[word = "daid"][pos = "N" & msd = ".*Pl.*Ill.*"] Boađus: 1 093 Son doadjalii láibbiid ja attii máhttájeddjiide , ja máhttájeaddjit juogadedje daid olbmuide . #OBJ 36 De válddii dan čieža láibbi ja guliid , rohkadalai giittusrohkosa , doadjalii daid ja attii máhttájeddjiide , ja máhttájeaddjit juogadedje daid olbmuide . #OBJ Son doadjalii daid ja attii máhttájeddjiidasas , vai sii juogadivčče daid olbmuide . #OBJ 31 Jesus celkkii dalle daid juvddálaččaide geat ledje oskugoahtán sutnje : « Jos dii bissubehtet mu sánis , de lehpet duođaid mu máhttájeaddjit . 23 Son dáhtui almmustahttit rikkis hearvásvuođas daid lihtiide maid son váibmoláđisvuođastis lea gárvvistan hearvásvuhtii . Son doadjalii láibbiid ja attii máhttájeddjiide , ja máhttájeaddjit juogadedje daid olbmuide . De válddii dan čieža láibbi ja guliid , rohkadalai giittusrohkosa , doadjalii daid ja attii máhttájeddjiide , ja máhttájeaddjit juogadedje daid olbmuide . Son doadjalii daid ja attii máhttájeddjiidasas , vai sii juogadivčče daid olbmuide . Jesus celkkii dalle daid juvddálaččaide geat ledje oskugoahtán sutnje : « Jos dii bissubehtet mu sánis , de lehpet duođaid mu máhttájeaddjit . Son dáhtui almmustahttit rikkis hearvásvuođas daid lihtiide maid son váibmoláđisvuođastis lea gárvvistan hearvásvuhtii . Soai njađiiga fiikkonlasttaid oktii ja čanaiga daid alimiidda . #OBJ Son attii daid šlávaidasas , guđege ealu sierranassii , ja dajai sidjiide : “ Mannet mu ovddabeale ja dollet buori gaskka guđege ealu maŋis ! Soai njađiiga fiikkonlasttaid oktii ja čanaiga daid alimiidda . 5 32:16 Son attii daid šlávaidasas , guđege ealu sierranassii , ja dajai sidjiide : “ Mannet mu ovddabeale ja dollet buori gaskka guđege ealu maŋis ! Dát mearriduvvui easkka jagi maŋŋil , dan láhkái ahte ráđđehus dorvvastii daid bellodagaide mat álggos ledje dan vuostá ahte 6-jahkásaččat galge álgit skuvlii . SOR evttohii čuoggáid mat sin mielas berrejedje leat mielde ja GOD čanai daid plánaide . Jos fas olmmošvuoigatvuođat leat olbmuid vuoigatvuođaid sin olmmošvuođa dihte , de dasto vuoigatvuođat gullet maid daid olbmuide geat ásset ii-riektestáhtain . rustis váikkuha daid meroštallamiidda maid mii ieža dahkat , ja go sámi kulturdutkan ge iešalddes lea oalle nuorra dieđasuorgi , de ii das ge leat vel nu ollu veahki viežžamis jurddašit molssaeaktulaččat dáid áššiid . Go oahpásmuvvat Árbbolaččat persovnnaide , de dan bokte maiddá oahpásmuvvat daid jurdagiidda mat leamaš mielde ovddideamen báikkálaš sámi kultuvrra dasa mii dat dál lea . Sámeráđđi osttii ođđa sámegiel čáppagirjjálašvuođa girjjiid ja jugii daid bibliotehkaide ja almmolaš ásahusaide dakkár báikkiide gos sápmelaččat ásse . Dan dihtii searvvi ja fágagirjjálašfoandda stivrrat mearridedje juohkit kollektiivvalaš stipeandda daid miellahtuide geat servet SFS jahkečoahkkimii Dublin-gávpogis Irlánddas . Dasa lassin sáhttá prošeaktabargguid čađahit iešguđet fágaid rámmaid siskkobealde dahje fágaidgaskasaččat , ja dalle galgá prošeaktabargu rehkenastot daid fágaide ja biddjot daid árvvoštallanvuđđui mat ledje prošeavttas mielde . Fargga gorgŋot vallasat deikke ja mii sáhttit bivdit daid mállásiidda Aa , son ferte gal gusto daid mearrasámiide duođalaččat dorvvastit , dieid olin eallit , dieid olin jápmit – jus duiska bahánaddagoahtá ollonaga ja jus leat bahámus návccaheamit doissárveaga njunnosis . Áne váivvástuvai daid jurdagiidda . Hánssa-Otta áddjá de dihttui vas johtán Málatvuomis eret , daid guovlluide , ásaiduvvan Evenášši márškui , ja dan bárdni vas manai orohaga cegget viervvá bealis ja ásaiduvvat deike . Sama ii lean gávdnan saji šat … Šlárvagáfe šlakkadettiin soames eahkeda snjággat bohte daid hoalaide , ja suolavuohta lei sáhkan . Sávzzat jávket Gáivuona suohkanis láhppojit oalle ollu sávzzat geasset go luitet daid geasseguohtumiidda várrái . Dát šaddá ges stuora váttisvuohta daid ruoššaide geat fitnet Norggas vigihisvuođas . Lean daid dutkamen , ja de lea miella oahppat gielaid mat gullet daid kultuvrraide . Áigu go Suopma suodjalit mehciid stuora bálkálaččaide , vai sii besset daid guovlluide leavvat ? Deatnu vierrásiidda Sámedikki áirras Veikko Guttorm logai ahte eiseválddiid suodjaleapmi ii leat eará go ahte sii suodjalit guovlluid vai stuora bálkálaččat máddin besset daid guovlluide leavvat . Norggas lea guhkes gaska daid riikkaide gosa vuovdá earet eará guoli , ja fievrredeapmi márkaniidda šaddá ge oalle divrras . Ja bártnáš attii ieš daid politiijáide , ja muitalii geas son daid lea ožžon . Amerihká ráđđehus osttii sin bohccuid hui hálbái ja juogadii daid inuihtaide . Son attii daid horttiide , ja sii maiddái giite gáhkuid ovddas . Fálaldat guoská daid áviissaide mat leat biddjon dán almmuhussii . veajašii vástiduvvot , de nohká luohttevašvuohta aitto daid diliide gos nohkavašvuohta ja rievddus gártá vuoitun muhtimiidda , das gos ii leat šat eaktu iešvuođa dovdui , subjektii . Sin lihkástagat ja johtinmálle lea heivehuvvon daid meanuide ja fievrruide mat leat , ja sin kultuvra ja dan vássán lea olggobealde ja duogábealde , dego eará áiggis , go sin beaivválaš eallin , namalassii dat kultuvra mii rievdá ja dagaha reivdalmasvuođaid . Jurdda das , ahte sáhttágo dan jorgalusa jorgalit ja čovdosiid gávdnan daid jorgalusaide , lea dat mii giktuda jorgalit . ( Ja dát leage boares vuohki jávkadit biebmobázahusaid : Addit daid šibihiidda dahje roggat daid eatnan vuollái ! – Badjel bealli Norgga álbmogis čoaggá dál mielke- ja juicepáhkáid , ja bálkestit daid ruskalihtiide mat leat vásedin mielke- ja juicepáhkáide . Maiddái earát ledje seammás váldán márkaniidda beatnagiid hárjehallan dihte , daid olbmuide ja šurrii . — Go bođiime daid bartasajiide , de ledje dušše gutnagubát das . Don liikot daid elliide , leat guhká daid kohkken ja dovddat daid . Valved dieđuid mielde leat njeallje siidda seahkanan daid riidduide . Vearrodahkkit leat nordadan iežaset bilidettiin ja politiijat leat váldán iskosiid varraluottain ja sádden daid iskamiidda . – Sámedikkis eai leat ruđat teáhtervistti huksemii ja daid lasáhusaide ja danin ferte Beaivváš Sámi Teáhter beassat stáhtabušehttii . Giitevaš Rosie lohká iežas giitevažžan buot daid artisttaide geat leat guoimmuhan , sidjiide geat leat lávddi duohkin ja kaféas bargan , fitnodagat mat lea dorjon , Kárášjoga gildii ja Kárášjoga álbmogii geat leat dorjon ja čájehan beroštumi Haiti álbmogii . Šálloša ja ávžžuha – Mun ferten dál šállošit go lean ovttas earáin bilkidan ja čaibman boazodolliid geat leat muitalan man olu bohccuid dat moadde albasa leat goddán sis , go mii earát eat leat oba jáhkkán ge daid loguide . – Mun gal attášin daid soahteveteránaide . – Ferten ain máhccat daid guovlluide , bivdit sihke jávrriid ja jogaid ja dieđus ealggaid . Nubbin vuohkin oahpahusa ovddideapmái evttohuvvo Anára kirkosiiddas doaibmi Sámi oahpahusguovddážis ovddiduvvon fierpmeoahpahusa fástan dahkama ja giela fierpmeoahpahusa vejolažžan dahkama buot daid vuođđoskuvllaide ruovttuguovllus ja dan olggobealde , gos leat váttisvuođat gávdnat sámegieldáiddolaš oahpaheaddjiid . Jearaldat lea ahte sáhttá go sámi oahppanvuohki leat ávki muhtun daid hástalusaide . NSR dáhttu ahte ásahusášši sáddejuvvo albma gulaskuddamii daid ásahusaide geasa dat guoská , ovdal go Sámediggi dan meannuda . Son muitala dát dáruiduhttinbargu lei virggálaš atnui , molsut sámegiel báikenamaid dárogielnamaiguin ja bidjat daid kárttáide , luoddagalbbaide ja eanabáhpáriidda . Rievssahiin ohcejohkalaččat ožžo lassidietnasa dahje lonuhedje njuolga daid gálvvuide . Rievssahiin ohcejohkalaččat ožžo lassidietnasa dahje lonuhedje njuolga daid gálvvuide . Nordlys manná juohke nuppi jagi daid čiekčamiidda . Su mielas dát evttohus lahkonišgoahtá mielahis olbmuid daguid ja lohká dán čájehit badjelgeahččanvuođa go eai gille oppanassiige sáddet gulaskuddanbáhpáriid daid olbmuide . Sámediggeráđđi evttoha časkit oktii smávit sámi ásahusaid ja rievdadit daid vuođđudussan ja ahte addo Sámediggái mearri dan ­váldi mearredit olbmuid daid stivrraide . – Sámedikkis eai leat ruđat teáhtervistti huksemii ja daid lasáhusaide ja danin ferte Beaivváš Sámi Teáhter beassat stáhtabušehttii . Go su oidnui , de šattaimet buorre millii ja min mielas ledje sus dušše buori bealit , ainge daid beliide maid mii oahppit oahpásmuvaimet , joatká Gaup . Sis livčče rántehis daid muoraide várrejuvvon sadji vuordimin . Dat lea ráddjejuvvon daid eatnamiidda maid Finnmárkkuopmodat válddii badjelasas go finnmárkolága bođii fápmui 2,5 jagi áigi , suoidnemánu 1. beaivvi 2006. Vaikko kommišuvnna mandáhtta lea finnmárkolágas čilgejuvvon ja bargovuohki čatnasa daid láhkanjuolggadusaide ( § 30-35 ) , de leat kommišuvnnas viehka rabas bargovuogit . - Muhto ráđđealmmái Jørn Aslaksen ii leat vástidan gažaldagaide , ahte masa giellaruđat geavahuvvojit , mii dáhpáhuvvá geavatkeahtes ruđaiguin , gávdno go daid ruđaide vuordinlistu ja mo gielda almmuha prošeakta ruđaid , dadjá Børresen . Go áddjá Leif Høgli ( 76 ) addilii ruđa Sámi ja Norgga ođđaseamos riikkajoavkku čiekčái Tom Høgliai dalle go lunta lei nuorra , de son ii bidjan daid njálgáide , dan maid earát livčče dáidán oastit . Son attii daid horttiide , ja sii maiddái giite gáhkuid ovddas . Váilotgo Ovddádusbellodagas vástádusat daid gažaldagaide maid Oahppalihttu lei ovdagihtii dieđihan ahte mat bohtet váldot gieđahallamii ? Sápmiheias ledje maid boares diŋggat čájáhussan ja muhtimin ribahit vuovdit daid kundáriidda go lea albma beroštupmi . Čakčat sii njáske muoraid , ja gurpo daid soahtuide . Ovdal go joatkiba mátkki de Karen Iŋgá čoaggila buot veajehiid fárrui iige guođe daid garjjáide , baicce váldá daid ruoktot váile 20-jahkásaš Igorii . ON álgoálbmotvuoigatvuođaid julggaštusas hubmojuvvo oamedovdolaš ságastallama ja oktasašbarggu birra álgoálbmogiiguin daid ovddasteaddji orgánaiguin ulbmilin sihkarastit daidda friddja ja diđolaš soahpamuša makkár fal prošeavtta ovddabealde , mii guoská daid eatnamiidda dahje guovlluide ja eará resurssaide , erenoamážit dalle go luondduriggodagat , čáhceriggodagat ja eará resurssat váldojit atnui . Čoahkkimis lei dadjat ovttamielalašvuohta buot daid čuoggáide maid bargojoavku lei evttohan . Ja dat siidaoasit mat eai olát njuovvangáibádusaid masset doarjaga boazodoallošiehtadusas mii lea daid siidaosiide stuora ekonomalaš roassu . Maŋimuš jagiid lea ráđđehus bidjan johtui ollu ráfáidahttinprošeavttaid miehtá Norgga , eaige min guovllu davvin leat guoskkakeahttá daid áigumušaide . Go dál geavvá nu ahte duháhiid mielde bohccot šaddet luitot dálveorohagaide , mii diehttelasaid dahká ahte daid eatnamiidda šaddá garrasat deaddu go dárbbašlaš . Go gearddi lea dainna lágiin ahte návdehálddašeddjiin lea vissis buhtadusmálle mas lea formel man mielde árvvoštallet vahágiid ja mákset daid siidaosiide . – Dás almmuha Jesus iežas Ipmila bárdnin daid nasaretlaččaide maŋŋá go gásttašeaddji Johanas su lei gásttašan Jordaneanus . Mađe eanet mii hállat dan birra , mađe álkit leat daid olbmuide geat gillájit veahkaválddálašvuođa geažil politiijain ja veahkeásahusain váldit oktavuođa , lohká son . – Dál ferte bargat albmaláhkai vai gávdno čoavddus daid váttisvuođaide máid gaskaboddosaš áiddit leat dagahan , lohká stuorradiggeáirras Vera Lysklætt . Eret váldit luonddugáhttenlihtus guoddalanválddi daid vuodjenlobiide maid gielda lea lobálaččat addánLeat go du mielas áššit maid Sámediggi livčče // lea vajálduhttán , berren bargat ? Mu mielas šaddá gelddolaš gullat maid dii oaivvildehpet daid bohtosiidda ja hástalusaide mat mis leat dáppe . – Das lea sáhka dušše dan birra ahte boazodoallu ii galgga oažžut ruovttoluotta daid eatnamiidda , ii ge dan birra masa áigot daid eatnamiid geavahit . Min politihka čuohcá sidjiide , daid riikkaide , geat luiket mis ruđaid . Sámediggi juolluda skuvlajahkái 2008/2009/2008 badjelaš 6000 ruvdnosaš stipeandda , daid nuoraide geat válljejit lohkat sámegiela vuosttašgiellan joatkkaskuvllas . Mearralottitge fertejedje dobbelii čáhkket go oassálastit šávihedje daid orrunsajiide . Anáraš ja nuortalaš Sámedikki stivraáirrasguoktá Anu Pietikāinen ja Erkki Lumisalmi leaba duhtavaččat go viimmat Sámedikkis ge bohtet daid gielaide giellajorgaleaddjit bistevažžan . Linda Chanette Berglund Rasmus muitala sus leamaš bargu dássážii gielddas ja tinen vuoigatvuođa daid riegádahttinruđaide . Sus lea miella lasihit daid diehtogalbbaide sámegiel namaid maid bidjet giđđageasi , muhto ferte vuos earáin digaštallat dan birra . Son ii dieđe mo manaš nuortalaččaid boahtte áiggiin , muhto su doaivva lea dattetge ahte Norgga eiseválddit dohkkehivčče nuortalaččaid vuoigatvuođaid ja eanageavahanrivttiid daid eatnamiidda mat sidjiide gulle dan áigge go ledje Ruošša hálddašeami vuolde . Sii geat deive čohkkedit daid beaŋkkaide gosa ledje báhpára bidjan , ožžo CD:a . Gilvvohallit váldet sálašguliid čáhcegivnniide , gos ordnejeaddjit čohkkejit daid čáhcesáviide . Olu sávzadoalli , geain leamaš dábálaš stuorra sávzzat ja leat manahan daid boraspiriide , leat doallogoahtán dološ sávzzanáli . Eatnasat doamihit rámbuvrraide oastit juovlakoarttaid vai besset sáddet daid ustibiidda , muhto lea bat dárbu oastit juovlakoarttaid ? Sámi Radio háliidii eanet lohkkiid daid siidduide . Muhto jus dát doallá deaivása , de dat mearkkaša ahte gávdnoje juo ovdalgihtii buot dárbbašlaš oahpponeavvut , ja áidna maid dárbbašii dahkat lei distribueret daid skuvllaide . Árbevirolaš luondduriggodagaid ávkkástallan , geavaheapmi ja gelbbolašvuohta lea addán vuođu daid suodjalanárvvuide maid dál guovddaš servvodat dál árvvus atnet ja hálidit suodjalit . Dál , maŋŋel go Boasta lea logenár jagis heaittihan sihke duon ja dán fálaldaga , ja heaittihan eanas boastakantuvrraid mat dalle láveje ja sirdán daid rámbuvrraide , de ii dáidde Boasta šat lihkka bivnnut . Eanas boazodoalloguovlluin lea dat seamma vástádus gullon boazodolliin ruvkedoaimmaid ektui Finnmárkkus , namalassii ahte eai hálit daid guohtuneatnamiidda . Leat maiddái sápmelaččat geat veddet herggiid gárddiin , sihke dálvet ja geasset , čájehan dihte daid turisttaide . Leat maiddái sápmelaččat geat veddet herggiid gárddiin , sihke dálvet ja geasset , čájehan dihte daid turisttaide . Badjedeanus fas dadjet ahte vuolledeanu fierbmebivdit dat gurrejit čázadaga ja eai joavdda badjedetnui ja daid oalgejogaide šat gođđoguolit . Go sátta dál gullogoahtá viidábut , soaitá váikkuhit sáddagiid sisdoalu , go ságát han galggašii heivet daid guldaleddjiide iešguđetge guovlluin , muitala Johnsen . Ávvir iskkai čuodjalahttit muhtin daid joavkojođiheddjiide geain Sámediggi ii vel ge leat ožžon rehketdoalu . Prošeavttas leat vuos geahččalan dán smávit guovlluin Porsáŋgguvuonas ja bohtosat čájehit ahte vuollel jagi maŋil go kálka lea gilvojuvvon merrii , de lea šaddan suhkkes stárávuovdi daid guovlluide . – Mun ferten dál šállošit go lean ovttas earáin bilkidan ja čaibman boazodolliid geat leat muitalan man olu bohccuid dat moadde albasa leat goddán sis , go mii earát eat leat oba jáhkkán ge daid loguide . — Go bođiime daid bartasajiide , de ledje dušše gutnagubát das . Muhto dál lea Olaussenis cealkámuš daid nuoraide mat dan oaivvildit : – Beroštit lea čaffat ! Son lohká dát ii guoskka daid turistabussiide mat ovdalgihtii lea tiŋgon dahje daid bussiid mat buktet gussiid geahččat museačájáhusa . Maiddái earát ledje seammás váldán márkaniidda beatnagiid hárjehallan dihte , daid olbmuide ja šurrii . EAI DIEHTÁN : Čáhcesullolaš Kate Sortildenis ja Jan Håkon Antonsenis lea Suolováris barta ja vulggiiga beatnagiiguin márkaniidda hárjehahttit daid olbmuide , eaba ge diehtán čájáhusas . Rosie lohká iežas giitevažžan buot daid artisttaide geat leat guoimmuhan , sidjiide geat leat lávddi duohkin ja kaféas bargan , fitnodagat mat lea dorjon , Kárášjoga gildii ja Kárášjoga álbmogii geat leat dorjon ja čájehan beroštumi Haiti álbmogii . Dát mielddisbuktá buori luonddu mirkkuid haga ja ahte láhčit daid olbmuide , geat ráhkadit biepmu luonddu eavttuid mielde , buriid vejolašvuođaid . Dáhpáhussii lei maiddái ordnejuvvon dihkká bálkestan- ja vuokkašlivgun gilvu daid olbmuide geat eai oassálastán guollegilvvuide . Dás gártet váikkuhusat sihke eatnamiidda ja maid daid elliide mat doppe ellet . Dál lea dutkit fuomášan ahte gotkkat soitet leat elefántta lunddolaš vašálaččat go ovttasráđiid fallehit elefánttaid go dat bohtet daid beassemuoraide guohttut . Robin Hood suoláda ruđaid , golliid ja silbbaid riggáin ja addá daid gefiide . Earát Finlandsveienis maid servet daid dearvvuođaide . Okta iskkademiin lea almmuhan čuoččuhusaid daid oktavuođaide mat leat CIA ja guokte nicaragualaš narkotihkkasuollefievrrideaddjiid gaskas , geat fievrredeigga crack máttabeallái California . Nubbi iskkadeapmi , mii ii leat velá formálalaččat gárvvis , geahččá dál čuoččuhusaid daid oktavuođaide mat leat CIA-dorjojuvvon contraid ja narkotihkkasuollefievrrideami oppalaš dásis . – Miihan dál evttohat muhttámušaid ollu daid čuoggáide masa dii lehpet čujuhan . Dahje lehpet go mii nu primitiivva ahte mii reaškit dušše daid myhtaide maid geahččala doalahit - vaikko mis lea buoret máhttu ? Stivra oaivvilda ahte Kárášjoga gielda juo mannan jagi lea ožžon doarjaga láhčit dili daid olbmuide geat leat sirdon institušuvnnain gieldda háldui . Mázelaččat besse oaidnit ráinnas ja fiinna čiekčamiid , duopmár Ole Jakob Olsen ii dárbbašan ohcat goarttaid ja čajehit daid čikčiide . Ođas lea ahte dál gávdnojit daid doaimmaide sierranas skovit sámegillii . Kanada galledettiin , čájehii afrihkálaš presideanta Nelson Mandela erenoamáš beroštumi daid váttisvuođaide maiguin náššuvnna eamiálbmogat rahčet . Muhto mis ii leat dattetge dađe stuorát áddejupmi daid ákkaide mat leat geavahuvvon bissehit oktasaš ođasdoaimmahusa ja beaivválaš TV ođđasiid . Dát gusto daid ortnegiiddage , maid Sámediggi hálddaša . Lean veahkin daid olbmuide Piera Máhte ja Randi doalloovttadagaid vuolde , Johan Ánde čilge . Lávdegoddi galgá maid bearráigeahččat Sámedikki ja dan vuollásaš orgánaid jahkerehketdoalu ja vejolaš mearkkašumiid maid Riikadárkkisteddji buktá daid rehketdoaluide . Lávdegoddi lea mannan vahkus buktán evttohusaidis ráđđehussii , mii sádde daid gulaskuddamiidda . Ájluovtta gáibádus guoská juste logi mánnái , ja dalle oaivvildan leat gieldda geatnegasvuođan ásahit sámi skuvlabiirre daid oahppiide , Foshaug čilge . Doaimmaheaddji gal gohčoda almmuhusaid baldinpropagandan , daid váhnemiidda geat eai leat válljen mánáidgárdái bidjat mánáid . Doaimmaheaddji gal gohčoda almmuhusaid baldinpropagandan , daid váhnemiidda geat eai leat válljen mánáidgárdái bidjat mánáid . Galggašeiddet loavkašuvvot daid ságaide maid Vigdis Stordahl ja Jenny Ravdna Anti ovddideigga ovdal miessemánu 15. b. ja Sáráhkká duorastaga miessemánu 20. b. . Justisdepartementta Bjørn Talén fas dadjá ahte jos Finnmárkku bolesmeaštárat atnet prostitušuvnna dehálaš áššin , de fertejit ieža bidjat resurssaid daid dutkamiidda . ANÁR : < B > Suoma Sámedikki stivra ii oaidnán boasttuvuođaid válgalávdegotti barggus válgalogahallama meannudeamis , ja searvvai lávdegotti mearrádusaide ja daid ákkastallamiidda . Jus lea beroštupmi daid áššiide , de lea dušše searvat . – Oppa jagi mii láviimet čoaggit silba ja golle njálggosbáhpáriid ja vuorkut daid juovllaide , vai beassat giessat bihcebáhciid daid sisa ja dasto heaŋgut daid čikŋán beahcái . Váttis lea maid geahččat daid čalmmiide mat lávvordaga orro nu mielahis čábbát , muhto mat dál leat čihkkojuvvon cente assošas čalbmelásiid duohkái . – Hui mihtilmas geađgi dat lea daid olbmuide geat johtalit dáppe . – Suohkan lea hilgon sadjásaš bargiid bidjat visot daid virggiide , ja boađus lea ahte mii geat leat báhcán ožžot nu garra deattu ahte lea dan nalde ahte mii eat maid buohccá , lohká Torgeir Olsen . Son čilge heajos oahpponeavvodili sivvan manin eai lágit sámegieloahpahusa daid mánáide geat vážžet 5. gitta 11. luohká . Márjá-Sofe Aikio dajaige álgo sáhkavuorustis , ahte gudni gullá daid doaluide Veikko Holmbergii ja Anna-Liisa Guttormii . EAHPIDAHTTI : Sámediggi áiggošii fas diktit dáluássiid mearkugoahtit bohccuid daid mearkkaide maid masse 1978-boazodoallolága geažil , muhto Boozodoallohálddahusas eahpidit mearrádusa . Dan lea šaddán dahkat dušše dan dihte vai eai ribat daid návddiide . Joavkojođiheaddjiin leat máŋggalágan oaivilat daid váttisvuođaide mat dál leat baddjánan Sámi Cup lágideami oktavuođas . Vuosttaš dikta Čuorvvo lei čujuhuvvon maŋisboahttiide ávžžuhussan čállit roahkkadit , iige čiehkat daid beavdeloađaide . Lea min olbmuid sivva ahte ná šattai ja mis galggašii leat eará fálaldat , nu go sirdit daid álbmotmehciide . SÁPMI : Norgga Sámiid Riikasearvvi jođiheaddji , Klemet Erland Hætta dáhttu dál Norgga dohkkehit sámi oamastanvuoigatvuođaid daid guovlluide maid sámit sáhttet oamastit ja hálddašit ILO-konvenšuvnna mearrádusaid mielde . Dat leat stuorra noađđin olbmuide dáppe , lohka gieldda doavttir Mette Brekke Hansen ja doarju váhnema mi gáibida taksi daid gaskkaide . Soai gullaba daid sámiide geat garra dáruiduhttima geažil leat gielaset massan Ráđđehus lea dohkkehan mearrádusa ja sávvá dál ráfi šaddat daid guovlluide , gos lea leamaš stuibmi measta logi jagi . Sámediggeráđđi galgá ain ovddidit mearrádus árvalusaid , earret daid áššiide maid bearráigeahččan- ja konstitušuvdnalávdegoddi galgá meannudit . Danin lea imaš go Ráđđehus ii evttot makkárge ođđa doaimmaid daid guovlluide . Mun in jáhke daid balddonasaide . Mun in jáhke daid balddonasaide . Dál leat ollusat geat bibmet bohccuid ja dálkkodit Ivomecain , nu ahte fertet guorahallat ahte sáhttá go daid bohccobiergguide bidjat gálvomearkka , mii dáhkida ahte biergu lea ekologolaš buvtta . – Balan eiseválddiide šaddat váddáseabbun áddet manne galget addit eana- ja čáhcevuoigatvuođaid maiddái daid sápmelaččaide geat orrot olggobeale definerejuvvon álgoálbmotguovllu . Dattetge gielddus ii guoskka daid njuorjjonáhkiide maid inuihttat ja eará davviguovlluid eamiálbmogat leat bivdán , diehtá Reuters . Fylkkadiggi mearridii earret eará ovttajienalaččat ahte jos luondduriggodagat dego guolit ja luopmánat šaddet vátnát , de várrejit daid finnmárkulaččaide . – Mii eallit 2004:s ja mis ii leat seamma dárbu daid luosaide , dál lea ruhtaáigi ja ii ge miige gefivuohta . – Dál mii iskagoahtit mo sáhttit fievrridit bohccuid daid boazodolliide geat funet birgejit , muitala searvvi jođiheaddji Johan Mathis Turi . Dát lassi áirasat galget evttohusa mielde juhkkot dássenmándahttan daid biiriide gos leat eanemus jienat . Loahppasánit Romssa OL-organisašuvdna 2014 lea dál juo álggahan barggu hábmet kulturprográmma daid lágidemiide . SÁPMI : – Romssas ja Finnmárkkus ii leat doarvái buorre fálaldat daid mánáide ja nuoraide , geain leat psyhkalaš váttisvuođat , oaivvilda Davvi-Norgga universitehtalaš buohcceviesu bajitdoavttir Erlend Stensland Bugge . – Lea áibbas čielggas ahte boazu ii bisan šat daid eatnamiidda gos čavčča ja skábma veddojit bohccot . – Sádde go Norga sierra ekspearttaid daid álgoálbmotguovlluide mat ožžot veahki , vai besset go álgoálbmogat ieža jođihit veahkkedoaimmaid , imaštalai joatkkaskuvllaoahppi Tine Marie Balto . Son oaivvilda ahte sámi doaktárat fertejit čatnat iežaset bargui sámi guovlluide , go daid guovlluide lea váttis oažžut doaktáriid bisánit . – Ádden bures daid válgabiiriid geat vuostálastet addimis jienastanvuoigatvuođaid daid njealljásiidda . 15 duhát ruvdno lea daid olbmuide stuorra ruhta massit , lohká Aslak J. Eira . Sihke ikte , ovddetbeaivve , diibmá ja maid duhát jagi dás ovdal lea áigi leamaš ođas daid olbmuide geat dalle leat eallán . – Mearrádus boahtá go boazodoallit ja earát leat evttohan konstruktiivvalaš čovdosiid , dasa maid máŋggas Hámmárfeasttas oidnet riidun - nammalassii dat ahte leat ráhkaduvvon geainnut ja bealddut daid eatnamiidda gos bohccot áiggid čađa leamaš . Makkár fágaid liikot , ja manne liikot justa daid fágaide ? Danne lea mu doaivva ahte Stuorradiggi čuolastit daid prinsihpaide maid Finnmárkku fylkkadikki eanetlohku lea mearridan ja maid Sámediggi lea dorjon . Go ruđat eai leat mannan daid doaimmaide maid leat midjiide raporteren , de leat njulgestaga gielisteamin midjiide , lohká Sara . Ja buot vearrámus lea go olbmot eai jáhke daid vásáhusaide mat mus leat go lean dálostallan ADHD-mánáin , lohká son . Okta nubbi báŋku heaittiha doaimmaideaset boaittobeale báikkiin , ja guovdilastet daid fálaldagaide guovddášbáikkiide . Daidda ja daid misiide dat čuohcá eanemusat . Finnmárkku Olgeža njunuš Robert Gærne čilge sin dan geažil vuoruhan bovdet ministtariid daid báikkiide gos ásset eanemus olbmot Finnmárkkus . Udnon guovllu luondduriggodagaid guovllu olbmuide dan sadjái go rivahit daid turisttaide , deattuha Trosten . Dieđiheamis fertet maiddái muitalit siva manin it sáhte boahtit daid sajiide gos ovddalgihtii jienasteapmi dollojuvvo . Maiddái olgoriika soahteveagat leat boahtán daid eatnamiidda báhčalit ja bávkkuhit vai ohppet soahtat . – Das lea vel mearkkašahtti ahte min orohahkii eai rehkenastán muohtaguohtumiid daid eatnamiidda mat leat Leavvajotnjálmmis bajás Darrejoga mielde gitta ordii ja das nuorttasdavás daid alažiid mielde , čilge Amund P. Anti . Son lohká Sámedikki hálddahusa ja politihkáriid dárbbašit juohke ruvnno dan 77 miljovnnas mii lea varrejuvvon daid doaimmaide . Isit , mánát , vivva ja mannjesássa maid servet daid dearvvuođaide . Berret čájehit stuorát beroštumi daid áššiide mat dáhpáhuvvet du čielgge duohken . Son vástida ná daid dáhpáhusaide goas dát hollándalaš soalddáhat leat gužžan Kárášjoga olgobáikkis dánsunláhttái go lea boahtán dohko . Gálddoaivvi bálgosa boazoeaiggádat fievrredit ovddit jagiid láhkai bohccuideaset Gápmasii njuovvamii , dán fertejit dahkat vai ožžot EU-steampila rohpaide ja sáhttet vuovdit daid biergočuohpahagaide . Hilde Anita Nyvoll fuomašuhttá ahte dál leat guovddážis davviguovllut , nu ahte su mielas fertejit ráhkkanit daid dustehusaide ja geavahit daid vejolašvuođaid maid dat buktá . Sii lonohalle gálvvuid dahje skeŋkko daid verddiide . Mii galggat ásahit doaimmaid ja gelbbolašvuođaid daid surggiide gos ovdal ii leat gávdnon makkárge áittardeaddji doaibma , lohká Beate Gangås . – Dalángo ruhta ihtá daid doaimmaide maid lean ožžon johtui , de leat báikeolbmot mu duvdán das eret . Deanu gielda gullá daid sámegielddaide gos sámegiella lea ovttadássásaš dárogielain ja ahte sii leat almmolaččat guovttegielalaš gielda . Lágideaddjit muitalit ahte musihkaválljema bokte háliidit čájehit mo davviriikalaš- ja sámi árbevirolaš musihkka čatnasit dálá populeara kultuvrii ja movttiidahttin dihtii guldaleaddjit ja artisttaid beroštisgoahtit sihke musihkkii ja daid kultuvrraide . Ohcamat mat dál leat báktemeaštára meannudeamis , leat lassin daid ohcanlobiide mat sis dál leat . Son muitala ahte galgá gieđahallat oppalaš váttisvuođaid ja loktet daid eiseválddiide . – Ollu sámegiel oahpaheaddjit leat ráhkadan iežaset oahpponeavvuid oahpahusas go oahpponeavvut leat váilon , čuohppan duon dán sajis , liibmen daid oktii ja máŋgen daid oahppiide ja vurken daid lođái . Searvi lohká ii leat buorre dušše muitalit daid luohkáide ja joavkkuide gos leat gávdnan dihkiid , iige earáide , dasgo sin bokte sáhttet dihkit njoammut oappáide ja vielljaide , skihpáriidda ja earáide geaid deivet ja fas ruovttoluotta dan luohkái . Dan ii váldán okta ge vuhtii , muhto lebbeje daid stuoluide ovddabeallái sárdnestuolu . – Boazodoalohálddáhus ja guovllustivra leat álmmolaš ásahusat ja eai leat mange lahkái čatnon áššemeannudeamis daid šiehtadusaide maid priváhta vuoigatlaš bealit dahket , nugo dál Kanstadfjord // Oarjje Iinnásuolu siidaossodat , deattuha Rundberg . Mii lovttiimet dalle guohtoneatnamiiddámet , mii čuzii sakka daid ođasmuvvannávccaide . – Jus njuovahagat eai vuorut orohagaid gos eai leat buorit bohccot ja boazodoallit eai beasa vuovdit ja unnidit , ja šaddet luoitit daid dálveeatnamiidda , de goit eai buorrán bohccot eai goste ge , dadjá Pedersen . Nu ollu sámi dávvirat go vejolaš galget máhcahuvvot davás daid báikkiide gos leat vuolgán , deattuha Johan Mikkel Sara . Sámit leat gáibidan ahte sámi oaiveskálžžut galget máhcahuvvot Finnmárkui daid sajiide gos leat daid viežžan . Dás lea maid sáhka árvvu čájehit daid olbmuide geat vásihedje ahte sin máttuid hávddit rahppojedje . Son ii oba loga ge jáhkkit šat veahá ge daid vahátloguide máid boazodoallit ohcet boranávdevahágin . Vehádatálbmogiid duhtameahttunvuoða lasiha maiddái dat , ahte daid ássanguovlluide fárrejit daðistaga gávpejasat , stáhtalágádusat dahje ovttaskas olbmot , mat báikkálaš olbmuin beroškeahttá čuhppet vuvddiid ja loggot divrras metállaid dahje geaðgekoala . Loahppajurdagat láhkaáššiin vuođđuduvvojit lunddolaččat maiddái almmolaš čielggadusaide ja daid gulaskuddancealkámušaide . Ruovdeáigodagas ásaiduvve eanadoalu dážat daid guovlluide ja sámit dorvvastedje goddebivdui . Son lohká Bergstøl dutkama čájehit sápmelaččaid leat ássan hui guhkes áiggi Mátta-Norggas , eaige nu mo eanaeaiggádat oaivvildit , boahtán easka maŋitáigge ja finastan duollet dálle daid guovlluin , ja danin eai leat sápmelaččat ásahan daid guovlluide makkárge vuoigatvuođaid . Mii leat deaddilan gihppagiid ja leat juohkán daid olbmuide ja doaivut sii hálidit oassálastit min prográmmii boahtte vahkus , mojohallá son . Dát ii mearkkaš dan ahte buot Sámedikki áirasat leat gaskaneaset ovttamielalaččat , muhto ahte vuođđun daid mearrádusaide mat dahkkojuvvojit lea politihkalaš proseassa . Okta oahpaheaddji gii dán guovllus bargá cealká ahte livččii buoremus bálkáhit dulkka daid ovttastallančoahkkimiidda mat eai leat bistevačča . Sámegielaid oadjebas boahtteáiggi eaktun lea ahte daid árvodássi buorrána ja ahte daid geavaheaddjiide ja eiseválddiide guđege dásis bohtet oidnosii ásahuvvon giellavuoigatvuođat . Sámegielaid oadjebas boahtteáiggi eaktun lea ahte daid árvodássi buorrána ja ahte daid geavaheaddjiide ja eiseválddiide guđege dásis bohtet oidnosii ásahuvvon giellavuoigatvuođat . 14. art. ásaha vuollerádjedási eamiálbmogiid geavahanguovlluid rievttálaš suodjaleapmái , namalassii ahte vuoigatvuođaid galgá dohkkehit daid guovlluide gos eamiálbmogat geavahit daid ja leat dain sorjavaččat . daid njuolggadusaide mat leat addon sámi vuoigatvuođalávdegotti mandáhtas Rt. 1853 s. 560 lea addon oanehis referáhta ráŋggaštusáššis Álttá albmá vuostá , go čujuheami haga lei čuollan guhtta beazi ja atnán daid fárppalávdnasiidda ja vuovdán dáid gávpeolbmái . Jus Eiseválddit leat doalahan gáržžekeahtes čujuhanvuoigatvuođa Finnmárkku Vuvddiide , ja seammás dalle julggaštan , ahte Gonagasas ii leat duot vuoigatvuohta Geavahanvuoigaduvvomiid dáfus , de orru das gártamin , ahte ii addo Geavahanvuoigatvuohta daid Vuvddiide . čujuhuvvo vel eanavuovdinkantuvrra ođđajagemánu 6. b. 1993 girjái ja daid dieđuide mat doppe ovdanbohte eanadoalu geavahanmálles Finnmárkkus . eanajuohkinriektige lea čujuhan áššis nr. 9/1962/9 Finnmárkku eanajuohkinsuohkan574 , leat ráját daid opmodagaide maidda lea dovddahuvvon vuoigatvuohta mearrabotnái válddahallon Stáhta Eatnamat Finnmárkkus - vaikko leat mieđihuvvon Stáhta Opmodahkan - eai dattetge duohta Dilis dávis ollásit daid Eatnamiidda , maid Stáhta muđui oamasta priváhta Eaiggáduššanvuoigatvuođain . duohta dilis vánit ollásit dávistit daid eatnamiidda , maid stáhta muđui oamasta priváhta eaiggáduššanvuoigatvuođain Boazodoalloláhkalávdegoddi ii datte gávnnahan heivvolažžan mearridit konkrehta rájáid daid guovlluide gos boazosápmelaččat sáhttet jođihit boazodoaluset . Anu mahtodat lea ráddjejuvvon bearraša , dahje doalu iežas dárbui , ja vuoigatvuohta ferte geografalaččat leat ráddjejuvvon dan dahje daid orohagaide gos boazodoallu lea . Dikkiin lohke mearrádusaid ja eará gohččumiid , heivehedje daid vuoigatvuođaolmmošloguide , ja meannudedje muhtun diggeáššiid , eanaš ráŋggaštanáššiid . I.2 Sámi ássanguovlluid atnu Sámi ássanguovlluid anus leat hui dievaslaš dieđut válddahallamis ( NOU 1978:18A ) , s. 144 čuo. Dáid guovlluin lei ássan ja atnu álggos báinnahallon bivdokultuvrra heivehussii eanadahkii ja daid riggodagaide . Mii dárbbašuvvui lei ráđđejupmi daid riggodagaide mat gávdnojedje váriin , vuvddiin ja čáziin . ) Departemeanta deattuha dán oktavuođas mávssolašvuođa farggamusat oažžut ruđalaš kárttaid daid guovlluide Finnmárkkus gos vuovdin ja lihttoláigoheapmi leat áigeguovdilat , ja departemeanta guorrasa lávdegotti dáid ovdandoallamiidda . 57 guollebivdosearvama muddemis leat addon lagat njuolggadusat guollebivdui ja bivdui daid fatnasiidda mat leat logahallangeatnegahtton1557 1917 merken- ja logahallanlága1558 mielde . Jus ii leat nu , gullá Finnmárkku eanavuovdinkantuvra lunddolaccat daid orgánaide mat besset cealkámuša ovddidit ovdalgo ášši mearriduvvo . Seamma gusto fylkkamánni mearrádussii § 2 njealját lađđasa mielde gullágo vuodjin bievllas daid ulbmiliidda mat leat logahallon láhkaásahusa § 2 vuosttas lađđasis ja dávistago vuodjin dálvesiivvus daid ulbmiliidda mat leat logahallon § 3 vuosttas lađđasis , buo. láhkaásahusa § 3 goalmmát lađđasa . Seamma gusto fylkkamánni mearrádussii § 2 njealját lađđasa mielde gullágo vuodjin bievllas daid ulbmiliidda mat leat logahallon láhkaásahusa § 2 vuosttas lađđasis ja dávistago vuodjin dálvesiivvus daid ulbmiliidda mat leat logahallon § 3 vuosttas lađđasis , buo. láhkaásahusa § 3 goalmmát lađđasa . Ámtamánnit bihko maid go sii geat ledje beare olu váldán gittiid , eiseválddiide dieđitkeahttá adde daid fulkkiide . Muitaluvvo ahte muhtumat geain ledje mihtiduvvon láddjenbáikkit , láigohedje daid olbmuide go ieža eai dárbbašan láddjet doppe . Čujuhit evttohuvvon § 4–7 ja § 4–9 ja daid mearkkašumiide . Go orohatstivrra lahtut ieža nai leat boazodoallit , ja alddiineaset lea gullevašvuohta olu daid áššiide maid gieđahallet , de lea deaŧalaš sihkkarastit ahte eanetlohku ii geavat iežas válddi govttohemet duolbmat unnitlogu beroštumiid . Unnitlohku evttoha válgabiiriid daid orohagaide main leat eanet go čieža geassesiidda , geahča čuoggá 9.5.2.27 . Mearkkašumit § 4–6 : Mearrádusas leat njuolggadusat daid dilálašvuođaide goas náittoguimmežagain // ovttasássiin lea leamaš oktasaš siidaoassi . Dat dieđusge guoská daid dilálašvuođaide goas sus ii leat mieldeovddasvástádus siidaoasi jođiheamis . § 9–5 njuolggadus mii addá fylkkaboazodoallostivrii vuoigatvuođa iešheanalaččat mearridit guohtunáiggiid , lea jurddašuvvon daid dilálašvuođaide go lea dárbbašlaš ovttastahttit moatti orohaga guohtunáiggiid . Sii eai evttot makkárge njuolggadusaid daid vuoigatvuođaide mat gullet eanaopmodahkii . Ráđđádallangeatnegasvuohta álbmotrievtti mielde soaitá vel oažžut gustojumi daid orgánaide mat doaimmahit stáhta oamastanráđastallama eamiálbmotguovlluin , ja láhkaáššiid meannudeapmái stáhta láhkaaddi čoahkkimis . Artihkkala leat ráddjen dieđuid vuođul mat leat oažžumis , nu ahte čuvgeha daid maid sáhttit dadjat leat árbevirolaš sámi mediat norgga bealde radio , tv ja áviissaid siskkobealde , lassin daid interneahttasiidduide . Jahkásaš mearkkašumiiguin daid fáttáide , de geahččalat čájehit rievdadusaid mat sámi servodagas lea dáhpáhuvvan . Vuolábealde ovdanbiddjojit logut mat čájehit ovdáneami gaskal 1990 ja 2008 soames riddoja vuotnasuohkaniin Finnmárkkus , Romssas ja Nordlánddas – ráddjejuvvon daid suohkaniidda mat ollásit gullet SUF-guvlui.29 Vai sáhttá buohtastahttit váldojit mielde soames gaskamearálaš logut olles riikkas , ja Møre ja Romsdalas ; fylka mii NAČ 2008 : 5 ( Riddoguolástuslávdegotti evttohusa ) rihkku dan ovdáneami mii lea guolásteddjiid lohku dađistaga njiedjá . Lassi dasa dát ealáhusat lea vuođđun oallu daid bargosajiide mat lea ásahuvvon almmolaš hálddahusain . daid guovlluide mat leat guovddážis resursaávkkástallama oktavuođas , nu movt davviguovlluin odne . Dát gusto maiddái oppalaččat daid áššiide ja registreremiidda maid lávdegoddi lea geahčadan , ahte ii oro leame mihkke mii geažuha ahte sámi gullevašvuohta dahje sámepolitihkalaš doaibma livččii vuođđun registreremii dahje earalágán vákšundoaibmabijuide dán áigge . Dovdomearkan daid doaluide mat heaittihuvvojit , lea dat go dáid doaluid divodeapmi livččii hui divrras ja doaibmaekonomiija liikká ii buorránivččii dan geažil . Kárášjoga ja Guovdageainnu ovddasteaddjit oaivvildit maiddái ahte Sámediggi jahkásaččat , lassin daid ruđaide maid suohkanat ožžot dienasvuogádaga bokte , maiddái fertejit oažžut ruđaid maid sáhttá geavahit giellaovddidandoaimmaide suohkaniin . Guovllu viidideapmi militeara doaimmaid oktavuođas mielddisbuktá stuorra váikkuhusaid daid geatnegasvuođaide , mat Norggas leat sámiide eamialbmogin , sihke siskkáldas riektenjuolggadusaid ja riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid ektui . Erenoamážit čuozai dát daid guolásteaddjiide geat bivde smávva fatnasiiguin sámi riddo- ja vuotnaguovlluin . Dát áššegirjjit ovdanbuktet Sámedikki oainnu das makkár rolla Sámedikkis berre leat oahpu hárrái lassin daid dahkamušaide maid Sámediggi oažžu oahpashuslága bokte . Márkománák sámi mánáidgárdi lea mánáidgárdi daid mánáide guđet orrot Evenášši , Skánit ja Dielddanuori gielddain , ja dan jođiha Várdobáiki . Lea dehálaš ahte dán barggus maid bohtet evttohusat dasa makkár oktasaš njuolggadusat sáhtáše leat gáiddusoahpaheami lágideapmái , vai oažžut eanet seammadássásašvuođa ja buoret ollisvuođa daid fálaldagaide mat leat gávdnamis , ja ahte váldit vuhtii sihke skuvlaoamasteddjiid ja skuvllaid mat buktet fálaldagaid . Finnmárkolága mielde galgá ásahuvvot kom-mišuvdna , Finnmárkokommišuvdna , kárten dihtii dálá vuoigatvuođaid daid eatnamiidda maid Finnmárkoopmodat suoidnemánu 1. b. 2006 válddii badjelasas Statskog SF:s . Finnmárkolága mielde galgá ásahuvvot kom-mišuvdna , Finnmárkokommišuvdna , kárten dihtii dálá vuoigatvuođaid daid eatnamiidda maid Finnmárkoopmodat suoidnemánu 1. b. 2006 válddii badjelasas Statskog SF:s . Dát guoská daid gielddaide ja regiovnnaide gos leat čielga sámi beroštumit , ja muđui plánaáššiin mat gusket sámi álbmogii erenomážit . Dat doaimmat mat leat 2007/2008/2007 boazodoallošiehtadusas , masa maid gullá joatkit sierra árvoháhkanprográmmain boazodili várás , nannejit dan joraheami mii lea maŋimuš jagiid leamaš boazodoallošiehtadusa gaskaomiin , namalassii eanet ealáhusguvlui , ja heiveheapmi daid boazodoalliide guđiin lea boazodoallu váldo ­ealáhussan . Sámediggi ii leat duođas ožžon dieđuid áššiid sisdoalus ii ge leat ožžon vástádusa buot daid árvalusaide maid Sámediggi lea addán stáhtaráđđái . álgoál ­bmotvuoigatvuođaid sihkkarastin mii váikkuha árbevirolaš máhtolašvuođaid ja luondduriggodagaid suodjaleapmái váikkuha positiivvalaččat daid dálkkádathástalusaide mat leat ovddabealde . Luonddušláddjivuođaláhka gullá čielgasit daid áššiide mas galget čađahuvvot ráđđádallamat . Dát buktá váttisvuođaid daid mihttomeriide , mat Sámedikkis leat dán bargui ja daid vuordámušaid ektui maid Sámediggi deaivá sámi servodaga ja oasseoasálaččaid beales našuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš dásis . Dát áššegirjjit ovdanbuktet Sámedikki oainnu das makkár rolla Sámedikkis berre leat oahpu hárrái lassin daid dahkamušaide maid Sámediggi oažžu oahpashuslága bokte . Departemeantta oaivila mielde galgá mearrádusa ipmirdit dainna lágiin ahte galgá stuora deattu bidjat daid evttohusaide maid boazodoalu organisašuvnnat ovddidit . Dát gusto maiddái oppalaččat daid áššiide ja registreremiidda maid lávdegoddi lea geahčadan , ahte ii oro leame mihkke mii geažuha ahte sámi gullevašvuohta dahje sámepolitihkalaš doaibma livččii vuođđun registreremii dahje earalágán vákšundoaibmabijuide dán áigge . Lea dehálaš ahte dán barggus maid bohtet evttohusat dasa makkár oktasaš njuolggadusat sáhtáše leat gáiddusoahpaheami lágideapmái , vai oažžut eanet seammadássásašvuođa ja buoret ollisvuođa daid fálaldagaide mat leat gávdnamis , ja ahte váldit vuhtii sihke skuvlaoamasteddjiid ja skuvllaid mat buktet fálaldagaid . Lea dehálaš ahte dán barggus maid bohtet evttohusat dasa makkár oktasaš njuolggadusat sáhtáše leat gáiddusoahpaheami lágideapmái , vai oažžut eanet seammadássásašvuođa ja buoret ollisvuođa daid fálaldagaide mat leat gávdnamis , ja ahte váldit vuhtii sihke skuvlaoamasteddjiid ja skuvllaid mat buktet fálaldagaid . Lea dehálaš ahte dán barggus maid bohtet evttohusat dasa makkár oktasaš njuolggadusat sáhtáše leat gáiddusoahpaheami lágideapmái , vai oažžut eanet seammadássásašvuođa ja buoret ollisvuođa daid fálaldagaide mat leat gávdnamis , ja ahte váldit vuhtii sihke skuvlaoamasteddjiid ja skuvllaid mat buktet fálaldagaid . Dovdomearkan daid doaluide mat heaittihuvvojit , lea dat go dáid doaluid divodeapmi livččii hui divrras ja doaibmaekonomiija liikká ii buorránivččii dan geažil . Dát buktá váttisvuođaid daid mihttomeriide , mat Sámedikkis leat dán bargui ja daid vuordámušaid ektui maid Sámediggi deaivá sámi servodaga ja oasseoasálaččaid beales našuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš dásis . Sierra doarjja galgá geavahuvvot daid liigegoluide mat mánáidgárddiin leat sámi giela ja kultuvrra gaskkusteames . Lassáneapmi boahtte jahkái lea lassin daid lassánemiide maid suohkanat juo leat ožžon dán jahkái . 2005 eamiálbmotjahki lea buktán liibba giddet nannosat fuomášumi dakkár áššiide main Barentsovttasbarggus lea doaibma báikegottiid , eiseválddiid ja servodatservviid ovttasdoaimmas , juksan dihtii ceavzilis ovdáneami dáfus ulbmiliid daid eamiálbmogiidda ge mat čađat leat leamaš vuođđun regiovnna ovttasbargui . Guovllu viidideapmi militeara doaimmaid oktavuođas mielddisbuktá stuorra váikkuhusaid daid geatnegasvuođaide , mat Norggas leat sámiide eamialbmogin , sihke siskkáldas riektenjuolggadusaid ja riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid ektui . Omd. buorit stipeandaortnegat , doarvái studeantaásodagat ja mánáidgárdesajit ja buorebut dili láhččen , daid studeanttaide , geain leat sierra dárbbut , veahkehivčče dakkár joavkkuid searvat alit ohppui , main dál leat uhccán ovddasteaddjit doppe . Dát guoská maiddái daid festiválaide , main oassi lea sámi dahje eamiálbmotkultuvra . Vuođđun ferte leat dat prinsihppa ahte doaibmabijut mánáid ja nuoraid várás galget heivehuvvot sámi servodahkii nugo dat lea dál ja daid dárbbuide mat doppe leat . Deaŧalaš lea ahte daid šiehtadallamiidda sihkkarastojuvvo ovddastus goappašiin riikkain sihke Sámedikkiid ja boazodoalu beales . Dát guoská Norgga riddodorski sállašiidda ja hálddašeapmái , riddo- ja vuotnabivddu rekruterenbivdoeriide , feastonuohttefatnasiid , autoliinna ja snoranuohttefatnasiid ráddjemii siskkabealde 12 neutalaš miilla davábealde 62 °N govdodatgráda ja dasto bivdoeari oanedeapmái dorske- , dikso- ja sáidebivddus , daid fatnasiidda , main leat vuoigatvuođat bivdit sallihiid ja sávššaid . Doarjja lea oaivvilduvvon daid goluide mat bohtet sámegiela ja kultuvrra gaskkusteamis mánáidgárddiin . Sámediggi deattuha garrasit ahte lassin daid joavkkuide mat namuhuvvojit stuorradiggedieđáhusas , lea stuorra dárbu čielggadit dáruiduhttinpolitihka váikkuhusaid sámiide ja kvenaide iešguđet servodatsurggiin . Erenoamážit čuozai dát daid guolásteaddjiide geat bivde smávva fatnasiiguin sámi riddo- ja vuotnaguovlluin . Guovllu viidideapmi militeara doaimmaid oktavuođas mielddisbuktá stuorra váikkuhusaid daid geatnegasvuođaide , mat Norggas leat sámiide eamialbmogin , sihke siskkáldas riektenjuolggadusaid ja riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid ektui . Omd. buorit stipeandaortnegat , doarvái studeantaásodagat ja mánáidgárdesajit ja buorebut dili láhččen , daid studeanttaide , geain leat sierra dárbbut , veahkehivčče dakkár joavkkuid searvat alit ohppui , main dál leat uhccán ovddasteaddjit doppe . Dát guoská maiddái daid festiválaide , main oassi lea sámi dahje eamiálbmotkultuvra . Vuođđun ferte leat dat prinsihppa ahte doaibmabijut mánáid ja nuoraid várás galget heivehuvvot sámi servodahkii nugo dat lea dál ja daid dárbbuide mat doppe leat . Deaŧalaš lea ahte daid šiehtadallamiidda sihkkarastojuvvo ovddastus goappašiin riikkain sihke Sámedikkiid ja boazodoalu beales . Dát guoská Norgga riddodorski sállašiidda ja hálddašeapmái , riddo- ja vuotnabivddu rekruterenbivdoeriide , feastonuohttefatnasiid , autoliinna ja snoranuohttefatnasiid ráddjemii siskkabealde 12 neutalaš miilla davábealde 62 °N govdodatgráda ja dasto bivdoeari oanedeapmái dorske- , dikso- ja sáidebivddus , daid fatnasiidda , main leat vuoigatvuođat bivdit sallihiid ja sávššaid . Dát buktá váttisvuođaid daid mihttomeriide , mat Sámedikkis leat dán bargui ja daid vuordámušaid ektui maid Sámediggi deaivá sámi servodaga ja oasseoasálaččaid beales našuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš dásis . Sámediggi deattuha garrasit ahte lassin daid joavkkuide mat namuhuvvojit stuorradiggedieđáhusas , lea stuorra dárbu čielggadit dáruiduhttinpolitihka váikkuhusaid sámiide ja kvenaide iešguđet servodatsurggiin . Ráđđehus ii dorjon Sámedikki evttohusa movt juohkit dássenmandáhtaid ja ovddidii ieš evttohusa nu ahte dássenmandáhtat juogaduvvojit daid válgabiiriide main leat eanemus dohkkehuvvon jienat maŋŋá válgga . Poastaválga daid gielddaide main leat unnán olbmot jienastuslogus árvvoštallojuvvui maŋŋá maŋimuš válgga , muhto hilgojuvvui go lei ballu válgga stahtusa ektui . Ráđđehus ii dorjon Sámedikki evttohusa movt juohkit dássenmandáhtaid ja ovddidii ieš evttohusa nu ahte dássenmandáhtat juogaduvvojit daid válgabiiriide main leat eanemus dohkkehuvvon jienat maŋŋá válgga . Poastaválga daid gielddaide main leat unnán olbmot jienastuslogus árvvoštallojuvvui maŋŋá maŋimuš válgga , muhto hilgojuvvui go lei ballu válgga stahtusa ektui . Ráđđehus ii dorjon Sámedikki evttohusa movt juohkit dássenmandáhtaid ja ovddidii ieš evttohusa nu ahte dássenmandáhtat juogaduvvojit daid válgabiiriide main leat eanemus dohkkehuvvon jienat maŋŋá válgga . Poastaválga daid gielddaide main leat unnán olbmot jienastuslogus árvvoštallojuvvui maŋŋá maŋimuš válgga , muhto hilgojuvvui go lei ballu válgga stahtusa ektui . Fága- ja diibmojuohkin daid oahppiide geain lea sámegieloahpahus lakto Máhttoloktema dábálaš oahppoplánii , álkidan dihtii skuvlaoamasteaddjiide olggobealde hálddašanguovlluid láhčit dili oahppiide geain lea vuoigatvuohta sámegieloahpahussii . Sierranas gáiddusoahpahusa prošeavttaid vuođul sámegielas lea Oahpahusdirektoráhta ožžon dahkamuššan ráhkadit ortnegiid mo bissovaččat jođihit gáiddusoahpahusa daid oahppiide geain lea sámegieloahpahussii vuoigatvuohta . 2005 eamiálbmotjahki lea buktán liibba giddet nannosat fuomášumi dakkár áššiide main Barentsovttasbarggus lea doaibma báikegottiid , eiseválddiid ja servodatservviid ovttasdoaimmas , juksan dihtii ceavzilis ovdáneami dáfus ulbmiliid daid eamiálbmogiidda ge mat čađat leat leamaš vuođđun regiovnna ovttasbargui . Ortnet lea ipmirduvvon resursagáibideaddjin ja dagahan badjelmearálaš hálddašeami daid suohkaniidda main leat unnán dahje ii oktage jienastuslogus . Garraseamos geatnegasvuođat leat daid doaimmaide maidda sámi giellalága njuolggadusat gusket , gč. kap. 19.4. Garraseamos geatnegasvuođat leat daid doaimmaide maidda sámi giellalága njuolggadusat gusket , gč. kap. 19.4. Dát guoská daid gielddaide ja regiovnnaide gos leat čielga sámi beroštumit , ja muđui plánaáššiin mat gusket sámi álbmogii erenomážit . Sámi vuoigatvuođaáššiid daid guovlluide mat leat olggobealde Finnmárkku lea Sámi vuoigatvuođalávdegoddi II čielggadan go bijai ovdan rávvagiidis 2007:s. Ráđđehus lea nannen dialoga ja ovttasbarggu Sámedikkiin dan láhkai ahte Sámediggi lea ožžon njuolga nammadanválddi regionála boraspirelávdegottiide daid guovlluide gos leat sámi beroštumit . Dát sáhtášii bidjat vuođu buori ealáhusovdánahttimii daid guovlluide gos leat sámi beroštumit . Dát vástida daid nuppástusaide mat leat jo čađahuvvon gustojeaddji báktedoai ­bmaláhkii Finnmárkui . Daid gielddain main leat hárvenaš prošeavttat galgá IN garrasit ražastit , iige dát galgga čuohcat daid kvalitehtagáibádusaide mat gustojit jus galggaš bohtosiid olahit . Dábálaš ruhta geavahuvvo daid prošeavttaide mat ruhtaduvvojit loanaiguin . Sámediggi ii leat duođas ožžon dieđuid áššiid sisdoalus ii ge leat ožžon vástádusa buot daid árvalusaide maid Sámediggi lea addán stáhtaráđđái . Sámedikkis galgá leat ráđđeaddi doaibma fylkkasuohkaniid ektui go guoská daid prošeaktaohcamiidda maid sámi mearridanjoavku meannuda . Deattuhuvvui ahte lea nana dárbu ahte álgoálbmogat servet daid šiehtadallamiidda birasgeatnegasvuođaid birra Sámediggi lea maiddái bidjan muhtun mearkkašumiid daid eavttuide ja vuordámušaide maid Sámediggi bijai mearrádusas 2005:s go doarjjui ođastuvvon finnmárkkuláhkaevttohusa , ja man muddui dát leat čuovvoluvvon Norgga eiseválddiid beales dán rádjai . Finnmárkolága mielde galgá ásahuvvot kom-mišuvdna , Finnmárkokommišuvdna , kárten dihtii dálá vuoigatvuođaid daid eatnamiidda maid Finnmárkoopmodat suoidnemánu 1. b. 2006 válddii badjelasas Statskog SF:s . Finnmárkolága mielde galgá ásahuvvot kom-mišuvdna , Finnmárkokommišuvdna , kárten dihtii dálá vuoigatvuođaid daid eatnamiidda maid Finnmárkoopmodat suoidnemánu 1. b. 2006 válddii badjelasas Statskog SF:s . Dát guoská daid gielddaide ja regiovnnaide gos leat čielga sámi beroštumit , ja muđui plánaáššiin mat gusket sámi álbmogii erenomážit . Sámi vuoigatvuođaáššiid daid guovlluide mat leat olggobealde Finnmárkku lea Sámi vuoigatvuođalávdegoddi II čielggadan go bijai ovdan rávvagiidis 2007:s. Ráđđehus lea nannen dialoga ja ovttasbarggu Sámedikkiin dan láhkai ahte Sámediggi lea ožžon njuolga nammadanválddi regionála boraspirelávdegottiide daid guovlluide gos leat sámi beroštumit . Dát sáhtášii bidjat vuođu buori ealáhusovdánahttimii daid guovlluide gos leat sámi beroštumit . Dát vástida daid nuppástusaide mat leat jo čađahuvvon gustojeaddji báktedoai ­bmaláhkii Finnmárkui . Dát guoská daid gielddaide ja regiovnnaide gos leat čielga sámi beroštumit , ja muđui plánaáššiin mat gusket sámi álbmogii erenomážit . Sámi vuoigatvuođaáššiid daid guovlluide mat leat olggobealde Finnmárkku lea Sámi vuoigatvuođalávdegoddi II čielggadan go bijai ovdan rávvagiidis 2007:s. Ráđđehus lea nannen dialoga ja ovttasbarggu Sámedikkiin dan láhkai ahte Sámediggi lea ožžon njuolga nammadanválddi regionála boraspirelávdegottiide daid guovlluide gos leat sámi beroštumit . Dát sáhtášii bidjat vuođu buori ealáhusovdánahttimii daid guovlluide gos leat sámi beroštumit . Dát vástida daid nuppástusaide mat leat jo čađahuvvon gustojeaddji báktedoai ­bmaláhkii Finnmárkui . Dat doaimmat mat leat 2007/2008/2007 boazodoallošiehtadusas , masa maid gullá joatkit sierra árvoháhkanprográmmain boazodili várás , nannejit dan joraheami mii lea maŋimuš jagiid leamaš boazodoallošiehtadusa gaskaomiin , namalassii eanet ealáhusguvlui , ja heiveheapmi daid boazodoalliide guđiin lea boazodoallu váldo ­ealáhussan . Vuolggasadjin lea dáhttu ovddidit oktasaš áddejumi daid riidduide mat leat regiovnnas ja ásahit oktavuođa ja dialoga iešguđet beroštumiid gaskka . Vaikke leat leamaš máŋggalágan čoavddavuogit daid riidduide mat leat leamaš , de leat eanaš riiddut čovdojuvvon go leat soahpan dáhtolaš šiehtadusaid . Dat doaimmat mat leat 2007/2008/2007 boazodoallošiehtadusas , masa maid gullá joatkit sierra árvoháhkanprográmmain boazodili várás , nannejit dan joraheami mii lea maŋimuš jagiid leamaš boazodoallošiehtadusa gaskaomiin , namalassii eanet ealáhusguvlui , ja heiveheapmi daid boazodoalliide guđiin lea boazodoallu váldo ­ealáhussan . Vuolggasadjin lea dáhttu ovddidit oktasaš áddejumi daid riidduide mat leat regiovnnas ja ásahit oktavuođa ja dialoga iešguđet beroštumiid gaskka . Vaikke leat leamaš máŋggalágan čoavddavuogit daid riidduide mat leat leamaš , de leat eanaš riiddut čovdojuvvon go leat soahpan dáhtolaš šiehtadusaid . Soria Moria-julggaštus cealká ahte min nationála guolleresurssat galget boahtit eanemusat ávkin daid riddoservodagaide mat eai birge guolástusa haga . Soria Moria-julggaštus cealká ahte min nationála guolleresurssat galget boahtit eanemusat ávkin daid riddoservodagaide mat eai birge guolástusa haga . Sámediggi lea čállán raportta duodjeealáhusa ekonomalaš dili birra , mii ee. galgá leat guorahallanvuođđun daid doaimmaide mat šaddet ealáhusšiehtadusa bokte . Sámediggi lea čállán raportta duodjeealáhusa ekonomalaš dili birra , mii ee. galgá leat guorahallanvuođđun daid doaimmaide mat šaddet ealáhusšiehtadusa bokte . Daid gielddain main leat hárvenaš prošeavttat galgá IN garrasit ražastit , iige dát galgga čuohcat daid kvalitehtagáibádusaide mat gustojit jus galggaš bohtosiid olahit . Dábálaš ruhta geavahuvvo daid prošeavttaide mat ruhtaduvvojit loanaiguin . Daid gielddain main leat hárvenaš prošeavttat galgá IN garrasit ražastit , iige dát galgga čuohcat daid kvalitehtagáibádusaide mat gustojit jus galggaš bohtosiid olahit . Dábálaš ruhta geavahuvvo daid prošeavttaide mat ruhtaduvvojit loanaiguin . Finnmárkolága mielde galgá ásahuvvot kom-mišuvdna , Finnmárkokommišuvdna , kárten dihtii dálá vuoigatvuođaid daid eatnamiidda maid Finnmárkoopmodat suoidnemánu 1. b. 2006 válddii badjelasas Statskog SF:s . Dát guoská daid gielddaide ja regiovnnaide gos leat čielga sámi beroštumit , ja muđui plánaáššiin mat gusket sámi álbmogii erenomážit . Sámi vuoigatvuođaáššiid daid guovlluide mat leat olggobealde Finnmárkku lea Sámi vuoigatvuođalávdegoddi II čielggadan go bijai ovdan rávvagiidis 2007:s. Ráđđehus lea nannen dialoga ja ovttasbarggu Sámedikkiin dan láhkai ahte Sámediggi lea ožžon njuolga nammadanválddi regionála boraspirelávdegottiide daid guovlluide gos leat sámi beroštumit . Dát sáhtášii bidjat vuođu buori ealáhusovdánahttimii daid guovlluide gos leat sámi beroštumit . Dát vástida daid nuppástusaide mat leat jo čađahuvvon gustojeaddji báktedoai ­bmaláhkii Finnmárkui . Dat doaimmat mat leat 2007/2008/2007 boazodoallošiehtadusas , masa maid gullá joatkit sierra árvoháhkanprográmmain boazodili várás , nannejit dan joraheami mii lea maŋimuš jagiid leamaš boazodoallošiehtadusa gaskaomiin , namalassii eanet ealáhusguvlui , ja heiveheapmi daid boazodoalliide guđiin lea boazodoallu váldo ­ealáhussan . Vuolggasadjin lea dáhttu ovddidit oktasaš áddejumi daid riidduide mat leat regiovnnas ja ásahit oktavuođa ja dialoga iešguđet beroštumiid gaskka . Vaikke leat leamaš máŋggalágan čoavddavuogit daid riidduide mat leat leamaš , de leat eanaš riiddut čovdojuvvon go leat soahpan dáhtolaš šiehtadusaid . Soria Moria-julggaštus cealká ahte min nationála guolleresurssat galget boahtit eanemusat ávkin daid riddoservodagaide mat eai birge guolástusa haga . Sámediggi lea čállán raportta duodjeealáhusa ekonomalaš dili birra , mii ee. galgá leat guorahallanvuođđun daid doaimmaide mat šaddet ealáhusšiehtadusa bokte . Daid gielddain main leat hárvenaš prošeavttat galgá IN garrasit ražastit , iige dát galgga čuohcat daid kvalitehtagáibádusaide mat gustojit jus galggaš bohtosiid olahit . Dábálaš ruhta geavahuvvo daid prošeavttaide mat ruhtaduvvojit loanaiguin . Sámediggi ii leat duođas ožžon dieđuid áššiid sisdoalus ii ge leat ožžon vástádusa buot daid árvalusaide maid Sámediggi lea addán stáhtaráđđái . Sámediggi ii leat duođas ožžon dieđuid áššiid sisdoalus ii ge leat ožžon vástádusa buot daid árvalusaide maid Sámediggi lea addán stáhtaráđđái . Sámediggi háliidii vuoruhit stuorát mielkeeriid daid doaluide sámi guovlluin mat háliidedje viiddidit doaibmavistti ja main earit leat unnit go 100 tonna . Sámediggi háliidii vuoruhit stuorát mielkeeriid daid doaluide sámi guovlluin mat háliidedje viiddidit doaibmavistti ja main earit leat unnit go 100 tonna . Sámediggi ii leat duođas ožžon dieđuid áššiid sisdoalus ii ge leat ožžon vástádusa buot daid árvalusaide maid Sámediggi lea addán stáhtaráđđái . Sámediggi háliidii vuoruhit stuorát mielkeeriid daid doaluide sámi guovlluin mat háliidedje viiddidit doaibmavistti ja main earit leat unnit go 100 tonna . Lassáneapmi boahtte jahkái lea lassin daid lassánemiide maid suohkanat juo leat ožžon dán jahkái . álgoál ­bmotvuoigatvuođaid sihkkarastin mii váikkuha árbevirolaš máhtolašvuođaid ja luondduriggodagaid suodjaleapmái váikkuha positiivvalaččat daid dálkkádathástalusaide mat leat ovddabealde . álgoál ­bmotvuoigatvuođaid sihkkarastin mii váikkuha árbevirolaš máhtolašvuođaid ja luondduriggodagaid suodjaleapmái váikkuha positiivvalaččat daid dálkkádathástalusaide mat leat ovddabealde . álgoál ­bmotvuoigatvuođaid sihkkarastin mii váikkuha árbevirolaš máhtolašvuođaid ja luondduriggodagaid suodjaleapmái váikkuha positiivvalaččat daid dálkkádathástalusaide mat leat ovddabealde . Dovdomearkan daid doaluide mat heaittihuvvojit , lea dat go dáid doaluid divodeapmi livččii hui divrras ja doaibmaekonomiija liikká ii buorránivččii dan geažil . Doarjja lea oaivvilduvvon daid goluide mat bohtet sámegiela ja kultuvrra gaskkusteamis mánáidgárddiin . Sierra doarjja galgá geavahuvvot daid liigegoluide mat mánáidgárddiin leat sámi giela ja kultuvrra gaskkusteames . Dovdomearkan daid doaluide mat heaittihuvvojit , lea dat go dáid doaluid divodeapmi livččii hui divrras ja doaibmaekonomiija liikká ii buorránivččii dan geažil . Fága- ja diibmojuohkin daid oahppiide geain lea sámegieloahpahus lakto Máhttoloktema dábálaš oahppoplánii , álkidan dihtii skuvlaoamasteaddjiide olggobealde hálddašanguovlluid láhčit dili oahppiide geain lea vuoigatvuohta sámegieloahpahussii . Sierranas gáiddusoahpahusa prošeavttaid vuođul sámegielas lea Oahpahusdirektoráhta ožžon dahkamuššan ráhkadit ortnegiid mo bissovaččat jođihit gáiddusoahpahusa daid oahppiide geain lea sámegieloahpahussii vuoigatvuohta . 2005 eamiálbmotjahki lea buktán liibba giddet nannosat fuomášumi dakkár áššiide main Barentsovttasbarggus lea doaibma báikegottiid , eiseválddiid ja servodatservviid ovttasdoaimmas , juksan dihtii ceavzilis ovdáneami dáfus ulbmiliid daid eamiálbmogiidda ge mat čađat leat leamaš vuođđun regiovnna ovttasbargui . Márkománák sámi mánáidgárdi lea mánáidgárdi daid mánáide guđet orrot Evenášši , Skánit ja Dielddanuori gielddain , ja dan jođiha Várdobáiki . Márkománák sámi mánáidgárdi lea mánáidgárdi daid mánáide guđet orrot Evenášši , Skánit ja Dielddanuori gielddain , ja dan jođiha Várdobáiki . Dát vuoigatvuohta ja gáibádus guoská daid sápmelaččaidege guđet ásset gávpogiin . Dát vuoigatvuohta ja gáibádus guoská daid sápmelaččaidege guđet ásset gávpogiin . Lea dehálaš ahte dán barggus maid bohtet evttohusat dasa makkár oktasaš njuolggadusat sáhtáše leat gáiddusoahpaheami lágideapmái , vai oažžut eanet seammadássásašvuođa ja buoret ollisvuođa daid fálaldagaide mat leat gávdnamis , ja ahte váldit vuhtii sihke skuvlaoamasteddjiid ja skuvllaid mat buktet fálaldagaid . Dat doaimmat mat leat 2007/2008/2007 boazodoallošiehtadusas , masa maid gullá joatkit sierra árvoháhkanprográmmain boazodili várás , nannejit dan joraheami mii lea maŋimuš jagiid leamaš boazodoallošiehtadusa gaskaomiin , namalassii eanet ealáhusguvlui , ja heiveheapmi daid boazodoalliide guđiin lea boazodoallu váldo ­ealáhussan . Vuolggasadjin lea dáhttu ovddidit oktasaš áddejumi daid riidduide mat leat regiovnnas ja ásahit oktavuođa ja dialoga iešguđet beroštumiid gaskka . Vaikke leat leamaš máŋggalágan čoavddavuogit daid riidduide mat leat leamaš , de leat eanaš riiddut čovdojuvvon go leat soahpan dáhtolaš šiehtadusaid . Sámediggi lea čállán raportta duodjeealáhusa ekonomalaš dili birra , mii ee. galgá leat guorahallanvuođđun daid doaimmaide mat šaddet ealáhusšiehtadusa bokte . Sámediggi háliidii vuoruhit stuorát mielkeeriid daid doaluide sámi guovlluin mat háliidedje viiddidit doaibmavistti ja main earit leat unnit go 100 tonna . Deattuhuvvui ahte lea nana dárbu ahte álgoálbmogat servet daid šiehtadallamiidda birasgeatnegasvuođaid birra Luonddušláddjivuođaláhka gullá čielgasit daid áššiide mas galget čađahuvvot ráđđádallamat . Márkománák sámi mánáidgárdi lea mánáidgárdi daid mánáide guđet orrot Evenášši , Skánit ja Dielddanuori gielddain , ja dan jođiha Várdobáiki . Dát vuoigatvuohta ja gáibádus guoská daid sápmelaččaidege guđet ásset gávpogiin . Buot almmolaš orgánain lea vuoigatvuohta ja geatnegasvuohta searvat plánemii go dat guoská daid áššesuorgái dahje daid plánaide ja mearrádusaide , ja dat galget addit pláneneiseválddiide dieđuid main sáhttá leat mearkkašupmi plánemii . Doarjja lea oaivvilduvvon daid goluide mat bohtet sámegiela ja kultuvrra gaskkusteamis mánáidgárddiin . Návddiid dahkan vahágiidda lassin buktet maid guohttuneatnamiid billisteamit ja stuorra ealut váttisvuođaid maiddái daid bálgosiidda mat ain livčče buori . Vuolggasadjin lea dáhttu ovddidit oktasaš áddejumi daid riidduide mat leat regiovnnas ja ásahit oktavuođa ja dialoga iešguđet beroštumiid gaskka . Vaikke leat leamaš máŋggalágan čoavddavuogit daid riidduide mat leat leamaš , de leat eanaš riiddut čovdojuvvon go leat soahpan dáhtolaš šiehtadusaid . Soria Moria-julggaštus cealká ahte min nationála guolleresurssat galget boahtit eanemusat ávkin daid riddoservodagaide mat eai birge guolástusa haga . álgoál ­bmotvuoigatvuođaid sihkkarastin mii váikkuha árbevirolaš máhtolašvuođaid ja luondduriggodagaid suodjaleapmái váikkuha positiivvalaččat daid dálkkádathástalusaide mat leat ovddabealde . Sámedikkis galgá leat ráđđeaddi doaibma fylkkasuohkaniid ektui go guoská daid prošeaktaohcamiidda maid sámi mearridanjoavku meannuda . Sámediggi lea maiddái bidjan muhtun mearkkašumiid daid eavttuide ja vuordámušaide maid Sámediggi bijai mearrádusas 2005:s go doarjjui ođastuvvon finnmárkkuláhkaevttohusa , ja man muddui dát leat čuovvoluvvon Norgga eiseválddiid beales dán rádjai . § 4-1 vuođul galgá buot plánaevttohusain lága vuođul almmolaš geahčadeami oktavuođas leat plánačilgehus mii válddahallá plána ulbmila , váldosisdoalu ja váikkuhusaid , ja vel plána gaskavuođa daid rámmaide ja láiddanjuolggadusaide mat gusket guvlui . Omd. buorit stipeandaortnegat , doarvái studeantaásodagat ja mánáidgárdesajit ja buorebut dili láhččen , daid studeanttaide , geain leat sierra dárbbut , veahkehivčče dakkár joavkkuid searvat alit ohppui , main dál leat uhccán ovddasteaddjit doppe . Sámediggi deattuha garrasit ahte lassin daid joavkkuide mat namuhuvvojit stuorradiggedieđáhusas , lea stuorra dárbu čielggadit dáruiduhttinpolitihka váikkuhusaid sámiide ja kvenaide iešguđet servodatsurggiin . Vurdojuvvo ahte lávdegotti guorahallan lea gárvvis 01.04.07 , ja lea ovttas guorahallama gulaskuddancealkámušaiguin vuođđun daid rievdadusevttohusaide mat dahkkojuvvojit sámediggeválgga válgamearrádusain . Sámi vuoigatvuođaáššiid daid guovlluide mat leat olggobealde Finnmárkku lea Sámi vuoigatvuođalávdegoddi II čielggadan go bijai ovdan rávvagiidis 2007:s. Sámediggi lea čállán raportta duodjeealáhusa ekonomalaš dili birra , mii ee. galgá leat guorahallanvuođđun daid doaimmaide mat šaddet ealáhusšiehtadusa bokte . Sierra doarjja galgá geavahuvvot daid liigegoluide mat mánáidgárddiin leat sámi giela ja kultuvrra gaskkusteames . Departemeantta oainnu mielde lea boazodoallu nuorttamus Finnmárkkus dakkár mii lunddolaččat gullá daid sierralobiide mat leat jurddašuvvon dán oktavuođas , go doppe lea ovddiduvvon eahpádus dan hárrái devdojuvvojit go 1978-lága 3. § vuosttaš lađđasa eavttut . Márkománák sámi mánáidgárdi lea mánáidgárdi daid mánáide guđet orrot Evenášši , Skánit ja Dielddanuori gielddain , ja dan jođiha Várdobáiki . Garraseamos geatnegasvuođat leat daid doaimmaide maidda sámi giellalága njuolggadusat gusket , gč. kap. 19.4. Garraseamos geatnegasvuođat leat daid doaimmaide maidda sámi giellalága njuolggadusat gusket , gč. kap. 19.4. Daid gielddain main leat hárvenaš prošeavttat galgá IN garrasit ražastit , iige dát galgga čuohcat daid kvalitehtagáibádusaide mat gustojit jus galggaš bohtosiid olahit . Dábálaš ruhta geavahuvvo daid prošeavttaide mat ruhtaduvvojit loanaiguin . Garraseamos geatnegasvuođat leat daid doaimmaide maidda sámi giellalága njuolggadusat gusket , gč. kap. 19.4. §§ 11-10 ja 11-11 mat dadjet guđe mearrádusat sáhttet addojuvvot daid areálaáigumušaide , mat leat almmuhuvvon §:s 11-7 dáid ollistan dihtii . Dát guoská maiddái daid festiválaide , main oassi lea sámi dahje eamiálbmotkultuvra . Vuođđun ferte leat dat prinsihppa ahte doaibmabijut mánáid ja nuoraid várás galget heivehuvvot sámi servodahkii nugo dat lea dál ja daid dárbbuide mat doppe leat . Deaŧalaš lea ahte daid šiehtadallamiidda sihkkarastojuvvo ovddastus goappašiin riikkain sihke Sámedikkiid ja boazodoalu beales . Dát guoská Norgga riddodorski sállašiidda ja hálddašeapmái , riddo- ja vuotnabivddu rekruterenbivdoeriide , feastonuohttefatnasiid , autoliinna ja snoranuohttefatnasiid ráddjemii siskkabealde 12 neutalaš miilla davábealde 62 °N govdodatgráda ja dasto bivdoeari oanedeapmái dorske- , dikso- ja sáidebivddus , daid fatnasiidda , main leat vuoigatvuođat bivdit sallihiid ja sávššaid . Erenoamážit čuozai dát daid guolásteaddjiide geat bivde smávva fatnasiiguin sámi riddo- ja vuotnaguovlluin . Dát vuoigatvuohta ja gáibádus guoská daid sápmelaččaidege guđet ásset gávpogiin . Ráđđehus lea nannen dialoga ja ovttasbarggu Sámedikkiin dan láhkai ahte Sámediggi lea ožžon njuolga nammadanválddi regionála boraspirelávdegottiide daid guovlluide gos leat sámi beroštumit . Sámedikkis galgá leat ráđđeaddi doaibma fylkkasuohkaniid ektui go guoská daid prošeaktaohcamiidda maid sámi mearridanjoavku meannuda . Lassáneapmi boahtte jahkái lea lassin daid lassánemiide maid suohkanat juo leat ožžon dán jahkái . Fága- ja diibmojuohkin daid oahppiide geain lea sámegieloahpahus lakto Máhttoloktema dábálaš oahppoplánii , álkidan dihtii skuvlaoamasteaddjiide olggobealde hálddašanguovlluid láhčit dili oahppiide geain lea vuoigatvuohta sámegieloahpahussii . Sierranas gáiddusoahpahusa prošeavttaid vuođul sámegielas lea Oahpahusdirektoráhta ožžon dahkamuššan ráhkadit ortnegiid mo bissovaččat jođihit gáiddusoahpahusa daid oahppiide geain lea sámegieloahpahussii vuoigatvuohta . Departemeantta oainnu mielde lea boazodoallu nuorttamus Finnmárkkus dakkár mii lunddolaččat gullá daid sierralobiide mat leat jurddašuvvon dán oktavuođas , go doppe lea ovddiduvvon eahpádus dan hárrái devdojuvvojit go 1978-lága 3. § vuosttaš lađđasa eavttut . Dát sáhtášii bidjat vuođu buori ealáhusovdánahttimii daid guovlluide gos leat sámi beroštumit . Dát vástida daid nuppástusaide mat leat jo čađahuvvon gustojeaddji báktedoai ­bmaláhkii Finnmárkui . Soria Moria-julggaštus cealká ahte min nationála guolleresurssat galget boahtit eanemusat ávkin daid riddoservodagaide mat eai birge guolástusa haga . Luonddušláddjivuođaláhka gullá čielgasit daid áššiide mas galget čađahuvvot ráđđádallamat . Sámediggi háliidii vuoruhit stuorát mielkeeriid daid doaluide sámi guovlluin mat háliidedje viiddidit doaibmavistti ja main earit leat unnit go 100 tonna . Deattuhuvvui ahte lea nana dárbu ahte álgoálbmogat servet daid šiehtadallamiidda birasgeatnegasvuođaid birra Sámediggi lea maiddái bidjan muhtun mearkkašumiid daid eavttuide ja vuordámušaide maid Sámediggi bijai mearrádusas 2005:s go doarjjui ođastuvvon finnmárkkuláhkaevttohusa , ja man muddui dát leat čuovvoluvvon Norgga eiseválddiid beales dán rádjai . – Go oažžut eanet máhtu de mii buorebut sáhttit fállat rievttes veahki daid veteránaide geat dan dárbbašit , dadjá suodjalusministtar Grete Faremo . – Go oažžut eanet máhtu de mii buorebut sáhttit fállat rievttes veahki daid veteránaide geat dan dárbbašit , dadjá suodjalusministtar Grete Faremo . - Mun háliidan stivret stuorra oasi stáhta ruđain daid fylkkaide ja gielddaide , mat čájehit ahte sii ieža maid áŋgiruššet . Galgá vuhtiiváldit máŋga váldoulbmila : galgá leat buorre bearráigeahčču masa stáhta ruđat dađistaga golahuvvojit , galgá leat nanu politihkalaš stivren mii guoská daid bargguide maid stáhta doaimmaha ja dat ruđat maid stáhtahálddahus hálddaša galget bures geavahuvvot ávkin . Lassin daid rievdadusaide maid Stuoradiggi dahká , de lea maiddái ráđđehusas fápmudus dahkat smávit rievdadusaid bušehttii . Lassáneapmi boahtte jahkái lea lassin daid lassánemiide maid suohkanat juo leat ožžon dán jahkái . – Go oažžut eanet máhtu de mii buorebut sáhttit fállat rievttes veahki daid veteránaide geat dan dárbbašit , dadjá suodjalusministtar Grete Faremo . Čovdosiin láhčet dilálašvuođaid dasa , ahte vuoruhit kapitála daid háhkamiidda , mat eanemusat dárbbašuvvojit eanandoalus . – Go oažžut eanet máhtu de mii buorebut sáhttit fállat rievttes veahki daid veteránaide geat dan dárbbašit , dadjá suodjalusministtar Grete Faremo . Vástádus : Ásahuvvo sierra orgána , Finnmárkkuopmodat , mii oažžu oamastanvuoigatvuođa daid eatnamiidda Finnmárkkus maid Statskog lea hálddahan ( § 49 ) . Huksendieđáhusas “ Buorit viesut buorre servodahkii ” biddjojuvvo ráđđehusa bealis fuomášupmi vuosttažettiin daid guovlluide gos rievdadusat dahje ođđa , áigeguovdilis huksenpolitihkka lea čađahuvvon . Juohkehaččas lea vuoigatvuohta geahčadit dokumeanttaid almmolašvuođalága ja birasdiehtojuohkinlága vuođul ja lea guoskevaš eiseválddi luhtte vuoigatvuohta beassat oahpásmuvvat plánaid molssaeavttot evttohusaide dán lága vuođul , dás maiddái daid dokumeanttaide mat leat adnojuvvon vuođđun plánaevttohusaide oktan daid spiehkastagaiguin mat čuvvot almmolašvuođalága §:s 13 dahje §:in 20 rájes 26 rádjai . Buot almmolaš orgánain lea vuoigatvuohta ja geatnegasvuohta searvat plánemii go dat guoská daid áššesuorgái dahje daid plánaide ja mearrádusaide , ja dat galget addit pláneneiseválddiide dieđuid main sáhttá leat mearkkašupmi plánemii . Buot plánaevttohusain lága vuođul galgá almmolaš geahčadeami oktavuođas leat plánačilgehus mii válddahallá plána ulbmila , váldosisdoalu ja váikkuhusaid , ja vel plána gaskavuođa daid rámmaide ja láiddanjuolggadusaide mat gusket guvlui . Máŋggaid jagi doaimmaid vuođul lea Nordlándda fylkkamánni háhkan ávkkálaš vásáhusaid bagadalliin daid suohkaniidda gos leat sámegielat geavaheaddjit . Meroštallan eaktuda earret eará ahte bálkalassáneapmi daid joavkkuide mat ožžot bálkkáset vuođđuduvvon báikkálaš šiehtadallamiidda , šaddet sullii seamma go loahpahuvvon loahpparehkegiid bohtosiidda . Dan bokte ovddidit fierpmádaga daid dutkiide , geat servet prográmmii , ja norgga ja olgoriikka dutkanbirrasiid gaskii . – Go oažžut eanet máhtu de mii buorebut sáhttit fállat rievttes veahki daid veteránaide geat dan dárbbašit , dadjá suodjalusministtar Grete Faremo . – Go oažžut eanet máhtu de mii buorebut sáhttit fállat rievttes veahki daid veteránaide geat dan dárbbašit , dadjá suodjalusministtar Grete Faremo . – Go oažžut eanet máhtu de mii buorebut sáhttit fállat rievttes veahki daid veteránaide geat dan dárbbašit , dadjá suodjalusministtar Grete Faremo . Dat veajášedje mielddisbuktit , ahte bálkkát ja ásodat- ja opmodathattit badjánišgohtet ain garraseappot ja dagahivčče dili ain váddásabbon daid surggiide , main lea garra gilvu . Departemeanta evttoha ahte “ Arktalaš universitehta ” maid galgá gullat daid ásahusaide ja organisašuvnnaide mat bovdejuvvojit evttohit kandidáhtaid guovddáža stivrii , vrd. § 4 , 2. lađđasa . Go váldit vuhtii , ahte álbmoga gaskamearálaš ahki badjána , de ii leat OECD-riikkain ráđđi daid goluide , mat das čuvvot ” Berre biddjot earenoamáš deaddu daid evttohusaide mat bohtet ” Ovttasbargu gaskal sámi allaoahpu ja dutkama ” čielggadeamis . - Midjiide lea deaŧalaš bidjat fuomášumi daid hástalusaide mat sámi álbmogis leat , muhto seamma deaŧalaš lea Sámediggái bidjat fuomášumi eará álgoálbmogiidda eará riikkain , geain ii leat nu buorre dilli go mis dáppe Norggas , dadjá Sámedikki presideanta Egil Olli . Direktoráhttanamahus heive buorebut daid doaimmaide . – Go oažžut eanet máhtu de mii buorebut sáhttit fállat rievttes veahki daid veteránaide geat dan dárbbašit , dadjá suodjalusministtar Grete Faremo . – Go oažžut eanet máhtu de mii buorebut sáhttit fállat rievttes veahki daid veteránaide geat dan dárbbašit , dadjá suodjalusministtar Grete Faremo . - Guhkit áiggi vuollái ii leat dohkálaš juogadit ruđaid dušše daid organisašuvnnaide mat badjel logi jagi dás ovdal dinejedje spealloautomáhtaiguin . Lassin daid juolludemiide mat evttohuvvojit stáhtabušeahtas , de lea geavahuvvon vuođđun ahte bummaruhtasearvvit juolludit sullii 5,7 milliárda ruvnno investerendoaimmaide , 3,5 milliárda ruvnno geainnuid huksemii ja 2,2 milliárda ruvnno kollektiivajohtolaga siskkáldas struktuvrra investerendoaimmaide . Fálaimet geavatlaš seminára daid mánáidgárdebargiide geat barget gielladoaimmaiguin . Govvideaddji : Stian Saur dit máhtu reálafágain , háhkat oahppiid dáidda fágaide ja dahkat daid oahppiide eambbo geasuheaddjin ja beroštahttin . Fylkkaplána ulbmilat ja ulbmilsuorggit bohtet maiddái čuvvolit áššáigullevaš oasseplánaid , doaibmaplánaid ja fylkkasuohkana ekonomiijaplánaid ja budjeahtaid , lassin daid reaidduide mat leat váldoruhtadangáldduin Romssa Guvllulaš ovddidanprográmma áigodaga 2008-2009 . 2 ) Ovddidit davvinorgga oahpahusfálaldaga oljofitnodahkii doppe gos oljoindustriija čoagganit ja geatnegahttit searvat daid ovddidemiide ja atnit dáid fálaldagaid iežas oahpahusdárbbuide . 1 ) Árvvoštallat bijuid lasihit márkanmáhttu daid bálvalusealáhusaide . Sámediggeráđđi lea juogadan sámi váldoorganisašuvnnaid doarjaga daid organisašuvnnaide mat 1998:s ge ožžo doarjaga . Dasto lea Sámediggái hástalussan koordineret iežas plánabarggu ja oažžut plánaidis doaibmat vai dávistivčče daid váikkuhangaskaomiide ja doarjjaortnegiidda maid Sámediggi áiggis áigái hálddaša . Dasto lea Sámediggái hástalussan koordineret iežas plánabarggu ja oažžut plánaidis doaibmat vai dávistivčče daid váikkuhangaskaomiide ja doarjjaortnegiidda maid Sámediggi áiggis áigái hálddaša . Sámediggi oaidná dárbun ahte Ráđđehusa prinsihppadieđáhus , lassin maŋosgeahččama perspektiivii ja dálá dili čilgemii , eambbo buktá oaiviliddis daid eavttuhusaide ja čuolmmaide maid Sámediggi ovddida sámi servodaga boahtteáiggi hástalusaid oktavuođas , gč. čuoggá 2.2 vuolábealde . Sámediggi lea ovdal čujuhan gokko Norgga stáhta ii dávis daid mearrádusaide ja áigumušaide mat leat vuođđun konvenšuvdnii . Dál bargojuvvo sámepolitihkalaš perspektiivva ovttastahttimiin daid surggiide maidda gielddain ja fylkagielddain lea ovddasvástádus . Sámediggi hálidivččii bidjat veaháš stuorát deattu daid hástalusaide mat ealáhusas lea muđui riikkas . Dán lea Sámediggi meannudan áššis 24/98/24 ja lea gearggus váldit ovddasvástádusa nuppástuhttinbarggu joatkimis , jos rámmaeavttut dávistit daid doaimmaide maid ferte čoavdit . Ráđđehusa sámi doaibmabijuid koordinerema barggu čuovvuleapmin stáhtabušeahtas , leat lassin daid doaibmabijuide mat leat Sámedikki iežas bušeahtas guorahallan maiddái doaibmabijuid maid Sámedikkit ii leat vuos hálddašit . Dákkár báikkálaš guovddážiid galggašii ásahit daid guovlluide gos giella ii lea nanus . Sámediggi oaidná dárbun ahte Ráđđehusa prinsihppadieđáhus , lassin maŋosgeahččama perspektiivii ja dálá dili čilgemii , eambbo buktá oaiviliddis daid eavttuhusaide ja čuolmmaide maid Sámediggi ovddida sámi servodaga boahtteáiggi hástalusaid oktavuođas , gč. čuoggá 2.2 vuolábealde . Sámediggi lea ovdal čujuhan gokko Norgga stáhta ii dávis daid mearrádusaide ja áigumušaide mat leat vuođđun konvenšuvdnii . Dál bargojuvvo sámepolitihkalaš perspektiivva ovttastahttimiin daid surggiide maidda gielddain ja fylkagielddain lea ovddasvástádus . Sámediggi hálidivččii bidjat veaháš stuorát deattu daid hástalusaide mat ealáhusas lea muđui riikkas . Dán lea Sámediggi meannudan áššis 24/98/24 ja lea gearggus váldit ovddasvástádusa nuppástuhttinbarggu joatkimis , jos rámmaeavttut dávistit daid doaimmaide maid ferte čoavdit . Ráđđehusa sámi doaibmabijuid koordinerema barggu čuovvuleapmin stáhtabušeahtas , leat lassin daid doaibmabijuide mat leat Sámedikki iežas bušeahtas guorahallan maiddái doaibmabijuid maid Sámedikkit ii leat vuos hálddašit . Dákkár báikkálaš guovddážiid galggašii ásahit daid guovlluide gos giella ii lea nanus . Doaimmat berrejit biddjot daid báikkiide guovllus mat lunddolaččat heivejit doaimmaide . Dása gullá maid dat maid SVL dás celkkii árat , ahte fertet searvat daid oktavuođaide gos duddjot áddejumi ja dieđu sámegiela dárbbuid birra davviriikkalaš ja riikkaidgaskasaš dásis . Dát dávista daid dieđuide maid mii leat viežžan Norkring:s , mii eaiggáduššá ja doaimmaha sáddehatneahta Norggas . Sámediggi oaivvilda ahte eanahálddašanortnegat daid guovlluide mat gullet dasa maid ILO-konvenšuvdna gohčoda « árbevirolaš guovlun » ( 14. artihkkal vuosttas čuokkis ) ferte leat nu ahte hálddašanovddasvástádus biddjojuvvo sápmelaččaide , ovddastuvvon Sámedikki bokte . Sámediggi oaivvilda ahte eanahálddašanortnegat daid guovlluide mat gullet dasa maid ILO-konvenšuvdna gohčoda « árbevirolaš guovlun » ( 14. artihkkal vuosttas čuokkis ) ferte leat nu ahte hálddašanovddasvástádus biddjojuvvo sápmelaččaide , ovddastuvvon Sámedikki bokte . Sámi oahppoplána álggahettiin lasihii departemeanta ruhtajuolludeami daid gielddaide mat oahpahit dán oahppoplána mielde , ja gielddat leat dađi mielde go departemeanta lea ádden , leamaš oalle duhtavaèèat dasa . Dákkáraš oktavuođain áigu Sámediggi maŋit áiggis dárkileabbot presiseret fápmuibidjanáigemeari daid doarjjaortnegiidda mat galget gustot livnnet- dahje ohcanjahkái . NSR lea ožžon diehtit ahte dát ruđat eai leat doarvái daid dárbbuide mat leat sámegiela ektui reaidogiellan . Hoahpuhit barggu mii guoská Sámedikki vuollásaš ráđiid organiseremii , ja daid bargguide ja doaimmaide Sámedikki doarjjaortnegiid struktuvrrain fárrolaga . Hoahpuhit barggu mii guoská Sámedikki vuollásaš ráđiid organiseremii , ja daid bargguide ja doaimmaide Sámedikki doarjjaortnegiid struktuvrrain fárrolaga . Sámediggi atná eanemus riektan buktit mearkkašumiid daid áššiide mat gusket eanemusat sámi álbmogii . Sámediggi atná eanemus riektan buktit mearkkašumiid daid áššiide mat gusket eanemusat sámi álbmogii . Sámediggi lea ollu jagiid váillahan vástádusa guovddáš eiseválddiid beales daid gažaldagaide maid diggi ovddida . Danne illudahttá go Ráđđehusa áigumuššan Stuorradiggedieđáhusas nr 48 ( 1998-99 ) Sámedikki 1998 doaimma birra , lea leamaš buktit signálaid daid áššiide maid Sámediggi lea válddahallan jahkedieđáhusastis . Sámediggi lea ollu jagiid váillahan vástádusa guovddáš eiseválddiid beales daid gažaldagaide maid diggi ovddida . Danne illudahttá go Ráđđehusa áigumuššan Stuorradiggedieđáhusas nr 48 ( 1998-99 ) Sámedikki 1998 doaimma birra , lea leamaš buktit signálaid daid áššiide maid Sámediggi lea válddahallan jahkedieđáhusastis . Sámediggi lea maiddái ovdal dovddahan ahte livčče sávahahtti guorahallat movt dát váikkuha muđui ovddidan- ja investerendoaibmabijuide ja daid dárbbuide mat gávdnojit dákko boazodoalus . Dalle eai čuozaše diggeáššit daid ruđaide mat leat eará doaibmabijuid ja ulbmiliid várás . Sámediggi lea maiddái ovdal dovddahan ahte livčče sávahahtti guorahallat movt dát váikkuha muđui ovddidan- ja investerendoaibmabijuide ja daid dárbbuide mat gávdnojit dákko boazodoalus . Dalle eai čuozaše diggeáššit daid ruđaide mat leat eará doaibmabijuid ja ulbmiliid várás . Ráđđelahttu Berit Ranveig Nilssen ovddidii Sámedikki gáibádusa gonagasreappá bivddu ja hálddašeami ektui , mat leat čuovvuvaččat : 1 ) Várret dárbbašlaš ruđaid daid vahágiidda maid gonagasreabbá dagaha dorskebivddus , 2 ) gonagasreappá bivdoearit galget stuoriduvvot ja buot bivdit áigeguovdilis guovllus fertejit searvat geahččalanbivdui , 3 ) Guolástusdirektoráhta ferte álggahit merddiid ovddideami mat doibmet dorskebivddus ja 4 ) hálddašanprošeakta mii galgá álggahuvvot Guolástusdepartemeantta ja Sámedikki gaskka guoská maiddái dasa ahte báikkálaččat beassat searvat reabbáresurssa hálddašeapmái . Seammá guoská maiddái daid ruđaide mat addojuvvojit prošeavttaide ja eará doaibmabijuide . doarjut sámi kulturmuitodoaibmabijuid nu ahte addojuvvo doarjja daid áŋgiruššansurggiide mat leat 1998-2001 Sámi kulturmuitoplánas . Sámediggi čujuha Gieldadepartemeantta árvvoštallandoarjagii ( kap 571 poasta 64 ) daid gielddaide main leat stuorra golut vuođđoskuvllaid guovttegielalašvuođa ( sámi // dáru ) geažil Finnmárkkus . Seammá guoská maiddái daid ruđaide mat addojuvvojit prošeavttaide ja eará doaibmabijuide . Sámediggi čujuha Gieldadepartemeantta árvvoštallandoarjagii ( kap. 571 poasta 64 ) daid gielddaide main leat stuorra golut vuođđoskuvllaid guovttegielalašvuođa ( sámi // dáru ) geažil Finnmarkkus . doarjut sámi kulturmuitodoaibmabijuid nu ahte addojuvvo doarjja daid áŋgiruššansurggiide mat leat 1998-2001 Sámi kulturmuitoplánas . Sámi parlamentáralaš ráđđi lea vuođđun daid áššiide main sámedikkiid mielas galggašii leat oktasaš vuolggasadji . Sámi parlamentáralaš ráđđi lea vuođđun daid áššiide main sámedikkiid mielas galggašii leat oktasaš vuolggasadji . Sámedikki doarjjastivra lea Sámedikki hálddašanorgána daid foanddaide ja doarjjaruđaide maid Sámediggi dáhttu doarjjastivrra juogadit . Sámedikki doarjjastivra lea Sámedikki hálddašanorgána daid foanddaide ja doarjjaruđaide maid Sámediggi dáhttu doarjjastivrra juogadit . Visot meahcceávkkástallan lea vuođđuduvvon daid riggodagaide mat leat olámuttus ávkkástallamii . Meahcástanealáhusaid várás gealboguovddáš ferte fas dieđus giddet fuomášumi daid doaimmaide mat dárbbašuvvojit go galgá ásahit ceavzilis ealáhusa meahcceriggodagain . PA galgá leat prošeaktaeaiggáda ovddasteaddji ja sus galgá leat bajit ovddasvástádus ahte prošeakta ovdána ja daid doaimmaide mat leat plánejuvvon . Máŋggas leat čujuhan daid nuppástusaide mat meahci ávkkástallamis leat ( Sandberg m.fl. . 4 MEAHCÁSTANEALÁHUSAIDE RIGGODAGAT JA VEJOLAŠVUOĐAT Visot meahcceávkkástallan lea vuođđuduvvon daid riggodagaide mat leat olámuttus ávkkástallamii . eará studeanttaide lágidit boahttevuođa ektui ja ollislaš lahkoneami daid vejolašvuođaide , hástalusaide ja riidduide mat šaddet go meahci geavahišgoahtá gávppálaččabut . Mii leat datte válljen guovdilastit meahccealáhusaid várás guovddáža ja giddet fuomášumi daid doaimmaide mat dárbbašuvvojit ásahit ceavzilis ealáhusa meahcceriggodagain . Guovddáža doaibman šaddá vuosttažettiin čohkket máhtu , dan sotket ja gaskkustit daid meahcásteaddjiide buoremus lági mielde . Dát guoská maiddái daid ruđaide mat juolluduvvojit sámegiela váste olggobealde hálddašanguovllu . Lávdegotti eanetlohku čujuha daid rievdadusaide maid Stuorradiggi lea mearridan Sámelágas go guoská sámegiela ovddidanovddasvástádussii , mas oidno ahte Ráđđehusas dat ain lea bajimuš ovddasvástádus sámegiela ovddideames . Sámediggi addá váldooasi museaid doaibmadoarjagis , ja daid kulturásahusaide main lea museadoaibma , galggašii Sámediggi nammadit stivralahtuid . Lávdegoddi čujuha daid statistihkaide mat leat ovddiduvvon dieđáhusas ja oaivvilda dát livčče galgan buorebut čilgejuvvot go dain ii boađe ovdan mii lea vuođđun statistihkaid loguide . Ráđđádallangeatnegasvuohta ii vuolggasajis guoskka daid áššiide mat oppalaččat jáhkkimis váikkuhit olles servodaga . Joavku galgá geahčadit maiddái ahte dávistit go ulbmilat daid resurssaide mat leat addojuvvon Duodjeinstituhta geavahussii . Dát guoská daid duojáriidda geat barget lotnolagaid boazodoaluin ja meahcástemiin . Vuogádat váldojuvvui geavahussii daid doarjjaortnegiidda main ohcanáigemearrin lei guovvamánu 1. b. 2009 . Njukča- ja cuoŋománus 2009:s váldojuvvui vuogádat atnui maiddái daid doarjjaortnegiidda main ohcanáigemearrin lei njukčamánu 1. b. 2009:s ja cuoŋománu 1. b. 2009:s . Buvttadandoarjaga rehkenastin čuohcá ain hui eahpevuoiggalaččat daid boazoeaiggádiidda geat jahkásaččat masset ollu bohccuid dan geažil go dat vuddjojit ruovdemáđijaid // geainnuid alde , luondduvahágiid geažil , ollu boraspiriid geažil ja eará sivaid geažil . Buvttadandoarjaga rehkenastin čuohcá ain hui eahpevuoiggalaččat daid boazoeaiggádiidda geat jahkásaččat masset ollu bohccuid dan geažil go dat vuddjojit ruovdemáđijaid // geainnuid alde , luondduvahágiid geažil , ollu boraspiriid geažil ja eará sivaid geažil . Lea áibbas mearrideaddji deaŧalaš ahte addošii doarvái buorre ekonomiija sihkkarastit ahte sámi giella , kultuvra ja árbevierut gozihuvvojit ja ovddiduvvojit sin organisašuvnnas boahtteáiggis daid rávvagiidda dávistettiin mat bohtet ovdan Sámi girkoeallima strategiijaplána evttohusas . Lea áibbas mearrideaddji deaŧalaš ahte addošii doarvái buorre ekonomiija sihkkarastit ahte sámi giella , kultuvra ja árbevierut gozihuvvojit ja ovddiduvvojit sin organisašuvnnas boahtteáiggis daid rávvagiidda dávistettiin mat bohtet ovdan Sámi girkoeallima strategiijaplána evttohusas . Nannejuvvo earret eará ahte álgoálbmogiin sáhttá leat eaiggáduššanriekti daid genaresurssaide mat leat sin guovlluin ja ahte earáide ii sáhte addit rievtti árbedieđuide almmá ahte dat álgoálbmot mas lea dat máhtolašvuohta lea ovdagihtii miehtan dasa . Dát eaktuda ahte váldevejolašvuohta dihto muddui dávistivččii daid vuordámušaide mat jienasteddjiin leat Sámediggái . Kultursuorggi ektui dagaha dát dan ahte Sámedikkis lea hui unnán váikkuhanfápmu daid rámmaeavttuide ja ovddidanvejolašvuođaide mat addojuvvojit sámi ásahusaide . Dát eaktuda ahte váldevejolašvuohta dihto muddui dávistivččii daid vuordámušaide mat jienasteddjiin leat Sámediggái . Kultursuorggi ektui dagaha dát dan ahte Sámedikkis lea hui unnán váikkuhanfápmu daid rámmaeavttuide ja ovddidanvejolašvuođaide mat addojuvvojit sámi ásahusaide . Sámedikki bušeahtta vuođđuduvvo daid juolludusaide maid Ráđđehus addá stáhtabušeahtas ja bidjá čanastagaid Sámedikki doibmii bušeahttajagis . Buot ohcanvuđot doarjagiidda , earret daid váikkuhangaskaomiide maid dievasčoahkkinjođihangoddi hálddaša , gusket Sámedikki bajimus njuolggadusat ohcanvuđot doarjagiid várás ja dasto dat juolluduseavttut bušeahtas mat bohtet ovdan ovttaskas ortnega vuolde . Dát ii guoskka daid oahpponeavvuide mat leat olámuttus dušše interneahtas . Dát ii guoskka daid oahpponeavvuide mat leat olámuttus dušše interneahtas Doarjjaoažžu galgá addit mánusa stáhtalaš buvttadeddjiide heivehuvvon oahpponeavvus Doarjjaoažžu galgá addit mánusa elektrovnnalaš divvunprográmma ovddideapmái Oahpponeavvu galgá maid sáhttit almmuhit ollesteakstagirjin DAISY-formáhtain Oahpponeavvu galgá merkejuvvot gustovaš standárddaid mielde ja dan galgá sáhttit čatnat oahpponeavvodiehtovuđđui GREP , Máhttolokten sámegiella . Oppalaš gollun lohkkojuvvojit eará golut mat lágádusas leat oahpponeavvu ovddideapmái lassin daid goluide mat bohtet ovdan čuoggás b ) . Dát ii guoskka daid oahpponeavvuide mat leat olámuttus dušše interneahtas . Dát ii guoskka daid oahpponeavvuide mat leat olámuttus dušše interneahtas · Doarjjaoažžu galgá addit mánusa stáhtalaš buvttadeddjiide heivehuvvon oahpponeavvus · Doarjjaoažžu galgá addit mánusa elektrovnnalaš divvunprográmma ovddideapmái · Oahpponeavvu galgá maid sáhttit almmuhit ollesteakstagirjin DAISY-formáhtain Dát ii guoskka daid oahpponeavvuide mat leat olámuttus dušše interneahtas . Dát ii guoskka daid oahpponeavvuide mat leat olámuttus dušše interneahtas · Doarjjaoažžu galgá addit mánusa stáhtalaš buvttadeddjiide heivehuvvon oahpponeavvus · Doarjjaoažžu galgá addit mánusa elektrovnnalaš divvunprográmma ovddideapmái · Oahpponeavvu galgá maid sáhttit almmuhit ollesteakstagirjin DAISY-formáhtain · Doarjjaoažžu galgá almmuhit ahte Sámediggi lea addán doarjaga oahpponeavvu ráhkadeapmái ja almmuheapmái Meroštallannjuolggadusat : Oktasaš prentejuvvon ja digitála oahpponeavvuide : Meroštallannjuolggadusat : a ) Vuođđodoarjja : · 30 % jahkásaš rámmas juogaduvvo luohtta daid organisašuvnnaide , mat ollašuhttet juolludaneavttuid . Meroštallannjuolggadusat : a ) Vuođđodoarjja : · 50 % jahkásaš rámmas juogaduvvo luohtta daid organisašuvnnaide mat devdet juolludaneavttuid Meroštallannjuolggadusat : a ) Vuođđodoarjja : · 50 % jahkásaš rámmas juogaduvvo luohtta daid organisašuvnnaide mat devdet juolludaneavttuid b . Meroštallannjuolggadusat : a ) Vuođđodoarjja · 50 % jahkásaš rámmas juogaduvvo luohtta daid organisašuvnnaide mat devdet juolludaneavttuid . Bušeahttadárbbut galget dávistit doaibmaplánii · Organisašuvnnat mat ožžot doaibmadoarjaga eará poasttaid bokte Sámedikki bušeahtas , eai leat doarjjavuoigadahttojuvvon dán ortnega bokte Meroštallannjuolggadusat : a ) Vuođđodoarjja : · 50 % jahkásaš rámmas juogaduvvo luohtta daid organisašuvnnaide mat devdet juolludaneavttuid b . Bušeahttadárbbut galget dávistit doaibmaplánii · Organisašuvnnat mat ožžot doaibmadoarjaga eará poasttaid bokte Sámedikki bušeahtas , eai leat doarjjavuoigadahttojuvvon dán ortnega bokte · Organisašuvnnain mat ožžot doaibmadoarjaga Sámedikki bušeahta bokte galgá leat unnimusat 4060 % sohkabealovddastus stivrras Meroštallannjuolggadusat : a ) Vuođđodoarjja : · 50 % jahkásaš rámmas juogaduvvo luohtta daid organisašuvnnaide mat devdet juolludaneavttuid . Sámediggi ferte vuosttažettiin vuoruhit dán lassáneami iežas hálddahusa bálká- ja haddegoarkŋumii ja daid ásahusaide mat ožžot njuolgga doarjaga Sámedikki bušeahtas . Sámedikki bušeahtta vuođđuduvvo daid juolludusaide maid Ráđđehus addá stáhtabušeahtas ja bidjá čanastagaid Sámedikki doibmii bušeahttajagis . Buot ohcanvuđot doarjagiidda , earret daid váikkuhangaskaomiide maid dievasčoahkkinjođihangoddi hálddaša , gusket Sámedikki bajimus njuolggadusat ohcanvuđot doarjagiid várás ja dasto dat juolluduseavttut bušeahtas mat bohtet ovdan ovttaskas ortnega vuolde . Dát ii guoskka daid oahpponeavvuide mat leat olámuttus dušše interneahtas . Dát ii guoskka daid oahpponeavvuide mat leat olámuttus dušše interneahtas · Doarjjaoažžu galgá addit mánusa stáhtalaš buvttadeddjiide heivehuvvon oahpponeavvus · Doarjjaoažžu galgá addit mánusa elektrovnnalaš divvunprográmma ovddideapmái · Oahpponeavvu galgá maid sáhttit almmuhit ollesteakstagirjin DAISY-formáhtain · Oahpponeavvu galgá merkejuvvot gustovaš standárddaid mielde ja dan galgá sáhttit čatnat oahpponeavvodiehtovuđđui GREP , Máhttolokten sámegiella · Doarjjaoažžu galgá almmuhit ahte Sámediggi lea addán doarjaga oahpponeavvu ráhkadeapmái ja almmuheapmái Meroštallannjuolggadusat : Oktasaš prentejuvvon ja digitála oahpponeavvuide : · a ) Mánusa ovddideapmi · Girječálliid ja jorgaleddjiid friijaoastin gitta jagi rádjai , šiehtadusa mielde guoskevaš bargoaddiin , dahje girječállibálkkáš mánusa oastima oktavuođas 2 500 ru siiddu nammii ođđa teavsttas , bálkkáš gustovaš oahpponeavvuid jorgaleamis , heiveheamis , ođasmahttimis ja áigeguovdilastimis lea 1 500 ru siiddu nammii mas leat 2000 guoskkahaga . Oppalaš gollun lohkkojuvvojit eará golut mat lágádusas leat oahpponeavvu ovddideapmái lassin daid goluide mat bohtet ovdan čuoggás b ) . Dát ii guoskka daid oahpponeavvuide mat leat olámuttus dušše interneahtas . Dát ii guoskka daid oahpponeavvuide mat leat olámuttus dušše interneahtas · Doarjjaoažžu galgá addit mánusa stáhtalaš buvttadeddjiide heivehuvvon oahpponeavvus · Doarjjaoažžu galgá addit mánusa elektrovnnalaš divvunprográmma ovddideapmái · Oahpponeavvu galgá maid sáhttit almmuhit ollesteakstagirjin DAISY-formáhtain · Oahpponeavvu galgá merkejuvvot gustovaš standárddaid mielde ja dan galgá sáhttit čatnat oahpponeavvodiehtovuđđui GREP , Máhttolokten sámegiella · Doarjjaoažžu galgá almmuhit ahte Sámediggi lea addán doarjaga oahpponeavvu ráhkadeapmái ja almmuheapmái Meroštallannjuolggadusat : Oktasaš prentejuvvon ja digitála oahpponeavvuide : a ) Mánusa ovddideapmi · Girječálliid ja jorgaleddjiid friijaoastin gitta ovtta jahkái , šiehtadusa mielde guoskevaš bargoaddiin , dahje girječállibálkkáš mánusa oastima oktavuođas 2 500 ru siiddu nammii ođđa teavsttas , dáláš oahpponeavvuid bálkkáš jorgaleapmái , heiveheapmái , ođasmahttimii ja áigeguovdilastimii lea 1 500 ru siiddu nammii 2000 guoskkahagain . Dát ii guoskka daid oahpponeavvuide mat leat olámuttus dušše interneahtas · Deaddiluvvon ja digitála oahpponeavvut galget leat fidnemis márkanis unnimusat 5 jagi . Dát ii guoskka daid oahpponeavvuide mat leat olámuttus dušše interneahtas · Doarjjaoažžu galgá addit mánusa stáhtalaš buvttadeddjiide heivehuvvon oahpponeavvus · Doarjjaoažžu galgá addit mánusa elektrovnnalaš divvunprográmma ovddideapmái · Oahpponeavvu galgá maid sáhttit almmuhit ollesteakstagirjin DAISY-formáhtain · Doarjjaoažžu galgá almmuhit ahte Sámediggi lea addán doarjaga oahpponeavvu ráhkadeapmái ja almmuheapmái 30 % jahkásaš rámmas juogaduvvo luohtta daid organisašuvnnaide , mat ollašuhttet juolludaneavttuid . Meroštallannjuolggadusat : a ) Vuođđodoarjja : · 50 % jahkásaš rámmas juogaduvvo luohtta daid organisašuvnnaide mat devdet juolludaneavttuid b . Bušeahttadárbbut galget dávistit doaibmaplánii · Ásahusat mat ožžot doaibmadoarjaga Sámedikki bušeahta bokte galgá leat unnimusat 40-60 % sohkabealovddastus stivrras 2012 bušeahttajagi rájes Meroštallannjuolggadusat : a ) Vuođđodoarjja : · 50 % jahkásaš rámmas juogaduvvo luohtta daid organisašuvnnaide mat devdet juolludaneavttuid b . Bušeahttadárbbut galget dávistit doaibmaplánii · Organisašuvnnat mat ožžot doaibmadoarjaga eará poasttaid bokte Sámedikki bušeahtas , eai leat doarjjavuoigadahttojuvvon dán ortnega bokte · Doarjja ii addojuvvo organisašuvnnaide mat ožžot doaibmadoarjaga stáhtalaš bušeahtaid bokte · Organisašuvnnain mat ožžot doaibmadoarjaga Sámedikki bušeahta bokte galgá leat unnimusat 4060 % sohkabealovddastus stivrras 2012 bušeahttajagi rájes Meroštallannjuolggadusat : a ) Vuođđodoarjja · 50 % jahkásaš rámmas juogaduvvo luohtta daid organisašuvnnaide mat devdet juolludaneavttuid . Bušeahttadárbbut galget dávistit doaibmaplánii · Organisašuvnnat mat ožžot doaibmadoarjaga eará poasttaid bokte Sámedikki bušeahtas , eai leat doarjjavuoigadahttojuvvon dán ortnega bokte Meroštallannjuolggadusat : a ) Vuođđodoarjja : · 50 % jahkásaš rámmas juogaduvvo luohtta daid organisašuvnnaide mat devdet juolludaneavttuid b . Meroštallannjuolggadusat : a ) Vuođđodoarjja : · 50 % jahkásaš rámmas juogaduvvo luohtta daid organisašuvnnaide mat devdet juolludaneavttuid . Sámediggi ferte vuosttažettiin vuoruhit dán lassáneami iežas hálddahusa bálká- ja haddegoarkŋumii ja daid ásahusaide mat ožžot njuolgga doarjaga Sámedikki bušeahtas . Vejolaš badjelbáhcaga geavaheami ektui , bivdá lávdegoddi ahte Sámediggeráđđi árvvoštallamiinnis bidjá vuođđun NORUT evaluerenraportta mas čujuhuvvo ahte FeFo lea bidjan váldodeattu dasa ahte láhčit diliid nu ahte eatnamat ja luondduriggodagat hálddašuvvojit “ buoremusat ávkin Finnmárkku álbmogii ” ja unnit deattu daid osiide mat gusket “ ekologalaš ceavzinnávccalaš vuogi ” mielde hálddašeapmái ja “ sámi kultuvrra , boazodoalu , meahccegeavahusa , ealáhusbarggu ja servodateallima ” vuođul . Vuosttaš oassi njuolga doarjagis lea máksojuvvon daid ásahusaide mat devdet máksineavttuid . Vuosttaš oassi njuolga doarjagis lea máksojuvvon daid festiválaide mat devdet máksineavttuid . Vuosttaš oassi njuolga doarjagis lea máksojuvvon daid servviide // organisašuvnnaide mat devdet máksineavttuid . Vuosttaš oassi njuolga doarjagis lea máksojuvvon daid teáhteriidda mat devdet máksineavttuid . Vuosttaš oassi njuolga doarjagis lea máksojuvvon daid publikašuvnnaide mat devdet máksineavttuid . Vuosttaš oassi njuolga doarjagis lea máksojuvvon daid museaide mat devdet máksineavttuid . Sámediggeráđi vuolggasadji lea ahte dát konsultašuvnnat galget boahtit buot buorrin buot daid orohagaide gos boraspiret leat áittan . Sámediggeráđđi háliida bidjat stuorát fokusa daid vejolašvuođaide ja hástalusaide mat dán ovttasbarggus leat . Sámediggeráđđi háliida bidjat stuorát fokusa daid vejolašvuođaide ja hástalusaide mat dán ovttasbarggus leat . Dán čoahkkimis dovddahii Márkomeannu ahte lea positiivvalaš daid doaibmabijuide mat ásahusdieđáhusas gusket sidjiide . Dasto nannejuvvo earret eará dat ahte álgoálbmogiin sáhttá leat eaiggáduššanriekti daid genaresurssaide mat leat sin guovlluin ja ahte earáide ii sáhte addit rievtti árbedieđuide almmá ahte dat álgoálbmot mas lea dat máhtolašvuohta lea ovdagihtii miehtan dasa . Cealkka ” Samiske pasienters rett og behov for tilrettelagte tjenester må etterspørres og synliggjøres fra planleggingsfasen , gjennom utredningsfasen , og når beslutninger tas ” , lea vuođđun daid rávvagiidda maid Sámediggi addá barggahandokumeanttaide . Sámediggái ferte addit juolludusaid mat dávistit daid hástalusaide mat gávdnojit servodagas . Dán čoahkkimis dovddahii Márkomeannu ahte lea positiivvalaš daid doaibmabijuide mat ásahusdieđáhusas gusket sidjiide . Dasto nannejuvvo earret eará dat ahte álgoálbmogiin sáhttá leat eaiggáduššanriekti daid genaresurssaide mat leat sin guovlluin ja ahte earáide ii sáhte addit rievtti árbedieđuide almmá ahte dat álgoálbmot mas lea dat máhtolašvuohta lea ovdagihtii miehtan dasa . Cealkka ” Samiske pasienters rett og behov for tilrettelagte tjenester må etterspørres og synliggjøres fra planleggingsfasen , gjennom utredningsfasen , og når beslutninger tas ” , lea vuođđun daid rávvagiidda maid Sámediggi addá barggahandokumeanttaide . Sámediggái ferte addit juolludusaid mat dávistit daid hástalusaide mat gávdnojit servodagas . Sámedikki doaibma guoská daid guovlluide riikkas gos sámit ásset . Sámedikki doaibma guoská daid guovlluide riikkas gos sámit ásset . Sámediggi lea 1993 rájes juolludan guovttegielalašvuođadoarjagiid daid gielddaide ja fylkkagielddaide , mat áiggis áigái leat gullan sámegiela hálddašanguvlui . Evttohus sáddejuvvui njuolgga buot hálddašangielddaide ja fylkkagielddaide ja daid gielddaide mat leat ráhkkanišgoahtán beassat mielde sámegiela hálddašanguvlui . Sámedikkis lea earret eará doarjjaortnet daid ohppiide , geat váldet duoji joatkkaskuvla dásis . Dán páhkas lea maiddái jurddagirjjáš , mii lea ráhkaduvvon gielddaide ja daid allaskuvllaide , mat háliidit fállat joatkkaoahpuid oahpaheddjiide . Eanaš surggiin lea aiddo dálá lágaid guorahallan daid geatnegasvuođaid ektui mat stáhtas lea álbmotrievtti vuođul sámiid ektui álgoálbmogin , mat biddjojuvvojit vuođđun daid oainnuide maid Sámediggi mearrida konsultašuvnnain stáhta eiseválddiiguin . Danne vállje lávdegotti unnitlohku guorrasit eanaš daid evttohusaide maid Sámediggeráđđi lea ovddidan . Čovdosat mat evttohuvvojit Finnmárkui , leat várra heivvolaččat maiddái mearrasámi guovlluide , vejolaččat daid rádjeguovlluide muđuige riikkas . Sámediggi lea positiivvalaš daid doaibmabijuide mat sáhttet hehttet norgga eiseválddiid giddemis unnimus fatnasiid eret vuotna- ja riddolagaš bivddus , ja oaivvilda ahte lea dárbu vuoruhit dán joavkku ovddabeallái earáid jos šattaš resursavátnivuohta . Čovdosat mat evttohuvvojit Finnmárkui , leat várra heivvolaččat maiddái mearrasámi guovlluide , vejolaččat daid rádjeguovlluide muđuige riikkas . Sámediggi lea positiivvalaš daid doaibmabijuide mat sáhttet hehttet norgga eiseválddiid giddemis unnimus fatnasiid eret vuotna- ja riddolagaš bivddus , ja oaivvilda ahte lea dárbu vuoruhit dán joavkku ovddabeallái earáid jos šattaš resursavátnivuohta . Eanas dat leat dakkár áššit nugo oahpahusa rámma mii lea mearriduvvon lágain ja láhkaásahusain , suohkaniid ja fylkasuohkaniid politihkalaš ja hálddahuslaš mearrádusat mat gusket skuvllaide ja daid fálaldagaide , ja makkár ovttasbargu lea fidnodagaiguin gos fidnooahppit galget oažžut oahpu . Lea leamaš dárbu mearridit eará riikkaidgaskasaš juridihkalaš čadni soahpamušaid daid stáhtaide mat dieid julggaštusaid leat ratifiseren dahje dohkkehan , mat čielgaseappot presiserejit maid dat duohta dilis mearkkaša ahte riekti oažžut oahpu lea olmmošvuoigatvuohta . Maiddái Sámediggi lea čalmmustahttán oahpahuspolitihka ja alfabetiserenprošeavttaid oassin daid doaimmaide maid mii bargat joksan dihtii meriid maid ON lea bidjan . Dat ahte leat nie ollu oassálastit iešguđetdási váikkuhanfámuin mielde dien doaimmas , lea mielddisbuktán ahte NF-raportta nr. 3/2009/3 Sámi oahpahus LK06-sámi olis dutkit leat válljen bidjat governanceperspektiivva ( ” ovttasstivrenperspektiivva ” ) daid proseassaide mat leat jođus Máhttolokten – sámi atnuiváldima oktavuođas . Maiddái vuođooealáhusaide nugo sámi eanadollui , guolásteapmái ja boazodollui lea dárbu álggahit sierranas doaimmaid oččodan dihte goappešat sohkabealis bargiid daid ealáhusaide . Sámedikki oahpahuspolitihkalaš bargu fanaha máŋgga dáfus sajáiduvvan rájiid maid siste dán rádjái leat hábmen sámepolitihka , danin go mii atnit vuođđun dan ahte galgá leat lagas ovttasdoaibma ja gulahallan báikkálaš servodagaiguin , ahte galgá vuhtiiváldit máhttobirrasiid ja árbedieđuid ja árbemáhtu guddiid , eai ge našunálastáhtaid rájit galgga daid áigumušaide leat hehttehussan . Dat sihkkarastá skuvllaide diehttevaš ekonomalaš ja fágalaš ovdáneami mii boahtá buorrin sihke skuvllaide ja daid ohppiide . Hástalusat doaimmaid ásahit boaittobeliide leat sakka stuorát go daid guovlluide gos olbmot ásset čoahkis ja gos earret eará márkandilálašvuođat adnojit mealgat buorebun . Go sámi guovlluin lea eretfárren hui máŋggalágan , de ferte muhtin áiggi vuoruhit ealáhusovddideami ja fitnodatásaheami daid guovlluide main lea eanemus eretfárren ja dán láhkai váikkuhit vuostá fárrema . Hástalusat doaimmaid ásahit boaittobeliide leat sakka stuorát go daid guovlluide gos olbmot ásset čoahkis ja gos earret eará márkandilálašvuođat adnojit mealgat buorebun . Go sámi guovlluin lea eretfárren hui máŋggalágan , de ferte muhtin áiggi vuoruhit ealáhusovddideami ja fitnodatásaheami daid guovlluide main lea eanemus eretfárren ja dán láhkai váikkuhit vuostá fárrema . Ohcamiid meannudettiin oaidná Sámediggi movt ruđat leat jurddašuvvon geavahuvvot , danne go doarjja galgá geavahuvvot daid liigegoluide maid sámi mánáidgárdedoaibma buktá . Mánáidgárdelága § 8 mielde galgá gielda hálddašit stáhtalaš doarjagiid daid mánáidgárddiide mat eai gula gildii . Dego dieđáhusas máinnašuvvo , Sámediggeráđđi lea bidjan johtui árvvoštallama , mii guoská daid giellaguovddážiidda mat ožžot vuođđodoarjaga Sámedikkis . Dát vuoigatvuohta ja gáibádus guoská maiddái daid sámiide , geat orrot gávpogiin ja čoahkkebáikkiin . Sámediggi čujuha dán oktavuođas daid čuoggáide maid mii leat cuiggodan vuovdalandili ja boraspire teakstaoasis . Sámediggi čujuha dán oktavuođas daid čuoggáide maid mii leat cuiggodan vuovdalandili ja boraspire teakstaoasis . Sámedikki bušeahtta vuođđuduvvo daid juolludusaide maid Ráđđehus addá stáhtabušeahtas ja bidjá čanastagaid Sámedikki doibmii bušeahttajagis . Dát ii guoskka daid doarjjaoažžuide mat ožžot doarjaga riikkaidgaskasaš doaibmabijuide . Dát ii guoskka daid oahpponeavvuide mat leat olámuttus dušše interneahtas . Dát ii guoskka daid oahpponeavvuide mat leat olámuttus dušše interneahtas Doarjjaoažžu galgá addit mánusa stáhtalaš buvttadeddjiide heivehuvvon oahpponeavvus Oahpponeavvu galgá maid sáhttit almmuhit ollesteakstagirjin DAISY-formáhtain Oahpponeavvu galgá merkejuvvot gustovaš standárddaid mielde ja dan galgá sáhttit čatnat oahpponeavvodiehtovuđđui GREP , Máhttolokten sámegiella Vuosttaš máksinávžžuhusa mielde galgá doarjjaoažžu sáddet šiehtadusa maid lea dahkan girječálliiguin , govvejeddjiiguin , jorgaleddjiiguin ja eará návccaiguin das ahte oahpponeavvu ollásit dahje oasit das sáhttet almmuhuvvot , juogaduvvot ja ovddiduvvot girjehámis , elektrovnnalaččat ( dás mielde maiddái neahttavuđot veršuvdna ) dahje makkár ihkinassii almmuheamis . Oppalaš gollun lohkkojuvvojit eará golut mat lágádusas leat oahpponeavvu ovddideapmái lassin daid goluide mat bohtet ovdan čuoggás b ) . Dát ii guoskka daid oahpponeavvuide mat leat olámuttus dušše interneahtas . Dát ii guoskka daid oahpponeavvuide mat leat olámuttus dušše interneahtas Doarjjaoažžu galgá addit mánusa stáhtalaš buvttadeddjiide heivehuvvon oahpponeavvus Oahpponeavvu galgá maid sáhttit almmuhit ollesteakstagirjin DAISY-formáhtain Oahpponeavvu galgá merkejuvvot gustovaš standárddaid mielde ja dan galgá sáhttit čatnat oahpponeavvodiehtovuđđui GREP , Máhttolokten sámegiella Vuosttaš máksinávžžuhusa mielde galgá doarjjaoažžu sáddet šiehtadusa maid lea dahkan girječálliiguin , govvejeddjiiguin , jorgaleddjiiguin ja eará návccaiguin das ahte oahpponeavvu ollásit dahje oasit das sáhttet almmuhuvvot , juogaduvvot ja ovddiduvvot girjehámis , elektrovnnalaččat ( dás mielde maiddái neahttavuđot veršuvdna ) dahje makkár ihkinassii almmuheamis . Oppalaš gollun lohkkojuvvojit eará golut mat lágádusas leat oahpponeavvu ovddideapmái lassin daid goluide mat bohtet ovdan čuoggás b ) . Dát ii guoskka daid oahpponeavvuide mat leat olámuttus dušše interneahtas . Dát ii guoskka daid oahpponeavvuide mat leat olámuttus dušše interneahtas Doarjjaoažžu galgá addit mánusa stáhtalaš buvttadeddjiide heivehuvvon oahpponeavvus Oahpponeavvu galgá maid sáhttit almmuhit ollesteakstagirjin DAISY-formáhtain Oahpponeavvu galgá merkejuvvot gustovaš standárddaid mielde ja dan galgá sáhttit čatnat oahpponeavvodiehtovuđđui GREP , Máhttolokten sámegiella Vuosttaš máksinávžžuhusa mielde galgá doarjjaoažžu sáddet šiehtadusa maid lea dahkan girječálliiguin , govvejeddjiiguin , jorgaleddjiiguin ja eará návccaiguin das ahte oahpponeavvu ollásit dahje oasit das sáhttet almmuhuvvot , juogaduvvot ja ovddiduvvot girjehámis , elektrovnnalaččat ( dás mielde maiddái neahttavuđot veršuvdna ) dahje makkár ihkinassii almmuheamis . Oppalaš gollun lohkkojuvvojit eará golut mat lágádusas leat oahpponeavvu ovddideapmái lassin daid goluide mat bohtet ovdan čuoggás b ) . Sámedikki bušeahtta vuođđuduvvo daid juolludusaide maid Ráđđehus addá stáhtabušeahtas ja bidjá čanastagaid Sámedikki doibmii bušeahttajagis . Dát ii guoskka daid doarjjaoažžuide mat ožžot doarjaga riikkaidgaskasaš doaibmabijuide . Dát ii guoskka daid oahpponeavvuide mat leat olámuttus dušše interneahtas . Dát ii guoskka daid oahpponeavvuide mat leat olámuttus dušše interneahtas Doarjjaoažžu galgá addit mánusa stáhtalaš buvttadeddjiide heivehuvvon oahpponeavvus Oahpponeavvu galgá maid sáhttit almmuhit ollesteakstagirjin DAISY-formáhtain Oahpponeavvu galgá merkejuvvot gustovaš standárddaid mielde ja dan galgá sáhttit čatnat oahpponeavvodiehtovuđđui GREP , Máhttolokten sámegiella Vuosttaš máksinávžžuhusa mielde galgá doarjjaoažžu sáddet šiehtadusa maid lea dahkan girječálliiguin , govvejeddjiiguin , jorgaleddjiiguin ja eará návccaiguin das ahte oahpponeavvu ollásit dahje oasit das sáhttet almmuhuvvot , juogaduvvot ja ovddiduvvot girjehámis , elektrovnnalaččat ( dás mielde maiddái neahttavuđot veršuvdna ) dahje makkár ihkinassii almmuheamis . Oppalaš gollun lohkkojuvvojit eará golut mat lágádusas leat oahpponeavvu ovddideapmái lassin daid goluide mat bohtet ovdan čuoggás b ) . Dát ii guoskka daid oahpponeavvuide mat leat olámuttus dušše interneahtas . Dát ii guoskka daid oahpponeavvuide mat leat olámuttus dušše interneahtas Doarjjaoažžu galgá addit mánusa stáhtalaš buvttadeddjiide heivehuvvon oahpponeavvus Oahpponeavvu galgá maid sáhttit almmuhit ollesteakstagirjin DAISY-formáhtain Oahpponeavvu galgá merkejuvvot gustovaš standárddaid mielde ja dan galgá sáhttit čatnat oahpponeavvodiehtovuđđui GREP , Máhttolokten sámegiella Vuosttaš máksinávžžuhusa mielde galgá doarjjaoažžu sáddet šiehtadusa maid lea dahkan girječálliiguin , govvejeddjiiguin , jorgaleddjiiguin ja eará návccaiguin das ahte oahpponeavvu ollásit dahje oasit das sáhttet almmuhuvvot , juogaduvvot ja ovddiduvvot girjehámis , elektrovnnalaččat ( dás mielde maiddái neahttavuđot veršuvdna ) dahje makkár ihkinassii almmuheamis . Oppalaš gollun lohkkojuvvojit eará golut mat lágádusas leat oahpponeavvu ovddideapmái lassin daid goluide mat bohtet ovdan čuoggás b ) . Dát ii guoskka daid oahpponeavvuide mat leat olámuttus dušše interneahtas . Dát ii guoskka daid oahpponeavvuide mat leat olámuttus dušše interneahtas Doarjjaoažžu galgá addit mánusa stáhtalaš buvttadeddjiide heivehuvvon oahpponeavvus Oahpponeavvu galgá maid sáhttit almmuhit ollesteakstagirjin DAISY-formáhtain Oahpponeavvu galgá merkejuvvot gustovaš standárddaid mielde ja dan galgá sáhttit čatnat oahpponeavvodiehtovuđđui GREP , Máhttolokten sámegiella Vuosttaš máksinávžžuhusa mielde galgá doarjjaoažžu sáddet šiehtadusa maid lea dahkan girječálliiguin , govvejeddjiiguin , jorgaleddjiiguin ja eará návccaiguin das ahte oahpponeavvu ollásit dahje oasit das sáhttet almmuhuvvot , juogaduvvot ja ovddiduvvot girjehámis , elektrovnnalaččat ( dás mielde maiddái neahttavuđot veršuvdna ) dahje makkár ihkinassii almmuheamis . Oppalaš gollun lohkkojuvvojit eará golut mat lágádusas leat oahpponeavvu ovddideapmái lassin daid goluide mat bohtet ovdan čuoggás b ) . Sámediggi ferte vuosttažettiin vuoruhit dán lasáhusa bálká- ja haddegoarkŋumii iežas hálddahusas ja daid ásahusaide mat ožžot njuolga doarjaga Sámedikki bušeahtas . Sámedikkis lea oalle stuorra ovddasvástádus dain doaibmabijuin mat leat Ráđđehusa sámegiela doaibmaplána ja Sámediggi lea dađistaga proseassas searvvahuvvon ollu daid doaibmabijuide maidda Sámedikkis ii leat ovddasvástádus . Dasto leat Sámedikkis áigumušat áŋgiruššat riikkaidgaskasaš arenas erenoamážit go guoská daid hástalusaide maid ovddabealde erenoamážit álgoálbmogat leat boahtteáiggi dálkkádatrievdamiid oktavuođas . Sámediggi ferte vuosttažettiin vuoruhit dán lasáhusa bálká- ja haddegoarkŋumii iežas hálddahusas ja daid ásahusaide mat ožžot njuolga doarjaga Sámedikki bušeahtas . Sámedikkis lea oalle stuorra ovddasvástádus dain doaibmabijuin mat leat Ráđđehusa sámegiela doaibmaplána ja Sámediggi lea dađistaga proseassas searvvahuvvon ollu daid doaibmabijuide maidda Sámedikkis ii leat ovddasvástádus . Dasto leat Sámedikkis áigumušat áŋgiruššat riikkaidgaskasaš arenas erenoamážit go guoská daid hástalusaide maid ovddabealde erenoamážit álgoálbmogat leat boahtteáiggi dálkkádatrievdamiid oktavuođas . Juohke gielddas sáhttá registreret 3 báikkálaš searvvi jus okta dain lea nuoraidsearvi Meroštallannjuolggadusat : Vuođđodoarjja : 30 % jahkásaš rámmas juogaduvvo luohtta daid organisašuvnnaide , mat ollašuhttet juolludaneavttuid . Juohke gielddas sáhttá registreret 3 báikkálaš searvvi jus okta dain lea nuoraidsearvi Meroštallannjuolggadusat : a ) Vuođđodoarjja : 30 % jahkásaš rámmas juogaduvvo luohtta daid organisašuvnnaide , mat ollašuhttet juolludaneavttuid . Sámediggi diehtá dán dili birra , ja atná erenoamáš ávvira daid proseassaide mat galget heivehit boazologu Finnmárkkus guohtumiidda . Sámediggi lea 1993 rájes juolludan guovttegielalašvuođadoarjagiid daid gielddaide ja fylkkagielddaide , mat áiggis áigái leat gullan sámegiela hálddašanguvlui . Sámediggi lea 1993 rájes juolludan guovttegielalašvuođadoarjagiid daid gielddaide ja fylkkagielddaide , mat áiggis áigái leat gullan sámegiela hálddašanguvlui . Sámediggi ferte sihkkarastit ahte daid stivrraide nammaduvvojit ovddasteaddjit sámi fitnodagain , oahpahusásahusain , ja // dehe sámi váldoorganisašuvnnain . Sámedikkis berre čielggaduvvon strategiija dasa mii guoská daid resursaskuvllaide mat ásahuvvojit Sámedikki doarjagiin . Go ovddiduvvo doaibmabidjoplánaevttohus daid surggiide mat gusket Sámediggedieđáhussii oahpahusa ja oahpu birra Sámedikki dievasčoahkkimii , de lea deaŧalaš ahte váikkuhangaskaoapmeapparáhta lea geahčaduvvon ja sihke Sámedikki , regionála orgánaid ja nationála orgánaid gáibádusat go áigu árvvoštallat áŋgiruššama suorggis dan politihka olis maid Sámediggi háliida duohtan čađahit . Sámediggi ferte sihkkarastit ahte daid stivrraide nammaduvvojit ovddasteaddjit sámi fitnodagain , oahpahusásahusain , ja // dehe sámi váldoorganisašuvnnain . Eanas dat leat dakkár áššit nugo oahpahusa rámma mii lea mearriduvvon lágain ja láhkaásahusain , suohkaniid ja fylkasuohkaniid politihkalaš ja hálddahuslaš mearrádusat mat gusket skuvllaide ja daid fálaldagaide , ja makkár ovttasbargu lea fidnodagaiguin gos fidnooahppit galget oažžut oahpu . Lea leamaš dárbu mearridit eará riikkaidgaskasaš juridihkalaš čadni soahpamušaid daid stáhtaide mat dieid julggaštusaid leat ratifiseren dahje dohkkehan , mat čielgaseappot presiserejit maid Čoahkkingirjji čállit : Ellen Aina Eira // Ellen Mienna Maiddái Sámediggi lea čalmmustahttán oahpahuspolitihka ja alfabetiserenprošeavttaid oassin daid doaimmaide maid mii bargat joksan dihtii meriid maid ON lea bidjan . Dat ahte leat nie ollu oassálastit iešguđetdási váikkuhanfámuin mielde dien doaimmas , lea mielddisbuktán ahte NF-raportta nr. 3/2009/3 Sámi oahpahus LK06-sámi olis dutkit leat válljen bidjat governance-perspektiivva ( ” ovttasstivrenperspektiivva ” ) daid proseassaide mat leat jođus Máhttolokten – sámi atnuiváldima oktavuođas . Maiddái vuođooealáhusaide nugo sámi eanadollui , guolásteapmái ja boazodollui lea dárbu álggahit sierranas doaimmaid oččodan dihte goappešat sohkabealis bargiid daid ealáhusaide . Sámedikki oahpahuspolitihkalaš bargu fanaha máŋgga dáfus sajáiduvvan rájiid maid siste dán rádjái leat hábmen sámepolitihka , danin go mii atnit vuođđun dan ahte galgá leat lagas ovttasdoaibma ja gulahallan báikkálaš servodagaiguin , ahte galgá vuhtiiváldit máhttobirrasiid ja árbedieđuid ja árbemáhtu guddiid , eai ge našunálastáhtaid rájit galgga daid áigumušaide leat hehttehussan . sihkkarastá skuvllaide diehttevaš ekonomalaš ja fágalaš ovdáneami mii boahtá buorrin sihke skuvllaide ja daid ohppiide . Ásahuvvo sorjjasmeahttun bearráigeahččanorgána mii galgá bearráigeahččat ahte boazodoallu ja hálddašeapmi doaimmahuvvo daid rámmaeavttuide dávistettiin mat leat mearriduvvon . Seammás go boazodoalloláhka ja guovllustivrrat berrejit doaibmat guhkit áigodaga , ferte biddjojuvvot sorjjasmeahttun bearráigeahččanorgána mii sáhttá bearráigeahččat dan ahte boazodoallu doaimmahuvvo dávistettiin daid rámmaeavttuide mat leat mearriduvvon . Sámediggeráđđi dovddahii dán čoahkkimis , ja geigejuvvon notáhtas , ahte go dan ođđa minerálalágas eai leat doahttaluvvon álgoálbmogiid olmmošvuoigatvuođa , de ii sáhttán Sámediggi miehtat láhkii , iige daid mearrádusaide mat Čoahkkingirjji čállit : Marit Ellen Mienna // Tove Anti Sáhttit namuhit ahte Innovašuvdna Norga ja Sámedikki ealáhusjuogus deaivvadedje njukčamánus 2012 lonuhallat vásihusaid ja gelbbolašvuođa , maiddái oažžut buoret áddejumi Innovašuvdna Norggas daid hástalusaide ja strategiijaide mat leat sámi guovlluin . EU:s leat ollu doaibmabijut iežas regiovnnaid várás ja daid ránnjáide . Danne illudahttá go Ráđđehusa áigumuššan Stuorradiggedieđáhusas nr 48 ( 1998-99 ) Sámedikki 1998 doaimma birra , lea leamaš buktit signálaid daid áššiide maid Sámediggi lea válddahallan jahkedieđáhusastis . Danne illudahttá go Ráđđehusa áigumuššan Stuorradiggedieđáhusas nr 48 ( 1998-99 ) Sámedikki 1998 doaimma birra , lea leamaš buktit signálaid daid áššiide maid Sámediggi lea válddahallan jahkedieđáhusastis . Sámediggi lea maiddái ovdal dovddahan ahte livčče sávahahtti guorahallat movt dát váikkuha muđui ovddidan- ja investerendoaibmabijuide ja daid dárbbuide mat gávdnojit dákko boazodoalus . Dalle eai čuozaše diggeáššit daid ruđaide mat leat eará doaibmabijuid ja ulbmiliid várás . Sámediggi lea maiddái ovdal dovddahan ahte livčče sávahahtti guorahallat movt dát váikkuha muđui ovddidan- ja investerendoaibmabijuide ja daid dárbbuide mat gávdnojit dákko boazodoalus . Dalle eai čuozaše diggeáššit daid ruđaide mat leat eará doaibmabijuid ja ulbmiliid várás . Ráđđelahttu Berit Ranveig Nilssen ovddidii Sámedikki gáibádusa gonagasreappá bivddu ja hálddašeami ektui , mat leat čuovvuvaččat : 1 ) Várret dárbbašlaš ruđaid daid vahágiidda maid gonagasreabbá dagaha dorskebivddus , 2 ) gonagasreappá bivdoearit galget stuoriduvvot ja buot bivdit áigeguovdilis guovllus fertejit searvat geahččalanbivdui , 3 ) Guolástusdirektoráhta ferte álggahit merddiid ovddideami mat doibmet dorskebivddus ja 4 ) hálddašanprošeakta mii galgá álggahuvvot Guolástusdepartemeantta ja Sámedikki gaskka guoská maiddái dasa ahte báikkálaččat beassat searvat reabbáresurssa hálddašeapmái . Seammá guoská maiddái daid ruđaide mat addojuvvojit prošeavttaide ja eará doaibmabijuide . doarjut sámi kulturmuitodoaibmabijuid nu ahte addojuvvo doarjja daid áŋgiruššansurggiide mat leat 1998-2001 Sámi kulturmuitoplánas . Sámediggi čujuha Gieldadepartemeantta árvvoštallandoarjagii ( kap 571 poasta 64 ) daid gielddaide main leat stuorra golut vuođđoskuvllaid guovttegielalašvuođa ( sámi // dáru ) geažil Finnmárkkus . Seammá guoská maiddái daid ruđaide mat addojuvvojit prošeavttaide ja eará doaibmabijuide . Sámediggi čujuha Gieldadepartemeantta árvvoštallandoarjagii ( kap. 571 poasta 64 ) daid gielddaide main leat stuorra golut vuođđoskuvllaid guovttegielalašvuođa ( sámi // dáru ) geažil Finnmarkkus . doarjut sámi kulturmuitodoaibmabijuid nu ahte addojuvvo doarjja daid áŋgiruššansurggiide mat leat 1998-2001 Sámi kulturmuitoplánas . Sámi parlamentáralaš ráđđi lea vuođđun daid áššiide main sámedikkiid mielas galggašii leat oktasaš vuolggasadji . Sámi parlamentáralaš ráđđi lea vuođđun daid áššiide main sámedikkiid mielas galggašii leat oktasaš vuolggasadji . Sámedikki doarjjastivra lea Sámedikki hálddašanorgána daid foanddaide ja doarjjaruđaide maid Sámediggi dáhttu doarjjastivrra juogadit . Sámedikki doarjjastivra lea Sámedikki hálddašanorgána daid foanddaide ja doarjjaruđaide maid Sámediggi dáhttu doarjjastivrra juogadit . Sámedikkis lea fuolla dan geažil go dutkiid bivdoearrerávvagat eai čuvvojuvvo , 2. evttohus ahte Guolástusdepartemeanta nammada bargojoavkku geahčadit Norgga riddodorskki hálddašeami ja bivddu , 3. rekrutterenbivdoeriid fas geavahišgoahtit , 4. 50% bivdoeari doalahit fatnasiidda mat leat vuollel 11 mehtera , 5. oktasašbivdoearri buot fatnasiidda Divttasvuonas , Ivguvuonas ja Deanus – mat njuolga váikkuhit Sámedikki sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplána čađaheami , 6. sávaldat gieldit buot trolabivddu ja ráddjet autoliina- ja snoranuohttebivddu 12 nautálaš miilla siste davábealde 62 gráda davvin , 7. evttohus oanidit dorske- , dikso- ja sáidebivdoeriid daid fatnasiidda main lea vuoigatvuohta bivdit sallihiid ja sávššaid , 8. eahpesihkkarvuohta movt 630.000 tonna šákšabivdu váikkuha Jiekŋameara ja Finnmárkku rittu ekologiijai , 9. ruđat doaibmabijuid čađaheapmái sámi riddo- ja vuotnaguovlluin , 10 . Sámediggi deattuha iežas prinsihpalaš oainnu áššái , ahte Stáhtá vuvddiid direktoráhta nuppástuhttin 1993:s Stastsskog SF:n ii dávis daid eamiálbmot geatnegasvuođaide maidda Norga lea čadnojuvvon , eai ge daid lohpádusaide mat sápmelaččaide leat addojuvvon . Nuppiiguin sániiguin daddjojuvvon ferte earret eará boazolohku áiggis áigái dávistit daid guohtonresurssaide mat gávdnojit . Sámediggi áigu bargat dan ala ahte ii-ealáhuslaš mohtorvuodjin ráddjejuvvo ja ahte láhtut biddjojuvvojit daid johtolagaide mat juo leat , ja báikegottiid olbmuid meahccegeavahan dárbbut váldojuvvojit vuhtii . Dát lea erenoamáš deaŧalaš daid oahppiide geain lea oahpahus sámi oahppoplána mielde muhto eai máhte doarvái bures sámegiela . Sámediggi áigu ovttasráđiid Sámi allaskuvllain ja Tromssa ja Norlándda Stáhta oahpahuskantuvrraiguin FOU , mas geahččalan ja ovddidanbargu čadnojuvvo erenoamážit sámi skuvllaide ja daid skuvllaide mat fállet oahpahusa sámegielas . Sámediggi lea buktán mearkkašumiid daid rievdadusaide maid Mánáid- ja bearašdepartemeanta lea evttohan ođđa mánáidgárdelágas . Dát ráđđi galgá buktit cealkámušaid daid dearvvasvuođaáššiide mat gusket sámi álbmogii ” . Guoská go dát daid olbmuide geat leat fárren Detnui ja Kárášjohkii ja eará gielddaide riikkas , galget go sii maid oažžut daid seamma vuoigatvuođaid ? Sámediggi áigu bargat dan ala ahte ii-ealáhuslaš mohtorvuodjin ráddjejuvvo ja ahte láhtut biddjojuvvojit daid johtolagaide mat juo leat , ja báikegottiid olbmuid meahccegeavahan dárbbut váldojuvvojit vuhtii . Sámediggi áigu bargat dan ala ahte ii-ealáhuslaš mohtorvuodjin ráddjejuvvo ja ahte láhtut biddjojuvvojit daid johtolagaide mat juo leat , ja báikegottiid olbmuid meahccegeavahan dárbbut váldojuvvojit vuhtii . Ráđđi válddii ovdan maiddái elliidsuodjalanlága oktavuođa daid vuostálasvuođaide , mat leat boraspiriid ja šibihiid guohtuma ektui . Dát ráddjejuvvui daid guovlluide mat árbevirolaččat lohkkojuvvojit sámi ássanguovlun . Riekteveahkki ráddjejuvvo daid surggiide maid riekteveahkkeláhka stivre . Dásseárvu servodagas čatnasa lávga resursajuogustusaide sohkabeliid gaskka ja daid vejolašvuođaide , mat nissoniin ja albmáin lea váikkuhit ja mearridit . Dásseárvu servodagas čatnasa lávga resursajuogustusaide sohkabeliid gaskka ja daid vejolašvuođaide , mat nissoniin ja albmáin lea váikkuhit ja mearridit . Lassin daid beliide mat dalle hábmejuvvojedje , de oaidnit mii dihto struktuvrarievdadusa sámi váldoorganisašuvnnaid gaskkas . Šiehtadusaid dahkan norgalaš eiseválddiid ja Sámedikki , Norgga sámi álbmotválljen orgána , gaskka livččii mielde sihkkarastimin rámmaeavttuid ja plánenvejolašvuođa daid oasálaččaide mat dáhttot ovddidit ja geavahit resurssaid sámi guovlluin . Dát maid dávistivččii daid signálaide , mat leat Stuorradiggedieđáhusas nr. 55 ( 2000-2001 ) Sámepolitihka birra . Šiehtadusaid dahkan norgalaš eiseválddiid ja Sámedikki , Norgga sámi álbmotválljen orgána , gaskka livččii mielde sihkkarastimin rámmaeavttuid ja plánenvejolašvuođa daid oasálaččaide mat dáhttot ovddidit ja geavahit resurssaid sámi guovlluin . Boazodoalu riektevuođđu vuođđuduvvá daid vuoigatvuođaide mat leat ásaiduvvan guohtoneatnamiid dološ áiggiid rájes geavaheami bokte . Boazodoalu riektevuođđu vuođđuduvvá daid vuoigatvuođaide mat leat ásaiduvvan guohtoneatnamiid dološ áiggiid rájes geavaheami bokte . Lea maiddái biddjojuvvon sierra mearrádus njealját lađđasii Sámedikki saji birra gos boahtá ovdan ahte “ Sámediggi sáhttá ovddidit vuostehágu daid plánaide main lea deaŧalaš mearkkašupmi sámi kultuvrii , ealáhusbargui dahje servodateallimii . Ferte dárkilastit ahte Sámedikki vuosteháhkovuoigatvuohta ii gusto daid beliide mat leat seamma deaŧalaččat ja gustojit seamma láhkai oppalaččat álbmogii . Danne ii dárbbaš boazodoalu váldit mielde daid beroštumiide mat logahallojuvvojit árvalusa § 9-9 njealját lađđasa nr. 3. Danne háliida ge Sámediggi oassin sámi beroštumiid goziheamis , searvat daid ráđiide , lávdegottiide ja komišuvnnaide , mat leat mielde bidjamin rámmaid ja eavttuid sámi guovlluide . Danne bivdá Sámediggi ahte Suodjalus doalaha iežas NINA ( Nelleman ja Vistnes ) raportta ektui ja daid jurddabohtosiidda mat das leat . Danne bivdá Sámediggi ahte Suodjalus doalaha iežas NINA ( Nelleman ja Vistnes ) raportta ektui ja daid jurddabohtosiidda mat das leat . Sámediggi áigu garrasit deattuhit dan ahte lassin daid joavkkuide mat namuhuvvojit stuorradiggedieđáhusas , lea stuorra dárbu čielggadit movt dáruiduhttinpolitihkka lea váikkuhan sámiide ja kvenaide iešguđet servodatsurggiin . Sámediggi áigu garrasit deattuhit dan ahte lassin daid joavkkuide mat namuhuvvojit stuorradiggedieđáhusas , lea stuorra dárbu čielggadit movt dáruiduhttinpolitihkka lea váikkuhan sámiide ja kvenaide iešguđet servodatsurggiin . Dievadasmandáhtat juogaduvvojit dušše daid listtuide mat leat ožžon unnimusat 4% ( dássenmandáhtarádjá ) buot jienastagain mat leat dohkkehuvvon sámediggeválggas . Dat čanastagat mat vejolaččat čuhcet daid strategiijaide ja doaibmabijuide , mat leat namuhuvvon vuolábealde , heivehuvvojit 2005 reviderejuvvon bušehttii . Sámediggeválganjuolggadusaid ráhkadeami oktavuođas 2005:s ii leat Sámediggi ožžon doarjaga daid rievdadusárvalusaide mat leat mearriduvvon áššis 35/02/35 . e ) Dahkat dárbbašlaš mearrádusaid Sámedikki ášševálmmaštemiid oktavuođas ja mearridit movt dulkot gažaldagaid mat gusket mátkeregulatiivii ja daid njuolggadusaide mat leat namuhuvvon bajábealde §:s 17 d , gč. § 25. e ) Dahkat dárbbašlaš mearrádusaid Sámedikki ášševálmmaštemiid oktavuođasja mearridit movt dulkot gažaldagaid mat gusket mátkeregulatiivii ja daid njuolggadusaide mat leat namuhuvvon bajábealde §:s 17 d , gč. § 25. Boahttevaš regionála dásis galgá leat čielga vuođđogaskavuohta daid vuoigatvuođaide , mat sámiin leat álbmogin ja eamiálbmogin , ja das galgá leat alla standárda sámiide guoski riikkalaš ja riikkaidgaskasaš vuoigatvuođaid čuovvoleamis . Sámediggi addá váldooasi museaid doaibmadoarjagis , ja daid kulturásahusaide main lea museadoaibma , galggašii Sámediggi nammadit stivralahtuid . 14.06.04 beaiváduvvon reivves Justiisalávdegoddái vástida Justiisaministtar Odd Einar Dørum daid gažaldagaide mat eai ovdan boahtán su 06.04.04 beaiváduvvon reivves . Sámediggi geigii vuosttaš Bargodokumeanttas – mas čilgejuvvojedje Sámedikki posišuvnnat ja addojuvvui vástádus daid gažaldagaide maid lávdegoddi lei ovddidan vuosttaš ráđđádallančoahkkimis . 02.10.04 beaiváduvvon reivves Justiisalávdegoddái jearrá Sámediggi vástádusa daid posišuvnnaide maid Sámediggi gaskkustii sihke čálalaččat ja njálmmálaččat nuppi ráđđádallančoahkkimis . Dán oktavuođas lea erenoamáš deaŧalaš lasihit fievrridemiid daid doaluide main lea gaskamearálaš boazolohku , nu ahte lea vejolaš birget ekonomalaččat dohkálaččat almmá boazologu lasitkeahttá . Sámediggi lea fuolastuvvan go doaibmadoarjja lea unniduvvon , go unnida dietnasa daid joavkkuide mat leat rašimusat ekonomalaš rievddademiid oktavuođas . Dán fálaldagas livččii erenoamaš mearkkašupmi daid guovlluide gos dáruiduhttinpolitihkka lea eanemusat vaháguhttán Lávdegoddi čujuha daid statistihkaide mat leat ovddiduvvon dieđáhusas ja oaivvilda dát livčče galgan buorebut čilgejuvvot go dain ii boađe ovdan mii lea vuođđun statistihkaid loguide . Ráđđádallangeatnegasvuohta ii vuolggasajis guoskka daid áššiide mat oppalaččat jáhkkimis váikkuhit olles servodaga . Danne illudahttá go Ráđđehusa áigumuššan Stuorradiggedieđáhusas nr 48 ( 1998-99 ) Sámedikki 1998 doaimma birra , lea leamaš buktit signálaid daid áššiide maid Sámediggi lea válddahallan jahkedieđáhusastis . Danne illudahttá go Ráđđehusa áigumuššan Stuorradiggedieđáhusas nr 48 ( 1998-99 ) Sámedikki 1998 doaimma birra , lea leamaš buktit signálaid daid áššiide maid Sámediggi lea válddahallan jahkedieđáhusastis . Sámedikkis lea fuolla dan geažil go dutkiid bivdoearrerávvagat eai čuvvojuvvo , 2. evttohus ahte Guolástusdepartemeanta nammada bargojoavkku geahčadit Norgga riddodorskki hálddašeami ja bivddu , 3. rekrutterenbivdoeriid fas geavahišgoahtit , 4. 50% bivdoeari doalahit fatnasiidda mat leat vuollel 11 mehtera , 5. oktasašbivdoearri buot fatnasiidda Divttasvuonas , Ivguvuonas ja Deanus – mat njuolga váikkuhit Sámedikki sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplána čađaheami , 6. sávaldat gieldit buot trolabivddu ja ráddjet autoliina- ja snoranuohttebivddu 12 nautálaš miilla siste davábealde 62 gráda davvin , 7. evttohus oanidit dorske- , dikso- ja sáidebivdoeriid daid fatnasiidda main lea vuoigatvuohta bivdit sallihiid ja sávššaid , 8. eahpesihkkarvuohta movt 630.000 tonna šákšabivdu váikkuha Jiekŋameara ja Finnmárkku rittu ekologiijai , 9. ruđat doaibmabijuid čađaheapmái sámi riddo- ja vuotnaguovlluin , 10 . Sámediggi deattuha iežas prinsihpalaš oainnu áššái , ahte Stáhtá vuvddiid direktoráhta nuppástuhttin 1993:s Stastsskog SF:n ii dávis daid eamiálbmot geatnegasvuođaide maidda Norga lea čadnojuvvon , eai ge daid lohpádusaide mat sápmelaččaide leat addojuvvon . Nuppiiguin sániiguin daddjojuvvon ferte earret eará boazolohku áiggis áigái dávistit daid guohtonresurssaide mat gávdnojit . Sámediggi áigu bargat dan ala ahte ii-ealáhuslaš mohtorvuodjin ráddjejuvvo ja ahte láhtut biddjojuvvojit daid johtolagaide mat juo leat , ja báikegottiid olbmuid meahccegeavahan dárbbut váldojuvvojit vuhtii . Lassin daid beliide mat dalle hábmejuvvojedje , de oaidnit mii dihto struktuvrarievdadusa sámi váldoorganisašuvnnaid gaskkas . Šiehtadusaid dahkan norgalaš eiseválddiid ja Sámedikki , Norgga sámi álbmotválljen orgána , gaskka livččii mielde sihkkarastimin rámmaeavttuid ja plánenvejolašvuođa daid oasálaččaide mat dáhttot ovddidit ja geavahit resurssaid sámi guovlluin . Dát maid dávistivččii daid signálaide , mat leat Stuorradiggedieđáhusas nr. 55 ( 2000-2001 ) Sámepolitihka birra . Šiehtadusaid dahkan norgalaš eiseválddiid ja Sámedikki , Norgga sámi álbmotválljen orgána , gaskka livččii mielde sihkkarastimin rámmaeavttuid ja plánenvejolašvuođa daid oasálaččaide mat dáhttot ovddidit ja geavahit resurssaid sámi guovlluin . Boazodoalu riektevuođđu vuođđuduvvá daid vuoigatvuođaide mat leat ásaiduvvan guohtoneatnamiid dološ áiggiid rájes geavaheami bokte . Mii bivdit Sámedikki bargat dan ala ahte geahččalit bissehit dán heaittiheami , ja oččodit poastta fas daid báikkiide gos dat leat heaittihuvvon . Sámedikki hálddašanorgánat leat maiddái doalahan iežaset daid bušeahttarámmaide maid Sámediggi lea bidjan . Dát dainna ulbmiliin , vai diggi buoremusat sáhttá stivret ruđaid daid surggiide maid diggi ieš háliida prioriteret . Sámedikki hálddašanorgánat leat maiddái doalahan iežaset daid bušeahttarámmaide maid Sámediggi lea bidjan . Dát dainna ulbmiliin , vai diggi buoremusat sáhttá stivret ruđaid daid surggiide maid diggi ieš háliida prioriteret . Gieldadepartemeanta ovddidii 30.06.97 beaiváduvvon reivves mearkkašumiid foandda njuolggadusaid daid rievdademiide , maid diggi dagai 07.02.97 . Dát guoská ulbmilhápmehusaide , strategiijaide ja daid doaibmabijuide maid diggi lea gávnnahan , ahte sáhtášii álggahit 1998s . Dat go Alimusriekti bidjá vealtakeahtes deattu daid árvvoštallamiidda mat dahkkojuvvojedje jagi 1897 duomus , lea seamma go suhppejuvvošeimmet dološáigái sámi vuoigatvuođaid ektui obalaččat . Dás árvvoštallojuvvojit investerengolut sihke vistái ja daid čájáhusaide , installeremiidda ja rusttegiidda muđui maidda lea dárbu , bušeahtta ja ruhtadanplána investeremiid várás . Gieldadepartemeanta ovddidii 30.06.97 beaiváduvvon reivves mearkkašumiid foandda njuolggadusaid daid rievdademiide , maid diggi dagai 07.02.97 . Dát guoská ulbmilhápmehusaide , strategiijaide ja daid doaibmabijuide maid diggi lea gávnnahan , ahte sáhtášii álggahit 1998s . Dat go Alimusriekti bidjá vealtakeahtes deattu daid árvvoštallamiidda mat dahkkojuvvojedje jagi 1897 duomus , lea seamma go suhppejuvvošeimmet dološáigái sámi vuoigatvuođaid ektui obalaččat . Dás árvvoštallojuvvojit investerengolut sihke vistái ja daid čájáhusaide , installeremiidda ja rusttegiidda muđui maidda lea dárbu , bušeahtta ja ruhtadanplána investeremiid várás . Sámediggi oaivvilda , ahte barggu sámi áššiin Norggas ferte bajidit vai ovdáneapmi dávistivččii daid mihttomeriide , mat leat hábmejuvvon sihke Sd. dieđáhusas nr. 41 ( 1996-97 ) ja lassidieđáhusas . Gielda- ja regiovdnaministaris lea dattetge konstitušuvnnalaš ovddasvástádus juolludusaid geavaheapmái ja daid rasttildemiide , jos dat eai dávis Stuorradikki mearrádusaide . Seamma boastut lea dadjat , ahte Sámediggi ferte bidjat dárbbašlaš politihkalaš deattu , jos galgá oažžut doarjaga daid áššiide mat ovddiduvvojit . Sámediggi oaivvilda , ahte barggu sámi áššiin Norggas ferte bajidit vai ovdáneapmi dávistivččii daid mihttomeriide , mat leat hábmejuvvon sihke Sd. dieđáhusas nr. 41 ( 1996-97 ) ja lassidieđáhusas . Gielda- ja regiovdnaministaris lea dattetge konstitušuvnnalaš ovddasvástádus juolludusaid geavaheapmái ja daid rasttildemiide , jos dat eai dávis Stuorradikki mearrádusaide . Seamma boastut lea dadjat , ahte Sámediggi ferte bidjat dárbbašlaš politihkalaš deattu , jos galgá oažžut doarjaga daid áššiide mat ovddiduvvojit . Sámediggi oaivvilda , ahte barggu sámi áššiin Norggas ferte bajidit vai ovdáneapmi dávistivččii daid mihttomeriide , mat leat hábmejuvvon sihke Sd. dieđáhusas nr. 41 ( 1996-97 ) ja lassidieđáhusas . Gielda- ja regiovdnaministaris lea dattetge konstitušuvnnalaš ovddasvástádus juolludusaid geavaheapmái ja daid rasttildemiide , jos dat eai dávis Stuorradikki mearrádusaide . Bargu lotnolasdoaluin lea heivehuvvon daid luondduresurssaide , mat gávdnojit sámi guovlluin . » SVFa joavku doarju nannosit ahte galgá leat friija bivdu daid fatnasiidda mat leat 10 m 60 cm guhkkimusat , dát mearkkaša 35 juolggi . Bargu lotnolasdoaluin lea heivehuvvon daid luondduresurssaide , mat gávdnojit sámi guovlluin . Sámediggeráđđi lea juogadan sámi váldoorganisašuvnnaid doarjaga daid organisašuvnnaide mat 1998:s ge oŋŋo doarjaga . Dasto lea Sámediggái hástalussan koordineret ieŋas plánabarggu ja oaŋŋut plánaidis doaibmat vai dávistivčče daid váikkuhangaskaomiide ja doarjjaortnegiidda maid Sámediggi áiggis áigái hálddaša . Dasto lea Sámediggái hástalussan koordineret ieŋas plánabarggu ja oaŋŋut plánaidis doaibmat vai dávistivčče daid váikkuhangaskaomiide ja doarjjaortnegiidda maid Sámediggi áiggis áigái hálddaša . Sámediggi oaidná dárbun ahte Ráđđehusa prinsihppadieđáhus , lassin mašosgeahččama perspektiivii ja dálá dili čilgemii , eambbo buktá oaiviliddis daid eavttuhusaide ja čuolmmaide maid Sámediggi ovddida sámi servodaga boahtteáiggi hástalusaid oktavuođas , gč. čuoggá 2.2 vuolábealde . Sámediggi lea ovdal čujuhan gokko Norgga stáhta ii dávis daid mearrádusaide ja áigumušaide mat leat vuođđun konvenšuvdnii . Dál bargojuvvo sámepolitihkalaš perspektiivva ovttastahttimiin daid surggiide maidda gielddain ja fylkagielddain lea ovddasvástádus . Sámediggi hálidivččii bidjat veaháš stuorát deattu daid hástalusaide mat ealáhusas lea muđui riikkas . Dán lea Sámediggi meannudan áššis 24/98/24 ja lea gearggus váldit ovddasvástádusa nuppástuhttinbarggu joatkimis , jos rámmaeavttut dávistit daid doaimmaide maid ferte čoavdit . Ráđđehusa sámi doaibmabijuid koordinerema barggu čuovvuleapmin stáhtabušeahtas , leat lassin daid doaibmabijuide mat leat Sámedikki ieŋas bušeahtas guorahallan maiddái doaibmabijuid maid Sámedikkit ii leat vuos hálddašit . Dákkár báikkálaš guovddáŋiid galggašii ásahit daid guovlluide gos giella ii lea nanus . Sámediggi oaidná dárbun ahte Ráđđehusa prinsihppadieđáhus , lassin mašosgeahččama perspektiivii ja dálá dili čilgemii , eambbo buktá oaiviliddis daid eavttuhusaide ja čuolmmaide maid Sámediggi ovddida sámi servodaga boahtteáiggi hástalusaid oktavuođas , gč. čuoggá 2.2 vuolábealde . Sámediggi lea ovdal čujuhan gokko Norgga stáhta ii dávis daid mearrádusaide ja áigumušaide mat leat vuođđun konvenšuvdnii . Dál bargojuvvo sámepolitihkalaš perspektiivva ovttastahttimiin daid surggiide maidda gielddain ja fylkagielddain lea ovddasvástádus . Sámediggi hálidivččii bidjat veaháš stuorát deattu daid hástalusaide mat ealáhusas lea muđui riikkas . Dán lea Sámediggi meannudan áššis 24/98/24 ja lea gearggus váldit ovddasvástádusa nuppástuhttinbarggu joatkimis , jos rámmaeavttut dávistit daid doaimmaide maid ferte čoavdit . Ráđđehusa sámi doaibmabijuid koordinerema barggu čuovvuleapmin stáhtabušeahtas , leat lassin daid doaibmabijuide mat leat Sámedikki ieŋas bušeahtas guorahallan maiddái doaibmabijuid maid Sámedikkit ii leat vuos hálddašit . Dákkár báikkálaš guovddáŋiid galggašii ásahit daid guovlluide gos giella ii lea nanus . Sámediggi lea maiddái ovdal dovddahan ahte livčče sávahahtti guorahallat movt dát váikkuha muđui ovddidan- ja investerendoaibmabijuide ja daid dárbbuide mat gávdnojit dákko boazodoalus . Dalle eai čuozaše diggeáššit daid ruđaide mat leat eará doaibmabijuid ja ulbmiliid várás . Sámediggi lea maiddái ovdal dovddahan ahte livčče sávahahtti guorahallat movt dát váikkuha muđui ovddidan- ja investerendoaibmabijuide ja daid dárbbuide mat gávdnojit dákko boazodoalus . Dalle eai čuozaše diggeáššit daid ruđaide mat leat eará doaibmabijuid ja ulbmiliid várás . Dát lea erenoamáš deaŧalaš daid oahppiide geain lea oahpahus sámi oahppoplána mielde muhto eai máhte doarvái bures sámegiela . Sámediggi áigu ovttasráđiid Sámi allaskuvllain ja Tromssa ja Norlándda Stáhta oahpahuskantuvrraiguin FOU , mas geahččalan ja ovddidanbargu čadnojuvvo erenoamážit sámi skuvllaide ja daid skuvllaide mat fállet oahpahusa sámegielas . Sámediggi lea buktán mearkkašumiid daid rievdadusaide maid Mánáid- ja bearašdepartemeanta lea evttohan ođđa mánáidgárdelágas . Dát ráđđi galgá buktit cealkámušaid daid dearvvasvuođaáššiide mat gusket sámi álbmogii ” . Guoská go dát daid olbmuide geat leat fárren Detnui ja Kárášjohkii ja eará gielddaide riikkas , galget go sii maid oažžut daid seamma vuoigatvuođaid ? Sámediggi áigu bargat dan ala ahte ii-ealáhuslaš mohtorvuodjin ráddjejuvvo ja ahte láhtut biddjojuvvojit daid johtolagaide mat juo leat , ja báikegottiid olbmuid meahccegeavahan dárbbut váldojuvvojit vuhtii . Sámediggi áigu bargat dan ala ahte ii-ealáhuslaš mohtorvuodjin ráddjejuvvo ja ahte láhtut biddjojuvvojit daid johtolagaide mat juo leat , ja báikegottiid olbmuid meahccegeavahan dárbbut váldojuvvojit vuhtii . Boazodoalu riektevuođđu vuođđuduvvá daid vuoigatvuođaide mat leat ásaiduvvan guohtoneatnamiid dološ áiggiid rájes geavaheami bokte . Sámediggi áigu deattuhit dávisteami njuolga daid hástalusaide maid boazodoallostivrra hápme . Otná juohkimat ja juohkimiid váilumat eai dávis daid dárbbuide mat leat gánnáhahtti ja ekologálaš doaimmas . Iešalddis dagaha dát dan ahte gártet ollu oasálaččat geain iešguđet dásis lea váikkuhanfápmu daid rámmaeavttuide mat boazobargiin leat iežaset ealáhusa várás . Sámediggi áigu deattuhit dávisteami njuolga daid hástalusaide maid boazodoallostivrra hápme . Otná juohkimat ja juohkimiid váilumat eai dávis daid dárbbuide mat leat gánnáhahtti ja ekologálaš doaimmas . Iešalddis dagaha dát dan ahte gártet ollu oasálaččat geain iešguđet dásis lea váikkuhanfápmu daid rámmaeavttuide mat boazobargiin leat iežaset ealáhusa várás . Sámediggi háliida giddet fuomášumi boazodoallolága paragráfii 8 a ) , ja daid plánagáibádusaide mat doppe leat . Ná oažžut ealáhusas stuorát dohkkejumi ja ovddasvástádusa daid doaibmabijuide mat plánejuvvojit čađahuvvot . Dát govus čájeha váldosivaid daid váttisvuođaide mat boazodoalus leat otne . Sámediggi háliida giddet fuomášumi boazodoallolága paragráfii 8 a ) , ja daid plánagáibádusaide mat doppe leat . Ná oažžut ealáhusas stuorát dohkkejumi ja ovddasvástádusa daid doaibmabijuide mat plánejuvvojit čađahuvvot . Dát govus čájeha váldosivaid daid váttisvuođaide mat boazodoalus leat otne . Doaimmat berrejit biddjot daid báikkiide guovllus mat lunddolaččat heivejit doaimmaide . Dása gullá maid dat maid SVL dás celkkii árat , ahte fertet searvat daid oktavuođaide gos duddjot áddejumi ja dieđu sámegiela dárbbuid birra davviriikkalaš ja riikkaidgaskasaš dásis . Ráđđelahttu Berit Ranveig Nilssen ovddidii Sámedikki gáibádusa gonagasreappá bivddu ja hálddašeami ektui , mat leat čuovvuvaččat : 1 ) Várret dárbbašlaš ruđaid daid vahágiidda maid gonagasreabbá dagaha dorskebivddus , 2 ) gonagasreappá bivdoearit galget stuoriduvvot ja buot bivdit áigeguovdilis guovllus fertejit searvat geahččalanbivdui , 3 ) Guolástusdirektoráhta ferte álggahit merddiid ovddideami mat doibmet dorskebivddus ja 4 ) hálddašanprošeakta mii galgá álggahuvvot Guolástusdepartemeantta ja Sámedikki gaskka guoská maiddái dasa ahte báikkálaččat beassat searvat reabbáresurssa hálddašeapmái . Seammá guoská maiddái daid ruđaide mat addojuvvojit prošeavttaide ja eará doaibmabijuide . doarjut sámi kulturmuitodoaibmabijuid nu ahte addojuvvo doarjja daid áŋgiruššansurggiide mat leat 1998-2001 Sámi kulturmuitoplánas . Sámediggi čujuha Gieldadepartemeantta árvvoštallandoarjagii ( kap 571 poasta 64 ) daid gielddaide main leat stuorra golut vuođđoskuvllaid guovttegielalašvuođa ( sámi // dáru ) geažil Finnmárkkus . Seammá guoská maiddái daid ruđaide mat addojuvvojit prošeavttaide ja eará doaibmabijuide . Sámediggi čujuha Gieldadepartemeantta árvvoštallandoarjagii ( kap. 571 poasta 64 ) daid gielddaide main leat stuorra golut vuođđoskuvllaid guovttegielalašvuođa ( sámi // dáru ) geažil Finnmarkkus . doarjut sámi kulturmuitodoaibmabijuid nu ahte addojuvvo doarjja daid áŋgiruššansurggiide mat leat 1998-2001 Sámi kulturmuitoplánas . Sámi parlamentáralaš ráđđi lea vuođđun daid áššiide main sámedikkiid mielas galggašii leat oktasaš vuolggasadji . Sámi parlamentáralaš ráđđi lea vuođđun daid áššiide main sámedikkiid mielas galggašii leat oktasaš vuolggasadji . Sámedikki doarjjastivra lea Sámedikki hálddašanorgána daid foanddaide ja doarjjaruđaide maid Sámediggi dáhttu doarjjastivrra juogadit . Sámedikki doarjjastivra lea Sámedikki hálddašanorgána daid foanddaide ja doarjjaruđaide maid Sámediggi dáhttu doarjjastivrra juogadit . Danin geahččala ge Sámediggi heivehit doaibmabijuid guolástusas daid dárbbuide , mat nissonolbmuin leat , maiddái lotnolasealáhusaid . Váikkuhit dan ahte sihkkarastojuvvo jođiheapmi daid kulturásahusaide // mášggageavahusvisttiide mat juo leat ásahuvvon . Danin geahččala ge Sámediggi heivehit doaibmabijuid guolástusas daid dárbbuide , mat nissonolbmuin leat , maiddái lotnolasealáhusaid . Váikkuhit dan ahte sihkkarastojuvvo jođiheapmi daid kulturásahusaide // mášggageavahusvisttiide mat juo leat ásahuvvon . Dát dávista daid dieđuide maid mii leat viežžan Norkring:s , mii eaiggáduššá ja doaimmaha sáddehatneahta Norggas . Sámediggi oaivvilda ahte eanahálddašanortnegat daid guovlluide mat gullet dasa maid ILO-konvenšuvdna gohčoda « árbevirolaš guovlun » ( 14. artihkkal vuosttas čuokkis ) ferte leat nu ahte hálddašanovddasvástádus biddjojuvvo sápmelaččaide , ovddastuvvon Sámedikki bokte . Sámediggi oaivvilda ahte eanahálddašanortnegat daid guovlluide mat gullet dasa maid ILO-konvenšuvdna gohčoda « árbevirolaš guovlun » ( 14. artihkkal vuosttas čuokkis ) ferte leat nu ahte hálddašanovddasvástádus biddjojuvvo sápmelaččaide , ovddastuvvon Sámedikki bokte . Ráđđi válddii ovdan maiddái elliidsuodjalanlága oktavuođa daid vuostálasvuođaide , mat leat boraspiriid ja šibihiid guohtuma ektui . Dát ráddjejuvvui daid guovlluide mat árbevirolaččat lohkkojuvvojit sámi ássanguovlun . Riekteveahkki ráddjejuvvo daid surggiide maid riekteveahkkeláhka stivre . Dásseárvu servodagas čatnasa lávga resursajuogustusaide sohkabeliid gaskka ja daid vejolašvuođaide , mat nissoniin ja albmáin lea váikkuhit ja mearridit . Dásseárvu servodagas čatnasa lávga resursajuogustusaide sohkabeliid gaskka ja daid vejolašvuođaide , mat nissoniin ja albmáin lea váikkuhit ja mearridit . Dasto lea Sámedikki mielas dehálaš ráhkadit dohkálaš bargoeavttuid daid áirasiidda geat leat nissonolbmot . Sámediggi lea ovdal čujuhan gokko Norgga stáhta ii dávis daid mearrádusaide ja áigumušaide mat leat vuođđun konvenšuvdnii . Sámi mánáidgárddiid erenoamáš sadji giellaovddideaddjin ja kultuvrra gaskkusteaddjin eaktuda ahte daid ásahemiide ja doaimmaide sihkkarastojuvvo ruhta . Hálddašeami ja reguleremiid bokte boahtteáiggis ferte sihkkarastit dohkálaš bivdovejolašvuođaid daid bivdiide geat árbevirolaččat leat dárbbašan bivdit vuonain , ja dat mearkkaša dan ahte lagašvuođa- ja sorjjasvuođaprinsihpa ferte atnit vuođđun . Lotnolasdoallu lea heivehuvvon daid luondduresurssaide mat gávdnojit sámi guovlluin . Dán ferte dahkat danin vai sáhttá stivret ruđaid maid hálddaša daid surggiide maid diggi ieš háliida vuoruhit . Dajáldagat sámi mátkkoštusealáhusdoaimmaid birra ( s. 27 , 3. teakstaoassi ) dávisitit daid prinsihpaide maid mii geavahit vuođđun . Okta váikkuhangaskaoapmi maid ferte árvvoštallat , lea ásahit báhčinbálkáortnegiid - ain juo daid boraspiriide mat vaháguhttet olggobealde daid definerejuvvon Dasto lea Sámedikki mielas dehálaš ráhkadit dohkálaš bargoeavttuid daid áirasiidda geat leat nissonolbmot . Sámediggi lea ovdal čujuhan gokko Norgga stáhta ii dávis daid mearrádusaide ja áigumušaide mat leat vuođđun konvenšuvdnii . Sámi mánáidgárddiid erenoamáš sadji giellaovddideaddjin ja kultuvrra gaskkusteaddjin eaktuda ahte daid ásahemiide ja doaimmaide sihkkarastojuvvo ruhta . Hálddašeami ja reguleremiid bokte boahtteáiggis ferte sihkkarastit dohkálaš bivdovejolašvuođaid daid bivdiide geat árbevirolaččat leat dárbbašan bivdit vuonain , ja dat mearkkaša dan ahte lagašvuođa- ja sorjjasvuođaprinsihpa ferte atnit vuođđun . Lotnolasdoallu lea heivehuvvon daid luondduresurssaide mat gávdnojit sámi guovlluin . Dán ferte dahkat danin vai sáhttá stivret ruđaid maid hálddaša daid surggiide maid diggi ieš háliida vuoruhit . Čujuhit dás eanetlohkojoavkkuide ja daid doarjaleaddjiide . Dákkár báikkálaš guovddáŋiid galggašii ásahit daid guovlluide gos giella ii lea nanus . Dát lasáhus lea ea.ea. daid dárbbuide mat leat čuoŋŋilan go Sámi kulturfoanda guokte mašimuš jagi lea oŋŋon mášga jearaldaga ja doarjjaohcama sámi ásahusain vuođđo-čájálmasaid lágidit . Dákkár báikkálaš guovddáŋiid galggašii ásahit daid guovlluide gos giella ii lea nanus . Dát lasáhus lea ea.ea. daid dárbbuide mat leat čuoŋŋilan go Sámi kulturfoanda guokte mašimuš jagi lea oŋŋon mášga jearaldaga ja doarjjaohcama sámi ásahusain vuođđo-čájálmasaid lágidit . Sámi oahppoplána álggahettiin lasihii departemeanta ruhtajuolludeami daid gielddaide mat oahpahit dán oahppoplána mielde , ja gielddat leat dađi mielde go departemeanta lea ádden , leamaš oalle duhtavaččat dasa . Dákkáraš oktavuođain áigu Sámediggi mašit áiggis dárkileabbot presiseret fápmuibidjanáigemeari daid doarjjaortnegiidda mat galget gustot livnnet- dahje ohcanjahkái . NSR lea oŋŋon diehtit ahte dát ruđat eai leat doarvái daid dárbbuide mat leat sámegiela ektui reaidogiellan . Hoahpuhit barggu mii guoská Sámedikki vuollásaš ráđiid organiseremii , ja daid bargguide ja doaimmaide Sámedikki doarjjaortnegiid struktuvrrain fárrolaga . Hoahpuhit barggu mii guoská Sámedikki vuollásaš ráđiid organiseremii , ja daid bargguide ja doaimmaide Sámedikki doarjjaortnegiid struktuvrrain fárrolaga . Sámediggi atná eanemus riektan buktit mearkkašumiid daid áššiide mat gusket eanemusat sámi álbmogii . Sámediggi atná eanemus riektan buktit mearkkašumiid daid áššiide mat gusket eanemusat sámi álbmogii . Mii bivdit Sámedikki bargat dan ala ahte geahččalit bissehit dán heaittiheami , ja oččodit poastta fas daid báikkiide gos dat leat heaittihuvvon . Sámedikki hálddašanorgánat leat maiddái doalahan iežaset daid bušeahttarámmaide maid Sámediggi lea bidjan . Dát dainna ulbmiliin , vai diggi buoremusat sáhttá stivret ruđaid daid surggiide maid diggi ieš háliida prioriteret . Sámedikki hálddašanorgánat leat maiddái doalahan iežaset daid bušeahttarámmaide maid Sámediggi lea bidjan . Dát dainna ulbmiliin , vai diggi buoremusat sáhttá stivret ruđaid daid surggiide maid diggi ieš háliida prioriteret . Gieldadepartemeanta ovddidii 30.06.97 beaiváduvvon reivves mearkkašumiid foandda njuolggadusaid daid rievdademiide , maid diggi dagai 07.02.97 . Dát guoská ulbmilhápmehusaide , strategiijaide ja daid doaibmabijuide maid diggi lea gávnnahan , ahte sáhtášii álggahit 1998s . Dat go Alimusriekti bidjá vealtakeahtes deattu daid árvvoštallamiidda mat dahkkojuvvojedje jagi 1897 duomus , lea seamma go suhppejuvvošeimmet dološáigái sámi vuoigatvuođaid ektui obalaččat . Dás árvvoštallojuvvojit investerengolut sihke vistái ja daid čájáhusaide , installeremiidda ja rusttegiidda muđui maidda lea dárbu , bušeahtta ja ruhtadanplána investeremiid várás . Gieldadepartemeanta ovddidii 30.06.97 beaiváduvvon reivves mearkkašumiid foandda njuolggadusaid daid rievdademiide , maid diggi dagai 07.02.97 . Dát guoská ulbmilhápmehusaide , strategiijaide ja daid doaibmabijuide maid diggi lea gávnnahan , ahte sáhtášii álggahit 1998s . Dat go Alimusriekti bidjá vealtakeahtes deattu daid árvvoštallamiidda mat dahkkojuvvojedje jagi 1897 duomus , lea seamma go suhppejuvvošeimmet dološáigái sámi vuoigatvuođaid ektui obalaččat . Dás árvvoštallojuvvojit investerengolut sihke vistái ja daid čájáhusaide , installeremiidda ja rusttegiidda muđui maidda lea dárbu , bušeahtta ja ruhtadanplána investeremiid várás . Sámediggi oaivvilda , ahte barggu sámi áššiin Norggas ferte bajidit vai ovdáneapmi dávistivččii daid mihttomeriide , mat leat hábmejuvvon sihke Sd. dieđáhusas nr. 41 ( 1996-97 ) ja lassidieđáhusas . Gielda- ja regiovdnaministaris lea dattetge konstitušuvnnalaš ovddasvástádus juolludusaid geavaheapmái ja daid rasttildemiide , jos dat eai dávis Stuorradikki mearrádusaide . Seamma boastut lea dadjat , ahte Sámediggi ferte bidjat dárbbašlaš politihkalaš deattu , jos galgá oažžut doarjaga daid áššiide mat ovddiduvvojit . Sámediggi oaivvilda , ahte barggu sámi áššiin Norggas ferte bajidit vai ovdáneapmi dávistivččii daid mihttomeriide , mat leat hábmejuvvon sihke Sd. dieđáhusas nr. 41 ( 1996-97 ) ja lassidieđáhusas . Gielda- ja regiovdnaministaris lea dattetge konstitušuvnnalaš ovddasvástádus juolludusaid geavaheapmái ja daid rasttildemiide , jos dat eai dávis Stuorradikki mearrádusaide . Seamma boastut lea dadjat , ahte Sámediggi ferte bidjat dárbbašlaš politihkalaš deattu , jos galgá oažžut doarjaga daid áššiide mat ovddiduvvojit . Sámediggi oaivvilda , ahte barggu sámi áššiin Norggas ferte bajidit vai ovdáneapmi dávistivččii daid mihttomeriide , mat leat hábmejuvvon sihke Sd. dieđáhusas nr. 41 ( 1996-97 ) ja lassidieđáhusas . Gielda- ja regiovdnaministaris lea dattetge konstitušuvnnalaš ovddasvástádus juolludusaid geavaheapmái ja daid rasttildemiide , jos dat eai dávis Stuorradikki mearrádusaide . Bargu lotnolasdoaluin lea heivehuvvon daid luondduresurssaide , mat gávdnojit sámi guovlluin . » SVFa joavku doarju nannosit ahte galgá leat friija bivdu daid fatnasiidda mat leat 10 m 60 cm guhkkimusat , dát mearkkaša 35 juolggi . Bargu lotnolasdoaluin lea heivehuvvon daid luondduresurssaide , mat gávdnojit sámi guovlluin . Sámediggi áigu deattuhit dávisteami njuolga daid hástalusaide maid boazodoallostivrra hápme . Otná juohkimat ja juohkimiid váilumat eai dávis daid dárbbuide mat leat gánnáhahtti ja ekologálaš doaimmas . Iešalddis dagaha dát dan ahte gártet ollu oasálaččat geain iešguđet dásis lea váikkuhanfápmu daid rámmaeavttuide mat boazobargiin leat iežaset ealáhusa várás . Sámediggi áigu deattuhit dávisteami njuolga daid hástalusaide maid boazodoallostivrra hápme . Otná juohkimat ja juohkimiid váilumat eai dávis daid dárbbuide mat leat gánnáhahtti ja ekologálaš doaimmas . Iešalddis dagaha dát dan ahte gártet ollu oasálaččat geain iešguđet dásis lea váikkuhanfápmu daid rámmaeavttuide mat boazobargiin leat iežaset ealáhusa várás . Sámediggi háliida giddet fuomášumi boazodoallolága paragráfii 8 a ) , ja daid plánagáibádusaide mat doppe leat . Ná oažžut ealáhusas stuorát dohkkejumi ja ovddasvástádusa daid doaibmabijuide mat plánejuvvojit čađahuvvot . Dát govus čájeha váldosivaid daid váttisvuođaide mat boazodoalus leat otne . Sámediggi háliida giddet fuomášumi boazodoallolága paragráfii 8 a ) , ja daid plánagáibádusaide mat doppe leat . Ná oažžut ealáhusas stuorát dohkkejumi ja ovddasvástádusa daid doaibmabijuide mat plánejuvvojit čađahuvvot . Dát govus čájeha váldosivaid daid váttisvuođaide mat boazodoalus leat otne . Danin geahččala ge Sámediggi heivehit doaibmabijuid guolástusas daid dárbbuide , mat nissonolbmuin leat , maiddái lotnolasealáhusaid . Váikkuhit dan ahte sihkkarastojuvvo jođiheapmi daid kulturásahusaide // mášggageavahusvisttiide mat juo leat ásahuvvon . Danin geahččala ge Sámediggi heivehit doaibmabijuid guolástusas daid dárbbuide , mat nissonolbmuin leat , maiddái lotnolasealáhusaid . Váikkuhit dan ahte sihkkarastojuvvo jođiheapmi daid kulturásahusaide // mášggageavahusvisttiide mat juo leat ásahuvvon . Dasto lea Sámedikki mielas dehálaš ráhkadit dohkálaš bargoeavttuid daid áirasiidda geat leat nissonolbmot . Sámediggi lea ovdal čujuhan gokko Norgga stáhta ii dávis daid mearrádusaide ja áigumušaide mat leat vuođđun konvenšuvdnii . Sámi mánáidgárddiid erenoamáš sadji giellaovddideaddjin ja kultuvrra gaskkusteaddjin eaktuda ahte daid ásahemiide ja doaimmaide sihkkarastojuvvo ruhta . Hálddašeami ja reguleremiid bokte boahtteáiggis ferte sihkkarastit dohkálaš bivdovejolašvuođaid daid bivdiide geat árbevirolaččat leat dárbbašan bivdit vuonain , ja dat mearkkaša dan ahte lagašvuođa- ja sorjjasvuođaprinsihpa ferte atnit vuođđun . Lotnolasdoallu lea heivehuvvon daid luondduresurssaide mat gávdnojit sámi guovlluin . Dán ferte dahkat danin vai sáhttá stivret ruđaid maid hálddaša daid surggiide maid diggi ieš háliida vuoruhit . Dajáldagat sámi mátkkoštusealáhusdoaimmaid birra ( s. 27 , 3. teakstaoassi ) dávisitit daid prinsihpaide maid mii geavahit vuođđun . Okta váikkuhangaskaoapmi maid ferte árvvoštallat , lea ásahit báhčinbálkáortnegiid - ain juo daid boraspiriide mat vaháguhttet olggobealde daid definerejuvvon Dasto lea Sámedikki mielas dehálaš ráhkadit dohkálaš bargoeavttuid daid áirasiidda geat leat nissonolbmot . Sámediggi lea ovdal čujuhan gokko Norgga stáhta ii dávis daid mearrádusaide ja áigumušaide mat leat vuođđun konvenšuvdnii . Sámi mánáidgárddiid erenoamáš sadji giellaovddideaddjin ja kultuvrra gaskkusteaddjin eaktuda ahte daid ásahemiide ja doaimmaide sihkkarastojuvvo ruhta . Hálddašeami ja reguleremiid bokte boahtteáiggis ferte sihkkarastit dohkálaš bivdovejolašvuođaid daid bivdiide geat árbevirolaččat leat dárbbašan bivdit vuonain , ja dat mearkkaša dan ahte lagašvuođa- ja sorjjasvuođaprinsihpa ferte atnit vuođđun . Lotnolasdoallu lea heivehuvvon daid luondduresurssaide mat gávdnojit sámi guovlluin . Dán ferte dahkat danin vai sáhttá stivret ruđaid maid hálddaša daid surggiide maid diggi ieš háliida vuoruhit . Čujuhit dás eanetlohkojoavkkuide ja daid doarjaleaddjiide . Dákkár báikkálaš guovddáŋiid galggašii ásahit daid guovlluide gos giella ii lea nanus . Dát lasáhus lea ea.ea. daid dárbbuide mat leat čuoŋŋilan go Sámi kulturfoanda guokte mašimuš jagi lea oŋŋon mášga jearaldaga ja doarjjaohcama sámi ásahusain vuođđo-čájálmasaid lágidit . Dákkár báikkálaš guovddáŋiid galggašii ásahit daid guovlluide gos giella ii lea nanus . Dát lasáhus lea ea.ea. daid dárbbuide mat leat čuoŋŋilan go Sámi kulturfoanda guokte mašimuš jagi lea oŋŋon mášga jearaldaga ja doarjjaohcama sámi ásahusain vuođđo-čájálmasaid lágidit . Sámediggeráđđi lea juogadan sámi váldoorganisašuvnnaid doarjaga daid organisašuvnnaide mat 1998:s ge oŋŋo doarjaga . Dasto lea Sámediggái hástalussan koordineret ieŋas plánabarggu ja oaŋŋut plánaidis doaibmat vai dávistivčče daid váikkuhangaskaomiide ja doarjjaortnegiidda maid Sámediggi áiggis áigái hálddaša . Dasto lea Sámediggái hástalussan koordineret ieŋas plánabarggu ja oaŋŋut plánaidis doaibmat vai dávistivčče daid váikkuhangaskaomiide ja doarjjaortnegiidda maid Sámediggi áiggis áigái hálddaša . Sámediggi oaidná dárbun ahte Ráđđehusa prinsihppadieđáhus , lassin mašosgeahččama perspektiivii ja dálá dili čilgemii , eambbo buktá oaiviliddis daid eavttuhusaide ja čuolmmaide maid Sámediggi ovddida sámi servodaga boahtteáiggi hástalusaid oktavuođas , gč. čuoggá 2.2 vuolábealde . Sámediggi lea ovdal čujuhan gokko Norgga stáhta ii dávis daid mearrádusaide ja áigumušaide mat leat vuođđun konvenšuvdnii . Dál bargojuvvo sámepolitihkalaš perspektiivva ovttastahttimiin daid surggiide maidda gielddain ja fylkagielddain lea ovddasvástádus . Sámediggi hálidivččii bidjat veaháš stuorát deattu daid hástalusaide mat ealáhusas lea muđui riikkas . Dán lea Sámediggi meannudan áššis 24/98/24 ja lea gearggus váldit ovddasvástádusa nuppástuhttinbarggu joatkimis , jos rámmaeavttut dávistit daid doaimmaide maid ferte čoavdit . Ráđđehusa sámi doaibmabijuid koordinerema barggu čuovvuleapmin stáhtabušeahtas , leat lassin daid doaibmabijuide mat leat Sámedikki ieŋas bušeahtas guorahallan maiddái doaibmabijuid maid Sámedikkit ii leat vuos hálddašit . Dákkár báikkálaš guovddáŋiid galggašii ásahit daid guovlluide gos giella ii lea nanus . Sámediggi oaidná dárbun ahte Ráđđehusa prinsihppadieđáhus , lassin mašosgeahččama perspektiivii ja dálá dili čilgemii , eambbo buktá oaiviliddis daid eavttuhusaide ja čuolmmaide maid Sámediggi ovddida sámi servodaga boahtteáiggi hástalusaid oktavuođas , gč. čuoggá 2.2 vuolábealde . Sámediggi lea ovdal čujuhan gokko Norgga stáhta ii dávis daid mearrádusaide ja áigumušaide mat leat vuođđun konvenšuvdnii . Dál bargojuvvo sámepolitihkalaš perspektiivva ovttastahttimiin daid surggiide maidda gielddain ja fylkagielddain lea ovddasvástádus . Sámediggi hálidivččii bidjat veaháš stuorát deattu daid hástalusaide mat ealáhusas lea muđui riikkas . Dán lea Sámediggi meannudan áššis 24/98/24 ja lea gearggus váldit ovddasvástádusa nuppástuhttinbarggu joatkimis , jos rámmaeavttut dávistit daid doaimmaide maid ferte čoavdit . Ráđđehusa sámi doaibmabijuid koordinerema barggu čuovvuleapmin stáhtabušeahtas , leat lassin daid doaibmabijuide mat leat Sámedikki ieŋas bušeahtas guorahallan maiddái doaibmabijuid maid Sámedikkit ii leat vuos hálddašit . Dákkár báikkálaš guovddáŋiid galggašii ásahit daid guovlluide gos giella ii lea nanus . Doaimmat berrejit biddjot daid báikkiide guovllus mat lunddolaččat heivejit doaimmaide . Dása gullá maid dat maid SVL dás celkkii árat , ahte fertet searvat daid oktavuođaide gos duddjot áddejumi ja dieđu sámegiela dárbbuid birra davviriikkalaš ja riikkaidgaskasaš dásis . Sámi oahppoplána álggahettiin lasihii departemeanta ruhtajuolludeami daid gielddaide mat oahpahit dán oahppoplána mielde , ja gielddat leat dađi mielde go departemeanta lea ádden , leamaš oalle duhtavaččat dasa . Dákkáraš oktavuođain áigu Sámediggi mašit áiggis dárkileabbot presiseret fápmuibidjanáigemeari daid doarjjaortnegiidda mat galget gustot livnnet- dahje ohcanjahkái . NSR lea oŋŋon diehtit ahte dát ruđat eai leat doarvái daid dárbbuide mat leat sámegiela ektui reaidogiellan . Hoahpuhit barggu mii guoská Sámedikki vuollásaš ráđiid organiseremii , ja daid bargguide ja doaimmaide Sámedikki doarjjaortnegiid struktuvrrain fárrolaga . Hoahpuhit barggu mii guoská Sámedikki vuollásaš ráđiid organiseremii , ja daid bargguide ja doaimmaide Sámedikki doarjjaortnegiid struktuvrrain fárrolaga . Sámediggi atná eanemus riektan buktit mearkkašumiid daid áššiide mat gusket eanemusat sámi álbmogii . Sámediggi atná eanemus riektan buktit mearkkašumiid daid áššiide mat gusket eanemusat sámi álbmogii . Doarjjageavadaga rievdadeapmi dagahivččii stuorra ekonomálaš váikkuhusaid daid rámmaide mat leat Sámi ovddidanfoanddas . Sámedikki doarjjastivrras ii leat fápmudus juolludit doaibmadoarjaga lassin daid rámmaide maid Sámedikki dievasčoahkkin lea fállan . Dađi mielde makkár vejolašvuođaid data vuođđu addá , áigut maid guoskkahallat eará fitnodatovddidemiid6 mat leat vejolaččat daid duodjefitnodagaide mat gullet doaibmadoarjjaortnegii . Vástádusat čájehit ahte vuovdin Njuolga kundarii ja Iežas vuovdinbuvri leat dehálepmosat daid duojáriidda geat vástidedje , dasto Rámbuvri ja Márkanat . Danin leat árvvoštallamat dás ráhkaduvvon Láhkaásahusat mat gusket persuvdnadieđuide lága vuođul ( www.lovdata.no ) , ja daid dokumentašuvnnaide ja bagadusaide mat gávdnojit Databearráigeahču dokumeantaarkiivvas ( www.datatilsynet.no ) . Loahpalaččat áigut čujuhit muhtun konkrehtalaš čovdosiidda mat leat áigeguovdilat Sámediggái , mat leat huksejuvvon daid vásáhusaide mat Databearráigeahču ja Boazodoallohálddahusa áššemeannudeddjiin leat mii guoská boazodoallodatabasa hálddašeapmái , gos maid gieđahallojuvvojit čearddalaš // sámi persuvdnadieđut . Dat sulastahttet daid raporterendárbbuide mat Sámedikkis leat duodjefitnodagaid ekonomalaš ovdáneami hárrái , maid Sámediggi dárbbaša duodjefitnodagain mat leat ožžon doaibmadoarjaga . Giehtadihtoriid geavaheaddjefiillat synkroniserejuvvojit servera geavaheaddjefiillaiguin , nu ahte geavaheaddjis lea vejolašvuohta beassat daid fiillaide vaikko ii leat ge serverii čadnon , ovdamearkkadihte mátkkiin . Čovdosat mat evttohuvvojit Finnmárkui , leat várra heivvolaččat maiddái mearrasámi guovlluide , vejolaččat daid rádjeguovlluide muđuige riikkas . Sámediggi lea positiivvalaš daid doaibmabijuide mat sáhttet hehttet norgga eiseválddiid giddemis unnimus fatnasiid eret vuotna- ja riddolagaš bivddus , ja oaivvilda ahte lea dárbu vuoruhit dán joavkku ovddabeallái earáid jos šattaš resursavátnivuohta . Ásahuvvo sorjjasmeahttun bearráigeahččanorgána mii galgá bearráigeahččat ahte boazodoallu ja hálddašeapmi doaimmahuvvo daid rámmaeavttuide dávistettiin mat leat mearriduvvon . Seammás go boazodoalloláhka ja guovllustivrrat berrejit doaibmat guhkit áigodaga , ferte biddjojuvvot sorjjasmeahttun bearráigeahččanorgána mii sáhttá bearráigeahččat dan ahte boazodoallu doaimmahuvvo dávistettiin daid rámmaeavttuide mat leat mearriduvvon . Danne bivdá Sámediggi ahte Suodjalus doalaha iežas NINA ( Nelleman ja Vistnes ) raportta ektui ja daid jurddabohtosiidda mat das leat . Sámediggi áigu garrasit deattuhit dan ahte lassin daid joavkkuide mat namuhuvvojit stuorradiggedieđáhusas , lea stuorra dárbu čielggadit movt dáruiduhttinpolitihkka lea váikkuhan sámiide ja kvenaide iešguđet servodatsurggiin . Sámediggi lea 1993 rájes juohkán guovttegielatvuođa doarjagiid daid suohkaniidda ja fylkkasuohkaniidda mat áiggis áigái leamaš mielde sámegiela hálddašanguovllus . Mii leat lohkan buot árvvoštallanáigodahkii guoskevaš jagiid raporttaid , mat gullet daid suohkaniidda ja fylkkasuohkaniidda mat leat mielde dan árvvoštallamis . Mii hukset dán čállosa eanemusat daid raporttaide maid suohkanat leat sádden Sámediggái giellaruđaid geavaheami birra . Muhto leat hástalusat mat gusket daid gáibádusaide maid Sámediggi lea bidjan doarjaga geavaheapmái . Lea dárbu ásahit ekonomalaš rámma mii lea čadnon guovttegielatvuhtii lassin daid prošeaktadoarjagiidda maid sáhttá ohcat nannet ja ovddidit giela . 4.12 Gažadaniskkadeapmi Gažadaniskkadeapmi 7 čađahuvvui dan várás ahte čohkket lassidieđuid daid dieđuide mat juo ledje gávdnamis ja vai sáhttit ráhkadit álkis kvantitatiiva analysaid ja gráfalaš sárgumiid . Suohkan dorvvasta departemeanttaid oktasaš bargojoavkku 2002 raportii , ja oaivvildit ahte dat doarju suohkana oainnu , ahte ii leat dárbu fievrredit sierra rehketdoalu daid lassigoluide maid guovttegielatvuohta mielddisbuktá . - Sámedikkis galgá leat váldi nammadit stivrra buot daid ásahusaide maidda Sámediggi juolluda njuolggadoarjaga . Almmolaš bálvalusain , skuvladoaimmahagas ja dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusain sámi báikegottiin galgá kvalitehta dávistit daid mihttomeriide mat leat biddjojuvvon nationála dásis . Ođđa teakstaoassi kapihttalii 8 Birasgáhtten ja kultursuodjaleapmi , teakstaoassái Minerálat , maŋŋá vuosttáš teakstaoasi : Stuorradikki ja Sámedikki mearrádusaid vuođul ođđa minerálalága hárrái ahte ii addit miehtama láhkii ja daid aktivitehtaide maid dat regulere , sáddii Sámediggeráđđi geassemánus 2009 gulaskuddamii evttohusa mainna lágiin Sámediggi sáhtášii njuolga gulahallat minerálaservviiguin ja liikká sáhttit miehtat mineráladoaimmaide mat leat heivehuvvon riikkaidgaskasaš riektestandárddaide álgoálbmogiid várás . Dovdomearkan daid doaluide mat heaittihuvvojit , lea dat go dáid doaluid divodeapmi livččii hui divrras ja doaibmaekonomiija liikká ii buorránivččii dan geažil . Mi eat galgga heaitit dutkamis Ja go dutkan loahpahuvvo de mii galgat leat joavdan dohko gos vulggiimet ja oahpásmuvvat báikái vuosttaš gearddi T. S. Elliot Sámediggeráđđi vuođđuda politihkas daid árbedieđuide ja árvvuide mat leat sámi servodagas . Sámedikki biraspolitihka rievttálaš vuođu sáhttá maiddái čatnat daid vuoigatvuođaide maid máilmmi álgoálbmogat muđui vurdet birasrievtti oktavuođas . Nuoskkideamis áimmus , čáziin ja eatnamis sáhttet leat váikkuhusat lundui ja daid olbmuide geat doppe ásset . Sámediggi ii leat duođas ožžon dieđuid áššiid sisdoalus ii ge leat ožžon vástádusa buot daid árvalusaide maid Sámediggi lea addán stáhtaráđđái . Sámediggi háliidii vuoruhit stuorát mielkeeriid daid doaluide sámi guovlluin mat háliidedje viiddidit doaibmavistti ja Álgoálbmotvuoigatvuođaid sihkkarastin mii váikkuha árbevirolaš máhtolašvuođaid ja luondduriggodagaid suodjaleapmái váikkuha positiivvalaččat daid dálkkádathástalusaide mat leat ovddabealde . Sámedikkis galgá leat ráđđeaddi doaibma fylkkasuohkaniid ektui go guoská daid prošeaktaohcamiidda maid sámi mearridanjoavku meannuda . Deattuhuvvui ahte lea nana dárbu ahte álgoálbmogat servet daid šiehtadallamiidda birasgeatnegasvuođaid birra Kyotoprotokolla vuolde mii galgá mearriduvvot dálkkádatnjunuščoahkkimis Københámmanis 2009:s . Sámediggi lea maiddái bidjan muhtun mearkkašumiid daid eavttuide ja vuordámušaide maid Sámediggi bijai mearrádusas 2005:s go doarjjui ođastuvvon finnmárkkuláhkaevttohusa , ja man muddui dát leat čuovvoluvvon Norgga eiseválddiid beales dán rádjai . Stuorradikki ja Sámedikki mearrádusaid vuođul ođđa minerálalága hárrái ahte ii addit miehtama láhkii ja daid aktivitehtaide maid dat regulere , sáddii Sámediggeráđđi geassemánus 2009 gulaskuddamii evttohusa mainna lágiin Sámediggi sáhtášii njuolga gulahallat minerálaservviiguin ja liikká sáhttit miehtat mineráladoaimmaide mat leat heivehuvvon riikkaidgaskasaš riektestandárddaide álgoálbmogiid várás . Boraspiret leat áittan daid sávzzaide mat leat guohtumin meahcis . Jos omd. Davvi-Norga livččii ( vejolaččat ávádat 7 ) sierra eanandoallopolitihkalaš ávádat , de sáhtášii geahččalit eanandoallopolitihkalaš málle mii eanet lea heivehuvvon daid hástalusaide ja luonddu attáldagaide mat leat sámi guovlluin . Jáhku mielde addet mearka- ja bearráigeahččanortnegat buriid eavttuid báikkálaš ja árbevirolaš buktagiidda daid osiide borramušmárkanis gos jerrojuvvojit erenoamášt buktagat ja šláddjivuohta . Deaŧalaš lea iskat makkár buktagiid olbmot sávvet , ja čatnat daid oktii daid gáibádusaide mat golaheaddjiin leat ja makkár sodju márkaniin lea . Jahkásaš mearkkašumiiguin daid fáttáide , de geahččalat čájehit rievdadusaid mat sámi servodagas lea dáhpáhuvvan . Vuolábealde ovdanbiddjojit logut mat čájehit ovdáneami gaskal 1990 ja 2008 soames riddoja vuotnasuohkaniin Finnmárkkus , Romssas ja Nordlánddas – ráddjejuvvon daid suohkaniidda mat ollásit gullet SUF-guvlui.29 Vai sáhttá buohtastahttit váldojit mielde soames gaskamearálaš logut olles riikkas , ja Møre ja Romsdalas ; fylka mii NAČ 2008 : 5 ( Riddoguolástuslávdegotti evttohusa ) rihkku dan ovdáneami mii lea guolásteddjiid lohku dađistaga njiedjá . Lassi dasa dát ealáhusat lea vuođđun oallu daid bargosajiide mat lea ásahuvvon almmolaš hálddahusain . daid guovlluide mat leat guovddážis resursaávkkástallama oktavuođas , nu movt davviguovlluin odne . Jus foanda hálida oažžut ain eanet ohcciid vuoruhuvvon joavkkuin ( ovdamearkkadihte nissonolbmuid ja nuoraid gaskkas ) , de ferte foanda áŋgireappot ohcat márkaniin ja árvvoštallat vugiid movt geasuhivččii eanebuid ohcat , ovdamearkkadihte alit doarjjameari daid joavkkuide . Dutkit vejolašvuohta oažžut dieđuid eaŋkilohcamušaid birra , lea ráddjejuvvon daid dieđuide maid guhtege áššemeannudeaddji lea registreren datafiillaide . Lassin daid suohkaniidda mat bohte mielde jagis 2005 , de mielddisbuvttii viiddideapmi maid dan ahte sámi álbmot Sážžás ja Leaŋgáviikka nannánbealde besse bohte mielde . N=110 Juo , ipmirdin // ipmirdeimme // ipmirdeimmet ahte mu // munno // min ohcamuš ii lean doarvái buorre Juo , danin go doaibma ii gusto heiven SOF vuoruhuvvon surggiide Juo , danin go ohcamuš guoskkai doibmii // doaimmaide olggobealde SOF doaibmaguovllu Juo , muhto mun // moai // mii eat leat oppalohkái ovttaoaivilis daid ákkaide maid SUF geavahii In , biehttaleapmi lei áibbas áddetmeahttun munnje // munnuide // midjiide In dieđe Bealli sis dadje ahte váldosivva dasa go sii váldet foanddain oktavuođa , lei guláskuddan dihtii ahte lea go sin prošeakta dakkár mii gullá daid doaimmaide maid foanda doarju . Ovddabeale tabealla čájeha ahte min vástideddjiin lea hui buorre oaidnu iežaset prošeavttaide ja daid váikkuhusaide . Dát vástádusat sáhttet čájehit dan ahte SOF doarjagat doibmet hui bures ávkin daid ealáhusmálliide mat leat dáin guovlluin , ja leat maid ávkin ohcciide gávnnahit movt sáhtáše iežaset áigumušaid ovdánahttit . Foanddas leamaš dasto stuorá guovllupolihkalaš doaibma Finnmárkkus ja Davvi-Tromssas , ja okta politihkkáriin oaivvilda ahte dat sáhttá leat danin go njuolggadusat heivejit buorebut daid guovlluide . Dasa lassin addá foanda alladit máksinmeriid mielde doarjaga mašiinnain ja bargoneavvuid oastimii maid duohken leat oktasašdoaimmaid , go daid ohcamušaide mat bohtet eaŋkilolbmuin . Go dat lea daddjon , de fertet maid lasihit ahte gávdnojit diehttelas maid ovdamearkkat gos čielga doaimmat leat namuhuvvon dan oasis gosa doaimmat gullet bušeahtas , ja ahte daid doaimmaide leat čállojuvvon raporttat . Danne sáhtát don válljet dan eallindili mii heive buoremusat daid bálvalusaide ja daid dieđuide maid don dárbbašat . Danne sáhtát don válljet dan eallindili mii heive buoremusat daid bálvalusaide ja daid dieđuide maid don dárbbašat . Dát boahtá earret eará das go dilli lea menddo guhkás heivehuvvon gilvaleaddji beroštumiid gáibádusaide , ja erenoamážit go suodjalanguovllut leat rahppojuvvon gávppálaš áigmušaide mii sáhttá čuohcat eanet daid guovlluide gosa juo lea bahkkejuvvon . Finnmárkoláhka lea oktasaš čoavddus daid hástalusaide mat mis leat ovttas . Dievasčoahkkinjođiheaddji Vedhugnes reagere maiddái daid boasttudieđuide jávkama ja bálkká birramat buohtastahttojuvvojit vástesaš dieđuiguin Sámedikkis Suoma bealde , gos jávkan NRK mielde lea birrasii 30 proseantta . Konvenšuvnnas ii leat makkárge mearrádus mii njuolga muddešii dán beali , muhto dokumeantta álggahusa viđát teakstaoasis lea lunddolaš eaktu mii guoská daid riikkaide mat leat dohkkehan konvenšuvnna . Dát váldi dávista daid beliide mat leat čađahuvvon ovdal láhkavuođu ektui . Min ulbmilin lea ahte galget gávdnot máŋga geainnu dan bálvalussii dahje daid dieđuide maid leat ohcamin . Jos mii galgat ovttas doalvut servodaga ovddosguvlui daid sániide dávistettiin maid mii riikkaidgaskasaččat cealkit , de fertet mii duostat ođđa vugiiguin ruovttus hábmet min demokratiija ja dohkkehit vuoigatvuođaid , dadjá earret eará Nystø sáhkavuorustis oktasaš sámi parlamentarihkkariid konferánssas Johkamohkis guovvamánu 24. b. 2005. Min iežamet rahčamušaid oktavuođas oažžut stuorát rievttalašvuođa ja vuoigatvuođaid daid guovlluide gos mii leat ássan ovdahistorjjálaš áiggi rájes , ja vuoigatvuođa ovdáneami oktavuođas iežamet eavttuid mielde , leat mii oaidnán ahte dárbbašuvvo máhtolašvuohta . Mu mielas šaddá gelddolaš gullat maid dii oaivvildehpet daid bohtosiidda ja hástalusaide mat mis leat dáppe . Nappo ii leat eahpádus das ahte mis álgoálbmogin galgá leat váikkuhanfápmu daid mearrádusaide mat gusket midjiide , ja dát guoská dieđusge maid boazodollui . Don gávnnat maid liŋkkaid daid árvalusaide mat leat boahtán Sámedikkis . Sámediggeráđđi lea várren ruđaid bálká- ja haddegoarkŋumii daid ásahusaide mat ožžot njuolgga doarjaga Sámedikkis . 30 % jahkásaš rámmas juogaduvvo luohtta daid organisašuvnnaide , mat ollašuhttet juolludaneavttuid 50 % jahkásaš rámmas juogaduvvo luohtta daid organisašuvnnaide mat devdet juolludaneavttuid 50 % jahkásaš rámmas juogaduvvo luohtta daid organisašuvnnaide mat devdet juolludaneavttuid 50 % jahkásaš rámmas juogaduvvo luohtta daid organisašuvnnaide mat devdet juolludaneavttuid . 50 % jahkásaš rámmas juogaduvvo luohtta daid organisašuvnnaide mat devdet juolludaneavttuid 50 % jahkásaš rámmas juogaduvvo luohtta daid organisašuvnnaide mat devdet juolludaneavttuid Dát ii guoskka daid oahpponeavvuide mat leat olámuttus dušše interneahtas Dát ii guoskka daid oahpponeavvuide mat leat olámuttus dušše interneahtas . Oppalaš gollun lohkkojuvvojit eará golut mat lágádusas leat oahpponeavvu ovddideapmái lassin daid goluide mat bohtet ovdan čuoggás b ) . Prošeakta čađahuvvo dávistettiin daid plánaide mat leat ovddiduvvon . Sámedikki doaibma guoská daid guovlluide riikkas gos sámit ásset . Álbmotriekti lea rámman daid árvvoštallamiidda ja evttohusaide , mat ovddiduvvojit . Sámediggi lea vuosttažettiin politihkalaš orgána ja danne mii bargat árjjalaččat váikkuhan dihte eavttuide vai gávnnašeimmet politihkalaš čovdosiid daid rievdamiidda mat šaddet . Dát ii mearkkaš dan ahte buot Sámedikki áirasat leat gaskaneaset ovttamielalaččat , muhto ahte vuođđun daid mearrádusaide mat dahkkojuvvojit lea politihkalaš proseassa . Eaktudit ahte diet govvideaddjit addet govaid nuvttá daid mediaide main eai leat ovddasteaddjit govven-joavkkuin . Ollu jagiid leat bargan buhtadusortnegiid oččodemiin daid sámiide geat eai beassan skuvlla vázzit nuppi máilmmi soađi geažil . Seamma guoská daid áššebáhpiriidda main lea dakkár sisdoallu maid almmolašvuođalága spiehkastatmearrádusat muddejit . 1. oskkuartihkkal • Mánát ja nuorat galget sámi muitalusaid bokte oahppat sápmelaččaid oainnu birra lundui ja duohtavuođaipmárdussii , ja čatnat daid biibbalmuitalusaide . báikkálaš olbmo ( gieldda ássi ) vuoigatvuođain hálidit atnit ávvira ja buohtastahttit daid álgoálbmotvuoigatvuođaide . Okta oahpaheaddji lei áican muhtin oahppis go váccii ovdaskuvllas ahte ii muitán sániid , váigat muitalit jurdagiiddas ja ii vástidan daid gažaldagaide maid oahpaheaddji jearai . Mii daid miessádagaide gal boahtá , de dat ledje muhtun eará olbmo . Mii daid miessádagaide gal boahtá , de dat ledje muhtin eará olbmo . Čuovusskoviide galggat bidjat iežatcealkámuša ja dokumentašuvnna daid diliide maid oaivvildat gealbudit beassat sisa erenoamáš árvvoštallama mielde . ) Burgess čujuha daid váraide , mat sáhttet leat boađusin árbevirolaš dieđu ja dieđalaš dieđu ovttastahttimis : ( Saamelaisten koulutuksen kehittämistoimikunnan mietintö 1971 : 19 – 20. ) 1970-álggus álge giddejit fuopmášumi etnihkalaš vehádagaid sosiála dillái ja daid čuolmmaide , mat vehádagaid siste bohciidedje . Oahppit ledje ieža fárus guoddime muoraid ja láhtume daid lanjaide ja daolaheame liekkasin lanjaid . Dain biillain čovddiimet kuvllaid juvlalageriin ja attiimet daid nieiddaide geat stohke daiguin ja geavahedje daid bircun ja viđešgeađgin . Áiggi mielde fárrejedje eanet dážat ja suopmelaččat ( kveanat ) gildii , ja daid mánáide ásahedje sierra dáro- ja suomagielat skuvlafálaldagaid . Go Márjá bođii ruovttoluotta Mossii ja galggai muitalit maid lei vásihan , de sáhtii geavvat ahte sus eai lean dárogiel sánit daid áššiide maid lei dahkan . Dat sajit eai goassege ollašuvvan danin go lei váttis oažžut lobi dasa ja lei maid váttis heivehaddat daid bargiide . Bráhkkaskuvllat maid ceggejuvvojedje eanáš daid báikkiide gos lei leamaš skuvla ovdal soađi . Ii lean hállu ođđa internáhtaide , ja danin lágidedje priváhta orrunsajiid daid ohppiide geat fertejedje vázzit nuoraidskuvlla Ráhkkerávjjus ja geat eai sáhttán mannat ruoktot juohke beaivvi skuvlasáhtuin . Dasa lassin vel dađistaga eanet dáččat bisánedje daid geasseorohagaide ja Sis-Romssa johtolagaide . Mii lávlluimet goitge daid ja máŋgiimet daid ja jugiimet daid mánáide . Girko- ja oahpahusdepartemeanta dáhtui de Stockflethas cealkámuša dán mearrádusa oktavuođas , ja son čálii 60-siidosaš čielgadallama , man namma livččii sámegillii : Sáttabreava daid hearráide 12. rivttes Stuoradikki áirasiidda geat doarjumin jienastedje dán evttohusa : « Ráđđehus gohččojuvvo bidjat johtui guorahallama , lea go , ja man muddui lea vejolaš addit norgga sápmelaččaide , erenomážit mearraguovlluid ássiide , oahpahusa dárogillii , doaibmat álbmoga čuvgejumi bealis ja dieđihit boahtte Stuoradiggái dán guorahallama bohtosiid . Juovllaide ja beassážiidda ráhkadeimmet hearvvaid ja ráhkkaneimmet « vahkkoviissaid » daid čájálmasaide , nu orui goit leamen . Maŋimuš jagiid lean ieš šaddan diehtomielalaš gielaide , ja daid fámuide . Sápmelaččat lea olahan ollu , ja ollugat leat ollu bargonávccaid daid bargguide geavahan . Dat lei miellagiddevaš mátki mii attii oahpu , beasaimet bures oahpásnuvvat daid digaštallamiidda mat dalle ledje sámi skuvlabirrasiin . Go sii dán doaimmahusa geavahit oamedovddolaččat buot návccaideaset mielde , de sii máhttet šaddat buorre veahkkin ja buressivdnádussan daid mánáide geaid galget láidet ja oahpistit . Mánáidsuodjalusbálvalusas lea earenoamáš ovddasvástádus fuomášit mánáid geat ellet fuolahisvuođas , geain leat láhtten- , sosiála ja dovdováttut , nu árrat ahte sáhttet garvit bistevaš váttisvuođaid ja álggahit veahkkedoaimmaid daid váttisvuođaide . Sihkkarastin dihtii dohkálaš standárda daid institušuvnnaide maidda § 5-1 gusto , ja stáhta guovddážiidda mat leat váhnemiid ja mánáid váste , sáhttá departemeanta addit bagadeaddji čujuhusaid earet eará dan ektui makkár gáibádusat galget biddjot institušuvnnaide ja guovddážiidda , dasa gullet maid fágalaš gáibádusat ja gáibádusat makkár viessu ja rusttegat galget leat ja makkár bargoveahka . Juohke suohkan galgá fuolahit dárbbašlaš ruhtajuolludemiid daid bálvalusaide ja doaibmabijuide main suohkanis lea ovddasvástádus dán lága vuođul . Dát gusto maiddái daid vuoigatvuođaide , mat boazodolliin leat dákkár vuđđosa alde dahje boazodoallo lága mielde . Finnmárkkuopmodat váldá maiddái badjelasas ovddasvástádusa šiehtadusain geavahanvuoigatvuođaid , láigovuoigatvuođaid j.s. birra daid opmodagaide ja vuoigatvuođaide , maid váldá badjelasas . Ñ Ásahuvvo sierra orgána , Finnmárkkuopmodat , mii oažžu oamastanvuoigatvuođa daid eatnamiidda Finnmárkkus maid Statskog lea hálddahan ( § 49 ) . Dát gusto maiddái daid vuoigatvuođaide , mat boazodolliin leat dákkár vuđđosa alde dahje boazodoallolága mielde . Finnmárkkuopmodat váldá maiddái badjelasas ovddasvástádusa šiehtadusain geavahanvuoigatvuođaid , láigovuoigatvuođaid j.s. birra daid opmodagaide ja vuoigatvuođaide , maid váldá badjelasas . § 9. ( Epikriisa ) Go olggosčállojuvvo dearvvašvuođaásahusas galgá epikriisa ( journáladieđuid čoahkkáigeassu ) sáddejuvvot daid dearvvašvuođabargiide , geat dárbbašit dieđuid vai sáhttet addit divššohassii dohkálaš čuovvuleami . Dat orgána mii dahká mearrádusa , ovddasvástida ahte almmolaš golut vuosttas lađđasa mielde buhtaduvvojit , muhto jus golloovddasvástádusa vuođđu lea váili mearrádusas dahje áššeráhkkaneamis , de sáhttá mearriduvvot ahte ovddasvástádus ollásit dahje belohahkii gullá dan dahje daid mearridanorgánaide mat ovddasvástidit váilli . Dat orgána mii dahká mearrádusa , ovddasvástida ahte almmolaš golut vuosttas lađđasa mielde buhtaduvvojit , muhto jus golloovddasvástádusa vuođđu lea váili mearrádusas dahje áššeráhkkaneamis , de sáhttá mearriduvvot ahte ovddasvástádus ollásit dahje belohahkii gullá dan dahje daid mearridanorgánaide mat ovddasvástidit váilli . Go olggosčállojuvvo dearvvašvuođaásahusas galgá epikriisa ( journáladieđuid čoahkkáigeassu ) sáddejuvvot daid dearvvašvuođabargiide , geat dárbbašit dieđuid vai sáhttet addit divššohassii dohkálaš čuovvuleami . Luondduvuoigatvuođalaš jurddašeami mielde , mii lea čilgejuvvon ovdalis , galggašedje sámit álgohálduiváldima vuođul leat oktasaččat háhkan vuoigatvuođaid daid guovlluide , maid sii leat dolin váldán háldui . Das gávnnahuvvui , ahte sápmelaččain lei buhtadusgeatnegasvuohta gustojeaddji boazodoallolága mielde , ja ahte sin guođohanvuoigatvuohta ii gullan dábálaš olbmuid almennetvuoigatvuođa vuollái , dahje daid vuoigatvuođaide mat ledje várrejuvvon dábálaš olbmuide Plassjeruvkke ektui , nu gohčoduvvon « Plassjeláhka » 29. b. miessemánus 1901 ï ¾ § 1 . ï ¾ § 110 a vuođul nugo bajábealde lean namuhan , ja geavahuvvon sisrievttálaš riektegálduin , loahppaboađus ahte sápmelaččat oaivvilduvvojit leat háhkan opmodatrievtti , dahje aŋkke nana geavahanrievtti daid guovlluide , maid dán áigge sáhttá meroštallat sámi guovddášguovlun . daid vuoigatvuođaide nu , ahte álgoálbmogiin lea vuoigatvuohta oažžut daid dohkkehuvvot , iige Roggi ja minerálaid ávkkástalli sihkkarastingeasku vuosttaš lađđasa mielde guoská maiddái daid bargguide maid earát leat doaimmahan guovllus . Ámtamánnit bihko maid go sii geat ledje beare olu váldán gittiid , eiseválddiide dieđitkeahttá adde daid fulkkiide . Muitaluvvo ahte muhtumat geain ledje mihtiduvvon láddjenbáikkit , láigohedje daid olbmuide go ieža eai dárbbašan láddjet doppe . 14. art. ásaha vuollerádjedási eamiálbmogiid geavahanguovlluid rievttálaš suodjaleapmái , namalassii ahte vuoigatvuođaid galgá dohkkehit daid guovlluide gos eamiálbmogat geavahit daid ja leat dain sorjavaččat . daid njuolggadusaide mat leat addon sámi vuoigatvuođalávdegotti mandáhtas Rt. 1853 s. 560 lea addon oanehis referáhta ráŋggaštusáššis Álttá albmá vuostá , go čujuheami haga lei čuollan guhtta beazi ja atnán daid fárppalávdnasiidda ja vuovdán dáid gávpeolbmái . Jus Eiseválddit leat doalahan gáržžekeahtes čujuhanvuoigatvuođa Finnmárkku Vuvddiide , ja seammás dalle julggaštan , ahte Gonagasas ii leat duot vuoigatvuohta Geavahanvuoigaduvvomiid dáfus , de orru das gártamin , ahte ii addo Geavahanvuoigatvuohta daid Vuvddiide . čujuhuvvo vel eanavuovdinkantuvrra ođđajagemánu 6. b. 1993 girjái ja daid dieđuide mat doppe ovdanbohte eanadoalu geavahanmálles Finnmárkkus . eanajuohkinriektige lea čujuhan áššis nr. 9/1962/9 Finnmárkku eanajuohkinsuohkan574 , leat ráját daid opmodagaide maidda lea dovddahuvvon vuoigatvuohta mearrabotnái válddahallon Stáhta Eatnamat Finnmárkkus - vaikko leat mieđihuvvon Stáhta Opmodahkan - eai dattetge duohta Dilis dávis ollásit daid Eatnamiidda , maid Stáhta muđui oamasta priváhta Eaiggáduššanvuoigatvuođain . duohta dilis vánit ollásit dávistit daid eatnamiidda , maid stáhta muđui oamasta priváhta eaiggáduššanvuoigatvuođain Boazodoalloláhkalávdegoddi ii datte gávnnahan heivvolažžan mearridit konkrehta rájáid daid guovlluide gos boazosápmelaččat sáhttet jođihit boazodoaluset . Anu mahtodat lea ráddjejuvvon bearraša , dahje doalu iežas dárbui , ja vuoigatvuohta ferte geografalaččat leat ráddjejuvvon dan dahje daid orohagaide gos boazodoallu lea . Dikkiin lohke mearrádusaid ja eará gohččumiid , heivehedje daid vuoigatvuođaolmmošloguide , ja meannudedje muhtun diggeáššiid , eanaš ráŋggaštanáššiid . I.2 Sámi ássanguovlluid atnu Sámi ássanguovlluid anus leat hui dievaslaš dieđut válddahallamis ( NOU 1978:18A ) , s. 144 čuo. Dáid guovlluin lei ássan ja atnu álggos báinnahallon bivdokultuvrra heivehussii eanadahkii ja daid riggodagaide . Mii dárbbašuvvui lei ráđđejupmi daid riggodagaide mat gávdnojedje váriin , vuvddiin ja čáziin . ) Departemeanta deattuha dán oktavuođas mávssolašvuođa farggamusat oažžut ruđalaš kárttaid daid guovlluide Finnmárkkus gos vuovdin ja lihttoláigoheapmi leat áigeguovdilat , ja departemeanta guorrasa lávdegotti dáid ovdandoallamiidda . 57 guollebivdosearvama muddemis leat addon lagat njuolggadusat guollebivdui ja bivdui daid fatnasiidda mat leat logahallangeatnegahtton1557 1917 merken- ja logahallanlága1558 mielde . Jus ii leat nu , gullá Finnmárkku eanavuovdinkantuvra lunddolaccat daid orgánaide mat besset cealkámuša ovddidit ovdalgo ášši mearriduvvo . Seamma gusto fylkkamánni mearrádussii § 2 njealját lađđasa mielde gullágo vuodjin bievllas daid ulbmiliidda mat leat logahallon láhkaásahusa § 2 vuosttas lađđasis ja dávistago vuodjin dálvesiivvus daid ulbmiliidda mat leat logahallon § 3 vuosttas lađđasis , buo. láhkaásahusa § 3 goalmmát lađđasa . Seamma gusto fylkkamánni mearrádussii § 2 njealját lađđasa mielde gullágo vuodjin bievllas daid ulbmiliidda mat leat logahallon láhkaásahusa § 2 vuosttas lađđasis ja dávistago vuodjin dálvesiivvus daid ulbmiliidda mat leat logahallon § 3 vuosttas lađđasis , buo. láhkaásahusa § 3 goalmmát lađđasa . Jus fylkkasuohkan ii sáhttá gaskkustit oahpahusa fitnodagas daid ohppiide geat sávvet dákkár oahpahusa , de ferte oahpahus mii livččii galgan leat fitnodagas čađahuvvot skuvllas . Vuoigatvuohta oažžut oahpahusa seavagielas ja seavagillii nuppi lađđasa mielde lea ráddjejuvvon daid oahpahusprográmmaide ja prográmmasurggiide mat fállojuvvojit daid skuvllain . Soahpamuš galgá čujuhit dan dahje daid bargosoahpamušaide mat fitnooahppis dahje oahppokandidáhtas leat . Fitnooahpahusnammagotti evttohusa vuođul nammada fylkkasuohkan ovtta , dahje máŋga geahččalannammagotti daid fágaide main leat geahččalankandidáhtat . Fylkkasuohkanis lea ovddasvástádus , daid rávisolbmuide geat leat joatkkaskuvlaoahpus , láhččet dárbbašlaš prentejuvvon ja digitála oahpponeavvuid ja muđui digitála rusttegiid . Muđui guoská maiddái § 13-4 daid geatnegasvuođaide mat dán paragráfa olis leat . Gonagas sáhttá mearridit ahte láhka ollásit dahje muhtumassii maiddái galgá guoskat fállážiidda ja bleahkkaguliide ( áhkáriidda ) ja daid osiide ja liigebuktagiidda .