Boađus: 1 058 Ovddit123Čuovvovaš Cealkkačájeheapmi Administrative texts – Vugiid ulbmil lea dahkat stáhta eiseváldiid ja Sámedikki ovttamielalažžan áššin main árvvoštallo sisafievrredit lágaid ja doaimmaid mat sáhttet váikkuhit njuolga sámi beroštumiide . Dán barggu rámma siskobealde lea ulbmil buohtasdahttit oahppodilálašvuođaid ja kártet erohusaid daid áššin mat gusket sámegiela árvui , lágaide , resurssaide , oahppoplánii , hálddašeapmái jna davviriikkaid gaskkas . Gielddain lea mearridanváldi dáin áššin ja alimus virgeolbmuin leat viiddis fápmudusat . Ohcejoga gielda lea árvalan sierra Norggaáittardeaddji áššin mat gusket rádjeovttasbargui . Erohus Norgga ja Suoma áittardeaddji doaimmaide man birra leat čállán 5. kapihttalis galgga rádjeovttasbargobuohtalasti leat áššedovdi ja oktavuođaolmmoš áššin mat gullet sosial- ja dearvvašvuođabálvalusaide rájáid rasta . Danin evttohuvvo goappaš riikkaide ahte ložžejit gáibádusaid vai livččii bvejolaš spiehkastit gáibádusain soames surggiid ja áššin nu movt boahta ovdan ovttasbarggus . Báikkalaš dási ektui evttohuvvo ahte dát áššin berre nannosit bargat ovddasguvlui nu ahte Norggabealde sáhtaše álggahit sullásaš prošeavtta ja ásahit Suomaáittardeaddji . Standárdenráđđi , mii lea Ođasmahttin- ja hálddahusdepartemeantta ( FAD ) rávvejeaddji orgána IKT-áššiin , lea meannudan áššin čállinmearkkaid geavaheami almmolaš hálddahusas . Suoma sámediggi dál bargá ovttasráđiid Norgga sámedikkiin ja Ruoŧa sámedikkiin oažžut áigái ovdaprošeaktaohcama man áššin lea dutkan- ja fága // resursaguovddáš . Porsáŋggu sápmelaččaid Máhkarávjju boazodoallu váldui áššin Goaskinvákkedikkis 1704:s . 1984:s bođii Deanu luossabivdu áššin duopmostuoluid ovdii . Muhtun boares olmmoš muitala ahte ovdalaš áigge eai atnán olbmot áššin ge go gusat , sávzzat ja bohccot guhto gávpogis . Landsforeningen for Reiselivet i Norge ( Norgga johtolateallima riikkasearvi ) válddii Davvenjárgga geainnu áššin 1908:s juo . Goalmmát áššin lea ahte bivdu ja meahcásteapmi bisttii sis ekonomiija vuođđun , nu go namuhuvvon , guhkit go guđege eará sámi guovllus . Norgga ja Suoma rádješiehtadallamiid oktavuođas lei nuortalaččaid viidáset eallin guovddáš áššin . Maŋimus jagiid ságastallamiin ja riektenákkuin Njávdáma sápmelaččaid árbevirolaš vuoigatvuođaid birra lea guovddáš áššin leamaš Njávdáma sápmelaččaid boazodoalu sturrodat . Muhto eatnasat bohte gal maŋit beaivve , nu ahte sáhtte doallat diggečoahkkimiid gos deaŧalaččamus áššin lei vearrorehkenastin , nappo maŋit jagi vearrogeassin mii galggai čađahuvvot mearragáttis geassemánu . Lávdegoddi oaidná hui dehálažžan doalahit digaštallama áššin mat gusket dálkkaslaš teknologijii , dearvvašvuođabálvalusa vuoruhemiide , olmmošárvui ja ovttaárvosašvuhtii . Jus áššin lea luobahit vuoigatvuođaid namuhuvvon 3. kapihttalis , de sáhttá ášši vuolggaheaddji beassat buhtadeamis vástideaddji áššegoluid jus vástideaddji šiehtadallamiid maŋŋel lea hilgon dahje ii leat vástidan fálaldaga , ja vástideaddji riekteárvvošteami mearrádusa olis ii oaččo eambbo go fálaldaga . Stuoradiggi beassá de sierra áššin mearridit oainnus sámi ulbmiliid ja Sámedikki doaimma bušeahta váldoekonomalaš rámmaid hárrái boahttevaš jagi ovddas . Dábálaš njuolggadus norgga rievttis lea leamaš nu ahte jus galggaš sáhttit vejolaš álbmotrievtti rihkkuma vuolggahit áššin , de ferte ovttastahttojuvvon konvenšuvdna leat rihkkojuvvon . Go lea sápmelaččaid ovddasteaddji orgána de ii sáhte Sámediggi ihcalis olgguštuvvot dakkár áššiin main álbmotriekterihkkun vuolggahuvvo áššin duopmostuoluide , ja dat orru čájeheame bealálašnávcca dákkár áššiin . Sámedikki iešmearrideami láhkanannema evttohus šaddá danne maŋitvurrosaš áššin go ii leat vuoiga dárbu dan mearrádussii dannego Sámedikki iešmearrideapmi juo doarvái bures áittarduvvo go diggi ásahuvvo sierra riektesubjeaktan . Vejolaš spiehkasteamit njuolggadusain ovddiduvvojit sierra áššin . Dát mielddisbuktá ahte sámi áššiid bušeahtta meannuduvvo sierra áššin bušeahttaoktavuođas . Dan bokte go bušeahttašiehtadallamat // - ráđđádallamat šaddet sierra áššin , šattašii álkit gieđahallat dan čuolmma mii lea bušeahttačiegus dieđuid dáfus . Ráđđehus atná giellagažaldaga hui deaŧalaš sámepolitihkalaš áššin . Vaikko vel fáttát sáhttet ja galggašedje molsašuvvat ságastallamis ságastallamii , de lea deaŧalaš ahte oahppi ja váhnemat dovdet ahte dat mii sin mielas lea deaŧaleamos , lea maiddái áššin ságastallamis . Ráđđehus atná giellagažaldaga hui deaŧalaš sámepolitihkalaš áššin . Sakka dettolažžan adnojuvvo ahte Sámediggi , mađe mielde lea vejolaš , galgá ovddastuvvot riikkaidgaskasaš oktavuođain gos eamiálbmotgažaldagat loktejuvvojit áššin . Resursavuođu ja eará servodatberoštumiid vuhtii váldin sáhttá eaktudit eiseválddiid čađahit doaimmaid dan dihte go dilálašvuohta oppalohkái adno leat almmolaš áššin . Girkočoahkkin bivdá plána galgat biddjojuvvot áššin 2008 Girkočoahkkimis . Máŋgii lea boahtán ovdan áššin ahte galggašii go hálddašanovddasvástádusa sirdit Sámediggai , ee. Sd. dieđ. nr. 33 ( 2001 – 2002 ) . Máŋgii lea boahtán ovdan áššin ahte galggašii go hálddašanovddasvástádusa sirdit Sámediggai , ee. Sd. dieđ. nr. 33 ( 2001 – 2002 ) . Maiddái dás čujuhit Od.prp. nr. 28 ( 1994 – 95 ) gieđahallamii Stuoradikkis , gos boahtá ovdan ahte mearrádus lea jurddašuvvon adnot dušše erenoamáš váttis áššin ja dušše dihto mearriduvvon rájiid siskkobealde , gč. Ealáhuslávdegotti evttohusa ja čuovvu ságastallamiid . Viidáset ferte proposišuvnnas boahtit ovdan ahte departemeanta geatnegahttá iežas bargui mas johtilit čuovvolit riddoguolástuslávdegotti konklušuvnnaid , ja mii ovddiduvvo áššin Stuorradiggái dán stuorradiggeáigodagas . Jus áššin lea luobahit vuoigatvuođaid namuhuvvon 3. kapihttalis , de sáhttá ášši vuolggaheaddji beassat buhtadeamis vástideaddji áššegoluid jus vástideaddji šiehtadallamiid maŋŋel lea hilgon dahje ii leat vástidan fálaldaga , ja vástideaddji riekteárvvošteami mearrádusa olis ii oaččo eambbo go fálaldaga . Sakka dettolažžan adnojuvvo ahte Sámediggi , mađe mielde lea vejolaš , galgá ovddastuvvot riikkaidgaskasaš oktavuođain gos eamiálbmotgažaldagat loktejuvvojit áššin . Maiddái adnojuvvo sakka dettolažžan ahte Sámediggi nu guhkás go vejolaš lea ovddastuvvon rikkaidgaskasaš oktavuođain gos eamiálbmotáššit leat loktejuvvon áššin . Eamiálbmogiid ovddasteddjiid ollislaš mieldeváldin ja oassálastin lea maiddái guovdilis áššin arktalaš ovttasbargui . Boazolohku ja guohtungilvu Finnmárkkus lea máŋgalot jagi leamaš áššin , muhto eai leat dássožii vel gávdnon buorit ja soabatlaš čovdosat . Girkočoahkkin bivdá plána galgat biddjojuvvot áššin 2008 Girkočoahkkimis . Girkočoahkkin bivdá plána galgat biddjojuvvot áššin 2008 Girkočoahkkimis . Girkočoahkkin bivdá plána galgat biddjojuvvot áššin 2008 Girkočoahkkimis . Máŋgii lea boahtán ovdan áššin ahte galggašii go hálddašanovddasvástádusa sirdit Sámediggai , ee. Sd. dieđ. nr. 33 ( 2001 – 2002 ) . Máŋgii lea boahtán ovdan áššin ahte galggašii go hálddašanovddasvástádusa sirdit Sámediggai , ee. Sd. dieđ. nr. 33 ( 2001 – 2002 ) . Máŋgii lea boahtán ovdan áššin ahte galggašii go hálddašanovddasvástádusa sirdit Sámediggai , ee. Sd. dieđ. nr. 33 ( 2001 – 2002 ) . Ráđđehus atná giellagažaldaga hui deaŧalaš sámepolitihkalaš áššin . Ráđđádallanšiehtadusa barggadettiin sohppui ahte dárbbaša geahčadit prosedyraid sierra áššin Sámedikki bušeahta ráhkadeami oktavuođas , go bušeahttabarggu oktavuođas bohciidahttet prosedyrat sierralágan áššiid ja čuolmmaid . iehtadaladettiin ovdan ON-konvenšuvnna siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra 1966 ja ON-konvenšuvnna ekonomalaš , sosiála ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid birra 1966 , loktejuvvui gažaldat fas áššin . Maiddái adnojuvvo sakka dettolažžan ahte Sámediggi nu guhkás go vejolaš lea ovddastuvvon rikkaidgaskasaš oktavuođain gos eamiálbmotáššit leat loktejuvvon áššin . Eamiálbmogiid ovddasteddjiid ollislaš mieldeváldin ja oassálastin lea maiddái guovdilis áššin arktalaš ovttasbargui . Dáin čoahkkimiin oažžu Sámediggi diehtit makkár proseassaid departtemeanttat árvvoštallet guovdilin čuovvovaš mánuid konsultašuvnnaid áššin . Sámediggi meannudii bargojoavkku raportta čakčamánus 2007 ( áššin 37/07/37 ) . Dán konferánssas ledje guovddáš áššin dat vejolaš váikkuhusat mat ođastusas sáhttet šaddat Sámediggái ja sámi guovlluid fylkkagielddaide ja gielddaide . Deaŧalaš áššin leat leamaš Sámediggeráđi riikkaidgaskasaš áŋgiruššansuorggit , Barentsovttasbargu , Davviriikkalaš Sámekonvenšuvdna , Norgga ovdagoddi árktalaš ráđis , dálkkádatrievdamat , EU ja ONa eamiálbmotjulggaštus . áššin ledje : plána- ja huksenláhka , mearrariggodatláhka , Norgga posišuvnnat álgoálbmotjulggaštusbarggus , doaibmabijut stuorradiggedieđáhusas guolástusaid struktuvrapolitihka hárrái , doaibmabijut stuorradiggedieđáhusas gonagasreabbá hálddašeami birra , láhkaásahus Finnmárkku komišuvnna ja Meahcceduopmostuolu váste , Finnmárkku komi-šuvnna čoahkádus , Deanučázádaga guolástanlávdegotti mandáhta ja čoahkádus , sámi guovlluid suodjalanbarggu njuolggadusat , sámi lotnolasealáhusaid árvoháhkanprográmma , lastavuvddiid suodjalanplána Finmmárkkus , guovllulaš dearvvašvuo-đadoaimmaid doaibmadokumeanta ja oahppoplánat 9 iešguđet fágaide vuođđo- ja joatkkaskuvllain . áššin leat : minerálaláhka , luonddušláddjivuođaláhka , rievdadusat sámelága válganjuolggadusain , hálddašanođastus , boahtte áiggi sámi kulturmuitohálddašeapmi , čáhcefápmohuksen Forsanvatnet guovllus Norlánddas , doaibmabijut stuorradiggedieđáhusas sámepolitihka birra ja Sámedikki formalalaš sajádat ja bušeahttaprosedyrat . Sámediggi lea jahkebeallásaš konsultašunčoahkkimiid oktavuođas Bargo- ja searvadahttindepartemeanttain lokten áššin daid hástalusaid maid máŋga suohkana vásihit oahpahussuorggis . Boazodoallovuoigatvuođa geográfalaš duhkodat lea dakkár fáddá mii maŋimuš jagiid lea leamaš guovddáš áššin . Boazodoallovuoigatvuođa geográfalaš duhkodat lea dakkár fáddá mii maŋimuš jagiid lea leamaš guovddáš áššin . Boazodoallovuoigatvuođa geográfalaš duhkodat lea dakkár fáddá mii maŋimuš jagiid lea leamaš guovddáš áššin . Dán konferánssas ledje guovddáš áššin dat vejolaš váikkuhusat mat ođastusas sáhttet šaddat Sámediggái ja sámi guovlluid fylkkagielddaide ja gielddaide . Deaŧalaš áššin leat leamaš Sámediggeráđi riikkaidgaskasaš áŋgiruššansuorggit , Barentsovttasbargu , Davviriikkalaš Sámekonvenšuvdna , Norgga ovdagoddi árktalaš ráđis , dálkkádatrievdamat , EU ja ONa eamiálbmotjulggaštus . Dán konferánssas ledje guovddáš áššin dat vejolaš váikkuhusat mat ođastusas sáhttet šaddat Sámediggái ja sámi guovlluid fylkkagielddaide ja gielddaide . Deaŧalaš áššin leat leamaš Sámediggeráđi riikkaidgaskasaš áŋgiruššansuorggit , Barentsovttasbargu , Davviriikkalaš Sámekonvenšuvdna , Norgga ovdagoddi árktalaš ráđis , dálkkádatrievdamat , EU ja ONa eamiálbmotjulggaštus . Dán konferánssas ledje guovddáš áššin dat vejolaš váikkuhusat mat ođastusas sáhttet šaddat Sámediggái ja sámi guovlluid fylkkagielddaide ja gielddaide . Deaŧalaš áššin leat leamaš Sámediggeráđi riikkaidgaskasaš áŋgiruššansuorggit , Barentsovttasbargu , Davviriikkalaš Sámekonvenšuvdna , Norgga ovdagoddi árktalaš ráđis , dálkkádatrievdamat , EU ja ONa eamiálbmotjulggaštus . áššin ledje : plána- ja huksenláhka , mearrariggodatláhka , Norgga posišuvnnat álgoálbmotjulggaštusbarggus , doaibmabijut stuorradiggedieđáhusas guolástusaid struktuvrapolitihka hárrái , doaibmabijut stuorradiggedieđáhusas gonagasreabbá hálddašeami birra , láhkaásahus Finnmárkku komišuvnna ja Meahcceduopmostuolu váste , Finnmárkku komi-šuvnna čoahkádus , Deanučázádaga guolástanlávdegotti mandáhta ja čoahkádus , sámi guovlluid suodjalanbarggu njuolggadusat , sámi lotnolasealáhusaid árvoháhkanprográmma , lastavuvddiid suodjalanplána Finmmárkkus , guovllulaš dearvvašvuo-đadoaimmaid doaibmadokumeanta ja oahppoplánat 9 iešguđet fágaide vuođđo- ja joatkkaskuvllain . áššin leat : minerálaláhka , luonddušláddjivuođaláhka , rievdadusat sámelága válganjuolggadusain , hálddašanođastus , boahtte áiggi sámi kulturmuitohálddašeapmi , čáhcefápmohuksen Forsanvatnet guovllus Norlánddas , doaibmabijut stuorradiggedieđáhusas sámepolitihka birra ja Sámedikki formalalaš sajádat ja bušeahttaprosedyrat . áššin ledje : plána- ja huksenláhka , mearrariggodatláhka , Norgga posišuvnnat álgoálbmotjulggaštusbarggus , doaibmabijut stuorradiggedieđáhusas guolástusaid struktuvrapolitihka hárrái , doaibmabijut stuorradiggedieđáhusas gonagasreabbá hálddašeami birra , láhkaásahus Finnmárkku komišuvnna ja Meahcceduopmostuolu váste , Finnmárkku komi-šuvnna čoahkádus , Deanučázádaga guolástanlávdegotti mandáhta ja čoahkádus , sámi guovlluid suodjalanbarggu njuolggadusat , sámi lotnolasealáhusaid árvoháhkanprográmma , lastavuvddiid suodjalanplána Finmmárkkus , guovllulaš dearvvašvuo-đadoaimmaid doaibmadokumeanta ja oahppoplánat 9 iešguđet fágaide vuođđo- ja joatkkaskuvllain . áššin leat : minerálaláhka , luonddušláddjivuođaláhka , rievdadusat sámelága válganjuolggadusain , hálddašanođastus , boahtte áiggi sámi kulturmuitohálddašeapmi , čáhcefápmohuksen Forsanvatnet guovllus Norlánddas , doaibmabijut stuorradiggedieđáhusas sámepolitihka birra ja Sámedikki formalalaš sajádat ja bušeahttaprosedyrat . Dán problematihka geažil gártá ge bievlavuodjima meannudeapmi váttis áššin . Dán problematihka geažil gártá ge bievlavuodjima meannudeapmi váttis áššin . Sámediggi ádde hui bures manne sámi museat leat fuolastuvvan , ja lea ovddidan museaođastusa áššin čoahkkimis Stuorradikki gielda- ja hálddašankomiteain skábmamánus . Sámediggi ádde hui bures manne sámi museat leat fuolastuvvan , ja lea ovddidan museaođastusa áššin čoahkkimis Stuorradikki gielda- ja hálddašankomiteain skábmamánus . Viidáset ferte proposišuvnnas boahtit ovdan ahte departemeanta geatnegahttá iežas bargui mas johtilit čuovvolit riddoguolástuslávdegotti konklušuvnnaid , ja mii ovddiduvvo áššin Stuorradiggái dán stuorradiggeáigodagas . Viidáset ferte proposišuvnnas boahtit ovdan ahte departemeanta geatnegahttá iežas bargui mas johtilit čuovvolit riddoguolástuslávdegotti konklušuvnnaid , ja mii ovddiduvvo áššin Stuorradiggái dán stuorradiggeáigodagas . áššin ledje : plána- ja huksenláhka , mearrariggodatláhka , Norgga posišuvnnat álgoálbmotjulggaštusbarggus , doaibmabijut stuorradiggedieđáhusas guolástusaid struktuvrapolitihka hárrái , doaibmabijut stuorradiggedieđáhusas gonagasreabbá hálddašeami birra , láhkaásahus Finnmárkku komišuvnna ja Meahcceduopmostuolu váste , Finnmárkku komi-šuvnna čoahkádus , Deanučázádaga guolástanlávdegotti mandáhta ja čoahkádus , sámi guovlluid suodjalanbarggu njuolggadusat , sámi lotnolasealáhusaid árvoháhkanprográmma , lastavuvddiid suodjalanplána Finmmárkkus , guovllulaš dearvvašvuo-đadoaimmaid doaibmadokumeanta ja oahppoplánat 9 iešguđet fágaide vuođđo- ja joatkkaskuvllain . áššin leat : minerálaláhka , luonddušláddjivuođaláhka , rievdadusat sámelága válganjuolggadusain , hálddašanođastus , boahtte áiggi sámi kulturmuitohálddašeapmi , čáhcefápmohuksen Forsanvatnet guovllus Norlánddas , doaibmabijut stuorradiggedieđáhusas sámepolitihka birra ja Sámedikki formalalaš sajádat ja bušeahttaprosedyrat . Dán problematihka geažil gártá ge bievlavuodjima meannudeapmi váttis áššin . Sámediggi ádde hui bures manne sámi museat leat fuolastuvvan , ja lea ovddidan museaođastusa áššin čoahkkimis Stuorradikki gielda- ja hálddašankomiteain skábmamánus . Viidáset ferte proposišuvnnas boahtit ovdan ahte departemeanta geatnegahttá iežas bargui mas johtilit čuovvolit riddoguolástuslávdegotti konklušuvnnaid , ja mii ovddiduvvo áššin Stuorradiggái dán stuorradiggeáigodagas . Ráđđádallanšiehtadusa barggadettiin sohppui ahte dárbbaša geahčadit prosedyraid sierra áššin Sámedikki bušeahta ráhkadeami oktavuođas , go bušeahttabarggu oktavuođas bohciidahttet prosedyrat sierralágan áššiid ja čuolmmaid . Boazodoallovuoigatvuođa geográfalaš duhkodat lea dakkár fáddá mii maŋimuš jagiid lea leamaš guovddáš áššin . Deaŧalaš áššin leat leamaš Sámediggeráđi riikkaidgaskasaš áŋgiruššansuorggit , Barentsovttasbargu , Davviriikkalaš Sámekonvenšuvdna , Norgga ovdagoddi árktalaš ráđis , dálkkádatrievdamat , EU ja ONa eamiálbmotjulggaštus . áššin ledje : plána- ja huksenláhka , mearrariggodatláhka , Norgga posišuvnnat álgoálbmotjulggaštusbarggus , doaibmabijut stuorradiggedieđáhusas guolástusaid struktuvrapolitihka hárrái , doaibmabijut stuorradiggedieđáhusas gonagasreabbá hálddašeami birra , láhkaásahus Finnmárkku komišuvnna ja Meahcceduopmostuolu váste , Finnmárkku komi-šuvnna čoahkádus , Deanučázádaga guolástanlávdegotti mandáhta ja čoahkádus , sámi guovlluid suodjalanbarggu njuolggadusat , sámi lotnolasealáhusaid árvoháhkanprográmma , lastavuvddiid suodjalanplána Finmmárkkus , guovllulaš dearvvašvuo-đadoaimmaid doaibmadokumeanta ja oahppoplánat 9 iešguđet fágaide vuođđo- ja joatkkaskuvllain . áššin leat : minerálaláhka , luonddušláddjivuođaláhka , rievdadusat sámelága válganjuolggadusain , hálddašanođastus , boahtte áiggi sámi kulturmuitohálddašeapmi , čáhcefápmohuksen Forsanvatnet guovllus Norlánddas , doaibmabijut stuorradiggedieđáhusas sámepolitihka birra ja Sámedikki formalalaš sajádat ja bušeahttaprosedyrat . ( Stuorradiggi bivdá Ráđđehusa farggamusat čielggadit sámiid ja earáid guolástanvuoigatvuođa mearas Finnmárkku olggobealde , dás maiddái daid fatnasiid uhcimuseriid mat leat oanehat go 10 mehtera , ja čuovvolit dan áššin Stuorradiggái . Ráđđehus atná giellagažaldaga hui deaŧalaš sámepolitihkalaš áššin . iehtadaladettiin ovdan ON-konvenšuvnna siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra 1966 ja ON-konvenšuvnna ekonomalaš , sosiála ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid birra 1966 , loktejuvvui gažaldat fas áššin . Dain áššin mat gusket sámi kulturmuittuid hálddašeapmái , sáhttet mearrádusat mat leat dahkkojuvvon kulturmuitolága vuođul , váidaluvvot Riikaantikvárii , gč. kap. 7.7 . Sámediggi meannudii raportta « Sámedikki formála sajádat ja bušeahttaprosedyrat » dievasčoahkkimisttis čakčamánus 2007 ( áššin 35/07/35 ) . Boazodoallovuoigatvuođa geográfalaš duhkodat lea dakkár fáddá mii maŋimuš jagiid lea leamaš guovddáš áššin . Dán problematihka geažil gártá ge bievlavuodjima meannudeapmi váttis áššin . Viidáset ferte proposišuvnnas boahtit ovdan ahte departemeanta geatnegahttá iežas bargui mas johtilit čuovvolit riddoguolástuslávdegotti konklušuvnnaid , ja mii ovddiduvvo áššin Stuorradiggái dán stuorradiggeáigodagas . Vástesaš mátkepolisiija ja gullevaš dagaldumit ovddiduvvojit sierra áššin Sámedikki politihkkariidda guovvamánu dievasčoahkkimis 2006 . Eamiálbmogiid ovddasteddjiid ollislaš mieldeváldin ja oassálastin lea maiddái guovdilis áššin arktalaš ovttasbargui . Konsultašuvdnašiehtadusa barggus lei ovttamielalašvuohta das ahte lea dárbu geahčadit makkár bargovuogit leat Sámedikki bušeahta ráhkadeamis sierra áššin , dannego jahkásaš stáhtabušeahtaid ráhkadeamis čuožžilit sierra gažaldagat ja čuolbmačilgehusat . Sámediggi ádde hui bures manne sámi museat leat fuolastuvvan , ja lea ovddidan museaođastusa áššin čoahkkimis Stuorradikki gielda- ja hálddašankomiteain skábmamánus . Sámediggi lea jahkebeallásaš konsultašunčoahkkimiid oktavuođas Bargo- ja searvadahttindepartemeanttain lokten áššin daid hástalusaid maid máŋga suohkana vásihit oahpahussuorggis . Sámediggi lea jahkebeallásaš konsultašunčoahkkimiid oktavuođas Bargo- ja searvadahttindepartemeanttain lokten áššin daid hástalusaid maid máŋga suohkana vásihit oahpahussuorggis . Ráđđádallamiid oktavuođas lea ovdalaš verddevuohta leamaš áššin , ja lea jerrojuvvon sáhttá go dakkár ortnega joatkit sierralobi vejolašvuođa olis . Sámediggi ádde hui bures manne sámi museat leat fuolastuvvan , ja lea ovddidan museaođastusa áššin čoahkkimis Stuorradikki gielda- ja hálddašankomiteain skábmamánus . Dain áššin mat gusket sámi kulturmuittuid hálddašeapmái , sáhttet mearrádusat mat leat dahkkojuvvon kulturmuitolága vuođul , váidaluvvot Riikaantikvárii , gč. kap. 7.7 . Sámediggi meannudii bargojoavkku raportta čakčamánus 2007 ( áššin 37/07/37 ) . Dán problematihka geažil gártá ge bievlavuodjima meannudeapmi váttis áššin . Ráđđádallamiid oktavuođas lea ovdalaš verddevuohta leamaš áššin , ja lea jerrojuvvon sáhttá go dakkár ortnega joatkit sierralobi vejolašvuođa olis . Boazolohku ja guohtungilvu Finnmárkkus lea máŋgalot jagi leamaš áššin , muhto eai leat dássožii vel gávdnon buorit ja soabatlaš čovdosat . Dáin čoahkkimiin oažžu Sámediggi diehtit makkár proseassaid departtemeanttat árvvoštallet guovdilin čuovvovaš mánuid konsultašuvnnaid áššin . Dáin čoahkkimiin oažžu Sámediggi diehtit makkár proseassaid departtemeanttat árvvoštallet guovdilin čuovvovaš mánuid konsultašuvnnaid áššin . Dain áššin mat gusket sámi kulturmuittuid hálddašeapmái , sáhttet mearrádusat mat leat dahkkojuvvon kulturmuitolága vuođul , váidaluvvot Riikaantikvárii , gč. kap. 7.7 . « Sámedikki formála sajádat ja bušeahttaprosedyrat » dievasčoahkkimisttis čakčamánus 2007 ( áššin 35/07/35 ) . Dain áššin mat gusket sámi kulturmuittuid hálddašeapmái , sáhttet mearrádusat mat leat dahkkojuvvon kulturmuitolága vuođul , váidaluvvot Riikaantikvárii , gč. kap. 7.7 . « Sámedikki formála sajádat ja bušeahttaprosedyrat » dievasčoahkkimisttis čakčamánus 2007 ( áššin 35/07/35 ) . Konsultašuvdnašiehtadusa barggus lei ovttamielalašvuohta das ahte lea dárbu geahčadit makkár bargovuogit leat Sámedikki bušeahta ráhkadeamis sierra áššin , dannego jahkásaš stáhtabušeahtaid ráhkadeamis čuožžilit sierra gažaldagat ja čuolbmačilgehusat . Konsultašuvdnašiehtadusa barggus lei ovttamielalašvuohta das ahte lea dárbu geahčadit makkár bargovuogit leat Sámedikki bušeahta ráhkadeamis sierra áššin , dannego jahkásaš stáhtabušeahtaid ráhkadeamis čuožžilit sierra gažaldagat ja čuolbmačilgehusat . Sámediggi meannudii bargojoavkku raportta čakčamánus 2007 ( áššin 37/07/37 ) . Sámediggi meannudii bargojoavkku raportta čakčamánus 2007 ( áššin 37/07/37 ) . Dáin čoahkkimiin oažžu Sámediggi diehtit makkár proseassaid departtemeanttat árvvoštallet guovdilin čuovvovaš mánuid konsultašuvnnaid áššin . Dain áššin mat gusket sámi kulturmuittuid hálddašeapmái , sáhttet mearrádusat mat leat dahkkojuvvon kulturmuitolága vuođul , váidaluvvot Riikaantikvárii , gč. kap. 7.7 . Sámediggi meannudii raportta « Sámedikki formála sajádat ja bušeahttaprosedyrat » dievasčoahkkimisttis čakčamánus 2007 ( áššin 35/07/35 ) . Konsultašuvdnašiehtadusa barggus lei ovttamielalašvuohta das ahte lea dárbu geahčadit makkár bargovuogit leat Sámedikki bušeahta ráhkadeamis sierra áššin , dannego jahkásaš stáhtabušeahtaid ráhkadeamis čuožžilit sierra gažaldagat ja čuolbmačilgehusat . Sámediggi meannudii bargojoavkku raportta čakčamánus 2007 ( áššin 37/07/37 ) . Sámediggi meannudii raportta « Sámedikki formála sajádat ja bušeahttaprosedyrat » dievasčoahkkimisttis čakčamánus 2007 ( áššin 35/07/35 ) . Go ráđđehusa davveguovlluid strategiija čilgejuvvo Romssas odne , de čalmmus áššin lea norgalaš olgoriikapolitihka ođđa viidodat . Borasdávda ii lean politihkalaš áššin olu jagiid . Dásseárvu jurddašuvvo dávjá dušše nissoniid ja albmáid gaskasaš áššin , muhto ovttaveardásašvuođaláhka deattuha doahpaga gokčat maiddái eará vehádagaid . Váldo sierra áššin ovdal jagi loahpa . Suohkanstivra meannudii bálvalusgeahpedeami sierra áššin , maŋŋil go bargojoavku lei ovddidan bajilgova das makkár doaimmaid livččii sáhttán čađahit vai geahpeda olggosgoluid . Suohkanstivra meannudii bálvalusgeahpedeami sierra áššin , maŋŋil go bargojoavku lei ovddidan bajilgova das makkár doaimmaid livččii sáhttán čađahit vai geahpeda olggosgoluid . Dieđáhus galgá ovdanbuktojuvvot suohkanstivrii ja meannuduvvot sierra áššin . Ruoŧa ráđđehusas lea vuoruhuvvon áššin nannet ja ovddidit olmmošlaš vuoigatvuođaid ja daid fuolaheami sihke sisriikkalaččat ja riikkaid gaskasaččat . Fylkkadiggi lea áššiin 49/02/49 ja 63/02/63 addán diehttevassii ahte fylkkasuohkana searvevuođabarggus šaddá guovdilis áššin máŋggalágan ovttasbargosoahpamušaiguin . Ovddas guvlui šaddá deaŧalaš áššin registarastit erohusaid mat konjunktuvradilis leat riikkalaš ja guvllolaš dilálašvuođaid gaskkas . Ulbmilsuorggit Buoridit ain eambbo guvllolaš ovddidanmáhtu dainna lágiin ahte máhttodássi loktejuvvo , strategalaš guovlofierpmádat huksejuvvo , riikkaidgaskasaš prográmmaide ja riikkaidgaskasaš foraide servojuvvo , main lea áššin guovlopolitihkka . Go dat vejolašvuohta ráddjejuvvo garrasit , de čuožžila govttolaš áššin ahte báikkálaš servodat ferte oažžut buhtadasa guolleriggodatvuoigatvuođaid ovddas mat leat privatiserejuvvon . Ovddas guvlui šaddá deaŧalaš áššin registarastit erohusaid mat konjunktuvradilis leat Ulbmilsuorggit • Buoridit ain eambbo guvllolaš ovddidanmáhtu dainna lágiin ahte máhttodássi loktejuvvo , strategalaš guovlofierpmádat huksejuvvo , riikkaidgaskasaš prográmmaide ja riikkaidgaskasaš deaivvadanbáikkiide servojuvvo , main lea áššin guovlopolitihkka . Gohččun ja áššelistu dohkkehuvvuiga čuovvovaš rievdadusain : Egil Olli hálidii ahte ášši 5-km-ráji birra galgá mearriduvvot sierra áššin . 3 ) Buoridit ain eambbo guvllolaš ovddidanmáhtu dainna lágiin ahte máhttodássi loktejuvvo , strategalaš guovlofierpmádat huksejuvvo , riikkaidgaskasaš prográmmaide ja riikkaidgaskasaš foraide servojuvvo , main lea áššin guovlopolitihkka . Merkejuvvui , ahte čuovvovaš áššin gieđahallo áššelistui 9 § merkejuvvon ášši . Sámediggi lea ovdal mearridan ođđan áššin sámiid oahpahusdili čielggadusa earret eará Ofuohtas // Lulli-Tromssas . Sámediggi atná dán hui guovddáš áššin boazodollui . Sámediggi atná dán hui guovddáš áššin boazodollui . Sámediggi atná boazodoalu eatnamiid sihkkarastima áibbas guovddáš áššin boazodoalu seailluheamis ja ovddideamis sámi ealáhussan ja ekologalaš , ekonomalaš ja kultuvrralaččat ceavzi boazodoalu mihttomeari joksamis . Sámediggi atná boazodoalu eatnamiid sihkkarastima áibbas guovddáš áššin boazodoalu seailluheamis ja ovddideamis sámi ealáhussan ja ekologalaš , ekonomalaš ja kultuvrralaččat ceavzi boazodoalu mihttomeari joksamis . Politihkalaš digáštallamis Finnmárkkus lea boazosápmelaččaid « gielddagullevašvuohta » dávjá šaddan deatalaš áššin . ) ovddiduvvui Od.prp mas áššin váldojuvvo ovdan olmmošvuoigatvuohtasoahpamušaid váldojupmi oassin fárrui norgalaš láhkii . Bargiidbellodaga joavku atná dan viehka muddui fuonášahtti áššin , go ágga dakkár sámi mearrideaddji váikkuhanválddi bidjat eananhálddašanorgánaid badjelii miehtá Finnmárkku boahtá sitáhtan mii lea váldojuvvon Álbmotriektejoavkku barggus - nammalassii Dan mii mearkkašit positiiva áššin , muhto Sámediggeráđđi ferte gávnnahit maid oaiviliid dat oamasta Finnmárkku eananhálddašanorgána stivrra čoahkádusa hárrái , jos hálddašeapmi juohkása . Bargiidbellodaga joavku atná dan positiiva áššin , go Sámediggeráđđi dattetge , vaikko dan prinsihpalaš vuođđo-oaidnu doarju guokte eananhálddašeami Finnmárkku várás , muhtun dihto eavttuid mielde sáhtášii doarjut ovtta oktasaš hálddašanorgána ásaheami ( FE ) , mas Sámedikkis ja Fylkkadikkis leat ovttamahtosaš ovddasteamit ( s. 25 ) . Go mii ILO-soahpamuša 169 váldit vuhtii , de midjiide maid čuožžila áššin dat gažaldat , leago sámiin vuoigatvuohta beassat leat mielde hálddašeamen iežaset guovlluid luondduriggodagaid . Joavku atná dan positiiva áššin go Sámediggeráđđi lea čujuhan dasa , ahte dakkár gillefidnoguovlluid ásaheami eiseválddit maid berrejit árvvoštallat gaskaoapmin mainna sáhttet bisuhit boaittobeal guovlluid ássamiid . hirbmat šállošahtti áššin go Sámi vuoigatvuođalávdegoddi ii leat čielggadan sámiid eaiggáduššanvuoigatvuođa Finnmárkku eatnamiidda . Politihkalaš digáštallamis Finnmárkkus lea boazosápmelaččaid « gielddagullevašvuohta » dávjá šaddan deatalaš áššin . Ášši berre biddjojuvvot áššelistui áššin 50/99/50 Guolástusealáhusa dilli . Sámediggeráđđi lea gieđahallan Hálkavári ja Iŋggášguolbana báhčinfealtta áššin R 50/99/50 . Sámediggi lohká dán ášši viiddis ja váttis áššin , ja dáhtošii guorahallat Hálkavárre- ja Iŋggášguolbanášši Suodjalusdepartemeanttain . Sámediggeráđis leat čuovvovaš mearkkašumit áššiid hárrái mat ovddivuvvojedje ođđa áššin Sámedikki dievasčoahkkimis dán jagi geassemánu 1.-4. b. Eavttuhus 1 gieđahallojuvvo dán dievasčoahkkima 50/99/50 áššin . Eavttuhus 1 gieđahallojuvvo dán dievasčoahkkima 50/99/50 áššin . Evttohus oktiibidjat dievasčoahkkimiid mat leat mearriduvvon biddjot čakča- ja skábmamánnui , meannuduvvo áššin 15/00/15 . Ášši meannuduvvo maŋimuš áššin dán dievasčoahkkimis . Sámediggeráđđi áigu 2002-jagi stáhtabušeahta oktavuođas árvvoštallat evttohusa mas giellaguovddáža ásaheapmi Oslo:i lea áššin . Sámediggeráđđi áigu maiddái ovddidit O97Sámi geavaheami áššin . Bargiidbellodaga sámediggejoavku lea ollu oktavuođain ovddidan boraspireváttisvuođaid áššin — ja deattuhan man deaŧalaš lea buorebut skihkkadit máddodagaid — amaset boazodoallit ja eanadoallit goariduvvot — ja soitet vel gártat vuollánit . Sámediggái álbmotválljen orgánan lea guovddáš áššin ahte diggi oažžu iešheanaleabbo saji . Sámediggái álbmotválljen orgánan lea guovddáš áššin ahte diggi oažžu iešheanaleabbo saji . Dievasčoahkkima vuosttas beaivvi ovddida Sámediggeráđđi sierra áššin dieđáhusa ráđi doaimmaid birra dievasčoahkkimiid gaskka . Dievasčoahkkima vuosttas beaivvi ovddida Sámediggeráđđi sierra áššin dieđáhusa ráđi doaimmaid birra dievasčoahkkimiid gaskka . Maiddái eambbo dutkan « kveisa » váhágiin ovddiduvvui áššin . Áššelisttu áššin leat Sámi parlamentáralaš ráđi barggu ruhtadeapmi , Interreg-bargu , Árktalaš ráđđi , Barentsovttasbarggu eamiálbmotáššit , sámeministeriid ja sámediggepresideanttaid oktasasčoahkkin 2000 čavčča ja sámi ovddasteapmi Davviriikkaid Ráđis . Eavttuhus 4 eavttuhuvvo meannuduvvot maŋimuš áššin dán dievasčoahkkimis : Ášši 4 meannuduvvo maŋimuš áššin dán dievasčoahkkimis ; ášši 31/00/31 Ovddit rabahttaortnegiid ja hálbbiduvvon hattiid mátkkošteddjiide Leavnnja girdinšilljus ferte fas váldit atnui . Sámediggi áigu erenoamážit namuhit ahte boazodoalu eatnamat leat guovddáš áššin Sámedikki politihkas . Sámediggi áigu erenoamážit namuhit ahte boazodoalu eatnamat leat guovddáš áššin Sámedikki politihkas . Geavaheaddji ja hálddašeami einnostahttivuohta ja álkideapmi lea ovddiduvvon áššin dán jagi šiehtadallamiin . Sámediggi lea dán ovddidan áššin 21.02.00 notáhtas Eanadoallodepartementii , ovttas áššiin mas lea sáhka NBR:a searvamis njuolggadusaid hábmemii , mat mearriduvvojit boazodoallošiehtadusa olis . Sámediggi lea ovdal ovddidan áššin Dikki saji ja rolla boazodoalloáššiin . Sámedikki sadji šiehtadallamiin lea ovdal ovddiduvvon áššin , ja dikki mielas lea deatalaš árvvoštallat dálá ortnega . Geavaheaddji ja hálddašeami einnostahttivuohta ja álkideapmi lea ovddiduvvon áššin dán jagi šiehtadallamiin . Sámediggi lea dán ovddidan áššin 21.02.00 notáhtas Eanadoallodepartementii , ovttas áššiin mas lea sáhka NBR:a searvamis njuolggadusaid hábmemii , mat mearriduvvojit boazodoallošiehtadusa olis . Sámediggi lea ovdal ovddidan áššin Dikki saji ja rolla boazodoalloáššiin . Sámedikki sadji šiehtadallamiin lea ovdal ovddiduvvon áššin , ja dikki mielas lea deatalaš árvvoštallat dálá ortnega . Joatkkaskuvlla njuolggadus lassičuoggáid ektui ovddiduvvui maiddái áššin stáhtaráđđái . Birasgáhttenministera mátki oktavuođas Finnmárkui dollujuvvui čoahkkin 12.07.00 várrepresideantta ja ministera gaskka , gos guovlilas áššin leai earret eará Báiddára čáhcefápmohuksen . Dasa lassin ovddidii Suoma Sámediggi áššin Reinprodukter A // S reastaluvvama . Guovddáš áššin lea danne ahte man muddui sáhttá doaibma addit badjebáhcaga , seammás ferte doaimmas leat vissis duhkodat ja geahččalit vissis áiggi doaibmat ( www.skatteetaten.no ) Gealboguovddáža ovdánahttimis ja jođiheamis lea geavaheaddjimielváikkuheapmi áibbas guovddáš áššin . Danne ferte sámi kulturáddejupmi leat guovddáš áššin . Ref. ášši 1. sirdojuvvo áššin 005/05/005 Sámediggeráđđi áigu láhčit dili nu ahte váldo bajás sierra áššin Sámedikki dievasčoahkkimis 2010 čakčamánu . Sámediggeráđđi bargá viidáset áššin ja geahččala oažžut dillái čoahkkima GOD:in gos dát lea fáddán . Orru dattetge nu ahte stuorra eanetlohku vuostálastá luossabiebmama , ja ollugat fievrridit dan prinsihpalaš áššin , ovdamearkka dihtii dainna lágiin ahte eai bora bibmojuvvon luosaid . Olles proseassas lea leamaš ovttamielalašvuohta das ahte davviriikkalaš sámekonvenšuvdna ii šatta áššin dušše guoskevaš stáhtaide ja daid stáhtaid ráđđehusaide , muhto ahte sámedikkiin , mat leat álbmotválljenorgánat dan álbmogii maid konvenšuvdna válddahallá , ferte leat aktiivvalaš rolla šiehtadallamiin ja dat fertejit váldit ovddasvástádusa bohtosis . Danne lea dehálaš ahte Sámediggi lokte buohcceviessostruktuvrra áššin árvvoštallan dihte sámi álbmoga vejolašvuođa oažžut ovttaárvosaš dearvvašvuođabálvalusaid . Sámediggeráđđi ovddida Finnmárkkuopmodaga ođđa strategalaš plána sierra áššin Sámedikki skábmamánu dievasčoahkkimii . Duodješiehtadus meannuduvvo sierra áššin dán dievasčoahkkimis . Dát dagaha dan ahte dárbbut sámi mánáidgárdesajiid ektui eai leat kártejuvvon ja meannuduvvon ollislaš áššin , juoga mii maiddái dagaha ahte ásahanálgagat eai vealtameahttumit dárbbaš váldit vuolggasaji dán lágan ollislaš lagadeamis . Dát dagaha dan ahte dárbbut sámi mánáidgárdesajiid ektui eai leat kártejuvvon ja meannuduvvon ollislaš áššin , juoga mii maiddái dagaha ásahanálgagat eai vealtameahttumit dárbbaš váldit vuolggasaji dán lágan ollislaš lagadeamis . Sámedikki ja Oslo gieldda gaskasaš ovttasbargošiehtadus Oslo Sámiid Searvi lea ovdal ovddidan áššin ovttasbargošiehtadusa gaskal Sámedikki ja Oslo gieldda , mo lea Sámediggeráđi stáhtus dáinna šiehtadusbargguin ? Miessemánu 2010 evttohii NSR ođđa áššin ahte stáhta berre váldit badjelasas Skániid joatkkaskuvlla hálddašeami dassážii go stáhta sámi joatkkaskuvllaid hálddašeapmi lea čielggaduvvon . NSR bivdá ahte Sámediggeráđđi ovddida dán ođđa áššin plenumii . Boazodoalu areáladilli ovddiduvvo sierra áššin dievasčoahkkimii . Sámediggi bivdá sámediggeráđi ovddidit boazodoalu areáladili sierra áššin . Sámediggi bivdá sámediggeráđi ovddidit boazodoalu areáladili sierra áššin . Dát váldo fas áššin eará ovttasbargočoahkkimis . Dan lassin dat lea áššin guovvamánu dievasčoahkkimis . Dan maid mii oaidnit ságastallamiin buot váttisvuođaid birra , lea ahte dat geahčaduvvojit ovttaskas áššin . Dan lassin meannuda vel doarjjastivra referáhta áššin dakkár áššiid main mearridanváldi lea fápmuduvvon . Evttohus 2 : Revišuvdnagáibádus eret smávva oasusservviin Áirras Toril Bakken Kåven ovddida ođđa áššin sihkkut revišuvdnagáibádusa smávva oasusservviin . Dalle sohpe ráđđehus ja Sámediggi geahčadit bušeahttabargovugiid sierra áššin , dan sivas go leat čuožžilan olu erenoamáš čuolmmat dan geažil . Sámediggi gávnnaha ahte ovdalaš soahpamuš dan ektui ahte bušeahttabargovuogit galget gehččojuvvot sierra áššin , ii gusto šat . ) Sámediggi gávnnaha šállošemiin ahte ovdalaš soahpamuš dan ektui ahte bušeahttabargovuogit galget gehččojuvvot sierra áššin , ii gusto šat . Dalle sohpe ráđđehus ja Sámediggi geahčadit bušeahttabargovugiid sierra áššin , dan sivas go leat čuožžilan olu erenoamáš čuolmmat dan geažil . Sámediggi gávnnaha šállošemiin ahte ovdalaš soahpamuš dan ektui ahte bušeahttabargovuogit galget gehččojuvvot sierra áššin , ii gusto šat . Sámediggi meannudii dán sierra áššin dievasčoahkkimis geassemánu 2011 . Evttohus 4 : Árvvoštallat ođđa nama válgabiirii 5 Sámediggeráđđi árvvoštalai válgabiirre 5 nammarievdadeami mii ovddiduvvui ođđa áššin skábmamánus 2009 . Dán árvolisttu , maid sáhttá gohčodit guovddáš áššin sámi oahpaheamis ja oahpahusas , sáhtášii vel guhkibun čállit . Dat lea stuora ja viiddis ášši , mii gáibida konsultašuvnnaid , danin dat galgá meannuduvvot sierra áššin Sámedikkis , ja dasto eat suokkardala ge fága-ja diibmologu duođi dárkileappot dán oahpahusdieđáhusas . Sámediggi áigu ságastallagoahtit departemeanttain , ja dan ságastallama áššin lea sihkkarastit buoret kvalitehta ja ovddosdiehtima sámegiel oahpahussii , maiddái de go dakkár oahpaheapmi čađahuvvo gáidosisoahpaheapmin . Dát dahkko sierra áššin Sámedikki dievasčoahkkimii . Dát dahkko sierra áššin Sámedikki dievasčoahkkimii . Sámediggeáirasiid habilitehta lea máŋgga oktavuođas bohciidan áššin , earenoamážit bušeahttameannudeamis . Sámediggi lea ovddidan hástalusa áššin Sámi parlamentáralaš ráđi dievasčoahkkimii mii dollojuvvui Girkonjárggas skábmamánu 9. b. 2011 . Sámediggi lea ovddidan hástalusa áššin Sámi parlamentáralaš ráđi dievasčoahkkimii mii dollojuvvui Girkonjárggas skábmamánu 9. b. 2011 . Sámediggi bivdá 2012 vuosttáš njealjádasjagis áššin gos Sámedikki doaibmabijuid juolludeamit biddjojit dáid prinsihpaid vuođul mat bohtet ovdán dán bušeahttačállosis . Sámediggi oaivvilda ahte dát ealáhus ferte mihá eambbo loktejuvvot ealáhuspolitihkalaš áššin , nu ahte rámmaeavttut sáhttet buoriduvvot . Konsultašuvdnačoahkkimis mii lea juohke jahkebeali gaskal Ođasmahttin- hálddahus- ja girkodepartemeanta ( OHD ) ledje barggut doaibmaplána oktavuođas áššin . Sámediggeráđis leamaš čoahkkin Harald Gaskin ođđajagimánu 1. beaivvi 2012 gos sámi kulturgažaldagat ledje áššin . Sámediggeráđis lei maid čoahkkin seammá beaivve RiddoDuottarMuseain , áššin lei Porsáŋggu musea dárbbu saji birra Rávttošnjárgga luonddudálus ja museas . Sámediggeráđđi lei mielde bargočoahkkimis 28.11.12 Stáhta huksendoaimmahagain , Kulturdepartemeanttain ja Beaivváš Sámi Našunálateáhteriin , gos lei áššin ásahit ođđa teáhtervistti . ” Joatkkan dása ovddiduvvo bioteknologalaš ovdáneami mearkkašupmi sámi álbmogii áššin cuoŋománu dievasčoahkkimii . Sámediggi sáhttá loktet dán áššin ovttasbargočoahkkimiin Máhttodepartemeanttain ja oahppodirektoráhtain , ja fievrredit dán fuolastuvvama fylkkamánniide . Čoahkkimis válddii Sámediggi áššin earret eará dan ahte leat unnán sámi geavaheaddjit geat váldet oktavuođa Dásseárvo- ja vealahanáittardeddjiin , ja ahte sámi dásseárvoorganisašuvnnat eai leat searvadahttojuvvon dásseárvodoaimmain davviriikkalaš dásis ja movt sámi perspektiiva sáhtášii searvadahttojuvvot dásseárvolávdegotti bargguide . Konsultašuvdna mánáid ovddasteaddji birra , áššin maid mánáidsuodjalus- ja sosiála fylkkalávdegoddi galget meannudit . Čoahkkimis válddii Sámediggi áššin earret eará dan ahte leat unnán sámi geavaheaddjit geat váldet oktavuođa Dásseárvo- ja vealahanáittardeddjiin , ja ahte sámi dásseárvoorganisašuvnnat eai leat searvadahttojuvvon dásseárvodoaimmain davviriikkalaš dásis ja movt sámi perspektiiva sáhtášii searvadahttojuvvot dásseárvolávdegotti bargguide . Konsultašuvdna mánáid ovddasteaddji birra , áššin maid mánáidsuodjalus- ja sosiála fylkkalávdegoddi galget meannudit . čuolbma ferte meannuduvvot oktan ja deaŧalaš áššin gos sihkkarasto fága- ja diibmologojuohkin sámegielfágas , ja ii šatta dego noađđin eará fága- ja diibmologoveardidemiide . Go vásihit oahppit lohku geat vallejit sámegiela lea njiedjan 26,5% dan maŋemus 5 jagis , de lea áibbas dehálaš ahte garrasit ja duođalaččat ferte bargat dainna áššin vái sámi oahppin bissu sámegiella fágan vuođđooahpahusas . Dán oktavuođas lea Steinfjell čállán reivve departementii ahte son vásihii , go ovddastii joavkku , ahte go čujuhii bures duođaštuvvon áššečuolmma mas ohppiidlohku geain lea sámegiella nubbingiellan vuođđoskuvllas , lea njiedjan , ja dáhtui ahte dát váldojuvvo áššin našunála referánsajoavkkus , de čujuhii dalá stádačálli Rugtvedt , Máhttodepartemeanttas , Sámediggái , mii lea dat ásahus mii galgá čoavdit dán ášši . Dán árvolisttu , maid sáhttá gohčodit guovddáš áššin sámi oahpaheamis ja oahpahusas , sáhtášii vel guhkibun čállit . Dat lea stuora ja viiddis ášši , mii gáibida konsultašuvnnaid , danin dat galgá meannuduvvot sierra áššin Sámedikkis , ja dasto eat suokkardala ge fága-ja diibmologu duođi dárkileappot dán oahpahusdieđáhusas . Sámediggi áigu ságastallagoahtit departemeanttain , ja dan ságastallama áššin lea sihkkarastit buoret kvalitehta ja ovddosdiehtima sámegiel oahpahussii , maiddái de go dakkár oahpaheapmi čađahuvvo gáidosisoahpaheapmin . Skuvlaheaittiheamit ovddiduvvoje sierra áššin Máhttodepartemeanttain . Sámediggeráđđi áŋgiruššá nannosit dainna ahte vuosttaldit skuvlaheaittihemiid ja dat váldojuvvo maiddái ovdan sierra áššin politihkalaš čoahkkimis Máhttodepartemeanttain guovvamánu 15. b. 2012 . NSR šálloša go Sámediggeráđđi ii háliit meannudit dahje oažžut proposišuvnna árvvoštallojuvvot vuđolaš , áššálaš vuođul , dakko bokte ahte loktet dan sierra áššin . Dát áššečuolbma lea ovddiduvvon ođđa áššin ja váldojuvvon ovdan gažaldahkan ráđđái Sámedikki dievasčoahkkimis . NSR evttohii Sámedikkis juovlamánu 2008 ođđa áššin álggahit barggu ráhkadit ođđa olislaš sámi mátkkoštanplána . Bivdit geahčadit ja árvvoštallat sámi kulturmuitohálddašeami ođđa áššin Sámedikki dievasčoahkkimii , mas erenoamážit ságastallat bistevaš ja rievddadeaddji rájiid birra automáhtalaččat ráfáidahttojuvvo sámi kulturmuittuid ektui ja dan birra ahte berrešii go priváhta máksingáibádusa oktasaškultuvrra hálddašeami oktavuođas joatkit . Lávdegoddi háliida ahte Sámediggi ovddida árvalusaid bioteknologiijalága árvvoštallamii , ja bivdá danne sámediggeráđi ráhkkanahttit áššin dievasčoahkkimii . Ovddiduvvo áššin 019/12/019 St. prop. 70 L Rievdadusat oassálastinlágas , mearraresursalágas ja finnmárkolágas ( riddoguolástuslávdegottis ) . Bearráigeahččanlávdegotti meannudeapmi : Bearráigeahččanlávdegoddi áigu ovddidit dán áššin dievasčoahkkimii 2012:s . Bearráigeahččanlávdegotti meannudeapmi : Bearráigeahččanlávdegoddi áigu ovddidit dán áššin dievasčoahkkimii 2012:s . Evttohus oktiibidjat dievasčoahkkimiid mat leat mearriduvvon biddjot čakča- ja skábmamánnui , meannuduvvo áššin 15/00/15 . Ášši meannuduvvo maŋimuš áššin dán dievasčoahkkimis . Sámediggeráđđi áigu 2002-jagi stáhtabušeahta oktavuođas árvvoštallat evttohusa mas giellaguovddáža ásaheapmi Oslo:i lea áššin . Sámediggeráđđi áigu maiddái ovddidit O97Sámi geavaheami áššin . Bargiidbellodaga sámediggejoavku lea ollu oktavuođain ovddidan boraspireváttisvuođaid áššin — ja deattuhan man deaŧalaš lea buorebut skihkkadit máddodagaid — amaset boazodoallit ja eanadoallit goariduvvot — ja soitet vel gártat vuollánit . Sámediggái álbmotválljen orgánan lea guovddáš áššin ahte diggi oažžu iešheanaleabbo saji . Sámediggái álbmotválljen orgánan lea guovddáš áššin ahte diggi oažžu iešheanaleabbo saji . Dievasčoahkkima vuosttas beaivvi ovddida Sámediggeráđđi sierra áššin dieđáhusa ráđi doaimmaid birra dievasčoahkkimiid gaskka . Dievasčoahkkima vuosttas beaivvi ovddida Sámediggeráđđi sierra áššin dieđáhusa ráđi doaimmaid birra dievasčoahkkimiid gaskka . Maiddái eambbo dutkan « kveisa » váhágiin ovddiduvvui áššin . Áššelisttu áššin leat Sámi parlamentáralaš ráđi barggu ruhtadeapmi , Interreg-bargu , Árktalaš ráđđi , Barentsovttasbarggu eamiálbmotáššit , sámeministeriid ja sámediggepresideanttaid oktasasčoahkkin 2000 čavčča ja sámi ovddasteapmi Davviriikkaid Ráđis . Eavttuhus 4 eavttuhuvvo meannuduvvot maŋimuš áššin dán dievasčoahkkimis : Ášši 4 meannuduvvo maŋimuš áššin dán dievasčoahkkimis ; ášši 31/00/31 Ovddit rabahttaortnegiid ja hálbbiduvvon hattiid mátkkošteddjiide Leavnnja girdinšilljus ferte fas váldit atnui . Sámediggi áigu erenoamážit namuhit ahte boazodoalu eatnamat leat guovddáš áššin Sámedikki politihkas . Sámediggi áigu erenoamážit namuhit ahte boazodoalu eatnamat leat guovddáš áššin Sámedikki politihkas . Geavaheaddji ja hálddašeami einnostahttivuohta ja álkideapmi lea ovddiduvvon áššin dán jagi šiehtadallamiin . Sámediggi lea dán ovddidan áššin 21.02.00 notáhtas Eanadoallodepartementii , ovttas áššiin mas lea sáhka NBR:a searvamis njuolggadusaid hábmemii , mat mearriduvvojit boazodoallošiehtadusa olis . Sámediggi lea ovdal ovddidan áššin Dikki saji ja rolla boazodoalloáššiin . Sámedikki sadji šiehtadallamiin lea ovdal ovddiduvvon áššin , ja dikki mielas lea deaŧalaš árvvoštallat dálá ortnega . Geavaheaddji ja hálddašeami einnostahttivuohta ja álkideapmi lea ovddiduvvon áššin dán jagi šiehtadallamiin . Sámediggi lea dán ovddidan áššin 21.02.00 notáhtas Eanadoallodepartementii , ovttas áššiin mas lea sáhka NBR:a searvamis njuolggadusaid hábmemii , mat mearriduvvojit boazodoallošiehtadusa olis . Sámediggi lea ovdal ovddidan áššin Dikki saji ja rolla boazodoalloáššiin . Sámedikki sadji šiehtadallamiin lea ovdal ovddiduvvon áššin , ja dikki mielas lea deaŧalaš árvvoštallat dálá ortnega . Joatkkaskuvlla njuolggadus lassičuoggáid ektui ovddiduvvui maiddái áššin stáhtaráđđái . Birasgáhttenministera mátki oktavuođas Finnmárkui dollujuvvui čoahkkin 12.07.00 várrepresideantta ja ministera gaskka , gos guovlilas áššin leai earret eará Báiddára čáhcefápmohuksen . Dasa lassin ovddidii Suoma Sámediggi áššin Reinprodukter A // S reastaluvvama . Dát meannuduvvo áššin miessemánu dievasčoahkkimis dan oktavuođas go čielggadeapmi sámegiela dili birra meannuduvvo . 11. siidu ( Lassičuokkis prioriteremiidda 12. čuoggá vuolde ” Boazodoallu kulturguoddin ” : ) Sámedikki atná vuoigatvuođa bealljemerkii sápmelaččaid vieruiduvvan vuoigatvuohtan , ee. maiddái deaŧalaš áššin árbevirolaš verdde-vuogádagas , ja áigu bargat dan ovdii ahte dát vuoigatvuohta dohkkehuvvo formálalaččat . Sámedikki atná vuoigatvuođa bealljemerkii sápmelaččaid vieruiduvvan vuoigatvuohtan , ee. maiddái deaŧalaš áššin árbevirolaš verdde-vuogádagas , ja áigu bargat dan ovdii ahte dát vuoigatvuohta dohkkehuvvo formálalaččat . Dievasčoahkkima vuosttas beaivvi ovddida Sámediggeráđđi sierra áššin dieđáhusa ráđi doaimmaid birra dievasčoahkkimiid gaskka . Dievasčoahkkima vuosttas beaivvi ovddida Sámediggeráđđi sierra áššin dieđáhusa ráđi doaimmaid birra dievasčoahkkimiid gaskka . Beroškeahttá sámiid ávžžuhusain ahte ii galggašii evttohuvvot áššin sámi miellahttovuohta Davviriikkaid ráđis ovdalgo mii leat gergosat dasa , de evttohii presideantagoddi dán áššin ráđi 53. sešuvnnas Københámmanis 29. – 31.10.01 . Beroškeahttá sámiid ávžžuhusain ahte ii galggašii evttohuvvot áššin sámi miellahttovuohta Davviriikkaid ráđis ovdalgo mii leat gergosat dasa , de evttohii presideantagoddi dán áššin ráđi 53. sešuvnnas Københámmanis 29. – 31.10.01 . Bargiidbellodaga sámediggejoavku oaidná dárbun ahte guovvamánu dievasčoahkkimis ovddiduvvo áššin maiddái Sámedikki guolástuspolitihkka , mas bidjat vejolaš ođđa strategiijaid guolástusa , bivdoeriid jna. sihkkarastimii ja ovddideapmái , ja ahte oažžut vejolašvuođa geahččat dan stuorát guovlulaš oktavuođas . Sámediggi galggašii omd. atnit duođalaš áššin dan ahte trolárat , main lea vuovdingeatnegasvuohta dihto riddoservodahkii , eai beroš dán lágan geatnegasvuođain ja dan bokte sáhttet uhkidit dáid báikegottiid birgenvejolašvuođa . Guokte mánu maŋŋá go Bargiidbellodaga sámediggejoavku leai váldán oktavuođa , ovddidii NSR parlamentáralaš jođiheadjji ja NSR ovddit ráđđelahttu , vástevaš evttohusa Sámedikki dievasčoahkkimii ođđa áššin , dego ášši ii oppa livččege lean ovddiduvvon sámediggeráđđái . Sámediggi váldá dán sierra áššin maŋŋá go láhkaásahusat ja njuolggadusat leamaš viiddis gulaskuddamis . Áiggi mielde soaitá šaddat áigeguovdilis áššin evttohit njuolggadusaid rievdadit , vai sámi mánát ožžot vuoigatvuohtan oažžut fálaldaga iežaset gillii . Áiggi mielde soaitá šaddat áigeguovdilis áššin evttohit njuolggadusaid rievdadit , vai sámi mánát ožžot vuoigatvuohtan oažžut fálaldaga iežaset gillii . Bargiidbellodaga sámediggejoavku oaidná dárbun ahte guovvamánu dievasčoahkkimis ovddiduvvo áššin maiddái Sámedikki guolástuspolitihkka , mas bidjat vejolaš ođđa strategiijaid guolástusa , bivdoeriid jna. sihkkarastimii ja ovddideapmái , ja ahte oažžut vejolašvuođa geahččat dan stuorát guovllulaš oktavuođas . Sámediggi galggašii omd. atnit duođalaš áššin dan ahte feastonuohttefatnasat , main lea vuovdingeatnegasvuohta dihto riddoservodahkii , eai beroš dán lágan geatnegasvuođain ja dan bokte sáhttet uhkidit dáid báikegottiid birgenvejolašvuođa . Evttohusat 1 ja 5 biddjoba oktii ja dát ášši biddjojuvvo bearjadaga 22.02.02 sierra áššin dán dievasčoahkkimis . Evttohusat 1 ja 5 biddjoba oktii ja ášši meannuduvvo bearjadaga 22.02.02 sierra áššin dán dievasčoahkkimis . Lassiášši Divttasvuona-Hellemoguovllu suodjalusplána , dohkkehuvvui ođđa áššin 38 jienain 1 jiena vuostá . Jos čoahkkinjođihangoddi gávnnaha ahte ođđa ášši heive mearridit seamma čoahkkimis , de galggašii čoahkkinjođihangoddi bidjat dan sierra áššin áššelistui , ja dieđihit ahte dan áigot eavttuhit meannudit dallánaga . Dievasčoahkkima vuosttas beaivvi ovddida Sámediggeráđđi sierra áššin dieđáhusa ráđi doaimmaid birra dievasčoahkkimiid gaskka . Dát lea juo áššin Barentsovttasbarggus ja Arktáralaš ráđis . Evttohus 1 biddjo áššin bearjadaga , dohkkehuvvui 21 jienain 13 jiena vuostá Evttohus 4 biddjo áššin bearjadaga , dohkkehuvvui 21 jienain 13 jiena vuostá Evttohus 1 ja 4 biddjojit áššin bearjadahkii 26.11.04 vrd. Čoahkkinortnega § 4 b ) . Bušeteren lea ráddjejuvvon jahkásaš dábálaš bušehttii , ja Sámedikki maŋit jagi dárbbut eai šat ovddiduvvo sierra áššin divasčoahkkimii , mii dan meannuda sierra . Jos čoahkkinjođihangoddi gávnnaha ahte ođđa ášši heive mearridit seamma čoahkkimis , de galggašii čoahkkinjođihangoddi bidjat dan sierra áššin áššelistui , ja dieđihit ahte dan áigot eavttuhit meannudit dallánaga ja olggobealde almmuhuvvon áššiide biddjojuvvon áigemeriid . Dievasčoahkkima vuosttas beaivvi ovddida Sámediggeráđđi sierra áššin dieđáhusa ráđi doaimmaid birra dievasčoahkkimiid gaskka . Jos čoahkkinjođihangoddi gávnnaha ahte ođđa ášši heive mearridit seamma čoahkkimis , de galggašii čoahkkinjođihangoddi bidjat dan sierra áššin áššelistui , ja dieđihit ahte dan áigot eavttuhit meannudit dallánaga ja jos dárbu olggobealde almmuhuvvon áššiide biddjojuvvon áigemeriid . Jos čoahkkinjođihangoddi gávnnaha ahte ođđa ášši heive mearridit seamma čoahkkimis , de galggašii čoahkkinjođihangoddi bidjat dan sierra áššin áššelistui , ja dieđihit ahte dan áigot eavttuhit meannudit dallánaga ja jos dárbu olggobealde almmuhuvvon áššiide biddjojuvvon áigemeriid . Dievasčoahkkima vuosttas beaivvi ovddida Sámediggeráđđi sierra áššin dieđáhusa ráđi doaimmaid birra dievasčoahkkimiid gaskka . Sámediggeráđđi ovddida dán dievasčoahkkimii Sámi ovddidanfoandda hálddašanguovllu viiddideami áššin . Dađi mielde go diehtit , de ii leat bearráigeahččanlávdegotti jođiheaddji ovddidan eaŋkiláššiid dahje gažaldagaid resurssaid hárrái lávdegoddái áššin lávdegoddái . Eavttuhus 2 meannuduvvo dán dievasčoahkkimis guovvamánu 27. b. 1998 maŋimuš áššin 14/98/14 . Eavttuhus 2 meannuduvvo dán dievasčoahkkimis guovvamánu 27. b. 1998 maŋimuš áššin 14/98/14 . Nubbi dieđáhus - Sd. dieđáhus nr. 41 ( 1996-97 ) , ovddiduvvui stáhtaráđis cuoŋománu 8. b. 1997 ja lea meannuduvvon sierra áššin Sámedikki áššis 4/98/4 Nubbi dieđáhus - Sd. dieđáhus nr. 41 ( 1996-97 ) , ovddiduvvui stáhtaráđis cuoŋománu 8. b. 1997 ja lea meannuduvvon sierra áššin Sámedikki áššis 4/98/4 Ráđi áigumuš lea ovddidit dán áššin dievasčoahkkimii skábmamánus dán jagi . Čujuhettiin BB:a sámediggejoavkku 12.08.98 reivii Sámedikki presidentii , evttohit bidjat Sámi parlamentáralaš ráđi sierra áššin dán dievasčoahkkimis . Jos čoahkkinjođihangoddi gávnnaha ahte ođđa ášši heive mearridit seamma čoahkkimis , de galggašii čoahkkinjođihangoddi bidjat dan sierra áššin áššelistui , ja dieđihit ahte dan áigot eavttuhit meannudit dallánaga . Jos čoahkkinjođihangoddi gávnnaha ahte ođđa ášši heive mearridit seamma čoahkkimis , de galggašii čoahkkinjođihangoddi bidjat dan sierra áššin áššelistui , ja dieđihit ahte dan áigot eavttuhit meannudit dallánaga . Dát jurdda čuovvu Sámeráđi jurdagiid ja heive ja dárbbašuvvo dál fuolahuvvot maiddái dan dihtii go Arktalaš Universitehtta lea áigeguovdilis áššin . Muhto vahága ii sáhte meroštallat seammaláhkai go sávzaspeadjamiid , ja danne ii leat nu hirbmadis áššin mediaide . Ráđi áigumuššan lea leamaš meannudit golbma ášši oktan áššin . Mii fertet dohkkehit ahte Statsskog SF gávdno , ja de sáhttá Statsskog SF:a vuođđonjuolggaduslaš lobálašvuohta meannuduvvot sierra áššin . Sámediggi lea ovdal mearridan ođđan áššin sámiid oahpahusdili čielggadusa earret eará Ofuohtas // Lulli-Tromssas . Sámediggi atná dán hui guovddáš áššin boazodollui . Sámediggi atná dán hui guovddáš áššin boazodollui . Sámediggi atná boazodoalu eatnamiid sihkkarastima áibbas guovddáš áššin boazodoalu seailluheamis ja ovddideamis sámi ealáhussan ja ekologalaš , ekonomalaš ja kultuvrralaččat ceavzi boazodoalu mihttomeari joksamis . Sámediggi atná boazodoalu eatnamiid sihkkarastima áibbas guovddáš áššin boazodoalu seailluheamis ja ovddideamis sámi ealáhussan ja ekologalaš , ekonomalaš ja kultuvrralaččat ceavzi boazodoalu mihttomeari joksamis . Ášši berre biddjojuvvot áššelistui áššin 50/99/50 Guolástusealáhusa dilli . Sámediggeráđđi lea gieđahallan Hálkavári ja Iŋggášguolbana báhčinfealtta áššin R 50/99/50 . Sámediggi lohká dán ášši viiddis ja váttis áššin , ja dáhtošii guorahallat Hálkavárre- ja Iŋggášguolbanášši Suodjalusdepartemeanttain . Sámediggeráđis leat čuovvovaš mearkkašumit áššiid hárrái mat ovddivuvvojedje ođđa áššin Sámedikki dievasčoahkkimis dán jagi geassemánu 1.-4. b. Eavttuhus 1 gieđahallojuvvo dán dievasčoahkkima 50/99/50 áššin . Eavttuhus 1 gieđahallojuvvo dán dievasčoahkkima 50/99/50 áššin . Fágaservviide gullevašvuohta ja politihkalaš gullevašvuohta leat maid hearkkes dieđut , muhto daid miellahttolisttuid eai dábálaččat meannut nu čiegus áššin go ovdamearkkadihte dás ovdalis namuhuvvon hearkkes dieđuid . - Jus áššit leat almmolašvuođalága mielde graderejuvvon almmolaš áššin , de aŋkke eanas oktavuođain lea nu ahte dat leat dušše muhtun muddui almmolaččat . Boazodoalu areáladilli ovddiduvvo sierra áššin dievasčoahkkimii . Vaikko dásseárvu lea ságastallojuvvon hálddahuslaččat buot dásiin , de ii leat aŋkke ovddiduvvon áššin , ja eai leat vuos ásahuvvon doaibmabijut njulgen dihte dáid boasttuvuođaid . Munk-Madsen lohká sihke dásseárvvu ja earreregulerema leat beare báhkka áššin ja danne eai leat gieđahallojuvvon . Dan dihte lea guovddáš áššin movt Norga hálddaša iežas ovddasvástádusa daid sámiid guovdu geat árbevirolaččat leat birgejumi viežžan meara riggodagain . Jagi 2005 rájes galget suohkaniid ja fylkkasuohkaniid guovttegielalašvuođa raporttat biddjot ovdan Giellastivrii sierra áššin . 2005:s ja 2006:s gieđahalai Giellastivra raporttaid áššin , muhto dan maŋŋá lea leamaš Sámediggeráđđi mii meannuda raporttaid áššin . 2005:s ja 2006:s gieđahalai Giellastivra raporttaid áššin , muhto dan maŋŋá lea leamaš Sámediggeráđđi mii meannuda raporttaid áššin . Dan áiggi go giellastivra meannudii raporttaid áššin , 2004:s ja 2005:s , de sáddejuvvojedje ruovttoluottadiehtun gažaldagaid ja mearkkašumiid mat guske suohkaniid raporttaide . Sámi servodagas váilu ollu dat mii muđui servodagas adnojuvvo iešalddis čielga áššin . Dán konferánssas ledje guovddáš áššin dat vejolaš váikkuhusat mat ođastusas sáhttet šaddat Sámediggái ja sámi guovlluid Deaŧalaš áššin leat leamaš Sámediggeráđi riikkaidgaskasaš áŋgiruššansuorggit , Barentsovttasbargu , Davviriikkalaš Sámekonvenšuvdna , Norgga ovdagoddi Árktalaš ráđis , dálkkádatrievdamat , EU ja ONa eamiálbmotjulggaštus . Dán problematihka geažil gártá ge bievlavuodjima meannudeapmi váttis áššin . Sámediggi ádde hui bures manne sámi museat leat fuolastuvvan , ja lea ovddidan museaođastusa áššin čoahkkimis Stuorradikki gielda- ja hálddašankomiteain skábmamánus . čuovvolit riddoguolástuslávdegotti konklušuvnnaid , ja mii ovddiduvvo áššin Stuorradiggái dán stuorradiggeáigodagas . Sámediggi lea jahkebeallásaš konsultašunčoahkkimiid oktavuođas Bargo- ja searvadahttindepartemeanttain lokten áššin daid hástalusaid maid máŋga suohkana vásihit oahpahussuorggis . Sámediggi lea leamaš mielde njealji boraspirelávdegottis ja boraspiriid hálddašeami guovddáš ovttasbargolávdegottis , ja dasa lassin lea Sámediggi máŋgii lokten áššin daid vahágiid maid boraspiret dahket eanandollui ja boazodollui . Sámedikki vuoruheamit dáid eanandoallošiehtadusa loahppabohtosiin galget leat guovddáš áššin . Stivra áigu boahtte SPR-čoahkkimis golggotmánu 4. – 6. b. 2004 Honnesvagis , čalmmustit kártema ja dan seammás ovddidit čoahkkimii áššin ahte čuovvolit kártema . Maŋŋá SPR mearrádusa lea dát ovddiduvvon áššin oktasaščoahkkimis 12.11.03 mii dollojuvvui sámedikkiid presideanttaid ja Suoma , Norgga ja Ruoŧa sámi áššiid ministtariid gaskka . Erenoamáš váttis áššin lea leamaš eamiálbmogiid iešmearridanvuoigatvuohta , mii gieđahallo julggaštusa 3. artihkkalis . Áiggi mielde soaitá šaddat áigeguovdilis áššin evttohit rievdadit njuolggadusaid , vai sámi mánát ožžot vuoigatvuođa fálaldagaide iežaset gillii . S ámediggeráđđi áigu ovddidit ollislaš minerálapolitihka sierra áššin Sámediggái dán jagi miessemánus . Maŋŋá gulaskuddama meannuduvvojit ođđa meroštallannjuolggadusat ja juolludaneavttut sierra áššin Sámedikki dievasčoahkkimis guovvamánus 2011 . Dásseárvu lea definierejuvvon dehálaš áššin sámi servodagas . Aššu – Ja dat hárve áššit maid áhkut mearridit čiegus áššin , dat eai boađe almmuhuvvot eambbo Ipmeláhččái , dat lea sihkar . Jus sámegiela áiggošin lohkat muhtun čielga dáru guovllus , de dat šaddá fáhkka olles servodat áššin . Gánnáhivččii go dušši dahkat nie stuora áššin ... Dál lea bahkkaseamos áššin Ecstasy tableahtat - mat lea buhtis narkotihkka . Dát galgá baicca leat jurddašan áššin midjiide nissonolbmuide alcceseamet . Plána lea ovdal juo leamaš áššin suohkanstivrras , ja dalle dat dohkkehedje nu movt dál lea . Gávppašeapmi Jan Ole oaivvilda dán barggu dan muttos stuora ja dehálaš áššin ahte dat čuohcá sihke álbmogii ja boahtteáigái . Dál balan sakka Sámedikki vajálduhttet boazosápmelaččaid , ja dat gal lea oba duođalaš go sámi vuoigatvuođat leat nu áigeguovdilis politihkalaš áššin . Son gáibidii giellabargi virgáibidjama sierra áššin . Ii sierra áššin Sámedikki presideanta Pekka Aikio luittii áirasiid hui guhká ságastallat sihke giellabargi áššis ja Sámedikki Helssetmátkkis , gávnnahan dihte galggašii go daid bidjat sierra áššin- ja dahkat mearrádusa daidda . Guhkes ja oalle buori ságastallama maŋŋil šadde áirasat ovttaoaivilii das ahte ii goabbáge áššin biddjo sierra áššin , ja jorgaleaddji virgi almmuhuvvo ođđasis . Guhkes ja oalle buori ságastallama maŋŋil šadde áirasat ovttaoaivilii das ahte ii goabbáge áššin biddjo sierra áššin , ja jorgaleaddji virgi almmuhuvvo ođđasis . Dan dihte ii gánnát juohke ášši gáibidit áššin ollesčoahkkimis , logai Pekka Aikio . Dat lea nu bahkka ášši ahte ii guhtege bellodat duostta dat bidjat politihkalaš áššin . Gili ássiin leat moadde bohcco ja muhtun sávzza , ja dušše dat šattai nu stuora áššin ahte gitta Oslos fertejedje guorahallat leat go Sihčajávrri olbmot ja bohccot vahágin boazoealáhusa ceavzimii ! Ártegis vuohki - Mun atnen dien burgima nu ártegis áššin , go eai dieđit munnje ovdal , ahte sii áigot mu viesu mannat burgit . Sámi rievttit ja vuoigatvuođat eai dáidde leat unnit áššin boahtte sámediggeáigodagas go dán radjai leat leamaš . Jovnna muitala earret eará boazodoalu lagárievdeami , boazodoallušiehtadusa ja árvalusa ođđa orohat juohkimii ain stuora áššin NBR:as . Mun čuovun sudno čalbmegeahčastagaid , ja go fuomášin mii lei áššin , de gal ballagohten ahte dás sáhttá siseatnan soahti šaddat . Dás leat áššin Sámi Vuoigatvuođalávdegotti 2. oasseárvalus , luondduriggodat vuođđun sámi kultuvrii . Dutkanprošeakta sámi árbevieruid ja rievttioiainnu birra lea maiddái áššin . Su jápmin bázii sevdnjes áššin . Dien ságastallama olis livččii maid leamaš buorre vejolašvuohta bidjat sága áššin joavkočoahkkimiidda , ja ovddidit dan ollesčoahkkimii juogaládje . Hætta lohká áigeguovdilis áššin juste dál go leat geahčadeamen ođđa orohatjuohkima . Maiddái Israel Ruong stipeanda 1998 lea áššin . NBR riikkačoahkkin lei bidjan áššin boazodoallo stivrra alimus boazologu . Guovdageainnu suohkanstivra áirras Nils Henriksen geahččalii suohkanstivračoahkkimis oažžut dearvvašvuođaguovddáža interpellašuvnna áššin , muhto dat ii meinestuvvan . Nils Henriksen geahččalii oažžut dearvvašvuođaguovddáža interpellašuvnna áššin , muhto dat ii meinestuvvan . - Geahččalin suohkanstivračoahkkimis oažžut dearvvašvuođaguovddáža interpellašuvnna áššin , muhto dat ii ábuhan , lohká suohkanstivraáirras Nils Henriksen . Son geahččalii oažžut interpellašuvnna áššin , muhto dat ii vuhtii váldon . - Dál go áirasat leat oaidnán makkár dát guovlu duođai lea , de livččii leamaš dehálaš oažžut dán áššin , lohká Henriksen , gii lohká iežas humadan huksenhoavddaiguin dán eatnama birra . Oarje-Finnmárkku boazodoalloagronoma Johan Ingvald Hætta ii loga dán leat ođas áššin . – Viimmat lean geargan áššin Sámi ovddidanfoandda doarjjanjuolggadusat ledje áššin dan dihte go buot stáhtalaš orgánain galgá doaibmagoahtit ođđa ekonomiija njuolggadusat jagi 1998 rájes . Čoahkkin jotkkii áššin maŋŋel bottu diibmu golmmas . Dure Iŋggá Dure bivddii ahte Sámediggi váldá ruvkedoaimmaid viiddideami ovdan áššin . Guovdageainnu suohkana telegráfastoalpo-prošeakta šaddá interpellašuvdna áššin boahtte suohkanstivračoahkkimis . Muhto soaittášii sámediggái áššin ásahit ovtta friddjabeaivvi sámi álbmotbeaivái , leaikkastallá Álttá sátnejođiheaddji , Eva Nilsen . Ođđa orohatjuohkin lea vuosttaš áššin , mii lea álggos jurddašuvvon diehtojuohkimii . Dán jahkečoahkkimis lei fas áššin Sámi Musihkkafeastivála rehketdoallu 1997 jahkái . Mun doaivvunge ahte 1800-logu áigge rádjegiddemiid čuovvumušain boatkanan oktavuođat fulkkiide boađášedje buorránit ja gulahallan sin gaskka šattašii lunddolaš meastta juo dadjat beaivválaš áššin . Sii ákkastallet ávžžuhusa dainna ahte čakčamánu dievasčoahkkimis lea Sámi vuoigatvuođa lávdegotti árvalus áššin . Namuhuvvon suohkanstivračoahkkimis lei áššin galgá go Buljo oažžut buhtadusa gillámušaid ovddas maid lea gillán ášši dihte . Čoahkkimis lei áššin vuoigátvuođalávdegotti árvalusa gulaskuddan . Čoahkkimis lei áššin vuoigatvuođalávdegotti árvalusa gulaskuddan . Máret Sárá ii loga fuorragávppašeapmi leat čiegus áššin Kárášjogas nugo politihkkárat navdet . Máret Sárá maid dasa cealká go máŋga politihkkára lohket fuorrágávppašeami čiegus áššin . Avvir – Jus dat ii dohkket , de lea vejolaš váidalit , ja de šaddá politihkalaš áššin , muitala doarjjastivrra nubbinjođiheaddji . Ráđi ovddasvástádus Ann-Mari Thomassen mielas ferte Sámediggeráđđi loktet dán áššin . Boazodoalloealáhusa riekti nannejuvvon Bakke lohká dán leat prinsihpalaš áššin ja danin lea dát maid stuora vuoitu boazodoaloealáhussii . Sámedikki várrepresideanta Laila Susanne Vars , gii lea maiddái Árjja jođiheaddji , ii hálit kommenteret Sara lobihis vuodjima , go son oaivvilda dán leat Sara iežas priváhta áššin . Go mánát ja váhnemat dieđihit dahje váldet oktavuođa hárdima birra , de lea mávssolaš jođánit dohppet daid ja bidjat áššin . – Mis lea gieldda bealis vejolaš dán ášši ovddidit Stáhta Geaidnodoaimmahahkii hohppos áššin . Dássedis fálaldagat Nils Johan Heatta ii loga álkes áššin go ferte man nu láhkái dásset dan mii galgá leat olles sámeálbmoga fálaldat . Vuosttášbálvá Steve Nilsen ii loga stuorra áššin , muhto lei dábálaš akšuvdna mii dahkkui Kárášjogas ikte . // SáB sámediggeáirras Trond Are Anti ohcala “ giliskuvlla ” áššin sihke bajásšaddan- , fuolahus- ja oahpahuslávdegoddái ja dievasčoahkkimii . Vuordá ášši lávdegoddái Anti vuordá dál ahte Sámediggeráđđi ovddida “ giliskuvlla ” áššin sihke Bajásšaddan- , fuolahus- ja oahpahuslávdegoddái ja dievasčoahkkimii . Galle giliskuvlla vel fertejit heaittihuvvot ovdal go giliskuvllat šaddet áššin lávdegoddái ja dievasčoahkkimii ? Dieđusge galgá áššin – Dieđusge galget giliskuvllat áššin boahtit Bajásšaddan- , fuolahus- ja oahpahuslávdegoddái ja dievasčoahkkimii , muhto in dieđe goas , dadjá sámediggepresideanta Egil Olli . Dieđusge galgá áššin – Dieđusge galget giliskuvllat áššin boahtit Bajásšaddan- , fuolahus- ja oahpahuslávdegoddái ja dievasčoahkkimii , muhto in dieđe goas , dadjá sámediggepresideanta Egil Olli . Juohke áidna ášši ferte geahččat sierra áššin ja dan mielde oaidnit maid bargat viidáseappot . Liigečoahkkin áššin – Mii han doalaimet , muhto ieža vulge eret . Ovddasvástideaddji ožžon Magga muitala ovdal leamaš nu ahte vuolleskuvlla ahkásaš mánát eai leat gullan oahpahus- ja kulturministeriija vuollái , muhto sosiála- ja dearvvašvuođa ministeriija vuollásaš áššin . – Mis ii leat goassige leamašan áššin ahte ráđđeolbmái lea eahpeluohttámuš , ja dan vuođul sáhtánge lohkat ahte min bellodagas lea luohttámuš sutnje , ja ahte diet leat Bolanda persovnnalaš oaivilat , lohká Aspenes Ávvirii . Dorjot sisdoalu Aspenes muitala ahte Boland interpellašuvnnas lei rievtti mielde áššin ahte áššemeannudeapmi gielddas ii dáhpáhuva njuolggadusaid ektui . Romssa suohkanstivraáirras Gurutbellodaga ovddas , Marie Fangel , lohká iTromsø aviisii ahte digaštallan ja nággu šilttaid birra sámi báikenamaiguin maŋemus áiggiid , lea šaddan váivves áššin mii lea dagahan vuostálasvuođaid sápmelaččaid ja dážaid gaskka . Nubbi dan guoktásis , geat dál leaba goalmmát vahkku čohkkame háldogiddagasas Jielleváris danin go galgaba leat roavvát veagalváldán guokte nissonolbmo Johkamohkis , lea váidon vel eambbo nissonolbmuid veagalváldán mat galget dáhpáhuvvon ovdal ‹ ‹ Johkamohkki-veagalváldi › › šattai politiijaid áššin . Ovtta láhkái orro dát ášši biddjon dego vuordinlistui departemeanttas eaige oro hohpohallamin , ja dan sivas leage midjiide hui váttis muitalit mo dainna áššin manná go eat oaččo čielga vástádusaid , lohká Hætta . – Daid beliid boahtit mii čuovvolit ráŋggáštus áššin , dadjá Wikstrøm . Mun oainnán dán dan mađe duođalaš áššin ahte dan in sáhte luoitit , go mun in dohkket dan ákka maid Olli lea dadjan . – Vuolláičállimat bohtet measta juohke beaivvi ja lea šaddan politihkkáriidda gevrenávnnas media bokte , go oidnet das váikkuhusaid ja ahte háliidit ráhkadit givssideami áigeguovdilis áššin , lohká son . Lea dovddus áššin šaddan ahte Porsáŋggus lea sihke jugešvuohta ja gárrenmirkogeavaheapmi nuoraid gaskkas . Skuvlamánáid ealáhuspermišuvnnat ledje ge áššin Guovdageainnu boazodoallonissoniid fierpmádaga jahkečoahkkimis mannan lávvordaga . Son ii loga boazoeaiggádiid báljo moaitit sidjiide njuolga , muhto lohká diehttelas áššin ahte boazoeaiggát háliidivččii álo buot buoremus hatti . 2009 válga stuorámus ášši Ođđa jođiheaddjái gártá stuorámus áššin dat go Sámediggi lávke válgajahkái boahtte jagi . Son čilge dán bistevaš váttisvuođa lea šaddan ná stuorra áššin orohagas go stivra ii dáhto vástidit . Isaksen ii loga iežas diehtit gos buollin vulggii ja lohká dan politiija áššin . – Searvegodderáđis ii leat dat leamašan áššin , muhto lean gullan olbmuid hoahkamin ahte dáppe maid galggaše álgit daiguin vilges káppaiguin konfirmánttaide . Ovttagaska lei sáhka molsut doarjjastivrra jođiheaddji , muhto Josef Vedhugnes ii loga dan áššin miessemánu dievasčoahkkimis . – Dát lea dehálaš ášši Guovdageainnu sátnejođiheaddji Klemet Erland Hætta lohká dán leat duođalaš áššin suohkanis ja sii fertejit juoidá dahkat oalle jođánit . – Departemeanta sáhttá juolludit girtta 100 000 ruvnno ovdabargui ráhkadit plána mo galget bargat dainna áššin Skániin ja Evenáššis ja dat lea Várdobáikki guovddáš gii galggašii čađahit dan barggu , muitala Raimo Valle . Hirbmat dehálaš ášši Olaf Eliassen čilge dán leat hirbmat dehálaš áššin vuotna- ja mearrasámiide boahtte áiggis . Sii ballet ahte Ruošša eiseválddit heaittihit radio jus besset oamasteaddjin , čilge Äärela ja lohká dán nu váttis áššin , masa lea hoahppu gávdnat čovdosa . Livččii go son dalle beare romit gárvodan , imaštallá Dalheim , ja sávvá dán leat dušši áššin , vai eambbo unohasvuođat eai čuožžil olbmuid biktasiid dihte . – Mis leamaš dát áššin stivrračoahkkimis , ja válljiimet čálalaččat moaitit go justa Sámi álbmotbeaivái leat dákkár čoahkkima bidjan , ja atnit njulgestaga unohassan dan . – Dát galggašii guorahallojuvvot dego okta áššin , oaivvilda Haugen , gean mielas lea imaš go Statnett ii dan jurddaš . – Jus leat juo huksegoahtán dan , de lea mihá váddáset bissehit dán barggu jus mihkkege čuožžila , dadjá son ja lohká dán nu dehálaš ja stuora áššin ahte danin galggaše buotlágan váikkuhusat guorahallojuvvot ovdal ja son muittuha ge ahte dás lea sáhka 78 miilla guhkkosaš linjjás , iige dušše dan 36 miilla mii lea Báhccavuona ja Hámmárfeastta gaskkas . – Mii oinniimet dán ášši dan muttus dehálažžan ja fertii dál meannuduvvot go leamaš nu guhká áššin , muitala Boazodoallostivrra nubbinjođiheaddji Berit Oskal Eira . – Sátnejođiheaddjit geat bártidit narkotihka váttisvuođaiguin iežaset suohkanin , fertejit dadjat ahte sis lea váttisvuohta ja ferte juoga mii dahkkot dainna áššin , dadjá Heir NRK:ai . Namuhuvvon áigodagas leat leamaš dušše smávit ja ovttaskas guohtunnákkut , mat eai leat šaddan dađi stuorát áššin , vaikko dálveorohagaid juohkin ii leat álkis ášši . Dehálaččamus áššin sutnje leat nuoraid áššit , nuba oaidná dárbbu ásahit nuoraidlávdegotti . Dehálaččamus áššin sutnje leat nuoraid áššit , nuba oaidná dárbbu ásahit nuoraidlávdegotti . Gaskavuođa dáfus iežas bargiide lea DI stivra álohii doallan daid siskkáldas áššin . Evttohii vuosttaš áššin dievasčoahkkimis ; hukset sierra Sámediggevistti . Dán oainnán stuorámus hástalussan ja váigadeamos áššin , lohká Nystad . – Otná sámi nuorat dávjá atnet diehttelas áššin dakkáriid maid mii ollesolbmot eat ane diehttelas áššin . – Otná sámi nuorat dávjá atnet diehttelas áššin dakkáriid maid mii ollesolbmot eat ane diehttelas áššin . Sutnje livččii diehttelas áššin ahte livččii sámegillii . – Mii leat bargame áššin ja mánnodaga almmuhit maid leat mearridan , lea diehtu maid ikte oaččuimet biires . Lea duođaid gal buorre ahte luonddugáhtten lea šaddan áigeguovdilis áššin . Go ná guhkás manná dákkár riidu , de álgá dát šaddat duođalaš áššin . Mii gal jáhkkit olu áššin dákkár vuogi doaibmát . Vaikko muhtomin lea dárbu dakkár vuohkái , de dat ii doaimma buot áššin . Dat leage mii dál ferte leat guovddaš áššin . Stuoraservvodat dárbbaša oahpahusa sámi áššin , dan gal oaidnit beare dávjá . Sámediggeráđđi deattuha ahte Riddoguolástuslávdegotti evttohus lea ovttajienalaš ja ahte Stuorradiggi lea bivdán Ráđđehusa farggamusat ovddidit guolástanvuoigatvuođa Stuorradiggái sierra áššin . Sámediggeráđđi čujuha dasa ahte olles proseassas dan rájes jo go finnmárkkuláhka mearriduvvui , lea leamaš čielga eaktun Sámedikki bealis ahte Riddoguolástuslávdegotti evttohus ovddiduvvo áššin Stuorradiggái dán stuorradiggeáigodagas . Ságat aviissa váldodoaimmaheaddji ii loga sin rihkkun makkárge buori preassaetihka , muhto oaivvilda sámediggeáirasa bealatvuođa almmolaš áššin . Čielga Sámi Jiena sámediggeáirras dáhtui Sámedikki váldit ođđa áššin bensin- ja dieselhattiid mat dušše gorgŋot . Disdat veaigin mearridii dasto ovttajienalaš Sámediggi ahte dát ášši gieđahallo maŋemus áššin ihttin dievasčoahkkimis ja dan bargui nammaduvvo sierra joavku mii válbme ášši Sámediggái . Nuba ovddidii evttohusa bidjat dán sierra áššin gielddastivrii , muhto áššelisttus oidno jo dát sierra áššin . Nuba ovddidii evttohusa bidjat dán sierra áššin gielddastivrii , muhto áššelisttus oidno jo dát sierra áššin . Veardida ođđa áššin Lulli-sámiid listu áirras Johan Mikkel Sara lei disdaga veardideamen ovddidit ođđa áššin Sámediggái ahte buot dát 20,1 miljovdna galgá juhkkot oahppováillagiidda . Deháleamos áššin šattai raporta maid Sámedikki rehketdoalu dárkkisteaddji lei ráhkadan , ahte dat suođai almmolašvuhtii , nu mo ii livččii galgan . Muhto maiddái dán vuoro ge fertejedje vuollánit juste dáinna áššiin , ja bargagoahtit áššin eará láhkái . – Mii leat stivra bealis bargamin eará láhkái áššin . – Dát ášši orru gártamin prinsihpalaš áššin ja mii departemeantta bealis lohpidat dárkilit geahčadit ovdal go makkár mearrádusa dahkat , lohká Myklevold . Sámi oahppogirjjiid ášši lea ge šaddan báhkka áššin , sihke sámi ja riika mediain , maŋŋel go oahpaheaddjit guovttos Sissel Gaup ja Rávdná Anti oaččuiga johtui almmolaš digaštallama dan vártnuhis dili birra mas sámi mánát ja oahpaheaddjit leat váilevaš sámegiel oahppogirjjiid geažil . – Mu mielas lea dát šaddan váivves áššin , lohká sátnejođiheaddji , Vibeke Tveit ja lohká oppalaš guovllu váikkuhusčielggadeapmi livččii buorre gildii . Sátnejođiheaddji mielas lea boazodoalu ja báikeolbmuid riidu šaddan gildii váivves áššin , erenoamážit go ođđa eaiggát lea njeaidán áiddiid maid Suodjalus ceggii ja sávvan bures boahtin buohkaide , sihke olbmuide ja bohccuide . NBR-jođiheaddji Niillas Heandarat Sara , guhte fas válljejuvvui NBR-a jođiheaddjin , lohká GJSS evttohusa šaddat áššin šiehtadallanráhkkanemiide . Porsáŋggu leansmánnekantuvra lea dutkagoahtán dáhpáhusa ja lohket iežaset atnit dán hui duođalaš áššin . Kirsten Appfjell-Eira lea ođđa áššin dieđihan mas evttoha Sámedikki jođáneamos lági mielde ásahit lullisámegiela váras diehtojuohkinkantuvrra . Čoahkkima deháleamos áššin gieđahallui davviriikkalaš sámesoahpamuš joatkkaválmmaštallan . Dutki , Tero Klemola , atná viehka ođđa áššin ahte suoldnemihttár jalge vuvddiid maid siseatnamis . Astrid Rasdal Kemi ja Mikkel Per Kemi leaba dál ožžon vástádusa váidagii maid sáddiiga fylkkamánnái , ja soai leaba duđavaččat go fylkkamánni cuiggoda vuogi mo skuvla lea bargan sudno máná áššin . Ikte , gaskavahku maŋŋágaskabeaivvi , lea leamaš ovdagottis dát áššin ja earret eará de válljii olbmuid geat galget plánet mo čoavdit dán stuorra lassáneami . Ođđa jođiheaddjái gártá stuorámus áššin dat go Sámediggi lávke válgajahkái boahtte jagi . De Aikio sávvá , ahte olles Sámi álbmot válddášii dán iežas áššin , bealuštit min oktasaš gávtti , vuoi sápmelaččat eará guovlluin dorjot Suoma beale sápmelaččaid dán oktavuođas . Sara válljejuvvui nubbejođiheaddjin WCIP ( eamiálbmogiid máilmmeráđđi ) Canberras 1981 ja Douglas Sanders čálii konkrehtalaš evttohus , maid Sara ráhkanahttit áššin WCIP:ii Panamas 1984 . Dát lea Stáhta Geaidnodoaimmahaga gáibádus , deattuha Joki ja lohká dan biddjot áššin Stáhtá Geaidnodoaimmahaga ja Kárášjoga gieldda jahkásaš čoahkkimis . Haltbrekken muitala Ávvirii ahte son dáhtui Finnmárkku Luonddugáhttenlihtu stivrra čoahkkái duorastaga eahkeda gos áššin ledje juste Elgvina čuoččuhusat sámi stáhta ásaheami birra . Son čilge dán bistevaš váttisvuođa lea šaddan ná stuorra áššin orohagas go stivra ii dáhto vástidit . Dattetge su mielas lea stuorra áššin buohtastahttot ABBA Agnethiin iige dieđe maid dadjat , dušše čaimmiha go nástin beassá gullat vaikko maid : NSR áigu ovddidit dán ođđa áššin Sámedikkis . – Danin mun áiggun dán loktet ođđa áššin boahtte dievasčoahkkimis Sámedikkis . Sámedikkis lei čoahkkin DI 15.10.08 gos dat ođđa bagadallanbálvalus lei áššin . Davvisámi teavsttat |Julevsámi teavsttat |Lullisámi teavsttat |Anársámi teavsttat |Bálddalasteavsttat Davvisámi |Norsk |Suomeksi |Svenska |English 9 válljejuvvon čoakkáldaga (buot) — 20 062 278 sáni Oktageardán ohcan Eanet vejolašvuođat CQP Query Dievaslaš CQP-jearaldat: [] KWIC: Statistihkka: KWIC Statistihkka Sátnegovva ii vuos doaimma Boađus: 1 058 Ovddit123Čuovvovaš Cealkkačájeheapmi Avvir – – Dušši áššái ii galgga bidjat searaid , deattuhii Trosten ja cuoiggui dan njeallje viđa vahkku nággui mii leamaš Sámedikkis ja gohčodii dan smávva formálalaš áššin . – Dan ahte ráđđealmmái Jørn Aslaksen dulko dán smávva áššin , ožžot leat su sánit , inge hálit dasa oaivvildit maidege . Dan lohká sámediggeáirras ja márkosápmelaš Susanne Amalie Andersen ( NSR ) , gii loktii dán ođđa áššin distaga Sámedikki dievasčoahkkimis . Dan oktavuođas dat lea šaddan sihke Evenášši suohkanii ja Harstad-Narviika girdišilljui dehálaččamus áššin . Su mielas lea dat mii lea dáhpáhuvvan Norway Cup gilvvuin šaddan menddo stuorra áššin . Ovdamearkka dihte lei maŋimuš válgagiččus Kárášjogas skuvlaášši áigeguovdilis áššin . FUG čállingottis lohket oahpes áššin ahte váhnemat leat várrogasat cuiggodit skuvlla juste dan dihte go ballet dan dagahit mánáideaset ovdii . – Lága ektui ii leat gielddas lohpi heaittihit skuvlla , ja danin eat bala mannamis áššin , váikko vel diggeriektái , lohká son . – Bidjat áššin iežamet dáiddastivrii – Sii han sáhtaše maid virgáidit olbmuid golmma mánnui , dan bodda go mii bargat áššin , lohká son . NSR parlamentáralaš jođiheaddji Aili Keskitalo lea dieđihan ahte sámi giliskuvllaid birra šaddá boahtte vahkkus sierra áššin . Ovdagoddi mearredii golmmain jienain guovtti jiena vuostá dohkkehit sátnejođiheaddji áššin gielddastivrras . Báikkálaš politiijat leat dál dutkagoahtán ášši kriminála áššin danne go gávdnojedje 23 TNT draughts mat guhtege ledje 400 grámma ja 35 dakkár 200 grámmat bávkkanas . Dađe mielde go oahpaimet dárogiela , de dárosteimmet gaskaneamet , ja go fárriimet Sárranjárgii , de šattai dárogiella buot mánáid oktasašgiellan ja min sámegielmáhttu šattai čiegus áššin . Dán maid eanaš norgalaččat dás váldet diehttelas áššin , ii leamaš diehttelassan sápmelaččaide mii lea nubbi álbmot man ala min rikka lea vuođđuduvvon . Sámi Radio ođđasiin , sihke Radios ja TV:s , lea leamaš áššin ahte sámegiella boahtá jávkat , dan čuoččuha Sámedikki giellastivrra Rolf Olsen . Ođđasiin lea maid leamaš áššin ahte Sámedikkis eai leat dokumeanttat , dahje leat boastut dokumeanttat sámegillii , iige leat sámegiel dulka . Lemet-Jon Regnora NSR áigodagas lei guovddáš áššin : Sis-Finnmárkku viessoakšuvdna – Boligaksjonen for indre Finnmark , man eiseválddit bidje johtui 1970-logu álggus . Jo máŋgalogi jagi leat Oslo sámit niegadan sámegiel boarrásiiddivššus , muhto álo lea báhcán dan duohkai ahte eai leat diehtán mo áššin galget bargat . Ee. mii ferten oažžut ovdal ahte guolástuspolitihkka ja resursagáhtten ii leat dušše « dáža » áššin , muhto maiddái sámi áššin , dat lea leat vai ii leat riddo- ja vuotnasámiide . Ee. mii ferten oažžut ovdal ahte guolástuspolitihkka ja resursagáhtten ii leat dušše « dáža » áššin , muhto maiddái sámi áššin , dat lea leat vai ii leat riddo- ja vuotnasámiide . Sus lea stuora oassi gutnis das ahte sámepolitihkka fas lea šaddan dehálaš áššin Ruoksat-bellodagas . Imaš go sámediggeráđi lahttu Nyvoll atná dehálaš áššin fas viiddidišgoahtit doaibmaguovllu , ja atná dán mahkáš dehálaš hástalussan sámi servodaga ealáhuspolitihkas . Sámedikki Sámi mánáidkulturguovddáš lea váldán váimmu áššin maiddái sámi mánáid stoahkanbirrasa sámáiduhttima duhkorasaid ektui . Ieš Åse Isabell ii ane dan nu stuora áššin ja dadjala ahte son searvá danne go liiko viehkat . Riddoguolástus lávdegoddi lea bargan dáinna áššin , muhto Norgga Ráđđehus lea maŋidan stuorradikkis gieđahallat dan ášši . Lea buoret ahte girjjiid geavahit go diktit daid orrut rájus , muhto áššin ferte álo joatkit bargat viidáseappot jos giella galgá eallit . – Dát lea šaddan váttis áššin go dán orohagas eai gáro ovttasbargat ja daid moivviid ferte bissehit . Anders M. Sara dadjá dán šaddan lossa áššin sidjiide , buot manná beare dáža jurddašanvuogi mielde . Mun lean lohkan : – Ulbmil ii lean ahte dát catwalka galggai šaddat válgagičču áššin NSR:i , go Aili bovdejuvvui mus ovddidit sámi designa go son lea ovdagovva ja govva olgomáilbmái . Ovttagaska lei sáhka molsut doarjjastivrra jođiheaddji , muhto Josef Vedhugnes ii loga dan áššin miessemánu dievasčoahkkimis . Guovdageainnu sátnejođiheaddji Klemet Erland Hætta lohká dán leat duođalaš áššin suohkanis ja sii fertejit juoidá dahkat oalle jođánit . – Ohcan ii lean goittot maŋimuš doarjjastivrras áššin , beannot vahkku áigi . Fylkkagielda atná dan prinsihpalaš dehálaš áššin , maid ruđalaš vátni ii berre hehttet geahččaluvvot riektevuogádagas . – Departemeanta sáhttá juolludit girtta 100 000 ruvnno ovdabargui ráhkadit plána mo galget bargat dainna áššin Skániin ja Evenáššis ja dat lea Várdobáikki guovddáš gii galggašii čađahit dan barggu , muitala Raimo Valle . Sii ballet ahte Ruošša eiseválddit heaittihit radio jus besset oamasteaddjin , čilge Äärela ja lohká dán nu váttis áššin , masa lea hoahppu gávdnat čovdosa . Hilde Solheim lohká dán lea šaddan hirbmat lossa áššin . Isaksen ii loga iežas diehtit gos SClBbuollin vulggii ja lohká dan politiija áššin . – Searvegodderáđis ii leat dat leamašan áššin , muhto lean gullan olbmuid hoahkamin ahte dáppe maid galggaše álgit daiguin vilges káppaiguin konfirmánttaide . Olaf Eliassen čilge dán leat hirbmat dehálaš áššin vuotna- ja mearrasámiide boahtte áiggis . Vars logai ahte Sámedikki bealis lohpidedje bargat vuđolažžat dainna áššin ja dan badjelii ahte doalahit suodjaluvvon guovlu nu mo dat lei . – Dađi bahábut eai leat mis báhpirat ahte mis lea lobálaš doaibma dát , muhto mii leat máŋgii čoahkkinastán Fylkkamánniin ja dát lea leamaš áššin doppe , ja leat álohii atnán dása dán guovllu , čuoččuha Hætta . Son muitala boazomearkka ášši lea moddii juo loktejuvvon sierra áššin Sámedikkis , ja danin lea dát mielde . - Girjegávppit eai lean áššin Sámedikki politihkalaš ráđđeaddi Bjarne Store-Jakobsen deattuha ahte girjegávppiid dilli ii lean áššin go Davvi Girji ja Sámediggi šiehtadalaiga . Guovdageainnu leansmánnekantuvrras atnet dán duođalaš áššin . 530 000 áššin lassánan , dahje 24 proseanttain , diimmá ektui , Kredit bearráigeahču dieđuid vuođul . Nuba čálus manai obba áššin ovddosguvlui . – Mii leat doivon ahte doibmo lobálaččat , go ii leat leamaš ovdagottis áššin , lohká Guovdageainnu – Sámedikki bealis lohpidedje bargat vuđolažžat dainna áššin , sii lohpidedje bargat dan badjelii doalahit dan suodjaluvvon guovlu nu mo dat lei , muhto nu ii šaddan , dadjá Nils Johan Vars . Dat lea oidnomis sihke musea skuvlafáláldagain ja jagis 2008 rahppui neahttačájáhus www.saivu.com , mii muitala guovddáš áššin dán fáttás . Eará áššin lea EDL-etnalaš ja demokráhtalaš dásseárvosearvi , mii vuosttilda Finnmárkkulága ásaheami , ohcá gielddas 100.000 ruvdnosaš ruhtadoarjaga , man ges sátnejođiheaddji evttoha biehttalit . Dat galget leat seamma sajis , jus juo jiekŋa ii leat sirdán daid , čilge Johan Mathis K. Hætta dahje Traktor-Máhtte nu go máŋggas dovdet su ja dadjá ge áibbas dušši áššin ahte sii galget sirdán daid geđggiid dalle . Suoma Sámedikki Sámi mánáidkulturguovddáš lea váldán váimmu áššin sámi mánáid stoahkanbirrasiid sámáiduhttima duhkorasaid ektui . Suoma , Norgga , Ruoŧa ja Ruošša sámit čoahkkanit ságastallat Sámeráđi boahttevuođas ja oktan áššin lea Sámeráđi čállingotti boahttevaš virgebáiki . Boahtte čoahkkimis geassemánus , dáidáge dieđihuvvon ruonágirji guolástanpolitihka birra šaddat dehálaš áššin . Don maid sáhtát jorgalit negatiivvalaš áššiid positiivvalaš áššin . Jus leat veahášge ráhkkanan , de nagodat rievdadit negatiiva ášši positiiva áššin ! Ulbmil dáinna johttičájáhusain lea loktet Iver Jåks dáiddalašvuođa áigeguovdilis áššin . Searvi dieđiha ahte NBR jođiheaddji Nils Henrik Sara maiddái boahtá čoahkkimii , gos earret eará šaddá áššin dán jagáš boazodoallošiehtadus . Suoma bealde meahcceráđđehusas lea jođus ođđasit organiseren ja dát lei oktan áššin go birasministeriija , meahcceráđđehusa , Lappi birasguovddáža ja Sámedikki ovddasteaddjit deaivvadedje mannan vahkkus Eanodaga Bievrrasjávrris . Tabu áššin ain Jus háliida oaggut nákku man nu eará sivas , de baicca rehelaččat dan loktet áššin . Son ieš maid searvvai akšuvnnaide áŋgirit ja lei dat vuosttas gii gárttai politiijajuristta ovdii Áltái ja šattai ge vuosttaš áššin politiijaid báhpiriin . Sámediggi ferte boahtte vahkku loktet ášši dievasčoahkkimii áššin ja mearridit mot min parlameanta sáhttá bargat stáhtaeiseválddiid ektui ja dáid fitnodagaid mat áitet indiánaid birgejumi ja rihkkot sin vuoiŋŋalaš áššiid . Dán vahkkus lea ge leamaš Sámedikkis dievasčoahkkin , go NSR loktii ođđa áššin Skániid joatkkaskuvlla . Daid riidduid birra eat dáidde álot gullat ovdal go leat nu garran ahte šaddet politiijaid áššin . Eará áššin lea maid galgá go Deatnu šaddat riikkaidgaskasaš gieldan . Dát šaddá dál áššin . Sámediggeráđđi áigu ge dál ovddidit ollislaš minerálapolitihka sierra áššin Sámediggái dán jagi miessemánus . Go dat lei ođđa ásahus , ja dan rájes go mii bođiimet fárrui ja erenoamážit go riikkaidgaskasaš diehtojuohkinguovddáš ásahuvvui , de lea boazodoallu šaddan guovddáš áššin juohke áššis maid Árktalaš ráđis meannudit . Galggašii guovddáš áššin – Mii fertet váldit vára das mii lea báhcán midjiide , ja dan dihte gohččut mii ahte mearragáhtten šaddá guovddáš áššin min servvodagas , dadjá Somby . Ann-Mari Thomassen mielas ferte Sámediggeráđđi loktet dán áššin . Dan son dadjá maŋŋil go NSR loktii ođđa áššin sámemánáid váttis skuvladili , erenoamážit olggobeale guovddáš sámeguovlluin . Norgga Sámiid Riikkasearvi ( NSR ) evttohii ođđa áššin dievasčoahkkimis ráhkadit sierra doarjjaortnega ohppiide oahppomátkkiid Sámis ja ohppiidlonohallan . Son lohká son ii leat váldán dan bajás sierra áššin dievasčoahkkimis , muhto dát boahtá ovdan buot politihkalaš cealkámušain maid Sámediggi lea dahkan maŋimus jagis , nu go olmmošvuoigatvuođa áššis . – In váldde Eira e-boastta nu duođalaččat , dadjá son ja lasiha ahte livččii sáhttit ráhkadit dás stuora áššin . Deanu politiijat dihtet geat doaruhedje dievddu ja galget bargat viidáseappot áššin . Nu ahte dutkat dáhpáhusa vejolaš olmmošgoddin áššin , dadjá Thronæs . — ON:a nissonkonvenšuvdnii lea biddjon áššin vuolledábiid čuohpadeami eastadeapmi , ja dasa lea Norga vuolláičállán . Boazoáiddit eai leat áššin dušše boazodoalloealáhussii . Son oaivvilda ahte skuvla berre juoidá bargat dainna áššin ovttatmanos . Čoahkkima áššelisttus lea earret eará okta áššin jurddaháhkan . Bušeahta juolludeapmi lea áššin gielddastivrra čoahkkimis juovlamánu 25. beaivvi . Sámedikkis lea ge otne ja ihtin ráđđečoahkkin gos lea áššin maiddái vuotnaguolásteapmi . Go mánát ja váhnemat dieđihit dahje váldet oktavuođa hárdima birra , de lea mávssolaš jođánit dohppet daid ja bidjat áššin . Boazodoallostivrras lea ge dát áššin boahtte vahkku stivračoahkkimis mii lea Álttás . Dáiddároahppu leai daid vuosttas áššiin mainna Sámi Dáiddáriid Searvi SDS bargagođii , ja bajidedje áššin Sámekonferánssas Romssas jagi 1980 . // SáB:a Sámediggejoavkku áirras , Elin Henriksen , evttohii ođđa áššin Sámedikki searvat cealkámuššii Sydvaranger Gruve AS mirkoluoitima vuostá Báhčaveaivutnii Mátta-Várjjagis go dat áitá mearrasámekultuvrra birgema ja luonddu . Maŋŋebárgga Sámedikki dievasčoahkkimis evttohii NSR sámediggejoavkku áirras , Ann-Mari Thomassen ođđa áššin Sámedikki čielgadit heivešii go EDS joatkkaskuvla maid Sámedikki mearriduvvon sámi joatkkaskuvlla hálddašanmodellii . Bargiidbellodaga sámediggejoavkku Anne Helene Saari evttohii dievasčoahkkimii ođđa áššin láhčit gažadanáiggi Sámedikki nuoraidpolitihkalaš lávdegoddái ( SNPL ) vai ožžot vejolašvuođa ovddidit iežaset oainnu lávdegottiide iešguđet áššiin , nu gohčoduvvon Sámedikki nuoraiddikki . Nils Johan Heatta ii loga álkes áššin go ferte man nu láhkái dásset dan mii galgá leat olles sámeálbmoga fálaldat . – Sátnejođiheaddjit geat bártidit narkotihka váttisvuođaiguin iežaset suohkanin , fertejit dadjat ahte sis lea váttisvuohta ja ferte juoga mii dahkkot dainna áššin , dadjá Heir NRK:ai . Vuosttášbálvá Steve Nilsen ii loga stuorra áššin , muhto lei dábálaš akšuvdna mii dahkkui Kárášjogas ikte . – Mii oinniimet dán ášši dan muttus dehálažžan ja fertii dál meannuduvvot go leamaš nu guhká áššin , muitala Boazodoallostivrra nubbinjođiheaddji Berit Oskal Eira . Sámedikki várrepresideanta Laila Susanne Vars , gii lea maiddái Árjja jođiheaddji , ii hálit kommenteret Sara lobihis vuodjima , go son oaivvilda dán leat Sara iežas priváhta áššin . Jus dat ii dohkket , de lea vejolaš váidalit , ja de šaddá politihkalaš áššin , muitala doarjjastivrra nubbinjođiheaddji . Bargiidbellodaga sámediggeáirras , Jørn Are Gaski , árvala ođđa áššin ráhkadit strategiijaplána sápmelaččaid várás geat ásset gávpogiin ja čoahkkebáikkiin ja sámi guovddážiid ovddideapmái . – Dát galggašii guorahallojuvvot dego okta áššin , oaivvilda Haugen , gean mielas lea imaš go Statnett ii dan jurddaš . – Jus leat juo huksegoahtán dan , de lea mihá váddáset bissehit dán barggu jus mihkkege čuožžila , dadjá son ja lohká dán nu dehálaš ja stuora áššin ahte danin galggaše buotlágan váikkuhusat guorahallojuvvot ovdal ja son muittuha ge ahte dás lea sáhka 78 miilla guhkkosaš linjjás , iige dušše dan 36 miilla mii lea Báhccavuona ja Hámmárfeastta gaskkas . Ii leamaš vel áššin Store-Jakobsen ii loga dovdat daid formálalaš beliid vuos , go ii leamas áššin Sámedikkis dán áigodagas . Iige loga oaidnán dan reivve , maid Nuxalax álbmot lea sádden Sámediggái 2003:s , muhto lohká dán nu dehálaš áššin , ahte lohpida loktet ášši ráđi ovdii . Duomus čilgejuvvo ahte politiijat atnet mohtorjohtolatlága rihkkuma duođalaš áššin , ja sáhku sturrodat deattuha dán oainnu . – Mii árvvoštallat loktet dán ođđa áššin Sámedikki dievasčoahkkimis otne , dan sivas go Sámediggi dagai mearrádusa jagi 2006 gaskariikkalaš bargguid hárrái , lohká son ja joatká muitalit Sámediggi mannan dievasčoahkkimis válddii ovdan ášši Mangyan álbmotrivttiid várjalit , Mindoros Filippiinnain , gos Norgga ruvkefitnodat lei guovddážis , ja danne lei ge lunddolaš buktit Norgga eiseválddiide cealkámuša das . Nu mo don // dii dáidibehtet dovdat váttisvuođaid mat čuvvot Pan Fish luossabiebmanrusttega ásaheapmái British Colombias Kanadas , de lea dát šaddan máilmmi viidosaš áššin . Bakke lohká dán leat prinsihpalaš áššin ja danin lea dát maid stuora vuoitu boazodoaloealáhussii . Bjarne Store Jakobsen aŋkke lohká dál mannat ráđi evttohusa áššin dievasčoahkkimii . Sis ii leat nu olu áigi šat dáinna áššin bargat go huksema plánaid mielde galggašii gárvvis leat juo juovlamánu 2011:s . Sátnejođiheaddji baicce cuiggodii interpellašuvnna menddo maŋŋit boahtán áššin gielddastivrii ja deattuhii ahte áššit galget leat siste maŋimuš logi beaivvi ovdal čoahkkima . – Mis lea gieldda bealis vejolaš dán ášši ovddidit Stáhta Geaidnodoaimmahahkii hohppos áššin . Guovddáš áššin lei Finnmárkku boarrásiidpolitihkalaš plána ja movt váldit mielde sámi perspektiivva . Mii dieđihat gal gahččangirdiidkommišuvdnii ja sii mearridit maid dahket áššin , dadjá Dyrstad . NSR sámediggejoavkku Silje Karine Muotka ovddida ođđa áššin ahte Sámediggi berre mearridit plakáhta givssideami vuostá . Livččii go son dalle beare romit gárvodan , imaštallá Dalheim , ja sávvá dán leat dušši áššin , vai eambbo unohasvuođat eai čuožžil olbmuid biktasiid dihte . – Mis leamaš dát áššin stivrračoahkkimis , ja válljiimet čálalaččat moaitit go justa Sámi álbmotbeaivái leat dákkár čoahkkima bidjan , ja atnit njulgestaga unohassan dan . Sii barge veahkaválddálašvuođa- ja givssideame áššin , oahppit čálle stiillaid , divttaid ja noveallaid . Riidoráddi lea 27 veahkaváldiin áššit , mii lea sullii 38% buot áššin . OVDDIDII RIIKAČOAHKKIMII : Unjárgga Sámiid Searvvi Gunn-Britt Retter ovddidii NSR riikačoahkkimii áššin ahte rahpat sámi jienastusloguid statistihkaid geavaheapmái . Ikte meannudii Kárášjoga gieldastivra áššin go NAV guovddáš áigu geahpedit sámegielatfálaldaga NAV kantuvrras Kárášjogas . Ikte dollui gielddastivračoahkkin , mas Ildtoppen AS leai áššin . – Lea dieđus láittas go mu ruovttubáikkis beaggá mediain dákkár ášši , mii ii leat buorre smávva báikki beaggimii , šálloša Børresen , das go čavčča lea jorran gielddas ja mediain áššin das go Juovlavuona fitnodat , Ildoppen AS , restauráŋŋa , puba ja ijastallanbáiki váruhuvvo leat vuovdán lobiheamet alkohola gussiide . SáB gielddastivrra áirras , Terje Tretnes , lohká sii juo 2007:s loktejedje dán áššin Sámedikkis go NAV lei áigon geahpedit sámegiel bálvalusfálaldaga . // SáB sámediggeáirras Trond Are Anti ohcala “ giliskuvlla ” áššin sihke bajásšaddan- , fuolahus- ja oahpahuslávdegoddái ja dievasčoahkkimii . Anti vuordá dál ahte Sámediggeráđđi ovddida “ giliskuvlla ” áššin sihke Bajásšaddan- , fuolahus- ja oahpahuslávdegoddái ja dievasčoahkkimii . Galle giliskuvlla vel fertejit heaittihuvvot ovdal go giliskuvllat šaddet áššin lávdegoddái ja dievasčoahkkimii ? Dieđusge galgá áššin – Dieđusge galget giliskuvllat áššin boahtit Bajásšaddan- , fuolahus- ja oahpahuslávdegoddái ja dievasčoahkkimii , muhto in dieđe goas , dadjá sámediggepresideanta Egil Olli . Danne lokte dán áššin Sámiid Valáštallan Lihttu - Norggas ( SVL-N ) Valáštallandiggái ja Jahkečoahkkimii , mii lea Álttás miessemánu nuppi vahkkoloahpas , gávccát ja ovccát beaivvi . Duođi eambbo ii kommentere Vannebo ášši go gohčoda ášši dál vuos siskkáldas áššin . Dán FeFo mearrádusas oaivvilda FeFo stivralahttu Klemet Erland Hætta , gii lea maid Guovdageainnu sátnejođiheaddji , leat prinsihpalaš áššin ja addá ge njuolggadusaid eará sullasaš áššiide . Positiiva áššin namuhuvvui dat , ahte sámegielaid ja sámi kultuvrra árvvusatnin lea buorránan moaddelogi jagis . Maŋŋebárgga dievasčoahkkimis evttohii Árjja áirras , Alf Isaksen , ođđa áššin ásahit sámegiel heahtedieđihanbálvalusa 100-guovddážii Finnmárkkus mas lea guokte bargi ja nubbi galgá leat sámegielhálli . Mearraluossabivdit leat jo váldán oktavuođa dovddus advokáhtain Cartsen Smithain , gii árvvoštallá dán buori prinsihpalaš áššin . Non-fiction texts – cieggagohte ođđa sánit dego rutiidna ” , ja , maid mearkkašupmi bázii vuorrasut olbmuide máŋgasii agibeaivái čiegus áššin . Nubbin áššin Grosjean deattuha giellamodusa . Dát ovdáneapmi lea juoga maid Norga ránnjáriikan atná buorre áššin . Jagi 2007 stáhtabušeahta árvalussii leat biddjojuvvon 10 miljon ruvnno olgoriikadepartemeantta bušeahtas davviguovlluid kultur- ja diehtojuohkindoaibmabijuide , main vuoruhuvvon áššin lea ovttasbargu Ruoššain . Fishman atná buolvvaidgaskasaš sirdáseami deháleamos áššin giellamolsuma jorgalahttimis . ” Lehtola mielde sáhttá atnit čielga áššin ahte logahallon sápmelaččat máhtte sámegiela , muhto ledjege sámegielagat maid báhpat ledje almmuhan suopmelažžan . Muhto ii diet leat dál áššin . Duppalfurrošeapmi lei áššin Guovdageainnus , ja jagi 1729 Ruoŧa allariekti dubmii Guovdageainnu náitalan badjealbmá Ándde-Niljasa ( gii lei báhpa Anders Tornensisa bárdni ) ja Ándde-Mihkkala eamida PieraIŋggá jápmimii go leigga furrošan duppalit . Miellagiddevaš áššin goit báhcá veardádallat ođđa čalmmiiguin máŋggaid daid čállosiid mat leat dássášii adnojuvvon buhtes čáppagirjjálašvuohtan go árvvoštallá mo sápmelaš sámegillii meroštallá mii gosa gullá , makkár teaksta lea muitalus nonfiction mearkkašumis - dego olu indiánat dán áigái čuoččuhit iežaset árbevirolaš muitalusaid ahte dat eai leat fiction texts , muhto duohta stories , maidda galgá jáhkkit . Jus mánáid bajásgeassin šaddá eanet priváhta áššin , de jáh kán mánát masset ollu dieđuid juste dan kultuvrii sosialiseremis dakkár dieđuid bokte mat bohtet lagas fulkkiin ja ristváhnemiin , ja maiddái sáhttá dadjat op pa giláža ássiin . Čoakkáma áššelisttus ledje áššin čuovvovaš jagiid doaibmaplána , sámi parlamentarihkkáriid konfereansa dán jagi golggotmánu loahpas 19. sámi konfereanssa olis ja nammadeamit oktasaš sámi orgánaidda . Nubbin čoakkáma áššin lei Meahcceráđđehusa ovttaveardásašvuohtaplána , mii lea válmmaštuvvan jagi 2006 . Morašlaš áššin sáhtán fuomášit , ahte almmolašvuođas lean šaddan divodit mađi ipmašeabbo návdimiid iežan doaimma ektui . Dieđusge dát lea dehálaš ášši ja anán muđuidge diehtojuohkindoaimma dehálaš áššin sámedikki doaimmas ja dan dieđusge galgá buoridit . Dieđusge dát lea dehálaš ášši ja anán muđuidge diehtojuohkindoaimma dehálaš áššin sámedikki doaimmas ja dan dieđusge galgá buoridit . Anán liikká miehtemielalaš áššin , ahte ruvkeláhkabargojoavkku evttohusas lea máinnašupmi sápmelaččaid eananvuoigatvuođaid váikkuhusain ruvkeláhkii . Anán liikká miehtemielalaš áššin , ahte ruvkeláhkabargojoavkku evttohusas lea máinnašupmi sápmelaččaid eananvuoigatvuođaid váikkuhusain ruvkeláhkii . Nubbin somáš áššin lea oahpahusministeriija mearrádus mieđihit sámediggái 100 000 euro jahkái 2009 sámi giella- ja kulturbeassedoaimma várás . Eahkesbeaivve sámedikki stivra doalai telefunčoakkáma , mas áidna áššin lei cealkámuša addin PEFS-vuovdesertifiserenkritearas . Gaskavahkko ministtarčoakkáma dehálaččamus áššin lei čoakkáma loahppajulggaštusa , nd. . Eará áššin dohkkeheimmet addojuvvot evttohusa dievasčoakkámii sámegiel sosiála- ja dearvvašvuohtabálvalusaid ruhtadeamis boahtte jahkái . Sámediggi geahččala doapmat áššis ja ráhkadit cealkámuševttohusa boahtte vahku ealáhus- ja vuoigatvuohtalávdegotti čoakkámii hohpolaš áššin ja dan maŋŋel ordnet hohpolažžan sámedikki stivrra čoakkáma , vai sámedikki oaidnu háhppeha stáhtaráđđái ovdal ekonomiijapolitihkalaš ministtarválljagotti čoakkáma . Čoakkán mearridii hohpolaš áššin cealkámuša addimis suohkaniid stáhtaossodatortnega ođastusas , mas sámiid ruovttuguovllu suohkaniidda addojuvvolii 3,2 miljovnna euro sápmelašvuođa vuođul . Loahpalaš áššin digaštallamis lea sisdoallu omd. servodatoahpus ja historjjás . Ollu oahpponeavvut mat buvttaduvvojedje dáin váhnenkurssain doibme bures guovttegielalaš oktavuođas go dain lei áššin hárjehit doahpagiid ovtta dehe máŋgga gillii . de šaddá lohkan ja čállin bahča áššin oahppái . Dađe mielde go oahpaimet dárogiela , de dárosteimmet gaskaneamet , ja go fárriimet Sárranjárgii , de šattai dárogiella buot mánáid oktasašgiellan ja min sámegielmáhttu šattai čiegus áššin . Ollu eará maŋŋá dollojuvvon boazosápmelaččaid riikkačoahkkimiin leat skuvladilálašvuođat leamaš áššin . Vuosttamus áššin ođđa skuvlastivralahttun son evttohiige hukset skuvlla ruovttugillái . Go dal ráđđelahtut deaivvadedje ministariin , de válde dien áššin , ja jerre manne sin direktøras lea unnit bálká go eará ráđiid direktørain , ovdamearkka dihte Vuođđoskuvlaráđis . - In lean nu doaimmalaš searvvis dalle , muhto ledjen gal moatti čoahkkimis , ja in sáhte muitit ahte dát lei áššin doppe . Dán vásihin dakkár áššin masa in lean hárjánan , muhto lei hui hávskái . 1980-logus lei áigi láddan dasa ahte olbmot geat ledje massán oahpu ieža nagodedje deaivvadit , organiseret ja dahkat dan almmolaš áššin . Mánu maŋŋil go daid sáddiimet , de šadde áššin skuvlastivrras . Dađe mielde go oahpaimet dárogiela , de dárosteimmet gaskaneamet , ja go fárriimet Sárranjárgii , de šattai dárogiella buot mánáid oktasašgiellan ja min sámegielmáhttu šattai čiegus áššin . Mii leat giitevaččat go norgalaš stáhtaeiseválddit leat dovddahan ahte dat eai ane dán dušše sisriikka áššin , muhto unnitloguálbmoga gažaldahkan man čuvvot riikkaidgaskasaš geatnegasvuođat . Ii lean ge eará vuordit ahte oahpaheddjiid searvvis lei dakkár oaivil danne go eanas oahpaheaddjit oktan rektoriin , bearráigehččiin ja skuvlahoavddain cakkastedje vuostá duostun láhkái go áššin šadde ruŋgulaš ohppiid váttisvuođat sin skuvllas . Njealját luohkás mun bajidin áššin sihke váhnemiidda ja skuvlla hoavddaide ahte mu mielas lei heajos čoavddus go galgen John André persovnnalaš oahpaheaddjin ain su skuvlavázzimis . Skábmamánu 11. b. 1958 dollui diggi Hámmárfeastta ráđđeviesus mas skuvllas jávkan lei áššin . Duođas in sáhte muitit ahte vuoiŋŋamaččat ledje áigeguovdilis áššin ovdal go álggiimet domanhárjehallama ráhkkanemiiguin 2004:s . Áltáášši loktii eatnamiid ja jávrriid suodjaleami beaivválaš áššin . Leimmet suddjejuvvon áššin , vátnemii bokte . Dasto gehččojuvvojedje dát guovtti ášši oktan áššin . Giellaovddideapmi ja dat maid ferte bargat mánáiguin geat eai oaččo doarvái arvvosmahttima galgá leat guovddáš áššin . Danin ovddidedje giellaseaguhusguovlluid oahpaheaddjit áššin ahte galggaše ásahit sierra ossodaga oahpaheddjiidsearvái man bargun galge leat pedagogalaš gažaldagat mat ain bohte ovdan . Trygve Guttorma eretdieđiheapmi lei stuorámus áššin miellahttostuimmiin mat áite Oahpaheddjiidlihtu posišuvnna Finnmárkkus . Báhkkaseamos riiddus bosso diekkár eahpečielggasvuođaid hirbmat stuora áššin , lohká Sylvi Johnsen . Fiction texts – Stuorát áššin gielladárkkisteaddji lei oaidnán dan ahte čálli lei muhtumin addán menddo stuorra válddi bottu dovdduide , mii ii lean dieđusge oalle vuogas , dasgo jearaldagashan lei vuosttažettiin historjágirji . Áidna rabas áššin lei báhcán , goas Issát fárrešii árbevistásis . Sii bohte ja manne ja atne iešalddes čielga áššin ahte ledje vurdojuvvon guos sit . Markettasge lávii vuhttostit balahahkesvuohta , muhto son ii lean báljo gidden dasa fuopmášumi ja lei atnán dan ovdal juo buorre áššin , go dat mahká dušše čájehii man sakka eamit lei sus gitta . Dábálaš olbmot eai dan fuomášan , dasgo ledje juo čađa hárjánan dasa ahte válde dan lunddolaš áššin . Vai aniiga nu iešalddes čielga áššin ahte son ieš evttohivččii vai leigo nu ahte eaba háliidan šat su iežaska eallinráfi muosehuhttit ? Áidna mas dihte ahte elle ártegis áiggiid lei go gulle ain skábmaalmmis girdiid jienaid , mii ođđa áššin čuoččáldahtii sis máŋggalágan jurdagiid . , maid mearkkašupmi bázii vuorrasut olbmuide máŋgasii agibeaivái čiegus áššin . Son lei gáddán dan stuorátge áššin - vuordán viibmás digaštallama , ákkaid ja vuosteákkaid . Ieš ii atnán dan nu stuorra áššin , dušše ealašii ovddeš vuogi mielde . Sii dovde dan iežaset áššin . Muhto dál munno lagasge servvoštallama livčče várra atnán dušše lunddolaš áššin . Dan Mäkiniska muittii guokte jagi dan maŋŋá , gáiddus ja juvssakeahtes áššin . Ja dat , mas balle namalassii dalle , lea muhttán hámis , ja dat man dalle ohcaledje , lea dál nu juohkebeaivválaš ja suivatge , ja Mäkiniska , guhte lei eallimis áigge vásihan buot mii lei gelddolaš , beasai muosáhit dange maid mearkkašii ovddasvástádusa garvin , soahtešilju guođđin ja doppe gárgideapmi - ii dušše sivustis , muhto konkrehta , duođalaš áššin . Riika oaččui dál guoddit dán losses noađi bás váimmožisttis olbmuid čalmmiid ovddas iige šat dušše čiegus áššin dego ovdal . Law texts – Jus áššin lea luobahit vuoigatvuođaid namuhuvvon 3. kapihttalis , de sáhttá ášši vuolggaheaddji beassat buhtadeamis vástideaddji áššegoluid jus vástideaddji šiehtadallamiid maŋŋel lea hilgon dahje ii leat vástidan fálaldaga , ja vástideaddji riekteárvvošteami mearrádusa olis ii oaččo eambbo go fálaldaga . Go áššin lea gáibádus rievdadit ovdalaš mearrádusa dahje duomu , sáhttá nammagotti jođiheaddji dahkat iešokto mearrádusa jus dat ii moktege čuoze ja dagat váttisvuođaid ášši fáddái , ii ge váikkut váttisvuođadássái , áššedovdi gáibádusaide ja jus dat muđui čuovvu dohkálaš áššemeannudeami . Go áššin priváhta bealálaččas lea gáibidit ovddeš mearrádusa rievdaduvvot , galgá mánáidsuodjalusbálvalus gárvvistit ja sáddet ášši fylkkanammagoddái nu johtilit go vejolaš ja maŋemustá golbma mánu maŋŋá go mánáidsuodjalusbálvalus oaččui gáibádusa . go áššin lea gáibidit ovdalaš mearrádusa dahje duomu rievdaduvvot , ja nammagotti jođiheaddji gávnnaha dan dohkálažžan go geahččá ášši sisdoalu , váttisvuođadási , makkár áššedovdiide lea dárbu ja ahte dohkálaš áššemeannudeapmi lea vuođđun . Jus áššin lea luobahit vuoigatvuođaid namuhuvvon 3. kapihttalis , de sáhttá ášši vuolggaheaddji beassat buhtadeamis vástideaddji áššegoluid jus vástideaddji šiehtadallamiid maŋŋel lea hilgon dahje ii leat vástidan fálaldaga , ja vástideaddji riekteárvvošteami mearrádusa olis ii oaččo eambbo go fálaldaga . Guovddáš áššin das lea , ahte dat ráhkada guovttelágan ageandda . Dán mearrádusa mielde orru leamen vuoigaduvvon 27. artihkkala dulkomis deattuhit mearrideaddjin dan maid sáhttá atnit guoski mearrádusa áššin dahje áiggan ( ) ja ahte mearrádusain beaktilit sáhttá juksat ulbmila mii navdo leat vuođđun . Dan muddui go norgga eiseválddit leat geatnegahtton álbmotrievtti mielde , ferte dat oidnojuvvot lunddolaš áššin ahte dát čáđahuvvo norgga eiseválddi doaimmaheamis . Guovddáš áššin lei háhkat dahje doalahit oktovuoigatvuođa eatnamiidda mat ledje ealáhusa objeaktan . Dárkojuvvo dál masá mearriduvvon áššin ahte dat ja dat siida galgá oažžut dálveorohaga dan ja dan dihto guovllus . Jus bajit orgána rievdada mearrádusa , meannuduvvo ášši dego ođđa áššin . Muhto jus eanavuovdinkantuvra gulaskuddancealkámušaid vuostá liikká mieđiha ohcamii , máhcahuvvo ášši huksenráđđái ođđa áššin . Buot stuorát áššin NVE vel dárkkista cázádaga guoskevaš osiid ja doallá guovllus rabas coahkkimiid . Jus skuvla gottolaš áigemearis ii leat bargan áššin maidege , sáhttá dattege váidit ášši dego juo livččii mearriduvvon ovttaskas áššiin hálddašanlága mielde . Ohppiidráđđi sáhttá nammadit skuvlabirasovddasteddjiid geat galget áimmahuššat ohppiid beroštumiid skuvlla ja eiseválddiid ektui dain áššin main lea sáhka skuvlabirrasis . Min Aigi – Dáid dieđuid vuođul galgá dát láigosoahpamuš danne adnojuvvot priváhta áššin , oaivvilda Sara . Lea juo measta jahkebeale áigi go dán váttisvuođa ovddidin sierra áššin fylkka Dearvvašvuođa-ja sosialstivrras . Boazodoallu lea maid čállosis gehččon deháleamos áššin guovllu sámi kultuvrra guoddi elemeantan . – Dahket dán iežaset áššin Dál dahket dan iežaset áššin , dadjá sátnejođiheaddji Leif Kristian Sundelin . Sátnejođiheaddji dajai ovddit Min Áigái , ahte Gurotbellodat mohkkasaddá , go eai dorjon su evttohusa oktasaš cealkámuššii , muhto buktet maŋŋá iežaset cealkámuša ja dahket dán iežaset áššin . Dát ii lean biddjon áššelistui , muhto bohte « ođđa áššin » Sámedemokrahtaid Hartvik Hansena ja Bargiidbellodaga Ingrid Smuk Rollstada evttohussan . Sihke Guovddášbellodat , Olgešbellodat ja Gurutbellodat dáhtto ahte dát biddjojuvvo sierra áššin boahtte ovdagotti čoahkkimii . - Muhto mis ii leat makkárge dahkamušaid dáinna áššin , celket sii . Guovddáš áššin NBR:s lea leamaš suodjalit nannoseappot guohtuneatnamiid . Line Skum lohká leat dovddus áššin ahte girkut birra máilmmi oamastit eatnamiid mat árbevirolaččat gulle álgoálbmogiidda . Muhto ii loga Greaves bearraša bargan- ja ássanlobi álkks áššin . Sámi Girkoráđi jođiheaddji , Ole Mathis Hætta diehtá dán leat kontroversiealla áššin . Norgga ráđđehusa ja Stuorradikki sámepolitihkka lea otne stuorra áššin Sámedikkis . Skuvlavázzima háddi lea maiddái lassánan garrasit , juoidá mii dovdo bures daningo dáid riikkaid olbmot leat atnán nuvttá skuvlla lunddolaš áššin gitta dássážii . Kristtalaš Álbmotbellodaga lahttu Johan Bakken Sandvik fas lohká hálddahusa lean ovddalgihtii mearridan dan galgat leat čiegus áššin . ČIEGUS GIEĐAHALLAN : Gieldda hálddahusa ođđaset organiseren ii šatta almmolaš áššin ovdal čakčageasi . Danne ii ane riektan gieđahallat gieldda organiserema almmolaš áššin . Vákšumat leat áššin go sámediggeráđđi doallá čoahkkima Ájluovttas Divttasvuonas maŋŋebárggas gitta duorasdahkii . Vuossárgga lei Ohcejoga gielddastivrračoahkkin , mas oktan áššin lei miljonbeale geahpedeapmi skuvlendoaimmas . Danin geavváge nu ahte oskogažaldagat mearriduvvojit dego dábálaš politihkalaš áššin . Šaddá áššin Parlamentaralaš Ráđi vuosttaš čoahkkimis , muittuha Seurujärvi-Kari . Dalle leat vearrolisttut , dienaslisttut ja opmodatlisttut almmolaš áššin , ja juohkehaš sáhttá fitnat livnnetkántuvrras geahččamin . –<\q>Álggos lea searvvi registreren ja nubbin áššin ferte bargagoahtit eanavuoigatvuođain ja caggat luonddu nuoskkideami , dieđiha Kobelev vuosttas doaimmas ovdaolmmožin . Dáppe lea šaddan Portugal ja Indonesia gaskasaš áššin . Boazodoallohoavda Jon Meløy lohká boraspiriidgažaldaga leat lossa áššin . Jorret Norgga Suoma áššin Ođđa orohatjuohkin báhkka áššin Minerálaávkkastallan šaddá sámedikkis stuora áššin dás ovddalguvlui . • • Sámediggeráđi lahtu - Issát Máhtte Hætta - « sofagánddat » šadde báhkka áššin go Sámediggi gieđahalai ovttadássásašvuođaplána ovddet vahku dievasčoahkkimis . Sihtat maiddái dihto olbmuid čállit kommentáraid iešguđet áššin , ja muhtimin Min Áiggi doaimmahusbargit ieža čállet kommentáraid . – Mii gáibidit ahte skuvla váldá viidne- ja narkotihkanávddašeami duođalaš áššin ja doaimmahit eastadanbargguid , lohká Anti . – Mii leat lohkan maid nuoraidkonsuleanta muitala áššis ja danin munnos mielas dárbbášuvvo duođas dáinna áššin bargat , lohkaba Anti ja Sárá . Finnmark Dagblad ( FD ) fas muitala Steinholta lohkat ahte Strandebarmma báhpat hárdet dáinna áššin . Dalle go son šattai bajás , lei sápmelašvuohta heahpadis áššin . Bær geahččá Náranaš ja Riebanvári ášši čielga vuoigatvuođa áššin ja muittuha maid Stuoradiggi lohppidii maŋŋel Álttá joga dulvadeami maŋŋil . – Go riika hilgo konvenšuvnna vuođu - mii dáhkida dábálaš prinsihpa ovttadássásašvuhtii - de jorrá dat duođai áššin mii adnojuvvo unohassan , lohká Salam Khan Bangladeshas . Dás baicca orru leamen nu ahte diehtemeahttunvuođa ja fuollameahttunvuođa geažil ášši ii leat vel joavdan dobbelii guovttilot jagis , go sámi vánhemat leat bargan áššin , loahpaha vánhensearvvi áirras Erling Ravna . Romssa suohkan ii geargga ieš bargat maidege áššin . Min Áiggi oavedoaimmaheaddji , gii lei čállán spivkka , lohká dainna áššin lei hui vuogas spivket . – Go lea ná guhká ádjánan , čájeha dán leat hui váttis áššin , oaivvilda Sæther . Muhtin juristtat oaivvildit ahte muhtin illásteamit - nugo japánaid sex-šlávat nuppi máilbmesoađis leat menddo boarrásat bidjat IS áššin . Oahpahusministara Jon Lilletun mátki Detnui ii gártan dušše duođalaš áššin . Sámi oahppoplána álggaheapmi ii leat leamaš Deanu gielddas beare álkes áššin , go sihke váhnemat ja báikkálaš politihkkárat leat dan vuostálastán . Erlandsen dovddasta leat lossat bargat priváhta skuvlla áššin . Eanemus jáhkkimis šaddá dát vuot ain oktii hearkilis áššin . Muhto seammás Wigelius oaivvilda ahte prostitušuvnna sáhttá šaddat lossa áššin digaštallat . NSR-nuoraidlávdegoddi ja Davvi Nuorra oaivvildit dán leat politihkalaš áššin , iige dušše ekonomalaš behttaleapmin . • • Erenoamážit Suoma beale sápmelaččat atne dán issoras somás áššin , go eaihan sii goassige leat hárjánan dasa ahte sámevuođa bargguid ovddas dal ovttaskas olmmoš galggašii oažžut dađi eambbo mávssu . Bálgosiid ovttastusa doaibmajođiheaddji Jouni Filppa Roavvenjárggas muitala ovttastusa bargan áššin 1991 rájes . Lean bargan dáinna áššin jo 1991 vuođđalogu rájes , muhto ášši ii leat ovdánan . Son lea ieš geahččalan bargat áššin 15 jagi , muhto ii leat ovdánan veháge . Eanavuoigatvuođat gieđahallojuvvojit sierra áššin Sámi vuoigatvuođa lávdegotti barggus . Dát dáhpáhuvvá sierra áššin dábálaččat čoahkkima álgobeaivvi . Ráđđi lea gieđahallan lotnolasealáhusaid doarjjaortnega sierra áššin , ja deattuha ahte dálá ortnet galgá doalahuvvot . Su mielas lea musea- ja kulturguovddáža ásaheami hui dehálaš áššin . Sámi Miššuvnna váldočálli Magne Gamlemshaug ii loga áigeguovdilis áššin sirdit Sámi Álbmotallaskuvlla sámi stivrejupmái . Sámi Miššuvdna sáhtášii addit sápmelaččaide veahá eanet stivrejumi Sámi Álbmotallaskuvllas , muhto miššuvnnas ii leat áigeguovielis áššin addit olles skuvlla sápmelaččaid oamastussii . Johán Ándde fárren Sámedikke áššin Johán Ánda Bæhr fárren Kárášjogas Sáččái ( Senja ) šattai maŋŋebárgga áššin Sámedikkis . Moadde diggeášši leat bidjan vuođu šiehtadallamiidda mas indiánaid ja inuihtaid oamastanvuoigatvuohta eatnamiidda leat guovddáš áššin . Dát lei áššin gielddastivrra čoahkkimis duorastaga . Sámi Parlamentaralaš Ráđđi šattai stuorra áššin Sámedikki čoahkkimis Girkonjárggas . Mannan vahku sámediggečoahkkimis Girkonjárggas lei Sámi Parlamentaralaš Ráđđi bahkka áššin . Dát ii leat goassege leamaš áššin Sámedikkis , šálloša Bargiidbellodaga politihkkár Steinar Pedersen . Nystad lohká iežaset šaddat ovddidit « bissehanášši » sierranas áššin Sámedikki dievasčoahkkimii , ja dasto viidáset ráđđehussii . Vuoiŋŋalaš riidu lea maid šaddamin politihkalaš áššin . Deháleamos áššin čoahkkimis šaddá mo nuppástuhttima galgá organiseret maŋŋá 1998 . Arvid Skjellhaug ( NSR ) ovddidii luonddumeahci ášši ođđa áššin Sámedikkis . Son lea ieš Davvi-Siiddas eret ja ovddidii ášši ođđa áššin Sámedikkis maŋŋebárgga . Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalus Finnmárkku eana- ja čáhcevuoigatvuođaid birra , šaddá guovddáš áššin Sámedikki barggus 1999:s . Mánáid- ja nuoraidbarguge lea guovddáš áššin Sámedikki barggus , ja lei deattuhuvvon sámediggepresideantta ođđajagesártnis . Muhto Kristensen deattuha dán lea prinsihpalaš , iige dušše ekonomálaš áššin . BÁHKKA ÁŠŠI : Aotearoa politihkas lea maori iešstivren leamaš báhkka áššin maŋimuš áiggi . Dat maiddái gáržžida maori kámmára fámu , daningo dát kámmár ii sáhte cealkit juohke áidna ášši leat maori áššin . Kárášjoga Bargiidbellodaga gielddastivrra áirras Karl Arne Larsen ii searvan crossbána digaštallamii go oaivvildii leat čielga áššin ahte bána ásahuvvo Dilljajohkii . Buot vearrámus orro leamen go Sámi kulturmuitoráđi moaitámuš Finnmárkku fylkagieldda vuostá , ahte fylkagielda lokte iežas bajit dássái sámi guoski áššiin , adno nu ođđa áššin ja aittofuomášupmin . Buot vearrámus orru leamen go Sámi kulturmuitoráđi moaitámuš Finnmárkku fylkagieldda vuostá , ahte fylkagielda lokte iežas bajit dássái sámi guoski áššiin , adno nu ođđa áššin ja aittofuomášupmin . Veikko Holmberg muitala ahte lea dovddus áššin sidjiide ahte stuorebušmánáide váilu čáppagirjjálašvuohta . Sámedikkis , sápmelaččaid álbmotválljen orgánas , galgá leat mearredeaddji váikkuhus áššin main dan mielas dárbbašuvvo . Stuorámus áššin lei Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusa cealkamuš . Mun in livčče dan gal várra nu stuora áššin atnán , muhto dat mii mu mielas dás lea veahá imaš , lea ahte ovdasiiddus dušše lea mu govva mii ii leat merkejun namain . Min guovllu hálddašeaddjit luhttet beare álkit dákkár áššin . Norgga sápmelaččaide leat sámi vierut ja riekteáddejupmi guovddáš áššin , mo áddet sápmelaččaid saji norgga riektevuogádaga stáhtas muđui . NSR atná sámi guovlluid riggodagaid roggama politihkalaš áššin stáhta ja dohkálaš sámi orgána gaskkas . Su álgaga dihte šaddá Deanu prostitušuvdna áššin Stuorradikkis dán giđa . Dalle lea vuosttaš geardde prostitušuvdna gieđahallo sierra áššin Stuorradikkis . Justisdepartementta Bjørn Talén fas dadjá ahte jos Finnmárkku bolesmeaštárat atnet prostitušuvnna dehálaš áššin , de fertejit ieža bidjat resurssaid daid dutkamiidda . SÁPMI : Sámediggeráđđi ii lean bargan maiddege čiežain áššiin maid sámediggeáirasat ledje ovddidan ođđa áššin guovvamánu čoahkkimis . Dasa lassin lei eiseváldiid ja sámi organisašuvnnaid oktavuohta biddjon sierra áššin . Arne Skoglund ja su beatnaga Násti ášši lea guoddalanlávdegoddi dohkkehan áššin Alimusriektái . – Go Sámi riekteáddejumi ja árbevirolaš geavaheapmi boahtá áššin fylkadiggái , de áigut mii geahččalit oažžut buoret mearrádusa áššis go maid oaččuimet dán giđa vuoigatvuođa áššis . – Mii eat ane dán áššin ja nu eat leat bargan dainna maidege . Ealáhusa oažžut iešbirgejeaddjin , lea guovddáš áššin sidjiide . Organisašuvdnahoavda Gunn-Helene Turi lohká fas bargiidáššiid leat čiegus áššin Almmolašvuođalága mielde . Sørensen Graff lohká čabo čielga áššin ahte Flodgaard galgá beassat joatkit barggus . Anti lohká maid dehálaš áššin sihkkarastit mánáide ja nuoraide oadjebas ja buori bajáššaddanbirrasa . – Sápmelaččaid vuoigatvuođa gáibideapmi šattai ealli áššin Oslo álbmogii . Sámedikki presideanta Sven-Roald Nystø ii loga dárbbašlažžan bidjat NRK Sámi Radio earenoamáš dili áššin dievasčoahkkimii . Dan sáhttá liikká dahkat sierra áššin ja oažžut ruđaid ovdal stáda bušeahtta reviderejuvvo . Fylkkačálli John Erik Pedersen lohká ahte son váldá ášši siskkáldas áššin , ja ii muital maidege mediai . – Áiggun váldit ášši ovdan bellodatustibiiguin , soaitá šaddat sierra áššin čoahkkimis jus lea vejolaš , lohká son . – Klemetsen ii ane eará go dáža , láttána ja ruoŧŧilačča bealáheapmin sámi áššin , vástida John Trygve Solbakk ( gurut govažis ) . Nuoraidpolitihkalaš Lávdegoddi lea ráđđeaddin Finnmárkku Fylkkagildii áššin main lea guoskevašvuohta nuoraide . Posišuvdnajoavkkus lea friddja áššin mat gusket álkoholavuovdimii . Dál šaddá miellagiddevaš áššin sámi journalisttaide čuovvut gii šaddá Ođđa Sápmelaš oaivedoaimmaheaddji , mo virgi almmuhuvvo ja mo olmmoš válljejuvvo virgái . Álttá Leansmánnekántuvrras Kenneth Nilsen gii lea dutkan ášši sáhttá muitlit ášši lea leamaš váidon ja ahte leat sádden ášši áššáskuhtti juristii , geahččandihte maid galgá bargat viidáset áššin . Lea buorre go eai leat vuoruhan dán ášši , go mun in oba oainne ge dán áššin , lohká váldopersovdna Egi Utsi . Galget go homofiillat bargat báhppan lea oskojearaldat ja persuvnnalaš oskku birra sáhka , ja dan ferte oskobiras ieš váldit bajás áššin ja gávnnahit maid háliidit . Dát dáčča bellodagat ballet ahte mu politihkka mii lea NSR politihkka galgá šaddat áššin Sámedikkis ja ahte mii daid duođaid nagodat čađahit , šuohkeha Janoš . Gaski lohká dát dehálaš áššin sápmelaččaide , go lohká dat ii leat ESA gii verroša muhto Norgga eiseváldit . Sámedikki presideanta Sven-Roald Nystø ii hálit maidege čielgasit lohkat dán áššái , muhto lohká definerengažaldat hirbmat dehálaš áššin . Johnsen ii hálit veardidit justa goas áššin gerget . Iige dat leat leamaš stivrras ge áššin , galgá go Ášu maiddái dárogillii . –200 000 ruvnno golahat juohke mánu go lea iežamet ambulánsabálvalusa , muhto ruhtagáibádus šaddá eará áššin . Morašdettin šaddaba eamit ja bárdni guovttá doarrut viidasat áššin – Hirpmat ollu návccaid leat šaddan dán áššái geavhait mii álgoálggus lei dušše ruskaášši , muhto ráđđeolbma boastu soaibmama geažil šattai midjiide stuorra áššin , lohká Dina Maurstad . Dákkár doaruheami lohká Hansen politiijaid atnit hui duođalaš áššin . – Hirbmat ollu návccaid leat šaddan dán áššái geavahit mii álgoálggus lei dušše ruskaášši , muhto ráđđeolbmá boasttu soaibmama geažil šattai midjiide stuorra áššin , lohká Dina Maurstad . Sáme-TV vuoruhii syfilisa Deanus deháleamos áššin . Muhto de bođii , guhtta minuvtta badjel viđa ja maŋemus áššin , min parlameantta rahpamis . Imaštan maid din áviisa doaimmahusa journalisttalaš dáidduid go atnibehtet buolli báhkka áššin , dakkár ášši mii bolesiid hálddus jo lea leamaš badjel jagi , ja mas oktage ii leat ii gitta váldojuvvon iige áššáskuhttojuvvon . Álttá // Guovdageainnu eanu dulvadeapmi lea juoga maid NSR liiko gohčodit iežaset áššin . Lihkus orro dál čájeheame ahte dát šaddá áššin NSR:s . Stuoradiggedieđáhusa nr 27 meannudeami vuolde , mii lea dutkama ja alit oahpu birra Norggas , dajai Stuoradiggi ahte sámi dutkan ja alit oahppu galge biddjot Stuoradikki ovdii sierra áššin ovdal jahkemolsašumi . Vuosttaš beaivvi rájes ledje sámi vuoigatvuođat áššin . Duopmostuoluid generalráđi Benigni Varela bealušta árvalusa ja son oaivvilda ahte dušše dat buot vearrámus nissonillástanáššit galget šaddat áššin áššečuoččaldahttineiseváldiide . Várrepresideanta Ragnhild Nystad gal ii vuos oainne dárbbu bidjat eretfárrema sámi gilážiin gávpogiidda sierran áššin Sámedikkis . Lei Ann-Mari Thomassen ( NSR ) gii árvalii dán ođđa áššin . Per Jonas Kemi jápmin lea ain áššin Guovdageainnus . Dan dihte lea suohtas oaidnit ahte Finnmárkku politihkkárat leat fuobmán ahte sámi vuoigatvuođa-digaštallan šaddá deháleamos áššin dán jagi Stuoradiggeválga-giččus . Dál oaidnit mii Snøhvit-gássa bohkama juste dákkár áššin mas politihkka ja juridihkka ferteba vázzit giehtalagaid . Dál oaidnit mii Snøhvit-gássa bohkama juste dákkár áššin mas politihkka ja juridihkka ferteba vázzit giehtalagaid . Manne dalle ii leat Sámediggi atnán dán ášši dan meare dehálaš áššin ahte gieđahallá dan iežas politihkalaš arenas ? Maŋŋel go Mari Boine ávžžuhii Lene Marlina muitalit iežas sápmelažžan de mearridii Marlin gohčodit dan priváhta áššin . – Ii daga áššin buorebun go eanaš neahttaeaiggádat leat suohkanat mat galggaše čájehit veahá sosiála ovddasvástádusa . Vaikko Fredriksen oaidná Jensen sániin veahá heajos áššin sidjiide de son ii váldde Sámeálbmot bellodaga moaitagiid rasistan garrasit . Dássážii ii leat Kárášjoga gielda maidege dahkan áššin . Sierra áššin lea cegget listtu Sámediggái . - IN MUN GE LEAN jáhkán iežan jerrot , lohká Helga ja atná dan measta jáhkehahtti áššin . Madam Min , Harry Potter ja W. I. T. C. H. ovdanbuktet noaidevuođa suohtas áššin ja gelddolažžan , muhto dušše muhtin moadde čuođi jagi dás ovdal de lei heaksaváidda hirbmat duođalaš ášši . – Dat dieđus šaddá áššin , go dat gullá čavgadit boazodoalu rivttiide mii lea sierra fáddá riikačoahkkims . √ Geassemánu gaskamuttus lei maiddái NBR riikačoahkkin , muhto stivra ii lokten dalle ge Finnmárkoláhka evttohusa sierra áššin . Generálačállis lea maiddái riekti ja geatnegasvuohta bargat stivra ovddas áššin main ii leat dilli vuordit dassái stivra meannuda áššiid . Ii ge dákkár áššin leat generálačállis bággu viežžat cealkámuša ovdaolbmos , nubbeovdaolbmos dahje stivrras jus dan ii leat vejolsaš . Čoahkkima protokollas boahtá čielgasit ovdán ahte Solberg lei mielde čađa gaskka čoahkkimis , gos áššin earret eará 250 000,- ruvnno juolludeapmi searvái . Ja go sámedikkeválggat dollojit oktanagas stuorradikkeválggain , de eahpitkeahttá šaddá EU áššin maiddái sámedikkeválggaid oktavuođas . Muhto stivra hilggui bidjat dán sierra áššin . Sámediggi áigu skábmamánus meannudit dikki doarjjaortnegiid njuolggadusaid sierra áššin dievasčoahkkimis . Ahte dál dát ovddiduvvo sierra áššin dievasčoahkkimis lea vel buoret ja maiddái áibbas erenoamáš . Dat šaddá stuorra luonddugáhtten áššin midjiide , lohká GAIA nammasaš Ruošša birasgáhtten searvvi ovddasteaddji Elena Klujuchnikova preassadieđáhusas . – Mii eat daga maidige eambbo áššin ovdalgo leat čálalaččat leat ožžon rumašrahpan bohtosiid . Mii doaivut geargat áššin hui johtilit . Nilut maid deattuha identitehta deahalaš áššin . Sii leat doallan álbmot oahkkima gos bá kku heittiheapmi lei áššin , muhto ba kku njunnosat eai lohpidan doalahit ba kku Garegasnjarggas . Son gáibidii dán ođđa áššin Sámediggeeráđđái . Dán vahkkosaš deaivvadeamis lea earret eará Ráđđehusa árvaluvvon Finnmárkkuláhka áššin . – Dieđusge lea mus gaskkohagai veahá čoavjebávččas dáinna áššin . Son ja álgo sániidisguin dajai ahte lea duođai ártet go nissoniid dili ferte sierra áššin bidjat NBRa jahkečoahkkimii . Oamasteapmi lei áššin diibmá riikkačoahkkimis . Sierra áššin lea cegget listtu Sámediggái . Nealgudanakšuvnnat leat leamaš váttis áššin sápmelaččaide , erenoamázit sámi politihkkariidda . Bb nagodii cegget Divtasvuona-Oarjevuona ráfáiduhttinplánaid Sámedigge áššin Bargiidbellodat nagodii cegget Divtasvuona-Oarjevuona ráfáiduhttinplánaid áššin Sámediggái Sámedikki várrepresideanta Ragnhild Nystad ii loga dan maidege dramatihkaid go dohkkehedje Divtasvuona-Oarjevuona plánaproseassa cegget sierra áššin . Ii daga maide ahte buot dieđut bohtet ovdan dán áššis , ja danne šaddá maid dievasčoahkkin áššin . Odne lea Divtasvuona-Oarjevuona ráfáiduhttinplánaproseassa sierra áššin dievasčoahkkimis , maŋŋel go Bargiidbellodat dan gáibidii . Odne leat Divtasvuona // Oarjevuona suodjalan- ja geavahan plánat sierra áššin dievasčoahkkimis . Divtasvuona - Oarjevuona ođđa ráfáiduhttinplánaproseassa leamaš báhkka áššin Sámedikkis . Dušše dáppe Norggas leat mii nagodan dahkat EU-ášši erenoamáš áššin kapitálafámuide ja politihkalaš olgešbeallái . Dušše dáppe Norggas leat mii nagodan dahkat EU-ášši erenoamáš áššin kapitálafámuide ja politihkalaš olgešbeallái . Sámedikki vuoigatvuođalávdegoddi lea bargan áššin logemat jagi . Stivrenjoavku lea maid árvvoštallan mo bargat áššin ain ovddosguvlui . Gitta Hålogalándda láhkamánnerievttis finai Hætta áššin ovdalgo vuollánii . Sámi joatkkaskuvllain lea ossodatstivrenčoahkkin distaga Kárášjogas , gos earret eará ruhtadilli ja boahtte skuvlajahki lea áššin . Dál leat ožžon dán áššin fas , ja de ferte oaidnit maid Stuoradiggi dál dahká . Ráđđi ovddidii maiddái Ealáhus - ja kulturlávdegoddái áššin ahte Sámediggi bivdá Ráđđehusas ráđđádallamiidda ovdalgo stáhta ráhkada fálaldagas boahttevaš boazodoallošiehtadussaide . NSR ovttasbargojoavku Ann-Mari Thomassen bokte lea evttohan dán Sámediggái áššin . Odne lea dievasčoahkkimis sierra áššin oahppováillagiid gáibádus Sierra lávdegoddi lea ásahuvvon bargat viidáseabbot áššin . Dál dat ii boađe šat áššin dohko . In ge sáhte dadjat šattašii go dát áššin , go in áiggo šiehtadallagoahtit medias ođđa njuolggadusaid , lohká Brørs . Son lokte evttohusa áššin Unjárgga gieldda ovdagottečoahkkimii , mii lea čakčamánu vuosttaš beaivvi . Várggátis ja Čáhcesullos leat sierra juristtat bargamin áššin . – Fylkkadiggi áigu gieđahallat bievlavuodjima sierra áššin čakčat . Wikström ii loga dán ođđa áššin . – In leat sihtan su dan dahkat , dat ii leat goassege leamaš áššin munno gaskkas . Dasto go sus jerrui searvat ásahit sámi searvvi , de sutnje lei dat diehttelas áššin . Sátnejođiheaddji lohká dán duođalaš áššin . Guovdageainnu Dáloniid Listtu Isak Mathis O. Hætta evttohii áššin lávdegottis ahte sámi duojarat ožžot doarjaga ovddit ortnega mielde . Son ii sáhte lohpidit ahte dát šaddá áššin forumii , danne go heaitá jođiheaddjin ja forumlahttun jahkemolsašumis . – Mis ii leat leamaš dát áššin gielddastivrras dahje ovdagottis , danin orru veahaš árrat dadjat gosa dát hálddašanorgána galgá biddjot , lohká Sæther . Mii ávžžuhit sámegielddaid eambbo ovttasbargat áššin , ja hállat ovttain njuokčamin njunuš eiseválddiide . Dat mearkkaša ahte guovllukommišuvnna árvalus dáidá šaddat boahtte čavčča válgagižžui áššin . Boahtte mánus lágida ges SáB riikačoahkkima Guovdageainnus , muhto Trosten ii loga diehtit šaddá go dát áššin jahkečoahkkimis . – Boazodoallohoavda ja álgi stáhtačálli Ellen Inga O. Hætta láhtte fuollameahttun ja suorggahahtti vugiin olbmuiguin olggobealde Finnmárkku , beaškala Urheim , gii lohká diehttelas áššin ahte guoros sadji várrejuvvo olbmuide geain lea gullevašvuohta Nordlándii . Jus leat aktoolmmoaš , de sáhtát gávnnadit soapmasiin dál , ja dát sáhttá šaddat bistevaš áššin . Priváhta vai almmolaš áššin ? Priváhta vai almmolaš áššin ? Konferánsa jearrá galgá go sámi dásseárvobargu ain leat priváhta áššin , mas sámenissonat ja sin organisašuvnnat váldet ovddásvástádusa , vai ii go dát galggašii fargga šaddat almmolaš ovddasvástádussan . Hætta ii loga vel diehtit šaddá go válgasearvan sierra áššin jahkečoahkkimis . ČOAHKKIMIS : Rogalándda fylkkadoavttir Ole Mathis Hetta lei bearjadaga čoahkkimis Guovdageainnus , gos heajos doavtterdilli lei áššin . Jus leat aktoolmmoš , de sáhtát gávdnat muhtuma geasa liikostat , ja dát sáhttá šaddet bistevaš áššin . Son lohká vuođđoealáhusaid seailluheami oktan deháleamos áššin . Dehálaš áššin Ásllat máinnaša rádjaovttasbarggu čuolmmaid čoavdima , ovttaskas olbmuid bargoeallimis ja fitnodagaid gávppašeami olis . Álgoálggus leat sii guoddalan ovttas bearašin , ja oktan áššin . Biebmobearráigeahčču lea vuhtiiváldán Gilde NNS váidaleami áššis , ja čállá reivvestis golggotmánu 7. b. ahte sii mieđihit dán mearrádusa prisihpalaš áššin , ja ahte dát njuolggadusdulkojupmi soaitá leamaš oađđi paragráfan , dan gaskas go biergoealáhus lea ovdánan eará guvlui . Dan geažil ovddidedje fas Olgeš ja Guovdageainnu Johttisápmelaččaid Listu ođđa áššin Sámedikki dievasčoahkkimii ahte eiseválddit bissehit boazologu heiveheami dassá rievdaduvvon Boazodoalloláhka meannuduvvo Stuorradikkis . Son áigu dál dán bidjat girkolaš oktasašráđđái áššin . – Dalle leat lávdegottečoahkkimat , nu ahte doallat ovtta beaivvi liige dievasčoahkkima , gos šaddá dát maiddái áššin , muitala Nystø . Šaddá áššin guovvamánus Liikká šaddá Sámedikki ruhtageavaheapmi sierra áššin dievasčoahkkimis . Čoahkkimis Sámedikki joavkojođiheddjiiguin mánnodaga , skábmamánu 13. beaivvi , šiehtaduvvui ahte maiddái mediaid ságat Sámedikki birra sáhttet váldojuvvot áššin dán seamma čoahkkimis . Grethe Nygaard , Sosialdepartemeanttas , lohká Sámi Áigái ahte departemeanta ieš áigu váldit spesialista-guovddaža áššin jus fylkkagieldda áirasat dan eai dagaš . Suohkana giellalávdegotti jođiheaddji Mikkel Magnus Utsi árvvoštallá dál dán bidjat áššin lávdegoddái . Muhto dál ii leat oktage gii fuolaha ahte mánát ožžot dan oahpu , lohká Sárá , gii lohká dán dehálaš áššin ovdalaš válggaid . Oahpaheapmi boazodoalus - áššin bahádahkkiid bivdiide ? SSSR:s lea leamaš heajos eksámenboađus stivrras áššin . - Daiguin ođđa áššin lea evttohuvvon mánáidprogámmat ja dásseárvu , dan lassin árvalusa mielde YLE galggašii maid fuolahit máŋggakultuvrralašvuođas . Olmmošgoddimat eai juo oba dovdojuvvonge sámi servodagas , muhto dán áiggi dat orru gullame mealgadii juohkebeaivválaš áššin . – Boahteáiggis ferte Sámediggi beroštisgoahtit dábálaš áššin nugo earret eará skuvlla ja mánaid bajásgeassin polithkas . Veikkohan ovddit válgabajis doalai dehálaš áššin ja lei ieš evttoheame gielddaráđi ( kunnallisneuvos ) árvonama dál válljejuvvon ságadoallái Erkke Ándii . Sámedikki dievasčoahkkimis lei áššin evttohus ásahit Várnjárgga álbmotmeahci . – Lea šállošahtti jus dát bargu maŋitáiggis lea negatiivvalaččat ovdanbukton ja jus dan leat atnán dakkár áššin maid sáhttá vávjit . Stuora áššin šaddan – Lea šaddan stuora áššin dáppe go mun lávllun nuortalašsámegillii , dat oainnat ii leat ealli giella dáppe , lohká Sanila . Ja sáhtát vel heajos áššiidge rievdadit buorren áššin . – Muhto mis NSR parlamentáralaš jođihangottis ( Berit Ranveig Nilssen , Sven-Roald Nystø ja Aili Keskitalo ) lávejit duollet dálle čoahkkimat ja dát dieđus šaddá mis áššin boahtte čoahkkimis , muitala Nilssen . Seammás Suoma njunušeiseválddit oaivvildit dán leat báikkálaš áššin , ja ávžžuhit čoavdit ášši báikkálaččat . Dáinna láhttádallanvugiin maid diehtá Mary ahte sáhttá suhttadit muhtumiid sámis gos dát lea tabua áššin . Hedstrøm oaidná dán nu hoahppo áššin ahte ealáhuslávdegoddi berre geahččalit gergehit ášši ovdal Stuorradikki geasseluomu . Urheim baicca lohká dán áššin stáhta ja sámi álbmoga gaskkas . Mun doaivvunge ahte 1800-logu áigge rádjegiddemiid čuovvumušain boatkanan oktavuođat fulkkiide boađášedje buorránit ja gulahallan sin gaskka šattašii lunddolaš measta juo dadjat beaivválaš áššin . Bajimuš áššin loktanedje sámegielat girjjiid olggosaddima váttisvuođat . – Mun ledjen ieš johttisápmelaččaid searvvi jahkečoahkkimis go dat 45 proseanta njuovvan lei áššin . – Mun ledjen ieš johttisápmelaččaid searvvi jahkečoahkkimis go dat 45 proseanta njuovvan lei áššin . Josef Vedhugnes mielas berre dát šaddat áššin Stuorradikkis . – ON eamiálbmoga bistevaš forum sáhttá loktet dán áigeguovdilis áššin , ja cuiget ahte rikkis Norggasge sáhttet olbmuid eret eatnamis bágget . – Doaivvun oažžut dan áššin ráđi čoahkkimii mii dollo dán mánu loahpas . Sara lohká dán leat bušeahta áššin . Somby maid gullá dan seamma siidii , ja guovtte jagi dassái álggii son bargat dáinna áššin NBR:s . Sámedikki ráđđeaddi Johanne Gaup loktii mannan vahku sierra sámeministara dahje sámi stáhtaráđi jurdaga áigeguovdilis áššin . – Muđui lea midjiide boazodoallu oppalaččat maiddái hui dehálaš áššin , lohká Appfjell . Jus dus vigget leat beare alla jurdagat iežat birra , morálalaš headjuvuođaid it ane áššin dahje jurdilmeahttumit dajat áššiid birra , de cuiggoduvvot dáinna beliin luonddustat . « Veagalválddálašvuohta ruovttuin adno dávjá priváhta áššin , muhto lea ON 1979 nissonkonvenšuvnna čilgehusa mielde olmmošvuoigatvuođarihkkun ja danin ráŋggáštusvuloža doaibma ... RIIDUN : Sámi spábbačiekčanriikajoavkku čiekčamat leat šaddan riiddu áššin . Dattetge šálloša Nilut go Sámi spábbačiekčan dál lea šaddan politihkalaš áššin . Áhkku dutkagođii ášši , gávnnai kluŋkafárpala mii lei guorus , ja vigui gánddaguoktá áššin . Dat boahtá maiddái šaddat okta váddáseamos áššin Ruoŧa ja Suoma ráđđehusaide , oaivvilda Vars . Mun doaivvonge ahte 1800-logu áigge rádjegiddemiid čuovvumušain boatkanan oktavuođat fulkkiide buorránivčče ja gulahallan sin gaskka šattašii lunddolaš measta juo dadjat beaivválaš áššin . – Norggas ráđđehus ja Stuorradiggi berreba dahkat eallisilbbain mirkkohuvvama gažaldaga áigeguovdilis áššin , lohká Gerd Bang-Johansen . Dán ášši leat sii fas lokten ođđa áššin dievasčoahkimii boahtte vahkus . Dan beaivve go Finnmárkkuopmodaga stivra čoahkkana vuosttas čoahkkimii , de lea hálddahusášši vuosttas áššin , maŋŋá go leat válljen opmodatstivrra jođiheaddji . Son liikká lohká ahte njuolggadus rievdadan evttohus šaddá áššin jahkečoahkkimis . Son čuoččuha viidasit ahte dál lea šaddan Finnmárkkuopmodat sámeáššiin ja ii ge šat Finnmárkku áššin . NSR sámediggejoavku evttoha otná iđit ođđa áššin , ahte Sámediggi ásaha sámi mediafoandda , masa biddjo vihtta miljovnna ruvnno vuođđokapitála , ja dán sámediggeáigodagas gitta ovtta miljovnna ruvnno foandda doaibmagoluide . Dalle leat ohpihii šaddan sámefoandda ruđat báhkka áššin Sámediggái . Guovddáš áššin SSL dikkis lea maiddái bušeahtta . Nuppe dáfus lohká Nordlund leat dovddus áššin ahte olbmot álo hálidit geahččat geahppadit suohtastallanbihtáid . – Dieđusge sáhttet ovttaskas lahtut Boazodoallostivrras loktet dán áššin , muhto Boazodoallohálddahus ii áiggo ráhkkanahttit ášši meannudeapmái , lohká Stig Gøran Hagen . Dál lohká Deanu gieldda ovdánahttinossodaga hoavda Svein Ottar Helander ahte Suodjalus lea eará dilis plána- ja huksenlága ektui go dábálaš olmmoš , nu ahte dán ášši eai oainne áššin . Muhto jus Jørn Are Gaski lokte dán áššin jovkui , de dieđusge gieđahallat dan áššin , lohká Olli . Muhto jus Jørn Are Gaski lokte dán áššin jovkui , de dieđusge gieđahallat dan áššin , lohká Olli . Gávpogiid studeantafeasttain alkohola lea šaddan guovddáš áššin . Mu dieđu mielde ii leat oktage dain báikkálašservviin mat čuoččuhit iežaset dieđihan eret SÁL:s sádden lobálaš jahkečoahkkingohččumiid áššelisttuin mii čájeha ahte eretcealkin SÁL:s lei áššin . Dál lea ge ášši šaddan maiddái politiijaide áššin . Saxi ávžžuha Keskitalo njuolggadusárvalusa sáddet gulaskuddamiidda sihke almmolaš eiseválddiide , organisašuvnnaide ja earáide ovdalgo Sámedikki dievasčoahkkima áššin biddjo . Dan dadjá Sámiid Duoji jođiheaddji Anders S. Buljo , gii lohká dán šaddat áššin organisašuvnna jahkečoahkkimis mii lea dán vahkkoloahpa . Duodješiehtadusa moivi , mas leat hilgojuvvon eanas duojárat , lea šaddan politihkalaš áššin , go várrepresideanta Johan Mikkel Sara lohpida doallat čorgen čoahkkima jođáneamos lági mielde . Deanu luossabivddu ii oaččo atnit Suoma bealde dušše Ohcejoga gieldda olbmuid áššin , muhto galgá oaidnit ollu viidáseappot . Lulli-Trøndelága ja Hedmárkku Boazosámiid Searvvi ovdaolmmoš Lars Aage Brandsfjell ii leat oaidnán raportta , muhto lohká dan oahpes áššin go sii beaivválaččat rahčet sisabahkkemiid vuostá . Odne álgá ge NBR riikačoahkkin Álttás , Rica Hoteallas , ja ovdaolbmo válga lea lávvordaga maŋemus áššin . Deanu luossabivddu ii oaččo atnit Suoma bealde dušše Ohcejoga gieldda olbmuid áššin , muhto galgá oaidnit ollu viidábut . – Mun in dieđe dávista go mearrádus Sámedikki njuolggadusaide , muhto Sámedikki dieđus sáhttá bissehit dán ášši , jus oidnet dán stuorra áššin . Muhto dat ii leat dahkkon Henriksen dieđu mielde ja danne lea su mielas dát šaddan prinsihpalaš áššin , vaikke lea sáhka smávva lihkahallamis . Dát gažaldat šattai baifáhkka áigeguovdilis áššin maŋŋá go Janoš Trosten guovttos fálaiga iežaska heajaid mediaide alimus haddái . Dat lea hirbmat váttis ja divrras bargat dakkár áššiiguin go daid šaddá gieđahallat eaŋkil áššin ja dalle dat šaddá hirbmat divrras suohkanii , deattuha Sten Olav Hætta . OVDAL go Kripos bođii Guovdageainnu nissonolbmuide veahkkin de orui nu ahte politiijat eai atnán rohcošanáššiid obage áššin . Maiddái gurutbellodaga Anton Dahl lohká Lahpoluobbal skuvlla áššin boaittobealbáikkiid vuoruheapmin . Thomassen maid ii hálit kommenteret gallii Sámediggi lea molson musihkkafágaolbmuid , go lohká dan ge leat siskkáldas áššin . Dálá johttiide máŋga báikenama mearkkašupmi báhcá čiegus áššin . Máze skuvla rektor Mikkel Per N Sara lohká dán leat váivves áššin . – Ráđđádallan lei galgat sierra áššin – Várrá livččii vuogas ahte ráđđádallan livččii biddjojuvvon sierra áššin , iige digáštallan dán boazodoalloláhkaevttohusa áššemeannudeamis , logai Hætta . Gehččiid lohku lea garrasit njiedjan , ja NRK Sámi Radio kulturmágasiinnas lea dát áššin . Guovdageainnu meahcásteddjiid searvvi jođiheaddji ii ane bievlavuodjinášši bassi áššin maid ii galgga duohtadit . Dán vahkku lea mánáid psykalaš dilálašvuohta áššin . Sara muitala ahte sii dál farggamusat áigot Sámedikkis loktet dán motorjohtolatlága áššin : Min Aigi – Son loktii mannan giđa juo Sámedikki dievasčoahkkimis áššin mas bivddii ráđi bargagoahtit dainna go mánáidsuodjalusain lea máhtolašvuohta váilevaš sámi mánáid ja nuoraid birra go šaddet fáhkka eret ruovttus guhkit áigái . Mun doaivvonge ahte 1800-logu áigge rádjagiddemiid čuovvumušain boatkanan oktavuoðat fulkkiide boađašedje buorránit ja gulahallan sin gaskka šattašii lunddolaš measta juo dadjat beaivválaš áššin . Mun doaivvonge ahte 1800-logu áigge rádjagiddemiid čuovvumušain boatkanan oktavuođat fulkkiide boađašedje buorránit ja gulahallan sin gaskka šattašii lunddolaš measta juo dadjat beaivválaš áššin . Dies livččii sáhttán loktet dan positiivvalaš áššin , ahte nissonolbmo oainnut sáhttet dál boahtit buorebut oidnosii . Ledjet máŋgga eará noađi lassin váldán váimmu áššin báikkálaš olbmuid guollerivttiid čielggadeami ja dáid bealis Don mu áddejumi mielde sohtet olles áigge – gitta loahpa rádjái . – Ii bat leat dábálaš jienastit dákkáraš áššis , geahččalii SáB áirras , Brita Kåven caggat áššeheaittiheami , go lei evttohan ášši vuosttaš áššin Kárášjoga gieldastivrras . Medias lea beaggán ahte Jánoš Trostenis leat ovttasbargováttisvuođat earáiguin ja maiddái áššit maid Jánoš lea okto bajidan áššin . Áššit šadde stuora áššin medias riikkaviidosaččat . Mannan giđa loktii juo NSR sámediggeáirras Riita-Alise Porsanger áššin dievasčoahkkimis mas dáhtui ráđi bargagoahtit dainna go mánáidsuodjalusain lea máhtolašvuohta váilevaš sámi mánáid ja nuoraid birra go šaddet fáhkka eret ruovttus . Dasa gullá maid luohttevašvuohta , muitalit okta nubbi nissonolmmoš ja lohket kurssa sidjiide hui duođalaš áššin . Maŋemus go Stuoradiggi gieđahalai boraspirepolitihka , de lei guovddáš áššin unnidit vuostelasvuođaid , lohká Olli . Sámedikki várrepresideanta oaivvilda prinsihppalaš áššin ahte jus stáhtas leat ain eatnamat de galget dat addot ruovttoluotta . Dan ii atnán boazodoallu ieš stuorra áššin , iige ge su bargoaddi Eanandoallodepartemeanta . Ii ane áššin Son oaidná dehálažžan ahte báikkálaš bellodagat dál ovddidit riikkačoahkkimii áššin njuolggadusaid divvuma , vai dakkár diliid garvá boahtteáiggis . Ikte lei plánalávdegottis čoahkkin , gos Gaup ovddidii áššin ahte máđiija Beaŋgiris , Ásebávttis , ferte giddet sihkkárvuođa geažil . Dasgo SáB dál lea mediain buolli báhkka áššin , maiddái galggašii nu leat válgagiččus dás rájes ja válggaide čakčamánus , lea dego nuvttá fidnet vehkiid ! GBF doalai stivrračoahkkima 09.03.07 gos áššin lei ođđa boazoláhka árvalus , Ot. prp. nr.25 . – Mii leat dohkkehan Biebmobearráigeahču mearrádusa , lohká Boalvára stivrraláhttu Nils Maths M. Sara ja atná dan diehttelas áššin go jo bierggut ledje billahuvvan . Dan dadjá Sámedikki bajásšaddan- ja oahppolávdegotti jođiheaddji Synnøve Solbakken Härkönen , gii oaidná dan duođalaš áššin máid dál áigu doalvut NSR jovkui áššin . Dan dadjá Sámedikki bajásšaddan- ja oahppolávdegotti jođiheaddji Synnøve Solbakken Härkönen , gii oaidná dan duođalaš áššin máid dál áigu doalvut NSR jovkui áššin . – Juohke láhkái ferte dát šaddat áššin juo dán mánu dievasčoahkkimis , muhto Bargiidbellodaga sámediggejoavku ii leat vel digáštallan ášši , dadjá Gaski . – Mun boađán evttohit dan sierra áššin Sámediggái dainna ulbmilin ahte sámegiela konventremii juolluduvvo sámefoanddas ruhta go Sámedikki bušeahtas , dadjá Jánoš Trosten . Čielga Sámi Jiena sámediggeáirras Jánoš Trosten vikkai oažžut lávdegotti lohpidit ahte Sámedikki meannuda sierra áššin dán mánu dievasčoahkkimis . Muhto sihke NSR ja Bargiidbellodaga áirasat hálidedje doalvut vuos ášši iežaset joavkkuide ságasteapmái , ja lávdegotti jođiheaddji Synnøve Solbakken Härkönen ii sáhte lohpidit ahte dat šaddá sierra áššin dievasčoahkkima áššelistui . – Mun boađan ovddidit dan liigeáššin , jus dat ii šatta sierra áššin dievasčoahkkimis , lohpida Jánoš Trosten . Odne lokte Synnøve Solbakken Härkönen áššin Sámedikki dievasčoahkkimii ahte Máhttodepartemeanta ferte juolludit eambbo ruđa sámi oahpahussii . Sámediggeáirras geahččalii oažžut konverterema sierra áššin Sámedikki dievasčoahkkimis , muhto dása ii mieđihan sámediggeráđđi . Vaikko vel lei ge máhttolokten prinsihpat áššin gaskavahkku Sámedikki dievasčoahkkimis , de ii šaddan dás ollus sáhka , go eanaš áirasat geat sárdnestoalus fitne dáhtto konverterema máhcahuvvot fas sámeskuvllaide . Konverteren ii sierra áššin Sámediggeáirras Kjersti Myrnes Balto geahččalii maŋŋebárgga árvalit konverterema sierra áššin , muhto dása ii mieđihan sámediggeráđđi . Vaikko Myrnes Balto ákkastalai ge sámeoahpahusa dehálašvuođa seailluhit sámi kultuvrra ja giela , ii juksan áddejumi sierra áššin dán . Amoc:a CD-skearru buvttadeaddji Jussi Isokoski ii jáhke háššaborggaheapmi leat nu stuorra áššin ja danin ii váikkut dát ráppára karrierai . Mis Bargiidbellodagas lea leamaš dehálaš áššin buohkaide sihkkarastit oahpu , beroškeahtta sosiála duogažii ja geográfalaš gullevašvuhtii . Dát lea leamaš dehálaš áššin SGas máŋga jagi ja 2008 rájes viiddiduvvo diibmolohku vuođđoskuvllas 1.-4. luohkas viđáin diimmuin . Muhto sii eai dieđe leat go geargan áššin álfarot , go fertejit oaidnit maid dát stuorra fabrihká dahká vuos duomuin . Aili Keskitalo imašta Sara moaitagiid : – Dan mun gal imaštan , nu guhká go diehtit ahte Johan Mikkel Sara su polithkalaš áigodagas lea njuiken ovtta bellodagas nuppi bellodahkii , ja dađi eanet in šat kommentere dán ášši , go mun ja maiddái NSR leat geargan dáinna áššin . Diimmá válgagiččus , muitala Lasko , ledje eanaš báikkálaš bellodagain guovddáš áššin ahte sii eai doarjjo ILO 169 vuolláičállima go balle massimis jienaid . Norgga Sámiid Riikkasearvi oaivvilda duođalaš áššin ahte eiseválddit meannudit eanandoalu ja boazodoalu guovtteláhkái dán divatáššis . Son lohká dán gullat siskáldas áššin NRK:ii Juo , sihkkarit livččii riikaaviisain ja TV:s leat dat vuosttaš áššin , muittoha FD váldočállosis . Aikio oaidná ášši prinsihppalažžat nu dehálažžan ahte dat lea šaddamin obba Sámi áššin go das oaidná mot eanetlohku sáhttá unnitlogu birgejumi njulgestaga heaitthit mearrádusain . – Dan geažil ii leat leamaš čoahkkin vel parlameantáralaš ráđis , muhto leat gergosat dán ášši geahččat jus loktejuvvo áššin . – Áššit meannuduvvojit dán ceahkádaga mielde , stádaadvokáhtat áššáskuhttet dábálaččat áššiin main lea ráŋggáštusmearri badjel guhtta jagi , ja dakkár áššin main politijuristtain ii leat váldi , čilge Hætta . Easka nammaduvvon stádačálli Valle ii háliidan nu ollu dadjat mannan bearjadaga makkár hástalusaid son oaidná dán ođđa doaimmas , muhto lohká prinsihpalaš dieđáhusa sámepolitihka birra stuora áššin . NSR sámediggejoavku ovddidii ášši ođđa áššin Sámediggái ja sii leat ge hirpmáhuvvan mediabearráigeahču badjelii . Vuosttaš áššin duorastaga dievasčoahkkimis lei Sámedikki ja Romssa fylkkasuohkana gaskasaš ovttasbargošiehtadus . Min Áigi lea mieleavttus boastut čállán mu vástádusa , go leat jorgalan earenoamáš ášši dábálaš áššin . Dat čájeha ahte sii áigot bargat viidáset teáhtervisti áššin , lohká Gunnarsson iluin . – ŠADDAN PERŠOVNNALAŠ : – Jánoš Trostena čuoččuhusat Sámedikki sárdnestuolus mu vuostá leat šaddan peršovnnalaš áššin . – Jánoš Trosten čuoččuhusat Sámedikki sárdnestuolus mu vuostá lea šaddan peršovnnalaš áššin . Sámeskuvllat ja sámeoahpponeavvut leat vuot boahtán áigeguovdilis áššin sámi servodagas . Bivdoriiddut eai stuorra áššin Varsi ii navdde ovddeš ja dálá riidduid báikkálaš bivdiid ja turisttabivdiid gaskkas šaddat makkárge stuorra áššin lávdegottis . – Vaikke gávpotsámiid áššit eai lean váimmu áššin go vulgen sámedikki evttohassan , de liikká anán dán dehálaš áššin . – Vaikke gávpotsámiid áššit eai lean váimmu áššin go vulgen sámedikki evttohassan , de liikká anán dán dehálaš áššin . Muhto Sámediggi dat lea , bajimus orgánan sápmelaččaide álbmogin ja eamiálbmogin , man ráđđehus konsultere dakkár áššin mat gusket sámi álbmogii . – Mii leat dohkkehan Biebmobearráigeahču mearrádusa , lohká Boalvára stivrraláhttu Nils Maths M. Sara ja atná dan diehttelas áššin go jo bierggut ledje billahuvvan .