[lemma = "rievdat"][msd = ".*Acc.*"] Boađus: 34 Cealkkačájeheapmi North Saami corpus – 39 Go beaivi čuvggodii , de sii eai dovdan eatnama , muhto sii oidne luovtta mas lei sáttogáddi , ja áigo geahččalit rievddahit skiippa dasa . Go beaivi čuvggodii , de sii eai dovdan eatnama , muhto sii oidne luovtta mas lei sáttogáddi , ja áigo geahččalit rievddahit skiippa dasa . ( Ravna 2000a : 84 ja Tab 1. ) 1990-logus lei sámegiella geatnegahtton fágan buot vuođđo-skuvlla oahppiin , muhto gielddastivra rievddai moadde jagi maŋŋá mearrádusa ( Todal 2002 : 71-72 ) . Ságas­ tallan rievdá dán guokte konteavstta gaskkas . Son lohká dákko bokte dili rievdat eambbo oadjebassan guovllu olbmuide ja ahte boahtá ovdan ahte duođaid leat sisge vuoigatvuođat , iige dušše LBT:s ja muđui fierbmebivdiin . Sátnejođiheaddji geažuhii maid suohkanstivrras rievdat njuolggadusaid , vai mánáidgárdeluomu heivehuvvo dárbbuid mielde , lohká Reidar Erke . – Giella lea čadnon birrasii ja go ollu servodagas rievdá , de rievdá maid giella , lohká dutki . Govvaráiddus oaidnit govviduvvon ođđaáigásaš rievdi bearraša gii orru ásodatguovllus . Son lohká dákko bokte dili rievdat eambbo oadjebassan guovllu olbmuide ja ahte boahtá ovdan ahte duođaid leat sisge vuoigatvuođat , iige dušše LBT:s ja muđui fierbmebivdiin . Árgabeaičiŋat rivdet maid ja ođđa čiŋaid ilbmet . Mun in doaivvo dat livččii dárbu hoigadit servviide giliviesu muhto rievdat organiserema . Vejolaččat dálu doaibma velá rievdá lasi , go dás áiddobeliid lea jođus maid ođđa dearvvašvuođaguovddáža plánenbarggut . Radio guldaleddjiid lohkku gal ii leat rievdan namuhanveara . Altaposten aviisii cealká Álttá Ealgabivdiidsearvvi ovdaolmmoš , Edvard Romsdal , ahte sii leat hirpmástuvvan go FeFo ii dál juo čuovo departemeantta mearrádusa ja rievdat juohkinvuogi . Diibmá rievddai Oahpahusbuohcceviesu Kárášjoga dearvvašvuođaossodagas , Sámi Našunála Oahpahusbuohcceviessun . Čielggadeami ulbmilin lea dárkileabbot geahččat mii lea rievdan dan maŋŋá go sámelága giellakapihtal bođii fápmui 1992:s . Kronihkainis son geavaha iežas 1. amanuenssa namahusa , ja geahččala čilget fágalaččat mo Norgga Sámiid Riikkasearvi ( NSR ) lea rievdan hámi . Ráđđehus ii leat álgage rievdan dan jurdaga go lea árvalan ođđa Finnmárkkolága . Dan áiggis lohká rievdan juovlaávvudemiid hirbmasit sámiid gaskkas . Dat galgá dasto mohtorgeainnuid alde , áimmus ja mearas rievdat eambbo CO2:iin . Muitalusa loahpas rievdá fállá vuorrasat Sunniva nammasaš sámeáhkkun . Lånekassena reanttu mearrá márkan , muhto reantorievdan rievdá golbma gitta guhtta mánu maŋŋil , go priváhta báŋkkuin , dieđiha Lånekassena diehtojuohkinhoavda Wenche Merli NTB:ii . Loatnakássa bajida 0,2 proseantačuoggáin rievdi reanttu . Deanu čázádaga rádjaguovlluin eai de rievdda bivdonjuolggadusat eai turisttaide , eaige guovllu bivdiide . ) Dán vuođul ii sáhte 1854-duomu atnit duođaštuššan vuoigatvuhtii ahte buohkat sáhttet váldit gáddái rievdan rihkiid . Ollislaččat boahtá Sámedikki ásaheapmi sierra riektesubjeaktan mearkkašit ahte sámeláhka rievdá eambbo vástideaddjin dálá geavatlaš dillái mas Sámedikkis lea sorjjakeahtes dilli . Sisdoallu soaitá rievdat sáhkavuoru doaladettiin Soaitá rievdat sáhkavuoru doaladettiin Viđát kapihttalis lea sáhka álbmotvuđđosa birra sámi ássanguovlluin ja geahčadit rievdan olmmošlogu ja ássanstruktuvrra . Dárogiel namma rievddai jagi maŋŋil Samisk videregående skole , Kautokeino , ja sámegiel namma heivehuvvui 1980:s ođđa čállinvuohkái : Sámi joatkkaskuvla , Guovdageainnus . Muhto váhnemat geat dál buktet mánáideaset sámeskuvlii eai sáhte mu dalá dili áddet , juste danin go sii deivet eará ja rievdan skuvlla dál , go dan maid mun deiven logemat jagi dassái . Mii leat fas transkriberen dan dálá čállinvuohkái , rievddakeahttá sániid ja dadjanvugiid . ) Dán vuođul ii sáhte 1854-duomu atnit duođaštuššan vuoigatvuhtii ahte buohkat sáhttet váldit gáddái rievdan rihkiid . Rievdaduvvon 2003 suoidnemánu 4. b. lágain nr. 84 ( Fámus 2003 golggotm. 1. beaivvi ) , mii rievdá 2003 suoidnemánu 4. b. lágain nr. 85.