežžan dihte meahci riggodagaid alccesiidda ávkin . Lávvardaga buorremielalaš mánát ja ollesolbmot ledje čoahkkanan ávvudit dán stuora beaivvis , ovttasstallan ja suohtastallan dihte . Son dáhtui mánáid ja nuoraid iežas lusa , čájehan dihte min boahtteáiggi . Dan oktavuođas dollui konsearta veahkehan dihte Tibet álbmoga . Guovddášbellodat gal ii mana vuostá báikkálaš hálddašeami , go sii sáhttet dohkkehit ahte suohkanat ohcet oažžut dákkár hálddašeami geahččalan dihte . Bargiidbellodaga Sámediggejoavku gohčču eiseválddiid bidjat johtui doimmaid veahkehan dihte sin ja cuiggodit otná dili rihkkume Vuođđolága p.110 a. Mii leat oaidnán ovdamearkkaid ahte muhtin olmmái gii bážii guovžža várjalan dihte iežas omiid , šattai giddagassii liikka guhká go nubbi olmmái , gii gárrenoaivvis vujii olbmo njeaiga , nu ahte sorbmii olmmošriebu . Ovddidit lagasbirrasa ovddidan dihte kultuvrra ja identitehta . Oahppo- ja kulturstivra lea mearridan ahte dien guovtti joatkkaskuvlla kántiinnat galgaba priváhta jođiheami oažžut seastin dihte ruđaid . Máze Sámiid Searvi ohcá ruđa Cabareai beassan dihte cegget ja čájehit čájálmasa maid ledje ráhkadan NSR:a riikkačoahkkima oktavuođas . Earret eará Avvilis ledje boahtán Sámi Allaskuvlii gullan dihte makkár fálaldagat doppe leat . Vuosttaš lávki lea váldon go leat fitnan Sámi Allaskuvllas gullan dihte makkár fálaldagat doppe leat . Otne lea fysioterapauta Anne Heggland galledeamen min , šiehtadan dihte man birra eatnit háliidit háleštit . Suohkan berre vuovdit visot viesuid luvven dihte ruđa mainna besset ruhtadit ođđa doaimmaid . Hehtten dihte ahte dákkár veagalváldimat dahkkojit nugohčoduvvon Ipmila ráhkisvuođain ferte Norgga girku oktii bismmaiguin bargat ahte veagalváldit biddjojit virggiineaset eret . Dieđusge sáhttá dulkot dán čállosa nu ahte čálán dán gilvalan dihte , muhto sávan ahte Áššu ja Áššu lohkkit oidnet ovddosguvlui . Son lei gávdnan Per Høst ja soai bođiiga davás gulaskuddan dihte geat sáhttet leat mielde dan filmmas . Áššu ii lihkostuvvan oažžut Kárášjoga sátnejođiheaddji Kjell Sæther:a ságaide , gullan dihte maid son lohká Henriksen:a čuoččuhusaide . Avvir corpus – – Mii bargat nannen dihte sihke sámekultuvrra muhto maid máŋgga ­kultuvrralašvuođa , deattuha son . Nuba beassat eret diein nákkuin ja riidduin , ja geavahit baicce skuvlla dasa masa lea oaivvilduvvon , oahpahit mánáid ja nuoraid , dovddaha Torkel Rasmussen , gii áinnas geavaha áiggi jierpmálaččat gieldda vuostá bargat sihkkarastin dihte mánáid sámegiela ja máŋggagielatvuođa . – Eai dieđus turisttat das beroš dál , muhto goittotge cielahit fas maŋit áiggis go luossa nohká , ahte eat leat dahkan maidege seailluhan dihte dan , dadjala Aikio . – Eat áiggo álbmotmehciid cakkadan dihte dáluolbmuid vuodjima , muhto vai nagodit doarrut ruvkefitnodagaid vuostá . Ieš guđet sivat Go Ávvir válddi oktavuođa skuvllain Kárášjogas , Guovdageainnus ja Deanus jearran dihte manin eai leat vuoruhan doaluin finadit , de ledje sis iešguđet sivat manin eai lean girjedoaluin . Duomus boahtá ovdan ahte badjeolmmoš áittii báhčit beatnagiid várjalan dihte iežas ealu ja jus beanavuoddjit eaba livčče bissehuvvon , de doaivumis livččiiga vuodján ealu sisa . Maiddái earát ledje seammás váldán márkaniidda beatnagiid hárjehallan dihte , daid olbmuide ja šurrii . Mii boahtit dahkat maid sáhttit oažžun dihte oahpaheaddji sámeluohkái , ja mii fertet maid veardidit eará vugiid go dušše álmmuhit virggi , lohká Fredriksen . Sámediggi SUHTTAN Berit Marie Lise Eira berit.marie@avvir.no on 31 July , 2010 02:55:00 Ovddit váhkus sáddii Sámediggi reivve ruoŧa minerálafitnodahkii Alacaston Exploration ABii geat leat iežaset oalgefitnodaga Arctic Gold bokte álggahan geahččaladdanbohkamiid gávdnan dihte golli heaittihuvvon ruvkeguovllus Biedjovákkis . Ohcet juohke ládje Skuvlla rektor , Mari Ann Pettersen , muitala iežaset dál geavahit návccaideaset gávdnan dihte oahpaheaddji . Veahkkin mánáide Hætta háliida muittuhastit olbmuid ahte mánáidsuodjalusas ii leat dárbu ballat , go sii leat servodagas veahkehan dihte . Min bargu lea gozihit ahte mánáin lea buorre dilli , ja veahkehan dihte ovdamearkka dihte nu mo dás lea sáhka , váhnemiid ja skuvlla , čilge Hætta . – Dalle go boazodoalus ledje heajos jagit , de masá orron jo Stuorradikkis oažžun dihte veahki boazodollui , ja in leat ovtta oaivilis Gaupain dies . Eará guovllu oahppit Dán jagi leat 98 oahppi geat bohtet eará guovlluin Levdnjii , vázzin dihte joatkkaskuvlla , ja njealjis sis leat orrunsaji haga . Álgoálbmogat miehtá máilmmi ledje čoahkkanan olggobeallái Diehtosiidda geahččan dihte rahpanseremoniija . Dasa lea dehálaš márkanastin , go váttisvuohta ii leat njuovvankapasitehta , muhto go bohccobiergu ii joavdda málesbevddiide , dadjá Nils Henrik Sara , gii lohká NBR maŋemus mánu measta birra jándoriid bargan buoridan dihte njuovvandilálašvuođain . Ávvir ii leat ožžon ságáide Sámedikki doarjjastivrra jođiheaddji Marie Therese Aslaksen ( Sámit Lulli-Norggas ) , jearran dihte manne Sámediggi ii doarjjo olbmuid geat leat erenoamáš dilálašvuođas . Kjølaas lea golggotmánus bismagallestallamiidda Gáivutnii , Romsii , ja áigu dalle váldit ášši ovdan guorahallan dihte manin girku ii fitne sámegielat dulkka sámegildii . Jus doppe ii oaččo doarjaga , de soaitá fertet ovttasbargat ođđa Riikkabeaivvi bellodagain , Ruoŧademokráhtaiguin oažžun dihte eanetlogu . Mobbenáššit jođánit čoavdit Ávvir lea jearran Kristin Halvorsenis , Norgga máhttoministaris , maid son sáhttá bargat buoridan dihte sámi mánáid ja sámegielat mánáid oahppobirrasa . Oahpahusdirektoráhtta lea dán bidjan vuoruhandoaibman skuvllaide buoridan dihte ohppiid oahppanbirrasa . Sámediggi lea gal váldán oktavuođa Ođasmahttin- , hálddahus- ja girkodepartemeanttain , oažžun dihte sin ruhtadit sámenuoraide neahttasiiddu seamma ládje go doaimmahit ja ruhtadit Ung.no neahttasiiddu , muhto eai leat vel lihkostuvvan dainna . Ii ge dan sáhte okta ge rihkkut , ja Alf Isaksenis han lea miella leat ráđis oahppan dihte , dadjá Laila Susanne Vars , gean mielas berre Isaksen ieš vástidit manne ii váldán ámmáha . Lei eadnán , Margit Mathisen , gii válddii oktavuođa muitalan dihte ahte amas beatnagat leat speadjan Paulsena sávzaealus . Gloppen muitala ahte lea sádden ohcamiid Boazodoallokantuvrii , gullan dihte lea go ortnegis . – Mun áiggun dál ášši čuovvolit dárkilit ja dáhtun čoahkkima rektor Arnulf Solengain ja Ovttasbargolávdegottiin nu jođánit go vejolaš , ja maiddái oažžut ságaide gielddadoaktára gullan dihte mo áigu hálddašit guohpaváttisvuođa mii čuohcá ohppiide , dadjá Balto . Stuorajávrri ealáhussearvi lea ovcci jagi bivdán Stuorajávrri , buoridan dihte guliid jávrris . – Dál válden herggiid ruoktot iskan dihte leat go eará hearggit roasmmohuvvan , muhto go biebmu dál nohká , de šattan daid fas luoitit , dadjá Gaup . – Mun ádden bures ahte badjeolbmot leat rašis dilis dál , ja mii bargatge buot mii min fámus lea , oažžun dihte jođánis vástádusa direktoráhtas , muitala Lutnæs . Ávvir ii fidnen ikte ságaide boazodoallohoavdda Ellen Inga O. Hætta ovdal go aviisa sáddejuvvui deaddileapmái , gullan dihte su kommentáraid dasa go riikarevišuvdna risse departemeantta . – Viimmat midjiide deaivvadanbáiki Anne Marie Vars annemarie@avvir.no on 06 November , 2010 01:04:00 Ledje ollu olbmot boahtán Sámi allaskuvlla boares girjerádjosii , rahpan dihte studeanttaid ođđa deaivvadanbáikki . Son deattuha ahte dan dihte ledje ge geahččalan gavdnjet , hehtten dihte bohccuid mannamis dohko . Ávvir ii ožžon ságaide boazodoaloagronoma Mikkel Áilo Gaupa , gullan dihte ožžot go boazoeaiggádat makkárge buhtadusa . Dán áššis orro ge alla boazolohku guovddážis go čájehuvvo dárbun ovtta orohagas guođohit eará orohagain ealihan dihte bohccuid . Olavii Somby dohppe goabbat gihtii Norgga ja Suoma miesi čájehan dihte Ávvira journalistii erohusa sin ja kránnjá misiin nuppe bealde ráji . Guovtti háve son dan dahká čájehan dihte ahte sin miesit eai leat soaittáhagas stuorábut . Son čilge kantuvrra doaibmat eambbo feaskkirin beassan dihte iešguđet lánjaide , go ráfálaš bargosadjin . Ávvir čuodjalahtii Kárášjoga gildii gullan dihte manin ná guhká leat ádjánan vástidit su jearaldaga ja dasa vástida gieldda teknihkalašhoavda Helge Nystad ná : – Buozalmasvuođa geažil in leat oaidnán e-poastta ja danin ii leat Kåven vástádusa ožžon . Kundarat Girdiruktosearvi vuođđuduvvui Facebook joavkku geažil , mii lei ráhkaduvvon iskan dihte lea go olbmuin beroštupmi njuolggoruktui Leavnnja ja Oslo gaskka . Bivnnuhamos suolagálvvut Politiijameašttir čilgii maid ahte litauenlaččain lea dakkár bargovuohki gos sii vuos vuojašit ja váccašit geahčadan dihte gos ja maid sáhttet suoládit , ovdal go bohtet ruovttoluotta muhtin diimmuid maŋŋil sisa gaikut ja suoládit . Deanu gielddas Unnimus buozalmasvuohta Anita Bjørnback anita@avvir.no on 22 December , 2010 01:21:00 – Eai ábut bargovuogit jus ii bargga doaimmalaččat geahpedan dihte buozalmasvuođa . NAV Deanus bargá ovttas sihke Deanu gielddain , bargiidorganisašuvnnain ja gieldda doavtterbálvalusain , oččodan dihte buozalmasvuođa vuolleliidda ja mainna leat bures lihkostuvvan , NAV loguid mielde . Son lohká maid NAV doarjaga bokte oastán veahkkeneavvuid sihke mánáidgárddiide ja maid dearvvašvuođaguovddážii , álkidan dihte bargodili bargiin . Olu arván May Britt Nystad ja su olmmái olliiga Australiai juovlamánu 25. beaivvi , ávvudan dihte ođđajagi . Guovdageainnu politiijabálvá Trond André Haugseth ii loga gal Guovdageainnus lassánan narkotihkkageavaheami , muhto son doaivu ahte politiijat leat eanet bargagoahtán eastadan dihte narkoleavvama . Čájehan dihte ahte boazodoalli sátnejođiheaddji ii leat váralaš . Doppe leat riikadásis bargame seailluhan dihte eamiálbmogiid identitehta . Leat ollu bealit mat galget deaivat leat buorit oažžun dihte buriid bohtosiid . Blogga lea čállon dárogillii ja čállosa čuovvovaččat friddja jorgaluvvon sámegillii : ‹ ‹ Mu mielas galgat mii , servodat galgá váldit ovddasvástádusa dohkkehit homofiillaid eambbo , garvin dihte skábehomssaid . Mis lea buorre ovttasbargu ja gulahallan Ruoŧa politiijaiguin , dadjá politimeašttir , gean nama Ávvir ii almmut dán áššis várjalan dihte identitehta balahuvvon vearredahkkiin dán dásis áššis . Gávdnojit dat geat dihtomielalaččat geavahit sosiála media soardin dihte earáid . 250 nama narkolisttus Frode Guldbjørnsen lea leamaš oktavuođas buot dán njealji leansmánniin čohkken dihte man olu namat sis leat narkolisttus , mii muitala man gallis geavahit dahje leat geahččalan narkotihka . Son čilge ahte akšuneren maid lei dehálaš politiijaide , kárten dihte narkodili gielddas . – Lea surgat go kurssas , oahpahan dihte , leat goddán nu dehálaš ja hárvves návddi go albasa , lohká Flor Ávvirii . Albbas lea dehálaš ealli min luonddus , ja mu mielas lea njulgestaga suddu ahte Norgga guolástan- ja bivdinsearvi lea geavahan ná olu áiggi ja resurssaid oahpahan dihte olbmuid goddit albasiid , lohká Flor . Ohcanveahka Politiijat bidje ge ikte stuorra ohcanveaga johtui gávdnan dihte dan ovcci láhppon olbmo geat ledje vearrámus dilis . Dákkár kamerain áigu Porsáŋggu gielda Vákšut bohccuid gittiin Ann Helen Guttorm Johansen annhelen@avvir.no on 10 March , 2011 01:09:00 – Dan mii dahkat háhkan dihte duođaštusaid mat dán rádjái leat leamašan váilevaččat , dan ektui go ahte eanadoallit moitet dan go bohccot guhtot sin gittiin , lohká Porsáŋggu gieldda eanandoallohoavda , Ingrid Golten . Boahtte vahkku rájes bidjagoahtá ge gielda sadjái aitto ostojuvvon kameraid eanadolliid gittiide , vákšun dihte bohccuid . Ulbmil váidit Valved muitala boazopolitiijaid maid seamma guvlui bidjan olggos giikariid main lea kamera , háhkan dihte duođaštusaid geat eaiggáduššet bohccuid mat guhtot earret eará ráfáidahttojuvvon eatnamiin , ja maid eanadolliid gittiin . Sii livčče sáhttán váldit oktavuođa čielggadan dihte mii das lea sisdoallu , go dušše buktit dákkár čuoččuhusaid , dadjá Pedersen . – Mii leat doarvái bargan Ráissa suohkana veahkkeráđđeolmmái , Christin Andersen , muitala Ávvirii ahte sii leat bargan dan maid galget , addin dihte oahppái sihkkaret skuvlasáhtu ja oadjebasvuođa . Ministtar galledii ge ikte Leavnnja , giitin dihte buohkaid geat oassálaste ohcanakšuvnnas mii guokte vahkku dassái lei Porsáŋggus . – Mu mielas lea hui buorre go son ieš lea boahtán deike giitin dihte buohkaid geat leat bargan buori barggu . Liigevávttaid Markussen Driv studeantaviesus lohká ahte Drivas galgá čoahkkin odne ovdal Boine konseartta , iige leat vel šiehtaduvvon juste maid sii áigot dahkat nannen dihte máilmminástti sihkarvuođa , muhto ahte juoidá dahkko , lea áibbas sihkar . – Dál mii čoaggilat veahá guolggaid , váldit DNA-iskosiid , iskat njiččiid oaidnin dihte leat go čivggat , heŋget GPS čeabetbátti , čuohpahat , ja bidjat vel lassin radiosáddenrusttega čoavjái , lohká Strømseth . – Go dál leat dutkagoahtán ášši mii aitto lea váidon , de lea maid dieđusge lunddolaš fas geahčadit ášši mii diibmá heitojuvvui , geahččan dihte leat go dáin áššiin makkárge oktavuođat , lohká Johansen . Nissonolbmot šaddet eret Gaup lohká iežas jáhkkit ahte lea lunddolaš ahte son ieš , ja eará nissonolbmot , leat sii geat ovddemusat šaddet guođđit boazoealáhusa , jus ráđđehus bidjagoahtá johtui doaimmaid , oččodan dihte olbmuid eret . Sámedikki ráđđelahttu Vibeke Larsen duođašta ahte leat juolludan ruđa , ásahan dihte kantuvrra ON lahka New Yorkii . – Juo , dat doallá deaivása , mii leat evttohan juolludit 1 000 000 ruvnno ásahan dihte báikkálaš kantuvrra New Yorkii , mieđiha son . Ávvir geahččalii váldit oktavuođa Árjja jođiheaddjin , Laila Susanne Varsain , gullan dihte bellodaga oaivila dán ášši oktavuođas , muhto ii lihkostuvvan dáinna go ii lean vel ollen Sámediggái , ii ge vástidan telefuvnna . – Juo , ahte bohccot guhtot gittiin leat duođaštuvvon kameraiguin , muhto mu oainnu mielde ii geavahuvvo dát duođaštanávnnasin boazoealáhusa vuostá , muhto čájehan dihte vahágahttimiid eanadolliid gittiin , go bohccot leat guhton doppe . Min ulbmil ii leat goassige leamašan gilvit dáid kameraid vuojehan dihte ášši boazodolliid vuostá , ja dan lean mun maid čállán reivves sidjiide , ja dan mun oaivvildan ain , lohká Skanke . Mii bijaimet dáid kameraid gittiide veahkehan dihte eanadolliid duođaštit vahágiid , jus de eanadoallit mearridit ohcat buhtadusa . – Viidána ja viidána , divru ja divru Fylkkamánni dárkkista doapparbáikkiid sihkkarastin dihte ahte njuolggadusat dollojit . Sii eai leat čálihan iežaset jienastuslohkui searvan dihte iskkademiide , muhto vai besset searvat sámediggeválgii . Nubbi váibmoáššiin Oskal ávžžuha sámi olbmuid borrat eambbo dearvvašlaččat , eaige nu ollu buoiddi ja sohkkara , eastadan dihte váibmo- ja varrasuotnadávddaid . Dát vuotnarádji lea okta daid mearrádusain maid ráđđehus mearridii 2004:s gáhtten dihte vuotnadorski . Ealgabivddus Ávvir riŋgii mánnodaga Máze IL falástallansearvvi jođiheaddjái , jearran dihte manne eai leat vuorbádan loattaid vel , vaikko lea mannan badjel jagi dan rájes go álge vuovdit- , ja ovcci mánu dan rájes go gálge vuorbádit daid . Muitokonsearta Riddu Riđđus go albmi vel čierui Nils Johan Vars on 24 July , 2011 02:20:00 Riddu Riđđu lágideaddjit mearridedje lávvordatiđit heaittihit dán jagáš Riddu Riđđu , čájehan dihte vuollegašvuođa sidjiide geat masse heakkas Oslo surgadis dáhpáhusas . – Gižžu álgá Oslo sátnejođiheaddji Fabian Stang ( Olgešbellodat ) botkii luomu doarjun dihte Oslo-álbmoga . – Boađe ruoktot fas Ann Helen Guttorm Johansen on 27 July , 2011 10:30:00 Vuossárgga lei lieđđetoga Leavnnjas , čalmmustahttin dihte roasu Utøyas ja Oslos mannan bearjadaga . Áidna rievttes báiki Sudnuide lei dehálaš čuovvut lieđđetoga , čájehan dihte ahte soai berošteaba . – Lea lunddolaš deike boahtit odne , sihke gudnejahttin dihte , muhto maiddái čájehan dihte ovdamorraša nubbi nubbái , lohká Borch . – Lea lunddolaš deike boahtit odne , sihke gudnejahttin dihte , muhto maiddái čájehan dihte ovdamorraša nubbi nubbái , lohká Borch . – Jáhkán ahte lea dehálaš buohkaide geat leat ceavzán ja roasmmohuvvan bearjadaga dáhpáhusain , ahte sii mátkkoštit ruovttoluotta sullui ráhkadahttin dihte áššiid , oaidnit sullo fas iige čatnat dasa dušše bahás muittuid dego ahte lea helveha suolu , čilge son . Kárášjoga gielddas jienastanmoivi Anne Rasmus on 11 August , 2011 11:30:00 Ávvir lávkii Kárášjoga ráđđevissui ikte geahččan dihte mo gielda lea ráhkkanan váldit jienasteddjiid vuostá gieldda- ja fylkkadiggeválggaide . Ráhkkonjárgga ovdaolmmoš : – BÁKKUS fertet áidut Ann Helen Guttorm Johansen annhelen@avvir.no on 18 August , 2011 03:53:00 Mannan skápma čálii Ávvir dan birra go Ráhkkonjárgga orohat , Nuorta-Finnmárkkus , šattai bálkáhit helikoptera vuojehan dihte ránnjáorohaga bohccuid eret dálveorohagas , maid orohat čuoččuha leat sin , nammalassii Máskeváris . – Mis ii leat leamaš sávaldat dákko áidut , muhto jus mii eat áiddo , de joatká Čorgaš guođoheames dákko , ja nu šaddat mii geahpidit iežamet ealu , biebman dihte Čorgaša bohccuid , lohká Andersen . Mii fertet ná dahkat bissehan dihte áiduma , lohká Porsanger Anti . Muhto mii han bargat dan nuvttá , ja veahkehan dihte , dan dihte dáidet deike boahtit , lohká Ságaid konsuleanta , Ann Karin Pedersen . Rami Kitti jáhka buoremus čoavddus lea áiddi cegget Norgga beallái čoavdin dihte sisabahkkenváttisvuođaid . Lohkkiidreivves son váldá ovdan váttisvuođaid mat gusket boraspirepolitihkkii , ja čállá áŋgirit maid Bargiidbellodat lea bargan suddjen dihte eanadolliid stuorra vahágiin . – Mii leat jagi jo jurddašan viiddidit Guolbana Mánáidgárddi , ja dan vuođul válddiimet dássečudjosa , diehtin dihte makkár ortnegis dat lea , čilge son . – Lean hupman iežan klieanttain , ja galge deaivvadit bearjadaga lohkan dihte duomu . Sáhtán gal lohkat ahte Boazodoallohálddahus lea guorahallame ášši , sihkkarastin dihte ahte mearrádus lea dahkkon rievttes árvvoštallama geažil , lohká Seppola . Jorggu gávttiid geažil Gøran Lind jáhkká sidjiide sáddejuvvon reivve dan oktavuođas go sápmelaččat áigot jorgut gávtti Romssa gávpogis lávvardaga , čájehan dihte vuostehágu dassái go ođđa gávpotráđđi ii áiggo ohcat Romsa sámegiela hálddašanguvlui . Marjo Galmaja dovddai fuones oamedovddu doalvut mánás mánáidgárdái ja oaččuige doaktára dieđihit Noah ( 3 ) buohccin guovtti vahkkui , iskan dihte buorrána go máná gosahat go leat eret mánáidgárddis . Dohko sáddejuvvui ambulánsa , mii doalvvui sudno doaktára lusa Guovdageidnui , ja viidáseappot Hámmárfeastta buohcceviesus iskan dihte leigga go ožžon suova geahppáide . Son lea ge ohcan permišuvnna leat mánáin ruovttus buozalmasvuođa geažil , ja sutnje lea maiddái doavttir dál ávžžuhan máná doallat ruovttus guokte vahkku oaidnin dihte šaddágo buoret . – Sii galget boahtit ođđasit váldit iskosiid gávnnahan dihte siva manin nu ollu mánát buhcet , eatge oba sáhtege stoahkat mánáid dearvvašvuođain . De vuoddjái mis olmmoš oažžun dihte oktavuođa mobiilafierpmádahkii dieđihit ráppi . Ledje njeallje – vihtta olbmo geat riŋgeje 175 nummarii , muitalan dihte ahte Sáttováris lei gálja luodda , muitala Tor Inge Helander , Stáda geaidnodoaimmahagas . Dán jagi bivddu ođas lea maid ahte Guolástus- ja riddodepartemeanta rabai suoidnemánus friddjabivddu davábeale fásta rájá nuorttabeale 26°N ja siskkimuš Porsáŋgguvuona , hehtten dihte leavvamis reabbáid . Dieđut sámegillii Sámi našuvnnalaš gealboguovddáš – psykalaš dearvvašvuođasuddjen ( SÁNAG ) lei máid boahtán Guovdageidnui , muitalan dihte ahte veahkki gávdno . – Dálá dili vuođul oaidnit ahte min sámi nuorat šaddet vuoittáhallin jus ii leat eŋgelas ja dárogiella hui nanus sis , ja eastadan dihte dán dilálašvuođa , de fertet mii sámi servvodagas duostat jearrat leat go mii ja min skuvllat rivttes bálgá alde ja geavahit go mii dálá giellaovdánanruđaid rivttes láhkai . Riekti maid čujuha dasa ahte ii leat dárbu bissehit geaidnobargguid sihkkarastin dihte buhtadusgáibádusa maŋŋelis , nu ii leat ge dárbu gaskkaboddosaš mearrádussii dán áššis . – Buorre dialoga ja kommunikašuvdna lea dárbbašlaš politihkalaš barggus ovddidan dihte sámi servodaga ja sámi demokratiija , dadjá sámediggepresideanta . – Mii leat fitnan Disneylandas ja Parisas geahččan dihte movt sii doaimmahit iežaset fálaldagaid . 13 njuolggadusa Veahkehan dihte presideantta , muittuhit vissis dáhpáhusaid , maidda evttohuvvon ehtalaš njuolggadusat gusket njuolga . Sihkkarastit sámiid beroštumiid Sihkkarastin dihte sámiid beroštumiid suodjalanproseassain , de lea Sámediggi ja Birasgáhttendepartemeanta ođđajagemánu 31. beaivvi 2007:s dahkan njuolggadus soahpamuša suodjalanbargui luonddusuodjalanlága ektui sámi guovlluin . Dasalassin bovdejedje maid gielddastivra guossái mannan mánus čájehan dihte man dehálaš klubba lea sidjiide . Ávvirii maid geavai seammaládje Maiddái Ávvir finai gávppašeamen iskan dihte doallá go deaivása . Kárten dihte valljodagaid ii hálit FeFo gáržžidit ohcanrievtti , muhto lohpi garra eanančuozahemiide ii addo ovdal go buot oasehasain leamaš vejolašvuohta buktit cealkámuša . Jus dakkár čuozaheapmi leat dárbbašlaččat kárten dihte minerálagávdnosiid , ferte dán ohcat sierra . India , Nepal ja Bangladesh leat riikkat gos Guovdageainnu neavttárat galget finadit , ja dat galgáge oalle pilgrim-mátki gudnejahttin dihte teáhterbihtá ja maiddái čálli inspirašuvdnabáikái . – Muhto maiddái sisabahkkemiid ektui ferte boazodoalu jietna gullot , ja váikkuhit ahte dat manná rievttes guvlui gáhtten dihte guohtumiid gáržžidemiid vuostá , dadjá Bæhr . Geavahit buot vejolašvuođaid NSR evttohii 2008 miessemánus ahte Sámediggi vuot ferte loktet dán ášši Ráđđehussii , seammás go bargá suohkaniid ektui hehtten dihte ahte giliskuvllat heaittihuvvojit . Sihkkarastin dihte jođánis meannudeami suohkana bealis , de lea buot buoremus ahte ráđđeolmmái oažžu válddi váidit ášši politiijaide , cegget priváhta ráŋggáštusášši ja gáibidit almmolaš áššáskuhttima . Golbma lása billistan beassan dihte vistái ja latnji gos bissut ledje , ja ovtta go gaiko duvvábálkon vistái , čilge Guovdageainnu Bivdo- ja Guolástansearvvi jođiheaddji Hætta . Dál lea Peder johtime Sámis ohcan dihte eanet sámi dávviriid ja deaivvadit iežas ustibiiguin Sámis . Ii heađisge lean nu ahte mii bivddiimet njurjuid bivdin dihte , muhto iežamet guollebivddu ráfi dihte . Heimdal lea sádden reivve áššis Sámediggái guhte háliida čađahit arkeologalaš iskkademiid guovllus ohcan dihte vejolaš sámi kulturmuittuid . – Sierra lohpi Guovdageainnu doaibmi teknihkalaš bálvalusaid ovttadatjođiheaddji , Nikken Turi dáhkida ahte Guovdageainnu suohkanis lea sierra lohpi atnit guovllu gurren dihte baikkaid dohko , sihke suohkana iežas ja earáid . – De ii lean eará go riŋget politiijaide ja Havarikommišuvdnii muitalan dihte mii lea dáhpáhuvvan , nu mo juo galgá , lohká son . Vávjá váttisvuođaid Vaikko mediain dál lea gullon ahte Bargiidbellodat lea oalle lahka oažžun dihte eanetlogu Sámedikkis , de ii jáhke Somby ahte lea nie álki . Son oaidnáge ahte goappašat dat stuorimus bellodagat Sámedikkis ogohallet Árjja oažžun dihte sin iežaset beallái , muhto ahte Árja orru dál juo čatnasan Bargiidbellodahkii . Ávvir ii leat ožžon Åarjel-Saemiej Gielh Ellinor Marita Jåma ságaide gullan dihte maid son oaivvilda dán áššis , ovdal go aviisa sáddejuvvui prentehussii . Lea hui buorre ođas ahte áigot lasihit Sámediggái ruđa nannen dihte kultuvrra , go min aviisa lea dat boarráseamos mii lea ain ceavziime , lohká Larsson . – Mii leat bivdán čoahkkima Vefas IKS:in ain mánnodaga , gullan dihte sáhttet go dál váldit vuostá suohkana kloáhka , lohká Guovdageainnu suohkana teknihkalaš bálvalusaid inšenevra , Nikken Turi . – Mii vurket visot maidda livččii ávki boahtte buolvvaide ja máddái máid dála olbmot dárbbahit , min luhtte finadit dutkit ja allaskuvlla- ja universitehtaoahppit gávdnan dihte dieđuid man nu birra , muital Steinlien , ja earát geain lea dárbu . Jahkásaččat juolluduvvojit ruđat Arkivverket doaimmahussii , doaimmahan dihte Sámi arkiivva . Dasa lassin oaivvildit ahte Sámi arkiiva oažžu 1,1 miljovnna norgga ruvnno oastin dihte reaidduid máid sii dárbbahit . Mánáidsuodjalus ii áiggo fárret go sii leat diibmá golahan olu ruđaid heivehan dihte kantuvrraid dárbbuide ja oaivvildit ahte ii doala fágalaččat ahte sin fárrehit kulturvissui . measta juo velledan vuordin dihte iežaset popnásttiid . – Dalle oidnet Oslo olbmot ahte sámit maid leat Oslos ja dál leat juo ollu olbmot fitnagoahtán min guossis , geahččan dihte min ođđa sámi šilju , muitala son . – Kárášjogas leat dát doalut okta dain positiivaleamos dáhpáhusain jagis , ja mii eat dohkket šat ahte galgá lágiduvvot eahpesihkarvuođas , dadjá spábbačiekčandoaluid ovddasvástideaddji , Nils Torfinn Balto ( 25 ) , gii ovttas Ávjjuin áigu dahkat buot mii su fámus lea , bisuhan dihte lágideami Ávju IL:s . Son ferte maid rámidit kurssa oasálastiid go barge nu áŋgirit guhkes beivviid gárvvistan dihte filmmaid . Badjelgehččet sámi homofiillaid Ann Helen Guttorm Johansen annhelen@avvir.no on 08 January , 2010 02:57:00 Dál lea addojuvvon ruhtadoarjja dáža homofiillaid organisašuvdnii , LLH : ii , rahkadan dihte sierra neahttasiiddu homofiila sápmelaččaide , ja sin birra . Čielgasit stáhta ovddasvástádus Somby oaivila mielde lea dát čielgasit stáhta ovddasvástádus bidjat ruđaid gokčan dihte fievrridangoluid . Muittuhan dihte sáhttá namuhit ahte beakkán sápmelaš heaibu Jon Rønningen , geas leat máttut Deanus , lea vuoitán moadde OG-golli Norgii . Balto lea duođaštan dili govaiguin máid lea luoikan Ávvirii čájehan dihte mot gieldda meannuda buohcci , vuoras olbmuid . Boazodoalli Per Johannes Eira čilgii dalle Ávvirii ahte balai heakkas dihte ja rohttii nibbii várjalan dihte iežas go beatnagat rohkkáhedje . Politiijain Guovdageainnus eai leat dađi eanet dieđut áššái , earret go ahte dál leat viežžan veahki Álttá politiijain , dutkan dihte ášši , dieđiha Oarje-Finnmárkku politiijaguovlu . – Vaikko imaštalan dán válljema , de in gal jáhke Finnmárkku Journalistasearvvi mieleavttus dahkan ná olgguštan dihte sámi journalisttaid . – Dá lea hui váttis ášši , muhto mii sávvat ahte dása gávdnet buori čovdosa , danin go dál han gávdno nu ollu ja buorre teknologiija maid sáhttet atnit hehtten dihte bohccuid gillámis go vuddjojit togaide , dadjá Solvang ja čujuha ge kárttaide mat čájehit gos bohccot vuddjojit togaide . Ina Maurstad ja Nils-Henrik Sara dieđusge searvaba vuoitin dihte . – Mun ávžžuhan buot davvi-norgalaččaid boahtit odne Romssa gávpogii , cummástallan dihte Eai lean dušše nuoraidskuvllas gos ledje lágidan doaluid čoaggin dihte ruđaid ja Gártnetluohká mánáidgárdi lei čoaggán badjel 5000 ruvnno . Dán dihte háliidit ge viiddidit dutkama Norgii , buohtastahttin ja oaidnin dihte mo dáppe lea . Merken GPS merken ja prošeakta , čađahuvvo earret eará dutkan dihte man olu bohccuid boazoeaiggádat masset boraspiriide , ohcan dihte eambbo dieđuid bivdogoansttaid , biepmu ja hivvodaga birra , albasiid ja getkkiid ektui , ja man láhkai albbas ja geatkebivdu váikkuha boraspiriid ja boazomassima dillái . Merken GPS merken ja prošeakta , čađahuvvo earret eará dutkan dihte man olu bohccuid boazoeaiggádat masset boraspiriide , ohcan dihte eambbo dieđuid bivdogoansttaid , biepmu ja hivvodaga birra , albasiid ja getkkiid ektui , ja man láhkai albbas ja geatkebivdu váikkuha boraspiriid ja boazomassima dillái . Álgobeallejagi lea teoriija dáppe Romssa universitehtas , ovdal go oahppit sirdojuvvojit Beardogoržái , oahppan dihte teoriija ja girdima , čilge Schive . Viessu meastta buollái Karen Anne Sara Utsi karen@avvir.no on 24 February , 2010 02:59:00 Su nieida , Karen Anne Proksi , fertii sihtat Guovdageainnu buollinčáskadeaddji boahtit ruhttet , hehtten dihte suovvabohcci buollámis . Vuolgá Chilii Odne vuolgá Reinås Chilii , ohcan dihte iežas bearraša . Leat bárttit nu go ritni vuomit , dálkkit ja ealu bieđganeapmi , mii lea sivvan dasa go min geasseorohagas ain leat bohccot , vástida Eira , ja muitala ahte sii leat maŋimuš mánu bargan sihke skohteriiguin ja helikopteriin , oččodan dihte bohccuid eret geasseorohagas . Son lea čoahkkimis gaskavahkku Guovdageainnus , masa Statnett lei bovden boazodolliid , Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvi ja Boazodoallohálddahusa oaidnin dihte makkár dat ođđa 420 kV el-rávdnjelinjá šaddá . WGIP lea gáibidan Sámiráđiin čoahkkima farggamusat , geahčadan dihte mo sin luvvet eret prošeavttas ja geahččalit gádjut Guoládaga Sámi Radio ja oažžut dan johtui juoga nu láhkai , lohká Store Jakobsen . – Dát lei surgadis ja vahágis dáhpáhus , ja mii šállošat go lea geavvan , ja eastadan dihte ahte nuppes fas dáhpáhuvvá , de rievdadeimmet dalánaga iežamet bargovugiid , dadjá son . Ii son ge hálit namas almmuhit gáhtten dihte vieljas . jođiheaddji , ja Gáissi giellaguovddáža bargi , Ronald Urheim , gii lei bovden Romssa nuoraid rabas čoahkkimii , oaidnin dihte lea go dárbu sierra Sámi nuoraidráđđái Romssas . – Boazodoallu lea stuorimus hástalus Berit Solveig Gaup beritsolveig@avvir.no Ellen Inga Kristine Hætta elleninga@avvir.no on 25 March , 2010 02:59:00 – Bargu maid dál leat čađaheame dan plánejuvvon el-fápmolinjjá huksemis , lea geahččalit guorahallat visot beliid boazodoalu ektui , garvin dihte diggái mannamis , logai Statnett gulahallandirektevra Tor Inge Akselsen , ivttá diehtojuohkinčoahkkimis Álttás . Go vástidin ahte lean sidjiide sádden daid , de lohpidedje iskat ášši , ja munnje riŋget ruovttoluotta seamma beaivvi , dieđihan dihte bohtosa das , muitala Kaaby . LD cealkámušas maid čujuhit boazodoalloláhkii ja Boazodoallohálddahusa vejolašvuođaid bidjat doaibmabijuid geahpedan dihte boazologu . Eará russat šaddet dávjá háleštit politiijain ovdal go ávvudeapmi álgá , eastadan dihte rigeara . – Dás fertešii ovttas caggat dákkár stuora suodjalemiid , go mii han massit vejolašvuođa vánddardit árbevirolaš báikkiiguin viežžan dihte luonddu riggodagaid máid mii agibeaivve leat dahkan , čuoččuha Hætta . Leat sádden ášši Siviilaáittardeaddjái gullan dihte mo son oaidná ášši , ja leat go eiseválddit rihkkon lágaid , dadjá Utsi Earát maid sáddejit Klemet Erland Hætta áigu maid sáddet ášši Siviilaáittardeaddjái . Buoridan dihte ráinnasvuođa galget ovtta latnjii biddjot pláhtat mat girdet čázi . Galget maid doaimmahuvvot bohccebidjanbarggut buoridan dihte dálá čáhcerusttega . LOGO Norgga Sámemišuvnna ásahii bismá Skaar 1888s addin dihte sámiide Ipmila Sáni iežaset váibmogillii . Norgga Sámedikki presideanta oaččui jearaldaga opposišuvnnas maid Sámediggi áigu bargat veahkehan dihte Mapuche-indiánaid . Dat dovdo vuoigatmeahttumin daid guovlluid mielas mat ieža fertejit ohcat ruhtadeami doallat dakkár kurssaid - almma oažžun dihte veahki DI:s ruđa ja bálvalusaid dáfus . Ii DI bargga maide ge buoridan dihte ruhtadili . SNPL gáibida ahte Máhttodepartemeanta bidjá johtui dárbbašlaš doaimmaid buoridan dihte sámimánáid skuvla árgabeaivvi . Kokkeliane … Anka-indiánaid šattolašvuođa Ipmil … Kokkelianehámagiid atne dávjá rituálain lasihan dihte dievdduid juvssusnávccaid ! Geardduha ahte mii sámit leat sierra álbmot , eai ge riikarájit galgga botket min álbmoga oktavuođa ; Deattuha , ahte Sámi álbmot leat ássan iežas árbevirolaš ruovttoeatnamiin – Sámis – áiggiid čađa ja guhká ovdal nášuvnnalaš riikarájiid ; Deattuha dan agibeaivvi geavaheapmi árbevirolaš guovlluin , mii leat ovddidan rikkis , ealli ja geažotáiggi ovdánahtti kultuvrra , erenomáš sámi álbmogiiDeattuha vel ahte lea dát kultuvra mii merošta Sámiid álbmogiin ja addá midjiide oktasaš identitehta , ja ahte stáhtain lea geatnegasvuohta árvvus atnit Sámi álbmoga vuoigatvuođa sierra kultuvrii , gillii ja identitehtii ja galget doaimmalaččat bargat eastin dihte visot assimilerenvugiid ja buoridit bohtosiid dološ vearrodaguin ; Deattuha ahte min historjjá , kultuvra ja árbevierut oahpahit min eallit harmoniijas ja bistevaččat ja heivehit iežamet molssašuvvi birrasa eavttuide ; Geardduha , ahte Sámi álbmogis lea riekti iešmearrideapmái , ja dasa gullo riekti mearridit min ekonomalaš ja sosiála ovdáneamis , man ládje min kultuvra joatká leat ealli ja olles áiggi buoriduvvon ; Geardduha vel iešmearrideami vuođul , Sámi álbmogiin lea vuoigatvuohta geavahit iežas luondduriggodagaid nu go ieš háliida ja álbmogis ii sáhte makkárge oktavuođas rivvet birgenlági vuođu ; Muittuha ahte Sámi álbmogis , iešmearrideaddji vuoigatvuođa vuođul , lea vuoigatvuohta doalahit ja nannet min sierra politihkalaš , lágalaš , ekonomalaš , sosiálalaš ja kultuvrralaš ásahusaid ; Deattuha erenomážit , ahte árbevirolaš ealáhusat ja min eatnamiid , čáziid , masa gullo maid mearračáhci ja luondduriggodagaid geavahus leat dehálaš oasit Sámi kultuvrras ja identitehtas : Deattuha ahte Sámi álbmogis lea riekti ásahit ja hálddašit iežas oahpahusa vuogádagaid ja ásahusaid , addit mánáideamet ja nuoraideamet oahpahusa iežamet gillii ja gielas , dan vuogi mielde mii lea heivvolaš min kultuvrralaš oahpahus ja oahpaheami vugiid mielde ; Deattuha vel nissoniid ja boarrásiid dehálaš saji Sámi kultuvrralaš bargguid ja máhtu hálddašeaddjin ja oahpaheaddjin ; Deattuha ahte Sámegielas lea erenomáš kultuvrralaš , historjjálaš ja ekologalaš diehtu , mii addá dárkilis ipmárdusa guovllulaš šattuide , ekologalaš gaskavuođaide ja ekosystema dynamihkkii min ruoktoeatnamis ; Bures váldá vuostá ON váldočoahkkima álgoálbmogiid vuoigatvuođaid julggaštusa dohkkeheami mii sisdoallá vuolimus universála standárda eamiálbmogiid – maiddái Sámi álbmoga vuoigatvuođaide , ja dán Julggaštusa ja Davviriikkalaš Sámekonvenšuvnna vehkiin cealkit min oktavuođas čuovvovaččat : – Mii leat fitnan Disneylandas ja Parisas geahččan dihte movt sii doaimmahit iežaset fálaldagaid . Sámiráđi jođiheaddji Pauliina Feodoroff ávžžuha olbmuid , geat ožžot áitagiid kulturárbbi suodjaleamis , váldit oktavuođa vaikko Sámiráđiin , mii de sáhttá dán ášši váldit ovdan fitnodagain čorgen dihte boasttugeavaheami . Luossabreavaeaiggádiid ( LBT ) árvalus deanu guolástannjuolggadusaide ( 350 miellahtu ) : - 4 diibmosaš ráfáidahttin juohke jándoris , lassin jándor ráfái mii lea sotna- beaivvis , vuossárgii- divrudit bivdokoartta divvaga- divrudit lobi 320 ruvdnui juohke stákkus fatnasis ( fylk- kamánni evttoha 80 ruvnnu stákkus , ja eanemus 4 stákku ) - divrudit gáddelobi 320 ruvdnui ( fylkkamánni evttoha 200 ruvdnui ) Deanu čázádaga luossabivdosearvi ( DLBS ) árvalus ( 50 miellahtu ) : - jus stáhta ii čavge turista- bivddu , de bivdit Sámedikki konsulteret guovddáš eise- válddiiguin- Turistabivddu geahpedit vai stággobivdiide lea sadji- dálá bivdokoartta divrudit beliin- ásahit sierra bivdokoartta fatnasis bivddus- olggobeale olbmuin galgá leat báikkálaš suhkki- Fatnasiin luossabivddu geahpedit beliin , eanemus guokte stákku- Vuolle-Geavgŋá gáržžiduvvon bivdoortnet maid Sirbmái ja Guivvašguikii- Gieldit detnui gállima , olahan dihte buoremus bivdosajiid- Čázádaga bajit osiin gieldit turista čakčabivddu Mii fertet ovttas bargat buoridan dihte sámegiela ovddidan- ja suodjalaneavttuid . Lassivirggiid leat lasihan juste nannen dihte sámegielfáladaga , álgovuorus vuos njálmmálaš fálaldagaid , čilge Saglie . Garvin dihte EEO-rievttalaš váttisvuođaid , válljii justislávdegoddi danne earáhuhttit mearrádusas danin : Dán kapihttala njuolggadusat mielde ja eará lágaid rámmaid siskkobealde , lea juohkehaččas Finnmárkkuopmodaga eatnamis riekti bivdit smávvafuođđuid ja bivdit guliid čázádagain stákkuin ja giehtaváđuin ja čoaggit luopmániid iežas dállodollui . Buot finnmárkulaččat sáhttet leat oadjebasat ahte FeFo Finn ­márkkulága ja eará lágaid siskkobealde áigu bargat áŋgirit ja jus dárbbašlaš bidjat johtui doaimmaid sihkkarastin dihte ahte luondduvalljodagat maiddái boahtte áiggis sáhttet leat Finnmárkku álbmoga ássama ja loaktima vuođđun . 2003:s čađahii OOSMO muhtin prošeavtta ásahan dihte sámi parlameantta . Dál lea ain bissume dat doaivva ahte boahttevaš konferánsa čohkke buot fámuid Guoládatsámi servodagas ja ahte Guoládatsámit lihkostuvvet gávdnat čovdosa ja čájehit olles máilbmái ahte sii leat guođđán bisáneami dahje stirduma mannan dihte ođđa geainnu mielde oktasaš ja realisttalaš boahtteáigái . Guokte stuorimus bellodaga dodjiba nubbi nubbái , ja sivahallaba nubbi nuppi go dieđut eai addo álbmogii , muhto ii goabbáge leat maidege dahkan čoavdin dihte dán čuolmma . Ollu fylkka suohkaniin leat heajos skuvlavisttit ja mii fertet olahit stáda ruhtadanortnega vai suohkanat besset divodit daid maid galget deavdin dihte otná gáibádusaid go lea sáhka oahpahanlanjain . Mii fertet guođđit dakkár vuogi ahte divodastit ain veahá duokko dákko ja mii fertet bargat ain eambbo nanusmahttin dihte luottaid vai dat bistet guhkit . Inger Jørstad , Bargiidbellodaga sámediggejoavkuBargiidbellodaga sámepolitihkalaš forum Davit válgabiires oaivvilda ahte Álttá suohkan ferte ságastallat Álttá Siida mánáidgárddiin rievdadin dihte njuolggadusaid vai sisaváldineavttut fátmmastit buot suohkana sámi mánáid . Sámi skuvllain lea seamma dávda ja mii fertet dovddastit duohtavuođa ahte ii buot sáhte čađahit sámegillii ovdánahttin dihte sámi servvodaga . Mii áigu ráhkadit politihka mii čovdosiid ohcá ja boahtteáigi heivehuvvon čuovvovaš čovdosiiguin dál dohkkehuvvon 2009 bušeahtas:- Mii áigut vuođđudit lávdegotti čielggadit buoret ja beaktilat oahpponeavvobuvttadeami- Mii vuoruhit resursaskuvllaid , vuosttasin Áiluovtta skuvlla- Mii háliidit eambbo terminologiijaovdánahttima- Mii áigu jorgalahttit eambbo fágaid mat eai leat kultur- ja identitehtadahkki sámiide- Mii áigut mannat girjegoasttideddjiid bázahuslisttuid ja geahččat makkár oahpponeavvoprošeavttat maid ferte loahpahit ja dainna vugiin luvvet ruđaid Bargiidbellodat háliida bargat rivttes áššiid rivttes vugiid mielde - sadjin dihte bargoneavvuid beaktileappot , áigut mii go bušeahtta lea dohkkehuvvon bidjat namuhuvvon bargguid johtui . Dalle doaivvun ahte NSR lea mielde huksejeaddji daguin buoridan dihte sámi skuvlla ja lea heaitán dieinna populisttalaš čájehandárbbuin maid sin bušeahttaevttohus lea čájehan . Dan sivas galggašedje Sámedikki bellodagat geahčadit nominerenproseassa ja ráhkadit rabasvuođa movttiidan dihte olbmuid čálihit Sámi jienastuslohkui . Filbmabargit ovttas oasseváldiiguin háliidit fitnat guossis riegádanbeaivve jumežiid luhtte , dokumenteren dihte movt eallin livččii leamaš , jus belgialaš livččii doppe riegádan . Sihkkarastin dihte guođoheddjiid árvala ge Nils Mathis Eira mo stáda sáhtášii sihkkarastit sin bargodilálašvuođa:– Galggašii boahtit dakkár ortnet ahte boazodoallit álo vánddardit unnimusat guvttiin skohterin fárrolaga . Dán vahkuloahpa mii galgat cealkit maid mii dáhttut daid boahtte njeallje jagiid dahkat , sihkkarastin dihte ahte sámegiella ain eallá njealljelogi jagi geahčen , sihkka ­rastin dihte ahte sámi kultuvra beassá ahtanuššat , ahte riggodagat min guovlluin boahtá midjiide ávkin , ahte min nuorain lea jáhkku sámi boahtteáigái – dat han leat min nuorat geat galget hábmet sámi boahtteáiggi ! – Go čohkkedin biilii Guovdageainnus , de bidjen digitálakamera biilii , govven dihte luotta . Dat deaivvadeapmi lea gullan dihte lea go ovttasge beroštupmi leat mielde , ja vai don beasat buktit mátkeevttohusaid . Gorravári skuvlla mánát ledje bearjadaga girjerádjosis , guldalan dihte sámi muitalusaid . Fylkkamánni galgá maiddái duođaštit ollu leat boraspiret , ja vuoruhit ja čađahit bargguid eastadan dihte boraspirevahágiid sihke boazodoalu ja eanadoalu hárrái . Duogáš áššái lea go miessemánu 16. beaivi lea dábálaš bargobeaivi , juoga mii dagaha váttisin guovdageaidnulaččaide geat leat barggus , árabut vuolgit ollen dihte čiekčamiidda . Boares samuraia oahpaha Nikioi boares soahtegoansttaid , ja nuorra nieida lea gearggus doarrugoahtit bahávuođain mávssahan dihte iežas soga ... Beassášlávvordaga lea áigi gilvalit , ja Karakrossen geasuha sihke smávváid ja stuorráid , geahččan dihte skutergilvvu . Seamma submi ožžo maid Finnmárkku beanavuodjimat lágidan dihte kulturdoaluid , maid Olgoriikkadepartemeanta máksá . Dát heive bures čájehan dihte maid nuortalašsámi kultuvrra . Čuvvot muhtin joavkku , borret njálgga borramuša , orrot fiinna hoteallain ja vánddardit miehtá riikka , geahččan dihte dološ báikkiid . 1492:s Amerihká , de olmmošálbmot čuovvolii rievidan dihte eatnamiid . Máná váhnemat leaba čállán reivve Guovdageainnu suohkanii gos bivdiba suohkana jođánepmosit sihkkarastit šalddi , hehtten dihte eambbo lihkohisvuođaid . The FMX Awards ásahuvvui 2006s rámidan dihte máilmmi buoremus Freestyle Motocross vuddjiid . Duorastaga boahtá kulturministtar Trond Giske , rahpan dihte festivála . Gudnejahttin dihte rikkis ja hearvás sámi kultuvrra , ja maid addin dihte mojiid ruovttoluotta buohkaide geat vázzet Guovdageainnu márkanis , ráhkadin dáid sárgumiid , čilge Dorothee Logen čállosis čájáhusa birra . Gudnejahttin dihte rikkis ja hearvás sámi kultuvrra , ja maid addin dihte mojiid ruovttoluotta buohkaide geat vázzet Guovdageainnu márkanis , ráhkadin dáid sárgumiid , čilge Dorothee Logen čállosis čájáhusa birra . Neahttaaviisa lea oaivvilduvvon Suoma skuvllaide dieđuid ja reaidduid skáhppomii dovdan dihte sámi servodaga diliid buorebut . Boahtte vahkku dat deaivvadit eamiálbmotgiellačeahpit , geat bohtet miehtá árktalaš guovllu , juohkit vásáhusaid ja ovddidit konkrehtalaš strategiijaid nannen dihte eamiálbmogiid gielaid . Leansmánni Klemet Klemetsen muitala Altaposten aviisii ahte ledje oallugat geat bohte leansmánnekantuvrii geahččan dihte gálvvuid mat galge vuvdojuvvot . Plakáhtas čuoččui poleti vuovdá gávdnon gálvvuid bidjegis otne diibmu 12.Leansmánni Klemet Klemetsen muitala Altaposten aviisii ahte ledje oallugat geat bohte leansmánnekantuvrii geahččan dihte gálvvuid mat galge vuvdojuvvot . Jus háliidat ohcat eará barggu , de leat gal vejolašvuođat , muhto de fertet gal maid eanet rahčat olahan dihte daid . IL NORDLYS lea vuovdán loattaid čoaggin dihte ruđa čuoigan- ja friddjavaláštallanjovkui ja dat leat sii geat vuite vuorbádeamis:1 . Girddidettiin guvlen bures miesttagiid , bovnnaid , balssaid ja muoraid oaidnin dihte murjjiid . De ánuhii bárdni goalmmát spiinnečivgga ja vulggii fas gávpogii vuovdin dihte spiinni . – Mii leat fitnan Disneylandas ja Parisas geahččan dihte movt sii doaimmahit iežaset fálaldagaid . ii leat guhká ovdal go fuobmát muhtun váttisvuođa mii fargga čoavdása , ja don leat ilus go atnet jierpmi veahkehan dihte muhtin olbmá . Márkomeannu lea seammaládje álgán ja ovdánan , nu lea maid Riddu Riđđu , namuhan dihte moadde . Dat lea dehálaš čájehan dihte eise ­válddiide ahte Sámediggi ánssáša ovddasvástádusa , muhto dat lea maid dehálaš mánáid ektui . Dakkár garra ráddjema gáibida Kárášjoga sátnejođiheaddji gádjun dihte luossanáli Deanus , máid dutkit oaivvildit uhkiduvvon . De ii galggaše leat dárbu doarrut ja rahčat ovddidan dihte sámegiela . Lea máilmmis dohkkehuvvon prinsihppa eamiálbmogiid ektui , sihkkarastin dihte sin rivttiid , go addojit sierralaš rievttit unniálbmogii dainna ulbmiliin ahte stuorra servodat ii galgga sáhttit sin eanetloguin badjelgeahččat unnit álbmoga beroštumiid . Lea stuora ballu ahte dutkit eai muital iežaset duohta ulbmiliid dákkár prošeavttain ja go dárkileappot geahčasta prošektii , de ii leat váttis muitát muitalusaid movt sápmelaččaid oaiveskálžžuid leat mihtádallan ja iskan , guorahallan dihte min . Go dát garra gáržžideamit leat evttohuvvon , de ákkastallo Direktoráhta bealis ahte dát gáržžideamit leat suddjen dihte erenoamážit Deanuluossanáli . Guovddášbáŋkkut leat lokten reanttu goazadan dihte ekonomiija amas loktanit beare jođánit . Bargosajit šaddet maid duollet dalle loanahit ruđa doalahan dihte doaim ­ma jođus dahje ovdánan dihte doaimma . Bargosajit šaddet maid duollet dalle loanahit ruđa doalahan dihte doaim ­ma jođus dahje ovdánan dihte doaimma . Muhto dál aŋkke lea vuosttas stuorát lávki váldon vuosttildan dihte dáid gielis hommáid ja dát geatnegahttá joatkkabargguid . Sámi nuorat čájehedje mannan vahkkus ráfálažžat vuostehágu dasa go sámi vierut , symbolat ja gávttit geavahuvvojit boastut turistaealáhusas dinen dihte ruđaid . Mii leat guhkká gullán man roavváid Suoma turistafitnodagat geavahit min sámiid kultuvrra dinen dihte ruđaid . Guovdageainnu suohkan ja Kárášjoga gielda leat aiddobáliid dieđihan ahte finánsaroasu geažil áigot golahit eanet ruđa ođasteapmái ja eará doaimmaide , doalahan dihte servvodaga ekonomiija dearvvašin . Áiggun maid čalmmustahttit daid olu joavkkuid ja servviid mat lágidit daid stuora jahkásaš doaluid beassášvahkku , nugo heargegilvvohallama , skohtercrossa ja Kárášjoga-čuoigamiid - namuhan dihte daid stuorámusaid . Boahtteáiggis áigut mii ohcalit ovttasbarggu gielddaiguin fuolahan dihte dan ahte buot sámit , beroškeahttá ássanguovllus , ožžot daid seamma vuoigatvuođaid oahppat ja geavahit sámegiela . Dat movttiidahttá njunnošiid bargat buoremus lágiid olahan dihte buriid bohtosiid . Min eaktudáhtolaš organisašuvnnat barget hirbmat buori barggu - seammás bargá ráđđehus máŋgga ládje nannen dihte almmolaš gearggusvuođa . Máid ferte dahkat sihkkarastin dihte buori vuođđoskuvlla Finnmárkkus unnimusat 2015 rádjái ? Mii dárbbašit gelbbolašvuođa ja bargonávcca doalahan dihte buohcciviesuid , mánáidgárddiid , skuvllaid , renovašuvnna ja luottaid rabasin ja gáŋggas . Boaittobeal suohkanat fertejit maid čájehit beroštumi bagadit ja heivehit ásodagaid nuoraide boaittobeal báikkiin , eastadan dihte olggosfárrema ja eanet sentraliserema . Ja mii leat mielas dahkat dan mii dárbbašuvvo sihkkarastin dihte boazodoalu boahtteáiggi , vaikke vel dat mielddisbuktá ge ahte min vuostá lágiduvvojit miellačájáhusat . Dáidá fertet deaividit stuora lihkohisvuohta ovdal go mii geat leat ovddasvástideaddji politihkkarat morihit ja bidjat johtui doaibmabijuid buoridan dihte dili . Dieđáhusas čuovvola ráđđehus máŋgga Olgešbellodaga evttohusain buoridan dihte ohppiid oahppodili ja oahppoálvvu , muhto dađi bahábut leat dieđáhusas hui unnán doaimmat maiguin sáhtášii unnidit luobahasa skuvllas . rullerema oktavuođas mearridan ahte áigodagas 2009-2012 áigot ovdamearkka dihte geahččalit ovdánahttit resursaskuvllaid oažžun dihte jođu oahpponeavvubuvttadeapmái , ja Áiluovtta skuvla Divttasvuonas lea okta skuvla gos dán geahččaleami livččii lunddolaš čađahit . Nuba Bargiidbellodat lea leamaš ieš mielde dan mearrideamis , dadjá Keskitalo ja joatká : – 2006:s go NSR bođii fápmui de mearrideimmet hui olu Samedikki doaibmabijuid árvvoštallat , sihkkarastin dihte ahte Sámediggi geavaha resurssaid ulbmiliid ektui , dadjá Keskitalo . Kárten dihte valljodagaid ii hálit FeFo gáržžidit ohcanrievtti , muhto lohpi garra eanančuozahemiide ii addo ovdal go buot oasehasain leamaš vejolašvuohta buktit cealkámuša . Jus dakkár čuozaheapmi leat dárbbašlaččat kárten dihte minerálagávdnosiid , ferte dán ohcat sierra . Bálkáhuvvon virgelohpiGuovttegielat suohkaniid almmolaš báikkiin , nu go suohkanis ja buohcciviesus , ožžot bargit ohcat ruhtaduvvon virgelobi oahppan dihte sámegiela . Sus lea ulbmilin vel báhcit guovtti vahkkui Kanadai ja fitnat oahpásmuvvamin earret eará indiánareserváhtaide , oaidnin dihte báikki alde , mo dilli duođaid lea . Geahččaleapmi lea rusttegiid dáfus , iskan dihte doaibmá go bissu ja sihkkarastit ahte bivdi deaivá ealgga go bivddus geige bissu ealgga čoamohassii . Dán oktavuođas lea Romsa 2018 AS finadeamen Kárášjogas nannen dihte ovttasbarggu sámi birrasiin ja politihkkariiguin . Vaikko Snoasa searvvai ge easka dán jagi álggus sámegiela hálddašanguvlui , de son lohká gieldda lea jo guhkit áigge mieleavttus deattuhan sápme ­lašvuođa.– Mii bargat nannen dihte sihke sámekultuvrra muhto maid máŋgga ­kultuvrralašvuođa , deattuha son . Ráđđi lea doaimmahan iešheanalaš sámepolitihka sihke Sámedikki opposišuvnna ja Ráđđehusa guovdu , dadjá Olli ja joatká:– Dasto lea ráđđi ovttasbargan bures ráđđehusain , regiovnnaiguin ja opposišuvnnain juksan dihte buori politihka ja buori ceavzilis čovdosiid sámi servodaga várás . Riekti maid čujuha dasa ahte ii leat dárbu bissehit geaidnobargguid sihkkarastin dihte buhtadusgáibádusa maŋŋelis , nu ii leat ge dárbu gaskkaboddosaš mearrádussii dán áššis . • Dál leat čađahuvvomin gáibideaddji konsultašuvnnat Ealáhus- ja gávpedepartemeanttain ođđa minerallága hárrái sihkkarastin dihte sámi vuoigatvuođaid ja sámi beroštumiid.•Sámedikki doarjjaortnegat leat nannejuvvon sámedikki 2008 bušeahtas.•Konsultašuvnnaid bokte Justisdepartemeanttain šaddan ovttaoaivilii Finnmárkku komišuvnna čoahkádusa hárrái.•Konsultašuvnnaid bokte Birasgáhttendepartemeanttain šaddan ovttaoaivilii lávdegotti mandáhta ja čoahkádusa hárrái mii galgá čielggadit láhkaásahusevttohusa Deanujoga guolásteapmái . • Vuosttaš gearddi sihkkarastán ahte ovttajienalaš sámediggi doarju ILO raportta dan ektui movt Norga ollašuhttá geatnegasvuođaidis ILO-konvenšuvnna ektui.•Bargan ulbmillaččat sihkkarastin dihte dan ahte boazodoallu oččošii seammalágan eavttuid go mat eará vuođđoealáhusain boaldámušdivvadiid ektui.•Geavahišgoahtán sámeálbmotfoandda 2 miljon ruvnnuin duođaštan dihte árbemáhtu.•Gáibidan Njávdáma dákteriggeávdnasiid mat leat seailluhuvvon Oslo universitehtas galget buktojuvvot ruovttoluotta hávdesadjái.•Váikkuhan árjjalaččat dan ahte boraspirehálddašeami rámmat buoriduvvošedje reviderejuvvon našunalbušeahtas . • Vuosttaš gearddi sihkkarastán ahte ovttajienalaš sámediggi doarju ILO raportta dan ektui movt Norga ollašuhttá geatnegasvuođaidis ILO-konvenšuvnna ektui.•Bargan ulbmillaččat sihkkarastin dihte dan ahte boazodoallu oččošii seammalágan eavttuid go mat eará vuođđoealáhusain boaldámušdivvadiid ektui.•Geavahišgoahtán sámeálbmotfoandda 2 miljon ruvnnuin duođaštan dihte árbemáhtu.•Gáibidan Njávdáma dákteriggeávdnasiid mat leat seailluhuvvon Oslo universitehtas galget buktojuvvot ruovttoluotta hávdesadjái.•Váikkuhan árjjalaččat dan ahte boraspirehálddašeami rámmat buoriduvvošedje reviderejuvvon našunalbušeahtas . • Garrasit ja vuđolaččat bargan nannen dihte sámi oahppaneavvuid buvttadeami ja ráhkadeami.•Reviderejuvvon bušeahtas nannen sámi oahppaneavvuid buvttadeami bušeahta 2,5 miljon ruvnnuin.•Bidjan fuomášumi dáláš sámi oahppogirjjiid váilevaš oastimii skuvlaeiseválddiid bealis.•Mearridan árvoháhkanprográmma lotnolasealáhusaide ja sámi mátkeealáhusaide . • Mearridan Sámediggeráđi dieđáhusa meahcceealáhusaid ovddideami hárrái.•Dahkan mearrádusa sihkkarastin dihte boahtteáigái doaibma- ja arealvuođu sámi boazodollui Trollheimenis . India , Nepal ja Bangladesh leat riikkat gos Guovdageainnu neavttárat galget finadit , ja dat galgáge oalle pilgrim-mátki gudnejahttin dihte teáhterbihtá ja maiddái čálli inspirašuvdnabáikái . lea nammaduvvon Folkets Amanda oasis , ja dál lea maŋemuš vejolašvuohta jienastit filmma , vuoitin dihte Álbmoga luohká . Máná váhnemat leaba čállán reivve Guovdageainnu suohkanii gos bivdiba suohkana jođánepmosit sihkkarastit šalddi , hehtten dihte eambbo lihkohisvuođaid . Dál lea Sámediggi šiehtadallamin girjelágádusaiguin gávdnan dihte soahpamuša vai sámeskuvllaid oahppit ožžot oahpponeavvuid go skuvllat fas álget čakčat . Diet lea dovddus teknihkka oažžun dihte mediasfuomášumi , ja jáhkán olbmot várra vurdet ahte diekkár beakkán aktivista nie hállá , lohká Aili Keskitalo , Norgga Sámiid Riikkasearvvi jođiheaddji . Mannan vahkku vujii muhtun unnit biila čorraga njeaiga Gálggojávrris , vaikko luodda lea bures merkejuvvon várren dihte ahte báikkis leat olu bohccot . – Suohkana ráđđeolmmái lea evttohan bidjat oktii rektorvirggiid , seastin dihte . De vuoddjái mis olmmoš oažžun dihte oktavuođa mobiilafierpmádahkii dieđihit ráppi . Ledje njeallje – vihtta olbmo geat riŋgeje 175 nummarii , muitalan dihte ahte Sáttováris lei gálja luodda , muitala Tor Inge Helander , Stáda geaidnodoaimmahagas . Go Ávvir riŋge guorahallan dihte ášši NAV:in , de lohket borgguhanláhka ii leat sin ovddasvástádus , muhto áigot iskat ášši . Risten Elle Siri , gii aiddo lea rahpan Boddu.com olgobáikki Guovdageainnus , finai gaskavahkku suohkanis iskan dihte makkár njuolggadusat leat borgguhanlanjaide . Prošeavtta čađa áiggui maid buvttadit sámi filmma ja cd skearru , muittuhan dihte dáhpáhusa mii geavai Stillas , 30 jagi das ovdal . Solberg muitala iežaset dál fargga galget čoahkkinastit Norgga Kulturmuitoinstituhtan álggahan dihte kulturmuitoregistreremiid plánejuvvon linjjá vuoli ja dan lahka . – Mu ii leat oktage bággen heaitit barggus boazodoalloagronoman , heiten iešdáhtus suodjalan dihte iežan bearraša Sámi Radio bargovugiid ja oaguheami vuostá . – Dán mii leat dahkan nu ahte boazodoallohoavddas ii galgan leat makkárge váldi dán áššis ja doallan dihte soabadallamiid čorgadin , čilge Hansen . – Mii leat johtán miehtá Sámi gullan dihte gos ja masa lea eanemus ruhtadárbu . Son lea čájehan Ávvirii buot iežas gávpečorraga loguid ja deattuid duođaštan dihte ahte deattut varrásiin ja áldduin leat vuollin . Prošeavtta olis leage dollon diehtojuohkin skuvllaide , olahan dihte nuoraid muhto maid ollesolbmuid ja oahpaheddjiid . Olbmot leat váldán oktavuođa Ávviriin , jearran dihte lea go lobálaš maŋidit vuorbádeami ná guhká . Rita Solbakken lohká iežas leamaš vaikke man gallii NAV:s divvun dihte boasttuvuođa , muhto doppe lea ožžon dakkár vástádusa ahte lea váttis divvut boasttuvuođa go bargi , gii dan máhttá dahkat , ii leat barggus buozalmasvuođa geažil . Son áigu váldit oktavuođa Hættain gullan dihte makkár áigumušat sus leat boahtteáigái spábbačiekčanhárjeheaddji dáfus . Mun balan ahte Bargiidbellodat geavaha dál buot vugiid čiehkan dihte kulturmuittuid bilidemiid Leavvajogas , čuoččuha Henriksen . – Sáhtášii ovdamearkan muhtun Davvi-Norgga aviisa ovttasbargat daid stuorát aviissain máddin čalmmustahttin dihte dáppe guovllu dáidaga , árvala Annelise Josefsen . Eanaš dáiddárat ásset Oslo-guovllus ja doppe leat eanaš ja stuorámus dáiddačájáhusbáikkit – Okta vuohki lea ahte Davvi-Norgga dáiddaguovddážat bovdejit davás mátta dáiddakurahtoriid , gean bargun lea válljet dáiddáriid čájáhusaide , árvala Josefsen oahpásmuvvan dihte Sámi ja Davvi-Norgga dáidagiidda . Hansena mielas lea ge dehálaš bargat dorvvastan dihte sámi servodaga gávpogiin ja stuorát čoahkkebáikkiin , ja ná dohkkehit dán eallinvuogi seamma dásis árbevirolaš sámi servodaga eallinvugiiguin . Seailluhan dihte luosaid lea dárbbalaš nannet sihke bearráigeahču ja dutkama , seammás lea dárbu várrugas leat ollu luosaid goddit . Son leage juo váldán oktavuođa earret eará lihtuiguin Suoma bealde , jearran dihte besset go leat mielde sin plánenčoahkkimis . Sámi Parlamentáralaš Ráđi ( SPR ) jođiheaddji ii lohpit vel makkárge doaimmaid bidjat johtui čoavdin dihte Sámiráđi ruhtadili . Mun serven álggus 1960-logus sullásaš dutkamii maid norgalaš ja amerihkálaš dutkit čađahedje , gávnnahan dihte leat go sápmelaččat nuoskkiduvvon maŋŋel go Ruošša lei bávkalan atombomba Guoládatnjárggas . Ávvir ii fidnen ságaide Káre Brita Eira mánnodatiđida gullan dihte mot manná julggiin . Lávdegotti lahtut leat bures čuvvon mielde sihke Norgga dárkkisteaddjisearvvi ja Dárkkistan ja Bearráigeahču Foruma čoahkkimiid ja kurssaid , ja jegolaččat čuovvolan ávžžuhusaid dahkat lávdegottiid barggu álbmogii dovddusin ja gallestallat ásahusaid dárkkistan dihte . – Buorre dialoga ja kommunikašuvdna lea dárbbašlaš politihkalaš barggus ovddidan dihte sámi servodaga ja sámi demokratiija , dadjá sámediggepresideanta . The FMX Awards ásahuvvui 2006s rámidan dihte máilmmi buoremus Freestyle Motocross vuddjiid . Beaivvi maŋŋel son jođii moadde miilla davvelii eastadan dihte eanet speadjama . – Sámedikkis lea dáhttu vuoruhit návccaid jávkadan dihte heađuštemiid mat gohcet meahcásteami . – Son ii ovddastan NSR , muhto bođii dego rektor Deanu Sámeskuvllas doarjun dihte giliskuvllaid ovttasbarggu Deanuleagis , čuoččuha Jánoš Trosten preassadieđáhusastis . Sámedikki stuorámus opposišuvdnabellodaga oainnu mielde berre dál Sámediggi gulahallat suohkaniiguin sihkkarastin dihte ahte oassi dán lassi ruđain geavahuvvo bisuhit giliskuvllaid . – Mun oaivvildan ahte Sámediggi vuot ferte loktet dán ášši Ráđđehussii , seammás go fertet bargat suohkaniid ektui bissehan dihte heaittihemiid . Veahkehan dihte presideantta , muittuhit vissis dáhpáhusaid , maidda evttohuvvon ehtalaš njuolggadusat gusket njuolga . Go Steinfjell borgemánus lei aviissas ja muitalii dili birra , de riŋgeje mánáidgárddis dieđihan dihte ahte su mánás lea mánáidgárdesadji . Maiddái Ávvir finai gávppašeamen iskan dihte doallá go deaivása . Ávvir riŋgii mánnodaga Máze IL falástallansearvvi jođiheaddjái , jearran dihte manne eai leat vuorbádan loattaid vel , vaikko lea mannan badjel jagi dan rájes go álge vuovdit- , ja ovcci mánu dan rájes go gálge vuorbádit daid . – Dolin eai ba leange glásat gođiin , dát leat dušše duhtadan dihte dán áigge olbmuid dárbbuid geain lea dárbu čuvgii , lohká Helander . Hætta mielas ii leat dohkálaš go ráđđi ii leat vel čielggadan makkár doaibmabijuid áigot bidjat johtui buoridan dihte dili . – Mii leat heŋgen dievva čižžedoalaniid čalmmustahttin dihte vai olbmot bisánastet ja fitnet min guossis , muitala Romssa borasdávdda searvvi Bodil Trosten . Boazodoallohoavda ii ávžžutge álkidan dihte mearkut proseantta mielde , go dát gáibida ovttamielalašvuođa orohagas . Joksa niehku livčče ahte beasašii joavkkuin dán vuoru maid johttát Suoma beallái Sápmái čájehan dihte bihtáset , mii muitala muhtun šlundon gonagasas gean buohkat vigget oažžut buoret millii . – Sávahahtti livčče Ohcejogas ja vaikko Anáris fitnat , čájehan dihte mo sámegielain birge rádjaovttasbarggus bures , sávvá Joks . – Jápmán almmái lea sáddejuvvon Romssa Universiteahtabuohccivissui duođaštan dihte sihke gii son leai ja jápminsiva , daddjo dieđáhusas . Viidásat dutkamis jearahallojit vihttanat ja buollánbáikki guorahallo gávnnahan dihte siva buollimis , man fuomášedje meattá vuoddji politiijat lávvardatija . Ráđđehus galgá dili vuođul bidjat johtui dárbbašlaš doaibmabidjamiid identifiseren dihte eananguovlluid gos guoskevaš álbmot eallá árbevirolaččat ja sihkkarástit beavttálmuvaš suodjalusa álbmogiid rivttiid oamasteami ja hálddu hárrái . Duhtamis gearregastinmeannudeapmi galgá ásahuvvot riikkaid lágaortnegii mearridan dihte vuoigatvuođa gáibádusaide mat leat čadnojuvvon guoskevaš álbmoga eananguovlluide . Sihkkarastin dihte sámiid beroštumiid suodjalanproseassain , de lea Sámediggi ja Birasgáhttendepartemeanta ođđajagemánu 31. beaivvi 2007:s dahkan njuolggadus soahpamuša suodjalanbargui luonddusuodjalanlága ektui sámi guovlluin . Einar Asbjørnsena fárus skánne son beatnagiid oaivvi ja čeabeha , gávdnan dihte mearkka , mii čájeha ahte beana lea dohkkehuvvon ealgabeanan . Eat áiggo dubmet olbmuid ovdal go ášši lea čielggaduvvon , dan dihte beassá eaiggát buktit beatnaga šibitdoaktára lusa iskan dihte , muitala Asbjørnsen . Dát lea riidu mánáid gaskkas maid skuvla ovttas váhnemiiguin ja mánáiguin sáhttá čoavdit , jus buohkain lea dáhttu čoavdit riiddu , čilge váhnen gii suddjen dihte mánás ii hálit almmuhit namas aviissas . NSR joavku vuordá ge ahte Sámedikki ráđđi jođánit váldá oktavuođa suodjalusain ja guovddáš eiseváldiiguin eastadan dihte dohko váldogirdistašuvnna , go dat dagaha ahte oasit márkosámi giliin báhcet ávdimin ja ealli kulturvuođđu jávká . Dasalassin bovdejedje maid gielddastivra guossái mannan mánus čájehan dihte man dehálaš klubba lea sidjiide . – Mii geahččaleimmet goit juoidá ođđasa fállat boktin dihte beroštumi , muhto ledje unnán olbmot doaluin . Dán jagi bivddu ođas lea maid ahte Guolástus- ja riddodepartemeanta rabai suoidnemánus friddjabivddu davábeale fásta rájá nuorttabeale 26°N ja siskkimuš Porsáŋgguvuona , hehtten dihte leavvamis reabbáid . Sámi našuvnnalaš gealboguovddáš – psykalaš dearvvašvuođasuddjen ( SÁNAG ) lei máid boahtán Guovdageidnui , muitalan dihte ahte veahkki gávdno . Ledje boahtán Sámpái muitalan dihte skuvlla birra . Oda Sofie Eriksen ( 19 ) lei boahtán diehtojuohkinčoahkkimii , gullan dihte mii gáibiduvvo go galgá álgit Giddagasbálván . – Mii lea garrasit beahtahallan sihke Birasgáhttendepartementii ja Luondduhálddašandirektoráhttii go sis ii leat dáhttu deaivvadit boazodoaluin gávdnan dihte buriid čovdosiid ja doaimmaid maiguin boazodoallu maiddái lea duhtavaš . Kárášjoga Báhččiid searvi ja Ealgabivdiid searvi leat álggahan ovttasbarggu nannen dihte báhčinattáldagaid bivdiid gaskkas . s8-9 sak1 bilde4.jpg OAHPÁSMUVVET NAMAIDE : Mánát besse vuos vásihit nammaevttohusaid go stohke elliid , lávlo ja juige oahpásmuvván dihte sániide . Das rájes go Gonagas stáhtaráđis nammadii Finnmárkkukommišuvnna njukčamánu 14. beaivvi , de leat dát vihtta kommišuvdnalahtu doallan jo moadde čoahkkima gávnnahan dihte bargovugiid ja geahčadan sin hástalusaid ja prinsihpaid gieđahallan . Gilvvu vuosttas oassi leai idea dásis gávdnan dihte kulturguovddáža arkitektonalaš ja doaibman-konseaptta , ja dasa serve 58 evttohusa . Go sámit deaivvadit de ii leat dušše beare gálvvuid dihte , muhto maid deaivvadan dihte fulkkiid , ustibiid ja eará olbmuid geain leat seamma beroštumit . Danin searvvai mannan mánu boanddaid miellačájáhussii Deanus čalmmustahttin dihte heajos dietnasa , mii ii vástit goluid lassáneapmái . – Lea go áigumuš , háhkan dihte dieđu , johtit miehtá fylkka , nu mo Carsten Smith lávdegoddi dagai mearrasámi vuotnavuoigatvuohta barggu olis ? Leat geahččalan roggat buoridan dihte dili , muhto leat šaddan bissehit divodemiid dassážii veahá goiká . Máret Elle bođii Kárášjogas dušše bálkkašumiid viežžan dihte , oktiibuot 6000 ruvnnu . Olsen lohká bellodaga , jus beassá Stuorradiggái , bargat buot fámuin loahpahan dihte finnmárkolága . Son lea huksen ja bierggastan guolástandarfegoađi čájehan dihte movt máttut elle . Dás mii doalaimet muitobottu , ja bijaimet liđiid , gudnejahttin dihte sin geat leat gillán.17 . Heivehan dihte vejolaš beaiveeriid iešguđetge guovlluide evttoha stivra ahte fylka juhkko unnimusat njealji hálddašanguvlui . Larsen ii jáhke dán áigge olbmuid cegget buvrriid merken dihte guovllu soga árbeguovlun . – Vánis ruhtameriin eat sáhte bargat eanet go dássážii gádjun dihte sámegielaid , šálloša Rolf Olsen , gii lea sihke Sáme giellalávdegotti ja Sámi giella ­stivrra jođi ­headdji . Nuba Rolf Olsen váillaha dán golmma Sámedikki , erenoamážit Ruoŧa ja Suoma , eanet bargat háhkan dihte stáhtain eanet ruhtadeami . Sátnejođiheaddjis lea luohttámuš dáid dieđuide , iige loga áigut bidjat makkár sierra lávdegotti dárkkistan dihte huksejumiid miehtá duoddara . Frank Ingilæ mieđiha unnitlogu moaitaga dás , muhto ii mieđa dasa ahte ráđđealmmái lea ná viggan jorbet lahtuid olahan dihte iežas politihka , numo bođii ovdán eará mediain dán vahkkus unnitlogu bealde . Boares biillat leat vahágin sihke olbmuide ja birrasii , danne berre loktet vrakpánta oažžun dihte daid eret geainnuid alde , oaivvilda NAF . – Dál ferte ráđđehus loktet juolludeami vrakpántenortnegii buoridan dihte birrasa ja dorvvolašvuođa . Sii leat doallan čoahkkima lágádusain , ovttas Fylkkamánniin ja suohkana oktasašlisttuin ( KS ) geasset , gávdnan dihte čovdosa mii boahtá ávkin sámi mánáide ja nuoraide , dieđiha Sámediggi . Sámedikki presideanta Egil Olli áigu gulaskuddat ášši departemeanttain gullan dihte man guhkkin lea ášši ja mii lea dasa duogáš . Ruoŧa Sámediggi lea juolludan ruđaid hehtten dihte čalbmedávdda njoammumis viidáseappot . Dakkár garra ráddjema gáibida Kárášjoga sátnejođiheaddji gádjun dihte luossanáli Deanus , máid dutkit oaivvildit uhkiduvvon . Gilvvuid lea Store Norske Gull sponsen , muhto Eira ii hálit muitalit man ollu , iige son jáhke ahte ruvkefitnodat dahká dan oastin dihte buorredáhtolašvuođa boazodoalus ja sámiin . – Dálá dili vuođul oaidnit ahte min sámi nuorat šaddet vuoittáhallin jus ii leat eŋgelas ja dárogiella hui nanus sis , ja eastadan dihte dán dilálašvuođa , de fertet mii sámi servvodagas duostat jearrat leat go mii ja min skuvllat rivttes bálgá alde ja geavahit go mii dálá giellaovdánanruđaid rivttes láhkai . DEANU BOANDDAT : Máŋgalogi Deanu boandda akšunerejedje Deanu Šalddis čájehan dihte duhtatmeahttunvuođa eanadoalu dietnasis . Duorastaga akšunerejedje boanddat miehtá Norgga čalmmustahttin dihte eanandoalu heajos dienasdili . NÁV-jođiheaddji ávžžuha bargoohcciid miehtá Finnmarkku vuolgit Girkonjárgii dan beaivvi oažžun dihte ollu gelddolaš dieđuid daid bargovejolašvuođaid birra mat leat Barentsguovllus . Jus háliida dahkat dušše ovtta diŋgga buoridan dihte mánáid oahppaneavttuid de leat buot buoremus heaitit bealkimis mánáid , muitala son . Dat árbevierru lea bistán juo 59 jagi ja dat álggahuvvui giitin dihte brihtalaš soalddáhiid barggu ovddas maid dahke nuppi máilmmisoađis . Oallugat vudjet duollet dálle 25 miilla deavdin dihte bensiinna ja sis leat vel mielde liige bensiidna ­lihtit . Sáhttá lohkat Finnmárkku fylkkamánni gal lea lávkki ovdalis go oahpahusministtar Bård Vegard Solhjell gii háliida miellakampánja oažžun dihte eambbogiid ohcat oahpaheaddji bargguide ja oahpaheaddjiohppui . Danne leage fylkkamánni ovttasráđiid Sámi allaskuvllain , Finnmárkku allaskuvllain , Sámedikkiin ja KS - Romsa ja Finnmárkkuin dál bidjan johtui kampánja oažžun dihte eambbogiid ohcat daidda oahpuide 2009 čavčča . ) beasset ovdagihtii máksit bensiinna suodjalahttin dihte iežas haddelassáneami vuostá . – Ii leat eahpádus das ahte boazu biidnahuvvá duššiid go dan giehtada ja lea dárbbuheami giehtadit oažžun dihte eanet vara ja buoret bierggu , go gávdno molssaeaktu ( niskebuiku , doaim . Mannan bearjadaga lei Álttá sámi mánáidgárddis solidaritehtakáfea čoaggin dihte ruđa Blå Kors TV-ákšuvdnii/TV+Sem . – Ráđđehus ii doarjjo min evttohusa , muhto mii lea positiivvalaš lea ahte birasgáhttenministtar dál doarju nannet ovttasbargui Suomain oažžun dihte oktasaš hálddašeami Deanučázadagas , lohká Gurutbellodaga Vera Lysklætt . – Mun ávžžuhan váhnemiid bidjat dihtora ja eará mediaid rabas latnjii veahkehan dihte sihke unnibuid ja stuorábuid atnit jierpmálaččat áiggi ja digitála mediaid . Min rávisolbmuid bargu lea dutkat eanet dan gávnnahan dihte heajos ja buriid beliid dakkár bargovuogis mii šaddá dábáleabbo ja dábáleabbo , dadjá Nina Hansen . Sii čulle jieŋa oažžun dihte su luovos ja de dolvo su iežaset vissui . Buot basiid beaivvi leage vuogas doalvut gintala dehe liđiid oahppásiid hávddi ala muitin dihte sin . Sus ledje golbma bártni , ja go sii ledje nu geafit , de bárdnit vulge vánddardit ohcan dihte barggu ja eallinláibbi . Boarrásit bárdni válddii varračoavjji ja vulggii johttit vuovdin dihte dan . De dadjá muhtun váivváš olmmái , geas eai lean eambbo šibihat go okta gussa : – Dál áiggun mun addit mu áidna gusan oaidnin dihte váldá go vuostái . Muhtun beaivvi bođii reaŋga gievkkanii boradan dihte . Olbmot dahke guhkes reaissuid oaidnin dihte dan golbma bassi olbmá . Jus don livččet mun , livččet go DON dušše luoitilan visot addin dihte IEŽAT iešbirgejeaddji bárdnái bruvssa ? Barggut biddjon virgái:- Árvvosmahttin // movttiidahttindoaimmat , ovttasbargat suohkaniiguin ja eaktodáhtolaš organisašuvnnaiguin váldin dihte vára ruonasstruktuvrrain ja meahcceguovlluin , movttiidahttit olgodaddamii álbmotdearvvašvuođa ektui , oassin ealáhusovdáneamis jna. - Sihkkarastit ja váldit vára geasuheaddji olgodaddanguovlluid- Hálddašit ja jođihit stáhtalaš sihkkaraston olgodaddanguovlluid- Láhčit bivddu ja guolásteami dili- Addit oppalaš bagadusa suohkaniidda , olbmuide ja eará áigeguovdilisbeliide čadnon olgodaddansuorggi bargguide , ja maiddái bagadit olbmuid ja suohkaniid bivddu ja guolásteami gustovaš njuolggadusaid birra . Nuoraid lohku geat duššet biilalihkohisvuođain lea lassánan , Dat heađástuhttá Norgga johtaluseiseválddiid , ja sii áigot geahččalit buotlágan váikkuhemiid unnidan dihte johtalusduššamiid loguid . Movttiidahttin dihte nuoraid lohkat buorebut ovdal čálalaš geahččaleami de fillejit eiseválddit nuvttá biilavuodjingeahččaleami sidjiide geat nagodit dan vuosttaš eksámenis Stáhta luoddadoaimmahat háliida nannet johtalus- ja johtalusnjuolggadusoahpu , áinnas nuoraid gaskkas geat galget váldit vuodjinkoartta . NSR 3. evttohas Ole Máhtte Hetta bargá čuvgen dihte máid giella , kultuvra ja identitehta mearkkaša dearvvašvuhtii ja searvvástallamii . Oainnán dehálašvuođa ahte eambbo sápmelaččat lohket teologiija , beassat eambbo bargat sámi ipmárdusa birra teologiija ektui ja deaivan dihte iežamet álbmoga . Sii eai leat mu dieđuid mielde FeFo stivrras bargan hálbbidan dihte ealgabivddu , vaikko leat olu jagiid jo stivren min eatnamiid . Nuorra dáiddár doaivu ahte ii dárbbaš , numo Áillohaš ja Niko , fárret norggabeallái ealihan dihte iežaska dáiddárin , go liiko buoremusat ássat dáppe Suoma Sámis . Ii lean lohpi oahpahit sámegillii , ja šadden álggos muitalit dárogillii gednen dihte lága , ja de sámegillii vai mánát galge ipmirdit . Dát lea eastadan dihte gáržás johtolagas ja Davvi-Suoma čuoiganguovddážiin . Dusten dihte daid hástalusaid mat bohtet dálkkádatrievdamiin , de fertet mii atnit árvvus ja geavahit dan buoremus gelbbolašvuođa maid fitnet . Dá lea dat gelbbolašvuohta maid mii dárbbašat dusten dihte daid hástalusaid mat bohtet go luondu mas mii leat oassi rievdá . Seammás rahčet boazoeaiggádat oažžut boazologu vulos oarje-Finnmárkkus , čuovvun dihte stáda politihka . // RUF ) , fylkkasuohkan ja eará kárten dihte dilálašvuođa ja geahččat makkár vejolašvuođa livčče vai sáhttá ásahit árvoháhkama suohkanii ovtta máilmmi buoremus buktagis . Vaikko mii leat duššo golmmas , de áigot bargat buot maid mii nagodit ovddidan dihte daid áššiid maid dii lehpet min bivdán ovddidit . Danne lean mun bivdán hoahppočoahkkima fylkkaráđi jođiheddjiin Pia Svensgaardain ášši birra guorahallan dihte mainna lágiin dát áššemeannudanvuohki heive ovttasbargošiehtadusa ektui Sámedikkiin . Dál ávžžuhit mii fylkkadikki maŋidit boahtteáiggi skuvlastruktuvrra realitehta meannudeami sihkkarastin dihte buoremus vejolaš čovdosa ohppiide Skániid joatkkaskuvllas . Jáhkkimis lea dorski vuodjagoahtán davás gávdnan dihte galbmasat čáziid . Jus temperatuvra mearas badjána vel eanet , de joatká dorski ain vuodjat davás dahje nuorttas gávdnan dihte galbmasat čázi . Jahkečoahkkimis mii mávssiheimmet miellahttovuođa , Issát Sámmol ii máksán miellahttovuođa muhto lohpidii máksit , muhto dađi bahábut son ii leat máksán miellahttovuođa MSS:i.MSS oaidná dárbbu čavget suittit , geat eai mávsse miellahttovuođa , eai berre boahtit čoahkkimiidda billistan dihte searvvi . Alvaro Colom ráđđehus atná árvvus daid jođiheddjiid heakka ja sihkarvuođa guđet rahčet luonddu ovddas suodjalan dihte eatni eatnama . Pedagoga Gunnhild Aakervik MIA:s ( Mangfold i arbeidslivet ) doalai čoahkkima sámi fokusjoavkkuin Sámeviesus Oslos oahppan dihte sámiid boarrásiid dárbbuid birra . Oappášguovttos Siren ( 14 ) ja Sanne ( 9 ) Ravlo Johnsen , vulggiiba Honnesvágis gitta Levdnjii , oaidnin ja guldalan dihte The BlackSheeps . Dát lea sin bealis geahččalanprošeakta oaidnin dihte lea go vejolaš viiddidit lágideamiid boahtte jagi juo . 2 ) ja Telenor Media & Contect Services AS ( Telenor).NTV rahpe guovvamánu 15. beaivvi 2002 NRK ja TV 2 , ja ulbmil lei oažžut konsešuvnna ceggen ja doaimmahan dihte boahtteáiggi eananneahta digitála TV . Goalmmát evttohus lea ovddeš rektor May Britt Utsi dan geažil go son han idjadii Statsbygg hearráiguin , gullan dihte leat go dien báikkis ulddat dege eará balddonasat . Ovllá Per Ánde , Antti S. Länsman , ii loga 20 jahkái albmaláhkai dáppe oggon , eará go finadan moddii muittašan dihte dáid gáttiid . Go nuppe beaivvi vikkan sudnuide riŋget jearran dihte leaba go boatkuluvvan , de leaba juo mannan eará mátkkiide . – In astta hupmat go lean vulos guvlui , olu bajás vázzit geat bohtet ovddal háliidivčče bisánit humadit vuoiŋŋastan dihte , muhto dalle gal lea mus hoahppu fas ollet vulos , čilge Odd-Máhtte manin ii astta ájahallat . Ceavzin dihte luohkás fertejin dahkaluddat seamma čuorbin go earáin , bidjat alccesan 7–8-jahkásačča dássái . NRK Sámi Radios čuodjalahtte sutnje jo 9 áigge iđđes jearahallan dihte mo lei 20 jagi dassái , dalle go liđiid attii gonagassii . Maiddái sidjiide geat bajásgesse ruoktodivššáriid haga stuorra mánnáčorragiid , veardidan dihte dán áigái goas muhtumat heavganit jo ovttain maŋisbohttiin . Sámediggi gudnijahtii fas 2002 sihke nealgudeddjiid ja nissonjoavkku , geat mátkkoštedje oaivegávpogii doarjun dihte nealgudeddjiid . Mikkel Eira joavkkuin njunnošis , sii nagodedje buktit beroštumi sámi áššiid ovddidan dihte ákšuvnnain Stiillas Álttás ja Stuoradikki olggobealde Oslos 1979/1981/1979 . - maid sáhttet gielda , skuvllat , Sámediggi , astoáiggesearvvit dahkat ovddidan dihte buori bajásšaddama ? - mo cegget buori ovttasbarggu buot dáid ásahusaid gaskka ovddidan dihte buori bajásšaddama sámi mánáide ja nuoraide ? - maid sáhttet gielda , skuvllat , Sámediggi , astoáiggesearvvit dahkat ovddidan dihte buori bajásšaddama ? - mo cegget buori ovttasbarggu buot dáid ásahusaid gaskka ovddidan dihte buori bajásšaddama sámi mánáide ja nuoraide ? Suohkana hálddahus áigu gártet makkár bargit hálddašit sámegiela , ja maid sáhttá dahkat movttiidahttin dihte bargiid oahppat ja atnit giela . Doppe ovttasbarget ovddidan dihte fitnodagaid , ja muđui servvodaga Porsáŋggus . – Sáhttá lea veadjemeahttun vuoitu , muhto nu lea johttivuoittuin , čilge Nilsen , gii lea áibbas sihkar das ahte ovddit jagiid vuoitit goit servet dánjagáš gilvvuide iskan dihte dán vuoitit nuppádassii . – Dalle oidnet Oslo olbmot ahte sámit maid leat Oslos ja dál leat juo ollu olbmot fitnagoahtán min guossis , geahččan dihte min ođđa sámi šilju , muitala son . Ollu maŋŋel iežas jápmima de nammaduvvui son bassiolmmožin ja danne šattai juovlamánu 13. beaivi Lucia-beaivin maid mii ávvudit muitin dihte Bassi-Lucia . Ohcejoga logahat dárbbaša eanet ohppiid seailluhan dihte skuvlafálaldaga maid boahtte áiggis , ja maid Ohcejoga gieldda heajos ekonomiija geažil dálá ortnet fertešii rievdaduvvot . Sullii 500 olbmo ledje boahtán musihkkagávpái Girkonjárgii oastin dihte The BlackSheeps ođđa CD . Pekas fitnodat , man eaiggát lea guovdageaidnulaš Per Bueng , ozai mannan geasi loana , ceggen dihte vistti gos beassá vuorkut fielluid maid áiggui vuovdigoahtit . – Kárášjogas leat dát doalut okta dain positiivaleamos dáhpáhusain jagis , ja mii eat dohkket šat ahte galgá lágiduvvot eahpesihkarvuođas , dadjá spábbačiekčandoaluid ovddasvástideaddji , Nils Torfinn Balto ( 25 ) , gii ovttas Ávjjuin áigu dahkat buot mii su fámus lea , bisuhan dihte lágideami Ávju IL:s . Eanaš gesiid son várresta unnimus ovtta vahkku luomus guollebivdimii , galledan dihte Kárášjoga . Sii ráhkadit iežaset duohtavuođaid maid de juhket fas álbmogii ja geavahit dáid olahan dihte iežaset jienaid oaggumis . Nárrideapmi geavahuvvo dábálaččat ruovttus , iskan dihte man ollu mánná gierdá ja maid nago hálddašit . Jus galgá skuvla maidege sáhttit , lassin ahte oahpahusa čađahit , de fertejit buot bealit Kárášjoga servodagas searvat ja veahkkálagaid doarjut nuppiid buoridan dihte iežamet birrasa . Ollu čáppa sánit daddjoje ja máŋga cearkki loktejuvvoje ávvudan dihte ođđa stuora vistti masa leat guhtta sámi ásahusa čohkkejuvvon . Danne sii bukte dán evttohusa nannen dihte dáid surggiid boahtte jagi . Danne livččii dehálaš ahte báikegotti olbmot čoahkkanit stuorra doahkkin čilgen dihte iežaset árbevirolaš luondduipmárdusa birra . Ii buohkain leat vejolašvuohta vuolgit Áltái dahje Romsii , ja jáhkkimis leat oallugat geat dál vuos eai dovdda ja čuovo gilvvuid geat gillejit oahpásnuvvan dihte vuolgit vánddardit guhkes mátkki . Muhto dat eaktuda ahte buot báikkálaš searvvit dasa servet vai bellodat nagoda oažžut olbmuid listui dehálaš guovlluin sihkkarastin dihte eanemus jienaid . Ovdamearkka dihte dorjot boanddat ovtta sajis cegget áiddi juste eastadan dihte bohccuid boahtimis sin giittiide . Dalle muhtin boanda Álttás geavahii fas bissu ” čoavdin dihte ” riiddu gaskal boazodoalu ja boanddaid . Ovdamearkka dihte ahte dárbbašat go daid ollu fievrruid seailluhan dihte árbevirolaš bargguid , nu go guliid bivdit ja luopmániid čoaggit . Maiddái sámi vuođđoealáhusat fertejit juoidá dahkat unnidan dihte nuoskkideami . Guovddášbellodaga Lars Peder Brekke , gii lea biebmo- ja eanandoalloministtar , lea ges lohpidan ahte sii gáibidit eambbo návddiid goddit gáhtten dihte guohtonelliid ealáhusaid . Dál leage Gaski mannamin šiehtadallamiidda girjelágádusaiguin oastin dihte dieid stuorra girjehivvodagaid mat áiggiid čađa leat čoggojuvvon go leat njuolggadusaid mielde ferten deaddilit vissis meari girjjiid juohke girjjis . Stáhta lea vuođđudan Sámediggái stuorra foandda nannen dihte ja seailluhan dihte sámegiela . Stáhta lea vuođđudan Sámediggái stuorra foandda nannen dihte ja seailluhan dihte sámegiela . Maiddái mánáidáittardeaddji lea dahkan mátkki deike oažžun dihte buorádusaid mánáid beaivválaš árgabeaivvis . Dainna lágiin lea leamaš nu guhkká go muittit , ii ge dán rádjái leat vel olus mihkke dainna geavvan buoridan dihte oadjebasvuođa sámegielagiidda . Das livčče luonddubearráigeahčču roahkka sáhttán áiggemunis váldit oktavuođa Anárjogaleagi Birasservviin muittuhan dihte ahte buohta dárbbašit vuodjinlobi jávregáddái , ja ahte sii sávvet dat leat ortnegis jus dattetge šaddá guovlus bearráigeahčču . Lea go son boahtimin oahppan dihte vai lea go oahpahan dihte . Lea go son boahtimin oahppan dihte vai lea go oahpahan dihte . Danne lea searvi gulaskuddancealkámušas ovddidan dan oainnu ahte lullisápmelaččain ferte iskat genaid duođaštan dihte sin sápmelašvuođa . Riddoguolásteaddjit lea geahččalan dorvvastit Sámediggái oažžun dihte ruđalaš ja morálalaš veahki . Dadjat juo oktanaga dáhpáhuvai ahte Sámediggi ja Innovasjon Norge dahke gaskavahko ovttasbargosoahpamuša nannen dihte ovttasbarggu Sámedikkiin ja dáinna vugiin maiddái vuoruhit sámi ealáhuseallima . Vaikke diehtit ahte EU lea geavahan issorasat ruđa oažžun dihte olbmuid jienastit . Eiseválddit leat diehttalas dahkan juoga geahpedan dihte luossabivddu , muhto dat leamašan eambbo oamedovdduid rensken go duohta luossagáhtten doaibmabijut . Muhto liikká lea lohpi leat ovdagihtii várrogas ja bidjat johtui doaimmaid gáhtten dihte gođđoluosaid mat lea gorgŋon . Dáidá buoremus ahte juohkehaš ieš smiehtasta máid son sáhttá dahkat garvin dihte golgodávdda . Danne ferte dál jearrat lea go ráđđeolmmái dáinna mearrádusain geahččaleame media giddet olggobeallái goazadan dihte kritihkalaš journalistihka . Danne ferte dál jearrat lea go ráđđeolmmái dáinna mearrádusain geahččaleame media giddet olggobeallái goazadan dihte kritihkalaš journalistihka Narkotihkka lea šaddame dego njoammudávdan servodagas mainna ferte duođas bargagoahtit eastadan dihte leavvama . Dan ektui ferte Sámedikki čielgasit juoidá mearridit garvin dihte dákkár diliid boahtteáiggis . Mánáidáittardeaddji lea fas fitnan Kárášjogas , gullan dihte lea go givssideapmi ain nu stuora váttisvuohta doppe . Dan dili fertejit eiseválddit , ealáhus ieš ja boazonjuovahagat oktan sin gávpeoktavuođaiguin váldit duođas , ja vaikke bidjat stuorebuš guorahallama johtui geahččalan dihte gávdnat gokko , ja mii goahcá bohccobierggu jođu . Dál lea bággu oktii vel jearrat máid eiseválddit áigot bargat gáhtten dihte dáid olu vigihis olbmuid goddimiid . Dál lea bággu oktii vel jearrat máid eiseválddit áigot bargat gáhtten dihte dáid olu vigihis olbmuid goddimiid Máilmmi dálkečeahpit leat áigá juo váldán mielde álgoálbmogiid oaidnin dihte makkár váikkuhusat sáhttet šaddat , ja mo daid rievdademiiguin galgá bargat boahtteáiggis . Sii baicce háliidit oaidnit mii dáhpáhuvvá , ja váldit iskosiid oaidnin dihte gosa guovža de manná . Dušše čájehan dihte ahte almmolaš ásahusat eai sáhte olbmuiguin láhttet vaikke mot . Oažžun dihte guldaleddjiid konsearta millii , de leat mis báikkálaš , nuorra ja movttegis taleanttat . Dál go lea válgajahki , de beroštan erenomážit jienastan dihte . Itálias láveje suovvasiin dahje coiccain vázzit viesus , juohke lanjas , ráidnen dihte ja vel čálistit kriittain bajás uksalassi golbma K , ja dat ii galgan bassot eret obage . Davvi-Romssa Boraspireprošeavtta bargit čuvvot GPS - posišuvnnaid , muhtumat vázzet ja okta joavku girdá helikopteriin ohcan dihte ráppiid . Doaibmabidjosat álggahuvvojit seailluhan dihte uhkiduvvon unnitlogugielaid Ruoŧas . Sápmelaččat cielahit sápmelaččaid čiehkan dihte iežaset duogáža . Ášši olis leat oallut evttohusat bohciidan čoavdin dihte ášši vuohkkaseamos vuogi mielde . Fylkkasuohkanis lea ovddasvástádus neavvut suohkaniid sihkkarastin dihte oaidni kvalitehtaid fysalaš birrasiin . Sii oaivvildit ahte lea dárbu lága atnit eambbo sihkkarastin dihte ahte váldo vuhtii estetihkka maid , muhto eai dan dihte hálit dadjat juste mo galgá leat ovdal čuovvu gáibádusaid , dan ferte juohke suohkan ieš mearridit – Mii fertet leat dáhtolaččat unnidit eanet , sihkkarastin dihte guohtunealáhusaid . Okta váidojuvvon beanaeaiggát lea leamaš leansmánnikantuvrras gullan dihte mii ášši lea , ja oaččui čilgehusa , muhto su beana lea gáldejuvvon ja ii leat dakkár mii ruohttá ciikkuid maŋis . – Mii lágidit konseartta dán mánu 24. beaivve , oažžun dihte eanet ruđa lágidit Máze kabaréa , muitala lávdegotti bargi Marit Helene Eira . Fárrejin dihte skuvla čalmmustahtii addit historjjálaš ja erenomažžas oahppu . Nisu 30-jagiin ii hálit namas almmuhii aviissas gáhtten dihte bearraša Kárášjoga smávvá servodagas , muhto ii oainne eará ráđi go mediai dorvvastit go lea gártan heahtedillái . Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta lea álggahan Smakens uke bajidan dihte biepmu beroštumi . - Ovdal konsultašuvnnaid áigu Sámediggi čađahit čoahkkimiid ja dialogaid sámi ásahusaiguin ja organisašuvnnaiguin háhkan dihte viidát vuođu lagat konkretiserema lágain ja láhkamearrádusain dáid konsultašuvnnaid čađa , cealká Sámedikki ráđđi iežaset evttohusas máid dievasčoahkkin meannuda boahtte vahkkus . Jus ležžet váilevašvuođat , de fertejit ášši ođđasit čađahit gokčan dihte váilevašvuođaid , juogo ollislaččat dahje duššo osiid . Láhkkit dahje báttit maid gisset birra muora , lea čájehan dihte ahte juovlaevangelium lea buohkaide . vuođđudančoahkkimii lei boahtán Natur og Ungdom searvvi Romssa ja Finnmárkku guovllučálli , Line Storvoll Strømseth , bagadallan dihte nuoraid . – Girji lea vuohkkasit čállon mii heive maiddái dábálaš olbmuide diehtin dihte eambbo movt sámi riektadilálašvuohta lea , lohká Somby . Váhnemat ja bargit geat ledje čoahkkanan Guovdageainnu searvegottevissui mannan bearjadaga , árvvoštallan dihte mo sotnabeaiskuvlla boahtteáiggi hábmet . Mus lea buorre doaivva válggaid ektui , ja sáhtán goit lohpidit ahte mii galgat leat oidnosis ja njunnošis čájehan dihte jienasteddjiide ahte NSR lea buoremus molssaeaktu , dadjá presideantaevttohas Aili Keskitalo . Máŋgga institušuvnna dutkit galget lagamus jagiid ovttasráđiid bargat buoridan dihte máhtu Norgga sámediggeválggaide guoskevaš áššiid birra . – Eiseválddiid vuosttaš lávki dákkár áššiin de lea čielgaseamos váldit oktavuođa Boazodoallohálddahusain oažžun dihte dieđuid guđe orohagaide gusket jurddahuvvon doaimmat , ja maiddái eará dárbbašlaš dieđuid . Dan oktavuođas mii leat bidjan proseassa johtui vai suohkanat ožžot liige ruđaid stáhtas čoavdin dihte váttisvuođaid mat leat . Mii sáhttit ollu ieža bargat eastadit luonddubillisteami , jurddašišgoahtit ahte mis lea juohke ovttas ovddasvástádus ahte ovdamearkka dihte eat geavat mohtorfievrruid billistan dihte luonddu , ahte eat ráhkat eambbo luottaid mehciide go dan mat leat juo . Sámediggi lea ceggejuvvon , ja galgá ain doaibmat nannen dihte giela , kultuvrra ja servodaga , muđui lea Stuoradiggi mii mearrida buot Norggas . • Sámediggi áigu čađahit arkeologalaš fealtaiskkademiid ohcan dihte sámi kulturmuittuid guovllus . Heimdal lea sádden reivve áššis Sámediggái guhte háliida čađahit arkeologalaš iskkademiid guovllus ohcan dihte vejolaš sámi kulturmuittuid . Gaskavahkku eahkeda bođii son alit čuovggain ja sirenain Susanna ( 6 ) lusa , bissehan dihte su skutervuodjimis . Son lea neaktán badjel 50 filmma , ja dain čájehuvvojit njeallje filmma Sámi filbmafestiválas Guovdageainnus , gudnejahttin dihte sámi neavttára . – In dovdda dán ášši , muhto jus mihttu lei boahtit jođánit máná lusa , bissehan dihte su , de ipmirdan ahte lea atnán alit čuovggaid . Oarje-Finnmárkkus leat boazodoalloeiseválddit juohkán ovdal moadde orohaga čoavdin dihte riidduid ja dat leat lihkostuvvan bures , muitala Fiettar-siidda Anders M. Sara . Mii goit bargat máid mii nákcet čoavdin dihte ášši buot buoremussan , dadjá rektor Steinfjell . LEA BIVDÁN BOHTOSIID : – Lean bivdán dán klássa árvosániid mat leat dál , buot fágain , ja earenoamážiid historjáfágas , oaidnin dihte mo lea árvosáni dillii dán klássas . Riekteguoddi lea siidaoasus go dat eaiggáduššá bohccuid ja lea riekti boazoguohtuneatnamiid atnit iežas bohccuide , ja de lea siida maid das searvvis , čilge GaupTormod Eggan ii vástidan telefuvnna go Ávvir geahččalii oažžut oktavuođa , ii ge riŋgen ruovttoluotta vástidan dihte gažaldaga . Dál lohká Trosten sin áigut baicce jearrat lagamus eanadoalloránnjás Stig Arve Eriksenis seamma bealde luotta oastit eanabihtá viiddidan dihte bisánanbáikki . * Atnit digitála reaidduid viežžan dihte dieđuid iešguđetge mediain ja árvvoštallat gáldokritihkalaččaid iežas ovdanbuktimiin . – Ráđđehus lea addán máŋga heahtebáhka váidudan dihte dán roasu váikkuhusaid . Álttás lea okta boanda áidugoahtán gittiidis eastadan dihte bohccuid bahkkemis su eatnamiidda giđđat . Šiehtadallamat Sámedikki ja Sálas gaskka jotkojuvvojit čielggadan dihte vissis beliid nuvttá oahpponeavvosáddenortnegis . – Mii leat ceggen ođđa luohká movttiidahttin dihte nuoraid vuodjigoahtit , lohká SHL presideanta Mikkel Per Sara gii vuohttá vánis heargevuddjiid dili heargevuodjingilvvuin . – Muhto maiddái sisabahkkemiid ektui ferte boazodoalu jietna gullot , ja váikkuhit ahte dat manná rievttes guvlui gáhtten dihte guohtumiid gáržžidemiid vuostá , dadjá Bæhr . NSR evttohii 2008 miessemánus ahte Sámediggi vuot ferte loktet dán ášši Ráđđehussii , seammás go bargá suohkaniid ektui hehtten dihte ahte giliskuvllat heaittihuvvojit . Mánáidsuodjalus ii áiggo fárret go sii leat diibmá golahan olu ruđaid heivehan dihte kantuvrraid dárbbuide ja oaivvildit ahte ii doala fágalaččat ahte sin fárrehit kulturvissui . Eaktu ahte minerálanjuolggadusat bohtet adnui lea ahte guoská ohcamii ja iskamii kárten dihte minerálaid mas lea vejolašvuohta ekonomalaččat ávkkástallat . – Mii leimmet láigohan helikoptera čohkken dihte , muhto heajos dálkki geažil eat lihkostuvvan čohkket olles ealu . Sihkkarastin dihte jođánis meannudeami suohkana bealis , de lea buot buoremus ahte ráđđeolmmái oažžu válddi váidit ášši politiijaide , cegget priváhta ráŋggáštusášši ja gáibidit almmolaš áššáskuhttima . Gurut bealde : Prošeaktajođiheaddji , Erlend Winje , Finnmárkku ja Romssa fylkka sávzaboanddaid ovddasteaddji , Jon Helge Steinnes , ja badjeolmmoš ja NBR ovddasteaddji , Per Mathis Oskal , ledje boahtán Romsii duorastaga , digaštallan dihte dálá boraspireváttisvuođaid . lea dál čohkken ealáhusaid ja hálddašeddjiid seamma beavddi birra , huksen dihte oktasaš áddejumi boraspireváttisvuođaid ektui . Sullii 500 olbmo ledje boahtán musihkkagávpái Girkonjárgii oastin dihte The BlackSheeps ođđa CD . measta juo velledan vuordin dihte iežaset popnásttiid . – Mii leat bivdán čoahkkima Vefas IKS:in ain mánnodaga , gullan dihte sáhttet go dál váldit vuostá suohkana kloáhka , lohká Guovdageainnu suohkana teknihkalaš bálvalusaid inšenevra , Nikken Turi . Ohcejoga logahat dárbbaša eanet ohppiid seailluhan dihte skuvlafálaldaga maid boahtte áiggis , ja maid Ohcejoga gieldda heajos ekonomiija geažil dálá ortnet fertešii rievdaduvvot . Evttohussan fylkkadikkis , bisuhan dihte sámegiela ja kultuvrra , lea 200.000 ruvnnu lassin , sámi kultuvra guovddážii mii lea Loabáhis . Rektor čuojahasttii Olav Aakre AS fitnodahkii dalán go fuobmáje máđuid gullán dihte maid áigot dál dahkat . Dakkár joavkku čiekčit geaid lea bággu vuoitit loahpačiekčamiid seailluhan dihte saji . Biillas lea maid dakkár garra áibmoboson mii suova olggos bossu viesus álkidan dihte suovvabukčiide oaidnit . Čoahkkanemiid gaskal johtá prošeaktajoavku oktan olbmuiguin geain lea erenoamáš gelbbolašvuohta fitnodagaid mielde , bagadallan dihte sin . Dál lea Peder johtime Sámis ohcan dihte eanet sámi dávviriid ja deaivvadit iežas ustibiiguin Sámis . – Go ođđa direktevra boahtá bargui galgá eanas leat sajis , nu ahte sus ii leat go bargagoahtit viidáseappot dáinna bargguin , dadjala vel Mathisen ovdal go bijada Osloi gullan dihte ja digaštallat guđe ohccis lea eanemus vejolašvuohta hovdet ja doaibmat Guovdageainnu Thon Hotel direktevran . Sáddagiid áigot maid dekstet prográmma dárogilli , movttiidan dihte earáid maid oahppat julevsámegiela . – Mii vurket visot maidda livččii ávki boahtte buolvvaide ja máddái máid dála olbmot dárbbahit , min luhtte finadit dutkit ja allaskuvlla- ja universitehtaoahppit gávdnan dihte dieđuid man nu birra , muital Steinlien , ja earát geain lea dárbu . Jahkásaččat juolluduvvojit ruđat Arkivverket doaimmahussii , doaimmahan dihte Sámi arkiivva . Dasa lassin oaivvildit ahte Sámi arkiiva oažžu 1,1 miljovnna norgga ruvnno oastin dihte reaidduid máid sii dárbbahit . Oahpu studeanttat , allaskuvlla bargit ja eará berošteaddjit ledje čoagganan oaidnin ja gullan dihte áibbas ođđa oahpu birra . Dá humada bellodatustibiin , gullan dihte mo válgagiččuin lea mannan , go ieš lea leamaš miessemearkumis . – Lea hui imaš go lea min leat sihtan boahtit Álttesjávrái oažžun dihte dáid gárddiid ruovttoluotta seamma áigge go dát šiehtadus galgá vuolláičállojuvvot Stockholmas , imaštallá Sárevuomi sátnejođiheaddji Per Anders Nutti . Sámedikki várrepresideanta , Laila Susanne Vars , doarru áŋgirit Sámedikki bealis , bisuhan dihte Skániid joatkkaskuvlla . Sámedikki várrepresideanta , Laila Susanne Vars , lea bures ráhkkanan go odne deaivvada Romssa Fylkkadikkiin , digaštallan dihte Skániid joatkkaskuvlla boahtteáiggi . Olu oahppit ledje ikte čoagganan Romssa fylkkaviesu lusa čájehan dihte vuosteháguset evttohussii heaittihit joatkkaskuvllaid . Dát dahkkojuvvo dárkkistan dihte jienastuslogu . Telenor lea dál , ovttas Seastinbáŋku Davvi-Norggain ja Nordlysain , šaddan okta golmmain váldosponsorin Riddu Riđu festiválii , nannen dihte festivála dáiddalaš beali . Almmolaš dárkkistuvvon boazolohkamat čađahuvvojit nu mo Boazodoallohoavda oaidná buoremussan , oažžun dihte rievttamus boazologu . Vuolggasadji prošektii lei ahte gielda háliidii guorahallat vejolašvuođa ávkkástallat boaldima ávdnasiin mat báhcet gaikkodeamis , liggen dihte priváhta ja almmolaš ásahusaid Deanušalddis . Guovdageainnu doaibmi teknihkalaš bálvalusaid ovttadatjođiheaddji , Nikken Turi dáhkida ahte Guovdageainnu suohkanis lea sierra lohpi atnit guovllu gurren dihte baikkaid dohko , sihke suohkana iežas ja earáid . Dasto áigot dán čavčča mielde čohkket dieđuid oapmahaččain gullan dihte makkár veahkkedárbbut sis leat ja makkár veahki sii dovdet sii leat ožžon . Kárášjohkalaš nuorat Kim Hallgeir Berg ( 17 ) ja Isak Anders A. Utsi ( 19 ) dolleba ges duoddara badjel Guovdageidnui , gilvalan dihte earet eará Guovdageainnu nieiddaguovttuin . Guovdageainnu suohkana ovdagoddi juolludii ruđa Guovdageainnu leansmánnikantuvrii mannan gaskkavahkku , huksen dihte beanastállja , lasihedje vel ohcamii čippa-skannenrusttegii ruđa . Guovdageainnu gávpi Sápmiheia vánddarda miehtá Norgga vuovdin dihte sámegálvvuid ja maiddái neahta bokte lea gávppašišgoahtán , muhto ii fal Goahtebealji vehkiin . Pekas fitnodat , man eaiggát lea guovdageaidnulaš Per Bueng , ozai mannan geasi loana , ceggen dihte vistti gos beassá vuorkut fielluid máid áiggui vuovdigoahtit . – De ii lean eará go riŋget politiijaide ja Havarikommišuvdnii muitalan dihte mii lea dáhpáhuvvan , nu mo juo galgá , lohká son . Guovdageainnu suohkana teknihkalaš bálvalusaid ovttadatjođiheaddji , Sten Olav Hætta lohká ahte suohkan lea álohii atnán báikki gurren dihte kloáhka . Jus leat ain atnime kloáhkkajávrriid gurren dihte kloáhka , de ii leat dálá njuolggadusaid mielde lobálaš dan dahkat . Ávvir ii leat fitnen ságaide ovtta ge ráđis gullán dihte makkár ruhtasupmiid leat juohkán bargostipeanddaid ja galli jahkái . Golbma lása billistan beassan dihte vistái ja latnji gos bissut ledje , ja ovtta go gaiko duvvábálkon vistái , čilge Guovdageainnu Bivdo- ja Guolástansearvvi jođiheaddji Hætta . Sámedikki presideanta Egil Olli mielas ii leat gilisearvvis riektá sin sivahallat dán áššis , go Sámedikki geahččalii bargat máid sáhtii doalahan dihte ráfáiduhttima . SáB lei ožžon mielde Jánoža gádjun dihte NSR eanetlogu , muhto bálkestedje min feaskárii seamma go earáid , lohká Tretnes , gii liikká deattuha garrasit . Dál lea čáhci fas ráinnas Guovdageainnu suohkanis , ja suohkan áigu vuollelii roggat viežžan dihte ráidnasit bodnečázi . Čáhci klorejuvvo dál , muhto 500 000,- várrejuvvo oastin dihte UV-rusttega , ja dan galgá hálddahus dahkat dál , mearridii Ovdagoddi ovddetbeaivvi . Nu oaivvilda teknihkalaš bálvalusaid ovttadatjođiheaddji Sten Olav Hætta , go Ovdagoddi hoahppočoahkkimis mearridii várret 500 000 Norgga ruvnno oastit UV-rusttega ráidnen dihte čázi Guovdageainnu čoahkkebáikkis . Dál son áigu diehtit maid Sámediggeráđđi lea dahkan sihkkarastin dihte ahte sihke sii geat ožžot doarjaga ja earát dihtet ahte lea Sámeálbmotfoandda ruđat mat geavahuvvojit . Bargat oahpaheaddjin lea hástaleaddji , ja kampánja neahttasiidduin www.hardudetideg.no sáhttet sii geat árvvoštallet álgit oahpaheaddjiohppui váldit veaháš eahpeformálalaš geahččaleami oaidnin dihte dohkkehit go sii oahpaheaddjin . Dá leigga boahtán Bissojohkii galledan dihte festivála . Ii heađisge lean nu ahte mii bivddiimet njurjuid bivdin dihte , muhto iežamet guollebivddu ráfi dihte . Boazodoalli jáhkká Boalvvir BA livččii čoavddusin hehtten dihte dákkár njuovvandili , mii dál lea čuožžilan boazodoalus go eai jođit bohccuid njuovahagaide . Son lea čegŋen govvii ( gurut ravddas ) čájehan dihte ahte jus laseriin livčče mihtideame , de livččiiga oainnahallan . Ollu olbmot ledje boahtán Guovdageainnu hotellii oaidnin dihte makkárin Beaivváža ođđa visti galgá šaddat . Sámediggepresideanta Egil Olli lea ge deattuhan ovdal ahte sii dorjot sierra lávddi Beaivváš Sámi Našunálateáhterii ja dát lea maiddái biddjon ovttasbargošiehtadussii , maid čálle eará bellodagaiguin oažžun dihte eanetlogu dán sámediggeáigodahkii . Adnojit vel hui olu eanandoalloeatnamat doalahan dihte heakkas gusa . – Mus ii leat váldi gal vuovdigoahtit almmuhusaid dieđihan dihte makkár ruđat leat gávdnomis meahcásteddjiide Sámedikkis . – Sámediggi áigu bargat dan ala ahte ásahuvvo sierra bargojoavku álgoálbmogiid ja dálkkádatrievdamiid várás ON dálkkádatrievdamiid konvenšuvnna vuolde ( UNFCCC).– Sámediggi áigu váldit ovdan álgoálbmotdimenšuvnna dálkkádatnjunuščoahkkimis Københámmanis juovlamánus 2009.– Sámediggi áigu fuolahit ahte árbevirolaš álgoálbmotmáhttu biddjojuvvo vuođđun dálkkádatrievdamiid duođašteapmái ja ovddidan dihte positiivvalaš heivehanstrategiijaid . Danne álggahuvvui Bali njunuščoahkkimis 2007:s guovtti jagi šiehtadallanproseassa fuolahan dihte eanet áŋgiruššamiid , mat plána mielde galget loahpahuvvot Københámmanis . Eastadan dihte REDD-doaibmabijuid heađušteames álgoálbmogiid eallinvuođu , lea deaŧalaš ahte dat leat mielde proseassas ja ahte álgoálbmogiid vuoigatvuođat árvvus adnojuvvojit . – Sámediggeráđi mielas lea leamaš dehálaš geahččat movt finánsaroassu váikkuha sámi guovlluide , ja diehtá ahte Ráđđehus lea bidjan heahtebáhkaid váidudan dihte daid váikkuhusaid , deattuhii Olli . riikkaide veahkehan dihte . Mun lean vuolgán deike oahppan dihte , mii oahppat iešguđetge diŋggaid nubbi nuppis , čilge Ánte gii atná árvvus olbmuid dásseárvvu , beroškeahttá makkár duogáš iešguđetge olbmos lea . Tuollostášuvnnat eai bisset biillaid dárkkistan dihte guollefievrrideami , muhto sii áinnas háliidit cavgilemiid . Mii gáibidit ahte departemeanta váldá oktavuođa Luoddadirektoráhtain , čoavdin dihte dán . - Romssa fylkkaráđđi buvttii 2009:s viđa háve evttohussan heaittihit Skániid Joatkkaskuvlla - Skániid Joatkkaskuvlla oahppit galget fárrejuvvot Heggen Joatkkaskuvlii , Háršttái , jus skuvla heaittihuvvo- Skániid Joatkkaskuvllas leat 20 % sámegiel oahppit- Skániid Joatkkaskuvllas leat lassánan 3 gitta 20 ohppiin maŋimuš jagiid- Heggen Joatkkaskuvllas leat dál 2 sámegiel oahppit- Bisuhan dihte sámegiela , evttoha fylkkaráđđi 200.000 ruvnnu Loabága giellaguovddážii Maŋŋel go lei dievdu lei čállán fasttiid su nieiddažii , de Rosie Holmestrand bijai iežas Nettby-siidui kopiija das maid son lei čállán nieiddažii , oktan dievddu gohčostatnamain , váruhan dihte earáid . Bivdit ja berošteddjiid sáhttet váldit oktavuođa FeFo:in oažžun dihte eambbo dieđuid . Son álggii dohko hoavdan čakčamánu 1. beaivvi 2007 , muhto easka go Ávvir čájeha tabealla man ieža leat ráhkadan geahččan dihte movt ruđat leat geavahuvvon dán ortnega olis , de oaidná čielga loguid movt dilli čoakkáldagas lea . Son muitala Sámedikkis áigot vuos gulahallat vuorasolbmuiguin , sin servviiguin , ja geahččalit čohkket čoahkkimii giđa beallái , gullan dihte lagabui makkár dárbbut sis leat , ovdal go sii ásahit maidige . – Jus vel fylkkadikkis leat geargan áššiin , de eat leat goit mii dan dahkan , ja mii áigut bargat buot mii min fámus lea , oažžun dihte fylkkadikki jorgalit oainnus , ovdal go ášši manná jienasteapmái , dadjet politihkkarat ovttanjálmmagiid . Vaikko mediain dál lea gullon ahte Bargiidbellodat lea oalle lahka oažžun dihte eanetlogu Sámedikkis , de ii jáhke Somby ahte lea nie álki . Son oaidnáge ahte goappašat dat stuorimus bellodagat Sámedikkis ogohallet Árjja oažžun dihte sin iežaset beallái , muhto ahte Árja orru dál juo čatnasan Bargiidbellodahkii . Ávvir ii leat ožžon Åarjel-Saemiej Gielh Ellinor Marita Jåma ságaide gullan dihte maid son oaivvilda dán áššis , ovdal go aviisa sáddejuvvui prentehussii . – Mii leat vuoruhan guovddáža , ja leat hui ilus go Leavnnjas šaddá vejolaš lohkat sámegiela , ja doarjut áinnas ollesáiggi lohkamiid , jus boahtteáiggis boađášii fálaldat dan birra , dadjá Porsáŋggu várresátnejođiheaddji , Kåre Olli , gii maiddái atná vuogasin rámidit Sámi Giella ja- kulturguovddáža Porsáŋggus , mii áŋgirit lea bargan ovddidan dihte sámegiela ja kultuvrra guhkit áiggi badjel . Govvidan dihte sáhttá jurddašit ahte njuovvangáibádus mielddisbuktá 800 kg buvttadeapmi juohke 100 bohccos dahje gaskal 35 ja 45 proseantta giđđaealu ektui . – Dat lea surgadis ovdamearka dearvvašvuođa-Norgga váilevaš ovttasdoaibman , ja váivves govva das man ollu bargu vel dárbbašuvvo ovdal go sámi pasieanttain lea ovttaárvosaš dearvvašvuođafálaldat , dajai Keskitalo , gii ohcalii vástádusa dasa máid Sámediggi lea bargan buoridan dihte sámi pasieanttaid vuoigatvuođaid . Son deattuha vel ahte eaba leat mannan mediai dušše váidalit iežaska dili , muhto čájehan dihte duohta váttisvuođa mii Guovdageainnus dál lea . Gilvu joatkašuvvá válggain maŋŋá joavkkuid gaskka oažžun dihte stuorámus vejolaš válddi . – Dá lea doaibma maid stáda sáhttá bidjat johtui njulgen dihte ovdalaš áigge dáruiduhttima . Sus ii lean spábbačiekči hápmi , muhto ale fuola , son nammaduvvui cupa buoremus čiekčin , muitala Eira gean mielas lei buorre vuoitit johttipokála muitin dihte cupa . Go boazodoalu govvidit ealáhussan mii boastut geavaha iežas vuoigatvuođaid oažžun dihte fámu , de lea dat mediaráhkaduvvon govvidus maid mii eat oba dovddage . Sámeskuvllaid // ovdaskuvllaid rektorat Johkamohkis ja Jielleváris válde ieža initiatiivva dutkiiguin bargat ovttas nannen dihte sámi vuođu ja perspektiivva skuvladoaimmas . Berre šiehtaduvvot ealáhusaiguin , unnidan dihte bievlavuodjimiid . Ávvir ii ožžon šat Østby ságaide kommenteren dihte Olgešbellodaga gáibádusa . Skuvla lea erenoamáš dehálaš sámi nuoraide ; nannen dihte sámegiela guovllus ja maiddái dehálaš márkosápmelaččaid boahtteáiggi dáfus . Romssa fylkkasuohkana ealáhusfoanddas lea kultuvrra ja ealáhusaid fylkkaráđđi Knut Werner Hansen juolludan skábmamánu 4. beaivvi 150 000 ruvnnu Midnight Sun Marathonii , čađahan dihte Sámi vahkku 2010.Sámi vahkku doalut leat Sámi álbmotbeaivvi , guovvamánu 6. beaivvi oktavuođas . Son lea jearahan olbmuin ja riŋgguhan badjel logi iešguđetge sadjái gullan dihte mo leat bivdonjuolggadusat dán áigge . Muhto ammal vuos heargevuodjin ” metropolas ” , numo gohčoda bajásšaddanbáikkis Kárášjoga , servviid vuos čorget dili ja ovdagovat dahket ráfi buoridan dihte gova olggos guvlui . ) Ávvir ii ožžon rektora ságaide , oažžun dihte kommentára manne jorggihii áššis . Ávvir ii ožžon Flatabø ságaide gullan dihte maid dál lohká áššis . Dát dahkkojuvvo dárkkistan dihte jienastuslogu . Muhto , mis lei virgáduvvon olmmoš geas lei sierra kantuvra ja gii barggai beaivválaččat veahkehan dihte vuorasolbmuid , lohkat ja čállit . Mana fal ja geahča bihtá , doarjun dihte buori prošeavtta . Klemetsen dadjá maid ahte njuolggadusat fertejit rievdaduvvot vai politiijat besset atnit náhkkegahpira ja luhka suddjen dihte iežaset go buolašin barget olgun . Mii eat leat šat nu geabbilat njuikkodit vulos bajás stuoluid alde olahan dihte heaŋgut seinniide ovdamearkka dihte vuoittuid , ja olu eará bargguide leat dát studeanttat máilmmi buorit veahkit . BÁHKKA : Gáregasnjárggas boahtán Eeva Niittyvuopio Harlin bearrašiinnis giktaluvvui deanus gálašit čoaskudan dihte báhkkasis . Čakčat dollojit ge álbmotčoahkkimat gullan dihte leago lávdegoddi rievttes bálgáid alde sin njuolggadus evttohusa barggus . Soames háve lean ferten barggus doapmat ruoktut , govven dihte jus doppe geavvá mihkkege earenoamážiid , lohká Nilsen , gii bargá stivračállin Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvllas . Laila Steffensen ( 61 ) orru ges lulli - Norggas , ja lea boahtán Kárášjohkii geasselupmui , galledan dihte oahpes guovlluid ja iežas nieidda , Anne . Son ferte maid rámidit kurssa oasálastiid go barge nu áŋgirit guhkes beivviid gárvvistan dihte filmmaid . Váidet givssidan dihte – Eananeaiggádat váidet lihkká , vaikko dihtet mis lea vuoigatvuohta , dušše givssidan dihte , muitala Mattis Danielsen . Nuorat ledje čoahkkanan Olmmáivággái ráhkkanan dihte dálvvi čuoigan- ja njoarostangilvvuide . Dat veaháš maid diehtit lea ahte olgoáibmu lea leamaš guovddážis , leat váccihan olbmuid , váibadan dihte ja nie leamaš mielde veahkeheamen su gii buohccái . Kárášjoga ADHD báikkálaš searvi bargá čájehallan dihte ahte DON it leat áidna geas lea ADHD , ADD . Lamaid lea olgoriikkas geavahan guođohan veahkkin sávzaealuin , eastadan dihte boraspiriid , ja dál leaba sávzaeaiggáda guovttos , Eila Sajets , ja isit Torgeir Johansen , čuovvoleame Inka olbmuid guođohanvuogi – ja lamat loktet áiggi Leavnnjas . – Lulli-Norggas lea sávzadoalus lama leamašan guođohanveahkkin , ja dat lea doaibman bures , ja dál háliidetne moai ge dan geahččalit , eastadan dihte boraspiriid , muitala Torgeir , gii váruha iežas elliid , nu go sávzaeaiggádat muđuige , muhto ođđasat jurddašanvugiin . Ovdagoddi geahčada dorjot go ráđđealbmá biehttaleami gielddas laiget Næringshage AS fitnodahkii tomtta Deanu Šalddi guovddážii ceggen dihte iešeaiggáduššan ásodagaid . Sihkkelastin mii loahpahuvvo riddus odne , lea čájehan dihte festivála Lea hui buorre ođas ahte áigot lasihit Sámediggái ruđa nannen dihte kultuvrra , go min aviisa lea dat boarráseamos mii lea ain ceavziime , lohká Larsson . Girječálli Inga Ravna Eira lea johtán skuvllaid mielde , oahpahan ja movttiidahttin dihte mánáid čállit . Duppalasten dihte sihkkarvuođa , de sáddejuvvo duššo bealli čoavddasánis poasta mielde rekomanderta , ja diehttelasas almmatge nu ahte eai dieđe gos sáddejuvvo . – Easkka dálá ráđđehus áŋgirušai dahkat juoga oažžun dihte ođđa boazodoallolága . Dan olis leat sii áigon čohkket buohkaid geassemánu 20 beaivve dán jagi Guovdageidnui 40 jagi ávvudemiide dihte ja deaivvadan dihte . – Mii leat viđas geat leat čoahkkanan plánen dihte beaivvi ja sisdoalu . Eanet dieđuid sihke boraspiriid ja maid boazodoalu olis fylkkas lea dehálaš vuođđu jus galgá maidege álggahit hehtten dihte massin- ja riidodási , dajaiga biras- ja ovddidanministtar Erik Solheim ja eanandoallo- ja biebmoministtar- Lars Peder Brekk . – Mii leat hui duhtavaččat go lea bargojoavku mii galgá árvvoštallat boahtteáiggi vuogádagaid ja ráđđet eiseválddit buoridan dihte dili lullisámiid boazodollui Davvi-Troandimis , eanandoallo- ja biebmoministtar Lars Peder Brekk . Bargojoavkku jođiha dálá Davvi – Troandima fylkkamánni , Oddbjørn Nordset , ja earát geat leat joavkkus leat:Karen Anette Anti Oskal ( Oarje Namdal orohat ) Algot Jåma ( Nuorta Namdal orohat ) Leif Arne Jåma ( Fosen orohat ) Sonja Kristine Danielsen ( Færen orohat ) Svein Karlsen ( Fylkamánni birasgáhttenossodat Davvi-Troandimis ) Asle Hasselvold ( Boazodoallohálddahus Davvi-Troandimis ) Bjørn Røthe Knudtsen ( Biebmobearráigeahčču Troandin ja Møre ja Romsdal regiovnnas ) Bargojoavku galgá evttohit vuogádagaid buoridan dihte gelbbolašvuođa vuođu boraspiriid logu Davvi-Troandimis , ja geahčadit lea go vejolaš buoridit boraspirebivdimiid . Mii ávžžuhit su fitnat báikkálaš NAV-kantuvrras gullan dihte mo ja gos su ohcan lea dál . Ulbmil lágain lea suddjet buohkaid suddjen dihte vai guoskevaš olbmo dieđut eai geavahuvvo unohasat . Dan sadjái go sihkkut boastta 30038 meahcástallamii , de livččii jierpmálaččabut doalahit 1 000 000 ruvdnosaš boastta 30038 ásahan dihte ealáhusšiehtadusaid meahcástallamiin ja olbmuiguin geat háliidit doaimmahit meahcástallama seamma dásis go eará sámi ealáhusat . Dat lea issoras unnán , ja dan oktavuođas leage Leavnnja joga eanaeaiggát searvi šaddan bidjat johtui barggu , birgehan dihte stuorra luosaid . Mii eat dárbbaš mannat nu guhkás áiggis ruovttoluotta go gođđon biergasat ledje váldoskeaŋkkat juovlabeazi vuolde , ja dál oaidnit eanet ja eanet árvvu dáid gođđonbiergasiin , mat ráhkes gieđaiguin leat ráhkaduvvon liggen dihte ja illun . Searvvis leat miellahttun sii geat leat leamaš almmolaš lávdde alde juoigame viđa geardde dahje almmuhan CD-skearru , ja nuoraide geat lea vuollel 25 jagi ges lea eaktun beassat miellahttun ahte sii juoiget vihtta luođi CD:i ja sáddejit Juigiid Searvái dohkkehan dihte iežaset luohtečehppodaga , dahje leat golmma geardde almmolaččat lávdde alde juoigan . Buot joatkkaskuvllat berrejit oažžut guossin sámi ofelaččaid , oahppan dihte eambbo sámi kultuvrra birra . Oanehaččat daddjojuvvon , de galgá konferánsa váikkuhit dasa ahte eambbo ipmirdit ealáhusa hástalusaid , vuoruhit mii lea dehálaš ja sihkkarastit ahte muhtumat aktiivvalaččat bargagohtet joksan dihte háliiduvvon čovdosiid . Gullo dávjá ahte boazodoalus lea menddo olu fápmu ja ahte ferte rievdadit boazodoallolága suodjalan dihte earáid vuoigatvuođaid . Maŋemuš jagi leat guhtta muittošaji , Bardufoss ja Narvik gaskka , ásaiduvvon , muittuhan dihte Norgga soalddáhiid geat dorro Nazi-Duiskka vuostá , nuppi máilmmisoađis . Sii fitne maid Sámedikkis gullan dihte dievasčoahkkima . Somby gii ieš lea eret Sirpmás lei mielde demonstrašuvnnas ja son lei vuoidan ruoksadin ámadaju ja biktasiid čájehan dihte vuostehágu bombemii . Dearvvašvuođaeiseválddit nevvot uhkiduvvon olbmuid boahkuhit iežaset hehtten dihte váralaš dávddaid ja jápmima . Ovddeš Finnmárkku Guovddášbellodatpolitihkar Cecilie Hansen ( 38 ) lea mielde dán jagáš boandaromantihka prográmmas ohcan dihte irggi . Apollo nammasaš mátkefitnodat , Via travel mátkefitnodat ja Avinor leat ovttas bargan dán giđa ja geasi oažžun dihte dán chartergirdi ruvtto . Deavdin dihte vássánáiggi guorosvuođaid , Ellen vuolgá gávdnat dán álbmoga , oktavuođaid ja báikkiid maid su eadni oktii guđii . Eastadan dihte REDD-doaibmabijuid heađušteames álgoálbmogiid eallinvuođu , lea deaŧalaš ahte dat searvvahuvvojit prosessii ja ahte álgoálbmogiid vuoigatvuođat árvvus adnojuvvojit . Munno nieida , Christina Oskal Coldevin , konfirmerejuvvui Brussela mearraolbmuidgirkus miessemánu 2. beaivvi 2009. Ollu giitu buohkaide geat ledje boahtán dan guhkes mátkki min lusa ávvudan dihte su , ja ollu giitu buot lihkkosávaldagaid ovddas máid mii leat ožžon . Norgga eiseválddit jurddahallet jávkadit olles duhátruvdnosaččaid heajudahttin dihte organiserejuvvon kriminalitehta . Koarttat mat adnojit automáhtain oastin dihte duhpáhiid galget maid leat neutrálat ja čihkosis kundariidda . Dolin vázze nieiddat ja gánddat gaskal Omasvuona ja Moskaluovtta , gávdnan dihte eamit- dahje isitávdnasa . 700 miljárdda dolláris de juohká Kongreassa maid oasi gádjun dihte orrunbáikkiid mat lea oalát billahuvvamin . Luciagáhkut ( lussekatter ) govastit skeaŋkka Jesusis , ja lea ivdnejuvvon safránain , oažžun dihte dan čuvges ivnni , mii galggai bahá baldit eret . Muhto go gárvvistuvvo SRU II bargu ollislaččat , de soaitá leat dárbu rievdadit minerálalága čuovvolan dihte SRU II oaiviliid , oassin ollislaš árvvoštallamis sámiid rivttiid várás . Sámeskuvllaid // ovdaskuvllaid rektorat Johkamohkis ja Jielleváris válde ieža initiatiivva dutkiiguin bargat ovttas nannen dihte sámi vuođu ja perspektiivva skuvladoaimmas . Kautokeino Taekwondo Klubb lea ohcan 50 000 ruvdnosaš doarjaga álggahan dihte Taekwondo searvvi . Finnmárkku fylkkagielda ja Finnmárkku valáštallanbiire áigot ovttasbargat Finnmárkku joatkkaskuvllain oažžun dihte nuoraid eanet lihkadit . Árbevirolaš máhttu boazoealáhusas , ovdal , dál ja boahtte áiggis , dan birra logaldallá Ellen Marie Turi GaupBoazodoallohoavda Ellen Inga O. Hætta logaldallá dan birra ahte lea go dárbu ođđa geainnuid gállit seailluhan dihte árbevirolaš máhtu . – Dušše muitalan dihte mot mun lean mielde dán govas . // ISTM ) ) leat doallan historjjá vuosttaš seminára kárten dihte dološ sámi fanasduoji . Oahppit gallededje feara makkár bargosajiid Guovdageainnus gulaskuddan dihte makkár bargit doppe bargat , makkár oahppu sis lea , mo lea sin bargobeaivi ja loahpas áigo oahppit vel diehtit man olu dine guđege barggus . Sápmi cegge stuorra lávu dahkan dihte erenomáš sámi birrasa Smaklust meassus.2007:s fitne 100 000 olbmo galledeamen meassuid . Lea maiddái rahppon guolásteapmi sihkkarastin dihte ássama báikkiin mat leat boaittobealde ja gos leat vátna ealáhusat , ja veahkehan dihte oaččuhit ođđa guolásteddjiid . Lea maiddái rahppon guolásteapmi sihkkarastin dihte ássama báikkiin mat leat boaittobealde ja gos leat vátna ealáhusat , ja veahkehan dihte oaččuhit ođđa guolásteddjiid . Nuoraid lohku geat duššet biilalihkohisvuođain lea lassánan , Dat heađástuhttá Norgga johtaluseiseválddiid , ja sii áigot geahččalit buotlágan váikkuhemiid unnidan dihte johtalusduššamiid loguid . Movttiidahttin dihte nuoraid lohkat buorebut ovdal čálalaš geahččaleami de fillejit eiseválddit nuvttá biilavuodjingeahččaleami sidjiide geat nagodit dan vuosttaš eksámenis Stáhta luoddadoaimmahat háliida nannet johtalus- ja johtalusnjuolggadusoahpu , áinnas nuoraid gaskkas geat galget váldit vuodjinkoartta . Čájáhusas SMUKT leat mielde 6 dáiddára , geat buohkat gállet iežaset geainnuid gávdnan dihte ođđahutkás čikŋahábmema ( smykkedesign ) . Maŋŋel go ođđaáigásaš kjemiindustriija álggii bargat dainna de leat ráhkaduvvon badjel 20000 iešguđet lágan čuoikavuoidasa gávnnahan dihte guđe lea buoremus . Sámediggi doarju ekologalaš mátkedoaimma ja Sámedikki ságadoalli Juvvá-Lemet mielde turistafitnodagat ja boazodoallit sáhtášedje bargat eanetge ovttas heivehan dihte dán guokte doaimma . Grønn Hverdag lea iskan 72 vuoidasa mat leat Norggas , iskan dihte ávdnasiid mat sáhttet leat várálažžan dearvvašvuhtii ja birrasii . Buot basiid beaivvi leage vuogas doalvut gintala dehe liđiid oahppásiid hávddi ala muitin dihte sin . Našunálabeaivi lea dakkár beaivi maid riikka olbmot ávvudit muitin dihte earenoamáš dáhpáhusa , eanas háviid dan dihte go riika lea šaddan iešráđđejeaddji riikan - dehe sirrejuvvon eret eará riikkas . C. Baldin dihte vašálaččaid eret4 . De vulggii áhkku gávpeolbmá lusa oastin dihte biepmu . Bussá ja rieban gal ruohtasteigga dieváža ala geahččan dihte movt gumppiin dál manná . Baldin dihte vašálaččaid eret . ( LOGO ) MÁHTTODEPARTEMEANTASISAVÁLDIN UNIVERSITEHTAIDE JA ALLASKUVLLAIDE OAHPPOJAGI 2010/2011Máhttodepartemeanta/2010 ( MD ) lea mearridan ahte go ohcá universitehtaid ja allaskuvllaid vuođđooahpuide , de fertejit buot ohccit geain lea norgalaš riegádannummar geavahit elektrovnnalaš identitehta maid oažžu MinID bokte registreren dihte ohcamii interneahtas . Stuorajávrri ealáhussearvi lea ovcci jagi bivdán Stuorajávrri , buoridan dihte guliid jávrris . Geafesriikkain vázzet nissonolbmot gaskamearálaččat badjel vihtta kilomehtera beaivái háhkan dihte doarvái čázi dállodollui . Aylito Binayo atná gávcci diimmu beaivái sihkkarastin dihte čázi iežas bearrašii . Sovjet-lihttu lei juo 1955:s čázi vuolde bávkalan atomabombba mii lei seamma stuoris go Hiroshima-bomba iskan dihte atomatorpedo T-5 málle vuoimmi . Jáhkkimis lei sovjehtalaš admirálas ulbmil rohkkáhit Los Angeles gávpoga vuoitin dihte goalmmát máilmmisoađi . Kommišuvdna galgá veahkkálagaid guovllu gielddaiguin ovddidit maiddái eará rádječázádatovttasbarggu ovdamearkka dihte dulvevahágiid dusten dihte . Johkaguovllus guolástanáiggit vuogáiduhttojit earret eará dápmoha suodjalan dihte sihke árbevirolaš ja báikkálaš bivddu ja guolástanturismma ovddidan dihte . Johkaguovllus guolástanáiggit vuogáiduhttojit earret eará dápmoha suodjalan dihte sihke árbevirolaš ja báikkálaš bivddu ja guolástanturismma ovddidan dihte . Iđidis bonjastat iežamet Sámi radio ala gullan dihte man ollu dál leat buolašgrádat , eatge jurdilge gean mielas dat ledje nu buollašat dát grádat . Iđidis bonjastat iežamet Sámi radio ala gullan dihte man ollu dál leat buolašgrádat , eatge jurdilge gean mielas dat ledje nu buollašat dát grádat . Kárášjoga vuođđoskuvla beasai dán prošektii iežas ohcama vuođul , buoridan dihte skuvla jođiheami ja oahppandilálašvuođaid . Jus dan dohkkehit , de addit vejolašvuođa fitnodagaide čiehkadit ákka duohkai , beassan dihte eret ruhtadeamis ja ovddasvástádusas luonddu maid gáhttet , seammás go huksejit bargosajiid ja ovdánahttet fitnodagaid . Nu ferte ge dárkilis guorahallan biddjot johtui iskan dihte mo olbmot vánddardit , gos vánddardit , geat vánddardit , makkár luottat dat leat ja makkár dárbbuin sii vánddardit . Dasto diehtit mii ahte muhtumin lea dárbu oažžut veahki olggobealde gávdnan dihte buriid fuolahusčovdosiid mánáide . Dát lea Kárášjogas čađahuvvon ealgabivdiid gaskkas ollu jagiid ja ealgabivdiidsearvi ávžžuha bivdojoavkkuid čuovvut dán dábi gáhtten dihte ráhkadeamis ođđa luottaid . Anti mielas lea buorre go earát maid fuomášit dan buori barggu maid teáhter bargá nannen dihte sámi giela , sámi gullevašvuođa ja váikkuhit ahte sámegiella gullo maid almmolaš oktavuođain . Buotlágán doaibmabijut ovddidan dihte sámegiela váldojuvvojit vuhtii . Geasuhan dihte olbmuid ii leat jođiheaddjái nu váttis , vaikko gielddas eai ása go váile 1000 olbmo . Davvisámi teavsttat |Julevsámi teavsttat |Lullisámi teavsttat |Bálddalas teavsttat Davvisámi |Norsk |Suomeksi |Svenska |English 9 válljejuvvon korpusa (buot) — 20 767 100 sáni Eaŋkil Eanet vejolašvuođat CQP Query Dievaslaš CQP-jearaldat: [] KWIC: Statistihkka: KWIC Statistihkka Sátnegovva ii vuos doaimma Boađus: 4 280 Ovddit12345Čuovvovaš Cealkkačájeheapmi Avvir corpus – Torstein Johnsen lei boahtán Giehtavuonas , guldalan dihte konseartta . guossevissui , Hárštái , guldalan dihte Inga Juuso konseartta . Eatnasat ledje vuolgán guldalan dihte konseartta , muhto soames gal lei maiddái vuolgán doaluide čájehan dihte sámivuođa . Eatnasat ledje vuolgán guldalan dihte konseartta , muhto soames gal lei maiddái vuolgán doaluide čájehan dihte sámivuođa . Dát girjás joavku lei vahkku bargan ráhkadan dihte dáidagiid maid fáddá lei « Dálkkádatrievdamat eamitálbmogiid oainnu čađa » . Ikte lei Operasjon Dagsverk beaivi , ja Guovdageainnu joatkkaskuvlla oahppit ledje fitnodagain barggus čoaggin dihte ruđaid prošektii . Gaskavuovdái Kárášjohkii , ohcet dál ássit 82.300 ruvnnu doarjaga Kárášjoga gielddas , ráhkadan dihte mánáide duhkoraddanšillju . Maiddái bearrašat Jorbajeakkážis ja Látevuovddis háliidit ovttasbargat , oččodan dihte stoahkanšilju Gaskavuovdái , čállá ássiid searvi ohcamis . – Oktii , go leimme skihpáriid luhtte ija , Turri gurppui gasku ija eadnái munno jiellatduhkorasa dego jearran dihte gos moai leimme , muitaleaba nieiddaguovttos . – Doppe čužžo olbmot guhkes ráiddus máistin dihte Finnmárkku . Dasa lassin lei diehtojuohkin NAV rájiidrasttildeaddji ovttasbarggu birra mas barget ovttas Avvila ja Petsjenga bargomárkaneiseválddiiguin , namalassii oahppofálaldat mii lea « Utbildning i Nord » oahpus Haparandas , ja maiddái barggu mii buktá johtaleami sihkkarastin dihte eanemus báikkálaš bargofámu nu ahte Finnmárkku fitnodagat ožžot ovdáneami . Dan lea dahkan eastadan dihte návdevahágiid . Guottehangárddiid berre maid sirdit jahkásaččat vai eana ii guorbba , muhto maiddái eastadan dihte dávddaid , lohká Partapuoli ja lasiha : – Danne lea buorre jus guotteteatnamat leat viidát , go eana galggašii bállet vuoiŋŋastit logi jagi . Maria-Teresia Stenman Nutti ávžžuha buot Romssa sámenuoraid váldit oktavuođa nuoraidráđiin muitalan dihte makkár fálaldagaid sii váillahit . Dál čađahat geahččalanprošeavtta dáppe Álttás oaidnin dihte lea go varas biergu juoga máid olbmot leat váillahan , dadjá Liss-Aina Jakobsen . – Moai letne olu mátkkoštan Eurohpás oahpásnuvvan dihte iešguđet kultuvrraide . Muđui galgá son lávlut Harstadas geasseriemuin , ja maiddái johttit eará artisttaiguin Finnmárkkus Nordlándii Hurtigrutain , lávlun dihte olbmuide . Čuovvolan dihte Stuorradikki mearrádusa nammadii Birasgáhttendepartemeanta geassemánu 6. beaivvi 2008 viidát čohkkejuvvon lávdegotti , mii oaččui bargun čielggadit evttohusa movt báikkálaččat hálddašit joga guolleresurssaid . Buohtastahttin dihte , de lea eiseválddiid gáibádus 58 kW // h juohke njealjehasmehterii jahkái . 2009:s njárbuduvvojedje vuovddit luoddaguorain Finnmárkkus buoridan dihte oainnusvuođa johttáleddjiide ja turisttaide , seammás go dát attii bargguid ja muora bioenergiijai . Nannen dihte dujiidis addin miellagovaid Briceño anii ávkin dálá govvagieđahallanvugiid . – FeFo:i lea maid dehálaš oažžut oktavuođa Finnmárkku álbmogiin buoridan dihte gulahallama dainna . Olbmot lávejit čoagganit Čuovžafestiválii gos guossohit iešguđetlágan biepmuid mat leat ráhkaduvvon čuovžžas máistin dihte njálgga biepmuid mat leat ráhkaduvvon siseatnanguolis . Dohko lávejit olbmot čoagganit máistin dihte iešguđetlágan njálgga biepmuid mat leat ráhkaduvvon siseatnan guolis . Go nuoraidprográmmat eai leat goassige leamaš oažžumis sámegillii , de mearrideigga guokte sámenuora ieža rahčat oažžun dihte dákkár fálaldaga . Lea maiddái buohkaide vejolaš Gjertseniin váldit oktavuođa , diŋgon dihte su kursadoallin . Mii leat vuovdán váffeliid čoaggin dihte ruđa ja oahppan bargguid čađa . Dat dieđus mearkkaša ahte boazodoalli lea vigiheapme , vaikke dikkis ii leat vástiduvvon ahte lei go su dahku siskkobealde ráŋggáštuslága 48. paragráfa , go dan ektui ii leat árvvoštallon lágalaččat dagut máid son šattai dahkat gáhtten dihte ealu guottetáiggis . Danne vuordit mii ahte politiijat vuoruhit dan ášši , ja bidjet buot resurssaid mat sis ledjet gávdnan dihte su dahje sin geat leat duogábealde dáid áitagiid . Sámediggi árvvoštallá ásahit meahcásteddjiide gealboguovddáža lokten dihte meahcásteami . Ii ge gielddahálddahusas , ii ge vel politihkkariin ge oro dáhttu maide dahkat čoavdin dihte váttisvuođaid fuolahusbálvalusas . Dutkit lea áigá juo čurven várrehusa ahte Deanu luossanálli lea rašis dilis , ja bivddu sihke mearas ja jogas berre gáržžidit gáhtten dihte Deanu luosa seailuma boahttevaš buolvvaide maiddái . Dat doaibmá muhtumin , muhto dađi bahábut lea dainna lágiin mot Marianne Balto čállá , ahte muhtumin lea dárbu oažžut veahki olggobealde gávdnan dihte buriid fuolahusčovdosiid mánáide , ja dalle lea dehálaš diehtit ahte mánáidsuodjalusain lea gelbbolašvuohta sámegielas ja kultuvrras . Lea jođus stuorra bargu eiseválddiid bealis mo meahccevádjoleapmi boahtteáiggis galgá leat , ja mo luonddu várjalit ja suodjalit buoremusat gáhtten dihte badjelmearálaš billisteami . Muhto lea bistán juo maŋemus 20 jagi ja boazodoallit leat ge buot dáid jagiid čorgen jápmán bohccuid , mat leat buot moallun vuddjon , eret ruovdemáđija alde , iige leat mihkke válganan čoavdin dihte váttisvuođa . Dálvet lei sáhka cegget gaskaboddosaš áiddi eastadan dihte vahágiid , muhto das maid ii boahtán mihkke ge , go eiseválddit bissehedje dan . Danne fertejit báhpat dieđihit dákkár suttuid politiijaide gáhtten dihte eambbosiid gillámis seksuála vearredaguid . Nammalassii ahte veahkaváldi ferte ráŋggáštuvvot , eastadan dihte ođđa veahkaválddálašvuođaid . Ii leat seamma bálkestat go mii dan merrii go lea dárbbašmeahttumis gálvu , vai diktit go mii eallit dan dassái go lunddolaččat ieš nohká››.Dieid historjjálaš sániid lea vuogas oktii vel geardduhit čájehan dihte man dehálaš sámegiella lei NRK Sámi Radioi álggu rájes vaikke hoavddain ii leat doaivva sámegiela boahtteáigái . Ulbmil lea bidjat johtui proseassaid oažžun dihte ealáhusovdánahttima mii lea vuođđuduvvon fylkka minerálaresurssaide , muhto mat maid váldet vuhtii ovttaseallindárbbuid iešguđet berošteddjiin . Sii geahččalit bissehit narkotihka leavvamis , mii lea šaddame dego njoammudávdan servodagas mainna ferte duođas bargagoahtit eastadan dihte leavvama . Leat maiddái sápmelaččat geat veddet herggiid gárddiin , sihke dálvet ja geasset , čájehan dihte daid turisttaide . Leat maiddái sápmelaččat geat veddet herggiid gárddiin , sihke dálvet ja geasset , čájehan dihte daid turisttaide . Boazodoallit oainnat šaddet garraseappot guođohit ealuid ja eambbo vuodjit čohkken dihte ealu . Go maŋemus 30 jagis ii leat dáhpáhuvvan mihkkege nannen dihte jávreguollebivddu . Geahččan dihte orrot go váldimin daid rivttes mearrádusaid ja maid ahte dollet go daid maid lohpidit vai hállet go dušše . – Birgen vuola haga , muhto muhtumin láven skihpáriin juhkat vuola suohtastallan dihte . Oakkun oažžun dihte borramuša beavddi ala ja maiddái somá dihte . Ávžžuhus lea várrogasat vánddardit , gáhtten dihte olbmuid , elliid ja luonddu . Dievdu vujii Ford Mondeo biillain , ja galgá leat bissehan nieidda , jearran dihte lea go nieiddas mátketelefuvdna , ja diehtá go olu diibmu lea . – Mun áiggun dál gulaskuddat buohkaiguin geaidda NAV ( Norgga bargo- ja oadjoetáhtta ) reforbma lea guoskan gullan dihte maid sáhttá dahkat buorebun , dadjá Norgga bargoministtar Hanne Bjurstrøm . Fierpmádatdirektevra lohká iežaset váldán oktavuođa gielddaiguin ja fylkkain gullan dihte háliidit go searvat goluide mat bohtet go cegget elrávdnjestreaŋggaid guhkes gaskkaide . Mun bivddán fylkkasátnejođiheaddji lágidit oktasaš čoahkkima mas suohkanat , maidda dát gullá , Sámediggi ja FeFo lea mielde oažžun dihte oktasaš cealkámuša suodjalusplánaid birra Finnmárkkus . Jus muhtun jagi lea heajos ekonomiija , de mii geahččalit čavget barggu ja ain bargat garrasit buoridan dihte dan . Son sávvá ahte olusat vulget homoparádii čájehan dihte doarjaga . NINA seniordutki Torkild Tverå lea okta dain dutkiin gii lea čuvvon boazodoalu áiggi badjel , dutkan dihte vahága ja buvttadeami earret eará dálkkádaga ektui . Dáid dieđuid vuođul James Anaya doalvu raportta diehtun ON vuoigatvuođa kommišuvdnii , mii de ges mearrida makkár doaibmabijuid evttohit iešguđetge stáhtaide , buoredan dihte sápmelaččaid dili . Eará russat šaddet dávjá háleštit politiijain ovdal go ávvudeapmi álgá , eastadan dihte rigeara . Somby oaivila mielde lea dát čielgasit stáhta ovddasvástádus bidjat ruđaid gokčan dihte fievrridangoluid . – Dá lea hui váttis ášši , muhto mii sávvat ahte dása gávdnet buori čovdosa , danin go dál han gávdno nu ollu ja buorre teknologiija maid sáhttet atnit hehtten dihte bohccuid gillámis go vuddjojit togaide , dadjá Solvang ja čujuha ge kárttaide mat čájehit gos bohccot vuddjojit togaide . SSB leage ožžon geavahit dán dušše iskan dihte lea go oba vejolašge dahkat geavahit jienastuslogu , lohká Olli . Ovdagoddi čoahkkinastá boahtte duorastaga , golggotmánu 28. beaivvi , gávdnan dihte advokáhta lohpejuohkindoibmii , mii lea gielddas geavvan diggái . – Mii leat maid vácci boahtán ealgabivdiid lusa iskan dihte lea go lobálaš bivdu , go eat hálit vuodjit ođđa luottaid lundui , muitala vel Bidne . Mii boahtit fas ohcat ruđaid gokčan dihte dáid goluid , dadjá Jon Meløy kommentáran dán áššái . Leavnnja russat leat maiddái leamašan ságastallamij politiijain eastadan dihte rigeara . – Danne lea Sámediggi hui movtta go Dearvvašvuohta Davvin lea ožžon bargun čađahit dulka prošeavtta buoridan dihte dulkabálvalusa sámi álbmoga várás , dadjá sámediggepresideanta Egil Olli . Álgoálbmogat miehtá máilmmi ledje čoahkkanan olggobeallái Diehtosiidda geahččan dihte rahpanseremoniija . – Mun in áiggo makkárge kampánjja lágidit čoaggin dihte jienaid , mun oaivvildan dan njealji jagi maid lean juo jođihan , bures čájehit mii mun lean ja movt mun áiggun jođihit NBR , lohká Sara . – Bargu maid dál leat čađaheame dan plánejuvvon el-fápmolinjjá huksemis , lea geahččalit guorahallat visot beliid boazodoalu ektui , garvin dihte diggái mannamis , logai Statnett gulahallandirektevra Tor Inge Akselsen , ivttá diehtojuohkinčoahkkimis Álttás . – Dát lei surgadis ja vahágis dáhpáhus , ja mii šállošat go lea geavvan , ja eastadan dihte ahte nuppes fas dáhpáhuvvá , de rievdadeimmet dalánaga iežamet bargovugiid , dadjá son . Leat bárttit nu go ritni vuomit , dálkkit ja ealu bieđganeapmi , mii lea sivvan dasa go min geasseorohagas ain leat bohccot , vástida Eira , ja muitala ahte sii leat maŋimuš mánu bargan sihke skohteriiguin ja helikopteriin , oččodan dihte bohccuid eret geasseorohagas . Gánneha sutnje riŋgestit ovdal vuolgá , gullan dihte šaddetgo dát doalut , mat dán jagi lágiduvvojit 7. geardde . Sámi Mátkkoštan-Lihtu ovdaprošektii leat ohcan doarjaga sihke Finnmárkku fylkkagielddas , 370.000 ruvnnu , ja Sámedikkis fas 200.000 ruvdnosaš doarjaga , oktiibuot 570.000 ruvnnu , čađahan dihte ovdaprošeavtta , ásahit Sámi Mátkkoštan-Lihttu . – Nu go min boazosápmelaččaid vuohki lea , de lávet mii gáldet varrásiid mat olbmuid birrasis galget , lodjudan dihte daid . Morten Smelror ( gasku ) Norges Geotekniske Undersøkelser áigot guorahallat olles Davvi-Norgga gávnnahan dihte makkár minerálat gávdnojit ja man ollu . – Ole Heandarat Magga lea okta sis gean mun oaivvildan lea vuovdán sámi vuoigatvuođaid hálbái oččodan dihte alla sajádaga servodagas , dadjá Sombi . Frankie dárbbaša boarásnuvvan beaivái Irene veahki beassat eret buohcceviesus ruoktot nieidda ja áddjuba lusa , dahkan dihte buori . Sii dieđihit ahte háliidit čohkket boazobargiid , eiseválddiid ja energiijasuorggi gulahallan dihte vásáhusaid ja ságastallat deaŧalaš hástalusaid plánedettiin energiijarusttegiid boazoeatnamiidda . Maŋŋebárgga eahkes bissehedje politiijat dievddu 30 - jagiin , Stakkevollveienis Romssas , promilla bearráigeahččan dihte . Olbmuide geat leat hui bures hárjehallan gilvvuide ja sii geat sihkkelastit lášmmohallan dihte . Dát govva čájeha njála ciikku giddagasas , mii galggai luitojuvvot oktan čivggaiguin fas lundui , geahččalan dihte eastadit njálaid nohkamis . Go Ávvir válddi oktavuođa skuvllain Kárášjogas , Guovdageainnus ja Deanus jearran dihte manin eai leat vuoruhan doaluin finadit , de ledje sis iešguđet sivat manin eai lean girjedoaluin . – Dál válden herggiid ruoktot iskan dihte leat go eará hearggit roasmmohuvvan , muhto go biebmu dál nohká , de šattan daid fas luoitit , dadjá Gaup . Su nieida , Karen Anne Proksi , fertii sihtat Guovdageainnu buollinčáskadeaddji boahtit ruhttet , hehtten dihte suovvabohcci buollámis . rollii bártnáža , muhto ledje maid muhtun nieiddažat boahtán auditionii , geahččalan dihte oažžut Ávvir ii ožžon ságáide Guovdageainnu falástallansearvvi jođiheaddji , Svein Ole Sandvik , earret eará jearran dihte goas riikageainnu guoras váldet eret Saami Ski Race šiltta . Dán dihte háliidit ge viiddidit dutkama Norgii , buohtastahttin ja oaidnin dihte mo dáppe lea . GPS merken ja prošeakta , čađahuvvo earret eará dutkan dihte man olu bohccuid boazoeaiggádat masset boraspiriide , ohcan dihte eambbo dieđuid bivdogoansttaid , biepmu ja hivvodaga birra , albasiid ja getkkiid ektui , ja man láhkai albbas ja geatkebivdu váikkuha boraspiriid ja boazomassima dillái . GPS merken ja prošeakta , čađahuvvo earret eará dutkan dihte man olu bohccuid boazoeaiggádat masset boraspiriide , ohcan dihte eambbo dieđuid bivdogoansttaid , biepmu ja hivvodaga birra , albasiid ja getkkiid ektui , ja man láhkai albbas ja geatkebivdu váikkuha boraspiriid ja boazomassima dillái . – Iskamat Guovdageainnu čájehit maiddái ahte dákkár ohppui livčče doarvái ohccit , dadjá Olaussen ja lohpida váldit oktavuođa allaskuvllaiguin muitalan dihte dán dárbbu . Boazodoalli Per Johannes Eira čilgii dalle Ávvirii ahte balai heakkas dihte ja rohttii nibbii várjalan dihte iežas go beatnagat rohkkáhedje . Studeanttat ledje vuolgimin oahppan dihte movt máilmmi álgoálbmogat ovttasbarget riikkaidgaskasaččat . Máhttoministtar lea bovden váhnemiid ja ohppiid Romsii gullan dihte sin jurdagiid das makkár hástalusat ja vejolašvuođat mánáin leat nuoraidskuvllas mii guoská oahppobirrasii . Ávvir lea jearran Kristin Halvorsenis , Norgga máhttoministaris , maid son sáhttá bargat buoridan dihte sámi mánáid ja sámegielat mánáid oahppobirrasa . Oahpahusdirektoráhtta lea dán bidjan vuoruhandoaibman skuvllaide buoridan dihte ohppiid oahppanbirrasa . Mii boahtit dahkat maid sáhttit oažžun dihte oahpaheaddji sámeluohkái , ja mii fertet maid veardidit eará vugiid go dušše álmmuhit virggi , lohká Fredriksen . Sámegielddat Finnmárkkus , mat leat navdon birasvearredahkkin Nuorta-Finnmárkku politimeaštáris , čoagganit odne Oslos birasgáhttenministara beavdde birra ánuhan dihte áddejumi bievlavuodjima dárbbus . Kárášjohkalaš Rosie Holmestrand lea bidjalan johtui olles kultuvra- ja musihkkabirrasa Kárášjogas , čoaggin dihte ruđa Haiti-rossui . Sii ledje gáibidan 400 000 ruvnno geahččan dihte mot sin organiseren doaibmá , muhto Ája Sámi Guovddáš ii lean sin nuppástuhttinbargui ožžon maide , muitala Larsen . Mii fertet álo geahččat ollislaččat bušeahtas , oaidnin dihte šaddá go vuollebáza go badjemearálaččat geavahit ruđa . Pávvel-Jusse lokte gieđa bajás čájehan dihte man vánit leat báhcán buođut guovtti geavgŋáid gaskka Norgga bealde . Nuppi gieđa lokte lassin čájehan dihte galle golgadeaddji leat báhcán dál . Máŋgasat háliidedje oastit bierggu , muhto fierpmádagat eai beassan go máistin dihte nuvttá addit . Go Ávvir jearai Kárášjoga dearvvašvuođa ja sosiálahoavddas , Randi Johansen Palttos , manin gielda ii leat doallan čoahkkima John Anders Grønnliin , su bártniin Terjiin ja John Andersa fástadoaktáriin , nu go lei lohpiduvvon , kárten dihte John Anders Grønnli veahkkedárbbuid , de vástida dearvvašvuođa ja sosiálahoavda Johansen Paltto ná : – Dát lea ášši maid ferten iskat , ja sáhttá leat gaskkalduvvan gieldda bealis man nu sivas maid in dieđe , lohká Johansen Paltto , muhto duođašta iežas leamaš Jon Andersa bártniin Terjiin oktavuođas dan birra . Dá lea reahka maid politiijat jáhkket suollagiid geavahan , geasehan dihte vearjoskábe maid suoládedje Márjjá-Niillasa viesus , Gaskavahkku čuvggodeapmái . Heahtedilis čuožžila sudno deaivvadeamis erenoamáš dahku : Dinen dihte ruđa , soai álgiba lobiheamet olbmuid doalvut ráji badjel Kanadas USA:i.Muhto dan maŋemus mátkki beassaba goappašagat gáhtat . Vaikko vel nissonolmmoš lei suorganan ja ballán , de lei leamašan jođán váldit oktavuođa doaktáriiguin , váldin dihte iskosiid , ja nu leatge politiijat sihkkarastojuvvon DNA duođaštusaid . Plánas leat doaibmabijut evttohuvvon sihkkarastin dihte dárkilis ja rivttes bátnedikšofálaldaga Finnmárkkus . Dasa lassin lea okta guovža vuddjon ja vihtta eará guovžža vel báhččon eastadan dihte sávza- ja bohccovahágiid . Ráhkka nieida Ronja Pedersen ( 17 ) lei easka fárren Trøndelagii vázzit falástallangymnása Meråkeris , vuoruhan dihte falástallama masa son liikui nu bures . Lei GTRK hoavda guhte válddii oktavuođa NRK Sámi Radioi gullan dihte ahte lei go vejolaš doalahit sámegiel sáddagiid ja jos sámeradiot davvin sáhtášedje doarjut sihke ruđalaččat , gelbbolašvuođahuksema dáfus ja teknihkalaš rusttegiiguin oažžut sámi prográmmaid fas áibmui . Muhto , árvidan ahte Ovddádusbellodat lea fas iežas dábálaš čuoččuhusaiguin mannan mediai , dušše duolbman dihte min ealáhusa ákkaiguin maid mun in hálit einnostit dás , lohká Sara . FeFo lei gaskavahkku bovden guovdageaidnulaččaid álbmotčoahkkimii , gullan dihte mot sii háliidit ahte FeFo galgá doaibmat boahtte njeallje jagi . Stáhta fálaldagas boazodoallošiehtadallamiin evttohit árranjuovvandoarjaga heaittihuvvot , čoavdin dihte njuovvanváttisvuođaid . Árranjuovvandoarjja bođii boazodoallošiehtadallamiidda dainna ulbmiliin ahte boazoeaiggádat galget vuovdit bohccuid ovdal go johttájit dálveorohagaide , namalassii ovdal golggotmánu 11. beaivvi , seastin dihte dálveorohaga . Dasa lea dehálaš márkanastin , go váttisvuohta ii leat njuovvankapasitehta , muhto go bohccobiergu ii joavdda málesbevddiide , dadjá Nils Henrik Sara , gii lohká NBR maŋemus mánu measta birra jándoriid bargan buoridan dihte njuovvandilálašvuođain . Lei eadnán , Margit Mathisen , gii válddii oktavuođa muitalan dihte ahte amas beatnagat leat speadjan Paulsena sávzaealus . Gloppen muitala ahte lea sádden ohcamiid Boazodoallokantuvrii , gullan dihte lea go ortnegis . Go vástidin ahte lean sidjiide sádden daid , de lohpidedje iskat ášši , ja munnje riŋget ruovttoluotta seamma beaivvi , dieđihan dihte bohtosa das , muitala Kaaby . – Mun ádden bures ahte badjeolbmot leat rašis dilis dál , ja mii bargatge buot mii min fámus lea , oažžun dihte jođánis vástádusa direktoráhtas , muitala Lutnæs . Ii son ge hálit namas almmuhit gáhtten dihte vieljas . LD cealkámušas maid čujuhit boazodoalloláhkii ja Boazodoallohálddahusa vejolašvuođaid bidjat doaibmabijuid geahpedan dihte boazologu . Nordlándda fylka lea maiddái dolkan ruovdemáđii áššái , ja dál leat biddjon johtui buot guoskevaš bealit áššis , gávdnan dihte jođánis čovdosa . Balto lea duođaštan dili govaiguin máid lea luoikan Ávvirii čájehan dihte mot gieldda meannuda buohcci , vuoras olbmuid . Odne vuolgá Reinås Chilii , ohcan dihte iežas bearraša . Faláštallansearvvis galgá farggamusat heahtečoahkkin digaštallan dihte hárjehallama boahtteáiggi , mas guovddážis dál lea giehtaspábba ja vuoimmástallan . Ovddit váhkus sáddii Sámediggi reivve ruoŧa minerálafitnodahkii Alacaston Exploration ABii geat leat iežaset oalgefitnodaga Arctic Gold bokte álggahan geahččaladdanbohkamiid gávdnan dihte golli heaittihuvvon ruvkeguovllus Biedjovákkis . Ávvir ii leat ožžon ságáide Sámedikki doarjjastivrra jođiheaddji Marie Therese Aslaksen ( Sámit Lulli-Norggas ) , jearran dihte manne Sámediggi ii doarjjo olbmuid geat leat erenoamáš dilálašvuođas . Dán jagi leat 98 oahppi geat bohtet eará guovlluin Levdnjii , vázzin dihte joatkkaskuvlla , ja njealjis sis leat orrunsaji haga . Politiijain Guovdageainnus eai leat dađi eanet dieđut áššái , earret go ahte dál leat viežžan veahki Álttá politiijain , dutkan dihte ášši , dieđiha Oarje-Finnmárkku politiijaguovlu . Hætta háliida muittuhastit olbmuid ahte mánáidsuodjalusas ii leat dárbu ballat , go sii leat servodagas veahkehan dihte . Min bargu lea gozihit ahte mánáin lea buorre dilli , ja veahkehan dihte ovdamearkka dihte nu mo dás lea sáhka , váhnemiid ja skuvlla , čilge Hætta . Sámediggi lea gal váldán oktavuođa Ođasmahttin- , hálddahus- ja girkodepartemeanttain , oažžun dihte sin ruhtadit sámenuoraide neahttasiiddu seamma ládje go doaimmahit ja ruhtadit Ung.no neahttasiiddu , muhto eai leat vel lihkostuvvan dainna . Son deattuha ahte sii goit leat geahččalan váldit ovddasvástádusa , buoridan dihte dili . Søgård muitala ahte lea váttis árvvoštallat leat go dát gumppet golgogumppet , vai leat go boahtán orustan dihte . – Mii eat dieđe vuos leat go dát gumppet boahtán orustan dihte vai eai , muhto dan beassat ge diehtit go šaddá vuohtádat ja beassat guorragoahtit luottaid , muitala Søgård . – Veahkaváldi ferte ráŋggáštuvvot , eastadan dihte ođđa veahkaválddálašvuođaid , dadjá Dalheim , geas ii gávdno áddejupmi risttalaš veahkaváldiide . – Birasgáhttendepartemeantta lea Stuorradikke mearrádusa vuođul bidjan johtui dán barggu , gáhtten dihte balssaid ja jekkiid Norggas , čilge Finnmárkku fylkkabirasgáhttenhoavda Bente Christensen Son lea čoahkkimis gaskavahkku Guovdageainnus , masa Statnett lei bovden boazodolliid , Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvi ja Boazodoallohálddahusa oaidnin dihte makkár dat ođđa 420 kV el-rávdnjelinjá šaddá . – Dás fertešii ovttas caggat dákkár stuora suodjalemiid , go mii han massit vejolašvuođa vánddardit árbevirolaš báikkiiguin viežžan dihte luonddu riggodagaid máid mii agibeaivve leat dahkan , čuoččuha Hætta . Sámediggeráđđi almmuha odne iežaset 2011 bušeahta mas evttohit juolludit 300 000 ruvnno oastin dihte sámi girjjiid girjebussii mii vuodjá márkosámiid guovllus . Kurssa nuoramus oassálasti , Susanne Olsen ( 16 ) , lei boahtán gitta Álttás , oahppan dihte ráppiid ohcat . Ovddit mánnodaga lei Sámediggi bovden meahcásteddjiid ja fitnodagaid mielde Anárii , Suoma beallái , oaidnin dihte manin Suomas lihkostuvvá sáivaguollebivdu . – Dalle go boazodoalus ledje heajos jagit , de masá orron jo Stuorradikkis oažžun dihte veahki boazodollui , ja in leat ovtta oaivilis Gaupain dies . Leat sádden ášši Siviilaáittardeaddjái gullan dihte mo son oaidná ášši , ja leat go eiseválddit rihkkon lágaid , dadjá Utsi – Mun ledjen hui garrasit beahtahallan 2010 sámediggebušeahta ektui , go gesse SVL-N doaimmain 74 000 ruvnno doarjun dihte eará servviid . Válgalávdegotti ovdaolmmoš lea bargan juo mealgat ohcan dihte váldoovdaolbmo valáštallansearvái . Bivdi ákkastalai ahte ovdalis áiggi ii leat leamaš njuorjju váttisvuohta , go dalle dat bivdui sakka eanet sihke biebmun ja ávnnas ávkkástallamii , muhto maid doalahan dihte nállemeari dássidit . Nuba lohpida Bivdi njunuš áigut bargat viidásat ákkastallan dihte ahte njurjuid lohku lea ain menddo allin . Sámi Åhpadusguovdásj duodjeoahppit Johkamohkis , Ruoŧa bealde , ledje mátkkoštan guhkes mátkki galledan dihte Sámi allaskuvlla rabas beaivvi . Son lei okta dain gii lei boahtán gitta Johkamohkis gullan dihte Sámi allaskuvlla oahppofálaldagaid birra ja vásihii ge ahte muhtin logaldallamat ledje aivve davvisámegilli . Konferánsa ovdanbuktá našunála strategiija lasihan dihte rekrutterema sámi alit ohppui . Eira dadjá ahte das maid joavku muitalii , váilu bealli , ja muitala iežas álggos vuovdán sidjiide mátkki , muhto ahte son šattai sirdit sin eará sadjái , ja láiggohit sin guođohan dihte ealu go siidda olbmot ledje márkanis , fuolkki hávdádeami oktavuođas . Biepmobearráigeahčču čájehii dainna vugiin ahte sii eai leat duhtavaččat go maid diimmá dálvvi ledje vuojahallonlogut nu alladat , vaikko ledje ožžon lohpádusaid ahte doaibmabijut galget dahkkot gáhtten dihte daid olu vuojahallamiid . Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvi váldočálli Per M. Sara muitala sin aiddo čállán reivve Vearrodirektoráhttii gullan dihte makkár vearronjuolggadusat gullet boazodoalu gullevaš visttiide , nu go guođohanviesuide // barttaide , sekundára visttiide ja eará visttiide mat leat huksejuvvon ealáhusa dihte . Bargooperatevrat , vuostáiváldiid bargit ja gielddat ánssášit rámi barggu ovddas maid leat dahkat addin dihte nuoraide várjalusa ja buori orrunsaji , lohká gaskaboddosaš ossodatdirektevra UDI`as Per Engan-Skei UDI neahttasiidduide . Sámi allaskuvlla journalistastudeanttat leat dán vahkku manname New Yorkii , oahppan dihte movt máilmmi álgoálbmogat ovttasbarget riikkaidgaskasaččat . – Mii vuordit ahte Álbmotdearvvašvuođainstituhtta galgá iskkat bakteara viidáseappot mearridan dihte guhtemuš vuolitjovkui bakteara gullá . Duomus boahtá ovdan ahte badjeolmmoš áittii báhčit beatnagiid várjalan dihte iežas ealu ja jus beanavuoddjit eaba livčče bissehuvvon , de doaivumis livččiiga vuodján ealu sisa . Son muitala ahte vuosttažettiin lea borjjastemiin ulbmil fátmmastit sihke norgalaččat ja olgoriikkalaččaid muitalan dihte gávtti birra ja man gelddolaš dat lea . – Borjjasteamis leat mielde ollu olbmot ja nie fátmmastit mii sihke norgalaččaid ja olgoriikkalaččaid muitalan dihte sámiid birra , lohká son . Dál ballá Eanandoallo- ja biebmodepartemeantta ossodatjođiheaddji , Marit Myklevold , ahte garrasat ráŋggáštusat fertejit boahtit atnui oččodan dihte rievttes boazologu . WGIP lea gáibidan Sámiráđiin čoahkkima farggamusat , geahčadan dihte mo sin luvvet eret prošeavttas ja geahččalit gádjut Guoládaga Sámi Radio ja oažžut dan johtui juoga nu láhkai , lohká Store Jakobsen . Ovddeš riebanbivdi Per Persen Sara lea áibbas vuostá ahte Luondduhálddašandirektoráhtta addá lobi dákkár bivddu čađahit vaikke lea gáhtten dihte giljobaččaid . Dennis Katumbi ja su eamit Asnath Solomon leaba boahtán Sápmái oahppan dihte sámi skuvlavuogádaga ja oahpponeavvuid birra . Mama Sara dahje Gutnel Biret Sara Buljo lea bovden Tanzania oahpaheddjiid Sámi allaskuvlii , oahppan dihte sámi skuvlavuogádaga birra . – Juohke váhnen bargá buot mii su fámus lea , gádjun dihte iežas máná eret heahtedilis , ja nu lean munge dahkan . Dál lea addojuvvon ruhtadoarjja dáža homofiillaid organisašuvdnii , LLH : ii , rahkadan dihte sierra neahttasiiddu homofiila sápmelaččaide , ja sin birra . Skuvlla rektor , Mari Ann Pettersen , muitala iežaset dál geavahit návccaideaset gávdnan dihte oahpaheaddji . – Mun áiggun dál ášši čuovvolit dárkilit ja dáhtun čoahkkima rektor Arnulf Solengain ja Ovttasbargolávdegottiin nu jođánit go vejolaš , ja maiddái oažžut ságaide gielddadoaktára gullan dihte mo áigu hálddašit guohpaváttisvuođa mii čuohcá ohppiide , dadjá Balto . Dan rájes go diehtu bođii juovlamánus diibmá , ahte Romssa fylkkadiggi heaittiha joatkkaskuvlla Skániin , de leat ránnjágielddat Evenášši , Dielddanuorri ja Skánit garrasit bargan oččodan dihte joatkkaskuvlla priváhta skuvlan . Skániid gielda lohká ahte eai šat duostan searvat ovttasbarggus bisuhan dihte skuvlla , ja dasa leat iešguđetlágan sivat . Son oaivvilda lei buoret dieđihit njuolga ahte eai duostta ovttasbargui searvat , eastadan dihte ahte oahppit eai leat skuvlasajiid haga , jus dette eai lean galgat lihkostuvvat . Guđas logi nuorain vásihit ahte lea unohas mánnat dearvvašvuođaguovddážiidda viežžan dihte gummiid , čájeha ođđa dutkan . Dál leage nuorain vejolašvuohta diŋgot nuvttá gummiid neahtas , eastadan dihte heahpatvuođa ja maiddái nuoskkesdávddaid . Sihkkarastin dihte buhtes juhkančázi goallostat klorarusttega dása dassá go teknihkalaš váttisvuođaid leat divvon . Son čilgii ahte sutnje lei Farmenis lunddolaš garvit dovdduid čájeheames , eastadan dihte ruoktot áibbašeami . Finnmarksløpet neahttasiiddus , muitaluvvo ahte Hoffmann lei bisánan guokte diimmu ovdal go joavddai Njávdámii , biebman dihte beatnagiid . – Vaikko imaštalan dán válljema , de in gal jáhke Finnmárkku Journalistasearvvi mieleavttus dahkan ná olgguštan dihte sámi journalisttaid . Ii ge dan sáhte okta ge rihkkut , ja Alf Isaksenis han lea miella leat ráđis oahppan dihte , dadjá Laila Susanne Vars , gean mielas berre Isaksen ieš vástidit manne ii váldán ámmáha . Nuba beassat eret diein nákkuin ja riidduin , ja geavahit baicce skuvlla dasa masa lea oaivvilduvvon , oahpahit mánáid ja nuoraid , dovddaha Torkel Rasmussen , gii áinnas geavaha áiggi jierpmálaččat gieldda vuostá bargat sihkkarastin dihte mánáid sámegiela ja máŋggagielatvuođa . Bargoheaitta váikkuha , dan lea Fossbakken nieida , Biret Risten Inga Eira ( 18 ) , beassan vásihit , go ovddit beaivvi bođii skuvlii čađahan dihte eksámena , muhto ii beassan dahkat dan . – Eará badjeolbmot guođohit ealuid eastadan dihte návddiid speadjamis , eai ge togaid ja ruovdemáđijaid , nugo mii dahkat , lohká Olof Anders Kuhmunen , gii lea dálvvi rahčan gárra dilis . jođiheaddji , ja Gáissi giellaguovddáža bargi , Ronald Urheim , gii lei bovden Romssa nuoraid rabas čoahkkimii , oaidnin dihte lea go dárbu sierra Sámi nuoraidráđđái Romssas . Jus doppe ii oaččo doarjaga , de soaitá fertet ovttasbargat ođđa Riikkabeaivvi bellodagain , Ruoŧademokráhtaiguin oažžun dihte eanetlogu . Kursa dollo boahtte mánus golmma báikkis Finnmárkkus lokten dihte gelbbolašvuođa hášša-gárrenmirkko geavaheami birra . Kárášjoga várresátnejođiheaddji Nils Nilsen Gaup váldá gažaldaga duođalažžan ja evttoha gieldda ovttasbargat Leavnnja gielddain , čoavdin dihte buollinhoavdda váilevašvuođa . Bargolávdegotti bargu lea leamašan eastadeaddji doaimmaid bidjat johtui , buoridan dihte dili Nordlándda ruovdemáđii geavaheddjiide . Girjerájus lea juo oastán dálve- ja geassebiergasiid sullii 120 000 ovddas , ja lea ge jurdda olgovistti maid hukset vurkkodan dihte . Čiekčamat lágiduvvojit doalahan dihte maid spábbačiekčanberoštumi ja dan oaidná ahte lea nana buorre , lasiha Per Ove Måsø . Dá leat govat mat geavahuvvojedje facebook.com joavkkus mii lei ráhkaduvvon ohcan dihte nieidda guoktá , Rebecca Alicia Ellingsen ja Serine Sandnes Aksberg , geat mannan duorastaga báhtareigga nuoraidsiiddas Harstadas . Iskka minid.difi.no oažžun dihte eambbo dieđuid dán birra . Dieđusge sáhtášedje girjerádjosat ovttas bargat servviiguin ja earáiguin oažžun dihte johtui maid eará fálaldagaid girjerádjosiid bokte álbmogii , loahpaha Sissel Jakola . Oaivvi lea lađastan ja addán SNO:i duođaštan dihte . – Ii leat lohpi bivdit gumppe gyrokopteriin , muhto leat geahččalan dainna girdit ohcan dihte gumppe , muhto eat leat oaidnán maidege , dadjá Utsi . – Dát dáhpáhuvai diibmá maid justa min čuojaheamis , vaikko mis dalle leai iežamet jietnarusttegat fárus gádjun dihte lágideami . Ja de dat albmát ja nissonat miehtá máilmmi geat leat giddagassii biddjojuvvon ja cábmojuvvon go ohcet rehálašvuođa , sii geat barget humanisttalaš organisašuvnnain njeaidin dihte givssiid , dat miljovnnaid mielde apmasat geaid jaskes , árjjalaš ja empáhtalaš barggut leat ávžžuheaddjin vel daid buošimusaidege . Maŋit áiggiid , dađistaga go láhkaaddin ásahuvvui bearráigeahččan dihte veahkaválddálašvuođa olbmuid gaskkas , álge filosofat , kirkolaš albmát ja stáhtaoaivámuččat geahččalit hehttestallat dan billisteaddji vuoimmi man soahti sisttisdoallá . Dasto daid biládallamiid maŋŋil , ja atomaáiggi álggahemiin , de šattai čielggasin vuoitohearráide ja vuoittáhalliide ahte máilbmi dárbbaša ásahusaid hehtten dihte fas ođđa máilmmi soađi . De ovtta njealjádas čuohtejagi maŋŋil USA senáhtta hilggui NF:a , dan jurdaga man ovddas Woodrow Wilson oaččui dákkár bálkkašumi , láidii Amerihká máilmmi ovddas guvlui hukset ovtta fitnodaga gos ráfi bisuhuvvo máilmmis : Marshall-plána ja ON , mekanismmat mat regulerejit soahtefievrridemiid , soahpamušat gáhtten dihte olmmošvuoigatvuođaid , hehttet álbmotgoddimiid ja ráddjet daid váraleamos vearjjuid . Nu fal , soahteinstrumeanttaide lea dárbu ráfi doalahan dihte . Turista diehtojuohkima bargi oaivegávpogis ii ávžžut gal vuolgit guhkes dušši biilamátkái geahččan dihte dušše vulkánaváriid dál , go dain ii leat heagga . Muhto bargi jearrá sihkkarastin dihte amma in leat guođđimin gálvvuid riikii verddiide ? Siesášguovttos geahčadeaba kaleandara oaidnin dihte man guhká soai jávkaba . – Sihke Guovdageainnus ja Nenets Autonomous Okrugas barget boazodoaluin , ja nu sáhttet ge boazodoallit galledit nubbi nuppiid lonohallan dihte máhtu ja vásáhusaid . Danin lohká ge lágideddjiid fertet árvvoštallat maid galget boahtte jahkái bargat čoavdin dihte dán čuolmma . – Mun njuorasin máŋgii go oidnen man stuora beroštupmi olbmuin Guovdageainnus lei veahkehit cegget skuvlla masaimánáide Tanzanias , dadjá Gunhild Berit Sara Buljo , maŋŋel márkaniid ja konseartta mat lágiduvvoje bearjadaga čoaggin dihte ruđa Mama Sara veahkkeorganisašuvdnii . Eai lean dušše nuoraidskuvllas gos ledje lágidan doaluid čoaggin dihte ruđaid ja Gártnetluohká mánáidgárdi lei čoaggán badjel 5000 ruvnno . ÁVVUDA : Son lea ságastallan juigiiguin , vuorrasat olbmuiguin , dutkiiguin gávnnahan dihte gávdnojit sámiid gaskkas gjøglerat , dahje skealmmat nu go ieš gohčoda dan sámegillii . Álgobeallejagi lea teoriija dáppe Romssa universitehtas , ovdal go oahppit sirdojuvvojit Beardogoržái , oahppan dihte teoriija ja girdima , čilge Schive . Kjølaas lea golggotmánus bismagallestallamiidda Gáivutnii , Romsii , ja áigu dalle váldit ášši ovdan guorahallan dihte manin girku ii fitne sámegielat dulkka sámegildii . Mannan vahkkoloahpa riikačoahkkimis Gárasavvonis ledje sullii 50 delegáhta miehtá Norgga čoagganan Ruoŧa beale Gárasavvonii muitalan dihte oaiviliid ja maiddái digaštallat organisašuvnna boahtteáigásaš politihka . – Mii oaivvildit ahte guollebiebmanealáhusa ovdáneapmi bágge ealáhusa sirdit nannámii , ja mii ávžžuhit garrasit Guolástusdepartemeantta eiseválddiid veahkehit vai teknologiija ja gelbbolašvuohta bissu Norggas ja ahte buot bealit oktasaš bargguin sáhttet ovdánahttit čovdosiid mat buoridit birrasa boahtteáiggis , evttoha son áimmahuššan dihte ealáhusa mii leat šaddan hui dehálažžan Norgii . – Eai dieđus turisttat das beroš dál , muhto goittotge cielahit fas maŋit áiggis go luossa nohká , ahte eat leat dahkan maidege seailluhan dihte dan , dadjala Aikio . Ilmar Tapiola hervemin iežas dujiid ovdal čájáhusa rahpama Etnográfalaš Museas Budapestas , čájehan dihte mo son bargá ja makkár bargoneavvuid geavaha . SonMuhto deattuha ahte dát lea áibbas dehálaš ášši , sihkkarastin dihte gođaguoli beassamis gođabáikkiide čázadaga gierragiidda . – Mii galgat doaimmahit ollu dan vahkku dinen dihte dán prošektii , nu movt ovdamearkka dihte iežamet dujiid vuovdit , láibut juohkelágan gáhkuid ja daid vuovdit , bohttaliid čoaggit ja vuovdit , nu ahte ávžžuhan olbmuid addit bohttaliid go mii finadit uvssa duohken , dadjá Martin Buljo . Muittuhan dihte sáhttá namuhit ahte beakkán sápmelaš heaibu Jon Rønningen , geas leat máttut Deanus , lea vuoitán moadde OG-golli Norgii . Maiddái earát ledje seammás váldán márkaniidda beatnagiid hárjehallan dihte , daid olbmuide ja šurrii . Njukčamánu 4. beaivvi vulggii Evenáši dievdu , Ole Johan Reinås , Chile mollanan gávpogii , Concepcionii , ohcan dihte iežas eamida Nathalia , ja sudno 10 mánnosaš nieiddaža Lovise . Nelmin Nosa sátnejođiheaddji válddii guossedelegašuvnna mielde čájehan dihte iežas gili . Maŋŋá seminára ledje buot servviid njunnošat ovttamielas dasa ahte deháleamos ášši Ruošša sámiide lea ahte buot sámi searvvit gulahaddet ja barget ovttas geahččalan dihte láhčit Ruošša sámiide buoremus boahtteáiggi . Sivertsen lea gis bargame veahkehan dihte festivála . Norgga historjjás ledje Álttá stuimmit dat garrasamos stuimmit maŋit 1900-logus. Vuosttas oassi stuimmiin lei báikkálaš vuosttaldeapmi NVE plánaide dulvadit Álttá-Guovdageainnu joga , elrávdnjerusttega huksen dihte . Filmmas maid beassat oaidnit Sacheen Littlefeather , gean Marlon Brando sáddii Oscar-gállái 1973:s , almmuhan dihte ahte Brando biehttala vuostáváldit bálkkašumi proteastan indiánaálbmoga gieđahallamis . Finnmárkku Fylkkamánni áigu čađahit bearráigeahču vuođđoskuvllain , iskan dihte barget go skuvllat doarvái givssideami bisseheamis . Dan dihte plánegoahtá Fylkkamánni viiddis bearráigeahču fylkka vuođđoskuvllain , gos galget iskat ahte skuvllat barget doarvái bissehan dihte givssideami . 2009 giđa Unjárgga gielda dahká Interreg ruhtaduvvon ovttasbargoprošeavtta Anára gielddain ovddidan dihte mátkeealáhusa . – Eat áiggo álbmotmehciid cakkadan dihte dáluolbmuid vuodjima , muhto vai nagodit doarrut ruvkefitnodagaid vuostá . Ávvir ii leat ožžon ságaide Maren Palismaa , gullan dihte váldá go vuostá virggi jus fállojuvvo sutnje . Unjárgga gielda lea guhká bargan ásahan dihte skohtermáđii Vuonnabađas Detnui , go gielda lea gieskat ásahan ovttasbarggu Suomain , Anára gielddain , ovddidan dihte mátkeealáhusa rastá riikkarájáid . Unjárgga gielda lea guhká bargan ásahan dihte skohtermáđii Vuonnabađas Detnui , go gielda lea gieskat ásahan ovttasbarggu Suomain , Anára gielddain , ovddidan dihte mátkeealáhusa rastá riikkarájáid . Ohcamat mat gusket sierralohpái čájehan dihte elliid sirkusis , sáddejuvvojit Biebmobearráigehččui . Dorskiin leat earret eará váldojuvvon DNA-iskosat , dutkan dihte gos dorski lea vuolgán . Ávvir ii ožžon ságáide SVL-N válgalávdegotti jođiheaddji Per John Anti gullan dihte geat leat evttohuvvon SVL-N jođiheaddjin válggaide mat leat lávvordaga Álttás . Ina Maurstad ja Nils-Henrik Sara dieđusge searvaba vuoitin dihte . – Mun ávžžuhan buot davvi-norgalaččaid boahtit odne Romssa gávpogii , cummástallan dihte Ruhta maid mánáid ja- dásseárvodepartemeanta lea addán dáža homofiillaid organisašuvdnii , LLH:i , ráhkadan dihte neahttasiiddu homofiila sápmelaččaide ja sin birra , lea suhttadan sámi homofiillaid . FeFo lea dál váldán atnui ođđa diehtojuohkinportála ( www.smavilt.no/fefo/www.smavilt.no ) vuovdit bivdokoarttaid oažžun dihte buoret várdosa mo bivdu dáhpáhuva báikkálaččat Finnmárkkuopmodagas . Odne diibmu 15.00 : s viehkalit 400 olbmo 16 iešguđet našuvnnain , Romssa gávpogis , ohcan dihte ođđa vásáhusaid seavdnjatáiggis . Ørnulf Oskal boahtá ges Guovdageainnus , viehkan dihte Dáža ii ipmir manne sápmelaš lea nu bahá ahte ii luoikka earáide iežas gávtti , ja duolbmu su dainnalágiin ahte ivdne gávtti ruonán bilkidan dihte sámekultuvrra … … muhto ieš son gal ii hálit ahte olbmot hottentottriikkain luoikkahit sihke su bunáda ja leavgga vai besset ávvudit Norgga álbmotbeaivvi , miessemánu 17. beaivvi . NAV áigu bidjat eanet návccaid čuvget dearvvašvuođa buoridan dihte bargosajiid ja mo oažžut buoret bargomovtta . Bussevuoddji bisánii iskan dihte lei go mihkkege buollime , muhto go oaidnán maidege , de vuoddjái fas . Dán vahkku lea duodječájáhus Romssas , gosa iešguđetlágan Romssa duojárat leat bovdejuvvon , čájehan ja vuovdin dihte gálvvuideaset . Dán vahkku dattetge ii leat nu vuogas vuolgit mátkkoštit guhkás oahpásnuvvan dihte earáide . Dan dihte dollojuvvo Sámi allaskuvllas ávvuvahkku čalmmustan dihte dán dehálaš girjji ja Johan Turi barggu . Čuohtenáre olbmo leat juo váldán oktavuođa Kiwiin , oastin dihte gávtti . Mihcamáreahkeda luoikkahii Sara Monica T. Eira , 8 1/2/8_1 jahkásaš , Mázes eret , áhčis stávrrá geahččalan dihte guollelihkku Eanus Badje-Máze bokte . Soai muitaleigga Ávviris fearána birra várohan dihte earáid mannamis heajos jieŋaid ala . Dán áššis gulat eanet odne dii 17.00 rájes Deanu Šalddis Searvegottedálus , gos ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma muitala maid Sámediggi bargá easttadan dihte iešsoardimiid Sámis . Dán jagi leage Deanu gielda maid fárus lágideamen ja sátnejođiheaddji rahpá doaluid , gos dán jagáš čuoládat lea : Olu olbmot , olu báikkit : Bargot ovttas hehtten dihte iešsoardimiid miehtá máilmmi . Oaidnin dihte sosiolingvisttalaš oktavuođaid ja erohusaid eará gielaid ektui , de beassat gullat movt eará gielaid dilli lea . Oaidnin dihte sosiolingvisttalaš oktavuođaid ja erohusaid eará gielaid ektui , de beassat gullat movt eará gielaid dilli lea . Kárášjoga gieldda čielggadusas leat dál badjel 30 nama , muhto dáhkidan dihte ja oažžun dihte listta dievaslažžan , gielda dárbbaša veahki olbmuin . Kárášjoga gieldda čielggadusas leat dál badjel 30 nama , muhto dáhkidan dihte ja oažžun dihte listta dievaslažžan , gielda dárbbaša veahki olbmuin . Okta ágga lei ahte áiggi sirdit diimmu 80 minuhta ovddos guvlui seastin dihte energiija . North Saami facts corpus – Dán girjjis dađe bahábut ii leat sadji čilget riikkaidgaskasaš perspektiivvaid eambbo , fertet dušše čujuhit áigeguovdilis girjjálašvuhtii dán fáttás.1 Ipmirdin dihte dálá skuvlla ja ođastusaid mat leat hábmen dan , mii dárbbašit guokte juolggi . Ruoŧa bealde 1606:s válde muhtin sámebártniid veagal , fievrridan dihte sin Uppsalai oahpahit sin báhppan . Dáppe lei dávjá guhkki skuvlii , skuvlla sisdoallu lei guhkin eret beaivválaš eallimis ja bearrašat dárbbašedje mánáid ruovttubargguide.27 Bággen dihte mánáid skuvlii geavahedje garra gaskaomiid Skuvlavuogádat jagis 1935 nugo heahppášanstoalppu ja ráŋggáštusviesu.28 Seammás lei earálágán vuosteháhku ; pietistalaš lávdeolmmáibirrasa vuosteháhku skuvlla ođđa máilmmálaš sisdollui . Norsk folkemuseum ) Muhto oktanaga organiserejedje dát « diehttemeahttun » olbmot iežaset háhkan dihte buoret čuvgehusa . Loahpageahčen 1700-logu rájes ovddiduvvojedje « dieđalaš » teoriijat čilgen dihte ahte olbmot ledje juhkkojuvvon hierarkalaš nállevuogádahkii.32 Maŋŋil go Charles Darwin 1800-logu gaskamuttus ovddidii teoriija šlájaid álgovuođu birra , su teoriijat geavahuvvojedje maiddái olmmošservodaga birra . Son geahččalii sámegiela geavaheami veahkkegiellan vanahit nu guhkás go vejolaš njuolggadusaid siskkobealde , ja soađi maŋŋil son evttohii máŋga doaimma nannen dihte sámiid dili skuvllas . Sámelávdegotti evttohusa vuođul celkkii Stuoradiggi 1963 ahte sámit galge oažžut buoret vejolaš99 Særutskrift av møteboka for Karasjok skolestyre , sak 72/49./72 « Oaidná nu ahte sámegielat olbmot leat oassin norgga álbmogis , ja ráhkadan dihte vuođu sámegielat dáloniid ekonomiija , mii háliidit sidjiide oahpahusa mas lea ollislaš dáruiduhttin ulbmilin . « Erenoamáš doaimmat leat … leamaš erenoamáš doaimmat buoridin dihte sámi ohppiid dárogielmáhtu . Juohke fylka fertii álggahit fidnooahpahuslávdegotti , mas lei ovddasvástádus sihke oahpahallišiehtadusaid ja fága- ja sveinnageahččalemiid ovddas.134 Háhkan dihte oahpahallisajiid , go fitnodagat eai sáhttán okto váldit ovddasvástádusa , sáhtte dál vuođđoduvvot oahpahusrieggát ja oahpahuskántuvrrat , mat ožžo stáhtadoarjaga . 135 « Dán skuvllas lea áigumuš oahpahit sámi nuoraid bargat dujiin háhkan dihte liigedietnasa . Dá lea Sámi studeanttaid searvi ceggen lávu universitehtašilljui besten dihte ođđa miellahtuid . Danin leat oahppoplánagažaldagat guovddážis ovddidan dihte sámi identitehta ja iešdovddu ja váikkuhit guottuide sámi kultuvrra ja sámi vuoigatvuođaid ektui , sihke sámiid gaskkas ja eará Norgga álbmotjovkkuid gaskkas . Dalle lea skuvlla ovddasvástádus gozihit ahte geavahuvvo guosselogaldalli dahje eará vuogit ollášuhttin dihte oahppoplána ulbmiliid . Hálidedje lonuhit mánáiddási luohkkáoahpaheaddji fágaoahpaheddjiiguin juohke fágas lokten dihte fágalaš dási . Vaikko lei dárbbašlaš viiddidit vuođđoskuvllaid addin dihte saji ođđa 6-jahkásaččaide , sesttii seammás goluid mánáidgárddiide . Bearráigeahččan dihte dan , álggahii departemeanta oahpahusgirjji joatkkaskuvllas , mii mielddisbuvtii ahte oahppit galge dárkkistit ahte oahpaheaddjit čuvvo oahppoplána . Sihke vuođđoskuvllas ja joatkkaskuvllas šadde oahppoplánat eambbo bienalaččat ja geatnegahtti , sihkkarastin dihte ahte buot riikka oahppit galge oažžut nu ovttálágán oahpahusa go vejolaš . Geahččalan dihte čoavdit čuolmmaid mearridii GOD rievdadit muhtin sámi šalddi eanemusat riidovuloš cealkagiid , muhto dat ii ge jaskodahttán vuostálasttiid . Maŋŋil álggahedje muhtin váhnemat priváhta skuvlla vealtin dihte sámi oahppoplánaid . Dát oahppit fertejedje dáinna máhttit njeallje giela oažžun dihte lohkangealbbu , juosgo eará oahppit eai dárbbašan go golbma . Oažžun dihte saji sámegielfágii fertešii heaittihit buot sámi oahpaheaddjistudenttaid válljenvejolašvuođaid . Vuosttaš dáruiduhttinmearrádus Stuoradikkis Vuosttaš fidnoskuvlakursa Christianias Finnefondet álggahuvvo nannen dihte dáruiduhttima Guovdageainstuimmit Máŋga gieldda Davvi-Norggas definerejuvvo . Heaika lea oahppan ja lohkan olmmoš , son vulggii Máhtebáikkis eret gávdnan dihte juoidá eará go losses almmáiolbmo bargguid . Káissá oaidnu lea fas dat ahte Nillá oastá čájehan dihte , ja de Káisá ii nagot liikot biilii . Mun válddán ovdamearkan muhtun organisašuvnnaid čájehan dihte sámi organisašuvnnaid ovdáneami . Giellaguovddáš lea suohkana ossodat ja ásahuvvui jagi 1994 nannen dihte sámegiela geavaheami ja beroštumi sámegillii . Transkriberejin máŋga boarráseamos báttiin álggos gitta lohppii oaidnin dihte makkár vejolašvuođat leat materiálain . Garvin dihte vuogáiduvvama de dáhtton informántta jorgalit dáru cealkagiid sápmái . Oažžun dihte fuomášumi eret sojaheamis , de bidjen dárogiel cealkagiidda sániid maid olbmot dihtet jorgaluvvojit earáládje Gáivuonas go standárdagielas vai informánttas lei fuomášupmi dan sátnái dan sajis go eará sániid sojaheapmái . Dárkkistin materiálaid oaidnin dihte govt homonymiija čovdojuvvo geavatlaččat . Mun lean geahččan fenomena dárkileappot gávdnan dihte makkár proseassain lea sáhka , ja lean gávdnan dákkár variánttaid : Muhto sáhka lea maid iežamet návccaid ja resurssaid govda ja guhkesáigásaš čohkkemis ovddidan dihte iežamet davimus riikkaoasi . Čuovvolan dihte davviguovlostrategiija váldovuoruhusaid ráđđehus áigu ee. ulbmádit čuovvovaš konkrehta doaibmabijuid : Nannet ovttasbarggu Ruošša ja eará riikkaid eiseválddiiguin jávkadan dihte Barentsábis lobihis , regulerekeahtes ja girjekeahtes bivddu . Mii leat čájehan čavgadaga hálddašettiin iežamet suverenitehta ja ovttasvástádusa berráigeahčus ja resursageavaheamis , muhto maiddái rabasvuođa ohcan dihte ovttasbargančovdosiid mat sohpet ođđa ovddádusdovdomearkkaide . Ođđa dimenšuvdna mearkkaša sihke eambbo doaimma ja garrasat strategalaš čalmmustahttima fuolahan dihte Norgga beroštumiid , ovddidan dihte ovttasbarggu Ruoššain ja oažžun dihte dohkkehusa dasa , ahte lea dehálaš ovddasvástádusain hálddašit resurssaid ja bidjat návccaid birasgáhttemii ja dálkkádatnuppástusaid dustemii . Ođđa dimenšuvdna mearkkaša sihke eambbo doaimma ja garrasat strategalaš čalmmustahttima fuolahan dihte Norgga beroštumiid , ovddidan dihte ovttasbarggu Ruoššain ja oažžun dihte dohkkehusa dasa , ahte lea dehálaš ovddasvástádusain hálddašit resurssaid ja bidjat návccaid birasgáhttemii ja dálkkádatnuppástusaid dustemii . Ođđa dimenšuvdna mearkkaša sihke eambbo doaimma ja garrasat strategalaš čalmmustahttima fuolahan dihte Norgga beroštumiid , ovddidan dihte ovttasbarggu Ruoššain ja oažžun dihte dohkkehusa dasa , ahte lea dehálaš ovddasvástádusain hálddašit resurssaid ja bidjat návccaid birasgáhttemii ja dálkkádatnuppástusaid dustemii . Buoridan dihte dieđuid rájáidasttideaddji dilálašvuođaid birra , de lea maid vuođđuduvvon Barentsinstituhtta seammá báikái . Mii áigut bargat árjjálaččat buoridan dihte suodjalussii guoski gulahallama Ruoššain . Dakkár dieđut dahket vejolažžan mearridit mirkkogeahpedanmeriid ja árvvoštallat doaibmabijuid daid vahágiid eastadan dihte sihke riikkalaš ja riikkaidgaskasaš dásis . Dat mearkkaša ee. ahte dat čoaggá seismalaš dieđuid ja čađaha coages bohkamiid skáhppon dihte norgalaš eiseválddiide nu buori ipmárdusa go vejolaš nannánjuolggi geologiijas ja vejolaš resurssain . Ráđđehus áigu dahkat álgaga oažžun dihte áigái dan , ahte iešguđetlágan doaibmit bearráigeahčus ja dutkamis buorebut sáhttet doaibmat ovttaráđálaččat , ja áigumuš lea davviguovlluide vuođđudit ollislaš bearráigeahčči ja dieđiheaddji vuogádaga deháleamos biras- ja resursaindikáhtoriid várás , ja sihkkarastin dihte guhkes diehtoráidduid dutkama várás . Ráđđehus áigu dahkat álgaga oažžun dihte áigái dan , ahte iešguđetlágan doaibmit bearráigeahčus ja dutkamis buorebut sáhttet doaibmat ovttaráđálaččat , ja áigumuš lea davviguovlluide vuođđudit ollislaš bearráigeahčči ja dieđiheaddji vuogádaga deháleamos biras- ja resursaindikáhtoriid várás , ja sihkkarastin dihte guhkes diehtoráidduid dutkama várás . Ráđđehus áigu bargat riikkaidgaskasaš dásis nannen dihte dáláš soahpamušaid , ja oaččuhan dihte áigái ođđa máilmmiviidosaččat geatnegahtti soahpamuša eallisilbbas ja vejolaččat eará eahpeorgánalaš birasmirkkuin . Ráđđehus áigu bargat riikkaidgaskasaš dásis nannen dihte dáláš soahpamušaid , ja oaččuhan dihte áigái ođđa máilmmiviidosaččat geatnegahtti soahpamuša eallisilbbas ja vejolaččat eará eahpeorgánalaš birasmirkkuin . Olahan dihte mearriduvvon ulbmiliid , de galget doaibmabijut čađahuvvot mat sihkkarastet ceavzilis ávkkástallam ja buori birasdili ekovuogádahkii vuođđuduvvon hálddašemiin . Hálddašanplána bidjá maid árvvu dan bargui mii dahkkojuvvo áiddastan dihte fáhkkatlaš oljonuoskkidemiid mat sáhttet dáhpáhuvvat petroleadoaimmas ja go mearas fievrridit oljju . Ráđđehus áigu bidjat ollislaš ekosystemavuđot hálddašeami prinsihpaid vuođđun ovttasbarggustis ja gulahallamisttis Ruoššain ja eará riikkaiguin davviguovlluin , ja lea gearggus bidjat ekonomalaš váriid sihkkarastin dihte oppa Barentsábi birasbearráigeahču ovttas Ruoššain . Ráđđehus áigu čađahit aktiiva juolludanpolitihka čuovvolan dihte ohcanbohtosiid ja ođđa ohcanareálaid dárbbu . Aktiiva petroleaovttasbarggus Ruoššain ráđđehus áigu bargat oažžun dihte dakkár positiiva lasseváikkuhusaid áigái . Norgalaš petroleadoaimma veahkehan dihte searvat ruoššalaš petroleadoibmii Norgga eiseválddit áigut doarjut skáhppojeaddjiid fierpmádagaid ja ealáhusovttastusaid bargguid , vai dat nannešedje báikkálaš fitnodagaid návccaid ovddalgihtii gealbudit iežaset searvat váttis bargofálaldatproseassaide . Norga áigu bargat aktiivvalaččat EU ja ONa mearrajohtalusorganisašuvnna IMO siskkobealde sihkkarastin dihte birrasa seasti ja dorvvolaš mearrafievrridemiid davvin . Ráđđehusa strategiija lea buoridit davviguovlluid infrastruktuvrra , erenoamážit láhčin dihte dilálašvuođaid ealáhusdoaimmaide . Avinor čađaha ovttasráđiid guvllolaš doaibmaoasálaččaiguin iskkademiid maid vuođul dasto lea vejolaš bargat viidáseappot oažžun dihte áigái ođđa girdiruvttuid ja doaibmabijuid mat ovddidit girdijohtalusa infrastruktuvrra davviguovlluin . Ráđđehus áigu bargat ovttas Ruoššain geahpedan dihte teknihkalaš ja lágalaš gávpeheađuštusaid . Movttiidahttin dihte davvinorgalaš rájáidrasttideaddji ruhtadandoaimmaid , de Innovasjon Norge guovlokontuvra , mii lea Čáhcesullos , áigu lasihit doaimmas Davvioarje-Ruošša guvlui . Nannen dihte maritiibma infrastruktuvrra Davvi-Norggas ráđđehus áigu lágidit nu , ahte hámmanrusttegat , várrerádjobásat ja skiippadealádagat Norgga bealde rájá sáhttet maid bálvalit ruoššalaš doaimmaid ja gávppálaš beroštumiid , leažžá dal sáhka gálvvuid ja bálvalusaid doaimmaheamis , ortnegisdoalus dahje divodemiin . ) Daid loguid geavahan čájehan dihte sámegielat mánáid meari oppalaččat , iešguđetge dutkanovttadagas ja dutkanovttadaga gielddain jagi 2000 . Gávdnan dihte davvisápmelaččaid logu rehkenasttán gorrelogu mielde man stuorra oassi sámi álbmogis davvisámegielagat ledje Anáris eará sámegielagiid ektui 1952 . Mus ii leat diehttelasge gárvves vástádus , mun dušše namuhan muhtin ášši čájehan dihte ahte dát eai leat čoavddekeahtes áššit . Go ná geahčada daid min dieđuid ja máhtuid , de goit mon lean gávnnahan ahte olu dáin vieruin leat hutkojuvvon nannen dihte olbmuid aktavuođa nuppiiguin . Háliidan loah­ pas jearralit ; lea go son čálli válljen čállit novealla mui­ talushámiin vai sulastahttá álgoálbmogiid njálmmálaš árbevieru čalmmustahttin dihte min árbevieruid , mii lea ge novealla fáddá ? Čilgen dihte dán guovl­ lu , lean čohkken muitalusaid badjellunddolaš fenome­ naid oaidnima // deaivama birra mat leat dáhpáhuvvan juste Silisávžžis . seailluhan dihte komiálbmoga Teáhter , masa beasat oahpá-snuvvat , ásahuvvui 1992 seailluhan dihte komiálbmoga kultuvrra , giela ja iešdovddu . fi lbmejuvvo dokumenteren dihte prošeavtta . Biigá vuosehus festiválas filbmejuvvo dokumenteren dihte prošeavtta . dokumenteren dihte prošeavtta . luohtehámiin – vuosihan dihte Vuosttas CDastis lei sus mielde okta lávlla maid davvisámegillii ; dušše oalgguhan dihte guldaleddjiid , geat eai máhte nuortalašgiela , guldalit olles CDa . Dasa lassin lei son maid njágahan mielde ovtta leudd ’ a – dat lea okta luohtehámiin – vuosihan dihte sihke árbevirolaš ja ođđaáiggi musihka . buvttadan dihte konsearttaid , Guovddáš bargá erenoamážit buvttadan dihte konsearttaid , lávdeguoimmuhemiid ja vuose-husaid . orru Stockholmas gos son studere šaddan dihte lávlun ja lávlluid čállin . oažžun dihte ođđa dieđuid Riddu Násttit gilvvus . ávžžuhit olbmuid jienastit gávdnan dihte finalisttaid : ja Nirvana , dušše namuhan dihte Sin ovdagovat leat Linkin Park , Korn , Metallica ja Nirvana , dušše namuhan dihte muhtumiid , ja dat duođaige gullo . Club Native filmmas atná filbmadahkki iežas siidagávpoga dego linsan dutkan dihte lagabuš dáláš álgoálbmotidentitehta diliid . Go vuosttaš muohta gahččá , de mearrideaba soai máhccat váldoleirii oaidnin dihte gosa bivdit leat gártan . linsan dutkan dihte lagabuš dáláš váldoleirii oaidnin dihte gosa bivdit servodagaiguin skáhppon dihte Arkitektuvrrainis , eanadathábmemiinnis ja dutkamiinnis son ovttasbargá báikkálaš servodagaiguin skáhppon dihte báikkiid mat nannejit olbmo ja ekosystemaid gaskasaš buorrediliid . lonohallan dihte vásihusaid . Sii bohtet festiválii , eai dušše oassálastin dihte almmolaš rahpamii , muhto maid addit ivnni festiválaprográmmii . Smávit nisga ´alaš dánsunjoavku áigu ovttas Åarjelsaemien Teaterein bargat dánsunworkshopas lonohallan dihte vásihusaid . Riddu Riđđu lea birasčuovgadoardna , ja mii bargat čađat áigge dahkan dihte festivála ain ruotnaseabbon . Legendáralaš jietna Bálkkašumiid vuoiti álgoálbmot artista Tanya Tagaq boahtá dán jagi Riddu Riđđui bajidan dihte čottalávluma ođđa allodagaide . ovddidan dihte gárjillaš kultuvrra . Girjjálašvuođa studeanta Santtu Karhu válddii árrat juo politihkalaš beali gáhtten ja ovddidan dihte gárjillaš kultuvrra . - Addin dihte rivttes rámmaid dán - Addin dihte rivttes rámmaid dán álgoálbmotbáikegotti birra , de leat mii hui čavgadat das ahte ii návddahuvvo alkohola festivál-báikkis ja orohagas Indiville-beivviid , dadjá Brattland . Dán áigge son orru Stockholmas gos son studere šaddan dihte lávlun ja lávlluid čállin . Jus don leat orron dahje bargan olgoriikkas , de NAV Penšuvdna ovttas olgoriikkalaš oadjoeiseválddiiguin gieđahallá dan oasi penšuvdnaáššis mii guoská dasa go leat leamašan olgoriikkas , sihkkarastin dihte ahte don maiddái oaččut penšuvnna eará riikkain masa leat gártadan rievtti . Dát guoská maiddái jus don it čađat daid doaibmabijuid maid leat šiehttan NAV:in beassan dihte bargui . Našuvnnalaš geahččalemiid galget sihke skuvllat , suohkan ja našuvnnalaš eiseválddit geavahit oažžun dihte dieđuid ohppiid oahppama birra . 1.7.4 Lágaid namat Go teavsttas lea guhkes láhkanamahus , de sáhttá lága namahusa bidjat aisttonmearkkaid sisa dahje finjučállagiin čállit , sirren dihte namahusa teavsttas : - sámegielat adnojuvvo olbmo njálmmálaš dáiddu birra ) In leat vuolgán borran , juhkan dihte Dađi álbmát , dađi buoret . Jurddašuvvo gaskaneas lonohallama birra ovddidan dihte báikkálaš oahppoplána , mas addojuvvo diehtojuohkin sámi gielas , kultuvrras ja servodateallimis , gielddalaš skuvllain , sámi stoalppuid ektui mat lea oahppoplánas L 97 . Lullisamegiella oahpahuvvo eanas nubbingiellan , muhto guokte oahppi oažžuba oahpahusa lullisámegielas vuosttašgiellan , mottiin lassidiimmuin nannen dihte giela eará fágain . SAO-fálaldagas ( skuvlla astoortnegis ) lea sámi sisdoallu addin dihte eambbo sámi oahpahusa . Nannen dihte sámegiela skuvllas , dárbbašuvvojit doaibmabijut vai oahppit atnet sámegiela ruovttus . Buorre bargodilli addá buriid bargobeivviid Dárbbašuvvojit regiovnnalaš ja báikkálaš váikkuhangaskaoamit nannen dihte lullisámi fágagelbbolašvuođa Plassje-guovllus : - stipeanddat ovddidit formálalaš lullisámi giellagelbbolašvuođa olbmuin geat juo leat oahpaheaddjit dahje geat sáhttet bargat sámegielaoahpaheaddjin . Seamma leat rektorčoahkkimat digaštallan dihte sámi oahpahusa . Duođaštusaid vuođul mii gulahallat ohcci ruovttufylkkain liigegoluid birra , gullan dihte refundere go ruovttufylkka goluid . Stáhta IKT-nannen : Gielddat berrejit sáhttit ohcat ruđa stáhtabušeahtas teknihkalaš rustegiidda ásahan dihte oktasaš Nugo daddjojuvvui , de ii leat gihpa gárvves čoavddagirji mot geavahit iešguđet oahpponeavvuid olahan dihte doaibmi guovttegielalašvuođa . diđolaččat geavahedje guovttegielalaš guokteoahpaheaddjemálle ovddidan dihte duohta guovttagielalaš ovdáneami sámegielat ruovttuid mánáide , dakkár ruovttuid mánáide main váhnemat atne sihke dárogiela ja sámegiela ja dárogielat ruovttuid mánáide . Walesa dáfus lea sáhka bargguin maid walisárat doaimmahit « ealáskahttin dihte » ja lokten dihte walisalaš giela árvvu . Walesa dáfus lea sáhka bargguin maid walisárat doaimmahit « ealáskahttin dihte » ja lokten dihte walisalaš giela árvvu . Jahkebealplána atná filmma ja govaid joksan dihte oahppoplána ulbmiliid . Oahppogirjji sáhttá atnit dievasmahttin dihte hivvodaga faktadieđuiguin , ja daid sáhttet oahppit ruovttus lohkat . Dat lea bivastuvvan go boahtiba ruovttoluotta , ja Alice cirgguha čázi heastta njeaiga doidin dihte dan . gullan dihte Ipmil sáni Eatge mii leat vuolgán eat borran , juhkan dihte . Johanas bođii viežžan dihte dan loatnabohcco . Doppe gárttai oahpahit ovtta tiimmu , várra čájehan dihte mo galggai . Departementa mearridii ahte Nuorta-Finnmárkkus lihkká galggai čađahuvvot vásedin álbmotlohkan čielggadan dihte čearddalašvuohtadiliid . Dan áiggis go olmmoš lea divššus váldojuvvo varraiskkus meroštallan dihte cytochrom P 450 , mii lea enzyma mii loaphaha rupmašis sullii 60% sturrosaš meari dábálaš dálkasiin . Dutkanáigodagas mii leat danne šiehtadallan soahpamuša Leavnnja Rávesolbmuid psykiátralaš guovddážiin oažžun dihte hospiterenortnega áigái . Dutkanáigodagas mii leat danne šiehtadallan soahpamuša Leavnnja Rávesolbmuid psykiátralaš guovddážiin oažžun dihte hospiterenortnega áigái . ( devdojuvvon juo // ii ; geahča daid dárkkistan dihte leatgo sii vástidan buot osiid ) . moai divššohasain leimme ovtta oaivilis das maid lei dárbu dahkat háleštemiin buoridan dihte su dili . orrogo bargit dahkamin visot maid sáhtte oahppan dihte mo du dilli lei ? - moai dálkkodeaddjiin leimme ovtta oaivilis das maid dahkat háleštemiin buoridan dihte mu dili . lea nu guhkás go vejolaš oahppobáikki almmolaš oahpponamma , soames muddejumiiguin dahkan dihte nammageavaheami ovttaláganin . Oažžun dihte eambbo dieđuid gáibádusaid birra , váldde oktavuođa oahppobáikkiin mii fállá oahpu . Eastadan dihte dan galggat vuosttas beivviid bargat vuoigŋanhárjehallamiid ja gossut vai šliivi boahtá bajás . Ii lean lohpi oahpahit sámegillii , ja šadden álggos muitalit dárogillii gednen dihte lága , ja de sámegillii vai mánát galge ipmirdit . Mis lei maiddái buorre oktavuohta Bådåddjo oahpaheaddjiskuvllain ja Levanger oahpaheaddjiskuvllain buoridan dihte oahpaheaddjidili lullisámi ja julevsámi guovllus . Moai mátkkošteimme Gironii professor Hansegård lusa gii barggai guovttegielalašvuođain , gullan dihte maid son oaivvildii . Govvenapparáhta mii geavaheimmet ráhkadit muitogirjji , ja gávnnahan dihte ahte lei go oktage gii givssidii min ohppiid . Guovdageainnu skuvlastivra hilggui dan dáinna lágiin : « Álttá evttohusa álggahit gaskaboddosaš oahpahusa min nuoraide fidnoskuvllas , fertet mii hilgut , maiddái dan dihte go mii ballat ahte soaitá maŋit áigái váddásit beassat eret gaskaboddosaš ortnegis álggahan dihte bistevaš ortnega Guovdageidnui . Mii leat vuolgán su lusa su ruktui Rørosii oažžun dihte su muitalit skuvlla álggaheami birra ja vuosttaš skuvlajagi diliid birra . Go bohcco lea njuovvan , de váldá vára čoliin oahppan dihte iešguđet suolbmudanoali osiid birra . Haldis lei čeahpes ovdaskuvlaoahpaheaddji , ja son bijai ollu návccaid ásahit ealli sámi birrasa , nannen dihte mánáid giela ja kultuvrra . Gielddas ledje gaskaboddosaš čovdosat fáhten dihte fas sámi ovdaskuvlaoahpaheaddji . Eará sivat mat ledje hui dehálaččat válljen dihte giela , lei mánáid gielladilli ruovttus , ja bohte go sii sámegielat ruovttuin vai eai . Danne in leat namuhan ovttage nama bokte , earet Haldis Balto , ballan dihte ahte galgen vajáldahttit soapmása . Čakčat 1955 , go mun galgen álgit goalmmát luohkkái , lei Richard Bergh fárren álgin dihte oahpaheaddjiskuvlii , ja ođđa oahpaheaddji lei boahtán lulde , Bjørg Haugland ( maŋŋil náitalan Nørve ) . Bagadalli galggai rievtti mielde čierastit vuosttažin čájehan dihte midjiide , muhto 6-jahkásaš gearggai ovdal su . bokte searvan dihte ođđasithuksenbargui . Oažžun dihte doarjaga Sámefoanddas ii lean doarvái ahte oahpaheaddji čálii iešdieđáhusa dáruiduhttinbarggustis . - Ii oktage oro sáhttimin maidege dahkat veahkehan dihte min . Danin mun fertejin árrat juo rahčat ollu šibitdoaluin ja guolástemiin ealihan dihte iežamet . Ceavzin dihte luohkás fertejin dahkaluddat seamma čuorbin go earát , bidjat iežan 7–8 jahkásačča dássái . Álttá sámiid skuvlameašttir fertii orrut doppe , juohke sotnabeaivvi lohkat sámiide , ja geasset , go johtet mearragáddái , čuovvut sin oahpahan dihte sin . Ieš ledjen dalle áigá juo cealkán suohkanii ahte mus ii lean vejolašvuohta joatkit šat maŋit skuvlajagi , ja ahte fertejedje dahkat juoidá oažžun dihte bistevaš čovdosa . Čakčat válddii skuvla oktavuođa muinna jearran dihte sáhtášin go veahkehit juoga láhkai . Čállin dihte sámegiela dain , ferte installeret sierra fonttaid ja dát čoavddus ii leat oktiiheivvolaš ođđaset Windowsiin iige eará operatiivavuogádagaiguin . Giellabargguid nannen dihte vieččaimet guovttegielatvuođa ja giellaoahpahusa ekspearttaid doallat kurssaid ja logaldallamiid sihke váhnemiidda ja bargiide . Siv Rasmussen lea finadan Unjárgga mánáidgárddis j. 2007 oaidnin dihte movt mánáidgárdi lea ovdánan dan rájes go ovddit artihkal čállojuvvui 21 jagi ovdal . Dáhkidan dihte ahte sámegiella geavahuvvo , leat válljen boradeami ja gárvodandilálašvuođa fásta báikin gos sámegiella geavahuvvo dárogiela bálddas . – Maid áigubehtet dahkat buoridan dihte dán dili ? Galggašii bargat juoidá divvun dihte daid dilálašvuođaid maid dás lean namuhan , go dán riikii leat buorebut dakkár vuollásaččat geat hálidit searvat kultureallimii , vaikko vel amasgielain nai , go dakkár vuollásaččat geat olgguštuvvojit . Norgga Sámemiššovdna ásahuvvui 1888:s , ja sámi johtti sárdneolmmái manai ovddemus Muorralii , juste dusten dihte Wringsted-lihkadusa . Dat ceggejuvvui njuolgut vuosttaldan dihte Wringsted váikkuhanfámu . Alladit oahpahusain atnet maiddái dárogiela veahkkin amasgielaid oahpahusas , muhto ii sáhte čuoččuhit ahte dakkár oahpahusa leat álgán dárogiela jávkkadan dihte . Gielda bijahii johtui fierpmádatkurssa oahppan dihte mearkagiela . Mu váhnemiin ledje videofilmmat ja girjjit ruovttus oahppan dihte mearkagiela , dasa lassin oasálasttiiga kurssaide mat gávdnojedje . Son humai garrasit munnje ja dajai , cuoiggui mu beljiide čájehan dihte ahte mun in gula . Son humai garrasit munnje ja dajai , cuoiggui mu beljiide čájehan dihte ahte mun in gula . ) [ 2 ] B-diimmut leat liige oahpaheaddjidiimmut maid skuvllat ožžot oahpahan dihte ohppiid geain leat erenoamáš dárbbut . Muhto seammás ákkastallá Stockfleth sin vuostá geat áiggošedje ásahit sierra seminára oahpahan dihte sámi oahpaheddjiid : Buoridan dihte dárogiela son váccii jagi Solborg nuoraidskuvllas Stavangeris . Eadni vuvddii gusa rábidan dihte mátkeruđa . Man galle mátkki Kárášjohkii livčče dalle departemeantta olbmot šaddan johtit jáhkihan dihte Sámedikki ahte dát maiddái mearkkašii ahte sámi oahppit galge oahpahuvvot dainna ulbmiliin ahte nannet sámi identitehta ? 1945 skábmamánus čállá muhtun áhččeolmmoš Girenjárggas Álttás skuvlainspektevrii jearran dihte oččoše go su mánát vuolgit Ruŧŧii . Eadni válljii boazodoallofága go lei boazodoallobearrašis bajásšaddan oahppan dihte daid bargguid maid ii ollen ruovttus oahppat . Buot giellaguovddážat leat bargan pedagogalaš ovdánahttinbargguid heivehan dihte doaimmaset báikkálaš servvodaga dárbbuide . Buohccidivššár maid finai dalle čohkumin sin oivviid , geahččan dihte leat go dihkit sis ja basai vuovttaid dakkár garra oljjuin mii nu hilaštii ja bávččagii . Mii fertiimet ieža rahčagoahtit álggahit árbevirolaš oahpaheami ja - prošeavtta , fuomášuhttin dihte mii boazu ja boazoealáhus duođai lea . Geassin dihte čoahkkái sámi skuvlahistorjjá dárbbašuvvo vel eambbo systemáhtalaš bargu , ee. dan vuođul maid mii leat čohkken , ja dasa lassin ođđa dieđalaš guorahallan mas eanet geavahit kvantitatiiva bargovugiid . North Saami fiction corpus – Beahkká gearggai juo dolkkástuvvat láidedaddat heastta ovddos maŋás šiljus ja leŋgii dan dušše geahččalan dihte reaga ovdii . - Issát ii bija dan vistti geasage , ii dat ordnen dan gaikkodan dihte muhto orrunsadjin , dajai Lemet . Son válddii ovtta fierpmi stohpui geahččan dihte . Nuba johtigođii , ii šat báhtaran dihte dego dalle eamida jápmima maŋŋá , muhto danin go liikui leat olbmuiguin . Jos dál vehá vánttat , de lei sáhttit geahččalan dihte juo otne suhppet . Káffestohpu lei ostojuvvon dinen dihte . Sus livččii lean miella bisánit - váccašit vehá jávregáttis , guovlladit kafeas oaidnin dihte makkár olbmot doppeges ledje . Sii ledje gárvvistan dan ovttasráđiid gielddaráđđehusa čoahkkimis ja su bargun lei oskkilduvvon mannat vel oktii dan čađa oaidnin dihte ahte buot šattai sihkkarit mielde . Son guldalii dálkedieđáhusa riikkaradios , liggii ievttá mállása , vaikko ii lean nealgi ja riŋgii dušše hearvva dihte Lemehii jearran dihte ledjego kafeas ollu olbmot . Máret-Ánne-guovttosge Marjuttain leigga boahtán juovllaide Máhtebáikái ávvudan dihte Ándde ruoktot beassama . Lei boahtimin geahččat dan árbebartta oaidnin dihte leigo dat vel oruhahtti vai gánnehiigo dan gaikkodit ja huksehit sadjái ođđa vistti . Pente šloahtalii iežas vistti guvlui , ja Heaika bahkkestii Nillá lusa muitalan dihte dan čoahkkima birra , muhto váiban gielddaalmmái dušše cuskkihii ja vázzilii ruoktot . Ja go lei geargan dain hohpoleamos bargguin , de finai boarrásiidsiiddas oaidnin dihte leigo Stálonjár-Ivvár duođaidge nu fuotni , go Káhtarin orui dovddaheamen . Árvaleigga ain soames sáni oktavuođa doallan dihte . Bálkestahtten seŋgii ja veallájin lihkaskeahttá gullan dihte , maid son rasildii lanjastis . Moraštiigo son massojuvvon juolggi vai dan ahte ii lean dego diet vierrásat , geat eai boahtán gillái báhcin dihte , muhto ledje fas joatkimin das ovddosguvlui ? Dan maŋŋá evakuerenhoavda váccii vehá dobbelažžii ja čájehan dihte čielgasit maid jurddašii suvddárlágan njálmmi čuojaheaddjis son stircalii eatnamii guhkes čolgga ja gavžžastii miellačájehanláhkai . Go suvddár maŋŋiteahket manai Riika lusa háleštan dihte buohcceviessoáššiid ja oppalohkái buot máilmmi áššiid birra , maid son navddii Riika riegádahttinlágádusas vásihan , de nisu jorgaliige sutnje sealggi iige vástidan go son rávkkai buorreeahkeda . Son jurddašii ahte Riika láhttii ná čájehan dihte man morrašis lei máná jápmima geažil , ja luittii gieđa Riika oalggi ala , muhto dalle nisu mulggastii su baskkes ja vaššás čalmmiiguin . Son guovllai lássaráigge olggos ja geahččalii dovdat meattávuoddji biillaid - nu ollugiin ledje vierroleanaid registtargalbbat ; dat ledje turisttat mat dopme dego jallat vásihan ja oaidnin dihte davvelii ja davvelii , vai gerge návddašit maŋimuš muohtadielkkuin , giđđabeaivvážis ja duottaralážiid sihkodeaddji čoaska giđđabiekkas sabehiiguin , maid ledje láigohan juoga hoteallas , dahje gávdnan dihte ná luomu boddii skihpára duottarrestoráŋŋa sáliin , mat juohke eahket divve máddin boahtán oapmenieiddaiguin ja gávpeovddasteaddjiiguin . Son guovllai lássaráigge olggos ja geahččalii dovdat meattávuoddji biillaid - nu ollugiin ledje vierroleanaid registtargalbbat ; dat ledje turisttat mat dopme dego jallat vásihan ja oaidnin dihte davvelii ja davvelii , vai gerge návddašit maŋimuš muohtadielkkuin , giđđabeaivvážis ja duottaralážiid sihkodeaddji čoaska giđđabiekkas sabehiiguin , maid ledje láigohan juoga hoteallas , dahje gávdnan dihte ná luomu boddii skihpára duottarrestoráŋŋa sáliin , mat juohke eahket divve máddin boahtán oapmenieiddaiguin ja gávpeovddasteaddjiiguin . Son iskkai ain duollet dálle vehá lávlloditge váidudan dihte bákčasa čoavjjis , muhto Ruusumaa láhttestii álo : iskkamat Herkko leat jaska ... Son gaivái Aili vabaideaddji sealgái oaidnin dihte , maid nisu dan birra jurddašii , muhto Aili árvalii vehá maŋŋelaš : Holmma bártnitge manne mannan vahkus ráji rastá . Boaran sihkodii nárvemuođuidis ja gávastalai uksagaskkas , čájehan dihte ahte lei aiddo čuožžilan seaŋggas ja duikudii nahkáriid siste : gii dat lea ? Gili čađa váccedettiin Aili luittii gieđa Elvi ruoidna oalgečalmmi ala oadjudan dihte su . Son váccii guosadii guovttečuohte mehtera duohkai táksestašuvdnii ja čáŋai biilii ja rabai njálmmi dadjan dihte : Eilaeatnamii ! Muhto bahás olbmuin ( dego sipirjálaččain ) lea álo vearju , man sii leat gergosat atnit deaddilan dihte vuostálastiideaset . Dakko lei leamaš ovdal soađi vehá stuorábuš barta , mas ii lean báhcán go giehpamuolda ja buollán suovvabohccebázahusat : rukses ja čáhpodan diilamoložat , maid Väkkäräinen lei soabbi gieđas bolton gávdnan dihte daid siste juoidá mii livččii sáhttán vel anihit . Iige Väkkäräinen lean guođđán ákšu iežas barttažii , muhto lei dolvon dan gálvobihtáidis fárus Krooka bartii čájehan dihte Riikai , ahte son ii lean mihkkige joavdelas guorosburssaid , muhto ovdal juo ekonomalaččat jurddašeaddji boaresbárdni , seršánta , ja juohkeláhkai seamma buorre go Verneri-oamehas . North Saami law corpus – Dieđuid sáhttá guođđit muitalkeahttá divššohassii dušše dalle , go dat lea duođai vealtameahttun hehtten dihte divššohasa iežas heakka dahje dearvvašvuođa vahágahttima . Olahan dihte dáid mihttomeriid galgá láhka addit vuođu boazodoalu ulbmillaš organiseremii ja hálddašeapmái . Jus lea dárbbašlaš olahan dihte bealuštahtti dálveguohtuma , de sáhttá maiddái mearriduvvot boazolohku iešguđet dálvesiiddaide . Son gii sáhkkohuvvo , sáhttá čuoččaldahttit ášši stáhta vuostá oažžun dihte sáhkkocelkosa guorahallojuvvot . Olgguldas luoikamat Eastadan dihte arkiivaávdnasiid jávkamis , de arkiivvas eai áššit eaige áššebáhpárat galgga luikojuvvot olgguldas geavaheapmái jos erenoamáš vuhtiiváldimiid geažil ii leačča dárbu nu dahkat . Olahan dihte dáid mihttomeriid galgá láhka addit vuođu boazodoalu ulbmillaš organiseremii ja hálddašeapmái . Jus lea dárbbašlaš olahan dihte bealuštahtti dálveguohtuma , de sáhttá maiddái mearriduvvot boazolohku iešguđet dálvesiiddaide . Son gii sáhkkohuvvo , sáhttá čuoččaldahttit ášši stáhta vuostá oažžun dihte sáhkkocelkosa guorahallojuvvot . Persovnnalaččat in rávveše geange risikeret vel nuppes kr. 255.307 ( + iežas áššegoluid ) čielggadan dihte , leago norgga oapmeriekti ain nu bassi boazodoalu ektui , dahje leago sámerievttis oppalohkái čađamanakeahtes seainni ovddas , go dat boahtá Norgga Alimusriektái . 13 Dát oaidnu ii sáhte leat riekta.14 Konvenšuvnna ovdabargguin boahtá ovdan , ahte go geavahanvuoigatvuođa mearrádus lea sirrejuvvon sierra mearrádussan , earuhan dihte geavahanvuoigatvuođa ja nuppi dáfus fas oamastan- ja hálddašanvuoigatvuođaid ( ) . , ee. buktin dihte ovdan , ahte vuoigatvuođaid konvenšuvnna vuođul dohkkeheami eaktun ii leat , ahte geavahus lea bistán gitta dálá áigái.17 Jus muhtun álgoálbmot lea aiddo massán ráđđejumi guovllu ektui , de das ii galgga čuovvut vuoigatvuođa massin . ILO-konvenšuvnna nr 169 ráđđádallit bohte juo áigá ovtta oaivilii dan hárrái , ahte ii lean makkárge dárbu máinnašit sierra eahpeáššálaš ovddalgihtii doalahemiid čađaheami , ja ahte mearrádusa galggai hábmet ođđasit nu , ahte dat gáibidivččii álgoálbmogiid gáhttema nu ahte sin vuođđovuoigatvuođat eai geavahuvvoše boastut , ja ahte álgoálbmogiin galggašii leat vuoigatvuohta áššečuoččáldahttimii gáhtten dihte vuođđovuoigatvuođaideaset albmaláhkai ( ) . Álbmotriektejoavkku árvalusa vuođđu lea dan duogážis , ahte álgoálbmotkonvenšuvnna art. 12 vuosttas čuoggá galgá áddet nu ahte dat geatnegahttá stáhtaid dohkkehit , ahte álgoálbmogat galget sáhttit mannat áššečuoččáldahttimii našunála duopmostuoluin geahččalahttin dihte , leatgo vuoigatvuođat , mat sis leat konvenšuvnna mielde , rihkkojuvvon.30 Geas livččii gelbbolašvuohta dákkár áššečuoččáldahttimii , ferte čoavdit rievttálaš beroštusaid dábálaš prinsihpaid vuođul , geahča álgoálbmotkonvenšuvnna art. 12 vuosttaš čuoggá , vrd. nággolága ï ¾ § 54. 8 . Departemeanta sáhttá juohke ovttaskas dáhpáhusas čatnat dohkkeheapmái dakkár eavttuid , mat gáibiduvvojit sihkkarastin dihte dán lága ja dán lága vuođul addojuvvon mearrádusaid ollašuvvama . Dieđut eará hálddašanorgánaide hálddašanlága § 13 b nr. 5 ja 6 vuođul sáhttet dušše addojuvvot , jus dat lea vealtameahttun doaimmaid čađaheapmái dán lága vuođul , dahje eastadan dihte mearkkašahtti heakkavára dahje duođalaš vahága geannu dearvvašvuhtii . Dieđihangeatnegasvuohta stáhta dearvvašvuođagehččui ja fylkka dearvvašvuođagehččui Juohkehaš gii doaimmaha bálvalusa dahje barggu dearvvašvuođainstitušuvnna ovddas maid dát láhka siskkilda , galgá ávžžuhusa vuođul addit stáhta dearvvašvuođagehččui dahje fylkka dearvvašvuođagehččui dieđuid , maid geahččoorgána atná vealtameahttumin čađahan dihte doaimmaidis dán lága , láhkaásahusa dahje instruvssa vuođul . Bolesveahkki Dearvvašvuođabargit sáhttet jávohisvuođageatnegasvuođa hehttekeahttá addit jávohisvuođavuloš dieđuid , go dat lea vealtameahttun oažžun dihte bolesveahki ollašuhttit bággomearrádusaid gárihuhttinávdnasiid boasttugeavaheaddjiid hárrái sosiálabálvaluslága §§ 6-2 ja 6-2a vuođul dahje sosiálabálvaluslága § 6-3 eavttuid vuođul . Riikkaidgaskasaš šiehtadusa ollašuhttin Gonagas sáhttá addit láhkaásahusaid , mat leat vealtameahttumat ollašuhttin dihte riikkaidgaskasaš šiehtadusaid . Dieđuid sáhttá guođđit muitalkeahttá divššohassii dušše dalle , go dat lea duođai vealtameahttun hehtten dihte divššohasa iežas heakka dahje dearvvašvuođa vahágahttima . ( 3 ) Čállosiid gieđahaladettiin oaivvildedje máŋggas Sámi vuoigatvuođalávdegotti miellahtuin ahte lávdegotti bokte galge vel eambbo čielggadit eatnamiid ja čáziid geavaheami Finnmárkkus , earenoamážit čađahan dihte historjáfágalaš čielggadeami riggodagaid geavaheami birra Finnmárkkus 1. máilmmisoađi rájes dássožii . Ovdal lea son earenoamáš historjjálaš ákkasteami buktán oažžun dihte sámiparagráfa vuođđoláhkii ( NAČ . Davvi-Norgga dološ vikiŋgáiggi aristokratiijii lei sápmelaččaid eatnamiid- ja čáziid eanangeavaheapmi ee. Finnmárkkus hui deaŧalaš sihkkarastin dihte iežaset mearridanvuoimmi vuođu . Dáčča ássiid logu njiedjan lei guovddášeiseválddiid oainnu mielde nu duođalaš ahte 1600-logu maŋit oasis gávnnahedje dárbbašlažžan áibbas earenoamáš čađahemiid lasihan dihte dáčča ássiid . Doaibmagottit nammaduvvojedje maid duos dás , dilálašvuođaid guorahallat ja buoridanevttohusaid gávdnan dihte . 1751:s mearriduvvui o.m.d. ahte agibeaivái dubmejuvvon fáŋggat goappeš sohkabeliin , Dánskalaččat , juohke jagi galge sáddejuvvot Finnmárkui gávpesearvvi fatnasiin veahkehan dihte deavdit Finnmárkku ( Galggašii doaivut ahte dáčča riddoássit livčče garrasit bargan bisánan dihte dohko . Doaimmat máid bidje johtui lasihan dihte dáččaid , ávkkuhedje unnán dahje eai obanassiige . Son evttohii kvenaid galgat beassat buotlágan soalddátčáliheamis , vearus , ledingas ja sáhttogeaskkus 5 jagi , fillen dihte sin ásaiduvvat riikii . Diggeálbmoŧ72 ráhkadii čállosa gos álggos čujuhedje dan ahte dánskka eiseválddit áigo sin gieldit bivdimis luosaid Deanus jus sii eai boahtán Vuokkátdiggái173 áhpegáddái , máksin dihte vearu ja ledinga dánskalaččaide . 174 , orrot dánska-norgga eiseválddit geavahan Buolbmága kveana eanandoalli oassin strategalaš spealus viiddidan dihte iežaset váikkuhanválddi 1613 rájes , Deanuleagis bajásguvlui . Nubbi ášši mii dagaha dán miellagiddevažžan , lea go Finnmárkkulávdegoddi áiggui lappekodisilla geavahit siskkaldasrievttálažžan227 - bidjan dihte norgii čálihuvvon sápmelaččaide buhtadusgeaskku Norgii . nr. 79 , 1868-69 : 6 ) Vuhtii váldin dihte sámi váidalusaid , árvvoštalai Várjjatfáldi vejolašvuođa addit Várjjatsápmelaččaide iežaset sierra guollebivdohápmana , namalassii Ižžoha . Dán dihte eai dárbbašan báikkálaš ássit fárret oažžun dihte buori buktaga dan lotnolasealáhussuorggis mii guolástus lei . Dákkár ohcanhilguma ákkasteapmin Ákŋoluovttas , earenoamážit gáhtten dihte Goahtečoruvuona gođđobáikkiid , lei ahte eai háliidan gáržžidit ealáhusfriddjavuođa dárbbuhemet . Earret jievjaskuolffi1003 , máid borre , ledje gazzaloddebivddus guokte ulbmila , namalassii ruđa dábuhit báhčinbálkáŋ004 ja unnidit gazzalottiid rievssatčivggaid várjalan dihte . Nuppi bealis dárbbašit olbmot luondduvuđđosa doalahan dihte olbmuid birgejumi . Lávdegoddi evttoha evttohusa kapihttalis V joatkit guovlogáhttema váikkuhangaskaoapmin suodjalan dihte vásedin guovlluid mat dárbbašit gáhttejuvvot . Buorrendohkkeheapmi olbmuid bargamiid bisuhan dihte luonddugirjáivuođa Olbmuid bargamat , bisuhan dihte luonddugirjáivuođa , ovdanbohtet erenoamážit dalle go dat árvvut mat leat fuolahuvvon , adnojuvvojit dan muddui gáhttenvearan ahte eiseváldit dáhttot vel eambbo suddjet daid , ovdamearkka dihte guovlogáhttema bokte . Diehtoregistariid ásaheapmi Bearráigeahččaneiseváldi sáhttá ásahit ođđa registariid dahje goallostuvvot diehtoregistariidda mat leat juo ásahuvvon , go dat lea dárbbašlaš lága ulbmila geažil , dahje go lea dárbbašlaš deavdin dihte riikkaidgaskasaš šiehtadusaid , maid Norga lea dahkan . Min Aigi corpus – - Namat leat ráhkaduvvon čiehkan dihte dán nieidda identitehta . Celkojuvvo ahte čuovvulan dihte Vuođđolága ja álbmotrievtti lea dárbbašlaš addit Sámedikki vuoigatvuođa mearridit sámi oahppoplánaid , stivret Sámi Oahpahusráđi ja sámi joatkkaskuvllaid . Nu , don it leat gal ávžžuheamen su doallat veahá eambbo vuollegaš profiilla gáhtten dihte áviissa ? Dáppe han leat dál ollu guovdageaidnolaččat , ja livččii lunddolaš ja somá muhtumin deaivvadit humadan dihte . Jođiheaddjit bivde riikkaidgaskasaš veahki lasihit eamiálbmogiid čehppodatdási , ádden dihte mo birasnuoskkideapmi ja biebmonuppástusat čuhcet olbmuide ja elliide . Dán váidalii Iver A. Olsen , ja diimmá geasi deaivvadedjege guovllu 24 ja guovllu 25 olbmot geahččalan dihte soabadit áššis . Sámiráđđi ávžžuha eiseválddiid ja earáid bargat Hibina nášunalaparkaáššis čuovvuvačča : • váldit oktavuođa Guoládaga sámeservviin ja báikkálaš sámeservviide čielggadan dihte nášunalapárkaplánaid . – Seammás leat doallan diehtojuohkinčoahkkima Álttá oahpaheaddji allaskuvllas oažžun dihte oahpaheaddjistudeanttaid doppe lassi oahpu gazzat gáibiduvvon Montesorri pedagogihkas . Ii nu imaš , muhto mannan vahkus bajásšaddan- ja fuolahuslávdegoddi čuovvolii ovttajienalaččat juohke čuoggá maid ráđđealmmái lea evttohan eastadan ja ráddjen dihte prostitušuvnna doaimmaid . Gielddastivra bivdá bajásšaddan- ja fuolahuslávdegotti oktan hálddahusain čuovvolit ášši ja ráhkadit doaibmaplánaevttohusa hehtten ja cakkadan dihte prostitušuvnna doaimmaid . Hui heahpat lea go Kárášjoga gielddas fertejit nissonbargit doarrut oažžun dihte bargguset ovddas bálkká , ja dál mannat gitta diggái . – Muhto dás rájes mun sávašin sáhttit ovdal soahtehárjehallamiid vaikke váldit boazodoalliid fárrui helikopteriin geahččan dihte gos ealut leat . Roger Pedersen fas lohká iežas áigut čállit eará organisašuvnnaide suokkardallan dihte ášši . Mii dáhttut ráđđehusa ráhkadit doaibmaplánaevttohusa vuosttaldan ja eastadan dihte riikka prostitušuvnna . – Ustitvuođasuohkanortnega leat ásahan veahkehan dihte guhtet guoibmáseamet . BOHCCO GUDNÁI : Temilotzin dáhttu sápmelaččain lobi ráhkadit dánssa gudnejahttin dihte bohcco . – Mun dagašin dan gudnejahttin dihte bohcco . Barentslávdegoddi lea bovden guovddáš olbmuid Lujávrái , oaidnin dihte makkár doaimmat doppe galggašedje leat . Kristiina lei bidjan millii , ahte dál galgá Marianne váibadit luosa geažusgeahčái oahppan dihte . – Veahá gal ledjen váldán stággui vihken dihte . Fylkamánni sáhttá giddet dáid máđiid , jus lea dárbbášlaš gáhtten dihte eatnama ja šattuid . Son sáddejuvvui obdukšuvdnii čielggadan dihte mii lea jápmimii sivva . Dán vahku ledje máŋga goalmmátlohkái stáhtačálli jođus Finnmárkkus oahpasnuvvan dihte sámi áššiide . Čoavddus dasa ii leat earágo unnidit boazologu nannánorohagain , seammasgo rievdada guođohanáigemeriid jeageleatnamiin , eastadan dihte dain guovlluin eahpelunddolaš geavaheami . Politiiját dolvo olbmá doaktára lusa iskan dihte sus vara . Maŋŋel stuora jámuid , de fertejedje juoidá dahkat eastadan dihte dan man guvlui Suoma boazodoallu lei mannamin . In dieđe leigo danin go Wimme ja su golbma musihkkárat Tapani Rinne ( bassklarinett , fløyte ) , Matti Wallenius ( gitára ) , Jari Kokkonen ( keyboard ) ja jietnadesignár Smoju váhku áigi áiddo leat boahtán turneas Belgias , muhto Wimme orui sihke váiban ja heajos mielas ja orui dahkamen konsearta dušše gergen dihte . Mii eat lihkostuvvan oažžut ságaide Poršáŋggu gieldda giellakonsuleantta , gullán dihte mii sus lea dadjat áššai . < B > P > < I > Ingolf Balto Nuorta-Finnmárkku boazodoallohálddahusas lohka iežaset sáddemin čállosiid áideeaiggádiida gullán dihte mot čorgenbargguiguin manná . RKTL oaččui goittotge 1997 čakčat sierralobi buktit Doallánjoga luosa meađđemiid hávdun dihte Supmii . Diekkár guhkkin meahccis giellalávgumat leat dehálaččat movttiidahttin dihte nuoraid bargat viidáseabbo gielain . Dálvet juolludii < I > SUFUR < P > ruhtadoarjaga álggahan dihte guovddáža dan kurša vuođul . Nuorat ožžo ollu rámi Kárášjoga Bargiidbellodaga mielahtuin , ee. go leat álggahan nammačoagginkampanja oččodan dihte mohtorcrossašilju DiIljajoga guvlui . Dálvet juolludii < I > SUFUR < P > ruhtadoarjaga álggahan dihte guovddáža dan kurša vuođul . Sámi Nissonforuma evttohusa ulbiliin lea ovddidit Ruošša beale ja Davvi Sámi eatnama gaskasaš kultur-ja gávpeovttasbarggu , oahpásmuvvan dihte guhtet guimmiideamet kulturvrraide ja nannen dihte verddevuođa . Sámi Nissonforuma evttohusa ulbiliin lea ovddidit Ruošša beale ja Davvi Sámi eatnama gaskasaš kultur-ja gávpeovttasbarggu , oahpásmuvvan dihte guhtet guimmiideamet kulturvrraide ja nannen dihte verddevuođa . – Earret eará mii almmuhat nissonbláđi Gába ja lágidat ovenkurssaid ( selvhevdelseskurs ) erenoamážit heivehuvvon sámenissoniidda , oidnosin dahkat sámenissoniid resurssaid ja hárjehan dihte sin leat roastilabbon ja duostilabbon ovdamearkkadihte politihkas . – Dovddan ahte skuvlavázzin suoláda beare ollu áiggi mus maid sáhtášin geavahit ealu luhtte oahppan dihte boazobarggu , dadjá Issát Máhtte . Čoavdin dihte dán dili , evttoha ráđđehus sirdit miljon ruvnnu « Doarjja sámi oahppaneavvuide » poasttas ja lasihit « Earenoamáš doaibmagolut » poastta , beannot miljon ruvnnuin . Dan dihte leage mánáidruoktu ollu mátkkis ja geahččala ealáhusain ovttasbargat , oahppan dihte bargguid . Ovttas fylkkagieldda nissončállingottiin ferte ráhkadahttit kursaávdnasiid oahpahan dihte byråkráhtaid // politihkáriid nađđit sohkabealeperspektiivva gielddaplánaide . Máŋga jagi ( dálvvi ) leat girkovázzit ferten muohttagis gállit , čippiid rádjai vuostemielli gullan dihte Ipmil sáni Šuošjávrri kapeallas . Prošeakta lea jurddahuvvon bistit njealje jagi , muhto lea vuosttaš vuorus oaniduvon guovtti jahkái iskan dihte movt kurssat doibmet . Ovtta beaivvi jagis galget nuorat bargat solidaritehtalaččat veahkehan dihte nuoraid eará sajiin máilmmis , gos eai leat seamma oahppovejolašvuođat go Norggas . – Ovddemužžan barggai son čálusčohkkemiin gáhtten dihte sámegiela , vai dat ii noga , muitala su eamit Biret Ánne Gaino Bongo ( 69 ) go muittaša isidis gii livččii dál 77 jagi . Ovtta beaivvi jagis barget nuorat solidaritehtalaččat , čoaggin dihte ruđaid nuoraide eará sajiin máilmmis . Nilut joavku ovttasbargá politiijáiguin , muhto eai leat muđui bargan maidege earenoamážit eastadan dihte gárrenmirkkuid ja rigearaid . Juste dien jurddašanrievdamis jáhkká Else Marie ollu sáhttit oahppat Matti Aikios ipmirdan dihte dáruiduhttima . Náránašášši lea stuora prisihppaáššin sámediggiráđđái ja danne gohččot sii Statsskog:a rievtti ovdii gáhtten dihte sámi álbmoga vuoigatvuođaid . Náranašášši lea stuora prisihppaáššin sámediggiráđđái ja danne gohččot sii Statsskoga rievtti ovdii , gáhtten dihte sámi álbmoga vuoigatvuođaid . Mannan geasi luossagonagas Pauli Piironen ( 65 ) geavaha dálvvi ráhkadit vuokkaid ( mormuškkaid ) rávdduid ja dápmohiid fillen dihte . Oažžun dihte oahpu bohcco návccaid birra suddadit heahtefuođđara , iskojuvvui čoavjedoaimmahat veaiddalis bohccuin dálveguohtumiid alde , jeagilbibmon bohccuin ja bohccuin mat ledje nealguduvvon njealjje beaivvi . Oažžun dihte dakkár fuođđara , gáibiduvvo ahte rássi láddjejuvvo árrat , ja ahte rássi oažžu ollu beaivváščuovgga šaddanáiggis nu ahte sohkarsisdoallu šaddá allat . Skuvla lei oastán ođđa dihtoriid álggahan dihte datakursa rávesolbmuide . Almmatge evttohuvvo ahte gielda geavaha uhcit supmi čájehan dihte ahte gielddas lea positiiva oaidnu golfbána prošektii . Son lea Davvi-Norlánddas eret , ja háliidii diehtit maid Sámediggeráđđi áigu bargat čorgen dihte dilálašvuođaid Sáččás , ja hehtten dihte ahte ná fas sáhttá geavvat . Son lea Davvi-Norlánddas eret , ja háliidii diehtit maid Sámediggeráđđi áigu bargat čorgen dihte dilálašvuođaid Sáččás , ja hehtten dihte ahte ná fas sáhttá geavvat . Mii leat dát olbmot geat mahkáš almmá kulturmáhtu haga gárttiimet mannat guokte , golbma buolvva maŋos gávdnan dihte iežamet sámi ruohttasiid . Erenoamážit gozihan dihte daid dárbbuid mat ovddidit nissonolbmuid vejolašvuođaid jođihit iežaset doaimmaid iešheanalis olmmošin , Ørnbakk cealká . Son sivahaddá eiseválddiid go eai leat maidege doaimmaid álggahan geahpedan dihte gumpevahágahttimiid maŋimuš golbma jagi . Sii áigot ovttas njuiket ceakkos váris bodnái bissehan dihte oljobohkamiid guovllusteaset . – Ovdal mii baicce soardit iežamet gudnejahttin dihte dan maid mii várjalit , go manahit buot mii dahká min u « wai gullevažžan , lohká Roberto Cobaria . Son lea maid mátkkoštan miehtá máilmmi , čuojahan dihte « rave-partyin » . Finnmárkku Oahpaheaddjilihttu oaivvilda ahte stáhta ferte álggahit doaimmaid nannen dihte kveanaid giela ja kultuvrra . Sámediggi galggašii gallestaddat Bergena geahččan dihte gávpoga maid mii leat leamaš fárus huksemin , Gaski ákkastallá . Sihkkarastin dihte ášši viidásit meannudami buoremus lági mielde , atná sátnejođiheaddji buoremussan bivdit Gielda- ja guovludepartemeantta árvvoštallat olles ášši . Searvi álggahuvvui buoridan dihte nissoniidda máhtu , vai eastaduvvošedje nuoskkesdávddat . Danin livččii buorre čatnat oktavuođaid rastá rájá juohke dásis , buoridan ja gáhtten dihte sámegiela ja - kultuvrra ii dušše Njuorggámis , muhto dán oktavuođas maid guktuid beal rájá . Son áigu fárret olgoriikii guđa mánnui , oahppan dihte mo eará riikkas ellet . Viidáseappot čujuhit mii Sámelága ja dan njuolggadusaide mat čielgasit dadjet ahte almmolaš ásahusaid bargiin lea vuoigatvuohta oažžut virgelobi nannen dihte sámegiel gelbbolašvuođa , čállá NTL . – Mu beales lea maid dehálaš nannet sámegiela seailluhan dihte sámi kultuvrra . Dán jagi galgá Sámi Álbmotbeavi čohkket sámiid guđát geardde , ávvudan dihte iežamet oktasaš gullevašvuođa . Ihttin galgat mii čoahkkanit , čájehan dihte ahte mii leat okta álbmot , njealjii riikarájiin guđege bealde . Oslo sápmelaččat áigot čoahkkanit Sámi álbmotbeaivvi , čájehan dihte doarjuma eará álbmogiidda , dán jagi Tibehta álbmogii . Son lea máŋga diimmu geavahan iežas bargobeaivvis riŋgedallat fulkkiide ja eará oahppásiidda Kárášjogas jearahallan dihte , dihtetgo ovttage gii livččii mátkkošteamin Guovdageidnui . Iŋgá ja Karl Fredrik leaba vánddardan miehtá Eurohpa ohcan dihte mašiinna . Alain Borveau lea máhccan Sápmái dearvvahan dihte sin , geat mánnán sárgo govaid sutnje . Čoahkkimat ja áššemeannudeamit jođihuvvojit dárogillii ja dokumenttat jorgaluvvojit sámegillii , juste duhtadan dihte gielalaš ovttadássásašgáibádusa . Lea áigi Beaivvážis mieđihit ahte ii leat ávki áđestallat olgomáilmmi teáhteriid , čajehan dihte ahte sii leat buorre ja čeahpes teáhter , seamma dásis ja hámis go buot eará máilmmi teáhterat . Lea áigi ahte Beaivváš mieđiha ahte ii leat ávki áđestallat olgomáilmmi teáhteriid , čájehan dihte ahte sii leat buorre ja čeahpes teáhter , seamma dásis ja hámis go buot eará máilmmi teáhterat . – Boađát go váldit friddja cuoŋománu 9. beaivvi ráhkadan dihte máná ? Dál čohkke son iežas mielbargiid davás vuođđudan dihte fierpmádaga almmolaččat . Dát ainjuo lea dehálaš sihkkarastin dihte mánáidgárddiid , vuođđoskuvlla ja joatkkaskuvlla bargiid , go dat fas sihkkarasttášii sámegiela bajásšaddi bulvii . Romssa Fylkkagielddas muitalit ahte beaivvi maŋŋel go preassadieđahusa sáddejedje , de ledje oallugat geat riŋgestedje gullan dihte mii dát ges lea . Ánte muitala fearána birra go ieš lei vázzime meahcis , ja politiiját bissehedje su , jearahan dihte maid lei meahcis bargame . Goitge ii mieđit ahte dál leat ásaheame viesu gilvalan dihte . Dan dihte lea Team Sara ja Kautokeino Trafikkskole jođihan prošeavtta easttadan dihte boahtteáiggi skutervuddjiid vuodjit gárrenoaivvis . Návccat leat biddjon gáhtten dihte giela ja kultuvrra . Eanadoalloministar , Kåre Gjønnes , ges čujuhii boazovihkkemiidda ja áviisačállosiidda , ja lei mielas ahte dál ferte juoga dahkkot gádjun dihte maŋemuš bázahusaid guorban guohtoneatnamiin - nugo ieš logai . Dieđusge sáhttá dulkot dán čállosa nu ahte čálán dán gilvalan dihte , muhto sávan ahte Áššu ja Áššu lohkkit oidnet ovddosguvlui . Earet eará ákkastalai ahte livččii miellagiddevaš váldit dain DNA- iskosiid , duođaštan dihte leatgo sápmelaččat Davviriikkaid álgoálbmogat . Ođđa bargosajit leat váldovuoruhansuorggit bissehan dihte olmmošlogu unnáneami , ja addit bajásšaddi čearddaide vejolašvuođaid ássat gielddas . gielda berre vuovdit buot gieldda viesuid ja ealáhusvisttiid luvven dihte ekonomiija ja ruđaid ođđa doaimmaide , ja seammás váldit eret nu olu go vejolaš doaimmaid mat dál nođđejit ealáhusfoandda . Almmolaš ruđat juolluduvvojit Guovdageainnu Sámiid Searvái , ovddidan dihte sámi musihka . F-SUL dáhttu dákko bokte ávžžuhit bellodagaid mat eai vel leat prográmmii bidjan ahte seksuálalaš bálvalusaid oastin galgá kriminaliseret , iežaset guovddáš politihkariiguin áššis gulahallat , justa čuvgen dihte mo dát váttisvuohta min báikegottiin Finnmárkkus leavvá , ja vel mo dát čuohcá boahtteáigái min mánáide ja min boahttevuhtii . Gáhtten dihte ahte dahkkojit eanet dákkár veahkaválddálašvuođat Ipmila ráhkesvuođa čuovggas , ferte Norgga Girku oktan bismmain dagahit ahte veahkaváldit galget dupmejuvvot eret virggiin . ANC , mii dál lea Mátta-Afrihká náššuvnnalaš ovttadatráđđehusa stuorámus bellodat , álggahuvvui 1911:s , addin dihte čáhppes eanetlohkui politihkalaš jiena , ja bargat dakkar riika ovdii mii ii leat rasisttalaš . Mapuche-jođiheaddjiguovttos Alihuen Antileo ja Jose Huenchunao logaiga iežaska galgat kommišuvnna áirasiiguin deaivvadit Geneves , ovddidan dihte sávaldaga oažžut ON-áici Chiles . Vearjočohkkema álggahii Patriotalaš lihkadus vearredaguid vuostá , priváhta searvi mii álggahuvvui jagis 1996 , čohkken dihte vearjjuid maŋŋil 1980-82 boargársoađi . Máŋga searvvi áitet dál diggái mannat oččodan dihte jienastanvuoigatvuođa 6.500 giddejuvvon malaviskalaččaide , vai siige sáhttet doarjut sin politihkalaš evttohasaid . Sámi álbmogis lea historjá mii dahká kultuvrra hui ráššin , ja de leage dehálaš leahket gozuid alde , ja bures dovdat iežas váikkuhanvejolašvuođaid nannen dihte sihke eallinlági , giela ja kultuvrra . - Ásahit verddestallama prinsihppan oktavuođabargguin Ruošša beallái - Cegget fierpmádatjoavkku ovttastuhttin ja juohkin dihte dieđuid ovttasbargguid ja prošeavttaid birra Kárášjoga servodagas Ruošša beallái . Bivdit ahte Kárášjoga gielda váldá badjelasas gohččut álgočoahkkimii vuođđudan dihte dákkár fierpmádatjoavkku . Beassat čuovvut mielde ja bearráigeahččat iežas eana // - čáhceguovlluid , lea justa eamiálbmogiidda guovddášgažaldat , juksan dihte oktilaš kulturovdáneami árbevirolaš árvvuid kulturovddideamis . GÁIBIDIT LÁGA : 100 olbmo ledje boahtán Jungle Campingái Deanus gáibidan dihte lága mii kriminalisere fuorraoastiid . 100 olbmo ledje boahtán Jungle Campingai Deanus gáibidan dihte lága mii kriminalisere fuorraoastiid . Lene Antonsen buohtastahttá Gáivuona gielladili eará Davvi-Romssa suohkaniid gielladiliin , čájehan dihte man dehálaš lea gullat giellalága vuollái . Veahkehan dihte sámi mediaid . Vuossárgga ja maŋŋebárgga deaivvadit Guovdageainnu ja Kárášjoga meahccefuođđolávdegottit ja ealgabivdisearvvit Basevuovddis Anárjoga siste , geahčadan dihte mo dán guovtti gielddaid oktasaš ealggaid dálveorohagat leat . Bargiidbellodat sihtá dan sivas Sámedikkeráđi váldit ášši guorahallamii oppalaččat gáhtten dihte ahte boazodoallu šaddá vuoittahallin dán áššis . Almmolaš sámi nissonbeaivi evttohuvvo dan beaivái , gudnejahttin dihte Báhččon sámegielgalbbat gevvet museai , čájehan dihte movt Kåfjordas lei dolin , dalle go sámegiella maid lei fámolaš . Ráđđelahttu Berit Ranveig Nilssen doaivu dál ahte Sámediggi beassá duohtavuođas gulahallat beliiguin hábmen dihte ođđa ja boahtteáigái heivehuvvon guolástuspolitihka sámi riddo- ja vuotnaguovlluide . Dalle stivrejedje norgga eiseválddit sámi organisašuvnnaid ja stuora osiid álbmotoaiviliid baggen dihte áibbas dárbbašmeahttun dulvadeami Áltta-eanus . baggen dihte áibbas dárbbašmeahttun dulvadeami Áltta-eanus . Dalle stivrejedje norgga eiseválddit sámi organisašuvnnaid ja stuora osiid álbmotoaiviliid baggen dihte áibbas dárbbašmeahttun dulvadeami Áltta-eanus . Ávju nieiddat čoagganan Tusenfrydii suohtastallan dihte . Piera Niillas Utsi ja Johán Máhtte Kemi vulggiiga Kárášjogas Osloi geahččan dihte go Ávju čiekčá Norway Cup gilvvuin . Diekkár dieđuid dárbbaša mearridan dihte man ollu boahtte áiggis galgá suovvat bievlavuodjima ja goas ii galgga suovvat . Synnøve Persen ja govvideaddji Bente Gevig leaba čuvvon su máŋga jagi govvidan dihte dáiddára eallima ja doaimmaid . Sivvan dasa sáhttá leat doarjja-namma , mieđiha Bodil Mansverk hálddahusas , ja čilge ahte náittosguoibmedoarjja lea dušše nannen dihte doalloeaiggáda ekonomiija . Min Áigi ii fitnen Káršjoga gieldda njunnožiid ságaide ovdagottečoahkkima dihte , gullan dihte makkárge beroštupmi gielddas lea oastit Sámi Álbmotallaskuvlla . Ahte lávdegoddi maid dáhtu láhkarievdadusa sihkarastin dihte eambbo badjeolbmuid guovllustivrraide ja ahte fápmu sirdo boazodoalostivrras guovllustivrraide , oaidná Fylkkamánni masá juo veadjetmeahttumin . Min Áigi lea finadan NRK Sámi Radios geahččan dihte mii jagi geahčen galgá oidnot sámi mánáid-TV:s . Nu máŋgasat leat váldán oktavuođa Sámedikki giellačehpiin Rolf Olsenin , gullan dihte movt dán duon sáni galgá geavahit sámegillii . – Oaivvildat ahte Guttorm ánssášii dán bálkkašumi gudnejahttin dihte su barggu ja go lea bálvalan Kárášjoga álbmoga . Sii leat okta daid álbmogiin geat Sibiras ellet dološ árbevirolaš bivdovugiiguin ja boazodoaluin birgen dihte . BIVDÁ OVTTASBARGGU : Bearašsuodjalanguovddáža Ristin Kemi dáhtušii ovttasbarggu Finnmárkku klinihkain , buoridan dihte bohtosiid . Fylkkamánni háliida nannet ovttasbarggu Boazodoaloeiseváldiiguin gávnnahan dihte čovdosiid boraspireváttisvuođaide , erenoamážit orohagain gos speadja eanemusat . Stipeandda geige Kárášjoga gieldda bajásšaddan ja kultur váldolávdegoddi juohke jagi movttidahttin dihte valáštallannuoraid gaskal 16 ja 25 jagi . Dattege sáhttet Guovdageainnus ge muitalit ahte geavahit Finnmárkku klinihka oanehišáiggedálkkodeapmái ja guorahallan dihte gárrenmirkkogeavaheaddji . – Mii háliideimmet searvat Stuoradiggeválggaide čájehan dihte ahte sápmelaččat gávdnojit . Prográmma jođiheaddji guovttos geahččaleaba buot vugiid deavdin dihte alla vuordámušaidÉ Min Áigi ii leat ožžon ságaide sámeáššiid stádačálli Steinar Pedersena gullan dihte maid njunušeiseváldit sáhttet bargat boazodoaloroasuin mii dál lea Finnmárkkus . Berit Kirsten Gaup ii loga gosa ge gullát Norgga stáda boranávdepolitihka , go dán rádjái eai leat suorpmage lokten veahkehan dihte . ÁLTÁ : Mii eat ožžon ságaide eat Boazodoallohoavdda Jon Meløy dahje Boazodoallohálddahusa fágahoavdda Roger Pedersen , gullan dihte goappá sadjái Boazodoallohálddahus vuoruha ođđa Norgga Stuoradiggi lea lága bokte mieđihan ahte assimilašuvdnajurdda lea nohkan , ja ahte sámi álbmogis lea vuoigatvuohta oažžut sierraortnegiid seailluhan ja ovdánahttin dihte sámegiela ja sámi kultuvrra . Bearrašat fertejit fárret eret suohkanis oažžun dihte mánáidgárdesajiid . Nissonat leat duoid beliid moiven buvddaid máŋga mánu , gávdnan dihte dan rievttes čuvlla . Buljo lea váldán oktavuođa fágaolbmuiguin ohcan dihte veahki iežas alkoholaváttisvuođaide . Son hárpmai , go lei boahtán diehtit ahte Lemet Ivar árabut beaivvis lei vuolláičállán šiehtadusa doarjun dihte Buljo . Birgen dihte ledje sámi áviissat dáhttun su. 2 miljovnna ruvnnu eambbo lasihusa preassadoarjagis . Danin go ritualat leat jávkamin , de fertet bisuhan dihte sirdit musihka eará oktavuođaide , nu go konseartan . Šiehtadusas addo indiánariidda birgen dihte vuoigatavuohta bivdit guoli birra jagi . Kari Høgden lea giitevaš konsearttaid ovddas mat dál lágiduvvojit gudnejahttin dihte Molotov Cocktail . Fuolki ja skibir gánddain geat dušše , Dan Robert Larsen , lea váldán ovddasvástádusa lágidit muitokonseartta gudnejahttin dihte rockanásttiid Molotov Cocktailas . Muđui ii leat Jår « galead « djiin ii ge Sámi Áiggiin váldán oktavuođa gullan dihte maid dat oaivvildit . Prošeavttas čuvvot válljejuvvon luohkáid gávdnan dihte lohkanmetoda mii heive mánáide geain lea sámegiella vuosttašgiellan , ja geain vuođđolohkanoahpahus dáhpáhuvvá sámegillii . GEAHČČALII VEAHKEHIT : Jan Cato Hætta lea okta dain njealji fuolkkis geain válde vara iskan dihte gávdno go dat maŋemus gena sámi fulkkiin . Guovdageainnus leat čieža-gávcci ođđa olbmo dieđihan ahte áiggoše addit varraiskosa veahkehan dihte Kena . Jus doppe ii gávdno veahkki , de mii fas bidjat johtui bargguid dáppe gávdnan dihte veahki Ken Neptunii , muitala Erik Thorsby . Seammás go internašunála registaris ohcet čielgeađaaddi , de lea muhtin fuolki Ken Neptunas gii maiddái orru Amerihkás váldán varraiskosa iskan dihte sáhttá go veahkehit Kena . Dál son lea boahtán mánáidgárdekonferánsii oahppan dihte eanet sámi mánáidgárddiid birra . Lean lohkan Kenii ahte go son dearvvašnuvvá , de fertet fitnat Norggas deaivan dihte din buohkaid ja ávvudit ! Frode Fjellheim lea iežas joavkkuin Transjoikain mannan don beallái ábi čuojahan dihte ođđaáigásaš sámi musihka . Mahkalahke mearkkaša go máhccá muhtun báikái gos lea orron viežžan dihte juoidá maid leat vajálduhttán . BEAIVÁI : Guovdageainnu joatkkaskuvlla oahppiguoktá Ellen Inga Varsi ( 17 ) ja Máret Steinfjell ( 17 ) áiguba bargat Operašun Beaivebarggus čoaggin dihte ruđa gádjut arvevuovddi . Muhto de jerre duođalaččat ahte jus dat ii leat mun gii lean vástidan gažaldagaid ja sádden daid sisa geahččalan dihte beassat gilvvahallamiidda , de beškejit revrre ala . Oahpásnuvat maiddái iešguđetgelágan bargovugiide , ja movt journalista čoavdá bargguid ráhkadit buriid áššiid ja reportášaid giktalan dihte nuoraid lohkagoahtit aviissaid . MOLOTOV COCKTAIL : Bearjadaga lea vuosttaš konsearta gudnejahttin dihte Molotov Cocktail . – Hui buorre musihkka , lohpida Dan Robert Larsen gii lea plánen oktiibuot njeallje konseartta gudnejahttin dihte Molotov Cocktail . MOLOTOV COCKTAIL : Bearjadaga lea vuosttaš konsearta gudnejahttin dihte Molotov Cocktail . – Hui buorre musihkka , lohpida Dan Robert Larsen gii lea plánen oktiibuot njeallje konseartta gudnejahttin dihte Molotov Cocktail . – Diet doaimmat gal leat vissa biddjon dušše fal baskkidan dihte mu njálmmi . Min Áigi válddii juovlamánus oktavuođa sihke GLR stivrajođiheaddjiin Johan Daniel Hætta ja váldodoaimmaheaddjiin Svein Ole Sandvikain fievrridan dihte dieđu váilevaš ohcamis viidáset sutnuide . 27 virggi ferte Guovdageainnu suohkan heaittihit seastin dihte 14 miljovnna ruvnno . Oslo gielddadirektevra Lasse Johannessen vástidii ahte eai oainne makkárge dárbbuid deaivvadit Sámedikkiin čoavdin dihte ášši . Reivves čállá Johannessen ahte mánát galget oažžut oahpahusa oahpahuslága mielde dan skuvllas mii lea sin orronbáikkis ja ahte Oslo Skuvlaossodat lei bovden váhnemiid čoahkkimii gávdnan dihte čovdosiid dáid rámmaid siskkabealde . Earret eará lávet mánnájoavkkuid sáddet dohko galledeapmái nannen dihte sin sámivuođa , lohká Tvare Jus gieldda mánáidgárddit ožžot veahki priváhta mánáidgárddiin , de jullot máksit dan ovddas , lohká Pedersen , gii áigu gal váldit oktavuođa Varsi Solbakkain gullan dihte leago dása čoavddus . Veahkkeorganisašuvnnat ges čuoččuhit ahte rádđehus lea ieš geavaheamen borramušjuohkima sihkkarastin dihte jienaid presideantaválljemis . Aviisa maid geažuha ahte ođđa válgaláhka mii gáibida ahte Zimbabwe ássit galget sáhttit duođaštit ahte leat leamaš čađagaskka riikkarájáid siskkobealde dan maŋimuš 12 mánu , mearkkaša ahte ráđđehus lea dahkamin buot bissehan dihte olbmuid jienasteames opposišuvnna . Dasto sáhttet Larsen ja eará lágideaddjit fas joatkit muitokonseartta plánemiin man sisaboahtu galgá mannat musihkkafondii , veahkehan dihte nuoraid geat beroštit rockas . Maid Sámediggi skeŋke gudnejahttin dihte boahttevaš Ruvdnoprinsabárrii ii hálit almmuhit gal . Sii leat deaivvadan Porsáŋggu gielddain ja fylkkagielddain ságastallan dihte plánaid birra . Dál leat bovden sin čoahkkimii oažžun dihte vástádusa máŋgga áššái , lohká Guovdageainnu Sámiid Searvvi jođiheaddji Ole Henrik Magga . Seamma beaivvi nuppástuhtii oaiviliiddis ja logai áigut váldit oktavuođa sihke váhnemiiguin ja oahpaheddjiiguin čoavdin dihte ášši . Buvddas ledje cuvken glássauvssa beassan dihte sisa . Deatnulaš Berit Lindseth lei vuolgán Anárii vuoitin dihte máilmmi meašttirvuođa gilvvohallama . – Cogget gávtti hárdin dihte Guoládagas Ruošša bealde galget kártet eatnamiid iskan dihte leat go eatnamat nuoskkiduvvon jna. . Dávgi nuoraidorganisašuvdna bidjá maid johtui doaibmaplána , háhkan dihte Ruošša beale sámenuoraide gelbbolašvuođa servodatbargguin . Boahtteáiggis galgá stivra maid eanet bargagoahtit ođđa vugiid mielde nugo e-boastta ja sámeneahta bokte , seastin dihte ruđaid . Danin dárbbašit bisánit , láddadan dihte diktačálli jurdagiid . Danne galget báhpat geat barget sámi guovlluin oahppat dán rituála baldin dihte gopmiid ja jámehiid . , ja gos sápmelaččat leat álggahan iešguđetlágan prošeavttaid buoridan dihte iežaset beaivválaš dili . Mun goittot báhppan in álgan dinen dihte , dat leai ipmila gohčču , lohká Haugan . Danin lea sámepolitihkkáriin stuorra hástalus nuoraid ektui , čájehan dihte ahte sii áigot dahkat juoidá , ja buoridit dili . – Dáinna lágiin mii háliidat addit ovdamuni sámegielat aviissaide dárogielat aviissaid ektui , ja dán mii dahkat gádjun dihte giela , dadjá Anders J H Eira , guhte ieš lea čohkkán Olgešbellodaga guovddášstivrra prográmmalávdegottis . Danne leat ge eiseválddit mearridan ráddjet guosselogu ja bajidit billeahttahatti 160 ruvnnos 470 ruvdnui , gáhtten dihte bassi gávpoga . Canadas leat leamaš guovddáš hálddahuslaš rievdamat maŋemus jagiid nannen dihte báikkálaš eamiálbmotráđđehusaid , muhto dat 125 jagi boares Indiánaláhka ii leat rievdaduvvon 50 jahkái . Norsk Musikforlag lea ovdal geahččalan váldit oktavuođa sámi ásahusaiguin diŋgon dihte konkrehta almmuhemiid , muhto dat ii leat buoridan distribuerenčovdosiid . Biktasat čájehit maid guđemuš giehtaduodjesuorgái gullá , ja dát biktasat leat ge dagahan ahte lea leamaš váttis oažžut biillaid bisánaddat go čuožžu geainnu alde ja lokte bealggi jearran dihte sáhtu . Inkeri West lea ráhkadan filmma juste dan birra oahpahan dihte duddjot . Ovdal leat gielddat jođihan giellabesiid gáhtten dihte sámi gielaid . Moai letne boahtán oahppan dihte , muitala Elisabeth . Guovvamánu dat čuožžiledje dilálašvuođat SameNeahtas mat dagahedje ahte Kuhmunen šattai boahtit bargui vaikko lei luomus , iskan dihte etihkka doallevašvuođa das mii čállui SameNehttii . Lei čielga diehtu sis Guovdageaidnulaččaide , ahte eai sáhte maidege lohpidit čoavdin dihte váttisvuođaid mat suohkanis leat , muhto Guovdageainnu olbmot berrijit goitge jienastit Bargiidbellodaga . Mun vuolggán dohko oahpan dihte , muhto in boađe doallat njálmmi jos lea mihkkege masa in liiko . Gieskat leage Deanu ja Várjjat nammariekti cealkán ahte dát áidi lea dehálaš Skuohtanjárgga siidii seastin dihte barggu ja goluid . Ođđa boazodoallohoavda Ellen Inga O. Hætta áigu ovddemuš deaivvadit boazodoaluin buoridan dihte gulahallama ealáhusain . Gullan dihte makkár oainnut sis leat iešguđetge áššiide . Gáhtten dihte kultuvrra Ánne Márjá Gaup Eira dáhttu maiddái NSR gudnijahttit nissoniid geat guđđe mánáideaset ja vulge Osloi hupmat stádaministariin eastadan dihte Guovdageainnu eanu dulvadeami . Sii jáhkket ahte eatnašiidda šaddá boazodoallu lassiealáhussan , ja doalut leat váldon atnui gáhtten dihte rivttiid . Ja ii galgga leat nu movt dál lea ; ahte mii čohkkedit geahččat sáme-TV , eat ođđasiid dihte , muhto oaidnin dihte makkár boasttuvuođaid sii dál dahket . Mii maid jáhkkit boahtteáiggis duopmáriid eambbo návccaid bidjat sámi áššiide , ipmirdan dihte sámi jurddašeami ja árbevieruid . Gaskavahku čađahedje FFR vuoddjit miellačájáhusa bussefálaldagaid heaittiheame vuostá , geahččalan dihte boktit politihkkáriid . Filkkadikkis doalahit sii eanetlogu , čuoččuhuvvon vašalaččain Ovddádatbellodagain - dušše fámu doalahan dihte . Sihkkarastin dihte ahte buoremusat válljejuvvojit , de siđašin válljejeddjiid maiddái addit lassijiena gilvaleaddji listui . Mu mielas lea čielggas ahte eanas bellodagat dahket maid sáhttet garvin dihte dán debáhta . Gádjun dihte iežas de ovddidii son reivve riikastivrii , mas čuoččuhii ahte ii leat dahkkon makkárge stivramearrádus , vaikko ieš mieđihii ahte son lea ožžon dieđu dán birra e-poastta bokte . Suohkan lei bovden sin gulahallan dihte movt čoavdit suohkana váttes dilálašvuođaid , ja erenoamážit dat mii guoská ealáhusovdáneapmái . Preassadoarjja lea dehálaš kulturpolitihkalaš gaskaoapmi ja buorre aviisafálaldat lea hui mávssolaš suodjalan dihte daid iešguđetge gielaid . Muhto mii eat sáhte hilgut sámegiela boktin dihte olbmuid beroštumi sámegillii . Makkár doaimmat galget biddjot johtui oažžun dihte olbmuid dáidda virggiide ? Lea vejolaš doallat erenoamáš bálkášiehtadallamiid doalahan ja oaččuhan dihte fágaolbmuid . Lea gieldda geatnegasvuohta bidjat johtui doaimmaid doalahan ja oaččuhan dihte fágaolbmuid . Goas lea Bb álggahan ja jođihan sámi mánáidgárddiid , lágidan giellakurssaid nannen dihte sámegiela , lágidan eará kurssaid nannen dihte dan kultuvrralaš vuođu man nalde muhtumat mis čužžot , dahje lágidan sosiála deaivvademiid dakkár guovlluin gos eai leat nu olu olbmot , ja geat orrot bieđgguid ? Goas lea Bb álggahan ja jođihan sámi mánáidgárddiid , lágidan giellakurssaid nannen dihte sámegiela , lágidan eará kurssaid nannen dihte dan kultuvrralaš vuođu man nalde muhtumat mis čužžot , dahje lágidan sosiála deaivvademiid dakkár guovlluin gos eai leat nu olu olbmot , ja geat orrot bieđgguid ? Finnmárkku Oahpaheaddjelihttu ávžžuha buohkaid doarjut barggu olahan dihte dán mihtu . Sámedikki čoahkkinortnegis lea mearriduvvon ahte Sámediggeráđđi berre jámma čoahkkinastit joavkojođiheddjiiguin lonohallan dihte dárbbašlaš dieđuid . Háliidan čállit moadde cealkaga doarjun dihte Otto Strand KrF:s , guhte dán vahkku lea geahččalan čuvget Bb válgagižžovuogi . Muđui háliidan deattuhit ahte dat maid oahppit iežat leat bargan gávdnan dihte čovdosa áššis , dat lea ge juste maid oahppoplánat háliidit joksat . Guhkitáiggi mihttomearrin ferte leat ahte boazodoalliin galgá leat dakkár dienasdássi ahte eai galgga dárbbašit háhkat lassidietnasa olggobealde boazodoalu , birgen dihte . Jus dát treanda , gos juo nu unnán nissonolbmot leat ovddastuvvun Sámedikkis , ii dagat ahte SVLa dahttu dahkat juoga sihkkarastin dihte ahte bealli sámi álbmogis ( nissonolbmot ) galget ovddastuvvot Sámedikkis , de lea SVLas alddiineaset demokráhtalaš váttisvuohta . Sin ulbmilat leat earáhuvvan jagiid mielde , ja dál eai vuolgge dušše somá dihte , muhto vuoitin dihte . Jođiheaddji Roy Evert Guttorm lea čohkkemin stivrra geahččan dihte maid sii galget bargat viidáseappot . Ihttin áigu Anja Guttorm Graven čohkket nuoraid kulturvissui álggahan dihte báikkálaš searvvi Kárášjohkii . Sierra šiehtadusat buoridan dihte dili DES « stivra lea váldán oktavuođa Sámedikkiin fuomášahttin dihte dili ealáhusas ja makkár váttisvuođat duojáriin leat . Dárbbašit ruđa doaibman dihte Muhto lea goit okta doaibma maid áigu bidjat johtui veahkehan dihte Kárášjoga Mohtorsearvvi . Muhto ii gánnit váldit dán kurssa dušše váldin dihte , ferte beroštupmi maid dasa . Kárášjoga mánáid- ja nuoraidskuvla lei hui giitevaš gussiid ovddas , ja rektor Arnulf Soleng rohttestii luođi giitin dihte gussiid . – Dat orro dego filbma lea ožžon turisttaid boahtit Nuorta-Finnmárkui vásihan dihte Suoládan skohteriid vuovdin dihte Go Min Áigi vuolgá boazopolitiijaid bargoskihppáriid lusa , Kárášjoga Leansmánnekantuvrii , govven dihte ovtta politiijaskohtera , deaivat boazopolitiijaid . Gieldda- ja guovlludepartementa addá 150.000 ruvnno Sámi Instituhttii Guovdageainnus ovdánahttin dihte sámi teakstabáŋkku dihtoris . Máŋgga etnalaš minoritehta eaktodáhtolaš bargit leat áiggiid ovdal olmmošlohkama čađahan kampánjjaid oahpahan dihte unnitálbmogiid vástidit riekta jearahallanskoviide oskku , etnalaš gullevašvuođa , eatnigiela ja nubbingiela dáfus . Son lea miellahttu Kirant Yakthung Chumlung organisašuvnnas , maid limbu-álbmot riikka nuorttageahčen lea ásahan ovddidan dihte iežaset áššiid . Leat leamaš olu lobihis bivdimat , muhto dál galgá Ruošša , Aserbajdsjána , Kasakhstána ja Turkmenistána meađđeneksporta unnidovvot gádjun dihte guoli mas ruoššakaviára ráhkaduvvo . Oaffaruššat nissoniid gádjun dihte bearrašiid gádjun dihte bearrašiid . Vihtta jagi áigi ásahedje sii Organisašuvnna Záparálbmogii Ecuadoras , várjalan dihte iežaset kultuvrra ja giela . Son šattai ođđasis jurddašeaddji ealáhusas , danne go lei duostil ja viššal geahččalit ođđa geainnuid nannen dihte ealáhusvuođu . Ášu oaivedoaimmaheaddji Mikkel Gaup imašta go mii riŋget sunnje oažžun dihte kommentára Eira čuoččuhusaide . Dál lea son boahtime Kárášjohkii muittašan dihte Molotov Cocktail musihka bokte . Dán vahkku válde njeallje nuora varraiskosa gávnnahan dihte heivejit go sin anti-genat Kenii . 17,5 virggi loahpahuvvojit seastin dihte 5,2 miljovnna ruvnno . Vaikko ráđđehus válljii ovdanbuktit ođđa sámedieđáhusa guovddáš lullisámi guovllus , markeren dihte doarjaga sidjiide , de ráđđehus ii beroštan jorgalit dieđáhusa lullisámegillii . – Lean hupman olbmuiguin dan birra ahte organiseret unna akšuvnnaža nu ahte nu máŋgasat go vejolaš addet varraiskosa iskan dihte matchejit go ovttage genat Kena anti-genaiguin . Son áigu árvalit 10 miljovnna lassin oastin dihte ruvttuid FFR:s . Sátnejođiheaddji lea leamaš skuvllas dán oktavuođas hupman dihte dili birra . GÁIKKODUVVO : Measta visot dálá allaskuvlla visttit gáikkoduvvojit čáhkkehan dihte ođđa visttiid , mat šaddet oktiibuot 9000 kvadratmehtera . Mis lea nu stuora bargguhisvuohta , muhto maid lea Sámediggi dahkan veahkehan dihte min ? Sis lea leamaš mielde oalle proffa joavku addin dihte skerrui dan erenoamáš sounda man sii leat ohcame , namalassi Hans Fredrik Jacobsen , Svein Schultz ja dovddus trommis Rune Arnesen . Dan oktavuođas lea son leamaš Sámedikki dievasčoahkkimis studeren ja oahppan dihte movt Sámediggi bargá . : NSR ja jođiheaddji Klemet Erland Hætta ii leat vel dahkan maidege Sáččá-moivvis čielggadan dihte Ingebrigt Pedersena maŋemus áiggiid láhttema . Dan vahkkoloahpa deaivvadit 300 olbmo Guovdageainnus oahpásnuvvan dihte buorebut , ja oahppan dihte eanet iežaset soga birra . Dan vahkkoloahpa deaivvadit 300 olbmo Guovdageainnus oahpásnuvvan dihte buorebut , ja oahppan dihte eanet iežaset soga birra . Suohkanhálddahus áiggui váldit eret measta visot doarjaga nuppi fysioterapeutii Bjørn Tostrupii seastin dihte ruđa . Mannan vahku čálii Min Áigi ahte Bjørn Tostrup áigu fárret eret Guovdageainnus go suohkana hálddahus lei evttohan čuohppat eret su doaibmadoarjaga seastin dihte ruđa . Vaikko vel árvolávdegotti álbmotčoahkkima ulbmil lei ge fuomášuhttit Stuoradiggeáirasiid ahte eai galggaše geavahit čearddalašvuođa juogo baldin dihte dahje oažžut lassi jienaid , de orru lávdegotti bargu doaibmame áibbas eará guvlui . Juoga mii goit lea duohta lea ahte jos ii bargga nannen dihte sámegiela , de dat ii ovdán . Vaikko eai leat álggage cealkán maidege dán gažaldagas , det goittotge Robertsen oaivvilda ahte sámi media lea deaŧalaš gádjun dihte giela ja kultuvrra , muhto deattuha ahte dat sierra sámi preassadoarjja galggašii mannat dušše aviissaide mat čállet sámegillii . Veahkehan dihte iežaset ustibiid ráhkada A-joavku plána , maid eará Hellmovvos Divttasvuonas Nordlánddas lea ovdamearka guvlui , gos máŋga sierra doaibmabiijut leat biddjon johtui stáhta bealis , doalahan dihte sámi ássama ja servodateallima . Vasia-guovttos etniin leaba juo iđđedis boahtán Kurgai ráhkkanahttin dihte orohaga geassái . Dušše sotnabeivviid fitnet márkanis girkostallan dihte . Min Áigi lea fitnan guossis geahččan dihte mo ruonáeatnanlaččat lihkostuvvet dainna maid Oslo sápmelaččat eai goassege oro nagadeamen ; ásahit Oslo sámi dálu . Moskva lea mielas čiđđit Washingtona háhkan dihte alccesis gávppálaš ovdamuniid – Mii eat šat dohkket ahte Statskog gieđahallá min eatnamiid dego gávpegálvun dinen dihte stuora ruđaid , čállá Sámiid searvi . Erenoamážit máttabálgosiin leat juo 1960-logu rájes máksán dákkár cavgilanmávssuid eastadan dihte boazosuoládemiid . Álggus boahtte vahkku galget sii obduseret liika gávdnan dihte manne jámii . – Mun dušše ohcen dasa geahččalan dihte ja nu dat šattai . Eiseválddit galget dárbbašlaš doaimmaid čađahit identifiseren dihte daid eatnamiid gos guoskevaš álbmot árbevirolaččat ássá ja beaktilit váfistit ja suodjalit sin eaiggáduššanrievtti ja hálddašanrievtti . Ulbmillaš ortnegat galget ásahuvvot našuvnnalaš riekteortnegis mearridan dihte riektegáibádusaid čadnon guoskevaš álbmoga eatnamiidda . Áššiin , gos stáhta doalaha eaiggáduššanrievtti minerálaide , eatnanvuol riggodagaide dahje eará riggodagaide , mat gávdnojit guovllus , eai galgga eiseválddit bidjat johtui dahje dohkkehit makkárge iskkadeami dahje riggodagaid geavaheami dán álbmoga guovllus , ovdal go leat ásahan dahje váldán atnui ráđđeaddinortnegiid dáinna álbmogiin , gávnnahan dihte jus ja man muddui sin beroštumit sáhttet vaháguvvat . ves háhkan dihte guovddážii ovttasbargoguimmiid sullásáš ásahusain ja organisašuvnnain . Dát lea markeren dihte dan ahte leat dárbu spesialiserejuvvon gelbbolašvuhtii , dadjá Erna Solberg Min Áigái . – Lean veahá jurddašallan gilvvohallat USA:s , muhto in jáhke gal fárret dohko gilvvohallan dihte . GIELLA ISKOJUVVO : Buot mánáidgárdemánáin Norggas galgá dál giellaovdáneapmi iskojuvvot , garvin dihte lohkan- ja čállinváttisvuođaid go álget skuvlii . Dál galgá giellaovdáneapmi buot Norgga mánáidgárdemánáin čuovvoluvvot hehtten dihte dysleksiija dahje lohkan- ja čállinváttisvuođaid go álget skuvlii . Dál leatge Gásluovtta bealde Divttasvuonas čoaggigoahtán namaid vuostálastin dihte dan ahte suohkan searvá Sámedikki giellahálddašanguvlui . Sihkarastin dihte ahte almmolaš monopola fievrredanneahta bokte ii galgan dinet eanet go dárbbašlaš , de bohte njuolggadusat dasa man ollu neahttaeaiggádat sáhtte váldit geavaheddjiin . – Soai leaba hui čeahpit , ja mii leat hui ollu dahkan oažžun dihte sutno bargin min lusa , lohká Gerhardsen . Dán muitalan buohtastahttin dihte , lehkos makkár bivdu leaš . Dat vihtta sámi suohkana Finnmárkkus leat ásahan fierpmádaga ovddidan dihte suohkaniid sosiálbálvalusaid . Ráđđehus evttoha nuppástusaid sámeláhkii čuovvolan dihte Sámedikki evttohusa , man mielde sámi jienastuslohku galggašii buorebut fievrriduvvot . Stivra ávžžuha buohkaid searvat , doarjun dihte alcceseamet Álbmotviesu . • Go Finnmárkoláhka árvalus hárddii dadjat juo olles Sámi , de jorggui son ja su ustibat gávtti miessemánu 17. beaivve ráiddus Tromssas čájehan dihte vuostemielaset . Sii lágidit festivála nannen dihte sápmelaččaid identitehta ja kultuvrra . Dát festivála álggahuvvoi nannen dihte márkosámiid identitehta . Dego čájehan dihte ahte sámi kultuvra ii dárbbaš leat nu romántihkalaš . Juohke njealját jagi sádde Norgga Olgoriikadepartemeanta rapporta ON:ii čilgen dihte makkár dilli sin álgoálbmogis lea . Dušše moattis geigeje gieđa jearran dihte politihkkáriid . Sii šadde iešguđelágan geahččalusaid čađa , earret eará borrat buotlágan balddihahtti biepmuid čájehan dihte ahte nákcejit heivehit iežaset dan ođđa bearrášii ja sin kultuvrii . RUŠŠII : Egil Eide lea manname Guoládahkii geahččan dihte movt Sámemišuvnna heahteveahkke fáladagat doibmet . Sámiid Searvi bargagoahtá Dál áigu Oslo Sámi Searvi ohcat prošeaktaruđa dearvvašvuođadirektoráhtas oažžun dihte johtui dálkkodanmodeallaid sápmelaš geavaheddjiid váras Oslos ja čohkken dihte sámi dearvvašvuođagelbbolašvuođa olbmuid Oslos . Sámiid Searvi bargagoahtá Dál áigu Oslo Sámi Searvi ohcat prošeaktaruđa dearvvašvuođadirektoráhtas oažžun dihte johtui dálkkodanmodeallaid sápmelaš geavaheddjiid váras Oslos ja čohkken dihte sámi dearvvašvuođagelbbolašvuođa olbmuid Oslos . Min leat vealahan fápmoolbmot ja eiseválddit geat leat dahkan dan maid nagodit čájehan dihte iežaset fámu . Muhto lea maid čalmmustahttin dihte DAB radio ahte dál skeŋkkimet rádio , muitala Nils Johan . Golmma geardde váhkkus čoahkkanit vuorraset olbmot dohko , humadan ja deaivvadan dihte . Dát dutkamuš lea ofelaččan dasa , masa galggašeimmet dál bidjat searaideamet buoridan dihte skuvladili . Ásahus ja skuvla barget ovttas hui lahkalaga addin dihte obbalaš fálaldaga . Áidna maid diehtit lea ahte lea bargan dego jalla daid maŋemus áiggiid gárven dihte nuoraidaviissa . Konferánssa duogáš leago boazosápmelaččat Guovdageainnus leat dán čavčča váldán oktavuođa Guovdageainnu johttisápelaččaid servviin ( GJS ) bivdin dihte searvvi veahkkin oažžut njuovvan- ja vuovdindilálašvuođa áššelisttuid nala . – Moadde jagi áigi mun vástidin telefuvnnaid PLAN Norga tv-akšuvnnas oažžun dihte eambbo fáttarmánáid . – Mun dušše ohcen dasa geahččalan dihte ja nu dat šattai . Utsi lea beaggán maŋemus áiggi , go lea jođihan nammačoaggin akšuvnna Mega buvdda vuostá , gádjun dihte Apotek Sápmi . √ Gitta geasemánu gaskamuddui deaivadii Justislávdegoddi orgánisašuvnnaiguin ja earáiguin gullán dihte sin oainnuid láhkii . Danne leat mátkkošteamin davvin oahppan dihte . – Mun dušše ohcen dasa geahččalan dihte ja nu dat šattai . Dál dábbaša searvi kántuvragoluide 170 duhát ruvnno oastin dihte dihtoriid , máŋgenmašiinnaid ja kantuvrabiergasiid . VÁRREHUS STÁHTA ŠIEHTADALLANJOVKUI : Piera Jovnna Anti mielas ferte Eanandoallodepartemeanta leahkut ruhtaseahka buoridan dihte njuovvanvejolaš vuođaid , jus Finnmárkku duottaris eai galgga buollát dievva guohtonriiddut . Boazodoalu Márkanlávdegoddi láhttu Erik Reinert lohká sin mearridan bissehit importa gáhtten dihte Norgga beale boazodolliid . Davvedearvvašuohta deaivvada ihttin várrepresideantan Ragnhild Nystadain , go lea dáhttu ásahit fásta oktavuođa Sámedikkiin buoridan dihte dearvvašvuođá fálaldaga sápmelaččaide . Danne galget golmma jagi áigodagas báhččot 70 ealgga juohke jagi unnidan dihte dálveoruhit . Diistaga giddejuvvui Deatnu rasta bissehan dihte biebmoluosaid . Oláhan dihte návdelogu máid álmmolašvuohta hálida , de ferte stáhta máksit dan mađe ahte guohtoneaiggádii šaddá gánnahahtti diktit nu ollu návddiid máid eiseválkdit sávvet , čilge Aanesland . NBR jođiheaddji Aslak J. Eira jáhkká ahte Hammerfeastta politihkarat jođihit dál stuorra politihka Fála boazodolliid vuostá jávkkadan dihte sin eret . Telenor lea mielas deaivat boazodoaluin gullán dihte makkar dárbbut ealáhusas leat go mobiltelefuvdna NMT-450 heaittihuvvo juovlamánu 31. beaivvi jagis 2004 . Dál lea mielas deaivat boazodoaluin gullán dihte makkar dárbbut ealáhusas leat . Dál lohpida Eanandoalloministtar Lars Sponheim bidjat návccaid čoavdin dihte njuovvanroasu . Dál dáhttu sihke NSB ja Ruovdemáđidoaimmahaga oktasaščoahkkin ahte elliiddearvvašvuođa bearraigeahčču váldá oktavuođa Ruoŧa eiseváldiiguin gullán dihte makkar vejolašvuođat lea addit lobi atnit maiddái vearjjuid dain togain mat rastildit riikaráji . Eat mii dárbba Norgga , eat ge olgoriika fitnodagaid ge , luoitit oljju Barentsáhpái gávnnahan dihte leat go sin rusttegat nu buorit ahte sáhttet fas lavdit dan oljju eret mearas . Torill Johansen Gallanuoraid teáhteris lea váldán friddja Lolas goarrun dihte oktii buot dáid . - BARGU LEA VÁLMMAS : Son lea máŋggaid ijaid nahkariid oaffaruššan ráhkadan dihte sámi kulturdokumeantta Mons Somby , Aslak Hætta , báhpa , leansmánni ja buohkaid daid earáid birra . Eiseválddit galget dárbbašlaš doaimmaid čađahit identifiseren dihte daid eatnamiid gos guoskevaš álbmot árbevirolaččat ássá ja beaktilit váfistit ja suodjalit sin eaiggáduššanrievtti ja hálddašanrievtti . Ulbmillaš ortnegat galget ásahuvvot našuvnnalaš riekteortnegis mearridan dihte riektegáibádusaid čadnon guoskevaš álbmoga eatnamiidda . Áššiin , gos stáhta doalaha eaiggáduššanrievtti minerálaide , eatnanvuol riggodagaide dahje eará riggodagaide , mat gávdnojit guovllus , eai galgga eiseválddit bidjat johtui dahje dohkkehit makkárge iskkadeami dahje riggodagaid geavaheami dán álbmoga guovllus , ovdal go leat ásahan dahje váldán atnui ráđđeaddinortnegiid dáinna álbmogiin , gávnnahan dihte jus ja man muddui sin beroštumit sáhttet vaháguvvat . Danne leat aktiivvalaš doaimmat deađalaččat divodan dihte muhtin háviid maid kultuvrii ja giellii leat šaddan , ja maid danne ahte fas ealáskahttit daid . juornalista ii dárbbaš liikkaid badjel lávkut oažžun dihte buori ságaid Guovddašbellodagas lei stivrračoahkkin gos gielddastivrramielahttut ja várrelahttut oassálastet čoahkkimis sotnabeaivi 21. b. d. 18.00 gos mii mearrideimmet searvat dan čoahkkima masa Brita Kåven lei bovden gulaskuddan dihte . Bargiidbellodat áigu atnit iežas mieldemearrideami Stuoradikkis doalahan dihte nu stuora legitimitehta go vejolaš politiijain . Bargiidbellodat lea duostán rievdadit vuođđoskuvlla Kárášjogas buoridan dihte oahpahusfálaldaga buot mánaide ja nuoraide . Ii fal fallehan dihte presideantta , muhto digaštallandihte dán máilmmi dehálas gažaldaga . Jáhkan maid ahte ruovttut ja oahpahanásahusat fertejit bargat ollu eanet ovttas nannen dihte mánáid giela , jáhkká Ravna . ILLUDA BOAHTIT RUOKTOT : Deanu gieldda giellaguovddáža giellajođiheaddji máhccá ruoktot nannen dihte gille doppe . - Dál galggašii cegget geađggi muittašan dihte dáža sisafárrejumi Finnmárkui , seammalahkai go kveanaide lea dahkan . Min leat vealahan fápmoolbmot ja eiseválddit geat leat dahkan dan maid nagodit čájehan dihte iežaset hearrávuođa . Dál leat čielgan ahte suohkana áigumuš asahit luotta Náranážžii geahpedan dihte geađgetransporta riikkageidnui , dohkehuvvojit departemeanttas . Mii leat čoahkkanan lohkameahttun gerddiid plánet aktivitehtadálu ja gullan dihte gili olbmuid ja gieldda áirasiid . Kárášjoga gielda háliida dahkat juoidá buoridan dihte sámi oahpahusa . Sihke čearddalaš norgalaččat , sámit ja kveanat leat guolástan- ja boanddaidorganisašuvnnaid bokte , ii ge unnimusat bellodagaid bokte , bargan oččodan dihte buoret eavttuid vuođđoealáhusaide , ássanruhtadeapmái , dearvvašvuođabálvalussii ja luoddaráhkadeapmái - buorit mat leat sihke lokten sámiid ja sin ránnáid čearddalaš duogážis ođđaáiggi máilbmái . Ballo oaivvilda ahte stáhta berre ásahit sierra foandda rekrutteren dihte doaktáriid . In dieđe gii vuolgá johkagáddái dušše oaggun dihte , ja dasto bálkut borramuša , imašta Sollien gii hálidii juogadit dáhpáhusas Min Áiggi lohkkiiguin . In dieđe gii vuolgá johkagáddái dušše oaggun dihte , ja dasto bálkut borramuša , imašta Sollien gii hálidii juogadit dáhpáhusas Min Áiggi lohkkiiguin . Dan leat dahkan gáhtten dihte seaibe - ja bealjeoanideami . Muhto in hálit ráhkadi CD dušše ráhkadan dihte . Danne galget golbma jagi áigodagas báhčit 70 ealgga juohke jagi unnidan dihte dálveoruhiid . Eat mii dárbbaš Norgga , eat ge olgoriika fitnodagaid ge , luoitit oljju Barentsáhpái gávnnahan dihte leat go sin rusttegat nu buorit ahte sáhttet fas lavdit dan oljju eret mearas . • Go Finnmárkoláhka árvalus hárddii dadjat juo olles Sámi , de jorgo son ja su ustibat gávtti miessemánu 17. beaivve ráiddus Romssas čájehan dihte vuostemielaset . Mii atnit árvvus dan barggu maid olbmot leat bargan oččodan dihte Romssa OL-gávpogin 2014:s . Ii fal fallehan dihte presideantta , muhto digaštallandihte dán máilmmi dehálas gažaldaga . GIELLA ISKOJUVVO : Buot mánáidgárdemánáin Norggas galgá dál giellaovdáneapmi iskojuvvot , garvin dihte lohkan- ja čállinváttisvuođaid go álget skuvlii . Dál galgá giellaovdáneapmi buot Norgga mánáidgárdemánáin čuovvoluvvot hehtten dihte dysleksiija dahje lohkan- ja čállinváttisvuođaid go álget skuvlii . Torill Johansen Gallanuoraid teáhteris lea váldán friddja Lolas goarrun dihte oktii buot dáid . – Politihkkarat fertejit bargat garraseappot oččodan dihte sámi musihkkaensemble . Goit ge mii fertet bisánastit veardidan dihte leat go rievttes guvlui johttimin . Ii sámivuohta galggaše galbmasit geavahuvvot spekuleren dihte kapitalismma doarjut . Vars lohká ILO-konvenšuvnna erenoamážit suodjalan dihte dálu olbmuid rivttiid . 1996:s go sámit čađahedje miellačájáhusa turismafitnodagaid vuostá geat geavahit sámiid boastut diinen dihte , de lei dát skuvla maid ovdamearkan man boastut Suomas geavahit sámiid . Utsi lea beaggán maŋemus áiggi , go lea jođihan nammačoaggin akšuvnna Mega buvdda vuostá , gádjun dihte Apotek Sápmi . Mii ávžžuhit sin jođánepmosit váldit oktavuođa allaskuvllain gullan dihte mo allaskuvla nagoda meannudit áššiid sámegillii . Stuorát servodagain sáhttá olbmuid suhttadit , čállit eará go dan maid sii dadjet , boastut siteret dahje čállit dan maid ieš mearrida vai dainna lágiin beassá duolbmut dahje geavahit olbmuid háhkan dihte eambbo lohkkiid , eai ge das šattaše nu stuora váikkuhusat go muhtin unnit servodagas . VÁRREHUS STÁHTA ŠIEHTADALLANJOVKUI : Piera Jovnna Anti mielas ferte Eanandoallodepartemeanta leahkut ruhtaseahka buoridan dihte njuovvanvejolašvuođaid , jus Finnmárkku duoddaris eai galgga buollát dievva guohtonriiddut . Danne oaivvildan mun ahte lea beare álkis ja heittot veahkkeneavvu geavahit birccu váikkuhan dihte lohkkiid . Gielddaministar lea ovdalge dáhtton gielddaid oktii časkit seastin dihte ruđa , muhto dál soitet šaddat bággoheajat.150 gieldda lea mihtomearrin , otná 433 gieldda ektui . Birasgáhttenministtar rahpá gielddaide vejolašvuođa unnidit áššemeannudeami seastin dihte áiggi vai mihttomearri ahte 2010 ` is galgá gárvvisin bieggamilloprošeakta . Birasgáhttenministtar rahpá gielddaide vejolašvuođa unnidit áššemeannudeami seastin dihte áiggi vai mihttomearri ahte 2010 ` is galgá gárvvisin bieggamilloprošeakta . Norgga Sámedikki kulturgáhttenossodagas leat Sámi Radio dieđuid mielde juste dál čállimin dieđuid maid leat čoaggán , gárvvistan dihte raportta dan birra ahte berrego várri gáhttejuvvot . Dál áigu Oslo Sámi Searvi ohcat prošeaktaruđa dearvvašvuođadirektoráhtas oažžun dihte johtui dálkkodanmodeallaid sápmelaš geavaheddjiid váras Oslos ja čohkken dihte sámi dearvvašvuođagelbbolašvuođa olbmuid Oslos . Dál áigu Oslo Sámi Searvi ohcat prošeaktaruđa dearvvašvuođadirektoráhtas oažžun dihte johtui dálkkodanmodeallaid sápmelaš geavaheddjiid váras Oslos ja čohkken dihte sámi dearvvašvuođagelbbolašvuođa olbmuid Oslos . Arvid Næss aŋkke ii čiegat ahte politiiját sáhtáše ollu eambbo bargat eastadan dihte narko-leavvama , muhto unnán ressursaid dihte šaddet vuoruhit eret . Sámi álbmotbeaivi ávvuduvvo muitin dihte vuosttaš sámi oktasaš čoahkkima Troandimis guovvamánu 6. beaivvi 1917:s . – Stuorámus váttisuohta sámepolitihkkariin lei ahte sii eai ipmirdan dalle ahte mii nealgudeimmet sin ovddas , oažžun dihte beroštumi sidjiide vai sii sáhttet sámepolitihka jođihit . - Lea lunddolaš Ohcejogain lágidit ovttas seastin dihte návccaid . Ballo oaivvilda ahte stáhta berre ásahit sierra foandda rekrutteren dihte doaktáriid . SÁPMI : Norgga Sámiid Riikkasearvi ( NSR ) lea jearrán reivves NRK Sámi Radioi , NRK stivrii ja kulturministtarii Valgerd Svarstad Hauglandii , maid sii leat bargan diimmá rájes buoridan dihte TV-fálaldagaid sámi mánáide ja nuoraide . Muhto min mielas lea oalle imaš go Svarstad Haugland liikká ii oru dáhttumin dahkat maidege konkrehta buoridan dihte dili , dadjá NSRa jođiheaddji Aili Keskitalo preassadieđáhusastis . Geasset soaitá sápmelaš vuolgit masaiaid lusa Tanzaniai ja masaia ges boahtit sápmelaččaid lusa Guovdageidnui oahppan dihte guhtetguimmiideaset birra . Beavttálmahttin dihte máksingáibideami de lea trafihkkaroasmmahuvvandiva , maid dáhkádussearvvit ovdal gáibide , heaittihuvvon sierra divan . – Eanadoallodepartemeanta lea bidjan johtui ollu doaimmaid oažžun dihte boazologu unnut . Dušše namuhan dihte , de oktii mánus lea gáktebeaivi ja dalle mannet studeanttat fárrolaga boradit . Go 1947 giđa čielggai ahte Eurohpa lea manname ekonomálaš roasu guvlui de evttohii ameriika olgoriikaministtar George Marshall ahte USA galggai addit skeaŋkkaid ja loanaid sihkkarastin dihte Eurohpa bajáshuksema , maiddái Duiskka . – Duohtavuohta lea baicca ahte Norlandia-konsearna lea rahčan stuora ekonomalaš likviditehtaváttisvuođaiguin ja dárbbašedje dáhkádusruđaid njulgen dihte dan , lohká Hætta . Dasa lassin lean duhtavaš go Sámediggi juohká dásseárvobálkkašumi movttidahttin dihte sin geat barget dákkár bargguiguin . Dás cuiggoda riekti politiijaid hejot guorahallan biergguid ja duolji gávnnahan dihte movt sarvvis sáhttá leat báhččon . Dás cuiggoda riekti politiijaid hejot guorahallan biergguid ja duolji gávnnahan dihte movt sarvvis sáhttá leat báhččon . - Moai dagaime dan maid buot váhnemat dagaše ráhkadan dihte buoret eallima iežaset mánáide , dadjá son . 2000:s ja 2001:s finai son bussiin 10-11 geardde jahkái Tyrkias Makedonia ja Bulgaria bokte oastin dihte gálvvuid . Go čađat čuoggu ránnagieldda iežas iešvuođaid lokten dihte de dat muitala veahá suohkana dili birra . Ja danne jáhkán Guovdageainnu servodaga fertet guorahallagoahtit iežaset árvvoštallan dihte makkár vuogit sis lea iežaset guovllu ealáhusovdáneamis . – Vaikko vel mun peršuvnnnalaččat lean dakkár almmái gii jáhkán sániide , de dattege lean válljen su govaid geavahit , deattuhan dihte ollislaš gova su dáidagis , lohká son . Skuvllas lea dál jođus givssidanvuosttildan prográmma ja lea unohas go bohtet ovdán oainnut mat mannet njuolga rasta suohkana almmolaš gáttuid ja bargguid jávkkadan dihte moivvi , deattuha Aslak Anders Tornensis . Oslos lea máksu gorgŋun 2600 ru.:I ja Våleris fertejit váhnemat máksit olles 2800 ru. oažžun dihte mánáideaset kultur- dahje musihkkaskuvlii . Mii eat jáhke ahte váhnenmávssu lasiheapmi lea rivttes geaidnu mannat rahpan dihte fálaldaga daidda 20 000 geat dál leat vuordinlisttus . Romssa fylkkaráđđi Ronald Rindestu ja su fierpmádat “ Kysten inn i EU ” jorgaladdet dál sámi fápmobirrasiid ohcan dihte EU- ustibiid . Mánnodaga njukčamánu 15. beaivvi lei leavga beallemuttos stákkus muitin dihte hirpmus terrordaguid Spanias . Beassášlávvordaga boahtá son vuodjit vuoitin dihte agi beaivái johttipokála ja 50 000,- ruvnno vuoittu . Ollu doaimmat čađahuvvojit sihkkarastin dihte ekonomalaš ovdáneami . Ollu doaimmat čađahuvvojit sihkkarastin dihte ekonomalaš ovdáneami . Eatnasat jurddašit Oarje-Finnmárkku boazologu heiveheami bonusortnega birra ja dáidet vuordit seammalágan eavttuid , jus boahtá nu guhkás ahte ferte čađahit erenoamáš doaimmaid unnidan dihte boazologu Nuorta-Finnmárkkus lohká Boazodoallohálddahusa fágabláđđái . Muhto máŋggas dorvvastit nuoraid kultuvrii ohcan dihte gullevašvuođa . – Dološáigge ledje verddet geat min vurde mearragáttis , sis ledje herskot maid ledje midjiide ráhkadan , lonohallan dihte biergguin . – Muhtin fránska festivallágideaddjit maid bohtet deike geahččan dihte gávdnojit go sámi artisttat dahje joavkkut maid sii besset bovdet iežaset festiválii . Anne Lajla Westerfjell Kalstad háliida iežas hástalit , oaidnin dihte man ollu gierdá . Riddoruvttofanas ja OVDS lea váldán lávkki čájehan dihte ahte mátkkošteapmi ja kultureallin sáhttá guovtti bealis leat seamma ášši . Danne atná Máilmmi Boazoálbmogiid Searvvi jođiheaddji Johan Mathis Turi dál rievttes áiggi bidját praktihkkalaš doaimmaid johtui buoridan dihte johtti eamiálbmogiid dili . Dasa lassin čájehuvvo ahte našunála eiseválddit dávjá jearahit loguid mat sáhttet čuvget áššiid maid sámit váldet ovdan – liikkáge eai leat eiseválddit álggahan makkárge bargguid oččodan dihte ovdan dákkár loguid . LEBBE PÁLMMA : Katja Margrethe Porsanger ( 3 jagi ) lebbe pálmmaid muitin dihte pálbmasotnabeaivvi . Inuihtat , geat fárrejit Kalaallit Nunaatas Danmárkui gávdnan dihte buoret eallima , gártet baicca heajut dillái . Dadjan dihte soames sáni Niko birra - mat jođánit sáhttet šaddat beare geafin - de vuhtto bures ahte son lea okta Sámi stuorámus musihkkaprofiilain juste dál . Pakistánalaš nieida Shabana Rehman ii leat goassege atnán burkha , ja showastis bálkesta áinnas dan čájehan dihte ahte ii liiko dasa . Sii , geat devdet gáibádusaid mat leat fidnofievrredeami njuolggadusain siskkobeal riika muturfievrruiguin dahje biillaiguin ( njukčamánu 26. beaivvi 2003 ) ja sáhttet vuodjinlobi oažžut , bovdejuvvojit rabas haddefálaldatgivlui oččodan dihte šiehtadusa ja ruvttolohpevuodjima áigodahkii 1.1.2005 - 31.12.2009 busseruvttuide čuvvovaš guovlluin : Namuhan dihte moadde ášši , de ii leat Suopma vuolláičállán ILO-soahpamuša . Maŋemus jagiid lea dušše Finnmárku massán ollu badjel 1000 bargosaji , ii ge stáhta leat bargan maidege buoridan dihte dili . Sámediggi lea ovttas Gielda- ja guovlodepartemeanttain juolludan lagabuid miljonbeali ruvnno Likestillingssenteret nammasaš dásseárvoguovddážii , mii galgá čađahit kampánjja movttiidahttin dihte eanet nissonolbmuid searvat válggaide ja oažžut sin Sámediggái . Njuolggadusat leat álkit ja olgoriikaeiseválddit , dávjjimusat politiijat , galget bargat dan maid sáhttet sihkkarastin dihte jođanis ohcamuš meannudeami , jus juo fal olbmot dárbbašlaš duođaštusaid ovdanbuktet . Dál leat guokte miellahtu vuolgime Osloi , oažžun dihte veahki Senior-searvvis , mii veahkeha penšunisttaid . Mu bálddas čohkkába guokte vuoras nissona geat veahkkalagaid geahččaleaba unnit eanet lihkostemiin lohkat áššelistu gávnnahan dihte makkár ášši leat meannudeamin . – Mii ávžžuhit buohkaid searvat , doarjun dihte alcceseamet Álbmotviesu . Fylkkaráđđi lea maiddái eará doaimmaid áigume bidjat johtui hehtten dihte ohppiid heaitimis skuvllas . Kampanjjat čohkken dihte ođđa olbmuid jienastuslohkui leat dalle dárbbašlaččat . Ja dat lea deaŧalaš speadjalastin dihte dán girjás fylkka iešguđetlágan beliid , gielalaš kultuvrraid , bieđgguid ássama ja guhkes gaskkaid . Dát čuovvu sihke luonddurievtti mii guoská buot olbmuide buot áiggiid ( gáhtten dihte heakka ja opmodaga ) , heahtegádjunriekti mii sihkkarastá olbmuide vejolašvuođa bissehit ain eambbo billisteami , ja elliidsuodjalanláhka mii gáhtte elliid dárbbašmeahttun biidnahuvvama vuostá . Finnmárkku allaskuvlla mediefága lea dáid áiggiid luottaid nalde oažžun dihte eanet studeanttaid . Eatnasat sis geat áigot almmuhit juoidá fertejit garrasit bargat máŋggaid jagiid duođaštan dihte ahte sis lea juoga muitalit , ja ahte sis lea doarvái taleanta ceavzit dan “ bránšas ” . Sii leat baicca ieža šaddan máksit veahá gokčan dihte mátkkiid ja eará goluid . 2-2-2 : Jan Henrik Fredriksena ( Ovddádusbellodat ) ja Jon Arild Josefsen ( O ) evttohus sulástahtii bargiidbellodaga evttohusa , muhto das ledje unnit áirasat eastadan dihte bargiidbellodaga oažžumis eanetlogu . Politiijat leat váldán varraiskosiid , gávnnahan dihte leigo goabbáge juhkan alkohola . guliid bivdit Deanu čázádagas čavčča áiggi gáhtten dihte luodaid . Dál lea dárbu daid bivdigoahtit gáhtten dihte luosaid , lohká Berglund . Deanu kulturskuvla čájehii bihtá das mo dolin sápmelaččat bággehalle dárustit ja váldit dáža namaid oažžun dihte eanabihtáid . Suohkanstivračoahkkimis mannan vahku válddii Dahl ášši ovdan ja jearai maid sátnejođiheaddji áigu dahkat njulgen dihte dán dili . Son áigu bovdet politimeastára boahtte ovdagoddečoahkkimii lokten dihte ášši politihkalaš dássái , ja vai oažžu dieđuid ja beassá digaštallat Guovdageainnu leansmánnekantuvrra dili . Dát čiegusvuohta leamaš gitta geassemánus go Guovllu- ja gielddadepartemeanta lágidii auditiona válljen dihte daid buoremus ohcciid Ofelaš bargui . Muhto maid sin geat leat jagi bargan ráhkadan dihte dán álbmotfeastta . Gollegiella bálkkašupmi sáhttá addot ovttaskas olbmui dahje organisašuvdnii mii lea dahkan árvvus barggu ovdánahttin dihte sámegiela . Hámmárfeastta diggeriekti čujuha , ahte 35-jahkásaš lea stuora ja gievrras dievdu gii hárjehallá olu stuorrudan dihte dehkiid . Son imaštalla go gulla ahte leat dušše guovttis golmmas geat šaddadit eanamurjjiid Finnmárkkus vuovdin dihte . Norgga Boazosápmelaččaid Riikasearvvi jođiheaddji Aslak J. Eira čilge ahte sii leat vuostá márkanfievrredeami , go dainna bohtet dušše doallat bohccobierggu vuorkkáin doalahan dihte hattiid vuollin . Olbmot ohcaledje bassigonagasa Olav Haraldsson hávdekirkui oažžun dihte dearvvašvuođa , ođđa eallima ja ávdugasvuođa agibeaivái . Dan seammas mii ávžžuhit luoddageavaheddjiid várrogasat vuodjit gáhtten dihte luonddu ja birrasa , ja dušše fal vuodjit boares luottaid mielde . – Min mielas orru nu ahte eatnasat geat servet miellahttun dása dahket dan dinen dihte ruđa dan bokte ahte earáid oažžu mielde . – Mii leat addán doarjaga dahkan dihte oainnusin sámi kultuvrra ja faláštallama . In hálit goit fárret oažžun dihte buoret hárjehallanvejolašvuođaid , lohká Ráste . Kyprosa ambassáda lei hálidan čoahkkima , čilgen dihte manne Norgga Gielda- ja guovludepartemeanta doarjjui čiekčamiid . Dies ledje dakkár bohtosat ahte 1991 mihcamáraid manne ivgulaččat ja gáivuotnalaččat dan sullui - vuosttaldan dihte dien . – Mii atnit ávkki das ahte Hellesøy lea eallilan olmmoš oažžun dihte fas ráfi ja oadjebasvuođa bálvalussii , lohká bisma Hellesøy birra . Norga lea dasa lassin geatnegahtton čuovvut Siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid konvenšuvnna ( 1966 ) ja sihkkarastit materiálalaš eavttuid sámi kultuvrra dáfus , sihke gáhtten dihte ja ovddidan dihte dán kultuvrra . Norga lea dasa lassin geatnegahtton čuovvut Siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid konvenšuvnna ( 1966 ) ja sihkkarastit materiálalaš eavttuid sámi kultuvrra dáfus , sihke gáhtten dihte ja ovddidan dihte dán kultuvrra . Danne oainnán dárbbu unnidit álbmotmeahci gáhtten dihte meahcasteami , dadjá Henriksen . Sihkarastin dihte riikkaoasseperšpektiivva , de oaivvilda Romssa fylkkasuohkan ahte lea dehálaš ahte unnimus okta áirras Davvi-Norggas gesso mielde dan jotkkabargui go poastta oktovuoigatvuohta loahpahuvvo . Meløe lea dál rektor Davvi oahpahusguovddážis , gos Hellesøy lea váldán iežas kurssaid šaddan dihte báhppan ođđa ortnega mielde . Bisma Kjølaas geavaha iežas goasttaid oažžun dihte ođđa guottuid dien sámi-læstadianalaš searvegoddái . Čuovžafestivála lágiduvvo goalmmat geardde , ovddidan dihte sáivačáhceguoli biebmun ja boahttevaš ealáhusaid dihte guovllus . Utsi ja eará sámi doaktárat leat humadan Guovdageainnu suohkaniin ja evttohan maid suohkan sáhttá dahkat oažžun dihte doaktáriid . – Eahket biebmu lea seamma go iđit- ja gaskabeaivvebiebmu , lohká Høgden ja lasihastá velá ahte ferte ollu juhkat čázi buhtistan dihte goruda . Leat geavahuvvon ekonomalaš gaskaoamit oažžun dihte nanu boazodoalu , muhto dát ii leat váikkuhan dasa ahte boazolohku lea unnon . Suohkaniid guovddášsearvi ( KS ) lea buktán evttohusa Norgga guovlluid juohkima ektui oažžun dihte gievrrat guovlluid . , gos leat váldán adnui ođđaáigásaš diehtoteknologiija buoridan dihte oktavuođa ohppiid , váhnemiid ja skuvlla gaskkas . Ovddasvástideaddji olbmot hálddahusas galggaše bidjat johtui doaimmaid divodan dihte vistti . – Diekkár vuođustusat leat ovdal maid geavahuvvon , maŋemus dovddus metanol-áššis , go almmuhedje nama hehtten dihte ahte eanet olbmot jápme . Dábálaččat leat leamaš demokráhtat geat leat leamaš áŋgirepmosat geavahit vearroruđaid dáinnalágiin , gitta dan rájes go Franklin D. Roosevelt láidestii New Deal 30-logus lokten dihte USA eret heittot dilis . Høyvis geažil leat olu gieddat álggahan gelddolaš HØY-KOM-prošeavttaid buoridan dihte govdabáddegeavaheami Finnmárkkus . – Mii leat heŋgestan dušše gielalaš čiŋaid iežamet mánaidgárddiide ja skuvllaide , čájehan dihte olgomáilbmái ahte dát lea sámi institušuvdna , beaškala Aikio . √ Viessoeaiggát : Don it dárbbat šat nu olu dolastit doalahan dihte lieggasa viesus . – NSR gáibida bidjat johtui eanet doaibmabijuid unnidan dihte boazologu , ovdalii go atnit bággodoaimmaid eamiálbmotjoavkku ealáhusa vuostá . Dasa lassin gáibida ahte ođđa boazodoalloláhka meannuduvvo Stuorradikkis jođáneamos lági mielde , oažžun dihte rámmaeavttuid mat dagahivčče vejolažžan boazodollui doaimmahit nana guoddevaš ealáhusa boahtteáiggis . Duomu unnidan dihte lea deattuhuvvon dat ahte goddin geavai dalle go áššáskuhttojuvvon olbmás ledje garra dovddut . – Widerøe lea hui duhtavaš dakkaviđedoaimmaiguin mat dál biddjojuvvojit johtui oažžun dihte buoret sihkarvuođa ii dušše áimmus , muhto maiddái eatnama nalde , lohká Sandvik . Nannen dihte ovttasbarggu davviguovlluid boazodoalus , áigu Ráđđehus ruhtadit riikkaidgaskasaš fága- ja gaskkustanguovddáža Guovdageidnui 2005 vuosttaš jahkebealis . – Sihkarastin dihte alit oahpu oahppogirjjiid almmuheami , de lasihit allaskuvlla bušeahttarámma . Nannen dihte ovttasbarggu davviguovlluid boazodoalus , áigu Ráđđehus maid ruhtadit riikkaidgaskasaš fága- ja gaskkustanguovddáža Guovdageidnui 2005 vuosttaš jahkebealis . Buoridan dihte persuvnnalaš dieđuid suodjalusa ii šat atte vearrodoaimmahat olles suohkaniid listtuid aviissaide almmuheami váras . Dát mielddisbuktá earret eará ahte galgá dahkat dan maid sáhttá váikkuhan dihte eiseválddiid politihka , nu ahte eaktodáhtolaš organisašuvnnat ain sáhttet doalahit guovddáš saji rávisolbmuidoahpahusa suorggis . Ulbmil ja doaibma : SfF bajimus ulbmil rávisolbmuidoahpahusa dáfus lea veahkehit olbmuid oažžut ovttaárvosaš vejolašvuođa háhkat máhtuid huksen dihte servodatberoštumi , solidaritehta ja oasseváldima demokráhtalaš proseassain ja kultuvrralaš doaimmain . Kommišuvdna evttoha ahte guovlluin gos sámit ásset berrešii ásahuvvot golbmabeališiehtadallamat stáhta , guovllu ja Sámedikki gaskkas sihkkarastin dihte Norgga geatnegasvuođaid sápmelaččaid ektui álbmotrievtti mielde . Eat mii daga listtuid dušše doarjun dihte earáid , deattuha Hætta . Dán oaivvildedje politiijat su dadjan miellaeavttus dáhkádusfitnodahkii oažžun dihte stuorát dáhkádusmávssu . Sosial- ja dearvvašvuođadirektoráhta árvvoštallá virgádit doaktáriid Áltái ja Kárášjohkii , buoridan dihte Guovdageainnu doavtterdili . Buoridan dihte dili Guovdageainnus Sosial- ja dearvvašvuođadirektoráhta árvvoštallá virgádit doaktáriid Áltái ja Kárášjohkii , buoridan dihte Guovdageainnu doavtterdili . Sosial- ja dearvvašvuođadirektoráhta lea bargame buoridit doavtterdili Guovdageainnus , ja lea čállán reivviid ja ságastallan dearvvašvuođadepartemeanttain makkár doaimmaid sáhttet bidjat johtui buoridan dihte dili . Juste dál lohká Kolloen váttisin dadjat nu ollu movt sii vuoruhit dáid doaimmaid buoridan dihte doavtterdili Guovdageainnus . Leat maid eanu giikanastime lunddolaš rasttildanbáikkiin , dan botta go eatnu ain lea suttis , dáhkidan dihte ahte ii leat heavvanan , muitala Klemet Klemetsen Guovdageainnu leansmánnekantuvrras . Dusten dihte stuoraservodaga áitagiid leat álgoálbmogat organiseren iežaset . Dat mii lea ođas lea go rikkis riikat lea mielde dán barggus ja sidjiide leat gáibádusat das ahte makkár ressursaid dárbbašit olahan dihte mihtuid . [ i boks ] Duhátjahkeulbmilat : Lihttu našuvnnaid gaskas jávkadan dihte geafivuođa Duhátjahkeulbmiliid lea ON mearridan unnidan dihte geafivuođa ovdal 2015 . – Ávžžuhit guovdageaidnulaččaid iskat áittiid ja biilavisttiid ja nu ain geahččan dihte leago jávkan olmmái doppe , lohká politimeašttir Arild Aaserød . Garvin dihte ságaid berret leat veaháš várrogas , mii sáhttá leat oalle váttis dutnje . – Mii áigut deaivat Kárášjoga Sámiid Searvvi gullan dihte maid dat oaivvildit ovttasbargguin , lohká Piera Jovnna Anti . Min Áigi ii fidnen ságaide Norgga Sámiid Riikasearvvi ( NSR ) jođiheaddji Aili Keskitalo gullan dihte ahte lea go son gullan maide ságaid SáB riikkačoahkkima rivvema birra . – Muhto sávan ahte NSR-olbmot eai daga dan rievdadan dihte SáB jahkečoahkkima rievdadusa ahte eat galgga searvat sámediggeválggaide . Min Aigi corpus – Sámeálbmot Bellodaga riikačoahkkima ee. nuppástuhttin dihte muhtun diimmá mearrádusa , gos daddjui ahte Sámeálbmot Bellodat galgá sáhttit cegget listtuid buot válggaide Norggas , maiddái sámediggeválggaide . Son oaivvilda eanandoalloministara bidjame johtui heahtedoaimmaid duhtadan dihte Stuoradikki , mii Hætta mielas ii váldde vuhtii internašunála geatnegasvuođaid mat Norggas leat ILO-konvenšuvnna nr . Dasa lassin de adnojit ollu ruđat addin dihte erenoamáš oahpahusa mánáidpsykiatriijas . Anárgiela searvi vuođđuduvvui 1986:s ovddidan dihte anárašsámegiela giellabeasi bokte , bláđi ja girjjiid almmuheami bokte ja maid almmuheami bokte dieđuid makkár vejolašvuođat leat geavahit giela . Ikte lei sámiradio KL-miellahtuin okta dibmosaš streika ođđa bargobiraslága evttohusa vuosttaldan dihte . Ja mun lean iluin hirpmáhuvvan dan movtta ja beroštumi dihte maid váhnemat čájehit háhkan dihte ruđaid korpsaide . Beassan dihte eret dan váttisvuođas , de gávnnahe ahte jus SFF čuoldá iežas eret sámepolitihkas , de ii šat sáhte Sámiráđđi dan geavahit ággan SFF vuostá . Sámeráđđi oaččui oktiibuot 1.6 miljovnna ruvnnu Norgga stáhtas veahkehan dihte álgoálbmogiid Afrihkás . OSLO : Min Áigi ii fidnen ságaide ráđđehusadvokáhta Goud Helge Homme Fjellheim gullan dihte ahte áigu go guoddalit Eanandoallodepartemeantta ovddas Oslo diggegotti duomu viidaseappot riektevuogádagas . LONUHIT BIKTASIID : Hermetikken Næringshage ovddasteaddjit lonohadde biktasiid čájehan dihte ahte sohkabealis ii leat mearkkašupmi sin fitnodagas . Go Hermetikken Næringshage vuittii dán jagi dásseárvobálkkašumi , de lávlo ja lonohadde biktasiid čájehan dihte ahte sohkabealli ii leat dehálaš sin fitondagas . Maŋŋil go fylkkasátnejođiheaddji lei geigen rásiid , Arvid Sveen gova ja 30.000 ruvnnu , de lávlestedje vuoitit ja loahpas vel lonohadde olmmáiolbmot ja nissonat biktasiid čájehan dihte ahte nissoniin ja olbmáin lea seammá árvu sin fitnodagas . DUŠŠI GEAHČČAT MEAHCÁSTANDOAHPAGA : Jánoš Trosten ii hálit unnidit meahcásteami unnidan dihte bievlavuodjima . RÁMIDA : Guovdageainnu sátnejođiheaddji Klemet Erland Hætta rámida guovdageaidnulaččaid geat leat čoaggigoahtán ruđa veahkehan dihte olbmuid heahtedilis Guovdageainnus . Son ii loga akšuvnna váldán oktavuođa suohkaniin bivdin dihte veahki . – Fertet oainnat kvalitehtasihkarastit barggu dađistaga , čilge diehtojuohkki Elle , gii lohká Boastta váldán oktavuođa Sámedikkiin oažžun dihte doppe sámi báikenamaid . Doaimmat maid erenoamážit fuomášuhttit , leat : √Doarjja sámegiela divvunprográmma ráhkadeapmái √ Sámegiel siidduid ásaheapmi ODIN:s , mii lea Ráđđehusa diehtojuohkinkanála √ Sámegiela gelbbolašvuođaguovddáš ja IT ( www.samit.no ) √ Plána jorgalahttit lágaid sámegillii √ Doaibmabijut buoridan dihte dulkaháhkama almmolaš oktavuođain √ Davviriikkaid sámegielbálkkašupmi – Gollegiella √ Sámi láhkasániid ovdánahttin √ Sámegiela hálddašanguovllu viiddideapmi lea našuvnnalaš vuoruheapmi movttidahttin dihte lohkanmovtta ja lohkančehppodaga . Muhto sii eai leat dahkan maidege oažžun dihte su hupmat , lohká Nilsen Finnmark Dagblad-aviisii . Sámediggi ásahuvvui vuhtii váldin dihte sámi álbmoga beroštumiid ja dat gal lea hirpmus go dat ásahus lea šaddan hirbmat stuora byråkratiijan mas ii vuhtto beaktilvuohta muhto ruhtastajideapmi . Muitaluvvo nissonolbmo ja dievdoolbma birra geat leaba oastán doaresbeallái viesu návddašan dihte goabbat guoimmiska . Jos oktage dis boahtá váivves dillái ja hálida geainnanu háleštit gávdnan dihte čovdosiid vai dilli buorránivččii , de sáhtát ringestit midjiide veahkkebálvalussii beaivet tlf 789 25 600 , váktadoaktárii tlf 789 25 500 ( birra jándora ) , politiijai eahkedis // ihkku tlf 02800 ( jos ii oktage vástit dán nummiris , de sáhtát riŋgestit tlf 112 ) . Mun jáhkán Terje Tretnes ferte háleštit iežas ovttasbargoassálastiiguin Sámedikkis oažžun dihte dieđuid mat addet girját gova prošeavttas . Mun fertejin duođaid Bargiidbellodaga ja Sosialistalaš Gurutbellodaga bokte fylkkadikkis mannat oažžun dihte dáiddaskuvlla vai eat dárbbašan nákkáhallat báikki alde . Finnmárkku Bárgiidbellodat lea iežaset prográmmas bidjan stuorra ulbmiliid álggahan dihte kulturbargosajiid ja vuođđudan sierra kulturfoandda mii galgá dahkat vejolažžan čađahit daid stuorra vuoruhemiid kulturbealis , maiddái sámi etnomusihkaguovddáža álggaheami . Go Sámeálbmot Bellodat hálida geassádit ovttasbargošiehtadusas de dat čájeha dušše mo bellodagas váilu stivrejupmi ja struktuvra olahan dihte iežaset politihkálaš ulbmiliid . Duohtavuohta lea ahte dan 12 jagi maid Muf lea doaibman , de ii leat lokten ii suorpmage ovddidan dihte sámi musihka . Finnmárkku fylkkasuohkan lea stáhtii addán skeaŋkka , go evttohit ovttas máksit goluid , čoavdin dihte ruđalaš áššiid go lea sáhka ásahit fievrredanneahta mas leat fiberoptihkkalaš jođahasat buot Finnmárkku giliide . Buorit gávpevejolašvuođat bohtet dasa gii lea mielas bidjat veahá ruđa geahččalan dihte . Jus eai daja de galggaše geavahit muhtin ráje dain miljovnnain maid juohke jagi ožžot sihkkarastin dihte dan doaimma ekonomiija mii dáidá leat buot stuorámus dán rádjái , vai lassánivččii čálalaš giellageavaheapmi sámiid gaskkas . Finnmárkkus vázzet čieža báikkálaš searvvi viesus vissui čohkken dihte ruđa . Iskkadeamit leat čájehan ahte sámit áinnas háliidit ássat fulkkiid lahkosis , ovttastahttin dihte bearašoktavuođaid ja ealáhusdoaimmaid . Viessobáŋku atná maiddái lagas ovttasbarggu gielddaiguin , boktin dihte dihte sin ipmárdusa huksenvieruide . Njulgen dihte dán evttoha Ráđđehus ahte láhka galgá sihkkarastit ahte sámi báikenamat geavahuvvojit Norgga lágaid ja riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid mielde . Gii dál sáhttá bissehit go don dagat buot maid sáhtát beassan dihte ovddosguvlui . Dán vuoro fáddán lea dáidda- ja kulturgaskkusteapmi veahkkin etnopolitihkalaš vuoimmáiduvvamis ; ovddidan dihte álgoálbmotservodagaid vuoigatvuođaid . Dat vahkku šaddá buorren danne go johtilit fuobmat maid fertet bargat divvun dihte dan mii lea boastut . Stuoradiggi juolludii juovlamánu 75 miljovnna ovttatmano doaibmabidjun lasihan dihte bargguid riddo-Finnmárkkus . Ii fal EU searvi áigu uniuvnna čalmmustahttima oktavuođas čađahit muhtin ráje doaimmaid oainnusin dahkan dihte politihkkalaš osiid dan čuođi jagis go Norga lea leamaš iešráđálaš . - Du gohčodit Bostonin , sii jearraledje dego sihkkarastin dihte go dearvvahalaimet . UKM lea áidna ollesriikka ii-gávpe arena mii lea ráhkaduvvon čájehan dihte nuoraid iežaset ovdanbuktimiid , ja dan galggašii ráhkadit danin maid nuorat ánssášit : dakkárin mas lea kvalitehta ja ovdánanvejolašvuođat . Davvi-Gudbrandsdalenis lea suohkanat ožžon hui buori suohkangaskasaš ovttasbarggu ja leat bargagoahtán dainna potensiálain mii gávdno , ovdánahttin dihte aktiivvalaš nuoraidpolitihka birrajagidásis , ovttas sihke almmolašvuođain ja ealáhuseallimiin . Fylkkagielda lea čoahkkinastán buot fylkka elfápmoservviiguin soahpan dihte movt galggašii hukset johtofierpmádaga fylkii . Nannen dihte ovttasbarggu eará álbmotčearddaiguin lei breakdance-joavku Antirasistalaš-guovddážis bovdejuvvon sámi doaluide . Min Áigi ii fidnen šat ievttá iđida ságaide John Anders Anti gullan dihte leago ožžon vástádusa Boazodoallohálddahusas . Dus lea buot maid dárbbašat oažžun dihte buori áigodaga . Sponheim lea bidjan johtui dán erenoamáš doaimma sihkkarastin dihte ahte 10.000 bohcco vel njuvvojit Oarje-Finnmárkkus . Dan dihte lágidit dál doarjjadoaluid čohkken dihte ruđa ođđa soffaide . Mannan vahku bekkii ahte sámediggeráđi áirras Randi Skum árvala ásahit ođđa sámi departemeantta álkidan dihte sámi áššiid barggu . Ságastala minguin eambbo dieđuid oažžun dihte ! – Dien dahket miellaeavttus oažžun dihte eret kritihkalaš politihkkáriid , árvvoštallá son . – Dien dahket miellaeavttus oažžun dihte eret kritihkalaš politihkkáriid . Mun anán sámi leavgga geavaheami lunddolažžan , čájehan dihte gullevašvuođa Sápmái . – Son giittii bovdehusa ovddas ja áiggui boahtit fitnat , muitala Balto , gii dál áigu váldit fas oktavuođa Smithain gullan dihte guđe áigge sutnje heive boahtit . Mis sápmelaččain galgá alddiineamet vejolašvuohta mearridit movt ávkkástallat luonddu riggodagaiguin ja resurssaiguin ovddidan dihte sámi servodaga . Beaivváš Sámi Teáhter lágidii auditiona gávdnan dihte neavttára . VIEGAI 12 MIILLA : 12 miilla 12 diimmus viegai buohccedivššár Henrik Wehder doarjun dihte ruhtačoagginakšuvnna . Lávvordaga ledje Báktehárjjis Guovdageainnus doarjjadoalut čohkken dihte ruđa oastit ođđa soffaid buhcciidruktui . Hámmárfeastta Bargiidbellodat hálida aŋkke bisuhit moadde bohcco vuovdalan dihte sámi kultuvrra turisttaide . Dan sadjái go girdit , dahje láigobiilla geavahit , mátkkoštan dihte lullisámiguovllus sámediggečoahkkimiidda davás , vuijii baicca Jønsson iežas biillain . Dál álggaha Sámi Radio riikkaviidosaš ođđasiid dárogielođđasiiguin nannen dihte falaldaga sidjiide geat eai ipmir sámegiela , muhto háliidit gullat sámi ođđasiid , muitala ođashoavda Rávdná Nilsdatter Buljo . Gurut ražai guhká oažžun dihte almmolaš bálvaluskanturortnega . Nominašunproseassas maid ii loga Olli bellodat atnán vearan geavahit bellodatspiža oažžun dihte eanet nissonolbmuid bajimužžii . Girkobiellut skádjet miehtá min Sámi máilmmi ja olbmot ođđaseamos čiŋaiguin ráiddostallet girkuide gullan dihte Ipmil sáni . – Stáda Oahppo Loatnakássa njuolggadusat leat deaŧálaš oahppopolitihkkalaš gaskaoamit , muhto dat leat maid deaŧálaš gaskaoapmin sihkkarastin dihte ahte buot oasit riikkas ožžot allaoahppan bargiid , dadjá Guovddášbellodaga Rune J. Skjælaaen ja čujuha daidda njuolggadusaide main čuožžu ahte dat loanaheaddjit geat orrot Finnmárkkus ja muhtin báikkiin Romssas ožžot sihkkojuvvot muhtin oasi lohkanloanas . BODEADJU : Davvi dearvvašvuohta RHF lea ovttasráđiid Bodeaju Allaskuvllain ásahan ođđa lohkanfálaldaga lasihan dihte gelbbolašvuođa erenoamášdearvvašvuođabálvalusa jođiheamis . SSiN bargá aktiivvalaččat buoridan dihte fálaldagaid ja lea maŋemus jagiid rahpan paintballrusttega mii lea siste ja das lea gizzunhálla mii lea riikka buoremusaid gaskas . Stein Arild Olaufsen leaikkastalai Sámedikki mátkerehket bárttiiguin ja man láhkái muhtun áirasat geavahit mánnabiigáortnega oažžun dihte ruđa . Dát áigodat sáhttá gal jorggihit buori guvlui , danne go don jođanit fuobmát maid galggat dahkat buoridan dihte dan mii lea hejot mannan . Dat lea badjelgeahččanvuohta ja dárbbašmeahttun ahte geavaheaddjit bággejuvvojit mediai mannat oažžun dihte veahki . Lagasvuođa- ja sorjjasvuođaprinsihppa mearkkaša dan ahte buohkain geat ásset guovllus ja leat sorjavaččat báikkálaš resurssain doalahan dihte kultuvrra , ealáhusaid ja giela , galgá leat vuosttašvuoigatvuohta ávkkástallat resurssaiguin . Norga fertešii álggahit dán barggu ja ságastallat Ruoššain oččodan dihte dakkár šiehtadusa . Ovdánahttin dihte márkaniid , ja ásahit ođđa ja eambbo gánnáhahtti buktagiid ja lasihit guolástusa árvoháhkama , de mii oaivvildit ahte ferte ain doalahuvvot árvoháhkanprográmma varas guoli váste . Gávdnan dihte iežas . Mo galget sii nákcet ovdánahttit eatni gielaset , sátneriggodaga buoridit ja lohkat eará mánáid birra sullásaš diliin maid ieža vásihit dikšun dihte iežaset dovdduid ? Sámegielat girjjit mat dál almmuhuvvojit nuoraide lea dego goaikkanas goržái veardidahttin dihte dárogielat girjjiiguin . Áigumuš lea ovttasráđiid guorahallat sisdoalu ja vuođu ásahan dihte álgoálbmotkultuvrra máilmmeguovddáža Finnmárkui . ČOAHKKIMII : Deanučázádaga luossabivdosearvvi jođiheaddji Ingrid Nordal searvá Sámedikki informašuvdnačoahkkimii Finnmárkolága birra gullan dihte movt manná bargguin oažžut Deanu sámi luossabivdovuoigatvuođaid Finnmárkoláhkii . Dieđuid oažžun dihte , sáhtát riŋget Ráissa Dearvvašvuođaguovddážii 777 65 310 , 93 21 85 51 ( dahje Ingunn Hansenii 90 61 05 16 ) , sáhtát maid sáddestit sms:a mas lea namma ja čujuhus , dalle mii sáddet gihppaga . Bisma sávva ollusiid boahtit girkui dán oktavuođas sávvan dihte bures boahtima ođđa duopmoproavasii . Ovdal juovllaid čađahii Deanu gielda , profiilajoavkku bokte , stuorát álbmotiskkadeami earret eará gávnnahan dihte maid deatnolaččat , sisafárrejeaddjit ja earát oaivvildit Deanu birra ja mat hástalusat leat vai dáppe šaddá vel buoret orrut . Raportta konklušuvdna lea ahte gielddas lea unnán ovdánan sihke njálmmálaš ja čálalaš giella gielddahálddahusas , liikká vaikko sis leat leamaš doaimmat nannen dihte sámegiela . Sámi allaskuvla ja Norges veterinærhøgskole hálideaba dáinna seminárain boahtit johttui ovttasbargguin ealáhusain , oažžun dihte buriid reaidduid bohccobierggu kvalitehtaduođaštussii . Dáppe gávdnojit ain nu ollu bealit maid álbmot ii dovdda , ja maid vuostálastit máhttet geavahit gilvin dihte eahpesihkarvuođa ja čielga boasttuvuođaid . – Buoridan dihte beroštumi SM Sámecupii áigut maiddái lágidit kultuvrralaš doaluid dán jagáš spábbačiekčamiid oktavuođas . Dákkár ráji lohká Forsell biddjon gáhtten dihte smávva doaluid . – Geir báhtarii mearragáttis beassan dihte eret ollu čázis , reašká Bente ja Geir mojohallá . – Sihkkarastin dihte buot dieđuid duoguštuvvon mátketelefuvnnain , de leat dát sáddejuvvon lulás Ođđa Kriposii teknihkalaš guorahallamiidda , lohká Guovdageainnu leansmánni Nils Henriksen Finnmark Dagbladii . Eat leat ožžon ságaide leansmánni Nils Henriksena gullan dihte movt dáiguin áššiiguin manná . In gárvot provoseren dihte muhto nu guhká go mohtorsyhkkelvuodjin lea mu eallin de anán áibbas lunddolažžan geavahit dáid biktasiid , muittuha Sverre . Mun manan dohko oažžun dihte árbevirolaš vuoiŋŋalaš biepmu iežan áhkus , muitala Lawra gii lea Romssas šaddan bajás . Dán anii GTRA Murmanska hoavda vahágin ja válddii oktavuođa Norgga sámiradio hoavddain Nils Johan Heattain , jearran dihte veahki joatkit sámegiel sáddagiiguin Ruoššas . Golbma jagi mannjel álggahuvvui ovdaprošeakta geahččan dihte vejolašvuođa álggahit sámiradio Ruššii . Golbma jagi maŋŋá álggahuvvui ovdaprošeakta geahččan dihte vejolašvuođa álggahit sámiradio Ruššii . Dál dieđiha maid Norgga birasrihkus bajimuš politijaeiseváldi Hans Tore Høviskeland , ahte eastadan dihte lobihis bievlavuodjima , de fertejit guovllu politiijat čálihit garraset sáhkuid . Mii čuovvut guhtta mána ja nuora geat leat ožžon gohččuma vuolgit mátkái gávdnan dihte čovdosa čáhppodahkii . Vuolle-Deanu dánsunsearvi dat lágida Guhkesnjárgga márkaniid ja márkanhoavda Heidi Wilsgård bargá dál birra jándora gárven dihte márkanbáikki , mii šaddá oaidnit measta dego gávpogaš smávva gávppážiiguin . Čájehan dihte gutni iežas áhččerohkkái , de áiggui dahkat juste dan seamma maid dat lei dahkan 21 jagi dás ovdal : Addit Aleksandersenii áibbas ođđa gitarreaimma . Dan dahke čájehan dihte ahte Åge ja Sambandet leat rievttes luottaid alde . Dát ásahus lea dehálaš ovddidan dihte sámegiela ja sámi kultuvrra , ja lea maiddái eahpikeahttá sámi guovddáš Romssa fylkkas , lohká Sámedikke presideanta Sven Roals Nystø preassadieđáhusas . Aktiivvalaččat gulahallat boazoealáhusain , eará ealáhusaiguin , almmolaš sektoriin ja organisašuvnnaiguin vuovdin dihte guovddáža bálvalusaid Mii dovddaimet ahte fertet juoidá dahkat boktin dihte márkosámi kultuvrra ja árbevieruid , lohká Thomas . Dál go bealit leat soahpan čovdosa , de háliidan baicca rámidit sin geat leat leamaš mielde bargojoavkkus dahje soabadallanjoavkkus gávdnan dihte konstruktiivvalaš čovdosa , maiddái orohaga . Sámi jorgaleddjiid ja fágagirječálliid searvi celkkii jahkečoahkkimis cuoŋománu 30. beaivvi ahte berre ráhkadit 5 jagi giellaplána ovddidan dihte sámi fágagirjjálašvuođa . « Áiccangárddi áigumuš lea hábmet čalbmáičuohci ja positiivalaš sámi birrasa , ovddidan dihte sámegiela ja kultuvrra » , čállet preassadieđáhusastis . Mun livččen sáhttit válljet bargiidbellodaga taktihka ja geahččalit sus ráhkadit heajos olmmošgova vuoitin dihte válljejeaddjiid . Danne leage suddu ja surgadin bargiidbellodahkii , erenoamážit bargiidbellodaga sámediggejovkui , go bellodat lea válljen geavahit USA vugiid válgagiččuin vuoitin dihte mahkáš válggaid . Sullii 50 jahkásažžan son váccii Romssa musihkkakonservatories oahppan dihte girkomusihka , ja lea leamaš orgelčuojaheaddjin Guovdageainnu girkus . Mun barggan feara maid doalahan dihte buhcciid ! Ikte válddii Min Áigi oktavuođa Meavkki ovdaolbmuin Tore Oskaliin gullán dihte juogo leat mearridan ahte dohkkehit go stáhta buhtadusfálaldaga . Boazodoallit leat guhká dorron eiseváldiid vuostá gáhtten dihte eatnamiid . Meahccejohtolaga ektui áigut mii vuoruhit barggu olbmuid oainnuiguin , ásahan dihte stuorát áddejumi luonddugáhttemii ja dan láhkai unnidit vahágiid luonddus . Vejolaččat rievdaduvvo njuolggadus olggobealboahtti guollebivdiide Deanučázádagas , ja dan oktavuođas čađaha Finnmárkku fylkkamánni ovdagulaskuddama , oažžun dihte árvalusaid regiunála šiehtadallančoahkkimiidda . Go váruhin ahte lohku ii leat riekta , de riŋgejin Álttá suohkanii , gos lohket jienaid , diđoštan dihte loguid . Lea maiddái earret eará nuoraidfestivála Bayreuthas , ja Wagner ásahii stipeandaortnega nuorra dáiddáriida , juste sihkkarastin dihte riemuid boahtteáiggi . Dál álget gelddolaš čoahkkinastimat čielggadan dihte goabbá presideantan šaddá , Olli vai Keskitalo . Go gielda ja teknihkalaš ossodat hilgguiga dán ášši , de Anárjoht ´leagi biras válddii oktavuođa Min Áigi aviissain , geahččalan dihte searvvi opmodaga fas oažžut ruovttoluotta . Min mielas lea eahpidahtti go gieldda bargit fertejit duohtavuođa čiegadit bealuštan dihte iežaset hoavddaid . Son barggai nu ollu veahkehan dihte min . – Mun hálidan sápmelačča mielde filbmii čájehan dihte ahte sápmelaččat leat albma olbmot . – Mun lean rievtti mielde « sossebárdni » , dan gal lean , dadjá Carl Erik Moksness ja loktestallá fleecejáhkas govvidan dihte ahte son galggašii atnit čáppa dreassa ja slipsa . Aktiivvalaččat gulahallat ealáhusaiguin // fitnodagaiguin , almmolaš sektoriin ja organisašuvnnaiguin vuovdin dihte guovddáža bálvalusaid Dán áigodaga fertet atnit iežat jierpmálašvuođa , ja geahččalit ávkkástallat oktavuođaid mearrideaddji olbmuiguin joksan dihte bargoulbmiliid . Bargiidbellodaga sámediggejoavku lea gaskavahkku addán 5000 ruvnno ruhtačoagginákšuvdnii mii lea álggahuvvon veahkehan dihte mayaindiánaid geat gillájit « Stan » orkána geažil Guatemalas . SÁPMI : – Sihkkarastin dihte Finnmárkku ealáhusaid , gáibida Finnmárkku ovddádusbellodat ( Finnmark FrP ) ahte Suoma- ja Ruoššaráji duollostašuvnnat galget rabas birra jándora . TV-akšuvdna dárbbaša maid ruhtačoggiid akšuvdnii , ja NSR sámediggejoavku ávžžuha olbmuid dieđihit dasa ja bargat veahkkin eastadan dihte veahkaválddálašvuođa nissoniid vuostá . Politihkkarjoavku , mas Kirsti Saxi , jođiheaddji , Herolf Paulsen ( Olgeš ) ja Runar Sjåstad ( Bb ) leat mielde , galget boahtte mánnodaga deaivvadit mearridan dihte guđiid ohcciid gohččot ságastallamii . Niillas A. Somby geavaha ođđaáigásaš máhtolašvuođa ja ávdnasiid seastin dihte energiija . OD-BARGI : Iselin Helen Hætta lei skuovvarámbuvrris Guovdageainnus bargame OD-beaivvi , čohkken dihte ruđa olmmošgávppašeami vuostá Brasilas . Nannen dihte sámegielgelbbolašvuođa vuolgá Lemet Ánde guovtti vahku geahčen vahkkosaš sámegielat lohkan- ja čállinkursii Rivdulii Anárii maid Sámediggi , Finnmárkku fylkkamánni ja Sámi allaskuvla lágidit . – Bilidit dušše bilidan dihte – Dearvvašvuođa bealli lea veahkehan dihte daid eanet fáhkka dárbbuid mat dál leat . Lea go dat gáržžidan dihte sin válddi Sámedikki bokte ? dál láddjejit boazosámit sin gittiid oažžun dihte biepmu elliidasaset . Buot fidnen dihte jienasteddjiid ! Mun váccašan mátkkiid vai in dárbbaš gullat mohtorjienaid , in ge gullan dihte daid , ležžet dál fievrruid , skohteriid dahje mohtorsaháid jienat , jus sáhtán daid garvit . Váldobarggut leat čadnon fierpmádaga aktiivvalaš stivremii ja operašuvdnii sihkkarastin dihte funkšuvnnalašvuođa , ja mii hálidit áŋgiris olbmuid geat váldet ovddasvástádusa ráhkadit máilmmi buoremus fierpmádaga . Vilges fosfora lea suodjalus atnán ráhkadan dihte suova artilleriija-ja bombabálkungranáhtain . Dál lea Biebmobearráigeahčču váldán oktavuođa sihke Meavkki ja Gielas orohagain veardidan dihte doaibmabijuid , álggus lea sáhka gulahallančoahkkimis . Guovdageainnu ovdagoddi bovdii Elle Márjá Heatta gaskaborramiidda , rámidan dihte su , go fas šattai norggameašttirin spábbačiekčamis Asker joavkkuin . Váldde oktavuođa oažžun dihte buori fálaldaga ! Eamiálbmotásahussan oaidná Sámi allaskuvla dehálažžan bargat ovttas eará eamiálbmogiiguin fierpmádagas nannen dihte gielalaš ja kultuvrralaš beliid sámi alitoahpahusas , dieđiha Sámi allaskuvla preassadieđáhusastis . strategiija bidjat sápmelaččaid vuostálagaid čiehkan dihte iežas veahkaválddálašvuođa . Golggotmánu loahpas válljejedje golbma sámi boazodoalli lágastit Meahcceráđđehusain bissehan dihte vuovdečuohppamiid Njellimis ( guovlu Anára gielddas ) . Haliidit diehtit eambbo sámiid birra ja atnet nu árvvus go leat johtán 41 diimmu oassálastin dihte WIPCE konferánssas , lohká Kristine Nystad . Don fertet rievdadit iežat plánaid eastadan dihte duođalaš riidduid . Ja jus juo giddagasat divvet bearehaga , de dáidá gávdnot muhtin Barabas gean sáhttit luoitit , čáhkken dihte saji ! Presideanta , Leif Isak Nilut , boahtá dál go stoarbma jaskkodii olggos iežas Camp Davidas kommenteren dihte mu ja earáid cuiggodemiid Sámi riikkajoavkku oassálastimii spábbačiekčangilvvohallamiin Davvi-Kyprosis . Čielggadan dihte ovtta ášši : Munnos Niluhiin lea seamma oiddotjoavku spábbačiekčamis : Sápmi . Joksan dihte dáid strategalaš ulbmiliid , ferte fylkkagielda bargat viidát Finnmárkkus vai fátmmasta buot gielaid ja kultuvrraid . Fylka bargá ovttasdoaimmas ea.ea. Sámedikkiin olahan dihte oktasaš ulbmila . Mii hálidit ođasmahttit , ovdánahttit ja gaskkustit dieđuid iešguđet dásiin nannen dihte mánáid ja nuoraid psyhkalaš dearvvašvuođa . Min Áigi ii fidnen ságaide ikte Sámi Journalista Searvvi jođiheaddji Liv Inger Somby gullan dihte makkár oaidnu sus lea geassádeapmái . - jahkásaš doavtteriskkadeapmi dohkkehan dihte bargiid riikkaidgaskasaš operašuvnnaide . OALLUGAT : Birrasit beannotčuođi olbmo vázze doarjun dihte buoret dili Guovdageainnu nuoraide , spáiddarráiddus distaga . Beannotčuođi olbmo vázze spáiddarráiddus buoridan dihte mánáid ja nuoraid dili Guovdageainnus , muhto dušše okta suohkanstivrras váccii . Jearaldat lea : Makkár doaibmabijuid leat jurddašan čađahit mánáidskuvllas ovddidan dihte ja sihkkarastin dihte skuvlafálaldaga kvalitehta ? Jearaldat lea : Makkár doaibmabijuid leat jurddašan čađahit mánáidskuvllas ovddidan dihte ja sihkkarastin dihte skuvlafálaldaga kvalitehta ? Dievddut fillejit vuolleahkásaš nieiddaid oažžun dihte sexa . Hætta lohpida dál bargagoahtit buoridan dihte suohkana dili , go nu ollu rohcošeamit ja veagalváldimat dáhpáhuvvet . Njuolggadus lea boahtán buoridan dihte elliid dili . ) mearridan Porsáŋggu Finnmárkkuopmodaga ođđa kanturbáikin čoavdin dihte politihkalaš kabála ! Dat mii livččii sáhttán leat Bargiidbellodaga sámeossodaga buoremus lávkin , čájehan dihte ahte sii eai leat dušše Youngstorget gánddaid ja Finnmárkku Bargiidbellodaga seaibbis gessodeame , šaddá baicca Olli heavvun . Dadjan dihte Bargiidbellodatvuogi mielde : Nu galggašiige Sámediggi bargat , ovttas váldovašálačča vuostá ! Ja deattuhan dihte ahte kultuvraáŋgiruššan ii leat dušše feastasártniin , de lea Ráđđehus geatnegahttán iežas ovddidit kultuvralága mas boahtá ovdan almmolaš eiseválddiid ovddasvástádus kultursuorgái . Viidáseappot leat ortnegat main lea lassi mánáidoadju , smávvamánnálasáhus , vearrogeahpádus ja unnit bargoaddidivat álggahuvvon sihkkarastin dihte ássama ja eallineavttuid earret eará Finnmárkkus . Seammás berrejit maid váhnemat jearrat alddiineaset maid sii ieža sáhttet bargat suodjalan dihte mánáideaset . – Suohkan lea álgán sihke oanehisáigge ja guhkitáigge doaimmaiguin , eastadan dihte rohcošemiid , lohká Guovdageainnu suohkana sosialhoavda Torgeir Olsen . Áššái gullá maiddái ahte Sáminuoras leat áirasat máŋgga eará organisašuvnna stivrras sihkkarastin dihte nuoraidperspektiivva . Čoaggin dihte skálžžuid liidnaguollebivddu seaktin , geavahedje skálžodoaŋggaid dahje skálžoplugaid . Maŋemus jagiid lea biergosuorgi boastut geavahan dán beaivvi ja sádden propaganda jáhkihan dihte olbmuid ahte sáhttá bealuštit dan go spiinniid veddet viesus eallenagiset . Áiggutgo maidege bargat njulgen dihte boasttu dieđuid du máhpas ? Ráđđehusovttasbargu lea dehálaš prošeakta Guovddášbellodahkii hábmen dihte eanet offensiiva ealáhus- ja guovllupolitihka mii lea buorrin riddoservodagaide ja giliide miehtá riikka . - Álggahit kártenprošeavtta - ovttasbarggus olggobeale instánssaiguin , nu go earret eará Fylkkamánniin - gávnnahan dihte mainna mii rahčat dáppe Guovdageainnus , ja maid mii sáhttit buoridit mánáid ja nuoraid bajásšaddaneavttuid dáfus . Biti ii loga aviissa máŋgenmášiinna oastán dinen dihte , muhto dáinna mášiinnain sáhttet ráhkadahttit govaid , plakáhtaid , sáhttá maid máhccut ja oktiibidjat báhpáriid . Maiddái Álbmotákšuvdna buoret Guovdageidnui ásahuvvui diibmá buoridan dihte mánáid ja nuoraid dili Guovdageainnus . Joavku gáibida ráđi fertet farggamusat álggahit bargguid buoridit bargodábiid lokten dihte Sámedikki ánssu ja gudnegullevašvuođa . Jáhkášii gal ahte NSR Sámedikki stuorimus bellodahkan bijašii buot návccaid oažžun dihte Norgga Bargiidbellodaga ja Stuoradikki doallat iežaset buriid lohpádusaid . Soahkelastta biebmoálbmi hedjona , ja lastamáhtu ferte borrat golmma geardde eambbo go dábálaččat dássen dihte dili . Dan dieđusge ferte reportáša čálli lohpidit ja doahttalit , vaikko muhtomin ferte spiehkastit herven dihte čállosa . – Biepmu ja suoji dihte ohcalit luossaveajehat giđđat oalgejogaide ja jogažiidda , danin lea dáid jogažiid dehálaš gáhttet seailluhan dihte luossanáli , čállá Johansen iežas dutkanbarggus . – Biebmu ja suoji dihte ohccalit luossaveajehat giđđat olgejogaide ja jogažiide , danin lea dáid jogažiid dehálaš gáhttet seailluhan dihte luossanáli , čállá Johansen su dutkanbarggus . Iige sáhte dadjat ahte dát lei aivve guoimmuhan dihte čállojuvvon , vaikko dás lei maid ollu suohtas . Ossodaga bargui gullá viiddis oktavuohta eará ossodagaiguin ja departemeanttaiguin , ee. addin dihte veahki ja vai sihkkarastit ahte sámepolitihkalaš ja minoritehtapolitihkalaš ulbmilat váldojuvvojit vuhtii go politihkka hábmejuvvo iešguđet surggiin . Min Áigi ii leat fidnen ságaide , ii mobiltelefuvnnas , iige viessotelefuvnnas , Rávdul siidda ovdaolbmo gullan dihte manne leat vuostá ahte Per A. Eira guođohanvisti lonuhuvvo friddjaáiggi vistti nammii . Mii eat galgga vajáldahttit eará dehálaš ealáhusaid maiguin eallit dál Finnmárkkus , namalassii guolásteami , boazodoalu , eanadoalu ja mátkeealáhusa - namuhan dihte muhtumiid . Dan dagaimet gáhtten dihte luonddu buoremus lági mielde , vai buot máilmmi olbmot eai beasa friddja vánddardit min eatnamiidda , dainna bohtosiin ahte umáhttu « meahcásteaddjit » vaháguhttet luonddu , seammas go gilvalit min « málesbáđis » , gurgala Sæther . Lea namalassii dainna lágiin ahte sii geat máŋggaid buolvvaid leat vealahuvvon , áinnas hálidit searvat dakkár vealaheddjiiguin go Ovddádusbellodat , juogo čiegadan dihte iežaset identitehta , dahje čuovvut populisttalaš politihka unnimus vuostálasti čovdosiin . Lea duođaid dárbu čohkket návccaid ja searaid čuvgen dihte maid meahcásteaddjit oaivvildit ja mat sin váldoulbmilat leat Lea duođaid dárbu čohkket návccaid ja searaid čuvgen dihte maid meahcásteaddjit oaivvildit ja mat sin váldoulbmilat leat . Gávnnahan dihte manin nu lea Per Fugelli álggahii iskkademiid jagis 1980 . Bargiidbellodat lea bivdán Sámediggeráđi bargat áŋgirit váttisvuođain buoridan dihte eastadeami , divššu ja suodjaleami maŋŋil divššu . Iskan dihte sámi aviissaide . Jánoš Trosten duođašta ahte son lea sádden jearaldaga sámi mediaide iskan dihte leago dasa beroštupmi . Min Áigi ii fidne ságaide Saba , go ii vástit telefuvnna , jearran dihte mot riikkaviidosaš politihkalaš orgánas , Sámedikkis , áigu bargat jus dohko šaddá Jánoža ovddas . Mii váillahit maid dan dieđihuvvon vuoruheami eastadan dihte geafivuođa . Lea njuolgut heittot heaittihit ásahuvvon náveha geahččalan dihte priváhta doaimma . Lea dárbu nannosit fokuseret sámeskuvlla sihkarastin dihte sámi kultuvrra boahtteáiggi . Eai buohkat leat vuolgán dohko gilvalan dihte . Nuorravuođa barggut dego boazobarggut leat báhcán nuorabuidda ja dál soai doallaba unna turistafitnodaga virkosin bissun dihte . – Arkeologat leat unnán beroštan roggat sámi guovlluin , go beroštupmi lea leamaš dušše Norrøn ja Viking historjái kárten dihte dáža ássama . Ii go lean juste dákkáraš olbmuid , noiddiid ja buorádalliid gean stivrejeaddjit ja risttalaččat dolin bolde dolas , balddihan dihte olbmuid oskut eahpeipmiliidda ja nu gáidat eret risttalašvuođas . Aktiivvalaččat gulahallat ealáhusain , almmolaš sektoriin ja organisašuvnnaiguin vuovdin dihte guovddáža bálvalusaid – Jus leaš nu ahte Finnmárkkuopmodat ferte mávssu váldit birgen dihte , de gal áinnas mávssán nuorračuohppanlobi ovddas go muoraid haga ii birge min čoaska ja galbma guovllus , muitala Čiske Áslaga Niilas , Nils Ole Vuolab . Almmolašvuođa lága sáhttá geavahit oažžun dihte dieđuid FK bargguide . Guovdageaidnu ii lean dainna vuollánan ja Sørøy-Glimt vuostá gáskeste čiekčit bániid ja áŋgiris váhnemat čurvo ja gáibide eanet ahte eanet moalaid , seammás go vihke ruoktot ovdan čiekčamiid gaskka gullan dihte movt Ávanuori-Áksovuona čiekčamis manná . Verneombuda skuvllas lea čállán reivve hálddáhussii , gohččun dihte váldit eret dáid heakkavaralaš mirkkuid . – Mii leat foandda rámmas juolludan 500.000 ruvnno Sámi ovddidanfoandda evalueremii , oaidnin dihte oláhitgo mii foandda mihttomeriid . Sámedikki ii duđa dán háve dušše Deanu gieldda ávžžuhit bartaeaiggáda vuodjit unnimus lági mielde bártii , muhto oidnet dehálažžan ahte gielda rádje guovllu plánaiguin gáhtten dihte sámi kulturmuittuid Leavvajotnjálmmis . Giellaráđi vuosttas jođiheaddjin Juhu Niillas barggai buoridan dihte sámegiela geavahusa rámmaeavttuid servodagas , ja son lea leamašan mielde almmolaš viesuid gálbemin sámegilli . Liisa Holmberg lei njunužis go sámit dollejedje Helssegii Ylei lágidit miellačájeheami oččodan dihte buoret sámi mánáid-TV fálaldaga . Ja dan dahke dušše duhtadan dihte departemeanta , mii lei bidjan garra deattu ahte logut galget mearriduvvot . – Dalle bohte duiskalaččat galmmihanbovssaiguin ja jorriiguin doalvun dihte stuorra mearraressursaid eret dáppe . Politihkkalaš signálat maid Finnmárkku fylkkagielda ja guovddáš sámi suohkanat lea addán ođđa ealáhusaid vuoruheapmái sis-Finnmárkkus , lea čoavddus sihkkarastin dihte sámi servodatovdáneami , kultuvrra ja giela . Juolludeapmi gokčá diehtojuohkindoaimmaid Norggas ja mátkkostandoaimmaid oassálastimiid geažil , bargan dihte áššiiguin , gos Norga ovttasbargá EUin . Don fertet dahkat maid nagodat veahkehan dihte . Lei badjelaš jagi áigi go Guovdageainnus vázze máŋgačuođis spáiddártogas oččodan dihte nuoraide fálaldagaid . Min Áigi ii leat fitnen ságaide Ellen Inga O. Hætta gullán dihte mot Boazodoallohálddahus álgá dás duohko geahččat boazodoallolága njealját paragráfa , mii definere man lagas fulkkežagain sáhttet leat bohccot doalus ja sirdit doalu . Sara ii oainne makkárge váttisvuođa das go Statoil lea ruhtadan su mátkki Kanadai oahppan dihte mot doppe oljofitnodagat meannudit eamiálbmogiid , go bohket sin árbevirolaš guovlluin . Sámegielat oahpaheaddjit Sissel Gaup ja Rávdná Anti leaba ge bovden Min Áiggi Kárášjoga mánáidskuvlii čájehan dihte dan barggu máid sámegielat oahpaheaddjit barget konventerenáiggis . Mu mielas ferte rámpot gávppálaš fitnodagaid mat dohkkehit sámegiela ja sámiid áššehasjoavkun , dagašežžet dal dan ruđaid diinen dihte vai servodatovddasvástádusa čájeheami dihte . Jus juo ležžet nu unnán áššit Sámis , ii go de leat buoret baicca čuojahit eambbo musihka , dan sadjái go geahččalit ráhkadit skándálaid , deavdin dihte sáddagiid . Biigá čájálmas festiválas filbmejuvvo dokumenteren dihte prošeavtta . Teáhter , masa beasat oahpásmuvvat , ásahuvvui 1992 seailluhan dihte komiálbmoga kultuvrra , giela ja iešdovddu . Váldolávdegoddi čállá ráđđehussii ahte lea stáhta ovddasvástádus ja geatnegasvuohta láhčit buori rámmaeavttuid ovddidan dihte buorre sámi skuvlla gos mánát ja nuorat ožžot oahpahusa sámegillii dahje sámegielas . Andreassen oaidná dál vejolažžan konsulterenortnega geavahit oččodan dihte vuoigatvuođaid álbmotmeahccái . Sámi joatkkaskuvlla viessodoallis Roland Varjola lea leamaš oktavuohta Statsbygg:ain gullan dihte mot dákkár muvraseinniid galgá divvut ja ollu máksá . Ja mii leat duhtavaččat go Miss-Suopma lei coggan gávtti Miss-Universe fávrruid gilvvus , muhto jáhkán ahte livččiimet ain eambbo ilus jus sus livččii leamaš dat gákti badjelasas máinna Ursula ja Pirta leaba gárvvuhan su , čájehan dihte ovdal ja dál bohtosa . – Duhát nama , goalmmádas oasi Guovdageainnus , goit galggašeimmet gártadit jus galgá ávki , nu lohká Hans Isak Olsen gii lea Guovdageainnu dáloniidlistu ovddas álgán čoaggit vuollaičállagiid caggan dihte meahccesuodjalanplánáid suohkanis . Lea go vejolaš unnidit vuodjima seastin dihte máilmmi . Jánoš Trosten rámida Roger Pedersen bargan čorgadit čoavdin dihte ášši , muhto lohká NSR njunnožiid bealis vásihan duolva bargovugiid . Kárášjoga ovdagoddi dohkkehii gaskavahkku lágidit álbmotčoahkkimiid juohkin dihte dieđuid minerálaohcciid doaimmaid birra gielddas . Danne lea dát nuorra kárášjohkalaš gánda mihá lihkolaš , go su fárus homoparadas vácci su áhkku , Marit Stueng , čájehan dihte doarjaga áhkubii ja eará sámi homofiilaide ja lesbiskaide . Finnmárkku ealáhusaid ovddidan dihte , de galggat jienastit Bargiidbellodaga suohkanstivrra- ja fylkkadikkeválggas 2007 čávčča . Sátnejođiheaddji áigu ain joatkit bargan dihte vai eatnasin lea nu buorre go vejolaš odne ja boahtteáiggis . Son ávžžuha sámi servviid ohcat ruđaid álggahan dihte lagašradio . Dus lea dáhpi váldit badjelasas spanderenbuvssaid , muhto ii leat jierpmálaš ruđaid botkkuhit birrasat dušše čájehan dihte . Deanu ealgabivdit dat leat váldán oktavuođa eaiggádiin Thor Aage Pederseniin gullan dihte ahte oastá go ealggabierggu . It sáhte ruđa golahit mearehemmiid earáid dárpmehuhttin dihte . – In leat goassege ovttage boazodoallis gáibidan makkárge duođaštusa ahte sus lea lohpi ja váldi ovddastit siidda dahje orohaga , muhto áiggun dál oktavuođa Berit Magga Sombyn gullan dihte mo dát ášši lea , nu čilge Geir Haugen . Ja go mus jerre maid mun galggan Nunavut provinsas , ja muitalin ahte galggan festiválii , de vel lasihin hárdin dihte ahte Norgga Sotnabeaiskuvlalihtus áigu čavččabeallái čađahit stuorebuš kampáŋŋa álggahan dihte eambbo sotnabeaiskuvllaid . Min Áigi lea riŋgen eanaš sámegielddaide gullan dihte mo dilli doppe lea , ja eanaš sámegielddain leat seamma dilli , sámegiella váilu válgakoarttain . Suohkanbáhppa Alf Wiig sáddii távvala Riksantikvarii , Osloi , divodan dihte go lei luoddanaddan ja dárbbašii ođasmahttojuvvot . Kárášjoga ja Guovdageainnu boazodoallu áigu bargat nu ollu go vejolaš dan ala ahte unnidit CO2 gássaluoitima , ja dán sii dahket várjalan ja suddjen dihte mehciid . oallugat geassádit dál oaivegávpogii Limai gávdnan dihte barggu , mii soaitá addit stuorát bálkká go dat smávva eanabihtát maiguin dál ellet . Danne hálida Olgešbellodat ja Nuorra Olgešbellodat oahpaheaddjiárvvoštallama veahkehan dihte oahppi gii soaitá leat boahtteáiggi jođiheaddji dahje oahpaheaddji , muhto oahpaheaddjiárvvoštallan maid galgá oahpaheaddji veahkehit . Danne lea oahpaheaddjiárvvoštallan dehálaš oasáš čájehan dihte gii dárbbaša duođaid Dát lea vuoruheami duohken ja Sámediggi lea luoitán luhčabálgá Stuoradiggái ja ráđđehussii muitalan dihte masa dárbbašuvvo vuoruhuvvot ruhta , deattuha Tretnes . Jávrriin mat leat hearkkit dan geažil go leat unnán guolit áigu FeFo árvvoštallat ovdagihtii várrogas doaimmaid ovttasráđiid gielddaiguin ja iešguhtetge báikkálaš servodagaiguin sihkkarastin dihte bákki olbmuid vejolašvuođa ávkkástallat vánes riggodagaid . Vuhtiiváldin dihte dárbbuid ja háluid mat ležžet Finnmárkkus , ferte álggahuvvot bargu ráhkadit sierra lága Finnmárkui ja davvi Romsii mii vuhtiiváldá luonddu , mohtorfievrruidgeavaheame sihke astoáigge ja ealáhusain . Bargiibellodat ii šiitan ikte ahte sii maiddái bohtet ságastit ovttaolbmo listtuiguin geahččan dihte leago vejolaš oažžut eanetlogu ihttin . – Mii sihtat dán olbmo de sáddet eará govaid mat sus leat , duođaštan dihte ahte lea son gii lea dáin govain , čilge son ja lasiha : Son sávvá ahte oallugiin lea dilli lohkat strategiijaplána oažžun dihte eanet ollislaš perspektiivva strategiijaid dáfus maid mielde FeFo-stivra galgá bargat . – Muhto dat ii mearkkaš ahte eat váldde dili duođalaččat , ja leat juo bargamin buoridan dihte osiid mas leat ožžon moaitagiid , dáhkida Eira . Davvi Norgga arkitektuvrabálkkašupmi lea gutnibálkkašupmi maid DávviNorgga arkitektasearvi lea ásahan gudnejahttin dihte čáppa viesuid , huksenbirrasiid ja čeahpes arkiteavttaid dáppe davvin . Maŋit vahkus áigot Min Áigi ja Áššu váldit vuosttas lávkki iskan dihte ovttasbarggu ja dalle doaimmahusat barget ovttas . Nannen dihte min ohppiid oahpu ja vai sáhtášeimmet ovdánahttit daid buriid oktavuođaid mat mis leat ealáhusaiguin , de mii ohcat čuovvovaš gelbbolašvuođa : – Mii áinnas vuolgit mielde gávdnan dihte oktasaš čovdosiid vai sáhttit seailluhit luossanáli , cealká Reidar Varsi . NSR sihtet dál Sámediggeráđi jođanepmosit váldit oktavuođa sihke Bargo- ja searvádahttindepartemeanttain ja Kultur- ja girkodepartemeanttain sihkkarastin dihte ahte sámi preassadoarjaga juolludeapmi duođas sihkkarastá beaivválaš sámegiel aviissa ásaheamii . - Mii bivdit Sámediggeráđi dalán váldit oktavuođa kulturdepartemeanttain ja mediabearráigeahčuin njulgen dihte dán jorgguvuođa mii min mielas lea mediabearráigeahču evttohus , lohká Tretnes . Váldde minguin oktavuođa eanet dieđuid oažžun dihte : – Erenoamášit dárbbašit riddo- ja vuotnaguovllut davvin oažžut liige beroštumi nannen dihte ja ealáskahttin dihte giela , cealká Bargiidbellodaga sámediggejoavkku miellahttu Hilde Anita Nyvoll . – Erenoamášit dárbbašit riddo- ja vuotnaguovllut davvin oažžut liige beroštumi nannen dihte ja ealáskahttin dihte giela , cealká Bargiidbellodaga sámediggejoavkku miellahttu Hilde Anita Nyvoll . Diet guokte bellodatjođiheaddji eaba leat váldán oktavuođa Ságahiin oažžun dihte dieđuid , muhto soai leaba vuođđudan iežaska politihkkalaš cealkámušaid Sámedikkis dušše ovttabealátvuhtii ja dakkárii masa ii sáhte luohttit . – Mii leat álggahan dutkama gávnnahan dihte ahte gávdnojit go huksenlobit dáid eatnamiin , ja leat go huksejuvvon dološ kulturmuittuid ala . Min Áigi ii leat fidnen ságaide Levajok Villmarkstue oktavuođaolbmo gullan dihte manne gesse ruovttoluotta ohcamuša jur ovdalaš go Finnmárkku eanandoallolávdegoddi galggai meannudit ášši . – Mii ozaimet gitta Suonju rádjai , dasa lassin bisseheimmet máŋga biilla mat bohte Gievdneguoikka guovllus gullan dihte leat go sii oaidnán lihkohisvuođa dan gaskkas , muhto ii oktage lean oaidnán maidege eat ge mii ge gávdnan maidege . – Mun válljejin muitalit ođđajagesártnis ahte Sámediggi ii dušše moive , muhto bargá ollu dehálaš áššiiguin ovdanahttin dihte sámi áššiid ja servodaga , dadjá Sámedikki presideanta Egil Olli . Joksan dihte dien mihttomeari , de áigut mii hukset nana ja girjás organisašuvnna vai fuobmat buoret bargovugiid ja vai beassat ráhkadit ođđa bálvalusaid geavaheddjiide . Deanu luossabreavaeaiggádiid Searvi ii šat dohkket ahte fierbmebivdu Deanus gáržžiduvvo gádjun dihte deanu luosa . Johtolat bissehuvvui lagabui njealji diibmui čorgen dihte geainnu . Máŋgii leat sii , ja Evo maid , mannan plaza visttiide ovddabeale ráđđehus- ja kongreassavistti demonstreren dihte ahte sis lea riekti gilvit maid ieža hálidit dan eatnamis mii dal sis lea . – Biehttalanriekti lea áibbas dárbbašlaš sihkkarastin dihte sámiid ávnnaslaš kulturvuođu , loahpaha Skum . - NSR oaivvilda danin ahte Sámedikkis ferte leat gieldinvejolašvuohta stuorra sisdabáhkkemin , suddjen dihte sámi servvodagaid ávnnaslaš kulturvuođu , deattuha NSR jođiheaddji Silje Muotka . NSR oaivvilda danin ahte Sámedikkis ferte leat gieldinvejolašvuohta stuorra sisdabáhkkemiin , suddjen dihte sámi servvodagaid ávnnaslaš kulturvuođu . Industriijadoaimmat váikkuhit ollu máŋga eamiálbmotguovlluin ja NSR danin dáhttu eamiálbmotstandárdaid gáibidit ahte prošeavttat galget deavdit buoremus birasstandárdaid eastadan dihte nuoskkideami . Jus ákšuneren áŋgiris Sátnejođiheaddji hálideažžá eambbo akšuvnnaid iežas ráđđehusa vuostá , de evttohan čuvvovaččaid : Akšunerern doalahan dihte Finnmárkku buohcciviesuid . Akšuneret doalahan dihte suodjalusa Finnmárkkus . Mun ledjen deattuhan ahte berre bivdit olbmuid buktit rávvagiid sihkkarastin dihte ahte jorgaleapmi šaddá riekta .