[word = ".*ndihti"] Boađus: 69 Cealkkačájeheapmi North Saami administrative corpus – Departemeantta bealis leat lasihan , rievdadan ja dárkilastan láhka- ja proposišuvdnateavsttas miehtandihti Sámedikki posišuvnnaid . Departemeantta bealis leat lasihan , rievdadan ja dárkilastan láhka- ja proposišuvdnateavsttas miehtandihti Sámedikki posišuvnnaid . Departemeantta bealis leat lasihan , rievdadan ja dárkilastan láhka- ja proposišuvdnateavsttas miehtandihti Sámedikki posišuvnnaid . Bohccot vigget giđđat guottetbáikkiide ja geasseorohagaide mearragáttiin ja alla váriide háhkandihti álbmás šattuid ja go bálget divrriin . Sámediggeráđi mielas leat guoskevaš eiseválddit dahkan unnán guorahallandihti vejolašvuođa ahte diktit fágaolbmuid sámi boazodoalus ieža čađahit gáldema nu ahte seammás vuhtiiváldojuvvo elliid buresbirgejupmi . 3 ) Eará vejolašvuohta eastadandihti vahágiid lea el- fápmoáiddi geavahit áidut boraspiriid olggobeallái , dát lea leamaš ávkin sávzzaid suddjet boraspiriid vuostá . ] , ja álgoálbmotjulggaštusas 19. artihkkalis čuožžu ahte ráđđádallamat galget čađahuvvot “ guoskevaš álgoálbmogiiguin sin iežaset ovddasteaddji institušuvnnaiguin sihkkarastindihti ahte sii friddja vuođul leat addán iežaset dieđihuvvon miehtama ovdal go stáhta mearrida ja čađaha lágaid dahje hálddahuslaš doaibmabijuid main sáhttá leat mearkkašupmi sidjiide . Sámediggeráđi vuoruheamit : Sámediggeráđđi eaktuda ahte boazodoalu váldošiehtadus dárkkistuvvo nu ahte dat sisttisdollet dárbbašlaš mearrádusaid ahte šiehtadallamat NBR:ain galget čađahuvvot maŋŋil konsultašuvnnaid Sámedikkiin , ja ahte dat čađahuvvojit buoremus ulbmiliin olahandihti ovttamielalašvuođa . Seamma ládje gáibida álbmotriekti , dása gullet ILO 169 6. ja 7. artihkkalat , ja álgoálbmotjulggaštusa 19. artihkal , gč. 3. ja 4. artihkkaliid , ahte Sámediggi galgá konsulterejuvvot sihkkarastindihti ahte addojuvvo dieđihuvvon miehtan áigeguovdilis rievdademiide boazodoallolágas . Sámediggi áigu maid oažžut sadjái dialoga guoskevaš orohagaiguin unnidandihti boazologu gos dasa lea dárbu . Sámedikki mielas lea rekrutteren sámegielat dearvvašvuođabargiin ja fágaolbmuin dehálaš nannendihti dearvvašvuohtafálaldaga sámegielat geavaheddjiide . Departemeanta lea dohkkehan Sámedikki gáibádusa ahte galget čuovvoleamit sihkkarastindihti ahte Norgga láhka galgá leahkit siskkobealde álbmotrievttálaš vuollimus-dássodagaid . Prošeavtta mihttomearri lea leamaš bidjat johtui doaimmaid nannendihti ja ovdánahttindihti lullisámi giela gielddas . Prošeavtta mihttomearri lea leamaš bidjat johtui doaimmaid nannendihti ja ovdánahttindihti lullisámi giela gielddas . Sámediggi sávvá dan sivas ahte evalueren guorahallá movt mii sáhttit olahit buoret ja ulbmilleappot ávkkástallama doarjagis , ja maiddái buktit konkrehta evttohusaid movt rievdadit ja buoridit Sámedikki hálddašeami vuođđodoarjagis olahandihti dán . Sámediggeráđi konsulteremiid bokte bargodokumeanttain regionála dearvvašvuođaásahusaide 2010 ovddas oaččui Davvi Dearvvašvuohta bargun čađahit dulkonprošeavtta buoridandihti dulkabálvalusa sámi álbmogii . - Prošeavttas lea oktavuohta Sámi allaskuvllain guorahallandihti galgá go sierra dulkaoahppu dearvvašvuođasuorgái . Doaibmabijut nannendihti oahpponeavvobuvttadeami 2011 bušeahtas lei várrejuvvon 4 000 000 ruvdno jorgalit matematihkkagirjjiid vuođđoskuvlla várás . Butenschønlávdegoddi , man professora Nils Butenschøn jođiha , lea lávdegoddi mii lea vuođđuduvvon guorahallandihti ovdánahttindovdomearkkaid , dárbbuid ja mihttomeriid sámi dutkamis ja álgoálbmotdutkamis , maiddái strategalaš ovttasbarggu rámmaid , institušuvdna- ja Čoahkkingirjji čállit : Ellen Aina Eira // Ellen Mienna Dan maŋŋil áigu departemeanta gulahallat Sámedikkiin ja Sámi allaskuvllain guorahallandihti lea go dárbu rievdadit láhkaásahusa mii guoská Sámi allaskuvlii . Loahppajulggaštusas bivdojuvvojit ráđđehusat bealálašriikkain Davit dimenšuvnnas ovttasbargat álgoálbmogiiguin hábmendihti vuogádaga mii nanne álgoálbmogiid searvama Davit dimenšuvnna politihkas . Doaibmabijut nannendihti oahpponeavvobuvttadeami 2011 bušeahtas lei várrejuvvon 4 000 000 ruvdno jorgalit matematihkkagirjjiid vuođđoskuvlla várás . Butenschønlávdegoddi , man professora Nils Butenschøn jođiha , lea lávdegoddi mii lea vuođđuduvvon guorahallandihti ovdánahttindovdomearkkaid , dárbbuid ja mihttomeriid sámi dutkamis ja álgoálbmotdutkamis , maiddái strategalaš ovttasbarggu rámmaid , institušuvdna- ja fierpmádathuksema . Dan maŋŋil áigu departemeanta gulahallat Sámedikkiin ja Sámi allaskuvllain guorahallandihti lea go dárbu rievdadit láhkaásahusa mii guoská Sámi allaskuvlii . Loahppajulggaštusas bivdojuvvojit ráđđehusat bealálašriikkain Davit dimenšuvnnas ovttasbargat álgoálbmogiiguin hábmendihti vuogádaga mii nanne álgoálbmogiid searvama Davit dimenšuvnna politihkas . Oahpponeavvut leat dehálaš reaidun oahpaheddjiide ja ohppiide sihkkarastindihti vai oahppit olahit daid gelbbolašvuođamihttuid ja vuođđogálggaid maid oahppit galget háhkat alcceset oahpahusáiggis Máhttoloktema mielde . Šiehtadallamat Sámedikki ja Sálas gaskka jotkojuvvojit čielggadandihti vissis beliid nuvttá oahpponeavvo sáddenortnegis . - Sámediggái lea dehálaš deattuhit surggiid gos mii ovttas ráđđehusain sáhttit bargat eanet sihkkarastindihti našuvnnalaš čuovvoleami globála olmmošvuoigatvuođain . - Mii leat dárkilit bargan gávdnandihti rivttes olbmo dán dehálaš virgái , lohká sámediggepresideanta Egil Olli . Avvir corpus – Sámediggeráđi dálkkas lea garraset stivret sámi ásahusaid dakko bokte ahte gáibidit stivrasajiid dan mielde man olu ruhta juolluduvvo , bákkuin ovttastahttit ásahusaid mat leat lahkalagaid seastindihti návccaid ja ruđaid , organiseret masá visot vuođđudusaide ja čuoldit Sámi Radio eret NRKs – danin go dat soabašii ILO-konvenšuvnnain.Dáinna lágiin galget sámi ásahusat nannejuvvot boahtteáigái . Maid oaivvildit Sámi musihkkafestivála dahje Márkomeannu ahte Sámediggi sáhttá bargat nannendihti sámi festiválaid ? Farggamusat fertejit eará doaimmat biddjot johtui , erenoamážit Finnmárkkus addindihti oahpahusa sámi sisdoalus K 06:s . Állet divtte ovttage geažuhit didjiide ahte ii leat vejolaš maidege dahkat dál rievdadandihti boahtte­áiggi ! Mun oaivvildan deháleamos maid mii sáhttit dahkat deavdindihti dán sále njealljelogi jagi geahčen lea bidjat fuomášumi sámi skuvlii , sámi oahppái , sámi mánnái ! Váldot atnui buot daid politihkalaš reaidduid mat mis leat - addindihti sámi mánaide dan oahppu maid sii dárbbašit jus galget deavdit servodaga dárbbuid . Marjut Aikio dutká Áillohačča dáidaga ja su eallima , čállindihti biografiija su birra . Dál eai bálle bálljo goassige leat fárus ealo luhtte , oahppandihti ealáhusa , go skuvla ii leat heivehuvvon dainna lágiin . Sámi aviissaide diehttelas lea buorre ođas ahte Ráđđehus ain áigu lasihit preassadoarjaga sámi aviissaide , sihkkarastindihti aviissaide doarvái buriid ovdánanvejolašvuođaid . Dán oktavuođas muitaluvvui maid ahte juste dán statistihka geažil leat Guovdageainnus álggahan prošeavtta eastadandihti fasttes lihkuhisvuođaid . Vuordit maid boazodoalu duođalaččat guorahallat mii sáhttá dahkkot olggobeale njuovahaga , unnidandihti geahppuma ovdal go boazu olle njuovahahkii . Boazodoallu lea máŋggaid jagiid bargan stáda eiseválddiid ektui čoavdindihti gažaldaga divvagiid ektui go oastá ja doallá dárbbašlaš vuojániid ealáhusas . Sámediggeáirras Randi A. Skum ( NSR ) jearrá dasto odne gažaldagaid sámediggeráđđái ahte máid lea Sámediggeráđđi dássážii bargan čoavdindihti divatgažaldaga boazodoalus ja makkár strategiija lea Sámediggeráđis ovddasguvlui oažžun dihti vuoiggalaš divatortnega boazodollui . ja sii ožžot álggos oanehis oahpahusa Sámi allaskuvllas , ráhkkanandihti doibmii . – Mii leat dál bargagoahtán ovttas Sámedikke presideantan ja Sámedikke hálddahusain , oažžundihti sin mielde OG prošektii . Oallugat ráhkadit gaskaboddosaš áiddit geahpedandihti guođoheami ja maiddái eará guovlluin Nuorta Finnmárkkus leat olu gaskaboddosaš áiddit mat eai leat gaikojuvvon . Kari Høgden ja Joel Samseter leigga boahtán Kararocken erenomážit guldalandihti Intrigue . – Mun lean Kararockas erenomážit guldalandihti Intrigue ja Kai Somby , soitet ihtit vehá gatnjalat odne , mieđiha rockemusihka entusiásta . Máŋgii fertejedje čiekčit ieža gakcut áiddi badjel viežžandihti spábba . NSR ballá Sámi Vuoigatvuođalávdegotti II árvalusa mielddisbuktit ahte ođđa buolva Mátta-Sámi boazodoallit šaddet golahit áiggi dáža dikkiin nannendihti iežaset vuoigatvuođaid . Go beasan bargat luđiiguin ja juoiggadit , de orun dego rievttes máilmmis , čilge Lásse-Ovllá ja geahččá duođalaččat dego dárkkistandihti ipmirdan go maid oaivvilda . Go leat guhkes gaskat ja dan mađe ollu guolit ja bivdofuđđot , de atno eanet go lávka sealggis fidnendihti sállaša ruoktut . Báikkálaš politihkkárin lea son geavahan iežas politihkalaš deattu gitta stádaministara rádjai oažžundihti sámegiela NAV . Sámedikki rolla eamiálbmotjietnanSámediggi ásahuvvui deavdindihti demokráhtalaš váilivuođa , rolla maid eará bellodatpolitihkalaš orgánat eai nákcen deavdit . Eanadoallo- ja biebmoministtar Lars Peder Brekk lohká dal ahte leat beare olu boranávddit Norggas ja lea áigi unnidit dan logu , buoridandihti guohtonealáhusaid dili . – Dat mii geasuha mu dáid várremátkkiin lea ahte ferten rahčat olahandihti mihttu . Mii leat dál sádden preassadieđáhusa čájehandihti ahte mii dovdat ahte min diehtojuohkin leamaš ollislaš , muitala Manndal . Dan muitala soames almmái guhte mannan vahkkus lei boahttán Romsa gávpogii dušše vuovdindihti gárrenmirkkuid , go oažžu viđa geardde eanet gárrenmirkku ovddas Davvi Norggas go Mátta Norggas . Veahkehandihti geahččala son leat ustit singuin geain ii leat nu buorre dilli skuvllas . Ámmon Piera ja su ustibat Ánne Láilá Nystad , Lise Kathrine Guttorm , Steffen Kristiansen ja Sárá Joks mielas ii dáhkkojuvvo doarvái bissehandihti givssideami . Sáhtat maid riŋgestit Sámediggái , tel. 78 47 40 00 gullandihti leat go čálihuvvon jienastuslohkui . Sámediggi galgá ge ráđđádallat Ráđđehusain gávdnandihti čovdosiid mat sihkkarastet vuođu vuotna- ja riddoguolásteapmái ja mearrasámi kultuvrii , ja eana- ja resursavuoigatvuođaide . Reivvet pasieanttaide : Buohcciviessu lea sádden reivviid daidda geat leat vuordinlisttus , gulaskuddandihti ahte velgo pasieanttat háliidit gullat vuordinlistui . Anne Figenschou , gii lea nammaduvvon Barents Pilohtaid doaimma prošeaktabargin , son galgá mátkkoštit Davvi-Norgga nuoraid- ja joatkkaskuvllain deaivvadandihti nuoraiguin . Sierralobi ohcanskovis čuožžu ahte Kárášjoga gielda gieldá čađavuodjima , ja dát guoská sidjiide geat háliidivččii vuodjit gieldda čađa beassandihti Deanu , Porsáŋggu , Álttá dahje Guovdageainnu gildii . NRK Sámi Radio lea ásahuvvon gokčandihti áššiid mat gusket sámi guovlluide sámegillii ja addit sámegielat mediafálaldaga . Eanáš jearahallamat sáddagis ledje dárogillii ja vel olu ságastallamis , ja oassi das mii lei sámegillii lea oahpahandihti dárogielahálliid sámegiela . North Saami facts corpus – Sámi oahpahusráđđi doalai 1992:s váhnenčoahkkima Snoasas iskandihti dárbbu ja beroštumi sámi mánáidgárdái . Min Aigi corpus – Nannendihti iežas ákkastallama , Olli cealká ahte ii sáhte váldit NSR:a duođas ja ahte mii eat leat ádden ášši . Danin mii bidjat garra politihkalaš deattu hehttendihti ahte nu geavvá .