[word = ".*ndihte"] Boađus: 442 Cealkkačájeheapmi North Saami administrative corpus – Dát gihpa galggašii addit ideaid ja oaivademiid joatkkabargui buoridandihte sámi mánáid ja nuoraid bajásšaddandili gielddain ja fylkkain miehttá riikka . Bisuhandihte ja ovdánahttindihte sámegiela , ferte addit sámi mánáide ja nuoraide duohta vejolašvuođa geavahit iežaset giela árgabeaivvis . Bisuhandihte ja ovdánahttindihte sámegiela , ferte addit sámi mánáide ja nuoraide duohta vejolašvuođa geavahit iežaset giela árgabeaivvis . Hálddašanguovllus lea gielddas // suohkanis geatnegasvuohta geavahit sámegiela álmmuhusain ja diehtojuohkkimis olbmuide , doahttalit eaŋkilolbmuid geat dáhttot geavahit sámegiela álmmolaš oktavuođain , geavahit giela láhkaásahusaid ja njuolggadusaid vuođul ja addit virgelobi bálkkáin bargiide oahppandihte sámegiela go gielddas lea dárbu dakkár gelbbolašvuhtii . Norgga eiseválddit leat máŋgii deattuhan ahte ILO-konvenšuvdna sistisdoallá unnimusmeari sihkkarastindihte eamiálbmogiid beroštumiid ja dárbbuid . Dat mearkkaša ahte Norgga eiseválddit sáhttet mannat vel guhkeleabbui go konvenšuvnna mearrádusat , ovddamearkka dihte sihkkarastindihte sámi mánáid vuoigatvuođaid ja boahtteáiggi . Buoridandihte gelbbolašvuođa , lea Mánáidsuodjalusa Gelbbolašvuođaguovddáš Davvi-Norggas ožžon doarjaga rahkadit njeallje fáddágihpagažža mánáidsuodjalusa birra sámi oktavuođain . Ulbmil gihppagin lea addit mánáidsuodjalussii ja earáide ollislaš dieđuid fágaolbmuid ja fágabirrasiid birra geaiguin sáhttá váldit oktavuođa jearrandihte ráđiid ja bagadallama , dahje muđuid ge lonohallat dieđuid ja vásáhusaid sámi perspektiivva ektui mánáidsuodjalanáššiin . Otne lea ovttasbargu máŋga bearašsuodjalanguovddážiid gaskkas Finnmárkkus , nannendihte máŋggakultuvrrálaš gelbbolašvuođa . Sáhttá sámedikkiin váldit oktavođa oažžundihte eanet dieđuid ja bagádusa . Åarjel-Saemiej skuvle dáhtu šaddat pedagogálaš guovddážin máttasámegielat gáiddusoahpaheapmái , ja sii leat bargamin dan ala ahte sáhttit dustet máttasámi ohppiid geat háliidit oanehis áigái leat skuvllas čiekŋudandihte gielas ja kultuvrras . Skánit joatkkaskuvla lei oainnat aidna molsaeaktu doalahandihte suopmana mii muđuid soittii jávkat . Kulturskuvllas lea dánsunjoavku gos dánsejeaddjit e.e. geavahit sámi rámmarumbbuid ráhkadandihte ritmma ja musihka lihkademiide . Sámedikki nuoraidkonferánsa Sámediggi lágida jahkásaččat nuoraidkonferánssa movttiidahttindihte ja nannendihte mánáid ja nuoraid váikkuhanvejolašvuođaid , aktiivválaš oassálastima ja beroštumi sámi servodagas . Sámedikki nuoraidkonferánsa Sámediggi lágida jahkásaččat nuoraidkonferánssa movttiidahttindihte ja nannendihte mánáid ja nuoraid váikkuhanvejolašvuođaid , aktiivválaš oassálastima ja beroštumi sámi servodagas . Dán láhkai leat organisašuvnnat dehálaš instrumeantan nannendihte nuoraid identitehta . Dát mearkkaša ahte InfoNuorra aktiivválaččat searvá iešguđetge doaimmaide ja prošeavttaide mat leat nuoraid várás ja gos nuorat oasálastet , ja sii barget aktiivválaččat lasihandihte nuoraid beroštumi báikkálaš servodagas . Dieđuid searvves leat áddehahti čilgehusat maid prográmmat dorjot , mo galgá ohcat doarjaga – ja maiddái : Geainna galgá váldit oktavuođa oažžundihte eanet dieđuid juohke prográmma birra . Konkrehta ággan dasa lei ahte Sámediggi 1999:s dáhtui Ráđđehusadvokáhta Sámedikki bealis , árvvoštallat stevdnet Statskog SF dubmendihte Finnmárkku eanavuovdinstivrra mearrádusa addit doaibmalobi roggat Riebanvári ja Náranaša Guovdageainnus , ja Statskog SF ` mearrádusaid váidináššiin , lobiheapmin . Sámi lágádusdoaimma mihttomearri lea ahte galget almmuhuvvot eanemus lági mielde girjjit ja buoremus kvalitehtas nannen- ja ovddidandihte sámi giela , sámi kultuvrra ja identitehta . Doarjja addo vuođđodoarjaga vuogis joksandihte joatkevašvuođa festiválain ja seammás buoridit ráhkkaneami . Sámediggi lea ilus go ráđđehus lea váldán oktavuođa Ruoŧa guovddáš eiseváldiiguin nannendihte oahpahusa rastá ráji lullisámi guovlluin . Sámediggi lea ilus go ráđđehus lea váldán oktavuođa Ruoŧa guovddáš eiseváldiiguin nannendihte oahpahusa rastá ráji lullisámi guovlluin . Movttiidahttindihte gelbbolašvuođaloktemii dakkár surggiin gos lea dárbu , lea Sámediggi juolludan stipeandda alit ohppui . Lea leamaš okta ­vuohta árran julevsámi guovddážiin julev- ja lullisámi dutkanfierpmádaga birra ásahandihte ovttasdoai ­bmabeavttuid , ja ášši lea maiddái ovddiduvvon Máhttoministarii . Movttiidahttindihte gelbbolašvuođaloktemii dakkár surggiin gos lea dárbu , lea Sámediggi juolludan stipeandda alit ohppui . Lea leamaš okta ­vuohta árran julevsámi guovddážiin julev- ja lullisámi dutkanfierpmádaga birra ásahandihte ovttasdoai ­bmabeavttuid , ja ášši lea maiddái ovddiduvvon Máhttoministarii . Movttiidahttindihte gelbbolašvuođaloktemii dakkár surggiin gos lea dárbu , lea Sámediggi juolludan stipeandda alit ohppui . Lea leamaš okta ­vuohta árran julevsámi guovddážiin julev- ja lullisámi dutkanfierpmádaga birra ásahandihte ovttasdoai ­bmabeavttuid , ja ášši lea maiddái ovddiduvvon Máhttoministarii . Sámi lágádusdoaimma mihttomearri lea ahte galget almmuhuvvot eanemus lági mielde girjjit ja buoremus kvalitehtas nannen- ja ovddidandihte sámi giela , sámi kultuvrra ja identitehta . Doarjja addo vuođđodoarjaga vuogis joksandihte joatkevašvuođa festiválain ja seammás buoridit ráhkkaneami . Movttiidahttindihte gelbbolašvuođaloktemii dakkár surggiin gos lea dárbu , lea Sámediggi juolludan stipeandda alit ohppui . Lea leamaš okta ­vuohta árran julevsámi guovddážiin julev- ja lullisámi dutkanfierpmádaga birra ásahandihte ovttasdoai ­bmabeavttuid , ja ášši lea maiddái ovddiduvvon Máhttoministarii . Sámi lágádusdoaimma mihttomearri lea ahte galget almmuhuvvot eanemus lági mielde girjjit ja buoremus kvalitehtas nannen- ja ovddidandihte sámi giela , sámi kultuvrra ja identitehta . Doarjja addo vuođđodoarjaga vuogis joksandihte joatkevašvuođa festiválain ja seammás buoridit ráhkkaneami . Sámediggi lea ilus go ráđđehus lea váldán oktavuođa Ruoŧa guovddáš eiseváldiiguin nannendihte oahpahusa rastá ráji lullisámi guovlluin . Movttiidahttindihte gelbbolašvuođaloktemii dakkár surggiin gos lea dárbu , lea Sámediggi juolludan stipeandda alit ohppui . Lea leamaš okta ­vuohta árran julevsámi guovddážiin julev- ja lullisámi dutkanfierpmádaga birra ásahandihte ovttasdoai ­bmabeavttuid , ja ášši lea maiddái ovddiduvvon Máhttoministarii . Veahkehandihte máná fuobmát dáid rievdadusaid , deattuhit mii ahte leat ollu olgun luonddus . Boktindihte hutkáivuođa sáhttit láhčit dili dan láhkái ahte mánát ožžot iešguhtetlágan báhpiriid ja tevdnerusttegiid , ja vejolašvuođa deaivvadit dáidariiguin ja dáidagiin . KS áššis 0014/03/0014 mearriduvvui ásahit suohkanlaš doaimma namain Goahtebeallji čađahandihte plána . Soaitašii vuogas ahte váhnemat duollet dálle čuvvot skuvlabusse oaidnindihte movt dilli lea . ) Suohkan máksá juohke jagi 250 000,- muhto mávssii maŋŋá 63 000,- lassin gokčandihte vuolláibáhcaga min bušeahttas . Ipmirdandihte máŋggabealat teavsttaid ja áššeprosa lea deaŧalaš bargat gráfalaš ovdanbuktimiiguin , tabeallaiguin ja statistihkain . gávdnat čáppagirjjálašvuođa- ja fágagirjjiid girjerádjosis alcces lohkandihte Sámedikki ja stáda gaskavuohta ferte guorahallojuvvot buoridandihte ovttasbargovugiid . NSR oaivvilda ahte oppalaččat ferte áŋgiruššat oažžut eanet mediafálaldagaid julevsámegillii nannendihte giela . Lassin lei maid dehálaš čuvget fuomášumi boahttevaš hástalusaide nannendihte olmmošriektevuođu ovdánahttit sámi kultuvrra ja servodaga Norggas . Sámediggeráđđi lea konsulteren departemeanttain fuolahandihte ahte sámi mánáid vuoigatvuođat fuolahuvvojit láhkaásahusas . Árvaluvvo ahte Sámediggi váldá oktavuođa Justiisaministariin ja politiijadirektoráhtain guorahallandihte movt sáhttá buorebut sihkkarastit riektesihkarvuođa sámi álbmogii ja ovttaskas sápmelažžii oktavuođas politiijaiguin ja riektevuogádagain . Sihke eanandoallu ja boazodoallu leat guokte dehálaš sámi ealáhusa maid Sámediggeráđđi buoremus lági mielde ferte veahkehit gávdnandihte guhkesáiggi čovdosiid mat mielddisbuktet gánnáhahtti doaibmanvejolašvuođaid . Lihkká lea okta dehálaš doaibmabidju sihkkarastindihte ahte sámi oahppit ja oahpaheaddjit ožžot seamma mađe oahponeavvuid go earát . Lávdegoddi áigu maid namuhit ahte sámi giella geavahuvvui aktiivvalaččat vuođđoealáhusain dego eanandoalus ja guolásteamis ja ahte dain surggiin fertejit doaibmabijut biddjot johtui ealáskahttindihte sámi giela . Nationála hálddašeapmi , lágat ja nationála oahppoplánat Bajit mihttomearri politihkkasuorgái : Sámi oahppi ja ovddasteaddji vuoigatvuođat ja geatnegasvuođat galget vuođustuvvon lágain ja láhkaásahusain sihkkarastindihte buohkaide lihka ollu rievtti kvalitehtalaš oahpahussii mii lea heivehuvvon sámi ohppiide . Sámediggi berre danin guorahallat ja veardádallat vejolašvuođaid mat gávdnojit váikkuhangaskaomiid ortnegis vejolaš ođđaásaheapmái priváhtaskuvllain maid ulbmil lea bargat máhttolokten- Sámegiela mielde sihkkarastindihte ohppiid vuoigatvuođa oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii mas vuođđooaidnu lea vára váldit sámi identitehtas ja kultuvrras leat vuođđoeavttut skuvlafálaldagas . Lávdegoddi áigu maid namuhit ahte sámi giella geavahuvvui aktiivvalaččat vuođđoealáhusain dego eanandoalus ja guolásteamis ja ahte dain surggiin fertejit doaibmabijut biddjot johtui ealáskahttindihte sámi giela . 2006 rájes lea bargojuvvon dainna ahte oažžut oktasaš fierpmádaga davveguovloáššiide čohkkendihte gelbbolašvuođa ja ráhkadan dihtii oktasaš vuođu sámi máhttobirrasiidda . 2006 rájes lea bargojuvvon dainna ahte oažžut oktasaš fierpmádaga davveguovloáššiide čohkkendihte gelbbolašvuođa ja ráhkadan dihtii oktasaš vuođu sámi máhttobirrasiidda . 2006 rájes lea bargojuvvon dainna ahte oažžut oktasaš fierpmádaga davveguovloáššiide čohkkendihte gelbbolašvuođa ja ráhkadan dihtii oktasaš vuođu sámi máhttobirrasiidda . Sámedikki ja stáda gaskavuohta ferte guorahallojuvvot buoridandihte ovttasbargovugiid . Plána makkár doaimmaiguin mánáidgárddit sáhttet bargat huksendihte buriid dábiid ja dainna lágin eastadit givssideami ja intoleránsa Plána makkár doaimmaiguin mánáidgárddit sáhttet bargat huksendihte buriid dábiid ja dainna lágin eastadit givssideami ja intoleránsa Sámediggi oaivvilda ahte lea unnán dahkkon eiseváldiid bealis buoridandihte dili . Sámediggi oaivvilda ahte lea unnán dahkkon eiseváldiid bealis buoridandihte dili . Sámediggi oaidná ahte boazodoalloeiseválddit leat mielas ásahit earremuddemiid ieš guđet boazodoallái ja bággodoaimmaid olihandihte dán mihttomeari . Sámediggi evttohii álggahit proseassa politihkalaš dásis čielggadandihte eaiggáduššama . Sámedikki ja stáda gaskavuohta ferte guorahallojuvvot buoridandihte ovttasbargovugiid . Plána makkár doaimmaiguin mánáidgárddit sáhttet bargat huksendihte buriid dábiid ja dainna lágin eastadit givssideami ja intoleránsa Plána makkár doaimmaiguin mánáidgárddit sáhttet bargat huksendihte buriid dábiid ja dainna lágin eastadit givssideami ja intoleránsa Sámediggi oaivvilda ahte lea unnán dahkkon eiseválddiid bealis buoridandihte dili . Movttiidahttindihte gelbbolašvuođaloktemii dakkár surggiin gos lea dárbu , lea Sámediggi juolludan stipeandda alit ohppui . Lea leamaš oktavuohta Árran julevsámi guovddážiin julev- ja lullisámi dutkanfierpmádaga birra ásahandihte ovttasdoaibmabeavttuid , ja ášši lea maiddái ovddiduvvon Máhttoministarii . Fágagirjjálašvuohta fágasuorggis Gulahallan , giella ja teaksta Strategiijat : Ráhkadit ođđa oahpponeavvuid lulli- , julev- ja davvisámegillii Jorgalit ja heivehit dálá oahpponeavvuid Ovttasbargat gullevaš fágabirrasiiguin ovdánahttindihte fágagirjjálašvuođa 1.4 Metoda Sámediggi lea sádden skoviid kártendihte álmmolaš ásahusaid giellageavaheami . Lea goitge leamaš dárbu ráddjet iskkadeami sihke áigegeavaheami ektui ja doalahandihte ekonomálaš rámmaid . Ulbmil iskkademiin lei iskat makkár ovddasvástádusa dovdet ásahusat ieža sámegiela ektui ; addet go ásahusat bálvalusaid sámi álbmogii , ásahusa sámegiel gelbbolašvuohta ja lea go dárbu lasihit gelbbolašvuođa , galle bargii ipmirdit // mahttet hupmat ja/dahje/ja čállit sámegiela , ja makkár vejolašvuođat leat bargiin váldit virgelobi oahppandihte sámegiela . Addindihte oahpahussuorggi dilálašvuođa oppalaš gova , leat vižžon dieđut sámegiel oahpahusa birra ja dan oahpahusa birra mii addo sámegillii , siskkobealde Sámedikki ja Grunnskolens Informasjonssystemas Interneahtas . Giellaguovddážat mat leat ásahuvvon ovddidandihte sámegiela ja čohkkendihte giellafámuid , definerejit ahte sin bargu lea ovddidit sámegiela anu ja addit sámegiel oahpahusa . Giellaguovddážat mat leat ásahuvvon ovddidandihte sámegiela ja čohkkendihte giellafámuid , definerejit ahte sin bargu lea ovddidit sámegiela anu ja addit sámegiel oahpahusa . Son lea maiddái garrasit bargan oažžundihte ekonomalaš veahki suohkanii vai dat sáhttet fállat sámegielat mánáidgárddiid . Sámedikki fágalávdegoddi ásahuvvui Sámediggeráđi bokte čakčamánu 30. b. 2205 čađahandihte olles válgaortnega Sámediggeválggaid oktavuođas . Sámedikki fágalávdegoddi sámediggeválggaid čielggadeapmái , ásahuvvui Sámediggeráđi bokte čakčamánu 30. b. 2006 čađahandihte olles válgaortnega Sámediggeválggaid oktavuođas . Danin leat mi Sámedikkis geatnegahtton bargat buot máid mii sáhttit doarjundihte boaittobeale guovlluid mánáid , dadjá Vars . Sámediggeráđđi áigoge bargat politihkalaččat buoridandihte suohkaniid ruhtádili vai heajos ruhtádilli ii galgga leat jahkásaš áittan skuvllaide mat fállet oahpu sihke sámegielas ja sámegillii . Son boahta maid deaivvadit mánáidáittardeaddjiin Reidar Hjarmann`ain go son boahta Kárášjohkii gulahallandihte suinna sámi mánáid vuoigatvuođaid oahpahussii ja oadjebas bajasšaddandillái . - Sámediggeráđđái lea dehálaš finádit guossis min mánáidgárddiin oaidnindihte dan barggu maid mánáidgárdebargiid barget beaivválaččat , dadjá Sámedikki várrepresideanta Laila Susanne Vars . Assu corpus – Mis livčče álgoálggus buorit vejolašvuođat buvttadit biepmu davvin ; ráinnas áibmu ja čáhci , rikkis guolleriggodagat , viehka buorit meahcceguohtumat bohccuide , sávzzaide ja gáiccaide , namuhandihte muhtin ovdamearkkaid . Danin ávžžuhan dáčča bellodagaid vehá jurdilit ovdal go mannet olggos čuoččuhusaiguin sámi álbmoga vuostá čoaggindihte hálbbes politihkalaš poeŋggaid alcceseaset . Mii dárbbašit Beaivváš Sámi Teáhtera , nannendihte iežamet kultuvrra boahtte áiggis . Maiddái lei dábálaš dieđáhusain vuodjit ovdagihtii , dieđihandihte ahte sus leat jurdagat vuodjit soagŋuide . Leat stuora gáibadusat almmolaš ruhtageavahemiide ja dál áigot Barentsguovllu čállingottit ráhkadit oktasaš doaibmaplána seastindihte návccaid álgoálbmot prošeaktadoaimmain . Go oaidná man olu ruhta manná doaktáriidda geat bohtet dušše oanehis áigái suohkanii , ii leat boastto jurdda ahte seamma ruđat livčče sáhttán geavahuvvot sámi doaktáriidda , dahje sámi nuoraide movttidandihte váldit doavttiroahpu . Jahkán baicca lea buoret geavahit bivnnutvuođa rahpandihte álbmoga čalmmit . De vulggii áhkku gávpeolbmá lusa oastindihte biepmu . Danin álggahii Josef Per Buljo ruhtačoaggima huksendihte dákkár dálu . De ánuhii bárdni goalmmát spiinničivgga ja vulggii fas gávpogii vuovdindihte spiinni . Almmuhit stuorasoađi jávkadandihte Israela . – Jus galgá nagodit čoavdit váttisvuođaid , ferte álggos gávnnadit ja humadit čielggadandihte dili , lohká orohaga čálli , Ole Mathis Eira áviisii Altapostenii . Importeren lei dárbbašlaš gokčandihte jearu ja vai bargu ii galgan bisánit fitnodagas . Amerihká ráđđehus bivddii 1894:is vuosttaš geardde sápmelaččaid boahtit Alaskai oahpahandihte inuihtaide boazodoalu . Eanandoallostivra maiddái sihtá fitnodaga váldit oktavuođa guovllu boazodoaluin , šiehtadallandihte movt sáhttá doaimmahit ohcamiid unnimus váhágiin boazodollui . Dáppe lea earenoamáš čáppa luondu , rabas , muhto dandihte čuhcet alla ja rušu Lofoahtavárit bures čalbmái . Lea Norgga Røde Kors gii lea jearran godensohkariid oažžut , sáddendihte heahteveahkkin guovlluide gos lea dárbu . 10 : Garantidoarjja dássendihte hattiid . Medias , e.e. Jakt og Fiske bláđis maid Norgga Bivdo- ja Guolástansearvi almmuha , buktet bealleduohtavuođaid ovddidandihte iežaset beroštumiid dán áššis . Min vásáhus lea : Sámi suohkaniin ii leat goassege leamaš ulbmiliin olgguštit eará ássiid Finnmárkkus dahje eará ássiid riikkas , geavahandihte meahcceriggodagaid . Earrevuovdinortnega njuolggadusaid fertet fas čađa mannat ja sihkaruššat ahte Finnmárkku boanddat ain besset geavahit luondduriggodagaid buhtadandihte bierggu ja mielkki . Váldoulbmil lea bargat politihkalkeahtes Čájehandihte nissonolbmuid , ovttasbargat báikkálaččat ja earáiguin , ja ulbmilin lea maid ovddidit ja rievdadit buori ovdáneami . Sii dahket ovttasbarggu gaskal berošteaddjijoavkkuid ja servviid várjalandihte ahte omd. poasta , gávpi ja skuvllat eai heaittihuvo . Buohccidivššárat cuiggodedje go Guovdageainnu suohkan ii leat singuin váldán oktavuođa oažžundihte sin bargui . Dás ledje earenoamáš olu vihtanat gohččojuvvon čielggadandihte ášši . Sullii moaddelogi fitnodaga , sihke Guovdageainnus ja eará guovlluin , ledje boahtán Báktehárjái čájehan- ja vuovdindihte gálvvuideaset . – Mun ferten addit , dandihte go rieban áiggui muora gaskat čuohppat ja borrat buot , vástidii vuoražas . Fylkkamánni oaivvilda Deanu gieldda virgáibidjannjuolggadusaid , mat leat ráhkaduvvon nannendihte sámegiela gieldda virggiin leat lobiheamit . Ráđđehus evttohii 1999 stáhtabušeahtas ahte galggai álggahuvvot ođđa iešruhtadeaddji fievrredandássenortnet mohtorboaldámuššii , buhtadandihte otná mohtorboaldámuša haddedoarjjaortnega . Dát ođđa ortnet galggai dagahit ahte oljosuorgi galggai máksit sierra oasi mohtorboaldámušas sierra fondii mii galggai dahkat vuođu fievrredandoarjja máksimii dássendihte diesel- ja bensiidnahattiid miehtá Norgga . Dan dihte lea deaŧalaš ahte juste mii sámit eat ane eavttuid maid dáruiduhttinpolitihkka lea ráhkadan sihkarastindihte iežemat « Totena » - gos boađus šaddá ahte sámi joavkkut biddjojuvvojit vuostálaga ja riiddut álggahuvvojit . Statens Vegvesen , johtolatsihkarvuođaossodaga bokte , dieđihii mannan čavčča , ahte lea vejolašvuohta ohcat ruhtadoarjaga buoridandihte johtolatsihkarvuođa suohkaniin . Son geahččalii geassit suorbmasa eret , muhto ii ožžon : dandihte válddii máhcastatniibbis ja čuohpai suorpma gaskat ja válddii suorbmasa . Dandihte suorganii son ja álggii čierrut . Son nahkehii ovtta nuppi surbmii , muhto ii heiven ovttage surbmii olgeš gieđas ; dandihte geahččalattai son gurut gihtii . Muhto de lei ávdin meahcci , iige diehtán dan gos gávpot lei ; dandihte nahkehii suorbmasa orbbešii , ja olmmoš bođii su lusa ja jearai : – Maid don dáhtut ? Son hálidišgođii gonagasniidii irggastaddat ; dandihte hoigadii fas suorbmasa gihtii , ja olmmoš bođii su lusa ja jearai : – Maid don dáhtut ? Dandihte smiehtai son dušše dan , ahte movt son galggašii dohko beassat . Son bođii dan diehtit , ahte Andreasis lei dakkár suorpmas , man bokte lei vejolaš buot oažžut , maid juo dáhtoš ; dandihte suoladii son dan suorbmasa ihkku ja nahkehii suorbmasa gihtii . Dandihte njuikii son čuožžut suorganemiin ja jurdilii ahte : – movt dat galgá leat ? De árvidii son , ahte gonagasnieida lea dál su beahttán ; dandihte manai son gonagasa lusa ja muitalii buot dan , mii lei dáhpáhuvvan . Muhtumin lea ávki mátkkoštit distrivttain oaidnindihte iežas politihka bohtosiid , ja vaikko Finnmárkku Guovddášbellodat lea illuda Schjøtt-Pedersena beroštumi dihte dál , de lea váivi go son ii boahtán ovdal dan garra sentraliserema maid Bargiidbellodaga ráđđehus álggahii . Son geahččalii geassit suorbmasa eret , muhto ii ožžon : dandihte válddii máhcastatniibbis ja čuohpai suorpma gaskat ja válddii suorbmasa . Dandihte suorganii son ja álggii čierrut . Son nahkehii ovtta nuppi surbmii , muhto ii heiven ovttage surbmii olgeš gieđas ; dandihte geahččalattai son gurut gihtii . Muhto de lei ávdin meahcci , iige diehtán dan gos gávpot lei ; dandihte nahkehii suorbmasa orbbešii , ja olmmoš bođii su lusa ja jearai : – Maid don dáhtut ? Son hálidišgođii gonagasniidii irggastaddat ; dandihte hoigadii fas suorbmasa gihtii , ja olmmoš bođii su lusa ja jearai : – Maid don dáhtut ? Dandihte smiehtai son dušše dan , ahte movt son galggašii dohko beassat . Son bođii dan diehtit , ahte Andreasis lei dakkár suorpmas , man bokte lei vejolaš buot oažžut , maid juo dáhtoš ; dandihte suoladii son dan suorbmasa ihkku ja nahkehii suorbmasa gihtii . Dandihte njuikii son čuožžut suorganemiin ja jurdilii ahte : – movt dat galgá leat ? De árvidii son , ahte gonagasnieida lea dál su beahttán ; dandihte manai son gonagasa lusa ja muitalii buot dan , mii lei dáhpáhuvvan . Gonagasnieida ii dovdan dan beatnaga iige dan bussá ; dandihte válddiiga soai alcceska beanan ja bussán . Go sii bohte dálu sisa , de dagaiga beana ja bussá iežaska dego goallume ; dandihte válddiiga soai dan latnjii , gos soai oruiga . Bussá dagai ain iežas goallumin ; dandihte gohčui gonagasnieida bidjat ain dola . Dandihte son hoigadii gihtii , ja olmmoš bođii ja jearai : – Maid don dáhtut ? Dušše váldindihte ovtta oasi , giela ovdamearkan . Girjjis leat oanehis čállosat juohke siiddus , maidda lea tevdnejuvvon govat govvidandihte mas lea sáhka . Nuoramus lávii álohii orrut gutnaárran siste , ja dandihte gohčoduvvui son Gutnabađošin . Dandihte cealkit mii dávjá dakkár mánnái , guhte láve gunaiguin duhkoraddat : - De don leat gal gutnabađoš . Dandihte bijai gonagas juohke girkui gulahusa , mii čuojai ná : – Mun gohččun din mu searvegottistan , ahte buot olmmáiolbmot galget čoahkkai boahtit jiehtanasa bávtti lusa ja geahččalit doppe mu nieidda eret oččodit . Dandihte ráhkkaneigga soaige gárvvisin vuolgit dohko . Čoahkis leat sii oaffaruššan duohtavuođa gádjundihte oktavuođa . Dandihte jearai gonagas , ahte , – iigo sáhttán leat oktage ruovttus ? Dandihte fertiiga soai vuolgit viežžat Gutnabáđoža . Gutnabáđoža vieljaguovttos heahpaneigga dandihte go soai galggaiga fillehallat Gutnabáđožii ja dat galggai oažžut gonagasa nieidda . Márjja Per Johanas ja Jusse Biret eaba leat gal gáktečiŋaid ohcan čiŋadandihte Sámi álbmotbeaivái . Eai oro gávdnomin rájit maid lea lohpi geavahit billistandihte risttalašvuođa sajádaga Norgga girkus . Sáčča ja Biras Sámiid Searvi // Senja og Omegn Sameforening oaččui 226.000 ruvnno ovddidandihte sámegiela Bearddus , Málatvuomis , Ráissavuonas , Divrrás , Leaŋgaviikas , Ránaidsullos , Birgis ja Doaskus . Vánhenjoavku Ardis Ronte Eriksen bokte oaččui 15.000 ruvnno nannendihte mánáide ja nuoraide sámegiela dráma bokte . Sarahka Samemanak A // L oaččui 40.000 ruvnno čađahit vuođđoealáhusprošeavtta nannendihte sámegiela mánáidgárddis . Kurt Arne Nilsen oaččui 10.000 ruvnno nannendihte sámegielidentitehta mánáid ja nuoraid gaskkas ovttastallama bokte . Divttasvuona suohkan oažžu 150.000 ruvnno Måskke mánáidgárdái nannendihte sámegiela , ja 35.000 ruvnno mánáid ja rávisolbmuid sámegielat doaimmaide Måskke skuvllas . Mátta-Várjjat gielda oažžu 117.000 ruvnno nannendihte sámegiela , gullevašvuođa ja kultuvrra nuoraid ja rávisolbmuid gaskkas Várjjat guovllus . Statoil Detaljhandel AS jođiheaddji Odd Arne Rasmussen Álttas lohká ahte vuoitojoavku lea gilvalanáiggis čájehan buori bargomovtta ja áŋgirvuođa ja sii leat maid bidjan alla mihttomeriid ja gávdnan rievttes čovdosiid olahandihte mihttomeriid . Risttalaš Čoaggananbellodaga ( Kristent Samlingsparti ) ovdaolmmoš Ivar Kristianslund lea álggahan vuolláičállin kámpánja oaččuhandihte eret namuhuvvon olbmuid virggisteaskka danne go rihkkuba Biibbala ja ipmilsáni . – Dat orru leame nu , ahte čoddagii lea sálvan ja nu goddán bohccuid , lohká boazoeaiggát Logje , muhto dandihte ii dieđe gii “ suoladii ” bohccuid sis . Dandihte ii ipmir ee. vánhenráđi bargolávdegoddi skuvlla válljemiid dán dáfus . Medias leat maŋemus áiggiid beaggán min suohkan ja earenoamážit dat ahte ovttaskas dievdduide olgoriikkamátkki máksit almmolaš ruđaiguin háhkandihte guoimmi . Olbmot eai leat ovttaláganat , muhto dandihte eai dárbbaš muhtumat sierra beaivvi gos besset čájehit ja muitalit headjuvuođaideaset . Juohke nissonolbmo stuđerii son juolgevuođus oaivečohkkii , jus dandihte lei su niehkonieida , muhto juohke háve behtohalai . Muhto sii ledje dušše dábálaš nuorat , geat vázzet álbmotallaskuvllas oahppandihte luondduhálddašeami . – Jus suodjalus álgá bargguin hukset ođđa báhčin- ja soahttehárjehallanšilju Maukenii , de mii boahtit akšuvnnaid lágidit vuostálastindihte barggu , deattuhit Mauken orohat , Davvi Nuorra ja Natur og Ungdom . Áddjá lei bures vuollánan ja vázzái hotellii jugistit gievrrudandihte moadde vuollaga . Mii leat váldán oktavuođa skuvllaiguin , mánáidgárddiiguin , giliservviiguin ja earáiguin oažžundihte dieđu maid sii oaivvildit sáhttá bargat buoridit johtolatsihkarvuođa , lohká Isak Mathis O. Hætta . Vánhemat Guovdageainnus ja suohkana skuvlaeiseválddit álggahit buoret ovttasbarggu čoavdindihte váttisvuođaid , mat leat čuožžilan suohkana guovttegielalašvuođa ulbmila ja čađaheami geažil . Mii oaidnit ahte Álttás , Avvilis ja Enodagas leat boahtán oahppit deike oahpásnuvvandihte min fálaldagaide . Ovtta dáin jávrriin , Stuorajávrris , lea ovdal bivdojuvvon unnidandihte guollehivvodaga jávrris . Muđui lei son mielde boazosápmelaččaid luhtte , oaidnindihte mo sin beaivválaš eallin lea . Boađus lea ahte fievrredit ruskkaid guhkes gaskkaid unnidandihte hehttehusaid , seammás go galgá šaddat nu hálbi go vejolaš . Munnje ii leat dat ođas , ja dagan dan veahkehandihte olbmuid heahtedilis , lohká Eira . Dál berrejit oahppan ahte ii leat dušše caggat njálmmi ja luoitit stuora sániid gurgásit olggos , oažžundihte namaideaset ja govaideaset áviisasiidduide . Álmmolaš ruđat juolluduvvojit Guovdageainnu Sámiid Searvái ovddidandihte sámi musihka . Buot ferte dahkkot oažžundihte buori sadjásačča suspenderenáiggis . – Lean ilus go Guovdageainnu suohkan dál álggaha guollebivdoprošeavtta gurrendihte jávrriid main lea beare ollu guolli , dadjá Ole O. Hætta . Doppe lea šaddan oalle oaidnámuššan olbmuide , ja juohke beaivvi fitnet olbmot mearragáttis geahččandihte dan hárvves guossi mii deaddá sullii 60 tonna . – Mii eat áiggo dušše boltut bávttiid ja doaimmahit ruvkke , ja dastto de sáddet geđggiid olggobeallái suohkana gárvvistandihte gávpemárkaniidda . Dakkár guovllu evttohit luonddugáhttenguovlun lea áibbas dárbbašmeahttun , dandihte go LNF-guovllut leat juo várjaluvvon plána- ja huksenlága ektui , dadjá Peer Gaup . - Leavdnja // PFK dii. 1500 Guovdageaidnu - Norild Guovžajávri lea geassádan 3. divišuvnnas , ja dandihte eai leat Sállanhasain čiekčamat dán háve . Goappašagat váldiba luossarivttiid ja duomu goabbat orgánaide digaštallandihte prinsihpalaš vuođul . Goitge lea boastut bálkestit dan eatni ja su golbma máná “ šiljui ” dušše dan dihte go muhtumat galget “ visot ” oažžut ja eai heahpan go vigget “ luret ” systema oažžundihte visot . – Ii leat čoavddus ásahit heahterádjosa biebmandihte bohccuid , vaikko ollu bohccot jápmet jahkásaččat nealgái . – Eiseválddit leat máŋggaid jagiid biehttalan bargat maidege buoridandihte dili , čállá Dyrebeskyttelsen . – Muhto čoavddus ii leat heahterádjosa ásahit biebmandihte bohccuid . Go soahti lei nohkan , de manná olmmái sin mielde gávpogii ; muhto ii oba gávpogis gávdnon dakkár visti , gosa son galggai sisa čáhkat : dastgo dán gávpogis ledje gárdimat dego stuora bumbbat ; dandihte ráhkade sii sutnje 3 visti . Dandihte bukte vel guokte guorpmi ; muhto ii vel gallanan . De dandihte lea eanas sámiid gaskkas dat osku , ahte mánná ii galgga guđđojuvvot akto goahtái , amasgo lonuhit gufihttarat . Dan garvindihte ahte láhkačálus šaddá ruivvas , dehe dagaha ahte muhtun sierrasoahpamušat šaddet deaŧaleappot go earát . Dán muitalusas gullat , movt suinna manai , gean su skiipaolbmát bálkeste merrii dandihte go oaivvilde , ahte son lei sivalaš dan garra dálkái . Olmmái šattai illui , dandihte go son doaivvui iežas beassat dan skiippa fárrui . Lea go duođaid nu ahte olgešnjunnožat , riikka ovddimus humanisttain , Inge Lønning:ain , rabas čalmmiiguin dohkkehit ahte guovddáš luohttámušat bellodagas rievdadit historjjá earret eará oažžundihte negatiivvalaš mearrádusaid Sámi vuoigatvuođa evttohussii ? De jurddašišgođii olmmái : – Movt dat lea , go buohkat dan duođaštit , ahte dat lea fierca ; dandihte mon dáiddán vuovdit eret . Dandihte suhtai olmmái go son oinnii , ahte dat guovttos leaba su fillen . – Nubbi ovdagoazat lei ruston gitta dandihte go biila ii leat nu dávjá anus . Oahpaheaddjit Anja Vesterheim , Gudmund Johnsen ja Synnøve Olsen ( sin oainnát govas ) fitne ohppiideasetguin Áššus , geahččandihte movt journalisttat barget . De árvideigga soai , ahte olmmái lea sudno beahttán ; dandihte vulggiiga soai ohcat dan olbmá . Oldboys joavku leat maid vuostá fuorrágávppašeami , ja čállet ahte jus dan galgá bissehit , de ferte ovttasbargat ja iige fallehit fitnodagaid gávdnandihte sivalačča . Diekkár eahpeduođalaš nissonjoavkkuid go Sáráhkká gal ii ábut vuhtii váldit , go sii fallehit fitnodagaid gávdnandihte sivalaččaid , čuožžu preassadieđáhusas maid I. L. Nordlys oldboys leat čállán . Hehttendihte “ elektronalaš klássaearu ” áigu Finnmárkku Guovddášbellodat vuoruhit IT-doaimmaid oahpposuorggis . Avvir corpus – – Min gal dál lei bággu juoga ieža hutkat eastadandihte billistemiid . Muhto de fas fuobmát ahte ii han dáid navdámušain miige doala deaivása , de lea bággu bissehit skohtervuoddji gullandihte mii bat dát ges duođaid lea ja manin dákkár ? Dáppe buvttaduvvojit mearehis hivvodagat buoremus borramušgortnit ráhkadandihte vuola miehtá máilmme , ja ollu ráhkaduvvo maiddái sprihtan . Riddubellodagas lea daid guovtti maŋimuš Stuorradikke ja Fylkkadikkeválggain viggamuš buoridandihte gárrenpolitihka muhtin min deháleamos áššiin . Deanu ráđđealmmái Jørn Aslaksen ii lean ságaide gávdnamis ikte čilgendihte lagabut dáid lassegoluid go leai beaivvi miehtá čoahkkimis . Lášmes Jávrri Juhán Niillas várrii alcces dan vuosttaš kilomehtera ja viehkalii čuovvolahttit.lihkadeapmi.jpg(bilde5)GISTTÁT : Bohcconáhkkegisttágieđaid Niillas duvdila Kari Heljasvaara ja Pasi Kemppainena johtui , geat čakčamánu 6. beaivái vurdoba joavdat Helssegii , čalmmustahttindihte lihkadeami eastadit borasdávdda . Vaikko son mánnán jođii dávjá joga mielde váhnemiiddis mielde gallestallandihte Buolbmátjávregáttis ássi fulkkiid ja oahppásiid , de lea visot báhcán sutnje boaittobeallin . Risten Aleksandersen lea doavttirkantuvrra ovddas sádden ohcamuša Sanitets searvái , jearrandihte eai go sii skeŋke ođđa duhkorasaid doavttirkantuvrii . Geahččaladdat ođđa biebmogoanstáid ja ráhkadit biepmu eará ládje geasuhandihte ođđa gussiid ja bisuhit gussiid , lea juoga maid Larsen boahtá áibbašit goahkka- ja eaiggátvirggis . Sáhttá maid riŋget LEVE čállingoddái tlf nummirii 22 50 25 70 háleštandihte . Dattege doaivu ahte ii dárbbaš čálli gieđain nu guhkás ahte rastildit rájá norggabeallái , ealihandihte iežas dáiddárin Sámis , numo eará dáiddárat . Muhto de fas fuobmát ahte ii han dáid navdámušain miige doala deaivása , de lea bággu bissehit skohtervuoddji gullandihte mii bat dát ges duođaid lea ja manin dákkár ? Dál oallugat geavahit luhka čájehandihte iežaset sámivuođa ja geavahit luhka čikŋabivttasin . De leaš oaidnit čuovvolit go dát sullii 300 miellahtu sin searvvi guokte ovddasteaddjiid geat sakka leaba vuosttaldan Deanulávdegotti eanetlogu evttohusa , numo dat ahte sihkkut stuorra oasi 1911-njuolggadusas heivehandihte ođđa báikkálaš hálddašanmálle njuolggadussii . Varsi muittuha ahte LBT ulbmil lea áimmahuššat buot vuoigatvuođaid ja bargat dan ovdii ahte Deanu čázadaga Bivdovuoigatvuohtaláhka , geassemánu 23. beaivve 1888 , § 1 , bisuhuvvo , áimmahuššandihte ja sihkkarastindihte dálá doaibmi guolástanvuoigatvuođa . Varsi muittuha ahte LBT ulbmil lea áimmahuššat buot vuoigatvuođaid ja bargat dan ovdii ahte Deanu čázadaga Bivdovuoigatvuohtaláhka , geassemánu 23. beaivve 1888 , § 1 , bisuhuvvo , áimmahuššandihte ja sihkkarastindihte dálá doaibmi guolástanvuoigatvuođa . North Saami facts corpus – Álgoálbmogat ledje čađa áiggi bargan njulgendihte dákkár boasttu gova . Ipmirdandihte máŋggabealat teavsttaid ja áššeprosa lea deaŧalaš bargat gráfalaš ovdanbuktimiiguin , tabeallaiguin ja statistihkain . Son čuoččuhii ahte álgoálbmogiin ii lean miella bargat ovddidandihte eallindiliideaset . Nuppi máilmmesoađi vuoitit ásahedje riikkaidgaskasaš rihkuslága buktindihte soahtekriminellaid duopmostuoluid ovdii . Riikkaidgaskasaš vuoigatvuođariekti lea huksejuvvon čielggadandihte riidduid riikkaid gaskkas . gávdnat čáppagirjjálašvuođa- ja fágagirjjiid girjerádjosis alcces lohkandihte Eadni dovddiida lábbá hádjii , ja susttaša lábbá haksindihte lea go iežas láppis . Sihkkarastindihte buori molsašumi skuvllas bargui , de ferte oahpahusfálaldat joatkkaoahpahusas leat oassi oktagaslaš oahpa­ husplánas . Čielggadeapmái gullá movttiidahttin , bagadeapmi , systemáhtalaš kárten ja bargonávcca geahččaladdan čielggadandihte vejolaš gealbudandárbbuid dahje eará doaibmabijuid mat sáhttet veahke­ hit oassálasti oažžut barggu . Earenoamážit veahkehandihte olbmuid geain leat hárvves heajut doaibmannávccat , sihke mánáid ja váhnemiid , leat dán rádjái ásahuvvon 16 riikaviidosaš gealboguovddáža . Várdobáiki áigu koordineregoahtit museabargguid min guovllus , ja bargat oažžundihte sierra guovlulaš museaguovllu doaibmat . Dan sivas oaivvildeimmet mii ahte dál fertii juoga dahkkot oažžundihte duođaštusaid kulturmuittuin mat vel ledje báhcán sápmelaččaid maŋis , ja ahte dan fertiimet ieža dahkat . Min Aigi corpus – Oažžundihte buoret ahkeseaguhusa bohtet nuorat ohccit ovddabeallái jus muđui ovttadássásašvuohta . Mii dárbbašit Beaivváš Sámi Teáhtera , nannendihte iežamet kultuvrra boahtte áiggis . Deikke lea biddjon bajás bohccočuorvvit njoarustandihte . Mii dárbbašit Beaivváš Sámi Teáhtera , nannendihte iežamet kultuvrra boahtteáiggis . Inšenevrrat leat geavahan 56 tonna dynamihtaid cuvkendihte jiekŋabuođuid . Sullii 60 olbmo ledje boahtán guldalandihte go Johan Klemet Kalstad bealuštii barggustis , mas lea bajilčálan « Boazodoallopolitihkka ja sámi kultuvra - čoavdetmeahttun čuolbma » . - Ahte ráhkadit dákkár ovdanáhttinplána nannendihte giela livčče gal mu bargu . Kárášjoga gielda várra gártá cealkit eret oahpaheaddjiid čoavdindihte skuvlaossodaga ekonomalaš dili . Fylkabargokantuvra ákkastallá ahte bargobáikkis eai leat doarvái bargit vai sáhtášedje luoitit virgelohpái ohcci jahkái oahppandihte sámegiela . Nu áigot Stuornjárgga Sámenuorat doallat konseartta guovddáš sámi artisttaiguin , čoaggindihte ruđa albanialaččaide . Dalle lea maid skuterkafeá rabas , ja eahketbeallai lea jurdda báhčit rakeahtaid áibmui , dego rahpandihte gilvvohallamiid . Lassin lea Sámi Kulturmuitoráđi regiuvdnakántuvra ávžžuhuvvon dahkat iskkademiid johtolagaid mielde oažžundihte dieđuid ahte lea go turistaálggaheamis negatiivvalaš váikkuhusat guovllu kulturmuittuide . KÁRÁŠJOGA MOHTORSEARVI:Máŋga jagi leat rahčan oažžundihte iežaset báikki gos lea vejolaš hárjehallat ja lágidit gilvvohallamiid . Dál bovdejuvvojit buot bargit buoret mállásiidda ávvudandihte bálkkašumi . – Álot leat boahtán ollu eurohpálaččat Afrihkii dutkandihte min . Dát čielggadeapmi ferte dahkkot , earret eará kártendihte čuozahusaid boazodollui , luossabivdui ja dápmotnállái . Mii maid bivddiimet kártema lokaliserendihte vahágiid ja mihttidit viidodaga . Bissehandihte dán stuorát ja stuorát váttisvuođa dárbbašit mii kártema . WCIP váldoulbmil lei koordineret ja čohkket álgoálbmogiid gáhttendihte sin vuoiggatvuođaid , earenoamážit eatnamiidda , vai stuoraálbmogat eai daga eanaroggamiid . váldoulbmil lei koordineret ja čohkket álgoálbmogiid gáhttendihte sin vuoiggatvuođaid ... WCIP váldoulbmil lei koordineret ja čohkket álgoálbmogiid gáhttendihte sin vuoiggatvuođaid , earenoamážit eatnamiidda , vai stuoraálbmogat eai daga eanaroggamiid . // radio hoavda Nils Johan Heatta ii loga sáhttit maŋidit TV-ođas sáddagiid vuordindihte Ruoŧa ja Suoma geargat searvat . Jáhkan mon dás vuorddán oaidnindihte mii dápáhuvvá . Nu mii vuolgit maid oahppandihte , muitala Nystad . OHCÁ FÁDDARA : Dál sáhtat šaddat jämtlandda bohcco fáttarin doarjundihte orohagaid ruoŧabealde lullisámis . Oažžundihte eambbo ruđaid vuoigatvuođabargui , lea ge lihttu vuovdigoahtán fáddarbohccuid . Gaskavahku de deaivvadit studeanttat geat lea fárredan Kárášjogas eret gazzandihte alit oahpu . Infonuorra lea ge dás veahkehandihte , muhto nuorat fertejit gal ieža álggahit ja jođihit dán barggu . Mun sávašiin garrasit ahte bohtet liigedoaibmabijut sidjiide geat gillájit eanemusat ja garvindihte soaittáhat loaktima mii sáhttá billistit boazodoallokultuvrra ja buktit stuorra sosiálalaš váikkuhusaid Sis-Finnmárkkui , čállá fylkamánni Gunnar Kjønnøy reivestis Eanandoalloministarii . Fertejit ráhkaduvvot eavttut mihtidandihte dán . – Balan ahte mii leat dego kanariijalottit mat ovdal geavahuvvojedje ruvkkiin dieđihandihte váraid birra , lohká Kuptana . Mii boazodoallohálddahusas leat mielas , ovttas earáiguin , gávdnat barggu bokte dárbbašlaš doaimmaid oažžundihte boraspiremáddodaga unnut , deattu boazoguohtunguovlluide unnut , mearridit rámmaeavttuid boazoealáhussii ja bargat oažžut bissovaš ekonomalaš rámmaeavttuid boazodoallobearrašiidda . Ja dan gova lea son atnán čájehandihte man heajos guohtumat leat šaddan . Árvvoštalakeahtes áidehuksen lea dáhpáhuvvan 1992 rájes Eanadoallodepartemeantta doarjagiin , 700 km dušše Oarje-Finnmárkkus - vuosttažettiin hehttendihte riidduid . Ráđđehus evttoha Diehtojuohkin- ja gulahallanteknologiija plánas álggahit doaimmaid čoavdindihte váttisvuođaid mat čuožžilit go geavaha davvi-sámegiela bustávaid dihtorprográmmain ja registariin . Muhto fuomášahttindihte oahpaheaddjiid , ovddasvástideaddjiid ja diehttelasat váhnemiid ... Muhtimat šaddet ođđanazisttat oažžundihte reakšuvnna váhnemiin geat eai beroš maid mánát barget , dahket juoidá mainna dihtet ahte váhnemat suhttet . Ja ovddidandihte ja movttiidahttindihte sápmelaččaid , ja earáid , čállit eanet manusaid , meinejit sii doallat guhkit áigge manusčállinkurssa boahtte jagi . Ja ovddidandihte ja movttiidahttindihte sápmelaččaid , ja earáid , čállit eanet manusaid , meinejit sii doallat guhkit áigge manusčállinkurssa boahtte jagi . Vaikko vel leige ávvubeaivi , de Sámis ge , nugo muđuige Norggas , libardii leavga beallestákkus čalmmustahttindihte Hermansena hávdádeame . Álttá Leansmánnekántuvrras Kenneth Nilsen gii lea dutkan ášši sáhttá muitlit ášši lea leamaš váidon ja ahte leat sádden ášši áššáskuhtti juristii , geahččandihte maid galgá bargat viidáset . Álttá leansmánnekantuvrras Kenneth Nilsen gii ášši lea dutkan muitalia ahte ášši leamaš váidon ja ahte leat sádden ášši áššáskuhtti juristii , geahččandihte maid galgá bargat viidáset . Álttá Leansmánnekántuvrras Kenneth Nilsen gii lea dutkan ášši sáhttá muitlit ášši lea leamaš váidon ja ahte leat sádden ášši áššáskuhtti juristii , geahččandihte maid galgá bargat viidáset áššin . Eastadandihte biilalihkuhisvuođaid , de geaidnodoaimmahat juohká vuosttaš luohkkálaččaide oránša lávkka , mii galgá leat dovdomearkan ahte mánát leat vuosttaš geardde vánddardeamen okto johtolagas . Botkendihte jaskkesvuođa moai jerre movt dát logi jagi leat leamaš eadneolbmui . GEARGGUS : Kátjá Keskitalo lea gearggus addit čielgeađđama Ken Neptunii , gádjundihte su heakka . Suoidnemánu 1. b. rájes ja olggos jagi 2001 sáhttet fitnodagat oažžut oktiibuot 200 miljon ruvnnu maid Stuorradiggi lea juolludan lasihandihte ođasmanttinjođu norgga ealáhuseallimis . – Moai ean leat boahtán dušše oaidnindihte eará olbmuid , eará servvodaga ja eallima go munno ruovttubáikkis . Justa maid sii bohtet dahkat oažžundihte unnidit alkoholgeavaheame sii eai dieđe vel , muhto juoidá sii bohtet dahkat . Lea buorre fitnat doaktára luhtte iskandihte lea go visot nu movt galgá . Háliidan oaidnit ášši juohke guovllus , ja bivddán dan dihte ahte HSS lahtut vulget Muosáhii , Honnesváhkái ja Láhppái deaivat gielddaid bajemus jođiheami , ja earáid geaidda ášši guoská , digaštallandihte ášši . Movt livččii vuolgit studiemátkái Finnmárkui , studerendihte ambulánsabálvalusa hui bures ? - Sámi vuoigatvuođalávdegotti evttohus lea dehálaš ášši Finnmárkkus , muhto lea maiddái hirpmus dehálaš ahte mii dál bargagoahtit buoridandihte oktiigullevašvuoda ja ovttasbarggu máŋggakultuvrralaš Finnmárkkus . Juksandihte dán mihttomeari , de áigu NSR Sámedikki bokte bargat dan ala ahte váikkuhangaskaomiid geavaheapmi hábmejuvvo nu ahte dat váikkuha buvttadusa nanosmahttima , ja nu maiddái ekonomiija sihkarastima ealáhusas . 1972 borgemánu sáddii Norgga kulturráđđi ovttas dávvirvuorkkain filbmenjoavkku Finnmárkui filbmendihte árbevirolaš sámi bargovugiid ja movt orrot duoddaris . Muhtun vuoncáfálle lei fallehan beatnagiid suoládandihte biebmu , muhto dat ii mannan nu bures . Son muitala ahte loddi orui veaháš ruoinnas , nu ahte nealgi sáhttá dan bággen seaivut beatnagárdái ohcandihte biepmu . Doppe ledje ollu joavkočoahkkimat , gos sii ságastedje politihkalaš áššiid birra oažžundihte buriid čovdosiid . Son lohká dakkárlágan barggu leat searvvi váldoulbmilin , namalassii ahte ráhkadit plánaid ja čađahit doaimmaid ožžundihte eambbo turisttaid Guovdageidnui . Geassemánu 20.-21. beivviid galgá Finnmárkku fylkkagielda deaivat Muosát gieldda Čáhcesullo nammarievttis čoavdindihte ambulánsariiddu . Guovddášbellodaga joavkojođiheaddji , Einar Johansen , oaivvilda ahte fylkasátnejođiheaddji ii jurddaš beare guhkás go dál evttoha geavahit foandda miehtandihte FFR « gáibádusaide šiehtadallamiid oktavuođas . Dán hástálusa válljii Min Áigi buktit ovdan Davvi-Norga mediasemináras čilgendihte dan earenomáš bargodili mas aviisa lea go media šaddá lahka bargat iežas gálduid . Sii galget deaivvadit suohkana ja boazodoalu ovddasteddjiiguin , digaštallandihte Guovdageainnu váttes dilli . Searvvan vuoitindihte gilvvuid maid vuoján , ja go dat loahpalaččat dagahii ahte vuiten máilmmicupa , de lea dat hirbmat illudahtti , lohká Gaup Finnmark Dagbladii . 1996:s go sámit čađahedje miellačájáhusa turismafitnodagaid vuostá geat geavahit sámiid boastut diinendihte , de lei dát skuvla maid ovdamearkan man boastut Suomas geavahit sámiid . Sihke Meavkes ja Hálkaváris leat boazodoallit čađahan miellačájáhusaid bissehandihte Suodjalusa sisabahkkemiid . Departemeanta galggai váldit oktavuođa Sámedikkiin oažžundihte konkrehtaleappo árvalusaid álbmotrievttálaš áššiid ektui ovdalgo sáddejit dan gulaskuddamii . Son lei aiddo dolvon bussiid olggos rihpalihttái ja vulggii buriin mielain rahpat bussiid čájehandihte ahte dan jorgojuvvon gálvobusses eai lean eará go báberribat ja earálágan ribat maid sáhttá boaldit . Oažžundihte buhtaduvvot lassidivvadiid de ferte sáddet dieđu fylkkavearrokántuvrii dán fylkii gos ássá . Helleland dattege lohká ahte sii leat mielas gulahallat berošteddjiguin go sis lea vejolašvuohta vaikko goas ja vaikko geainna váldit oktavuođa oažžundihte lassi dieđuid . Danin mii doarjut ollásit Norgga Sámedikki go hálida ahte dat skuvllat galget ovddiduvvut riikkasaš resurssa- ja gelbbolašvuođaguovddážin nannendihte oahpahusa sámi álbmogii . Goit ge mii fertet bisánastit veardidandihte leat go rivttes guvlui johttimin . Ii fal fallehan dihte presideantta , muhto digaštallandihte dán máilmmi dehálas gažaldaga . Son lei áhčis mielde , gii lei fas ožžon Finnmárkku skuvladirektevrra virggi , lossa mátkkiin boldojuvvon fylkkas huksendihte skuvladoaimmaid . Son sáddejuvvui speidarin Oarje-Finnmárkui iskandihte gos duiskalaš soahteveagat leat . Muhto min mielas lea oalle imaš go Svarstad Haugland lihkká ii oru dáhttumin dahkat juoga konkrehta buoridandihte dili , lohká Keskitalo . Seammás galggašii Oarje-Finnmárkkus unnidit ealuid juksandihte bajimus boazologu . Ii fal fallehan dihte presideantta , muhto digaštallandihte dán máilmmi dehálas gažaldaga . Mii bargat movttidandihte nuoraid , bero ti goahtit ie aset Vásáhusat ollu gielddain leat dagahan ahte Bb gieskat evttohii čađahit ođđasit álggahit merkejuvvon doarjaga ortnegiid kulturskuvllaide doalahandihte doaimmaid ja beroštumiid badjin . Ja sii manne diggái stáhta vuostá oažžundihte ruovttoluotta vuoigatvuođa boazodollui . 17 jahkásaččan fárrii Mikit Njávdamis álgindihte nuoraidskuvlii Skáidái Oarje-Finnmarkui . ja dan sivas ii sáhttit geavahit sihke ILO-169 ja UNa-res artihkkela 27 ( sivila ja politihkálaš vuoigatvuođaid birra ) nannendihte sámi vuoigatvuođaid . Váldde oktavuođa gielddain ( Oslos : gávpotosiin ) oažžundihte lassi dieđuid ja ohcanskovi . Fierca Dát vahkku sáhttá šaddat erenoamáš barggán vahku viiddandihte horisonttat . Vuostildandihte dán , váldojit danne ođđa vuogit atnui , nammalassii cavgilantelefuvdna . Go válddát initiatiivva oažžundihte earáid mielde , de boahtá vahkku šaddat rivttesge buorre . Mii vuordit dus : • Teorehtalaš ja/dahje/ja praktihkálaš oahppu , áinnas ekonomiijas , márkanfievrrideames dahje buvda • Positiivvalaš ja vuodit attáldagat kunddariid ja bargiid ektui • Ipmirdanattáldat ja čuovvut vuogi gierisin , ja bures bargat ovttas Esso áirasiiguin joksandihte šiehtaduvvon ulbmiliidda • Fertet sáhttit bidjat viissismeare iežasruđa fitnodahkii • Ahte dus leat jurdagat oppalaš ruhtadanplánii Ovdagoddi čoahkkanii oanehisáiggis árvvoštallandihte ahte galge go meannudit váidaga . Prošeavttas lea areála vuollelaš 10.000 kvadráhtamehtara ja gilvu čađahuvvo oaidnindihte viessosaji vejolašvuođaid ja gáržžidemiid . Prošeavttas lea areála vuollelaš 10.000 kvadráhtamehtara ja gilvu čađahuvvo oaidnindihte viessosaji vejolašvuođaid ja gáržžidemiid . Oažžundihte dan konkrehtalaš TSG ( Traditional Specialities Guaranteed ) , deattuhuvvo ahte buvtta lea buvttaduvvon árbevirolaš biebmoávdnasiin , dahje lea mihtilmasat árbevirolaš komposišuvdna . Justa seamma sáhttit ja berret dahkat iežamet luosain suodjalandihte dan beaggima olgoriikkas . — Mii bargat garrasit oažžundihte govdabáddefálaldaga Finnmárkui . Lei justa dan sivas Bargiidbellodat lea evttohan máŋgii láhkarievdadusa sihkarastindihte buoret dilálašvuođa tomtaláigoheaddjiide . Dát lea dahkkon Stáhtagirkus doalahandihte dán jođus . Mii dáhttut ovdánahttit mielbargiid geat beroštit kvalitehtas , gelbbolašvuođas ja iešovdáneamis sihkarastindihte dárbbašlaš rievddadanmuni ja gilvalangivrodaga . Dás gal baicce attán rámi NSR:ii , sámediggepresideantta bokte guhte lea bargan issoras buori barggu álggahit ovttasbargošiehtadusaid sihkarastindihte sámi gilli ja kultuvrii ovdáneami buot surggiin . Dál leat biddjon johtui ruhtačoaggimat miehtá máilmme veahkehandihte sin geat leat roasmmohuvvon ja sidjiide geat buot leat massán . Unnitlogu bellodagat ákkastedje ahte suddjendihte fálaldagaid gieldda ássiide , de fertejit politihkkárat vuoruhit garrasit . Soaitimis fertet molsut plánainat dán vahkus garvindihte duođalaš riidduid . Danne lea buoremus don fas háleštisgoađát iežat lagamusaiguin garvindihte boasttuáddejumiid . Dokumentaras boahtá maid ovdan ahte Norgga ráđđehus ođđajagimánus lohpidi kártegoahtit eamiálbmogiid dili Asias maŋŋá dulvebáru addindihte veahki sidjiide . Dáppe leat feara makkár kurssat , dáiddačájálmasat , seminárat ja teaterčájálmasat dušše námuhandihte oasáža mii dáhpáhuvva dán vahku Gáivuonas . Ii hirpmahuhte mu jus buot dát vuvdojit geahččandihte Idol-Joruna ja daid earáid , loahpaha duhtavaš márkangenerála . Nemi njágada suollemasat geahččandihte mo máilbme gieđahallá daid dábálaččaid ... Hálidit referánssa buot vuotnabađaide gos leat guollábiepmamat oaidnindihte makkár váikkuhusat leat guollebiepmadoaimmain vuotnabirrasii ja rittudorski gođđamii . Mánáidgárddi bargit ja váhnemat leat garrasit rahčan oažžundihte dieđuid gielddas maŋŋoneami birra . Gieđahallandihte viidásit viiddidanvuordámuša , ohcat mii maiddái gelbbolaš bargiid min stuorru govdafierpmádaga bajimus stivremii ja operašuvdnii . Skábmamánu 10. beaivvi sáddejedje boazodoallit váidaga ON olmmošvuoigatvuođalávdegoddái ja bivde hoahppomearrádusa bissehandihte vuovdečuohppamiid . Finnmárkkuláhka lea boahtán sámiid gáibádusaid vuođul nannendihte sámiid rivttiid ja vuoigatvuođaid Finnmárkkus . Eiseválddit giddejit čalmmiid johtolatlihkohisvuođaid unnideami bargui , go eai daga doarvái oažžundihte dárbbašlaš dieđuid dás , lohká Grytli . Sullii 40 000 olbmo leat finadan párkka áiddiid siskkobealde ja badjel bealli sis leat oastán billeahta vásihandihte iešguđet fálaldagaid maid Sápmi párka fállá . Anne Marja hálida seailluhit árbevieruid skuvllas , nannendihte ohppiid gullevašvuođa ja iešdovddu . Min Áigi ii fáhten sátnejođiheaddji ságaide kommenterendihte Riesera ávžžuhusa . Meahccefuođđolágas daddjo čielgasit ahte ii leat lohpi geavahit mohtorfievrruid gávdnandihte elliid . Stuorra filbmaprošeavttain leat dávjá maiddái priváhtaruhtadeaddjit geat leat ruđa bidjan prošeavttaide ruđa tinendihte . Elfápmorusttet lea dan rájes doaimmahuvvon gaskaboddosaš stivrennjuolggadusaid mielde oažžundihte vásáhusaid mo čázadaga galgá doaimmahit ja čađahandihte luonddufágalaš iskkademiid mas guolit ja jiekŋá deattuhuvvojedje . Elfápmorusttet lea dan rájes doaimmahuvvon gaskaboddosaš stivrennjuolggadusaid mielde oažžundihte vásáhusaid mo čázadaga galgá doaimmahit ja čađahandihte luonddufágalaš iskkademiid mas guolit ja jiekŋá deattuhuvvojedje . Maiddái skohterluottaid fertejedje sirdit garvindihte bievllaid mat menddo árrat dán jagi leat šaddan . Earret sin geaid namuhin servet , máŋgasis , Gunnar Augland ee. perkušuvnnain , Peter Baden perkušuvnnain ja elektronihkain , Carlos Zamata Quispe njurggoniiguin , charangoin ja bouzoukiin , namuhandihte muhtimiid . Min Áigi ii fáhten ságaide orohatjođiheaddji geaiddá áidi gullá oažžuindihte cealkámuša maid áiddiin áigot dahkat . Leaš go dainna go sii leat opposišuvnnas ahte sii leat ferten dušše geavahit muhtin lágan ákkaid vuosttildandihte dán proseassa vai sin jietna maid gullo . Jus mii galgat dillái boahtit ahte álgit oaguhit dákkáraš lágan ságaid juksandihte eanet ja eanet lohkkiid , de gal mii leat unohis ja uhccán miellagiddevaš dilis . Dál bidjet buot mánáid beaivválaš biktasiid pussiid sisa bivttaslanjas , eastadandihte dihkkenjoammuma . Vuoktačuohppi deattuha ahte son ráidne buot vuoktačuohppanávdnasiid maid geavaha nugo skieraid ja nu ain , eastadandihte ahte dihkit njommot nuppi olbmui . 1988 váldii son joatkkaoahppu Romssas boaresolbmuiddivššus ja čálii váldofágabarggu : « Mo sáhttit mii láhčit ja buoridit dili ásahusain gos sámegielat demenssa olbmot ásset seailluhandihte sin eallin- ja hállanattáldagaid guhkimus áigge » . – Dat dieđus mearkkaša ahte orohagaide sáhttet šaddat iešguđet lágan njuolggadusat movt čađahit proseassa oláhandihte ekologalaš boazologu . Dan sadjái go mannat Justisministarii sihtandihte eambbo ruđa , de leat dát dego geahččaleame rivvet ruđaid nuorta-Finnmárkku Politiijáguovllus . Triumf ii bala ahte son šaddá kanala álkkes čoavddusin duhtadandihte Norgga medianjuolggadusaid . Gelbbolašvuođalokten lea dehálaš midjiide , ja lassin kurssaide maid oahpaheaddjit jođihit , de atnit e-oahpahusa loktendihte iežamet mielbargiid gelbbolašvuođa . Lea vejolaš ohcat doarjaga diehtojuohkindoaimmaide loktendihte jienasteddjiid gelbbolašvuođa válggaid birra ja oažžut eambbogiid jienastit . Min mielas lei áibbas ortnegis go dát ášši lea iešalddis nu roavis ahte dán ferte almmuhit nu viidát go vejolaš čalmmustahttindihte makkár rasistalaš oainnut muhtin olbmuin leat sápmelaččaid vuostá . 1996s ohcagođii son arkiivvain buot riikka stuorát museain gávdnandihte bagadusaid . FK ii leat makkárge duopmostullui , ja iige leat čatnon dasa ahte bealáláččat fertejit váidit čielggadandihte vuoigatvuođaid vissis guvlui . Dán bohtet erenoamážit dát gielddat geavahit , návccahuhttindihte Finnmárkkuopmodaga . – Mun gal oaivvildan maiddái boazodoallit vudjet dárbbašmeahtun ollu ja ahte maiddái boazoealáhusas fertejit unnidit vuodjima ja gávdnat eará vugiid seastindihte guohtuneatnamiid , ovdamearkka dihte helikopteriid álgit eambbo geavahit , deattuha son . NorACIA Norsk Polarinstituhtas bovde iluin beallebeaivásaš seminárii distaga juovlamánu 12. beaivve 2006 Polarmiljøsenteris Romssas , ovdanbuktindihte ođđaseamus dálkkádatdieđuid Árktalaš guvlluin Norggas , mii lea davvi-Norga , Svalbárda ja Barentsáhpi // Norggaáhpi . – Sáhka lea das leatgo dát dieđut doarvái sihkkarat álggahandihte vuđoleabbo dutkamiid , dadjá Meedby NRKii . Dahl oaivvilda ahte dalá sátnejođiheaddji Ellen Inga O. Hætta barggai olu buoridandihte dili maŋŋel go seksuála rihkkusáššit bohte oidnosii . Gáhttendihte dološ sámi kulturmuittuid Seammas ávžžuhit Deanu gieldda rádjet guovllu gáhttendihte dološ sámi kulturmuittuid . – Dan dieđus leat gáibidan gáhttendihte sámi kulturmuittuid mat leat automáhtalaččat ráfáiduvvon . – Muhto dál duođai ánssáša Sámediggi rámi , go gáibidit giddet geainnu ja ávžžuhit Deanu gieldda rádjet guovllu gáhttendihte kulturmuittuid , dadjá Henriksen . Historjjálaš dáhpáhus – sámi vuosttas ámmátteáhter « Sámi Teáhter O // S » ohcá bargiid álggahandihte doaimmas dálvvi . Veahkehandihte joksat dán ulbmila , de berre maiddái Sámediggi bidjat jahkásaččat vissis meari dáid ruđain aviissaide sámegiela nannema ja ovdánahttima váras Veahkehandihte joksat dán ulbmila , de berre maiddái Sámediggi bidjat jahkásaččat vissis meari dáid ruđain aviissaide sámegiela nannema ja ovdánahttima váras . Maiddái 1981s aviissa daláš bargit ( govas ) álggahedje ruhtačoagginakšuvnna gádjundihte áidna sámegielat aviissa . Dát retorihkka adnui viššalit go digáštalle oažžundihte Finnmárkkuopmodaga , ja oažžu álkit dadjat ahte ášši leat jorgaluvvon iábbas vulosoaivvális . – Mii boahtit nu jođánit go vejolaš bovdet báikkálaš bivdiid čoahkkimii vai beassat gaskaboddosaš doaibmabijuid jagi 2007i seastindihte stuorra luosaid . Čorgoš lea geahččalan váldit oktavuođa Boazodoallohálddahusan njulgendihte dán ášši , muhto ii leat mihkkege dahkkon nu jođánit go livčče galgan . Ii leat « oaguhandihte » olbmuid , nogo aviisa čuoččuhii jođiheaddji čálllosis ođđajagimánu 13. beaivve -07 . Váldde oktavuođa N. W. F. farggamusat oažžundihte albma veahki . Boazoáiddit ledje maiddái fáddán dán čoahkkimis ja dás mearriduvvui ealgabivdit áigot váldit oktavuođa gielddain , orohagain ja boazodoallohálddahusan gávdnandihte čovdosiid mo eastadit elliid giksašumiid dáid geažil . Kárášjoga gielda berre farggamusat sáddet gieldda njunnožiid Guovdageidnui oahppandihte mo servviid ja olbmuid movttidahttit álggahit miellagiddevaš doaimmaid , mat lea ávkin servvodahkii positivvalaččat Kárášjoga gielda berre farggamusat sáddet gieldda njunnožiid Guovdageidnui oahppandihte mo servviid ja olbmuid movttidahttit álggahit miellagiddevaš doaimmaid , mat lea ávkin servvodahkii positivvalaččat . MUOHTAGOAHTI : Moatti dálvvi Minna isidiinnas Esain leaba ráhkadan Puollánoaivvi duohkai moadde muohtagoađi oaidnindihte mo jávkan muohta sáhttá sahát diillahápmái ja mo dáinna sáhttá dasto ráhkadit vaikkoba jorba muohtagoađi . Ja go mun gehččen mo fas muhtin fanas vuojašii birrat birra dan muohtačázis suddadandihte muohttaga , de mus bođii millii cegget čájáhusa muohttagis ja jieŋas Daidda Akatemia giđđačájáhussii Helssegii . Mii sihtát beroštedddjiid váldit oktavuođa NAV oažžundihte opmodatbáhpiriid ja min kanturdárbbuid čilgehusa . ) stivra boahtá váldit dárbbašlaš lávkkiid bissehandihte du fallehemiid bellodaga vuostá , nugo maid rievttálaš lávkki – Jus Sámediggi lei duođai beroštit , de ledje galgat váldit oktavuođa min lihttun oahppandihte . Orui máŋgii dego bostindihte , maŋgga go leat duššin dahkan dáid loguid . Sámediggi lea dán rádjai bures bargan dáinna áššiin oažžundihte ášši guovddážii ja lokten dan almmolašvuhtii . Mii leat juo gullan makkár stuimmit Sámeálbmot Bellodagas bohcidedje maŋŋá go jođiheaddji Sárá Márjá Magga gohčui liige jahkečoahkkimii válljendihte su maŋisboahtti . Mii geavahit helikoptera nu ahte guorrat vuos geatkki , de mii báhčit dán nohkkadandálkasiin oaidnindihte leat go ciiku mas leat čivggat . Muotka oaivvilda ahte dát guolástusfatnasat leat hui dehálaččat oažžundihte doarvái guoli jámma . Váldde áinnas oktavuođa skuvllain oažžundihte eanet dieđuid . Miradije bargagođii hui nuorran veahkehandihte iežas bearraša , vaikko lei dakkár áigi ahte ii lean nu dábálaš ahte nissonolbmot barge olggobealde ruovttu , muhto son lei okta dain garra nissonolbmuin gii oinnii dan garra duohtavuođa ja diinegođii iežas ruđaid . Dálkkádatčuvgehus almmuhuvvui duvle birasgáhttenministaris boktindihte min luonddugáhttema ja dálkkádatrievdamiid ektui . Justa dán čoahkkimis livčče galgan leat sámiid ovddasteaddjit mielde njulgendihte áddejumiid mat eahpikeahttá badjánit dákkár hoahpus finadeames . Mis juohke ovttas lea ovddasvástádus dahkat juoga geahpedandihte CO2 luoitimiid áibmui . Brihtalaččat mátkkoštedje Finnmárkku čađa ohcandihte eará gávpegeainnuid Davve-oarje-Ruošša guvlui . – NSR rihkui šiehtadusa ja bijai dušše iežas olbmuid sihkar sadjái ja danin fertii Kárášjoga SáB ásahit sierra listtu sihkkarastindihte iežas olbmo Sámediggái , muitala Nystad . Sihkkarastindihte jurddašin ahte vuolggán dán listui , muitala Nystad . Mii bivdit berošteddjiid váldit oktavuođa NAVn oažžundihte opmodatbáhpiriid ja čilgehusa latnjadárbbuin . Čájehandihte solidaritehta , de ferte leat min buohkaid ovddasvástádus dohkkehit juohke dan ovtta doaibmabiju maid máilmmi eiseváldit mearridit ja mii galgá hehttet ja bissehit dán stuorra birasroasu mii áitá Čájehandihte solidaritehta , de ferte leat min buohkaid ovddasvástádus dohkkehit juohke dan ovtta doaibmabiju maid máilmme eiseválddit mearridit ja mii galgá hehttet ja bissehit dán stuorra birasroasu mii áitá . Váldde oktavuođa skuvllain oažžundihte eanet dieđuid , telefuvdna 78 48 45 00 . Buot muorračuohppan FeFo eatnamis ferte čielggaduvvot muorračujuheddjiin garvindihte njeaidima sárggáin mat leat eará olbmuide addon . Buot máttaheapmi FeFo eatnamis ferte čielggaduvvot muorračujuheddjiin garvindihte njeaidima sárggáin mat leat addon . Sii leat searvvis čállán reivve Finnmárkku fylkkamánnii vuosttildandihte dán ođđa lága , muhto son lohká measta veadjemeahttumin oažžut ipmárdusa sin oainnuide ja moaitá maiddái Sámedikki dán áššis . Guolástanturisma lea dehálaš Finnmárkkus , muhto dat galgá leat okta doaibma rittuturisma sisdoalus , iige goarideapmi , oažžundihte eanemuslágiid mielde ruoktot . Njuolggadus lea ráhkaduvvon gáhttendihte guollenáli . Dat dahkandihte eanet guolástanturistafitnodagaid , ja nu maiddái eanet ođđa bargosajiid . Bals diehtá maiddái ahte muhtimat leat hárjehallagoahtán juo čiekčamiidda danin go leat riŋgen áigá gullandihte goas čiekčamat leat , nu ahte besset lágidit moadde hárjehallančoagganeami ovdal čiekčamiid . Don fertet buot goarttaid bidjat beavddi ala , gávdnandihte buori čovdosa . Dat maid dajan lea ahte muhtin dáin nieiddain leat iežaset bidjan dakkár váttis ja várálaš dillái go mannet boarraset bártniid mielde vuojašit sin fiinna biillaiguin , oažžundihte árvvu , duhpaha ja viinni . Son muitala ahte son áigu váldit oktavuođa nuorra ráppáriin ja su manageriin gullandihte dán maŋemus lávlaga birra ja maid soai dadjaba dasa . Dalle moai láigoheimme Geaidnolágádusas dan bisánansajiravdda vuos dan geassái , doallandihte geassevuovdinsaji . Fargga lea fas luomi mii geasuha olbmuid jekkiide , čoaggindihte dálveluopmána . Ii leat mihkkege boastut provoseret dahkandihte debáhta , juoga mii maiddái lea ráppára kultuvra . Don it dárbbaš doarrut beare ollu oažžundihte dohkkehuvvot du ideaid . Eastadandihte dán sii geavahišgohte ruhtalána divodit dáid ja geavahedje vel helikoptera dáid bargguide . Sii mearridedje ahte sii vuvdet dušše vissis meare jándorkoarttaid olgoriikalaččaide caggandihte sullasaš dáhpáhusaid boahtteáiggis . Lea dušše guokte jagi áigi go dat seamma luohttámušolbmot garrasit barge oažžundihte ráđđehus molsašuvvama ja ruoksesruoná politihka Finnmárkui . Seammás lea dát dehálaš fálaldat nannendihte sámegiela , kultuvrra ja servodateallima , lohká Min Áiggi stivrrajođiheadji Magne Svineng . Várjjagis leat geahččalan máŋga doaimma oažžundihte njála lassánit . Oažžundihte boazodoalu leat gánnáhahttin , lea áibbas dárbbašlaš ahte NBR ja báikkálaš searvvit bisuhit biergohatti miehtá čavčča ja dálvvi . Geahččalanáigodat lea oassin Dearvvašvuođa- ja fuolahisdepartemeantta ulbmil viiddidit Vinmonopolet gávpefierpmádaga buoridandihte gávpevejolašvuođaid . Teakstadieđus mii lea sáddejuvvon olbmuide , lea čállojuvvon ahte galget boahtit Álttá guovddážii čájehandihte ahte leat máŋggas geat dorjot gáibádusa ahte doalahit muohtaskuterláhtuid rabasin . – Jus in beasa meahccái guliid bivdit , de gal buohccášin , dajai son čilgendihte man dehálaš meahcásteapmi lea leamaš ja lea ain dáloniidda . Lea departementa mii lea gáibidan ahte fylkkat dárkkistit jienastanlihpuid lohkama , ja dán vahkkoloahpa leat ge Finnmárkku fylkkas iskan 20 % jienastanlihpuin iskandihte leatgo boastuvuođat lassijienaid lohkamis , ja leat duođaštuvvon ollu boastuvuođat , čállá fylkkagielda sin neahttasiidduin . Doarjagat galget veahkehit organisašuvnnaid ovddidit áššiid buoridandihte dearvvašvuođafálalaga miellahtuide . – Šaddá dábálaš klubba , muhto dán vahkkoloahpa bohtet politiijat guovlalit klubbas ja váldit maid « stikkprøvaid » dárkkistandihte ahte ii oktage leat juhkan , muitala ges nuoraid- ja falástallankonsuleanta Anne Karine Utsi . Son lea hui ilus go idjarávgaortnet čađahuvvo juste dán vahkkoloahpa eastadandihte jugešvuođa nuoraid gaskkas . Maŋit vahkus áigu Min Áigi ja Áššu váldit vuosttas lávkki iskandihte gos redakšuvnnat barget ovttas . Ná árvalii Deanu ovdagoddi gaskaváhko seastindihte 2008 bušeahtas . Maŋimuš ovdagotti čoahkkimis lea evttohuvvon juolludit 400 000 ruvnnu oastindihte ođđa oahppogirjjiid ja neavvuid . Dán vahku sáhttá šaddat ollu vuorjamuš ja maiddái veahá stuimmit jus it daga juoidá hehttendihte daid . Lavvo1 : Olbmot čaŋađedje lávus guldalit sámi musihkka ja oažžundihte dieđuid sámiid birra .