Davvisámi teavsttat |Julevsámi teavsttat |Lullisámi teavsttat |Anársámi teavsttat |Bálddalasteavsttat Davvisámi |Norsk |Suomeksi |Svenska |English 10 válljejuvvon čoakkáldaga (buot) — 21 108 052 sáni Oktageardán ohcan Eanet vejolašvuođat CQP Query Dievaslaš CQP-jearaldat: [] KWIC: Statistihkka: KWIC Statistihkka Sátnegovva ii vuos doaimma Boađus: 191 Cealkkačájeheapmi Administrative texts – Oktagerdánit daddjon , lea earru veahádagaid vuoigatvuođaid ja eamiálbmogiid oktasaš vuoigatvuođaid gaskkas dakkár ahte veahádagaid vuoigatvuohta mearkkaša dan ahte veahádaga indiviiddaide lea addon vuogasvuohta seailluhit ja ovddidit iežaset identitehta eanádatservodaga siste , go fas eamiálbmogiid oktasaš vuoigatvuođat deattuhit eamiálbmogiid njulgosa seailluhit ja ovdánahttit sin iežaset sierralágán servodagaid ja servodatvuogádagaid eanádatservodaga báldii dahje sáhttá maiddái dadjat , rattát eanádatservodagain . Irggis lea gákti ja rattis vilges šoalkaliidni ( ruossaliidni ) . Aššu – Fiehta lea maid čáhceloddi mas lea raddi áibbas vielgat , muđui lea čáhppat . Várrasis lea ruoná raddi , čeabetbirra lea vielgat . Orro dego nálut čuoggumen su rattis . - Mu rattis lea ge eanet biebmu go geafes olbmuid áittiin , vástidii loahkka . Ja de válddii isit niibbi ja sárggastii máná ratti dáinna . De leaba soai muhtimin sávdnjume , ja eamit fuomáša isidis hávvesaji rattis ja jearrá : - Manne dus lea hávvesadji rattis ? De leaba soai muhtimin sávdnjume , ja eamit fuomáša isidis hávvesaji rattis ja jearrá : - Manne dus lea hávvesadji rattis ? De oinnii ahte njuorju cábai ratti ja basii dollagáttis ja goaikkuhii vuoja bađe nala . De cábai rattis ja basii dollagáttis dassážii go ieš bulii . Náhkkegahpir lea buot spulžon ja olbmá gieđat leat doarrás ratti vuostá . Son dohppii stuora niibbii seainnis ja čuggii niibbi oappá raddái . Golmmáigge sotnabeaiija čukkohalai okta nuorra dievdu raddái olggobealde Karakroa Kárášjogas . Buletiijat Kárášjogas muitalit , ahte okta 25 jahkásaš dievdu čukkohalai raddái olggobealde Karakroa . Vuoi Jesus , váldde sin askái , doala sin du ratti vuostá . Mun in gal jáhkkán ahte dat galggai ollašuvvat , muhto go juo lei nu issoras miella diehtit áhku čiegusvuođa , de russestin iežan raddái ja vurdnon . Russen iežan raddái ja vuortnun logi niibbi nammii . Son vázzái guhkes lávkkiiguin Gorsadállui , ja váibmu cohkii garrasit su rattis . Avvir – Son lasiha vel ahte sii maid muhtumin lášmmohallet dehkiid gieđain , bajiidgieđaid , olggiin , čielggis , rattis ja čoavjjis . Nu heite ge Guovdageainnus dikšume – Go doppe heite dikšume , vaikko eatnis lei ain CRP gaskal 80-100 ja raddi lei bohtanan , de diŋguime diimmu su fástadoaktárii Áltái . Ovdagottis leat guokte eavttu muitobázzái , olles hápmi 550.000 kruvdnui dahje oaivi // raddi hápmi 150.000 kruvdnui . Go guokte vahku lei leamaš skuvllas de logai ahte ii báljo nagot šat vuoigŋat , ja ahte sus buollá raddi . Eadneolbmos lei raddi hui bávččas , ja son oaččui divššu doaktáris das sajis . Erenomážit dan várralágan ruossamearkka rattis . Son čájeha olgešbeale ratti hávvesaji gos olles čižži lea čuhppon eret . Erenomážit dan várralágan ruossamearkka rattis . Jus mánná ii vuoigŋagoađe ja lea ain jámálgan , deaddigoađe máná ratti . Eadneolbmos lei raddi hui bávččas , ja son oaččui divššu doaktáris das sajis . Go daid njielasta , de dat dovdojit rattis báhkka beaivvadahkan . 37-jahkásaš bijai ratti dan nuppi korporála vuostá ja logai ahte eahppi galgga su rájiid geahččaladdat . Vahát dagahii mihá stuorát vára ahte vuoddjis bávččaga raddi go garrasit deaddásii stivrrana vuostá . Hirpmahuvai go fuobmái báhkára čuččodeame báiddi haga ja jorahii láibbážiid ratti vuostá . Gáktái lei son coggan ruoná suohkkobuvssaid ja litna viehkanskuovaid , čuvges ruoná liinni man čiehka lei rattis ja gollelágan vadniboahkána birra seakkáža . Nuba leai eahkedis buorre hoteallaseŋgii bállahastit gávvut etniidbeaivvi gudnemedáljjain rattis šealgámin gilvvu ilolaš oamasteddjiin . Gilvaleddjiid mielas lea dát gilvvuid vearrásamus hárjehallan go geađggi ferte doallat ratti vuostá ja dalle illá sáhttá vuoiŋŋat . Sámi rockár Piera Jovnna Somby alias ‹ ‹ Pondus › › čievččahalai raddái nu garrasit ahte son dojii guokte erttetdávtti go geahččalii bissehit veagaváldima Romssa gávpogis . – Vuddjiin , 50 jahkásaš nissonolbmos , ja 70 jahkásaš almmáiolbmos , ledje garra bákčasat rattis , muitala Smuk Buljo . Sámi artista Piera Jovnna Somby čievččahalai raddái nu garrasit ahte son dojii guokte erttetdávtti go geahččalii bissehit veagaváldima Romssa gávpogis . Veagaváldi čievččasta Somby ratti ja čoavjji máŋgii , ovdal go manná ásodahkii fas ja lohkkada olgouvssa . Dat bávččagahtii garrasamosit mu ratti hávi . gullat luođi , dat duođaid čuozai raddái . Dáppe rattis ja čoavjjis dan dovdá maid gierdá borrat Gal mii leat nu rápmásat din sápmelaččaid dihte … dii lehpet dego stuora gollemedálja min rukses // ruoná olbmuid rattis … eat oba nagotge doarvái din giitit ! Loge jahkásaš lunttažat leigga rasttildeamen Guovdageainnu eanu mannán vahkkus , go nubbi duolmmastii suddái ja vuojui dohko ratti rádjái . Nu heite ge Guovdageainnus dikšume – Go doppe heite dikšume , vaikko eatnis lei ain CRP gaskal 80-100 ja raddi lei bohtanan , de diŋguime diimmu su fástadoaktárii Áltái . Son čájeha olgešbeale ratti hávvesaji gos olles čižži lea čuhppon eret . Hárjehus 21 100 M Raddi K - 1999 Hárjehus 22 100 M Raddi M - 1999 Hárjehus 23 200 M Raddi K - 1998 Hárjehus 24 200 M Raddi M - 1998 Hárjehus 25 200 M Raddi K - 1997 Hárjehus 26 200 M Raddi M - 1997 Hárjehus 27 200 M Raddi K - 1996 Hárjehus 28 200 M Raddi M - 1996 Hárjehus 29 200 M Raddi K - 1995 Hárjehus 30 200 M Raddi M - 1995 Helene Andersen vieččai alcces 3 golli 400 friddja vuodjamis , 200 m raddi , 100 m butterfly ja 2 silbba čielgevuodjamis ja medleys . Son lasiha vel ahte sii maid muhtumin lášmmohallet dehkiid gieđain , bajiidgieđaid , olggiin , čielggis , rattis ja čoavjjis . Lei dego heasta čievččastii mu ratti , dan oktanaga go álddagas časkkii mu . Religion texts – » Tuollár čuoččui mihá vuollin ii ge jolggadan oppa čalmmiidis ge loktet almmi guvlui , muhto čorpmai raddásis ja dajai : « Ipmil , leage munnje suttolažžii árbmugas ! » Ja buohkat geat ledje čoagganan geahččat , čorbme rattiset go oidne dan mii dáhpáhuvai ja vulge ruoktot . Son mieiggastii dalle Jesusa ratti vuostái ja jearai : « Hearrá , gii dat lea ? Son lei dat gii eahkedismállásiid boradettiin lei mieiggastan Jesusa ratti vuostái ja jearran : « Hearrá , gii beahttá du ? Ja go jorggihin , de oidnen čieža gollelámppá , ja lámppáid gaskkas muhtuma gii lei olbmobártni láhkásaš , guhkes gákti badjelis ja ratti birra golleboagán . Olggos bohte dat čieža eŋgela dainna čiežain givssiin , ja sis ledje buhtes , vilges biktasat badjelis ja golleboagán ratti birra . Duođaid , don luitet mu eatniheakkas ja diktet mu orrut oadjebassan su ratti vuostái . Mu váibmu lea dego gáhčči , dat suddá rattistan . Váibmu doarggista mu rattis , jápminballu gahččá mu ala . Dasgo mun lean vártnuheapmi ja váivváš , mu váibmu lea hávvádahtton mu rattis . Non-fiction texts – Dán govas mii čájehit suoji mii várjala ratti , oalggiid ja čielggi . Bija pasieantta veallut , dasto bijat gieđaid guovdu pasieantta ratti . Bosát guovtti háve pasieantta njálbmái dan mađe ahte raddi loktana . Dat lei leŋgejuvvon ratti birra ja goallostuvvon bealjeculcciide . Dat ii lean vuohkkasat go heŋgii báttiin ratti birra . Dreassajáhkas lei rabas ohca mainna raddi galbmui , nikkeršat eai lean nu assái go gákkesbuvssat ja vearrámus ledje beksømgápmagat go olgun stoagadettiin beasai muohta gápmagiid sisa ja nu njuske juolggit ja galbmojedje . Dat dahke ruossaid raddái gállus čoavjái ja čoavjjis olggiide . Muhto go son rabestii čalmmiid fas , fuomášii son ahte sus eai boahtán gatnjalat ge , ja ahte čierrun lei su siste , rattis juoga sajes , ii ge boahtán bajás . Lei dušše juoga man duohkái sáhtii čiehkádit , vai beassá raddái doškkodit ja lohkat « oainnát go , mis lea sámegieloahppu » . Fiction texts – Lea dego juoidá luovvána rattis . Son njámmá raddái juohke sáni maid Áhtoš-Ánde sárdnida ja mearrida muitit visot maid gullá . Áiginis juoidá gis geahpana rattis ja son rohtte vuoigŋahaga čiekŋalit . Sus lei gieskat moddii rehtten ilgadit čađa ratti , son ii diehtán leigo dat váibmu vai mii . Buorit biepmut arvvosmahtte miela , ruksesviidni liggii ratti . Ivvár lei juo eallilan olmmoš , lešgo lean áibbas dearvvasge , čielgeváivvit ja ratti lávii gaskkohagaid cuoigut . Olgomáilbmi orui nu goalus ahte ratti čárvvui . Buot dáhpáhuvai nu fámolaččat ahte rattis dovdui . Ratti čárvvui , čoavjji bonjai , lei gaskkohagaid čoallasis . Lei vázzilan áiggegollun muorrasala viežžat , go fáhkkestaga rehttii čađa ratti ja issoras bávččas máhcastii su čoahkkái ja ovttat manu njeiddii muđolassii eatnamii . Ieš ii muitán maŋŋá dán dáhpáhusas eará go dan bákčasa , mii bastilis niibin vajastii ratti . Biret-Káre riŋgestii Badjenjárgga dearvvasvuođadállui ja Antero doamihii vuohpa lusa dán ratti ruvvet ja dálkasiid njálbmái coggat . Son lei ainge viehka váibbas ja šattai lihkadit hui várrugasat , amaset fiinna gorostagat rattis boatkanaddat ja čuohpadushávvi rahtasit . Son lávii álo dalán váldit dálkasa , go čárvugođii ratti dahje váibmu julkigođii . balu fámut dohppejit raddái Dalle nuorran son lávii mannat dánsunbáikkiide ja doškii gieđaid ratti badjel roahkkut ja lávlluige oaivvesnaga - dál son illá dadjá sánige . Sii leat dego gielaheamet , gieđaheamet , čalmmeheamet iige geastige leat rattis váibmu , dušše givssiduvvon ja rissehallan sitkes oažži . Buot sáhttá duššat čalbmeravkalanbottas , oapmahaččat ja oahppásat dolvojuvvojit buohccevissui ja buktojuvvojit doppe maŋit beaivve ruovttoluotta , juolggit ja gieđat leat doŋgon ja raddi čoskon . Son sihkodii bolnni ravddaid goaivuin , doaškkastii moddii gieđaid badjel ratti roahkkut , vai varat lihkadišgohte buorebut ja vulggii girkoeatnamis goaivu giehtageažis . Suvddár Soldatkin gavžžastii ja hoigadii ruoidna ratti ovddosguvlui nu ahte bastilis erttetdávttit geaigájedje fiskeslágan liikki vuolde ja doalai guhkes návlli goapmiris duohken ja árvalii Alavuoma-Annain , guhte vikkai ruvssodit , ahte ii dát dárbbašan duššiid ujostallat , vaikko dáppe ledjege varrásat ja njiŋŋálasat seahkalagaid dego Edena gilvvagárddis : leihan Anna sihkkarit ovdalge oaidnán varrisbeale Áttáma gárvvuid siste , go juo lei geardde riegádahttán ovtta mánáge . Son bajidii guktuid gieđaid ratti ala ja geahčadii čeavlájit nissoniidda , geat ledje miehtá su birra ja árvalii ahte áibbas duššiidhan dat Anna dál ujostallá , dasgo mii leat dál eváhkos iige dákkár dilis sáhte leat eará go njuovžilis mielain . Muhto giđđa vásii , nu maiddái liegga ja arvvehis geassi , ja vaikko suvddár Soldatkina čeahpes gieđaid gaskkas riegádedje dálu seainnit ja gáhttu ja skálkes njálmmis spivkkat ja lávlagat , de son njoamui juohke eahket nohkkat iežas seŋgii baráhka čihkii nu , ahte raddi orui heahpadis ja balus aiddo luoddaneamen . Tarvainen ii goittot dárbbašan báhcit gáhtat dagus , dasgo soađi maŋimuš geassádanmuttu áigge son bážáhalai vuđolaččat ; mašiidnagivvira luođat gaikkodedje su ratti , čoarbbeliid ja guktuid julggiid - oktiibuot máŋgalot luođa deive sutnje . Son doškkodii ratti ja dánssui oaivi gaŋkut Lompolo vieljažiid ovddas : baksamiin jorre lávlaga sánit ja čoddagis golggai fámolaš , čiekŋalis jietna . Son čohkkedii eatnamii ja roggagođii lupmaidis - ballu ciebai ratti dego dihkki . Eila háhccestii ja geigii gieđa su ratti guvlui . Almmái bohkosii ja hoigadii seakka ratti ovddosguvlui ja njávkkadii skávžžáhis gáibbi . Mun bojá bisun sánistan oaččut leat sihkkar ja suvddáralmmái vel dasa lassin , dajai Soldatkin ja hoigadii ratti bikšut . Sin lei deaividan bárti : luođđa lei deaivan juogo oaivái dahje raddái , dahje oppa nuorra gorut lei báhččojuvvon cuovkkas nu ahte go rupmašat viimmat vitkojuvvojedje sipirjálaš muoldda sisa , de lei buoret ahte ii rahpan gisttu : oktage dáin bártniin ii lean čáppis oaidnit . Sii ledje sođiin dudden iežaset návccahisvuođa eará eallimis , ja juohke medállja , mii lei sin ratti čiŋaheamen , lei sin mielas dego juoga ánsu , dego juogalágan iežas oaffaruššama bokte ožžojuvvon dovddastus . Rájit , maid ikte gudnejahttet ja main ballet , šaddet duššin - manin hállet ikte ustibiiddát birra bahá ja bostalit sin , go dihtet ahte juohkehačča rattis ravkkii árgges ja buorre váibmu ? Ášši nogai dasa ahte Väkkäräinen časkkii ákšuin Verneri maŋŋeoaivvi guovdat ja bážii vel soalddátgivviriin su guovdu ratti , amas gávnnahallat varradagus . Doavttir bajidii liikka ala lebbejuvvon láhkána ja oinnii ahte raddi lei báhččojuvvon cuovkkas : áibbas čielga bárti ! Verneri barttas mánát huike ealggabierggu maŋŋái , muhto Verneri ieš veallái sávnnis sihke raddi ja oaivi cuovkkas báhččojuvvon . Rivgu lea sihtán olbmuid rahpat rábu ja geahččat danne go jámet boahtá juohke ija su nieguide ja váidala juogá deaddá sus ratti . Min Aigi – Buot dutkamuša bohccuin váldet varrateasttaid oktii mánotbajis , seammas mihtidit maŋŋečuožžamasa guhkkodaga , sealggi ja čorvviid guhkkodaga , ratti birramihtu , rehkenastet čorvviid biikkaid ja čuvvot bohcco borggi , guolggaid molsašuvvama . Olmmái šattái buohccivissui go lei háváš rattis . – Mus dovdui gal veháš rattis go in leat ovdal maŋimuš vuolgaga . Buorre lihkus ii mannan niibi go ovtta guokte centimehtera ratte sisa . Ráhkistuvvon ledjet don , dalle juo go eatni ratte vuolde álget šaddat . ratti ravddas ravdii Ratti ravddas ravdii Ratti ravddas ravdii Boahtte gaskavahku dollejit Sámi spábbačiekčit gieđa ratti vuostá go gullet Sámi Soga lávlaga . ratti ravddas ravdii In leat čieža jahkái journalisten oainnat , lohká son ja čájeha movt galgá ratti rahpat . – Olbmuin galgá biellu čuojihit jus dovdet bákčasiid rattis . Dalán galgá čuojahit 113 ja dáhttut doavtterveahki go dovdá rattis bákčasa mii čárvu ja bávččas guorrá gurut oalgái . GÁHTÁ GO NUOLADII : Sámepolitihkkár ja doavttir Barbro Lill Hætta nuolastii báiddi ja giessalii ulloliinni raddái . Dušše ulloliinni lei giessalan birra ratti . Raddái lei giessalan árbevirolaš ulloliinni maid dábálaččat láve gal geavahit olggiid badjel ja gávtti olggobealde . Ulloliidni rattis lieggasat go bikini Son dagahii stuora bajildčállagiid go ii searvan olympia gilvvuide gos sus livččii galgan norgga rattis . Son dagahii stuora bajilčállagiid medias go ii oassálastán olympialaš gilvvuin norgga leavggain rattis . Vaikko luođđa vaháguhtii stuora osiid čoavjjis ja rattis , de lea almmái juo ruovttus moadde beaivve geahčen . Bivdi roasmmohuvai čoavjjis ja rattis . Govas leat , olgešbeali ravdddas : Erik Persen ( Biret Erke ) , Ovllá Áslak , Hans Nergård ( Hánas Ándde Hánsa , nummar okta rattis ) , Hans Isaksen ( Luhkáš Jon Hánsa nr. 2 rattis ) , Nils Øwre ( máret Nillá , nr. 3 rattis ) , Klemet Berglund ( Rávnna Lemet ) , Odd Isaksen , čohkut , Adolf Balto ( Iiddá Sámmul ) , Per Ulvenes ( Biehtár Piera ) , Hans Biti ( Nillon Hánsa , nr. 8 rattis ) , Klemet Skoglund ( Erkke Niilas Lemet ) , Per Kalvemo ( Ánne Pieram nr. 5 rattis , dáluisist ) , Anders Ravna ( Ovllá Ándde Ánde , nr. 7 rattis ) . Govas leat , olgešbeali ravdddas : Erik Persen ( Biret Erke ) , Ovllá Áslak , Hans Nergård ( Hánas Ándde Hánsa , nummar okta rattis ) , Hans Isaksen ( Luhkáš Jon Hánsa nr. 2 rattis ) , Nils Øwre ( máret Nillá , nr. 3 rattis ) , Klemet Berglund ( Rávnna Lemet ) , Odd Isaksen , čohkut , Adolf Balto ( Iiddá Sámmul ) , Per Ulvenes ( Biehtár Piera ) , Hans Biti ( Nillon Hánsa , nr. 8 rattis ) , Klemet Skoglund ( Erkke Niilas Lemet ) , Per Kalvemo ( Ánne Pieram nr. 5 rattis , dáluisist ) , Anders Ravna ( Ovllá Ándde Ánde , nr. 7 rattis ) . Govas leat , olgešbeali ravdddas : Erik Persen ( Biret Erke ) , Ovllá Áslak , Hans Nergård ( Hánas Ándde Hánsa , nummar okta rattis ) , Hans Isaksen ( Luhkáš Jon Hánsa nr. 2 rattis ) , Nils Øwre ( máret Nillá , nr. 3 rattis ) , Klemet Berglund ( Rávnna Lemet ) , Odd Isaksen , čohkut , Adolf Balto ( Iiddá Sámmul ) , Per Ulvenes ( Biehtár Piera ) , Hans Biti ( Nillon Hánsa , nr. 8 rattis ) , Klemet Skoglund ( Erkke Niilas Lemet ) , Per Kalvemo ( Ánne Pieram nr. 5 rattis , dáluisist ) , Anders Ravna ( Ovllá Ándde Ánde , nr. 7 rattis ) . Govas leat , olgešbeali ravdddas : Erik Persen ( Biret Erke ) , Ovllá Áslak , Hans Nergård ( Hánas Ándde Hánsa , nummar okta rattis ) , Hans Isaksen ( Luhkáš Jon Hánsa nr. 2 rattis ) , Nils Øwre ( máret Nillá , nr. 3 rattis ) , Klemet Berglund ( Rávnna Lemet ) , Odd Isaksen , čohkut , Adolf Balto ( Iiddá Sámmul ) , Per Ulvenes ( Biehtár Piera ) , Hans Biti ( Nillon Hánsa , nr. 8 rattis ) , Klemet Skoglund ( Erkke Niilas Lemet ) , Per Kalvemo ( Ánne Pieram nr. 5 rattis , dáluisist ) , Anders Ravna ( Ovllá Ándde Ánde , nr. 7 rattis ) . Govas leat , olgešbeali ravdddas : Erik Persen ( Biret Erke ) , Ovllá Áslak , Hans Nergård ( Hánas Ándde Hánsa , nummar okta rattis ) , Hans Isaksen ( Luhkáš Jon Hánsa nr. 2 rattis ) , Nils Øwre ( máret Nillá , nr. 3 rattis ) , Klemet Berglund ( Rávnna Lemet ) , Odd Isaksen , čohkut , Adolf Balto ( Iiddá Sámmul ) , Per Ulvenes ( Biehtár Piera ) , Hans Biti ( Nillon Hánsa , nr. 8 rattis ) , Klemet Skoglund ( Erkke Niilas Lemet ) , Per Kalvemo ( Ánne Pieram nr. 5 rattis , dáluisist ) , Anders Ravna ( Ovllá Ándde Ánde , nr. 7 rattis ) . Govas leat , olgešbeali ravdddas : Erik Persen ( Biret Erke ) , Ovllá Áslak , Hans Nergård ( Hánas Ándde Hánsa , nummar okta rattis ) , Hans Isaksen ( Luhkáš Jon Hánsa nr. 2 rattis ) , Nils Øwre ( máret Nillá , nr. 3 rattis ) , Klemet Berglund ( Rávnna Lemet ) , Odd Isaksen , čohkut , Adolf Balto ( Iiddá Sámmul ) , Per Ulvenes ( Biehtár Piera ) , Hans Biti ( Nillon Hánsa , nr. 8 rattis ) , Klemet Skoglund ( Erkke Niilas Lemet ) , Per Kalvemo ( Ánne Pieram nr. 5 rattis , dáluisist ) , Anders Ravna ( Ovllá Ándde Ánde , nr. 7 rattis ) . Rattis lea silba čikŋa mas čuožžu : Jahve ( heprea giella ) , Ipmil . Rattis lea silba čikŋa mas čuožžu : Jahve ( heprea giella ) , Ipmil . - Olbmot guoskkahallet iežaset ratti , dahkaluddet rahkama dahje nektet muhtin ealli mii susttáša nuppi ealli bađa . Dupmejuvvon almmái čuggii 45-jahkásačča vuos raddái , niibi vahágahtii váibmopusse ja geahppá . Rattis lea silba čikŋa mas čuožžu : Jahve ( heprea giella ) , Ipmil . - Olbmot guoskkahallet iežaset ratti , dahkaluddet rahkama dahje nektet muhtin ealli mii susttáša nuppi ealli bađa . Dubmejuvvon almmái čuggii 45-jahkásačča vuos raddái , niibi vahágahtii oasi váimmus ja geahppá . Rattis lea silba čikŋa mas čuožžu : Jahve ( heprea giella ) , Ipmil . Son lei čiŋadan alit láđđegávttiin , sámegahpiriin , boalloboahkaniin , fiskes silkeliinniin , guokte stuorebuš golleriskku sággon raddái . Kemi deaivvahalai olgeš gihtii , raddái ja vel čielgái . – Kemi deaivvahalai olgeš gihtii , raddái ja čielgái , ja jámii ovttatmánu dahje dalá maŋŋá danne go varddii jámas , čilgii aktor . Guorahallama vuođul oaivvilda kriminalpolitiguovddáš ahte Kemirohkki lea deaivvahallan gihtii 3-5 mehter duohken , raddái sullii 4,5-7 mehter duohken , ja čielgái ges 6-9 mehter duohken . – In jáhke su eallán guhká go deaivvahalai raddái , oaivvildii Richardsen . RUOVDDIT : Nils Turi dojii lađasdávtti ja dál leat olbmás ruovddit rattis . – Nu garrasat ledje bákčasat , muitala Turi , geasa dál leat biddjon ruovddit raddái . Kemi deaivvahalai nu gohčoduvvon pumpehávláriin olgeš gihtii , raddái ja čielgái . Oslo kriminalpolitiguovddáš ( Kripos ) duođaštii Sis-Finnmárkku diggegottis , ahte Kemi-rohkki lea deaivvahallan gihtii 3-5 mehter duohken , raddái sullii 4,5-7 mehter duohken ja čielgái ges 6-9 mehter duohken . Sárgu ratti , guođđá háviid , uttuid , ahkitvuođa Medáljjat rattis sisttisdollet historjjá . Go gearggai luoibmamis de váibbai ja velledii Mihkkala ratti vuostá . Dat ollu medáljat rattis duođaštit guhkes ja oskkáldas bálvalusa soahteámmáhis . Mun dollejin luosa čavga ratti vuostá ja gálligohten gátti guvlui . Die lea okta moraš mii dávjá njáhká ratti deaddit . Don berrešit johtinlohka rohttet veahá badjelii , dus lea menddo rabas raddi . Raddái lei son sákkastan iešduddjon muorra- ja sistečiŋa ja čoarvegeahči čiŋahii suorpma . Leago oktage oaidnán mu gieris 8 mánnosaš čáhppes bussá , vilges dielku rattis ja čoavjjevuolde . Romssa universitehta Medisiinna fágasuorggi professor Forsdahl jođihii doavttergrádagirjji bealuštandilálašvuođa , dekanbivttas vel badjelis ja St. Olav orden rattis . Politiijaid dieđuid mielde galgá nisu leat čuggen iežas ovttasássi raddái nu ahte son jámii . - Mun gávdnen ovtta dieđuhaga láhttis ja lei čukkohallan raddái , bidjen su gilgga ala dahje « stabilt sideleie » , muitala Sara . Dus LEAT guolggat rattis , honki-tonkka ! Unna čuggensaháš rahpa ratti ja siskit orgánat rahppásit ... Dalle mus váldigođii raddái . Dalle dat dollii rattis ja mus lei stuorra lávka . Mun lohken ovtta albmái ahte mus váldá rattis ja galggašin beassat nuppi togii . - Smiehtastin leago son olmmái ratti bilidan ja cuvken erttetdávttiid , go son han luoimmai ain garraseapput go mun . Muitalus sámiid birra Ja dalle vihket nu olu go nagadit , ja nu bivastuvvet ahte fertejit rahpat ratti , vai biegga beassá čoaskudit rupmaša . Dat galgá čuoigat nu ahte varra njálmmis boahtá , ja báhkkana nu ahte ferte ratti rahpat jur rabas . Ja de son viimmat oaččui niibbi , ja de divui niibenjuni návddi gilgga vuostá ja de rattiinis deaddilii , ja de niibi basttii návddi sisa . Ii sus lean vuoibmi gieđain dan meari ahte leai nagadit čugget návddi , son fertii rattiin deaddilit niibbi . Sápmelaččain lea dávjá ratti vuolde vihki , ja dat loktana oaivái ja luoitá julggiide , ja dan vigi dálkkas lea : luito varra rumašvarrasuonas . Ja go nohká borranlustu ja gullo ratti vuolde , de luito lábis bajil . Ja go lea rattis vihki , iige jođe oaivái iige julggiide , de luitojuvvo gieđas siskkobealde giehtagávas , dan suoris mii boahtá vuollebeale gieđa . Ja go lea rattis vihki , dasa maiddá guhppejuvvo sealgi golmma geardde mannjálaga ; go hávit buorránit , de galgá fas guhppejuvvot . Ja go nisu galbmo , de eai boađe manjibut olggos , de čoahkkanit manjibut ratti vuollái dego máná oaivi . Ja jos eai velá laigan dahe boađe olggos , de biddjojuvvo hávdda , liegga sáttu ja gutna ullodiŋgga sisa , ja dat biddjojuvvo ratti vuollái . Science texts – De dolle bovssa ratti vuostá , nu ahte čiehka ihtá oidnosii ja jearrá galle beali dál oaidná . Bátnevearka buorránii nu , ahte galggai suoskat beahcegáhči ja ruvvet ratti ja hárduid . Dat lávejedje muhtumat ruvvet ratti ja hárduid , ja beazis lei beahcegáhčči , dan susket . mit , njunneráiggit ja njálbmi ; raddi ) ja bajildussan ( gállu , muođut ) . Pr geavahuvvo maiddái go dovdu manná gorut sivvu , dávttit ja raddi .