[word = ".*ndihtii"] Boađus: 63 Cealkkačájeheapmi North Saami administrative corpus – Leavggat ( fánat ) ja vearjomearkkat geavahuvvojedje soahtamiin čalmmustandihtii , gos soalddáhiid iešguđet soahteveahka lei . Dávjá oidno , ovdamearkka dihtii , ahte hoteallat gesset eará riikkaid našuvnnalašleavggaid čalmmustandihtii hávskás bures boahtima olgoeatnam gussiide . Namahuvvon dieđahusat leat jo gieđahallan moadde dain áššiin mat bohtet ovdan Sámedikkii jahkedieđáhusas , ja dandihtii eai guoskkahallo dás . Doarjjaortnet nannendihtii riikka sámi girjerádjofálaldaga lea jotkojuvvon . áigumuš čađahit čuozahusčielggademiid ferte dandihtii maiddái sisdoallat vuđolaš váikkuhussuokkardemiid das makkár čuozahusat boađášedje sámi servodahkii ja sámi kultuvrii » . Doarjjaortnet nannendihtii riikka sámi girjerádjofálaldaga lea jotkojuvvon . Ráđđehus áigu árvvoštallat maid sáhtášii bargat oažžundihtii neahttasiidduide eanet systemáhtalaš ođasmahttima ja kvalitehtasihkkarastima . Ráđđehus áigu árvvoštallat maid sáhtášii bargat oažžundihtii neahttasiidduide eanet systemáhtalaš ođasmahttima ja kvalitehtasihkkarastima . Dandihtii leat-ge dán proseassas čađahuvvon deivvadeamit Sámedikkepresideantta , Finnmárrku filkkasátnejođiheaddji ja justisministera gaskkas . áigumuš čađahit čuozahusčielggademiid ferte dandihtii maiddái sisdoallat vuđolaš váikkuhussuokkardemiid das makkár čuozahusat boađášedje sámi servodahkii ja sámi kultuvrii » . Ráđđehus áigu árvvoštallat maid sáhtášii bargat oažžundihtii neahttasiidduide eanet systemáhtalaš ođasmahttima ja kvalitehtasihkkarastima . Ráđđehus áigu árvvoštallat maid sáhtášii bargat oažžundihtii neahttasiidduide eanet systemáhtalaš ođasmahttima ja kvalitehtasihkkarastima . Ráđđehus áigu árvvoštallat maid sáhtášii bargat oažžundihtii neahttasiidduide eanet systemáhtalaš ođasmahttima ja kvalitehtasihkkarastima . Lea dárbbašlaš reguleret bivddu garrasit hehttendihtii badjelmearálaš resurssaid golaheami . Dat maid buohccit ja divššohasat dábálaččat barget ruovttus lea mielde definereme iešdovddu , buohcciviessu // buhcciidruoktu ferte rahčat dan nala ahte buohccit // boarrásat ožžot sullii seamma fálaldaga go leat orrume doppe , go dat mii sis lei ruovttus , doalahandihtii badjin iešdovddu ja eallinárvvu . Dát mielddisbuktá viidáseappot ahte Sámediggi ferte sihkkarastit guovtteguvlui gulahallama eará skuvlaeiseválddiiguin jus lea dárbu nannendihtii fokusa skuvlla- ruovttu ovttasbarggu sámi guovlluin , ja dát bargu ferte váikkuhit dasa ahte ohppiid oahppanovdáneapmi oahppoplánaid ektui ain vuhtiiváldojuvvo vaikko mánás lea riekti ja duođas vejolašvuohta oažžut viiddiduvvot permišuvnna bearraša vuođđoealáhusa oktavuođas . Eastadandihtii ahte sin bálká njiedjá , geat ožžot bálkká proseantta vuođul , de bajiduvvo várrepresideantta bálká 513 000 ruvnnos 540 000 ruvdnui jahkái . : Sámediggi bargá bisuhandihtii boahttobeale sámi skuvllaid Assu corpus – Mannan bearjadaga rabai Sámi Dáiddaguovddáš uvssaidis vuot ođđa dilálašvuhtii , duhtadandihtii olbmuid čalmmiid . Avvir corpus – Máŋggas geat jorahedje ođohiid ledjege dušše vuolgán geahččalandihtii skuteriid , eaige oaggungilvui . Ii dušše čájehandihtii daid rašit beliid , muhto maiddai daid nana beliid . Doaimmain ferte leat ávki , dat eai ábut čađahuvvot dušše čađahandihtii , muhto ávkki dihte . Berošteaddjit , dahje miellahtut , ožžot searvvis ruvnno kilos doalahandihtii jávrri ortnegis . Ovdasiiddu hápmi ja girjji namma ii heive obanassiige ovttas , ja dat ge geasuha lohkagoahtit gávdnandihtii áddejumi girjji imaš hápmái ja nammii . North Saami facts corpus – Vástidandihtii dan gažaldaga , fertet mannat veháš maŋosguvlui historjái , ja gávdnat vuolggasaji sámiid - Lappekodisillas - ja daid vuoigatvuođaid maid dat 1751 rájes lei sihk- Dalle gáibidii Norga oktasaš kommišuvnna , gáržžidandihtii daid guohtunvuoigatvuođaid mat Lappekodisillas ledje dovddastuvvon boazosámiide . Mo de otná dili ektui , go Norggas leat stuorra doalut ávvudandihtii 1905 dáhpáhusaid . Muhto danin go 1905 dagahii Norgga politihka Ruoŧa boazosámiid ektui nu negatiivvalažžan , ahte dat 2005´s lea buktán ođđa beroštumi Lappekodisilla hárrái , go Ruoŧŧa mearridii Lappekodisilla fas ealáskahttit - bealuštandihtii iežasit sámiid vuoigatvuođaid . Háliideigga ahte mun galgen álgit sámi mánáidgárdái oahppandihtii sámegiela . 2007/08/2007 skuvlajagi válden oktavuođa guđain mu ovddeš studeanttain , gullandihtii movt sii dál oidnet daid vásáhusaid maid ožžo dalle go ledje studeantan Álttá oahpaheaddjiskuvllas 1970-logus . Min Aigi corpus – Čujuhan seammás ILO-soahpamuššii gos čuožžu ahte ; « Galget biddjot diehtojuohkkindoaimmat buot sektovrrain servodagas , ja erenoamážit daid joavkkuin geain lea eanemus oktavuohta guoskkahuvvon olbmuin , bissehandihtii ovdagáttuid mat leat dáid olbmuid vuostá . Easkka dalle oaččošii buohkaid muitit ja beroštit áitagis ovdal go eará ja garrasit mearrádusat biddjojit doibmii caggandihtii mahkáš Gyrodactylusa leavvamis Detnui . Vuosttažin vuvddii hálddáhus olbmuid árbevirolaš luossabivdinvuoigatvuođaid buoidudandihtii iežaset ja oarjemáilmme turistafitnodagaid . Sii váillahit maid politihkkáriid geat dustet bargat oaččuhandihtii konkrehta bohtosiid . Mii ávččuhit sin jođáseammosat váldit oktavuođa allaskuvvlain gullandihtii mo allaskuvlla naguda meannudit áššiid sámegillii . - Buoridit eavttuid nannendihtii fitnodaga ruđalaš gánnaheami dudjomis . – Dás duohko fertejit sámi meahcásteaddjit speallagoahtit kasino birgendihtii , árvala Goahtegerret jođiheaddji Toralf Henriksen . Dál son háliida čohkket buot fámuid bissehandihtii luonddubilisteamiid Ruoššas . Dasto huksegohte foandda gosa iešguđet riikkat sáhttet bidjat ruđaid buoridandihtii eamiálbmogiid dili . Dál ii leat at darbu matkotit Ruhii , gávdnandihtii bana internaunala dásis , loahpaha LMK doimmaheaddji Oeivind Lindbeack . Jus dása miehtat vuosttas lávkkis , de mii fertet maiddái diehtit ahte dalle ii boađe goassege šat loahppa maid mii de galgat dahkat duhtadandihtii sin guđet niehkomáilmmes ellet , guoski buot luonddu ja elliid áššiid ektui . Muhtin sániid vállje fas čállit oktan sátnin vaikko dat muđui álo čállojuvvojit guoktin sátnin dego dat ovdamearkkat « dandihtii » , « dađemielde » ja « danseammas » . Erenoamážit lea son gállán obbasa Kárášjoga servodagas oažžundihtii buoret áddejumi sámi guoskevaš áššiide . Dás ovddiduvvojedje olu buorit árvalusat buoridandihtii sápmelaččaid eallindilálašvuođa . tilhi ) oaidnit dávjjimus čakčat go guođđá guossa- ja beahcevuvddiid ohcandihtii murjjiid . Dát doaibma galgá bearráigehččojuvvot dárkilit , oaidnindihtii lea go dohkkálaš ná rádjat njuovvanbázahusaid . In oppa fuomášange ahte mu olgeš giehta manai bissu bázahahkii iešalddis baldindihtii . Bissu njuikii valáhis go luođđa manai áibmui , muitala son ja čujuha klássaráigge váldogeidnui čájehandihtii man láhka guovžža lei . Mobilen.no čuojahii Telenora geavaheaddjid bálvalusnummerii 05000 geahččalandihtii , lei go vejolaš beassat earáid meattá johtilit , ja nu lei . Suova biggondihtii leat buot reahpenráiggit dahje áibmoluŋkkát cakkasnjálmmiid . Oktan máŋgga doaibmabijus nannendihtii oljosuodjalusa Lofoahtas ja Barenetsábiguovlluin , lea NOFO vuođđudan foandda mii galgá doarjut oljosuodjalusgearggusvuođa Davvi-Norggas . Dán gáibideapmai fertejit buohkat searvat ja hukset nana gearggusvuođa hehttendihtii stuorra oljokatastrofaid min guovlluin Dán gáibideapmai fertejit buohkat searvat ja hukset nana gearggusvuođa hehttendihtii stuorra oljokatastrofaid min guovlluin . Oktii Minna doalvvui jieŋaid Helssegii , čájáhussan , čájehendihtii , mo muohta ja jiekŋa lea gávpogis olbmuid ovddás ja mo dat fas Sámis lea eallineaktu . Geahččandihtii lea go doppe buot ortnegis . Dattetge lea Tromssa fylkkasuohkan ruhtadan boahttejagi ekonomiijaplána doarjundihtii ohcanbarggu . Leavnnja nieida fárrii Tromssagávpogii 16 jahkásažžan juo , oahppandihtii dánsut Kongsbakken joatkkaskuvlla dánsalinjás . – Unjárgga leansmánni ákkástallá fárrema buoridandihtii bálvalusfálaldagaid Unjárgga olbmuide , ja nu go daddjo buoridandihtii « fágalaš birrasa » . – Unjárgga leansmánni ákkástallá fárrema buoridandihtii bálvalusfálaldagaid Unjárgga olbmuide , ja nu go daddjo buoridandihtii « fágalaš birrasa » . Son muittuha maid ráfibálkkášumi vuoiti Al Gore logai go galledii Oslo mannan vahkus , ahte dál berrejit sápmelaččat ja eará eamiálbmogat buoret dihttot gaskariikkalaš dásis čalmmustahttindihtii dálkádatváttisvuođaid . Lea goalmmát geardde go Prins Eugen kulturbálkkášupmi geigejuvvo Norgga- ja Ruoŧabeal kulturbargiide nannendihtii buriid oktavuođaid dán guovtte riikka gaskka . Oktan máŋgga doaibmabijus nannendihtii oljosuodjalusa Lofoahtas ja Barenetsábiguovlluin , lea NOFO vuođđudan foandda mii galgá doarjut oljosuodjalusgearggusvuođa Davvi-Norggas . Oktan máŋgga doaibmabijus nannendihtii oljosuodjalusa Lofoahtas ja Barenetsábiguovlluin , lea NOFO vuođđudan foandda mii galgá doarjut oljosuodjalusgearggusvuođa Davvi-Norggas .