Boađus: 15 667 » Sii vástidedje : « Mii ba das guoská midjiide ? #ILL Sem/Hum » 22 Jesus vástidii : « Jos mun dáhtošin ahte son eallá dassážii go mun boađán , mii das guoská dutnje ? #ILL Sem/Hum » Muhto ii Jesus lean cealkán ahte son ii jáme , muhto son celkkii : « Jos mun dáhtošin ahte son eallá dassážii go mun boađán , mii das guoská dutnje ?#ILL Sem/Hum 28 Mun vuolggahin su vuolás sin Ráđđái , danne go dáhtton gullat mainna sii ledje áššáskuhttimin su. 29 Mun gávnnahin ahte váidalus guoskkai sin láhkagažaldagaide ii ge masage mii ánssášivččii jápminduomu dahje giddagasa .#ILL 19 Mii diehtit ahte buot dat maid láhka cealká , guoská sidjiide geat leat lága vuložat , vai juohke njálbmi buđđojuvvošii ja oppa máilbmi šattašii sivalažžan Ipmila ovddas . #ILL Sem/Hum 9 Guoská go dát ávdugassan máidnojupmi dušše birračuhppojuvvon olbmuide vai maiddái birračuohpakeahtes olbmuide ? #ILL Sem/Hum 25 Dasto , mii guoská náitalkeahtes olbmuide , de dan áššis mus eai leat gohččumat Hearrás . #ILL Sem/Hum Dasto , mii guoská eahpeipmiliidda oaffaruššojuvvon birgui , de das mis gal lea buohkain diehtu . #ILL Dasto , oskuguoimmit , mii guoská Vuoiŋŋa attáldagaide , de mun dáhtošin din dovdat daid . #ILL Dasto , mii guoská dan ruhtaveahkái mii čoggojuvvo searvegoddái , de dahket nugo mun lean gohččon Galatia searvegottiid . #ILL 33 Muhto dat guoská maiddái didjiide ge ahte juohkehaš galgá ráhkistit áhkás dego iežas , ja áhkká gis galgá atnit árvvus boatnjás . #ILL Sem/Hum 7 Tykikos muitala didjiide buot mii guoská munnje . #ILL Mii bivdit din , oskuguoimmit , go guoská Hearrámet Jesus Kristusa boahtimii ja mo mii čoagganit su lusa , 2 ahte ehpet moivašuvaše ehpet ge suorganivčče , jos muhtun čujuhivččii guđege einnostussii , sátnái dahje girjái mii mahkáš boahtá mis , ja dajašii ahte Hearrá beaivi lea juo boahtán . Ii go dat guoskan daidda guđet ledje eahpegulolaččat ? #ILL 17 Dan dihtii Ipmil nannii lohpádusas váliin go hálidii čájehit čielgasit sidjiide geaidda lohpádus guoská , ahte su árvalus ii nuppástuva . #ILL 20 Dasgo sii eai gierdan gullat dán gohččuma : « Jos velá spire ge guoská várrái , de dat galgá geađgáduvvot . #ILL Sem/Plc Dát guoská sidjiide geaid suttut eai doalvvo jápmimii . #ILL Sem/Hum 4 Sii eai leat nuoskkidan iežaset nissoniiguin , dasgo sii leat dego guoskkakeahtes nieiddat . #0 » Sii vástidedje : « Mii ba das guoská midjiide ? #ILL Sem/Hum » Jesus vástidii : « Jos mun dáhtošin ahte son eallá dassážii go mun boađán , mii das guoská dutnje ? #ILL Sem/Hum » Muhto ii Jesus lean cealkán ahte son ii jáme , muhto son celkkii : « Jos mun dáhtošin ahte son eallá dassážii go mun boađán , mii das guoská dutnje ? #ILL Sem/Hum Mun gávnnahin ahte váidalus guoskkai sin láhkagažaldagaide ii ge masage mii ánssášivččii jápminduomu dahje giddagasa . #ILL Mii diehtit ahte buot dat maid láhka cealká , guoská sidjiide geat leat lága vuložat , vai juohke njálbmi buđđojuvvošii ja oppa máilbmi šattašii sivalažžan Ipmila ovddas . #ILL Sem/Hum Guoská go dát ávdugassan máidnojupmi dušše birračuhppojuvvon olbmuide vai maiddái birračuohpakeahtes olbmuide ? #ILL Sem/Hum Dasto , mii guoská náitalkeahtes olbmuide , de dan áššis mus eai leat gohččumat Hearrás . #ILL Sem/Hum Dasto , mii guoská eahpeipmiliidda oaffaruššojuvvon birgui , de das mis gal lea buohkain diehtu . #ILL Dasto , oskuguoimmit , mii guoská Vuoiŋŋa attáldagaide , de mun dáhtošin din dovdat daid . #ILL Dasto , mii guoská dan ruhtaveahkái mii čoggojuvvo searvegoddái , de dahket nugo mun lean gohččon Galatia searvegottiid . #ILL Muhto dat guoská maiddái didjiide ge ahte juohkehaš galgá ráhkistit áhkás dego iežas , ja áhkká gis galgá atnit árvvus boatnjás . #ILL Sem/Hum Tykikos muitala didjiide buot mii guoská munnje . #ILL Sem/Hum Mii bivdit din , oskuguoimmit , go guoská Hearrámet Jesus Kristusa boahtimii ja mo mii čoagganit su lusa , ahte ehpet moivašuvaše ehpet ge suorganivčče , jos muhtun čujuhivččii guđege einnostussii , sátnái dahje girjái mii mahkáš boahtá mis , ja dajašii ahte Hearrá beaivi lea juo boahtán . #ILL Sem/Act Ii go dat guoskan daidda guđet ledje eahpegulolaččat ? #ILL Dan dihtii Ipmil nannii lohpádusas váliin go hálidii čájehit čielgasit sidjiide geaidda lohpádus guoská , ahte su árvalus ii nuppástuva . #ILL Sem/Hum Dasgo sii eai gierdan gullat dán gohččuma : « Jos velá spire ge guoská várrái , de dat galgá geađgáduvvot . #ILL Sem/Plc Dát guoská sidjiide geaid suttut eai doalvvo jápmimii . #ILL Sem/Hum Sii eai leat nuoskkidan iežaset nissoniiguin , dasgo sii leat dego guoskkakeahtes nieiddat . #0 Dan dihtii mun hehttejin du suddudeames iežan vuostái inge diktán du guoskat sutnje . #ILL Sem/Hum ” De eŋgel celkkii : ” Ale guoskkat bártnát alege daga sutnje maidege , dasgo dál mun dieđán ahte don balat Ipmilis go it seasttáše mus áidna bártnátge . #ACC Sem/Hum Nieida lei hui čáppahámat , buhtes nieida , ii oktage olmmái lean guoskan sutnje . #ILL Sem/Hum Vuvdot su ismaellaččaide , dalle mii eat ieža dárbbaš guoskat sutnje , dasgo sonhan lea min viellja , min oažži . #ILL Sem/Hum Dan dihtii mun hehttejin du suddudeames iežan vuostái inge diktán du guoskat sutnje . #ILL Sem/Hum 5 22:12 De eŋgel celkkii : ” Ale guoskkat bártnát alege daga sutnje maidege , dasgo dál mun dieđán ahte don balat Ipmilis go it seasttáše mus áidna bártnátge . #ACC Sem/Hum 5 24:16 Nieida lei hui čáppahámat , buhtes nieida , ii oktage olmmái lean guoskan sutnje . #ILL Sem/Hum 5 37:27 Vuvdot su ismaellaččaide , dalle mii eat ieža dárbbaš guoskat sutnje , dasgo sonhan lea min viellja , min oažži . #ILL Sem/Hum Dát guoská erenoamážit politihkariidda , geat mearridit galgá go leat vejolaš ráhkadit sámi skuvlla . #ILL Dát guoská erenoamážit oahpahuspolitihka rievdadeapmái 1980-logu loahpa rájes . #ILL Dát ii unnimusat guoskka oahpahuspolitihka rievdadeapmái 1980-logu loahpa rájes . #ILL Vuogádat mii huksejuvvui von Westena jođiheami vuolde guoskkai eanas sámiide Norggas . #ILL Dát guoská maiddái Biibbala ja eará oskkulaš čállosiid jorgaleapmái . #ILL Earret eará guoská dat vuosttaš sámegiel biibbaljorgaleapmái mii dahkkui Norggas . #ILL Muhto dát han ii guoskan sámi mánáide , ja jagi maŋŋil bođii dát teaksta ođđa giellanjuolggadusas : « Selv om i en kreds flerheden af børnene ikke forstaar norsk , maa læreren dog alltid have de ovenfor givne bestemmelser for øye og således lade sig det være maktpåliggende , at det lappiske eller kvænske sprog ikke bruges i videre utstrækning end forholdene gjør uomgjængelig fornødent.»44 Eiseválddiid bealis deattuhuvvui ahte sámit fertejedje oahppat dárogiela , muhto ii oktage muitalan mo sii galge oahppat . #ILL Sem/Hum Sámi organisašuvnnaid gáibádusat guske vuosttažettiin skuvllaid oahpahusgillii . #ILL Sem/Lang Dát guoskkai bargiidseađu , boaittobealguovlluid , unnitlogujoavkkuid ja doaibmahettejuvvon mánáide . #ILL Sem/Hum Álggos dát guoskkai dušše davvisámegiel girjjiide , maŋŋil maiddái julev- ja lullisámegiel girjjiide . #ILL Sem/Txt Historjá dán mánáidgárddi birra ja eará mánáidgárdehuksemiid birra , gielddain mat maŋŋil šadde sámegiela hálddašanguovlun , sáhttá lohkat dán váldofágabarggus : Marianne Storjord : Fra nødhjelp til folkehjelp , 2000 130 « Go guoská diehtu , man vuođul sáhtášii ovdánahttit vuogás ovdaskuvlafálaldagaid sámi mánáid várás , ii báljo obage gávdno « . #0 Easka birrasit 15 jagi maŋŋil dáhpáhuvvagoahtá juoga mii guoská duođaštan ortnegiidda . #ILL Erenoamážit guoská dat sámi oahpahussii . Dát guoská sihke guottuide , gálggaide ja máhttui . #ILL Guovddážis dán oktavuođas lea danin makkár oainnut vuitet oahppoplánas mii guoská oaidnui liktadusa , máhtu , oahppama ja oahpahusa hárrái ja velá olmmoš- ja servodatoainnu . #ILL Juo 80-logu loahpas sáhtii oaidnit man guvlui lei manname , nugo Gundem čálii 1990 : « Også skolen er Dán lean čállán Gundem , 1990 , vuođul , s. 52 « máhttu buorre muddui ipmirduvvui gárvves diehtun mii galggai sirdojuvvot ohppiide » Hiim & Hippe , 1993 , s. 127 157 Tangerud , 1980 , Hiim & Hippe , 1993 , s. 123 158 Gundem , 1990 , s. 37 159 « Lagas oktavuohta skuvlla ja servodaga gaskkas govviduvvo eahpenjuolga dainna ahte vihtta kapihtala , guokteloginjeallji kapihttalis , fágaplanaoasis guoská oahpahussii čadnon čearddalaš ja gielalaš unnitloguide norgga servodagas . #ILL Sem/Edu Vuođđoskuvllas dát guoská Gaska-Romssa sámeskuvlii ja guovtti lullisámeskuvlii ; Aarbortes ( Hattfjelldal ) ja Snåases . #ILL Sem/Org Dát guoská vuosttažettiin vuođđoskuvlii , masa leat ráhkaduvvon sámi oahppoplánat Sámi olgobiras lea dehálaš oassi sámi mánáidgárddis ja mat gustojit buot ohppiide sámegiela háldda- skuvllas . #ILL Sem/Org Dássi 4 guoská dábálaš dáža oahpahusa sisdollui . #ILL Sem/Abstr-mass Dát guoská buot oahpahusplánema dásiide ; fága- ja diibmojuohkimii , oahppoplánaide ja oahppogirjjiid ráhkadeapmái , skuvlavisttiid huksemiidda , oahpaheaddjivirggiid almmuheapmái ja oahpaheaddji beaivválaš deaivvadeapmái ohppiiguin . #ILL Sem/Plc-abstr Kultuvra guoská maiddái ohppiid ja oahpaheddjiid gaskasaš ovttasdoaibmanvugiide . #ILL Sem/Prod Sisdoallu Skuvlla sámi sisdoallu sáhttá prinsihpalaččat boahtit ovdan iešguđetge dásiin : • sámi suorggit ( omd. boazodoallo ja duodji ) • sámi fágat ( suorgefága // válljenfága muđui našuvnnalaš suorggis , omd. oahppoplána sámi kulturmáhttu joatkkaskuvllas ) • sámi oahppoplánat ( sierra oahppoplánat fágain mat juo gávdnojit našuvnnalaš dásis , omd. luonddufága , musihkka , dearvvašvuohta- ja sosialfága ) • sámi oahppogirjjit ja eará oahpponeavvut • sámi fáttát našuvnnalaš oahppoplánain ( guoská fágaide main ii leat sámi oahppoplána ja ohppide geat eai čuovo erenoamáš sámi oahppoplána fágas ) • álgga ovttaskaš skuvlahálddahusas , ossodagas // fágasekšuvnnas , oahpaheaddjijoavkkus ja oktagaslaš oahpaheaddjis , oahppoplána doarjagiin dahje doarjaga haga . #ILL Sem/Edu 1997 mearridii Stuoradiggi ahte oahpahusgirji ii galgan guoskat oppalašfágalaš suorgái . #ILL Sem/Plc-abstr Galggai go dušše guoskat sámegielat mánáidgárddiide , dahje maiddái mánáidgárddiide main lea sámi ulbmil , muhto gos mánát leat dárogielagat ? #ILL Sem/Org Sem/Build Digaštallan guoskkai eanemusat vuoigatvuhtii oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii ja man stuora váldi Sámedikkis galggai leat oahpahusgažaldagain . #ILL Sem/Feat-soc Sámi joatkkaskuvllaid stivra moittii guláskuddancelkámušastis ulbmilparagráfa oktasaš máhtto- , kultur- ja árvovuođu birra ja bivddii ahte celkojuvvo « Samisk språk , kultur og verdisyn skal danne grunnlag for opplæringen av samer».208 Stivra evttohii maiddái : « Elevene ved de samiske videregående skolene skal ha rett å få sin opplæring på samisk.»209 Sámediggi bivddii oažžut válddi gažaldagain mat gusket sámi oahppoplánaide ja sámi oahpahusa viiddisvuhtii . #ILL Sem/Prod-cogn Sámediggi háliidii vuosttažettiin ahte sámi oahppoplánat galge guoskat buot sámi 10-jagáš vuođđoskuvlla sámi oahppoplána lea dehálaš ohppiide Norggas . #? Go ipmirdedje ahte ii lean vejolaš oažžut eiseválddiid dokumeanta , muhto man dohkkehit dan , sii evttohedje ahte oahppoplánat galge guoskat buot hálddamuddui das lea sámi sisdoallu ? #ILL Sem/Time Dát guoská maiddái ohppiide erenoamáš sámi biiriin , mat leat vuođđoduvvon vuođđoskuvlalága §3 nr. 5 goalmmát lađđasa mielde . #ILL Sem/Hum Seammás sáhttá oaidnit vissis váikkuhusa eará didáktalaš hálttiin mii guoská bargovugiide . #ILL Dalle go sámi joatkkaskuvllat ja Sámi oahpahusráđđi fuomášedje ahte árvvoštallan lei jođus , muhto ii guoskan sidjiide , gáibidedje sierra árvvoštallama Ođastus 94 ja sámi oahpahusa birra . #ILL Sem/Hum 1993 oppalaš oahppoplána guoskkai maiddái rávesolbmuidoahpahussii , ja 1994 joatkkaoahpahusa oahppoplánat galge maiddái geavahuvvot dán dási rávesolbmuidoahpahusa várás . #ILL Sem/Edu Guorahallamis NOU 1997:25 , Ny kompetanse , gávdno sátni golmma geardde , buot gusket vuođđoskuvlaoahpahussii rávesolbmuid várás . #ILL Sem/Edu GOD áigu geavahit oppalaš doaimmaid mat gusket sámiide dan muddui go sis lea vuollegis oahppu , ii ge dan dihte go sii leat sámit . #ILL Sem/Hum Stuorámus rievdadus maid Hille-Valla-lávdegoddi evttohii guoskkai fidnofágaoahpaheaddjioahppui . #ILL Sem/Edu Dát guoská omd. fágaide psykologiija , dárogiella ja guolástusfága . #ILL Sem/Edu Muhto allaskuvllaide galgá dát guoskat dušše oanehat oahpuide , ja Sámi allaskuvla ii sáhte vel álggahit plánejuvvon 3-jagáš fálaldagaid departemeantta dohkkeheami haga . #ILL Sem/Edu Dat guoská sihke oahppoorganisašuvnnaide ja fitnodagaide . #ILL Sem/Org Go eiseválddit leat mearridan áššiid mat čielgasit ja erenoamážit gusket sámi oahpahussii , leat dat iešalddis dávjá nannen sámegiela ja sámi kultuvra . #ILL Sem/Edu Dát guoskkai erenoamážit ođastusaide maid Gudmund Hernes jođihii . #ILL Sem/Act Plánejuvvon instituhta doaibmama vuođđun lea máŋggagielalašvuohta ja - kultuvrralašvuohta , mas guovddáš deaddu lea sámegielas ja báikkálaš sámekultuvrras ja daidda guoski dutkamušas ja dáidagis . #ILL Mii guoská álbmoga ja vehádaga meroštallamii , dat guoská maid álgoálbmoga meroštallamii . #ILL Sem/Act Mii guoská álbmoga ja vehádaga meroštallamii , dat guoská maid álgoálbmoga meroštallamii . #ILL Sem/Act Vuosttas mandáhtta lea gulaskuddat dáhpáhusaid birra mat gusket álgoálbmogiid olmmošvuoigatvuođaide riikkadásis , guovlludásis dahje riikkaidgaskasaš dásis . #ILL Sem/Feat-soc Nuppi oassi Young dulkomis guoská domineremii . #ILL Sem/Act Muhto álgoálbmogat , geain leat máŋggalagan gaskavuođat eará álbmogiidda , eai maid sáhte mearridit okto áššiin mat vejolaččat gusket earáide . #ILL Sem/Hum Jagis 1968:s dohkkehuvvojedje ođđa njuolggadusat mat guske NGO:aid konsultatiiva sajádahkii . #ILL Erenoamážit guoská dát fáttá áddejupmái ja maiddái karakteraid jurddašeami ektui girjjálašvuođas , ja mu barggu ektui . #ILL Sem/Prod-cogn Son oinnii dárbbu dakkár kritihkkii mii guoskkai Davvi-Amerihká #? Persovnna dulkomis lean deattuhan gažaldagaid mat gusket makkár doaimmat persovnnas lea teavsttas , ja man láhkai dát doaimmat čájehit persovnna prošeaktaárvvu . #FS Dan dihte in sáhte váldit mielde buot osiid mat gusket metodalanja dulkonmodellii , muhto lean ferten válljet makkár osiide čiekŋudan mu dulkoma ektui . #ILL Sem/Prod-cogn Seammá čájehuvvo go Heaika ieš lea guossis , jus sus jerret persovnnalaš gažaldagaid mat gusket su ovddežii de eai boađe gažaldagaide vástádusat . #ovddežii?? Sem/Hum Dego duohta máilmmis de leat álohii muhtomat geat šaddet dan dillái ahte jugešvuođa bokte vigget dikšut iežaset bákčasiid , dát ii guoskka dušše sámi álbmogii , juohke servodagas leat muhtomat geat gahččet olggobeallai servodaga buori beali ja vigget de oažžut dorvvu juhkama bokte . Sii ledje álo eallán ná , buot dagai sidjiide loahpa loahpas ovtta , mii ii njuolgga guoskan sin beaivválaš eallimii . #ILL Sem/Hum #ILL Sem/Act Ja lea maiddái fáddá mii lea guoskan ollu olbmuide , ja báhccán bahča muitun mánnávuođas . #ILL Sem/Hum Fágabargit ja diibmooahpaheaddjit geain lea váldoovddasvástádus fágii árvvoštallat studeanttaid dohkálašvuođa , hárjehallan- ja eará ráporttaid mat gusket árvvoštallamiidda , ráhkadit eksámenbihtáid sihke vuosttaš ja máŋiduvvon eksámeniidda ja árvvoštallet geatnogahtton bargguid ja eksámenvástádusaid . #ILL Sem/Act Allaskuvla čuovvu dábálaš ortenga mii muđui lea stahtas dasa mii guoská čoahkkináigái ja ráhkkaneapmái . #ILL Sem/Time #ILL Sem/Act Dás áiggun geahččat muhtun beliid Gáivuona gielladilis mat gusket mu materiálaid analiisii . #ILL Sem/Prod-cogn Servodatdásis lea guovddáš fáktor ahte vehádatjoavkkus lea iešmearridanváldi áššiin mat gusket jovkui , ja maid ahte joavkku kultuvrralaš iešvuođat bohtet bures ovdan . #ILL Sem/Hum Bajábeal sojahanminsttar guoská eanaš davvisámegiela bárrastávval substantiivvaide . #ILL Sem/Cat Dát guoská erenoamážit vearbbaide . #ILL Sem/Cat muhto dát ii guoskka nu gallii sátnái go lea oalle hárve ahte bárrastávvalsániin ii leat dássemolsašupmi . #ILL Sem/Cat Morfologiija lea ollislaš vuogadat , ja jus juoga rievdá ovtta sajis , de dat guoská vuogadaga eará osiide . #ILL Sem/Part Nubbi ii leat nu dábálaš go guoská dušše bárrastávvalmádda-giidda main ii leat dássemolsašuddan , ja essiivvas ja lokatiivvas lea nu goappatlágan doaibma ahte ii nu álkit dagat gulahallanváttisvuođaid . #ILL Nubbi homonymiija guoská dušše i-mádda-giidda , muhto dat dahket su. 40 % bárrastávvalmáddagiin , nu ahte vejolaš homonymiija dáhpáhuvvá oalle dávjá . #ILL Sem/Cat Vaikko dát homonymiija guoská gait bárrastávvalsubstantiivvaide , de ii dattetge čuoza gulahallamii seammá olu go lokatiivva ovttaidlogu // máŋggaidlogu homonymiija , danne go akkusatiivva // genetiivvas ja lokatiivvas lea áibbas goappatlágan doaibma cealkagis , ja dan dihte go oamastangeažus geavahuvvo eanaš olbmuid oktavuođas , nugo So válddii nieiddas mielde Ivgumuotkái . #ILL Sem/Cat Dát guoská dutnje gii oainnát TV anteanna bokte . #ILL Sem/Hum Rievdadusat gusket dutnje gii oainnát TV:a dábálaš anteanna bokte . #ILL Sem/Hum Dát guoská dutnje gii oainnát TV anteanna bokte . #ILL Sem/Hum Rievdadusat gusket dutnje gii oainnát TV:a dábálaš anteanna bokte . #ILL Sem/Hum Rievdadusat gusket dutnje gii oainnát TV:a dábálaš anteanna bokte . #ILL Sem/Hum Dát guoská dutnje gii oainnát TV anteanna bokte . #ILL Sem/Hum Danne ii galggašii leat dárbu oahppat eará go ovttalágan preassaetihkalaš njuolggadusaid mat gusket buot máilmmi journalisttaide . #ILL Sem/Hum Lávdegoddi sáhttá maid árvvoštallat váidalusaid mat gusket dasa mo preassa ja preassaolbmot iežaset barggu doaimmaheames leat gieđahallan ásahusaid , organisašuvnnaid ja olbmuid . #ILL Norgga Preassalihtu váldočálli sáhttá iežas álgagis dáhttut lávdegotti gieđahallat áššiid main lea stuorra prinsihpalaš mearkkašupmi , dahje ášši mas lea vuoiggatlaš veahkehit dan dahje daid geaidda ášši guoská . #ILL Sem/Hum Juohkehaš sáhttá váidalit jos háliida ahte Almmussáni Ráđđi meannuda ášši mii guoská buori journalisttalaš virrui dahje cealkin- dahje almmuhanluđolaš-vuhtii . #ILL Sem/Act Jos váidalus guoská interneahttaalmmuheapmái , de galggašii čállit www-siiddu čujuhusa . #ILL Sem/Act Váidalus guoská unnimus ovtta fidnonjuolggadussii #ILL Sem/Conv Leage Várrogas-plakáhta 4.14. čuokkis : ” Boasttu dieđuid galgá njulget , ja vejolaččat šállošit nu fargga go vejolaš ” guoská dieđusge maid interneahttaalmmuhemiide . #ILL Sem/Act Artihkkala maid lea divvon dahje man šállošeapmi guoská áššiide mat eai leat nu duođalaččat , galgá merkejuvvot nu ahte boahtá ovdan makkár dieđut leat leamaš boastut ja mo daid lea divvon dahje šallošan . #ILL Sem/Hum Dát gáibádus ii guoskka binnánaš rievdadusaide mat dahkkojit oassin interneahttaalmmuheami dábálaš ođasmahttimis . #ILL Sem/Act Jos cealkámuš guoská áššái mas lea mieđihuvvon anonymitehtta áššemeannudeamis , de galgá sirdit buot veršuvnnaid artihkkalis giddejuvvon báikái gosa almmolašvuohta ii beasa . #ILL Sem/Abstr-count Dát guoská sániide ja dajaldagaide mat sáhttet jáhkihit ahte ášši lea mearriduvvon ovdalgo ášši lea leamaš dikki ovdii , namma- ja govvageavaheapmái ja eará dieđuide maid dihte sáhttá dovddusindahkat olbmuid geaidda politiijat leat beroštuvvon ja man láhkai galggašii vuhtiiváldit rihkusdaguid gillájeaddjiid . #ILL Sem/Cat #ILL Sem/Prod-ling Dat ahte dovddus olmmoš lea seaguhuvvon ráŋggáštanveara áššiide ii mearkkaš dalánaga ahte preassaetihkalaš eavttut mat gusket almmolaš olbmuide , leat fámus . #ILL Sem/Hum Journalisttalaš rávvagat gusket buot journalisttalaš bargguide beroškeahttá gaskaoamis . #ILL Sem/Act Buori virrui gullá maid , ahte journalista dovdá dehalamos lágaid , láhkaásahusaid , riikkaidgaskasaš soahpamušaid ja mearráduscealkámušaid , mat gusket su bargui . #ILL Sem/Act Seammá guoská maid olbmui , gii gaskaoamis geavaha nammamearkka dahje suollemas nama . #ILL Sem/Hum Almmut vuorddekeahttá Preassa Almmusvuođalávdegoddi cealkámuša jus dat guoská iežas áviisii . #ILL Sem/Org Sem/Txt Leage hui várrogaš čállit iešsoardimiid ja iešsoardin-geahččalemiid birra earenomažit dan ektui geasa guoská ja ovdabealde namuhuvvon ášši priváhta eallima birra . Dat mii dáid njuolggadusain čállojuvvo guoská maiddai govaide . #ILL Sem/Prod-vis Dát guoská maid govaide mat galget govvavuorkái . Ale alccat dehe earáide ávkin geavat ii almmuhuvvon ođđasiid , mat gusket ekonomalaš áššiide dehe áigumušaide stáhtas , suohkaniin , organisašuvnnain , fitnodagain dehe ovttaskas olbmuin . #ILL Sem/Abstr-count Doahttal dahkkivuoigatvuođa go guoská tekstii , govaide ja jitnii . #ILL Sem/Txt Almmut vuorddekeahttá Preassa Almmusvuođalávdegoddi cealkámuša jus dat guoská iežas áviisi . #ILL Sem/Org Sem/Txt Leage hui várrogaš čállit iešsoardimiid ja iešsoardin-geahččalemiid birra earenomažit dan ektui geasa guoská ja ovdabealde namuhuvvon ášši priváhta eallima birra . #ILL Sem/Hum Dat mii dáid njuolggadusain čállojuvvo guoská maiddai govaide . #ILL Sem/Prod-vis Dát guoská maid govaide mat galget govvavuorkái . #ILL Sem/Prod-vis Journalista čuovvu iežas riikka lágaid , muhto dás mii guoská fitnolaš geatnegasvuođa ollašuhttimii , son dohkkeha duššefal iežas bargoguimmiid juridikšuvnna , hilgodettiin juohkelágan deaddima ja sisabáhkkema geahččaleamiid ráđđehusa dahje vaikko geange bealde . #ILL Sem/Act Vaikke 1970- ja 1980-logus federála ráđđehusa ruhtajuolludeapmi álgoálbmogiidda guoski áššiide lassánii sakka , de liikká álgoálbmogiin lea ainge fuonimus sosio-ekonomalaš dilli mii guoská skuvlejumi , boađuid , barggu ja dearvvašvuođa . #ILL Sem/Hum Vaikke 1970- ja 1980-logus federála ráđđehusa ruhtajuolludeapmi álgoálbmogiidda guoski áššiide lassánii sakka , de liikká álgoálbmogiin lea ainge fuonimus sosio-ekonomalaš dilli mii guoská skuvlejumi , boađuid , barggu ja dearvvašvuođa . #ILL Sem/Act #ILL Sem/Prod #ILL Sem/Act #ILL Sem/State Dán oktavuođas lea maid miellagiddevaš ahte vaikke Locke deattuhii olbmuid vejolašvuođa háhkat opmodaga , de su mielas dát ii guoskán álgoálbmogiidda Amerihkás . #ILL Sem/Hum Sem/Group Dat gullá maid dutkamii mii guoská sápmelaččaide . #ILL Sem/Hum Dát guoská maiddái sámi dutkamii . #ILL Sem/Act Mii guoská Davviriikkalaš dutkanovttasbargui , de lea Dutkanráđđi ovttasráđiid Sámedikkiin vuolggaheamen guorahallama geahčadit mo sáhtašii Norgga , Ruoŧa ja Suoma gaskkas álggahit oktasaš sámi dutkanlávdegotti . #ILL Sem/Act Dán oktavuođas leat olu sámegielhástalusat : gávdnat dutkiid geain lea máhttu sámi diliin , bisuhit nana fága- ja dutkanbirrasiid , atnit ja čalmmustahttit sámegiela originálagiellan dutkamis , kártet ja duođaštit árbevirolaš máhtuid , vuohkkasit gaskkustit dutkanbohtosiid sidjiide geaid birra dutkamuš lea , dahje daidda joavkkuide geaidda dutkamuš guoská . #ILL Sem/Hum Mii áigut riikkaidgaskasaččat leat gitta njunnošis das mii guoská dieđuid buorideapmái davviguovlluin , ja daid birra ja várás . #ILL Sem/Process Norgga ja Ruošša suodjalussii guoski ovttasbargu lea maid dakkár ášši mii nanne oasálaččaid gaskasaš luohttámuša ja dáhttu gávdnat oktasaš čovdosiid váttisvuođaide . #ILL Sem/Act Mii áigut bargat árjjálaččat buoridan dihte suodjalussii guoski gulahallama Ruoššain . Norgga dutkanráđđi áigu jagi 2006 juolludit sullii 350 miljon ruvnno dutkamii mii njuolga guoská davviguovlluide . #ILL Sem/Act Ruđat measta buot departemeanttain stivrejuvvojit dutkanráđi čađa davviguovlluide guoski dutkamii . #ILL Sem/Act Ráđđehus áigu láhčit dilálašvuođaid , vai nannešii davviguovlluide guoski dutkama dutkanráđi bokte . #ILL Sem/Plc Jođus lea rápmaeavttuid ja lágaid buoridanbargu mii guoská ekonomalaš ja diehtosuorggálaš vuoigatvuođaide daidda genehtalaš resurssaide mat lea ábis ja mearrabotnis . #ILL Sem/Feat-soc Dán barggu lea dárbu geahčadit ovttas Barentsábi mariidna birrasii ja Lofuohta olggobeallásaš mearraguovlluide guoski ollislaš hálddašanplána čuovvolemiin , ja ulbmil lea gozihit ekovuogádaga dili . #ILL Sem/Plc Ráđđehus áigu váikkuhit dasa ahte sámi ásahusaid návccat ovdánivčče álgoálbmogiidda guoski servodatdutkamis . #ILL Sem/Hum Dasa lassin ohppet árvvoštallat ja analyseret sámi servodahkii guoski diliid , ja oahpásmuvvet eará álgoálbmogiidda ja álgoálbmogiid sajádahkii riikkaidgaskasaš servodagas . #ILL Sem/Org Seammá guoská maid kurssaide , mat dollojuvvojit Sámi allaskuvlla olggobealde . #ILL Sem/Edu Riikkadási ja báikkálaš vuođđooahpahusa guoski mearrádusat ráhkadit vuođđooahpahu- #? Vuođđooahpahusa oahpahusplána dagadettiin galgá váldit vuhtii ovdaoahpahusa oahppaplána ja vuođđooahpahusa oktilašvuođa sihke earáid gielddas dahkkon mánáid , nuoraid ja skuvlema guoski mearrádusaid . #? Logahatlágas mearreduvvo logahatskuvlema ordnemii guoski geatnegasvuođain . #ILL Sem/Act Instituhta ulbmilin lea maiddái addit áiggeguovdilis oktasašgotti guoski ja eará skuvlema ja ruovttuiđuhttinprográmma mielde suoma giela oahpahusa olgoriikalaččaide . #? Oahpahusa resursaulbmiliidda gullet oahpahus- ja doarjjabálvalusveaga , lanjaid ja aparáhtaid guoski ulbmilat . #ILL Sem/Semcon Vuođđooahpahusa oahpahusplána dagadettiin ferte váldit vuhtii ovdaoahpahusa oahppaplána ja vuođđooahpahusa oktilašvuohta ja earát gielddas dahkkon mánáid , nuoraid ja skuvlema guoski mearrádusat . #? Goalmmát kapihttalis buvttán oppalaš dieđuid giellasosiologalaš dutkamiin mat gusket giellamolsumii , ealáskahttimii ja etnolingvisttalaš ceavzin-návccaide . #ILL Sem/Process #ILL Sem/Act #ILL Sem/Feat-psych Dutkanfáttát mat gusket giellageavaheapmái servodagas gohčoduvvojit sosioling-vistihkkan ja giellasosiologiijan . #ILL Sem/Act Politihkalaš-lágalaš dilit : Leago vehádatgielat joavkkus muhtin veardde politihkalaš autonomiija dahje vuoigatvuohta ieš mearridit gažaldagaid mat gusket dán jovkui ? #ILL Sem/Hum Sem/Group Suomas vuoigatvuohta lei ráddjejuvvon Sámi ruovttuguvlui , ja guoskkai maiddái joatkkaoahpahussii . #ILL Sem/Edu Go váldočoahkkin lea julggaštusa dohkkehan , de dan maŋŋá dat guoská buot stáhtaid . #ILL Sem/Org Sem/Plc Konvenšuvdna artihkal 27 bokte , mii guoská minoritehtaid ja álgoálbmogiid vuoigatvuođaide , lea maid sápmelaččat váidán komiteai ja lihkostuvvan bures . #ILL Sem/Feat-psych Sihke vuoigatvuođat ja sii geaidda vuoigatvuođat gusket , leat čielgasit meroštallojuvvon . #ILL Sem/Hum Dát guoská sániide ja dajaldagaide mat sáhttet jáhkihit ahte ášši lea mearriduvvon ovdalgo ášši lea leamaš dikki ovdii , namma- ja govvageavaheapmái ja eará dieđuide maid dihte sáhttá identifiseret olbmuid geain politiijat leat beroštuvvon ja man láhkai galggašii vuhtiiváldit rihkusdaguid gillájeaddjiide . #ILL Sem/Cat #ILL Sem/Txt Dat ahte dovddus olmmoš lea seaguhuvvon ráŋggáštanveara áššiide ii mearkkaš dalánaga ahte preassaetihkalaš eavttut mat gusket almmolaš olbmuide , leat fámus . #ILL Sem/Hum guoská dieđusge maid interneahttaalmmuhemiide . #ILL Sem/Act Artihkkala maid lea divvon dahje man šallošeapmi guoská áššiide mat eai leat nu duođalaččat , galgá merkejuvvot nu ahte boahtá ovdan makkár dieđut leat leamaš boastut ja mo daid lea divvon dahje šallošan . #ILL Sem/Abstr-count Dát gáibádus ii guoskka binnánaš rievdadusaide mat dahkkojit oassin interneahttaalmmuheami dábálaš ođasmahttimis . #ILL Sem/Process Jos cealkámuš guoská áššái mas lea mieđihuvvon anonymitehtta áššemeannudeamis , de galgá sirdit buot veršuvnnaid artihkkalis giddejuvvon guvlui gosa almmolašvuohta ii beasa . #ILL Sem/Process Mii leat oahppan ahte Indiá kástavuogádagas vuolimužžan leat Sudra mii oaivvilda joavkku man ii galgga guoskat . #ACC Sem/Hum Sem/Group Dát guoská earenoamážit rabasvuhtii , buot beliin , áddet ja vuostáiváldit kontruktiivvalaš kritihka , ahte dan oaivil ii leat njeaidin , muhto baicce ( bajás ) huksen smiehttama ja inspirašuvnna bokte – ahte maiddái Sápmi ge dárbbaša bures vuođđuduvvon siskkáldas kritihka . #ILL Sem/Feat Fáttát leat buot-olbmuide guoski , muhto dieđusge lagat sámi lohkkiide dan dihtii go dáhpáhusat ja duogáš lea sámi guovllus ja girjjit čállojuvvon sámegillii . #ILL Sem/Hum Vuoigŋaduodjeláhka guoská sihke girjjálaš , dieđalaš ja dáiddalaš bargguide . #ILL Sem/Act Dat lea duohta láhkásis , muhto ii gal duohta jus mearrida sámi definišuvnna viiddibun go dušše guoskat davvisámegillii . #ILL Sem/Lang Mii guoská dáhpáhusaide 1905´s , lea lunddolaš jearrat : Lei go dát dehálaš jahki sámid ja nášunalstáhtaid oktasaš eallimis , guhkit historjjálaš perspektiivvas ? #ILL Sem/Event Kodisilla han lei oassin dan seammá rádjasohpamušas mii otne ain guoská sihke Norgga-Ruoŧa ja Norgga-Suoma rádjái . #ILL Sem/Plc-line ábálaččat dát dieđus vuosttažettiin guoská stuorát ja unnitálbmogiid gaskavuhtii , muhto sáhttá maiddá vuolgit lagaš siidaguoimmi dilálašvuođas . #ILL Sem/? Erenoamážit guoská dát cealkkahámiide , dat mo mii bardit oktii dajaldagaid . #ILL Sem/Cat Jáhkán iešalddes ahte dat guoská vel ain eanet go dušše dovdduide , ahte dat beanta váikkuha min identitehtii . #ILL Sem/Perc-emo Sápmelaččaid rolla áššedovdin badjelgehččojuvvui , dasgo sii ledje ( bealálaččat ja dan dihtii eahpeneutrála ) gažaldagain , mat guske sidjiide alcceseaset . #ILL Sem/Hum Dat vuođđuduvai doaivagii , ahte sápmelaččat oaččošedje gievrrat sajádaga dutkamušas , mii guoská sidjiide alcceseaset . #ILL Sem/Hum Ieš guottihan dan , ahte tearbma lappologiija ráddjejuvvo guoskat dieđalašlunddot teavsttaide , amaset seamma sárgá ala biddjot ovdamearkka dihte T. I. Itkosa dieđaartihkalat ja girječálli K. M. Walleniusa seammaáigásaš , juobe rasisttalaš govvádusat nuortalaččain . #ILL Sem/Txt Identitehta Mun ja mu ahkásaččat leat bajásšaddan doahpagiin « identitehta » - dan sáni lean juo gullan nu ollu háviid ahte loahpas measta jáhkkigohten ahte dat lea tearbma mii dušše guoská midjiide sámiide . #ILL Sem/Hum Su oktovuođa válljen ii livččii dalle dakkár mii guoská olbmuide oppalaččat . #ILL Sem/Hum Sámegielas leat dan sivas erenoamáš logudefineren doaibmamin ja allafrekventa informašuvnnadássi mii guoská gielladiliid hápmái . #ILL Sem/Feat-phys čálakeahtes lágaid ja mearrádusaid mat gusket guđege guovllu gáktái . #ILL Sem/Clth Gáktepolitiijain lea maid mearkkašanveara stuora čehppodat das ahte meroštallat geaidda láhka ii guoskka , namalassii im- #ILL Sem/Hum Sidjiide guoská vuoiŋŋaduodjeláhka , ja danin gáktepolitiijat diktet sin eallit dien lága mielde , eai ge beroš sis . #ILL Sem/Hum Olbmot leat mas­ sán vuoiŋŋa čuollat buohkaid guoski áššiid bea­ le , loktet sápmelaš čuohcci áššiid beaiveortnegii . #0 ” Ee. nu daddjo Sáme­ dikki eanetlogu politihkalaš áigumušain áigodahkii 2009–2013 das mii guoská sámegiela ovddideapmái . #ILL Sem/Act Bagada ráđđehusaid ( Irlándda ja Davvi-Irlándda ) ja dáid ovddasvástideaddji ásahusaid mat dan dárbbašit das mii guoská giela dillái oahpahusa oktavuođain . #ILL Sem/Plc-abstr Mii guoská gáktái , de son geavahii gávtti nu guh­ ká go nagodii dan coggat , ii beaivválaččat , muhto go ledje erenoamáš ávvudeamit . #ILL Sem/Clth Sáhttá muhtunláhkai dadjat ahte Mareka oassin gárttai juste dat ahte su fuol­ la ja áŋgiruššan guoskkai álbmogii mii ii lean dovddus Čekkias , de dan dihtii lágideaddjit ja almmu ­headdjit­ eai atnán fáttá doarvái berostahttin dasa ahte goastidiš­ goahtit Mareka čállosiid . #ILL Sem/Hum Ovdamearkkaid bokte girji guorahallá mo eamiálbmotdutkama ja - oah­ pahusa guovddáš fáttat gusket sámi diliide . #ILL Sem/Plc-abstr Dat guoská sámi muitalanárbevirrui čállima hárrái . #ILL Sem/Act Erenomážit guoská dat dakkár mátkkoštanfitno ­dagai­ de mas fysalaš hápmi doaibmá moatti láhkái . #ILL Sem/Org Gelbbolašvuođamihttomearit mat leat merkejuvvon násttiin* Jo1:as eai guoskka ohppiide geat čuvvot fidnofágalaš oahppoprográmmaid . #ILL Sem/Hum Árbevirolaš máhttu váldooasis deattuhuvvo ovdánahttit giela mii guoská árbevirolaš doabageavaheapmái ja dadjanvugiide . #ILL Sem/Act #ILL Sem/Feat geavahit sániid , doahpagiid ja dadjanvugiid mat gusket lundui #ILL Sem/Feat-psych selvehit rivttiid mat gusket sámegillii #ILL Sem/Lang geavahit sániid ja dajaldagaid mat gusket árbevirolaš ja ođđaáigásaš bargoeallimii , árvalit ja árvvoštallat ođđa tearpmaid #ILL Sem/Act dulkot áššiid mat gusket skuvlii dárogielas sámegillii #ILL Sem/Org Bagadus guoská sámegielfága vuosttaš- ja nubbingillii . #ILL Sem/Lang Lars Helle earuha girjjistis ( s. 20 , 57 ) árvvoštallama ja bagadusa ná : árvvoštallan guoská eanet oahppi bohtosii ja mihtida oahppi máhtu , dat lea dárkun . #ILL Sem/Semcon Bagadus guoská eanet oahppi bargoprosessii ja veahkeha oahppi olahit mihttomeriid . #ILL Sem/Process Dát guoská sihke árvosátne- ja árvosánehis árvvoštallamii . #ILL Sem/Act Dát galgá dahkkot sihke árvosániiguin ja árvosániid haga ja guoskat njálmmálaš ja/dahje/ja čálalaš bargguide . #ILL Sem/Act Go gáibiduvvo oahpaheaddjis ahte galgá duođaštit iežas dahkkon árvvoštallama , de dat lea oahppái sihkarvuohta dasa mii guoská árvosátnemearrideapmái . #ILL Sem/Act FUOMÁŠ : Árvvoštallan guoská oahppoprosessii seamma olu go oahppi bohtosiidda ! #ILL Sem/Process Fuomášan veara lea ahte árvosánehis árvvoštallan lea sihke individa- ja ulbmilguoski , go mánáidskuvlla vuolledásis galgá buot árvvoštallan geavvat árvosániid haga ja galgá leat individii guoski . #ILL Sem/Hum Mánáidskuvlla gaskadásis galgá árvvoštallan leat sihke individii guoski , muhto maiddá ulbmilguoski , go dán rájes galgá iskkadit man muddui oahppi fáhtii fágaoahpa O97S ulbmiliin . #ILL Sem/Hum Individaguosk i árvvoštallan ; guoská oahppi bohtosiidda go daid buohtastahttá su ieš-iežas oahppanábiid ektui ja makkár vejolašvuođat sus leat olahit oktasaš ulbmiliid . #ILL Sem/Semcon Ulbmilguoski árvvoštallan ; guoská dasa man muddui oahppi olaha fága ulbmiliid . #ILL Joavkoguoski árvvoštallan ; guoská dasa go oahppi bohtosat buohtastahttojit earáid bohtosiid ektui . #ILL Árvvoštallan árvosániiguin galgá guoskat buot giellafágaide ja matematihkkii , sihke njálmmálaččat ja čálalaččat . #ILL Sem/Edu Árvosánehis árvvoštallan guoská oahppi iežas oahppanábiide , su oahppanvugiide ja bargoáŋgirvuhtii ( elljui ) ja ovddeš bohtosiidda buohtastahtton ulbmiliidda . #ILL Sem/Plc Árvosánehis árvvoštallan galgá maiddá guoskat ja báikkálaš plánaid válljemiidda ( Rettleeiing L97 , L97S Elevvurdering s. 18 ) . #ILL #0 Njálmmálaš ja čálalaš gealbu galgá árvvoštallot sihke árvosániiguin ja árvosániid haga ja gealboárvvoštallan galgá guoskat sihke fágalaš , sosiálalaš ja metodalaš čehppodahkii . #ILL Sem/Feat-psych Ii dat guoskka gal prošeaktabargui , muhto dat lea jurddašuvvon ovdamearkan mo sulaid sáhtášii diekkáriid ráhkadit . #ILL Sem/Act váibmilvuohta musihkkii guoská #ILL Sem/Prod-audio Su váibmilvuohta musihkkii guoská maid vejolašvuhtii oaidnit ja olahit olbmuid beroškeahttá liikeivnnis dahje gielas . #ILL Sem/State dainna ; dát guoská sihke nomáda- #? festivála , erenoamážit mii guoská #? ja čehppodaga áššiin mat gusket #? Dasa lassin oaččut dieđusge ollu hárjáneami ja čehppodaga áššiin mat gusket álgoálbmogiidda , kultuvrii ja identitehtii . #ILL Sem/Hum #ILL Sem/Feat #ILL Sem/Feat dadjá sin , geaidda dat guoská , iežaset #ILL Sem/Hum Son ii goassige máinnaš namaid muhto dadjá sin , geaidda dat guoská , iežaset diehtit . #ILL Sem/Hum goas eat juo bálval gait mii guoská #? Otnábeaivve mii oaidnit ahte mii goas eat juo bálval gait mii guoská bibmui . #ILL Sem/Food Sem/Event Dat lea loddi mii álohii lea jođus , ja danin sáhtánge dovdat oktiigullevašvuođa dainna ; dát guoská sihke nomádadillái ja ohcaleapmái gaskaijabeaivváža lusa . #ILL #ILL Go jearan sus maid Riddu Riđđu máksá sutnje , de boahtá vástádus dego ildus : – Riddu Riđđu lea dehálaš festivála , erenoamážit mii guoská mearrasámiid rámiideapmái , muhto maid dan sivas go dáppe mii beassat oahpásnuvvat iežá álgoálbmotkultuvrraide . #ILL Sem/Act Maid eai borran dan guđđe eatnamii , ii oktage ealli guoskan daid goassege ja dat manne ruovttuluotta lundui . Vehážiid sáhka jorggihii Hemmo veadjimii , mii guoskkai sudno guktuid eallimii . #ILL Sem/Act Hemmo ordnegođii bivdosiid ja muitalii ahte lei oahppan áhčistis čiktit , moardit ja buot , mii guoskkai luossabivdui ; 8.8.-62 . #ILL Sem/Act Buot áddjás juovlaráhkkaneamit eai guoskan šat sutnje ja čoakkalmasaid jullo su beales doalahit dat , geat oidne dasa dárbbu . #ILL Sem/Act Suinna lei álki háleštit , son máhtii movttáskit áššiin , mat eai guoskan njuolgga su iežas eallimii . #ILL Sem/Act Son ii máhttán guoimmuhit nuorra olbmo gehppes ságaiguin , muhto álo go válddii ovdan juoga ášši , de oaččui leat juo sihkkar ahte dat guoskkai juogaláhkai su iežas eallimii : málenbargui , árbeviesu divvunjurdagii , boares bartii . #ILL Sem/Act #ILL Sem/Act #ILL Sem/Prod-cogn Heaika jugai moadde gohpa káfe , borai máŋga nisoláibevajahasa , muhto ii guoskan keaksapáhkkii . #ILL Sem/Obj Son guoskkahasttii isida sealgái , muhto dát ii dávistan . #ILL Sem/Body Son finai gielddas buot čoahkkimiin , mat ležžet veháge guoskan sutnje , vuojašii fivrrolaš muhtumin dušše hearvva dihte Girkosiiddas ja Márkanis hálešteamen . #ILL Sem/Hum Áidna jeđđehus dás lei ahte ášši guoskkai maiddái su guoibmái , ja guovttá diekkár beahttašumi lei geahppasut guoddit . #ILL Sem/Hum Dát oassi lei guoskan dušše geavatlaš beallái , dasa ahte man bures guhtege dovddai iežas barggu . #ILL Sem/Part Sii ledje álo eallán ná , buot dagai sidjiide loahpa loahpas ovtta , mii ii njuolgga guoskan sin beaivválaš eallimii . #ILL Sem/Act Dál ii lean dahkan nu dego ášši ii livčče guoskan sutnje . #ILL Sem/Hum Heandarat lei gearggus luohpat árbevuoigatvuođastis , eambbo lei čálistan nama vuollai dego ášši ii livčče guoskan sutnje . #ILL Sem/Hum Susge lei goatnelbihttá , ii mihkkige erenoamážiid , muhto fierbmesadji almmatge ahte sáhtii geahččat ahte ášši guoskkai sutnjege . #ILL Sem/Hum Go beaivegirjjiid dieđut goas nu leahkastuvvošedje vierročalmmiid ovdii , de buohkat geaidda ášši njuolgga guoskkai ledje juo guhká leamaš hávddis ja sin muitu vajálduvvan olbmuid mielain . #ILL Sem/Hum Son ii diehtán ahte galggaigo ieš váldit oktavuođa vielljabeale leskii , sus livččii lean gal dasa vuoigatvuohta , dasgo guoskkaihan ášši sutnjege . #ILL Sem/Hum Ii oaččo šat guoskat masage , dárkileappot dadjat doalvut ja bilidit . #ILL Gili olbmuid áššit eai guoskan sutnje . #ILL Sem/Hum Buohkat , geaidda ášši guoskkai , dovde dan gamusteaset juogalágan sevdnjes suoivvan , mii čuvodii sin . #ILL Sem/Hum Muhto mu goittot geasuhii buot eanemus visot mii guoskkai Máhtebáikái . #ILL Sem/Plc Ná ii dáhpáhuvvan ovdal gallii , muhto ammal lei áddegoahtán ahte ášši guoskkai sutnjege , buot váivves áššiid ii sáhttán šat dodjit dušše boarrásut vieljaguoktái . #ILL Sem/Hum Ivvár lei giitán goidasit , mas árvidii ahte ášši ii guoskan šat sutnje . #ILL Sem/Hum Heandarat ii lean šat guoskan jugástahkii ja bođii álo barggu maŋŋá njuolgga ruoktot . #ILL Sem/Drink Ja jos duođa hálan , de in várra livčče vuolgán deike jos munnjege ii lean geavvat ná , dajai Tytti-Liisu ja guoskkahasttii čoavjji . #? Máhte-Máhtte ii ádden mo ášši guoskkai sutnje , Antero lei álo leamaš hui dolbmi luossabivdui ja Ánde njulgestaga eattui , go sus bohte diekkáriid jearahit . #ILL Sem/Hum Dan guhkes juhkanbaji maŋŋá son ii lean šat guoskan jugástahkii ja lávii ain sihkkarvuođa dihte doamihit dalán barggu maŋŋá moarsis lusa . #ILL Sem/Drink Dat ii guoskan sutnje . #ILL Sem/Hum Go guoská sámi deaddit de leat dáččat harbmat jegolaččat . #0 Muhto vuos ferte dáčča loktasit geargeáiggi jurddašanvugiis bajás ođđa áiggiide ja duohta bajásčuvgejupmái ― go guoská olmmoščearddaid árvvuid gehččui . #gehččui Muhto olmmái , sivilisertta olmmái , deasttaid anii , ii geažit dan guvlui ; mu nubbe máilmmi servvodat ii guoskka soahtevehkii , ii guoskka duon dáččii ; dat doalahit dan guhkkin gáidagasan . #ILL Sem/Hum Sem/Group Muhto olmmái , sivilisertta olmmái , deasttaid anii , ii geažit dan guvlui ; mu nubbe máilmmi servvodat ii guoskka soahtevehkii , ii guoskka duon dáččii ; dat doalahit dan guhkkin gáidagasan . #ILL Sem/Hum Samá hal mon — go guoská rivgolašvuhtii ; dalle lean duohko diehke . #ILL Sem/Feat Buot nu buhtis , ii uhcimusge duolvadielku - dego Liissá livččii dušše nohkastan rávarokki vuđđui , biktasat oktan látnan dasttán bálddas nu ahte suorpmat guske ruškes vulpui . #ILL Sem/Clth Munnje duot dáhpáhus daninassii ii šat olus guoskka : das leat juo guoktelogiokta jagi ja ledjen dalle vel nu mánná ahte in ádden mii dáhpáhuvai aiddo dan čalbmeravkalanbottas , go jápmin bođii ja gesii rájiidis . #ILL Sem/Hum Seaŋggas soai vuos vealláiga bálddalagaid lihkaskeahttá , dego livččiiga ballan nubbi nuppis ja heahpanaddan ; eabage guoskan goabbat guoibmáseaskka . #ILL Sem/Hum Aili čohkkedii suvddára báldii reŋkko ala nu ahte su giehta- ja juolgemáddagat guoskkahaste suvddára busirii . #ILL Sem/Clth Sođiid han dat ii hupman , dat eai guoskka sutnje . #ILL Sem/Hum Dan čábbodaga han Áne ieš eahpida , mii dasa guoská . #ILL Áne muitá son dalle gamustis dovddái dat šaddá guoskat sutnje soamesláhkái . #ILL Sem/Hum » Dan vasttes guožu lea Áne gullan juo Álaheajus – vaikko ii guoskan jur sutnje dalle . #ILL Sem/Hum Sámi nieiddaiguin ii biđe ovttage mii fávrrolašvuhtii guoská , son muitá dan … Amma lea Ritza eahpegermánalaš … ? #ILL Sem/Feat-phys Hálddašanláhka guoská áššiid meannudeapmái dán lága vuođul . #ILL Sem/Act Fápmuduvvon olbmui ja fápmudeapmái gusket hálddašanlága § 12 nubbi ja njealját lađas vásttolaččat . #ILL Sem/Hum #ILL Sem/Act Dat guoská maid almmuhusaid , várrehusaid ja sullasaš dieđuid addimii divššohassii dahje su lagamužžii , jus son čielgasit lea dohkkehan elektrovnnalaš gulahallama geavaheami . #ILL Sem/Act Gonagas sáhttá stáhtaráđis addit láhkaásahusaid , mat gusket bákkolaš mielladearvvašvuođadikšumii ásahusa jándordivššu olis ja dan olggobealde . #ILL Sem/Act Váidalanortnet guoská dušše sirdimiidda , maid ohcet bákkolaš mielladearvvašvuođadivššu divššohasaide ja dušše : #ILL Sem/Hum Váidalanortnet ii dattetge guoskka sirdimiidda seamma guovllu dearvvašvuođafitnodaga ásahusaid gaskkas . #ILL Sem/Act Ovdalgo dán kapihttala vuođul mearridit ášši , galgá son geasa ášši guoská , beassat cealkit oainnus . #ILL Sem/Hum Vuoigatvuohta cealkit oainnus guoská earret eará bákkolaš dearvvašvuođadikšuma ásahangažaldahkii ja dasa , guđe ásahusas galgá leat ovddasvástádus bákkolaš divššus . #ILL Sem/Act leat mielde hábmemin ásahusa beaivválaš eallima ja eará diliid , mat gusket ovttaskas divššohassii , #ILL Sem/Hum Dat gii lea bákkolaš mielladearvvašvuođadivššus dahje su lagamuš sáhttá váidalit gozihanlávdegoddái buot mearrádusaid , mat gusket sirdimiidda ásahussii dahje eará doaimmaide , main ásahusas lea ovddasvástádus , nu mo § 3-1 meroštallá . #ILL Sem/Hum Go bákkolaš mielladearvvašvuođadikšui sirdin lea mearriduvvon duomuin ráŋggáštuslága § 39 vuođul , dán lága mearrádusat gusket nu guhkás go dat heivejit , earret § 3-2 rájes gitta § 3-12 rádjai . #0 Juohkehaččas lea geatnegasvuohta boahtit gozihanlávdegoddái vihtanin dahje áššedovdin daid njuolggadusaid vuođul , mat gusket diggegotti váldogieđahallamiidda . #ILL Sem/Act Dat guoská maid divššohassii dahje su ovddasteaddjái , nu guhkás go gozihanlávdegoddi dan atná ovddolažžan . #ILL Sem/Hum Go gozihanlávdegoddi almmuha mearrádusa divššohassii dahje su ovddasteaddjái , dat galgá muitalit njuolggadusaid birra , mat gusket ášši iskamii duopmostuolus , vrd. dán lága § 7-1. #ILL Sem/Act Seammá guoská gozihanlávdegotti mearrádussii sirdit olbmo jándordikšui ásahussii , vrd. §§ 4-10 ja 5-4. #ILL Sem/Prod-cogn Dat geasa ášši guoská , galgá oažžut dieđu vejolašvuođas váidalit mearrádusa fylkkamánnii , vrd. mielladearvvašvuođadikšunlága § 3-5 nuppi lađđasa . #ILL Sem/Hum Son , geasa ášši guoská , ja su lagamuš galget farggamusat oažžut dieđu mearrádusas ja dan vuođuštusas . #ILL Sem/Hum Ásahus geatnegahttá iežas fuolahit das ahte son , geasa ášši guoská , ja su lagamuš ožžot dárbbašlaš dieđuid vuoigatvuođaideaset birra , ja maiddái vejolašvuođas váidalit gozihanlávdegoddái ja veahki hárrái dan oktavuođas , vuoigatvuođas advokáhtii dahje eará fápmuduvvon olbmui , vejolašvuođas gáibidit beassat oaidnit áššebáhpáriid ja eará . #ILL Sem/Hum Válddi sirdimis klinihkalaš psykologiija spesialistii guoská nubbi lađas vásttolaččat . #ILL? Sem/Hum Láhkaásahus guoská dakkár ásahusaid dohkkehaneavttuide , main galgá leat ovddasvástádus dahje mat galget čađahit bákkolaš mielladearvvašvuođadivššu jándordivššu olis dahje dan olggobealde . #ILL Sem/Prod Láhkaásahus guoská oktagaslaš plánaide , maid galgá čállit gielddadearvvašvuođabálvaluslága § 6-2a , spesialistadearvvašvuođabálvaluslága § 2-5 , mielladearvvašvuođadikšunlága § 4-1 ja sosiálabálvaluslága § 4-3a mearrádusaid vuođul . #ILL Sem/Prod-cogn Divššohasaide guoská vásttolaččat divššohasvuoigatvuođalága 4. kapihtal , mii gieđahallá miehtama dearvvašvuođaveahkkái . #ILL Sem/Prod-cogn Láhkaásahus guoská divššohasaide , geat leat bákkolaš mielladearvvašvuođadivššus . #ILL Sem/Hum Láhkaásahus guoská mielladearvvašvuođadivššu gozihanlávdegottiid doaimmaide . #ILL Sem/Act Gozihanlávdegotti miellahtuide guoská jávohisvuođageatnegasvuohta hálddahuslága §§ 13 – 13 e vuođul . Dát kapihtal guoská buot váidalusáššiide . #ILL Sem/Hum Go meannudit váidalusa , mii guoská viidásut iskkadeapmái , bákkolaš mielladearvvašvuođadivššu ásaheapmái dahje loahpaheapmái , ja sirdináššiide , geavahuvvojit maiddái mielladearvvašvuođadikšunlága § 6-4 njuolggadusat . Divššohas , su lagamuš dahje ovddasteaddji , sáhttá ovddidit gozihanlávdegotti dárkkisteapmái mearrádusa , mainna gáibidit divššohasa miehtat dasa , ahte bákkolaš mielladearvvašvuođadivššu njuolggadusat gusket sutnje golmma vahku áigge . #ILL Sem/Hum Jus mearrádus guoská mánáide ja nuoraide , geat leat 12 ja 16 jagi gaskkas , ja mánná ieš ii leat seammá oaivilis doaimmain , mearrádusa galgá ovddidit gozihanlávdegoddái . #ILL Sem/Hum Ovdamearka Okta ovdamearka mii čájeha ahte ii leat álki diehtit guđe jávrris it beasa fierbmut lea dát čilgehus : Fierbmungielddus guoská buot jávrriide mat čuvvot dan linnjá gokko suohkanrádji Álttá guvlui manná eanu rastá , ja suohkanráji mielde riikkageainnus 93 , riikkageainnu mielde Suolovuomi duottarstohpui , boares riikkageainnu mielde lulágeahčái Uhca Suolojávrráža , njuolggo linnjás Gearpamšoaivvis Heastanjárgii Latnetoaivvis ... #ILL #Sem/Plc-water Noraidkonsuleanta Anne Karine Utsi ii loga šat ábuhit dušše šluvgit oaivvi ja lohkat ahte dát váttisvuohta ii guoskka min nuoraide . #ILL Sem/Hum Dát guoská sihke váhnemiidda ja bargiide , danin livčče sii maid galgan beassat oaiviliiddiset dása buktit . #ILL Sem/Hum Guoská goappešat virggiide : #ILL Sem/Pos Virgai bidjan dahkko lágaid , njuolggadusaid ja tarriffašiehtadusaid mielde mat gusket suohkana mánáidgárddiide . #ILL Sem/Org Sem/Build Virggiide guoská : 1 . #ILL Sem/Pos Vuosttažettiin dan dihte go boahtte Sámediggi galgá stuora vuoigatvuođa ášši meannudit , mii ovddemusat guoská Finnmárkui - vaikko dat diehttelas maiddái guoská olles Sápmái . #ILL Sem/Plc Vuosttažettiin dan dihte go boahtte Sámediggi galgá stuora vuoigatvuođa ášši meannudit , mii ovddemusat guoská Finnmárkui - vaikko dat diehttelas maiddái guoská olles Sápmái . #ILL Sem/Plc Muhto in dieđe vissasit guoská go dát dušše daid luondduriggodagaid mat eai leat ođasmahtti riggodagat , nugo Sámi vuoigatvuođalávdegoddi lea árvalan . #ACC Sem/Value “ Dohkkehuvvon prinsihpat ” mearkkaša earet eará ahte galgá váldit vuhtii riikkaidgaskasaš mearrádusaid mat gusket eamiálbmogiidda ja unnitlogu álbmogiidda . #ILL Sem/Hum Sem/Group - In mun ádde dakkár moaitámušaid mat gusket dasa ahte Johttisámiid searvi lea luoddaneamen šiehtadallamiid geažil . #ILL - Dat guoská buot šibihiidda mat leat badjel 6 mánu . #ILL Sem/Ani Nissonvuovdin guoská mihá eanebuidda go dušše kundarii ja sutnje gii iežas vuovdá . #ILL Sem/Hum #ILL Sem/Hum 12.11.1991 njuolggadusaid mielde , mat gusket bávkkanasaid // rakeahtaid oastimii , gávppašeapmái ja fievrredeapmái § 3 -3 vuođul , ferte ohcat sierra vuovdinlobi jus áigu diekkár bávkkanasaid vuovdit . #ILL Sem/Act * Vuolimus ahkemearri doaimmashehttejuvvon penšuvdnii mii lea 16 jagi guoská maid doaimmashehttejuvvon penšuvdnii virgevigi dihte . #ILL Sem/Hum Dalle guoská dat maid ovttasorrubáraide geat leat 12 dan maŋemus 18 mánus orron ovttas . Ja Norga addá maid máŋggalágán Tibet doaimmaide ruhtadoarjaga , earenoamážit doaimmaide mat gusket ohppui , dearvvašvuhtii ja kultivrii . Sii geat barget sámi vuoigatvuođaiguin mat leat čadnojuvvon eatnamiidda ja čáziide Finnmárkkus , lávejit dávjá iežaset čilgemiin čujuhit ILO - šiehtadussii mii guoská eamiálbmogiid vuoigatvuođaide . Stuoradiggi lea aitto dohkkehan ođđa njuolggadusaid mat gusket dasa gii beassá čálihit sámi jienastuslohkui . Mii guoská dan oktasaš čoahkkimii gosa suohkan galggai bovdet Sáráhká bealis maid áirasa , de lohká Nils Ole iežas sávvan dan šaddat ovdal beassážiid , muhto hoahpu siste vajálduvai olles čoahkkingohččun dasa . Dat guoská čuovvovaš skutterluottaide : Njealját imašlaš fearán guoská maid Norgga Sámiid Riikkasearvái . Sámi Luonddugáhtten searvi lea vuos ain hui unna searvvaš , muhto dat bargá nu stuora áššiiguin mat gusket olles máilbmái . #ILL Sem/Plc Almmake leat olu bohccuid jápmán , ja dilli lea duođalaš sidjiide geaidda dat guoská . #ILL Sem/Hum - Ain lea nu ahte mis leat guovttelágán oainnut dasa mii guoská eatnamiid oamasteapmái . #ILL Sem/Act Gait virggiide gusket : - Gáivuona suohkan lea oasseváldin mánáidgárdesuorggi ovddidanprográmmas , ja dat gii biddjo virgái , ferte oassálastit mánáidgárddi ovddidanbarggus . #ILL Sem/Pos Gáit virggiide gusket : Virggiide gusket bálká- ja virgáibidjaneavttut guoskevaš lágain , šiehtadusain ja njuolggadusain . #ILL Sem/Pos Gáit virggiide gusket : Virggiide gusket bálká- ja virgáibidjaneavttut guoskevaš lágain , šiehtadusain ja njuolggadusain . #ILL Sem/Pos Dát guoská fitnodagaide , organisašuvnnaide , sierralágán sápmelaš ovttastusaide ja maiddái ovttaskas olbmuide . #ILL Sem/Org #ILL Sem/Org #ILL Sem/Org #ILL Sem/Hum Guovddášbellodaga stuoradiggeáirras Johanne Gaup jearai Stuoradikkis mot Ráđđehus áigu oažžut doaresbeal báikkiid seamma dássái go stuora gávpogiid ja guovddáš báikkiid dasa mii guoská gálvvuid vuovdimii . #ILL Sem/Act Mii guoská rasisttalaš ja sohkabealevealaheami guottuide Hápmira joatkkaskuvllas Ahte dát guoská erenoamážit guovtti oahppái , lea dovddus , muhto dát guoská maiddái earáide , ja skuvla galggašii dáinna juoidá dahkat . #ILL Sem/Hum Ahte dát guoská erenoamážit guovtti oahppái , lea dovddus , muhto dát guoská maiddái earáide , ja skuvla galggašii dáinna juoidá dahkat . #ILL Sem/Hum Sápmelaččat vásihit dáid áiggiid ođđa giđa dasa mii guoská sámepolitihkalaš áššiide . #ILL Sem/Abstr-count Dien leat gullan álo go juoga ođas boahtá mii guoská sámiide ! #ILL Sem/Hum Luossabivdosearvvi mielas leat eiseválddiid veardideamit eahpesihkarat mii guoská njoammumii . #ILL Sem/Act Mii guoská gáibádusaide ahte lávdegotti árvalusat galget meannuduvvot ovdal go leat gulaskuddamii ge sáddejuvvon , lea sámediggejoavkkus olles luohttámuš dan meannudanvuohkái maid Bb guovddážis ja min iežamet ráđđehus - gos stáhtaministar ja bellodatjođiheaddji čielgasit leat lohkan ahte loahpalaš oktiigeassu galgá easka dahkkot maŋŋil vuđolaš gulaskuddama . #ILL Sem/Prod Go vuos lea daddjon ahte galgá albma gulaskuddan , guoská dat buot beliide . #ILL Sem/Part Seamma galgá buot mii guoská earenomáš ruhtadeapmái oahppofálaldagaide , seamma maiddái ealáhusovddideapmái . Guoská go hal diet duođai midjiide ? #ILL Sem/Hum Virggiide guoská : 1 . #ILL Sem/Pos - Sámedikki rehketdoalloloahpaheapmi ( 1996 ) - Čilgehus sámiide guoski láhkaásahandoaimmaid ovdaneamis jagis 1996. - Cealkámuš evttohusas Suoma Natura 2000 - fierpmádahkan - Sámi giellalága ođasmahttin ; válmmaštallanbargojoavkku ásaheapmi . #ILL Sem/Hum Guhkit áigge vuollái leat mis olu plánat dasa mii guoská kultuvrii , gos kulturviessoplána lea stuorámus , jotkkii presideanta ja logai váttisin ruhtadit institušuvnnaid jođiheami mat dál leat . #ILL Sem/Feat Sem/Hum Sem/Group - Ja mii guoská ILO-šiehtadussi , de das fertet muitit ahte riikkat nugo Kanada , Suopma , Danmárkku ja Fiijii leat juo mearridan iešstivrema iežaset guovlluid eamiálbmogiidda . #ILL Sem/Prod-cogn Oahpahusvirggiide guoská : #ILL Sem/Pos Dat ii almmake guoskka Nordkáhppii , gos olbmot šaddet divrasii máksit jus áigot finadit várdádeame ge . #ILL Sem/Ill Guovddášbellodaga ( Gb ) sámepolitihkalaš konferánsa lea dán vahkkoloahpa addán ollilaš doarjaga Finnmárkku Guovddášbellodahkii mii guoská eana- ja čáhcevuoigatvuođaide Finnmárkkus . #ILL Sem/Org Mii guoská ođasmahtten riggodagaid hálddašanváldái , galgá daid sáhttit bidjat suohkandássái . #ILL Sem/Hum Guoská buot jođiheaddjivirggiide : Daidda gáibiduvvo dohkkehuvvon oahppu oahpaheaddjioahppolága mielde ja unnimusat 3 jagi bargohárjaneapmi skuvllas . #ILL Sem/Pos Virggiide gáibiduvvo maid jođihanmáhttu ja buorit návccat ásahit buori oahppobirrasa skuvllas ja buori dili pedagogalaš ovddidahttinbargui ja návccat ovddidit ovttasbarggu ja dili buohkaide geat gusket skuvlii . #ILL Sem/Org Guoská buot virggiide : Oahpaheaddjit geain ii leat sámegiellamáhttu , sáhttet geatnegahttot lohkat sámegiela . #ILL Sem/Pos Guoská buot huksenáššiide suoidnemánu 1. b. 1997 rájes #ILL Sem/Prod Mii guoská neavttariidda , de lei vuosttaš geardde go oidnen Biret Rávdna Johnskareng lávdde nalde . #ILL Sem/Hum Váldobarggut ressursahálddašeapmi ja goziheapmi boazolohkamiid ja vihkkemiid oktavuođas , systematiseren ja dovddosin dahkat dieđuid mat gusket dieidda bargguide . #ILL Sem/Act Ja mii guoská maŋábeale vuojáhallamii . #ILL Sem/Act Sámedikkis lea váldosadji dasa mii guoská lágidit dili nu ahte stáhta geatnegasvuođat sámiide sáhttet dahkkot . #INF Lea stuora erohus dasa mii guđesge guoská sámi servodaga gullevašvuhtii mearra ja siseatnan guovlluin . #ILL Muhto mii muđui guoská sámeráđi juhkosii ja dan nammadeapmái , lohká Eira:–Buohkat sáhttet ohcat leat miellahttun sámeráđis , ja dakko bokte leat fárus nammadit juhkosii ovddasteddjiid . #ILL Sem/Act #ILL Sem/Act 2 ) Hamar bisma lea ovddidan gažaldaga lávdegoddái permitterejuvvon kapellána B virgáibidjama birra go kapellánai maid guoská Girkočoahkkima mearrádus ahte homofiillalaš ovttasorruma dihte ii sáhte sin bidjat viháhan virggiide Girkus . Gait virggiide gusket bálká- ja virgáibidjaneavttut guoskevaš lágain , šiehtadusain ja njuolggadusain . Otná fylkkamánni , Svein Alsaker , ii leat leamaš heajumus fylkkamánniid gaskkas , mii guoská sámi áššiide . Guoská buot jođiheaddjivirggiide : Daidda gáibiduvvo dohkkehuvvon oahppu oahpaheaddjioahppolága mielde ja unnimus 3 jagi bargohárjaneapmi skuvllas . Virggiide gáibiduvvo maid jođihanmáhttu ja buorit návccat ásahit buori oahppobirrasa skuvllas ja buori dili pedagogalaš ovddidahttinbargui ja návccat ovddidit ovttasbarggu ja dili buohkaide geat gusket skuvlii . Guoská buot virggiide : Oahpaheaddjit geain ii leat sámegielmáhttu , sáhttet geatnegahttot lohkat sámegiela . Mii guoská neaktáriidda , barget sii iešguđetge dásis . Mii guoská eará neaktáriidda , lea eará govvá . Áiggun maiddái čuovvolit NRK Sámi Radio teáhterárvvoštalli das mii guoská bivttashábmemii . Mii guoská duodjeealáhussii leat mii vásihan ahte stuora oassi ealáhusas lea unnán gánnáhahtti . Mii guoská lotnolasealáhusaide de lea mis unnán dahkamuš dakkár prošeavttain . Fápmudusrájit gaska SND ja suohkaniid lea 150.000 ruvnno gollorámma mii guoská investeremiidda , ja 80.000 ruvnno gollorámmá mii guoská fitnodatovdáneapmái . Fápmudusrájit gaska SND ja suohkaniid lea 150.000 ruvnno gollorámma mii guoská investeremiidda , ja 80.000 ruvnno gollorámmá mii guoská fitnodatovdáneapmái . Mii guoská nuppástuhttinruđaide de eai leat dat erenoamážiid nuppástuhttiide . Muhto go dorjot nuppástuhttiid prošeavttaid de rehkenastit doarjjadási gitta alimusdási rádjái mii lea 60% mii guoská investerendoarjagii ja 75% mii guoská fitnodatovddidandoarjagii . Muhto go dorjot nuppástuhttiid prošeavttaid de rehkenastit doarjjadási gitta alimusdási rádjái mii lea 60% mii guoská investerendoarjagii ja 75% mii guoská fitnodatovddidandoarjagii . Mii guoská albasii , orro dat buoremusat loaktimen riddoguovlluin , muitaleaba Oddleif Nordsletta ja Henrik Eira . Son lohká vuohttit erehusa badjeolbmuid ja dáloniid gaskkas mii guoská čiŋadeapmái , muhto lohká ahte dát erehus unnu áiggis áigái . Guoská buot virggiide : Bálká : pedagogalaš jođiheaddji : bálkákoda 6709 : Bálkárámma 7.1 , bálkáceahkki 17 - 25. Mii guoská oktiičaskimii , leat olu iešguđetgelágan oainnut . Guoská gait virggiide : - Jus muđuid leat seammá eavttut , ja go ii boađe earáládje ovdan almmuhusteavsttas , mannet ohccit geat máhttet sámegiela eará ohcciid ovddabeallái . – Mis leat čielga njuolggadusat mat gusket dasa man ollu friddja galgá leat ohppin , vástida inspektora Kirste Máret Olsen . – Mis leat čielga njuolggadusat mat gusket dasa man ollu friddja galgá leat ohppin , vástida inspektora Kirste Máret Olsen . Guoská 1. prioriterejuvvon loanaide masa lea viessu siskkobealde 60% márkanárvvu* biddjon bántan , 15 jagi loatnaáigodat , 2 termiinna jahkasaččat , oktan etableren- ja depotgoluidguin , 1.250,- ru. . Son muitala unohis dovddu leamašan lávdegottiin ovttasbargat álggus , muhto lohká lávdegotti muhtun muddui rievdadan oainnu sámi kultuvrra birra mii guoská guvhlarastimii . Dat aigemearri guoská maid sidjiide geat gerget joatkkaskuvllas 1998 giđa . Mii guoská bargobirrásii leat eatnasat duhtavaččat . Virggiide guoská : 1 . Dat guoská eretjávkamii buozanvuođa geažil mii deaivida áramusat cuoŋumánu 1. b. 1998. Kulturpolitihkalaš plánen barggus leat jurdagat evttohit oktasaš kulturfoandda mii guoská buot njealji riikkaide gos orrot sámit . Dat ferte bidjat sihke ekonomálaš ja lágalaš váikkuhangaskaoamit vai guoská buot doaluide . Son logai maid ahte boazodoallu lea eambbo go biergu , ja ahte juohke guvlui mii guoská dan ealáhussii dárbbašuvvojit bárgit . Mii guoská njuorjobivdui , leat dáža eiseválddit leamaš ovttaoaivilis , ahte dát lea dárbbašlaš bivdu . Mii guoská njuorjobivdui , leat dáža eiseválddit leamaš ovttaoaivilis , ahte dát lea dárbbašlaš bivdu . Ja doppe gávnnat maid eará čállosiid mat gusket sámedikke bargui . Oktiibuot gullet 6 doalu guvlui masa dát eatnamat gusket . Dát guoská ge buot ráŋggaštusnjuolggadusaide ja rituálanjuolggadusaide . Baicca gusket buot morálamearrádusat maid ođđa testameanttas duođašta ja čuoččuha . Dát mearriduvvo vuosttažettiin vuođđolága § 16 mas čuožžu : « Gonagas ordne buot almmolaš girko- ja ipmilbálvalusaid , buot čoahkkimiid mat gusket religiuvdnaáššiide , ja bearráigeahččá , ahte religiuvnna almmolaš oahpaheaddjit čuvvot sin mearriduvvon norpmaid » . Religiuvnna « almmolaš oahpaheaddjit » leat vuosttamužžan bismmat ja báhpat , muhto dat guoská maiddái earáide geat oahpahit religiuvnna . Dat guoská earenoamážit bárgiide Boasttas , NSB`as , Bárgomárkanetáhtas , Oadjoetáhtas ja Riikahospitálas . Ovdagihtiimáksinmearri mii guoská mánáid birgehandoarjagii , lea geassemánu 1. beaivvi 1998 rájes indeksamuddejuvvon gitta 1070 ruvdnui mánus juohke mánás . Indeksamudden ii guoskka dan vejolašvuhtii mii guđesge lea rievdadit máksinsumma mánáidlága njuolggadusaid mielde . Muittuhit ahte ođđa njuolggadusat leat čávken njuolggadusaid dasa mii guoská geat gálget beassat vuovdit bávkkanasaid . Doarjja guoská bearrašiidda geain lea okta gii lea juogo : Mii guoská ahte eai leat ožžon mávssu buot bohccuid ovddas maid leat munnje buktán , leat dát dušši ságat . Go searvegottiráđđi lea válljejuvvon orgána , de sis lea geatnegasvuohta čuovvut daid dábálaš njuolggadusaid mat gusket áššemeannudeapmái . Áviisa čállá Báskár gillii , ja gokčá áššiid mat gusket olles Báskár álbmogii ja guvlui gos sii orrot . Seamma lea mii guoská heajos vásihusaide . Earenoamážit guoská dat joatkkaskuvllaide ja buohcciviesuide . Jus fylkkagielda galgá viidáseappot doaibmat , dainna unnán luohttamušain maid lea ožžon álbmogis , ja vel oažžut vuostálastima stádas ja dan hálddahusas , de bohtet váttisvuođat mat gusket čađaheapmái fylkkagieldda doaimmain joatkit ja šaddat stuorabut . Danne ferte dál áddit eambbo vuoimmi regionálalaš hálddahussii , vai álbmoga iežas válljejuvvon politihkkárat besset čájehit ahte sii nágodit guoddit ovddasvástádusa mii guoská fylkkagieldda hálddahussii . Čáhcesullos lea suoladuvvon okta biila , maid doivot guoskat báhtareapmái . Nu ahte soai eaba gal leat váralaččat , ja politiijat hálidit dieđuid jus oktage lea oaidnán maidege mii sáhttá guoskat báhtareapmái . – Suohkanat lea njoazit buktit midjiide dieđuid mii guoská ealgabivdui . Leat unnán dieđut guovllu , našuvnnalaš ja internašuvnnalaš konvenšuvnnaide ja lágaide mat gusket álgoálbmogiid rivttiide . Earenoamážit guoská dat diesel biillaide . Dat bargosajit maid dákkár bárggut buktet leat dehálaččat , ja ii Snøhvit huksen , mii lea meara alde gál várra guoskka sámiid eatnamiidda ja rivttiide . Guoská gait virggiide : Ohcci ferte máhttit sámegiela njálmmálaččat ja čálálaččat , ja sus galgá leahkit eksamena sámegielas allaskuvllas // universitehtas . Njuolggadus guoská buot eanadoalloopmodahkii main lea vuoigatvuohta oažžut buvttadandoarjagiid . Go deaddela skuttera maŋegeaži , de ii galgga geahči guoskat eatnamii . Sáhttá njuikkodit skuttera alde , ja ii ge dallege galgga geahči guoskat eatnamii . Muhto dát ii guoskka dušše sámiide ja kveanaide . Muhto ii dušše sápmelaččaide lea dákkár iskkadeapmi ja gárten guoskan . Dákkár bargu ii guoskan dušše čearddalašvuhtii . – Ain odne leat olbmot eallimen geaidda dákkár registreren guoská . De guoskkai bártni giehta báddái mas divga lei gitta ja divga skilihii . – Muhto mii guoská duolvačáhce buhtisteapmái , lea ilá maŋŋit , go mii álggahit huksema dán geasi , lohká Nils Ole Turi Guovdageainnu teknihkalaš ossodagas . – Muhto mii guoská duolvačáhce buhtisteapmái , soaitá leat ilá maŋŋit dál ásahit ovttasbarggu , goit dán oktavuođas . Dat guoská dán oassái mii manná Máze girkus davas . – Luodda lea nu seaggi ahte ii báljo čága hoigat muohttaga , biila láve measta guoskkadit ravddaide , muitala Lemet . Dan go ferte váldit vuhtii sihke girku ja servvodagaid mat dása gusket . Guoská buot jođiheaddjivirggiide : Daidda gáibiduvvo dohkkehuvvon oahppu oahpaheaddjioahppolága mielde ja unnimusat 3 jagi bargohárjaneapmi skuvllas . Virggiide gáibiduvvo maid jođihanmáhttu ja buorit návccat ásahit buori oahppobirrasa skuvllas ja buori dili pedagogalaš ovddidahttinbargui ja návccat ovddidit ovttasbarggu ja dili buohkaide geat gusket skuvlii . Virgái guoská maid ráhkadit plánaid doibmii , ja muđui eará barggut maid šiehttá lagamus bargoaddiin gii lea Máze skuvlla rektor . Guoská buot virggiide : Virggi doaimmat leat eastadeaddji dearvvašvuođabargu , skuvla-dearvvašvuođabálvalus , birrasii guoski dearvvašvuođagáhtten ja dearvvašvuođa- čuvgehus . Dat ođđa láhka , mii guoská dása , bođii cuoŋománu 7. beaivvi 1995`as . Danne guollebivdin njuolggadusat luossajogaide dál gusket Ánnejogas gitta dan rádjái mii gohčoduvvo Aldonenkulpen . Virgái guoská : Virgái gáibiduvvo ovdaskuvllaoahpaheaddjioahppu , muhto maiddái earát geain lea sullásaš oahppu ja hárjáneapmi ávžžuhuvvojit ohcat . Dát rievdadeapmi guoskkai earenoamážit johttisámiide geat 1978:s eai ožžon alcceseaset sierra Virggiide guoská : Gilvinplána mearrádus biddjui fápmui 1.1.1998 , ja guoská buot eanandolliide geat ohcet buvttadandoarjaga . sámediggi han lea riikaviidosaš ásahus , ja nuppástuhttinprográmma ii guoskka eará go njealji suohkanii Finnmárkkus , ákkastalla Eira . Máze suodjalusčiekči , Allen Lantto , oaččui rukses goartta dán čiekčamis , go son ribahii gieđain guoskat spábbii . Dan lassin áimmunuoskkideamit johtet juohke sadjái badjel riikkaid rájiid ja gusket midjiide buohkaide . Guoská gait virggiide : - Jus muđuid leat seammá eavttut , ja go ii boađe earáládje ovdan almmuhusteavsttas , mannet ohccit geat máhttet sámegieala eará ohcciid ovdabeallái . Dan seamma guoská friddjavuhtii biehttalit náitit earránan olbmuid . Plána- ja hálddahussekšuvnna jođiheaddji virgi lea ođđa virgi , ja dát sekšuvdna lea hálddahusa bargoreaidu , mii guoská hálddahuslaš , merkantiila ja ekonomálaš fágasurggiid ovddideapmái , plánabargu , ovttastahttimii ja jođiheapmái rastá suorgerájáid , ja vuollásaš ráđiid ektui . – Mii eat leat duhtavaččat stáda fálaldagaiguin , earenoamážit dasa mii guoská internáhta bargiide . Guoská goappaš virggiide Lassin 1 bc. go lea formálaš eksámen sámegielas unnimus vuođđofágadásis . maŋideapmi guoská earenoamážit sidjiide geat giro bokte ožžot máksojuvvot bargguhisvuođa ruđaid . Ohcan guoská orohagaide ja siiddaide geain leat delegáhtat NBR:a riikačoahkkimis . Eanas áššit leat hui dehálaččat boazodoalu boahtteáigái , earenoamážit dat mii guoská lágaide , hálddahussii ja boazodoallošiehtadussii . Fágabeaivvis ledje logaldallamat iešguđet fáttáid birra , ja buot áššit maid birra logaldalle gusket boazodollui . – Mii guoská ođđa njuolgadusaide ja mearrádusaide , sihke boazodoallolága ja šiehtadusa ektui , de mii sáddet dákkár dieđuid sierra juohke dollui dađimielde go rievdadusat bohtet . Mii guoská teavsttaide , mu oainnu mielde , leat dat hui ovttageardánat . Guoská plána- ja organisašuvdnaossodaga virggiide : Dat geaidda dát ii guoskka leat : - ámmatbargit geat leat deavdán 62 jagi suoidnemánu 1. beaivái 1998 , dassážii ollejit peanšunahkái ( 70 jagi ) - dábálaš doaktárat ( guoská dassážii fásta doavttirortnet lea sajáiduvvan ) - fásta bálkahuvvon doaktárat geat fitnet buhcciid luhtte maŋŋil bargoáiggi - psykiatri ja klinihkalaš spesialisttaide geain ii leat šiehtaduvvon bargoortnet eará váldovirggi bálddas ( gaskaboddosaččat ) Dat geaidda dát ii guoskka leat : - ámmatbargit geat leat deavdán 62 jagi suoidnemánu 1. beaivái 1998 , dassážii ollejit peanšunahkái ( 70 jagi ) - dábálaš doaktárat ( guoská dassážii fásta doavttirortnet lea sajáiduvvan ) - fásta bálkahuvvon doaktárat geat fitnet buhcciid luhtte maŋŋil bargoáiggi - psykiatri ja klinihkalaš spesialisttaide geain ii leat šiehtaduvvon bargoortnet eará váldovirggi bálddas ( gaskaboddosaččat ) Jus manat maŋŋil suoidnemánu 1. beaivvi dakkár ámmatdivššára lusa geasa ii guoskka álbmotoaju doarjjaortnet , de it oaččo máksojuvvot dikšungoluid it ge mátkkoštangoluid divššu oktavuođas . Veahkkeneavvoguovddáš ( HMS ) váldá badjelasas mearridanválddi mii guoská dasa gii galgá oažžut doarjaga dulkii oadjokántuvrras . #ILL Mearrádus mii guoská dasa oaččut go dulkka , sáhttá dahkkot njálmmálaččat . Guoská gait virggiide : - Jus muđuid leat seammá eavttut , ja go ii boađe earáládje ovdan almmuhusteavsttas , mannet ohccit geat máhttet sámegieala eará ohcciid ovdabeallái . #ILL Guoská goappeš virggiide : Samediggi galgá eambbo beassat mearridit áššiin mat earenoamážit gusket sámiide , nugo skuvlapolitihkka , ealáhusa ovdaneapmi , giella ja kultuvra sámi servvodagas . Danin lea Suoma beale ássiide dát ollu mearkkašan , ahte 1972 njuolggadus bođii guoskat Norgga beale vuolle- ja njálbmeosiide . Muhto ii dát dilli guoskka buot báikkiide ja fitnodagaide . Muhto stáhtaráđđi Jon Lilletun oaidná ahte sáhttá leat dárbu earálágan vuohkái dasa mii guoská báhpaid oktavuhtii bismmain . birra , - gaskkal bisma Steinholt « ja daid báhpaid geaidda dát guoská . ILO-konvenšuvdna čujuha ahte dát prinsihppa maiddái guoská sierranas minoritehtaide . Dás hástalan girku bismaid , báhpaid ja orgánaid aktiivvaleapput oassálastit digaštallamiin mat gusket sámiid rivttiide eatnamiidda . Berre leat hui dehálaš ahte Girku 1999:s buktá hui čielga oainnu áššái mii guoská sámiid vuoigatvuođaide eatnamiidda Norggas . Dat vuosttaš dat guoskkai dasa masa lávejit vanccaid geassit bajás . Davvi-Hålogalándda bisma , Ola Steinholt , lea ožžon iežas oainnu čađa mii guoská Guovdageainnu suohkanbáhpa Olav Berg Lyngmo ja Gángaviika báhpa Arne Thorsen eretbidjamii . – Departemeanta ferte gávdnat vuogi mainna lágiin sáhttá dahkat mearrádusa bajábealde searvegotteráđi , lohká Fiskenes ja joatká:Mii guoská girku luoikamii , sáhttá unnitlohkku searvegotteráđis váidit girku luoikama . Dasa lassin ii leat TV2 deavdán gáibádusaid dasa mii guoská sierra kultur ja dáiddaprográmmaide . Maiddái ferte nannejuvvot prográmmafálaldat mii guoská dutkamii , gaskariikkalaš oktavuođaide earet ođđasiid , oskku ja eallinfilosofiija ja nuoraidprográmmaide earet go nugohčoduvvon pop-videoid čájehit . Earenoamážit dasa mii guoská sáddagiidda sámi álbmogii . Earenoamážit dasa mii guoská sámiguoski áššiide ja prográmmaide . TV2 diehtojuohkinhoavda Rune Inderøy lohká ahte TV2«as ja allmennkringkastingsrådas lea guovttelágan oaidnu dasa mii guoská mii lea nugohčoduvvon allmennkringskasting , dahje TVsáddagat olles álbmogii . Mii guoská “ Gutta på tur ” prográmmaide earenoamážit sámi álbmogii prográmman , lohká Inderøy:–Mun in kommentere reivve sisdoalu man kulturdepartemeanta lea sádden midjiide . TV2 lea álggu rájes ožžon cuiggodemiid prográmma sisdollui , earenoamážit dasa mii guoská sáddagiidda earenoamážit sámi álbmogii . Mii guoská eará cuiggodemiide allmennkringkastingsrådas , in áiggo kommenteret dál . Njuolggadusaid vuođul mat gusket muhturfievrruid geavaheapmái bievlan árbevirolaš johtolatgeainnuid mielde Finnmárkkus , maid Birasgáhttendepartemeantta lea mearridan suoidnemánu 28. beaivvi 1989 muhturjohtolatlága § 4a vuođul , lea Fylkkamánni geassemánu 1. beaivvi mearridan čuovvovaš njuolggadusaid mat gusket muhturfievrruid geavaheapmái bievlan trákturluottaid mielde Guovdageainnu suohkanis : Njuolggadusaid vuođul mat gusket muhturfievrruid geavaheapmái bievlan árbevirolaš johtolatgeainnuid mielde Finnmárkkus , maid Birasgáhttendepartemeantta lea mearridan suoidnemánu 28. beaivvi 1989 muhturjohtolatlága § 4a vuođul , lea Fylkkamánni geassemánu 1. beaivvi mearridan čuovvovaš njuolggadusaid mat gusket muhturfievrruid geavaheapmái bievlan trákturluottaid mielde Guovdageainnu suohkanis : – Danin in sáhte juste dán ášši birra dadjat maidege , lohká Solbakken Härkönen , ja joatká : Muhto skuvllas leat áibbas čielga njuolggadusat dasa mii guoská ohppui . Danin in sáhte maidege dadjat juste dasa mii guoská juste dán áššái , loahpaha Solbakken Härkönen . Dán oktavuođas eai leat ealáhus organisašuvnnaide ge sáddejuvvon šiehtadus gulaskuddamii , vaikko dát guoská ealáhusaide . Ii galgga leat nu álki ahte guokte priváhta beali , dego Statskog ja NJFF , guovttágaskká dahkaba mearrádusaid ja šiehtadusaid mat gusket midjiide buohkaide , beroškeahttá maid mii oaivvildit . Dát leat fágat mat gusket luondui mat dán guovtti skuvllas leat dievvan vuosttaš sisaváldimis juo . Go guoská joavkojođiheddjiide , de fertešii váldonjuolggadus leat ahte sii máhttet sámegiela . Guoská buot virggiide : Bálká : pedagogalaš jođiheaddji : bálkákoda 6709 : bálkárámma 7.2 , bálkáčeahkki 26. Virggiide guoská : 1 . Dat ii guoskka dušše minibáŋkogoarttaide , danin go diet nu gohčoduvvon bonusgoarttat maid doibmet seamma ládje . Vealaheapmi našunalitehta vuođul , lea lobiheapmi go guoská olbmuide , kapitálai , gálvvuide ja bálvalusaide ealáhusa oktavuođas . Sieck hálidus go guoská sport- ja asttoáiggeoaggumii , gal gáhččá olggobeallái EØS-šiehtadusa . Earret eará gáržžideapmi olgoriikkalaččaide , mii guoská dasa ahte eaiggádit fatnasa , muhto maiddái sierramearádusat mat várjalit sápmelaččaid beroštumiid . #ILL Aŋkke gávdno láhkamearrádus vealaheapmái , go dat lea mearriduvvon lága bokte dahje njuolggadusaid bokte mat gusket sihkarvuhtii , ortnegii ja álbmoga dearvvašvuhtii . Guoská goappašat virggiide : Odne leat ráhkadan historjjá mii guoská váidaleapmái ! Hálddahusa olbmot maid čilgejit ja geardduhit mearrádusaid ja njuolggadusaid mat gusket bargguide . Dát lea hui dehálaš go stáhtačállit leat mielde ovtta lávdegottis mii bargá áššiiguin mat earenoamážit gusket sámepolitihkalaš gažaldagaide . Guoská gait virggiide : Suomas eai leat dušše sápmelaččat geat barget bohccuiguin , ja dat mielddisbuktá ahte bealli ealáhusas ii guoskka sápmelaččaide . Lea maiddái dovddus ahte norgga girku oahppolávdegoddi lea bargame cealkámušain mii guoská ordinašuvdnageatnegasvuhtii ja movt dat váikkuha eretcealkit bismma gii rihkku girku oahpu . WPD gal ii áiggo billistit bargomovtta earáin geat leat iskame eará energigálduid , muhto mii diehtit ahte ii guoská min áššái hukset bieggamilluid , muhto lea baicca luonddu ja energibuktaga ášši . Guovdageainnu bargiidbellodat lea gieđahallan ášši , ja sis lea leamaš evttohus suohkanstivrras mii guoskkai birasgáhttenkántuvrii . Earenoamážit ruovttubálvalusaide mat gusket boarrásiidda , lohká bellodaga jođiheaddji Inger Marit Bongo . Mu mielas lea vuogas bidjat birasgáhttenhálddašeami teknihkalašossodaga vuollái , geat juo hálddašit áššiid mat guosket birasgáhttemii ja lundui , lohká Inger Marit Bongo . Danin bivdá Sámediggi ahte birasministeriija ii dohkket evttohuvvon meahcceplána mii guoská Bievrrasjávrre guovlluide . Danin bivdá Sámediggi ahte birasministeriija ii dohkket evttohuvvon meahcceplána mii guoská Bievrrasjávrre guovlluide . – Juste dáin guovlluin gosa plána guoská , leat ceggejuvvon lobihis barttat , hyttat . Ulbmil dainna mearrádusain lea buoridit internašunálalaš oktasašbarggu áššiin mat gusket eamiálbmogiidda . Guoská gait virggiide : - Jus muđuid leat seamma eavttut , ja go ii boađe earáládje ovdan almmuhusteavsttas , mannet ohccit geat máhttet sámegiela eará ohcciid ovddabeallái . Lassivirggiide // ealáhusberoštusaide gusket sierralágan njuolggadusat . Virgáibidjan dáhpáhuvvá eavttuid mielde mat čuvvot almmolaš virgeolbmuid bagaduslágaid ja njuolggadusaid mat gusket virgái . Dat guoská min agálaš dilalašvuhtii . Ulbmilin lea gullat nuppástuhttiin movt sin oaidnu lea das mii guoská nuppástuhttinprográmmii . Mátki galgá oahpasnuhttit komitea lahttuid muhtin váttisvuođaide mat gusket johtolahkii Finnmárkkus . Son ii leat guoskan spábbii 1981 rájes , muhto lei goitge nu sporty ahte lávkulii spábbačiekčanšiljui . Virggiide guoská : 1 . Guoská virgái : - Jus muđuid leat seammá eavttut , ja go ii boađe earáladje ovdan almmuhusteavsttas , mannet ohccit geat máhttet sámegiela eará ohcciid ovddabeallái . Virggiide guoská : 1 . Mii guoská teavsttaide , lea dán vuoru Mari Boine geahčestan maid earát čállet , ja ráhkadan daidda musihka ovttas čuojaheddjiiguin . Eallin lávlla addá gova maid sáhttá vuordit CDas mii guoská Mari Boine jietnageavaheapmái . Oahpaheaddjivirgái guoská : Mii guoská biktasiidda , lea stuora dárbu maiddái daidda dálvvi vuostá . Sámediggi lea bidjan johtui bargolávdegotti mii galgá bargat áššiiguin mat gusket heahteveahkkái Ruošša bealde . ” Ráđđi oaivvilda ahte prošeavtta máŋggakultuvrralaš ulbmil álgoálbmot perspektiivvas lea positiivvalaš sihke dasa mii guoská kultuvrralaš identitehtii ja kultuvrralaš ovttasbarggu ovddideapmái . Bovdejumis konferánssaide čuožžu ahte « Evttohusat maid Sámi vuoigatvuođaidlávdegotti árvalus buktá , gusket muhtun hui guovddáš guovllut Finnmárkku álbmogii ... Buohkain lea hállu jiehtojuohkimii , go dát árvalus mii lea gulaskuddamis lea oba mihá viiddis , go boađus dán barggus guoská buot Finnmárkkulaččaide . Fálaldat guoská daid áviissaide mat leat biddjon dán almmuhussii . Otná njuolggadusat mat gusket boraspire vahát buhtadusaide leat eahpečielgasat . – Álo go juoga deaŧalaš galgá mearriduvvot mii maiddái guoská boazodollui , manná bargiidbellodat boazodoalu vuostá , logai Bæhr . Guovdageainnu sátnejođiheaddji Anton Dahl “ Bušeahtta boahtá spreŋget vel eanet ” Guovddášbellodaga Jan Ole Buljo “ Dan mii gal fertet ipmirdit ahte máksit mii gal nai fertet ” Johttisápmelašlisttu Risten Eira “ Buot mii guoská søppel-hoidui ” Dáloniid Isak Mathis Hætta “ Leat oallugat geat hálidit geavahit Heaikkas daid oljo-milliardaid . Dat maid guoská sámiide geat dárbbašit doarjaga bargat sin árbevirolaš bargguid . Sii fertejit juohke beaivvi guoskat spábbii jus galgá mokta bissut . Semináras leat olu dehálaš fáttát , mat gusket boazodoallorivttiide ja boazodoallolágaide . Doppe čuožžu maid ahte almmolaš ásahusat , mat barget áššiiguin mat gusket sámi álbmogii , leat geatnegahtton dulkka ásahit go dárbbašuvvo . Áviisačállosis mii lei Nordlysas 26.08.98 jearrá Magne Einejord bargagoahtá go Bargiidbellodaga Sámediggejoavku áššiiguin mat gusket sámi váhnemiidda Loabáha skuvlastuorideamis . Mánáin lea riekti muitalit iežaset oaiviliid áššiin mat gusket sidjiide . Dađimielde go mánát sturrot , galget sii ieža beassat eanet ja eanet mearridit áššiid mat guosket sidjiide . Mii Tine « ii guoská de masset sii miellahttuid priváhta meieriijaide , muhto goitge lea dáhkádussan sidjiide geat eai leat miellahttut jus priváhta geahččaleamit eai lihkostuva . Dat han lea fuomihuvvon ahte dásseárvu guoská maiddái dievdduide . Govat eai oro guoskame midjiide , dat leat dušše govat . Nubbi foanda mii guoská guolásteapmái , paralleallainvesterenfoanda , sáhttá ges doarjaga addit oastit ođđa ávdnasiid dahje jus hálida ovddidit gálvvuid ja ideaid mat leat boahtán dutkanásahusain Davvi-Norggas . Lea dan mielas , ahte váldodeaddu boazodoalu ovddidandoaimmain maid boazodilli lagamus jagiin gáibida juo EO dáfos , leat boazodoalu ekonomalaš ovddideapmái guoski gažaldagaide vuodjun . Maiddái eará bostii guoská Dát guoská Davvi-Tromsii ja Finnmárkui . Fáttát gusket nu oppamáilmmalaš áššiide ahte ii leat váttis jurddašit ahte dat mii lávddis čájehuvvo livččii dáppe maid sáhttán dáhpáhuvvat . Mun dovddan maid NRK-Sámeradiohoavdda Nils Johan Heatta buriid ja bahás beliid mat gusket davviriikkalaš ovttasbargui das go mun lean leamaš SR-sámeradiohoavdan lagabui logi jagi , ja mus lea leamaš ollu dahkamuš suinna gitta álgo 80-logu rájes . Stivrenjoavkku ovdaolbmon lea goit eanumus váldi davviriikkain mii guoská sámiid oktasaš radioáššiin . – Ja dat lea dárbu ruđaide , lohká Anton ja joatká : – Mii fertet maid čuovvut mearrádusaid mat o.m.d. gusket ruskaduvnniide , ja dasa mii dárbbašit stáda veahki , go galgat buot ollet ja nagodit čađahit . Guovdageainnu dearvvašvuođadivššohat doallá rabas uvssaid nuoraide geat hálidit ságastallat áššiid birra mat gusket nuoraide . - Jurdda lea ahte nuorat galget beassat jearrat ja oažžut vástádusa áššiide mat gusket nuoraide , čilge dearvvašvuođadivššár Mona Hornæs . Muhto lea baicca nu ahte maiddái sámi servodahkii guoská ođđa áigi . Namalassii mii sáhttit árvalit , dat referánsa mii oahpahuvvo dárkilit mánáide , guoská maiddái lundui ja dan áigodagaide ja hámiide . Ferte leat vejolaš gávdnat čovdosiid mat bohtet ávkin visot guovlluservvodahkii , sihke dasa mii guoská luonddubillisteapmái ja báikkálaš buvttadeapmái . Fylkkagielddas lea maid ulbmil addit diehtojuohkima suohkaniidda ja muđui eará veahki guoski áššis . Earenoamážit guoská dát guovlluidovddidanfondii ( DU-doarjja ) Finnmárkui - Finnmárkku earenoamáš dili geažil - ja go Statens Fiskarbank biddjui SND vuollái de šattai eanet deaddu Davvi-Norgga rámmaide . Boazodoallohálddahusas Álttas galgá biddjot olmmoš ođđa virgái gii bargá earenoamážit doaimmaiguin mat gusket boazodoallonissoniidda . – Oaččun go guoskat du liikkái ? Dálá sámediggepresideanta Sven Roald Nystø dohkkeha dan , ja ii loga dan váikkuhit heajut guvlui mii guoská sámi áššiid meannudeapmái . – Dát lea čoavddus mainna sáhttit eallit , ja mun in oainne ahte dát váikkuhivččii boasttu guvlui dasa mii guoská sámi áššiid gieđahallamii . Rievttit mat gusket dálveorohagaide , galget leat čilgejuvvon go Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalus meannuduvvo bajemus politihkalaš dásis Norggas , muitala Hætta . Gosa gusket giellanjuolggadusat ” Giellalágas leat nu garra mearrádusat ahte vuoigatvuohta oažžut vástádusa sámegillii guoská buohkaide , maiddái sidjiide geat eai oro hálddašanguovllu suohkaniin . Dat lea hui suorggahahtti , go sámegiella ii vel leat anus almmolaš ásahusain , gos beaivválaččat barget áššiiguin mat gusket sámegielat olbmuide . Dan oktavuođas leat mii imaštan go Ráđđehusadvokáhtta , Eanadoallodepartemeantta ovddas , lea lágastan ahte ILO konvenšuvnna 169 njuoggadusat álgoálbmogiid ja čearddaid birra , eai guoskka dákkár áššái , vaikko sámi beroštumit leat oalle dovdosat . Njuolggadus ii guoskka ohcan- , guođohan- , politiija- ja gádjunbeatnagiidda . Dát sáhttá , jus riekta adno , leat earenoamáš buorre gaskaoapmi maiddái dasa mii guoská gulahallamii , sihke oktasaš olbmuid ja álbmogiid gaskka . Ii sin mielas oro veara golahit máŋggaid duháhiid juridihkalaš veahkkái mii álo soaitá doalvut ášši eará sadjái go dasa masa dat obage guoská . Go de bisma Steinholt rihkku lutherlaš oahpu mii guoská homofiillalaš ovttasorrumii , de ii seagut stáhtaráđđi Lilletun iežas bismma áššái , muhto dahká juste nuppe ládje . Ruong bealis lei dat eanaš mearriduvvon guoskat su čuldon slipsii , man bokte son čájehii dan áigge modernismasymbola sámi máilmmi ovdáneamis . – Sámediggeplána lea ilá láivi , earenoamážit dasa mii guoská sámi iešmearrideapmái , logai Sámediggeráđđelahttu Isak Mathis O. Hætta . Earenoamážit gokko guoská iešmearrideapmái , logai Hætta . – Muhto berre leat iešmearrideapmi dasa mii guoská sámi álbmoga ovdáneapmái . Evttohusas čuožžu čielgasit ahte buot sápmelaččat sáhttet doarjaga oažžut ovddidanfoanddas , doaimmaide mat gusket boazodollui . Sii lohket ahte mon galggan leat dadjan ahte MSS ii diehtán maid dagai dalle go ášši mii guoská Ole Henrik Magga sadjái NSR:a listtus digastallojuvvui . – Mii guoská Statskoga rollai , sáhttá dan digaštallat , muhto dán oktavuođas in oainne ahte Statskog lea maidege boastut bargan , logai Sara . Bargiidbellodaga Sámediggejoavku ja Sámi Válgalihttu ovddideigga duorastaga oktasaš evttohusa Sámediggái mii guoská ruvkedoibmii Náranaš guovllus , Guovdageainnu suohkanis . Mii guoská stuorát roggamiidda , ii berre addot dakkár lohpi ovdal Sámi vuoigatvuođa lávdegoddi lea geargan bargguinis , čuožžu oktasat evttohusas maid bargiidbellodaga sámediggejoavku ja Sámi Válgalihttu ovddideigga Sámediggái . – Lea hui čielggas ahte dát guoská sámi vuoigatvuođaide , logai Bongo ja jotkkii:–Ruvkefitnodat áigu álggahit ođđa beaivviovddas boltuma Nábár váris . – Olmmoš galgá beassat náitalit geainna juo háliida , jus buohkat geaidda náitaleapmi guoská dohkkehit dan , ja náitaleapmi ii váikkut ovttage , lohká Ovddádusbellodaga nuoraid jođiheaddji Kai Morten Terning Rogalands áviisii . Terning gal maid oaivvilda ahte sii geat háliidit máŋga eamida , galget dieđihit dan birra buohkaide geaidda náitaleapmi guoská . Olbmot fertejit dovdat ahte juste dát guoská maiddái sutnje . Politihka ferte baicca ovdanbuktit nu ahte olbmot dan ipmirdit , ja dovdet ahte dát ášši guoská su lagas birrasii , servvodahkii ja maiddái sutnje alccas . Ráđđi ii hálit cealkit maidege mii guoská bissovaš doarjjaortnega vuollái . Goit eai galgga Máze Cabaretas leat váttisvuođat boahtte áiggis , mii guoská Cabaretai oažžut neavttáriid . Muhto dál sáhttit dadjat ahte mis lea buoret gelbbolašvuohta go fylkamánni luonddugáhttenossodagas dasa mii guoská min mehciid hálddašeapmái , logai Dahl . Maid mii vuhtiimet ahte lei eahpeluohttámuš midjiide eiseválddiid bealis dasa mii guoská iežamet suohkana luondduhálddašeapmái . Dat ruhtaseastimat eai guoskka boastajuohkimii ja boastadoalvumii , danin ii galgga dat hedjonit vaikko boasta ain geahččala ruđa seastit ja goluid unnidit . – Dát garra stivrejupmi guoská earenoamážit nuorra olbmuide geat galggaše huksegoahtit ealuideaset , oaivvilda Issát Máhtte . – Lea čielggas ahte obbaealuid ii sáhte nu guođohit ahte ii guoská earáid dálveorohagaide , lohká Hætta . Logut maid Áššu lea ožžon ja mat gusket áigodahkii 1/7-98/1 gitta 30/11-98/30 , muitalit ahte dán jagi leat 259 ođđa Yamaha registrerejuvvon , ja dat lea sullii 34,4 proseantta dan oppalaš jođus . Dát lea earenoamáš váttisvuohta , ja guoská daidda skuterriidda maid gávpeolbmát eai nágot háhkat dahje eai oaččo gávpái ovdal juovlamánu 31. beaivvi dahje ođđajagis . Dát eai guoskka dušše asttoáigge rievssatbivdui , muhto maiddái eará bivdui ja mátkkošteapmái mehciin . Mii guoská rievssahii , ii jáhke Dahl ahte guovžžat ja albasat dáid borret nu ollu . « as ii lean šat ávki ovddidit áššiid mat guske dan árbevirolaš eallinvuohkái boazodoalus , de sii ásahedje ođđa searvvi BES . Dan seammás lea fylkkagielda mearridan ahte fylka searvá duhátjagiávvudeapmái , ja sii áigot dál prioriteret prošeavttaid ja doaimmaid mat dasa gusket . Bálkkašupmi guoská sihke čáppa- ja diehtogirjjálašvuhtii , ja sturrodat lea 15 000 NOK . Dat guoská maid juovla- ja ođđajagivahkkolohpaide ) Dagsrevyen bihtá oktavuođas duvle gos jerre galgágo kapellána siri Sunde fas beassat bargat girkus , álgen jurddahallat muhtin eará ášši birra mii guoská eará báhpaide Norgga girkus . Go dat guoská dan vuoiŋŋalaš čilgehussii , de soaitá eai buohkat dan dieđe . Duot Áŋŋelii guoski mánnávuođamuittut orrot nu guhkkin mu dálá eallimis . Gii lei gonagasaid , gii sávai ahte juohke diŋga masa son guoská , šaddá gollin ? Dasa guoská giella ja árbevirolaš ealáhusat . Mun in leat boahtán deike čoavdit makkárge riidduid ja áššiid mat gusket Lyngmo eretbidjamii , muhto doallat ipmilbálvalusaid girkus ja gullevaš meanuid čađahit . HTas lea ulbmilin ráhkadit čájáhusaid das mii guoská teáhtera ruovttuguvlui , Davvi-Norgii . Muhto mii guoská Guovdageidnui , de boahtá mannat Teáhterbusse Guovdageainnus Áltái ja ruovttoluotta min čájáhusa oktavuođas , muitala Eirin Gjelsås . Boahtte ČSV sáddagis NRK Sámi radios leat guokte fáttá , mat goappašagat guoskaba earenoamážit nissonolbmo dillái , muhto lea ollasit servvodatváttisvuohtan . Stáda ruhtadoarjagat addojit fysihkalaš johtolatsihkarvuođadoaimmaide mat gusket fylkka- dehe suohkangeainnuide , dehe doaimmaide lagasbirrasis . Fylka prioritere prošeavttaid mat gusket mánáide , boarrásiidda , skutervuodjinohppui ja suohkanlaš johtolatsihkarvuođabargguide . Eará ákkat - nu go Gaski ovdanbuktá ášši - leat njuolggát niegut , eai ge guoskka dasa go válljejin luohpat NSRa jođiheaddjin . Guoská go dát dasa ahte don dál sámepolitihkalaččat gulat Bargiidbellodahkii ? - Diehtit hui bures erohusaid ja váttisvuođaid dan hárrái mii guoská gulahallamii , ja mii geahččalit váldit dan vuhtii . NSRa sámediggejoavku hálida guorahallat sisdoalu reform 94 mii guoská sámiide . Vaikko odne ii guoskka evttohus nu ollu boazodollui , de dát buktá váttisvuođaid boahtteáiggis , go boraspiret levvet guovlluide gos boazodoallu lea . Muhto loahpalaččat dát ii guoskka dušše sámi guovlluide , muhto buot guovlluide gos vuođđoealáhusat ja lotnolasealáhusat leat deaŧalaččat báikkálaš eallimii ja servvodahkii . – Vaikko dát evttohus ii guoskka nu ollu boazodollui , de doarjut mii sávzadolliid dán áššis . – Juste dát árvalus mii dál lea evttohuvvon , ii guoskka nu garrasit boazodollui , muhto šibitdollui , dahje sávzadollui , lohká Eira . – Mun sáhtán maid addit ekonomalaš rávvagiid ja muđui muitalit ja čilget olbmuide buot mii guoská ruhta- ja ekonomiijahoidui , lohká Mortensen . Finnmárkku Guovddášbellodaga muittuha maid ahte stáhta bargosajiid heaittiheapmi Várggáhis dáhpáhuvai dalle go Bargiidbellodat lei posišuvnnas ja dat guoská maid eanadoallosamvirke sentraliseremii . Danin leage olmmoš ieš , geasa sátni guoská , gii dovdá leago sutnje cielossátni vai ii . Ráđđi galgá bargat áššiiguin mat gusket sámiide iešguđetge riikkas . – Oppalaččat lea maid nu , ahte jus ášši guoská ovdamearkka dihte lagas fulkkiide , de galgá áššemeannudeaddji leat várrogas maid dadjá mediai ášši birra , lohká Meløy . Orohatstivrrat šaddet meannudit iežaset áššiid , áššiid mat gusket sihke stivralahtuide ja sin fulkkiide . – Hálddahuslága mielde ii sáhte oktage meannudit áššiid mat gusket sutnje dehe su lagamusaide , muhto jearaldat lea man guhkás sáhttá mannat ovdalgo lea inhabila , dadjá Per A. Bæhr . Mii guoská digitála mihtidanrusttegiida , de in dieđe man sihkkarat dát leat . Danin lea imaš go dákkár cealkagat bohtet , ja juste dasa guoská masa boazodoallu lea eanemusat čadnon , lundui . Dat mii guoská dasa ahte lea go oktavuohta gaskal Sandemose beakkánis lágaid ja Nilut Joavkku doaimma , sáhttit mii čujuhit 7. čuoggái ja dieđihit čuovvovaččat : Ii dárbbaš dohkket masage jus galgá beassat Nilut Jovkui mielde , áidna gáibádus lea “ buorre mokta ja rabas miella ” . #ILL Go geassá fierpmi rutnis rudnái , guoskkada fierbmi bodnái . #ILL Muhto mii guoská movt lágidit sámi álbmotbeaivvi , ii leat dárbu čuovvolit našuvnnaid ávvudanvugiid našunálbeivviide . Mearrádus guoská sihke dábálaš- ja ođđadárogillii . Eanas guoská heajos diehtojuohkimii . – Muđui hálidan bargat báikkálaš áššiiguin mat gusket buohkaide Guovdageainnus . Sus ledje guokte logaldallama , mat goappašagat guoskkaiga boazodollui . Luonddugáhttensearvvis lea okta vel čuokkis dasa ahte sii eai dohkket báikkálaš hálddahusa , ja dat ágga guoská ge maid mohtorjohtolatláhkii . Searvvi mielas ii leat buorre jus váidalanvejolašvuođat mearrádusaide mat gusket dán láhkii , unnot . Sii galget oastit guolástangoartta mii guoská olbmuide eará fylkkain Norggas . Doarjja sáhttá juhkkot čuovvovaš surggiide : girjjálašvuohta , musihkka , teáhter , ealligovva , duodji , dáidda ja govvadáidda , mánáide , nuoraide ja boarrásiidda guoski kulturfidnut , dutkan- ja čohkkenbarggut ja eará kulturdoaimmat . Muhto mii munnje guoská , de lean mun nissonolmmoš gii lean máŋga abortta váldán . « a gáibádusat dan boazodoallošiehtadussii gal leat čielgasat , ja das leat čuoggát mat gusket earenoamážit biergomárkanii . Muhto dat gal leat vissa dušše sánit eaige mihkkege dagut , go ain doibmet oainnut ja vuogit mat ledje ovdal soađi mii guoská sámi mánáid hárrái geat dárbbašit ovddasmorraša . Fylkkasuohkan moaitá dan seammás NIBR go sin raporttas sámi kulturmuittuid birra leat stuora boasttuvuođat ja váilevašvuođat dan oasis mii guoská fylkkasuohkana oidnui daidda áššiide . Dalle rádjemearrádusat guske maiddái Norgga ja Suoma sámiid , mii njulgestaga botkii boazosápmelaččaid johtima Norgga beale geasseguohtuneatnamiid ja Suoma dálveguohtuneatnamiid gaskka . Dát oasit lágas gusket mastamiidda ja rátkkašemiide . Dát oasit lágas gusket mastamiidda ja rátkkašemiide . – BOAZODOALLOLÁHKA BERRE ČIELGGADUVVOT : Guovdageainnu leansmánni Nils Henry Henriksen ávžžuha dal boazodoalloláhkalávdegotti bures guorahallat dan oasi boazodoallolágas mii guoská mastamiidda ja rátkkašemiide . Dát oasit lágas gusket mastamiidda ja rátkkašemiide . Sámiráđđi cealká maid ahte das leat eará olbmot ja bealit geaidda guoská dákkár viiddis digaštallan . Ráđđehus oaivvilda ahte Sámedikkis ii leat máhttu mearridit dan ektui mii guoská mineralohcamiidda ja roggamiidda . Listoevttohusas ii ábut leat namma mii gávdno eará evttohusain go guoská seamma válgii . Vuolláičállit eai ábut seammás leat evttoheaddjin makkárge eará evttohusas go guoská seamma válgii . Mii guoská geahčadeapmái ođđa stuora báhčinšiljui , ii gula dát min lávdegotti vuollái , eatge leat vuos ožžon dán ášši gulaskuddamii . – Go lávdegoddi oažžu bovdejumi dákkár mátkkiide , veardiduvvo álo lea go dakkár mátki mii guoská lávdegotti bargui . Ja namuhuvvon skutermátki guoská lávdegotti bargui . Dá dahan leat áššit maiguin Sámediggi bargá , ja mat nannosit gusket sámiide ja boazodollui earenoamážit , lohká Nystø TV 2:ai . Ruđat gávdnojit vuogádagas , muhto eai geavahuvo nu go Stuoradiggi lea eaktudan ee. mii guoská SND:ai gos badjel 90% ruđain mannet olmmošvállji guovddáš báikkiide ja gávpogiidda . Jagi 1999 opmodatvearrolivnnet mii guoská rusttegiidda ja doalut Gáivuona suohkanis lea dál gárvvis . Danin lei dát čoahkkin hui miellagiddevaš midjiide , go dát guoská juste fáddái maid mii leat válljen , muitalit Trond Hovland , Signe Nessa ja Leif Arne Fagerli . – Mii guoská alárbmabielluid divvumii , ii leat dát stuora ášši . Dát guoská sihke skuvlabussiide ja ruvttobussiide . Maŋŋel čoahkkima gaskal Sámedikki ja sámi viesu oastimii guoski beallelaččat , soabadedje oassálastit ahte oassi Sádččá Sámiid Searvvi ohcamušas galgá rievdaduvvot . Oassi plánas mii galgá rievdaduvvot , lea dat mii guoská divvumiidda dállui maid searvi áigu oastit . Okta oassi guoská boahttevaš sámi viesu oastimii , nubbi fas guoská divodemiide . Okta oassi guoská boahttevaš sámi viesu oastimii , nubbi fas guoská divodemiide . Otne dollet ođđa čoahkkima áššis nugohčoduvvon ordførerkollegiet , mas leat njeallje sátnejođiheaddji geat gusket Sáččá sámi viesu plánaide . Girrjis leat buorit ivdnegovat mat gusket iešguđetge fáttáide . Dás gávnnat čujuhusaid gos gávdnat dieđuid lullisámi dili birra , fáttáide mat gusket sámi oahppoplánai . Dát girjjáš čujuha fáttáide mat gusket sámi oahppoplánai lullisámiide . Dasa lassin sáhttá dákkár militearalaš dilli guoskat oba máilbmái . Turisttaid oaččuhit eanet , guolásteapmi , eanadoallo , ođđa vejolašvuođaid hutkat mii guoská lotnolasealáhusaide . Mii guoská turista- ja mátkkoštanealáhussii , ferte dat ollislaččat ođastuvvut dan dássái go dárbbašuvvo vai turisttat dohkkehit dan . - Dási loktet mii guoská ealáhusaide ja earanoamážit ođđa IT ovdáneapmai . Dát ii guoskka dušše gássabohcciide ja gássa hálddašeapmái , muhto maiddái rivttiide nannamis . Buot eanemus guoská dat mánáide geat leat bearraša láhppán , dahje geat leat massán lagamuččaid . Sin haddi , mii lea 18,9 evrre ovtta kw // diimmus , guoská sidjiide geat orrot lullelis Nordlándda . Dát guoská eanas rievssatbivdiide , muhto maiddái ealgabivdiide . Maiddái orohagat geaidda ohcamat gusket , galget buktit cealkámuša juohke ohcamii . Buohkat geaidda guoská dát ohcan , besset gulaskuddamii buktit mearkkašumiid . Dát ášši ii guoskka dušše Sáččái , dat sulastahttá máŋgga seammasullasaš áššái gos sámit orrot . Orru čielggas ahte muhtin gii čohkkái suohkanstivralanjas giddejuvvon čoahkkimis lea addán dieđuid sutnje geasa ášši guoská , čállá Turi . Earenoamážit áššái mii guoská loana fitnodahkii , bohte sensitiiva dieđut ovdan ja digaštallojuvvojedje . Muhto jus lea sáhka peršuvnnalaš dieđuin , mii guoská peršuvnna suodjaleapmái , de lea rihkkume lága . Muhto olles čállosis ledje moadde oasi mat sulastahtte dahje ledje seamma sánit geavahuvvon go Kalstad čállosis jagi ovdal das mii guoská heargegilvovuodjimiin . Gurutbellodat áigu ođđahuksejeaddji Norgga sihkaruššan dihte árvolassáneami boahtteáiggis , dat guoská maiddái kultuvrii . Gurutbellodat lea okta dain bellodagain mii lea hábmen aktiivvalaš IT-politihka mii maiddái guoská kultursektorii . – Dát logut gusket ohcamiidda Oktasaš Sisaváldimii , jáhkán eambbosiid ohcat oahpposaji Sámi Allaskuvlla bokte . – Giđđalodden maid rihkku almmolaš oainnu ja njuolggadusaid das mii guoská monnemii . Eahpitkeahttá lea dát ášši buot losimus sidjiide geaidda dat vuđolaččat guoská : nuoraide ja ollesolbmuide , váhnemat ja oahpaheaddjit , Mánát ja bearaš . – Mii bidjat stuora deattu ovddidit min fitnodatkultuvrra , ja bidjat čielga meriid buvttadussii , mii guoská sihke kvantitehtii ja kvalitehtii , muitala Dahl Johansen . Skuvla lea beare unnán vuoruhuvvon mii guoská resurssaide . Sihke mii guoská oahpaheaddjiresurssaide , skuvlabirassii ja oahpponeavvuide lea máŋgga sajis váilevašvuohta . Virggiide guoská : 1 . Mii bivdit priváhta olbmuid , servviid ja berošteaddjiorganisašuvnnaid geain leat dieđut ja oainnut mat gusket dán prošektii váldit oktavuođa minguin . – Dát juohkinbargu lea nu mávssolaš ja guoská juohke boazosápmelažžii , ii dušše dál , muhto maŋit áiggiid maid . Mis leat čielga mearrádusat mat gusket min čorgenbargui , čilge Oddbjørg . Porsanger lohká leat váttisin dadjat man olusiidda dát ráddjen guoská , muhto geahppánit goit turistabivdit mealgat . – Jo han dat turisttat , dát unna eanaeaiggádat , gáddet sis lea vuoigatvuohta vaikko mo bivdit , muhto eat mii leat daid ribadeamen , muhto mo nu han ferte ráddjet , mii guoská buohkaide , lohká Porsanger , gii ieš ge massii bivdolobiid moaddelogis gitta guđa lohpái . Dát leat olggosgolut mat gusket suohkana beaivválaš doibmii , eat ge mii sáhte loanaiguin máksigoahtit doaibmagoluid , lohká Hætta . Várresátnejođiheaddji Kåre Olli deattuhii ahte dát ášši guoská maid eará gielddaide gos stáhta evttoha suodjalit guovlluid . Dát dávda njoammu dušše beatnagis beatnagii jus guoská nubbi nubbái dahje čuoggu eará beatnaga baikka . WINHEC stivrra ovdaolmmoš , Jan Henry Keskitalo , muitala ahte čoahkkimis galget sii digaštallat áššiid mat gusket fierpmádahkii , muhto maiddái galget muitalit maid leat bargan ja muitalit daid iešguđetge álgoálbmotguovlluid oahppodili birra . – Guovdageainnu bealde eai soaitte boahtte jagi ohcat daidda bivdosajiide maidda dát gielddus guoská , sii soitet ballat moivvis eaige gille oba dádjut ge ohcat , dadjá Saari . – Ferte lohkat iežas inhabiilan jus bohtet áššit mat gusket alcces dahje stivrii mas čohkká , dahje ferte muhtun eará meannudit ášši . « Mii guoská bohkamii Rávnnáluhpui ja Rivdnjesvađđii geassemánus , ohcat mii lobi vuodjit bohkanmašiinnain ja njealjejuvllagiin . Gielddas váldi Ávvir oaččui vástádusa Finnmárkku Fylkkamánni birasgáhttenossodagas Harriet Reiestadas gieldda lobálašvuođas addit dákkár sierravuodjenlobi , ja son čilgii ná : – Našunála láhkaásahusas , mii guoská mohtorjohtolahkii , lea 6. paragráfa mielde gielddas váldi addit sierravuodjenlobiid meahcis . Dál galgat earálágan fáttát , nu go mo galgá dieđuid juohkit riikkaidgaskasaččat das mii guoská dearvvašvuođa bargiid birra mat vearrut barget , ja johtet riikkas riikii eai ge bargga buori barggu , muitala Hetta . Eanemusat guoská dat Kárášjoga ja Guovdageainnu boazodollui . Dohko sáhttet olbmot buktit evttohusaid ja árvalusaid iežaset dárbbuin , mii guoská meahcásteapmái , čilge Vars . – Mii leat bovden su dan dihte go mii diehtit ahte sus lea vuosttažettiin beroštupmi doarjut árktalaš guovlluid ovdáneami , ja sus lea maiddái beroštupmi bargat áššiiguin mat gusket álgoálbmogiidda ja davvi-álbmogiidda . Dr. Corell gulahallan- , ovttasbargo- ja ovdanbuktinattáldagat Corella gulahallan- , ovttasbargo- ja ovdanbuktinattáldagat leat váikkuhan dasa ahte máilbmi beasai diehtit mii dáhpáhuvvá Árktisa guovlluin das mii guoská álgoálbmogiidda , dálkkádatrievdamiidda ja globaliserenváikkuhusaide . Áigumuššiehtadus ii guoskka boahttevaš šiehtadallanbohtosiidda mat galget čađahuvvot , ja mat álggahuvvojit boahtte jagi álggus . Seamma guoská šlundivuhtii maid . Doppe lei sáhka dáid áššiid birra mat gusket spesialistadearvvašvuođabálvalusain ja go áigemearit eai dollojuvvo . – Buorre SSL ovddeš presideanta ja Nilut spábbačiekčanjođiheaddji , Leif Isak Nilut , illuda go SSL lea sádden rehketdoalu ja dasa guoski báhpáriid Sámediggái . Sivahemiid divvun Mikkel Isak Eira čállá viidásat SMS-dieđus : – Mus lea maid miella divvut meattáhusa mii guoská min rehketdoallái , go Leif Isak Nilut lohká almmolaččat ahte mii sivahit su go rehketdoallu ii leat gárvvis . Stuorra váikkuhus – Dat mii dál lea čielggas lea ahte dát váttisdilli guoská eanaš dušše Guovdageidnui . – Norgga girkus lea duođaid maŋŋebáza , badjel 30-40 miljovnnain , dat mii guoská sámi girkoeallimii našunála dásis . Dát guoská 450 buohccái mat gullet urologiija ja endokrinologiija vuollái geat leat šaddan vuordit guhkit go ledje ožžon dieđu sisagohččunreivves . – Toril Bakken Kåven lea roahkkat , iige bala vuosttildit vaikko mo politihkalaš riekta de livččii sihke das mii guoská sámevuhtii , boazodollui dahje eará . * Ovddidit oahpahusásahusaid beroštumi ja gealbbu hutkat miellagiddevaš , áigeguovdilis ja systemáhtalaš lohkan- ja čállinoahpahusa ja dasa guoski oahpponeavvuid . Son čilge Ávvirii ahte sosiálaoahpaheaddji lea oahpaheaddji gii bargá áššiiguin mat gusket njuolga ohppiide . Birgendillái eará sajis ruđat – Ruđat mat mannet doaibmaođasmahttimii mii guoská ealáhusaide , eat dieđe man olu juhkkojuvvo sámi doaimmaide . Muhto mii guoská sámi áššiide ja politihkkii , de ii oro ožžon seamma ovdáneami go eará suorggit , lohká Olli go oaidná eará politihka suorggit ožžo mealgat stuorát lassáneami sámepolitihka ektui . Intenšuvdnašiehtadus lei institušuvdnadieđáhusa čuovvoleapmi mii guoskkai Ája Sámi Guovddážii ja Riddu Riđđui . – Gulaskuddamii sáhttet boahtit buohkat geain lea beroštupmi , ja maiddái dat ásahusat maidda dát ášši guoská , lohká Randi Skum . – Áššiin mat gusket mánáid johtolatsihkarvuhtii vuoruhuvvojit dábálaččat , cealká son . – Makkár njuolggadusat gusket erenoamáš daidda bargiide , ja makkár bargguide dát njuolggadusat gusket . – Makkár njuolggadusat gusket erenoamáš daidda bargiide , ja makkár bargguide dát njuolggadusat gusket . Dát ii dattetge guoskka eanandollui , mii lea ge boazodoalli mielas čielga vealaheapmi . Son lohká dehálažžan ásahit referánsajoavkku mii sáhttá sihke ráđđet ja veahkehit meannudit áššiid mat gusket sámi servodahkii . Mus lea leamaš oktavuohta singuin geaidda dat guoská , ja mun dieđán visot mu guoská assái . Mus lea leamaš oktavuohta singuin geaidda dat guoská , ja mun dieđán visot mu guoská assái . Dat mii guoská dan ráfáiduhtton guvlui , gal lea eará digaštallan , lohká son . Johan P. Eira lohká ahte dat mii guoská boazolohkui de lea dat bargama vuolde , nu go buot eará orohagain ge . Riikarevišuvdna lea hui dárkil dasa mii guoská almmolaš gávppašemiide , ja jus oaidnit ahte dás lea dáhpáhuvvan mihkkege boasttuvuođaid , muitala Hansen . – Dákkár ášši ii oba sáhtege maŋidit , go das leat stuora váikkuhusat geaidda dat guoská , oaivvilda Utsi . Son muitala ahte sis leat maid olu golut mat eai guoskka njuolga studeanttaide . Mis leat olu doaimmat mat eai guoskka njuolga studentii , muitala Eira . Mus lea duogáš advokáhttan ja dovddan bures eavttuid mat gusket dutkamii , lohká son . – Mii leat ožžon ságaide sin geaidda ášši guoská . – Buot ealgaválain leat bohccot , muhto erenoamážit guoská dát válaide mat leat vuotnaguovlluin , nu mo Billávuonas , Leaibevuonas ja Bissojoga guovllus . – Mun in duođaid ádde manin sámi birrasiin , gos leamaš stuorra beroštupmi , ahte stuorra servodat galgá vuhtii váldit olbmo sámi duogáža , muhto mii guoská sámi mánáide , de leat dan beali vajálduhttán . Guoská 337 divššohassii SANKS sadjásaš hoavda , Ruth Persen , ii loga vel diehtit ollu lea billašuvvan , muhto čáhci lea golgan golmma gearddi čađa ja sii leat geahččalan gádjut nu ollu go vejolaš . Dát guoská 337 divššohassii , muital Ruth Persen . Áhpeluossabivdu lea áigá juo gildon , lohká Muladahl ja lohká NINA dutkanhoavdda Kjetil Hindaris lea eanemus máhttu mii guoská lussii sihke Norggas ja olgoriikkas . Jonassen vástidii ahte buot mii guoská sámi áššiide sáhttá sárdnestuolus váldit ovdan . Dan oktavuođas ledje ge olu logaldallamat , ja bearjadaga ledje olu fáttát mat guske juoigamii . – Dan maid mun oaivvildin lea ahte Juigiid Searvi galgá árbevirolaš luođi kvalitehta doalahit , ja dát guoská sihke nuorra ja rávis juigiide . Diehtit ahte boazodoallu Mátta-Norggas garrasit gillá ja dát guoská maid sávzadollui , lohká son . Ja dál leat maiddái ráhkadeami ođđa njuolggadusa , mii guoská boazologuid heiveheapmái ja mot daid čuovvolit ráŋggáštusvejolašvuođaiguin , muitala Lars Peder Brekk . – Dat leat olu oasit mat gusket lávllaválljemii . Dát dajahus bođiige ovdan dán jagáš maŋimuš gielddastivrra čoahkkimis , go Boland interpellašuvnnastis válddii ovdan ášši mii guoskkai gieldda áššemeannudeapmái . – Dáid sáhkuid bajideapmi ii guoskka dušše boazodoalloriidduide , muhto maiddái doarrumiidda márkanis . ON-raporta sámiid birra : – Addit eambbo IEŠMEARRIDEAMI Inga Marie Guttorm inga@avvir.no on 13 January , 2011 10:20:00 Ovttastuvvon Našuvnnaid ( ON ) erenomášraportevra eamitálbmotáššiin , James Anaya , almmuhii ikte Romssa universitehtas ON-raportta mii guoská sihke Norgga , Ruoŧa ja Suoma sámiide . Anayas lea čielga oaidnu , go ON-raporttas boahtá ovdan ahte dán golmma riikka ráđđehusat fertejit addit sápmelaččaide eambbo resurssaid ja iešmearrideami áššiin mat gusket sápmelaččaide . – Stáhtat berrejit árvvoštallat makkár áššiin sáhttá Sámi Parlamentáralaš Ráđđi lea álgovuolggalaš ja áidna mearrideaddji , erenomážit mii guoská sámi eatnamiidda , árbevieruide ja kultuvrii , dajai James Anaya . Sáme doaktársearvi sávvá Sámediggi dál go ráđđádallagoahtá Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanttain maŋŋebárgga maiddái ovddida sin ášši , vai sámegielhállit ožžot oktasaš hálddahusa ja stivrra Kárášjohkii , mii guoská rumašlaš ja bistevaš dávddaid , lohká Utsi . Finnmark Dagblad lea maiddái bidjan stuora fuomášumi iežaset ođđasiin oaiveiskkadeamis dan oassái mii guoská riidduide ealáhusas . – Dien oassái mii guoská nihttimiidda sáhttán leat ovttaoaivilis . Muhto Bargiidbellodaga politihkalaš ráđđeaddi , Tarjei Skirbekk , ii áiggo vástidit maidige dan birra ahte boahtá go dát guoskkat sápmelaččat geat fárrejit riikarájiid rasttá Sámis . Diggi dadjá ahte nu guhká go Kárášjoga oarjjabealde olaha bivdosiin bures siskkobeallái Bávttajohnjálmmi gielddusráji , de ferte maiddái oarjjabealli bajábealde johkanjálmmi guoskat gildosii . Sámegillii eambbo návccaid Seamma heajus dilli lea maid doarjagiin mat gusket sámegiel oahpahussii sihke vuođđoskuvllas ja joatkkaskuvllas , earret oahpponeavvuide . – Norad čuoččuha dan ohcama árvvoštallamis mii eat leat sádden sidjiide nu gohčoduvvon ehtalaš njuolggadusaid Mama Sara veahkkeorganisašuvnnas , na mii hal goit leat sádden olles máhpa mas leat earret eará ehtalaš njuolggadusat mat gusket min organisašuvdnii , rehketdoalu , revisorraportta , ja visot máid dárbbašit , muitala son . Ruhtadeapmi politihkkáriidda Keskitalo čujuha ášši 012/11/012 ođasmahttit njuolggadusaid mat gusket ruhtadeapmái politihkalaš joavkkuide . Ii guoskka Nuoraidlávdegoddái Stueng maid dadjá ahte dát čálus ii guoskka NSRa Nuoraidlávdegotti almmolaš oidnui homofiillaid ja pedofiillaid ektui , go dá leat su priváhta jurdagat ja oaivilat . Ii guoskka Nuoraidlávdegoddái Stueng maid dadjá ahte dát čálus ii guoskka NSRa Nuoraidlávdegotti almmolaš oidnui homofiillaid ja pedofiillaid ektui , go dá leat su priváhta jurdagat ja oaivilat . Son lohká iežas jođánit fuobmán ahte sii váhnemat ellet seahka siste das mii guoská narkotihkkii sámi suohkaniin . Diibmá skábmamánu riŋgii DSB áššemeannudeaddji Nils Petter Bryde munnje ahte dál gal lea čoavddus áššái , ja dainna doaivvuin lean eallán ahte eiseválddit ruhtadit maid dán , go dát guoská riikaálbmogii ja servvodahkii , geat leat dađi bahábut sámegielagat , lohká eddon Alf Isaksen . Dat mii lea áibbaš čielggas lea ahte dákkár heahtetelefundoaibma lea geatnegahtton lágaid bokte suohkaniin ja dat suohkanat maidda dát guoská galget maid ruhtadit dán . Geir Tommy Pedersen lohká Sámedikkis ja sápmelaččain galgá leat stuorra iešmearrideapmi mii guoská ovdamearkka dihtii oahpahussii , mánáid bajásgeassimii ja gillii . – Orui manname funet Magnus Lindback lohká iežas nuppi mohkis guoskan nuppi skohterii nu ahte sabehat sodje dan maŋemuš vuorus . Jus vuos manná funet , de guoská dát midjiide maid . – Dáhpáhusat mannan dálvvi Oarje-Finnmárkku konstituerejuvvon politiijameasttir , Torbjørn Aas , muitala ahte sis lei gulahallančoahkkin , ja sii válde ovdan áššiid mat guske boazodollui ja daid váttisvuođaid . Dát guoská eanemusat varas suoidnái mas lea buoret buoidesivrasisdoallu go suvrrafuođar ja álbmefuođar . Johansen maid lohká ahte čuoččuhusat mat gusket olbmo dearvvašvuođa dilálašvuhtii , eaige doala deaivása . Ávžžuhan buohkaid lohkat dán go dat guoská buohkaide , lohká sámediggepresideanta Egil Olli . Okta váhnen válddii oktavuođa Ávviriin go dovddai unohassan neahttasoaibmama Facebook nammasaš sosiála neahtabáikkis , mii earet eará guoskkai su mánnái . Oažžut nuoraid guolástišgoahtit guovllus lea hirbmat mávssolaš , lohká Nuorta-Finnmárkku Riddoguolástansearvvi jođiheaddji , Arne Pedersen , Sámedikki ja Riddo- ja guolástusdepartemeantta ráđđádallanbohtosii mat gusket mearrasámiid guolástanvuoigatvuođaide mannan vuossárgga . – In ipmir gildosa Ávvir beasai suinna hupmat , muhto šattaimet lohpidit sutnje ahte eat almmut maide mii guoská ášši sisdollui dahje dupmui . – In ipmir gildosa Ávvir beasai suinna hupmat , muhto šattaimet lohpidit sutnje ahte eat almmut maide mii guoská ášši sisdollui dahje dupmui . Son muitala golmma jagi dás ovdalis almmuhii ABMU fitnodat ( arkiiva , girjerádju ja musea stáhta direktoráhta mii lea kulturdepartemeantta fágaorgána ) ruđaid maid Norgga museat sáhtte ohcat iežaset prošeavttaide mat gusket máŋggabealatvuhtii ja kultuvrii Norggas . Su mielas lea suddu go Sámiráđi áigumuš leai buvttadit seminára bohtosiin girjji , mii dieđuid juohká eamiálbmogiid kulturárbái guoski vuoigatvuođain ja sámi kulturárbbi sajádagas ja ávkkástallamis . Ii leat dárbu leamaš Eira muitala ahte Arctic Gold válddii bures vuostá daid earáid orohagaid oaiviliid , ja čilge ahte su mielas orui ruvkefitnodahkii ođas ahte leat eanet orohagat maidda dát ášši guoská . Lobihuššan guoská dása go olbmot eai doalat golgadanrájáid ja guovlluid , eaige muđui guolástannjuolggadusaid Deanus . UNN Diagnostihkalaš klinihka klinihkkahoavda Gry Andersen duođašta ahte muhtin iskkadeamit gusket borasdávdapasieanttaide . – Šállošahtti UNN gulahallanhoavda Hilde Pettersen šálloša go ná lea geavvan , ja ánuha ándagassii buohkain geaidda dát guoská . Jåma lea maid okta sis gii goziha áššiid Sámedikkis mat gusket sámegillii . Gaup čilge helikopterášši lea priváhta diggeášši mii guoská dušše fitnodahkii ja orohahkii , ja Boazodoalohálddahusas ii leat makkárge doaibma dan ektui . Doppe mannet dakkár speallamat čađat , ja mun serven dakkár liigespeallamii , mii ii guoskkan dan stuorra speallamii . – Mu ja Sámedikki jurdagat ja dovddut leat erenoamážit sin luhtte geaidda dát issoras dáhpáhusat gusket njuolga , dadjá Egil Olli , gii ieš lea maid Bargiidbellodaga politihkkár . Muđui leat Romssas ja Nordlánddas oktiibuot logi nuora geat eai leat gávdnon , dieđihit guoski politiijaguovllut Ávvirii . Ávvir jearai maid sii áigot dahkat dán mánu 30. beaivvi , masa diet áitta čujuha , ja sáhttá go dát moktege guoskat Oslo terrorii . Sis leat oainnat dieđut eambbo go politiijain leat mii guoská álbmoga sihkarvuhtii , lohká son . Ávvir jearaha dalle šaddá go Sárevuopmi máksit goluid mat gusket mánnodaga girdimii . – Mun oainnán dárbbu ahte dáppe galggaše nuorat beassat oahpu váldit oahpposurggiin mat gusket hotealla doibmii , ja seamma mátkkoštanealáhussii . – Hui illudahtti Kárášjoga Listtu sátnejođiheaddjievttohus , Sissel Gaup , lea skuvlaválggaid vuoiti Kárášjogas , goit dan oasis mii guoskkai suohkanválgii . Lohkkiidreivves son váldá ovdan váttisvuođaid mat gusket boraspirepolitihkkii , ja čállá áŋgirit maid Bargiidbellodat lea bargan suddjen dihte eanadolliid stuorra vahágiin . Dát guoská dan teknihkalaš beallái masa leat ferten stuorra doaimmahusprográmmain oahpásnuvvat ja das maŋŋá máhttit dáinna bargat . - Mii eat leat bellodagaid ovttasbargolávdegottis meannudan ahte mii joatkit barggu mii guoská Álttá suohkana ohcat sámi hálddašanguvlui . Stáda geaidnodoaimmahusa beales Kristian Øvernes vástida ahte dat mii guoskka Šuoššjávrri šaldái , de fertejit váldit ođđa árvvoštallama . – Mii eat leat ožžon makkárge ohcamuša oarjjabeale Gákkajávrri mii guoská báktebohkamii , dieđiha eatnamiid ja vuoigatvuođaid ossodaga jođiheaddji , Sverre Pavel . Eai gávdnan ohcama Leif Bjerke Porsáŋggu gielddas lohká ahte sii eai leat gielddas ge vuos gávdnan makkárge ohcama mii guoská báktebohkamii Gákkajávrris , ja deattuha ain ahte sii eai sáhte dohkkehit dákkár ohcamiid ovdal go eananeaiggát dohkkeha dan . Son ballá ahte ii soaitte mannat riekta jus boazodoalu bealis ii leat vejolašvuohta vástidit gažaldagaid mat gusket boazodollui dán áššis , ja imašta go eai leat bovdejuvvon dohko . Son lohká ahte debáhttii válljejuvvojit olbmot geat sáhttet vástidit daid iešguđetlágan gažaldagaid mat gusket áššái , olbmot geain lea iešguđetlágan máhttu ja gelbbolašvuohta dan birra mii digaštallojuvvo . Maiddái politihkalaš dásis ja gažaldagat mat gusket sámi politihkkii maid son sáhttá vástidit dán digaštallamis . – Go guoská gonagasa reivviide , de mii eat goassige kommentere daid , ja nu guhká maid go reive ii leat vel boahtán , de eat ge sáhte dahkat dan , lohká Gjeruldsen Ávvirii . Politiijat leat maid burgán albmá stobu eaige gávdnan maidege mii sáhttá guoskat báhčalanáššái . Ii leat dušše guoli birra Porsáŋggu ekologalaš katastrofa ii guoskka dušše guollái , muhto olles Porsáŋggu servodahkii . – Dát ii leat dušše guoli birra , muhto guoská eallinvuohkái , kultuvra nohká , čilge vuorjašuvvan Persen . Njuolggadusat Kvinneguiden nammasaš neahttasiiddus leat sierra njuolggadusat mat gusket digaštallamiidda , ja daid oaivvilda Bongo leat čielgasit rihkkojuvvon . Láhkasuodjaleami meahcásteapmái Lea eandalii oaidnu mii guoská meahccevuojániidda mii lea moaráskan sin guđet leat searvvi Árjja duogábealde . Vátna ruđaid Su mielas gal ii leat Sámedikkis áktánas politihkka mii guoská ealáhusaide . Lokte mánáidruoktoášši ovdagoddái saravictoria on 01 October , 2008 12:00:00 – Mun dieđán ahte dát áššit sáhttet guoskat máŋgga olbmuid min gielddas , earenoamážit bártniide , go lei dáhpi sáddet bártniid bárdneruktui , lohká Porsáŋggu sátnejođiheaddji , Mona Skanke . Dat guoská sihke bargiide geain lea oahppu ja geain ii leat fágaoahppu . Diibmá rievddai Geassemánu 19. beaivvi doaibmagođii lágačálus mii guoská boazodolliid doarjjaortnegii . Buvttadandoarjja Láhkačállosa paragráfa § 5 , siidaosiid buvttadandoarjja rehkenasto 25% buot dietnasis mas gesso vearru mii guoská sihke biergovuovdimii ja eará boazoealáhusdietnasii . Ođđa ortnet guoská maid ođđa visttiid ceggemii ja vuojadanbasseaŋŋaide – Ohppiin ja oahpaheddjiin lea riekti buori fysalaš bargobirrasii mii addá buriid eavttuid oahpahussii . – Mii eat bargga dušše stu ­deanttaid áššiiguin , muhto maid ­dái politihkalaš áššiiguin mat gusket sámi nuoraide , muitala Eira . Kárášjoga gielddas čoavdda áššái – Sin mearrádus ja árvvoštallan mii guoská mánnái , manná priváhta beliid vuostá oppalaččat , maiddái Alimusrievtti vuostá . Ártet go eai dieđe Dutki Dr. Maria Mielnik muitala ahte Ellen Cecilie lea olahan buriid almmuhuvvon bohtosiid mat gusket bohccobierggu dutkamii . Dárbbaša skuvlejumi – Go olbmuin ii leat máhttu ja diehtu áššiid ja vuoigatvuođaid birra mat gusket sámiide ja eamiálbmogiidda de bohtet dakkár čuoččuhusaiguin . NSR táhpii Aili Keskitalo mielas ii lea šállošahtti ahte áššái lea šaddan gudni deháleabbo go gulahallat ásahusaiguin maidda dat guoská . Buot bealit maidda guorahallan guoská , besset buktit cealkámušaid eiseválddiide . Eambbo sámi buvttadeaddjit Jorunn Eikjok ávžžuha sápme ­laččaid gazzat buvttadeaddji oahpu dan dihte go buvttadeaddji hásta ­lusat leat ođasmáhttojuvvon , earet eará láhkadiehtu ja ekonomiija mat gusket kulturealáhusaide leat rievdan olu maŋemus áigge . Šiehtadusa mas boahtá ovdan ahte máilmmi riikkat ovttasráđiid galget unnidit Co2-gássa luoitima , muitala Vars Boahtte jagi leat ođđa šiehta ­dallamat mat gusket máilmmi dálkkádatváttisvuođaide Køben ­havnas , Danmárkkus . Guovtteoaivilvuohta sámivuhtii – Olbmuin Gáivuonas lea ain guovtteoaivilvuohta mii guoská sámivuhtii . Márkanastinárvvus mii guoská Skiipagurrii leat sihke heajos ja buorit bealit , eanáš buori bealit , oaivvilda Stangnes , ja lohká gálvomearka Skiipagurra festivála lea dovddus ainjuo Davvi-Norggas . Rievdadusat gusket sullii 12 milliuvnna ruvdnui . Sámedikki stivra attii cealkámušas stáhtaráđi muitalussii , mii guoská giellaláhkaásaheapmái ja lea aiddo válmmaštallama vuolde vuoigatvuohtaministeriijas . 13 njuolggadusa Veahkehan dihte presideantta , muittuhit vissis dáhpáhusaid , maidda evttohuvvon ehtalaš njuolggadusat gusket njuolga . Unnán sámegiella oahpaheaddjit Fylkkamánni ráđđealmmái Eivind Bratsberg dovdá dán váttis oahpahusdilálašvuođa mii guoská sámegiel oahpahussii . Dál lea Mánáidáittardeaddji buktán ovdan iežaset oainnu Stuoradikki Sámepolitihkalaš dieđáhusa birra , ja sii bivdet Stuoradikki vuhtii váldit sámi mánáid ja nuoraid , go meannudit áššiid mat gusket joavkomedia diehtojuohkimii . Ovdanbukte mánáidperspektiivva Mánáidáittardeaddji váldá dán ášši duođaid , ja bivdá ahte mánáidperspektiiva boahtá čielgasit ovdan go Stuoradikkis meannudit áššiid mat gusket olggosbuktinkanálaide . Dat guoská erenoamážit eamitálbmotdivadii , mas oalát jorggihii ráđđehus . #ILL Sem/Money FEFO ráhkada njuolggadusaid minerálaohcamii Anita Björnback on 15 December , 2008 07:32:00 FeFos evttohus lea huksejuvvon seamma prinsihpaide mat gusket muhtehahtti minerálaide , ja leat báktedoaibmalágas . Evttoha friddja ohcanrievtti FeFo árvala álggahit friddja ohcanrievtti FeFo eatnamis , mii lea sullásašgo ortnet mii guoská muhtehahtti minerálaide ( luđolaš šerpenvuoigatvuohta ) . Seamma guoská go geahččalandoaibma dahje dábálašdoaibma plánejuvvo . Gáibádusa lobálašvuhtii Sii čujuhit gielddalága njuolggadusaide kapihtal 10 § 59 nuppi čuoggái mii guoská lobálašvuođadárkkisteapmái ja dieđihangeatnegasvuhtii . Sin váidalus guoská skábmamánu 20. beaivvi 2008 gielddastivrračoahkkima mearrádussii , Deanu gieldda guovttegielatvuođa ruhtageavaheamis ja dárkkisteamis , man sii hálidit sáddet lobálašvuođadárkkisteapmái fylkkamánnii . Gielddalága rihkkun Son lohká sin áigut dáinna evttohusain bivdit fylkkamánni geahčadit lea go Deanu gieldda gieđahallan ja reakšuvdna dán áššis rihkkumin gielddalága sihke dat mii guoská jahkerehketdollui ja jahkedieđáhussii muhto maid Dárkkistanlávdegotti váldái gielddas . – Deanu gieldda journála dieđuid mielde lea áibbas eahpečielggas makkár gulahallan lea leamaš Finnmárkku gielddadárkkisteaddji , Deanu dárkkistanlávdegotti ja Deanu gieldda gaskka mii guoská giellaruhtadárkkisteami barggus . Hálidit čilget rollaid – Dáid dieđuid vuođul sávvat oažžut čielggasin makkár rolla gielddastivrras ja eará politihkalaš orgánain lea ráđđealbmá geatnegasvuođa ektui ahte buktit ovdán buot guoski dokumeanttaid áššis , mat váikkuhit dasa ahte rehketdoallu ja raporttat gieđahallojuvvojit njuolggadusaid mielde ja ahte gielddastivra doaibmá jáhkehahtti láhkai almmolaš ruđaid geavaheamis . Muhto mii guoská váidalusaide , de viežžat mii dokumeanttaid sihke stáhtaadvokáhtas ja politiijas . Gusket ollugiidda Juohke háve go Anne Karia Utsi oaidná dahje gullá lihkohisvuođa birra , de ilbmet govat mat muittuhit su lihkohisvuođa birra . Mun jearralange ožžot go nuorat geaidda lihkohisvuohta guoská , makkárge veahki . Dasgo dál dadjá Kari Lise Holmberg guhte ráhkkanahttá ášši lávdegottis ahte ii leat duhtavaš dainna osiin mii guoská Sámi allaskuvlii , ja ohppui muđui . – Ferte čielgasit dadjat movt galgá olahit mihttomeari šaddat dieđalaš allaskuvlan , ja muđui maid evttohit eambbo konkrehta doaibmabijuid mat gusket ohppui ja gillii , dadjá son Olgešbellodaga bealis . Jotket ovttasbarggu Sámi girkoráđi jođiheaddji Tore Johnsen ii leat nu mielas kommenteret ášši , go oaidná ášši dakkár áššiin mii vuosttažettiin guoská bisma priváhta eallimii . Lávdegoddi vuostái váldá cuiggodemiid mat gusket stádabušehttii , mat árvvoštallojuvvojit Stádabušeahta dárkkisteamis giđđat . Dat guoská earret eará go áigu gálvvu vuovdit olgoriikii Innovašuvdna Norgga olgoriikkakantuvrraid vehkkiin , go dárbbaša veahki hutkat ođđa fuomášumiid , go dárbbaša designbagadeami . Dát guoská maiddái máŋga eará prográmmaide , doarjja- ja loatnaortnegiidda , lohká direktevra Rune Fjellheim sáhkavuorustis . Sámedikkis lea máhtolašvuohta mii guoská sámi kultuvrii ja servodahkii , ja Innovašuvdna Norggas lea ruđalaš návccat ja márkanastingelbbolašvuohta . Boazoriggát oažžugohtet doarjaga johanante on 17 February , 2009 06:20:00 Boazodoallošiehtadusas 2009 - 2010 maid Biebmo- ja eanandoallodepartemeanta ja NBR ( Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi ) šihtte mannan bearjadaga , mearriduvvui ođđa njuovvangáibádus mii guoská dušše Oarje-Finnmárkku boazoeaiggádiidda . Jus dán lágan ákkastallama dohkkehat , de loahpahuvvo maid áššálaš digaštallan mii guoská sáme politihkkii . Mii guoská unohis sátnegeavaheapmái , de lea Marianne Balto iešge geavahan imaš sániid go gohčodii Sámedikki 2007 dievasčoahkkima sárdnestuolus « Sámedikki fiktiiva demokratiijan » . Dat várra ii guoskka sápmelaččaide ja bohccuide ? Váruhit álbmotgoddima Inga Marja Steinfjell on 11 March , 2009 06:12:00 Dán rádjái leat 13 sápmelačča ja okta orohat vuollái čállán cealkámuša mas gáibidit ahte dáhkko sierra guorahallan mii guoská eatnamiidda ja jávrriide Lulli-Sámis . ON Álgoálbmogiid Bissovaš Forum ON Álgoálbmogiid Bissovaš Forum lea ON ráđđeaddi orgána dakkár áššiin mat gusket álgoálbmogiidda . Dán resolušuvnnas fápmuduvvui Bistevaš Forumii váldi « digaštallat dakkár álgoálbmotáššiid Ráđđái gulli mandáhtas mat gusket ekonomalaš ja sosiála ovddideapmái , kultuvrii , birrasii , ohppui , dearvvašvuhtii ja olmmošvuoigatvuođaide » . Sámi geavahan- ja oamastanvuoigatvuođat Nubbi Sámevuoigatvuođalávdegoddi lea buktán evttohusa mii guoská geavahan- ja oamastanvuoigatvuođaide sáme guovlluin máttabeale Finnmárkku fylkka ja Norgga ráđđehus lea sádden dan gulaskuddamii . Čohkkegohtet boazodoallomáhtu johanante on 02 April , 2009 12:14:00 Riikkaidgaskasaš boazodoalloguovddáš , Máilmmi boazoálbmogiid searvi ja Sámi allaskuvla vuolláičálle intenšuvdnasoahpamuša mii galgá čohkket oahppo- ja dutkandieđuid mat gusket boazodollui . Ovttasbarget – Deklarašuvnnas leat maid eambbo čuoggát mat gusket ovttasbargguide . – Kongreassas bođii ovdán ahte iešguđet riikkaid boazodolliin leat sullasaš hástalusat mat gusket buot eamiálbmogiidda . Eatge hálit vástidit maidege eará go ahte buot dieđut ja báhpirat mat gusket geahččaleapmái ledje mielddusin , ja árvosánit leat sáddejuvvon Guovdageidnui . – Oahppoplána lea – Dat mii guoská oahppoplánii , de lea oktasaš vuođđoplána buot joatkkaskuvllaid várás , jus oahpaheaddji čuoččuha ahte ii leat , de ii doala dat deaivása . – Lean ieš ovdal oaidnán juo beassážiid áigge čuoikka , muhto in dalle muitán bidjat muitui makkár dálkkiid dat buvttii , dadjá Tornensis ja čilge ahte dasa mii guoská dálkái , de láve son eará mearkkaid geahččat . Sarri orru Girona guovllus , muhto lohká iežas dálkeeinnostemiid guoskat stuora guvlui . – Sáhtán lohkat ahte dat gusket Johkamohkis gitta Davvi-Káhppii Norgga bealde . – Rihkku vuođđolága ja álbmotrievtti Isak Mathis O. Hætta čuoččuha nu garrasit ahte Sámediggi rihkku dáinna sihke vuođđolága ja álbmotrievtti njuolggadusaid go ii láhče dáluolbmuide ovdánanvejolašvuođaid dasa mii guoská kultuvrii , ealáhuseallimii , gillii ja muđui servodatinnovašuvdnii . Unjárgga ássiin lea buorre ovttasbargu boazoealáhusain mii guoská meahccejohtimii . – Raporta guoská oalle persovnnalaš áššiide , ja ii lean oaivvilduvvon almmolašvuhtii . Čoahkkimis ii galgan refereanta , muhto HMS joavku galggai čállit buot mii guoská áššái , ja nu sii leat dahkan . Jus uvssat mannet gitta , ja gusket olbmui , de galget rahpasit fas . – Dat guoská erenoamážit guovlluide olggobealde Finnmárkku , go láhka doppe ii váldde álgga ge vuhtii eamiálbmogiid , nugo ILO-konvenšuvdna gáibida . #ILL Sem/Plc Juoigit , musihkkarat ja teáhterbargit fertejit searvat – Go dál vuođđuduvvo bargojoavku , de lea dehálaš oažžut mielde buot Sámi ámmátkulturbargiid nu go juigiid , musihkkariid ja maiddái teáhterolbmuid go dat guovddáš guoská juste daidda dáiddasurgiide , dadjá Terje Tretnes . Buorre álgu Sámi riikkajoavkku kapteaidna Jan Egil Brekke lei goalmmádin maŋemus čiekči guhte guoskkai spábbii ovdal go Sápmi bážii vuosttáš moala . Son lei datte beroštuvvan iežas čearddalaš duogážis , čokkii buot vejolaš sámiide guoski girjjiid , ja gieđahalai sápmelašvuođas iežas dáidagis . – Ná ožžon čilgehusa máŋgga áššái , mat guske munnje ja mu bearrašii . Johansena mielas lea suddo ahte doaibmabidju dušše guoská sidjiide geat orrut Badje Deanus . Mii leat goit soahpan ahte dát lágádusat maidda dat guoská mákset Dat guoská erenoamážit ovtta politiijai , muitala Gaup . #ILL Sem/Hum Su mielas lea Kárášjoga politiijain áibbas dohkketmeahttumis bargovuogit mii guoská dáin nuoraid ektui . – Muhto jus muhtin ii čuovo NAV njuolggadusaid mii guoská beaiveruđaide , de dieđusge massá son daid , dadjá son . Ráđđádallančoahkkimiid siiddaiguin ja siidaossosiiguin Sámediggi lea áidna mii lea gáibidan ráđđádallančoahkkimiid dán linjjá olis , vaikko earáin maid livččii vejolašvuohta dan dahkat , nu go ovdamearkka dihte boazodoallu , go dát linjá guoská unnit eanet 31 orohahkii ja olu eanet olbmuide geain leat konsešuvnnat bargat bohccuiguin guovlluin . Sávan goitge ahte olbmuin lea dat rievttes ipmárdus dán hárrái , ja sii gáibidit ráđđádallamiid geaidda dát guoská . Soai leaba ovtta oaivilis mii guoská Ovddádusbellodaga , go dat ii leat buorre « midjiide davvin » . Prográmmain maid bohtet leat fárus muhtin áššái guoski norgalaš eiseválddit geat kommenterejit áššiid , čilge vel son . dagahii ahte helikoptera beahcet guoskkai el-fápmolinjái . Duogážin dása lea ahte dán jagi lea sierra ortnet mii guoská njuovvamiidda Oarje-Finnmárkkus . Mis leat vuorrasit olbmot geat eai leat guoskan dihtoriidda , eaige telefonbáŋkuige , mo de oaivvildit mii galgat dahkat , vuolgit Áltái ruđa viežžat olggos . – Mii han leat massán buot , ealáhusa , leat measta massán iežamet kultuvrra ja mii leat massán buot iežamet vuoigatvuođaid mat gusket vuotnaguolásteapmái ja dalle eat sáhte mii vuollánit , dadjá son ja joatká : – Mii oaidnit dan ahte mearrasámi báikkit guorranit go olbmot han fárrejit eará guovlluide gos gávdnet barggu . Luonddu váttisvuođat Boahtte áigi ii leat čuovgat mii guoská birrasii . Váillahit politihkarberoštumi ADHD bargguin gielddas Anita Bjørnback govven ja čállán anita@avvir.no on 07 November , 2009 02:56:00 Guovtti beaivvi semináras Kárášjogas mas čuvgejedje psykalaš dearvvašvuođa , man fáddá lei ADHD , Tourettes syndroma ja bággobuozanvuođa birra , bođii earret eará ovdan Kárášjoga vuođđoskuvlla hástalusaid ja vejolašvuođaid mat gusket mánáide geain leat sierra dárbbut oahpahusa ektui . Mis lea maid ovttasbargu politiijaiguin mii guoská gárrenmirkko geavaheapmái , čilgii rektor Arnulf Soleng . #ILL Sem/Act – Dát iežasoassi máksingáibádus guoská sutnje gii leamaš sahtedohko báŋkokoarttain , nu mo mun lean ádden dan , lohká DnB Kárášjoga ossodathoavda , Karl Arne Larsson . #ILL Sem/Hum Dát guoská oppalaččat buot báŋkkuide , jáhkká Larsson . #ILL Sem/Org – Okta buorre ovdamearka mii guoská luohttámuššii , lea albbas dutkanprošeakta Gealboprográmmii guoská nu go máhtolašvuhtii ealáhusa , biologiija , ja hálddašeami ektui . Son galgá dáid gažaldagaid vástidit : Lea go čadnon árbevierru buolvvaidmolsumis sámi boazodoalus , mii maid guoská siiddaide Kárášjoga nuorttabeallái ? Ođđa lága siidaoasus lea dat seamma go doalloovttadat ( driftsenhet ) , ja fertejit riektečielggadeamit mat leat čadnon siidii , ovdal go bearraša gullevašvuohta dása sáhttá addot ruovttoluotta rivttiid ja ovddasvástádus dahkat iežas mearrádusaid mat gusket buolvvaidmolsumii . Dát guoská maiddái ovttasbargošiehtadusas gaskal Romssa fylkka ja Sámedikki . – Lea dehálaš midjiide ahte buohkat geaidda dát guoská , galget beassat buktit mearkkašumiid ja ahte buot dahkko rabasvuođain , deattuha Eggan . Fargga han fertejit maid njunuš eisseválddit maid guorrasit vuoigatvuođaid mat gusket vuotna- ja mearrageavaheapmái , čilge Ivar Bjørklund . Sin oaivila mielde sii váldet ovddasvástádusa mii guoská johtolahkii mehciin , muhto sii maiddái addet vejolašvuođaid . Kártet buot beliid Dán barggu oktavuođas lea bággu háhkat dieđuid buot beliin mii guoská bievlavuodjimii . Giellaláhka geatnegahttá Sámedikki várrepresideanta Marianne Balto mielas lea dát gal oalle imaš dan sivas go Fylkkamánni han lea stáhta bealis orgána mii galgá čuovvut ahte earát čuvvot mearrádusaid ja njuolggadusaid mat servodahkii gusket . Son čujuha dan ovddasvástádussii mii guoská ollašuhttit dáid lágaid . Vuordámušat čoahkkimii Ikte leige Nordlándda Fylkkamánni bovden buot beliid maidda dát ášši guoská čoahkkimii ja Luonddugáhttensearvvi jođiheaddjis leatge stuora vuordámušat dán čoahkkimii . – Váldošiehtadusa paragráfa 1-4-1 cealká ahte bargoaddi galgá nu árrat go vejolaš dieđihit , digaštallat ja váldit luohttámušolbmuid mielde ráđđádallamiidda go lea sáhka rievdadusaid birra bargodilis mat gusket bargiide dahje leat eará váikkuhusat bargiide , muittuha Tapio . – Dan sivas go guovtte háve juo leat sin doallan olggobealde organiserenbargooktavuođas , masa Fágalihttu lea geatnegahtton beassat mielde bargiid ovddastit geaidda dát guoská , lohká Tapio . Ole Henrik Hætta , geasa dát loahpalaččat guoská , ii leat veháge duhtavaš . Áittardeaddji čuovvu mielde Kánturjođiheaddji Siviilaáittardeaddjis , Eivind Brattegard , lohká ahte áittardeaddji áigu čuovvut mielde ovdáneamis Romssa giddagasas dasa mii guoská sámi fáŋggaide , muhto ii áiggu gáibidit válddahallama Romssa giddagasas vuos . — Ja dát guoská maiddái fylkkamánniide . Doppe bohtet ge ovdan earret eará bargoplánat , máid siiddastivra dahje orohat lea ráhkadan dan ektui makkár barggut gusket buot siiddaossosiidda , ovdamearkka dihte geat dahje gii manná nuppe siidii čanadit , čohkkenbarggut , áiddiid divodit // ceggen , skábmajohtimat // guođoheamit , guođohanvuorut ja nu viidáseappot . ‹ ‹ Amatevrrat › › Das son čállá earret eará ahte son lea čuvvon mediain digaštallamiid ovdal válggaid : ‹ ‹ Muhto mis leat aviissat ja TV dáppe davvin mat dihte mot galget ‹ ‹ geavahit › › amatevrraid dasa mii guoská mot njuokčama doallat njálmmis njuolga go leat suhttan ( ... Dan oktavuođas deattuha Mikkel Isak Eira ahte bealistis ii áiggo njeaidit digaštallamiid sin dássái mii guoská áššiid birra jienádit mediaide , iige áiggo das duohko leat mielde gilvimis heajos ságaid SSL birra . Son konkludere ahte mediain ii goit áiggo šat oktavuođa , das mii guoská SSL siskkáldas váttisvuođaide . Son dadjá ge ahte dán ii sáhte geahččat ollislaččat , go leat iešguđet ge beroštumit orohagain maidda dát guoská . Ann Helen Guttorm Johansen annhelen@avvir.no on 10 March , 2010 02:57:00 Mathiesen deattuha ahte sii boanddat , geaidda ášši njuolga guoská , eai doarjjo Finnmárkku boanddaid ja smávvadálolaččaid jođiheaddji Gunnar Johnsena cealkámušaide 14 A geassesiidda birra . Go álggiimet bargat dáinna , de fuobmáimet jođánit ahte dát lea váttisvuohta mii guoská viidát . Dát dahká vel barggu mealgat váddáseabbon doaimmahit dohkálaš barggu dan ovddasvástádussii maid bargolávdegoddi lea ožžon ja mii guoská báikkálaš sámi beroštumiide dán áššis . FeFo lea hálbbimus olles riikkas mii guoská ealgabivdui ja min stivra ii leat gáibidan ekonomalaš badjelbáhcaga dán bivddus . – Sámediggi ii beasa leat mielde dahkat mearrádusaid mat gusket sámi guovlluide . – Mis leat priváhta ruhtadeaddjit sajis , nu ahte dat mii dál váilu , lea vuolláičállojuvvon šiehtadus Beaivvážiin dasa mii guoská viessoláigui , dadjá Hansen . Mearrádus Áššis lea vuđolaš guorahallamat leamaš ja guoski ásahusat leat buktán cealkámušaid maid vuođul loahpalaš mearrádus dahkko . NRK Sámi Radio lea ásahuvvon gokčan dihtii áššiid mat gusket sámi guovlluide sámegillii ja addit sámegiel mediafálaldaga . Guoská buohkaide Seksuála veagalváldin ja illásteapmi guoská eambbo go dušše dan olbmui gii ieš lea vásihan , dan oaivvilda bismá . Guoská buohkaide Seksuála veagalváldin ja illásteapmi guoská eambbo go dušše dan olbmui gii ieš lea vásihan , dan oaivvilda bismá . – Munnje sáhttet riŋget , ja mun muitalan de nu ollu go sáhtán muitalit , go beare ii guoskka dakkár osiide áššis maid in sáhte muitalit , dadjá son . Vuođđuduslága paragráfa guoktelogiviđas čuožžu čielgasit ahte iežaskapitála lea sierranjuolggadus mii guoská dušše vuođđudusaide mat dinejit iežaset vuođđudusain , čilge Sabbasen . Dalá searvegotteráđđi ii háliidan addit lobi , muhto suohkanbáhppa nággii ja čujuhii njuolggadusaide mat gusket girku geavaheapmái §10 goalmmát oassi , ja danne lea suohkanbáhpas leamašan 3 maŋemus jagi ovddasvástádus vai Ann Mari Andersen beassá lávlut girkus . Mearrádus mii dahkkui dan čoahkkimis lea dábálaš mearrádus mii guoská suohkan girkokonsearttaide iige gieldit Ann Mari Andersen , muhto duogáš dasa ahte dat váldui searvegotteráđđái lei juste dat go searvegotteráđi eanetlohku háliidii dahkat dábálaš mearrádusa dan birra ahte ii suovvat doallat konsearttaid girkus . Ráhkaduvvojit njuolggadusat mat gusket girku luoikat dakkár ulbmiliidda . Boazo Ealáhus Searvvi álbmotčoahkkima nissonolbmot serve oktasaš cealkámuššii , mas gáibidit ahte Boazodoallostivrra njuovvangáibádus ii galgga guoskat nissoniid ja nuoraid mearkkaide . Danin eat sáhte dohkkehit , ahte njuovvangáibádus guoská midjiide , go eat han mii muđuige leat dohkkehuvvon ealáhusas , čállet nissonat . – Sámediggi bovdii ja mun lean Sámediggeráđiin beaivvi ságastallan iešguđet fáttáid birra mat gusket Sámediggái , lohká Stavenhagen . Guoská goappaš virggiide : Ohcan ja CV sáddejuvvo ÁvvirPb . Diet guoská eanas persuvnnalaš áššiide . Muđui de fertet čorget muhtin áššiid mat gusket du priváhta eallimii . Lihkkologut : 9 , 16 , 28 ja 29 LEDJONDon hálidivččet aivvefal suohtastallat dál ovdalaš juovllaid , it ge asttaše bargat veahá ge dakkár áššiiguin mat gusket du praktihkkalaš eallimii . Mii guoská lagasvuhtii ja bearašeallimii , de lea jáhkkemeahttun máid don sáhtát olahit beare lea dáhttu . Deaŧalaš áššit mat gusket ealáhusaide ja váikkuhit rápmaeavttuide , dego álkibuš rájiid rastá beassan , unnit nuoskkideapmi , nuorta-oarje fievrridanoktavuohta leat prográmma nannensuorggit . Dán vahkku leat sámit ja midjiide guoski áššit leamaš hui oidnosis . Erenoamážit váikkuha maŋidahttin oahpaheddjiide ja ohppiide sámi joatkkaskuvllain , geat ain šaddet eallit eahpesihkkaris dilis mii guoská boahttevaš hálddašeapmái . Das galgá boahtit ovdan ahte unnimusat 4 bivdi mat čužžot ohcamušas leat báhčán stuorafuođđageahččaleamis dalle go ohcojuvvui , ja dat guoská dakkár guovlluide gos leat eambbo go 1 ealli dábálaš kvohtas . Danne áiggun dás loahpahit iežan loahppaávžžuhusain , danne go dat guoská njuolga dasa maid mii dál digaštallat ja heive maid dan dássái . Lea oalle lossat vuodjit dákkár áššiid medias , danne go guoská olmmošárvui go ii beasa hállat sámegiela doppe gos livččii lunddolaš sámegiela hállat . Lysklætt deattuha ahte Davvi-Norga dárbbaša politihkkariid geat divvot kritihkalaš gažaldagaid áššiid birra mat gusket guvlui . Lávvordaga guovvamánu 23. beaivvi konkludere NRK Sámi Radio prográmmadirektevra Roger Ŋstby ahte Ávvir lea rihkkon preassaehtalaš njuolggadusaid áššis mii guoská Nuorta-Finnmárkku boazodoalloagronoma heaitinbálkái ja mas ovddeš agronomas leat oainnut dasa movt NRK Sámi Radio lea bargan su ektui ( Ávvir nr. 5 , lávvardaga guovvamánu 16. b. 2008 ) . Mii guoská journalisttalaš bargovugiide , de áiggun dušše loahpas deattuhit ahte mii eat leat cuiggodan dahje moaitán ovttage journalisttalaš bargovugiid . Dievasčoahkkimis gárte dávjá vástidit su gažaldagaide , mat dávjá guske dasa ahte čilget dárkileappot dan olbmo gii ain evttohuvvo man nu luohttámuš doibmii . Dievasčoahkkimis gárte dávjá vástidit su gažaldagaide , mat dávjá guske dasa ahte čilget dárkileappot dan olbmo gii ain evttohuvvo man nu luohttámuš doibmii . Maiddái jáhkká son searvegotteráđđi ballá « konsearta » doahpagis ja atná suddun buot mii dasa guoská . Bjæring lea jođihan hábmenbargguid mat guske juovlastállovissui . Ii leat buorre go Kiinnás leat nu issoras vuogit dasa mat gusket olmmošrivttiide , lohká Hug . Son lea ožžon jearaldaga dan birra ahte guoská go dat buot dilálašvuođaid oktavuođas . Sámediggi háliida čađahit čielga politihka go guoská stuorra várre- ja meahcceguovlluide beassamii ja daid geavaheapmái , ja dán suorggis mis lea , muhtun muddui , vejolašvuohta hábmet dán politihka . Luondduhálddašandirektoráhta sáddii mannanjagi gulaskuddamii ođđa njuolggadusevttohusa mii galgá guoskat mohtorjohtolahkii mehciin ja čázádagain . Dat guoská midjiide buohkaide . Mii guoská Sámedikki višuvdnii , de lohká Amundsen ahte su mielas ii leat dát oassi nu čielggas buot Sámedikki bargiide . – Maid jus Hellesvik ovddasta eanetlogu oainnu mii guoská Sámediggái ? Sámedikki dievasčoahkkima jođiheaddji , Jarle Jonassen , lohká sii leat álggahan etihkkanjuolggadusbarggu dáinna seminárain , dahkat buohkaid eambbo diehtomielalažžabun mii guoská etihkkii . Jagi 2008 geassi leamaš oalle erenoamáš mii guoská arvviide ja dakko bokte maiddái dulvviide jogain . Iešmearrideapmi guoská buot dasa maid birra mun lean hállan . Das lea okta dehálaš prinsihppa ahte sámit berrejit ja galget guldaluvvot ja beassat searvat mearrádusproseassaide áššiin mat gusket sidjiide njuolga . Mikkel A. Skum deavdá gáibádusaid mat gusket ja sirdin lea boazodoallolága mielde dahkkon . Son doaivu go na oallugat leat dieđihan kursii de čájeha dat dan ahte sis lea luohttámuš sápmelaččaide ja maid ahte sii čájehit rabasvuođa dasa mii guoská vuoiŋŋalašvuhtii . Alimusriekti čujuhit ahte persovdnasuodjaluságga han guoská seammaláhkái máŋggaid eará háldda hus ­áššiide gos gielda lea bealálaš almmolaš ásahussan , omd. sosiála- ja gieldda dearv ­vašvuođalága áššiid ektui . Dan boađusin ásahuvvui dušše kultuvrralaš iešstivrejupmi mii dál doaibmá Lujávri ja Mončegorsk suohkaniin ja man doaibmá , mii dušše guoská kultuvrii ja oahpahussii , dán rádjái gal vuos dušše lea báhpira alde . Tsára Ruošša ráđđehus válddii vuhtii sámiid áigumušaid , go oarjemáilmmi áššit mat guske sidjiide , galge čovdojuvvot . Min oktasaš váibmoáššit leat gilážiidda gullevaš áššit , erenoamážit lotnolasealáhusáššit , meahcástanvuoigatvuođat ja áššit mat gusket min vuoras olbmuide ja mánáide . Árjja bealis oaivvildit mii ahte Sámediggi galgá olu eanet gulahallat iežas álbmogiin dehálaš áššiin dego oahpponeavvoáššiin , Finnmárkoláhkii gullevaš áššit , mearrabivdoáššiin , ráfáiduhttenáššiin ja dearvvašvuođaáššiin mat gusket min vuoras olbmuid dillái . Vuosttažettiin leat dálá lágat mat gusket meahccejohtolahkii ja lotnolaseallimii šaddan hehtte ­hussan dáidda ealáhusaide . Almmolaš válddi bargun lea ovddidit ovttaskas olbmo vejolašvuođaid oassálastit servodaga doaibmamii ja váikkuhit sutnje alcces guoski mearrádusdahkamii . Sii ákkastallet demokratiija ­ovdánemiin – muhto eai mieđit ášši sáddet gulaskuddamiid sidjiide geasa dat guoská . Dábálaččat lea Bb jođán čorgestit eahpe ­čielgavuođaid mat gusket bellodaga oainnuide – muhto sámegiela ektui gal eai nákce dahje eai beroš čorget . Son dahká dego Egil Olli , láhtte dego báikkálaš bellodat ii guoskka sutnje . Dát gusket njuolga eaŋkilásahusaide . Dát raporterengeatnegasvuohta ii guoská máttasámi teáhterii ( Åarjelsaemien Teatere // Sydsamisk teater ) , go dat teáhter ii leat meroštallojuvvon sámi nationálateáhterin . Juohke eananeaiggádis lea riekti ovddidit sávaldaga guđe láhkái hálddašit opmodagas , ja plána- ja visteláhka geatnegahttá gielddaid heivehit nu ahte eananeaiggát ja earát geaidda guoská ožžot liibba oassálastit plánaproseassaide . Ii go dát galgga guoskat FeFoi ? Dát guoská earenoamažit surggiid siskkobealde main lea dárbu ” gielddaidgaskalaš obbalaš geahča ­stahkii ” , nugo bartasadjeguovlluid plánen , caravančuožžunsajiid ja mássaválddahagat . Vuođđun das lei heajos áššemeannudeapmi , váilevaš ja boasttu sisdoallu , ja ii báljo makkárge oktavuohta daiguin ásahusaiguin maidda dat guoská . NSR dáhttu ahte ásahusášši sáddejuvvo albma gulaskuddamii daid ásahusaide geasa dat guoská , ovdal go Sámediggi dan meannuda . Ii sáhte leat nu ahte eanetlohkoráđđái gusket earálágan njuolggadusat go unnitlohkoráđđái . Mis leat maid árvalusat bušeahta tekstii , mat gusket vuoruhemiide , juolludaneavttuide ja nu ain . Davvisámi teavsttat |Julevsámi teavsttat |Lullisámi teavsttat |Bálddalas teavsttat Davvisámi |Norsk |Suomeksi |Svenska |English 2 válljejuvvon korpusa (buot) — 21 525 725 sáni Eaŋkil Eanet vejolašvuođat CQP Query Dievaslaš CQP-jearaldat: [] KWIC: Statistihkka: KWIC Statistihkka Sátnegovva ii vuos doaimma Boađus: 15 667 Ovddit1234567891011..1516Čuovvovaš Cealkkačájeheapmi North Saami corpus – Dieđusge diehtit mii ahte namuhuvvon mediat dihtet Black Sheeps erenoamáš dagu , muhto go badjelgeahčči nu gohčoduvvon ” sámi ” mediat badjelgehččet dákkáriid , de lea njulgestaga vealaheapmi ja vuoigatmeahttunvuohta sidjiide geaidda guoská . Dan sivas ferte fokus biddjot organisašuvdna bargguide gos rabasvuohta lea guovddážis ja gos miellahtut galget dovdat sis lea váikkuhanvejolašvuohta nominerenproseassas ja buot dehálaš áššiin mat olbmuide gusket . Ráđđehusas lea dál historjjálaš vejolašvuohta dahkat dakkár lága mainna sihke dážaálbmot ja sámeálbmot sáhttá eallit , ja mainna mii buohkat sáhttit čevllohallat earáid riikkaid ektui , erenoamážit dasa mii guoská álgoálbmot rivttiide . Dat guoskkai Dividalen našunál ­párkii , čáhco ­daga guora halla miid ­da Ivgovuon ­bađas ja maiddái dat viiddis kárten sámi árbevieruin Finn márkku duod ­dara Resursa lávde ­gotti ovddas sámi-etnográfalaš ossodagas , gos on vástidii Nuorta-Finnmárkku guorahallamiid . Doaibma ii gula daid eavttuid vuollái mat gusket nissonruđaide ja nissoniid doaimmaide . Dasa mii guoská ohppiid gáibádussii ahte sámi historjá galgá leat oassin historjáfágas , čilge oahpahusdepartemeanta ahte sámi kultuvra ja historjá lea dál juo dehálaš oassi oahpahusas . Dábálaččat de eai válljet doaktárat bargat iežaset ruovttusuohkaniin , dat guoská maid sámegielat doaktáriidda . Vuoigatvuođat eai guoskka dušše eatnamiidda , čáziide ja riggodagaide . Dat leat maid hui áigeguovdilat mii guoská sápme ­laččaid vuoigatvuođaide oažžut dásseárvosaš almmolaš bálvalusaid , dahje mánáid ja rávisolbmuid vuoigatvuođat oažžut sámegiel ­oahpahusa.Giella lea álbmoga deháleamos dovdomearka – dat čájeha álbmoga identitehta . Dát guoská 14 mánnái . Bálvalusat maidda dát guoská leat earret eará eanandoallu , luondduhálddašeapmi , luodda , čáhci , rufen , mihtideapmi . – Dát buktá midjiide stuorra hástalusaid mii guoská mo ja goas guolit galget goddot ja čollejuvvot . Lea goit dehálaš árrat gulahallat ja šiehtadit buohkaiguin geaidda dát ášši guoská , vai ii oktage bealli oaččo buot ovdamuniid , ja nubbi bealli ges báhcá dušše váivviiguin . Lihkkologut : 11 , 19 , 29 ja 30 ČáhceolmmáiDon vuoruhat dán vahku dakkár áššiid ja olbmuid mat gusket olgoriikkii . Maiddái jáhkká son searvegotteráđđi ballá « konsearta » doahpagis ja atná suddun buot mii dasa guoská . Konfirmántakurssa fáddán leat ehtalaš čuolmmat , mat erenoamážit gusket nuoraide . Lea smávit muitalusat mas leat hui ollu rollat ( iešguđet olbmohámit doaimm. ) , mat gusket nuoraide . Bihtá lea Eva Sevaldson čállán ja jearrá ge dehálaš gažaldagaid mii nuoraide guoská : Lea go mis boahttevuohta dán máilmmis maid ollesolbmot midjiide guđđet ? Čálgoortnegii guoskka earet eará oadjebas boarrásiidfuolahus . Dát guoská sihke du ekonomiijai ja ráhkesvuhtii . – Stivrras mii hálidit geahčadit vuos Sámedikki njuolggadusaid mat gusket meahccegeavahanrievdademiide , lea stivrajođiheaddji Berit Rannveig Nilsen čilgen NRKii . Danne atná son mávssolažžan doarjut dakkár ášši mii orro guoskamin sutnje Sihke riikka- ja báikkálašdásis leat musihkka- ja faláštallanbeakkálmasat nammaduvvon MOT ambassadevran . Vásáhusat ja jierbmi mearkkašit ollu go galggat čorget bearašáššiid mat gusket oalle máŋgasii du birrasis . Dus lea hállu atnit eambbo áiggi ieat lagamusaiguin , muhto álggus fertet vuos gárvvistit muhtin praktihkalaš bargguid mat gusket du bearrašii . Dán vahkku lea vuogas njulget áššiid mat gusket verrui ja dáhkádusaide . Lihkkologut : 11 , 19 , 29 ja 30 ČÁHCEOLMMÁIDon vuoruhat dán vahku dakkár áššiid ja olbmuid mat gusket olgoriikkii . Lihkkologut : 9 , 18 , 23 ja 32 VUOKSÁDál fertet čalmmis atnit áššiid ja fuolahit iežat persuvnnalaš eallima danne go dat guoská juogaládje du bargoeallimii . Dát guoská sihke du ekonomiijai ja ráhkesvuhtii . Son oaivvildii ahte Jesusa jápmin min dihtii , su vuoitu jápmima badjel lea dakkár mii midjiide guoská juohke beaivvi . Čájálmasa álggus rešket olbmot hálbbes snoalusleaikkain mat gusket sámi politihkalaš lihkadussii mii buollái Álttá ja Guovdageainnu eanu dulvadeami oktavuođas . Liikon din gielaide , filmmaide , girjjiide , ja buot mii guoská Skandinaviai , muitala 25 jahkásaš Maria Katona . Dat ii guoskka dušše Beaivváš Sámi Teáhterii , muhto teáhteriidda miehtá Davviriikkaid , muitala Sámi Teáhterjoavkku ovdaolmmoš , Iŋgor-Ántte Ailu // Áilu Gaup . – Maiddái min geahččit váillahit bihtáid mat leat čállon diliid birra mat gusket sidjiide ja sin duohtavuhtii . Avviris ja Kárášjoga nuoraid ­skuvllas lea ovttas ­bargosoahpamuš mii guoská aviisa buvttadeapmái . – Dát guoskka olles Davvi-Norgii , ii dušše Finnmárkui , lohká Nordsletta . Dat guoská ovddemus olbmuide geat leat leamaš hárjánan eallit vissis dásis . Mii guoská Ávvirii ođđajagis , de eai leat mus eahpádusat ahte Ávvir ain ovdána . Mii guoská gaskaboddosaš áiddiid njeaidimii ja ceggemii man birra dás lea hupmu , de váldá dat dan mađe áiggi ja návccaid ahte lea veadjemeahttun dahkat dan juohke jagi . ILO-álgoálbmotsoahpamuša vuolláičállin Suomas maŋiduvvo vuot , go ráđđádallamat mat gusket dán ratifiserenáššái eai leat vuos čielgasat . ­ Nu mo lea árvvoštallan , de ii livčče dárbu sirdit eret stáhtas eatnan hálddašeami , muhto dušše diktit sápmelaččaid oassálastit mearridemiin mat gusket eanageavahan gažaldagaide . Duopmár : – Movt dat guoská áššái ? Ávdugasvuohta gal ii dáidde guoskat dien reivii veahášge , vástidii skuovvadivodeaddji . Kárášjoga vuođđoskuvla lea Norgga vearrámus skuvllaid gaskkas das mii guoská gos oahppit vásihit eanemus hárdima ja givssideami . – Iešsoardin guoská buohkaide NSR oaivvilda ahte dálkkádat rievda ­deapmái lea olmmoš sivalaš , ja hástalusat mat gusket dása leat stuorra , erenomážit árktalaš guovlluin . Čiekčan joatká jus spábba guoská dáhkkái.12 . ) Ii bálkestit dobbelii gaskasázu nu ahte spábba ii guoskka láhttái , dahje muhtin čiekčái gii lea olggobeal ' ráŋggáštusčievččastan-fealtta.16 . Varas iskkadeapmi máid TNS Gallup lea čađahan , čájeha ahte eanet go okta njealji váhnemis leat vásihan ahte mánát leat cuiggodan juoidá ruovttus mii guoská buollinsihkkarvuhtii . – Jáhkán mun vuiten go mu niehku ii lean dušše mu birra , muhto dát guoská earáide , sihke olbmuide ja elliide , muitala Elle Sara , gii háliida oahpahit earáid elliid birra mat gávdnojit duoddaris . Dál lea mearriduvvon ahte bargohárjehallan galgá leat fága nuoraidskuvllas boahtte jagi , vai nuorat ožžot veahki máhttit buorebut váldit válggaid mat gusket sin boahtteáiggiide . Ii leat áigá go politihkar Bjarne Store Jakobsen ( Bb ) oaččui doaimma mii guoská gulahallamii . Ávviris leat mii guorahallan muhtin ášši mii guoská maid luoddučorgatvuhtii . Jus váldit dan mii guoská sápmelašvuođa árvui servodagas . Dilálašvuohta lea otne nu duođalaš , ahte FeFo juo dál bidjá bivdogildosa johtui mii guoská buohkaide , leš dal finnmárkulaš vai earát . Muhto ii mannange guhká ovdal go árgabeaivi juvssaid min , ja mii fuomášeimmet dás ain váillui ollu mii guoskkai bargguid ovdánit njuovžilit . Ja dát guoskkai buot beliide aviissa doaim ­mas , doaimmahussii ja hálddahussii , ja dieđusge kundariidda . Erenoamážit guoská dát Porsáŋgguvutnii . Oassi ásahusain maidda dieđáhus guoská eaige leat bures vuostái váldán dan ja gažadit Sámediggeráđi barggu ja ulbmila . Suohkanstivra ferte farggamusat prinsihpalaš meannudeami váldit dál jus galgá leat mas ge jáhkehahtti ođđabargosajiid ásaheamis , ja mii guoská ruvke dahje nu go dás , geađgeboltumiidda . Finnmárkku fylkkamánni , geasa guoská hálddašeapmi , ferte farggamusat dáid gihppagiid boaldit ja prentehit ođđasit . Maŋit bealli guoská earenoamážit fitnodagaide ja ealáhussii . Dat ii guoskka dušše dán áššái , muhto buot áššiide . Dát guoská juohkehažžii Finnmárkkus , ja ii nu go ” Murmansk ” , mii givssida moaddása čalmmiid . Golmma jagis ollešii maid bures bargat nuoraid guottuid ja gáttuid ektui mii guoská johtolatáššiide , go lea čájehuvvon ahte nuorat vuoddjit eai váldde alla leahtu ja johtolaga váralašvuođaid nu duođalažžan go livččii sávahahtii . Dat ii guoskka dušše sámegiel girjjálašvuhtii , muhto buot girjjálašvuhtii . Mii guoskka gažaldagaide maid Beaivváš ja SA oaččuiga mannan váhkus , de eatnasat ipmirdit ahte sámi ásahusain ii leat vaikko man čiekŋalis ruhtabursa ja ahte stuora oasi sin ovdáneamis mearridit ruhtajuolludeaddji eiseválddit ja das viidásit ruhtahálddašeaddjit . Mearkkašanveara lea maiddái ahte dát njuolggadusrievdamat eat guoskka gal rádjajogaide Finnmárkkus . Luondduhálddašandirektoráhtta lea dál buktán evttohusa ođđa njuolggadusaide mat galget gustot boahtteáiggis mii guoská mohtorjohtolahkii asfáltta olggobealde . Jus dákkár bušeahta bođeš , de das soitet leat stuorra váikkuhusat maiddái mat sámi ásahusaide gusket . Hætta lea maid čielgasit dieđihan ahte son ii seagut dasa go Olgeža sámepolitihkalaš lávdegoddi meannuda boazodoalu guoski áššiid . Dattetge oaidnit beaivválaččat ahte nu dáhpáhuvvá áššiin mat sidjiide gusket . Dat guoská midjiide min lagasbirrasis , muhto lea maiddái dehálaš ahte skuvllain , mánáidgárddiin ja astoáigefálaldagain barget dihtomielalaččat dákkár áššiid ektui . Mii buohkat diehtit ahte Ruošša sámiin ii leat buorre dilli mii guoská vuoigatvuođaide iežaset guovlluin . Juohke siiddas ledje ovddasteaddjit Sopparis ja dáppe meannuduvvojedje vuoigatvuođaáššit mat guske rájáide , luondduresurssaid juogadeamis ja eará juridihkalaš gažaldagaide . Sápmelaččain dáin guovlluin ii leat mihkkege dadjamušaid makkárge áššái mii sidjiide guoská , go lea sáhka ávkkástallamis luondduriggodagain . Raporttas oainnat daddjo maid ahte Davvi-Norggas leat eanemus bázahallan dán riska- ja raššivuođaanalysa ektui , juobe dasa mii guoská gearggusvuođaplánaide . Mii guoská SVL:ii , de sis maid lea ovddasvástádus geahččalit , go sii gal dárbbašit ovttasbargojurdaga liikka olu go Sámi heargevuodjinlihttu . Dat guoská sihke huksenmállii , muhto maiddai dasa geas lea riekti hukset ja gosa . Movt máilmmiid bat diet gusket áššái ? Movt máilmmiid bat diet gusket áššái ? ÁLGOÁLBMOTÁVIISA:Suoma Sámedikke ságadoalli Juvvá Lemet - Klemet Näkkäläjärvi hálidat ahte sámegielat áviisadoaibman galgá guoskat earret eará álgoálbmot ođasáššiid , iige dušše suoma sisriikkalaš áššiid . – Mii goit háliidat ahte sámegielat áviisadoaibman galgá guoskat sámekultuvrra ja sámepolitihka , muhto maid riikkaidgaskasaš ja álgoálbmot ođasáššiid . – Mii goit háliidat ahte sámegielat áviisadoaibman galgá guoskat sámekultuvrra ja sámepolitihka , muhto maid riikkaidgaskasaš ja álgoálbmot ođasáššiid . Háliidange ahte ášši válljejuvvo ovdan nu fargga go vejolaš Sámedikki čuovvovaš dievasčoahkkimis , goas dan lahtut sáhttet demokráhtalaš vuogi mielde hábmegoahtit vuođu sámi kulturiešstivremii guoski ulbmilplánii . Lappi dálá eananoamastangažaldagas nákkut gusket namalassii almmolašeatnamiidda , mat stuorrajuogus laigejuvvojedje kruvnna liigeeanan . Ovddit genadutkamis lea dávjá geavvan nu , ahte dutkanbohtosat leat dulkojuvvon guoskat olles álbmoga vaikko dutkanmateriálan leamaš moadde ovttaskas olbmo . Vástideami sáhttá biehttalit jos son , geasa ášši guoská , áššálaš siva haga , lea biehttalan vástideames seamma gažaldahkii go seammás leamaš ožžon dakkár fálaldaga . Go olmmoš diehtá ahte lágat bohtet ovddal go galgá čoavdit váttis áššiid mat gusket olbmuid oktavuođaide , de dat gártá lossadin olbmuide váttis dilis . Siviila- ja politihkalaš vuoigatvuođaide guoski soahpamuša 27 artihkkala mielde kultuvrralaš , gielalaš ja oskku vehádagaide gullevaš olbmos ii oaččo gieldit ovttas joavkkus eará lahtuiguin návddašeamis iežas kultuvrras , dovddasteamis ja fievrredeamis iežas oskku dahje geavaheamis iežas giela . Áiggun dákko bokte váldit ovdan konkrehta ášši Kárášjogas mii guoská ohcama guovtti boanddas Finnmárkkus geat eaba ožžon doarjaga iežaska ovttasdoaibma-ohcamii . Čielggadanolmmái Vihervuori lei ráddjen guoskat iežas čilgehusas geavahanvuoigatvuođa čovdosiidda ja evttohii moanaid láhkarievdadusaid luonddusuodjalussii ja ealáhusaide guoski láhkamearrádusaide dego boazodollui , guolástussii ja meahccebivdui . Čielggadanolmmái Vihervuori lei ráddjen guoskat iežas čilgehusas geavahanvuoigatvuođa čovdosiidda ja evttohii moanaid láhkarievdadusaid luonddusuodjalussii ja ealáhusaide guoski láhkamearrádusaide dego boazodollui , guolástussii ja meahccebivdui . Nuppe dáfus Naturai guoski riektegeavvamat leat velge bolohahkii gaskan . Go olmmoš diehtá ahte lágat bohtet ovddal go galgá čoavdit váttis áššiid mat gusket olbmuid oktavuođaide , de dat gártá lossadin olbmuide váttis dilis . Dat ii guoskka áššái leat go fatnasis radioaktiivvalaš mirkkot vai eai . Sámit ain ge badjelgehččojuvvot proseassan mat gusket min guovlluid ovdáneapmái . Dál lea gal áigi ahte eiseválddit ollásit bovdejit sámiid ovddasteddjiid fárrui buot proseassaide mat gusket min guovlluide ja daid ovdáneapmái , muđui leat sii rihkkumin internašunála dohkkehuvvon prinsihpaid aiddo justa mii guoská oassálastimii . Dál lea gal áigi ahte eiseválddit ollásit bovdejit sámiid ovddasteddjiid fárrui buot proseassaide mat gusket min guovlluide ja daid ovdáneapmái , muđui leat sii rihkkumin internašunála dohkkehuvvon prinsihpaid aiddo justa mii guoská oassálastimii . Dákkár heiveheapmái gusket máŋga beali , mas fágalaš doarjja ja bagadallan oahppofitnodahkii lea dehálaš doaibma maid Olgeš lea evttohan . Lea čielggas ahte boahtá gánnáhit - ii dušše ruđalaččat - muhto maiddái go guoská prestašuvnnaide ja rekrutteremii . Máŋgga čállosiin lea Sámediggeráđđi moitojuvvon go gieskat hilggui guokte ohcama mat guske lullisámi oahpponeavvo ráhkadeapmái , maid Divttasvuona suohkan ja Árran lullisámi guovddáš ledje ohcan . Sámediggeráđis , mii odne lea vuolggahuvvon Bargiidbellodagas , leat guokte iešguđetlágan doaimma go guoská ekonomalaš ohcamiidda . Árranis lea odne dat buoremus sámi gelbbolašvuohta biras olles riikkas go guoská prošeaktaohcamiid hábmemii , ja go sis lea nu buorre máhttu Sámedikki bargguid birra , de lea váttis ipmirdit manne sii leat válljen sáddet ohcama mii ii heive Sámedikki doarjjaortnegiidda . NSR:s lea dat čielga oaidnu ahte boazodoallu ii galgga gillát stáda njuolggadusaid geažil mii guoská doallobiergasiidda maid ealáhus dárbbaša beaivválaš doaimmas , lohká Randi A. Skum . Romssas guoská finánsa dilálašvuohta čuovvovaš fitnodagaide:– Bautas , Romssas , okta bargi eret celkon . Mii háliidat deattuhit dan dárbbu ahte álgoálbmogat leat mielde boahtte áiggi šiehtadallamiin go boahtte geatnegahtton áigodaga mii guoská Kyoto protokollii . Mii doarjut rávvagiid ásahit bargojoavkku mii guoská álgoálbmogiidda ja dálkkádatrievdadeapmái . Dát guoská erenoamážit artihkkaliidda iešmearrideami birra , dás maiddái vuoigatvuhtii beassat ruhtadit iežas doaimmaid almmá dan haga ahte stáhta stivre mearriduvvon bušeahtaid bokte . #ILL Dat guoská vuoigatvuođaide eatnamiidda ja resurssaide ja dat guoská dan prinsihppii ahte galgá leat eaktodáhtolaš mieđiheapmi mii lea vuođđuduvvon buori diehtojuohkimii ja konsultašuvnnaide mat čađahuvvojit buriin dáhtuin . Dat guoská vuoigatvuođaide eatnamiidda ja resurssaide ja dat guoská dan prinsihppii ahte galgá leat eaktodáhtolaš mieđiheapmi mii lea vuođđuduvvon buori diehtojuohkimii ja konsultašuvnnaide mat čađahuvvojit buriin dáhtuin . Golbma jagi áigi šiehtadeimmet goas ja mo konsultašuvnnat galget čađahuvvot dain áššiin mat gusket sápmelaččaide . Dát guoská maid iskanriektái ja doaibmanlobi ovdal go doaimmat biddjojuvvojit johtui . FeFos evttohus lea huksejuvvon seamma prinsihpaide mat gusket muhtehahtti minerálaide , ja leat báktedoaibmalágas . FeFo árvala álggahit friddja ohcanrievtti FeFo eatnamis , mii lea sullásašgo ortnet mii guoská muhtehahtti minerálaide ( luđolaš šerpenvuoigatvuohta ) . Seamma guoská go geahččalandoaibma dahje dábálašdoaibma plánejuvvo . FeFo oaivvilda leame čadnon vissismeahttunvuođaid lágamannerievtti riektegeavaheapmái , ja atná deaŧalažžan ahte ášši árvvoštallo Alimusrievttis das go dát lea vuosttaš buhtadusášši mii guoská bieggafápmui mii geahččaluvvo rievtti ovddas . Willy Ørnebakk lohká Norga lea njunnošis olu áššiin mat gusket eamiálbmogiid . Áššelisttus leat maid immateriála vuoigatvuođaide guoski riikkaidgaskasaš lágat ja soahpamušat ja daid heiveheapmi geavadagas . Kulturárbevahku ulbmilin lea juohkit dieđu eamiálbmogiid kulturárbái guoski vuoigatvuođain ja erenoamážit sámi kulturárbbi sajádagas ja ávkkástallamis . Dát guoská sihke geavahanrivttiide , eaiggátvuhtii ja oktasaš oamasteapmái iešguđet báikegottiin . Son lohká dan maid guoskat guohtuneatnamiidda . Iešguđet riikkaid gáhttejuvvon guovlluid ráját gusket nuppi riikka gáhttejuvvon guvlui ja dán olis leat Norga , Ruošša ja Suopma ovttasbargan , lohká Kalske . Lea čatnon garra gáibádusat dán rájáidrasttildan luonddu suodja ­lanbargui mat gusket árgabeaivvi bargui ja njuolggadusat mat galget sihkarastit buorre guovllu háldda ­šeami rádjaguovllus . Seammás lea dehálaš ahte Sámi Parlamentáralaš Ráđđi galgá seaguhit giellapolitihkalaš bargguide mii guoská giellavuoigatvuođade riikkaidgaskasaččat . Gaskavahkku lágiduvvo dasto seminára gos muitaluvvo movt alimusrievtti duomut mat gusket sámi vuoigatvuođaide eatnamiidda , váikkuhit kommišuvnna bargui . Son geahčada erenoamážit makkár mearkka ­šupmi Selbuduomus , mii guoská boazodoallorivttiide priváhta eatnamiin Lulli-Sámis ja Čáhput ­duomus , báikegotte ­olbmuid vuoigatvuohta stáda ­eatnamis , sáhttet leat Finn márkku ­kommišuvnna bargui . Sámedikki stivra attii cealkámušas stáhtaráđi muitalussii , mii guoská giellaláhkaásaheapmái ja lea aiddo válmmaštallama vuolde vuoigatvuohtaministeriijas . Nu besse Breivika joatkkaskuvlla oahppit vuohččan guoskat bohccui , vaikko illá duste . – Duosttan go guoskat ? Semináras šaddá sáhka gažal ­dagaide mat gusket árbedihtui ja dan čohkkemii . Buot bealit maidda guorahallan guoská , besset buktit cealkámušaid eiseválddiide . Guoská plána- ja huksenláhkii Doppe leat muitalan ahte áidehuksenášši guoská plána- ja huksenláhkii . Go dán láhkai lea dahkkon de dat maiddái guoská nuoskkidanláhkii . – Muhto mis lea maid leamaš buore ovttasbargu guovddáš eiseválddiiguin gávdnat buriid čovdosiid áššiide mat gusket sápmelaččaide . OLU ČILGEMUŠ : Deanu ovdagoddelahtuin leai olu jearran láhkai mii guoská guovttegielatruđaid geavaheamis boahtte jahkái . – Mii guoská Bargiidbellodaga ( Bb ) dieđáhusevttohussii , de Norgga Sámiid Riikkasearvi ( NSR ) ja Sámeálbmot Bellodat ( SáB ) eaba mieđa sáddet dan njuolga dievasčoahkkimii . Lea šállošahtti sihke mánáide geaidda ášši guoská ja min journalisttaide geat leat gutnálaččat bargan , dadjá Rávdna Buljo . Tretnesa mielas lea hui heittot go Sámediggeráđi dieđáhusas leat ollu meattáhusat mat gusket ásahusaid fáktadieđuide . Magne Ove Varsi váldá gulul árvalusaid mat gusket Gáldui gos lea jođiheaddji , rievdamat doppe bohtet lihkká . Sámi akademihkalaš ásahusat eai nimmor árvalusaid mat gusket sidjiide Sámedikki dieđáhusas sámi ásahusaid birra . Son deattuha ahte dát kommentára ii guoská namuhuvvon áššái , muhto čilge mo skuvla bargá . Friddjaveahkki Miellahttu oažžu servviid bokte ráđi ja veahki , dasalassin nuvttá advokáhtadorvvu mii guoská bargočuolmmaide . - Bargá ovddidit sámiid vuoigat ­vuođaid ja beroštumit mat gusket sámiid dan njealji riikkas , main sámit orrot . 1,8 miljon ruvnnu biddjo boazodoalločálgo-ortnegiid mat eai guoskka árrapenšuvdnaortnegii . Dát guoská eriid ja fatnasiid oastimii . Dát prošeakta lea maid riikkaidgaskasaš prošeakta , mii guoská Ruŧŧii maid , čilge Ann-Mari Thomassen . Loktet iežaset ja earáid árvvuid mat gusket opmodagaide . Guovllut mat gusket guorahallamii leat Romssa- ja Nordlándda fylkkat ja sámi geavahanguovllut Davvi-Troandima ja Hedemárkku fylkkain . Muđui áigot gielddas ovttasbargat dáin áššiin mat gusket almmolaš bálvalusaide ja sámi áššiide . Jus dálá oahpaheaddjestudeanttaide livčče guoskán dát gáibádusat , de livččii dušše sullii bealli studeanttaid deavdán sisabeassan eavttuid . Nuppi oasusgotti dahje stáhta čáziide guoskevaš doaimmahusa gáibádusaid galgá doaimmahit eanamihtidanlágádusa Avvila doaimmahahkii 15.10.2008 rádjai ja Vuovdaguoikka oasusgotti čáziide guoski doaimmahusa dáfus fas jagi loahpa rádjái , eanamihtidanlágádusa doaimmahusinšenevra Esko Rantakivi muitala . Loahpas deattuha ahte vearromáksin ii guoskka sidjiide geain lea bivdo- dahje ealáhusbarta . Sus lea dattege jáhkku ahte Norgga álbmogis lea buoret ipmárdus dasa mii guoská bivdui ja álbmogiin lea bivdu lagat go máilmmi stuorra gávpogiin ja ahte bivdu ii leat luonddu vuostá , muhto lea luonddu hálddašeapmi . Sámeláhka goitge guoská gildii nuba hástalussan lea addit fálaldagaid gieldda ássiide , jus eai gávdnoš eará čovdosat mo dán dahkat almmá giellavirggi . – Muhto dánge ferte váldit ovdán leango easttalaš ja leago mus persuvnnalaš ovdamuniid dán áššis bušeahtas mii guoská giellavirggi geahpedeamis . Rievdadusat gusket sullii 12 milliuvnna ruvdnui . – Fitnodat lea rihkkon čieža LO-njuolggadusaid mat gusket bargorivttiide , čilge LO geassepatrulje Finnmárkku ossodaga Henning Bråten . – Sámediggeráđđi lea juo álggahan konsultašuvnnaid go guoská buriid čovdosiid gávdnamii dáid mánáide , cealká son pressadieđáhusas . Konsultašuvdna-ortnet geavahuvvui finnmárkolága proseassas ja lea njuolggogulahallan ráđđehusain , áššiin mat gusket sápmelaččaide . – Dán suorggis lea dehálaš čoahkkái geassit dan máhtu mii sámi suohkaniin juo lea , das go dat sáhttet addit ođđa ipmárdusa ja máhtu , mii guoská dasa movt buoremusat sáhttá addit ovttadássásaš bálvalusaid sámi mánáide , oaivvilda Skum Hanssen . #ILL Dán jagi lea olu dáhpáhuvvan das mii guoská sámi oahpponeavvuide , ja dan dihte vuordit mii ahte leat oaidnán min áŋgiruššamiid . #ILL – Mun dieđán ahte dát áššit sáhttet guoskat máŋgga olbmuid min gielddas , earenoamážit bártniide , go lei dáhpi sáddet bártniid bárdneruktui , lohká Porsáŋggu sátnejođiheaddji , Mona Skanke . Ii oktage diehtán makkár njuolggadusat gusket borgguhanlanjaide , muitala Risten Ellen Siri , gii sáddejuvvui ossodagas ossodahkii suohkanviesus . – Dál han lean ferten váldit advokáhta áššái , ja mun vuorddán maid ahte nuppe bealli máksá buot goluid mat gusket áššái , lohká boazodoallonisu . Dát guoská sihke UNNii . Mii guoská Sámi vuoigatvuođalávdegotti II ja dan evttohussii , de bođii ovdan ahte suohkanis lea áigemearri boahtte jagi guovvamánnui ja de fas váldit ášši ovdan . – Mun sávan dutkanbohtosat luvvejit veaháš riiddu gaskkal eiseválddiid ja sápmelaččaid mii guoská ráppilogu buhtadusa ektui , dadjá Linell . Dát guoská sihke bisso- ja gárdebivdui . Næss muitala ahte dát guoskkai dušše mánnái , áhččái ja nuppi vuoddjái . Son lea rahčan earenoamážit dainna mii guoská Alzheimera dávdii ja eará hovkkiiduvvamiidda sihke riikaviidosaččat ja gaskariikkalaččat , muitalit Davvi-Norgga Universitehta buohcciviesus . Bartaeaiggát ballá riiddu mii lea badjánan Álttá boanddaid ja sápmelaččaid gaskii maŋemus áiggiid guoskat bartaruivvideapmái . Saemien Sijte konserváhtor ja arkeologa , Lisa Dunfjeld-Aagård , muitala maŋimuš áigge leat boahtán ođđa dieđut mat gusket Mátta-Sámi historjái sihke arkeologalaš gávdnosiin ja ođđa gálduin . Dalle gusket eará njuolggadusat mat leat divraseappot vuoddjái . – Guđeládje sáhttit mii duostut hástalusaid mat gusket sisabahkkemiidda boazodoalloguohtumiin , ja makkár vuordámušat leat ealáhusas Sámediggái , jearrá Olli ealáhusas . Háldi lea Suoma alimus várri 1324 mehtera badjelis meara ja gullá Heahtá suohkanii mii guoská Gáivuona ja Storfjorda suohkanrájiide . – Iešsorbmen guoská buohkaide ja buohkat sáhttet veahkkin dan hehttet , joatká prošeavtta stivrenjoavkku jođiheaddji Deanu gielddadoavttir Sigrunn Winterfeldt . Buot mii guoská internehttii ja dan geavaheapmái , dasa bohtet ođđa fálaldagat dađistaga . Testameanttas leat sierra eavttut mat gusket bartta geavaheapmái . Muhto mii guoská váidalusaide , de viežžat mii dokumeanttaid sihke stáhtaadvokáhtas ja politiijas . Sii čujuhit gielddalága njuolggadusaide kapihtal 10 § 59 nuppi čuoggái mii guoská lobálašvuođadárkkisteapmái ja dieđihangeatnegasvuhtii . Sin váidalus guoská skábmamánu 20. beaivvi 2008 gielddastivrračoahkkima mearrádussii , Deanu gieldda guovttegielatvuođa ruhtageavaheamis ja dárkkisteamis , man sii hálidit sáddet lobálašvuođadárkkisteapmái fylkkamánnii . Son lohká sin áigut dáinna evttohusain bivdit fylkkamánni geahčadit lea go Deanu gieldda gieđahallan ja reakšuvdna dán áššis rihkkumin gielddalága sihke dat mii guoská jahkerehketdollui ja jahkedieđáhussii muhto maid Dárkkistanlávdegotti váldái gielddas . – Deanu gieldda journála dieđuid mielde lea áibbas eahpečielggas makkár gulahallan lea leamaš Finnmárkku gielddadárkkisteaddji , Deanu dárkkistanlávdegotti ja Deanu gieldda gaskka mii guoská giellaruhtadárkkisteami barggus . – Dáid dieđuid vuođul sávvat oažžut čielggasin makkár rolla gielddastivrras ja eará politihkalaš orgánain lea ráđđealbmá geatnegasvuođa ektui ahte buktit ovdán buot guoski dokumeanttaid áššis , mat váikkuhit dasa ahte rehketdoallu ja raporttat gieđahallojuvvojit njuolggadusaid mielde ja ahte gielddastivra doaibmá jáhkehahtti láhkai almmolaš ruđaid geavaheamis . Dat guoská erenoamážit eamitálbmotdivadii , mas oalát jorggihii ráđđehus . #ILL – Jus mii galgat nagodit dustet buot váttisvuođaid mat gusket boazodollui , de ii leat mu mielas dát olu maid gáibidit stádas , lohká NBR jođiheaddji Nils Henrik Sara . – Jus mii galgat nagodit dustet buot váttisvuođaid mat gusket boazodoalloealáhussii , de ii leat mu mielas dát olu maid gáibidit stádas , lohká NBR jođiheaddji Nils Henrik Sara . Danin lea Guovdageainnu Johttisámiid Searvi evttohan njuovvangáibádusa mii guoská dušše Guovdageainnu orohagaide , čilge Sara . Seamma heajus dilli lea maid doarjagiin mat gusket sámegiel oahpahussii sihke vuođđoskuvllas ja joatkkaskuvllas , earret oahpponeavvuide . Su mielas gal ii leat Sámedikkis áktánas politihkka mii guoská ealáhusaide . Dat guoská sihke bargiide geain lea oahppu ja geain ii leat fágaoahppu . Šiehtadusa mas boahtá ovdan ahte máilmmi riikkat ovttasráđiid galget unnidit Co2-gássa luoitima , muitala Vars Boahtte jagi leat ođđa šiehta ­dallamat mat gusket máilmmi dálkkádatváttisvuođaide Køben ­havnas , Danmárkkus . Kárášjoga vuođđoskuvla lea Norgga vearrámus skuvllaid gaskkas das mii guoská gos oahppit vásihit eanemus hárdima ja givssideami . Dutki Dr. Maria Mielnik muitala ahte Ellen Cecilie lea olahan buriid almmuhuvvon bohtosiid mat gusket bohccobierggu dutkamii . – Mii eat bargga dušše stu ­deanttaid áššiiguin , muhto maid ­dái politihkalaš áššiiguin mat gusket sámi nuoraide , muitala Eira . Dát ii guoskka Stáhta stipendii sámi dáiddáriid várás , muhto riikkaviidosaš stipeandaortnegii . Dás namuha erenomážit Aslak Nils Sara rohki , muhto maid Leif Dunfjell ja loahpas John Bernard Henriksen ja Mattias Åhren.­ – Mii guoská julggaštusa sisdollui , de ánssášit kanadalaš ja amerihkálaš indiánat oktan sin ráđđeaddiiguin ( vilges olbmot ) gutni . – Eai buohkat oro ipmirdeame man várálaš lea go stuora muorat leat lahka dehe gusket el-rávdnjelinjjáide . Njuoska muoras mii guoská linjjái sáhttá leahkit elrávdnji . Jus dasa guoská de lea heaggavárálaš . Jus oktage gizzu murrii ja guoská daidda , de lea hui várálaš , muittuhit bargit . – Mii han leat meannudan máŋga ášši mat gusket njuolga meahcásteapmái . – Go buot barggut mat galget dahkkot ovdalgihtii , mii guoská áidehuksemii , de leat mii gergosat álggahit áidehuksemiid juo boahtte geasi rájes . – Dat lea hoahppoášši , go dát guoská mánáide dál . Vaikko olu dáppe ii guoskka mu fágii , muhto beasan goit hupmat eará girjjálašvuođadutkiiguin . Dan ulbmilin lea buktit ovdan daid deháleamos gažaldagaid , mat gusket sámiid eananvuoigatvuođaide , boazodollui , vuovdečuollamiidda ja vuovdeindustriijai . Porsáŋggu ekologalaš katastrofa ii guoskka dušše guollái , muhto olles Porsáŋggu servodahkii . – Dát ii leat dušše guoli birra , muhto guoská eallinvuohkái , kultuvra nohká , čilge vuorjašuvvan Persen . – Finnmárkku suohkanat leat eanemusat bázahallan gažaldagain mat gusket gearggusvuhtii . Son lohká sis ii leat dáhpi kommenteret virgáibidjanáššiid medias , muhto go Rauna Kuokkanen namuha olu beliid mat gusket ásahussii , de vállje son daid oppalaččat čielggadit . Mathis A. Oskal muittuha vel ahte johtolaga stivrras ii leat dat maŋemus sátni ovdamearkka dihte dasa mii guoská doaibma ­njuolggadusaide.– Lea boazodoallostivra mii loahpa loahpas dahká mearrádusa . Einar Eythórsson ja Svanhild Andersen ovdanbukte prošeavtta maid Sámi dutkamiid guovddáš lágida prošeavtta mii guoská báikkálaš máhtu vuotnaekologiija ektui . Norgga riddu ii leat goassege báljo dutkon ge , vaikko masá olles Norga guoská riddui . Dán jagi leat ođasmahttán analysaid mat guosket NAV:i ja mánáidsuodjalussii , čilge bargokoordináhtor , Eli Synnøve Skum Hanssen . Dalle besset oaidnit makkár hástalusat gusket dasa ahte doalahit máŋga skuvlla main lea minoritehtaduogáš , čilge Mona Skanke . Dasto hálidedje ovdagotti geahčadit buot guovttegielatruđa guoski áššebáhpáriid , vai livčče vuođđu ođđa bargodábiide go ráhkada bušeahta , rehketdoalu ja raporttaid . Danne atná son mávssolažžan doarjut dakkár ášši mii orro guoskamin sutnje Sihke riikka- ja báikkálašdásis leat musihkka- ja faláštallanbeakkálmasat nammaduvvon MOT ambassadevran . Norgga Sámediggeráđđi gáibida ahte Statnett guorahallá buot sámi guoski váikkuhusaid elfápmohuksemis Báhccavuonas Hámmárfestii . Earret eará de gáibidit váikkuhusguorahallan dahkko buot sámiid beroštumiin nu go boazodoalus , árbevirolaš sámi meahcásteamis ja ealáhusdaguin ja maiddái guorahallon dahkko buot sámi kultuvrralaš ja servvodateallima guoski beliin . Son dadjá viidáseappot ahte boahtte jagi vuoruhit eanemus doaimmaide mat gusket njuolga meahcásteapmái . Nu guhká go Ofelaččat ožžot 150.000 ruvnno stipeandan oahpu ovddas , iige bálkán barggu ovddas , de ii guoská bargobirasláhka Ofelaččaide . – Lea min bargu guorahallat ja atnit čalmmis studeanttaid bargobirrasa maiddái , muhto dat guoská eambbo lea go áibmu skuvlalanjain buorre . Eanas áššit gusket dasa go olbmot leat ožžon dakkár bargguhisvuođa- ja barguimáhcahanruđaid maidda ii lean riekti . Sii leat juogo moaitán dahje dáhtton veahki áššiin mat gusket earenoamáš oahpahussii ja ohppiid skuvlabirrasii . Fylkkamánni lea maid vásihan ahte Kárášjoga gielda ii vástit fylkkamánnái áššiin mat gusket ovttaskas ohppiide . Kárášjoga skuvllas eai leat dohkálaččat bargan áššiiguin mat gusket earret eará earenoamáš oahpahussii ja ohppiid givssideapmái . – Dat ii guoskka dušše boazodoalu geavaheapmái , muhto buohkaid geavaheapmái . Juste dán áššis guoská dat duottarstobu olbmuide , meahcásteddjiide ja Čunovuohpi giliolbmuide , lohká Bæhr . – Láhka guoská rievdademiide Suohkanstivrras šattai maid digaštallan dan birra gusket go finnmárkkulága mearrádusat dán áššái , go finnmárkkuláhka bođii maŋŋel go Čunovuohpi regulerenplána lea mearriduvvon . Lágas boahtá čielgasit ovdan ahte rievdademiide ja ođasmahttimiidda gusket dát njuolggadusat . – Ii guoská Dál šaddá departemeantta bargun čielggadit gusket go , vai eai go njuolggadusat guoskka dán regulerenplána rievdademiide . Dál šaddá departemeantta bargun čielggadit gusket go , vai eai go njuolggadusat guoskka dán regulerenplána rievdademiide . ­ – Jus olbmot oidnet ruskkaid almmolaš báikkis , de bálkot eambbo , lohká son ja mii guoská Rávdná Anti reivii , de lea áššemeannudeaddji dainna bargamin . Fylkkamánni ráđđealmmái Eivind Bratsberg dovdá dán váttis oahpahusdilálašvuođa mii guoská sámegiel oahpahussii . Veahkehan dihte presideantta , muittuhit vissis dáhpáhusaid , maidda evttohuvvon ehtalaš njuolggadusat gusket njuolga . – Lea hirbmat buorre go suohkan viimmat leat háhkan olmmošnávccaid , ja áigot virgádit ovtta olbmo gii sáhttá koordineret áššiid mat gusket mánáidgárddiide , lohká Ann Synnøve Steinfjell , geas lea mánáidgárdemánná . – Mii oaidnit hui dárbbašlažžan ásahit dan virggi , go ovttadatjođiheaddji ii nagot bargat buot áššiiguin mat gusket mánáidgárddiide , lohká Gaino . – Go olbmuin ii leat máhttu ja diehtu áššiid ja vuoigatvuođaid birra mat gusket sámiide ja eamiálbmogiidda de bohtet dakkár čuoččuhusaiguin . Ođđa ortnet guoská maid ođđa visttiid ceggemii ja vuojadanbasseaŋŋaide – Ohppiin ja oahpaheddjiin lea riekti buori fysalaš bargobirrasii mii addá buriid eavttuid oahpahussii . Geassemánu 19. beaivvi doaibmagođii lágačálus mii guoská boazodolliid doarjjaortnegii . Láhkačállosa paragráfa § 5 , siidaosiid buvttadandoarjja rehkenasto 25% buot dietnasis mas gesso vearru mii guoská sihke biergovuovdimii ja eará boazoealáhusdietnasii . – Olbmuin Gáivuonas lea ain guovtteoaivilvuohta mii guoská sámivuhtii . – Sin mearrádus ja árvvoštallan mii guoská mánnái , manná priváhta beliid vuostá oppalaččat , maiddái Alimusrievtti vuostá . Son lea nu čeahppi gonstošit , ahte ii loga galle geardde son nagoda guoskat spábbii , muhto man galle diimmu nagoda gonstošit . Vai oažžut ipmárdusa man čeahppi son lea , de sáhttá namuhit ahte nagoda váldit unnimusat 10.000 guoskkasteami čuožžut , 5000 go veallá ja 210 juolgevuođuin - go veallá gávvut . Aili Keskitalo mielas ii lea šállošahtti ahte áššái lea šaddan gudni deháleabbo go gulahallat ásahusaiguin maidda dat guoská . Earret eará go ráđđehus ii leat vel ásahan Finnmárkoduopmostuolu , muhto maiddái ráđđehusa bargovugiid ráđđádallanšiehtadusa ektui mii lea gaskal ráđđehusa ja Sámedikki áššiin mii guoská sámiid beroštumiide . Erenoamážit mii guoskái mearraguolleresurssaide , ja dalle doarjjui olles opposišuvdna Bargiidbellodaga , deattuha Olli . – Mun lean bovden birrasii guhtta - čieža logaldalli main lea oaivegelbbolašvuohta iešguđet ge suorggis mat gusket konferánssa fáttáide , muitala Sámeráđi álgoálbmotrivttiid jođiheaddji Mattias Åhrén gean mielas lea dehálaš ahte konferánsa lágiduvvo Roavvanjárggas . Čielga Sámi Jietna , Janoš Trosten , moittii Sámedikki stuorámus beliid Bargiidbellodaga ja NSR go eai leat vuoruhan áššiid mat leat dehálaččat sámi servodahkii , muhto dušše nimmordan Sámi ásahusaid dieđáhusain ja áiggi golahan dušši riidaleapmái , dan sadjái go vuoruhit áššiid mat gusket njuolga sámi servodahkii . – Doarjjun Janoš Trostena mii guoská doaibmadieđáhusdigaštallamii . Dát guoská sihke sámegielat sáddagiidda ja dárogielat sáddagiidda sámi áššiid birra . Dat áigumušat guske guovddáš sámi guovlluide , ja ledje earret eará jurddašan dulvadit Máze giláža gos ásse badjel 200 olbmo . NSR hástala Sámedikki dohppet ášši ja vuđolaččat árvvoštallat áššiid mat gusket guovddáža ásaheapmái , earret eará ruhtadangažaldagaid , gelbbolašvuođadárbbuid ja nu ain . – Ulbmil dáinna prošeavttain lea nannet nuorra nieiddaid iešdovddu ja máhtu iežas sohkabealalašvuhtii ja hárjehallan bidjat čielga rájáid mat gusket iežas rupmašii , lohká Kjerstin Møllebakken . Guoská olles Norgii – Dát guoská juohke Norgga girdišiljuide . Váilevašvuohta guoská jagi 2006 ja 2 miljovnna ruvnnus mii ii leat čilgejuvvon masa lea geavahuvvon . Dákkár mearrádus guoská lagamustá hálddahushoavdda iežasa , leahan su mátkkoštanbušeahtta mearkkašahtti stuoris . Láhkačálli lea easka maŋŋelgihtii ožžon media bokte dieđu ruhtadoallodárkkisteddjiid čilgehusa su guoski peršovnnalaš dieđuid birra . Mátkkoštanáiggis máksojuvvon bálká guoská Sámedikkis lagamustá hálddahushoavdda Juha Guttorma iežasa , daningo son mátkkošta olu virggis dihtii . Leat garra sihkarvuođa gáibádusat dán suorggis , mii guoská sihke njuikenšilju ráhkadeapmái , oaivesuodjalangahpirii ja suodjalanliivii . Dát ovttasbargu lea buktán ođđa dieđuid mat gusket luossanállái . Eandalii mii guoská olbmo fárdda ja hámi čilgemii . – Dat guoská earret eará fuođđobivdui ja guolásteapmái jávrriin ja jogain , dadjá Sara . Buot báikkiin diibmu 19.00. – Dát fáddá guoská midjiide buohkaide ! Artihkal 13 , Mearrádusat eananvuoigatvuođa oasis konvenšuvnnas galgá Ráđđehus árvvusatnit guoskevaš álbmogiid dili eatnamiid ja/dahje/ja guovllu gos sii ellet dahje eará ládje geavahit , ja earenoamážit kollektiivvalaš oasit dán dilis guoská earenoamážit álbmoga kultuvrii ja vuoiŋŋalaš árvvuide . Diekkáraš rievttit gusket álbmoga riektái oasseváldit resurssaid geavaheapmái , stivrejupmái ja gáhttemii . – Lea stuora vejolašvuohta ahte molssun joavkku , muhto dat ášši ii guoskka dušše munnje , lohká Ronaldo . EVTTOHUVVON VIIDDIDEAPMI : Kárttas boahtá ovdan Anárjoga luonddumeahci olggumuš viiddidanrádjá mii guoská sihke Guovdageainnu suohkanii ja Kárášjoga gildii . Loahpas vel geahčadit vejolašvuođaid ođđa njuolggadusaide mat gusket daidda namuhuvvon čuoggáide . Dán mánu 28. beaivvi dieđihedje ollu mediijat ahte gielddat masset gieldinrievtti mii guoská bieggamillohuksemiidda . – Ođđa plána- ja huksenlága evttohus ii rievdat guđege láhkai gielddaid gelbbolašvuođa meannudit regulerenáššiid mat gusket bieggamilluide , lohká Oljo- ja energiijadepartemeantta politihkalaš ráđđeaddi Geir Pollestad . Ahte oagguidvuoigatvuohta boahtá láhkii , maiddái soahpá Stáhta geatnegasvuhtii ILO-konvenšuvnna artihkal 15 nr. 1 ektui , mas vuosttas cealkka dadjá “ guoski olbmuid vuoigatvuohta luondduriggodagaide iežaset guovllus galget erenoamážit sihkkarastojuvvot ” . Doppe galggaše dávjjit dakkár áššit man birra mii beroštit , oaivvildeaba Guovdageainnu nieiddat Anne Grethe Oskal ( 14 ) ja Biret M. Buljo ( 14).Dál lea Mánáidáittardeaddji buktán ovdan iežaset oainnu Stuoradikki Sámepolitihkalaš dieđáhusa birra , ja sii bivdet Stuoradikki vuhtii váldit sámi mánáid ja nuoraid , go meannudit áššiid mat gusket joavkomedia diehtojuohkimii . Mánáidáittardeaddji váldá dán ášši duođaid , ja bivdá ahte mánáidperspektiiva boahtá čielgasit ovdan go Stuoradikkis meannudit áššiid mat gusket olggosbuktinkanálaide . Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta lea dál čielggadeamen oasi boazodoalolágas mii guoská áidehuksemiidda . – Mii áigut dál ráhkadit johttičállosa , ja aiddostahttit oasi boazodoallolágas mii guoská áiddiide , muitala Eanandoallo- ja biebmodepartemeantta ossodatdirektevra Marit Jane Myklevold . Johtalusdepartemeanta lea dáhtton Geaidnodirektoráhta guorahaddat váttisvuođaid mat gusket vázzin- ja sihkkelbálgáide . – Mii leat sihke ilus ja balus dál , muitalit nuorat ja lohket áigut musihkain olbmuid dovdduid guoskkadit . Psykalaš dearvvašvuohta guoská juohke olbmui , ja dan dihte lea dehálaš hupmat dan birra . – Munnje lei dehálaš oaidnit geat dorjot konkrehta ruhtasupmiiguin dáid doaimmaid , erenoamážit prošektii mii guoskka giliskuvllaide sámi guovddáš báikkiin . Mánáidgárdi sáhttá ohcat doarjaga sámemánáid sáme ­gieloahpaheapmái Sámedikkis , dát guoská erenomážit jus lea moadde dahje okta sámemánná ásahusas . Suoma Sámedikke stivra mearredii čoahkkimis 13.10.2008 áššis , mii guoská goavdása dahje meavrresgári symbolaid čuoččuhuvvon boasttu geavaheami turismaealáhusas . – Buot dehálaččamus oassi mii mu ja min searvái guoská , lea ahte stággobivdiin galgá leat boahtteáigi Deanučázádagas ja min rievttit galget boahtit oidnosii . Min vuoigatvuođat galget leat mielde teavsttas mii guoská luossabivdui Deanučázádagas , beaškala Deanučázádaga luossabivdiidsearvvi ovdaolmmoš , Ingrid Nordal . FUG goziha váhnemiid beroštumiid skuvlla oktavuođas ja doaibmá ráđđeaddi orgánan Oahppodepartementii áššiin mat gusket ruovttu ja skuvlla ovttasbargui . Son deattuha liikká ahte NAV:i bohtet šuoŋat vejolaš permitterejumit huksen- ja fuolahusbálvalus surggiide , muhto dát guoská vuosttamužžan gielddaide gos ásset ollu olbmot . Dát guoská dan teknihkalaš beallái masa leat ferten stuorra doaimmahusprográmmain oahpásnuvvat ja das maŋŋá máhttit dáinna bargat . – Borasdávda ii leat šat nu amas , dat guoská dán áigge measta jo buohkaid , dadjet sii . Oaidnit dál juo ahte mis lea olu oahppat sihke mii guoská doaimmahuslaš buvttadeapmái ja ovdanbuktimii , muhto maiddái eará oasit aviisabuvttadeamis sáhttet buoriduvvot . Politihkalaš ja persuvnnalaš muitalusat álgiba fáhkkestaga guoskkadit . Dát raporterengeatnegasvuohta ii guoskka máttasámi teáhterii ( Åarjelsaemien Teatere // Sydsamisk teater ) , go dat teáhter ii leat meroštallojuvvon sámi nationálateáhterin . – Eanetlogu árvalus mielddisbuktá ahte máttasámiid vuoigatvuođaid suddjen ii leat seamma nanus go árvalusat mat gusket guovlluide mat leat davvelis , cealká NSR sámediggeáirras Jarle Jonassen ja joatká : – Dasa lassin rahppo vejolašvuohta eananoamasteddjiide cegget gáibádusaid vuoigatvuođakommišuvdnii , vaikke vel ráját juo leat gesson . Muhto oaivvilda goittotge ahte dát ášši guoská maid sin searvái . – Ferte muitit ahte Deanu guolástanvuoigatvuođat gusket njealjádas oassái Finnmárkku areálii , muittuha Varsi . – Dát gal ii leat duohta , go min vuoigatvuohta guoská maid duottarjávrriide , muittuha Varsi . Son sáhttá vástidit eanas gažaldagaid mat gusket aviisabargguide , leaš dal diŋgomiid birra , sáddema birra , hattiid birra dahje buot mii oba guoskáge aviisabargguide . Son sáhttá vástidit eanas gažaldagaid mat gusket aviisabargguide , leaš dal diŋgomiid birra , sáddema birra , hattiid birra dahje buot mii oba guoskáge aviisabargguide . Maŋemus bivdoáigodaga guoskkai mudden dušše Guovdageainnu suohkanii guokte vuosttaš vahkku bivddus . – Dat leat olu oasit mat gusket lávllaválljemii . Dat 1,4 mill. ii guoská buhtadusortnegii . Earenoamážit Ivgu suohkan boahtá guoskat eanemusat jus Njuoraš fierrala merrii , čilge Mo . – Mun galgen čájehit sensoriidda ahte máhtán vuojehit ealu gárdái siidaguimmiiguin , dovdat bealljemearkka , bohccoguolgga , bohccočoarvvi namahusaid ja eará dábálaš bargguid mat gusket boazodoalloealáhussii , čilge Oskal . Maŋŋel go ealu ožžo gárdái , de jearahalai Somby praktihkalaš beliid mat gusket gárddástallamii ja bohcco dovdomearkkaid . Jus oahppi galgá oažžut earánoamáš bures cevzon árvosáni , de ferte máhttit buot maid sensor jearrá ja čájehit earánoamáš buori čehppodaga buot bargguin mat gusket boazodollui . Jorunn Eikjok ávžžuha sápme ­laččaid gazzat buvttadeaddji oahpu dan dihte go buvttadeaddji hásta ­lusat leat ođasmáhttojuvvon , earet eará láhkadiehtu ja ekonomiija mat gusket kulturealáhusaide leat rievdan olu maŋemus áigge . Broderstad čilge eambbo go muitala ahte Norga lea okta stáhta man njuolggadusat gusket miehtá riikka , muhto USA:s leat 52 oassestáhta gos iešguđet stáhtas leat sierra njuolggadusat . Marianne Balto ja Sámediggi geahččalit bargat ja čuovvut giellaáššiid mat gusket giellaláhkii , seammás go vurdet stáda bargat iežaset beali áššis . Sámelága giellanjuolggadusaid evalueremis boahtá ovdan ahte eanas almmolaš ásahusat maidda njuolggadusat gusket , eai deavdde lága gáibádusaid ollásit . Lea eandalii oaidnu mii guoská meahccevuojániidda mii lea moaráskan sin guđet leat searvvi Árjja duogábealde . – Gažaldagaide mat gusket hárjeheaddjái galgá Mikkel Isak Eira vástidit . CEAGGÁI : Ealáhusministtar Dag Terje Andersen ( gasku ) ii doahttal NSR parlamentáralaš jođiheaddji Aili Keskitalo ja Sámedikki presideantta Egil Olli gáibádussii , ahte láhkii galgá ásahuvvot eamiálbmotdivat máid Sámedikki hálddaša buorrin buot sámiide ja mii guoská maiddái ruvkedoaimmaide olggobealde Finnmárkku . Skuvlamánát besset jurddášit ođđa áigásaš vugiin ja dutkat ášši mii guoská boahtteáigái , nugo gilvu temá lea globála dálkkádat- ja klimá rievda ­deamit . – Gilvu guoská máŋgga fágii ja oahppit leat juohkásan iešguđetge bargojoavkkuide , nugo ráhkadit ja programmerejit robota , preassadieđáhusaid čállit , márka ­nastet , sponsoriid ohccát . Bággoluopmu guoská váile 100 bargi . Dasa mii guoská galggaše go gili olbmot oažžut hálbbiduvvot čáhcedivada go eai leat duhtavaččat čáziin , vástida Hætta ná : – Dán eat leat oba árvvoštallan ge . Olgovisti mii lea ceggejuvvon daid guoski lavdnjegođiid // barttaid , gieđahallojuvvojit seamma prinsihpain go ovdalis namuhuvvon , ja guoská maid viiddidemiide ja buoridemiide . Olgovisti mii lea ceggejuvvon daid guoski lavdnjegođiid // barttaid , gieđahallojuvvojit seamma prinsihpain go ovdalis namuhuvvon , ja guoská maid viiddidemiide ja buoridemiide . Retter muittuha ahte riikkaidgaskasaš dásis lea Austrália guhkkit áigge leamašan vearrámusaid searvvis mii guoská álgoálbmotpolitihkkii , dadjá Retter . Sámediggepresideanta Egil Olli logai hui miellagiddevažžan čuovvut áššedovdiid čilgemiid mii guoská gaskariikkalaš iešmearrideami doahpaga sisdollui ja mo dat váikkuha sámi iešmearrideami doahpaga sisdollui . Dát guoská sihke oahpahussii , kultuvrii , politihkkii , dutkamiidda ja mediaide ja dat galgá sihkkarastit sámi servodaga boahtteáiggi . Sámediggepresideanta Egil Olli logai hui miellagiddevažžan čuovvut áššedovdiid čilgemiid mii guoská gaskariikkalaš iešmearrideami doahpaga sisdollui ja mo dat váikkuha sámi iešmearrideami doahpaga sisdollui . Dát guoská sihke oahpahussii , kultuvrii , politihkkii , dutkamiidda ja mediaide ja dat galgá sihkkarastit sámi servodaga boahtteáiggi . Mohtorgielkáfabrihkka BRP Finland Roavvenjárggas lea álggahan nu daddjon ovttasbargoráđđádallamiid , mat gusket sullii 250 bargi bággolupmui . Márkanastinárvvus mii guoská Skiipagurrii leat sihke heajos ja buorit bealit , eanáš buori bealit , oaivvilda Stangnes , ja lohká gálvomearka Skiipagurra festivála lea dovddus ainjuo Davvi-Norggas . – Mii guoská olu ieškapitálii , de lea politihkkarat jurddašan ahte dan doarjut beliin , sihkkarastin dihtii buorre kvalitehta buot jietnaalmmuhemiide , ii dušše CD-skearruid , čilge Musikk i Finnmark hoavda , Harald Devold . Seamma guoská organisašuvnnaide mat leat registrerejuvvon Sámedikkis maŋŋá ovddit sámediggeválgga ( gč. § 28 d ) . Dat guoská njuolga Skoganvarre Turist og Camping AS turista-fitnodahkii . Son deattuha ahte Statskogas lea gulahallan daiguin suohkaniiguin maidda dat guoská . Guohtoneatnamat gáržot issorasat , lohká Toven ja lasiha dat guoská máŋgalogi olbmui . Johtalusdepartemeanta ovddidii ikte evttohusa ođđa njuolgga ­dusaide mat gusket biila boagán ­geavaheapmái . Johtalusdepartemeanta lea maid mearridan ahte gáibádus geavahit biilaboahkána vuojidettiin galgá maid guoskat drošševuddjiide Dassážii ii leat gaibadus guoskan sidjiide . Johtalusdepartemeanta lea maid mearridan ahte gáibádus geavahit biilaboahkána vuojidettiin galgá maid guoskat drošševuddjiide Dassážii ii leat gaibadus guoskan sidjiide . – Maŋŋá gástta galgen giitit gástabearraša dasttán sárdnestuolus gos lea hui gárži go dáhpedorpmis gusken buolli gintalii , mii de bullehii soajá mu báhpabiktasis , muitala Heie Fremover aviisii . Váikko buolliniskkadanbálvalus guoská buohkaide geain lea Ruovttubálvalus , ja de leat boares olbmot earenoamáš dehálaš joavku . Dat guoská sihke sámegillii , sámi kulturárbái ja nissonbargguid čalmmustahttin . Mávssoleamos čuoggát lávdegoddit evttohusas leat čuovvovaš riektenjuolggadusat mat gusket guollebivdin riektái olggobealde Finnmárkku riddoguovlluin . Dat riekti galgá guoskat buot olmmoš joavkkuide // čearddaide.3 . Unnimusearri ii guoskka dušše fatnasiidda mat leat vuollel logimehtera.5 . Gáldu lea gárven ođđa giehtagirjji ILO konvenšuvnna Nr. 169 birra , mii guoská eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid hárrái . Giehtagirjjis leat ollu ovdamearkkat duohta dilis , mat gusket eamiálbmogiidda ja čearddalaš álbmogiidda . Sihke priváhtta ja bargui gullevaš áššit mat gusket du boahtteáigái váldet olu áiggi juste dál . Lea hui mávssolaš jurddašit boahtteáiggi birra , earenoamážit guoská dat du penšuvnna áššiide . Guorahala buot lágan gulahallama , áinnas geahča buot iežat mailaid , earenoamáš dárkil berret leat dainna mii guoská olmmáivuhtii . Norgga bealde leat gárranjuolggadusat mii guoská bartahuksemiidda johkagáttiide . Min guovtti ránnjáriikkain leat guovttelágan lágat ja njuolggadusat mii dása guoská . Danne lea áibbas mearredeaddjin ahte oažžut lagaš ovttasbarggu suoma eiseválddiiguin njuolggadusaid birrat mat guske luossabivdui Deanu čázadagas . Mon sávan ahte dát lávdegoddi olaha soahpamuša Suomain , nu ahte oažžut hálddašeami mii doaibmá mii guoská Deanu čázadaga villalussii , lohká Vera Lysklætt . Lea issoras váigat sidjiide geaidda dat guoská , dan lohka beaivvá ­lašjođiheaddji Ivar Nerdal ja lasiha vel : - Min kundáriidda dat ii čuoza mohkke-ge . Plánat guske guovddáš sámi guovlluide , ja lei earret eará plánejuvvon dulvadit Máze giláža gos ásse badjel 200 olbmot . Norgga olgoriikadirektoráhtta ( UDI ) guorahallá geassit ruovttoluotta dehe gieldit lagabui čuođi orronlobi ja ohcama mat gusket tyrkialaččaid bearášdeaivvadeapmái . Eanaš dain gusket Tyrkialaš dievdoolbmuide . Sii leat maid áŋgiruššan ásahit sámi mánáidgárddi Oslos ja gozihit ahte Oslo gielda ii vajáldahte iežaset geatnegasvuođaid mat gusket gieldda sámegiel ássiide . Dat guoská dutnje jus ráŋŋáviesus buollá . Son deattuha nannosit ahte váldovuohki čoavdit árktalaš váttisvuođaid dahká buoremusat ovttasbargguin , erenomážit dat mat gusket dálkkádatrievdama váikkuhusaide . Vasiliev jáhkká dát beroštupmi mii guoská árktalaš guvlui lassána jagis jahkái . Hoavda lohká ođđa láhka lea boađi boađi , ovdal ođđajagi jáhkkimis , mii guoská mo galgá meannudit radioaktiivvalaš bázahusaid . 2009 rájes vuoruhuvvojit dárbbut mat gusket gillii , oahpaheapmái , dearvvašvuhtii- ja sosiálalaš áššiide , sámeriektelávdegotti čuovvoleapmái ja Riddoguolástuslávdegotti bargui ja ođđa resursalágaide nu go plána- ja huksenlágaide ja minerálalágaide . Dán dáhpáhusas guoská vuoigat ­vuohta geavaheami sámi oskkoldatsymbolaide ” , dadjá Sámiráđi ságajođiheaddji Pauliina Feodoroff . , Deanu gielda - Sámi nuoraid fuomášuhttit das mii guoská identitehttii . Allaskuvlla lektor oaivvilda SFO šaddá guoktálastin dan dáfus mii guoská borramuššii . 2007 de oaččui IF 141 peršuvdnavahátdieđu mat guske vázziolbmuide . Ruđat mat čoggoje Blå Kors TV-akšuvnnas galget mannat jođiheapmái , doarjut ja álggahit ollu prošeavttaid Norggas mat gusket mánáide ja nuoraide geat gillájit go rávis olbmot atnet gárrenmirkkuid . Dat erohusat fuomášuvvoje das go dutkit válde vuhtii eará dovddus varraosiid mat gusket váibmovihkái nu go várradeaddu , alla kolesterola , sohkardávda ja váibmogeasáhat ja coahkkin . Dat guoská sihke oktosaš olbmuide ja joavkkuide . Áidna erohus mierkkás ja balvvas lea ahte mierká guoská eatnamii . Go leat mearragáttis ja de oainnát muhtin balvva mii lea nu vuollin ahte guoská alla várrečohkaide . Lihkkologut : 9 , 10 , 25 ja 29 ČÁHCEOLMMÁIMuhtin ustibat addet dutnje buriid neavvagiid ja dat gusket du bargui . – Oaččun go guoskat du liikái ? Searvi maid divrraša lahttomávssu go sin doaibmá guoská dušše sámeguovllu ravdaguvlui . ID 61805 Ohcat olbmo geas lea čuovvovaš gelbbolašvuohta : • Girjerájusfágalaš oahppu , áinnas jus lea lassioahppu váldofága- // mastergrádadásis juogo girjerájusfágalaš dahje eará fágain mat gusket virgái . • Lea sávahahtti ahte lea duogáš suohkanlaš jođiheami dásis • Duogáš das ahte álggahit ja čađahit ovdánahttinbargguid • Buorre njálmmálaš ja čálalaš ovdanbuktinattáldagatPersovnnalaš attáldagat • Ovttasbargoattáldagat ja čeahppi ásahit buriid oktavuođaid • Máhttit oaidnit ollislašvuođa ja gávdnat doaresfágalaš čovdosiid • Ferte leat heivehanmunniČuovvovaš guoská goappašat virggiide:Dieđuid virggiid birra oažžu fylkkakulturhoavddas Ellen Østgård , mobil 913 24 339 . Ávžžuhus dieđihit gáibádusaid mat leat stáhta vuostá áššiin mat gusket mohtorfievrolihkohisvuođaid maŋŋásaš gáibiduvvon buhtadasaideNorgga biilaovddasvástáduslágas leat njuolggadusat geatnegas johtalusdáhkádusa birra . Plánaguovlu lea Guovdageaineanu ja Nuortamarrasa gaskkas , guovllu rádji guoská fylkkaluddii mii manná Ávžái . Oassi dentálateknihkalaš rusttegiin sáhttá guoskat IKT-čovdosiidda , ja dan dihte leage sávahahtti ahte lea buorre ipmárdus ja beroštupmi movt teknologalaš čovdosiid hukse ja movt doibmet . Dat guoská maid sámi oasseprográmma ohcamiidda . Dát guoská fálaldagaide siskkobealde Dearvvašvuođa ja sosiálafága , Teknihkka ja industriija buvtta- deami ja oahppospesialise- rema . Restoráŋŋa ja biebmo- fága lea árvaluvvon heaitti- huvvot gulaskuddanárvalusas mii guoská fálaldatdoaimma lonohallamii boahtte skuvlajagi ovddas , ja mearrádus dahkko fylkkaráđis maŋŋel fylkkadikki juovlamánus . Buorideapmi guoská olles olbmui sihke rupmašii , millii , sillui , vuigŋii ja servvolaš čanastemiide . ” Sámi oahpahusráđđi ásahuvvo áššedovdi ráđđin ja galgá Girko- ja oahpahusdepartementii veahkkin ovddidit áššiid mat gusket sámi álbmoga oahpaheapmái . Olu gažaldagat gusket justte journalisttaide ja maid sidjiide ferte addit . Dát guoská maiddái ovttasbargošiehtadusas gaskal Romssa fylkka ja Sámedikki . Márjá Sofe áhčči muitala ahte su nieiddas lea prográmma maid čuovvu juohke beaivvi , sihke dasa mii guoská hárjehallamiidda ja skuvlabargguide . Merkejin jođánit ahte liikojedje gorutoktavuhtii bures , aivve galge guoskat midjiide , doallat gieđas ja salas leat . Dávda ii guoskka dušše buoiddes olbmuide , maiddái šođbadut olbmuide . ON-resolušuvdna ávžžuha njuolga buot stáhtaid ovdánahttit riikaviidosaš politihka mii guoská dávdda eastadeapmái , fuolahussii ja dikšumii . Njálmmálaččat sáhttit ákkastallat , muhto jus árbediehtu duođaštuvvo čálalaččat , de lea ollu geahppasit olahit hálddašeddjiid ipmárdusa áššiide mat gusket sámi guovlluide . Oahppoplána amasgielas guoská máŋggalágan gielaide , iige leat lunddolaš ahte okta giella galgá namuhuvvot earenoamážit . Nentsitge gárte vuollánit internáhtaskuvlavuogádahkii ja masse 1950-logus guohtoneatnamiiddiset Novaja Zemljas Sovjetlihtu eiseválddiide , muhto sis lei dakko bokte eanet lihkku go earáin ahte 1970-logu oljo- ja eanagássaindustriija ii guoskan sin ássanguovlluide . Mii guoská dábálaš duopmostuoluide lea dát gáibádusat buorre muddui ollašuvvan Finnmárkkus go Sis-Finnmárkku diggegoddi ásahuvvui . Ovddeš gárrenmirkoboasttogeavaheaddjit vástidit ja čilgejit gažaldagaid mat gusket gárrenmirkkuide , boasttogeavaheapmái , mo láhttenvuohki rievdá ja nu ain . Go guoská minerálaohcamiidda ja bohkamiidda , de galgába Sámediggi ja suohkan leat mielde mearridanproseassas . Dat guoská vuosttaš vuorus hálddašan- ja juogadanáššiid oktavuođas . Geahččalanáigodaga maŋŋil galgá maiddái giellagáibádus guoskat eará válgaguovlluide . Medias lea maŋemus vahkkuid leamaš iešguđet ođđasat mat gusket FeFo vejolašvuođaide mearridit gáržžidemiid bivdo- ja guolástanlobiid hárrái , maŋemusat váldočállosis Ságat aviissas 28.10. 2009 Jus fuođđo- ja guollevalljodat loktojuvvojit beare garrasit lea FeFo:s finnmárkkulága olis dárbbašlaš láhkavuođđu mearridit gáržžidemiid min valljodagaid ávkkástallamii . Mii guoská Sámediggeráđi minerálalága gieđahallama , de oaivvildan ain ahte lea heajos politihkalaš bargu maid Sámediggeráđđi lea dahkan . Earret eará leat mii lokten áššiid mat gusket vuorrasit olbmuid dikšumii , mánáidsuodjalussii , dulkonbálvalusaide ja giliskuvllaide . Mii guoská ruvkedoaimmaide , de mii buohkat áddet ahte luondu billašuvvá ja ahte fertejit geainnuid ráhkadit rogganguovlluide . Dás leat muhtun joavkkut main leat seammalágán beroštumit mii guoská minerálaroggamiid ja oljobohkamiid heajos váikkuhusaide . Jus Sámediggi livčče dasa miehtan , livčče dat bidjat eavttuid boahtteáiggi sámepolitihkkii ja mii livččiimet dohkkehan ahte sámi vuoigatvuođat eai guoskka go Finnmárkui . kapittel 2.4.”Dát govve bures mo riikkadásis áddejit sámi beroštumiid , ahte dat guoská eanaš dušše boazodollui ja ahte buot sámiin lea oktasaš beroštumit . Sii eai leat vuhtiiváldán ahte sámi beroštumit leat maid eará go boazodoallu ja ahte stáda geatnegasvuođat gusket olles sámi álbmogii , maiddái sámi vuoigatvuođaide rittu- ja vuotnaguovlluin . NSR áigu ain čuollat sámi vuoigatvuođaid , ja jus leaš ain dárbu , de áiggun dáhkidit ahte dát guoská buot sápmelaččaide , mánáide ja vuorrasiidda , skuvllaohppiide , bargoolbmuide , buhcciide , rittus , duoddaris , gávpogis ja giliin . Kollektiiva vuoigatvuođat gusket sápmelaččaide ovtta álbmogiin . Guovdageainnu suohkan lea heivehan iežaset láhkadulkoma sámi árbevieruide , ja dainna lágiin leat mii geat gullát dán suohkanii nagodan doalahit min meahcásteami vel muhtin muddui dego ovdal go lágat mat gusket meahccevuodjimii čavgejuvvojedje . Sávvamis searvabehtet buohkat geat háliidehpet earet eará ahte Sámediggi galgá buorebut gulahallat báikegottiiguin ja eanet beroštišgoahtit áššiiguin mat gusket olbmuid árgabeaivái , dego meahcástallan ( guollebivdu , lodden , gárdun , ealgabivdu ja nu ain ) ja lotnolasealáhusat . Sivva dása lea ahte ealgabivdit Kárášjogas masset hirbmat stuora bivdoguovlluid ; 10 bivdoguovllu oalát jávket ja dasa lassin guoská viiddideapmi njealji bivdoguvlui . Vaikko Røros vuovdeeaiggádiid searvi fárga gesii cealkámusas eret ja áiggui čállit ođđa cealkámuša , dat čájeha ahte fuolla man eará eamiálbmogat leat guhká buktán ovdan guoská maiddái sámiid . Dát ii guoskka dušše politihkalaš ja fágalaš čállimis ja ságastallamis almmolaš hálddahusain , muhto maiddái jos jienádit moaitin veara dilálašvuođaid birra hálddahusas ( nugohčoduvvon váruhusdieđiheamis ) . Soai jugiiga miellagiddevaš sámi dieđuid mat guske . Vibeke Larsen deattuha ahte Sámediggái eai guoskka siskkáldas moivvit . – Lea dárbu jávkadit tabuid mat gusket iešsoardimii , vuoi almmáiolbmot maid háleštišgohtet váttisvuođaid birra , lohká Heatta . Dan geažil bivdetge válgalisttaid luohttámušolbmuid dárkkistit listta ja erenoamážit čuovvovaš čuoggáid : 1 ) Válgalistta rivttes namma ja lea go riekta čállojuvvon ja 2 ) leat go dieđut mat gusket listaevttohasaide riekta ( ráidu , namma , gaskanamma , goargu , virgi dahje ássanbáiki ) . – Sii maiddái doivo ahte guovssahas bođii áibbas vulos ja guoskkai merrii , diehtá Odd-Máhtte . Mii guoská oastimii , de boahtá Thor Aage Pedersen oasit olles ealggaid dán jagi , muhto ii ovdal čakčamánu 15. beaivve rájes . Sáhtán lohkat ahte gaskkohagaid leamaš « roassu » mii guoská váilevaš báhpaide . Ollugat eai dieđe ahte Biret Elle muitobálkkašupmi ii guoskka dušše juigosii , muhto maiddái eará osiide sámi kultuvrras . Son deattuha ahte buot áššit mat gusket sápmelaččaide , almmuhuvvojit sámegillii . Manilla konfereanssa boađusin šattai Manilla julggaštus , mii ávžžuha álgoálbmogiid váldit oasi prosessii , man ulbmil lea ollašuhttit ON álgoálbmotjulggaštusa čuoggáid , mat gusket gaskavuođaide ruvkefitnodagaide , juohke riikkas leat iežaset mihtilmasvuođat ja danin lea hui dehálaš gávdnat balánssa álgoálbmogiid dárbbuid ja stáhta ja ruvkefitnodagaid beroštumiid gaskkas . ON álgoálbmotvuoigatvuođaid julggaštusas hubmojuvvo oamedovdolaš ságastallama ja oktasašbarggu birra álgoálbmogiiguin daid ovddasteaddji orgánaiguin ulbmilin sihkarastit daidda friddja ja diđolaš soahpamuša makkár fal prošeavtta ovddabealde , mii guoská daid eatnamiidda dahje guovlluide ja eará resurssaide , erenoamážit dalle go luondduriggodagat , čáhceriggodagat ja eará resurssat váldojit atnui . Sávan garrasit ahte Barrick Gold Internationala bargu ii guođe lundui čuovvumušaid , maid ii sáhte divvut , ja mat guoskkašedje dálveguohtuneatnamiid , main lea ollu jeagil ja ahte doaibma ii guođe mirkkolaš luoitimiid , mat váikkuhivčče máŋggaide eatnanvuloš gáldui , mat dego varrasuotna čatnet jogaid ja jávrriid valljivuođa oktii viiddis tundras . Dát dieđut sáhttet rievdadit elliidloaktinlága mii bođii dán jagi , erenomážit mat gusket ieš bivdui ja maiddái biebmoguolerusttegiidda . Vuollel vahku konferánssa maŋŋá Suopma vuolláičálii Natoin militárateknologiija guoski ovttasbargošiehtadusa . Dán dohkkeheami ferte sirret dan áššis mii guoská ovttaskas olbmo čáliheapmái jienastuslohkui , dannego listtat ledje jo dohkkehuvvon válgabeaivvi . Sámediggi háliida digaštallama mii guoská čáliheapmái Sámedikki jienastuslohkui ja dan dárkkisteapmái . NSR deattuha ahte dan botta go bargojuvvo Finnmárkkuguolástuslágain de ferte maid bidjot johtui bargu mas boađusin galget šaddat konkrehta láhkamearrádusat mat gusket guovlluide lulábealde Finnmárkku ja ahte riddoguolástuslávdegotti evttohus Finnmárkkuguolástutláhkii geavahuvvo minsttarin maiddái dáid guovlluide . Mihkkal lei duostilis , čeahpes láidesteaddji ovddastit sámi áššiid mat gusket vuoigatvuođaide ja rivttiide . Lihkkologut : 2 , 10 , 25 ja 27 VUOKSÁ 20/4-21/5Sihke/20/4-21 priváhta bargoeallima áššit mat gusket du boahtteáigái váldet olu áiggi juste dál . – Dalle han mis leat buorit vejolašvuođat háleštit psykalaš dearvvašvuođa beaivválaš hástalusaid birra , erenoamážit daid mat gusket sámi mánáide ja nuoraide , lohká Grethe Dunfjeld MNP:s , ja ávžžuha nu ollugiid go vejolaš Mánáid- ja nuoraid ossodagas oassálastit . – Dalle han mis leat buorit vejolašvuođat háleštit psykalaš dearvvašvuođa beaivválaš hástalusaid birra , erenoamážit daid mat gusket sámi mánáide ja nuoraide , lohká Grethe Dunfjeld MNP:s , ja ávžžuha nu ollugiid go vejolaš Mánáid- ja nuoraid ossodagas oassálastit . Dopamiidna lea hormona mii guoská olbmo álgovuolggalaš dárbbuide , nu mo bivdu ja sexa . Dáinna riikkaidgaskasaš ovttasbargguin dahkkojit reaiddut lagabut ovttasbargui mii guoská mátkeealáhussii . – Lohpi ii duođaige guoskka rievssatbivdui , dasgo mii háliidat rievssatlobiid bokte kontávtta lohpeoastái , lohká meahccegeavahanplánejeaddji Jarmo Katajamaa preassadieđáhusas . Mun galggan dušše árvvoštallat ohcamušaid mat gusket sámi kulturmuittuid . Son vuohkkasit gieđahallá áššiid dego ovdamearkka dihte Sámi luonddu geavaheami ja mii dasa vel guoská , muitala ovtta divttas ahte ii lean guhkes áigi ge go gufihtar iđii eatnan vuolde ja suorganii , go oinnii mot mis Sámis dál lea . Bargu doaimmahuvvo eavttuid vuođul mo boazodoallohálddahus oaivvilda ja maid njuolggadusaid vuođul mat gusket dán bargui . Jávohisvuođageatnegasvuohta čuovvu hálddahuslága § 13 vuođul ja gusket daidda dieđuide máid lohkki gullá dahje oaidná barggu oktavuođas . - Min váldoulbmil organisašuvnnain lea ahte sámi nuorat galget beassat deaivvadit ja oaivváldallat áššiid birra mat gusket sidjiide . ON Álgoálbmogiid Bissovaš Forum lea ON ráđđeaddi orgána dakkár áššiin mat gusket álgoálbmogiidda . Dán resolušuvnnas fápmuduvvui Bistevaš Forumii váldi « digaštallat dakkár álgoálbmotáššiid Ráđđái gulli mandáhtas mat gusket ekonomalaš ja sosiála ovddideapmái , kultuvrii , birrasii , ohppui , dearvvašvuhtii ja olmmošvuoigatvuođaide » . Munnje eai guoská orrunbáikedilálašvuohta , muhto goitge lea váivi gullát billisteame birra . – Dan mun dagan go dál leat meannudeamin Smith lávdegotti evttohusa mii guoská Finnmárkku guolleriggodahkii mearas . – Lea dehálaš filbma mas lea dehálaš fáddá , boraspirevahágat gusket buot sámiide , dadjá Sámi filbmafestivála jođiheaddji , Sara Beate Eira.7 . – Norgga stáda mearrida áššiid mat gusket minerálaláhkii ja das ii sáhte Sámediggi mearridit maidege dege viggat dahkat iežaset lágaid , dajai Norgga bargo- ja searvadahttinministtar Dag Terje Andersen čoahkkimis Kárášjogas.5 . Gáldu lea skábmamánus gárven ođđa giehtagirjji ILO konvenšuvnna Nr. 169 birra mii guoská eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid hárrái . Dán giehtagirjjis leat máŋggat ovdamearkkat duohta diliin , mat gusket eamiálbmogiidda ja čearddalaš álbmogiidda . Boahtte áigi ii leat čuovgat mii guoská birrasii . Maŋimuš áiggiid givssideamikultuvrras lei čállon ja radios // TV:s lebbejuvvon iešguđet bealit mii Kárášjogas dáhpahuvvá mii guoská givssideapmái . Ii leat vuosttas geardde ahte Kárášjohka oažžu beroštumi mii guoská mánáid- ja nuoraid bajásšaddandilálašvuhtii . Dat mii dás vel bilidii vel eanet , lei ahte ollesolbmot eai šat beassan seaguhit masage mii guoskkai bajásgeassimii . Eai galgan seaguhit áššiide mat eai guoskan sutnje . Dát leat bartahuksemat , gávpot- ja giliid viiddideamit , juohke lága elrávdnjedoaimmat , geaidnohuksemat , astoáiggedoaimmat , oljo- ja ruvkedoaimmat , dadjat juo juohke sajis gos mihkkege dáhpáhuvvá dáppe , guoská man nu láhkai boazodollui . Eará eat sáhte dás dadjat , vaikke dat lea badjebávttiid jurdda , muhto Norgga vuođđolága prinsihppa lea ahte láhka galgá guoskat buohkaide seamma láhkái . Iskkadeamit čájehit maiddái ahte Kárášjogas lea duohtavuođas stuorra váttisvuohta mii guoská givssideapmái . Sin mielas lea dárbbašlaš ahte maid sámi nuorat servet luonddugáhttenbargguide dan sivas go globálalaš birasváttisvuođat gusket midjiide buohkaide . Muhto dalle mii boahtit fas dasa mii guoská vuoruheapmái . Danne ii soaitte Solheim evttohas datte ge nu jierpmálaš , jus ii vuođđoealáhusat ja birasgáhttendepartemeanta eai soabat gávnnadit juobe gaskka mátkkis dasa mii guoská návddiid ja daid vahágiid loguide . Dát ášši čájeha ahte SáB báikkálaš bellodagat eai dáhto čuovvut riikkastivramearrádusaid , ain juo mii guoská ovttasbargui earáiguin . Mo dal juo leš , de fertet dovddastit ahte ášši liikká guoská ollusiidda geat davvin ásset . Dát dagahivččii ahte sámediggepolitihkkárat bállešedje eambbo doalahit fokusa justa mii guoská sámediggeválgii ja sin politihkkii ja dalle eat livčče nu ollu seaguhuvvon stuorradiggeválgii . Dás ferte leat oalle stuorra boasttu áddejupmi sis geat hálddašit ášši go jáhkket ahte duopmu ii guoskka sidjiide . Dat guoská sihke sidjiide geat leat bártidit , muhto maiddái oapmahaččaide . Dálkkádatrievdan guoská buohkaide Sámi almmolaš bargosajit fertejit maid geahččagoahtit mot leat mielde unnideami máilmmi nuoskkideami go dálkkádatrievdamat gusket buohkaide . Olles luossabivdusállašis , mii guoská Deanuvuonas gitta bajimuš osiide čázadagas , goddo 90% Deanuvuonas ja vuolimuš osiin Deanus . Vuosttas mii dalle lea heivvolaš , ja mii buohkaide guoská , lea ahte oanidit bivddu olles čázádagas , ovdamearkka dihtii guđa vahkkui . Dás ii leat sáhka dušše fal luossanális , dás lea sáhka olles servodahkii mealgat guhkkelii go Deanu čázádagas ja mii guoská ealáhusaide , loaktimii ja birgejupmái . Vuosttas mii dalle lea heivvolaš , ja mii buohkaide guoská , lea ahte oanidit bivddu olles čázádagas , ovdamearkka dihtii guđa vahkkui Go Ovddádusbellodat lea leamaš čielggas ahte sis lea áigumuš goardit sámi guoski áššiid Ráđđehusas , earret eará heaittihit Sámedikki . Danne válljet luohttit ahte sámi guoski áššit ain jotket dan buori ovdáneami boahtte njealji jagis maiddái , beroškeahttá saddá go Norgga Sámiid Riikkasearvvi dahje Bargiidbellodaga jođiheapmi Sámedikkis . Dát heiveheapmi , mo leaš ja mo ii , ferte maiddái guoskat boazodollui . Justa riggámus áiggi lei vátnáseamos ruhta mii guoskkai dábálaš fuolaheapmái . Nu go diehtit de lea Ráđđehus bidjan bajimuš loguid mii guoská boranávddiide Norggas . Mii guoská guovžžaide , de lea lohku sullii nu go galgá . Ja seamma lea mii guoská čuvgehussii sámiid birra dážaid gaskkas . Dat guoská beroškeahttá makkár ášši lea , go dat ipmirduvvo ahte fylkanjunuš politihkar ii ane arvvus sámiid iežaset válljejuvvon parlameantta . Das dieđus šaddá dat stuora gažaldat mot Sámediggi áigu meannudit dáid áššiid , erenoamážit mii guoská olu jienaid bálkesteapmái ja maiddái dan go Ovddádusbellodaga listtus lea olmmoš gii ii deavdde gáibádusaid . Ja dat galgá guoskát buot servodat surggiin , maiddái giddagasain mat leat almmolaš ásahusat . Mánáidsuodjalusas leat gártan stuorra váttisvuođaid sisa mii guoská sámi mánáid kultuvrra ja giela ektui . Ealgabivdit Álttás leat moaráskan Finnmárkku Opmodaga stivrii mii guoská ealgabivdohálddašeapmái . Dáid beivviid lea Finnmárkku Fylkkamánni sádden ođđa guolástusnjuolggadusaid gulaskuddamii mii guoská guolásteapmái Deanu čázadahkii . Dán rádjái eai leamaš dát guokte riikka oalle ovttamielalaččat mii guoská bivdonjuolggadusaide , ja dát lea hehtten barggu ráhkadit oktasaš hálddašanvugiid . Lea duođaid vuogas ahte dákkár gulahallamat bohtet , de soitet maiddái Sámedikki áššebáhpáriidda ihtit boahtteáiggis stuorát gažaldagat mat luondduhálddašeapmái ja gáhttemii gusket . Mii guoská Sámedikki válgagižžui , de orru dan ain oalát váilumin dál guhtta mánu ovdal válgga . Das oaivvilduvvo ahte FeFos lea menddo ložžes hálddašeapmi mii guoská ” vierro ” olbmuide , go daid leat luoitán friddja Finnmárkku mehciide . Maŋimuš áiggiid leat vuot bohciidan riidoáššit mediaid bokte mat gusket riekte- ja vuoigatvuođa áššiide sápmelaččaid ektui . Dát ii leat áibbas ođđa fuomášupmi mii guoská čálalaš sámegiela dilálašvuhtii , muhto dát liikká boahtá eanet ja eanet oidnosii dađistaga . Vuosttažettiin guoská dán min politihkalaš bellodagaide , buohkaide . Dál go báŋkkut biehttalit ruđaid lonemis , ii go son leat áigi stáhtas badjelasas stivrejumi váldit , sihke mii guoská rentui ja loanaheapmái . NSR leamaš buoriáiggis mii guoská iežaset presideantaevttohassii . Dát guoská maiddái guolástusfitnodagaid ja guolásteaddjiide maid várrepresideanta áigu veahkehit . Moadde beaivvi áigi mearridii Stuorradikki ealáhuslávdegoddi ahte sii bohtet čuovvut Ráđđehusa evttohusa mii guoská ođđa minerálaláhkii ja mii otne meannuduvvo Stuorradikkis . Láhka guoská minerálaváldimiidda ja maiddái báktefágalaš doaimmaide ovdal go roggagohtet . Dasa guoská media , maiddái kultuvrras ja báikenamaid geavaheamis . Danne fertejit ollislaš doaibmabijut guoskat goappáge riikii , Supmii ja Norgii . Boazodoallu lei maid gáibidan nannosat iskkadeami mii guoská njuolga luonddu nuoskkideapmái , sihke áimmu ja čázi nuoskkideapmái . Dát ášši čájeha dan ođđa áiggi mii guoská ealáhusaide gos ii leat ollu ruhta . Maŋimuš jagiid lea ráđđehus bidjan johtui ollu ráfáidahttinprošeavttaid miehtá Norgga , eaige min guovllu davvin leat guoskkakeahttá daid áigumušaide . Dat ii guoská dušše Kárášjoga gildii , muhto juohke áidna gildii Norggas . Vuot leat vásihan almmolašvuođa geargatmeahttunvuođa mii guoská diehtojuohkimii dahje hálddašeami dáid ektui . Dál lea áigi čohkket buot jierpmálaš fámuid luossanáli seailluhan bargui ja dát ii guoskka dušše fal čázadagaide , muhto maiddái vuonaide ja merrii . Dát lohku lea dán jagi biddjon guokte rievssaha ja golbma girona beaivái juohke bivdi nammii , ja dát guoská bivdiide geat bissuiguin ja beatnagiiguin bivdet . Sivvan lea go dát earit eai guoskka gárdundoaimmaide ja dát lea su hirbmadit eaddudan . Dát guoská erenoamážit sidjiide finnmárkulaččaide guđet vihket guossebivdiid earániid . #ILL Dat guoská Finnmárkkuopmodaga oktavuođas , Sámedikki ektui ja dát sierralaš rievttit mat mahkáš gávdnojit sámiin . Dát jurddašuvvon dáhpáhus livččii njávkkastan eret buot min erenoamášvuođa mii guoská gillii , kultuvrii , birgejupmái ja birrasii . Dat ášši mii guoská Ovddádusbellodaga listui ii leat ieš alddis mihkke stuorra ášši , muhto prinsihpalaččat lea das stuora mearkkašupmi Sámedikki luohtehahttivuhtii ja lobálašvuhtii . Dat ášši mii guoská Ovddádusbellodaga listui ii leat ieš alddis mihkkege stuorra ášši , muhto prinsihpalaččat lea das stuora mearkkašupmi Sámedikki luohtehahttivuhtii ja lobálašvuhtii . Dát ášši jotko fas áššiid searvái gos eiseválddit orrot oalát badjelgeahččamin báikkálaš beroštumiid mii guoská meahccedoaimmaide . Dás ii leat rihkkon dušše báikkálaš beroštumiid , muhto maiddái garra láhkarihkkun mii guoská kulturmuitoláhkii . Mii buohkat gulaimet válgagiččuid ja maid presideantta vuostá almmolaš sártnistis gos dieđihii buoret vuoruheami Amerihká Ovttastahttonstáhtaid áššiide mat gusket amerihká álgoálbmogiidda . Buot dáid beliid lea servodat dađistaga vuohttigoahtán justa mii guoská buot skuvlla doaimmaide . Otne lea menddo ollu oahpaheaddji veahkki leamašan osiide mat dovdduide ja movttiidahttimii gusket , ja ieš fágalaš čehppodat unnit deattuhuvvon . Dát guoská earenoamážit sámi mánáid tv-fálaldahkii . Dat gal orru oba imaš , go ráfigažaldat han gal guoská olles máilmmi politihkkii , vel sámepolitihkkii nai . Dat gal orru oba imaš , go ráfigažaldat han gal guoská olles máilmmi politihkkii , vel sámepolitihkkii nai . Sápmelaččat leat maiddái bures nagodan mobiliseret oainnusmahttit sámiid dán dehálaš áššis , mii guoská buohkaide . Dan vásihat erenoamážit sámi guoski áššiin . Cuoŋománu 15. beaivái lea maŋiduvvon gulaskuddanáigemearri Hålogalándda láhkaevttohussii ja mii guoská maiddái Finnmárkui . Finnmárkui guoská dát dan sivas muhtin bealit galget evttohuvvot sisa Boazodoalloláhkii . Dása gullá mo boahtteáiggis ealgabivdohálddašeapmi galgá leat ja mii guoská boazodollui . Dan karusellii leat njuiken politihkalaš bellodagat dál válgajagi ja geavahit dan visot máid dat lea veara , go olles ealáhus oačču rissi dán ášši geažil , vaikke ášši guoská dušše ovtta orohahkii . Danne soitet muhtin guovllut šaddat erenoamáš bivnnuheami lagamus áiggiid ja gielddaide gosa dát gusket , berrejit nana ja čiega eavttuid dál juo báhpáriid oažžut . Muhto dás leat dieđusge eará prinsihpalaš bealit maid mat galget boahtit ovdan ja mat gusket sámi árbevirolaš meahcástemiide ja luondduávkkástallamiidda . Otná Ávviris buktá Árja cealkámuša mii guoská sámi meahcceávkkástallamii ja man dehálaš oassi dat lean min árgabeaivvis . Dalle leat mealgat stuorát vejolašvuohta guhkkelebbui olahit iežaset vuoigatvuođaiguin mii guoská eanagáhttenbargguide . Muhto go geahčastit man ollu skohter geavahuvvo basiid áigge , de ii leat measta ba vuordit ge ahte juoga ii dáhpáhuva , dát guoská buot surggiide eallimis . Dat guoská juohkehažžii min ássan guovlluin , ja dás leat sihkkarit unnimus golbma oainnu . Deike leat bovdejuvvon buot eiseválddit ja organisašuvnnat mat man nu láhkai gusket boraspiriid hálddašeapmái . Ja dat lea stuorra ruhta geaidda dát guoská . Dál lea áigi čavget gáibádusaid eiseválddiide mii guoská boraspirenávddiid vahát buhtadusaide . Dán vuoru lea ihtán ođđa digaštallan , ja dat guoská mo ruđat juogaduvvojit . Dát čájeha ahte Finnmárku lea vuot njunnošis mii guoská negatiivvalaš fuomášeapmái . Finnmárkui ii guoskka dát seammaláhkai . Sámi servodat sáhttá sidjiide leat máŋggalágan vásihus ja mii sáhttá leat kultuvrralaččat čatnon mii guoská skuvlii ja dan čađaheapmái . Jus dát ii leat doarvái , de leat lassin ollu vánhemat guđet eai beroš mo mánáin manná , go leat oalát bidjan skuvlla háldui buot mii ohppui guoská . Mii diehtit ovddežis makkár dovddut ja oainnut dáid gažaldagain leamaš ovddežis , ja erenoamážit mii guoská boazodoalu ektui . Miessemánu loahpas boahtá stuorra geahččaleapmi mii sámi rivttiide guoská Norgga beale Sámis . Ođđa láhkaevttohusas leat máŋga buori beali ovddeš minerálalága ektui , erenoamážit mii guoská ovdalgihtii gulahallamii ja ságasteapmái . Son oaivvilda ahte galggašii guldalit Davvi-Norgii , ii ge Osloi , mii guoská oljobohkamis davvin . Sis baicce lea ulbmil heaittihit buot mii guoská sápmelašvuhtii politihkas . Sápmelaš miellahtut eai liikká oro leamen nu mielas váldobellodaga áigumušain , ain juo mii guoská Sámedikki heaittiheapmái . Danne ferte jearrat manne Sandvik ii mana sámediggeválgii ovtta bellodaga váibmoáššiin , namalassii heaittihit Sámedikki ja ii ge addit makkár ge ovdamuniid sámi guoski áššiide . Vaikke eai leat go miesit mat leat duođaštuvvon goddon dán rádjái , de lea liikká dát stuorra vahát sidjiide geasa guoská . Sis livčče váldi dahkat hoahposmearrádusa mii guoská Norgga beale bivdui . Son lea boahtán dan dillái ahte gáhtá go leamaš čuorbi ja ovdagáttuiguin eallán erenoamážit mii vuoigatvuođaide guoská Finnmárkkus . Dan seammás go dát ášši lea boahtán oidnosii , de lea FeFo maid buktán cealkámuša mii muhtin láhkai guoská áššái . Dat guoská čuovvovaš guovlluide:√ Guovdageainnu girkobáikkis√ Birra Šihččajávrri duottarstobu√ Birra Láhpoluobbala duottarstobu√ Šuošjávrri duottarstobu bokte√ Mollešjoga duottarstobu bokte√ Kárášjoga girkobáikkisÁlttás doalahuvvojit ráfáiduhttimiid , muhto oarjjabealde Álttá // Guovdageainnu eanu rievdaduvvojit rájit dan mielde máid bargojoavku soabai . Ja dat guoská miehtá dálá ráji . nammasaš prošeavtta álggaheami oktavuođas dollojuvvo preassakonferánsa Rica hoteallas , Romssa gávpogis odne , diibmu 12.00 : s. Prošeakta doaibmá golmma jagi badjel , mas guovddáš áššit gusket boranávddiide , guohtunelliide ja servvodahkii Romssa fylkkas ja Finnmárkkus . 2009 Sámediggeválgga oktavuođas guoská dát 47 suohkanii , dieđiha Sámediggi . Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea duorastaga meannudan ođđa njuolggadusaid mii guoská dasa ahte eará riikkaid ássit besset álkibut bargagoahtit Norggas . #ILL Haddenjiedjan Suomas guoská dušše borramušgálvvuide . Tydal suohkan Lulli-Trøndelagas eai leat eará go priváhta oamastuvvon eatnamat , ja nu ii guoská SRU II evttohus njuolga hálddašeapmái eatnamiidda mat leat suohkanrájiid siste . suohkan maid deattuha garrasit ahte stáda eatnamiin ja priváhta eatnamiin lea hui stuora erohus mii guoská boazodoaloláhkii ja vuoigatvuođaide maid dat addá badjeolbmuide . Artihkkalat leat čállojuvvon sierra perspektiivvain ja guokte artihkkala gusket boazodollui : • Mat leat boazodoallomáhtu dovdomearkkat ja mo dat máhtu fievrriduvvo buolvvas bulvii ? Guokte eará artihkkala gusket gielladutkamii : • Manne orru s-geažus vuoitime Gáivuona suopmanis ? Lávdegoddi deattuha ahte kvalitehta ii duše guoskka materiálalaš ja barggu beallái ovtta huksenproseassas , muhto maid mo čalbmái oidno maid . Dát gáibádus guoská njuolga Stáda iežas huksemiidda ( Statsbygg ) , nu mo Diehtosiida lea . – Mii lea deháleamos ealáhus Guovdageainnus , masa eanemusat gusket riektegažaldagat , masa badjel bealli suohkana ássiin lea gullevašvuohta , dáiguin sániiguin sávai Guovdageainnu sátnejođiheaddji Klemet Erland Hætta Davviriikkalaš juristtaide bures boahtima Guovdageidnui . – Mii leat dušše beroštan juridihkalaš gažaldagain mat gusket áššái . Dálkkádatrievdan guoská buohkaide muhtun ládje , čilge Pedersen . Jándorovttadaga stohponjuolggadusat gusket maid beaivefálaldahkii , nu ahte ii leat ovdamearkka dihte lohpi boahtit juhkanvuođas . Girječálli leai ilus go beasai Ohcejogas doallat almmuheami , go de beasai čalmmustahttit sudno geat leaba leamaš guovddáš njálmmálaš gáldun girjái , das mii guoská hávgabivdui . d. bargu guoskkai maiddái biologiijii . Juolludeames sávašii SÁNAG DjO-foanda erenomážit ohcamušaid mat gusket kultuvrra eaktudeaddji dearvvasvuođaovddidanosiide ja geavaheddjiid perspektiivvas . Muhtun ovdamearkan bargguide maid háliidit seailluhit ja čalmmustahttit leat barggut mat gusket borromušráhkadeapmái , duddjomii ja oahpaheapmái . Dievdu ( 61 ) áššáskuhttui Ráŋggáštuslága 200 paragráfa mii guoská seksuálaš ovttastallan mánáiguin vuollel 16 jagi , nu gohčoduvvon ™pedofiilaparagráfa ERA lea paraplyorganisašuvdna mii guoská 26 eurohpálaš riikii , ja mas leat 11 riikaviidosaš bálgát Eurohpás . – Boahtte jagi áigu SHL lágidit máhttoloktema heargevuodjimis nu go mo dápmat herggiid , oahpahit duopmáriid , lágideddjiid ja visot eará mii guoská heargegilvvuide . Dát bidjá Norgga Eurohpá bajimussii mii guoská olmmošgoddimii , lohká Gimse . Bearašveahkaválddálašvuođakoordináhtor Nuorta-Finnmárkku politiijaguovllus , Lilja Skljarova Hansen , lohká sámi ja dáža kultuvrras ii leat nu stuorra erohus mii guoská veahkaválddálašvuhtii . Giellagas-instituhtta lea gieskat almmustahttán dutkamuša , mii guoská sámiid internáhttavásáhusaide . Prográmmain maid bohtet leat fárus muhtin áššái guoski norgalaš eiseválddit geat kommenterejit áššiid , čilge vel son . * Ođđa hálddašanortnet dálá stáda eatnamiidda ferte guoskat buot guovlluide gos dáhpáhuvvá sámi boazodoallu . Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvla ii áiggo addit olggos árvosániid fágas mii guoská dán oahpahussuorgái . – Boargár ráđđehusa ektui livččii šaddan váttisin jođihit buot mii guoská sámi politihkalaš áššiide . Dát guoská 829 šiehtadusaide áigodagas 2009-2011. Viessohuksensajit main lea alit láigohandivat go 1200 kr // jahkásaččat maŋŋil go leat muddejuvvon ruhtaárvvu ( khi ) rievdama mielde eai muddejuvvo moktege eará láhkái . Dát guoská 240 šiehtadusaide áigodagas 2009-2011. Stivra ákkasta dán sávaldagain hukset luohtehahttivuođa sidjiide geat láigohit viessohuksensaji FeFos . REABBÁT FIERPMIS : Porsáŋggu Sámesearvi dáhttu boahtte áigge politihkkáriid ja dutkiid guldalit báikkálaš guolásteddjiid rávvagiid ja ákkaid mii guoská rittu riggodaga hálddašeapmái . Porsáŋggu Sámesearvi dáhttu boahtte áigge politihkkáriid ja dutkiid guldalit báikkálaš guolásteddjiid rávvagiid ja ákkaid mii guoská rittu riggodaga hálddašeapmái . Prográmma mihttu dasa mii guoská jávreguollebiebmamii lea ásahit 2-3 gánnáhahtti biebmanrusttegiid . – Eiseválddiid vuosttaš lávki dákkár áššiin de lea čielgaseamos váldit oktavuođa Boazodoallohálddahusain oažžun dihte dieđuid guđe orohagaide gusket jurddahuvvon doaimmat , ja maiddái eará dárbbašlaš dieđuid . Eatnasiin sis leat ákkat manne dan eai hálit , máid Sámediggi ja Stuorradiggi fertejit fuobmát , dadjá Strømme ja joatká : – Eamitálbmotriekti ii leat dušše sin ovddas geat leat mielde servviin ja registrerejuvvon , muhto guoská maiddái sidjiide geat eai duostta dovddastit iežaset sápmelašvuođa . – Sámediggi ii oba oidnoge Lulábeale Finnmárkku , earenoamážit guoská dát guolástuspolitihkas . – Mu mielas lokte Sámediggi eanaš gažaldagaid mat gusket sápmelaččaide . Seamma guoská maid sávzadollui . Sámediggi lea fárus internašunála bargguin mii guoská dálkkádatrievdamiidda , muhto deattuhan ahte mis lea juohkehaččas ovddasvástádus váldit vára lagas birrasis ja seammás mii fertet jurddašit maid dan globála dili ja váldit vuhtii ahte eat nuoskkit eambbo . Sámediggi orru dál boahtán dakkár dillái ahte eiseválddit eai oro šat duostame váldit duođas Sámedikki oainnu mii guoská minerálaláhkaáššiide . Sáhttet leat iešguđet áššit mat gusket oahpaheapmái dahje dearvvašvuođafálaldahkii omd. Lea go Sámediggeráđđi riekta bargan minerálalága áššis eiseválddiid ektui ? Visot sámi servodat guoski áššit leat dehálaččat , muhto skuvla ja dutkan lea deháleamos go buktá ávkki guhkkit áiggi oktavuođas . Dát guoská erenomážit Lulli-Sápmái . Regulerenplána Bartaguovlu I Álttesjávrris galgá lonuhuvvot ođđa regulerenplánain mii lassin otnáš plánii maiddái galgá guoskat guovlluide gaskkal Bartaguovlu I ja III . Nubbi Sámevuoigatvuođalávdegoddi lea buktán evttohusa mii guoská geavahan- ja oamastanvuoigatvuođaide sáme guovlluin máttabeale Finnmárkku fylkka ja Norgga ráđđehus lea sádden dan gulaskuddamii . Ávvira govas sáhttá oaidnit ahte spábba guoská Miika Koppinen gihttii ja son ieš maid mieđiha dan . – Mu mielas mii leat hui čielgasit dorjon lullisámiid , buot almmolaš čoahkkimiin ja seminárain gos sámi vuoigatvuođalávdegotti bargu mii guoská Finnmárkkus lulás lea digaštallojuvvon , ja dan boahtit joatkit dahkat dadjá Olli . Eatge hálit vástidit maidege eará go ahte buot dieđut ja báhpirat mat gusket geahččaleapmái ledje mielddusin , ja árvosánit leat sáddejuvvon Guovdageidnui . – Dat mii guoská oahppoplánii , de lea oktasaš vuođđoplána buot joatkkaskuvllaid várás , jus oahpaheaddji čuoččuha ahte ii leat , de ii doala dat deaivása . Son oaivvilda ge alddis dan politihkalaš duogáža mii gáibiduvvo sámediggepolitihkkaris:­– Mus leat áššit maiguin háliidan bargat jus oaččun vejolašvuođa , dadjá Orti Olsen ja namuha ovdamearkan meahcásteami ja áššiid mat gusket mánáide ja nuoraide . Dan dajai dan oktavuođas go Frostating lágamánneriekti duomus celkojuvvui ahte Saanti siida boazodolliin lea riekti bivdit buot orohaga jávrriid , muhto vuoigatvuohta guoská dušše iežas atnui bivdit . Sara čilge ahte ahte boazodoalu vuoigatvuođaide eai guoskka dušše guođohanrievttit , muhto maiddái eará rievttit mat leat čadnon meahcástallamii.­ – Go mun lean cealkán ahte boazodoallu ii dárbbat oažžut rievtti kommersiealla sáivaguollebivdui , de lean obbalaččat čujuhan dárbui , inge vuoigatvuhtii , deattuha Sara dál . Ja dat guoská maiddái dearvvašvuođa surggiin , dadjá Egil Olli . Lávvardaga LBD generálačoahkkin čuovvolii jođiheaddji ja stivrra evttohusa das mo LBD lahtuid strategiijaplána galgá leat viidásat Deanulávdegottis , mii guoská Deanu čázadaga báikkálaš hálddašeami ođđa hálddašannjuolggadusaide . Evttohus ii galgga guoskat dálá bivdovuoigatvuođa danláhkái ahte dat juogo bahkke rievdadit dahje gáržžidit dálá guollebivdovuoigatvuođa Deanu čázadagas . – Submi guoská gal guovtti jahkái ( 2008-2009 ) . Sámediggi berre váldit duođas NBR jođiheaddji oainnu ahte boazodoallu ii hálit das oasi mii guoská luondduresurssaid ávkkástallamii vuovdima nammii . – Muhto dát guoská fal dušše Várnjárgii , deattuha Magne Aasheim , Stáhta luonddubearráigeahčus Kirkonjárggas . Boazodolliid vuoigatvuohta guoská sin ealáhussii , ja danin lea sis vuoigatvuohta vuodjit skohteriin ja oaggut jávrriin gos earát eai beasa . Jus eanangotti ovttasbargojoavku ( MYR ) doaimmat lassánit , joavkku čoahkkádusa ferte rievdadit nu ahte Sámedikki ovttastupmi loktana golmma ovttasteaddjái go hállojuvvo sápmelaččaid guoski áššiid birra.4 . Sámiid ruovttoguovllu guoski eatnamiid ovddidanulbmilat fertejit gárvvistuvvot ovttas Suoma Sámedikkiin.7 . Sámi joatkkaskuvlla- ja boazodoalloskuvlla rektor , Mats Steinfjell ii loga skuvlla kommenteret mediaide áššiid mat gusket ovttaskasolbmuide , go dakkár áššiide lea čadnon jávohisvuođageasku . Kárášjoga gieldda ovddeš bajásgeassinhoavda ja dálá PPT jođiheaddji ja skuvlafágalaš ráđđeaddi , Petter Henriksen , muitala Kárášjoga skuvla lea čuvvon dan mearreduvvon doaibmaplána mii guoská givssideapmái skuvllas guokte golbma jagi juo . Sámi kulturbeaivvit Ráhkas gusket buot doaluide mat lágiduvvojit Sámi Álbmotbeaivvi olis mii lea guovvamánu guđát beaivvi . NVE čállá čállosis máid sii leat sádden NBR:i golggotmánu 27. beaivvi 2008 mas sii čujuhit resolušuvdnii ja sii čilgejit ahte konsultašuvdnageatnegasvuohta ii leat gáržžiduvvon , muhto das lea mearriduvvon ahte dat guoská earáide maid earret Sámediggái , ja ahte boazodoallu lea earenoamážit namuhuvvon dán oktavuođas . Go guoská stuorit eanangáhppálagaide ja eanet boazobargiide , de lea easkka lunddolaš NBR geassit sisa boazoealáhusa organisašuvdnan . Dáloniid Listtu Isak Mathis O. Hætta ja Finnmárkku Listtu Toril Bakken Kåven dat ovddideigga duorastaga ášši mas dáhtuiga ahte Sámediggi bivdá departemeantta bissehit proseassa mii guoská suodjalanrájiid rievdademiide dassážii go Finnmárkkukommišuvdna čielggada vuoigatvuođaid daidda eatnamiidda . – Dálkkádatrievdan guoská buot álbmogiidda mat odne leat deike čoahkkanan . Oarje-Finnmárkku politiijaadvokáhtta , Thomas Darell , muitala njuolggadusaid birra , mat gusket smávva skuteriidda . Ovtta ášši lea dattetge veara cuiggodit mii guoská Ávvirii , ja dat lea ieš giella . Riikkabeaivvit dohkkehedje ođasmahttinbarggu guoski láhkapakeahtta odne . Biila maid 60-jahkásaš nissonolmmoš vujii guoskkai nu ahte bárefuoš šattai duolbmunsihkkela vuollái . Sámediggi lea rievdanproseassas mii guoská guovttegielalašvuođadoarjagiid eavttuide mat galget leat gárvásat ovdal 2010 . Nu manná NVE Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusa vuostá das mii guoská viiddis-ráđđádallamiidda sisabáhkkenáššiin . Suoma , Norgga ja Ruoŧa gaskasaš sámesoahpamuša ulbmilin livččii ráhkadit sápmelaččaid sajádaga guoski ovttalágan davviriikkalaš muddema . Juridihkalaš váttisvuođat eai guoskka dušše beare Suoma , muhto maiddái eará Davviriikkaid , lohká bargojoavkkus Sámedikki miellahttun bargan Irja Seurujärvi-Kari . Sámedikki dievasčoahkkimis jearrá son ráđis ahte lea go šat gulahallan gaskal Sámedikki ja Álttá suohkana joatkašuvvan mii guoská sámi giellahálddašanguvlui ja viidáset prosessii . Altaposten dieđiha ahte leansmánni ii áiggu dutkat ášši viidáset , ja čujuha suohkanii dasa mii guoskka suohkana bálvalussii . Statistihkkaguovddáža mielde Lappi leanas leat ođđajagis golggotmánnui ohce 86 fitnodaga reastaluvvat ja gusket 300 bargiide . Láhkii galggašii maid čállit dan ládje ahte daid bálgosiiguin , geaidda čuohppamat gusket , ferte háleštit ovddalgihtii ja soahpat goas livčče buoremus áigi čuohppamiidda . Isak Mathis O. Hætta čuoččuha nu garrasit ahte Sámediggi rihkku dáinna sihke vuođđolága ja álbmotrievtti njuolggadusaid go ii láhče dáluolbmuide ovdánanvejolašvuođaid dasa mii guoská kultuvrii , ealáhuseallimii , gillii ja muđui servodatinnovašuvdnii . – Raporta guoská oalle persovnnalaš áššiide , ja ii lean oaivvilduvvon almmolašvuhtii . Čoahkkimis ii galgan refereanta , muhto HMS joavku galggai čállit buot mii guoská áššái , ja nu sii leat dahkan . Dat guoská earret eará go áigu gálvvu vuovdit olgoriikii Innovašuvdna Norgga olgoriikkakantuvrraid vehkkiin , go dárbbaša veahki hutkat ođđa fuomášumiid , go dárbbaša designbagadeami . Dát guoská maiddái máŋga eará prográmmaide , doarjja- ja loatnaortnegiidda , lohká direktevra Rune Fjellheim sáhkavuorustis . Sámedikkis lea máhtolašvuohta mii guoská sámi kultuvrii ja servodahkii , ja Innovašuvdna Norggas lea ruđalaš návccat ja márkanastingelbbolašvuohta . Dutkan- ja ovdánahttinbarggut mat gusket čálakultuvrra ja njálmmálaš giellaovdánahttima surggiideOvttasbargu eará sullasaš ásahusaiguin sihke našuvnnalaččat ja internašuvnnalaččat . – Sámedikkis lea olu bargu báhccán mii guoská sámi guolástanáššiide . Iešmearrideami doaba ii mearkkašumi dáfus dárkilit mearriduvvon , muhto norgalaš oktavuođain doahpagis lea dasge sáhka , nagoda go min demokráhtalaš vuogádat mieđihit sámi álbmogii doarvái vejolašvuođa váikkuhit politihkalaš proseassaide ja mearrádusaide mat dasa gusket . Dán olis lea maid váhnemiin ballu ahte olles klássa šaddá riŋget ruovttuide ja muitalit man rigearra lea klássalanjas – Oahppi geasa ášši guoská , šaddá ieš riŋget ruoktot ja muitalit iežas sániiguin máid lea bargan boastut , čilge Rektor Utsi Vars , ja deattuha ahte ii guoskka go sidjiide geat eai čuovo njuolggadusaid . Dán olis lea maid váhnemiin ballu ahte olles klássa šaddá riŋget ruovttuide ja muitalit man rigearra lea klássalanjas – Oahppi geasa ášši guoská , šaddá ieš riŋget ruoktot ja muitalit iežas sániiguin máid lea bargan boastut , čilge Rektor Utsi Vars , ja deattuha ahte ii guoskka go sidjiide geat eai čuovo njuolggadusaid . Láhka guoská minerálaváldimiidda ja maiddái báktefágalaš doaimmaide ovdal go roggagohtet : minerálaohcan ja iskan . Eaktu ahte minerálanjuolggadusat bohtet adnui lea ahte guoská ohcamii ja iskamii kárten dihte minerálaid mas lea vejolašvuohta ekonomalaččat ávkkástallat . Ohcandásis lea nu ahte go ohcci gávdná gieđa náre , mas lea čohkkenárvu ( samleverdi ) , ii guoskka lága ohcanulbmilii . Ohcan dutkan- ja kártenulbmilii sáhttá ovddidit resursakártemii sádduid ja bávttiid olis ja guoská dán láhkii , go departemeanta oaivvilda ahte dat ovddida boahtteáiggi vejolašvuođaid minerálaid ávkkástallat ruđalaččat . Go láhka ii guoskka de lea stuorámus váikkuhus ahte bearráigeahčču ja sihkkarastin- ja čorgenovddasvástádus ii boađe atnui dakkár iskanbargguide . Dát guoská erenoamážit daid ollu areálaáššiide ja boazodoalloláhkii mii gáibida ráhkadit ollislaš geavahanplánaid , dadjá Olli . #ILL Eamiálbmogat leat ge min váldoulbmil iežamet barggus , mainna Ovttastahttojuvvon Našuvnnat lea min dáhtton bargat erenomážit mii guoská olmmošrivttiide , go mii leat oassi assi ON:s . Mannan lávvardaga čáliimet Deanu joatkkaskuvlla oahppis May Synnøve Trostenis ( 21 ) gii moittii dan go Sámedikkis lea ožžon dárogiel reivve , mii vel guoská sámegiela giellamovttiidanstipeanddaide . – Dat dárogiel reivvet gusket hálddahusa áššemeannudeami prosedyrii , iige politihkkariidda , lohká Marianne Balto . Riikkaidgaskasaš boazodoalloguovddáš , Máilmmi boazoálbmogiid searvi ja Sámi allaskuvla vuolláičálle intenšuvdnasoahpamuša mii galgá čohkket oahppo- ja dutkandieđuid mat gusket boazodollui . – Kongreassas bođii ovdán ahte iešguđet riikkaid boazodolliin leat sullasaš hástalusat mat gusket buot eamiálbmogiidda . Okta oasseovttastuvvon lávdegoddi Divttasvuona suohkanis meannudii golggotmánu 15. beaivvi mearrádusa mii guoskkai Moskki skuvlla rektora virgái . – Okta buorre ovdamearka mii guoská luohttámuššii , lea albbas dutkanprošeakta Gealboprográmmii guoská nu go máhtolašvuhtii ealáhusa , biologiija , ja hálddašeami ektui . Aili Keskitalo ii sáhttán dattetge eambbo politihkka birra hupmat go lei barggus Kulturviesus , son válddii vuostá guovdageaidnulaččaid jienaid stuorradiggeválgii ja de dieđusge gusket sutnje maid seamma njuolggadusat go buohkaide earáide geat leat jienastanlánjas váldime jienaid vuostá , politihka birra ja politihkket ii leat lohpi jienastanlanjas . – Mii leat Bivdiin ovttaoaivilis mii guoská guolástuspolitihkkii . Mii leat goit soahpan ahte dát lágádusat maidda dat guoská mákset Boađusin dain šiehtadallamiin galggai šaddat ođđa boazodoalloláhka mii guoská rájáidrasttildeaddji boazodollui dán guovtti riikkas . Spealu máinnas lea čadnon sámi kultuvrii mas spillejeaddji oahppá earet eará njámmat suohpana , bohcco dovdomearkkaid , boazodoallodoaimmaid , bivdit meahcceelliid ja eará doaimmaid mat gusket sámi kultuvrii , muitala Mienna . Lullisápmelaš lihkká oažžu doarjaga doaibmabijuide ja dan dillái mii guoská sin guovlluide , dasgo mii dovdat guovllumet ja dilimet buoremusat , jáhkká Appfjell-Eira . Livččii muttát ahte sámi politihkar vuoruhivččii sámiid áššiid mat gusket boahtteáigái , dadjá Andersen , gii oaivvilda Ŋrnebakka dákko bokte seaguhit iežaset rollaid fylkkadikkis ja sámedikkis . – Muhtin sreaŋggat heaŋgájit nu vuollegaččat ahte gusket measta olbmo oaivái , lohká son . Jus uvssat mannet gitta , ja gusket olbmui , de galget rahpasit fas . – Muhto buohkat geaidda áššit gusket leat ožžon reivve mas dieđihuvvo mearrádus , Nu ahte buohkat dihtet mot sin ohcamiiguin lea mannan vaikke dat ii boađe ovdan čoahkkingirjjis , dadjá Mannsverk . – Dat guoská erenoamážit guovlluide olggobealde Finnmárkku , go láhka doppe ii váldde álgga ge vuhtii eamiálbmogiid , nugo ILO-konvenšuvdna gáibida . #ILL Son galgá dáid gažaldagaid vástidit : Lea go čadnon árbevierru buolvvaidmolsumis sámi boazodoalus , mii maid guoská siiddaide Kárášjoga nuorttabeallái ? Ođđa lága siidaoasus lea dat seamma go doalloovttadat ( driftsenhet ) , ja fertejit riektečielggadeamit mat leat čadnon siidii , ovdal go bearraša gullevašvuohta dása sáhttá addot ruovttoluotta rivttiid ja ovddasvástádus dahkat iežas mearrádusaid mat gusket buolvvaidmolsumii . Sámediggi maid muittuhii cealkámušas ahte láva čáledettiin ferte váldojuvvot vuhtii sámediggelága ja vuođđolága mearrádusat , mat gusket sápmelaččaid . Su mielas maid galggašii buot luossabivdu čázádagas geahpeduvvot , dasa guoská sihke eará fierbmebivdu , buođubivdu , ja dasa lassin stággobivdu ja turistabivdu . Andersen muitala ahte mii guoská sámegieloahpahusa juolludemiide , de lea Oahpahusdirektoráhta guorahallan dan . Gažaldagat mat gusket skuvllaide ja mánáidgárddiide sáhttet leat áigeguovdilis fáttát , loahpaha Bargo- ja Searvadahttinministtar Dag Terje Andersen . Sáme albmot bellodaga Terje Tretnes čállá Nrk Torget interneahttasiidui ahte son suhtaduvvo go lea dušše bajit oassi Deanus masa oaggungeahpideapmi guoská . – Norggas leat olu ásahusat ja doaimmat mat gusket unnit eanet sápmelažžii , earret eará joatkkaskuvllat Kárášjogas ja Guovdageainnus , Sámi Allaskuvla , Boazodoallohálddahus , ieš boazodoallu , ICR . Šibihiin lea erenomáš alla dássi Indias , ja Norggas leat olu buvttadusat mat gusket šibitdollui . – Dál lea ođđa láhkaásahus mii guoská luossadihkeváttisvuhtii gulaskuddamis , muitala Riddo- ja Guolástusdepartemeantta stáhtačálli Vidar Ulriksen Ávvirii . STÁHTAČÁLLI : Riddo- ja Guolástusdepartemeanttas Vidar Ulriksen muitala ahte ođđa láhkaásahus mii guoská luossadihkkeváttisvuhtii lea gulaskuddamis dál . Dattetge eai guoskka gurremat dušše luossadihkkeváttisvuhtii , muitala Ulriksen . Mis dáppe Norggas ii leat seamma dilli go Ruoŧas ja Suomas mii guoská sámi kultuvrra ávkkástallamii . – Mii leat bidjan johtui guolástanpolitihka mii guoská maid Romsii ja Nordlándii . Suohkaniid eanagáhppálaga olis mii guoská plána- ja huksenláhkii lea suohkaniin vejolašvuohta reguleret plánaid roggamiidda , ja mearridit galgá go leat roggamat guovlluin , muhto ii sáhte addit lobi , dan galgá vel dán ođđa lágas maid Báktehoavda dahkat . – Norgga Luonddugáhttensearvi ii bargga njulgestaga áššiiguin mat gusket sápmelaččaide . – Ja dat mii guoská eambbo kapasitehttii boazodollui , de dáhttu Sámediggi dan buot vuođđoealáhusat , nu go eanandollui ja guolásteapmái , ii ge dušše boazodollui , dieđiha Egil Olli . Son muitala sii áigot jahkečoahkkimis digaštallat guovddáš Norgga Luonddugáhttenlihttu guovtti jagi plána mii guoská davviguovlluid politihkkii ja vaikko guovddáš lihtu jođiheaddji , Lars Haltbrekke boahtá , de ii leat rabas čoahkkin . Doarjagiid juohkimis leat deattuhuvvon prošeavttat mat gusket automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon sámi kulturmuittuid ja kulturbirrasa registreremii , ja prošeavttaide mat gusket áitojuvvon sámi kulturmuittuid sihkkarastimii ja ođasteapmái . Doarjagiid juohkimis leat deattuhuvvon prošeavttat mat gusket automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon sámi kulturmuittuid ja kulturbirrasa registreremii , ja prošeavttaide mat gusket áitojuvvon sámi kulturmuittuid sihkkarastimii ja ođasteapmái . Álbmotdearvvašvuođainstituhta jugešvuođa áššedovdit leat geahčadan čuolbmanjuolggadusaid , ja oaivvildit ahte máŋga njuolggadusa mat gusket juhkat vissis mearriduvvon meari alkohola áigemearrái , sáhttet leat heakkavárálaččat , čállá Aftenposten . Lea rehkenastojuvvon sula man alla promilla 50 kg nieiddas ja 75 kg lunttas šaddá jus sii čuvvot daid russanjuolggadusaid mii guoská alkohola juhkamii . coggala logi ruvnno speallanmašiidnii muhtun háve vahkkus , muhto sátni guoská sidjiide geat eai nagot ráddjet iežaset veahtinmeari . SEAD fállá bálvalusaid sámegielgeavaheddjiide mat gusket gillii , giela ovddideapmái , gulahallamii ja guovttegielalašvuhtii . SEAD ásahusas lea gelbbolašvuohta hálddašit sosiála váttisvuođaid ja váttisvuođaid mat gusket dovdduide , ja maiddái identitehta- ja kulturváttuide . Dasa mii guoská cuiggodemiide ahte Sámi Grand Prix juoiganluohká vuoitit eai beasa searvat Liet-Lávlut gilvui , vástida SGP koordináhtor Brita Triumf ahte dát ii leat SGP duohken mearridit . Guovdageainnu johtolagaid 30 A-B ja C ovdaolbmot leat maid ožžon bovdehusa , ja sii ovddastit visot 216 siidaossosa , eanangeavahanáššiin ja muđui , muhto ii fal dákkár doaimmaiguin go dát máid dál galget ovddidit Goahtebealji semináras , dat guoská maid geasseorohagaide . Loatna unnideapmi guoská maid sidjiide geain lea kombinašuvdna namuhuvvon oahpuin . Ruđaid galgá Sámediggi hálddašit , ja sis lea maid ovddasvástádus dasa ahte juolluduvvon doarjja ruhtada falástallamiid mat gusket dan vuollai . Prográmmas maid lea Osmo Pieski mielde ságastallamin mii guoská sápmelašvuođa ovdáneami sámeguovllu olggobealde . Bodø // Glimt hárjeheaddji Kåre Ingebrigtsen háliida čielgasit njuolggadusaid goas duopmár galgá bosádit go spábba guoská čiekči gihtii . – Mun ohcalan čielga meannudemiid buot diliin gos duopmárat bosádit go spábba guoská gihtii , logai suhttan Ingebrigtsen mannan vahkkoloahpa VG aviisii . Romssa mátkesearvvi stivrajođiheaddji Ivar Sæther oaivvilda ahte davvi-norgalaččat leat lihkka hipmui go lulli-norgalaččat , danin go davvin lea eambbo luondu juohke olbmui , mii guoskka areálii . Soai leaba ovtta oaivilis mii guoská Ovddádusbellodaga , go dat ii leat buorre « midjiide davvin » . Rávdná Anti geavaha musea hui viššalat oahpahusoktavuođas , sihke mii guoská sámi kultuvrii ja sámi dáidagii . – Mu mielas livčče galgan váldit ovddasvástádusa ja buktit ovdan buoret čovdosiid vai eai geava váttisvuođaide mat gusket boazolohkui , lohká son . Unjárgga ássiin lea buorre ovttasbargu boazoealáhusain mii guoská meahccejohtimii . Dáiddaskuvllain Kárášjogas livččii sáhttán ollašuhttit dárbbu mii guoská visuála fága oahpahussii dán dásis . Dat boahtá ovdan varas boazodoallošiehtadusa mearrádusas mii guoská Oarje-Finnmárkku boazodolliide . Boazodoallošiehtadusas 2009 - 2010 maid Biebmo- ja eanandoallodepartemeanta ja NBR ( Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi ) šihtte mannan bearjadaga , mearriduvvui ođđa njuovvangáibádus mii guoská dušše Oarje-Finnmárkku boazoeaiggádiidda . Mii guoská unohis sátnegeavaheapmái , de lea Marianne Balto iešge geavahan imaš sániid go gohčodii Sámedikki 2007 dievasčoahkkima sárdnestuolus « Sámedikki fiktiiva demokratiijan » . – Deklarašuvnnas leat maid eambbo čuoggát mat gusket ovttasbargguide . Son namuhastá Sámedikki beroštumi mii guoská oljobohkamii , ruvkedoaimmaide ja nuoskkideapmái , ja lohká buot dáid áššiin ferte Sámediggi gozihit sámi geavahanvuoigatvuođaid . Eanajuohkinrivttiin barget riektegažaldagain mat vuosttamužžan gusket eanaopmodagaide ja geavahanvuoigatvuođaide , muhto 1996:s rabai láhkarievdan maid ahte eanajuohkinrivttiin meannudišgohtet boazodoalogažaldagaid . Ovdagoddi cealká ahte suohkan lea positiiva elfápmorusttet plánaide , muhto ovdal go suohkan sáhttá loahpalaš mearrádusa váldit , de fertejit bealit mat gusket konsešuvdnii ja suodjaleapmái čielggaduvvot . Duohtavuohta lea ahte leat áibbas moattis geaidda dát ordnet guoská , ja dat mielddisbuktá maid ahte áibbas moattis ohcet doarjaga , lohká Finnmárkku oahppolihtu fylkkajođiheaddji , Tore Olaussen . dagahii ahte helikoptera beahcet guoskkai el-fápmolinjái . Seamma báikkis gos čuožžu ahte leat vuolidan hatti , galgá maid čuožžut jus dat ii guoskka buot gálvvuide , lohká Geavaheddjiid áittardeaddji áššemeannudeaddji , Jan Berge . – Dainnalágiin mii sáhttit bissehit lobihis márkanastima maŋit áigái , dadjá Berge , ja lasiha ahte sii ožžot ollu áššiid mat gusket lobihis márkanastimii . Jus dán lágan ákkastallama dohkkehat , de loahpahuvvo maid áššálaš digaštallan mii guoská sáme politihkkii . – Bargojoavkkus leat dieđus Anárjotleagi olbmot , muhto jáhkán dat guoská eambbosiidda , go gearddi leat ná viidát gáhttemat . Dán rádjái leat 13 sápmelačča ja okta orohat vuollái čállán cealkámuša mas gáibidit ahte dáhkko sierra guorahallan mii guoská eatnamiidda ja jávrriide Lulli-Sámis . Sámediggepresideanta Egil Olli ii loga iežas kommenteret Lágesduoddara ovdaolbmo moaitagiid dasa mii guoská su – Mii han leat massán buot , ealáhusa , leat measta massán iežamet kultuvrra ja mii leat massán buot iežamet vuoigatvuođaid mat gusket vuotnaguolásteapmái ja dalle eat sáhte mii vuollánit , dadjá son ja joatká : – Mii oaidnit dan ahte mearrasámi báikkit guorranit go olbmot han fárrejit eará guovlluide gos gávdnet barggu . Lea fáddá mii guoská nuoraide geat orrot smávva gilážiin ja dálá servodaga gáibádusat ja njuolggadusat mat gusket nuoraide . Lea fáddá mii guoská nuoraide geat orrot smávva gilážiin ja dálá servodaga gáibádusat ja njuolggadusat mat gusket nuoraide . – Norgga stáda mearrida áššiid mat gusket minerálaláhkii ja das ii sáhte Sámediggi mearridit maidege dege viggat dahkat iežaset lágaid , dajai Norgga bargo- ja searvadahttinministtar Dag Terje Andersen čoahkkimis Kárášjogas . – Muhto jus muhtin ii čuovo NAV njuolggadusaid mii guoská beaiveruđaide , de dieđusge massá son daid , dadjá son . – Go dál vuođđuduvvo bargojoavku , de lea dehálaš oažžut mielde buot Sámi ámmátkulturbargiid nu go juigiid , musihkkariid ja maiddái teáhterolbmuid go dat guovddáš guoská juste daidda dáiddasurgiide , dadjá Terje Tretnes . Mu ipmárdus lea ahte ovdal lei NLGL dát oassi čearddalaš neutrála , eat galgan jearrat mo dat guoská sámiide dahje dážaide . GLGS čujuha NLGL Finnmárkku jahkedieđáhussii mii čájeha ahte ii gávdno makkárge áddejupmi ja máhtu mii guoská báikkálaš ja árbevirolaš luonddugeavaheapmái . Ruijan Kaiku áigu ain buvttadit aviissa , muhto dál ásahuvvo ođđa fitnodat mii guoská doaimmahussii , – Ođđa fitnodat doaibmagoahtá guovvamánus , lohká Tor Sara . Nystad muitala čakčat lei gielda šaddan heahtedillái mii guoská ruovttudivššu bargiide go bargonoađđi lei dagahan sin buozalmasvuođa dillái ja fertejedje heađis ohcagoahtit bargiid geain ii lean ámmátoahppu . Eai go guoskka seamma lágat buohkaide . Son lohká sin dehálamos bargu apotehkas lea bearráigeahččat ahte sii vuhtii váldet olbmuid dárbbuid mii guoská diehtojuohkimii ja bagadallamii , sihke njálmmálaččat ja čálalaččat . Mii guoská buohccidivššáriidda geat ohcet apotehkas barggu , de eai leat sii oahppan farmasøyttat ja danin eai sáhte vuovdit reseptageatnegahtton dálkasiid . Preassaetihkka guoská olles dan journalisttalaš proseassas . Golbma dan guhtta rabas virggiin gusket dávvirseailluheapmái ja dávviráimmahuššamii ja ii oktage namahuvvo dáid virggiide ovdalgo ruhtadilli čielgá . Raporta muitala guovtti dutkama birra mat gusket givssideapmái ja geat gillájit dan sivas ja mo dat givssidan láhttenvuohki čuovvu ollesolbmo ahkái ja šaddá duođalaš láhkarihkusáššiin . — Váhnemat fertejit gullat dál , eai ge jurddašit ahte dat ii guoská sin nuoraide , dadjá Hætta . Ikte leat gažadan olbmá geasa ášši guoská . Dát gusto maid áššiid mat gusket boazodollui . Sámediggi lea rievdanproseassas mii guoská guovttegielalašvuođadoarjagiid eavttuide mat galget leat gárvásat ovdal 2010 . – Dálkerievdadeapmi lea maid dehálaš fádda mii berre boahtte áiggis šaddat oahppun go dat han guoská Sámiid ja eará eamiálbmogiidda geat orrot árktalaš guovlluin čilgii Eira . NPF lihtu dieđiha miellahtu ruovttusiiddus ahte sii streikejit go Ráđđehus háliida sin dohkkehit spiehkastit eret bargobirassuodjalanlágas mii guoská vuoiŋŋastanáigái ja eret váldit válljejuvvon luohttámušolbmuin šiehtadallanrievtti . Earret eará galget Sámedikki politihkkarat vahkku mielde váldit mearrádusa Sámeriektelávdegotti II árvalusa ektui , mii guoská vuoigatvuođaide eatnamiidda ja čáziide lulábeal Finnmárkku . Sámediggi lea áidna mii lea gáibidan ráđđádallančoahkkimiid dán linjjá olis , vaikko earáin maid livččii vejolašvuohta dan dahkat , nu go ovdamearkka dihte boazodoallu , go dát linjá guoská unnit eanet 31 orohahkii ja olu eanet olbmuide geain leat konsešuvnnat bargat bohccuiguin guovlluin . Sávan goitge ahte olbmuin lea dat rievttes ipmárdus dán hárrái , ja sii gáibidit ráđđádallamiid geaidda dát guoská . Eai čoahkkimat leat leamašan nu ávkkálaččat ollislaččat go livččii galgan , go dát guoská oallut unnit gilážiidda maid , lohká Bargiidbellodaga Sámediggeráđi lahttu Vibeke Larsen . Joavku bođii loahpalaččat dasa ahte gándda ahki ja rávisvuohta dagaha ahte su iešmearridanriekti , áššiide mat gusket sutnje , lea deháleabbo go váhnemiid vuoigatvuohta mearridit dan mii lea buoremus mánnái . Go geahččá ollislaččat , de lea mu oaidnu ahte sámi virolašvuohta ii váldo bures nohka vuhtii iešguđetge riekteáššiin , guoská maiddái Sis-Finnmárkku diggegoddái , vaikko oaivvildan ahte mii guorrasit virolašvuhtii , vaikko ILO-konvenšuvnna artihkal 8 gáibida ahte stáda riektesystema galgá váldit vuhtii riikka iežas álgoálbmotvirolašvuođa , dadjá sundi Selfors . Larsen čilge ahte Gaskii osttii Sámedikki skábmamánu 2007:s jahkegoartta , mii guoská buot SAS mátkkiide Norggas ja buot Widerøe mátkkiide maid stáhta ii govčča . Dasgo dál dadjá Kari Lise Holmberg guhte ráhkkanahttá ášši lávdegottis ahte ii leat duhtavaš dainna osiin mii guoská Sámi allaskuvlii , ja ohppui muđui . – Ferte čielgasit dadjat movt galgá olahit mihttomeari šaddat dieđalaš allaskuvlan , ja muđui maid evttohit eambbo konkrehta doaibmabijuid mat gusket ohppui ja gillii , dadjá son Olgešbellodaga bealis . Kari Lise Holmberg , olgešbellodaga áirras Stuoradikki gieldda- ja hálddašanlávdegottis háliida eambbo doaibmabijuid mat gusket oahpahussii ja gillii . Dat guoská erenoamážit ovtta politiijai , muitala Gaup . #ILL Sem/Hum Su mielas lea Kárášjoga politiijain áibbas dohkketmeahttumis bargovuogit mii guoská dáin nuoraid ektui . Sámi riikkajoavkku kapteaidna Jan Egil Brekke lei goalmmádin maŋemus čiekči guhte guoskkai spábbii ovdal go Sápmi bážii vuosttaš moala . Dat várra ii guoskka sápmelaččaide ja bohccuide ? Sámedikki stivra rámiduvvo sin evttohusain , mat gusket Suoma ođđa eiseválddiid guovlluhálddašeapmái . Näkkäläjärvi čujuha ge golmma áššái mii eastada sámi iešmearrideami ovdáneami ja bisuheami : Sámeoahpahusa ruhtadeapmi ii boađe šat njuolga oahpahusministeriijas , iige sámi giellalága guoski stádadoarjja boađe vuoigatvuohtaministeriija , muhto dán ođđa guovllu hálddašeami bokte . Mii guoská boazodollui , de lean dadjan ahte go galget juo unnidit muhtun sajiin Finnmárkkus , de han juo dainna barget iežaset oasi . Go váttisvuođat eai guoskka dušše suollefievrrideapmái , oaivvilda Pettersen . Per A. Bæhr muittuhii máid dutkit leat dovddahan maŋemus áiggiid dat mii guoská návdevahágiid duođašteapmái . – Mii doaivut ruhtadoarjja lea mielde nannemin sámi ásahusaid ovttasbarggu ja gaskavuođa eará birrasiiguin gos barget fáttáiguin mat gusket máŋggabealatvuhtii ja unnilogu álbmogiidda , lohká ABM utvikling direktevra , Leikny Haga Ingergaard . Sámedikki jahkemuitalus sáddejuvvo Suoma stáhtaráđđái , mii de ges doalvu sápmelaččaid guoski áššiid Riikkabeivviide , Stuorradiggái . Dát guoská buot eará rikkis riikkaide earret USA:i mii ii leat mielde Kyotos . Orohat masa guoská áigodatjohtin Dat guoská maid eanangáhttenáššiide vaikko dat eai guoskkaše ge buot boazodolliide . Dat guoská maid eanangáhttenáššiide vaikko dat eai guoskkaše ge buot boazodolliide . – Mun rehkenasttán juohke orohaga siidaassosat leat addán válddi stivrii bargat áššiin , ja ahte lea čielggas buohkaide ahte Statnett gii lea huksejeaddji galgá máksit goluid juridihkalaš veahkkái mii šaddá siiddaide ja siidaossosiidda geaidda dát linjá guoská , lohká Jonassen . – Seammás lea olu áššit mat gusket sámeálbmogii maid earát mearridit ja olu hástalusat ja barggut vurdet ain Sámedikki , joatká son . NBR fas de muittuha NVE ráđđádallangáibádusa gaskal Stáda ja Sámedikki , ja NBR vuordá ahte NVE ráđđádallangáibádus maid dollo guoski orohagaiguin . Šiehtadus bistá vihtta jagi ja guoská guovlluguovdasaš ja internašunála eamiálbmotgažaldagaide . – Čuvgehuslávdegoddi lea gieldda deháleamos lávdegoddi , go dás mearriduvvojit buot skuvlaáššit , mánáid guoski áššit , valáštallan , juohkelágan čuvgehus- ja kulturdoaibma , dadjá Kati Eriksen . Mis leat vuorrasit olbmot geat eai leat guoskan dihtoriidda , eaige telefonbáŋkuige , mo de oaivvildit mii galgat dahkat , vuolgit Áltái ruđa viežžat olggos . – Leat máŋga dilálašvuođa mat gusket ohcama dohkkeheapmái . – Guoská Finnmárkui Bæhr ii eahpit ahte dát lassi unnideapmi máid stáhtaeiseválddit leat almmuhan dáid beivviid boahtá guoskat eanaš Finnmárkui gos boazolohku lea badjin . Guktuid gávttiide lea čatnon historjá mii guoská Davvikáhpa gildii , dadjá Camilla Daae-Qvale . – Dát guoská buot politihkalaš dásiid ja bellodagaid ektui , čállá Sara . Vejolaš boatkagat gusket maid Nuvvosa , Vuovdaguoikka , Polvarinniemi sihke Roavesavvona guovlluid . Almmolaš eiseválddit mearridit bivdonjuolggadusaid ja láhkačállosiid mat gusket guolásteapmái . Fefo regulere guollebivdoeavttuid mat gusket guollegoartta divadiidda ja guollejávreávkkástallamii . Ja dat guoská miehtá dálá ráji . – Mediat leat maid vearrut ipmirdan ja čállán boasttu dieđuid mat gusket 5 km guollebivdo gaskkii . Departemeanta čujuha ahte gárvet ođđa ja/dahje/ja viiddideapmi dain guovlluin main jo leat konsešuvnnat boahtá gearregastinmeannudeami čađa earret eará váldot deastta birrasii , guolledearvvasvuhtii , guolleburesbirgemii ja areála , masa guoská gáhttenguovlu , olgodaddanberoštumit , biebmosálttiid lasiheapmi , guolledávdda bieđganeapmi ja vilda mearradápmot- ja luossanálit . Boazodoallohálddahusa hoavda Ellen Inga O. Hætta , gii lei mielde TV-bihtás gos boanddaid ja boazodolliid riidu oanehaččat govviduvvui , ii áigon searvat jearahallamii muhto logai goitge : – NRK ferte ieš vástidit gažaldagaid mat gusket dán prográmmii , dadjalii Hætta . Dat guoská buot guollanáliide maid Norga lea mielde hálddašeamen , čállá Pedersen Ávvirii . – In leat ožžon makkárge signálaid stivrras ahte leat rievdadusat jođus , muhto iežan bealis dagan buot mii lea mu fámus ahte buohkaide de buorre ja dohkálaš bargodilli , dat guoská ohppiide , oahpaheddjiide ja muđui bargiide , muhto ii leat ija birra álki bargat maidege ná stuora bargobáikkis go váttisvuođat čuožželit , dadjá rektor Mats Steinfjell . Sámi joatkkaskuvlla ja boazodoaloskuvlla Bargobiraslávdegotti jođiheaddji John Arne Ŋxseth ii loga iežas meannudan ášši mii guoská psykososiála dillái dan beannot jagis go leamaš jođiheaddji . Son sávvá oažžut čovdosa boahtte jagi mielde , ahte das boahtá álgu dahje geahččalanortnet mii guoská buot sámi guovlluide , erenomážit Kárášjohka , Porsáŋgu , Guovdageidnu , Deatnu ja doppe gos mii diehtit lea duođaid dárbu . – Plánabargu ferte mannat gaskal gielddaid , go okta siida guoská máŋga gielddaide , muitala Gjønnes . – Njuolggadusčálus galgá čielgasit guoskat plána- ja huksenláhkii , lohká son . Maiddái politihkkarat leat ožžon oahpu prošeavtta bokte , vuoi sii dihtet man láhkai galget bargat plána- ja areálaáššiiguin mat gusket boazodollui . Lilija S. Hansen , politiija bearašveahkeváldi koordináhtor lei bovden olbmuid geat barget ja geasa gusket dat áššit . Guovtti beaivvi semináras Kárášjogas mas čuvgejedje psykalaš dearvvašvuođa , man fáddá lei ADHD , Tourettes syndroma ja bággobuozanvuođa birra , bođii earret eará ovdan Kárášjoga vuođđoskuvlla hástalusaid ja vejolašvuođaid mat gusket mánáide geain leat sierra dárbbut oahpahusa ektui . Mis lea maid ovttasbargu politiijaiguin mii guoská gárrenmirkko geavaheapmái , čilgii rektor Arnulf Soleng . – Dát boazodoallodieđáhus ii atte vejolašvuođaid deavdit visot dieđuid mat gusket praktihkalaš boazodollui , nu go masttadeami , lohká advokáhtta Trond Pedersen Biti . Lávdegoddi vuostái váldá cuiggodemiid mat gusket stádabušehttii , mat árvvoštallojuvvojit Stádabušeahta dárkkisteamis giđđat . Son doaivvui Sámediggi nagodivččii leat čielgasut áššis mii guoská eanavuoigatvuođaide go dat lea buktán olu riidduid . Dat gusket buot Anára gieldda guovlluid ja dasa lassin lea čállon vel sierra njuolggadusat muhtun guovlluide . Dát njuolggadusat gusket maid boazodollui . Dáidda báikkiide lea addon vel sierra mearrádusat man gusket boazodoalu . Ođđa birassuodjalusmearrádusat gusket boazodoalu lassin maid earret eará eanadollui , beatnagiid gárduma ja industriija . Son dadjá ahte Sámediggi ferte leat hui várrogasat go gieđahallat dakkár áššit mat gusket dákkár lágan fitnodagaide . – Dát iežasoassi máksingáibádus guoská sutnje gii leamaš sahtedohko báŋkokoarttain , nu mo mun lean ádden dan , lohká DnB Kárášjoga ossodathoavda , Karl Arne Larsson . #ILL Sem/Hum Dát guoská oppalaččat buot báŋkkuide , jáhkká Larsson . #ILL Sem/Org Ášši guoská Deanu čázadaga boahttevaš ođđa njuolggadusaid čielggadeamis , maŋŋá go Deanu čázadaga hálddašeapmi mearriduvvui sirdot eisseválddiin ruovttoluotta báikkálaččaide . #ACC? Nuba evttohit ahte DL galgá dušše guorahallat njuolggadusevttohusa mii guoská guollemeriide ja mo hálddašit guolásteami Deanu čázadagas . #ILL Sin mielas evttohus ii galgga guoskat dálá bivdovuoigatvuhtii nu ahte dat moktege gáržžida dálá bivdovuoigatvuođaid Deanus . #ILL Dát lea seammás dakkár ášši mii ollugiidda lea hui váttis lahkonaddat , go guoská amasvuhtii , dadjá Somby jr. . #ILL – Dat gal lea áibba buorre amas bohccuid biepman dagat buhtes čázádagaid duolvanemiid , muhto jus dát birassuodjalusmearrádus guoská juohke unna ádjaga de ii leat gal buorre boazodolliide , lohká Sámedikki ealáhus- ja riektilávdegotti várrelahttu Veikko Feoforoff ja muitala vel su leat ieš ge boazodoalli . #ACC – Mii guoská dasa maid Árja oaivvilda , de in dieđe , dat ferte oaiviliiddis mielde doaibmat , lohká Sara . #ILL Lea ” Sjøpattedyrrådet ” mii buktá rávvagiid Riddu- ja guolástandepartementii das mii guoská njuorjobivdui , ja dát lea vuođđun hálddašeapmái . Klemet Erland Hætta mielas lea buorre go Álttá suohkan háliida eanet ovttasbarggu Guovdageainnu suohkaniin das mii guoská turismadoaimmaid ektui . Dieđáhus deattuha politihka mii sihkkarastá ahte árbevirolaš máhttu lea oassin láhka- ja láhkaásahusbargguin Guoská earret eará gáldemii mas odne veterineara ferte leat mielde . Dárkkuhussan lea duvdit sámenuoraid oassálastit sin iežaset guoski áššiid ovddideapmái . Sámelága giellanjuolggadusat bohte fápmui 1992:s , ja gusket dihto guvlui , mii gohčoduvvo sámegiela hálddašanguovlun . Asbjørn Wikestad lohká E24 aviisii ahte lea 100 proseantta sihkar ahte lihccun boahtá guoskat Norgga bargiide maid . Mearkkaša ollu guovllu sámegiela dillái go dál leat oassin hálddašanguovllus , ja mun sávan Loabát šaddá buorren ovdamearkan eará suohkaniidda mii guoská sámegiela vuoruheapmái . Lund , gii dál fas vuolggaha báikkálaš searvvi barggu , ii loga háliidit dákkár vugiin čoavdit áššiid mat gusket meahcásteapmái . Áigemearri bivdit konsultašuvnna šaddá seamma go guoskevaš ášši gulaskuddanáigemearri.•Dalle go Sámediggi ii siđa konsultašuvnna , de ii sáhte gáibidit konsultašuvnna maŋit ceahkis meannudanproseassas , muđui go doaibmabidju maŋŋá proseassas rievdaduvvo dainna lágiin ahte dat liikká mearkkašahtti láhkai guoská sámiid beroštusaide , dahje jus relevánta dieđut eai ovddiduvvo Sámediggái gulaskuddamis . Dát ii guoskka dušše kárášjohkalaččaide , muhto maiddái eará guovllu olbmuide , deattuha Eriksen guhte dán oktavuođas ovddasta Kárášjoga Ealgabivdiid Searvvi . Eanaš dát viiddideapmi guoská goabbatge beale Gošjoga , maiddái Bassevuovdi gullá dáidda viiddidanplánaid vuollái . Danin galget dat geaidda dát viiddideapmi guoská beassat cealkit oainnuset viiddideapmái ja makkár váikkuhusaid dát buktá sidjiide . Norgga sabetlihttu lea rievdadan njuolggadusaid mat gusket sponsoršiehtadusaide . Son lohká lágaid ja njuolggadusaid mat gusket meahcásteapmái ja seammás goziha daid almmolaččat . Mun jearralange ožžot go nuorat geaidda lihkohisvuohta guoská , makkárge veahki . Dat guoská maiddái sámi našunálateáhterii , Beaivvážii . – Jus lihkká eai bivdde , de ii guoskka ráfáidahttin sidjiide . – Dalle válddán dán eaŋkillisttu ášši ovdan go dát čuohcá Sámedikki gudnái ahte lea duođalaš ásahus , lohká Sámedikki válgalávdegotti lahttu , Johan Mikkel Sara ja joatká : – Dál hálan oppalaččat ja guoská buohkaide , ii dušše Ovddádusbellodahkii . Son deattuha ahte dát guoská buohkaide , ii dušše Ovddádusbellodahkii . Åge Persenis Rávttošvuomi Eanaeaiggátsearvvis lea duohta mii guoská sámi kulturmuittuide . – Lean ieš ovdal oaidnán juo beassážiid áigge čuoikka , muhto in dalle muitán bidjat muitui makkár dálkkiid dat buvttii , dadjá Tornensis ja čilge ahte dasa mii guoská dálkái , de láve son eará mearkkaid geahččat . Sarri orru Girona guovllus , muhto lohká iežas dálkeeinnostemiid guoskat stuora guvlui . – Sáhtán lohkat ahte dat gusket Johkamohkis gitta Davvi-Káhppii Norgga bealde . – Lea dehálaš filbma mas lea dehálaš fáddá , boraspirevahágat guoská buot sámiide , dadjá Sámi filbmafestivála jođiheaddji Sara Beate Eira . – Min mielas lea filmmas dehálaš filbma , boraspire ja birgejupmi , mii guoská buot sápmelaččaide , goit boazosámiide , dadjá Sara Beate Eira , Sámi filbmafestivála ođđa jođiheaddji . Son ii loga diehtit stivrra mearrádusa justa dán áššis mii guoská geassit ruovttoluotta lávvardaga lágidemiid Deanus , muhto lohká ádde dili go diibmoplána lea dievvan vahkkoloahpaide . Luonddusuodjaleapmi guoská dušše báikeolbmuide , muhto go lea turisttain sáhka , de ráhkada hirbmat stuorra geainnu suodjaluvvon guvlui , lohká Persen . Seniordutki , Jan Åge Riseth , gii bargá Romssa universitehtas servodatdutkin , lea ovttas Jan Idar Solbakkeniin ja Heidi Kittiin čađahan dutkama meahcásteami birra álgoálbmotguovlluin , mii maid guoská Sámi guvlui . Sáhttá mielddisbuktit váttisvuođaid dulkot riekta lágaid ja njuolggadusaid dábálaš olbmuide , dadjá Jan Åge ja joatká : – Finnmárkkuláhka livččii gal meinejuvvon suodjalit sámi árbevirolaš meahcásteami , Sámi guovlluin mat gusket Finnmárkkuláhkii , nu movt ovdamearkka dihte Guovdageainnus . Man bures dat doaibmá fárrolagaid eará lágaiguin mat gusket meahcásteapmái , erenoamážit sámi árbevirolaš meahcásteapmái mat gusket dáidda guovlluide , dan eahpidan dahkat , dadjá Jan Åge . Man bures dat doaibmá fárrolagaid eará lágaiguin mat gusket meahcásteapmái , erenoamážit sámi árbevirolaš meahcásteapmái mat gusket dáidda guovlluide , dan eahpidan dahkat , dadjá Jan Åge . Son deattuha ahte dasa mii guoská badjelbáhcaga juogadeapmái , de čuvvot sii Lotteriijabearráigeahču njuolggadusaid . Doarjagiid juohkimis leat deattuhuvvon prošeavttat mat gusket automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon sámi kulturmuittuid ja kulturbirrasa registreremii , ja prošeavttaide mat gusket áitojuvvon sámi kulturmuittuid sihkkarastimii ja ođasteapmái . Doarjagiid juohkimis leat deattuhuvvon prošeavttat mat gusket automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon sámi kulturmuittuid ja kulturbirrasa registreremii , ja prošeavttaide mat gusket áitojuvvon sámi kulturmuittuid sihkkarastimii ja ođasteapmái . Roassojoavku fállá veahki olbmuide geaidda stuorát roasut gusket . – Mii váldit oktavuođa singuin geaidda lihkohisvuohta guoská eanemusat , ja de čuovvut sin dassážii go lea leamaš hávdádeapmi . Valio lohká maid ahte nuorat geaidda lihkohisvuođat gusket , ožžot veahki . Foanda galgá FoU-dárbbuid guovlluin ja doarjut prošeavttaid // bargguid mat gusket fitnodagaide ja/dahje/ja almmolaš ásahusaide daid guovlluin . Fylkkamánni neahttasiiddus deattuhuvvo ahte : Jagi 1992 suohkanláhka addá suohkaniidda ja fylkasuohkaniidda stuora friddjavuođa doaimmahit iežaset doaimma , sat beare doalahit iežaset siskkobeale njuolggadusaid mat gusket hálddašanlága , almmolašvuođalága ja daid iešguđetge sierralágaid . Norgga Sámiid Riikkasearvvi sámediggeáirras , Ann-Mari Thomassen , jearai mo Sámediggi áigu bargat mii guoská skuvllaide Romssas maid Romssa fylka háliida heaittihit . Doppe šaddá sáhkavuorru ja Teaterfabrikken nammasaš teáhter čájeha oasi plánejuvvon teáhterčájálmasas man fáddá guoská áššiide maid girjjis guoskkahuvvojit . – Go guoskka oahpaheaddji bálkái ja gullugokčamii , de leat njuolggadusat dasa , eat ge mii suohkanis sáhte eará mearridit . Dat guoskka dasa jus skuvla lea dohkkehan ( jahkeplánas ) ahte klássa galgá oasi oahpahusas oažžut leirskuvlla bokte . Liegga litna lihkastagaiguin ja nuppi guoskamiin sii dánso čehpet muhtun muitalusa , mas eai hálit nu olu čilget . Váldokonklušuvdna : Lága bokte duođaštuvvui ahte sis geat orrot Finnmárkku vuonain ja mearragáttiin lea vuoigatvuohta bivdit mearas Finnmárkkus , historjjálaš geavaheami ja álbmotrievtti lága vuođul mii guoská álgoálbmogiidda ja unnitlogu álbmogiidda . Jus galgá olahit mánáidgárdde gáibádusat mii guoská pedagogalaš bargovehkii , de váilo jahkemolsumis 4.395 ovdaskuvlaoahpaheaddjit . Lea dárbu loktet dási mii guoská oahpahusa ámmátguvlui ja buoridit bargovearjjuid ja ávdnasii . Earret eará galget Sámedikki politihkkarat vahkku mielde váldit mearrádusa Sámeriektelávdegotti II árvalusa ektui , mii guoská vuoigatvuođaide eatnamiidda ja čážide lulábeal Finnmárkku . Jus Latvia vuolida árvvu iežaset valuhtas , de guoská dát máŋgga Ruoŧa báŋkui mat leat lonen olu ruđa Latviai . Son lei datte beroštuvvan iežas čearddalaš duogážis , čokkii buot vejolaš sámiide guoski girjjiid , ja gieđahalai sápmelašvuođas iežas dáidagis . – Ná ožžon čilgehusa máŋgga áššái , mat guske munnje ja mu bearrašii . Áššit mat gusket árgabeaieallimii – Fáddán lea sámi lunttaid máilbmi ja machokultuvra , čilge Jens Martin gean mielas lea dehálaš čállit fáttáid birra mat gusket dálá nuoraid ja olbmuid beaivválaš eallimii . ­ – In áiggo dadjat maidege unohasaid vuođđoealáhusaid ja meahcásteami birra , muhto in jáhke dálá mánáide ja nuoraide leat dakkár fáttáid birra nu miellagiddevaš lohkat , go dát eai šat guoská sin beaivválaš eallimii . Jus áigu olahit lohkkiid , de fertet čállit áššiid birra maid sii dovdet ja mat gusket sidjiide , jáhkká Jens Martin . Fálaldat guoská buot nuoraide Finnmárkkus ja sámi nuoraide miehtá riikka . – Dálá evttohus lea ahte LBT oažžu dušše muhtun áššiin eanetloguin mearridit , muhto ii das mii guoská bušehttii ja eará áššiin mas lea dehálaš ahte buot oassebealit ožžot dadjat juoga . Ekstrøm mieđiha ahte LBT:s lea riekti gáibidit ekonomalaš vuoittu mii bođeš dan ođđa hálddašeamis , go sis lea nannoseamos rievttit sihke stággo- ja fierbmebivdimis , ja nu leatge lagamusat dat mii guoská riikka eanaeaiggáduššanvuoigatvuhtii , muhto ii leat justa dat seammá go LBT lahtut eai eaiggáduša deanujoga . – Eat lihkahala maidege das mii boahtá ovdán 1911-njuolggadusain , numo dat mii guoská 2000-kilosaš suoidnebuvttadan gáibádussii , mii addá fierbmebivdinvuoigatvuođa jo doloža rájes , lohká jođiheaddji . Dál lea fas njuikenvaláštallamis veaháš čuovgadat áigi dasa mii guoská rekruteret ođđa njuikejeddjiid valáštallansuorgái mas leat ge rikkis vásáhusat Davvi-Norggas . – Eallima molsašumit gusket erenoamážit ollesolbmuide , muhto doalut leat aŋkke rabas buohkaide go eallima molsašumit han gusket buohkaide . – Eallima molsašumit gusket erenoamážit ollesolbmuide , muhto doalut leat aŋkke rabas buohkaide go eallima molsašumit han gusket buohkaide . – Mii leat hállan fáttáid mielde mo implementeret ON olmmošvuoigatvuođaid iešguđet áššái mat gusket eamiálbmogiidda ja mo mii Forumas dan buoremusat sáhttit dahkat . Dát guoská erenomážit industriijii nugo oljobohkan ja ruvkedoaimma fitnodagaide mat bohtet eamiálbmotguovlluide . Maiddái oaidnu mii guoská eanaoamastanrivttiide lea rievdan . Ulbmil Forumas lea fuomášahttit máilmmi ON olmmošvuoigatvuođa julggaštusa birra ja ja oažžut dan dohkkehuvvot gaskariikkalaččat mii guoská eamiálbmogiid rivttiide ja oažžut máilmmi riikkaid heivehit dan iežaset vuođđolágaide . Dát njuolggadus guoská dušše fal poastavuddjiide geat poastastobiide dolvot poastta , nu go ásodatguovlluin čoahkkebáikkiin . Sámedikki sisaoastinortnegis mii guoská dála áigge dáidagii ja dáiddaduoddjái lea juohke jagi 350.000,- mainna galget oastit dáidaga . Mii guoská Filippiinnaid filmmaide , de dolle dat hirbmat alla kvalitehta dási , dadjá Lehtola ja lohká filmma ráhkadeapmi lea ruđaid duohken ja buorre ovdamearka lea « Non Profit » filbma mii moadde jagi dás ovdal čájehuvvui Anáris ja dál ođđa veršuvdnan . Yawuru eamiálbmogiid gullevaš almmái , Mick Dodson , ii eahpidan veahášge Foruma ávkkálašvuhtii mii guoská eanageavaheami eamiálbmogiid guovllus go stuorra ruvkefitnodagat bahkkejit sin guovllu riggodagaid bohkat . SDAG čađaha guokte bálddalas prošeavtta mat gusket dán váldoprošeavtta váikkuhusaid guorahallamii . Person-suodjaleapmi guoská dieđusge dakkár áššiide maid , muhto Dát mearkkaša ahte vuollerádji mii ovdal guoskkai dušše fitnodatguolásteddjiide , dál maiddái guoská asttuáigeguolásteddjiid . Dát mearkkaša ahte vuollerádji mii ovdal guoskkai dušše fitnodatguolásteddjiide , dál maiddái guoská asttuáigeguolásteddjiid . Boazodoallohoavda čujuha muđui bagadančállosii mii guoská šiehtadannjuolggadusaide . Deanu gieldda ráđđealmmái evttoha duorastaga ovdagotti čoahkkimii ahte gielda ii galgga doarjut dán ášši prinsihpalaččat mii guoská gieldda siskkobealde . Dát guoská erenomážit rievdadusaide mat dagahit stuorit sisaboađu , dadjá TV2 hálddašeaddjidirektevra , Alf Hildrum . Dan geažil bivditge válgalisttaid luohttámušolbmuid dárkkistit listta ja erenoamážit čuovvovaš čuoggáid:√ válgalistta rivttes namma ja lea go riekta čállojuvvon √ leat go dieđut mat gusket listaevttohasaide riekta ( ráidu , namma , gaskanamma , goargu , virgi dahje ássanbáiki ) – Mii fertet oažžut dieđuid daid birra nu johtilit go lea vejolaš dainna lágiin ahte listtaid luohttámušolbmot váldet midjiide oktavuođa juogo telefovnna dahje e-poastta bokte , dieđiha Sámediggi iežaset ruovttusiiddus . Sámediggi galgá sáhttit ovddidit láhkaevttohusaid mat gusket sápmelaččaide . Diimmá 78 áššis guske 17 ášši praktihkalaš veahkkedoaimmaide , nugo doarjjaolmmoš ja fuolahusbálká . Duogážin dása lea ahte dán jagi lea sierra ortnet mii guoská njuovvamiidda Oarje-Finnmárkkus . Ráđđealmmái Hilda Vuolab ii loga iežaset viggamin hehttet media bargat iežaset barggu , muhto čujuha dan dárbbu muittuhit mediai ahte galget čuovvut njuolggadusaid mii guoská suddjet ja gáhttet olbmuid persovnnalaš dieđuid álbmogassii . Sámi girkoráđi jođiheaddji Tore Johnsen ii leat nu mielas kommenteret ášši , go oaidná ášši dakkár áššiin mii vuosttažettiin guoská bisma priváhta eallimii . Boazologu váttisvuođat Finnmárkkus eai leat nu eaŋkilat ja ovttageardánat , ja dat ii guoskka olles Finnmárkui . Ferten vel deattuhit ahte boazologu váttisvuođat guohtuneatnamiid ektui ii guoskka olles Finnmárkui , muhto duššo muhtun sajiide Finnmárkkus , dadjá eanandoalu- ja biebmoministtar Lars Peder Brekk . Dát guoská bearráigeahču hárrái . Johansena mielas lea suddo ahte doaibmabidju dušše guoská sidjiide geat orrut Badje Deanus . Divttasvuona sátnejođiheaddji kommentere buot áššiid mat gusket Moski skuvlla áššái , lohká Solstrøm Ávvirii . Eat leat gal vel hui čielgasit ožžon dieđuid mii guoská ruhtii , muhto olbmot gal orro hui duhtavaččat , muitala Buljo . Čoahkkimis digaštallojuvvojit girkoáššit mat gusket sámi nuoraide . Dát guoská surggiide gos Sámedikkis leat duohta stivrenvejolašvuođat , ja surggiide mas Sámediggi ovttasbarggus earáiguin hábme biraspolitihka . Sudnos lea stuorat politihkalaš perspektiiva go dušše áššit mat gusket dušše iežaska báikkiide . Danin lea dehálaš ahte guovddáš oasálastá dán golbma sámegiela ovdánahttinbarggus earret eará mii guoská oahpponeavvuide ja kártenávdnasiidda . Jus gáibádus lea 2 500 Norgga ruvnno , de lea divat unniduvvon 1 180 Norgga ruvnnos 590 Norgga ruvdnui , ja dát guoskka geavaheddjiide . Dat mii guoskka ealáhusaide , de dat duppalasto . Vaikke vel eai leat ge várrejuvvon ruđat sámi guovlluide , de lea čielggas ahte guolástusaid roassopáhkka guoská maiddái dáid guovlluide . Persovnnasuodjalusa sága lea váttis garvit go interneahtta lea guovddážis , earenoamážit guoská dát mánáide . Dát guoská sihke Hámmárfeastta , Girkonjárgga buohcciviesuide ja Davvi-Norgga universitehtabuohccivissui . Oahpahusdoaibmabijuid lassin pasieanttaide , lea stuorra dárbu buoridit gelbbolašvuođa sihke sáme- ja dárogielat dearvvašvuođa bargiid gaskkas go guoská máhtolašvuođa gaskkusteapmái pasieanttaide ja oapmahaččaide . – Guovllut gosa riedja guoská garraseamos leat guhkkin eret daid márkosámi giliin , muitala son , ja lasiha ahte guovllut mat guskojuvvot garraseamos leat Evenáššejeakkit , Stunes ja Breistrand . – Guovllut gosa riedja guoská garraseamos leat guhkkin eret daid márkosámi giliin , muitala son , ja lasiha ahte guovllut mat guskojuvvot garraseamos leat Evenáššejeakkit , Stunes ja Breistrand . Solaas lea eret ovtta dain guovlluin gosa girdiriedja boahtá guoskat garrasepmosit . – Jus mii galgat nagodit dustet buot váttisvuođaid mat gusket boazodoalloealáhussii , de ii leat mu mielas dát olu maid gáibidit stádas , logai NBR jođiheaddji Nils Henrik Sara Ávvirii diibmá maŋŋel go NBR lei gárven boazodoallogáibádusa . Earret eará leat mii lokten áššiid mat gusket vuorrasit olbmuid dikšumii , mánáidsuodjalussii , dulkonbálvalusaide ja giliskuvllaide , lohká Aili Keskitalo . Buot oahpahus lea eaŋgalas gillii ja oahppit čiekŋudit iežaset fáttáide mat gusket eamiálbmogiidda . Dat gusket iešguđetge gielddaid ássiid iešguđet láhkai . Dát fálaldat guoská maid sidjiide geat váldet oahpu eará lágideddjiid bokte , geaiguin mis ii leat šiehtadus . Bearjadaga lea máksináigemearri máksit jahkedivvaga , dat guoská norggabeale biillaeaiggádeddjiide Dát njuolggadusat gusket eaŋkil geahččalemiide ja lea oassin ohppiidovdáneami árvvoštallamis . Lea Norgga biilaláhka mii guoská jus lihkohisvuohta deaivida Norgga registrerejuvvon biillain . Dat guoská maid roasmmuhuvvon olbmuide geat leat Norgga stádaborgárat . – Jus dus lea láigobiila de galget dan riikka buhtadusnjuolggadusat guoskat gos lihkohisvuohta dáhpáhuvvá . Fitnodat áigu váikkuhit ruhtadeami mediabuktagiidda Nordlánddas , Romssas , Finnmárkkus ja Svalbardas , muhto sáhttá muhtin dilálašvuođas maid guoskat eará guovlluide riikkas dehe olgoriikkas . Fitnodaga barggut leat buot mii guoská fásta opmodagaide , konsuleantabálvalusat ja láigoheapmi . Fitnodaga ulbmil lea buvttadit elliidfora ávdnasa maid fuolaha viidáseappot ja buot mii dasa guoská . Dien guđajagi áigodagas galggat olu dehálaš válljejumiid dahkat , mat gusket du boahtteáigái . Dát guoská earret eará Filippiinnaide , Norgii , Bangladeshii , Guatemalai ja Boliviai . Gielddus guoská juohke rámbuvrii mii vuovdá duhpáhiid ja/dahje/ja borgguhangálvvuid . Dieđut mat gusket daidda gálvvuide ja hattiide galget biddjot neutrála listtuide . Dát guoská buot duhpátgálvvuide ( maid snuvssaide ) , borgguhangálvvuide ja maiddai gálvvut mat leat dego duhpáhat . Dát láhka ii guoskka sierranas fitnodagaide mat vuvdet dušše duhpáhiid . Fuođđolávdegoddi ávžžuha buot bivdojoavkkuid searvat dutkanprošektii mii guoská lossametállaide ealgga gođusiskosiin . Elliidsuodjalussearvi addá ollu dieđuid ealáhuseallimii etihka birra mii guoská elliidsuodjaleapmái ja dat kampánja náhkekeahtes motegovva lea juo ollu jagiid leamaš jođus . Elliidsuodjalussearvi oaivvilda ealáhusmárkan ferte čájehit ovttasvástádusa das mii guoská elliid etihkkii ja heaitit vuovdimis albma náhki . Su mielas lea ollu maid eiseválddit sáhttet dahkat , sihke riikadássásaččat ja guovllu dásis , erenomážit mii guoská infrastruktuvrii ja johtolahkii . Dátge lobit gusket dušše dáhpáhusaid , main albasat leat dagahan erenomaš mearkkašahtti vahágiid . Haddegoargŋun guoská daidda gielddaide mat ostet sin bálvalusaid ; Kárášjohka , Gáŋgaviika , Porsáŋgu , Davvisiida , Muosát ja Davvikáhppa . Sámi Dáiddáriidlihttu muitalit makkár dáiddáriid oaiviliid birra mii guoská sámi dáiddadutkamii . Sii ávžžuhit ahte:- Álggahuvvo ollislaš meahccehálddašeapmi mii guoská guovlluide mat eai leat sodjalahttojuvvon ja čielga njuolggadusat mat hehttejit ahte goddeealuid guohtoneatnamat billistuvvojit . Greenpeace šaddá heaittihit vuovdeákšuvnnain , mat leat guoskan boares vuvddiid várjaleapmái gávcci sierra báikkis Sámi leana gaskaosiin . Muorrala doaibmaguovlu mii guoská Highland Games gilvui , lea olles Norga , lohká Trond E. Nilsen duhtavaččat preassadieđáhusas . Itge dál ábut doamahallat mearrádusain mat gusket ráhkisvuhtii . Lihkkologut : 5 , 13 , 27 ja 29 REABBÁ 22/6-22/7Du/22/6-22 eallimis bohtet stuora rievdadusat , ja dat guoskáge du oppalašvuhtii ja miellaguottuide . Lihkkologut : 2 , 5 , 28 ja 30 BÁKTEBOHKKÁ 22/12-19/1Dál/22/12-19 don ovdanbuvttát iežat gelddolaš ja eahpedábálaš vugiin , don muitalat njuhttejeaddji govahallamiid ja dajat dovdduide guoski sániid . Dat guoská áinnas Stuora-Brittania ja USA mánáide , muhto guoská maid ollu eará riikkaide . Dat guoská áinnas Stuora-Brittania ja USA mánáide , muhto guoská maid ollu eará riikkaide . Konferánssas váldet ovdan moanat beliid mat gusket dasa go mánát šadde eret váhnemiin . Soahpameahttunvuohta guoskkai strategiijai ja bargovugiide . Dat guoská eanemus surggiide nu go kino , teáhter opera // opereahtta , baleahtta // dánsen , dáiddačájáhus ja musea . Maŋemus jagiid njiedjan guoská eanas rávis ja boares olbmuide . - Orru leamen ahte ovddosguvlui geahččama oahppá iešguđet oktavuođain ja ii dušše das mii guoská ruđalaš váttisvuođaide lohka Nyhus . Ávvir čálii geassemánu 3. beaivvi ahte Sámediggi ii dohkket minerálaláhkaevttohusa go eai beasa fárus meannudeames áššiid mat gusket olles Norgii . Sámi dieđalaš áigečála almmuha dieđalaš artihkkaliid , girjeárvvoštallamiid ja eará čállosiid sámegillii Sámi servvodaga , kultuvrra , giela , historjjá ja eará sámi ja eamiálbmogiid guoski fáttáid birra . Guokte artihkkala gusket boazodollui : Mat leat boazodoallomáhtu dovdomearkkat ja mo dat máhttu fievrreduvvo buolvvas bulvii ? Guokte eará artihkkala gusket gielladutkamii . Lea addon lohpi báhčit guokte guovžža B-guovllus , mii maid guoská Deanu gildii . Gieldda mielas sámediggelága 9 paragráfas meroštallojuvvon geatnegasvuohta ráđđádallat Sámedikkiin ii guoskka stáhtadoarjagiid lassioassái . Sámedikki mielas geatnegasvuohta ráđđádallat guoská maid dasa , movt stáhtadoarjagiid lassioassi geavahuvvo gielddain . Su sánit gusket juohke áigái – maiddái dálá áigái . Dasa lassin dát eai guoskka dušše ođđajagi áigái . – Boazodoalloláhka ferte guoskat buot sápmelaččaide ja Muhto mii diehtit dás lea sáhka maiddái nudaddjon jurdilmeahttun veahkaválddálašvuođas mii ilgadis láhkái vahágahttá garrasit dan masa guoská . Mii guoská AWG Norgga beale oasseváldiide , de čujuhat AWG lávdegotti ovdalis sáddejuvvon gohččumii . – Njálmmálaččat sáhttit ákkastallat , muhto jus árbediehtu duođaštuvvo čálalaččat , de lea ollu geahppaseabbo olahit hálddašeddjiid ipmárdusa áššiide mat gusket sámi guovlluide . Unnit lanjas leat sus njuohtamat main vuhtto ahte son iská ivnniid , hámiid ja dovdduid mat gusket ivnniide ja muittuide . Ovttasbargu guoská sihke mánáid , nuoraid ja rávisolbmuid ektui . Son čujuha ovdamearkka dihte šiehtadusa 7. čuoggái ja lohká ahte SÁNAG áŋgirit lea buktán fálaldagaid mat gusket gelbbolašvuođaloktemii . Boatkka guoská maiddái Tenola ja Njuorggán-Rájá dievadasstašuvnnaid oidnonguovlluid . Vejolaš boatkka guoská maiddái Boalvárnjárgga ja Roavesavvona dievadassáddenstašuvnnaid oidnonguovlluid . Boatkagat gusket maid Njuorggáma , Njuorggán-rájá ja Tenola guovlluide . Dat guoská olles 146.420 vuodjinfivrui Norggas . Giddodatdoaimmahusat gusket Ohcejoga girkosiidda boares dáluide . Sámegillii eai gávdno galle skovi mii guoská vuodjinkortii ja mohtorfievrruid birra . De guoskkai bártni giehta báddái mas divga lei gitta ja divga skilihii . Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhtta almmuha:Almmolaš diehtojuohkinčoahkkimatGulaskuddan golbma plánejuvvon bieggafápmorusttega ja 420 kV fápmolinjá birra Skáiddis VuonnabahtiiNVE lea ožžon guokte dieđu ja ovtta ohcama bieggafápmoprošeavttaide ovtta neahttačanastagain mii guoská Fálesnuori ja Ákŋoluovtta suohkaniidda Finnmárkku fylkkas . Fápmolinjá guoská Fálesnuori , Porsáŋggu , Davvesiidda , Deanu ja Unjárgga gildii . Dát guoská maid sidjiide geat garget joatkkaskuvllas 2010 giđa . Soabadallama mielde nogai Greenpeace stuorámus áŋgirduššan Sámis , mii guoskkai namalassii dán gávcci Gaska-Sámi meahcceeatnamii . Dát guoská erenoamážit oktavuođa nuppi nammadanorgánii - fylkkagielda , muhto guoská maiddái gulahallamii mediaide ja almmolašvuhtii . #ILL Dát guoská erenoamážit oktavuođa nuppi nammadanorgánii - fylkkagielda , muhto guoská maiddái gulahallamii mediaide ja almmolašvuhtii . Válddi juohkin stáhta ja eatnangotti gaskkas lea nu njuolggaduslaččat čađahuvvon ahte eai obba Suoma olgoriikkalaš geatnegasvuođat guoskka Ålándii , jus Ålándda eatnangottebeaivvit eai atte dasa iežaset dohkkeheami . Eatnangottebeaivvit leat eatnangotti alimus orgánan , mas lea lágaid mearridanvuoigatvuohta dákkár surggiin , mat gusket Ålándda siskkáldas áššiide ja mearridanvuoigatvuohta eatnangotti ekonomiijas , masa gullá maiddái iežas vearuhus . Mannan čavčča gárvvásmuvai ođđa rádjejohkasoahpamuš , mii guoská Duortnoseanu guolástusa ja eará čáziid geavaheapmái guoskevaš áššiid . Sánis doibmii - skuvlaovddidanprošeakta lei oassi Máhttoloktemii guoski riikkaviidosaš doaimmas , man Máhttodepartemeanta ruhtadii . Go skuvlaovddideami ulbmilin lea rievdadit skuvlla geavadiid , de dalle lea sáhka viiddis doaimmain , main olles skuvla ferte leat fárus ja rievdadusat fertejit guoskat buot organisašuvnna lahtuide . Artihkkalis gaskkustuvvui Kárášjoga skuvlla oktasaš áddejumi birra , mat gusket skuvlaovdánahttimii . Dan lassin áimmunuoskkideamit johtet juohke sadjái badjel riikkaid rájiid ja gusket midjiide buohkaide . Dávjá jurddašuvvo ahte luonddusuodjaleaddjit stuoridit ášši ja stáhta hálddahusa sistege dat birasáššit leat oidnojuvvon dušše uhca olmmošjovkui guoski probleman . Saija Stueng čujuha ahte leat oalle stuorra ja deaŧalaš áššit maid gielddastivra gieđahallá ja mat gusket mánáide ja nuoraide Kárášjogas . Ovttastuvvon Našuvnnaid mánáidkonvenšuvdna nanne ahte nuorain lea vuoigatvuohta cealkit ja árvalit áššiin mat gusket sidjiide . Mii leat čielgasit maŋimuš jagiid oaidnán guoddorievdadusaid ealgabivdiid gaskkas mii guoská nuoskkideapmái , vuhtii váldin earáid geavaheddjiid ektui ja várrogasvuođain geavahit luonddu mohtorfievrruiguin bievlan . Bievlavuodjin Finnmárkkus lea servvodatdigaštallan mii maiddá guoskka fylkka mánáide ja nuoraide . Dat illuda mu sakka go oainnán ahte dál loktejuvvojit okta nubbi ášši Sámedikkis mat gusket vuoras olbmuide ja sin árgabeaivái . Sihke eanetlogu ja unnitlogu bellodagain orro leamen duohta dáhttu dál eanet čalmmustahttit áššiid mat gusket vuoras olbmuide . Mii guoská boaldimii lea ráđđehus aiddobáliid mearridan loahpahit boaldindivada . Nuppiin sániin ; Mii leat šaddan dihtomielalaččabut mii guoská doabbariidda Norggas , muhto mis lea ain mealgat velá olahit . Davvisámi teavsttat |Julevsámi teavsttat |Lullisámi teavsttat |Bálddalas teavsttat Davvisámi |Norsk |Suomeksi |Svenska |English 2 válljejuvvon korpusa (buot) — 21 525 725 sáni Eaŋkil Eanet vejolašvuođat CQP Query Dievaslaš CQP-jearaldat: [] KWIC: Statistihkka: KWIC Statistihkka Sátnegovva ii vuos doaimma Boađus: 15 667 Ovddit1234567891011..1516Čuovvovaš Cealkkačájeheapmi North Saami corpus – Dát sáhttet leat nugo heiveheapmi meahcásteapmái ja bivdduide , mátkkoštaneallimii , ealáhusat mat njulgestaga leat čatnon meahccedoaimmaide ja heiveheapmi ovdánahttit árvvuid mat gusket barta- dahje ássanguovlluid ovdánahttimiidda . Dat mii guoská reabbábivdui , de lea earri vuoliduvvon sturrodaga ektui 24 % NHO loguid ektui . – Mii leat balus dasa mii guoská bargomárkanii ovddasguvlui . – Leat nu máŋga beali mat dása gusket , ahte sámástišgoahtit . Dát boatkka guoská ollu neahttageavaheddjiide Buolbmát guovllus . Mii leat maid olles leavttuin ásaheamen áššemeannudeddjiid min ođđa vuogádagaide mat gusket bargočielggadanruđaide ( arbeidsavklaringspenger – AAP ) mat álggahuvvojit njukčamánu 1. beaivvi 2010 . Máilmmi hoavddat ráhkadit suodjalusa mii dušše guoská máilmmi rikkis olbmuide . Prošeakta galggai nuoraide addit vejolašvuođa leahkit oasálažžan áššiin mat sidjiide gusket . – Oaidnit man stuora beroštupmi lea sihke guovlluolbmuin ja turisttain , mii guoská min erenoamášvuođaide , dadjaba Finnmárkku Biebmofierpmádaga prošeaktajođiheaddji Marit Sundt ja Finnmárkku Fylkkamánni Åse Vøllestad , geat leaba rahčan ollašuhttit čohkkemis buvttadeddjiid . Buohkat geaidda dát viiddidanplána evttohus guoská man nu láhkai , ožžot suodjalanplána evttohusaid sáddejuvvot . Riddu Riđđu lágida seminára mii čađahuvvo festiválas , doppe leat fáttát mat gusket eamiálbmogiidda . – Mii leat daid temáid válljen dan dihte go dat gusket sápmelaččaide ja eará eamiálbmogiidda , dadjá festiválahoavda Ragnhild Dalheim Eriksen . – Riddu Riđđu lea deaivvadanbáiki eamiálbmogiidda , dan dihte heive bures dáppe digaštallat ovttas , erenoamážit dakkár áššit mat gusket midjiide , dadjá Eriksen . Dat guoská olles vistái , muhto maiddái energiijakvalitehtii . Pål Hivand lei ohcame dieđuid mat guske dieđiheapmái , ja nu ieš čálligođii blogga . Statnett lea dál bargame lassiguorahallamiin mii guoská dan ođđa el-fápmolinjái Báhccavuonas Hámmárfestii . Sii lohket dan erenoamážit guoskat boarrásiidda , gárrenmirkogeavaheddjiide , psykalaš buhcciide ja olbmuide geain ii leat ruoktu ja orrot gáhta alde . Dat addá doaivaga sidjiide geaidda dat guoská , vaikke lea čielggas ahte Finnmárkkus olggos ferte hukset linjjá mii guoddá eambbo rávnnji go dálá linjját . go mii jáhkkit ahte buot sámi mielduopmárat , leaš dál readdju dahje gákti badjelis , nákce cealkit rehálaš duomu , leaš dál sápmelaš , dahje ii-sápmelaš , geasa duopmu guoská . Lea oalle čielggas ahte jus bievlavuodjin gildojuvvo buohkaide ain eambbo go dál , de dáidá dat guoskat gilážiid olbmuide geat ávkkástallat dál luonddus , nu go murremiin , guolástemiin , ávnnastemiin ja murjemiin . Dat mii dás lea čalbmáičuohcci lea dat go Finnmarksløpet ii oba guoskka ge Guovdageainnu suohkanrájiid siskkobeallái vaikke lea Norgga stuorámus suohkan areálaid ektui . Dat mii dás lea čalbmáičuohcci , lea dat go Finnmarksløpet ii oba guoskka ge Guovdageainnu suohkanrájiid siskkobeallái vaikke lea Norgga stuorámus suohkan areálaid ektui Min mielas fertejit politihkkárat dál jurddašišgoahtit eará árvvuid go ruđaid mii guoská boazodollui ja bargosajiide , ii ge ráhkadit dakkár gova medias ahte lea dušši man ovddas boazodoalli soahtá go háliida bisuhit dán kulturguoddi ealáhusa . Eará sániiguin ; sápmelaččat galget leat ráđđádallamiin unnitlogus vaikke ášši guoská njuolgá sápmelaččaide . Oljolihkohisvuohta Meksikoluovttas lea rahpan čalmmiid olbmuin dasa mii guoská oljobohkamiidda mearas olles máilmmis . Min mielas maid lea ágga dál leat duhtavažžan , go dát čájeha ahte ábuha vuosttaldit ja áŋgiruššat áššiin mat gusket sápmelaččaide . Dát čájeha ahte ábuha vuosttaldit ja áŋgiruššat áššiin mat gusket sápmelaččaide . Go guoská dasa maid Buljo dadjá sámi journalisttaid birra , ahte sii leat čuorbbibut go earát , de eat dieđe mii eará go šluvgit oaivvi , go mii gal máhttit lihkka bures go earát , ovdamearkka dihte go dáčča mediat . #ILL Min mielas lea Yle jođihangoddi hui hejot meannudan dán ášši , go eai leat gulahallan buorebut iežaset mielbargiiguin , erenoamážit Juusoin , geasa sirdin guoskái njuolga . Dása lea maid dán ge jagi boahtán ođđa njuolggadusat mat gusket erenomážit bivdoáiggi guhkkodagaide ja makkár bivdosiid sáhtte geavahit . Mii doaivut ahte eat boađášii dan dillái ahte luossanálli jápmá dan botta go eiseválddit nákkáhallet Dát guoská maiddái bivdiide vuolle- ja badjedeanus . Son muitala ahte veahkaválddálašvuođa lea váttis čilget , go dat guoská riidočoavdimii ja gievrramusa riektái . Dat mii dán áššái vel guoská , lea movt eiseválddit áigá juo leat mearridan ahte boazolohku lea beare stuoris Finnmárkkus , ja ahte dan fertešii geahpedit . Mii gal jáhkkit ahte nuorain livčče ollu dehálaš ákkat áššiide mat gusket buohkaide Sámis , juste fal danne go sis lea veaháš eará vuolggasadji go dain eará politihkkariin , geaid gaskamearálaš ahki lea sullii 45 jagi . Dan geažil lea buollán ges departemeanttaid gaskii riidu , go Gieldda- ja guovlludepartemeanta ja Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta eai leat ovttaoaivilis goabbá láhka guoská boazoáiddiid huksemii , namalassii plána- ja huksenláhka vai boazodoalloláhka . Dat dieđus guoská midjiide sápmelaččaide maiddái , go sihke bieggamillo- ja linjahuksemat čuhcet sámi beroštumiide , go mis han leat dat eananviidodagat ja mis han lea biegga valjis . Min mielas lea oalle imaš go Norggas ain dáinnalágiin stáhta eiseválddiid bealis meannuduvvojit sápmelaš guoski ášši . Olbmot fertejit duostat muitalit dan birra go oidnet dan ja maid cavgilit politiijaide jus fas dihtet maidege mii guoská dákkáraš áššiide . Dađi bahábut čájehit Anárjoga álbmotmeahci viiddidanplánat , ahte Sámediggái berre sirdot váldi mearridit sápmelaš guoski áššiid . Lea dattetge áibbas čielggas ahte Sámediggi dáiddášii máhttit buorebut mearridit sámi guoski áššiid , go byrokráhtat direktoráhtain ja fylkamánniin . Nu mot dál lea dilli , de lea Sámedikkis beare unnán váldi váikkuhit sámi guoski áššiid buot dásiin . Lea áibbas čielggas ahte sámegiella lea bázahallan eará gielaid ektui , go guoská neahttasátnegirjjiide . Dát guoská maid bohkanfitnodagaide , sii fertejit maid geahččalit geahččat ášši goappeš bealde , eai ge duššin dahkat boazodoalu ovttatmanos . Lea maid dehálaš ahte dát ášši adno ovdamearkan eará guovlluin gos lea boazodoallu dahje eará ealáhusat , vuoi eai šatta dárbbašmeahttun golut ja váikkuhusat boahtteáiggis mat gusket goappašat beliide dás . Lea maid dehálaš ahte dát ášši adno ovdamearkan eará guovlluin gos lea boazodoallu dahje eará ealáhusat , vuoi eai šatta dárbbašmeahttun golut ja váikkuhusat boahtteáiggis mat gusket goappašat beliide dás . Gieskat mearridii Norgga ráđđehus jorgalit áššis mii guoská plánejuvvon Hardanger el-fápmolinjái . Galggašii jáhkkit ahte ná stuora linjjá huksen , mii guoská buot orohagaide Finnmárkkus , bovttášii eambbo áŋgiruššama sihke boazodolliin , politihkkariin ja birasgáhttejeddjiin . Dehálaš lea maid gullat ahte ealáhus dál áigu ovttas ráhkadit cealkámuša mii guoská áššái . Movt bat lea vejolaš ahte suohkanis lohpidit áššiid čoavdit , ovdal go dihtet man ollu ja man áddjás barggut dasa gusket ? Dilálašvuohta lea dál nu duođalaš , ahte FeFo juo dál bidjá bivdogildosa johtui mii guoská buohkaide , leš dal finnmárkulaš vai earát . Dát dieđus guoská eanaš sápmelaččaide geain lea áibbas eará bivdokultuvra go áiggegollobivdiin . Danne ii sáhte šat bohccobiergogávppašeami hálddašit lágaiguin mat gusket omiide , go boazodoallái ferte maiddái láhččot vejolašvuohta njuovvat ja vuovdit biergguid geasa háliida . Juohke heagga ja olmmoš lea divrras , ja dan orru ge oljo- ja energiijaministtar maid oaivvildeame go nu johtilit jorggihii áššis mii guoská uđassihkkarastimii Ivgus . Dát čájehii man stuora dárbu lea álgit eará ládje jurddašit go guoská movt galgá sihkkarastit unna gilážiid , mearragáttiin erenoamážit . Guokte bivdojoavkku bivdit leat váidon čieža láhkarihkkumiin mat gusket ATV-vuojániin bivdit ja vuodjit lobiheamet . Dat boađus lea oalle suorggahahtti go ná máŋga váidima čuožžilit lobihuššamis mii guoská ealgabivdiid ATV-fievrruid geavaheapmái . Danne čuožžila duođaid gažaldat lea go ealgabivdiin duođaid ná unnán beroštupmi lágaide mat gusket njealjejuvllat geavaheapmái bivddu olis . Bivdiguovttos leaba goappešagat hárjánan bivdit , muhto soai guoskkaheaba ášši mii lea dattetge oba dehálaš go guoská bivdui . Lea áddehahtti ahte ii leat geahpas sutnje geasa guoská . Norsk Transportarbeiderforbund : Bargoheaitagis leat bargit gálvoterminálain mii guoská gálvofievrrideapmái nu go biergasiidda , borramušgálvvuide , viidna ja medisiinnat // medisiinnalaš rusttegiidda . Lávdegoddi maid geahčada ođđa njuolggadusaid gieldda kulturruđaid juohkimis , mii guoská dábálaš kulturbargguide . Sápmelaččat sávvet ođđa oaiveministara ovddidit sámeáššiid , erenomážit eamiálbmotrivttiid guoski ILO 169-soahpamuša . Lávdegoddi mearridii ođđajagimánu čoahkkimis sirdit dán joavkku juohkima , mii guoskkai ovttaskas dáiddáriid ja bargojoavkkuid ohcamušaide . – Mun áiggun dál gulaskuddat buohkaiguin geaidda NAV ( Norgga bargo- ja oadjoetáhtta ) reforbma lea guoskan gullan dihte maid sáhttá dahkat buorebun , dadjá Norgga bargoministtar Hanne Bjurstrøm . Das son čalmmustahttá čuolmmaid mat gusket gullevašvuhtii ja identitehtii , veahkkin sus dasa lea Per Einar Watle , gii dánsu ja čuojaha . Mii leat viežžan olu el-rávnnji geasset vai leat gergosat dálvái , muhto lea prognosat mat gusket magasindeavdimii , dat eai leat buorit , muitala Riis-Johansen Nationenii . Mu mielas lea dán oktavuođas dehálaš geahččat vuoigatvuođaid mat gusket boazodolliide , sihke ekonomalaččat ja kultuvrralaččat . – Mii leat bovden su dan dihte go mii diehtit ahte sus lea vuosttažettiin beroštupmi doarjut árktalaš guovlluid ovdáneami , ja sus lea maiddái beroštupmi bargat áššiiguin mat gusket álgoálbmogiidda ja davvi-álbmogiidda . Go dát guoská dušše ealáhusaide ja fitnodatdolliide , deattuha Ingilæ . Seamma guoská šlundivuhtii maid . – Mii oažžut lihkus gálvvu muhtin eará mielde masa ii guoskka dát bargoheaitta , lohká Karl Gustav Myrli , gii lea gávpehoavda . Son lohká iežaset doarjut daid suohkaniid maidda diet guoská . Máđija guoras sáhttá oaidnit guoskkakeahtes luonddu ja maiddái máŋggalágan elliid , dego artihkkala čálli beasai geahččalanmátkkis deaivat ealgga čearpmaha , mii lei figgamin boazoáiddi nuppe beallái . – Bohtosat , mat dán raporttas leat , gusket hui olu buot árktalaš guoski barggut . – Bohtosat , mat dán raporttas leat , gusket hui olu buot árktalaš guoski barggut . Ášši guoská olbmuide , eaŋkilolbmuide , fitnodagaide ja eiseválddiide . Báŋkku oaivil mielde eai guoskka namuhuvvon njuolggadusat prošektii ja Ruŧŧii , go dat lea siskkobealde OECD-riika . Ruoŧŧa okta myhta– Dieđus gusket OECD-njuolggadusat buot riikkaide , ja nu diehttelasaid maiddái Ruŧŧii , dadjá Mathias Åhrén , gii lea gárvvis ságastit Duiskka ráđđehusain dán riidoprošeavtta birra máid ruhtada KfW IPEX-Bank . Erenoamážit go eai ráddje industriijadoaimmaid sámiid árbevirolaš eatnamiin , eaige atte čearuide vejolašvuođa váikkuhit mearrádusaid mat sidjiide gusket . Dutkan čađahuvvo sihke siseatnamis ja riddoguovlluin , ja guoská dáid orohagaide : 16 , 21 , 14 , 14 A , 13 , 9 ja 6. – Das ii boađe mot ge ovdan mot dát evttohuvvon minerálaplánaveahkki galgá váldit mielde šiehtadallamiidda beliid maidda ruvkedoaimmat gusket , nu go vuođđoealáhusaid ja eará beliid main leat vuoigatvuođat . Son sávvá ahte buot Sámi ámmátkulturbargit , nu go juoigit , musihkkarat ja maiddái teáhterolbmot leat mielde , go dat guovddáš guoská juste daidda dáiddasurggiide . Dát dálki ii guoskka dálkkádatrievdamii oppanassiige , čilge Corell . – Dat máksá ahte sápmelaččat ožžot vuoigatvuođa iešmearrideapmái ja mearridit ieža luondduriggodagaid , ovttasráđiid ásahusain masa ášši maid guoská , deattuha Sara Larsson . Ikte leige Nordlándda Fylkkamánni bovden buot beliid maidda dát ášši guoská čoahkkimii ja Luonddugáhttensearvvi jođiheaddjis leatge stuora vuordámušat dán čoahkkimii . – Mun dovddan dan ahte lea stuorra áddejupmi das ahte Sámedikkis fertejit leat njuolggadusat jus mis galgá leat njuolgga oktavuohta minerálafitnodagaiguin go guoská doaibmavejolašvuođaide sámi guovlluin , dadjá Olli . Mii oaivvildat ahte dát ii leat bargu mii guoská válggaide , lohká Ann-Mari Thomassen NSR:s . – Dat lei váilevaš juste mii guoská dan NRK:i . – Čájálmas fátmmasta visot áššiid mat gusket nuoraide ja mat dávjá leat nu tabut ahte daid birra ii galggašii báljo hupmat ge , lohke neavttárat neaktimis , mas ságastallan nuoraide lei deháleamos . Sis-Finnmárkku diggegoddi čálii earret eará ahte gielddus geavahit gávtti sáhttá dagahit ahte duopmostuoluid bealátkeahtesvuohta ii leat šat doalahuvvon dakkár áššiin mat gusket álbmogiidda ja kultuvrraide . Juohke gihppagis leat maid ássái guoski sátnelisttat ja bargobihtát . Son deattuha ahte jođihanoahpus sii bohtet ávkkástallat oarjemáilmmi dieđuiguin mat dan suorggis leat juo ja mii guoská jođiheapmái . Stivramearrádusas cealká FeFo stivra ahte sii háliidit joatkit bivddu vel dán jagi ja FeFo áigu váldit badjelasas buot mii dán bivdui guoská . Earát geaidda guoská Intenšuvdnašiehtadus lei institušuvdnadieđáhusa čuovvoleapmi mii guoskkai Ája Sámi Guovddážii ja Riddu Riđđui . Suopma háliidivčče dutkat guolásteapmái guoski áššiid vuđolaččat ovdal go ráđđádallo Deanu soahpamuša ođasmahttima birra . Ráđđádallamat gusket sihke johka- ja mearraguolásteami gáržžideapmái . Ole Henrik Hætta , geasa dát loahpalaččat guoská , ii leat veháge duhtavaš . Kánturjođiheaddji Siviilaáittardeaddjis , Eivind Brattegard , lohká ahte áittardeaddji áigu čuovvut mielde ovdáneamis Romssa giddagasas dasa mii guoská sámi fáŋggaide , muhto ii áiggu gáibidit válddahallama Romssa giddagasas vuos . – Ruđat mat mannet doaibmaođasmahttimii mii guoská ealáhusaide , eat dieđe man olu juhkkojuvvo sámi doaimmaide . Muhto mii guoská sámi áššiide ja politihkkii , de ii oro ožžon seamma ovdáneami go eará suorggit , lohká Olli go oaidná eará politihka suorggit ožžo mealgat stuorát lassáneami sámepolitihka ektui . Intenšuvdnašiehtadus lei institušuvdnadieđáhusa čuovvoleapmi mii guoskkai Ája Sámi Guovddážii ja Riddu Riđđui . Das son čállá earret eará ahte son lea čuvvon mediain digaštallamiid ovdal válggaid : ‹ ‹ Muhto mis leat aviissat ja TV dáppe davvin mat dihte mot galget ‹ ‹ geavahit › › amatevrraid dasa mii guoská mot njuokčama doallat njálmmis njuolga go leat suhttan ( ... Dan oktavuođas deattuha Mikkel Isak Eira ahte bealistis ii áiggo njeaidit digaštallamiid sin dássái mii guoská áššiid birra jienádit mediaide , iige áiggo das duohko leat mielde gilvimis heajos ságaid SSL birra . Son konkludere ahte mediain ii goit áiggo šat oktavuođa , das mii guoská SSL siskkáldas váttisvuođaide . – Váidin guoská dasa go 14 A gullevaš bohccot guođohuvvojit ráfáiduhtton eatnamiin , nammalassii Njárggahuoččas , Porsáŋggus , muitala boazopolitiijaid hoavda , Inger Anita Øvergård Ávvirii . #ILL – Juste dán guovllus leat ovdal leamašan áššit mat gusket lobihis guođoheapmái , muhto dalle ii lean sáhka 14 A orohaga birra , duođašta son . Buorre gulahallan guoská hui olu boazodoalu gaskavuođaide . Mis lea Deanuleagis čeahpimus fanasduojárat ja dát guoská maid eará sámi duojáriidda . Niittyvuopio mielas virggálaš ráđđádallamiin galggašii leat maid guokte lahttu Suoma beale guolástangottiin go doppe dahket mearrádusaid áššiide mat gusket sidjiide . Dát guoská maid sidjiide geat leat vuolggahuvvon buohccivissui eai ge leat šat gullan buohcciviesus maidege . Dearvvašvuođabearráigeahčču 2 : Buohcciviessu lea formálalaččat váldán oktavuođa Dearvvašvuođabearráigeahčuin ja dáhtton veardádallat ahte mo buohcciviessu doaibmá go guoská sidjiide geat buhcet prostáhta borasdávddain ja mo sii vuoruhuvvojit buohcciviesu bealis . Kárášjoga njuovahaga saji ja vel dasa lassin Finnmárkkuopmodagas eatnama mii dasa guoská dobbelaččas , áiggošii Sámediggi oastit iežas atnui . – Jus siiddaid doaibmanjuolggadusat eai leat gárvvistuvvon ovdal mearriduvvon áigemeari , de lea guovllustivrras váldi siiddaid ovddas ráhkadišgoahtit daid , ja dat guoská maiddái dán siidii , muitala Balto . √ Sámi oahpponeavvoportála ásaheapmi.√ Mátta-Sámi resursa- guovddáža ásaheapmi oahpponeavvuid ovddi- deami várás.√ Gelbbolašvuođahukse- jeaddji doaibmabijut maid bokte rekrutteret girječálliid ja ovddideddjiid , erenoa- mážit go guoská julev- ja máttasámegielaide.√ Rekrutterendoaibmabijut mátta- ja julevsámi oahppo- neavvočálliid ja - ovddideddjiid várás.√ Vuovdalan- ja diehto- juohkinbarggu nannen.√ Lávgadeappot čuovvo- leapmi ja stuorát gáibá- dusat raporteremii ja ovdáneapmái.√ Daid prošeavttaid loahpa- heapmi mat leat álgga- huvvon ovdal go Máhtto- lokten ilmmai ja mat eai leat gárvvistuvvon . Son maid dieđiha ahte dát leat geahččalanortnet ja guoská dušše guittiide maid mávssát Dearvvašvuođaruhtadanhálddahussii ( HELFO ) . Dát guoská maiddái go girdimátkkit bissehuvvojit . Dát guoská erenomážit gáiddusoahpuide , ja lohká leat hui dehálaš váldit skuvllain oktavuođa , muitala son . Vuođđuduslága paragráfa guoktelogiviđas čuožžu čielgasit ahte iežaskapitála lea sierranjuolggadus mii guoská dušše vuođđudusaide mat dinejit iežaset vuođđudusain , čilge Sabbasen . Son čilge Ávvirii ahte sosiálaoahpaheaddji lea oahpaheaddji gii bargá áššiiguin mat gusket njuolga ohppiide . Moaitámušat gusket earret eará duođaštusaide nu go mat ođđa Diehtosiidda háhkamušaide ja rehketdoalu- ja jahkeloahpaheamis 2009:s. « Mearkkašumit leat earret eará čatnon háhkamušaide , veahkke- ja bargoruhtaduvvon doaimmaide , báhcán velggiide ja rehket- ja jahkeloahpahemiide » , čuožžu raporttas . Mii leat dán jagi juo doallan nuppelohkái kurssa ja mis lea stuorra fokusa mii guoská ekonomalaš stivrejupmái , muitala son . Dat mii guoská dan ráfáiduhtton guvlui , gal lea eará digaštallan , lohká son . Johan P. Eira lohká ahte dat mii guoská boazolohkui de lea dat bargama vuolde , nu go buot eará orohagain ge . Store Norske Gull ovddasteaddji Jørgen Stenvold jáhkká vejolažžan gulahallat boazodoaluin dákkár áššiin , muhto son lea vásihan ahte boazodolliin lea áibbas eará duohtavuođaipmárdus das mii guoská luondduváikkuhusaide . – Mii leat vásihan go hupmat boazoealáhusain ahte mis lea goabbatlágan oaidnu das mii guoská das man stuora váikkuhusat minerálaohcamis duođai leat , dadjá son , muhto son maid ii čiegadan ahte ruvkedoaibma čuohcá lundui vaikko movt das botnjá , muhto hástalus lea dahkat dáid váikkuhusaid nu unnin go vejolaš . – Váldošiehtadusa paragráfa 1-4-1 cealká ahte bargoaddi galgá nu árrat go vejolaš dieđihit , digaštallat ja váldit luohttámušolbmuid mielde ráđđádallamiidda go lea sáhka rievdadusaid birra bargodilis mat gusket bargiide dahje leat eará váikkuhusat bargiide , muittuha Tapio . – Dan sivas go guovtte háve juo leat sin doallan olggobealde organiserenbargooktavuođas , masa Fágalihttu lea geatnegahtton beassat mielde bargiid ovddastit geaidda dát guoská , lohká Tapio . Son oaivvilda buot mánáid ja nuoraid áššiin dihtet sii buoremusat sidjiide guoski áššiid birra . – Munnje sáhttet riŋget , ja mun muitalan de nu ollu go sáhtán muitalit , go beare ii guoskka dakkár osiide áššis maid in sáhte muitalit , dadjá son . Buot áššit mat gieđahallojuvvojit sierra lágaid vuođul mat gusket olbmuid dearvvašvuhtii ja nu ain , gullet giddejuvvon vuogádahkii , čilgii son . NRK Sámi Radio lea ásahuvvon gokčan dihtii áššiid mat gusket sámi guovlluide sámegillii ja addit sámegiel mediafálaldaga . Viessoeaiggádat geaidda dat guoská eai dárbbaš máksit ruhttendivada 2009 , 3. kvartála ovddas . Ovdalgo eanaeaiggádat geasa dulvecaggebargu guoská uhcit eanet , de ii sáhte NVE álggahit barggu . – Mii bivdit olbmuid geaidda dát guoská , čállit vuollai eanaeaiggátjulggaštusa farggamusat , gos sii addet lobi NVE:i čađahit dulvecaggebarggu sin eatnama alde , ávžžuha Boine . – Ieš ássandáluide ii guoskka dát bargu , muhto guoská olbmuid šiljuide mii sáhttá leat unohas . – Ieš ássandáluide ii guoskka dát bargu , muhto guoská olbmuid šiljuide mii sáhttá leat unohas . Eanaeaiggát geasa dulvecaggebargu guoská , Ingvald Nedredal , lea sátkkus ja lohká ná dulvecaggi bargui : – Ii mus leat dása mihkkege dadjamuš . – Mis lea ovttasbargu ja proseassat jođus Sámedikkiin mii guoská filbmaguovddáža doibmii , muhto in kommentere dađi eanet ášši ovdal go oaččun dieđu Sámedikkis , leat go doaibmadoarjaga juolludan ja ferten vuos sis gullat doallá go deaivása , lohká Utsi . Máhttoministtar lea bovden váhnemiid ja ohppiid Romsii gullan dihte sin jurdagiid das makkár hástalusat ja vejolašvuođat mánáin leat nuoraidskuvllas mii guoská oahppobirrasii . – Dát guoská dieđusge buohkaide geat orrot suohkanis . Dát guoská 450 buohccái mat gullet urologiija ja endokrinologiija vuollái geat leat šaddan vuordit guhkit go ledje ožžon dieđu sisagohččunreivves . WINHEC stivrra ovdaolmmoš , Jan Henry Keskitalo , muitala ahte čoahkkimis galget sii digaštallat áššiid mat gusket fierpmádahkii , muhto maiddái galget muitalit maid leat bargan ja muitalit daid iešguđetge álgoálbmotguovlluid oahppodili birra . Dát bievlavuodjinášši mii guoská mohtorjohtolatláhkii , lea goit Deanu gielddas leamaš hui báhkka ášši , vaikko maiddái Guovdageainnu suohkan ja Unjárgga gielda leat maid politiijaide váidojuvvon bievlavuodjináššiin . Su mielas eai nu dávjá namut man olu almmolaš ruđat Norga lea geavahan duššás , muhto dát lea oalle sáhka go guoská boazodollui . Dasa mii guoská doarjjaohcamuššii maid searvi lei sádden suohkanii , ja masa eai loga ožžon vástádusa , lea sátnejođiheaddjis eará oaidnu : – Suohkan ( Goahtebeallji ) oaččui ohcamuša 04.06.2009 ja 03.09.2009 sáddii Goahtebeallji vástádusa searvái mas dáhttu searvvi buktit eambbo dieđuid , earret eará makkár goluide ohcet veahki ja ollislaš ruhtadanplána . Mii guoská guhká beaggán Heaksámuitobácci ceggemii Várggáin , lohká Kvernevik , dat ceggejuvvo 2011:s jonssoha ja dasa leat sii Várggáin plánemin sierra doaluid . Nuba galggašii geahčadit ođđasit luossalága mii guoská maid šlivguide gáttis . – Muhto mii guoská speadjaneastadanbargui , de gullá dat fylkkamánnái dahje SNO ( stáhta luonddubearráigeahčču ) , ovddamearkka dihtii várjalit sávzzaid dahje bohccuid . – Dán barggus sáhttá boahtit ovdan boađus mii rievdada mohtorjohtolatlága , muhto mii leat easka kártemin ja čoahkkin dollo čakčamánus ovttas gielddaiguin , ealáhusorganisašuvnnaiguin ja eará guoski organisašuvnnaiguin , muitala prošeaktajođiheaddji Olli . FeFo cealkámuš , 01.06.2010 stivraášši 52-2010 , mii guoská guovllu jekkiid suodjaleami : ... Seksuála veagalváldin ja illásteapmi guoská eambbo go dušše dan olbmui gii ieš lea vásihan , dan oaivvilda bismá . Sii geaidda namahus guoská eai leat gal dassá álo liikon ja soapmásiidda das lea boahtán heajos dovdu . Boahtte jagi galgá ráhkaduvvot ođđa plána mii guoská mo dan ođđa áigodagas galgá ealgabáhčin čađahuvvot gielddas . Ábegáhtu eatnit čorgejit liikká jápmán čivggaid dego livčče eallimin ovdal go duddot ahte eará ábegáhtut gusket daidda . Váidda guoská earret eará Kárášjoga gieldda dearvvašvuođadivššáriid váilevašvuhtii , ja gieldda fástadoavttirsadjásaš váilevašvuhtii . Håkon Sivertsen Trøndelaga Dutkan ja ovdánahttimis gávnnai stuora sohkabeali erohusaid iežaset dutkamis , mii guoská ohppiid guottuide vuodjit gárrenoaivvis . Ealát prošeavttas oassálastet fas sullii 30 dutki , boazodoalli , ovttasbargit ja earát geat gusket prošektii . Dát šiehtadus ii guoskka boahttevaš šiehtadallanbohtosiidda . Dát guoská dálkkádatpolitihkkii . – Makkár njuolggadusat gusket erenoamáš daidda bargiide , ja makkár bargguide dát njuolggadusat gusket . – Makkár njuolggadusat gusket erenoamáš daidda bargiide , ja makkár bargguide dát njuolggadusat gusket . ) Davvi válgabiirre Sámedikke áirras , Silje Karine Muotka Sámediggeráđis maid sii leat dahkan njulget Riikarevišuvnna cuiggodemiid mii guoská váilevaš doarjjajuolludanhálddašeamis ja čuovvulanortnegis , mas erenoamážit čujuhit oahpponeavvuide ja kultuvrii . Eanemusat guoská dat Kárášjoga ja Guovdageainnu boazodollui . Somby loahpas muitala vel sii leat čielgasit maŋimuš jagiid oaidnán buorráneami ealgabivdiid gaskkas mii guoská nuoskkideapmái , vuhtii váldin earáid geavaheddjiid ektui ja várrugasat geavahit luonddu mohtorfievrruiguin bievlan . Ikte ságastalle sámediggeáirasat boahtte áiggi hástalusaid ja áitagiid mat gusket energiijadárbui ja dálkkádatrievdamii . Joavkku olbmuide guoski áššit eai galgga beaggit gosge , deattuha son . Mis leat árbevirolaš rievttit mat gusket boazodollui , muhto Norgga stáhta ii čuovo daid . Dat guoská min bearrašii , muhto maiddái measta buot eará nissonolbmuide ja nuoraide boazodoalus , šuohkiha Buljo . – Toril Bakken Kåven lea roahkkat , iige bala vuosttildit vaikko mo politihkalaš riekta de livččii sihke das mii guoská sámevuhtii , boazodollui dahje eará . Son deattuha ahte dá lea obbalaš cealkámuš , iige guoskka juste dán áššái . – Sámediggi ii beasa leat mielde dahkat mearrádusaid mat gusket sámi guovlluide . Hálddašeapmi lea addon lávdegoddái hálddašit , ja dat guoská čázádaga bivdočađaheapmái vuoigatvuođaid ja lága mielde . – Ovddamearkka dihte galggašedje álgoálbmogat leat mielde dan praktihkalaš doaimmas ambassádain mat váldet mearrádusaid mat gusket álgoálbmogiidda , dadjá Lilleeng ja váruha das heajos váikkuhusaid : – Go eai leat das mielde , de soitet álgoálbmogat láhppit eamivuođa báikki badjel , nu ahte eai beasa šat eallit iežas kultuvrra mielde . – Mis leat ođđa hástalusat mat gusket giellavuoigatvuođaide . Dat han maid ii guoskka dušše min orohahkii , mis lea oainnat ovttasbargu Várnjárgga orohagain . Go álggiimet bargat dáinna , de fuobmáimet jođánit ahte dát lea váttisvuohta mii guoská viidát . Corella gulahallan- , ovttasbargo- ja ovdanbuktinattáldagat leat váikkuhan dasa ahte máilbmi beasai diehtit mii dáhpáhuvvá Árktisa guovlluin das mii guoská álgoálbmogiidda , dálkkádatrievdamiidda ja globaliserenváikkuhusaide . Áigumuššiehtadus ii guoskka boahttevaš šiehtadallanbohtosiidda mat galget čađahuvvot , ja mat álggahuvvojit boahtte jagi álggus . Niittyvuopio mielas ráddjemat galget guoskat juohke guolástanjovkui , jus fierbme- ja buođđobivdu gáržžiduvvo ain boahttevuođas . Deanu gielda ii mieđit leat rihkkon mohtorfievrolága iige našunála njuolggadusa , mii guoská gieldda sierravuodjinlobiid juolludeamis . vai riikkalaš láhkaásahus ja johttičálus T-1/96/T-1 heivehuvvošii , dan dihtii go dát ášši guoská maiddái eará gielddaide sámi guovlluin Son maid imašta ahte guoská go dát mearrádus maiddái Kárášjoga bivdinjoavkkuide main lea bivdinguovlu ovdamearka dihte Guovdageainnu suohkana siskkobealde . – Ferte lohkat iežas inhabiilan jus bohtet áššit mat gusket alcces dahje stivrii mas čohkká , lohká Inge Ryan . – Ferte lohkat iežas inhabiilan jus bohtet áššit mat gusket alcces dahje stivrii mas čohkká , dahje ferte muhtun eará meannudit ášši . – Gulaskuddamii sáhttet boahtit buohkat geain lea beroštupmi , ja maiddái dat ásahusat maidda dát ášši guoská , lohká Randi Skum . – Dat mii dál lea čielggas lea ahte dát váttisdilli guoská eanaš dušše Guovdageidnui . Jus livččiimet ságastaddagoahtán eará gielddaiguin mat gusket Deanu čázádahkii , de livččiimet olggobeale mandáhta . Dohko sáhttet olbmot buktit evttohusaid ja árvalusaid iežaset dárbbuin , mii guoská meahcásteapmái , čilge Vars . Finnmárkku guokte stuorimus njuovahaga , Aage Pedersen AS Deanus ja MT Slakt Guovdageainnus čavgejit ge dán njuovvanáigodagas klassifiserema , muhto dat guoská eanet dálvenjuovvamiidda go čakčanjuovvamiidda . – Dát guoská eanet dálvenjuovvamii . – Guovdageainnu bealde eai soaitte boahtte jagi ohcat daidda bivdosajiide maidda dát gielddus guoská , sii soitet ballat moivvis eaige gille oba dádjut ge ohcat , dadjá Saari . Son ovddidii ge evttohusa geahpidit buot divadiid mat gusket plána- ja huksenáššiide logiin proseanttain . Sámi girkoráđi jođiheaddji , Anne Dalheim , rámida media go leat dohppen áššiid mat gusket seksuála veagalváldin ja illásteapmái . Áššis lea vuđolaš guorahallamat leamaš ja guoski ásahusat leat buktán cealkámušaid maid vuođul loahpalaš mearrádus dahkko . Jonsson Eira lea positiiva go boazodoallu lea ožžon buoret vuoigatvuođa oassálastit proseassain mat gusket huksemiidda . – Mis lea dattetge vejolašvuohta váikkuhit man láhkai ja man garrasit huksejumit gusket boazodoalloguovlluide , dadjá son . Dan sadjái leat baicce bargamin ložžet lága , erenomážit mii guoská skohterjohtolahkii meahcis . Go sámi perspektiivva nannejuvvo árvodáhkádusas , de dat veahkeha čielggasmahttit sámi boarrásiid vuoigatvuođaid dasa mii guoská bálvalusfálaldaga heiveheapmái . Sámediggi háliida diehtit hástalusaid mat sámi servodagas leat mii guoská biraspolitihkkii , energiijahuksemiidda ja sámi beali goziheapmái . – Lea dehálaš midjiide ahte buohkat geaidda dát guoská , galget beassat buktit mearkkašumiid ja ahte buot dahkko rabasvuođain , deattuha Eggan . Son dadjá ge ahte dán ii sáhte geahččat ollislaččat , go leat iešguđet ge beroštumit orohagain maidda dát guoská . Dát lea su mielas justa nuppe láhkai maid allaskuvla ieš háliida boahtteáiggis , ja čuohcá maid Sámedikki ja Sámi Parlamentáralaš Ráđi áigumušaide mii guoská Sámi allaskuvlii . Danne lea dehálaš váidit ášši vai mii sáhtit guorahallat ášši , dadjá fylkkadoavttir Straume , gii vuordá Katrine J. Boine Sara bearraša sáddet sidjiide buot dieđuid mat gusket áššái ja makkár oktavuohta sis lea gielddain . Dát dahká vel barggu mealgat váddáseabbon doaimmahit dohkálaš barggu dan ovddasvástádussii maid bargolávdegoddi lea ožžon ja mii guoská báikkálaš sámi beroštumiide dán áššis . Ávvir oaččui vástádusa Finnmárkku Fylkkamánni birasgáhttenossodagas Harriet Reiestadas gieldda lobálašvuođas addit dákkár sierravuodjenlobi , ja son čilgii ná:– Našunála láhkaásahusas , mii guoská mohtorjohtolahkii , lea 6. paragráfa mielde gielddas váldi addit sierravuodjenlobiid meahcis . Muhto mearrasuodjaleami ii heive dán áššái , go miehtá Norgga lea jođus dákkár mearraguovlluid suodjaleapmi , ja mu ipmárdusa mielde guoská dat eambbo mearrabotniid gáhttemii , dadjá Ørnebakk . Bargiidbellodaga ovttasbargoguoibmi – Árjja sámediggeáirras Olaf Eliassen – ii loga alcces váttisin doarjut NSR oainnuid ja ákkaid áššái , muhto ii su ge mielas heiven dán ášši sehket ‹ ‹ suodjalanproseassat sámi guovlluin › › mearrádussii , go dat guoská eambbo meahcceriggodagaid ávkkástallamii sámeguovlluin , iige vuotnaguolásteapmái . Finnmarken lea báikkálaš ja guovlulaš aviisa ja min beroštupmi Ruošša ektui lea čadnon áššiide mat njuolga gusket Nuorta-Finnmárkku álbmogii . Vuodjimis válde áiggi ja gesse čuoggáid jus mašiidna guoskkai cakkiide mat ledje luoddamearkan . Muhtimat namuhedje ahte geassit eambbo olbmáid mielde ja dáinna vugiin nøytraliseret eambbo dán SClBbarggu mii guoská seminára ulbmilii . Lise Bergan muitala ahte sii leat soahpan doallat čiegusin dan oasi šiehtadusas mii guoská ekonomiijai . Dát guoská dasa mii duođašta sápmelaččaid dili guovtti stáhta álgoálbmogin , muhto seammás lei ráđđi evttohan olu sajiin nannet sápmelaččaid saji konvenšuvnnas . #ILL Boasttuvuođat maidda Gaup čujuha , leat fágaraporttas mii guoská boazodollui dán linjjá huksenplánain ja dan lea Ask rådgivning ráhkadan , ii ge Gaup jáhke ahte leat dušše boasttuvuođat sin orohaga guorahallamis . – Mus leat guokte gažaldaga mii dása guoská . Riikaantikvára Jørn Holme muitala Riikarevišuvdna lea moaitán stáhta go lea menddo heajos barggu dahkan mii guoská sámi visteárbái . Son muitala dalle lei báhpára mielde nissonolmmoš vuollelis go beana , beatnaga ovddas gal oaččui vearrobáhpáriid ala bidjat , muhto ii fal maidege mii eamidii guoskkai . Sii oaivvildit dehálažžan movttiidahttit eanet doaimmaid dán valáštallansuorggis , dát guoská sihke dasa ahte oažžut eanet gilvaleddjiid ja loktet kvalitehta bohtosiin . Nubbi lea politihkalaš bargu daid guovddáš eiseválddiid oassálastiid ektui , maidda sámi guovlluid servodatovddideapmi guoská . Dalle dagaiga Sámediggi ja Ráđđehus konsultašuvdnašiehtadusa daidda surggiide mat gusket sámi dilálašvuođaide . Fáttát maiguin nuorat galget bargat leat Árktalaš Ráđi rolla davviguovlluin , maid Barack Obama lea mearkkašan USA ja Eurohpá gaskavuhtii , ja gažaldagat mat gusket persovdnasuodjaleapmái ja servodatsihkarvuhtii . Áigemearri gulaskuddamis lea geassemánu 1. beaivvi ja sii sihtet ge olbmuid geasa dát guoská , dieđihit oaiviliddáset sidjiide . Birrasii goalmmádasoassi min girkuin leat stuora váilevašvuođat dasa mii guoská vistiid sihkarvuhtii ja divvumiidda , ja girkobuollin Hønefossas galggašii oažžut eanet suohkaniid jurdilit , dadjá Ođasmahttin- , hálddahus- ja girkoministtar Rigmor Aasrud . Dát guoská earret eará Deanu gildii , mii meannudii ášši gielddastivrra erenomáščoahkkimis mannan duorastaga . – Mis leat priváhta ruhtadeaddjit sajis , nu ahte dat mii dál váilu , lea vuolláičállojuvvon šiehtadus Beaivvážiin dasa mii guoská viessoláigui , dadjá Hansen . – Lágat mat gusket álgoálbmogiidda Ruoššas eai doaimma nu movt galggaše . – Mun ieš álo gulan sin áigut buoridit álgoálbmogiid dili , muhto ii oro leamen nu , lohka Pavel Sulyandziga , gean mielas leat dušše báhpiris lágát ja prográmmat mat gusket sidjiide , álgoálbmogiidda . Nikiforov deattuha ahte Ruošša lea ráhkadeame riikkalágaid siskkobealde sierra lágaid mat gusket álgoálbmogiidda Ruoššas . Johttisápmelaččaid Listtu sámediggeáirras , Ovlin Piera // Per A. Bæhr , láittii dievasčoahkkinis Sámediggeráđi barggu stuorra el-fápmolinjágeassima áššis mii guoská buot Finnmárkku orohagaide . Vaikko dát lea stuorra ja beakkán ášši Finnmárkkus mii guoská boazodollui . Eanetlogu politihkka lea ahte mii guldalit buohkaid geaidda guoská ja geahččat buot dasa guoski áššiid , čilge Olli . Eanetlogu politihkka lea ahte mii guldalit buohkaid geaidda guoská ja geahččat buot dasa guoski áššiid , čilge Olli . Stádaministtar logai ovttatmanu , na dan gal ferte geahččat ja rievdadit ja bidjat meara vuollái , muhto dáppe olbmuid eai višage gullat , šuohkiha Ovlin Piera ja lohká Sámedikkis leat maid láivon vuođđoealáhusa guoski áššit . Dát leat olggosgolut mat gusket suohkana beaivválaš doibmii , eat ge mii sáhte loanaiguin máksigoahtit doaibmagoluid , lohká Hætta . Liikká muhtumat eai guldal njuolggadusaid , ja dán geasi lea váidun earret eará okta ášši mii guoská lobihis fierbmebivdui . Son muitala gráfalaš bargguid gal ain oastit , ja dat maid guoská dán prošektii . Čoahkkimis ledje maid eará Finnmárkku ruvkefitnodagat , ja Rushfeldt lohká ahte maiddái sis leat rahpasan čalmmit mii guoská mo hálddašit dákkár áššiid dáppe ja čujuha vel dan ođđa minerálaláhkii mas maid čilgejuvvo maid vuhtii váldit dás . Varanger Vilt ja Aage Pedersen njuovahagaide guoská maid šiehtadus , muhto Tor Aage Pedersen ii áiggo vel maidege dadjat šiehtadusa birra ovdal go diehtá eanet dan birra . Son lohká dehálažžan ásahit referánsajoavkku mii sáhttá sihke ráđđet ja veahkehit meannudit áššiid mat gusket sámi servodahkii . NSR jođiheaddji Aili Keskitalo mielas lea dehálaš Norgga Sámiid Riikkasearvái ( NSR ) digaštallat mot FeFo badjelbáhcaga galgá geavahit , vaikke dat ii guoská eará Finnmárkui . Dál galgat earálágan fáttát , nu go mo galgá dieđuid juohkit riikkaidgaskasaččat das mii guoská dearvvašvuođa bargiid birra mat vearrut barget , ja johtet riikkas riikii eai ge bargga buori barggu , muitala Hetta . Doppe lei sáhka dáid áššiid birra mat gusket spesialistadearvvašvuođabálvalusain ja go áigemearit eai dollojuvvo . – Sihke Murmánskka gávpoga ođasmahttin ja Shtockman bargu ii guoskka sámi guovlluide , iige boađe váikkuhit sin , čuoččuha son . Sámediggi lea miessemánu 27. beaivvi 2004 dohkkehan dáid levgenbeivviid:Guovvamánu 6. beaivvi : Sámi álbmotbeaiviNjukčamánu 25. beaivvi : Márjjá MeassuGeassemánu 24. beaivvi : MihcamáratBorgemánu 9. beaivvi : ON eamiálbmotbeaiviBorgemánu 15. beaivvi : Sámi leavga dohkkehuvvui 1986 Borgemánu 18. beaivvi : Sámiráđđi vuođđuduvvui 1956 Borgemánu 26. beaivvi : Ruoŧŧa Sámediggi rahppui 1993 Golggotmánu 9. beaivvi : Norgga Sámediggi rahppui 1989 Skábmamánu 9. beaivvi : Suoma Sámi parlameanta rahppui 1973 Leavgga sáhttet maid geavahit Norga almmolaš levgenbeivviid , almmolaš norgalaš dilálašvuođain ja ávvudemiin mat gusket norgalaččaide . Mathiesen deattuha ahte sii boanddat , geaidda ášši njuolga guoská , eai doarjjo Finnmárkku boanddaid ja smávvadálolaččaid jođiheaddji Gunnar Johnsena cealkámušaide 14 A geassesiidda birra . Dát ii dattetge guoskka eanandollui , mii lea ge boazodoalli mielas čielga vealaheapmi . Nammaášši lea vuođđuduvvon báikenammaláhkii ja guoská 33 geaidnonammii ja buot báikenamaide , main ii leat mearriduvvon rievttes čállinvuohki . Ášši guoská maid giliide main lea sihke // dahje sámi , kvena // suoma ja dáru namat . Buohkat geaidda ášši guoská . Kárta čájeha ahte 215 km linjá guoská viđa gildii . – Áššiin mat gusket mánáid johtolatsihkarvuhtii vuoruhuvvojit dábálaččat , cealká son . – NSR lea ožžon olu gažaldagaid ja cealkámušaid dán huksema ektui mii guoská máŋgga smávit ja stuorát sámi ja davvinorgalaš servvodahkii ja beroštupmái , maiddái siskkit Ofuhtii ja Romsii Rivttáin davásguvlui , muitala Skániid sámediggeáirras Ann-Mari Thomassen . – 420 kV-linjjá ferte heivehit buoremus lági mielde vai sihkkarastá smávva servvodagaid ja ealáhusaid eavttuid mat leat guovlluin maidda linjá guoská , dadjá Thomassen ja dán gáibádussii searvá olles NSR . Su mielas galggaše doahttalit eanet biraslaš beliid mat gusket báikkálaš servvodagaide , nu go dál gáibidit earret eará Fáddnovággi Ráhkkas ja Skáiddis Rivttáin . Huksen guoská eanas boazodoalloorohagaide dán guovllus , namalassii 60-70 prosentii Norgga boazodoalus , eará sámi ealáhusaide ja máŋgga sámi guvlui Ofuohtas , Rivttáin ja Loabágis . – Maiddái Sámediggeráđđi lea geatnegahtton čuovvut hálddašanlága áigemeriid sihke reivve ja eará jearaldagaid vástidit mat bohtet ráđđái , cuiggoda son ja dadjá ahte jus bušeahttasuođđamat dollet deaivása , mii guoská Beaivváš Sámi Našunálateáhterii , de ii leat juolludeapmi eanet go maid berre vuordit , nu guhká go iežas Bargiidbellodaga ráđđehus ii juolludan maidige , oaivvilda Ann-Mari Thomassen loahpas ja cuiggoda dat njuolggolinjá ráđđehussii , maid Bargiidbellodaga eanetlohku rábmui diibmá , ii oro doaibmamin . Son lohká Norga lea sakka maŋŋonan bargguin mii guoská mearalaš suodjalanguovlluide , vaikko dát proseassat leat boađi boađi . – Mii fertet čuovvut njuolggadusaid suodjalanplánaid ektui , mii dadjá galgá ásahuvvot bargolávdegoddi , ja seamma guoská maid mearraguovlluid suddjemiidda . – Don mohkis guoskkai biilajuvla geaidnoravdda skálvái ja čuovvugođii dan . Čuovudettiin geaidnoravdda lea biila guoskan ja sojahan 60 km galbba ja báhccan rastá geainnu ja bisánan čuoččat biilanjunni rođus . Norheim maiddái lohpida ahte oljobohkan dáin guovlluin ii boađe guoskat guolásteapmái . Su mielas ii leat beahcevuovdi billašuvvan , ja čilge ahte ealggavalljivuođas leamaš heajos bealit mii guoská beahcevuovdái . Mii leat jurddašan molssaevttolaš čovdosiid , muhto mun in sáhte mediai muitalit danne go dát gusket priváhta eaiggádiidda ja suohkan ferte álggos daiguin gulahallat . Dasa lassin evttoha Sámediggeráđđi ahte organisašuvdnadoarjja viiddiduvvo guoskat maiddái riikaviidosaš sámi nuoraidorganisašuvnnaide . Dát guoská buohkaide , ii fal dušše dáid ohppiide - čále fal dan , ávžžuha Hansen . Lea moaitinveara go Norgga eiseválddit eai geavat eanet sámi ovdamearkkaid ja hála sámiid birra go vulget mátkkoštit olgoriikii , ja erenoamážit áššiin mat gusket álgoálbmogiid ruhtaveahki ektui , oaivvilda SAIV . – Norggas livčče olu buorit vásáhusat sámiid ektui , ja dan han sáhtášii geavahit bargguin mat gusket álgoálbmotveahki ektui , dadjá Balto . FeFo lea hálbbimus olles riikkas mii guoská ealgabivdui ja min stivra ii leat gáibidan ekonomalaš badjelbáhcaga dán bivddus . Bargolávdegotti atná ráđđádallangeatnegasvuođas guovddaš oassin gullevaš báikkálaš olbmuid árvalusaid , gosa dát evttohuvvon gáhtten guoská , go lea sáhka našunála ja internašunála vuoigatvuođain , ja Sámedikki njuolggadusaid dáfus , ja bovde sin geaidda evttohuvvon gáhttenguovllut gusket rabas čoahkkimiidda miessemánus mat dollojit Áidejávrris ( 11.05 ) , Mázes ( 18.05 ) , Guovdageainnus ( 19.05 ) ja Láhpoluobbalis ( 20.05 ) . Bargolávdegotti atná ráđđádallangeatnegasvuođas guovddaš oassin gullevaš báikkálaš olbmuid árvalusaid , gosa dát evttohuvvon gáhtten guoská , go lea sáhka našunála ja internašunála vuoigatvuođain , ja Sámedikki njuolggadusaid dáfus , ja bovde sin geaidda evttohuvvon gáhttenguovllut gusket rabas čoahkkimiidda miessemánus mat dollojit Áidejávrris ( 11.05 ) , Mázes ( 18.05 ) , Guovdageainnus ( 19.05 ) ja Láhpoluobbalis ( 20.05 ) . Oaivilat ja árvalusat leat dehálaš árvalusat gulaskuddanprosessii ja čuvvot ášši gitta loahpalaš mearrádussii Gonagasas Stáhtaráđis , doaivumis juovlamánus 2010. – Juohkehaš geasa dát guoská mange láhkai , dahje berošta daid evttohuvvon gáhttenguovlluin , lea váimmolaš bures boahtin čoahkkimiidda , sávvá bargolávdegotti čálii Jan Olli . Danne lohká fertet ságastallat singuin geaidda ášši guoská , ovdal go dahket mearrádusa . Sierralobi ohcanskovis čuožžu ahte Kárášjoga gielda gieldá čađavuodjima , ja dát guoská sidjiide geat háliidivččii vuodjit gieldda čađa beassandihti Deanu , Porsáŋggu , Álttá dahje Guovdageainnu gildii . Dát guoská dál Osloi , Troandimii , Førdeii , Bergenii , UNN Tromssas , Harstadii , ja Budejju buohccivissui . – Dat guoská gudnái , ja lea guhkes lávki mannat doaktára lusa . Su mielas orru bargobirasláhka guoskamin buohkaide earret go boazodollui . Oskarsen lohká olu ohppiid geaidda bargoheaitta guoská . – Mis eai leat makkárge logut ohppiin geat gillájit bargoheaitaga geažil , muhto mii diehtit ahte leat hui ollugat geaidda dát guoská , dadjá Oskarsen . Duođaštusaid bokte , oaidná riekti ahte gilis leat vissis hástalusat mat gusket nuoraid njealjejuvllatsihkkel vuodjimii ja alkohola geavaheami oktavuođaide . — Ja dát guoská maiddái fylkkamánniide . Finnmárkku fylkkagielda lea dál bidjan 660 000 ru. mat galget juolluduvvot doaimmaide mat gusket olbmuid rekruteremii eanandollui , buoridit gelbbolašvuođa eanandoalus ja sihkarastit dássedis vejolašvuođaid nissonolbmuid ja almmáiolbmuid gaskka eanandoalus . Várresátnejođiheaddji Kåre Olli deattuhii ahte dát ášši guoská maid eará gielddaide gos stáhta evttoha suodjalit guovlluid . SSL ovddeš presideanta ja Nilut spábbačiekčanjođiheaddji , Leif Isak Nilut , illuda go SSL lea sádden rehketdoalu ja dasa guoski báhpáriid Sámediggái . Mikkel Isak Eira čállá viidásat SMS-dieđus : – Mus lea maid miella divvut meattáhusa mii guoská min rehketdoallái , go Leif Isak Nilut lohká almmolaččat ahte mii sivahit su go rehketdoallu ii leat gárvvis . Sámedikki várrepresideanta Marianne Balto mielas lea dát gal oalle imaš dan sivas go Fylkkamánni han lea stáhta bealis orgána mii galgá čuovvut ahte earát čuvvot mearrádusaid ja njuolggadusaid mat servodahkii gusket . Son čujuha dan ovddasvástádussii mii guoská ollašuhttit dáid lágaid . – Boahtteáiggis galggašii nagodit garvit dákkár roasu mii guoská olles servodahkii , ja dan dihte mun sávange ahte ruhtadeapmái váldojuvvo ovddasvástádus , dadjá Pavall . – Departemeantta bealis gal eai addán makkárge čielga vástádusa dán gažaldahkii , muhto doppe leat proseassat jođus mii guoská dán áššái . Son diehtá liikká muitalit ahte Birasgáhttendepartemeanttas lea bušeahtat lasihuvvon mii njulgestaga guoská álbmotmehciid hálddašeapmái nu ahte lea ain doaivva das ruđa oažžut . Lea buot ahkásaš olbmot geat mis dárbbašit bálvalusaid ja guoská buot kárášjohkalaččaide man nu láhkai , čilge NAV Kárášjoga hoavda , Mari Erlandsen ja sii buoremus láhkai geahččalit čilget guovtti gillii vai olbmot ožžot iežaset vuoigatvuođaid . Ruhta juolludeapmi guoská buot bellodagaide // joavkkuide Sámedikkis , dan eai sáhte šiehtadallat dušše eanetlogus . FeFo stivra lea duorastaga dahkan mearrádusa dán áššis mii guoská lávdegottiid bargguide . Ággan dasa lea go de mediat bidjet almmolažžan dan mii guoská olbmo priváhtta eallimii . Sadjásaš fylkkamánne Tor Stafsnes lea ilus go viimmat departemeanta addigoahtá njuolggadusšuoŋaid mii guoská dán bargui . — Mon sáhtán dadjat ahte mon lean issoras ilus go gulan ahte departemeanta viimmat lea váldimin ovddasvástádusa mii guoská sámegiela hárrái . – Min ohppiide bargoheaitta ii guoskka njuolga , muhto dušše eahpenjuolga , go leat sensorat mat leat bargoheaitagis , loahpaha son . Nu árvalan mun bálkáhit olbmo gii geahččá mot oahppu doaibmá ja makkár eavttut gusket dasa . Gažaldagat mo dáiddačájáhus guoská iešguđet dáidáriidda , čoakkáldagaide , akademalaš diehtobuvttadeapmái ja gehččiide , lea guovddážis . Divtte mu oktii vel namuhit ovtta čuoggá mii guoská fámuid geavaheapmái . Ja vaikke vel dat vuostehágolaš leažžáge njulgestaga varrabeana mii badjelgeahččá njuolggadusaid , oaivvildan mon ahte USA galgá nágget doallat alla dási das mii guoská soahtenjuolggadusaide . Seamma njuolggadusat gusket sidjiide maid geat dodjet olmmošrievtti ja bidjet iežaset álbmoga irradeaktilis badjelgeahččama vuollái . Son lohká dát ii guoskka daid turistabussiide mat ovdalgihtii lea tiŋgon dahje daid bussiid mat buktet gussiid geahččat museačájáhusa . Álgoálbmotguovddáš gos čieža olbmo barget vaikko guđelágan áššiiguin mat gusket sápmelaččaide , lea šaldi Sámi ja Ruošša eiseválddiid gaskka . Earret eará de lea mis stuora ášši mii guoská sámi dearvvašvuođa- ja sosiálapolitihkkii ja dat lea goit mu mielas hirbmat dehálaš ášši , maŋŋel go lean ieš vásihan buozalmasvuođa , čilge Aili Keskitalo . – Norgga girkus lea duođaid maŋŋebáza , badjel 30-40 miljovnnain , dat mii guoská sámi girkoeallimii našunála dásis . Vaikko muhtumin lei oalle digaštallan šiehtadallamiin , earenoamážit das mii guoská SÁL organisatuvrralaš hápmái ja viidásit politihkalaš geidnui . Jus máddodat ii lassán namuhanveara , de ferte gildosa guhkidit ja vel eanet čavget , oaivvilda SÁL áššis mii guoská olu meahcásteddjiide Sámis . Dat ledje giliolbmot , gillái gullevaš olbmot , bovdejuvvon olbmot , ja earát geat guske dan lágideapmái . Doppe leigga Nils Mathis N. Vars ja Ole Henrik Gaino geat suohpuiga ja gesiiga nuohti ja muitaleigga daid namahusaid mat gusket nuohttumii . Lea hui lunddolaš ahte gilvu galggai guoskat meahcásteapmái , ja movt meahcis galgá birget . Nils Mathis N. Vars ja Ole Henrik Gaino geat suohpuiga ja gesiiga nuohti ja muitaleigga namahusaid mat gusket nuohttumii . Nils Mikkel Helmen ozai iežas báhpiriid beavdái mat gusket su ohcamii Innovašuvdna Norgii . Porsanger lohká leat váttisin dadjat man olusiidda dát ráddjen guoská , muhto geahppánit goit turistabivdit mealgat . – Jo han dat turisttat , dát unna eanaeaiggádat , gáddet sis lea vuoigatvuohta vaikko mo bivdit , muhto eat mii leat daid ribadeamen , muhto mo nu han ferte ráddjet , mii guoská buohkaide , lohká Porsanger , gii ieš ge massii bivdolobiid moaddelogis gitta guđa lohpái . Sis-Finnmárkku diggegottis guoská sámeláhka §3-4 , mii addá lobi sámástit riektevuogádagas . Sin oaivila mielde sii váldet ovddasvástádusa mii guoská johtolahkii mehciin , muhto sii maiddái addet vejolašvuođaid . Dán barggu oktavuođas lea bággu háhkat dieđuid buot beliin mii guoská bievlavuodjimii . Mis leat čielga mearrádusat mat gusket min čorgenbargui , čilge Oddbjørg . Go sápmelaččaide áigu dušše sárdnut ipmila sáni dárogillii , nu guhká go álbmoga giella lea sámegiella , de lea čielggas ahte dás lea eará áigumuš , ja čatná de alimus buori sárdnuma , oskku , eavttuide dahje gáibádusaide nu mo min áiggis , go guoská eará nášuvnnaide , dahje álddámet guoski , « de celkojuvvo dát barbarisman » , namalassii ahte álbmot galgá dál bággejuvvot heaittihit gielas . Go sápmelaččaide áigu dušše sárdnut ipmila sáni dárogillii , nu guhká go álbmoga giella lea sámegiella , de lea čielggas ahte dás lea eará áigumuš , ja čatná de alimus buori sárdnuma , oskku , eavttuide dahje gáibádusaide nu mo min áiggis , go guoská eará nášuvnnaide , dahje álddámet guoski , « de celkojuvvo dát barbarisman » , namalassii ahte álbmot galgá dál bággejuvvot heaittihit gielas . Son lea maid hui positiiva áššiide mat gusket siseatnama guolásteapmái , ja hupmá hui čiekŋalit dan ášši birra , go Ávvir sutnje riŋge . Fair Play lea ortnet mii ii dušše guoskka čikčiide , muhto maiddái duopmáriidda , jođiheddjiide , váhnemiidda , mediai ja hárjeheddjiide . Økokrim dutkan guoská áššiide mat gusket Store Norske Spitsbergen ruvkefitnodahkii dan áiggis go Hermansen lei das direktevra . Økokrim dutkan guoská áššiide mat gusket Store Norske Spitsbergen ruvkefitnodahkii dan áiggis go Hermansen lei das direktevra . Økokrima ii galgga leat NRK Sámi Radio dieđuid mielde dutkame makkár ekonomalaš rihkkosiid mat gusket ovddeš Boalvára doaimmaide . « Mii guoská bohkamii Rávnnáluhpui ja Rivdnjesvađđii geassemánus , ohcat mii lobi vuodjit bohkanmašiinnain ja njealjejuvllagiin . Bivdoáigi geahpeduvvo lasi ovttain beivviin , nuba ráfáiduvvon beaivvit leat 2 beaivvi vahkkus , mii guoská buohkaide Ohcejoga oalgejogain ja siseatnančáziin , ii Deanu čázadagas . Loahpas čujuhii son Mánáidsuodjaluskonvenšuvdnii mas daddjo ahte sis lea vuoigatvuohta buktit ovdan oainnuset mat gusket sidjiide . – Lea go dainnalágiin ahte ovtta láhkái buohkaid meannudit ja vuoiggalašvuohta ii guoskka boazodollui , dadjá Sara imaštallamiin . Su mielas lea dáhpáhus váivin sudnuide geaidda dát guoská . Upmi Universitehta nuorra dutki , Terje Ruong , lea jearahallan gaskal 20 ja 35 jahkásaš boazodolliid , makkár vásáhusat nuorra boazodolliin leat mii guoská fáttáide miella dearvvašvuhtii , bargopsykologiijai , alkoholii ja iešsorbmemii . Buohkaide geasa dát ášši guoská galgá leat dadjamuš , lohká suodjalusministtar Faremo . Danin leage boahttevaš soahtegirdiváldobáikki válljen hui dehálaš sihke Suodjalussii ja daidda báikkiide masa dát váldobáikeválljen guoská . Sii ledje evttohan ahte dat sámi váhnenovddasteaddji galgá dušše gohččojuvvot čoahkkimiidda jus Váhnenlávdegoddi meannuda áššiid mat gusket sámeálbmogii , dahje go lea dárbbašlaš máhttu sámeálbmoga ja sámi-mánáidgárdesuorggi birra . – Ságastallat guovtti geardde , ja jearahallamat leat ságastallamat gos lea sáhka muhtun váldofáttáid birra mat gusket nuorravuhtii . – Dat artihkkalat mat gusket dáčča servvodahkii leat jo čállon , ja daid lea dušše jorgalit , nu go Stuorradikki bellodagaid birra , Sámedikki ja gonagasa birra . Mus lea leamaš oktavuohta singuin geaidda dat guoská , ja mun dieđán visot mu guoská assái . Mus lea leamaš oktavuohta singuin geaidda dat guoská , ja mun dieđán visot mu guoská assái . Gielda lohká sis lea badjel 500 jagáš oktavuohta Anára olbmuiguin ja leage váldoulbmilin láhčit dili nu ahte ealáhusain ja fitnodagain ovdána ovttasbargu Davvi-Suoma Sámis ja Várjjagis , mii guoská mátkeealáhussii . Fargga han fertejit maid njunuš eisseválddit maid guorrasit vuoigatvuođaid mat gusket vuotna- ja mearrageavaheapmái , čilge Ivar Bjørklund . Prográmmas bohte ovdan čiegus bealit mat gusket eará riikkaid oasálastimii Álttá stuimmiin , dynamihtain bávkalanplánat ja bávkalanákšuvnnat . Son ávžžuha olbmuid váldit oktavuođa singuin jus plánejuvvon linjá guoská sidjiide . – Turisttat liikojit dan mii lea erenomáš ja albma , ja erenomážit dasa mii guoská álgoálbmogiidda . Giellabálkkašupmi sáhttá addojuvvot ovdamearkka dihte čálalaš , njálmmálaš dehe eará bargguin mat gusket hui viidát sierra servodatsurggiide . Kártenbargu dahkko dáláš vuiogatvuođaid vuođul , ja guoská eatnamiidda maid Finnmárkkuopmodat válddii badjelasas go finnmárkkuláhka doaibmagođii suoidnemánu vuosttas beaivvi rájes jagi 2006. – Kártenbarggus lea ulbmil gávnnahit leat go álbmogis eanet vuoigatvuođat luonddugeavaheapmái , go mat dál leat , lohká Gauslaa . – Mii leat ožžon áššedovdi guorahallama mii guoská olles Finnmárkku mearraluossabivdui , ja dán áigut maid ovdanbuktit dán diehtojuohkin čoahkkimis odne , loahpaha son . Sámi girkoráđi váldočálli Tore Johnsen lohká strategiijaplána addit girkui nanu vuolggasaji buot sámiide guoski bargguide . ” Mearrádusas bivde earret eará deattuhit sámegiela- ja kulturgelbbolašvuođa bismagottiin , rekrutterema , sámiide guoski fáttáid áigeguovdilis oahpuin , biibbala , sálmmaid ja liturgiijaid jorgaleami , gulahallan- ja soabadanbargguid , ávkkálaš organiserema sámi girkoeallimii ja eará ođastusbargguid Norgga girkus . Ohcamat mat gusket sierralohpái čájehan dihte elliid sirkusis , sáddejuvvojit Biebmobearráigehččui . Soahpamuša mielde Meahciráđđehus guođđá guoskkakeahtes vuvddiid Avvil bálgosa Njellima dálveguohtumiid guovllus čuolakeahttá 20 jahkái . Soahpamuš guoská dábálaš vuovdedoallodoaimmaid . Báikkit mat eai guoskka guovllu 2-5 sisa . Deanočázádahkii eai guoská gáržžideamit , go dat hálddašuvvo sihke Norggas ja Suomas , dattetge lea riikagaskasaš Deanu soahpamuša njuolggadusat mat mearridit . ‑ Sámi guoski áššit šaddet ain dehálabbon , go mearrádusat galget dahkkot , ja danin áigut ge mii garrasit vuoruhit sámegiela , lohká Solberg . NRK Sámi Radio lea ásahuvvon gokčandihti áššiid mat gusket sámi guovlluide sámegillii ja addit sámegielat mediafálaldaga . lágideddjiide dát lea miellagiddevaš fáddá , go ráhkesvuohta guoská buot olbmuid . – Lean oaidnán ahte lea unnán dáhpáhuvvan mii guoská spábbačiekčamiidda 2008 rájes . Dieđaguovddáža čájáhusa áiggoše olahit mánáid ja Pilke čájáhusa oažžu geavahit aktiivvalaččat , namalassii dávviriidda oažžu guoskat ja duohtadit . Doppe bohtet ge ovdan earret eará bargoplánat , máid siiddastivra dahje orohat lea ráhkadan dan ektui makkár barggut gusket buot siiddaossosiidda , ovdamearkka dihte geat dahje gii manná nuppe siidii čanadit , čohkkenbarggut , áiddiid divodit // ceggen , skábmajohtimat // guođoheamit , guođohanvuorut ja nu viidáseappot . Hanssen vástidii Norgga lága mielde ii leat bealálaš vaikko dovdá sin geaidda ášši guoská . Bargovahkku lea geahččalan oasi bargguin mat gusket aviisabuvttadeapmái . Sámediggeráđđi doarju vuođđoárvvuid mat leat vuođđun oskkolaš ja politihkalaš biktasiid ja symbolaid reguleremii duopmostuoluin , muhto oaivvilda ahte njuolggadusat eai galgga guoskat sámegávtti geavaheapmái . Nuoraidčálli váldobargun lea doaibmat sámi nuoraidráđi čállin ja čuovvut sámenuoraid guoski áššiidgieđahallama sierra virgeoapmahaččain . Fádda mii guoská doarjagiidda ja gielddaide , lea sihke áigeguovdil ja gelddolaš . Juste danin han NBR lea oččodan dákkár doarjaga , vai mánáidgárddit buorebut nagodivčče boazosámiid mánáide addit dakkár fálaldaga mii guoská sin eallimii , čilge Odd Erling Smuk . Vealgesoahpamušat eai leat almmolaš áššit , go dat gusket dušše daidda geain leat ruđat buorrin ja geain leat vealggit , dadja Schøtt . UKK-instituhta dutki , biebmoáššedovdi Patrik Borg muitala Radio Perämerii ahte su mielas almmáiolbmuid stuorimus boradeapmái guoski váttisvuohta lea boasttu boradanritma . 40 jahkásaččaid iežas ulbmiljoavkun dasa mii guoská álggahit bummadivada Romssas . Fálaldatbivdda guoská dán skuvlajagi njukčamánu rájes ja boahtte skuvlajagi . Vaikke iskosat leat váldon eaŋkalsajiin de váruhus guoská stuorát guovlluide . Dát guoská ee. Sieiddá dárogiel nammii , Seida . Seammá áigemearri guoská doaluide mat galggaše geassegihppagii Hálddahusriekti máhcahii vealahanlávdegoddái vealahanváidaga , mii guoská Gárasavvona guovttegielat beaiveruktui . Ovddeš EU-dárkkistusat čájehit ahte dábáleamos meattáhusat biillain gusket čuovggaide , goazanrusttegiidda ja juvllaide . Ráddjehus guoská stuorámus oasi sullii 1 500 bargis . Dan ii lean ieš vuordán vuoitit , go ii lean goassege guoskan gusanjiččiide ovdal . Maŋemus jagiid lea bargan olgosekšuvnnaš , ja earenoamážit doaimmaiguin mat gusket suohkana čáhcerusttegiidda ja geainnuide . Bargobisseheapmi guoskkašii fievrredemiide ja linjabiilajohtolahkii . Don háliidat ovttastallat lagamusaiguin , muhto álggos fertet gárvvistit buot praktihkalaš bargguid mat gusket iežat bearrašii . Du lihkkologut : 5 , 6 , 13 ja 29 SKORPIUVDNAProšeavttat mat gusket bargoeallimii dagahit olu huša man haga áinnas birgešit . Dál fertet muittus atnit lohpádusaid maid leat ožžon , ja dat guoská maid ráhkisvuođa lohpádusaide . Dán vahkku lea hui mávssolaš jurddašit boahtteáiggi birra , earenoamážit áššiin mat gusket du penšuvdnii . Garvve fal juohke ládje riidduid mat gusket dovdduide . Don háliidat ovttastallat lagamusaiguin , muhto álggos fertet gárvvistit buot praktihkalaš bargguid mat gusket iežat bearrašii . Du lihkkologut : 5 , 6 , 13 ja 29 SKORPIUVDNAProšeavttat mat gusket bargoeallimii dagahit olu huša man haga áinnas birgešit . dát sáhttet maid leat lohpádusat mat gusket ráhkisvuhtii . Buot mii guoská feasttaide loahpas dán vahkku , soitet gártat divraseabbon go ledjet vuordán . Lihkkologut : 2 , 10 , 25 ja 27 VUOKSÁ 20/4-21/5Don/20/4-21 geavahat olu áiggi sihke priváhta ja bargosaji áššiide mat gusket du boahtteáigái . Mearrádus guoská njiŋŋelas reappáide , de dávista dat Sámedikki evttohussii , muhto varris reabbábivdu lea geahpeduvvon 24 proseanttain Sámedikki evttohusa ektui . Go guoská Sámedikki sávaldahkii bidjat stuorát ráŋggáštusa bivdorihkkosiidda , de lea dat viehka guhkás ollašuhttojuvvon go juo dán jagi reguleremiid bokte evttohuvvojit dakkár njuolggadusat maid lea álkit bearráigeahččat go ovdal . Lohkanguovddážis leat golbma váldodoaimma:- Diehtojuohkin buot dásiid oahpahus- ja bajásšaddanásahusaide- Dutkan- ja ovdánahttinbarggut mat gusket čálakultuvrra ja njálmmálaš giellaovdánahttima surggiide- Ovttasbargu eará sullasaš ásahusaiguin sihke našuvnnalaččat ja internašuvnnalaččat . Dát guoskkai bearrašii ja midjiide ustibiidda . Rádjebearráigeahčču muittuha bivdobeatnagiid oamasteddjiid mearrádusain mat gusket meahccebivdui Ruošša ja Suoma ráji lahkosiin . NRK Sámi Radio muitala maid ahte plánaid mielde galgá rádjaássiid duođaštus guoskat buohkaide geat orrot siskkobealde 30 kilomehtera Norgga-Ruošša rájá . Dát gohččun guoská maiddái midjiide . Dát guoskkai eandalii oappášguktui Márjái ja Mártái – vaikko leigga ge goabbatláganat . Čoahkkimis háliidit sii gullat makkár veahkkeortnegat leat suohkaniin go guoská lohkan- ja čállinveahkkái vuorrasiidda geat eai hálddaš nu bures dárogiela , ja movt sáhtášii Sámediggi veahkkin oažžut johtui doaimmaid mat buoridit dili . Dát guoská eandalii mánáide . Stipeanda addojuvvo sidjiide geat váldet unnimusat 15 oahppočuoggá , ja Sáme ­­­diggi vuoruha jagi 2010 čavčča : • Ovdaskuvla- ja dábálašoahpaheaddjiohppiid geain lea sámegiella fágasuorggis • Alit oahpu mátta- dahje julevsámegielas • Dulkaoahpu sámi dulkkaid ja jorgaleddjiid várás • Joatkkaoahpu psykososiála váttuid eastadeami ja áhpásmahttima siskkobealde go guoská sámi mánáide ja nuoraideGáldu : www.sametinget.no Dát fálaldat guoská vuosttažettiin daidda geain eai leat Givssideapmi ja hárdin guoská ollu mánáide , ja lea áibbas dárbbašmeahttumis dahku maid ii dárbbaš iige galgga bargat . Njuorat miessái ii ábut guoskat ge go de maid sáhttá áldu guođđit dan heaju . Mus leat moadde jierpmálaš rávvaga mat gusket interneahta surfemii maid áiggun dutnje muitalit . Norga lea servodat gos lea , ollu eará riikkaid ektui , ovttadássásašvuohta ja lea álki doaivut ahte nissoniidillásteapmi lea unna váttisvuođaš , mii guoská dušše « jallas » ja « geahnohis » nissonolbmuide . Gaup oaivvildii stáhtaráđđi čájehii unnán máhtolašvuođa go čujuha eanandoallodepartementii ja boazodoallošiehtadussii , go dát ášši guoská tuollogoluide . Sámediggi vuordá , ahte Ráđđehus ovddida Sámedikki ovdii buot áššiid mat gusket sápmelaš álbmogii , veardádala sámelága § 2-1 . Jos leat eahpádusat áššiin mat gusket jienastuslohkui , váldde oktavuođa ráđđeviesuin // gielddadáluin . Jos lea daddjon ahte galgá leat albma gulaskuddanáigi , de galgá dat guoskat buohkaid , čállá sámedikkejoavku Thorbjørn Jaglandii ja Tore Gunderesenii . Gaskavuođat gusket eambbosiidda go beare kundariidda ja fuoráide . Oahppiidráđđi bargá ja ovddida áššiid , mat gusket buot joatkaskuvllaide miehtá fylkka . Sámediggi lei čealkámušastis váillahan čilgehusoasis máinnašumiid das , ahte sámiin álgoálbmogin leat vuođđolága ja riikkaidgaskasaš soahpamušaid vuođul earenoamáš rievttit sámiid árbevirolaš ealáhusaid hárjeheapmái ja váillahii máinnašumiid das , ahte sámiin álgoálbmogin lea maiddái vuođđolága riekti kultuvrraset guoskevaš kultuvraiešhálddašeapmái ja danin dat guoská maid namuhuvvon guovllu - Bievrrašjávrre meahcceeatnama . Maŋŋá ođđa áššiid dieđiheami , bohte golbma boazodollui guoski ášši maŋŋálaga . – Sámediggi doarju dan bajit dási mihttomeriid vuođu , mii guoská ekologalaččat , ekonomalaččat ja kultuvrralaččat nana , guoddi boazodoalloealáhussii . Buoremus // vearrámus das mii guoská hávskkohallanguimmiid lohkui lea almmái gii almmuha iežas nevzon 550 nissona . Streaika guoská čuovvovaš virggiide : pedagogalaš oaivadeaddji // áššemeannudeaddji skuvla- // mánáidgárde- // bajásšaddanhálddahusas , skuvlahoavda , skuvlainspektevra , mánáidgárdeinspektevra , ossodathoavda // sektorhoavda eará virgenamahusain , lahtut eará hálddahusalaš virggis gielddain // fylkkahálddahusain . Munnje lea buot ođas mii guoská politihkkii . Nugo máilmmi eamiálbmogat leat sápmelaččatge čuoččuhan ja áigot ain čuoččuhit , ahte vuoigatvuohta iešmearrideapmái guoská maiddái máilmmi eamiálbmogiidda , ja máilmmi servodat ferte dan dohkkehit . Cealkámuš lea seammá vuoiŋŋas : Mánáidgárdi : Buot mánáidgárddit galget leat dássálagaid das mii guoská doarjagiid . Muhtimat dáhtto sátnesaji ja hálle áššiin mat guske « Nei til Sameland » dáhttumušaide . Dasa lassin son áigu jearrat maid stáhtaráđđi lea jurddašan dahkat , go juo Norga lea vuolláičállán ILO-soahpamuša mii guoská eamiálbmogiid ja čearddaálbmogiid vuoigatvuođaid . Plánas galggašii boahtit ovdan sihke mediaplána , kulturpolitihkka , dáiddáriid dilli ja sullasaš áššit , mat gusket sámi kulturdoaimmaide . Norga lea ahtanuššan riika das mii guoská máilmmálaš dillái ja dáža kultuvrra ovddideamis . Sámedikki dievasčoahkkin gieđahallá odne ášši mii guoská rasismaleavvamii miehtá Sámi . - buoret diehtojuohkin das , mii guoská ovddasvástádusa Norggas čađahit diehtojuohkima sámiid birra , ILO-šiehtadusa dohkkeheami olis Máŋga sámediggeáirasa sáhtte duođaštit , ahte nállevealaheapmi ja sámeballu ii guoskka dušše Detnui . : – Dát ášši ii guoskka dušše Detnui ja Finnmárkui . Guoská olles riikii . Mearrádusat mat gusket olles skuvlla boahtteáigái berrejit dahkkot politihkalaš dásis , cealká Ballari . ** Barggus vižžojuvvojit dieđut systematalaččat buot vugiid mielde omd. dieđálaš guorahallamiid dahkat ja viežžat subjektiivva vásáhusaid olbmuin geaidda áššit gusket . « Dát guoská maid álgoálbmogiid vuoigatvuođaide , vaikko iešguđet riikka lágat eai gáibit dan . Mii guoská Sámi Eanahálddahussii ( SE ) , de lea fylkkastivra kritihkalaš , muhto ILO-konvenšuvnna ektui ii háliit fylkkastivrra eanetlohku vuosttaldit , ahte álbmot ieš álbmotjienasteami bokte vejolaš gielddain mearrida , áigugo gullat Sámi Eanahálddahussii » . Jos EU dahká mearrádusaid áššiin mat gusket Shcengen-oktasašbargui , de dát mearrádus geatnegahttá Shcengen-riikkaid , muhto ii Norgga ja Islándda . Schengen-soahpamuššii gullet logi ártihkkala mat máinnašit soahpamuššii iešguđet guoski beliid , goas soahpamuš boahtá fápmui ja mo soahpamuša heaittihit . Ásahuvvo gulahallanortnet ( konsultasjonsordning ) gažaldagaide mat digáštallojuvvojit EU-oktavuođas , ja mat gusket ( relevánttat ) Schengen-oktasašbargui . 3. artihkkal mudde ( reguler ) mo Norga ja Islánda sáhttet dohkkehit mearrádusaid Schengen-orgánain , ja EU-mearrádusaid , mat gusket Schengen-oktasašbargui . 5. artihkkal nanne , ahte oktasašbargosoahpamuš ii guoskka Svalbárdii . Dát guoská sihke gálvvuide , mat fievrriduvvojit sisa oassin ealáhusdoaimmain ja gálvvuide maid mátkkošteaddjit buktet fárusteaset . 7. artihkkal guoská dasa makkár virgeolbmot ja eiseválddit Norggas ja Islánddas galget dieđihuvvot daid dilálašvuođain , mas Scengen-konvenšuvdna addá njuolggadusaid dákkár dieđiheamis . #ILL Dákkár oainnuid viiduma eastadeami dihtii bivdá Sámediggi Norgga eiseválddiid veahkkin buoridit diehtojuohkima sámiid dilis , ja erenoamážit Vuođđolága § 110 a dohkkeheami ja eará riektedoaimmaid , mat gusket sámi álbmogii . KÁRÁŠJOHKA : – Mii guoská ILO-konvenšuvdnii , de mii leat veaháš bidjan gažaldaga , ahte leago Statskog ILO-konvenšuvnna mielde . Sávvat ahte Sámi Buohccidivššárat beroškeahttá gos ásset , dieđihit lahttun vai mii ovttasráđiid gávdnat čovdosiid váttisvuođaide , mat gusket min bargui , Sámi Buohccidivššáriid Searvi ávžžuha . – Sohkabealrollat gusket midjiide buohkaide , sihke almmáiolbmuide ja nissonolbmuide . Muhto mun lean vissis das , ahte dat oamastanvuohki mii mis otne lea - namalassii dat ahte mii buohkat Statskog SF bokte oamastat - ii sáhte rihkkut dán ILO-konvenšuvnna , mii namalassii guoská álgoálbmogiid beroštumiide . Muhto maŋŋá go lean árvvoštallan Sámi vuoigatvuođalávdegotti čielggadeami , dás maiddái riektejoavkku cealkámuša das mii guoská sápmelaččaid mearridanváldái eatnama hálddašeamis , geavahanrievttis , oamastanrievttis , lean gávnnahan ahte Finnmárkku eatnamiid luohpan Statskog SF:i ii soaba dainna , mii daddjo ILO-konvenšuvnnas nr. 169 artihkal 14 . – Maŋŋá go lean árvvoštallan Sámi vuoigatvuođalávdegotti čielggadeami , dás maiddái riektejoavkku cealkámuša das mii guoská sápmelaš váikkuhanváldái eatnamiid hálddašeamis , geavahanvuoigatvuhtii ja oamastanvuoigatvuhtii , de lean gávnnahan ahte Finnmárkku eatnamiid luohpan Statskog SF - fitnodahkii ii soaba ILO-konvenšuvnnain nr. 169 artihkal 14 , dajai Gaup čuovvolangažaldagastis stáhtaráđđái . Johanne Gaup oaivvilda , ahte stáhtaráđđi ( Dag Terje Andersen ) galggašii leat vuollegas gažaldagas , mii guoská Statskog SF ásaheapmái ja makkár oktavuohta das lea ILO-konvenšuvdnii nr. 169 , go dáthan ii árvvoštallojuvvon gal Stuorradikkis dalle go stáhtafitnodat ásahuvvui . Čoahkkima áššit : ¥ cealkámuš evttohusas Suoma Natura 2000 fierpmádahkan ¥ čilgehus sámi kulturmearreruđa geavaheamis 1996 ¥ čilgehus sámiide guoski láhkaásahandoaimmaid ovdáneamis 1996 ¥ sámi giellalága ođasmahttin ja válmmaštallanbargojoavkku ásaheapmi ¥ Ovttastuvvan Nášuvnnaid álgoálbmogiid 10-jagi sámiid doaibmaplána dohkkeheapmi ¥ ovddasteaddji namaheapmi sámi kulturpolitihkalaš plána válmmaštalli bargojovkui ¥ ovddasteaddji namaheapmi guovlluekologalaš plánema čuovvunbargojovkui ¥ Sámedikki bargoortnega dárkkisteapmái guoski sáttaságastallan ¥ Sámedikki rehketdoalu dárkkistančilgehusa gieđahallan ja rehketdoalu loahpaheami nannen ¥ eará áššit . Čoahkkima áššit : ¥ cealkámuš evttohusas Suoma Natura 2000 fierpmádahkan ¥ čilgehus sámi kulturmearreruđa geavaheamis 1996 ¥ čilgehus sámiide guoski láhkaásahandoaimmaid ovdáneamis 1996 ¥ sámi giellalága ođasmahttin ja válmmaštallanbargojoavkku ásaheapmi ¥ Ovttastuvvan Nášuvnnaid álgoálbmogiid 10-jagi sámiid doaibmaplána dohkkeheapmi ¥ ovddasteaddji namaheapmi sámi kulturpolitihkalaš plána válmmaštalli bargojovkui ¥ ovddasteaddji namaheapmi guovlluekologalaš plánema čuovvunbargojovkui ¥ Sámedikki bargoortnega dárkkisteapmái guoski sáttaságastallan ¥ Sámedikki rehketdoalu dárkkistančilgehusa gieđahallan ja rehketdoalu loahpaheami nannen ¥ eará áššit . – Ii ábut bágget buktit konklušuvnnaid , eanet go das , mii guoská váldoprinsihpaide . Mii guoská fylkkageainnuide ja uđassihkkarastimii , de juhkkojuvvo ruhta jahkásaš bušeahttagieđahallamiid oktavuođas . Dat mii guoská stuora ražasteami ruhtadeapmái , de daddjojuvvo , ahte sosiál-ja dearvvašvuođadepartemeantta áittardanbálvalusa bušeahtta galgá ollásit ruhtadit gielddaid lassánan doaibmagoluid . Searvi lea maid beroštan áššiin , mat gusket kultuvrii , skuvlii ja oahpahussii . – Ođđa ráđi bargun lea dohppet buotlágan áššiid mat guosket sápmelaččaide oktan álbmogin , čilge Nils Thomas Utsi ( govas ) čielggadusas , maid lea ráhkadan Sámedikki presideanttaid dáhtu mielde . Ruoŧŧelaš dihtorčeahpit mieđihit , ahte ovccežat sáhttet leat váttisvuohtan , muhto sin oaivila mielde dát ii dárbbaš guoskat justa boahtte jagi čakčamánu 9. beaivái , muhto ahte olles jahki 99 sáhttá boastut áddejuvvot dihtorvuogádagaid bealis ja ráhkadit váttisvuođaid . Fálaldat guoská oahppiide vuođđoskuvlla gávccát luohká rájes . Mii guoská presideantaevttohasa molsumii , de sáhttá leat nu ahte muhtin jienasteaddjit eai leat háliidan doarjut NSR:a go nu markánta ja luohtehahtti olmmoš go Ole Henrik Magga ii dáhto šat joatkit . Dá lea almmatge dilli maid NSR:a duollet dálle ferte vásihit bargguin mat gusket Sámediggái . Levgenávžžuhus guoská erenoamážit gielddaid , stáhtaid ásahusaid ja guovllu hálddašeaddjiid . #ACC Váikkuhusat eai guoskka dušše ekonomiijai ja lundui . – Muhto Áfrihkkás ii leat áirras ja Eurohpá dominere lávdegotti , cuiggoda Sadiq Ali , ja lasiha ahte lahttoriikkat eai leat evttohan nissonolbmuid danne go oaivvildit , ahte áššit maid lávdegoddi galgá gieđahllat « eai guoskka nissonolbmuide » . Dát guoská sihke bargosajiide , almmolaš oktavuođaide , gáhta alde ja ruovttus . Boarrásiid-deaivvadeamis logaldallo juohke háve fáttás mii guoská boarrásiidda . Davvinorggaprográmma stivrra mearrádus ii guoskka geavaheddjiide . Ovtta doalloovttadagas lea máŋga eaiggáda ja dákko guoská dan priváhta opmodaga riektái ja ferte jearrát sáhttá go nubbi nuppi olbmo bágget vuovdit bohcco ? Son oaivvilda maid ahte ferte bidjat johtui barggu mii guoská guorahallamiidda maid šiehtadallit lea soabadan . – Go guoská ákkaide mat galget várjalit luonddu , de ferte juohkehaš gierdat ollu , lohká Lindmann . Okta journalista ii galggašii čállit áššiid mat gusket njuolga sutnje . Guossit maid galget váruhit guoskamis sihke gorudiid ja njuvviid , čilge šibitdoavttir Anveig Nordsletta . Eat leat Giellaráđi bealis vuostá Sámedikki dán barggu , muhto dán oktavuođas eat leat veaháge leat beassán mielde hábmeme barggu vuođđoprinsihpaid , vaikko bargu guoská midjiide ollislaččat , dieđiha Vedhugnes . Golbma guovllurájá maŋŋálágaid guske áššái . Sámiráđđi gáibida ahte eiseválddit galget váldit vuhtii , ja guldalit sámiid oainnuid ja váldit sápmelaččaid mielde buot eana- ja čáhcegeavaheame guoski gažaldagaide . Sámiráđđi muittuha guoskevašlinjjáid ja prográmmaid mat gusket sámiide . Gielda lea prioriteregoahtán dál sámegažaldagaid mat gusket gieldda njealje mánáidgárddiide . Dál lea gielda bidjan virgái sierra konsuleantta gii bargá dušše sámegielat gažaldagain mat gusket buot gieldda mánáidgárddiide . Earet eará váikkuhusaid mat gusket sámegilli ja kultuvrii , ja vel ahte sáhtášii šaddat heajobut skuvlafálaldat gieldda boaitobeale skuvllain . Liikká vaikke láhkarievdadus gárttai váibmosis gielddastivrras , de leat maiddái eará hommát mat gusket konkreata gieldda barggus geahččalit eastadit fuorragávpašeami ja prostitušuvnna . Dál mánát ožžot eanet beaivvis go skuvllain besset čalmmustahttit ja hommát dakkár áššiin mat gusket sámi kultuvrii . Seamma guoská duoidda eará sápmelaš ásahusaide , danne dákkár tv-joavku ii eisege dárbbašivčče joavdelastit . Mediain lea eanaš fokuserejuvvon gávpehommáide mat čađahuvvojit Skiippaguras , Deanušalddis ja muđui Deanu gielddas , liikká lea dát guhkkin eret váttisvuohta mii dušše guoská Detnui . Servodaga álkidahttin guoská oaiviliiddage . Ii guoskka NSR:i Mii guoská duohta dieđuide Jeagge-Jussá čájálmassii ja plánejuvvon turneai , de sáhttá leat vuođđu muittuhit kulturhoavdda Vuolaba , ahte dain « moaluin » mas son hállá leat vihtta čájálmasa Kárášjogas . : Iigo nu ahte go lea HIV neagativa lea buorre dasa geasa guoská ? Mii sisdollui muđui ja bláđe dássái guoská , – moai letne guovttes geat ovtta virggi juogadetne . Mii guoská Nuortanástte boahtte áigái , Nuortanáste baicca galggalii nannet garrasit , dan dihte go Nuortanáste lea áidna boarraseamos vuoiŋŋalaš sámegielat áviisa hámis . Ođđa vearronjuolggadusat mat gusket rádjabargiide , čuhcetge danne erenoamážit sápmelaččaide . Mii bivdit ahte ođđa vearronjuolggadusat eai boađašii fápmui ovdalgo 01.01.99 nu ahte:– maiddái Sámedikkiin ja rádjagielddain livččii vejolašvuohta dárkilit guorahallat vearronjuolggadusaid váikkuhusaid serovdahkii ja vearromáksiide geaidda gusket – vearronjuolggadusaid sáhtášii rievdadit unnidan dihtii negatiivvalaš váikkuhusaid – rádjaássit geaidda vearronjuolggadusat gusket beasašedje ráhkkanit dassá go rievdadus boahtá fápmui . Mii bivdit ahte ođđa vearronjuolggadusat eai boađašii fápmui ovdalgo 01.01.99 nu ahte:– maiddái Sámedikkiin ja rádjagielddain livččii vejolašvuohta dárkilit guorahallat vearronjuolggadusaid váikkuhusaid serovdahkii ja vearromáksiide geaidda gusket – vearronjuolggadusaid sáhtášii rievdadit unnidan dihtii negatiivvalaš váikkuhusaid – rádjaássit geaidda vearronjuolggadusat gusket beasašedje ráhkkanit dassá go rievdadus boahtá fápmui . Báhcá ain jaskadit rohkadaddat ahte Finnmárkku fylkkamánne addá muhtin oahppodiimmuid mat gusket « virgáibidjama » doahpagii Deanu guovddášhálddahussii , soaitá sis dalle leat buoret gelbbolašvuohta čájehit vuoiggalašvuođa dánlágan proseassain . Dát leat dilálašvuođat mat dál vuos eai guđege láhkai guoskka Norgga Girkui . – Dát ii dieđusge guoskan Norga nissoniidda , muhto midjiide ruoššaide . Rievdadusat dahket ahte plána eanet guoská bout olbmuide geat orrut sámi gielddain , iige dušše sámiohppiide nugo lei čállejuvvon ovdal . Jáhkán fas ahte nuorat geardi liiko ja ahte sii soitet lohket ahte girku beales leat gieđahallamin dakkár áššiid mat gusket sidjiidege , eatge dušše doala vuoiŋŋalašvuođa guvlui . « Juolludusaid bisáneapmi guoská eanaš doarjjaortnegiidda , mat leat sámi kulturulbmiliidda , ja dat guoská maiddái sámi kulturviesuid doaibmadoarjagii . « Juolludusaid bisáneapmi guoská eanaš doarjjaortnegiidda , mat leat sámi kulturulbmiliidda , ja dat guoská maiddái sámi kulturviesuid doaibmadoarjagii . Rievdadusaid mielde plána guoská dál buohkaide geat ásset sámi gielddain , iige dušše sámi oahppiide nugo ovdal lei . – Girkuin lea olu oahppat álgoálbmogiin das mii guoská áddet sivdnádusa ollislaččat . Dát ideála guoská sámi mediamáilbmáige . Earret eará guoská dat unnimusat sullii 200 bearrašii Lujávrri gielddas . – Bealistan livččen gárvvis sirdit Deanu guolásteami ráđđádallama dása guoski guovlluide . « Árat mielde » guoská bušeahttabarguige , mii sáhttá mearkkašit ahte luovvana eanet ruhta sámi áššiide . Evttohusa mielde ožžot dát etáhtat oktasaš jođiheaddji : Bajásšaddan- ja fuolahusjođiheaddji guhte galgá leat bajimus hoavda áššiide mat gusket dálá etáhtaide . Dát rádjá guoská maid Suoma beale bivdiide ( Áilegasnjárgga bokte ) . NBR gáibida maid ahte galgá čielggadit oktavuođa gaskal Bern ja ILO-konvenšuvnna , áššiide mat gusket Norgga ovddasvástadusa sámi boazodollui ja boraspirehálddašeapmái . Lemeha jávrrešduottarlaš boazodoalu bealljemearkavuogádahkii guoski dutkamuš oaččui kritihka dárkkistandilálašvuođas . – Dát guoská min identitehtii nášuvdnan . Ođđa šiehtaduspolitihkka priváhta dearvvašvuođabargiide Suoidnemánu 1. beaivvi rájes 1998 loahpahuvvo álbmotoaju doarjjaortnet doaktáriidda , klinihkalaš psykologi spesialisttaide ja fysioterapeutaide geain ii leat j Dat geaidda dát ii guoskka leat : - ámmatbargit geat leat deavdán 62 jagi suoidnemánu 1. beaivái 1998 , dassážii ollejit peanšunahkái ( 70 jagi ) - dábálaš doaktárat ( guoská dassážii fásta doavttirortnet lea sajáiduvvan ) - fásta bálkahuvvon doaktárat geat fitnet buhcciid luhtte maŋŋil bargoáiggi - psykiatri ja klinihkalaš spesialisttaide geain ii leat šiehtaduvvon bargoortnet eará váldovirggi bálddas ( gaskaboddosaččat ) Ođđa šiehtaduspolitihkka priváhta dearvvašvuođabargiide Suoidnemánu 1. beaivvi rájes 1998 loahpahuvvo álbmotoaju doarjjaortnet doaktáriidda , klinihkalaš psykologi spesialisttaide ja fysioterapeutaide geain ii leat j Dat geaidda dát ii guoskka leat : - ámmatbargit geat leat deavdán 62 jagi suoidnemánu 1. beaivái 1998 , dassážii ollejit peanšunahkái ( 70 jagi ) - dábálaš doaktárat ( guoská dassážii fásta doavttirortnet lea sajáiduvvan ) - fásta bálkahuvvon doaktárat geat fitnet buhcciid luhtte maŋŋil bargoáiggi - psykiatri ja klinihkalaš spesialisttaide geain ii leat šiehtaduvvon bargoortnet eará váldovirggi bálddas ( gaskaboddosaččat ) Jus manat maŋŋil suoidnemánu 1. beaivvi dakkár ámmatdivššára lusa geasa ii guoskka álbmotoaju doarjjaortnet , de it oaččo máksojuvvot dikšungoluid it ge mátkkoš Veahkkeneavvoguovddáš ( HMS ) váldá badjelasas mearridanválddi mii guoská dasa gii galgá oažžut doarjaga dulkii oadjokántuvrras . #ILL Mearrádus mii guoská dasa oaččut #ILL – Dát leat váldočuoggát Sámedikki guoláskuddancealkámušas ođđa njuolggadusaide mat gusket trolahis sonaide dávgasis guovlluide ja trolabivdui njealje ja guovttenuppelot nautalaš miilla gaskka . ILO-konvenšuvdna čujuha dán vuoigatvuhtii ahte dát vuogádat guoská maiddái minoritehtii . Dán girjjis leat máŋggálágan fáttá , nugo oahppat mii guovttegielatvuohta lea ja mot almmolaš politihkka váikkuha olbmuid geaidda dat guoská . Su mielas lea Sámiráđđi lávken eret NGO barggus ja eambbo dan beallái mii guoská ráđđehusaid ja parlamentaralaš bargui . Jus dakkár oahpahus boađášii johtui , de su mielas galggašii eanemus deattu bidjat daidda osiide , mat gusket lundui . – Dehálaš lea ahte nuorat áigodagas oahpasnuvvet lágaide , rehketdollui ja buot mii guoská boazodollui . Nuppi oassái mii guoská oahpahalliáigodahkii in doaivvo veadjemeahttun ráhkadit juogalágan vuogi vai oahpahallit ožžot lohkangelbbolašvuođa , lohká Eira . Dát guoská valástallan- ja kulturstipeanddaide ja áigemearrái evttohit kulturbálkkašumi vuoitiid . Dat golbma saji ledje su váhnemiid maŋis báhcán ja su oaivila mielde eai guoskka dat sámi kulturmuitoláhkii , go eai leat boarrásat 100 jagi . – Lassin skuvlla fállá eará kurssaid , sihke eanadollui guoski fágaid ja eará . Earret eará leat čielggadeamen mo sáhttá viiddidit Sámedikki mearridanválddi áššiin mat gusket boazodollui . Dat doallá sisttistis olggobealolbmuide guoski guolástusráddjehusaid riikkarádjaguovllus . Ole K. Sara álggahii iežas ságastallama ávžžuhusan , ahte dan ođđa orohatjuohkin ášši birra berrejit sii geaidda dat guoská , jurddašit čielgasit ovdal addet cealkámuša . Kiuru lea mielde Deanu- ja Njávdánjoga luosaid áššiide guoski ráđđádallangottis . Mii guoská dámppaid sáivačáziide , daid galget lonuhit ovdalgo bohtet hámmanii , čilge Sundelin . Čáhcebotkin čáđahuvvo Gjestgiveriluohkás ja guoská stuorra čáhcerusttega abonneanttaide . ¥¥ Erenoamažit davvin soitet muhtumat gáddit ahte máttasámiid diggeáššit gusket dušše sidjiide , ahte leat « máttaáššit » . Muhto ollu dážat atnet árvvus go muitalan historjjás , mii guoská sidjiidege . Dan beaivvi go oažžut nana sámegielat áviissa , de lea mis stuorát vejolašvuohta maiddái gilvalit buot márkaniin mat áviissa doibmii gusket ja áviisa atno árvvus sihke lohkkiid ja almmuheaddjiid bealis . Boahtit árvvoštallanmuddui ferte bargu leat váldán áššiid mat gusket Finnmárkui ja ferte leat siskkobealde ovtta čuovvovaš surggiin . Kárášjoga badjealmmái Roncen Ánde geasa dát ođđa njuolggadusrievdadus guoská garrasit , lohká dán leat vuogi goaridit boazodoalu guovttegeahčin . –<\q>Manne eai galgga dákkáraš njuolggadusat guoskat eará doaimmaidege , nugo eanadollui dahje oahpaheaddjiide , jearrá son . #ILL –<\q>Mii leat dušše moadde boares olbmo geaidda dát guoská . #ILL Sem/Hum Dat guoská erenoamážit čáhcadagaidde , gos mohtorjohtolusláhka ii doaimma , cealka Birasgáhttendepartemeantta . #ILL Son bargá sámi guoski áššiiguin alit dásis Suoma stáhtavuogádagas . Dat guoská erenoamážit čáhcadagaidde , gos mohtorjohtolusláhka ii doaimma , cealka Birasgáhttendepartemeantta . #ILL NJFF lea čujuhan mii min mielas doalvvošii endorii jos mahkká čuolddášii bivdo- ja guolástushálddašeami Finnmárkkus mii guoskkašii koartaguovlluide ja sierralágan bivdo- // guolástusáiggiide ja hattiide . Gulaskuddan lea sáddejuvvon buohkaide geaidda viiddideapmi maŋgeláhkai guoskkaš . Fylkkamánne buktá guokte evttohusa suodjaluvvon guovllu viiddideapmái mii guoská guovllu máttit oassái . Prošeakta guoská dálkkodeapmái , dearvvašvuhtii ja kultuvrii . Ášši guoská Prospektering A // S Náranaš doaibmašiehtadussii , mii lea sullii 20 km davvioarjjás Guovdageainnu čoahkkebáikkis . Sámi Parlamentáralaš Ráđi vuođđudan jurdda álggi Helssehis 1992:is , gos sámekonferánsa mearridii ahte guoski stádat geatnegahttet dahkat vejolažžan ásahit oktasaš sámi orgána buot sámi álbmogii ja gáibidii stáhtaid ruhtadit dán organa . Sii mearidejde ásahišgoahtit orgána mii galgá ovttas bargat ovttaskas áššiguin mat gusket eambbo go dušše ovtta riikka sámiide dahje máŋgga ja buot riikka sámiide . Sámi Instituhtta guorahalai vuđđolaččat váttivuođaid mat gusket riikkarájiid badjel ovttasbargui mii čájehii dárbbu oktasaš orgánai go bargat dáiguin áššiguin . Dát bargu lea oassi arealaoasi revišuvnnas mii guoská čoahkkebáikki boahttevaš huksemiidda . Smávvaskuvladásis leat fágaid oasit dávjá laktojuvvon fáttáide mat leat hui viidát ja gusket máŋgga fágii , ja nu leat dás ge . Duokkár mearrádus ii guoskka dušše valáštallangilvvuide . Dán jagáš listtuin leaba soai bajimuččas mii guoská opmodahkii , sisbohtui ja verrui . OHCEJOHKA : Sámedikkelága nuppástussii guoski vuoigatvuođaministeria čalus merkijuvvui gielddaráđđehusas ovttamielalaččat diehtun . – Dát ii guoskka munnje persovnnalaččat . Sin áigumuš lei ovddidit dan dáiddalaš beali teáhteris mat gusket virggiide . Ohcejoga gielddastivrra eanetlohku ii dohkkehan maŋŋebárgga gielddastivrra čoahkkimis , namalassii dan oasi ruhtadoalloloahpaheamis , mii guoská rektorii máksojuvvon bálkái . Leahan fuomihuvvon ahte dásseárvu guoská maiddái dievdduide . Deanu leansmánne Sverre Mienna čilge ahte KRIPOS ain lea dutkamin iskosiid mat gusket Per Olav Porsangerii , ja mat leat sáddejuvvon sidjiide . Riidu bulii go Suoma juogus dulkkui Suoma ovddastussii guoski Murmánskka lássebeavdegirjji earálahkái go Ruoŧa ja Norgga juhkosat . – Integreret kulturaddinperspektiivva fágalaš sosiálalaš barggus ii leat juoga mii guoská dušše Sámi servodahkii . Dát guoská olles álbmogii . – Dan dihte leat vuoruhan doaimmaid mat gusket dán birrasa nuoraide , dadjá son . – Muhto gieldda politihkkáratge fertejit váldit dan ovddasvástádusa mii guoská sidjiide . Stáhta geatnegasvuohta ii dušše guoskka ideella kulturdoaimmaid gáhttemii , nugo oahpahus , girjjalašvuohta ja dáidda , muhto maiddái ávnnaslaš kulturvuđđosii , vai sámit ožžot dárbbašlaš ekonomalaš ja fysalaš eavttuid sihkkarastit ja ovdánahttit kultuvrraset . Riekteprinsihpat kulturvuođu positiiva diskrimineremis ja gáhttemis leat almmolaš riektesánit mat gusket maiddái luondduriggodagaid geavaheapmái . Stáhta riektegeatnegasvuohta guoská sámi kultuvrra oppalaš doaimmaide , mat fertejit oppalaččat árvvoštallot lassin daid ovttaskas bahkkemiid ja doaimmaid árvvoštallamii . Min Áigi almmuha čállosiid mat gusket sámeáššiid bargguide . Vuos gažaldat Min Áiggi doaimmahushovdii , mii guoská su oaivečállosii 23.10 : gean son lea guldalan dán áššis , go ieš ii lean čuovvumin Sámiráđi čoahkkima Anáris iige leat beroštan váldit čielgasa Suoma juhkosa evttohusas ja oaiviliin ? Nubbi ášši , man iskkaimet dahkat čielggasin Anára čoahkkimis lei dat , ahte dálá Suoma juogus ii geahččal doalahit iežas Sámeráđis veagal : muhto mii leat geatnegahtton fuolahit muhtinlágan demokratiijas áššis , mii guoská buot Suoma sápmelaččaide . Deanu guolástansoahpamuša ođasmahttimii guoski ráđđádallamat leat álggahuvvon Oslos . Nie árvaluvvo Sámiráđi kulturpolitihkalaš plána boazodollui guoski oasis , man Sámiráđi kulturlávdegotti ságadoalli Niillas A. Somby lea hábmen . Vel oktii : Sámeráđi čoahkkimis bearjadaga Áslat Niittyvuopio ovddastii gávcci Suoma beale sámesearvvi ja buvttii ovdan sin cealkámuša , mii guoská Suoma sámiid ovddastussii Sámiráđis . Mii guoská Sámiráđi Anára čoahkkimii : Mun lean čállán oaivečállosa máŋgga gáldu dieđuid vuođul . Dán guovllus boahtá olbmuid ipmárdus , dasa mii guoská daidda bálvalusaide mat addojuvvojit , leat sorjevaš sihke bálvalusain iešalddis ja gielas , mat sámi guovlluin leat lávga čadnon oktii . Dán leat addán Suoma šibitdoaktárat , ja duođaštus guoská olles orohahkii ja guvlui . Bušeahttasoahpamuš gaskkal ráđđehusa ja Olges- ja Ovdánahttinbellodaga ii guoskka Sámedikke bušehtii . Muhto liikká čuožžiledje garra nákkut juste dasa mii guoská iešmearrideami dulkomii . Dál lea dušše álgu dasa mii guoská iešmeariideapmái sámi álbmogis Finnmárkkus . – Doarjjun plána oliislaččat , earret dan oasi mii guoská iešmearrideapmái , logai Bær . Dan oktavuođas almmuha Min Áigi muhtun osiid maid departementa lea čohkken , eandalii osiid mat gusket sámi áššiide . Fárret Guovdageidnui lei dihtomielalaš árvoválljen , mii ee. guoskkai birrasii ja mánáid bajásšaddamii . Dát guoská sihke lanjaide , oahpahusa kvalitehtii ja maiddái loaktimii , sihke sosiálalaččat ja lanjaid ektui . Dát guoská sihke lanjaide , oahpahusa kvalitehtii ja maiddái loaktimii , sihke sosiálalaččat ja lanjaid ektui . Vaikko son bealušta boazoealáhusa dikkis , de goitge ášši guoskat olles sámi álbmogii . Vaikko son bealušta boazoealáhusa dikkis , de goitge ášši guoská olles sámi álbmogii . Sámediggi hálida cealkkámušas viididit meahcceráđđehusa davvi-ossodaga guoskat maid Lappi bálgosa Soađegilis . Jo ovddežis lea eana- ja meahccedoalloministeriija 1996 ja 1997 mearredan uhccidit boazologu davvi guovlluin gosa rogganohcamušat maid gusket . Davvi Kálohta INTERREG II sisdoalla sámiide guoski doaibmalinnjá Interreg Sápmi mii sirrejuvvui eret eará davvi-Kalohta INTERREG II doaibmalinjáin ja seammás ásahuvvui sápmelaččaide iežaset guovlluid hálddašankomitea mii geađahallá ohcamušaid ja juohká doarjagiid . Loahppaloahpalaččat lea Sámediggi ieš gii mearrida buot válggaide guoski áššiin . Dalle dat guoská buohkaide . Sámedikki várresátnejođiheaddji Pekka Fofanoff bealistis evttohii olles bargoortnega nuppástusaid leat buoremus gieđahallat easka válggaid oktavuođas , go dalle ii sáhte diehtit geaidda nuppástusat njuolgga gusket . Dás lea alki sirdit vara , gieđaid guoskkakeahttá dohko gos varrii lea atnu , muitala boazodutki Mauri Nieminen RKTL:s . Dát guoská riddogávpogii Sálinaige mas lea buddostatnamma « Uhca Miami » . Dát čuolmmat eai guoskka dušše unnitálbmotgielaide maid dušše moaddelogi duhat olbmo čállet . Geassemánus 1996 lei Sámi datakonferansa mii soabadii ođđa sámi standárddas , mii galggai guoskat buot sámegiel váldosuopmaniidda Norgga , Suoma ja Ruoŧa bealde . Iešstivreneiseválddit leat almmolaš báhpáriid čálihan mat gusket dušše iešstivrenguovlluide . Maŋŋá áigu viiddidit guovllu guoskat buot sámi riddo- ja vuotnaguovlluide . – Mun lean mearkkašan ahte mun in leat ožžon in praktihkalaš inge moralalaš doarjaga geainge geaidda guoská olu hálddašit almmolaš ruđaid . – Dasto berre rievdadit doarjjageavahusa mii guoská dasa ahte seammá bearrašis leat guokte bargi . #ILL – Hirpmástuhtii min gullat ahte Sámeláhka galgá guoskat ná stuorra guvlui , dovddasta Finnmárkku luonddugáhttensearvvi ovdaolmmoš Dag Tancred Elgvin . – Ođđa ráđi bargun lea dohppet buotlágan áššiid mat guosket sápmelaččaide oktan álbmogin , čilge Nils Thomas Utsi čielggadusas , maid lea ráhkadan Sámedikki presideanttaid dáhtu mielde . Sámi Parlamentaralaš Ráđđi lea Sámedikkiid ovttasbargoorgána , mii ovddasvástida buot oktasaš áššiid ja fuolaha riikkaidgaskasaš oktavuođaid áššiin mat gusket máŋgga riikka sápmelaččaide . Dat guoská sihke ealáhusaide , sámi ja álgoálbmotkultuvrii , skuvlaáššiide ja mánáid bajásšaddandiliide . Ođđa giellaláhka ii guoskka máttasápmelaččaide . – Go váhnemiid gáibádus guoská logi mánnái , de jáhkán mis leat bággu ollašuhttit sámi skuvllabiirre , lohká bajásšaddan- ja kulturlávdegotti jođiheaddji Ingunn Foshaug . Ájluovtta gáibádus guoská juste logi mánnái , ja dalle oaivvildan leat gieldda geatnegasvuođan ásahit sámi skuvlabiirre daid oahppiide , Foshaug čilge . Dađistaga galgá dan atnigoahtit eará luohkáinge gitta dassái go guoská buot mánáide vuođđoskuvllas . Mii guoská maŋimuš oassái , de in dieđe lešgo leaikkas čállojuvvon . Olbmot ja ásahusat geaidda ášši guoská , ožžot lagamus boahtteáiggis evttohusa poastta mielde gulaskuddamii . Ohcamušat gusket 1998 bealdo- ja sibitlogu vuođul addojuvvon EU- ja sisriikkalaš doarjagiid . Sivvan dasa lea go dalle leat eanet oahppit geaidda gielddastivrra mearrádus guoská , namalassii sámegiella ovttadássásaš geatnegahtton fágan . Dalle daddjui ahte dát divat dušše galggai guoskat girdimiidda mat leat Norggas olgoriikii , ja máddin stuorra gávpogiid gaskkaid . Duopmu mearrida mo vearroeiseválddit galget gieđahallat dákkár ášši ovddosguvlui , ja guoská ollu badjeolbmuide miehtá Norgga beale Sámi . Fálaldat guoská gieldda geainnuide márkanguovllus ágodahkii 1998/99/1998 gitta 2002/2003./2002 Muhto dát rájit eai guoskka muitaleddjiide . Dat , mii guoská demokratiijai Sámiráđi siskkobealde , dan fuolahit Sámiráđi jeageldási lahttoorganisašuvnnat . Daid moadde noaidevuođaášši mat ledje Finnmárkkus gitta 1620 rádjái guske eanaš sámi olbmáide . Dát njuolggadusat eai guoskka olgoriikkalaš doaimmaide . Dát duopmostuollu galgá earenoamážit bargat sámi guoski áššiiguin . Jos galggašii juohke ođđa ásahusa ásaheami árvvoštallat dan ektui man viiddis otná fágagelbbolašvuohta lea juohke guoski ásahussii , de ii várra livčče oktage almmolaš ásahus Sámis . , mii guoská Trøndelagii ja Jämtlandii . Davviriikkain leat oktiibuot logináre Interregguovllut , daid guovtti guovllu lassin main lea sierra sámi prográmmat , leat vel guokte guovllu mat gusket sámi guovlluide : Interreg Barents ( Davvikalohtta , Murmansk ja Arkaŋgel-guovlu ) ja Interreg Kvarken & Midtskandia ( Helgeland ja Viesttarbađaeana ) . ) - šiehtadusa bokte dát njuolggadusat maiddái gusket Norgii , danin Norgga stáhta ii beassan doarjut Rena kartong mii gieskat reastaluvai . Juste diet čilgehus čájeha ge dan váilevaš ipmárdusa juste dasa mii guoská dárbui . Maiddái mii guoská kantuvrra ressurssaide , de sáhttá Sollien čilget ahte son gii lohkko – Mu mielas gilvá dakkár áššemeannudeapmi boasttu ipmárdusa sámegielat vuoigatvuođaide mat gusket Sámeláhkii ja munnje lea váikkuhan ášši boađus ahte massán bargomovtta . 6. ulbmil guoská guovlluide Ruoŧas ja Suomas gos orrot unnán olbmot . 6. ulbmil guoská guvlui gos orrot unnán olbmot , ja buot sámi guovllut Ruoŧas ja Suomas leat mielde dan guovllus . Dasa mii guoská prográmma installeremii , de lea lávdegoddi divvon muhtunráje váttisvuođaid ja mearridan ráhkadit gihppaga mas čilge movt installere prográmma . Mii bivdit váikkuhit Murmánskka leana hoavdda J. A. Jevdokimov:a mearrádussii , mii guoská Lujávrre guovllu guohttoeatnamiid geavaheapmái . : Journalista Ludmila Sašenkova ovddasvástida sámiide guoski siiddu Áviissa ovtta sámiide guoski siiddu vástida Ludmila Sašenkova čadnon gieđaiguin . Ná leat journalisttaid gieđat čadnon ja eai sáhte cuiggodit hálddáhusa dahje čállit áššiiguin mat gusket servvodaga jos ođđasat leat heittogat hálddáhusa čalmmiiguin . Mii bivdit váikkuhit Murmánskka leana hoavdda , J. A. Jevdokimov:a mearrádussii , mii guoská Lujávrre guovllu guohtoeatnamiid geavaheapmái . – Maŋŋel go álggiimet čiekčat nieidajoavkkuin , de beasaimet goit juobe guoskat ge spábbii , boagustit nieiddat oktii njálmmiid ja čilgejit go lunttaiguin láveje fárrolaga čiekčat , de sii eai láven čievččastit spáppa nieiddaide . Dát guoská erenoamážit ruvttuide 215 Hámmarfeasta-Kárášjohka-Deatnu-Girkonjárga , 605 Girkonjárga-Deatnu-Kárášjohka-Hámmarfeasta , 416 girdibusse Kárášjohka-Leavdnja ja 405 Kárásjohka-Guovdageaidnu , mii njuolgga čuohcá mátkkošteaddjiide ja poastabálvalussii Kárášjohkii . #ILL Justte diesa , mii dan fuoikumii guoská : Mu mielas šaddá dat goasi badjelmearálažžan ja eahpevuoiggalažžan go gessojit paralleallat álbmogiidda , mat leat gillán eanetgo sápmelaččat . Nuorta- Finnmárkku boazodoallokantuvrras dihtet dan sáddejuvvon dál gulaskuddamii daidda geaidda guoská . Seamma guoská nuppástusalmmuhussii , juos beana lea 1998 jagi áiggi jápmán , jávkan dahje beatnaga oamasteaddji lea molsašuvvan ja beana lea fárren eará báikegoddái . Mo gielda lea meannudan Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusa , čájeha čielgasit ahte áššit mat gusket riikka eamiálbmogiidda eai sáhte meannuduvvot ná vuollegis dásis . Dát ii goitge fylkkamánne mielas guoskka Porsáŋgui . – Eat leat vuos hábmen konkrehta láhkateavstta , muhto leat váldimin vuhtii ahte giellaláhka galgá guoskat dán suorgáige . Ii go departemeanta nagot oaidnit dárbbu vuoigatvuođa evttohusa guoski belliide cealkit oainnuideaset evttohusa birra ? Prográmma livččii maiddái geatnegahtti ávžžuhus sierra eiseválddiide , go sii válmmaštallet sámiide guoski áššiid . Ráđđehus ferte čielggadit , mo sáhtášii Sámediggi servodahkii guoski váikkuhanvejolašvuođaid ovddidit ja addit Sámediggái geavahussii fámuid nu , ahte dat sáhtá čađahit doaimmaidis . ja Paul Anders Simma dokumentára 1852 Guovdageainnu vuostálastimiid birra galge juohkit máhtu dáid guoski álbmogiid birra . Ráŋggáštanduopmu lei veahá eahpečielggas , go Rasmussen ii mieđihan leat guoskan Čorgaša čiekčái . Buot vearrámus orro leamen go Sámi kulturmuitoráđi moaitámuš Finnmárkku fylkagieldda vuostá , ahte fylkagielda lokte iežas bajit dássái sámi guoski áššiin , adno nu ođđa áššin ja aittofuomášupmin . Buot vearrámus orru leamen go Sámi kulturmuitoráđi moaitámuš Finnmárkku fylkagieldda vuostá , ahte fylkagielda lokte iežas bajit dássái sámi guoski áššiin , adno nu ođđa áššin ja aittofuomášupmin . Dán sáhttá geahččat čielga ovdamearkan dasa ahte Sámediggi lea buoret orgána čuovvut mielde sámi guoski áššiid go Stuoradiggi . Dasa guoská maid guorahallat makkár sadji ja doaibma ja makkár vejolašvuođat dávvirvuorkkáiin leat sámi servvodat ovdáneamis . Go prostitušuvdna guoská oalle stuora oassái min servodagas , ja dan dihte leage gielddaid ovddasvástádus buktit ovdan movt sii oidnet dán . Lunddolaš livččii ahte ásahus mas lea gelbbolašvuohta guoski áššiide , livččii rievttes ásahus dutkat ja guorahallat aššiid . Vaikko Ruoŧa Sámedikkis leat siskkáldas váttisvuođat , de goitge livčče sii galgan nagodit guođđit iežaset váttisvuođaid , go galget mearridit áššiid mat gusket olles Sápmái , buot golmma Sámediggái . Stuorámus deaddu searvvis lea goitge dakko gokko sáhttá váikkuhit mearrádusaid ja njuolggadusaid mat gusket oktováhnemiidda . – Lea balddihahtti movt bargoaddit dohkkehit ahte dievddut bargosajiin jođihit nissongávppošeami , logai Somy Sandvik , muhto ii namuhan guđe bargosajiide dát guoská . Dát guoská maid stuora oassái otná oahpaheddjiide geat oahpahit sámegielat mánáid . Ealáhusa dán bealit gusket juste daidda rahčamiidda , maiguin boazododoallu lea bargamin ja maid geahččala divvut . Ii sámi teáhter leat nu boaris ahte lea ollen dolkadit olbmuid sámi servodat guoski bihtáiguin . Sullii 40 nuppástuhtti leat Nuorta- ja OarjeFinnmárkkus , badjel 55 jahkásačča , geaidda dát ortnet guoská . Luondu , ráhkisvuohta , servodat ja olles máilmmi guoski gažaldagat ráhkadit dán girjji oppalaččat návddašahtti logusin . Šállošahtti lea mii guoská sáme gillii , iešdovdui ja kultuvrii , de manná ráđđe nuppi guvlui . Dát guoská buot radiokanalaide , maiddái NRK:i , gos otne leat buot sámegiel sáddagat radio ja TVs . Demokratia nama bokte ferte vel jearrat ahte man ollu leat sápmelaččat beassan leat mielde ja besset leat mielde mearrideame iežaset guoski áššiin ja ovddes ja dála lágaid ja njuolggadusaid hábmemis . 1997 goavvedálvvi geažil , badjánedje gažaldagat ahte gullágo boazodoallu eallinsuodjalanláhkii , ja eanadoallodepartemeantta lea dan dihte evttohan rievdadit lága vai dat guoská maiddái boazoealáhussii . – Dát lea hui fiinna bargosadji , go dat guoská hui ollu lundui . Dát lea ášši mii guoská buot sápmelaččaide , ja mii dagaha earohusaid sápmelaččaid gaskkas . Dát láhka guoská áššiide mas boazo- dahje oapmedoallit báhčet boraspiriid mat leat goddime ealus dahje omiid . guoskkai earenoamážit heargevuodjimiidda gaskavahkku ja Skilleduorastaga . Hálidan dás joatkit divaštallama mii guoská Beaivváš Sámi Teáhterii . Hálidan dás joatkit divaštallama mii guoská Beaivváš Sámi Teáhterii . Makkár fámut stivrejit dál Sámi Ædnam Særvi ( SLF ) , go dál vuostálastá daddjot juo visot maid ovdal lea gáibidan mii guoská ressursahálddašeamis Finnmárkkus ? –<\q>Buot dát gielddat gosa soahpamuš guoská , leat sámegielddat . GÁNNÁT : < P > < I > Vearrosoahpamuša ii gánnát rievdadišgoahtit , go dát ii guoskka nu máŋgasii , čuoččuha Timo Karkkola vearrobearráigeahčus . Suomas guoská vearrosoahpamuš Ohcejoga , Anára ja Eanodaga gielddaide , mat gullet guovddáš sámeguovlluide . Norggas guoská vearrosoahpamuš Omasvuona , Gáivuona , Ráissá , Guovdageainnu , Kárášjoga , Deanu , Unjárgga ja Mátta-Várjjaga gielddaide . Ollu áššit maŋiduvvojit dán geažil , muhto áššis mii guoská Parlamentáralaš Ráđi ásaheapmái , gal dahkkui mearrádus . – Mii eat sáhte šat dadjat ahte fuorragávppašeapmi ii guoskka midjiide ja ballat moraliseremis . Isaksson lea nákkosgirjebarggus , guorahallamin suopmelaš nálledutkamuša , mii guoská sápmelaččaide . – Dakkár turismii , mii guoská guolásteapmai ja meahccejohtimii , de juohke goalmmát turista boahtá Oulu leanas , muitala Niillas-Ovllá Heaikka Heaika . Dát guoská earenoamážit stipeandaortnegiidda , mat Norgga bealde leat buorit , go sámi dáiddáriidda gávdnojit sierra stipeandaortnegat . Dasa lassin lea bargan prošeavttaiguin mat gusket kultuvrii , mediaide ja identitehttii . Don jearat dakkáriid mat gusket áibbas čielgasit mu priváhta eallimii . Gažaldagaid mat gusket mu priváhta eallimii , in vástit dieđusge goassege . Earret eará ferte vuordit Árbevierročielggadusa ja dasa guoski lasi cealkámušaid . Muhto mii guoská girku ja servodaga viggamušaide vuostáiváldit almmáid ja gánddamánáid , de lea bargan hirbmat boastut . Das leage eahpitkeahttá media máhttu , muhto mii guoská sámi mediamáhttui de ii leat . – Don jearat dakkáriid mat gusket áibbas čielgasit mu priváhta eallimii . < P > Prográmmajođiheaddji Marie Kemi hálešta olbmuiguin fáttaid birra , mat gusket oskui ja vuoiŋŋalaš eallimii . – Máŋga evttohusa ođđa minerál-lágas gusket eana- ja čáhcevuoigatvuođaid digaštallamii , cealká Sámediggi . Dát guoská maiddái Guovdageainnu ja Kárášjoga boastakantuvrraide . Dát orru eambbo dego prinsihppaášši Sámi Allaskuvlla bealis , mii fas manná min ovdii , beaškalit studeanttat , geat maid lohket ahte dát ii guoskka dušše sin luohkkái , muhto maiddái eará luohkáide Sámi Allaskuvllas . – Lea dehálaš addit saji kultuvrraide mat eai oidno muđui , ja ii guoskka dušše Afrihkii muhto maiddái Latin-Amerihkii . SEG gáibida iežas gieldda hilgut Sis-Finnmárkku ovdánahttinfitnodatplána maid Maximite konsuleantafitnodat lea ráhkadan guoski gielddaid ovddas . Muhto prográmmas leat unnán vejolašvuođat guorahallat váttisvuođaid mat gusket Finnmárkku prostitušuvdnii . Galget go ovttaskas suohkanat maidda áššit gullet , ieža geahččalit čoavdit váttisvuođaid , vai leat go ovdamearkka dihte regionála stáhtas doaimmat dáid váttisvuođaid ektui , mat nappo gusket olles Finnmárkui ? Mii guoská Hálkavári geaidnohuksemii , de min jierpmi mielde lea áibbas lobihis eksproprieren čađahuvvon . ferte váldit ovddasvástádusa kártet siva ja váikkuhusa das mii guoská billistemiide duoddaris , muhto lea váttis oažžut departemeantta ruhtadit dán , nu ahte mii geat orrut fylkkas fertet ovttas bargat dan ovddas ahte oažžut dán johtui . Studeantaráđđi galgá maid ovddidit áššiid mat gusket studeanttaid čálgofálaldagaide , bargodillái ja áigeloaktimii . Gielddastivrra áirasat eai guoskka dán virgáibidjamii , muhto Guttorm lohká iežaset váldit bajás ášši jos šaddá suomagielat jođiheaddji . Mii oaivvildit ahte lea stáhta geatnegasvuohta álbmotrievtti vuođu ahte stáhtaorgánat fertejit mearridit guđe gielddaide guoská Sámi vuođđohálddašeapmi . Mii oaivvildit ahte lea stáhta geatnegasvuohta álbmotrievtti vuođul ahte stáhtaorgánat fertejit mearridit guđe gielddaide guoská Sámi vuođđohálddašeapmi . Dát guoská earenoamážit cealkámuššii ONa olis álgoálbmogiid vuoigatvuođaid birra , mat gáibidit ollu eambbo gáibádusaid iešstivrejupmái go dat maid K-169 gáibida . Mearradusat mat čađahuvvojit šaddet konkrehta fálaldagat mat leat guoski álbmotrievtti viidasit hápmemii . Dát guoská earenoamážit cealkámuššii ONa olis álgoálbmogiid vuoigatvuođaid birra , mat gáibidit ollu eambbo gáibádusaid iešstivrejupmái go dat maid K-169 gáibida . Mearradusat mat čađahuvvojit šaddet konkrehta fálaldagat mat leat guoski álbmotrievtti viidasit hápmemii . Ii guoskka ealáhusaide Ii guoskka ealáhusaide Mii guoská Ovddadusbellodaga Deanu galledeapmái , de lea buorre oaidnit ahte sámi servvodat goitge ovdána buoret guvlui sámi álbmoga ektui . Mii guoská Deanu galledeapmái , de lea buorre oaidnit ahte sámi servvodat ovdána buoret guvlui sámi álbmoga ektui , vaikko bellodagat dego Ovddadusbellodat vigget caggat dákkár ovdáneami . Dát moaitin guoská eambbo NSR bargovuohkái dán áššis , go NSR ulbmiliidda ja áigumušaide . – Galgá ollu eanet smiehttat jos áigu juksat mihttomeriid mat gusket sámi kultuvrii . Guoski guovlluid gielddat berrejit Sámedikki riektejoavkku mielas oažžut vuoigatvuođa evttohit stivramiellahtuid . Dat mii guoská munnje , lea ahte hálidan iežan mánáid oahppat albanagiela ja gillii . #ILL Ohcejoga sámit ja Helanderat daid fáro láttiiduvvet olles fártta , hilgot vuos sámegiela ruovttus ja sirdet mánáide giellaárbin suomagiela , eai oainne dárbbašlažžan skáhppot alcceseaset ja mánáideasaset divrras sámegárvvuid , eai guldal Sámi Radio , eai loga sámegirjjálašvuođa dahje sámegielat pláđiid , eai oidno geahččamin Beaivváš-teáhtera , eai oassálastte sámiid kulturdilálašvuođaide , eai gierdda gullat juoiggasteami ja illá gusket gumposiidda . Muhtimat čuoččuhit ahte dát orgána dušše guoská ressursahálddašeapmái , ahte ii boađe ráhkadit ođđa erohusaid sámiid gaskii dahje guoskkahit « sámeeallima » muđui . Lea álki čevllohallat ja diehtit buoremusat , muhto mun váillahan ahte juoga dahkko , ja eandalii guoská dát Brita Carinai . Muital baicca máid don livččet áigon bargat njealje maŋemus jagi , jus don oaivvildat ahte Bargiidbellodat lea vuoittahallan jienastemiin go guoská dehalaš áššiide Guovdageainnus . Anton Dahl ballá ahte dat boahtá Guovdageainnu suohkanis guoskat 120 doalloovttodagaide ja 700 boazoeaiggádiidda . Dat guoská earret eará Bearralvákki - Gáŋgaviikka - ja Guovdageainnu suohkaniidda . Dat guoská earret eará Bearralvákki - Gáŋgaviikka - ja Guovdageainnu suohkaniidda . -<\q>Mánáide geaidda dát guoská lea maiddái stuorra deaddu . Ja go muđui guoská moktii ja dearvvašvuhtii , de gal dáidá dat boraspireváttisvuohta dat mii čuohčá buot garrasepmosit boazodoalloeaiggádiidda dál . Mii muđui guoská dan doaktára analysii , de válddán dan nu duođalažžan ahte áiggun guorahallat bidjat johtui iskamiid oaidnit makkár váikkuhusaid buktá otná boazodoallopolitihkka ja boraspirepolitihkka . Eanetlohku Sámevuoigatvuođalávdegottis mannet vuostá ahte sápmelaččain galgá leat vuoigatvuohta eatnamiidda etnálaš vuođul , muhto dahket speahkasteami mii guoská Nuortalaččaide - unnit álbmot unnit álbmogis . Spábba guoskkai ovtta Snøgga čiekčai ja manai mollii . Vaikko lea sáddenlohpi maid Kárášjogas ja Oslos , de lea jurdda muitalit ságaid mat earenoamažit gusket Guovdageidnui . Luohtái han guoská visot mii lea eallin , ja dás fertet váldit vára loahpaha Utsi . Su mielas leat maid olu dehálaš gažaldagat mat gusket kvenaide maid fylkkat dál fertejit duođas váldigoahtit . Geaidda guoská láhka ? Láhka guoská buot almmolaš orgánaide mat leat sámegiela hálddašanguovllus . Dasto guoská láhka buot almmolaš orgánaide mat bálvalit hálddašangiela álbmoga . Meannudeapmi manná ruossalassii lágaiguin , mat gusket Suoma riikkabeivviide ja suohkanválggaide . Guoská 20 % álbmogii Dat guoská dál lagabui 600 olbmui . Earenoamážit guoská dat Gaska- ja Mátta-Amerihkái . – Mun in oainne iešalddis ahte raporta nu stuorrát váikkuha ieš dasa mii guoská sámegiel aviissaid ruhtadeapmái , muhto dat nanne min ákkastallama , go čujuha hui bures ahte konklušuvdna masa Beaivepreassalávdegoddi lea joavdan ii doala deaivása ge . – Máŋggas guoskkadit ahte seksuálalaš illásteapmi dáhpáhuvai . Sámi Joatkkaskuvllas , Kárášjogas , dieđihit ahte ohppiidráđi ruhta lea bušeahtta boasttas masa guoská oastinbisseheapmi . – Lea suohtas geahččalit veahá earalágan buvdabarggu ja lea hástalussan go fertet máhttit eambbo gávppošeami birra mii guoská biillaide , lohket ođđa bargiid . Dan mii guoská Porsáŋgui , de lea jurdda bissehit moatti vahkkui ealgabivddu , ja de joatkit guhkiduvvon ealgabivdui . – Dál ii leat vuos Sámedikkis nu ollu dadjamuš dasa mii guoská sámi áššiid meannudeapmái . – Dat gáibida ahte Sámediggái addojuvvo váldi áššiin mat gusket sámi álbmogii . Dasa mii guoská juste dan movt áššiid gieđahallat ja movt sámediggi galgá doaibmat , das ii leat stivrra bealis makkárge láhka mii suodjala parlameantta stivrema . Son muittuha ahte dát guoská nuppe guvlui maid . Guoská buot virggiide : Ođđa njuolggadusat eai guoskka dutnje gii juo oaččut oarbásiid penšuvnna Stáhta penšuvdnakássas . Muhtin eará joavkkuide eai ge guoskka dát ođđa njuolggadusat . Dáidda gusket sirdinnjuolggadusat . Maŋisboahttit sáhttet gáibidit buhtadusa jus olmmoš geasa dát guoská jámii maŋŋel guovvamánu 15. beaivvi 1999 . 1 ) Buhtadusohccit áššiin mat gusket veahkaváldái juvddálaččaid vuostá , sáhttet váldit oktavuođa : Det Mosaiske Trossamfund , Postboks 2777 , St. Hanshaugen , 0130 Oslo , Tlf. 22 69 65 70 dahje Conference on Jewish Material Claims against Germany , Slave anf Forced Labour , Sophienstr . Váldoulbmil lea fuomášuhttit nuoraide makkár boahtteáiggevejolašvuođat Sis-Finnmárkkus leat , ja dát guoská earenoamážit dutkamii ja ealáhusovdáneapmái . – Dál eai leat guoski departemeanttain ruhta siskkobealde bušeahtaid , nu ahte jus galgá luvvet ruđaid heahtedillái , de ferte dahkat proposišuvnna ja oažžu ruđaid Stuorradiggái . Stádaministara kántuvra lea gohččon Eanandoallodepartemeanta koordineret viidasat meannudeami boazodoalloheahtedili , go dat guoská máŋggaid departemeanttaide . Guoská 20 % Kárašjoga álbmogii Measta buot doalut leat dáhtton gielddas veahki ja dat guoská dál lahka 600 boazoeaiggádii . Sæther muitala loahpas ahte gieldda gáibádusat leat dál sáddejuvvon guoski departemeanttaide , stádaministara kantuvrii ja Stuorradikki lávdegottiide . – Dilli lea dál vearrái boazodoalus , go dat guoská Kárášjoga gielddas lagabui 600 olbmui . Dasa mii guoská Nordlándda ja Trøndelága kantuvrraide , de lea garra duopmu sámegiela hárrái , go doppe ii oainne NIBR-raporta dárbun čađahit čiekŋalat kurssaid jus bargit eai oainne dan dárbbašlažžan . Bargojoavku lea čállán buot guoski departemeantaide , Boazodoallohálddahussii , Boazodoallostivrii , Sámediggái ja fylkamánnái reivve , mas huikkadit veahki go ain lea áigi . Son lea bargan badjel 20 jagi folklorain , eanaš dainna mii guoská árbevirolaš lávlumiidda ja dánsumiidda . NBR:s lei čoahkkin giđasdálvvi guoski fylkamánniiguin ja Oskal lohká Finnmárkku ja Tromssa fylkkamánniid dorjon evttohusa ahte borriid ferte unnidit , ja buoremuddui doarjjui dan maiddái Nordlándda fylkkamánni . Mii leat máŋgga jagi rahčan sámi ođassáddagiid ovddas , ja dát rahčamušat duššindahkkojit dál go NRK jođiheaddjit leat rihkkon bušeahtaid dakkár surggiin mat eai guoskka sámi sámi rádio- ja televišuvdnabargui ( valáštallan ja ođassáddagat dárogillii ) . Mii leat máŋgga jagi rahčan sámi ođassáddagiid ovddas , ja dát rahčamušat duššindahkkojit dál go NRK jođiheaddjit leat rihkkon bušeahtaid dakkár surggiin mat eai guoskka sámi sámi rádio- ja televišuvdnabargui ( valáštallan ja ođassáddagat dárogillii ) . Boazodoalloláhka ja njuolggadusat fertejit heivehuvvot sámi eallinvuohkái ja árbevirolaš rivttiide , maiddái mii guoská ovttaskas olbmui . Dán leat mii dahkan vaikko leat šaddan guođđit ollu das mii guoská pedagogalaš plána vuohkái , plánaide ja prošeavttaide . Erenoamážit guoská dát nuoraide , sii han leat min boahtteáigi . Muhto dađe bahát sátnejođiheaddji ja su bargiidbellodat ja Gurut jienastedje vuostá , nu ahte mii vuoittáhalaimet ovttain jienain , nu go máŋgii ovdal leat dahkan justa áššiin mat gusket boazodillái . Máŋgga dáfus sáhttá dát gártat lossadin sidjiide geaidda guoská . Dát guoská sihke ovttaskas olbmuide ja bearrašiidda . Álggos dat mii guoská NIBR-raportii . Min ávžžuhus guovddáš eiseválddiide lea leamaš ja lea ahte boazodoallobearrašat geaidda dát guoská galget oažžut ekonomalaš veahki . Lea dehálaš dán dilis , go mii lea ovddidan hui ollu áššiid mat gusket sámi rivttiide gos mun lean leamaš guovddážis , ja oainnán ávkkálažžan ahte mun lean mielde bargat viidáseappot daid áššiid ovddas eiseválddiid ektui . Muhto fertet gávdnat saji mii ii guoskka boazodollui nu garrasit go dát báiki , lohká son . – Mii gullat dákkár lihkuhisvuođaid birra eará báikkiin , guhkkin eret , ja fáhkka dáhpáhuvvá dát min guovlluin maid , ja dat guoská midjiide maid . Dát guoská dan mađe ollusiidda ahte gielda berrešii ráhkkanahttit ovdamearkka dihte soaisála- , dearvvašvuođa- ja oahpahusossodagaid . Ja dan dihte lea ge min mielas mávssolaš ahte eará sámi ráđit main lea deaddu , čájehit ahte Sámis lea ovttamielalašvuohta dasa mii guoská bargat vuoigatvuođaid ovddas . Sámi girkoráđđi lohká ahte sii háliidit dovddahit ipmárdusa Sámedikke behtohallamii go Norga ii sáhttán oaččuhit mielde teakstaárvalusa mii guoská eamiálbmogiid vuoigatvuođaide eatnamiidda ja čáziide , ja ahte Sámediggi danin fertii geassádit norgga sáttagottis . Dát guoská earret eará Sámiid Riikkasearvái ( www.sapmi.se ) ja Samerna ( se // ~w-33684 ) . Mii leat juo ollen dan logijagi beallemuddui , muhto go guoská UNESCO dehálaš bargui oahpu ja kultuvrra hárrái , ii leat dáhpáhuvvan nu ollu . Iskkadeapmi guoská sámiide ja inuihtaide , ja álgoálbmogiidda Ruoššas , Thailánddas , Filipiinnain , Aoteoroas ( New Zealand ) ja gávcci riikka Ameriikkas . Dát guoskkai maiddái Sis-Finnmárkui nu guhká go Ruoŧa láhka doaimmai doppe . Sáhttá leat muhtin ášši mii guoská ollu olbmuide . Konferánsa lea maid rabas eará fágabirrasiidda geaidda dát guoská . Konferánsa lea maid rabas eará fágabirrasiidda geaidda dát guoská . Giellaláhka guoská sidjiide maid . Sámedikkis lea dehálaš rolla eaktudeaddjin ja ráđđeaddi politihkalaš orgánan dakkár áššiid dáfus mat gusket sámi álbmogii Don ledjetge pionera das mii guoskkai positiivalaš nuoraidbargui Máze gilis 50-logus ja álggus 60-logu . Posišuvdnajoavkkus lea friddja áššin mat gusket álkoholavuovdimii . Meannudeapmi manná ruossalassii lágaiguin , mat gusket Suoma riikkabeivviid ja suohkanválggaid . Dallehan sivahallamat gusketge olbmo persovnna eaige politihka . Mii leat juo ollen dan logijagi beallemuddui , muhto go guoská UNESCO dehálaš bargui oahpu ja kultuvra hárrái , ii leat dáhpahuvvan nu ollu . Iskadeapmi guoská sámiide ja inuihtaide , ja álgoálbmogiidda Ruoššas , Thailandas , Filipiinnain , Aoteoroas ( New Zealand ) ja 8 riikka Ameriikkas . Iige válgaevttohas galgga jearahit iežas gilvaleaddjiin - goitge jos lea sáhka áššis mii guoská válgii . Afriika lea guhká leamaš bázahallan das mii guoská teleoktavuhtii . – Sámi nissonolbmot illá oppa leat gullon ge dássážii Áltta-áššis , vaikko báddadanáigumušat gusket seamma olu midjiide ge go almmáiolbmuide , dadjá Ellen Marit Gaup Dunfjeld Sámi Áigái . Dáinna sii seasttáše váile 164 miljovnna ruvnno olles riikkas , ja dat guoskkašii 111 iešguđetge aviisii olles Norggas . Dát guoská 20 oahpaheaddjái , ja 105 mánnái geat dál vázzet 2. luohkáin Kárášjoga mánáidskuvllas , Guovdageainnu mánáidskuvllas , Láhpoluobbala skuvllas , Máze skuvllas , Billávuona skuvllas , Buolbmát skuvllas , Sirpmá skuvllas ja Unjárgga skuvllas . Dasa lassin čállá maid árbedieđuid birra mat gusket muhtun osiide sámi eallimis ; máhttu ja diehtu mii lea vurkkoduvvon ja litnásit dolvojuvvon buolvvas bulvii guhkit áiggiid čađa . Dát leat oainnat áššit mat gusket nuorra nidii gii vázzá skuvlla , orru sierra ásodagas ja gii aitto lea ožžon biilavuodjingoartta . Meisingset muitala ahte dál galgá ráhkaduvvot gihpa ja njuolggadusat dan birra go mánát mátkkoštit akto , mii galgá guoskat sihke girdiide , bussii ja togii . ja das leat dieđut ja reportášat mánáidgárdái guoski temáid birra . – Mun lean muhtin muddui ovttaoaivilis Thor Thraniin ahte Sámediggi ii mearrit nu ollu áššiin mat gusket olbmuid beaivválaš diliide . Oslo journalistklubb ja VG leaba almmuhan minoritehtastipeandda , muhto eai loga vel jurddašan dan birra ahte guoská go dát sámi journalisttaide maid . Rievttimielde livččii sus vuoigatvuohta oažžut momssa máksot ruovttoluotta nugo meahccefievrruin , dasgo láhka guoská ovttaskas doallo-ovttadahkii . – In oaivvil njulgestaga ahte mediat galget NSR miehttegulgii čállit , muhto geahčan gal NSR deháleamos sámepolitihkalaš láidesteaddjin áššiide mat gusket sámi vuoigatvuođaide . Muhto , dát ii guoskka sámi aviissaide mediadieđáhusa mielde . Mii guoská NSR boahtteáigái lea juoga masa NSR ferte máhccat ruovttoluottta . Dát guoská dasa go Ráđđehus lei addán dušše guokte vahku gulaskuddanáiggi Sámediggái dohkkehit ráđđehusa njuolggadusaid ja árvalit iežas juolludannjuolggadusaid . #ILL ¥Gussamielahisvuohta ( BSE* ) lea dávda mii guoská sihke elliide ja olbmuide . Geir Tore mielas galggašii stuorát aktivitehta dáiddačoakkálmasa birra , ii dušše dasa mii guoská dan sámi dáiddabirrasii , muhto maid stuorát oktavuođain . Ii guhtege guoski bealli leat vel digaštallagoahtán dan . –<\q>Dát ovttasbargošiehtadus lea čielga valáštallanšiehtadus , iige guoskka sámi valáštallan ruhtadeapmái , čilge SVL-N jođiheaddji Petter Asbjørn Balto . –<\q>Mun dovden ahte fertejin geahččalit bidjat dán vearredagu mii mu vuostá lei dáhpáhuvvan guoski almmolaš orgánaid ovdii . Leai erenoamán moalla , go moallaolmmái doaivvui nagodit caggat Greinera báhčusa , muhto dađi bahábut Vuollevuovdde moallaolmmái guoskkai spábba bovdnii ja livkkihii earáguvlui ja mollii . – Boazodoallu ferte eanet ekologálaččat fievrriduvvot , go eatnamat eai gierdda , de ferte maid unnidit boazologu muhton guvlluin sámis , dat lea dieđus váivi dáidda geaidda dat guoská , árvala Sara Anne . Bálvalus mielddisbuktá miellagiddevaš , máŋggalágán ja gáibideaddji bargguid mii guoská internašunála politihkkii , ekonomijai , gávppašeapmái , eksportaovddidan doaimmaide , ovddidanveahkkái , birasgažaldagaide ja juridihkalaš gažaldagaide - dasa gusket olmmošrievttit , skiipajohtu , diehtodoaimmat , kultuvrralaš servvoštallan olgoriikkain , veahkki norgalaččaide olgoriikkas jna. . Bálvalus mielddisbuktá miellagiddevaš , máŋggalágán ja gáibideaddji bargguid mii guoská internašunála politihkkii , ekonomijai , gávppašeapmái , eksportaovddidan doaimmaide , ovddidanveahkkái , birasgažaldagaide ja juridihkalaš gažaldagaide - dasa gusket olmmošrievttit , skiipajohtu , diehtodoaimmat , kultuvrralaš servvoštallan olgoriikkain , veahkki norgalaččaide olgoriikkas jna. . Vuoigatvuohtatelefuvnnas lea ulbmil veahkehit ja neavvut doaibmahehttejuvvon olbmuid gažaldagain mat gusket vuoigatvuođaide earret eará skuvllas , dearvvašvuođas , barggus ja oadjoáššiin . Ortnet guoská ohcciide geat leat 25 jagi dahje boarraseappot ja geain ii leat dábálaš lohkangelbbolašvuohta . Áigemearri guoská buot oahpuide mat gullet oktasaš sisaváldimii ( OS ) . Dát guoská maid olgoriikkalaš barggaheddjiide , geain leat doaimmat Norgga nannánjuolggis . Čorgenakšuvdna ii guoskka priváhta- dahje ealáhusruskkaide , bázahusaide mat leat várálaččat birrasii , stuorát diŋggaide jna. . Jus háliidat eambbo dieđuid iežat gurrenbeaivvi birra , dahje eará áššiid birra mat gusket ruskačorgemii - váldde oktavuođa čorgejeddjiin ( Renovasjonstransport AS ) , telefovdna 78 46 10 05. Evttohus mielddisbuktá ahte eamiálbmot ieš , dahje sin Vuosttašnašuvnnaid čoakkán , galgá mearridit áššiid mat gusket eamiálbmogii . Dát guoská sihke stuorát ja Seamma guoská maid jávreguolásteapmái . Sámedikki politihkkárat eai váikkut konkrehta áššiid mat gusket mu , du ja olles sámi servvodaga beaivválaš eallimii . Sámediggepolitihkkáriid mearrádusat ja barggut eai guoskka munnje áktánasat . Dálá sámepolitihkkárat eai arvva hállagoahtet konkrehta áššiid birra , ja dakkár áššiid birra mat munnje , siidaguoibmái ja olles sámi servvodaga beaivválaš eallimii gusket . Dat guoská dušše ođđa operatiivavuogádahkii Windows 2000 rájes , mii gáibida nu ollu vurkensaji ja muittu dihtoris ahte eanetlohku dálá dihtoriin eai sáhte geavahit dan . Lea eahpečielggas makkár njuolggadusat gusket čállosiidda mat interneahtas almmuhuvvojit . Diđii gal muitalit ahte dát váttisvuohta ii guoskka boazodollui sulluin . Dát guoská maiddái sidjiide geat ledje vuolgimin heargegilvvuide Garasávvonis . Dát guoská dieđuid háhkamii ja diktit boazodolliid buktit oainnuid . Ii Finnmark Dagblad , ii Finnmarken , ii Altaposten , ii Nordlys , ii ge Aftenposten ceavcce Barg mielas boazodoalu guoski áššiin . Ii jáhke gal sápmelaš guoski beliid eanemusat bázahallan . Per John Anti ii oainne váttisin dákkár ortnega čađahit go boazodoallolágas lea sierra paragráfa das mii guoská bivdui . – Dán proseassas ii leat dušše boazologu ja bohccuid birra sáhká , muhto maiddái olbmuid birra geaidda dat boahtá guoskat . – Dál váldit vuos jaskadit ođđa nuppástemiid boazodoalus go dan rádjai eai leat dan olis makkárge konkrehta dieđut boahtán mii guoská bargguide , lohká Larsen . Statkraft plánat bohtet guoskat njealji orohahkii main leat oktii 16 000 bohcco . – Dát guoská erenoamážit okto eatniide geain leat smávva mánát ja stuorra orrun- ja eallingolut . #ILL Erenoamážit berrešii Ruošša ráđđehus ovttas boazoálbmogiiguin nannet ja ovddidit boazodoalu ásaimuhttima ja luondduriggodagaid guoski lágaid . Dál leat gollan fargga 4 mánu dan rájes go addui návddiid goddinlohpi , muhto mii boazoeaiggádat geaidda dát guoská eat leat ožžon makkárge formálalaš dieđuid movt kártenbargguin manná , ja ii ge leat mihkkege gullon das movt menestuvvá bivdit daid návddiid maidda lea addon goddinlohpi . Gažaldat lea maid ahte galgašii go dákkár njuolggadus guoskat obba smávvafuođđobivdui . - Mu oainnu mielde galggašii baicca NBR oažžut ain eambbo sajiid bargguin mat gusket boazodollui , lohká Aslak j. Eira . Son várrii maiddái garrasit dákkár áššiid mearrideames jođánit mat gusket njulgestaga miellahttogažaldagaide , go dan dáfus rahčá NBR . Søderholm ii čiegat ahte dat ahkásaččat go Klemet John A. Sara lea váttis joavku bargomárkanis Dat guoská buohkaide , leaš dál leamaš nuppásteaddji dahje ii . Son lohká ahte dál ii leat oktage gii goziha movt mediat gokčet sámi guoski áššiid . Dat galgá guoskat buot boazoeaiggádiidda ; beroškeahttá lea go doallu vai ii . Njuovahaga jođiheaddji Thor Aage Pedersen váruha viidát váikkuhusaid mat guoskkaše earáide maiddái jus gielddus boahtá . - Lea goit čielggas ahte leat máŋggalágan ealáhusat miehtá riikka maidda bohtet ávkin fárpmat , ja dakkár gielddus ii guoskkaše dušše náhkkeelliid-ealáhusa bargosajiide , váruha Aage Pedersen AS stivrajođiheaddji . Priváhta boazodolliid ovddasteaddji , Mikhail Jar , muittuhii kolegai ahte dat áigumuš galggašii guoskat buot boazodolliide ávkin . Sihke dasa mii guoská dálkkodeapmái ja ekonomálaš beliide . – Jus Stuorradiggi juolluda dáid miljovnnaid boazodollui , de easka ráhkadit ovttas guoski derpartemeanttaiguin , Sámedikkiin ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikkaservviin movt ruđat galget juogaduvvot , muitala eanandoallodirektevra Saglevmo . Lea maiddái ballu ahte jus hálddašeapmi sirdo fylkkamánniide , de sáhttá boazodoallu vuoittahallat eará doaimmaide maid fylkkamánnit dál hálddašit - dát guoská erenoamážit areálaáššiid ja boraspiriid hálddašeapmái . #ILL Dát guoská geavaheaddjiide , priváhtaolbmuide ja organisašuvnnaide . Tormod Eggan jáhkká ahte Muosáid gildii álget fargga huksemat , muhto son deattuha ahte NVE ii leat muđui váldán makkár ge mearrádusa dán guovtti akteuvrra plánaide mat gusket eará gielddaide Finnmárkkus . ¥Sáhttá čuovvut olbmuid biktasiin ja biergasiin mat leat guoskan virusii . Háliidan oaidnit ášši juohke guovllus , ja bivddán dan dihte ahte HSS lahtut vulget Muosáhii , Honnesváhkái ja Láhppái deaivat gielddaid bajemus jođiheami , ja earáid geaidda ášši guoská , digaštallandihte ášši . Dál ii guoskka baggonjuovvan šat dušše bohcco deddui , muhto boazodoalloovttadagaide . Dál jáhkkit ahte guoski departemeanttat , Sámediggi ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikasearvi ráđđádallet ja gulahallet bures geaidda galgá heahteveahkki jus Stuorradiggi čájeha buorre dáhtolašvuođa dan dillái mas boazodoallit dál leat . Eai leat galle ásahusa dahje gieldda mat dorjot Sámedikki oainnu das mii guoská Sámi álbmotbeaivvi levgemii . Sihke evttohuvvon rievdadus guovtti orrunsaji birra ja boahttevaš rievdan doarjjarehkenastima birra leat dakkárat ahte vuordit ahte dat boktá eanet riiddu dain bearrašiin maidda dát guoská . Goalmmát ášši mii namuhuvvui lei allaskuvlla fáhkkatlaš dárbu dasa mii guoská alit bušehttii ja stuorát ja eanet logaldallanlanjaide . Sámedikkis mii leat ožžon čađa 3 geahččalanprošeavtta mat gusket báikkálaš hálddašeapmái vuonain . Suohkan lei bovden sin gulahallan dihte movt čoavdit suohkana váttes dilálašvuođaid , ja erenoamážit dat mii guoská ealáhusovdáneapmái . Sámegieloahpahus lea máŋgga sajis Norggas moaitinveara , ja ii dušše mánáid- ja nuoraiddásis , muhto dát guoská buot ahkejoavkkuide mat háliidit loktet sámegiel gelbbolašvuođa . Nunatsiaq News ii leat riekta máinnašan dan oasi mii guoská dasa ahte Norggas eai gávdno fátmmasteaddji prinsihpat , politihkka dahje šiehtadusat mat regulerejit oktavuođa Ráđđehussii . #ILL Mii guoská buhtadeapmái sápmelaččaide geat masset vuoigatvuođaid billistemiid geažil sámi guovlluin , de sis lea dieđusge Norgga lága mielde vuoigatvuohta oažžut buhtadusa . Dát guoská maiddái guovddáš mediaide . Sámi mediain gullo ahte sámenuorat eai beroš politihkas , mielastan dát váttisvuohta guoská olles Norgii . Buohkain leat oaivilat áššiid birra mat gusket sidjiide , eai ge fuomáš ahte lea justa dat mii lea politihkka . Erenoamážit go guoská dan boahttevaš hálddašeapmái Finnmárkkus lea goabbatoaivilvuohta gaskal Bb ja Olgeša , muhto mii oaidnit liikká čielga mearkkaid ahte Olgeš lea váldigoahtán sámepolitihka duođas . Su maŋemus čuoččuhus NSR birra dán háve čuožžu máŋgga aviissas , ja guoská dan organisašuvdnadoarjagii maid NSR oažžu . Dát guoská maid mánáidgárddiide . SOL viežžá iežas doarjaga njuolga stáhtas departemeantta bokte ( KUF ) ja dat ii guoskka ge dan jahkásaš kulturdoarjagii maid NSR juolluda alcces . Dát guoská sihke siskkáldas organiseremii , iešguđet ge áššiid gieđahallamii , ja Sámedikki fámu viiddideapmái . Finnmárku ferte šaddat ofelastinfylkan dasa mii guoská etnihkalaš ja kultuvrralaš hearváivuhtii , dásseárvui ja respektii álbmogiid gaskas . Dát guoská erenoamážit birasáššiide ja guovllupolitihkkii . #ILL Dát guoská erenoamážit dakká áššiide areálabahkkemat geahččaluvvojit dahkkot lobálažžan dainna ákkain ahte lihkahallan buktá ođđa bargosajiid . #ILL Dat guoská sihke ealáhuspolitihkalaš ja hálddahuslaš gažaldagaide . Muhtun osiin mii leat muhtun muddui lihkostuvvan , muhto váidalahtti lea ahte eat leat olahan maidege das mii guoská nissonolbmuid nomineremii sihkkaris sajiide . Bargojoavku ávžžuha gielddaid ráhkadit njuolggadusaid levgema dáfus , mat maiddái gusket sámi levgii . – Ođđa momsaortnet guoská eanaš bálvalusaide ja galgá leat viehka ollu ovdal go dat váldo eret muhtun bálvalusain , dadjá stáhtačálli Steinar Pedersen . Riikkas leat 48 000 almmolaš skuvlla , muhto dát prošeakta ii guoskka earágo 20 prosentii . Vuosttaš geardde 20-jagi historjjás lea Interamerihkkálaš olmmošvuoigatvuođaid duopmostuollu ( IACHR ) cealkán duomu mii maiddái guoská mánáide ja nuoraide . Son deattuhii ahte dat lei historjjálaš dáhpáhus sihke danne go guoskkai mánáide , ja danne go buhtadussubmi lei nu stuoris . Eiseváldit maid sáhttet defineret bearaš-doahpaga vugiin mii guođđá sin geat eai leat borgárlaččat vihahuvvon - juoga mii guoská eanetlohkui nuorra sigøynarbearrašiid gaskkas . Bargiidbellodaga lihcohallanveardádallamat eai guoskan Egil Ollii , muhto Egil Utsii . Seksuála guoski áššit leat priváhta áššit . Wolf lea guorahalladettiin gávnnahan ahte ođđaseamos juridihkalaš dokumeanta mii guoská máilmmi čáhceresurssaide , lea headju . Nordlánda lea rádjeguovlu go guoská sámegielat suopmaniidda . Sámediggi han gal dieđusge ferte beassat mearridit buotlágan áššiid mat gusket sápmelaččaide . Sámediggi han gal dieđusge ferte beassat mearridit buot lágan áššiid mat gusket sápmelaččaide . Min ulbmil lea ovddidit ollislaš politihka mii guoská servodaga ovddideapmái miehtá Sámi . Liikká son vuordá ahte sihke sámi vuoigatvuođalávdegoddi , duopmostuolut , Meahccekommišuvdna ja almmolaš hálddahusat váldet vuhtii Alimusrievtti duomuid go sii árvvoštallet áššiid mat gusket sápmelaččaide . Guovdageainnu ovdagoddi ii loga iežaset heaittihit bálvalusaid mat gusket álbmogii . Dát mii galgá beastit suohkana lea ahte sii áigot heaittihit iešguđelagan doaimmaid mat eai guoskka njuolga álbmogii . Nystøas leat stuora plánat mat gusket sidjiide geat ožžot doarjaga Sámedikkis . Nystø deattuhii earret eará ahte boazodoallu lea boahtán hui váttes dillái , ja dat negatiiva govva mii lea boahtán medias dan birra , bávččagahttá ja lea hui lossat sidjiide geaidda dat guoská . Johan Klemet Kalstad ballá ahte olbmot álget vuosttaldit ja báhtarit eret juohkediŋggas mii guoská SÁmediggái . P1 cuiggoduvvui go ledje unnán sáddagat mat livčče guoskan minoritehtaide . Ráđđi lohká TV2 maiddái sáhtášii čáhkkehit sámiide guoski prográmmaid sin dábálaš sáddagiidda , dego áigeguovdilprográmmaide . Eanaš sámi guoski ásahusat , sihke almmolaš ja privahta ásahusat , válljejit čállit dárogillii , ruoŧagillii dahje suomagillii internehttii go dat lea ollu álkit praktihkalaččat . Buot mii guoská givssideapmái , alkohola ja eará gárrenmirkogeavahemiid fertet mii váldit duođas . stádii , maiddái daid vuoigatvuođaid mat gusket du mánáide . Sámedikkit fertejit bargagoahtit áššiiguin mat gusket dan iešguđet ovttaskas sápmelažžii . Viimmat vuohttit mii juoidá konkrehtalaš positiiva doaimmaheami departemeantta sámi ossodagas mii guoská sámi áššiide . Dán oktavuođas guoská dát Sámi Válgalihttui . Lea áibbas čielggas ahte dáčča mediain lea ođasceahkki ollu badjeleappos sámi guoski áššiin go mii sámi mediain lea . Buot mii guoská dasa man bures muhtun media gieđahallá iešguđetlágan surggiid , boahtá das man muddui medias lea gelbbolašvuohta dain iešguđetlágan surggiin . #ILL Lea áibbas čielggas ahte dáčča mediain lea ođasceahkki ollu badjeleappos sámi guoski áššiin go mii sámi mediain lea . Muhto mii fertet gal maid jearrat maid Sámediggi lea bargan dan njeallje maŋemuš jagi das mii guoská jienastuslogu čáliheapmái . Álbmot dárbbaša oaidnit maid Sámediggi bargá áššiiguin mat gusket sin beroštumiide . Muhto , lea goitge miellagiddevaš gullat ahte sin vuohki geahččat sámi guoski áššiid sáhttá maid sámi álbmogii buktit ođđa ipmárdusa das man váddásat sámi áššit leat . Vaikko sámi álbmot lea šaddan gullat garra ákkastallamiid sámi guoski áššiin dán válgagiččus , de oaivvilda Kalstad ahte dát válgagižžu sáhttá addán ođđa ipmárdusa sámi áššiin . Muhto sin oaidnu sámi guoski áššiin , soaitá bágget oidnosii problematiserema maid šattašeimmet fertet gierdat . Lea goitge miellagiddevaš gullat ahte sin vuohki geahččat sámi guoski áššiid sáhttá maid sámi álbmogii buktit ođđa ipmárdusa das man váddásat sámi áššit leat . Mii jáhkkit ahte boahtteáiggis bohtet eambbo konkrehta gáibádusat mat gusket giela ovddideapmái . Danin áigu ráđđi bargagoahtit eanet dakkár áššiiguin mat gusket ovttaskas olbmuide , báikegottiide , ásahusaide ja suohkaniidda . Go Sámediggi lea ieš háliidan hálddášit eambbo stádabušeahtas mii guoská sámi áššiide , de ipmirdit mii ahte Sámediggi lea háliidan dan dainna ulbmilin ahte juolludeamit galget šaddat buoretbut . Snøhvit-prošeakta han livččii dakkár ášši mii buot dásiin guoskkašii dan ovttaskas sápmelažžii . Danne áigu ráđđi bargat earenoamážit áššiguin mat gusket lagasolbmui , báikkálaš servodahkii , institušuvnnaide ja suohkaniidda . Ohcejoga gielddaráđđehus šaddá dán vahku čoahkkimisttis meannudit golbma váidaga , mat gusket girkosiidda vuođđoskuvlla rektora válljemii . – Olgešbellodagas han lea čielga politihkka mii guoská preassadoarjagii . Dát guoská erenoamážit virgáibidjanáššiin , go sápmelaččain lea hui unnán politihkalaš váikkuhanfápmu skuvlii , ja eai ge sápmelaččain leat ovddasteapmi dain orgánain mat stivrejit skuvlla doaimmaid . #LOC? Buohkat lohket iežaset vásihan kommentáraid mat gusket vuolledábiide , hápmái , seksualitehtii , ja vel dasa ge ahte anihit go mánáid dahkat .Dát guoská erenoamážit virgáibidjanáššiin , go sápmelaččain lea hui unnán politihkalaš váikkuhanfápmu skuvlii , ja eai ge sápmelaččain leat ovddasteapmi dain orgánain mat stivrejit skuvlla doaimmaid . #LOC Buohkat lohket iežaset vásihan kommentáraid mat gusket vuolledábiide , hápmái , seksualitehtii , ja vel dasa ge ahte anihit go mánáid dahkat . Dát duopmu lea ođastan rivttiid mat gusket bistevaš eana eaiggádeapmái . Sámediggi galgá buorebut gulahallat álbmogin , dan bokte ahte bidjat stuorát deattu áššiide mat gusket ovttaskas olbmuide , báikkálaš servodagaide , ásahusaide ja gielddaide . Dát guoská siskkáldas bárgonjuolggadusaidde , ruhtadillái ja bargiide geat sáhttet hálddáhuslaš bargguid doaimmahit , formálalaš struktuvrii guovddáš eiseváldiid ektui , ja stuorát ovddasvástádusa ja fámu Sámediggái . Dát guoská de dan lágalaš mandáhtii mii Sámedikkis lea . Dáinna duogáain dáhttu dál NSR ahte Sámediggi galgá buorebut gulahallat álbmogiin , dan bokte ahte bidjat stuorát deattu áššiide mat gusket ovttaskas olbmuiide , báikkálaš servodagaide , ásahusaide ja gielddaide . Dát soitá erenoamážit guoskat guovlluide gos sápmelaččat leat unnitlogus , ja doppe gos gieldda- ja guovllueiseváldiid politihkka ii váldde sin doarvái bures vuhtti . Girji galgá vuosttažettiin guoskat Davvi-Norgii , ja Davvi-Trøndelagii , muhto ulbmil lea ahte dát galgá áiggi mielde gokčat olles Sámi . Stivra oaivvilda ahte ođđa boazodoallohálddahusa hoavda Ellen Inga O. Hætta berre leat fárus dán dehálaš proseassas , mii guoská viehka ollu olbmuide Oarje-Finnmárkku boazudoalloguovllus . Alimus hálddahusrievtti presidenta ja Suoma giellaláhkakomišuvnna ságadoalli Pekka Hallberg čilgii Sámedikki giellaláhkasemináras Anáris kommišuvnna evttohusaid , mat gusket sierragielagiid rivttiide Suomas . Hallberga mielas dát geatnegasvuohta guoská riikkagielaid suoma ja ruoŧa lassin maiddái sámegillii , romanigillii ja seavagillii . Davvi Nuora cealkámuš sin guđat jahkečoahkkimis lea ahte eai ábut seamma eavttut dákkár oahpaheami álggaheapmai mii guoská unnitálbmogii , go oahpahusaide mat leat olles álbmoga várás . Dál leaba dušše Norga ja Suopma ráđis ja ráđđi galgá leat gaskaboddosaš ovttasbargoorgánan áššiide mat gusket sámiide máŋgga riikkas . Tuomioja mielas Arktalaš ráđđi lea rivttes báiki ságastallat álgoálbmogiid oainnuid birra das mii guoská arktalaš guovllu geavaheapmái , danne go Sámiráđis lea čuovvunlahttovuohta doppe . Dát vuoigatvuohta guoská maiddái universitehtaid ja eará allaskuvllaid sisaváldimis . – Muhto , lohka son , – mi Norgii guoská , de livččii šaddan beanta revolušuvdna sámi áššiin jus Norga livččii seamma radikála sis-riikka áššiin go olgoriikkaáššiin . Virggi váldodoaimmat gusket lassiárvodivvagii , vearrorehketdollui , bargodoaimmaide vearrogáibidannjuolggadusaide ja sisagáibideapmái . Juristtaguoktá cealkámuša deháleamos oassi guoská Ilokonvenšuvnna nr 169 dulkomii mii lea álgoálbmot ja čearddaid birra iešheanalaš stáhtain . Dát čuokkis guoská rivttiide muhtin guovllus gos álgoálbmogat leat ássan ( árbevirolaččat hálddašan ) . Artihkal 14 , nr 1 , 1. čuokkis guoská rivttide dakkár guovllus gos álgoálbmot árbevirolaččat lea ássan ( man badjel lea árbevirolaččat ráđđen ) . Eai ge njuolggadusat eastat ge daid mearrádusaid mat mearriduvvojit ja mat gusket eatnamiid geavaheapmái . Láhkaevttohusa § 10:s leat njuolggadusat mat gusket mearrádusprosedyrii go lea sáhka rievdaduvvon eanangeavaheami birra . Cealkámuš maiddái gieđahallá ilokonvenšuvnna artihkal 15 , mii guoská riggodagaide mat leat čadnon daidda eatnamiidda , maidda álgoálbmogis leat vuoigatvuođat artihkal 14 nr 1 , 1. čuoggá bakte . Dás lea spiehkastat , mii guoská ozolaš minerálaide ( dakkárat main lea iešdeaddu 5,0 dahje eambbo ) , ja vuoigatvuohta petroleumriggodagaide , mat Norgga lága mielde gullet stáhtii . Láhkaevttohusa § 21:s leat earret eará njuolggadusat buohkaidrievtti hárrái , mat gusket bivdui , smávvafuođđobivdui , sáivačáhceguolásteapmái sihke stákkuin ja giehtavađuin . Dát mearrádus guoská maiddái guovlluide artihkal 14 nr 1 , 2. čuoggás ( gos sápmelaččain dušše lea ávkkástallanriekti ) . Jus láhka galggaš deavdit artihkkal 15 de fertejit vel sápmelaččat sihkkarastojuvvot beassat leat mielde almmolaš mearrádusain mat gusket sin vuoigatvuođaide . – Áigu go Ráđđehus atnit guovddáža mearrádusain mat gusket eanan- ja čázádatvuoigatvuođaide ? Sáhttá riŋget biebmobearráigeahččui go eallit gillájit , go juhkančáhci lea heittot , jus lea várohus njoammu šaddo- , guolle- dahje eallidávddain , go lea dohppehallan biebmomirkkohussii , go lea allergiijalaš reakšuvnnaid kosmehtalaš buktagiid geavaheamis , jus fitnodagain dahje doaimmain fuobmá maidege maid jáhkká sáhttit čuohcat dearvvašvuhtii , ja jus leat gažaldagat njuolggadusaid ja bearráigeahču birra mat gusket iežas doibmii . Árvalusa sisdoallu ferte dieđusge guoskat suohkana doibmii , muhto ii mearkkaš maidege áššái Ovddidanvuoigatvuohta guoská maid fylkkagildii . – Láhka ii guoskka áššiide mat maŋemus jagiid leat juo mearriduvvon suohkanstivrras , muhto sátnejođiheaddjis lea dál vejolašvuohta váldit ášši suohkanstivrii jus háliida . Dat guoská buohkaide . In dieđe ovdamearkkadihte man muddui dát guoskkašii boazodolliide . Dát guoská šarkkaide ja fatnasiidda maid leat oanehat go 15 mehtera . DUTKÁ SÁMI ÁHČIID BAJÁSGEASSIN VUGIID : Else Målfrid Boine Kárášjogas eret lea bargan olu sosiálabargguin mii guoská sámi nuoraide . ¥Jus Finnmárkkuláhka galgá deavdit ILO konvenšuvnna eanavuoigatvuođa gáibádusaid de fertejit opmodatstivrra mearredannjuolggadusat rievdaduvvot nu ahte sámiide sihkkarastojuvvo eaiggátvuođalaš mearredanváldi , ainjuo guovlluin ja áššiin mii guoská sámiide . Jus láhka galgá deavdit dán kapihttala ferte sámiide sihkkarastit oassálastima mearredeames áššiin mii guoská sidjiide . Jus Finnmárkku opmot áigu hálddašit eatnamiid , de FN konvenšuvnna 27. kapihtttala mielde fertejit sápmelaččat dahje daidda geasa ášši guoská beassat buktit iežaset oaiviliid . Ledjen ieš mielde evttoheame Riddu Riđđu jođiheaddji Lene Hansena stivrenjovkui go sus leat erenoamáš attáldagat mii guoská lágidemiide . Dát guoská ovdamearkka dihtii almmuhussajiid oastimiid oktavuođas , mat jeavddalaččat dahkkojit buot sámi aviissain , čálliba juridihkalaš čielggadusas . Áiggi mielde dát vuoruheapmi sáhttá guoskat buot sámiide , cealká Keskitalo . Son hálai dušše áššiid birra mii guoskkai njuolgga nuoraide . Vuostamužžan , go sii rahpe sávnni uvssa de sii oidne geđggiid ja jerre , ahte leatgo gieđggit báhkas juos daidda guoská . – Finnmárkku láhka ii guoskka dušše Finnmárkku sápmelaččaide . – Dan rájes go Sámediggi lea heaittihan Sámi kultrráđi , leat mii dáiddárat leat leamašan jiena ja mearridan válddi haga Sámedikkis , mii guoská dáidda-ja kulturpolitihkkálaš áššiide , cealká dáiddárráđi forum jođiheaddji Niilas A. Somby . Muhto dát dávda ii leat leaika , sihke lagamuččaide ja dasa geaidda dát guoská gillájit . Mii muđui dáiddalalš árvvoštallamiid guoská de leat Sámidáidarat iešguđet suorggiin máŋimuš jagiid deattuhan ahte lea dehálaš ahte Sámimedijat árvvoštallet sin dáidaga . Gaska Finnmárkku biebmubearráigeahčču maid dál Kárášjohka galgá doaimmahit guoská njealjji gildii . Sámedikke presideanta Sven Roald Nystø lohká ahte sii leat máŋimuš golbmajagi bargan kultuvradeperttemeantta ektui go guoská mo SVL:a doaimmai galgá ruhtadit . Virgeg ib ‡dus : Ohcci galg‡ - ovddastit ja iehtadallat SDR ovddas - v ‡stidit SDR bealis ‡ iin mat gusket S ‡mi D idd rr ‡ ‡i ja dasa gulleva ‡ iide - m ‡httit sihke hupmat ja ‡llit s ‡megiela , e gelasgiela ja ovtta davviriikka gielain - m ‡httit ekonomiija ja r ‡hkadit bu eahtaid ja ‡llit pro eaktaohcamu aid Virgeg ib ‡dus : Ohcci galg‡ - ovddastit ja iehtadallat SDR ovddas - v ‡stidit SDR bealis ‡ iin mat gusket S ‡mi D idd rr ‡ ‡i ja dasa gulleva ‡ iide - m ‡httit sihke hupmat ja ‡llit s ‡megiela , e gelasgiela ja ovtta davviriikka gielain - m ‡httit ekonomiija ja r ‡hkadit bu eahtaid ja ‡llit pro eaktaohcamu aid Gelbbolaävuo aguovddáä galgá vuosttaìettiin bargat fágalaä áääiiguin mat gusket álgoálbmotvuoigatvuo aide ja sámi vuoigatvuo aide , ee. gozihit , heivehit ja gaskkustit relevánta die uid ja dokumentaäuvnna álgoálbmotvuoigatvuo aid birra naäuvnnala ‹‹at ja riikkaidgaskasa ‹‹at. Olmmoš suilloda báruid mielde , guoskkasta fiervái ja rievdá fávlái ođđasit aht ` ođđasit . Dat guoská erenoamážit min buohcciviesuid fálaldagaide . #ILL Bargiidbellodaga sámediggejoavku bivdá Sámediggeráđi bargat dan ala ahte Dearvvašvuođaguvlui lasihuvvo ollu eambbo ruhta bušeahtas mii guoská dasa ahte buohcciviesuid doaimmahit . #ILL Dát guoská sihke sámiide ja eará geavaheddjiide geat devdet rievttála gáibádusaid . #ILL Sámediggi ovddasta olles riika , muhto láhka evttohus guoská Finnmárkkui- eai dalle goit beasa finnmárkula at ie a mearridit ? #ILL Sem/Plc Departemeanttas mearridit du e dalle go stivra lea hehttehuvvon mearrideamis , jus mahka leat seamma ollu jienat goappáge bealde dea ála jearaldagain , mat gusket doibmii , dahje jus stivra ii leat ovttaoaivilis areálaá iin mat gusket sámi kultuvrra luonddu riggodagaide . Departemeanttas mearridit du e dalle go stivra lea hehttehuvvon mearrideamis , jus mahka leat seamma ollu jienat goappáge bealde dea ála jearaldagain , mat gusket doibmii , dahje jus stivra ii leat ovttaoaivilis areálaá iin mat gusket sámi kultuvrra luonddu riggodagaide . Ii muhtahahtti minirálaide ( golli , silba jna ) , gusket garraseappu á emeannudan njuolggadusat . O a njuolggadusat bohtet , muhto dat fertejit uovvut earret eará o astuvvon iehtadusaid Suomain mat gusket Detnui ja Njávdámii , ja maid birra ain leat iehtadallame . Go guoská dakkár o asmuvvii riggodagaide , de lea láhkaevttohusas vuoigatvuo aidjuohkin gaskkal báikkála meahcástalliid , suohkana ássiid , fylkka , olbmot geat orrot Norggás ( álbmot ) ja buohkaid earáid . Son dadjá min nieddážiid , geain eai vuos leat čiččit , eai galgga daidda guoskat . Son faŋuha ruotnasiid , muhto juste ovdal go guoská daidda de ravge gieđas ruovttoluotta ja boagustišgoahtá movttegit . Dat ii guoskka dušše sámi kulturhistorjái , muhto gusto riikkaidgaskasaččat . Boazodoallu lea áidna ealáhusa masa suodjalanplánat bohtet guoskat , nu ahte dat guoska sihke oarjageaže ja nuortageaže orohagaide . Gulaskuddan lea sáddejuvvon guoski riekteguddiide , dan guovtti boazoorohahkii , servviide , stáhtaásahusaide , gielddaide ja fylkagildii . Dat guoská erenoamážit olgoriika togaide . #ILL Sem/Veh Juristtaguoktá cealkámuša deháleamos oassi guoská Ilokonvenšuvnna nr 169 dulkomii mii lea álgoálbmot ja čearddaid birra iešheanalaš stáhtain . Dát čuokkis guoská rivttiide muhtin guovllus gos álgoálbmogat leat ássan ( árbevirolaččat hálddašan ) . Artihkal 14 , nr 1 , 1. čuokkis guoská rivttide dakkár guovllus gos álgoálbmot árbevirolaččat lea ássan ( man badjel lea árbevirolaččat ráđđen ) . Eai ge njuolggadusat eastat ge daid mearrádusaid mat mearriduvvojit ja mat gusket eatnamiid geavaheapmái . Láhkaevttohusa § 10:s leat njuolggadusat mat gusket mearrádusprosedyrii go lea sáhka rievdaduvvon eanangeavaheami birra . Cealkámuš maiddái gieđahallá ilokonvenšuvnna artihkal 15 , mii guoská riggodagaide mat leat čadnon daidda eatnamiidda , maidda álgoálbmogis leat vuoigatvuođat artihkal 14 nr 1 , 1. čuoggá bakte . Mii leat oahppan ahte Indiá kástavuogádagas vuolimužžan leat Sudra mii oaivvilda joavkku man ii galgga guoskat . Davvisámi teavsttat |Julevsámi teavsttat |Lullisámi teavsttat |Bálddalas teavsttat Davvisámi |Norsk |Suomeksi |Svenska |English 2 válljejuvvon korpusa (buot) — 21 525 725 sáni Eaŋkil Eanet vejolašvuođat CQP Query Dievaslaš CQP-jearaldat: [] KWIC: Statistihkka: KWIC Statistihkka Sátnegovva ii vuos doaimma Boađus: 15 667 Ovddit1234567891011..1516Čuovvovaš Cealkkačájeheapmi North Saami corpus – – Boazodoallit geaidda dát kártenbarggut gusket leat vuostá dáid bargguide , čujuhit ahte barggut rihkkot iešmearredanválddi mii sis lea , čállá Haugen . Kultuvrralaš ceavzilvuohta guoská árbevirolaš máhtu , ávdnasiid ávkkástallama , bargoteknihkalaš symbolaid geavaheami jna. áimmahuššamii . Kultuvrralaš ceavzilvuohta guoská árbevirolaš máhtu , ávdnasiid ávkkástallama , bargoteknihkalaš symbolaid geavaheami jna. áimmahuššamii . Dan rájes go SSL ásahuvvui jagi 2003 , lea SSL bargan eastadeaddji ja miellaguottuid rievdadeaddji barggu go guoská joavkojođiheddjiide , čikčiide ja gehččiide . Go guoská boahtteáigái : SSL lea čeavlái go sáhttá muitalit ahte SM 2008 lágiduvvo Romssa fylkkas , Nordreisa IL ja Skjervøy IK lágideaddjin , vuosttaš vahkkoloahpa suoidnemánus 2008 . Dat dáhpáhuvvá aviissas FD beaivvi ovdal dán válgaáigodaga maŋemus gielddastivračoahkkima 14.06.07 , seammás go son beaivvi maŋŋil ii atte lobi čujuhit ahte minerálaohcanlobit eai čuovo lága , nu guhká go eai guldal eanaeaiggádiid geaidda guoská ja guovllu geavaheddjiid . Bergvesenet lea gulaskuddanreivviin mat gusket minerálaohcanlobiide Finnmárkkus dahkan áššemeannudanmeattáhusa , ja ii leat vuhtiiváldán geatnegasvuođa gulaskuddama sáddet boazodoalloorgánaide . Go guoská eanaeaiggádiid rievttiide ja geavaheddjiide minerálaohcamiid oktavuođas , de čállá Bergvesenet sin ruovttusiiddus « guovlluin gos leat sámi berošteaddjit lea earenoamážit okta geavaheaddjejoavku geat leat earenoamáš dehálaččat , ja dat lea boazodoallu , muhto maiddái eará sámi meahcásteapmi ja ealáhus sáhttá guoskkat njuolggadussii . Ane eanet áiggi bargguide mat gusket ruoktui ja vissui . Dán rádjai gal lea leamašan dadjat juo áibbas goikkádat mii guoská fylkkadikke- ja gielddaválggaid áššiide . Eai min skuvllat ge galgga leat heajut das mii dása guoská , lohká Guovdageainnu joatkkaskuvlla ja boazodoalloskuvlla rektor Olav Nikkinen . Eanaš dát rievdadusat bohtet guoskat Finnmárkui ja Davvi-Romsii , gos leamašan loažžat láhkadulkon ovddeš lága ektui . Konstruktiivvalaš kritihkka lea bures boahtin ja áibbas dárbbašlaš , muhto dalle ferte dat guoskat gárvves buktagii , man duođas lea oaidnán . Dán vahku vuoruhat daid áššiid mat gusket olbmuide ja báikkiide olgoriikkas . Dát leat dáhpáhusat mat gusket diesa ahte bivdit eai čuovo dábálaš olmmošvieruid , ja dat ii leat veahášge buorre . Dát guoská buohkaide , sihke turisttaide ja báikkálaš olbmuide . Line Eriksen muitala ahte dalle beassá vásihit ollu mii giehtaduodjái guoská ja maiddái lea vejolaš ieš beassat geahččalit . • Lea fleksibel go guoská bargguide ja mátkkošteapmái • Áššemeannudeapmi mii guoská boazodoalloláhki ja eará ortnegiidda mat gullet Boazodoallošiehtadussii • Lea fleksibel go guoská bargguide ja mátkkošteapmái • Áššemeannudeapmi mii guoská boazodoalloláhki ja eará ortnegiidda mat gullet Boazodoallošiehtadussii Dat fas mearkkaša ahte FeFo lea gosii oktoválddálaš go guoská olles Finnmárkku eatnamiid hálddašeapmái . Ii sáhtte joatkašuvvat nugo dál lea ahte navdojuvvo gosii birasrihkolažžan jus ohcá sierralobi dán lágas , jus guoská guolásteapmái , bivdui dahje lubmemii . Dáidda báhčimiidda geasuhuvvojit maiddái buot lágan gávppašeaddjit , ja erenoamážit mii báhčimiidda guoská . Mosebakken bargá sosiálakántuvrra vuolde , ja doarjja lea nuvttá sidjiide geasa dat guoská . Áššit mat gusket bargui sáhttet addit dutnje oaivebákčasiid dáid áiggiid . Soames Dragaide sáhttá čájehuvvot ahte dát lea hui heivvolaš go guoská romantihkalaš vásáhusaide . Erenoamážit guoská dát dieđusge Guovddášbellodaga politihkkáriidda go sii eai leat vel oidnon ja gullon čielgasit dán áššái oaivvildeamen olus maidege . Dát ferte guoskat buot bievlavuodjimii , maiddái dan vuodjimii maid boazodoalloealáhus sin beaivválaš doaimmain dahket . Go guoská scootervuodjimii , de ii dagat dálá geavahus makkárge váttisvuođaid . Mii eat sáhtte dohkkehit eambbo gáržžideami go guoská mohtorjohtolahkii meahcis . Mineráldoaimmat gusket buohkaide Sárevuopmi čuožžu hui nannosit go guoská jearaldahkii oamastit historjjálaš guohtunrivttiid guovlluin Álttesjávrri birra . Halvdan Nedrejord lei njunnožis mii guoská musihkii ja lávlumii . – Dát guoská miehtá riihka , sihke dearvvašvuođa eiseválddiide , gielddaide , eiseválddiid ásahusaide ja buohcciviesuide , maiddái davviriikkalaš bargguide , mat gusket sámi dearvvašvuođa dillái , čilge Hetta , gii lea eret Siebe gilážis Guovdageainnus ja ássá dál Stavanger gávpogis . – Dát guoská miehtá riihka , sihke dearvvašvuođa eiseválddiide , gielddaide , eiseválddiid ásahusaide ja buohcciviesuide , maiddái davviriikkalaš bargguide , mat gusket sámi dearvvašvuođa dillái , čilge Hetta , gii lea eret Siebe gilážis Guovdageainnus ja ássá dál Stavanger gávpogis . Doaimmat mat gusket « Finnmárkku johtolatsihkarvuođaplána 2006-2009 » gustovaš vuoruhansurggiide , Mánát 0-14 jagi , Nuorat 15-25 jagi ja Gielddaid johtolatsihkarvuođabarggut vuoruhuvvojit , muhto árvvoštallat maiddái eará doaimmaid . Álggos lea vuos dat ahte dán jagáš válga ii guoskka mineráladoaimmaide dahje ii Kárášjogas , muhto ollislaš polithkas mii lea ávkin olles gildii ferte leat guovddážis . Dat mii guoská sámi čuoggáide válgakoarttain ja eará dokumeanttain mat bohtet guovddáš álbmotregisttaris , de ii leat nu álki go Thomassen dadjá ahte viežžat sámegiel čuoggáid Sámedikki neahttasiidduin . Dat ferte iežas eavttuid alde bissut , dadjá son ja lasiha ahte dat maid guoská eará eallinoainnuide . Erenoamážit dát guoskka plánejuvvon bieggafámu ja petroleumdoaimmaide . Sihke priváhta ja bargoáššit mat gusket du boahtteáigái váldet ollu áiggi juste dál . Ale vuolláičále báhpiriid mat gusket oastimii ja vuovdimii . Dat lea gal dat bendersnáhkki mii guoskka oljopolyppai mii lea giiraskárriin ! - Ortnegis mii guoská davvi-Romssa ja Finnmárkku doaibmaguvlui , oaččut jahkásaččat vuoliduvvot oahppoloana gitta 25.000,- ruvnnuin , vuoliduvvon vearu ja alit mánáidruđa . Mii čujuhit eará njuolggadusaide ja gáibádusaide mat gusket oahpahangelbbolašvuhtii joatkkaskuvllain . Boazodoallohálddahus lea stáhta hálddahusorgána áššiide mat gusket boazodollui . Maiddái rádjarasttildeaddji ovttasbargu guoská dasa ja dasa gullá nugo ovttasbargu fylkkasuohkaniin , ráji badjel , suohkaniin jna. . #ILL Mii guoská hattiide , de doaivvun gielddas lea dáhttu árvvoštallat daid ođđasit . Dan oktavuođas go Stuorradiggi gieđahalai Finnmárkkulága rievdaduvvui đ 25 ( đ 21 ráđđehusa evttohusas ) , mii ráddje bivdin- ja oaggunlobi , mas gáibiduvvui ássanbáiki Norggas ja molsojuvvui eanet obbalaš dadjanvugiiguin go guoská addimis lobi earáide . Ohcejoga gieldda rievdadusevttohusat gusket Njuorggáma giliguovddážii ja gáddeguvlui . Høegh mielas lea ártet ahte go sii leat gulaskuddan buohkain maiddái čielgadan áššiid mat gusket vuoigatvuođaide ja dahkan šiehtadusaid , ovdalgo plánegohte Njárgga Latni turistafitnodaga , de dalle vuostálastigoahtá Romssa boazodoalohálddahus ja guovllustivrra prinsihpalaš dahje vuđolaš jurddavuođuin . Jagi 2000 rájes dássážii leat čoagganan vaikko man olu guorahallamat mat gusket sápmelaččaide , ja ii mihkege leat dahkon . Orro dego nu ahte juohkediŋga masa guoskat šaddá gollin . Ollu gelddolaš vejolašvuođat vurdet dán vahkku , erenoamážit guoskka dát ekonomalaš bálkkášumiide . Seminára čoahkkáigeassun sáhttá dadjat , ahte váldodeaddu boazodoalu ovddidandoaimmain maid boazodilli lagamus jagiin gáibida EO dáfos , gusket boazodoalu ekonomalaš ovddideami gažaldagaid vuodjumii ja daid čoavdiimii . Mii NSR:i guoská , de orrot sii doarvái rihča áššiid iežaset mielas njiellan guhkit áigge . Juohkediŋga masa guoskat šaddá gollin , vaikko vahkku šaddá njoahci . – Dat ii šatta dainna lágin , go Sámedikki Bargiibellodaga áirasat leat válljejuvvon Sámediggái bargat ja ovddidit sámi guoski áššiid , dajai Berit Oskal Eira . Máhtte lohká ahte láhkaođastusain eai sáhttán čoavdit boazologuid muddemiid guoski guovddáš váttisvuođa , dahjege dan ahte mo bohccot galget dássebeallásaččat geahpeduvvot . Lassi iskadeamis iskket dutkit gávdnojitgo erohusat sáme ja dáža álbmoga gaskas mii guoská ogi mihtui go isket ultrajienain 18. áhpehisvahkus . Leat ollu vástikeahtes gažaldagat mat gusket sáme árbevirolaš náhkkedujiide , lohká Olli . Ja dat ferte guoskat buot bievlavuodjimiidda , maiddái vuodjin boazodoalus . Vásáhusat ja jierpmálašvuohta leat mávssolaččat go galggat čorget bearašdoaimmaid mat gusket oallugiidda du birrasis . Dus lea hállu atnit áiggi lagamusaide , muhto fertet álggos gárvet praktihkalaš doaimmaid mat gusket iežat bearrašii . BISSEVAŠ OVDÁNEAMI BIRRA MUHTIN JURDAGATMus lea leamašan vejolašvuohta čuovvut sámeguovllu ja sámiide guoski dutkama badjel 40-jagi áigodaga áigge , inge sáhte áddet ja dohkkehit buot dan mii lea dutkojuvvon Sámi guovllus . Sámi ealáhus- ja Guorahallanguovddáš ovttasráđiin Sámi dearvvašvuođadutkama guovddážiin lágidit dán vahkkoloahpa konferánssa sámi identitehta birra ja bovdejit olbmuid searvat go dát gažaldat guoská juohkehažžii . Son vástida gažaldahkii mii guoská mirkkuin seailluhuvvon dávviriidda mat máhcahuvvojit Sápmái , ahte lea museaid iežaset ovdasvástádus bargiid dearvvašvuođa fuolahit go leat bargoaddit , iige Sámedikki . Son lohká sámi museat leat vartnuhis dilis mii guoská vejolašvuođa vuostái váldit máhcahuvvon dávviriid , go eai leat doarvái stuorra ja buorre vuorkkát . Eiseválddit ja earát , geat barget boazodoalu guoski áššiiguin , stivrejit dušše boazodoalu lága mielde ja dihtet hui hárve mo sápmelaččaid vuoigatvuođaid guoski lágat váikkuhit boazudollui ja makkár vejolašvuođaid dat addet ovdidit boazudoalu ja makkár ávki das boađášii oppa boazodollui , čilge Outi Jääskö , Sámi oahpahusráđis , gii ordne seminára . Eiseválddit ja earát , geat barget boazodoalu guoski áššiiguin , stivrejit dušše boazodoalu lága mielde ja dihtet hui hárve mo sápmelaččaid vuoigatvuođaid guoski lágat váikkuhit boazudollui ja makkár vejolašvuođaid dat addet ovdidit boazudoalu ja makkár ávki das boađášii oppa boazodollui , čilge Outi Jääskö , Sámi oahpahusráđis , gii ordne seminára . Njuolggadusat mat gusket juvlarieggáid molsumii , eai leat min várás dáppe davvin ráhkaduvvon , muhto leat heivehuvvon Mátta-Norgga siivui , lohká Rasmussen . Dáin váldooassi guoská njealji njellimlaš boazoeaiggáda bohccuide . Dát guoskka gávdnosiidda Sállanis Oarje-Finnmárkkus , viiddis báktesárgunbáikái Jiepmaluovttas Áltás ja gávdnosiidda Máhkarávjjus ja siskkit bealde Várjjatvuonas . Dainna dieđuin sáhttá mearridit ahte sin ealáhussii maid guoskkai bivdu mearas olggobeal rittu . Sámediggepresideanta Egil Olli deattuha ahte Sámediggi lea ovtta oaivilis mii guoská sáme olbmobázahusaid máhcaheamis . Fertet maid muitit ahte áššái mii guoská sámi dávttiid ja dávviriid máhcaheapmái , lea oalle viiddis , dadjá Olli . Son lohká Sámedikkis dás ovddosguvlui vurdet stuorra hástalusat gažaldagaid čoavdit mat gusket buoridit sámi museaid vejolašvuođaid vuhtii váldit máhcahuvvon dávviriid ja daid rievttes láhkai vurket dohkálaš vuorkkáide . Norgga Sámiid Riikasearvvi , Gaska-Romssa válgabiire Sámediggeáirras , Randi A. Skum lohká earret eará lohkiidčállosis , mii deaddiluvvo bearjadat aviissas , ahte sii leat hirpmástuvvan Sámediggeráđe-lahtu Hilde Nyvolla oaiviliidda mii guoská dáktebázahusaid máhcaheapmái ja sámi museaid vejolašvuođaid fuolahit sámi kulturárbbi buoremus vuogi mielde . Áššit maid Oskal Eira geassá ovdan maiguin lea duhtavaš , leat golmma kulturviesu huksemiin , namalassii Nuortasámi musea , Ája Sámi guovddáš ja Saemien Sijte , go sámeguovlu viiddiduvvui guoskat Divttasvuona ja Snoasa ja go árvoháhkan lea boahtán johtui duoji ektui . – Mii leat maid gárvvisin čállán eanas Stuorradikke dieđáhusa mii guoská sámi áššiide , lohká son . Bággonjuovvamat gusket buot Nellim guovllu sámeboazodoalliide ja sámekultuvrraide guovllus . Dat oidno bohtosiin dušše snoagga 10 mánu sámegiela oahpaheamis obanassii , mii guoská čállimii ja riektačállimii » . Son mieđiha ahte lea váilevašvuohta dálá Primusprográmmas mii guoská sámegillii ja lohká iežaset dáhtton Kultur IT:s golloluoittu dán váttisvuođa čoavdit . Go mii leat fuobmán dákkár buorre muddui ovttamielalašvuođa dasa mii guoská gieldda geatnegasvuođaide ja ovddasvástádusa áššiide mat midjiide leat deaŧalaččat , de doaivut dieđusge ahte gielddastivrra eará joavkkut duođaid čuovvolit min evttohusaid giella- ja kultuvraáššiin . Ii veaje leat eahpádus ge das ahte dien eallinvuohkái maid guoskkai sáltečáhci . Ja dát guoská olles 120 bargosadjái ja vel mat ležžet bearrašat mat dás guoskkahuvvojit . – Mis , Gollenis , lea gierdevašvuohta mii guoská iešguđet kultuvrraide guovddážis , ja mii beroštit eambbo das mii ovttastahttá min , go dat mii sirre min , joatká Else Marie Isaksen . Du lihkkologut : 2 , 16 , 25 ja 30 JumežatBuot masa guoskat šaddá gollin , vaikko vahkku šaddá njoahci . Guorahallan guoská dáid ásahusaide : Hans Schanches Minne Deanus , Vårsol barnehjem Ánnejogas , Betania // Furuly barnehjem Álttás , Korsfjorden barnehjem Álttás ja Tana guttehjem Deanus . – Ledjen gealdagasas mii guoská árdnaohcamii girkus . NOKUT ( Nasjonal organ for kvalitet i utdanning ) stivra sárge rukses sázu Sámi Allaskuvlii dasa mii guoská skuvlla kvalitehkta dárkisteapmái . Go jearan sus maid lea oahppan odne , de vástida : “ Buot lea leamašan ođas munnje dáppe , sihke teoriija oassi ja praktihkkálaš oassi , mat gusket dán beanavuodjimii . Diet mearrádus mielddisbuktá ahte sámi virolašvuođat ja boares vieru vuođul vuoigatvuođat leat ožžon nana sajádaga norgga rievttis , go lea sáhka dakkár áššiin mat gusket sápmelaččaide alcceseaset ja sin vuoigatvuođaide . Oktasaš čállosis Sámediggái čujuheaba Riddu Riđđu ja Sámi Musihkkafestivála jođiheaddjiguovttos , Ragnhild Dalheim Eriksen ja Christine Hætta Sámedikki 2008 bušeahttaevttohussii ahte bušeahtas ii leat evttohuvvon lasihuvvot doarjja festiválaide eanetgo dat mii guoská haddegoargŋumii . It ge don astta jurddašit iežat ovdáneami birra mii guoská bargui ja karriearii . – Mii maiddái beroštit luosas , ja jus gáržžideamis šaddá sáhka , de leat sii das mielde , muhto gáržžideapmi galgá buot bivdiide guoskát , ja ii nugo dál go dál lea nu ahte dušše fal fierbmebivdit leat šaddán gáržžidit bivddu , ja earát baicce leat lasihan , ja dat lea boastut , deattuhii Varsi . Dat guoská buot virggiide Girkonjárgga js . – Go čiekčá spáppa siste ja nugohčoduvvon viđes-spábbačiekčama , de lea hui dehálaš movt čiekči láhtte go guoská spábbii . Mii guoská gelbbolašvuhtii de diehttelasat viežžat dasa fága olbmuid , lohká son . – Letne deike boahtán vuoiŋŋastit , bargat juoidá eará go ruovttus , ja maiddái oažžut buori rávvagiid Sven Engholmmas mii guoská guhkes mátkki ráhkkaneapmái , sihke rumašlaš hárjehallama birra ja maid dan birra maid gánnáha fárrui váldit , lohkaba soai . Mii guoská olbmo juohkebeaivválaš dárbbuide , lohká Liv ahte sis galget leat fasta áiggit earánastit , vaikko tealttásge , ovdalgo dan njeidet . NSR parlamentáralaš jođiheaddji Aili Keskitalo lea hirpmáhuvvan Mediabearráigeahču evttohusa dihte mii guoská sámi preassadoarjagii ja sihtá dál sámediggeráđi bargat dáinna . Maiddái fierbmebivdiide galgá dát guoskat ja dalle sáhttá álggahit jahkásaš bivdoeari . Čujuhit muđui mearrádusaide ja gáibádusaide mat gusket oahppogelbbolašvuhtii joatkkaskuvllas . Ain leat don dat guđes leat noaidelágan gieđat danne go buot masa guoskkat , rievdá gollin . Sámediggepresideanta Egil Olli oainnu mielde ii oro lávdegoddi ollen molii go guoská sámiid rivttiide lullelis Nordlándda : – Mun doaivvun šaddat nana ja buori digáštallama dás duohko mas buot bealit geavahit áiggi vuđolaččat lohkat evttohusa ovdal go garra čuoččuhusaid buktet , loahpaha Egil Olli . Lea maiddái árvaluvvon sierra áššemeannudeapmi ja konsultašuvdnanjuolggadusat luonddosuodjalanlága , báktedoaibmalága ja plána- ja huksenlága guoski áššiide . Maddái stuorra sámi gielddas nugo Kárášjogas lea juoga lihkadeamin vánhemiiid bealis ja dat guoská dušše fal sámegielat ohppiid ektui dahje sin beaivválaš skuvla dillái . Ohcejoga lassin dat guoská maiddái ainjuo Eanodaga gildii , Tuomo Mäki muitala . JumežatDál lea fas oalle hilljánis vahkku mii guoská gávpedoaimmaide . Don leat ieš buori vuoimmis , ja measta juohke diŋga masa guoskat golluštišgoahtá . – Sámegillii gávdnojit eambbo njurjonamahusat mat gusket ahkái ja guolgaivdnái go dárogielas . Sámedikki olis leat biddjojuvvon johtui oahpponeavvoprošeavttat mat gusket Máhttolokten – Sápmái 2006 , ja muhtin ráje prošeavttat mat ledje álggahuvvon ovdal dan , galget dasa lassin heivehuvvot Máhttolokten – Sápmái . 1994 rájes go « Sámi historjá I » ilmmai , leat ollu dutkandieđut boahtán mii guoská sámi historjái , nugo siiddavuogádagas ja sámi vuoiŋŋalaš oskkus . Dat mii midjiide guoská lea dan sivas seamma ollu áitojuvvon go eará sajiin . Virgáibidjan čuovvu eavttuid mat leat mearriduvvon lágain , njuolggadusain , tariffa- ja sierrašiehtadusain mat gusket stáda virggiide . – Lea ollu viisodat čihkkon sátnevádjasiidda mii guoská álbmogii ja servodahkii , lohká Sárá . Movttiidahttá mu eambbo bargat ja čájeha ahte mu musihkka guoská olbmuide ja ii leat čatnon dušše sámegielagiidda ja sáme kultuvrii . Go guoská mohkkefierbmebivdui , de vuordá Sámediggi Riddoguolástanlávdegotti evttohusaid , mat sáhttet leat deaŧálaččat mearraluossabivddu suodjaleapmái boahtteáiggis . Guorahallan guoská dáid ásahuaide : Hans Schanches Minne , Deanus , Vårsol barnehjem , Ánnejogas , Betania // Furuly barnehjem , Álttás , Korsfjorden barnehjem , Álttás ja Tana Guttehjem , Deanus . Dát breava sáddejuvvo buohkaide geaiddá dát guoská , vai sii geat dan hálidit besset buktit cealkámušaid plánabargui juo hui álggugeahčen proseassa . Mii válddiimet opposišuvnnas ovddasvástádusa ovdánahttit sámi guoski áššiid , dadjá Egil Olli . Lásságámmi vuođđudus hálddaša maiddái Áillohačča dáiddalaš buvttadeami vuoigatvuođaid , ja vissui lea čohkkejuvvon stuora čoakkálmas govat , girjjálašvuohta , musihkka ja dáidda mii guoská Áillohačča eallimii . Dat dieđus lea mánnálaš suhtadeapmi Oarje-Finnmárkku regiovnnaráđis , go dieđus ii dárbbáš Sámediggi váldit mielde suohkaniid ja fylkkaid go ráđđádallet áššiid mat gusket sápmelaččaide . Prográmmas ii daddjon ahte dát ii guoskka buot sámi lágádusaide . Virgáibidjan dáhpáhuvvá daid eavttuid vuođul mat bohtet ovdan lágain , njuolggadusain ja tariffa- ja sierrašiehtadusain mat gusket stáhta virggiide . Dát guoská goit ekonomiijii ja ráhkisvuhtii . Artihkkalis 12 daddjo ahte ” Mánás lea vuoigatvuohta ovddidit oaivilis buot sutnje guoski áššiin ja máná oaiviliidda galgá deattu bidjat : ” Dan sadjái go dadjat ahte ii leat buot nugo oahppi dadjá , de livččii son baicca galgan giitalit Saia go ovddida skuvla guoski dehálaš áššiid . Artihkkalis 12 daddjo ahte ” Mánás lea vuoigatvuohta ovddidit oaivilis buot sutnje guoski áššiin ja máná oaiviliidda galgá deattu bidjat : ” Dan sadjái go dadjat ahte ii leat buot nugo oahppi dadjá , de livččii son baicca galgan giitalit Saia go ovddida skuvla guoski dehálaš áššiid . Norgga Sámiid Riikkasearvi ( NSR ) lea máŋgii cuiggodan čielga láhkarihkkumiid mii guoská sámi giellaláhkii . Mun lean danin duhtavaš go Bargo- ja searvadahttinministtar Bjarne Håkon Hanssen Nordlys áviissas 25.01.08 dovddaha ahte dáhpáhuvvet viiddis láhkarihkkumat almmolaš hálddahusain mii guoská sámelága giellanjuolggadusaide , ja go son dál lohpida njulget dili . Dasa lassin galget lágat , almmuhusat ja skovit mat gusket sámiide , jorgaluvvot sámegillii . Kárášjoga nuoraidskuvlaoahppi Saia Marileana Stueng lea median dán vahkus čielggadan iežas skuvladili mas bivdala sihke sámi ja dáža eiseválddiid ja sámi servodaga ollesolbmuid ja politihkkáriid , beroštišgoahtit sámi ohppiid dilis dasa mii guoská oažžut mearriduvvon oahppodiimmuid ja oahpahusa sámegillii . Konvenšuvdna manná ovddabealde eará riikkasis lágaid ja mearrádusaid mat gusket mánáide ja nuoraide , ja geatnegahttá Norgga eiseválddiid ja Sámedikki . Oahppoloktemis – mii guoská sámiide , doppe lea sámi árbevirolaš oahppu máŋgga fágas gelbbolašvuođa mihttomearrin . Skuvla galgá maiddái aktiivvalaččat bargat sohkabeliid guoski dásseárvogažaldagain . Kárášjohka Vuosttaškonsuleanta Bargu lea vuosttažettiin kantuvrra vuostáváldinbálvalusas diehtojuohkin , geavaheddjiid bagadallan ja čuovvoleapmi mat gusket NBČ bálvalusaide . Filbmenbargu ii lean dušše juoga mii guoskkai Ole Niklasii , muhto maiddái olles bearrašii . Nugo mii buohkat diehtit de lea mediain stuorra fápmu mii guoská man ge lágan váikkuheapmái . Šiehtadus guoská juohkelágan láhkaáššiide ja hálddahuslaš doaibmabijuide main sáhttá leat váikkuhus sámi beroštumiide . Mun lean ohcalan álgaga ráđđehusa bealis go guoská dasa ahte heivehit Norgga rievtti ILO konvenšuvnna nr 169:ii , Sámedikki formálalaš saji čilgemii , bušeahttaprosedyraide ja Sámedikki ođđa válganjuolggadusaide . #ILL Go guoská eará stuorra konsultašuvdnaproseassaide nugo ođđa minerálaláhkii ja luondduriggodatláhkii , de lea ráđđehus dál daiguin bargamin nugo dallege go Sámediggeráđđi Keskitalo luobai čakčamánus 2007 . mo juohkit dietnasa daidda geaidda dat guoská njuolga Álgoálbmotbuhtadusas ruvkedoaimmaid oktavuođas sámi guovlluin lea sáhka das ahte sii , geaiddá dat ruvkedoaibma guoská njuolga go rogget minerálaid maid stáhta oamasta , ovdamearkka dihte golli , veaikki ja nihkkela , galget oažžut dihto ekonomalaš ávkki doaimmas . Dát vuoigatvuohta ii leat ráddjejuvvon guoskat dušše eanaeaiggádii , dahje min oktavuođas dušše Finnmárkui . Dát mearkkaša ahte rievttálaš ja politihkalaš ovdáneapmi dáhpáhuvvá dainna lágiin ahte sámit besset leat eanet mieldeváikkuheamen , besset searvat ja ožžot stuorát váikkuhanfámu dakkár áššiin mat njuolga gusket midjiide . Dán juolludeames sávvá SÁNAG erenoamážit ohcamiid mat gusket čuovvovaš surggiide : • ságastallan bargoneavvun ; balu , lossamiela ja iešsorbmema čielggadeapmi ja dálkkodeapmi . Jostein Bergstøl doavtternákkosgirji buktá ođđa dieđuid das mii guoská máttasápmelaččaid dološ ássanbáikkiide . Dán vuođul leage NSR riikkastivra meannudan ášši mii guoská beroštupmái ohcat minerálaid sámi guovlluin . Unnimus gáibádus lea ahte Sámediggi konsulterejuvvo hui árrat stuorra prošeavttaid oktavuođas ja eaktu lea ahte sámiid galget váldit vuhtii mearrádusain mat gusket sámiide . ÁLGOÁLBMOGIID DUTKAN JA ETIHKKAMaŋimuš áiggiid leat gullon Sámis ságastallamin álgoálbmogiid dutkamii guoski etihkas . Olgeža vuođđojurdda buot áššiin lea ahte buoremus mearrádusat mearriduvvojit lahka sin geaidda ášši guoská . Leat go dus áššit mat gusket nuoraide , de lea dus vejolašvuohta ohcat ruđalaš veahki doaimmaide dahje bargguide mat leat mánáid ja nuoraid várás . – De bisanii dát dáhpáhus vel eanet munnje ja de dovden movt dát guoská munnje , dadjá son . #ILL Muhto Sámediggi dat lea , bajimus orgánan sápmelaččaide álbmogin ja eamiálbmogin , man ráđđehus konsultere dakkár áššin mat gusket sámi álbmogii . #ILL Danne lea Sámediggi , ii ge Finnmárkku fylkkadiggi , man Ráđđehus konsultere dakkár áššiin , mat gusket sápmelaččaide , dan seamma konsultašuvdnašiehtadusa bokte mii fuolaha Norgga stáhta geatnegasvuođaid Norgga sámi álbmoga ektui . #ILL Ii guoskan midjiide olmmožin #ILL Álggos eat ipmirdan nu ollu , muhto velá go ipmirdišgođiimet dovddaimet ahte ii guoskan midjiide . #ILL Eat beroštan das , go ii dat guoskan midjiide olmmožin . #ILL Finnmárkku fylkkamánni lea sádden gulaskuddamii ođđa láhkaásahusárvalusa , mii guoská luosa , vallasa ja guvžžá bivdui Finnmárkku čázádagain áigodagas 2008 – 2012 . #ILL Finnmárkku fylkkamánni lea sádden gulaskuddamii ođđa láhkaásahusárvalusa , mii guoská luosa , vallasa ja guvžžá bivdui Finnmárkku čázádagain áigodagas 2008 – 2012 . #ILL Mus leat erenoamáš vuordámušat dasa ahte Sámi allaskuvlla Ealát-prošeavtta dutkit , ja eandalii dát guovttos , barget dan ovdii ahte oččodit iežaset mánáid ja eará boazosáminuoraid buotlágán servodatdoaimmaide , vai sápmelaččaide guoski ásahusat oččole albma gelbbolašvuođa ! Dasa lassin lea sámi ohppiin issoras vártnuhis dilli mii guoská sámi oahpponeavvuide . #ILL Dát guoská maiddái sadjásaččaide , mat mis dán maŋimus áigodaga leat leamaš eatnat ollu . #ILL Muhto mii váldit čoahkkimiid Biebmobearráigeahčuin ja eará beliiguin , čilge Sara ja deattuha ahte sidjiide alccaseaset lea dál dehálaš bargat áššiin čorgadit vai besset joatkit duođalaš fitnodahkan , dat guoská earret eará šiehtadusaide earáiguin . Seamma guoská midjiide geat bargat láhččit rámmaeavttuid juohkehačča ovdáneapmái . Sámediggi oaidná dán gihppaga dehálaš diehtojuohkkingáldun , movttideaddjin ja váikkuheaddjin gielddaid , fylkkagielddaid ja ásahusaid ektui mii guoská sámi mánáid ja nuoraid bajásšaddaneavttuid láhččimii olles riikkas . Álbmoga fárremat gusket maiddái sápmelaččaide . Dát guoská dieđusge maiddái mánáide ja nuoraide . Dán olis leat sámit ožžon dihto iešmearridanvuoigatvuođa ovttaskas áššiide nugo ovdamearkka dihtii áššiin mat gusket gillii , kultuvrii , ealáhusaide ja oahpahussii . Riikkaidgaskasaš geatnegasvuođain mat dás leat namuhuvvon lea mearkkašupmi daža eiseváldiid politihkkii máŋgga surggiin mat gusket sámi mánáid bajásšaddandillái . Dat guoská osiide nu go mánáidgárdi , vuođđoskuvla , joatkkaskuvla , media ja eará suorggit eallimis gos álmmolaš eiseváldiin lea ovddasvástádus . Norga lea dasto dohkkehan ahte konvenšuvnna mearrádusat gusket sápmelaččaide . ILO-konvenšuvnna VI oassi gieđahallá sápmelaččaid vuoigatvuođa iežaset gillii ja iežaset oahpahussii , ja dasa lassin vuoigatvuođa váikkuhit oahpahusdagu mii guoská oahpahussii mii lea sin várás . Lea dehálaš nannet dearvvašvuođabargiid gelbbolašvuođa mii guoská dasa ahte bajásšaddat guovttegielat ja guovttekultuvrrálaš birrasiin , ja vel sámi historjjás , kultuvrras , árbevieruin , dábiin ja das mo bajásgeassin dáhpáhuvvá . #ILL Leat rahkaduvvon diehtojuohkkin- ja bagadallanávdnasat váhnemiidda ja fágaolbmuide , sihke dasa mii guoská smávva mánáide ja mánáide skuvlaágis . Deaivvadanbáikkiid láhčin , gos váhnemat sáhttet loktet gažaldagaid ja lonohallat vásáhusaid mii guoská iežas mánáid bajásgeassimii , lea stuorra oassi dán prográmmas . Lea maiddái dehálaš diehttit ahte sápmelaččain geat muđuid orrot máhttimin dárogiela bures , sáhttet leat váttisvuođat bures čilget áššid mat gusket dovdduide , nu go psykálaš ja gaskkavuođa váttisvuođat . MNP-Kárášjohka Mánáid- ja nuoraidpsykiatrálaš poliklinihkka Kárašogas lea erenoamáš dearvvšvuođafálaldat sámi mánáide ja nuoraide mii guoská psykálaš dearvvašvuođabálvalussii . Dát sáhttá ovdamearkka dihte guoskat : s Gáiddusbagádallan bargiide jietna- ja govvarustega bokte medisiinnálaš divššudeami vuolde . Mánáidgárddis leat hui dihtomielalaččat gielladillái ja mánáidgárddi rollii mii guoská sámegiela nannemii mánáid gaskkas . Dát fálaldat guoská sullii 960 mánnái . Skuvla maid oahpaha fáttáin mat gusket boazodollui , meahccásteapmái , árbevieruide ja duoddjái . Oahpahus skuvllas lea fáttá- ja prošeaktaguvllot – erenoamážit mii guoská sámegillii ja fáttáide dego duodji ja boazodoallu ( omd. njuovvan ja giđđajohttin ) ja meahccásteapmi ( omd. rievssahiid bivdit , oaggut ja murjet ) . Joatkkaskuvla Fylkkagielddas lea ovddasvástádus addit dohkkálaš oahpahusa sámi ohppiide iežas fylkkas , sihke das mii guoská sámegieloahpahussii ja oahpahussii sámi diliid birra . Dát guoskkai sihke Boltås mánáidskuvlii ja Skánit nuoraidskuvlii . Mun ja mu vilbealli ean lean goassige guoskan bohccui ge . Leimme gal guhkkin oaidnán bohcco , muhto ean lean goassige leamašan doarvái lahka ahte sáhtiime guoskat dasa . Sámegieloahpahus lea ovtta daid deháleamos surggiin mainna ferte bargat go guoská sámi giela ja kultuvrra ođđasis ealáskahttimii . Seamma guoská ohcamušaide mánáidjoavkkuin . Davvi Nuorra bargá earet eará gelbbolašvuođaloktemin sámi nuoraid gaskkas áššiin mat gusket sápmelaččaide , kuršaid , konferánssaid ja workshop:aid bokte . NBRa nuoraidlávdegoddi bargá eanaš áššiiguin mat gusket boazosámi nuoraide . Nuorat maid sáhttet oažžut dieđuid iešguđet lágan olgoriikkas orruma birra , lágaid ja njuolggadusaid birra , ja fáttáide mat gusket gorudii ja sillui . Fylkkagielddat leat dehálaččat go guoská sámi mánáid ja nuoraid bajásšaddaneavttuide . Mii guoská nuoraidpolitihkii , de lea Davviriikkalaš nuoraidlávdegoddi dat orgána mii addá ráđiid Davviriikkalaš Ministtarráđđái . Dát guoská buot mánáidjoavkkuide , ja buot servodatsurggiide , nu go mat skuvla , dearvvašvuođabálvalusa , mánát geain váhnemat leat earránan , mánát ja astoáigi , givssideapmi , rassisma , Interneahtta , neahttagulahallama ( chattema ) jnv. . Mánáidkonvenšuvdna muitala makkár suodjaleami mánát sáhttet gáibidit , makkár fálaldagaid servodat berre fállat mii e.e. guoská dearvvašvuođadikšui ja oahpahussii , ja maiddái makkár vuoigatvuođat mánáin ja nuorain lea gullot min servodagas . gullot buot áššiin mat gusket sidjiide . Dát hástalusat gusket giela ja kultuvrra viidáset fievrrideapmái ja nannemii , ja maiddai ráhkadit alcceseaset identitehta ja gullevašvuođa servodahkii mii rievdá nu johttilit . Ulbmil juolludemiin lea addit doarjaga álgoálbmogiid ovddasteddjiid searvamii davviguovlluid riikkaidgaskasaš ovttasbargui dain áššesurggiin mat erenoamážit gusket sidjiide , ja muđui doarjut sin vejolašvuođaid searvat dánlágán ovttasbargguide . Gielda- ja guovluministaris lea almmatge bajemus konstitušonálalaš ovddasvástádus go guoská kap. 540 Sámediggi juolludemiid juohkimii . Go guoská juolludemiide Sámediggái eará departementtaid bušeahtaid bokte , lea gullevaš fágastáhtaráđis konstitušonálalaš ovddasvástádus ja ovddasvástádus čuovvolit geavahuvvo go ruhta Stuorradikki eavttuid mielde . Jagi 2005 várrejuvvui 600 000 ru sihkkarastin dihte eamiálbmogiid searvama maiddái Barentsráđđái , mii guoská vihtta davviriikkaide , Ruššii ja Eurohpakommišuvdnii . Rehketdoallo- ja juolludusslogut gusket dušše dan oassái juolludusas kapihttaliin ja poasttaim mat mannet sámi áigumušaide . Earret sámegielmateriália váldo maiddái earágielat girjjalašvuohta mielde , buot sámiide guoski fágaid ja fáttaid siskkobealde . Dasto lea sámi aviissain deaŧalaš doaibma go guoská sámi čállingiela seailluheapmái ja ovdánahttimii . Dát ortnet viiddiduvvo maiddái guoskat lullisámegillii . Ráđđehusa ulbmilat bohtet ovdan čuovvovaš mihttomeriin : Váldoulbmil 1 Sihkkarastit sámiide oassálastin ja ráđđadallanvejolašvuođa áššiin mat earenoamážit gusket sidjiide Bargomihttomearri 1.1 Ovdánahttit stáhtaens ovttasbargovugiid Sámedikkiin ja sámi siviila servodaga viidáseappot Sámiid riekti beassat ráđđádallamii áššiin mat gusket sidjiide njuolga čuožžu ILOkonvenšuvnna nr. 169:s eamiálbmogat ja unnitčearddat iešheanalas stáhtain ( 1989 ) 6 . Ráđđehusa ulbmilat bohtet ovdan čuovvovaš mihttomeriin : Váldoulbmil 1 Sihkkarastit sámiide oassálastin ja ráđđadallanvejolašvuođa áššiin mat earenoamážit gusket sidjiide Bargomihttomearri 1.1 Ovdánahttit stáhtaens ovttasbargovugiid Sámedikkiin ja sámi siviila servodaga viidáseappot Sámiid riekti beassat ráđđádallamii áššiin mat gusket sidjiide njuolga čuožžu ILOkonvenšuvnna nr. 169:s eamiálbmogat ja unnitčearddat iešheanalas stáhtain ( 1989 ) 6 . Gieldda- ja guovlludepartemeanta áigot ovttas eará departe-menttaiguin maidda guoská ráhkadit njuolggadusaid man láhkái ráđđádallamatt galget čađa-huvvot . #ILL Dábálaš njuolggadusat ja doaimmat gusket dábálaččat sámi álbmogii . Dát guoská earenoamážit gažaldagaide leat go doarvái bargit gielddain gos leat ollu sápmelaččat . Dát guoská earenoamážit čuovvolit Boazodoallostivrra mearrádusa alimus boazologu hárrái geasseorohagain Oarje-Finnmarkku boazoguohtunguovllus . Dát guoská omd. Finnmárkku siidajuohkimii , ođđa orohat- ja juohkooráijiid bidjamii , guohtunáiggiid mearrideapmái ja bajemus boazologu čuovvoleapmái . Doaimmat Doarjja ovdánahttin ja háhkanfondii Doarjja til organisasjonsarbeid Golluvuolideaddji ja njuolggo doarjja , sáhttá sirdit Čálgoortnegat Golut mat gusket bohccobierggu radioaktivitehtii Ovdanahttinevttohusat guske máŋgga oassálasttiide ja hálddašandásiide . Váttisvuođaid maid fuomašat barggadettin ja mat gusket guovddaš eisválddiide , ovddiduvvojit gustovaš departementii viidáset gieđahallamii . Lei buorre oktavuohta daid prošeavttaid gaskkas goappaš riikkaid suohkaniin mat namuhuvvojedje raportas , Oahpaheapmi ja giellaaoahpahus , mátkeealáhus ( turisma ) ja sisráhkadus leat earenoamáš čalbmáičuohci suorggit – seamma maid váttisvuođaiguin mat gusket duollomeannudeapmái , ealáhusovttasbargui ja rádjerastildeaddji bargoveaga lonahallami . Dán oktavuođas leat ásahuvvon ollu fierpmádaga e.e. girjerájus , huksendoaimmahaga ja fitnodagaid gaskkas ovttasbarggu vai ealáhusovttasbarggu bakte ollášuhttet EO-njuolggadusaid go guoská vuođđoávdnasiidda ja buvttadeapmái . Norggas ja Suomas lea oktasaš rádje mii guoská 11 suohkaniidda goappaš beali rája , 8 norggabealde ja 3 suomabealde . Go guoská oahpaheddjit lonohallamii , de lea das sáhka organiseremis suohkaniid gaskkas . Dán barggu rámma siskobealde lea ulbmil buohtasdahttit oahppodilálašvuođaid ja kártet erohusaid daid áššin mat gusket sámegiela árvui , lágaide , resurssaide , oahppoplánii , hálddašeapmái jna davviriikkaid gaskkas . Vaikko lea viiddis ovttasbargu dán guovtti riikkaid skuvllaid gaskkas , de leat váttisvuođat das go guoská mánáide vuođđoskuvllas geat šaddet vázzit skuvlla vierisriikkas . Davviriikkalaš ovttasbarggu olis gávdno šiehtadus das mii guoská oktasaš bargomárkanii vuođđoskuvlla oahpaheddjiide geain lea unnimusat golbma jagi oahppu . Iskkadeapmi ii leat dahkkon das mii guoská divatmearrádusaide . Ovttasbargu guoská muhttin muddui jorttamordoibmi ja mánáid dearvvašvuođastašuvnnaid , buohcciviesuid riegádahttin ja mánáidossodagaide Roavvenjárggas , Hámmirfeasttas ja Girkonjárggas . Juohke GPG galga doaimmahit poliklinihka lassin ambulánsadoaibmagotti , galget doaimmahit beaivedivššu , liigeossodaga heahtedili ja dárkuma várás , oanehisáiggedivššu birra jándora , ossodaga guhkitáigge dikšui ja veajuiduhttimii ja ráđđet ja gieđahallat áššit mat gusket suohkanlaš bálvalusaide . Gažaldagat mat gullet sosiálalaš oadjebasvuhtii Duollet dalle dáhpáhuvva ahte pasieantain leat váttisvuođat gažaldagain mat gusket suomabeale Álbmotoadjoásahussii ( FPA ) ja norggabeale oadjedoaimmahahkii , omd. boazalmasvuođajávkami , bargolihkohisvuođaide ja lámisvuhti- ja lámisvuođapenšuvdnii . Maiddai ášši mii guoská lámisvuhtii ja lámisvuođapenšuvdnii dagahit váttisvuođaid . Guoskevaš doaktára oainnu mielde de ii leat doarvái ahte oadjodoaimmahagas lea kontuvra Oslos gos lea earenoamáš máhttu gieđahallat áššit mat guske olgoriikkalaččaide . Muhttomin dáidet suopmelaččat dárbbašit bagadallama ja ráđi Suomas gažaldagain mat gusket buozalmasvuođadáhkádussii ja penšuvdnagažaldagaide . Lea dárbu ovttasbargat das mii guoská mánáidgárddiide ja beaiveruovttuide . Mearrádusat dákkar doarjagi gávdnojit lágas mii guoská mánáid juogo ruovttus dehe priváhta dikšui ( 1128/1996/1128 ) . Go álbmotpenšuvdnaásahusas lea mearridanváldi dasa go guoská doarjagii , de lea vuogas siinguin gulahallat lága dulkonma hárrái . Mearrádusat mat gusket priváhta divššu lágideames de ferte rahčat earuhit ( suoma ) gielddalaš doaimma ja priváhta doaimma . Ovttasbarggu bakte deattuhit riskahálddašeami mii guoská stuorit lihkohisvuođaide rádjeguovlluin , omd. johtolatlihkohisvuođat , hoteallabuollimat , biraslihkohisvuođat , meahccebuollimat ja ohcandoaimmat . Suoma ja Norgga gaskkas leat soames erohusa das go guoská heahtedieđahusguovddáža vieruin nu movt ovddabealde lea čilgejuvvon . Norggas heahtedieđahus das mii guoská buohccesáhttui hálddašuvvo guovllu buohcceviesu AMK-guovddáža bakte , ja politiijáin ja buollindustehusain leat sierra heahtenummirat . Dál lea interreg-prošeakta álggahuvvon mii juste guoskka dáid gažaldagaide . Earret dat ovttasbargovuogit mat vuostamužžan gusket fitnodatdoibmi de lea maid ovttasbargu das mii guoská guovllu árgabeaivválaš eallimi . Earret dat ovttasbargovuogit mat vuostamužžan gusket fitnodatdoibmi de lea maid ovttasbargu das mii guoská guovllu árgabeaivválaš eallimi . Eurohpa Uniovnnas mearriduvvui jagi 2002 loahpageahčen rámmamearádus mii guoská čáhcepolitihkkii ( mearradus 2000/60/EU/2000/60 ) . Go guoská Suoma sámiguovllu davimus gielddaide de berrešii rámmamearradusa vuođul oalle darkilit vuhtiiváldit ja dárkut čáhceguovllu dehalaš mearkkašumi ealáhusdoibmi ja dakko bakte guovllu ássiid eallindilálašvuođaide . Go guoská boazodollui Suomas , Norggas ja Ruoŧas de maiddai lea dárbu oktasaš doaimmaide . Ovttasbargu das mii guoská márkanfievrideapmái , buvttagárgemii ja buvttadanvugiide ja guoská olles davviriikkalaš boazodoalloguvlui berrešii farggamusat álggahuvvot . Ovttasbargu das mii guoská márkanfievrideapmái , buvttagárgemii ja buvttadanvugiide ja guoská olles davviriikkalaš boazodoalloguvlui berrešii farggamusat álggahuvvot . Álggahit ovdalis namuhuvvon ovttasbarggu dagahivččii maid vuođu eanet čiekŋalis ovttasbarggu das go guoská boazodoalu ovdaneapmái . Go guoská dihtorgulahallanoktavuođaid ovdanahttimis de leat máŋga ja iešguđetlágan čovdosa iešguđetge dilálašvuhtii . Dát guoská omd. oljobohkamii , gearggusvuhtii , dearvvašvuođaásahusaide ja energiijaváráiduhttimi . Ohcejoga gielda lea árvalan sierra Norggaáittardeaddji áššin mat gusket rádjeovttasbargui . Lassin galga buohtalastti maiddai čielggadit áššit mat gusket divššohačča // áššehačča dilálašvuhti ja kártet bargit lonahallan vejolašvuođaid . - Vásihusat ovttasbarggus gaskal Ohcejoga ja Deanu gielddaid go guoská doapparhálddašeapmái berrejit ávkkástallojuvvot maiddai earái surggiin , báikkalaš mearradusaid bakte . Go Sámi vuoigatvuođalávdegoddi fas nammaduvvui suoidnemánu 1. beaivvi 2001 , de oaččui dát lávdegoddi dakkár bargomearrádusa mii sisttisdoallá čuovvovačča : “ Lávdegoddi berre oppalaččat čielggadit gažaldagaid sámi álbmoga rievttálaš dili das mii guoská eatnamiid ja čáziid vuoigatvuhtii ja daid hálddašeapmái ja geavaheapmái sámi geavahanguovlluin Finnmárkku fylkka olggobealde . Lávdegoddi mii galgá čielggadit sámiid ja earáid vuoigatvuođaid guolástit mearas Finnmárkku olggobealde , berre váldit oktavuođa Sámi vuoigatvuođalávdegottiin dainna čielggadanulbmiliin lea go ávkkálaš dainna ovttas bargat dahje dainna lonohallat áššái guoski ávdnasiid jna. . Nu ii gula bargomearrádussii árvvoštallat mearrarievttálaš gažaldagaid mat gusket resursahálddašeapmái namahuvvon guovllu olggobealde , ja mat eai guoskka resursahálddašeapmái riikkaidgaskasaš soahpamušaid ektui . Nu ii gula bargomearrádussii árvvoštallat mearrarievttálaš gažaldagaid mat gusket resursahálddašeapmái namahuvvon guovllu olggobealde , ja mat eai guoskka resursahálddašeapmái riikkaidgaskasaš soahpamušaid ektui . Dán barggu oassin galgá lávdegoddi guorahallat ja buktit ovdan sámiid ja earáid historjjálaš guolásteami Finnmárkkus , ja maiddái guolástusealáhusa ( ja vel dasa guoski gáddebargguid ) ekonomalaš ja kultuvrralaš mávssolašvuođa Finnmárkku ássiide . Lávdegoddi galgá háhkat dieđuid eará riikkain dakkár diliid birra mat gusket daidda gažaldagaide mat galget árvvoštallojuvvot . Dát guoská sihke stáhta eiseválddiide , gielddaide ja eanadikkiide . Guovddáš galgá maiddái bálvalit eiseválddiid ja organisašuvnnaid áššiin mat gusket sápmelašvuhtii . Deatalaš láhka dán oktavuođas lea dat mii guoská got galgá vuosttildit čearddalaš vealaheami bargoeallimis . Vealahangieldu guoská vealaheami čearddalaš gullevašvuođa , oskku dahje eará jáhku , seksuálalaš eallinvuogi ja doaibmahehttejumi vuođul ja guoská visot daidda vealahanvuođuide dán vealaheami mii sáhttá dáhpáhuvvat e.e. bargogaskkusteamis , restaurá . Vealahangieldu guoská vealaheami čearddalaš gullevašvuođa , oskku dahje eará jáhku , seksuálalaš eallinvuogi ja doaibmahehttejumi vuođul ja guoská visot daidda vealahanvuođuide dán vealaheami mii sáhttá dáhpáhuvvat e.e. bargogaskkusteamis , restaurá . Dasa lassin guoská gieldu vealahanvuođuide čearddalaš gullevašvuohta , oskku dahje eará jáhkku áššiin mat gusket sosiálabálvalusa , sosiáladáhkádusa ja dearvvašvuođa- ja buohccedikšuma . Dasa lassin guoská gieldu vealahanvuođuide čearddalaš gullevašvuohta , oskku dahje eará jáhkku áššiin mat gusket sosiálabálvalusa , sosiáladáhkádusa ja dearvvašvuođa- ja buohccedikšuma . Lágat gusket moadde gielddaide Norrbottena leanas , nu gohččoduvvon hálddahusguovllut sámegillii , suomagillii ja meänkieli . Dát guoská maiddái boarrásiiddikšumii . MÁHTTU Kandidáhtas lea máhttu skuvlla ja oahpaheaddjeámmáha iešvuođain , historjjás , ovdáneamis ja sajádagas sámi servodagas ja servodagas muđui , ja skuvlla ulbmila , árvovuođu , lágaid , gustovaš oahppoplánaid ja iešguđetlágan ohppiid vuoigatvuođaid birra lea máhttu oahppoplánabargguin ja skuvllas organisašuvdnan lea máhttu mánáid ja nuoraid oahppamis , ovdáneamis ja oppalaščuvgejumis iešguđetlágan sosiála , máŋggakultuvrralaš ja máŋggagielalaš konteavsttain lea máhttu luohkkájođiheamis ja luohkkábirrasis ja máhttá ovdánahttit buriid oktavuođaid ohppiiguin ja ohppiid gaskkas lea máhttu máŋggalágan bargovugiin ja oahppanresurssain , ja máhttu bargovugiid , sisdoalu ja ohppiid oahppaneavttuid oktiigullevašvuođas lea máhttu mánáid ja nuoraid bajásšaddanbirrasa , dásseárvvu ja identitehtabarggu birra lea máhttu mánáin , geat leat váttis diliin ja mánáid vuoigatvuođain našunála ja riikkaidgaskasaš perspektiivvas , riikkaidgaskasaš šiehtadusaid vuođul , álgoálbmotjulggaštusaid ja našunála lágaid vuođul lea máhttu sámi , našunála ja riikkaidgaskasaš dutkan- ja ovddidanbargguin mat gusket oahpaheaddjeámmáhii lea máhttu sámi árbevirolaš máhtus ovttaskas fágasurggiin lea máhttu sámi mánáid ja nuoraid bajásšaddandilálašvuođaid hástalusain Stuorradiggedieđáhusas nannejuvvo dasto vela ahte sámi gillii ja kultuvrii guoski hástalusat galget ollašuvvat dainna lágiin ahte almmolaš ásahusaid ovddasvástádus ja rolla buoriduvvo sámi geavaheaddjiid várás dakkár guovdilis čálgodoaimmain go dearvvasvuođas , fuolas ja oahpahusas . ahte lágat ja láhkaásahusat mat erenoamážit gusket oppa sámi álbmogii dahje sámi álbmoga osiide , galget jorgaluvvot sámegillii . Lágat ja láhkaásahusat mat erenoamážit gusket oppa sámi álbmogii dahje sámi álbmoga osiide , galget jorgaluvvot sámegillii . Buot almmolaš orgánat maidda sámelága goalmmát kapihttala giellanjuolggadusat gusket , leat geatnegasat gozihit ahte sámelága giellanjuolggadusat čuvvojuvvojit . Bođolaš doaimmahusaide eai guoskka sámelága giellanjuolggadusat . Lihkadus Te Kōhanga Reo lea leamaš viehka mávssolaš ovdamearka eará álgoálbmogiidda das mii guoská giela ealáskahttimii . Dat maid guoská oahpahussii sámegielas ja sámegillii . Dehálaš lea sáhttit bargat ovttas riikkarájáid rastá , erenoamážit das mii guoská oarjilsámegiela ja julevsámegiela oahpahussii ja ovddideapmái . Čoahkkimiin ee. árvaluvvui ahte guktot riikkat galget iskat makkár vejolašvuođat ja hehttehusat leat lágain dasa mii guoská ovttasbargui vuođđoskuvlaoahpahusas riikkarájáid rastá . Dat guoská ee. dasa goappá riikkas galgá leat váldi riikkarájá rasttideaddji geavatlaš oahpahusas , go muhtun dáhpáhusainhan lea sierramielalašvuohta oahpahusfálaldaga sisdoalus ja/dahje/ja fálaldagaid ruhta- Dakkár diehtojuohkin guoská maid rávesolbmuid oahpahussii . Ráđđehus ii ane dan gánnáhahttin , muhto čujuha dasa ahte Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea váldán álgaga lagat ovttasbargui Gielddaid guovddášlihtuin ja Sámedikkiin das mii guoská gielddaid sámepolitihkkii , ja dasa gullet maid fáddán gielddaid mearridan rápmaeavttut sámegiela fálaldagaide . Rávesolbmuid giellaoahpahus ja alfabehtten Rávesolbmuid vuođđooahpahusa dáfus jurddašuvvo eará láhkai go mánáid ja nuoraid dáfus das mii guoská vuoigatvuhtii oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii . Sámi dutkamaiid guovddáš , mii lea Romssa universitehtas , bargá nannen dihtii universitehta buohkanas dutkan- ja oahpahusdoaimmaid mat gusket sámiid ja álgoálbmogiid dilálašvuođaide . Departemeanta ulbmáda fápmudit iežas válddi Sámi allaskuvlii das mii guoská ođđa sámi oahpaheaddjioahpu struktuvrii ja huksehussii . Dat guoská njuolggadusaid , almmuhusaid ja skoviid jorgaleapmái sámegillii , vuoigatvuhtii oažžut vástádusa sámegillii , sámegiela viiddiduvvon geavaheapmái riektelágádusas , viiddiduvvon vuoigatvuhtii geavahit sámegiela dearvvasvuođa- ja sosiálasuorggis , oktagaslaš girkolaš bálvalusaide , vuoigatvuhtii oažžut oahpahusvirgelobi , ja vuoigatvuhtii oažžut oahpahusa sámegielas . • Sámelága giellanjuolggadusaid árvvoštallan , mii čađahuvvui jagi 2007 , buvttii oidnosii ahte eanaš almmolaš orgánat maidda sámelága giellanjuolggadusat gusket , eai ollašuhte lága gáibádusaid dievvasii . Áigeguovdil lea maid árvvoštallat daid árvalusaid maid Sámediggi ja Sámi girkoráđđi leat buktán , ja mat gusket hálddašanguovllu girkuid guovttegielalašvuođa doibmii . JOS ALMMOLAŠ ORGÁNA ii čuovo sámelága giellakapihttala njuolggadusaid , de sáhttá son geasa ášši njuolga guoská , váidalit dan orgánii mii lea lagamus bajábealde eiseváldi dan orgánii man geažil váidá , gč. sámelága § 3-11 . Fylkkamánni lea váidalaninstánsa go váidalus guoská gielddalaš dahje fylkkagielddalaš orgánii . Dan oktavuođas berrejit árvvoštallojuvvot áššit mat gusket dulkonoahpahussii nugo rekruhtten , vejolašvuođat váldit deavdda- ja joatkkaoahpu , Sámi allaskuvlla ja Oslo allaskuvlla vejolaš ovttasbargu dulkaoahpahusa hárrái , ja dáláš dulkadohkkehanortnet . Dat maid guoská áššiide mat eai njulgestaga guoskka dihto oktagassii . Dat maid guoská áššiide mat eai njulgestaga guoskka dihto oktagassii . Sámediggi lea stáhtalaš eiseválddiid guovdilis gulahallanguoibmi das mii guoská politihkkaovddideapmái ja sin guovdu geain lea ovddasvástádussan fállat bálvalusaid sámi álbmogii . Diehtojuohkinávdnasat bátnedearvvasvuođa birra St. dieđáhusas nr. 35 ( 2006-2007 ) , man namma lea « Tilgjengelighet , kompetanse og sosial utjevning , ” Framtidas tannhelsetjenester ” » , kapihttalsis 8.4 , lea lohkamassii čuovvolančuoggát mat gusket ee. sámi álbmogii . • Sierra sámegielalaš fállu ráhkaduvvo www.nav.no ovdasiidui • Sierra váldosiidu ráhkaduvvo buot sámegielalaš diehtojuohkimii mii lea dás : www.nav.no • Referánsadieđut addosiid ja ortnegiid birra , jorgaluvvojit sámegillii , ee. : • Bearašsuorgái gullevaš referánsateavsttat • Beaiveruđaide guoski referánsateavsttat • Áššáigullevaš skovit , jorgaluvvojit seammás • Ohcanskoviide gullevaš rávvagat , jorgaluvvojit seammás Nordlándda , Davvi-Trøndelága , Hedmárkku ja Hordalándda konfliktaráđiide maid guoská fáddádat . Dieđiheamit rekvisišuvnna birra mat gusket sámi hálddašanguovlluide , galget maid leat sámegillii , ee. almmuhussan sámi aviissain . Sihke dakkár áššiid mat njuolga gusket sámi álbmogii ja riikkalaš áššiid lea vejolaš lohkat dáin siidduin , eanaš davvisámegillii , muhto maiddái julevsámegillii ja oarjilsámegillii . Dát guoská ee. aiddofal dakkár registariidda go Brønnøysundregistariidda , Álbmotregistarii , Stáhta kártalágádussii ( Norgesglasset ) , Primusii , Askeladdenii ja NAVii . Dát nuppástuhttimat gusket máŋgga oasálažžii . Buot almmolaš doaimmahusat galget sáhttit váldit oktavuođa ja jearrat samIT rávvagiid áššiin mat gusket sámegillii ja ITii . Sámegielalaš aviissat – eambbo julevsámegillii ja oarjilsámegillii Sámegielalaš aviissain lea dehálaš rolla mii guoská sámegielaid seailluheapmái ja bisuheapmái , ee. oahpponeavvun skuvllaide . Stuorra erohusat leat sámi báikegottiin ja sámi guovlluin das mii guoská man ollu sámegiella geavahuvvo beaivválaš ovttasdoaibman- ja gulahallangiellan . MÁHTTU Kandidáhtas lea máhttu skuvlla ja oahpaheaddjeámmáha iešvuođain , historjjás , ovdáneamis ja sajádagas sámi servodagas ja servodagas muđui , ja skuvlla ulbmila , árvovuođu , lágaid , gustovaš oahppoplánaid ja iešguđetlágan ohppiid vuoigatvuođaid birra lea máhttu mánáin , geat leat váttis diliin ja mánáid vuoigatvuođain našunála ja riikkaidgaskasaš perspektiivvas , riikkaidgaskasaš šiehtadusaid vuođul , álgoálbmotjulggaštusaid ja našunála lágaid vuođul lea máhttu sámi , našunála ja riikkaidgaskasaš dutkan- ja ovddidanbargguin mat gusket oahpaheaddjeámmáhii lea máhttu sámi árbevirolaš máhtus ovttaskas fágasurggiin lea máhttu sámi mánáid ja nuoraid bajásšaddandilálašvuođaid hástalusain GÁLGGAT Kandidáhtta - máhttá iešheanalaččat ja ovttas earáiguin plánet , čađahit ja reflekteret oahpaheami fágaid siskkobealde ja fágaid rastá , mas vuolggasadjin leat sámi árbevirolaš máhttu , ja dutkan- ja vásáhusvuđđosaš máhtu - hálddaša njálmmálaš ja čálalaš sámegiela , máhttá ámmátlaš giellageavaheami ja máhttá oahpahit sámegillii iežas fágain - máhttá lágidit dili mii ovddida fidnoálggahangealbbu ( entreprenørskap ) ja máhttá searvvahit oahpaheapmái báikkálaš bargo- ja servodateallima , árbediehtoguddiid ja resursaolbmuid - máhttá ávkin atnit sámi oahppan- ja oahpahanvugiid OPPALAŠ GELBBOLAŠVUOHTA Váikkuhussan lea , ahte gáržžes válljenmunni ii govčča skuvllaid dárbbu , mii guoská oahpahusfágaid fágalaš govdodahkii . Stuorradiggedieđáhusas nannejuvvo dasto vela ahte sámi gillii ja kultuvrii guoski hástalusat galget ollašuvvat dainna lágiin ahte almmolaš ásahusaid ovddasvástádus ja rolla buoriduvvo sámi geavaheaddjiid várás dakkár guovdilis čálgodoaimmain go dearvvasvuođas , fuolas ja oahpahusas . ahte lágat ja láhkaásahusat mat erenoamážit gusket oppa sámi álbmogii dahje sámi álbmoga osiide , galget jorgaluvvot sámegillii . Lágat ja láhkaásahusat mat erenoamážit gusket oppa sámi álbmogii dahje sámi álbmoga osiide , galget jorgaluvvot sámegillii . Buot almmolaš orgánat maidda sámelága goalmmát kapihttala giellanjuolggadusat gusket , leat geatnegasat gozihit ahte sámelága giellanjuolggadusat čuvvojuvvojit . Bođolaš doaimmahusaide eai guoskka sámelága giellanjuolggadusat . Lihkadus Te Kōhanga Reo lea leamaš viehka mávssolaš ovdamearka eará álgoálbmogiidda das mii guoská giela ealáskahttimii . Dat maid guoská oahpahussii sámegielas ja sámegillii . Dehálaš lea sáhttit bargat ovttas riikkarájáid rastá , erenoamážit das mii guoská oarjilsámegiela ja julevsámegiela oahpahussii ja ovddideapmái . Čoahkkimiin ee. árvaluvvui ahte guktot riikkat galget iskat makkár vejolašvuođat ja hehttehusat leat lágain dasa mii guoská ovttasbargui vuođđoskuvlaoahpahusas riikkarájáid rastá . Dat guoská ee. dasa goappá riikkas galgá leat váldi riikkarájá rasttideaddji geavatlaš oahpahusas , go muhtun dáhpáhusainhan lea sierramielalašvuohta oahpahusfálaldaga sisdoalus ja/dahje/ja fálaldagaid ruhta- Dakkár diehtojuohkin guoská maid rávesolbmuid oahpahussii . Ráđđehus ii ane dan gánnáhahttin , muhto čujuha dasa ahte Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea váldán álgaga lagat ovttasbargui Gielddaid guovddášlihtuin ja Sámedikkiin das mii guoská gielddaid sámepolitihkkii , ja dasa gullet maid fáddán gielddaid mearridan rápmaeavttut sámegiela fálaldagaide . Rávesolbmuid giellaoahpahus ja alfabehtten Rávesolbmuid vuođđooahpahusa dáfus jurddašuvvo eará láhkai go mánáid ja nuoraid dáfus das mii guoská vuoigatvuhtii oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii . Sámi dutkamaiid guovddáš , mii lea Romssa universitehtas , bargá nannen dihtii universitehta buohkanas dutkan- ja oahpahusdoaimmaid mat gusket sámiid ja álgoálbmogiid dilálašvuođaide . Departemeanta ulbmáda fápmudit iežas válddi Sámi allaskuvlii das mii guoská ođđa sámi oahpaheaddjioahpu struktuvrii ja huksehussii . Dat guoská njuolggadusaid , almmuhusaid ja skoviid jorgaleapmái sámegillii , vuoigatvuhtii oažžut vástádusa sámegillii , sámegiela viiddiduvvon geavaheapmái riektelágádusas , viiddiduvvon vuoigatvuhtii geavahit sámegiela dearvvasvuođa- ja sosiálasuorggis , oktagaslaš girkolaš bálvalusaide , vuoigatvuhtii oažžut oahpahusvirgelobi , ja vuoigatvuhtii oažžut oahpahusa sámegielas . • Sámelága giellanjuolggadusaid árvvoštallan , mii čađahuvvui jagi 2007 , buvttii oidnosii ahte eanaš almmolaš orgánat maidda sámelága giellanjuolggadusat gusket , eai ollašuhte lága gáibádusaid dievvasii . Áigeguovdil lea maid árvvoštallat daid árvalusaid maid Sámediggi ja Sámi girkoráđđi leat buktán , ja mat gusket hálddašanguovllu girkuid guovttegielalašvuođa doibmii . JOS ALMMOLAŠ ORGÁNA ii čuovo sámelága giellakapihttala njuolggadusaid , de sáhttá son geasa ášši njuolga guoská , váidalit dan orgánii mii lea lagamus bajábealde eiseváldi dan orgánii man geažil váidá , gč. sámelága § 3-11 . Fylkkamánni lea váidalaninstánsa go váidalus guoská gielddalaš dahje fylkkagielddalaš orgánii . Dan oktavuođas berrejit árvvoštallojuvvot áššit mat gusket dulkonoahpahussii nugo rekruhtten , vejolašvuođat váldit deavdda- ja joatkkaoahpu , Sámi allaskuvlla ja Oslo allaskuvlla vejolaš ovttasbargu dulkaoahpahusa hárrái , ja dáláš dulkadohkkehanortnet . Dat maid guoská áššiide mat eai njulgestaga guoskka dihto oktagassii . Dat maid guoská áššiide mat eai njulgestaga guoskka dihto oktagassii . Sámediggi lea stáhtalaš eiseválddiid guovdilis gulahallanguoibmi das mii guoská politihkkaovddideapmái ja sin guovdu geain lea ovddasvástádussan fállat bálvalusaid sámi álbmogii . Diehtojuohkinávdnasat bátnedearvvasvuođa birra St. dieđáhusas nr. 35 ( 2006-2007 ) , man namma lea « Tilgjengelighet , kompetanse og sosial utjevning , ” Framtidas tannhelsetjenester ” » , kapihttalsis 8.4 , lea lohkamassii čuovvolančuoggát mat gusket ee. sámi álbmogii . • Sierra sámegielalaš fállu ráhkaduvvo www.nav.no ovdasiidui • Sierra váldosiidu ráhkaduvvo buot sámegielalaš diehtojuohkimii mii lea dás : www.nav.no • Referánsadieđut addosiid ja ortnegiid birra , jorgaluvvojit sámegillii , ee. : • Bearašsuorgái gullevaš referánsateavsttat • Beaiveruđaide guoski referánsateavsttat • Áššáigullevaš skovit , jorgaluvvojit seammás • Ohcanskoviide gullevaš rávvagat , jorgaluvvojit seammás Nordlándda , Davvi-Trøndelága , Hedmárkku ja Hordalándda konfliktaráđiide maid guoská fáddádat . Dieđiheamit rekvisišuvnna birra mat gusket sámi hálddašanguovlluide , galget maid leat sámegillii , ee. almmuhussan sámi aviissain . Sihke dakkár áššiid mat njuolga gusket sámi álbmogii ja riikkalaš áššiid lea vejolaš lohkat dáin siidduin , eanaš davvisámegillii , muhto maiddái julevsámegillii ja oarjilsámegillii . Dát guoská ee. aiddofal dakkár registariidda go Brønnøysundregistariidda , Álbmotregistarii , Stáhta kártalágádussii ( Norgesglasset ) , Primusii , Askeladdenii ja NAVii . Dát nuppástuhttimat gusket máŋgga oasálažžii . Buot almmolaš doaimmahusat galget sáhttit váldit oktavuođa ja jearrat samIT rávvagiid áššiin mat gusket sámegillii ja ITii . Sámegielalaš aviissat – eambbo julevsámegillii ja oarjilsámegillii Sámegielalaš aviissain lea dehálaš rolla mii guoská sámegielaid seailluheapmái ja bisuheapmái , ee. oahpponeavvun skuvllaide . Stuorra erohusat leat sámi báikegottiin ja sámi guovlluin das mii guoská man ollu sámegiella geavahuvvo beaivválaš ovttasdoaibman- ja gulahallangiellan . 1.2 Eanandollui guoski dálkkádatdoaimmat Eanandoalu dálkkádatbargu fátmmasta oallut politihkkasurggiid : eanandoalu , boazodoalu , biebmobuvttadeami , vuovdedoalu , dutkama , energiija , biologalaš šláddjivuođa , eanangeavaheami ja nu ain . Nannet máhttobuvttadeami mii fátmmasta eanandoalu dálkkádatdoaibmabijuid váikkuhusaid mat gusket biologalaš šláddjivuhtii ja eará birasárvvuide Doaibmabijut eai buvtte váikkuhusa dálkkádatrehketdollui mii guoská Norgga geatnegahttojuvvon luoitogeahpedeapmái . Lávdegoddi berre oppalaččat čilget sámeálbmoga juridihkalaš saji mii guoská vuoigatvuođaide eatnamiidda ja čáziide ja dáid geavaheapmái . Čielggadus berre dárbbu mielde addit historjjálaš čielggadusa makkár rievttiáddejupmi ja rievttinjuolggadusat leat leamaš ja mat leat guoskan eanan- ja čáhcevuoigatvuođaide ja daid geavaheapmái sámeguovlluin , čielggadan dihtii dárbbašlaš mearis gustojeaddji vuoigatvuođaid ja ovdanbuktin dihte ođđa čoavddusevttohusaid ... Eanavuoigatvuođaid dáfus , galgá čielggadus guoskat riggodagaide sihke eatnamis ja dan alde . Lávdegoddi berre oppalaččat čilget sámeálbmoga juridihkalaš saji mii guoská vuoigatvuođaide eatnamiidda ja čáziide ja dáid geavaheapmái . Lávdegoddi berre addit historjjálaš čielggadusa makkár rievtteáddejupmi ja rievttenjuolggadusat leat leamaš ja mat leat guoskan eanan- ja čáhcevuoigatvuođaide ja daid geavaheapmái sámeguovlluin , čielggadan dihtii dárbbašlaš mearis gustojeaddji vuoigatvuođaid ja ovdanbuktin dihtii ođđa čoavddusevttohusaid . Lávdegotti váldobargu lea čielggadit ja mearridit iežas oainnu dain oaiviliin , mat gusket sámeálbmoga dahje báikkálaš ássiid vuoigatvuođaide eatnamiidda ja čáziide sámiid ássanguovlluin . Maŋit guoská maid sidjiide geat maŋŋil leat nammaduvvon Riektejoavkku miellahttun . almennehiin , maidda ee. guske dihto guollebivdohápmanat 81 ja márkansajit mat ledje oktasaš anus , áhpi ja eará eatnamat mearragáttis mat eai lean anus . Dábálaččat lea oaidnu nu ahte eaiggádii gullá opmodat , dahje - nugo dávjá báhkkohuvvo - ahte geavahanvuoigatvuohta guoská vierroopmodahkii . Dát guoská erenoamážit mas ii leat dušše okta , muhto moanat čielga vuolleriektemearrádusat mat gusket seamma riektesuorgái120 . #ILL Dát guoská erenoamážit mas ii leat dušše okta , muhto moanat čielga vuolleriektemearrádusat mat gusket seamma riektesuorgái120 . Áibbas ovttageardánit guoská dát lágaide ná : Ođđasat láhka manná boarrasat lága ovddabeallai , jus eai leat erenoamáš árttat eará dahkat omd. ahte ovdabarggut čájehit ahte boarrasat láhka berrešii doalahuvvot ainjuo dan erenoamáš áššis mii dál galggašii árvvoštallot . Dát guoská vaikko nuppástusa vuođđu ii leat čábočielga143 soahpamuš , dahje čielga bággolonistan144- dahje láhkamearrádusat , muhto leat vuolggahuvvon boasttoáddejumiin - ja várra vel boasttoáddejumiin maid dan áiggis illá sáhtii addit ándagassii . Erenoamáš riektegáldolaš gažaldagat gusket álbmotrievttálaš ja stáhtarievttálaš159 geatnegasvuođaide mat norgga stáhtas leat eamiálbmogin ja unnitálbmotjoavkun sápmelaččaid ektui . Sáhttá datte namuhit ahte Alimusriekti Áltá-áššis , buo. Rt. 1982 s. 241 , cealká ahte meassamiid mat dása guske , ii sáhttán eahpitkeahttá atnit lea rihkkun makkárge álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid masa Norga lei čadnon ( geahča erenoamážit s. 299 ) . Mii navdit ahte čájehuvvo ainjuo olu eanet skunálašvuohta diktimis ođđa riektegáldoosiid váikkuhit ásahuvvon oapmerievttálaš posišuvnnaid , go ii nugo bajábealde namuhuvvon , guoskka sámi ássánguovlluid riggodatávkkástallama boahttevaš muddemii . Dál lea eanet aht ` eanet mannamin dan guvlui ahte go mearriduvvo váldágo mielde álbmorievttálaš riektegálduid , iehčanas , mielmearrideaddji riektegáldooassin , oktan guoski siskkáldasrievttálaš165 riektegáldoosiiguin . Dákkár vuohki dagaha ahte stáhta álbmotrievttálaš geatnegasvuođat luondduriggodagaid vuoigatvuođaid mearrideames Finnmárkkus , fertejit váldot mielde álggus juo , oassin buot guoski riektegáldoosiid oktiigesson árvvoštallamis . Dát guoská erenoamážit konkrehtalaš čuozahusaide Finnmárkku giddodagaid ja eatnamiid geavahanvuoigatvuođaid prisnsihpaide . #ILL ( 2 ) Ođđasat historjjálaš dutkan lea nu go 1. čuo. namuhuvvon , iđihan hui olu ávdnasiid mat gusket Finnmárkku diliide , ja mat ovdal illába ledje dovdosat ja eai ainjuo olus dain deastta adnon . Dát sáhttá ee. guoskat dán álbmotjoavkku historjjálaš oktavuođain gustojeaddji guovlluin , mat sáhttet leat dán joavkku birgenvuođu hápmašuhttán ( buo. ILOsoahpamuša nr. 169 , 14. art. 1. čuo. vuolggan ) . Duopmu čájeha ahte duođaštusgáibádus dillái mii lea bisson boarrasamos dovddus áiggis maiddái guoská stáhta vuostá . Erenoamážit guoská dát sámiide . Iige leat lunddolaš buohtastahttit olles álbmoga oktasaš dábálaš geavaheami muhtun báikkálaš guovllus Finnmárkkus diliiguin mat gusket dihto čuoččuhuvvon geavahanvuoigatvuođain , eahpečielgasat ráddjejuvvon joavkkuin nugo Vansjø ja Lågen áššiin . Sámiide Finnmárkkus guoská dát dábálaččat geavaheapmái mas álggus lea leamaš oppalaš viidodat ja hui boares historjjálaš dilis , ja dábálaččat maid geavaheapmi mii lea leamaš unnit eanet mearrideaddjin birgenláhkái ( dahje birgenlági mávssolaš oassin ) . Golggotmánu 12. b. 1857 láhka almennetvuvddiid birra eaktudii ahte stáhta lei stáhtaalmennehiid eaiggádin , ja seamma guoská geassemánu 22. b. 1863 vuovdeláhkii , 4 . Seamma guoská maid geassemánu 22. b. 1863 láhkii ( muđui addon seamma beaivvi go vuovdeláhka ) ja guhkit áiggi 178 Stáhta ja geavahanvuoigaduvvomiid gaskasaš lotnolas riektedilálašvuohta stáhtaalmennehiin leatmeannuduvvon moanaid oktavuođain , buo. ee. 1861 Almennetkommišuvnna mii guoská Nordre Trondhjems Ámtii , Holaker-kommišuvdna dainna cuoŋománu 9. b. 1923 evttohusain Juohke dilálašvuođas leat dás guovddáš gažaldagat mat gusket sámi riekteáddejupmái ja dan mearkkašupmái mat mandáhta mielde galggašedje gullat Riektejovkui čielggadit ja mearridit . Guovddáš gažaldat lea ahte sáhttetgo dát geavahanvierut bidjat vuđđosa sierravuoigatvuhtii guoski gillái . Danne dárbbašuvvoge dán oktavuođas garrasat vuođđudit sámi vieruid ja riekteáddejumi guorahallama dan láhkai ahte manná njuolga álbmogii masa dát guoská . Go nášuvnnalaš lágaid ja ásahusaid geavaha guoski álbmoga ektui , galgá áššálaččat vuhtii váldit sin vieruid ja vierrorievtti Dákkár ráŋggáštanáitagat , nugo namuhuvvon 2.3.3. oasis , váikkuhit suodjaleapmin guoski vuoigatvuođaid háldejaččaide . Máŋggalágan eanaháldenplánat geassemánu 14. b. 1985 nr. 77 plánaja huksenlága vuođul , čatnet uhccit eanet eatnamiid geavaheami masa guoski plána gullá . A EANETLOGU OVDANBUKTIN 2.4.1 Álggahus Álbmotrievttálaš njuolggadusain mat gusket dáža stáhta geatnegasvuođaide sámiid ektui , sáhttet leat mearkkašupmi sihke gažaldagaide maid Riektejoavkku čielggadeamis suokkardallá , ja Sámi vuoigatvuođa riektepolitihkalaš bargui . Prinsihpas sáhttá jurddašit ahte dálá riektedilálašvuohta sáhttá leat njuolga vuostá guoski álbmotrievttálaš normmaid . Jus guoski njuolggadusat maid gáibidit stáhtas mieđis geatnegasvuođa , sáhttá dát bidjat eavttuid ođđa lágaide . Mii guoská riikkaidgaskasaš riektenjuolggadusaide , de dat sáhttet čatnat Norgga stáhtan ja geatnegahttit Norgga eiseválddiid čađahit dihto ásahusaid Norgga láhkaaddimis ja hálddahusas . Dát guoská hui olu olmmošvuoigatvuođageatnegasvuođaide . Muhtumin leat olbmot ožžon velá iehčanas vejolašvuođa cuiggodit guoski geatnegasvuođaid rihkkuma , sii leat maid nu gohčoduvvon áššečuoččaldahttinsubjeavttat226 . Dákkár ovttaskas olbmo áššečuoččaldahttinriekti227 guoská ovdamearkka dihte stáhtaide , maiddái Norgii , mat leat guorrasan Sivilla ja politihkalaš vuoigatvuođaid ONsoahpamuša eaktodáhtolaš beavdegirjái ( Optional Protocol ) , mii seamma go váldosoahpamuš lea beaivváduvvon juovlamánu 16. b. 1966 ja fápmuiduvvon njukčamánu 23. b. 1976. Ná sáhttá hábmet nuppi láhkai go addá láhkamearrádussii seamma mearkkašumi go guoski álbmotriektenjuolggadusaide . Guoski unnitloguid ovttaskas miellahtut sáhttet nappo čujuhit mearrádussii . Daddjo ahte jus galgá sáhttit gáibidit doarjaga dikšut giela ja kultuvrra , ferte ássat riikkaguovllus gos guoski čearddalaš unnitlogus árbevirolaččat lea leamaš ássan- ja geavahanguovlu . Nu go lávdegoddige áigu Justisdepartemeanta deattuhit ahte álbmotrievttálaš njuolggadusat maidda Norga lea čadnon , ja mat gusket unnitálbmogiidda , bidjet meriid stáhta láhttemiidda sámiid ektui . Dát guoská erenoamážit 1966 siviilla ja politihkalaš vuoigatvuođaid ONsoahpamuša 27. artihkkala dulkomii . #ILL Dán mearrádusa mielde ferte váldoášši leat stáhta politihka boađus unnitálbmogiid ektui ; sáhttágo guoski kultuvrrain joatkit dán politihka mieđis doaimmaid ja/dahje/ja negatiivva doaimmaid luobaheami240 bokte . Mii navdit dán boahtit das go doaibmagáibádusa konklušuvnna doarjja ii guoskka ( primeara ) ruđalaš doarjagii . Vaikko doalahatge ávnnaslaš doaimmaid kultuvrra eaktun , ferte liikká lohkat daid leat guoski kultuvrra oassin . Sáhttá maid jođihit jurdagiid boasttoguvlui , go sáhttá jurddašit ahte ealáhusa dušše ferte guoski unnitlohku dahje eamiálbmot doaimmahit , nappo leat sin iešvuohki . sajis čujuhit dan guvlui ahte lea leamaš stuorát áigumuš earuhit248 , muhto mo dal leš de earátge go guoski unnitlohku doaimmahit maid seamma ealáhusvuogi . Nugo álbmotriekteáššedovdit jerret , ahte galgetgo dušše árbevirolaš vai maiddái ođđaáigásaččabut ealáhusaid 27. art. mielde suodjalit ávnnaslaš eaktun guoski kultuvrii . Seamma gusto maid dákkár njuolggadusaid duohta doaimmaheami duogážii , buo. erenoamážit gažaldaga leatgo sámit historjjálaččat adnon eamiálbmogin guovlluin gosa dálá muddenášši guoská . Danne ii vahágahtto boazodoallu mu mielas dan láhkai ahte sáhttá guoskat vejolaš álbmotrievttálaš suodjaleaddji sámi unnitloguvuoigatvuođaide . Nugo namuhuvvon 2.4.4.2.3. oasis ferte 27. art. adnot addit ovttaskas olbmo vuoigatvuođa , namalassii juohke ovtta guoski unnitlogu miellahttui , vaikko vuoigatvuohta lea čadnon oktasaš kultuvrra oktasaš doaimmaheapmái . ILOsoahpamuš nr. 169 guoská bealistis erenoamážit ja oppalaččat eamiálbmogiid ( ja čearddalaš álbmogiid ) vuoigatvuođaide . Min guoski mearrádusaid dulkomis áigut bargat lahka gulaskuddancealkámušain maid Justisdepartemeantta láhkaossodat geigii go ratifikašuvngažaldat meannuduvvui . Dáin álbmogiin galgá leat vuoigatvuohta mearridit dehálašvuođaortnega dan ovdánumis mii guoská sin eallimii , oskui , ásahusaide , vuoi ? Ráđđehusain lea ovddasvástádus fuolahit veahkkálagaid daiguin álbmogiiguin maidda dat gusket , koordinerejuvvon ja systemáhtalaš doaimmaid suodjalit dáid álbmogiid vuoigatvuođaid ja dáhkidit sin guoskameahttunvuođa . Dán ádde Justisdepeartemeanta nu ahte johtti álbmogiid doaibma ii sáhte biddjat vuđđosa navdit ahte dát álbmot árbevieru mielde ellet guoski guovlluin , dainna váikkuhusain ahte sii eaige sáhte gáibidit eaiggáduššanvuoigatvuođa dahje geavahanvuoigatvuođa dáidda ( s.6 ) . Čuvvotgo guoski vuoigatvuođat soahpamuša njuolga dohkkeheami , vai leago dušše váldán badjelasas geatnegasvuođa daid ásahit go eai juo gávdno , juoidá maid sierra ferte dahkat ? Soahpamuš nappo eaktuda stáhtaid , guoski eiseválddiid bokte , fuolahit ásahit riektedili mii dáid gáibádusaide heive . Sáhttá maid jearrat ahte gáibida go soahpamuš dušše ásahit eamiálbmogiidda juridihkalaš vuoigavuođaid , vai leatgo lassin meassamiid suodjalus daid duohta vejolašvuođain geavahit guoski eatnamiid . Soahpamuša ulbmila ja oppalaš viggama ektui ferte leat lunddolaš ahte lea maid duohta vejolašvuohta ávkkástallat guoski eatnamiid mat sihkkarastojuvvojit , ahte njuolggadus siskkilda meassamiid suodjaleami . 2.4.5.4.5 23. artihkkal Dát mearrádus ii leat čállon dan soahpamuša oasis mii njuolga guoská eanavuoigatvuođaide , muhto das lea liikká dihto beroštupmi dán 265 Dát mearrádus orru vuosttažettiin guoskamin sierra riektegeavaheaddjiid heivehallamii266 iešguđet njuolggadusaide . Ii leat čielggas man muddui galgá deastta atnit guoski vieruide ja vieruiduvvan rivttiide ; Dát guoská erenoamážit olmmošvuoigatvuođanormmaide . #ILL Mávssolaš ulbmil álbmotrievttálaš riektegáldoosiid čađamannamis mat gusket sámiide , lea buohtastahtti árvvoštallan gaskal samiid Lávdegoddi lea joatkkabarggustis ee. mearridan guokte guovddáš gažaldaga mat ovddalgihtii orru leamen eahpidahtti : a ) Vihkkedallamiin gávnnahuvvui ahte 27. artihkkala čuožžovaš dulkonoasit várra gohččot stáhtaid geatnegahttit juolludit dihto ruđalaš veahki vai guoski unnitlohku duođai sáhttá dikšut gielas , kultuvrras jna. . Goappašiid gažaldagain lea lávdegotti dulkomis leamaš mearrideaddjimus ahte 27. artihkkal sáhttá oažžut duohta mearkkašumi , vai guoski unnitlohku ii dušše teorehtalaččat , muhto maiddái duođai sáhttá seailluhit kultuvrras . artihkkala dulkomis , ferte sakka deattuhit maid guoski unnitlohku dárbbaša duohta ja beaktilis kultuvrra seailluheapmái ja dikšumii . Dasa lasihuvvo ahte guoski norgga eiseválddit , maiddái norgga ráđđehus ja Stuorradikki justislávdegoddi , 1987 sámelága ja Vuođđolága § 110 a ovdabargguin , leat guorrasan 27. dulkomiidda nugo NAČ 1984:18:s oidno . Dán mearrádusa mielde orru leamen vuoigaduvvon 27. artihkkala dulkomis deattuhit mearrideaddjin dan maid sáhttá atnit guoski mearrádusa áššin dahje áiggan ( ) ja ahte mearrádusain beaktilit sáhttá juksat ulbmila mii navdo leat vuođđun . Das čuovvu ahte sámekultuvrra divššu ja ovdáneami beaktilis suodjaleapmi Norggas guoská erenoamážit álbmogiid dárbbašlaš luondduriggodagaid ráđđejupmái . #ILL artihkkala dulkon guoskat miehtá máilmmi , namalassii gustot buot unnitloguide geaidda mearrádus guoská . artihkkala dulkon guoskat miehtá máilmmi , namalassii gustot buot unnitloguide geaidda mearrádus guoská . Dán oainnu 27. artihkkala guoski dulkoma hárrái , doarju garrasit 27 . Nu leage 13. artihkkalis deattuhuvvon makkár erenoamáš kultuvrralaš mávssolašvuohta guoski álbmogiid gullevašvuohta dihto eatnamiidda , go daddjo ahte galgá doahttalit dán mávssolašvuođa . 8. artihkkalis lea daddjon ahte galggašii doarvái váldit vuhtii guoski álbmogiid vieruid ja vieruiduvvan vuoigatvuođaid , ja ahte álbmogis galgá leat vuoigatvuohta doalahit iežaset dábiid ja ásahusaid . Dát čujuhusat čájehit ahte goappašat soahpamušat mat gusket sámiide , belohahkii gusket seamma dahje sullasaš surggiide . Dát čujuhusat čájehit ahte goappašat soahpamušat mat gusket sámiide , belohahkii gusket seamma dahje sullasaš surggiide . Dát mearradusat ( maid seamma soahpamuša eará mearrádusat dorjot ) čalmmustahttet čielgasit erenoamáš oktavuođa gaskal guoski eamiálbmoga ja dan dahje daid eatnamiid maid álbmot lea geavahan dahje man dárbbašit birgemii . Mo dal dulkoš 14. artihkkala bienalaččat ( buo. čuo. VII vulobealde ) , sisdollet dát mearrádusat ahte guoski eamiálbmogis leat erenoamáš gáibádusat dákkár guovllu ráđđejupmái dan vuođul ahte ain birge sierra álbmogin oktan kultuvrrain . Orru baicce leamen guovddážis guoskágo sierrameannudeapmi ulbmilin seailluhit sámi giliid duohta ráđđejumi dahje duohta nana geavaheami , main lea leamaš stuorra mearkkašupmi ássama vuđđosin . Ealáhusaide nugo meahccebivdui ja guolásteapmái sáhttá maid sierrameannudeami doarjaga viežžat ILO-soahpamušas 23. artihkkalis , mii ee. cealká ahte dáid ealáhusaid galgá atnit dehálaš oassin doalahit guoski álbmoga kultuvrra , ekonomalaš ceavzima ja ovdáneami . ( 5 ) Bajábeale eaktuduvvon árvvoštallama mielde ferte mearrideaddjin álgovuorus leat dárbu seailluhit ássama guoski sámi giliin ( buo. Smith l. c. s. 205 ja 209 ) . Muhto dasa lassin navdo dárbbašuvvot čielggadit dárbovuđđosa beassat diehtit historjjálaš oktavuođa gaskal guoski sámi giliid ja daid lagašguovlluid ealáhuslaš geavaheamis , ja eará giliid geavaheami árbevirolaš rájáid . Dás galgá namahuvvot : 8. artihkkal dadjá ahte riikka lágaid ja láhkaásahusaid atnimis guoski álbmogiidda galgá váldit doarvái deastta sin vieruin ja vieruiduvvan vuoigatvuođain . 23. artihkkal sisdoallá guoski álbmoga árbevirolaš doaimmaid birra , mas namahuvvot bivdu , guolásteapmi ja omardeapmi , go dákkár doaibma galgá dohkkehuvvot go dehálaš oasit bisuhit sin kultuvrra , ruđalaš ceavzima ja ovdáneami . Dihto dilálašvuođain galget eiseválddit sihkkarastit dákkár doaimma ovddiduvvot , ovttas guoski álbmogiin . Liikká orru doarvái čielgasit ovdanboahtimin teavsttas ahte gokko guoski eamiálbmot lea háhkan eaiggáduššanvuoigatvuođa eatnamiiddáseaset , maid riikkalaš riekti lea dohkkehan , galgá dát eaiggáduššanvuoigatvuohta leat váfistuvvon 14. artihkkala dohkkeheami bokte . 14. artihkkalis nr.1 , vuosttas čuoggás , lea sáhka eatnamiin maid guoski álbmot . Vástádus sáhttá navdot leat ahte álgovuorus juo lea guoski eamiálbmogis sakka dahje dievas oktoráđđejeaddji geavaheapmi guovllus ( buo. 14. artihkkala nr.1 fámolamos molssaeavttu mielde orru de olu mii diktá guoski eamiálbmoga gáibidit dohkkehit unnimus háldovuoigatvuođa309 eatnamiidasaset . Dáid guoskkahuvvon álbmotrievttálaš soahpamušaid vuoigatvuođa dehálaš oassi orru justa fertet caggat ja garvit ahte dákkár eallindili nuppástusat mat čuvvot ođđaáigásaš ovdáneami galget billistit guoski eamiálbmogiid saji stuorraservodaga ja sin kultuvrra ektui . IX Čađaheapmi ( 1 ) Bajábeale áššid mielde ovdanboahtá ahte moadde eaige mávssohis325 surggiin navdo leat soahpameahttunvuohta gaskal nuppi bealde stáhta oaivila siskkáldasrievttálaš njuolggadusaid sisdoalu dáfus mat gusket sámiid luondduriggodagaid ráđđejupmái Finnmárkkus , ja nuppi bealde stáhta álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid . Dát ferte guoskat vuođđoláhkamearrádussii , iige álbmotrievttálaš geatnegasvuođaide . lávdegoddi berre oppalaččat čielggadit sámeálbmoga juridihkalaš saji mii guoská vuoigatvuhtii eatnamiidda ja čáziide ja dáid geavaheapmái Dasa lassin čuovvu ovdabargguin čielgasit - dása maid 27. art. guoski dulkoma Mii guoská minoritehtaid gáhttema njuolggadusaide sáhttá čuoččuhuvvot ahte duopmostuoluin lea erenoamáš doaibma bearráigeahččat ahte eanetlohku doalaha iežas siskkábealde vuođđolágalaš njuolggadussajiid . Ferte jáhkkojuvvot ahte iskanriekti min lágaid mielde prinsihpalaččat maid guoskkašii dakkár vuođđoláhkamearrádussii man birra dás lea sáhka . Muhto lea seammá áiggis máŋga dili mat mielddisbuktet ahte duopmostuoluid iskanriekti oažžu ráddjejuvvon mearkkašumi dasa mii guoská diekkár vuođđoláhkamearrádussii . Riekti orru datte eambo bidjan vuođđun ahte guoski olbmos lei rievttálaš beroštupmi § 110 a ektui . Dát luobaheamit ledje buhtadasa haga , ja eai guoskan vuovdái mii lei eatnamis . Ovddabealde namuhuvvon gonagasválddi meassamat orrut danne dušše guoskan dán vuovdái . Dát guoská erenoamážit sápmelaččaide , go ee. mearrasápmelaččat ledje viidát geavahan vuvddiid vuotnabađain , muhto 1750:s ledje maiddái dážat ássan doppe máŋggaid čuđiid jagiid ja atnán muoraid viesuide ja boaldámuššan . #ILL Ahte allmennehat Finnmárkkus nugo mihttejuvvon proposišuvnnas , meannuduvvojit eará njuolggadusaid mielde go dat mat dábálaččat guske stáhtaalmennehiidda , lea gal duohta . Miessemánu 5. b. 1845 njuolggadusain máhcahuvvui datte čujuhangeatnegasvuohta guoskat vel giliássiid murremii Álttás . Vieruiduvvan vuoigatvuohta ii guoskan datte vuovdimii . Vai álkidivččii dili de mearridedje loahpas gozihit buot giliássiid dego sii livčče Geavahanvuoigaduvvomat go rihkkun guoskkai Soahkevuovdái , ja Álttá dáfus maiddai Beahcevuovdái . Dát guoskkai erenoamážit go dát šattai bákkolažžan dainna ulbmiliin ahte seailluhit vuvdiid ovddasvástideaddjiide416 buorrin . 1867 ja lea geardduhuvvon Rt. 1867 s. 180. čuđegietti almmái lei čuohppan muoraid áideverráhii vuovddis mii guoskkai su vissui . almennetvuovddi ferte juohkehaš atnit go das ássá , mii gullá sutnje dološ áiggi rájes geavaheami dihte mii guoská boaldámušdárbui jna. dan máinnašuvvon sierra njuolggadusat mat gusket stáhtaalmennehiidda Muđui boahtá dás evttolaččat ovdan ovdabargguid bájuhemiin ahte lea navdon muorraávnnasvuoigatvuođa mearrádusat 1687 Norgga Lágaid 3-12-6 olis eai guoskka Finnmárkku vuvddiide . Muđui ferte muitit dasa mii guoská omiidguohtumii Finnmárkkus maŋŋil 1775 , ahte dušše unna oasáš šibitdoalliin ožžo eanagirjjiid 1775-cealkámuša mielde . čielga Mearkkašemiin Gávppašeamis diktit mearre Logu Omiid Ovddasvástideaddji geavahit Stáhta guoski dahje lagas Opmodagas , daid Gáržžidemiiguin maid eiseválddit áiggis áigái fertejit atnit dárbbašuvvojit Vuovddi dihte , ja várašuvvot ahte Eiseválddit áiggis áigái molsot dákkár Geavahanvuoigatvuođa čujuhemiin mearre Bihtá Meahci ... čielga Mearkkašemiid Gávppašeamis diktit mearre Omiid Ovddasvástideaddjiid geavahit Gárdeguohtuma471 Stáhta guoski dahje lagas Opmodagas Lea mearriduvvonge ahte gáiccaguohtun , mii várra ii guoskka Finnmárkui , goahccevuovdeduovdagiin sáhttá leat sierra guohtumiin ( oktasašguohtumiin ) , ja ahte sávzzaguohtun berrešii ordnejuvvot sierra guohtonguovlluin . Nugo válddahallon 3.3.3. oasis leat moanat iešguđet joavkku vuoigatvuođalaččat geaidda gusket beroštit Finnmárkku stáhta eatnamiid guohtonatnu . Dát vuoigatvuohta ii máinnašuvvon 1775-cealkámušas , muhto ferte almmatge navdot dan eaktudit ahte sis geaidda čujuhuvvo eatnamat cealkámuša vuođul , lei vuoigatvuohta omiid guohtumii stáhta guoski eatnamiin . ( 5 ) Dán láhkaáššis guoski stuorradiggelávdegotti árvalus lea professor Anton Martin Schweigaard vuolláičállán lávdegotti ovdaolbmo namas ( Árvalus O. nr. 79 beaiváduvvon miessemánu 4. b. 1863 ) . lohpiduvvot mearre Šibitlohkui Ovddasvástideaddjái geavahit Gárdeguohtuma Stáhta guoski dahje lagas Opmodagas Ii ainjuo oru ahte velába guoski doalu maŋit eaiggádat eambo galget leat čadnon guohtonvuoigatvuođa luohpadeamis490 ( buo. Gjeldsviks Tingsrett , 3. deaddileami s. 136 ) . Ahte dán guovtti mearrádusas vánit lea leamaš erenoamáš geavatlaš atnin Finnmárkkus , ii dárbbaš guoskat dán dilálašvuhtii . Muhto dát livčče várra eaktudan ahte stáhta geavat maiddái lea leamaš dábálaččat dohkkehuvvon ja doahttaluvvon sidjiide geaidda dát guoská . Dás orru áddejuvvomin ee. guohtun sierravuoigatvuohtan guoski gillái . guoski dahje lagas eatnamiid ( 10 ) Njukčamánu 12. b. 1965 lága ovdabargguin stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid hárrái Finnmárkkus lea eaktuduvvon ahte guohtonvuoigatvuohta stáhta eatnamiin fylkkas dušše sáhttá adnot stáhta guoski sirdinbáhpáriid499 sierra vuoigatvuođavuođuin . Dáid dilálašvuođain - ja guohtuma dárkomis dárbbašlaš dárbun guoski eanadoaluide - lea lunddolaš áddet eanagirjjiid namuhuvvon klausulaid geatnegahtekeahtes501 dábálaš mearrádussan . Árta lea navdit ovddeš njuolggadusa ahte juohkehaš eaiggáduššá guoli olggobeal iežas eatnama , guoskat mearraguollebivduige . Sáhttá baicce leat earaláhkai árbevirolaččabut riddu- ja vuotnaguollebivdui , mas ainjuo álggos ferte daddjot leat dihto riektesuodjalus máŋggalágan meassamiid ektui , jus lea doaimmahuvvon doarvái stáđisvuođain ja lea doarvái mávssolaš guoski guolásteaddjiide . 3.5 GÁDDEVUOIGATVUOHTA ( MASA GULLÁ MEARRALUOSSABIVDU ) 3.5.1 Oppalaččat gáddevuoigatvuođas mearas ja sáivačázis Go giddodaga rádjá lea merrii sáhttá eaiggáda vuoigatvuođaid valjiide guoski mearraguvlui juohkit guovtti oassái . vuoigatvuohtan muosis atnit ovdduid mat čuvvot go opmodat guoská merrii . Prinsihpas sáhttá vel hállat gáddevuoigatvuođas opmodagaide maid rádjá lea sáivačáhci , muhto dilli gártá dás veahá earáláhkai go eaiggáduššanvuoigatvuohta eatnamiidda eanaš háviin guoská opmodahkii nuppebeal eanu dahje jávrri . juohke Saji čuovvu Guollebivddu Vuoigatvuohta sáivva čázis ja Jogain , vel seamma gullá maid seamma Saji Rájáin , dahje mat daidda gusket . Jus Eana guoská Merrii , ii galgga Eaiggáduššanvuoigatvuohta Caggat dábálaš Guollebivddu maŋit dárkilat Mearrádusaid mielde , maid Guollelágat áiggis áigái sisdollet . Guoski eatnamiid eaiggáda oktovuoigatvuohta gusto § 16 nuppi lađđasa mielde sulluide ja boađuide586ge mat eai leat čázevuolde gullá lagamus guoski Eatnamiid Eaiggáda Luossa- ja Guvžábivddu oktovuoigatvuhtii go dárkot stáhta seammaláhkai go priváhta eanaeaiggáda mas ee. livčče čuvvon ahte doppe ii livčče sáhttán bivdit luosa almmá guoski stáhtaeiseválddi mieđáhusa haga Láigohanohcan galggai sáddejuvvot guoski gieldda leansmánnái ja meannuduvvot Finnmárkku eatnamiid luobahannjuolggadusaid mielde . vuosttažettiin berrešii leat sidjiide geain lea gullevašvuohta vuođđoealáhusaide ja fásta ásset guoski guovllus Muhto dán oktavuođas sáhttá namuhit ahte bealli mii lea ruđalaš vahágahtton , go mearrádus ii leat meannuduvvon gustojeaddji hálddašanrievttálaš njuolggadusaid mielde , sáhttá oažžut vuoigatvuohtagáibádusa nu ahte guoski hálddašanorgána gokča vahága . ) mii gulai gávdnái , ja dat mii guoskkai dahje lei lahka gátti , mii gulai gáddeeaiggádii . Láhkaaddi diđii áibbas bures ahte dákkár vuoigatvuođaid geavahedje ássit čázádaga mielde , vaikko eai eaiggáduššan guoski eatnamiid , ja háliidedje čielggadit ahte sutnje geasa čujuhuvvui opmodat luossajoga mielde ii sáhttán liikká ádjehit eaiggáduššanvuoigatvuođa fámus ovddeš vuoigatvuođalaččaid . ii lean Gažaldat Vuoigatvuođas bivdit Guliid guoski Čázádagain - ii ainjuo guolástanvuoigaduvvon Eatnoálbmogii . Muhto váidudeapmi masa riekti čujuha , guoskkai eará gažaldahkii ; namalassii makkár daid njuolggadusain fáldi lei evttohan galgat čuožžut lágas , ja makkárat galge čujuhuvvot láhkaásahusaide . Stáhta láigolihttogeavat dagaha ainjuo ahte guoski lihttoláigolaš681 hálde guollebivdovuoigatvuođa 1992-lága § 22 viđát lađđasa mielde ( buo. 1964-lága § 15 nuppi láđđasa ) . Bivdočađahannjuolggadusaid mearrida Gonagas dahje son , geasa son dan fápmuda , maŋŋil go guoski gielddastivrras lea bivdon cealkámuš . Nordlándda máttabealde § 31 guoskáges gorálaččat unnit meahcceguvlložiidda , go várreláhka dás gusto stáhtaalmennehiidda , mii mearkkaša dadjat buot matrikulerekeahtes stáhtaeatnamiidda . Norggas lea belohahkii leamaš jurddašuvvon nu ahte monne- ja uvjavuoigatvuohta ferte čuovvut guoski meahccelotti bivdovuoigatvuođa , go áššálaččat sihke lea ja berre leat dihto oktavuohta meahccelodderiggodagaid ávkkástallanvugiid njuolggadusaid gaskkas . Vuoigatvuohta iige galgan leat ráddjejuvvon guoski loddenáli bivdoráfáiduhttima njuolggadusain . Dás nugo muđui , livččii mearrideaddjin leat dasa ahte sáhtiige omardit muhtun loddenáli moniid , váldonjuolggadussan leat , leago guoski nálli dábálaččat giđđaráfáiduhtton . berrešii čuovvut guoski meahccelotti bivdovuoigatvuođa . Dábálaš lea leamašge ahte juohke dollui leat biddjon erenoamáš lavdnječuohppansajit762 oktasaš meahcis , ja lavdnjeloggun almennehiin lea gullan vuoigatvuođaide maid eanadoallit ožžo guoski gilis . Ámtamánni bijai ášši ámtaovdagotti ovdii , mii guoski lávdegotti árvalusa mielde evttohii ahte galggai várret gaskaomiid erenoamáš lavdnjejeaggegehččui . Datte duosttai leat várrogas , ahte Fápmudit nu viiddis ja Priváhtaolbmui ná viehka nana guoski Lasáhusa maid dát , mas dás leat Sáhka , bidjat Láhkii ... vuoigatvuođas lea buohkaidvuoigatvuođa mihtilmasvuohta , ja sáhttá muhttit dahje ollásit fámuhuhttit go láhkaaddi gávnnaha ártta almmá fertemin máksit buhtadasa sidjiide geaidda guoská . Guoski guovllus ledje datte moadde rabas lavdnjegoađi ja barta sullii 500 mehtera goahtesajis eret . Ii datte gávnnahuvvon doarvái duođaštuvvon ahte guoski guovlu lei boazojohtolat , ja go eai leat eará dehálaš boazoguovllut čohkkenguovllut rátkimii , mearkumii dahje njuovvamii , ii lean dušše boazodoalu deasta vuođustit biehttaleami . Ii 1775 ggl. cea. eanajuolludeami hárrái Finnmárkkus , iige miessemánu 22. b. 1902 láhka oktan guoski njuolggadusain stáhta eatnamiid luobaheamis Finnmárkkus láhkavuođđut ahte riektedilálašvuohta galggašii leat earaláhkai go riikkas muđui . Dasto lea eiseválddit doalahan lahtten- ja buođđovuoigatvuođa čázádagas almmolaš vuvddiid vuovdebuktagiidda , ja seamma maid vuoigatvuođa buktit juohkelágan lahttenráhkkanusaid800 gátti mielde mii guoská čázádahkii . Lávdegotti oaivila mielde berre ain garvit vuovdimis eatnamiid mat gusket čázádahkii . dušše váldot vuovdimis eatnamiid main lea čázádat dahje mat gusket čázádahkii Čáhce- ja gáddevuoigatvuođas vuovdimis ja láigoheamis stáhtaeatnamiid mat gusket dahje siskkildit meara ja čázádaga . Duopmu ii de guoskkat vuođđoprinsihpa eaiggáda vuoigatvuođas ávkkástallat goržži opmodagastis , muhto lea vuosttažettiin mearkkašupmi mo huksenášši galgá meannudit . Dása guoski gažaldagat maŋiduvvojit 3.15.4. oassái , ja buhttenrievttálaš suodjaleami gažaldaga hárrái čujuhuvvo 3.16.4. oasi ovdanbuktimii . Guoski gielda galgá fuolahit láhttuid dihkkádeami ja dieđihit dan birra . Govttolaš lea sakka deattuhit eanaeaiggáda beroštumiid gokko guoská eatnamiidda mat leat lahka su viesu dahje gilvon eatnamiid , go gos lea dobbelat ráššain sáhka . V kap. mearrádusaid mielde , mat sisdollet guovddáš geatnegasvuođaid njuolggadusaid , lea boazodoallis guoski geatnegasvuođat . Dát hilgojuvvui guoski dálveorohaga ásaheami dilálašvuođain 1894:s , áinnas nu gohčoduvvon 1892 Sámekommišuvnna831 árvalusa cealkámušaid geažil . Maŋit 1933 ja 1978 boazodoallolágat eai nuppástuhttán rievtti oaivila mielde veaháge guoski orohagaid riektedili , geahča s. 1224 ja lágamánnerievtti vihkkedallama bájuheami s. 1229-1232 . § 105 ektui , sáhttet datte guoski meahccegaskkain leat geavahanvuoigatvuođat , omd. almennetvuoigatvuođat . Dát duopmu gusto datte eanaeaiggádiid ja boazosápmelaččaid gaskasaš šiehtadusa dulkomii guoski guovllus , ja iige vuoigatvuođaid áddejumis boazodoallolága mielde . Dán guollebivdui gusket datte erenoamáš dilálašvuođat . Maŋŋilgo § 5 nuppi lađđasis lei mearriduvvon ahte jahkodatgoartta dušše sáhtii čállit lihttoláigoheaddji searvvi miellahtuide , geat ásset fylkkas , ja sidjiide geat ásset guoski johkaleagis , čuožžo dasto : láhkaásahusa ektui , ii daddjo datte mihkkege njuolga ii báikegotti ovdamunis guoski johkaleagis iige boazosápmelaččaid guollebivdovuoigatvuođas . Dáid eanuid guollebivdovuoigatvuohta ii navdo gullat stáhtii , muhto guoski eatnoleagi eanadoalliide . Seamma guoskkai , bajitárvvoštanrievtti mielde , rávdnjelinjá muosehuhtti váikkuhus , sihke guottetáiggi ja maid maŋŋil , ragat- ja guottetguovllus ja johtolagain ja johtimiin . Vaikko sápmelaččat eai leat ahkkái massán ealáhusaset vuđđosa meassamiid geažil , leat guoski doallit nugo čujuhuvvon , heađuštuvvon gaskaboddosaččat doaimmahit ealáhusa nugo ovdal . Ferte leat čielggas ahte ee. guohtuma , guottetsajiid , biggohansajiid vejolašvuođaid olggobealde guoski orohaga ii sáhte vuhtii váldit . Ahte suodjalus guoská Dát lea dálá áššis dahkkon , vaikko gáibádusat eai leat bienasta bitnii čilgejuvvon , muhto boazosápmelaččat geat barget juohke dáid guoski orohagain leat ovttas čuoččaldahttit ášši . vahágin dahje bilideaddjin , ja cealkkašii ahte juohke doaibmabidju maid sáhttá navdit vahágahttit boazodoalu namuhanveara guovddáš orohagain berrešii ovddalgihtii vihkkedallot guoski boazodoalliiguin , ja soaitá fertet mearridit árvvoštemiin . Dán sivas sáhttá maiddái čujuhit Lága Vuođđoeavttuide , mii guoská Geavaheapmái , man vuođđu lea dološ áiggi Niektu . Alimusriekti geardduha muhtun cealkámušaid mat gusket dán áššái . ) duomus daddjo , nugo leat oaidnán , čielgasit ahte guoski čearut unnimus čuohte jagi ovdal Sámekodisilla ráhkaduvvui , ledje Første Bog LV 53:s lea njuolggadus vuovddi birra mii guoská eará eatnamiidda . Diggeáššiin mat guske stáhta álgovuolggalaš eatnamiidda Nordlánddas ja Romssas ii lean Alimusriekti biehttalan oppalaš oaivila . Easka cuoŋománu 20. b. 1841 Ggl. girjji vuoigatvuođavuođuin , mii mearridii ahte juohke vearroduottar galggai rádjamearriduvvot939 ja juohkkojuvvot dárbbašlaš guohtumiidda guoski stáhtaopmodagain . Dát mearkkaša nu guhká go ásadedje ovtta báikkis , boazosápmelaččat eanaš geavahedje seamma meahcceriggodagaid go dálonat guoski guovllus , geahča NOU 1978:18 A s.177 . Eidfjord ja Ullensvang ássit ledje atnán Hárdangerduoddara guoski guovlluid Datte lea vánit árta eahpidit ahte juohke ássi dahje juohke gilli bealát lea dovdan ahte guoski guovllu riggodagat gulle sidjiide ( dákkár guottuid ovdamearkkat leat dovdosat Mátta-Norggasge ) . Guovddáš dagaldagat árvvoštallamii leago báikkálaš áddejupmi ja atnu ožžon dákkár mihtilmasvuođa ja stáđisvuođa ahte dat lea suodjaluvvon , sáhttá čoahkkáigessot ná : Lea deattuhuvvon leago ráddjejuvvon biire mas lea sierralat mihtilmasvuođa atnu ( Rt. 1985 s. 247 ) , ahte atnu lea doaimmahuvvon guhkit áiggi , ja ahte das lea dehálaš mearkkašupmi guoski ealáhusvuđđosii ( Rt. 1968 s. 429 ja Rt. . Dán livčče sii geaidda guoská lunddolaččat ádden ahte gonagas lei eaiggát ii dušše Finnmárkku vuvddiide , muhto eatnamiiddage , go son sáhtii čujuhit ( sirdit ) eanabihtáid priváhta opmodahkan . lea 135. siiddus čuo. oanehis várddus Finnmárkoduoddara kulturhistorjjás , mii lea ee. árkarádjoávdnasa , erenoamážit ruoŧa beales ja guoská áigái ovdal 1751 vuođul . Dát 30 ášši leat belohahkii dálá Sis-Finnmárkku dikkiin , belohahkii dasa guoski guovlluin Eanodagas , Čohkkerasas , Anáris ja Ohcejogas . Duopmogirjjiin ovdanboahtá ahte ruoŧa suohkanduopmárat háválassii juohke dálvvi ođđajagemánuguovvamánus ( muhtun gerddiid juovlamánus ) dolle dikki sápmelaččaiguin juohke namuhuvvon čearuin dalá dáža-ruoŧa oktasašguovllus , ja seammaláhkai dálá Ruŧŧii ja Supmii ( Eanodat , Čohkkeras , Anár j.e. ) guoski guovlluin . Dađe bahábut ii leat Riektejoavkku eanetlohku dárkilat guorahallan dáid ávdnasiid , vaikko dát leat ávdnasat mat ovddastit álgogáldduid mo áddet dalá dilálašvuođaid sihke dálá Sis-Finnmárkkus ja dalá ruoŧa // suoma Lapplándii guoski guovlluin . V Åke Holmbäck ja Kaisa Korpijaakko dutkosat ( 1 ) Bajábeale áššiid oktavuhtii sáhttá laktit soames lasi historjjálaš ja rievttálaš ávdnasiid mat gusket Ruoŧa Lapplándda ovdáneapmái . davágeahčen mii manná golmmariikkamuvrii , ja fátmmastii maid osiid dálá Ruoŧas , ja guoskkai Norgga rádjái Rostojávrris ( s. 56 ) . Guoskkai áinnas sámiide geaid sirde norgga duopmováldái nie maŋŋit , ja mas baicce livččii galgan beroštit ja seammás geatnegahttit norgga eiseválddiid guorahallat ja bisuhit sámi vuoigatvuođaid mat sis ovddežis ležže . Tønnesen lea girjjistis , s. 301-308 čoahkkáigeassán ákkaid mielde ja vuostá mo stáhta ja guoskevaš ássit čuoččuhit eaiggáduššanvuoigatvuođa , muhtun oasit gusket erenoamážit Sis-Finnmárkui . Dás guoská mo konkrehtalaččat geavahit bajábealde namahuvvon riektegáldolaš oainnuid Sis-Finnmárkku dillái . Seamma guoskkašii eará Finnmárkku báikkiidege , muhto dalle dávjá ráddjejuvvon smávit báikegottiide . Dát guoská muđui várrelága doibmii mearriduvvon dálá geassemánu 6. b. 1975 várrelágas nr. 31 ge , mii § 2 nuppi lađđasis , nuppi cealkagis dadjá ahte almennetvuoigatvuohta dábálaččat ii sáhte luobahuvvot , láigohuvvot dahje gáibiduvvot lonuhuvvot buhtadasain . Dán oktavuođas čuoččuhedje sihke čázádaga guolástanvuoigaduvvomat ja guoski orohagaid boazoguohtonvuoigaduvvomat ahte áššemeannudeamis ledje stuorra meattáhusat . ) Dán dávistettiin lea luossalága § 16 maŋimušlađđasis ( buo. 1992-lága § 22 viđát lađđasa ) spiehkastuvvon muđui gustojeaddji guollebivdonjuolggadusain Finnmárkkus mat gusket Álttájoga váldočázádahkii , Deanučázádahkii ja Njávdánčázádahkii . Mearrádusa áigga lei danin čielggadit ahte geasa čujuhuvvui opmodat guoski luossajoga mielde ii sáhttán datte eaiggáduššanvuoigatvuođa fámus ádjehit ovddeš vuoigatvuođalaččaid . Guollebivdovuoigatvuohta ii adno namalassii gullat lagas gáddái dahje opmodagaide mat gusket johkii . ( 3 ) Dás ovdanboahtá ahte muhtun muddui leat bálddalas njuolggadusat bivddu hárrái stáhtaalmennehiin ja matrikulerekeahtes eatnamiin Finnmárkkus : Dát guoská masá ollásit fuđošbivdui beatnaga haga , go goappašiid sáhttet buot Norgga ássit dahkat . Sáhttá omd. čujuhit Dáža Lága 3-12-6:i almennehiid birra , mii láhkavuođđuda guoski geavahanriektelaččaide dábálaš dálloatnovuoigatvuođa muorraávdnasiidda eanadollui , mii dál ii gusto stáhta eatnamiidda Finnmárkkus . - Dát geaskkut julggaštuvvojedje guoskat Kárášjoga beahcevuovdái ja Deatnoráigge Deanu dikkis Gollesullos suoidnemánu 6. b. . Muhto son várra áinnas beroštii dákkár dilálašvuođaide go dat maid guske riikkarádjagažaldagaide . Dát gonagasa vuoigatvuohta dat nannosit viiddiduvvot maŋŋil 1600 - ja erenoamážit čuohtejagi loahpageahčen - muhto guoskkakeahttá boanddaid vuoigatvuođaid menddo lahka , iige eisege surggiin mat ledje stáhtaruhtadeami beroštumi haga , nugo boaldinmuorat , viessohirssat , guohtumat , geassesajit , njáskamat , bivdu ja guollebivdu . Berrešii deattuhit ahte cealkámušat dušše liigudit dan vearroduoddara masa mihttomearrái guoská ; ahte mearridit riektedilálašvuođa duottarguovlluide olggobealde Jämtlándda leana ii leat vejolaš mihttomeari čielggadeami vuođul . ) sii , geat fárrejedje seammabáikái , vuosttas 5 Jagi maŋŋil Fárrema ; c ) buot Earát , geat čálihuvvojit vearroolmmošlohkui , vel vuosttas Jagi maŋŋilgo Čáliheapmi guoská ; ja d ) Leansmánnit . Dát sáhtii dušše guoskat sámiide ja kveanaide . Dát mearrádus viiddiduvvui 1965:s luvvet stáhta buot áidedoallamis gaskal stáhta eatnamiid ja guoski eatnamiid ( § 3 ) . 1775 eanačujuhancealkámuša 6. čuokkis guoská Ovdanbuktin guoská erenoamážit nu gohčoduvvon Finnmárkku #BROKEN I.1 Ássit Orru čielggas ahte dálá Sis Finnmárkkus dego guoski guovlluin dálá ruoŧa ja suoma Lapplánddas lei ássan hiehkásit gitta ođđasat áigái . sis guovlluin ja guoski oktasašguovlluin Guovdageainnu , Ávjovári ja Ohcejoga ( oktan Deanusiiddain ) siiddain . Bieđggus sámi ássan lea dáid guovlluin birgen boares dovddus historjjálaš áiggis , dego guoski osiin Ruoŧas , Suomas ja Ruoššas . Duortnosa sámeguovllu duopmogirjjid ávdnasiin ii oru almmatge ovdanboahtimin čielga earru gaskal omd. Anár siidda dilálašvuođaid ja daid guoski siiddaid dáža-ruoŧa oktasašorohagain Ohcejohka , Ávjovárri ja Guovdageaidnu . Seamma NOU:s s. 155 čuo. , lea válddahallon riddoguovlluid historjjálaš ovdáneapmi , mii ee. siskkilda johtti boazodoalu ovdáneami , mii várra 1600-logu loahpas luddii ovddeš siidarájáid vuotnaguovlluin ja lagamus guoski duottarguovlluin . Fertet navdit ahte guoski guovlluid ássit leat dohkkehan láigolihtu ámtamánni árvofámu1219 geažil . Eará ášši lea ahte ii leat álki čájehit prinsihpalaš vuostálasvuođa gaskal dáža ássanguovlluid ovddeš áiggi riekteáddejumi ja guoski sámi giliid áddejumi . Dás lea ee. oktavuohta historjjálaš vuolggasajis , mii bajábealde lea iskkon čuvgejuvvot erenoamážit riektegeavada dáfus , vuođđuduvvon báikkálaš riekteárbevieruide mat ovdanbohtet Duortnosa sámeguovllu duopmogirjjin dáid guovlluide ja guoski osiide dálá Ruoŧas ja Suomas . Ovdanbuktimis ii berrešii dušše čujuhit eahpidahtti riektegažaldagaide , muhto geahččalit daid vástiditge omd. ahte guoskágo hálddašanláhka eanavuovdineiseválddiid doibmii . Jus das mii dássážii lea namuhuvvon orru leamen guoskamin dušše vuvddiide ja šibitdoalu ja boazodoalu gaskavuođaide , de bođii ođđa , gelddolaš ja bindilis mearka Finnmárkku ( ja Romssa ) eanahálddašeamis 1865-66 Stuorradikki rájes , mii lei Dasto galggai buot vuovdimiid golmma miellahtu eanavuovdinkommišuvdna ráhkkanahttit : Gonagasa nammadan ovdaolmmoš , báikkálaš leansmánni ja guoski gieldda miellahtu maid ámtamánni nammadii ( § 2 ) . Dát guoskkai maid kveanaide geat ledje šaddan norgga stáhtaborgárin . Dalle oaivvildii Norga stáhtan ahte unnitlogupolitihkka Álbmotlihtu1279 áiggis ja suorggi álbmotrievttálaš ovdáneapmi ii guoskan Norgga 1276 Stáhta vuvddiid direktoráhta , dál Statskog , dahje Luodduhálddašandirektoráhta váiddagieđahallamis áššiin mat gusket fuođđuide ja guliide , ráhkaduvvojit njuolggadusat eanavuovdinásahusaid háldduidege . Nu guhkás go vejolaš berrejit eanaš barggut mat gusket opmodathálddašeapmái gullat ovtta ja seamma guovddášorgánii čielga kommandolinjáid ja ovddasvástádusoktavuođa dáfus ja hehtten dihte duppalmeannudeami1283 dahje váldenákku1284 gaskal guovddáš eiseválddiid . Luondduhálddašandirektoráhta galgá eanavuovdinláhkaásahusa § 10 nuppi lađđasa mielde ovddasvástidit áššiin mat gusket fuođđuide ja guliide . mat gusket bivdui Departemeanta lea gávnnahan ahte fitnodaga doaimma oassi mii guoská válddalastimii , nu guhkás go vejolaš berrešii ordnejuvvot sierra ovttadahkan fitnodaga váldokantuvrras . Dát doaibmasuorgi siskkilda buot doaimmaid mat gusket eatnamiidda , eanariggodagaide ja ođasmahtti riggodagaide , earret fuođđuid , guliid ja vuvddiid . mat gusket meannudit ja mearridit čievra- ja báktedoaibmaáššiid , murrenčujuhusaid , sirddolaš rusttegiid jna. . Eanavuovdinkantuvrra beales dieđihuvvo ahte dát spiehkastat adnojuvvo maid guoskat rájáid máđasatnima geatnegasvuhtii , ja láigolaš dahje oasti gohččo goasttidit láigohuvvon dahje ostojuvvon eatnamiid rájáid merkema . Vel guoská , mat lea juo addon , ainjuo Dál evttohuvvo dušše Gáržžidemiid lasihit dan oassái , maid birra eanet vulobealde . Vuovdemeaštára bajábealde namuhuvvon cealkámušat gusket , son mearkkaša , dušše Álttá Báhpasuohkanii . Muhtun áššiin sáhttet eanavuovdinorgánat ieža mearridit guoskágo ášši gildosii . Ainjuo álgovuorus ferte mearkkašit ahte gielddus ii cakka háldet eatnamiid mat gusket dákkár eatnamiidda . - Guoski orohatstivra ja guovllustivra , boazoealáhusa beroštumiide áššiin . - Guoskevaš militearahoavda ( siviilla girdihápmaniin : Áibmojohtolatdoaimmahus ) áššiin mat gusket eanaoastimii dahje láigoheapmái ja vuoigatvuođaide lahkosis dahje mat leat mávssolaččat Militeara ásahusaide , rusttegiidda , hárjehallanguovlluide jna. . nuppástus ii vahágahte geange geaidda mearrádus guoská dahje njuolga fuolaha , dahje mearrádusa diehtu ii leat joavdan sutnje ja mearrádus iige leat almmolaččat almmuhuvvon , dahje mearrádusa ferte atnit fámoheapmin mearrádusa vahágin sutnje geasa mearrádus guoská dahje njuolga fuolaha . Eanavuovdinláhkaásahusa § 3 mearrida ahte soames vuoigatvuođat galget eanavuovdimis doalahuvvot stáhtii , ja mat gusket earret eará čáhce- ja gáddevuoigatvuođaide ja vuoigatvuođat minerálaide eatnamiin mat gullet eanaeaiggádii ja eanaeaiggáda vuoigatvuođaide báktelága mielde . Erenoamážit surggiin mas eiseválddiin lea monopollágan dilli , lea oadjebas áššemeannudeami ja gohcci mávssolašvuohta áššiin mat gusket juohkehažžii hirbmat dehálaš . 1978 ( guoddalanášši nr. 23/1977/23 A ) Hålogalándda lágamánnerievtti duopmu guoskai biehttalit ohcamiid oastit , dahje ain láigohit eatnamiid Fálesnuori gielddas , ja guoská dalle njolgga eanavuovdinorgánaid háldduide . Boahtte cealkámušat bohtet áittardeaddjis ja gusket Finnmárkku stáhtaeatnamiidda . Seamma guoská dábálaš stáhtaalmennehiige . Guovllu guoski beroštumiid čohkkejuvvon árvvoštallama mielde gávnnaha eanavuovdinhoavda ferte mearrideaddjin deattuhit boazodoalu cealkámuššii . Nugo skovvi čájeha , guske eanaš ohcamat joavdobarttaide , oktiibuot 350 ohcama . 64 ohcama guske viessosajiide , ja 40 ohcama guske gođiide // ealáhusbarttaide . 64 ohcama guske viessosajiide , ja 40 ohcama guske gođiide // ealáhusbarttaide . Eanaš ohcamat , 329 oktiibuot , guske čujuhit luossabivdosajiid . Vuogádat mearkkaša ahte buohkat geaidda guoská árjjalaččat mielváikkuhit , sihke eiseválddit ja earát , mii lea dehálaš eaktu joavdat plánaide main buot mávssolaš beroštumit leat leamaš mielde ja váikkuheamen bohtosa . Riektesihkkarvuohta daid viiddis eanaháldenmearrádusaid ektui maid plánamearrádus mearkkaša ja bággolonistanvejolašvuohta lea vuođustusa oassi , muhto buot guoski beliid mielváikkuheami dehálašvuohtage olahan dihte buoremus vejolaš bohtosa , lea vuođđodagaldat . Buohkat guske čievravieččahahkii , guokte Kárášjogas ja okta Mátta-Várjjagis . Dás deattuhuvvo ahte sihke riektenjuolggadusat erenoamážit guoská lagabui addon njuolggadusaide - ja hálddašanorgánaid hábmen , dađistaga nuppástuvvet ja ovdánit . Dasto galgá áššiin mat gusket boazoealáhussii , eatnamiid čuoldin eanadolluige , viežžat cealkámuša guoski luohttámušlávdegottis ( orohatstivrras ) ja guovllustivrras . Dasto galgá áššiin mat gusket boazoealáhussii , eatnamiid čuoldin eanadolluige , viežžat cealkámuša guoski luohttámušlávdegottis ( orohatstivrras ) ja guovllustivrras . Muđui ii čuoza erenoamážit dasa geasa dát guoská , go láigolažžii go lihttoláigoha gilvineatnamiid dahje gilvojuvvon gittiid dábálaččat addo olles duohta geavahanvuoigatvuohta , earret dihto vuoigatvuođaid mat eanavuovdinláhkaásahusa mielde § 3 , buo. § 4 vuosttas lađđasa galgá doalahuvvot stáhtii , jus dat eai láigohuvvo dahje lihttoláigohuvvo sierra . Eanavuovdinorgánat orrut dávjá vuođđudan ahte dušše okta mihtádus ii vahágahte boazoealáhussii maidege , muhto lea hui mávssolaš eanadoallái geasa dát guoská . Jus čuoldá eatnamiid ođđa dollui siskkilda dát dábálaččat stuorát guovlluid go mihtádus lassieatnamiidda , ja danin álkit sáhttit guoskat guovlluide maid ferte atnit Son ferte vuos gulaskuddat guoski beliiguin . Guođoheaddjibartta ohcci , galgá vuos ovddidit ohcama eará orohagaide maidda dat guoská , eanaeaiggádiidda ja dárbbašlaš ásahusaide eará lágaid vuođul . Gielda dohkkeha plánaid mat gusket ráhkadit ođđa bistevaš meahccebiilaluottaid dahje buoridit dálá meahccebiilaluottaid . Nuppi lađđasis čuoččuhuvvo čielgasit ahte viessoeatnamiid ii sáhte vuovdit earáide go guoski gildii . 4.8 FUOÐÐUT 4.8.1 Álggahus Finnmárku lea fylkka mas leat hui máŋggalágan luondu ; várit , duottar , gáissát , taiga ja johkaleagit gusket oktii viehka ráddjejuvvon guovllus mat mannet čiekŋalis vuonaide ja áhpái . Fylkkamánni mearrádus unnimus viidodaga juohke goddinlobálaš ealli nammii , lea mearrádus mii sáhttá guoskat olu ja mearritkeahtes olmmošlohkui , ja ferte danin dárkojuvvot láhkaásahussan hálddašanlága áddemis . Ovdalgo gielda lea ovddidan unnimus viidodaga evttohusa galgá evttohus almmuhuvvot cealkin vejolašvuođain sidjiide geaidda guoská . Eanaeaiggátvuoigatvuohta mearkkaša luossabivdu cázádagain , luossabivdu mearas nu guhkás go eatnamat ollet , ja lagamus guoski eatnamiid eaiggádii ; luossabivdu mearas gáidánuohtiin , luossanuohtiin , roahkkefirpmiin , botnefirpmiin ja sullasaccain . Dasa lassin leat Direktoráhta barggut mat gusket erenoamážit anadroma luossaguliid hálddašeapmái , ee. vejolašvuohta diktit bivdit anadroma luossaguliid , geahca luossalága § 33 nuppi laddasa . 1989 láhkaásahus guollebivddu birra Deanu bivdoguovlluin guoská Deanu váldoetnui , oktan gaskkain gokko Deanucázádat lea riikkarádjá . Guolástanlávdegoddi galgá veahkehit gielddastivrraid guolástangažaldagain , ja galgá cealkit gieldda plánemis ja eará áššiin maid gusket guollebivdosuorgái . Dát guoská málbmii mii gávdno jekkiin dahje mearas , ja doidon golli , namalassii golli mii lea láirrá , cievrra dahje jogasáddo geardásaš1619 . 16 ( láhka goržži , bákterusttega ja eará giddodaga háhkama jna. ) II kapihttal guoská dallego doaimmaheaddji , maŋŋilgo lea ožžon mihtádusvuoigatvuoda1625 , álggaha jeavddálaš báktedoaimma gávdnoštumis , dahje gos báktevuoigatvuodat sirdojit earái go sutnje gii álgovuolggalaccat daid hágai . Ii leat addon makkárge oppalaš láhka mii njuolga guoská eanaeaiggáda eahpeozolaš minerálaid hálddašeapmái , muhto moanat lágat , ee. nuoskkidanláhka , guoskkahit ja stivrejit mo riggodagaid avkkástallát . Dáin addo 55 Finnmárkkus , ja 54 dáin fas guske Kárášjoga guovlluide . Eanavuovdinorgánat sáhttet goittotge bidjat mearrádusaid láigohan- dahje vuovdinšiehtadusas áimmahuššán dihte báikkálaš guoski beroštumiid . Dasa lassin lea seamma sajis oppalaš mearrádus ahte guoskevaš orohatstivra ja guovllustivra galget váldot mielde go doaibmabidju guoská boazoealáhusa beroštumiide . Birrasii guokte goalmmátoassi guoski johkagaskkain ja buddon eatnamat gullet Álttájoga , Báhcaveajjoga ja ÁttánjogaIrgevuonbuoddumiidda . NVE johtucálus nr. 36 , konsešuvdnaohcamiid njuolggadusat mat gusket cázádatmuddemiidda , oaivadit mii cuozahuscielggadeamis berrešivccii leat . NVE johtucállosa nr. 45 mielde berrejit cuovvovaš diedut cállot gihppagii : - Plánaid oanehis teknalaš válddahus ; makkár cázádagaide ja jávrriide guoská , muddenallodagat , geaidnospáittut , mohkkálagat cáhcejodus ovdal ja maŋŋil meassamiid , rávdnjevejolašvuohta ja golut jna. . Mii guoská fámu háhkansihkkarvuhtii ja háhkanmeari birra Finnmárkkus , de gal sáhttá dadjat ahte dát orru leamen hui buorre . Dábálaš lea ahte dákkár áššiinge lea viiddis oktavuohta gaskal huksejeaddji ja gieldda ja earáid geaidda doaibmabidju guoská . 4.15.5 Eanavuovdinorgánaid sajádat Eanaš háviid guoská rávdnjejohtasiid bidjan Finnmárkkus stáhta Láhkaásahusa mielde galget buot orohagat sárgojuvvot kártii , nu ahte sáhttá mearridit gusketgo meassamat láiddonguvlui . Dát ii guoskka ollinge dahje hui unnán sovjetveagaide mat leat Guoládatnjárggas . 4.16.3 Hálddašanorgánat ja daid váldi Stuorradiggái ovddiduvvojit gažaldagat ásahit stuorát hárjehallanguovlluid mat gáibidit stuorra investeremiid , gusket moanaid iešguđet beroštumiide , main lea čielga guovllupolitihkalaš dehálaš čuolmmat , dahje leat stuorát čoavddekeahtes riiddut . Go suodjalus ozai eanaháhkama ovdal 1970 , ii oktage ášši sáddejuvvon gulaskuddamii , ii gielddaide iige guoski beroštumiide . Muhtun barggut mat gusket fylkkageainnuide leat biddjon njuolga geaidnohovdiige , numo fylkkageainnuid áššit leat 1765 Earát geaidda guoská sáhttet dušše guoddalit áššemeannudanmeattáhusaid , láhkaatnima ja eará lobihisvuođaárttaid1769 . Doaba deattuha ahte kulturmuitosuodjalus guoská sihke eaŋkalobjeavttaide ja oppalaš birrasiidda . Vaikko doaibmabijut mat gusket automáhtalaš ráfáiduhtton kulturmuitu leat gildosat § 3 mielde , sáhttá liikká § 8 mielde addot lohpi álggahit doaibmabiju . Daningo suodjalangažaldagat sáhttet guoskat omd. sáddo- ja čievragávdnostumiid ja eará minerálgávdnoštumiid ávkkástallamii , eatnamiid vuovdimii ja láigoheapmái eanadoalloulbmilii , barttaide , Geavat Finnmárkku hálddašanorgánat , namalassii fylkkagielda ja Sámi Vuorká Dávvirat Kárášjogas , ovttasbarget lahkalaga ja lea dávjá guovttegearddáš meannudeapmi iešguđet doaibmabijuid álggahemiin mat sáhttet guoskat kulturmuittuide . Álggos ii leat dávjá čielggas guoskágo doaibmabidju sámi dahje eará kulturmuittuide . Jus mearrádus guoská ovtta dahje eanet sierra albmaduvvon opmodagaide , galget guoski opmodagaid suodjalanmearrádusat diggelogahallot . Jus mearrádus guoská ovtta dahje eanet sierra albmaduvvon opmodagaide , galget guoski opmodagaid suodjalanmearrádusat diggelogahallot . Fylkkamánni maiddái ovddasvástida sihkkarastit ahte áššemeannudeapmi lea leamaš hálddašanlága njuolggadusaid mielde , ee. leatgo guoski bealit gieldda ja fylkkagieldda dásis beassan cealkit ovdal láhttut dohkkehuvvojit . Láhkaásahusaid galgá dušše fylkkamánni dohkkehit jus gielddastivra ii leat deastta atnán fylkkagieldda dahje guoski stáhta fágaeiseválddiid vuosteákkaide , buo. § 5 nuppi lađđasa . Hálddašanlága ja guoski sierralágaid láhkaásahusaid váidinnjuolggadusat , galget gustot mearrádusaide maid suohkan sáhttá dahkat friddjasuohkangeahččaleami olis , geahča láhkaásahusa § 7 . Lávdegotti váldobargu lea čielggadit ja mearridit iežas oainnu dain oaiviliin , mat gusket sámeálbmoga dahje báikkálaš ássiid vuoigatvuođaide eatnamiidda ja čáziide sámiid ássanguovlluin14 . Mii guoská daid geografalaš guovlluide Finnmárkkus , mat lea mielde Luondduvárrelávdegotti čielggadusas , namalassii Finnmárkku duottar , de lea čoahkkáigeassu dán čilgehusas doarvái . ( 4 ) Ii oktage ovdalis namuhuvvon čielggademiin guoskkat nuortasámiid , geat Norggas eanas leat Mátta-Várjjagis ássan . Ovddemustá guoská dat boazodollui , mearrabivdui , eanandollui ja dasto pomorgávppašeami vuođđomávssolašvuhtii Finnmárkui 17- ja 1800-logus . Dasa gusket hávderogganvierut , bálseduodji28 , ja maid guolástan- ja bivdoneavvut . Seammá sivas guoská dat maid oahppogirjjiide máid oallugat dán áigahaš rávisolbmuin leat skuvlaváccidettiin atnán . Mii guoská dalá Finnmárkku ássiid gaskavuhtii , lei gávpeoktavuohta goit mearrasápmelaččaid ja dáččaid gaskkas . Eahpečielggasvuohta guoskkai oktiibuot 6 sámi siidi nugohčoduvvon Anárii ii guoskan ieš rádji , muhto Danmárku-Norga ii gáibidan vearu doppe maŋŋel 1751 . Dása guske eatnamat Kárášjoga // Iešjoga birra , ja guovllut 3-4 miilla Máze lullelis ( Schnitler III 1985 : 159 ) . Mannolaga sáhttá várra juohkit golmma oassái , vaikko áiggi dáfus sáhtte muhtun muddui leahkit badjálaga : - Vuosttaš oasis leat birastahtti stáhtain čuoččuhusat99 mat sisttisdollet gáibádusaid ja eavttuid vuoigatvuođaide iešguđet sámijoavkkuin vearu gáibidit , vaikko sápmelaččat eai adnon albma vuollásažžan dan guoski stáhtii , dan áiggi stáhtariektejurddašeami100 mielde . Go guoská rádjebidjamiidda čujuhuvvo Aarsethii 1989 : 43 ff ) . Dat guoskkai sihke sin iežaset ráhkaduvvon gálvvuide , ja gálvvuide máid aktogávperiekti lei dohko fievrridan . Dán áššis oaidná čielgasit ahte eiseválddiin ledje váttisvuođat gávnnahit ja čilget daid sápmelaččaid stáhtagullevašvuođa geaidda rádjebidjan lei guoskan . Go njuolgut lappekodisillii guoská , de gávdnat dás čujuhusaid muhtun kodisillamearrádusaide , vaikko ii lean boazosápmelaččaid birra sáhka . Go guoská luossabivdui , čájeha luossariidu Kárášjoga- ja Ohcejoga dáloniid gaskkas 1799-1808 jagiin , ahte norgga eiseválddit sihke ámtta- ja ráđđehusa beales atne rádješiehtadusa ( lappekodisilla ) vuođđun Kárášjohkalaččaid joatki hehttekeahtes bivdovuoigatvuođaide Deanus . Ássiide guoski dilit rivde unnimusat seammá ollu . Logut gusket iešguđet čearddaide dánska-norgga duopmoválddi vuolde . Eai dat guhtta vearrobeassanjagi sisafárrejeddjiide lean doarvái , eai goit go guoská bistevaš dahje stuorit dáččaássama Finnmárkui oažžut . Dat guoskkai maid mearrabivdui . Earenoamážit guoskkai dat Finnmárkui , gos oaiveváttisvuohtan lei olmmošvátni . Dan dihte eat sáhte čielga gova oažžut dán suorgásuvvamis181 ráddjejuvvon guovlludutkamiid182 haga , dása guoská viidát johtalan boazodoallu . Dát čilgehus guoskkai norgga boazosápmelaččaide ( ) , muhto Schnitler čuoččuhii ahte siseatnansápmelaččat elle seammaládje ( Schnitler III alm. 1985 : 57 ) . Seammá guoskkai maid daidda boazosápmelaččaide geat ovdal 1852 ledje Gilivutnii ( Kjøllefjord ) , Detnui . Dát guoskkai ovdamearkka dihte Unjárgii ja Buolbmágii , gos boazolohku unnui 15 700 bohccos 9 300 bohccui jagiin gaskal 1850 ja Sápmelaččat geaidda rádjedahppan guoskkai , ásahedje sin iežaset vugiid hehttet ealáhusgoarideami . Johannes Marainen čállá dán oktavuođas ahte oallugat sápmelaččain geaidda dahppan guoskkai , 1852 rájes válljejedje stáhtagullevašvuođa praktihkalaš ávkki vuođul , ja dat vástidii muhtun muddui rádjedahppamii . Dát guoská dieđusge ovddemustá šibitdollui . ) Dát guoskkai leagi vuolimus oassái , muhto čázádatgierragis lei seammá málle . Dát guoskkai unna gilážii , Bieskenjárgii , lahka Kárášjoga , 1860-jagiin . Go geahččá dasa movt dan áigge olbmot dahke , de lea árta jáhkkit mearrádusaid čáđahuvvon ja ahte sii geaidda dát guoskkai , atne dan badjelgeahččanvuohtan314 . Dát guoskkai earenoamážit Hammerfeastta , Deanu , Várggáid ja Várjjat fálddiguovlluide372 . Dát guoskkai earenoamážit čielga guollebivdoguovlluid álbmotlassáneapmái . 7.15.3 Báikkálaš njuolggadusat sáidefierpmi geavaheames Dákkar boarráset bivdoneavvogeavaheami stivren guoskkai sáidenjuoraid fierbmumii . Dáidá eanemus sápmelaččaide guoskan dát , go sii árvvusge eai lean nu čadnon náššuvnnalaš márkanekonomiijii go dáččat . Easkka 1800-logu loahpas bohte njuolggadusat mat guske boazodoalu vuovdegeavaheapmái . Dát guoská earenoamážit luottaide máid sáhttá čájehit leat vahágahttán ja váttisvuođaid buktán ealáhussii , almmá makkárge buhtadusjearaldaga haga . Dát ii guoskka dušše dábálaš johtolatgeinnodagaide , muhto buot geinnodagaide mat leat dárbbašlaččat go galgá geavahit guohtuneatnamiid . Earenoamážit guoská dat mohtorsihkkeliidda ja eará bievlavuojániidda . Gilvu guoská árragiđa guohtumiidda . Dát guoskkai earenoamážit dálveorrunbáikái ( Falkenberg , Johs 1941 : Bosettingen ved Indre Laksefjord i Finnmark ( Ásaidupmi Siskkit Lágesvuonas Finnmárkkus ) . Dat rievssatbivdu mii dássožii lea muitaluvvon , guoská áigodahkii ovdal maŋimus soađi ja sullii 1950:ái . Dát guoská ee. sávzaguohtumii Iŋggášguolbana ja Hálkavári báhčin- ja hárjehallanguovllus . Dat ii guoskka sidjiide geat báktedoaimmas ledje ( vuođđoealáhusat : oktasaš doaba ealáhusaide mat buvttadit ávdnasiid862 . Dát guoská gal olles dan áigodahkii man birra dás lea sáhka . Dát guoská earenoamážit Davvenjárgga suohkanii . Dát guoská vel eambbo olbmobáikkaiguin biebmamii ( gč. maŋŋelis ) . Dát mannolat guoská maid rievssatbivdui , murjemii // lubmemii ja sáivabivdui . Dát guoskkai earenoamážit varasguollevuovdimii , Dát guoskkai ee. Buolbmága geidnui , Geavgŋá1188 meaddel ja Deanuleahkeráigge bájás , gos ledje nu unnán ássit ahte Danin oaivvildedje oallugat ahte geainnut dobbeliidda eai guoskan sidjiide nu olu . Leat dakkár geainnut mat gusket boazoguohtunguovlluide , nu go siskkit váldogeaidnu ja Čorgašgeaidnu . Dát guoská earenoamážit guolleindustriijii . Dát guoská earenoamážit soahtegaskaáigái . Davvi-Suoma koloniserenhistorjjá guorahallan ) válddahallá vuovdesápmelaččaid historjjá ja kultuvrra , muhto dat guoská maid nuortalaččaide dainna viiddis historjjálaš ja kultuvrralaš geahččanmálliin ja go Guoládaga sápmelaččat ledje nuortalaččaid lulliránnát . Dat bargu guoská maid eará nuortalaš siiddaid guorahallamiidda árbevirolaš servodatvuogádaga maŋimus áigodagas ( Nickul 1948 ) . Boazojohtingielddus rájiid rastá dáiddii guoskan vuosttažettiin Norgga viiddis boazosámijohtimiidda ii ge nuortalaččaid unnit ealuid johtimiidda . , earenoamážit guoskkai dat dilálašvuođaide Ovdasátni Eanandoallodepartemeanta nammadii lávdegotti skábmamánu 5. beaivvi 1998 , guorahallat geassemánu 9. beaivvi 1978 nr. 49 boazodoallolága , dainna ulbmiliin ahte evttohit rievdadit mearradusaid mat gusket boazodoalu hálddašeapmái ja siskkáldas dilálašvuođaide , dás maiddái iešguđet boazoeaiggádiid riektedilálašvuodaide . beaivvi 1978 nr. 49 boazodoallolága ulbmiliin rievdadit mearrádusaid mat gusket : 1 . Mearrádusat mat gusket boazodoalu ja olggobeale máilmmi gaskavuođaide , namalassii 1978-lága 3. ja 6. kapihttalat ja 28. , 29. ja 30. paragráfat čuvvot ođđa láhkaevttohussii seamma sisdoaluin , muhto eará paragráfanummariiguin . Dat ii guoskka dušše boazodoallohálddahusa virgeolbmuide , muhto maiddái eará almmolaš ásahusaid virgeolbmuide geat gieđahallet boazodollui guoskevaš áššiid , ja nu maiddái justissuorgái , nugo politiijai ja duopmostuoluide . Priváhtarievttálaš orgánan oažžu orohatstivra válddi mearridit iešguđet siskkáldas áššiid , áššiid mat gusket resursahálddašeapmái ja guohtumiid suodjaleapmái . Áššit mat gusket ovttaskas olbmuid boazodollui leat olggobealde orohatstivrra válddi . 2. čuoggás namuhuvvon dilálašvuođat gusket erenoamážit areálahálddašeapmái . Bággendoaimmaid mearrádusain lea bággenvuođđu , muhto bággendoaimmaid čađaheapmái gáibiduvvo nammarievtti searvan , earret gohččumiid čađaheapmái mat gusket dárbbašlaš bargguide bohccuiguin dahje ealuin dahje daid dárkkisteapmái . paragráfa juhkkojuvvo , nu ahte dát paragráfa guoskkaha boazodoalu sámi boazoguohtunguovllus , ja ahte evttohusa § 1–3 guoská boazodollui muđui riikkas . Jus ášši guoská vuoigatvuođaid luvvemii 5 . Dakkár lobi sáhttá oažžut duššefal son , guhte sáhttá duođaštit ahte eananeaiggádat ja vuoigatvuođalaččat geaidda su doallu boahtá guoskat , leat addán sutnje lobi čállosa bokte , dahje lea dahkkon mearrádus nugo 2. čuoggás namuhuvvon , ja ahte lohpi dahje mearrádus čájeha ahte son oažžu geavahit doarvái viiddis ja heivvolaččat ráddjejuvvon duovdagiid dollui . Gáibádus ahte galgá gullat boazosámi sohkii ja leat mearkavuoigatvuohta , guoská buotlágán boazoeaiggáduššamii . Dál lea ipmárdussan ahte 1978 lága 3. § vuosttaš lađas guoská dušše bohccuide meahcis , muhto ii dikšojuvvon eatnamiin dahje hiŋgáliin . Lávdegoddi oaivvilda ahte lea doarvái ahte gáibádus guoská siidaoasi jođiheaddjái , gč. § 4–2 vuosttaš lađđasa nuppi cealkaga . Mearrádus guoská sihke dábálaš boazodollui ja hiŋggalboazodollui ja boazodollui áidojuvvon duktaeatnamis . Jus ii leat ovddasvástideaddji jođiheaddji , de šaddet eahpečielggasvuođat , ja lea váttis diehtit geainna galgá oktavuođa atnit dollui guoski áššiin . Dat guoská oktavuhtii sihke eiseválddiiguin , ja guovllu eará boazoeaiggádiiguin . Seamma guoská ovttasássái . Dat mii dás daddjo vejolašvuođa birra cealkit eret jođiheami mieldeovddasvástádusa , guoská maiddái dalle go náittosguimmežagain lea goabbat siidaoassi , gč. 1. čuoggá goalmmát lađđasa . Válddálašvuođa gáibádus guoská maiddái dábálaččat mánnái dahje áddjubii // áhkkubii , muhto das sáhttá fylkkaboazodoallostivra erenoamáš dilálašvuođain dohkkehit sirdima agivuloš olbmui . Dat dieđusge guoská daid dilálašvuođaide goas sus ii leat mieldeovddasvástádus siidaoasi jođiheamis . Seamma guoská jođiheaddji váhnemiidda , váhnenváhnemiidda ja máttarváhnemiidda . Seamma guoská sin mánáide nai . Seamma guoská náittosguoimmi // ovttasássi váhnemiidda ja váhnenváhnemiidda , gč. b-bustáva . Seamma guoská náittosguoimmi // ovttasássi váhnemiid oappáide ja vieljaide ja sin mánáide . Seamma guoská earáide geain leat leamaš bohccot siidaoasis , muhto geat eai leat nu lagas fuolkkit ođđa jođiheaddjái ahte leat namuhuvvon § 4–9 a-f bustávain . Seamma guoská bálddalas buolvamolsunoasi jođiheaddjái , gč. § 4–4 , 1 . Dieđut gusket vássan jahkái , dan rájes go ovddit dieđáhus addui . Seamma guoská doarjagiid máksimii Boazodoallošiehtadusa olis . Dát suodjalus ii guoskka dušše johtolagaide , muhto guođohanvuoigatvuhtii opplaččat miehtá boazosámi guohtunguovlluid , gč. evttohusa § 5–1 ja § 5–2. Dat ii guoská dušše dalle go mearka sirdojuvvo eará guovllu olbmui , muhto maiddái dalle go olmmoš ieš johtá bohccuidisguin eará boazoguvlui . Dat guoská maid eanangáhtten-áššiide vaikko dat eai guoskka ge buot boazodolliide . Dat guoská maid eanangáhtten-áššiide vaikko dat eai guoskka ge buot boazodolliide . Jus dušše ovttaskas siiddaide guoská , de berre fuolahit ahte dát siiddat dat ožžot buhtadusa . Dat ii guoskka dušše čielga áššegieđahallamii , muhto maiddái leat go § 9–3 mearrádusat čuvvojuvvon . Dat guoská maiddái guohtunáiggiide mearriduvvon § 9–3 njuolggadusaid mielde . Jus orohatstivra ii leat orohahkii ásahuvvon , de sáhttá boazodoalli dan orohagas masa doaibma gártá guoskat , gáibidit árvvošteami dollojuvvot . Lávdegoddi čujuha ahte mearrádus maid guoská eananeaiggádiidda ja eará vuoigatvuođalaš eanangeavaheddjiide doppe gos lea boazodoallu , gč. vuosttaš lađđasa . Oallugat oainnat navdet ahte mearrádus ii guoskka sidjiide , muhto nu nappo ii leat . Dán oasi mearrádusat eai guoskka beatnagiidda mat leat anus boazodoalus eai ge oahpahuvvon oapmebeatnagiidda mat leat anus oapmeguođoheamis . Eananjuohkindiggi sáhttá maiddái bidjat dan eananeaiggáda nala geasa ášši guoská , govttolaš oasi huksengoluin ja áiddi divondangoluin maŋit áiggiid , dan ektui movt son bealistis gártá atnit ávkki áiddis . Seamma guoská mearrádusaide mat leat dáid mearrádusaid olis dahkkojuvvon . Mearkkašumit § 13–1 : Dá lea mearrádus mii oppalaččat guoská ovttaskas riektesubjeavttaid geatnegasvuođaide čuovvut mearrádusaid addon lágas dahje dan olis ja guoská orohahkii , siidaoasi jođiheaddjái ja ovttaskas boazoeaiggádii . Mearkkašumit § 13–1 : Dá lea mearrádus mii oppalaččat guoská ovttaskas riektesubjeavttaid geatnegasvuođaide čuovvut mearrádusaid addon lágas dahje dan olis ja guoská orohahkii , siidaoasi jođiheaddjái ja ovttaskas boazoeaiggádii . Dát guoská opplaččat boazodoallohálddahusa ovttaskas mearrádusaide . Sáhkkocealkimis galget leat dieđut mearrádusaid birra , nugo dat bohtet ovdan nuppi lađđasis , ja galget dan muddui go vejolaš dieđihuvvot sutnje geasa gusket . Jus loahpalaš duomu dahje seammadássásaš sáhkkocealkima gohččun ii čuvvojuvvo , de sáhttá Boazodoallostivra dahje fylkkaboazodoallostivra čađahit dárbbašlaš doaimmaid su rehkega nala geasa duopmu dahje sáhkkocealkká guoská , almmá riektecealkámuša haga bággočađahanlága § 13–14 mielde . Loahpalaš duomu ja seammadássásaš sáhkkocealkima váikkuhus lea ahte eiseválddit sáhttet čađahit dárbbašlaš doaimmaid su rehkega nala geasa sáhkkocealkka guoská , nu ahte dasa ii dárbbašuvvo riektecealkámuš bággočađahanlága § 13–14 olis . Dát sáhttá guoskat stuorát akšuvnnaide main bággu čuohcá buohkaide jus galgá sáhttit čađahuvvot . Evttohusa mielde galget Sámediggi ja guoski fylkkadikkit nammadit golbma stivralahtu guhtege . Juohke čielggadeamis galgá guoktásis leat oktavuohta dan fylkii masa čielggadeapmi guoská . Guovllut galget ráddjejuvvot láhkaásahusa mielde , ja vuoigatvuođalaččaid , guoski beroštumiid , Sámedikki ja gielddaid mielváikkuhemiin . Dát guoská earret eará go geavaha sáddo ja čievrra . Guoski vuoigatvuođalaččaid galgá gullat go doaibma vihkkedallá eanaháldduid dahje áigu luohpat eatnamiid ja vuoigatvuođaid . Dán ollašuhttimii evttohuvvo ahte stivramiellahtuid lohku lasihuvvo viđas čieža rádjai daid guoski várrestivrrain . Vai sihkarastá sámi váikkuheami stáhta eanaoamastanháldduin stáhtaalmennegiin ja eará guoski stáhtaeatnamiin MáttaNorggas , de rávve lávdegoddi ahte Staskoga njuolggadusat rievdaduvvojit , nu ahte okta stivralahtuin nammaduvvo Sámedikki evttohusa mielde . Evttohusat gusket miehtá sámi boazoguvlui . Njuolggadusat leat evttohuvvon čađahan dihtii stáhta ráđđádallangeatnegasvuođa dan oasi álbmotrievtti mielde , mii guoská Ráđđádallamat fertejit datte čađahuvvot buriin dáhtuin ja leat anolaš reaidun olahit ovttaoaivilvuođa dan guoski doaimma dáfus . Seamma guoská gielddaide ja fylkkagielddaide , jus dat dahket mearrádusaid mat soitet leat njuolga mearkkašahttin eatnamiid ja riggodagaid ávkkástallamii árbevirolaš sámi guovlluin . Sámi vuoigatvuođalávdegoddi lea erenomážit árvvoštallan áššiid mat gusket árbevirolaš sámi guovlluid gáhttemii . Danin gažaldagat mat gusket geahpiduvvon doaibmanávcca dálkkaslaš , psykologalaš ja pedagogalaš dálkkodeapmái unnán dás guoskkahuvvojit , eaige gažaldagat mat gusket eastadeapmái dehe suokkardallami- ja dálkkodancuggii . Danin gažaldagat mat gusket geahpiduvvon doaibmanávcca dálkkaslaš , psykologalaš ja pedagogalaš dálkkodeapmái unnán dás guoskkahuvvojit , eaige gažaldagat mat gusket eastadeapmái dehe suokkardallami- ja dálkkodancuggii . Lea váttisin go ságastallan mii guoská ohkediagnostihkkii ja abortii maŋŋil 12’at. vahku ii guoskkat ehtalaš bealli , muhto dušše deattuha eastadeaddji dearvvašvuođasuodjalusa . Lávdegoddi oaidná hui dehálažžan doalahit digaštallama áššin mat gusket dálkkaslaš teknologijii , dearvvašvuođabálvalusa vuoruhemiide , olmmošárvui ja ovttaárvosašvuhtii . Ii guđesge riikkaidgaskkasaš // eurohpalaš olmmošvuoigatvuođakonvenšuvnnain leat mearrádusat mat gusket doaibmahehttejuvvon olbmuide . Muhto viiddiduvvon oláheami doahpagin maid čuožžileddje váttisvuođat mat guske diehtojuohkin- ja gulahallanservodaga oassálastimii . Eanemus doaimmat álggahuvvojit olbmuid ektui geain leat lihkadanváttut , muhto maŋimus jagiid leat váttisvuođat mat gusket sisbirrasii ja nuoskkideapmái deattuhuvvon . Dát guoská váttisvuođaide Dát guoská earenomážit bargovisttide ja álbmotvisttiide . Oláheapmi stašuvnnain ja stašuvnnaide Iešguđetlágán doaimmat maŋimus jagiid leat váikkuhan buoret guvlui dasa mii guoská oláheapmái stašuvnnain ja terminálain sihke luodda , ruovdemáđiijá , áibmo ja mearra fievrruide , earenoamážit doaibmahehttejuvvon olbmuide . Dát guoská vuoigatvuhtii oažžut oahpu mearkagillii ja mearkagielas , ja riekti ohppui čuokkisčála . Seammas leat maid mearrádusat mat gusket oktagaslaš oahppoplánaide ja ovttasbargui váhnemiiguin ja ohppiiguin earenoamášoahpahusas , lea oassin kvalitehta sihkarasttin doaimmain . Dát guoská visttiid fysalaš láhččemii ja skuvlafálaldaga sisdoallui . Riikkat nugomat USA , UK ja Dánmárku leat atnán vuoigatvuođalaš beali vuođđun iežaset lágain mat dán suorgái gusket . Dađistaga dutkojuvvo dál muhtin surggiin mat njuolgut gusket doaibmahehttejuvvon olbmuide , vaikko ollu dán dutkamis lea bieđggus , sihke geográfalaččat ja fágalaččat . Osku- ja eallinoaidnofriddjavuohta guoská sihke ovttaskasolbmo riektái jáhkit masa son háliida , molssut oskku ja atnit eallinoainnu mii mearkkaša ahte sus ii leat vuoiŋŋalaš osku ja ii dárbbaš vuoiŋŋalaš norpmaid čuovvut . Dát guoská friddjavuhtii čoahkkanit vuoiŋŋalaš ulbmiliid dihte , ja searvat vuoiŋŋalaš rituálaide ja dát guoská maid riektái hálddašit oktasaš oskkolaš eallima . Dát guoská friddjavuhtii čoahkkanit vuoiŋŋalaš ulbmiliid dihte , ja searvat vuoiŋŋalaš rituálaide ja dát guoská maid riektái hálddašit oktasaš oskkolaš eallima . Lávdegoddi galgá maid árvvoštallat jus olu dain otná ruhtadanortnegiin mat gusket osku- ja eallinoaidnoservodahkii váikkuhit oasseváldima servodaga oktasaš arenain ja jus galgá evttohit rievdadusaid . Lobihis fiilajuogademiin oaivvilduvvo vuoigatvuođalaččat suodjaluvvon materiála lásten ja lástemii guoski materiála Interneahtas dahkkivuoigatvuođalaččaid miehtama haga Referánsajoavku galgá barggustis bajimus politihkalaš ulbmiliid vuođul sihkkarastit dáiddáriid sisaboađuid go lea sáhka dahkkivuoigatvuođalaččat suodjaluvvon materiála digitála gilvimis . Vuođđoprinsihpat Artihkal 1 Dát konvenšuvdna guoská rádjerasttildeaddji boazodollui Norgga ja Ruoŧa gaskka . Konvenšuvnna mearrádusat gusket orohahkii dahje orohaga boazodoallái ja čerrui dahje čearu boazodoallái . Dát soahpamuš sáhttá duššefal fátmmastit daid vuoigatvuođaid mat gullojit boazodollui ja guoskat duššefal guovlluide mas unnimustá nuppi šiehtadusosolaččas lea vuoigatvuohta bargat boazodoaluin náššuvnnalaš lágaid mielde dahje dán konvenšuvnna mielde . Nubbi riika galgá fuolahit vai boazodoallit geaidda guoská , ožžot vejolašvuođa atnit ávkin dán vuoigatvuođa dahje jus dát ii leat vejolaš , ožžot ekonomalaš buhtadusa náššuvnnalaš rievtti mielde . Loahpalaš gáhppálat galgá , jus lea vejolaš , dieđihuvvot daidda orohagaide dahje čearuide maidda guoská . #ILL Rátkimat dahje miessemearkumat eai goitge oaččo lágiduvvot jus buori áiggis ii leat dieđihuvvon daidda orohagaide dahje čearuide maidda guoská . #ILL Ášši mii guoská soapmása vuoigatvuođaid gáržžideapmái sáhttá čuoččaldahttojuvvot dan riikkas gos vuoigatvuođat gáržžiduvvojit . Loahpalaš gáhppálat Artihkal 31 Jus nuppi riikkas rievdaduvvo boazodoalu organiseren dahje almmolaš hálddašeapmi mii mielddisbuktá ahte riektesubjeavttas masa dát konvenšuvdna guoská , rievdá namahus dahje organiserenvuohki , galget konvenšuvnna mearrádusat gustot daidda riektesubjeavttaide mat bohtet daid ovddibuid sadjái . beaivvi 1971 Norgga ja Ruoŧa gaskka mii guoská daid boazoáiddiid ceggemii ja ortnegisdoallamii mat mannet muhtin sajiin riikkaráji guora ( Davvi-Trøndelága ja LulliTrøndelága fylkkain ja Jämtlándda leanas ) . §9 Čállagat ja eará áššebáhpirat galget sáddejuvvot áššeosolaččaide ja eiseválddiide maidda ášši guoská . #ILL § 12 Jus Guohtunlávdegoddi gávnnaha ahte lávdegotti mearrádus lea čielgasit boastut ođđa dilálašvuođaid dihte dahje eará ákkaid dihte , de galgá lávdegoddi rievdadit mearrádusa jus dan sáhttá dahkat fargga ja álkit iige leat vahágin guhtiige geaid váste mearrádus leai dahkkojuvvon dahje muđui nai guoská . Mihttomearrin lea leamaš ahte eanas mearrádusat mat gusket boazodollui galget gávdnot lágas vai eai dárbbašuvvo nu olu liige láhkaásahusat . Dat guoská ovdamearkka dihte 3. , 8. , 9. ja 10 kapihttala mearrádusaide . Ođas lea ahte vuoigatvuohta eaiggáduššat bohccuid sámi boazodoalloguovllus dál guoská juohkelágán boazoeaiggádušša nvugiide . Seamma guoská mearrádusaide mat leat dáid mearrádusaid olis dahkkon . Dakkár lobi sáhttá oažžut duššefal son guhte sáhttá čájehit čálalaš duođaštusa das ahte guoskevaš eananeaiggádat ja vuoigatvuođalaččat geaidda su boazodoallu boahtá guoskat leat addán sutnje lobi dahje jus son eará vuođul sáhttá geavahit doarvái viiddis ja heivvolaččat ráddjejuvvon duovdagiid boazodollui . Dat guoská maid eanangáhttenáššiide vaikko dat eai guoskkaše ge buot boazodolliide . Dat guoská maid eanangáhttenáššiide vaikko dat eai guoskkaše ge buot boazodolliide . Diekkár njuolggadusat sáhttet ráddjejuvvot guoskat ovtta dahje eanet orohagaide dahje ovtta dahje eanet boazodoalloguovlluide . Dat guoská maiddái guohtunáiggiide mearriduvvon § 59 mielde . Jus orohatstivra ii leat ásahuvvon , de sáhttá boazodoalli dan orohagas masa doaibma gártá guoskat gáibidit árvvošteami dollojuvvot . Seamma guoská mearrádusaide mat leat dáid mearrádusaid olis dahkkojuvvon . Sáhkkocelkosis galget almmuhuvvot mearrádusat mat bohtet ovdan nuppi lađđasis ja dan muddui go lea vejolaš galgá sáhkkocealkkus dieđihuvvot sutnje geasa guoská . Jus loahpalaš duomu dahje seammadássásaš sáhkkocelkosa gohččun ii čuvvojuvvo , de sáhttá Boazodoallostivra dahje guovllustivra čađahit dárbbašlaš doaimmaid su rehkega ala geasa sáhkkocealkkus dahje duopmu guoská , almmá riektecealkámuša haga bággočađahanlága § 13-14 mielde . Ráŋggáštusovddasvástádus Jus oktage rihkku dán lága dahje láhkaásahusaid , gohččumiid , gildosiid dahje eará mearrádusaid mat leat addojuvvon dahje doalahuvvon dán lága vuođul , de sáhkkohuvvo son jus rihkkumii eai guoskka garraset ráŋggáštusmearrádusat . Vai sihkkarasto ahte bargu suodjalanáššiiguin mat gusket sámi guovlluide čađahuvvojit dohkálaš vugiin , lea Birasgáhttendepartemeanta ja Sámediggi šaddan ovttaoaivilii ahte njuolggadusat mat leat mildosis biddjojuvvojit áššemeannudeami vuođđun konsultašuvnnaide stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki gaskka . §2 Doaibmaguovlu : Njuolggadusat gusket buotlágan suodjalemiide luonddusuodjalanlága mielde Finnmárkku , Romssa , Norlándda ja Davvi-Trøndelága fylkkain , ja dasto Osen , Roan , Åfjord , Bjugn , Rissa , Selbu , Meldal , Rennebu , Oppdal , Midtre Gauldal , Tydal , Holtålen ja Røros gielddain Mátta1 Erenoamážit ; ILO-konvenšuvdna nr. 169 eamiálbmogiid ja earddalaš álbmogiid hárrái iešmearrideaddji riikkain , ONa konvenšuvdna siviila ja politihkalaš vuoigatvuo aid hárrái , art. 1 ja 27 ja ONa biologalaš šláddjivuo a konvenšuvdna . §3 Diehtojuohkin : Stáhtalaš eiseválddit ja Sámediggi leat geatnegasat addit ollislaš dieđuid buot áššái guoski beliin buot dásiin suodjalanplánaáššiid meannudeames . Beavdegirjjis galgá oanehaččat čilgejuvvot masa ášši guoská , oainnut ja konklušuvdna . Bargolávdegoddi galgá sáhttit ovddidit evttohusa sierranas čielggadusaid hárrái vai sihkkarastojuvvošii buoremus vejolaš mearrádusvuođđu gažaldagain mat gusket suodjalan ja eará áššiide maid lea dárbu lagabui čilget dien dási áššemeannudeames , ja main lea mearkkašupmi suodjalanáššái . Suodjalanáššiin mat gusket sámi guovlluide galget , jos eará ii sohppojuvvo , čađahuvvot báikkálaš // guovllulaš ja guovddáš gulaskuddamat guovtti sierra vuorus nu ahte Sámediggi oažžu vejolašvuođa oahpásmuvvat sámi organisašuvnnaid // - servviid ja sámi riekteoamasteaddjiid oainnuide ovdalgo Sámediggi ieš konsulteregoahtá stáhtalaš eiseválddiiguin ja/dahje/ja buktá cealkámuša suodjalanevttohussii . Dát njuolggadusat lea vuosttamustá juoga mat gusket sámi veahkadahkii . Ráđđehusa oainnu mielde ollašuvvá juksanmearri ahte Sámediggi ieš galgá mearridit áššiid mat erenoamážit gusket sámi veahkadahkii , buorebut go diktá Sámedikki iežas oažžut válddi dáid gažaldagaid badjel . Deaŧalaš oasit gárgedeamis sámiid iešmearrideami ja vejolašvuođa oassálastit mearrádusaide mat gusket sámi beroštusaide sáhttet guovdilastojuvvot sámiid mieldemearridanvuoigatvuođa birra . Jus áigu ásahit guovvamánu 6. beaivvi almmolaš leavgabeaivin , de ferte rievdadit stáhtaleavgga ha gávpeleavgga geavaheapmái guoski láhkaásahusa . Čuolbmačilgehusain mat gusket sámi álbmotbeaivái , lea maiddái riikkaidgaskasaš olli . Raporta sáddejuvvui gulaskuddančujuhussii , ja 27 gulaskuddanvástideaddjis ii oktage cealkán maidege sámi leavgga geavaheapmái guoski evttohuvvon njuolggadusaid vuostá . Finnmárkku fylkkagielda dadjá viidáseappot áššeovddideamis ahte ” mii guoská gažaldahkii galggašii go sámi álbmotbeaivi šaddat almmolaš leavgabeaivin Norggas , de lea dát váttis gažaldat . Daid láhkaásahusaid vuođul mat gusket stáhtaleavgga ja gávpeleavgga geavaheapmái ( leavganjuolggadusaide ) lea levgen geatnegahtton dušše stáhta almmolaš opmodagain almmolaš leavgabeivviid . Leavgaláhka ja leavgaláhkaásahus gusket dušše Norgga gávpelevgii // stáhtalevgii . Mii guoská levgemii sámi leavggain Norgga leavgga lassin , ii daddkjo miige lágain ja njuolggadusain . Mii guoská čalmmustahttima levgenoassái 2003 čalmmustahttimis gessui Norgga stáhtaleavga nugo dábálaččat stuorra leavgastággui mii čuožžu okto ráđđehusvistti ( H-blohka ) váldoussa ovdabealde Akersgáhtas Sámi leavga lei gesson eará Norgga leavgga báldii olgešbeallái H-blohka boagáldaga gurii . Mii guoská ráđđehusovddasteaddjiid oassálastimii sámi álbmotbeaivvi čalmmustahttimis , čujuhuvvo virrui miessemánu 17. beaivvi ávvudeami oktavuođas : Eai leat biddjon mahkkige láidestusaid miessemánu 17. beaivvi oassálastimii čalmmustahttimiin dannego dán beaivvi atnet priváhta ávvudanbeaivin . Čuolbmačilgehus guoská Ruošša eiseválddiide ge . Mii guoská juridihkalaš gelbbolašvuhtii mearridit leavgga árvodási , ferte iskat lea go dat Riikabeivviin vai ráđđehusas . Suomas guoská leavgaláhka dušše Suoma levgii . Mii guoská vejolaš váikkuhusaide ja dávistemiide ásahit sámi álbmotbeaivvi almmolaš leavgabeaivin , čujuha bargojoavkudasa ahte dát beaivi čalmmusuvvo máŋgga láhkai miehtá riikka , vrd. 3. čuoggá . Mii guoská vejolaš dakkár dávistemiide eará servodatjoavkkuin mat háliidivčče ásahit sierra almmolaš leavgabeaivvi , čujuha bargojoavku dasa ahte sámiin lea sierra dilli álgoálbmoga stáhtusa geažil . Bealit sáhttet viežžat oainnuid organisašuvnnain ja earáin maidda Sámedikki bušeahtta erenoamážit guoská . Dát ii guoskka dokumeanttaide mat geavahuvvojit oassin almmolaš gulaskuddamis . Lávdegoddi čujuha maiddái ahte njuolggadus gáibida doaimmaid mat sihkkarastet beaktilis searvama dain mearrádusain mat sidjiide gusket , vrd. 1994`General Comment No . Váldoprinsihpat ovdanbohtet art. 2:s mas celko : ” Ráđđehusain lea ovddasvástádus veahkkálagaid daiguin álbmogiiguin maidda dat gusket , fuolahit koordinerejuvvon ja vuogádatlaš doaimmaid suodja- Sámi iešmearrideapmi lea , norgga oktavuođas , dalle gažaldat nagoda go min demokráhtalaš vuogádat addit sápmelaččaide doarvái váikkuhanválddi dain našovnnalaš politihkalaš proseassain ja mearrádusain mat sidjiide gusket ” ( St.dieđ. nr. 55 ( 2000-2001 ) siidu 35 . ILO-konvenšuvnna nr. 169 art. 7 vástida iešmearridanrievtti sátnádeapmái oktasaš art.1:s nr. 1:s ON ` konvenšuvnnain siviila ja politihkalaš rivttiid birra ja ekonomalaš , sosiála ja kultuvrralaš rivttiid birra.15 Vaikko ILOkonvenšuvnnas nr. 169 leat dihto mearrádusat main leat oasit mat gusket sámi iešmearrideapmái , de ii leat aŋkke riekta atnit konvenšuvnna vuođđun čuoččuhit sámi iešmearrideami álbmotrievttálaš ipmárdusa mielde dannego konvenšuvnnas lea sierra mearrádus art. 1:s ( 3 ) mii mielddisbuktá ráddjema álbmogiid iešmearrideami rievtti hárrái . Sámedikki áššesuorgái gullet buot áššit mat dikki ipmárdusa mielde ” erenoamážit gusket sámi álbmogii ” , vrd. Sámelága § 2-1 vuosttaš lađđasa . Sámedikki áššiide gullet buot áššit mat dikki ipmárdusa mielde ” erenoamážit gusket sámi álbmogii ” , vrd. sámelága § 2-1 vuosttaš lađđasa . Sámedikkis lea alddis gelbbolašvuohta árvvoštallat lea go ášši dakkár mii ” erenoamážit guoská sámi álbmogii . Jus lea eahpesihkarvuohta dan hárrái , de lea dattege eaktuduvvon ahte guoskevaš orgána galgá jearrat Sámedikkis dáhttu go Sámediggi gieđahallat ášši dahje ii.37 Go ášši ” erenoamážit guoská sámi álbmogii ” de ii sáhte dat mearkkašit ahte ášši galgá duššefal sápmelaččaid guoskat vai biddjo Sámedikki bargo- ja fápmosuorggi vuollái . Jus lea eahpesihkarvuohta dan hárrái , de lea dattege eaktuduvvon ahte guoskevaš orgána galgá jearrat Sámedikkis dáhttu go Sámediggi gieđahallat ášši dahje ii.37 Go ášši ” erenoamážit guoská sámi álbmogii ” de ii sáhte dat mearkkašit ahte ášši galgá duššefal sápmelaččaid guoskat vai biddjo Sámedikki bargo- ja fápmosuorggi vuollái . Gielda- ja guovlodepartemeanta nammadii 2004:s bargojoavkku mii galggai dárkileappot guorahallat daid bearráigeahččanortnegiid mat Sámediggái gusket . Artihkal evttoha reguleret sámedikki ja našunalčoahkkima oktavuođa , ja celkojuvvo ee. ahte gažaldagain main lea mearkkašupmi sápmelaččaide , galgá sámedikki oaivil vuhtiiváldojuvvot dakkár áššiin mat erenoamážit gusket sápmelaččaide . Dat guoská ovdamearkka dihte áššáskuhttineiseváldái . Ruonaeatnama riikastivrra álbmorievttálaš šiehtadusaid lága olis , sáhttá riikastivra šiehtadallat ja dahkat šiehtadusaid amas stáhtaiguin ja álbmotgaskasaš organisašuvnnaiguin , dása gullet maiddái hálddašanšiehtadusat , mat olles mearrái gusket daidda áššesurggiide mat leat dasa sirdojuvvon . Dat boahtá vuosttažettiin ovdan dainna go nannejuvvo ahte eiseválddiin lea šiehtadallangeatnegasvuohta Sámedikkiin dain áššiin mat gusket sámi beroštumiide ruovttuguovllus . Sámeláhka ásaha Sámediggái ovddastangeatnegasvuođa ja – rievtti riikka ja riikkaidgaskasaš proseassain mat gusket sámi beroštumiide . Suoma sámeláhka94 ásaha eiseválddiide šiehtadallangeatnegasvuođa : ” Eiseválddit ráđđádallet sámedikkiin buot viidát váikkuheaddji ja mearkkašahtti doaimmaid birra , mat sáhttet njuolga ja earenoamáš vugiin váikkuhit sápmelaččaid sajádahkii álgoálbmogin ja mat gusket sámiid ruovttuguovllus : 1. servodatplánemii , 2. stáhtaeatnama , suodjalanviidodagaid ja meahcceguovlluid dikšumii , geavaheapmái , láigoheapmái ja luohpaheapmái , 3. lohpeohcamušaide , mat oaivvildit roggansaji oažžuma ja ruvkebiire vuođđudeami , 4. sápmelaččaid kulturhápmái gulli ealáhusa láhkamearráduslaš dahje hálddahuslaš nuppástussii guoski ášši , 5. sámegiela ja sámegiela skuvlaoahpahusa ja sosial- ja dearvvašvuođabálvalusaid ovddideapmái ; dahje 6. eará vástideaddjilágan sápmelaččaid gillii , kultuvrii dahje sin sajádahkii álgoálbmogin váikkuheaddji áššái . Suoma sámeláhka94 ásaha eiseválddiide šiehtadallangeatnegasvuođa : ” Eiseválddit ráđđádallet sámedikkiin buot viidát váikkuheaddji ja mearkkašahtti doaimmaid birra , mat sáhttet njuolga ja earenoamáš vugiin váikkuhit sápmelaččaid sajádahkii álgoálbmogin ja mat gusket sámiid ruovttuguovllus : 1. servodatplánemii , 2. stáhtaeatnama , suodjalanviidodagaid ja meahcceguovlluid dikšumii , geavaheapmái , láigoheapmái ja luohpaheapmái , 3. lohpeohcamušaide , mat oaivvildit roggansaji oažžuma ja ruvkebiire vuođđudeami , 4. sápmelaččaid kulturhápmái gulli ealáhusa láhkamearráduslaš dahje hálddahuslaš nuppástussii guoski ášši , 5. sámegiela ja sámegiela skuvlaoahpahusa ja sosial- ja dearvvašvuođabálvalusaid ovddideapmái ; dahje 6. eará vástideaddjilágan sápmelaččaid gillii , kultuvrii dahje sin sajádahkii álgoálbmogin váikkuheaddji áššái . Čuovvovaččat čilgejuvvojit Davviriikkalaš sámekonvenšuvnna árvalusa mearrádusat mat gusket gažaldagaide Sámedikki formálalaš dili ja bušeahttabargovugiid.97 Artihkkal 14 čilge sámedikkiid birra , ja artihkkal 15 čilge sámedikkiid iešmearrideaddji mearrádusaid . Artihkkal 18 nuppi lađđasa mielde galgá Sámediggi vuhtiiváldojuvvot dakkár áššiin mat erenomážit gusket sámi álbmogii . Doaba ” hálddahuslaš doaimmat ” berre maiddái dulkojuvvot ILO 169 artihkal 7.1 oktavuođas mii cealká ahte ” Dáin álbmogiin galgá leat vuoigatvuohta mearridit dehálašvuođaortnega dan ovdánumis mii guoská sin eallimii , oskui , ásahusaide , vuoiŋŋalaš birgenláhkái ja eatnamiidda main sii orrot dahje maid sii eará láhkái geavahit , ja vuoigatvuohta nu guhkás go vejolaš jođihit iežaset ekonomalaš , sosiála ja kultuvrralaš ovdánumi . Lea dattetge oalle čielggas ahte stuorámus vejolašvuohta addit Sámediggái eambbo friddja vuođu dasa mii guoská vuoruheapmái ja álggahit doaimmaid main lea mearkkašupmi sámi kultuvrii , gillii ja servodateallimii , leat čadnon dan vejolašvuhtii mii lea álggahit ođđa doaimmaid , ii ge dušše čuovvolit daid doaimmaid maid ráđđehus lea ovdal álggahan . Eará dilli mii lea čadnojuvvon Sámedikki bušeahttadillái , mii maiddái guoská bušeahta sturrodahkii , lea dat ahte ovttaskas olbmuin , ásahusain ja organisašuvnnain leat stuora vuordámušat Sámediggái ahte áiggit galget buorránit go váldet badjelasaset departementtaid ortnegiid . Dása gusket sihke čuovvovaš jagi bušeahta juogadeapmi , nappo dat bušeahtta maid ráđđehus lea ovddidan , ja boahtte bušeahttaproseassa vurouhanevttohusat , maid ferte geahčadit dan oktavuođas . 2007:s hálddaša Sámediggi 275 milj. ruvnno ja olu iešguđetlágán ortnegiid mat gusket olu sámi ásahusaide ja sámi suohkaniidda . Dakkár áššiid mat gusket erenoamážit sámi servodahkii , ja main leat ekonomalaš váikkuhusat , lea lunddolaš ovddidit bušeahttačielggadeapmái . Bargo- ja searvadahttindepartementtas galgá ain leat ovttastahttinovddasvástádus bušeahttaproseassaid dáfus mat gusket sámi áššiide . Bargojoavkku oainnu mielde doahttala 3. modealla álbmotrievttalaš geatnegasvuođaid govttolaš vugiin , dat nanne demokráhtalaš mearridanproseassa vejolašvuođaid dasa mii guoská sámi áššiid bušehttii sámi guovlluin , ja dat láhčá dili nu ahte Sámediggi beassá ieš mearridit iežas vuoruhemiid ekonomalaš rámmaid siskkobealde . DOABAID ČILGEN JA GEAVAHEAPMI Dasa mii guoská sámiid álbmotbeaivái // samefolkets dag , de oidno ahte Sámiid konfereansa // Sámiráđđi lea mearrádusainis sámegillii atnán doahpaga sámi álbmotbeaivi , mii njuolga jorgaluvvon dárogillii šaddá samisk folkedag . Mii guoská gielddaide guhkkelis máddin , de ii oro váilumin dáhttu levget sámi leavggain , muhto baicca diehtu leavgga ja sámi leavgabeivviid birra . Sámediggi lea muđui njulges ásahus vástidit gažaldagaide mat gusket sámi leavgga geavahussii . Seammás go láhkaárvalus bidjá standárddaid mat láhčet dili buori elliidčálgui dálá áiggis , de galgá láhkaárvalusa leat vejolaš dulkot servodaga gustovaš etihkalaš norpmaid ektui mat gusket elliiddollui , ja dainna lágiin galgá sáhttit leat áigeguovdil maiddái guhkit áigodahkii . Duogáš Ođđa láhka elliidčálggu birra boahtá dálá elliidsuodjaluslága sadjái , mii bođii jagis 1974 , ja guoská nu movt dálá láhka ge sihke olbmuid eaiggádan elliide ja meahcceelliide . Ođđa máhtolašvuođa vuođul muddejuvvo mearri makkár elliid láhka guoská . Prinsihpalaš ođas lea dattetge ahte láhka gustogoahtá maiddái eará dilálašvuođaid ektui , go dušše dasa mii guoská olbmuid njuolggo váikkuheapmái elliide , ja mii sáhttá váikkuhit elliidčálgui ja elliid árvvusatnimii . Muhtin virgehasaide ii guoská dieđihangeatnegasvuohta dalle go sis lea ámmátlaš jávohisvuođageatnegasvuohta . Seammalágan vejolašvuohta dieđihit lea hálddašanlága vuođul daid virgehasain geaidda dat láhka guoská . Dat guoská sihke elliiddoalu elliid ja meahcceelliid heakkahuhttimii . Lassin boahtá vel ahte muhtin eallit , mat ovdal eai fátmmastuvvon njuolggadusaid osiin , gullet dál geahččaladdanealli doahpaga vuollái , ja nu gusket dán lága mearrádusat maiddái daidda . Dasa lassin hálddaša sierra lávdegoddi mearrádusaid , mat gusket elliidgeahččaladdamiidda . Go stáhta eiseválddit dahje Sámediggi oaivvildit ahte čielggadeapmi dárbbašuvvo vai nanne árvvoštallama ja mearrideami fáktavuođu dahje formálalaš vuođu de dan berrejit dieđihit nu fargga go vejolaš , ja bealit galget ovddidit gažaldagaid mat gusket vejolaš čielggadeami fápmudussii ráđđádallamiid oktavuođas . Erenoamážit guoská dát sámegielat áviissaide main lei váldodeaddu SisFinnmárkkus . Dan bargosuorgin leat buot áššit mat dikki mielas erenoamážit gusket sámi álbmogii . Eará duhtameahttunvuohta mii guoská válgaortnegii gitta 2005 rádjái , lei ahte eambbogat ahte eambbogat vásihedje eanet ahte eanet váttisvuohtan dan go sáhtii ádjánit máŋga beaivvi oažžut čielgasii gaskaboddosaš válgabohtosa . 2 Diekkár ráddjen guoská goitge unnán olbmuide geain lea jienastanriekti , go eanas jienastuslohkui čálihuvvon olbmuin ásset suohkaniin main leat eanet go 30 čálihan jienastuslohkui . Dan dihte go dahke stuora rievdadusaid válgaortnegis maŋŋil válggaid 2005 , de šaddet áššit mat gusket erenoamážit 2009-válggaide čađat almmuhuvvot sierra . Ferte gal aŋkke dás deattuhit ahte jienastuslogudieđiheddjiid suohkanguovdásaš logut gusket olles suohkaniidda . 2009 guoskkai dat nugo Detnui ja Kárášjohkii . Seammás lea mearkkašanveara , ahte lea goabbatlágan ovdánantákta go guoská man oallugat leat jienastuslohkui dieđihan ja man oallugat leat jienastan válggas . Diet šattai jáhkkimis danne go ovdal 2005 sámediggeválgga ávžžuhedje olbmuid dieđihedje iežaset jienastuslohkui ja earenoamážiid jienastit.14 Dat mii guoská muđui daidda variašuvnnaide , maid leat čujuhan dan vuolitkapihttalis , de lea guhkit áigge juo leamaš nu , ahte leat eambbogat geat dieđihit iežaset jienastuslohkui go sii geat jienastit . 3.6.3 Biiriid mielde válgaoassálastin 2009 Sámediggeválggas Go guoská válgaoassálastimii dan čieža válgabiires , mat ásahuvvojedje 2009 válgga rájes , de čájehuvvo dat Govva 19 dás vuolábealde . Eat sáhte guorahallat daid sivaid nie heajos válgaoassálastimii Lulli-Norgga válgabiires , go dat ii guoská dan kapihttala temáhtalaš rámmaid ~ 97 ~ Go guoská konkrehtalaš oahppohástalusaide lagamus boahtteáiggis , de leat máŋgga sajis ovddit kapihttalis geažuhuvvon man dárbu lea máhttui vejolaš oktavuođain gaskal jienastusloguovdáneami ja muhtin rievdamat ássiidválddahallamis muhtin dihto álbmogis ( mii mearkkaša dan sturrodat , sohkabeallejuohku ja ahkestruktuvra ) . Seamma guoská jus leat váttisvuođat nahkáriiguin , lea lossamiella ja sosiála doarjja váilu . Diet guoská buot ahkejoavkkuide . Dat maŋit guoská maiddái Davit Nordlándii , juoga mas sáhttá leat dahkamuš dainna go Sáltoduottar ii leat nu guhkkin eret Davit Nordlánddas . 7.1.1 Rievdadusat sámegielat mánáidgárdefálaldagaid loguin Tabealla 7.1 vuolábealde čájeha rievdadusaid loguin mat gusket mánáidgárddiide main lei sámegielat fálaldat , áigodagas 2005/06/2005 rájes ja aktan , gitta 2009/10/2009 rádjái ja aktan . Kapihtal čiekŋuda sámi-guoskevaš doavttergrádabuvttademiide Romssa universitehtas danne go dat lea dutkan- ja oahppoásahus riikkas mii go guoská sámi guoskevaš dutkamii , lea stuorimus fátmmasteami ja viidodaga dáfus . SED-guovllus heitet joatkkaskuvllain eanet bártnit go nieiddat , erenoamážit guoská dat fidnofágalašoahpposuorgái , mas measta dušše ¼ oassi čađaha maŋŋil 5 jagi .  Go stáhta eiseválddit dahje Sámediggi oaivvildit ahte čielggadeapmi dárbbašuvvo vai nanne árvvoštallama ja mearrideami fáktavuođu dahje formálalaš vuođu de dan berrejit dieđihit nu fargga go vejolaš , ja bealit galget ovddidit gažaldagaid mat gusket vejolaš čielggadeami fápmudussii ráđđádallamiid oktavuođas . Boraspirehálddašeapmi lea leamaš áigeguovdilis temá guhkit áiggi , danne go dat njuolgut guoská vuođđoealáhusdolliide . Mii guoská SGD loguide resursa- ja birashálddašeami dáfus Finnmárkkuopmodagas , de eai earut sámi // ii-sámi guovlluid . Boraspirehálddahusa logut eai leat dábálaččat mielde sámi statistihkas13 , muhto leat hui dehálaččat ja gusket dehálaš sámi ealáhusaide nugo boazodollui ja eanadollui // lotnolasealáhusaide boraspirehálddašanguovlluin ( gč. appendix 2 ) Finnmárkkus Hedmarkii . Dát logut gusket čuovvovaččat maiddái guovlluide gos sáhttet leat sápmelaččat geat doaimmahit eanadoalu ja geaidda guoská boraspirehálddahus . Dát logut gusket čuovvovaččat maiddái guovlluide gos sáhttet leat sápmelaččat geat doaimmahit eanadoalu ja geaidda guoská boraspirehálddahus . Boraspirehálddašeapmi guoská olles sámi guvlui Finnmárkkus lulás Hedmarkii14 . Finnmárkkus erenoamáš ollu vaháguvvon bohccot ja Davvi-Trøndelagas 50 % miessemassin Mii guoská buhtadusaide bohccuid ovddas máid massá boraspiriide , de lea das nai váttisvuohta gávdnat ráppiid ja gávnnahit jápminsiva buot elliin mat leat lahppon guohtumis . Erenoamážit guoská dat sávzadollui Lulli-Romssas ja Siskkit Romssas maiddái boazodollui . Arena Rovvilt galgá leat oktasaš deaivvadanbáikin sávza- ja boazobargiide , bivdiide , hálddahusa bargiide ja earáide geain lea beroštupmi boraspiriide ja guohtunelliide ja maiddái organisašuvnnaide ja almmolaš etáhtaide geaidda gusket hástalusat mat čatnasit gealdagasoktavuhtii guohtunelliid , boraspiriid ja servodaga gaskkas . Alla boraspirelohku ja Biebmobearráigeahču evttohus lea suhttadan muhtun ráje álbmogis geaidda dát erenoamážit guoská . 3.3.9 Meahcástallan Buohkaid vuoigatvuohta ja skuter- ja bievlavuodjinluottat leat guokte dehálaš hálddašanoasi FeFo:s mii guoská meahcástallamii . Dát guoská maiddái Finnmárkkuopmodahkii . Čoahkkáigeassu Kapihtal čiekŋuda sámi-guoskevaš doavttergrádabuvttademiide Romssa universitehtas danne go dat lea dutkan- ja oahppoásahus riikkas mii go guoská sámi guoskevaš dutkamii , lea stuorimus fátmmasteami ja viidodaga dáfus . Seamma guoská pedagogihkkii ja sámi giellafágaide . Sámegiela gielladutkan lea sierradilálašvuođas mii guoská sámi dutkamii ja máhtolašvuođaovddideapmái . Dat guoská erenoamážit sámi giellafágaide , main oaivvildit gáibiduvvo bissu ovddidanbargu go bestendilálašvuohta lea áibbas eará go eará fágasurggiin . #ILL Dat guoská sihke UiT , našuvnnalaš dásis ja davviriikkalaš oktavuođas . #ACC? SED-guovllus heitet bártnit dávjjibut go nieiddat joatkkaskuvllas , erenoamážit guoská dat fidnofágalaš oahpposurggiin , mas duššo ¼ oassi ollášuhttá maŋŋil vihtta jagi . Mii guoská eanet nissoniid oččodeapmái boazodollui ja nuoraid , geahča ovdamearka dihte Oppalašrehketdoalu 2007/08/2007 , s. 52 ) . Bártnit SED-guovllus heitet dávjjibut go nieiddat joatkkaskuvllas , erenoamážit guoská dat fidnofágalaš suorgái , mas measta dušše ¼ oassi bártniin čađahit oahpu 5 jagis . Dat speadjalastá muhtun osiid sámi kultureallimis Norggas , mat gusket juolludemiide , aktivitehtii ja geográfalaš juohkimii . 6.4 Juolludeamit iešguđetge prošeaktasurggiide áigodagas 2006-2010 Sámediggi definere ” iešguđetge doaibmasurggiid ” ja máŋga juolludeami sáhttet guoskat máŋga doaibmasuorgái . Go stáhta eiseválddit dahje Sámediggi oaivvildit ahte čielggadeapmi dárbbašuvvo vai nanne árvvoštallama ja mearrideami fáktavuođu dahje formálalaš vuođu de dan berrejit dieđihit nu fargga go vejolaš , ja bealit galget ovddidit gažaldagaid mat gusket vejolaš čielggadeami fápmudussii ráđđádallamiid oktavuođas . Kápihttalis lea dieđut mat gusket stuorit álbmotdearvvašvuođadávddaid birra nugomat borasdávdda , váibmo- ja varrasuotnavigit ja diabetes II , ja jámolašvuođaminsttar . Dutkanbohtosat mat gusket dearvvašvuhtii sápmelaččain , nugo buot eará dutkama , berre dulkot dutkama gáržžidemiid ja váilliid ektui . Dát guoská earenoamážiid bohtosiidda mat leat almmuhuvvon čoarbbeallađasvihki , Bechterews dávdda ja mánáid psykalaš dearvvašvuođa birra . Lassin dasa ahte dás leat dieđut bargiidlogu ja jahkebarggu loguin , de leat maiddái dás mielde logut mat unnit dahje eanet gusket bargosajiid lohkui vuođđobuvttadusas ovttaskas ealáhusain ; earret eará iešguđetlágan rievdadusat buvttadanovttadagaid hámis ( siidaoasit , dállodoalut , fatnasat ) . Go guoská meroštallojuvvon jahkebargguid logus de leat stuora erohusat Finnmárkku ovdáneamis eará boazodoalloguovlluid ektui . Go guoská boazologu lassáneapmái 2006/07/2006 boazodoallojagis 2007/2008/2007 boazodoallojahkái de resursarehketdoalus fuomášuhttojuvvo ahte leat njuovvan eanet , mii mearkkaša ahte lea leamašan buorre buvttadanáigodat . ( Dát sáhttá guoskat sihke ekonomalaš , kultuvrralaš ja kultuvrralaš rievdadusaide ) . Dát guoská earenoamážiid politihkahábmema dáfus , ja earenoamážiid daid guovlluin gos vásihedje evakuerema ja boaldima ( Finnmárku ja Davvi-Romsa ) . Sihkkaris statistihkka mii goitge lea , guoská sámegillii mánáidgárddis ja skuvladoaimmahagas . Dát guoská goappaš oahpposurggiide . Mediaságaid geažil lea dárkkistandoaimma lávdegoddi 2002:s erenoamážit deattuhan áššiid ja registreremiid mat gusket sápmelaččaide . buktit cealkámušaid ja fuomášuhttit departementii fágaoahppogažaldagaid mat gusket oahpporáđi doibmii bargoeallima ja skuvlla oktavuođas váldoulbmil lei sihkkarastit eallindási ja dienasvuođu gaskaboddosaš áigodagas , sidjiide geaidda boazodoalu nuppástuhttin guoskkai . ILO-konvenšuvnna nr. 169 ’ eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid hárrái iešmearrideaddji riikkain ( 1989 ) 6. artihkkal nanne sápmelaččaid rievtti beassat ráđđádallat dalle go meannuduvvojit áššit mat njuolga gusket sidjiide . Ferte joatkit bargguin konkretiseret ja viidásetovddidit Sámedikki vuoigatvuođapolitihka riikkaidgaskasaš riekteovdáneami vuođul , ja daid riekteprinsihpaid vuođul mat gusket eamiálbmotvuoigatvuođaide sihke našuvnnalaččat ja álbmotrievttálaččat . Daid hástalusaid maid Sámediggi oaidná dan láhkabarggus mii fargga álgá ja mii guoská sámi beroštumiide , ja maid várra ii sáhte maŋidit dassážii go ráđđádallan- ja šiehtadallanortnet lea formaliserejuvvon , ferte geahččat daid geatnegasvuođaid ektui mat Sámedikkis leat , sihke našuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš dásis . Dát guoská lágaide nugo finnmárkkuláhka , minerálaláhka , boazodoalloláhka jna. . Váikkuhangaskaoapmin lea eanet ja árjjaleappot juohkit dieđuid Sámedikki máŋggalágan doaimmaid birra mat gusket báikegottiide , ovttaskas olbmuide ja sámi servodahkii ollislaččat . Sámediggi lea vásihan ahte maŋimuš jagiid lea bisánan dat mii guoská politihkkahábmemii ja resurssaide sámi kulturulbmiliidda . Danne lea áibbas vealtameahttun ahte Sámediggi árrat sáhttá searvat áššiide mat gusket sámi guovlluid politihka hábmemii , láhkaaddimii ja resurssaid hálddašeapmái . Justiskomitea lea maiddái 18.12.03 beaiváduvvon reivves justisministtarii bidjan ollu gažaldagaid stáhtaráđđái , mat gusket Ráđđehusa oidnui viidáset bargui finnmárkkulágain . Sámediggi deattuha ahte makkárge duohtadeamit dahje doaibmabijut eai galgga dohkkehuvvot , mat gusket minerálagávdnosiidda ovdal go sámiid vuoigatvuođat Finnmárkkus leat čielggaduvvon ja dohkkehuvvon . Ohcan mii guoská stuorámus guvlui lea Báhcavuona duoddara bieggamillopárka mas leat guokte oasseguovllu ja mii lea oktiibuot 150 km 2 . Sámediggi viiddidii vuođđodoarjaga sámi publikašuvnnaide 2003:s guoskat nissonbláđđái Gába , mánáidbláđđái Leavedolgi ja risttalaš bláđđái Nuorttanaste . Sámit geat leat Norgga eamiálbmot , eai ollašuhtto dat vuođđovuoigatvuođat mii guoská guollebivddu hálddašeapmái ja vejolašvuhtii . Dát guoská vuosttažettiin hálddašanortnegiidda mat dagahit dan ahte guolásteaddjit masset sin historjjálaš guolástusvuoigatvuođaid . Mii guoská gonagasreabbábivdui nuorttabealde , de lea Sámediggi dorjon ahte buot fatnasat mat leat vuollel 15 mehtera maidda gonagasreabbá lea leamaš giksin – oalgešálašin runddierpmá , flinddara , dorskki ja báldá fierbmebivddus – galget oažžut vejolašvuođa bivdit gonagasreappáid . Sámediggi viiddidii eanadoalu doarjaga olahusjoavkku 2003:s guoskat maiddái stuorát doaluide mat leat badjel 1,5 jahkedoaimma . ILO-konvenšuvdna nr. 169 ráddje stáhta eiseválddiid go guoská luondduresurssaid geavaheapmái ja bidjá čielga čanastagaid dasa ahte Sámediggi galgá beassat searvat dakkár huksemiid čađaheapmái main leat váikkuhusat sámi álbmogii . Sámedikki mielas lea deaŧalaš bidjat eavttuid guovllulaš ja guovddáš ásahusaide áššiin mat gusket sámi dearvvasvuođa- ja sosiálaáŋgiruššamiidda . Dasto lea Sámediggi álggahan barggu ahte oainnusin dahkat sámi mánáid dárbbuid dan ođđa hálddašanođastusas mii guoská mánáid- ja bearašsuodjaleapmái . Mii guoská ovttasbargošiehtadussii Finnmárkku fylkkagielddain , de háliidedje bealit formaliseret dan ovttasbarggu mii juo lea leamaš oasálaččaid gaskka ollu jagiid . Mii guoská Mátta-Trøndelága , Davvi-Trøndelága , Norlándda ja Hedemárkku fylkkagielddaide , de leat bealit ovttaoaivilis ahte ráhkadit oktasaš ovttasbargošiehtadusevttohusa oarjelsámi diliid birra . SPR lea álggahandásis bargan váldoáššis áššiiguin mat gusket sámiide eamiálbmogin , earret eará sámi giellaovttasbargguin , oahpahusain ja oahpponeavvuid oččodemiin sámi mánáide jna. . Eará Mii eat áiggo dás váldit ovdan konkrehta duođaštusárvvvoštallama muđui , muhto sáhttá leat árta deattastit muhtun cealkámušaid mat gusket riektevuođđudeaddji geavaheapmái riidoguovllu olgoravddas . Berre maiddái čujuhuvvot čuovvovaš cealkámuššii mii guoská buori oskku gáibádussii : « Mun lasihan ahte nugo min áššis lea sáhka ovtta ealáhusa riekteháhkamis , de ii sáhte gáibiduvvot ahte buot sámit ealáhusas – dahje suorggis das – leat leamaš várrugas buori oskkus . Evttohus ii guoskan Olmmáivággái , muhto gažaldaga vákki siskkit oasis válde báikkálaš áššeoasálaččat ovdan 1874s . Dát guoská Finnmárkku eatnamiid hálddaheapmái . Ráđđehus háliida earret eará dahkat dihtomielalažžan ja soaitá nuppástuhttit dagaldusaid láhkalávdegottiid nammadeapmái vai Sámediggái addojuvvo vejolašvuohta ovddastuvvot , dahje vejolašvuohta nammadit áššedovdiid , lávdegottiide mat galget čielggadit áššiid mat namalassii gusket sámi álbmotjovkui . Ráđđehus háliida maiddái deattastit man deaŧalaš lea ahte Sámediggi boahtá árrat mielde stuorát áššiid gieđahallamii , ja ahte áššit mat namalassii gusket sámi álbmotjovkui sáddejuvvojit 7 Vuosttaš čuokkis guoská ollesolbmuide riegádan ovdal ođđajagimánu 1.b.1978 . Dearvvašvuođarievttálaš oaidnobealis guoská gáibádus ahte galgá leat ipmirdahtti diehtojuohkin beroškeahttá giellalága ráddjejumiid . Dát lea unnimusgáibádus mii guoská dearvvašvuođa- ja sosiálbálvalusaid ektui dáin namuhuvvon suohkaniin . Dát guoská maid riikii oppalaččat . #ILL Dát guoská erenoamážit sámi váldoguovlluid ja guovlluid ektui mat leat ealáskahttinproseassas . #ACC? Dát guoská hálddašanguvlui . #ILL Namuhuvvon njuolggadusat leat heaittihuvvon 2001:s das mii guoská doarjagiidda sámegiela hálddašanguovllu siskkobealde . Dat guoská eambbo oahpponeavvuid oastimiidda , eanet máŋgemiidda , eanet klássaide- // joavkolanjaide ja skuvlahovdengotti eanet hálddašeapmái , oktan jorgalemiin // dulkomiin . Dál dat guoská sámegiela hálddašanguovllu suohkaniidda . Dát guoská erenoamážit goluide mat gullet guovttegielalaš áššemeannudeapmái , bálvalusdoibmii ja áššehašmeannudeapmái . #ILL Ođđa vuođđolága vuođđun leat njeallje boares vuođđolága : ráđđehushápmi ja riikkabeaiveortnet sihke guokte ministtarvástu guoski vuođđolága . Seammá guoská fylkkamánni bargamušaide ja váldái . Mii guoská Sámediggái lagat ovddasvástádusa addimii barggus sámi gielaiguin , de oktiivástida dat dálá diliin . Sámedikkis leat vuordámušat ahte mii sáhttit leat mielde proseassas hábmemin Norgga vástádusa komiteii , dasto háliidit leat aktiivvalaččat mielde proseassas bidjamin eavttuid bargui viidáseappot , mii guoská iešmearrideapmái sihke našuvnnalaččat ja riikkaidgaskasaččat . Sámediggái lea hirbmat deaŧalaš oažžut buori ságastallama guovddáš eiseválddiiguin ođđa láhkaárvalusa birra mii guoská eanavuoigatvuođaide ja eanahálddašeapmái Finnmárkkus . Dát guoská dieđusge maiddái dan Sámi vuoigatvuođalávdegotti viidáset bargui sámiid vuoigatvuođaiguin luondduresurssaide Romssas , Norlánddas ja máttasámeguovllus . Dát čilgejupmi ferte leat vuođđun bargui viidáseappot , mii guoská maiddái minerálagávnnoštumiide . Dát guoská maiddái guovlluide olggobealde Finnmárkku . Dasa lassin leat bealit mat gusket biras- ja kulturmuitoáššiide oppalaččat . Suodjalusa doaimmat Hálkaváris gusket vuosttažettiin boazodollui . Guovllu viiddideapmi guoská máŋga sámi berostumištupmái . Dasa lassin guoská viiddideapmi máŋggakultuvrralaš álbmoga ássamii guovllus , sihke sihkarvuođa , birrasa ja ealáhusaid oktavuođas . Dát ráddje fálaldaga álbmogii ovddeža ektui , sihke mii guoská ášševáldimii ja go dál fertejit olbmot , geat geavahit kantuvrra , máksit iešoasi . Sámediggi lea čuvvon ášši mii guoská oahpu massimii nuppi máilmmi soađi geažil ja lea doallan čoahkkimiid sin servviid ovddasteaddjiiguin . Dát guoská vuos Sámi ovddidanfondii , Sámi kulturfondii ja Sámeálbmotfondii . váldoulbmil lei sihkkarastit eallindási ja dienasvuođu gaskaboddosaš áigodagas , sidjiide geaidda boazodoalu nuppástuhttin guoskkai . Bargu Sámedikki vuoigatvuođapolitihka konkrehtan dahkamiin ja viidáset ovddidemiin riikkaidgaskasaš riekteovdáneami vuođul , ja daid riekteprinsihpaid vuođul mat gusket eamiálbmogiid vuoigatvuođaide sihke našuvnnalaččat ja álbmotrievttálaččat , jotkojuvvo . Danne čuovvu ge Sámediggi beroštumiin vuoigatvuođabarggu riikkaidgaskasaš arenas earret eará dan ektui mii guoská davviriikkalaš sámekonvenšuvdnii ja ON eamiálbmotjulggaštussii . Dat guoská lágaide nugo finnmárkoláhka , minerálaláhka , áhperesursaláhka , boazodoalloláhka , biošláddjivuođaláhka ja plána- ja huksenláhka jna. . Sámediggi lea maiddái čuvvon barggu mii guoská ođđa Sámi vuoigatvuođalávdegoddái Romssa , Norlándda ja oarjelsámeguovllu ektui . Dát guoská maiddái gelbbolašvuođa ja doarvái iežaskapitála oččodeapmái . Muđui sáhttá foandda gaskaomiid geavahit doaibmabijuide mat gusket sámi boazodollui . Hui deaŧalaš lea ahte Sámediggi oažžu duohta váikkuhanfámu dakkár áššiin , mat gusket boazodoalu ávnnaslaš vuđđosii nu sakka . Dásseárvvu nannema dihte servodagas háliida Sámediggi ahte nissoniid ja dievdduid bálkátkeahtes bargu dohkkehuvvo vuođđun registreremiidda guolástusveahkadatgirjái , ja ahte addojuvvojit dárbbašlaš sierralobit njuolggadusain mat gusket oassálastinlobiide ja bivdovuoigatvuođaide . Sámediggi lea máŋgii ovddidan Ráđđehussii guolásteaddjiid váttisvuođa mii guoská gonagasreabbái oalgesálašin . Seammá guoská báikkálaš hálddašanmodeallaid ásaheapmái maid vuođđun galgá leat lagasvuođa- ja sorjjasvuođaprinsihppa . Sámediggi lea ollu gerddiid váldán oktavuođa Kultur- ja girkodepartemeanttain mii guoská sámi kultuvrra ruhtadeapmái almmá makkárge konkrehta bohtosiid haga . Mii guoská filbmasuorgái , de leat doaimmat lassánan dovdomassii dain maŋimuš jagiin . Davvisámi teavsttat |Julevsámi teavsttat |Lullisámi teavsttat |Bálddalas teavsttat Davvisámi |Norsk |Suomeksi |Svenska |English 2 válljejuvvon korpusa (buot) — 21 525 725 sáni Eaŋkil Eanet vejolašvuođat CQP Query Dievaslaš CQP-jearaldat: [] KWIC: Statistihkka: KWIC Statistihkka Sátnegovva ii vuos doaimma Boađus: 15 667 Ovddit1234567891011..1516Čuovvovaš Cealkkačájeheapmi North Saami corpus – Dás deattuhuvvo ahte galgá ráđđádallat ovdagihtii ja álgoálbmotservodagat geaidda guoská , galget áramus lágis fárrui prosessii . Dain áššiin mat gusket materiálalaš kultuvravuđđui , nu movt areálaháldejupmi , areáladuohtadeamit ja eananvuoigatvuođat , adnojit čuovvovaš geográfalaš doaibmaguovllut ráđđádallamiidda ( árbevirolaš sámi guovllut ) : Finnmárku , Tromsa , Nordlánda ja Davvi-Trøndelága fylka , nu maid suohkanat Osen , Roan , Åfjord , Bjugn , Rissa , Selbu , Meldal , Rennebu , Oppdal , Midtre Gauldal , Tydal , Holtålen ja Røros Lulli-Trøndelága fylkkas , Engerdal ja Rendalen , Os , Tolga , Tynset ja Folldal suohkanat Hedmárkku fylkkas , ja Surnadal ja Rindal suohkanat Møres ja Romsdálas . Stáhta eiseválddit galget farggamusat dieđihit Sámediggái go álggahuvvojit áigeguovdilis áššit mat njuolga sáhttet váikkuhit sápmelaččaid , ja gokko guoská sámi beroštumiide ja diliide . Ráđđádallamat sámi eará beroštumiiguin maidda guoská #ILL Go leat áššit main stáhta pláne ráđđádallat sámi báikkálaš servodagaiguin ja/dahje/ja sierra sámi beroštumiiguin , maid láhka dahje doaimmat sáhttet njuolga váikkuhit , de galgá stáhta áramusat diehtojuohkit makkár beroštumiide // organisašuvnnaide stáhta oaivvilda ášši guoskat , ja digaštallat Sámedikkiin movt ráđđádallanproseassaid sáhttá ovttastahttit . Vuoigatvuohta guoská golmma gillii , nappo davvisámegillii , lullisámegillii ja julevsámegillii . Skuvlaoamasteddjiide lea dehálaš ráhkadit buriid plánaid ruhtageavaheapmái , ja ovttasbarget fágabirrasiiguin hukset maŋŋil- ja viidásitoahpu oahpaheddjiide , skuvlajođiheddjiide ja eará bargiide geaidda guoská . Áššeoasálaččat galget ásahit njuolggadusaid , ovddasvástádusa ja geatnegasvuođaid boahtteáiggi šiehtadallamiidda go guoská sámi dáiddáršiehtadusaide Sámedikki ja sámi dáiddáriid gaskka . Ráđđehus ráhkkana vel ráđđádallat boazodoaluin njuolga dakkár áššiin mat njuolga gusket boazodollui . Goas mearriduvvojedje ráját , mat guske maiddái sámi geavahan- ja ássanguovlluide ? Sámiid vuoigatvuođalaš stáhtusa nannen vuođđolága bokte 1988 , sámelága mearrideapmi 1987 , Sámedikki vuođđudeapmi 1989 ja ILO-soahpamuša nr. 169 nannen 1990 , lea erenoamážit veahkehan sámiid oažžut eanet duođalaš váikkuhanfámu servodatdilálašvuođaide mat gusket sidjiide . Ulbmilin lea nannet ovttasbarggu ráđđehusa ja Sámedikki gaskkas dearvvasvuođa- ja sosiálaáššiin mat gusket sámi veahkadahkii . Sáhttá jearrat sáhttágo Ráđđehusadvokáhtta veahkehit Sámedikki eanet ráddjejuvvon duovdagis , áššiin mat gusket Sámedikki doibmii hálddahusorgánan ( ovdamearkka dihtii virgeoapmahašáššiin dahje lanjaid láigohemiin ) . Golbmii jagis leat ovttasbargočoahkkimat golmma davimus oahppodirektora ja Sámedikki gaskkas main ságaškuššet áigeguovdilis áššiid mat gusket sámi oahpaheapmái . Lassin sámi áššiide guoski dahkamušjuohkima ollislaš árvvoštallamii áigu ráđđehus joatkit ja nannet dálá dialoga mii ovttaskas deapartemeanttain lea Sámedikkiin . Láhka galgá ássiide váfistit vuođđovuoigatvuođaid mat gusket sámegiela geavaheapmái . Maiddái stáhtalaš ja guovlluguovdasaš almmolaš orgánat leat geatnegahttojuvvon , ovdamearkka dihtii lea viiddiduvvon riekti geavahit sámegiela riekteeiseválddit ovddas , ja lágat ja láhkasásahusat mat erenoamážit gusket visot dahje muhtun oássái sámi álbmogis galget jorgaluvvot sámegillii . Ráđđehus áigu informašuvdnadoaibmabijuid álggahit dainna ulbmiliin ahte buoridit dieđu njuolggadusaid hárrái mat gusket sámegillii ja gielladásseárvui almmolaš orgánain ( geahča maiddái kapihttala 7.4 ) . Finnmárkku fylkkamánni lea dattege vuostáváldán ovtta ášši mii guoskkai lágalašvuođa dárkkisteapmái . Dat guoskkai Deanu gieldda virgáibidjannjuolggadusaide , mas gáibiduvvui sihke sámegiela ja dárogiela máhttu virgáibidjamis gielddalaš virggiide . Projeakta evttoha moanaid čuovvolandoaibmabijuid , earret eará buoret dagaldusaid almmolaš ásahusaide , das mii guoská jorgaleapmái , olggosaddimii , gilvimii ja sisdollui ja almmolaš sámegielat informašuvnna kvalitehta dárkkisteapmái . Su bokte galgá ee. gárgedit informašuvdnastrategiijat ja veahkehit eará departemeanttaid ráđiiguin // oaivadusain gažaldagain mat čatnasit dieđiheapmái sámegillii ja dilálašvuođaid birra mat gusket sámiide erenoamážit . Riikkaidgaskasaš geatnegasvuođain mat dás lea vuođđuduvvon , lea mearkkašupmi norgalaš eiseválddiid politihkkii máŋgga suorggis mat gusket sámi mánáid bajásšaddaneavttuide . ON:a konvenšuvdna máná vuoigatvuođaid birra nanne ahte mánáin lea vuoigatvuohta cealkit oaivila áššiin mat gusket sidjiide ja ahte sin oaivilat galget adnojuvvot dettolažžan . Riikkaidgaskasaš geatnegasvuođain mat dás lea vuođđuduvvon , lea mearkkašupmi norgalaš eiseválddiid politihkkii máŋgga suorggis mat gusket sámi mánáid bajásšaddaneavttuide . 2001 ovddas lea submi mii sirdojuvvo Sámediggái 4,7 milj. kr , oktan ruđaiguin mat leat vásedin merkejuvvon stipendii sámegielagiidda geat váldet oahpu veajuidahttimii guoski fágain . Dát guoská maiddái eamiálbmogiid fárrui váldimii ja singuin gulahallamii . eanašeanas árbevirolaš fitnodagat mii guoská buktagiidda , buvttadanneavvuide ja gávpemárkanii Dat sáhttá , Agderforskning oaivila mielde , čujuhit dan guvlui ahte lea dáhpáhuvvamin buolvamolsašupmi das mii guoská ovdánanjuksanmeriide , dat meark-kaša ahte dađistaga lassánit ovdánandoaibmit ja geahppána viessodoallodoibmiid lohku guovllus . eanašeanas árbevirolaš fitnodagat mii guoská buktagiidda , buvttadanneavvuide ja gávpemárkanii Dat sáhttá , Agderforskning oaivila mielde , čujuhit dan guvlui ahte lea dáhpáhuvvamin buolvamolsašupmi das mii guoská ovdánanjuksanmeriide , dat meark-kaša ahte dađistaga lassánit ovdánandoaibmit ja geahppána viessodoallodoibmiid lohku guovllus . Dat mii guoská lávdegotti rávvagiidda regulerenpolitihka dáfus , de lea váldoevttohus dat ahte fatnasat vuollel 7 mehtara guhkimus sturrodagas galget friddja guolástit , lagabui mearriduvvon doaibmabidjoguovllus . Dattege lea Sámedikki evttohus , dasa mii guoská friddja guolásteapmái , ahte friddjaguolástanrádji biddjojuvvo fatnasiidda vuollel 10,67 mehtara guhkimus sturrodagas . čuožžilii maiddái dárbu šiehtadallat čilgetkeahtes gažaldagain mat guske eamiálbmogiid vuoigatvuođaide . álggahuvvojedje šiehtadallamat oažžut gaskaboddosaš soahpamušaid servodagaiguin maidda Marshallduopmu guoskkai . Dát guoská erenoamážit minerálaealáhusa dárbbuid ja eanaeaiggádiid beroštusaid gaskavuođaide . #ILL Ođđa ovttasbarggu oktavuođas gávnnadit maiddái sámeministarat ja Suoma , Ruoŧa ja Norgga sámedikkiid presideanttat jeavddalaš oktasaščoahkkimiin oktasaš davviriikkalaš beroštusaide guoski sámi gažaldagaid čuvgejumi , ságaškuššama ja gieđahallama dihtii . Vuosttas oktasaščoahkkin sámediggepresideanttaiguin dollojuvvui čakčat 2000. — oahkkima fáddán ledje boahttevaš ovttasbargovuogit , bargu davviriikkalaš sámekonvenšuvnna guvlui , Suoma , Ruoŧa ja Norgga sámevuoigatvuođaid čielggadeamit , goltásámiid ( nuortasámiid ) dilli ja muhtun sámi alitohppui guoski gažaldagat . Adnojuvvui ahte dárbbašuvvo oktasaš orgána mii doaibmá arenan ságastallat áššiin mat gusket oktasaš gažaldagaide ja politihkkahábmemii . Sámi parlamentaralaš ráđđi galgá veahkehit bálddalastit áššiid mat gusket sámiide máŋgga stáhtas dahje sámiide oktan álbmogin , ja veahkehit gárgedit geavatlaš ovttasbargovugiid sámedikkiid gaskkas . Ođđa ovttasbarggu oktavuođas gávnnadit maiddái sámeministarat ja Suoma , Ruoŧa ja Norgga sámedikkiid presideanttat jeavddalaš oktasaščoahkkimiin oktasaš davviriikkalaš beroštusaide guoski sámi gažaldagaid čuvgejumi , ságaškuššama ja gieđahallama dihtii . Vuosttas oktasaščoahkkin sámediggepresideanttaiguin dollojuvvui čakčat 2000. — oahkkima fáddán ledje boahttevaš ovttasbargovuogit , bargu davviriikkalaš sámekonvenšuvnna guvlui , Suoma , Ruoŧa ja Norgga sámevuoigatvuođaid čielggadeamit , goltásámiid ( nuortasámiid ) dilli ja muhtun sámi alitohppui guoski gažaldagat . Dát guoská sihke juridihkalaš ja ekonomalaš áššiide . Áššit mat gusket eamiálbmotjulggaštussii , berrejit digaštallojuvvot dohkálaš dásis , ja nu ahte digaštallamiid ovttárvosašvuohta doahttaluvvo . Dat guoská § 3–12 mearrádusaide Sámi giellaráđi birra . Dat guoská earenoamážit sidjiide geat barget vuođđoealáhusain , nugo boazosápmelaččat , eanadoallit ja riddoguolásteaddjit . Dat guoská earret eará oktavuođain gos sámegiella ja kultuvra lea rašši . Bajimus našuvnnalaš kulturpolitihkalaš ulbmilat fertejit čielgasit defineret sámi medijaid rolla ja mearkkašumi sámi álbmoga dárbbuid ja gáibádusaid ektui mii guoská kulturcealkámušaide , sátnefriddjavuhtii , diehtojuohkimii ja demokráhtalaš oassálastimii . Dát guoská erenoamážit kap. 530 , poasta 70.5 Duodji juolludemiide . #ILL Mearrádusat mat gusket boazodoalu ja biras servodaga gaskavuhtii , namalassii mearrádusat dálá lága 3. ja 16. kapihttaliin ja §§ 28 , 29 ja 30 mearrádusat eaktuduvvojit jotkojuvvot ođđa boazodoallolágas seamma sisdoaluin go ovdal . Dát ii guoskka dušše olbmuide geat barget boazodoallohálddahusas , muhto maiddái eará hálddašanásahusain mat gieđahallet áššiid mat gusket boazodollui . Dát ii guoskka dušše olbmuide geat barget boazodoallohálddahusas , muhto maiddái eará hálddašanásahusain mat gieđahallet áššiid mat gusket boazodollui . Seamma guoská justiisaossodahkii , nugo politiija- ja riekteásahusaide . Dat guoská sihke lága sisdollui ja struktuvrii . Dát mearkkaša ahte evttohusaid , mat gusket boazodoalu siskkáldas dilálašvuođaide , ferte ain maŋidit . Guokte lulimus biiriide , Lullisámiguovlu ja Lulli-Norga , ovttastahttin ii guoskka danin go biiret geográfalaččat leat nu stuorrát maidda nu ollu suohkanat gullet . Dát mearkkaša ahte olles guovlu masa boazodoalloláhka guoská suohkaniin Meldal , Midtre Gauldal , Oppdal , Rennebu , Rindal , Sunndal ja Surnadal gullet 6 . Guokte lulimus biiriide , Lullisámiguovlu ja Lulli-Norga , ovttastahttin ii guoskka danin go biiret geográfalaččat leat nu stuorrát maidda nu ollu suohkanat gullet . Dát mearkkaša ahte olles guovlu masa boazodoalloláhka guoská suohkaniin Meldal , Midtre Gauldal , Oppdal , Rennebu , Rindal , Sunndal ja Surnadal gullet 6 . Ráđđehus evttoha ahte ásahuvvo sierra virgi mii sáhttá bargat ovttadássásašvuhtii ja vealaheapmái guoski áššiiguin sámi servodagas . Dat guoská áinnas ge areálaide mat leat dárbbašlaččat bisuhan dihtii ceavzilis boazodoalu . Danne joatkašuvvá bargu boazodollui guoski areálagažaldagaiguin . Guolástus- ja riddodepartemeanta deattasta ahte Sámediggái galgá sihkkarastojuvvot vejolašvuohta ovddidit oaiviliid ja árvalusaid mat gusket guolástusa muddemii . Dárbu lea čađahit oktilaččat buori ja kritihkalaš dutkama mii guoská sámi servodatdiliide . Dat guoská erenoamážit nissonolbmuide , mánáide , unnitloguide ja álgoálbmogiidda . #ILL Sem/Hum Dát guoská omd. sápmelaččaide lullisámi guovllus , gávpogiin ja stuorát báikegottiin . #ILL Dát guoská sámediggeválggaide , boazodollui ja sámegieloahpahussii mánáidgárddiin ja skuvllain . #ILL Stuorát sámepolitihkkan sáhttá navdit buot politihka mii juogaman láhkái guoská sámi álbmogii , sámi ealáhusaide ja sámi birgen- ja ássanguovlluide . Dat njuolggodoarjagat sámi ulbmiliidda mat juolluduvvojit stáhtabušeahtas , eai sáhte gokčat buot dárbbuid mat gusket sámegiela ja kultuvrra bisuheapmái ja seailluheapmái viiddis ipmárdusas . S. nr. 110 ( 2002 – 2003 ) s. 10 : Seammás dovddahit dát miellahtut ahte ollu gažaldagain mat eai guoskka dušše vásetin sámiid iežaset giela erenoamášvuođaide , kultuvrii dahje servodateallimii lea dadjamuš sámi servodagaid ovdánahttimii . Dát guoská sihke stáhta orgánaid ja suohkaniid hálddašansurggiide . Seammás lea sámepolitihkka maid juo 1980-logu rájes garrasit čalmmustahttán sámi vuoigatvuođaid nannema mat gusket ealáhusaide , eatnamiidda ja birgejupmái mii luonddus gávdno . Almmolaš hálddašeami iešguđet surggiin sáhttá leat dárbu ipmirdit sihke álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid , Norgga politihka ja lágaid mat gusket sámi dilálašvuođaide . Danin áigu ge Bargo- ja searvadahttindepartementa ovttas guoskevaš departementtaiguin , geahččat livččii go vejolaš ahte Sámi allaskuvla oažžu bargun garraseappot bargat ásahit gelbbolašvuođanannema lohkanfálaldagaid mat gusket almmolaš suorgái . Dát guoská sihke diehtojuohkimii ja dasa ahte hukset viidáseappot daid lohkanfálaldagaid mat juo gávdnojit ja mat gávdnojit eará oahpahusinstitušuvnnain , mat gusket guđege etáhta erenoamáš oahpposuorgái , Muhto dás lea maid sáhka ásaheames sierra fálaldagaid allaskuvlii . Dát guoská sihke diehtojuohkimii ja dasa ahte hukset viidáseappot daid lohkanfálaldagaid mat juo gávdnojit ja mat gávdnojit eará oahpahusinstitušuvnnain , mat gusket guđege etáhta erenoamáš oahpposuorgái , Muhto dás lea maid sáhka ásaheames sierra fálaldagaid allaskuvlii . Sámepolitihkka lea eanaš oainnusindahkkojuvvon stuoradiggedieđá-husain ja čállosiin mat gusket stáhtabušeahta juolludemiide . Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu viidáseappot meannudit ja doaimmahit dán barggu vásáhusaid eará departemeanttaide , ahte movt juolludanreivves oainnusindahkat stivrenláidestemiid ja raportagáibádusaid mat gusket sámi geavaheddjiide . ­luid dearvvašvuođaásahusat galget jearahit ja oainnusindahkat sámi pasieanttaid vuoigatvuođaid ja dárbbuid mat gusket heivehuvvon bálvalusaide iežaset plánenbargguin , čielggademiin ja go mearrádusaid dahket , gč. kap. 8 . Suohkanláhka addá nanu suodjalusa dan vuostá ahte stáhta ii galgga suohkana bajábealde viggat stivret go guoská suohkana siskkáldas áššiid čoavdimii . Dát guoská maid sámi álbmogii gullevaš bálvalusaide . Dat guoská erenoamážit suohkaniidda mat leat sámi giellalága doaibmaguovllus . #ILL Danin áigu ge Bargo- ja searvadahttindeparte ­meanta , ovttasráđiid eará departemeanttaiguin maidda ášši guoská , geahččat dárkileappot movt sáhtášii fylkkamánne geassit eanet mielde dán bargui . #ILL Ráđđehus áigu geahčadit fylkamánne doaibmannávccaid mat gusket sámi gažaldagaide , go lea sáhka suohkan ­suorggi bagadallan- ja ovddidanbargguin . #ILL Dat guoská erenoamážit suohkaniidda mat leat sámi giellalága doaibmaguovllus . #ILL Danin áigu ge Bargo- ja searvadahttindeparte ­meanta , ovttasráđiid eará departemeanttaiguin maidda ášši guoská , geahččat dárkileappot movt sáhtášii fylkkamánne geassit eanet mielde dán bargui . #ILL Ráđđehus áigu geahčadit fylkamánne doaibmannávccaid mat gusket sámi gažaldagaide , go lea sáhka suohkan ­suorggi bagadallan- ja ovddidanbargguin . #ILL Vuosttažettiin ferte ráđđehus bealistis vuordit ahte regiovnnat áimmahuššet sámi beroštumiid dan láhkái ahte vuhtiiváldet stáhta ja Sámedikki ráđđádallansoahpamuša , masa gusket riikkaidgaskasaš geatnegasvuođat . #ILL Goalmmát málle livččii ahte Sámedikki ja stáhta eiseválddiid ráđđádallansoahpamuš mearriduvvo maid guoskat daid ođđa regiovnnaide sámi guovlluin dain áššesurggiin maid stáhta dál sirdá regiovnnaide , mat dál gullet Sámedikki ja stáhta eiseválddiid ráđđádallansoahpamuša vuollái . Ráđđehus áigu bargat ráhkadit oktasaš proposišuvnna Stuoradiggái doaimmaid ja vejolaš juoh ­kinrievdadusaid birra 2008 čavčča , mas maiddái boahtit gieđahallat gažaldagaid mat gusket sámi beroštumiide . Kulturmuitoláhka mii guoská sámi kulturmuittuide . Oahpahusláhka mii guoská váldái mearridit láhkaásahusaid sámegiela oahpahusa fágaplánaid birra vuođđoskuvlii ja joatkkaoahpahussii , ja erenoamáš sámi fágaid oahppoplánaid birra joatkkaoahpahussii ( geavadis fágaid giela , duoji ja boazodoalu oahppoplánaid ) . Kulturmuitoláhka mii guoská sámi kulturmuittuide . Oahpahusláhka mii guoská váldái mearridit láhkaásahusaid sámegiela oahpahusa fágaplánaid birra vuođđoskuvlii ja joatkkaoahpahussii , ja erenoamáš sámi fágaid oahppoplánaid birra joatkkaoahpahussii ( geavadis fágaid giela , duoji ja boazodoalu oahppoplánaid ) . Sámedikki áššesuorgi lea buot áššit mat dikki mielas « erenoamážit gusket sámi álbmogii » , gč. sámelága § 2 – 1 vuosttaš lađđasa . Sámediggi lea ieš ožžon gelbbolašvuođa árvvoštallat guoská go ášši erenoa-mážit sámiide . Ovdehuvvo ahte orgána masa ášši guoská , jus eahpádus bohciida , galgá Sámedikkiin čielggadit háliida go Sámediggi ášši gulaskuddamii vai ii . Ahte ášši « erenoamážit guoská sámi álbmogii » ii mearkkaš ahte ášši galgá dušše sámiide guoskat . Ahte ášši « erenoamážit guoská sámi álbmogii » ii mearkkaš ahte ášši galgá dušše sámiide guoskat . Nu lea ge Sámedikkis váldi meannudit áššiid dalle ge go ášši guoská eará joavk ­kuide dahje beroštumiide . Eanaš lea ovttasbargu das mii guoská ealáhusásahemiid ruhtadeapmái ja eará ealáhus ­eallima doaibmabijuid ruhtadeapmái . Daid bargit eai leat stáhtabargit eai ge sidjiide dábálaččat guoskka stáhtalaš tariffašiehtadusat . Lága ferte geahččat ovttas eará lágaiguin mat gusket dearvvašvuođabálvalussii , nu go dearv vaš ­vuođabargiid lága , spesialista dearv vaš ­vuođabálvaluslága , suohkan dearvvašvuođabálvalus lága , bátnedikšunbálvalus- lága ja psyhkalaš dearvvašvuođagáhtten lága . Ráđđádallanšiehtadus gaskal stáhta eiseválddiid ja Sámedikki guoská maid dearvvašvuođapolitihkalaš suorgái . Lága ferte geahččat ovttas eará lágaiguin mat gusket dearvvašvuođabálvalussii , nu go dearv vaš ­vuođabargiid l ��ga , spesialista dearv vaš ­vuođabálvaluslága , suohkan dearvvašvuođabálvalus lága , bátnedikšunbálvalus- lága ja psyhkalaš dearvvašvuođagáhtten lága . Riikkaidgaskasaš geatnegasvuođat mearkkašit Norgga eiseválddiid politihka máŋgga suorggis mat gusket sámi mánáid ja nuoraid vuoigatvuođaide ja bajásšaddandillái . Dat guoská ee. gillii , báikkálaš kultuvrii ja jurddašanvuohkái , sámi árbevieruide ja bajásgeassinvugiide jna. ( gč. NOU 1995 : 6 Plan for helse- og sosialtjenester for den samiske befolkning i Norge ( Dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaid plána Norgga sámi veahkadahkii ) , Sd. dieđ. nr. 55 ( 2000 – 2001 ) Sámepolitihka birra ja Sd. dieđ. nr. 40 ( 2001 – 2002 ) Om barne- og ungdomsvernet ) . Departemeanta áigu čohkket eanet dieđuid dan birra movt oahppit ieža vásihit iežaset oahppodilálašvuođa , earet eará dasa mii guoská guhkit skuvlabeaivái . Vuođđoskuvlla diibmologu loktema oktavuođas lea departemeanta bidjan vuođđun ahte plánejuvvon diimmuid lasiheapmi galgá maid guoskat sámi ohppiid fága- ja diibmojuohkimii . Gulaskuddanreivves leat dáhtton guoskevaš guláskuddanásahusaid geahččat erenoamážit evttohusaid mat gusket sámegiel // dárogiel vuosttašgiella diibmologuid lasiheapmái , ahte lea go dat buorre , go dain ohppiin leat dál juo oba ollu diimmut . Jus diibmolohku mii guoská sámegiillii // dárogiillii vuosttašgiellan ii nannejuvvo vel eanet , de sáhttá dálá diibmologu , mii lea 916 sámegiella // dárogiella vuosttašgiella fágas , juohkit nu ahte šaddet 604 diimmu 1.-4. luohkáide ja 312 diimmu 5.-7. luohkáide . Galgá álggahuvvot iskkadeapmi mii guoská sámegiel oahppofálaldagaid kvalitehtii ja viidodahkii . Eurohparáđi charter mii guoská regiovnnaid ja unnitlohkogielaide ( geahča kap. 19.3.1 ) art. 14 Rá ­jiidbadjel šiehtadusat geatnegahttet stáhtaid láhčit dili ja ovddidit riikkaidgaskasaš ovttasbarggu , earet eará oahpahussuorggis . Dan rájes ii leat gullon Ruoŧas mihkkege , muhto gažaldat mii guoská riikkaidgaskasaš vuođđoskuvlaovttasbargui lea áin seamma áigeguovdil , ja departemeanta áigu ain čuovvut ášši . Allaskuvllas lea leamaš negatiivva ovdáneapmi das mii guoská ohcciidlohkui dáidda oahpuide . Ođđa oahppofálaldagaide mat ásahuvvojit , lea leamaš veahá buoret ohcan , ea.ea. joatkkaoahppofálaldagaide mat gusket báikkálaš ealáhusaide nugo servodatfágii boazodoaluin . Allaskuvllas leat almmatge ain stuorra hástalusat das mii guoská eambbo studeanttaid háhkamii . Plánejuvvo dál oahppofálaldat mii guoská eamiálbmogiidda ja dálkkádatrievdamiidda . Registrerejuvvon studeanttaid lohku lea niedjan áigodagas 2003 – 2007 , seamma guoská ohcciidlohkui . Lea mearriduvvon oktasaš strategalaš plána mii guoská jagiide 2006 – 2011 . Allaskuvllas lea leamaš negatiivva ovdáneapmi das mii guoská ohcciidlohkui dáidda oahpuide . Ođđa oahppofálaldagaide mat ásahuvvojit , lea leamaš veahá buoret ohcan , ea.ea. joatkkaoahppofálaldagaide mat gusket báikkálaš ealáhusaide nugo servodatfágii boazodoaluin . Allaskuvllas leat almmatge ain stuorra hástalusat das mii guoská eambbo studeanttaid háhkamii . Plánejuvvo dál oahppofálaldat mii guoská eamiálbmogiidda ja dálkkádatrievdamiidda . Mii guoská dutkiid háhkamii lea poastadoavtterstipeanda deaŧalaš váikkuhangaskaoapmi . Konvenšuvnnas lea sierra bargoprográmma álgoálbmogiidda guoski áššiid várás mii čatnasa artihkkala 8(j ) čuovvoleapmái . Konkrehta bohtosiin sáhttá namahit , mat leat eaktodáhtolaš njuolggadusat rávvagiiguin das mo váikkuhusat álgoálbmogiidda guoski bassi báikkiide , eatnamiid-da ja čáziide berrejit čielggaduvvot , nu ahte biraslaš , sosiála ja kultuvrralaš deastagat šaddet mielde . Ruoŧŧa lea ovddidan « NAPTEK – báikkálaš ja árbevirolaš dieđuid nationála prográmma mii guoská biologalaš šláddjiivuođa seailluheapmái ja ceavilis geavaheapmái » , 6-jagi prográmma 2006 rájes mii lea biddjojuvvon ásahussii Centrum för biologisk mångfald ( CBM ) . riikkalaš prográmma šláddjiivuođakonvenšuvnna artihkkala 8 j várás ja dasa guoski gažaldagaid várás árbedieđuide guoski oahpponeavvut Dieđáhus deattuhii maiddái ahte sámi dutkan mii vuodduduvvá dákkár diehtovuđđui , sáhttá mávssolaččat váikkuhit akademalaš dutkamii dan láhkai ahte olbmot áddešgohtet geavadii guoski dieđuid buorebut . Oahppu mas sáhttet leat fáttát mat gusket sámi // máŋggakultuvrralaš diliide , ja mas sáhttet leat dakkár válljenvejolaš fáttát mat ereno ­a-mážit čalmmustit sámi diliid // máŋg ga kultuvr ­ralaš dieđu , ovdamearkan árbedieđu dakkár fágaid oassin go sámegiela , oahpaheaddjioahpu ja journalistaoahpu oassin . Oahppit sáhttet ieža ge válljet čuolbmačilgehusaid mat gusket sámi dilálašvuođaide oppalaččat dahje árbedihtui erenoamážit iežaset master- dahje bachelorbarggus . Konvenšuvnnas lea sierra bargoprográmma álgoálbmogiidda guoski áššiid várás mii čatnasa artihkkala 8(j ) čuovvoleapmái . Konkrehta bohtosiin sáhttá namahit , mat leat eaktodáhtolaš njuolggadusat rávvagiiguin das mo váikkuhusat álgoálbmogiidda guoski bassi báikkiide , eatnamiid-da ja čáziide berrejit čielggaduvvot , nu ahte biraslaš , sosiála ja kultuvrralaš deastagat šaddet mielde . Ruoŧŧa lea ovddidan « NAPTEK – báikkálaš ja árbevirolaš dieđuid nationála prográmma mii guoská biologalaš šláddjiivuođa seailluheapmái ja ceavilis geavaheapmái » , 6-jagi prográmma 2006 rájes mii lea biddjojuvvon ásahussii Centrum för biologisk mångfald ( CBM ) . riikkalaš prográmma šláddjiivuođakonvenšuvnna artihkkala 8 j várás ja dasa guoski gažaldagaid várás árbedieđuide guoski oahpponeavvut 15.3.1 Lágat mat erenoamážit gusket sámi kultuvrii Kultursuorggis muhtin eará lágat gusket sámi dilálašvuođaide eambbo eahpenjuolgut . buktit oaiviliiddis dakkár áššiide mat ráđi ipmárdusa mielde gusket sámi girkoeallimii ja álgoálbmogiidda Soahpamuša nubbi oassi mearrida ollu deaŧalaš ulbmiliid ja prinsihpaid das mii guoská stáhtaid geatnegasvuhtii sihkkarastit unnitlohkogielaid suodjaleami . Norga lea váldán badjelasas geatnegasvuođaid das mii guoská sámegillii oahpahusvuogádagas ( artihkal 8 ) , riektevuogádagas ( artihkal 9 ) , almmolaš hálddašeamis ( artihkal 10 ) , hivvomediain ( artihkal 11 ) , kultureallimis ( artihkal 12 ) , ekonomalaš ja sosiala diliin ( artihkal 13 ) , ja das mii guoská gielladillái riikkarájiid rastá ( artihkal 14 ) . Norga lea váldán badjelasas geatnegasvuođaid das mii guoská sámegillii oahpahusvuogádagas ( artihkal 8 ) , riektevuogádagas ( artihkal 9 ) , almmolaš hálddašeamis ( artihkal 10 ) , hivvomediain ( artihkal 11 ) , kultureallimis ( artihkal 12 ) , ekonomalaš ja sosiala diliin ( artihkal 13 ) , ja das mii guoská gielladillái riikkarájiid rastá ( artihkal 14 ) . Muhtun mearrádusat leat oavvilduvvon erenoa-mážit gielddaide , ja earát gusket maiddái stáhta ja regionála eiseválddiide . Dát guoská njuolggadusaid , almmuhusaid ja skoviid jorgaleapmái sámegillii , riektái oažžut vástádusa sámegillii , viididuvvon riektái geavahit sámegiela rievtti ovddas , viiddiduvvon riektái geavahit sámegiela dearvvašvuođa- ja sosialsuorggis , individuála girkolaš bálvalusaide sámegillii , vuoigatvuhtii oažžut oahppovirgelobi ja vuoigatvuhtii oažžut sámegieloahpahusa . Jus almmolaš orgána ii čuovo sámelága giellakapihttala njuolggadusaid , sáhttá son geasa ášši guoská , váidit dan dan orgánii mii lea lagamusas bajábealde dán orgána masa váidda guoská , gč. sámelága § 3 – 11 . Jus almmolaš orgána ii čuovo sámelága giellakapihttala njuolggadusaid , sáhttá son geasa ášši guoská , váidit dan dan orgánii mii lea lagamusas bajábealde dán orgána masa váidda guoská , gč. sámelága § 3 – 11 . Fylkkamánni lea váiddaásahus go váidda guoská gieldda dahje fylkkagieldda orgánaide . Seammá guoská maiddái áššiide mat eai guoskka erenoamážit ovttage ol-bmui . Seammá guoská maiddái áššiide mat eai guoskka erenoamážit ovttage ol-bmui . Lea leamaš positiivva ovdánahttin maŋimus jagiid das mii guoská sámegiela čállinmearkkaide ja IKTii . Vaikko dilli dál leage oalle dohkálaš das mii guoská sámi čálinmearkkaide peršovnnalaš dihtoriin , lea vel báhcán oalle ollu bargu ovdalgo dat stuorra , almmolaš registarat hálddašit buot sámi čállinmearkkaid ollásit . Dát guoská earret eará álbmotregistarii , Ovttadatregistarii Brønnøysunddas ja Stáhta kártadoaimmahaga registarii mas leat báikenamat ja adreassat . Dát guoská erenoamážit juridihkalaš tear ­pmaide danne go dakkár barggus gáibáduvvo ahte olmmoš lea hirbmat deaivil . #ILL Dat konkretisere gustojeaddji prinsihpaid áššemeannudeapmái ja ráđđádallamiidda , gč. earret eará ILO-konvenšuvnna nr. 169 6.7. ja 15. artihkkala , go vihkkedallo álggahit doaimmaid mat soitet njuolga čuohcat guoski guovlluid geavahussii . Erenomáš mearkkašahttin lea mo areálageavaheapmi mearriduvvo ja mo dasa guoski beroštusriiddut čovdojit . Dát guoská daid gielddaide ja regiovnnaide gos leat čielga sámi beroštumit , ja muđui plánaáššiin mat gusket sámi álbmogii erenomážit . Dát guoská daid gielddaide ja regiovnnaide gos leat čielga sámi beroštumit , ja muđui plánaáššiin mat gusket sámi álbmogii erenomážit . Dát guoská erenomážit daid áššiin mat njuolga gusket sámi ealáhusaide , nugo boazodoallu . Dát guoská erenomážit daid áššiin mat njuolga gusket sámi ealáhusaide , nugo boazodoallu . Dasto evttohuvvui viiddidit strukturearreortnega nu ahte dat guoská vel gaskal 11 ja 15 mehtera fatnasiidda , ja riddo ­guolástanfatnasiid eari alimus mearri evttohuvvui vuoliduvvot . Ealáhusovdánahttima 2007 – 2009 nationála strategiija eanadoalus ja dan oktavuođas guoská sámi guovlluidege . Sámediggi lea 2006s šiehttan ovttasbarggu Sámi NissonForumiin go guoská davviriikkalaš sámi dásseárvokonferánssa čađaheapmái . Sámediggi lea 2006s šiehttan ovttasbarggu Sámi NissonForumiin go guoská davviriikkalaš sámi dásseárvokonferánssa čađaheapmái . Dat galgá sihkkarastojuvvot lága bokte dahje gonagaslaš resolušuvnna rievdadusa bokte vai dat váldi mii Sámedikkis dál lea konsultašuvdnašiehtadusa bokte guoská maid regiovnnaide . Dát guoská sihke sámi ealáhusaide ja sámi kulturmuittuide ja kulturbirrasiidda . Sámediggái lea deaŧalaš doallat lávga oktavuođa daid gielddaiguin ja fylkkagielddaiguin mat gullet sámegiela hálddašanguvlui ja čilget makkár oktasaš hástalusat dain leat go guoská sámegiela geavaheami ovdánahttimii . Ohppiide geain lea sámegieloahpahus lea mearriduvvon sierra fága- ja diibmojuohku , ja dat guoská buot ohppiide Norggas geain lea sámegieloahpahus juogo vuosttaš- dahje nubbingiellan vuođđoskuvllas , dahje joatkkaoahpahusas . Dat lea spiehkastat ­mearrádus mii guoská ohppiide geain lea sámegieloahpahus ja geat orrot olggobealde sámegielguovllu oahpahuslága mielde . Duodjeealáhusas leat ollu stuorra hástalusat sihke mii guoská ođđa márkaniid gávdnamii , gálvomearkahuksemii ja gelbbolašvuođa bajideapmái ekonomiijas ja rehketdoalu fievrrideamis . Statistihka lávdegoddi lea čohkkejuvvon geografiija vuođul ja lea meroštallojuvvon guoskat Sámedikkis ohcanvejolaš ealáhusovddidan doarjagiid geografalaš doaibmaguvlui ( davábealde Sáltoduoddara ) . Dálkkádatrievdamat gusket erenoamážit álgoálbmo ­giidda geat árbevirolaččat lávga leat atnán luonddu ja lea leamaš dasa oktavuohta . Dat buktá ođđa vejolašvuođaid ovdánahttit sámi filbmabuvttadeami , ja ovttasbargu riikkarájáid rastá addá ođđa vejolašvuođaid dasa mii guoská filbmaovddideapmái álgoálbmotperspektiivvas . Oktiibuot guoská dat mánáidgárddiide 31 suohkanis gos oktiibuot leat 941 sámi máná . Buorit rámmaeavttut ealáhuseallimii sámi guovlluin galget guoskat sihke árbevirolaš ealáhusheivehemiide ja bargosajiide mat čatnasit kultur- , diehtojuohkin- ja gulahallanteknologiijii . Geográfalaš doaibmaguovlu doarjagiidda maid sáhttá ohcat ealáhusovdáneapmái viiddiduvvo 2009 rájis nu ahte guoská maid olles Gáŋgaviikka gieldda ja olles Rivttát gieldda . Sámediggi lea čoahkkimis Mánáidáittardeddjiin váldán ovdan oppalaš áššečuolmmaid go guoská sámi mánáid gielalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid goziheapmái gielddalaš ja stáhtalaš mánáidsuodjalusas , maiddái Mánáidviesus . Departemeanta lea čađahan ráđđádallamiid Sámedikkiin láhkaevttohusa čuolbmabeliid ja fáttáid birra mat gusket sámi beroštumiide . Dattetge dát ii guoskka olles sámi guvlui , muhto dušše Finnmárkku fylkii . Dás duohko ii šat sorjá sámi beroštusaid árvvoštallan dakkár áššiin mat gusket meahcceávkkástallamii , das ahte dovdá go áššemeannudeaddji sámi deastagiid vai ii ja ahte lea go sus dáhttu árvvoštallat daid vai ii . Ođasmahttin- , hálddahus- ja girkodepartemeanttas lea oktilis oktavuohta ja gulahallan eará departemeanttaiguin ráđđehusa davviguovlostrategiija oktavuođas ja dan áŋgiruššama oktavuođas mii guoská davi álgoálbmogiidda . Ođđa dálkkádaga ja birrasa guovddážis Romssa gávpogis lea maiddái fokus álgoálbmogiidda guoski čuolbmačilgehusaide . Ulbmil lea ahte boazodollui guoski diehtojuohkima galgá leat vejolaš oažžut eŋgelasgillii , ruoššagillii ja sámegillii boazodoallouskádaga bokte . Dat ii guoskka dušše ekonomalaš váikkuhangaskaomiide , muhto maiddái biras- ja resursapolitihkkii , biebmopolitihkalaš doaibmabijuid deattasteapmái , ealáhusovddideami áŋgiruššamii ja eanadoallo- ja ássanpolitihkkii . Movtiidahttin dihtii eanadoalu ja eanadollui guoski ealáhusovddideapmái de leat maiddái máŋga ekonomalaš váikkuhangaskaoami fidnemassii riikkalaš ortnegiin . Dát guoská dasa guđe deasttaid galgá deattuhit ja guđe gáibádusat galget leat ollašuhttojuvvon beroštuseanetlohkui go galgá vihkkedallat lea go vuođđu addit sierralobi . #ILL Konvenšuvdna ja dan doaibmabidjoprográmmat gusket njuolga sámi areálaberoštumiide ja resursahálddašeapmái . Dasa lassin lea deaŧalaš váikkuhit dan barggu , mii guoská kapasitehta huksemii , árjjalaš searvama mekanismmaide , váikkuhaniskančielggadusaide searvamii ja njuolggadusaide movt ovddidit našuvnnalaš lágaid dan ektui ahte gozihit eamiálbmogiid máhtolašvuođa , geavadiid ja ođasmahttimiid biologalaš šláddjivuođas . Sámediggi lea vásihan ahte maŋimuš jagiid lea bisánan dat mii guoská politihkkahábmemii ja resurssaide sámi kulturulbmiliidda . Danne lea áibbas vealtameahttun ahte Sámediggi árrat sáhttá searvat áššiide mat gusket sámi guovlluid politihka hábmemii , láhkaaddimii ja resurssaid hálddašeapmái . Dát viiddideapmi gáržžida guovllu boazodoalu , ja Suodjalusdepartementa ja boazodoallit geaidda ášši guoská , leat šiehtadallame mii livččii govttolaš ruđalaš buhtadussan go masset guohtuneatnamiid báhčinšiljuid oktiiovttastahttima dihte . Sámediggi lea maŋimuš jagiid vásihan ahte stáhtalaš eiseválddit leat bisánan go guoská politihka ovdánahttimii ja ekonomalaš resurssaide sámi dáiddaulbmiliidda . Áššeoasálaččat galget ásahit njuolggadusaid , ovddasvástádusa ja geatnegasvuođaid boahtteáiggi šiehtadallamiidda go guoská sámi dáiddáršiehtadusaide Sámedikki ja sámi dáiddáriid gaskka . Boazodoallodutkan mii dahkkojuvvo BOF:a ruđaiguin , galgá veahkehit skáhppot ealáhussii guoski dieđu mii lea anihahtti boazodoalloealáhussii , hálddahussii , politihkkariidda ja servodahkii . Ráđđehus áigu guorahallat čuolbmabidjamiid mat gusket infrastruktuvrii ja guollevuostáváldinrusttegiidda ja árvvoštallat heivvolaš váikkuhangaskaomiid . Ráđđehus árvvoštallá dál Rádjegeassinlávdegotti snoranuohttenjuolggadusaide guoski evtto-husa . Dát guoská ee. regiovnnalaš bissovašvuhtii ja davviguovllu ealáhusovdáneami veahkkedoaimmaid hálddašeapmái . Dát guoská vuosttažettiin ekologiija , ekonomiija ja kultuvrra beliide . Boazodoalu riektesuodjalus lea vuođđuduvvon natiovnnalaš rievtti ja relevánta álbmotrievtti ala , ja guoská olles árbevirolaš boazodoalloguvlui miehtá Norgga . Dál lea ipmárdussan ahte 1978-lága 3. § vuosttaš lađas dušše guoská bohccuide duovdagiin ( mehciin ) , muhto ii earret eará bohccuid doallamii áidojuvvon láidumiin omd. turistaulbmiliidda . Departemeanta lea ovttaoaivilis lávdegottiin das ahte ássangáibádus guoská dušše doalu ovddasvástideaddjái , namalassii siidaoasi jođiheaddjái , gč. evttohuvvon 10. § vuosttaš lađđasa nuppi cealkaga . Mearrádusas lea seamma sisdoallu go lávdegotti evttohan § 4 – 3 ja guoská siidaoasi ásaheapmái . Njuolggadus guoská maiddái buohtalas álggahansiidaoasi jođiheaddjái , gč. 12. § viđát lađđasa , mii nanne ahte buohtalas álggahansiidaoasi jođiheaddjis leat lága mielde seamma vuoigatvuođat ja geatnegasvuođat go dábálaš siidaoasi jođiheaddjis . Lávdegotti árvalusa ektui lea dákko lasihuvvon ahte riektevuođuin oaivvilduvvo riektevuoimmálaš duopmu dahje soahpamuš mii guoská buot gullevaš siiddaide . Jus guovllu leat máŋggaid buolvvat atnán de sáhttá dat addit vuoigatvuođaid prinsihpaid mielde mat gusket geavaheapmái dološ áiggi rájes , ja dat leat vuoigatvuođat mat eai ihcalis noga orohatrájiid mearrideami geažil . Nubbi lađas guoská vuosttažettiin unnit orohagaide main eai leat stuora ruđat geavahussii , ja maidda šattašii liiggás alla dárkkistangollu opmodaga ektui . Seamma guoská boazologu mearrideapmái § 60 mielde . Ložženvejolašvuohta ii guoskka dušše guohtunáiggi mearrádusaide mat leat dán mearrádusa olis mearriduvvon , muhto maiddái guohtunáiggi mearrádusaide mearriduvvon § 59 olis . ILO-konvenšuvnna nr 169 mielde álgoálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid birra iešheanalaš stáhtain , lea álgoálbmogiin vuoigatvuohta jerrojuvvot áššiin mat sáhttet njuolga guoskat sidjiide . Diet guoská sihke suohkanlaš dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaide , bátnedearvvašvuođabálvalusaide ja erenoamášdearvvašvuođabálvalusaide . Departemeanta áigu ovttasráđiid Sámedikkiin ja suohkaniiguin maidda dat guoská guorahallat áigeguovdilis doaibmabijuid mat sáhttet leat mielde sihkkarastimis ovttadássásašvuođa go lea sáhka oažžumis dearvvašvuođa- ja sosialbálvalusaid . Ráđđehus galgá láhčit dili nu ahte eambbo guldalit mánáid ja nuoraid dakkár áššiin mat sidjiide gusket . Riikkaidgaskasaš geatnegasvuođat mearkkašit Norgga eiseválddiid politihka máŋgga suorggis mat gusket sámi mánáid ja nuoraid vuoigatvuođaide ja bajásšaddandillái . Riikkaidgaskasaš geatnegasvuođat mearkkašit Norgga eiseválddiid politihka máŋgga suorggis mat gusket sámi mánáid ja nuoraid vuoigatvuođaide ja bajásšaddandillái . Maŋŋil daid raporttaid leat Mánáidáittardead ­djis leamaš fásta jahkásaš čoahkkimat Sámedikkiin digaštallat iešguđetlágan áššiid mat gusket sámi mánáide ja nuoraide . Maŋŋil daid raporttaid leat Mánáidáittardead ­djis leamaš fásta jahkásaš čoahkkimat Sámedikkiin digaštallat iešguđetlágan áššiid mat gusket sámi mánáide ja nuoraide . Dat guoská ee. gillii , báikkálaš kultuvrii ja jurddašanvuohkái , sámi árbevieruide ja bajásgeassinvugiide jna. ( gč. NOU 1995 : 6 Plan for helse- og sosialtjenester for den samiske befolkning i Norge ( Dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaid plána Norgga sámi veahkadahkii ) , Sd. dieđ. nr. 55 ( 2000 – 2001 ) Sámepolitihka birra ja Sd. dieđ. nr. 40 ( 2001 – 2002 ) Om barne- og ungdomsvernet ) . Dat guoská ee. gillii , báikkálaš kultuvrii ja jurddašanvuohkái , sámi árbevieruide ja bajásgeassinvugiide jna. ( gč. NOU 1995 : 6 Plan for helse- og sosialtjenester for den samiske befolkning i Norge ( Dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaid plána Norgga sámi veahkadahkii ) , Sd. dieđ. nr. 55 ( 2000 – 2001 ) Sámepolitihka birra ja Sd. dieđ. nr. 40 ( 2001 – 2002 ) Om barne- og ungdomsvernet ) . Dát guoská earret eará mánáidkonvenšuvnna 30. artihkkalii mii dál lea dahkkojuvvon oassin Norga lágain ja mii manná Norgga lágaid ovddabeallái . ­luin eai guoskka dušše árbevirolaš ealáhusheivehemiide , muhto sakka maiddái bargosajiide mat leat čadnon kultur- , diehtojuohkin- ja gulahallanteknologiijii . Seamma guoská máŋggabealát ealáhusaide gos earenoamážit doarjja iešguđetlágan bálvalusealáhusaid álgga ­heapmi ja ovddideapmi lea guovddážis . Ollu fitnodagat leat rašit ja dain leat dávja vátna resurssat mat gusket iežaskapitálii , gelbbolašvuhtii , spesialiseremii , nuppástuhttimii ja ođđafuomášeapmái . Prošeavtta ulbmilin lea gulahallat daid vejolašvuođaid , rámmaid ja gáibádusaid ektui mat gusket ealáhusovddideapmái , ja diehtojuohkinkanálaid ásaheapmái . Dieđáhus lea maid positiiva dan ektui ahte geahččalit guovlluin Nuorta-Finnmárkkus maidda eanemus guoská ja gos reappát adnojuvvojit deaŧalaš resursan gáržžidit reabbábivddu // gávppálaš reabbábivddu ja oarjefylkkas fas eanet lasihit bivddu ja dieinna lágiin geahpedit // ráddjet // gurret reappáid vai dat eai leavaše oarjjásguvlui . Go guoská anuseretváldinortnega viidásetfievrredeapmái ja áigeráddjejuvvon eriide guhkit go 15 jahkái eai váldon Sáme ­dikki oainnut vuhtii . Mii guoská luossabivdui Deanus ja Njávdámis de galgá nammaduvvot lávdegoddi ráhkadit evttohusaid organiseremii ja njuolggadusaide . Dát vuođustuvvui dainna ahte sámi vuoigatvuođalávdegotti mandáhtta lei čielggadit gažaldagaid sámi ál-bmoga rievttálaš dilis das mii guoská vuoigatvuhtii eatnamiidda ja čáziide , ja daid disponeremii ja geavaheapmái , sámi guovlluin olggobealde Finnmárkku fylkka . Dát guoská earret eará boazodoalu areálagáhttemii , boazodoalu buhtadusovddasvástádussii ja boazodoalu boahtteáigge hálddašeapmái . Váilevaš diehtojuoh ­kin ja jorgaleapmi ii leat buorre go guoská lága implementeremii . Dán vuođul lea Sámediggi , ovttasráđiid NBR:in , ráhkadan árvalusa prinsihppadieđáhussii mii guoská boazodoalu divatortnegiidda . Buot bealit maidda guoská leat bures dohkkehan dán prošeavtta ja dan lea mávssolaš ­fievrridit eará guovlluide // riikaosiide jus prošeakta lihkostuvvá . #ILL Dát guoská ovdamearkka dihte boazodoalu johtolatjuohkima čielggadeapmái ja erenoamážit lea stuora deaddu oktasašguohtun guovlluin . Dát guoská láhkamearrádusaide álbmotrievtti , konsultašuvdnamearrádusa ja suodjaluvvon guovllluid hálddašanválddi birra . Ovttamielalašvuohta lea das ahte Ráđđehusa ja Sámedikki gaskasaš konsultašuvdnašiehtadus gusto daidda mearrádusaide mat leat dahkkojuvvon dan lága olis mii guoská sámi beroštusaide njuolgga . Ii ge láhka fuolat sápmelaččaid vuoigatvuođa konsultašuvnnaide daid mearrádusaid oktavuođas mat gusket daid minerálaid iskanvuoigatvuhtii , geahččaladdanbohkamii ja ávkkástallanvuoigatvuhtii maidda stáhta čuoččuha eaigáduššanvuoigatvuođa . Dát guoská Vuođđolága § 110a:ii ja ONa siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid konvenšuvnna 27. artihkkalii . Dát guoská erenoamážit goaskimiid dagahan vahágiidda , muhto maiddái eará boraspirevahágiidda . #ILL Regionála boraspirenammagottit leat almmolaš hálddašanorgánat mat dahket mearrádusaid mat gusket sámi beroštusaide njuolgga , danne dat leat vuođđun daidda gáibádusaide álgoálbmogiid vuoigatvuođa birra mielmearrádeapmái mii boahtá ovdan ILO-konvenšuvnnas nr. 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid hárrái iešmearrideaddji riikkain . Stuorradiggi meannudii dieđáhusa 2009 guovvamánu 26. beaivvi , ja guorrasii evttohuvvon doaibmabijuide mat guske sámi lávdedáidagii . Danne oaidná Sámediggi dárbun ahte mearrádus álgoálbmotbuhtadusa birra hámuhuvvo nu ahte dat guoská sihke eaiggádiidda ja geavahanvuoigatvuođalaččaide árbevirolaš sámi guovllus . Dan oktavuođas lea Sámedikki čielga oaidnu ahte ferte leat Sámediggi sámiid álbmotválljen orgánan mii hálddaša álgoálbmotbuhtadusa foandan dahje sullasažžan vai dat boahtá buorrin daidda sápmelaččaide ja báikegottiide geaidda dat guoská . Danne lea Sámediggi joatkán barggu mii guoská sámi bálvalusdárbbašeddjiid vuoigatvuođaide ja dárbbuide ođastusas , ja lea máŋgii váldán dán ovdan čoahkkimiin Bargo- ja searvadahttindepartemeanttain . Mii guoská mánáidgárdesuorggi ovddideapmái , de lea Sámediggi jahkái 2009 ožžon ruhtadoarjagiid sámi mánáidgárddiide Máhttodepartemeantta bušeahttakapihttalis 231 , poasttas 50 . Go Mánáidgárdeossodagas leat ásahuvvon sierra čoahkkimat , de guoská ortnet Máhttodepartemeantta Dutkanossodahkii , Universitehta- ja allaskuvlaossodahkii ja Oahpahusossodahkii . Ráđđehus galgá láhčit dili nu ahte eambbo guldalit mánáid ja nuoraid dakkár áššiin mat sidjiide gusket . Riikkaidgaskasaš geatnegasvuođat mearkkašit Norgga eiseválddiid politihka máŋgga suorggis mat gusket sámi mánáid ja nuoraid vuoigatvuođaide ja bajásšaddandillái . Maŋŋil daid raporttaid leat Mánáidáittardead ­djis leamaš fásta jahkásaš čoahkkimat Sámedikkiin digaštallat iešguđetlágan áššiid mat gusket sámi mánáide ja nuoraide . Dat guoská ee. gillii , báikkálaš kultuvrii ja jurddašanvuohkái , sámi árbevieruide ja bajásgeassinvugiide jna. ( gč. NOU 1995 : 6 Plan for helse- og sosialtjenester for den samiske befolkning i Norge ( Dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaid plána Norgga sámi veahkadahkii ) , Sd. dieđ. nr. 55 ( 2000 – 2001 ) Sámepolitihka birra ja Sd. dieđ. nr. 40 ( 2001 – 2002 ) Om barne- og ungdomsvernet ) . Dát guoská sihke plánaid ráhkadeapmái ja sierralohpeáššiid mearrideapmái . Dát guoská maiddái doaibmabijuide maidda ii dárbbaš ohcat lobi dahje ii dárbbaš addit dieđu láhkaásahusa vuođul . Seammá guoská doaibmabijuide eanadoalus ge go ovddeš spiehkastat lea sihkkojuvvon . Mii guoská gaskaboddasaš ja fievrridahtti visttiide ja huksehusaide dahje rusttegiidda , de čujuhuvvo 2.5 čuoggá máinnašeapmái . Opmodaga ásaheapmi ja rievdadeapmi lea ain mielde , nu guhkás go dat guoská lohpegáibádussii § 20-1 bustáva m ) vuođul . Dát guoská ovdamearkka dihtii dárbbašlaš navigašuvdnainstallašuvnnaid huksemii fanasjohtolagaid guora , jus gielda ii leat dahkan mearrádusaid dan birra . Mii guoská nášuvnnala doahttaleapmái St. dieđáhusa nr 42 vuođul [ St.d.nr 42 ( 2000–2001 ) Biologalaš mánŋŋabealátvuohta ] de leat jo 14 departemeantta juolludan kápihttaliid ja Sámediggi buktá iežas oasi mii čuovvu mielddusin , muittuhit dikki oainnuid ja nu almmuhit ahte dát eai leat ráđđehusa gohču vuollásaččat . Mediaságaid geažil lea dárkkistandoaimma lávdegoddi 2002:s erenoamážit deattuhan áššiid ja registreremiid mat gusket sápmelaččaide . Ohcan mii guoská stuorámus guvlui lea Báhcavuona duoddara bieggamillopárka mas leat guokte oasseguovllu ja mii lea oktiibuot 150 km 2 . Mii guoská NRK Sámi Radio oarjelsámegiel sáddenáigái , de lea sáddenáigi dál guktii vahkus 15 minuhta . Lávdegoddi oaidná ahte Sámediggeráđđi 02.12.04 reivves Kultur- ja girkodepartementii ja Gielda- ja guovlodepartementii , lea bivdán Ráđđehusa spiehkastit Sámedikki dievasčoahkkima vuoruhemiid go guoská sámi kulturviesuide . Sámi álbmot ánssáša čorgadis áššejođu ja dan ahte jođáneamos lági mielde čilgejuvvo ášši mii guoská sámi eana- ja čáhceriggodatvuoigatvuođaide . Mii guoská iešmearridanvuoigatvuhtii , de lea dárbu ahte Sámediggi ieš definere dan sisdoalu , seammás go gulahallat guovddáš eiseválddiiguin ášši birra . Mii guoská politihkkaovddideapmái , de lea dat vuosttažettiin Sámedikki iežas ovddasvástádus . Sámediggi namuha dieđáhusastis máŋgga sajis gažaldagaid mat gusket minerálaide . 2001 ovddas lea submi mii sirdojuvvo Sámediggái 4,7 milj. kr , oktan ruđaiguin mat leat vásedin merkejuvvon stipendii sámegielagiidda geat váldet oahpu veajuidahttimii guoski fágain . Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta áigu movttidahttit Sámi dearvvašvuođadutkama guovddáža ain eambbo dutkat áššiid mat gusket sápmelaččaid dearvvašvuhtii ja eallindillái . Eará doarjagat mat mannet dasa ahte movttidahttit eambbo mánáidgárdesajiid háhkat ja ruhtadit doaimma , gusket sámi mánáidgárddiide seamma ollu go dáčča mánáidgárddiide . Riikkateáhtera doaibma lea viiddis ja Riikkateáhter deattuha alddiineaset galgat leat dakkár čájálmasaid mat gusket buohkaide . Sámediggi oaidná dárbbu eambbo riikkaidgaskasaš áŋgiruššamii mii guoská álgoálbmotguoskevaš dearvvašvuođa- ja sosiálapolitihkalaš gažaldagaide . Sámediggi čujuhii dievasčoahkkinmearrádussii mii guoská Nationála dearvvašvuođaplánii ( 2007 – 2010 ) ja vuordá ahte nationála dearvvašvuođaplána sihkkarastá ovttadássásaš dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusa sámi álbmogii . Sáhttá maid leat ágga geahčadit fylkkamánni bearráigeahččandoaimma go guoská sámi giela ja kultuvrra áimmahuššamii bálvalusain . Dát guoská bieggamilloplánaide Finnmárkkus , Nordlánddas ja Mátta-Trøndelágas ja maiddái Setermoen báhčinšiljus , Ráissa álbmotmeahcis ja Nord-Kvaløya ja Rebbenesøy eanadatsuodjalusguovllus . Sámelága giellanjuolggadusat lea árvvoštallojuvvon 2007. árvvoštallanraporta čájeha ahte almmolaš ásahusat maidda sámelága giellanjuolggadusat gusket eai ollášuhte lága gáibádusaid ollásit . Dát guoská vuoigatvuhtii geavaheames sámegiela go lea oktavuohta almmolaš ásahusaiguin sámi giellalága hálddašanguovllus . Dát ii guoskka davit Nordlándda hálddašanguvlui gos ovttasbargu diđoštemiid juogadeapmi ii oro doaibmamin nu bures go lei berret . Sámediggi lea maid oassálastán Norgga sáttagoddái guđát bargojoavkočoahkkimis artihkal 8 ( j ) oktavuođas álgoálbmogiid árbedieđu , ođasmahttima ja doaimmaheami birra mii guoská biologalaš šláddjivuođa gáhttemii ja ceavzilis geavaheapmái . Dát guoská erenoamážit lassánan fokusii dasa mo álgoálbmogat leat ávkkástallan biologalaš šláddjivuođain dološ vieruiduvvan ja ceavzilis geavaheami vuođul . #ILL Dát guoská maid daidda lobiide minerálalága vuođul , maid minerálahálddašandirektoráhta lea árvvoštallan finnmárkkulága vuođul . Direktoráhta lea Oljo- ja energiijadepartemeantta vuollásaš ja ráhkkanahttá ja meannuda buot konsešuvdnaáššiid mat gusket huksemiidda energiijalága vuođul . Plánejuvvon huksen guoská sihke luonddu- ja kulturbirrasii . Suohkanat maidda dat guoská leat Roan , Åfjord , Bjugn ja Osen Mátta-Trøndelágas ja Flatanger Davvi-Trøndelágas . Orohat masa dat guoská , lea Fosen orohat . Eará doarjagat mat mannet dasa ahte movttidahttit eambbo mánáidgárdesajiid háhkat ja ruhtadit doaimma , gusket sámi mánáidgárddiide seamma ollu go dáčča mánáidgárddiide . Dasa lassin oaivvildii Sámediggi ahte ovttasbargi institušuvnnat , sihke norgalaš ja davviriikkalaš oktavuođas , fertejit meroštallojuvvot , ja ahte veahkkeváriide guoski dárbbut fertejit čielggaduvvot . Dakkár lobi sáhttá oažžut duššefal son guhte sáhttá čájehit čálalaš duođaštusa das ahte guoskevaš eananeaiggádat ja vuoigatvuođalaččat geaidda su boazodoallu boahtá guoskat leat addán sutnje lobi dahje eará vuođul sáhttá geavahit doarvái viiddis ja heivvolaččat ráddjejuvvon duovdagiid boazodollui . Erenoamáš riektevuođuin oaivvilduvvo riektegustovaš duopmu dahje soahpamuš mii guoská buot gullevaš siiddaide . Dat guoská maid eanangáhttenáššiide vaikko dat eai guoskkaše ge buot boazodolliide . Dat guoská maid eanangáhttenáššiide vaikko dat eai guoskkaše ge buot boazodolliide . Diekkár njuolggadusat sáhttet ráddjejuvvot guoskat ovtta dahje eanet orohagaide dahje ovtta dahje eanet boazodoalloguovlluide . Dat guoská maiddái guohtunáiggiide mearriduvvon § 59 mielde . Jus orohatstivra ii leat ásahuvvon , de sáhttá boazodoalli dan orohagas masa doaibma gártá guoskat gáibidit árvvošteami dollojuvvot . Seamma guoská mearrádusaide mat leat dáid mearrádusaid olis dahkkojuvvon . Sáhkkocelkosis galget almmuhuvvot mearrádusat mat bohtet ovdan nuppi lađđasis ja dan muddui go lea vejolaš galgá sáhkkocealkkus dieđihuvvot sutnje geasa guoská . Jus loahpalaš duomu dahje seammadássásaš sáhkkocelkosa gohččun ii čuvvojuvvo , de sáhttá boazodoallostivra dahje guovllustivra čađahit dárbbašlaš doaimmaid su rehkega ala geasa sáhkkocealkkus dahje duopmu guoská , almmá riektecealkámuša haga bággočađahanlága § 13 – 14 mielde . Jus oktage rihkku dán lága dahje láhkaásahusaid , gohččumiid , gildosiid dahje eará mearrádusaid mat leat addojuvvon dahje doalahuvvon dán lága vuođul , de sáhkkohuvvo son jus rihkkumii eai guoskka garraset ráŋggáštusmearrádusat . Mii guoská servodahkii minddár , de bidjá našuvnnalaš oahppoplánaid sámi sisdoallu vuođu man ala hukse eanet dieđuid sámi dilálašvuođaid birra Norggas oppalaččat . Oahpahuspolitihkka mii lea Norgga sámi ál ­bmoga várás , lea hábmejuvvon earet eará ILO-konvenšuvnna nr. 169 vuođul , mii guoská eamiálbmogiidda ja čearddalaš joavkkuide sierra stáhtain . Ovdáneapmi mii guoská ohppiid lohkui geat válljejit sámegiel oahpahusa , čájeha mákkár dilli sámegielas lea Norggas . Dat guoská ovdamearkka dihte dasa man muddui ohppiide mieđihuvvo oahpahusvuoigatvuohta mii sis lea , makkár kvalitehta ja sisdoallu oahpahusas lea , ja movt oahpahus lágiduvvo . Vai oahppit ( mánát , nuorat ja rávesolbmot ) sihke vuođđoskuvllas ja joatkkaoahpahusas ožžot oahpu masa sis leat riekti , de fertejit fylkamánnet – go čađahit bearráigeahču , earet eará deattuhit suohkaniid ja fylkasuohkaniid geatnegasvuođa mii guoská dasa ahte fállat sámegiel oahpu guoskevaš lágaid ja njuolggadusaid mielde , gč. oahpahuslága §§ 6 – 2 ja 6 – 3 . #ILL Mii guoská vuođđoskuvlla bearráigeahččamii , de beassá Sámediggi leat dárkojeaddji go Finnmárkku fylkamánne čađaha bearráigeahču sámi vuođđoskuvllain . Oktasaš doarjja mii addojuvvo skuvllaide , lea hui unnán geahpeduvvon mii guoská sámi skuvllaide . Departemeanta áigu čohkket eanet dieđuid dan birra movt oahppit ieža vásihit iežaset oahppodilálašvuođa , earet eará dasa mii guoská guhkit skuvlabeaivái . Vuođđoskuvlla diibmologu loktema oktavuođas lea departemeanta bidjan vuođđun ahte plánejuvvon diimmuid lasiheapmi galgá maid guoskat sámi ohppiid fága- ja diibmojuohkimii . Gulaskuddanreivves leat dáhtton guoskevaš guláskuddanásahusaid geahččat erenoamážit evttohusaid mat gusket sámegiel // dárogiel vuosttašgiella diibmologuid lasiheapmái , ahte lea go dat buorre , go dain ohppiin leat dál juo oba ollu diimmut . Jus diibmolohku mii guoská sámegiillii // dárogiillii vuosttašgiellan ii nannejuvvo vel eanet , de sáhttá dálá diibmologu , mii lea 916 sámegiella // dárogiella vuosttašgiella fágas , juohkit nu ahte šaddet 604 diimmu 1.-4. luohkáide ja 312 diimmu 5.-7. luohkáide . Galgá álggahuvvot iskkadeapmi mii guoská sámegiel oahppofálaldagaid kvalitehtii ja viidodahkii . Mii guoská rávisolbmuid vuođđooahpahussii ( oahpahuslága kap. 4 A ) , de árvvoštallojuvvo vuoigat ­vuohta oažžut sámegiel ja sámegillii oahpahusa veaháš eara ládje go mánáid ja nuoraid dáfus . Mii guoská rávisolbmuid sámegiel oahpahussii joatkkaoahpahusas , de dan oktavuođas ferte leat seamma dilli go rávisolbmuid vuođđooahpahusas . Oahpahuslágas , § 6 – 3 ( mii ii guoskka njuolga rávis ­olbmuide ) daddjo ahte buot sápmelaččain geat leat dábálaš joatkkaoahpahusa čađaheamen , lea vuoigatvuohta oažžut sámegiel oahpahusa . Muhto dás lea sáhka veaháš eará áššiin go dain vuoigatvuođain mat leat nannejuvvon oahpahuslágas , ja dan mearrádusa eavttuin daddjo earet eará ahte « Dát vuoigatvuohta sisttisdoallá dan ahte juohke sámegielat sáhttá gáibidit beassat čađahit heivvolaš rávisolbmuid oahpahusa eatnigillii daid guoskevaš njuolggadusaid siskkobealde mat gusket rávisol ­bmuid oahpahussii . Dat guoská ovdamearkka dihte dasa man muddui ohppiide mieđihuvvo oahpahusvuoigatvuohta mii sis lea , makkár kvalitehta ja sisdoallu oahpahusas lea , ja movt oahpahus lágiduvvo . Vai oahppit ( mánát , nuorat ja rávesolbmot ) sihke vuođđoskuvllas ja joatkkaoahpahusas ožžot oahpu masa sis leat riekti , de fertejit fylkamánnet – go čađahit bearráigeahču , earet eará deattuhit suohkaniid ja fylkasuohkaniid geatnegasvuođa mii guoská dasa ahte fállat sámegiel oahpu guoskevaš lágaid ja njuolggadusaid mielde , gč. oahpahuslága §§ 6 – 2 ja 6 – 3 . #ILL Mii guoská vuođđoskuvlla bearráigeahččamii , de beassá Sámediggi leat dárkojeaddji go Finnmárkku fylkamánne čađaha bearráigeahču sámi vuođđoskuvllain . Oktasaš doarjja mii addojuvvo skuvllaide , lea hui unnán geahpeduvvon mii guoská sámi skuvllaide . Departemeanta áigu čohkket eanet dieđuid dan birra movt oahppit ieža vásihit iežaset oahppodilálašvuođa , earet eará dasa mii guoská guhkit skuvlabeaivái . Vuođđoskuvlla diibmologu loktema oktavuođas lea departemeanta bidjan vuođđun ahte plánejuvvon diimmuid lasiheapmi galgá maid guoskat sámi ohppiid fága- ja diibmojuohkimii . Gulaskuddanreivves leat dáhtton guoskevaš guláskuddanásahusaid geahččat erenoamážit evttohusaid mat gusket sámegiel // dárogiel vuosttašgiella diibmologuid lasiheapmái , ahte lea go dat buorre , go dain ohppiin leat dál juo oba ollu diimmut . Jus diibmolohku mii guoská sámegiillii // dárogiillii vuosttašgiellan ii nannejuvvo vel eanet , de sáhttá dálá diibmologu , mii lea 916 sámegiella // dárogiella vuosttašgiella fágas , juohkit nu ahte šaddet 604 diimmu 1.-4. luohkáide ja 312 diimmu 5.-7. luohkáide . Galgá álggahuvvot iskkadeapmi mii guoská sámegiel oahppofálaldagaid kvalitehtii ja viidodahkii . Mii guoská rávisolbmuid vuođđooahpahussii ( oahpahuslága kap. 4 A ) , de árvvoštallojuvvo vuoigat ­vuohta oažžut sámegiel ja sámegillii oahpahusa veaháš eara ládje go mánáid ja nuoraid dáfus . Mii guoská rávisolbmuid sámegiel oahpahussii joatkkaoahpahusas , de dan oktavuođas ferte leat seamma dilli go rávisolbmuid vuođđooahpahusas . Oahpahuslágas , § 6 – 3 ( mii ii guoskka njuolga rávis ­olbmuide ) daddjo ahte buot sápmelaččain geat leat dábálaš joatkkaoahpahusa čađaheamen , lea vuoigatvuohta oažžut sámegiel oahpahusa . Muhto dás lea sáhka veaháš eará áššiin go dain vuoigatvuođain mat leat nannejuvvon oahpahuslágas , ja dan mearrádusa eavttuin daddjo earet eará ahte « Dát vuoigatvuohta sisttisdoallá dan ahte juohke sámegielat sáhttá gáibidit beassat čađahit heivvolaš rávisolbmuid oahpahusa eatnigillii daid guoskevaš njuolggadusaid siskkobealde mat gusket rávisol ­bmuid oahpahussii . Galgá ráhkaduvvot oktasaš plána mii guoská sámegiel gáidosis oahpaheapmái , earet eará danin vai láhččojuvvo dilli dábálaš ja guhkit áiggi vuollái gáiddusoahpahusa jođiheapmái mii guoská buot golmma sámegillii . Galgá ráhkaduvvot oktasaš plána mii guoská sámegiel gáidosis oahpaheapmái , earet eará danin vai láhččojuvvo dilli dábálaš ja guhkit áiggi vuollái gáiddusoahpahusa jođiheapmái mii guoská buot golmma sámegillii . Galgá ráhkaduvvot oktasaš plána mii guoská sámegiel gáidosis oahpaheapmái , earet eará danin vai láhččojuvvo dilli dábálaš ja guhkit áiggi vuollái gáiddusoahpahusa jođiheapmái mii guoská buot golmma sámegillii . Galgá ráhkaduvvot oktasaš plána mii guoská sámegiel gáidosis oahpaheapmái , earet eará danin vai láhččojuvvo dilli dábálaš ja guhkit áiggi vuollái gáiddusoahpahusa jođiheapmái mii guoská buot golmma sámegillii . Oahpahuslága § 6 – 4 čilge Sámedikki ovddasvástádusa mii guoská oahpu sisdollui , mii dál geahččaluvvo go Máhttolokten lea doaibmagoahtán . Eurohparáđi charter mii guoská regiovnnaid ja unnitlohkogielaide ( geahča kap. 19.3.1 ) art. 14 Rá ­jiidbadjel šiehtadusat geatnegahttet stáhtaid láhčit dili ja ovddidit riikkaidgaskasaš ovttasbarggu , earet eará oahpahussuorggis . Dan rájes ii leat gullon Ruoŧas mihkkege , muhto gažaldat mii guoská riikkaidgaskasaš vuođđoskuvlaovttasbargui lea áin seamma áigeguovdil , ja departemeanta áigu ain čuovvut ášši . Ovttasráđiid Sámedikkiin ráhkaduvvojit sierra rámmaeavttut mat gusket našuvnnalaš lohkangeahččalemiide sámegielas . Oahpahuslága § 6 – 4 čilge Sámedikki ovddasvástádusa mii guoská oahpu sisdollui , mii dál geahččaluvvo go Máhttolokten lea doaibmagoahtán . Eurohparáđi charter mii guoská regiovnnaid ja unnitlohkogielaide ( geahča kap. 19.3.1 ) art. 14 Rá ­jiidbadjel šiehtadusat geatnegahttet stáhtaid láhčit dili ja ovddidit riikkaidgaskasaš ovttasbarggu , earet eará oahpahussuorggis . Dan rájes ii leat gullon Ruoŧas mihkkege , muhto gažaldat mii guoská riikkaidgaskasaš vuođđoskuvlaovttasbargui lea áin seamma áigeguovdil , ja departemeanta áigu ain čuovvut ášši . Ovttasráđiid Sámedikkiin ráhkaduvvojit sierra rámmaeavttut mat gusket našuvnnalaš lohkangeahččalemiide sámegielas . Sámediggi lea čađahan olggobealde árvvoštallama mii guoská doarjjaortnegiidda ja sámi oahp ­poneavvuid stragegiijaplánii . Sámediggi lea čađahan olggobealde árvvoštallama mii guoská doarjjaortnegiidda ja sámi oahp ­poneavvuid stragegiijaplánii . Sámi allaskuvla lea árvalan ahte lohkanguovddáš ásahuvvošii fásta birasin sámi lohkanoahpahussii , ja ahte doppe galgá čađahuvvot sámegiel lohkamis dutkan- ja ovddidanbargu , ja dat galgá maid doaibmat fágalaččat veahkkin sámegiela ja skuvlla oktavuođas , ja leahkit sámi fágabiras mii guoská sámegiel lohkanoahpahussii . Sámi allaskuvla lea árvalan ahte lohkanguovddáš ásahuvvošii fásta birasin sámi lohkanoahpahussii , ja ahte doppe galgá čađahuvvot sámegiel lohkamis dutkan- ja ovddidanbargu , ja dat galgá maid doaibmat fágalaččat veahkkin sámegiela ja skuvlla oktavuođas , ja leahkit sámi fágabiras mii guoská sámegiel lohkanoahpahussii . Lea maid nu ahte [ … ] rávisolbmot , geat leat riegádan ovdal 1978 , ja geain lea vuoigatvuohta oažžut heivehuvvon oahpaheami joatkkaskuvla ­dásis , eai leat ožžon erenoamáš diehtojuohkima doaimmaid birra mat gusket sápmelaččaide . Lea maid nu ahte [ … ] rávisolbmot , geat leat riegádan ovdal 1978 , ja geain lea vuoigatvuohta oažžut heivehuvvon oahpaheami joatkkaskuvla ­dásis , eai leat ožžon erenoamáš diehtojuohkima doaimmaid birra mat gusket sápmelaččaide . Dáidda , vistehábmen ja design našunalmuseas eai leat sierra viggamušat mat gusket sámi kultuvrii , muhto sámi dáiddárat ovddastuvvojit čájáhusain seamma ládje go eará dáiddárat . Dat buktá ođđa vejolašvuođaid ovdánahttit sámi filbmabuvttadeami , ja ovttasbargu riikkarájáid rastá addá ođđa vejolašvuođaid dasa mii guoská filbmaovddideapmái álgoálbmotperspektiivvas . Danne dárbbašuvvojit iešguđetlágan lahkonanvuogit , maiddái go guoská áigeperspektiivii . Danne lea Sámediggi joatkán barggu mii guoská sámi bálvalusdárbbašeddjiid vuoigatvuođaide ja dárbbuide ođastusas , ja lea máŋgii váldán dán ovdan čoahkkimiin Bargo- ja searvadahttindepartemeanttain . Oahpahuslága § 9 – 4 viđat lađas addá vuoigatvuođa mearridit láhkaásahusa das makkár oahpponeavvuide § 9 – 4 vuosttaš lađas galgá guoskat . Ráđđehus lea muđuid Proposišuvnnas 95 L ( 2009 – 2010 ) ovddidan máŋga rievdadanevttohusa mat gusket giellanorbmii jna. oahpahuslága §:s 9 – 4 . Mearrádusa vuosttaš lađas paraleallaalmmuhusaid birra ii evttohuvvojuvvon rievdaduvvot , muhto dattetge aiddostahttojuvvui mearrádusa maŋimus lađđasis ahte mearrádus paraleallaalmmuhusaid gáibádusa birra ii guoskka sámegielat oahpponeavvuide . Mii guoská servodahkii minddár , de bidjá našuvnnalaš oahppoplánaid sámi sisdoallu vuođu man ala hukse eanet dieđuid sámi dilálašvuođaid birra Norggas oppalaččat . Oahpahuspolitihkka mii lea Norgga sámi ál ­bmoga várás , lea hábmejuvvon earet eará ILO-konvenšuvnna nr. 169 vuođul , mii guoská eamiálbmogiidda ja čearddalaš joavkkuide sierra stáhtain . Ovdáneapmi mii guoská ohppiid lohkui geat válljejit sámegiel oahpahusa , čájeha mákkár dilli sámegielas lea Norggas . Dat guoská ovdamearkka dihte dasa man muddui ohppiide mieđihuvvo oahpahusvuoigatvuohta mii sis lea , makkár kvalitehta ja sisdoallu oahpahusas lea , ja movt oahpahus lágiduvvo . Vai oahppit ( mánát , nuorat ja rávesolbmot ) sihke vuođđoskuvllas ja joatkkaoahpahusas ožžot oahpu masa sis leat riekti , de fertejit fylkamánnet – go čađahit bearráigeahču , earet eará deattuhit suohkaniid ja fylkasuohkaniid geatnegasvuođa mii guoská dasa ahte fállat sámegiel oahpu guoskevaš lágaid ja njuolggadusaid mielde , gč. oahpahuslága §§ 6 – 2 ja 6 – 3 . #ILL Mii guoská vuođđoskuvlla bearráigeahččamii , de beassá Sámediggi leat dárkojeaddji go Finnmárkku fylkamánne čađaha bearráigeahču sámi vuođđoskuvllain . Oktasaš doarjja mii addojuvvo skuvllaide , lea hui unnán geahpeduvvon mii guoská sámi skuvllaide . Departemeanta áigu čohkket eanet dieđuid dan birra movt oahppit ieža vásihit iežaset oahppodilálašvuođa , earet eará dasa mii guoská guhkit skuvlabeaivái . Vuođđoskuvlla diibmologu loktema oktavuođas lea departemeanta bidjan vuođđun ahte plánejuvvon diimmuid lasiheapmi galgá maid guoskat sámi ohppiid fága- ja diibmojuohkimii . Gulaskuddanreivves leat dáhtton guoskevaš guláskuddanásahusaid geahččat erenoamážit evttohusaid mat gusket sámegiel // dárogiel vuosttašgiella diibmologuid lasiheapmái , ahte lea go dat buorre , go dain ohppiin leat dál juo oba ollu diimmut . Jus diibmolohku mii guoská sámegiillii // dárogiillii vuosttašgiellan ii nannejuvvo vel eanet , de sáhttá dálá diibmologu , mii lea 916 sámegiella // dárogiella vuosttašgiella fágas , juohkit nu ahte šaddet 604 diimmu 1.-4. luohkáide ja 312 diimmu 5.-7. luohkáide . Galgá álggahuvvot iskkadeapmi mii guoská sámegiel oahppofálaldagaid kvalitehtii ja viidodahkii . Mii guoská rávisolbmuid vuođđooahpahussii ( oahpahuslága kap. 4 A ) , de árvvoštallojuvvo vuoigat ­vuohta oažžut sámegiel ja sámegillii oahpahusa veaháš eara ládje go mánáid ja nuoraid dáfus . Mii guoská rávisolbmuid sámegiel oahpahussii joatkkaoahpahusas , de dan oktavuođas ferte leat seamma dilli go rávisolbmuid vuođđooahpahusas . Oahpahuslágas , § 6 – 3 ( mii ii guoskka njuolga rávis ­olbmuide ) daddjo ahte buot sápmelaččain geat leat dábálaš joatkkaoahpahusa čađaheamen , lea vuoigatvuohta oažžut sámegiel oahpahusa . Muhto dás lea sáhka veaháš eará áššiin go dain vuoigatvuođain mat leat nannejuvvon oahpahuslágas , ja dan mearrádusa eavttuin daddjo earet eará ahte « Dát vuoigatvuohta sisttisdoallá dan ahte juohke sámegielat sáhttá gáibidit beassat čađahit heivvolaš rávisolbmuid oahpahusa eatnigillii daid guoskevaš njuolggadusaid siskkobealde mat gusket rávisol ­bmuid oahpahussii . Galgá ráhkaduvvot oktasaš plána mii guoská sámegiel gáidosis oahpaheapmái , earet eará danin vai láhččojuvvo dilli dábálaš ja guhkit áiggi vuollái gáiddusoahpahusa jođiheapmái mii guoská buot golmma sámegillii . Galgá ráhkaduvvot oktasaš plána mii guoská sámegiel gáidosis oahpaheapmái , earet eará danin vai láhččojuvvo dilli dábálaš ja guhkit áiggi vuollái gáiddusoahpahusa jođiheapmái mii guoská buot golmma sámegillii . Oahpahuslága § 6 – 4 čilge Sámedikki ovddasvástádusa mii guoská oahpu sisdollui , mii dál geahččaluvvo go Máhttolokten lea doaibmagoahtán . Eurohparáđi charter mii guoská regiovnnaid ja unnitlohkogielaide ( geahča kap. 19.3.1 ) art. 14 Rá ­jiidbadjel šiehtadusat geatnegahttet stáhtaid láhčit dili ja ovddidit riikkaidgaskasaš ovttasbarggu , earet eará oahpahussuorggis . Dan rájes ii leat gullon Ruoŧas mihkkege , muhto gažaldat mii guoská riikkaidgaskasaš vuođđoskuvlaovttasbargui lea áin seamma áigeguovdil , ja departemeanta áigu ain čuovvut ášši . Ovttasráđiid Sámedikkiin ráhkaduvvojit sierra rámmaeavttut mat gusket našuvnnalaš lohkangeahččalemiide sámegielas . Sámediggi lea čađahan olggobealde árvvoštallama mii guoská doarjjaortnegiidda ja sámi oahp ­poneavvuid stragegiijaplánii . Sámi allaskuvla lea árvalan ahte lohkanguovddáš ásahuvvošii fásta birasin sámi lohkanoahpahussii , ja ahte doppe galgá čađahuvvot sámegiel lohkamis dutkan- ja ovddidanbargu , ja dat galgá maid doaibmat fágalaččat veahkkin sámegiela ja skuvlla oktavuođas , ja leahkit sámi fágabiras mii guoská sámegiel lohkanoahpahussii . Lea maid nu ahte [ … ] rávisolbmot , geat leat riegádan ovdal 1978 , ja geain lea vuoigatvuohta oažžut heivehuvvon oahpaheami joatkkaskuvla ­dásis , eai leat ožžon erenoamáš diehtojuohkima doaimmaid birra mat gusket sápmelaččaide . Čakčamánu 28. b. 2003-mannosaš lágas nr. 98 konsešuvnna ( doaibmalobi ) birra mii guoská gittaopmodaga háhkamii . Ođđa njealját lađas ii mielddis buvtte maidege nuppástusaid gustojeaddji riektái , muhto lea váldojuvvon mielde riekteteknihkalaš sivaid geažil čielggadan dihtii daid suorgelágaid ja daid plána- ja huksenlágaid gaskasaš doaibmaviidodagaid mat gusket fápmobuvttadanrusttegiidda . Mearrádusat sáhtte guoskat oppa muddenplánii dahje dan dárkileappot mearriduvvon osiide . Dábálaččat olgodaddanareálat ja almmolaš friddjaguovllut nu mo párkkat ja váccašangeainnut dollojuvvojit olggobealde , danne go dakkár areálat dábálaččat leat vuođuštuvvon eará ja viidát deasttaide go dušše leat buorrin dakkár huksenguvlui masa plána guoská . Njulgemat čielggadit ahte eanajuohkin sáhttá guoskat areálaárvvuide , gollojuhkui ja ovttalágan doaibmabijuide ássanviessohuksen- ja ráhkadusguovlluin ja daidda « ovttalágan doaibmabijuide » mat galget leat ávkin dan guvlui mii lea ássanviesuid ja ráhkadusaid várás . Čuovvovaš guoská konsešuvdnaohcamušaide main NČEii lea fápmuduvvon konsešuvdnafápmu , álggus dat mearkkaša ohcamiid fápmorusttegiidda mat meannuduvvojit energiijalága dahje čáhceresursalága vuođul . Spiehkastat guoská juohke dákkár rusttegii dahje huksehussii maidda konsešuvdna guoská ja eavttuide ja mat dárbbašuvvojit elektrihkalaš rusttegiid doibmii , visttiide , jođiheapmái ja beassamii . Spiehkastat guoská juohke dákkár rusttegii dahje huksehussii maidda konsešuvdna guoská ja eavttuide ja mat dárbbašuvvojit elektrihkalaš rusttegiid doibmii , visttiide , jođiheapmái ja beassamii . Juohkelágan neahttarusttegiidda maidda ii guoskka dahje mat huksejuvvojit energiijalága § 3-2 vuođul guovlokonsešuvnna birra , gal guoská spiehkastat , ja dasa gullet maiddái buvttadan- ja geavahanradiálat mat gieđahallojuvvojit § 3-1 vuosttaš lađđasa vuođul . Juohkelágan neahttarusttegiidda maidda ii guoskka dahje mat huksejuvvojit energiijalága § 3-2 vuođul guovlokonsešuvnna birra , gal guoská spiehkastat , ja dasa gullet maiddái buvttadan- ja geavahanradiálat mat gieđahallojuvvojit § 3-1 vuosttaš lađđasa vuođul . Ahte láhka ii gusto , mearkkaša vuos ahte dakkár doaibmabijut sáhttet huksejuvvot ja jođihuvvot beroškeahttái das mo areálageavaheapmi ferte leat mearriduvvon rievttálaččat čadni plánain plána- ja huksenlága vuođul daid areálaid várás maidda rusttegat gusket . Buot ovddamunit ja heađušteamit vihkkedallojuvvojit ollislaš árvvoštallamis konsešuvdnameannudeamis mas leat mielde báikkálaš , regionála ja nationála vuoruheamit ja vel deasttat eanaeaiggádii ja eará priváhta ja dábálaš beroštusaide maidda doaibmabidju guoská . Sámediggi viiddidii vuođđodoarjaga sámi publikašuvnnaide 2003:s guoskat nissonbláđđái Gába , mánáidbláđđái Leavedolgi ja risttalaš bláđđái Nuorttanaste . Sámit geat leat Norgga eamiálbmot , eai ollašuhtto dat vuođđovuoigatvuođat mii guoská guollebivddu hálddašeapmái ja vejolašvuhtii . Dát guoská vuosttažettiin hálddašanortnegiidda mat dagahit dan ahte guolásteaddjit masset sin historjjálaš guolástusvuoigatvuođaid . Mii guoská gonagasreabbábivdui nuorttabealde , de lea Sámediggi dorjon ahte buot fatnasat mat leat vuollel 15 mehtera maidda gonagasreabbá lea leamaš giksin – oalgešálašin runddierpmá , flinddara , dorskki ja báldá fierbmebivddus – galget oažžut vejolašvuođa bivdit gonagasreappáid . Sámediggi viiddidii eanadoalu doarjaga olahusjoavkku 2003:s guoskat maiddái stuorát doaluide mat leat badjel 1,5 jahkedoaimma . ILO-konvenšuvdna nr. 169 ráddje stáhta eiseválddiid go guoská luondduresurssaid geavaheapmái ja bidjá čielga čanastagaid dasa ahte Sámediggi galgá beassat searvat dakkár huksemiid čađaheapmái main leat váikkuhusat sámi álbmogii . Gielda- ja guovlodepartemeanta lea 2005 juolludan 400 000 kr Sámi allaskuvlii – Sámi instituhttii dakkár prošektii mii galgá duođaštit ja ovdanbuktit ođđa ja guoski máhtu mii lea árbevirolaš luonddu- , riggodagaid- ja areálahálddašeami ja boazodoalu doaimmaheami vuođul . Dát guoská maiddái eamiálbmogiid fárrui váldimii ja singuin gulahallamii . Davviguovlostrategiija čuovvoleami oassin áigu ráđđehus leat veahkkin hukseme sámi ásahusaid eamiálbmogiidda guoski dutkannávcca . Dutkan sámiide guoski fáttáid birra oažžu muhtun ráje doarjaga Máhttodepartemeantta juolludemiin universitehtaide ja allaskuvllaide ja muhtun ráje juolludemiin Norgga dutkanráđis . Allaskuvllas lea leamaš negatiivva ovdáneapmi das mii guoská ohcciidlohkui dáidda oahpuide . Ođđa oahppofálaldagaide mat ásahuvvojit , lea leamaš veahá buoret ohcan , ea.ea. joatkkaoahppofálaldagaide mat gusket báikkálaš ealáhusaide nugo servodatfágii boazodoaluin . Allaskuvllas leat almmatge ain stuorra hástalusat das mii guoská eambbo studeanttaid háhkamii . Plánejuvvo dál oahppofálaldat mii guoská eamiálbmogiidda ja dálkkádatrievdamiidda . Registrerejuvvon studeanttaid lohku lea niedjan áigodagas 2003 – 2007 , seamma guoská ohcciidlohkui . Lea mearriduvvon oktasaš strategalaš plána mii guoská jagiide 2006 – 2011 . Allaskuvllas lea leamaš negatiivva ovdáneapmi das mii guoská ohcciidlohkui dáidda oahpuide . Ođđa oahppofálaldagaide mat ásahuvvojit , lea leamaš veahá buoret ohcan , ea.ea. joatkkaoahppofálaldagaide mat gusket báikkálaš ealáhusaide nugo servodatfágii boazodoaluin . Allaskuvllas leat almmatge ain stuorra hástalusat das mii guoská eambbo studeanttaid háhkamii . Plánejuvvo dál oahppofálaldat mii guoská eamiálbmogiidda ja dálkkádatrievdamiidda . Registrerejuvvon studeanttaid lohku lea niedjan áigodagas 2003 – 2007 , seamma guoská ohcciidlohkui . Lea mearriduvvon oktasaš strategalaš plána mii guoská jagiide 2006 – 2011 . Romssa universitehtas lea našunála ovddasvástádus eamiálbmogiidda guoski dutkamis , oahpahusas ja gaskkusteamis . Universitehta 2000 – 2010 áigodaga strategiijaplánas leat ollu doaimmat nannet sámiide ja álgoálbmogiidda guoski dutkama ja oahpu . Lea maiddái ásahuvvon prográmma boazodollui guoski dutkamii ja mátkedoarjjaortnet sámi master- ja doavttergrádastudeantattaide . Romssa universitehtas lea našunála ovddasvástádus eamiálbmogiidda guoski dutkamis , oahpahusas ja gaskkusteamis . Universitehta 2000 – 2010 áigodaga strategiijaplánas leat ollu doaimmat nannet sámiide ja álgoálbmogiidda guoski dutkama ja oahpu . Lea maiddái ásahuvvon prográmma boazodollui guoski dutkamii ja mátkedoarjjaortnet sámi master- ja doavttergrádastudeantattaide . Dát guoská sihke profešuvdnaoahpuide nugo oahpeaddje- ohppui iešguđet sosiala- ja dearvvašvuođafágaoahpuide , muhto maiddái dakkár fágain go mátkkoštanealáhusas , meahcásteamis ja luondduvalljodathálddašeamis leat fáttát main leat sámi čuolbmačilgehusat . Allaskuvlii ii leat biddjon earenoamáš ovddas- vástádus sámegillii guoski fágain , muhto lea ovdánahtton fágalaš profiila mii áimmahuššá sámi váttisvuođaid . Evttohuvvo ovttasbargu oahpuid siskkobealde nugo sámegielas ( álgooahpus ) , luonddduhálddašeamis , ja dárbu hukset gelbbolašvuođa našunála ulbmiliid geažil searvadahttit sámiide guoski fáttáid sihke mánáidgárddiin ja vuođđoskuvllas . Dutkama siskkobealde evttohuvvo earret eará ovttasbargu dutkioahpu hárrái mii guoská sámiid ja álgoálbmogiid fáttáide ja joatkit ja lasihit doarjaga álgoálbmotfierpmádahkii . Dát guoská sihke profešuvdnaoahpuide nugo oahpeaddje- ohppui iešguđet sosiala- ja dearvvašvuođafágaoahpuide , muhto maiddái dakkár fágain go mátkkoštanealáhusas , meahcásteamis ja luondduvalljodathálddašeamis leat fáttát main leat sámi čuolbmačilgehusat . Allaskuvlii ii leat biddjon earenoamáš ovddas- vástádus sámegillii guoski fágain , muhto lea ovdánahtton fágalaš profiila mii áimmahuššá sámi váttisvuođaid . Evttohuvvo ovttasbargu oahpuid siskkobealde nugo sámegielas ( álgooahpus ) , luonddduhálddašeamis , ja dárbu hukset gelbbolašvuođa našunála ulbmiliid geažil searvadahttit sámiide guoski fáttáid sihke mánáidgárddiin ja vuođđoskuvllas . Dutkama siskkobealde evttohuvvo earret eará ovttasbargu dutkioahpu hárrái mii guoská sámiid ja álgoálbmogiid fáttáide ja joatkit ja lasihit doarjaga álgoálbmotfierpmádahkii . Mii guoská dutkiid háhkamii lea poastadoavtterstipeanda deaŧalaš váikkuhangaskaoapmi . Sámi perspektiiva lea fárus ovdamearkka dihte ollu prográmmain mat gusket dálkkádahkii ja birrasii . Dearvvašvuođadutkanprográmmat Psyhkalaš dearvvašvuođa dutkan , álbmotdearvvašvuođaprográmma , Biras , genat ja dearvvašvuohta , deavvašvuođa- ja fuolahusbálvalusaid , mat buohkat álggahuvvojedje 2006 ja galget bistit njeallje jagi , sáhttet maiddái sisttisetdoallat sámiide guoski dutkama surggiideaset siskkobealde . Prošeakta galgá veahkehit boazodolliid ieža unnidit ealáhusa raššivuođa ja defineret várrafaktoriid mat gusket boahttevaš dálkkádatrievdamiidda . Dutkanráđđi ruhtada maiddái eará eamiálbmogiidda guoski prošeavttaid , polárajahke-áŋgiruššama siskkobealde . Dát guoská prošeavttaide Community Adaption and Vulnerability in the Arctic Regions , The Impacts of Oil and Gas Activity on Peoples in the Arctic , The Linguistic and Cultural Heritage Electronic Network ja Monitoring of Development in Traditional Indigenous Lands of the Nenets Autonomous Okrug . Sámiide guoski prošeavttat ožžot danne doarjaga iešguđetge prográmmaid siskkobealde mat ruhtaduvvojit ollu departemeanttaid bušeahtaid badjel . Addo maiddái ruhta sámi dutkamii luovos prošeavttaid siskkobealde , ja 2007 addui doarjja sámiide guoski instituhttaprošektii riektediehtagis . Strategiija mielde áigu ráđđehus láhčit dili nannet davviguovlluide guoski dutkama Norgga dutkanráđi bokte . Mii guoská dutkiid háhkamii lea poastadoavtterstipeanda deaŧalaš váikkuhangaskaoapmi . Sámi perspektiiva lea fárus ovdamearkka dihte ollu prográmmain mat gusket dálkkádahkii ja birrasii . Dearvvašvuođadutkanprográmmat Psyhkalaš dearvvašvuođa dutkan , álbmotdearvvašvuođaprográmma , Biras , genat ja dearvvašvuohta , deavvašvuođa- ja fuolahusbálvalusaid , mat buohkat álggahuvvojedje 2006 ja galget bistit njeallje jagi , sáhttet maiddái sisttisetdoallat sámiide guoski dutkama surggiideaset siskkobealde . Prošeakta galgá veahkehit boazodolliid ieža unnidit ealáhusa raššivuođa ja defineret várrafaktoriid mat gusket boahttevaš dálkkádatrievdamiidda . Dutkanráđđi ruhtada maiddái eará eamiálbmogiidda guoski prošeavttaid , polárajahke-áŋgiruššama siskkobealde . Dát guoská prošeavttaide Community Adaption and Vulnerability in the Arctic Regions , The Impacts of Oil and Gas Activity on Peoples in the Arctic , The Linguistic and Cultural Heritage Electronic Network ja Monitoring of Development in Traditional Indigenous Lands of the Nenets Autonomous Okrug . Sámiide guoski prošeavttat ožžot danne doarjaga iešguđetge prográmmaid siskkobealde mat ruhtaduvvojit ollu departemeanttaid bušeahtaid badjel . Addo maiddái ruhta sámi dutkamii luovos prošeavttaid siskkobealde , ja 2007 addui doarjja sámiide guoski instituhttaprošektii riektediehtagis . Strategiija mielde áigu ráđđehus láhčit dili nannet davviguovlluide guoski dutkama Norgga dutkanráđi bokte . Romssa universitehtas lea ain našunála ovddasvástádus álgoálbmogiida guoski dutkamis , oahpus ja gaskkusteamis , oktan sámegielain . Dutkanoahppu sámi ja álgoálbmogiidda guoski fágasurggiin lea universitehta guovddáš bargu . Ráđđehus áigu oassin davviriikastrategiijas leat veahkkin hukseme sámi ásahusaid návcca álgoálbmogiidda guoski dutkama siskko beal ­de . Romssa universitehtas lea ain našunála ovddasvástádus álgoálbmogiida guoski dutkamis , oahpus ja gaskkusteamis , oktan sámegielain . Dutkanoahppu sámi ja álgoálbmogiidda guoski fágasurggiin lea universitehta guovddáš bargu . Ráđđehus áigu oassin davviriikastrategiijas leat veahkkin hukseme sámi ásahusaid návcca álgoálbmogiidda guoski dutkama siskko beal ­de . Diet guoská earret eará sámi dáiddastipendii , ja dat guoská daidda ohcciide geat ohcet dan stipeandda mii juhkkojuvvo daid máksoortnegiid bokte maid sámi dáiddárorganisašuvnnat hálddašit muhtin muddui . Diet guoská earret eará sámi dáiddastipendii , ja dat guoská daidda ohcciide geat ohcet dan stipeandda mii juhkkojuvvo daid máksoortnegiid bokte maid sámi dáiddárorganisašuvnnat hálddašit muhtin muddui . Davviguovlostrategiija čuovvoleami oassin áigu ráđđehus leat veahkkin hukseme sámi ásahusaid eamiálbmogiidda guoski dutkannávcca . Dutkan sámiide guoski fáttáid birra oažžu muhtun ráje doarjaga Máhttodepartemeantta juolludemiin universitehtaide ja allaskuvllaide ja muhtun ráje juolludemiin Norgga dutkanráđis . Allaskuvllas lea leamaš negatiivva ovdáneapmi das mii guoská ohcciidlohkui dáidda oahpuide . Ođđa oahppofálaldagaide mat ásahuvvojit , lea leamaš veahá buoret ohcan , ea.ea. joatkkaoahppofálaldagaide mat gusket báikkálaš ealáhusaide nugo servodatfágii boazodoaluin . Allaskuvllas leat almmatge ain stuorra hástalusat das mii guoská eambbo studeanttaid háhkamii . Plánejuvvo dál oahppofálaldat mii guoská eamiálbmogiidda ja dálkkádatrievdamiidda . Registrerejuvvon studeanttaid lohku lea niedjan áigodagas 2003 – 2007 , seamma guoská ohcciidlohkui . Lea mearriduvvon oktasaš strategalaš plána mii guoská jagiide 2006 – 2011 . Romssa universitehtas lea našunála ovddasvástádus eamiálbmogiidda guoski dutkamis , oahpahusas ja gaskkusteamis . Universitehta 2000 – 2010 áigodaga strategiijaplánas leat ollu doaimmat nannet sámiide ja álgoálbmogiidda guoski dutkama ja oahpu . Lea maiddái ásahuvvon prográmma boazodollui guoski dutkamii ja mátkedoarjjaortnet sámi master- ja doavttergrádastudeantattaide . Dát guoská sihke profešuvdnaoahpuide nugo oahpeaddje- ohppui iešguđet sosiala- ja dearvvašvuođafágaoahpuide , muhto maiddái dakkár fágain go mátkkoštanealáhusas , meahcásteamis ja luondduvalljodathálddašeamis leat fáttát main leat sámi čuolbmačilgehusat . Allaskuvlii ii leat biddjon earenoamáš ovddas- vástádus sámegillii guoski fágain , muhto lea ovdánahtton fágalaš profiila mii áimmahuššá sámi váttisvuođaid . Evttohuvvo ovttasbargu oahpuid siskkobealde nugo sámegielas ( álgooahpus ) , luonddduhálddašeamis , ja dárbu hukset gelbbolašvuođa našunála ulbmiliid geažil searvadahttit sámiide guoski fáttáid sihke mánáidgárddiin ja vuođđoskuvllas . Dutkama siskkobealde evttohuvvo earret eará ovttasbargu dutkioahpu hárrái mii guoská sámiid ja álgoálbmogiid fáttáide ja joatkit ja lasihit doarjaga álgoálbmotfierpmádahkii . Mii guoská dutkiid háhkamii lea poastadoavtterstipeanda deaŧalaš váikkuhangaskaoapmi . Sámi perspektiiva lea fárus ovdamearkka dihte ollu prográmmain mat gusket dálkkádahkii ja birrasii . Dearvvašvuođadutkanprográmmat Psyhkalaš dearvvašvuođa dutkan , álbmotdearvvašvuođaprográmma , Biras , genat ja dearvvašvuohta , deavvašvuođa- ja fuolahusbálvalusaid , mat buohkat álggahuvvojedje 2006 ja galget bistit njeallje jagi , sáhttet maiddái sisttisetdoallat sámiide guoski dutkama surggiideaset siskkobealde . Prošeakta galgá veahkehit boazodolliid ieža unnidit ealáhusa raššivuođa ja defineret várrafaktoriid mat gusket boahttevaš dálkkádatrievdamiidda . Dutkanráđđi ruhtada maiddái eará eamiálbmogiidda guoski prošeavttaid , polárajahke-áŋgiruššama siskkobealde . Dát guoská prošeavttaide Community Adaption and Vulnerability in the Arctic Regions , The Impacts of Oil and Gas Activity on Peoples in the Arctic , The Linguistic and Cultural Heritage Electronic Network ja Monitoring of Development in Traditional Indigenous Lands of the Nenets Autonomous Okrug . Sámiide guoski prošeavttat ožžot danne doarjaga iešguđetge prográmmaid siskkobealde mat ruhtaduvvojit ollu departemeanttaid bušeahtaid badjel . Addo maiddái ruhta sámi dutkamii luovos prošeavttaid siskkobealde , ja 2007 addui doarjja sámiide guoski instituhttaprošektii riektediehtagis . Strategiija mielde áigu ráđđehus láhčit dili nannet davviguovlluide guoski dutkama Norgga dutkanráđi bokte . Romssa universitehtas lea ain našunála ovddasvástádus álgoálbmogiida guoski dutkamis , oahpus ja gaskkusteamis , oktan sámegielain . Dutkanoahppu sámi ja álgoálbmogiidda guoski fágasurggiin lea universitehta guovddáš bargu . Ráđđehus áigu oassin davviriikastrategiijas leat veahkkin hukseme sámi ásahusaid návcca álgoálbmogiidda guoski dutkama siskko beal ­de . 2005/2006/2005 boazodoallošiehtadusa meannudeamis lea Sámediggi čujuhan ahte verrui guoski áššiin heaittiheami oktavuođas eai leat seammalágan váikkuhusat buot vuođđoealáhusaide . eanašeanas árbevirolaš fitnodagat mii guoská buktagiidda , buvttadanneavvuide ja gávpemárkanii Dat sáhttá , Agderforskning oaivila mielde , čujuhit dan guvlui ahte lea dáhpáhuvvamin buolvamolsašupmi das mii guoská ovdánanjuksanmeriide , dat meark-kaša ahte dađistaga lassánit ovdánandoaibmit ja geahppána viessodoallodoibmiid lohku guovllus . Guovllustivrrat galget doaibmat fágalaš ráđđeaddin ja eavttuidbiddjin almmolaš hálddaheapmái ja eará áššiin mat gusket boazodollui guoskevaš boazoguohtunguovllus . Dálá boazodoallolága mearrádusat mat gusket stivremii , hálddaheapmái ja siskkáldas dilálašvuođaide muđui , leat eanaš sajiin ideanttalaččat álgovuolggalaš láhkateavsttain 1978 rájes . Namahuvvon dilálašvuođaid dáfus , nammadii Eanadoallodepartemeanta 1998 čavčča lávdegotti man mandáhttan lei guorahallat boazodoallolága , dainna ulbmiliin ahte divodit mearrádusaid mat gusket boazodoalu stivremii ja hálddaheapmái ja ealáhusa siskkáldas dilálašvuođaid ásahallamii . Dát lea dahkan ahte ollu árbevirolaš máhttu lea hedjonan das mii guoská biergguid rájadit ja liigebuktagiid ávkin atnit . Dát guoská maiddái sámi ássanguovlluid guolásteapmái . Dat mii guoská lávdegotti rávvagiidda regulerenpolitihka dáfus , de lea váldoevttohus dat ahte fatnasat vuollel 7 mehtara guhkimus sturrodagas galget friddja guolástit , lagabui mearriduvvon doaibmabidjoguovllus . Dattege lea Sámedikki evttohus , dasa mii guoská friddja guolásteapmái , ahte friddjaguolástanrádji biddjojuvvo fatnasiidda vuollel 10,67 mehtara guhkimus sturrodagas . čuožžilii maiddái dárbu šiehtadallat čilgetkeahtes gažaldagain mat guske eamiálbmogiid vuoigatvuođaide . álggahuvvojedje šiehtadallamat oažžut gaskaboddosaš soahpamušaid servodagaiguin maidda Marshallduopmu guoskkai . Dasa mii guoská lahkaguovlu- ja sorjjasvuođaprinsihppii , dan áddejumis ahte oassálastilohpi galgá juogaduvvot geográfalaš gullevašvuođa vuođul , de ii leat dálá dilis láhkavuođus Oassálastiláhka ( Deltakerloven ) bokte vuođđudit oassálastilohpejuohkima duššefal dáid eavttuid vuođul . Rádjegeassinlávdegoddi lea dál geigen snoranuhtiide guoski evttohusa . Dát guoská vuosttamuččat Finnmárkui , mii lea dat guovlu , oktanis Guoládagain , gos gávdnojit atlánttalaš luondduluosaid eallinnávccalaččamus máddodagat mat oppalohkái leat šlája viidánusguovllus . Ráđđehus áigu guorahallat čuolbmabidjamiid mat gusket infrastruktuvrii ja guollevuostáváldinrusttegiidda ja árvvoštallat heivvolaš váikkuhangaskaomiid . Ráđđehus árvvoštallá dál Rádjegeassinlávdegotti snoranuohttenjuolggadusaide guoski evtto-husa . Dát guoská erenoamážit minerálaealáhusa dárbbuid ja eanaeaiggádiid beroštusaid gaskavuođaide . #ILL Konvenšuvnnas lea sierra bargoprográmma álgoálbmogiidda guoski áššiid várás mii čatnasa artihkkala 8(j ) čuovvoleapmái . Konkrehta bohtosiin sáhttá namahit , mat leat eaktodáhtolaš njuolggadusat rávvagiiguin das mo váikkuhusat álgoálbmogiidda guoski bassi báikkiide , eatnamiid-da ja čáziide berrejit čielggaduvvot , nu ahte biraslaš , sosiála ja kultuvrralaš deastagat šaddet mielde . Ruoŧŧa lea ovddidan « NAPTEK – báikkálaš ja árbevirolaš dieđuid nationála prográmma mii guoská biologalaš šláddjiivuođa seailluheapmái ja ceavilis geavaheapmái » , 6-jagi prográmma 2006 rájes mii lea biddjojuvvon ásahussii Centrum för biologisk mångfald ( CBM ) . riikkalaš prográmma šláddjiivuođakonvenšuvnna artihkkala 8 j várás ja dasa guoski gažaldagaid várás árbedieđuide guoski oahpponeavvut Dieđáhus deattuhii maiddái ahte sámi dutkan mii vuodduduvvá dákkár diehtovuđđui , sáhttá mávssolaččat váikkuhit akademalaš dutkamii dan láhkai ahte olbmot áddešgohtet geavadii guoski dieđuid buorebut . Oahppu mas sáhttet leat fáttát mat gusket sámi // máŋggakultuvrralaš diliide , ja mas sáhttet leat dakkár válljenvejolaš fáttát mat ereno ­a-mážit čalmmustit sámi diliid // máŋg ga kultuvr ­ralaš dieđu , ovdamearkan árbedieđu dakkár fágaid oassin go sámegiela , oahpaheaddjioahpu ja journalistaoahpu oassin . Oahppit sáhttet ieža ge válljet čuolbmačilgehusaid mat gusket sámi dilálašvuođaide oppalaččat dahje árbedihtui erenoamážit iežaset master- dahje bachelorbarggus . Konvenšuvnnas lea sierra bargoprográmma álgoálbmogiidda guoski áššiid várás mii čatnasa artihkkala 8(j ) čuovvoleapmái . Konkrehta bohtosiin sáhttá namahit , mat leat eaktodáhtolaš njuolggadusat rávvagiiguin das mo váikkuhusat álgoálbmogiidda guoski bassi báikkiide , eatnamiid-da ja čáziide berrejit čielggaduvvot , nu ahte biraslaš , sosiála ja kultuvrralaš deastagat šaddet mielde . Ruoŧŧa lea ovddidan « NAPTEK – báikkálaš ja árbevirolaš dieđuid nationála prográmma mii guoská biologalaš šláddjiivuođa seailluheapmái ja ceavilis geavaheapmái » , 6-jagi prográmma 2006 rájes mii lea biddjojuvvon ásahussii Centrum för biologisk mångfald ( CBM ) . riikkalaš prográmma šláddjiivuođakonvenšuvnna artihkkala 8 j várás ja dasa guoski gažaldagaid várás árbedieđuide guoski oahpponeavvut Dieđáhus deattuhii maiddái ahte sámi dutkan mii vuodduduvvá dákkár diehtovuđđui , sáhttá mávssolaččat váikkuhit akademalaš dutkamii dan láhkai ahte olbmot áddešgohtet geavadii guoski dieđuid buorebut . Oahppu mas sáhttet leat fáttát mat gusket sámi // máŋggakultuvrralaš diliide , ja mas sáhttet leat dakkár válljenvejolaš fáttát mat ereno ­a-mážit čalmmustit sámi diliid // máŋg ga kultuvr ­ralaš dieđu , ovdamearkan árbedieđu dakkár fágaid oassin go sámegiela , oahpaheaddjioahpu ja journalistaoahpu oassin . Oahppit sáhttet ieža ge válljet čuolbmačilgehusaid mat gusket sámi dilálašvuođaide oppalaččat dahje árbedihtui erenoamážit iežaset master- dahje bachelorbarggus . Jagi 2000 ásahii organisašuvdna WIPO ( World Intellectual Property Organization ) lávdegotti mii galggai čielggadit genehtalaš resurssaide , árbedihtui ja folklorii ( árbevirolaš kulturdovddahe ­miide ) guoski gažaldagaid ( GRTKF ) . Mii guoská sámi diliide , namahuvvojedje Sámi arkiiva ja sámi dávvirvuorkkát sámi njálmmálaš árbeáv ­dnasiid vejolaš diehtočohkkejeaddjin ja diehtovurkkodeaddjin . Konvenšuvdna kultuvrralaš šláddjiivuođa birra čalmmustahttá garrasit ahte kulturdovddahemiid suodjaleapmi ja ovddideapmi sisttisdoallá buot kultuvrraid ovttadássasašvuođa dohkkeheami ja buot kultuvrraid árvvus atnima , ja dát guoská earret eará álgoálbmogiid kultuvrraide . Jagi 2000 ásahii organisašuvdna WIPO ( World Intellectual Property Organization ) lávdegotti mii galggai čielggadit genehtalaš resurssaide , árbedihtui ja folklorii ( árbevirolaš kulturdovddahe ­miide ) guoski gažaldagaid ( GRTKF ) . Mii guoská sámi diliide , namahuvvojedje Sámi arkiiva ja sámi dávvirvuorkkát sámi njálmmálaš árbeáv ­dnasiid vejolaš diehtočohkkejeaddjin ja diehtovurkkodeaddjin . Konvenšuvdna kultuvrralaš šláddjiivuođa birra čalmmustahttá garrasit ahte kulturdovddahemiid suodjaleapmi ja ovddideapmi sisttisdoallá buot kultuvrraid ovttadássasašvuođa dohkkeheami ja buot kultuvrraid árvvus atnima , ja dát guoská earret eará álgoálbmogiid kultuvrraide . 14.3 Hástalusat sámi árbedihtui guoski barggus 13.3 Hástalusat sámi árbedihtui guoski barggus árbedihtui guoski davviriikkalaš ovttasbargu lea dehálaš sihkkarastin dihtii sámi kultuvrra davviriikkalaš perspektiivvas . Dárbu lea čielggadit gažaldagaid mat gusket sámi árbedieđuid registarii Norggas ovttasbargun gaskal Sámedikki , áššáigullevaš departemeanttaid ja ásahusaid . árbedihtui guoski davviriikkalaš ovttasbargu lea dehálaš sihkkarastin dihtii sámi kultuvrra davviriikkalaš perspektiivvas . Dárbu lea čielggadit gažaldagaid mat gusket sámi árbedieđuid registarii Norggas ovttasbargun gaskal Sámedikki , áššáigullevaš departemeanttaid ja ásahusaid . Oktiibuot guoská dat mánáidgárddiide 31 suohkanis gos oktiibuot leat 941 sámi máná . ON-vuogádagas guoská dát earret eará Álgoálbmotáššiid bissovaš forumii searvamii ja álgoálbmotbargui ON siskkobealde . Dát lea erenoamáš mávssolaš go guoská dálkkádatrievdamiidda main čovdosiid ferte gávdnat riikkaidgaskasaš šiehtadusaid dahkama bokte ja daid aktiivvalaš čuovvoleami bokte nationála dásis . Jos dát ásahuvvo bissovaš geavahussan , de šaddet áššedovdi mekanismmaid rávvagat dađistaga geahčastahkan álgoálbmotrievtti ovdáneamis ja ásahuvvon álbmotrievttálaš instrumeanttaid dulkomis go guoská álgoálbmotvuoigatvuođaide . Áššedovdimekanisma oaččui mandáhtan čielggadit álgoálbmotrievtti mielde mearrideami hárrái áššiin mat gusket daidda . Máŋga stáhta ovddidedje gažaldagaid ja rávvagiid mat guske sámiide , earret eará sámi vuoigatvuođaid goziheami birra oppalaččat dan olis go sámit lea álgoálbmot ja álgoálbmotjulggaštusa beaktilis heiveheami birra . Konvenšuvnnas lea sierra bargoprográmma álgoálbmogiidda guoski áššiid várás mii čatnasa artihkkala 8(j ) čuovvoleapmái . Konkrehta bohtosiin sáhttá namahit « Akwé : Kon Guidelines » , mat leat eaktodáhtolaš njuolggadusat rávvagiiguin das mo váikkuhusat álgoálbmogiidda guoski bassi báikkiide , eatnamiid-da ja čáziide berrejit čielggaduvvot , nu ahte biraslaš , sosiála ja kultuvrralaš deastagat šaddet mielde . Ruoŧŧa lea ovddidan « NAPTEK – báikkálaš ja árbevirolaš dieđuid nationála prográmma mii guoská biologalaš šláddjiivuođa seailluheapmái ja ceavilis geavaheapmái » , 6-jagi prográmma 2006 rájes mii lea biddjojuvvon ásahussii Centrum för biologisk mångfald ( CBM ) . riikkalaš prográmma šláddjiivuođakonvenšuvnna artihkkala 8 j várás ja dasa guoski gažaldagaid várás árbedieđuide guoski oahpponeavvut Dieđáhus deattuhii maiddái ahte sámi dutkan mii vuodduduvvá dákkár diehtovuđđui , sáhttá mávssolaččat váikkuhit akademalaš dutkamii dan láhkai ahte olbmot áddešgohtet geavadii guoski dieđuid buorebut . Oahppu mas sáhttet leat fáttát mat gusket sámi // máŋggakultuvrralaš diliide , ja mas sáhttet leat dakkár válljenvejolaš fáttát mat ereno ­a-mážit čalmmustit sámi diliid // máŋg ga kultuvr ­ralaš dieđu , ovdamearkan árbedieđu dakkár fágaid oassin go sámegiela , oahpaheaddjioahpu ja journalistaoahpu oassin . Oahppit sáhttet ieža ge válljet čuolbmačilgehusaid mat gusket sámi dilálašvuođaide oppalaččat dahje árbedihtui erenoamážit iežaset master- dahje bachelorbarggus . Jagi 2000 ásahii organisašuvdna WIPO ( World Intellectual Property Organization ) lávdegotti mii galggai čielggadit genehtalaš resurssaide , árbedihtui ja folklorii ( árbevirolaš kulturdovddahe ­miide ) guoski gažaldagaid ( GRTKF ) . Mii guoská sámi diliide , namahuvvojedje Sámi arkiiva ja sámi dávvirvuorkkát sámi njálmmálaš árbeáv ­dnasiid vejolaš diehtočohkkejeaddjin ja diehtovurkkodeaddjin . Konvenšuvdna kultuvrralaš šláddjiivuođa birra čalmmustahttá garrasit ahte kulturdovddahemiid suodjaleapmi ja ovddideapmi sisttisdoallá buot kultuvrraid ovttadássasašvuođa dohkkeheami ja buot kultuvrraid árvvus atnima , ja dát guoská earret eará álgoálbmogiid kultuvrraide . 13.3 Hástalusat sámi árbedihtui guoski barggus árbedihtui guoski davviriikkalaš ovttasbargu lea dehálaš sihkkarastin dihtii sámi kultuvrra davviriikkalaš perspektiivvas . Dárbu lea čielggadit gažaldagaid mat gusket sámi árbedieđuid registarii Norggas ovttasbargun gaskal Sámedikki , áššáigullevaš departemeanttaid ja ásahusaid . Bargu Sámedikki vuoigatvuođapolitihka konkrehtan dahkamiin ja viidáset ovddidemiin riikkaidgaskasaš riekteovdáneami vuođul , ja daid riekteprinsihpaid vuođul mat gusket eamiálbmogiid vuoigatvuođaide sihke našuvnnalaččat ja álbmotrievttálaččat , jotkojuvvo . Sámediggi lea ovddidan gáibádusa oažžut šiehtadallanmálle Ráđđehusa ja Sámedikki gaskka , mii guoská bušeahttarámmaide ja ovddasvástádusa juohkáseapmái buot servodatsurggiin . Oahpahusáššiin lea dehálaš ahte Sámedikkis lea ovttasbargu guovddáš eiseválddiiguin hui árra dásis iešguđet proseassain , erenoamážit mii guoská riikkaviidosaš mearrádusaide nugo omd. lágaid ja njuolggadusaid rievdadusaide , ovddidanprošeavttaide jna. . Váikkuhangaskaoapmin lea buoredit diehtojuohkima ja eanet aktiivvalaččat juohkit dieđuid Sámedikki máŋgašládjas doaimma birra mii guoská báikegottiide ja ovttaskas olbmuide ja sámi servodahkii ollislaččat . Dát guoská maiddái sámi olbmonamaide . Dát individuála vuoigatvuohta ii guoskka vuoigatvuhtii oažžut oahpahusa sámegillii . Sámedikki láhkaásahusválddi oahpahuslága § 6–4 vuođul , ferte viiddidit guoskat buot fágaide vuođđoskuvllain . Mii guoská sámegielat oahpaheaddjiid ja ovdaskuvlaoahpaheaddjiid rekrutteremii , de ferte Sámediggi oažžut ruđaid Oahpahus- ja dutkandepartemeanttas stipeandaortnegiid ásaheapmái . Mii guoská bargui dainna ođđa boazoguohtonkonvenšuvnnain Norgga ja Ruoŧa gaskka , de ferte sihke boazodollui ja sámedikkiide goappašiin riikkain sihkkarastojuvvot searvan viidáset bargui . Departemeanta ii leat láhkaárvalusain dohkálaččat bidjan vuođđun siskkáldasrievtti ja riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid ja prinsihpaid mat gusket eamiálbmogiid vuoigatvuođaide . Nammakonsuleantabálvalus lea veahkehan Stáhta kártadoaimmahusa , Kártadoaimmahusa ja Báikenamaid guovddášregisttara nammafágalaš áššiin mat gusket sámi namaid čállinvuohkái . Dát guoská oahppiide ja oahpaheaddjiide eará Norgga skuvllain , ja veahkki lea addojuvvon dárbbu mielde . Dál lea jođus viiddis bargu mii guoská álbmotmehciid ja eatnadatsuodjaleami ásaheapmái ja viiddideapmái sámi guovlluin . Sámediggi oaččui miehtama dasa ahte petroleumadoaimmaid váikkuhusat sámi guolástusaide , kultuvrii ja servodahkii oppalaččat galget čielggaduvvot , muhto ii ožžon doarjaga dasa ahte ferte maiddái čielggadit makkár váikkuhusat sáhttet leat iešguđet hápmásaš sámi mieldeváikkuheames ja mielde mearrideamis go guoská petroleumaresurssaid geavaheapmái sámi resursaguovlluin . Leat čielggaduvvon iešguđet lágan molssaeavttut mii guoská Åarjelsaemien Teatere bissovaš doibmii . Dát ortnet guoskagođii dál vuosttas gearddi Mearrasámi gelbbolašvuođa-guovddážii Billávuonas . Dát guoská vuosttažettiin daid ollu hálddašanortnegiidda mat dagahedje dan ahte guolásteaddjit masse iežaset historjálaš bivdovuoigatvuođaid . Sámedikkis lei čoahkkin dearvvašvuođaministtariin geassemánu 11. b. 2002 , ja válddii dalle ovdan gažaldagaid mat gusket ođđa dearvvašvuođafitnodagaide , ja dárbbu oažžut čoahkes gelbbolašvuođa guovddáža mas leat mielde sámi dearvvašvuođa- ja sosiálaásahusat , dárbbu oažžut giellaruđaid dearvvašvuođafitnodagaide , ja dasto gažaldaga Máilmmi dearvvašvuođaorganisašuvnna ( WHO ) birra . Váilevaš kapasitehta geažil lea juolludusaid registrerenbargu šiehtadusrehketdoalus mii guoská oahpponeavvuide maŋiduvvon . Sámedikki mielas lea deaŧalaš bidjat eavttuid guovllulaš ja guovddáš ásahusaide áššiin mat gusket sámi dearvvasvuođa- ja sosiálaáŋgiruššamiidda . Dasto lea Sámediggi álggahan barggu ahte oainnusin dahkat sámi mánáid dárbbuid dan ođđa hálddašanođastusas mii guoská mánáid- ja bearašsuodjaleapmái . Meahci geavaheapmi guoská maiddái sámi turistaealáhussii dalle go mohtorjohtolat lea oassi dárbbašlaš vuođđostruktuvrras go galgá fállat buriid vásáhusaid . Go šiehtadallojuvvui boazodoallošiehtadus šiehtadusjahkái 2000/2001/2000 , sohpe šiehtadusoasálaččat ahte boazolohkomuddenbargui guoski dilálašvuođat galget čuovvoluvvot reguleremiiguin mat vuođđuduvvojit boazodoallolága láhkavuđđosa ala . Lagasvuohta sidjiide geaidda áššit gusket , lea dahkan váttisin dahkat maide , ja dasa lassin čuožžila formála bealálašvuohta oalle dávjá . Departemeanta oaivvilda ahte lea váttis garvit dan , jus galgá sáhttit doarvái bures vuhtii váldit iešguđet beliid mat gusket earret eará riektesihkarvuhtii ja siskkáldas fápmojuohkáseapmái . 15.3.1 Lágat mat erenoamážit gusket sámi kultuvrii Kultursuorggis muhtin eará lágat gusket sámi dilálašvuođaide eambbo eahpenjuolgut . Mii guoská riikkaidgaskasaš bargguide , WIPO bargu suddjet árbevirolaš kulturolggosbuktimiid ja árbevirolaš máhtuid ja UNESCO-konvenšuvdna vuoiŋŋalaš kulturárbbi suddjema birra ja UNESCO-konvenšuvdna suddjet ja ovddidit ollu kulturolggosbuktimiid , geahča kap. 13:ái. 14.3.1 Lágat mat erenoamážit gusket sámi kultuvrii Kultursuorggis muhtin eará lágat gusket sámi dilálašvuođaide eambbo eahpenjuolgut . Mii guoská riikkaidgaskasaš bargguide , WIPO bargu suddjet árbevirolaš kulturolggosbuktimiid ja árbevirolaš máhtuid ja UNESCO-konvenšuvdna vuoiŋŋalaš kulturárbbi suddjema birra ja UNESCO-konvenšuvdna suddjet ja ovddidit ollu kulturolggosbuktimiid , geahča kap. 13:ái. Evttohus guoská buot ođđa huksenprošeavttaide maid Sámediggi mearrida . Evttohus guoská buot ođđa huksenprošeavttaide maid Sámediggi mearrida . Riikkateáhtera doaibma lea viiddis ja Riikkateáhter deattuha alddiineaset galgat leat dakkár čájálmasaid mat gusket buohkaide . Riikkateáhtera doaibma lea viiddis ja Riikkateáhter deattuha alddiineaset galgat leat dakkár čájálmasaid mat gusket buohkaide . Dáidda , vistehábmen ja design našunalmuseas eai leat sierra viggamušat mat gusket sámi kultuvrii , muhto sámi dáiddárat ovddastuvvojit čájáhusain seamma ládje go eará dáiddárat . Dáidda , vistehábmen ja design našunalmuseas eai leat sierra viggamušat mat gusket sámi kultuvrii , muhto sámi dáiddárat ovddastuvvojit čájáhusain seamma ládje go eará dáiddárat . Diet guoská earret eará sámi dáiddastipendii , ja dat guoská daidda ohcciide geat ohcet dan stipeandda mii juhkkojuvvo daid máksoortnegiid bokte maid sámi dáiddárorganisašuvnnat hálddašit muhtin muddui . Diet guoská earret eará sámi dáiddastipendii , ja dat guoská daidda ohcciide geat ohcet dan stipeandda mii juhkkojuvvo daid máksoortnegiid bokte maid sámi dáiddárorganisašuvnnat hálddašit muhtin muddui . Diet guoská earret eará sámi dáiddastipendii , ja dat guoská daidda ohcciide geat ohcet dan stipeandda mii juhkkojuvvo daid máksoortnegiid bokte maid sámi dáiddárorganisašuvnnat hálddašit muhtin muddui . Diet guoská earret eará sámi dáiddastipendii , ja dat guoská daidda ohcciide geat ohcet dan stipeandda mii juhkkojuvvo daid máksoortnegiid bokte maid sámi dáiddárorganisašuvnnat hálddašit muhtin muddui . Dát guoská gažaldagaide siskkáldas hálddašeami birra valljodagaid organiserema ja geavaheami , ja gaskavuođat olgguldas dilálašvuođaide , ja earenoamážiid vuhtiiváldimis ealáhusa areálaid beroštumiid ja dárbbuid . Dárbu lea háhkat eanet dieđuid sámi álbmoga dearvvašvuođa birra ja makkár erenoamáš hástalusat sámi álbmogis leat go guoská buori álbmotdearvvašvuhtii . Dat ii guoskka dušše ekonomalaš váikkuhangaskaomiide , muhto maiddái biras- ja resursapolitihkkii , biebmopolitihkalaš doaibmabijuid deattasteapmái , ealáhusovddideami áŋgiruššamii ja eanadoallo- ja ássanpolitihkkii . Movtiidahttin dihtii eanadoalu ja eanadollui guoski ealáhusovddideapmái de leat maiddái máŋga ekonomalaš váikkuhangaskaoami fidnemassii riikkalaš ortnegiin . Dan árvalusat gusket máŋgga suorgái , ja sohpet eanaš Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvi ( NBRa ) gáibádusaide . Dát guoská buot gielddaide ja regiuvnnaide main lea sámi boazodoallu . Ealáhus- ja gávpedepartemeanta ovddidii Od.prp. nr. 43 ( 2008–2009 ) Minerálaresurssaid háhkamii ja roggamii guoski lága birra ( minerálaláhka ) Stuorradiggái njukčamánu 20. b. 2009 . Konsešuvdnameannudeamis bođii ovdan eahpesihkkarvuohta álgočielggadeami birra mii guoskkai boazodollui ja dasa ahte leat go molssaeavttot johtolagat máinnašuvvon johtolahkii Forsanvatn jieŋa rastá . nr. 7 ( 2006 – 2007 ) Sámedikki jagi 2005 doaimma birra mii čilge ahte ráđđehus ii sáhte oaidnit ahte leat álbmotrievttálaš geatnegasvuođat sámiid ektui das mii guoská petroleadoaimma vuitui nannánjuolggis . 14.3.1 Lágat mat erenoamážit gusket sámi kultuvrii Kultursuorggis muhtin eará lágat gusket sámi dilálašvuođaide eambbo eahpenjuolgut . Mii guoská riikkaidgaskasaš bargguide , WIPO bargu suddjet árbevirolaš kulturolggosbuktimiid ja árbevirolaš máhtuid ja UNESCO-konvenšuvdna vuoiŋŋalaš kulturárbbi suddjema birra ja UNESCO-konvenšuvdna suddjet ja ovddidit ollu kulturolggosbuktimiid , geahča kap. 13:ái. Evttohus guoská buot ođđa huksenprošeavttaide maid Sámediggi mearrida . Riikkateáhtera doaibma lea viiddis ja Riikkateáhter deattuha alddiineaset galgat leat dakkár čájálmasaid mat gusket buohkaide . Dáidda , vistehábmen ja design našunalmuseas eai leat sierra viggamušat mat gusket sámi kultuvrii , muhto sámi dáiddárat ovddastuvvojit čájáhusain seamma ládje go eará dáiddárat . Diet guoská earret eará sámi dáiddastipendii , ja dat guoská daidda ohcciide geat ohcet dan stipeandda mii juhkkojuvvo daid máksoortnegiid bokte maid sámi dáiddárorganisašuvnnat hálddašit muhtin muddui . Diet guoská earret eará sámi dáiddastipendii , ja dat guoská daidda ohcciide geat ohcet dan stipeandda mii juhkkojuvvo daid máksoortnegiid bokte maid sámi dáiddárorganisašuvnnat hálddašit muhtin muddui . Hukse sihkkarvuođasuorggi - Dát ulbmil guoská buot servodatsurggiide , sihke dearvvašvuođa , oahpahusa ja ekonomalaš ovddideapmái . Mii guoská ovttasbargošiehtadussii Finnmárkku fylkkagielddain , de háliidedje bealit formaliseret dan ovttasbarggu mii juo lea leamaš oasálaččaid gaskka ollu jagiid . Mii guoská Mátta-Trøndelága , Davvi-Trøndelága , Norlándda ja Hedemárkku fylkkagielddaide , de leat bealit ovttaoaivilis ahte ráhkadit oktasaš ovttasbargošiehtadusevttohusa oarjelsámi diliid birra . SPR lea álggahandásis bargan váldoáššis áššiiguin mat gusket sámiide eamiálbmogin , earret eará sámi giellaovttasbargguin , oahpahusain ja oahpponeavvuid oččodemiin sámi mánáide jna. . Bieggafápmohuksemiid áššiin mat njuolga gusket sámi fuolaide lea Sámedikkis ja vejolaš eará sámi berošteaddjiin maiddái vuoigatvuohta beassat ráđđádallat , vrd. ráđđádallanšiehtadusa Sámedikkiin ja dán bagadusa . NVE galgá ovttasbargat guoski ásahusaiguin ja berošteaddjiiguin , maiddái Boazodoallohálddahusain . Ođđa ovttasbarggu oktavuođas gávnnadit maiddái sámeministarat ja Suoma , Ruoŧa ja Norgga sámedikkiid presideanttat jeavddalaš oktasaščoahkkimiin oktasaš davviriikkalaš beroštusaide guoski sámi gažaldagaid čuvgejumi , ságaškuššama ja gieđahallama dihtii . Vuosttas oktasaščoahkkin sámediggepresideanttaiguin dollojuvvui čakčat 2000. — oahkkima fáddán ledje boahttevaš ovttasbargovuogit , bargu davviriikkalaš sámekonvenšuvnna guvlui , Suoma , Ruoŧa ja Norgga sámevuoigatvuođaid čielggadeamit , goltásámiid ( nuortasámiid ) dilli ja muhtun sámi alitohppui guoski gažaldagat . Adnojuvvui ahte dárbbašuvvo oktasaš orgána mii doaibmá arenan ságastallat áššiin mat gusket oktasaš gažaldagaide ja politihkkahábmemii . Sámi parlamentaralaš ráđđi galgá veahkehit bálddalastit áššiid mat gusket sámiide máŋgga stáhtas dahje sámiide oktan álbmogin , ja veahkehit gárgedit geavatlaš ovttasbargovugiid sámedikkiid gaskkas . Forum galgá gieđahallat áššiid ECOSOC:a mandáhta siskkabealde , nappo áššiid mat gusket máilmmi eamiálbmogiidda ekonomalaš ja sosiála gárgedeami , kultuvrra , oahpu , dearvvasvuođa ja olmmošvuoigatvuođaid dáfus . Dát guoská sihke biodiversitehttaprojektii ja dearvvasvuođa- // birasprojektii Ruoššas . Ii leat jurddan ahte doaibmanjuolggadusat galget makkárge gulaskuddamii , danne go dat vuosttažettiin gusket siskkáldas áššiide , gč. muđui mearkkašumiid orohatplánii dás maŋŋelis . Diet guoská sihke statusdieđuide ja ovdamearkka dieđuide iešguđetlágan fáktoriin mat hehttehjit dahje ovdánahttet eaktodáhtolaš doaimmaid sámi álbmogis . Diet guoská sihke statusdieđuide ja ovdamearkka dieđuide iešguđetlágan fáktoriin mat hehttehjit dahje ovdánahttet eaktodáhtolaš doaimmaid sámi álbmogis . Diet guoská sihke statusdieđuide ja ovdamearkka dieđuide iešguđetlágan fáktoriin mat hehttehjit dahje ovdánahttet eaktodáhtolaš doaimmaid sámi álbmogis . Dát guoská vel vejolaš eamiálbmotfoandda ásaheami áššái . Go Sámediggi ásahuvvui , gáibiduvvui sakka buoret informašuvdnajorran departemeanttaid gaskkas bargguid birra mat gusket sámi áššiide . Oktanuppelohkái departemeantta oassálastet bissovaččat lávdegoddái , ja eará departemeanttat fas bovdejuvvojit oassálastit go áššit mat gusket sidjiide ságaškuššojuvvojit . Sámiid ja riikkagottálaš veahádagaide guoski barggu nannema várás ásahuvvui geassemánu 15. 2001 sierra Sámi- ja veahádatpolitihkalaš ossodat Gielda- ja guovlodepartemeantta vuollásažžan . Maiddái jagis 1998 guorahalai Statskonsult Gielda- ja guovlodepartemeantta barggu das mii guoská sámepolitihkalaš surggiide . Buorit rámmaeavttut ealáhuseallimii sámi guovlluin galget guoskat sihke árbevirolaš ealáhusheivehemiide ja bargosajiide mat čatnasit kultur- , diehtojuohkin- ja gulahallanteknologiijii . Geográfalaš doaibmaguovlu doarjagiidda maid sáhttá ohcat ealáhusovdáneapmái viiddiduvvo 2009 rájis nu ahte guoská maid olles Gáŋgaviikka gieldda ja olles Rivttát gieldda . 2008:s juolluduvvui badjelaš 7 miljon ru prošeavttaide mat guske juohkelágan ealáhuseallimii . Dát guoská earret eará hálddašeapmái ja ráhkadussii norgga riddodorskis , lagasvuođa- ja sorjavašvuođaprinsihppii gonagasreabbá hálddašeamis , areálageavahanriidduide gaskkal árbevirolaš vuotnaguolásteami ja guollebiebmanealáhusa ja mearrádusain rahpat luoddubivddu 2009:is. Njuorjju rolla ja movt dat váikkuha báikkálaš mariidnabirrasii ja resurssaide , lea oassin Mearradutkaninstituhta golmma jagáš dutkanprošeavtta bohtosiin mat gusket vuotnaekologiijii Porsáŋgguvuonas . Sámedikki árvalusat guske elliiddolliid ovddasvástádussii boraspirepolitihkas , bohccuid gáldemii ja dasto bohccuid goddimii gazirdanbuikkuin . Earret eará guoská dát dasa movt miššuvdna , dáruiduhttin , ođasmahttin ja globaliseren leat váikkuhan vuoiŋŋalaš árvvuid sadjái sámi servodagas . Sámegielat tearpmat mat gusket Bargo- ja čálgoetáhtii , ovddiduvvojit dađistaga go teavsttat jorgaluvvojit . Dát guoská áinnas inuihtaide geat bivdet jieŋa alde , muhto sámi boazodollui ge ee. nuppástuvvi guohtundilálašvuođaid bokte . Dát guoská rámmaeavttuide nugo boazolohkui , guohtunáiggiide ja guohtungeavaheapmái . Dát guoská datte maiddái Finnmárkui gos dilli lea sakka girját go muhtomin orru leame . buktit oaiviliiddis dakkár áššiide mat ráđi ipmárdusa mielde gusket sámi girkoeallimii ja álgoálbmogiidda buktit oaiviliiddis dakkár áššiide mat ráđi ipmárdusa mielde gusket sámi girkoeallimii ja álgoálbmogiidda Nuoraid girkočoahkkin lea Norgga Girku nationála orgána nuoraidbargui ja eará áššiide mat gusket nuoraide . Nuoraid girkočoahkkin lea Norgga Girku nationála orgána nuoraidbargui ja eará áššiide mat gusket nuoraide . Diet guoská buot dásiide girkus , ja dás lea sáhka ovdamearkka dihte dulkonbálvalusas , IT-čovdosiin , bargiid kurssain , ja guovttegielat galbbaid geavaheamis . Diet guoská buot dásiide girkus , ja dás lea sáhka ovdamearkka dihte dulkonbálvalusas , IT-čovdosiin , bargiid kurssain , ja guovttegielat galbbaid geavaheamis . Sámediggi lea čoahkkimis Mánáidáittardeddjiin váldán ovdan oppalaš áššečuolmmaid go guoská sámi mánáid gielalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid goziheapmái gielddalaš ja stáhtalaš mánáidsuodjalusas , maiddái Mánáidviesus . Dát bidjá álgoálbmogiid rašis dillái go guoská dálkkádatrievdamiidda ja birasmirkkuide , main fas sáhttet leat suorggahahtti váikkuhusat álgoálbmogiid dearvvašvuhtii ja eallineavttuide . buktit oaiviliiddis dakkár áššiide mat ráđi ipmárdusa mielde gusket sámi girkoeallimii ja álgoálbmogiidda Nuoraid girkočoahkkin lea Norgga Girku nationála orgána nuoraidbargui ja eará áššiide mat gusket nuoraide . Diet guoská buot dásiide girkus , ja dás lea sáhka ovdamearkka dihte dulkonbálvalusas , IT-čovdosiin , bargiid kurssain , ja guovttegielat galbbaid geavaheamis . Diet guoská seamma ollu sámi filmmaide go dáčča filmmaide . Diet guoská seamma ollu sámi filmmaide go dáčča filmmaide . Bealit Sámedikkis , bargoaddi ja bargiidorganisašuvnnat , leat ovttasráđiid ásahan Sámedikki bargiid- ja bálkápolitihka , mii earret eará guoská beliid gaskasaš ovttasdoaibmamii . Diet guoská seamma ollu sámi filmmaide go dáčča filmmaide . Sámedikkis leat vuordámušat ahte mii sáhttit leat mielde proseassas hábmemin Norgga vástádusa komiteii , dasto háliidit leat aktiivvalaččat mielde proseassas bidjamin eavttuid bargui viidáseappot , mii guoská iešmearrideapmái sihke našuvnnalaččat ja riikkaidgaskasaččat . Sámediggái lea hirbmat deaŧalaš oažžut buori ságastallama guovddáš eiseválddiiguin ođđa láhkaárvalusa birra mii guoská eanavuoigatvuođaide ja eanahálddašeapmái Finnmárkkus . Dát guoská dieđusge maiddái dan Sámi vuoigatvuođalávdegotti viidáset bargui sámiid vuoigatvuođaiguin luondduresurssaide Romssas , Norlánddas ja máttasámeguovllus . Dát čilgejupmi ferte leat vuođđun bargui viidáseappot , mii guoská maiddái minerálagávnnoštumiide . Dát guoská maiddái guovlluide olggobealde Finnmárkku . Dasa lassin leat bealit mat gusket biras- ja kulturmuitoáššiide oppalaččat . Suodjalusa doaimmat Hálkaváris gusket vuosttažettiin boazodollui . Guovllu viiddideapmi guoská máŋga sámi berostumištupmái . Dasa lassin guoská viiddideapmi máŋggakultuvrralaš álbmoga ássamii guovllus , sihke sihkarvuođa , birrasa ja ealáhusaid oktavuođas . Sámediggi lea maŋimuš jagiin vásihan ahte kultursuorgi lea bisánan mii guoská politihka hábmemii ja resursafievrrideapmái . Departementtaid bušeahttajuolludeamit eai leat heivehuvvon haddegoargŋumiid ektui ja mielddisbuktá ahte doaimmat mat gusket sámi ulbmiliidda , gáržžiduvvojit . Dát ii oktiivástit daiguin geatnegasvuođaiguin maid mii oaivvildit , ahte Norggas leat das mii guoská eamiálbmogiid ja čearddalaš minoritehtaid vuoigatvuođaide leat mielde mearrideame dánlágan áššiid . Mii guoská sámi oahppiide , de eai leat dahkkojuvvon makkárge systemáhtalaš iskkadeamit dahje čohkkejuvvon vásihusat lohkanáddejumi birra ovdal , muhto lea sivva jáhkkit ahte sámi oahppitge eai leat duođi čeahpit lohkat go norgalaš oahppit . Dát guoská buot rávisolbmuide , lea vuođđuduvvon viiddis máhtolašvuođa áddejupmái ja das lea guhkesáiggi perspektiiva . Dat guoská sihke visttiid lohkui ja sturrodagaide . Viidáseappot berre báikkálaš sámi čatnaseapmi leat vuođđun jus suodjalanplánat gusket sámi resursaguovlluide . Dasa lassin lea hástalussan geahččat ollislaččat stáhtalaš iešguđet surggiid , maidda suodjalanproseassa guoská . Sámediggi áigu vuolggahit barggu , mii guoská sámi girjjálašvuođa bissovaš oastinortnega ásaheami ja ruhtadeami čielggadeapmái . Dát guoská maiddái sámi musihka fágalaš ovddideapmái . Sámediggi galggašii ovttasráđiid eará instánssaiguin álggahit barggu mii guoská sámi musihkkáriid gelbbolašvuođa bajideapmái ja dasto oččodit alit dási sámi musihkkaoahpahusa . Sámi musihkkabargiid organiserenmálle , ovddasvástádusa juohkáseami iešguđet hálddašanorgánaid gaskka , mii guoská ruhtadeapmái , fertejit guoskevaš bargit , Sámediggi ja eará orgánat gaskaneaset dárkilit ovttasráđiid guorahallat . Dát guoská maiddái daid festiválaide , main oassi lea sámi dahje eamiálbmotkultuvra . Muhtun festiválat dievasmahttet nubbi nuppi mii guoská sisdollui ja áigemearrái , ja dasto lea geografalaččat lahka nuppi . Vuosttažettiin galgá šiehtadallojuvvot ođđa boazoguohtonkonvenšuvdna Norgga ja Ruoŧa gaskka , mii guoská boazodoalu bisuheapmái rájá rastá . Deaŧalaš bargu ovddosguvlui lea maiddái bargu , mii guoská boazodoallolága rievdadeapmái . Dát guoská Norgga riddodorski sállašiidda ja hálddašeapmái , riddo- ja vuotnabivddu rekruterenbivdoeriide , feastonuohttefatnasiid , autoliinna ja snoranuohttefatnasiid ráddjemii siskkabealde 12 neutalaš miilla davábealde 62 °N govdodatgráda ja dasto bivdoeari oanedeapmái dorske- , dikso- ja sáidebivddus , daid fatnasiidda , main leat vuoigatvuođat bivdit sallihiid ja sávššaid . Dát guoská stuorra osiide rašimus ealáhusguovlluin Davvi-Norggas . Konvenšuvdna ja dan doaibmabidjoprográmmat gusket njuolga sámi areálaberoštumiide ja resursahálddašeapmái . Dasa lassin lea deaŧalaš váikkuhit dan barggu , mii guoská kapasitehta huksemii , árjjalaš searvama mekanismmaide , váikkuhaniskančielggadusaide searvamii ja njuolggadusaide movt ovddidit našuvnnalaš lágaid dan ektui ahte gozihit eamiálbmogiid máhtolašvuođa , geavadiid ja ođasmahttimiid biologalaš šláddjivuođas . Dát ráddje fálaldaga álbmogii ovddeža ektui , sihke mii guoská ášševáldimii ja go dál fertejit olbmot , geat geavahit kantuvrra , máksit iešoasi . Sámediggi lea čuvvon ášši mii guoská oahpu massimii nuppi máilmmi soađi geažil ja lea doallan čoahkkimiid sin servviid ovddasteaddjiiguin . Dát njuolggadusat heaittihuvvojedje bušeahttajagi 2001 rájes , mii guoská doarjagii mii juolluduvvo sámegiela hálddašanguvlui . Fágasuorgi gulahallan ja diehtojuohkin lea nanosmahttojuvvon sihke siskkáldasat ja olggobeale geavaheaddjiid ektui , go guoská min bálvalusaide . Sámedikki hálddahusa organiserema nuppástuhttin lea maiddái buktán organisašuvdnii hástalusaid mii guoská beaktilis siskkáldas gulahallamii . Ieš arkiivabáhpiriid buvttadeami lassin guoská dat arkiivaortnegii , seailluheapmái áigeguovdilis arkiivvas , rádjanarkiivii ja gáiddusarkiivii , arkiivaráddjemii , kassašuvdnii ja arkiivva loahpadeapmái . Mánáid- ja nuoraid bajasšaddaneavttut váikkuhit Sámedikki ollu ja kulturfoandda ruhtajuolludemiid bokte leat válljen nanusmahttit mánáid ja nuoraid bajasšaddaneavttuid , sihke dat mat gusket girjjálášvuhtii , čállinkurssaide ja mánáid ja nuoraid sámegielat diehtočállosiidda . Dat mii guoská sámi girjjálašvuhtii oppalaččat , de eai boahtán 2001:s ge ohcamat almmuhit čáppagirjjálšvuođa lullisámegillii . Dat mii guoská julevsámegielat girjebuvttadeapmái , orru leamen váttisvuohtan go leat váilevaš gielladiđolaš olbmot giellabargguide , giellaguorahallamiidda , korrektuvralohkamiidda jna. . Erenoamáš deaŧalaš boazodoalloálbmogii leat doaimmat mat gusket ovddidit duoji ealáhussan . Dat mii guoská lotnolasealáhusaid doallodoarjagii de lea ulbmil sihkkarastit barggahusa ja sisaboađuvuođu sidjiide geain leat lotnolasealáhusat . Dat mii guoská duoji ja hábmenfága Oahppokántuvrii , de ii leat oahppokantuvrra doarjagiid boađus leamaš oktiivástideaddji doarjaga háguin Fidnoohppiidšiehtadusaid lohku ja kantuvrraid doaibma lea beare unni bealuštit kantuvrraid bisuheami . Dat mii guoská Sámedikki váikkuhangaskaoapmegeavaheapmái , ovdanbuvttii Agderforskning raportta ( gaskal kultuvrra ja ealáhusa ) 2001:s . Dát guoská vuos Sámi ovddidanfondii , Sámi kulturfondii ja Sámeálbmotfondii . ILO-konvenšuvnna nr. 169 ’ eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid hárrái iešmearrideaddji riikkain ( 1989 ) 6. artihkkal nanne sápmelaččaid rievtti beassat ráđđádallat dalle go meannuduvvojit áššit mat njuolga gusket sidjiide . Danne čuovvu ge Sámediggi beroštumiin vuoigatvuođabarggu riikkaidgaskasaš arenas earret eará dan ektui mii guoská davviriikkalaš sámekonvenšuvdnii ja ON eamiálbmotjulggaštussii . Dat guoská lágaide nugo finnmárkoláhka , minerálaláhka , áhperesursaláhka , boazodoalloláhka , biošláddjivuođaláhka ja plána- ja huksenláhka jna. . Sámediggi lea maiddái čuvvon barggu mii guoská ođđa Sámi vuoigatvuođalávdegoddái Romssa , Norlándda ja oarjelsámeguovllu ektui . Oktasašdokumeanta gárvvistuvvui jagi 2004 loahpas ja das lea čilgejuvvon vuođđu mii guoská eamiálbmogiid riektái ráđđádallat , ja das leat ovddiduvvon árvalusat movt ráđđádallamiid geavahusas sáhttá čađahit . Dát guoská erenoamážit ovddasvástádussii ovddidit sámi kultuvrra , geahča Vuođđolága § 110a ja ILO-konvenšuvnna nr 169 eamiálbmogiid vuoigatvuođaid birra . #ILL Sámediggi lea maŋimuš jagiin vásihan bisáneami sihke mii guoská politihka ovddideapmái ja resurssaide sámi kulturulbmiliidda . Sámediggi lea ollu jagiid bivdán Ráđđehusa ja Stuorradikki čoavdit ášši mii guoská oahppováillagiidda maŋŋá nuppi máilmmesoađi . Vástesaččat ja seamma garrasit gusket váikkuhusat eará joavkkuide mat leat gillán sakka maŋŋá ja ovdal nuppi máilmmesoađi , go mat namuhuvvojit stuorradiggedieđáhusas . Sámediggi lea áiggi mielde ásahan buriid ja doaibmi ovttasbargovugiid sihke báikkálaš ja guovllulaš oasálaččaiguin go guoská guovllulaš ealáhuseallima ovddideapmái . Ulbmil jienastuslogu guovddáš fievrridemiin lea beavttálmahttit , oktiiortnet ja kvalitehtasihkkarastit dan barggu mii guoská jienastuslohkui fievrrideapmái . Dát guoská maiddái gelbbolašvuođa ja doarvái iežaskapitála oččodeapmái . Muđui sáhttá foandda gaskaomiid geavahit doaibmabijuide mat gusket sámi boazodollui . Hui deaŧalaš lea ahte Sámediggi oažžu duohta váikkuhanfámu dakkár áššiin , mat gusket boazodoalu ávnnaslaš vuđđosii nu sakka . Dásseárvvu nannema dihte servodagas háliida Sámediggi ahte nissoniid ja dievdduid bálkátkeahtes bargu dohkkehuvvo vuođđun registreremiidda guolástusveahkadatgirjái , ja ahte addojuvvojit dárbbašlaš sierralobit njuolggadusain mat gusket oassálastinlobiide ja bivdovuoigatvuođaide . Sámediggi lea máŋgii ovddidan Ráđđehussii guolásteaddjiid váttisvuođa mii guoská gonagasreabbái oalgesálašin . Seammá guoská báikkálaš hálddašanmodeallaid ásaheapmái maid vuođđun galgá leat lagasvuođa- ja sorjjasvuođaprinsihppa . Sámediggi lea ollu gerddiid váldán oktavuođa Kultur- ja girkodepartemeanttain mii guoská sámi kultuvrra ruhtadeapmái almmá makkárge konkrehta bohtosiid haga . Mii guoská filbmasuorgái , de leat doaimmat lassánan dovdomassii dain maŋimuš jagiin . Dát ii guoskka dušše bieggafápmui , muhto maiddái minerálaresurssaid roggamii ja bákteruvkedoibmii sámi guovlluin . Dasto lei ovttamielalašvuohta das ahte bargu suodjalanproseassa njuolggadusaiguin , mat gusket sámi beroštumiide , galget vuoruhuvvot . Interreg III A guoská buot servodatsurggiide ; ealáhusaide , kultuvrii , oahpahussii , gillii jna. . Vátna ekonomalaš resurssaid geažil lea dattetge leamaš positiivvalaš ovdáneapmi mii guoská eamiálbmotovttasbargui Barentsovttasbarggu oktavuođas . Mii guoská NRK Sámi Radio oarjelsámegiel sáddenáigái , de lea sáddenáigi dál guktii vahkus 15 minuhta . Lávdegoddi oaidná ahte Sámediggeráđđi 02.12.04 reivves Kultur- ja girkodepartementii ja Gielda- ja guovlodepartementii , lea bivdán Ráđđehusa spiehkastit Sámedikki dievasčoahkkima vuoruhemiid go guoská sámi kulturviesuide . Sámi álbmot ánssáša čorgadis áššejođu ja dan ahte jođáneamos lági mielde čilgejuvvo ášši mii guoská sámi eana- ja čáhceriggodatvuoigatvuođaide . Mii guoská iešmearridanvuoigatvuhtii , de lea dárbu ahte Sámediggi ieš definere dan sisdoalu , seammás go gulahallat guovddáš eiseválddiiguin ášši birra . Mii guoská politihkkaovddideapmái , de lea dat vuosttažettiin Sámedikki iežas ovddasvástádus . Dát guoská dakkár demokráhtalaš vuođđoprinsihpaide go rabasvuhtii , ovddalgihtii vuorddehahttivuhtii ja mielváikkuheapmái , sihke ovttaskas olbmuide ja eiseválddiide . Neahttarusttegiidda mat huksejuvvojit energiijalága § 3-2 vuođul guovlokonsešuvnna birra , ii guoskka spiehkastat . Dát guoská maiddái mearrádusaide dakkár čadni areálaplánaid oktavuođas , main sáhttá leat viidáset doaibmaviidodat go dain doaibmabijuin , mat gullet ohcangeatnegasvuhtii . Dat guoská juohke eiseváldái , mas lea beassanlohpi huksehusaide ja mii boahtá diehtit dakkár beliid maid guoskevaš eiseváldi atná rihkusin plána- ja huksenlága mearrádusaid ektui dahje dan lága vuođul addojuvvon láhkaásahusaid ektui . § 1-6 čielggada ahte dát gáibádus guoská maiddái daidda doaibmabijuide , maid doaibmabidjoeaiggát ieš sáhttá čađahit dahje maidda álgojurdaga mielde ii dárbbaš ohcat lobi . Dát guoská maiddái doaibmabijuide maidda ii dárbbaš ohcat lobi go dat meannuduvvojit eará lága vuođul . Láhkaásahusa §:s 2 ja § 2 mearkkašumis boahtá ovdan ahte phl.85 gaskaboddasaš dahje fievrridahtti visttiide , huksehusaide dahje rusttegiidda iešalddis álgovuorus ii guoskka § 1-8 huksengielddus mearragáttis dahje § 11-6 dahje § 12-7 plánaid riekteváikkuhus dán áigodagas . Dát gusto beroškeahttá das ahte guoskkaš go árvvoštallan plánadulkomii vai ollistuvvon hálddašanárvvoštallamii , vai goappašagaide . Dakkár áššiin mat gusket muddenplánaide , ferte almmatge leat vejolaš váidit daid rievdadusaid plánas , mat leat dahkkojuvvon almmá ođđa gulaskuddama dahje njuolgga dieđiheami haga , maŋŋágo plánaevttohus lei gulaskuddamis . Mearrádus guoská maiddái áššiide mat leat mearriduvvon dispensašuvnnain . Lea aiddostuvvon ahte eiseválddiid ja namuhuvvon orgánaid váidagat nu go daddjojuvvon sáhttet dušše guoskat eaŋkilmearrádusaide mat njuolgga gusket guoskevaš eiseválddi áššesuorgái . Lea aiddostuvvon ahte eiseválddiid ja namuhuvvon orgánaid váidagat nu go daddjojuvvon sáhttet dušše guoskat eaŋkilmearrádusaide mat njuolgga gusket guoskevaš eiseválddi áššesuorgái . Romssa universiteahtta čujuha Stuorradiggedieđáhussii nr. 55 ( 2000-2001 ) mas evttohuvvo addit Sámediggái stuorát váikkuhanfámu ja lasi válddi áššiin mat namalassii gusket sámi eamiálbmogii , ja cealká čuovvovaččat : « Romssa universiteahtta doarju danne evttohusa ođđa § 3-12 vuosttas lađđasa birra , mii bidjá Sámedikki háldui mearridit mii lea buoremus vuohki organiseret giellabarggu . Sámedikkis leat vuordámušat ahte mii sáhttit leat mielde proseassas hábmemin Norgga vástádusa komiteii , dasto háliidit leat aktiivvalaččat mielde proseassas bidjamin eavttuid bargui viidáseappot , mii guoská iešmearrideapmái sihke našuvnnalaččat ja riikkaidgaskasaččat . Sámediggái lea hirbmat deaŧalaš oažžut buori ságastallama guovddáš eiseválddiiguin ođđa láhkaárvalusa birra mii guoská eanavuoigatvuođaide ja eanahálddašeapmái Finnmárkkus . Dát guoská dieđusge maiddái dan Sámi vuoigatvuođalávdegotti viidáset bargui sámiid vuoigatvuođaiguin luondduresurssaide Romssas , Norlánddas ja máttasámeguovllus . Dát čilgejupmi ferte leat vuođđun bargui viidáseappot , mii guoská maiddái minerálagávnnoštumiide . Dát guoská maiddái guovlluide olggobealde Finnmárkku . Dasa lassin leat bealit mat gusket biras- ja kulturmuitoáššiide oppalaččat . Suodjalusa doaimmat Hálkaváris gusket vuosttažettiin boazodollui . Guovllu viiddideapmi guoská máŋga sámi berostumištupmái . Dasa lassin guoská viiddideapmi máŋggakultuvrralaš álbmoga ássamii guovllus , sihke sihkarvuođa , birrasa ja ealáhusaid oktavuođas . Sámediggi lea maŋimuš jagiin vásihan ahte kultursuorgi lea bisánan mii guoská politihka hábmemii ja resursafievrrideapmái . Departementtaid bušeahttajuolludeamit eai leat heivehuvvon haddegoargŋumiid ektui ja mielddisbuktá ahte doaimmat mat gusket sámi ulbmiliidda , gáržžiduvvojit . Dát ii oktiivástit daiguin geatnegasvuođaiguin maid mii oaivvildit , ahte Norggas leat das mii guoská eamiálbmogiid ja čearddalaš minoritehtaid vuoigatvuođaide leat mielde mearrideame dánlágan áššiid . Mii guoská sámi oahppiide , de eai leat dahkkojuvvon makkárge systemáhtalaš iskkadeamit dahje čohkkejuvvon vásihusat lohkanáddejumi birra ovdal , muhto lea sivva jáhkkit ahte sámi oahppitge eai leat duođi čeahpit lohkat go norgalaš oahppit . Dát guoská buot rávisolbmuide , lea vuođđuduvvon viiddis máhtolašvuođa áddejupmái ja das lea guhkesáiggi perspektiiva . Dat guoská sihke visttiid lohkui ja sturrodagaide . Viidáseappot berre báikkálaš sámi čatnaseapmi leat vuođđun jus suodjalanplánat gusket sámi resursaguovlluide . Dasa lassin lea hástalussan geahččat ollislaččat stáhtalaš iešguđet surggiid , maidda suodjalanproseassa guoská . Sámediggi áigu vuolggahit barggu , mii guoská sámi girjjálašvuođa bissovaš oastinortnega ásaheami ja ruhtadeami čielggadeapmái . Dát guoská maiddái sámi musihka fágalaš ovddideapmái . Sámediggi galggašii ovttasráđiid eará instánssaiguin álggahit barggu mii guoská sámi musihkkáriid gelbbolašvuođa bajideapmái ja dasto oččodit alit dási sámi musihkkaoahpahusa . Sámi musihkkabargiid organiserenmálle , ovddasvástádusa juohkáseami iešguđet hálddašanorgánaid gaskka , mii guoská ruhtadeapmái , fertejit guoskevaš bargit , Sámediggi ja eará orgánat gaskaneaset dárkilit ovttasráđiid guorahallat . Dát guoská maiddái daid festiválaide , main oassi lea sámi dahje eamiálbmotkultuvra . Muhtun festiválat dievasmahttet nubbi nuppi mii guoská sisdollui ja áigemearrái , ja dasto lea geografalaččat lahka nuppi . Vuosttažettiin galgá šiehtadallojuvvot ođđa boazoguohtonkonvenšuvdna Norgga ja Ruoŧa gaskka , mii guoská boazodoalu bisuheapmái rájá rastá . Deaŧalaš bargu ovddosguvlui lea maiddái bargu , mii guoská boazodoallolága rievdadeapmái . Dát guoská Norgga riddodorski sállašiidda ja hálddašeapmái , riddo- ja vuotnabivddu rekruterenbivdoeriide , feastonuohttefatnasiid , autoliinna ja snoranuohttefatnasiid ráddjemii siskkabealde 12 neutalaš miilla davábealde 62 °N govdodatgráda ja dasto bivdoeari oanedeapmái dorske- , dikso- ja sáidebivddus , daid fatnasiidda , main leat vuoigatvuođat bivdit sallihiid ja sávššaid . Dát guoská stuorra osiide rašimus ealáhusguovlluin Davvi-Norggas . Konvenšuvdna ja dan doaibmabidjoprográmmat gusket njuolga sámi areálaberoštumiide ja resursahálddašeapmái . Dasa lassin lea deaŧalaš váikkuhit dan barggu , mii guoská kapasitehta huksemii , árjjalaš searvama mekanismmaide , váikkuhaniskančielggadusaide searvamii ja njuolggadusaide movt ovddidit našuvnnalaš lágaid dan ektui ahte gozihit eamiálbmogiid máhtolašvuođa , geavadiid ja ođasmahttimiid biologalaš šláddjivuođas . Sámediggi lea maŋimuš jagiin vásihan ahte kultursuorgi lea bisánan mii guoská politihka hábmemii ja resursafievrrideapmái . Departementtaid bušeahttajuolludeamit eai leat heivehuvvon haddegoargŋumiid ektui ja mielddisbuktá ahte doaimmat mat gusket sámi ulbmiliidda , gáržžiduvvojit . Bargu Sámedikki vuoigatvuođapolitihka konkrehtan dahkamiin ja viidáset ovddidemiin riikkaidgaskasaš riekteovdáneami vuođul , ja daid riekteprinsihpaid vuođul mat gusket eamiálbmogiid vuoigatvuođaide sihke našuvnnalaččat ja álbmotrievttálaččat , jotkojuvvo . Sámediggi lea ovddidan gáibádusa oažžut šiehtadallanmálle Ráđđehusa ja Sámedikki gaskka , mii guoská bušeahttarámmaide ja ovddasvástádusa juohkáseapmái buot servodatsurggiin . Oahpahusáššiin lea dehálaš ahte Sámedikkis lea ovttasbargu guovddáš eiseválddiiguin hui árra dásis iešguđet proseassain , erenoamážit mii guoská riikkaviidosaš mearrádusaide nugo omd. lágaid ja njuolggadusaid rievdadusaide , ovddidanprošeavttaide jna. . Váikkuhangaskaoapmin lea buoredit diehtojuohkima ja eanet aktiivvalaččat juohkit dieđuid Sámedikki máŋgašládjas doaimma birra mii guoská báikegottiide ja ovttaskas olbmuide ja sámi servodahkii ollislaččat . Dát guoská maiddái sámi olbmonamaide . Dát individuála vuoigatvuohta ii guoskka vuoigatvuhtii oažžut oahpahusa sámegillii . Sámedikki láhkaásahusválddi oahpahuslága § 6–4 vuođul , ferte viiddidit guoskat buot fágaide vuođđoskuvllain . Mii guoská sámegielat oahpaheaddjiid ja ovdaskuvlaoahpaheaddjiid rekrutteremii , de ferte Sámediggi oažžut ruđaid Oahpahus- ja dutkandepartemeanttas stipeandaortnegiid ásaheapmái . Mii guoská bargui dainna ođđa boazoguohtonkonvenšuvnnain Norgga ja Ruoŧa gaskka , de ferte sihke boazodollui ja sámedikkiide goappašiin riikkain sihkkarastojuvvot searvan viidáset bargui . Sámediggi lea ovddidan gáibádusa oažžut šiehtadallanmálle Ráđđehusa ja Sámedikki gaskka , mii guoská bušeahttarámmaide ja ovddasvástádusa juohkáseapmái buot servodatsurggiin . Oahpahusáššiin lea dehálaš ahte Sámedikkis lea ovttasbargu guovddáš eiseválddiiguin hui árra dásis iešguđet proseassain , erenoamážit mii guoská riikkaviidosaš mearrádusaide nugo omd. lágaid ja njuolggadusaid rievdadusaide , ovddidanprošeavttaide jna. . Departemeanta ii leat láhkaárvalusain dohkálaččat bidjan vuođđun siskkáldasrievtti ja riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid ja prinsihpaid mat gusket eamiálbmogiid vuoigatvuođaide . Váilevaš kapasitehta geažil lea juolludusaid registrerenbargu šiehtadusrehketdoalus mii guoská oahpponeavvuide maŋiduvvon . Ferte joatkit bargguin konkretiseret ja viidásetovddidit Sámedikki vuoigatvuođapolitihka riikkaidgaskasaš riekteovdáneami vuođul , ja daid riekteprinsihpaid vuođul mat gusket eamiálbmotvuoigatvuođaide sihke našuvnnalaččat ja álbmotrievttálaččat . Daid hástalusaid maid Sámediggi oaidná dan láhkabarggus mii fargga álgá ja mii guoská sámi beroštumiide , ja maid várra ii sáhte maŋidit dassážii go ráđđádallan- ja šiehtadallanortnet lea formaliserejuvvon , ferte geahččat daid geatnegasvuođaid ektui mat Sámedikkis leat , sihke našuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš dásis . Dát guoská lágaide nugo finnmárkkuláhka , minerálaláhka , boazodoalloláhka jna. . Váikkuhangaskaoapmin lea eanet ja árjjaleappot juohkit dieđuid Sámedikki máŋggalágan doaimmaid birra mat gusket báikegottiide , ovttaskas olbmuide ja sámi servodahkii ollislaččat . Sámediggi lea vásihan ahte maŋimuš jagiid lea bisánan dat mii guoská politihkkahábmemii ja resurssaide sámi kulturulbmiliidda . Danne lea áibbas vealtameahttun ahte Sámediggi árrat sáhttá searvat áššiide mat gusket sámi guovlluid politihka hábmemii , láhkaaddimii ja resurssaid hálddašeapmái . Ferte joatkit bargguin konkretiseret ja viidásetovddidit Sámedikki vuoigatvuođapolitihka riikkaidgaskasaš riekteovdáneami vuođul , ja daid riekteprinsihpaid vuođul mat gusket eamiálbmotvuoigatvuođaide sihke našuvnnalaččat ja álbmotrievttálaččat . Daid hástalusaid maid Sámediggi oaidná dan láhkabarggus mii fargga álgá ja mii guoská sámi beroštumiide , ja maid várra ii sáhte maŋidit dassážii go ráđđádallan- ja šiehtadallanortnet lea formaliserejuvvon , ferte geahččat daid geatnegasvuođaid ektui mat Sámedikkis leat , sihke našuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš dásis . Dát guoská lágaide nugo finnmárkkuláhka , minerálaláhka , boazodoalloláhka jna. . Danne čuovvu ge Sámediggi beroštumiin vuoigatvuođabarggu riikkaidgaskasaš arenas earret eará dan ektui mii guoská davviriikkalaš sámekonvenšuvdnii ja ON eamiálbmotjulggaštussii . Dat guoská lágaide nugo finnmárkoláhka , minerálaláhka , áhperesursaláhka , boazodoalloláhka , biošláddjivuođaláhka ja plána- ja huksenláhka jna. . Sámediggi lea maiddái čuvvon barggu mii guoská ođđa Sámi vuoigatvuođalávdegoddái Romssa , Norlándda ja oarjelsámeguovllu ektui . Oktasašdokumeanta gárvvistuvvui jagi 2004 loahpas ja das lea čilgejuvvon vuođđu mii guoská eamiálbmogiid riektái ráđđádallat , ja das leat ovddiduvvon árvalusat movt ráđđádallamiid geavahusas sáhttá čađahit . Dát guoská erenoamážit ovddasvástádussii ovddidit sámi kultuvrra , geahča Vuođđolága § 110a ja ILO-konvenšuvnna nr 169 eamiálbmogiid vuoigatvuođaid birra . #ILL Sámediggi lea maŋimuš jagiin vásihan bisáneami sihke mii guoská politihka ovddideapmái ja resurssaide sámi kulturulbmiliidda . Sámediggi lea ollu jagiid bivdán Ráđđehusa ja Stuorradikki čoavdit ášši mii guoská oahppováillagiidda maŋŋá nuppi máilmmesoađi . Vástesaččat ja seamma garrasit gusket váikkuhusat eará joavkkuide mat leat gillán sakka maŋŋá ja ovdal nuppi máilmmesoađi , go mat namuhuvvojit stuorradiggedieđáhusas . Sámediggi lea áiggi mielde ásahan buriid ja doaibmi ovttasbargovugiid sihke báikkálaš ja guovllulaš oasálaččaiguin go guoská guovllulaš ealáhuseallima ovddideapmái . Ulbmil jienastuslogu guovddáš fievrridemiin lea beavttálmahttit , oktiiortnet ja kvalitehtasihkkarastit dan barggu mii guoská jienastuslohkui fievrrideapmái . Oktasašdokumeanta gárvvistuvvui jagi 2004 loahpas ja das lea čilgejuvvon vuođđu mii guoská eamiálbmogiid riektái ráđđádallat , ja das leat ovddiduvvon árvalusat movt ráđđádallamiid geavahusas sáhttá čađahit . Interreg III A guoská buot servodatsurggiide ; ealáhusaide , kultuvrii , oahpahussii , gillii jna. . Dát hástalusat gusket erenoamážit bargui jienastusloguin , ovddastusain ja válgabohtosa áigemeriin . Dát guoská maiddái eará deaŧalaš resursalágaide nugo minerálaláhkii ja plána- ja huksenláhkii . Stuorradiggi bijai eaktun Meavkki ja Arvenjárgga báhčinguovlluid laktimis dan ahte bealit mat gusket boazodollui galge čovdojuvvot . Sámediggi lea addán cealkámuša ođđa boraspirebuhtadusa láhkaásahusevttohussii mii guoská šibihiidda ja bohccuide . Sámediggi ferte oažžut váikkuhanfámu bajimuš dási boraspirepolitihkkii mii guoská sámi guovlluide . Nugo ortnet dál lea , de ii dávis dat stáhta geatnegasvuođaide ahte ráđđádallat eamiálbmogiin áššiin mat gusket sidjiide ILO-konvenšuvnna nr 169 mielde , eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid hárrái iešmearrideaddji riikkain , ii ge dat dávis ráđđádallanšiehtadussii ge . Dasto deattuhuvvo ahte Suopma , Norga , Ruošša ja Ruoŧŧa leat geatnegahttojuvvon dohkkehit ja sihkkarastit sámiid eamiálbmotvuoigatvuođaid , maiddái historjjálaš vuoigatvuođaid mat gusket eatnamiidda , čáziide ja luondduriggodagaide . Sámedikki mielas lea deaŧalaš ahte bargu dán áigodagas jotkojuvvo , muhto ahte biddjojuvvo sámi prográmma mii guoská olles Sápmái . Sámediggi searvá aktiivvalaččat bargui mii guoská eamiálbmotjulggaštusa ráhkadeapmái ON olis . Sámediggi čujuha ahte geavahusas lea dahkkojuvvon hui unnán Norggas dan oasis mii guoská CBD:ii 8 ( j ) . Našunála ovddasvástádus dat lea láhčit dili sámi servodatovdánahttima váste , dát guoská maiddái alit ohppui mii lea deaŧalaš dán ovdánahttimii . Dán prošeavtta ulbmilin lea oažžut bissovaš čovdosa mii guoská sámi statistihkaid ráhkadeapmái . Sámediggi lea maŋimuš jagiid vásihan ahte stáhtalaš eiseválddit leat bisánan go guoská politihka ovdánahttimii ja ekonomalaš resurssaide sámi dáiddaulbmiliidda . Áššeoasálaččat galget ásahit njuolggadusaid , ovddasvástádusa ja geatnegasvuođaid boahtteáiggi šiehtadallamiidda go guoská sámi dáiddáršiehtadusaide Sámedikki ja sámi dáiddáriid gaskka . 2005/2006/2005 boazodoallošiehtadusa meannudeamis lea Sámediggi čujuhan ahte verrui guoski áššiin heaittiheami oktavuođas eai leat seammalágan váikkuhusat buot vuođđoealáhusaide . Meahci geavaheapmi guoská maiddái sámi turistaealáhussii dalle go mohtorjohtolat lea oassi dárbbašlaš vuođđostruktuvrras go galgá fállat buriid vásáhusaid . Dát hástalusat gusket erenoamážit bargui jienastusloguin , ovddastusain ja válgabohtosa áigemeriin . Dát hástalusat gusket erenoamážit bargui jienastusloguin , ovddastusain ja válgabohtosa áigemeriin . Stuorradiggi bijai eaktun Meavkki ja Arvenjárgga báhčinguovlluid laktimis dan ahte bealit mat gusket boazodollui galge čovdojuvvot . Dát guoská vel vejolaš eamiálbmotfoandda ásaheami áššái . Goas mearriduvvojedje ráját , mat guske maiddái sámi geavahan- ja ássanguovlluide ? Dát guoskkai earret eará Suoma beallái ja Norgga beallái čáláhallan boazosápmelaččaid johtimii vuotnaguovlluide ja Romssa ja Finnmárkku riddoguovlluide geasset , ja davvisuoma vuovdeeatnamiidda dálvet . Sámiid iešmearrideapmi ferte danne atnit vuolggasadjin vuoigatvuođa oassálastit buot mearrádusaide mat gusket sidjiide . Sámi iešmearrideapmi lea , norgalaš oktavuođas , gažaldat das nákcego min demokráhtalaš vuogádat addit sámi veahkadahkii doarvái váikkuhanfámu riikkagottálaš politihkalaš proseassaide ja mearrádusaide mat gusket sidjiide . Sámedikki válggaid bajit prinsihpat , nugo válgabiirejuohkin ja mandáhttajuohku , leat vuosttažettiin juoga mat gusket sámi veahkadahkii . Ráđđehusa oainnu mielde ollašuvvá juksanmearri ahte Sámediggi ieš galgá mearridit áššiid mat erenoamážit gusket sámi veahkadahkii , buorebut go diktá Sámedikki iežas oažžut válddi dáid gažaldagaid badjel . Njuolggadusat válggaid geavatlaš čađaheami birra gusket gielddaide , dasgo gielddaid sámeválgastivrras lea geavatlaš ovddasvástádus sámediggeválggaid čađaheamis . Sáhttá jearrat sáhttágo Ráđđehusadvokáhtta veahkehit Sámedikki eanet ráddjejuvvon duovdagis , áššiin mat gusket Sámedikki doibmii hálddahusorgánan ( ovdamearkka dihtii virgeoapmahašáššiin dahje lanjaid láigohemiin ) . Golbmii jagis leat ovttasbargočoahkkimat golmma davimus oahppodirektora ja Sámedikki gaskkas main ságaškuššet áigeguovdilis áššiid mat gusket sámi oahpaheapmái . Nammagoddi addá cealkámušaid mat gusket sámi beroštusaide , ja sáhttá maiddái iežas álgaga vuođul ovddidit áššiid fylkkagildii . Mátta-Trøndelága fylkkagielda lea 2001 vuođđudan sámi gažaldagaid ráđđeaddi lávdegotti áššiin mat gusket sámi dilálašvuođaide fylkkas . Sámegiela hálddahanguovllu guđa gieldda ovttasbargoorgánas leat čoahkkimat 3–4 jagis main ságaškuššet skuvlagažaldagaid mat gusket oahpaheapmái O97 Sámi mielde ja eará áigeguovdilis áššiid . Riidu gielddalaš iešstivrejumi prinsihpa ja Sámedikki válddi lasihanjuksanmeari gaskkas sáhttá bohciidit go dahkamušat mat gusket sámiide erenoamážit , evttohuvvojit biddjojuvvot Sámediggái , dahje juos gielddaide skihkkejuvvojit dahkamušat doibmiibidjat stáhta sámepolitihka . Gažaldagain mat gusket vuđolaš vuoigatvuođaide sáhttet dihto stáhtalaš stivremat dárbbašuvvot vái stáhta sámepolitihkalaš geatnegasvuođat váfistuvvojit buot hálddahusdásiin . Nammagoddi addá cealkámušaid mat gusket sámi beroštusaide , ja sáhttá maiddái iežas álgaga vuođul ovddidit áššiid fylkkagildii . Mátta-Trøndelága fylkkagielda lea 2001 vuođđudan sámi gažaldagaid ráđđeaddi lávdegotti áššiin mat gusket sámi dilálašvuođaide fylkkas . Láhka galgá ássiide váfistit vuođđovuoigatvuođaid mat gusket sámegiela geavaheapmái . Maiddái stáhtalaš ja guovlluguovdasaš almmolaš orgánat leat geatnegahttojuvvon , ovdamearkka dihtii lea viiddiduvvon riekti geavahit sámegiela riekteeiseválddit ovddas , ja lágat ja láhkasásahusat mat erenoamážit gusket visot dahje muhtun oássái sámi álbmogis galget jorgaluvvot sámegillii . Ráđđehus áigu informašuvdnadoaibmabijuid álggahit dainna ulbmiliin ahte buoridit dieđu njuolggadusaid hárrái mat gusket sámegillii ja gielladásseárvui almmolaš orgánain ( geahča maiddái kapihttala 7.4 ) . Finnmárkku fylkkamánni lea dattege vuostáváldán ovtta ášši mii guoskkai lágalašvuođa dárkkisteapmái . Dat guoskkai Deanu gieldda virgáibidjannjuolggadusaide , mas gáibiduvvui sihke sámegiela ja dárogiela máhttu virgáibidjamis gielddalaš virggiide . Guovllustivrrat galget doaibmat fágalaš ráđđeaddin ja eavttuidbiddjin almmolaš hálddaheapmái ja eará áššiin mat gusket boazodollui guoskevaš boazoguohtunguovllus . Dálá boazodoallolága mearrádusat mat gusket stivremii , hálddaheapmái ja siskkáldas dilálašvuođaide muđui , leat eanaš sajiin ideanttalaččat álgovuolggalaš láhkateavsttain 1978 rájes . Namahuvvon dilálašvuođaid dáfus , nammadii Eanadoallodepartemeanta 1998 čavčča lávdegotti man mandáhttan lei guorahallat boazodoallolága , dainna ulbmiliin ahte divodit mearrádusaid mat gusket boazodoalu stivremii ja hálddaheapmái ja ealáhusa siskkáldas dilálašvuođaid ásahallamii . Dát lea dahkan ahte ollu árbevirolaš máhttu lea hedjonan das mii guoská biergguid rájadit ja liigebuktagiid ávkin atnit . Guovllustivrrat galget doaibmat fágalaš ráđđeaddin ja eavttuidbiddjin almmolaš hálddaheapmái ja eará áššiin mat gusket boazodollui guoskevaš boazoguohtunguovllus . Dasa mii guoská lahkaguovlu- ja sorjjasvuođaprinsihppii , dan áddejumis ahte oassálastilohpi galgá juogaduvvot geográfalaš gullevašvuođa vuođul , de ii leat dálá dilis láhkavuođus Oassálastiláhka ( Deltakerloven ) bokte vuođđudit oassálastilohpejuohkima duššefal dáid eavttuid vuođul . Forum galgá gieđahallat áššiid ECOSOC:a mandáhta siskkabealde , nappo áššiid mat gusket máilmmi eamiálbmogiidda ekonomalaš ja sosiála gárgedeami , kultuvrra , oahpu , dearvvasvuođa ja olmmošvuoigatvuođaid dáfus . Dát guoská sihke biodiversitehttaprojektii ja dearvvasvuođa- // birasprojektii Ruoššas . Forum galgá gieđahallat áššiid ECOSOC:a mandáhta siskkabealde , nappo áššiid mat gusket máilmmi eamiálbmogiidda ekonomalaš ja sosiála gárgedeami , kultuvrra , oahpu , dearvvasvuođa ja olmmošvuoigatvuođaid dáfus . Oktanuppelohkái departemeantta oassálastet bissovaččat lávdegoddái , ja eará departemeanttat fas bovdejuvvojit oassálastit go áššit mat gusket sidjiide ságaškuššojuvvojit . Sámiid ja riikkagottálaš veahádagaide guoski barggu nannema várás ásahuvvui geassemánu 15. 2001 sierra Sámi- ja veahádatpolitihkalaš ossodat Gielda- ja guovlodepartemeantta vuollásažžan . Maiddái jagis 1998 guorahalai Statskonsult Gielda- ja guovlodepartemeantta barggu das mii guoská sámepolitihkalaš surggiide . Dát ortnet guoská vuosttažettiin sámi dulkkaide Norggas , muhto prinsihpalaččat berrešii Davviriikkaid sámegielagiin leat oktasaš dulkonortnet . Ovdaprošeavttas galgá ráhkaduvvot raporta daid faktuvvraid birra mat váikkuhit nissonolbmuid ja nuoraid oččodeami eanandollui , infrastruktuvrraid birra mat gusket dása , man ulbmil lea čilget dili , ulbmila , mandáhta , vuoruhansurggiid , prográmma organiserema ja ruhtadeami ja makkár doaimmat galget čađahuvvot vai joksá ulbmiliid . iehtadusbealit válljejedje guođđit áššiid šiehtadallamiin mat gusket bajimus boazolohkui . Dát ii guoskka dušše prošeaktaruđaid juolludemiide , muhto maiddái dasa ahte Sámediggi lea eambbo aktiivvalaš dearvvašvuođa- ja sosialbálvalusa heiveheamis ja sisdoalus . Ferte maiddái namuhit ahte Sámedikki mielas ii leat dialoga Olgoriikkadepartementtain dohkálaš dáin áššiin , dát guoská maiddái Norgga doaimmaide eamiálbmotjulggaštusa proseassas . Dát guoská ee. regiovnnalaš bissovašvuhtii ja davviguovllu ealáhusovdáneami veahkkedoaimmaid hálddašeapmái . Dát ortnet guoská vuosttažettiin sámi dulkkaide Norggas , muhto prinsihpalaččat berrešii Davviriikkaid sámegielagiin leat oktasaš dulkonortnet . Dan rájes go Girjerájus- ja diehtojuohkinossodat ásahuvvui borgemánu 1. b. 2000 , de leat ossodagas mannan hui olu resurssat doaimmaide mat gusket fárremii ja sajáiduvvamii ođđa vistái , ja almmolaš rahpama plánemii ja čađaheapmái . Servodatossodaga deaŧaleamos doaibman leat gieđahallat áššiid mat gusket fágasurggiide nu go vuoigatvuođat ja iešmearrideapmi , davviriikkalaš áššit , sámediggeválggat , dearvvašvuođa- ja sosiáladoaimmat ja johtolat . Mii koordineret politihkalaš jođihangotti čoahkkimiid , ja meannudit áššiid mat gusket sámi dearvvašvuođa- ja sosiálaulbmiliid juolludemiide , ja maiddái doarjjastivrra váiddaáššiid Sámediggeráđđái . Evalueren guoská daidda gielddaide mat addet oahpahusa 10-jagi vuođđoskuvlla sámi oahppoplánaid ( O97S ) mielde . Dasa lassin galgá ossodat doaibmat politihkalaš čállingoddin Sámediggeráđđái áššiin mat gusket giellagažaldagaide . Dasto sohppojuvvui álggahit ođasmahttinbarggu mearrádusaid hárrái mat gusket stivrejupmái , hálddašeapmái ja boazodoalu siskkáldas áššiide . Ráđđádallansoahpamuša duogážin lea álgoálbmogiid vuoigatvuohta oainnuideaset cealkit áššiin mat njuolga gusket sidjiide . Ráđđádallamat galget čađahuvvot buot áššiin mat sáhttet njuolga guoskat sámi beroštumiide . Boazodoalloláhka lea vuosttaš láhka mii guoská sámi beroštumiide mii ovddiduvvo Stuoradiggái maŋŋel go ráđđádallansoahpamuš mearriduvvui . Boazodoallostivrra oainnu mielde fertejit dat bealit maid lávdegoddi lea geahčadan , mat earret eará gusket boazodolliid gaskasaš vuoigatvuođaide ja geatnegasvuođaide , regulerejuvvot lágas eai ge njuolggadusain . « Stuoradikki dárkkistan- ja vuođđudanlávdegoddi lea Evtt. S. nr. 296 ( 1995 – 96 ) dárkilit ságaskuššan gažaldagaid mat gusket hálddahusa láhkaásahusgeavaheapmái . Earret čielga politihkalaš deasttaid , de sáhttá deattuhit beliid mat gusket riikkaássiid sihkarvuhtii . Nuppe bealis sáhttet teknihkalaš bienalaš njuolggadusat bures biddjot láhkaásahusaide ( njuolggadusaide ) , erenoamážit jus geavatlaččat gusket dušše muhtumiidda ( fágabargiide ) . Dárbu lea čađahit oktilaččat buori ja kritihkalaš dutkama mii guoská sámi servodatdiliide . Dárbu lea čađahit oktilaččat buori ja kritihkalaš dutkama mii guoská sámi servodatdiliide . Dát guoská earret eará ILO-konvenšuvdnii nr. 169 . Vuosttaš duopmu guoskkai riidui bohccuid guođohanvuoigatvuođaid birra mat gulle Selbu gieldda osiide , ja nubbi duopmu fas gulai riidui gaskal Olmmáivákki ássiid Gáivuona suohkanis ja stáhta oamastanvuoigatvuođaid birra Čáhppevuovdái , mii lea sullii 120 km 2 - sturrosaš meahcceguovlu . Dát guoská earret eará ILO-konvenšuvdnii nr. 169 . Vuosttaš duopmu guoskkai riidui bohccuid guođohanvuoigatvuođaid birra mat gulle Selbu gieldda osiide , ja nubbi duopmu fas gulai riidui gaskal Olmmáivákki ássiid Gáivuona suohkanis ja stáhta oamastanvuoigatvuođaid birra Čáhppevuovdái , mii lea sullii 120 km 2 - sturrosaš meahcceguovlu . Dat guoská erenoamážit nissonolbmuide , mánáide , unnitloguide ja álgoálbmogiidda . #ILL Diehttelas guoská dat mearrádus sápmelaččaide . ONa Olmmošvuoigatvuođalávdegoddi , mii goziha siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid konvenšuvnna , lea maid cealkán mearrádusa gáibidit doaibmabijuid mat sihkkarastet unnitlohkosaš ál-bmogiidda beaktilis oassálastima dakkár mearrádusaide mat sidjiide gusket . Dakkár doaibmabijut galget sihkkarastit ahte dan álbmoga olbmot geasa dát guoská , besset atnit ávkki vuoigatvuođain ja vejolašvuođain seamma ládje go álbmot muđui . ILO-konvenšuvnna nr. 169 dohkkehemiin lea ráđđehus geatnegahttojuvvon ráđđádallat dainna álbmogiin masa dat guoská , heivvolaš prosedyraiguin ja erenoamážit sin ovddasteaddji ásahusaid bokte , jus fal árvvoštallet ráhkadit ođđa lágaid dahje hálddahuslaš doaibmabijuid mat njuolgga sáhttet dasa čuohcit , gč. art. 6 . Diet vuoigatvuođat leat ráddjejuvvon guoskat dan vuoigatvuhtii ahte oamastit , atnit , ovddidit ja mearridit daid eatnamiid ja riggodagaid mat sis leat odne árbevirolaš čanastumi dihte . álgoálbmogiin lea , go sii atnet iežaset iešmearridanvuoigatvuođa , riekti autonomiijii dahje iešmearrideapmái dakkár áššiin mat gusket sin siskkáldas ja báikkálaš áššiide , ja sis lea maid riekti oažžut ruhtadanvuogádaga iežaset iešmearridandoaimmaide gč. art. 4 . Sámi iešmearrideapmi lea , norgalaš oktavuođas , gažaldat das n ·kcego min demokr-htalaš vuog ·dat addit s ·mi veahkadahkii doarv ·i v ikkuhanf ·mu riikkagott ·laš politihkalaš proseassaide ja mearr ·dusaide mat gusket sidjiide . Dakkár áššiin sáhttá iešmearridanrievtti atnit dakkár riektin ahte olbmuin lea dadjamuš ja ahte lea riekti mieldemearridit , dakkár áššiin mat gusket sápmelaččaide dego okta joavku . Ovdamearkkat dasa sáhttet leat doaibmabijut mat gusket sámegillii ja Sámi ovdánahttinfondii . Nubbi lea ahte sáhttá leat sáhka dan rievtti birra ahte galgá leat duohta , beaktilis oassálastin almmolaš válddi čađahemiin sihke dakkáriin mat gusket sápmelaččaide ja dan servodahkii mas sii leat oassin , ovdamearkka dihte go lea sáhka dakkár mearridemiin mat gusket areála-plánemii ja resursageavaheapmái . Nubbi lea ahte sáhttá leat sáhka dan rievtti birra ahte galgá leat duohta , beaktilis oassálastin almmolaš válddi čađahemiin sihke dakkáriin mat gusket sápmelaččaide ja dan servodahkii mas sii leat oassin , ovdamearkka dihte go lea sáhka dakkár mearridemiin mat gusket areála-plánemii ja resursageavaheapmái . Dat guoská erenoamážit nissonolbmuide , mánáide , unnitloguide ja álgoálbmogiidda . #ILL Diehttelas guoská dat mearrádus sápmelaččaide . ONa Olmmošvuoigatvuođalávdegoddi , mii goziha siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid konvenšuvnna , lea maid cealkán mearrádusa gáibidit doaibmabijuid mat sihkkarastet unnitlohkosaš ál-bmogiidda beaktilis oassálastima dakkár mearrádusaide mat sidjiide gusket . Dakkár doaibmabijut galget sihkkarastit ahte dan álbmoga olbmot geasa dát guoská , besset atnit ávkki vuoigatvuođain ja vejolašvuođain seamma ládje go álbmot muđui . ILO-konvenšuvnna nr. 169 dohkkehemiin lea ráđđehus geatnegahttojuvvon ráđđádallat dainna álbmogiin masa dat guoská , heivvolaš prosedyraiguin ja erenoamážit sin ovddasteaddji ásahusaid bokte , jus fal árvvoštallet ráhkadit ođđa lágaid dahje hálddahuslaš doaibmabijuid mat njuolgga sáhttet dasa čuohcit , gč. art. 6 . Diet vuoigatvuođat leat ráddjejuvvon guoskat dan vuoigatvuhtii ahte oamastit , atnit , ovddidit ja mearridit daid eatnamiid ja riggodagaid mat sis leat odne árbevirolaš čanastumi dihte . álgoálbmogiin lea , go sii atnet iežaset iešmearridanvuoigatvuođa , riekti autonomiijii dahje iešmearrideapmái dakkár áššiin mat gusket sin siskkáldas ja báikkálaš áššiide , ja sis lea maid riekti oažžut ruhtadanvuogádaga iežaset iešmearridandoaimmaide gč. art. 4 . Sámi iešmearrideapmi lea , norgalaš oktavuođas , gažaldat das n ·kcego min demokr-htalaš vuog ·dat addit s ·mi veahkadahkii doarv ·i v ikkuhanf ·mu riikkagott ·laš politihkalaš proseassaide ja mearr ·dusaide mat gusket sidjiide . Dakkár áššiin sáhttá iešmearridanrievtti atnit dakkár riektin ahte olbmuin lea dadjamuš ja ahte lea riekti mieldemearridit , dakkár áššiin mat gusket sápmelaččaide dego okta joavku . Ovdamearkkat dasa sáhttet leat doaibmabijut mat gusket sámegillii ja Sámi ovdánahttinfondii . Nubbi lea ahte sáhttá leat sáhka dan rievtti birra ahte galgá leat duohta , beaktilis oassálastin almmolaš válddi čađahemiin sihke dakkáriin mat gusket sápmelaččaide ja dan servodahkii mas sii leat oassin , ovdamearkka dihte go lea sáhka dakkár mearridemiin mat gusket areála-plánemii ja resursageavaheapmái . Nubbi lea ahte sáhttá leat sáhka dan rievtti birra ahte galgá leat duohta , beaktilis oassálastin almmolaš válddi čađahemiin sihke dakkáriin mat gusket sápmelaččaide ja dan servodahkii mas sii leat oassin , ovdamearkka dihte go lea sáhka dakkár mearridemiin mat gusket areála-plánemii ja resursageavaheapmái . Sámi allaskuvllas // Sámi Instituhtas lea fágalaš gelbbolašvuohta álgoálbmotáššiin ja Statoil atná das ávkki go galgá hábmet ja kvalitehtasihkkarastit ehtalaš njuolggadusaid dakkár oljo- ja gássadoaimmaid várás mat gusket álgoálbmo ­giidda . Dat guoská mánáide ja nuoraide , dearv-vašvuhtii , valáštallamii , eaktodáhtolašvuhtii , kultuvrii ja kulturovttasbargui mii lea kultuvrra , filmma ja festiválaid dáfus . Dat guoská maid sámi beroštumiide . leat veahkkin dagaheame álkibun ovttastahttit rádjerasttideaddji doaimmaid ja oktasaš pro-šeavttaid mat gusket sápmelaččaide erenoamážit Sámi allaskuvllas // Sámi Instituhtas lea fágalaš gelbbolašvuohta álgoálbmotáššiin ja Statoil atná das ávkki go galgá hábmet ja kvalitehtasihkkarastit ehtalaš njuolggadusaid dakkár oljo- ja gássadoaimmaid várás mat gusket álgoálbmo ­giidda . Dat guoská mánáide ja nuoraide , dearv-vašvuhtii , valáštallamii , eaktodáhtolašvuhtii , kultuvrii ja kulturovttasbargui mii lea kultuvrra , filmma ja festiválaid dáfus . Dat guoská maid sámi beroštumiide . leat veahkkin dagaheame álkibun ovttastahttit rádjerasttideaddji doaimmaid ja oktasaš pro-šeavttaid mat gusket sápmelaččaide erenoamážit Dát guoská earret eará ILO-konvenšuvdnii nr. 169 . Vuosttaš duopmu guoskkai riidui bohccuid guođohanvuoigatvuođaid birra mat gulle Selbu gieldda osiide , ja nubbi duopmu fas gulai riidui gaskal Olmmáivákki ássiid Gáivuona suohkanis ja stáhta oamastanvuoigatvuođaid birra Čáhppevuovdái , mii lea sullii 120 km 2 - sturrosaš meahcceguovlu . Sámi allaskuvllas // Sámi Instituhtas lea fágalaš gelbbolašvuohta álgoálbmotáššiin ja Statoil atná das ávkki go galgá hábmet ja kvalitehtasihkkarastit ehtalaš njuolggadusaid dakkár oljo- ja gássadoaimmaid várás mat gusket álgoálbmo ­giidda . Dat guoská mánáide ja nuoraide , dearv-vašvuhtii , valáštallamii , eaktodáhtolašvuhtii , kultuvrii ja kulturovttasbargui mii lea kultuvrra , filmma ja festiválaid dáfus . Dat guoská maid sámi beroštumiide . Dát guoská omd. sápmelaččaide lullisámi guovllus , gávpogiin ja stuorát báikegottiin . Dát guoská sámediggeválggaide , boazodollui ja sámegieloahpahussii mánáidgárddiin ja skuvllain . Almmolaš hálddašeami iešguđet surggiin sáhttá leat dárbu ipmirdit sihke álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid , Norgga politihka ja lágaid mat gusket sámi dilálašvuođaide . Danin áigu ge Bargo- ja searvadahttindepartementa ovttas guoskevaš departementtaiguin , geahččat livččii go vejolaš ahte Sámi allaskuvla oažžu bargun garraseappot bargat ásahit gelbbolašvuođanannema lohkanfálaldagaid mat gusket almmolaš suorgái . Dát guoská sihke diehtojuohkimii ja dasa ahte hukset viidáseappot daid lohkanfálaldagaid mat juo gávdnojit ja mat gávdnojit eará oahpahusinstitušuvnnain , mat gusket guđege etáhta erenoamáš oahpposuorgái , Muhto dás lea maid sáhka ásaheames sierra fálaldagaid allaskuvlii . Dát guoská sihke diehtojuohkimii ja dasa ahte hukset viidáseappot daid lohkanfálaldagaid mat juo gávdnojit ja mat gávdnojit eará oahpahusinstitušuvnnain , mat gusket guđege etáhta erenoamáš oahpposuorgái , Muhto dás lea maid sáhka ásaheames sierra fálaldagaid allaskuvlii . Iskan guoskkai sullii 11 000 bargái almmolaš suorggis . Eanaš almmolaš orgánat maidda sámelága giellanjuolggadusat gusket , eai ollašuhte ollásit lága gáibádusaid . Dát ii guoskka dattetge hállamii virgehasaide geat leat doaimmas orgána kontuvrra olggobealde . Almmolaš orgánat maidda sámelága giella ­njuolggadusat gusket , galget ieža fuolahit ahte njuolggadusat čuvvojuvvojit , ja dain lea ovddasvástádus das ahte dain leat dohkálaš sámegielat bargit , gč. sámelága giellanjuolggadusaid láhkaásahusaid . Garraseamos geatnegasvuođat leat daid doaimmaide maidda sámi giellalága njuolggadusat gusket , gč. kap. 19.4. áššit mat gusket njuolga sámi álbmogii , almmuhuvvojit dies maid sámegillii – eanemusat davvisámegillii , muhto maiddái julevsámegillii ja lullisámegillii . Dás lea dearvvašvuođabálvalus ja riektelágádus guovddážis , dannego gielalaš gulahallan-váttisvuođat dáin surggiin čuhcet erenoa ­-máš garrasit daidda geaidda dat gusket . Juolludus lassánii dađistaga ja doarjja viiddiduvvui maiddái guoskat guovttegielalaš hálddašeapmái . Iskan guoskkai sullii 11 000 bargái almmolaš suorggis . Eanaš almmolaš orgánat maidda sámelága giellanjuolggadusat gusket , eai ollašuhte ollásit lága gáibádusaid . Dát ii guoskka dattetge hállamii virgehasaide geat leat doaimmas orgána kontuvrra olggobealde . Almmolaš orgánat maidda sámelága giella ­njuolggadusat gusket , galget ieža fuolahit ahte njuolggadusat čuvvojuvvojit , ja dain lea ovddasvástádus das ahte dain leat dohkálaš sámegielat bargit , gč. sámelága giellanjuolggadusaid láhkaásahusaid . Garraseamos geatnegasvuođat leat daid doaimmaide maidda sámi giellalága njuolggadusat gusket , gč. kap. 19.4. áššit mat gusket njuolga sámi álbmogii , almmuhuvvojit dies maid sámegillii – eanemusat davvisámegillii , muhto maiddái julevsámegillii ja lullisámegillii . Suohkanat galget juobe dan meare ge searvat dán doi-bmii ahte leat mielde bálvalusain mat gusket sosiála ruhtaveahki doaimmaheapmái ja gealbudanprográmmii masa gullá gealbudandoarjja . Etáhtta galgá bargat dan badjelii ahte dieđut maid olbmot dávjá ohcalit , leat gávdnamis sámegillii interneahttasiidduin www.nav.no , mat gusket etáhta doarjagiidda ja geavaheddjiid vuoigatvuođaide . Etáhtta galgá čađat raporteret iežas bargguid birra mat gusket sámi doaimmaide . Dát lea erenoamáš áigeguovdil go guoská stáhta doaimmaide ja bálvalusaide mat ovdal regiovnnaide sirdima guske Sámedikki ja stáhta ráđđádallansoahpamuššii . Dát lea erenoamáš áigeguovdil go guoská stáhta doaimmaide ja bálvalusaide mat ovdal regiovnnaide sirdima guske Sámedikki ja stáhta ráđđádallansoahpamuššii . Vuosttažettiin ferte ráđđehus bealistis vuordit ahte regiovnnat áimmahuššet sámi beroštumiid dan láhkái ahte vuhtiiváldet stáhta ja Sámedikki ráđđádallansoahpamuša , masa gusket riikkaidgaskasaš geatnegasvuođat . #ILL Goalmmát málle livččii ahte Sámedikki ja stáhta eiseválddiid ráđđádallansoahpamuš mearriduvvo maid guoskat daid ođđa regiovnnaide sámi guovlluin dain áššesurggiin maid stáhta dál sirdá regiovnnaide , mat dál gullet Sámedikki ja stáhta eiseválddiid ráđđádallansoahpamuša vuollái . Ráđđehus áigu bargat ráhkadit oktasaš proposišuvnna Stuoradiggái doaimmaid ja vejolaš juoh ­kinrievdadusaid birra 2008 čavčča , mas maiddái boahtit gieđahallat gažaldagaid mat gusket sámi beroštumiide . Dát okta-vuohta lea addán stáhtalaš eiseválddiide ođđa dieđu sámi diliid birra ja buoret áddejumi áššiin mat gusket sámiide . Sámedikki áššesuorgi lea buot áššit mat dikki mielas « erenoamážit gusket sámi álbmogii » , gč. sámelága § 2 – 1 vuosttaš lađđasa . Sámediggi lea ieš ožžon gelbbolašvuođa árvvoštallat guoská go ášši erenoa-mážit sámiide . Ovdehuvvo ahte orgána masa ášši guoská , jus eahpádus bohciida , galgá Sámedikkiin čielggadit háliida go Sámediggi ášši gulaskuddamii vai ii . Ahte ášši « erenoamážit guoská sámi álbmogii » ii mearkkaš ahte ášši galgá dušše sámiide guoskat . Ahte ášši « erenoamážit guoská sámi álbmogii » ii mearkkaš ahte ášši galgá dušše sámiide guoskat . Nu lea ge Sámedikkis váldi meannudit áššiid dalle ge go ášši guoská eará joavk ­kuide dahje beroštumiide . Dán ákkasteapmi lea ahte Sámediggi dat galgá mearridit vuoruhemiid sámi kultuvrii ja servodateallimii , ii ge ráđđehus , gč. daid eavttuid sámelága ovdabargguin mat gusket sámi iešmearridanvuoigatvuhtii . Dat mii guoská Sámedikki kulturmuitobarggu ekonomalaš vuđđui , juolluduvvo Birasgáhttendepartemeantta bušeahta bokte doarjja sámi kulturmuittuid bargui ( kap.1429 Riikaantikvára , poasta 50 ) . Ráđđádallanšiehtadus gaskal stáhta eiseválddiid ja Sámedikki guoská maid dearvvašvuođapolitihkalaš suorgái . Maŋŋil daid raporttaid leat Mánáidáittardead ­djis leamaš fásta jahkásaš čoahkkimat Sámedikkiin digaštallat iešguđetlágan áššiid mat gusket sámi mánáide ja nuoraide . Dat guoská ovdamearkka dihte dasa man muddui ohppiide mieđihuvvo oahpahusvuoigatvuohta mii sis lea , makkár kvalitehta ja sisdoallu oahpahusas lea , ja movt oahpahus lágiduvvo . Vai oahppit ( mánát , nuorat ja rávesolbmot ) sihke vuođđoskuvllas ja joatkkaoahpahusas ožžot oahpu masa sis leat riekti , de fertejit fylkamánnet – go čađahit bearráigeahču , earet eará deattuhit suohkaniid ja fylkasuohkaniid geatnegasvuođa mii guoská dasa ahte fállat sámegiel oahpu guoskevaš lágaid ja njuolggadusaid mielde , gč. oahpahuslága §§ 6 – 2 ja 6 – 3 . #ILL Mii guoská vuođđoskuvlla bearráigeahččamii , de beassá Sámediggi leat dárkojeaddji go Finnmárkku fylkamánne čađaha bearráigeahču sámi vuođđoskuvllain . Oktasaš doarjja mii addojuvvo skuvllaide , lea hui unnán geahpeduvvon mii guoská sámi skuvllaide . Departemeanta áigu čohkket eanet dieđuid dan birra movt oahppit ieža vásihit iežaset oahppodilálašvuođa , earet eará dasa mii guoská guhkit skuvlabeaivái . Vuođđoskuvlla diibmologu loktema oktavuođas lea departemeanta bidjan vuođđun ahte plánejuvvon diimmuid lasiheapmi galgá maid guoskat sámi ohppiid fága- ja diibmojuohkimii . Gulaskuddanreivves leat dáhtton guoskevaš guláskuddanásahusaid geahččat erenoamážit evttohusaid mat gusket sámegiel // dárogiel vuosttašgiella diibmologuid lasiheapmái , ahte lea go dat buorre , go dain ohppiin leat dál juo oba ollu diimmut . Jus diibmolohku mii guoská sámegiillii // dárogiillii vuosttašgiellan ii nannejuvvo vel eanet , de sáhttá dálá diibmologu , mii lea 916 sámegiella // dárogiella vuosttašgiella fágas , juohkit nu ahte šaddet 604 diimmu 1.-4. luohkáide ja 312 diimmu 5.-7. luohkáide . Galgá álggahuvvot iskkadeapmi mii guoská sámegiel oahppofálaldagaid kvalitehtii ja viidodahkii . Mii guoská rávisolbmuid vuođđooahpahussii ( oahpahuslága kap. 4 A ) , de árvvoštallojuvvo vuoigat ­vuohta oažžut sámegiel ja sámegillii oahpahusa veaháš eara ládje go mánáid ja nuoraid dáfus . Mii guoská rávisolbmuid sámegiel oahpahussii joatkkaoahpahusas , de dan oktavuođas ferte leat seamma dilli go rávisolbmuid vuođđooahpahusas . Oahpahuslágas , § 6 – 3 ( mii ii guoskka njuolga rávis ­olbmuide ) daddjo ahte buot sápmelaččain geat leat dábálaš joatkkaoahpahusa čađaheamen , lea vuoigatvuohta oažžut sámegiel oahpahusa . Muhto dás lea sáhka veaháš eará áššiin go dain vuoigatvuođain mat leat nannejuvvon oahpahuslágas , ja dan mearrádusa eavttuin daddjo earet eará ahte « Dát vuoigatvuohta sisttisdoallá dan ahte juohke sámegielat sáhttá gáibidit beassat čađahit heivvolaš rávisolbmuid oahpahusa eatnigillii daid guoskevaš njuolggadusaid siskkobealde mat gusket rávisol ­bmuid oahpahussii . Registrerejuvvon studeanttaid lohku lea niedjan áigodagas 2003 – 2007 , seamma guoská ohcciidlohkui . Sámi perspektiiva lea fárus ovdamearkka dihte ollu prográmmain mat gusket dálkkádahkii ja birrasii . Dearvvašvuođadutkanprográmmat Psyhkalaš dearvvašvuođa dutkan , álbmotdearvvašvuođaprográmma , Biras , genat ja dearvvašvuohta , deavvašvuođa- ja fuolahusbálvalusaid , mat buohkat álggahuvvojedje 2006 ja galget bistit njeallje jagi , sáhttet maiddái sisttisetdoallat sámiide guoski dutkama surggiideaset siskkobealde . Prošeakta galgá veahkehit boazodolliid ieža unnidit ealáhusa raššivuođa ja defineret várrafaktoriid mat gusket boahttevaš dálkkádatrievdamiidda . Dutkanráđđi ruhtada maiddái eará eamiálbmogiidda guoski prošeavttaid , polárajahke-áŋgiruššama siskkobealde . Dát guoská prošeavttaide Community Adaption and Vulnerability in the Arctic Regions , The Impacts of Oil and Gas Activity on Peoples in the Arctic , The Linguistic and Cultural Heritage Electronic Network ja Monitoring of Development in Traditional Indigenous Lands of the Nenets Autonomous Okrug . Sámiide guoski prošeavttat ožžot danne doarjaga iešguđetge prográmmaid siskkobealde mat ruhtaduvvojit ollu departemeanttaid bušeahtaid badjel . Addo maiddái ruhta sámi dutkamii luovos prošeavttaid siskkobealde , ja 2007 addui doarjja sámiide guoski instituhttaprošektii riektediehtagis . Strategiija mielde áigu ráđđehus láhčit dili nannet davviguovlluide guoski dutkama Norgga dutkanráđi bokte . Dieđáhus deattuhii maiddái ahte sámi dutkan mii vuodduduvvá dákkár diehtovuđđui , sáhttá mávssolaččat váikkuhit akademalaš dutkamii dan láhkai ahte olbmot áddešgohtet geavadii guoski dieđuid buorebut . Oahppu mas sáhttet leat fáttát mat gusket sámi // máŋggakultuvrralaš diliide , ja mas sáhttet leat dakkár válljenvejolaš fáttát mat ereno ­a-mážit čalmmustit sámi diliid // máŋg ga kultuvr ­ralaš dieđu , ovdamearkan árbedieđu dakkár fágaid oassin go sámegiela , oahpaheaddjioahpu ja journalistaoahpu oassin . Oahppit sáhttet ieža ge válljet čuolbmačilgehusaid mat gusket sámi dilálašvuođaide oppalaččat dahje árbedihtui erenoamážit iežaset master- dahje bachelorbarggus . Jagi 2000 ásahii organisašuvdna WIPO ( World Intellectual Property Organization ) lávdegotti mii galggai čielggadit genehtalaš resurssaide , árbedihtui ja folklorii ( árbevirolaš kulturdovddahe ­miide ) guoski gažaldagaid ( GRTKF ) . Mii guoská sámi diliide , namahuvvojedje Sámi arkiiva ja sámi dávvirvuorkkát sámi njálmmálaš árbeáv ­dnasiid vejolaš diehtočohkkejeaddjin ja diehtovurkkodeaddjin . Konvenšuvdna kultuvrralaš šláddjiivuođa birra čalmmustahttá garrasit ahte kulturdovddahemiid suodjaleapmi ja ovddideapmi sisttisdoallá buot kultuvrraid ovttadássasašvuođa dohkkeheami ja buot kultuvrraid árvvus atnima , ja dát guoská earret eará álgoálbmogiid kultuvrraide . Jagi 2000 ásahii organisašuvdna WIPO ( World Intellectual Property Organization ) lávdegotti mii galggai čielggadit genehtalaš resurssaide , árbedihtui ja folklorii ( árbevirolaš kulturdovddahe ­miide ) guoski gažaldagaid ( GRTKF ) . Mii guoská riikkaidgaskasaš bargguide , WIPO bargu suddjet árbevirolaš kulturolggosbuktimiid ja árbevirolaš máhtuid ja UNESCO-konvenšuvdna vuoiŋŋalaš kulturárbbi suddjema birra ja UNESCO-konvenšuvdna suddjet ja ovddidit ollu kulturolggosbuktimiid , geahča kap. 13:ái. Evttohus guoská buot ođđa huksenprošeavttaide maid Sámediggi mearrida . Dáidda , vistehábmen ja design našunalmuseas eai leat sierra viggamušat mat gusket sámi kultuvrii , muhto sámi dáiddárat ovddastuvvojit čájáhusain seamma ládje go eará dáiddárat . Diet guoská seamma ollu sámi filmmaide go dáčča filmmaide . Mii guoská giellafágalaš áššiide , lea Sámi giellalávdegoddi , mas leat Suoma , Ruoŧa , Ruošša ja Norgga lahtut mii áimmahuššá dán barggu , gč. kap. 19.6 . Dát guoská erenoamážit sámegielat bargiide ja váilevaš dulkkaide dearvvašvuođasuorggis . #ILL Raporta loahppajurdda lea ahte eanaš almmolaš orgánat maidda sámelága giellanjuolggadusat gusket , eai deavdde lága gáibádusaid ollásit . Danne leat maiddái stuorra erohusat das mii guoská giellanjuolgga ­dusaid gáibádusaid deaŧaleamos čuovvolaneavttuide . Dát guoská sihke gieldda , fylkkagieldda ja stáhta etáhtaide . Dat konkretisere gustojeaddji prinsihpaid áššemeannudeapmái ja ráđđádallamiidda , gč. earret eará ILO-konvenšuvnna nr. 169 6.7. ja 15. artihkkala , go vihkkedallo álggahit doaimmaid mat soitet njuolga čuohcat guoski guovlluid geavahussii . Erenomáš mearkkašahttin lea mo areálageavaheapmi mearriduvvo ja mo dasa guoski beroštusriiddut čovdojit . Dát guoská daid gielddaide ja regiovnnaide gos leat čielga sámi beroštumit , ja muđui plánaáššiin mat gusket sámi álbmogii erenomážit . Dát guoská daid gielddaide ja regiovnnaide gos leat čielga sámi beroštumit , ja muđui plánaáššiin mat gusket sámi álbmogii erenomážit . Dát guoská erenomážit daid áššiin mat njuolga gusket sámi ealáhusaide , nugo boazodoallu . Dát guoská erenomážit daid áššiin mat njuolga gusket sámi ealáhusaide , nugo boazodoallu . Dákkár regel lea váldon mielde áššemeannudeami ja ráđđádallamiid láhkaevttohusas , go guoská doaimmaide mat soitet dahkat mađđása luondduvuđđui árbevirolaš sámi guovlluin ( áššemeannudan- ja ráđđádallanláhka ) § 8 . Dál leat máŋga plánabarggu jođus , mat soitet guoskat sámi guovlluide . Šiehtadus ii mearkkaš makkárge nuppástusaid earáide guđiide gáhttenplánabargu guoská . Bieggafápmoprošeavttat soitet dasto váikkuhit eanet boazoorohagaid go daidda maidda dát njuolga guoská . Dákkár regel lea váldon mielde áššemeannudeami ja ráđđádallamiid láhkaevttohusas , go guoská doaimmaide mat soitet dahkat mađđása luondduvuđđui árbevirolaš sámi guovlluin ( áššemeannudan- ja ráđđádallanláhka ) § 8 . #ILL Dat galgá sihkkarastojuvvot lága bokte dahje gonagaslaš resolušuvnna rievdadusa bokte vai dat váldi mii Sámedikkis dál lea konsultašuvdnašiehtadusa bokte guoská maid regiovnnaide . #ILL Sámi parlamentáralaš ráđđi ( SPR ) lea deaŧalaš gaskaoapmin ovddideamis Suoma , Ruoŧa ja Norgga sámedikkiid ovttasdoaibmama dakkár áššiin mat gusket sápmelaččaide máŋgga stáhtas dahje sápmelaččaide oktan álbmogin . Sámi parlamentáralaš ráđđi ( SPR ) lea deaŧalaš gaskaoapmin ovddideamis Suoma , Ruoŧa ja Norgga sámedikkiid ovttasdoaibmama dakkár áššiin mat gusket sápmelaččaide máŋgga stáhtas dahje sápmelaččaide oktan álbmogin . Dat guoská erenoamážit boazodollui , go eallit leat olgun birra jagi . #ILL Nugo ortnet lea dál , de dat ii dávis stáhta geatne ­gasvuođaide ráđđádallat eamiálbmogiiguin áššiin mat gusket sidjiide , geahča ILO-konvenšuvnna 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid hárrái iešmearrideaddji riikkain , iige dat dávis konsultašuvdnašiehtadussii . Sámi parlamentáralaš ráđđi ( SPR ) lea institušuvnnalaš ovttasbargu Suoma , Ruoŧa ja Norgga sáme ­dikkiid gaskka áššiin mat gusket sámiide máŋgga riikkas dahje sámiide go lea sierra álbmot . Interreg IV A Sápmi galgá guoskat olles sámi ássanguvlui . Sámediggi bivddii stáhtaministtara čoahkkimis Murmánskka guvernørain erenoamážit váldit ovdan daid hástalusaid mat gusket Guoládaga Sámi Radioi . Sámi parlamentáralaš ráđđi ( SPR ) lea institušuvnnalaš ovttasbargu Suoma , Ruoŧa ja Norgga sáme ­dikkiid gaskka áššiin mat gusket sámiide máŋgga riikkas dahje sámiide go lea sierra álbmot . Interreg IV A Sápmi galgá guoskat olles sámi ássanguvlui . Dasa lassin leat jođus máŋga konsultašuvnna suodjalanplánaid ektui mat gusket sámi guovlluid suodjalanbarggu njuolggadusaide . Konsultašuvdnašiehtadusa olis lea Sámediggi ožžon čielgaset posišuvnna stáhta eiseválddiid ektui go guoská lágaide ja hálddahuslaš doaibmabijuide main lea mearkkašupmi sámi servodahkii . Plána lea ráhkaduvvon Sámedikki mearrádusa vuođul mii guoská sámi museadoaimma oassečielggadeapmái Davvi-Norlánddas ja Romssas , mas Sámediggi bijai vuođđun ahte Várdobáikái biddjojuvvo sámi museaovddasvástádus Mátta-Romssas // Davvi-Norlánddas . Bargu guoská sihke mánáide ja rávesolbmuide . Prošeavttat mat gusket sámi árbedieđuid duođašteapmái vuoruhuvvojit . Prošeavttat sáhttet guoskat dieđuide mat siskkildit servodaga organiserema , ealáhusaid , resursaávkkástallama ja luondduáddejumi , biras- ja luonddudiliid , historjjálaš máidnasiid ja muitalusaid , luđiid ja musihkkaárbevieruid ja duoji . Ovttadássásašvuohta guoská buot servodatsurggiide ja galgá leat oassin Sámedikki barggus . Stáhtat galget ovddalgihtii gulahallat sámiiguin miehtama ektui buot doaibmabijuid oktavuođas mat gusket sámi álbmogii . Interreg IV A Sápmi galgá guoskat olles sámi ássanguvlui sierra oasseprográmmain Interreg IV A Davvi siskkobealde . Sámedikkis galgá leat ráđđeaddi doaibma fylkkasuohkaniid ektui go guoská daid prošeaktaohcamiidda maid sámi mearridanjoavku meannuda . Dan lassin mii čuožžu bajábealde lea konsulterejuvvon čuovvovaš konkrehta surggiin : 1 ) mariidnasuorgi ; Sámediggi lea deattuhan ahte loahpalaš mearrádus válddi sirdimis go guoská gonagasreappáid hálddašeapmái ja akvakultuvrii , sáhttá addojuvvot dušše dalle go boahtá proposišuvdnaevttohus Riddoguolástanlávdegotti čielggadusa vuođul mii guoská olles mearrasámi guvlui . Dan lassin mii čuožžu bajábealde lea konsulterejuvvon čuovvovaš konkrehta surggiin : 1 ) mariidnasuorgi ; Sámediggi lea deattuhan ahte loahpalaš mearrádus válddi sirdimis go guoská gonagasreappáid hálddašeapmái ja akvakultuvrii , sáhttá addojuvvot dušše dalle go boahtá proposišuvdnaevttohus Riddoguolástanlávdegotti čielggadusa vuođul mii guoská olles mearrasámi guvlui . 3 ) go guoská Innovašuvdna Norgii , de lea Sámediggi evttohan ahte Sámediggi juogo šattašii oasseeaiggádin Innovašuvdna Norgga ektui dahje ahte lága bokte mearriduvvo ahte Sámedikkis lea vuoigatvuohta nammadit stivralahtuid . 1994:s dieđihuvvui ILO:i šiehtadusa birra Sámedikki ja Norgga ráđđehusa gaskka , mii dagahii dan ahte sihke Sámediggi ja Ráđđehus geigiiga sierra raporttaid , mii čuvgii oaivilerohusaid go guoská ILO-konvenšuvnna nr. 169 geavaheapmái Norggas . Ollu sajiin dulkojit Norgga eiseválddit ja Sámediggi sierraláhkai ILO konvenšuvnna nr. 169 mearrádusaid sihke mii guoská viidodahkii ja ávnnaslaš sisdollui . Sámedikki searvan riikkaidgaskasaš bargui go guoská álgoálbmogiidda sierra oktavuođain nugo ON . Dát guoská láhkamearrádusaide álbmotrievtti , konsultašuvdnamearrádusa ja suodjaluvvon guovllluid hálddašanválddi birra . Ovttamielalašvuohta lea das ahte Ráđđehusa ja Sámedikki gaskasaš konsultašuvdnašiehtadus gusto daidda mearrádusaide mat leat dahkkojuvvon dan lága olis mii guoská sámi beroštusaide njuolgga . Ii ge láhka fuolat sápmelaččaid vuoigatvuođa konsultašuvnnaide daid mearrádusaid oktavuođas mat gusket daid minerálaid iskanvuoigatvuhtii , geahččaladdanbohkamii ja ávkkástallanvuoigatvuhtii maidda stáhta čuoččuha eaigáduššanvuoigatvuođa . Dát guoská Vuođđolága § 110a:ii ja ONa siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid konvenšuvnna 27. artihkkalii . Dát guoská erenoamážit goaskimiid dagahan vahágiidda , muhto maiddái eará boraspirevahágiidda . #ILL Regionála boraspirenammagottit leat almmolaš hálddašanorgánat mat dahket mearrádusaid mat gusket sámi beroštusaide njuolgga , danne dat leat vuođđun daidda gáibádusaide álgoálbmogiid vuoigatvuođa birra mielmearrádeapmái mii boahtá ovdan ILO-konvenšuvnnas nr. 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid hárrái iešmearrideaddji riikkain . Dát guoská bieggamilloplánaide Finnmárkkus , Nordlánddas ja Mátta-Trøndelágas ja maiddái Setermoen báhčinšiljus , Ráissa álbmotmeahcis ja Nord-Kvaløya ja Rebbenesøy eanadatsuodjalusguovllus . Dat buktá ođđa vejolašvuođaid ovdánahttit sámi filbmabuvttadeami , ja ovttasbargu riikkarájáid rastá addá ođđa vejolašvuođaid dasa mii guoská filbmaovddideapmái álgoálbmotperspektiivvas . Danne dárbbašuvvojit iešguđetlágan lahkonanvuogit , maiddái go guoská áigeperspektiivii . Oktiibuot guoská dat mánáidgárddiide 31 suohkanis gos oktiibuot leat 941 sámi máná . Buorit rámmaeavttut ealáhuseallimii sámi guovlluin galget guoskat sihke árbevirolaš ealáhusheivehemiide ja bargosajiide mat čatnasit kultur- , diehtojuohkin- ja gulahallanteknologiijii . Geográfalaš doaibmaguovlu doarjagiidda maid sáhttá ohcat ealáhusovdáneapmái viiddiduvvo 2009 rájis nu ahte guoská maid olles Gáŋgaviikka gieldda ja olles Rivttát gieldda . 2008:s juolluduvvui badjelaš 7 miljon ru prošeavttaide mat guske juohkelágan ealáhuseallimii . Dát guoská earret eará hálddašeapmái ja ráhkadussii norgga riddodorskis , lagasvuođa- ja sorjavašvuođaprinsihppii gonagasreabbá hálddašeamis , areálageavahanriidduide gaskkal árbevirolaš vuotnaguolásteami ja guollebiebmanealáhusa ja mearrádusain rahpat luoddubivddu 2009:is. Njuorjju rolla ja movt dat váikkuha báikkálaš mariidnabirrasii ja resurssaide , lea oassin Mearradutkaninstituhta golmma jagáš dutkanprošeavtta bohtosiin mat gusket vuotnaekologiijii Porsáŋgguvuonas . Sámedikki árvalusat guske elliiddolliid ovddasvástádussii boraspirepolitihkas , bohccuid gáldemii ja dasto bohccuid goddimii gazirdanbuikkuin . Sámediggi lea čoahkkimis Mánáidáittardeddjiin váldán ovdan oppalaš áššečuolmmaid go guoská sámi mánáid gielalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid goziheapmái gielddalaš ja stáhtalaš mánáidsuodjalusas , maiddái Mánáidviesus . Dát bidjá álgoálbmogiid rašis dillái go guoská dálkkádatrievdamiidda ja birasmirkkuide , main fas sáhttet leat suorggahahtti váikkuhusat álgoálbmogiid dearvvašvuhtii ja eallineavttuide . Stáhtat galget ovddalgihtii gulahallat sámiiguin miehtama ektui buot doaibmabijuid oktavuođas mat gusket sámi álbmogii . Dát guoská láhkamearrádusaide álbmotrievtti , konsultašuvdnamearrádusa ja suodjaluvvon guovllluid hálddašanválddi birra . Ovttamielalašvuohta lea das ahte Ráđđehusa ja Sámedikki gaskasaš konsultašuvdnašiehtadus gusto daidda mearrádusaide mat leat dahkkojuvvon dan lága olis mii guoská sámi beroštusaide njuolgga . Dát guoská bieggamilloplánaide Finnmárkkus , Nordlánddas ja Mátta-Trøndelágas ja maiddái Setermoen báhčinšiljus , Ráissa álbmotmeahcis ja Nord-Kvaløya ja Rebbenesøy eanadatsuodjalusguovllus . 2008:s juolluduvvui badjelaš 7 miljon ru prošeavttaide mat guske juohkelágan ealáhuseallimii . Dát ođđa ordnet guoská eanas riikka suohkaniidda . Dát guoská válgačađaheami áigemeriid muddema , mearrideames vejolašvuođa jienastit suoidnemánu 1. beaivvi rájes gitta dassážii go ovdalgihtii jienasteapmi álgá borgemánu 10. beaivvi ja njuolggadusat válgaáicama birra . Stuorradiggi meannudii dieđáhusa 2009 guovvamánu 26. beaivvi , ja guorrasii evttohuvvon doaibmabijuide mat guske sámi lávdedáidagii . Dát guoská gažaldagaide siskkáldas hálddašeami birra valljodagaid organiserema ja geavaheami , ja gaskavuođat olgguldas dilálašvuođaide , ja earenoamážiid vuhtiiváldimis ealáhusa areálaid beroštumiid ja dárbbuid . Deattuhuvvo ahte Finnmárkkuláhka čalmmusta historjjálaš ráji mii guoská daidda prinsihpaide maidda eatnamiid ja resurssaid hálddašeapmi Finnmárkkus galgá vuođđuduvvot . Sámediggi ja Máhttodepartemeanta leat ovttasbargočoahkkimiin digaštallan iešguđetlágan fáttáid mat gusket sámi mánáid mánáidgárdefálaldaga kvalitehtii . Sámediggi ii nagodan oažžut dohkkehuvvot ahte gielalaš buohtalasalmmuhus maiddái galgá guoskat sámegiela oahpponeavvuide . Sámediggi lea ođđa Romssa Universitehta ovdánahttima oktavuođas deattuhan universitehtii ahte ovttastuhttin gaskal Romssa allaskuvlla ja universitehta lea dakkár dáhpáhus mii addá vejolašvuođa ođđahutkamii ja ovdánahttimii dutkan- ja oahpahussuorggis mat gusket álgoálbmogiidda oppalaččat ja sámi diliide earenoamážit . Joatkkaoahppu psykososiála váttuid eastadeami ja áhpásmahttima siskkobealde go guoská sámi mánáide ja nuoraide Evttohus guoská buot ođđa huksenprošeavttaide maid Sámediggi mearrida . Duogážin dán álggahuvvon prosessii lea álbmotmusea stivramearrádus mii guoská máhcaheapmái . Earret eará guoská dát dasa movt miššuvdna , dáruiduhttin , ođasmahttin ja globaliseren leat váikkuhan vuoiŋŋalaš árvvuid sadjái sámi servodagas . Dakkár ovddideami háliidus guoská maiddái boazodollui politihkka- ja váldesuorgin Sámediggái . Sámediggi ja Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta leaba barggu oktavuođas revideret láhkaásahusa mii guoská muhtun Finnmárkku guovlluid ráfáiduhttimii boazoguohtuma vuostá , álggahan konsultašuvdnaproseassa . Dát ii guoskka davit Nordlándda hálddašanguvlui gos ovttasbargu diđoštemiid juogadeapmi ii oro doaibmamin nu bures go lei berret . Sámediggi lea maid oassálastán Norgga sáttagoddái guđát bargojoavkočoahkkimis artihkal 8 ( j ) oktavuođas álgoálbmogiid árbedieđu , ođasmahttima ja doaimmaheami birra mii guoská biologalaš šláddjivuođa gáhttemii ja ceavzilis geavaheapmái . Dát guoská erenoamážit lassánan fokusii dasa mo álgoálbmogat leat ávkkástallan biologalaš šláddjivuođain dološ vieruiduvvan ja ceavzilis geavaheami vuođul . #ILL Dát guoská maid daidda lobiide minerálalága vuođul , maid minerálahálddašandirektoráhta lea árvvoštallan finnmárkkulága vuođul . Direktoráhta lea Oljo- ja energiijadepartemeantta vuollásaš ja ráhkkanahttá ja meannuda buot konsešuvdnaáššiid mat gusket huksemiidda energiijalága vuođul . Plánejuvvon huksen guoská sihke luonddu- ja kulturbirrasii . Suohkanat maidda dat guoská leat Roan , Åfjord , Bjugn ja Osen Mátta-Trøndelágas ja Flatanger Davvi-Trøndelágas . Orohat masa dat guoská , lea Fosen orohat . Danne lea Sámediggi joatkán barggu mii guoská sámi bálvalusdárbbašeddjiid vuoigatvuođaide ja dárbbuide ođastusas , ja lea máŋgii váldán dán ovdan čoahkkimiin Bargo- ja searvadahttindepartemeanttain . ON-vuogádagas guoská dát earret eará Álgoálbmotáššiid bissovaš forumii searvamii ja álgoálbmotbargui ON siskkobealde . Dát lea erenoamáš mávssolaš go guoská dálkkádatrievdamiidda main čovdosiid ferte gávdnat riikkaidgaskasaš šiehtadusaid dahkama bokte ja daid aktiivvalaš čuovvoleami bokte nationála dásis . Jos dát ásahuvvo bissovaš geavahussan , de šaddet áššedovdi mekanismmaid rávvagat dađistaga geahčastahkan álgoálbmotrievtti ovdáneamis ja ásahuvvon álbmotrievttálaš instrumeanttaid dulkomis go guoská álgoálbmotvuoigatvuođaide . Áššedovdimekanisma oaččui mandáhtan čielggadit álgoálbmotrievtti mielde mearrideami hárrái áššiin mat gusket daidda . Máŋga stáhta ovddidedje gažaldagaid ja rávvagiid mat guske sámiide , earret eará sámi vuoigatvuođaid goziheami birra oppalaččat dan olis go sámit lea álgoálbmot ja álgoálbmotjulggaštusa beaktilis heiveheami birra . Dárbu lea háhkat eanet dieđuid sámi álbmoga dearvvašvuođa birra ja makkár erenoamáš hástalusat sámi álbmogis leat go guoská buori álbmotdearvvašvuhtii . Bealit Sámedikkis , bargoaddi ja bargiidorganisašuvnnat , leat ovttasráđiid ásahan Sámedikki bargiid- ja bálkápolitihka , mii earret eará guoská beliid gaskasaš ovttasdoaibmamii . 2009:s dahkkojuvvui ođđa rámmasoahpamuš Statistihkalaš guovddášdoaimmahagain sámi guoski statistihka almmuheamis juohke nuppi jagi . Dáid rievdadusaid geažil šadde stuorra hástalusat , erenoamážit go guoská diehtojuohkimii gielddaide ja jienasteddjiide dan ođđa válgaortnega birra . Árvvoštallanraporta čájeha ahte almmolaš orgánat maidda sámelága giellanjuolggadusat gusket , eai ollásit ollašuhte lága gáibádusaid . Dan árvalusat gusket máŋgga suorgái , ja sohpet eanaš Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvi ( NBRa ) gáibádusaide . Dát guoská buot gielddaide ja regiuvnnaide main lea sámi boazodoallu . Dárbu lea čađahit oktilaččat buori ja kritihkalaš dutkama mii guoská sámi servodatdiliide . Dát guoská earret eará ILO-konvenšuvdnii nr. 169 . Vuosttaš duopmu guoskkai riidui bohccuid guođohanvuoigatvuođaid birra mat gulle Selbu gieldda osiide , ja nubbi duopmu fas gulai riidui gaskal Olmmáivákki ássiid Gáivuona suohkanis ja stáhta oamastanvuoigatvuođaid birra Čáhppevuovdái , mii lea sullii 120 km 2 - sturrosaš meahcceguovlu . Dat guoská erenoamážit nissonolbmuide , mánáide , unnitloguide ja álgoálbmogiidda . #ILL Diehttelas guoská dat mearrádus sápmelaččaide . ONa Olmmošvuoigatvuođalávdegoddi , mii goziha siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid konvenšuvnna , lea maid cealkán mearrádusa gáibidit doaibmabijuid mat sihkkarastet unnitlohkosaš ál-bmogiidda beaktilis oassálastima dakkár mearrádusaide mat sidjiide gusket . Dakkár doaibmabijut galget sihkkarastit ahte dan álbmoga olbmot geasa dát guoská , besset atnit ávkki vuoigatvuođain ja vejolašvuođain seamma ládje go álbmot muđui . ILO-konvenšuvnna nr. 169 dohkkehemiin lea ráđđehus geatnegahttojuvvon ráđđádallat dainna álbmogiin masa dat guoská , heivvolaš prosedyraiguin ja erenoamážit sin ovddasteaddji ásahusaid bokte , jus fal árvvoštallet ráhkadit ođđa lágaid dahje hálddahuslaš doaibmabijuid mat njuolgga sáhttet dasa čuohcit , gč. art. 6 . Diet vuoigatvuođat leat ráddjejuvvon guoskat dan vuoigatvuhtii ahte oamastit , atnit , ovddidit ja mearridit daid eatnamiid ja riggodagaid mat sis leat odne árbevirolaš čanastumi dihte . álgoálbmogiin lea , go sii atnet iežaset iešmearridanvuoigatvuođa , riekti autonomiijii dahje iešmearrideapmái dakkár áššiin mat gusket sin siskkáldas ja báikkálaš áššiide , ja sis lea maid riekti oažžut ruhtadanvuogádaga iežaset iešmearridandoaimmaide gč. art. 4 . Sámi iešmearrideapmi lea , norgalaš oktavuođas , gažaldat das n ·kcego min demokr-htalaš vuog ·dat addit s ·mi veahkadahkii doarv ·i v ikkuhanf ·mu riikkagott ·laš politihkalaš proseassaide ja mearr ·dusaide mat gusket sidjiide . Dakkár áššiin sáhttá iešmearridanrievtti atnit dakkár riektin ahte olbmuin lea dadjamuš ja ahte lea riekti mieldemearridit , dakkár áššiin mat gusket sápmelaččaide dego okta joavku . Ovdamearkkat dasa sáhttet leat doaibmabijut mat gusket sámegillii ja Sámi ovdánahttinfondii . Nubbi lea ahte sáhttá leat sáhka dan rievtti birra ahte galgá leat duohta , beaktilis oassálastin almmolaš válddi čađahemiin sihke dakkáriin mat gusket sápmelaččaide ja dan servodahkii mas sii leat oassin , ovdamearkka dihte go lea sáhka dakkár mearridemiin mat gusket areála-plánemii ja resursageavaheapmái . Nubbi lea ahte sáhttá leat sáhka dan rievtti birra ahte galgá leat duohta , beaktilis oassálastin almmolaš válddi čađahemiin sihke dakkáriin mat gusket sápmelaččaide ja dan servodahkii mas sii leat oassin , ovdamearkka dihte go lea sáhka dakkár mearridemiin mat gusket areála-plánemii ja resursageavaheapmái . Sámi allaskuvllas // Sámi Instituhtas lea fágalaš gelbbolašvuohta álgoálbmotáššiin ja Statoil atná das ávkki go galgá hábmet ja kvalitehtasihkkarastit ehtalaš njuolggadusaid dakkár oljo- ja gássadoaimmaid várás mat gusket álgoálbmo ­giidda . Dat guoská mánáide ja nuoraide , dearv-vašvuhtii , valáštallamii , eaktodáhtolašvuhtii , kultuvrii ja kulturovttasbargui mii lea kultuvrra , filmma ja festiválaid dáfus . Dat guoská maid sámi beroštumiide . leat veahkkin dagaheame álkibun ovttastahttit rádjerasttideaddji doaimmaid ja oktasaš pro-šeavttaid mat gusket sápmelaččaide erenoamážit Dát guoská sihke juridihkalaš ja ekonomalaš áššiide . Áššit mat gusket eamiálbmotjulggaštussii , berrejit digaštallojuvvot dohkálaš dásis , ja nu ahte digaštallamiid ovttárvosašvuohta doahttaluvvo . Dat guoská § 3–12 mearrádusaide Sámi giellaráđi birra . Dat guoská earenoamážit sidjiide geat barget vuođđoealáhusain , nugo boazosápmelaččat , eanadoallit ja riddoguolásteaddjit . Dat guoská earret eará oktavuođain gos sámegiella ja kultuvra lea rašši . Bajimus našuvnnalaš kulturpolitihkalaš ulbmilat fertejit čielgasit defineret sámi medijaid rolla ja mearkkašumi sámi álbmoga dárbbuid ja gáibádusaid ektui mii guoská kulturcealkámušaide , sátnefriddjavuhtii , diehtojuohkimii ja demokráhtalaš oassálastimii . Dát ortnet guoská vuosttažettiin sámi dulkkaide Norggas , muhto prinsihpalaččat berrešii Davviriikkaid sámegielagiin leat oktasaš dulkonortnet . Ovdaprošeavttas galgá ráhkaduvvot raporta daid faktuvvraid birra mat váikkuhit nissonolbmuid ja nuoraid oččodeami eanandollui , infrastruktuvrraid birra mat gusket dása , man ulbmil lea čilget dili , ulbmila , mandáhta , vuoruhansurggiid , prográmma organiserema ja ruhtadeami ja makkár doaimmat galget čađahuvvot vai joksá ulbmiliid . iehtadusbealit válljejedje guođđit áššiid šiehtadallamiin mat gusket bajimus boazolohkui . Dát ii guoskka dušše prošeaktaruđaid juolludemiide , muhto maiddái dasa ahte Sámediggi lea eambbo aktiivvalaš dearvvašvuođa- ja sosialbálvalusa heiveheamis ja sisdoalus . Ferte maiddái namuhit ahte Sámedikki mielas ii leat dialoga Olgoriikkadepartementtain dohkálaš dáin áššiin , dát guoská maiddái Norgga doaimmaide eamiálbmotjulggaštusa proseassas . Dát guoská ee. regiovnnalaš bissovašvuhtii ja davviguovllu ealáhusovdáneami veahkkedoaimmaid hálddašeapmái . Dát guoská erenoamážit kap. 530 , poasta 70.5 Duodji juolludemiide . #ILL Dan rájes go Girjerájus- ja diehtojuohkinossodat ásahuvvui borgemánu 1. b. 2000 , de leat ossodagas mannan hui olu resurssat doaimmaide mat gusket fárremii ja sajáiduvvamii ođđa vistái , ja almmolaš rahpama plánemii ja čađaheapmái . Servodatossodaga deaŧaleamos doaibman leat gieđahallat áššiid mat gusket fágasurggiide nu go vuoigatvuođat ja iešmearrideapmi , davviriikkalaš áššit , sámediggeválggat , dearvvašvuođa- ja sosiáladoaimmat ja johtolat . Mii koordineret politihkalaš jođihangotti čoahkkimiid , ja meannudit áššiid mat gusket sámi dearvvašvuođa- ja sosiálaulbmiliid juolludemiide , ja maiddái doarjjastivrra váiddaáššiid Sámediggeráđđái . Evalueren guoská daidda gielddaide mat addet oahpahusa 10-jagi vuođđoskuvlla sámi oahppoplánaid ( O97S ) mielde . Dasa lassin galgá ossodat doaibmat politihkalaš čállingoddin Sámediggeráđđái áššiin mat gusket giellagažaldagaide . Láhkarievdadeami olis 1996:s oaččui eananjuohkindiggi válddi gieđahallat dihto áššiid mat gusket boazodollui , gč. Od.prp. nr. 28 ( 1994 – 95 ) . Dát guoskkai geavahanortnegii , riektečielggadeapmái ja rádjegeassimii , lassin árvvoštusaide boazodoallolága olis . Oppalaš máhttu mii eananjuohkindikkis lea rádjegeassimiid ja geavahanortnegiid hárrái , lea ávkkálaš maiddái boazodollui guoski áššiid gieđahallamis . Seamma guoská evttohussii loahpalaččat dohkkehit hálddašanmearrádusaid orohatrájiid hárrái , gč. § 42 . Mii guoská giellafágalaš áššiide , lea Sámi giellalávdegoddi , mas leat Suoma , Ruoŧa , Ruošša ja Norgga lahtut mii áimmahuššá dán barggu , gč. kap. 19.6 . Mii guoská giellafágalaš áššiide , lea Sámi giellalávdegoddi , mas leat Suoma , Ruoŧa , Ruošša ja Norgga lahtut mii áimmahuššá dán barggu , gč. kap. 19.6 . Soahpamuša nubbi oassi mearrida ollu deaŧalaš ulbmiliid ja prinsihpaid das mii guoská stáhtaid geatnegasvuhtii sihkkarastit unnitlohkogielaid suodjaleami . Norga lea váldán badjelasas geatnegasvuođaid das mii guoská sámegillii oahpahusvuogádagas ( artihkal 8 ) , riektevuogádagas ( artihkal 9 ) , almmolaš hálddašeamis ( artihkal 10 ) , hivvomediain ( artihkal 11 ) , kultureallimis ( artihkal 12 ) , ekonomalaš ja sosiala diliin ( artihkal 13 ) , ja das mii guoská gielladillái riikkarájiid rastá ( artihkal 14 ) . Norga lea váldán badjelasas geatnegasvuođaid das mii guoská sámegillii oahpahusvuogádagas ( artihkal 8 ) , riektevuogádagas ( artihkal 9 ) , almmolaš hálddašeamis ( artihkal 10 ) , hivvomediain ( artihkal 11 ) , kultureallimis ( artihkal 12 ) , ekonomalaš ja sosiala diliin ( artihkal 13 ) , ja das mii guoská gielladillái riikkarájiid rastá ( artihkal 14 ) . Dát guoská erenoamážit sámegielat bargiide ja váilevaš dulkkaide dearvvašvuođasuorggis . #ILL Soahpamuša nubbi oassi mearrida ollu deaŧalaš ulbmiliid ja prinsihpaid das mii guoská stáhtaid geatnegasvuhtii sihkkarastit unnitlohkogielaid suodjaleami . Norga lea váldán badjelasas geatnegasvuođaid das mii guoská sámegillii oahpahusvuogádagas ( artihkal 8 ) , riektevuogádagas ( artihkal 9 ) , almmolaš hálddašeamis ( artihkal 10 ) , hivvomediain ( artihkal 11 ) , kultureallimis ( artihkal 12 ) , ekonomalaš ja sosiala diliin ( artihkal 13 ) , ja das mii guoská gielladillái riikkarájiid rastá ( artihkal 14 ) . Norga lea váldán badjelasas geatnegasvuođaid das mii guoská sámegillii oahpahusvuogádagas ( artihkal 8 ) , riektevuogádagas ( artihkal 9 ) , almmolaš hálddašeamis ( artihkal 10 ) , hivvomediain ( artihkal 11 ) , kultureallimis ( artihkal 12 ) , ekonomalaš ja sosiala diliin ( artihkal 13 ) , ja das mii guoská gielladillái riikkarájiid rastá ( artihkal 14 ) . Dát guoská erenoamážit sámegielat bargiide ja váilevaš dulkkaide dearvvašvuođasuorggis . #ILL Duopmostuolloláhka čujuha sámilága mearrádusaide das mii guoská sámegiela geavaheapmái . Muhtun mearrádusat leat oavvilduvvon erenoa-mážit gielddaide , ja earát gusket maiddái stáhta ja regionála eiseválddiide . Dát guoská njuolggadusaid , almmuhusaid ja skoviid jorgaleapmái sámegillii , riektái oažžut vástádusa sámegillii , viididuvvon riektái geavahit sámegiela rievtti ovddas , viiddiduvvon riektái geavahit sámegiela dearvvašvuođa- ja sosialsuorggis , individuála girkolaš bálvalusaide sámegillii , vuoigatvuhtii oažžut oahppovirgelobi ja vuoigatvuhtii oažžut sámegieloahpahusa . Jus almmolaš orgána ii čuovo sámelága giellakapihttala njuolggadusaid , sáhttá son geasa ášši guoská , váidit dan dan orgánii mii lea lagamusas bajábealde dán orgána masa váidda guoská , gč. sámelága § 3 – 11 . Jus almmolaš orgána ii čuovo sámelága giellakapihttala njuolggadusaid , sáhttá son geasa ášši guoská , váidit dan dan orgánii mii lea lagamusas bajábealde dán orgána masa váidda guoská , gč. sámelága § 3 – 11 . Fylkkamánni lea váiddaásahus go váidda guoská gieldda dahje fylkkagieldda orgánaide . Seammá guoská maiddái áššiide mat eai guoskka erenoamážit ovttage ol-bmui . Seammá guoská maiddái áššiide mat eai guoskka erenoamážit ovttage ol-bmui . Raporta loahppajurdda lea ahte eanaš almmolaš orgánat maidda sámelága giellanjuolggadusat gusket , eai deavdde lága gáibádusaid ollásit . Danne leat maiddái stuorra erohusat das mii guoská giellanjuolgga ­dusaid gáibádusaid deaŧaleamos čuovvolaneavttuide . Dát guoská sihke gieldda , fylkkagieldda ja stáhta etáhtaide . Duopmostuolloláhka čujuha sámilága mearrádusaide das mii guoská sámegiela geavaheapmái . Muhtun mearrádusat leat oavvilduvvon erenoa-mážit gielddaide , ja earát gusket maiddái stáhta ja regionála eiseválddiide . Dát guoská njuolggadusaid , almmuhusaid ja skoviid jorgaleapmái sámegillii , riektái oažžut vástádusa sámegillii , viididuvvon riektái geavahit sámegiela rievtti ovddas , viiddiduvvon riektái geavahit sámegiela dearvvašvuođa- ja sosialsuorggis , individuála girkolaš bálvalusaide sámegillii , vuoigatvuhtii oažžut oahppovirgelobi ja vuoigatvuhtii oažžut sámegieloahpahusa . Jus almmolaš orgána ii čuovo sámelága giellakapihttala njuolggadusaid , sáhttá son geasa ášši guoská , váidit dan dan orgánii mii lea lagamusas bajábealde dán orgána masa váidda guoská , gč. sámelága § 3 – 11 . Jus almmolaš orgána ii čuovo sámelága giellakapihttala njuolggadusaid , sáhttá son geasa ášši guoská , váidit dan dan orgánii mii lea lagamusas bajábealde dán orgána masa váidda guoská , gč. sámelága § 3 – 11 . Fylkkamánni lea váiddaásahus go váidda guoská gieldda dahje fylkkagieldda orgánaide . Seammá guoská maiddái áššiide mat eai guoskka erenoamážit ovttage ol-bmui . Seammá guoská maiddái áššiide mat eai guoskka erenoamážit ovttage ol-bmui . Raporta loahppajurdda lea ahte eanaš almmolaš orgánat maidda sámelága giellanjuolggadusat gusket , eai deavdde lága gáibádusaid ollásit . Danne leat maiddái stuorra erohusat das mii guoská giellanjuolgga ­dusaid gáibádusaid deaŧaleamos čuovvolaneavttuide . Dát guoská sihke gieldda , fylkkagieldda ja stáhta etáhtaide . Lea leamaš positiivva ovdánahttin maŋimus jagiid das mii guoská sámegiela čállinmearkkaide ja IKTii . Vaikko dilli dál leage oalle dohkálaš das mii guoská sámi čálinmearkkaide peršovnnalaš dihtoriin , lea vel báhcán oalle ollu bargu ovdalgo dat stuorra , almmolaš registarat hálddašit buot sámi čállinmearkkaid ollásit . Dát guoská earret eará álbmotregistarii , Ovttadatregistarii Brønnøysunddas ja Stáhta kártadoaimmahaga registarii mas leat báikenamat ja adreassat . Lea leamaš positiivva ovdánahttin maŋimus jagiid das mii guoská sámegiela čállinmearkkaide ja IKTii . Vaikko dilli dál leage oalle dohkálaš das mii guoská sámi čálinmearkkaide peršovnnalaš dihtoriin , lea vel báhcán oalle ollu bargu ovdalgo dat stuorra , almmolaš registarat hálddašit buot sámi čállinmearkkaid ollásit . Dát guoská earret eará álbmotregistarii , Ovttadatregistarii Brønnøysunddas ja Stáhta kártadoaimmahaga registarii mas leat báikenamat ja adreassat . Dát guoská erenoamážit juridihkalaš tear ­pmaide danne go dakkár barggus gáibáduvvo ahte olmmoš lea hirbmat deaivil . #ILL Dát guoská erenoamážit juridihkalaš tear ­pmaide danne go dakkár barggus gáibáduvvo ahte olmmoš lea hirbmat deaivil . #ILL Sámediggi mearridii maiddái ea.ea oččodit eambbo gielddaid searvat sámegiela hálddašguvlui , ásahit eanet giellaguovddážiid , váikkuhit gielddaid das mii guoská vuođđooahpahussii , ja lasihit oahpponeavvoráhkadeami – erenoamážit lulli- ja julevsámegiela várás . Sámediggi mearridii maiddái ea.ea oččodit eambbo gielddaid searvat sámegiela hálddašguvlui , ásahit eanet giellaguovddážiid , váikkuhit gielddaid das mii guoská vuođđooahpahussii , ja lasihit oahpponeavvoráhkadeami – erenoamážit lulli- ja julevsámegiela várás . Almmatge čájeha sámelága giellajuolggadusaid evalueren ahte eanaš almmolaš orgánat maidda njuolggadusat gusket , eai deavdde lága gáibádusaid ollásit . Almmatge čájeha sámelága giellajuolggadusaid evalueren ahte eanaš almmolaš orgánat maidda njuolggadusat gusket , eai deavdde lága gáibádusaid ollásit . 2009:s dahkkojuvvui ođđa rámmasoahpamuš Statistihkalaš guovddášdoaimmahagain sámi guoski statistihka almmuheamis juohke nuppi jagi . Mii guoská giellafágalaš áššiide , lea Sámi giellalávdegoddi , mas leat Suoma , Ruoŧa , Ruošša ja Norgga lahtut mii áimmahuššá dán barggu , gč. kap. 19.6 . Soahpamuša nubbi oassi mearrida ollu deaŧalaš ulbmiliid ja prinsihpaid das mii guoská stáhtaid geatnegasvuhtii sihkkarastit unnitlohkogielaid suodjaleami . Norga lea váldán badjelasas geatnegasvuođaid das mii guoská sámegillii oahpahusvuogádagas ( artihkal 8 ) , riektevuogádagas ( artihkal 9 ) , almmolaš hálddašeamis ( artihkal 10 ) , hivvomediain ( artihkal 11 ) , kultureallimis ( artihkal 12 ) , ekonomalaš ja sosiala diliin ( artihkal 13 ) , ja das mii guoská gielladillái riikkarájiid rastá ( artihkal 14 ) . Norga lea váldán badjelasas geatnegasvuođaid das mii guoská sámegillii oahpahusvuogádagas ( artihkal 8 ) , riektevuogádagas ( artihkal 9 ) , almmolaš hálddašeamis ( artihkal 10 ) , hivvomediain ( artihkal 11 ) , kultureallimis ( artihkal 12 ) , ekonomalaš ja sosiala diliin ( artihkal 13 ) , ja das mii guoská gielladillái riikkarájiid rastá ( artihkal 14 ) . Dát guoská erenoamážit sámegielat bargiide ja váilevaš dulkkaide dearvvašvuođasuorggis . #ILL Duopmostuolloláhka čujuha sámilága mearrádusaide das mii guoská sámegiela geavaheapmái . Muhtun mearrádusat leat oavvilduvvon erenoa-mážit gielddaide , ja earát gusket maiddái stáhta ja regionála eiseválddiide . Dát guoská njuolggadusaid , almmuhusaid ja skoviid jorgaleapmái sámegillii , riektái oažžut vástádusa sámegillii , viididuvvon riektái geavahit sámegiela rievtti ovddas , viiddiduvvon riektái geavahit sámegiela dearvvašvuođa- ja sosialsuorggis , individuála girkolaš bálvalusaide sámegillii , vuoigatvuhtii oažžut oahppovirgelobi ja vuoigatvuhtii oažžut sámegieloahpahusa . Jus almmolaš orgána ii čuovo sámelága giellakapihttala njuolggadusaid , sáhttá son geasa ášši guoská , váidit dan dan orgánii mii lea lagamusas bajábealde dán orgána masa váidda guoská , gč. sámelága § 3 – 11 . Jus almmolaš orgána ii čuovo sámelága giellakapihttala njuolggadusaid , sáhttá son geasa ášši guoská , váidit dan dan orgánii mii lea lagamusas bajábealde dán orgána masa váidda guoská , gč. sámelága § 3 – 11 . Fylkkamánni lea váiddaásahus go váidda guoská gieldda dahje fylkkagieldda orgánaide . Seammá guoská maiddái áššiide mat eai guoskka erenoamážit ovttage ol-bmui . Seammá guoská maiddái áššiide mat eai guoskka erenoamážit ovttage ol-bmui . Raporta loahppajurdda lea ahte eanaš almmolaš orgánat maidda sámelága giellanjuolggadusat gusket , eai deavdde lága gáibádusaid ollásit . Danne leat maiddái stuorra erohusat das mii guoská giellanjuolgga ­dusaid gáibádusaid deaŧaleamos čuovvolaneavttuide . Dát guoská sihke gieldda , fylkkagieldda ja stáhta etáhtaide . Lea leamaš positiivva ovdánahttin maŋimus jagiid das mii guoská sámegiela čállinmearkkaide ja IKTii . Vaikko dilli dál leage oalle dohkálaš das mii guoská sámi čálinmearkkaide peršovnnalaš dihtoriin , lea vel báhcán oalle ollu bargu ovdalgo dat stuorra , almmolaš registarat hálddašit buot sámi čállinmearkkaid ollásit . Dát guoská earret eará álbmotregistarii , Ovttadatregistarii Brønnøysunddas ja Stáhta kártadoaimmahaga registarii mas leat báikenamat ja adreassat . Dát guoská erenoamážit juridihkalaš tear ­pmaide danne go dakkár barggus gáibáduvvo ahte olmmoš lea hirbmat deaivil . #ILL Sámediggi mearridii maiddái ea.ea oččodit eambbo gielddaid searvat sámegiela hálddašguvlui , ásahit eanet giellaguovddážiid , váikkuhit gielddaid das mii guoská vuođđooahpahussii , ja lasihit oahpponeavvoráhkadeami – erenoamážit lulli- ja julevsámegiela várás . Almmatge čájeha sámelága giellajuolggadusaid evalueren ahte eanaš almmolaš orgánat maidda njuolggadusat gusket , eai deavdde lága gáibádusaid ollásit . Áigumuš guoská buot servodatsurggiide , muhto min biires mii lunddolaččat deattuhit ahte lea dehálaš doarjut Afghanistana dorvosuorggi huksema – suodjalusa , rádjebearráigeahču , politiija , duopmostuoluid ja giddagasásahusa . Mii oaidnit ovdáneami , earenoamážiid go guoská Afghanistana dorvoveaga návcca ja dáhtu váldimis ovddasvástádusa . Das 33,3 miljárdda kruvnno guoská erenoamáš juolludeapmái stáhta eksportaruhtadanortnega gaskaboddasaš loatna mii mearriduvvui juovlamánus 2011 . Dát dáhpáhuvvá min ránnjágottis , ja dat guoská midjiide . Dát guoská dušše ođđa dilálašvuođaide . Rámmaeavttut mat gusket guovlluide oppalaččat , leat mearkkašahttin sámi ássanguovl ­luid ealáhusaid árvoháhkamii ja ovdánahttimiige . Dát guoská vel ealáhusaide mat leat dehálaččat sámi ássamii ja sámi kultuvrii ja vel boazodollui . Dat konkretisere gustojeaddji prinsihpaid áššemeannudeapmái ja ráđđádallamiidda , gč. earret eará ILO-konvenšuvnna nr. 169 6.7. ja 15. artihkkala , go vihkkedallo álggahit doaimmaid mat soitet njuolga čuohcat guoski guovlluid geavahussii . Dat konkretisere gustojeaddji prinsihpaid áššemeannudeapmái ja ráđđádallamiidda , gč. earret eará ILO-konvenšuvnna nr. 169 6.7. ja 15. artihkkala , go vihkkedallo álggahit doaimmaid mat soitet njuolga čuohcat guoski guovlluid geavahussii . Erenomáš mearkkašahttin lea mo areálageavaheapmi mearriduvvo ja mo dasa guoski beroštusriiddut čovdojit . Dát guoská daid gielddaide ja regiovnnaide gos leat čielga sámi beroštumit , ja muđui plánaáššiin mat gusket sámi álbmogii erenomážit . Dát guoská daid gielddaide ja regiovnnaide gos leat čielga sámi beroštumit , ja muđui plánaáššiin mat gusket sámi álbmogii erenomážit . Dát guoská erenomážit daid áššiin mat njuolga gusket sámi ealáhusaide , nugo boazodoallu . Dát guoská erenomážit daid áššiin mat njuolga gusket sámi ealáhusaide , nugo boazodoallu . Dákkár regel lea váldon mielde áššemeannudeami ja ráđđádallamiid láhkaevttohusas , go guoská doaimmaide mat soitet dahkat mađđása luondduvuđđui árbevirolaš sámi guovlluin ( áššemeannudan- ja ráđđádallanláhka ) § 8 . #ILL Dál leat máŋga plánabarggu jođus , mat soitet guoskat sámi guovlluide . Šiehtadus ii mearkkaš makkárge nuppástusaid earáide guđiide gáhttenplánabargu guoská . Bieggafápmoprošeavttat soitet dasto váikkuhit eanet boazoorohagaid go daidda maidda dát njuolga guoská . Erenomáš mearkkašahttin lea mo areálageavaheapmi mearriduvvo ja mo dasa guoski beroštusriiddut čovdojit . Dát guoská daid gielddaide ja regiovnnaide gos leat čielga sámi beroštumit , ja muđui plánaáššiin mat gusket sámi álbmogii erenomážit . Dát guoská daid gielddaide ja regiovnnaide gos leat čielga sámi beroštumit , ja muđui plánaáššiin mat gusket sámi álbmogii erenomážit . Dát guoská erenomážit daid áššiin mat njuolga gusket sámi ealáhusaide , nugo boazodoallu . Dát guoská erenomážit daid áššiin mat njuolga gusket sámi ealáhusaide , nugo boazodoallu . Dákkár regel lea váldon mielde áššemeannudeami ja ráđđádallamiid láhkaevttohusas , go guoská doaimmaide mat soitet dahkat mađđása luondduvuđđui árbevirolaš sámi guovlluin ( áššemeannudan- ja ráđđádallanláhka ) § 8 . #ILL Dál leat máŋga plánabarggu jođus , mat soitet guoskat sámi guovlluide . Šiehtadus ii mearkkaš makkárge nuppástusaid earáide guđiide gáhttenplánabargu guoská . Bieggafápmoprošeavttat soitet dasto váikkuhit eanet boazoorohagaid go daidda maidda dát njuolga guoská . Dát guoská mearridit rájáid gaskal boazoguovlluid , orohagaid , siiddaid , ja guohtonáiggiid ja boazologu . Evttohusat sáhttet ee. guoskat gustojeaddji regeliid nuppástusaide , ja evttohusaide mat láhčet dili buoret dialogii ja ovttasdoibmii gaskal boazodili ja eará meahccegeavaheaddjiberoštumiid . Dát guoská vel 1992 konvenšuvdnii biologalaš máŋggabealátvuođa birra , ja ILO-konvenšuvdnii nr. 169 eamiálbmotvuoigatvuođaid birra . Regionála plánaid sáhttá ráhkadit dakkár áššiide mat gusket máŋgga gildii . Dákkár plána dárbbu galgá fylkkadiggi ( regionála plánaeiseváldi ) mearridit , ovttasráđiin guoski gielddaiguin ja orgánaiguin , ja mearridettiin regionála plánastrategiija . Maŋŋil máŋga oktavuođačoahkkima sáddejuvvui 2003 čavčča ođastuvvon šiehtadus vuolláičállimii guoski eanaeaiggádiidda Aursunden davá ­bealde . Visot guoski departemeanttat oassálastet barggus . Guoski departemeanttat galget ain doaibmilit searvat Mátta-Trøndelága fylkkamánni prošeavttas . Dát guoská mearridit rájáid gaskal boazoguovlluid , orohagaid , siiddaid , ja guohtonáiggiid ja boazologu . Evttohusat sáhttet ee. guoskat gustojeaddji regeliid nuppástusaide , ja evttohusaide mat láhčet dili buoret dialogii ja ovttasdoibmii gaskal boazodili ja eará meahccegeavaheaddjiberoštumiid . Dát guoská vel 1992 konvenšuvdnii biologalaš máŋggabealátvuođa birra , ja ILO-konvenšuvdnii nr. 169 eamiálbmotvuoigatvuođaid birra . Regionála plánaid sáhttá ráhkadit dakkár áššiide mat gusket máŋgga gildii . Dákkár plána dárbbu galgá fylkkadiggi ( regionála plánaeiseváldi ) mearridit , ovttasráđiin guoski gielddaiguin ja orgánaiguin , ja mearridettiin regionála plánastrategiija . Maŋŋil máŋga oktavuođačoahkkima sáddejuvvui 2003 čavčča ođastuvvon šiehtadus vuolláičállimii guoski eanaeaiggádiidda Aursunden davá ­bealde . Visot guoski departemeanttat oassálastet barggus . Guoski departemeanttat galget ain doaibmilit searvat Mátta-Trøndelága fylkkamánni prošeavttas . Dasto evttohuvvui viiddidit strukturearreortnega nu ahte dat guoská vel gaskal 11 ja 15 mehtera fatnasiidda , ja riddo ­guolástanfatnasiid eari alimus mearri evttohuvvui vuoliduvvot . Dat guovllut gos gongagasreabbá lea , ja ná gusket gonagasreabbápolitihkkiige , leat maiddái guovddáš mearrasámi guovllut . Ollislaš mearrabirrasa hálddašanplána mii guoská Barentsáhpái ja áhpeguovlluide olggobealde Lofuohta , čielggada daid bajitdási hálddašanprinsihpaid . Dasto evttohuvvui viiddidit strukturearreortnega nu ahte dat guoská vel gaskal 11 ja 15 mehtera fatnasiidda , ja riddo ­guolástanfatnasiid eari alimus mearri evttohuvvui vuoliduvvot . Dat guovllut gos gongagasreabbá lea , ja ná gusket gonagasreabbápolitihkkiige , leat maiddái guovddáš mearrasámi guovllut . Ollislaš mearrabirrasa hálddašanplána mii guoská Barentsáhpái ja áhpeguovlluide olggobealde Lofuohta , čielggada daid bajitdási hálddašanprinsihpaid . Ealáhusovdánahttima 2007 – 2009 nationála strategiija eanadoalus ja dan oktavuođas guoská sámi guovlluidege . Dát guoská sihke riddoguovlluide ja siseatnamii . Dát guoská gávttiide , dujiide main lea sámi ornamentihkka , sámi mytologiijai , luohtái ja sullasaččaide . Dát gealboprográmma guoskkašii vel sámi mátkeealáhusbuvttadeaddjiide . Ealáhusovdánahttima 2007 – 2009 nationála strategiija eanadoalus ja dan oktavuođas guoská sámi guovlluidege . Dát guoská sihke riddoguovlluide ja siseatnamii . Dát guoská gávttiide , dujiide main lea sámi ornamentihkka , sámi mytologiijai , luohtái ja sullasaččaide . Dát gealboprográmma guoskkašii vel sámi mátkeealáhusbuvttadeaddjiide . Ovttasbargu sáhttá vel veahkehit ovddidit ollislaččabut , oktiiordnejuvvon ja doaibmi norgalaš eurohpapolitihka váikkuhan dihtii EU politihkkahábmema dakkár surggiin mat gusket Norgii nuolga . Ovttasbargu sáhttá vel veahkehit ovddidit ollislaččabut , oktiiordnejuvvon ja doaibmi norgalaš eurohpapolitihka váikkuhan dihtii EU politihkkahábmema dakkár surggiin mat gusket Norgii nuolga . Dáid rievdadusaid geažil šadde stuorra hástalusat , erenoamážit go guoská diehtojuohkimii gielddaide ja jienasteddjiide dan ođđa válgaortnega birra . Rámmaeavttut mat gusket guovlluide oppalaččat , leat mearkkašahttin sámi ássanguovl ­luid ealáhusaid árvoháhkamii ja ovdánahttimiige . Dát guoská vel ealáhusaide mat leat dehálaččat sámi ássamii ja sámi kultuvrii ja vel boazodollui . Dat konkretisere gustojeaddji prinsihpaid áššemeannudeapmái ja ráđđádallamiidda , gč. earret eará ILO-konvenšuvnna nr. 169 6.7. ja 15. artihkkala , go vihkkedallo álggahit doaimmaid mat soitet njuolga čuohcat guoski guovlluid geavahussii . Erenomáš mearkkašahttin lea mo areálageavaheapmi mearriduvvo ja mo dasa guoski beroštusriiddut čovdojit . Dát guoská daid gielddaide ja regiovnnaide gos leat čielga sámi beroštumit , ja muđui plánaáššiin mat gusket sámi álbmogii erenomážit . Dát guoská daid gielddaide ja regiovnnaide gos leat čielga sámi beroštumit , ja muđui plánaáššiin mat gusket sámi álbmogii erenomážit . Dát guoská erenomážit daid áššiin mat njuolga gusket sámi ealáhusaide , nugo boazodoallu . Dát guoská erenomážit daid áššiin mat njuolga gusket sámi ealáhusaide , nugo boazodoallu . Dákkár regel lea váldon mielde áššemeannudeami ja ráđđádallamiid láhkaevttohusas , go guoská doaimmaide mat soitet dahkat mađđása luondduvuđđui árbevirolaš sámi guovlluin ( áššemeannudan- ja ráđđádallanláhka ) § 8 . #ILL Dál leat máŋga plánabarggu jođus , mat soitet guoskat sámi guovlluide . Šiehtadus ii mearkkaš makkárge nuppástusaid earáide guđiide gáhttenplánabargu guoská . Bieggafápmoprošeavttat soitet dasto váikkuhit eanet boazoorohagaid go daidda maidda dát njuolga guoská . Dát guoská mearridit rájáid gaskal boazoguovlluid , orohagaid , siiddaid , ja guohtonáiggiid ja boazologu . Evttohusat sáhttet ee. guoskat gustojeaddji regeliid nuppástusaide , ja evttohusaide mat láhčet dili buoret dialogii ja ovttasdoibmii gaskal boazodili ja eará meahccegeavaheaddjiberoštumiid . Dát guoská vel 1992 konvenšuvdnii biologalaš máŋggabealátvuođa birra , ja ILO-konvenšuvdnii nr. 169 eamiálbmotvuoigatvuođaid birra . Regionála plánaid sáhttá ráhkadit dakkár áššiide mat gusket máŋgga gildii . Dákkár plána dárbbu galgá fylkkadiggi ( regionála plánaeiseváldi ) mearridit , ovttasráđiin guoski gielddaiguin ja orgánaiguin , ja mearridettiin regionála plánastrategiija . Maŋŋil máŋga oktavuođačoahkkima sáddejuvvui 2003 čavčča ođastuvvon šiehtadus vuolláičállimii guoski eanaeaiggádiidda Aursunden davá ­bealde . Visot guoski departemeanttat oassálastet barggus . Guoski departemeanttat galget ain doaibmilit searvat Mátta-Trøndelága fylkkamánni prošeavttas « En felles politikk for fjellområdene i Sør-Trøndelag » . Dasto evttohuvvui viiddidit strukturearreortnega nu ahte dat guoská vel gaskal 11 ja 15 mehtera fatnasiidda , ja riddo ­guolástanfatnasiid eari alimus mearri evttohuvvui vuoliduvvot . Dat guovllut gos gongagasreabbá lea , ja ná gusket gonagasreabbápolitihkkiige , leat maiddái guovddáš mearrasámi guovllut . Ollislaš mearrabirrasa hálddašanplána mii guoská Barentsáhpái ja áhpeguovlluide olggobealde Lofuohta , čielggada daid bajitdási hálddašanprinsihpaid . » guoská sámi guovlluidege . Dát guoská sihke riddoguovlluide ja siseatnamii . Dát guoská gávttiide , dujiide main lea sámi ornamentihkka , sámi mytologiijai , luohtái ja sullasaččaide . Dát gealboprográmma guoskkašii vel sámi mátkeealáhusbuvttadeaddjiide . Ovttasbargu sáhttá vel veahkehit ovddidit ollislaččabut , oktiiordnejuvvon ja doaibmi norgalaš eurohpapolitihka váikkuhan dihtii EU politihkkahábmema dakkár surggiin mat gusket Norgii nuolga . Dat doaibmabijut mat evttohuvvojit dieđáhusas , gusket máŋgga departementii . Dat doaibmabijut mat evttohuvvojit dieđáhusas , gusket máŋgga departementii . Sámediggi lea 2006s šiehttan ovttasbarggu Sámi NissonForumiin go guoská davviriikkalaš sámi dásseárvokonferánssa čađaheapmái . Sámediggi lea 2006s šiehttan ovttasbarggu Sámi NissonForumiin go guoská davviriikkalaš sámi dásseárvokonferánssa čađaheapmái . Dat galgá sihkkarastojuvvot lága bokte dahje gonagaslaš resolušuvnna rievdadusa bokte vai dat váldi mii Sámedikkis dál lea konsultašuvdnašiehtadusa bokte guoská maid regiovnnaide . Sámi parlamentáralaš ráđđi ( SPR ) lea deaŧalaš gaskaoapmin ovddideamis Suoma , Ruoŧa ja Norgga sámedikkiid ovttasdoaibmama dakkár áššiin mat gusket sápmelaččaide máŋgga stáhtas dahje sápmelaččaide oktan álbmogin . Dat galgá sihkkarastojuvvot lága bokte dahje gonagaslaš resolušuvnna rievdadusa bokte vai dat váldi mii Sámedikkis dál lea konsultašuvdnašiehtadusa bokte guoská maid regiovnnaide . Sámi parlamentáralaš ráđđi ( SPR ) lea deaŧalaš gaskaoapmin ovddideamis Suoma , Ruoŧa ja Norgga sámedikkiid ovttasdoaibmama dakkár áššiin mat gusket sápmelaččaide máŋgga stáhtas dahje sápmelaččaide oktan álbmogin . Dát guoská sihke sámi ealáhusaide ja sámi kulturmuittuide ja kulturbirrasiidda . Dat guoská erenoamážit boazodollui , go eallit leat olgun birra jagi . #ILL Nugo ortnet lea dál , de dat ii dávis stáhta geatne ­gasvuođaide ráđđádallat eamiálbmogiiguin áššiin mat gusket sidjiide , geahča ILO-konvenšuvnna 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid hárrái iešmearrideaddji riikkain , iige dat dávis konsultašuvdnašiehtadussii . Sámediggi lea 2006s buktán árvalusaid sihke Romssa musea guhkesáigeplánii mii guoská báktedáidaga seailluheapmái ja sihkkarastimii 2006s ja jagiin ovddosguvlui , ja dasto Norlándda Báktedáiddaplánii . Dát guoská sihke sámi ealáhusaide ja sámi kulturmuittuide ja kulturbirrasiidda . Dat guoská erenoamážit boazodollui , go eallit leat olgun birra jagi . #ILL Nugo ortnet lea dál , de dat ii dávis stáhta geatne ­gasvuođaide ráđđádallat eamiálbmogiiguin áššiin mat gusket sidjiide , geahča ILO-konvenšuvnna 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid hárrái iešmearrideaddji riikkain , iige dat dávis konsultašuvdnašiehtadussii . Sámediggi lea 2006s buktán árvalusaid sihke Romssa musea guhkesáigeplánii mii guoská báktedáidaga seailluheapmái ja sihkkarastimii 2006s ja jagiin ovddosguvlui , ja dasto Norlándda Báktedáiddaplánii . Sámediggi lea prošeavtta stivrenjoavkkus , go dat lea deaŧalaš prošeakta mii guoská gažaldahkii mainna Sámediggi lea bargamin . Sámediggi lea prošeavtta stivrenjoavkkus , go dat lea deaŧalaš prošeakta mii guoská gažaldahkii mainna Sámediggi lea bargamin . Sámediggái lea deaŧalaš doallat lávga oktavuođa daid gielddaiguin ja fylkkagielddaiguin mat gullet sámegiela hálddašanguvlui ja čilget makkár oktasaš hástalusat dain leat go guoská sámegiela geavaheami ovdánahttimii . Sámediggái lea deaŧalaš doallat lávga oktavuođa daid gielddaiguin ja fylkkagielddaiguin mat gullet sámegiela hálddašanguvlui ja čilget makkár oktasaš hástalusat dain leat go guoská sámegiela geavaheami ovdánahttimii . Ráđđehusa mánáidgárdelokten guoská maid sámi mánáide . Danne lea Sámedikkis leamaš oktavuohta Máhttodepartemeanttain go guoská muhtun prinsihpalaš áššiid dárkilastimii rámmaplánas , maid Sámediggi bivdá departe ­meantta čilget dárkilet . Ráđđehusa mánáidgárdelokten guoská maid sámi mánáide . Danne lea Sámedikkis leamaš oktavuohta Máhttodepartemeanttain go guoská muhtun prinsihpalaš áššiid dárkilastimii rámmaplánas , maid Sámediggi bivdá departe ­meantta čilget dárkilet . Ohppiide geain lea sámegieloahpahus lea mearriduvvon sierra fága- ja diibmojuohku , ja dat guoská buot ohppiide Norggas geain lea sámegieloahpahus juogo vuosttaš- dahje nubbingiellan vuođđoskuvllas , dahje joatkkaoahpahusas . Dat lea spiehkastat ­mearrádus mii guoská ohppiide geain lea sámegieloahpahus ja geat orrot olggobealde sámegielguovllu oahpahuslága mielde . Ohppiide geain lea sámegieloahpahus lea mearriduvvon sierra fága- ja diibmojuohku , ja dat guoská buot ohppiide Norggas geain lea sámegieloahpahus juogo vuosttaš- dahje nubbingiellan vuođđoskuvllas , dahje joatkkaoahpahusas . Dat lea spiehkastat ­mearrádus mii guoská ohppiide geain lea sámegieloahpahus ja geat orrot olggobealde sámegielguovllu oahpahuslága mielde . Dát maŋimuš guoská earenoamážit boazodollui ja vuotnabivdui . Dađistaga lea dárbu bajidit gelbbolašvuođa ásaheaddjiid gaskkas – dát guoská erenoamážit sámi ásaheaddjiide . #ILL Duodjeealáhusas leat ollu stuorra hástalusat sihke mii guoská ođđa márkaniid gávdnamii , gálvomearkahuksemii ja gelbbolašvuođa bajideapmái ekonomiijas ja rehketdoalu fievrrideamis . Dát guoská maiddái ođđa šlájaid hálddašeapmái nugo gonagasreappá hálddašeapmái . Sáme ­dikki eará árvalusat 2007/2008/2007 boazodoallošiehtadallamiidda čatnasit hástalusaide dásseárvvu ektui boazodoalus , rekruttemii ja plánalaš doaibmabijuide mat gusket árvobuvttadeapmái boazodoalus , boazodoalu ovddidanfondii , goluidvuolidan ja njuolga doarjagii , roassofondii , areálasuodjaleapmái ja čálgoortnegiidda . Dát maŋimuš guoská earenoamážit boazodollui ja vuotnabivdui . Dađistaga lea dárbu bajidit gelbbolašvuođa ásaheaddjiid gaskkas – dát guoská erenoamážit sámi ásaheaddjiide . #ILL Duodjeealáhusas leat ollu stuorra hástalusat sihke mii guoská ođđa márkaniid gávdnamii , gálvomearkahuksemii ja gelbbolašvuođa bajideapmái ekonomiijas ja rehketdoalu fievrrideamis . Dát guoská maiddái ođđa šlájaid hálddašeapmái nugo gonagasreappá hálddašeapmái . Sáme ­dikki eará árvalusat 2007/2008/2007 boazodoallošiehtadallamiidda čatnasit hástalusaide dásseárvvu ektui boazodoalus , rekruttemii ja plánalaš doaibmabijuide mat gusket árvobuvttadeapmái boazodoalus , boazodoalu ovddidanfondii , goluidvuolidan ja njuolga doarjagii , roassofondii , areálasuodjaleapmái ja čálgoortnegiidda . Dát guoská earret eará mánáidkonvenšuvnna 30. artihkkalii mii dál lea dahkkojuvvon oassin Norga lágain ja mii manná Norgga lágaid ovddabeallái . Dát guoská earret eará mánáidkonvenšuvnna 30. artihkkalii mii dál lea dahkkojuvvon oassin Norga lágain ja mii manná Norgga lágaid ovddabeallái . Sámediggi lea 2006s šiehttan ovttasbarggu Sámi NissonForumiin go guoská davviriikkalaš sámi dásseárvokonferánssa čađaheapmái . Dat galgá sihkkarastojuvvot lága bokte dahje gonagaslaš resolušuvnna rievdadusa bokte vai dat váldi mii Sámedikkis dál lea konsultašuvdnašiehtadusa bokte guoská maid regiovnnaide . Sámi parlamentáralaš ráđđi ( SPR ) lea deaŧalaš gaskaoapmin ovddideamis Suoma , Ruoŧa ja Norgga sámedikkiid ovttasdoaibmama dakkár áššiin mat gusket sápmelaččaide máŋgga stáhtas dahje sápmelaččaide oktan álbmogin . Dát guoská sihke sámi ealáhusaide ja sámi kulturmuittuide ja kulturbirrasiidda . Dat guoská erenoamážit boazodollui , go eallit leat olgun birra jagi . #ILL Nugo ortnet lea dál , de dat ii dávis stáhta geatne ­gasvuođaide ráđđádallat eamiálbmogiiguin áššiin mat gusket sidjiide , geahča ILO-konvenšuvnna 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid hárrái iešmearrideaddji riikkain , iige dat dávis konsultašuvdnašiehtadussii . Sámediggi lea 2006s buktán árvalusaid sihke Romssa musea guhkesáigeplánii mii guoská báktedáidaga seailluheapmái ja sihkkarastimii 2006s ja jagiin ovddosguvlui , ja dasto Norlándda Báktedáiddaplánii . Sámediggi lea prošeavtta stivrenjoavkkus , go dat lea deaŧalaš prošeakta mii guoská gažaldahkii mainna Sámediggi lea bargamin . Sámediggái lea deaŧalaš doallat lávga oktavuođa daid gielddaiguin ja fylkkagielddaiguin mat gullet sámegiela hálddašanguvlui ja čilget makkár oktasaš hástalusat dain leat go guoská sámegiela geavaheami ovdánahttimii . Ráđđehusa mánáidgárdelokten guoská maid sámi mánáide . Danne lea Sámedikkis leamaš oktavuohta Máhttodepartemeanttain go guoská muhtun prinsihpalaš áššiid dárkilastimii rámmaplánas , maid Sámediggi bivdá departe ­meantta čilget dárkilet . Ohppiide geain lea sámegieloahpahus lea mearriduvvon sierra fága- ja diibmojuohku , ja dat guoská buot ohppiide Norggas geain lea sámegieloahpahus juogo vuosttaš- dahje nubbingiellan vuođđoskuvllas , dahje joatkkaoahpahusas . Dat lea spiehkastat ­mearrádus mii guoská ohppiide geain lea sámegieloahpahus ja geat orrot olggobealde sámegielguovllu oahpahuslága mielde . Dát maŋimuš guoská earenoamážit boazodollui ja vuotnabivdui . Dađistaga lea dárbu bajidit gelbbolašvuođa ásaheaddjiid gaskkas – dát guoská erenoamážit sámi ásaheaddjiide . #ILL Duodjeealáhusas leat ollu stuorra hástalusat sihke mii guoská ođđa márkaniid gávdnamii , gálvomearkahuksemii ja gelbbolašvuođa bajideapmái ekonomiijas ja rehketdoalu fievrrideamis . Dát guoská maiddái ođđa šlájaid hálddašeapmái nugo gonagasreappá hálddašeapmái . Sáme ­dikki eará árvalusat 2007/2008/2007 boazodoallošiehtadallamiidda čatnasit hástalusaide dásseárvvu ektui boazodoalus , rekruttemii ja plánalaš doaibmabijuide mat gusket árvobuvttadeapmái boazodoalus , boazodoalu ovddidanfondii , goluidvuolidan ja njuolga doarjagii , roassofondii , areálasuodjaleapmái ja čálgoortnegiidda . Dát guoská earret eará mánáidkonvenšuvnna 30. artihkkalii mii dál lea dahkkojuvvon oassin Norga lágain ja mii manná Norgga lágaid ovddabeallái . Statistihka lávdegoddi lea čohkkejuvvon geografiija vuođul ja lea meroštallojuvvon guoskat Sámedikkis ohcanvejolaš ealáhusovddidan doarjagiid geografalaš doaibmaguvlui ( davábealde Sáltoduoddara ) . Statistihka lávdegoddi lea čohkkejuvvon geografiija vuođul ja lea meroštallojuvvon guoskat Sámedikkis ohcanvejolaš ealáhusovddidan doarjagiid geografalaš doaibmaguvlui ( davábealde Sáltoduoddara ) . Sámi parlamentáralaš ráđđi ( SPR ) lea institušuvnnalaš ovttasbargu Suoma , Ruoŧa ja Norgga sáme ­dikkiid gaskka áššiin mat gusket sámiide máŋgga riikkas dahje sámiide go lea sierra álbmot . Interreg IV A Sápmi galgá guoskat olles sámi ássanguvlui . Sámediggi bivddii stáhtaministtara čoahkkimis Murmánskka guvernørain erenoamážit váldit ovdan daid hástalusaid mat gusket Guoládaga Sámi Radioi . Sámi parlamentáralaš ráđđi ( SPR ) lea institušuvnnalaš ovttasbargu Suoma , Ruoŧa ja Norgga sáme ­dikkiid gaskka áššiin mat gusket sámiide máŋgga riikkas dahje sámiide go lea sierra álbmot . Interreg IV A Sápmi galgá guoskat olles sámi ássanguvlui . Sámediggi bivddii stáhtaministtara čoahkkimis Murmánskka guvernørain erenoamážit váldit ovdan daid hástalusaid mat gusket Guoládaga Sámi Radioi . Dasa lassin leat jođus máŋga konsultašuvnna suodjalanplánaid ektui mat gusket sámi guovlluid suodjalanbarggu njuolggadusaide . Konsultašuvdnašiehtadusa olis lea Sámediggi ožžon čielgaset posišuvnna stáhta eiseválddiid ektui go guoská lágaide ja hálddahuslaš doaibmabijuide main lea mearkkašupmi sámi servodahkii . álbmotriekti lea vuođđogeađgi láhkabarggu oktavuođas go guoská luondduriggodagaide , eanavuoigatvuođaide , birrasii , gillii , kultuvrii ja oahpahussii . Dalle lei ovttaoaivilvuohta das ahte dát raporta galgá čuovvoluvvot váikkuhusanalysaiguin evttohusa ektui go guoská nationála láhkaaddimii ja riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuođaid geatnegasvuođaide . Departemeantta ja Sámedikki gaskka leat juo 2007:s álggahuvvon konsultašuvnnat mat gusket rievdadusaide ođđa minerálalágas ja luondduriggodatlágas . Dasa lassin leat jođus máŋga konsultašuvnna suodjalanplánaid ektui mat gusket sámi guovlluid suodjalanbarggu njuolggadusaide . Konsultašuvdnašiehtadusa olis lea Sámediggi ožžon čielgaset posišuvnna stáhta eiseválddiid ektui go guoská lágaide ja hálddahuslaš doaibmabijuide main lea mearkkašupmi sámi servodahkii . álbmotriekti lea vuođđogeađgi láhkabarggu oktavuođas go guoská luondduriggodagaide , eanavuoigatvuođaide , birrasii , gillii , kultuvrii ja oahpahussii . Dalle lei ovttaoaivilvuohta das ahte dát raporta galgá čuovvoluvvot váikkuhusanalysaiguin evttohusa ektui go guoská nationála láhkaaddimii ja riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuođaid geatnegasvuođaide . Departemeantta ja Sámedikki gaskka leat juo 2007:s álggahuvvon konsultašuvnnat mat gusket rievdadusaide ođđa minerálalágas ja luondduriggodatlágas . Dálkkádatrievdamat gusket erenoamážit álgoálbmo ­giidda geat árbevirolaččat lávga leat atnán luonddu ja lea leamaš dasa oktavuohta . Go guoská álbmotmehciid hálddašanválddi fápmudeapmái , de oaivvilda Sámediggi ahte jos hálddašeapmi galgá leat ILO-konvenšuvnna nr 169 artihkkala 15 nr 1 gáibádusaid siskkobealde almmolaš rievttálaš searvamis resurssaid geavaheami , hálddašeami ja suodjaleami oktavuođas , de gal fertejit ásahuvvot sierra hálddašanstivrrat main leat ovddasteaddjit maiddái Sámedikkis . Okta bargojoavkočoahkkin lea meannudan šiehtadallamiid riikkaidgaskasaš stivrema ektui go guoská genehtalaš resurssaiguin ávkkástallamii . Nuppi bargojoavkočoahkkimis lei sáhka konvenšuvnna artihkkala 8(j ) birra mii guoská álgoál ­bmogiid árbevirolaš máhtolašvuođaid árvvus atnimii , suodjaleapmái ja bisuheapmái . Artihkal guoská maiddái árbevirolaš máhtolašvuođaid ođasteapmái ja čađaheapmái , maid vuođul árbevirolaš eallinvuogit , mat leat mávssolaččat biologalaš šláddjivuođa ceavzilis geavaheapmái ja suodjaleapmái dohkkehuvvojit . Dán bargojoavkočoahkkima mearrádusain vuhtto ahte stáhtat mat jienastedje vuostá ON álgoálbmotjulggaštusa , nugo Austrália , Ođđa Zealánda ja Canáda , geavahedje vejolašvuođa soidadit mearrádusaid mat gusket álgoálbmotvuoigatvuođaide . Erenoamážit láivudedje dan teavstta mii guoská álgoálbmogiid beales miehtamii ja eanavuoigatvuođaide . NVE doallá ain sierra čoahkkimiid energiijaáššiin jos dat sáhttet guoskat sámi beroštumiide . Sámediggi lea gáibidan konsultašuvnnaid go guoská plánejuvvon linjái Báhccavuona ja Hammarfeastta gaskka , Čorgasnjárgga bieggafápmorusttegii Davvisiidda ja Gáŋgaviikka gielddain ja Hamnefjell bieggafápmorusttega konsešuvdnaohcamii Báhccavuona gielddas . Sámediggi lea buktán gulaskuddancealkámuša ođđa njuolggadusevttohussii mii guoská meahcis ja čázádagain mohtorfievrruiguin vuodjimii . Konsultašuvdnašiehtadus , sámi guovlluid suodjalanbarggu njuolggadusat , rievdadusat plána- ja huksenlágas ja sierra boraspirelávdegottit mas leat Sámedikki nammadan lahtut , leat ovdamearkan dasa ahte Sámediggi ja sámi organisašuvnnat // báikegottit leat eanet beassan searvat min guoski áššiid hálddašeapmái . Dan guovtti jagis maid prošeakta lea bistán , leat ráhkaduvvon ođđa digitála dagaldumit go guoská geodiehtovuđđui ja leat buoridan organisašuvnna gelbbolašvuođa mealgat . Dálkkádatrievdamat gusket erenoamážit álgoálbmo ­giidda geat árbevirolaččat lávga leat atnán luonddu ja lea leamaš dasa oktavuohta . Go guoská álbmotmehciid hálddašanválddi fápmudeapmái , de oaivvilda Sámediggi ahte jos hálddašeapmi galgá leat ILO-konvenšuvnna nr 169 artihkkala 15 nr 1 gáibádusaid siskkobealde almmolaš rievttálaš searvamis resurssaid geavaheami , hálddašeami ja suodjaleami oktavuođas , de gal fertejit ásahuvvot sierra hálddašanstivrrat main leat ovddasteaddjit maiddái Sámedikkis . Okta bargojoavkočoahkkin lea meannudan šiehtadallamiid riikkaidgaskasaš stivrema ektui go guoská genehtalaš resurssaiguin ávkkástallamii . Nuppi bargojoavkočoahkkimis lei sáhka konvenšuvnna artihkkala 8(j ) birra mii guoská álgoál ­bmogiid árbevirolaš máhtolašvuođaid árvvus atnimii , suodjaleapmái ja bisuheapmái . Artihkal guoská maiddái árbevirolaš máhtolašvuođaid ođasteapmái ja čađaheapmái , maid vuođul árbevirolaš eallinvuogit , mat leat mávssolaččat biologalaš šláddjivuođa ceavzilis geavaheapmái ja suodjaleapmái dohkkehuvvojit . Dán bargojoavkočoahkkima mearrádusain vuhtto ahte stáhtat mat jienastedje vuostá ON álgoálbmotjulggaštusa , nugo Austrália , Ođđa Zealánda ja Canáda , geavahedje vejolašvuođa soidadit mearrádusaid mat gusket álgoálbmotvuoigatvuođaide . Erenoamážit láivudedje dan teavstta mii guoská álgoálbmogiid beales miehtamii ja eanavuoigatvuođaide . NVE doallá ain sierra čoahkkimiid energiijaáššiin jos dat sáhttet guoskat sámi beroštumiide . Sámediggi lea gáibidan konsultašuvnnaid go guoská plánejuvvon linjái Báhccavuona ja Hammarfeastta gaskka , Čorgasnjárgga bieggafápmorusttegii Davvisiidda ja Gáŋgaviikka gielddain ja Hamnefjell bieggafápmorusttega konsešuvdnaohcamii Báhccavuona gielddas . Sámediggi lea buktán gulaskuddancealkámuša ođđa njuolggadusevttohussii mii guoská meahcis ja čázádagain mohtorfievrruiguin vuodjimii . Konsultašuvdnašiehtadus , sámi guovlluid suodjalanbarggu njuolggadusat , rievdadusat plána- ja huksenlágas ja sierra boraspirelávdegottit mas leat Sámedikki nammadan lahtut , leat ovdamearkan dasa ahte Sámediggi ja sámi organisašuvnnat // báikegottit leat eanet beassan searvat min guoski áššiid hálddašeapmái . Dan guovtti jagis maid prošeakta lea bistán , leat ráhkaduvvon ođđa digitála dagaldumit go guoská geodiehtovuđđui ja leat buoridan organisašuvnna gelbbolašvuođa mealgat . Plána lea ráhkaduvvon Sámedikki mearrádusa vuođul mii guoská sámi museadoaimma oassečielggadeapmái Davvi-Norlánddas ja Romssas , mas Sámediggi bijai vuođđun ahte Várdobáikái biddjojuvvo sámi museaovddasvástádus Mátta-Romssas // Davvi-Norlánddas . 2006 stáhtabušeahtas juolluduvvojedje ruđat Sámediggái dutkan- ja duođaštandoaimma ásaheami váste go guoská rádjaofelaččaide Divttasvuonas , árran julevsámi guovddáža oktavuhtii . Plána lea ráhkaduvvon Sámedikki mearrádusa vuođul mii guoská sámi museadoaimma oassečielggadeapmái Davvi-Norlánddas ja Romssas , mas Sámediggi bijai vuođđun ahte Várdobáikái biddjojuvvo sámi museaovddasvástádus Mátta-Romssas // Davvi-Norlánddas . 2006 stáhtabušeahtas juolluduvvojedje ruđat Sámediggái dutkan- ja duođaštandoaimma ásaheami váste go guoská rádjaofelaččaide Divttasvuonas , árran julevsámi guovddáža oktavuhtii . Sámedikki giellastivra lea ráđđeaddi orgána Sámediggái áššiin mat gusket sámegillii . Giellastivra lea 2007:s meannudan áššiid mat earret eará gusket almmolaš namaid dohkkeheapmái , gielddaid , fylkkagielddaid ja giellaguovddášiid raporttaid dohkkeheapmái , sámefoandda geava ­heapmái ja sámegiela resursaguovddáža ásaheapmái . Sámedikki giellastivra lea ráđđeaddi orgána Sámediggái áššiin mat gusket sámegillii . Giellastivra lea 2007:s meannudan áššiid mat earret eará gusket almmolaš namaid dohkkeheapmái , gielddaid , fylkkagielddaid ja giellaguovddášiid raporttaid dohkkeheapmái , sámefoandda geava ­heapmái ja sámegiela resursaguovddáža ásaheapmái . Sámediggi lea buktán gulaskuddancealkámuša oahpahuslága láhkaásahusa rievdadusaid evttohussii mat gusket ovdaskuvlaoahpaheddjiid ja vuođđoskuvlla oahpaheddjiid gelbbolašvuođagáibádusaide . Sámediggi lea Máhttodepartementii čujuhan dárbbu ođasmahttit oahpahuslága 6. kapihttala mii guoská earret eará sámi mánáid oktagaslaš vuoigatvuhtii oahpahussii sámegillii . Sámediggi lea buktán gulaskuddancealkámuša oahpahuslága láhkaásahusa rievdadusaid evttohussii mat gusket ovdaskuvlaoahpaheddjiid ja vuođđoskuvlla oahpaheddjiid gelbbolašvuođagáibádusaide . Sámediggi lea Máhttodepartementii čujuhan dárbbu ođasmahttit oahpahuslága 6. kapihttala mii guoská earret eará sámi mánáid oktagaslaš vuoigatvuhtii oahpahussii sámegillii . ­luin eai guoskka dušše árbevirolaš ealáhusheivehemiide , muhto sakka maiddái bargosajiide mat leat čadnon kultur- , diehtojuohkin- ja gulahallanteknologiijii . Seamma guoská máŋggabealát ealáhusaide gos earenoamážit doarjja iešguđetlágan bálvalusealáhusaid álgga ­heapmi ja ovddideapmi lea guovddážis . Ollu fitnodagat leat rašit ja dain leat dávja vátna resurssat mat gusket iežaskapitálii , gelbbolašvuhtii , spesialiseremii , nuppástuhttimii ja ođđafuomášeapmái . Prošeavtta ulbmilin lea gulahallat daid vejolašvuođaid , rámmaid ja gáibádusaid ektui mat gusket ealáhusovddideapmái , ja diehtojuohkinkanálaid ásaheapmái . Dieđáhus lea maid positiiva dan ektui ahte geahččalit guovlluin Nuorta-Finnmárkkus maidda eanemus guoská ja gos reappát adnojuvvojit deaŧalaš resursan gáržžidit reabbábivddu // gávppálaš reabbábivddu ja oarjefylkkas fas eanet lasihit bivddu ja dieinna lágiin geahpedit // ráddjet // gurret reappáid vai dat eai leavaše oarjjásguvlui . Go guoská anuseretváldinortnega viidásetfievrredeapmái ja áigeráddjejuvvon eriide guhkit go 15 jahkái eai váldon Sáme ­dikki oainnut vuhtii . Mii guoská luossabivdui Deanus ja Njávdámis de galgá nammaduvvot lávdegoddi ráhkadit evttohusaid organiseremii ja njuolggadusaide . Dát vuođustuvvui dainna ahte sámi vuoigatvuođalávdegotti mandáhtta lei čielggadit gažaldagaid sámi ál-bmoga rievttálaš dilis das mii guoská vuoigatvuhtii eatnamiidda ja čáziide , ja daid disponeremii ja geavaheapmái , sámi guovlluin olggobealde Finnmárkku fylkka . Dát guoská earret eará boazodoalu areálagáhttemii , boazodoalu buhtadusovddasvástádussii ja boazodoalu boahtteáigge hálddašeapmái . Váilevaš diehtojuoh ­kin ja jorgaleapmi ii leat buorre go guoská lága implementeremii . Dán vuođul lea Sámediggi , ovttasráđiid NBR:in , ráhkadan árvalusa prinsihppadieđáhussii mii guoská boazodoalu divatortnegiidda . Buot bealit maidda guoská leat bures dohkkehan dán prošeavtta ja dan lea mávssolaš ­fievrridit eará guovlluide // riikaosiide jus prošeakta lihkostuvvá . #ILL Dát guoská ovdamearkka dihte boazodoalu johtolatjuohkima čielggadeapmái ja erenoamážit lea stuora deaddu oktasašguohtun guovlluin . ­luin eai guoskka dušše árbevirolaš ealáhusheivehemiide , muhto sakka maiddái bargosajiide mat leat čadnon kultur- , diehtojuohkin- ja gulahallanteknologiijii . Seamma guoská máŋggabealát ealáhusaide gos earenoamážit doarjja iešguđetlágan bálvalusealáhusaid álgga ­heapmi ja ovddideapmi lea guovddážis . Ollu fitnodagat leat rašit ja dain leat dávja vátna resurssat mat gusket iežaskapitálii , gelbbolašvuhtii , spesialiseremii , nuppástuhttimii ja ođđafuomášeapmái . Prošeavtta ulbmilin lea gulahallat daid vejolašvuođaid , rámmaid ja gáibádusaid ektui mat gusket ealáhusovddideapmái , ja diehtojuohkinkanálaid ásaheapmái . Dieđáhus lea maid positiiva dan ektui ahte geahččalit guovlluin Nuorta-Finnmárkkus maidda eanemus guoská ja gos reappát adnojuvvojit deaŧalaš resursan gáržžidit reabbábivddu // gávppálaš reabbábivddu ja oarjefylkkas fas eanet lasihit bivddu ja dieinna lágiin geahpedit // ráddjet // gurret reappáid vai dat eai leavaše oarjjásguvlui . Go guoská anuseretváldinortnega viidásetfievrredeapmái ja áigeráddjejuvvon eriide guhkit go 15 jahkái eai váldon Sáme ­dikki oainnut vuhtii . Mii guoská luossabivdui Deanus ja Njávdámis de galgá nammaduvvot lávdegoddi ráhkadit evttohusaid organiseremii ja njuolggadusaide . Dát vuođustuvvui dainna ahte sámi vuoigatvuođalávdegotti mandáhtta lei čielggadit gažaldagaid sámi ál-bmoga rievttálaš dilis das mii guoská vuoigatvuhtii eatnamiidda ja čáziide , ja daid disponeremii ja geavaheapmái , sámi guovlluin olggobealde Finnmárkku fylkka . Dát guoská earret eará boazodoalu areálagáhttemii , boazodoalu buhtadusovddasvástádussii ja boazodoalu boahtteáigge hálddašeapmái . Váilevaš diehtojuoh ­kin ja jorgaleapmi ii leat buorre go guoská lága implementeremii . Dán vuođul lea Sámediggi , ovttasráđiid NBR:in , ráhkadan árvalusa prinsihppadieđáhussii mii guoská boazodoalu divatortnegiidda . Buot bealit maidda guoská leat bures dohkkehan dán prošeavtta ja dan lea mávssolaš ­fievrridit eará guovlluide // riikaosiide jus prošeakta lihkostuvvá . #ILL Dát guoská ovdamearkka dihte boazodoalu johtolatjuohkima čielggadeapmái ja erenoamážit lea stuora deaddu oktasašguohtun guovlluin . Sámediggi oaidná dárbbu eambbo riikkaidgaskasaš áŋgiruššamii mii guoská álgoálbmotguoskevaš dearvvašvuođa- ja sosiálapolitihkalaš gažaldagaide . Sámediggi čujuhii dievasčoahkkinmearrádussii mii guoská Nationála dearvvašvuođaplánii ( 2007 – 2010 ) ja vuordá ahte nationála dearvvašvuođaplána sihkkarastá ovttadássásaš dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusa sámi álbmogii . Sáhttá maid leat ágga geahčadit fylkkamánni bearráigeahččandoaimma go guoská sámi giela ja kultuvrra áimmahuššamii bálvalusain . Sámediggi oaidná dárbbu eambbo riikkaidgaskasaš áŋgiruššamii mii guoská álgoálbmotguoskevaš dearvvašvuođa- ja sosiálapolitihkalaš gažaldagaide . Sámediggi čujuhii dievasčoahkkinmearrádussii mii guoská Nationála dearvvašvuođaplánii ( 2007 – 2010 ) ja vuordá ahte nationála dearvvašvuođaplána sihkkarastá ovttadássásaš dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusa sámi álbmogii . Sáhttá maid leat ágga geahčadit fylkkamánni bearráigeahččandoaimma go guoská sámi giela ja kultuvrra áimmahuššamii bálvalusain . Statistihka lávdegoddi lea čohkkejuvvon geografiija vuođul ja lea meroštallojuvvon guoskat Sámedikkis ohcanvejolaš ealáhusovddidan doarjagiid geografalaš doaibmaguvlui ( davábealde Sáltoduoddara ) . Sámi parlamentáralaš ráđđi ( SPR ) lea institušuvnnalaš ovttasbargu Suoma , Ruoŧa ja Norgga sáme ­dikkiid gaskka áššiin mat gusket sámiide máŋgga riikkas dahje sámiide go lea sierra álbmot . Interreg IV A Sápmi galgá guoskat olles sámi ássanguvlui . Sámediggi bivddii stáhtaministtara čoahkkimis Murmánskka guvernørain erenoamážit váldit ovdan daid hástalusaid mat gusket Guoládaga Sámi Radioi . Dasa lassin leat jođus máŋga konsultašuvnna suodjalanplánaid ektui mat gusket sámi guovlluid suodjalanbarggu njuolggadusaide . Konsultašuvdnašiehtadusa olis lea Sámediggi ožžon čielgaset posišuvnna stáhta eiseválddiid ektui go guoská lágaide ja hálddahuslaš doaibmabijuide main lea mearkkašupmi sámi servodahkii . álbmotriekti lea vuođđogeađgi láhkabarggu oktavuođas go guoská luondduriggodagaide , eanavuoigatvuođaide , birrasii , gillii , kultuvrii ja oahpahussii . Dalle lei ovttaoaivilvuohta das ahte dát raporta galgá čuovvoluvvot váikkuhusanalysaiguin evttohusa ektui go guoská nationála láhkaaddimii ja riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuođaid geatnegasvuođaide . Departemeantta ja Sámedikki gaskka leat juo 2007:s álggahuvvon konsultašuvnnat mat gusket rievdadusaide ođđa minerálalágas ja luondduriggodatlágas . Dálkkádatrievdamat gusket erenoamážit álgoálbmo ­giidda geat árbevirolaččat lávga leat atnán luonddu ja lea leamaš dasa oktavuohta . Go guoská álbmotmehciid hálddašanválddi fápmudeapmái , de oaivvilda Sámediggi ahte jos hálddašeapmi galgá leat ILO-konvenšuvnna nr 169 artihkkala 15 nr 1 gáibádusaid siskkobealde almmolaš rievttálaš searvamis resurssaid geavaheami , hálddašeami ja suodjaleami oktavuođas , de gal fertejit ásahuvvot sierra hálddašanstivrrat main leat ovddasteaddjit maiddái Sámedikkis . Okta bargojoavkočoahkkin lea meannudan šiehtadallamiid riikkaidgaskasaš stivrema ektui go guoská genehtalaš resurssaiguin ávkkástallamii . Nuppi bargojoavkočoahkkimis lei sáhka konvenšuvnna artihkkala 8(j ) birra mii guoská álgoál ­bmogiid árbevirolaš máhtolašvuođaid árvvus atnimii , suodjaleapmái ja bisuheapmái . Artihkal guoská maiddái árbevirolaš máhtolašvuođaid ođasteapmái ja čađaheapmái , maid vuođul árbevirolaš eallinvuogit , mat leat mávssolaččat biologalaš šláddjivuođa ceavzilis geavaheapmái ja suodjaleapmái dohkkehuvvojit . Dán bargojoavkočoahkkima mearrádusain vuhtto ahte stáhtat mat jienastedje vuostá ON álgoálbmotjulggaštusa , nugo Austrália , Ođđa Zealánda ja Canáda , geavahedje vejolašvuođa soidadit mearrádusaid mat gusket álgoálbmotvuoigatvuođaide . Erenoamážit láivudedje dan teavstta mii guoská álgoálbmogiid beales miehtamii ja eanavuoigatvuođaide . NVE doallá ain sierra čoahkkimiid energiijaáššiin jos dat sáhttet guoskat sámi beroštumiide . Sámediggi lea gáibidan konsultašuvnnaid go guoská plánejuvvon linjái Báhccavuona ja Hammarfeastta gaskka , Čorgasnjárgga bieggafápmorusttegii Davvisiidda ja Gáŋgaviikka gielddain ja Hamnefjell bieggafápmorusttega konsešuvdnaohcamii Báhccavuona gielddas . Sámediggi lea buktán gulaskuddancealkámuša ođđa njuolggadusevttohussii mii guoská meahcis ja čázádagain mohtorfievrruiguin vuodjimii . Konsultašuvdnašiehtadus , sámi guovlluid suodjalanbarggu njuolggadusat , rievdadusat plána- ja huksenlágas ja sierra boraspirelávdegottit mas leat Sámedikki nammadan lahtut , leat ovdamearkan dasa ahte Sámediggi ja sámi organisašuvnnat // báikegottit leat eanet beassan searvat min guoski áššiid hálddašeapmái . Dan guovtti jagis maid prošeakta lea bistán , leat ráhkaduvvon ođđa digitála dagaldumit go guoská geodiehtovuđđui ja leat buoridan organisašuvnna gelbbolašvuođa mealgat . Plána lea ráhkaduvvon Sámedikki mearrádusa vuođul mii guoská sámi museadoaimma oassečielggadeapmái Davvi-Norlánddas ja Romssas , mas Sámediggi bijai vuođđun ahte Várdobáikái biddjojuvvo sámi museaovddasvástádus Mátta-Romssas // Davvi-Norlánddas . 2006 stáhtabušeahtas juolluduvvojedje ruđat Sámediggái dutkan- ja duođaštandoaimma ásaheami váste go guoská rádjaofelaččaide Divttasvuonas , árran julevsámi guovddáža oktavuhtii . Sámedikki giellastivra lea ráđđeaddi orgána Sámediggái áššiin mat gusket sámegillii . Giellastivra lea 2007:s meannudan áššiid mat earret eará gusket almmolaš namaid dohkkeheapmái , gielddaid , fylkkagielddaid ja giellaguovddášiid raporttaid dohkkeheapmái , sámefoandda geava ­heapmái ja sámegiela resursaguovddáža ásaheapmái . Sámediggi lea buktán gulaskuddancealkámuša oahpahuslága láhkaásahusa rievdadusaid evttohussii mat gusket ovdaskuvlaoahpaheddjiid ja vuođđoskuvlla oahpaheddjiid gelbbolašvuođagáibádusaide . Sámediggi lea Máhttodepartementii čujuhan dárbbu ođasmahttit oahpahuslága 6. kapihttala mii guoská earret eará sámi mánáid oktagaslaš vuoigatvuhtii oahpahussii sámegillii . ­luin eai guoskka dušše árbevirolaš ealáhusheivehemiide , muhto sakka maiddái bargosajiide mat leat čadnon kultur- , diehtojuohkin- ja gulahallanteknologiijii . Seamma guoská máŋggabealát ealáhusaide gos earenoamážit doarjja iešguđetlágan bálvalusealáhusaid álgga ­heapmi ja ovddideapmi lea guovddážis . Ollu fitnodagat leat rašit ja dain leat dávja vátna resurssat mat gusket iežaskapitálii , gelbbolašvuhtii , spesialiseremii , nuppástuhttimii ja ođđafuomášeapmái . Prošeavtta ulbmilin lea gulahallat daid vejolašvuođaid , rámmaid ja gáibádusaid ektui mat gusket ealáhusovddideapmái , ja diehtojuohkinkanálaid ásaheapmái . Dieđáhus lea maid positiiva dan ektui ahte geahččalit guovlluin Nuorta-Finnmárkkus maidda eanemus guoská ja gos reappát adnojuvvojit deaŧalaš resursan gáržžidit reabbábivddu // gávppálaš reabbábivddu ja oarjefylkkas fas eanet lasihit bivddu ja dieinna lágiin geahpedit // ráddjet // gurret reappáid vai dat eai leavaše oarjjásguvlui . Go guoská anuseretváldinortnega viidásetfievrredeapmái ja áigeráddjejuvvon eriide guhkit go 15 jahkái eai váldon Sáme ­dikki oainnut vuhtii . Mii guoská luossabivdui Deanus ja Njávdámis de galgá nammaduvvot lávdegoddi ráhkadit evttohusaid organiseremii ja njuolggadusaide . Dát vuođustuvvui dainna ahte sámi vuoigatvuođalávdegotti mandáhtta lei čielggadit gažaldagaid sámi ál-bmoga rievttálaš dilis das mii guoská vuoigatvuhtii eatnamiidda ja čáziide , ja daid disponeremii ja geavaheapmái , sámi guovlluin olggobealde Finnmárkku fylkka . Dát guoská earret eará boazodoalu areálagáhttemii , boazodoalu buhtadusovddasvástádussii ja boazodoalu boahtteáigge hálddašeapmái . Váilevaš diehtojuoh ­kin ja jorgaleapmi ii leat buorre go guoská lága implementeremii . Dán vuođul lea Sámediggi , ovttasráđiid NBR:in , ráhkadan árvalusa prinsihppadieđáhussii mii guoská boazodoalu divatortnegiidda . Buot bealit maidda guoská leat bures dohkkehan dán prošeavtta ja dan lea mávssolaš ­fievrridit eará guovlluide // riikaosiide jus prošeakta lihkostuvvá . #ILL Dát guoská ovdamearkka dihte boazodoalu johtolatjuohkima čielggadeapmái ja erenoamážit lea stuora deaddu oktasašguohtun guovlluin . Sámediggi oaidná dárbbu eambbo riikkaidgaskasaš áŋgiruššamii mii guoská álgoálbmotguoskevaš dearvvašvuođa- ja sosiálapolitihkalaš gažaldagaide . Sámediggi čujuhii dievasčoahkkinmearrádussii mii guoská Nationála dearvvašvuođaplánii ( 2007 – 2010 ) ja vuordá ahte nationála dearvvašvuođaplána sihkkarastá ovttadássásaš dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusa sámi álbmogii . Sáhttá maid leat ágga geahčadit fylkkamánni bearráigeahččandoaimma go guoská sámi giela ja kultuvrra áimmahuššamii bálvalusain . Juolludanárvalus guoská čuovvovaš prošeavttaide : Mun lea earenoamáš ilus go beasan juolludit eanet ruđaid doaibmabijuide mat gusket nuoraide ja hutkáivuhtii , ja Innovašuvdna Norgga bargui nuorra fitnodatálggaheddjiiguin ja organisašuvnnain Nuorra Ealáhushutkkus , dadjá Liv Signe Navarsete . Dan seammás oaidná departemeanta ahte Sámediggi cealká , museagietti gieđahaladettiin , č. 2.3.4.5 vuolde , ahte dialoga Kulturdepartemeanttain lea leamaš kunstruktiiva dakko mii guoská sámi museaid halddášeami sirdimii . Ráđđehus atná hui dehálažžan bisuhit mávssolaš dialoga Sámediggái láhkabárggu ovdáneamis dakko mii guoská Finnmárkui . Ferte joatkit bargguin konkretiseret ja viidásetovddidit Sámedikki vuoigatvuođapolitihka riikkaidgaskasaš riekteovdáneami vuođul , ja daid riekteprinsihpaid vuođul mat gusket eamiálbmotvuoigatvuođaide sihke našuvnnalaččat ja álbmotrievttálaččat . Daid hástalusaid maid Sámediggi oaidná dan láhkabarggus mii fargga álgá ja mii guoská sámi beroštumiide , ja maid várra ii sáhte maŋidit dassážii go ráđđádallan- ja šiehtadallanortnet lea formaliserejuvvon , ferte geahččat daid geatnegasvuođaid ektui mat Sámedikkis leat , sihke našuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš dásis . Dát guoská lágaide nugo finnmárkkuláhka , minerálaláhka , boazodoalloláhka jna. . Váikkuhangaskaoapmin lea eanet ja árjjaleappot juohkit dieđuid Sámedikki máŋggalágan doaimmaid birra mat gusket báikegottiide , ovttaskas olbmuide ja sámi servodahkii ollislaččat . Sámediggi lea vásihan ahte maŋimuš jagiid lea bisánan dat mii guoská politihkkahábmemii ja resurssaide sámi kulturulbmiliidda . Danne lea áibbas vealtameahttun ahte Sámediggi árrat sáhttá searvat áššiide mat gusket sámi guovlluid politihka hábmemii , láhkaaddimii ja resurssaid hálddašeapmái . Justiskomitea lea maiddái 18.12.03 beaiváduvvon reivves justisministtarii bidjan ollu gažaldagaid stáhtaráđđái , mat gusket Ráđđehusa oidnui viidáset bargui finnmárkkulágain . Sámediggi deattuha ahte makkárge duohtadeamit dahje doaibmabijut eai galgga dohkkehuvvot , mat gusket minerálagávdnosiidda ovdal go sámiid vuoigatvuođat Finnmárkkus leat čielggaduvvon ja dohkkehuvvon . Ohcan mii guoská stuorámus guvlui lea Báhcavuona duoddara bieggamillopárka mas leat guokte oasseguovllu ja mii lea oktiibuot 150 km 2 . Sámediggi viiddidii vuođđodoarjaga sámi publikašuvnnaide 2003:s guoskat nissonbláđđái Gába , mánáidbláđđái Leavedolgi ja risttalaš bláđđái Nuorttanaste . Sámit geat leat Norgga eamiálbmot , eai ollašuhtto dat vuođđovuoigatvuođat mii guoská guollebivddu hálddašeapmái ja vejolašvuhtii . Dát guoská vuosttažettiin hálddašanortnegiidda mat dagahit dan ahte guolásteaddjit masset sin historjjálaš guolástusvuoigatvuođaid . Mii guoská gonagasreabbábivdui nuorttabealde , de lea Sámediggi dorjon ahte buot fatnasat mat leat vuollel 15 mehtera maidda gonagasreabbá lea leamaš giksin – oalgešálašin runddierpmá , flinddara , dorskki ja báldá fierbmebivddus – galget oažžut vejolašvuođa bivdit gonagasreappáid . Sámediggi viiddidii eanadoalu doarjaga olahusjoavkku 2003:s guoskat maiddái stuorát doaluide mat leat badjel 1,5 jahkedoaimma . ILO-konvenšuvdna nr. 169 ráddje stáhta eiseválddiid go guoská luondduresurssaid geavaheapmái ja bidjá čielga čanastagaid dasa ahte Sámediggi galgá beassat searvat dakkár huksemiid čađaheapmái main leat váikkuhusat sámi álbmogii . Sámedikki mielas lea deaŧalaš bidjat eavttuid guovllulaš ja guovddáš ásahusaide áššiin mat gusket sámi dearvvasvuođa- ja sosiálaáŋgiruššamiidda . Dasto lea Sámediggi álggahan barggu ahte oainnusin dahkat sámi mánáid dárbbuid dan ođđa hálddašanođastusas mii guoská mánáid- ja bearašsuodjaleapmái . Mii guoská ovttasbargošiehtadussii Finnmárkku fylkkagielddain , de háliidedje bealit formaliseret dan ovttasbarggu mii juo lea leamaš oasálaččaid gaskka ollu jagiid . Mii guoská Mátta-Trøndelága , Davvi-Trøndelága , Norlándda ja Hedemárkku fylkkagielddaide , de leat bealit ovttaoaivilis ahte ráhkadit oktasaš ovttasbargošiehtadusevttohusa oarjelsámi diliid birra . SPR lea álggahandásis bargan váldoáššis áššiiguin mat gusket sámiide eamiálbmogin , earret eará sámi giellaovttasbargguin , oahpahusain ja oahpponeavvuid oččodemiin sámi mánáide jna. . Dás deattuhuvvo ahte galgá ráđđádallat ovdagihtii ja álgoálbmotservodagat geaidda guoská , galget áramus lágis fárrui prosessii . Dain áššiin mat gusket materiálalaš kultuvravuđđui , nu movt areálaháldejupmi , areáladuohtadeamit ja eananvuoigatvuođat , adnojit čuovvovaš geográfalaš doaibmaguovllut ráđđádallamiidda ( árbevirolaš sámi guovllut ) : Finnmárku , Tromsa , Nordlánda ja Davvi-Trøndelága fylka , nu maid suohkanat Osen , Roan , Åfjord , Bjugn , Rissa , Selbu , Meldal , Rennebu , Oppdal , Midtre Gauldal , Tydal , Holtålen ja Røros Lulli-Trøndelága fylkkas , Engerdal ja Rendalen , Os , Tolga , Tynset ja Folldal suohkanat Hedmárkku fylkkas , ja Surnadal ja Rindal suohkanat Møres ja Romsdálas . Stáhta eiseválddit galget farggamusat dieđihit Sámediggái go álggahuvvojit áigeguovdilis áššit mat njuolga sáhttet váikkuhit sápmelaččaid , ja gokko guoská sámi beroštumiide ja diliide . Ráđđádallamat sámi eará beroštumiiguin maidda guoská #ILL Go leat áššit main stáhta pláne ráđđádallat sámi báikkálaš servodagaiguin ja/dahje/ja sierra sámi beroštumiiguin , maid láhka dahje doaimmat sáhttet njuolga váikkuhit , de galgá stáhta áramusat diehtojuohkit makkár beroštumiide // organisašuvnnaide stáhta oaivvilda ášši guoskat , ja digaštallat Sámedikkiin movt ráđđádallanproseassaid sáhttá ovttastahttit . Vuoigatvuohta guoská golmma gillii , nappo davvisámegillii , lullisámegillii ja julevsámegillii . Skuvlaoamasteddjiide lea dehálaš ráhkadit buriid plánaid ruhtageavaheapmái , ja ovttasbarget fágabirrasiiguin hukset maŋŋil- ja viidásitoahpu oahpaheddjiide , skuvlajođiheddjiide ja eará bargiide geaidda guoská . Sámediggi ja Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartementa soabaiga čoahkkimis borgemánu 18.b.2005 ahte berre ásahit ovttasbargojoavkku dearvvašvuođa- ja sosiálafágalaš gažaldagaid várás gaskkal Sámedikki , Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartementta , Bargo- ja sosiáladepartementta , Gielda- ja guovlodepartementta , ja eará vejolaš dasto guoski departementtaid , vuolit etáhtaid ja dutkanbirrasiid . Golbma vuostecealkámuša guske bartahuksemiidda boazodoalloguovlluin . Njeallját áššis , mii guoskkai mohtorkrossabánii , mieđihuvvui vuostecealkámuš belohahkii . Dát viiddideapmi gáržžida guovllu boazodoalu , ja Suodjalusdepartementa ja boazodoallit geaidda ášši guoská , leat šiehtadallame mii livččii govttolaš ruđalaš buhtadussan go masset guohtuneatnamiid báhčinšiljuid oktiiovttastahttima dihte . Sámediggi namuha dieđáhusastis máŋgga sajis gažaldagaid mat gusket minerálaide . Dát guoská báikáduvvon ( kárttavuđot ) dieđuide sihke plánaáššemeannudeamis ja huksenáššemeannudeamis . Dát guoská vuosttažettiin daidda fágaeiseválddiide , mat fuolahit areálaberoštusaid . Mii guoská Sámediggái lagat ovddasvástádusa addimii barggus sámi gielaiguin , de oktiivástida dat dálá diliin . Dát ráddje fálaldaga álbmogii ovddeža ektui , sihke mii guoská ášševáldimii ja go dál fertejit olbmot , geat geavahit kantuvrra , máksit iešoasi . Sámediggi lea čuvvon ášši mii guoská oahpu massimii nuppi máilmmi soađi geažil ja lea doallan čoahkkimiid sin servviid ovddasteaddjiiguin . Dát njuolggadusat heaittihuvvojedje bušeahttajagi 2001 rájes , mii guoská doarjagii mii juolluduvvo sámegiela hálddašanguvlui . Fágasuorgi gulahallan ja diehtojuohkin lea nanosmahttojuvvon sihke siskkáldasat ja olggobeale geavaheaddjiid ektui , go guoská min bálvalusaide . Sámedikki hálddahusa organiserema nuppástuhttin lea maiddái buktán organisašuvdnii hástalusaid mii guoská beaktilis siskkáldas gulahallamii . Ieš arkiivabáhpiriid buvttadeami lassin guoská dat arkiivaortnegii , seailluheapmái áigeguovdilis arkiivvas , rádjanarkiivii ja gáiddusarkiivii , arkiivaráddjemii , kassašuvdnii ja arkiivva loahpadeapmái . Mánáid- ja nuoraid bajasšaddaneavttut váikkuhit Sámedikki ollu ja kulturfoandda ruhtajuolludemiid bokte leat válljen nanusmahttit mánáid ja nuoraid bajasšaddaneavttuid , sihke dat mat gusket girjjálášvuhtii , čállinkurssaide ja mánáid ja nuoraid sámegielat diehtočállosiidda . Dat mii guoská sámi girjjálašvuhtii oppalaččat , de eai boahtán 2001:s ge ohcamat almmuhit čáppagirjjálšvuođa lullisámegillii . Dat mii guoská julevsámegielat girjebuvttadeapmái , orru leamen váttisvuohtan go leat váilevaš gielladiđolaš olbmot giellabargguide , giellaguorahallamiidda , korrektuvralohkamiidda jna. . Erenoamáš deaŧalaš boazodoalloálbmogii leat doaimmat mat gusket ovddidit duoji ealáhussan . Dat mii guoská lotnolasealáhusaid doallodoarjagii de lea ulbmil sihkkarastit barggahusa ja sisaboađuvuođu sidjiide geain leat lotnolasealáhusat . Dat mii guoská duoji ja hábmenfága Oahppokántuvrii , de ii leat oahppokantuvrra doarjagiid boađus leamaš oktiivástideaddji doarjaga háguin Fidnoohppiidšiehtadusaid lohku ja kantuvrraid doaibma lea beare unni bealuštit kantuvrraid bisuheami . Dat mii guoská Sámedikki váikkuhangaskaoapmegeavaheapmái , ovdanbuvttii Agderforskning raportta ( gaskal kultuvrra ja ealáhusa ) 2001:s . Dát njuolggadusat heaittihuvvojedje bušeahttajagi 2001 rájes , mii guoská doarjagii mii juolluduvvo sámegiela hálddašanguvlui . Fágasuorgi gulahallan ja diehtojuohkin lea nanosmahttojuvvon sihke siskkáldasat ja olggobeale geavaheaddjiid ektui , go guoská min bálvalusaide . Sámedikki hálddahusa organiserema nuppástuhttin lea maiddái buktán organisašuvdnii hástalusaid mii guoská beaktilis siskkáldas gulahallamii . Ieš arkiivabáhpiriid buvttadeami lassin guoská dat arkiivaortnegii , seailluheapmái áigeguovdilis arkiivvas , rádjanarkiivii ja gáiddusarkiivii , arkiivaráddjemii , kassašuvdnii ja arkiivva loahpadeapmái . Váikkuhangaskaoapmin lea buoredit diehtojuohkima ja eanet aktiivvalaččat juohkit dieđuid Sámedikki máŋgašládjas doaimma birra mii guoská báikegottiide ja ovttaskas olbmuide ja sámi servodahkii ollislaččat . Departemeanta ii leat láhkaárvalusain dohkálaččat bidjan vuođđun siskkáldasrievtti ja riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid ja prinsihpaid mat gusket eamiálbmogiid vuoigatvuođaide . Nammakonsuleantabálvalus lea veahkehan Stáhta kártadoaimmahusa , Kártadoaimmahusa ja Báikenamaid guovddášregisttara nammafágalaš áššiin mat gusket sámi namaid čállinvuohkái . Dát guoská oahppiide ja oahpaheaddjiide eará Norgga skuvllain , ja veahkki lea addojuvvon dárbbu mielde . Dál lea jođus viiddis bargu mii guoská álbmotmehciid ja eatnadatsuodjaleami ásaheapmái ja viiddideapmái sámi guovlluin . Sámediggi oaččui miehtama dasa ahte petroleumadoaimmaid váikkuhusat sámi guolástusaide , kultuvrii ja servodahkii oppalaččat galget čielggaduvvot , muhto ii ožžon doarjaga dasa ahte ferte maiddái čielggadit makkár váikkuhusat sáhttet leat iešguđet hápmásaš sámi mieldeváikkuheames ja mielde mearrideamis go guoská petroleumaresurssaid geavaheapmái sámi resursaguovlluin . Leat čielggaduvvon iešguđet lágan molssaeavttut mii guoská Åarjelsaemien Teatere bissovaš doibmii . Dát ortnet guoskagođii dál vuosttas gearddi Mearrasámi gelbbolašvuođa-guovddážii Billávuonas . Dát guoská vuosttažettiin daid ollu hálddašanortnegiidda mat dagahedje dan ahte guolásteaddjit masse iežaset historjálaš bivdovuoigatvuođaid . Sámedikkis lei čoahkkin dearvvašvuođaministtariin geassemánu 11. b. 2002 , ja válddii dalle ovdan gažaldagaid mat gusket ođđa dearvvašvuođafitnodagaide , ja dárbbu oažžut čoahkes gelbbolašvuođa guovddáža mas leat mielde sámi dearvvašvuođa- ja sosiálaásahusat , dárbbu oažžut giellaruđaid dearvvašvuođafitnodagaide , ja dasto gažaldaga Máilmmi dearvvašvuođaorganisašuvnna ( WHO ) birra . Justiskomitea lea maiddái 18.12.03 beaiváduvvon reivves justisministtarii bidjan ollu gažaldagaid stáhtaráđđái , mat gusket Ráđđehusa oidnui viidáset bargui finnmárkkulágain . Sámediggi deattuha ahte makkárge duohtadeamit dahje doaibmabijut eai galgga dohkkehuvvot , mat gusket minerálagávdnosiidda ovdal go sámiid vuoigatvuođat Finnmárkkus leat čielggaduvvon ja dohkkehuvvon . Ohcan mii guoská stuorámus guvlui lea Báhcavuona duoddara bieggamillopárka mas leat guokte oasseguovllu ja mii lea oktiibuot 150 km 2 . Sámediggi viiddidii vuođđodoarjaga sámi publikašuvnnaide 2003:s guoskat nissonbláđđái Gába , mánáidbláđđái Leavedolgi ja risttalaš bláđđái Nuorttanaste . Sámit geat leat Norgga eamiálbmot , eai ollašuhtto dat vuođđovuoigatvuođat mii guoská guollebivddu hálddašeapmái ja vejolašvuhtii . Dát guoská vuosttažettiin hálddašanortnegiidda mat dagahit dan ahte guolásteaddjit masset sin historjjálaš guolástusvuoigatvuođaid . Mii guoská gonagasreabbábivdui nuorttabealde , de lea Sámediggi dorjon ahte buot fatnasat mat leat vuollel 15 mehtera maidda gonagasreabbá lea leamaš giksin – oalgešálašin runddierpmá , flinddara , dorskki ja báldá fierbmebivddus – galget oažžut vejolašvuođa bivdit gonagasreappáid . Sámediggi viiddidii eanadoalu doarjaga olahusjoavkku 2003:s guoskat maiddái stuorát doaluide mat leat badjel 1,5 jahkedoaimma . ILO-konvenšuvdna nr. 169 ráddje stáhta eiseválddiid go guoská luondduresurssaid geavaheapmái ja bidjá čielga čanastagaid dasa ahte Sámediggi galgá beassat searvat dakkár huksemiid čađaheapmái main leat váikkuhusat sámi álbmogii . Sámedikki mielas lea deaŧalaš bidjat eavttuid guovllulaš ja guovddáš ásahusaide áššiin mat gusket sámi dearvvasvuođa- ja sosiálaáŋgiruššamiidda . Dasto lea Sámediggi álggahan barggu ahte oainnusin dahkat sámi mánáid dárbbuid dan ođđa hálddašanođastusas mii guoská mánáid- ja bearašsuodjaleapmái . Mii guoská ovttasbargošiehtadussii Finnmárkku fylkkagielddain , de háliidedje bealit formaliseret dan ovttasbarggu mii juo lea leamaš oasálaččaid gaskka ollu jagiid . Mii guoská Mátta-Trøndelága , Davvi-Trøndelága , Norlándda ja Hedemárkku fylkkagielddaide , de leat bealit ovttaoaivilis ahte ráhkadit oktasaš ovttasbargošiehtadusevttohusa oarjelsámi diliid birra . SPR lea álggahandásis bargan váldoáššis áššiiguin mat gusket sámiide eamiálbmogin , earret eará sámi giellaovttasbargguin , oahpahusain ja oahpponeavvuid oččodemiin sámi mánáide jna. . Dát ii guoskka dušše bieggafápmui , muhto maiddái minerálaresurssaid roggamii ja bákteruvkedoibmii sámi guovlluin . Dasto lei ovttamielalašvuohta das ahte bargu suodjalanproseassa njuolggadusaiguin , mat gusket sámi beroštumiide , galget vuoruhuvvot . Vátna ekonomalaš resurssaid geažil lea dattetge leamaš positiivvalaš ovdáneapmi mii guoská eamiálbmotovttasbargui Barentsovttasbarggu oktavuođas . Našunála ovddasvástádus dat lea láhčit dili sámi servodatovdánahttima váste , dát guoská maiddái alit ohppui mii lea deaŧalaš dán ovdánahttimii . 2005/2006/2005 boazodoallošiehtadusa meannudeamis lea Sámediggi čujuhan ahte verrui guoski áššiin heaittiheami oktavuođas eai leat seammalágan váikkuhusat buot vuođđoealáhusaide . Ráđđehus ráhkkana vel ráđđádallat boazodoaluin njuolga dakkár áššiin mat njuolga gusket boazodollui . Dát guoská sámi dutkamii ge . Gielda- ja guovlodepartemeanta lea 2005 juolludan 400 000 kr Sámi allaskuvlii – Sámi instituhttii dakkár prošektii mii galgá duođaštit ja ovdanbuktit ođđa ja guoski máhtu mii lea árbevirolaš luonddu- , riggodagaid- ja areálahálddašeami ja boazodoalu doaimmaheami vuođul . Bieggafápmohuksemiid áššiin mat njuolga gusket sámi fuolaide lea Sámedikkis ja vejolaš eará sámi berošteaddjiin maiddái vuoigatvuohta beassat ráđđádallat , vrd. ráđđádallanšiehtadusa Sámedikkiin ja dán bagadusa . NVE galgá ovttasbargat guoski ásahusaiguin ja berošteaddjiiguin , maiddái Boazodoallohálddahusain . Dát guoská vel vejolaš eamiálbmotfoandda ásaheami áššái . Dát guoská áinnas inuihtaide geat bivdet jieŋa alde , muhto sámi boazodollui ge ee. nuppástuvvi guohtundilálašvuođaid bokte . Dát guoská áinnas inuihtaide geat bivdet jieŋa alde , muhto sámi boazodollui ge ee. nuppástuvvi guohtundilálašvuođaid bokte . Sámegiela hálddahanguovllu guđa gieldda ovttasbargoorgánas leat čoahkkimat 3–4 jagis main ságaškuššet skuvlagažaldagaid mat gusket oahpaheapmái O97 Sámi mielde ja eará áigeguovdilis áššiid . Dán oktavuođas čujuhuvvo ILO-soahpamuša artihkkalii 6 ja 7 , mat skihkkejit eiseválddiid ráđđádallat ja ovttasbargat eamiálbmogiiguin ovdal go dáid álbmogiidda guoski mearrádusat dahkkojuvvojit , ja addá eamiálbmogiidda vuoigatvuođa oassálastit mearrádusproseassaide . ON-konvenšuvdna siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra , art. 27 , navdojuvvo addit láhkavuđđosa gáibádussii ahte eamiálbmogiiguin galgá ráđđádallojuvvot proseassain mat gusket sidjiide . Dát guoská maiddái eamiálbmogiid fárrui váldimii ja singuin gulahallamii . Dálá boazodoallolága mearrádusat mat gusket stivremii , hálddaheapmái ja siskkáldas dilálašvuođaide muđui , leat eanaš sajiin ideanttalaččat álgovuolggalaš láhkateavsttain 1978 rájes . Namahuvvon dilálašvuođaid dáfus , nammadii Eanadoallodepartemeanta 1998 čavčča lávdegotti man mandáhttan lei guorahallat boazodoallolága , dainna ulbmiliin ahte divodit mearrádusaid mat gusket boazodoalu stivremii ja hálddaheapmái ja ealáhusa siskkáldas dilálašvuođaid ásahallamii . Dát guoská maiddái sámi ássanguovlluid guolásteapmái . Dat mii guoská lávdegotti rávvagiidda regulerenpolitihka dáfus , de lea váldoevttohus dat ahte fatnasat vuollel 7 mehtara guhkimus sturrodagas galget friddja guolástit , lagabui mearriduvvon doaibmabidjoguovllus . Dattege lea Sámedikki evttohus , dasa mii guoská friddja guolásteapmái , ahte friddjaguolástanrádji biddjojuvvo fatnasiidda vuollel 10,67 mehtara guhkimus sturrodagas . čuožžilii maiddái dárbu šiehtadallat čilgetkeahtes gažaldagain mat guske eamiálbmogiid vuoigatvuođaide . álggahuvvojedje šiehtadallamat oažžut gaskaboddosaš soahpamušaid servodagaiguin maidda Marshallduopmu guoskkai . Dasa mii guoská lahkaguovlu- ja sorjjasvuođaprinsihppii , dan áddejumis ahte oassálastilohpi galgá juogaduvvot geográfalaš gullevašvuođa vuođul , de ii leat dálá dilis láhkavuođus Oassálastiláhka ( Deltakerloven ) bokte vuođđudit oassálastilohpejuohkima duššefal dáid eavttuid vuođul . Rádjegeassinlávdegoddi lea dál geigen snoranuhtiide guoski evttohusa . Dát guoská vuosttamuččat Finnmárkui , mii lea dat guovlu , oktanis Guoládagain , gos gávdnojit atlánttalaš luondduluosaid eallinnávccalaččamus máddodagat mat oppalohkái leat šlája viidánusguovllus . Ráđđehus áigu guorahallat čuolbmabidjamiid mat gusket infrastruktuvrii ja guollevuostáváldinrusttegiidda ja árvvoštallat heivvolaš váikkuhangaskaomiid . Ráđđehus árvvoštallá dál Rádjegeassinlávdegotti snoranuohttenjuolggadusaide guoski evtto-husa . Go šiehtadallojuvvui boazodoallošiehtadus šiehtadusjahkái 2000/2001/2000 , sohpe šiehtadusoasálaččat ahte boazolohkomuddenbargui guoski dilálašvuođat galget čuovvoluvvot reguleremiiguin mat vuođđuduvvojit boazodoallolága láhkavuđđosa ala . Dát guoská sihke juridihkalaš ja ekonomalaš áššiide . Áššit mat gusket eamiálbmotjulggaštussii , berrejit digaštallojuvvot dohkálaš dásis , ja nu ahte digaštallamiid ovttárvosašvuohta doahttaluvvo . Dat guoská § 3–12 mearrádusaide Sámi giellaráđi birra . Dat guoská earenoamážit sidjiide geat barget vuođđoealáhusain , nugo boazosápmelaččat , eanadoallit ja riddoguolásteaddjit . Dat guoská earret eará oktavuođain gos sámegiella ja kultuvra lea rašši . Bajimus našuvnnalaš kulturpolitihkalaš ulbmilat fertejit čielgasit defineret sámi medijaid rolla ja mearkkašumi sámi álbmoga dárbbuid ja gáibádusaid ektui mii guoská kulturcealkámušaide , sátnefriddjavuhtii , diehtojuohkimii ja demokráhtalaš oassálastimii . Dát guoská erenoamážit kap. 530 , poasta 70.5 Duodji juolludemiide . #ILL Dan rájes go Girjerájus- ja diehtojuohkinossodat ásahuvvui borgemánu 1. b. 2000 , de leat ossodagas mannan hui olu resurssat doaimmaide mat gusket fárremii ja sajáiduvvamii ođđa vistái , ja almmolaš rahpama plánemii ja čađaheapmái . Servodatossodaga deaŧaleamos doaibman leat gieđahallat áššiid mat gusket fágasurggiide nu go vuoigatvuođat ja iešmearrideapmi , davviriikkalaš áššit , sámediggeválggat , dearvvašvuođa- ja sosiáladoaimmat ja johtolat . Mii koordineret politihkalaš jođihangotti čoahkkimiid , ja meannudit áššiid mat gusket sámi dearvvašvuođa- ja sosiálaulbmiliid juolludemiide , ja maiddái doarjjastivrra váiddaáššiid Sámediggeráđđái . Evalueren guoská daidda gielddaide mat addet oahpahusa 10-jagi vuođđoskuvlla sámi oahppoplánaid ( O97S ) mielde . Ráđđádallansoahpamuša duogážin lea álgoálbmogiid vuoigatvuohta oainnuideaset cealkit áššiin mat njuolga gusket sidjiide . Ráđđádallamat galget čađahuvvot buot áššiin mat sáhttet njuolga guoskat sámi beroštumiide . Boazodoalloláhka lea vuosttaš láhka mii guoská sámi beroštumiide mii ovddiduvvo Stuoradiggái maŋŋel go ráđđádallansoahpamuš mearriduvvui . Dát , mii geavatlaččat lea vuogas ja deaŧalaš mearrádus , guoská náittosguoibmái dahje eaiggáda dahje su náittosguoimmi fuolkái njuolga bajás- dahje vulosmanni linjás dahje vuosttaš siidolinjás gitta oappá dahje vielja mánáide , jus son fal deavdá 3. § eavttuid . Náittosguimmežagaide geain lea oktasaš doalloovttadat , guoská dát unnimusat nuppi náittosguoibmái . Departemeantta oainnu mielde gusket ollu dain beliin , mat dahket váttisin mearridit boazologu , maiddái boazodolliid lohkui . Suoidnemánu 1. b. 2005 Gonagaslaš resolušuvnna bakte nannejuvvui ahte šiehtaduvvon bargovuogit galge guoskat olles stáhtahálddahussii . Duogáš ráđđádallanbargovuogi mearrideames lea álgoálbmogiid vuoigatvuohta ovddidit oainnuset áššiin mat sidjiide gusket . Ráđđádallanbargovuogit gusket áššiide mat sáhttet njuolga váikkuhit sámi beroštumiid . Sámedikki válgaortnet earenoamážiid lea ášši mii guoská sámi dilálašvuođaide ja iežaset ovddasteaddji ásahusaid ovdánahttimis . Sámediggi lea bidjan mearkkašahtti deattu dasa ahte iešmearridanvuoigatvuohta ferte mearkkašit ahte Sámedikkis ferte leat stuora váikkuheapmi hábmemis láhkamearrádusaid mat gusket válgaortnegii , ja ahte dákkár áššiin lea earenoamáš dehálaš geahččalit olahit ovttamielalašvuođa . Dát guoská earret eará ILO-konvenšuvdnii nr. 169 . Dat guoská erenoamážit nissonolbmuide , mánáide , unnitloguide ja álgoálbmogiidda . #ILL Diehttelas guoská dat mearrádus sápmelaččaide . #ILL ONa Olmmošvuoigatvuođalávdegoddi , mii goziha siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid konvenšuvnna , lea maid cealkán mearrádusa gáibidit doaibmabijuid mat sihkkarastet unnitlohkosaš ál-bmogiidda beaktilis oassálastima dakkár mearrádusaide mat sidjiide gusket . Dakkár doaibmabijut galget sihkkarastit ahte dan álbmoga olbmot geasa dát guoská , besset atnit ávkki vuoigatvuođain ja vejolašvuođain seamma ládje go álbmot muđui . ILO-konvenšuvnna nr. 169 dohkkehemiin lea ráđđehus geatnegahttojuvvon ráđđádallat dainna álbmogiin masa dat guoská , heivvolaš prosedyraiguin ja erenoamážit sin ovddasteaddji ásahusaid bokte , jus fal árvvoštallet ráhkadit ođđa lágaid dahje hálddahuslaš doaibmabijuid mat njuolgga sáhttet dasa čuohcit , gč. art. 6 . Diet vuoigatvuođat leat ráddjejuvvon guoskat dan vuoigatvuhtii ahte oamastit , atnit , ovddidit ja mearridit daid eatnamiid ja riggodagaid mat sis leat odne árbevirolaš čanastumi dihte . álgoálbmogiin lea , go sii atnet iežaset iešmearridanvuoigatvuođa , riekti autonomiijii dahje iešmearrideapmái dakkár áššiin mat gusket sin siskkáldas ja báikkálaš áššiide , ja sis lea maid riekti oažžut ruhtadanvuogádaga iežaset iešmearridandoaimmaide gč. art. 4 . Sámi iešmearrideapmi lea , norgalaš oktavuođas , gažaldat das n ·kcego min demokr-htalaš vuog ·dat addit s ·mi veahkadahkii doarv ·i v ikkuhanf ·mu riikkagott ·laš politihkalaš proseassaide ja mearr ·dusaide mat gusket sidjiide . Dakkár áššiin sáhttá iešmearridanrievtti atnit dakkár riektin ahte olbmuin lea dadjamuš ja ahte lea riekti mieldemearridit , dakkár áššiin mat gusket sápmelaččaide dego okta joavku . Ovdamearkkat dasa sáhttet leat doaibmabijut mat gusket sámegillii ja Sámi ovdánahttinfondii . Nubbi lea ahte sáhttá leat sáhka dan rievtti birra ahte galgá leat duohta , beaktilis oassálastin almmolaš válddi čađahemiin sihke dakkáriin mat gusket sápmelaččaide ja dan servodahkii mas sii leat oassin , ovdamearkka dihte go lea sáhka dakkár mearridemiin mat gusket areála-plánemii ja resursageavaheapmái . Nubbi lea ahte sáhttá leat sáhka dan rievtti birra ahte galgá leat duohta , beaktilis oassálastin almmolaš válddi čađahemiin sihke dakkáriin mat gusket sápmelaččaide ja dan servodahkii mas sii leat oassin , ovdamearkka dihte go lea sáhka dakkár mearridemiin mat gusket areála-plánemii ja resursageavaheapmái . Diehttelas guoská dat mearrádus sápmelaččaide . ONa Olmmošvuoigatvuođalávdegoddi , mii goziha siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid konvenšuvnna , lea maid cealkán mearrádusa gáibidit doaibmabijuid mat sihkkarastet unnitlohkosaš ál-bmogiidda beaktilis oassálastima dakkár mearrádusaide mat sidjiide gusket . Dát guoská áinnas stáhta ásahusaide našunala , regionála ja báikkálaš dásis . Sámedikkis leat moanat doaibmabijut mat gusket iešguđet sámi kultuvrralaš , gielalaš ja ealáhuslaš joavkkuide , ja das leat kántuvrrat sihke mearrasámi , julevsámi ja lullisámi guovlluin , lassin Sis-Finnmárkkus . Ovdánahttin lea čájehan ahte dárbbašuvvojit doaibmabijut njuolga daid iešguđet sámi joavkkuide , ja lagaš ovttasbargguin guoski joavkkuiguin . Dát guoská omd. sápmelaččaide lullisámi guovllus , gávpogiin ja stuorát báikegottiin . Dát guoská sámediggeválggaide , boazodollui ja sámegieloahpahussii mánáidgárddiin ja skuvllain . Dát guoská omd. sápmelaččaide lullisámi guovllus , gávpogiin ja stuorát báikegottiin . Dát guoská sámediggeválggaide , boazodollui ja sámegieloahpahussii mánáidgárddiin ja skuvllain . Dát vuoigatvuohta ja gáibádus guoská daid sápmelaččaidege guđet ásset gávpogiin . Dát vuoigatvuohta ja gáibádus guoská daid sápmelaččaidege guđet ásset gávpogiin . Sámediggi , guoski gielddat ja fylkkagielddat ja earát bovdejuvvojit searvat dán bargui . Sámediggi , guoski gielddat ja fylkkagielddat ja earát bovdejuvvojit searvat dán bargui . Dat guokte nissonorganisašuvnna Sáráhkká ja Sámi nissonforum leat guhká bargan dásseárvvu ja áigeguovdilis áššiid ovddas , mat gusket nissoniid dillái sámi servodagas . Sámepolitihkka lea eanaš oainnusindahkkojuvvon stuoradiggedieđá-husain ja čállosiin mat gusket stáhtabušeahta juolludemiide . Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu viidáseappot meannudit ja doaimmahit dán barggu vásáhusaid eará departemeanttaide , ahte movt juolludanreivves oainnusindahkat stivrenláidestemiid ja raportagáibádusaid mat gusket sámi geavaheddjiide . ­luid dearvvašvuođaásahusat galget jearahit ja oainnusindahkat sámi pasieanttaid vuoigatvuođaid ja dárbbuid mat gusket heivehuvvon bálvalusaide iežaset plánenbargguin , čielggademiin ja go mearrádusaid dahket , gč. kap. 8 . Suohkanat galget juobe dan meare ge searvat dán doi-bmii ahte leat mielde bálvalusain mat gusket sosiála ruhtaveahki doaimmaheapmái ja gealbudanprográmmii masa gullá gealbudandoarjja . Etáhtta galgá bargat dan badjelii ahte dieđut maid olbmot dávjá ohcalit , leat gávdnamis sámegillii interneahttasiidduin www.nav.no , mat gusket etáhta doarjagiidda ja geavaheddjiid vuoigatvuođaide . Etáhtta galgá čađat raporteret iežas bargguid birra mat gusket sámi doaimmaide . Dat guoská ovdamearkkadihte dakkár dillái go galgá mearridit geavahanvuoigatvuođaid , čilget šiehtadusaid ja nannet šiehtadusrievttálaš geatnegasvuođaid . Gažaldat mii guoská sámegielalaš veahkkeduopmáriidda lea namuhuvvon Od.prp. nr. 22 ( 2006 – 2007 ) Láhka duopmostuollolága nuppástuhttima birra , 39. siiddus . Doppe gávdnojit dál earet eará mállet sáme ­gillii mat gusket soabadanáššiide , bággoáššiide ja vealgeortnegiidda . Mii guoská eará kriminálafuolahusa ásahusaide Tromssas ja Finnmárkkus , de galget sii geat doppe čohkkájit ráŋggáštusas beassat hupmat sámegiela gaskaneaset ja go deaivvadit iežaset olbmuiguin . Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu ovttas eará departemeanttaiguin maidda áššit gusket , árvvoštallat movt fylkkamánne bagadallandoaibma suohkaniid ektui sáhttá ovddiduvvot sámiide guoskevaš áššiid oktavuođas . Dat guoská erenoamážit daidda gielddaide mat gullet Sámi ovddidanfoandda geográfalaš doaibmaguvlui ja sámegiela hálddašanguvlui . #ILL Eanaš lea ovttasbargu das mii guoská ealáhusásahemiid ruhtadeapmái ja eará ealáhus ­eallima doaibmabijuid ruhtadeapmái . Sámi iešmearridanvuoigatvuođa vuođđojurdda lea dehálaš dasa mii guoská gažaldagaide Sáme ­dikki ruhtageavaheami bagadeami birra . Mii guoská rávisolbmuid vuođđooahpahussii ( oahpahuslága kap. 4 A ) , de árvvoštallojuvvo vuoigat ­vuohta oažžut sámegiel ja sámegillii oahpahusa veaháš eara ládje go mánáid ja nuoraid dáfus . Mii guoská rávisolbmuid sámegiel oahpahussii joatkkaoahpahusas , de dan oktavuođas ferte leat seamma dilli go rávisolbmuid vuođđooahpahusas . Oahpahuslágas , § 6 – 3 ( mii ii guoskka njuolga rávis ­olbmuide ) daddjo ahte buot sápmelaččain geat leat dábálaš joatkkaoahpahusa čađaheamen , lea vuoigatvuohta oažžut sámegiel oahpahusa . Muhto dás lea sáhka veaháš eará áššiin go dain vuoigatvuođain mat leat nannejuvvon oahpahuslágas , ja dan mearrádusa eavttuin daddjo earet eará ahte « Dát vuoigatvuohta sisttisdoallá dan ahte juohke sámegielat sáhttá gáibidit beassat čađahit heivvolaš rávisolbmuid oahpahusa eatnigillii daid guoskevaš njuolggadusaid siskkobealde mat gusket rávisol ­bmuid oahpahussii . Galgá ráhkaduvvot oktasaš plána mii guoská sámegiel gáidosis oahpaheapmái , earet eará danin vai láhččojuvvo dilli dábálaš ja guhkit áiggi vuollái gáiddusoahpahusa jođiheapmái mii guoská buot golmma sámegillii . Galgá ráhkaduvvot oktasaš plána mii guoská sámegiel gáidosis oahpaheapmái , earet eará danin vai láhččojuvvo dilli dábálaš ja guhkit áiggi vuollái gáiddusoahpahusa jođiheapmái mii guoská buot golmma sámegillii . Sámi allaskuvla lea árvalan ahte lohkanguovddáš ásahuvvošii fásta birasin sámi lohkanoahpahussii , ja ahte doppe galgá čađahuvvot sámegiel lohkamis dutkan- ja ovddidanbargu , ja dat galgá maid doaibmat fágalaččat veahkkin sámegiela ja skuvlla oktavuođas , ja leahkit sámi fágabiras mii guoská sámegiel lohkanoahpahussii . Dát guoská sihke profešuvdnaoahpuide nugo oahpeaddje- ohppui iešguđet sosiala- ja dearvvašvuođafágaoahpuide , muhto maiddái dakkár fágain go mátkkoštanealáhusas , meahcásteamis ja luondduvalljodathálddašeamis leat fáttát main leat sámi čuolbmačilgehusat . Allaskuvlii ii leat biddjon earenoamáš ovddas- vástádus sámegillii guoski fágain , muhto lea ovdánahtton fágalaš profiila mii áimmahuššá sámi váttisvuođaid . Evttohuvvo ovttasbargu oahpuid siskkobealde nugo sámegielas ( álgooahpus ) , luonddduhálddašeamis , ja dárbu hukset gelbbolašvuođa našunála ulbmiliid geažil searvadahttit sámiide guoski fáttáid sihke mánáidgárddiin ja vuođđoskuvllas . Dutkama siskkobealde evttohuvvo earret eará ovttasbargu dutkioahpu hárrái mii guoská sámiid ja álgoálbmogiid fáttáide ja joatkit ja lasihit doarjaga álgoálbmotfierpmádahkii . Mii guoská sámi diliide , namahuvvojedje Sámi arkiiva ja sámi dávvirvuorkkát sámi njálmmálaš árbeáv ­dnasiid vejolaš diehtočohkkejeaddjin ja diehtovurkkodeaddjin . Konvenšuvdna kultuvrralaš šláddjiivuođa birra čalmmustahttá garrasit ahte kulturdovddahemiid suodjaleapmi ja ovddideapmi sisttisdoallá buot kultuvrraid ovttadássasašvuođa dohkkeheami ja buot kultuvrraid árvvus atnima , ja dát guoská earret eará álgoálbmogiid kultuvrraide . 14.3 Hástalusat sámi árbedihtui guoski barggus 15.3.1 Lágat mat erenoamážit gusket sámi kultuvrii Kultursuorggis muhtin eará lágat gusket sámi dilálašvuođaide eambbo eahpenjuolgut . Mii guoská riikkaidgaskasaš bargguide , WIPO bargu suddjet árbevirolaš kulturolggosbuktimiid ja árbevirolaš máhtuid ja UNESCO-konvenšuvdna vuoiŋŋalaš kulturárbbi suddjema birra ja UNESCO-konvenšuvdna suddjet ja ovddidit ollu kulturolggosbuktimiid , geahča kap. 13:ái. Riikkateáhtera doaibma lea viiddis ja Riikkateáhter deattuha alddiineaset galgat leat dakkár čájálmasaid mat gusket buohkaide . Diet guoská sihke statusdieđuide ja ovdamearkka dieđuide iešguđetlágan fáktoriin mat hehttehjit dahje ovdánahttet eaktodáhtolaš doaimmaid sámi álbmogis . Soahpamuša nubbi oassi mearrida ollu deaŧalaš ulbmiliid ja prinsihpaid das mii guoská stáhtaid geatnegasvuhtii sihkkarastit unnitlohkogielaid suodjaleami . Norga lea váldán badjelasas geatnegasvuođaid das mii guoská sámegillii oahpahusvuogádagas ( artihkal 8 ) , riektevuogádagas ( artihkal 9 ) , almmolaš hálddašeamis ( artihkal 10 ) , hivvomediain ( artihkal 11 ) , kultureallimis ( artihkal 12 ) , ekonomalaš ja sosiala diliin ( artihkal 13 ) , ja das mii guoská gielladillái riikkarájiid rastá ( artihkal 14 ) . Norga lea váldán badjelasas geatnegasvuođaid das mii guoská sámegillii oahpahusvuogádagas ( artihkal 8 ) , riektevuogádagas ( artihkal 9 ) , almmolaš hálddašeamis ( artihkal 10 ) , hivvomediain ( artihkal 11 ) , kultureallimis ( artihkal 12 ) , ekonomalaš ja sosiala diliin ( artihkal 13 ) , ja das mii guoská gielladillái riikkarájiid rastá ( artihkal 14 ) . Dát guoská erenoamážit sámegielat bargiide ja váilevaš dulkkaide dearvvašvuođasuorggis . #ILL Dál leat máŋga plánabarggu jođus , mat soitet guoskat sámi guovlluide . Dát guoská mearridit rájáid gaskal boazoguovlluid , orohagaid , siiddaid , ja guohtonáiggiid ja boazologu . Evttohusat sáhttet ee. guoskat gustojeaddji regeliid nuppástusaide , ja evttohusaide mat láhčet dili buoret dialogii ja ovttasdoibmii gaskal boazodili ja eará meahccegeavaheaddjiberoštumiid . Dát guoská vel 1992 konvenšuvdnii biologalaš máŋggabealátvuođa birra , ja ILO-konvenšuvdnii nr. 169 eamiálbmotvuoigatvuođaid birra . Regionála plánaid sáhttá ráhkadit dakkár áššiide mat gusket máŋgga gildii . Dákkár plána dárbbu galgá fylkkadiggi ( regionála plánaeiseváldi ) mearridit , ovttasráđiin guoski gielddaiguin ja orgánaiguin , ja mearridettiin regionála plánastrategiija . Maŋŋil máŋga oktavuođačoahkkima sáddejuvvui 2003 čavčča ođastuvvon šiehtadus vuolláičállimii guoski eanaeaiggádiidda Aursunden davá ­bealde . Visot guoski departemeanttat oassálastet barggus . Guoski departemeanttat galget ain doaibmilit searvat Mátta-Trøndelága fylkkamánni prošeavttas . Dát guoská mearridit rájáid gaskal boazoguovlluid , orohagaid , siiddaid , ja guohtonáiggiid ja boazologu . Dat guovllut gos gongagasreabbá lea , ja ná gusket gonagasreabbápolitihkkiige , leat maiddái guovddáš mearrasámi guovllut . Sámediggi lea 2006s buktán árvalusaid sihke Romssa musea guhkesáigeplánii mii guoská báktedáidaga seailluheapmái ja sihkkarastimii 2006s ja jagiin ovddosguvlui , ja dasto Norlándda Báktedáiddaplánii . Ráđđehusa mánáidgárdelokten guoská maid sámi mánáide . Danne lea Sámedikkis leamaš oktavuohta Máhttodepartemeanttain go guoská muhtun prinsihpalaš áššiid dárkilastimii rámmaplánas , maid Sámediggi bivdá departe ­meantta čilget dárkilet . Statistihka lávdegoddi lea čohkkejuvvon geografiija vuođul ja lea meroštallojuvvon guoskat Sámedikkis ohcanvejolaš ealáhusovddidan doarjagiid geografalaš doaibmaguvlui ( davábealde Sáltoduoddara ) . Sámediggi bivddii stáhtaministtara čoahkkimis Murmánskka guvernørain erenoamážit váldit ovdan daid hástalusaid mat gusket Guoládaga Sámi Radioi . Dasa lassin leat jođus máŋga konsultašuvnna suodjalanplánaid ektui mat gusket sámi guovlluid suodjalanbarggu njuolggadusaide . Konsultašuvdnašiehtadusa olis lea Sámediggi ožžon čielgaset posišuvnna stáhta eiseválddiid ektui go guoská lágaide ja hálddahuslaš doaibmabijuide main lea mearkkašupmi sámi servodahkii . álbmotriekti lea vuođđogeađgi láhkabarggu oktavuođas go guoská luondduriggodagaide , eanavuoigatvuođaide , birrasii , gillii , kultuvrii ja oahpahussii . Dalle lei ovttaoaivilvuohta das ahte dát raporta galgá čuovvoluvvot váikkuhusanalysaiguin evttohusa ektui go guoská nationála láhkaaddimii ja riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuođaid geatnegasvuođaide . Departemeantta ja Sámedikki gaskka leat juo 2007:s álggahuvvon konsultašuvnnat mat gusket rievdadusaide ođđa minerálalágas ja luondduriggodatlágas . Go guoská álbmotmehciid hálddašanválddi fápmudeapmái , de oaivvilda Sámediggi ahte jos hálddašeapmi galgá leat ILO-konvenšuvnna nr 169 artihkkala 15 nr 1 gáibádusaid siskkobealde almmolaš rievttálaš searvamis resurssaid geavaheami , hálddašeami ja suodjaleami oktavuođas , de gal fertejit ásahuvvot sierra hálddašanstivrrat main leat ovddasteaddjit maiddái Sámedikkis . Sámediggi oaidná dárbbu eambbo riikkaidgaskasaš áŋgiruššamii mii guoská álgoálbmotguoskevaš dearvvašvuođa- ja sosiálapolitihkalaš gažaldagaide . Ii ge láhka fuolat sápmelaččaid vuoigatvuođa konsultašuvnnaide daid mearrádusaid oktavuođas mat gusket daid minerálaid iskanvuoigatvuhtii , geahččaladdanbohkamii ja ávkkástallanvuoigatvuhtii maidda stáhta čuoččuha eaigáduššanvuoigatvuođa . Dát ođđa ordnet guoská eanas riikka suohkaniidda . Dát guoská válgačađaheami áigemeriid muddema , mearrideames vejolašvuođa jienastit suoidnemánu 1. beaivvi rájes gitta dassážii go ovdalgihtii jienasteapmi álgá borgemánu 10. beaivvi ja njuolggadusat válgaáicama birra . Dan plána 10.kápihttal guoská sámi álbmogii , ja namuha guokte doaibmabijuid mat galget čađahuvvot doaibmaáigodagas . Departemeanta lea čađahan ráđđádallamiid Sámedikkiin láhkaevttohusa čuolbmabeliid ja fáttáid birra mat gusket sámi beroštumiide . Oktasaš lága olis oažžut álkit njuolggadusaid mat gusket buohkaide minerálasuorggis . Stuorradiggi meannudii dieđáhusa 2009 guovvamánu 26. beaivvi , ja guorrasii evttohuvvon doaibmabijuide mat guske sámi lávdedáidagii . Sámelága giellanjuolggadusat lea árvvoštallojuvvon 2007. árvvoštallanraporta čájeha ahte almmolaš ásahusat maidda sámelága giellanjuolggadusat gusket eai ollášuhte lága gáibádusaid ollásit . Dát guoská vuoigatvuhtii geavaheames sámegiela go lea oktavuohta almmolaš ásahusaiguin sámi giellalága hálddašanguovllus . Dát guoská gažaldagaide siskkáldas hálddašeami birra valljodagaid organiserema ja geavaheami , ja gaskavuođat olgguldas dilálašvuođaide , ja earenoamážiid vuhtiiváldimis ealáhusa areálaid beroštumiid ja dárbbuid . VG-sturrodat vválljejuvvo roggama álginbáikin , vai dáhkida ahte ráđđádallangeatnegasvuohta guoská stuorit meassamiidda . Dan plána 10.kápihttal guoská sámi álbmogii , ja namuha guokte doaibmabijuid mat galget čađahuvvot doaibmaáigodagas . Sámelága giellanjuolggadusat lea árvvoštallojuvvon 2007. árvvoštallanraporta čájeha ahte almmolaš ásahusat maidda sámelága giellanjuolggadusat gusket eai ollášuhte lága gáibádusaid ollásit . Dát guoská vuoigatvuhtii geavaheames sámegiela go lea oktavuohta almmolaš ásahusaiguin sámi giellalága hálddašanguovllus . Dát guoská daid ohcanvuđot váikkuhangaskaomiide mat leat Sámedikki bušeahtas , muhto spiehkastahkan leat dat váikkuhangaskaoamit mat leat addojuvvon Sámediggeráđi ja Čoahk kin jođi ­hangotti geavahussii . Sámiide guoski statistihkka Norggas Sámediggi ii leat vel formálalaččat meannudan ášši , muhto atná vuođđun ahte lágaide guoski doaibmabijut Finnmárkku lulábealde fertejit čielgasit leat álbmotrievttálaš rámmaid siskkobealde ja dat ollislaš čoavddus mii válljejuvvo , ii galgga leat heajut go dat mii válljejuvvui Finnmárkui Finnmárkkulága geažil . Ráđđehus ovddidii guovvamánus 2008 ođđa plána- ja huksenláhkii evttohusa man gohčodii Plánemii ja huksenáššiide guoski meannudeami ( plána- ja huksenláhka ) ( plánaoasi ) . ON-vuogádagas guoská dát earret eará Álgoálbmotáššiid bissovaš forumii searvamii ja álgoálbmotbargui ON siskkobealde . Dát lea erenoamáš mávssolaš go guoská dálkkádatrievdamiidda main čovdosiid ferte gávdnat riikkaidgaskasaš šiehtadusaid dahkama bokte ja daid aktiivvalaš čuovvoleami bokte nationála dásis . Jos dát ásahuvvo bissovaš geavahussan , de šaddet áššedovdi mekanismmaid rávvagat dađistaga geahčastahkan álgoálbmotrievtti ovdáneamis ja ásahuvvon álbmotrievttálaš instrumeanttaid dulkomis go guoská álgoálbmotvuoigatvuođaide . Áššedovdimekanisma oaččui mandáhtan čielggadit álgoálbmotrievtti mielde mearrideami hárrái áššiin mat gusket daidda . Máŋga stáhta ovddidedje gažaldagaid ja rávvagiid mat guske sámiide , earret eará sámi vuoigatvuođaid goziheami birra oppalaččat dan olis go sámit lea álgoálbmot ja álgoálbmotjulggaštusa beaktilis heiveheami birra . Dárbu lea háhkat eanet dieđuid sámi álbmoga dearvvašvuođa birra ja makkár erenoamáš hástalusat sámi álbmogis leat go guoská buori álbmotdearvvašvuhtii . Ođasmahttin- , hálddahus- ja girkodepartemeanttas lea oktilis oktavuohta ja gulahallan eará departemeanttaiguin ráđđehusa davviguovlostrategiija oktavuođas ja dan áŋgiruššama oktavuođas mii guoská davi álgoálbmogiidda . Ođđa dálkkádaga ja birrasa guovddážis Romssa gávpogis lea maiddái fokus álgoálbmogiidda guoski čuolbmačilgehusaide . Ulbmil lea ahte boazodollui guoski diehtojuohkima galgá leat vejolaš oažžut eŋgelasgillii , ruoššagillii ja sámegillii boazodoallouskádaga bokte . Árvvoštallanraporta čájeha ahte almmolaš orgánat maidda sámelága giellanjuolggadusat gusket , eai ollásit ollašuhte lága gáibádusaid . Mii guoská mánáidgárdesuorggi ovddideapmái , de lea Sámediggi jahkái 2009 ožžon ruhtadoarjagiid sámi mánáidgárddiide Máhttodepartemeantta bušeahttakapihttalis 231 , poasttas 50 . Go Mánáidgárdeossodagas leat ásahuvvon sierra čoahkkimat , de guoská ortnet Máhttodepartemeantta Dutkanossodahkii , Universitehta- ja allaskuvlaossodahkii ja Oahpahusossodahkii . Oahpahuslága § 9 – 4 viđat lađas addá vuoigatvuođa mearridit láhkaásahusa das makkár oahpponeavvuide § 9 – 4 vuosttaš lađas galgá guoskat . Ráđđehus lea muđuid Proposišuvnnas 95 L ( 2009 – 2010 ) ovddidan máŋga rievdadanevttohusa mat gusket giellanorbmii jna. oahpahuslága §:s 9 – 4 . Mearrádusa vuosttaš lađas paraleallaalmmuhusaid birra ii evttohuvvojuvvon rievdaduvvot , muhto dattetge aiddostahttojuvvui mearrádusa maŋimus lađđasis ahte mearrádus paraleallaalmmuhusaid gáibádusa birra ii guoskka sámegielat oahpponeavvuide . Dat ii guoskka dušše ekonomalaš váikkuhangaskaomiide , muhto maiddái biras- ja resursapolitihkkii , biebmopolitihkalaš doaibmabijuid deattasteapmái , ealáhusovddideami áŋgiruššamii ja eanadoallo- ja ássanpolitihkkii . Movtiidahttin dihtii eanadoalu ja eanadollui guoski ealáhusovddideapmái de leat maiddái máŋga ekonomalaš váikkuhangaskaoami fidnemassii riikkalaš ortnegiin . Dan árvalusat gusket máŋgga suorgái , ja sohpet eanaš Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvi ( NBRa ) gáibádusaide . Dát guoská buot gielddaide ja regiuvnnaide main lea sámi boazodoallu . Ealáhus- ja gávpedepartemeanta ovddidii Od.prp. nr. 43 ( 2008–2009 ) Minerálaresurssaid háhkamii ja roggamii guoski lága birra ( minerálaláhka ) Stuorradiggái njukčamánu 20. b. 2009 . Konsešuvdnameannudeamis bođii ovdan eahpesihkkarvuohta álgočielggadeami birra mii guoskkai boazodollui ja dasa ahte leat go molssaeavttot johtolagat máinnašuvvon johtolahkii Forsanvatn jieŋa rastá . nr. 7 ( 2006 – 2007 ) Sámedikki jagi 2005 doaimma birra mii čilge ahte ráđđehus ii sáhte oaidnit ahte leat álbmotrievttálaš geatnegasvuođat sámiid ektui das mii guoská petroleadoaimma vuitui nannánjuolggis . Sámegielat tearpmat mat gusket Bargo- ja čálgoetáhtii , ovddiduvvojit dađistaga go teavsttat jorgaluvvojit . Ealáhus- ja gávpedepartemeanta ovddidii Od.prp. nr. 43 ( 2008–2009 ) Minerálaresurssaid háhkamii ja roggamii guoski lága birra ( minerálaláhka ) Stuorradiggái njukčamánu 20. b. 2009 . Sámegielat tearpmat mat gusket Bargo- ja čálgoetáhtii , ovddiduvvojit dađistaga go teavsttat jorgaluvvojit . Dát guoská áinnas stáhta ásahusaide našunala , regionála ja báikkálaš dásis . Sámedikkis leat moanat doaibmabijut mat gusket iešguđet sámi kultuvrralaš , gielalaš ja ealáhuslaš joavkkuide , ja das leat kántuvrrat sihke mearrasámi , julevsámi ja lullisámi guovlluin , lassin Sis-Finnmárkkus . Ovdánahttin lea čájehan ahte dárbbašuvvojit doaibmabijut njuolga daid iešguđet sámi joavkkuide , ja lagaš ovttasbargguin guoski joavkkuiguin . Dát guoská omd. sápmelaččaide lullisámi guovllus , gávpogiin ja stuorát báikegottiin . Dát guoská sámediggeválggaide , boazodollui ja sámegieloahpahussii mánáidgárddiin ja skuvllain . Dát vuoigatvuohta ja gáibádus guoská daid sápmelaččaidege guđet ásset gávpogiin . Sámediggi , guoski gielddat ja fylkkagielddat ja earát bovdejuvvojit searvat dán bargui . Buot almmolaš orgánain lea vuoigatvuohta ja geatnegasvuohta searvat plánemii go dat guoská daid áššesuorgái dahje daid plánaide ja mearrádusaide , ja dat galget addit pláneneiseválddiide dieđuid main sáhttá leat mearkkašupmi plánemii . Dát guoská maiddái Sámediggái . Dát guoská bargui regionála plánastrategiijain , regionála plánii oktan doaibmaprográmmain ja regionála plánamearrádussii . Dát guoská earret eará oktiiordnejuvvon areála- ja fievrridanplánemii , stuorát boatkankeahtes luonddu- ja olggustallanguovlluid plánemii gávpogiid ja čoahkkebáikkiid birra , oktiiordnejuvvon čáhceplánemii ja riddoavádatplánemii . Dát sáhttá maid guoskat boazodoalloareálaid sihkkarastinplánaide . Plánemii gusket muđuid guoskevaš plánašlájaid dábálaš meannudan- ja riekteváikkuhusnjuolggadusat . Dát vejolašvuohta guoská dál maiddái johtolatrusttegiidda ja vuođđostruktuvradoaibmabijuide , dás maiddái geainnuide , girdišiljuide , ruovdemáđiide , lođastagaid , hápmaniidda ja sullasaččaide main stáhta eiseválddiin lea plánen- ja čađahanovddasvástádus . Mii guoská fievrridanrusttegiid vuođđostruktuvrii , de lea stáhtas erenoamáš dehálaš rolla daid stuorra rusttegiid oktavuođas , main lea nationála mearkkašupmi ja mat buori muddui ruhtaduvvojit stáhtabušeahta bokte . Láhkaásahus guoská vuosttažettiin automáhtaide ja neahttačovdosiidda . Dát ii oktiivástit daiguin geatnegasvuođaiguin maid mii oaivvildit , ahte Norggas leat das mii guoská eamiálbmogiid ja čearddalaš minoritehtaid vuoigatvuođaide leat mielde mearrideame dánlágan áššiid . Dát guoská vuos Sámi ovddidanfondii , Sámi kulturfondii ja Sámeálbmotfondii . Mii guoská nášuvnnala doahttaleapmái St. dieđáhusa nr 42 vuođul [ St.d.nr 42 ( 2000–2001 ) Biologalaš mánŋŋabealátvuohta ] de leat jo 14 departemeantta juolludan kápihttaliid ja Sámediggi buktá iežas oasi mii čuovvu mielddusin , muittuhit dikki oainnuid ja nu almmuhit ahte dát eai leat ráđđehusa gohču vuollásaččat . Dát guoská maiddái sámi olbmonamaide . Váilevaš kapasitehta geažil lea juolludusaid registrerenbargu šiehtadusrehketdoalus mii guoská oahpponeavvuide maŋiduvvon . Váikkuhangaskaoapmin lea eanet ja árjjaleappot juohkit dieđuid Sámedikki máŋggalágan doaimmaid birra mat gusket báikegottiide , ovttaskas olbmuide ja sámi servodahkii ollislaččat . Dát guoská erenoamážit ovddasvástádussii ovddidit sámi kultuvrra , geahča Vuođđolága § 110a ja ILO-konvenšuvnna nr 169 eamiálbmogiid vuoigatvuođaid birra . #ILL Sámediggi lea maŋimuš jagiin vásihan bisáneami sihke mii guoská politihka ovddideapmái ja resurssaide sámi kulturulbmiliidda . Golbma vuostecealkámuša guske bartahuksemiidda boazodoalloguovlluin . Njeallját áššis , mii guoskkai mohtorkrossabánii , mieđihuvvui vuostecealkámuš belohahkii . Dát guoská maiddái eará deaŧalaš resursalágaide nugo minerálaláhkii ja plána- ja huksenláhkii . Stuorradiggi bijai eaktun Meavkki ja Arvenjárgga báhčinguovlluid laktimis dan ahte bealit mat gusket boazodollui galge čovdojuvvot . Sámediggi lea addán cealkámuša ođđa boraspirebuhtadusa láhkaásahusevttohussii mii guoská šibihiidda ja bohccuide . Sámediggi ferte oažžut váikkuhanfámu bajimuš dási boraspirepolitihkkii mii guoská sámi guovlluide . Nugo ortnet dál lea , de ii dávis dat stáhta geatnegasvuođaide ahte ráđđádallat eamiálbmogiin áššiin mat gusket sidjiide ILO-konvenšuvnna nr 169 mielde , eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid hárrái iešmearrideaddji riikkain , ii ge dat dávis ráđđádallanšiehtadussii ge . Dasto deattuhuvvo ahte Suopma , Norga , Ruošša ja Ruoŧŧa leat geatnegahttojuvvon dohkkehit ja sihkkarastit sámiid eamiálbmotvuoigatvuođaid , maiddái historjjálaš vuoigatvuođaid mat gusket eatnamiidda , čáziide ja luondduriggodagaide . Sámedikki mielas lea deaŧalaš ahte bargu dán áigodagas jotkojuvvo , muhto ahte biddjojuvvo sámi prográmma mii guoská olles Sápmái . Sámediggi searvá aktiivvalaččat bargui mii guoská eamiálbmotjulggaštusa ráhkadeapmái ON olis . Sámediggi čujuha ahte geavahusas lea dahkkojuvvon hui unnán Norggas dan oasis mii guoská CBD:ii 8 ( j ) . Dán prošeavtta ulbmilin lea oažžut bissovaš čovdosa mii guoská sámi statistihkaid ráhkadeapmái . Dát guoská sámi dutkamii ge . Dát guoskkai earret eará Suoma beallái ja Norgga beallái čáláhallan boazosápmelaččaid johtimii vuotnaguovlluide ja Romssa ja Finnmárkku riddoguovlluide geasset , ja davvisuoma vuovdeeatnamiidda dálvet . Sámiid vuoigatvuođalaš stáhtusa nannen vuođđolága bokte 1988 , sámelága mearrideapmi 1987 , Sámedikki vuođđudeapmi 1989 ja ILO-soahpamuša nr. 169 nannen 1990 , lea erenoamážit veahkehan sámiid oažžut eanet duođalaš váikkuhanfámu servodatdilálašvuođaide mat gusket sidjiide . Sámiid iešmearrideapmi ferte danne atnit vuolggasadjin vuoigatvuođa oassálastit buot mearrádusaide mat gusket sidjiide . Sámi iešmearrideapmi lea , norgalaš oktavuođas , gažaldat das nákcego min demokráhtalaš vuogádat addit sámi veahkadahkii doarvái váikkuhanfámu riikkagottálaš politihkalaš proseassaide ja mearrádusaide mat gusket sidjiide . Dahkamušaid mat gusket sámiide ja veahkadah ­kii muđui berrejit váldonjuolggadusa mielde dábálaš hálddahusorgánat áimmahuššat . Sámedikki válggaid bajit prinsihpat , nugo válgabiirejuohkin ja mandáhttajuohku , leat vuosttažettiin juoga mat gusket sámi veahkadahkii . Ráđđehusa oainnu mielde ollašuvvá juksanmearri ahte Sámediggi ieš galgá mearridit áššiid mat erenoamážit gusket sámi veahkadahkii , buorebut go diktá Sámedikki iežas oažžut válddi dáid gažaldagaid badjel . Njuolggadusat válggaid geavatlaš čađaheami birra gusket gielddaide , dasgo gielddaid sámeválgastivrras lea geavatlaš ovddasvástádus sámediggeválggaid čađaheamis . Dahkamušaid mat gusket sámiide ja veahkadah ­kii muđui berrejit váldonjuolggadusa mielde dábálaš hálddahusorgánat áimmahuššat . Sámedikki válggaid bajit prinsihpat , nugo válgabiirejuohkin ja mandáhttajuohku , leat vuosttažettiin juoga mat gusket sámi veahkadahkii . Ráđđehusa oainnu mielde ollašuvvá juksanmearri ahte Sámediggi ieš galgá mearridit áššiid mat erenoamážit gusket sámi veahkadahkii , buorebut go diktá Sámedikki iežas oažžut válddi dáid gažaldagaid badjel . Njuolggadusat válggaid geavatlaš čađaheami birra gusket gielddaide , dasgo gielddaid sámeválgastivrras lea geavatlaš ovddasvástádus sámediggeválggaid čađaheamis . Riidu gielddalaš iešstivrejumi prinsihpa ja Sámedikki válddi lasihanjuksanmeari gaskkas sáhttá bohciidit go dahkamušat mat gusket sámiide erenoamážit , evttohuvvojit biddjojuvvot Sámediggái , dahje juos gielddaide skihkkejuvvojit dahkamušat doibmiibidjat stáhta sámepolitihka . Gažaldagain mat gusket vuđolaš vuoigatvuođaide sáhttet dihto stáhtalaš stivremat dárbbašuvvot vái stáhta sámepolitihkalaš geatnegasvuođat váfistuvvojit buot hálddahusdásiin . Sámedikki rolla ja dahkamušaid juohkin mat gusket sámiide erenoamážit , eai leat árvvoštallojuvvon Dahkamušjuohkinlávdegottis ( NOU . Lassin sámi áššiide guoski dahkamušjuohkima ollislaš árvvoštallamii áigu ráđđehus joatkit ja nannet dálá dialoga mii ovttaskas deapartemeanttain lea Sámedikkiin . ON:a konvenšuvdna máná vuoigatvuođaid birra nanne ahte mánáin lea vuoigatvuohta cealkit oaivila áššiin mat gusket sidjiide ja ahte sin oaivilat galget adnojuvvot dettolažžan . Boazodoallodutkan mii dahkkojuvvo BOF:a ruđaiguin , galgá veahkehit skáhppot ealáhussii guoski dieđu mii lea anihahtti boazodoalloealáhussii , hálddahussii , politihkkariidda ja servodahkii . Dasa lassin oaivvildii Sámediggi ahte ovttasbargi institušuvnnat , sihke norgalaš ja davviriikkalaš oktavuođas , fertejit meroštallojuvvot , ja ahte veahkkeváriide guoski dárbbut fertejit čielggaduvvot . Adnojuvvui ahte dárbbašuvvo oktasaš orgána mii doaibmá arenan ságastallat áššiin mat gusket oktasaš gažaldagaide ja politihkkahábmemii . Sámi parlamentaralaš ráđđi galgá veahkehit bálddalastit áššiid mat gusket sámiide máŋgga stáhtas dahje sámiide oktan álbmogin , ja veahkehit gárgedit geavatlaš ovttasbargovugiid sámedikkiid gaskkas . Ovdaprošeavttas galgá ráhkaduvvot raporta daid faktuvvraid birra mat váikkuhit nissonolbmuid ja nuoraid oččodeami eanandollui , infrastruktuvrraid birra mat gusket dása , man ulbmil lea čilget dili , ulbmila , mandáhta , vuoruhansurggiid , prográmma organiserema ja ruhtadeami ja makkár doaimmat galget čađahuvvot vai joksá ulbmiliid . iehtadusbealit válljejedje guođđit áššiid šiehtadallamiin mat gusket bajimus boazolohkui . Dasa lassin galgá ossodat doaibmat politihkalaš čállingoddin Sámediggeráđđái áššiin mat gusket giellagažaldagaide . Riast Hylling ja Femunden orohagat leat dan rájes ovddidan ohcamiid bággolotnut guohtunvuoigatvuođa guovlluin maidda Alimusrievtti duomut Aursunden- ja Korssjøfjell-áššiin gusket . Leat erenoamážit muhtun suohkanat mat atnet dán deaŧalažžan , ja omd. Čáhcesullo gielda deattuha ahte boazodoalu hálddašeamis lea mearkkašupmi maiddái eará servodatberoštumiide , ja ahte bealit mat álgovuorus orrot leame boazodoalu siskkáldas áššit , dađi mielde sáhttet guoskat maiddái biras servodahkii . Guokte lulimus biiriide , Lullisámiguovlu ja Lulli-Norga , ovttastahttin ii guoskka danin go biiret geográfalaččat leat nu stuorrát maidda nu ollu suohkanat gullet . Dát mearkkaša ahte olles guovlu masa boazodoalloláhka guoská suohkaniin Meldal , Midtre Gauldal , Oppdal , Rennebu , Rindal , Sunndal ja Surnadal gullet 6 . Vuosttaš duopmu guoskkai riidui bohccuid guođohanvuoigatvuođaid birra mat gulle Selbu gieldda osiide , ja nubbi duopmu fas gulai riidui gaskal Olmmáivákki ássiid Gáivuona suohkanis ja stáhta oamastanvuoigatvuođaid birra Čáhppevuovdái , mii lea sullii 120 km 2 - sturrosaš meahcceguovlu . Dakkár doaibmabijut galget sihkkarastit ahte dan álbmoga olbmot geasa dát guoská , besset atnit ávkki vuoigatvuođain ja vejolašvuođain seamma ládje go álbmot muđui . ILO-konvenšuvnna nr. 169 dohkkehemiin lea ráđđehus geatnegahttojuvvon ráđđádallat dainna álbmogiin masa dat guoská , heivvolaš prosedyraiguin ja erenoamážit sin ovddasteaddji ásahusaid bokte , jus fal árvvoštallet ráhkadit ođđa lágaid dahje hálddahuslaš doaibmabijuid mat njuolgga sáhttet dasa čuohcit , gč. art. 6 . leat veahkkin dagaheame álkibun ovttastahttit rádjerasttideaddji doaimmaid ja oktasaš pro-šeavttaid mat gusket sápmelaččaide erenoamážit Dat guoská ovdamearkkadihte dakkár dillái go galgá mearridit geavahanvuoigatvuođaid , čilget šiehtadusaid ja nannet šiehtadusrievttálaš geatnegasvuođaid . Bargojoavku oaivvilda ahte dákkár čoavddus dievaslaččat árvvoštallojuvvon soabašii Sámedikki sorjjasmeahttun sajádahkii , ja ahte dat čielggadivččii gažaldagaid mat gusket áššáskuhttingelbbolašvuhtii , stáhtaráđiid bagadanváldái ja vuođđalágalaš ja parlamentáralaš ovddasvástádussii . Evttohus ii mielddisbuvtte joavkku mielas ahte Sámediggi oažžu stuorát friddjavuođa go dikkis dál jo lea das mii guoská gaskavuhtii ráđđehussii ja gažaldagaide bagadeami ja bearráigeahču birra . Dasto ferte maiddái Sámedikki gaskavuohta lágaide mat gusket almmolaš doaimmahusaide , árvvoštallojuvvot lagabut . Daid bargit eai leat stáhtabargit eai ge sidjiide dábálaččat guoskka stáhtalaš tariffašiehtadusat . Dán ákkasteapmi lea ahte Sámediggi dat galgá mearridit vuoruhemiid sámi kultuvrii ja servodateallimii , ii ge ráđđehus , gč. daid eavttuid sámelága ovdabargguin mat gusket sámi iešmearridanvuoigatvuhtii . Sámi iešmearridanvuoigatvuođa vuođđojurdda lea dehálaš dasa mii guoská gažaldagaide Sáme ­dikki ruhtageavaheami bagadeami birra . Dasa mii guoská Sámedikki doibmii kulturmui ­tosuorggis , lea Riikaantikvára ásahan rutiinnaid daid dáhpáhusaid várás main Sámediggi ii buvtte vuosteákkaid go riikkaárvosaš kulturmuittut ja kulturbirrasat áitojuvvojit . Dát lea daid njuolggadusaid ovddideapmi , mat ovdal guske Norgga Sámeráđđái . Dan birra daddjojuvvo golggománu 30. beaivvi 2007-mannosaš Láhkaossodaga dulkoncealkámušas oktavuođa birra ođđa veardneláhkii § 1 – 4 nuppi lađđasis ahte Sámediggi lea « almmolaš orgána man doaibma lea ovddidit sierra beroštumiid » , ja sáhttá čuoččaldahttit ášši diliid birra maid lea bid ­djojuvvon fuolahit , jus konkrehta ášši guoská dilálašvuođaide mat gullet olggobeallái Sámedikki « ulbmiliid ja lunddolaš doaibmasuorggi » ja fuolahit « sierra beroštumiid » maid Sámediggi galgá ovddidit . Dain áššin mat gusket sámi kulturmuittuid hálddašeapmái , sáhttet mearrádusat mat leat dahkkojuvvon kulturmuitolága vuođul , váidaluvvot Riikaantikvárii , gč. kap. 7.7. Jus leš nu , de lea maiddái vuođđolágalaš ovddasvástádus das mii guoská dán váldegeavaheapmái ( daimmahussii ) . Dasa mii guoská Sámedikki doibmii kulturmui ­tosuorggis , lea Riikaantikvára ásahan rutiinnaid daid dáhpáhusaid várás main Sámediggi ii buvtte vuosteákkaid go riikkaárvosaš kulturmuittut ja kulturbirrasat áitojuvvojit . Dát lea daid njuolggadusaid ovddideapmi , mat ovdal guske Norgga Sámeráđđái . Oahpahuslága § 6 – 4 čilge Sámedikki ovddasvástádusa mii guoská oahpu sisdollui , mii dál geahččaluvvo go Máhttolokten lea doaibmagoahtán . Eurohparáđi charter mii guoská regiovnnaid ja unnitlohkogielaide ( geahča kap. 19.3.1 ) art. 14 Rá ­jiidbadjel šiehtadusat geatnegahttet stáhtaid láhčit dili ja ovddidit riikkaidgaskasaš ovttasbarggu , earet eará oahpahussuorggis . Dan rájes ii leat gullon Ruoŧas mihkkege , muhto gažaldat mii guoská riikkaidgaskasaš vuođđoskuvlaovttasbargui lea áin seamma áigeguovdil , ja departemeanta áigu ain čuovvut ášši . Ovttasráđiid Sámedikkiin ráhkaduvvojit sierra rámmaeavttut mat gusket našuvnnalaš lohkangeahččalemiide sámegielas . Ovttasráđiid Sámedikkiin ráhkaduvvojit sierra rámmaeavttut mat gusket našuvnnalaš lohkangeahččalemiide sámegielas . Evttohuvvo ovttasbargu oahpuid siskkobealde nugo sámegielas ( álgooahpus ) , luonddduhálddašeamis , ja dárbu hukset gelbbolašvuođa našunála ulbmiliid geažil searvadahttit sámiide guoski fáttáid sihke mánáidgárddiin ja vuođđoskuvllas . Dutkama siskkobealde evttohuvvo earret eará ovttasbargu dutkioahpu hárrái mii guoská sámiid ja álgoálbmogiid fáttáide ja joatkit ja lasihit doarjaga álgoálbmotfierpmádahkii . árbedihtui guoski davviriikkalaš ovttasbargu lea dehálaš sihkkarastin dihtii sámi kultuvrra davviriikkalaš perspektiivvas . Dárbu lea čielggadit gažaldagaid mat gusket sámi árbedieđuid registarii Norggas ovttasbargun gaskal Sámedikki , áššáigullevaš departemeanttaid ja ásahusaid . Nuoraid girkočoahkkin lea Norgga Girku nationála orgána nuoraidbargui ja eará áššiide mat gusket nuoraide . Duopmostuolloláhka čujuha sámilága mearrádusaide das mii guoská sámegiela geavaheapmái . Muhtun mearrádusat leat oavvilduvvon erenoa-mážit gielddaide , ja earát gusket maiddái stáhta ja regionála eiseválddiide . Dát guoská njuolggadusaid , almmuhusaid ja skoviid jorgaleapmái sámegillii , riektái oažžut vástádusa sámegillii , viididuvvon riektái geavahit sámegiela rievtti ovddas , viiddiduvvon riektái geavahit sámegiela dearvvašvuođa- ja sosialsuorggis , individuála girkolaš bálvalusaide sámegillii , vuoigatvuhtii oažžut oahppovirgelobi ja vuoigatvuhtii oažžut sámegieloahpahusa . Jus almmolaš orgána ii čuovo sámelága giellakapihttala njuolggadusaid , sáhttá son geasa ášši guoská , váidit dan dan orgánii mii lea lagamusas bajábealde dán orgána masa váidda guoská , gč. sámelága § 3 – 11 . Jus almmolaš orgána ii čuovo sámelága giellakapihttala njuolggadusaid , sáhttá son geasa ášši guoská , váidit dan dan orgánii mii lea lagamusas bajábealde dán orgána masa váidda guoská , gč. sámelága § 3 – 11 . Fylkkamánni lea váiddaásahus go váidda guoská gieldda dahje fylkkagieldda orgánaide . Seammá guoská maiddái áššiide mat eai guoskka erenoamážit ovttage ol-bmui . Seammá guoská maiddái áššiide mat eai guoskka erenoamážit ovttage ol-bmui . Raporta loahppajurdda lea ahte eanaš almmolaš orgánat maidda sámelága giellanjuolggadusat gusket , eai deavdde lága gáibádusaid ollásit . Danne leat maiddái stuorra erohusat das mii guoská giellanjuolgga ­dusaid gáibádusaid deaŧaleamos čuovvolaneavttuide . Dát guoská sihke gieldda , fylkkagieldda ja stáhta etáhtaide . Šiehtadus ii mearkkaš makkárge nuppástusaid earáide guđiide gáhttenplánabargu guoská . Evttohusat sáhttet ee. guoskat gustojeaddji regeliid nuppástusaide , ja evttohusaide mat láhčet dili buoret dialogii ja ovttasdoibmii gaskal boazodili ja eará meahccegeavaheaddjiberoštumiid . Dát guoská vel 1992 konvenšuvdnii biologalaš máŋggabealátvuođa birra , ja ILO-konvenšuvdnii nr. 169 eamiálbmotvuoigatvuođaid birra . Regionála plánaid sáhttá ráhkadit dakkár áššiide mat gusket máŋgga gildii . Dákkár plána dárbbu galgá fylkkadiggi ( regionála plánaeiseváldi ) mearridit , ovttasráđiin guoski gielddaiguin ja orgánaiguin , ja mearridettiin regionála plánastrategiija . Maŋŋil máŋga oktavuođačoahkkima sáddejuvvui 2003 čavčča ođastuvvon šiehtadus vuolláičállimii guoski eanaeaiggádiidda Aursunden davá ­bealde . Dasto evttohuvvui viiddidit strukturearreortnega nu ahte dat guoská vel gaskal 11 ja 15 mehtera fatnasiidda , ja riddo ­guolástanfatnasiid eari alimus mearri evttohuvvui vuoliduvvot . Dat guovllut gos gongagasreabbá lea , ja ná gusket gonagasreabbápolitihkkiige , leat maiddái guovddáš mearrasámi guovllut . Ollislaš mearrabirrasa hálddašanplána mii guoská Barentsáhpái ja áhpeguovlluide olggobealde Lofuohta , čielggada daid bajitdási hálddašanprinsihpaid . Dát guoská sihke riddoguovlluide ja siseatnamii . Dát guoská gávttiide , dujiide main lea sámi ornamentihkka , sámi mytologiijai , luohtái ja sullasaččaide . Dát gealboprográmma guoskkašii vel sámi mátkeealáhusbuvttadeaddjiide . Dát guoská sihke sámi ealáhusaide ja sámi kulturmuittuide ja kulturbirrasiidda . Dat guoská erenoamážit boazodollui , go eallit leat olgun birra jagi . #ILL Nugo ortnet lea dál , de dat ii dávis stáhta geatne ­gasvuođaide ráđđádallat eamiálbmogiiguin áššiin mat gusket sidjiide , geahča ILO-konvenšuvnna 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid hárrái iešmearrideaddji riikkain , iige dat dávis konsultašuvdnašiehtadussii . Sámediggi lea 2006s buktán árvalusaid sihke Romssa musea guhkesáigeplánii mii guoská báktedáidaga seailluheapmái ja sihkkarastimii 2006s ja jagiin ovddosguvlui , ja dasto Norlándda Báktedáiddaplánii . Dát guoská maiddái ođđa šlájaid hálddašeapmái nugo gonagasreappá hálddašeapmái . álbmotriekti lea vuođđogeađgi láhkabarggu oktavuođas go guoská luondduriggodagaide , eanavuoigatvuođaide , birrasii , gillii , kultuvrii ja oahpahussii . Dalle lei ovttaoaivilvuohta das ahte dát raporta galgá čuovvoluvvot váikkuhusanalysaiguin evttohusa ektui go guoská nationála láhkaaddimii ja riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuođaid geatnegasvuođaide . Dálkkádatrievdamat gusket erenoamážit álgoálbmo ­giidda geat árbevirolaččat lávga leat atnán luonddu ja lea leamaš dasa oktavuohta . Go guoská álbmotmehciid hálddašanválddi fápmudeapmái , de oaivvilda Sámediggi ahte jos hálddašeapmi galgá leat ILO-konvenšuvnna nr 169 artihkkala 15 nr 1 gáibádusaid siskkobealde almmolaš rievttálaš searvamis resurssaid geavaheami , hálddašeami ja suodjaleami oktavuođas , de gal fertejit ásahuvvot sierra hálddašanstivrrat main leat ovddasteaddjit maiddái Sámedikkis . Okta bargojoavkočoahkkin lea meannudan šiehtadallamiid riikkaidgaskasaš stivrema ektui go guoská genehtalaš resurssaiguin ávkkástallamii . Nuppi bargojoavkočoahkkimis lei sáhka konvenšuvnna artihkkala 8(j ) birra mii guoská álgoál ­bmogiid árbevirolaš máhtolašvuođaid árvvus atnimii , suodjaleapmái ja bisuheapmái . Artihkal guoská maiddái árbevirolaš máhtolašvuođaid ođasteapmái ja čađaheapmái , maid vuođul árbevirolaš eallinvuogit , mat leat mávssolaččat biologalaš šláddjivuođa ceavzilis geavaheapmái ja suodjaleapmái dohkkehuvvojit . Dán bargojoavkočoahkkima mearrádusain vuhtto ahte stáhtat mat jienastedje vuostá ON álgoálbmotjulggaštusa , nugo Austrália , Ođđa Zealánda ja Canáda , geavahedje vejolašvuođa soidadit mearrádusaid mat gusket álgoálbmotvuoigatvuođaide . Erenoamážit láivudedje dan teavstta mii guoská álgoálbmogiid beales miehtamii ja eanavuoigatvuođaide . NVE doallá ain sierra čoahkkimiid energiijaáššiin jos dat sáhttet guoskat sámi beroštumiide . Sámediggi lea gáibidan konsultašuvnnaid go guoská plánejuvvon linjái Báhccavuona ja Hammarfeastta gaskka , Čorgasnjárgga bieggafápmorusttegii Davvisiidda ja Gáŋgaviikka gielddain ja Hamnefjell bieggafápmorusttega konsešuvdnaohcamii Báhccavuona gielddas . Sámediggi lea buktán gulaskuddancealkámuša ođđa njuolggadusevttohussii mii guoská meahcis ja čázádagain mohtorfievrruiguin vuodjimii . Konsultašuvdnašiehtadus , sámi guovlluid suodjalanbarggu njuolggadusat , rievdadusat plána- ja huksenlágas ja sierra boraspirelávdegottit mas leat Sámedikki nammadan lahtut , leat ovdamearkan dasa ahte Sámediggi ja sámi organisašuvnnat // báikegottit leat eanet beassan searvat min guoski áššiid hálddašeapmái . Dan guovtti jagis maid prošeakta lea bistán , leat ráhkaduvvon ođđa digitála dagaldumit go guoská geodiehtovuđđui ja leat buoridan organisašuvnna gelbbolašvuođa mealgat . Okta bargojoavkočoahkkin lea meannudan šiehtadallamiid riikkaidgaskasaš stivrema ektui go guoská genehtalaš resurssaiguin ávkkástallamii . Nuppi bargojoavkočoahkkimis lei sáhka konvenšuvnna artihkkala 8(j ) birra mii guoská álgoál ­bmogiid árbevirolaš máhtolašvuođaid árvvus atnimii , suodjaleapmái ja bisuheapmái . Artihkal guoská maiddái árbevirolaš máhtolašvuođaid ođasteapmái ja čađaheapmái , maid vuođul árbevirolaš eallinvuogit , mat leat mávssolaččat biologalaš šláddjivuođa ceavzilis geavaheapmái ja suodjaleapmái dohkkehuvvojit . Dán bargojoavkočoahkkima mearrádusain vuhtto ahte stáhtat mat jienastedje vuostá ON álgoálbmotjulggaštusa , nugo Austrália , Ođđa Zealánda ja Canáda , geavahedje vejolašvuođa soidadit mearrádusaid mat gusket álgoálbmotvuoigatvuođaide . Erenoamážit láivudedje dan teavstta mii guoská álgoálbmogiid beales miehtamii ja eanavuoigatvuođaide . Dieđáhus lea maid positiiva dan ektui ahte geahččalit guovlluin Nuorta-Finnmárkkus maidda eanemus guoská ja gos reappát adnojuvvojit deaŧalaš resursan gáržžidit reabbábivddu // gávppálaš reabbábivddu ja oarjefylkkas fas eanet lasihit bivddu ja dieinna lágiin geahpedit // ráddjet // gurret reappáid vai dat eai leavaše oarjjásguvlui . Go guoská anuseretváldinortnega viidásetfievrredeapmái ja áigeráddjejuvvon eriide guhkit go 15 jahkái eai váldon Sáme ­dikki oainnut vuhtii . Mii guoská luossabivdui Deanus ja Njávdámis de galgá nammaduvvot lávdegoddi ráhkadit evttohusaid organiseremii ja njuolggadusaide . Interreg IV A Sápmi galgá guoskat olles sámi ássanguvlui sierra oasseprográmmain Interreg IV A Davvi siskkobealde . Sámedikkis galgá leat ráđđeaddi doaibma fylkkasuohkaniid ektui go guoská daid prošeaktaohcamiidda maid sámi mearridanjoavku meannuda . 1994:s dieđihuvvui ILO:i šiehtadusa birra Sámedikki ja Norgga ráđđehusa gaskka , mii dagahii dan ahte sihke Sámediggi ja Ráđđehus geigiiga sierra raporttaid , mii čuvgii oaivilerohusaid go guoská ILO-konvenšuvnna nr. 169 geavaheapmái Norggas . Ollu sajiin dulkojit Norgga eiseválddit ja Sámediggi sierraláhkai ILO konvenšuvnna nr. 169 mearrádusaid sihke mii guoská viidodahkii ja ávnnaslaš sisdollui . Danne dárbbašuvvojit iešguđetlágan lahkonanvuogit , maiddái go guoská áigeperspektiivii . VG-sturrodat vválljejuvvo roggama álginbáikin , vai dáhkida ahte ráđđádallangeatnegasvuohta guoská stuorit meassamiidda . Sámiin lea álgoálbmogin vuoigatvuohta jerrojuvvot áššiin mat gusket sidjiide njuolga . Konsultašuvdnageatnegasvuohta guoská buotlágan ideála ja ávnnaslaš sámi kultuvrii . Mii guoská šiehtadusa geavaheapmái ja ILO-konvenšuvnna nr. 169 artihkkala 6 geavaheapmái , de lea Sámediggi čađahan konsultašuvnnaid stáhtalaš eiseválddiiguin máŋgga áššis . Sámediggi ja Máhttodepartemeanta leat ovttasbargočoahkkimiin digaštallan iešguđetlágan fáttáid mat gusket sámi mánáid mánáidgárdefálaldaga kvalitehtii . Evttohus guoská buot ođđa huksenprošeavttaide maid Sámediggi mearrida . Dát ii guoskka davit Nordlándda hálddašanguvlui gos ovttasbargu diđoštemiid juogadeapmi ii oro doaibmamin nu bures go lei berret . 2009:s dahkkojuvvui ođđa rámmasoahpamuš Statistihkalaš guovddášdoaimmahagain sámi guoski statistihka almmuheamis juohke nuppi jagi . Dát guoská doarjjalohpádussii kapihttala 206 poastta 50 badjel , ja čilgehus dasa lea dát : mearkkašupmi Sámiiide guoski statistihkka Norggas – poasta 62 Sámiide guoski statistihkka Norggas Submi sámiide guoski statistihkka Norggas Prošeavtta ulbmil lea láhčit ja lágidit sámiide guoski dieđuid statistihka várás . Plánaprográmmagáibádus guoská dál buot regionála plánaide ja gielddaplánaide . Dát lea viiddideapmi phl.85 ektui , mas plánaprográmmagáibádus dušše guoská plánaide main leat láiddanjuolggadusat dahje rámmat huksema várás . Láhkaásahusas čielggaduvvo guđe plánaide dát guoská . § 4-1 vuođul galgá buot plánaevttohusain lága vuođul almmolaš geahčadeami oktavuođas leat plánačilgehus mii válddahallá plána ulbmila , váldosisdoalu ja váikkuhusaid , ja vel plána gaskavuođa daid rámmaide ja láiddanjuolggadusaide mat gusket guvlui . Plánačilgehus galgá čájehit plána gaskavuođa eará plánaide mat gusket guvlui . Dat mearkkaša ahte váikkuhusčielggadusgáibádus guoská sihke visogovvaplánaide mat čielggadit boahttevaš areálageavaheami váldodoaibmamušaid ja konkrehta huksendoaibmabijuid dárkilis plánaide . Daid plánaid várás , maidda mearrádus guoská , lea oppalaš gáibádus ahte mearrádusa áššečilgehusas galgá boahtit ovdan mo váikkuhusat plánaevttohusas oktan váikkuhusčielggadusain ja daid cealkámušaiguin mat leat boahtán sisa , leat árvvoštallojuvvon , makkár deaddu daidda lea biddjojuvvon ja mo dat leat čuovvoluvvon gitta ášši loahppamearrádussii . Daidda plánaide maidda váikkuhusčielggadusa sierra gáibádus guoská , geahča § 4-2 nuppi lađđasa , lea riska- ja raššivuođaanalysa dábálaččat oassi dain čielggadusain mat galget čađahuvvot dán oktavuođas . Mii guoská dihto areálaid várrii , riskii dahje raššivuhtii , dahje areála dihto geavaheapmái , de dat galget merkejuvvot gielddaplána areálaoassái deastaavádahkan dakkár mearrádusaiguin , dás maiddái gildosiiguin , mat dárbbašuvvojit eastadan dihtii vahága ja massima . Mii guoská sámi oahppiide , de eai leat dahkkojuvvon makkárge systemáhtalaš iskkadeamit dahje čohkkejuvvon vásihusat lohkanáddejumi birra ovdal , muhto lea sivva jáhkkit ahte sámi oahppitge eai leat duođi čeahpit lohkat go norgalaš oahppit . Dát guoská buot rávisolbmuide , lea vuođđuduvvon viiddis máhtolašvuođa áddejupmái ja das lea guhkesáiggi perspektiiva . Dat guoská sihke visttiid lohkui ja sturrodagaide . buktit cealkámušaid ja fuomášuhttit departementii fágaoahppogažaldagaid mat gusket oahpporáđi doibmii bargoeallima ja skuvlla oktavuođas Dát individuála vuoigatvuohta ii guoskka vuoigatvuhtii oažžut oahpahusa sámegillii . Sámedikki láhkaásahusválddi oahpahuslága § 6–4 vuođul , ferte viiddidit guoskat buot fágaide vuođđoskuvllain . Mii guoská sámegielat oahpaheaddjiid ja ovdaskuvlaoahpaheaddjiid rekrutteremii , de ferte Sámediggi oažžut ruđaid Oahpahus- ja dutkandepartemeanttas stipeandaortnegiid ásaheapmái . Nammakonsuleantabálvalus lea veahkehan Stáhta kártadoaimmahusa , Kártadoaimmahusa ja Báikenamaid guovddášregisttara nammafágalaš áššiin mat gusket sámi namaid čállinvuohkái . Sámediggi lea ollu jagiid bivdán Ráđđehusa ja Stuorradikki čoavdit ášši mii guoská oahppováillagiidda maŋŋá nuppi máilmmesoađi . Vástesaččat ja seamma garrasit gusket váikkuhusat eará joavkkuide mat leat gillán sakka maŋŋá ja ovdal nuppi máilmmesoađi , go mat namuhuvvojit stuorradiggedieđáhusas . Sámediggi lea addán cealkámuša ođđa boraspirebuhtadusa láhkaásahusevttohussii mii guoská šibihiidda ja bohccuide . Sámediggi ferte oažžut váikkuhanfámu bajimuš dási boraspirepolitihkkii mii guoská sámi guovlluide . Nugo ortnet dál lea , de ii dávis dat stáhta geatnegasvuođaide ahte ráđđádallat eamiálbmogiin áššiin mat gusket sidjiide ILO-konvenšuvnna nr 169 mielde , eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid hárrái iešmearrideaddji riikkain , ii ge dat dávis ráđđádallanšiehtadussii ge . Dasto deattuhuvvo ahte Suopma , Norga , Ruošša ja Ruoŧŧa leat geatnegahttojuvvon dohkkehit ja sihkkarastit sámiid eamiálbmotvuoigatvuođaid , maiddái historjjálaš vuoigatvuođaid mat gusket eatnamiidda , čáziide ja luondduriggodagaide . Sámedikki mielas lea deaŧalaš ahte bargu dán áigodagas jotkojuvvo , muhto ahte biddjojuvvo sámi prográmma mii guoská olles Sápmái . Sámediggi searvá aktiivvalaččat bargui mii guoská eamiálbmotjulggaštusa ráhkadeapmái ON olis . Sámediggi čujuha ahte geavahusas lea dahkkojuvvon hui unnán Norggas dan oasis mii guoská CBD:ii 8 ( j ) . Gielda- ja guovlodepartemeanta lea 2005 juolludan 400 000 kr Sámi allaskuvlii – Sámi instituhttii dakkár prošektii mii galgá duođaštit ja ovdanbuktit ođđa ja guoski máhtu mii lea árbevirolaš luonddu- , riggodagaid- ja areálahálddašeami ja boazodoalu doaimmaheami vuođul . Dagaldumit mat gusket almmolaš oastimiidda čakčat 2005 , leat reviderejuvvon láhkaásahusaid rievdadusaid ektui . Dan vuođul mii bajábealde lea namuhuvvon lea várrejuvvon 600 000 ruvnno fágalávdegotti goluide , mas lea mielde čállin- ja guorahallanveahkki ja fápmuduslávdegotti mearrádusa čuovvoleapmi go guoská sámi jienastuslogu kvalitehtasihkkarastimii . Muđui čujuhit kapihttalii guoská plánejuvvon doaibmabijuide 2006:s beavttálmahttin dihte Sámedikki ekonomiijahálddašeami . Mearkkašupmi 16 Sámiide guoski statistihkka Norggas – poasta 62 Sámiide guoski statistihkka Norggas Submi sámiide guoski statistihkka Norggas Golut mat eai leat girjejuvvon , mat gusket mátkkiide ja buhtadusaide : Ulbmilin lea nannet ovttasbarggu ráđđehusa ja Sámedikki gaskkas dearvvasvuođa- ja sosiálaáššiin mat gusket sámi veahkadahkii . Sáhttá jearrat sáhttágo Ráđđehusadvokáhtta veahkehit Sámedikki eanet ráddjejuvvon duovdagis , áššiin mat gusket Sámedikki doibmii hálddahusorgánan ( ovdamearkka dihtii virgeoapmahašáššiin dahje lanjaid láigohemiin ) . Golbmii jagis leat ovttasbargočoahkkimat golmma davimus oahppodirektora ja Sámedikki gaskkas main ságaškuššet áigeguovdilis áššiid mat gusket sámi oahpaheapmái . Nammagoddi addá cealkámušaid mat gusket sámi beroštusaide , ja sáhttá maiddái iežas álgaga vuođul ovddidit áššiid fylkkagildii . Mátta-Trøndelága fylkkagielda lea 2001 vuođđudan sámi gažaldagaid ráđđeaddi lávdegotti áššiin mat gusket sámi dilálašvuođaide fylkkas . Sámegiela hálddahanguovllu guđa gieldda ovttasbargoorgánas leat čoahkkimat 3–4 jagis main ságaškuššet skuvlagažaldagaid mat gusket oahpaheapmái O97 Sámi mielde ja eará áigeguovdilis áššiid . Riidu gielddalaš iešstivrejumi prinsihpa ja Sámedikki válddi lasihanjuksanmeari gaskkas sáhttá bohciidit go dahkamušat mat gusket sámiide erenoamážit , evttohuvvojit biddjojuvvot Sámediggái , dahje juos gielddaide skihkkejuvvojit dahkamušat doibmiibidjat stáhta sámepolitihka . Gažaldagain mat gusket vuđolaš vuoigatvuođaide sáhttet dihto stáhtalaš stivremat dárbbašuvvot vái stáhta sámepolitihkalaš geatnegasvuođat váfistuvvojit buot hálddahusdásiin . Dán oktavuođas čujuhuvvo ILO-soahpamuša artihkkalii 6 ja 7 , mat skihkkejit eiseválddiid ráđđádallat ja ovttasbargat eamiálbmogiiguin ovdal go dáid álbmogiidda guoski mearrádusat dahkkojuvvojit , ja addá eamiálbmogiidda vuoigatvuođa oassálastit mearrádusproseassaide . ON-konvenšuvdna siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra , art. 27 , navdojuvvo addit láhkavuđđosa gáibádussii ahte eamiálbmogiiguin galgá ráđđádallojuvvot proseassain mat gusket sidjiide . Sámedikki rolla ja dahkamušaid juohkin mat gusket sámiide erenoamážit , eai leat árvvoštallojuvvon Dahkamušjuohkinlávdegottis ( NOU . Lassin sámi áššiide guoski dahkamušjuohkima ollislaš árvvoštallamii áigu ráđđehus joatkit ja nannet dálá dialoga mii ovttaskas deapartemeanttain lea Sámedikkiin . Dát lea dahkan ahte ollu árbevirolaš máhttu lea hedjonan das mii guoská biergguid rájadit ja liigebuktagiid ávkin atnit . Rádjegeassinlávdegoddi lea dál geigen snoranuhtiide guoski evttohusa . Dát guoská sihke biodiversitehttaprojektii ja dearvvasvuođa- // birasprojektii Ruoššas . Dát ii guoskka dušše prošeaktaruđaid juolludemiide , muhto maiddái dasa ahte Sámediggi lea eambbo aktiivvalaš dearvvašvuođa- ja sosialbálvalusa heiveheamis ja sisdoalus . Dát , mii geavatlaččat lea vuogas ja deaŧalaš mearrádus , guoská náittosguoibmái dahje eaiggáda dahje su náittosguoimmi fuolkái njuolga bajás- dahje vulosmanni linjás dahje vuosttaš siidolinjás gitta oappá dahje vielja mánáide , jus son fal deavdá 3. § eavttuid . Náittosguimmežagaide geain lea oktasaš doalloovttadat , guoská dát unnimusat nuppi náittosguoibmái . Vuosttažettiin lea gažaldat geas galgá leat váldi dahkat soahpamušaid mat geatnegahttet ja gusket maiddái earáide geain leat boazodoallovuoigatvuođat . Dát guoská rievdademiide biirejuogus , mandáhtajuogus ja earenoamážit ortnega mii gáržžida vejolašvuođa jienastit válgabeaivvi dain suohkaniin main leat unnit go 30 jienastuslogus . Sámi allaskuvllas // Sámi Instituhtas lea fágalaš gelbbolašvuohta álgoálbmotáššiin ja Statoil atná das ávkki go galgá hábmet ja kvalitehtasihkkarastit ehtalaš njuolggadusaid dakkár oljo- ja gássadoaimmaid várás mat gusket álgoálbmo ­giidda . Dat guoská mánáide ja nuoraide , dearv-vašvuhtii , valáštallamii , eaktodáhtolašvuhtii , kultuvrii ja kulturovttasbargui mii lea kultuvrra , filmma ja festiválaid dáfus . Dat guoská maid sámi beroštumiide . leat veahkkin dagaheame álkibun ovttastahttit rádjerasttideaddji doaimmaid ja oktasaš pro-šeavttaid mat gusket sápmelaččaide erenoamážit Dat guokte nissonorganisašuvnna Sáráhkká ja Sámi nissonforum leat guhká bargan dásseárvvu ja áigeguovdilis áššiid ovddas , mat gusket nissoniid dillái sámi servodagas . Dat guokte nissonorganisašuvnna Sáráhkká ja Sámi nissonforum leat guhká bargan dásseárvvu ja áigeguovdilis áššiid ovddas , mat gusket nissoniid dillái sámi servodagas . Gažaldat mii guoská sámegielalaš veahkkeduopmáriidda lea namuhuvvon Od.prp. nr. 22 ( 2006 – 2007 ) Láhka duopmostuollolága nuppástuhttima birra , 39. siiddus . Dan birra daddjojuvvo golggománu 30. beaivvi 2007-mannosaš Láhkaossodaga dulkoncealkámušas oktavuođa birra ođđa veardneláhkii § 1 – 4 nuppi lađđasis ahte Sámediggi lea « almmolaš orgána man doaibma lea ovddidit sierra beroštumiid » , ja sáhttá čuoččaldahttit ášši diliid birra maid lea bid ­djojuvvon fuolahit , jus konkrehta ášši guoská dilálašvuođaide mat gullet olggobeallái Sámedikki « ulbmiliid ja lunddolaš doaibmasuorggi » ja fuolahit « sierra beroštumiid » maid Sámediggi galgá ovddidit . Bargojoavku anii árvvoštallamisttis vuođđun ahte stáhta konsultašuvdnageatnegasvuohta maiddái gullá daid jahkásaš stáhtabušeahta osiide mat gusket sámi ulbmiliidda . Bargojoavku dulkui ášši ILO manuála vuođul , mas čuožžu ahte doaba sáhttá guoskat ollu iešguđetlágan doaibmabijuide . Mii guoská dutkiid háhkamii lea poastadoavtterstipeanda deaŧalaš váikkuhangaskaoapmi . S ��mi perspektiiva lea fárus ovdamearkka dihte ollu prográmmain mat gusket dálkkádahkii ja birrasii . Dearvvašvuođadutkanprográmmat Psyhkalaš dearvvašvuođa dutkan , álbmotdearvvašvuođaprográmma , Biras , genat ja dearvvašvuohta , deavvašvuođa- ja fuolahusbálvalusaid , mat buohkat álggahuvvojedje 2006 ja galget bistit njeallje jagi , sáhttet maiddái sisttisetdoallat sámiide guoski dutkama surggiideaset siskkobealde . Prošeakta galgá veahkehit boazodolliid ieža unnidit ealáhusa raššivuođa ja defineret várrafaktoriid mat gusket boahttevaš dálkkádatrievdamiidda . Dutkanráđđi ruhtada maiddái eará eamiálbmogiidda guoski prošeavttaid , polárajahke-áŋgiruššama siskkobealde . Dát guoská prošeavttaide Community Adaption and Vulnerability in the Arctic Regions , The Impacts of Oil and Gas Activity on Peoples in the Arctic , The Linguistic and Cultural Heritage Electronic Network ja Monitoring of Development in Traditional Indigenous Lands of the Nenets Autonomous Okrug . Sámiide guoski prošeavttat ožžot danne doarjaga iešguđetge prográmmaid siskkobealde mat ruhtaduvvojit ollu departemeanttaid bušeahtaid badjel . Addo maiddái ruhta sámi dutkamii luovos prošeavttaid siskkobealde , ja 2007 addui doarjja sámiide guoski instituhttaprošektii riektediehtagis . Strategiija mielde áigu ráđđehus láhčit dili nannet davviguovlluide guoski dutkama Norgga dutkanráđi bokte . Lea leamaš positiivva ovdánahttin maŋimus jagiid das mii guoská sámegiela čállinmearkkaide ja IKTii . Vaikko dilli dál leage oalle dohkálaš das mii guoská sámi čálinmearkkaide peršovnnalaš dihtoriin , lea vel báhcán oalle ollu bargu ovdalgo dat stuorra , almmolaš registarat hálddašit buot sámi čállinmearkkaid ollásit . Dát guoská earret eará álbmotregistarii , Ovttadatregistarii Brønnøysunddas ja Stáhta kártadoaimmahaga registarii mas leat báikenamat ja adreassat . Ealáhusovdánahttima 2007 – 2009 nationála strategiija eanadoalus ja dan oktavuođas guoská sámi guovlluidege . Dát guoská sihke riddoguovlluide ja siseatnamii . Dát guoská gávttiide , dujiide main lea sámi ornamentihkka , sámi mytologiijai , luohtái ja sullasaččaide . Dát gealboprográmma guoskkašii vel sámi mátkeealáhusbuvttadeaddjiide . Ovttasbargu sáhttá vel veahkehit ovddidit ollislaččabut , oktiiordnejuvvon ja doaibmi norgalaš eurohpapolitihka váikkuhan dihtii EU politihkkahábmema dakkár surggiin mat gusket Norgii nuolga . Sámediggi lea prošeavtta stivrenjoavkkus , go dat lea deaŧalaš prošeakta mii guoská gažaldahkii mainna Sámediggi lea bargamin . Sáme ­dikki eará árvalusat 2007/2008/2007 boazodoallošiehtadallamiidda čatnasit hástalusaide dásseárvvu ektui boazodoalus , rekruttemii ja plánalaš doaibmabijuide mat gusket árvobuvttadeapmái boazodoalus , boazodoalu ovddidanfondii , goluidvuolidan ja njuolga doarjagii , roassofondii , areálasuodjaleapmái ja čálgoortnegiidda . Dát guoská earret eará mánáidkonvenšuvnna 30. artihkkalii mii dál lea dahkkojuvvon oassin Norga lágain ja mii manná Norgga lágaid ovddabeallái . Departemeantta ja Sámedikki gaskka leat juo 2007:s álggahuvvon konsultašuvnnat mat gusket rievdadusaide ođđa minerálalágas ja luondduriggodatlágas . Dát vuođustuvvui dainna ahte sámi vuoigatvuođalávdegotti mandáhtta lei čielggadit gažaldagaid sámi ál-bmoga rievttálaš dilis das mii guoská vuoigatvuhtii eatnamiidda ja čáziide , ja daid disponeremii ja geavaheapmái , sámi guovlluin olggobealde Finnmárkku fylkka . Dát guoská earret eará boazodoalu areálagáhttemii , boazodoalu buhtadusovddasvástádussii ja boazodoalu boahtteáigge hálddašeapmái . Váilevaš diehtojuoh ­kin ja jorgaleapmi ii leat buorre go guoská lága implementeremii . Dán vuođul lea Sámediggi , ovttasráđiid NBR:in , ráhkadan árvalusa prinsihppadieđáhussii mii guoská boazodoalu divatortnegiidda . Buot bealit maidda guoská leat bures dohkkehan dán prošeavtta ja dan lea mávssolaš ­fievrridit eará guovlluide // riikaosiide jus prošeakta lihkostuvvá . #ILL Dát guoská ovdamearkka dihte boazodoalu johtolatjuohkima čielggadeapmái ja erenoamážit lea stuora deaddu oktasašguohtun guovlluin . Ovttadássásašvuohta guoská buot servodatsurggiide ja galgá leat oassin Sámedikki barggus . Sámedikki searvan riikkaidgaskasaš bargui go guoská álgoálbmogiidda sierra oktavuođain nugo ON . Dát guoská earret eará hálddašeapmái ja ráhkadussii norgga riddodorskis , lagasvuođa- ja sorjavašvuođaprinsihppii gonagasreabbá hálddašeamis , areálageavahanriidduide gaskkal árbevirolaš vuotnaguolásteami ja guollebiebmanealáhusa ja mearrádusain rahpat luoddubivddu 2009:is. Njuorjju rolla ja movt dat váikkuha báikkálaš mariidnabirrasii ja resurssaide , lea oassin Mearradutkaninstituhta golmma jagáš dutkanprošeavtta bohtosiin mat gusket vuotnaekologiijii Porsáŋgguvuonas . Dát guoská daid ohcanvuđot váikkuhangaskaomiide mat leat Sámedikki bušeahtas , muhto spiehkastahkan leat dat váikkuhangaskaoamit mat leat addojuvvon Sámediggeráđi ja Čoahk kin jođi ­hangotti geavahussii . Sámiide guoski statistihkka Norggas Sámediggi ja Máhttodepartemeanta leat ovttasbargočoahkkimiin digaštallan iešguđetlágan fáttáid mat gusket sámi mánáid mánáidgárdefálaldaga kvalitehtii . Sámediggi ii nagodan oažžut dohkkehuvvot ahte gielalaš buohtalasalmmuhus maiddái galgá guoskat sámegiela oahpponeavvuide . Sámediggi lea ođđa Romssa Universitehta ovdánahttima oktavuođas deattuhan universitehtii ahte ovttastuhttin gaskal Romssa allaskuvlla ja universitehta lea dakkár dáhpáhus mii addá vejolašvuođa ođđahutkamii ja ovdánahttimii dutkan- ja oahpahussuorggis mat gusket álgoálbmogiidda oppalaččat ja sámi diliide earenoamážit . Joatkkaoahppu psykososiála váttuid eastadeami ja áhpásmahttima siskkobealde go guoská sámi mánáide ja nuoraide Sámediggi ii nagodan oažžut dohkkehuvvot ahte gielalaš buohtalasalmmuhus maiddái galgá guoskat sámegiela oahpponeavvuide . Sámediggi lea maid oassálastán Norgga sáttagoddái guđát bargojoavkočoahkkimis artihkal 8 ( j ) oktavuođas álgoálbmogiid árbedieđu , ođasmahttima ja doaimmaheami birra mii guoská biologalaš šláddjivuođa gáhttemii ja ceavzilis geavaheapmái . Dát guoská erenoamážit lassánan fokusii dasa mo álgoálbmogat leat ávkkástallan biologalaš šláddjivuođain dološ vieruiduvvan ja ceavzilis geavaheami vuođul . #ILL Ođasmahttin- , hálddahus- ja girkodepartemeanttas lea oktilis oktavuohta ja gulahallan eará departemeanttaiguin ráđđehusa davviguovlostrategiija oktavuođas ja dan áŋgiruššama oktavuođas mii guoská davi álgoálbmogiidda . Ođđa dálkkádaga ja birrasa guovddážis Romssa gávpogis lea maiddái fokus álgoálbmogiidda guoski čuolbmačilgehusaide . Ulbmil lea ahte boazodollui guoski diehtojuohkima galgá leat vejolaš oažžut eŋgelasgillii , ruoššagillii ja sámegillii boazodoallouskádaga bokte . Dát guoská daid ohcanvuđot váikkuhangaskaomiide mat leat Sámedikki bušeahtas , muhto spiehkastahkan leat dat váikkuhangaskaoamit mat leat addojuvvon Sámediggeráđi ja Čoahkkinjođihangotti geavahussii . mat barget áššiiguin mat gusket sidjiide geat masse oahpu nuppi máilmmisoađi soađi geažil Sámiide guoski statistihkka Norggas Davvisámi teavsttat |Julevsámi teavsttat |Lullisámi teavsttat |Bálddalas teavsttat Davvisámi |Norsk |Suomeksi |Svenska |English 2 válljejuvvon korpusa (buot) — 21 525 725 sáni Eaŋkil Eanet vejolašvuođat CQP Query Dievaslaš CQP-jearaldat: [] KWIC: Statistihkka: KWIC Statistihkka Sátnegovva ii vuos doaimma Boađus: 15 667 Ovddit12..45678910111213141516Čuovvovaš Cealkkačájeheapmi North Saami corpus – Jus mánná lea bistevaš buohcci dahje doaimmashehttejuvvon , de guoská vuoigatvuohta olggos dan jagi go mánná deavdá 18 jagi . Dát guoská beroškeahttá galli beaivvis lea sáhka . Vuoigatvuohta oažžut virgelobi guoská maiddái maŋŋelo go mánná lea beassan ruoktot , go bargi ferte leat ruovttus danne go mánná dárbbaša čađat geahču ja divššu . Dát vuoigatvuohta guoská olggos dan jagi go mánná deavdá 12 jagi , dahje 18 jagi jus mánná lea bistevaš buohcci , guhkilmas buohci dahje jus lea doaimmashehttejupmi . Dát guoská beroškeahttá galli beaivvis lea sáhka . Dát vuoigatvuohta guoská olggos dan jagi go mánná deavdá 18 jagi . Dát guoská maiddái jus vearjogeatnegasas lea gaskaboddosaš aktoovddasvástádus danne go nubbi fuolahanolmmoš ii sáhte bearráigeahččat máná iežas bargodili , oahpu dahje buozanvuođa geažil . - dearvvašvuođaiskkadeamit ja ráđđeaddin oktan čuovvolemiin // čujuhemiin jus lea dárbu , dása guoská oaidnu , gullu ja giella - diehtojuohkindoaibma ja bagadallan oktagaslaččat ja joavkkuin – iešguđetge surggiin mii guoská mánnái dahje váhnemiidda ja mánnái Dáppe sáhttet váhnemat lonohallat vásáhusaid ja jearrat áššiid mat gusket dasa movt bajásgeassit iežas mánáid , ja sáhttet oažžut dieđuid ja bagadallama mánáid dárbbuid ja ovdáneami birra . Diehtojuohkin mii guoská rusttegiid huksemiidda , jođiheapmái ja bearráigeahččamii . Servodat- ja eaktodáhtolašossodaga ovddasvástádus lea bajemus dásis oktiiheivehit ja ovttasdoaimmahit stáhta oktavuođaid eaktodáhtolaš suorggis ja hálddašit doarjjaortnegiid eaktodáhtolaš doaimmaide mat gusket máŋgga suorgái . Dán siiddus gávnnat dieđuid ja dokumeanttaid mat gusket servodatsihkkarvuhtii ja suodjalussii bajimus dásis . Dát guoská earenoamážit nuoraide . Olgoriikapolitihkalaš gažaldagat mat gusket Norgga suodjalussii ja sihkkarvuhtii . Dat guoská maiddái Faryabii . Addit eiseválddiide ráđiid dakkár áššiin mat gusket sisafárrejeaddjiide . Dán siiddus gávnnat dieđuid ja dokumeanttaid mat gusket sisafárremii ja searvadahttimii bajimus dásis . Ossodat galgá maiddái čuovvolit ja oktiiordnet geavada ja policyovddideami das mii guoská dorvosaji ( asyla ) , visa , bearašovttastuvvama ja bargolobi ohcamiid meannudeapmái . Ja de lea ossodagas ovddasvástádus dain gažaldagain mat gusket dorvoohcciid máhccamii , máhcaheapmái ja lobihis sisafárremii . Viiddis áššesuorgi mii guoská oktonas olbmo riektesihkarvuhtii . SSŊ galgá hálddašit stáhta ekonomiijanjuolggadusaid ja áimmahuššat operatiiva doaimmaid mat gusket stáhtarehketdollui ja stáhta máksingaskkusteapmái SSŊ galgá ovddidit ja sirdit gelbbolašvuođa mii guoská ekonomiijastivremii ja servodatekonomalaš analysaide , mii heive stáhta doaimmaid dárbbuide Danne lea dehálaš ahte báikkálaš álbmotválljejuvvon áirasat mearridit dehálaš áššiid mat gusket ovttaskas ássiide . SPO ossosiid osiid dásseduhttin joatkkašuvvá Dieđáhusas ovddiduvvojit plánat mo rievdadit regeliid mat gusket nu gohčoduvvon investeremiid dásseduhttimii . Láhkaásahus evttohus ovddiduvvui Stuoradiggái Rievdaduvvon našunálbušeahtas 2006 gč. St.meld. nr. 2 ( 2005-2006 ) Departemeanta bargá dan ektui ahte láhkaásahus mii guoská dasa movt Álbmotoadjofoanda hálddaša Stáhta penšunfoandda – Norga doaibmagoahtá ođđajagimánu 1. beaivvi 2007 . #ILL Ulbmil Stáhta penšunfoanddain lea doarjut stáhta seastima mii galgá ruhtadit álbmotoaju penšungoluid ja nannet guhkesáiggi beroštumiid mat gusket dasa movt stáhta geavaha petroleumdietnasiid . Dat guoská earet eará dálvejohtolatbargguide ja doaimmaide mat gusket muhtun dihto geainnuide gos dávjá leat lihkuhisvuođat . Dat guoská earet eará dálvejohtolatbargguide ja doaimmaide mat gusket muhtun dihto geainnuide gos dávjá leat lihkuhisvuođat . Dakkár barggut mat gusket vuodjinoahpaheapmái ja fievrruid bearráigeahččamii galget maid vuoruhuvvot . Dát lassáneapmi dahká vejolažžan čađahit váldo ođasmahttinbargguid ja investeremiid mat gusket ruovdemáđiifierpmádahkii . Bušeahttaevttohus mii guoská áibmojohtolatdoaimmaide lea oktiibuot 751 millijuvnna ruvnno , mii lea 5,6 proseantta eanet go 2008:s. Olles diet summa guoská Poasta- ja telebearráigehččui . Buorrin stáhta oasusfitnodagain Ráđđehusa politihka mielde mii guoská oasusfitnodagain dietnasiidda , lea bušehttii evttohuvvon 221 millijuvnna buorrin NSB AS:s , ja daid bohtosiid mielde maid vuordit jagis 2008 ii leat 2009 bušehttii biddjojuvvon mihkkege buorrin oasusfitnodagain Avinor AS . Stuorra oassi ruđain geavahuvvo johtolatjienaid hehttemii ja doaimmaide , maiguin čuovvulit Stáhta geaidnodoaimmahaga geatnegasvuođaid riikkaidgaskasaš njuolggadusaid hárrái , mat gusket čáhcekvalitehtii ja biologalaš girjáivuhtii . Ráđđehus lea atnán mávssolažžan geavahit sihke doaimmaid , maiguin sihkkarastit geainnuid , ja doaimmaid , mat gusket fievrruide ja vuoddjái . Doaimmat , mat gusket johtaleddjiide ja fievrruide , nu mo guottuide váikkuheaddji diehtojuohkindoaimmat , vuoddjiid oahpahus ja lihkohisvuođaid guorahallan joatkašuvvet . Lassáneapmi guoská earenoamážit golmma stuora prošektii main leat sierra bušehttapoasttat : E16 badjel Filefjell , E6 Álttá oarjjabealde ja E18 Bjørvika:s Oslo:s . Dát guoská árgabeaivválaš ságastallamiidda ja almmolašvuođas . Dat guoská politihkkariidda ja váldodoaimmaheddjiide . Dat guoská midjiide buohkaide . Mii soabaimet das , ahte mii fertet joatkit guhkkelii Kyoto-soahpamušas , mii dušše guoská moatti industriijariikii . Dii. 11.00 – 12.00 : Stáhtaráđdi Rigmor Aasrud ja Sámedikki presideanta Egil Olli doallaba čoahkkima mo viidáset čuovvolit Sámi vuoigatvuođalávdegotti II árvalusaid mat gusket guovlluide lulábealde Finnmárkku . Ortnet guoská dán juohkima maŋŋá 281 dáiddárii . Statsbygga doaibmamuš lea fállat buriid ja doaibmi visttiid stáhta doaimmahagaide , ja ollašuhttit mearriduvvon servodatpolitihkalaš ulbmiliid mat gusket arkitektuvrii , stáhtalaš plánaberoštusaide , kulturmuitosuodjalussii ja birrasii . – Vaikke vel dát vuolidivččii ge daid fatnasiid dienasvuođu mat dál juo leat mielde bivddus , de mun jáhkán ahte olbmot geat ásset daid guovlluin maidda gonagasreabbá guoská eanemusat , dorjot eanet ja eanet dán muddema , dadjá guolástus- ja riddoministtar Helga Pedersen . Bargobearráigeahčču galgá oaivadit ja juohkit dieđuid ođđa ovttaárvosašvuođa regeliid birra mat gusket láigohuvvon bargiide ja sihkkarastit ahte ovttaárvosašvuođaprinsihpat doahttaluvvojit . Ráđđehus evttoha maiddái juolludit 0,5 miljon ruvnnu Nord Vitensenter:ii , vai luvvejuvvojit speallanruđat dan oktavuođas ahte Kultuvrralaš skuvlalávka galgá viiddiduvvot guoskat maiddái joatkkaskuvllaide . Álmotrievttálaš ja vuođđoláhkarievttálaš gažaldagat , erenoamážit dat mat gusket NATOi , OSSEi ja Davviriikkaid Ráđđái . Norgga riikkaráját ja mearraavádagat ja vel gažaldagat mat gusket ollesválddi gažaldagaide ja gažaldagaide mat gusket ollesválddi hálddašeapmái . Norgga riikkaráját ja mearraavádagat ja vel gažaldagat mat gusket ollesválddi gažaldagaide ja gažaldagaide mat gusket ollesválddi hálddašeapmái . Poláraguovlluide guoski álbmotrievttálaš gažaldagat . Riikkaidgaskasaš organisašuvnnaide ja militeara operašuvnnaide guoski rievttálaš gažaldagat . Rievttálaš gažaldagat mat gusket EUa III. caggái ja vel Schengen- ja Dublin-ovttasbargui . – Dat lasiha hástalusaid , mat gusket noađi juohkimii . Máhttoloktema Sámi oahppoplána áiddo ilbman iskkadeapmi čájeha ahte ain leat arvat hástalusat dasa mii guoská sámegiela oahpahussii Norgga skuvllain . Nordlandsforskning raporta almmuha ahte leat olu gielddat mat eai fuolat iežaset diehtojuohkingeatnegasvuođa dasa mii guoská ovttaskas oahppi vuoigatvuhtii oahpahussii sámegielas . Ollu hálddašanbarggut mat gusket speallanruđaide , mat galget adnot falástallamii ja lášmmohallandoaimmaide , leat sirdojuvvon suohkaniidda ja fylkasuohkaniidda . Diehtojuohkin mii guoská rusttegiid huksemiidda , jođiheapmái ja bearráigeahččamii . Vaikko spiehkastatnjuolggadusat gusket dál eanet dáhpáhusaide go ovdal , de lea 30 proseantta lassivearru geavadis menddo garra ráŋggáštus , go bargoaddi dahje eará goalmmát oasálaš addá dieđuid dili dárkkisteami várás . Dat guoská earret eará njuolggadusaide , main gieđahallet bealátkeahtesvuođa , bagadeami , čielggadeami , advokáhta geavahanvuoigatvuođa js. , dieđiheami ja áššedieđuid oaidnima . Ráđđehus árvala loahpas vel čorget láhkateknihkalaččat láhkanjuolggadusaid , mat gusket vearroárvvuid meroštallamii . Ráđđehus árvala rievdadit máŋga ášši njuolggadusain , mat gusket vuoigatvuhtii maŋidit vuoitovearu máksima , go váldá fysihkalaš doaibmagaskaomiid , ruđalaš opmodaga dahje velggiid olggos norgga vearuhanguovllus . Seammá guoská vejolašvuhtii geahpedit vearu , go árvu gahččá olggos váldima maŋŋá . Ráđđehus árvala maid heivehit muhtin njuolggadusaid , mat gusket táhpa gessosii , olgoriikka vuoitovearu kredihttii ( gessosii ) , oasusboađuid js. vearuheami luvvenvuohkái ja dakkár objeavttaid meannudeapmái , mat ođđasit buktojuvvojit norgga vearuhanguvlui . Ráđđehus oaivvilda mearrádusa čájehit , ahte ii leat EES-rievtti vuost�� jos Norgii ásahit čavgadut vearuhannjuolggadusaid , mat gusket fysihkalaš doaibmagaskaomiid , ruhtaopmodagaid ja velggiid olggos váldimii . Ráđđehus árvala rievdadit oadjodivada , mii guoská oassálastilivdnejuvvon eanan- ja vuovdedoallofitnodagaid oassálastiid bargobuhtadusaide , nu ahte dat 2012 lasihuvvo 7,8 proseanttas 11 prosentii , mii lea ealáhusboađuid dábálaš oadjodivat . Barggut : Dábálaš ealáhusvearuheapmi , eanandoallu , vuovdedoallu ja guolásteapmi , petroleumvearuheapmi , čáhcefápmovearuheapmi , mearrajohtolat , dáhkádusdoaibma , rehketdoallu ja vearru , vearukeahtes institušuvnnat , miehtanáššit vearrolága 11-22 mielde ( ovdalaš 1961-láhka ) , dábálaš kapitála- ja dienasvearuheapmi , valuhta , obligašuvnnat , ruhtadan instrumenttat , konsearnaid siskkáldas ruhtasirddašeamit , opmodatvearru , eaiggáduššanvearru , árbendiva , vearronjuolggadusat mat gusket árbemii ja skeaŋkkaide , autorisašuvdnaortnet rehketdolliide . ) Sekšuvdnajođiheaddji : Oss. dir. Heidi Heggenes Barggut : Ráhkkanahttit ja ráhkadit láhkaevttohusaid , divatmearrádusaid ja láhkaásahusaid mat gusket lassiárvodivvagii , investerendivvagii , dullui ja sierradivvagiidda , koordineret juridihkalaš // fágalaš gažaldagaid mat gullet Duollo- ja Divatdirektoráhta divvagiidda ja dullui . Barggut : Juhkosa ovddasvástádus leat hálddašan- ja gáibidannjuolggadusat mat gusket olles vearro- ja divatsuorgái , dat mearkkaša vearru , oadjodiva , bargoaddidivat , lassiárvodivat , árbendivat , duollu ja sierradivvagat . Juhkosis lea maid ovddasvástádus koordineret departemeantta bargguid mat gusket ekonomalaš vearredaguide . Dán siiddus gávnnat dieđuid ja dokumeanttaid mat gusket vissui ja opmodahkii bajimus dásis . Go áigumuš lea gieđahallat daid sihkkarvuođahástalusaid mat gusket eanet riikkaide go Norgii buori ja dorvvolaš vuogi mielde , de lea sávahahtti beassat lonohallat čiegos dieđuid mat leat guđege riikkas . Dat mii guoská Davviriikkaide , de lea maiddái čielga hárjehallamiid oktavuođas dárbu lonohallat riikkalaš čiegos dieđuid juksan dihtii háliiduvvon beavttu go militeara veaga ja politiija lea áigeguovdil geavahit . Lea etáhta ovddasvástádus gozihit ahte gálvvut eai fievrreduvvo lobihaga Norgii dahje Norggas olggos ja etáhtta doaimmaha maid ollu eará bearráigeahččamiid mat gusket gálvvuid fievrredeapmái riikii ja riikkas olggos . Dihtorbearráigeahčču juohká dieđuid ja rávve áššiin mat gusket persunsuodjaleapmái oppalaččat ja geahččá earenoamaš váraid mat gusket peršunsuodjaleapmái , veahkeha fidnosurggiid ráhkadit iežaset daguide norpmaid ja rávve movt galgá persundieđuid sihkkarastit . Dihtorbearráigeahčču juohká dieđuid ja rávve áššiin mat gusket persunsuodjaleapmái oppalaččat ja geahččá earenoamaš váraid mat gusket peršunsuodjaleapmái , veahkeha fidnosurggiid ráhkadit iežaset daguide norpmaid ja rávve movt galgá persundieđuid sihkkarastit . Mearraolbmuid penšuvdnaoadju guoská , váldonjuolggadusa mielde , norgalaš mearraolbmuide ja olbmuide geain lea bistevaš orrunsadji Norggas ja geat barget logahallojuvvon norgalaš fatnasiin . - Dát guoská buot dieđuide main lea servodatlaš árvvolašvuohta , maid buohkat sáhttet ávkkástallat , maidda jávohisvuođageasku ii guoskka ja almmuheapmi ii dagat stuora goluid , dadjá ođasmahttinministtar Rigmor Aasrud . - Dát guoská buot dieđuide main lea servodatlaš árvvolašvuohta , maid buohkat sáhttet ávkkástallat , maidda jávohisvuođageasku ii guoskka ja almmuheapmi ii dagat stuora goluid , dadjá ođasmahttinministtar Rigmor Aasrud . Álgoálbmogin lea sámiin vuoigatvuohta jerrojuvvot sidjiide guoski áššiin . • Buot mii guoská ásahit bummadivadii Álttás váldojuvvo eret . g Ráđđádalli johtolatsihkarvuođaforum ( Konsultativt trafikk­ sikkerhetsforum , TS-forum ) lea ráđđeaddi ja addá ráđiid kultur- , ealáhus- ja johtolatlávdegoddái ( KNS ) dakkár áššiin mat gusket johtolatsihkarvuhtii . Dás oaivvilduvvo fáhkkatlaš dáhpáhusat mat gusket sihke investeremiidda ja divodemiide ja ekonomalaš čanastusaide mat leat šiehtaduvvon doaibmašiehtadusain ja eará ortnegisdoallan šiehtadusain . Dát guoská Barentsáhpái sihke Norgga ja Ruošša bealde . Dát guoská earenoamážit johtalussii , muhto maiddái ođđa surggiide nugo birrasii , eanandollui , álbmotdearvvašvuhtii , kultuvrii , dutkamii , ealáhusaide ja oahpahussii . Eanaš áššit leat guoskan skuvlasajiide , festiváladoarjagiidda ja loatnaohcamušaid hilgumat guolásteaddjiid rekrutterenfoanddas . 1/3/1 oassi buot reivviin mat bohtet guovddášhálddahussii gusket areálaáššiide , kulturmuittuide ja olgonastimii . Fágat main lea stuora dárbu eai leat nu bivnnuhat , dát guoská earret eará boarrásiidfuolahussii ja gárrendili fuolahussii & psykiatriijii . Giellaráđđeaddis lea suorgerasttideaddji virgi , ja sus lea koordineren ovddasvástádus dasa mii guoská sámegillii . Mii guoská sámi báikenamaid geavaheapmái poastta oktavuođas , de leat sámegiel báikenamat biddjojuvvon poastavuogádahkii , ja jos sisaboahtán reivet ja e-poasttat leat sámegillii , de vástiduvvojit seammá gillii . Dasa mii guoská sámegielat DTčovdosiidda de dat doibmet bures Finnmárkku fylkkagielddas . Dat mii guoská oahpahan gelbbolašvuhtii , de lea golbma oahpaheaddji juohke skuvllas , Álttá joatkkaskuvllas , G irkonjárgga joatkkaskuvllas ja Čáhcesullo joatkkaskuvllas , geat oahpahit sámegiela . Sámegielat siiddut eai ođasmahttojuvvo seammá láhkai go dárogielat siiddut • Dahkat organisašuvnna eanet diđolažžan das makkár dokumeanttat , plánat ja katalogat galget gávdnot sámegillii • Fuolahit ahte šiehtadusat ja rutiinnat dahkkojuvvojit mat gusket sámegielat almmuhusaide ja dieđihemiide • Almmuhusat , dieđiheamit ja preassaođđasat galget gávdnot sámegillii • Sámegiel máhtu váilivuođa geažil gávdno uhcán diehtojuohkin sámegillii , erenoamážit bátnedivššohagain sámi hálddašanguovllus Strategiijat • Ásahit fylkkagieldda sámegielat • Várret ruđa strategiijaplána čuovvoleapmái dasa mii guoská sámi kulturmáhtu bajideapmái Ovttaveardásašvuođaláhka - gean dat guoská ? Ovttaveardásašvuođaláhka - gean dat guoská ? Láhka guoská nappo nu eatnamis riegádan suopmelaččaid go Supmii maŋŋá fárren , buot ahkásaš mánáid , nissoniid ja albmáid . Suopma lea čatnasan maiddái riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuohtasoahpamušaide , nugo siviilavuoigatvuođaid ja politihkalaš vuoigatvuođaid guoski oktasašsoahpamuššii , Eurohpa olmmošvuoigatvuohtasoahpamuššii ja Eurohpa sosiálalaš vuođđogirjái . Ovttaveardásašvuođalágas gildojuvvo vealaheapmi buot lágas máinnašuvvon vealahanvuođustusain dalle , go gažaldat lea : 1 ) Iehčanas ámmáha ja ealáhusa hárjeheami eavttuin ja ealáhusdoaimma doarjumis - Ovdamearkan mearrádusat guoskkadin fitnodatolbmuide mieđihuvvon stártaruđaid dahje ealáhuslobiid eai oaččo leat vealaheaddjit . - Vealahangielddus guoská maiddái bargogaskavuođa áigge dahkkon mearrádusaid - guoskkadin bargguid juohkima ja karrieras ovdáneami . - Vealahangielddus guoská maiddái bargogaskavuođa áigge dahkkon mearrádusaid - guoskkadin bargguid juohkima ja karrieras ovdáneami . Maiddái ruhtadansuorggi bálvalusaid , nugo loanaid , sihke restauráŋŋabálvalusaid addima ii oaččo ráddjet etnihkalaš duogáža vuođul - Vealaheami gielddus ii goittoge guoskka priváhtaolbmuid gaskavuođaid . Ovdamearkan vealahangielddus guoská ámmátlaččat hárjehuvvon visttiid láigoheami , gaskkusteami ja vuovdima , muhto ii priváhtaolbmuid gaskasaš visttiid vuovdima ja láigoheami . Dát almmolaš ovttaveardásašvuođa ovddidangeatnegasvuohta guoská stáhta ja gielddaid sihke evangelalašluteralaš ja ortodoksalaš kirku searvegottiid virgeoapmahaččaid . Geatnegasvuohta guoská buot virgeoapmahaččaid , maiddái daid , geaid bargguide ii gula bissovaš áššehasbargu etnihkalaš vehádagaiguin . Ovttaveardásašvuođalága čuovvuma gohcet maiddái almmolaš duopmostuolut , gos vealaheami guoski ášši sáhttá bidjat johtui ja gáibidit buhtadusa mearrideami . Buhtadusa guoski vealahanváidda gearretriektái guovtte jagi siste vealahandáhpáhusas . Buhtadusa guoski vealahanváidda gearretriektái jagi siste válljenmearrádusa guoski dieđu oažžumis . Buhtadusa guoski vealahanváidda gearretriektái jagi siste válljenmearrádusa guoski dieđu oažžumis . Buhtadusa guoski vealahanváidda gearretriektái guovtte jagi siste vealahandáhpáhusas . Dat gávdnojit maiddái vealaheami vuostásaš SEIS - dieđihanfidnu siidduin čujuhusas http://www.join.fi/seis/http://www.join.fi Bargo- ja virgegaskavuođaid guoski vealahanáššiin johtileamos vuohki oažžut veahki ja dieđuid , lea váldit oktavuođa iežat guovllu bargosuodjalanbiirii . Eará , etnihkalaš vealaheami guoski áššiin sáhtát váldit oktavuođa vehádatváljaolbmo doaimmahahkii , tel. 09160 470 48 , šleađgapoasta : vahemmistovaltuutetun.toimisto@mol.fi Vealahanlávdegotti čujuhus : Vealahanlávdegoddi PL 34 00023 STÁHTARÁĐĐI Vealahanlávdegotti šleađgapoasta : syrjintalautakunta@mol.fi Lassidieđut vealahanlávdegottis gávdnojit interneahtas čujuhusas www.mol.fi/syrjintalautakunta/www.mol.fi // Láhka lea dárbbašlaš , go vuođđolágas vealaheami guoski gildosat eai dán rádjai leat doarvái biddjon sierraláhkaásaheapmái . Ovdamearkan bálvalusaid oasil láhka guoská dušše etnihkalaš vealahanvuođustusa ja vealahanváljaolbmo sihke vealahanlávdegotti doaibman laktása dušše etnihkalaš vealáheapmái . Ovdamearkan stáhta fitnodatlágádusaid oasil geatnegasvuohta ii guoskka daid hárjehan fitnodatdoaimma . Matge eastagat eai leat dasa , ahte plána ráhkaduvvošii viidásut hámis nu , ahte guoskkašii maiddái lága eará vealahanvuođustusaid . Plánen galggašii vuođđuduvvat , juos vejolaš , sisafárrejeaddjiid ja etnihkalaš joavkkuid sturrodaga ja ráhkadusa guoski luohtehahtti dieđuide ja árvvoštallamiidda sihke virgeoapmahaččaid sin guoski čielggadusaid bohtosiidda . Plánen galggašii vuođđuduvvat , juos vejolaš , sisafárrejeaddjiid ja etnihkalaš joavkkuid sturrodaga ja ráhkadusa guoski luohtehahtti dieđuide ja árvvoštallamiidda sihke virgeoapmahaččaid sin guoski čielggadusaid bohtosiidda . Seamma guoská diliid , main virgeoapmahažžii evttohuvvo ovttaveardásašvuođalága vuostásaš meannudanvuohki , nugo ovdamearkan guođđit etnihkalaš vehádatolbmuid dahje lápmásiid doaimma olggobeallái . Guovddáš doarjjadoaibma , mainna sáhttá eastadit buotlágan vealaheami , lea bargiid ja doaibmanbirrasa guoski skuvlen vealaheami fuopmášeami ja dasa darváneami dihte . Vuoi áššehasa dárbbut sáhtášedje ollašuvvat vehádagaid oasil , dárbbašuvvo dávjá beavttálmahtton rávven guoskkadin bálvalusaid dárkkuhusa ja daid geavaheami . Sámediggi ovddasta sápmelaččaid ovttasbargo- ja ráđđádallanorgánan heailla riikkas ja lassin sámeáššiid ráđđádallangottis lea sápmelaččaid guoski áššiid oktiiheivehanbargu . Dat guoská earret eará sierralágan hálddahusa ja doaimmaid guoski rávvagiid sisdoaluid , boađusplánema , resurssaid juohkášuvvama guoski eará plánaid ja doaibmanstrategiijaid plánema ja sisdoaluid . Dat guoská earret eará sierralágan hálddahusa ja doaimmaid guoski rávvagiid sisdoaluid , boađusplánema , resurssaid juohkášuvvama guoski eará plánaid ja doaibmanstrategiijaid plánema ja sisdoaluid . Dat guoská earret eará sierralágan hálddahusa ja doaimmaid guoski rávvagiid sisdoaluid , boađusplánema , resurssaid juohkášuvvama guoski eará plánaid ja doaibmanstrategiijaid plánema ja sisdoaluid . Meannudanvuogit sáhttet guoskat a ) virgeoapmahačča fuopmášan dahje áššehasa bokte ožžojuvvon dieđu njuolggo vealaheamis ja b ) doaimma bohtosiid vuođul boahtán eahpádusa eahpenjulges vealaheami vejolašvuođas . Ovdamearkan njuolggo vealaheami vejolašvuođas ( a ) lea eahpádus , ahte virgeoapmahačča skáhppon bálvalus ásaha geavaheaddjiid sierraárvosaš sajádahkii etnihkalaš duogáža vuođul dahje sisttisdoallá sin guoski vuođuhis gáibádusaid . Vejolašvuođat doarjut ja ollašuhttit ovttaveardásašvuođaplánema iešguđet guovllu vuođul leat máŋggaláganat ja iešguđet hálddahus galgá bargat daid guoski čovdosiid iežas vuolggasajiin ja vejolašvuođain . Juos ovttaveardásašvuođaplána háliduvvo laktot gieldda ruovttuiduhttinprográmma oassin , galggašii váldit vuhtii , ahte sisafárrejeaddjiid lassin plána guoská maiddái eará etnihkalaš vehádatjoavkkuid go sisafárrejeaddjiid ( ng. dološ vehádagat , sisafárrejeaddjiid maŋisboahttit jne . Sierra joavkkuid dárbbuide guoski positiivvalaš doarjjadoaimmaid lea sivva plánet ovttas máinnašuvvon joavkkuid ovddasteaddjiiguin . Buorit vásihusat viiddes ja máŋggaid sierra vuođustusaid guoski lahkonanvuogis leat ožžojuvvon earret eará dásseárvoplána oasil . Lassidieđuid dásseárvoplánemis oažžu dásseárvováljaolbmo internetsiidduin čujuhusas : Lassidieđut ja ovttaveardásašvuođa guoski materiálat : www.mol.fi/migration/www.mol.fi www.join.fi www.join.fi/seis/www.join.fi Siehtadus guoská hálddašeapmái ( ajourdoallan , doaibma ja vuovdin ) oktasaš kártadatabasa ( FKB . Suohkanstivra oaivvilda ahte čájeha iežas ovddasvástadusa buoremusat go balánsere bušeahta eavttoheames gáibádusain ahte eiseválddit luvvejit geavaheapmái seammá supmi go dan máid ráđđeolmmái lea evttohan sihkkut dain bušeahttapoasttain mat gusket mánáid , nuoraid , doaimmashehttejuvvomiid ja boarrásiid doaimmaide . Suohkanstivra oaivvilda ahte čájeha iežas ovddasvástadusa buoremusat go balánsere bušeahta eavttoheames gáibádusain ahte eiseválddit luvvejit geavaheapmái seammá supmi go dan máid ráđđeolmmái lea evttohan sihkkut dain bušeahttapoasttain mat gusket mánáid , nuoraid , doaimmashehttejuvvomiid ja boarrásiid doaimmaide . Jus áššáiguoskeva ččat leat vaháguvvan , sáddejuvvojit sii doaktára lusa dábálaš ášševuodjima mielde mat gusket ohppiidvaháguvvamiidda . Okta beavdegirji lea oktasaš dáidda : Utdanningsforbundet , Norsk Skolelederforbund ja Skolenes Landsforbund , dan dihte go dat guoská buot oahpaheddjiide vuođđoskuvllas báikkálaš doaibmalasáhusaid hámis . Guoská erenoamážit dáidda : mátkegoluid duođaštit go lea leamaš kurssain jna. , vuodjinbuhtadusat , telefongolut ja mátkerehkegat . Prošeakta álggahuvvui giđđat –99 ja guoská 4.luohkáid matemátihkka oahpaheddjiide . Láigoheapmi guoská maiddái eará doaluide , ee. meassut , konfirmášuvnnat jna. . Raporta lea negatiivvalaš ruovttubuohccedivššu ja buhcciidruovttu rutiinnaid ja gelbbolašvuođa dáfus mii guoská suokkardit pasienttaid geain várohuvvo mentálalaš buozanvuohta , ja geavaheddjiid mieldeváikkuhan vejolašvuohta lea váilevaš , ohcamiid oktavuođas olbmuide geain várohuvvo leat mentálalaš buozanvuohta . Guoská erenoamážit dáidda : mátkegoluid duođaštit go lea leamaš kurssain jna. , vuodjinbuhtadusat , telefongolut ja mátkerehkegat . Prošeakta álggahuvvui giđđat –99 ja guoská 4.luohkáid matemátihkka oahpaheddjiide . Láigoheapmi guoská maiddái eará doaluide , ee. meassut , konfirmášuvnnat jna. . Raporta lea negatiivvalaš ruovttubuohccedivššu ja buhcciidruovttu rutiinnaid ja gelbbolašvuođa dáfus mii guoská suokkardit pasienttaid geain várohuvvo mentálalaš buozanvuohta , ja geavaheddjiid mieldeváikkuhan vejolašvuohta lea váilevaš , ohcamiid oktavuođas olbmuide geain várohuvvo leat mentálalaš buozanvuohta . Mánná galgá maiddai oahppat iešheanalašvuođa go guoská dasa ahte birget go lea narrodeapmi . #ILL Ášši guoská 3 mill kr hálddašeapmái maid Guovdageainnu suohkan lea oŋŋon , go badjelasas válddii Suodjalusa fealtagirdišilju , ja nu badjelasas válddii suodjalusa eatnama 3/1F21/3 eananláigohanrievtti . Jus galgá dohkkeheami oaŋŋut , galgá ovddasvástideaddji ja su sadjásaš duođaštit máhtolašvuođa alkohollágas ja eará lágaid mearrádusain mat gusket alkohollága ulbmilii . Ođđa alkoholláhka gáibida maiddái ahte ovddasvástideaddji ja su sadjásaš galgaba meannudan eallimis lágaid rihkutkeahttá mat gusket alkohollágaide ja eará lágaid mearrádusaide main lea gullevašvuohta alkohollága ulbmilii . Dearvvašvuođa- ja sosiálstivra dohkkeha suohkanlaš njuolggadusaid mat gusket vuovdit ja dárjudit alkoholalaš juhkamušaid Guovdageainnu suohkanis . Dasa mii guoská dearvvašvuhtii : Alkohola čuohcá heittohin olbmuid dearvvašvuhtii ja dilálašvuhtii nu ahte dahká heajos dili bearrašiidda ja olbmuid gaskavuođaide . Dasa mii guoská dearvvašvuhtii . Ohcan oaŋŋut dárjudanlobi vuovdit buolliviinni hilgojuvvo ákkain mat leat suohkanlaš njuolggadusain mat gusket alkoholalaš juhkamušaid vuovdit ja dárjudit Guovdageainnu suohkanis . 2 Ohcan oaŋŋut dárjudanlobi vuovdit buolliviinni hilgojuvvo ákkain mat leat suohkanlaš njuolggadusain mat gusket alkoholalaš juhkamušaid vuovdit ja dárjudit Guovdageainnu suohkanis . Dasa mii guoská dearvvašvuhtii . Ohcan oaŋŋut dárjudanlobi vuovdit buolliviinni hilgojuvvo ákkain mat leat suohkanlaš njuolggadusain mat gusket alkoholalaš juhkamušaid vuovdit ja dárjudit Guovdageainnu suohkanis . Dasa mii guoská dearvvašvuhtii . Suohkanlaš njuolggadusaid 10.1 čuoggá mielde mat gusket vuovdit ja dárjudit alkoholalaš juhkamušaid Guovdageainnu suohkanis addo lohpi guossohit vuollaga ja viina diibmu 01.00 rádjái árgabeivviid ja diibmu 03.00 rádjái lávvordat ’ ja sotnabeai ’ čuovganeapmái . Suohkanlaš njuolggadusaid 10.1 čuoggá mielde mat gusket vuovdit ja dárjudit alkoholalaš juhkamušaid Guovdageainnu suohkanis addo lohpi guossohit vuollaga ja viina diibmu diibmu 03.00 rádjái skilleduorastagas gitta 2.beassášbeaivái , juovlabeavdelágidemiin ja juovllaid ja ođđabeivviid gaskka , gitta ođđabeai ’ ruhttii . Dasa mii guoská dearvvašvuhtii . Dasa mii guoská dearvvašvuhtii . Suohkanlaš njuolggadusaid 10.1 čuoggá mielde , mat gusket alkoholalaš juhkamušaid vuovdit ja dárjudit Guovdageainnu suohkanis , addo lohpi vuovdit vuollaga árgabeivviid gaskal diibmu 10:00 – 17:00 ja lávvordagaid diibmu 10:00 – 15:00 gaskka . Dasa mii guoská dearvvašvuhtii . Suohkanlaš njuolggadusaid 10.1 čuoggá mielde mat gusket vuovdit ja dárjudit alkoholalaš juhkamušaid Guovdageainnu suohkanis addo lohpi guossohit vuollaga ja viina diibmu 01.00 rádjái árgabeivviid ja diibmu 03.00 rádjái lávvordat ’ ja sotnabeai ’ čuovganeapmái . Dasa mii guoská dearvvašvuhtii . Dasa mii guoská dearvvašvuhtii . Plánaevttohus sáddejuvvui dasto gulaskuddamii buot beliide geaidda ášši guoskkai . Dát guoská dáidda luottaide : Áidejávri , Ávži vest , Ávži øst ja Čievramielli , ja Buletjávri ja Čunovuohppi . Leat máŋga luotta mat eai deavdde suohkanlaš luottaid eavttuid , go guoská galle viesu doppe leat . Dát guoská dáidda : Áidejávri , Ávži vest , Biltasletta , Ákšomuotki , Čunovuohppi , Čievramielli , Govdasavvonjárga ja ja Mieronjavvi . Go guoská Čievramiellái , de lea dát guovlu Mázes gos boahtteáiggis vuordá eanet doaimmaid , omd. Viessohuksen . Leat golbma luotta mat eai boađe makkárge eavttu dahje ovdalaš árvvoštallama siskkobeallái mii guoská suohkanlaš luotta klassifiseremii . Dat guoská erenoamážit jeaggeguovllut mat ovdal leat váldon mielde evttohusain jeagge suodjalanplánas Finnmárkkus . #ILL Dan dihte leat dahkkon máŋga ođđa posterema rehketdoalus dasa mii guoská penšungeatnegasvuođaide , penšunruđaide ja premiijaspiehkastusaide . Forbrukerrådet oaivvilda ahte njuolggadusevttohus menddo unnán váldá vuhtii geavaheddjiid // abonneanttiad go guoská vuoigatvuođaide . váillaha čielgaset ovddasvástádusgaskavuođa gaskal OAFIR ja suohkana mii guoská váidalemiide Suohkanstivra lea oktii mearridan sierra njuolggadusaid meannudit ohcamiid oažžut beassanlobi gustojeaddji čorgatdoallannjuolggadusain go guoská olles dahje osiid beassamis čorgatdoallannjuolggadusain ealáhusa // oahpu geažil . Gohččun diehtojuohkinčoahkkimii barggiiguin geaidda dát njuolgut guoská , duorastaga njukčamánu 27.b.2003 , ja listu mii čájeha geat bohte čoahkkimii . Digaštallančoahkkimiid leat lágidan bargiidorganisašuvnnaiguin , ja informašunsčoahkkimiid bargiiguin geaidda njuolgut guoská , njukčamánu 27. ja 28. b. 2003. Go guoská vikargeavaheapmái skuvllas lea VBL bivdán rektoris čuvvovaš dieđuid : 8. artihkal Persovnnalaš dieđuid suodjaleapmi l. Juohke olbmos lea vuoigatvuohta oažžut suodjaluvvot dieđuid mat gusket alcces . Juohkehaččas lea vuoigatvuohta beassat oaidnit čohkkejuvvon dieđuid mat alcces gusket , ja vuoigatvuohta oažžut dáid divvojuvvot . 23. artihkal Dievdoolbmuid ja nissonolbmuid ovttadássásašvuohta Ovttadássásašvuohta gaskal dievdoolbmuid ja nissonolbmuid galgá sihkkarastojuvvot buot surggiin , ja guoská maiddái fidnui , bargui ja bálkái . Oainnut mat gusket sidjiide alcceseaset , galget vuhtii váldot sin agi ja láddama mielde . Buot doaimmain mat gusket mánáide , ležžet dál almmolaš eiseválddit dahje priváhta institušuvnnat mearridan , ferte máná beroštupmi biddjot bajimussii . Dát vuoigatvuohta sisttisdoallá : - juohke olbmos lea vuoigatvuohta beassat cealkámuša buktit , ovdal go mearridit makkárge individuálaáššiid , mat gusket sutnje negatiivvalaččat ; - juohke olbmos lea vuoigatvuohta beassat geahččat iežas áššebáhpiriid , seammas go čiegus lágalaš beroštumit ja jávohisvuođageatnegasvuođat ja gávpečiegusvuođat respekterejuvvojit ; - hálddahusas lea geatnegasvuohta čilget mearrádusaidis . 43. artihkal Áittardeaddji Juohke uniovnna ássis ja juohke fysalaš dahje juridihkalaš olbmos , gii ássá dahje geas lea ruovttubáiki mielahttostádas , lea vuoigatvuohta váldit oktavuođa uniovnna áittardeddjiin áššiin maid uniovnna ásahusat dahje orgánat lea hejot hálddašan , ii guoskka duopmostuolu ja báikkálaš rievtti juridihkalaš doaimmaide . KAPIHTTAL OPPALAŠ MEARRÁDUSAT 51. artihkal Doaibmaviidodat l. Dán chartera mearrádusat gusket uniovnna ásahusaide ja orgánaide subsidiáraitehtaproinsihpa mielde ja mielahttostádaide dušše dalle go dat čuvvot EU-rievtti . 6 § Sámedikki jahkemuitalusa guoski meannudeapmi stáhta guovddášhálddahusas Sámediggelága ( 974/1995/974 ) 9 §:a mielde virgeoapmahaččas lea sámedikkiin ráđđádallangeatnegasvuohta buot viidásut ja dehalut doaibmabijuin , mat sáhttet dakkaviđe ja erenomáš vugiin váikkuhit sámiid sajádahkii eamiálbmogin ja mat gusket láhkačuoggás sierra logahallon áššiid sámiid ruovttuguovllus . Sámedikki ealáhus- ja vuoigatvuohtalávdegoddi lea čoahkkimis 31.10.2005 gieđahallan láhkačálli ráhkadan virgeoapmahašráđđádallamiid guoski evttohusa ja mearridan evttohit dan stivrii . Stivra dohkkeha ealáhus- ja vuoigatvuohtalávdegotti válmmaštan virgeoapmahašráđđádallamiid guoski evttohusa . Sámediggi ráhkada sámediggelága 7 §:a mielde jahkásaččat stáhtaráđđái ráđđehusa muitalusa várás jahkemuitalusa das , mii mearkkašahtti lea dáhpáhuvvan sámiid erenomážit guoski áššiid ovdáneamis . 121.4 § , ovdal HM 51 a § ) sámiid ruovttuguovllus giela ja kultuvrra guoski áššiin . Čuvgehusváljagoddi lei Sámedikki váikkuhanvejolašvuođaid oasil dárkkuhan cealkámušastis sámebargojoavkku ovttamielalaš smiehttamuša evttohusaid sámiid vuoigatvuođas bargat álgagiid erenomážit sin guoski áššiin ja muitalusa , maid Sámediggi jahkásaččat addá riikkabeivviide . Sámedikki ealáhus- ja vuoigatvuohtalávdegoddi lea čoahkkimis 31.10.2005 gieđahallan ja dohkkehan láhkačálli Sámedikki muitalusa guoski evttohusa ráđđehussii . Maiddái Sámedikki válmmaštan ođđa sámi giellaláhkii guoski smiehttamušas jagis 2002 evttohuvvo sámi gielladorvočálli virggi vuođđudeami ovddabealde evttohuvvon bargguiguin . 9 ) ollašuhttit dikki čoahkkima ja stivrra dahkan mearrádusaid , mat gusket su doaibmasuorgái , d ) lasiha sámedikki bargoortnegii virgái guoski dárbbašlaš njuolggadusaid . - Muittuhančálus Sámedikki ja Lappi lihtu gaskasaš Davvi-Lappi eanagoddelávvahápmosa guoski oahpásmuhttin- ja ságastallandilálašvuođas ( mielddus 10 T ) . - AHR:a mearrádus Sámedikki váidagis , mii guoská Kakslauttanen-Kiilopää oppalašláva ( mielddus 12 T ) . - Muittuhančála Meahciráđđehusa Ohcejoga gieldda guoski ovttasbargojoavkku - Muittuhančála Meahciráđđehusa Anára ja Soađegili gielddaid guoski ovttasbargojoavkku 24.10.2005 čoahkkimis ( mielddus 15 T ) . - Davvi – Lappi eanagoddelávvaevttohusa guoski ráđđádallamat Lappi Lihtuin , - Guovlogielaid dahje vehádatgielaid guoski eurohpalaš vuođđogirjji Suoma 3. - Cealkámuš Davviriikkaid ráđi lahttoevttohusas guoskkadin ovttasbarggu Barentsa guovllu eamiálbmogiiguin ( mielddus 21 T ) . Almmuhusáššiid guoski mildosat leat oaidninláhkai čoahkkinbáikkis . ráđđehusa muitalusa ráhkadeami várás muitalusa das , mii dehalaš lea dáhpáhuvvan sápmelaččaid erenomážit guoski áššiid ovdáneamis . Bistevaš ovdáneami álbmotlaš árvvoštallamis leat ovdanbukton oainnut , mat áitet ja uhkidit sámekultuvrra bistevaš ovdáneami ja maiddái dat eavttut , mat nannejit sápmelaččaid vuoigatvuođaid ja vejolašvuođaid oassálastit eallinbirrasa ovdáneami ja sápmelaččaid sajádaga guoski mearrádusdahkamii . Juovlamánus 2004 Suoma bistevaš ovdáneami doaibmagoddi šiehtai álggahit ođđa proseassa guoskkadin álbmotlaš bistevaš ovdáneami strategiija . Lassin riikkabeivviid muitalusjagi dohkkehuvvon stáhta bušehttii j. 2006 ( 1093/2005/1093 ) gullá vuoigatvuohtaministeriija hálddahussuorgái fidnu ráđđehusa evttohussan , mii guoská sámiid eatnamii , čáhcái ja árbevirolaš ealáhusaide gullevaš rivttiid ordnema láhkaásaheapmin sámiid ruovttuguovllus . Eana- ja meahccedoalloministtar Juha Korkeaoja Anára - galledeami maŋŋá ášši guoski láhkaválmmaštallanbargu sáhttá álgit lagašáiggiid . 2 ) stivra dohkkeha sámiid bistevaš ovdáneami prográmma guoski evttohusa Sámedikki čoahkkima gieđahallama várás . Dáid áššiid guoski nuppástusat bargojit bargoortnega 23 §:i ja 39 §:i. Vuoigatvuohtaministeriija lea mearrádusain 2.1.2006 várren máinnašuvvon mearreruđas oktiibuot 1.170.000 euro sámediggelága 2 §:s dárkkuhuvvon bargguid ja sámegiela gáhttema guoski davviriikkalaš ovttasbarggu várás . Dán mearreruđas ministeriija lea várren eanemustá 84.094 euro sámegiela gáhttema guoski davviriikkalaš ovttasbarggu várás . Lassin vuoigatvuohtaministeriija lea mearrádusain 24.1.2006 čujuhan Sámedikki ohcamuša vuođul riekteortnega dovddusin dahkama ja ovddideami guoski doaimma doarjumii várrejuvvon mearreruđas 30.000 euro Sámediggái geavaheami dihte j. 2006 áigge sámiid kulturiešráđđema ovddideami guoski čielggadusa bargamii . Lassin vuoigatvuohtaministeriija lea mearrádusain 24.1.2006 čujuhan Sámedikki ohcamuša vuođul riekteortnega dovddusin dahkama ja ovddideami guoski doaimma doarjumii várrejuvvon mearreruđas 30.000 euro Sámediggái geavaheami dihte j. 2006 áigge sámiid kulturiešráđđema ovddideami guoski čielggadusa bargamii . Guoská gait virggiide : Guoská gait virggiide Vuđolaš friddjavuođat ja vuoigatvuođat ON-a almmolaš duođašteapmi ja dat guokte ON-konvenšuvnna jagis 1966 sisdollet ovttas guovlulaš konvenšuvnnaiguin máŋggaid rivttiid mat gusket vuđolaš friddjavuođaide , riekti oažžut suoji veahkaváldimiid vuostá ja rievttit mat duođaštit vuđolaš dárbbuid . Eanet váldi regiuvnnaide Ráđđehus ja Stuorradiggi leat 2007 dahkan dehálaš mearrádusaid mat gusket bargui sirdit bargamušaid stáhtas ođđa regiuvnnaide . Buot bargit barget čielggademiiguin ja analysaiguin ja čuvvot roavvát dan politihka mii vuosttažettiin guoská iežaset surggiide . Jagi 2006 miehtá leat sihke riikka ja regiuvnna dásis leamaš árjjalaš doaimmat daid áššiid oktavuođas , mat gusket davviguovlluide . Davviguovlopolitihkka galggašii maiddá fuolahit birrasa , ássama ja ealáhusovddideami , ja guoská dan láhkai máŋgga politihkkasuorgái maiguin fylkkaráđđi ge bargá . Eanet váldi regiuvnnaide Ráđđehus ja Stuorradiggi leat dahkan dehálaš mearrádusaid das mii guoská bargamušaid sirdimii stáhtas ođđa regiuvnnaide . Romssa fylkkasuohkan lea mielde ” Løvetannsprosjektet:s ” , prošeavttas mii guoská boarrásiidásahusaid ja ruovttudivššu ovttasbargui boarrásiid bátnedearvvašvuođaváttisvuođaid birra . áššáigullevaš girjjálašvuođa- , filbma- ja musihkkačoakkáldagaid maid skuvllat ja álbmotgirjerájut galget beassat geavahit , ja dat galgá vel veahkehit ovddidit báikkálaš diliide guoski čoakkáldagaid suohkaniin . Dát gielddus guoská sihke oahppiide ja bargiide . Bioteknologiija áŋgiruššan Romssa fylkkas lea vuolgán Romssa universitehta ja dasa guoski gealbobirrasis . čalmmustahttá petroleii guoski fievrrideami , ja ovttasbarggu oassálastiiguin Ruošša bealde . Sidjiide gusket Seniorpolitihka njuolggadusat . Dát guoská erenoamážit nieiddaide , ja dearvvašvuođa suorggi dáfus sihke nieiddaide ja bártniide . #ILL Ođđa minerálalága ráhkadanbargu lea fas álggahuvvon , ja deaŧaleamos báhčán momeanttat leat dat mat gusket sámi guovlluid eananeaiggádiidda ja eanavuođđohálđđašeapmái . Danne lea dárbu ahte fylkkasuohkan váldá badjelasas koordineren- ja stivrendoaimma áššiin mat gusket guvllolaš johtalussii . Eanebuš fylkkaplána bajimus ulbmilat gusket kultursuorgái . Erenoamážit guoská dát Romssa suohkanii ja dan lagašbirrasii , gos áigodagas lassánii bargguiduhttin 1.397 ( 3,7 % mii lea eanet go gaskamearálaččat riikkas . Dát guoská maiddái 2002-loguide , gos siskkit Lulli-Romssa suohkanat lea juhkkojuvvon ođđa guvllolašjuohkimiid mielde . Dát guoská erenoamážit nieiddaide , ja dearvvašvuođa suorggi dáfus sihke nieiddaide ja bártniide . #ILL Ovdamearkka dihte leat ruošša njuolggadusat mat gusket dasa ahte olgoriikkas oastit luosa rievdaduvvon ja dat lea váikkuhan dasa ahte dušše okta luossanjuovahat Romssas lea dohkkehuvvon Ruššii vuovdit luosaid . Dat guoská sihke guvllolaččat ávkkástallat gássa industriijii ja energiijaulbmiliidda , guvllolaččat geavahit petroleuma álgoávnnasin ja oljo- ja gássaindustriija suorggiduvvon doaimmaide . Ođđa minerálalága ráhkadanbargu lea fas álggahuvvon , ja deaŧaleamos báhcán momeanttat leat dat mat gusket sámi guovlluid eananeaiggádiidda ja eanavuođđohálddašeapmái . Danne lea dárbu ahte fylkkasuohkan váldá badjelasas koordineren- ja stivrendoaimma áššiin mat gusket guvllolaš johtalussii . Eanebuš fylkkaplána bajimuš ulbmilat gusket kultursuorgái . Ferte movttiidahttit ja eanet ovdánahttit suohkaniidgaskasaš // guvllolaš ovttasbargguid ja vuoruhemiid mat gusket valáštallanrusttegiidda ja rumašlaš doaimmaide , dás maiddái olgonastindoaimmat , ja dan barggus galgá oppamáilmmálaš hábmen čalmmustuvvot . Filbma ja filbmii guoski doaimmat leat issorasat ovdáneame Davvi-Norggas . Máŋgga guovddážis leat huksendárbbut , dat guoská sihke Ája Sámi Guovddážii ja Várdobáiki sámi guovddážii . Seamma guoská lotnolasealáhusaide ja dán oktavuođas lea deaŧalaš čuovvolit ráđđehusa árvoháhkanprográmma . Vaikko stáhtalaš ruhtadanortnegat mat gusket resursagáibideaddji geavaheddjiide leat lassánan , de galget suohkanat máksit stuorra iežasoasi ovdal go olahit stáhtalaš ruhtadeami . Muđuid čujuhit vel suohkanplánas ja guovttegielalašplánas mearreduvvon mihttomeriide , mat gusket suohkana ovttaskas doaibma- ja fágaviidodagaid . Áigodaga mielde čielggaduvvo dat ge nákce go juohke oahppi čuovvut bargoeallima njuolggadusaid das mii guoská bargui boahtimii ja miellaguottuide . Nuoraid fylkkaráđđi lea lahttu sierranas lávdegottiin , searvá konferánssaide , buvttada iežas áššiid , lágida konferánssaid , lea suohkanlaš nuoraidráđiid ja fylkkasuohkana gaskalađas ja buktá cealkámušaid áššiin mat gusket sidjiide . Fylkkageaidnoplána lea dehálaš dokumeanta das mii guoská viidásat vuoruhemiide ja iešguđet dárbbuid ja hástalusaid dássemii . Dat guoská erenoamážit bussiid johtindávjodahkii . #ILL Suohkan sáhttá veahkehit háhkat kártakopiija ja njuolggadusaid mat gusket mohtorjohtolahkii meahcis . #ILL Stivra bivddii direktevrra čuovvolit Guovdageainnu gieldda árvalusaid go guoská guđe guovlluin sáhttá bivdit . s. Stivrras ledje konkrehta dadjamušat áššái go guoská gárvvisvuođadárbui gárgidan biebmoluosaid ektui . Dasa lassin čujuhuvvui guolásteaddjisearvvi fuomášahttimiidda go guoská heajos rekruteremii mearraluossbivdui . Oasehasat mákset iežaset áššegoluid mat leat gártan maŋŋil 01.07.06 ja ovdalaš áššegoluid mat leat gártan ovdal 01.07.06 eai guoskka FeFo ’ i. Gulaskuddanreive mii guoská finnmarkkulága § 24:i , gč. ášši 53 – 2007. Earreortnet doaibmá áigodagas 10.09.-24.09.2007 ja guoská buohkaide gos ihkinassii orrot . Direktevra čielggada lagábuidda iešguđetge molssáeavttuid ovttasráđiid suohkaniiguin maidda guoská . #ILL Mearrádusaid mat gusket ruoná ruhtajuolludemiide ii leat vejolaš váidit . Seamma guoská areálaide maidda galgá huksejuvvot . Seamma guoská guovlluide mat leat lahká čoahkkebáikki main jáhkkimis lea stuorra ekonomalaš árvu ja areálaide main ii leat rádji váldodollui . Go guoská ođasmahtekeahtes minerálaid roggamii oažžu direktevra fápmudusa addit ohcanlobi ja lobi geahččalandoaimmaide . Bargu njuolggadusaiguin finnmárkkulágas § 24 2. lađđasa mielde gielddaid gieđahallama ja árvvoštallama áššiin mat gusket earenoamáš riektái ávkkástallat ođasmuvvi riggodagaid báikkálaččat . Gaŋgaviika gildii guoskkai earenoamážit ahte váilevaš fágaolbmot teknihkalaš etáhtas dahket areálaplánema váttisin . Go mearkkašumit // árvalusat leat čohkkejuvvon ja arbeidet , hálida stivra ovtta maŋemus gulaskuddanvuoru vel gielddaiguin ja earáiguin geaidda guoská , mas leat konkrehta mearrádusat gielddaid meannudeapmái ja ohcanárvvoštallamii lága § 24 mielde . Áššit mat maiddái gusket plána- ja huksenlága rihkkumii galget vuosttažettiin čuovvolahttot dán lága mielde . FeFo áigu almmatge čuovvut dili dárkilit riggodagaid hárráisihke go guoská smávvafuođđuide ja guliide ja álggahit beaktilis doaimmaid jus lea dárbbašlaš . Dat mii guoská sámi servodagaid ja ealáhusaid ovddidemiide , boahtá šiehtadusčuovvoleapmi boahtit ovdán jahkásaš guvllulaš ovddidanprográmmas . Dat guoská erenoamážit fylkkaplána fáddái čeavžilis ovddideami , kultuvrra , joatkka oahpahusa ja siskkabealde váldofáttáid logistihkka ja infrastruktuvra . #ILL Guoski ulbmilsuorggit leat čielggaduvvon daid reaidduid ulbmiliid ektui mat galget stivrejuvvot guvllulaš ovddidanprográmma bokte . Dat guoská erenoamážit nieiddaide , ja dearvvašvuođa suorggi dáfus sihke nieiddaide ja bártniide . #ILL 1 ) Doalahit ja nannet bijuid mat gusket skuvla- ja ásttoáiggebirrasiidda 5 nuoraide joatkkaskuvllain , guoská erenomážit sidjiide geat eai oru ruovttus . 1 ) Doalahit ja nannet bijuid mat gusket skuvla- ja ásttoáiggebirrasiidda 5 nuoraide joatkkaskuvllain , guoská erenomážit sidjiide geat eai oru ruovttus . Dát guoská erenomážit čalmmustit lakta gaskal ealáhusovddideami ja kultuvrra ja kultuvrra iežas návccaid ealáhusovddideapmai4 . Muitte dalle merket árkii guhte čuoggái dat guoská . Dát guoská dušše fal valaštalliid , ii jođiheaddjiid iige hárjeheaddjiid . Muitte merket árkii man čuoggáid dat guoská . Dát guoská doaibmagoluid ; investerengolut merkejuvvojit čuoggái 3.0. Muitte merket árkii man čuoggáid dat guoská . Dát guoská doaibmagoluid ; investerengolut merkejuvvojit čuoggái 3.0. Sosiála- ja dearvvasvuođačálli lea gárvvistan evttohusa stáhtadoarjagis guoskkadin sámegielat sosiála- ja dearvvasvuođabálvalusaid sihkkarastima jahkái 2007 , man Sámedikki sosiála- ja dearvvasvuođalávdegoddi gieđahallá čoahkkimis 1.6.2005 ja evttoha stivrii ja ain Sámedikki čoahkkimii . - stivrra ja lávdegottiid čoahkkáibiju ja doaibmabaji guoski mearrádusat leat dahkkon seammasullasažžan ( gielat ja guovllut ) 5 §:i dahkkon , stivrra várrelahtuid guoski lasáhusa oasil hálddahushoavda merkehii beavdegirjái oaivila , man mielde Sámediggelága 13 §:s ii ásahuvvo mihkkige stivrra várrelahtuin . čilgehusaid guoski lasáhusa oasil gullojuvvui ekonomiijačálli ja kultučálli , geat dohkkiiga lasáhusa . Dikki čoahkkin anii maiddái dehálažžan ásahit gaskaboddosaš davviriikkalaš bargojoavkku soahpat oktasaš vuođđojurdagiin , kriterain ja ruhtadeamis , mat gusket oahppamateriálabargui . Gelbbolašvuođamihttomearit mat leat merkejuvvon násttiin* Jo1:as eai guoskka ohppiide geat čuvvot fidnofágalaš oahppoprográmmaid . Árbevirolaš máhttu váldooasis deattuhuvvo ovdánahttit giela mii guoská árbevirolaš doabageavaheapmái ja dadjanvugiide . geavahit sániid , doahpagiid ja dadjanvugiid mat gusket lundui selvehit rivttiid mat gusket sámegillii geavahit sániid ja dajaldagaid mat gusket árbevirolaš ja ođđaáigásaš bargoeallimii , árvalit ja árvvoštallat ođđa tearpmaid dulkot áššiid mat gusket skuvlii dárogielas sámegillii Bargojoavku lea baicca čujuhan muhtun universitehtapolitihkalaš hástalusaid mat gusket Romssa universitehta profileremii ja ovddasvástádusaide . Goalmmát kapihttalis gieđahallat guovddáš čuolmmaid mat gusket doahpagii “ Sámi dutkan ” , ja mii Romssa universitehta sámi dutkan berrešii leat . Dát čuolbma guoská garrasit Romssa universitehtii , danne go dat lea guovlluuniversitehta . Sámedikki čilgehusas 1996:s , mii lea oppa Norgga sámi dutkama birra , muitaluvvo ahte olles 46% dutkiin geain lea sámi ja sápmelaččaide guoski dutkanfáddá , barget Romssa universitehtas . Dát leat deaŧalaš gažaldagat mat gusket buot eará dutkansurggide ja fágabirrasiidda . Romssa universitehtas leat máŋga hástalusa mat eai guoskka dušše iešguđetge instituhtaide . Lea stuora veahkkin studeanttaide geat ohcet sápmelaččaide guoski girjjálašvuođa , ja čielggadus čájeha maiddái makkár dutkamat leat dahkkon dain iešguđetge fágasurggiin . Máŋga fágabirrasa deattuhit ahte sámi dutkan ii guoskka dušše sámi servodahkii . Romssa universitehtas leat ovttasbargošiehtadusat čuovvovaš riikkaiguin mat sáhttet guoskat sámi áššiide : Go riikkaidgaskasažžan galgá šaddat , de lea deaŧalaš ahte šiehtadusat doibmet ja ahte buohkat geaidda šiehtadusat gusket geavahit daid . Mii muittuhit ahte dát guoská maiddái suohkana oahpaheddjiide . Guoská gait virggiide : Guoská gait virggiide Guoská gait virggiide : Mii áigut viiddidit fálaldaga nu ahte dat guoská mánáide geat eai leat vel álgán skuvlii , muhte geaid váhnemat árvvoštallet diktit mánáid álgit sámeluohkkái . Dát strategiijaplána lea bajidási plána mii guoská olles fylkkasuohkanii , maid sáhttá čuovvolit ja/dahje/ja integreret daid iešguđetge fylkkasuohkana doaimmaid plánaortnegiin . Fylkkasuohkana ásahusaid ektui guoská dát álgovuolggalaččat buot bargiide . Romssa fylkkasuohkana bealis guoská dát bátnedearvvašvuođabálvalussii . Dat guoská muhtin joatkkaskuvllaide ja bátnedivššohagaide . Váldogalben guoská buot visttiide . Muhtin doaimmaide // visttiide guoská viidát galben ( gč. kap. 7.4.1 - 7.4.3 ) . Guoská fylkkasuohkana doibmii Dat guoská maiddái ásahusaide ja organisašuvnnaide maiguin fylkkasuohkanis lea oktavuohta sihke siskkabealde ja olggobealde hálddašanguovlluid , earret eará Sámediggi ja sámegiela hálddašanguovllu suohkanat . Fylkkamánni lea váidinásahus go váidda guoská fylkkasuohkana doaimmaide . § 3-11.Váidin Jos almmolaš orgána ii čuovo dán kapihttala mearrádusaid , de sáhttá son geasa ášši njuolga guoská , váidit dan orgánii mii lea dasttá bajábealde dan orgána masa váidda guoska . Fylkkamánni lea dat ásahus masa váidojuvvo go váidda guoská gieldda dahje fylkkagieldda orgánii . Guoská gait virggiide Dieđáhus guoská ráđi doaimmaide 1998 skábmamánu 13. b. rájes 1999 guovvamánu 8. b. rádjai . Sámediggi áigu dán jagi miessemánu dievasčoahkkimis meannudit guokte ášši mat gusket boazodollui , boazodoallostivrra jahkedieđáhusa ja boazodoallošiehtadusa . Eanajuohkinriekti galgá njukčamánu 3. b. dán jagi meannudit ášši mii guoská árbevirolaš sámi guolástusvuoigatvuođaide Norlándda ja Tromssa Meahccekommišuvnna Gáivuona guovllu ášši oktavuođas dajai ráđđehusadvokáhta ahte ILO-konvenšuvdna nr. 169 ii guoskka dasa . Erenoamážit guoská dát sektuvrraid gaskasaš áššesurggiide nugo nissonáššiide , dásseárvui , ja mánáid ja nuoraid áššiide . Sámediggi oaidná dárbun koordineret daid iešguđet doaimmaid mat gusket máŋgga vuollásaš ráđđái . Nuortalaš gili ráfáiduhttin Njávdámis lea hirbmat dehálaš oassi dan barggus mii guoská nuortalaš sámi museá ásaheapmái Njávdámis . Dát guoská erenoamážit Stáhta ealáhus- ja guovllubáŋkku ( SND ) njuolggadusmearrádusaide . #ILL Doarjjaortnet guoská guđa gildii hálddašanguovllus ja Finnmárkku ja Tromssa fylkagielddaide . » Sámelága ulbmilparagráfa guoská olles sámi álbmotjovkui . Lassin leat ollu hástalusat mat gusket sámegiela nannemi ja ovddideapmái sámi riddo- ja vuotnaguovlluin , ja Sámediggi oaidná dehálažžan ollašuhttit daid doaibmabijuid mat leat eavttuhuvvon Sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplánas . Sámi giellalávdegoddi ferte meannudit ollu prinsihpalaš áššiid mat njuolga gusket Sámi giellaráđi bargui , nugo oktasaš davviriikkalaš tearbmačovdosiid ja normeren- ja riektačállináššiid . Erenoamážit guoská dát sektuvrraid gaskasaš áššesurggiide nugo nissonáššiide , dásseárvui , ja mánáid ja nuoraid áššiide . Sámediggi oaidná dárbun koordineret daid iešguđet doaimmaid mat gusket máŋgga vuollásaš ráđđái . Nuortalaš gili ráfáiduhttin Njávdámis lea hirbmat dehálaš oassi dan barggus mii guoská nuortalaš sámi museá ásaheapmái Njávdámis . Dát guoská erenoamážit Stáhta ealáhus- ja guovllubáŋkku ( SND ) njuolggadusmearrádusaide . #ILL Doarjjaortnet guoská guđa gildii hálddašanguovllus ja Finnmárkku ja Tromssa fylkagielddaide . #ILL » Sámelága ulbmilparagráfa guoská olles sámi álbmotjovkui . #ILL Lassin leat ollu hástalusat mat gusket sámegiela nannemi ja ovddideapmái sámi riddo- ja vuotnaguovlluin , ja Sámediggi oaidná dehálažžan ollašuhttit daid doaibmabijuid mat leat eavttuhuvvon Sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplánas . Sámi giellalávdegoddi ferte meannudit ollu prinsihpalaš áššiid mat njuolga gusket Sámi giellaráđi bargui , nugo oktasaš davviriikkalaš tearbmačovdosiid ja normeren- ja riektačállináššiid . Seamma prinsihppa ferte guoskat maiddái eará lágaide main lea mearkkašupmi sámi vuoigatvuođaide . Čujuhit earret eará čilgekeahtes gažaldagaide mat gusket eanavuoigatvuođaide , ja geatnegasvuhtii viežžat ráđiid ja ráđđádallat . Sámediggi áigu fas čujuhit ahte ráđđehusas lea ovddasvástádus čuovvulit dán lágan gažaldagaid , ja das lea maiddái ovddasvástádus ráđđádallat Sámedikkiin áššiid birra mat gusket eamiálbmogiidda . Sámediggi čujuha ahte leat ollu initiatiivvat , ja leat jođus proseassat mat iešguđet láhkai gusket sámi vuoigatvuođagažaldagaide . Dađistaga ferte máhccat ruovttoluotta gažaldagaide mat gusket sámi guovlluid meahcceresurssaid vuoigatvuođaide ja hálddašeapmái . Sámediggi lea 1998:s bargan aktiivvalaččat guolástusaide guoski áššiiguin . Go ášši ii ovdán , de lea dat erenoamáš váidalahtti dan sivas go lea dárbu oktilaččat čuovvulit barggu mii guoská nuortalaš sámi kultuvrra nannemii , Stuorradikki mearrádussii nuortalaš sámi museá ektui našuvnnalaš sámi duhátjahkesadjin ja Riikaantikvára ávžžuhussii ahte Sámi kulturmuitoráđđi galgá bargat dáinna gáhttenbargguin . Sámedikkis lea juo álggaheami rájes 1989:s leamaš ulbmilin váldit badjelasas nu ollu go vejolaš doaimmaid dain surggiin mat gusket sámi servodahkii . Sámediggi , guovddáš sámi váldeorgánan lea maiddái lunddolaš čujuhussan áššiin mat gusket sámi álbmogii . Dát guoská Finnmárku , Tromsii , Norlándii , Davvi-Trøndelahkii , Mátta-Trøndelahkii ja Hedemárkui . Sámi kulturráđđi jođiha hálddašandoaimmaid Sámedikki ovddas ja lea dasa lassin Sámedikki fágapolitihkalaš orgána áššiin mat gusket sámi kulturpolitihkkii . Sámi ealáhusráđđi jođiha hálddašandoaimmaid Sámedikki ovddas ja doaibmá fágapolitihkalaš orgánan erenoamážit áššiid oktavuođas mat gusket ealáhusaide ja barggolašvuhtii . Viiddiduvvon doaibmaguovlluin 1997 rájes lea ođđa njuolggadusain mat mearriduvvojedje 1998:s áigumuššan eambbo deattuhit doarjaga kulturdoaibmabijuide , boazodollui guoski doaimmaide ja doaibmabijuide mat leat vuolgán boazodoalus . Sámedikkis lea jođus proseassa mii lea diggái sirdima birra hálddašanortnegiid mat njuolga gusket sámi álbmogii . Dát guoská Saemien Sijtii , Sijti Jarngii ja Varjjat Sami Museái , ja lassin dasa lea Ája sámi guovddáš ásahuvvon ja ferte oažžut doaibmadoarjaga . Danin ferte rievdadit njuolggadusaid nu ahte fitnodagaide mat ožžot almmolaš doaibmadoarjaga sámegiela , kultuvrra ja servodateallima ovddideapmái , ii guoskka dát njuolggadus . Ohcalat barggu mii guoská Tromssa , Norlándda ja Lullisámi guovlluide . Guovddáš eiseválddit fertejit gozihit ahte gielddat ja fylkagielddat čuovvulit lágaid áigumušaid mat gusket sámi álbmogii ja sámi servodahkii . Seamma prinsihppa ferte guoskat maiddái eará lágaide main lea mearkkašupmi sámi vuoigatvuođaide . Čujuhit earret eará čilgekeahtes gažaldagaide mat gusket eanavuoigatvuođaide , ja geatnegasvuhtii viežžat ráđiid ja ráđđádallat . Guovddáš eiseválddit fertejit gozihit ahte gielddat ja fylkagielddat čuvvulit lágaid áigumušaid mat gusket sámi álbmogii ja sámi servodahkii . Sámediggi áigu fas čujuhit ahte ráđđehusas lea ovddasvástádus čuovvulit dán lágan gažaldagaid , ja das lea maiddái ovddasvástádus ráđđádallat Sámedikkiin áššiid birra mat gusket eamiálbmogiidda . Sámediggi čujuha ahte leat ollu initiatiivvat , ja leat jođus proseassat mat iešguđet láhkai gusket sámi vuoigatvuođagažaldagaide . Dađistaga ferte máhccat ruovttoluotta gažaldagaide mat gusket sámi guovlluid meahcceresurssaid vuoigatvuođaide ja hálddašeapmái . Sámediggi lea 1998:s bargan aktiivvalaččat guolástusaide guoski áššiiguin . Go ášši ii ovdán , de lea dat erenoamáš váidalahtti dan sivas go lea dárbu oktilaččat čuovvulit barggu mii guoská nuortalaš sámi kultuvrra nannemii , Stuorradikki mearrádussii nuortalaš sámi museá ektui našuvnnalaš sámi duhátjahkesadjin ja Riikaantikvára ávžžuhussii ahte Sámi kulturmuitoráđđi galgá bargat dáinna gáhttenbargguin . Sámedikkis lea juo álggaheami rájes 1989:s leamaš ulbmilin váldit badjelasas nu ollu go vejolaš doaimmaid dain surggiin mat gusket sámi servodahkii . Sámediggi , guovddáš sámi váldeorgánan lea maiddái lunddolaš čujuhussan áššiin mat gusket sámi álbmogii . Dát guoská Finnmárku , Tromsii , Norlándii , Davvi-Trøndelahkii , Mátta-Trøndelahkii ja Hedemárkui . Sámi kulturráđđi jođiha hálddašandoaimmaid Sámedikki ovddas ja lea dasa lassin Sámedikki fágapolitihkalaš orgána áššiin mat gusket sámi kulturpolitihkkii . Sámi ealáhusráđđi jođiha hálddašandoaimmaid Sámedikki ovddas ja doaibmá fágapolitihkalaš orgánan erenoamážit áššiid oktavuođas mat gusket ealáhusaide ja barggolašvuhtii . Viiddiduvvon doaibmaguovlluin 1997 rájes lea ođđa njuolggadusain mat mearriduvvojedje 1998:s áigumuššan eambbo deattuhit doarjaga kulturdoaibmabijuide , boazodollui guoski doaimmaide ja doaibmabijuide mat leat vuolgán boazodoalus . Sámedikkis lea jođus proseassa mii lea diggái sirdima birra hálddašanortnegiid mat njuolga gusket sámi álbmogii . Dát guoská Saemien Sijtii , Sijti Jarngii ja Varjjat Sami Museái , ja lassin dasa lea Ája sámi guovddáš ásahuvvon ja ferte oažžut doaibmadoarjaga . Danin ferte rievdadit njuolggadusaid nu ahte fitnodagaide mat ožžot almmolaš doaibmadoarjaga sámegiela , kultuvrra ja servodateallima ovddideapmái , ii guoskka dát njuolggadus . mearkkašit , ahte sámedikkiid gaskasaš ovttasbargui lea earenoamaš dárbu áššiin mat gusket máŋgga riikka sápmelaččaide dahje sámpmelaččaide sierra álbmogin , ja dasto mearkkašuvvo ahte dán lágán ovttasbargui lea dárbu maiddái našonalstáhtaid ektui , ja oasálaččat Šiehtadusa ulbmilin lea láhčit dilálašvuođaid bissovaš ovttasbargui sámedikkiid gaskka áššiin mat gusket máŋgga riikka sápmelaččaide dahje sápmelaččaide sierra álbmogin . Sámi parlamentáralaš ráddi galgá bargat dan ala ahte ovttastahttit politihkalaš áššiid meannudeami dain áššiin mat gusket dahje sáhttet guoskat máŋgga riikka sápmelaccaide dahje sápmelaccaide sierra álbmogin . Sámi parlamentáralaš ráddi galgá bargat dan ala ahte ovttastahttit politihkalaš áššiid meannudeami dain áššiin mat gusket dahje sáhttet guoskat máŋgga riikka sápmelaccaide dahje sápmelaccaide sierra álbmogin . Sámi parlamentáralaš rádi bargoviidodahkii gullet buot áššit mat rádi áddejumi mielde gusket dahje sáhttet guoskat sápmelaccaide sierra álbmogin . Sámi parlamentáralaš rádi bargoviidodahkii gullet buot áššit mat rádi áddejumi mielde gusket dahje sáhttet guoskat sápmelaccaide sierra álbmogin . Seamma guoská juohke sámedikki stivrra // ráđi ovtta lahttui . Dát guoská ea.ea. dáidda beliide : mearkkašit , ahte sámedikkiid gaskasaš ovttasbargui lea earenoamaš dárbu áššiin mat gusket máŋgga riikka sápmelaččaide dahje sámpmelaččaide sierra álbmogin , ja dasto mearkkašuvvo ahte dán lágán ovttasbargui lea dárbu maiddái našonalstáhtaid ektui , ja oasálaččat Šiehtadusa ulbmilin lea láhčit dilálašvuođaid bissovaš ovttasbargui sámedikkiid gaskka áššiin mat gusket máŋgga riikka sápmelaččaide dahje sápmelaččaide sierra álbmogin . Sámi parlamentáralaš ráddi galgá bargat dan ala ahte ovttastahttit politihkalaš áššiid meannudeami dain áššiin mat gusket dahje sáhttet guoskat máŋgga riikka sápmelaccaide dahje sápmelaccaide sierra álbmogin . Sámi parlamentáralaš ráddi galgá bargat dan ala ahte ovttastahttit politihkalaš áššiid meannudeami dain áššiin mat gusket dahje sáhttet guoskat máŋgga riikka sápmelaccaide dahje sápmelaccaide sierra álbmogin . Sámi parlamentáralaš rádi bargoviidodahkii gullet buot áššit mat rádi áddejumi mielde gusket dahje sáhttet guoskat sápmelaccaide sierra álbmogin . Sámi parlamentáralaš rádi bargoviidodahkii gullet buot áššit mat rádi áddejumi mielde gusket dahje sáhttet guoskat sápmelaccaide sierra álbmogin . Seamma guoská juohke sámedikki stivrra // ráđi ovtta lahttui . Doarjjaortnet guoská guđa gildii mat dahket sámegiela hálddašanguovllu , Kárášjoga , Deanu , Guovdageainnu , Unjárgga ja Porsáŋggu gielddat Finnmárkku fylkkas ja Gáivuona gielda Romssa fylkkas , dasto velá Finnmárkku ja Romssa fylkkagielddat , báikkálaš ja guovlulaš orgánat ja earát sámegiela hálddašanguovllus mat // geat geavahit sámegiela hálddašangiellan . Doarjjaortnet guoská guđa gildii mat dahket sámegiela hálddašanguovllu , Kárášjoga , Deanu , Guovdageainnu , Unjárgga ja Porsáŋggu gielddat Finnmárkku fylkkas ja Gáivuona gielda Romssa fylkkas , dasto velá Finnmárkku ja Romssa fylkkagielddat , báikkálaš ja guovlulaš orgánat ja earát sámegiela hálddašanguovllus mat // geat geavahit sámegiela hálddašangiellan . Lávdegotti bargu sáhtášii maid leat buorre vuođđun ja guoskat čoahkkadusa eará dákteriggeávdnasiidda . Danne livččii Sámedikki mielas lunddolaš go njuolggadusat guoskkašedje maiddái eará dákteriggeávdnasiidda . Njuolggadusa mii gieldá luovos kulturmuittuid billisteamis ferte dulkot gáržžet , ja dat mearkkaša ahte dieđalaš iskkademiide dahje vurkkodemiide eará sajis go Oslo universitehtas eai guoskka kulturmuitolága § 13 vuosttaš lađđasa mearrádusat . Lávdegotti bargu sáhtášii maid leat buorre vuođđun ja guoskat čoahkkadusa eará dákteriggeávdnasiidda . Danne livččii Sámedikki mielas lunddolaš go njuolggadusat guoskkašedje maiddái eará dákteriggeávdnasiidda . Njuolggadusa mii gieldá luovos kulturmuittuid billisteamis ferte dulkot gáržžet , ja dat mearkkaša ahte dieđalaš iskkademiide dahje vurkkodemiide eará sajis go Oslo universitehtas eai guoskka kulturmuitolága § 13 vuosttaš lađđasa mearrádusat . ekonomiijanjuolggadusaid doaibmaviidodat stáhtalaš ásahusaid ektui maidda ii guoskka bruttobušeterenprinsihppa - Finansdepartemeantta 10.12.98 johtočála R-11/98/R-11 Seamma guoská maid váldái bargokontuid ásaheami oktavuođas . Seamma guoská maid váldái bargokontuid ásaheami oktavuođas . Jovkui gullevašvuohta ja jovkui searvan ( korporatiivvalaš pluralisma ) lea dábálaččat guoskan dušše bargoeallimii ja ealáhusaide , guovddážii // periferiijai ja vuostekultuvrii guoskevaš ášše- ja beroštupmisurggiide . Sámi kulturmuitosuodjalus guoská goappašiid beliide . Dát ii guoskka dušše eanadahkii ja luondduriggodagaide , muhto maiddái kultuvrii masa leat vuođđun . 1966 ’ ON-konvenšuvnna 27. artihkal siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra ii guoskka sámi kultuvrra dušše gáržžes sihkkarastimii , muhto maiddái ávnnaslaš eavttuide sámi kultuvrra seailluheamis ja nannemis oppalaččat . Okta áŋgiruššansuorgi sáhttá guoskat máŋgga hástalussii ja váldomihttomearrái . Barggus mii guoská biras- ja resursageavaheami guottuide ferte vuođđun atnit báikegottiid iešáddejumiid ja iešárvvuid . Dát ii mielddisbuvtte dušše jođánis ja čielga vástádusaid areálaáššiin , muhto maiddái oaivadeami ja gulahallama doaimmaheddjiiguin go doaibma guoská sámi kulturmuittuide . Dát guoská osiide nugo ássanovddideapmái , kulturluottaid dulkomii mat illá oidnojit , iešguđetlágan kulturmuittuid oktavuhtii , eanadieđalaš ja ealáhuslaš erohusaide , visttiide ja visttiid historjái , kulturmuitoterminologiijai , hálddašanstrategiijaide , kulturmuitosuodjaleapmái , etihkkii jna. . Danne lea Sámi kulturmuitoráđđái hástalussan oažžut stáhtalaš eiseválddiid ja dutkanásahusaid bidjat searaid dutkamii mii earenoamážit guoská sámi kulturmuitosuodjaleapmái . movttiidahttit dutkansearaid fáttáin mat gusket sámi kulturmuittuide ja kulturbirrasiidda Jovkui gullevašvuohta ja jovkui searvan ( korporatiivvalaš pluralisma ) lea dábálaččat guoskan dušše bargoeallimii ja ealáhusaide , guovddážii // periferiijai ja vuostekultuvrii guoskevaš ášše- ja beroštupmisurggiide . Sámi kulturmuitosuodjalus guoská goappašiid beliide . Dát ii guoskka dušše eanadahkii ja luondduriggodagaide , muhto maiddái kultuvrii masa leat vuođđun . 1966 ’ ON-konvenšuvnna 27. artihkal siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra ii guoskka sámi kultuvrra dušše gáržžes sihkkarastimii , muhto maiddái ávnnaslaš eavttuide sámi kultuvrra seailluheamis ja nannemis oppalaččat . Okta áŋgiruššansuorgi sáhttá guoskat máŋgga hástalussii ja váldomihttomearrái . Barggus mii guoská biras- ja resursageavaheami guottuide ferte vuođđun atnit báikegottiid iešáddejumiid ja iešárvvuid . Dát ii mielddisbuvtte dušše jođánis ja čielga vástádusaid areálaáššiin , muhto maiddái oaivadeami ja gulahallama doaimmaheddjiiguin go doaibma guoská sámi kulturmuittuide . Dát guoská osiide nugo ássanovddideapmái , kulturluottaid dulkomii mat illá oidnojit , iešguđetlágan kulturmuittuid oktavuhtii , eanadieđalaš ja ealáhuslaš erohusaide , visttiide ja visttiid historjái , kulturmuitoterminologiijai , hálddašanstrategiijaide , kulturmuitosuodjaleapmái , etihkkii jna. . Danne lea Sámi kulturmuitoráđđái hástalussan oažžut stáhtalaš eiseválddiid ja dutkanásahusaid bidjat searaid dutkamii mii earenoamážit guoská sámi kulturmuitosuodjaleapmái . movttiidahttit dutkansearaid fáttáin mat gusket sámi kulturmuittuide ja kulturbirrasiidda Dieđáhus guoská ráđi doaimmaide 1999 guovvamánu 9. b. rájes miessemánu 18. b. rádjai . Dát guoská earenoamážit Beiarnhuksemii maid Statskraft SF lea plánemin , Oldereidhuksemii maid Salten kraftsamband lea plánemin ja Sundsfjordhuksemii maid Sjøfossen energi A // S lea plánemin . kártet ja guorahallat dáid váttisvuodaid ja hástalusaid mat gusket sámi mediade , ii dušše doaimmaid ja rámmaeavttuid ektui , muhto maiddái ruhtadeami , eaiggádatstruktuvrra , etihka hálddašeami jna. ektui . Mii guoská departemeantta eaktudeapmái bealátkeahtes dutkan- ja čielggadanbirrasa ektui , de ii leat ráđđi árvvoštallan dan erenoamážit válljedettiinis ásahusa mii galggai dahkat dán barggu . Bargiidbellodaga joavku bivdá Sámedikki presideantta čilget muhtun prinsihpalaš gažaldagaid mat gusket oktavuhtii Sámediggeráđi ja dievasčoahkima , ja Sámediggeráđi ja vuollásaš ráđiid gaskka . Maŋimuš áiggiid leat oaidnán ovtta ášši oktavuođas ahte Narviikka gielda lea geavahan sámi jienastuslogu go lea meannudan áššiid mat gusket sámi báikenamaide kárttain . Lea maiddái dehálaš ahte smávva servodagat maidda ruoššareabbá guoská , ain ožžot reabbákonsešuvnnaid . Dát lea maiddái suorgi mii guoská nissonolbmuide maiddái eará vuođđoealáhusain . Áirasa Magnhild Mathisena gažaldahkii mii guoská plána čuovvulanressurssaide vástiduvvo dán ášši meannudeami oktavuođas . Dát leat gažaldagat mat sáhttet guoskat sámi álbmogii ja eará eamiálbmogiidda . Mii guoská dán áššái , de lea Sámediggeráđđi deattuhan humanitáralaš beali ja juolludan 10.000,- kruvnnu Rukses Russii . Jos biddjojuvvojit eavttut mat gusket dasa goas rusttegat galget leat doaimmas , de biddjojuvvojit sierra eavttut juolludusas ja sankšuvndadoaibmabijut čilgejuvvojit . Man stuorra oassái Jiekŋamearas guoská dát eaiggáduššanvuoigatvuohta ? Mii guoská doahpaga « sámi álbmot » áddejupmái dán oktavuođas , de oaivvildit mii ná : Mii muittuhit ahte oljo- ja gássadoaibma ja minerálaroggan eamiálbmotguovlluin Arktisis guoská eamiálbmoga guovddáš beroštumiide . Workshop galgá guoskat minerála- // oljo- ja gássadoaimma ja eamiálbmotvuoigatvuođaid // - beroštumiid // - ealáhusaid ja servodaga gaskasaš oktavuhtii . Dát Gonagaslaš majestehta Gonagasa sánit gusket ollu maiddái sámiide geat šadde dárogielagin dáruiduhttinproseassas , sámiide geat ásset olggobealde dáláš sámegiela hálddašanguovllu ja sámiide geat eai oažžo oahpahusa Sámi oahppoplána mielde . » Oahpahuslága 6. § goalmmát čuoggás definerejuvvo sámi guovlu ná « sámi guovlu : 1 ) sámegiela hálddašanguovlu sámelága 3-1 § mielde , 2 ) eará gielddat dahje gielddaid oasit Gonagas stáhtaráđis addán láhkaásahusa mielde maŋŋá go Sámediggi ja dat gielddat ja fylkagieddat maidda ášši guoská leat beassan buktit cealkámuša . #ILL Guovlluin olggobealde sámegiela hálddašanguovllu lea vuolggasajis fuonit dilli mii guoská gielalaš ahtanuššamii ja ovdánahttimii . Evalueren galgá guoskat dan ovdáneapmái mii dáhpáhuvvá vuođđoskuvllas maŋŋá go O97 ja S97 lea váldojuvvon geavahussii . Evaluerenbargu galgá guoskat sihke O97:ii ja S97:ii . Mii guoská dássásašvuhtii , de mihkkege ii čájet ahte dássásašvuohta sámiid oahpahusas deattuhuvvošii . Áirras Asbjørg Skåden ovddida iežas gažaldagas ollu beliid mat gusket oahpahussii oppalaččat ja oahpahussii erenoamážit Ofuohtas // Lulli-Tromssas . Dán vuoro guoská dát Deanu gildii , man oktavuođas varraseamos logut čájehit ahte gielda massá dietnasiid ovtta ja guovtti miljon kruvnnu gaskka jos plánat šaddet duohtan dahkkot . Sámediggeráđđi áigu vuos váidalit go Girko- , oahpahus- ja dutkandepartemeanta lea mearridan ahte sámi oahppoplána ii galgga guoskat priváhtaskuvllaide Deanus . Dáin čielggadusain , ja dain meannudemiin , leat boahtán ovdan deatalaš mearkkašumit strategalaš beliid dáfus mat gusket sámi dutkama boahtteáigái . Lea ollu jagiid leamaš stuorra váilevašvuohta go guoská politihkalaš barggu doaimmaheapmái Sámedikki ektui . Sámedikki mielaš lea deatalaš čuovvulit barggu Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusain Finnmárkku birra ja viidásit barggu mii šaddá guoskat eará árbevirolaš sámi guovlluide . Boazoealáhus ii leat dán rádjai ožžon govttolaš oasi buhtadusain , ja dát guoská earenoamážit ekonomalaš vahágiidda go lea ollu bohccuid massán . Dat guoská sisriikkalaš buvttadeapmái , riikka iežas boazodolliid dienasdássái , bohccobierggu márkanosiide , njuovahatstruktuvrii , bargosajiide guovllus gos leat uhccán ealáhusat , ja sápmelaččaid ovttasbargovejolašvuođaide rastá riikkarájiid . Dasto leat servodat- ja kultuvrralaš bealit , ja dilálašvuohta guoskkašii ollu boazodolliide ja bearrašiidda . Dá leat eavttuhusat main fuomášupmi lea divvojuvvon doaibmabijuide maid sáhttá čađahit viehka geahppasit ja maidda eai guoskka proseassat mat muđui leat jođus . Sámedikki mielaš lea deatalaš čuovvulit barggu Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusain Finnmárkku birra ja viidásit barggu mii šaddá guoskat eará árbevirolaš sámi guovlluide . Boazoealáhus ii leat dán rádjai ožžon govttolaš oasi buhtadusain , ja dát guoská earenoamážit ekonomalaš vahágiidda go lea ollu bohccuid massán . Dat guoská sisriikkalaš buvttadeapmái , riikka iežas boazodolliid dienasdássái , bohccobierggu márkanosiide , njuovahatstruktuvrii , bargosajiide guovllus gos leat uhccán ealáhusat , ja sápmelaččaid ovttasbargovejolašvuođaide rastá riikkarájiid . Dasto leat servodat- ja kultuvrralaš bealit , ja dilálašvuohta guoskkašii ollu boazodolliide ja bearrašiidda . Dá leat eavttuhusat main fuomášupmi lea divvojuvvon doaibmabijuide maid sáhttá čađahit viehka geahppasit ja maidda eai guoskka proseassat mat muđui leat jođus . Dát guoská sihke mearra- ja johkabivdui . Vádjolusluossalávdegoddi lea barggus bokte váikkuhan oažžut áddejumi muhtun boahtteáiggi hástalusaide mat gusket luosa biologiija ja hálddašeami vuogádahkii , ja čilgen dan ja addán das máhtolašvuođa . Erenoamáš dehálaš lea ahte máhtolašvuohta mii guoská luosa vánddardeapmái , ahtanuššamii ja gođđamii mearas buoriduvvo . Dál bargojuvvo sámi riektiáddejumi ja dološvuoigatvuođa kártemiin mii guoská riddolagaš resurssaid geavaheapmái . Viidáseabbo dutkanbarggus dáid gažaldagaid oktavuođas háliidit rávvet ahte biddjo stuorra deaddu olbmuid árgabeaivvi máhtolašvuođa kártemii ja analyseremii luondduoktavuođaid birra - dán oktavuođas guoská dát lussii . Čuokkis 9.3.3 guoská earret eará rusttegiin báhtaran guliid bivdimii . Čuokkis 9.8.3 guoská predatorhálddašeapmái . Erenoamážit guoská dát luosa eretvánddardeapmái , ahtanuššamii ja gođđanvánddardemiide . Erenoamážit guoská dát luosa eret vánddardeapmái , ahtanuššamii ja gođđanvánddardemiide . Viidáseabbo dutkanbarggus dáid gažaldagaid oktavuođas háliidit rávvet ahte biddjo stuorra deaddu olbmuid árgabeaivvi máhtolašvuođa kártemii ja analyseremii luondduoktavuođaid birra — dán oktavuođas guoská dát lussii . Čuokkis 9.3.3 guoská earret eará rusttegiin báhtaran guliid bivdimii . Čuokkis 9.8.3 guoská predatorhálddašeapmái . Dát guoská sihke mearra- ja johkabivdui . Vádjolusluossalávdegoddi lea barggus bokte váikkuhan oažžut áddejumi muhtun boahtteáiggi hástalusaide mat gusket luosa biologiija ja hálddašeami vuogádahkii , ja čilgen dan ja addán das máhtolašvuođa . Erenoamáš dehálaš lea ahte máhtolašvuohta mii guoská luosa vánddardeapmái , ahtanuššamii ja gođđamii mearas buoriduvvo . Dát guoská sihke mearra- ja johkabivdui . Vádjolusluossalávdegoddi lea barggus bokte váikkuhan oažžut áddejumi muhtun boahtteáiggi hástalusaide mat gusket luosa biologiija ja hálddašeami vuogádahkii , ja čilgen dan ja addán das máhtolašvuođa . Erenoamáš dehálaš lea ahte máhtolašvuohta mii guoská luosa vánddardeapmái , ahtanuššamii ja gođđamii mearas buoriduvvo . Viidáseabbo dutkanbarggus dáid gažaldagaid oktavuođas háliidit rávvet ahte biddjo stuorra deaddu olbmuid árgabeaivvi máhtolašvuođa kártemii ja analyseremii luondduoktavuođaid birra - dán oktavuođas guoská dát lussii . Dát guoská sihke dáláš institušuvnnaide main leat viiddidanplánat , ja čuovvovaš plánejuvvon prošeavttaide ( prioriterekeahtes listu ) : Dát guoská earenoamážit prošeavttaide mat gusket mearrasámi guovlluide . Dát guoská earenoamážit prošeavttaide mat gusket mearrasámi guovlluide . Dát guoská sihke dáláš institušuvnnaide main leat viiddidanplánat , ja čuovvovaš plánejuvvon prošeavttaide ( prioriterekeahtes listu ) : Dát guoská earenoamážit prošeavttaide mat gusket mearrasámi guovlluide . Dát guoská earenoamážit prošeavttaide mat gusket mearrasámi guovlluide . Dát guoská sihke dáláš institušuvnnaide main leat viiddidanplánat , ja čuovvovaš plánejuvvon prošeavttaide ( prioriterekeahtes listu ) : § 3 Sámi giellamearrádusat § 2 vuolde gusket prinsihpalaččat buot sámegielaide main lea iežaset čállinvuohki . Sámi giellalávdegoddi sáhttá goit fápmudit sierra giellajoavkkuid juhkosiid mearridit áššiin mat gusket dušše ovtta giellajovkui . Mii guoská terminologiijabargui , de diehtá SVL ahte leat máŋggat prošeavttat mat leat álggahuvvon davvi-riikkalaš dásis gos sámit EAI leat mielde . SVL oaivila mielde dát maid guoská go doallá oktavuođaid eará ásahusaiguin Sámis ja riikkaidgaskasaččat . § 3 Sámi giellamearrádusat § 2 vuolde gusket prinsihpalaččat buot sámi suopmaniidda . Sámi giellalávdegoddi sáhttá goit fápmudit sierra suopmanjoavkkuid juhkosiid mearridit áššiin mat gusket dušše ovtta suopmanjovkui . § 3 Sámi giellamearrádusat § 2 vuolde gusket prinsihpalaččat buot sámi suopmaniidda . Sámi giellalávdegoddi sáhttá goit fápmudit sierra suopmanjoavkkuid juhkosiid mearridit áššiin mat gusket dušše ovtta suopmanjovkui . Sámedikki eavttuhus viggá divvut fuomášumi doaibmabijuide maid sáhtášii čađahit viehka geahppasit ja mat eai guoskkaše eará proseassaide mat leat jođus . Dát guoská earenoamážit Kárášjot- ja Guovdageain-boazoguohtonguovlluide . Sámedikki eavttuhus viggá divvut fuomášumi doaibmabijuide maid sáhtášii čađahit viehka geahppasit ja mat eai guoskkaše eará proseassaide mat leat jođus . Dát guoská earenoamážit Kárášjot- ja Guovdageain-boazoguohtonguovlluide . Dát guoská Sámedikki iežas bargui ja maiddái bargui eará ásahusaid ja orgánaid ektui mat vaikkuhit sámi servodaga ovdáneami . Nissoniidda geat barget vuođđoealáhusain leat áššit mat gusket bálkái , penšuvdnii , áhpehisvuhtii ja buozanvuođabálká- ja oadjoortnegiidda deatalaččat . Máttasámi guovllu nissonat leat čatnan maiddái birasgažaldagaid dearvvasvuhtii , ja leat ohcalan dutkama mii čájehivččii vejolaš guhkesáiggeváikkuhusaid maŋŋá Tjernobyllihkohisvuođa mii earenoamážit guoskkai máttasámi guvlui . Sámedikki nissonprošeavtta prošeaktaáigodagas lea Sámediggi vásihan ahte gažaldagaid mat gusket dásseárvui ferte álelassii ja vuđolaččat čuovvut . Sámediggi lea sápmelaččaid bajimuš orgána gos mearriduvvojit deataleamus áššit mat gusket sápmelaččaide . - leat mielde integrereheamen mánáidgárdái ja vuođđoskuvlii čuolmmaid mat gusket gánddaid ja nieiddaid guovttelágan oahpaheapmái Dát guoská maid ruošša stáhtaássiide ja sin bearrašiidda , geat leat ásaiduvvan norggabeallai . Guoská čuoggái 1.3 , 1. teakstaoassi Guoská cuoggái 3.1 : Dát guoskkašii maiddái virgái boazodoallohálddahusas . Dát guoská Sámedikki iežas bargui ja maiddái bargui eará ásahusaid ja orgánaid ektui mat váikkuhit sámi servodaga ovdáneami . Nissoniidda geat barget vuođđoealáhusain leat áššit mat gusket bálkái , penšuvdnii , áhpehisvuhtii ja buozanvuođabálká- ja oadjoortnegiidda deatalaččat . Máttasámi guovllu nissonat leat čatnan maiddái birasgažaldagaid dearvvasvuhtii , ja leat ohcalan dutkama mii čájehivččii vejolaš guhkesáiggeváikkuhusaid maŋŋá Tjernobyllihkohisvuođa mii earenoamážit guoskkai máttasámi guvlui . Sámedikki nissonprošeavtta prošeaktaáigodagas lea Sámediggi vásihan ahte gažaldagaid mat gusket dásseárvui ferte álelassii ja vuđolaččat čuovvut . Sámediggi lea sápmelaččaid bajimuš orgána gos mearriduvvojit deataleamus áššit mat gusket sápmelaččaide . - leat mielde integrereheamen mánáidgárdái ja vuođđoskuvlii čuolmmaid mat gusket gánddaid ja nieiddaid guovttelágan oahpaheapmái Dát guoská maid ruošša stáhtaássiide ja sin bearrašiidda , geat leat ásaiduvvan norggabeallai . Dát guoská organisašuvnna siskkáldas huksemii ja boahtteáigái heivehuvvon ealáhuspolitihkalaš duodjepolitihka hábmemii . Dákkár fágaásahus lea deatalaš daid osiid goziheamis mat gusket buvttaovddideapmái , oaivadeapmái ja fágalaš láhččimii . Dát guoská maid oahpahalliidbálkká ruhtadeapmái . Hálddahuslága njuolggadusat gusket áššiide mat meannuduvvojit dáid njuolggadusaid mielde . Láhkamearrádus vuođustangeatnegasvuođa birra ovttaskas mearrádusaid oktavuođas , guoská áššiid mearrádusaide nu go namuhuvvon 3. čuoggás . Lea dehálaš dakkár fágaásahusain fuolahit daid beliid suorggis mat gusket dujiid ovdáneapmái , bagadussii ja fágalaš lágideapmái . Lea dárbu dakkár forumii gos buohkat geain lea beroštupmi áššis čoahkkanit , buohkain lea de okta lávdi gos deaivvadit ja dat mii doppe mearriduvvo guoská buohkaide . Lea dehálaš dakkár fágaásahusain fuolahit daid beliid suorggis mat gusket dujiid ovdáneapmái , bagadussii ja fágalaš lágideapmái . Dát guoská organisašuvnna siskkáldas huksemii ja boahtteáigái heivehuvvon ealáhuspolitihkalaš duodjepolitihka hábmemii . Dákkár fágaásahus lea deatalaš daid osiid goziheamis mat gusket buvttaovddideapmái , oaivadeapmái ja fágalaš láhččimii . Dát guoská maid oahpahalliidbálkká ruhtadeapmái . Dát guoská organisašuvnna siskkáldas huksemii ja boahtteáigái heivehuvvon ealáhuspolitihkalaš duodjepolitihka hábmemii . Dákkár fágaásahus lea deatalaš daid osiid goziheamis mat gusket buvttaovddideapmái , oaivadeapmái ja fágalaš láhččimii . Dát guoská maid oahpahalliidbálkká ruhtadeapmái . Hálddahuslága njuolggadusat gusket áššiide mat meannuduvvojit dáid njuolggadusaid mielde . Láhkamearrádus vuođustangeatnegasvuođa birra ovttaskas mearrádusaid oktavuođas , guoská áššiid mearrádusaide nu go namuhuvvon 3. čuoggás . Máŋga eavttuhusa ođđa minerálalágas gusket eana- ja čáhcevuoigatvuođaid digáštallamii mat Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusas leat gieđahallon . Dattetge oaivvilda Sámediggi ahte dát dáhkádus galgá oidnot njuolga lágas , ja dat galgá guoskat olles sámi ássanguvlui , ii ge dušše Finnmárkui . Lea dehálaš , jos daid beliid mat gusket sámi guovlluid riektidiliide galgá ollislaččat ja ovttastahttojuvvon meannudit , ahte minerálaláhkaeavttuhusat bohtet maiddái ovdan fárrolagaid Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusain . Máŋga eavttuhusa ođđa minerálalágas gusket eana- ja čáhcevuoigatvuođaid digáštallamii mat Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusas leat gieđahallon . Dattetge oaivvilda Sámediggi ahte dát dáhkádus galgá oidnot njuolga lágas , ja dat galgá guoskat olles sámi ássanguvlui , ii ge dušše Finnmárkui . Lea dehálaš , jos daid beliid mat gusket sámi guovlluid riektidiliide galgá ollislaččat ja ovttastahttojuvvon meannudit , ahte minerálaláhkaeavttuhusat bohtet maiddái ovdan fárrolagaid Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusain . Fuopmášuhttit ahte áigemeari maŋideapmi guoská dušše áššái 32/99/32 , eará áššiide ferte eavttuhusaid buktit nugo dábálaččat § 6 , nuppi lađđasa vuođul dii. 16.00 beaivvi ovdal . Norlándda fylkkamánni lea fámuhuhttán Spjeltfjelldalen ja Fisklausvatn luonddureserváhtaid suodjalannjuolggadusa mii guoská bivdui beatnagiin . Sáhttá go Sámediggeráđđi doarjut dan ahte dát láhkaásahus ii galgga guoskat boazodoalliide geain leat uhccit go ovdamearkka dihte 500 bohcco ? Sámediggeráđđi lea ožžon guokte gažaldaga mat gusket 1999-2000 boazodoallošiehtadussii . Dasto čujuha Sámediggi maid ferte vuhtii váldit barggus viidáseabbut go guoská boazologu heiveheapmái muhtun osiin Finnmárkkus : Dasto leat servodat- ja kultuvrralaš bealit , ja dilálašvuohta guoskkašii ollu boazodoalliide ja bearrašiidda . Dát leat eavttuhusat main fuomášupmi lea divvojuvvon doaibmabijuide maid sáhttá čađahit viehka geahppasit ja maidda eai guoskka proseassat mat muđui leat jođus . Mii guoská láhkaásahussii masa Sámi Válgalihttu čujuha , de oaivvilda Sámediggeráđđi ahte dan vealtameahttumit ferte ráhkadit oasálaččaid gaskasaš šiehtadusa vuođul . Sámediggi našuvnnalaš orgánan mii guoská oktavuhtii guovddáš eiseválddiigun lea válljen eará vuogi . Sámi Válgalihttu jearrá maiddái gažaldaga mii guoská dasa ahte galgá go láhkaásahus guoskat boazodoalliide , geain leat uhccit go 500 bohcco . #ILL Sámi Válgalihttu jearrá maiddái gažaldaga mii guoská dasa ahte galgá go láhkaásahus guoskat boazodoalliide , geain leat uhccit go 500 bohcco . Sámediggi lea dattetge guorahallan gažaldaga áššis 18/99/18 , mii guoská ii eaktodáhtolaš njuovvamii , geahča čoahkkingirjji sitáhta bajábealde . Solli nubbi gažaldat guoská Sámedikki boahttevaš ruhtaprioriteremiidda gielladoaibmabijuide dáin guovlluin . Sámi oahpahusráđi jođiheaddji Asbjørg Skådena go dáhtošii sámi oahppoplána guoskat olles Davvi-Norgii . Ođastus-97 oktavuođas ja go Sámediggi gieđahalai áššiid mat guske dán ođastussii , gáibidii Sámediggi ahte ráhkaduvvojit sierra plánat sámi ohppiid oahpahussii . NRK Sámi Radio lea ge dalle ožžon vejolašvuođaid leat ovddimuččaid searvvis institušuvnnas NRK , mii guoská digitála sáddenteknologiija geavaheapmái . Sámediggeráđđi ii sáhte movt ge váikkuhit dasa , mii guoská apparáhtaid govttolaš haddái . Gulaskuddancealkámušat mat leat joavdan Justisdepartementii , ja mat gusket Sámi vuoigatvuođalávdegotti čielggadussii NAČ 1997:4 ( buot gulaskuddancealkámušain sáddejuvvo kopiija Sámedikki joavkkuide ) : Láhka addá meahccekommišuvdnii válddi duomuin mii guoská buohkaide , 1 ) leago stáhta gii oamasta eatnamiid vai ii , 2 ) mearridit rájiid stáhta ja eará eatnamiid gaskka mat dasa gusket , ja 3 ) mearridit stáhta eatnamiin geavahanvuoigatvuođa , maiddái buohkaid geavahanvuoigatvuođa , ja jos ovttasge lea , de geas lea geavahanvuoigatvuohta . Láhka addá meahccekommišuvdnii válddi duomuin mii guoská buohkaide , 1 ) leago stáhta gii oamasta eatnamiid vai ii , 2 ) mearridit rájiid stáhta ja eará eatnamiid gaskka mat dasa gusket , ja 3 ) mearridit stáhta eatnamiin geavahanvuoigatvuođa , maiddái buohkaid geavahanvuoigatvuođa , ja jos ovttasge lea , de geas lea geavahanvuoigatvuohta . Eanavuovdinstivra lea rapporttain mii ráhkaduvvui 1996:s buktán deatalaš beali gažaldahkii mii guoská minerálaohcamii ja - roggamii báikkálaččat Finnmárkkus . Sámediggi lea oaidnán ahte Sámi vuoigatvuođalávdegoddi hui uhccán lea čielggadan Finnmárkku eatnamiid eaiggáduššanvuoigatvuođa , vaikke vel justa gažaldagat mat gusket eaiggáduššanvuoigatvuhtii leat guovddážin lávdegotti mandáhtas . Guovddáš gažaldahkan lea manahivčče go sápmelaččat álbmogin dáid ortnegiid ásahemiin , ja dat guoská earenoamážit Finnmárkku eanahálddašeami ortnegii , buot boahttevaš buolvvaid vuoigatvuođaid . Dasto galggašii ásahuvvot bissovaš konsultašuvdna- ja šiehtadanortnet riikka politihkalaš eiseválddiiguin deatalaš áššiin mat gusket min álbmogii , nugo láhkaválmmastanbarggut mat sáhttet guoskat sámi vuoigatvuođaide . Dasto galggašii ásahuvvot bissovaš konsultašuvdna- ja šiehtadanortnet riikka politihkalaš eiseválddiiguin deatalaš áššiin mat gusket min álbmogii , nugo láhkaválmmastanbarggut mat sáhttet guoskat sámi vuoigatvuođaide . Riikkaidgaskasaš rievttálaš prinsihpaid čađaheapmi , earret eará ILO-konvenšuvnna nr. 169 heivehemiin Norgga lágaide , lea hui deatalaš dán oktavuođas , ja dat guoská earenoamážit ILO-konvenšuvnna 14. ja 15. artihkkaliidda . Stáhta geatnegasvuohta ii guoskka dušše ideálalaš kulturgaskkustemiid suodjaleapmái nugo oahpahus , girjjálašvuohta ja dáidda , muhto maiddái ávnnaslaš kulturvuđđui , vai sápmelaččat oččošedje ekonomalaš ja fysálaš eavttuid maid dárbbašit kultuvrraset sihkkarastimis ja ovddideamis . Stáhta riektegeatnegasvuohta guoská sámi kultuvrra ollislaš doaibmabijuide , ja ferte lassin ovttaskas daguid dahje doaibmabijuid árvvoštallamiid maid árvvoštallojuvvot ollislaččat . Dohkkeheami oktavuođas adnojuvvui vuođđun ahte lea sámi álbmot masa stáhta geatnegsvuođat konvenšuvnna vuođul gusket . NOU 1984:18 dadjá ahte sápmelaččat eahpitkeahttá leat etnihkalaš joavku masa 27. artihkkala kultursuodjaleapmi guoská . ON-komitéa dadjá dán guoskat earenoamážit eamiálbmogiidda . Ii leat veara oppa eahpiditge ahte sámi guovlluid dálá eanavuoigatvuođadilli ii guoskka dan dillái maid komitéa dás atná vuođđun , namalassii ahte eatnamat leat váldon eamiálbmogiin almmá sin čielga ja eaktudáhtolaš lobi haga . Sámi vuoigatvuođalávdegoddi lea menddo ollu deattuhan hálddašanortnegiid Finnmárkku eatnamiidda geavatlaš politihkalaš vihkkedallamiid vuođul mat eai čielgasit váldde vuhtii rievttálaš beliid mat gusket dáid guovlluide . Sámediggi oaivvilda ahte jos Sámi vuoigavuođalávdegotti čielggadus gieđahallojuvvo dego dábálaš gulaskuddanáššin man vuođul Stuorradiggi dasto dahká mearrádusaidis , de dat guoskkašii dušše gažaldahkii mo guovddáš vuoigatvuohta galgá hálddašuvvot áiggis áigái , iige ieš guovddáš vuoigatvuhtii . Dát guoská dávjá resursariggámus guovlluide stuorra johkagáttiin ja vuotnaguovlluin . Dat guoská álgovuorus buot fylkka areálaide — dat mii ovdal gohčoduvvui « stáhta čálekeahtes eanan » . Sámediggi oaidná ahte oktasaš hálddašanorgánas livčče ollu buorrevuođat , earret eará go guoská boazodollui , ovttasbargui ja riidduid čoavdimii , ja ahte ortnet mearkkašivččii oktasaš eaiggáduššama . Báikkálaš hálddašeami ortnet galggašii Sámedikki mielas guoskat buot ođasmuvvi meahcceriggodagaide . Dát guoská earenoamážit riikkaviidosaš organisašuvnnaide mat ovddastit nášuvnnalaš bivdo- ja guolástanberoštumiid , ja mat gitta otnážii dávjá leat badjelgeahččan báikkálaš sámi beroštumiid ja maid oainnuset bokte čájehan ahte duođas dáhttot joatkit ovddeš áiggi vealaheaddji politihka . Dákkár ortnegat galggašedje guoskat olles Finnmárkui , ja dasto velá guovlluide Tromssas ja Norlánddas gos lea sámi álbmot . Dál oaidnit dađibahábut dávjjit ja dávjjit ahte eambbosat ja eambbosat masset iežaset govttolaš oasi guolleresurssain , ja dat guoská maid ii-sámi álbmogii . Dát guoská earenoamážit gielddaide maidda eai nu ollu boazodoallit mávsse vearu , muhto gos dattetge leat guohtoneatnamat bohccuide . Dát guoská earret earrá ealáhusa geavahan- ja guohtonguovlluide ja johtolagaide . Sámi vuoigatvuođalávdegoddi guorahallá galggašii go boazodoalu eará geavahemiide addit seamma suodjaleami go johtolagaide , namalassii galggašii go suodjaleapmi guoskat buot geavahemiide iige dušše geavahemiide mat adnojuvvojit dárbbašlažžan . « Eanaháldendoaibmabijuid — maiddái doaibmabijuid mat gusket čázádagaide — sáhttá álggahit dušše go eai dagat stuorra vahágiid oktiige geas lea geavahanriekti . Guođohanvuoigatvuođa berre ráddjet nu ahte guoská šibihiidda masa dálus lea dálvefuođar . Sámediggi atná mearkkašan vearan ahte áidna sadji gokko Sámi vuoigatvuođalávdegoddi evttoha aktiivvalaš doaibmabijuid suodjalan dihte sámi kultuvrra ja ođđasis ásahan dihte vuoigatvuođaid mat viehka muddui gusket earáide , lea evttohuvvon dakkár vuogi mielde mii čuozašii eará sámi jovkui . Dasto ferte ásahuvvot čielga láhkavuođđu Sámediggái man vuođul beasašii gáibidit čielggademiid go Sámediggi dan atná dárbun , dahje jos meassan guoská sámi beroštumiide dahje jos meassamiid váikkuhusaid ii dieđe dahje dat leat eahpečielgasat . Sámediggi čujuha ahte sihke dálá Ráđđehus ja ovddit Ráđđehus leat bidjan eaktun ahte Sámediggi galgá leat guovddážin go eavttut biddjojuvvojit áššiin mat gusket sámi álbmogii . Dát ášši guoská dieđusge min álbmoga boahtteáigái . Sámediggi vuordá ahte dikkis livččii guovddáš ja aktiivvalaš sadji viidáseabbu čielggadusaid mandáhta hábmemis , čielggadanlávdegotti čoahkádusa mearrideamis ja lágaid ja láhkaásahusaid ráhkademiin mat gusket sámi vuoigatvuođaide . Stáhta álbmotrievttálaš geatnegasvuođat sámiid guovdu leat dasto nannejuvvon 1984 rájis e.e. dainnago Norga 1990 vuosttamuš riikan máilmmis dohkkehii ILO-soahpamuša nr. 169 , mii lea álgoálbmogiid ja čearddaid birra , ja man njuolggadusat gusket njuolga álgoálbmogiid eananvuoigatvuođaide ja sin vuoigatvuođaide searvat iežaset guovlluid luondduriggodagaid hálddašeapmái . Dán dihtii dieđusge fertejit leat dihto vejolašvuođat norgalaš riekteásahusas heivehaddat álgoálbmogiid eananvuoigatvuođaide guoski njuolggadusaid geavatlaš čađaheami . Sámi vuoigatvuođalávdegoddi lea menddo ollu deattuhan hálddašanortnegiid Finnmárkku eatnamiidda geavatlaš politihkalaš vihkkedallamiid vuođul mat eai čielgasit váldde vuhtii rievttalaš beliid mat gusket dáidda guovlluide . Vaikko eaiggátvuođa ášši ii leat Guovddášbellodaga sámediggejovkui guovdileamos ášši das mii guoská Finnmárkku eatnamiid boahttevaš hálddašeapmái , de mii dattetge doarjut Sámediggeráđi árvalusa iskat dárkileappot man viidát ILO-soahpamuša artihkkal 14 sáhttá dulkojuvvot . Bajilčála galggašii nuppástahttojuvvot nu ahte dat guoská duššefal Deanu čážádahkii . Vaikko Bargiidbellodaga joavku čađat lea bargan aktiivvalaččat dainna áigumušain ahte olmmošvuoigatvuođaide , álgoálbmogiidda ja unnitčearddaide guoski álbmotrievtti njuolggadusat galggašedje válddojuvvot mielde láhkaásahussii , de mii dattetge dáhttut várret suollemasat geažideames ahte Norggas eai odne meannut sámiiguin nu mo álbmotriekti gáibida . Go sáhkan lea dakkár dovdduide guoski fáddá go geavahan- ja eaiggáduššanvuoigatvuohta eatnamiidda ja resurssaide , de lea dárbu nu stuorra dárkilvuhtii go vejolaš . - Lappekodicillen - mii lei Dánmárkku-Norgga ja Ruoýa jagi 1751 rádjasoahpamuššii dakkár lasáhus mii guoská rádjarasttideaddji sámiid vuoigatvuođaide , lea okta ovdamearka mii čájeha ahte stáhtat dohkkehedje sámiid álbmogin . Min mielas SVL árvalusat gusket unnán dasa maid doahpagat iešmearrideapmi ja iešstivrejupmi sáhttet mearkkašit , vaikko sámi beroštumit ja sámi orgánat dáláš árvalusaid mielde ožžot vejolašvuođa váikkuhit sámi guovlluid resurssaid hálddašeapmái . Álbmotriektejoavkku árvvoštallamiidda guoski boasttu ipmárdusat joatkašuvvet árvalusas go das čuoččuhuvvo ahte joavkku čielggadeapmi čájeha ahte Dat ii moge guoskka Finnmárkku eananhálddašanorgánii maid Álbmotriektejoavku lea árvvoštallan dákko , vaikko SE ásahuvvošiige dan báldii ja stivrii šattašii sámi eanetlohku . Guokte beali leat maid mii fertet fuopmášuhttit , mat gusket Sámi eananhálddašanorgána ásaheapmái . Mii maid dattetge oaivvildit ahte SVL livččii galgan čielggadit sámi eaiggáduššan- ja háldoguvlui guoski dilálašvuođaid buorebut , ja danne doarjutge árvalusa , ahte viidát ovddasteaddji lávdegoddi ( kommišuvna ) vuođđuduvvo , ja bargunis dat galgá identifiseret dakkár guovllu ILO-soahpamuša 169 , artihkkala 14.1 , mearrádusaid vuođul . Mii guoská doahpagii mat gusket dáid guovlluide » rádjai . Jos Finnmárkku eanahálddašeapmi ásahuvvo ovtta mađe ovddastemiin ja dáinna gelbbolašvuođain maid Sámi vuoigatvuođalávdegoddi lea evttohan , de lea Sámediggi mielas guorahallat galggašii go biehttalanvuoigatvuohta guoskat Finnmárkui . Guovddáš gažaldahkan lea manahivčče go sápmelaččat álbmogin dáid ortnegiid ásahemiin , ja dat guoská earenoamážit Finnmárkku eanahálddašeami ortnegii , buot boahttevaš buolvvaid vuoigatvuođaid . Dasto galggašii ásahuvvot bissovaš konsultašuvdna- ja šiehtadanortnet riikka politihkalaš eiseválddiiguin deatalaš áššiin mat gusket min álbmogii , nugo láhkaválmmastanbarggut mat sáhttet guoskat sámi vuoigatvuođaide . Dasto galggašii ásahuvvot bissovaš konsultašuvdna- ja šiehtadanortnet riikka politihkalaš eiseválddiiguin deatalaš áššiin mat gusket min álbmogii , nugo láhkaválmmastanbarggut mat sáhttet guoskat sámi vuoigatvuođaide . Riikkaidgaskasaš rievttálaš prinsihpaid čađaheapmi , earret eará ILO-konvenšuvnna nr. 169 heivehemiin Norgga lágaide , lea hui deatalaš dán oktavuođas , ja dat guoská earenoamážit ILO-konvenšuvnna 14. ja 15. artihkkaliidda . Stáhta geatnegasvuohta ii guoskka dušše ideálalaš kulturgaskkustemiid suodjaleapmái nugo oahpahus , girjjálašvuohta ja dáidda , muhto maiddái ávnnaslaš kulturvuđđui , vai sápmelaččat oččošedje ekonomalaš ja fysalaš eavttuid maid dárbbašit kultuvrraset sihkkarastimis ja ovddideamis . Stáhta riektegeatnegasvuohta guoská sámi kultuvrra ollislaš doaibmabijuide , ja ferte lassin ovttaskas daguid dahje doaibmabijuid árvvoštallamiid maid árvvoštallojuvvot ollislaččat . Dohkkeheami oktavuođas adnojuvvui vuođđun ahte lea sámi álbmot masa stáhta geatnegsvuođat konvenšuvnna vuođul gusket . NOU 1984:18 dadjá ahte sápmelaččat eahpitkeahttá leat etnihkalaš joavku masa 27. artihkkala kultursuodjaleapmi guoská . ON-komitéa dadjá dán guoskat earenoamážit eamiálbmogiidda . Ii leat veara oppa eahpiditge ahte sámi guovlluid dálá eanavuoigatvuođadilli ii guoskka dan dillái maid komitéa dás atná vuođđun , namalassii ahte eatnamat leat váldon eamiálbmogiin almmá sin čielga ja eaktudáhtolaš lobi haga . Sámediggi oaivvilda ahte jos Sámi vuoigavuođalávdegotti čielggadus gieđahallojuvvo dego dábálaš gulaskuddanáššin man vuođul Stuorradiggi dasto dahká mearrádusaidis , de dat guoskkašii dušše gažaldahkii mo guovddáš vuoigatvuohta galgá hálddašuvvot áiggis áigái , iige ieš guovddáš vuoigatvuhtii . Dat guoská álgovuorus buot fylkka areálaide — dat mii ovdal gohčoduvvui « stáhta čálekeahtes eanan » . Sámediggi oaidná ahte oktasaš hálddašanorgánas livčče ollu buorrevuođat , earret eará go guoská boazodollui , ovttasbargui ja riidduid čoavdimii , ja ahte ortnet mearkkašivččii oktasaš eaiggáduššama . Báikkálaš hálddašeami ortnet galggašii Sámedikki mielas guoskat buot ođasmuvvi meahcceriggodagaide . Dát guoská earenoamážit riikkaviidosaš organisašuvnnaide mat ovddastit nášuvnnalaš bivdo- ja guolástanberoštumiid , ja mat gitta otnážii dávjá leat badjelgeahččan báikkálaš sámi beroštumiid ja maid oainnuset bokte čájehan ahte duođas dáhttot joatkit ovddeš áiggi vealaheaddji politihka . Dákkár ortnegat galggašedje guoskat olles Finnmárkui , ja dasto velá guovlluide Tromssas ja Norlánddas gos lea sámi álbmot . Dál oaidnit dađibahábut dávjjit ja dávjjit ahte eambbosat ja eambbosat masset iežaset govttolaš oasi guolleresurssain , ja dat guoská maid ii-sámi álbmogii . Dát guoská earenoamážit gielddaide maidda eai nu ollu boazodoallit mávsse vearu , muhto gos dattetge leat guohtoneatnamat bohccuide . Dát guoská earret earrá ealáhusa geavahan- ja guohtonguovlluide ja johtolagaide . Sámi vuoigatvuođalávdegoddi guorahallá galggašii go boazodoalu eará geavahemiide addit seamma suodjaleami go johtolagaide , namalassii galggašii go suodjaleapmi guoskat buot geavahemiide iige dušše geavahemiide mat adnojuvvojit dárbbašlažžan . « Eanaháldendoaibmabijuid — maiddái doaibmabijuid mat gusket čázádagaide — sáhttá álggahit dušše go eai dagat stuorra vahágiid oktiige geas lea geavahanriekti . Guođohanvuoigatvuođa berre ráddjet nu ahte guoská šibihiidda masa dálus lea dálvefuođar . Sámediggi atná mearkkašan vearan ahte áidna sadji gokko Sámi vuoigatvuođalávdegoddi evttoha aktiivvalaš doaibmabijuid suodjalan dihte sámi kultuvrra ja ođđasis ásahan dihte vuoigatvuođaid mat viehka muddui gusket earáide , lea evttohuvvon dakkár vuogi mielde mii čuozašii eará sámi jovkui . Dasto ferte ásahuvvot čielga láhkavuođđu Sámediggái man vuođul beasašii gáibidit čielggademiid go Sámediggi dan atná dárbun , dahje jos meassan guoská sámi beroštumiide dahje jos meassamiid váikkuhusaid ii dieđe dahje dat leat eahpečielgasat . Sámediggi čujuha ahte sihke dálá Ráđđehus ja ovddit Ráđđehus leat bidjan eaktun ahte Sámediggi galgá leat guovddážin go eavttut biddjojuvvojit áššiin mat gusket sámi álbmogii . Dát ášši guoská dieđusge min álbmoga boahtteáigái . Sámediggi vuordá ahte dikkis livččii guovddáš ja aktiivvalaš sadji viidáseabbu čielggadusaid mandáhta hábmemis , čielggadanlávdegotti čoahkádusa mearrideamis ja lágaid ja láhkaásahusaid ráhkademiin mat gusket sámi vuoigatvuođaide . Gáibiduvvo olu sis geat buvttadit biepmu , sihke das mii guoská gilvui , kvalitehtii , birasseasti buvttadanvugiide ja ahte goluid doalahit vuollin . Árbevuoigatvuođaláhka guoská boarrasepmosa vuosttasvuoigatvuhtii , ja dat ii čuovo min árbevieru . Árbevuoigatvuođaláhka guoská boarrásepmosa vuosttasvuoigatvuhtii , ja dat ii čuovo min árbevieru . Sis , geat buvttadit biepmu gáibiduvvo ollu , sihke das mii guoská gilvui , kvalitehtii , birasseasti buvttadanvugiide ja ahte goluid doalahit vuollin . I. Diedáhus guoská Sámediggerádi doaimmaide 1999 miessemánu 19. b. rájes cakcamánu 17. b. rádjai . Sámediggi lea máŋgii ovddidan departementii oainnuid mat gusket gielddaid ekonomiijai guovttegielalaš oahpahusa geažil ja oahpahusa geažil sámi oahppoplána mielde . Diedáhus guoská Sámediggerádi doaimmaide 1999 cakcamánu 18. b. rájes skábmamánu 12. b. rádjai . Dat guoská ráhkkanemiide ja searvamiidda eamiálbmotjulggaštusa bargojoavkkus . Dát guoská ollislaš oahpahusdilálašvuhtii vuođđo- ja joatkkaskuvllas . Evalueren guoská goappašiid oahppoplánaide , sihke dáru ja sámi , ja guoskkahallá organiserema ja sisdoalu . Norgga , Ruota ja Suoma sámedikkiid presideanttat ledje bovdejuvvon álggahit seminára sáhkavuoruin « dutkan ja dutkama organiseren mii guoská sápmelaèèaide ja sámi beroštumiide , árvui ja boahtteáigevejolašvuođaide » . Sámi kulturráđđi lea delegeren hálddahussii válddi mieđihit ohcamiidda main ii leat duođi eanet eahpádus , 30 000 kr. rámma siskkabealde , ja válddi biehttalit ohcamiid main ii leat duođi eanet eahpádus dahje masa gustovaš njuolggadusat ja geavahus eai guoskka , vrd. kulturráđi mearrádusa áššis 50/95/50 . Dát friijavuohta guoská maid buot earáide geain livèèe oainnut bargguide maid Sámedikki iešguđet lávdegottit dahket . Go guoská dasa ahte dárbbaša go jienastit beali dahje vuostá , de èujuhii èoahkkinjođiheaddji dasa mii èuožžu Èoahkkinortnega § 12 - Jienastanortnet ( Buot èoahkkima áirasiin lea geatnegasvuohta jienastit jogo vuostái dahje beale § 14 a ja b vuođul go jienastuvvo ) . #ILL Dát guoská earret eará dan negatiivvalaš ovdáneapmái mii èuohcá uhccimus fatnasiid vejolašvuhtii bivdit guoli . Dát guoskkai sihke jođihan- ja ovddidandoarjjaortnegii . Bearráigeahèèanlávdegoddi èujuha ahte boahtteáiggis , go galgá juksat dieđuiguin vejolaš doarjjavuostáiváldiid , livèèii vuogas ahte Sámediggi dahká mearrádusaidis áššiin mat gusket njuolggadusaid rievdadusaide dahje vástesaèèaide , guovvamánus dahje miessemánus . Dát guoskkai sihke jođihan- ja ovddidandoarjjaortnegii . Bearráigeahèèanlávdegoddi èujuha ahte boahtteáiggis , go galgá juksat dieđuiguin vejolaš doarjjavuostáiváldiid , livèèii vuogas ahte Sámediggi dahká mearrádusaidis áššiin mat gusket njuolggadusaid rievdadusaide dahje vástesaèèaide , guovvamánus dahje miessemánus . Evttohuvvon lasáhusat guske sihke Sámedikki iežas bušehttii ja sámi doaibmabijuide olggobealde kapihttala 540 . Dát nanosmahttá vuosttažettiin bibliotehka- ja diehtojuohkin ovttadaga ásaheami Sámedikki meannudan plánaid mielde mat gusket Sámi Sierrabibliotehka sirdimii Sámediggái . Poasta lea doaimma iežas goluid várás mat gusket oahpponeavvuid ovddideapmái . Poastta 55.3 geavaha Sámediggeráddi , ja dat lea juolludus maid Sámediggeráddi jahkásaccat geavaha sierralágan smávva prošeavttaide ja doaibmabijuide maiddá eará Sámedikki doarjjaortnegat eai guoskka . Mii guoská tearbmabargui , de jáhkkit ahte eai leat eahpádusat das ahte dán barggu ferte joatkit . Doaimmaid oktavuođas , èilgejuvvon èuoggáin 2.1 , 2.6 ja 4.0 sáhttá máksit duođaštuvvon goluid ovddas mat gusket ovddasmorašbargui ( jos omd. dikšu buohciid , boarrásiid dahje doaibmavádjetolbmuid ) daid máksomeriid mielde mat goas ain gustojit stáhtas.(loahppaoassi dán èuoggás sihkkojuvvo ) Evttohuvvon lasáhusat guske sihke Sámedikki iežas bušehttii ja sámi doaibmabijuide olggobealde kapihttala 540 . Dát nanosmahttá vuosttažettiin bibliotehka- ja diehtojuohkin ovttadaga ásaheami Sámedikki meannudan plánaid mielde mat gusket Sámi Sierrabibliotehka sirdimii Sámediggái . Poasta lea doaimma iežas goluid várás mat gusket oahpponeavvuid ovddideapmái . Poastta 55.3 geavaha Sámediggeráddi , ja dat lea juolludus maid Sámediggeráddi jahkásaccat geavaha sierralágan smávva prošeavttaide ja doaibmabijuide maiddá eará Sámedikki doarjjaortnegat eai guoskka . Jos dálá 6 kulturvissui maidda ortnet guoská , galgá sihkkarastit govttolaš doaimma , de ferte Sámediggi váldit stuorát ovddasvástádusa investerema dáfus . Danne ferte rievdadit njuolggadusaid nu ahte fitnodagagaide mat ožžot almmolaš doarjaga sámi giela , kultuvrra ja servodateallima ovddideapmái , eai guoskka dát njuolggadusat . lassioahpahus mii guoská sámi fágaide galgá nannejuvvot Jos dálá 6 kulturvissui maidda ortnet guoská , galgá sihkkarastit govttolaš doaimma , de ferte Sámediggi váldit stuorát ovddasvástádusa investerema dáfus . Danne ferte rievdadit njuolggadusaid nu ahte fitnodagagaide mat ožžot almmolaš doarjaga sámi giela , kultuvrra ja servodateallima ovddideapmái , eai guoskka dát njuolggadusat . lassioahpahus mii guoská sámi fágaide galgá nannejuvvot Hoahpuhit barggu mii guoská Sámedikki vuollásaš ráđiid organiseremii , ja daid bargguide ja doaimmaide Sámedikki doarjjaortnegiid struktuvrrain fárrolaga . Sii galget nu guhkás go vejolaš leat eret dain fylkkain maidda Riikaoasselávdegoddi guoská . Hoahpuhit barggu mii guoská Sámedikki vuollásaš ráđiid organiseremii , ja daid bargguide ja doaimmaide Sámedikki doarjjaortnegiid struktuvrrain fárrolaga . Sii galget nu guhkás go lea vejolaš leat eret dain fylkkain maidda Riikaoasselávdegoddi guoská . Sámediggi atná eanemus riektan buktit mearkkašumiid daid áššiide mat gusket eanemusat sámi álbmogii . Mii guoská duopmáriid maŋŋáoahpahussii , de lea Sámedikki mielas buorre go ovddiduvvojit fálaldagat maiguin buorida máhtolašvuođa sámi diliid , kultuvrra , riekteáddejumiid , jna. birra . Sámediggi atná eanemus riektan buktit mearkkašumiid daid áššiide mat gusket eanemusat sámi álbmogii . Mii guoská duopmáriid maŋŋáoahpahussii , de lea Sámedikki mielas buorre go ovddiduvvojit fálaldagat maiguin buorida máhtolašvuođa sámi diliid , kultuvrra , riekteáddejumiid , jna. birra . Dasto èuožžu ahte « ferte leat duođálaš dásseárvu guovtti álbmoga olbmuid gaskka , dážaid ja sápmelaèèaid gaskka go guoská dasa ahte oažžut iežaset riekteáššiid meannuduvvot duopmostuoluin . #ILL » Sámediggi doarju dan dulkoma mii guoská stáhta geatnegasvuođaide áibbas ollásit . Duopmostuollokomišuvdna lea èielggadusastis oaidnán ahte geavaheaddjiid luohttámušas duopmostullui lea mearkkašupmi , ja namuha das maiddái erenoamáš beliid das mii guoská sámi álbmoga luohttámuššii dáža duopmostuoluide . Dat vihtta gieldda Finnmárkkus maidda giellanjuolggadusat gusket , gullet golmma sierra fálddi kantuvrii mat leat olggobealde giellahálddašanguovllu . Bargiidbellodaga joavku doarju Sámediggeráđi árvvoštallama mii guoská NOU:ii 1999:22 — Duopmostuoluid birra vuosttas instánsan . Go guoská duopmostuolu lokaliseremii , de oaidná joavku ahte Sámediggeráđđi ovddida guokte árvalusa , Kárášjoga ja Guovdageainnu . Deatnu ja Porsáŋgu orrot áibbas èielgasit vuoittáhallan go guoská dán lágan ásahemiide . Dasto èuožžu ahte « ferte leat duođálaš dásseárvu guovtti álbmoga olbmuid gaskka , dážaid ja sápmelaèèaid gaskka go guoská dasa ahte oažžut iežaset riekteáššiid meannuduvvot duopmostuoluin . #ILL » Sámediggi doarju dan dulkoma mii guoská stáhta geatnegasvuođaide áibbas ollásit . Duopmostuollokomišuvdna lea èielggadusastis oaidnán ahte geavaheaddjiid luohttámušas duopmostullui lea mearkkašupmi , ja namuha das maiddái erenoamáš beliid das mii guoská sámi álbmoga luohttámuššii dáža duopmostuoluide . Dat vihtta gieldda Finnmárkkus maidda giellanjuolggadusat gusket , gullet golmma sierra fálddi kantuvrii mat leat olggobealde giellahálddašanguovllu . Sámi válgalihttu muittuha ahte mii áirasat leat geatnegasat doallat buot áigemeriid mat leat biddjojuvvon Sámedikki bargoortnegis , danne oaivvildit mii ahte Sámediggeráđđi maid ferte doallat áigemeriid , ja dasa gusket seammaláhkai gustovaš bargoortnega njuolggadusat . Dieđáhus guoská Sámediggeráđi doaimmaide 13.11.99 rájes 20.02.00 rádjái . Luondduhálddašandirektoráhta mearridii 07.08.98 reivves Trondheim Energiverk Kraft AS:ii , mieđihit ohcama Lødølja sirdima birra II. kategoriijas ( ii sáhte konsešuvnnna meannudit ) I. kategoriijai ( guoská prošeavttaide main sáhttá konsešuvnna meannudit dallánaga ja dađistaga ) čázádagaid ollislaš plánas . Dat guoská earenoamážit kulturmuittuide mat leat čadnon sámi don dološ historjái . Šiehtadusas boahtá ovdan ahte lea dárbbašlaš guorahallat 1978 ` Boazodoallolága oddasit ja erenoamážit dan mii guoská boazodoalu kultuvrii , árbevirrui ja movt láhka ja láhkacoakkáldat váikkuha boazodoalu árbevirolaš bearašealáhusa . Bargu rámmaeavttuiguin vuođđoskuvlla lágaid ektui boahtá maiddái guoskat joatkkaoahpahussii . Seamma guoská maid Stuorradikki bellodagaide . Bargiidbellodaga joavku dáhttu danne Sámediggeráđi — Sámedikki boahtte dievasčoahkkimis — ovddidit ášši ovttas árvvoštallamiin das maid galggašii dahkat vai sii geaidda ášši guoská oččošedje vánhurskis gieđahallama . Danne dát ii guoskka njuolga boazodoallošiehtadallamiidda ii ge šiehtadusaid bokte biddjojuvvon váikkuhangaskaomiide maid stáhta ja NBR dál leaba šiehtadallamin . Mii guoská lahtuid nammadeapmái guovllustivrraide , de ferte lahtuid nammadit Eanadoallodepartemeantta 24.01.97 mearridan instruksa mielde . Dieđut , mat bohtet ovdan ja mat gusket dasa ahte Suodjalusa doaibmabidjoplánain váilu boazodoallofágalaš vuođđu , suorggahit ain eanet . Dát guoská sihke áigegeavaheapmái ja reivve hápmái Oslo universitehtii . Go guoská áššemeannudanáigái áigu sámediggeráđđi deattuhit ahte otná bargonoađđi lea stuoris ja dagaha guhkes áššemeannudanáiggi oppalaččat . Danne lea deaŧalaš ahte boazodollui sihkkarastojuvvojit dat areálat mat leat dárbbašlaččat jos dáhttu dohkálaš boazodoalu , ja dat guoská maid boazodollui Sáččás . Mii guoská luondduluosaid vuovdimii ja márkanfievrrideapmái , de gáibiduvvojit eanet guhkesáiggi doaibmabijut jos galgá luondduluosa dahkat erenoamáš buktagin , ja oažžut das buoret hatti go biebmanrusttetluosain . Sámediggi lea dasto váldán golbma ođđa kulturásahusa ortnegii mielde , mii 2000 rájes guoská dáidda : Ája , Árran , Saemien Sijte , Sijte Jarnge , Várjjat Sámi Museá ja Sámi Dáiddaguovddáš . Sámi ealáhusráđđi lohká ahte muhtumin sáhttá leat váttis gozihit Sámedikki politihkalaš áigumuša danne go dat dáhtošii gozihit dakkár doallostruktuvrra masa eanadoalu dábálaš váikkuhangaskaoamit eai guoskka . Dás lea earenoamážit sáhka áššiin mat gusket ealáhusaide ja barggolašvuhtii . Sierralágan doaibmabijuid dárkkistemiid oktavuođas šaddet stuorra máksámušat daidda geaidda ášši guoská . Bargiidbellodaga sámediggejoavku lea hui duhtavaš dainna go ášši mii guoská váldo- ja kulturorganisašuvnnaid doaibmadoarjjaortnegii galgá geahčaduvvot 2000-jagis , maŋŋá go leat dan ovddidan . Sámediggi lea dasto váldán golbma ođđa kulturásahusa ortnegii mielde , mii 2000 rájes guoská dáidda : Ája , Árran , Saemien Sijte , Sijte Jarnge , Várjjat Sámi Museá ja Sámi Dáiddaguovddáš . Sámi ealáhusráđđi lohká ahte muhtumin sáhttá leat váttis gozihit Sámedikki politihkalaš áigumuša danne go dat dáhtošii gozihit dakkár doallostruktuvrra masa eanadoalu dábálaš váikkuhangaskaoamit eai guoskka . Dás lea earenoamážit sáhka áššiin mat gusket ealáhusaide ja barggolašvuhtii . Sámedikki doibmii leat vuoigatvuođa politihkka , čálgopolithkka , sosiálapolitihkka , ealáhuspolitihkka , oahpahuspolitihkka ja dat mii guoská mánáide ja nuoraide muhtun oassi dain deaŧaleamos áššesurggiin go politihkka boahtteáiggi várás hábmejuvvo sámi servodaga ektui , muhto maiddái biras- ja nissonperspektiiva ferte leat guovddážis das . Sámiid vuoigatvuođaid sin guovlluide , čáziide ja luondduresurssaide ferte doahttalit ja dohkkehit , ja vuođđogažaldagaid mat gusket sámiid vuoigatvuođaide ja eallineavttuide ferte boahtteáiggis mearridit Sámedikki ja stáhta gaskasaš guorahallamiid ja šiehtadallamiid bokte . Čujuhuvvo earret eará čilgekeahtes gažaldagaide mat gusket eanavuoigatvuođaide ja šiehtadallan- ja ráđđádallangeatnegasvuhtii . Sámediggi áigu vuot čujuhit makkár ovddasvástádus ráđđehusas lea čuovvulit dán lágan áššiid , ja ráđđádallat Sámedikkiin áššiin mat gusket eamiálbmogiidda . Sámediggi vuordá ahte diggi oažžu guovddáš ja aktiivvalaš saji go mandáhta hábmejuvvo viidáseabbo čielggadusaide , ja maiddái čielggaduslávdegotti čoahkádusa ja lágaid ja láhkaásahusaid ráhkadeami oktavuođas mat gusket sámi vuoigatvuođaide . Ollu initiatiivvat ja proseassat leat jođus mat iešguđet láhkai gusket sámi vuoigatvuođagažaldagaide . Mii guoská oahpahussuorgái , de lea Sámedikki deaŧaleamos bargu jagis 2000 ahte nu bures go vejolaš lihkostuvvat dainna bargguin mii guoská ovddeš Sámi oahpahusráđi sirdimii Sámediggái Sámedikki oahpahusossodahkan . Mii guoská oahpahussuorgái , de lea Sámedikki deaŧaleamos bargu jagis 2000 ahte nu bures go vejolaš lihkostuvvat dainna bargguin mii guoská ovddeš Sámi oahpahusráđi sirdimii Sámediggái Sámedikki oahpahusossodahkan . Sámiid ektui Norggas ferte vuođđogažaldagaid mat gusket sámiid vuoigatvuođaide ja eallineavttuide boahtteáiggis , mearridit Sámedikki ja stáhta gaskasaš ságastallamiid ja šiehtadallamiid bokte . Jos dákkár láhkavuođđu addojuvvo , de galgá dat oidnot njuolga lágas , ja dat ferte guoskat olles sámi ássanguvlui . Mii guoská kultuvrralaš oassái , de áigu Sámediggi deattuhit ahte duojis iešalddis lea mearkkašupmi identitehta hábmejeaddjin , muhto das lea maiddái oktavuohta sámegillii ja dan nannemii . Sámediggi lea áššis 20/99/20 meannudan hirbmat deaŧalaš ášši mii guoská luosa laskan- ja ahtanuššanvejolašvuodaide , ja luossabivdovuoigatvuhtii gulaskuddancealkámuša bokte NOU:ii 1999:9 Til laks åt alle kan ingen gjera . Dán vuođul doarju Sámediggi ahte evttohuvvon doaibmabijut cadahuvvojit , muhto ahte dan viidáseabbo meannudeapmi mii guoská sámi vuoigatvuodaide bivddus ja hálddašeamis ii meannuduvvo ovdal go Sámi vuoigatvuodalávdegotti árvalus lea cielggas ja loahpalaccat meannuduvvon Stuorradikkis . Sámedikkis leat vuordámušat dan bargui mii guoská boazodoallolága geahčadeapmái . Sámediggi deattuha Sámi vuoigatvuodalávdegotti árvalusa barggu cuovvuleami Finnmárkku ektui ja viidáseabbo barggu mii guoská eará árbevirolaš sámi guovlluide . Sámi parlamentáralaš ráđi duogážin lea dat ahte sámedikkiid mielas lea dárbu bargat ovttas riikarájiid rastá áššiin mat gusket sámiide máŋgga riikkas ja sámiide álbmogin . Okta mihttomeriin lea ásahit oktasaš álbmotválljen ovttasbargoorgána vai sáhttá bargat ovttas ja ovttastahttit oktasaš oainnuid áššiin mat gusket sámiid gaskasaš dilálašvuođaide , dasto viidáseabbot davviriikkalaš ja riikkaidgaskasaš áššiide . Diggi lea gáibidan meannudettiinis oahpahuslága láhkaásahusaid ahte departemeanta álggaha proseassa doahpaga « sámi guovlu » viiddideami ektui ( gč. oahpahuslága § 6-1 « - sámi guovlu : 1 ) sámegiela hálddašanguovlu sámelága § 3-1 mielde , 2 ) eará gielddat dahje gielddaid oasit dan láhkaásahusa mielde maid Gonagas stáhtaráđis lea addán maŋŋá go Sámediggi ja dat gielddat maidda ášši guoská leat buktán cealkámuša . #ILL Seamma guoská vejolašvuhtii oažžut oahpahusa Sámi oahppoplána mielde . Sámediggi lea Girko- , oahpahus- ja dutkandepartemeantta guovdu máŋgii váldán ovdan gielddaid ekonomiija mii guoská guovtti gillii oahpahussii ja oahpahussii Sámi oahppoplána mielde . Transporta ja gelbbolašvuođaguoddi infrastruktuvra , man guovddážis lea Nasjonal Transportplan mii guoská olles sektuvrii čatnasettiin geaidno- , ruovdemáđii- , girdi- ja mearrajohtaluskommunikašuvdnii . Sámediggi doarjjui ovttajienalaš árvalusa mii guoská evttohuvvon dákteriggeávdnasiid geavahan- ja hálddašannjuolggadusaide . Sámediggi doarju maiddái Duopmostuollokomišuvnna eanetlogu árvalusa mii guoská friijaseabbo duopmostuollohálddahussii sierra stivrrain . Sámediggi oaivvilda ahte berre čielggadit galgá go Sis-Finnmárkku vejolaš sierra duopmostuolu doaibmaguovlu guoskat stuorát osiide sámi ássanguovllus , ja jos galgá de movt . Sámediggi ávžžuha boahtteáiggis viežžat maiddái Sámedikki oainnu áššiin mat gusket sámiide , ja vuordá ahte Sámediggi biddjojuvvo bissovaš gulaskuddaninstánsan sirdimiidda kategoriijas II ( ii sáhte konsešuvdnameannudit ) kategoriijai I ( guoská prošeavttaide maid sáhttá konsešuvdnameannudit ) ollislaš čázádatplánas . Sámediggi ávžžuha boahtteáiggis viežžat maiddái Sámedikki oainnu áššiin mat gusket sámiide , ja vuordá ahte Sámediggi biddjojuvvo bissovaš gulaskuddaninstánsan sirdimiidda kategoriijas II ( ii sáhte konsešuvdnameannudit ) kategoriijai I ( guoská prošeavttaide maid sáhttá konsešuvdnameannudit ) ollislaš čázádatplánas . Dát guoská earret eará sosiokultuvrralaš , dearvvasvuođa ja ealáhuslaš čielggadusaide mat bidjet buot luonddulihkahallamiid ja guohtonguovlluid massima muđui , ollislaš oktavuhtii . Ollu gerddiid lea diggi čujuhan ahte lea deaŧalaš ráhkadit dakkár váikkuhusiskančielggadusa mii lea fágalaččat doallevaš dan ektui mii guoská sámi kultuvrra váikkuhusaide guovllus oppalaččat , ja erenoamážit boazodollui ja sámi kulturmuittuide . Doarjja addojuvvo doaibmabijuide maid bokte gozihuvvo bajit dási kulturmuitofágalaš beroštupmi dan barggus mii guoská sámi kulturmuittuide ja kulturbirrasii , ja sámi huksengáhttemii . Sámegielas lea oanehis árbevierru mii guoská giela geavaheapmái almmolaččat , ja viehka oanehis čállinárbevierru . Sámi ealáhusráđđi doaimmaha hálddašandoaimmaid Sámedikki ovddas , ja dat doaibmá maiddái fágapolitihkalaš ráđđin erenoamážit áššiin mat gusket ealáhus- ja barggolašvuođaáššiide . Jos dálá 6 kulturvissui maidda ortnet guoská , galgá sihkkarastit govttolaš doaimma , de ferte Sámediggi váldit stuorát ovddasvástádusa investerema dáfus . lassioahpahus mii guoská sámi fágaide galgá nannejuvvot Sámedikki doibmii leat vuoigatvuođa politihkka , čálgopolithkka , sosiálapolitihkka , ealáhuspolitihkka , oahpahuspolitihkka ja dat mii guoská mánáide ja nuoraide muhtun oassi dain deaŧaleamos áššesurggiin go politihkka boahtteáiggi várás hábmejuvvo sámi servodaga ektui , muhto maiddái biras- ja nissonperspektiiva ferte leat guovddážis das . Sámiid vuoigatvuođaid sin guovlluide , čáziide ja luondduresurssaide ferte doahttalit ja dohkkehit , ja vuođđogažaldagaid mat gusket sámiid vuoigatvuođaide ja eallineavttuide ferte boahtteáiggis mearridit Sámedikki ja stáhta gaskasaš guorahallamiid ja šiehtadallamiid bokte . Čujuhuvvo earret eará čilgekeahtes gažaldagaide mat gusket eanavuoigatvuođaide ja šiehtadallan- ja ráđđádallangeatnegasvuhtii . Sámediggi áigu vuot čujuhit makkár ovddasvástádus ráđđehusas lea čuovvulit dán lágan áššiid , ja ráđđádallat Sámedikkiin áššiin mat gusket eamiálbmogiidda . Sámediggi vuordá ahte diggi oažžu guovddáš ja aktiivvalaš saji go mandáhta hábmejuvvo viidáseabbo čielggadusaide , ja maiddái čielggaduslávdegotti čoahkádusa ja lágaid ja láhkaásahusaid ráhkadeami oktavuođas mat gusket sámi vuoigatvuođaide . Ollu initiatiivvat ja proseassat leat jođus mat iešguđet láhkai gusket sámi vuoigatvuođagažaldagaide . Mii guoská oahpahussuorgái , de lea Sámedikki deaŧaleamos bargu jagis 2000 ahte nu bures go vejolaš lihkostuvvat dainna bargguin mii guoská ovddeš Sámi oahpahusráđi sirdimii Sámediggái Sámedikki oahpahusossodahkan . Mii guoská oahpahussuorgái , de lea Sámedikki deaŧaleamos bargu jagis 2000 ahte nu bures go vejolaš lihkostuvvat dainna bargguin mii guoská ovddeš Sámi oahpahusráđi sirdimii Sámediggái Sámedikki oahpahusossodahkan . Sámiid ektui Norggas ferte vuođđogažaldagaid mat gusket sámiid vuoigatvuođaide ja eallineavttuide boahtteáiggis , mearridit Sámedikki ja stáhta gaskasaš ságastallamiid ja šiehtadallamiid bokte . Jos dákkár láhkavuođđu addojuvvo , de galgá dat oidnot njuolga lágas , ja dat ferte guoskat olles sámi ássanguvlui . Mii guoská kultuvrralaš oassái , de áigu Sámediggi deattuhit ahte duojis iešalddis lea mearkkašupmi identitehta hábmejeaddjin , muhto das lea maiddái oktavuohta sámegillii ja dan nannemii . Sámediggi lea áššis 20/99/20 meannudan hirbmat deaŧalaš ášši mii guoská luosa laskan- ja ahtanuššanvejolašvuodaide , ja luossabivdovuoigatvuhtii gulaskuddancealkámuša bokte NOU:ii 1999:9 Til laks åt alle kan ingen gjera . Dán vuođul doarju Sámediggi ahte evttohuvvon doaibmabijut cadahuvvojit , muhto ahte dan viidáseabbo meannudeapmi mii guoská sámi vuoigatvuodaide bivddus ja hálddašeamis ii meannuduvvo ovdal go Sámi vuoigatvuodalávdegotti árvalus lea cielggas ja loahpalaccat meannuduvvon Stuorradikkis . Sámedikkis leat vuordámušat dan bargui mii guoská boazodoallolága geahčadeapmái . Sámediggi deattuha Sámi vuoigatvuodalávdegotti árvalusa barggu cuovvuleami Finnmárkku ektui ja viidáseabbo barggu mii guoská eará árbevirolaš sámi guovlluide . Sámi parlamentáralaš ráđi duogážin lea dat ahte sámedikkiid mielas lea dárbu bargat ovttas riikarájiid rastá áššiin mat gusket sámiide máŋgga riikkas ja sámiide álbmogin . Okta mihttomeriin lea ásahit oktasaš álbmotválljen ovttasbargoorgána vai sáhttá bargat ovttas ja ovttastahttit oktasaš oainnuid áššiin mat gusket sámiid gaskasaš dilálašvuođaide , dasto viidáseabbot davviriikkalaš ja riikkaidgaskasaš áššiide . Diggi lea gáibidan meannudettiinis oahpahuslága láhkaásahusaid ahte departemeanta álggaha proseassa doahpaga « sámi guovlu » viiddideami ektui ( gč. oahpahuslága § 6-1 « - sámi guovlu : 1 ) sámegiela hálddašanguovlu sámelága § 3-1 mielde , 2 ) eará gielddat dahje gielddaid oasit dan láhkaásahusa mielde maid Gonagas stáhtaráđis lea addán maŋŋá go Sámediggi ja dat gielddat maidda ášši guoská leat buktán cealkámuša . #ILL Seamma guoská vejolašvuhtii oažžut oahpahusa Sámi oahppoplána mielde . #ILL Sámediggi lea Girko- , oahpahus- ja dutkandepartemeantta guovdu máŋgii váldán ovdan gielddaid ekonomiija mii guoská guovtti gillii oahpahussii ja oahpahussii Sámi oahppoplána mielde . #ILL Transporta ja gelbbolašvuođaguoddi infrastruktuvra , man guovddážis lea Nasjonal Transportplan mii guoská olles sektuvrii čatnasettiin geaidno- , ruovdemáđii- , girdi- ja mearrajohtaluskommunikašuvdnii . Sámediggi doarjjui ovttajienalaš árvalusa mii guoská evttohuvvon dákteriggeávdnasiid geavahan- ja hálddašannjuolggadusaide . Sámediggi doarju maiddái Duopmostuollokomišuvnna eanetlogu árvalusa mii guoská friijaseabbo duopmostuollohálddahussii sierra stivrrain . Sámediggi oaivvilda ahte berre čielggadit galgá go Sis-Finnmárkku vejolaš sierra duopmostuolu doaibmaguovlu guoskat stuorát osiide sámi ássanguovllus , ja jos galgá de movt . Sámediggi ávžžuha boahtteáiggis viežžat maiddái Sámedikki oainnu áššiin mat gusket sámiide , ja vuordá ahte Sámediggi biddjojuvvo bissovaš gulaskuddaninstánsan sirdimiidda kategoriijas II ( ii sáhte konsešuvdnameannudit ) kategoriijai I ( guoská prošeavttaide maid sáhttá konsešuvdnameannudit ) ollislaš čázádatplánas . Sámediggi ávžžuha boahtteáiggis viežžat maiddái Sámedikki oainnu áššiin mat gusket sámiide , ja vuordá ahte Sámediggi biddjojuvvo bissovaš gulaskuddaninstánsan sirdimiidda kategoriijas II ( ii sáhte konsešuvdnameannudit ) kategoriijai I ( guoská prošeavttaide maid sáhttá konsešuvdnameannudit ) ollislaš čázádatplánas . Dát guoská earret eará sosiokultuvrralaš , dearvvasvuođa ja ealáhuslaš čielggadusaide mat bidjet buot luonddulihkahallamiid ja guohtonguovlluid massima muđui , ollislaš oktavuhtii . Ollu gerddiid lea diggi čujuhan ahte lea deaŧalaš ráhkadit dakkár váikkuhusiskančielggadusa mii lea fágalaččat doallevaš dan ektui mii guoská sámi kultuvrra váikkuhusaide guovllus oppalaččat , ja erenoamážit boazodollui ja sámi kulturmuittuide . Doarjja addojuvvo doaibmabijuide maid bokte gozihuvvo bajit dási kulturmuitofágalaš beroštupmi dan barggus mii guoská sámi kulturmuittuide ja kulturbirrasii , ja sámi huksengáhttemii . Sámegielas lea oanehis árbevierru mii guoská giela geavaheapmái almmolaččat , ja viehka oanehis čállinárbevierru . Sámi ealáhusráđđi doaimmaha hálddašandoaimmaid Sámedikki ovddas , ja dat doaibmá maiddái fágapolitihkalaš ráđđin erenoamážit áššiin mat gusket ealáhus- ja barggolašvuođaáššiide . Jos dálá 6 kulturvissui maidda ortnet guoská , galgá sihkkarastit govttolaš doaimma , de ferte Sámediggi váldit stuorát ovddasvástádusa investerema dáfus . lassioahpahus mii guoská sámi fágaide galgá nannejuvvot Áššelistui ja áššiide mat meannuduvvojit ovdalisčuožžu § 4 d ja § 20 njealját lađđasa mielde , eai guoskka dán paragráfa mearrádusat . Ovddidit árvalusa Sámedikki dievasčoahkkimii áššiin mat gusket Sámedikki čoahkkinortnegii , vrd. § 24. Áššelistui ja áššiide mat meannuduvvojit ovdalisčuožžu § 4 d ja § 20 njealját lađđasa mielde , eai guoskka dán paragráfa mearrádusat . Ovddidit árvalusa Sámedikki dievasčoahkkimii áššiin mat gusket Sámedikki čoahkkinortnegii , vrd. § 24. Sámediggi ii evttot makkárge rievdadusaid njuolggadusaide mat gusket sámeválgastivrraide . Rievdadusaid válgakreatsaid ja áirrasjuogu ektui sáhttá dalle bidjat guoskat válgii mii dollojuvvo 2005:s. Dattetge lea lávdegoddi ovttaoaivilis ahte muhtun rievdadusaid mat gusket áirrasjuhkui seađašii bidjat gustot juo 2001 válggas , go válgakreatsain leat nu stuorra erohusat dan ektui man ollugat leat čálihuvvon jienastuslohkui . Go juo lávdegoddi lea bargan beannot jagi , de livččii geargan sáddet lávdegotti barggu bohtosiid gulaskuddamii daidda geaidda ášši guoská . Min mielas galggašii dát ođđa lávdegoddi loahpahit barggus nu buori áiggis ahte dain geaidda ášši guoská lea áigi buktit cealkámuša lávdegotti bargui . Dan oktavuođas galggašii árvvoštallat galggašii go eaktu sihkkojuvvot ollásit , dahje rievdaduvvot nu ahte dovdduide guoski rádji šattašii vuollegeabbun . Dán oktavuođas lea erenoamáš deaŧalaš deattuhit ahte rievdadusárvalus hui sakka guoská Sámedikki dohkkejupmái min válgakreatsain . Sámediggi ii evttot makkárge rievdadusaid njuolggadusaide mat gusket sámeválgastivrraide . Rievdadusaid válgakreatsaid ja áirrasjuogu ektui sáhttá dalle bidjat guoskat válgii mii dollojuvvo 2005:s. Dattetge lea lávdegoddi ovttaoaivilis ahte muhtun rievdadusaid mat gusket áirrasjuhkui seađašii bidjat gustot juo 2001 válggas , go válgakreatsain leat nu stuorra erohusat dan ektui man ollugat leat čálihuvvon jienastuslohkui . Goappašat bealit gusket deaŧalaš osiide sámi dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaid ovddideamis , ja dievasmahttiba goabbat guoimmiska . Dát guoská maiddái institušuvdnafálaldagaide veajuiduhttima oktavuođas mat leat namuhuvvon doaibmaplánas . Sámediggi oaidná ahte doaibmaplánas eai leat duođi eanet konkrehta strategiijaárvalusat go NOU:s Dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaid plána sámi álbmoga várás Norggas mii guoská strategiijaevttohussii movt gozihit ja ovddidit sámi perspektiivva bálvalusain . Dat guoská earenoamážit gielddaide olggobealde Sis-Finnmárkku . Goappašat bealit gusket deaŧalaš osiide sámi dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaid ovddideamis , ja dievasmahttiba goabbat guoimmiska . Dát guoská maiddái institušuvdnafálaldagaide veajuiduhttima oktavuođas mat leat namuhuvvon doaibmaplánas . Sámediggi oaidná ahte doaibmaplánas eai leat duođi eanet konkrehta strategiijaárvalusat go NOU:s Dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaid plána sámi álbmoga várás Norggas mii guoská strategiijaevttohussii movt gozihit ja ovddidit sámi perspektiivva bálvalusain . Sámi museáid hástalussan lea danne gozihit ja oppalaččat váikkuhit áššiid mat gusket fáttáide nugo riddokultuvra , ekologiija ja birasgáhtten , barggu bokte seailluhuvvon máhttu ja gaskkustanbargu jna. . Sámi museáid hástalussan lea danne gozihit ja oppalaččat váikkuhit áššiid mat gusket fáttáide nugo riddokultuvra , ekologiija ja birasgáhtten , barggu bokte seailluhuvvon máhttu ja gaskkustanbargu jna. . Áššit mat gusket sámi oahppoplánii , oahpahussii sámegillii , mánáidgárdefálaaldagaide ja eará fálaldagaid láhčimii , leat buohkat mielde goziheamen guovddáš olmmošvuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid mat Norggas leat sápmelaččaid guovdu . Sámediggi lea deattuhan ahte eamiálbmogiid iešmearridanvuoigatvuohta guoská buot surggiide , maiddái eanavuoigatvuođaide . Sámedikki oainnu mielde ii leat riekta iešmearrideami doahpagis ovddidit sierra áddejumi mii guoská dušše eamiálbmogiidda . Álbmogiid iešmearridanvuoigatvuohta guoská buot álbmogiidda , maiddái eamiálbmogiidda . Dát guoská maid dieđáhusa konkrehta evttohusaide , omd. ahte olmmošvuoigatvuođa neahttasajiin ja interneahttadieđuin mánáide ja nuoraide gozihuvvo eamiálbmotperspektiiva . Min joavku doarju eanaš oasi Sámediggeráđi árvalusas , muhto dáhttu deattuhit ahte soaittášii dárbu veahá čielgaseabbot formuleret dajaldaga gos čuožžu ahte iešmearridanvuoigatvuohta guoská buot surggiide . Seamma guoská maid cealkámuššii 1. čuoggás s. 5 man sáhttá áddet danin ahte leat dušše sápmelaččat geat galget hálddašit sámi guovlluid luondduriggodagaid . Áššit mat gusket sámi oahppoplánii , oahpahussii sámegillii , mánáidgárdefálaaldagaide ja eará fálaldagaid láhčimii , leat buohkat mielde goziheamen guovddáš olmmošvuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid mat Norggas leat sápmelaččaid guovdu . Sámediggi lea deattuhan ahte eamiálbmogiid iešmearridanvuoigatvuohta guoská buot surggiide , maiddái eanavuoigatvuođaide . Sámedikki oainnu mielde ii leat riekta iešmearrideami doahpagis ovddidit sierra áddejumi mii guoská dušše eamiálbmogiidda . Álbmogiid iešmearridanvuoigatvuohta guoská buot álbmogiidda , maiddái eamiálbmogiidda . Dát guoská maid dieđáhusa konkrehta evttohusaide , omd. ahte olmmošvuoigatvuođa neahttasajiin ja interneahttadieđuin mánáide ja nuoraide gozihuvvo eamiálbmotperspektiiva . 20.01.2000 beaiváduvvon reive Bargo- ja Hálddahusdepartementii guoská Sámedikki politihkkáriid ja luohttámušolbmuid dáhkádusortnegiidda Stuorradiggedieđáhusas nr. 50 ( 1998-99 ) sisaboađu ja eallineavttuid juogadeami birra Norggas , leat máŋga čuolmma mat gusket sápmelaččaide ja sin sadjái sihke iešguđet gielddaid ássin ja sierra čearddalaš joavkun — riikka sierra álbmogin // eamiálbmogin . Statistihkalaš dieđut mat dása leat geavahuvvon vuođđun gusket sisabohtui , ekonomalaš sosiálaveahkkái ja doarjagii oktováhnemiidda , oahppodássái , bargguhisvuhtii , buhcciidpenšuvdnii ja barguimáhcahan- // veajuiduhttinruđaide ( gč. bovssa 6.2 s. 167 ) . Ii leat doarvái doaivut ahte earenoamáš dilit mat gusket sápmelaččaide fuomášuvvojit ja doarvái bures gozihuvvojit árvvoštaladettiin gielddaid ja fylkkaid eallineavttuid . Stuorradiggedieđáhusas nr. 50 ( 1998-99 ) sisaboađu ja eallineavttuid juogadeami birra Norggas , leat máŋga čuolmma mat gusket sápmelaččaide ja sin sadjái sihke iešguđet gielddaid ássin ja sierra čearddalaš joavkun — riikka sierra álbmogin // eamiálbmogin . Statistihkalaš dieđut mat dása leat geavahuvvon vuođđun gusket sisabohtui , ekonomalaš sosiálaveahkkái ja doarjagii oktováhnemiidda , oahppodássái , bargguhisvuhtii , buhcciidpenšuvdnii ja barguimáhcahan- // veajuiduhttinruđaide ( gč. bovssa 6.2 s. 167 ) . Ii leat doarvái doaivut ahte earenoamáš dilit mat gusket sápmelaččaide fuomášuvvojit ja doarvái bures gozihuvvojit árvvoštaladettiin gielddaid ja fylkkaid eallineavttuid . Dieđáhus guoská ráđi doaimmaide 20.02.00 rájes 07.05.00 rádjái . Lea earenoamážit čujuhuvvon dasa ahte ain , ja beroškeahttá 1981 lohpádusain ( riiddus Álttá // Guovdageainnu čázádaga alde ) , leat jođus proseassat mat gusket vuoigatvuođaášši digáštallamii ja bargui , omd. ođđa minerálaláhkaevttohus ( maid Stoltenberg-ráđđehus lea geassán ruovttoluotta ) , Norlándda ja Tromssa meahccekommišuvdna , stáhta matrikulerekeahtes eatnama vuovdin Finnmárkkus Statsskog SF:ii 1993:s ja suodjalusa doaimmat nugo Meavkke-Alitčohka báhčinguovllu oktiičatnan ja viiddideapmi . Dát bargu galggašii gárvanit oktanaga guovddáš láhkalávdegotti bargguin , namalassii 2001 guovvamánus , ja danne ii gártta dat guoskat ovdal go 2005 sámediggeválgii . Mandáhta šaddá viiddis ja šaddá guoskat olmmošvuoigatvuođaide , birrasii , dearvvasvuhtii , ja ovddidan-ja oahpahusáššiide . Fylkkagielda muitalii ođđasis organiserema birra , mii maid guoská sámekonsulentii . Mii guoská ovddastussii , de bidjá Sámediggeráđđi vuođđun dan ahte Sámedikki politihkkárat ovddastit politihkalaš forain politihkalaš ovddastusain , ja hálddahus searvá ámmát- ja virgeolbmuid dásis . Mii guoská Sámedikki beroštumiide Riikaoasselávdegottis , de bargá dát lávdegoddi máŋggain servodatsurggiiguin guovlupolitihkalaš perspektiivvas . Dainna duogážiin mii áššis lei , ja dat plánat mat ledje prográmma joatkima ja loahpaheami ektui go guoská ovdánahttinforumii Sis-Finnmárkui , de fuomášii Sámediggi váldit eanet ovddasvástádusa badjelasas . Dasa lassin lea SAS heaittihan čuovvovaš fálaldagaid eiseválddiid mearrádusa geažil , mat gusket dušše Levdnjii : Jackpot , Super Jackpot , Sportspris , Ungdomspris ja Seniorpris . Ovddeš ortnegat mat gusket hálbbiduvvon hattiide ja bonusortnegiidda galget jođánepmosit fas doaibmagoahtit . Boazodoallostivrra 26.10.99 reivves kopiija , sáddejuvvon ovddasvástideaddji stáhtaráđiide mii guoská eatnamiid sihkkarastimii ja identifiseremii sámi boazodoallorivttiin Sámedikki mielas lea maiddái buorre ahte Tromssa guovllustivra oažžu ovddasvástádusa hutkat doaibmabijuid movt čoavdit riidduid , maiddái mii guoská gittiid áidumii . Lea deatalaš sihkkarastit boazodollui daid areálaid maid dat vealtameahttumit dárbbaša go galgá doaibmat dohkálaččat , ja dát guoská maiddái boazodollui Sáččas . Mii guoská Sámedikki evttohussii áššis 23/99/23 guohtonáiggiid ja doallojoavkkuid ovttastahttima ektui geasseguohtonguovlluin , de oaidná Sámediggi ahte Boazodoallostivrra áigu guorahallat ášši ođđa orohatjuohkima barggu oktavuođas . Sámediggi lea 1999 jahkedieđáhusas čujuhan čuovvovačča mii guoská boraspireváttisvuođaide : Dán vuođul áigu Sámediggi deattuhit ahte Sámedikkis ja Boazodoallostivrras lea ovttalágan oaidnu mii guoská dasa man deatalaš lea sihkkarastit boazodoalu eatnamiid . #ILL Sámedikki mielas lea maiddái buorre ahte Tromssa guovllustivra oažžu ovddasvástádusa hutkat doaibmabijuid movt čoavdit riidduid , maiddái mii guoská gittiid áidumii . Lea deatalaš sihkkarastit boazodollui daid areálaid maid dat vealtameahttumit dárbbaša go galgá doaibmat dohkálaččat , ja dát guoská maiddái boazodollui Sáččas . Mii guoská Sámedikki evttohussii áššis 23/99/23 guohtonáiggiid ja doallojoavkkuid ovttastahttima ektui geasseguohtonguovlluin , de oaidná Sámediggi ahte Boazodoallostivrra áigu guorahallat ášši ođđa orohatjuohkima barggu oktavuođas . Sámediggi lea 1999 jahkedieđáhusas čujuhan čuovvovačča mii guoská boraspireváttisvuođaide : Dán vuođul áigu Sámediggi deattuhit ahte Sámedikkis ja Boazodoallostivrras lea ovttalágan oaidnu mii guoská dasa man deatalaš lea sihkkarastit boazodoalu eatnamiid . #ILL Okta bealli lea dat mii guoská lundui ja birrasii , mat dieđusge leat deatalaččat boazodoalu ekologalaš vuođu ektui . Bealit válljejedje geassit ášši mii guoská bajimuš boazolohkui eret šiehtadallamiin . Sámediggi čujuha ahte Boazodoallostivra lea 1998 njukčamánu 10. b. gieđahallan ášši mii guoská bajimuš boazologu mearrideapmái doalu nammii . Dat guoská bargui ođđa plána- ja huksenlágain ja boazodoallolávdegotti bargui . Ortnet man mielde sáhttá lotnut doaluid doaibmabidjoorohagain , lea dál viiddiduvvon ja galgá maid guoskat geasseorohagaid doaluide main lea čakča- , giđđa ja dálveorohat 17. , 18. , 30. ja 31. orohagain . Proposišuvnnas lea eaktun ahte ortnet galgá guoskat olles sámi boazoguvlui . Okta bealli lea dat mii guoská lundui ja birrasii , mat dieđusge leat deatalaččat boazodoalu ekologalaš vuođu ektui . Bealit válljejedje geassit ášši mii guoská bajimuš boazolohkui eret šiehtadallamiin . Sámediggi čujuha ahte Boazodoallostivra lea 1998 njukčamánu 10. b. gieđahallan ášši mii guoská bajimuš boazologu mearrideapmái doalu nammii . Dat guoská bargui ođđa plána- ja huksenlágain ja boazodoallolávdegotti bargui . Ortnet man mielde sáhttá lotnut doaluid doaibmabidjoorohagain , lea dál viiddiduvvon ja galgá maid guoskat geasseorohagaid doaluide main lea čakča- , giđđa ja dálveorohat 17. , 18. , 30. ja 31. orohagain . Proposišuvnnas lea eaktun ahte ortnet galgá guoskat olles sámi boazoguvlui . Deatalaš oassi lassánan systematihkas lea álggahit dutkandoaimma mii guoská oahpponeavvuid geavaheami ja maiddái oahpponeavvuid ráhkadanproseassa evalueremii . Stuorimus doaibmabijut gusket davvisámegiela oahpponeavvuid ráhkadeapmái ja buvttadeapmái . Doaibmabijut gusket vuosttažettiin vuođđoskuvlla ja joatkkaoahpahusa fágasurggiide . Dát guoská buot oahpahusdásiide . Dát guoská erenoamážit joatkkaskuvllaide . Deatalaš oassi lassánan systematihkas lea álggahit dutkandoaimma mii guoská oahpponeavvuid geavaheami ja maiddái oahpponeavvuid ráhkadanproseassa evalueremii . Stuorimus doaibmabijut gusket davvisámegiela oahpponeavvuid ráhkadeapmái ja buvttadeapmái . Doaibmabijut gusket vuosttažettiin vuođđoskuvlla ja joatkkaoahpahusa fágasurggiide . Dát guoská buot oahpahusdásiide . Dát guoská erenoamážit joatkkaskuvllaide . Dát guoská maiddái lihkahallamiidda Blåtind báhčin- ja hárjehallanšillju juo ásahuvvon oasis . Dát guoská maiddái Akkasæter geaidnohuksemii , juste danne go Akkasætera geainnu huksen lea oassi Meavkke-Blåtind huksemis . Ráđđi ii leat gal duhtavaš dainna go departemeanta lea čuovvulan Sámedikki evttohusa dušše guovddáš válgalávdegotti ásaheamis sámelága ja válganjuolggadusaid ođasmahttimis , gč. Ášši 09/00/09 mii guoská válgaorgánaid evttohussii , mandáhta ja kreatsajuhkui , evttohan vuoigatvuhtii - listu evttoheaddjit , rievttalaš sohkabeal juohkáseapmái ja sámi jienastuslohkui . Ráđđelahttu Berit Ranveig Nilssen ovddidii Sámedikki gáibádusa gonagasreappá bivddu ja hálddašeami ektui , mat leat čuovvuvaččat : 1 ) Várret dárbbašlaš ruđaid daid vahágiidda maid gonagasreabbá dagaha dorskebivddus , 2 ) gonagasreappá bivdoearit galget stuoriduvvot ja buot bivdit áigeguovdilis guovllus fertejit searvat geahččalanbivdui , 3 ) Guolástusdirektoráhta ferte álggahit merddiid ovddideami mat doibmet dorskebivddus ja 4 ) hálddašanprošeakta mii galgá álggahuvvot Guolástusdepartemeantta ja Sámedikki gaskka guoská maiddái dasa ahte báikkálaččat beassat searvat reabbáresurssa hálddašeapmái . Šiehtadallamat gusket sullii beallái buot eamiálbmogiin Kanádas , ja 34 šiehtadallama mat leat jođus gusket eamiálbmotjoavkkuide mat leat stuorát go 8000 olbmo . Šiehtadallamat gusket sullii beallái buot eamiálbmogiin Kanádas , ja 34 šiehtadallama mat leat jođus gusket eamiálbmotjoavkkuide mat leat stuorát go 8000 olbmo . Vuosttas listu guoská áššiide maid sáhttá bidjat eamiálbmotráđđehusaide . Dasto árvala bargojoavku ahte ráhkaduvvojit dakkár levgennjuolggadusat mat gusket maiddái sámelevgii . Seammá guoská maiddái daid ruđaide mat addojuvvojit prošeavttaide ja eará doaibmabijuide . Dát guoská erenoamážit eanadollošiehtadallamiidda . Mii guoská sierra duodjeruđaid hálddašeapmái , de juogada Sámedikki dievasčoahkkin njuolga muhtun osiid dán doarjjaortnegis . Dát guoská dan jahkásaš doaibmadoarjagii mii juogaduvvo institušuvnnaide ja organisašuvnnaide . Dát njuolggadusat heaittihuvvojit bušeahttajagi 2001 rájes , mii guoská doarjagii mii juolluduvvo sámegiela hálddašanguvlui . Dát guoská maiddái visttiide . Galget álggahuvvot erenoamáš sámi nannendoaibmabijut , mat galget guoskat sierra sámi giellaguovlluide miehtá riikka : Dan botta , jagi 2000 borgemánu rájes lea jođus kártenbargu , man bokte galgá gávnnahit makkár hástalusat leat Sámedikkis ovddabealde , sihke mii guoská doaibmabijuide gelbbolašvuođa ovddideamis ja oahpponeavvo ovddideamis . Seamma guoská rapporterenprosedyraide mat čatnasit ILO 169 , bargui viidáseabbot Rio-julggáštusain ( Agenda 21 ) nana bissovaš ovdánemiin ja ON-konvenšuvdna biologálaš eatnatgeardáivuođa ektui . Sámegiella eallá dain gielddain maidda sámelága giellanjuolggadusat gusket , go fas eará guovlluin dáruiduhttinpolitihka geažil lea giella jávkamin ollásit . Sámediggi meannuda dikki váikkuhangaskaomiid geavaheami prioriterema eanadollui , mii guoská mášen- ja reaidodoarjagii eará ovttasbargodoaibmabijuid ektui eanadoalus , eanadoalloplána ođasmahttimis ja árvoháhkanprográmma oktavuođas . Dat oasit gustovaš duodjeorganisašuvnnaid doarjjanjuolggadusain mat gusket institušuvnnaide mat leat dán poasttas sihkkojuvvojit . Seammá guoská maiddái daid ruđaide mat addojuvvojit prošeavttaide ja eará doaibmabijuide . Dát guoská erenoamážit eanadollošiehtadallamiidda . Sámediggi meannuda dikki váikkuhangaskaomiid geavaheami prioriterema eanadollui , mii guoská mášen- ja reaidodoarjagii eará ovttasbargodoaibmabijuid ektui eanadoalus , eanadoalloplána ođasmahttimis ja árvoháhkanprográmma oktavuođas . Dat oasit gustovaš duodjeorganisašuvnnaid doarjjanjuolggadusain mat gusket institušuvnnaide mat leat dán poasttas sihkkojuvvojit . Dát njuolggadusat heaittihuvvojit bušeahttajagi 2001 rájes , mii guoská doarjagii mii juolluduvvo sámegiela hálddašanguvlui . Dát guoská maiddái visttiide . Galget álggahuvvot erenoamáš sámi nannendoaibmabijut , mat galget guoskat sierra sámi giellaguovlluide miehtá riikka : Dan botta , jagi 2000 borgemánu rájes lea jođus kártenbargu , man bokte galgá gávnnahit makkár hástalusat leat Sámedikkis ovddabealde , sihke mii guoská doaibmabijuide gelbbolašvuođa ovddideamis ja oahpponeavvo ovddideamis . Seamma guoská rapporterenprosedyraide mat čatnasit ILO 169 , bargui viidáseabbot Rio-julggáštusain ( Agenda 21 ) nana bissovaš ovdánemiin ja ON-konvenšuvdna biologálaš eatnatgeardáivuođa ektui . Duohtavuohta čájeha ahte § 3-8 ja dan láhkaásahusat gusket dušše davvisámegillii , DAVVIN ja SÁMAS kurssaide ja oahppoorganisašuvnnaide . Dát ruđat leat jurddašuvvon olles olbmuid várás geaidda almmolaš ortnegat eai guoskka vai ožžot vejolašvuođa oažžut doarjaga sámegiel oahpu váldimii . Dát guoská Sámediggeráđđái ja joavkojođiheaddjiide . Sámediggi lea ollu jagiid bargan áššiiguin mat gusket dán sektuvrii . Duohtavuohta čájeha ahte § 3-8 ja dan láhkaásahusat gusket dušše davvisámegillii , DAVVIN ja SÁMAS kurssaide ja oahppoorganisašuvnnaide . Dát ruđat leat jurddašuvvon olles olbmuid várás geaidda almmolaš ortnegat eai guoskka vai ožžot vejolašvuođa oažžut doarjaga sámegiel oahpu váldimii . Dát guoská Sámediggeráđđái ja joavkojođiheaddjiide . Sámediggi lea ollu jagiid bargan áššiiguin mat gusket dán sektuvrii . Dát guoská earenoamážit alitoahpu // oahpaheaddjeoahpu rekrutterenvuođu kártemii , statistihkkii ja dárkilis dárboanalysii dálá oahpaheaddjeoahpu oktavuođas . Gelbbolašvuođaovdáneapmi oahpaheddjiid várás ii guoskka dušše sámegiela ja kultuvrra gelbbolašvuođaloktemii . Mii guoská ovddasvástádusjuohkimii Sámi allaskuvlla ja Sámedikki gaskka ja Sámi allaskuvlla ja eará allaskuvllaid gaskka , lea Sámedikki prinsihpalaš oaivil ahte Sámediggi ii galgga addit lassioahpu nu go lávdegoddi lea árvalan sámi vuođđoskuvlla oahpaheddjiid ektui . Dát guoská earenoamážit alitoahpu // oahpaheaddjeoahpu rekrutterenvuođu kártemii , statistihkkii ja dárkilis dárboanalysii dálá oahpaheaddjeoahpu oktavuođas . Gelbbolašvuođaovdáneapmi oahpaheddjiid várás ii guoskka dušše sámegiela ja kultuvrra gelbbolašvuođaloktemii . Mii guoská ovddasvástádusjuohkimii Sámi allaskuvlla ja Sámedikki gaskka ja Sámi allaskuvlla ja eará allaskuvllaid gaskka , lea Sámedikki prinsihpalaš oaivil ahte Sámediggi ii galgga addit lassioahpu nu go lávdegoddi lea árvalan sámi vuođđoskuvlla oahpaheddjiid ektui . Dát guoská Finnmárkku , Tromssa , Norlándda , Davvi- ja Lulli Trøndelaga ja Hedmárkku fylkkaide . Dát gusket riddo- ja vuotnasuohkaniidda Davvi-Norggas ja suohkaniidda lullisámiguovllus . Jus fylkasuohkanat galget bissut , de leat dat molssaeavttut suohkaniidda vissis áššiin mat gusket guovlluide . Eaktun lea dattetge ahe maiddái dás definerejuvvojit čielga barggut fylkkasuohkaniidda ja Landsdelutvalgai áššiin mat gusket sápmelaččaide , ja ahte ráhkaduvvo čielga rapporterenvuogádat . Mearrádusaid berre dat váldit geasa ášši eanemusat guoská . Dát guoská Finnmárkku , Tromssa , Norlándda , Davvi- ja Lulli Trøndelaga ja Hedmárkku fylkkaide . Dát gusket riddo- ja vuotnasuohkaniidda Davvi-Norggas ja suohkaniidda lullisámiguovllus . Jus fylkasuohkanat galget bissut , de leat dat molssaeavttut suohkaniidda vissis áššiin mat gusket guovlluide . Eaktun lea dattetge ahe maiddái dás definerejuvvojit čielga barggut fylkkasuohkaniidda ja Landsdelutvalgai áššiin mat gusket sápmelaččaide , ja ahte ráhkaduvvo čielga rapporterenvuogádat . Sámediggi deattuhii ahte dát mearrádus erenoamážit ferte guoskat sidjiide geain aktiivvalaš doarjaga dahje veahki haga leat váttisvuođat oažžut sáni almmolaš ságastallamis . Sámediggi deattuhii ahte dát mearrádus erenoamážit ferte guoskat sidjiide geain aktiivvalaš doarjaga dahje veahki haga leat váttisvuođat oažžut sáni almmolaš ságastallamis . Dát guoská erenoamážit 19 . Dát guoská erenoamážit 19. kapihttalii Høgere utdanning og forskning i det samiske samfunn . Dát vuoigatvuohta guoská maiddái cealkinfriddjavuođa ekonomalaš rámmaide . Dát vuoigatvuohta guoská maiddái cealkinfriddjavuođa ekonomalaš rámmaide . Mii guoská boahtteáiggi álbmotválljen guovllulaš dási geográfalaš juohkima vejolaš árvvoštallmii , de čuožžu válddis ahte dát galgá dáhpáhuvvat lávdegotti barggu maŋemus oasis . 12.08.2005 Sámediggi Guoská Finnmárkkulága áigeplána čađaheapmái Lávdegotti unnitlohku ii doarjjo ráđi dulkoma finnmárkkulága ulbmila njealjádin maŋimuš teakstaoasis go guoská dasa mainna lágiin ráđđi dulko finnmárkkulága váldoulbmila . #ILL Ollugat leat searvan lokaliserenságastallamii go guoská dása , earret eará ollu gielddat Finnmárkkus . Go guoská Sámediggeráđi evttohussii lokaliseret Finnmárkkuopmodaga Porsáŋgui ja Finnmárkku komišuvnna ja Meahcceduopmostuolu fas Detnui , de áigu Ealáhus- ja kulturlávdegoddi vuordit addimis árvalusa lokaliserenbáikki ektui dassážii go lávdegoddi lea čađahan rabas gulaskuddanproseassa ja čađahan vuđolaš áššemeannudeami dán ektui . Dat rávvagat maid Sámediggi buktá maŋŋá vuđolaš proseassa leat hui deaŧalaččat Finnmárkkuopmodaga stivrii go guoská Finnmárkkuopmodaga hálddahusbáikái , ja Justiisadepartementii fas go guoská Finnmárkku komišuvnna ja Meahcceduopmostuolu hálddahusbáikái , go galget dahkat mearrádusa . Dat rávvagat maid Sámediggi buktá maŋŋá vuđolaš proseassa leat hui deaŧalaččat Finnmárkkuopmodaga stivrii go guoská Finnmárkkuopmodaga hálddahusbáikái , ja Justiisadepartementii fas go guoská Finnmárkku komišuvnna ja Meahcceduopmostuolu hálddahusbáikái , go galget dahkat mearrádusa . Ealáhus- ja kulturlávdegoddi eaktuda ahte Finnmárkkuopmodaga stivra čađaha dárbbašlaš proseassaid maid ferte dahkat go guoská viidáset organisašuvdnamálle gávdnamii mii lea ávkkáleamos Finnmárkui . Porsáŋggu gieldda válljen lea maiddái buorre go guoská mearrasámi dimenšuvnna nannemii vuoigatvuođabarggus . resurssaid kárten dasa mii guoská ii-geavahuvvon ja potensiála ressursaide 010/06/010 Sámiide guoski statistihkka Norggas - Ášši 010/06/010 Sámiide guoski statistihkka Norggas Maŋŋá meannudeami boahtte dievasčoahkkimis guoská mátkepolitihkka maiddái politihkalaš dássái . Jus leat gažaldagat mat gusket praktihkalaš beliide Sámedikki dievasčoahkkimiid oktavuođas , de vástideaba Ann-Mari Somby ja Randi Romsdal Balto telefon 78474000 // e-poasta ann.mari.somby@samediggi.no dahje randi.romsdal.balto@samediggi.no . Ovdánahttit ovttasbarggu guoskat maiddái ođđa surggiide dalle go áššeoasálaččat ovttamielalaččat oaivvildit ahte ovttasbargu lea dárbbašlaš Go áššeoasálaččat meannudit áššiid mat gusket joatkkaoahpahussii ja rávisolbmuid oahpahussii , de leat áššeoasálaččat lunddolaš gulaskuddaninstánsan nubbi nubbái . Dát seamma guoská mánáidsuodjalussii , gárrensuodjalussii ja bearašsuodjalussii . Sámiide guoski statistihkka Norggas 12.12.05 Sámi Istituhtta Sámiide guoski statistihkka Norggas– stáhtusraporta 2005 12.12.05 Sámi Istituhtta Sámiide guoski statistihkka Norggas –2007 rámmabušeahtta Dát guoská maiddái sámi servodahkii . 010/06/010 Sámiide guoski statistihkka Norggas - Ášši 010/06/010 Sámiide guoski statistihkka Norggas Maŋŋá meannudeami boahtte dievasčoahkkimis guoská mátkepolitihkka maiddái politihkalaš dássái . Jus leat gažaldagat mat gusket praktihkalaš beliide Sámedikki dievasčoahkkimiid oktavuođas , de vástideaba Ann-Mari Somby ja Randi Romsdal Balto telefon 78474000 // e-poasta ann.mari.somby@samediggi.no dahje randi.romsdal.balto@samediggi.no . Ovttas bargoaddiin válljiimet viiddidit meahcástanealáhusaid ráddjemiid , guoskat maiddái meahccevuođđuduvvon mátkkoštanealáhussii . Vaikke dát guoská miehtá riikii , de ferte jáhkkit ahte dát rievdanproseassat gevvet ja geavvagohtet sámi guovlluinge . Olu dán analysas guoská meahcástanealáhusaidege . Sámi guovlluide guoská dát elggaide ja rievssahiidda , mas rievssatbivdu lohkkojuvvo leamen dat mii álbmoga geasuha . Dat potensiála mii lea bajábealde válddahallon guoská miehtá riikii . Danne dat leat biebmoávnnaslága vuollásažžan ja galget doallat daid seamma regeliid go mat gusket biebmobuvttadeapmái . hirbmat gáibideaddji márkan , go kunddar vuordá sihke alladási infrastruktuvrras ja guoski buktagiin ( idjadeapmi , guossoheapmi , sáhtosteapmi ) ja ahte váimmusbuvtta ( guolástandahje bivdosálaš ) ferte leat buorre . HiF:s leat baicce máŋga fága ja studia guoski surggiin nugo olgunastin , luonddudiehtu // luonddufága , mátkeealáhus ja arktalaš luondduofelastin . Davvi-Trøndelága allaskuvlage fállá studia mii guoská meahcástanealáhusaide , muhto ii nu olu go HiHM . Skuvllas deattuhit erenoamážit fáttáid mat gusket boazodollui , meahccái ja duodjái . Meahcástanealáhusaid várás gealboguovddáš sáhttá lunddolaččat lasihit ja viiddidit doaimma guoskat maiddái meahcásteapmái . Dát guoská - rámmaeavttuide - hálddašeapmái - kapitálii - infrastruktuvrii - dutkamii ja ovdánahttimii - máhttogaskkusteapmái - lágideapmái // fierpmádahkii Áigut dárkilat geahčadit dáid čuoggáid ja ahte gullet go dát lunddolaččat gealboguovddážii . Dát guoská sihke fierpmádathuksemii doalliid gaskkas ja gaskal doalliid , FoU-ásahusaid ja almmolaš eiseválddiid ( triple-helix málle , dárkilat máinnašuvvon 8.5 kap. ) . Dat guoská earenoamážit dasa ahte muhtun orohagaid dárbbašlaš ja dohkálaš dálveguohtumat eai leat dohkkehuvvon , nugo Hjerttind // Stállonjárgga , Mievkki , Basevuovddi , Gielas , Skievvá ja Sáltoduoddara orohagat . Artihkal 7 Maŋemus cealkaga sadjái dát cealkka : Sámediggi čujuha dattetge iežas prinsihpalaš oidnui go guoská davimus konvenšuvdnaprotokollaide , gos Sámedikki mielas ferte biddjot johtui ođđa proseassa guovlluprotokollaid ektui mat rahpet vejolašvuođa dakkár boahttevaš ovttasbargui ja spiehkasteapmái šihttojuvvon protokollas nu go artihkal 7 eaktuda . Sámediggi mearkkaša ahte lávdegoddi evttoha viiddidit doaibmaguovllu almmá searvvaheames daid beliid geaidda evttohuvvon doaibmaguovlu guoská . Dakkár ovdánahttinmihttomearri guoskkašii maiddái boazodollui politihka- ja mearridanválddi suorgin Sámedikkis . Dat guoskkai boazosápmelaččaide , muhto maiddái sápmelaččaide geain ledje eará birgenlágit . Dat proseassa guoskkai earenoamážit lullisámi guovlluide , gos stuorámus oassi eatnamiin dál leat privatiserejuvvon , ja dušše unna oasáš gullá stáhtii . Dat guoskkai earenoamážit boazosápmelaččaide Trollheimenis , Gauldalduoddaris ja NordØsterdalenis , ja daidda guoskevaš guovlluide.6 Dat ovdáneapmi njoamui miehtá sámi geavahanguovllu . ON olmmošvuoigatvuođalávdegoddi man bargu lea bearráigeahččat ahte stáhtat dollet iežaset geatnegasvuođaid dán konvenšuvnna mielde , lea meannudan golbma sierra váiddaášši mat gusket sámi boazodollui . Lávdegoddi deattuha čielgasit ahte konvenšuvnna artihkal 27 guoská boazodollui . Dat guoská prinsihppii “ ovdalgihtii eaktodáhtolaččat mieđiheapmi ” . 11 Sámediggi lea sámiid álbmotválljejuvvon orgána ja konsultere iešguđetlágan áššiid birra mat gusket sámi álbmogii . Sámedikkis lea , stáhtalaš orgánan , odne vuoigatvuohta buktit vuosteákkaid plánaáššiin mat gusket sámi kulturmuittuide . Finnmárkkulága § 4 Sámedikki válddahusat meahcceeatnamiid nuppástuvvan geavaheapmái , guoská buot areálaáššiide maid almmolaš eiseválddiid meannudit Finnmárkkus , maiddái suohkanat ja eará plánaeiseválddit . Sámediggeráđđi oaidná dán hui duođalažžan , ja vuordá ahte Sámi vuoigatvuođalávdegoddi II meannuda jođánit dán nu ahte vuoigatvuohta dilli čielggaduvvo ja ii hehtte servodatovdáneami guovlluin maidda dát guoská . ILO-konvenšuvnna artihkal 7 vuođđuda vuoigatvuođa álgoálbmogiidda ieža vuoruhit ovdánahttinproseassaid mat ee. gusket sin eatnamiidda . Ođđa láhka lea eanet huksejuvvon boazodoalu kultuvrra ja árbevieruid vuođul go ovddit láhka , ja dan bokte lea boazodoalus eambbo váikkuhanfápmu áššiin mat gusket siskkáldas diliide . Mii guoská duoji buvttadeapmái de lea dát lunddolaš oassi boazodoallo jagis . Dákkár doaimmat veahkehit maid oainnusin dahkat báikedoalu dehálaš , áššái guoski ja dásseárvosaš máhtu boazodoalus . Olu almmolaš hálddahusetáhtain ja eiseváldeorgánain mat meannudit áššiid mat gusket boazosápmelaččaid eallimii , ii leat doarvái máhttu sámi boazodoalu kultuvrra birra , iige sámi gielas dahje servodateallimis . Dat guoská earenoamážit areálaáššiid stuora hivvodahkii ja boazodoallolága gáibádussii hábmet dievasmahtti geavahanplánaid . Máŋgga boazodoalloguovllus leat areálaid massin , boraspiriid lassáneapmi , ja eiseválddiid mearrádusat ja áigemearit mat gusket johtimiidda , suvdimii jna , dagahan stuorit dárbbu geavahit mohtorfievrruid meahcis . Boazodoalu guovllustivrrain lea vuosttaldanváldi plánaáššiin mat gusket boazoealáhussii . Mii guoská váttisvuođaide gaskkal eanandolliid // ovttaskas eanaeaiggádiid ja boazodoalu , de čájehit moanat lágastallamat ahte boazodolliid vuoigatvuođat leat eahpiduvvon , erenoamážit lullisámi guovlluin . Oažžut buoret gova olles boraspiremáddodagas nu ahte hálddašeapmi čađahuvvo duohta loguid vuođul mii guoská čivgamiid lohkui dáin iešguđege boraspirenálliin . Mii guoská giččuid unnideami doaibmabijuide de lea jurdda rievdadit heajos guottuid boraspiriide ja dáinna lágiin unnidit riidodási guovlluin gos leat eallit mat guhtot . Sámediggeráđđi oaivvilda ahte lea dehálaš ahte boazodoalu váldošiehtadus dárkkistuvvo nu ahte dat speadjalastá álbmotrievttalaš ovdáneami , dása gusket ILO konvenšuvdna 169 6. ja 7. artihkkalat , ja álgoálbmotjulggaštusa 18. ja 19. artihkkalat , gč. 3. ja 4. artihkkaliid . Kapihttalis veardádallá departemeantta ahte : Go Sámi vuoigatvuođalávdegoddi ovddida evttohusa , de áigu departemeanta guorahallat ođđasis gažaldaga mii guoská boazodoalloláhkii ja čuovvoleapmi guovlluin mat dán vuorus eai dárkkistuvvo . Sámediggeráđđi áigu Eanandoallo- ja biebmodepartemeanttas bivdit ahte dárkkisteapmi álggahuvvo mii guoská boazodoallolága mearrádusaide areálahálddašeamis , álbmotrievttalaš dárkilvuohta lága ulbmilin , boahtteáiggi modealla hálddašeamis , boazodoalu buhtadusortnegiidda maid siidda // orohaga bohccot leat dahkan , ahte Trollheimena areálat váldojuvvojit mielde boazodoalloláhkii , ja eará diliid mat cuiggoduvvojit Sámi vuoigatvuođalávdegotti II:s . Dieđáhus addá buori gova sámegiela dáláš dilisinja lea buorre vuođđun digáštallat Sámedikki boahttevaš vuoruhemiid mat gusket sámigiela ovdáneapmái Norggas . Njuolggadusat gusket maiddái giellaprošeaktadoarjagiidda . Lávdegotti eanetlohku čujuha vuoruhemiide gielladieđáhusas iige sáhte doarjut BB mearkkašumiid go guoská strategalaš áŋgiruššansurggiiide . Dát guoská maiddái daid ruđaide mat juolluduvvojit sámegiela váste olggobealde hálddašanguovllu . Lávdegotti eanetlohku čujuha daid rievdadusaide maid Stuorradiggi lea mearridan Sámelágas go guoská sámegiela ovddidanovddasvástádussii , mas oidno ahte Ráđđehusas dat ain lea bajimuš ovddasvástádus sámegiela ovddideames . Dát guoská olbmo gaskavuhtii lundui ja oskui , sihke ealáhussii ja hálddahussii , árgabeaieallimii , kultuvrii , gillii ja identitehtii . Bajásšaddan- ja oahppolávdegotti unnitlohku dáhttu liikká mearkkašahttit ahte iešguđet giellaguovddážiin lea iešguđet mihttu ja doaibma ja lea dárbu eanet ovttastahtton plánii ja giellaguovddážiid áŋgiruššama evalueret , earenoamážit go guoská makkár barggut , guovloviidodat , doaimmat jnv. dain galget leat . Go guoská sámi oahpponeavvuide , de oaivvilda lávdegotti unnitlohku ahte Sámediggi galgá láhčit dilálašvuođaid oahpponeavvo- ja čáppagirjjálašvuođaráhkadeapmái sihke vuosttaš- ja nubbingielaoahpahussii . Lávdegotti unnitlohku eaktuda ahte mearrádusat mat gusket sámegillii áššis 32/02/32 – Sámedikki politihkka oarjelsámi várás , bisuhuvvojit , ja ahte dan doaibmabijut bohtet lassin dán dieđáhusa doaibmabijuide . Fertešii oččodit lagat ovttasbarggu Sámedikki go das lea hálddašanváldi , ja sámi museaid gaskka mii guoská kulturmuittuid ja kulturbirrasa registreremii ja duođašteapmái , ja dasto ráfáidahttojuvvon ja suodjalanárvosaš sámi kulturbirrasa geavatlaš hálddašeapmái ja gaskkusteapmái . Konserverenfága lea ásahuvvon luonddudiehtaga árbevierus , mas fágalaš njuolggadusat viehka muddui leat guoskan dušše ávdnasa oppalašvuhtii . Dát guoská earret eará sidjiide geat ofelaste ja muđui veahkehedje Norgga ja Ruošša soahteveagaid , ja maiddái sidjiide geat eaktodáhtolaččat eai diktán nasisttaid evakueret sin . Dát guoská buot giellajoavkkuide , muhto lea earenoamáš duođalaš julev- ja oarjelsámi guovlluin . Čájehuvvo maiddái ahte skuvlaeaiggádat dávjá eai oba dáhto ge čuovvut lágalaš rivttiid mat gusket sámegieloahpahussii . Lávdegoddi hálida maiddái čujuhit ahte Sámediggi lea mearridan ahte sámi mánáid oktagaslaš vuoigatvuohta oažžut sámegieloahpahusa ferte láhkadit ja dat galgá guoskat buot mánáide vuođđo- ja joatkkaskuvllain , vaikko gos oroš . Lea maid dehálaš ahte álggahuvvojit sierra gielladoaimmat mat gusket sámi ealáhusaide , earret eará duodjái , guolásteapmái , eanadollui ja boazodollui . Davvisámi teavsttat |Julevsámi teavsttat |Lullisámi teavsttat |Bálddalas teavsttat Davvisámi |Norsk |Suomeksi |Svenska |English 2 válljejuvvon korpusa (buot) — 21 525 725 sáni Eaŋkil Eanet vejolašvuođat CQP Query Dievaslaš CQP-jearaldat: [] KWIC: Statistihkka: KWIC Statistihkka Sátnegovva ii vuos doaimma Boađus: 15 667 Ovddit12..5678910111213141516Čuovvovaš Cealkkačájeheapmi North Saami corpus – Dát guoská buot giellajoavkkuide , muhto lea earenoamáš duođalaš julev- ja oarjelsámi guovlluin . Čájehuvvo maiddái ahte skuvlaeaiggádat dávjá eai oba dáhto ge čuovvut lágalaš rivttiid mat gusket sámegieloahpahussii . Lávdegoddi hálida maiddái čujuhit ahte Sámediggi lea mearridan ahte sámi mánáid oktagaslaš vuoigatvuohta oažžut sámegieloahpahusa ferte láhkadit ja dat galgá guoskat buot mánáide vuođđo- ja joatkkaskuvllain , vaikko gos oroš . Lea maid dehálaš ahte álggahuvvojit sierra gielladoaimmat mat gusket sámi ealáhusaide , earret eará duodjái , guolásteapmái , eanadollui ja boazodollui . Norgga beale ja Ruoŧa beale sámedikkit fertejit váldit badjelasaset stuorát ovddasvástádusa áššis , ja veahkehit gávdnat dakkár čovdosiid , mat sihkkarastet rádjaguovlluid boazodollui oadjebas boahtteáiggi , ovttas daiguin boazoeaiggádiiguin geaidda dát guoská . Mii guoská davviguovlluid boahtteáiggi ovddideapmái , Sámediggi čujuha dasa ahte mii leat dakkár doajáhatáiggis goas oppamáilmmálašvuohtá viidána ja bohciidahttá ođđa hástalusaid ja vejolašvuođaid . Dát guoská erenoamážit bohkan- ja rogganindustriijii , dainna áigumušain ahte suodjalit eamiálbmogiid árbejuvvon vuoigatvuođaid iešmearrideapmái , eanavuoigatvuođaide ja kulturvuoigatvuođaide . Rádjaguovlluide guoski interreg-prográmmaid prográmmaáigodat nohká 2006 . Go guoská vuoruhuvvon doaibmabijuide , de áigu lávdegoddi deattuhit ahte buoret gelbbolašvuohta , oaivadeapmi ja miellaguottuid duddjojeaddji bargu máŋggakultuvrralaš áddejumi ektui berre leat bajás vuoruhuvvon áŋgiruššansuorgi . Go guoská sámegieloahpahussii joatkkaskuvllain , oaivvilda lávdegoddi ahte skuvlaeaiggádat fertejit ráhkadit buriid rutiinnaid sámegieloahpahussii registreremii , ja ahte oahpahus álggahuvvo dalle go skuvllat dábálaččat álget . Áššiin main doaibmabijut njuolga gusket sámi báikegottiide ja/dahje/ja ovddasteaddji beroštupmiorganisašuvnnaide , galgá stáhta dieđihit Sámediggái makkár beroštumiide // organisašuvnnaide dat oaivvilda ahte ášši guoská , ja dan vuođul galgá sáhttit oktiiortnet ráđđádallanproseassaid Sámedikkiin . Áššiin main doaibmabijut njuolga gusket sámi báikegottiide ja/dahje/ja ovddasteaddji beroštupmiorganisašuvnnaide , galgá stáhta dieđihit Sámediggái makkár beroštumiide // organisašuvnnaide dat oaivvilda ahte ášši guoská , ja dan vuođul galgá sáhttit oktiiortnet ráđđádallanproseassaid Sámedikkiin . Ovddiduvvon prosedyrašiehtadus ii guoskka Sámedikki vejolašvuhtii ráđđádallat ráđđehusain bušeahta oktavuođas . Sámediggi ja Gielda- ja guovludepartemeanta leat ovttaoaivilis das ahte geahčadit lagabui daid prosedyraid mat gusket Sámedikki bušeahta ráhkadeapmái . Ráđđádallamiid áššedoaibmaguovlu sáhttá guoskat iešguđetlágan áššiide , nugo lágaide , láhkaásahusaide , ovttaskas mearrádusaide , njuolggadusaide , doaibmabijuide ja mearrádusaide ( omd. stuorradiggedieđáhusain ) . Ráđđádallangeatnegasvuohta ii vuolggasajis guoskka daid áššiide mat oppalaččat jáhkkimis váikkuhit olles servodaga . Sámedikki Bearráigeahččan- ja vuođđudanlávdegotti lea duhtavaš dainna rievdadusárvalusain maid Gielda- ja guovludepartemeanta lea evttohan mii guoská sámelága ođasteapmái – njeallje dievadasmandáhta válljen Sámediggái . § 2-3 rievdaduvvo nu ahte dat dál guoská Sámediggeráđđái . Dát ii guoskka dattetge bargguide maid Sámedikki dievasčoahkkin lea bidjan eará orgánaide . Dát ii guoskka mearrádussii §:s 2-3 b ) masa sáhttá biddjojuvvot sierra fápmuibidjanáigemearri . Dát njuolggadusat gusket Sámedikki politihkalaš dássái ja reviderejuvvojit jus lea dárbu maŋŋá juohke bušeahttameannudeami Sámedikkis . Mearradusat gusket : Sámedikki politihkalaš dássái ii guoskka Váldotariffašiehtadus eaige stáhta sierrašiehtadusat , muhto dat geavahuvvojit vástesaččat dađi mielde go dat sierra lea namuhuvvon vuolábealde . Jos tariffašiehtadus heaitá gustomis , de eai guoskka Sámedikki politihkalaš dássái ge šat vástesaš vuoigatvuođat . Ortnet guoská gitta dassážiigo mánná deavdá jagi . Ollesáiggepolitihkkariidda geat ožžot ollislaš buhtadusa njuolga Sámedikkis , gusket čuovvuvaš virgelohpenjuolggadusat : Dát guoská vaikko guoskevaš politihkar heaittášii ge áigodagas . Áhčiin , geat leat ožžon bálkávirgelobi Váldotariffašiehtadusa ektui , dakkár oktavuođas masa álbmotoadjoláhka ii guoskka , lea vuoigatvuohta oažžut bálkká álggahuvvon virgelohpeáigodaga lohppii . Dát guoská vaikko guoskevaš politihkar heaittášii ge áigodagas . Áhčiin , geat leat ožžon bálkávirgelobi Váldotariffašiehtadusa ektui , dakkár oktavuođas masa álbmotoadjoláhka ii guoskka , lea vuoigatvuohta oažžut bálkká álggahuvvon virgelohpeáigodaga lohppii . 1 Álggahus Dát dieđáhus guoská áigodahkii 09.02. – 27.05.10 ja lea čadnojuvvon Sámedikki 2010 bušehttii . Beaivváš geigii iežas hástalusaid mat gusket earret eará ekonomiijii ja rekrutteremii . Centrum Eiendom maid geažuhii dárbbu čielggadeapmái Sámedikkis mii guoská viessoláigoruhtadeapmái . Rollat ja ovddasvástádus gaskal Sámedikki ja departemeantta ii leat čielggas mii guoská viessoláigoruhtadeapmái . Siida gokčá kulturhistorjjá mii guoská nuortalaš sámiid , mearrasámiid ja johkasámiid kultuvrii , ja John Savio dáidagii ja historjái . Investerenortnegiin ferte vuhtii váldit dárbbuid mat gusket sihke bajásdoallamii , ođđasis huksemiidda ja ođđa visttiide . Bargat dan nala ahte guollebiebmanealáhus doaibmá ekologalaš prinsihpaid mielde ja ahte soames vuonat gáhttejuvvojit guollebiebmanrusttegiid vuostá Váikkuhit boazodoallolága geahčadeami ja ođasmahttima , erenoamážit dan mii guoská oktavuhtii eará sámi beroštumiide Bargat dan nala ahte boazodoallu oažžu seamma eavttuid mat gusket vuoládusaide ja divadiidda investeremiin ja doaibmareaidduin go eará ealáhusat maiguin sáhttá buohtastahttit Seammá guoská Treriksrøysa suodjalanplánii Romssa fylkkas . Sámediggeráđđi lea duhtavaš Ráđđehusa bargguin go guoská vealahansuodjaleami nannemii Norgga láhkaaddimis . Dát guoská erenoamážit dovddus johkaluossanállái Sockeye , rukseslágan goavreluossa , mii boahtá jogaide valvin . Go guoská luossabiebmamii , de lea mávssolaš čájehit makkár vásihusat Norggas leat . Sámediggeráđđi čuovvu dárkilit Ovttasdoaibman-ođastusa , ja áigu bidjat eavttuid guovddáš eiseválddiide go guoská sámi pasieanttaid fálaldaga ovddideapmái ja goziheapmái . Dasto áigu Sámediggeráđđi geahčadit ohcanvuđot doarjjaortnega mii guoská árbedieđuid duođašteapmái ja gaskkusteapmái . Dál lea alimus áigi bidjat stuorát deattu sámiid álbmotválljen orgána árvvoštallamiidda go guoská ekonomálaš dárbui mii lea deaŧalaš maiddái álbmoga iešmearridanvuoigatvuhtii . Sámediggeráđis lea váttis oaidnit ahte dat málle maid Ráđđehus lea hábmen livččii dohkálaš álbmotrievtti gáibádusaid mielde go guoská konsultašuvnnaide álgoálbmogiiguin ja álgoálbmogiid stivremii sin iežaset ekonomalaš ovddideami . NSR áigu maŋimuš beivviid mediaberoštumi vuođul go guoská davviriikkalaš sámekonvenšuvdnii bidjat muhtun gažaldagaid Sámediggeráđđái dan ektui go Sámedikki presideanta ja earret eará Helga Pedersen , Bargiidbellodaga parlamentáralaš jođiheaddji ja nubbinjođiheaddji leat buktán viehka garra čuoččuhusaid . Davviriikkalaš sámekonvenšuvdnaevttohus lea maŋŋá leamaš gulaskuddamis ja dat lea geahčaduvvon fágalaš fáttáid mielde Norggas , Ruoŧas ja Suomas gávdnan dihte daid beliid maid livččii dárbu čielggadit vai sáhtášii álggahit šiehtadallamiid guoskevaš stáhtaid ja daid sámiid gaskka geaidda dat guoská . dušše oalgerolla áššiin mat gusket min iežamet boahtteáigái . Dát guoská earret eará áššiide nugo dan mearriduvvon čielggadussii hálddašanovddasvástádusas stáhtalaš sámi joatkkaskuvllaid hárrái ja viidáset áššiide nugo ovdamearkka dihte ovttasdoaibmanođastussii ja eará deaŧalaš dearvvašvuođa- , bajásšaddan- ja oahppoáššiide ? Politihkalaš ja hálddahuslaš barggu beavttálmahttin mearkkašivččii ahte seasttášeimmet olles čoahkkinvahku ja buot daid goluid mat dasa gusket . Danne livččii dan oktavuođas áibbas lunddolaš čielggadit seamma go guoská EDS joatkkaskuvlii . Danne ii leat diehttelas ahte mii dat sáhttá leat geográfalaš statistihkkavuođđun sámiide guoski statistihkkii . Nubbi fuones bealli lea dat go válljejuvvon geográfalaš ráddjen ii guoskka sámi ássamii gávpogiin ja stuorát čoahkkebáikkiin , ii davábealde iige máttabealde Sáltoduoddara . Ovttasdoaibmanođastusas Stuorradiggedieđáhusas nr 47 ( 2008-2009 ) čujuhuvvo ahte Norggas ja maiddái sámi álbmogis leat ovddabealde stuorra hástalusat go guoská eallindáhpedávddaide earret eará dan geažil go buidot , unnán lihkadit ja borgguhit . Sámediggi álggaha proseassa mii galgá geahččat čovdosiid mat gusket sámegiel heahtedieđihanbálvalussii 110-sentrálii Finnmárkkus . Sámediggi háliida ahte ásahuvvo sámegielat heahtedieđihanbálvalus mii lea čadnon sierra 110 nummirii ( buollimii ) , mii ii guoskka 112 ja 113 nummiriidda . Rievdadusat oahppoplánain mat gusket eará fágasurggiide čuhcet sámegiel 2 ohppiide , eai ge buot oahppit ja váhnemat oaččo dieđu dan birra movt dat váikkuha 13 jagi skuvlavázzimii . Buohcceviessostruktuvra lea fáddá mii maiddái ollásit guoská sámi álbmogii . Dat guoská earret eará báhkiide dahje náhpiide ( guksi // kohppa – muorragohppa ) , dahje náhki válljemii ja dan ráhkadeapmái bohccos ja njurjuin goikkehiid ja čázehiid várás . Dát ii mearkkaš dan ahte Sámediggi livččii ráddjen doarjaga guoskat dušše ealáhusovddidandoaibmabijuide . Jos galgá deattuhit ráđi mihttomeari dásseárvosašvuođa ektui sihke go guoská kulturbeallái ja ealáhussii , de sáhtášii leat lunddolaš sihkkut eret sáni “ ealáhus ” duoji ealáhusšiehtadusa namas . Duodjeealáhusas leat ovddabealde stuorra hástalusat sihke go guoská ođđa márkaniid gávdnamii , mearkagálvohuksemii ja gelbbolašvuođa bajideapmái ekonomiija ja rehketdoalu oktavuođas . Dát guoská daid duojáriidda geat barget lotnolagaid boazodoaluin ja meahcástemiin . ” NSRa Sámediggejoavku ádde nu ahte dát guoská maid organisašuvnnaide mat leat duodjeealáhusas . Dát ii guoskka várrejuvvon ruđaide mat bohtet eará departemeantapoasttain , nugo poasttain 22 ja 72 . Vuoruheamit jagi 2010 čavčča ( ohcanáigemearri golggotmánu 1. b. 2010 ) : · Ovdaskuvla- ja dábálašoahpaheaddjioahppit geain lea sámegiella fágasuorggis – 400 000 ru · Alit oahppu mátta- dahje julevsámegielas – 150 000 ru · Dulkaoahppu sámi dulkkaid ja jorgaleddjiid várás – 100 000 ru · Joatkkaoahppu psykososiála váttuid eastadeami ja áhpásmahttima siskkobealde go guoská sámi mánáide ja nuoraide –150 000 ru. . Dieđáhusas evttohuvvojit doaibmabijut mat gusket ovttaskas ásahusaide njuolga nugo stivranammademiide , organisašuvdnavuohkái ja ovttastahttimiidda , ja ahte doaibmabijut galget čuovvoluvvot gulahallamiin ovttaskas ásahusaid ja Sámedikki gaskka . Dál lea alimus áigi bidjat stuorát deattu sámiid álbmotválljen orgána árvvoštallamiidda go guoská ekonomálaš dárbbuide . Dát ii guoskka várrejuvvon ruđaide mat bohtet eará departemeantapoasttain , nugo poasttain 22 ja 72 . Vuoruheamit jagi 2010 čavčča ( ohcanáigemearri golggotmánu 1. b. 2010 ) : · Ovdaskuvla- ja dábálašoahpaheaddjioahppit geain lea sámegiella fágasuorggis – 400 000 ru · Alit oahppu mátta- dahje julevsámegielas – 150 000 ru · Dulkaoahppu sámi dulkkaid ja jorgaleddjiid várás – 100 000 ru · Joatkkaoahppu psykososiála váttuid eastadeami ja áhpásmahttima siskkobealde go guoská sámi mánáide ja nuoraide –150 000 ru. . Dieđáhusas evttohuvvojit doaibmabijut mat gusket ovttaskas ásahusaide njuolga nugo stivranammademiide , organisašuvdnavuohkái ja ovttastahttimiidda , ja ahte doaibmabijut galget čuovvoluvvot gulahallamiin ovttaskas ásahusaid ja Sámedikki gaskka . Láhka galgá áimmahuššat sámi kultuvrra , ealáhuseallima ja servodateallima luondduvuđđosa , ja geavahuvvot daid álbmotrievttálaš njuolggadusaid mielde mat gusket álgoálbmogiidda ja minoritehtaide . Ávkkástallan minerálaresurssaiguin árbevirolaš sámi guovlluin galgá gehččojuvvot earalágan sisabahkkemiid oktavuođas mat njuolgga gusket sámi kultuvrii , ealáhusaide , ássamii ja eallinvuohkái ja mat sáhttet áitit birgenlági . Dat guoská sihke destii dan dárbbu oktavuođas mii árbevirolaš sámi ealáhusain ja meahcceávkkástallamis lea sihkkarastit iežaset areálavuođu ja dan dárbui mii sámi servodagas lea bargosajiide ja árvoháhkamii resursaávkkástallama vuođul . Dat geasa lea addojuvvon iskkadanvuoigatvuohta minerálalága § 13 vuođul , galgá ráhkadit raportta mas leat dieđut ja árvvoštallamat sámi beroštusain maidda duohta iskkadanbargu , vejolaš geahččalanroggan minerálalága paragráfaid 19 ja 20 vuođul njuolga sáhttá guoskat . Go Statskog SF árvvoštallá dahkat soahpamuša iskkademiin mat gusket industriijametállaide , huksenávdnasiidda ja luonddugeđggiide , de dat berre fuolahit ahte ráhkaduvvo raporta mas leat dieđut ja árvvoštallamat sámi beroštusain maidda iskkadeamit , vejolaš geahččalanroggan ja doaibma sáhttet guoskat . Go Statskog SF árvvoštallá dahkat soahpamuša iskkademiin mat gusket industriijametállaide , huksenávdnasiidda ja luonddugeđggiide , de dat berre fuolahit ahte ráhkaduvvo raporta mas leat dieđut ja árvvoštallamat sámi beroštusain maidda iskkadeamit , vejolaš geahččalanroggan ja doaibma sáhttet guoskat . Statskog SF:in čađahuvvojit sierra konsultašuvnnat jus árvvoštallojuvvo dahkat šiehtadusaid fitnodagaiguin go guoská industriijaminerálaid , huksenávdnasiid ja luonddugeđggiid iskkademiide , geahččalanroggamiidda ja doaimmaheapmái . Láhka galgá áimmahuššat sámi kultuvrra , ealáhuseallima ja servodateallima luondduvuđđosa , ja geavahuvvot daid álbmotrievttálaš njuolggadusaid mielde mat gusket álgoálbmogiidda ja minoritehtaide . Ávkkástallan minerálaresurssaiguin árbevirolaš sámi guovlluin galgá gehččojuvvot earalágan sisabahkkemiid oktavuođas mat njuolgga gusket sámi kultuvrii , ealáhusaide , ássamii ja eallinvuohkái ja mat sáhttet áitit birgenlági . Dat guoská sihke destii dan dárbbu oktavuođas mii árbevirolaš sámi ealáhusain ja meahcceávkkástallamis lea sihkkarastit iežaset areálavuođu ja dan dárbui mii sámi servodagas lea bargosajiide ja árvoháhkamii resursaávkkástallama vuođul . Dat geasa lea addojuvvon iskkadanvuoigatvuohta minerálalága § 13 vuođul , galgá ráhkadit raportta mas leat dieđut ja árvvoštallamat sámi beroštusain maidda duohta iskkadanbargu , vejolaš geahččalanroggan minerálalága paragráfaid 19 ja 20 vuođul njuolga sáhttá guoskat . Go Statskog SF árvvoštallá dahkat soahpamuša iskkademiin mat gusket industriijametállaide , huksenávdnasiidda ja luonddugeđggiide , de dat berre fuolahit ahte ráhkaduvvo raporta mas leat dieđut ja árvvoštallamat sámi beroštusain maidda iskkadeamit , vejolaš geahččalanroggan ja doaibma sáhttet guoskat . Go Statskog SF árvvoštallá dahkat soahpamuša iskkademiin mat gusket industriijametállaide , huksenávdnasiidda ja luonddugeđggiide , de dat berre fuolahit ahte ráhkaduvvo raporta mas leat dieđut ja árvvoštallamat sámi beroštusain maidda iskkadeamit , vejolaš geahččalanroggan ja doaibma sáhttet guoskat . Statskog SF:in čađahuvvojit sierra konsultašuvnnat jus árvvoštallojuvvo dahkat šiehtadusaid fitnodagaiguin go guoská industriijaminerálaid , huksenávdnasiid ja luonddugeđggiid iskkademiide , geahččalanroggamiidda ja doaimmaheapmái . Dát guoská álggaheaddji teakstaoassái mii duođašta sápmelaččaid dili guovtti stáhta álgoálbmogin , viidáseappot 1751-mannosaš rádješiehtadusa vuosttaš kodicilla čujuhussii , dábálepmosit gohčoduvvon Lappekodisillan , mii duođašta vuoigatvuođa beassat ávkkástallat vuoigatvuođaiguin boares vieru vuođul , ja erenoamážit dan harmoniserengáldui vuoigatvuođaid birra Norggas ja Ruoŧas , mii boahtá ovdan čujuhusas 3. protokolla álggahanjulggašusas go Ruoŧŧa searvvai Eurohpa uniovdnii . Dát guoská erenoamážit protokolla čujuhussii daidda gustojeaddji riikkaidgaskasaš rievttálaš norpmaide , mat gustojit álgoálbmogiidda . Sámedikkiid váikkuhanfápmu dáid orgánaid čoahkádussii vurdojuvvo sáhttit váikkuhit daidda bajimus proseassaide mat biddjojuvvojit vuođđun , erenoamážit nu guhkás go dát gusket sámiid stuorát searvevuođa oktasaš bajimus beroštusaide . Go Norgga-Ruoŧa dárkkistannammagoddái lea eaktuduvvon addit gelbbolašvuođa mearridit áššiid mat gusket guovtti riikka beroštusaide , de mis lea áddejupmi dakkár ráddjehusaide . Dat guoská earenoamážit dasa ahte muhtun orohagaid dárbbašlaš ja dohkálaš dálveguohtumat eai leat dohkkehuvvon , nugo Hjerttind // Stállonjárgga , Mievkki , Basevuovddi , Gielas , Skievvá ja Sáltoduoddara orohagat . Artihkal 7 Maŋemus cealkaga sadjái dát cealkka : Sámediggi čujuha dattetge iežas prinsihpalaš oidnui go guoská davimus konvenšuvdnaprotokollaide , gos Sámedikki mielas ferte biddjot johtui ođđa proseassa guovlluprotokollaid ektui mat rahpet vejolašvuođa dakkár boahttevaš ovttasbargui ja spiehkasteapmái šihttojuvvon protokollas nu go artihkal 7 eaktuda . Dát guoská álggaheaddji teakstaoassái mii duođašta sápmelaččaid dili guovtti stáhta álgoálbmogin , viidáseappot 1751-mannosaš rádješiehtadusa vuosttaš kodicilla čujuhussii , dábálepmosit gohčoduvvon Lappekodisillan , mii duođašta vuoigatvuođa beassat ávkkástallat vuoigatvuođaiguin boares vieru vuođul , ja erenoamážit dan harmoniserengáldui vuoigatvuođaid birra Norggas ja Ruoŧas , mii boahtá ovdan čujuhusas 3. protokolla álggahanjulggašusas go Ruoŧŧa searvvai Eurohpa uniovdnii . Dát guoská erenoamážit protokolla čujuhussii daidda gustojeaddji riikkaidgaskasaš rievttálaš norpmaide , mat gustojit álgoálbmogiidda . Sámedikkiid váikkuhanfápmu dáid orgánaid čoahkádussii vurdojuvvo sáhttit váikkuhit daidda bajimus proseassaide mat biddjojuvvojit vuođđun , erenoamážit nu guhkás go dát gusket sámiid stuorát searvevuođa oktasaš bajimus beroštusaide . Go Norgga-Ruoŧa dárkkistannammagoddái lea eaktuduvvon addit gelbbolašvuođa mearridit áššiid mat gusket guovtti riikka beroštusaide , de mis lea áddejupmi dakkár ráddjehusaide . Dat guoská earenoamážit dasa ahte muhtun orohagaid dárbbašlaš ja dohkálaš dálveguohtumat eai leat dohkkehuvvon , nugo Hjerttind // Stállonjárgga , Mievkki , Basevuovddi , Gielas , Skievvá ja Sáltoduoddara orohagat . Sámedikkiid váikkuhanfápmu dáid orgánaid čoahkádussii vurdojuvvo sáhttit váikkuhit daidda bajimus proseassaide mat biddjojuvvojit vuođđun , erenoamážit nu guhkás go dát gusket sámiid stuorát searvevuođa oktasaš bajimus beroštusaide . Go Norgga-Ruoŧa dárkkistannammagoddái lea eaktuduvvon addit gelbbolašvuođa mearridit áššiid mat gusket guovtti riikka beroštusaide , de mis lea áddejupmi dakkár ráddjehusaide . Sámediggi čujuha dattetge iežas prinsihpalaš oidnui go guoská davimus konvenšuvdnaprotokollaide , gos Sámedikki mielas ferte biddjot johtui ođđa proseassa guovlluprotokollaid ektui mat rahpet vejolašvuođa dakkár boahttevaš ovttasbargui ja spiehkasteapmái šihttojuvvon protokollas nu go artihkal 7 eaktuda . Dat guoská destii iešguđet árbevirolaš sámi ealáhusaid dárbbu oktavuođas ja dárbui ođđa ealáhusdoaimmaide . c. árvvoštallat leago nu ahte ovddeš plánaid ja plánejuvvon plánaid ja doaibmabijuid buohkanas váikkuhusat doaibmaguovllus addet doarvái vejolašvuođaid joatkit geavaheami d. bidjat árbedieđu guovllu birra ja guovllu geavaheami vuođđun plánaid hábmemii e. álggahit aktiiva doaibmabijuid sihkkarastin dihtii duohta searvama go ulbmil lea oažžut diđolaš miehtama sámi beroštumiin ja báikegottiin , maiddái mánáinge , maidda áššit njuolga gusket f. láhčit dilálašvuođaid nu , ahte sámegielalaš áššáioasálaččat sáhttet geavahit sámegiela sihke čálalaččat ja njálmmálaččat 5 Maid vuhtii váldit sámi kultuvrra ektui Dát guoská ee. dárbbašlaš giđđa- , geasse- , čakča- ja dálveguohtumiidda , ja maiddái johtolagaide , boazobálgáide , vuojehangaskkaide , njuovvan- ja mearkunbáikkiide , guottet- , bálgan- ja ragatguovlluide . Lasáhus maŋimus cealkagii ; Dát guoská earret eará guovlluide fuođđobivddu , guollebivddu , muorračuohppama , murjema ja gámasuinniid čuohppama várás , ja maiddái ávdnasiid viežžama várás duddjomii ja dakkár doaimmaide main eaŋkalolbmot dahje joavkkut ollásit dahje muhtun muddui ellet ja maidda dárbbašit ávdnasiid , ja areálaid dárbbašlaš installašuvnnaide . 6.5 rievdaduvvo dánin : Gielddaplána areálaoassi ja regulerenplánat galget nu guhkás go lea dárbu sihkkarastit boazodoalloareálaid boazodoalu deaŧaleamos resursavuođđun , dát guoská earret eará dárbbašlaš giđđa- , geasse- , čakča- ja dálveguohtumiidda , ja maiddái johtolagaide , boazobálgáide , vuojehangaskkaide , njuovvan- ja mearkunbáikkiide , guottet- , bálgan- ja ragatguovlluide , areálaide dárbbašlaš installašuvnnaide . Dat guoská destii iešguđet árbevirolaš sámi ealáhusaid dárbbu oktavuođas ja dárbui ođđa Čoahkkingirjji čállit : Ellen Aina Eira // Ellen Mienna c. árvvoštallat leago nu ahte ovddeš plánaid ja plánejuvvon plánaid ja doaibmabijuid buohkanas váikkuhusat doaibmaguovllus addet doarvái vejolašvuođaid joatkit geavaheami d. bidjat árbedieđu guovllu birra ja guovllu geavaheami vuođđun plánaid hábmemii e. álggahit aktiiva doaibmabijuid sihkkarastin dihtii duohta searvama go ulbmil lea oažžut diđolaš miehtama sámi beroštumiin ja báikegottiin , maiddái mánáinge , maidda áššit njuolga gusket f. láhčit dilálašvuođaid nu , ahte sámegielalaš áššáioasálaččat sáhttet geavahit sámegiela sihke čálalaččat ja njálmmálaččat 5 Maid vuhtii váldit sámi kultuvrra ektui Dát guoská earret eará guovlluide fuođđobivddu , guollebivddu , muorračuohppama , murjema ja gámasuinniid čuohppama várás , ja maiddái ávdnasiid viežžama várás duddjomii ja dakkár doaimmaide main Gielddaplána areálaoassi ja regulerenplánat galget nu guhkás go lea dárbu sihkkarastit boazodoalloareálaid boazodoalu deaŧaleamos resursavuođđun , dát guoská earret eará dárbbašlaš giđđa- , geasse- , čakča- ja dálveguohtumiidda , ja maiddái johtolagaide , boazobálgáide , vuojehangaskkaide , njuovvan- ja mearkunbáikkiide , guottet- , bálgan- ja ragatguovlluide , areálaide dárbbašlaš installašuvnnaide . Sámediggi mearkkaša ahte lávdegoddi evttoha viiddidit doaibmaguovllu almmá searvvaheames daid beliid geaidda evttohuvvon doaibmaguovlu guoská . Sámediggi mearkkaša ahte lávdegoddi evttoha viiddidit doaibmaguovllu almmá searvvaheames daid beliid geaidda evttohuvvon doaibmaguovlu guoská . 1 Álggahus Dieđáhus guoská Sámediggeráđi doaimmaide áigodagas28.05 . Dát guoská Sámedikki láhkaásahusgelbbolašvuhtii sámediggeválgga láhkaásahusain ja dasa ahte galgá go dohkkehuvvon ja kvalitehtasihkkarastojuvvon jienastuslohku rahppojuvvot oktanaga 2011 suohkan- ja fylkadiggeválggain . Mii guoská Infonuorra dillái , de lea Sámediggi váldán ovdan Ođasmahttin- , hálddahus- ja kulturdepartemeanttain sámi nuoraid neahttabáikedárbbu . Sámediggeráđi sáhkavuorus bođii ovdan earret eará ahte Sámedikkis ovttas eará láhččiiguin leat oktasaš doaimmat go guoská árvoháhkamii ja Čoahkkingirjji čállit : Tove Anti Go guoská Sámedikki sávaldahkii bidjat čavgadet ráŋggáštusa rihkkumiidda , de lea dát oalle guhkás čađahuvvon danne go dán jagi reguleremiid bokte biddjojuvvojit dakkár njuolggadusat maid vuođul lea álkit bearráigeahččat go maid ovdal lei . Bargat dan nala ahte guollebiebmanealáhus doaibmá ekologalaš prinsihpaid mielde ja ahte soames vuonat gáhttejuvvojit guollebiebmanrusttegiid vuostá Váikkuhit boazodoallolága geahčadeami ja ođasmahttima , erenoamážit dan mii guoská oktavuhtii eará sámi beroštumiide Bargat dan nala ahte boazodoallu oažžu seamma eavttuid mat gusket vuoládusaide ja divadiidda investeremiin ja doaibmareaidduin go eará ealáhusat maiguin sáhttá buohtastahttit Bargat dan nala ahte doaba árktalaš eanandoallu váldojuvvo atnui hálddašeamis Guorahallat riektesuodjalusa duojis ja láhkamearrideaddji eiseválddiide evttohit láhkasuodjalusa duodjái Bargat dan nala ahte lága bokte šaddá riekti ávkkástallat meahcis Veahkkin sihkkarastit riektesuodjalusa sámi meahcásteami várás Veahkehit dan ahte siidda miellahtuide sihkkarastojuvvojit vuoigatvuođat ávkkástallat luondduresurssaiguin iežaset árbevirolaš geavahanguovlluin Bargat dan nala ahte guollebiebmanealáhus doaibmá ekologalaš prinsihpaid mielde ja ahte soames vuonat gáhttejuvvojit guollebiebmanrusttegiid vuostá Váikkuhit boazodoallolága geahčadeami ja ođasmahttima , erenoamážit dan mii guoská oktavuhtii eará sámi beroštumiide Bargat dan nala ahte boazodoallu oažžu seamma eavttuid mat gusket vuoládusaide ja divadiidda investeremiin ja doaibmareaidduin go eará ealáhusat maiguin sáhttá buohtastahttit Bargat dan nala ahte doaba árktalaš eanandoallu váldojuvvo atnui hálddašeamis Guorahallat riektesuodjalusa duojis ja láhkamearrideaddji eiseválddiide evttohit láhkasuodjalusa duodjái Bargat dan nala ahte lága bokte šaddá riekti ávkkástallat meahcis Veahkkin sihkkarastit riektesuodjalusa sámi meahcásteami várás Veahkehit dan ahte siidda miellahtuide sihkkarastojuvvojit vuoigatvuođat ávkkástallat luondduresurssaiguin iežaset árbevirolaš geavahanguovlluin Raporta lea oassi Sámedikki faktačoaggáldagas ja ákkaid buvttadeamis go guoská bieggafápmui nationála dásis . Prošeakta galgá earret eará buhttet daid váilevašvuođaid mat Riikarevišuvnna raporttas leat cuiggoduvvon Birasgáhttendepartemeantta nationála ovddasvástádusa goziheami ektui go guoská ráfáidahttojuvvon ja gáhttenárvosaš visttiide . Dasto bivdá Sámediggi ahte departemeanta čilge mainna lágiin lea hálddašangeavahus rievdan Fylkkamánni beales go guoská báikkálaš ávkkástallanvugiid bisuheapmái , ja ahte dat heaittihuvvo . Dát guoská Snoasa ja Málatvuomi sámeskuvllaide mat leat gielddalaš skuvllat , muhto mat stáhtabušeahtas ožžot sierra ekonomalaš doarjaga skuvllaid ja daidda gulli internáhtaid doibmii , ja Gaska-Norgga sámeskuvlii Árborddis , mii lea stáhtaskuvla internáhtain . Dat guoská maiddái daidda doaibmabijuide , mat doibmet eastadeaddjin . Dát guoská buot heahtedieđihanguovddážiidda ( 110 , 112 , 113 ) . Sámediggi konsulterejuvvon dakkár áššiin mat gusket sámi mánáide . Sámediggeráđđi oaidná nugo gažadeaddjige ahte lea dárbu organiserejuvvon sámi dulkabálvalussii mii guoská olles riikii , ja mii dasa lassin bálvala buot sámegielaid . Mánáidgárddiid ektui láve Sámediggi doallat čoahkkimiid válljejuvvon gielddaiguin jahkásaččat , gos ságaškuššo áššiid birra mat gusket sámi mánáide ja nuoraide sihke giellahálddašanguovllu siskkobealde ja olggobealde . Dainna vuolggasajiin lea Sámediggi addán gulaskuddanvástádusa Dearvvašvuohta Davvin evttohussii go guoská báikkálaš buohcceviessostrategiijai mas earret eará čuovvovaš lea deattuhuvvon . Gieldda dearvvašvuođabálvalusas leat dávjá ollu bargit geain lea gelbbolašvuohta sámi gielas ja kultuvrras , ja sii sáhttet buktit deaŧalaš máhtolašvuođa Dearvvašvuohta Davvin doaimmahahkii go guoská fálaldaga buorideapmái sámi álbmogii . Go guoská áigumuššii doallat oktilaš oktavuođa , de konstatere NSR sámediggejoavku ahte leat ožžon dieđuid ášši stáhtusa birra njukčamánu loahpas , ja maŋimuččat 09.07.10 . Earret eará guoská huksen eanaš boazodoalloorohagaide guovlluin ja eará sámi ealáhusaide . Mexico , mii lea ON dálkkádatkonvenšuvnna 16. oasálaščoahkkima ( COP16 ) guosseriika juovlamánus , áiggošii dán bargoseminára bokte albmaláhkai geahččalit soahpat álgoálbmogiidda guoski áššečuolmmaid dálkkádatšiehtadallamiin , go álgoálbmogiid ja stáhtaid ovddasteaddjit miehtá máilmme čoagganit čakčamánu 27.-29. b. bargoseminárii Mexicos . Guoská ođđa áššiid almmuheami čuovvoleapmái ráđi bealis mat almmuhuvvojedje dievasčoahkkimis áššis 18/10/18 Evttohus 11 Ollislaččat geahčadit sámi mánáid mánáidgárdefálaldaga Otnáš struktuvra go guoská man ollu leat sámi mánáidgárdesajit ja gos dat leat , leat eanaš ásahuvvon priváhta álgagiid vuođul ja sámi mánáidgárddiid ásahemiin . Otnáš struktuvra go guoská man ollu leat sámi mánáidgárdesajit ja gos dat leat , leat eanaš ásahuvvon priváhta álgagiid vuođul ja sámi mánáidgárddiid ásahemiin . NSR sámediggejoavku registrere ahte Sámediggeráđđi ii leat konkrehta váldán oktavuođa Narviikka suohkaniin dahje Norlándda fylkkain go guoská guollebiebmanrusttegii Ofuohtavuonas . Dasto lea Sámediggi evalueren guovttegielatruđaid ( ášši 19/09/19 ) mat juolluduvvojit gielddaide ja fylkkagielddaide , ja Sámediggeráđis leat leamaš čoahkkimat gielddaiguin ja fylkkagielddaiguin go guoská evaluerema čuovvoleapmái . Birasmirkkot Báhčaveaivuonas , Mátta-Várjjagis Go guoská gažaldagaide mat čatnasit Sydvaranger Gruve AS luoitinlohpái Báhčaveaivutnii , de lea ášši válddahallojuvvon áššis 28/10/28 Sámediggeráđi doaibmadieđáhus , oasis ođđa áššiid dieđiheapmi . Sámediggi gulahallá maiddái dađistaga daiguin boazodoalloorohagaiguin maidda iskkadanbarggut ja rogganriekteohcan gusket . Dát guoská sámi vuoigatvuođaide guovllus , maritiima suodjalanplánaide Divttasvuonas ja birasdeasttaide . Ja maiddái dárbui čađahit konsultašuvnnaid gaskal guoskevaš eiseválddi ja daid sápmelaččaid dahje sámi báikegottiid , geaidda ášši guoská njuolgga . Dattetge lea Sámedikki jienastuslogu geavaheapmi eará atnui go válgii guoski áššiide vissásit politihkalaš ášši , ja ovdal lea Sámediggeráđđi hálddašan jienastuslogu . Muhtun gielddat leat julggaštan iežaset sámi gieldan , ja ILO-konvenšuvdna guoská eará minoritehtaide dáin gielddain . Go sámi perspektiivva nannejuvvo árvodáhkádusas , de dat veahkeha čielggasmahttit sámi boarrásiid vuoigatvuođaid dasa mii guoská bálvalusfálaldaga heiveheapmái . Sámediggái lea dál buorre vejolašvuohta lágidit suokkardallama givssidanváttisvuođaid birra go olugat gillájit dan geažil ja sáhttá billistit daid eallima geaidda dat guoská . Departemeanta vástidii ahte Stáhta fálaldat guoská bušehttii ii ge gula Stáhta ja Sámedikki gaskasaš konsultašuvdnašiehtadussii . Sámediggi háliida oažžut nannoset politihkalaš ja hálddahuslaš rolla dain áššiin mat gusket boazodollui . Otná ekonomalaš ortnegat gusket sidjiide geat leat badjelasas váldán siida- // sijteoasi oktan ahkemeriin . Sámedikki mielas lea deaŧalaš ahte gielddat ja huksenaktevrrat ráhkadit oktasaš plánaid main oidnojit dovddahuvvon ođđa , ja ovddeš huksendoaimmat ovttaskas orohagain maidda dat gusket . Sámediggi lea ovdal váldán ovdan ášši mii guoská divadiid dássásaš meannudeapmái . Sámediggái lea čielggas ahte eai galgga boazoeaiggádat gillát dan dili geažil mii lea čuožžilan , ja bivdá beliid árvvoštallat erenoamáš ekonomalaš doaibmabijuid sin várás geaidda dat guoská . Departemeanta vástidii ahte Stáhta fálaldat guoská bušehttii ii ge gula Stáhta ja Sámedikki gaskasaš konsultašuvdnašiehtadussii . Sámediggi háliida oažžut nannoset politihkalaš ja hálddahuslaš rolla dain áššiin mat gusket boazodollui . Otná ekonomalaš ortnegat gusket sidjiide geat leat badjelasas Čoahkkingirjji čállit : Tove Anti Sámedikki mielas lea deaŧalaš ahte gielddat ja huksenaktevrrat ráhkadit oktasaš plánaid main oidnojit dovddahuvvon ođđa , ja ovddeš huksendoaimmat ovttaskas orohagain maidda dat gusket . Sámediggi lea ovdal váldán ovdan ášši mii guoská divadiid dássásaš meannudeapmái . Dat guoská maiddái guovlluid suodjalangažaldahkii . Ja dat guoská maiddái guovlluide maid stáhta oaivvilda suodjalanárvosažžan . Seamma guoská hálddašanmodeallaide ja hálddašanplánaide mat gullet dálá guovllusuodjalussii ja mariidnasuodjalusproseassaide . Báikkálašolbmuid oainnut suodjalusplánaid birra váikkuhit garrasit Sámedikki árvvoštallama , ja seamma guoská gažaldahkii guovllu luondduriggodagaid birra ja leat go guovllut áitojuvvon billistemiin . Sámedikki oaivila mielde lea konsultašuvdnaortnet ja suodjalanplánabarggu njuolggadusat lávki rivttes guvlui go guoská sámiide váikkuhanfámu sihkkarastimii go lea álgoálbmot , dain mearrádusproseassain mat gusket sámi guovlluid geavaheapmái ja suodjaleapmái . Sámedikki oaivila mielde lea konsultašuvdnaortnet ja suodjalanplánabarggu njuolggadusat lávki rivttes guvlui go guoská sámiide váikkuhanfámu sihkkarastimii go lea álgoálbmot , dain mearrádusproseassain mat gusket sámi guovlluid geavaheapmái ja suodjaleapmái . Dat guoská maiddái guovlluid suodjalangažaldahkii . Ja dat guoská maiddái guovlluide maid stáhta oaivvilda suodjalanárvosažžan . Seamma guoská hálddašanmodeallaide ja hálddašanplánaide mat gullet dálá guovllusuodjalussii ja mariidnasuodjalusproseassaide . Báikkálašolbmuid oainnut suodjalusplánaid birra váikkuhit garrasit Sámedikki árvvoštallama , ja seamma guoská gažaldahkii guovllu luondduriggodagaid birra ja leat go guovllut áitojuvvon billistemiin . Danne ávžžuha lávdegoddi girku jurddašit rájiid rastá iežaset barggus , earret eará go guoská nuoraidbargui . Sámediggi oaidná ahte dát njuolggadusat gusket dušše indiviidadiđolaš girkomeanuide . Samediggi oaidná ahte dat njuolggadusat gusket dušše indiviidadiđolaš girkomeanuide . Go guoská rávisolbmuidoahpahussii máttasámegielas de oaivvilda lávdegoddi ahte máttasámegiella lea dan muttus áitojuvvon giella ahte fertešii árvvoštallat hábmet dakkár ortnegiid mat luvvejit máttasápmelaččaid bargguin guhkit áigodahkii vai besset oahpahallat máttasámegiela . Go guoská oahpahalliid rekruteremii duodjái ja boazodollui de oaivvilda lávdegoddi ahte lea stuora dárbu ásahit ulbmillaš prošeavttaid mat sihkkarastet vel buoret rekruterema fágaide šiehtadusa doaibmaguovllus . Go guoská Åerjelh saemien teáhterii de háliida lávdegoddi deattuhit man dehálaš lea ahte šiehtadanbealit solidáralaččat váikkuhit dasa ahte dát dehálaš kulturásahus ovdánahttojuvvo . Dearvvašvuohta Go guoská psykalaš gillámušaide ja iešsoardimii nuoraid gaskkas máttasámi-guovllus , de háliida lávdegoddi čujuhit man dehálaš lea bidjat johtui dutkanprošeavttaid mat galget iskat mii sáhttá leat sivvan iešsoardimiidda ja fáhkka jápmimiidda nuorra sámi dievdduid gaskkas . Lea stuora dárbu oažžut sadjái iešsoardineastadeaddji doaibmabijuid , ja dan oktavuođas dovdá lávdegoddi Sijti Jarnge prošeaktaplánaid čuolmmaid birra mat gusket iešsoardineastadeaddji doaibmabijuide ja heahtegieđahallamii boazodoalus . 1 Álggahus Dieđáhus guoská Sámediggeráđi doaimmaide áigodagas 16.9.2010 - 17.11.2010 . Go guoská oktavuhtii gaskal Máhttoguovddáža ja lávdegotti mii galgá čielggadit sámi alit oahpu dutkama , de lea lunddolaš vuordit lávdegotti evttohusa . Árvvoštallamis oaidnit maiddái ahte Sámedikkis lea buoridan munni go guoská bagadeapmái , prošeavttaid lávgadeappot čuovvoleapmái ja buoret bearráigehččui , muhto ii leat leamaš vejolaš mihtidit dán lágan beavttuid dán árvvoštallamis . Sámedikki beroštupmi go guoská sámi ásahusvisttiid ruhtadanortnegii viessoláigoruhtademiin , lea ahte Sámedikki iežas vuoruheamit ođđa sámi ásahusvisttiid duohtan dahkama ektui čuovvoluvvojit , Sámedikkiin konsulterejuvvojit rámmat sisdoalu , viidodaga ja ekonomiija hárrái ovttaskas prošeavtta ektui maŋŋá lagat dárboárvvoštallama ja huksenprográmma , ja ahte ođđa ásahusvisttit duohtan dahkkojuvvojit Sámedikki dahkan vuoruhanlistta mielde ja einnostahtti rámmaid siskkobealde . Čuovvolit Riddoguolástuslávdegotti árvalusa , earret eará gulahallamiin riddo- ja vuotnaálbmogiin Bargat dan nala ahte guollebiebmanealáhus doaibmá ekologalaš prinsihpaid mielde ja ahte soames vuonat gáhttejuvvojit guollebiebmanrusttegiid vuostá Váikkuhit boazodoallolága geahčadeami ja ođasmahttima , erenoamážit dan mii guoská oktavuhtii eará sámi beroštumiide Bargat dan nala ahte boazodoallu oažžu seamma eavttuid mat gusket vuoládusaide ja divadiidda investeremiin ja doaibmareaidduin go eará ealáhusat maiguin sáhttá buohtastahttit Čuovvolit Riddoguolástuslávdegotti árvalusa , earret eará gulahallamiin riddo- ja vuotnaálbmogiin Bargat dan nala ahte guollebiebmanealáhus doaibmá ekologalaš prinsihpaid mielde ja ahte soames vuonat gáhttejuvvojit guollebiebmanrusttegiid vuostá Váikkuhit boazodoallolága geahčadeami ja ođasmahttima , erenoamážit dan mii guoská oktavuhtii eará sámi beroštumiide Bargat dan nala ahte boazodoallu oažžu seamma eavttuid mat gusket vuoládusaide ja divadiidda investeremiin ja doaibmareaidduin go eará ealáhusat maiguin sáhttá buohtastahttit Oaivadus galgá leat veahkkeneavvun almmolaš eiseválddiide mat dahket mearrádusaid das mat gusket lundui . Sámediggeráđđi lea konsulteremin Birasgáhttendepartemeanttain láhkaásahusaid hárrái luondduvalljodatlágá mielde go guoská vuoruhuvvon šlájaide ja válljejuvvon luondduhámiide . Go guoská konkrehta áššiide bieggafámu huksema oktavuođas , de leat dál ollu áššit mat leat meannuduvvomin . Doppe dahkkojuvvui mearrádus mii guoská biodiversitehtii ja dálkkádatrievdamiidda . Sámediggeráđđi sáhttá veahkehit Skániid suohkana fágalaš áššiin mat gusket earret eará dakkár oahpponeavvuide ja fágafálaldagaid ovddideapmái , mat leat earalágánat go regiovnna eará joatkkaskuvllain . Norgga Sámediggi sávvá eanet válddii mii guoská válgaláhkii ja láhkaásahussii . Dán oktavuođas leat Sámedikkiin stuora vuordámušat dasa ahte mot stáhtat sáhttet veahkehit áššiiguin mat gusket ovttastahttimiidda ja rámmaeavttuide , njuolggadusaide ja politihka hábmemii . Ollu oahppit dovdet iežaset okto skuvlavázzima árgabeaivvis gažaldagain mat gusket su sámi árgabeaivái skuvllas , muhto maiddái gažaldagaiguin mat gusket oahpu váldimii ja karriearaválljemii . Ollu oahppit dovdet iežaset okto skuvlavázzima árgabeaivvis gažaldagain mat gusket su sámi árgabeaivái skuvllas , muhto maiddái gažaldagaiguin mat gusket oahpu váldimii ja karriearaválljemii . Sámi oahppit dovdet dávjá ahte dáin ráđđeaddiin ii leat doarvái máhttu sámi servodateallima birra , ja dan sivas eai sáhte addit doarvái buriid ráđiid mat gusket sámi ohppiid vuoigatvuođaide ja karriearabagadallamiidda . Dát guoská maiddái sámi servodahkii . Dál eai leat makkárge bargovuogit bušeahttakonsultašuvnnaid várás dahje bušeahttašiehtadallamiid várás , vaikko konsultašuvdnageatnegasvuohta ILO 169 artihkkaliid 6 ja 7 mielde guoská maiddái bušehttii . Aivve fal dalle lea Sámedikkis buoret vejolašvuohta stivret sámi ásahusovddideami ja servodathábmema , ja dušše dan bokte ollašuhttá Norga iežas álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid go guoská iešmearrideapmái , min riektái ieža beassat dahkat vuoruhemiid ja konsultašuvnnaid čađaheapmái dán oktavuođas . Beaivváža sáhttá buohtastahttit eará nationála ja regionála teáhteriiguin Norggas go guoská dáiddalaš čájáhusaide , ja giela ja kultuvrra seailudeapmái . Muhto teáhtera ii sáhte buohtastahttit eará nationála lávdedáiddaásahusaiguin , dahje daiguin unnimus regiovdnateáhteriiguin go guoská ekonomalaš eavttuide . Konsultašuvdnabargovuogit stáhta ja Sámedikki gaskka leat šihttojuvvon Ráđđehusa ja Sámedikki gaskka 2005:s , ja leat nannejuvvon gonagaslaš resolušuvnna bokte ja dat addet Sámediggái viehka stuorra váikkuhanfámu proseassain ja mearrádusain mat gusket lágaide , láhkaásahusaide , ovttaskas mearrádusaide ja eará hálddahuslaš doaibmabijuide . Dát guoská maiddái sámi servodahkii . Dál eai leat makkárge bargovuogit bušeahttakonsultašuvnnaid várás dahje bušeahttašiehtadallamiid várás , vaikko konsultašuvdnageatnegasvuohta ILO 169 artihkkaliid 6 ja 7 mielde guoská maiddái bušehttii . Aivve fal dalle lea Sámedikkis buoret vejolašvuohta stivret sámi ásahusovddideami ja servodathábmema , ja dušše dan bokte ollašuhttá Norga iežas álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid go guoská iešmearrideapmái , min riektái ieža beassat dahkat vuoruhemiid ja konsultašuvnnaid čađaheapmái dán oktavuođas . Beaivváža sáhttá buohtastahttit eará nationála ja regionála teáhteriiguin Norggas go guoská dáiddalaš čájáhusaide , ja giela ja kultuvrra seailudeapmái . Muhto teáhtera ii sáhte buohtastahttit eará nationála lávdedáiddaásahusaiguin , dahje daiguin unnimus regiovdnateáhteriiguin go guoská ekonomalaš eavttuide . Konsultašuvdnabargovuogit stáhta ja Sámedikki gaskka leat šihttojuvvon Ráđđehusa ja Sámedikki gaskka 2005:s , ja leat nannejuvvon gonagaslaš resolušuvnna bokte ja dat addet Sámediggái viehka stuorra váikkuhanfámu proseassain ja mearrádusain mat gusket lágaide , láhkaásahusaide , ovttaskas mearrádusaide ja eará hálddahuslaš doaibmabijuide . Fápmudus ii guoskka njuolga doarjagiidda , váikkuhangaskaomiide maid dievasčoahkkinjođihangoddi hálddaša , Sámeálbmotfondii ja doaibmagoluide . Buot ohcanvuđot doarjagiidda , earret daid váikkuhangaskaomiide maid dievasčoahkkinjođihangoddi hálddaša , gusket Sámedikki bajimus njuolggadusat ohcanvuđot doarjagiid várás ja dasto dat juolluduseavttut bušeahtas mat bohtet ovdan ovttaskas ortnega vuolde . Ođasmahttit Sámedikki dohkkehan oahppoplánaid Váikkuhit dan ahte oahpahusláhka , rávesolbmuidoahpahusláhka , priváhtaskuvlaláhka ja eará gullevaš láhkaásahusat mat gusket sámi oahpahussii , dárkkistuvvojit Váikkuhangaskaomiid aktiivvalaš geavaheami bokte nannet máhtolašvuođa ja gelbbolašvuođa sámi servodagas Bargat dan ala ahte boarráset sámiid máhtolašvuohta dohkkehuvvo ja oainnusin boahtá go bálkáhuvvojit máhttogaskkusteaddjin mánáidgárddiin ja vuođđooahpahusas Váikkuhit sámi oahpponeavvuid ja pedagogalaš ávdnasiid beaktilis ovdáneami Bargat dan ala ahte mánáidgárddi , vuođđooahpahusa , alit oahpu ja dutkama nationála politihkas fuolahuvvo sámi perspektiiva Dát ii guoskka daid oahpponeavvuide mat leat olámuttus dušše interneahtas . Dát ii guoskka daid oahpponeavvuide mat leat olámuttus dušše interneahtas Doarjjaoažžu galgá addit mánusa stáhtalaš buvttadeddjiide heivehuvvon oahpponeavvus Doarjjaoažžu galgá addit mánusa elektrovnnalaš divvunprográmma ovddideapmái Oahpponeavvu galgá maid sáhttit almmuhit ollesteakstagirjin DAISY-formáhtain Oahpponeavvu galgá merkejuvvot gustovaš standárddaid mielde ja dan galgá sáhttit čatnat oahpponeavvodiehtovuđđui GREP , Máhttolokten sámegiella . Meroštallannjuolggadusat : Oktasaš prentejuvvon ja digitála oahpponeavvuide : a ) Mánusa ovddideapmi · Girječálliid ja jorgaleddjiid friijaoastin gitta jagi rádjai , šiehtadusa mielde guoskevaš bargoaddiin , dahje girječállibálkkáš mánusa oastima oktavuođas 2 500 ru siiddu nammii ođđa teavsttas , bálkkáš gustovaš oahpponeavvuid jorgaleamis , heiveheamis , ođasmahttimis ja áigeguovdilastimis lea 1 500 ru siiddu nammii mas leat 2000 guoskkahaga . · Korrektuvrra lohkama ovddas 100 ru siidui mas leat 2000 guoskkahaga · Referánsajovkui gitta 50 000 ru rádjai , ferte vuođustuvvot man ollu golut šaddet b . ) Buvttadeapmi Guoská prentejuvvon oahpponeavvuide : Doaimmahusgollun oaivvilduvvojit gielalaš , fágalaš ja pedagogalaš gieđaškuššan ja korrektuvrra lohkan Guoská digitála oahpponeavvuide : · Ollislaš buvttadangollun lohkkojuvvo digitála oahpponeavvu ollásit buvttadeapmi ja dat rehkenastojuvvo vuođustuvvon ohcama vuođul , gitta 700 000 ru rádjai . Dát guoská omd. stuorra bálkkážiidda illustrerejeddjiide , govvideddjiide ja vuoigatvuođaoamasteddjiide . Seamma guoská šiehtadussii eará vehkiiguin . Dát ii guoskka daid oahpponeavvuide mat leat olámuttus dušše interneahtas . Dát ii guoskka daid oahpponeavvuide mat leat olámuttus dušše interneahtas · Doarjjaoažžu galgá addit mánusa stáhtalaš buvttadeddjiide heivehuvvon oahpponeavvus · Doarjjaoažžu galgá addit mánusa elektrovnnalaš divvunprográmma ovddideapmái · Oahpponeavvu galgá maid sáhttit almmuhit ollesteakstagirjin DAISY-formáhtain · Korrektuvrra lohkama ovddas 100 ru siidui mas leat 2000 guoskkahaga · Referánsajovkui gitta 50 000 ru rádjai , ferte vuođustuvvot man ollu golut šaddet b . Seamma guoská šiehtadussii eará vehkiiguin · Sámediggi sáhttá gáibidit ahte doarjja máksojuvvo ruovttoluotta jos doarjjaoažžu ii deavdde eavttuid nugo eaktuduvvon doarjjareivves , addá boasttu dieđuid dahje doarjja ii leat geavahuvvon Doarjjaortnega mihttomearri : Ovddidit oahpponeavvuid ja fágagirjjálašvuođa gustovaš mánáidgárddiid rámmaplána vuođul Doarjjaortnega doarjjaoažžut : Lágádusat ja eará fágabirrasat mat ráhkadit ja buvttadit oahpponeavvuid Doarjjaortnega olahusjoavku : Sámi mánát mánáidgárddiin Ulbmilolahusa eavttut : Man ollu álggahuvvon sámi oahpponeavvoprošeavttat 2011:s Man ollu almmuhuvvon oahpponeavvut Vuoruheamit 2011:s : Ođđasisprentemat · Oahpponeavvut ja fágagirjjálašvuohta mii gusket mánáidgárddi rámmaplána čuovvovaš fágasurggiide : · - Luondu , biras ja teknihkka · - Etihkka , osku ja filosofiija Juolludaneavttut : Ohcanáigemearri lea guovvamánu 1. b. 2011 . Dát ii guoskka daid oahpponeavvuide mat leat olámuttus dušše interneahtas . Dát ii guoskka daid oahpponeavvuide mat leat olámuttus dušše interneahtas · Doarjjaoažžu galgá addit mánusa stáhtalaš buvttadeddjiide heivehuvvon oahpponeavvus · Doarjjaoažžu galgá addit mánusa elektrovnnalaš divvunprográmma ovddideapmái · Oahpponeavvu galgá maid sáhttit almmuhit ollesteakstagirjin DAISY-formáhtain · Doarjjaoažžu galgá almmuhit ahte Sámediggi lea addán doarjaga oahpponeavvu ráhkadeapmái ja almmuheapmái Meroštallannjuolggadusat : Oktasaš prentejuvvon ja digitála oahpponeavvuide : Korrektuvrra lohkama ovddas 100 ru siidui mas leat 2000 guoskkahaga Referánsajovkui gitta 50 000 ru rádjai , ferte vuođustuvvot man ollu golut šaddet Seamma guoská šiehtadussii eará vehkiiguin Sámediggi sáhttá gáibidit ahte doarjja máksojuvvo ruovttoluotta jos doarjjaoažžu ii deavdde eavttuid nugo eaktuduvvon doarjjareivves , addá boasttu dieđuid dahje doarjja ii leat geavahuvvon juolludusa ulbmila ektui dahje jos doarjja lea máksojuvvon menddo ollu dahje jos doarjjaáhta vuvdojuvvo ovdal go lea gollan vihtta jagi máksindáhtona rájes . Dát ii guoskka jietnagirjjiide mat ovdal leat almmuhuvvon girjin . - 7.4.2 Duoji fidnooahppiortnet – árvoháhkanprográmma : 1 500 000 ru - 7.5 Duoji ealáhusšiehtadus : 9 400 000 ru Ohcanvuđot doarjagiid geográfalaš doaibmaguovlu ealáhusovddideapmái ii guoskka duoji ealáhusšiehtadussii . Prošeaktarehketdoalus galget váldojuvvot mielde dušše dakkár golut ja boađut mat gusket njuolgga prošektii . Ortnegat gusket olles riikii sorjjaskeahttá Sámedikki ruđaid doaibmaguovllus ealáhusovddideapmái . Dát guoská gelbbolašvuhtii , eavttuide beassat čálihit iežas Sámedikki jienastuslohkui ja buktagiid dohkkeheapmái . Dát guoská maiddái oasusservviide ja oasusservviid bargiide . Prošeaktarehketdoalus galget váldojuvvot mielde dušše dakkár golut ja boađut mat gusket njuolgga prošektii . Dát guoská maiddái oasusservviide ja oasusservviid bargiide . Dát guoská maiddái geahččalanroggamii ja sullasaš registrerenvugiide . · Ovdaprošeavttat dutkanideaid ja prošeaktaevttohusaid ovddideapmái · Prošeavttat mátta- ja julevsámi guovlluin mat gusket váikkuhangaskaoami vuoruhemiide 2011:s , ja muđui eará doarjjaeavttuide , vuoruhuvvojit . Váldoulbmil · Ealli sámi kultuvra , giella ja servodateallin dain guovlluin maidda ovttasbargošiehtadusat gusket Strategiijat · Háhkat buriid rámmaeavttuid sámi gillii , kultuvrii ja servodateallimii gulahallama ja ovttasbarggu bokte regionála eiseválddiiguin ja eará relevánta aktevrraiguin - Nannet regionála ovddidanbarggu ovttasbargošiehtadusaid bokte fylkkagielddaiguin ja regionála ovddidanprográmmaiguin – Guovllu ovddidansearvevuohta · Aktiivvalaččat váikkuhangaskaomiid geavaheami bokte nannet sámi giela , kultuvrra ja servodateallima 10.1 Váikkuhangaskaoamit Tabealla 10.1 Čoahkketabealla - Regionála ovddideapmi Poasta Rájáid rastá bargu dahkkojuvvo earret eará nationála ja riikkaidgaskasaš foraid ja arenaid ektui mat gusket ON:ii , Davveguovlopolitihkkii , Sámi parlamentáralaš ráđđái , Barentsovttasbargui , Davviriikkalaš ovttasbargui , Árktalaš ovttasbargui , Interreg:ii ja EO:ii . Váldomihttomearri · Álgoálbmogat mearridit iežaset ahtanuššama ja sis lea vejolašvuohta gozihit iežaset beroštusaid riikkaidgaskasaččat Oassemihttomearri · Viiddis ovttasbargu sámiid gaskka rastá riikarájáid · Sámediggi lea iešheanalis aktevra ovttasráđiid eará riikkaidgaskasaš bargguin · Riikkaidgaskasaš álgoálbmotriekteovdáneapmi lea buorránan Strategiijat · Gulahallama bokte guovddáš , regionála ja báikkálaš eiseválddiiguin ja eará guoskevaš aktevrraiguin nannet rámmaeavttuid riikkaidgaskasaš barggu ja ovttasbarggu várás - Háhkat buriid rámmaeavttuid riikkaidgaskasaš ovttasbarggu várás gulahallama ja ovttasbarggu bokte sámiiguin rastá riikkarájáid ja eará álgoálbmogiiguin - Čuovvolit raporteremiid ILO:ii ja ON:ii - Váikkuhit dan ahte Davviriikkalaš sámekonvenšuvdna dohkkehuvvošii johtileamos lági mielde - Čuovvolit Sámedikki mearrádusaid ođđa norgga-ruoŧa boazoguohtonkonvenšuvnna ektui - Positiivvalaš ovdáneapmi nuortasámi servodagas , ja nuortasámiid ovttasbarggu viidáset ovddideapmi riikarájáid rastá - Váikkuhit davviguovloovddideapmái nu ahte sámi ja eará álgoálbmogiid kultuvrra ja servodaga ovddideapmi nannejuvvošii - Oainnusmahttit daid váttis diliid maiguin ollu máilmmi álgoálbmogat rahčet · Aktiivvalaččat váikkuhangaskaomiid geavaheami bokte váikkuhit dan ahte Barents álgoálbmotkantuvra Lujávrris bisuhuvvošii ja ovddiduvvošii viidáseappot · Aktiivvalaččat váikkuhangaskaomiid bokte váikkuhit dan ahte sámi kultuvra ja servodateallin bisuhuvvošii ja ovddiduvvošii viidáseappot · Bargat dan ala vai máhtolašvuohta riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid birra mat gusket álgoálbmogiidda , dás mielde maiddái ON álgoálbmotjulggaštus , buoriduvvošii 11.1 Váikkuhangaskaoamit Tabealla 11.1 Čoahkketabealla - Riikaidgaskasaš ja sámi ovttasbargu Poasta mat barget áššiiguin mat gusket sidjiide geat masse oahpu nuppi máilmmisoađi soađi Sámi museasearvái ii guoskka eaktu lahttologu ektui . mat barget áššiiguin mat gusket sidjiide geat masse oahpu nuppi máilmmisoađi soađi geažil Poasta mat barget áššiiguin mat gusket sidjiide geat masse oahpu nuppi máilmmisoađi soađi geažil Dán dieđáhusas evttohuvvojit doaibmabijut mat gusket ovttaskas ásahusaide njuolga stivranammademiid , organisašuvdnahámi ja ovttastahttimiid ektui , ja ahte doaibmabijut galget čuovvoluvvot ovttaskas ásahusaid ja Sámedikki gaskka gulahallamiin . Máksinávžžuhus galgá leat ovddiduvvon ovdal golggotmánu 1. b. 2011 · Ruđaid geavaheamis gáibiduvvo raporta ja rehketdoallu mat sáddejuvvojit Sámedikki dievasčoahkkinjođiheddjiide maŋimuštá cuoŋománu 1. b. 2011 · Muđui gusket njuolggadusat ruđaid geavaheamis Sámedikki politihkalaš joavkkuide , maid Sámediggi lea mearridan 30.11.06 Meroštallannjuolggadusat : a ) Vuođđodoarjja : · 5 % jahkásaš rámmas juogaduvvo luohtta daidda joavkkuide mat lea registrerejuvvon Sámedikkis , geahča njuolggadusaid ruđaid geavaheamis Sámedikki politihkalaš joavkkuide , maid Sámediggi lea mearridan 30.11.06 Máksinávžžuhus galgá leat ovddiduvvon maŋimuštá golggotmánu 1. b. 2011 · Ruđaid geavaheamis gáibiduvvo raporta ja rehketdoallu mat sáddejuvvojit Sámedikki dievasčoahkkinjođiheddjiide maŋimuštá cuoŋománu 1. b. 2011 · Muđui gusket njuolggadusat ruđaid geavaheamis Sámedikki politihkalaš joavkkuide , maid Sámediggi lea mearridan 30.11.06 Meroštallannjuolggadusat : a ) Vuođđodoarjja : · 10 % jahkásaš rámmas juogaduvvo luohtta joavkkuid gaskka mat leat Sámedikki opposišuvnnas b . Sámedikki konferánssat Sámiide guoski statistihkka Norggas Bálkkašumiid ja stipeanddaid juohkin Dutkan ja ovddideapmi , čielggadeamit ja duođ . 15.2 Sámi guoski statistihkka Norggas Tabealla 15.2 Sámiide guoski statistihkka Norggas Poasta 801 15.2 Sámi guoski statistihkka Norggas Tabealla 15.2 Sámiide guoski statistihkka Norggas Poasta 801 Sámiide guoski statistihkka Norggas Sámediggi lea dahkan šiehtadusa Statistihkalaš guovddášdoaimmahagain sámi guoski statistihka buvttadeamis . Šiehtadusa ektui Statistihkalaš guovddášdoaimmahagain várre Sámediggi 375 000 ru sámi guoski statistihkaid buvttadeapmái Norggas . Strategiijat · Gulahallama bokte guovddáš eiseválddiiguin nannet Sámedikki rámmaeavttuid - Čuovvolit barggu mii guoská bušeahttadagaldumiid ásaheapmái Ráđđehusa ja Sámedikki gaskka Ovdamearkan jagi 2012 stáhtabušeahtas , ii leat Sámediggái vuoruhuvvon ruhta Kulturloktemii II. Go guoská jagi 2012 bušeahttadárbui , bidjá Sámediggi vuođđun jagi 2011 bušeahttadárbbuid . Dát guoská sihke ođđa oahpponeavvuide ja dáláš oahpponeavvuide sámegillii . Dát guoská sihke mánáidgárddiid bargiid ja olles vuođđoskuvla oahpaheddjiid gelbbolašvuođa ovddideapmái . Dát guoská earret eará álbmotregistarii , Brønnøysundregisttariidda ja Stáhta kártadoaimmahahkii . Sámedikki politihkalaš dási doaimmaheapmi Sámediggi oaivvilda ahte Sámedikki politihkalaš organiseren nu guhká go Sámediggi gávdno , galgá beavttálmahttot , sihke mii guoská lávdegodde- ja dievasčoahkkimiid áigegeavaheapmái , ja Sámediggeráđi ja Sámediggeáirasiid bálkái . Dat guoská sihke valáštallamiidda , teáhteriidda , festiválaide , dáiddadoaimmaide ja museaide . Dát guoská earret eará doallobiergasiid investeremii ja boaldámušdivadiidda . Sámediggi ballá ahte giliskuvllat heaittihuvvojit , mii mielddisbuktá stuora hástalusa mii guoská sámi gillii , kultuvrii ja čanastagaid sámi báikkálaš servodahkii . Fápmudus ii guoskka njuolga doarjagiidda , váikkuhangaskaomiide maid dievasčoahkkinjođihangoddi hálddaša , Sámeálbmotfondii ja doaibmagoluide . Buot ohcanvuđot doarjagiidda , earret daid váikkuhangaskaomiide maid dievasčoahkkinjođihangoddi hálddaša , gusket Sámedikki bajimus njuolggadusat ohcanvuđot doarjagiid várás ja dasto dat juolluduseavttut bušeahtas mat bohtet ovdan ovttaskas ortnega vuolde . Ođasmahttit Sámedikki dohkkehan oahppoplánaid Váikkuhit dan ahte oahpahusláhka , rávesolbmuidoahpahusláhka , priváhtaskuvlaláhka ja eará gullevaš láhkaásahusat mat gusket sámi oahpahussii , dárkkistuvvojit Váikkuhangaskaomiid aktiivvalaš geavaheami bokte nannet máhtolašvuođa ja gelbbolašvuođa sámi servodagas Bargat dan ala ahte boarráset sámiid máhtolašvuohta dohkkehuvvo ja oainnusin boahtá go bálkáhuvvojit máhttogaskkusteaddjin mánáidgárddiin ja vuođđooahpahusas Váikkuhit sámi oahpponeavvuid ja pedagogalaš ávdnasiid beaktilis ovdáneami Bargat dan ala ahte mánáidgárddi , vuođđooahpahusa , alit oahpu ja dutkama nationála politihkas fuolahuvvo sámi perspektiiva Dát ii guoskka daid oahpponeavvuide mat leat olámuttus dušše interneahtas . Dát ii guoskka daid oahpponeavvuide mat leat olámuttus dušše interneahtas · Doarjjaoažžu galgá addit mánusa stáhtalaš buvttadeddjiide heivehuvvon oahpponeavvus · Doarjjaoažžu galgá addit mánusa elektrovnnalaš divvunprográmma ovddideapmái · Oahpponeavvu galgá maid sáhttit almmuhit ollesteakstagirjin DAISY-formáhtain · Oahpponeavvu galgá merkejuvvot gustovaš standárddaid mielde ja dan galgá sáhttit čatnat oahpponeavvodiehtovuđđui GREP , Máhttolokten sámegiella · Doarjjaoažžu galgá almmuhit ahte Sámediggi lea addán doarjaga oahpponeavvu ráhkadeapmái ja almmuheapmái Meroštallannjuolggadusat : Oktasaš prentejuvvon ja digitála oahpponeavvuide : · a ) Mánusa ovddideapmi · Girječálliid ja jorgaleddjiid friijaoastin gitta jagi rádjai , šiehtadusa mielde guoskevaš bargoaddiin , dahje girječállibálkkáš mánusa oastima oktavuođas 2 500 ru siiddu nammii ođđa teavsttas , bálkkáš gustovaš oahpponeavvuid jorgaleamis , heiveheamis , ođasmahttimis ja áigeguovdilastimis lea 1 500 ru siiddu nammii mas leat 2000 guoskkahaga . Dát ii guoskka daid oahpponeavvuide mat leat olámuttus dušše interneahtas · Doarjjaoažžu galgá addit mánusa stáhtalaš buvttadeddjiide heivehuvvon oahpponeavvus · Doarjjaoažžu galgá addit mánusa elektrovnnalaš divvunprográmma ovddideapmái · Oahpponeavvu galgá maid sáhttit almmuhit ollesteakstagirjin DAISY-formáhtain · Oahpponeavvu galgá merkejuvvot gustovaš standárddaid mielde ja dan galgá sáhttit čatnat oahpponeavvodiehtovuđđui GREP , Máhttolokten sámegiella · Doarjjaoažžu galgá almmuhit ahte Sámediggi lea addán doarjaga oahpponeavvu ráhkadeapmái ja almmuheapmái Meroštallannjuolggadusat : Oktasaš prentejuvvon ja digitála oahpponeavvuide : · a ) Mánusa ovddideapmi · Girječálliid ja jorgaleddjiid friijaoastin gitta jagi rádjai , šiehtadusa mielde guoskevaš bargoaddiin , dahje girječállibálkkáš mánusa oastima oktavuođas 2 500 ru siiddu nammii ođđa teavsttas , bálkkáš gustovaš oahpponeavvuid jorgaleamis , heiveheamis , ođasmahttimis ja áigeguovdilastimis lea 1 500 ru siiddu nammii mas leat 2000 guoskkahaga . · Korrektuvrra lohkama ovddas 100 ru siidui mas leat 2000 guoskkahaga · Referánsajovkui gitta 50 000 ru rádjai , ferte vuođustuvvot man ollu golut šaddet b . ) Buvttadeapmi Guoská prentejuvvon oahpponeavvuide : Doaimmahusgollun oaivvilduvvojit gielalaš , fágalaš ja pedagogalaš gieđaškuššan ja korrektuvrra lohkan Guoská digitála oahpponeavvuide : · Ollislaš buvttadangollun lohkkojuvvo digitála oahpponeavvu ollásit buvttadeapmi ja dat rehkenastojuvvo vuođustuvvon ohcama vuođul , gitta 700 000 ru rádjai . Dát guoská omd. stuorra bálkkážiidda illustrerejeddjiide , govvideddjiide ja vuoigatvuođaoamasteddjiide . Seamma guoská šiehtadussii eará vehkiiguin Sámediggi sáhttá gáibidit ahte doarjja máksojuvvo ruovttoluotta jos doarjjaoažžu ii deavdde eavttuid nugo eaktuduvvon doarjjareivves , addá boasttu dieđuid dahje doarjja ii leat geavahuvvon juolludusa ulbmila ektui dahje jos doarjja lea máksojuvvon menddo ollu dahje jos doarjjaáhta vuvdojuvvo ovdal go lea gollan vihtta jagi máksindáhtona rájes . Dát ii guoskka daid oahpponeavvuide mat leat olámuttus dušše interneahtas . Dát ii guoskka daid oahpponeavvuide mat leat olámuttus dušše interneahtas · Doarjjaoažžu galgá addit mánusa stáhtalaš buvttadeddjiide heivehuvvon oahpponeavvus · Doarjjaoažžu galgá addit mánusa elektrovnnalaš divvunprográmma ovddideapmái · Oahpponeavvu galgá maid sáhttit almmuhit ollesteakstagirjin DAISY-formáhtain · Oahpponeavvu galgá merkejuvvot gustovaš standárddaid mielde ja dan galgá sáhttit čatnat oahpponeavvodiehtovuđđui GREP , Máhttolokten sámegiella · Doarjjaoažžu galgá almmuhit ahte Sámediggi lea addán doarjaga oahpponeavvu ráhkadeapmái ja almmuheapmái Meroštallannjuolggadusat : Oktasaš prentejuvvon ja digitála oahpponeavvuide : a ) Mánusa ovddideapmi · Girječálliid ja jorgaleddjiid friijaoastin gitta ovtta jahkái , šiehtadusa mielde guoskevaš bargoaddiin , dahje girječállibálkkáš mánusa oastima oktavuođas 2 500 ru siiddu nammii ođđa teavsttas , dáláš oahpponeavvuid bálkkáš jorgaleapmái , heiveheapmái , ođasmahttimii ja áigeguovdilastimii lea 1 500 ru siiddu nammii 2000 guoskkahagain . · Korrektuvrra lohkama ovddas 100 ru siidui mas leat 2000 guoskkahaga · Referánsajovkui gitta 50 000 ru rádjai , ferte vuođustuvvot man ollu golut šaddet b . Seamma guoská šiehtadussii eará vehkiiguin Sámediggi sáhttá gáibidit ahte doarjja máksojuvvo ruovttoluotta jos doarjjaoažžu ii deavdde eavttuid nugo eaktuduvvon doarjjareivves , addá boasttu dieđuid dahje doarjja ii leat geavahuvvon juolludusa ulbmila ektui dahje jos doarjja lea máksojuvvon menddo ollu dahje jos doarjjaáhta vuvdojuvvo ovdal go lea gollan vihtta jagi máksindáhtona rájes . Man ollu almmuhuvvon oahpponeavvut Vuoruheamit 2011:s : Ođđasisprentemat · Oahpponeavvut ja fágagirjjálašvuohta mii gusket mánáidgárddi rámmaplána čuovvovaš fágasurggiide : · - Luondu , biras ja teknihkka · - Etihkka , osku ja filosofiija Juolludaneavttut : Ohcanáigemearri lea guovvamánu 1. b. 2011 . Dát ii guoskka daid oahpponeavvuide mat leat olámuttus dušše interneahtas · Deaddiluvvon ja digitála oahpponeavvut galget leat fidnemis márkanis unnimusat 5 jagi . Dát ii guoskka daid oahpponeavvuide mat leat olámuttus dušše interneahtas · Doarjjaoažžu galgá addit mánusa stáhtalaš buvttadeddjiide heivehuvvon oahpponeavvus · Doarjjaoažžu galgá addit mánusa elektrovnnalaš divvunprográmma ovddideapmái · Oahpponeavvu galgá maid sáhttit almmuhit ollesteakstagirjin DAISY-formáhtain · Doarjjaoažžu galgá almmuhit ahte Sámediggi lea addán doarjaga oahpponeavvu ráhkadeapmái ja almmuheapmái a ) Mánusa ovddideapmi Girječálliid ja jorgaleddjiid friijaoastin gitta ovtta jahkái , šiehtadusa mielde guoskevaš bargoaddiin , dahje girječállibálkkáš mánusa oastima oktavuođas 2 500 ru siiddu nammii ođđa teavsttas , dáláš oahpponeavvuid bálkkáš jorgaleapmái , heiveheapmái , ođasmahttimii ja áigeguovdilastimii lea 1 500 ru siiddu nammii 2000 guoskkahagain Korrektuvrra lohkama ovddas 100 ru siidui mas leat 2000 guoskkahaga Referánsajovkui gitta 50 000 ru rádjai , ferte vuođustuvvot man ollu golut šaddet Seamma guoská šiehtadussii eará vehkiiguin Sámediggi sáhttá gáibidit ahte doarjja máksojuvvo ruovttoluotta jos doarjjaoažžu ii deavdde eavttuid nugo eaktuduvvon doarjjareivves , addá boasttu dieđuid dahje doarjja ii leat geavahuvvon juolludusa ulbmila ektui dahje jos doarjja lea máksojuvvon menddo ollu dahje jos doarjjaáhta vuvdojuvvo ovdal go lea gollan vihtta jagi máksindáhtona rájes . Dát ii guoskka jietnagirjjiide mat ovdal leat almmuhuvvon girjin Bušeahtta mas oidno doaibmabijuid ja ruhtadanplána gollomeroštus Ohcamis galgá válddahallojuvvot čuohcá go ohccojuvvon doaibmabidju earaláhkai nissonolbmuide go almmáiolbmuide Muđui gustojit dat njuolggadusat maid Sámediggi lea mearridan áššis 43/07/43 Sámedikki ohcanvuđot doarjjahálddašeami ođasmahttin · · Ruđat juogaduvvojit čuovvovaš poasttaide kapihttalis 7 Ealáhus : - 7.2.1 Duodjeinstituhtta : 3 102 000 ru - 7.4.2 Duoji fidnooahppiortnet – árvoháhkanprográmma : 1 500 000 ru - 7.5 Duoji ealáhusšiehtadus : 9 400 000 ru Ohcanvuđot doarjagiid geográfalaš doaibmaguovlu ealáhusovddideapmái ii guoskka duoji ealáhusšiehtadussii . Prošeaktarehketdoalus galget váldojuvvot mielde dušše dakkár golut ja boađut mat gusket njuolgga prošektii . Ortnegat gusket olles riikii sorjjaskeahttá Sámedikki ruđaid doaibmaguovllus ealáhusovddideapmái . Dát guoská gelbbolašvuhtii , eavttuide beassat čálihit iežas Sámedikki jienastuslohkui ja buktagiid dohkkeheapmái . Dát guoská maiddái oasusservviide ja oasusservviid bargiide . Prošeaktarehketdoalus galget váldojuvvot mielde dušše dakkár golut ja boađut mat gusket njuolgga prošektii . Dát guoská maiddái oasusservviide ja oasusservviid bargiide . Dát guoská maiddái geahččalanroggamii ja sullasaš registrerenvugiide . Girjjálašvuođa dahje gihppagiid jorgalahttin sámegillii ii leat vuoruhuvvon Ovdaprošeavttat dutkanideaid ja prošeaktaevttohusaid ovddideapmái Prošeavttat mátta- ja julevsámi guovlluin mat gusket váikkuhangaskaoami vuoruhemiide 2011:s , ja muđui eará doarjjaeavttuide , vuoruhuvvojit . Váldoulbmil · Ealli sámi kultuvra , giella ja servodateallin dain guovlluin maidda ovttasbargošiehtadusat gusket Strategiijat · Háhkat buriid rámmaeavttuid sámi gillii , kultuvrii ja servodateallimii gulahallama ja ovttasbarggu bokte regionála eiseválddiiguin ja eará relevánta aktevrraiguin - Nannet regionála ovddidanbarggu ovttasbargošiehtadusaid bokte fylkkagielddaiguin ja regionála ovddidanprográmmaiguin – Guovllu ovddidansearvevuohta · Aktiivvalaččat váikkuhangaskaomiid geavaheami bokte nannet sámi giela , kultuvrra ja servodateallima 10.1 Váikkuhangaskaoamit Tabealla 10.1 Čoahkketabealla - Regionála ovddideapmi Poasta Rájáid rastá bargu dahkkojuvvo earret eará nationála ja riikkaidgaskasaš foraid ja arenaid ektui mat gusket ON:ii , Davveguovlopolitihkkii , Sámi parlamentáralaš ráđđái , Barentsovttasbargui , Davviriikkalaš ovttasbargui , Árktalaš ovttasbargui , Interreg:ii ja EO:ii . Váldomihttomearri · Álgoálbmogat mearridit iežaset ahtanuššama ja sis lea vejolašvuohta gozihit iežaset beroštusaid riikkaidgaskasaččat Oassemihttomearri · Viiddis ovttasbargu sámiid gaskka rastá riikarájáid · Sámediggi lea iešheanalis aktevra ovttasráđiid eará riikkaidgaskasaš bargguin · Riikkaidgaskasaš álgoálbmotriekteovdáneapmi lea buorránan Strategiijat · Gulahallama bokte guovddáš , regionála ja báikkálaš eiseválddiiguin ja eará guoskevaš aktevrraiguin nannet rámmaeavttuid riikkaidgaskasaš barggu ja ovttasbarggu várás - Háhkat buriid rámmaeavttuid riikkaidgaskasaš ovttasbarggu várás gulahallama ja ovttasbarggu bokte sámiiguin rastá riikkarájáid ja eará álgoálbmogiiguin - Čuovvolit raporteremiid ILO:ii ja ON:ii - Váikkuhit dan ahte Davviriikkalaš sámekonvenšuvdna dohkkehuvvošii johtileamos lági mielde - Čuovvolit Sámedikki mearrádusaid ođđa norgga-ruoŧa boazoguohtonkonvenšuvnna ektui - Positiivvalaš ovdáneapmi nuortasámi servodagas , ja nuortasámiid ovttasbarggu viidáset ovddideapmi riikarájáid rastá - Váikkuhit davviguovloovddideapmái nu ahte sámi ja eará álgoálbmogiid kultuvrra ja servodaga ovddideapmi nannejuvvošii - Oainnusmahttit daid váttis diliid maiguin ollu máilmmi álgoálbmogat rahčet · Aktiivvalaččat váikkuhangaskaomiid geavaheami bokte váikkuhit dan ahte Barents álgoálbmotkantuvra Lujávrris bisuhuvvošii ja ovddiduvvošii viidáseappot · Aktiivvalaččat váikkuhangaskaomiid bokte váikkuhit dan ahte sámi kultuvra ja servodateallin bisuhuvvošii ja ovddiduvvošii viidáseappot · Bargat dan ala vai máhtolašvuohta riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid birra mat gusket álgoálbmogiidda , dás mielde maiddái ON álgoálbmotjulggaštus , buoriduvvošii 11.1 Váikkuhangaskaoamit Tabealla 11.1 Poasta mat barget áššiiguin mat gusket sidjiide geat masse oahpu nuppi máilmmisoađi soađi Sámi museasearvái ii guoskka eaktu lahttologu ektui . mat barget áššiiguin mat gusket sidjiide geat masse oahpu nuppi máilmmisoađi soađi geažil Poasta mat barget áššiiguin mat gusket sidjiide geat masse oahpu nuppi máilmmisoađi soađi geažil Dán dieđáhusas evttohuvvojit doaibmabijut mat gusket ovttaskas ásahusaide njuolga stivranammademiid , organisašuvdnahámi ja ovttastahttimiid ektui , ja ahte doaibmabijut galget čuovvoluvvot ovttaskas ásahusaid ja Sámedikki gaskka gulahallamiin . Máksinávžžuhus galgá leat ovddiduvvon ovdal golggotmánu 1. b. 2011 · Ruđaid geavaheamis gáibiduvvo raporta ja rehketdoallu mat sáddejuvvojit Sámedikki dievasčoahkkinjođiheddjiide maŋimuštá cuoŋománu 1. b. 2011 · Muđui gusket njuolggadusat ruđaid geavaheamis Sámedikki politihkalaš joavkkuide , maid Sámediggi lea mearridan 30.11.06 Meroštallannjuolggadusat : a ) Vuođđodoarjja : · 5 % jahkásaš rámmas juogaduvvo luohtta daidda joavkkuide mat lea registrerejuvvon Sámedikkis , geahča njuolggadusaid ruđaid geavaheamis Sámedikki politihkalaš joavkkuide , maid Sámediggi lea mearridan 30.11.06 b . Máksinávžžuhus galgá leat ovddiduvvon maŋimuštá golggotmánu 1. b. 2011 · Ruđaid geavaheamis gáibiduvvo raporta ja rehketdoallu mat sáddejuvvojit Sámedikki dievasčoahkkinjođiheddjiide maŋimuštá cuoŋománu 1. b. 2011 · Muđui gusket njuolggadusat ruđaid geavaheamis Sámedikki politihkalaš joavkkuide , maid Sámediggi lea mearridan 30.11.06 Meroštallannjuolggadusat : a ) Vuođđodoarjja : · 10 % jahkásaš rámmas juogaduvvo luohtta joavkkuid gaskka mat leat Sámedikki opposišuvnnas b . Sámedikki konferánssat Sámiide guoski statistihkka Norggas Bálkkašumiid ja stipeanddaid juohkin Dutkan ja ovddideapmi , čielggadeamit ja duođ . 15.2 Sámi guoski statistihkka Norggas Tabealla 15.2 Sámiide guoski statistihkka Norggas Poasta 801 15.2 Sámi guoski statistihkka Norggas Tabealla 15.2 Sámiide guoski statistihkka Norggas Poasta 801 Čilgehus Sámiide guoski statistihkka Norggas Sámediggi lea dahkan šiehtadusa Statistihkalaš guovddášdoaimmahagain sámi guoski statistihka buvttadeamis . Šiehtadusa ektui Statistihkalaš guovddášdoaimmahagain várre Sámediggi 375 000 ru sámi guoski statistihkaid buvttadeapmái Norggas . Gulahallama bokte guovddáš eiseválddiiguin nannet Sámedikki rámmaeavttuid - Čuovvolit barggu mii guoská bušeahttadagaldumiid ásaheapmái Ráđđehusa ja Sámedikki gaskka - Čuovvolit barggu Sámedikki rievttálaš dili čielggademiin - Bargat dan ala vai Sámediggi oččošii láhkaásahusaid mearridanválddi sámediggeválggaid oktavuođas - Gulahallama bokte eiseválddiiguin ja eará guoskevaš aktevrraiguin nannet almmolaš diehtojuohkima sámiid birra Sámi servodagain gulahallamiin bargat dan ala ahte juksat mihttomeriid maid Sámediggi lea bidjan doaibmasis Plánet ovttasdoaibmama beavttálmahttima Sámedikkis ja unnidit mátkedoaimma ja dieinna lágiin maid seastit birrasa , go geavahišgoahtit ođđa gulahallan- ja telefončovdosiid Bargat dan ala vai Sámediggi juvssašii birassertifiserema Nannet nuoraid ja nissonolbmuid rekrutterema Sámedikki jienastuslohkui Go guoská jagi 2012 bušeahttadárbui , bidjá Sámediggi vuođđun jagi 2011 bušeahttadárbbuid . Dát guoská sihke ođđa oahpponeavvuide ja dáláš oahpponeavvuide sámegillii . Dát guoská sihke mánáidgárddiid bargiid ja olles vuođđoskuvla oahpaheddjiid gelbbolašvuođa ovddideapmái . Dát guoská earret eará álbmotregistarii , Brønnøysundregisttariidda ja Stáhta kártadoaimmahahkii . Dat guoská erenoamážit daid strategiijaid čuovvoleapmái , mat mielddisbuktet doaibmabijuid mat čatnasit badjebáhcaga servodatávkkálaš geavaheapmái ja ekonomalaš lasseárvoháhkamii . Vejolaš badjelbáhcaga geavaheami ektui , bivdá lávdegoddi ahte Sámediggeráđđi árvvoštallamiinnis bidjá vuođđun NORUT evaluerenraportta mas čujuhuvvo ahte FeFo lea bidjan váldodeattu dasa ahte láhčit diliid nu ahte eatnamat ja luondduriggodagat hálddašuvvojit “ buoremusat ávkin Finnmárkku álbmogii ” ja unnit deattu daid osiide mat gusket “ ekologalaš ceavzinnávccalaš vuogi ” mielde hálddašeapmái ja “ sámi kultuvrra , boazodoalu , meahccegeavahusa , ealáhusbarggu ja servodateallima ” vuođul . Lávdegotti mielas lea hui deaŧalaš ahte Sámedikki dievasčoahkkin beassá meannudit ášši prinsihpalaččat ekonomalaš divada ektui , nu ahte ovddiduvvo konkrehta evttohus das makkár rolla Sámedikkis galggašii leat ealáhusovddideaddjin ja aktevran sámi guovlluin , das mielde maiddái čilgehus gávppálaš oamastusa birra go guoská industriijadoibmii ja industriijaovddideapmái searvamii . Ferte ovddiduvvot konkrehta evttohus das makkár rolla Sámedikkis galggašii leat ealáhusovddideaddjin ja aktevran sámi guovlluin , das mielde maiddái čilgehus gávppálaš oamastusa birra go guoská industriijadoibmii ja industriijaovddideapmái searvamii . Beavdegirjelasáhus Aud Marthinsenis , Ovddadusbellodat : Mii guoská beavdegirjelasáhussii áššis 45/10/45 , de in háliit leat okta dain geat leat dan evttohan . Dat guoská erenoamážit daid strategiijaid čuovvoleapmái , mat mielddisbuktet doaibmabijuid mat čatnasit badjebáhcaga servodatávkkálaš geavaheapmái ja ekonomalaš lasseárvoháhkamii . Ferte ovddiduvvot konkrehta evttohus das makkár rolla Sámedikkis galggašii leat ealáhusovddideaddjin ja aktevran sámi guovlluin , das mielde maiddái čilgehus gávppálaš oamastusa birra go guoská industriijadoibmii ja industriijaovddideapmái searvamii . 1 Doaibmaguovlu Dát njuolggadusat gusket Sámedikki politihkalaš dássái ja reviderejuvvojit jus lea dárbu maŋŋá juohke bušeahttameannudeami Sámedikkis . Čujuhit Sámedikki čoahkkinortnegii § 8 f ) go guoská mátkeregulatiivva ja dáid njuolggadusaid dulkomii . Dát ii guoskka politihkkáriidda geat ožžot bálkká Sámedikkis dán barggu ovddas . 3 Stáhta tariffašiehtadusa birra Sámedikki politihkalaš dássái ii guoskka Váldotariffašiehtadus eaige stáhta sierrašiehtadusat , muhto dat geavahuvvojit vástevaččat dađi mielde go dat sierra lea namuhuvvon vuolábealde . Jos tariffašiehtadus heaitá gustomis , de eai guoskka Sámedikki politihkalaš dássái ge šat vástevaš vuoigatvuođat . Ortnet guoská gitta dassážiigo mánná deavdá jagi . 7 Virgelobit Ollesáiggepolitihkkariidda geat ožžot ollislaš buhtadusa njuolga Sámedikkis , gusket čuovvovaš virgelohpenjuolggadusat : 7.1 Riegádahttinvirgelohpi Riegádahttima oktavuođas sáhttá addit virgelobi gitta 42 vahku rádjai olles bálkkáin dahje 52 vahku rádjai 80 % bálkkáin . Dát guoská vaikko guoskevaš politihkar heaittášii ge áigodagas . Áhčiin , geat leat ožžon bálkávirgelobi Váldotariffašiehtadusa ektui , dakkár oktavuođas masa álbmotoadjoláhka ii guoskka , lea vuoigatvuohta oažžut bálkká álggahuvvon virgelohpeáigodaga lohppii . Dát guoská vaikko guoskevaš politihkar heaittášii ge áigodagas . Áhčiin , geat leat ožžon bálkávirgelobi Váldotariffašiehtadusa ektui , dakkár oktavuođas masa álbmotoadjoláhka ii guoskka , lea vuoigatvuohta oažžut bálkká álggahuvvon virgelohpeáigodaga lohppii . Váikkuhit dan ahte oahpahusláhka , rávesolbmuidoahpahusláhka , priváhtaskuvlaláhka ja eará gullevaš láhkaásahusat mat gusket sámi oahpahussii , dárkkistuvvojit Fága- ja diibmojuohkima bargojoavku lea juovlamánus 2010 gárven iežas raportta . Departemeanta ja Sámediggi soabaiga ahte prošeakta berre bisuhuvvot ja geavahuvvot ovdamearkan čuovvoleapmái go guoská sámegiela geavaheapmái medias . Sámediggi maŋida gáibádusas mii guoská festivála ođđasis organiseremii ásahusdieđáhusa ektui dassážii go Guovdageainnu musihkkafestivála ohcan guovddášfestiválan lea meannuduvvon . Dán čoahkkimis oaččuimet diehtit gaskaboddosaš stáhtusa birra go guoská oktavuhtii Norgga ja Suoma eiseválddiid gaskka . Sámediggeráđđi háliida ahte galgá ásahuvvot orgána mii gozihivččii boazodoalu riektesihkarvuođa go guoská sin areálageavaheapmái // - dárbui . Birasgáhttendepartemeanta evttoha rievdadit boraspireláhkaásahusa mearrádusaid mat gusket ráfáidahttojuvvon boraspiriid dagahan vahágiidda . Sámediggeráđđi lea maiddái čujuhan ahte konsešuvdnaguorahallanprográmmaid čuokkis boazodoalu birra berre sisttisdoallat gáibádusa ahte ollislaččat árvvoštallat váikkuhusaid boazodollui , ja ahte čielggadusas berre árvvoštallat man ollu dat plánejuvvon el-fápmolinjá Skáiddi ja Vuonnabađa gaskka váikkuha mearriduvvon boazolohkui dain orohagain maidda el-fápmolinjá guoská . Go guoská Sámediggái , de háliida dat kulturmuitováldin lassičielggadusa Dønnesfjord bieggafápmodoaimmahaga ektui . Loahppajulggaštussii bohte mearrádusat sihkkarastinmekanismmaid birra go guoská álgoálbmotvuoigatvuođaide , árbedieđuide ja ollesárvosaš álgoálbmotsearvamii . Stuorámus oassi ohcamiin guoská ođastemiide ja sámi kulturmuittuid registreremiidda . Ealli sámi kultuvra , giella ja servodateallin dain guovlluin maidda ovttasbargošiehtadusat gusket Strategiijat Rájáid rastá bargu dahkkojuvvo earret eará nationála ja riikkaidgaskasaš foraid ja arenaid ektui mat gusket ON:ii , Davveguovlopolitihkkii , Sámi parlamentáralaš ráđđái , Barentsovttasbargui , Davviriikkalaš ovttasbargui , Árktalaš ovttasbargui , Interreg:ii ja EO:ii . Aktiivvalaččat váikkuhangaskaomiid geavaheami bokte váikkuhit dan ahte Barents álgoálbmotkantuvra Lujávrris bisuhuvvošii ja ovddiduvvošii viidáseappot Aktiivvalaččat váikkuhangaskaomiid bokte váikkuhit dan ahte sámi kultuvra ja servodateallin bisuhuvvošii ja ovddiduvvošii viidáseappot Bargat dan ala vai máhtolašvuohta riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid birra mat gusket álgoálbmogiidda , dás mielde maiddái ON álgoálbmotjulggaštus , buoriduvvošii Presideanta Egil Olli lei mielde dalle go ON álgoálbmogiid erenoamášdieđiheaddji , Dr. James Anaya , ovddidii raporttas sámiid olmmošvuoigatvuođadili birra Norggas , Ruoŧas ja Suomas . Sámi guoski statistihkka Norggas Sámegiela vuosttašgiela oahppoplánas čuožžu váldosuorggis Árbevirolaš máhttu : “ Árbevirolaš máhtu váldooasis deattuhuvvo ovdánahttit giela mii guoská árbevirolaš doabageavaheapmái ja dadjanvugiide . Sámediggeráđđi čađaha máŋga proseassa bearráigeahččan dihtii ahte dat plánat mat váikkuhit boazodoalu dárbbuid ja maidda resursalágat ( minerálaláhka , energiijaláhka ) ja plána- ja huksenláhka gusket , galget vuhtii váldit ealáhusa dárbbuid viidáset doaibmamii ja ovdáneapmái . Go guoská boahtteáiggi strategiijaide , de lea Sámediggeráđđi ovdal ásahusdieđáhusas guorahallan festivála Beaivveálggu , mas árvvoštallojuvvo ahte festiválas boahtteáiggis livččii vejolašvuohta oažžut njuolgga doarjaga jos dat oktiiordnejuvvošii Várdobáikkiin . Dieđáhusas evttohuvvojit sierralágan doaibmabijut mat gusket ovttaskas ásahusaide njuolga nugo stivranammademiide , organisašuvdnavuohkái , ovttastahttimii , ja ahte doaibmabijut galget čuovvoluvvot ovttaskas ásahusaid ja Sámedikki gaskka gulahallamiin . Dát gažaldat lea šaddan áigeguovdilin Sámedikki guovttegielalašvuođaruđaid meannudeami oktavuođas , muhto guoská maiddái gielddaide mat dál eai leat mielde sámegiela hálddašanguovllus , muhto main ovdamearkka dihtii leat ollu oahppit geat ožžot sámegieloahpahusa . Mii oažžut ohpihii raporttaid veahkaváldegeavaheami birra Amazonasa álgoálbmogiid vuostá sihke eiseválddiid ja industriijafitnodagaid bealis , maŋimusat Belo Monte-huksema oktavuođas , mii guoská ollu álgoálbmotjoavkkuide guovllus . Dát guoská vuosttažettiin lágádusaide ČálliidLágádus , DAT , Iđut ja Davvi Girji Manne leat julevsámi oahpponeavvut vuoruhuvvon vulos ? Sámediggi ferte čielggadit vástideaddji gáibádusa gielalaš bálddalasvuhtii mii maid guoská sámegillii . Dát guoská erenoamážit mariidna ealáhusaide , boazodollui ja eanadollui . Dát guoská erenoamážit mariidna ealáhusaide , boazodollui ja eanadollui . Earret eará gáibiduvvo buorre gulahallan gielddaiguin áššesurggiin mat gusket sámi giellahálddašeapmái , plána- ja huksenláhkii , ealáhusovddideapmái ja kulturmuittuid suodjaleapmái . Go guoská areálahálddašeapmái de áigu Sámediggeráđđi árjjalaččat searvat gielddaid plánaproseassaide sihkkarastin dihte sámi beroštumiid buot almmolaš plánemis areálaid ja resurssaid geavaheami ja suodjaleami ektui . Ovttasbargošiehtadusat leat maid bidjan stuorát ovddasvástádusa fylkkagielddaide go guoská dasa ahte váldit stuorát ovddasvástádusa sámi gielas , kultuvrras ja servodateallimis . #ILL Seamma guoská min árvalusaide // rávvagiidda fylkkagieldda eará strategalaš plánadahkosiidda . Sámedikkis eai leat nu ollu kanálat man bokte oažžut dieđuid daid hástalusaid birra mat gielddain leat go guoská sámi giela , kultuvrra , ealáhusaid ja servodateallima ovddideapmái . Statistihkka čájeha ahte eanet ja eanet sápmelaččat ásset daid gielddaid olggobealde mat gullet sámegiela hálddašanguvlui ja SDE-guovllu olggobealde ( guovllut maidda Sámedikki ealáhusovddideami doarjjaortnegat gusket ) . Go strategiijat dán ulbmila juksamii galget hábmejuvvot , lea ovttasbarggu vuolggasadji guovttelágan go guoská fylkkagielddaide ja gielddaide . Dát mearkkaša dan ahte ferte dahkat juoga konkrehta go guoská šiehtadusa sisdollui ja hápmái , vai šattašii álkit čađahit doaibmabijuid geavahusas . Ollislaš politihkka gielddaid ektui Sámedikkis lea dál viehka hágganan politihkka gielddaid ektui , sihke mii guoská gillii , kultuvrii , ealáhusaide , kulturmuittuide dahje plánemii . Earret eará gáibiduvvo buorre gulahallan gielddaiguin áššesurggiin mat gusket sámi giellahálddašeapmái , plána- ja huksenláhkii , ealáhusovddideapmái ja kulturmuittuid suodjaleapmái . Go guoská areálahálddašeapmái de áigu Sámediggeráđđi árjjalaččat searvat gielddaid plánaproseassaide sihkkarastin dihte sámi beroštumiid buot almmolaš plánemis areálaid ja resurssaid geavaheami ja suodjaleami ektui . Ovttasbargošiehtadusat leat maid bidjan stuorát ovddasvástádusa fylkkagielddaide go guoská dasa ahte váldit stuorát ovddasvástádusa sámi gielas , kultuvrras ja servodateallimis . #ILL Seamma guoská min árvalusaide // rávvagiidda fylkkagieldda eará strategalaš plánadahkosiidda . Sámedikkis eai leat nu ollu kanálat man bokte oažžut dieđuid daid hástalusaid birra mat gielddain leat go guoská sámi giela , kultuvrra , ealáhusaid ja servodateallima ovddideapmái . Statistihkka čájeha ahte eanet ja eanet sápmelaččat ásset daid gielddaid olggobealde mat gullet sámegiela hálddašanguvlui ja SDE-guovllu olggobealde ( guovllut maidda Sámedikki ealáhusovddideami doarjjaortnegat gusket ) . Go strategiijat dán ulbmila juksamii galget hábmejuvvot , lea ovttasbarggu vuolggasadji guovttelágan go guoská fylkkagielddaide ja gielddaide . Dát mearkkaša dan ahte ferte dahkat juoga konkrehta go guoská šiehtadusa sisdollui ja hápmái , vai šattašii álkit čađahit doaibmabijuid geavahusas . Ollislaš politihkka gielddaid ektui Sámedikkis lea dál viehka hágganan politihkka gielddaid ektui , sihke mii guoská gillii , kultuvrii , ealáhusaide , kulturmuittuide dahje plánemii . Dás ferte čujuhit ahte dát leat buot deaŧaleamos barggut mii guoská Ovttasdoaibmanođastusa čađaheapmái , ja doaibmabijuin leat stuorra váikkuhusat sámi buhcciid vuoigatvuođaid fuolaheapmái . Dás ferte čujuhit ahte dát leat buot deaŧaleamos barggut mii guoská Ovttasdoaibmanođastusa čađaheapmái , ja doaibmabijuin leat stuorra váikkuhusat sámi buhcciid vuoigatvuođaid fuolaheapmái . Sámediggi bargá buotlágan áššiiguin iešguđet servodatsurggiin , mat gusket erenoamážit sámiide , dasa lassin ahte dat buktá cealkámušaid ja lea almmolaš eiseválddiid gulaskuddaninstánsa . Konsultašuvnnat Álbmotrievtti bokte lea norgga eiseválddiin geatnegasvuohta konsulteret sápmelaččaiguin áššiin mat gusket sámi servodahkii . Konsultašuvdnabargovuogit gusket buot lágan áššiide , nu go ovdamearkka dihte láhkabargguide dahje hálddahuslaš doaimmaide mat sáhttet váikkuhit njuolga sámi beroštusaide . Sámi ovttasbargu Sámi parlamentáralaš ráđđi ( SPR ) lea nammadan oktasaš hálddahuslaš bargojoavkku mii galgá hábmet SPR doaibmaplána doaibmabijuide čuovvolanevttohusaid go guoská oahpahussii // ohppui . Raporta govvida dili ja hástalusaid mat gusket gustovaš oahppoplánaide ja fága- ja diibmojuhkui . Rievdadusaid searvvis maid soabadedje lei ahte heivehandoarjja maiddái sáhttá guoskat sámi rávisolbmuide geain lea váilevaš sámegieloahpahus . Sámi kulturviesut ja kulturgaskkustanásahusat Sámedikkis lávejit leat čoahkkimat jeavddalaččat sámi kulturásahusaiguin gos guorahallat áššiid mat gusket ásahusdieđáhusa čuovvoleapmái ja eará áigeguovdilis áššit . Sámedikkis lea beroštupmi go guoská viessoláigoruhtadeapmái ruhtadanortnegin sámi ásahusvisttiid várás ahte Sámedikki iežas vuoruheamit ođđa sámi ásahusvisttiid duohtandahkamis čuovvoluvvojit , Sámedikkiin konsulterejuvvo sisdoalu , viidodaga ja ekonomalaš rámmaid birra , ovttaskas prošeavtta ektui maŋŋá go lagat dárboárvvoštallan ja huksenprográmma leat dahkkojuvvon , ja ahte ođđa ásahusvisttiid duohtan dahkan dáhpáhuvvá Sámedikki vuoruhanlistta mielde ja einnostahtti rámmaid siskkobealde . Dán čoahkkimis dovddahii Márkomeannu ahte lea positiivvalaš daid doaibmabijuide mat ásahusdieđáhusas gusket sidjiide . Sámediggi maŋida gáibádusas mii guoská festivála ođđasis organiseremii sámi ásahusdieđáhusa ektui dassážiigo Guovdageainnu musihkkafestivála ohcan guovddášfestivála stáhtusa oažžumis lea čilgejuvvon . Norgga Álbmotmusea ja Sámedikki gaskka lea álggahuvvon proseassa mii guoská vejolašvuođaide oažžut ruovttoluotta sámi museaávdnasiid ovtta dahje máŋgga sámi museai . Álggahuvvon proseassa duogážin lea álbmotmusea stivramearrádus mii guoská ruovttoluotta fievrrideapmái . Prošeavttain geahččaluvvo jotkojuvvot maiddái 2011:s , ja jurddan lea ahte dat viiddiduvvošii guoskat maiddái máttasámi guvlui . Dasa lassin sáhttá prográmmaráđđi meannudit olbmuid váidagiid mat gusket prográmmafálaldahkii ja sáddejuvvon prográmmaide . Dieđáhusas lea stuorra mearkkašupmi sámi guovlluid eanadollui , ja konsultašuvdnašiehtadusa mielde galgá departemeanta konsulteret doaibmabijuid hárrái mat gusket sámi álbmogii . Muhtun ohcamat guske maiddái gálvogávpái ja opmodahkii // fitnodahkii ja almmolaš bálvalusaide . Sámediggi lea 2010:s čađahan konsultašuvnnaid láhkaásahusa ođasmahttima oktavuođas mii guoská gonagasreappáid , mearraluossabivddu hálddašeapmái sámi guovlluin ja guolástusreguleremiidda 2011 várás . Váiddavejolašvuohta mearrádusaide maid báikkálaš hálddašanorgána lea dahkan mat gusket vuoigatvuođalaččaid gaskasaš beliide biddjojuvvo eanamolsunriektái . Norut čilge dán dainna lágiin ahte láhka persondieđuid birra ii guoskka ealáhusdolliide . Vihtta ohcci ožžo buhtadusa lassimávssu ovddas ja okta ášši guoskkai doarjagii riegádahttima // adopšuvnna oktavuođas . Sámediggi lea ollu gerddiid váldán ovdan dássásaš meannudeami go guoská divatgeahpádussii investeremiin ja doaibmaruđaid ektui boazodoalus . Dieinna lágiin ožžot sii máhtolašvuođa dan birra makkár hástalusaiguin sámi ealáhusat rahčet go guoská boraspireváttisvuhtii . Go guoská el-fámu huksemii de lea Sámediggi 2010:s konsulteren maiddái Oljo- ja energiijadepartemeanttain ( OED ) ja Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhtain ( NČE ) suoidnemánu 1. b. . Bieggafápmohuksema konsešuvdnaohcamiid oktavuođas Fosennjárggas lea Sámediggi váidán Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhta ( NČE ) konsešuvdnamearrádusa mii guoská Roan bieggafápmorusttegii , Storheia bieggafápmorusttegii ja maiddái plánejuvvon 420 kV el-fápmolinjái Sámediggi lea álggahan konsultašuvnnaid NČE:in go guoská Statnett konsešuvdnaohcamii hukset ođđa 420 kV el-fápmolinjá Báhccavuona ja Hámmárfeastta gaskka . Dát guoská maiddái gažaldagaide ahte galget go guovllut suodjaluvvot . Dát guoská maiddái guovlluide mat stáhta mielas leat gáhttenárvosaččat . Šattai ovttamielalašvuohta dan guovtti báhcán čuoggáin sámi beroštumiid ja rámmaid deattuheami oainnusmahttima birra go guoská Sámedikki ovddastussii álbmotmeahccestivrras . ILO dieđáhusain Norgii bivdojuvvo diehtojuohkin das movt Sámedikki njuolggadusat rievdan meahcceávkkástallamis Finnmárkkulága § 4 mielde heivehuvvojit , ja movt sámi vuoigatvuođat ja beroštumit váldojuvvojit vuhtii mearrádusproseassain mat gusket rievdan meahcceávkkástallamii . Go guoská ruvkedoibmii , de oaivvildit čielgasit ahte ovddut das eai leat čadnojuvvon Erenoamážit guoská dát oktavuhtii Sámedikki ja Finmárkku fylkkagieldda gaskka . Seamma guoská Stáhtavuvddiide . Okta guoská guovžabieju ja olbmuid hávddiid billašuvvamii Návuona suohkanis . Dát guoská ovtta goahtesadjái Skardalenis ja cuvccasbáikái Skipet . Riikaantikvárain leat leamaš maiddái čoahkkimat go guoská eará boahtteáiggi dárbbuide ja Askeladden diehtovuođu kvalitehta dáfus sihkkarastimii . Áššit mat ledje mielde leat earret eará Ceavccageađgi // Mortensnes tentatiivvalaš máilbmeárbelistui , kulturmuittuid ja kulturbirrasa regionála plána Finnmárkku várás ja dasto bealit mat gusket Nuortalaš gili kulturbirrasii , mas mielde sihke guovllu regulerenplána ja dákteriggeávdnasiid plánejuvvon hávdádeapmi . Sámediggi lea 2010:s ožžon muhtun ohcamiid mat gusket guovlluide mat leat olggobealde dálá hálddašanguovllu . Dasa lassin gusket sámi mánáide geat ásset sámegiela hálddašanguovllu siskkobealde sámelága mearrádusat . Sámedikkis leat vuordámušat dán bargui , ja oaidná ahte lea dárbu oažžut oktasaš davviriikkalaš sámekonvenšuvnna , mii guoská davviriikkaide ja sámi álbmogii davviriikkain ja geatnegahttá daid . Sámedikkis leat stuorra vuordámušat go guoská viidáset bargui Sámi vuoigatvuođalávdegotti II ja Riddoguolástuslávdegotti čuovvolemiin . Sámediggi eaktuda ahte šiehtadallama čielga váilevašvuođat , mat leat dagahan ahte muhtun guovloprotokollat mat gusket Sámediggi bargá buotlágan áššiiguin iešguđet servodatsurggiin , mat gusket erenoamážit sámiide , dasa lassin ahte dat buktá cealkámušaid ja lea almmolaš eiseválddiid gulaskuddaninstánsa . Konsultašuvnnat Álbmotrievtti bokte lea norgga eiseválddiin geatnegasvuohta konsulteret sápmelaččaiguin áššiin mat gusket sámi servodahkii . Konsultašuvdnabargovuogit gusket buot lágan áššiide , nu go ovdamearkka dihte láhkabargguide dahje hálddahuslaš doaimmaide mat sáhttet váikkuhit njuolga sámi beroštusaide . Sámi ovttasbargu Sámi parlamentáralaš ráđđi ( SPR ) lea nammadan oktasaš hálddahuslaš bargojoavkku mii galgá hábmet SPR doaibmaplána doaibmabijuide čuovvolanevttohusaid go guoská oahpahussii // ohppui . Raporta govvida dili ja hástalusaid mat gusket gustovaš oahppoplánaide ja fága- ja diibmojuhkui . Rievdadusaid searvvis maid soabadedje lei ahte heivehandoarjja maiddái sáhttá guoskat sámi rávisolbmuide geain lea váilevaš sámegieloahpahus . Sámi kulturviesut ja kulturgaskkustanásahusat Sámedikkis lávejit leat čoahkkimat jeavddalaččat sámi kulturásahusaiguin gos guorahallat áššiid mat gusket ásahusdieđáhusa čuovvoleapmái ja eará áigeguovdilis áššit . Sámedikkis lea beroštupmi go guoská viessoláigoruhtadeapmái ruhtadanortnegin sámi ásahusvisttiid várás ahte Sámedikki iežas vuoruheamit ođđa sámi ásahusvisttiid duohtandahkamis čuovvoluvvojit , Sámedikkiin konsulterejuvvo sisdoalu , viidodaga ja ekonomalaš rámmaid birra , ovttaskas prošeavtta ektui maŋŋá go lagat dárboárvvoštallan ja huksenprográmma leat dahkkojuvvon , ja ahte ođđa ásahusvisttiid duohtan dahkan dáhpáhuvvá Sámedikki vuoruhanlistta mielde ja einnostahtti rámmaid siskkobealde . Dán čoahkkimis dovddahii Márkomeannu ahte lea positiivvalaš daid doaibmabijuide mat ásahusdieđáhusas gusket sidjiide . Sámediggi maŋida gáibádusas mii guoská festivála ođđasis organiseremii sámi ásahusdieđáhusa ektui dassážiigo Guovdageainnu musihkkafestivála ohcan guovddášfestivála stáhtusa oažžumis lea čilgejuvvon . Norgga Álbmotmusea ja Sámedikki gaskka lea álggahuvvon proseassa mii guoská vejolašvuođaide oažžut ruovttoluotta sámi museaávdnasiid ovtta dahje máŋgga sámi museai . Álggahuvvon proseassa duogážin lea álbmotmusea stivramearrádus mii guoská ruovttoluotta fievrrideapmái . Prošeavttain geahččaluvvo jotkojuvvot maiddái 2011:s , ja jurddan lea ahte dat viiddiduvvošii guoskat maiddái máttasámi guvlui . Dasa lassin sáhttá prográmmaráđđi meannudit olbmuid váidagiid mat gusket prográmmafálaldahkii ja sáddejuvvon prográmmaide . Dieđáhusas lea stuorra mearkkašupmi sámi guovlluid eanadollui , ja konsultašuvdnašiehtadusa mielde galgá departemeanta konsulteret doaibmabijuid hárrái mat gusket sámi álbmogii . Muhtun ohcamat guske maiddái gálvogávpái ja opmodahkii // fitnodahkii ja almmolaš bálvalusaide . Sámediggi lea 2010:s čađahan konsultašuvnnaid láhkaásahusa ođasmahttima oktavuođas mii guoská gonagasreappáid , mearraluossabivddu hálddašeapmái sámi guovlluin ja guolástusreguleremiidda 2011 várás . Váiddavejolašvuohta mearrádusaide maid báikkálaš hálddašanorgána lea dahkan mat gusket vuoigatvuođalaččaid gaskasaš beliide biddjojuvvo eanamolsunriektái . Norut čilge dán dainna lágiin ahte láhka persondieđuid birra ii guoskka ealáhusdolliide . Vihtta ohcci ožžo buhtadusa lassimávssu ovddas ja okta ášši guoskkai doarjagii riegádahttima // adopšuvnna oktavuođas . Sámediggi lea ollu gerddiid váldán ovdan dássásaš meannudeami go guoská divatgeahpádussii investeremiin ja doaibmaruđaid ektui boazodoalus . Sámediggi eaktuda ahte šiehtadallama čielga váilevašvuođat , mat leat dagahan ahte muhtun guovloprotokollat mat gusket guovlluide Sáltoduoddaris davásguvlui , eai váldde vuhtii Norgga bealde orohagaid guohtuneanandárbbuid dohkálaččat , njulgejuvvojit dakko bokte ahte álggahuvvo proseassa mii sihkkarastá konvenšuvdnaevttohusa ulbmila . Dieinna lágiin ožžot sii máhtolašvuođa dan birra makkár hástalusaiguin sámi ealáhusat rahčet go guoská boraspireváttisvuhtii . Go guoská el-fámu huksemii de lea Sámediggi 2010:s konsulteren maiddái Oljo- ja energiijadepartemeanttain ( OED ) ja Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhtain ( NČE ) suoidnemánu 1. b. . Bieggafápmohuksema konsešuvdnaohcamiid oktavuođas Fosennjárggas lea Sámediggi váidán Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhta ( NČE ) konsešuvdnamearrádusa mii guoská Roan bieggafápmorusttegii , Storheia bieggafápmorusttegii ja maiddái plánejuvvon 420 kV el-fápmolinjái Sámediggi lea álggahan konsultašuvnnaid NČE:in go guoská Statnett konsešuvdnaohcamii hukset ođđa 420 kV el-fápmolinjá Báhccavuona ja Hámmárfeastta gaskka . Dát guoská maiddái gažaldagaide ahte galget go guovllut suodjaluvvot . Dát guoská maiddái guovlluide mat stáhta mielas leat gáhttenárvosaččat . Šattai ovttamielalašvuohta dan guovtti báhcán čuoggáin sámi beroštumiid ja rámmaid deattuheami oainnusmahttima birra go guoská Sámedikki ovddastussii álbmotmeahccestivrras . ILO dieđáhusain Norgii bivdojuvvo diehtojuohkin das movt Sámedikki njuolggadusat rievdan meahcceávkkástallamis Finnmárkkulága § 4 mielde heivehuvvojit , ja movt sámi vuoigatvuođat ja beroštumit váldojuvvojit vuhtii mearrádusproseassain mat gusket rievdan meahcceávkkástallamii . Go guoská ruvkedoibmii , de oaivvildit čielgasit ahte ovddut das eai leat čadnojuvvon Erenoamážit guoská dát oktavuhtii Sámedikki ja Finmárkku fylkkagieldda gaskka . Seamma guoská Stáhtavuvddiide . Okta guoská guovžabieju ja olbmuid hávddiid billašuvvamii Návuona suohkanis . Dát guoská ovtta goahtesadjái Skardalenis ja cuvccasbáikái Skipet . Riikaantikvárain leat leamaš maiddái čoahkkimat go guoská eará boahtteáiggi dárbbuide ja Askeladden diehtovuođu kvalitehta dáfus sihkkarastimii . Áššit mat ledje mielde leat earret eará Ceavccageađgi // Mortensnes tentatiivvalaš máilbmeárbelistui , kulturmuittuid ja kulturbirrasa regionála plána Finnmárkku várás ja dasto bealit mat gusket Nuortalaš gili kulturbirrasii , mas mielde sihke guovllu regulerenplána ja dákteriggeávdnasiid plánejuvvon hávdádeapmi . Sámediggi lea 2010:s ožžon muhtun ohcamiid mat gusket guovlluide mat leat olggobealde dálá hálddašanguovllu . Dasa lassin gusket sámi mánáide geat ásset sámegiela hálddašanguovllu siskkobealde sámelága mearrádusat . Sámedikkis leat vuordámušat dán bargui , ja oaidná ahte lea dárbu oažžut oktasaš davviriikkalaš sámekonvenšuvnna , mii guoská davviriikkaide ja sámi álbmogii davviriikkain ja geatnegahttá daid . Sámedikkis leat stuorra vuordámušat go guoská viidáset bargui Sámi vuoigatvuođalávdegotti II ja Riddoguolástuslávdegotti čuovvolemiin . Sámedikki doaibma guoská daid guovlluide riikkas gos sámit ásset . Eanadoallošiehtadallamiid oktavuođas maŋimuš jagiin leat vuhtii váldojuvvon soames árvalusa maid Sámediggi lea ovddidan , muhto dat leat ráddjejuvvon guoskat Finnmárkku fylkii . Ekonomalaš doaibmabijut mat álggahuvvojit sámi guovlluin galget guoskat stuorát guovlluide go dušše Finnmárkui . Seammá guoská maiddái veahkamuhkki- ja fuođarfievrrideapmái mas fuođardárbu lea lassánan sakka go mielkebuvttadeapmi juohke gusa nammii lea gorgŋon . Sámedikki doaibma guoská daid guovlluide riikkas gos sámit ásset . Eanadoallošiehtadallamiid oktavuođas maŋimuš jagiin leat vuhtii váldojuvvon soames árvalusa maid Sámediggi lea ovddidan , muhto dat leat ráddjejuvvon guoskat Finnmárkku fylkii . Ekonomalaš doaibmabijut mat álggahuvvojit sámi guovlluin galget guoskat stuorát guovlluide go dušše Finnmárkui . Seammá guoská maiddái veahkamuhkki- ja fuođarfievrrideapmái mas fuođardárbu lea lassánan sakka go mielkebuvttadeapmi juohke gusa nammii lea gorgŋon . Dat guoská maiddái doarjjaortnegii giellaprošeavttaide sihke siskkobealde ja olggobealde hálddašanguovllu maidda váldojuvvo ruhta guovttegielalašvuođadoarjaga ollislaš juolludusas . Doaibmaguovlu ja ulbmil Dát njuolggadusat gusket buot doarjagiid geavaheapmái maid Sámediggi juolluda Sámedikki politihkalaš joavkkuide ja opposišuvnna bargoeavttuide Sámedikkis . Doarjja galgá geavahuvvot duššefal dakkár bargguide mat gusket Sámediggái , ja daid politihkalaš ja hálddahuslaš veahkkedoaimmaide maid joavkkut dárbbašit , ja maiddái daid gálvvuid ja bálvalusaid oastimii maid joavkkut dárbbašit iežaset doaimmaid čađaheamis Sámedikkis . Doaibmaguovlu ja ulbmil Dát njuolggadusat gusket buot doarjagiid geavaheapmái maid Sámediggi juolluda Sámedikki politihkalaš joavkkuide ja opposišuvnna bargoeavttuide Sámedikkis . Doarjja galgá geavahuvvot duššefal dakkár bargguide mat gusket Sámediggái , ja daid politihkalaš ja hálddahuslaš veahkkedoaimmaide maid joavkkut dárbbašit , ja maiddái daid gálvvuid ja bálvalusaid oastimii maid joavkkut dárbbašit iežaset doaimmaid čađaheamis Sámedikkis . Go guoská fápmudusaide , de čujuhuvvo dasa ahte ságaškuššamiid vuođul lea ovddasvástideaddji ráđđelahttu ožžon fápmudusa čađahit ekonomalaš geatnegasvuođaid ráđi bealis . Mii guoská Bearráigeahččanlávdegotti ekonomalaš dillái , de čujuhuvvo dasa ahte Sámediggi hálddaša lagabui 356 miljon ruvdnosaš bušeahta . Go guoská fápmudusaide , de čujuhuvvo dasa ahte ságaškuššamiid vuođul lea ovddasvástideaddji ráđđelahttu ožžon fápmudusa čađahit ekonomalaš geatnegasvuođaid ráđi bealis . Mii guoská Bearráigeahččanlávdegotti ekonomalaš dillái , de čujuhuvvo dasa ahte Sámediggi hálddaša lagabui 356 miljon ruvdnosaš bušeahta . Muhtun evttohuvvon doaibmabijut gusket maiddái njuolga Sámediggái . Sámediggi govvidii dan čovdosa ahte nammadivččii sierra boazodoallokommišuvdna dahje ahte Finnmárkkukommišuvdna viiddiduvvošii nu ahte guoská maiddái nationála dási boazodoalloáššiide . Báttarbađa mánáidgárdi , Návuonas , finai Sámedikkis ja serve diehtojuohkinčoahkkimis Sámedikki ja sámi mánáid vuoigatvuođaid birra go guoská sámi mánáidgárdefálaldahkii . Váikkuhit dan ahte oahpahusláhka , rávesolbmuidoahpahusláhka , priváhtaskuvlaláhka ja eará gullevaš láhkaásahusat mat gusket sámi oahpahussii , dárkkistuvvojit Ođđa gelbbolašvuođagáibádusat sámegieloahpahusas . Konferánssas ilbme olu iešguđetlágan hástalusat , sihke go guoská gielaid geavaheapmái , guottuide daid ektui ja gielaid árvvusatnimii . Sámediggi lea bivdán konsultašuvnnaid prošeaktajoavkku rapportta birra mii guoská ođđa buhtadusortnegii daid boazovahágiid oktavuođas maid boraspiret dagahit . Geahččalanprošeakta mii guoská gaskaboddasaš válddi fápmudeapmái kulturmuitolága vuođul Dát guoská ohcamiidda jávkadit muhtun kulturmuitošlájaid dihto eavttuid vuođul . Sámediggeráđđái lea deaŧalaš ahte minerálafitnodagat ja eiseváldeorgánat dovdet min oainnu dain áššiin mat gusket minerálaohcamiidda ja daiguin ávkkástallamii sámi guovlluin . Dalle go láhkabargu guoská njuolgga čielga sámi beroštusaide , de galgá stáhta maiddái konsulteret daid birra soahpamuša vuođul Sámedikkiin . Dat guoská earret eará boazodoalloberoštusaide rievdadusaid oktavuođas boazodoallolágas . Dát guoská daidda áššiide mat Tjealmmá čearu miela mielde leat hehttehussan // vahágin Tjealmmá čearu boazodollui ja vuoigatvuođaid čađaheami oktavuođas álbmotmeahcis . Váldoulbmil Ealli sámi kultuvra , giella ja servodateallin dain guovlluin maidda ovttasbargošiehtadusat gusket Čoahkkingirjji čállit : Ellen Aina Eira , Tove Anti ja Dina Somby Rájáid rastá bargu dahkkojuvvo earret eará nationála ja riikkaidgaskasaš foraid ja arenaid ektui mat gusket ON:ii , Davveguovlopolitihkkii , Sámi parlamentáralaš ráđđái , Barentsovttasbargui , Davviriikkalaš ovttasbargui , Árktalaš ovttasbargui , Interreg:ii ja EO:ii . Sártnistis deattuhii presideanta man deaŧalaš dat lea ahte álgoálbmogat davvin váldojuvvojit vuhtii ja guldaluvvojit go dahkkojuvvojit dakkár mearrádusat mat gusket sidjiide . Norggas čađahuvvojit sierra konsultašuvnnat daid oainnuid birra mat Norggas galget leat iešguđet guovlluide maidda konvenšuvdnaevttohus guoská ovdalgo dat šiehtadallojuvvot riikkaidgaskasaččat . Aktiivvalaččat váikkuhangaskaomiid geavaheami bokte váikkuhit dan ahte Barents álgoálbmotkantuvra Lujávrris bisuhuvvošii ja ovddiduvvošii viidáseappot Aktiivvalaččat váikkuhangaskaomiid bokte váikkuhit dan ahte sámi kultuvra ja servodateallin bisuhuvvošii ja ovddiduvvošii viidáseappot Bargat dan ala vai máhtolašvuohta riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid birra mat gusket álgoálbmogiidda , dás mielde maiddái ON álgoálbmotjulggaštus , buoriduvvošii Váikkuhangaskaoamit , riikkaidgaskasaš ja sámi ovttasbargu – njuolga doarjagat Barents álgoálbmotkantuvra Lujávrris Sámi guoski statistihkka Norggas Dát guoská maiddái guliid fievrrideapmái vuostáváldinguovddážiin mearrasámi guovlluin . Ortnegis ii leat registrerejuvvon ii oktage hilgojuvvon doarjjaohcamuš guliid fievrrideamis daid vuostáváldinguovddážiin mat devdet daid gáibádusaid , mat gusket guollefievrridandoarjaga juohkima doaibmi njuolggadusaide . Sámediggi lea bidjan johtui barggu , man ulbmilin lea čielggadit , vástiditgo min váikkuhangaskaoamit EEO-guovllu almmolaš doarjagiidda guoski mearrádusaide . Maiddái dát lea heivehuvvon EEO-šiehtadusa almmolaš doarjagiidda guoski njuolggadusaide . Sámediggeráđđi dáhttu loktet sámiid historjái ja servodat dillái guoski gelbbolašvuođa buot oahppiin norgalaš skuvllain . Sámedikkis ja Máhttodepartemeanttas leat leamaš konsultašuvnnat sihke rámmaplánaide guoski láhkaásahusa nannemis ja našuvnnalaš prográmma- ja fágaplánaide guoski njuolggadusain . Sámedikkis ja Máhttodepartemeanttas leat leamaš konsultašuvnnat sihke rámmaplánaide guoski láhkaásahusa nannemis ja našuvnnalaš prográmma- ja fágaplánaide guoski njuolggadusain . Našuvnnalaš fágaide guoski njuolggadusain leat dál čielga sámi profiila . Čujuhuvvo maiddái oahpahussii guoski čielggadussii mii ovddiduvvon dán dievasčoahkkimii . Sámediggi lea juo geahčadišgoahtán lágaid dain surggiin maiddá árvaluvvo ođđa láhka mii guoská sámiide dahje sámiid beroštumiide . Go guoská buot norgga lágaid oppalaš guorahallamii , de dat lea issoras stuorra bargu mas Sámedikkis eai leat návccat . Go guoská ovddidanvejolašvuođaid dan ektui ahte sihkkarastit buriid eavttuid buvttadeapmái , ja ráhkkanahttit smávvabuvttadeddjiid vuovdimii ja olgoriikii fievrrideapmái , de lea deaŧalaš ahte Sámediggi lokte dán ge dimenšuvnna ovttas eará oassálastiiguin . Mii guoská ruvkedoaimmaide Fálesnuoris ja eará minerálaáššiide , de lea dehálaš ahte Sámediggi buktá albmosii oainnu ja politihka mii Sámedikkis veadjá leat minerálaid ohcamii ja bohkamii sámi guovlluin . Viidáseappot berrešii Sámediggeráđđi ovdanbuktit álbmogii šiehtadusaid maid Sámediggi lea dahkan orohagaiguin ja eará berošteddjiiguin báikkálaš servodagain geaidda dát áššit gusket . Dán oktavuođas lea miellagiddevaš gažaldat leaba go Sámediggi ja Finnmárkku Fylkkasuohkan dál ásahan sohppojuvvon oainnu Sámedikki bagadussii mii guoská minerálaresurssaid ohcamii ja bohkamii . Lea mearkkašahtti ahte Sámedikki mielas eai guoskka doaibmabijut mat leat dieđihuvvon Stuoradiggedieđáhusas petroleumdoaimmaid birra sámiid beroštumiide njuolga , ja ahte dan sivas ii leat konsulterengeatnegasvuohta . Bargu mii guoská sámi joatkkaskuvlla ásaheapmái Skániin Guollebiebman Oarjjevuonas Bargu mii guoská sámi joatkkaskuvlla ásaheapmái Skániin NSR diehtá ahte Skániid suohkan muhtun áigi dás ovdal lea ávžžuhan Sámedikki mielde váikkuhit dan ahte ásahuvvošii stáhta doarjaga bokte sámi joatkkaskuvla Skániin . Erenoamážit guoská dát Oarjevutnii gos juo gávdnojit máŋga guollebiebmanrusttega . Lea riekta nu movt Ann-Mari Thomassen čujuha ahte akvakulturdoibmii guoski áššit leat leamaš ollu ja leat lassánan Divttasvuonas . Go guoská luossabiebmamii , de mearrida Guolástus- ja riddodepartemeanta man galle lobi addojuvvojit , nugo luossakonsešuvnnaid ja daid juogu fylkkaid mielde . Divttasvuona suohkan lea ođasmahttimin 2003 riddoavádatplána , ja lea válljen addit mearkkašumiid ohcamiidda mat gusket akvakultuvrii ovdalgo dát bargu lea gárvvistuvvon . Doaibmabidjanreivves attii Sámediggi Stáhta huksenfitnodahkii bargun jođihit plánema go guoská dárboiskkadeapmái ja lantja- ja doaibmaprográmma evttohussii ( prográmmamuddu ) golloárvvoštallamiin ja ovdánanplánain . Lea go GRD biehttalan gáibádusa mii guoská vuotnabivdolávdegotti mearridanváldái ? Dat mii guoská konkrehta sániid geardduheapmái láhkateavstta mearkkašumiin de ii leat bargu gárvvistuvvon vel , muhto lea ovttaoaivilvuohta das ahte mearkkašumit galget nu guhkas go vejolaš leahkit bealatkeahttá ja ahte vejolaš almmustahttimat riektevuođuid birra eai galgga namuhuvvot mearkkašumiin , dahje ahte Sámedikki oaidnu maid boahtá čielgasit ovdan mearkkašumiin . Lágas namuhuvvon doaibmabijut dohkkehit guolástanvuoigatvuođa buohtastahtton dainna guolástanvejolašvuođain , mii muđui guoská oassálastinláhkii . Lea ovddiduvvon árvalus sierra rámmašiehtadusa birra daid guolástusdepartemeantta ja Sámedikki gaskasaš konsultašuvnnaide , mat gusket guolástusáššiide . Go guoská historjjálaš vuoigatvuođaid láhka vuođul dohkkeheapmái , de áigu Sámediggeráđđi vuoruhit bargat dainna ahte oččodit sápmelaččaid ja earáid historjjálaš vuoigatvuođaid beassat ávkkástallat mariidna resurssaiguin , ii dušše guliiguin , dohkkehuvvot lága bokte . Dát guoská oppalaččat buot áššiide maiguin Sámediggi bargá . Dát guoská olles riikii . Go guoská ovddidanvejolašvuođaide buriid eavttuid sihkkarastima ektui buvttadeapmái , ja láhčit ieš smávvabuvttadeddjiide buoret vuovdima ja doalvuma , de lea deaŧalaš ahte Sámediggi bargá maiddái dainna dimenšuvnnain ovttasráđiid eará aktevrraiguin . Go mii diehtit ahte dát lea deaŧalaš smávva gilážiid olbmuide , ja erenoamážit dat guoská sámi álbmogii mii juo eanaš orru smávva gilážiin , de lea deaŧalaš ahte eiseválddit váldet dan vuhtii . Dieđáhus lea gáržžiduvvon guoskat vuođđooahpahussii ( vuođđoskuvllaide ja joatkkaskuvllaide ) ja dasto rávisolbmuid oahpahussii . Dieđáhus váldá dasto vuolggasaji ohppiid vuoigatvuođain go guoská oahpahussii sámegielas ja sámegillii . Dieđáhusas guorahallojuvvo maiddái makkár dárbu lea ođđa arenaide ja guovddážiidda gos Sámediggi sáhttá deaivvadit singuin geaidda oahpahusvuogádat guoská , nugo skuvllaiguin , oahpaheddjiiguin , ohppiiguin ja váhnemiiguin . Gulahallan sámi servodaga siskkobealde lea seamma deaŧalaš go gulahallan stáhta eiseválddiiguin dán deaŧalaš áššesuorggis mii guoská sidjiide geat galget ovddidit sámi servodaga viidáseappot . Sámi oahpahusráđđi nammaduvvui 1975:s Gonagaslaš resolušuvnna bokte áššedovdi orgánan Girkoja oahpahusdepartementii áššiin mat gusket sámi álbmoga oahpahussii ja ohppui . Go guoská eará fágaide , nugo historjái ja servodatfágii , de sáhttá Sámediggi dušše ráhkadit evttohusa ovttasráđiid departemeanttain . Dát guoská maiddái sámi servodahkii . Maŋŋá go prosedyrašiehtadus Sámedikki ja stáhtalaš eiseválddiid gaskka mearriduvvui Gonagaslaš resolušuvnna bokte 2005:s , galgá Sámediggi konsulterejuvvot buot oahpahusáššiin mat gusket sámi beroštumiide . Dát guoská sihke ohppiide alcceseaset ja sin váhnemiidda , ja dasto skuvllaide ja oahpahuseiseválddiide . SOF guovllus ( ohcanvuđot ealáhusovddidandoarjagiid geográfalaš doaibmaguovlu ) eai leat nu ollugat čađahan joatkkaoahpu go riikkas gaskamearálaččat , dát guoská erenoamážit gánddaide . i ) Oahpaheddjiid rekrutteren Sámi servodagas leat stuorra hástalusat go guoská oahpaheddjiid rekrutteremii . l ) Bušeahta dáfus maŋábealde go guoská Sámedikki bargui oahpahusáššiiguin Lea čielggas ahte Sámediggi lea ožžon doaimmaid maidda eai leat čuvvon juolludusat , dahje ii leat ožžon seamma ovdáneami bušeahtas go eará doaimmaide maid stáhta eiseválddit ain čađahit . Dát ii guoskka merkejuvvon ruđaide mat bohte eará departemeantapoasttain , nugo poasttain 22 ja 72 . Dat guoská čuovvovaš vuoruheapmái ; ” Veajuiduhttin stipeanda – das várrejuvvon 150 000 ru ” . Dát guoská maiddái geahččalanroggamii ja sullasaš registerenvugiide . Dát ii guoskka doaibmabijuide // prošeavttaide sámegielaid doaibmaplána čuovvoleami oktavuođas . Sámedikki konferánssat 1 350 000 Sámiide guoski statistihkka Norggas 375 000 Bálkkašumiid ja stipeanddaid juohkin 100 000 Dutkan ja ovddideapmi , čielggadeamit ja duođ . Dát ii guoskka merkejuvvon ruđaide mat bohte eará departemeantapoasttain , nugo poasttain 22 ja 72 . Dat guoská čuovvovaš vuoruheapmái ; ” Veajuiduhttin stipeanda – das várrejuvvon 150 000 ru ” . Dát guoská maiddái geahččalanroggamii ja sullasaš registerenvugiide . Dát ii guoskka doaibmabijuide // prošeavttaide sámegielaid doaibmaplána čuovvoleami oktavuođas . Sámedikki konferánssat 1 350 000 Sámiide guoski statistihkka Norggas 375 000 Bálkkašumiid ja stipeanddaid juohkin 100 000 Dutkan ja ovddideapmi , čielggadeamit ja duođ . Departemeanta lea geatnegahttojuvvon konsulteret Sámedikkiin dakkár áššiin mat gusket sámi diliide . Ášši Guolástanriekti mearrasámi guovlluin Guoská NOU 2008:5 Retten til fiske i havet utenfor Finnmark gulaskuddanáigemearrái Bargonotáhta 2 – Riddoguolástuslávdegotti čuovvoleapmi Sámedikki ja GRD konsultašuvdnaprotokolla Finnmárkku riddoguolástuslávdegotti birra njukčamánu 22. b. – veršuvdna njukčamánu 24. b. 2010 Ođasmahttojuvvon čoavddusevttohus Riddoguolástuslávdegotti čuovvoleapmi Konsultašuvnnat Finnmárkku riddoguolástuslávdegotti birra Sámedikki beroštusnotáhta politihkalaš konsultašuvnnaide 11.04.2011 Finnmárkku riddoguolástuslávdegotti čuovvoleapmi maŋŋá hálddahuslaš konsultašuvnnaid . Go guoská báikkálaš boaresvirot vuoigatvuođaide ja historjjálaš vuoigatvuođaide guolásteapmái , de sáhttá Sámediggi duhtavašvuođain deattastit ahte mii leat soahpan ahte galgá lága bokte mearriduvvot ahte Finnmárkkukommišuvdna mii finnmárkkkulága vuođul galgá identifiseret ja dohkkehit geavahanja eaiggáduššanvuoigatvuođaid gáttis , dál maiddái galgá dan dahkat mearas olggobealde Finnmárkku . Sámediggi lea čađat oaivvildan ahte diekkáraš orgána galggašii oažžut mearridanválddi ovdamearkka dihte go guoská bivdoneavvogáržžidemiide , bivdoearrejuogademiide , vuotnalinjjáid mearrideapmái ja dispensašuvnnaide beassat stuorát fatnasiid gildosis . Sámediggi lea máŋgii deattuhan , ja deattuhan ain , ahte dakkár čoavddus mii ii mielddisbuvtte mearridanválddi , lea álbmotrievttálaš unnimusstandárda vuostá , go guoská mearridanvuoigatvuhtii dan almmolašrievttálaš resursahálddašeamis mii sápmelaččain lea ILO soahpamuša 169 art 15 mielde . Sámediggi mearkkaša ahte eai buot oasit dain čovdosiin mat dál leat beavddi alde gokčet álbmotrievttálaš unnimusstandárdda , ja dat guoská earenoamážit sápmelaččaid riektái oassálastit guolástanresurssaid almmolašrievttálaš hálddašeamis . Muhto Sámi vuoigatvuođalávdegoddi II árvvoštallá máŋga evttohusa maid riddoguolástuslávdegotti čielggadus ii árvvoštala , earret eará máŋga evttohusa mat gusket guolástushálddašeapmái maiddái Finnmárkkus , dát guoská earret eará Sámedikki rollii nationála guolástushálddašeamis . Muhto Sámi vuoigatvuođalávdegoddi II árvvoštallá máŋga evttohusa maid riddoguolástuslávdegotti čielggadus ii árvvoštala , earret eará máŋga evttohusa mat gusket guolástushálddašeapmái maiddái Finnmárkkus , dát guoská earret eará Sámedikki rollii nationála guolástushálddašeamis . : 2007:13 , kap. 22.5.1.1 s.1110 gakavuođa birra Finnmárkku riddoguolástuslávdegoddái : « Seammás lea čielggas ahte riddo- ja vuotnabivdu lea leamaš - ja ain lea - deaŧalaš sámi ealáhus , ja ahte dat ii guoskka dušše Finnmárkui , muhto maiddái Romsii ja osiide Nordlánddas . Sámediggeráđi mearrádusas deattastuvvo raporttas ILO:ii ahte Sámedikkis leat máŋga ovdamearkka mat čájehit ahte sihke konsutašuvdnašiehtadusat ja konsultašuvdnageatnegasvuohta ILO ektui leat rihkkojuvvon go guoská vuoigatvuohta mariidna resrussaide . Sámediggi deattuha ahte Riddoguolástuslávdegoddi lea vuolgán eará láhkaproseassas , ja ahte lávdegotti mandáhta guoská sápmelaččaid ja earáid guolástanriektái mearas olggobealde Finnmárkkku ii ge das daddjojuvvo erenoamážit gonagasreabbabivddu birra . Amas Norgga stáhta rihkkut iežas álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid sápmelaččaid ektui álgoálbmogin , de lea áibbas deaŧalaš ahte mearraresursaláhka dohkkeha ja sihkkarastá sámi álbmoga vejolašvuođa beassat ávkkástallat ođasmuvvi mariidna resurssaiguin , ja ahte sápmelaččat álgoálbmogin lea guovddáš ja deaŧalaš oassi dan ollislašvuođas masa láhka guoská , juoga maid doarju sihke lága doaibmaguovlu ja mearraresursalága mandáhta . Sámediggi deattuha maiddái ahte go guoská Riddoguolástuslávdegotti čielggadussii masa departemeanta čujuha ja daidda evttohusaide mat das vulget , de leat máŋga ráddjehusa lávdegotti mandáhtas dan doaibmaguovllu ektui masa boahttevaš mearraresursaláhka galgá gustot . Resurssaid hálddašeapmi lea juogadangažaldat mii guoská sihke Norgii stáhtan ja Norgii eará stáhtaid ektui , ja sápmelaččaide dego nubbi guovtti álbmogis Norggas . Danne lea Sámedikki mielas dárbu oažžut sierra láhkanjuolggadusaid maid bokte geatnegahttit guolástuseiseválddiid bidjat stuorát deattu sámi kultuvrra ja sámi báikegottiid vuhtii váldimii juohke lágan mearrádusain mat gusket dáid servodagaid . Dát ferte guoskat maiddái merrii olggobealde Finnmárkku . Sámediggái lea oppa áiggi leamaš deaŧalaš ahte maiddái guovlluide olggobealde Finnmárkku , galget guoskat dat doaibmabijut ja láhkamearrádusat mat biddjojuvvojit . Sámediggi oaivvilda ahte dasa lassin galgat bidjat báikkálaš hálddašanorgána mearrádusváldin , omd. go guoská reaidogáržžidemiide , bivdoeriid juohkimii , vuotnalinjáid nannemii ja sierra lohpái gieldit stuorát fatnasiin bivddu . Dasto galgá leat čielggas ahte konsultašuvdnageavahus mii lea Norggas konsultašuvdnašiehtadusa mielde lea ILO konvenšuvnna guđát artihkkala čađaheapmi lea mii lea heajut go 15. artihkkala čađaheapmi Sámediggi oaidná ahte vuotnaguolástuslávdegotti ásaheapmi mas lea seamma ovddastus fylkkagielddain ja Sámedikkis lea okta lávki rivttes guvlui go guoská báikkálaš mielde mearridanrievtti sihkkarastimii guolástanhálddašeamis . // SáB ja JsL gávnnahit maiddái ahte konsultašuvdnaproseassa ii leat mielddisbuktán : Vuotnaálbmoga guolástusallmennega ođđasis ásaheami Sihkkarastit beassama ja rekrutterema guolásteapmái dakko bokte ahte sápmelaččat ja earát geat ásset doibmaguovvlu siskkobealde oažžot vuoigatvuođa guolleearuide , guoská sihke iežas atnui ja maiddái vuoigatvuhtii álgit fidnoguolásteaddjin ja viidáseappot vuoigatvuohta bivdit nu ollu ahte dainna sáhttá biebmat bearraša dahje lotnolasat eará ealáhusdoaimmain Ahte lágas mearriduvvo vuoigatvuohta uhcimus errui buot guolásteddjiide geat ásset doaibmaguovllu siskkobealde Ahte vuotnavuoigatvuohta dohkkehuvvo daidda olbmuide geat ásset vuona birra Regionála guolástushálddašeapmi ásahuvvo mii addá njuolggadusaid earret eará fanassturrodagaid ja bivdosiid geavaheami birra njeallje nautalaš miilla duohkái olggobealde vuođđolinnjáid ja orgánas lea vuoigatvuohta oažžut ja juohkit persovnnalaš eriid ja lobiid ja čađahit eará hálddašemiid buorrin riddo- ja vuotnaguolásteapmái , kapitála , eriid dahje bivdinlobiid dáfus , ahte mearrasámi kultuvrra ja Finnmárkku eará riddokultuvrra ávnnaslaš vuođus sihkkarastojuvvo Finnmárkokommišuvdna galgá meannudit riddo- ja vuotnaservodagaid vuoigatvuođaid Guolástus- ja riddodepartemeanta lea konsultašuvdnaproseassa bokte dadjat juo hilgon buot riddolávdegotti rávvagiid . Muhto Sámi vuoigatvuođalávdegoddi II árvvoštallá máŋga evttohusa maid riddoguolástuslávdegotti čielggadus ii árvvoštala , earret eará máŋga evttohusa mat gusket guolástushálddašeapmái maiddái Finnmárkkus , dát guoská earret eará Sámedikki rollii nationála guolástushálddašeamis . Muhto Sámi vuoigatvuođalávdegoddi II árvvoštallá máŋga evttohusa maid riddoguolástuslávdegotti čielggadus ii árvvoštala , earret eará máŋga evttohusa mat gusket guolástushálddašeapmái maiddái Finnmárkkus , dát guoská earret eará Sámedikki rollii nationála guolástushálddašeamis . : 2007:13 , kap. 22.5.1.1 s.1110 gaskavuođa birra Finnmárkku riddoguolástuslávdegoddái : « Seammás lea čielggas ahte riddo- ja vuotnabivdu lea leamaš - ja ain lea - deaŧalaš sámi ealáhus , ja ahte dat ii guoskka dušše Finnmárkui , muhto maiddái Romsii ja osiide Nordlánddas . Sámediggeráđi mearrádusas deattastuvvo raporttas ILO:ii ahte Sámedikkis leat máŋga ovdamearkka mat čájehit ahte sihke konsultašuvdnašiehtadusat ja konsultašuvdnageatnegasvuohta ILO ektui leat rihkkojuvvon go guoská vuoigatvuohta mariidna resurssaide . Sámediggi deattuha ahte Riddoguolástuslávdegoddi lea vuolgán eará láhkaproseassas , ja ahte lávdegotti mandáhta guoská sápmelaččaid ja earáid guolástanriektái mearas olggobealde Finnmárkkku ii ge das daddjojuvvo erenoamážit gonagasreabbábivddu birra . Ovdalgo Riddoguolástuslávdegoddi geige loahppabarggus lea Sámediggi ráđđehussii eará proseassain mat gusket mariidna áššiide , čielgasit dovddahan ahte Sámediggi ii sáhte dohkkehit ahte álgoálbmotgažaldagat duvdojuvvojit buohtalas ja čuovvovaš proseassaide . Danne lea Sámedikki mielas dárbu oažžut sierra láhkanjuolggadusaid maid bokte geatnegahttit guolástuseiseválddiid bidjat stuorát deattu sámi kultuvrra ja sámi báikegottiid vuhtii váldimii juohke lágan mearrádusain mat gusket dáid servodagaid . Sámediggái lea oppa áiggi leamaš deaŧalaš ahte maiddái guovlluide olggobealde Finnmárkku , galget guoskat dat doaibmabijut ja láhkamearrádusat mat biddjojuvvojit . Sámediggi oaivvilda ahte dasa lassin galgat bidjat báikkálaš hálddašanorgána mearrádusváldin , omd. go guoská reaidogáržžidemiide , bivdoeriid juohkimii , vuotnalinjáid nannemii ja sierra lohpái gieldit stuorát fatnasiin bivddu . Dasto galgá leat čielggas ahte konsultašuvdnageavahus mii lea Norggas konsultašuvdnašiehtadusa mielde lea ILO konvenšuvnna guđát artihkkala čađaheapmi lea mii lea heajut go 15. artihkkala čađaheapmi Sámediggi oaidná ahte vuotnaguolástuslávdegotti ásaheapmi mas lea seamma ovddastus fylkkagielddain ja Sámedikkis lea okta lávki rivttes guvlui go guoská báikkálaš mielde mearridanrievtti sihkkarastimii guolástanhálddašeamis . Dievasčoahkkinjođihangoddi lea seamma áššis ožžon bargun ovddidit evttohusa maid lea dárbu rievdadit go guoská ekonomiijai , hálddahussii , njuolggadusaide ja njulgosiid . Váikkuhit dan ahte oahpahusláhka , rávesolbmuidoahpahusláhka , priváhtaskuvlaláhka ja eará gullevaš láhkaásahusat mat gusket sámi oahpahussii , dárkkistuvvojit . Sihke Sámediggi , MDD ja OHG leat ovttaoaivilis ahte sámi nuorat dárbbašit dakkár fálaldaga gos dieđut mat gusket nuoraide leat sámegillii , ja deaivvadanbáikki sámi nuoraid várás gos dieđut lonohallot ja gos nuorat besset geavahit iežaset sámegiela . Mánát , nuorat ja rávisolbmot dárbbašit arenaid gos giella gullo ja geavahuvvo , ja dat guoská earenoamážit daidda guovlluide gos giella ii leat nu nanus . Davviriikkalaš sámegiela dutkan- ja ámmát // resursaguovddáža bargguide gullet giellafágalaš barggut dego omd. dutkamuššii , giellagáhttemii , giela ovddideapmái , terminologiijabargguide , giella-normeremii , nammabálvalussii , báikenamaide ja dieđiheapmái guoski barggut . Beroštusorganisašuvnnat bealálaččain geaidda ášši guoská , leat mielde lávdegottis ja sáhttet dan sivas ovddidit iežaset beroštumiid lávdegotti barggu bokte Sámediggái ja direktoráhttii . Dan sivas lea dehálaš ahte sámepolitihkka guoská sihke nissonolbmuide ja dievdduide . Sámediggeráđđi lea nannosit leamaš mielde politihkas mii guoská boazodollui máŋgga suorggis . Konsultašuvnnain leat Sámediggái leamaš čuovvovaš dilit dehálaččat mat gusket láhkaásahussii geavahannjuolggadusaid rihkkumiin : Láhkaásahus galgá hábmejuvvot nu ahte geavaheaddjit álkit máhttet lohkat dan . Sámediggi dáhttu buoret čielggadeami das mii guoská ahte gii dahje makkár orgána galgá mearridit lea go ágga geiget sáhku , mearridit sáhku sturrodaga , duođaštusgáibádusaid , ja maiddái čielggadit ja juohkit siva . Sámediggi lea ohcalan departemeantta árvvoštallama das mii guoská váidinvejolašvuođaide , erenoamážit das go sihke guovllustivra ja boazodoallostivra sáhttet bidjat divvagiid . Mii guoská gáibádussii geiget siva , lea departemeanta cealkán ahte siva meroštallan guorahallojuvvon , ja ahte dábálaččat ii galgga divat biddjot jus rihkkun ii sáhte biddjot sivalažžii noađđin . Mii guoská váidimii , de lohká departemeanta ahte boazodoallostivra lea váiddaorgána guovllustivrra mearrádusaide , ja departemeanta lea váiddaorgána boazodoallostivrra mearrádusaide . Dát guoská nu guhká go lea stuora eahpesihkarvuohta das mii guoská movt boazodoallohálddašeapmi šaddá boahtteáiggis . Dát guoská nu guhká go lea stuora eahpesihkarvuohta das mii guoská movt boazodoallohálddašeapmi šaddá boahtteáiggis . Hálddašandási ja doaimmaheami gažaldat guoská láhkaásahusa sisdollui ja maiddái njuolggadusaid áimmahuššamii . Dan sivas sáhttá badjánit vel eanet eahpesihkarvuohta das mii guoská dasa ahte gii galgá áimmahuššat láhkaásahusa ja man guhká . #ILL Rievdadit ortnega mii guoská eanandoallobuktagiid muohkadeapmái o lgoriikkas – Sámedikki gulaskuddancealkámuš Sámedikki lea reivves borgemánu 18. b. 2011 čájehan buorremielalašvuođa Eanandoallo- ja biebmodepartemeantta árvalussii rievdadit ortnega mii guoská eanandoallobuktagiid muohkadeapmái olgoriikkas . Sámi álbmogis lea vuoigatvuohta beassat searvat proseassaide mat gusket min boahtteáigái . Váldoulbmil Ealli sámi kultuvra , giella ja servodateallin dain guovlluin maidda ovttasbargošiehtadusat gusket . Rájáid rastá bargu dahkkojuvvo earret eará nationála ja riikkaidgaskasaš foraid ja arenaid ektui mat gusket ON:ii , Davveguovlopolitihkkii , Sámi parlamentáralaš ráđđái , Barentsovttasbargui , Davviriikkalaš ovttasbargui , Árktalaš ovttasbargui , Interreg:ii ja EO:ii . Áššelisttas ledje áššit mat gusket ON:i , davviguovlopolitihkkii , davviriikkalaš ovttasbargui ja Barentsovttasbargui . Bargat dan ala vai máhtolašvuohta riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid birra mat gusket álgoálbmogiidda , dás mielde maiddái ON álgoálbmotjulggaštus , buoriduvvošii . Áššis leat hástalusat mat gusket sihke álgoávdnasiidda , buvttadanvugiide , logistihkkii , álggaheapmái ja ekonomiijii . Mii guoská oktavuhtii jagi 1990-mannosaš Báikenammaláhkii , de lea lága ulbmil fuolahit báikenamaid kulturmuitun , ja mearridit daidda čállinvuogi , ja nu váikkuhit máhtu namaid birra ja daid aktiivva geavaheami . Dan áššis ahte sihkkarastit sámi ja báikkálaš guolástusberoštumiid ( Riddolávdegotti evttohus - NOU 2008:5 ) lea Sámediggeráđđi ožžon dohkkehuvvot erenoamáš deaŧalaš osiid go guoská dasa ahte ođasmahttit ja sihkkarastit guolástusberoštusaid mearrasámi guovlluin . #ILL Mii guoská stuorradiggedieđáhussii boahtteáiggi mánáidgárddi birra , nu gohčoduvvon Øie-lávdegoddi , de boahtá dieđáhusas ovdan ahte Sámediggi ii leat ovddastuvvon lávdegottis . Sámi fágaolbmot , fuolaheaddjit ja earát geaidda ášši guoská ledje galgat beassat ovddidit mearkkašumiid raportii ovdalgo ášši meannuduvvo . Mii guoská áššái neahttasiidduid birra sámi nuoraid várás , de lei berret boahtit ovdan goas dát neahttasiiddut galggašedje ilbmat plána mielde . Mii guoská bohccobierggu vuovdimii , de lea median leamaš sáhka ahte biergorájut leat gurrejuvvon . Ráđi dieđáhusas ii boađe ovdan guđe vuordámušat ja strategiijat Sámedikkis leat go guoská Anárjoga álbmotmeahci viiddideami oktavuođas ja Goahteluobbala suodjaleami oktavuođas . Dát mearkkaša dan , ahte vuosttas geardde historjjás almmolaš eiseválddit Norggas leat hilgon sámeálbmoga historjjálaš vuoigatvuođaid , mat gusket sisaboađu háhkamii dain resurssain mat ássanbáikkis ja kultuvrras álot leat leamaš . Go guoská sámi giellabarggu ovddasvástádusaide , de lea dát ášši maid máŋggas guorahalle Butenschønlávdegotti cealkámuškonferánssas čakčamánu 13 . Árvaluvvon davviriikkalaš sámegiela dutkan- , fága- ja resursaguovddáža barggut leat earret eará dutkan , gielladikšun , giellaovddideapmi , terminologiijabargu , normeren , nammabálvalus , báikenamat ja sámegiela giellafágalaš gažaldagaide guoski diehtojuohkin Gažaldat 5 áirras Silje Karine Muotka , NSR:a sámediggejoavku Visogovva mii čájeha meannudanáiggiid ja bálvalusaid daid báikediđoštallamiid oktavuođas , maid Sámediggi čađaha , geahča Kulturmuitolága §10 Dan oktavuođas bivdá NSR sámediggejoavkkus visogovva mii čájeha meannudanáiggiid , bálvalusaid ja man muddui lea diehtu mannan ruovttoluotta go guoská dieđihuvvon báikediđoštallamiidda kulturmuitolága §10 vuođul . Dat áššit main mii oaidnit stuorra vejolašvuođa ahte doaibmabidju guoská njuolgga kulturmuittuide , vuoruhuvvojit dieđusge álo . Go mii gávnnahit ahte guoskevaš doaibmabidju guoská automáhtalaččat ráfáiduhttojuvvon sámi kulturmuittuide , de mis lea vuoigatvuohta gáibidit vel mánu lassi áigemeari . Bearrašat ožžot eanet áiggi ieža atnit fuolahusa iežaset mánáide Bearrašat ožžot duohta válljenvejolašvuođa das mii guoská makkár fuolahusvuogádaga mánát ožžot . Ambulánsagirdifálaldat ferte sáhttit geasehit doavtterspesialisttaid dohko gos lea heahti ja gos áigi lea heaggadehálaš dasa mii guoská eallá go buohcci dahje sáhttá go hehttet guhkit áiggi divššu buohccis . Go lea vuosttaš geardi go Sámdiggi ráhkada dákkár bajitdási dieđáhusa mii guoská oahpaheapmái ja oahpahussii , de mearkkaša dat ahte dieđáhus ferte sisttisdoallat muhtun prinsihpalaš čielggademiid , earenoamážit dan ektui mii lea Sámedikki rolla . Dáinna dieđáhusain áigu Sámediggi čalmmustahttit oahpahuspolitihkalaš hástalusaid ja prinsihpalaš beliid mat gusket Sámedikki rollii oahpahuspolitihkas . Dasa lassin lea oktavuohta ja gulahallan guovddáš eiseválddiiguin mearrideaddjin dasa ahte doallá go Norga iežas álbmotrievttalaš geatnegasvuođaid mat gusket sámi mánáide ja nuoraide , ja sámi álbmogii ollislaččat . 1.3 Sisdoallu ja ráddjen Sámediggedieđáhus fátmmasta viidát ja guoskkahallá eanas áššiid mat gusket sámi bajášsaddamii ja oahpahussii . Eanas dat leat dakkár áššit nugo oahpahusa rámma mii lea mearriduvvon lágain ja láhkaásahusain , suohkaniid ja fylkasuohkaniid politihkalaš ja hálddahuslaš mearrádusat mat gusket skuvllaide ja daid fálaldagaide , ja makkár ovttasbargu lea fidnodagaiguin gos fidnooahppit galget oažžut oahpu . Eanas áššit gusket dihto doaimmaide maid sihke sámi nuorat ja rávisolbmot dáhtoše Sámedikki ásahit , oassin ollislaš oahpahuspolitihka ovddideamis . Norgga oahpahusláhka guoská vuođđoskuvlii , joatkkaoahpahussii ja rávisolbmuid oahpahussii . Dat guoská buot sámegielaide mat geavahuvvojit Norggas ; namalassii nuortalaš , - davvi , - bihtán , - julev- ja lullisámegillii . dieđáhusas čállojuvvo sámegiella , de dat guoská buot sámegielaide , jus ii čujuhuvva guđege gillii earenoamážit . Sámi skuvllas ja oahpahusas lea guovddáš sadji sámi servodaga ovddideamis , ja Sámediggi guorrasa daid bajitdási rávvagiidda maid sámi skuvladutkit lea buktán , mat gusket sámi skuvlla sámi sisdollui . Sámedikkis nugo sápmelaččaid álbmotválljejuvvon ásahusas lea maid sadji digaštallamiin mat gusket sámi skuvllaid árvovuođu ovddideapmái . Dat guoská maid sámi skuvlii . Sámi álbmoga álbmotválljejuvvon ásahussan galgá Sámediggi jođihit doaimmas oahpahussuorggis nu ahte dat lea vuođđuduvvon sámi árvvuide ja bajitdási sámepolitihkalaš prinsihpaide mat gusket sámi iešmearrideapmái ja sápmelaččaid riikkaidgaskasaš ovttasbargui . Sámedikki bušeahttamearrádusat gusket buot Sámedikki politihkkasurggiide . guoská mánáid vuoigatvuođaide ( mánáidkonvenšuvnna ) 1991:s . Maiddái ON konvenšuvdna siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra ( SP ) sisttisdoallá 24. artihkkalis sierra mánáide guoski mearrádusaid . Mearrádus gusto earenoamážit mánáide , muhto dat guoská maiddái rávisolbmuide geat ásset olggobealde iežaset ruovttuservodagaid , mii mearkkaša ahte mearrádusa sáhttá geavahit rávisolbmuid oahpahusa ektui . Dat guoská ábaida Davviriikkaid sámegielaid duođaš dillái , dat leat gažaldagat mat galget vuđoleappot suokkardallojuvvot sierra gielladieđáhusas . Ulbmil čielggademiin lei bálddastahttit davviriikkaid oahpahusdili ja kártet erohusaid mat gusket sámegielaid dillái , lágaide , veahkkeváriide , oahppoplánaide , hálddašeapmái jna. . Raporta čujuha ahte riikkaid oahppoplánain leat stuora erohusa , ja dasa lassin leat erohusat mat gusket gillii stuorámus cakkit mat dagahit ahte ii sáhte nuppi riikkaid oahpponeavvuid geavahit . Raporta čujuha maid ahte dien golmma riikkas leat hui iešguđetlágan ruhtadanortnegat mat gusket dasa movt ruhtadit oahpahusa sámegielas ja sámegillii , ja maiddái iešguđetlágan doarjjaortnegat sámegiel oahpponeavvuid ovddidanbargui . Mii guoská sápmelaččaid birra diehtojuohkimii , de manná evttohus veaháš olggobeallái našunála rievtti . Davviriikkalaš sámekonvenšuvdnaevttohusas leat artihkkalat 26 , 28 ja 30 mat ábaida gusket oahpahussuorgái . Nubbe lađas guoská sápmelaččaide geat ásset olggobealde dieid guovlluid . artihkkala gáibádusaid mat gusket oahpaheapmái vuođđoskuvllas . Vuosttaš lađđasa vuosttaš ja nuppi čuoggá sáhtášii áimmahuššat dan láhkái ahte biddjo gáibádussan ahte našuvnnalaš oahppoplánain , mat gusket buot ohppiide , galgá leat sámi sisdoallu , gč. oahpahuslága § 6-4 . Sáhttá gal diehttelas maid jearrat galgá go gáibádus mii guoská sámi kulturoahpahussii , nugo namuhuvvon 28. artihkkalis , maiddái gustot vuođđooahpaheamis viidáseappot . Maiddái goalmmát čuoggá gáibádus ; mii guoská sámi kulturoahpaheapmái olbmuide geat galget bargat sámi guovlluin , lea juoga ođas Norgga lágaid ektui 28. artihkkala nubbe lađas nanne stáhtaid geatnegasvuođa bearráigeahččat ahte jođihuvvo almmolaš diehtojuohkin sápmelaččaid birra , ja ahte dat dahkko ráđđálaga sámedikkiiguin . 24. artihkal geatnegahttá stáhtaid suodjalit , ovddidit ja viidánahttit sámegiela , ja das leat maid njuolggadusat mat gusket sámegiela geavaheapmái almmolaš oktavuođain . Stuoradiggi mearrida juolludemiid ja lea láhkaaddi eiseváldi mii mearrida ráđđehusa evttohusaid mat gusket oahpahusa ulbmiliidda ja rámmaide , nu maiddái oahpahuslága . Oahpahusláhka addá departementii láhkavuođa man vuođul sáhttá mearridit láhkaásahusaid ; omd. dan ektui man ollu oahpahusáigi oktiibuot galgá leat joatkkaoahpus , fidnoohppiide ja oahpaheaddjekandidáhtaide , ja maiddái láhkaásahusa mii guoská joatkkaoahpahusa cehkiide ja prográmmasurggiide ( fálaldagaide ) . Sámediggi lea oahpahuslágas ožžon válddi mii guoská oahppoplánaide , muhto dat lea hui gáržžes váldi . Dát mearrádus guoská sidjiide geaidda eará njuolggadusat eai atte vuoigatvuođa oažžut sámegieloahpahusa agi , ássanguovllu jna , geažil . Vuoigatvuohta dán paragráfa mielde guoská buohkaide , sihke sápmelaččaide ja earáide . Oahpahuslága § 6-3 guoská joatkkaoahpahusa ohppiide . Sámi ohppiin lea juohkehažžii guoski ( individuála ) riekti oažžut oahpu sámegielas joatkkaskuvllas . Mii guoská rávisolbmuid oahpporiektái , de dadjá oahpahuslága § 4A-1 ahte rávisolbmuin lea vuoigatvuohta oažžut heivehuvvon vuođđoskuvlaoahpaheami . Vuoigatvuohta beassat joatkkaohppui guoská sidjiide geat leat čađahan vuođđoskuvlla dahje sullasaš oahpu , ja geat ovdal eai leat ollasii čađahan joatkkaoahpahusa . Sámediggi lea ásahan ovttasbargošiehtadusaid sámi guovlluid fylkasuohkaniiguin , mat maiddái gusket oahpahuspolitihkkii . Sáhttá ovdamearkan namuhit 15. artihkkala ovttasbargošiehtadusas mii lea ráhkaduvvon Finnmárkku fylkasuohkaniin ; mas daddjo ahte goappešat šiehtadusbealálaččat áiguba bargat dan badjelii ahte fylkka joatkkaskuvllat láhčet oahpu sámegielfágain ja dat guoská maid fágaid sámi sisdollui.7 Viđat artihkal šiehtadusas mii lea ráhkaduvvon Romssa fylkasuohkaniin lea mihá dárkileabbo go Finnmárkku šiehtadus , das daddjo earet eará ahte šiehtadusbealálaččat áiguba bargat dan badjelii ahte joatkkaskuvllain Romssa fylkkas galgá oahpahus lágiduvvot Máhttolokten – sámi oahppoplánaid mielde , ja ahte fylkasuohkan áigu álggahit dihto prográmmafágaid.8 Viđat artihkal sisttisdoallá maid doaimmaid nugo ohppiid hospiterema ja ohppiid lonohallama sámi guovlluin . Viidáseappot leat šiehtadusat dan birra movt galgá áŋgiruššat oažžut oahpaheddjiid ja loktet oahpaheddjiid sámegielfágaide guoskivaš gelbbolašvuođa joatkkaskuvllas , ja gelbbolašvuođa mii guoská fágaid sámi sisdollui . Ovttasbargošiehtadus mii Romssain lea dahkkon , sisttisdoallá máŋga oahpponeavvokárten doaimma ja doaimma mat gusket rávisolbmuidoahpaheapmái . Sámedikki rolla mii guoská oahpahusa sisdollui ja vuođustussii , lea ahte Sámediggi lea mielde mearrideamen eavttuid oahppoplánaide . Raportta čájeha ahte leat erohusat mii guoská sámegiel ja sámegillii oahpahussii . Dan golmma sámegiela guovlluin leat sierralágan hástalusat sihke dan ektui mii guoská oahpaheddjiid ja oahpponeavvuid skáhppomii , ja maiddái das makkár oktavuohta lea oahppoplánaid áigumušain ja duohta dilis – makkár veahkkevárit leat gávdnamis , nugo iešguđetlágan mediat ja giellabáikkit . Dat guoská earenoamážit lullisámi oahpahussii . Jahkásaš bušeahttamearrádusain maid Sámedikki dievasčoahkkin dahká , lea vejolaš divodit vuoruhanlisttu mii guoská allaoahpu oahppostipeanddaide . Muđui áigut gieđahallat eará prinsihpalaš gažaldagaid mat gusket sámi alitdási ohppui sierra čielggadusas dahje dieđáhusas mas meannudit sámi alitdási oahpu . Sámediggi oaidná ahte jus galgat lihkostuvvat sihke bargguin mii guoská oahpaheaddjeohppui ja maiddái eará alitdási oahpuiguin , de dat ferte leat ovttasbargu mas máŋga eará oassálasti leat mielde . Butenschøn-lávdegoddi lea dál čielgggadeamen ollu dilálašvuođaid mat gusket sámi dutkamii ja allaohppui našunála , regionála ja internašunála geahččanguovllus . Mii guoská dasa ahte oččodit eanebuid váldit alitdásis sámi oahpu , de lea sámegiel institušuvnnain duppal hástalus . #ILL Dan barggus lea Sámediggi leamaš mielde ja lea leamaš ráđđádallamiin mat gusket strategiijadoaimmaide . Mii diehtit ahte sámegiel oahpaheddjiin dávjá lea váttis bargodilli , sihke fágalaš birrasa dáfus ja maiddái go guoská njuolgut bargobirrasii . Matematihkas lea maid dárbu hukset gelbbolašvuođa mii guoská sámegiel fágatearpmaide ja praktihkalaš metodaid geavaheapmái . Sámediggi oaidná maid dárbbu ásahit lagat gulahallama lágádusaiguin ja skuvlaoamasteddjiiguin áššiin mat gusket oahpponeavvuid geavaheapmái ja buvttadeapmái . Sámediggi lea ruhtadan pilohtaprošeavtta Ájluovtta skuvllas Divttasvuonas , mii lea okta dain ođđa doaimmain mat gusket oahpponeavvuid ovddideapmái . Oahpahuspolitihkalaš hástalus mii guoská buot sámi giellaguovlluide , lea ahte leat oalle unnán olbmot Norggas geat dieid gielaid hupmet . Sámediggi lea juo čađahan politihkalaš doaimmaid maiguin dustet hástalusaid mat gusket earenoamážit áitojuvvon sámegielaide . : “ Buot mii guoská giela ja oahpahusa heiveheapmái , beaivválaš bearašgielas mánáidgárdái ja viidáseappot skuvllaide , berre mu árvvoštallama mielde gessojuvvot miha čielgaseappot ovdan ja oainnusindahkkojuvvot miha buorebut go dál . Daid rámmaid siskkobealde maid departemeanta mearrida , lea Sámedikkis váldi addit láhkaásahusa mii guoská diekkár oahpu sisdollui . 13 Geahča Gáldu – Álgoálbmogiid vuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáža loahppaárvvoštallama eamiálbmogiid rivttiid birra , Seminára iešguđetlágan oainnuid birra mat gusket iešmearrideapmái , Gáldu Čála – Eamiálbmotvuoigatvuođaid áigečála , Nr. 2/2009,”Sámi/2 iešmearrideapmi : Oahpahus , dutkan ja kultuvra ” , s.24 . Dan rájes go Sámedikki ja stáhtalaš eiseválddiid konsultašuvdnavuohki mearriduvvui Gonagaslaš resolušuvnnain 2005:s , galgá Sámedikkiin ráđđádallat buot oahpahusáššiin mat gusket sámi beroštumiide . Muhto leat maid ollu hástallusat ovddabealde , earenoamážit gažaldagain mat gusket dasa movt ollislaččat lahkonit sámi oahpahuspolitihkkii . Sivvan dasa lea muhtun muddui dat ahte sámepolitihkka lea dego luovos oassi dain iešguđet departemeanttain , muhto maiddái dat ahte oahpahusáššit ( prošeaktadoarjagat oahpponeavvuide , earenoamáš doarjagat skuvlajođiheapmái ja sullasaččat ) álo leat Máhttodepartemeanta vuollásaš áššit , muhto dat gusket maid eará departemeanttaide main lea váldoovddasvástádus sámepolitihkalaš áššiide . Dan oktavuođas lea lunddolaš geahčadit lea go dárbu ollislaččat divodit Sámelága njuolggadusaid mat gusket Sámediggái ja oahpahuslágas dan oasi mii gusoká Sámedikki váldái . šiehtadusain ii leat detáljadásis daddjojuvvon makkár surggiide gusket . Sámediggi lea máŋgga geardde gieđahallan ja digaštallan njuolggadusaid mat gusket sámegiel oahpahusa refušuvdnamáksinmeriide . Sámi joatkkaskuvllaid geatnegasvuohta fállat sámegiel oahpu evttohuvvui nannejuvvot láhkaásahusa rievdademiin , ja seamma maid go guoská geatnegasvuhtii fállat oahpu Máhttolokten-Sámi oahppoplánabuktosiid mielde . Joavkku ráva mii guoská dasa ahte skuvlla doaibma galgá ruhtaduvvot stáhtabušeahta 222 . #ILL Muhto Sámediggi oaidná dárbbu rievdadit lágaid mat gusket vuoigatvuhtii oažžut sámegieloahpu joatkkaoahpahusas . Mii guoská duoid eará sámeskuvllaid oamasteapmái mat dál leat stáhta hálddus , nugo ovdamearkkadihte Gaske- Nøørjen Saemienskovle Aarbortes , mii lea vuođđoskuvla maid stáhta oamasta . Sámedikki strategalaš plánas mii guoská oahpponeavvuid ovddideapmái leat čuovvovaš váldomihttomearit movt áigodagas 2008-2011 ovddidit oahpponeavvuid : 1 . Unnimusat 135 álggahuvvon oahpponeavvoprošeavtta mat gusket Máhttolokten-sám oahppoplánaide . Makkár dilli lei čakčamánus 2011 : 1. 151 oahpponeavvoprošeavtta mat gusket Máhttolokten-sámi oahppoplánaide . Mii guoská oahpaheddjiid oččodeapmái , de lea buorre oaidnit ahte julevsámegiel ohcciid lohku Nordlándda universitehta oahpaheaddjeohppui lea lassánan , dat váikkuha bures maŋit áiggi oahpaheaddjedillái julevsámegielas . Našunála oahpahuspolitihkka ferte sisttisdoallat ulbmiliid ja strategiijaid mat sihkkarastet ahte vuolimus standárddat mat gusket eamiálbmogiidda čuvvojuvvojit . Diekkár mieđiheami vuođul galgá eaŋkiloahppi oahpahuspolitihkalaš bajesmusdási ulbmil leat ahte sámi oahppis lea seamma árvu go eará ohppiin mii guoská riektái oažžut oahpu . Nannensuorgi guoská bajitdási gažaldagaide nugo oahpahussuorggi válddi hálddašeapmái , árvvuide maid Máhttolokten galggai ovddidit ja maidda galggai huksejuvvot , ja dat guoská maid dan gažaldahkii ahte gean ovddasvástádus lea sihkkarstit ahte sámi skuvla ja sámi oahppi oažžu kvalitehta dáfus buori oahpu mii lea huksejuvvon sámi árvvuide . Nannensuorgi guoská bajitdási gažaldagaide nugo oahpahussuorggi válddi hálddašeapmái , árvvuide maid Máhttolokten galggai ovddidit ja maidda galggai huksejuvvot , ja dat guoská maid dan gažaldahkii ahte gean ovddasvástádus lea sihkkarstit ahte sámi skuvla ja sámi oahppi oažžu kvalitehta dáfus buori oahpu mii lea huksejuvvon sámi árvvuide . Nannensuorgi bidjá maid smiehttat ahte dárbbašuvvo árvoságastallan mii guoská dasa makkár árvvuide min mánáid ja nuoraid oahpahus galgá vuođustuvvot , ja movt dan buoremus lági mielde galgá dahkat . #ILL Sámediggi oaidná maid dárbbu nannet skuvlaoamasteddjiid ja oahpaheddjiid gelbbolašvuođa mii guoská sámi ohppiid rivttiide . Máhttoloktema árvvoštallan čájeha ahte lea stuora gaska ovdagova ja duohtavuođa gaskka mii guoská sámegiela oahpaheapmái Norggas . Dat guoská earenoamážit guovlluide mat leat olggobealde sámegiela hálddašanguovllu , muhto maiddái hálddašanguovllu suohkaniidda gos sámegiella ii leat geatnegahttejuvvon . Dat guoská earenoamážit guovlluide mat leat olggobealde sámegiela hálddašanguovllu . Sámediggi dáhttu váikkuhit dasa ahte stáhta eiseválddit čuvvot internašuvnnalaš geatnegasvuođaid maidda Norga lea iežas čatnan , mat gusket dasa ahte sápmelaččain nugo eamiálbmogis lea riekti oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii . Diet mihttomearit fertejit maid guoskat sámi ohppiide , sámi geahččanguovllus . Sihke čielggadeami ovddideami oktavuođas dievasčoahkkimii , eaŋkilolbmuid jearahallamiin ja álbmotčoahkkimiin leat ožžon čielgasit dihtosii ahte leat ollu hástalusat mat gusket gáidosisoahpaheapmái . Sámediggi dáhttu buorebut čalmmustahttet makkár ovddasvástádus suohkaniin ja eará almmolaš veahkehanásahusain lea mii guoská doaimmashehttejuvvon sámi mánáide ja nuoraide , ja movt sin ja sin váhnemiid árgabeaivi lea , makkár Skuvlaheaitin lea váttisvuohta mii guoská maiddái sámi ohppiide . Dat guoská áibaida sámi bárdnemánáide nuoraidskuvladásis , geahččalit eastadit sin vai eai heaitte skuvllas , danin go bártnit sáhttet álkibut heaitit joatkkoahpahusas . 4.3 NANNENSUORGI 3 : Oahpahusa lágasmearriduvvon ja struktuvrralaš rámmat Goalmmát nannensuorgi mii guoská dasa movt sihkkarastit sámi ohppiide seammadássásaš oahpahusa , lea lágaid ja struktuvrraid dásis . #ILL Sámediggi oaidná maid dárbbu rievdadit lága mii guoská riektái oažžut sámi oahpponeavvuid . Gulaskuddancealkámuš ii guoskan sámi mánáid ja nuoraid gáibadussii oažžut parallealla sámi oahpponeavvuid . Mánáidáittardeaddji cealká ahte váttisvuođat mat leat skáhppot ođđadárogiel parallealla oahpponeavvuid , ja eahpečielggasvuođat dan hárrái makkár oahpponeavvuide gáibádus guoská , dáidet leat vel stuorábut go smiehttá sámi ohppiid vuoigatvuođaide oažžut sámi oahpponeavvuid // oahpponeavvuid sámegillii . Oahpahusdirektoráhtta lea reivves Mánáidáittardeaddjái ( sin ref 2008/702/2008 ) čielgasit dadjan ahte oahpahuslága § 6-2 guoská maid dasa ahte lea riekti oažžut sámi oahpponeavvuid vuođđoskuvllas . Danin mii bivdit ge direktoráhta dárkileappot guorahallat movt sáhtášii buorebut sihkkarastit sámi mánáid vuoigatvuođaid mat gusket sámi oahpponeavvuide . Mii guoská oahpahusa struktuvrralaš rámmaide , nugo mat guovlluid mielde juohkin ; gos sáhttá ohcat joatkkaskuvlii , de lea dárbu dan buorebut oktiiheivejit ja gulahallat Sámedikkiin ja fylkasuohkaniiguin geat leat joatkkaskuvllaid ovddasvástideaddjit . Geahča Mánáidáittardeaddji gulaskuddancealkámuša mii guoská oahpahuslága kapihtal 17 láhkaásahusrievdanevttohussii , ” Krav om språklig paralellutgaver ” , beaiváduvvon 11.2.2009 Lea hui dehálaš dohkkehit eahpeformálaš máhtu mii nuorain , rávisolbmuin ja vuorasolbmuin lea árbevirolaš vuođđoealáhusain , ja máhtu mii guoská guđege guovllu sámiid árbevirolaš luonddugeavaheapmái . Ráđđehusa prográmma mii guoská bargoeallima vuođđogelbbolašvuhtii ( BSA . Sámediggi oaivvilda ahte Sámedikkis galgá sámi oahpahusáššiin seammalágan rolla go fylkamánnes , ja danin fertešii ge oažžut ovttastahttin ja bearráigeahččan ovddasvástádusa mii guoská sámi mánáide ja nuoraide . Seammás lea dehálaš oktiiheivehit fylkamánniid , Sámedikki ja guovddáš eiseválddiid rolla ja ovddasvástádusa mii guoská sámegieloahpahussii , ja ahte fylkamánnet dovdet iežaset ovddasvástádusa mii guoská dasa ahte ovttastahttit oahpahusa iežaset geográfalaš guovllus . Seammás lea dehálaš oktiiheivehit fylkamánniid , Sámedikki ja guovddáš eiseválddiid rolla ja ovddasvástádusa mii guoská sámegieloahpahussii , ja ahte fylkamánnet dovdet iežaset ovddasvástádusa mii guoská dasa ahte ovttastahttit oahpahusa iežaset geográfalaš guovllus . #ILL Mii guoská eará eiseválddiid oktavuhtii , de dat gažaldat maid leat áigeguovdil dasto go sámelága divodišgoahtit ja go Sámediggi digaštallá movt ovddidit iežas rolla nugo politihkalaš orgána ja fágaásahus oahpahusáššiin . Sámedikki mielas lea lunddolaš ahte dikkis ain lea ovddasvástádus mearridit sáme oahppoplánaid , muhto hálida viidát ovddasvástádusa mii guoská eará fágaid oahppoplánaid sisdoalu mearrideapmái . Sámediggi oaidná dárbbu giddet eanet fuomášumi dasa movt Norga čuovvu olmmošvuoigatvuođaid standárddaid go guoská oahpaheapmái , ja earenoamážit makkár doaimmaid stáhta lea álggahan ja maid ferte álggahit vai sámi oahppit eai vealahuvvo skuvllas ja servodagas muđui . Dán oktavuođas veajašii leat ávkkálaš ásahit ovttasbargodoaimma mas leat fárus ásahusat maiddá ášši guoská , nugo dásseárvo-ja vealahanáittardeaddji , mánáidáittardeaddji , akademalaš ásahusat oppalohkái ja Sámediggi áigu čuovvolit James Anaya rávvagiid mat gusket sámi mánáid ja nuoraid riektái oažžut oahpu . Dat sáhttet leat earet eará oktasaš ulbmilat ja strategiijat dasa movt nannet dien golmma riikka oahpaheaddjeoahpu , oktasaš strategiijat ruošša sámiiguin mat gusket dasa movt lasihit dieđuid sápmelaččaid birra Ruoššas ja eará sullasaš barggut . Danin áigu Sámediggi bivdit ahte dan áššis álggahuvvojit konsultašuvnnat , main beassá čielggadit guđege ásahusa rolla sámi oahpahusas , ja maid boađus livččii lágaid rievdadeapmi mii sihkkarastá Sámediggái dan rolla maid diggi ieš hálida mii guoská bearráigeahččamii . Doaibmaplánain áigut árvvoštallat iešguđetlágan čovdosiid mat gusket oahpponeavvoráhkadeapmái . Mii guoská sámi joatkkaskuvllaid hálddašeapmái , de lea Sámediggi dan oaivilis ahte dat skuvllat galget ain bissut stáhta hálddus . Oahpahuspolitihkas galgá leat eanemus lági mielde oppalaš hábmi , mainna oaivvilduvvo ahte dat galgá guoskat buot sámegielaide ja galgá heivet buot guovlluide , sihke giliid ja gávpogiid ohppiide . Dan oktavuođas lea lunddolaš smiehttat lea go dárbu ollislaččat ođasmahttet sámelágas daid osiid mat meannudit Sámedikki ja oahpahuslágas daid osiid mat gusket Sámedikki váldái . Dieđáhus lea nannen ahte lea dárbu ođasmahttit earet eará sámelágas ja oahpahuslágas daid osiid mat gusket sámegieloahppanriektái Norggas vuođđoskuvladásis . Dasa dáhtošii Sámediggi ođasmahttet ja lasihit refušuvdnamáksinmeriid- ja doarjjamáksinmeriid mat gusket sámegieloahpahussii . Mii guoská Sámedikki stipeandarámmaide ja eará ekonomalaš váikkuhusaide mat čuvvot earet eará Máhttolokten-sámi , de lea ge hui dehálaš ahte eandalii Ođasmahtten- , hálddahus-ja girkodepartemeanta , searválaga Máhttodepartemeanttain , čuovvolit daid signálaid maid Sámediggi iežas bušeahttabargguin ovddida sámi servodaga ovddas . Gáibiduvvo lagat gulahallan stáhta eiseválddiiguin Sámedikki ekonomalaš rámmaid hárrái mat gusket našunála oahpahusdoaimmaid čuovvoleapmái ja Sámedikki iežas oahpahuspolitihkalaš doaimmaide . Dát guoská erenoamážit mariidna ealáhusaide ja boazodollui mas Sámediggi jeavddalaččat ráđđádallá guovddáš eiseválddiiguin dakkár áššiin mat gusket sámi deaŧuide . Dát guoská erenoamážit mariidna ealáhusaide ja boazodollui mas Sámediggi jeavddalaččat ráđđádallá guovddáš eiseválddiiguin dakkár áššiin mat gusket sámi deaŧuide . Gielddus guoská almmolaš doaibmabijuide mat dagahit ekonomalaš ovdamuniid dihto fitnodagaide , fitnodatjoavkkuide , dihto surggiide dahje geográfalaš guovlluide . Sámediggi bidjá vuođđun historjjálaš vuoigatvuođaid daid guolástanvuoigatvuhtii mii dál guoská olles Finnmárkui ja muhtin guovlluide Romssas ja Nordlánddas . Dát leat dakkár bealit maid eará eiseválddit mearridit ja oppalaš sojut servodatovdáneamis mat gusket olggobeali diliide . Dát guoská erenoamážit mariidna ealáhusaide , boazodollui ja eanadollui . Dát guoská ovdamearkka dihtii lágaide , vearro- ja divatáššiide , máŋggalágan muddemiidda , tuollomearrádusaide , infrastrukturdoaibmabijuide jna. . Dát guoská maiddái dasa maid Sámediggi ieš mearrida , vaikke Sámediggi eanebut vuođđudan dan árbedieđu atnui . Dát máhttu ferte seailluhuvvot ja ovdánahttojuvvot vai sáhttit dustet hástalusaid boahtteáiggis mat gusket globála ovdáneapmái , biraslaš ja ekologalaš rievdadusaide ja eará rievdadusaide servodagas . Lávdegotti eanetlohku oaivvilda ahte váldomihttomearrin eanandollui ja boazodollui lea ahte ealáhusat sihkkarastojuvvojit dietnasa mii dahká vejolažžan dinet seamma bures go eará dienasbarggus mainna sáhttá buohtastahttit , dát guoská maid meahcástanealáhusaide . Dát guoská earret eará eksportaealáhusaide , turismaealáhusaide ja vuođđoealáhusaide . Dát hástalusat gusket maiddái sámi álbmogii . Dát guoská erenoamážit mariidna ealáhusaide ja boazodollui mas Sámediggi jeavddalaččat ráđđádallá guovddáš eiseválddiiguin dakkár áššiin mat gusket sámi deaŧuide . Dát guoská erenoamážit mariidna ealáhusaide ja boazodollui mas Sámediggi jeavddalaččat ráđđádallá guovddáš eiseválddiiguin dakkár áššiin mat gusket sámi deaŧuide . Gielddus guoská almmolaš doaibmabijuide mat dagahit ekonomalaš ovdamuniid dihto fitnodagaide , fitnodatjoavkkuide , dihto surggiide dahje geográfalaš guovlluide . Sámediggi bidjá vuođđun historjjálaš vuoigatvuođaid daid guolástanvuoigatvuhtii mii dál guoská olles Finnmárkui ja muhtin guovlluide Romssas ja Nordlánddas . Dát leat dakkár bealit maid eará eiseválddit mearridit ja oppalaš sojut servodatovdáneamis mat gusket olggobeali diliide . Dát guoská erenoamážit mariidna ealáhusaide , boazodollui ja eanadollui . Dát guoská ovdamearkka dihtii lágaide , vearro- ja divatáššiide , máŋggalágan muddemiidda , tuollomearrádusaide , infrastrukturdoaibmabijuide jna. . Dát guoská maiddái dasa maid Sámediggi ieš mearrida , vaikke Sámediggi eanebut vuođđudan dan árbedieđu atnui . Dát ovddasvástádus guoská buot giellajoavkkuide , sihke davvisámegillii , lullisámegillii ja julevsámegillii , ja dat eaktuda lagas ovttasbarggu fágabirrasiiguin eará áigeguovdilis alit oahppoásahusain . Máhttodepartemeanta lea addán Butenschøn-lávdegoddái čuovvovaš mandáhta : Lávdegoddi galgá čielggadit daid álbmotrievttálaš njuolggadusaid álgoálbmogiid ja unnitloguid birra mat gusket sámi dutkamii ja alit ohppui , ja dat galget biddjot vuođđun sin evttohussii . Dát guoská sihke bevttolaš siskkáldas politihkkadoaimmaheami ja hálddašeami beliide ja stáhta ja Sámedikki bevttolaš ja ulbmillaš ovttasdoaibmamii . Dát guoská sihke bevttolaš siskkáldas politihkkadoaimmaheami ja hálddašeami beliide ja stáhta ja Sámedikki bevttolaš ja ulbmillaš ovttasdoaibmamii . Váikkuhit dan ahte oahpahusláhka , rávesolbmuidoahpahusláhka , priváhtaskuvlaláhka ja eará gullevaš láhkaásahusat mat gusket sámi oahpahussii , dárkkistuvvojit Váikkuhangaskaomiid aktiivvalaš geavaheami bokte nannet máhtolašvuođa ja gelbbolašvuođa sámi servodagas Sámediggeráđđi lea mearridan ođđa juolludaneavttuid sámi mánáidgárdedoarjagiidda . Politihkalaš ráđđeaddi rabai fierpmádaga sámediggeráđi bealis , ja muitalii earret eará Sámedikki dálá ja boahttevaš gillii ja oahpahussii guoski dieđáhus- ja čielggadanbargguin . Sámediggeráđđi muitalii Sámedikki diehtodárbbuid ja áššečuolmmaid birra go guoská lassi bargguide sámi guovlluin ja movt dat geatnegáhtta oahpahusinstitušuvnnaid váldit ovddasvástádusa sámi gelbbolašvuođaolbmuid ohppui . Hanne Lena Wilks Snoasas logaldalai dan birra movt lea bajásšaddat baozosámibearrašis , ja Aasta Joma Granefjell , gii bargá Sámi earenaomáš pedagogalaš doarjalusas ( SEAD ) , muitalii earenoamášpedagoglaš gaskaomiid birra go guoská sámi mánáide mánáidgárddiin . Čoahkkimis digaštallojuvvojed giellafágalaš gažaldagat mat gusket giellabargiide . Eanet bargit alla gelbbolašvuođain leat virgáduvvon , dat guoská buot sámegielaide . ođđahuksenprošeavttaide mat gusket sámi kulturviesuide , leai huksenprošeavttaid bargovugiid maid sáhttá juohkkit guovtti sadjái ovddasvástádusa ja fápmudusa ektui . Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta sáddii láhkaevttohusa , mii guoská heaittihit guovllustivrejumi gulaskuddamii , 30.09.2011 , gulaskuddanáigi lea 15.1.2012 rádjai . Sámediggeráđđi lea 8.11.2011 sádden čoahkkinbovdehusa Sámedikki guovllustivrra ovddasteddjiide ja Boazodoallostivrii , ja maiddái Norgga Boazodoallosápmelaččaid Riikkasearvái diehtojuohkkin ja digaštallan čoahkkimii 7.12.2011 , mii guoská gulaskuddanevttohussii ja dán čuovvuleapmái . Sámediggeráđđi lea maid reivves čállán ahte lea mearkkašan ahte departemeanta dán gulaskuddanevttohusas ii leat árvvoštallan man láhkai doaibmá olmmošvuoigatvuođa geatnegasvuohta , ja ii ge leat árvvoštallan Stuorradikki áigumuša ahte sii háliidit sirdit eanet mearridanfámu Sámediggái daid áššiin mat erenoamážit gusket sámi álbmogii . Dat mii guoská johkabivdui , lea bargojoavku váldán vuođđun fylkkámánni evttohusa doalahit vearuhusa otná dásis eanaš čázádagain . Semináras guorahalle iešguđet lágan čuolmmaid mat gusket sámi areálageavaheami vuoigatvuođaid nannemii ( boazodoalus , meahcásteamis ) , boazodoallohálddahusa nuppástuhttin , ja maiddái dievasčoahkkinmearrádus ja mearrasámi guolástanvuoigatvuođa bargu mii lea jođus . Mii guoská konsultašuvnnaide gaskal Sámedikki ja stáhtalaš eiseválddiid , gč. suoidnemánu 1. b. 2005 resolušuvnna konsultašuvnnaid birra gaskal stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki , ja maiddái šiehtadusa Čoahkkingirjji čállit : Marit Ellen Mienna // Tove Anti Mii guoská gáhttenmihttui sámi luondduvuđđosiin de bohtet čielggadeamit leahkit prinsihpalaš hámis . Sámediggeráđđi lea ovttaoaivilis daiguin árvvoštallamiiguin maid Finnmárkku fylkkamánni lea buktán čuolmmaid ektui mat gusket monnečoaggimii Kongsøya , Helløya ja Skarvholmena luonddumeahcis Strommavuonas Bearalváhki suohkanis . Ráđđehusa 2010 bušeahttaproposišuvnnas bohtet ovdan eavttut álbmotmeahcceguovddážiid ásaheapmái ja leat : - Suodjalanguovlluin galgá leat máhtolašvuđot hálddašeapmi mii lea huksejuvvon dieđalaš ja vásáhusa nala huksejuvvon máhttu , dása guoská maid máhttu sámi geavaheami birra , gč. 8. § luonddusuodjalanlágas . Raporttas dárkilisdialogas leat Sámedikki konsulterenortnegat mat gusket suodjalanguovlluide ja báikkálaš hálddašeapmái álbmotmehciin čalmmustahttojuvvon . Ja maiddái hástalusat mat gusket proseassaide boahtteáiggi suodjalanguovlluide Finnmárkkus , giđđaloddema birra ja luossahálddašeami birra mearas ja jogain . Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta mearridii de eavttuid dakkár vuovdimiidda Statskop SF:ii , mas ovtta čuoggás daddjojuvvo ahte go vuovdá guovlluid maidda Sámi vuoigatvuođalávdegoddi II guoská , de galgá čilgejuvvot oastái ahte vejolaš dálá vuoigatvuođat teaiggaide eai guoskkahuvvo vuovdimii ja ahte Statskog ii sáhte váldit badjelasas ovddsvástádusa velolaš hehttehusain maid vuovdin dagaha oastái boahtteáiggis . Sámediggeráđđi lea duhtavaš konferánssain , ja lea ožžon buori rámi sihke oasseváldiid ja logaldalliid beales ahte konferánsa loktii guovddáš ja deaŧalaš fáttáid mánáidsuodjalusa siskkobealde mat gusket sámi mánáide . Ealli sámi kultuvra , giella ja servodateallin dain guovlluin maidda ovttasbargošiehtadusat gusket Strategiijat Rájáid rastá bargu dahkkojuvvo earret eará nationála ja riikkaidgaskasaš foraid ja arenaid ektui mat gusket ON:ii , Davveguovlopolitihkkii , Sámi parlamentáralaš ráđđái , Barentsovttasbargui , Davviriikkalaš ovttasbargui , Árktalaš ovttasbargui , Interreg:ii ja EO:ii . Aktiivvalaččat váikkuhangaskaomiid geavaheami bokte váikkuhit dan ahte Barents álgoálbmotkantuvra Lujávrris bisuhuvvošii ja ovddiduvvošii viidáseappot Aktiivvalaččat váikkuhangaskaomiid bokte váikkuhit dan ahte sámi kultuvra ja servodateallin bisuhuvvošii ja ovddiduvvošii viidáseappot Bargat dan ala vai máhtolašvuohta riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid birra mat gusket álgoálbmogiidda , dás mielde maiddái ON álgoálbmotjulggaštus , buoriduvvošii Barents-ovttasbargu Sámedikki oaivila mielde leat CERD rávvagat sámiid birra dahje mat gusket sámiide deaŧalaš vuoruheamit . Sámediggeráđđi háliida lagaš ovttasbarggu MDD:in ja bivdá beassat searvat ja gulahallat áššiid birra mat njuolga gusket sámiide dahje sámi árbevirolaš guovlluide . Sámediggi áigu oktiiordnet barggu mii guoská ráhkkaneaddji konferánssa čađaheapmái Álttás 2013:s . Dat guoská álgoálbmogiidda veahkis . Olmmošvuoigatvuođaráđđi ávžžuha ON čállingotti ráhkkanahttit dokumeantta dan birra makkár vugiiguin sáhtášii heivehit álgoálbmotovddasteddjiid searvama ON vuogádaga siskkobealde áššiin mat gusket sidjiide . Norgga delegašuvdna , masa Sámediggi searvvai , ovddidii guokte oktasaš álgosáhkavuoru delegašuvnnas , mas nubbi guoskkai váldoáššis erenoamášdieđiheaddji bargui 2011:s ja nubbi fas guoskkai dasa movt álgoálbmogiid giela ja kultuvrra suodjaleapmi lea deaŧalaš álgoálbmogiid identitehta ja čálggu suodjaleapmái . Norgga delegašuvdna , masa Sámediggi searvvai , ovddidii guokte oktasaš álgosáhkavuoru delegašuvnnas , mas nubbi guoskkai váldoáššis erenoamášdieđiheaddji bargui 2011:s ja nubbi fas guoskkai dasa movt álgoálbmogiid giela ja kultuvrra suodjaleapmi lea deaŧalaš álgoálbmogiid identitehta ja čálggu suodjaleapmái . Luondduhálddašandirektoráhta lea 12.9.2011 mearridan láhkaásahusa váikkuhusaid almmuhuvvon suodjalanevttohusa guhkideami birra mii guoská jekkiide ja nješšiide Finnmárkkus luonddušláddjivuođalága vuođul . Geavadis dat mearkkaša ahte vejolaš doaibmabijuid ja doarjagiid gáržžideamit dan 23 kandidáhtaguovllus gosa suodjalanplána jekkiid ja nješšiid várás Finnmárkkus guoská , galget guhkiduvvot guvttiin jagiin gitta 7.5.2013 rádjai . Dat guoská buot lágan lágaid hálddašanorgánaide nugo plána- ja huksenlága , mohtorjohtolatlága , boazodoallolága , kulturmuitolága , vuovdedoallolága , minerálalága ja čáhceresursalága , energiijalága , nuoskkidanlága jna. . Finnmárkku jekkiid ja nješšiid suodjalanplána gulaskuddandokumeanta guoská 23 evttohuvvon luonddumeahcceguvlui . Sámediggi sáhttá maiddái veahkehit ja bagadit gielddaid jearaldagaid oktavuođas mat gusket doarjagii . Go guoská ambulánsagirdidárbui Bådåddjo ja Romssa gaskkas , de áigu Sámediggeráđđi váldit dán ášši ovdan guovddáš eiseválddiiguin Ovttasdoaibmanođastusa viidáset barggus . Dego dieđáhusas máinnašuvvo , Sámediggeráđđi lea bidjan johtui árvvoštallama , mii guoská daid giellaguovddážiidda mat ožžot vuođđodoarjaga Sámedikkis . Das čilgejuvvojedje ja digaštallojuvvojedje gažaldagat mat gusket iskkadallamiidda 2011:s ja dan plánaprográmma gulaskuddamii , mii guoská muddenplánaevttohussii oktan váikkuhusčielggademiin . Das čilgejuvvojedje ja digaštallojuvvojedje gažaldagat mat gusket iskkadallamiidda 2011:s ja dan plánaprográmma gulaskuddamii , mii guoská muddenplánaevttohussii oktan váikkuhusčielggademiin . Dát guoská guolástusáššiid konsultašuvnnaid rámmašiehtadussii , vuotnaguolástuslávdegotti ásaheapmái , ja dan bargamušaid mearrideapmái . Ođđa mállet sámi giellahálddašanguvlui Boares boazoáiddit Bievlavuodjin Norggas Dárbu ovttasbargošiehtadussii gaskal Álttá suohkana ja Sámedikki Sámedikki jurddašanvuohki , rolla ja ovddasvástádus hálddašeami , dutkama ja rivttiid ektui og guoská olbmo biologaláš ávdnasiidda ja bioteknologiijai Sámi viesu organiseren Oslos Gávpot ja čoahkkebáikeplána sámiide Álgojurdaga mielde lea álbmotválljejuvvon áirasis riekti ja geatnegasvuohta oassálastit politihkalaš áššiid meannudeamis , muhto sáhttet goitge čuožžilit dilit gos áirras ii sáhte searvat áššemeannudeamis , danne go sus lea earenoamáš gullevašvuohta áššái dahje olbmuide mat gusket áššái . Evttohus 10 , Áirras Silje Karine Muotka , NSR:a sámediggejoavku Sámedikki jurddašanvuohki , rolla ja ovddasvástádus hálddašeami , dutkama ja rivttiid ektui go guoská olbmo biologalaš ávdnasiidda ja bioteknologiijai Dát buktá ollu ehtalaš , morálalaš , medisiinnalaš ja servodatlaš guoski gažaldagaid . Ášši lea danin hui áigeguovdil máŋggaid ákkaid vuođul : - Bargu mii dahkko servvoštallanreforpma oktavuođas dál ja rievdadusat lágain - Almmolašvuođa gažaldat Sámedikki jurddašanvuohkái go guoská dutkamii olmmošlaš biologalaš árvdnasiin - Internášunála ovdáneapmi gos leat earret eará ovdamearkkat Islánddas ja maiddái kommersiáliseret dán máhtu ja buozalmasvuođagenetihka patenterenovdamearkkaid Dat eanemus vuođđudeaddji gažaldagat čuožžilit dávjá das go indiviida rievttit ja dutkama ja servodaga beroštumit šaddet gealdagassii . Norgga biobáŋkkut sisttisdollet dál juo genehtalaš dieđuid ja ollislaš guovddáš dearvvašvuođaregistariid main leat dieđut buozalmasvuođaid , dálkkodeami ja bohtosiid birra olles álbmogii , ja dat guoská maid sámi álbmogii . Sámediggi ferte dál sihkkarastit ahte sámi beroštumit vuhtiiváldojuvvojit go guoská potensiála dutkamii ja ealáhusovdáneapmái mat leat guovddážis dearvvašvuođaregistariin , divššohatbiobáŋkkuin ja álbmotbiobáŋkkuin nu ahte dát eai mana persovdnasuddjema ja etihkalaš norpmaid ovdii . Dákkár ášši ferte maid guorahallojuvvot Sámedikki dievasčoahkkimis , áinnas dakkár vugiin ahte bovde sámi servodaga ollislaččat ságastallamii daid guovddáš gažaldagaid birra go guoská sámiide dego álbmot ja olmmošvuhtii ollislaččat . Dát vuoigatvuohta ja gáibádus guoská maiddái daid sámiide , geat orrot gávpogiin ja čoahkkebáikkiin . Dasa lassin leat áŋggirdemiin dainna ahte buoridit dilálašvuođaid mat gusket buhcciidsihkarvuhtii . Dasa lassin leat áŋggirdemiin dainna ahte buoridit dilálašvuođaid mat gusket buhcciidsihkarvuhtii . ” Váttisvuohtan lea go Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta geavahit boazodoalu váldošiehtadusa nu ahte gáržudit šiehtadallanfáttáid guoskat dušše bušehttii guoskevaš doaibmabijuide Eanadoallo- ja biebmodepartemeantta ovddasvástádussuorggi siskkobealde , seammás go dat seamma departemeanta ii čuovo konsultašuvdnaprosedyraid mat leat stáhta eiseválddiid ja Sámedikki gaskka . guoskan mánáide , nissonolbmuide ja nuoraide boazodoalus heaittihuvvon . Sámediggi lea ovdal váldán ovdan ášši mii guoská divadiid dássásaš meannudeapmái . Boazodoallu ferte maid oažžut dássásaš eavttuid nugo eará ealáhusat maiguin dan sáhttá buohtastahttit go guoská divatgeasuide , sihke go guoská geardedivadii ja boaldámušdivadii , ja eará divadii maid boazodoallu šaddá máksit . Boazodoallu ferte maid oažžut dássásaš eavttuid nugo eará ealáhusat maiguin dan sáhttá buohtastahttit go guoská divatgeasuide , sihke go guoská geardedivadii ja boaldámušdivadii , ja eará divadii maid boazodoallu šaddá máksit . Sámedikki oaivila mielde lea dát rievdadus ovddasvástádusa ektui váikkuhan stuorát einnostanvejolašvuođa go guoská bohccobierggu márkanfievrrideapmái . Eará vejolašvuođat leat ahte Finnmárkkukommišuvnna mandáhta viiddiduvvo guoskat maiddái boazodoalloáššiide nationála dásis , dahje ahte Eanajuohkinriekti oažžu doarvái resurssaid fuolahit boazodoalu rievttálaš beroštusaid . Orohagat maidda dat guoská oaivvildit ahte mearriduvvon boazolohku lea menddo unni , ja sin mielas lea eahpegovttolaš go buohkat galget njuovvat gorálaččat . ” Váttisvuohtan lea go Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta geavahit boazodoalu váldošiehtadusa nu ahte gáržudit šiehtadallanfáttáid guoskat dušše bušehttii guoskevaš doaibmabijuide Eanadoallo- ja biebmodepartemeantta ovddasvástádussuorggi siskkobealde , seammás go dat seamma departemeanta ii čuovo konsultašuvdnaprosedyraid mat leat stáhta eiseválddiid ja Sámedikki gaskka . Maŋimuš jagiin leat ortnegat mat leat guoskan mánáide , nissonolbmuide ja nuoraide boazodoalus heaittihuvvon . Sámediggi lea ovdal váldán ovdan ášši mii guoská divadiid dássásaš meannudeapmái . Boazodoallu ferte maid oažžut dássásaš eavttuid nugo eará ealáhusat maiguin dan sáhttá buohtastahttit go guoská divatgeasuide , sihke go guoská geardedivadii ja boaldámušdivadii , ja eará divadii maid boazodoallu šaddá máksit . Boazodoallu ferte maid oažžut dássásaš eavttuid nugo eará ealáhusat maiguin dan sáhttá buohtastahttit go guoská divatgeasuide , sihke go guoská geardedivadii ja boaldámušdivadii , ja eará divadii maid boazodoallu šaddá máksit . Sámedikki oaivila mielde lea dát rievdadus ovddasvástádusa ektui váikkuhan stuorát einnostanvejolašvuođa go guoská bohccobierggu márkanfievrrideapmái . Eará vejolašvuođat leat ahte Finnmárkkukommišuvnna mandáhta viiddiduvvo guoskat maiddái boazodoalloáššiide nationála dásis , dahje ahte Eanajuohkinriekti oažžu doarvái resurssaid fuolahit boazodoalu rievttálaš beroštusaid . Orohagat maidda dat guoská oaivvildit ahte mearriduvvon boazolohku lea menddo unni , ja sin mielas lea eahpegovttolaš go buohkat galget njuovvat gorálaččat . Guoská várreáirasiid gohččumii : for Odd Iver Sara várreáirras – Tore Forsberg – lea mielde meannudeamen ášši 45/11/45 Sámedikki 2012 bušeahtta , ja Olaf Eliassen ovddas searvá várreáirras Amund Peder Teigmo áššái 45/11/45 Sámedikki 2012 bušeahtta . Fápmudus ii guoskka njuolggodoarjagiidda , váikkuhangaskaomiide maid dievasčoahkkinjođihangoddi hálddaša , Sámeálbmotfondii ja doaibmagoluide . EEO-šiehtadus ii atte vejolašvuođa spiehkastit stáhtadoarjjanjuolggadusain go guoská doarjagiidda ovddidit sámi dahje eará álgoálbmogiid beroštusaid . Ráđđi galgá bargat áššiiguin mat gusket sápmelaččaide riikkarájáid rastá . Ovttasbarggu ulbmil lea oktiiheivehit sámi jiena riikkaidgaskasaččat , erenoamážit go guoská riikkaidgaskasaš álgoálbmotpolitihkkii . Dát ortnet galgá jotkojuvvo maiddái guoskat jahkái , ja galgá árvvoštallojuvvot 2012:s . Doarjjaortnega mihttomearri :  Ovddidit oahpponeavvuid gustovaš mánáidgárddiid rámmaplána vuođul Doarjjaoažžut :  Lágádusat ja eará fágabirrasat mat ráhkadit ja buvttadit oahpponeavvuid Doarjjaortnega olahusjoavku :  Sámi mánát ja bargit mánáidgárddiin Ulbmilolahusa eavttut :  Galle álggahuvvon oahpponeavvoprošeavtta mat ožžo doarjaga 2012:s  Galle almmuhuvvon sámi oahpponeavvu 2012 vuoruheamit : Ođđasisprentemat Oahpponeavvut ja fágagirjjálašvuohta mii gusket mánáidgárddi rámmaplána čuovvovaš fágasurggiide - Rumaš , lihkadeapmi ja dearvvašvuohta - Lagasbiras ja servodat Muđui gustojit ohcanvuđot doarjagiid njuolggadusat , kapihtal 18 . Ovdaprošeavttat dutkanideaid ja prošeaktaevttohusaid ovddideapmái Prošeavttat mátta- ja julevsámi guovlluin mat gusket váikkuhangaskaoami vuoruhemiide 2011:s , ja muđui eará doarjjaeavttuide , vuoruhuvvojit . Prográmma doaibmabijut gusket máŋga bušeahttapostii ealáhuskapihttalis . Dát guoská buot doarjjaortnegiidda earret daid doarjagiid mat juolluduvvojit duoji ealáhusšiehtadusa vuođul . Bargat dainna ulbmiliin ahte oažžut buoret konsultašuvnnaid Guolástus- ja riddodepartemeanttain dain áššiin mat gusket mariidna ealáhusaide , boazodollui , eanadollui ja meahcceealáhusaide vai fidne buriid doaibmabijuid ealáhusaid várás . Eanet dutkanprošeavttat mat gusket sámi ealáhuseallimii Buoret gálvojohtu SED-guovllu meahcceealáhusain Smávvilbuvttaduvvon borramušgálvvuid buoret johtu SED-guovllus Rájáid rastá bargu dahkkojuvvo earret eará nationála ja riikkaidgaskasaš foraid ja arenaid ektui mat gusket ON:ii , Davveguovlopolitihkkii , Sámi parlamentáralaš ráđđái , Barentsovttasbargui , Davviriikkalaš ovttasbargui , Árktalaš ovttasbargui , Interreg:ii ja EO:ii . Dán dieđáhusas evttohuvvojit doaibmabijut mat gusket ovttaskas ásahusaide njuolga stivranammademiid , organisašuvdnahámi ja ovttastahttimiid ektui , ja ahte doaibmabijut galget čuovvoluvvot ovttaskas ásahusaid ja Sámedikki gaskka gulahallamiin . Čilgehus Sámedikki konferánssat Sámiide guoski statistihkka Sámiide guoski statistihkka Norggas Tabealla 14.2 Sámiide guoski statistihkka Norggas Akt. . Sámiide guoski statistihkka Norggas Submi Sámediggi lea dahkan šiehtadusa Statistihkalaš guovddášdoaimmahagain sámi guoski statistihka buvttadeamis . Šiehtadusa ektui Statistihkalaš guovddášdoaimmahagain várre Sámediggi 375 000 ru sámi guoski statistihkaid buvttadeapmái Norggas . Čielggadusat ja statistihkka mii čájeha iešguđet servodatdoaibmabijuid dárbbuid , dárborievdamiid , kvalitehta ja ulbmilolahusa ferte leat olámuttus daid boahttevaš mearrádusaid várás , mat gusket sámi servodat ovddideapmái . Njuolggadusat guske Sámedikki njuolgga doarjjaortnegiidda 17.2 Dát ii guoskka olgoriikka fitnodagaide . Dát ii guoskka olgoriikka fitnodagaide . Dát guoská earret eará ekonomalaš ja hálddahuslaš beliid stuorra rievdadusaide . Seamma njuolggadusat gusket várrelahtuide . Sámediggái gusket EEO-šiehtadusa mearrádusat seamma láhkai go stáhtagieldda- ja fylkkahálddašeapmái dan ektui movt almmolaš doarjagat galget juolluduvvot . Váldoáššis eai guoskka EEO-šiehtadusa stáhtadoarjjanjuolggadusat eanadollui ja guolástusaide . Dát ii guoskka NuorajTV:ii iige vuođđudussii Protect . Vuođđudussii Protect guoská : 50 % doarjagis máksojuvvo dalle go vuođđudus lea registrerejuvvon vuođđudusregistaris . NuorajTV:ii guoská : 50 % doarjagis máksojuvvo dalle go oktasaš ruhtadeapmi departemeanttaiguin lea šihttojuvvon . Muđui gusket njuolggadusat mat leat lágas ( foreldelsesloven ) . Revišuvdna gáibádus ii guoskka doaimmaide maid gieldarevišuvdna ja Riikarevišuvdna reviderejit . EEO-njuolggadusat : Sámediggi muittuha ahte gielddaide gusket EEO-šiehtadusa njuolggadusat almmolaš doarjaga birra . Sámediggi muittuha ahte fylkkagielddaide gusket EEO-šiehtadusa njuolggadusat almmolaš doarjaga birra . Riikkaidgaska sámi filbmaguovddážii guoská čuovvovaš Sámediggi muittuha ahte Riikkaidgaskasaš Sámi filbmaguovddážii ( ISF ) gusket EEO-šiehtadusa njuolggadusat almmolaš doarjaga hárrái . Riikkaidgaska sámi filbmaguovddážii guoská čuovvovaš Sámediggi muittuha ahte Riikkaidgaskasaš Sámi filbmaguovddážii ( ISF ) gusket EEO-šiehtadusa njuolggadusat almmolaš doarjaga hárrái . Doarjjaoažžu ii sáhte oažžut doarjaga Sámedikki ohcanvuđot doarjjaortnegiin mat gusket doaimmaide festivála oktavuođas . #ILL Doarjjaoažžu ii sáhte oažžut doarjaga Sámedikki ohcanvuđot doarjjaortnegiin mat gusket doaimmaide festivála oktavuođas . #ILL Njuolggadusat gusket Sámedikki ohcanvuđot doarjjaortnegiidda #ILL haddi lea 15 000 ru dahje eanet earret momssa ( guoská momsageatnegasaide ) . #ILL Dát ii guoskka daid doarjjaoažžuide mat ožžot doarjaga riikkaidgaskasaš doaibmabijuide . #ILL Dát ii guoskka studeanttaide geat ožžot stipeandda . #ILL Sem/Hum Olbmot geat ožžot 100 % bálkábuhtadusa iežaset bargoaddit oahppoáiggis eai leat vuoigadahttojuvvon oažžut stipeandda Sámedikkis , dát ii guoskka rávisolbmuid oahppostipendii . Ohcci doaibma galgá dávistit gustovaš lágaide ja njuolggadusaide , dát guoská maiddái vearro- , divat- ja rehketdoalloláhkaaddimii . Sámediggái gusket EEO-šiehtadusa mearrádusat seamma láhkai go stáhtagieldda- ja fylkkahálddašeapmái dan ektui movt almmolaš doarjagat galget juolluduvvot . Váldoáššis eai guoskka EEO-šiehtadusa stáhtadoarjjanjuolggadusat eanadollui ja guolástusaide . Ealáhusdoarjagii ovccát kapihttalis guoská čuovvovaš : - Iežas bargu ii sáhte leat badjel 20 % ruhtadanplána ollislaš goluin . Muđui gusket njuolggadusat mat leat lágas ( foreldelsesloven ) . Revišuvdnageasku ii guoskka doarjagiidda : - Investeremat juohkelágan ealáhusortnegiid vuolde - mariidnaealáhusat - eanadoallu - lotnolasealáhusat árvoháhkanprográmmas - investeren- ja ovddidandoarjja duoji ealáhusšiehtadusa vuolde Sámediggi ja Riikarevišuvdna sáhttet bearráigeahččat geavahuvvojit go ruđat eavttuid mielde , gč. juolludusnjuolggadusa § 10 nuppi lađđasa ja riikarevišuvdnalága § 12 goalmmát lađđasa . Dát ii guoskka jietnagirjjiide mat ovdal leat almmuhuvvon girjin Eavttut : Girjjálašvuođadorjagiin ii addojuvvo doarjja čuovvovaččaide : o Diehtoohcangirjjiide , leksikála dahkosiidda ja referánsadahkosiidda o Jahkegirjjiide , báikkálaš historjjá jahkegirjjiide dahje eará girjjiide mat leat oaivvilduvvon báikkálaš olbmuid várás o Skuvla- ja oahppogirjjiide o Dieđalaš nákkosgirjjiide , dutkanraporttaide ja čielggadusaide o Ovdalis almmuhuvvon girjjálašvuohta . Dát ii guoskka jietnagirjjiide . Doarjagiid oktavuođas fitnodagaide guoská : Doarjja juolluduvvo EEO-šiehtadusa njuolggadusaid mearkkašmeahttun doarjaga mielde . Dát ii guoskka daid oahpponeavvuide mat leat olámuttus dušše interneahtas . Dát ii guoskka daid oahpponeavvuide mat leat olámuttus dušše interneahtas Doarjjaoažžu galgá addit mánusa stáhtalaš buvttadeddjiide heivehuvvon oahpponeavvus Oahpponeavvu galgá maid sáhttit almmuhit ollesteakstagirjin DAISY-formáhtain Oahpponeavvu galgá merkejuvvot gustovaš standárddaid mielde ja dan galgá sáhttit čatnat oahpponeavvodiehtovuđđui GREP , Máhttolokten sámegiella Vuosttaš máksinávžžuhusa mielde galgá doarjjaoažžu sáddet šiehtadusa maid lea dahkan girječálliiguin , govvejeddjiiguin , jorgaleddjiiguin ja eará návccaiguin das ahte oahpponeavvu ollásit dahje oasit das sáhttet almmuhuvvot , juogaduvvot ja ovddiduvvot girjehámis , elektrovnnalaččat ( dás mielde maiddái neahttavuđot veršuvdna ) dahje makkár ihkinassii almmuheamis . Meroštallannjuolggadusat : Oktasaš prentejuvvon ja digitála oahpponeavvuide : a ) Mánusa ovddideapmi Girječálliid ja jorgaleddjiid friijaoastin gitta jagi rádjai , šiehtadusa mielde guoskevaš bargoaddiin , dahje girječállibálkkáš mánusa oastima oktavuođas 2 500 ru siiddu nammii ođđa teavsttas , bálkkáš gustovaš oahpponeavvuid jorgaleamis , heiveheamis , ođasmahttimis ja áigeguovdilastimis lea 1 500 ru siiddu nammii mas leat 2000 guoskkahaga . Dat galgá erenoamážit vuođustuvvot Korrektuvrra lohkama ovddas 100 ru siidui mas leat 2000 guoskkahaga Referánsajovkui gitta 50 000 ru rádjai , ferte vuođustuvvot man ollu golut šaddet Illustrasjonshonorarer og kjøp av fotografier beregnes ut fra begrunnet kostnadsoverslag . Guoská prentejuvvon oahpponeavvuide : Ollislaš buvttadangoluide lohkkojuvvojit mielde teknihkalaš buvttadus ja doaimmahusgolut , ja doarjja rehkenastojuvvo čuovvovaš vuogi mielde árkka nammii ( mii lea 16 siiddu ) : - gitta 15 % rádjai govat 8 000 ru - gitta 30 % rádjai govat 11 000 ru - gitta 50 % rádjai govat 14 000 ru - eanet go 50 % govat 17 000 ru Jus submi , gč. bajábeale máksomeriid , ii govčča ollislaš buvttadangoluid , de sáhttá ohcci bidjat ovdan ohccojuvvon prošeavtta gollomeroštusa . Guoská digitála oahpponeavvuide : Ollislaš buvttadangollun lohkkojuvvo digitála oahpponeavvu ollásit buvttadeapmi ja dat rehkenastojuvvo vuođustuvvon ohcama vuođul , gitta 700 000 ru rádjai Jus submi , gč. bajábeale máksomeriid , ii govčča ollislaš buvttadangoluid , de sáhttá ohcci bidjat ovdan ohccojuvvon prošeavtta gollomeroštusa . Dát guoská omd. stuorra bálkkážiidda illustrerejeddjiide , govvideddjiide ja vuoigatvuođaoamasteddjiide . Dát ii guoskka daid oahpponeavvuide mat leat olámuttus dušše interneahtas . Dát ii guoskka daid oahpponeavvuide mat leat olámuttus dušše interneahtas Doarjjaoažžu galgá addit mánusa stáhtalaš buvttadeddjiide heivehuvvon oahpponeavvus Oahpponeavvu galgá maid sáhttit almmuhit ollesteakstagirjin DAISY-formáhtain Oahpponeavvu galgá merkejuvvot gustovaš standárddaid mielde ja dan galgá sáhttit čatnat oahpponeavvodiehtovuđđui GREP , Máhttolokten sámegiella Vuosttaš máksinávžžuhusa mielde galgá doarjjaoažžu sáddet šiehtadusa maid lea dahkan girječálliiguin , govvejeddjiiguin , jorgaleddjiiguin ja eará návccaiguin das ahte oahpponeavvu ollásit dahje oasit das sáhttet almmuhuvvot , juogaduvvot ja ovddiduvvot girjehámis , elektrovnnalaččat ( dás mielde maiddái neahttavuđot veršuvdna ) dahje makkár ihkinassii almmuheamis . Meroštallannjuolggadusat : Oktasaš prentejuvvon ja digitála oahpponeavvuide : a ) Mánusa ovddideapmi Girječálliid ja jorgaleddjiid friijaoastin gitta jagi rádjai , šiehtadusa mielde guoskevaš bargoaddiin , dahje girječállibálkkáš mánusa oastima oktavuođas 2 500 ru siiddu nammii ođđa teavsttas , bálkkáš gustovaš oahpponeavvuid jorgaleamis , heiveheamis , ođasmahttimis ja áigeguovdilastimis lea 1 500 ru siiddu nammii mas leat 2000 guoskkahaga . Dat galgá erenoamážit vuođustuvvot Korrektuvrra lohkama ovddas 100 ru siidui mas leat 2000 guoskkahaga Referánsajovkui gitta 50 000 ru rádjai , ferte vuođustuvvot man ollu golut šaddet Illustrasjonshonorarer og kjøp av fotografier beregnes ut fra begrunnet kostnadsoverslag . ) Buvttadeapmi Guoská prentejuvvon oahpponeavvuide : Ollislaš buvttadangoluide lohkkojuvvojit mielde teknihkalaš buvttadus ja doaimmahusgolut , ja doarjja rehkenastojuvvo čuovvovaš vuogi mielde árkka nammii ( mii lea 16 siiddu ) : - gitta 15 % rádjai govat 8 000 ru - gitta 30 % rádjai govat 11 000 ru - gitta 50 % rádjai govat 14 000 ru - eanet go 50 % govat 17 000 ru Jus submi , gč. bajábeale máksomeriid , ii govčča ollislaš buvttadangoluid , de sáhttá ohcci bidjat ovdan ohccojuvvon prošeavtta gollomeroštusa . Guoská digitála oahpponeavvuide : Ollislaš buvttadangollun lohkkojuvvo digitála oahpponeavvu ollásit buvttadeapmi ja dat rehkenastojuvvo vuođustuvvon ohcama vuođul , gitta 700 000 ru rádjai Jus submi , gč. bajábeale máksomeriid , ii govčča ollislaš buvttadangoluid , de sáhttá ohcci bidjat ovdan ohccojuvvon prošeavtta gollomeroštusa . Dát guoská omd. stuorra bálkkážiidda illustrerejeddjiide , govvideddjiide ja vuoigatvuođaoamasteddjiide . Dát ii guoskka daid oahpponeavvuide mat leat olámuttus dušše interneahtas . Dát ii guoskka daid oahpponeavvuide mat leat olámuttus dušše interneahtas Doarjjaoažžu galgá addit mánusa stáhtalaš buvttadeddjiide heivehuvvon oahpponeavvus Oahpponeavvu galgá maid sáhttit almmuhit ollesteakstagirjin DAISY-formáhtain Oahpponeavvu galgá merkejuvvot gustovaš standárddaid mielde ja dan galgá sáhttit čatnat oahpponeavvodiehtovuđđui GREP , Máhttolokten sámegiella Vuosttaš máksinávžžuhusa mielde galgá doarjjaoažžu sáddet šiehtadusa maid lea dahkan girječálliiguin , govvejeddjiiguin , jorgaleddjiiguin ja eará návccaiguin das ahte oahpponeavvu ollásit dahje oasit das sáhttet almmuhuvvot , juogaduvvot ja ovddiduvvot girjehámis , elektrovnnalaččat ( dás mielde maiddái neahttavuđot veršuvdna ) dahje makkár ihkinassii almmuheamis . Meroštallannjuolggadusat : Oktasaš prentejuvvon ja digitála oahpponeavvuide : a ) Mánusa ovddideapmi Girječálliid ja jorgaleddjiid friijaoastin gitta jagi rádjai , šiehtadusa mielde guoskevaš bargoaddiin , dahje girječállibálkkáš mánusa oastima oktavuođas 2 500 ru siiddu nammii ođđa teavsttas , bálkkáš gustovaš oahpponeavvuid jorgaleamis , heiveheamis , ođasmahttimis ja áigeguovdilastimis lea 1 500 ru siiddu nammii mas leat 2000 guoskkahaga . Dat galgá erenoamážit vuođustuvvot Korrektuvrra lohkama ovddas 100 ru siidui mas leat 2000 guoskkahaga Referánsajovkui gitta 50 000 ru rádjai , ferte vuođustuvvot man ollu golut šaddet Illustrasjonshonorarer og kjøp av fotografier beregnes ut fra begrunnet kostnadsoverslag . ) Buvttadeapmi Guoská prentejuvvon oahpponeavvuide : Ollislaš buvttadangoluide lohkkojuvvojit mielde teknihkalaš buvttadus ja doaimmahusgolut , ja doarjja rehkenastojuvvo čuovvovaš vuogi mielde árkka nammii ( mii lea 16 siiddu ) : - gitta 15 % rádjai govat 8 000 ru - gitta 30 % rádjai govat 11 000 ru - gitta 50 % rádjai govat 14 000 ru - eanet go 50 % govat 17 000 ru Čoahkkingirjji čállit : Marit Ellen Mienna // Tove Anti Guoská digitála oahpponeavvuide : Ollislaš buvttadangollun lohkkojuvvo digitála oahpponeavvu ollásit buvttadeapmi ja dat rehkenastojuvvo vuođustuvvon ohcama vuođul , gitta 700 000 ru rádjai Ollásit buvttademiin oaivvilduvvo sisdoalu ja funkšunalitehta čilgen , ovddidangolut , jorgaleapmi ja oahpponeavvu geahččaleapmi c ) Erenoamáš ovdanbuktingolut Erenoamáš oktavuođain sáhttá doarjja addojuvvot gitta 150 000 ru rádjai . Dát guoská omd. stuorra bálkkážiidda illustrerejeddjiide , govvideddjiide ja vuoigatvuođaoamasteddjiide . Dát guoská maiddái geahččalanroggamii ja sullasaš registrerenvugiide . Buot kulturmuittut maidda dikšodoaibmabidju guoská , galget registrerejuvvot ja dilli áigáduvvot Askeladdenis . Eavttut : A ) Guoská ovddidan- ja investerendoaibmabijuide : Dieđut mat galget boahtit ovdan ohcamis : Ohccis galgá leat dohkálaš fágagelbbolašvuohta nugo relevánta oahppu ja fitnovásihus Eavttut : Doarjaga vuolimus rádji prošeavttaide dahje doaibmabijuide lea 30 000 ru. . ) Guoská álggahanstipendii : Dieđut mat galget boahtit ovdan ohcamis : Ohccis galgá leat dohkálaš fágagelbbolašvuohta nugo relevánta oahppu ja fitnovásihus Doarjjaoažžu lea geatnegas dieđihit Sámediggái čálalaččat jos prošeakta masa stipeanda lea juolluduvvon lea heaittihuvvon Doarjja ii addojuvvo gálvogoluide , bajásdoallamii , doaibmavuđot goluide , doaibmabijuide mat sáhttet botnjat gilvvu , láigohanvisttiide , vuorkávisttiide , giddodagaid oastimii , leasemii ja seaiva lonuhemiide C ) Guoská duodjestipendii ohppiide joatkkaskuvllain Dieđut mat galget boahtit ovdan ohcamis : Ohcamis galget leat dieđut oahppi birra lea go son ollesáigge oahppi muhtun oahpposajis mii lea dohkkehuvvon oažžut oahppostipeandda Stáhta loatnakássa bokte Ohcamis galgá oahpposadji duođaštit oahppistáhtusa ja oahpahusa duojis D ) Guoská duodjestipendii ohppiide duojis bachelor-dásis Dieđut mat galget boahtit ovdan ohcamis : Ohcamis galget leat dieđut lohkanbaji oahppočuoggáid logu birra Ohcamis galgá duođaštit oahppodivada máksima dahje duođaštit ahte lea dieđihan eksámenii allaskuvllas dahje universitehtas Eavttut : Galgá duođaštit ahte lea čađahan eksámena . Doarjjaoažžu lea geatnegas dieđihit Sámediggái čálalaččat jos prošeakta masa stipeanda lea juolluduvvon lea heaittihuvvon Doarjja ii addojuvvo gálvogoluide , bajásdoallamii , doaibmavuđot goluide , doaibmabijuide mat sáhttet botnjat gilvvu , láigohanvisttiide , vuorkávisttiide , giddodagaid oastimii , leasemii ja seaiva lonuhemiide C ) Guoská duodjestipendii ohppiide joatkkaskuvllain Dieđut mat galget boahtit ovdan ohcamis : Ohcamis galget leat dieđut oahppi birra lea go son ollesáigge oahppi muhtun oahpposajis mii lea dohkkehuvvon oažžut oahppostipeandda Stáhta loatnakássa bokte Ohcamis galgá oahpposadji duođaštit oahppistáhtusa ja oahpahusa duojis D ) Guoská duodjestipendii ohppiide duojis bachelor-dásis Dieđut mat galget boahtit ovdan ohcamis : Ohcamis galget leat dieđut lohkanbaji oahppočuoggáid logu birra Ohcamis galgá duođaštit oahppodivada máksima dahje duođaštit ahte lea dieđihan eksámenii allaskuvllas dahje universitehtas Eavttut : Galgá duođaštit ahte lea čađahan eksámena . Sámediggi sáhttá jagi sisa bearráigeahččat ahte ohcci lea váldán eksámena ja gáibidit stipeandda ruovttoluotta ollásit jos ii leat váldán eksámena Váldonjuolggadussan lea ahte stipeanda seamma fágii ii addojuvvo eanet go oktii Meroštallannjuolggadusat : A ) Guoská ovddidan- ja investerendoaibmabijuide : Doarjja addojuvvo gitta 60 % rádjai dohkkehuvvon gollomeroštallamis . ) Guoská álggahanstipendii Eanemus sáhttá addojuvvot 75 % dohkkehuvvon goluin , gitta 150 000 ru rádjai Iežas bálká sáhttá leat gitta 12 000 ru rádjai mánnui . Iežas bálká sáhttá unniduvvo jos stipeandaoažžus lea eará dienas stipeandaáigodagas C ) ja D ) Guoská duodjestipendii ohppiide joatkkaskuvllain ja duodjestipendeii ohppiide geat váldet duojis bachelor-dási Eanemus doarjja addojuvvo 10 000 ru oahppi nammii jahkái Ohcanáigemearri : Guoská investeren- ja ovddidandoarjagii : Rabas ohcanáigemearri gitta čakčamánu 1. b. 2012 . Iežas bálká sáhttá unniduvvo jos stipeandaoažžus lea eará dienas stipeandaáigodagas C ) ja D ) Guoská duodjestipendii ohppiide joatkkaskuvllain ja duodjestipendeii ohppiide geat váldet duojis bachelor-dási Eanemus doarjja addojuvvo 10 000 ru oahppi nammii jahkái Ohcanáigemearri : Guoská investeren- ja ovddidandoarjagii : Rabas ohcanáigemearri gitta čakčamánu 1. b. 2012 . Guoská álggahanstipendii : Rabas ohcanáigemearri gitta čakčamánu 1. b. 2012 . Guoská duodjestipendii ohppiide joatkkaskuvllain ja duodjestipendii ohppiide geat váldet duojis bachelor-dási . Dát guoská maiddái oasusservviid oamasteddjiide ja oasusservviid bargiide . Dat guoská gelbbolašvuhtii , eavttuide leat Sámedikki jienastuslogus ja buvttadohkkeheamis . Eai guoskka duodjestipendii ohppiide ja studeanttaide : Doarjja juolluduvvo EEO-šiehtadusa njuolggadusaid mearkkašmeahttun doarjaga mielde . Dát guoská maiddái oasusservviide ja oasusservviid bargiide . Sámi museasearvái ii guoskka eaktu lahttologu ektui . Doarjjaoažžu sáhttá oažžut doarjaga Sámedikki ohcanvuđot doarjjaortnegiin mat gusket doaimmaide festivála oktavuođas . #ILL Doarjjaoažžu sáhttá oažžut doarjaga Sámedikki ohcanvuđot doarjjaortnegiin mat gusket doaimmaide festivála oktavuođas . #ILL Dát guoská maid sohkabeliid dásseárvvuhálddašeapmái . #ILL Sámediggi áigu prinsihpalaččat heaittihit buot stipeandaortnegiid oahpahussuorggis , go diekkár ortnegat fertejit guoskat buohkaide . Dat guoská sihke valáštallamii , festiválaide , dáiddadoaimmaheapmái ja museaide . Dat ii leat dohkkehahtti ahte doaibmaguovlu ohcanvuđot doarjagiidda lea ráddjejuvvon nu ahte guoská muhtin guovlluide iešguđet báikkiin . Sámiin leat , Sámedikki árvvoštallama vuođul , eará ja gelddolaš eavttut dego unnitlogujoavku go guoská mátkkoštanealáhussii , sin kultuvrrain ja sin árbevirolaš eallinvugiin . Earret eará guoská dát investeremiid ektui čadnon doallobiergasiidda ja mohtorboaldámuša divvagiidda Sámedikki vuoruheamit 2012:s : Nannet Norgga mihtilmas mátkemearrin , ovdamearkka dihte sámi kultuvrra Meannudit mátkkoštanealáhusa seamma vuogi mielde go eará ealáhusaid mat leat gilvvohallanhearkkit Ložžet jurddašanvuogi meahccemohtorjohtolahkii dálvvi áigge Bargat dan ovdii ahte suohkanat besset ieža eambbo mearridit njuolggadusaid meahccemohtorjohtolahkii AREÁLAT , KULTUVRA JA BIRASGÁHTTEN Sámediggi háliida areálahálddašeami mii vuhtiiváldá olles álbmoga ja buot ealáhusaid , ja mii maid vuhtiiváldá kulturmuittuid Beroštusriiddut lea áiggiid badjel buktán hástalusaid areálaid hálddašeapmái máŋgga guovllus . Fápmudus ii guoskka njuolggodoarjagiidda , váikkuhangaskaomiide maid dievasčoahkkinjođihangoddi hálddaša , Sámeálbmotfondii ja doaibmagoluide . EEO-šiehtadus ii atte vejolašvuođa spiehkastit stáhtadoarjjanjuolggadusain go guoská doarjagiidda ovddidit sámi dahje eará álgoálbmogiid beroštusaid . Ráđđi galgá bargat áššiiguin mat gusket sápmelaččaide riikkarájáid rastá . Ovttasbarggu ulbmil lea oktiiheivehit sámi jiena riikkaidgaskasaččat , erenoamážit go guoská riikkaidgaskasaš álgoálbmotpolitihkkii . Dát ortnet galgá jotkojuvvo maiddái guoskat jahkái , ja galgá árvvoštallojuvvot 2012:s . Doarjjaortnega mihttomearri :  Ovddidit oahpponeavvuid gustovaš mánáidgárddiid rámmaplána vuođul Doarjjaoažžut :  Lágádusat ja eará fágabirrasat mat ráhkadit ja buvttadit oahpponeavvuid Doarjjaortnega olahusjoavku :  Sámi mánát ja bargit mánáidgárddiin Ulbmilolahusa eavttut :  Galle álggahuvvon oahpponeavvoprošeavtta mat ožžo doarjaga 2012:s  Galle almmuhuvvon sámi oahpponeavvu 2012 vuoruheamit : Ođđasisprentemat Oahpponeavvut ja fágagirjjálašvuohta mii gusket mánáidgárddi rámmaplána čuovvovaš fágasurggiide Čoahkkingirjji čállit : Marit Ellen Mienna // Tove Anti Ovdaprošeavttat dutkanideaid ja prošeaktaevttohusaid ovddideapmái Prošeavttat mátta- ja julevsámi guovlluin mat gusket váikkuhangaskaoami vuoruhemiide 2011:s , ja muđui eará doarjjaeavttuide , vuoruhuvvojit . Prográmma doaibmabijut gusket máŋga bušeahttapostii ealáhuskapihttalis . Dát guoská buot doarjjaortnegiidda earret daid doarjagiid mat juolluduvvojit duoji ealáhusšiehtadusa vuođul . Bargat dainna ulbmiliin ahte oažžut buoret konsultašuvnnaid Guolástus- ja riddodepartemeanttain dain áššiin mat gusket mariidna ealáhusaide , boazodollui , eanadollui ja meahcceealáhusaide vai fidne buriid doaibmabijuid ealáhusaid várás . Eanet dutkanprošeavttat mat gusket sámi ealáhuseallimii Buoret gálvojohtu SED-guovllu meahcceealáhusain Smávvilbuvttaduvvon borramušgálvvuid buoret johtu SED-guovllus 9.6.5 Rájáid rastá bargu dahkkojuvvo earret eará nationála ja riikkaidgaskasaš foraid ja arenaid ektui mat gusket ON:ii , Davveguovlopolitihkkii , Sámi parlamentáralaš ráđđái , Barentsovttasbargui , Davviriikkalaš ovttasbargui , Árktalaš ovttasbargui , Interreg:ii ja EO:ii . Dán dieđáhusas evttohuvvojit doaibmabijut mat gusket ovttaskas ásahusaide njuolga stivranammademiid , organisašuvdnahámi ja ovttastahttimiid ektui , ja ahte doaibmabijut galget čuovvoluvvot ovttaskas ásahusaid ja Sámedikki gaskka gulahallamiin . Čilgehus Sámedikki konferánssat Sámiide guoski statistihkka Sámiide guoski statistihkka Norggas Tabealla 14.2 Sámiide guoski statistihkka Norggas Akt. . Sámiide guoski statistihkka Norggas Submi Sámediggi lea dahkan šiehtadusa Statistihkalaš guovddášdoaimmahagain sámi guoski statistihka buvttadeamis . Šiehtadusa ektui Statistihkalaš guovddášdoaimmahagain várre Sámediggi 375 000 ru sámi guoski statistihkaid buvttadeapmái Norggas . Čielggadusat ja statistihkka mii čájeha iešguđet servodatdoaibmabijuid dárbbuid , dárborievdamiid , kvalitehta ja ulbmilolahusa ferte leat olámuttus daid boahttevaš mearrádusaid várás , mat gusket sámi servodat ovddideapmái . Njuolggadusat guske Sámedikki njuolgga doarjjaortnegiidda 17.2 Dát ii guoskka olgoriikka fitnodagaide . Dát ii guoskka olgoriikka fitnodagaide . Dát guoská earret eará ekonomalaš ja hálddahuslaš beliid stuorra rievdadusaide . Seamma njuolggadusat gusket várrelahtuide . Sámediggái gusket EEO-šiehtadusa mearrádusat seamma láhkai go stáhtagieldda- ja fylkkahálddašeapmái dan ektui movt almmolaš doarjagat galget juolluduvvot . Váldoáššis eai guoskka EEO-šiehtadusa stáhtadoarjjanjuolggadusat eanadollui ja guolástusaide . Dát ii guoskka NuorajTV:ii iige vuođđudussii Protect . Vuođđudussii Protect guoská : 50 % doarjagis máksojuvvo dalle go vuođđudus lea registrerejuvvon vuođđudusregistaris . NuorajTV:ii guoská : 50 % doarjagis máksojuvvo dalle go oktasaš ruhtadeapmi departemeanttaiguin lea šihttojuvvon . Muđui gusket njuolggadusat mat leat lágas ( foreldelsesloven ) . Revišuvdna gáibádus ii guoskka doaimmaide maid gieldarevišuvdna ja Riikarevišuvdna reviderejit . EEO-njuolggadusat : Sámediggi muittuha ahte gielddaide gusket EEO-šiehtadusa njuolggadusat almmolaš doarjaga birra . EEO-njuolggadusat : Sámediggi muittuha ahte fylkkagielddaide gusket EEO-šiehtadusa njuolggadusat almmolaš doarjaga birra . Riikkaidgaska sámi filbmaguovddážii guoská čuovvovaš Sámediggi muittuha ahte Riikkaidgaskasaš Sámi filbmaguovddážii ( ISF ) gusket EEO-šiehtadusa njuolggadusat almmolaš doarjaga hárrái . Riikkaidgaska sámi filbmaguovddážii guoská čuovvovaš Sámediggi muittuha ahte Riikkaidgaskasaš Sámi filbmaguovddážii ( ISF ) gusket EEO-šiehtadusa njuolggadusat almmolaš doarjaga hárrái . Doarjjaoažžu ii sáhte oažžut doarjaga Sámedikki ohcanvuđot doarjjaortnegiin mat gusket doaimmaide festivála oktavuođas . #ILL Doarjjaoažžu ii sáhte oažžut doarjaga Sámedikki ohcanvuđot doarjjaortnegiin mat gusket doaimmaide festivála oktavuođas . #ILL Njuolggadusat gusket Sámedikki ohcanvuđot doarjjaortnegiidda 18.2 #ILL haddi lea 15 000 ru dahje eanet earret momssa ( guoská momsageatnegasaide ) . Dát ii guoskka daid doarjjaoažžuide mat ožžot doarjaga riikkaidgaskasaš doaibmabijuide . Dát ii guoskka studeanttaide geat ožžot stipeandda . Olbmot geat ožžot 100 % bálkábuhtadusa iežaset bargoaddit oahppoáiggis eai leat vuoigadahttojuvvon oažžut stipeandda Sámedikkis , dát ii guoskka rávisolbmuid oahppostipendii . Ohcci doaibma galgá dávistit gustovaš lágaide ja njuolggadusaide , dát guoská maiddái vearro- , divat- ja rehketdoalloláhkaaddimii . Sámediggái gusket EEO-šiehtadusa mearrádusat seamma láhkai go stáhtagieldda- ja fylkkahálddašeapmái dan ektui movt almmolaš doarjagat galget juolluduvvot . Váldoáššis eai guoskka EEO-šiehtadusa stáhtadoarjjanjuolggadusat eanadollui ja guolástusaide . Ealáhusdoarjagii ovccát kapihttalis guoská čuovvovaš : - Iežas bargu ii sáhte leat badjel 20 % ruhtadanplána ollislaš goluin . Muđui gusket njuolggadusat mat leat lágas ( foreldelsesloven ) . Revišuvdnageasku ii guoskka doarjagiidda : - Investeremat juohkelágan ealáhusortnegiid vuolde - mariidnaealáhusat - eanadoallu - lotnolasealáhusat árvoháhkanprográmmas - investeren- ja ovddidandoarjja duoji ealáhusšiehtadusa vuolde Sámediggi ja Riikarevišuvdna sáhttet bearráigeahččat geavahuvvojit go ruđat eavttuid mielde , gč. juolludusnjuolggadusa § 10 nuppi lađđasa ja riikarevišuvdnalága § 12 goalmmát lađđasa . Dát ii guoskka jietnagirjjiide mat ovdal leat almmuhuvvon girjin Eavttut : Girjjálašvuođadorjagiin ii addojuvvo doarjja čuovvovaččaide : o Diehtoohcangirjjiide , leksikála dahkosiidda ja referánsadahkosiidda o Jahkegirjjiide , báikkálaš historjjá jahkegirjjiide dahje eará girjjiide mat leat oaivvilduvvon báikkálaš olbmuid várás o Skuvla- ja oahppogirjjiide o Dieđalaš nákkosgirjjiide , dutkanraporttaide ja čielggadusaide o Ovdalis almmuhuvvon girjjálašvuohta . Dát ii guoskka jietnagirjjiide . Doarjagiid oktavuođas fitnodagaide guoská : Doarjja juolluduvvo EEO-šiehtadusa njuolggadusaid mearkkašmeahttun doarjaga mielde . Dát ii guoskka daid oahpponeavvuide mat leat olámuttus dušše interneahtas . Dát ii guoskka daid oahpponeavvuide mat leat olámuttus dušše interneahtas Doarjjaoažžu galgá addit mánusa stáhtalaš buvttadeddjiide heivehuvvon oahpponeavvus Oahpponeavvu galgá maid sáhttit almmuhit ollesteakstagirjin DAISY-formáhtain Oahpponeavvu galgá merkejuvvot gustovaš standárddaid mielde ja dan galgá sáhttit čatnat oahpponeavvodiehtovuđđui GREP , Máhttolokten sámegiella Vuosttaš máksinávžžuhusa mielde galgá doarjjaoažžu sáddet šiehtadusa maid lea dahkan girječálliiguin , govvejeddjiiguin , jorgaleddjiiguin ja eará návccaiguin das ahte oahpponeavvu ollásit dahje oasit das sáhttet almmuhuvvot , juogaduvvot ja ovddiduvvot girjehámis , elektrovnnalaččat ( dás mielde maiddái neahttavuđot veršuvdna ) dahje makkár ihkinassii almmuheamis . Meroštallannjuolggadusat : Oktasaš prentejuvvon ja digitála oahpponeavvuide : a ) Mánusa ovddideapmi Girječálliid ja jorgaleddjiid friijaoastin gitta jagi rádjai , šiehtadusa mielde guoskevaš bargoaddiin , dahje girječállibálkkáš mánusa oastima oktavuođas 2 500 ru siiddu nammii ođđa teavsttas , bálkkáš gustovaš oahpponeavvuid jorgaleamis , heiveheamis , ođasmahttimis ja áigeguovdilastimis lea 1 500 ru siiddu nammii mas leat 2000 guoskkahaga . Dat galgá erenoamážit vuođustuvvot Korrektuvrra lohkama ovddas 100 ru siidui mas leat 2000 guoskkahaga Referánsajovkui gitta 50 000 ru rádjai , ferte vuođustuvvot man ollu golut šaddet Čoahkkingirjji čállit : Marit Ellen Mienna // Tove Anti ) Buvttadeapmi Guoská prentejuvvon oahpponeavvuide : Ollislaš buvttadangoluide lohkkojuvvojit mielde teknihkalaš buvttadus ja doaimmahusgolut , ja doarjja rehkenastojuvvo čuovvovaš vuogi mielde árkka nammii ( mii lea 16 siiddu ) : - gitta 15 % rádjai govat 8 000 ru - gitta 30 % rádjai govat 11 000 ru - gitta 50 % rádjai govat 14 000 ru - eanet go 50 % govat 17 000 ru Jus submi , gč. bajábeale máksomeriid , ii govčča ollislaš buvttadangoluid , de sáhttá ohcci bidjat ovdan ohccojuvvon prošeavtta gollomeroštusa . Guoská digitála oahpponeavvuide : Ollislaš buvttadangollun lohkkojuvvo digitála oahpponeavvu ollásit buvttadeapmi ja dat rehkenastojuvvo vuođustuvvon ohcama vuođul , gitta 700 000 ru rádjai Jus submi , gč. bajábeale máksomeriid , ii govčča ollislaš buvttadangoluid , de sáhttá ohcci bidjat ovdan ohccojuvvon prošeavtta gollomeroštusa . Dát guoská omd. stuorra bálkkážiidda illustrerejeddjiide , govvideddjiide ja vuoigatvuođaoamasteddjiide . Dát ii guoskka daid oahpponeavvuide mat leat olámuttus dušše interneahtas . Dát ii guoskka daid oahpponeavvuide mat leat olámuttus dušše interneahtas Doarjjaoažžu galgá addit mánusa stáhtalaš buvttadeddjiide heivehuvvon oahpponeavvus Oahpponeavvu galgá maid sáhttit almmuhit ollesteakstagirjin DAISY-formáhtain Oahpponeavvu galgá merkejuvvot gustovaš standárddaid mielde ja dan galgá sáhttit čatnat oahpponeavvodiehtovuđđui GREP , Máhttolokten sámegiella Vuosttaš máksinávžžuhusa mielde galgá doarjjaoažžu sáddet šiehtadusa maid lea dahkan girječálliiguin , govvejeddjiiguin , jorgaleddjiiguin ja eará návccaiguin das ahte oahpponeavvu ollásit dahje oasit das sáhttet almmuhuvvot , juogaduvvot ja ovddiduvvot girjehámis , elektrovnnalaččat ( dás mielde maiddái neahttavuđot veršuvdna ) dahje makkár ihkinassii almmuheamis . Meroštallannjuolggadusat : Oktasaš prentejuvvon ja digitála oahpponeavvuide : a ) Mánusa ovddideapmi Girječálliid ja jorgaleddjiid friijaoastin gitta jagi rádjai , šiehtadusa mielde guoskevaš bargoaddiin , dahje girječállibálkkáš mánusa oastima oktavuođas 2 500 ru siiddu nammii ođđa teavsttas , bálkkáš gustovaš oahpponeavvuid jorgaleamis , heiveheamis , ođasmahttimis ja áigeguovdilastimis lea 1 500 ru siiddu nammii mas leat 2000 guoskkahaga . Dat galgá erenoamážit vuođustuvvot Korrektuvrra lohkama ovddas 100 ru siidui mas leat 2000 guoskkahaga Referánsajovkui gitta 50 000 ru rádjai , ferte vuođustuvvot man ollu golut šaddet Illustrasjonshonorarer og kjøp av fotografier beregnes ut fra begrunnet kostnadsoverslag . ) Buvttadeapmi Guoská prentejuvvon oahpponeavvuide : Ollislaš buvttadangoluide lohkkojuvvojit mielde teknihkalaš buvttadus ja doaimmahusgolut , ja doarjja rehkenastojuvvo čuovvovaš vuogi mielde árkka nammii ( mii lea 16 siiddu ) : - gitta 15 % rádjai govat 8 000 ru - gitta 30 % rádjai govat 11 000 ru - gitta 50 % rádjai govat 14 000 ru - eanet go 50 % govat 17 000 ru Jus submi , gč. bajábeale máksomeriid , ii govčča ollislaš buvttadangoluid , de sáhttá ohcci bidjat ovdan ohccojuvvon prošeavtta gollomeroštusa . Guoská digitála oahpponeavvuide : Ollislaš buvttadangollun lohkkojuvvo digitála oahpponeavvu ollásit buvttadeapmi ja dat rehkenastojuvvo vuođustuvvon ohcama vuođul , gitta 700 000 ru rádjai Jus submi , gč. bajábeale máksomeriid , ii govčča ollislaš buvttadangoluid , de sáhttá ohcci bidjat ovdan ohccojuvvon prošeavtta gollomeroštusa . Dát guoská omd. stuorra bálkkážiidda illustrerejeddjiide , govvideddjiide ja vuoigatvuođaoamasteddjiide . Dát ii guoskka daid oahpponeavvuide mat leat olámuttus dušše interneahtas . Dát ii guoskka daid oahpponeavvuide mat leat olámuttus dušše interneahtas Doarjjaoažžu galgá addit mánusa stáhtalaš buvttadeddjiide heivehuvvon oahpponeavvus Oahpponeavvu galgá maid sáhttit almmuhit ollesteakstagirjin DAISY-formáhtain Oahpponeavvu galgá merkejuvvot gustovaš standárddaid mielde ja dan galgá sáhttit čatnat oahpponeavvodiehtovuđđui GREP , Máhttolokten sámegiella Vuosttaš máksinávžžuhusa mielde galgá doarjjaoažžu sáddet šiehtadusa maid lea dahkan girječálliiguin , govvejeddjiiguin , jorgaleddjiiguin ja eará návccaiguin das ahte oahpponeavvu ollásit dahje oasit das sáhttet almmuhuvvot , juogaduvvot ja ovddiduvvot girjehámis , elektrovnnalaččat ( dás mielde maiddái neahttavuđot veršuvdna ) dahje makkár ihkinassii almmuheamis . Meroštallannjuolggadusat : Oktasaš prentejuvvon ja digitála oahpponeavvuide : a ) Mánusa ovddideapmi Girječálliid ja jorgaleddjiid friijaoastin gitta jagi rádjai , šiehtadusa mielde guoskevaš bargoaddiin , dahje girječállibálkkáš mánusa oastima oktavuođas 2 500 ru siiddu nammii ođđa teavsttas , bálkkáš gustovaš oahpponeavvuid jorgaleamis , heiveheamis , ođasmahttimis ja áigeguovdilastimis lea 1 500 ru siiddu nammii mas leat 2000 guoskkahaga . Dat galgá erenoamážit vuođustuvvot Korrektuvrra lohkama ovddas 100 ru siidui mas leat 2000 guoskkahaga Referánsajovkui gitta 50 000 ru rádjai , ferte vuođustuvvot man ollu golut šaddet Illustrasjonshonorarer og kjøp av fotografier beregnes ut fra begrunnet kostnadsoverslag . ) Buvttadeapmi Guoská prentejuvvon oahpponeavvuide : Ollislaš buvttadangoluide lohkkojuvvojit mielde teknihkalaš buvttadus ja doaimmahusgolut , ja doarjja rehkenastojuvvo čuovvovaš vuogi mielde árkka nammii ( mii lea 16 siiddu ) : Čoahkkingirjji čállit : Marit Ellen Mienna // Tove Anti Guoská digitála oahpponeavvuide : Ollislaš buvttadangollun lohkkojuvvo digitála oahpponeavvu ollásit buvttadeapmi ja dat rehkenastojuvvo vuođustuvvon ohcama vuođul , gitta 700 000 ru rádjai Ollásit buvttademiin oaivvilduvvo sisdoalu ja funkšunalitehta čilgen , ovddidangolut , jorgaleapmi ja oahpponeavvu geahččaleapmi c ) Erenoamáš ovdanbuktingolut Erenoamáš oktavuođain sáhttá doarjja addojuvvot gitta 150 000 ru rádjai . Dát guoská omd. stuorra bálkkážiidda illustrerejeddjiide , govvideddjiide ja vuoigatvuođaoamasteddjiide . Dát guoská maiddái geahččalanroggamii ja sullasaš registrerenvugiide . Buot kulturmuittut maidda dikšodoaibmabidju guoská , galget registrerejuvvot ja dilli áigáduvvot Askeladdenis . Eavttut : A ) Guoská ovddidan- ja investerendoaibmabijuide : Dieđut mat galget boahtit ovdan ohcamis : Ohccis galgá leat dohkálaš fágagelbbolašvuohta nugo relevánta oahppu ja fitnovásihus Eavttut : Doarjaga vuolimus rádji prošeavttaide dahje doaibmabijuide lea 30 000 ru. . ) Guoská álggahanstipendii : Dieđut mat galget boahtit ovdan ohcamis : Ohccis galgá leat dohkálaš fágagelbbolašvuohta nugo relevánta oahppu ja fitnovásihus Eavttut : Čoahkkingirjji čállit : Marit Ellen Mienna // Tove Anti Doarjjaoažžu lea geatnegas dieđihit Sámediggái čálalaččat jos prošeakta masa stipeanda lea juolluduvvon lea heaittihuvvon Doarjja ii addojuvvo gálvogoluide , bajásdoallamii , doaibmavuđot goluide , doaibmabijuide mat sáhttet botnjat gilvvu , láigohanvisttiide , vuorkávisttiide , giddodagaid oastimii , leasemii ja seaiva lonuhemiide C ) Guoská duodjestipendii ohppiide joatkkaskuvllain Dieđut mat galget boahtit ovdan ohcamis : Ohcamis galget leat dieđut oahppi birra lea go son ollesáigge oahppi muhtun oahpposajis mii lea dohkkehuvvon oažžut oahppostipeandda Stáhta loatnakássa bokte Ohcamis galgá oahpposadji duođaštit oahppistáhtusa ja oahpahusa duojis D ) Guoská duodjestipendii ohppiide duojis bachelor-dásis Dieđut mat galget boahtit ovdan ohcamis : Ohcamis galget leat dieđut lohkanbaji oahppočuoggáid logu birra Ohcamis galgá duođaštit oahppodivada máksima dahje duođaštit ahte lea dieđihan eksámenii allaskuvllas dahje universitehtas Eavttut : Galgá duođaštit ahte lea čađahan eksámena . Doarjjaoažžu lea geatnegas dieđihit Sámediggái čálalaččat jos prošeakta masa stipeanda lea juolluduvvon lea heaittihuvvon Doarjja ii addojuvvo gálvogoluide , bajásdoallamii , doaibmavuđot goluide , doaibmabijuide mat sáhttet botnjat gilvvu , láigohanvisttiide , vuorkávisttiide , giddodagaid oastimii , leasemii ja seaiva lonuhemiide C ) Guoská duodjestipendii ohppiide joatkkaskuvllain Dieđut mat galget boahtit ovdan ohcamis : Ohcamis galget leat dieđut oahppi birra lea go son ollesáigge oahppi muhtun oahpposajis mii lea dohkkehuvvon oažžut oahppostipeandda Stáhta loatnakássa bokte Ohcamis galgá oahpposadji duođaštit oahppistáhtusa ja oahpahusa duojis D ) Guoská duodjestipendii ohppiide duojis bachelor-dásis Dieđut mat galget boahtit ovdan ohcamis : Ohcamis galget leat dieđut lohkanbaji oahppočuoggáid logu birra Ohcamis galgá duođaštit oahppodivada máksima dahje duođaštit ahte lea dieđihan eksámenii allaskuvllas dahje universitehtas Eavttut : Galgá duođaštit ahte lea čađahan eksámena . Sámediggi sáhttá jagi sisa bearráigeahččat ahte ohcci lea váldán eksámena ja gáibidit stipeandda ruovttoluotta ollásit jos ii leat váldán eksámena Váldonjuolggadussan lea ahte stipeanda seamma fágii ii addojuvvo eanet go oktii Meroštallannjuolggadusat : A ) Guoská ovddidan- ja investerendoaibmabijuide : Doarjja addojuvvo gitta 60 % rádjai dohkkehuvvon gollomeroštallamis . ) Guoská álggahanstipendii Eanemus sáhttá addojuvvot 75 % dohkkehuvvon goluin , gitta 150 000 ru rádjai Iežas bálká sáhttá leat gitta 12 000 ru rádjai mánnui . Davvisámi teavsttat |Julevsámi teavsttat |Lullisámi teavsttat |Bálddalas teavsttat Davvisámi |Norsk |Suomeksi |Svenska |English 2 válljejuvvon korpusa (buot) — 21 525 725 sáni Eaŋkil Eanet vejolašvuođat CQP Query Dievaslaš CQP-jearaldat: [] KWIC: Statistihkka: KWIC Statistihkka Sátnegovva ii vuos doaimma Boađus: 15 667 Ovddit12..678910111213141516Čuovvovaš Cealkkačájeheapmi North Saami corpus – C ) ja D ) Guoská duodjestipendii ohppiide joatkkaskuvllain ja duodjestipendeii ohppiide geat váldet duojis bachelor-dási Eanemus doarjja addojuvvo 10 000 ru oahppi nammii jahkái Ohcanáigemearri : Guoská investeren- ja ovddidandoarjagii : Rabas ohcanáigemearri gitta čakčamánu 1. b. 2012 . C ) ja D ) Guoská duodjestipendii ohppiide joatkkaskuvllain ja duodjestipendeii ohppiide geat váldet duojis bachelor-dási Eanemus doarjja addojuvvo 10 000 ru oahppi nammii jahkái Ohcanáigemearri : Guoská investeren- ja ovddidandoarjagii : Rabas ohcanáigemearri gitta čakčamánu 1. b. 2012 . Guoská álggahanstipendii : Rabas ohcanáigemearri gitta čakčamánu 1. b. 2012 . Guoská duodjestipendii ohppiide joatkkaskuvllain ja duodjestipendii ohppiide geat váldet duojis bachelor-dási . Dát guoská maiddái oasusservviid oamasteddjiide ja oasusservviid bargiide . Dat guoská gelbbolašvuhtii , eavttuide leat Sámedikki jienastuslogus ja buvttadohkkeheamis . Eai guoskka duodjestipendii ohppiide ja studeanttaide : Doarjja juolluduvvo EEO-šiehtadusa njuolggadusaid mearkkašmeahttun doarjaga mielde . Dát guoská maiddái oasusservviide ja oasusservviid bargiide . Sámi museasearvái ii guoskka eaktu lahttologu ektui . Danne ferte Sámediggi boahtit duohta šiehtadallanposišuvdnii go guoská iežas doaimma bajimuš ekonomalaš rámmaide . Dát buktá fas stuorra hástalusaid go guoská doibmii , fágalaš ovddideapmái ja kapasitehtii . Sámi servodat lea easkka álgomuttus go guoská sámi ávnnaskeahtes kulturárbbi suodjalanbargui , ja dárbu lea nannet sámi fágabirrasiid mat barget sámi ávnnaskeahtes kulturárbbi duođaštemiin , suodjalemiin ja vurkemiin . Dát guoská sámi girjjálašvuhtii buot šaŋŋáriid siskkobealde . Dárbbašuvvo ođđa mediaplána , man bokte iskkaduvvo dálá sámi mediaid fálaldat sámi álbmogii , ja man bokte geahčaduvvo makkár hástalusat leat ovddasguvlui go guoská dálá ođđaáigásaš mediagovvii . Sierra guovlluin leat sierra dárbbut go guoská giellaoahpahusa metodaide , ja danne fertejit ovddiduvvot metodat sierra giellakategoriijaid várás . Áššit mat gusket sámi kulturmuitosuodjalussii , maiddái sámi huksensuodjalusáššit , leat lassánan dađistaga dain maŋimuš jagiin . Ovttasbargošiehtadusaid bokte šihttojuvvo makkár ovddasvástádus regionála eiseválddiin lea go guoská sámi kultuvrii , gillii , birrasii , ealáhus- ja servodatovddideapmái . Dát guoská riikkaidgaskasaš bargui álgoálbmogiid ektui sierranas oktavuođain , nugo ON . Dasto leat Sámedikkis áigumušat áŋgiruššat riikkaidgaskasaš arenas erenoamážit go guoská daid hástalusaide maid ovddabealde erenoamážit álgoálbmogat leat boahtteáiggi dálkkádatrievdamiid oktavuođas . Dárbu lea lasihit doaibmaruđaid jos Sámedikkis galggaš leat doaibmamunni ieš sáhttit vuoruhit resursageavaheami , ja vai Sámediggi galgá sáhtášii duohtan dahkat daid doaimmaid mat čuvvot konvenšuvnnaid maid norgga eiseválddit leat vuolláičállán álgoálbmogiid searvama ektui proseassain mat gusket sidjiide . Danne ferte Sámediggi boahtit duohta šiehtadallanposišuvdnii go guoská iežas doaimma bajimuš ekonomalaš rámmaide . Danne ferte Sámediggi boahtit duohta šiehtadallanposišuvdnii go guoská iežas doaimma bajimuš ekonomalaš rámmaide . Dát buktá fas stuorra hástalusaid go guoská doibmii , fágalaš ovddideapmái ja kapasitehtii . Sámi servodat lea easkka álgomuttus go guoská sámi ávnnaskeahtes kulturárbbi suodjalanbargui , ja dárbu lea nannet sámi fágabirrasiid mat barget sámi ávnnaskeahtes kulturárbbi duođaštemiin , suodjalemiin ja vurkemiin . Dát guoská sámi girjjálašvuhtii buot šaŋŋáriid siskkobealde . Dárbbašuvvo ođđa mediaplána , man bokte iskkaduvvo dálá sámi mediaid fálaldat sámi álbmogii , ja man bokte geahčaduvvo makkár hástalusat leat ovddasguvlui go guoská dálá ođđaáigásaš mediagovvii . Sierra guovlluin leat sierra dárbbut go guoská giellaoahpahusa metodaide , ja danne fertejit ovddiduvvot metodat sierra giellakategoriijaid várás . Áššit mat gusket sámi kulturmuitosuodjalussii , maiddái sámi huksensuodjalusáššit , leat lassánan dađistaga dain maŋimuš jagiin . Ovttasbargošiehtadusaid bokte šihttojuvvo makkár ovddasvástádus regionála eiseválddiin lea go guoská sámi kultuvrii , gillii , birrasii , ealáhus- ja servodatovddideapmái . Dát guoská riikkaidgaskasaš bargui álgoálbmogiid ektui sierranas oktavuođain , nugo ON . Dasto leat Sámedikkis áigumušat áŋgiruššat riikkaidgaskasaš arenas erenoamážit go guoská daid hástalusaide maid ovddabealde erenoamážit álgoálbmogat leat boahtteáiggi dálkkádatrievdamiid oktavuođas . Dárbu lea lasihit doaibmaruđaid jos Sámedikkis galggaš leat doaibmamunni ieš sáhttit vuoruhit resursageavaheami , ja vai Sámediggi galgá sáhtášii duohtan dahkat daid doaimmaid mat čuvvot konvenšuvnnaid maid norgga eiseválddit leat vuolláičállán álgoálbmogiid searvama ektui proseassain mat gusket sidjiide . Dát njuolggadusat gusket Sámedikki politihkalaš dássái . Čujuhit Sámedikki čoahkkinortnegii § 8 f ) go guoská mátkeregulatiivva ja dáid njuolggadusaid dulkomii . Čuokkis guoská olles Sámedikki politihkalaš dássái . Sámedikki politihkalaš dássái ii guoskka Váldotariffašiehtadus ja stáhta sierrašiehtadusat . Ortnet guoská gitta dassážiigo mánná deavdá jagi . Sámedikki politihkkáriidda geat ožžot pensuvdnaaddi buhtadusa Sámedikkis , gusket čuovvovaš virgelohpenjuolggadusat : 7.1 Riegádahttinvirgelohpi Dát njuolggadusat gusket Sámedikki politihkalaš dássái . Čujuhit Sámedikki čoahkkinortnegii § 8 f ) go guoská mátkeregulatiivva ja dáid njuolggadusaid dulkomii . Čuokkis guoská olles Sámedikki politihkalaš dássái . Sámedikki politihkalaš dássái ii guoskka Váldotariffašiehtadus ja stáhta sierrašiehtadusat . Ortnet guoská gitta dassážiigo mánná deavdá jagi . Sámedikki politihkkáriidda geat ožžot pensuvdnaaddi buhtadusa Sámedikkis , gusket čuovvovaš virgelohpenjuolggadusat : 7.1 Riegádahttinvirgelohpi Guoská várreáirasiid gohččumii : Aili Keskitalo várreáirras – Klemet Erland Hætta – lei mielde meannudeamen ášši . Čuovvovaš eavttut gusket doarjagii sámi váldoorganisašuvnnaide : Sámi váldoorganisašuvdna lea organisašuvdna miehtá riikka mas lea viidodat doaimmain . Čuovvovaš juolludaneavttut gusket doarjagiidda : Doarjjaortnega mihttomearri : Sihkkarastit ruđalaš vuođu organisašuvnnaide mat gullet bellodagaide ja joavkkuide main leat áirasat Sámedikkis Doarjjaortnega doarjjaoažžu ja olahusjoavku : Čuovvovaš eavttut gusket doarjagii sámi rájáidrasttideaddji organisašuvnnaide : Sámi rájáidrasttideaddji organisašuvnnat barget dan nala ahte ovddidit sámi gažaldagaid riikkaidgaskasaš dásis . Čuovvovaš eavttut gusket doarjagii sámi kultur- ja nuoraidorganisašuvnnaide : Doarjjaortnega mihttomearri : Bisuhit girjás organisašuvdnaeallima ja sihkkarastit organisašuvnnaide dássedis ekonomalaš vuođu Sámi museasearvái ii guoskka eaktu lahttologu ektui . Čuovvovaš eavttut gusket sámi dásseárvoorganisašuvnnaide : Doarjjaortnega mihttomearri : Bisuhit girjás organisašuvdnaeallima ja sihkkarastit organisašuvnnaide dássedis ekonomalaš vuođu Doarjjaortnega doarjjaoažžu ja olahusjoavku : Sámi dásseárvoorganisašuvnnat Ulbmilolahusa eavttut : Čađahuvvon doaimmat doaibmaplána ektui Ortnega hálddaša Sámediggeráđđi dahje dat orgána masa sámediggeráđđi fápmuda válddi . Lávdegoddi lea dál meannudan sámediggeráđi evttohusa , mii guoská doarjjaortnegiidda váldoorganisašuvnnaide , daid bellodagaid ja joavkkuid organisašuvnnaide mat leat ovddastuvvon Sámedikkis , sámi kultur- ja nuoraidorganisašuvnnaide , sámi rádjerasttideaddji organisašuvnnaide ja sámi dásseárvoorganisašuvnnaide . Čuovvovaš eavttut gusket doarjagii sámi váldoorganisašuvnnaide : Sámi váldoorganisašuvdna lea organisašuvdna miehtá riikka mas lea viidodat doaimmain . Čuovvovaš juolludaneavttut gusket doarjagiidda : Doarjjaortnega mihttomearri : Sihkkarastit ruđalaš vuođu organisašuvnnaide mat gullet bellodagaide ja joavkkuide main leat áirasat Sámedikkis Doarjjaortnega doarjjaoažžu ja olahusjoavku : Organisašuvnnat mat gullet bellodagaide ja joavkkuide main leat áirasat Sámedikkis Ulbmilolahusa eavttut : Raporteren doaibmaplána ektui Eavttut : Bellodagat ja joavkkut mat servet oktasaš listui ožžot dušše vuođđodoarjaga . Čuovvovaš eavttut gusket doarjagii sámi rájáidrasttideaddji organisašuvnnaide : Sámi rájáidrasttideaddji organisašuvnnat barget dan nala ahte ovddidit sámi gažaldagaid riikkaidgaskasaš dásis . Čuovvovaš eavttut gusket doarjagii sámi kultur- ja nuoraidorganisašuvnnaide : Doarjjaortnega mihttomearri : Bisuhit girjás organisašuvdnaeallima ja sihkkarastit organisašuvnnaide dássedis ekonomalaš vuođu Doarjjaortnega doarjjaoažžu ja olahusjoavku : Sámi kulturorganisašuvnnat Riikaviidosaš bellodatpolitihkalaččat sorjjasmeahttun sámi nuoraidorganisašuvnnat Ulbmilolahusa eavttut : Raporteren doaibmaplána ektui Eavttut : Kulturorganisašuvnnat fertejit duođaštit ahte dain ledje juovlamánu 31. b. guokte jagi ovdal bušeahttajagi unnimusat 30 lahtu mat leat máksán lahttovuođa , ja ahte ledje lahtut unnimusat Sámi museasearvái ii guoskka eaktu lahttologu ektui . Čuovvovaš eavttut gusket sámi dásseárvoorganisašuvnnaide : Doarjjaortnega mihttomearri : Bisuhit girjás organisašuvdnaeallima ja sihkkarastit organisašuvnnaide dássedis ekonomalaš vuođu Doarjjaortnega doarjjaoažžu ja olahusjoavku : Sámi dásseárvoorganisašuvnnat Ulbmilolahusa eavttut : Čađahuvvon doaimmat doaibmaplána ektui Ortnega hálddaša Sámediggeráđđi dahje dat orgána masa sámediggeráđđi fápmuda válddi . Mihttomearri Ealli ja máŋggabealat sámi dáidda- ja kulturealli Oassemihttomearit Aktiivvalaš sámi deaivvadanbáikkit , kulturásahusat ja musea alla fágalaš dásiin Máŋggalágan sámi dáiddalaš ja kultuvrralaš ovdanbuktimat dahkkojuvvojit oainnusin servodagas Máŋggabealat valáštallandoaimmat sámi álbmogii Viiddes kulturdoaibmafálaldat sámi mánáide ja nuoraide Buorre girjerádjofálaldat sámi geavaheddjiide Strategiijat Gulahallama bokte báikkálaš , regionála ja guovddáš eiseválddiiguin ja earáiguin nannet sámi kulturovddideami rámmaeavttuid Sámediggeráđđi lea váldán oktavuođa Kulturdepartemeanttain go guoská boahttevaš bargui kulturpolitihkain maŋŋá 2014 . Čoahkkimis digaštallojuvvojedje hástalusat mat gusket sámi girjjálašvuhtii , lágádusdoaimmaide , stáhta eiseválddiide , oahppogirjjiide ja sámegielaide . Bargu mii guoská čielggadit vistti eaiggátvuođa , hálddašeami , doaimma ja divodeami ii leat vel loahpahuvvon . Kulturdepartemeanta bivddii reivves skábmamánu 19 beaivvi 2011 Sámedikki árvvoštallat areálarámmaid ja golahusmeroštusgeatnegasvuođa mat gusket Saemien Sijte prošektii . Stáhta huksendoaimmahaga ovdaprošeavttas lea Sámediggi biddjon formálalaš láigoheaddjin dan oassái mii guoská Saemien Sijte lanjaide . Čájehuvvo Sámedikki rollii mii guoská viessoláigoortnegii sámi kulturvistiide – duođaštuvvon konsultašuvnnaid bokte 20.09.11 . Dieđáhusa duogáš lea ahte Sámediggeráđđi háliida hábmet bajimus politihka mánáidgárdesuorggis mii láidesta ja čilge prinsihpalaš áššiid go guoská mánáidgárdefálaldahkii sámi mánáide . Sanks:as lea maid našunála doaibma mii guoská ovttadássásaš bálvalusfálaldaga ovdánahttimii psykalaš dearvvašvuođadivššus sámi divššohasaide miehtá riikka . ” Fáttát ledje dulkondárbbuid birra dearvvašvuođasuorggis , gulahallan gaskal divššohasa ja dearvvašvuođabargiid , Sámeláhka ja divššohasvuoigatvuođaláhka , njuolggadusat mat gusket iežas giela geavaheapmái , dulkonehtalaš njuolggadusat , guottut ja etihkka dulkondárbbu veardádallamis ja dulkafálaldat . Dát guoská vuođđooahpuide sihke joatkkaoahpuin ja alit oahpuin . Dát leat juohke okta sierra ja oktiibuot mearkkašahtti stuorra sisabahkken ja guoská orohagaide 20 Fálá 21 , Gearretnjárga ja 22 Fiettar . Dát guoská erenoamážit sápmelaččaide , ja eará álgoálbmogiidda Árktisis gos dálkkádagat rievdet johtilepmosit . Konsultašuvnnat leat čalmmustahttán dan ahte guoská go boazodollui bieggafápmorusttega huksen Raudfjellet ala . Mii guoská plána eará kulturmuittuid fuolaheapmái , de lea leamaš guhkit plánaproseassa lagas ovttasbargguin geaidnodoaimmahagain . Ášši guoská Reihvági luossaveajetrusttega muddenplána almmolaš geahčadeapmái , Davvenjárgga suohkanis . Danne mii leat dál proseassas Statnettain mas mii geahččalit gávdnat čovdosiid dasa mo vejolaš huksen galgá guoskat uhcimus vejolaš kulturmuittuide . Go guoská gažaldagaide konsešuvdnaohcamiid oktavuođas muđui , de dat váldojuvvojit ovdan njuolgga Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhtain ( NČE ) stáhta eiseválddiid ja Sámedikki gaskasaš konsultašuvdnaprosedyraid vuođul . Dasto deattuhii Sámediggeráđđi ahte stáhta lea geatnegahttojuvvon sihkkarastit sámi kultuvrra ávnnaslaš vuđđosa – dát guoská maiddái sámi eanadollui . Go guoská dieđáhusa oassái boazodoalu birra deattuhii ráđđi ahte dieđáhusas ii leat govda ja offensiivvalaš politihkka boazodoalu várás ja ahte dat bidjá boasttu ja ovttabealat ekologalaš guoddinnávccalaš perspektiivva vuođđun nana ceavzilis boazodoalu ovddideapmái . Mii guoská johkabivdui , de bijai bargolávdegoddi vuođđun fylkkamánni evttohusa ahte bisuhit bivddu dáláš dásis eanaš jogain . Duodjeinstituhtta čilgii proseassa birra mii guoská Duojáriid ealáhussearvvi Duodjeinstituhta stivrii searvvaheamis . Finnmárkkuopmodat , Sámediggi ja Finnmárkku fylkkagielda áigot árvvoštallat lávgadeappo ovttasbarggu áššiin mat gusket mineráladoibmii Finnmárkkus . 2012:s áigot Sámediggi ja Finnmárkku fylkkagielda bargat gáibádusa ektui mii guoská oalgegiela oahpahussii skuvllain . Rájáid rastá bargu dahkkojuvvo earret eará nationála ja riikkaidgaskasaš foraid ja arenaid ektui mat gusket ON:ii , Davveguovlopolitihkkii , Sámi parlamentáralaš ráđđái , Barentsovttasbargui , Davviriikkalaš ovttasbargui , Árktalaš ovttasbargui , Interreg:ii ja EO:ii . Ná čuožžu Finnmárkkuopmodaga njuolggadusain mat gusket fuođđobivdui 2 . Prošeavtta čađaheapmi lea addán Sámediggái buori vuolggasaji viidáset digaštallamiidda dan birra mii guoská mo buoremusat fuolahit sámi meahccegeavaheami . Evttohus 10 : Sámedikki jurddašanvuohki , rolla ja ovddasvástádus hálddašeami , dutkama ja rivttiid ektui go guoská olbmo biologalaš ávdnasiidda ja bioteknologiijai Ráđđehusa áŋgiruššan bioteknologiijain mielddisbuktá stuorra rievdadusaid iešguđet njuolggadusaide ja geavadii go guoská dearvvašvuođaregistariid ja biobáŋkkuid ovddideapmái . Stivralahtuid nammadeapmi regionála ja vuollásaš dearvvašvuođadoaimmahagaide Sámi lohkanguovddáš Vatnjavári skuvlla , Skániin ja Billávuona skuvlla , Porsáŋggus heaittiheapmi Guovllustivrraid nammadeapmi Sámediggeráđi dieđáhusa čuovvoleapmi sámi boazodoalu birra Ráfáiduhttin Finnmárkkus 2011 Sámedikki jahkedieđáhus - Vuođđooahpahusa dábálaš oahpponeavvut 2011 Sámedikki jahkedieđáhus - Bálvalit álbmoga sámegillii Sámelága giellanjuolggadusaid vuođul 2011 Sámedikki jahkedieđáhus - Buorit rámmaeavttut sámi mánáidgárddiide 2011 Sámedikki jahkedieđáhus - Vuoigatvuohta oahppovirgelohpái 2011 Sámedikki jahkedieđáhus - konsultašuvdna ja gulahallan guovddáš eiseválddiiguin oahpahus guoski áššiin Movt doaibmá siskkáldas gulahallan Sámediggeráđis go guoská evttohusaide ja daid čuovvoleapmái ? Go guoská Davvi-Trøndelága fylkkasuohkana evttohussii , de lea Sámediggi dorjon dán evttohusa . Nubbi ášši guoská boazolohkui , go ráđđi dieđáhusa mielde áigu : Váikkuhit ahte ásahuvvo sierra rievttálaš kommišuvdna mii galgá čilget siskkáldas riektediliid boazodoalus ? Dát ii guoskka dušše Finnmárkui , muhto olles riikii . Láhka guoská earret eará guovddáš stáhta- , fylkkasuohkan- ja suohkanhálddahusaide ja sin vuollásaš orgánaide , ja hálddašanfitnodagaide nu go Televerkii , postii ja stáhtalaš oasusservviide mat erenomaš lága bokte leat ásahuvvon , duopmostuoluide , ja almmolaččat Skuvllat gullet maid dán lága vuollai , muhto oahpahussii leat sierra njuolggadusat eará lágain nu ahte oahpahussii eai guoskka giellanjuolggadusat . Vuođđudusaide eai guoskka njuolggadusat álgoálggus , muhto jus hálddašanláhka gullá dákkár vuođđudusaide , de gusket maid giellanjuolggadusat daidda . Vuođđudusaide eai guoskka njuolggadusat álgoálggus , muhto jus hálddašanláhka gullá dákkár vuođđudusaide , de gusket maid giellanjuolggadusat daidda . Almmolaš foanddaide ja eará almmolaš orgánaide mat prinsihpalaččat gullet njuolggadusaid siskkobeallái , eai boađe árvalusa mielde njuolggadusat guoskat sidjiide jus eai leat erenoamážit mearriduvvon . Dán vuođul mii bajábealde čuožžu , de mearrida eaiggátvuohta gusket go giellanjuolggadusat dáidda ásahusaide ; ahte leat go ásahusat stáhtalaš dahje fylkkasuohkanlaš ásahusat , ja dahket go sii mearrádusaid stáhta dahje suohkana ovddas . Jus sii dahket mearrádusaid stáhtá dahje suohkana ovddas , de gusket giellanjuolggadusat Várjjat Sámiid museii . Sámediggi lokte áigeguovdilis áššiid mat gusket sámi mánáidgárdiide jahkásaš ovttasbargočoahkkimiin gaskat Sámedikki ja Máhttodepartemeantta . Sámediggi addá cealkámušaid gulaskuddamiidda mat gusket mánáidgárddiide ja jus vel dárbu de čađahuvvojit čoahkkimat ja konsultašuvnnat áššiin mat leat čielggadallojuvvome . Giellanjuolggadus guoská oahpaheddjiide , geat barget gieldda dahje stáhta skuvllain , gea § 3-7 . // SáB 2011 Sámedikki jahkedieđáhus - Konsultašuvdna ja gulahallan guovddáš eiseválddiiguin oahpahus guoski áššiin Sámelága giellanjuolggadusat bohte fápmui 1992:s , ja gusket sámegiela hálddašanguoylluide . Dásseárvu guoská buot surggiide servodagas ja galgá leat integrerejuvvon oassi Sámedikki doaimmain . Konsulterenbargovuogit gusket buot áššesurggiide , omd. láhkabargguiguin dahje hálddahuslaš doaimmain main sáhttá dadjamuš sámiid beroštumiide njuolga . Sámediggi lea ovttasbargan iešguđetlágan aktevrraiguin áššiid birra mat gusket sámi mánáidgárdesuorgái . Mii ovddideimmet maiddái Sámedikki oainnu gustovaš lágaid ektui sámi mánáid ja mánáidgárddiid birra , ja makkár vásáhusat mis go guoská sámi mánáid vejolašvuođaide oažžut mánáidgárdefálaldagaid mii lea heivehuvvon mánáid sámi gillii ja kultuvrii . Dál ii leat Sámedikki váldi ja ovddasvástádus čielggas mii guoská lága bokte mearriduvvon vuoigatvuođaide oahpahusas . Dát leat šiehtadallojuvvon , fásta čoahkkimat , gos áigeguovdilis áššit váldojuvvojit bajás sihke mat gusket mánáidgárddiide ja vuođđooahpahussii . Čoahkkimiid mihttomearri lea diehtojuohkin iešguđet plánaid birra ja oktasaš hástalusaid birra mat gusket oahpahussii ja ohppui . Máhttodepartemeanta lea dieđihan ahte sii leat váldán vuhtii Sámedikki cealkámuša mielde oahpahusláhkii ja priváhtaskuvlaláhkii , mii guoská gelbbolašvuođagáibádussii sámegiela oahpahusas . Dán vuođul lea Sámediggi 2011:s dahkan čuovvovaččat mii guoská oahppoplánaide : Máhttodepartemeanta lea bidjan johtui hábmenbarggu válljenfága oahppoplánain nuoraidskuvladásis . Oahpahusdirektoráhtta lea 2010 rievdadan dárogiela dábálaš oahppoplána áššiide mat gusket lohkamii ja fidnoohppui . Dan maŋŋil áigu departemeanta gulahallat Sámedikkiin ja Sámi allaskuvllain guorahallandihti lea go dárbu rievdadit láhkaásahusa mii guoská Sámi allaskuvlii . Leat máŋga ođđa bargi boahtán geain lea nana gelbbolašvuohta , ja dat guoská buot sámi gielaide . Guorahallan guoská giellaguovddážiidda mat ožžo vuođđodoarjaga Sámedikkis áigodagas 2006-2010 . Lea leamaš diehtojuohkin mearriduvvon ja dohkkehuvvon sámegiel čállivuogi birra mii guoská almmolaš čujuhusaide , báikenamaide , giliide , suohkana luottaide , gáhtaide jna. . Sámediggái bohte ohcamat mat gusket vuođđoskuvlla mánáid giellanannemii nugo lohkangursii ja leaksoveahkkái . Sámediggi lea váldán oktavuođa Kulturdepartemeanttain go guoská boahttevaš bargui kulturpolitihkain maŋŋá 2014 . Sámediggi deaivvada dávjá sámi kulturviesuid ovddasteddjiiguin guorahallan dihte áššiid mat gusket ásahusdieđáhusa ja áigeguovdilis áššiid čuovvoleapmái . Bargu mii guoská eaiggátvuhtii , hálddašeapmái , doibmii ja dáláš rusttega bajásdoallamii ii leat vuos loahpahuvvon . Departemeanta ja Samediggi leat maiddái soahpan ahte innovatiivvalaš prošeavttaiguin nugo Nuoraj-tv berre jotkojuvvot ja geavahuvvot ovdamearkan čuovvoleapmái go guoská sámegiela geavaheapmái mediain . SNPL áigu čuovvolit geahččalanortnega evaluerema mii guoská 16 jahkásaččaid jienastanvuoigatvuhtii válljejuvvon gielddain , SNPL barggu ektui vuolidit ahkeráji Sámedikki jienastanlohkui čáliheapmái . Buohkat eai ožžon doarjaga dán ortnega bokte , go ohcciin eai lean doaimmat mat gusket mánáide , nuoraide ja vuorrasiidda . Dasa lassin leat 3 deaivvadanbáikkis doaibmabijut mat njuolga čatnasit doaimmaide mat gusket mánáide , nuoraide ja vuorrasiidda . Dát lea viiddiduvvon guoskat maiddái guovtti máttasámi gildii . Erenoamážit guoská dát vuotnaguovlluide . Sámediggi lea duhtavaš go Guolástus- ja riddodepartemeanta čuovvolii Sámedikki evttohusa 2010:s ahte ii addit friija lobi bivdit gonagasreappáid nuorttabealde 26 Ø. Sámediggi lea registreren ahte Guolástusdirektoráhtas maŋit áiggis leat ollu geahppánan dakkár áššit mat gusket lobihis gonagasreabbábivdui dán guovllus . Go guoská johkabivdui , de bidjá bargolávdegoddi vuođđun fylkkamánni evttohusa ahte bisuhit bivddu otnáš dásis eanaš čázádagain . Sámediggi lea fuolas go leat areálariiddut árbevirolaš vuotnabivdiid ja guollebiebmanealáhusa gaskka , ja go leat birasváikkuhusat go guoská earret eará dasa go nu ollu gárgidit biebmoguolit . Guolástusdirektoráhta lea čuovvolan Sámedikki ávžžuhusa ja lea čađahan rabas gulaskuddama evttohusa ektui mii guoská bivdoeriide ja riddonjurjuid hálddašeapmái 2012:s , ja lea miehtan ahte addigoahtit buhtadusa riddonjurjuid goddima ovddas . Sámediggái lea deaŧalaš sihkkarastit buori čovdosa boazodoalu ealáhusorganisašuvnnaide maidda konvenšuvdna guoská . Sámedikkis leat leamaš konsultašuvnnat Eanadoallo- ja biebmodepartemeanttain divatláhkaásahusa birra mii guoská doallonjuolggadusaid rihkkumii ja láhkaásahussii bággosáhku ektui . - Sámedikki mielas lea buorre go divatgáibádus doallonjuolggadusaid rihkkumis guoská ovttaskas siidaoasseoamasteaddjái ( - oamasteddjiide ) . Deaŧalaš prinsihppa lea ahte sankšuvdnamearrádusat ja buhtadusgáibádus boazodoalus guoská njuolga dan boazodoallái geas lea ovddasvástádus , iige orohahkii nugo geavahus lea leamaš dán rádjai . Dás fuolakeahttá bovdejuvvui Sámediggi konsultašuvnnaide mii lei dušše dan birra mii guoská mearriduvvon rievdadusa čađaheapmái . Boazodoallohálddašeami rievdadeapmi eaktuda dan sámepolitihka joatkima man ulbmilin lea ahte mearridanváldi áššiin mat erenoamážit gusket sámi álbmogii sirdojuvvo Sámediggái . Danne áigu SPR bargat dan ala ahte guoskevaš stáhtat čuovvolit iežaset geatnegasvuođaid mat guske sámi álbmogii . Ruovttoluotta diehtu oasseváldiin lea leamaš ahte prográmma lea lihkostuvvan hui bures go guoská sin dárbbuide easkaálgin . viiddiduvvui nu ahte dál guoská maiddái allaskuvlaohppui joatkkaskuvllaid lassin . Dat go ollu nissonolbmot leat searvan sihke go guoská ásaheddjiide Romssas ja duoji fidnooahppiortnegis lea mielde ollašuhttimin mihttomeari oažžut eanet nissoniid ealáhusaide . Guoskevaš guovllut bieggafápmohuksema várás leat seammás dakkár guovllut main eai leat stuorra teknihkalaš sisabahkkemat , dát guoská earret eará sullii 37 % Finnmárkku areálain . Go guoská váikkuhusčielggadanprográmmaid hábmemii , de soabai Sámediggi NČE:in sánádeami meahccegeavaheami váikkuhusčielggadeami oktavuođas ja mo galgá čielggadit váikkuhusaid boazodollui . Mii guoská Čoahkkingirjji čállit : Ellen Aina Eira // Ellen Mienna Danne ii guoskka huksen njuolgga ovtta ge ovdalis registrerejuvvon sámi kulturmuitui . Sámediggái lea deaŧalaš ahte minerálasearvvit ja váldeorgánat dovdet min oainnu dakkár áššiin mat gusket minerálaohcamii ja – roggamii sámi guovlluin . Dat guoská sihke daidda hálddašanbargguide main Sámediggi oaivvilda ferte váldit buorebut vuhtii árbedieđu , ja politihkkahábmen dasa mo mii duođaštit ja gaskkustit árbedieđu . Dát guoská erenoamážit sápmelaččaide , ja eará álgoálbmogiidda Árktisis gos dálkkádagat rivdet johtilepmosit . Báikediđoštallan guoskkai bartaguvlui Rindal suohkanis . Mii guoská áitojuvvon kulturmuittuide , de lea čađahuvvon báikediđoštallan Skarpdalenis Tyldalas dárkkistan , registreren ja ođđa registreren dihtii kulturmuittuid dakkár guovllus maid Saanti Sijte geavahit . Plánaprográmma ja plánabarggu álggaheapmi guoská veaike- ja golleroggamiidda guovlluin boares Biedjovákki ruvkkiid lahka . Ja de sáhttá doalahit plánaevttohusa dainna sávaldagain ahte addojuvvo sierralohpi duohtadit daid kulturmuittuid maidda plána guoská kulturmuitolága § 8 njealját lađđasa vuođul . Dat guoská ohcamiidda oažžut lobi jávkadit dihto kulturmuitošlájaid dihto eavttuid vuođul . Dasto gusket sámi mánáide sámegiela hálddašanguovllu siskkobealde sámelága njuolggadusat . guoská biebmoruovttuide ja mánáidsuodjalusásahusaide , áššis sámi mánáid goziheamis Mánáidviesus ja gelbbolašvuođa buoridanbarggus mánáidsuodjalusbálvalusas . Danne lea Sámediggi konsulteren Justiisa- ja politiijadepartemeanttain go guoská sámi mánáid vuoigatvuođaid goziheapmái Mánáidviesus . Sámediggi lea duhtavaš konferánssain , ja lea ožžon buriid dieđuid ruovttoluotta sihke oasseváldiin ja sáhkavuorrodolliin dan birra ahte konferánssas loktejuvvojedje guovddáš ja deaŧalaš fáttát mánáidsuodjalusa siskkobealde mat gusket sámi mánáide . Sámediggi lea bidjan merkii ahte Nationála dearvvašvuođa- ja fuolahusplána rahpá vejolašvuođa rievdadit njuolggadusaid ja geavahusa go guoská dearvvašvuođaregistariid ja bio-báŋkkuid ovddideapmái . Dát bargu guoská juo eandalii juste sámi álbmogii . Sámi álbmogis lea vuoigatvuohta searvat proseassaide mat gusket sin boahtteáigái . Nu lea maiddái áššis mii guoská etihkalaš standárddaid hábmemii ja eaiggátvuhtii bioteknologalaš áššiin . 8 Regionálaovddideapmi Sámedikki váldomihttomearrin regionálaovddideamis lea ealli sámi kultuvrra , giela ja servodateallima bisuheapmi ja ovddideapmi dain surggiin maidda ovttasbargošiehtadusat , mat leat Sámedikki ja fylkkagielddaid gaskka gusket . Guovttegielalašvuođadoarjaga oktavuođas lea Sámediggi ráhkadan individuála ovttasbargošiehtadusaid juohke gielddain ja fylkkagielddain sierra go guoská dasa movt dat galget ovdánahttit , nannet ja ovddidit sámi gielaid . #ILL Ovttasbargošiehtadusaid bokte šihttojuvvo makkár ovddasvástádus regionála eiseválddiin galgá leat go guoská sámi gillii , kultuvrii ja servodatovddideapmái . Gielddat leat Sámedikki politihka deaŧaleamos vuolggaheddjiid searvvis go guoská servodatsurggiide nugo oahpahus , mánáidgárddit , giella , kultuvra , areálahálddašeapmi ja ealáhusat . Sámediggi áŋgiruššá maid buoridit álgoálbmogiidda riikkaidgaskasaš riekteovdáneami Sámediggi njulge iežas riikkaidgaskasaš bargguid našunála ja riikkaidgaskasaš forain ja arenain mat gusket ON:i , davviguovllupolitihkkii , Sámi Parlamentáralaš ráđđái , Barentsovttasbargui , davviriikkaid ovttasbargui , Árktalaš ovttasbargui , Interreg ja Davit dimenšuvdna ( EU ) olahan dihte dáid mihttomeriid . Eai leat dušše našunála áššit mat gusket sámi álbmogii Norggas . Riikkaidgaskasaš politihkalaš proseassat gusket eanet ja eanet njuolga sámi servodahkii . Áššit mat leat digaštallojuvvon leat vuosttažettiin leamaš áššit mat gusket davviriikkapolitihkkii , dása gullet ealáhusovdáneapmi ja minerálabohkan sámi guovlluin , Barentsovttasbargu , Arktalaš Ráđđi ja olmmošvuoigatvuođagažaldagat ja álgoálbmotáššit ON:s . Álgoálbmogat fertejit maiddái oažžut ekonomalaš resurssaid vai sáhttet searvat friddja ja iešheanalaš aktevran riikaidgaskasaš mearridanproseassain ja ovttasbargoorgánain mat gusket davviguovlluide . Mii beasaimet guoskevaš , riikkaidgaskasaš foras vejolašvuođa muitalit Sámedikki barggu ja oainnu birra mii guoská sápmelaččaide erenoamážit deaŧalaš áššiide ja hástalusaide , ja árktalaš guvlui oppalaččat . ON erenoamášdieđiheaddji James Anaya bijai ovdan iežas jahkásaš raportta mii lei industriijafitnodagaid doaimmaid birra álgoálbmotguovlluin dahje dain guovlluin mat gusket álgoálbmotguovlluide . Olmmošvuoigatvuođaráđđi ávžžuhii ON-čállingotti ráhkkanahttit dokumeantta daid vugiid birra mo searvvahit álgoálbmotáirasiid oassálastit ON vuogádahkii dain áššiin mat gusket sidjiide . Vurdojuvvo ahte dán barggus lea njuolgga mearkkašupmi Sámediggái ja ahte Sámedikkis lea beroštus dasa , go dát guoská boahtteáiggi oassálastimii ON-orgánain ja iešheanalaš konsultašuvdnastáhtusii . Dát ovdáneapmi dávista Sámedikki mielas ollásit ON álgoálbmotvuoigatvuođaid julggaštusa mearrádusaide , mas earret eará deattastuvvo ahte dárbbašlaš doaibmabijut galget čađahuvvot sihkkarastin dihtii álgoálbmogiid oassálastima daidda riikkaidgaskasaš proseassaide mat gusket sidjiide . Bealit Sámedikkis , bargoaddi ja bargiidorganisašuvnnat , leat ovttasráđiid ásahan Sámedikki bargiid- ja bálkápolitihka , mii earret eará guoská oktavuhtii beliid gaskka . Sámediggi háliida ahte stáhta eiseválddit čuvvot bures mielde Sámedikki evttohusain ja rávvagiin buot beliid oktavuođas mat gusket sámegielaid gáhttemii ja ovddideapmái ja dan šláddjivuođas mii lea rikkis gielas buot geavahanvugiid dáfus ja sániid ja dajaldagaid geavaheami dáfus sámi ealáhusaid doaimmaheamis ja eará oktavuođain . Dásseárvu guoská buot surggiide servodagas ja galgá leat integrerejuvvon oassi Sámedikki doaimmain . Konsulterenbargovuogit gusket buot áššesurggiide , omd. láhkabargguiguin dahje hálddahuslaš doaimmain main sáhttá dadjamuš sámiid beroštumiide njuolga . Sámediggi lea ovttasbargan iešguđetlágan aktevrraiguin áššiid birra mat gusket sámi mánáidgárdesuorgái . Mii ovddideimmet maiddái Sámedikki oainnu gustovaš lágaid ektui sámi mánáid ja mánáidgárddiid birra , ja makkár vásáhusat mis go guoská sámi mánáid vejolašvuođaide oažžut mánáidgárdefálaldagaid mii lea heivehuvvon mánáid sámi gillii ja kultuvrii . Dál ii leat Sámedikki váldi ja ovddasvástádus čielggas mii guoská lága bokte mearriduvvon vuoigatvuođaide oahpahusas . Dát leat šiehtadallojuvvon , fásta čoahkkimat , gos áigeguovdilis áššit váldojuvvojit bajás sihke mat gusket mánáidgárddiide ja vuođđooahpahussii . Čoahkkimiid mihttomearri lea diehtojuohkin iešguđet plánaid birra ja oktasaš hástalusaid birra mat gusket oahpahussii ja ohppui . Máhttodepartemeanta lea dieđihan ahte sii leat váldán vuhtii Sámedikki cealkámuša mielde oahpahusláhkii ja priváhtaskuvlaláhkii , mii guoská gelbbolašvuođagáibádussii sámegiela oahpahusas . Dán vuođul lea Sámediggi 2011:s dahkan čuovvovaččat mii guoská oahppoplánaide : Máhttodepartemeanta lea bidjan johtui hábmenbarggu válljenfága oahppoplánain nuoraidskuvladásis . Oahpahusdirektoráhtta lea 2010 rievdadan dárogiela dábálaš oahppoplána áššiide mat gusket lohkamii ja fidnoohppui . Dan maŋŋil áigu departemeanta gulahallat Sámedikkiin ja Sámi allaskuvllain guorahallandihti lea go dárbu rievdadit láhkaásahusa mii guoská Sámi allaskuvlii . Leat máŋga ođđa bargi boahtán geain lea nana gelbbolašvuohta , ja dat guoská buot sámi gielaide . Guorahallan guoská giellaguovddážiidda mat ožžo vuođđodoarjaga Sámedikkis áigodagas 2006-2010 . Lea leamaš diehtojuohkin mearriduvvon ja dohkkehuvvon sámegiel čállivuogi birra mii guoská almmolaš čujuhusaide , báikenamaide , giliide , suohkana luottaide , gáhtaide jna. . Sámediggái bohte ohcamat mat gusket vuođđoskuvlla mánáid giellanannemii nugo lohkangursii ja leaksoveahkkái . Sámediggi lea váldán oktavuođa Kulturdepartemeanttain go guoská boahttevaš bargui kulturpolitihkain maŋŋá 2014 . Sámediggi deaivvada dávjá sámi kulturviesuid ovddasteddjiiguin guorahallan dihte áššiid mat gusket ásahusdieđáhusa ja áigeguovdilis áššiid čuovvoleapmái . Bargu mii guoská eaiggátvuhtii , hálddašeapmái , doibmii ja dáláš rusttega bajásdoallamii ii leat vuos loahpahuvvon . Departemeanta ja Samediggi leat maiddái soahpan ahte innovatiivvalaš prošeavttaiguin nugo Nuoraj-tv berre jotkojuvvot ja geavahuvvot ovdamearkan čuovvoleapmái go guoská sámegiela geavaheapmái mediain . SNPL áigu čuovvolit geahččalanortnega evaluerema mii guoská 16 jahkásaččaid jienastanvuoigatvuhtii válljejuvvon gielddain , SNPL barggu ektui vuolidit ahkeráji Sámedikki jienastanlohkui čáliheapmái . Buohkat eai ožžon doarjaga dán ortnega bokte , go ohcciin eai lean doaimmat mat gusket mánáide , nuoraide ja vuorrasiidda . Dasa lassin leat 3 deaivvadanbáikkis doaibmabijut mat njuolga čatnasit doaimmaide mat gusket mánáide , nuoraide ja vuorrasiidda . Dát lea viiddiduvvon guoskat maiddái guovtti máttasámi gildii . Erenoamážit guoská dát vuotnaguovlluide . Guolástusdirektoráhtas maŋit áiggis leat ollu geahppánan dakkár áššit mat gusket lobihis gonagasreabbábivdui dán guovllus . Go guoská johkabivdui , de bidjá bargolávdegoddi vuođđun fylkkamánni evttohusa ahte bisuhit bivddu otnáš dásis eanaš čázádagain . Sámediggi lea fuolas go leat areálariiddut árbevirolaš vuotnabivdiid ja guollebiebmanealáhusa gaskka , ja go leat birasváikkuhusat go guoská earret eará dasa go nu ollu gárgidit biebmoguolit . Guolástusdirektoráhta lea čuovvolan Sámedikki ávžžuhusa ja lea čađahan rabas gulaskuddama evttohusa ektui mii guoská bivdoeriide ja riddonjurjuid hálddašeapmái 2012:s , ja lea miehtan ahte addigoahtit buhtadusa riddonjurjuid goddima ovddas . Sámediggái lea deaŧalaš sihkkarastit buori čovdosa boazodoalu ealáhusorganisašuvnnaide maidda konvenšuvdna guoská . Sámedikkis leat leamaš konsultašuvnnat Eanadoallo- ja biebmodepartemeanttain divatláhkaásahusa birra mii guoská doallonjuolggadusaid rihkkumii ja láhkaásahussii bággosáhku ektui . - Sámedikki mielas lea buorre go divatgáibádus doallonjuolggadusaid rihkkumis guoská ovttaskas siidaoasseoamasteaddjái ( - oamasteddjiide ) . buhtadusgáibádus boazodoalus guoská njuolga dan boazodoallái geas lea ovddasvástádus , iige orohahkii nugo geavahus lea leamaš dán rádjai . Dás fuolakeahttá bovdejuvvui Sámediggi konsultašuvnnaide mii lei dušše dan birra mii guoská mearriduvvon rievdadusa čađaheapmái . Boazodoallohálddašeami rievdadeapmi eaktuda dan sámepolitihka joatkima man ulbmilin lea ahte mearridanváldi áššiin mat erenoamážit gusket sámi álbmogii sirdojuvvo Sámediggái . Danne áigu SPR bargat dan ala ahte guoskevaš stáhtat čuovvolit iežaset geatnegasvuođaid mat guske sámi álbmogii . Ruovttoluotta diehtu oasseváldiin lea leamaš ahte prográmma lea lihkostuvvan hui bures go guoská sin dárbbuide easkaálgin . Duodjestipeandaortnet viiddiduvvui nu ahte dál guoská maiddái allaskuvlaohppui joatkkaskuvllaid lassin . Dat go ollu nissonolbmot leat searvan sihke go guoská ásaheddjiide Romssas ja duoji fidnooahppiortnegis lea mielde ollašuhttimin mihttomeari oažžut eanet nissoniid ealáhusaide . Guoskevaš guovllut bieggafápmohuksema várás leat seammás dakkár guovllut main eai leat stuorra teknihkalaš sisabahkkemat , dát guoská earret eará sullii 37 % Finnmárkku areálain . Go guoská váikkuhusčielggadanprográmmaid hábmemii , de soabai Sámediggi NČE:in sánádeami meahccegeavaheami váikkuhusčielggadeami oktavuođas ja mo galgá čielggadit váikkuhusaid boazodollui . Mii guoská Čoahkkingirjji čállit : Ellen Aina Eira // Ellen Mienna Danne ii guoskka huksen njuolgga ovtta ge ovdalis registrerejuvvon sámi kulturmuitui . Sámediggái lea deaŧalaš ahte minerálasearvvit ja váldeorgánat dovdet min oainnu dakkár áššiin mat gusket minerálaohcamii ja – roggamii sámi guovlluin . Dat guoská sihke daidda hálddašanbargguide main Sámediggi oaivvilda ferte váldit buorebut vuhtii árbedieđu , ja politihkkahábmen dasa mo mii duođaštit ja gaskkustit árbedieđu . Dát guoská erenoamážit sápmelaččaide , ja eará álgoálbmogiidda Árktisis gos dálkkádagat rivdet johtilepmosit . Báikediđoštallan guoskkai bartaguvlui Rindal suohkanis . Mii guoská áitojuvvon kulturmuittuide , de lea čađahuvvon báikediđoštallan Skarpdalenis Tyldalas dárkkistan , registreren ja ođđa registreren dihtii kulturmuittuid dakkár guovllus maid Saanti Sijte geavahit . Plánaprográmma ja plánabarggu álggaheapmi guoská veaike- ja golleroggamiidda guovlluin boares Biedjovákki ruvkkiid lahka . Ja de sáhttá doalahit plánaevttohusa dainna sávaldagain ahte addojuvvo sierralohpi duohtadit daid kulturmuittuid maidda plána guoská kulturmuitolága § 8 njealját lađđasa vuođul . Dat guoská ohcamiidda oažžut lobi jávkadit dihto kulturmuitošlájaid dihto eavttuid vuođul . Dasto gusket sámi mánáide sámegiela hálddašanguovllu siskkobealde sámelága njuolggadusat . guoská biebmoruovttuide ja mánáidsuodjalusásahusaide , áššis sámi mánáid goziheamis Mánáidviesus ja gelbbolašvuođa buoridanbarggus mánáidsuodjalusbálvalusas . Danne lea Sámediggi konsulteren Justiisa- ja politiijadepartemeanttain go guoská sámi mánáid vuoigatvuođaid goziheapmái Mánáidviesus . Sámediggi lea duhtavaš konferánssain , ja lea ožžon buriid dieđuid ruovttoluotta sihke oasseváldiin ja sáhkavuorrodolliin dan birra ahte konferánssas loktejuvvojedje guovddáš ja deaŧalaš fáttát mánáidsuodjalusa siskkobealde mat gusket sámi mánáide . Sámediggi lea bidjan merkii ahte Nationála dearvvašvuođa- ja fuolahusplána rahpá vejolašvuođa rievdadit njuolggadusaid ja geavahusa go guoská dearvvašvuođaregistariid ja bio-báŋkkuid ovddideapmái . Dát bargu guoská juo eandalii juste sámi álbmogii . Sámi álbmogis lea vuoigatvuohta searvat proseassaide mat gusket sin boahtteáigái . Nu lea maiddái áššis mii guoská etihkalaš standárddaid hábmemii ja eaiggátvuhtii bioteknologalaš áššiin . 8 Regionálaovddideapmi Sámedikki váldomihttomearrin regionálaovddideamis lea ealli sámi kultuvrra , giela ja servodateallima bisuheapmi ja ovddideapmi dain surggiin maidda ovttasbargošiehtadusat , mat leat Sámedikki ja fylkkagielddaid gaskka gusket . Guovttegielalašvuođadoarjaga oktavuođas lea Sámediggi ráhkadan individuála ovttasbargošiehtadusaid juohke gielddain ja fylkkagielddain sierra go guoská dasa movt dat galget ovdánahttit , nannet ja ovddidit sámi gielaid . #ILL Ovttasbargošiehtadusaid bokte šihttojuvvo makkár ovddasvástádus regionála eiseválddiin galgá leat go guoská sámi gillii , kultuvrii ja servodatovddideapmái . Gielddat leat Sámedikki politihka deaŧaleamos vuolggaheddjiid searvvis go guoská servodatsurggiide nugo oahpahus , mánáidgárddit , giella , kultuvra , areálahálddašeapmi ja ealáhusat . Sámediggi áŋgiruššá maid buoridit álgoálbmogiidda riikkaidgaskasaš riekteovdáneami Sámediggi njulge iežas riikkaidgaskasaš bargguid našunála ja riikkaidgaskasaš forain ja arenain mat gusket ON:i , davviguovllupolitihkkii , Sámi Parlamentáralaš ráđđái , Barentsovttasbargui , davviriikkaid ovttasbargui , Árktalaš ovttasbargui , Interreg ja Davit dimenšuvdna ( EU ) olahan dihte dáid mihttomeriid . Eai leat dušše našunála áššit mat gusket sámi álbmogii Norggas . Riikkaidgaskasaš politihkalaš proseassat gusket eanet ja eanet njuolga sámi servodahkii . Áššit mat leat digaštallojuvvon leat vuosttažettiin leamaš áššit mat gusket davviriikkapolitihkkii , dása gullet ealáhusovdáneapmi ja minerálabohkan sámi guovlluin , Barentsovttasbargu , Arktalaš Ráđđi ja olmmošvuoigatvuođagažaldagat ja álgoálbmotáššit ON:s . Álgoálbmogat fertejit maiddái oažžut ekonomalaš resurssaid vai sáhttet searvat friddja ja iešheanalaš aktevran riikaidgaskasaš mearridanproseassain ja ovttasbargoorgánain mat gusket davviguovlluide . Mii beasaimet guoskevaš , riikkaidgaskasaš foras vejolašvuođa muitalit Sámedikki barggu ja oainnu birra mii guoská sápmelaččaide erenoamážit deaŧalaš áššiide ja hástalusaide , ja árktalaš guvlui oppalaččat . ON erenoamášdieđiheaddji James Anaya bijai ovdan iežas jahkásaš raportta mii lei industriijafitnodagaid doaimmaid birra álgoálbmotguovlluin dahje dain guovlluin mat gusket álgoálbmotguovlluide . Olmmošvuoigatvuođaráđđi ávžžuhii ON-čállingotti ráhkkanahttit dokumeantta daid vugiid birra mo searvvahit álgoálbmotáirasiid oassálastit ON vuogádahkii dain áššiin mat gusket sidjiide . Vurdojuvvo ahte dán barggus lea njuolgga mearkkašupmi Sámediggái ja ahte Sámedikkis lea beroštus dasa , go dát guoská boahtteáiggi oassálastimii ON-orgánain ja iešheanalaš konsultašuvdnastáhtusii . Dát ovdáneapmi dávista Sámedikki mielas ollásit ON álgoálbmotvuoigatvuođaid julggaštusa mearrádusaide , mas earret eará deattastuvvo ahte dárbbašlaš doaibmabijut galget čađahuvvot sihkkarastin dihtii álgoálbmogiid oassálastima daidda riikkaidgaskasaš proseassaide mat gusket sidjiide . Bealit Sámedikkis , bargoaddi ja bargiidorganisašuvnnat , leat ovttasráđiid ásahan Sámedikki bargiid- ja bálkápolitihka , mii earret eará guoská oktavuhtii beliid gaskka . Go galgá árvvoštallat rievdaduvvon areálageavaheami váikkuhusaid , de galget biddjojuvvot vuođđun dat Sámedikki njuolggadusat mat gusket dasa mo galgá árvvoštallat sámi beroštusaid vuhtiiváldima rievdaduvvon meahccegeavaheami oktavuođas Finnmárkkus , dannego sámi vuoigatvuođain ii galgga leat heajut riektesuodjalus guovlluin máttabealde Finnmárkku go Finnmárkkus . Čujuhuvvo dán oktavuođas maiddái EBD aiddostahttimiidda ( EBD neahttasiiddut 03.06.2011 ) ahte vuovdima oktavuođas dakkár guovlluin mat gusket Sámi vuoigatvuođalávdegotti 2:ii galgá dahkkojuvvot čielggasin oastái ahte daidda vuoigatvuođaide mat das ležžet vuovdemihtádussii , ii gusto vuovdin , ja ahte Statskog ii sáhte váldit ovddasvástádusa dain vejolaš hehttehusain maid dát mielddisbuktá oastái boahtteáiggis . Go guoská dan árvvoštallamii váikkuhusaid areálaid rievdaduvvon geavaheamis , de ii galgga sámi vuoigatvuođain guovlluin máttabealde Finnmárkku leat heajut riektesuodjalus go guovlluin Finnmárkkus . Čujuhuvvo dán oktavuođas maiddái EBD aiddostahttimiidda ( EBD neahttasiiddut 03.06.2011 ) ahte vuovdima oktavuođas dakkár guovlluin mat gusket Sámi vuoigatvuođalávdegotti 2:ii galgá dahkkojuvvot čielggasin oastái ahte daidda vuoigatvuođaide mat das ležžet vuovdemihtádussii , ii gusto vuovdin , ja ahte Statskog ii sáhte váldit ovddasvástádusa dain vejolaš hehttehusain maid dát mielddisbuktá oastái boahtteáiggis . Go guoská dan árvvoštallamii váikkuhusaid areálaid rievdaduvvon geavaheamis , de ii galgga sámi vuoigatvuođain guovlluin máttabealde Finnmárkku leat heajut riektesuodjalus go guovlluin Finnmárkkus . Sámi skuvlaii galgá addit oahppái oadjebas čatnaseami iežas identitehtii ( Dán oktavuođas lea doaba sámi skuvla oassi oktasašskuvllas ja guoská skuvlii dahje jovkui mii čuovvu Máhttoloktema oahppoplánadahkosa – sámi ) . Sámi skuvllas galget oahppit dovdat ahte sii ieža oassálastet ja leat eaktobiddjit mearrádusaide mat gusket sihke iežaset ja ohppiidjoavkku oahppamii . Ferte maid juohkit eanet dieđuid stipeandaortnegiid birra oahpaheaddjistudeanttaide geain oahpus leat 30 oahppočuoggá sámegielas , go 2011:s ledje dušše 5 studeantta geat ožžo ruovttoluotta máksojuvvot 50 000 ru. dán ortnega vuođul mii lea rehkenastojuvvon guoskat olles 30 studentii , geahča juolludemiid sámi áigumušaide stáhtabušeahtas . Sullasaš árvvoštallamiid berre dahkat go guoská stáhtabušeahta kap 2410 , poastta 73 ortnegiidda daid studeanttaid ektui geat ovttastahttet giellaoahpuid ovdaskuvlaoahpaheaddjioahpuin , vuođđoskuvlaoahpaheaddjioahpuin ja geavatlaš pedagogalaš oahpuin , ahte sii ožžot vuoliduvvot oahppoloana 50 000 ruvnnuin . Dát guoská sihke fálaldahkii fágalaš čiekŋudeamis , vuođđogálggain , lohkamis , erenoamášpedagogihkas ja metodihkas . Dilli mii guoská sámi oahpponeavvuide lea ain ahte buvttadeapmi eaktuda : Doarvái juolludeamit ain sáhttit ollásit ruhtadit buvttadeami ( earret eará Sámedikki politihka ektui ahte sámi oahpponeavvut galget leat nuvttá skuvlaeaiggádiidda – mii mielddisbuktá ahte márkan ii gávdno dábálaš mearkkašumiin ) Doarvái oahppan ja gelbbolaš oahpponeavvočállit Doarvái gelbbolašvuohta lágádusain vai sáhttet ráhkadit ođasmahttojuvvon ja ođđaáigásaš oahpponeavvuid kvalitehtalaččat bures ja doarvái jođánit Stuora ávki livččii stuorát prošeavttas gos digitalisere sámi oahpponeavvuid . Dákkár resursabiras sáhttá dahkat bivnnuheabbon ja gelddolaččabun bargat skuvlii guoskevaš hástalusaiguin sihke mii guoská oahpahusa fállat , ovdánahttit oahpporesurssaid ja oahpponeavvuid . Maŋemus áiggiid lea medias boahtán ovdan ahte dárogielat oahpponeavvut maid sihke dáru ja sámi mánát geavahit vuođđooahpahusas , leat máŋgga háve vuđolaš kvalitehtaváilivuođat mat gusket dan diehtaga mii boahtá ovdan sámi áššiid birra . Eisseválddit fertejit muitalit lágádusaide ahte mii guoská oahpponeavvuid kvalitehtaheadjuvuhtii , galgá vuitojuvvot . Mii guoská dasa ahte sihkarastit ahte dieđut dáruiduhttima birra gulustuvvet , de lea dehálaš ahte diet diehtojuohkin dahpahuvvo skuvlasystema čađa ja oahppaplánaid ja dábálaš oahpahusa bokte . #ILL Sámediggi ferte dan bidjat guovddážii oahpahuspolitihkkas ja deattuhit dán politihkalaš barggus mii guoská oahpahus- ja oahppogažaldagaide boahtte jagiid . Dat lea guovddaš hástalus skuvllaide otne ahte várra lea stuora roggi gaskkal prinsihpaid mii guoská oahpahussii , ja dan oppalaš oassái oahppoplánabuktagis ja oahppoplánas oktagasfágain ja maiddai organiseren hástalusat mat gávdnojit go eai leat doarvái ollu oahppan oahpaheaddjit , oahppoávdnasat , ja fága- ja diibmologoheiveheapmi . Norgga eiseválddit eai sáhtte duvdit ovddasvástádusa oahpahusas mii addo sámi ohppiide čujuhusain earáide , vuolitdási plánat vuollelis systemas , dat gávdno sullásaš ovttasvástádus Norgga eiseválddiin mii guoská sámi ohppiide nugo eará ohppiide vuođđooahpahusas . Dat lea ge duogáš dasa ahte gáibiduvvo vuđolaš guorahallan hástalusain sámi skuvllain , maiddái guovddáš eiseválddiide , mihtuin ahte bidjat johtui doaimmaid mat sihkkarastet ohppiide seamma dássásaš ja buori oahpahusa ja oahpu – dat guoská maiddai iežas gillii . Dasa fertejit bidjat doarvái návccaid vai olahit dan mihttomeari mánáid gielalaš iešheanalaš vuoigatvuođa dihte , mii guoská sihke mánáidkonvenšuvnna ja internašunála konvenšuvdnii . Máhttoloktema oahpahusprinsihpaid ferte čuovvut , ja skuvlaeaiggádiidda , skuvlajođiheddjiide ja oahpaheddjiide galgá addot vuođđu man bokte sii sáhttet leat dihtomielalaččat dan ovddasvástádussii ja oažžut vuđolaš bagadallama go guoská sisdollui ja viidodahkii das ahte sihkkarastit ahte sámi Čoahkkingirjji čállit : Ellen Aina Eira // Ellen Mienna Dieđut sámi ohppiid vuoigatvuođaid birra ja njuolggadusaid birra mat gusket sámi diliide , fertejit loktejuvvon dáin oahpuin . Mii guoská kulturskuvlii , astoáigeortnegii ja leaksoveahkkái , de berrejit dát divaštallamat gehččot ollesbeaiskuvlla ságastallama ektui . Dát ii guoskka nu galli fylkkagildii , dilli Romssa fylkkas lea nu ahte doppe leat badjel 100 oahppi geain lea sámegiella fágan , muhto dat oahppit vázzet skuvlla iešguđege skuvllain ja sierra jahkecehkiin ja fágakodain . Fágaide mat gusket ámmátfágaide sáhttá earret eará oažžut fágareivve duojis , fágareivve boazodoalus ja eará guovddáš oahpuin mat dárbbašuvvojit sámi servodagas . Dát mielddisbuktá ahte ferte sihkkarastot ahte leat dohkálaš oahpaheaddjit ja bagadeaddjit joatkkaskuvlla oahpaheamis , ahte leat doarvái oahpponeavvut ja oahpporesursat , ja ahte lea eanet dutkan dakkár fáttáin mat gusket fága- ja ámmátoahpahussii . Dát mielddisbuktá maid dan ahte mihttomearit mat gusket dasa ahte sihkkarastit dan ahte eanet gánddaid vázzet lohppii ámmátskuvllaid ovdamearkadihti Finnmárkkus lea okta dain hástalusain maid ferte lagabui iskat , ferte maid lagabui geahččat fága- ja ámmátoahpahusa kvalitehta , ja maid geahččat leago beaktil sámi servvodahkii ja maid leago olámuttos oahpu , ja maid iskat mo lea dilli fidnoohppiid sajiid ektui ja geahččat fidnoohppiid áigodaga ruhtadeami . Lea maiddái dehálaš definere doaibmabijuid mat gusket fága- ja ámmátoahppu stáhtusii bargoeallima ja servvodaga oktavuođas . Dasa guoská sámi ovddastupmi Ungt Entreprenørskap:as fylkkain . Gáiddusoahpahus lea dehálaš oassi sámi skuvllas , erenoamážit soaitá dat guoskat lullisámi guvlui gos earret eará leat unnán oahpaheaddjit ja oahppit orrot bieđgguid ja guhkkálagaid . Lullisámegieloahpahusas leat golbma beali mat gusket sidjiide geain ii leat sierra oahpaheaddji skuvllas , namalassii ieš gáiddusoahpahus , johtti oahpaheaddji ja hospiteren bargu dan skuvllas mii fállá gáiddusoahpahusa . Dán oktavuođas ferte Sámediggi árvvoštallat mii berre mearriduvvot láhkaásahusa bokte dasa mii guoská sámi ohppiid gáiddusoahpahusfálaldahkii . Dasa guoská metodihkka , heiveheapmi ja ovdáneapmi . Sámedikkis lea ráddjejuvvon váikkuheapmi suohkaniid iešstivrejupmái mii guoská giliskuvllaid heaittihemiid hástalusaide . Dasa mii guoská áigumuššii ja daid geahččaladdan doaimmaide defineren - ja ásahan dihte resursaskuvllaid sámi guovlluide , de dát strategiija ferte Sámedikki bealis buorebut guorahallojuvvot ja čanastuvvot . Sámedikkis berre čielggaduvvon strategiija dasa mii guoská daid resursaskuvllaide mat ásahuvvojit Sámedikki doarjagiin . Ovdal ledje ollu dárkilet mearrádusat mat guske skuvlasáhttoáiggi bajimus rádjái , dán oktavuođas lea daid maŋimus áiggiid dát dilli šaddan eanet eahpečielggas dan ektui ahte skuvlamánát šaddet geavahit dohkketmeahttun guhkes áiggi skuvlasáhtosteapmái . Danne lea dárbbašlaš ahte Sámediggi sihkkarastá ahte VOX goziha maiddái sápmelaš rávisolbmuid dárbbu nannen ja ovddidan dihte vuođđogelbbolašvuođa sámegielas ja sámegillii oassin iežas áŋgiruššansuorggis , earret eará ferte prográmma bargoeallima vuođđogelbbolašvuođa várás ollu eanet guoskat maiddái sápmelaš rávisolbmuide . Go guoská rávisolbmooahpahussii fylkkagieldda dásis , de lea deaŧalaš ahte sápmelaš rávisolbmot geat váldet joatkkaskuvladási gelbbolašvuođa , ožžot láhčima sámi sisdoalu ektui oahpuin ja sámegielas . Dát guoská erenoamážit mánáide . Gažaldagat mat gusket Sámedikki máhtto- ja bearašossodahkii ja dáláš rollii nugo muđuige olles hálddahussii maid sáhttá gohčodit Sámediggeráđi politihkalaš čállingoddin , berrejit árvvoštallojuvvot dan rolla olis mii Sámedikki oaivila mielde galgá leat oahpahus- ja oahppoáššiid ektui . Go ovddiduvvo doaibmabidjoplánaevttohus daid surggiide mat gusket Sámediggedieđáhussii oahpahusa ja oahpu birra Sámedikki dievasčoahkkimii , de lea deaŧalaš ahte váikkuhangaskaoapmeapparáhta lea geahčaduvvon ja sihke Sámedikki , regionála orgánaid ja nationála orgánaid gáibádusat go áigu árvvoštallat áŋgiruššama suorggis dan politihka olis maid Sámediggi háliida duohtan čađahit . Lunddolaš lea ahte dákkár čuovvolanáššis oainnusmahttojuvvo konkrehta dárbu oažžut eanet juolludusaid go duođai lea dárbu vuođđooahpahusa sierra surggiin go guoská sámi beliide . Sámedikki rolla mii guoská oahpahusa sisdollui ja vuođustussii , lea ahte Sámediggi lea mielde mearrideamen eavttuid oahppoplánaide Sámediggi berre bargat árjjalaččat dainna ulbmiliin ahte oažžut alit oahppoásahusaid sihkkarastit ahte dakkár fáttát váldojuvvojit mielde oahpuide , ja ahte sámegiella čiekŋudeapmin fállojuvvo oahpaheaddjioahpu studeanttaide ortnega vuođul mii lea rehkenastojuvvon guoskat olles 30 studentii , geahča juolludemiid sámi áigumušaide stáhtabušeahtas . Maŋemus áiggiid lea medias boahtán ovdan ahte dárogielat oahpponeavvut maid sihke dáru ja sámi mánát geavahit vuođđooahpahusas , leat máŋgga háve vuđolaš kvalitehtaváilivuođat mat gusket dan diehtaga mii boahtá ovdan sámi áššiid birra . Kulturskuvla , astoáiggeortnet ja leaksoveahkki Mii guoská kulturskuvlii , astoáigeortnegii ja leaksoveahkkái , de berrejit dát divaštallamat gehččot ollesbeaiskuvlla ságastallama ektui . Dat mielddisbuktá ahte oahpahus ii sáhte heivehuvvot doarvái bures , ja dat guoská erenoamážit fidnofágaide . Fágaide mat gusket fidnofágaide sáhttá earret eará oažžut fágareivve duojis , fágareivve boazodoalus ja eará guovddáš oahpuin mat dárbbašuvvojit sámi servodagas . Dát mielddisbuktá ahte ferte sihkkarastot ahte leat dohkálaš oahpaheaddjit ja bagadeaddjit joatkkaskuvlla oahpaheamis , ahte leat doarvái oahpponeavvut ja oahpporesursat , ja ahte lea eanet dutkan dakkár fáttáin mat gusket fága- ja fidnooahpahussii . Dát mielddisbuktá maid dan ahte mihttomearit mat gusket dasa ahte sihkkarastit dan ahte eanet gánddaid vázzet lohppii fidnoskuvllaid ovdamearkadihti Finnmárkkus lea okta dain hástalusain maid ferte lagabui iskat , ferte maid lagabui geahččat fága- ja fidnooahpahusa kvalitehta , ja maid geahččat leago beaktil sámi servvodahkii ja maid leago olámuttos oahpu , ja maid iskat mo lea dilli fidnoohppiid sajiid ektui ja geahččat fidnoohppiid áigodaga ruhtadeami . Lea maiddái dehálaš definere doaibmabijuid mat gusket fága- ja fidnooahppu stáhtusii bargoeallima ja servvodaga oktavuođas . Dasa guoská sámi ovddastupmi Ungt Entreprenørskap:as fylkkain . Go lea vuosttaš geardi go Sámdiggi ráhkada dákkár bajitdási dieđáhusa mii guoská oahpaheapmái ja oahpahussii , de mearkkaša dat ahte dieđáhus ferte sisttisdoallat muhtun prinsihpalaš čielggademiid , earenoamážit dan ektui mii lea Sámedikki rolla . Dáinna dieđáhusain áigu Sámediggi čalmmustahttit oahpahuspolitihkalaš hástalusaid ja prinsihpalaš beliid mat gusket Sámedikki rollii oahpahuspolitihkas . Dasa lassin lea oktavuohta ja gulahallan guovddáš eiseválddiiguin mearrideaddjin dasa ahte doallá go Norga iežas álbmotrievttalaš geatnegasvuođaid mat gusket sámi mánáide ja nuoraide , ja sámi álbmogii ollislaččat . Sámediggedieđáhus fátmmasta viidát ja guoskkahallá eanas áššiid mat gusket sámi bajášsaddamii ja oahpahussii . Eanas dat leat dakkár áššit nugo oahpahusa rámma mii lea mearriduvvon lágain ja láhkaásahusain , suohkaniid ja fylkasuohkaniid politihkalaš ja hálddahuslaš mearrádusat mat gusket skuvllaide ja daid fálaldagaide , ja makkár ovttasbargu lea fidnodagaiguin gos fidnooahppit galget oažžut oahpu . Eanas áššit gusket dihto doaimmaide maid sihke sámi nuorat ja rávisolbmot dáhtoše Sámedikki ásahit , oassin ollislaš oahpahuspolitihka ovddideamis . Norgga oahpahusláhka guoská vuođđoskuvlii , joatkkaoahpahussii ja rávisolbmuid oahpahussii . Dat guoská buot sámegielaide mat geavahuvvojit Norggas ; namalassii nuortalaš , - davvi , - bihtán , - julev- ja lullisámegillii . Go dieđáhusas čállojuvvo sámegiella , de dat guoská buot sámegielaide , jus ii čujuhuvva guđege gillii earenoamážit . Sámi skuvllas ja oahpahusas lea guovddáš sadji sámi servodaga ovddideamis , ja Sámediggi guorrasa daid bajitdási rávvagiidda maid sámi skuvladutkit lea buktán , mat gusket sámi skuvlla sámi sisdollui . Sámedikkis nugo sápmelaččaid álbmotválljejuvvon ásahusas lea maid sadji digaštallamiin mat gusket sámi skuvllaid árvovuođu ovddideapmái . Dat guoská maid sámi skuvlii . Sámi álbmoga álbmotválljejuvvon ásahussan galgá Sámediggi jođihit doaimmas oahpahussuorggis nu ahte dat lea vuođđuduvvon sámi árvvuide ja bajitdási sámepolitihkalaš prinsihpaide mat gusket sámi iešmearrideapmái ja sápmelaččaid riikkaidgaskasaš ovttasbargui . Sámedikki bušeahttamearrádusat gusket buot Sámedikki politihkkasurggiide . Norga lea ratifiseren ON konvenšuvnna mii guoská mánáid vuoigatvuođaide ( mánáidkonvenšuvnna ) 1991:s . Maiddái ON konvenšuvdna siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra ( SP ) sisttisdoallá 24. artihkkalis sierra mánáide guoski mearrádusaid . Mearrádus gusto earenoamážit mánáide , muhto dat guoská maiddái rávisolbmuide geat ásset olggobealde iežaset ruovttuservodagaid , mii mearkkaša ahte mearrádusa sáhttá geavahit rávisolbmuid oahpahusa ektui . Dat guoská ábaida Davviriikkaid sámegielaid duođaš dillái , dat leat gažaldagat mat galget vuđoleappot suokkardallojuvvot sierra gielladieđáhusas . Ulbmil čielggademiin lei bálddastahttit davviriikkaid oahpahusdili ja kártet erohusaid mat gusket sámegielaid dillái , lágaide , veahkkeváriide , oahppoplánaide , hálddašeapmái jna. . Raporta čujuha ahte riikkaid oahppoplánain leat stuora erohusa , ja dasa lassin leat erohusat mat gusket gillii stuorámus cakkit mat dagahit ahte ii sáhte nuppi riikkaid oahpponeavvuid geavahit . Raporta čujuha maid ahte dien golmma riikkas leat hui iešguđetlágan ruhtadanortnegat mat gusket dasa movt ruhtadit oahpahusa sámegielas ja sámegillii , ja maiddái iešguđetlágan doarjjaortnegat sámegiel oahpponeavvuid ovddidanbargui . Mii guoská sápmelaččaid birra diehtojuohkimii , de manná evttohus veaháš olggobeallái našunála rievtti . Davviriikkalaš sámekonvenšuvdnaevttohusas leat artihkkalat 26 , 28 ja 30 mat ábaida gusket oahpahussuorgái . Nubbe lađas guoská sápmelaččaide geat ásset olggobealde dieid guovlluid . Oahpahuslága njuolggadusat devdet 26. artihkkala gáibádusaid mat gusket oahpaheapmái vuođđoskuvllas . Vuosttaš lađđasa vuosttaš ja nuppi čuoggá sáhtášii áimmahuššat dan láhkái ahte biddjo gáibádussan ahte našuvnnalaš oahppoplánain , mat gusket buot ohppiide , galgá leat sámi sisdoallu , gč. oahpahuslága § 6-4 . Sáhttá gal diehttelas maid jearrat galgá go gáibádus mii guoská sámi kulturoahpahussii , nugo namuhuvvon 28. artihkkalis , maiddái gustot vuođđooahpaheamis viidáseappot . Maiddái goalmmát čuoggá gáibádus ; mii guoská sámi kulturoahpaheapmái olbmuide geat galget bargat sámi guovlluin , lea juoga ođas Norgga lágaid ektui 28. artihkkala nubbe lađas nanne stáhtaid geatnegasvuođa bearráigeahččat ahte jođihuvvo almmolaš diehtojuohkin sápmelaččaid birra , ja ahte dat dahkko ráđđálaga sámedikkiiguin . 24. artihkal geatnegahttá stáhtaid suodjalit , ovddidit ja viidánahttit sámegiela , ja das leat maid njuolggadusat mat gusket sámegiela geavaheapmái almmolaš oktavuođain . Stuoradiggi mearrida juolludemiid ja lea láhkaaddi eiseváldi mii mearrida ráđđehusa evttohusaid mat gusket oahpahusa ulbmiliidda ja rámmaide , nu maiddái oahpahuslága . Oahpahusláhka addá departementii láhkavuođa man vuođul sáhttá mearridit láhkaásahusaid ; omd. dan ektui man ollu oahpahusáigi oktiibuot galgá leat joatkkaoahpus , fidnoohppiide ja oahpaheaddjekandidáhtaide , ja maiddái láhkaásahusa mii guoská joatkkaoahpahusa cehkiide ja prográmmasurggiide ( fálaldagaide ) . Sámediggi lea oahpahuslágas ožžon válddi mii guoská oahppoplánaide , muhto dat lea hui gáržžes váldi . Dát mearrádus guoská sidjiide geaidda eará njuolggadusat eai atte vuoigatvuođa oažžut sámegieloahpahusa agi , ássanguovllu jna , geažil . Vuoigatvuohta dán paragráfa mielde guoská buohkaide , sihke sápmelaččaide ja earáide . Oahpahuslága § 6-3 guoská joatkkaoahpahusa ohppiide . Sámi ohppiin lea juohkehažžii guoski ( individuála ) riekti oažžut oahpu sámegielas joatkkaskuvllas . Mii guoská rávisolbmuid oahpporiektái , de dadjá oahpahuslága § 4A-1 ahte rávisolbmuin lea vuoigatvuohta oažžut heivehuvvon vuođđoskuvlaoahpaheami . Vuoigatvuohta beassat joatkkaohppui guoská sidjiide geat leat čađahan vuođđoskuvlla dahje sullasaš oahpu , ja geat ovdal eai leat ollasii čađahan joatkkaoahpahusa . Sámediggi lea ásahan ovttasbargošiehtadusaid sámi guovlluid fylkasuohkaniiguin , mat maiddái gusket oahpahuspolitihkkii . artihkkala ovttasbargošiehtadusas mii lea ráhkaduvvon Finnmárkku fylkasuohkaniin ; mas daddjo ahte goappešat šiehtadusbealálaččat áiguba bargat dan badjelii ahte fylkka joatkkaskuvllat láhčet oahpu sámegielfágain ja dat guoská maid fágaid sámi sisdollui.7 Viđat artihkal šiehtadusas mii lea ráhkaduvvon Romssa fylkasuohkaniin lea mihá dárkileabbo go Finnmárkku šiehtadus , das daddjo earet eará ahte šiehtadusbealálaččat áiguba bargat dan badjelii ahte joatkkaskuvllain Romssa fylkkas galgá oahpahus lágiduvvot Máhttolokten – sámi oahppoplánaid mielde , ja ahte fylkasuohkan áigu álggahit dihto prográmmafágaid.8 Viđat artihkal sisttisdoallá maid doaimmaid nugo ohppiid hospiterema ja ohppiid lonohallama sámi guovlluin . Viidáseappot leat šiehtadusat dan birra movt galgá áŋgiruššat oažžut oahpaheddjiid ja loktet oahpaheddjiid sámegielfágaide guoskivaš gelbbolašvuođa joatkkaskuvllas , ja gelbbolašvuođa mii guoská fágaid sámi sisdollui . Ovttasbargošiehtadus mii Romssain lea dahkkon , sisttisdoallá máŋga oahpponeavvokárten doaimma ja doaimma mat gusket rávisolbmuidoahpaheapmái . Sámedikki rolla mii guoská oahpahusa sisdollui ja vuođustussii , lea ahte Sámediggi lea mielde mearrideamen eavttuid oahppoplánaide . Raportta čájeha ahte leat erohusat mii guoská sámegiel ja sámegillii oahpahussii . Dan golmma sámegiela guovlluin leat sierralágan hástalusat sihke dan ektui mii guoská oahpaheddjiid ja oahpponeavvuid skáhppomii , ja maiddái das makkár oktavuohta lea oahppoplánaid áigumušain ja duohta dilis – makkár veahkkevárit leat gávdnamis , nugo iešguđetlágan mediat ja giellabáikkit . Dat guoská earenoamážit lullisámi oahpahussii . Jahkásaš bušeahttamearrádusain maid Sámedikki dievasčoahkkin dahká , lea vejolaš divodit vuoruhanlisttu mii guoská allaoahpu oahppostipeanddaide . Muđui áigut gieđahallat eará prinsihpalaš gažaldagaid mat gusket sámi alitdási ohppui sierra čielggadusas dahje dieđáhusas mas meannudit sámi alitdási oahpu . Sámediggi oaidná ahte jus galgat lihkostuvvat sihke bargguin mii guoská oahpaheaddjeohppui ja maiddái eará alitdási oahpuiguin , de dat ferte leat ovttasbargu mas máŋga eará oassálasti leat mielde . Butenschøn-lávdegoddi lea dál čielgggadeamen ollu dilálašvuođaid mat gusket sámi dutkamii ja allaohppui našunála , regionála ja internašunála geahččanguovllus . Mii guoská dasa ahte oččodit eanebuid váldit alitdásis sámi oahpu , de lea sámegiel institušuvnnain duppal hástalus . #ILL Dan barggus lea Sámediggi leamaš mielde ja lea leamaš ráđđádallamiin mat gusket strategiijadoaimmaide . Mii diehtit ahte sámegiel oahpaheddjiin dávjá lea váttis bargodilli , sihke fágalaš birrasa dáfus ja maiddái go guoská njuolgut bargobirrasii . Matematihkas lea maid dárbu hukset gelbbolašvuođa mii guoská sámegiel fágatearpmaide ja praktihkalaš metodaid geavaheapmái . Sámediggi oaidná maid dárbbu ásahit lagat gulahallama lágádusaiguin ja skuvlaoamasteddjiiguin áššiin mat gusket oahpponeavvuid geavaheapmái ja buvttadeapmái . Sámediggi lea ruhtadan pilohtaprošeavtta Ájluovtta skuvllas Divttasvuonas , mii lea okta dain ođđa doaimmain mat gusket oahpponeavvuid ovddideapmái . Oahpahuspolitihkalaš hástalus mii guoská buot sámi giellaguovlluide , lea ahte leat oalle unnán olbmot Norggas geat dieid gielaid hupmet . Sámediggi lea juo čađahan politihkalaš doaimmaid maiguin dustet hástalusaid mat gusket earenoamážit áitojuvvon sámegielaide . : “ Buot mii guoská giela ja oahpahusa heiveheapmái , beaivválaš bearašgielas mánáidgárdái ja viidáseappot skuvllaide , berre mu árvvoštallama mielde gessojuvvot miha čielgaseappot ovdan ja oainnusindahkkojuvvot miha buorebut go dál . 13 Geahča Gáldu – Álgoálbmogiid vuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáža loahppaárvvoštallama eamiálbmogiid rivttiid birra , Seminára iešguđetlágan oainnuid birra mat gusket iešmearrideapmái , Gáldu Čála – Eamiálbmotvuoigatvuođaid áigečála , Nr. 2/2009,”Sámi/2 iešmearrideapmi : Oahpahus , dutkan ja kultuvra ” , s.24 . Daid rámmaid siskkobealde maid departemeanta mearrida , lea Sámedikkis váldi addit láhkaásahusa mii guoská diekkár oahpu sisdollui . Dan rájes go Sámedikki ja stáhtalaš eiseválddiid konsultašuvdnavuohki mearriduvvui Gonagaslaš resolušuvnnain 2005:s , galgá Sámedikkiin ráđđádallat buot oahpahusáššiin mat gusket sámi beroštumiide . Muhto leat maid ollu hástallusat ovddabealde , earenoamážit gažaldagain mat gusket dasa movt ollislaččat lahkonit sámi oahpahuspolitihkkii . Sivvan dasa lea muhtun muddui dat ahte sámepolitihkka lea dego luovos oassi dain iešguđet departemeanttain , muhto maiddái dat ahte oahpahusáššit ( prošeaktadoarjagat oahpponeavvuide , earenoamáš doarjagat skuvlajođiheapmái ja sullasaččat ) álo leat Máhttodepartemeanta vuollásaš áššit , muhto dat gusket maid eará departemeanttaide main lea váldoovddasvástádus sámepolitihkalaš áššiide . Dan oktavuođas lea lunddolaš geahčadit lea go dárbu ollislaččat divodit Sámelága njuolggadusaid mat gusket Sámediggái ja oahpahuslágas dan oasi mii gusoká Sámedikki váldái . Ovttasbargošiehtadusat leat veaháš iešguđetláganat sihke hámi ja sisdoalu dáfus , muhto šiehtadusain ii leat detáljadásis daddjojuvvon makkár surggiide gusket . Sámediggi lea máŋgga geardde gieđahallan ja digaštallan njuolggadusaid mat gusket sámegiel oahpahusa refušuvdnamáksinmeriide . Sámi joatkkaskuvllaid geatnegasvuohta fállat sámegiel oahpu evttohuvvui nannejuvvot láhkaásahusa rievdademiin , ja seamma maid go guoská geatnegasvuhtii fállat oahpu Máhttolokten-Sámi oahppoplánabuktosiid mielde . Joavkku ráva mii guoská dasa ahte skuvlla doaibma galgá ruhtaduvvot stáhtabušeahta 222. kapihttalis , sisttisdoalai maid dan ahte skuvlla doaibma galggai ruhtaduvvot seammaládje go Snoasa ja Romssa sámi skuvllaid oahpahus-ja internáhttabálvalusat ruhtaduvvojit . #ILL Muhto Sámediggi oaidná dárbbu rievdadit lágaid mat gusket vuoigatvuhtii oažžut sámegieloahpu joatkkaoahpahusas . Mii guoská duoid eará sámeskuvllaid oamasteapmái mat dál leat stáhta hálddus , nugo ovdamearkkadihte Gaske- Nøørjen Saemienskovle Aarbortes , mii lea vuođđoskuvla maid stáhta oamasta . Sámedikki strategalaš plánas mii guoská oahpponeavvuid ovddideapmái leat čuovvovaš váldomihttomearit movt áigodagas 2008-2011 ovddidit oahpponeavvuid : Unnimusat 135 álggahuvvon oahpponeavvoprošeavtta mat gusket Máhttolokten-sám oahppoplánaide . Sámedikki strategalaš plánas mii guoská oahpponeavvuid ovddideapmái leat čuovvovaš váldomihttomearit movt áigodagas 2008-2011 ovddidit oahpponeavvuid : Unnimusat 135 álggahuvvon oahpponeavvoprošeavtta mat gusket Máhttolokten-sám oahppoplánaide . Makkár dilli lei čakčamánus 2011 : 151 oahpponeavvoprošeavtta mat gusket Máhttolokten-sámi oahppoplánaide . Mii guoská oahpaheddjiid oččodeapmái , de lea buorre oaidnit ahte julevsámegiel ohcciid lohku Nordlándda universitehta oahpaheaddjeohppui lea lassánan , dat váikkuha bures maŋit áiggi oahpaheaddjedillái julevsámegielas . Našunála oahpahuspolitihkka ferte sisttisdoallat ulbmiliid ja strategiijaid mat sihkkarastet ahte vuolimus standárddat mat gusket eamiálbmogiidda čuvvojuvvojit . Diekkár mieđiheami vuođul galgá eaŋkiloahppi oahpahuspolitihkalaš bajesmusdási ulbmil leat ahte sámi oahppis lea seamma árvu go eará ohppiin mii guoská riektái oažžut oahpu . Nannensuorgi guoská bajitdási gažaldagaide nugo oahpahussuorggi válddi hálddašeapmái , árvvuide maid Máhttolokten galggai ovddidit ja maidda galggai huksejuvvot , ja dat guoská maid dan gažaldahkii ahte gean ovddasvástádus lea sihkkarstit ahte sámi skuvla ja sámi oahppi oažžu kvalitehta dáfus buori oahpu mii lea huksejuvvon sámi árvvuide . Nannensuorgi guoská bajitdási gažaldagaide nugo oahpahussuorggi válddi hálddašeapmái , árvvuide maid Máhttolokten galggai ovddidit ja maidda galggai huksejuvvot , ja dat guoská maid dan gažaldahkii ahte gean ovddasvástádus lea sihkkarstit ahte sámi skuvla ja sámi oahppi oažžu kvalitehta dáfus buori oahpu mii lea huksejuvvon sámi árvvuide . Nannensuorgi bidjá maid smiehttat ahte dárbbašuvvo árvoságastallan mii guoská dasa makkár árvvuide min mánáid ja nuoraid oahpahus galgá vuođustuvvot , ja movt dan buoremus lági mielde galgá dahkat . #ILL Sámediggi oaidná maid dárbbu nannet skuvlaoamasteddjiid ja oahpaheddjiid gelbbolašvuođa mii guoská sámi ohppiid rivttiide . Máhttoloktema árvvoštallan čájeha ahte lea stuora gaska ovdagova ja duohtavuođa gaskka mii guoská sámegiela oahpaheapmái Norggas . Dat guoská earenoamážit guovlluide mat leat olggobealde sámegiela hálddašanguovllu , muhto maiddái hálddašanguovllu suohkaniidda gos sámegiella ii leat geatnegahttejuvvon . Dat guoská earenoamážit guovlluide mat leat olggobealde sámegiela hálddašanguovllu . Sámediggi dáhttu váikkuhit dasa ahte stáhta eiseválddit čuvvot internašuvnnalaš geatnegasvuođaid maidda Norga lea iežas čatnan , mat gusket dasa ahte sápmelaččain nugo eamiálbmogis lea riekti oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii . Diet mihttomearit fertejit maid guoskat sámi ohppiide , sámi geahččanguovllus . Sihke čielggadeami ovddideami oktavuođas dievasčoahkkimii , eaŋkilolbmuid jearahallamiin ja álbmotčoahkkimiin leat ožžon čielgasit dihtosii ahte leat ollu hástalusat mat gusket gáidosisoahpaheapmái . Sámediggi dáhttu buorebut čalmmustahttet makkár ovddasvástádus suohkaniin ja eará almmolaš veahkehanásahusain lea mii guoská doaimmashehttejuvvon sámi mánáide ja nuoraide , ja movt sin ja sin váhnemiid árgabeaivi lea , makkár heivvolaš oahppofálaldaga ožžot sii . Skuvlaheaitin lea váttisvuohta mii guoská maiddái sámi ohppiide . Dat guoská áibaida sámi bárdnemánáide nuoraidskuvladásis , geahččalit eastadit sin vai eai heaitte skuvllas , danin go bártnit sáhttet álkibut heaitit joatkkoahpahusas . Goalmmát nannensuorgi mii guoská dasa movt sihkkarastit sámi ohppiide seammadássásaš oahpahusa , lea lágaid ja struktuvrraid dásis . #ILL Sámediggi oaidná maid dárbbu rievdadit lága mii guoská riektái oažžut sámi oahpponeavvuid . Gulaskuddancealkámuš ii guoskan sámi mánáid ja nuoraid gáibadussii oažžut parallealla sámi oahpponeavvuid . Mánáidáittardeaddji cealká ahte váttisvuođat mat leat skáhppot ođđadárogiel parallealla oahpponeavvuid , ja eahpečielggasvuođat dan hárrái makkár oahpponeavvuide gáibádus guoská , dáidet Čoahkkingirjji čállit : Ellen Aina Eira // Ellen Mienna Oahpahusdirektoráhtta lea reivves Mánáidáittardeaddjái ( sin ref 2008/702/2008 ) čielgasit dadjan ahte oahpahuslága § 6-2 guoská maid dasa ahte lea riekti oažžut sámi oahpponeavvuid vuođđoskuvllas . Danin mii bivdit ge direktoráhta dárkileappot guorahallat movt sáhtášii buorebut sihkkarastit sámi mánáid vuoigatvuođaid mat gusket sámi oahpponeavvuide . Mii guoská oahpahusa struktuvrralaš rámmaide , nugo mat guovlluid mielde juohkin ; gos sáhttá ohcat joatkkaskuvlii , de lea dárbu dan buorebut oktiiheivejit ja gulahallat Sámedikkiin ja fylkasuohkaniiguin geat leat joatkkaskuvllaid ovddasvástideaddjit . 16 Geahča Mánáidáittardeaddji gulaskuddancealkámuša mii guoská oahpahuslága kapihtal 17 láhkaásahusrievdanevttohussii , ” Krav Lea hui dehálaš dohkkehit eahpeformálaš máhtu mii nuorain , rávisolbmuin ja vuorasolbmuin lea árbevirolaš vuođđoealáhusain , ja máhtu mii guoská guđege guovllu sámiid árbevirolaš luonddugeavaheapmái . Ráđđehusa prográmma mii guoská bargoeallima vuođđogelbbolašvuhtii ( BSA . Sámediggi oaivvilda ahte Sámedikkis galgá sámi oahpahusáššiin seammalágan rolla go fylkamánnes , ja danin fertešii ge oažžut ovttastahttin ja bearráigeahččan ovddasvástádusa mii guoská sámi mánáide ja nuoraide . Seammás lea dehálaš oktiiheivehit fylkamánniid , Sámedikki ja guovddáš eiseválddiid rolla ja ovddasvástádusa mii guoská sámegieloahpahussii , ja ahte fylkamánnet dovdet iežaset ovddasvástádusa mii guoská dasa ahte ovttastahttit oahpahusa iežaset geográfalaš guovllus . Seammás lea dehálaš oktiiheivehit fylkamánniid , Sámedikki ja guovddáš eiseválddiid rolla ja ovddasvástádusa mii guoská sámegieloahpahussii , ja ahte fylkamánnet dovdet iežaset ovddasvástádusa mii guoská dasa ahte ovttastahttit oahpahusa iežaset geográfalaš guovllus . #ILL Mii guoská eará eiseválddiid oktavuhtii , de dat gažaldat maid leat áigeguovdil dasto go sámelága divodišgoahtit ja go Sámediggi digaštallá movt ovddidit iežas rolla nugo politihkalaš orgána ja fágaásahus oahpahusáššiin . Sámedikki mielas lea lunddolaš ahte dikkis ain lea ovddasvástádus mearridit sáme oahppoplánaid , muhto hálida viidát ovddasvástádusa mii guoská eará fágaid oahppoplánaid sisdoalu mearrideapmái . Sámediggi oaidná dárbbu giddet eanet fuomášumi dasa movt Norga čuovvu olmmošvuoigatvuođaid standárddaid go guoská oahpaheapmái , ja earenoamážit makkár doaimmaid stáhta lea álggahan ja maid ferte álggahit vai sámi oahppit eai vealahuvvo skuvllas ja servodagas muđui . Dán oktavuođas veajašii leat ávkkálaš ásahit ovttasbargodoaimma mas leat fárus ásahusat maiddá ášši guoská , nugo dásseárvo-ja vealahanáittardeaddji , mánáidáittardeaddji , akademalaš ásahusat oppalohkái ja earenoamážit sámi oahpahus-ja dutkanbirrasat , Gáldu – Álgoálbmogiid vuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš ja Olmmošvuoigatvuođaidguovddáš . Sámediggi áigu čuovvolit James Anaya rávvagiid mat gusket sámi mánáid ja nuoraid riektái oažžut oahpu . Dat sáhttet leat earet eará oktasaš ulbmilat ja strategiijat dasa movt nannet dien golmma riikka oahpaheaddjeoahpu , oktasaš strategiijat ruošša sámiiguin mat gusket dasa movt lasihit dieđuid sápmelaččaid birra Ruoššas ja eará sullasaš barggut . Danin áigu Sámediggi bivdit ahte dan áššis álggahuvvojit konsultašuvnnat , main beassá čielggadit guđege ásahusa rolla sámi oahpahusas , ja maid boađus livččii lágaid rievdadeapmi mii sihkkarastá Sámediggái dan rolla maid diggi ieš hálida mii guoská bearráigeahččamii . Doaibmaplánain áigut árvvoštallat iešguđetlágan čovdosiid mat gusket oahpponeavvoráhkadeapmái . Mii guoská sámi joatkkaskuvllaid hálddašeapmái , de lea Sámediggi dan oaivilis ahte dat skuvllat galget ain bissut stáhta hálddus . Oahpahuspolitihkas galgá leat eanemus lági mielde oppalaš hábmi , mainna oaivvilduvvo ahte dat galgá guoskat buot sámegielaide ja galgá heivet buot guovlluide , sihke giliid ja gávpogiid ohppiide . Dan oktavuođas lea lunddolaš smiehttat lea go dárbu ollislaččat ođasmahttet sámelágas daid osiid mat meannudit Sámedikki ja oahpahuslágas daid osiid mat gusket Sámedikki váldái . Dieđáhus lea nannen ahte lea dárbu ođasmahttit earet eará sámelágas ja oahpahuslágas daid osiid mat gusket sámegieloahppanriektái Norggas vuođđoskuvladásis . Dasa dáhtošii Sámediggi ođasmahttet ja lasihit refušuvdnamáksinmeriid- ja doarjjamáksinmeriid mat gusket sámegieloahpahussii . Mii guoská Sámedikki stipeandarámmaide ja eará ekonomalaš váikkuhusaide mat čuvvot earet eará Máhttolokten-sámi , de lea ge hui dehálaš ahte eandalii Ođasmahtten- , hálddahus-ja girkodepartemeanta , searválaga Máhttodepartemeanttain , čuovvolit daid signálaid maid Sámediggi iežas bušeahttabargguin ovddida sámi servodaga ovddas . Gáibiduvvo lagat gulahallan stáhta eiseválddiiguin Sámedikki ekonomalaš rámmaid hárrái mat gusket našunála oahpahusdoaimmaid čuovvoleapmái ja Sámedikki iežas oahpahuspolitihkalaš doaimmaide . Sámepolitihkalaš ulbmil lea ahte mearridanváldi dakkár áššiin mat erenoamážit gusket sámi álbmogii , galgá sirdojuvvot Sámediggái . 11.01.11 mannosaš raportii mas son rávve Norgga konsulteret Sámedikki mearridanválddi sirdima birra Sámediggái dakkár áššiin mat gusket sápmelaččaid árbevirolaš ealáhusaide . Sápmelaččaid vuoigatvuohta mearridit iežaset vuoruhemiid dakkár áššiin mat gusket sin eallimiid ja eatnamiidda ja hálddašit min iežamet ekonomalaš , sosiála ja kultuvrralaš ovdáneami ILOkonvenšuvnna nr. 169 artihkkala 7 vuođul , bealušta dan ahte Sámediggái addojuvvo deaŧalaš rolla boazodoalu politihkkahábmemis ja hálddašeamis . Sámediggi meannuda dán áššis evttohusa mii guoská rievdadusaide boazodoallohálddašeamis vuođđu ja eavttut . Nubbi kuvlačuokkis rievdaduvvo leat ná : Sápmelaččaid vuoigatvuohta mearridit iežaset vuoruhemiid dakkár áššiin mat gusket sin eallimii ja eatnamiidda ja hálddašit min iežamet ekonomalaš , sosiála ja kultuvrralaš ovdáneami ILO konvenšuvnna 169 artihkkala 7 vuođul . Dasa lassin bohtet vel hástalusat mat gusket buvttaovddideapmái ja bohccobierggu vuovdaleapmái . Sámepolitihkalaš ulbmil lea ahte mearridanváldi dakkár áššiin mat erenoamážit gusket sámi álbmogii , galgá sirdojuvvot Sámediggái . Sápmelaččaid vuoigatvuohta mearridit iežaset vuoruhemiid dakkár áššiin mat gusket sin eallimii ja eatnamiidda ja hálddašit min iežamet ekonomalaš , sosiála ja kultuvrralaš ovdáneami ILO konvenšuvnna 169 artihkkala 7 vuođul . Árktalaš eanadoalu buktagiin lea stuorra potensiála sihke dasa mii guoská kvalitehtii ja árktalašguovlluid mearkagálvun . Dát guoská dávjá erenoamážit nuorra álggahedjiide geat eai nagot čohkket Seamma guoská maiddái dahkkofuođđariid ja fápmofuođđariid geasehangoluide , go fápmofuođar dárbu lea lassánan mealgat dađi mielde go gusat leat eanet bahčigoahtán mielkki . Oassi Sámedikki cealkámušain eanadoallošiehtadallamiid oktavuođas leat vuhtii váldojuvvon maŋimuš jagiin , muhto dat leat ráddjejuvvon guoskat Finnmárkku fylkii . Leat ollu guovllut olggobealde Finnmárkku gos ásset sámit geat barget eanadoaluin – dat guoská erenoamážit Romsii ja davit osiide Norlánddas . Ekonomalaš doaibmabijut mat biddjojuvvojit johtui sámi guovlluin galget guoskat stuorát guovlluide go dušše Finnmárkui . Sámediggi oaidná ahte eanadoalus leat ovddabealde stuorra hástalusat boahtteáiggis ja dat gusket erenoamážit eanadoallostruktuvrii maid ollugat leat gohčodišgoahtán árktalaš guovlun . Viđát čuoggá vuolde rievdaduvvo nubbin maŋimuš cealkka ja dat galgá leat ná : Dat seamma guoská maiddái gieddegilvagiid ja šibitjáffuid geasehangoluide , go dárbu šibitjáffuide lea lassánan mealgat dađi mielde go mielkebuvttadeaddji gusat ealli nammii leat eanet bahčigoahtán . Ekonomalaš doaibmabijut mat biddjojuvvojit johtui sámi guovlluin galget guoskat stuorát geográfalaš guovlluide . Dát mearkkaša dan ahte Sámediggi ja Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta galget soahpat bargovugiid go guoská sierra proseassaide mat loahpalaččat buvttihit eanadoallošiehtadusa . Dát mearkkaša dan ahte Sámediggi ja Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta galget soahpat bargovugiid go guoská sierra proseassaide mat loahpalaččat buvttihit eanadoallošiehtadusa . Árktalaš eanadoalu buktagiin lea stuorra potensiála sihke dasa mii guoská kvalitehtii ja árktalašguovlluid mearkagálvun . Dát guoská dávjá erenoamážit nuorra álggahedjiide geat eai nagot čohkket iežas kapitála . Dat seamma guoská maiddái gieddegilvagiid ja šibitjáffuid geasehangoluide , go dárbu šibitjáffuide lea lassánan mealgat dađi mielde go mielkebuvttadeaddji gusat ealli nammii leat eanet bahčigoahtán . Ekonomalaš doaibmabijut mat biddjojuvvojit johtui sámi guovlluin galget guoskat stuorát geográfalaš guovlluide . Go guoská dievdoolbmuide , de dievdoolbmot siseatnamis borgguhit veaháš eambbo go sii geat eai leat sápmelaččat . Go guoská narkotihkkii , de leat dušše 4% sámi nuorain geahččalan narkotihkka , dan ektui go 11% davvinorgga nuora . Go guoská sámi álbmogii de eai gávdno odne dieđut lobihis dálkkasgeavaheami ja gárihuhttima birra . Danne áigu Sámediggi fas čujuhit dan dárbbu mii dán joavkkus lea oažžut liige fuomášumi go guoská dearvvašvuođa váttuid eastadeapmái . Danne lea SANAG:is máhttu ja vásihusat mat leat mávssolaččat mii guoská sámi pasieanttaid gárrenávnnasfuolahussii . Sámediggi oaidná lunddolažžan ahte SANAG lea guovddážis go guoská gárrenávnnasfuolaheami ovddideapmái sámi pasieanttaid várás riikkalaš perspektiivvas . 1 Álggahus Dát dieđáhus guoská áigodahkii guovvamánu 8. b. njukčamánu - 29. b. 2012 ja čatnasa Sámedikki 2012 bušehttii . CEDAW rávvii ráđđehusa maiddái ahte čađahit nissonperspektiivva buot politihkas ja prográmmain mat gusket sámiide . jahkečoahkkimii , ja Rokkan nammasaš konferánsii Narviikkas , gos fáddán lei earret eará vásihusat geahččalanortnegis mii guoská 16 jahkásaččaid jienastanvuoigatvuhtii . Dattetge lea dárbu dovddahit dan čielgasit láhkaásahusain mat gusket mánáid bearráigeahččamii biebmoruovttuin ja mánáidsuodjalanásahusain . Danne lea Sámediggeráđđi konsulteren Mánáid- , dásseárvo- ja searvadahttindepartemeanttain go guoská bearráigeahččama ja biebmoruovttu birra láhkaásahusaid rievdadeapmái . Dát guoská vuođđoohppui sihke joatkkaoahpahusas ja alit oahpus . Sámediggeráđđi oaivvilda ahte dát láhkaásahus guoská njuolga sámi álbmogii , ja danne lea bivdán konsultašuvnnaid láhkaásahusa hábmema oktavuođas . Plánejuvvon huksen guoská guovtti orohahkii , Voengelh-Njaarke orohahkii Nordlándda boazoguohtunguovllus ja Åarjel-Njaarke orohahkii Davvi-Trøndelaga boazoguohtunorohagas . Sámediggi lea čujuhan ahte doaibmabidju guoská njuolgga sámi orohahkii ja Jillen-Njaarke orohahkii . Jus plánejuvvon huksen čađahuvvo , de dat guoská Jillen-Njaarke orohahkii maiddái dás . Čoahkkimis dieđihuvvui maiddái hástalusaid birra mat gusket sámi ealáhusovddideapmái ja dat hástalusat gieđahallojuvvojedje . Eanaš ohcamat ( 23 ) gusket vistesuodjalussii oktiibuot 4,8 miljon ru ovddas . Go guoská lágalaš doaimmaid ja doaibmabijuid konkrehta sisdollui masa Sámedikki dievasčoahkkin lea miehtan , de dat čuvvot sihke sámedikki dievasčoahkkinmearrádusas ja dál dan proposišuvnnas mii lea sáddejuvvon Sámediggái . Go guoská vuotnaguolástuslávdegotti ásaheapmái , de leat bealit soahpan ahte dat galgá leat dakkár lávdegoddi mas oktiibuot galget Sámedikkis leat seamma ollu lahtut go fylkkagielddain , ovdamearkka dihte 3+3 . Dát guoská erenoamážit mearrasámi guovlluide . Dainna lágiin oaivvilda Sámediggi ahte njuoskaguolleláhka maiddái boahtteáiggis lea mielde sihkkarastimin guolásteddjiid beroštusaid go guoská guolásteddjiid beroštusaid fuolaheapmái guliid vuovdima ja gáddema oktavuođas . Árbedieđu ja báikkálaš máhtu geavaheapmi nannešii Norgga mihttomeari doaibmat máilmmiviidosaččat ja njunnošis go guoská máhtolašvuhtii meara birra ja mearrahálddašeamis . Oassálastin ledje báikegottiid ja fitnodagaid ovddasteaddjit , ja dat álgoálbmotjoavkkut geaidda luossabiebman guoská . Olli dovddahii dattetge ahte lea beahtahallan go sámi eanadoallu nu hirbmat unnán lea meannuduvvon dieđáhusas , ja čujuhii ahte konsultašuvdnašiehtadus guoská maiddái áššiide main lea njuolga mearkkašupmi sámi eanadollui . Sámediggi čilgii doarjjaortnegiid birra mat gusket eanadollui , masa guldaleaddjit čájehedje beroštumi . Mearkkašumit guske earret eará váilevuođaide vuovdima oktavuođas , reaidaruhtii , momssa raporteremii , priváhta goluid seaguheapmái . Sámediggeráđđi áigu guhkás čuovvolit daid rávvagiid maid fitnodat addán , ja álggahit doaibmabijuid maid bokte sihkkarastit ahte duojárat geat ohcet doaibmadoarjaga čuvošedje lágaid mat gusket ealáhusdolliide . Rájáid rastá bargu dahkkojuvvo earret eará nationála ja riikkaidgaskasaš foraid ja arenaid ektui mat gusket Čoahkkingirjji čállit : Marit Ellen Mienna // Tove Anti Per Mikael Utsi ovddidii gažaldaga boahtte áigodaga Interreg-prográmma birra ja regionála ovdáneami mii guoská sámi guvlui . gažaldagain mat gusket álgoálbmogiid oassálastima proseassas ja dárbbus oažžut álgoálbmot ovddasteaddji veahkke-heiveheaddjin prosessii . Sámelága giellanjuolggadusat gusket stáhta , fylkkasuohkaniid ja suohkaniid ásahusaide sámegiela hálddašanguovllus . Dat guoská 10 suohkanii ja 4 fylkasuohkanii mat leat namuhuvvon sámelága láhkaásahusain . Prop. 70 L , Kap. , siddu 8 : ” Når det gjeld spørsmålet om ein fjordrett kan Fiskeri- og kystdepartementet ikkje sjå at det eksisterer nokon eksklusiv rett til fiske for dei som bur langs fjordane , verken i Finnmark eller i andre fjordar langs kysten ” ( Go guoská gažaldahkii vuotnavuoigatvuođa birra , de ii oainne Guolástus- ja riddodepartemeanta ahte lea mihkkege áidnalunddot guolástusvuoigatvuohta sis geat ásset vuonain , ii Finmmárkkus ii ge eará vuonain rittus ) . Sámediggi guorrasii evttohussii , muhto stuorra várašumiiguin mii guoská sierra protokollii ( guovloprotokollii ) masa čujuhuvvo konvenšuvnna 6. artihkkalis . Alit oahppu luonddu- ja birassuorggis , dás maiddái sámi árbedieđus , mas lea mearkkašupmi go guoská sámi servodagaide ja guovlluide . Sámediggi vuordá ahte álggahuvvojit proseassat mas boazodoalu areálat suodjaluvvojit Sámediggeráđđi áigu čuovvut mielde maid boazodoalloeiseválddit dahket areálaáššis ovddasguvlui ja mii vuordit ahte Sámediggi searvvahuvvo sihke daidda áššiide mat gusket areálaide beassamii ja eará beliide main lea mearkkašupmi boazodollui . Go guoská doarjagiidda ealáhusovddideami várás , de lea Sámediggi háliidan vuoruhit árbevirolaš sámi guovlluid dan dihte go Sámediggi háliida veahkkin ovddidit ealáhusaid dáin guovlluin . Dát mielddisbuktá maid dan ahte fertejit čuovvut daid šiehtadusaid mat gusket otná Suoma šiehttamuššii . Lohpi guoská bázahusaid rádjamii sirrenproseassas Girkonjárggas mearrarádjui Báhčaveaivuonas mii lea Sydvaranger ASA , mii heaittihuvvui 1996:s , ovddeš mearrarádju . Lohpi guoskkai dassážii go fitnodaga ohcan áigái ráddjejuvvon lobi ektui gitta 18 mánnui meannuduvvui gárvvisin . 6.4.2011 rievdadii Dálkkádat- ja nuoskkidandirektoráhta luoitinlobi guoskat maiddái čohkkenkjemikaliija Magnafloc 1707 geavaheapmái . Mii guoská sámi mátkeeallinohcamiid kvalitehtasihkkarastimii , de dat dahkkojuvvo áššis áššái . Sámedikkis lea leamašan maid stipeandda ordnet , mii guoská alit ohppui erenomašpedagogihkas . Go guoská riektegažaldahkii , de sáhttá historjjálaš geavaheami vuođul leat jáhkehahtti ahte boazodoalus Gánásvuonas Lodegiin lea čielga oktasaš geavahanriekti guovllus gosa Stáhta geaidnodoaimmahat ja norgga eiseválddit plánejit hukset geainnu . Nubbi bealli maid berre digaštallat lea máksinprinsihppa mii guoská kulturmuitosuodjaleapmái . Dat guoská dego ovdamearkka dihte Lappefogden arkiivii Helgelánddas , čoahkkingirji Troanddimis 1917 riikačoahkkimis gávdnui ovtta láhtus go ledje čorgeme ja dat guoská maid ollu eará priváhta arkiivvaide mat leat ovddeš ja dálá sámi luohttámušolbmuid hálddus lullisámi guovlluin . Dat guoská dego ovdamearkka dihte Lappefogden arkiivii Helgelánddas , čoahkkingirji Troanddimis 1917 riikačoahkkimis gávdnui ovtta láhtus go ledje čorgeme ja dat guoská maid ollu eará priváhta arkiivvaide mat leat ovddeš ja dálá sámi luohttámušolbmuid hálddus lullisámi guovlluin . Sámediggi oaidná hui duođalažžan go ráđđehus ii dohkket historjjálaš vuoigatvuhtii mii guoská vuonaid ja riddogáttiid ássiid guolásteapmái , nu mo lea celkon Smith-lávdegotti barggus . Bioteknologalaš ovdáneapmi lea juoga mii guoská olles máilmmi álgoálbmogiidda ja danin lea lunddolaš lonohallat vásáhusaid . Gena- ja bioteknologiija geavaheapmi ii galgga guđe ge suorggis ráddjejuvvot dušše guoskat daidda doaimmaide ja ásahusaide , maid almmolašvuohta eaiggáduššá . Sámedikkis lea konsultašuvdnašiehtadusa bokte vejolašvuohta konsulteret áššiin mat gusket sámi álbmogii , muhto dát ii leat doarvái gielaid sihkkarastimii boahtteáigái . Ollu almmolaš instánssat leat mielde ollašuhttimin mearrádusaid mat gusket sámegillii . Ii leat nu ulbmillaš fuonidit dálá njuolggadusaid mat gusket dáid gielddaide dan oskálii ahte heivehit servodatdiliid stuorra gávpotgielddain gos ásset eanaš dážat . Sámedikkis lea konsultašuvdnašiehtadusa bokte vejolašvuohta konsulteret áššiin mat gusket sámi álbmogii , muhto dát ii leat doarvái gielaid sihkkarastimii boahtteáigái . Ollu almmolaš instánssat leat mielde ollašuhttimin mearrádusaid mat gusket sámegillii . Ii leat nu ulbmillaš fuonidit dálá njuolggadusaid mat gusket dáid gielddaide dan oskálii ahte heivehit servodatdiliid stuorra gávpotgielddain gos ásset eanaš dážat . // SáB sámediggejoavkkus , Árjas , Nordkalottfolket:is , Sámiin Mátta-Norggas , Åarjel samien gielh:is , Johttisámiidlisttas : Sámediggi čujuha proposišuvdnii 70 L , ja deattuha ahte Sámediggi ja Ráđđehus konsultašuvdnaproseassas leat gávnnahan ahte Sámedikki ja Ráđđehusa gaskka ii leat ovttamielalašvuohta go guoská riektevuođu dulkomii sámiid ja earáid guolástanrievtti ektui mearrasámi guovlluin . Go guoská historjjálaš vuoigatvuođaide , de deattasta Sámediggi ahte dat gávdnojit , ja álohii leat leamaš ássama ja geavaheami vuođul rittus don doloža rájes . Sámediggi deattuha ahte ii makkárge oassi dain lágalaš doaimmain ja eará doaibmabijuin maid Sámedikki dievasčoahkkin lea dorjon , guoskka movtge dáid ásahuvvon historjjálaš vuoigatvuođaide dahje fuotnut daid . Dasto áigu Sámediggi čujuhit dasa ahte maiddái álbmotrievtti njuolggadusat mat gusket álgoálbmogiidda ja minoritehtaide , sorjjaskeahttá addet guolástanvuoigatvuođa . VI Sámedikki mearrádus Sámediggi čujuha proposišuvdnii 70 L , ja deattuha ahte Sámediggi ja Ráđđehus konsultašuvdnaproseassas leat gávnnahan ahte Sámedikki ja Ráđđehusa gaskka ii leat ovttamielalašvuohta go guoská riektevuođu dulkomii sámiid ja earáid guolástanrievtti ektui mearrasámi guovlluin . Go guoská historjjálaš vuoigatvuođaide , de deattasta Sámediggi ahte dat gávdnojit , ja álohii leat leamaš ássama ja geavaheami vuođul rittus don doloža rájes . Sámediggi deattuha ahte ii makkárge oassi dain lágalaš doaimmain ja eará doaibmabijuin maid Sámedikki dievasčoahkkin lea dorjon , guoskka movtge dáid ásahuvvon historjjálaš vuoigatvuođaide dahje fuotnut daid . Dasto áigu Sámediggi čujuhit dasa ahte maiddái álbmotrievtti njuolggadusat mat gusket álgoálbmogiidda ja minoritehtaide , sorjjaskeahttá addet guolástanvuoigatvuođa . Vuorrasiidráđđi áigu bargat sámi boarrásiid diliin ja dalle erenoamážit dan ektui mii guoská gillii ja kultuvrii . Sii áigot ásahit oktavuođa ja ovttasbarggu Stáhta seniorráđiin vai besset váikkuhit áššiid mat gusket boarráset sápmelaččaide , ja sii áigot maiddái váldit oktavuođa gielddaid ja fylkkagielddaid vuorrasiidráđiiguin ovttasbarggu ektui sámi boarrásiiguin . Vuorrasiidráđđi oaivvilda ahte joatkkaskuvllat ja allaskuvllat // universitehtat fertejit duostat bidjat sisdoallun fágasurggiid mat gusket sámi vuorrasiidfuolahussii . Sámediggi lea ožžon ovtta gaskkaboddosaš raportta mii guoskka dan kvalitehta oassái giellaiskkadeamis . Sámediggeráđđi lea ollu oktavuođain čujuhan dan dohkketmeahttun dili mii lea stáhta juolludusaid ja duohta hástalusaid gaskka go guoská kulturpolitihkkii , earret eará jagi 2013 bušeahttaovddideami bokte . Dasto čujuha departemeanta ahte ráđđehusa ja Sámedikki gaskasaš gulahallan ja diehtolonohallan leat deaŧalaččat kulturpolitihkalaš váikkuhangaskaomiid ovddideapmái ja áddejumi ovddideapmái go guoská sámi diliid hálddašeapmái . Oahpahusásahusat leat obbalaččat smávvát ja rašit , ja dát guoská earenoamážit sámi oahpahusásahusaide . Sámediggeráđđi áigu deattuhit ahte mii eat vuorut muhtun lágádusaid ovddabeallái earáid , go guoská sámi oahpponeavvobuvttadeapmái . Váikkuhangaskaomiid aktiivvalaš geavaheami bokte veahkkin ovddidit ja heivehit dakkár dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusa mii lea vuođđuduvvon sámi giella- ja kulturáddejupmái buot dásiin Sámediggeráđđi lea ožžon 30 doarjjaohcama mat gusket dearvvašvuođa- ja sosiálaprošeavttaide . Konsultašuvdna guoskkai dan oassái fápmolinnjás mii lea Fosen orohaga lullijoavkku guovllus . Fápmolinnjá guoská vuosttažettiin Fosen orohaga lullijoavkku dálveguohtumiidda . Ákkasteamistis lea NČE bidjan vuođđun ahte biras- ja areálaváikkuhusat oktiibuot leat smávvát viidodaga ja dohkálašvuođa ektui go guoská areálageavaheapmái , boazodollui , eanadahkii , luondduguovlluide gos eai leat sisabahkkemat , luonddušláddjivuhtii , suodjalanguovlluide ja ássanguovlluide . Ovttasbargošiehtadus Opplandda fylkkasuohkaniin guoská dušše kulturmuittuide ja lea dál doaimmas goalmmát jagi gustovaš ovttasbargošiehtadussan ( gustojeaddjin 2009-2013 ) . Rájáid rastá bargu dahkkojuvvo earret eará nationála ja riikkaidgaskasaš foraid ja arenaid ektui mat gusket ON:ii , Davveguovlopolitihkkii , Sámi parlamentáralaš ráđđái , Barentsovttasbargui , Davviriikkalaš ovttasbargui , Árktalaš ovttasbargui , Interreg:ii ja EO:ii . Dát dagaha ahte lea ain dehálaš ahte leat buorit njuolggadusat gulahallama ja čielggadeami ektui Sámedikkiin ja sápmelaččaide geaidda gusket áššit njuolgga . Dat guoská maid dasa mii boahtá ovdan sámi kultuvrra ja giela birra dálá vuođđolágaparagráfas 110 A. Dán jagi sešuvnna erenoamáš fáddán lei daid eanaguovlluid , territoriaid ja resurssaid ođđasit ásaheapmi , mat leat váldojuvvon eret álgoálbmogiin almmá dan haga ahte sii leat dieđihuvvon dan birra ja friija mieđihan dasa . Dát guoská sihke vuođđo čuoggáide ja bietnagažaldagaide . Váldogažaldagat gusket dasa ahte galgá go vejolaš internašunála instrumeanta leat čadnojuvvon rievtti bokte dahje ii , man láhkai galgá rádjet árbevirolaš dieđu , geas lea riekti , makkár vuoigatvuođat dain geain lea riekti galgá leat ja makkár spiehkastagat suodjaleamis sáhttet leat . Sámediggeráđđi čujuha dan oktavuođas dan čielggadussii regionálapolitihkalaš strategiijaid birra , mii galgá ovddiduvvon dán dievasčoahkkimii , mii aiddo guoská dán áššái . Dán vuođul oaivvilda Sámediggeráđđi ahte dálá ortnet mii guoská doaibmabiddji máksingeatnegasvuhtii plánejuvvon doaibmabiju oktavuođas , váldoáššis čuovvu áirasa evttohusa . Areálat eai galgga geavahuvvot ođđasis ii ge areálageavaheapmi galgga rievdaduvvot ja lea meroštallojuvvon ahte dušše guokte vistti gártet dan avádahkii mas jupma guoská . Lea go sámediggeráđđi árvvoštallan proseassaid mat čatnasit dasa ahte ovddalgihtii gealbudit sámi lágádusaid oahpponeavvobuvttadeami ja čuovvovaš rámmašiehtadusaid oktavuođas vejolašvuohtan sihkkarastit guhkesáiggi perspektiivva ja kapasitehtahuksema ja sámi lágádusaid viidáset gealbudeami seammás go fuolahuvvojit almmolaš njuolggadusat mat gusket háhkamiidda ja gilvvohallamii ? Go guoská sámegielgelbbolašvuhtii , de leat sámegielat jorgaleaddjit geat doaimmahit jorgalanbarggu , sihke sii geat barget ČálliidLágádusa ovddas ja sii geat barget Aschehoug ovddas . 22/12/22 Vástádus gažaldahkii – Lullisámi oahpahus Kirsti Guvsám // NSR gažaldat fátmmasta hui viidát , ja Sámediggeráđđi bidjá dan várrehusa ahte gažaldat guoská lullisámi oahpahussii vuođđoskuvladásis . Sámediggeráđđi lea maid čilgehusas sámegiela birra ovddidan hástalusa mii lea go otne leat ollu almmolaš instánssat mielde ollašuhttimin mearrádusaid mat gusket sámegillii . Šiehtadus ii guoskka makkárge oainnuide das ahte sáhttá go ruvkedoaibma álggahuvvot . ” Seamma máhttovuođđu guoská guovloplánameannudeapmái go Dálkkádat- ja nuoskkidandirektoráhta meannudeapmái nuoskkidanlága vuođul . NSR lea máŋgga oktavuođas váldán ovdan čuolbmačilgehusa mii guoská bohccuid vuddjomii Nordlandsbanenis . Dat mii guoská boahttevaš eaiggátvuhtii museavistái Njávdámis , de lea Sámediggi hálešteamen prošeaktaeaiggádin Kulturdepartemeanttain ahte vistti galgá bidjot Statsbyggii iige aktiviseret investerengoluid . Dat guoská buot prográmmaide , maiddái sámi oasseprográmmii . Bálvalusaide gusket earret eará dát : Veahkehit ráhkadit doaibmaplánaid bearráigeahččanlávdegoddái bearráigeahččanlávdegotti njuolggadusaid vuođul , geahča § 2 erenomáš njuolggadusat bearráigeahččanlávdegotti ovddasvástádus- ja bargosuorgi – mielddus 4 Čielggadit ja ráhkkanit bearráigeahččanlávdegotti áššiid , dása gullet maid juridihkalaš veardideamit ja ekonomalaš čielggadeamit – geahča mielddus 4 Veahkehit bearráigeahččanlávdegotti diehto- ja gulahallangažaldagaiguin Oassálastit bearráigeahččanlávdegotti čoahkkimiin dárbbu mielde Veahkehit buktit ovdán jahkásaš bušeahttadárbbuid Veahkehit juohkit jahkásaš bušeahta Sámedikki hálddahus galgá bargat muhtun oasi bearráigeahččanlávdegotti čállindoaimmain . Dát guoská earret eará dasa ahte máddodagat eai lea dárkilit registrerejuvvon , vahátraporttat leat gieđahallojuvvon summal , buhtadusat eai leat máksojuvvon jođánit , prosedyrat boraspiriid báhčimiid oktavuođas leat funet láhččojuvvon , eastadeaddji doaibmabidjoohcamat leat gieđahallojuvvon eahpeeinnostahtti láhkai , ja ráhkaduvvon hálddašanplánain váilot láidestusat lullisámi boazodoalu ektui . Bargiidbellodaga sámediggejoavku bivdá Sámedikki nannet barggu mii guoská dáid mánáid vuoigatvuođaide ja leat mielde bearráigeahččat ahte dien geahnohis joavkku vuoigatvuođat váldojuvvojit vuhtii servvodagas . Makkár višuvnnat leat sámi servodagas ja Sámedikkis mat gusket mánáidgárddiid rollii mánáid bajásgeassimis ? Sámi servodagas leat ovddabealde stuorra hástalusat go guoská ovdaskuvlaoahpaheddjiid rekrutteremii . Dalle lea deaŧalaš hástalussan háhkat oktilašvuođa ohppui mánáid ja vánhemiid ektui go guoská sámi giela ja kultuvrra viidáseappot ovddideapmái . Makkár višuvnnat leat sámi servodagas ja Sámedikkis mat gusket mánáidgárddiid rollii mánáid bajásgeassimis ? Sámi servodagas leat ovddabealde stuorra hástalusat go guoská ovdaskuvlaoahpaheddjiid rekrutteremii . Dalle lea deaŧalaš hástalussan háhkat oktilašvuođa ohppui mánáid ja vánhemiid ektui go guoská sámi giela ja kultuvrra viidáseappot ovddideapmái . Dát ii guoskka merkejuvvon ruđaide mat bohte eará departemeantapoasttain , nugo poasttain 22 ja 72 . Sámedikki konferánssat Sámiide guoski statistihkka Norggas Bálkkašumiid ja stipeanddaid juohkin Dutkan ja ovddideapmi , čielggadeamit ja duođ . Dát ii guoskka doarjagii mii lea addojuvvon gielddaide ja fylkkagielddaide . Kapihttalis 17.12.5 Sámi festiválat sihkkojuvvo nubbi kuvlačuokkis eavttuid vuolde : “ Doarjjaoažžu ii sáhte oažžut doarjaga Sámedikki ohcanvuđot doarjjaortnegiin mat gusket doaimmaide festivála oktavuođas . #ILL Kapihtal 18.18.7.6 Ovddidan- ja investerendoaibmabijut – duoji ealáhusšiehtadusas lea rievdaduvvon čuovvovaččat : Ohcanáigemearit rievdaduvvon : Guoská investeren- ja ovddidandoarjagii : Rabas ohcanáigemearri Álggahanstipeanda : Rabas ohcanáigemearri Kapihtal 18.18.7.9 Meahcástanealáhusaid ovddideapmi – lotnolasealáhusaid árvoháhkan prográmma , lea čuovvovaččat rievdaduvvon : Vuosttáš kuvlačuokkis eavttuid vuolde sihkkojuvvo ja sadjái biddjojuvvo dát : Dát ii guoskka merkejuvvon ruđaide mat bohte eará departemeantapoasttain , nugo poasttain 22 ja 72 . Sámedikki konferánssat Sámiide guoski statistihkka Norggas Bálkkašumiid ja stipeanddaid juohkin Dutkan ja ovddideapmi , čielggadeamit ja duođ . Dát ii guoskka doarjagii mii lea addojuvvon gielddaide ja fylkkagielddaide . Kapihttalis 17.12.5 Sámi festiválat sihkkojuvvo nubbi kuvlačuokkis eavttuid vuolde : “ Doarjjaoažžu ii sáhte oažžut doarjaga Sámedikki ohcanvuđot doarjjaortnegiin mat gusket doaimmaide festivála oktavuođas . #ILL Guoská investeren- ja ovddidandoarjagii : Rabas ohcanáigemearri Álggahanstipeanda : Rabas ohcanáigemearri Kapihtal 18.18.7.9 Meahcástanealáhusaid ovddideapmi – lotnolasealáhusaid árvoháhkan prográmma , lea čuovvovaččat rievdaduvvon : Vuosttáš kuvlačuokkis eavttuid vuolde sihkkojuvvo ja sadjái biddjojuvvo dát : Eavttut : Vuolimus doarjjarádji prošeavttaide dahje doaibmabijuide lea 30 000 ru Vuosttaš kuvlačuokkis meroštallannjuolggadusaid vuolde sihkkojuvvo ja sadjái biddjojuvvo čuovvovaš : Meroštallannjuolggadusat : Gitta 50 % dohkkehuvvon gollomeroštallamis ja eanemusat 300 000 ru. . Sámi servodat lea johtilit ovdáneamen , ja stuorra gáibádusat biddjojuvvojit sámi orgánaide , sihke politihkalaš orgánaide ja máhttoásahusaide , go guoská árbedieđuid áimmahuššamii ja seammás go ođđa máhttu galgá ovddiduvvot . Sámediggi lea ovttamielas ráđđehusain dasa ahte sámi ásahusat ja álgoálbmotásahusat fertejit nannejuvvot , ja deattuha ahte dát guoská maiddái daidda ásahusaide mat leat mielde addimin sápmelaččaid ja eará álgoálbmogiid vuoigatvuođaeaiggádiidda ja ealáhusberošteddjiide vejolašvuođaid fuolahit iežaset beroštusaid , ja ahte dat lea oassi čovdosis go ođđa industriija plánejuvvo sin geavahanguovlluin . Go Sámediggi čujuhuvvo konsultašuvnnaide dakkár politihkkasuorgái mii nu garrasit guoská min eallineavttuide , iige baicca beasa mielde daid strategiijaid ovddidanbargui , de ii vástit dat Sámedikki rollii iešheanálaš aktevran mas lea fápmu ja dohkkehuvvon riekti ja geatnegasvuohta oassálastit dakkár politihkalaš proseassain . Sámedikki mielas leat earret eará čuovvovaš fáttát hui deaŧalaččat davviguovlopolitihka máhttodimenšuvnnas : Sámegiella Oahpaheaddjioahppu Árbediehtu Ealáhusovddideapmi Álbmotriekti Olmmošvuoigatvuođat Biras , dálkkádatrievdamat ja árktalaš dilit Álgoálbmotjulggaštus Davviriikkalaš sámekonvenšuvdna Vuoigatvuođat resurssaide ja guoddilis resursahálddašeapmái Reálafágat ja luonddudieđa Fágaoahppu ja heiveheapmi oahpposajiide Servodatdutkan ja stáhtadieđa , váldedilit ja politihkalaš oassálastin Sosiála dearvvašvuođadilit Ealáhushutkan ja ođđahutkan Barents2020 ásaheamis ja dutkanráđi vuoruheamit leat oassin dan oppalaš ja viiddis vuoruheamis mii guoská davviguovllu dutkamiidda . Sámedikki mielas leat earret eará čuovvovaš fáttát hui deaŧalaččat davviguovlopolitihka máhttodimenšuvnnas : Sámegiella Oahpaheaddjioahppu Árbediehtu Ealáhusovddideapmi Álbmotriekti Olmmošvuoigatvuođat Biras , dálkkádatrievdamat ja árktalaš dilit Álgoálbmotjulggaštus Davviriikkalaš sámekonvenšuvdna Vuoigatvuođat resurssaide ja guoddilis resursahálddašeapmái Reálafágat ja luonddudieđa Fágaoahppu ja heiveheapmi oahpposajiide Servodatdutkan ja stáhtadieđa , váldedilit ja politihkalaš oassálastin Sosiála dearvvašvuođadilit Ealáhushutkan ja ođđahutkan Barents2020 ásaheamis ja dutkanráđi vuoruheamit leat oassin dan oppalaš ja viiddis vuoruheamis mii guoská davviguovllu dutkamiidda . Barents2020 ásaheamis ja dutkanráđi vuoruheamit leat oassin dan oppalaš ja viiddis vuoruheamis mii guoská davviguovllu dutkamiidda . Sámi servodat lea johtilit ovdáneamen , ja stuorra gáibádusat biddjojuvvojit sámi orgánaide , sihke politihkalaš orgánaide ja máhttoásahusaide , go guoská árbedieđuid áimmahuššamii ja seammás go ođđa máhttu galgá ovddiduvvot . Sámediggi lea ovttamielas ráđđehusain dasa ahte sámi ásahusat ja álgoálbmotásahusat fertejit nannejuvvot , ja deattuha ahte dát guoská maiddái daidda ásahusaide mat leat mielde addimin sápmelaččaid ja eará álgoálbmogiid vuoigatvuođa eaiggádiidda ja ealáhusberošteddjiide vejolašvuođaid fuolahit iežaset beroštusaid , ja ahte dat lea oassi čovdosis go ođđa industriija plánejuvvo sin geavahanguovlluin . Bearráigeahččanlávdegotti meannudeapmi : Bearráigeahččanlávdegoddi lea geahčadan ášši mii guoská politihkalaš joavkoruđaide 2010:s . Bearráigeahččanlávdegoddi áigu sierra njuolggadusaid bearráigeahččanlávdegotti ovddasvástádusa ja bargosuorggi ektui § 5 , čuoggá 1 , mielde ovdagihtii iskkadit ášši mii guoská joavkoruđaide maŋŋá go čoahkkinjođihangoddi lea meannudan ášši . Dát guoská maiddái eará revišuvdnafealttaide mat leat namuhuvvon njuolggadusain § 4 vuolde . Bearráigeahččanlávdegotti meannudeapmi : Bearráigeahččanlávdegoddi lea geahčadan ášši mii guoská politihkalaš joavkoruđaide 2010:s . Bearráigeahččanlávdegoddi áigu sierra njuolggadusaid bearráigeahččanlávdegotti ovddasvástádusa ja bargosuorggi ektui § 5 , čuoggá 1 , mielde ovdagihtii iskkadit ášši mii guoská joavkoruđaide maŋŋá go čoahkkinjođihangoddi lea meannudan ášši . Dát guoská maiddái eará revišuvdnafealttaide mat leat namuhuvvon njuolggadusain § 4 vuolde . ” Sámediggi registrere ahte jagi 2012 boazodoallošiehtadusas lea árvoháhkanprográmma bohccuid ektui viiddiduvvon guoskat mátkeealáhusdoaimmaide boazodoalu oktavuođas . Dán ovttasbarggu sáhttá viiddidit guoskat eanadoalloorganisašuvnnaide riikadásis . Dát guoská erenoamážit oktasaš ulbmiliid oažžumii sámi guovlluid eanadoalu várás ovdal go ráhkkaneamit eanadoallošiehtadallamiidda álggahuvvojit . Jagi 2005 konsultašuvdnašiehtadus ráddje ahte bušeahtta doaibmabijut eai leat konsultašuvdnafáddán , muhto doaibmabijut mat njuolga gusket sámi álbmogii gullet šiehtadallamiidda . Hástalussan Sámediggái lea beassat searvat proseassaide mat gusket sámi eanadoalloberoštumiide nationála dásis . Geavaheddjiid dilli ferte nannejuvvot go guoská válljenfriijavuhtii ja eanageavahangálvvuide . Dán ovttasbarggu sáhttá viiddidit guoskat eanadoalloorganisašuvnnaide riikadásis . Dát guoská erenoamážit oktasaš ulbmiliid oažžumii sámi guovlluid eanadoalu várás ovdal go ráhkkaneamit eanadoallošiehtadallamiidda álggahuvvojit . Jagi 2005 konsultašuvdnašiehtadus ráddje ahte bušeahtta doaibmabijut eai leat konsultašuvdnafáddán , muhto doaibmabijut mat njuolga gusket sámi álbmogii gullet šiehtadallamiidda . Hástalussan Sámediggái lea beassat searvat proseassaide mat gusket sámi eanadoalloberoštumiide nationála dásis . Go guoská historjjálaš vuoigatvuođaide , de Sámediggi nanne ahte dakkárat gávdnojit , ja leat álo gávdnon ássama ja geavaheami vuođul rittuin muitemeahttun áiggiid . Mii guoská historjjálaš vuoigatvuođaid deattasta Sámediggeráđđi ahte dát gávdnojit , ja ahte dat leat álo gávdnon ássama ja geavaheami vuođul rittus doloža rájes . Go guoská historjjálaš vuoigatvuođaide , de Sámediggi nanne ahte dakkárat gávdnojit , ja leat álo gávdnon ássama ja geavaheami vuođul rittuin muitemeahttun áiggiid . Sámi válgalihttu muittuha ahte mii áirasat leat geatnegasat doallat buot áigemeriid mat leat biddjojuvvon Sámedikki bargoortnegis , danne oaivvildit mii ahte Sámediggeráđđi maid ferte doallat áigemeriid , ja dasa gusket seammaláhkai gustovaš bargoortnega njuolggadusat . Dieđáhus guoská Sámediggeráđi doaimmaide 13.11.99 rájes 20.02.00 rádjái . Luondduhálddašandirektoráhta mearridii 07.08.98 reivves Trondheim Energiverk Kraft AS:ii , mieđihit ohcama Lødølja sirdima birra II. kategoriijas ( ii sáhte konsešuvnnna meannudit ) I. kategoriijai ( guoská prošeavttaide main sáhttá konsešuvnna meannudit dallánaga ja dađistaga ) čázádagaid ollislaš plánas . Dat guoská earenoamáŋit kulturmuittuide mat leat čadnon sámi don dološ historjái . Šiehtadusas boahtá ovdan ahte lea dárbbašlaš guorahallat 1978 ` Boazodoallolága ođđasit ja erenoamáŋit dan mii guoská boazodoalu kultuvrii , árbevirrui ja movt láhka ja láhkačoakkáldat váikkuha boazodoalu árbevirolaš bearašealáhusa . Bargu rámmaeavttuiguin vuođđoskuvlla lágaid ektui boahtá maiddái guoskat joatkkaoahpahussii . Seamma guoská maid Stuorradikki bellodagaide . Bargiidbellodaga joavku dáhttu danne Sámediggeráđi — Sámedikki boahtte dievasčoahkkimis — ovddidit ášši ovttas árvvoštallamiin das maid galggašii dahkat vai sii geaidda ášši guoská oččošedje vánhurskis gieđahallama . Danne dát ii guoskka njuolga boazodoallošiehtadallamiidda ii ge šiehtadusaid bokte biddjojuvvon váikkuhangaskaomiide maid stáhta ja NBR dál leaba šiehtadallamin . Mii guoská lahtuid nammadeapmái guovllustivrraide , de ferte lahtuid nammadit Eanadoallodepartemeantta 24.01.97 mearridan instruksa mielde . Dieđut , mat bohtet ovdan ja mat gusket dasa ahte Suodjalusa doaibmabidjoplánain váilu boazodoallofágalaš vuođđu , suorggahit ain eanet . Dát guoská sihke áigegeavaheapmái ja reivve hápmái Oslo universitehtii . Go guoská áššemeannudanáigái áigu sámediggeráđđi deattuhit ahte otná bargonoađđi lea stuoris ja dagaha guhkes áššemeannudanáiggi oppalaččat . Danne lea deaŧalaš ahte boazodollui sihkkarastojuvvojit dat areálat mat leat dárbbašlaččat jos dáhttu dohkálaš boazodoalu , ja dat guoská maid boazodollui Sáččás . Mii guoská luondduluosaid vuovdimii ja márkanfievrrideapmái , de gáibiduvvojit eanet guhkesáiggi doaibmabijut jos galgá luondduluosa dahkat erenoamáš buktagin , ja oaŋŋut das buoret hatti go biebmanrusttetluosain . Sámediggi lea dasto váldán golbma ođđa kulturásahusa ortnegii mielde , mii 2000 rájes guoská dáidda : Ája , Árran , Saemien Sijte , Sijte Jarnge , Várjjat Sámi Museá ja Sámi Dáiddaguovddáš . Sámi ealáhusráđđi lohká ahte muhtumin sáhttá leat váttis gozihit Sámedikki politihkalaš áigumuša danne go dat dáhtošii gozihit dakkár doallostruktuvrra masa eanadoalu dábálaš váikkuhangaskaoamit eai guoskka . Dás lea earenoamáŋit sáhka áššiin mat gusket ealáhusaide ja barggolašvuhtii . Sierralágan doaibmabijuid dárkkistemiid oktavuođas šaddet stuorra máksámušat daidda geaidda ášši guoská . Bargiidbellodaga sámediggejoavku lea hui duhtavaš dainna go ášši mii guoská váldo- ja kulturorganisašuvnnaid doaibmadoarjjaortnegii galgá geahčaduvvot 2000-jagis , maššá go leat dan ovddidan . Sámediggi lea dasto váldán golbma ođđa kulturásahusa ortnegii mielde , mii 2000 rájes guoská dáidda : Ája , Árran , Saemien Sijte , Sijte Jarnge , Várjjat Sámi Museá ja Sámi Dáiddaguovddáš . Sámi ealáhusráđđi lohká ahte muhtumin sáhttá leat váttis gozihit Sámedikki politihkalaš áigumuša danne go dat dáhtošii gozihit dakkár doallostruktuvrra masa eanadoalu dábálaš váikkuhangaskaoamit eai guoskka . Dás lea earenoamáŋit sáhka áššiin mat gusket ealáhusaide ja barggolašvuhtii . Sámedikki doibmii leat vuoigatvuođa politihkka , čálgopolithkka , sosiálapolitihkka , ealáhuspolitihkka , oahpahuspolitihkka ja dat mii guoská mánáide ja nuoraide muhtun oassi dain deaŧaleamos áššesurggiin go politihkka boahtteáiggi várás hábmejuvvo sámi servodaga ektui , muhto maiddái biras- ja nissonperspektiiva ferte leat guovddáŋis das . Sámiid vuoigatvuođaid sin guovlluide , čáziide ja luondduresurssaide ferte doahttalit ja dohkkehit , ja vuođđogaŋaldagaid mat gusket sámiid vuoigatvuođaide ja eallineavttuide ferte boahtteáiggis mearridit Sámedikki ja stáhta gaskasaš guorahallamiid ja šiehtadallamiid bokte . Čujuhuvvo earret eará čilgekeahtes gaŋaldagaide mat gusket eanavuoigatvuođaide ja šiehtadallan- ja ráđđádallangeatnegasvuhtii . Sámediggi áigu vuot čujuhit makkár ovddasvástádus ráđđehusas lea čuovvulit dán lágan áššiid , ja ráđđádallat Sámedikkiin áššiin mat gusket eamiálbmogiidda . Sámediggi vuordá ahte diggi oaŋŋu guovddáš ja aktiivvalaš saji go mandáhta hábmejuvvo viidáseabbo čielggadusaide , ja maiddái čielggaduslávdegotti čoahkádusa ja lágaid ja láhkaásahusaid ráhkadeami oktavuođas mat gusket sámi vuoigatvuođaide . Ollu initiatiivvat ja proseassat leat jođus mat iešguđet láhkai gusket sámi vuoigatvuođagaŋaldagaide . Mii guoská oahpahussuorgái , de lea Sámedikki deaŧaleamos bargu jagis 2000 ahte nu bures go vejolaš lihkostuvvat dainna bargguin mii guoská ovddeš Sámi oahpahusráđi sirdimii Sámediggái Sámedikki oahpahusossodahkan . Mii guoská oahpahussuorgái , de lea Sámedikki deaŧaleamos bargu jagis 2000 ahte nu bures go vejolaš lihkostuvvat dainna bargguin mii guoská ovddeš Sámi oahpahusráđi sirdimii Sámediggái Sámedikki oahpahusossodahkan . Sámiid ektui Norggas ferte vuođđogaŋaldagaid mat gusket sámiid vuoigatvuođaide ja eallineavttuide boahtteáiggis , mearridit Sámedikki ja stáhta gaskasaš ságastallamiid ja šiehtadallamiid bokte . Jos dákkár láhkavuođđu addojuvvo , de galgá dat oidnot njuolga lágas , ja dat ferte guoskat olles sámi ássanguvlui . Mii guoská kultuvrralaš oassái , de áigu Sámediggi deattuhit ahte duojis iešalddis lea mearkkašupmi identitehta hábmejeaddjin , muhto das lea maiddái oktavuohta sámegillii ja dan nannemii . Sámediggi lea áššis 20/99/20 meannudan hirbmat deaŧalaš ášši mii guoská luosa laskan- ja ahtanuššanvejolašvuođaide , ja luossabivdovuoigatvuhtii gulaskuddancealkámuša bokte NOU:ii 1999:9 Til laks åt alle kan ingen gjera . Dán vuođul doarju Sámediggi ahte evttohuvvon doaibmabijut čađahuvvojit , muhto ahte dan viidáseabbo meannudeapmi mii guoská sámi vuoigatvuođaide bivddus ja hálddašeamis ii meannuduvvo ovdal go Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalus lea čielggas ja loahpalaččat meannuduvvon Stuorradikkis . Sámedikkis leat vuordámušat dan bargui mii guoská boazodoallolága geahčadeapmái . Sámediggi deattuha Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusa barggu čuovvuleami Finnmárkku ektui ja viidáseabbo barggu mii guoská eará árbevirolaš sámi guovlluide . Sámi parlamentáralaš ráđi duogáŋin lea dat ahte sámedikkiid mielas lea dárbu bargat ovttas riikarájiid rastá áššiin mat gusket sámiide mášgga riikkas ja sámiide álbmogin . Okta mihttomeriin lea ásahit oktasaš álbmotválljen ovttasbargoorgána vai sáhttá bargat ovttas ja ovttastahttit oktasaš oainnuid áššiin mat gusket sámiid gaskasaš dilálašvuođaide , dasto viidáseabbot davviriikkalaš ja riikkaidgaskasaš áššiide . Diggi lea gáibidan meannudettiinis oahpahuslága láhkaásahusaid ahte departemeanta álggaha proseassa doahpaga « sámi guovlu » viiddideami ektui ( gč. oahpahuslága § 6-1 « - sámi guovlu : 1 ) sámegiela hálddašanguovlu sámelága § 3-1 mielde , 2 ) eará gielddat dahje gielddaid oasit dan láhkaásahusa mielde maid Gonagas stáhtaráđis lea addán maššá go Sámediggi ja dat gielddat maidda ášši guoská leat buktán cealkámuša . #ILL Seamma guoská vejolašvuhtii oaŋŋut oahpahusa Sámi oahppoplána mielde . Sámediggi lea Girko- , oahpahus- ja dutkandepartemeantta guovdu mášgii váldán ovdan gielddaid ekonomiija mii guoská guovtti gillii oahpahussii ja oahpahussii Sámi oahppoplána mielde . Transporta ja gelbbolašvuođaguoddi infrastruktuvra , man guovddáŋis lea Nasjonal Transportplan mii guoská olles sektuvrii čatnasettiin geaidno- , ruovdemáđii- , girdi- ja mearrajohtaluskommunikašuvdnii . Sámediggi doarjjui ovttajienalaš árvalusa mii guoská evttohuvvon dákteriggeávdnasiid geavahan- ja hálddašannjuolggadusaide . Sámediggi doarju maiddái Duopmostuollokomišuvnna eanetlogu árvalusa mii guoská friijaseabbo duopmostuollohálddahussii sierra stivrrain . Sámediggi oaivvilda ahte berre čielggadit galgá go Sis-Finnmárkku vejolaš sierra duopmostuolu doaibmaguovlu guoskat stuorát osiide sámi ássanguovllus , ja jos galgá de movt . Sámediggi ávŋŋuha boahtteáiggis vieŋŋat maiddái Sámedikki oainnu áššiin mat gusket sámiide , ja vuordá ahte Sámediggi biddjojuvvo bissovaš gulaskuddaninstánsan sirdimiidda kategoriijas II ( ii sáhte konsešuvdnameannudit ) kategoriijai I ( guoská prošeavttaide maid sáhttá konsešuvdnameannudit ) ollislaš čázádatplánas . Sámediggi ávŋŋuha boahtteáiggis vieŋŋat maiddái Sámedikki oainnu áššiin mat gusket sámiide , ja vuordá ahte Sámediggi biddjojuvvo bissovaš gulaskuddaninstánsan sirdimiidda kategoriijas II ( ii sáhte konsešuvdnameannudit ) kategoriijai I ( guoská prošeavttaide maid sáhttá konsešuvdnameannudit ) ollislaš čázádatplánas . Dát guoská earret eará sosiokultuvrralaš , dearvvasvuođa ja ealáhuslaš čielggadusaide mat bidjet buot luonddulihkahallamiid ja guohtonguovlluid massima muđui , ollislaš oktavuhtii . Ollu gerddiid lea diggi čujuhan ahte lea deaŧalaš ráhkadit dakkár váikkuhusiskančielggadusa mii lea fágalaččat doallevaš dan ektui mii guoská sámi kultuvrra váikkuhusaide guovllus oppalaččat , ja erenoamáŋit boazodollui ja sámi kulturmuittuide . Doarjja addojuvvo doaibmabijuide maid bokte gozihuvvo bajit dási kulturmuitofágalaš beroštupmi dan barggus mii guoská sámi kulturmuittuide ja kulturbirrasii , ja sámi huksengáhttemii . Sámegielas lea oanehis árbevierru mii guoská giela geavaheapmái almmolaččat , ja viehka oanehis čállinárbevierru . Sámi ealáhusráđđi doaimmaha hálddašandoaimmaid Sámedikki ovddas , ja dat doaibmá maiddái fágapolitihkalaš ráđđin erenoamáŋit áššiin mat gusket ealáhus- ja barggolašvuođaáššiide . Jos dálá 6 kulturvissui maidda ortnet guoská , galgá sihkkarastit govttolaš doaimma , de ferte Sámediggi váldit stuorát ovddasvástádusa investerema dáfus . lassioahpahus mii guoská sámi fágaide galgá nannejuvvot Sámedikki doibmii leat vuoigatvuođa politihkka , čálgopolithkka , sosiálapolitihkka , ealáhuspolitihkka , oahpahuspolitihkka ja dat mii guoská mánáide ja nuoraide muhtun oassi dain deaŧaleamos áššesurggiin go politihkka boahtteáiggi várás hábmejuvvo sámi servodaga ektui , muhto maiddái biras- ja nissonperspektiiva ferte leat guovddáŋis das . Sámiid vuoigatvuođaid sin guovlluide , čáziide ja luondduresurssaide ferte doahttalit ja dohkkehit , ja vuođđogaŋaldagaid mat gusket sámiid vuoigatvuođaide ja eallineavttuide ferte boahtteáiggis mearridit Sámedikki ja stáhta gaskasaš guorahallamiid ja šiehtadallamiid bokte . Čujuhuvvo earret eará čilgekeahtes gaŋaldagaide mat gusket eanavuoigatvuođaide ja šiehtadallan- ja ráđđádallangeatnegasvuhtii . Sámediggi áigu vuot čujuhit makkár ovddasvástádus ráđđehusas lea čuovvulit dán lágan áššiid , ja ráđđádallat Sámedikkiin áššiin mat gusket eamiálbmogiidda . Sámediggi vuordá ahte diggi oaŋŋu guovddáš ja aktiivvalaš saji go mandáhta hábmejuvvo viidáseabbo čielggadusaide , ja maiddái čielggaduslávdegotti čoahkádusa ja lágaid ja láhkaásahusaid ráhkadeami oktavuođas mat gusket sámi vuoigatvuođaide . Ollu initiatiivvat ja proseassat leat jođus mat iešguđet láhkai gusket sámi vuoigatvuođagaŋaldagaide . Mii guoská oahpahussuorgái , de lea Sámedikki deaŧaleamos bargu jagis 2000 ahte nu bures go vejolaš lihkostuvvat dainna bargguin mii guoská ovddeš Sámi oahpahusráđi sirdimii Sámediggái Sámedikki oahpahusossodahkan . Mii guoská oahpahussuorgái , de lea Sámedikki deaŧaleamos bargu jagis 2000 ahte nu bures go vejolaš lihkostuvvat dainna bargguin mii guoská ovddeš Sámi oahpahusráđi sirdimii Sámediggái Sámedikki oahpahusossodahkan . Sámiid ektui Norggas ferte vuođđogaŋaldagaid mat gusket sámiid vuoigatvuođaide ja eallineavttuide boahtteáiggis , mearridit Sámedikki ja stáhta gaskasaš ságastallamiid ja šiehtadallamiid bokte . Jos dákkár láhkavuođđu addojuvvo , de galgá dat oidnot njuolga lágas , ja dat ferte guoskat olles sámi ássanguvlui . Mii guoská kultuvrralaš oassái , de áigu Sámediggi deattuhit ahte duojis iešalddis lea mearkkašupmi identitehta hábmejeaddjin , muhto das lea maiddái oktavuohta sámegillii ja dan nannemii . Sámediggi lea áššis 20/99/20 meannudan hirbmat deaŧalaš ášši mii guoská luosa laskan- ja ahtanuššanvejolašvuođaide , ja luossabivdovuoigatvuhtii gulaskuddancealkámuša bokte NOU:ii 1999:9 Til laks åt alle kan ingen gjera . Dán vuođul doarju Sámediggi ahte evttohuvvon doaibmabijut čađahuvvojit , muhto ahte dan viidáseabbo meannudeapmi mii guoská sámi vuoigatvuođaide bivddus ja hálddašeamis ii meannuduvvo ovdal go Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalus lea čielggas ja loahpalaččat meannuduvvon Stuorradikkis . Sámedikkis leat vuordámušat dan bargui mii guoská boazodoallolága geahčadeapmái . Sámediggi deattuha Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusa barggu čuovvuleami Finnmárkku ektui ja viidáseabbo barggu mii guoská eará árbevirolaš sámi guovlluide . Sámi parlamentáralaš ráđi duogáŋin lea dat ahte sámedikkiid mielas lea dárbu bargat ovttas riikarájiid rastá áššiin mat gusket sámiide mášgga riikkas ja sámiide álbmogin . Okta mihttomeriin lea ásahit oktasaš álbmotválljen ovttasbargoorgána vai sáhttá bargat ovttas ja ovttastahttit oktasaš oainnuid áššiin mat gusket sámiid gaskasaš dilálašvuođaide , dasto viidáseabbot davviriikkalaš ja riikkaidgaskasaš áššiide . Diggi lea gáibidan meannudettiinis oahpahuslága láhkaásahusaid ahte departemeanta álggaha proseassa doahpaga « sámi guovlu » viiddideami ektui ( gč. oahpahuslága § 6-1 « - sámi guovlu : 1 ) sámegiela hálddašanguovlu sámelága § 3-1 mielde , 2 ) eará gielddat dahje gielddaid oasit dan láhkaásahusa mielde maid Gonagas stáhtaráđis lea addán maššá go Sámediggi ja dat gielddat maidda ášši guoská leat buktán cealkámuša . #ILL Seamma guoská vejolašvuhtii oaŋŋut oahpahusa Sámi oahppoplána mielde . Sámediggi lea Girko- , oahpahus- ja dutkandepartemeantta guovdu mášgii váldán ovdan gielddaid ekonomiija mii guoská guovtti gillii oahpahussii ja oahpahussii Sámi oahppoplána mielde . Transporta ja gelbbolašvuođaguoddi infrastruktuvra , man guovddáŋis lea Nasjonal Transportplan mii guoská olles sektuvrii čatnasettiin geaidno- , ruovdemáđii- , girdi- ja mearrajohtaluskommunikašuvdnii . Sámediggi doarjjui ovttajienalaš árvalusa mii guoská evttohuvvon dákteriggeávdnasiid geavahan- ja hálddašannjuolggadusaide . Sámediggi doarju maiddái Duopmostuollokomišuvnna eanetlogu árvalusa mii guoská friijaseabbo duopmostuollohálddahussii sierra stivrrain . Sámediggi oaivvilda ahte berre čielggadit galgá go Sis-Finnmárkku vejolaš sierra duopmostuolu doaibmaguovlu guoskat stuorát osiide sámi ássanguovllus , ja jos galgá de movt . Sámediggi ávŋŋuha boahtteáiggis vieŋŋat maiddái Sámedikki oainnu áššiin mat gusket sámiide , ja vuordá ahte Sámediggi biddjojuvvo bissovaš gulaskuddaninstánsan sirdimiidda kategoriijas II ( ii sáhte konsešuvdnameannudit ) kategoriijai I ( guoská prošeavttaide maid sáhttá konsešuvdnameannudit ) ollislaš čázádatplánas . Sámediggi ávŋŋuha boahtteáiggis vieŋŋat maiddái Sámedikki oainnu áššiin mat gusket sámiide , ja vuordá ahte Sámediggi biddjojuvvo bissovaš gulaskuddaninstánsan sirdimiidda kategoriijas II ( ii sáhte konsešuvdnameannudit ) kategoriijai I ( guoská prošeavttaide maid sáhttá konsešuvdnameannudit ) ollislaš čázádatplánas . Dát guoská earret eará sosiokultuvrralaš , dearvvasvuođa ja ealáhuslaš čielggadusaide mat bidjet buot luonddulihkahallamiid ja guohtonguovlluid massima muđui , ollislaš oktavuhtii . Ollu gerddiid lea diggi čujuhan ahte lea deaŧalaš ráhkadit dakkár váikkuhusiskančielggadusa mii lea fágalaččat doallevaš dan ektui mii guoská sámi kultuvrra váikkuhusaide guovllus oppalaččat , ja erenoamáŋit boazodollui ja sámi kulturmuittuide . Doarjja addojuvvo doaibmabijuide maid bokte gozihuvvo bajit dási kulturmuitofágalaš beroštupmi dan barggus mii guoská sámi kulturmuittuide ja kulturbirrasii , ja sámi huksengáhttemii . Sámegielas lea oanehis árbevierru mii guoská giela geavaheapmái almmolaččat , ja viehka oanehis čállinárbevierru . Sámi ealáhusráđđi doaimmaha hálddašandoaimmaid Sámedikki ovddas , ja dat doaibmá maiddái fágapolitihkalaš ráđđin erenoamáŋit áššiin mat gusket ealáhus- ja barggolašvuođaáššiide . Jos dálá 6 kulturvissui maidda ortnet guoská , galgá sihkkarastit govttolaš doaimma , de ferte Sámediggi váldit stuorát ovddasvástádusa investerema dáfus . lassioahpahus mii guoská sámi fágaide galgá nannejuvvot Áššelistui ja áššiide mat meannuduvvojit ovdalisčuoŋŋu § 4 d ja § 20 njealját lađđasa mielde , eai guoskka dán paragráfa mearrádusat . Ovddidit árvalusa Sámedikki dievasčoahkkimii áššiin mat gusket Sámedikki čoahkkinortnegii , vrd. § 24. Áššelistui ja áššiide mat meannuduvvojit ovdalisčuoŋŋu § 4 d ja § 20 njealját lađđasa mielde , eai guoskka dán paragráfa mearrádusat . Ovddidit árvalusa Sámedikki dievasčoahkkimii áššiin mat gusket Sámedikki čoahkkinortnegii , vrd. § 24. Sámediggi ii evttot makkárge rievdadusaid njuolggadusaide mat gusket sámeválgastivrraide . Rievdadusaid válgakreatsaid ja áirrasjuogu ektui sáhttá dalle bidjat guoskat válgii mii dollojuvvo 2005:s. Dattetge lea lávdegoddi ovttaoaivilis ahte muhtun rievdadusaid mat gusket áirrasjuhkui seađašii bidjat gustot juo 2001 válggas , go válgakreatsain leat nu stuorra erohusat dan ektui man ollugat leat čálihuvvon jienastuslohkui . Go juo lávdegoddi lea bargan beannot jagi , de livččii geargan sáddet lávdegotti barggu bohtosiid gulaskuddamii daidda geaidda ášši guoská . Min mielas galggašii dát ođđa lávdegoddi loahpahit barggus nu buori áiggis ahte dain geaidda ášši guoská lea áigi buktit cealkámuša lávdegotti bargui . Dan oktavuođas galggašii árvvoštallat galggašii go eaktu sihkkojuvvot ollásit , dahje rievdaduvvot nu ahte dovdduide guoski rádji šattašii vuollegeabbun . Dán oktavuođas lea erenoamáš deaŧalaš deattuhit ahte rievdadusárvalus hui sakka guoská Sámedikki dohkkejupmái min válgakreatsain . Sámediggi ii evttot makkárge rievdadusaid njuolggadusaide mat gusket sámeválgastivrraide . Rievdadusaid válgakreatsaid ja áirrasjuogu ektui sáhttá dalle bidjat guoskat válgii mii dollojuvvo 2005:s. Dattetge lea lávdegoddi ovttaoaivilis ahte muhtun rievdadusaid mat gusket áirrasjuhkui seađašii bidjat gustot juo 2001 válggas , go válgakreatsain leat nu stuorra erohusat dan ektui man ollugat leat čálihuvvon jienastuslohkui . Goappašat bealit gusket deaŧalaš osiide sámi dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaid ovddideamis , ja dievasmahttiba goabbat guoimmiska . Dát guoská maiddái institušuvdnafálaldagaide veajuiduhttima oktavuođas mat leat namuhuvvon doaibmaplánas . Sámediggi oaidná ahte doaibmaplánas eai leat duođi eanet konkrehta strategiijaárvalusat go NOU:s Dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaid plána sámi álbmoga várás Norggas mii guoská strategiijaevttohussii movt gozihit ja ovddidit sámi perspektiivva bálvalusain . Dat guoská earenoamáŋit gielddaide olggobealde Sis-Finnmárkku . Goappašat bealit gusket deaŧalaš osiide sámi dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaid ovddideamis , ja dievasmahttiba goabbat guoimmiska . Dát guoská maiddái institušuvdnafálaldagaide veajuiduhttima oktavuođas mat leat namuhuvvon doaibmaplánas . Sámediggi oaidná ahte doaibmaplánas eai leat duođi eanet konkrehta strategiijaárvalusat go NOU:s Dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaid plána sámi álbmoga várás Norggas mii guoská strategiijaevttohussii movt gozihit ja ovddidit sámi perspektiivva bálvalusain . Sámi museáid hástalussan lea danne gozihit ja oppalaččat váikkuhit áššiid mat gusket fáttáide nugo riddokultuvra , ekologiija ja birasgáhtten , barggu bokte seailluhuvvon máhttu ja gaskkustanbargu jna. . Sámi museáid hástalussan lea danne gozihit ja oppalaččat váikkuhit áššiid mat gusket fáttáide nugo riddokultuvra , ekologiija ja birasgáhtten , barggu bokte seailluhuvvon máhttu ja gaskkustanbargu jna. . Áššit mat gusket sámi oahppoplánii , oahpahussii sámegillii , mánáidgárdefálaaldagaide ja eará fálaldagaid láhčimii , leat buohkat mielde goziheamen guovddáš olmmošvuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid mat Norggas leat sápmelaččaid guovdu . Sámediggi lea deattuhan ahte eamiálbmogiid iešmearridanvuoigatvuohta guoská buot surggiide , maiddái eanavuoigatvuođaide . Sámedikki oainnu mielde ii leat riekta iešmearrideami doahpagis ovddidit sierra áddejumi mii guoská dušše eamiálbmogiidda . Álbmogiid iešmearridanvuoigatvuohta guoská buot álbmogiidda , maiddái eamiálbmogiidda . Dát guoská maid dieđáhusa konkrehta evttohusaide , omd. ahte olmmošvuoigatvuođa neahttasajiin ja interneahttadieđuin mánáide ja nuoraide gozihuvvo eamiálbmotperspektiiva . Min joavku doarju eanaš oasi Sámediggeráđi árvalusas , muhto dáhttu deattuhit ahte soaittášii dárbu veahá čielgaseabbot formuleret dajaldaga gos čuoŋŋu ahte iešmearridanvuoigatvuohta guoská buot surggiide . Seamma guoská maid cealkámuššii 1. čuoggás s. 5 man sáhttá áddet danin ahte leat dušše sápmelaččat geat galget hálddašit sámi guovlluid luondduriggodagaid . Áššit mat gusket sámi oahppoplánii , oahpahussii sámegillii , mánáidgárdefálaaldagaide ja eará fálaldagaid láhčimii , leat buohkat mielde goziheamen guovddáš olmmošvuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid mat Norggas leat sápmelaččaid guovdu . Sámediggi lea deattuhan ahte eamiálbmogiid iešmearridanvuoigatvuohta guoská buot surggiide , maiddái eanavuoigatvuođaide . Sámedikki oainnu mielde ii leat riekta iešmearrideami doahpagis ovddidit sierra áddejumi mii guoská dušše eamiálbmogiidda . Álbmogiid iešmearridanvuoigatvuohta guoská buot álbmogiidda , maiddái eamiálbmogiidda . Dát guoská maid dieđáhusa konkrehta evttohusaide , omd. ahte olmmošvuoigatvuođa neahttasajiin ja interneahttadieđuin mánáide ja nuoraide gozihuvvo eamiálbmotperspektiiva . 20.01.2000 beaiváduvvon reive Bargo- ja Hálddahusdepartementii guoská Sámedikki politihkkáriid ja luohttámušolbmuid dáhkádusortnegiidda Stuorradiggedieđáhusas nr. 50 ( 1998-99 ) sisaboađu ja eallineavttuid juogadeami birra Norggas , leat mášga čuolmma mat gusket sápmelaččaide ja sin sadjái sihke iešguđet gielddaid ássin ja sierra čearddalaš joavkun — riikka sierra álbmogin // eamiálbmogin . Statistihkalaš dieđut mat dása leat geavahuvvon vuođđun gusket sisabohtui , ekonomalaš sosiálaveahkkái ja doarjagii oktováhnemiidda , oahppodássái , bargguhisvuhtii , buhcciidpenšuvdnii ja barguimáhcahan- // veajuiduhttinruđaide ( gč. bovssa 6.2 s. 167 ) . Ii leat doarvái doaivut ahte earenoamáš dilit mat gusket sápmelaččaide fuomášuvvojit ja doarvái bures gozihuvvojit árvvoštaladettiin gielddaid ja fylkkaid eallineavttuid . Stuorradiggedieđáhusas nr. 50 ( 1998-99 ) sisaboađu ja eallineavttuid juogadeami birra Norggas , leat mášga čuolmma mat gusket sápmelaččaide ja sin sadjái sihke iešguđet gielddaid ássin ja sierra čearddalaš joavkun — riikka sierra álbmogin // eamiálbmogin . Statistihkalaš dieđut mat dása leat geavahuvvon vuođđun gusket sisabohtui , ekonomalaš sosiálaveahkkái ja doarjagii oktováhnemiidda , oahppodássái , bargguhisvuhtii , buhcciidpenšuvdnii ja barguimáhcahan- // veajuiduhttinruđaide ( gč. bovssa 6.2 s. 167 ) . Ii leat doarvái doaivut ahte earenoamáš dilit mat gusket sápmelaččaide fuomášuvvojit ja doarvái bures gozihuvvojit árvvoštaladettiin gielddaid ja fylkkaid eallineavttuid . Dieđáhus guoská ráđi doaimmaide 20.02.00 rájes 07.05.00 rádjái . Lea earenoamáŋit čujuhuvvon dasa ahte ain , ja beroškeahttá 1981 lohpádusain ( riiddus Álttá // Guovdageainnu čázádaga alde ) , leat jođus proseassat mat gusket vuoigatvuođaášši digáštallamii ja bargui , omd. ođđa minerálaláhkaevttohus ( maid Stoltenberg-ráđđehus lea geassán ruovttoluotta ) , Norlándda ja Tromssa meahccekommišuvdna , stáhta matrikulerekeahtes eatnama vuovdin Finnmárkkus Statsskog SF:ii 1993:s ja suodjalusa doaimmat nugo Meavkke-Alitčohka báhčinguovllu oktiičatnan ja viiddideapmi . Dát bargu galggašii gárvanit oktanaga guovddáš láhkalávdegotti bargguin , namalassii 2001 guovvamánus , ja danne ii gártta dat guoskat ovdal go 2005 sámediggeválgii . Mandáhta šaddá viiddis ja šaddá guoskat olmmošvuoigatvuođaide , birrasii , dearvvasvuhtii , ja ovddidan-ja oahpahusáššiide . Fylkkagielda muitalii ođđasis organiserema birra , mii maid guoská sámekonsulentii . Mii guoská ovddastussii , de bidjá Sámediggeráđđi vuođđun dan ahte Sámedikki politihkkárat ovddastit politihkalaš forain politihkalaš ovddastusain , ja hálddahus searvá ámmát- ja virgeolbmuid dásis . Mii guoská Sámedikki beroštumiide Riikaoasselávdegottis , de bargá dát lávdegoddi mášggain servodatsurggiiguin guovlupolitihkalaš perspektiivvas . Dainna duogáŋiin mii áššis lei , ja dat plánat mat ledje prográmma joatkima ja loahpaheami ektui go guoská ovdánahttinforumii Sis-Finnmárkui , de fuomášii Sámediggi váldit eanet ovddasvástádusa badjelasas . Dasa lassin lea SAS heaittihan čuovvovaš fálaldagaid eiseválddiid mearrádusa geaŋil , mat gusket dušše Levdnjii : Jackpot , Super Jackpot , Sportspris , Ungdomspris ja Seniorpris . Ovddeš ortnegat mat gusket hálbbiduvvon hattiide ja bonusortnegiidda galget jođánepmosit fas doaibmagoahtit . Boazodoallostivrra 26.10.99 reivves kopiija , sáddejuvvon ovddasvástideaddji stáhtaráđiide mii guoská eatnamiid sihkkarastimii ja identifiseremii sámi boazodoallorivttiin Sámedikki mielas lea maiddái buorre ahte Tromssa guovllustivra oaŋŋu ovddasvástádusa hutkat doaibmabijuid movt čoavdit riidduid , maiddái mii guoská gittiid áidumii . Lea deatalaš sihkkarastit boazodollui daid areálaid maid dat vealtameahttumit dárbbaša go galgá doaibmat dohkálaččat , ja dát guoská maiddái boazodollui Sáččas . Mii guoská Sámedikki evttohussii áššis 23/99/23 guohtonáiggiid ja doallojoavkkuid ovttastahttima ektui geasseguohtonguovlluin , de oaidná Sámediggi ahte Boazodoallostivrra áigu guorahallat ášši ođđa orohatjuohkima barggu oktavuođas . Sámediggi lea 1999 jahkedieđáhusas čujuhan čuovvovačča mii guoská boraspireváttisvuođaide : Dán vuođul áigu Sámediggi deattuhit ahte Sámedikkis ja Boazodoallostivrras lea ovttalágan oaidnu mii guoská dasa man deaŧalaš lea sihkkarastit boazodoalu eatnamiid . #ILL Sámedikki mielas lea maiddái buorre ahte Tromssa guovllustivra oaŋŋu ovddasvástádusa hutkat doaibmabijuid movt čoavdit riidduid , maiddái mii guoská gittiid áidumii . Lea deatalaš sihkkarastit boazodollui daid areálaid maid dat vealtameahttumit dárbbaša go galgá doaibmat dohkálaččat , ja dát guoská maiddái boazodollui Sáččas . Mii guoská Sámedikki evttohussii áššis 23/99/23 guohtonáiggiid ja doallojoavkkuid ovttastahttima ektui geasseguohtonguovlluin , de oaidná Sámediggi ahte Boazodoallostivrra áigu guorahallat ášši ođđa orohatjuohkima barggu oktavuođas . Sámediggi lea 1999 jahkedieđáhusas čujuhan čuovvovačča mii guoská boraspireváttisvuođaide : Dán vuođul áigu Sámediggi deattuhit ahte Sámedikkis ja Boazodoallostivrras lea ovttalágan oaidnu mii guoská dasa man deaŧalaš lea sihkkarastit boazodoalu eatnamiid . #ILL Okta bealli lea dat mii guoská lundui ja birrasii , mat dieđusge leat deaŧalaččat boazodoalu ekologalaš vuođu ektui . Bealit válljejedje geassit ášši mii guoská bajimuš boazolohkui eret šiehtadallamiin . Sámediggi čujuha ahte Boazodoallostivra lea 1998 njukčamánu 10. b. gieđahallan ášši mii guoská bajimuš boazologu mearrideapmái doalu nammii . Dat guoská bargui ođđa plána- ja huksenlágain ja boazodoallolávdegotti bargui . Ortnet man mielde sáhttá lotnut doaluid doaibmabidjoorohagain , lea dál viiddiduvvon ja galgá maid guoskat geasseorohagaid doaluide main lea čakča- , giđđa ja dálveorohat 17. , 18. , 30. ja 31. orohagain . Proposišuvnnas lea eaktun ahte ortnet galgá guoskat olles sámi boazoguvlui . Okta bealli lea dat mii guoská lundui ja birrasii , mat dieđusge leat deaŧalaččat boazodoalu ekologalaš vuođu ektui . Bealit válljejedje geassit ášši mii guoská bajimuš boazolohkui eret šiehtadallamiin . Sámediggi čujuha ahte Boazodoallostivra lea 1998 njukčamánu 10. b. gieđahallan ášši mii guoská bajimuš boazologu mearrideapmái doalu nammii . Dat guoská bargui ođđa plána- ja huksenlágain ja boazodoallolávdegotti bargui . Ortnet man mielde sáhttá lotnut doaluid doaibmabidjoorohagain , lea dál viiddiduvvon ja galgá maid guoskat geasseorohagaid doaluide main lea čakča- , giđđa ja dálveorohat 17. , 18. , 30. ja 31. orohagain . Proposišuvnnas lea eaktun ahte ortnet galgá guoskat olles sámi boazoguvlui . Deaŧalaš oassi lassánan systematihkas lea álggahit dutkandoaimma mii guoská oahpponeavvuid geavaheami ja maiddái oahpponeavvuid ráhkadanproseassa evalueremii . Stuorimus doaibmabijut gusket davvisámegiela oahpponeavvuid ráhkadeapmái ja buvttadeapmái . Doaibmabijut gusket vuosttaŋettiin vuođđoskuvlla ja joatkkaoahpahusa fágasurggiide . Dát guoská buot oahpahusdásiide . Dát guoská erenoamáŋit joatkkaskuvllaide . Deaŧalaš oassi lassánan systematihkas lea álggahit dutkandoaimma mii guoská oahpponeavvuid geavaheami ja maiddái oahpponeavvuid ráhkadanproseassa evalueremii . Stuorimus doaibmabijut gusket davvisámegiela oahpponeavvuid ráhkadeapmái ja buvttadeapmái . Doaibmabijut gusket vuosttaŋettiin vuođđoskuvlla ja joatkkaoahpahusa fágasurggiide . Dát guoská buot oahpahusdásiide . Dát guoská erenoamáŋit joatkkaskuvllaide . Dát guoská maiddái lihkahallamiidda Blåtind báhčin- ja hárjehallanšillju juo ásahuvvon oasis . Dát guoská maiddái Akkasæter geaidnohuksemii , juste danne go Akkasætera geainnu huksen lea oassi Meavkke-Blåtind huksemis . Ráđđi ii leat gal duhtavaš dainna go departemeanta lea čuovvulan Sámedikki evttohusa dušše guovddáš válgalávdegotti ásaheamis sámelága ja válganjuolggadusaid ođasmahttimis , gč. Ášši 09/00/09 mii guoská válgaorgánaid evttohussii , mandáhta ja kreatsajuhkui , evttohan vuoigatvuhtii - listu evttoheaddjit , rievttalaš sohkabeal juohkáseapmái ja sámi jienastuslohkui . Ráđđelahttu Berit Ranveig Nilssen ovddidii Sámedikki gáibádusa gonagasreappá bivddu ja hálddašeami ektui , mat leat čuovvuvaččat : 1 ) Várret dárbbašlaš ruđaid daid vahágiidda maid gonagasreabbá dagaha dorskebivddus , 2 ) gonagasreappá bivdoearit galget stuoriduvvot ja buot bivdit áigeguovdilis guovllus fertejit searvat geahččalanbivdui , 3 ) Guolástusdirektoráhta ferte álggahit merddiid ovddideami mat doibmet dorskebivddus ja 4 ) hálddašanprošeakta mii galgá álggahuvvot Guolástusdepartemeantta ja Sámedikki gaskka guoská maiddái dasa ahte báikkálaččat beassat searvat reabbáresurssa hálddašeapmái . Šiehtadallamat gusket sullii beallái buot eamiálbmogiin Kanádas , ja 34 šiehtadallama mat leat jođus gusket eamiálbmotjoavkkuide mat leat stuorát go 8000 olbmo . Šiehtadallamat gusket sullii beallái buot eamiálbmogiin Kanádas , ja 34 šiehtadallama mat leat jođus gusket eamiálbmotjoavkkuide mat leat stuorát go 8000 olbmo . Vuosttas listu guoská áššiide maid sáhttá bidjat eamiálbmotráđđehusaide . Dasto árvala bargojoavku ahte ráhkaduvvojit dakkár levgennjuolggadusat mat gusket maiddái sámelevgii . Seammá guoská maiddái daid ruđaide mat addojuvvojit prošeavttaide ja eará doaibmabijuide . Dát guoská erenoamážit eanadollošiehtadallamiidda . Mii guoská sierra duodjeruđaid hálddašeapmái , de juogada Sámedikki dievasčoahkkin njuolga muhtun osiid dán doarjjaortnegis . Dát guoská dan jahkásaš doaibmadoarjagii mii juogaduvvo institušuvnnaide ja organisašuvnnaide . Dát njuolggadusat heaittihuvvojit bušeahttajagi 2001 rájes , mii guoská doarjagii mii juolluduvvo sámegiela hálddašanguvlui . Dát guoská maiddái visttiide . Galget álggahuvvot erenoamáš sámi nannendoaibmabijut , mat galget guoskat sierra sámi giellaguovlluide miehtá riikka : Dan botta , jagi 2000 borgemánu rájes lea jođus kártenbargu , man bokte galgá gávnnahit makkár hástalusat leat Sámedikkis ovddabealde , sihke mii guoská doaibmabijuide gelbbolašvuođa ovddideamis ja oahpponeavvo ovddideamis . Seamma guoská rapporterenprosedyraide mat čatnasit ILO 169 , bargui viidáseabbot Rio-julggáštusain ( Agenda 21 ) nana bissovaš ovdánemiin ja ON-konvenšuvdna biologálaš eatnatgeardáivuođa ektui . Sámegiella eallá dain gielddain maidda sámelága giellanjuolggadusat gusket , go fas eará guovlluin dáruiduhttinpolitihka geažil lea giella jávkamin ollásit . Sámediggi meannuda dikki váikkuhangaskaomiid geavaheami prioriterema eanadollui , mii guoská mášen- ja reaidodoarjagii eará ovttasbargodoaibmabijuid ektui eanadoalus , eanadoalloplána ođasmahttimis ja árvoháhkanprográmma oktavuođas . Dat oasit gustovaš duodjeorganisašuvnnaid doarjjanjuolggadusain mat gusket institušuvnnaide mat leat dán poasttas sihkkojuvvojit . Seammá guoská maiddái daid ruđaide mat addojuvvojit prošeavttaide ja eará doaibmabijuide . Dát guoská erenoamážit eanadollošiehtadallamiidda . Sámediggi meannuda dikki váikkuhangaskaomiid geavaheami prioriterema eanadollui , mii guoská mášen- ja reaidodoarjagii eará ovttasbargodoaibmabijuid ektui eanadoalus , eanadoalloplána ođasmahttimis ja árvoháhkanprográmma oktavuođas . Dat oasit gustovaš duodjeorganisašuvnnaid doarjjanjuolggadusain mat gusket institušuvnnaide mat leat dán poasttas sihkkojuvvojit . Dát njuolggadusat heaittihuvvojit bušeahttajagi 2001 rájes , mii guoská doarjagii mii juolluduvvo sámegiela hálddašanguvlui . Dát guoská maiddái visttiide . Galget álggahuvvot erenoamáš sámi nannendoaibmabijut , mat galget guoskat sierra sámi giellaguovlluide miehtá riikka : Dan botta , jagi 2000 borgemánu rájes lea jođus kártenbargu , man bokte galgá gávnnahit makkár hástalusat leat Sámedikkis ovddabealde , sihke mii guoská doaibmabijuide gelbbolašvuođa ovddideamis ja oahpponeavvo ovddideamis . Seamma guoská rapporterenprosedyraide mat čatnasit ILO 169 , bargui viidáseabbot Rio-julggáštusain ( Agenda 21 ) nana bissovaš ovdánemiin ja ON-konvenšuvdna biologálaš eatnatgeardáivuođa ektui . Duohtavuohta čájeha ahte § 3-8 ja dan láhkaásahusat gusket dušše davvisámegillii , DAVVIN ja SÁMAS kurssaide ja oahppoorganisašuvnnaide . Dát ruđat leat jurddašuvvon olles olbmuid várás geaidda almmolaš ortnegat eai guoskka vai ožžot vejolašvuođa oažžut doarjaga sámegiel oahpu váldimii . Dát guoská Sámediggeráđđái ja joavkojođiheaddjiide . Sámediggi lea ollu jagiid bargan áššiiguin mat gusket dán sektuvrii . Duohtavuohta čájeha ahte § 3-8 ja dan láhkaásahusat gusket dušše davvisámegillii , DAVVIN ja SÁMAS kurssaide ja oahppoorganisašuvnnaide . Dát ruđat leat jurddašuvvon olles olbmuid várás geaidda almmolaš ortnegat eai guoskka vai ožžot vejolašvuođa oažžut doarjaga sámegiel oahpu váldimii . Dát guoská Sámediggeráđđái ja joavkojođiheaddjiide . Sámediggi lea ollu jagiid bargan áššiiguin mat gusket dán sektuvrii . Dát guoská earenoamážit alitoahpu // oahpaheaddjeoahpu rekrutterenvuođu kártemii , statistihkkii ja dárkilis dárboanalysii dálá oahpaheaddjeoahpu oktavuođas . Gelbbolašvuođaovdáneapmi oahpaheddjiid várás ii guoskka dušše sámegiela ja kultuvrra gelbbolašvuođaloktemii . Mii guoská ovddasvástádusjuohkimii Sámi allaskuvlla ja Sámedikki gaskka ja Sámi allaskuvlla ja eará allaskuvllaid gaskka , lea Sámedikki prinsihpalaš oaivil ahte Sámediggi ii galgga addit lassioahpu nu go lávdegoddi lea árvalan sámi vuođđoskuvlla oahpaheddjiid ektui . Dát guoská earenoamážit alitoahpu // oahpaheaddjeoahpu rekrutterenvuođu kártemii , statistihkkii ja dárkilis dárboanalysii dálá oahpaheaddjeoahpu oktavuođas . Gelbbolašvuođaovdáneapmi oahpaheddjiid várás ii guoskka dušše sámegiela ja kultuvrra gelbbolašvuođaloktemii . Mii guoská ovddasvástádusjuohkimii Sámi allaskuvlla ja Sámedikki gaskka ja Sámi allaskuvlla ja eará allaskuvllaid gaskka , lea Sámedikki prinsihpalaš oaivil ahte Sámediggi ii galgga addit lassioahpu nu go lávdegoddi lea árvalan sámi vuođđoskuvlla oahpaheddjiid ektui . Dát guoská Finnmárkku , Tromssa , Norlándda , Davvi- ja Lulli Trøndelaga ja Hedmárkku fylkkaide . Dát gusket riddo- ja vuotnasuohkaniidda Davvi-Norggas ja suohkaniidda lullisámiguovllus . Jus fylkasuohkanat galget bissut , de leat dat molssaeavttut suohkaniidda vissis áššiin mat gusket guovlluide . Eaktun lea dattetge ahe maiddái dás definerejuvvojit čielga barggut fylkkasuohkaniidda ja Landsdelutvalgai áššiin mat gusket sápmelaččaide , ja ahte ráhkaduvvo čielga rapporterenvuogádat . Mearrádusaid berre dat váldit geasa ášši eanemusat guoská . Dát guoská Finnmárkku , Tromssa , Norlándda , Davvi- ja Lulli Trøndelaga ja Hedmárkku fylkkaide . Dát gusket riddo- ja vuotnasuohkaniidda Davvi-Norggas ja suohkaniidda lullisámiguovllus . Jus fylkasuohkanat galget bissut , de leat dat molssaeavttut suohkaniidda vissis áššiin mat gusket guovlluide . Eaktun lea dattetge ahe maiddái dás definerejuvvojit čielga barggut fylkkasuohkaniidda ja Landsdelutvalgai áššiin mat gusket sápmelaččaide , ja ahte ráhkaduvvo čielga rapporterenvuogádat . Sámediggi deattuhii ahte dát mearrádus erenoamážit ferte guoskat sidjiide geain aktiivvalaš doarjaga dahje veahki haga leat váttisvuođat oažžut sáni almmolaš ságastallamis . Sámediggi deattuhii ahte dát mearrádus erenoamážit ferte guoskat sidjiide geain aktiivvalaš doarjaga dahje veahki haga leat váttisvuođat oažžut sáni almmolaš ságastallamis . Dát guoská erenoamážit 19 . Dát guoská erenoamážit 19. kapihttalii Høgere utdanning og forskning i det samiske samfunn . Dát vuoigatvuohta guoská maiddái cealkinfriddjavuođa ekonomalaš rámmaide . Dát vuoigatvuohta guoská maiddái cealkinfriddjavuođa ekonomalaš rámmaide . Dát guoská maiddái Sámedikki vuollásaš orgánaide . Sámedikki áirasiidda guoská jávohisvuođageasku buot áššiin mat meannuduvvojit gittauvssaid duohken dievasčoahkkimis . Áirasiidda guoská jávohisvuođageasku maiddái dalle go sii bargguset oktavuođas Sámedikkis ožžot dakkár dieđuid mat leat steampalastojuvvon čiegusáššin Sihkkarvuođagohččosa , Suodjalangohččosa dahje hálddahuslága đ 13 vuođul . Dát guoská maiddái Sámedikki válljen dahje nammadan eará orgánaide válljejuvvon lahtuide dárbbu mielde . Sámediggeráđi doaibmadieđáhus , dieđáhus guoská Sámediggeráđi doaimmaide 23.10.2000 rájes gitta 09.02.2001. Sámediggeráđđi meannudii áššis R 128/00/128 Stáhtabušeahtta 2002 – Mánáid- ja bearašdepartemeanta ja Girko- , oahpahus- ja dutkandepartemeanta , bušeahta mii guoská dán guovtti departementii . Ráđđi lea čoahkkimis Oslo vánhenjoavkkuin mii lea plánemin sámi skuvlla , šaddan ovttaoaivilii ahte Sámediggi galgá veahkehit joavkku dan barggus mii guoská oahpahusa organiseremii Oslo sámi mánáide . Mii guoská nuortasámi musea ollašuhttimii sámi duhátjahkebáikin , de lea dilli nu ahte Ráđđehus dáhtošii ahte fylkagielddat , gielddat ja Sámediggi searvvašedje prošeavtta ruhtadeapmái . Doppe šattaimet ovttaoaivilii das ahte departementii ovddiduvvo Sámedikki kandidáhtaevttohus , ja eará bealit mat gusket Sámi vuoigatvuođalávdegotti ásaheapmái . Ferte maiddái namuhit ahte Sámediggeráđi oainnu mielde ii leat oktavuohta Olgoriikadepartemeanttain leamaš dohkálaš dáid áššiid dáfus , dát guoská maiddái Norgga áŋgiruššamiidda eamiálbmotjulggaštus proseassas . Dasto deattuhuvvui mearrádusas ahte sámedikkiin ferte leat guovddáš sadji barggus viidáseappot , dát guoská maiddái ekspeartalávdegotti nammadeapmái ja lávdegotti mandáhta hábmemii . Mii guoská ođđasis organiserema oktavuhtii sámelága giellanjuolggadusaide , de deattuhuvvo ahte Sámediggi formálalaččat lea rievdadan Sámi giellaráđi nama Sámedikki giellastivran . Dán čoahkkimis leimmet ovttaoaivilis das ahte lea dárbu árvvoštallat álggahit barggu mii guoská sámelága giellanjuolggadusaide ja láhkaásahusaide . Dát leat deaŧalaš rievdadus mii guoská norgalaš eiseválddiid oidnui boazodoalloriektái . Komitea nanne ahte konvenšuvnna 27. artihkkal guoská čielgasit sámi boazodollui . Mii guoská váttisvuođaide eanadoalu // eanaeaiggádiid ja boazodoalu gaskka , de čujuhit daid ollu rievttálaš nákkuide main boazodoalu vuoigatvuođat leat eahpiduvvon , erenoamážit máttasámiguovlluin . Dát ferte guoskat maiddái dan ii-ealáhuslaš vuodjimii skohteriiguin . Boazodoalus leat hui eahpeoiddolaš divatortnegat go daid buohtastahttá omd. eanadoaluin , mii guoská teknihkalaš veahkkeneavvuid oastimii . Ovdamearkka dihtii lea mearrádus mii guoská njuovvanbázahusaide eahpegovttolaš garas . Dat guoská ovdamearkka dihte boazodoalu ekologálaš , biologálaš , ekonomálaš , kultuvrralaš ja servodatlaš beliide . Dát guoská guovddáš ja mearrideaddji osiide nugo areálaáššiide ja kulturbeali goziheapmái . Dát guoská sihke ealáhuspolitihkalaš ja hálddahuslaš áššiide . Seamma guoská Sámedikki sadjái boazodoallošiehtadallamiin . Plána lea buorre dokumeanta mas lea ea.ea ulbmil leat njuolggadussan Sámedikki bargui go guoská sámi guovlluid eanadoallo- politihkkii . Sámediggi áigu deattuhit lávgadet ovttasbarggu daid ealáhusaid gaskka mat leat láhkalaga eanadoaluin ja eanadoallosektuvrrain go guoská doibmii , gálvoráhkadeapmái ja árvoháhkama lassáneapmái . Sámediggi áigu dan sivas bargat ahte ásahuvvot sierraortnegat sámi guovlluin mii guoská mielkeortnegiidda . Go guoská iešguhtetge evttohussii eanadoalloplánas , lea Sámedikki áigumuš čuožžilahttit daid eanadoallošiehtadallamiid , jahkásaš budšeahttaevttosa , eanadoalu árvoháhkanprográmma ja eará vuogas oktavuođain . Dát guoská dieđusge sámi álbmogii liikka olu go eará olbmuide riikkas . Dát guoská sihke dearvvašvuhtii ja servodatáššiide . Plána lea buorre dokumeanta mas lea ea.ea ulbmil leat njuolggadussan Sámedikki bargui go guoská sámi guovlluid eanadoallo- politihkkii . Sámediggi áigu deattuhit lávgadet ovttasbarggu daid ealáhusaid gaskka mat leat láhkalaga eanadoaluin ja eanadoallosektuvrrain go guoská doibmii , gálvoráhkadeapmái ja árvoháhkama lassáneapmái . Sámediggi áigu dan sivas bargat ahte ásahuvvot sierraortnegat sámi guovlluin mii guoská mielkeortnegiidda . Dát guoská dieđusge sámi álbmogii liikka olu go eará olbmuide riikkas . Dát guoská sihke dearvvašvuhtii ja servodatáššiide . Go guoská iešguhtetge evttohussii eanadoalloplánas , lea Sámedikki áigumuš čuožžilahttit daid eanadoallošiehtadallamiid , jahkásaš budšeahttaevttosa , eanadoalu árvoháhkanprográmma ja eará vuogas oktavuođain . Dát guoská sihke juridihkalaš ja ekonomalaš áššiide . Áššit mat gusket eamiálbmotjulggaštussii , berrejit digaštallojuvvot dohkálaš dásis , ja nu ahte digaštallamiid ovttárvosašvuohta doahttaluvvo . Dat guoská đ 3-12 mearrádusaide Sámi giellaráđi birra . Dat guoská earret eará oktavuođain gos sámegiella ja kultuvra lea rašši . Bajimus našuvnnalaš kulturpolitihkalaš ulbmilat fertejit čielgasit defineret sámi medijaid rolla ja mearkkašumi sámi álbmoga dárbbuid ja gáibádusaid ektui mii guoská kulturcealkámušaide , sátnefriddjavuhtii , diehtojuohkimii ja demokráhtalaš oassálastimii . Dát ortnet guoská vuosttažettiin sámi dulkkaide Norggas , muhto prinsihpalaččat berrešii Davviriikkaid sámegielagiin leat oktasaš dulkonortnet . Ovdaprošeavttas galgá ráhkaduvvot raporta daid faktuvvraid birra mat váikkuhit nissonolbmuid ja nuoraid oččodeami eanandollui , infrastruktuvrraid birra mat gusket dása , man ulbmil lea čilget dili , ulbmila , mandáhta , vuoruhansurggiid , prográmma organiserema ja ruhtadeami ja makkár doaimmat galget čađahuvvot vai joksá ulbmiliid . Šiehtadusbealit válljejedje guođđit áššiid šiehtadallamiin mat gusket bajimus boazolohkui . Dát ii guoskka dušše prošeaktaruđaid juolludemiide , muhto maiddái dasa ahte Sámediggi lea eambbo aktiivvalaš dearvvašvuođa- ja sosialbálvalusa heiveheamis ja sisdoalus . Ferte maiddái namuhit ahte Sámedikki mielas ii leat dialoga Olgoriikkadepartementtain dohkálaš dáin áššiin , dát guoská maiddái Norgga doaimmaide eamiálbmotjulggaštusa proseassas . Dát guoská ee. regiovnnalaš bissovašvuhtii ja davviguovllu ealáhusovdáneami veahkkedoaimmaid hálddašeapmái . Dát guoská erenoamážit kap. 530 , poasta 70.5 Duodji juolludemiide . Dan rájes go Girjerájus- ja diehtojuohkinossodat ásahuvvui borgemánu 1. b. 2000 , de leat ossodagas mannan hui olu resurssat doaimmaide mat gusket fárremii ja sajáiduvvamii ođđa vistái , ja almmolaš rahpama plánemii ja čađaheapmái . Servodatossodaga deaŧaleamos doaibman leat gieđahallat áššiid mat gusket fágasurggiide nu go vuoigatvuođat ja iešmearrideapmi , davviriikkalaš áššit , sámediggeválggat , dearvvašvuođa- ja sosiáladoaimmat ja johtolat . Mii koordineret politihkalaš jođihangotti čoahkkimiid , ja meannudit áššiid mat gusket sámi dearvvašvuođa- ja sosiálaulbmiliid juolludemiide , ja maiddái doarjjastivrra váiddaáššiid Sámediggeráđđái . Evalueren guoská daidda gielddaide mat addet oahpahusa 10-jagi vuođđoskuvlla sámi oahppoplánaid ( O97S ) mielde . Dasa lassin galgá ossodat doaibmat politihkalaš čállingoddin Sámediggeráđđái áššiin mat gusket giellagažaldagaide . Dat guoská earenoamážit sidjiide geat barget vuođđoealáhusain , nugo boazosápmelaččat , eanadoallit ja riddoguolásteaddjit . Dát guoská sihke juridihkalaš ja ekonomalaš áššiide . Áššit mat gusket eamiálbmotjulggaštussii , berrejit digaštallojuvvot dohkálaš dásis , ja nu ahte digaštallamiid ovttárvosašvuohta doahttaluvvo . Dat guoská đ 3-12 mearrádusaide Sámi giellaráđi birra . Dat guoská earenoamážit sidjiide geat barget vuođđoealáhusain , nugo boazosápmelaččat , eanadoallit ja riddoguolásteaddjit . Dat guoská earret eará oktavuođain gos sámegiella ja kultuvra lea rašši . Bajimus našuvnnalaš kulturpolitihkalaš ulbmilat fertejit čielgasit defineret sámi medijaid rolla ja mearkkašumi sámi álbmoga dárbbuid ja gáibádusaid ektui mii guoská kulturcealkámušaide , sátnefriddjavuhtii , diehtojuohkimii ja demokráhtalaš oassálastimii . Dát ortnet guoská vuosttažettiin sámi dulkkaide Norggas , muhto prinsihpalaččat berrešii Davviriikkaid sámegielagiin leat oktasaš dulkonortnet . Ovdaprošeavttas galgá ráhkaduvvot raporta daid faktuvvraid birra mat váikkuhit nissonolbmuid ja nuoraid oččodeami eanandollui , infrastruktuvrraid birra mat gusket dása , man ulbmil lea čilget dili , ulbmila , mandáhta , vuoruhansurggiid , prográmma organiserema ja ruhtadeami ja makkár doaimmat galget čađahuvvot vai joksá ulbmiliid . Šiehtadusbealit válljejedje guođđit áššiid šiehtadallamiin mat gusket bajimus boazolohkui . Dát ii guoskka dušše prošeaktaruđaid juolludemiide , muhto maiddái dasa ahte Sámediggi lea eambbo aktiivvalaš dearvvašvuođa- ja sosialbálvalusa heiveheamis ja sisdoalus . Ferte maiddái namuhit ahte Sámedikki mielas ii leat dialoga Olgoriikkadepartementtain dohkálaš dáin áššiin , dát guoská maiddái Norgga doaimmaide eamiálbmotjulggaštusa proseassas . Dát guoská ee. regiovnnalaš bissovašvuhtii ja davviguovllu ealáhusovdáneami veahkkedoaimmaid hálddašeapmái . Dát guoská erenoamážit kap. 530 , poasta 70.5 Duodji juolludemiide . Dan rájes go Girjerájus- ja diehtojuohkinossodat ásahuvvui borgemánu 1. b. 2000 , de leat ossodagas mannan hui olu resurssat doaimmaide mat gusket fárremii ja sajáiduvvamii ođđa vistái , ja almmolaš rahpama plánemii ja čađaheapmái . Servodatossodaga deaŧaleamos doaibman leat gieđahallat áššiid mat gusket fágasurggiide nu go vuoigatvuođat ja iešmearrideapmi , davviriikkalaš áššit , sámediggeválggat , dearvvašvuođa- ja sosiáladoaimmat ja johtolat . Mii koordineret politihkalaš jođihangotti čoahkkimiid , ja meannudit áššiid mat gusket sámi dearvvašvuođa- ja sosiálaulbmiliid juolludemiide , ja maiddái doarjjastivrra váiddaáššiid Sámediggeráđđái . Evalueren guoská daidda gielddaide mat addet oahpahusa 10-jagi vuođđoskuvlla sámi oahppoplánaid ( O97S ) mielde . Dasa lassin galgá ossodat doaibmat politihkalaš čállingoddin Sámediggeráđđái áššiin mat gusket giellagažaldagaide . Mii guoská prográmmaárvalusa evttohan áŋgiruššansurggiide , de doarju Sámediggi dan ahte dáid ferte geahččat árvoráidoperspektiivvas . Sámediggi bivdá Sámediggeráđi čilget prográmma ekonomálaš beliid , ja ovddidit vejolaš gažaldagaid mat gusket Sámedikki searvama viidodahkii , miessemánus bušehttareguleremis . Mii guoská prográmmaárvalusa evttohan áŋgiruššansurggiide , de doarju Sámediggi dan ahte dáid ferte geahččat árvoráidoperspektiivvas . Sámediggi bivdá Sámediggeráđi čilget prográmma ekonomálaš beliid , ja ovddidit vejolaš gažaldagaid mat gusket Sámedikki searvama viidodahkii , miessemánus bušehttareguleremis . Sámediggeráđi doaibmadieđahus guoská áigodahkii 10.02 – 18.05.2001 ja muitala Sámediggeráđi doaimmaid birra . Evttohuvvojit guokte ođđa orgána maid bargun galgá leat láhčit dilálašvuođa nu ahte konvenšuvdna čuovvuluvvo ; hálddašanorgána ( Norgga-Ruoŧa ) ja dárkkistanorgána main lea váldi dahkat mearrádusaid jos čuožžilit vuostálasvuođat daid oasálaččaid gaskka maidda konvenšuvdna guoská . Mii guoská ođđa elektrovnnalaš bálvalusaide áirasiidda , mediaid ja earáide , čujuhit áššái 21/01/21 Sámedikki gulahallan ja bálvalanpolitihkka . Dát ráđđi galgá buktit cealkámušaid daid dearvvasvuođaáššiide mat gusket sámi álbmogii ” . Dát guoská maiddái guovlluide máttabealde Finnmárkku . Dasa lassin bohtet bealit mat gusket biras- ja kulturmuito-áššiide oppalaččat . Sámediggi celkkii ahte lea duhtavaš go sierra lágat mat gusket beanadollui koordinerejuvvojit , muhto lea deaŧalaš doalahit daid seamma čavga lágaid beanadollui dan geažil go boazoguohtoneatnamat leat gáržon . Ulbmil dainna čoahkkimiin leai oktilaččat lonuhallat oaiviliid guovllu oasálaččaiguin , maidda ovttasbargu eanemusat guoská . Guoská go dát daid olbmuide geat leat fárren Detnui ja Kárášjohkii ja eará gielddaide riikkas , galget go sii maid oažžut daid seamma vuoigatvuođaid ? Sámediggráđđi deattuha ahte presideanta ii leat buktán oppalaš cealkámuša Deanučázádaga bivdovuoigatvuođaid dáfus mii guoská Norgga stáhtaboargáriidda geat leat fárren ránnjáriikii Supmii . Cealkámuš guoskkai dihto olbmui gii lei mánnávuođa rájes golgadan iežas áhči fárus , geas lea bivdovuoigatvuohta Bonjakasas . Maŋŋel go čielggai ahte ášši guoská dan oassái Deanučázádagas mas ii leat rádji Supmii , de čuovvolii presideanta dan oainnu ahte dát lei dakkár ášši maid sáhtášii váldit ovdan Ráđđehusain ja Stuorradikkiin , Sámi vuoigatvuođalávdegotti Finnmárkku-evttohusa gieđahallama oktavuođas . Giellagáibádus guoská dušše duodjeváldofága sisaváldimii , iige guoskka lassi- ja joatkkaohppui duojis . Giellagáibádus guoská dušše duodjeváldofága sisaváldimii , iige guoskka lassi- ja joatkkaohppui duojis . Sámediggi bivdá Sámediggeráđi álggahit barggu mii guoská doarjjaortnega ođasmahttimii , ja bivdá ahte ášši ovddiduvvo Sámediggái giđđat 2001. Dán čoahkkimii leat signaliseren ahte háliidivččiimet diehtit departemeanta plánaid mat gusket dárbbašlaš váikkuhusanalysa ráhkadeapmái go ásahit guollebiebmanrusttegiid sámi riddo- ja vuotnaguovlluide , nu ahte lunddolaččat sáhttit gáhttet ja ovdánahttit ássama ja bargguid bisuheami dáin guovlluin . Sámediggi háliida maiddái oaidnit departementta plánaid mat gusket čoavdit váttisvuođaid mat sáhttet badjánit go guollebiebmanrusttegat ráhkaduvvojit báikkálaš gođđan- ja bivdosajiide . Dát guoská maiddái lokalitehtaide gos lea luossabivdu . Sámediggi bargá rievdadit álbmotgirjerájuslága , vai sáhttá buoridit gielddaid girjerájusfálaldagaid , erenoamážit fálaldagaid mat gusket sámegillii ja sámi diliide . Ášši guoská máŋgasii . Go guoská buhtadussii olbmuide , geat vahágahttojuvvojedje dahje ožžo hehttehusaid soađi geažil , leat fuobmán ahte justislávdegoddi aiddo doarjjui buhtadit sin geat ledje japánalaš fáŋgavuođas ja maiddái sin lagamuččaid . Dát ášši ii leat erenoamáš dušše Nattmålstindenis Sáččás , muhto guoská buot guovlluide gos Suodjalus doaibmá // lea doaibman . Duoji ovddidanprográmma guoská erenoamážit nissonolbmuide , go árbevirolaččat lea leamaš nu ahte ollu nissonat barget dán suorggis . Dásseárvoláhka viiddiduvvo guoskat seksuálalaš vealaheapmái , ja bargoeallimis sáhttá gártat vástidit láhkarihkkumiin . Sámediggi čujuha áššái mii guoská Sámedikki ovddastussii Riikaoasselávdegottis , ja mii lea sáddejuvvon gulaskuddamii ovdal go Riikaoasselávdegoddi dan loahpalaččat meannuda . Gulaskuddancealkámušas mii guoská Sámedikki ovddastussii Riikaoasselávdegottis , eai addojuvvo seamma vuoigatvuođat go fylkagielddain leat , muhto seamma geatnegasvuođat gal . Sámediggi čujuha áššái mii guoská Sámedikki ovddastussii Riikaoasselávdegottis , ja mii lea sáddejuvvon gulaskuddamii ovdal go Riikaoasselávdegoddi dan loahpalaččat meannuda . Gulaskuddancealkámušas mii guoská Sámedikki ovddastussii Riikaoasselávdegottis , eai addojuvvo seamma vuoigatvuođat go fylkagielddain leat , muhto seamma geatnegasvuođat gal . Dat guoská sihke ealáhuspolitihkalaš ja hálddahuslaš gažaldagaide . Sámediggi ballá dán seammas ahte go hálddašeapmi fievrriduvvo fylkamannái de sáhttá boazodoallu vuoittahallat eará doaimmaide maid fylkamanni dál hálddaša – dát guoská erenoamážit arealáššiid ja boraspiriid hálddašeapmái . Dát guoská dasa ahte doarjjaortnegat , eanadoalu ektui , leat vuođđuduvvon biergobuvttadeapmái . #ILL Doaluid vuovdinortnet ja eará strukturdoaimmat doallologu ja boazologu heiveheapmái leat viiddiduvvon guoskat eanaš sajiide Finnmárkkus ja Tromssas . Mii guoská Sámediggeráđi oaiviliidda láhkalávdegotti hálddašanmodealla evttohusa dáfus , de šaddá dát hui eahpečielggas . Birasgáhtten : Eanetlohku ( čieža miellahtu ) evttohit ahte regiovdnii guoski birasgáhttendoaimmaid ovddasvástádus sirdojuvvo regiovnnalaš politihkalaš dássái ( dát mearkkaša fylkkamannii dahje fylkkagielddaid ovttastussii ) . ” Mii guoská gielddaid ovttaskas áššiid váidináššemeannudeapmái eanandoallusuorggis , de lea dát vuosttažettiin juridihkalaš ášši ja lea vuođđuduvvon ovttaskas olbmo riektesihkarvuhtii . ” Mii guoská gielddaid ovttaskas áššiid váidináššemeannudeapmái eanandoallusuorggis , de lea dát vuosttažettiin juridihkalaš ášši ja lea vuođđuduvvon ovttaskas olbmo riektesihkarvuođa ektui . Dat guoská sihke ealáhuspolitihkalaš ja hálddahuslaš gažaldagaide . Boazodoallošiehtadus ferte buoriduvvot divada luvvema bokte , guoská ea. ea. bensiidadivadii . Dat guoská sihke ealáhuspolitihkalaš ja hálddahuslaš gažaldagaide . Dát guoská dasa ahte doarjjaortnegat , eanadoalu ektui , leat vuođđuduvvon biergobuvttadeapmái . #ILL Doaluid vuovdinortnet ja eará strukturdoaimmat doallologu ja boazologu heiveheapmái leat viiddiduvvon guoskat eanaš sajiide Finnmárkkus ja Tromssas . Boazodoallošiehtadus ferte buoriduvvot divada luvvema bokte , guoská ea. ea. bensiidadivadii . Dát leat deaŧalaš rievdadus mii guoská norgalaš eiseválddiid oidnui boazodoalloriektái . Komitea nanne ahte konvenšuvnna 27. artihkkal guoská čielgasit sámi boazodollui . Mii guoská váttisvuođaide eanadoalu // eanaeaiggádiid ja boazodoalu gaskka , de čujuhit daid ollu rievttálaš nákkuide main boazodoalu vuoigatvuođat leat eahpiduvvon , erenoamážit máttasámiguovlluin . Dát ferte guoskat maiddái dan ii-ealáhuslaš vuodjimii skohteriiguin . Boazodoalus leat hui eahpeoiddolaš divatortnegat go daid buohtastahttá omd. eanadoaluin , mii guoská teknihkalaš veahkkeneavvuid oastimii . Ovdamearkka dihtii lea mearrádus mii guoská njuovvanbázahusaide eahpegovttolaš garas . Dat guoská ovdamearkka dihte boazodoalu ekologálaš , biologálaš , ekonomálaš , kultuvrralaš ja servodatlaš beliide . Dát guoská guovddáš ja mearrideaddji osiide nugo areálaáššiide ja kulturbeali goziheapmái . Dát guoská sihke ealáhuslaš ja hálddašanbeliide . Dasto ballá Sámediggi ahte jos boazodoalu hálddašeapmi sirdojuvvošii fylkamannii , de vuoittahalašii boazodoallu daid eará beroštumiid ektui mat fylkamannis dál leat – dát guoská erenoamážit areálaáššiide ja boraspiriid hálddašeapmái . Dat guoská sihke ealáhuspolitihkalaš ja hálddahuslaš gažaldagaide . Dát leat deaŧalaš rievdadus mii guoská norgalaš eiseválddiid oidnui boazodoalloriektái . Komitea nanne ahte konvenšuvnna 27. artihkkal guoská čielgasit sámi boazodollui . Mii guoská váttisvuođaide eanadoalu // eanaeaiggádiid ja boazodoalu gaskka , de čujuhit daid ollu rievttálaš nákkuide main boazodoalu vuoigatvuođat leat eahpiduvvon , erenoamážit máttasámiguovlluin . Dát ferte guoskat maiddái dan ii-ealáhuslaš vuodjimii skohteriiguin . Boazodoalus leat hui eahpeoiddolaš divatortnegat go daid buohtastahttá omd. eanadoaluin , mii guoská teknihkalaš veahkkeneavvuid oastimii . Ovdamearkka dihtii lea mearrádus mii guoská njuovvanbázahusaide eahpegovttolaš garas . Dat guoská ovdamearkka dihte boazodoalu ekologálaš , biologálaš , ekonomálaš , kultuvrralaš ja servodatlaš beliide . Dát guoská guovddáš ja mearrideaddji osiide nugo areálaáššiide ja kulturbeali goziheapmái . Dat guoská sihke ealáhuspolitihkalaš ja hálddahuslaš gažaldagaide . Dasto ballá Sámediggi ahte jos boazodoalu hálddašeapmi sirdojuvvošii fylkamannii , de vuoittahalašii boazodoallu daid eará beroštumiid ektui mat fylkamannis dál leat – dát guoská erenoamážit areálaáššiide ja boraspiriid hálddašeapmái . Ovddidit árvalusa Sámedikki dievasčoahkkimii áššiin mat gusket Sámedikki čoahkkinortnegii , vrd. đ 24. Dát njuolggadusat gusket Sámedikki politihkalaš dássái , nappo dalle Sámedikki áirasiidda , Sámediggeráđđái , Sámedikki joavkojođiheaddjiide , politihkalaš ráđđeaddiide , čoahkkinjođihangoddái ja Sámedikki stivrraide . Buhtadusas gessojuvvo dalle jos áirasat jávket dievasčoahkkimis golmma diimmu rádjái 0,18% sámediggepresideantta jahkebuhtadusas , ja 0,35% presideantta jahkebuhtadusas jos jávket guhkkit go 3 diimmu čoahkkinbeaivvi nammii , dát ii guoskka ollesáigepolitihkkáriidda . Sámedikki stivrraid ja lávdegottiid jođiheaddjiide ja lahtuide máksojuvvo buhtadus , dan mielde mii lea mearriduvvon Buhtadusregulatiivva jna. áiggis áigái gustovaš meriin ja eavttuin , ja guoská jođiheaddjiide , lahtuide ja čálliide ( gč. Stáhta peršonalgiehtagirjji čuoggá 3.10.11 ) . Buhtadusa lassin sáhttá máksojuvvot buhtadus massojuvvon bargodietnasa ovddas , dan mielde mii lea mearriduvvon Buhtadusregulatiivva jna. áiggis áigái gustovaš meriin ja eavttuin , ja guoská jođiheaddjiide , lahtuide ja čálliide ( gč. Stáhta peršonalgiehtagirjji čuoggá 3.10.11 ) . Dát guoská maiddái dasa man ollu áigi lea geavahuvvon ovdan-ruoktot mátkiide . Bargobirasláhka ja bargiidláhka ii guoskka Sámedikki politihkalaš dássái . Sámedikki politihkalaš dássái ii guoskka Váldotariffašiehtadus eaige stáhta sierrašiehtadusat , muhto dat geavahuvvojit vástesaččat dađi mielde go dat sierra lea namuhuvvon vuolábealde . Jos tariffašiehtadus heaitá gustomis , de eai guoskka Sámedikki politihkalaš dássái ge šat vástesaš vuoigatvuođat . Ortnet guoská gitta dassážii go mánná deavdá jagi . Luopmoláhka ii guoskka ollesáigepolitihkkáriidda , geat ožžot buhtadusa njuolga Sámedikkis . Ollesáigepolitihkkáriidda geat ožžot ollislaš buhtadusa njuolga Sámedikkis , gusket čuovvuvaš pearmišuvdnanjuolggadusat : Dát guoská vaikko guoskevaš politihkkár heaittášii ge áigodagas . Áhčiin , geat leat ožžon bálkápearmišuvnna Váldotariffašiehtadusa ektui , dakkár oktavuođas masa álbmotoadjoláhka ii guoskka , lea vuoigatvuohta oažžut bálkká álggahuvvon pearmišuvdnaáigodaga lohppii . Dát guoská vaikko guoskevaš politihkkár heaittášii ge áigodagas . Áhčiin , geat leat ožžon bálkápearmišuvnna Váldotariffašiehtadusa ektui , dakkár oktavuođas masa álbmotoadjoláhka ii guoskka , lea vuoigatvuohta oažžut bálkká álggahuvvon pearmišuvdnaáigodaga lohppii . Ovddidit árvalusa Sámedikki dievasčoahkkimii áššiin mat gusket Sámedikki čoahkkinortnegii , vrd. đ 24. Dát njuolggadusat gusket Sámedikki politihkalaš dássái , nappo dalle Sámedikki áirasiidda , Sámediggeráđđái , Sámedikki joavkojođiheaddjiide , politihkalaš ráđđeaddiide , čoahkkinjođihangoddái ja Sámedikki stivrraide . Buhtadusas gessojuvvo dalle jos áirasat jávket dievasčoahkkimis golmma diimmu rádjái 0,18% sámediggepresideantta jahkebuhtadusas , ja 0,35% presideantta jahkebuhtadusas jos jávket guhkkit go 3 diimmu čoahkkinbeaivvi nammii , dát ii guoskka ollesáigepolitihkkáriidda . Sámedikki stivrraid ja lávdegottiid jođiheaddjiide ja lahtuide máksojuvvo buhtadus , dan mielde mii lea mearriduvvon Buhtadusregulatiivva jna. áiggis áigái gustovaš meriin ja eavttuin , ja guoská jođiheaddjiide , lahtuide ja čálliide ( gč. Stáhta peršonalgiehtagirjji čuoggá 3.10.11 ) . Buhtadusa lassin sáhttá máksojuvvot buhtadus massojuvvon bargodietnasa ovddas , dan mielde mii lea mearriduvvon Buhtadusregulatiivva jna. áiggis áigái gustovaš meriin ja eavttuin , ja guoská jođiheaddjiide , lahtuide ja čálliide ( gč. Stáhta peršonalgiehtagirjji čuoggá 3.10.11 ) . Dát guoská maiddái dasa man ollu áigi lea geavahuvvon ovdan-ruoktot mátkiide . Bargobirasláhka ja bargiidláhka ii guoskka Sámedikki politihkalaš dássái . Sámedikki politihkalaš dássái ii guoskka Váldotariffašiehtadus eaige stáhta sierrašiehtadusat , muhto dat geavahuvvojit vástesaččat dađi mielde go dat sierra lea namuhuvvon vuolábealde . Jos tariffašiehtadus heaitá gustomis , de eai guoskka Sámedikki politihkalaš dássái ge šat vástesaš vuoigatvuođat . Ortnet guoská gitta dassážii go mánná deavdá jagi . Luopmoláhka ii guoskka ollesáigepolitihkkáriidda , geat ožžot buhtadusa njuolga Sámedikkis . Ollesáigepolitihkkáriidda geat ožžot ollislaš buhtadusa njuolga Sámedikkis , gusket čuovvuvaš pearmišuvdnanjuolggadusat : Dát guoská vaikko guoskevaš politihkkár heaittášii ge áigodagas . Áhčiin , geat leat ožžon bálkápearmišuvnna Váldotariffašiehtadusa ektui , dakkár oktavuođas masa álbmotoadjoláhka ii guoskka , lea vuoigatvuohta oažžut bálkká álggahuvvon pearmišuvdnaáigodaga lohppii . Dát guoská vaikko guoskevaš politihkkár heaittášii ge áigodagas . Áhčiin , geat leat ožžon bálkápearmišuvnna Váldotariffašiehtadusa ektui , dakkár oktavuođas masa álbmotoadjoláhka ii guoskka , lea vuoigatvuohta oažžut bálkká álggahuvvon pearmišuvdnaáigodaga lohppii . prinsihpat mat gusket dieđuid juohkimii fuolahit ahte sámi álbmogii bohtet dieđut doaimma ja daid áššiid birra mat erenoamážit gusket sidjiide , ja aktiivvalaččat juohkit dieđuid doaimma birra ovttasbargiide nugo eiseváldiide , institušuvnnaide , organisašuvnnaide ja muđui servodahkii prinsihpat mat gusket dieđuid juohkimii fuolahit ahte sámi álbmogii bohtet dieđut doaimma ja daid áššiid birra mat erenoamážit gusket sidjiide , ja aktiivvalaččat juohkit dieđuid doaimma birra ovttasbargiide nugo eiseváldiide , institušuvnnaide , organisašuvnnaide ja muđui servodahkii Buohkanassii mearkkaša dát dan ahte sámi servodat lea issoras stuorra hástalusaid ovddabealde mii guoská giela ja kultuvrra ceavzimii . Dasa lassin leat stuorra váttisvuođat mii guoská sámegiel bustávaid // mearkkaid geavaheapmái dáláš interneahtta- ja dihtorteknologiijas . Dát guoská láhkanjuolggadusaide mat geatnegahttet almmolašvuođa , mat positiivvalaččat leat mielde gáhttemin sátnefriijavuođa dan bokte go dat geatnegahttet almmolašvuođa ásahit ja nannet almmolaš arena ja almmolaš ságastallamiid . Sámi sáddehat lea dakkár sáddehatmedia maid sámit buvttadit ja mat buvttadit sámiid várás , ja maid journalistalaš váldomihttomearis deattuhuvvojit áššit ja bealit mat gusket sámi álbmogii . Lea vuođđu árvvoštallat makkár čuolmmat ja hástalusat sámi servodagas leat mediaetihka ektui maidda norgalaš njuolggadusat eai guoskka . Buohkanassii mearkkaša dát dan ahte sámi servodat lea issoras stuorra hástalusaid ovddabealde mii guoská giela ja kultuvrra ceavzimii . Dasa lassin leat stuorra váttisvuođat mii guoská sámegiel bustávaid // mearkkaid geavaheapmái dáláš interneahtta- ja dihtorteknologiijas . Dát guoská láhkanjuolggadusaide mat geatnegahttet almmolašvuođa , mat positiivvalaččat leat mielde gáhttemin sátnefriijavuođa dan bokte go dat geatnegahttet almmolašvuođa ásahit ja nannet almmolaš arena ja almmolaš ságastallamiid . Sámi sáddehat lea dakkár sáddehatmedia maid sámit buvttadit ja mat buvttadit sámiid várás , ja maid journalistalaš váldomihttomearis deattuhuvvojit áššit ja bealit mat gusket sámi álbmogii . Davvisámi teavsttat |Julevsámi teavsttat |Lullisámi teavsttat |Bálddalas teavsttat Davvisámi |Norsk |Suomeksi |Svenska |English 2 válljejuvvon korpusa (buot) — 21 525 725 sáni Eaŋkil Eanet vejolašvuođat CQP Query Dievaslaš CQP-jearaldat: [] KWIC: Statistihkka: KWIC Statistihkka Sátnegovva ii vuos doaimma Boađus: 15 667 Ovddit12..678910111213141516Čuovvovaš Cealkkačájeheapmi North Saami corpus – Lea vuođđu árvvoštallat makkár čuolmmat ja hástalusat sámi servodagas leat mediaetihka ektui maidda norgalaš njuolggadusat eai guoskka . Ortnet sáhttá maid guoskat sámi fágagirjjálašvuhtii . Ortnet sáhttá maid guoskat sámi fágagirjjálašvuhtii . Fylkkamánni badjelgeahččanvuohta čuzii garrasit guovllu olbmuide sihke ekonomalaččat ja muđui mii guoská guovllu olbmuid luonddu ávkkástallamii . Porsáŋggu gielda lea 10.09.01 reivve bokte jearran , ahte sáhtášiigo Porsáŋggu musea laktit Sámediggái ja dan bargui mii guoská Sámedikki ovddasvástádussii sámi museaide boahtteáiggis . Presideanta sáddii 05.04.01 reivve birasgáhttenministarii ja dovddahii balu go sámi beroštumit eai lean geahččaluvvon gozihuvvot lávdegotti čoahkádusas , vaikko vel biologalaš šláddjivuođa konvenšuvdna deattuhage eamiálbmogiid searvama riikkalaš bargui mii guoská politihka hábmemii , láhkabargui ja prográmmabargui biologalaš šláddjivuođa goziheami oktavuođas . Ráđđi lea 08.08.01 čoahkkimis Ealáhus- ja gávpedepartemeanttain , stáhtačálli bokte muitalan barggu birra mii guoská sámi bustávaid geavaheapmái dihtorastinoktavuođas . Ráđi mielas dás lea sáhka guovtti áššis ; miellaguottut dasa , mii guoská sámiide ja gelbbolašvuohta sámegielas ja sámi diliid birra . Dát guoská omd. báikkálaš mátkkoštusealáhusaide , mat sáhttet oažžut hui stuorra áššehasjoavkku lagašmárkanii . Dát guoská omd. báikegottiid ja gielddaid vejolašvuođaide ráhkkanit deaividit daiguin riekkisváikkuhusaiguin mat bohtet huksemis , ekologálaččat , árbevirolaš ealáhusaid nannemis ja áigeguovdilis ealáhusaiguin áŋgiruššamis , nugo omd. kultuvrii vuođđuduvvon mátkkoštus . Danne áigutge evttohit ahte dán oktavuođas , nu johtilit go lea vejolaš nammaduvvo siskkáldas doarespolitihkalaš lávdegoddi , man bargun biddjojuvvo bargat daiguin beliiguin mat gusket Snøhvit-huksemii , ja ovddidit evttohusa maid nu ollugat go vejolaš Sámedikkis sáhttet doarjut . Mii guoská ášši sisdollui , de lea Sámediggeráđđi maiddái seammaláhkai go Bargiidbellodat fuolastuvvan dan geažil go mielkedoalut geahppánit ja mielkebuvttadus unnu Davvi-Norggas . Mii guoská gažaldahkii áirasiid olmmošvieruid ja parlamentáralaš geavahusa birra oaivvilda presideanta ahte áirasat galggašedje álohii árvvus atnit eará olbmuid oaiviliid ja guottuid . Dađistaga lea rádji šaddan nannoset ja nannoset realitehtan olbmuid árgabeaivvis , earret eará mii guoská vearro- ja divatnjuolggadusaide j.s. , daid olbmuid ektui geat ásset nuppi riikkas ja barget fas nuppi riikkas . Dát seamma sáhtášii guoskat maiddái Siskkit-Namdal guvlui Ruoŧa ektui . Dát lea min mielas eahpegovttolaš , go dat geaidda dát guoská ollásit devdet ortnega áigumušaid – leat gelbbolaš ja dohkálaš bargofápmun Finnmárkku ja Davvi-Romssa guovllus . Dát guoská ee. Sámegiela ealáskahttimii , sámegiela álgooahpahussii , kártenávdnasiidda ja kvalitehtii matematihkkaoahpahusas ( KIM ) . Dákkár bargu eaktuda ulbmillaš árjja sierranas proseassain ja prográmmain , mat gusket eamiálbmogiid dillái oppalaččat ja sápmelaččaid dillái erenoamážit . Sámediggi galgá čuovvolit Konvenšuvnna biologalaš máŋggabeallásašvuođa birra vai eamiálbmogiidda guoski máhttu , geavat ja ođasmahttimat ožžot duohta sisdoalu Norggas . geahččat bearrái ahte sámi álbmogis leat buorit dieđut doaimma birra ja áššiin , mat gusket sidjiide , ja árjjalaččat juohkit dieđuid doaimma birra ovttasbargi eiseválddiide , ásahusaide , organisašuvnnaide ja servodahkii muđuige Dát guoská ee. Sámegiela ealáskahttimii , sámegiela álgooahpahussii , kártenávdnasiidda ja kvalitehtii matematihkkaoahpahusas ( KIM ) . Dákkár bargu eaktuda ulbmillaš árjja sierranas proseassain ja prográmmain , mat gusket eamiálbmogiid dillái oppalaččat ja sápmelaččaid dillái erenoamážit . Sámediggi galgá čuovvolit Konvenšuvnna biologalaš máŋggabeallásašvuođa birra vai eamiálbmogiidda guoski máhttu , geavat ja ođasmahttimat ožžot duohta sisdoalu Norggas . geahččat bearrái ahte sámi álbmogis leat buorit dieđut doaimma birra ja áššiin , mat gusket sidjiide , ja árjjalaččat juohkit dieđuid doaimma birra ovttasbargi eiseválddiide , ásahusaide , organisašuvnnaide ja servodahkii muđuige Dát guoská ovdamearkka dihte boazodoallošiehtadallamiid ja eanandoallošiehtadallamiid šiehtadallanbeliid doarjagii . Seamma guoská ruđaide mat juolluduvvojit prošeavttaide ja eará doaimmaide . Dát mielddisbuktá ahte doaimmat mat gusket sámi ulbmiliidda , gáržžiduvvojit , ja Sámedikkis lea váttis ipmiridit manne ráđđehus ii čuovvol dili buorebut . Duohtavuođas čájehuvvo ahte § 3-8 ja dan njuolggadusat dušše gusket davvisámegiela DAVVIN- ja SÁMÁS-kurssaide ja rávisolbmuid oahpahusorganisašuvnnaide . Ulbmil lea ahte Sámi parlamentáralaš ráđđi huksejuvvo foruman gos sámedikkit ovttas besset hábmet iežaset politihka áššiin mat gusket sámiide riikkarájiid rastá . Giellabargu lea guhkesáiggi ja bistevaš bargu , ja dát guoská maiddái giellabargui ođđamállet teknologiija siskkobealde . Danne lea Sámedikki bušeahttadárbu oktiibuot kr 2 200 000 sámegiela giellabarggu dáfus mii guoská ođđamállet teknologiijii ja aktiivvalaš geavaheapmái almmolaš ja priváhta báikkiin . Dát guoská omd. boazodollui oahppofágan . Ráhkadit oahpponeavvuid rávisolbmuidoahpahussii sámegielas ja eará sámi fágain mat gusket sámegielat álbmogii . Lea dárbu almmuhit áigečállaga mii gieđahallá fáttáid mat gusket sámi mánáidgárddiid bargui ja mánáidgárddiide gos leat sámi mánát . Dasa lassin ferte juolluduvvot ruhta dutkamii mii guoská mánáidgárdesuorgái ja sámi mánáid bajásšaddaneavttuide . Mii guoská našuvnnalaš kulturvisttiide Dát guoská erenoamážit daidda guovlluide gos sámi giella ja kultuvra eai leat nu nannosat . Sámediggi háliida bidjat eambbo ovddasvástádusa ovttaskas girjerádjosiidda mii guoská dásseárvosaš bálvalusaid ovddideapmái maiddái sámi álbmogii sin báikkálaš servodagain . Ovdánahttit rolla sámepolitihkalaš eaktudeaddjin mii guoská dearvvašvuođa- ja sosialáššiide stáhtalaš eiseválddiid ektui . Riikkaidgaskasaš bargu galgá dáhpáhuvvat proseassaid ja prográmmaid bokte mat gusket álgoálbmogiidda riikkaidgaskasaš dásis ja rádjeguovlluid dásis , dát guoská maiddái davviriikkalaš dássái . Riikkaidgaskasaš bargu galgá dáhpáhuvvat proseassaid ja prográmmaid bokte mat gusket álgoálbmogiidda riikkaidgaskasaš dásis ja rádjeguovlluid dásis , dát guoská maiddái davviriikkalaš dássái . Muđui guoská dása Permanent forum čuovvuleapmi ja biologalalaš máŋggabealátvuođa konvenšuvnna čuovvoleapmi , ja maiddái WHO bargu ja eará gullevaš ON orgánat maidda Sámediggi ferte čájehit beroštumi . Sámediggi lea máŋga jagi bargan áššiiguin mat gusket minerálaresurssaid hálddašeapmái . Áššit mat gusket minerálaresurssaid hálddašeapmái leat guovddážis sihke dálá vuoigatvuođaproseassas ja konkrehta ovttaskasáššiin . Dát – ovttas mihttomeriin ahte ráhkadit Sámedikkis dakkár orgána , mas galgá leat áibbas guovddáš sadji barggus mii guoská sámi giela ja kultuvrra sihkkarastimii Norggas – dahká dan ahte jahkásaš lassáneapmi Sámedikki bušeahtas galggašii leat dien sturrodagas go namuhuvvon ovdelis . Sámedikki konklušuvdna , mii guoská 2003 bušehttii lea danne : Mii guoská sámi pressii erenoamážit , de lea issoras deaŧalaš oainnusin dahkat sámi preassa . Dát guoská ovdamearkka dihte boazodoallošiehtadallamiid ja eanandoallošiehtadallamiid šiehtadallanbeliid doarjagii . Seamma guoská ruđaide mat juolluduvvojit prošeavttaide ja eará doaimmaide . Dát mielddisbuktá ahte doaimmat mat gusket sámi ulbmiliidda , gáržžiduvvojit ja Sámedikkis lea váttis ipmiridit manne ráđđehus ii čuovvol dili buorebut . Duohtavuođas čájehuvvo ahte § 3-8 ja dan njuolggadusat dušše gusket davvisámegiela DAVVIN- ja SÁMÁS-kurssaide ja rávisolbmuid oahpahusorganisašuvnnaide . Ulbmil lea ahte Sámi parlamentáralaš ráđđi huksejuvvo foruman gos sámedikkit ovttas besset hábmet iežaset politihka áššiin mat gusket sámiide maiddái olggobealde rájiid . Giellabargu lea guhkesáiggi ja bistevaš bargu , ja dát guoská maiddái giellabargui ođđamállet teknologiija siskkobealde . Danne lea Sámedikki bušeahttadárbu oktiibuot kr 2 200 000 sámegiela giellabarggu dáfus mii guoská ođđamállet teknologiijii ja aktiivvalaš geavaheapmái almmolaš ja priváhta báikkiin . Dát guoská omd. boazodollui oahppofágan . Ráhkadit oahpponeavvuid rávisolbmuidoahpahussii sámegielas ja eará sámi fágain mat gusket sámegielat álbmogii . Lea dárbu almmuhit áigečállaga mii gieđahallá fáttáid mat gusket sámi mánáidgárddiid bargui ja mánáidgárddiide gos leat sámi mánát . Dasa lassin ferte juolluduvvot ruhta dutkamii mii guoská mánáidgárdesuorgái ja sámi mánáid bajásšaddaneavttuide . Guoská našuvnnalaš kulturvisttiide Dát guoská erenoamážit daidda guovlluide gos sámi giella ja kultuvra eai leat nu nannosat . Sámediggi háliida bidjat eambbo ovddasvástádusa ovttaskas girjerádjosiidda mii guoská dásseárvosaš bálvalusaid ovddideapmái maiddái sámi álbmogii sin báikkálaš servodagain . Ovdánahttit rolla sámepolitihkalaš eaktudeaddjin mii guoská dearvvašvuođa- ja sosialáššiide stáhtalaš eiseválddiid ektui . Riikkaidgaskasaš bargu galgá dáhpáhuvvat proseassaid ja prográmmaid bokte mat gusket álgoálbmogiidda riikkaidgaskasaš dásis ja rádjeguovlluid dásis , dát guoská maiddái davviiriikkalaš dássái . Riikkaidgaskasaš bargu galgá dáhpáhuvvat proseassaid ja prográmmaid bokte mat gusket álgoálbmogiidda riikkaidgaskasaš dásis ja rádjeguovlluid dásis , dát guoská maiddái davviiriikkalaš dássái . Muđui guoská dása Permanent forum čuovvuleapmi ja biologalalaš máŋggabealátvuođa konvenšuvnna čuovvoleapmi , ja maiddái WHO bargu ja eará gullevaš ON orgánat maidda Sámediggi ferte čájehit beroštumi . Sámediggi lea máŋga jagi bargan áššiiguin mat gusket minerálaresurssaid hálddašeapmái . Áššit mat gusket minerálaresurssaid hálddašeapmái leat guovddážis sihke dálá vuoigatvuođaproseassas ja konkrehta ovttaskasáššiin . Gielddat ja fylkkagielddat berrejit geavahit sámi leavgga , ja ávžžuhuvvojit ráhkadit levgennjuolggadusaid , mat gusket maiddái sámi leavggain levgemii ja levgemii sámi leavgabeivviin . Gielddat ja fylkkagielddat berrejit geavahit sámi leavgga , ja ávžžuhuvvojit ráhkadit levgennjuolggadusaid , mat gusket maiddái sámi leavggain levgemii ja levgemii sámi leavgabeivviin . Gáibadus ii guoskka mánáidgárddiide mat leat 5 sámi máná dahje unnit . ” Lága mearkkašumiin celko ahte dát lađas § 7:s ráddjejuvvo nu ahte guoská dušše sámi guovlluide , namalassii gielddaide mat gullet sámi giellalága hálddašanguvlui . Mánáidgárddiide olggobeale sámi guovlluid čujuhuvvo § 7 2. lađđasii mii guoská báikkálaš heiveheapmái , rámmaplána njuolggadusaide ja departementta jahkásaš johtučállosii Q-2 . Dát mielddisbuktá ahte Sámediggi áigu atnit rámmaplána definišuvnna vuođđun go mánáidgárddiide guoski áššit meannuduvvojit . Dát fálaldat guoská su. 980 mánnái . Dát guoská erenoamážit riddoguovlluide , julevsámi ja oarjelsámi guovlluide . Dát guoská sihke girjjiide , cd // musihkkii , videofilmmaide , dataspealuide // prográmmaide ja eará diŋggaide . Sámediggi galgá máid leat oasálaš áššiide mat gusket dáru mánáidgárddiide geat addet fálaldaga sámi mánáide , degomat guovttegielalaš veahki addit dahje eatnigielaoahpahusa doaimmain . Sámediggi ovttasbargá Mánáid- ja bearašdepartementtain ja filkkamánniámmáhiiguin das mii guoská politihkalaš mearrádusaid čuovvoleamis . Ovttasbargu guoská erenoamážit sámi mánáidgárddiide guoski beliide . Ovttasbargu guoská erenoamážit sámi mánáidgárddiide guoski beliide . Sámedikki fierpmádatsiidduin galget čađat leat ođasmahtton dieđut mat gusket sámi mánáid ja bajásšaddaneavttuide , sámi mánáidgárddiid bargiide ja mánáidgárddiide gos leat sámi mánát , ja sámi mánáid váhnemiidda . Dan dieđáhusas berrejit doaibmabijut mat gusket sámi oahpaheaddjeohppui leat oassin . Mánáid- ja bearašdepartementa árvala rekruterendieđáhusas ahte sáhttá árvvoštallot galgá go ovdaskuvlaoahpaheddjiid bálkálasahus maiddái guoskat ovdaskuvlaoahpaheddjiide geain lea sámegielgelbbolašvuohta ja barget mánáidgárddiin olggobealde doaibmabidjoguovllu . Sámediggi bidjá njuolggadusaid erenoamáš doarjja sámi mánáidgárddiide vuođđun go áššit , mat gusket mánáidgárddiide , meannoduvvojit . ” Lága mearkkašumiin celko ahte dát lađas § 7:s ráddjejuvvo nu ahte guoská dušše sámi guovlluide , namalassii gielddaide mat gullet sámi giellalága hálddašanguvlui . Mánáidgárddiide olggobeale sámi guovlluid čujuhuvvo § 7 2. lađđasii mii guoská báikkálaš heiveheapmái , rámmaplána njuolggadusaide ja departementta jahkásaš johtučállosii Q-2 . Dát mielddisbuktá ahte Sámediggi áigu atnit rámmaplána definišuvnna vuođđun go mánáidgárddiide guoski áššit meannuduvvojit . Dát fálaldat guoská su. 980 mánnái . Dát guoská erenoamážit riddoguovlluide , julevsámi ja oarjelsámi guovlluide . Dát guoská sihke girjjiide , cd // musihkkii , videofilmmaide , dataspealuide // prográmmaide ja eará diŋggaide . Sámediggi galgá máid leat oasálaš áššiide mat gusket dáru mánáidgárddiide geat addet fálaldaga sámi mánáide , degomat guovttegielalaš veahki addit dahje eatnigielaoahpahusa doaimmain . Sámediggi ovttasbargá Mánáid- ja bearašdepartementtain ja filkkamánniámmáhiiguin das mii guoská politihkalaš mearrádusaid čuovvoleamis . Ovttasbargu guoská erenoamážit sámi mánáidgárddiide guoski beliide . Ovttasbargu guoská erenoamážit sámi mánáidgárddiide guoski beliide . Sámedikki fierpmádatsiidduin galget čađat leat ođasmahtton dieđut mat gusket sámi mánáid ja bajásšaddaneavttuide , sámi mánáidgárddiid bargiide ja mánáidgárddiide gos leat sámi mánát , ja sámi mánáid váhnemiidda . Dan dieđáhusas berrejit doaibmabijut mat gusket sámi oahpaheaddjeohppui leat oassin . Mánáid- ja bearašdepartementa árvala rekruterendieđáhusas ahte sáhttá árvvoštallot galgá go ovdaskuvlaoahpaheddjiid bálkálasahus maiddái guoskat ovdaskuvlaoahpaheddjiide geain lea sámegielgelbbolašvuohta ja barget mánáidgárddiin olggobealde doaibmabidjoguovllu . Ággan dasa go ráhkaduvvo sierra sámegielat erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid doaibmaplána , lea ahte dát plána čatnasa Sámedikki eará oahpahussii guoski plánaide . NLS:s lea maid leamaš bajimus koordineren ovddasvástádus stádalaš erenoamášpedagogalaš oahpponeavvosuorggi oassálastiid gaskkas dasa mii guoská erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuide . Ulbmil lei maid oaidnit makkár vejolašvuođat ja hástalusat leat boahtteáiggis das mii guoská ođđa buolvva oahpponeavvuid ráhkadeapmái ja buvttadeapmái . Sámediggi lea deattuhan oččodit áššái guoski gelbbolašvuođa mielde ráhkadeapmái ja ásahit oktavuođaid stádalaš ja priváhta ráhkadeddjiid gaskii semináraid ja čoahkkimiid bokte . Erenoamášpedagogalaš oahpponeavvosuorggi oasálaččat vásihedje ovdal eahpečielga diliid das mii guoská ovddasvástádussii ja bargguide . Ledje unnán čielga oaivádeamit sihke resursahivvodagas ja áigumušdásis dasa mii guoskkai erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuide . Dát guoská sihke ohppiide geain leat iešguđetlágan doaibman- ja oahppanváttut ja ohppiide geain leat buorit návccat , sihke dárogielat ohppiide ja ohppiide geain lea earágielat ja kultuvrralaš duogáš , sihke nieiddaide ja bártniide . Erenoamášoahpahusa riekti lea vuođđuduvvon 5. kap Erenoamášoahppu mánáide , nuoraide ja rávisolbmuide , ja guoská mánáide geat vuos leat nuorabut oahppahusgeatnegas agi , ohppiide vuođđoskuvllas , joatkkaoahpahusas ja rávisolbmuide . Seammá guoská rávisolbmuide geain ovdal lea váilon dahje lea leamaš váilevaš vuođđoskuvlaoahppofálaldat ja dan dihte dárbbašit vuođđoskuvlaoahpu . Dát guoská : Seamma guoská rávisolbmuide geat leat beassan joatkkaohpahussii vaikko eai leat §3-1 mielde vuoigatvuođat ... Go guoská vuoigatvuohta oažžut čuokkisčálaoahpu lea láhkateaksta vuođđoskuvlaohppiide §2-14 ja joatkkaoahpahusa ohppiide §3-10 , ovttaládje : “ Čalmmehis ohppiin lea vuoigatvuohta oažžut dárbbašlaš oahpahusa čuokkisčállagii ja oahpu geavahit iešguđetlágan dárbbašlaš teknihkalaš veahkkeneavvuid . Seamma guoská ohppiide geain leat lohkan- ja čállinváttisvuođat , geaidda livččii ávkin go oahppofáttát leat jietnabáddin . Ođđa oahpahuslágain leat maid ožžon oktasaš láhkavuođu sierra kapihttala bokte erenoamášoahpu birra mii guoská buot oahpahusdásiide . Das mii guoská joatkkaoahpahussii ja dain váikkuhusain mat Reforbma 94:s leat leamaš ohppiide geat dárbbašit erenoamážit heivehuvvon oahpahusa , de ii leat dát leamaš vuoruhuvvon suorgi dássážii . Sámediggi lea ovttasbarggus gelbbolašvuođaguovddážiiguin ožžon oalle buori dieđu dálá dárbbuid birra das mii guoská čalmmehis- ja bealjehis ohppiide vuođđoskuvllas ja joatkkoahpahusas . Áigodagas 1997-2000 lea ollu geahččan vuođđoskuvlasuorgái das mii guoská erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuide sámegielat ohppiid várás . Erenoamážit dárbbašit oahpponeavvuid mat ovddidit erenoamáš kultuvrii guoski sámegielsániid , sámi njálbmehámiin ja sámi ritmmain . Ođasmahttit dieđuid čađagaskka ja oassálastit ovdánahttinprošeavttain oahpponeavvosuorggis , erenoamážit das mii guoská IKT-geavaheapmái . Dát guoská Læringssenterii , Stáhta erenoamášpedagogalaš doarjjabálvalusa iešguđet ovttadagaide , oahppogirjelágádusaide ja iešguđetlágan priváhta buvttadeddjiid gaskka . Ággan dasa go ráhkaduvvo sierra sámegielat erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid doaibmaplána , lea ahte dát plána čatnasa Sámedikki eará oahpahussii guoski plánaide . NLS:s lea maid leamaš bajimus koordineren ovddasvástádus stádalaš erenoamášpedagogalaš oahpponeavvosuorggi oassálastiid gaskkas dasa mii guoská erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuide . Ulbmil lei maid oaidnit makkár vejolašvuođat ja hástalusat leat boahtteáiggis das mii guoská ođđa buolvva oahpponeavvuid ráhkadeapmái ja buvttadeapmái . Sámediggi lea deattuhan oččodit áššái guoski gelbbolašvuođa mielde ráhkadeapmái ja ásahit oktavuođaid stádalaš ja priváhta ráhkadeddjiid gaskii semináraid ja čoahkkimiid bokte . Erenoamášpedagogalaš oahpponeavvosuorggi oasálaččat vásihedje ovdal eahpečielga diliid das mii guoská ovddasvástádussii ja bargguide . Ledje unnán čielga oaivádeamit sihke resursahivvodagas ja áigumušdásis dasa mii guoskkai erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuide . Dát guoská sihke ohppiide geain leat iešguđetlágan doaibman- ja oahppanváttut ja ohppiide geain leat buorit návccat , sihke dárogielat ohppiide ja ohppiide geain lea earágielat ja kultuvrralaš duogáš , sihke nieiddaide ja bártniide . Erenoamášoahpahusa riekti lea vuođđuduvvon 5. kap Erenoamášoahppu mánáide , nuoraide ja rávisolbmuide , ja guoská mánáide geat vuos leat nuorabut oahppahusgeatnegas agi , ohppiide vuođđoskuvllas , joatkkaoahpahusas ja rávisolbmuide . Seammá guoská rávisolbmuide geain ovdal lea váilon dahje lea leamaš váilevaš vuođđoskuvlaoahppofálaldat ja dan dihte dárbbašit vuođđoskuvlaoahpu . Dát guoská : Seamma guoská rávisolbmuide geat leat beassan joatkkaohpahussii vaikko eai leat §3-1 mielde vuoigatvuođat ... Go guoská vuoigatvuohta oažžut čuokkisčálaoahpu lea láhkateaksta vuođđoskuvlaohppiide §2-14 ja joatkkaoahpahusa ohppiide §3-10 , ovttaládje : “ Čalmmehis ohppiin lea vuoigatvuohta oažžut dárbbašlaš oahpahusa čuokkisčállagii ja oahpu geavahit iešguđetlágan dárbbašlaš teknihkalaš veahkkeneavvuid . Seamma guoská ohppiide geain leat lohkan- ja čállinváttisvuođat , geaidda livččii ávkin go oahppofáttát leat jietnabáddin . Ođđa oahpahuslágain leat maid ožžon oktasaš láhkavuođu sierra kapihttala bokte erenoamášoahpu birra mii guoská buot oahpahusdásiide . Das mii guoská joatkkaoahpahussii ja dain váikkuhusain mat Reforbma 94:s leat leamaš ohppiide geat dárbbašit erenoamážit heivehuvvon oahpahusa , de ii leat dát leamaš vuoruhuvvon suorgi dássážii . Sámediggi lea ovttasbarggus gelbbolašvuođaguovddážiiguin ožžon oalle buori dieđu dálá dárbbuid birra das mii guoská čalmmehis- ja bealjehis ohppiide vuođđoskuvllas ja joatkkoahpahusas . Áigodagas 1997-2000 lea ollu geahččan vuođđoskuvlasuorgái das mii guoská erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuide sámegielat ohppiid várás . Erenoamážit dárbbašit oahpponeavvuid mat ovddidit erenoamáš kultuvrii guoski sámegielsániid , sámi njálbmehámiin ja sámi ritmmain . Ođasmahttit dieđuid čađagaskka ja oassálastit ovdánahttinprošeavttain oahpponeavvosuorggis , erenoamážit das mii guoská IKT-geavaheapmái . Dát guoská Læringssenterii , Stáhta erenoamášpedagogalaš doarjjabálvalusa iešguđet ovttadagaide , oahppogirjelágádusaide ja iešguđetlágan priváhta buvttadeddjiid gaskka . Ášši 05/02/05 Sámediggeráđi čilgehus barggu birra mii guoská sámegillii Sámediggi bargá ovttas Statskonsult gulahallanovddidan-ossodagain mii guoská sámi jienastuslohkoprošektii . Čoahkkimis lei sáhka beliid birra mat gusket fylkkagildii ovddidanoasálažžan , sámi kultur- ja giellaguovddáš – erenoamážit Ája sámi guovddáža birra Gáivuonas , Sámedikki guovttegielalašvuođa ruđat ja fylkkagieldda sámegiela ja kulturgelbbolašvuođa doaibmaplána ( gč. čuoggá 2.5.5 ) , joatkkaoahpahus , sámegiel oahpahus ja sámi kulturgelbbolašvuohta , sámi bealit sosiálabálvalusain ja stáhta bátnedikšunbálvalusain , fylkkagielddalaš bálvalančilgehus sámi áššiid ektui , huksengáhtten ja museat , biras- ja areálapolitihka ovddideapmi , ja vejolaš ovttasbargošiehtadusa dahkan Sámedikki ja Romssa fylkkagieldda gaskka . Sámediggi áigu dattetge čujuhit ráđđehusa ovddasvástádusa gozihit sámi beroštumiid dakkár direktiivvaid oktavuođas , mat gusket sámi beliide , ja eaktuda ahte ráđđehus aktiivvalaččat gulahallá Sámedikkiin dán oktavuođas . Mii guoská konkrehta evttohussii ahte doallat sierra seminára árbevirolaš sámi meahcceealáhusaid birra , de ii leat Sámediggeráđi mielas ulbmállaš dan dál doallat . Dát reguleren ferte guoskat buohkaide , go reguleremat mat dahkkojuvvojit plána- ja huksenlága mielde , regulerejit guovllu geavaheami , iige dan gii dan sáhttá geavahit . Mii guoská girjji ” Naboer på Europas tak – Barentsregionen ” vejolaš bisseheapmái , dan vuovdima gieldimii ja lohkat ahte dat lea dohkketmeahttun oahppogirjin , dan geažil go das boazodoallu ovdanbuktojuvvo dohkketmeahttun vugiin , de čujuha Sámediggeráđđi ahte áššis leat maiddái bealit mat gusket sátnefriijavuhtii . Mii guoská girjji ” Naboer på Europas tak – Barentsregionen ” vejolaš bisseheapmái , dan vuovdima gieldimii ja lohkat ahte dat lea dohkketmeahttun oahppogirjin , dan geažil go das boazodoallu ovdanbuktojuvvo dohkketmeahttun vugiin , de čujuha Sámediggeráđđi ahte áššis leat maiddái bealit mat gusket sátnefriijavuhtii . Dát guoská maiddái dakkár cealkámušaide mat sáhttet leat vealaheaddji . Mii guoská girjái , de čujuha Sámediggeráđđi sátnefriijavuođa prinsihpaide , man geažil ráđi mielas danne eai gávdno ákkat čuovvolit ášši viidáseappot . Sámediggeráđđi čujuha ráđi dieđáhussii áššis 38/01/38 , mii guoská sámi valáštallamii ja bargui , ahte boahtteáiggis oččodit tihppenruđaid sámi valáštallanulbmiliidda . Sámediggeráđđi áigu ain oččodit sámi valáštallamii dohkálaš ekonomalaš rámmaid sihke doaimma ja rusttegiid dáfus , ja áigu čuovvolit ovddit ávžžuhusaid Kulturdepartementii mii guoská dása . Sámediggeráđđi oaidná deaŧalažžan ahte guovddáš eiseválddiiguin álggahuvvo ságastallan mii guoská tihppenruđaid geavaheapmái , ja dien oktavuođas livččii lunddolaš guorahallat álbmotlaš sámi čuoiganrusttega . Sámediggeráđđi lea fuolastuvvan nugo Willy Ørnebakk ge lea mii guoská ovdáneapmái vuođđoealáhusain , ahte doalut šaddet dađistaga stuorát . Mii guoská gažaldahkii sámedikki presideantta njálmmálaš lohpádusa oktavuođas geahčadit ášši , de dát dahkko Sámedikki bušeahttameannudeami oktavuođas miessemánu dievasčoahkkimis dán jagi . Mii leimmet maiddái bidjan eaktun juolludussii ahte prošeakta ráddjejuvvo guoskat čielggadan- ja plánendoibmii ovttasráđiid gieldda dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusain , dahje juo nammaduvvojit ovddasteaddjit refereansajovkui . Dán vuođul divui Divttasvuona gielda iežas ohcama guoskat ovttaskas doaibmabijuid čuovvoleapmái ja metodaovddideapmái , mat leat evttohuvvon dearvvasvuođa- ja sosiálaplánas . Seammás fievrridit gielddat , Fylkamánni birasgáhtten ossodat ja Statskog oalle liberála politihka mii guoská bartahuksemiidda , muhto leat oalle streaŋgasat mii guoská árbevirolaš sámi goađástallamii ja goahtehuksemii . Seammás fievrridit gielddat , Fylkamánni birasgáhtten ossodat ja Statskog oalle liberála politihka mii guoská bartahuksemiidda , muhto leat oalle streaŋgasat mii guoská árbevirolaš sámi goađástallamii ja goahtehuksemii . Lea guhkit áiggi juo čájehuvvon ahte Meahccehálddašan direktoráhtta // Direktoratet for naturforvaltning ii vuhtii váldde sámi árbevieruid Sámis mii guoská luonddu ja elliid hálddašeapmái . NSR ovttasbargojoavku // Guovddášbellodat atniba hirpmusin go DN bargovugiinis badjelgeahččá sámi árbevieruid mii guoská sámi áddejupmái dákkáraš ja sullasaš áššiin . Dán vuođul evttohan mun foandda doaibmaguovllu viiddideami guoskat gránnjáguovlluide Stuorjåvrrå Divttasvuonas ja Sismearra Hápmiris . Sámediggeráđi čilgehus barggu birra mii guoská sámegillii Sámediggeráđi čilgehus barggu birra mii guoská sámegillii váldojuvvui diehtun oktan mearkkašumiiguin . ON olmmošvuoigatvuođakomitea mearkkastagaid álbmogiid iešmearridanvuoigatvuođa birra , ON- siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid konvenšuvnna 1. artihkkala ektui , ferte áddet nu ahte iešmearrideapmi guoská maiddái daid “ álbmogiidda ” mat juo ásset stáhtain . Dán lágan šiehtadallamat fertejit guoskat plánejuvvon , álggahuvvon ja vejolaš boahtteáiggi oljo- ja gássaprošeavttaide . ILO-konvenšuvnna nr 169 čihččet artihkkalii , mas čuožžu ahte : ” Eamiálbmogat galget beassat mielde ráhkadit , ollašuhttit ja árvvoštallat dakkár riikkaviidosaš ovddidanáigumušaid ja – prográmmaid mat sáhttet guoskat njuolga sidjiide . Gos earret eará deattuhuvvui ahte stáhtat galggašedje váldit eamiálbmogiid ja ássiid muđui , ja sin árbevirolaš máhtolašvuođa , mielde mearrádusproseassaide mat gusket gieddedutkamiidda ja luondduresurssaid geavahanvuoigatvuođaide oljo- ja gássariggodagaid oktavuođas . Sámediggi oaidná Snøhvitguovllu huksema hástaleaddjin ja miellagiddevažžan ja deattuha ahte dát huksen dieđusge guoská sámi beroštumiide . Das deattuhuvvo earret eará ahte stáhtat berrejit váldit mielde eamiálbmogiid ja eará ássiid , ja sin árbevirolaš máhtolašvuođaid , mearridanproseassain , mat gusket gieddedutkamiidda ja dasa ahte hálddašit vuoigatvuođaid luondduriggodaide , oljju ja gássa oktavuođas . Dát guoská earret eará Sámedikki váilevaš ekonomalaš vejolašvuođaide ráhkadit iežas čielggademiid , go stuorra huksenprošeavttat čuožžilit dahje go sámi beroštumit guoskkahuvvojit earáláhkai iešguđetlágan duohtademiid oktavuođas . ON olmmošvuoigatvuođakomitea mearkkastagaid álbmogiid iešmearridanvuoigatvuođa birra , ON- siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid konvenšuvnna 1. artihkkala ektui , ferte áddet nu ahte iešmearrideapmi guoská maiddái daid “ álbmogiidda ” mat juo ásset stáhtain . Dán lágan šiehtadallamat fertejit guoskat plánejuvvon , álggahuvvon ja vejolaš boahtteáiggi oljo- ja gássaprošeavttaide . ILO-konvenšuvnna nr 169 čihččet artihkkalii , mas čuožžu ahte : ” Eamiálbmogat galget beassat mielde ráhkadit , ollašuhttit ja árvvoštallat dakkár riikkaviidosaš ovddidanáigumušaid ja – prográmmaid mat sáhttet guoskat njuolga sidjiide . Gos earret eará deattuhuvvui ahte stáhtat galggašedje váldit eamiálbmogiid ja ássiid muđui , ja sin árbevirolaš máhtolašvuođa , mielde mearrádusproseassaide mat gusket gieddedutkamiidda ja luondduresurssaid geavahanvuoigatvuođaide oljo- ja gássariggodagaid oktavuođas . Gálvojohtu , mii lea vuođđun doaibmadoarjaga juolludeapmái , sisttisdoallá fievrriduvvon vuovdinsisaboađu ja fievrriduvvon juolludemiid mat gusket dakkár buvttadeapmái daid guokte maŋemus jagiid . Sámediggi lea ovttaoaivilis komišuvnnain ahte lea dárbu eaŋkileabbo ja dávgaseabbo ortnegiidda go guoská beliide mat váikkuhit praktihkalaš boazodoalu čađaheapmái . Dát guoská erenoamážit ovttasbargošiehtadusaide ja ovttasbargui , muhto maiddái áiddiide , guohtonáiggiide ja rátkimiidda . Sámedikkit fertejit oažžut duohta váikkuhanfámu proseassas viidáseabbot mii guoská bargui ođđa konvenšuvnnain . Sámediggi eaktuda ahte diggi oažžu oktilaččat dieđuid proseassa birra viidáseabbot ja bovdejuvvo nammadit daid lahtuid maidda lea dárbu gozihit sámi álbmoga beroštumiid oppalaččat ja erenoamážit daid boazodoalliid beroštumiid maidda konvenšuvdna guoská . Berre viidáseappot árvvoštallat lea go vejolaš maŋidit komišuvnna árvalusa čađaheami , mii guoská guohtunhálddašeapmái dain guovlluin , gos bealit eai leat boahtán ovttaoaivilii . Sámediggi galgá nu guhkás go boazodoallit dáhttot , veahkehit gávdnat buoremus čovdosiid daidda orohagaide maidda dát guoská . ja oasálaččat mearkkašit , ahte sámedikkiid gaskasaš ovttasbargui lea earenoamaš dárbu áššiin mat gusket máŋgga riikka sápmelaččaide dahje sápmelaččaide sierra álbmogin , ja dasto mearkkašuvvo ahte dán lágan ovttasbargui lea dárbu maiddái našonalstáhtaid ektui , ja oasálaččat Šiehtadusa ulbmilin lea láhčit dilálašvuođaid bissovaš ovttasbargui sámedikkiid gaskka áššiin mat gusket máŋgga riikka sápmelaččaide dahje sápmelaččaide sierra álbmogin . Sámi parlamentáralaš ráđđi galgá bargat dan ala ahte ovttastahttit politihkalaš áššiid meannudeami dain áššiin mat gusket dahje sáhttet guoskat máŋgga riikka sápmelaččaide dahje sápmelaččaide sierra álbmogin . Sámi parlamentáralaš ráđđi galgá bargat dan ala ahte ovttastahttit politihkalaš áššiid meannudeami dain áššiin mat gusket dahje sáhttet guoskat máŋgga riikka sápmelaččaide dahje sápmelaččaide sierra álbmogin . Sámi parlamentáralaš ráđi bargoviidodahkii gullet buot áššit mat ráđi áddejumi mielde gusket dahje sáhttet guoskat sápmelaččaide sierra álbmogin . Sámi parlamentáralaš ráđi bargoviidodahkii gullet buot áššit mat ráđi áddejumi mielde gusket dahje sáhttet guoskat sápmelaččaide sierra álbmogin . Seamma guoská juohke sámedikki stivrra // ráđi ovtta lahttui . mearkkašit , ahte sámedikkiid gaskasaš ovttasbargui lea earenoamaš dárbu áššiin mat gusket máŋgga riikka sápmelaččaide dahje sápmelaččaide sierra álbmogin , ja dasto mearkkašuvvo ahte dán lágan ovttasbargui lea dárbu maiddái našonalstáhtaid ektui , ja oasálaččat Šiehtadusa ulbmilin lea láhčit dilálašvuođaid bissovaš ovttasbargui sámedikkiid gaskka áššiin mat gusket máŋgga riikka sápmelaččaide dahje sápmelaččaide sierra álbmogin . Sámi parlamentáralaš ráđđi galgá bargat dan ala ahte ovttastahttit politihkalaš áššiid meannudeami dain áššiin mat gusket dahje sáhttet guoskat máŋgga riikka sápmelaččaide dahje sápmelaččaide sierra álbmogin . Sámi parlamentáralaš ráđđi galgá bargat dan ala ahte ovttastahttit politihkalaš áššiid meannudeami dain áššiin mat gusket dahje sáhttet guoskat máŋgga riikka sápmelaččaide dahje sápmelaččaide sierra álbmogin . Sámi parlamentáralaš ráđi bargoviidodahkii gullet buot áššit mat ráđi áddejumi mielde gusket dahje sáhttet guoskat sápmelaččaide sierra álbmogin . Sámi parlamentáralaš ráđi bargoviidodahkii gullet buot áššit mat ráđi áddejumi mielde gusket dahje sáhttet guoskat sápmelaččaide sierra álbmogin . Seamma guoská juohke sámedikki stivrra // ráđi ovtta lahttui . Eanandoallošiehtadusa doarjjaortnegat galget guoskagoahtit lotnolasealáhusaide . Eanandoallošiehtadusa doarjjaortnegat galget guoskagoahtit lotnolasealáhusaide . Sámediggi lea ovttaoaivilis komišuvnnain ahte lea dárbu eaŋkileabbo ja dávgaseabbo ortnegiidda go guoská beliide mat váikkuhit praktihkalaš boazodoalu čađaheami . Dát guoská erenoamážit ovttasbargošiehtadusaide ja ovttasbargui , muhto maiddái áiddiide , guohtonáiggiide , rátkimiidda ja mohtorjohtalussii riikkarájiid rastá . Dát ferte guoskat maiddái dakkár guovlluide maid 1997 Boazoguohtonkomišuvdna ii leat árvvoštallan . Sámedikkit fertejit oažžut duohta váikkuhanfámu proseassas viidáseappot mii guoská bargui ođđa konvenšuvnnain . Sámediggi eaktuda ahte diggi oažžu oktilaččat dieđuid proseassa birra viidáseabbot ja bovdejuvvo nammadit daid lahtuid maidda lea dárbu gozihit sámi álbmoga beroštumiid oppalaččat ja erenoamážit daid boazodoalliid beroštumiid maidda konvenšuvdna guoská . Dan hálddašanortnega evalueren miii guoská válddi fápmudeapmái Sámediggái kulturmuitolága mielde Áššelistui ja áššiide mat meannuduvvojit ovdalisčuožžu § 4 d mielde dahje § 20 njealját lađđasa mielde , eai guoskka dán paragráfa mearrádusat . Sámediggeráđi lahtut sáhttet oažžut eanemusat 5 minuvtta sárdnunáiggi áššiin mat gusket sin áššesuorgái . d ) Ovddidit mearrádusárvalusa Bearráigeahččan- ja vuođđudanlávdegoddái áššiin mat gusket Sámedikki čoahkkinortnegii , gč. § 25. Báikkálaš eiseválddit galget ja áigot váldit vuhtii vuođđolága § 110a ja riikkaidgaskasaš mearrádusaid go meannudit sápmelaččaide guoski áššiid . Kapihttalis 7.24 čuožžu dasto : « Lávdegoddi oaivvilda ahte Vuođđolága § 110 a ja riikkaidgaskaš njuolggadusat geatnegahttet sihke gielddalaš , guovllulaš ja stáhtalaš eiseválddiid vuhtii váldit sámi kultuvrra , ealáhusaid ja servodateallima sierra meannudeami ja árvvoštallama servodatplánemis oppalaččat , ja areálaplánemis , dain gielddain ja guovlluin gos leat čielga sámi beroštumit , ja muđui plánaáššiin mat gusket sámi álbmogii erenoamážit . Sámediggi oaidná ahte láhkalávdegoddi lea váikkuhan dan ahte sámi beroštumit leat oainnusin dahkkojuvvon lágas ja ahte Sámedikki sadji muhtun čuoggáin mii guoská plánaide ja areálaide lea čilgejuvvon . Sámediggi deattuha ahte duohtadansuodji mii sámiin lea Vuođđolága § 110 a mielde guoská sámiide álbmogin , ja danne maiddái daid iešguđet vugiide maiguin mii viežžat birgejumi . ” Lávdegoddi dadjá ahte mearrádusa ulbmilin lea čalmmustit dan ahte Norggas leat riikkaidgaskasaš geatnegasvuođat surggiin mat gusket plána- ja huksenláhkii , ja ahte ollu dáin geatnegasvuođain ferte vuhtii váldit ollásit dahje belohahkii dán lága ja dan geavada čađaheami bokte . Mii guoská čujuhussii ulbmilmearrádusas riikkaidgaskasaš šiehtadusaide , de áddet mii dán čujuhussan navdinprinsihppii ja prinsihppii álbmotrievtti ávddalaš čuovvoleapmái . Dattetge ferte leat eaktun ahte láhkabarggus viidáseappot boahtá áibbas čielgasit ovdan dat ahte makkár sámi beroštumiide dat sáhttá guoskat ja ahte sámi kultuvrra sierra suodjaleapmi čilgejuvvo čielgasit . artihkal bidjet čanastagaid čielggadusaid ektui mat gusket duohtadan- ja birasváikkuhusaide . Mii guoská maŋimuš lađđasii Ráđđehusa váldái nammadit soabaheaddji , de oaivvilda Sámediggi ahte fylkkagielda ii galggašii oažžut soabaheaddji doaimma , go ovddiduvvo vuosteháhku almmolaš plánaide . Mearrádusa goalmmát lađđasis evttohuvvo ahte Sámediggi ovttasráđiid stáhtalaš eiseválddiin , fylkkagielddain ja gielddain sáhttet guoddalit ovttaskas mearrádusa lága mielde jos mearrrádus njuolga guoská guoskevaš eiseválddi áššesuorgái . Das mearriduvvo ahte fylkkagielddalaš ja stáhtalaš eiseválddis lea lága mielde vejolašvuohta guoddalit ovttaskas mearrádusa , jos mearrádus njuolga guoská guoskevaš eiseválddi áššesuorgái . Geahča muđui čuoggá 3.5.16 vuolábealde mii guoská resurssaide . Lávdegottis leat ollu evttohusat mat gusket guovllulaš plánaide . Lávdegoddi lea evttohan viiddis njuolggadusa mii guoská gielddaplána areálaoasi areálaulbmilii , ja njuolggadusas galgá leat oktavuohta § 9-8 ja §§ 11-3 , 11-4 ja 12-3 . Mii guoská doabageavaheapmái mearrádusas , mas čuožžu “ doallooktavuođaealáhus ” čuoggáš 3 a ) , de leat dovddahan ahte ii oro nu buorre váldit atnui ođđa doahpagiid . Sámediggi cuiggoda dan go LRNF areálaid váste rahppojuvvo ovttaskas áššemeannudeapmi , gč. čuoggá 3 b , go guoská astoáiggi- ja ealáhusvisttiide . Mii guoská vuhtiiváldinávádagaide , de lea deaŧalaš ahte guovllut mat doibmet guohtoeanan ollislaččat merkejuvvojit vuhtiiváldinávádahkan gielddaplána areálaoasis . Mii guoská ” vuhtiiváldinávádagaide ” , de leat dát funet vuođustuvvon ja das leat váilivuođat riekteváikkuhusa ektui . Fuomášahttojuvvo ahte dát ii galgga rihkkut daid njuolggadusaid , mat gusket visttiide ja rusttegiidda boazodoallolágas . Mii guoská boazodoallolága § 8 a rievdasusárvalussii , de oaivvilda Sámediggi ahte dán berre sihkkut ollásit . Mii guoská sámi boazodoalu doaimmaheapmái , de dát lea dievaslaččat regulerejuvvon boazodoallolágas ja orohatplánain , mat leat mearriduvvon boazodoallolága vuođul . Dat maid Sámediggi dattetge oaidná guovddáš eiseválddiid stuorra hástalussan viidáset barggus ođđa plána- ja huksenlágain , ja mii šaddá ” čuovusmeattáhussan ” lága ektui jos dat ii divvojuvvo , lea dat go ii leat doarvái čilgejuvvon mat leat sámi beroštumit ja makkár guovlluide dát guoská . Dat mii guoská daid álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid sisdollui ja mearkkašupmái maidda eiseválddit leat čadnojuvvon sámiid ektui ja makkár váikkuhusat das leat plána- ja areálalága oktavuođas , ferte lagabui čilget . Go mearrádusas geavahuvvo sátni “ participate ” , de ii dat dattetge sáhte leat makkárge gáibádus ahte dat almmolašrievttálaš hálddašeapmi addojuvvo eamiálbmogii dahje ahte dat galgá oažžut mearrideaddji váikkuhanfámu áššiin mat gusket resurssaide sin guovlluin . Dan hálddašanortnega evalueren miii guoská válddi fápmudeapmái Sámediggái kulturmuitolága mielde Sámediggi čujuha Birasgáhttendepartemeantta 21.10.03 beaiváduvvon evaluerenraportta gulaskuddamii mii guoská ođđa hálddašanortnegii válddi fápmudeami oktavuođas kulturmuitolága mielde . Sámediggi ii sáhte doarjut dan movt bearráigeahččanlávdegoddi lea dulkon njuolggadusaid go guoská firma Villmarkssenter a // s ohcama meannudeapmái doarjjastivrras ja danne ii sáhte guorrasit bearráigeahččanlávdegotti jurddabohtosii . Dán barggus lea deaŧalaš mihttomearrin sáhttit fállat nu ollu geavaheaddjiide go vejolaš vejolašvuođa gávdnat ávdnasiid mat gusket árbevirolaš čálalaš áššebáhpiriidda , elektrovnnalaš áššebáhpiriidda ja dihtorvuorkkáide , njálmmalaš ávdnasiidda , musihkkii , govaide ja ealligovaide . Sámediggi lea duhtavaš go eamiálbmotperspektiiva lea guoskkahuvvon buot kapihttaliin ja sávvá ahte dát NAČ sáhttá leat mielde ráhkadeamen mála movt čielggadusat mat gusket eamiálbmoga eallinguovlluide // vuoigatvuođaide galggašedje sihkkarastojuvvot . Norga galgá iežas eamiálbmotpolitihkain davviguovlluin leat ovdagovvan máilbmái go guoská sámi beroštumiid vuhtiváldimii buot servodatguoskevaš surggiin . Sámediggi áigu dán oktavuođas vuos čujuhit muhtun prinsihpalaš oainnuide mat gusket davviguovlluide : Sámediggi doarju unnitlogu árvalusa mii guoská Norgga ulbmáluššamiidda ja oktiiortnemii riikkaidgaskasaš ovttasbargofora ektui davvin . Norga lea geatnegahttojuvvon čuovvut riikkaidgaskasaš šiehtadusaid mat gusket eamiálbmotáššiide . Sámediggi doarju evttohuvvon doaibmabijuid NOU:s , mat gusket boazodoalu ovddideapmái . Mii guoská sámi kultuvrii ja mátkkoštusealáhusa ovddideapmái , de ferte daid ovdánahttima vuođđudit ráinnasvuhtii , jáhkehahttivuhtii ja originálitehtii . Dattetge sáhttá dadjat ahte nu gohčoduvvon ja navdojuvvon ” guoskkakeahtes luondu ” doaba davvin ii dávis eamiálbmogiid áddejupmái , danne go mii beaivválaččat doaibmat dán luonddus . Davviguovlluin leat stuorra hástalusat mii guoská birasmirkkuid eksponeremii ja njoammudávddaid leavvamii . Dieđáhus guoská Sámediggeráđi doaimmaide áigodagas 11.05.2004 – 06.09.2004 Našuvnnalaš dásis Oahpahus- ja dutkandepartemeantta vuolde lea ásahuvvon ođđa Oahpahusdirektoráhta mii galgá hálddašit buot fágalaš gažaldagaid mat gusket vuođđooahpahussii Norggas . Organiserenevttohus čuovvu hui ollu Brändströmraportta váldorávvagiid mii guoská Sámi Instituhttii . Sihke čoahkkimis ja 09.06.04 ja 06.08.04 beaiváduvvon reivviin guolástusministtarii leat bivdán rievdadit láhkaásahusaid ja heivehit eamiálbmotdimenšuvnna njuolggadusaide mat gusket gonagasreabbabivdui . Áigumuš lea maiddái juohkit dieđuid daid Sámedikki váikkuhangaskaoapmeortnegiid birra , mat gusket gielddaide ealáhusovddideami ja kulturulbmiliid dáfus . Lea deaŧalaš bidjat vuođđun dan áddejuvmi ahte sámiin leat vuoigatvuođat sihke álbmogin ja eamiálbmogin ja doalahit alla standárdda dan našuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš rievtti čuovvoleamis , mii guoská sámelaččaide , daddjojuvvo čielggadeamis . Dát guoská maiddái sámi dutkamii . Sámediggi oaidná ahte Sámediggeráđđi ii leat vel ovddidan árvvoštallama čuolmmas mii guoská organisašuvdnadoarjagii organisašuvnnaide , mat maid leat politihkalaš bellodagat , vaikko dát lohpiduvvui juo njeallje jagi áigi . Go Sámediggeráđis ii oro leahkime hállu ovddidit ja čuvget ášši , de Sámediggi – dehálaš prinsihpalaš beliid jelgii mat gusket demokrátiijii ja organisašuneallimii – dáhttu čuovvuvačča : Ovdamearkka dihtii guoská dát buvdadoaimmaheapmái giliguovddážis Moskkis , plánejuvvon mánáidgárdedoibmii , guollevuostáiváldimii , sámi akvakultuvraoahpaheapmái , ollislaš brugga // gáddebása huksemii , Moskki skuvlla dihtoriid ja fierpmádaga háhkamii ja ruhtadeapmái , diehtošávahaga huksemii Moskái , geaidnohuksema álggaheapmái ja čađaheapmái Moskkis Jo-Gidádibmii , čáhcefievrrideapmái olggut Moskái . Čielggadus mii guoská boazodollui ( 1996 ) Hammerfest tingrett Duopmu áššis nr 2003-00581D - skábmamánu 27. b. 2003 guoská Mii guoská daid árvalusaid geavatlaš čuovvoleapmái mat ovddiduvvojit stuorradiggedieđáhusas ánsobuhtadusaid ektui , de gáibida dat dan ahte almmolašvuohta veahkeha vejolaš ohcciid earret eará ohcamiid hábmemis . Gonagas Harald V lea Sámedikki rahpansártnis 2001:s juo mieđihan dáruiduhttinpolitihka heitot váikkuhusaid mat gusket ovttaskas sápmelažžii . Lávdegoddi doarju Sámediggeráđi go lea bargagoahtán oččodit ealáhussoahpámuša duojáriidda , ja bivdá Sámediggeráđi farggamusat váldit oktavuođa Duojáriid Ealáhusservviin ja Riikkaorganisašuvnnain Sámiid Duodji ja iežá organisašuvnnaiguin ja ásahusaiguin , maidda ealáhussoahpamuš guoská , viidáset barggu ovdánanplána dihte . Dát ášši lea oppa viiddis ja lea bággu vuđolaččat mannat čađa prinsihpaid mat gusket ealáhussoahpamuššii . Sámediggi doarju Sámediggeráđi go lea bargagoahtán oččodit ealáhussoahpámuša duojáriidda , ja bivdá Sámediggeráđi farggamusat váldit oktavuođa Duojáriid Ealáhusservviin ja Riikkaorganisašuvnnain Sámiid Duodji ja iežá organisašuvnnaiguin ja ásahusaiguin , maidda ealáhussoahpamuš guoská , viidáset barggu ovdánanplána dihte . Dát ášši lea oppa viiddis ja lea bággu vuđolaččat mannat čađa prinsihpaid mat gusket ealáhussoahpamuššii . Lávdegoddi ballá ahte otnáš ovdáneapmi boazodoalus ii jovssa ulbmiliid maid Stuoradiggi lea buktán Stuoradiggedieđáhusas nr 28 ( 1991-92 ) go guoská ekonomalaš , ekologalaš ja kultuvrralaš ceavzilvuhtii . Dat ferte dakkár boađus máid olbmot geaidda guoská dohkkehit ja boađus máid dutkan sáhttá čájehit . Dát prinsihppa lea vuođđun Sámedikki bargui ja guoská maiddái válganjuolggadusaid hábmemii . Sámedikki Bearráigeahččan- ja vuođđudanlávdegoddi lea duhtavaš dainna rievdadusárvalusain maid Gielda- ja guovludepartemeanta lea evttohan mii guoská sámelága ođasteapmái – njeallje dievadasmandáhta válljen Sámediggái . Dát prinsihppa lea vuođđun Sámedikki bargui ja guoská maiddái válganjuolggadusaid hábmemii . Sámediggi oaidná ahte olympiijagilvvuid lágideapmi Romssas sáhttá sámi servvodahkii addit positiivalaš váikkuheami máŋgga oktavuođas , earret eará dasa mii guoská valáštallamii ja organisašuvdnadoaimmaide , dáidagii ja kulturdoaimmaide ja ealáhusdoaimmaide , ja dat sáhttá váikkuhit dasa ahte mátkkoštanealáhus ovdána . Sámiide guoski statistihkka Norggas Sámedikki nuoraidpolitihkalaš lávdegoddi oassálastá nuoraidkonferánssa plánemis , čađaheamis ja árvvoštallamis ja váldá ovdan dakkár servodahkii guoski áššiid , maid nuorat ieža leat válljen . Lagaš ovttasbargu gielddaiguin ja fylkkagielddaiguin mii guoská plánabargui mas lea mearkkašupmi boazodoalloealáhussii . Ulbmilin lea ovddidit ášši mii guoská duodjeealáhusa ealáhusšiehtadussii guovvamánus 2005 . Ovttasbargošiehtadus mudde jahkásaš šiehtadallamiid mat gusket earret eará organisašuvdnadoarjagii , stipeandaortnegiidda ja dáiddafondii . Dát guoská vuođđo- ja prošeaktadoarjagii mii galgá váikkuhit oktilašvuođa ja stuorát einnostanvejolašvuođaid juksama plánemis . Sámediggi lea viiddidan juolludeami ovttaskas fesiválaide guoskat maiddái prošeaktadoarjagii mii ovdal lea juolluduvvon Sámi kulturfoandda bokte . Mii guoská oarjelsámi fálaldaga ja amatevradoaimma nannemii ja ovddideapmái mánáide ja nuoraide , de Sámi kulturfoanda sáhttá addit prošeaktaruđaid ohcama vuođul . Ovttasbargu davviriikkalaš dásis mii guoská sámi girjjálašvuhtii Sámediggi áigu nannet giellaguovddážiid doaimma guovllus , dan bokte ahte guovddážat galget leat deaŧalaš oasálaččat giellaovddideames guovlluin , sihke mii guoská giellaprošeavttaide ja gielladoaibmabijuid čađaheapmái guovllus . Dát guoská eallinstandárdii , čálgofálaldagaide , vuoigatvuođaide nuppástuhttinproseassas márkanekonomiijai , váttisvuođaide doalahit árbevirolaš vejolašvuođa geavahit luondduresurssaid ja almmolaš dearvvašvuođa- ja sosiálafálaldagaid geahppáneapmái . Seamma guoská ruđaide Sámi parlamentáralaš ráđi diehtojuohkinkantuvrra plánemii ja ásaheapmái Brusselis . Našuvnnalaš dásis gusket áŋgiruššamat erenoamážit psyhkálaš dearvvašvuhtii , ja maiddái Sámediggi áigu bidjat dasa deattu go juogada ruđaid 2005:s. Sámediggi eaktuda ahte Nordreisa ja Storfjord gielddat mákset oasiset girjebusse doaibmagoluin go fálaldat viiddiduvvo guoskat maiddái dáid gielddaide , geahča ovttasbargošiehtadusa Romssa fylkkagielddain . Dál lea deaŧalaš oažžut ovttasbarggu davviriikkalaš dásis mii guoská terminologiijai , danne go sámegiella geavahuvvo riikkarájiid rastá . Áššelistui ja áššiide mat meannuduvvojit ovdalisčuožžu § 4 d mielde dahje § 20 njealját lađđasa mielde , eai guoskka dán paragráfa mearrádusat . Sámediggeráđi lahtut sáhttet oažžut eanemusat 5 minuvtta sárdnunáiggi áššiin mat gusket sin áššesuorgái . d ) Ovddidit mearrádusárvalusa Bearráigeahččan- ja vuođđudanlávdegoddái áššiin mat gusket Sámedikki čoahkkinortnegii ja Sámedikki politihkalaš dási njuolggadusaide gč. § 25. e ) Dahkat dárbbašlaš mearrádusaid Sámedikki ášševálmmaštemiid oktavuođas ja mearridit movt dulkot gažaldagaid mat gusket mátkeregulatiivii ja daid njuolggadusaide mat leat namuhuvvon bajábealde §:s 17 d , gč. § 25. Áššelistui ja áššiide mat meannuduvvojit ovdalisčuožžu § 4 d mielde dahje § 20 njealját lađđasa mielde , eai guoskka dán paragráfa mearrádusat . Sámediggeráđi lahtut sáhttet oažžut eanemusat 5 minuvtta sárdnunáiggi áššiin mat gusket sin áššesuorgái . d ) Ovddidit mearrádusárvalusa Bearráigeahččan- ja vuođđudanlávdegoddái áššiin mat gusket Sámedikki čoahkkinortnegii ja Sámedikki politihkalaš dási njuolggadusaide gč. § 25. e ) Dahkat dárbbašlaš mearrádusaid Sámedikki ášševálmmaštemiid oktavuođasja mearridit movt dulkot gažaldagaid mat gusket mátkeregulatiivii ja daid njuolggadusaide mat leat namuhuvvon bajábealde §:s 17 d , gč. § 25. Go guoská Sámedikki gaskavuhtii siviila sámi servodahkii , de leat ollu barggut ja hástalusat vuordimin . Dát guoská earret eará gaskavuhtii ovttaskasolbmuide , álbmoga iešguđet joavkkuide , organisašuvnnaide , ásahusaide , giliide ja earalágan organiserejuvvon servodagaide . Dát guoská sihke iešmearridanvuoigatvuhtii ja vuoigatvuođaide sámi guovlluid luondduriggodagaide . Go guoská ; Seammá guoská máŋgga parlamentáralaš jođiheaddjái Stuorradikkis . Sámediggeráđi mihttomearri sámi vuoigatvuođagažaldagain , guoskkaš dal ” eana- ja čáhcevuoigatvuođaide ” , minerálaide vai mariidnaresurssaide , lea ahte Sámediggi dáin áššiin galgá váikkuhit ahte sámeservodagat nannejuvvojit , ahte barggolašvuohta lassána ja ahte sámi ássanguovllut ovdánit positiivvalaččat . Dát guoská maiddái ealáhuseallima investerejeaddjiide . Boahttevaš regionála dásis galgá leat čielga vuođđogaskavuohta daid vuoigatvuođaide , mat sámiin leat álbmogin ja eamiálbmogin , ja das galgá leat alla standárda sámiide guoski riikkalaš ja riikkaidgaskasaš vuoigatvuođaid čuovvoleamis . Sámediggeráđđi lea guovddášeiseválddiin gáibidan ahte galget leat ráđđádallamat ja šiehtadallamat buot sámi álbmogiid guoski áššiin . Sámediggi lea stáhta váldán badjelasas hálddašit sámi ásahusaid ja doarjjaortnegiid ja eará hálddašandoaimmaid almmá buvttekeahttá buoret rámmaeavttuid sidjiide geaidda dat guoská . Dát guoská sihke eastádeapmái , dikšui ja suodjalussii maŋŋágo sii leat beassan ruoktot ásahusas , ja ođđa doaibmabijuide daid dárbbuid vuođul mat čuožžilit . Dát guoská iešalddis sihke resurssaide eatnama alde ja vuolde ja mariidnaresurssaide . Bargiidbellodaga sámediggejoavkku boazodoallopolitihka višuvnnat vuođđuduvvet oadjebasvuhtii go guoská boazodoallosámi servodahkii . Dát guoská sihke biergo- ja mielkebuvttadeapmái . Bargiidbellodat áigu bargat dan ala ahte mearrasámi guovllut ožžot ruovttoluotta iežaset historjjálaš vuoigatvuođaid go guoská bivdoearreoassái . Váilivuohta lea dattetge leamaš das go ii leat čilgejuvvon ja duođaštuvvon geaidda dat jođiheaddji virggiin guoská . Bargu lea álggahuvvon mii guoská Sámedikki ođđa ekonomiijagiehtagirjji ođasteapmái sihkkarastin dihte beaktileappo rutiinnaid ja buoridan dihte siskkáldas bearráigeahču . Muhto Riikarevišuvnna raporttat leat unnán heivehuvvon dárbbuide mat Sámedikkis sáhttet leat , erenoamážit guoská dat hálddašeami čađaheami mihttomeriide ja beaktivuođaárvvoštallamiidda , ásahusdoarjagii , ja kultur- , ealáhus- ja giellaovddidanruđaid geavaheapmái . Bearráigeahččanlávdegotti bargu Sámedikkis guoská viehka muddui dasa ahte dárbbašuvvo parlamentáralaš bearráigeahčču Sámediggeráđi doaimmain . Go máŋgga sajis geažiduvvo ahte Sámedikki hálddahus lea mearihis stuoris dahje boasttuvuoruhemiid boađus , de daddjojuvvo seammás ahte sámi servodat ferte duhtat bálvalusaide mat leat ollu fuonibut go servodahkii muđui , go guoská oahppogirjjiid fidnemii , giela sihkkarastimii ja ovddideapmái , girjjálašvuođa gaskkusteapmái ja daid olahahttin dahkamii dahje kulturmuittuideamet áimmahuššamii . Rehketdoallu galgá addit dievasleappo čilgejumi gollojuohkáseamis ollu stuorát čoahkkepoasttaid birra , nugo earret eará go guoská konsuleantabuhtadusaide , ja politihkalaš doaimma ja hálddahusa mátkegoluide . Fertešii oččodit lagat ovttasbarggu Sámedikki go das lea hálddašanváldi , ja sámi museaid gaskka mii guoská kulturmuittuid ja kulturbirrasa registreremii ja duođašteapmái , ja dasto ráfáidahttojuvvon ja suodjalanárvosaš sámi kulturbirrasa geavatlaš hálddašeapmái ja gaskkusteapmái . Konserverenfága lea ásahuvvon luonddudiehtaga árbevierus , mas fágalaš njuolggadusat viehka muddui leat guoskan dušše ávdnasa oppalašvuhtii . Dát guoská earret eará sidjiide geat ofelaste ja muđui veahkehedje Norgga ja Ruošša soahteveagaid , ja maiddái sidjiide geat eaktodáhtolaččat eai diktán nasisttaid evakueret sin . 04.02.05 Stuorradikki Justiisalávdegotti jođiheaddji Trond Helleland // Sámedikki presideanta Sven-Roald Nystø 01.02. beaiváduvvon reive mii guoská ráđđádallannotáhtaide Ráđđádallančoahkkimis boahtá maiddái ovdan dat ahte ain lea stuorra gaska go guoská ILO-konvenšuvnna heiveheapmái , guolástanvuoigatvuođaide ja guollebivdui stuorra jogain . Boahtteáiggis ii šat sorjá sámi beroštumiid árvvoštallan dakkár aššiin mat gusket meahccegeavaheapmái , das ahte dovdet go áššemeannudeaddjit sámi beroštusaid ja das ahte lea go sis dáhtu árvvoštallat daid . Seammá guoská maiddái daidda minerálaide , mat gullet eanaeaiggádiidda . Deattuhuvvo ahte Finnmárkkuláhka čalmmusta historjjálaš ráji mii guoská daidda prinsihpaide maidda eatnamiid ja resurssaid hálddašeapmi Finnmárkkus galgá vuođđuduvvot . Jos evttohusa meahccegeavaheami rievdadeami hárrái mii guoská juogo dušše Kárášjoga , Guovdageainnu , Unjárgga , Porgáŋggu ja Deanu gielddaide dahje dušše loahppa Finnmárkui , dorjot golbma ja dušše golbma stivralahtu , de sáhttet golbma stivralahtu čoahkis gáibidit ahte ášši meannuduvvo oktii vel . Dán meannudeapmái ii searvva maŋimuš stivralahttu maid Finnmárkku fylkkadiggi lea válljen jos ášši guoská meahccegeavahusa rievdadeapmái Kárášjoga , Guovdageainnu , Unjárgga , Porsáŋggu dahje Deanu gielddain . Jos ášši guoská meahccegeavaheami rievdadeapmái eará osiide Finnmárkkus , de ii searvva maŋimuš stivralahttu maid Sámediggi lea válljen , meannudeapmái . Sis leat leamaš sin čálekeahtes njuolggadusat go guoská dán resurssa hálddašeapmái ja guovlluid juogadeapmái . Porsáŋggus lea ovttaskas giliservviin leamaš sin lunddolaš guovllut go guoská guollebivdui . Deattuhuvvo ahte finnmárkkuláhka čalmmusta historjjálaš ráji mii guoská daidda prinsihpaide maidda eatnamiid ja resurssaid hálddašeapmi Finnmárkkus galgá vuođđuduvvot . čuolmmat mat gusket fága- ja diibmojuohkimii ja sámi oahppaplánabargui Das lea prinsihpalaš sámepolitihkalaš mearkkašupmi go sámedikkit ja sii , geaidda rájárastá boazodoallu guoská , ožžot vejolašvuođa gávdnat čovdosa . Statoil háliida lávga gulahallagoahtit Sámedikkiin mii guoská makkár vejolaš váikkuhusat huksemis ja ovddideamis oljodoaimma oktavuođas leat sámi beroštumiide davvin . Sámediggi ja Kultur- ja girkodepartemeanta ( KGD ) leat guhkes áiggi juo ságastallan go guoská sámi valáštallama rámmaeavttuide ja Sámediggi lea ovddidan dárbbu oažžut speallanruđaid sámi valáštallamii . Go guoská Artihkkalii 7 – museat de konkludere Sámedikki museadieđáhus ahte galgá ráhkaduvvot oassečielggadus Máttá-Romssa ja Davvi-Nordlándda váste mas leat fierpmádathuksema ja museadoaimma huksema strategiijat dán guovllus , geahča čuoggá 2.7.3 Sámi museat . Bealit geahčadedje ovttasbargočoahkkimis stáhtusa mii guoská ollislaš huksemii , maiddái Ája sámi guovddáža ođđa ohcama Kultur- ja girkodepartementii ja reivve ášši oasálaččain . Sámediggeráđđi čujuha maiddái 09.05.2005 beaiváduvvon reivii Kultur- ja girkodepartemeanttas Ája sámi guovddážii mii guoská 34 1500 000 ruvdnosaš doarjjaohcamii guovddáža huksemii . Sámediggeráđđi čujuha ahte Sámediggi ollu gerddiid lea váldán oktavuođa stáhta eiseválddiiguin bušeahttamearrádusaid ja reivviid bokte , erenoamážit lea oktavuohta váldojuvvon sihke čoahkkimiin ja reivviid bokte Kultur- ja girkodepartementii go guoská sámi kulturviesuid ruhtadeapmái almmá ahte das lea šaddan mihkkege konkrehta . Sámedikki suodjalanplánabarggu njuolggadusevttohus lea biddjojuvvon nu lávga go vejolaš dáinna bargguin fárrolagaid , muhto eanet detáljadásis ja konkrehta dásis danne go dát njuolggadusat leat oaivvilduvvon guoskat dušše suodjalanplánabargui . Sámediggi kulturmuitoeiseváldin lea buktán cealkámuša Norgga čážadat- ja energiijadirektoráhtii plánarievdadanohcama hárrái Troanddima energiijadoaimmahagas go guoská ođđa evttohussii sirdit Finnkoisjøena oktan jogain Lødølja Nesjøenii Tydála gielddas Mátta-Trøndelágas . Sámediggi oaččui vástádusa 14.03.2005 Eanadoallodepartemeanttas Sámedikki mearrádusa áššis 53/04/53 das mii guoská Sáhtavuovddi gáibádussii gaikut vistti Rožis Porsáŋggu gielddas . Go guoská dán konkrehta áššái , de čujuha departemeanta ahte dat dál lea loahpalaččat mearriduvvon duopmostuoluin ja viidáseappot lea Alimusrievtti váiddagotti mearrádus ahte ii geahččalit lágamannerievtti duomu guoddalusa . Mánáidáittardeaddji dovddahii ahte háliida ovttasbarggu SNPL:in áššiin mat gusket sámi nuoraide . Sámediggi lea maid evttohan ložžet gáddenuohttunsallitbivdima njuolggadusa , vai gáddenuohttun ii šatta seamma ortnega vuollái go snoaranuohttuobivdin , go guoská guolásteami giddemii ja rahpamii . Guoská evttohussii 11. Dát guoská erenoamážit guovlluide mat leat olggobealde giellahálddašanguovllu . Guollebiebmanealáhus lea dál okta Norgga buot stuorámus ealáhusain go guoská háhkat dietnasa riikii olgoriikii vuovdima bokte . Sáhttit jurddašit ovtta doaibmabiddjoprográmma mii guoská sihke ieš kursaráiddu ruhtadeapmái ja daid studeanttaid stipeanddaide geat geavahit fálaldaga . Dát guoská sihke iešguđet ortnegiid ekonomalaš rámmaid mearrideapmái ja iešguđet ekonomalaš váikkuhangaskaomiid mihttomeriide . Lávdegoddi čujuha ahte doarjjastivra dál hálddaša iešguđet ohcanortnegiid mat gusket ollu áššesurggiide Sámedikki doaimmas . Loahpas áigu lávdegoddi mearkkašit ahte doarjjastivra lea bargan buori barggu go guoská juogademiid vuoruhemiide sohkabeliid gaskka . Go guoská foandda ruhtadanoassái oktasašruhtademiid oktavuođas , de berre dievasčoahkkin dan nannet // rievdadit . § 2-3 rievdaduvvo nu ahte dat dál guoská Sámediggeráđđái . Dát ii guoskka dattetge bargguide maid Sámedikki dievasčoahkkin lea bidjan eará orgánaide . Dát ii guoskka § 2-3 b ) mearrádussii masa sáhttá biddjojuvvot sierra fápmuibidjanáigemearri . § 2-3 rievdaduvvo nu ahte dat dál guoská Sámediggeráđđái . Dát ii guoskka dattetge bargguide maid Sámedikki dievasčoahkkin lea bidjan eará orgánaide . Dát ii guoskka § 2-3 b ) mearrádussii masa sáhttá biddjojuvvot sierra fápmuibidjanáigemearri . Go guoská vuoruhuvvon doaibmabijuide , de áigu lávdegoddi deattuhit ahte buoret gelbbolašvuohta , bagadallan ja bargu miellaguottuid máŋggakultuvrralaš áddejumi ektui berre leat áŋgiruššansuorgi mii vuoruhuvvo bajás . Go guoská sámegieloahpahussii joatkkaskuvllain , oaivvilda lávdegoddi ahte skuvlaeaiggádat fertejit ráhkadit buriid rutiinnaid sámegieloahpahusa registreremii , ja mii álggahuvvo dalle go skuvllat dábálaččat álget . Dát njuolggadusat gusket Sámedikki politihkalaš dássái ja reviderejuvvojit jus lea dárbu maŋŋá juohke bušeahttameannudeami Sámedikkis . Mearradusat gusket : Sámedikki politihkalaš dássái ii guoskka Váldotariffašiehtadus eaige stáhta sierrašiehtadusat , muhto dat geavahuvvojit vástesaččat dađi mielde go dat sierra lea namuhuvvon vuolábealde . Jos tariffašiehtadus heaitá gustomis , de eai guoskka Sámedikki politihkalaš dássái ge šat vástesaš vuoigatvuođat . Ortnet guoská gitta dassážiigo mánná deavdá jagi . Ollesáiggepolitihkkariidda geat ožžot ollislaš buhtadusa njuolga Sámedikkis , gusket čuovvuvaš virgelohpenjuolggadusat : Dát guoská vaikko guoskevaš politihkar heaittášii ge áigodagas . Áhčiin , geat leat ožžon bálkávirgelobi Váldotariffašiehtadusa ektui , dakkár oktavuođas masa álbmotoadjoláhka ii guoskka , lea vuoigatvuohta oažžut bálkká álggahuvvon virgelohpeáigodaga lohppii . Dát guoská vaikko guoskevaš politihkar heaittášii ge áigodagas . Áhčiin , geat leat ožžon bálkávirgelobi Váldotariffašiehtadusa ektui , dakkár oktavuođas masa álbmotoadjoláhka ii guoskka , lea vuoigatvuohta oažžut bálkká álggahuvvon virgelohpeáigodaga lohppii . Dát njuolggadusat gusket Sámedikki politihkalaš dássái ja reviderejuvvojit jus lea dárbu maŋŋá juohke bušeahttameannudeami Sámedikkis . Mearradusat gusket : Sámedikki politihkalaš dássái ii guoskka Váldotariffašiehtadus eaige stáhta sierrašiehtadusat , muhto dat geavahuvvojit vástesaččat dađi mielde go dat sierra lea namuhuvvon vuolábealde . Jos tariffašiehtadus heaitá gustomis , de eai guoskka Sámedikki politihkalaš dássái ge šat vástesaš vuoigatvuođat . Ortnet guoská gitta dassážiigo mánná deavdá jagi . Ollesáiggepolitihkkariidda geat ožžot ollislaš buhtadusa njuolga Sámedikkis , gusket čuovvuvaš virgelohpenjuolggadusat : Dát guoská vaikko guoskevaš politihkar heaittášii ge áigodagas . Áhčiin , geat leat ožžon bálkávirgelobi Váldotariffašiehtadusa ektui , dakkár oktavuođas masa álbmotoadjoláhka ii guoskka , lea vuoigatvuohta oažžut bálkká álggahuvvon virgelohpeáigodaga lohppii . Dát guoská vaikko guoskevaš politihkar heaittášii ge áigodagas . Áhčiin , geat leat ožžon bálkávirgelobi Váldotariffašiehtadusa ektui , dakkár oktavuođas masa álbmotoadjoláhka ii guoskka , lea vuoigatvuohta oažžut bálkká álggahuvvon virgelohpeáigodaga lohppii . Áššiin main doaibmabijut njuolga gusket sámi báikegottiide ja/dahje/ja ovddasteaddji beroštupmiorganisašuvnnaide , galgá stáhta dieđihit Sámediggái makkár beroštumiide // organisašuvnnaide dat oaivvilda ahte ášši guoská , ja dan vuođul galgá sáhttit oktiiortnet ráđđádallanproseassaid Sámedikkiin . Áššiin main doaibmabijut njuolga gusket sámi báikegottiide ja/dahje/ja ovddasteaddji beroštupmiorganisašuvnnaide , galgá stáhta dieđihit Sámediggái makkár beroštumiide // organisašuvnnaide dat oaivvilda ahte ášši guoská , ja dan vuođul galgá sáhttit oktiiortnet ráđđádallanproseassaid Sámedikkiin . Ovddiduvvon prosedyrašiehtadus ii guoskka Sámedikki vejolašvuhtii ráđđádallat ráđđehusain bušeahta oktavuođas . Sámediggi ja Gielda- ja guovludepartemeanta leat ovttaoaivilis das ahte geahčadit lagabui daid prosedyraid mat gusket Sámedikki bušeahta ráhkadeapmái . Ráđđádallamiid áššedoaibmaguovlu sáhttá guoskat iešguđetlágan áššiide , nugo lágaide , láhkaásahusaide , ovttaskas mearrádusaide , njuolggadusaide , doaibmabijuide ja mearrádusaide ( omd. stuorradiggedieđáhusain ) . Ráđđádallangeatnegasvuohta ii vuolggasajis guoskka daid áššiide mat oppalaččat jáhkkimis váikkuhit olles servodaga . § 2-3 rievdaduvvo nu ahte dat dál guoská Sámediggeráđđái . Dát ii guoskka dattetge bargguide maid Sámedikki dievasčoahkkin lea bidjan eará orgánaide . Dát ii guoskka § 2-3 b ) mearrádussii masa sáhttá biddjojuvvot sierra fápmuibidjanáigemearri . d ) Ovddidit mearrádusárvalusa Bearráigeahččanlávdegoddái áššiin mat gusket Sámedikki čoahkkinortnegii ja Sámedikki politihkalaš dási njuolggadusaide , gč. § 25. Sámi válgalihttu muittuha ahte mii áirasat leat geatnegasat doallat buot áigemeriid mat leat biddjojuvvon Sámedikki bargoortnegis , danne oaivvildit mii ahte Sámediggeráđđi maid ferte doallat áigemeriid , ja dasa gusket seammaláhkai gustovaš bargoortnega njuolggadusat . Dieđáhus guoská Sámediggeráđi doaimmaide 13.11.99 rájes 20.02.00 rádjái . Luondduhálddašandirektoráhta mearridii 07.08.98 reivves Trondheim Energiverk Kraft AS:ii , mieđihit ohcama Lødølja sirdima birra II. kategoriijas ( ii sáhte konsešuvnnna meannudit ) I. kategoriijai ( guoská prošeavttaide main sáhttá konsešuvnna meannudit dallánaga ja dađistaga ) čázádagaid ollislaš plánas . Dat guoská earenoamáŋit kulturmuittuide mat leat čadnon sámi don dološ historjái . Šiehtadusas boahtá ovdan ahte lea dárbbašlaš guorahallat 1978 ` Boazodoallolága ođđasit ja erenoamáŋit dan mii guoská boazodoalu kultuvrii , árbevirrui ja movt láhka ja láhkačoakkáldat váikkuha boazodoalu árbevirolaš bearašealáhusa . Bargu rámmaeavttuiguin vuođđoskuvlla lágaid ektui boahtá maiddái guoskat joatkkaoahpahussii . Seamma guoská maid Stuorradikki bellodagaide . Bargiidbellodaga joavku dáhttu danne Sámediggeráđi — Sámedikki boahtte dievasčoahkkimis — ovddidit ášši ovttas árvvoštallamiin das maid galggašii dahkat vai sii geaidda ášši guoská oččošedje vánhurskis gieđahallama . Danne dát ii guoskka njuolga boazodoallošiehtadallamiidda ii ge šiehtadusaid bokte biddjojuvvon váikkuhangaskaomiide maid stáhta ja NBR dál leaba šiehtadallamin . Mii guoská lahtuid nammadeapmái guovllustivrraide , de ferte lahtuid nammadit Eanadoallodepartemeantta 24.01.97 mearridan instruksa mielde . Dieđut , mat bohtet ovdan ja mat gusket dasa ahte Suodjalusa doaibmabidjoplánain váilu boazodoallofágalaš vuođđu , suorggahit ain eanet . Dát guoská sihke áigegeavaheapmái ja reivve hápmái Oslo universitehtii . Go guoská áššemeannudanáigái áigu sámediggeráđđi deattuhit ahte otná bargonoađđi lea stuoris ja dagaha guhkes áššemeannudanáiggi oppalaččat . Danne lea deaŧalaš ahte boazodollui sihkkarastojuvvojit dat areálat mat leat dárbbašlaččat jos dáhttu dohkálaš boazodoalu , ja dat guoská maid boazodollui Sáččás . Mii guoská luondduluosaid vuovdimii ja márkanfievrrideapmái , de gáibiduvvojit eanet guhkesáiggi doaibmabijut jos galgá luondduluosa dahkat erenoamáš buktagin , ja oaŋŋut das buoret hatti go biebmanrusttetluosain . Sámediggi lea dasto váldán golbma ođđa kulturásahusa ortnegii mielde , mii 2000 rájes guoská dáidda : Ája , Árran , Saemien Sijte , Sijte Jarnge , Várjjat Sámi Museá ja Sámi Dáiddaguovddáš . Sámi ealáhusráđđi lohká ahte muhtumin sáhttá leat váttis gozihit Sámedikki politihkalaš áigumuša danne go dat dáhtošii gozihit dakkár doallostruktuvrra masa eanadoalu dábálaš váikkuhangaskaoamit eai guoskka . Dás lea earenoamáŋit sáhka áššiin mat gusket ealáhusaide ja barggolašvuhtii . Sierralágan doaibmabijuid dárkkistemiid oktavuođas šaddet stuorra máksámušat daidda geaidda ášši guoská . Bargiidbellodaga sámediggejoavku lea hui duhtavaš dainna go ášši mii guoská váldo- ja kulturorganisašuvnnaid doaibmadoarjjaortnegii galgá geahčaduvvot 2000-jagis , maššá go leat dan ovddidan . Sámediggi lea dasto váldán golbma ođđa kulturásahusa ortnegii mielde , mii 2000 rájes guoská dáidda : Ája , Árran , Saemien Sijte , Sijte Jarnge , Várjjat Sámi Museá ja Sámi Dáiddaguovddáš . Sámi ealáhusráđđi lohká ahte muhtumin sáhttá leat váttis gozihit Sámedikki politihkalaš áigumuša danne go dat dáhtošii gozihit dakkár doallostruktuvrra masa eanadoalu dábálaš váikkuhangaskaoamit eai guoskka . Dás lea earenoamáŋit sáhka áššiin mat gusket ealáhusaide ja barggolašvuhtii . Sámedikki doibmii leat vuoigatvuođa politihkka , čálgopolithkka , sosiálapolitihkka , ealáhuspolitihkka , oahpahuspolitihkka ja dat mii guoská mánáide ja nuoraide muhtun oassi dain deaŧaleamos áššesurggiin go politihkka boahtteáiggi várás hábmejuvvo sámi servodaga ektui , muhto maiddái biras- ja nissonperspektiiva ferte leat guovddáŋis das . Sámiid vuoigatvuođaid sin guovlluide , čáziide ja luondduresurssaide ferte doahttalit ja dohkkehit , ja vuođđogaŋaldagaid mat gusket sámiid vuoigatvuođaide ja eallineavttuide ferte boahtteáiggis mearridit Sámedikki ja stáhta gaskasaš guorahallamiid ja šiehtadallamiid bokte . Čujuhuvvo earret eará čilgekeahtes gaŋaldagaide mat gusket eanavuoigatvuođaide ja šiehtadallan- ja ráđđádallangeatnegasvuhtii . Sámediggi áigu vuot čujuhit makkár ovddasvástádus ráđđehusas lea čuovvulit dán lágan áššiid , ja ráđđádallat Sámedikkiin áššiin mat gusket eamiálbmogiidda . Sámediggi vuordá ahte diggi oaŋŋu guovddáš ja aktiivvalaš saji go mandáhta hábmejuvvo viidáseabbo čielggadusaide , ja maiddái čielggaduslávdegotti čoahkádusa ja lágaid ja láhkaásahusaid ráhkadeami oktavuođas mat gusket sámi vuoigatvuođaide . Ollu initiatiivvat ja proseassat leat jođus mat iešguđet láhkai gusket sámi vuoigatvuođagaŋaldagaide . Mii guoská oahpahussuorgái , de lea Sámedikki deaŧaleamos bargu jagis 2000 ahte nu bures go vejolaš lihkostuvvat dainna bargguin mii guoská ovddeš Sámi oahpahusráđi sirdimii Sámediggái Sámedikki oahpahusossodahkan . Mii guoská oahpahussuorgái , de lea Sámedikki deaŧaleamos bargu jagis 2000 ahte nu bures go vejolaš lihkostuvvat dainna bargguin mii guoská ovddeš Sámi oahpahusráđi sirdimii Sámediggái Sámedikki oahpahusossodahkan . Sámiid ektui Norggas ferte vuođđogaŋaldagaid mat gusket sámiid vuoigatvuođaide ja eallineavttuide boahtteáiggis , mearridit Sámedikki ja stáhta gaskasaš ságastallamiid ja šiehtadallamiid bokte . Jos dákkár láhkavuođđu addojuvvo , de galgá dat oidnot njuolga lágas , ja dat ferte guoskat olles sámi ássanguvlui . Mii guoská kultuvrralaš oassái , de áigu Sámediggi deattuhit ahte duojis iešalddis lea mearkkašupmi identitehta hábmejeaddjin , muhto das lea maiddái oktavuohta sámegillii ja dan nannemii . Sámediggi lea áššis 20/99/20 meannudan hirbmat deaŧalaš ášši mii guoská luosa laskan- ja ahtanuššanvejolašvuođaide , ja luossabivdovuoigatvuhtii gulaskuddancealkámuša bokte NOU:ii 1999:9 Til laks åt alle kan ingen gjera . Dán vuođul doarju Sámediggi ahte evttohuvvon doaibmabijut čađahuvvojit , muhto ahte dan viidáseabbo meannudeapmi mii guoská sámi vuoigatvuođaide bivddus ja hálddašeamis ii meannuduvvo ovdal go Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalus lea čielggas ja loahpalaččat meannuduvvon Stuorradikkis . Sámedikkis leat vuordámušat dan bargui mii guoská boazodoallolága geahčadeapmái . Sámediggi deattuha Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusa barggu čuovvuleami Finnmárkku ektui ja viidáseabbo barggu mii guoská eará árbevirolaš sámi guovlluide . Sámi parlamentáralaš ráđi duogáŋin lea dat ahte sámedikkiid mielas lea dárbu bargat ovttas riikarájiid rastá áššiin mat gusket sámiide mášgga riikkas ja sámiide álbmogin . Okta mihttomeriin lea ásahit oktasaš álbmotválljen ovttasbargoorgána vai sáhttá bargat ovttas ja ovttastahttit oktasaš oainnuid áššiin mat gusket sámiid gaskasaš dilálašvuođaide , dasto viidáseabbot davviriikkalaš ja riikkaidgaskasaš áššiide . Diggi lea gáibidan meannudettiinis oahpahuslága láhkaásahusaid ahte departemeanta álggaha proseassa doahpaga « sámi guovlu » viiddideami ektui ( gč. oahpahuslága § 6-1 « - sámi guovlu : 1 ) sámegiela hálddašanguovlu sámelága § 3-1 mielde , 2 ) eará gielddat dahje gielddaid oasit dan láhkaásahusa mielde maid Gonagas stáhtaráđis lea addán maššá go Sámediggi ja dat gielddat maidda ášši guoská leat buktán cealkámuša . #ILL Seamma guoská vejolašvuhtii oaŋŋut oahpahusa Sámi oahppoplána mielde . Sámediggi lea Girko- , oahpahus- ja dutkandepartemeantta guovdu mášgii váldán ovdan gielddaid ekonomiija mii guoská guovtti gillii oahpahussii ja oahpahussii Sámi oahppoplána mielde . Transporta ja gelbbolašvuođaguoddi infrastruktuvra , man guovddáŋis lea Nasjonal Transportplan mii guoská olles sektuvrii čatnasettiin geaidno- , ruovdemáđii- , girdi- ja mearrajohtaluskommunikašuvdnii . Sámediggi doarjjui ovttajienalaš árvalusa mii guoská evttohuvvon dákteriggeávdnasiid geavahan- ja hálddašannjuolggadusaide . Sámediggi doarju maiddái Duopmostuollokomišuvnna eanetlogu árvalusa mii guoská friijaseabbo duopmostuollohálddahussii sierra stivrrain . Sámediggi oaivvilda ahte berre čielggadit galgá go Sis-Finnmárkku vejolaš sierra duopmostuolu doaibmaguovlu guoskat stuorát osiide sámi ássanguovllus , ja jos galgá de movt . Sámediggi ávŋŋuha boahtteáiggis vieŋŋat maiddái Sámedikki oainnu áššiin mat gusket sámiide , ja vuordá ahte Sámediggi biddjojuvvo bissovaš gulaskuddaninstánsan sirdimiidda kategoriijas II ( ii sáhte konsešuvdnameannudit ) kategoriijai I ( guoská prošeavttaide maid sáhttá konsešuvdnameannudit ) ollislaš čázádatplánas . Sámediggi ávŋŋuha boahtteáiggis vieŋŋat maiddái Sámedikki oainnu áššiin mat gusket sámiide , ja vuordá ahte Sámediggi biddjojuvvo bissovaš gulaskuddaninstánsan sirdimiidda kategoriijas II ( ii sáhte konsešuvdnameannudit ) kategoriijai I ( guoská prošeavttaide maid sáhttá konsešuvdnameannudit ) ollislaš čázádatplánas . Dát guoská earret eará sosiokultuvrralaš , dearvvasvuođa ja ealáhuslaš čielggadusaide mat bidjet buot luonddulihkahallamiid ja guohtonguovlluid massima muđui , ollislaš oktavuhtii . Ollu gerddiid lea diggi čujuhan ahte lea deaŧalaš ráhkadit dakkár váikkuhusiskančielggadusa mii lea fágalaččat doallevaš dan ektui mii guoská sámi kultuvrra váikkuhusaide guovllus oppalaččat , ja erenoamáŋit boazodollui ja sámi kulturmuittuide . Doarjja addojuvvo doaibmabijuide maid bokte gozihuvvo bajit dási kulturmuitofágalaš beroštupmi dan barggus mii guoská sámi kulturmuittuide ja kulturbirrasii , ja sámi huksengáhttemii . Sámegielas lea oanehis árbevierru mii guoská giela geavaheapmái almmolaččat , ja viehka oanehis čállinárbevierru . Sámi ealáhusráđđi doaimmaha hálddašandoaimmaid Sámedikki ovddas , ja dat doaibmá maiddái fágapolitihkalaš ráđđin erenoamáŋit áššiin mat gusket ealáhus- ja barggolašvuođaáššiide . Jos dálá 6 kulturvissui maidda ortnet guoská , galgá sihkkarastit govttolaš doaimma , de ferte Sámediggi váldit stuorát ovddasvástádusa investerema dáfus . lassioahpahus mii guoská sámi fágaide galgá nannejuvvot Sámedikki doibmii leat vuoigatvuođa politihkka , čálgopolithkka , sosiálapolitihkka , ealáhuspolitihkka , oahpahuspolitihkka ja dat mii guoská mánáide ja nuoraide muhtun oassi dain deaŧaleamos áššesurggiin go politihkka boahtteáiggi várás hábmejuvvo sámi servodaga ektui , muhto maiddái biras- ja nissonperspektiiva ferte leat guovddáŋis das . Sámiid vuoigatvuođaid sin guovlluide , čáziide ja luondduresurssaide ferte doahttalit ja dohkkehit , ja vuođđogaŋaldagaid mat gusket sámiid vuoigatvuođaide ja eallineavttuide ferte boahtteáiggis mearridit Sámedikki ja stáhta gaskasaš guorahallamiid ja šiehtadallamiid bokte . Čujuhuvvo earret eará čilgekeahtes gaŋaldagaide mat gusket eanavuoigatvuođaide ja šiehtadallan- ja ráđđádallangeatnegasvuhtii . Sámediggi áigu vuot čujuhit makkár ovddasvástádus ráđđehusas lea čuovvulit dán lágan áššiid , ja ráđđádallat Sámedikkiin áššiin mat gusket eamiálbmogiidda . Sámediggi vuordá ahte diggi oaŋŋu guovddáš ja aktiivvalaš saji go mandáhta hábmejuvvo viidáseabbo čielggadusaide , ja maiddái čielggaduslávdegotti čoahkádusa ja lágaid ja láhkaásahusaid ráhkadeami oktavuođas mat gusket sámi vuoigatvuođaide . Ollu initiatiivvat ja proseassat leat jođus mat iešguđet láhkai gusket sámi vuoigatvuođagaŋaldagaide . Mii guoská oahpahussuorgái , de lea Sámedikki deaŧaleamos bargu jagis 2000 ahte nu bures go vejolaš lihkostuvvat dainna bargguin mii guoská ovddeš Sámi oahpahusráđi sirdimii Sámediggái Sámedikki oahpahusossodahkan . Mii guoská oahpahussuorgái , de lea Sámedikki deaŧaleamos bargu jagis 2000 ahte nu bures go vejolaš lihkostuvvat dainna bargguin mii guoská ovddeš Sámi oahpahusráđi sirdimii Sámediggái Sámedikki oahpahusossodahkan . Sámiid ektui Norggas ferte vuođđogaŋaldagaid mat gusket sámiid vuoigatvuođaide ja eallineavttuide boahtteáiggis , mearridit Sámedikki ja stáhta gaskasaš ságastallamiid ja šiehtadallamiid bokte . Jos dákkár láhkavuođđu addojuvvo , de galgá dat oidnot njuolga lágas , ja dat ferte guoskat olles sámi ássanguvlui . Mii guoská kultuvrralaš oassái , de áigu Sámediggi deattuhit ahte duojis iešalddis lea mearkkašupmi identitehta hábmejeaddjin , muhto das lea maiddái oktavuohta sámegillii ja dan nannemii . Sámediggi lea áššis 20/99/20 meannudan hirbmat deaŧalaš ášši mii guoská luosa laskan- ja ahtanuššanvejolašvuođaide , ja luossabivdovuoigatvuhtii gulaskuddancealkámuša bokte NOU:ii 1999:9 Til laks åt alle kan ingen gjera . Dán vuođul doarju Sámediggi ahte evttohuvvon doaibmabijut čađahuvvojit , muhto ahte dan viidáseabbo meannudeapmi mii guoská sámi vuoigatvuođaide bivddus ja hálddašeamis ii meannuduvvo ovdal go Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalus lea čielggas ja loahpalaččat meannuduvvon Stuorradikkis . Sámedikkis leat vuordámušat dan bargui mii guoská boazodoallolága geahčadeapmái . Sámediggi deattuha Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusa barggu čuovvuleami Finnmárkku ektui ja viidáseabbo barggu mii guoská eará árbevirolaš sámi guovlluide . Sámi parlamentáralaš ráđi duogáŋin lea dat ahte sámedikkiid mielas lea dárbu bargat ovttas riikarájiid rastá áššiin mat gusket sámiide mášgga riikkas ja sámiide álbmogin . Okta mihttomeriin lea ásahit oktasaš álbmotválljen ovttasbargoorgána vai sáhttá bargat ovttas ja ovttastahttit oktasaš oainnuid áššiin mat gusket sámiid gaskasaš dilálašvuođaide , dasto viidáseabbot davviriikkalaš ja riikkaidgaskasaš áššiide . Diggi lea gáibidan meannudettiinis oahpahuslága láhkaásahusaid ahte departemeanta álggaha proseassa doahpaga « sámi guovlu » viiddideami ektui ( gč. oahpahuslága § 6-1 « - sámi guovlu : 1 ) sámegiela hálddašanguovlu sámelága § 3-1 mielde , 2 ) eará gielddat dahje gielddaid oasit dan láhkaásahusa mielde maid Gonagas stáhtaráđis lea addán maššá go Sámediggi ja dat gielddat maidda ášši guoská leat buktán cealkámuša . #ILL Seamma guoská vejolašvuhtii oaŋŋut oahpahusa Sámi oahppoplána mielde . Sámediggi lea Girko- , oahpahus- ja dutkandepartemeantta guovdu mášgii váldán ovdan gielddaid ekonomiija mii guoská guovtti gillii oahpahussii ja oahpahussii Sámi oahppoplána mielde . Transporta ja gelbbolašvuođaguoddi infrastruktuvra , man guovddáŋis lea Nasjonal Transportplan mii guoská olles sektuvrii čatnasettiin geaidno- , ruovdemáđii- , girdi- ja mearrajohtaluskommunikašuvdnii . Sámediggi doarjjui ovttajienalaš árvalusa mii guoská evttohuvvon dákteriggeávdnasiid geavahan- ja hálddašannjuolggadusaide . Sámediggi doarju maiddái Duopmostuollokomišuvnna eanetlogu árvalusa mii guoská friijaseabbo duopmostuollohálddahussii sierra stivrrain . Sámediggi oaivvilda ahte berre čielggadit galgá go Sis-Finnmárkku vejolaš sierra duopmostuolu doaibmaguovlu guoskat stuorát osiide sámi ássanguovllus , ja jos galgá de movt . Sámediggi ávŋŋuha boahtteáiggis vieŋŋat maiddái Sámedikki oainnu áššiin mat gusket sámiide , ja vuordá ahte Sámediggi biddjojuvvo bissovaš gulaskuddaninstánsan sirdimiidda kategoriijas II ( ii sáhte konsešuvdnameannudit ) kategoriijai I ( guoská prošeavttaide maid sáhttá konsešuvdnameannudit ) ollislaš čázádatplánas . Sámediggi ávŋŋuha boahtteáiggis vieŋŋat maiddái Sámedikki oainnu áššiin mat gusket sámiide , ja vuordá ahte Sámediggi biddjojuvvo bissovaš gulaskuddaninstánsan sirdimiidda kategoriijas II ( ii sáhte konsešuvdnameannudit ) kategoriijai I ( guoská prošeavttaide maid sáhttá konsešuvdnameannudit ) ollislaš čázádatplánas . Dát guoská earret eará sosiokultuvrralaš , dearvvasvuođa ja ealáhuslaš čielggadusaide mat bidjet buot luonddulihkahallamiid ja guohtonguovlluid massima muđui , ollislaš oktavuhtii . Ollu gerddiid lea diggi čujuhan ahte lea deaŧalaš ráhkadit dakkár váikkuhusiskančielggadusa mii lea fágalaččat doallevaš dan ektui mii guoská sámi kultuvrra váikkuhusaide guovllus oppalaččat , ja erenoamáŋit boazodollui ja sámi kulturmuittuide . Doarjja addojuvvo doaibmabijuide maid bokte gozihuvvo bajit dási kulturmuitofágalaš beroštupmi dan barggus mii guoská sámi kulturmuittuide ja kulturbirrasii , ja sámi huksengáhttemii . Sámegielas lea oanehis árbevierru mii guoská giela geavaheapmái almmolaččat , ja viehka oanehis čállinárbevierru . Sámi ealáhusráđđi doaimmaha hálddašandoaimmaid Sámedikki ovddas , ja dat doaibmá maiddái fágapolitihkalaš ráđđin erenoamáŋit áššiin mat gusket ealáhus- ja barggolašvuođaáššiide . Jos dálá 6 kulturvissui maidda ortnet guoská , galgá sihkkarastit govttolaš doaimma , de ferte Sámediggi váldit stuorát ovddasvástádusa investerema dáfus . lassioahpahus mii guoská sámi fágaide galgá nannejuvvot Áššelistui ja áššiide mat meannuduvvojit ovdalisčuoŋŋu § 4 d ja § 20 njealját lađđasa mielde , eai guoskka dán paragráfa mearrádusat . Ovddidit árvalusa Sámedikki dievasčoahkkimii áššiin mat gusket Sámedikki čoahkkinortnegii , vrd. § 24. Áššelistui ja áššiide mat meannuduvvojit ovdalisčuoŋŋu § 4 d ja § 20 njealját lađđasa mielde , eai guoskka dán paragráfa mearrádusat . Ovddidit árvalusa Sámedikki dievasčoahkkimii áššiin mat gusket Sámedikki čoahkkinortnegii , vrd. § 24. Sámediggi ii evttot makkárge rievdadusaid njuolggadusaide mat gusket sámeválgastivrraide . Rievdadusaid válgakreatsaid ja áirrasjuogu ektui sáhttá dalle bidjat guoskat válgii mii dollojuvvo 2005:s. Dattetge lea lávdegoddi ovttaoaivilis ahte muhtun rievdadusaid mat gusket áirrasjuhkui seađašii bidjat gustot juo 2001 válggas , go válgakreatsain leat nu stuorra erohusat dan ektui man ollugat leat čálihuvvon jienastuslohkui . Go juo lávdegoddi lea bargan beannot jagi , de livččii geargan sáddet lávdegotti barggu bohtosiid gulaskuddamii daidda geaidda ášši guoská . Min mielas galggašii dát ođđa lávdegoddi loahpahit barggus nu buori áiggis ahte dain geaidda ášši guoská lea áigi buktit cealkámuša lávdegotti bargui . Dan oktavuođas galggašii árvvoštallat galggašii go eaktu sihkkojuvvot ollásit , dahje rievdaduvvot nu ahte dovdduide guoski rádji šattašii vuollegeabbun . Dán oktavuođas lea erenoamáš deaŧalaš deattuhit ahte rievdadusárvalus hui sakka guoská Sámedikki dohkkejupmái min válgakreatsain . Sámediggi ii evttot makkárge rievdadusaid njuolggadusaide mat gusket sámeválgastivrraide . Rievdadusaid válgakreatsaid ja áirrasjuogu ektui sáhttá dalle bidjat guoskat válgii mii dollojuvvo 2005:s. Dattetge lea lávdegoddi ovttaoaivilis ahte muhtun rievdadusaid mat gusket áirrasjuhkui seađašii bidjat gustot juo 2001 válggas , go válgakreatsain leat nu stuorra erohusat dan ektui man ollugat leat čálihuvvon jienastuslohkui . Goappašat bealit gusket deaŧalaš osiide sámi dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaid ovddideamis , ja dievasmahttiba goabbat guoimmiska . Dát guoská maiddái institušuvdnafálaldagaide veajuiduhttima oktavuođas mat leat namuhuvvon doaibmaplánas . Sámediggi oaidná ahte doaibmaplánas eai leat duođi eanet konkrehta strategiijaárvalusat go NOU:s Dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaid plána sámi álbmoga várás Norggas mii guoská strategiijaevttohussii movt gozihit ja ovddidit sámi perspektiivva bálvalusain . Dat guoská earenoamáŋit gielddaide olggobealde Sis-Finnmárkku . Goappašat bealit gusket deaŧalaš osiide sámi dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaid ovddideamis , ja dievasmahttiba goabbat guoimmiska . Dát guoská maiddái institušuvdnafálaldagaide veajuiduhttima oktavuođas mat leat namuhuvvon doaibmaplánas . Sámediggi oaidná ahte doaibmaplánas eai leat duođi eanet konkrehta strategiijaárvalusat go NOU:s Dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaid plána sámi álbmoga várás Norggas mii guoská strategiijaevttohussii movt gozihit ja ovddidit sámi perspektiivva bálvalusain . Sámi museáid hástalussan lea danne gozihit ja oppalaččat váikkuhit áššiid mat gusket fáttáide nugo riddokultuvra , ekologiija ja birasgáhtten , barggu bokte seailluhuvvon máhttu ja gaskkustanbargu jna. . Sámi museáid hástalussan lea danne gozihit ja oppalaččat váikkuhit áššiid mat gusket fáttáide nugo riddokultuvra , ekologiija ja birasgáhtten , barggu bokte seailluhuvvon máhttu ja gaskkustanbargu jna. . Áššit mat gusket sámi oahppoplánii , oahpahussii sámegillii , mánáidgárdefálaaldagaide ja eará fálaldagaid láhčimii , leat buohkat mielde goziheamen guovddáš olmmošvuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid mat Norggas leat sápmelaččaid guovdu . Sámediggi lea deattuhan ahte eamiálbmogiid iešmearridanvuoigatvuohta guoská buot surggiide , maiddái eanavuoigatvuođaide . Sámedikki oainnu mielde ii leat riekta iešmearrideami doahpagis ovddidit sierra áddejumi mii guoská dušše eamiálbmogiidda . Álbmogiid iešmearridanvuoigatvuohta guoská buot álbmogiidda , maiddái eamiálbmogiidda . Dát guoská maid dieđáhusa konkrehta evttohusaide , omd. ahte olmmošvuoigatvuođa neahttasajiin ja interneahttadieđuin mánáide ja nuoraide gozihuvvo eamiálbmotperspektiiva . Min joavku doarju eanaš oasi Sámediggeráđi árvalusas , muhto dáhttu deattuhit ahte soaittášii dárbu veahá čielgaseabbot formuleret dajaldaga gos čuoŋŋu ahte iešmearridanvuoigatvuohta guoská buot surggiide . Seamma guoská maid cealkámuššii 1. čuoggás s. 5 man sáhttá áddet danin ahte leat dušše sápmelaččat geat galget hálddašit sámi guovlluid luondduriggodagaid . Áššit mat gusket sámi oahppoplánii , oahpahussii sámegillii , mánáidgárdefálaaldagaide ja eará fálaldagaid láhčimii , leat buohkat mielde goziheamen guovddáš olmmošvuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid mat Norggas leat sápmelaččaid guovdu . Sámediggi lea deattuhan ahte eamiálbmogiid iešmearridanvuoigatvuohta guoská buot surggiide , maiddái eanavuoigatvuođaide . Sámedikki oainnu mielde ii leat riekta iešmearrideami doahpagis ovddidit sierra áddejumi mii guoská dušše eamiálbmogiidda . Álbmogiid iešmearridanvuoigatvuohta guoská buot álbmogiidda , maiddái eamiálbmogiidda . Dát guoská maid dieđáhusa konkrehta evttohusaide , omd. ahte olmmošvuoigatvuođa neahttasajiin ja interneahttadieđuin mánáide ja nuoraide gozihuvvo eamiálbmotperspektiiva . 20.01.2000 beaiváduvvon reive Bargo- ja Hálddahusdepartementii guoská Sámedikki politihkkáriid ja luohttámušolbmuid dáhkádusortnegiidda Stuorradiggedieđáhusas nr. 50 ( 1998-99 ) sisaboađu ja eallineavttuid juogadeami birra Norggas , leat mášga čuolmma mat gusket sápmelaččaide ja sin sadjái sihke iešguđet gielddaid ássin ja sierra čearddalaš joavkun — riikka sierra álbmogin // eamiálbmogin . Statistihkalaš dieđut mat dása leat geavahuvvon vuođđun gusket sisabohtui , ekonomalaš sosiálaveahkkái ja doarjagii oktováhnemiidda , oahppodássái , bargguhisvuhtii , buhcciidpenšuvdnii ja barguimáhcahan- // veajuiduhttinruđaide ( gč. bovssa 6.2 s. 167 ) . Ii leat doarvái doaivut ahte earenoamáš dilit mat gusket sápmelaččaide fuomášuvvojit ja doarvái bures gozihuvvojit árvvoštaladettiin gielddaid ja fylkkaid eallineavttuid . Stuorradiggedieđáhusas nr. 50 ( 1998-99 ) sisaboađu ja eallineavttuid juogadeami birra Norggas , leat mášga čuolmma mat gusket sápmelaččaide ja sin sadjái sihke iešguđet gielddaid ássin ja sierra čearddalaš joavkun — riikka sierra álbmogin // eamiálbmogin . Statistihkalaš dieđut mat dása leat geavahuvvon vuođđun gusket sisabohtui , ekonomalaš sosiálaveahkkái ja doarjagii oktováhnemiidda , oahppodássái , bargguhisvuhtii , buhcciidpenšuvdnii ja barguimáhcahan- // veajuiduhttinruđaide ( gč. bovssa 6.2 s. 167 ) . Ii leat doarvái doaivut ahte earenoamáš dilit mat gusket sápmelaččaide fuomášuvvojit ja doarvái bures gozihuvvojit árvvoštaladettiin gielddaid ja fylkkaid eallineavttuid . Dát guoská maiddái Sámedikki vuollásaš orgánaide . Sámedikki áirasiidda guoská jávohisvuođageasku buot áššiin mat meannuduvvojit gittauvssaid duohken dievasčoahkkimis . Áirasiidda guoská jávohisvuođageasku maiddái dalle go sii bargguset oktavuođas Sámedikkis ožžot dakkár dieđuid mat leat steampalastojuvvon čiegusáššin Sihkkarvuođagohččosa , Suodjalangohččosa dahje hálddahuslága đ 13 vuođul . Dát guoská maiddái Sámedikki válljen dahje nammadan eará orgánaide válljejuvvon lahtuide dárbbu mielde . Sámediggeráđi doaibmadieđáhus , dieđáhus guoská Sámediggeráđi doaimmaide 23.10.2000 rájes gitta 09.02.2001. Sámediggeráđđi meannudii áššis R 128/00/128 Stáhtabušeahtta 2002 – Mánáid- ja bearašdepartemeanta ja Girko- , oahpahus- ja dutkandepartemeanta , bušeahta mii guoská dán guovtti departementii . Ráđđi lea čoahkkimis Oslo vánhenjoavkkuin mii lea plánemin sámi skuvlla , šaddan ovttaoaivilii ahte Sámediggi galgá veahkehit joavkku dan barggus mii guoská oahpahusa organiseremii Oslo sámi mánáide . Mii guoská nuortasámi musea ollašuhttimii sámi duhátjahkebáikin , de lea dilli nu ahte Ráđđehus dáhtošii ahte fylkagielddat , gielddat ja Sámediggi searvvašedje prošeavtta ruhtadeapmái . Doppe šattaimet ovttaoaivilii das ahte departementii ovddiduvvo Sámedikki kandidáhtaevttohus , ja eará bealit mat gusket Sámi vuoigatvuođalávdegotti ásaheapmái . Ferte maiddái namuhit ahte Sámediggeráđi oainnu mielde ii leat oktavuohta Olgoriikadepartemeanttain leamaš dohkálaš dáid áššiid dáfus , dát guoská maiddái Norgga áŋgiruššamiidda eamiálbmotjulggaštus proseassas . Dasto deattuhuvvui mearrádusas ahte sámedikkiin ferte leat guovddáš sadji barggus viidáseappot , dát guoská maiddái ekspeartalávdegotti nammadeapmái ja lávdegotti mandáhta hábmemii . Mii guoská ođđasis organiserema oktavuhtii sámelága giellanjuolggadusaide , de deattuhuvvo ahte Sámediggi formálalaččat lea rievdadan Sámi giellaráđi nama Sámedikki giellastivran . Dán čoahkkimis leimmet ovttaoaivilis das ahte lea dárbu árvvoštallat álggahit barggu mii guoská sámelága giellanjuolggadusaide ja láhkaásahusaide . Dát leat deaŧalaš rievdadus mii guoská norgalaš eiseválddiid oidnui boazodoalloriektái . Komitea nanne ahte konvenšuvnna 27. artihkkal guoská čielgasit sámi boazodollui . Mii guoská váttisvuođaide eanadoalu // eanaeaiggádiid ja boazodoalu gaskka , de čujuhit daid ollu rievttálaš nákkuide main boazodoalu vuoigatvuođat leat eahpiduvvon , erenoamážit máttasámiguovlluin . Dát ferte guoskat maiddái dan ii-ealáhuslaš vuodjimii skohteriiguin . Boazodoalus leat hui eahpeoiddolaš divatortnegat go daid buohtastahttá omd. eanadoaluin , mii guoská teknihkalaš veahkkeneavvuid oastimii . Ovdamearkka dihtii lea mearrádus mii guoská njuovvanbázahusaide eahpegovttolaš garas . Dat guoská ovdamearkka dihte boazodoalu ekologálaš , biologálaš , ekonomálaš , kultuvrralaš ja servodatlaš beliide . Dát guoská guovddáš ja mearrideaddji osiide nugo areálaáššiide ja kulturbeali goziheapmái . Dát guoská sihke ealáhuspolitihkalaš ja hálddahuslaš áššiide . Seamma guoská Sámedikki sadjái boazodoallošiehtadallamiin . Plána lea buorre dokumeanta mas lea ea.ea ulbmil leat njuolggadussan Sámedikki bargui go guoská sámi guovlluid eanadoallo- politihkkii . Sámediggi áigu deattuhit lávgadet ovttasbarggu daid ealáhusaid gaskka mat leat láhkalaga eanadoaluin ja eanadoallosektuvrrain go guoská doibmii , gálvoráhkadeapmái ja árvoháhkama lassáneapmái . Sámediggi áigu dan sivas bargat ahte ásahuvvot sierraortnegat sámi guovlluin mii guoská mielkeortnegiidda . Go guoská iešguhtetge evttohussii eanadoalloplánas , lea Sámedikki áigumuš čuožžilahttit daid eanadoallošiehtadallamiid , jahkásaš budšeahttaevttosa , eanadoalu árvoháhkanprográmma ja eará vuogas oktavuođain . Dát guoská dieđusge sámi álbmogii liikka olu go eará olbmuide riikkas . Dát guoská sihke dearvvašvuhtii ja servodatáššiide . Plána lea buorre dokumeanta mas lea ea.ea ulbmil leat njuolggadussan Sámedikki bargui go guoská sámi guovlluid eanadoallo- politihkkii . Sámediggi áigu deattuhit lávgadet ovttasbarggu daid ealáhusaid gaskka mat leat láhkalaga eanadoaluin ja eanadoallosektuvrrain go guoská doibmii , gálvoráhkadeapmái ja árvoháhkama lassáneapmái . Sámediggi áigu dan sivas bargat ahte ásahuvvot sierraortnegat sámi guovlluin mii guoská mielkeortnegiidda . Dát guoská dieđusge sámi álbmogii liikka olu go eará olbmuide riikkas . Dát guoská sihke dearvvašvuhtii ja servodatáššiide . Go guoská iešguhtetge evttohussii eanadoalloplánas , lea Sámedikki áigumuš čuožžilahttit daid eanadoallošiehtadallamiid , jahkásaš budšeahttaevttosa , eanadoalu árvoháhkanprográmma ja eará vuogas oktavuođain . Dát guoská sihke juridihkalaš ja ekonomalaš áššiide . Áššit mat gusket eamiálbmotjulggaštussii , berrejit digaštallojuvvot dohkálaš dásis , ja nu ahte digaštallamiid ovttárvosašvuohta doahttaluvvo . Dat guoská đ 3-12 mearrádusaide Sámi giellaráđi birra . Dat guoská earret eará oktavuođain gos sámegiella ja kultuvra lea rašši . Bajimus našuvnnalaš kulturpolitihkalaš ulbmilat fertejit čielgasit defineret sámi medijaid rolla ja mearkkašumi sámi álbmoga dárbbuid ja gáibádusaid ektui mii guoská kulturcealkámušaide , sátnefriddjavuhtii , diehtojuohkimii ja demokráhtalaš oassálastimii . Dát ortnet guoská vuosttažettiin sámi dulkkaide Norggas , muhto prinsihpalaččat berrešii Davviriikkaid sámegielagiin leat oktasaš dulkonortnet . Ovdaprošeavttas galgá ráhkaduvvot raporta daid faktuvvraid birra mat váikkuhit nissonolbmuid ja nuoraid oččodeami eanandollui , infrastruktuvrraid birra mat gusket dása , man ulbmil lea čilget dili , ulbmila , mandáhta , vuoruhansurggiid , prográmma organiserema ja ruhtadeami ja makkár doaimmat galget čađahuvvot vai joksá ulbmiliid . Šiehtadusbealit válljejedje guođđit áššiid šiehtadallamiin mat gusket bajimus boazolohkui . Dát ii guoskka dušše prošeaktaruđaid juolludemiide , muhto maiddái dasa ahte Sámediggi lea eambbo aktiivvalaš dearvvašvuođa- ja sosialbálvalusa heiveheamis ja sisdoalus . Ferte maiddái namuhit ahte Sámedikki mielas ii leat dialoga Olgoriikkadepartementtain dohkálaš dáin áššiin , dát guoská maiddái Norgga doaimmaide eamiálbmotjulggaštusa proseassas . Dát guoská ee. regiovnnalaš bissovašvuhtii ja davviguovllu ealáhusovdáneami veahkkedoaimmaid hálddašeapmái . Dát guoská erenoamážit kap. 530 , poasta 70.5 Duodji juolludemiide . Dan rájes go Girjerájus- ja diehtojuohkinossodat ásahuvvui borgemánu 1. b. 2000 , de leat ossodagas mannan hui olu resurssat doaimmaide mat gusket fárremii ja sajáiduvvamii ođđa vistái , ja almmolaš rahpama plánemii ja čađaheapmái . Servodatossodaga deaŧaleamos doaibman leat gieđahallat áššiid mat gusket fágasurggiide nu go vuoigatvuođat ja iešmearrideapmi , davviriikkalaš áššit , sámediggeválggat , dearvvašvuođa- ja sosiáladoaimmat ja johtolat . Mii koordineret politihkalaš jođihangotti čoahkkimiid , ja meannudit áššiid mat gusket sámi dearvvašvuođa- ja sosiálaulbmiliid juolludemiide , ja maiddái doarjjastivrra váiddaáššiid Sámediggeráđđái . Evalueren guoská daidda gielddaide mat addet oahpahusa 10-jagi vuođđoskuvlla sámi oahppoplánaid ( O97S ) mielde . Dasa lassin galgá ossodat doaibmat politihkalaš čállingoddin Sámediggeráđđái áššiin mat gusket giellagažaldagaide . Dat guoská earenoamážit sidjiide geat barget vuođđoealáhusain , nugo boazosápmelaččat , eanadoallit ja riddoguolásteaddjit . Dát guoská sihke juridihkalaš ja ekonomalaš áššiide . Áššit mat gusket eamiálbmotjulggaštussii , berrejit digaštallojuvvot dohkálaš dásis , ja nu ahte digaštallamiid ovttárvosašvuohta doahttaluvvo . Dat guoská đ 3-12 mearrádusaide Sámi giellaráđi birra . Dat guoská earenoamážit sidjiide geat barget vuođđoealáhusain , nugo boazosápmelaččat , eanadoallit ja riddoguolásteaddjit . Dat guoská earret eará oktavuođain gos sámegiella ja kultuvra lea rašši . Bajimus našuvnnalaš kulturpolitihkalaš ulbmilat fertejit čielgasit defineret sámi medijaid rolla ja mearkkašumi sámi álbmoga dárbbuid ja gáibádusaid ektui mii guoská kulturcealkámušaide , sátnefriddjavuhtii , diehtojuohkimii ja demokráhtalaš oassálastimii . Dát ortnet guoská vuosttažettiin sámi dulkkaide Norggas , muhto prinsihpalaččat berrešii Davviriikkaid sámegielagiin leat oktasaš dulkonortnet . Ovdaprošeavttas galgá ráhkaduvvot raporta daid faktuvvraid birra mat váikkuhit nissonolbmuid ja nuoraid oččodeami eanandollui , infrastruktuvrraid birra mat gusket dása , man ulbmil lea čilget dili , ulbmila , mandáhta , vuoruhansurggiid , prográmma organiserema ja ruhtadeami ja makkár doaimmat galget čađahuvvot vai joksá ulbmiliid . Šiehtadusbealit válljejedje guođđit áššiid šiehtadallamiin mat gusket bajimus boazolohkui . Dát ii guoskka dušše prošeaktaruđaid juolludemiide , muhto maiddái dasa ahte Sámediggi lea eambbo aktiivvalaš dearvvašvuođa- ja sosialbálvalusa heiveheamis ja sisdoalus . Ferte maiddái namuhit ahte Sámedikki mielas ii leat dialoga Olgoriikkadepartementtain dohkálaš dáin áššiin , dát guoská maiddái Norgga doaimmaide eamiálbmotjulggaštusa proseassas . Dát guoská ee. regiovnnalaš bissovašvuhtii ja davviguovllu ealáhusovdáneami veahkkedoaimmaid hálddašeapmái . Dát guoská erenoamážit kap. 530 , poasta 70.5 Duodji juolludemiide . Dan rájes go Girjerájus- ja diehtojuohkinossodat ásahuvvui borgemánu 1. b. 2000 , de leat ossodagas mannan hui olu resurssat doaimmaide mat gusket fárremii ja sajáiduvvamii ođđa vistái , ja almmolaš rahpama plánemii ja čađaheapmái . Servodatossodaga deaŧaleamos doaibman leat gieđahallat áššiid mat gusket fágasurggiide nu go vuoigatvuođat ja iešmearrideapmi , davviriikkalaš áššit , sámediggeválggat , dearvvašvuođa- ja sosiáladoaimmat ja johtolat . Mii koordineret politihkalaš jođihangotti čoahkkimiid , ja meannudit áššiid mat gusket sámi dearvvašvuođa- ja sosiálaulbmiliid juolludemiide , ja maiddái doarjjastivrra váiddaáššiid Sámediggeráđđái . Evalueren guoská daidda gielddaide mat addet oahpahusa 10-jagi vuođđoskuvlla sámi oahppoplánaid ( O97S ) mielde . Dasa lassin galgá ossodat doaibmat politihkalaš čállingoddin Sámediggeráđđái áššiin mat gusket giellagažaldagaide . Mii guoská prográmmaárvalusa evttohan áŋgiruššansurggiide , de doarju Sámediggi dan ahte dáid ferte geahččat árvoráidoperspektiivvas . Sámediggi bivdá Sámediggeráđi čilget prográmma ekonomálaš beliid , ja ovddidit vejolaš gažaldagaid mat gusket Sámedikki searvama viidodahkii , miessemánus bušehttareguleremis . Mii guoská prográmmaárvalusa evttohan áŋgiruššansurggiide , de doarju Sámediggi dan ahte dáid ferte geahččat árvoráidoperspektiivvas . Sámediggi bivdá Sámediggeráđi čilget prográmma ekonomálaš beliid , ja ovddidit vejolaš gažaldagaid mat gusket Sámedikki searvama viidodahkii , miessemánus bušehttareguleremis . Ášši 05/02/05 Sámediggeráđi čilgehus barggu birra mii guoská sámegillii Sámediggi bargá ovttas Statskonsult gulahallanovddidan-ossodagain mii guoská sámi jienastuslohkoprošektii . Čoahkkimis lei sáhka beliid birra mat gusket fylkkagildii ovddidanoasálažžan , sámi kultur- ja giellaguovddáš – erenoamážit Ája sámi guovddáža birra Gáivuonas , Sámedikki guovttegielalašvuođa ruđat ja fylkkagieldda sámegiela ja kulturgelbbolašvuođa doaibmaplána ( gč. čuoggá 2.5.5 ) , joatkkaoahpahus , sámegiel oahpahus ja sámi kulturgelbbolašvuohta , sámi bealit sosiálabálvalusain ja stáhta bátnedikšunbálvalusain , fylkkagielddalaš bálvalančilgehus sámi áššiid ektui , huksengáhtten ja museat , biras- ja areálapolitihka ovddideapmi , ja vejolaš ovttasbargošiehtadusa dahkan Sámedikki ja Romssa fylkkagieldda gaskka . Sámediggi áigu dattetge čujuhit ráđđehusa ovddasvástádusa gozihit sámi beroštumiid dakkár direktiivvaid oktavuođas , mat gusket sámi beliide , ja eaktuda ahte ráđđehus aktiivvalaččat gulahallá Sámedikkiin dán oktavuođas . Mii guoská konkrehta evttohussii ahte doallat sierra seminára árbevirolaš sámi meahcceealáhusaid birra , de ii leat Sámediggeráđi mielas ulbmállaš dan dál doallat . Dát reguleren ferte guoskat buohkaide , go reguleremat mat dahkkojuvvojit plána- ja huksenlága mielde , regulerejit guovllu geavaheami , iige dan gii dan sáhttá geavahit . Mii guoská girjji ” Naboer på Europas tak – Barentsregionen ” vejolaš bisseheapmái , dan vuovdima gieldimii ja lohkat ahte dat lea dohkketmeahttun oahppogirjin , dan geažil go das boazodoallu ovdanbuktojuvvo dohkketmeahttun vugiin , de čujuha Sámediggeráđđi ahte áššis leat maiddái bealit mat gusket sátnefriijavuhtii . Mii guoská girjji ” Naboer på Europas tak – Barentsregionen ” vejolaš bisseheapmái , dan vuovdima gieldimii ja lohkat ahte dat lea dohkketmeahttun oahppogirjin , dan geažil go das boazodoallu ovdanbuktojuvvo dohkketmeahttun vugiin , de čujuha Sámediggeráđđi ahte áššis leat maiddái bealit mat gusket sátnefriijavuhtii . Dát guoská maiddái dakkár cealkámušaide mat sáhttet leat vealaheaddji . Mii guoská girjái , de čujuha Sámediggeráđđi sátnefriijavuođa prinsihpaide , man geažil ráđi mielas danne eai gávdno ákkat čuovvolit ášši viidáseappot . Sámediggeráđđi čujuha ráđi dieđáhussii áššis 38/01/38 , mii guoská sámi valáštallamii ja bargui , ahte boahtteáiggis oččodit tihppenruđaid sámi valáštallanulbmiliidda . Sámediggeráđđi áigu ain oččodit sámi valáštallamii dohkálaš ekonomalaš rámmaid sihke doaimma ja rusttegiid dáfus , ja áigu čuovvolit ovddit ávžžuhusaid Kulturdepartementii mii guoská dása . Sámediggeráđđi oaidná deaŧalažžan ahte guovddáš eiseválddiiguin álggahuvvo ságastallan mii guoská tihppenruđaid geavaheapmái , ja dien oktavuođas livččii lunddolaš guorahallat álbmotlaš sámi čuoiganrusttega . Sámediggeráđđi lea fuolastuvvan nugo Willy Ørnebakk ge lea mii guoská ovdáneapmái vuođđoealáhusain , ahte doalut šaddet dađistaga stuorát . Mii guoská gažaldahkii sámedikki presideantta njálmmálaš lohpádusa oktavuođas geahčadit ášši , de dát dahkko Sámedikki bušeahttameannudeami oktavuođas miessemánu dievasčoahkkimis dán jagi . Mii leimmet maiddái bidjan eaktun juolludussii ahte prošeakta ráddjejuvvo guoskat čielggadan- ja plánendoibmii ovttasráđiid gieldda dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusain , dahje juo nammaduvvojit ovddasteaddjit refereansajovkui . Dán vuođul divui Divttasvuona gielda iežas ohcama guoskat ovttaskas doaibmabijuid čuovvoleapmái ja metodaovddideapmái , mat leat evttohuvvon dearvvasvuođa- ja sosiálaplánas . Seammás fievrridit gielddat , Fylkamánni birasgáhtten ossodat ja Statskog oalle liberála politihka mii guoská bartahuksemiidda , muhto leat oalle streaŋgasat mii guoská árbevirolaš sámi goađástallamii ja goahtehuksemii . Seammás fievrridit gielddat , Fylkamánni birasgáhtten ossodat ja Statskog oalle liberála politihka mii guoská bartahuksemiidda , muhto leat oalle streaŋgasat mii guoská árbevirolaš sámi goađástallamii ja goahtehuksemii . Lea guhkit áiggi juo čájehuvvon ahte Meahccehálddašan direktoráhtta // Direktoratet for naturforvaltning ii vuhtii váldde sámi árbevieruid Sámis mii guoská luonddu ja elliid hálddašeapmái . NSR ovttasbargojoavku // Guovddášbellodat atniba hirpmusin go DN bargovugiinis badjelgeahččá sámi árbevieruid mii guoská sámi áddejupmái dákkáraš ja sullasaš áššiin . Dán vuođul evttohan mun foandda doaibmaguovllu viiddideami guoskat gránnjáguovlluide Stuorjåvrrå Divttasvuonas ja Sismearra Hápmiris . Sámediggeráđi čilgehus barggu birra mii guoská sámegillii Sámediggeráđi čilgehus barggu birra mii guoská sámegillii váldojuvvui diehtun oktan mearkkašumiiguin . ON olmmošvuoigatvuođakomitea mearkkastagaid álbmogiid iešmearridanvuoigatvuođa birra , ON- siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid konvenšuvnna 1. artihkkala ektui , ferte áddet nu ahte iešmearrideapmi guoská maiddái daid “ álbmogiidda ” mat juo ásset stáhtain . Dán lágan šiehtadallamat fertejit guoskat plánejuvvon , álggahuvvon ja vejolaš boahtteáiggi oljo- ja gássaprošeavttaide . ILO-konvenšuvnna nr 169 čihččet artihkkalii , mas čuožžu ahte : ” Eamiálbmogat galget beassat mielde ráhkadit , ollašuhttit ja árvvoštallat dakkár riikkaviidosaš ovddidanáigumušaid ja – prográmmaid mat sáhttet guoskat njuolga sidjiide . Gos earret eará deattuhuvvui ahte stáhtat galggašedje váldit eamiálbmogiid ja ássiid muđui , ja sin árbevirolaš máhtolašvuođa , mielde mearrádusproseassaide mat gusket gieddedutkamiidda ja luondduresurssaid geavahanvuoigatvuođaide oljo- ja gássariggodagaid oktavuođas . Sámediggi oaidná Snøhvitguovllu huksema hástaleaddjin ja miellagiddevažžan ja deattuha ahte dát huksen dieđusge guoská sámi beroštumiide . Das deattuhuvvo earret eará ahte stáhtat berrejit váldit mielde eamiálbmogiid ja eará ássiid , ja sin árbevirolaš máhtolašvuođaid , mearridanproseassain , mat gusket gieddedutkamiidda ja dasa ahte hálddašit vuoigatvuođaid luondduriggodaide , oljju ja gássa oktavuođas . Dát guoská earret eará Sámedikki váilevaš ekonomalaš vejolašvuođaide ráhkadit iežas čielggademiid , go stuorra huksenprošeavttat čuožžilit dahje go sámi beroštumit guoskkahuvvojit earáláhkai iešguđetlágan duohtademiid oktavuođas . ON olmmošvuoigatvuođakomitea mearkkastagaid álbmogiid iešmearridanvuoigatvuođa birra , ON- siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid konvenšuvnna 1. artihkkala ektui , ferte áddet nu ahte iešmearrideapmi guoská maiddái daid “ álbmogiidda ” mat juo ásset stáhtain . Dán lágan šiehtadallamat fertejit guoskat plánejuvvon , álggahuvvon ja vejolaš boahtteáiggi oljo- ja gássaprošeavttaide . ILO-konvenšuvnna nr 169 čihččet artihkkalii , mas čuožžu ahte : ” Eamiálbmogat galget beassat mielde ráhkadit , ollašuhttit ja árvvoštallat dakkár riikkaviidosaš ovddidanáigumušaid ja – prográmmaid mat sáhttet guoskat njuolga sidjiide . Gos earret eará deattuhuvvui ahte stáhtat galggašedje váldit eamiálbmogiid ja ássiid muđui , ja sin árbevirolaš máhtolašvuođa , mielde mearrádusproseassaide mat gusket gieddedutkamiidda ja luondduresurssaid geavahanvuoigatvuođaide oljo- ja gássariggodagaid oktavuođas . Gálvojohtu , mii lea vuođđun doaibmadoarjaga juolludeapmái , sisttisdoallá fievrriduvvon vuovdinsisaboađu ja fievrriduvvon juolludemiid mat gusket dakkár buvttadeapmái daid guokte maŋemus jagiid . Sámediggi lea ovttaoaivilis komišuvnnain ahte lea dárbu eaŋkileabbo ja dávgaseabbo ortnegiidda go guoská beliide mat váikkuhit praktihkalaš boazodoalu čađaheapmái . Dát guoská erenoamážit ovttasbargošiehtadusaide ja ovttasbargui , muhto maiddái áiddiide , guohtonáiggiide ja rátkimiidda . Sámedikkit fertejit oažžut duohta váikkuhanfámu proseassas viidáseabbot mii guoská bargui ođđa konvenšuvnnain . Sámediggi eaktuda ahte diggi oažžu oktilaččat dieđuid proseassa birra viidáseabbot ja bovdejuvvo nammadit daid lahtuid maidda lea dárbu gozihit sámi álbmoga beroštumiid oppalaččat ja erenoamážit daid boazodoalliid beroštumiid maidda konvenšuvdna guoská . Berre viidáseappot árvvoštallat lea go vejolaš maŋidit komišuvnna árvalusa čađaheami , mii guoská guohtunhálddašeapmái dain guovlluin , gos bealit eai leat boahtán ovttaoaivilii . Sámediggi galgá nu guhkás go boazodoallit dáhttot , veahkehit gávdnat buoremus čovdosiid daidda orohagaide maidda dát guoská . ja oasálaččat mearkkašit , ahte sámedikkiid gaskasaš ovttasbargui lea earenoamaš dárbu áššiin mat gusket máŋgga riikka sápmelaččaide dahje sápmelaččaide sierra álbmogin , ja dasto mearkkašuvvo ahte dán lágan ovttasbargui lea dárbu maiddái našonalstáhtaid ektui , ja oasálaččat Šiehtadusa ulbmilin lea láhčit dilálašvuođaid bissovaš ovttasbargui sámedikkiid gaskka áššiin mat gusket máŋgga riikka sápmelaččaide dahje sápmelaččaide sierra álbmogin . Sámi parlamentáralaš ráđđi galgá bargat dan ala ahte ovttastahttit politihkalaš áššiid meannudeami dain áššiin mat gusket dahje sáhttet guoskat máŋgga riikka sápmelaččaide dahje sápmelaččaide sierra álbmogin . Sámi parlamentáralaš ráđđi galgá bargat dan ala ahte ovttastahttit politihkalaš áššiid meannudeami dain áššiin mat gusket dahje sáhttet guoskat máŋgga riikka sápmelaččaide dahje sápmelaččaide sierra álbmogin . Sámi parlamentáralaš ráđi bargoviidodahkii gullet buot áššit mat ráđi áddejumi mielde gusket dahje sáhttet guoskat sápmelaččaide sierra álbmogin . Sámi parlamentáralaš ráđi bargoviidodahkii gullet buot áššit mat ráđi áddejumi mielde gusket dahje sáhttet guoskat sápmelaččaide sierra álbmogin . Seamma guoská juohke sámedikki stivrra // ráđi ovtta lahttui . mearkkašit , ahte sámedikkiid gaskasaš ovttasbargui lea earenoamaš dárbu áššiin mat gusket máŋgga riikka sápmelaččaide dahje sápmelaččaide sierra álbmogin , ja dasto mearkkašuvvo ahte dán lágan ovttasbargui lea dárbu maiddái našonalstáhtaid ektui , ja oasálaččat Šiehtadusa ulbmilin lea láhčit dilálašvuođaid bissovaš ovttasbargui sámedikkiid gaskka áššiin mat gusket máŋgga riikka sápmelaččaide dahje sápmelaččaide sierra álbmogin . Sámi parlamentáralaš ráđđi galgá bargat dan ala ahte ovttastahttit politihkalaš áššiid meannudeami dain áššiin mat gusket dahje sáhttet guoskat máŋgga riikka sápmelaččaide dahje sápmelaččaide sierra álbmogin . Sámi parlamentáralaš ráđđi galgá bargat dan ala ahte ovttastahttit politihkalaš áššiid meannudeami dain áššiin mat gusket dahje sáhttet guoskat máŋgga riikka sápmelaččaide dahje sápmelaččaide sierra álbmogin . Sámi parlamentáralaš ráđi bargoviidodahkii gullet buot áššit mat ráđi áddejumi mielde gusket dahje sáhttet guoskat sápmelaččaide sierra álbmogin . Sámi parlamentáralaš ráđi bargoviidodahkii gullet buot áššit mat ráđi áddejumi mielde gusket dahje sáhttet guoskat sápmelaččaide sierra álbmogin . Seamma guoská juohke sámedikki stivrra // ráđi ovtta lahttui . Eanandoallošiehtadusa doarjjaortnegat galget guoskagoahtit lotnolasealáhusaide . Eanandoallošiehtadusa doarjjaortnegat galget guoskagoahtit lotnolasealáhusaide . Bargiidbellodaga Sámediggejoavku oaivvilda ahte dásseárvoláhka guoská , ja dan ferte gozihit buot almmolaš oktavuođain , maiddái Sámedikkis . Duodjeoahpahuskántuvra - nuortan álggahuvvui geassemánus 1992 , ja guoská Mátta-Várjjaga , Unjárgga , Deanu ja Kárášjoga gielddaide . Sámediggeráđis lea dieđusge seammalágan fuolla go gažadeaddjiinge , mii guoská mánáidgárdefálaldahkii sámi mánáide - erenoamážit guovlluin gos sámegiella lea heajos dilis . Guoská Labergdalenii : - Gokko lea Labergdalenis rádji ? Dát čielggadusbargu galgá čađahuvvot dainna duogážin ahte guovlu lea mávssolaš boazodollui ja lullisámi kultuvrii , ja maiddái vai ožžot obalaš árvvoštallama das mo viiddideapmi guoská dáidda ealáhusaide . Gažaldat guoská stivraovddastussii sámi institušuvnnain . Dasa mii obalaččat guoská našuvnnalaš kulturásahusaid stivrraide maid Sámediggi lea nammadan , čujuhit mii Sámedikki mearrádussii áššis 23/96/23 , Sámi kulturviesuid oktasaš plána , mas diggi ea. ea. lea mearridan : Sámedikkis lea seamma oaidnu go lávdegottisge ahte leat ollu sierralágan beroštumit mat gusket Sámedikki ovddastussii daid eará sámi kulturinstitušuvnnaid // kulturguovddážiid stivrenorgánain . Mii fuopmášuhttit dattetge ahte Ráđđehus Kulturdepartemeantta bokte lea biehttalan Sámedikki árvalusa mo doaimmaid juogadit , dasa mii guoská sámi kulturásahusaid ja - guovddážiid jođiheapmái , ja seammás maiddái biehttala dikki našuvnnalaš sámi kulturásahusaide eavttuhusa . Dát guoská buot luonddu čázádagaide . Ferte namuhuvvot ahte okta guollejávri Gildeskål gielddas , maid lea lihkostuvvan kultiveret mii guoská jávrri dápmot- ja rávdonállái , galgá dál dulvaduvvot 29,1 mehteriin . Lea hui imašlaš dulvadit guovlluid mat gusket sámi beroštumiide hui garrasit , aiddo dál ovdal go sámi riektedilit čielggaduvvojit guovllus . Dasa mii guoská konkrehta čáhcefápmoviiddidemiide Beiarn , Gildeskål ja Skjærstad gielddain , lea Sámediggi Sámi kulturmuitráđi bokte leamaš mielde bidjamin eavttuid váikkuhusiskkadančielggadussii viiddidemiid oktavuođas . Ášši guoská bajásšaddamii , skuvlii ja oahpahussii julevsámi guovlluin . Digáštallamat berrejit ea.ea. guoskat politioahpahusa sisabeassamii , organiseremii , resursageavaheapmái ja gelbbolašvuhtii , ja bargorutiinnaid geavaheapmái , ja maiddái sierra sámi duopmostuolu ja sierra sámi politimeastárdoaimma ásaheapmái . Plána- ja huksenlága § 95 guoská maiddái huksenáššiid meannudeapmái § 93 vuođul . Sámedikki čuovvoleapmi guovddáš eiseváldiide berre guoskat sihke boazodollui ja šibitdollui ( guohtunláhka ) . Sámediggi áigu maiddái 1998s meannudit gažaldagaid , mat gusket dikki siskáldas doaimma organiseremii . Dát guoská maiddái dikki vuollásaš ráđiide . Juolludusaid bisáneapmi guoská eanaš doarjjaortnegiidda , mat leat sámi kulturulbmiliidda , ja dat guoská maiddái sámi kulturviesuid doaibmadoarjagii . Juolludusaid bisáneapmi guoská eanaš doarjjaortnegiidda , mat leat sámi kulturulbmiliidda , ja dat guoská maiddái sámi kulturviesuid doaibmadoarjagii . Dattetge orru dego bargu uhccán geatnegahttá , ja dát guoská erenoamážit áššiid čuovvoleapmái maid lávdegoddi lea meannudan . Sámedikki mielas lea buorre go kulturmuitoráđđi lea , dikki jagi 1996 jahkedieđáhusa ektui álggahan proseassa , mii guoská sámi huksengáhttema plána ráhkadeapmái . Guoská lotnolasealáhus jođihandoarjaga ohcamušaide . - ahte berre rievdadit doarjjageavahusa mii guoská dasa ahte seamma bearrašis leat guokte bargi . #ILL Máñga beali čujuhit dan guvlui ahte muhtun oassi sis geat barget lotnolasealáhusas , eai meannuduvvon vuoiggalaččat mii guoskkai vejolašvuhtii oažžut jođihandoarjaga jagis 1996. Sámediggi áigu maiddái 1998s meannudit gažaldagaid , mat gusket dikki siskáldas doaimma organiseremii . Dát guoská maiddái dikki vuollásaš ráđiide . Juolludusaid bisáneapmi guoská eanaš doarjjaortnegiidda , mat leat sámi kulturulbmiliidda , ja dat guoská maiddái sámi kulturviesuid doaibmadoarjagii . Juolludusaid bisáneapmi guoská eanaš doarjjaortnegiidda , mat leat sámi kulturulbmiliidda , ja dat guoská maiddái sámi kulturviesuid doaibmadoarjagii . Dattetge orru dego bargu uhccán geatnegahttá , ja dát guoská erenoamážit áššiid čuovvoleapmái maid lávdegoddi lea meannudan . Sámedikki mielas lea buorre go kulturmuitoráđđi lea , dikki jagi 1996 jahkedieđáhusa ektui álggahan proseassa , mii guoská sámi huksengáhttema plána ráhkadeapmái . Sámediggi oaidná , ahte Ráđđehusa prinsihppadieđáhusas fertešii guorahallat daid eavttuhusaid ja gažaldagaid maid diggi ovddida , ja mat gusket sámi servodaga hástalusaide boahtteáiggis , iige geavahit návccaid dáláš dili čilgemii ja geahččat mii ovdal lea dáhpáhuvvan . Nugo eamiálbmogat miehtá máilmmi , leat sámit čuoččuhan ja čuoččuhit , ahte vuoigatvuohta iešmearrideapmái guoská maiddái máilmmi eamiálbmogiidda , ja dán ferte máilmmi servodat dohkkehit . Sámediggi galgá jeavddalaččat dávistit Norgga čuovvoleapmái konvenšuvnnaid ektui , mat gusket eamiálbmogiidda . Sámediggi nammadii 1995s bargojoavkku doaibmabijuid árvvoštallamii , mat gusket sámi oahpponeavvuid almmusteami lasiheapmái . Danin imaštalláge Sámediggi go lávdegoddi háliida , ahte báktefriijavuođa prinsihppa galgá guoskat maiddái muhtehahtekeahtes minerálaide . Dát guoská maiddái mihttomeriid , strategiijaid ja prioriterejuvvon áñgiruššansurggiid mearrideapmái áigodahkii . Diggi lea bivdán Sámediggeráđi ráhkadit konkrehta eavttuhusa organiseremii boahtteáiggis , mii maiddái guoská Sámedikki vuollásaš ráđiide . Sámediggi doarju ollásit Bassi Dalai Lama ja tibehtalaččaid barggu , mii guoská ruovtturiikka ja sin álbmoga vuođđo vuoigatvuođaide . Dát guoská ulbmilhápmehusaide , strategiijaide ja daid doaibmabijuide maid diggi lea gávnnahan , ahte sáhtášii álggahit 1998s . Sámediggi lea ohcalan Dearvvasvuođadepartemeantta čuovvoleami mii guoská Dearvvasvuođa- ja sosiálaplánii sámi álbmoga várás Norggas ( NAČ . Sámedikki bargu oahpahusáššiin lea maiddái 1997s guoskan Sámi oahppoplána čoakkáldahkii 10-jagi vuođđoskuvlla várás , Sámi L-97 . Sámediggi lea cealkámušastis NAČ:ii 1996:22 oahpaheaddjioahpahus gáibádusaid ja ideálaid gaskka , bivdán Girko- , oahpahus- ja dutkandepartemeantta álggahit sierra čielggadusbarggu mii guoská sámi oahpaheaddjioahpahussi nu johtilit go vejolaš . Dát čielggadus galgá guoskat olles sámi ássanguvlui . Skuvlla doaimma stivren biddjojuvvo Sámediggái , mii dávista dan ovdáneapmái mii guoská sámi skuvlii . artihkkal , mii guoská eamiálbmot- ja báikegottiid máhtolašvuođa ja innovašuvnnaid suodjaleapmái ja 10c(d ) artihkkal , mii guoská eavttuide geavahit eamiálbmogiid ja báikegottiid genaresurssaid . artihkkal , mii guoská eamiálbmot- ja báikegottiid máhtolašvuođa ja innovašuvnnaid suodjaleapmái ja 10c(d ) artihkkal , mii guoská eavttuide geavahit eamiálbmogiid ja báikegottiid genaresurssaid . Sámediggi čujuha mearkkašumiide mat gusket sámediggeválgga čađaheapmái , maid Sámedikki fápmuduslávdegoddi lea golggotmánu 7. b. 1997 árvalusas buktán ( kap. 8 ) : Sámedikkis lea ásaheami rájes jagis 1989s leamaš ulbmilin váldit badjelasas nu ollu go vejolaš doaimmaid surggiin mat garrasit gusket sámi servodahkii . Dán prošeavtta vuođđo mihttomearrin lea organiseret systematiserejuvvon barggu , mii guoská sámi tearbminologiija ovddideapmái ja juksat johtileabbot ja viidábot giela geavaheami fierpmádaga bokte . Gielddaide maidda dát guoská buktá stuorra hástalusaid Sámelága giellanjuolggadusaid áigumuša ektui . Dán lágan jurddašeapmi guoská sámegiela formálalaš dillái , sámegiela ekonomálaš dillái ja gelbbolašvuhtii almmolaš bálvalusain , gehččojuvvon sihke sámegielagiid ja dárogielagiid beales . Dát guoská sihke investeremiidda ja dáláš rusttegiid divodemiide . Doarjja lea addojuvvon sierralágan doaibmabijuide , mat gusket diehtojuohkin- ja museadoaimmaide , ovdaprošeavttaide , jođihandoarjagii ja festiválaide . Ortnet guoská olles riikii . Sámedikkis lea proseassa , mii guoská muhtun hálddašandoaimmaid sirdimii , mat njuolga gusket sámi álbmogii . Sámedikkis lea proseassa , mii guoská muhtun hálddašandoaimmaid sirdimii , mat njuolga gusket sámi álbmogii . Lasáhus guoská inventáraid investeremii . Sámi ovddidanfoandda doaibmaguovlu viiddiduvvui guoskat 6 ođđa gildii , lassin dan 15 gildii mat juo leat doaibmaguovllus . Dát seamma guoská sámi mátkkoštusealáhusplána ollašuhttimii . Sámedikkit Ruoŧa , Suoma ja Norgga bealde leat guovvamánu 6. b. 1997 vuolláičállán šiehtadusa , mii guoská ovttasbarggu institušonaliseremii áššiin mat gusket sámiide máñgga riikkas , dahje sámiide álbmogin . Sámedikkit Ruoŧa , Suoma ja Norgga bealde leat guovvamánu 6. b. 1997 vuolláičállán šiehtadusa , mii guoská ovttasbarggu institušonaliseremii áššiin mat gusket sámiide máñgga riikkas , dahje sámiide álbmogin . Jos galgá čađahit Sámi dáidda- ja kulturhistorjjá nášuvnnalašmusea ásaheami 1999s , de lea dárbu bidjat ruđaid Sámi Vuorká-Dávviriid viiddideami investeremiidda guoskat maiddái Sámi dáiddamuseai . Birasgáhttendepartemeanta lea álggahan riikaviidosaš diehtojuohkinvuogádaga ovddidan barggu , mii guoská luondduresursa- ja areáladieđuide . Bargosuorggit maidda dát earret eará guoská leat namuhuvvon Sd. dieđáhusas nr. 41 ( 1996-97 ) Norgga sámepolitihkka , kap. 18 , siidduin 96 - 99. Sámediggi oaidná , ahte Ráđđehusa prinsihppadieđáhusas fertešii guorahallat daid eavttuhusaid ja gažaldagaid maid diggi ovddida , ja mat gusket sámi servodaga hástalusaide boahtteáiggis , iige geavahit návccaid dáláš dili čilgemii ja geahččat mii ovdal lea dáhpáhuvvan . Nugo eamiálbmogat miehtá máilmmi , leat sámit čuoččuhan ja čuoččuhit , ahte vuoigatvuohta iešmearrideapmái guoská maiddái máilmmi eamiálbmogiidda , ja dán ferte máilmmi servodat dohkkehit . Sámediggi galgá jeavddalaččat dávistit Norgga čuovvoleapmái konvenšuvnnaid ektui , mat gusket eamiálbmogiidda . Sámediggi nammadii 1995s bargojoavkku doaibmabijuid árvvoštallamii , mat gusket sámi oahpponeavvuid almmusteami lasiheapmái . Danin imaštalláge Sámediggi go lávdegoddi háliida , ahte báktefriijavuođa prinsihppa galgá guoskat maiddái muhtehahtekeahtes minerálaide . Dát guoská maiddái mihttomeriid , strategiijaid ja prioriterejuvvon áñgiruššansurggiid mearrideapmái áigodahkii . Diggi lea bivdán Sámediggeráđi ráhkadit konkrehta eavttuhusa organiseremii boahtteáiggis , mii maiddái guoská Sámedikki vuollásaš ráđiide . Sámediggi doarju ollásit Bassi Dalai Lama ja tibehtalaččaid barggu , mii guoská ruovtturiikka ja sin álbmoga vuođđo vuoigatvuođaide . Dát guoská ulbmilhápmehusaide , strategiijaide ja daid doaibmabijuide maid diggi lea gávnnahan , ahte sáhtášii álggahit 1998s . Sámediggi lea ohcalan Dearvvasvuođadepartemeantta čuovvoleami mii guoská Dearvvasvuođa- ja sosiálaplánii sámi álbmoga várás Norggas ( NAČ . Sámedikki bargu oahpahusáššiin lea maiddái 1997s guoskan Sámi oahppoplána čoakkáldahkii 10-jagi vuođđoskuvlla várás , Sámi L-97 . Sámediggi lea cealkámušastis NAČ:ii 1996:22 oahpaheaddjioahpahus gáibádusaid ja ideálaid gaskka , bivdán Girko- , oahpahus- ja dutkandepartemeantta álggahit sierra čielggadusbarggu mii guoská sámi oahpaheaddjioahpahussi nu johtilit go vejolaš . Dát čielggadus galgá guoskat olles sámi ássanguvlui . Skuvlla doaimma stivren biddjojuvvo Sámediggái , mii dávista dan ovdáneapmái mii guoská sámi skuvlii . artihkkal , mii guoská eamiálbmot- ja báikegottiid máhtolašvuođa ja innovašuvnnaid suodjaleapmái ja 10c(d ) artihkkal , mii guoská eavttuide geavahit eamiálbmogiid ja báikegottiid genaresurssaid . artihkkal , mii guoská eamiálbmot- ja báikegottiid máhtolašvuođa ja innovašuvnnaid suodjaleapmái ja 10c(d ) artihkkal , mii guoská eavttuide geavahit eamiálbmogiid ja báikegottiid genaresurssaid . Sámediggi čujuha mearkkašumiide mat gusket sámediggeválgga čađaheapmái , maid Sámedikki fápmuduslávdegoddi lea golggotmánu 7. b. 1997 árvalusas buktán ( kap. 8 ) : Sámedikkis lea ásaheami rájes jagis 1989s leamaš ulbmilin váldit badjelasas nu ollu go vejolaš doaimmaid surggiin mat garrasit gusket sámi servodahkii . Dán prošeavtta vuođđo mihttomearrin lea organiseret systematiserejuvvon barggu , mii guoská sámi tearbminologiija ovddideapmái ja juksat johtileabbot ja viidábot giela geavaheami fierpmádaga bokte . Gielddaide maidda dát guoská buktá stuorra hástalusaid Sámelága giellanjuolggadusaid áigumuša ektui . Dán lágan jurddašeapmi guoská sámegiela formálalaš dillái , sámegiela ekonomálaš dillái ja gelbbolašvuhtii almmolaš bálvalusain , gehččojuvvon sihke sámegielagiid ja dárogielagiid beales . Dát guoská sihke investeremiidda ja dáláš rusttegiid divodemiide . Doarjja lea addojuvvon sierralágan doaibmabijuide , mat gusket diehtojuohkin- ja museadoaimmaide , ovdaprošeavttaide , jođihandoarjagii ja festiválaide . Ortnet guoská olles riikii . Sámedikkis lea proseassa , mii guoská muhtun hálddašandoaimmaid sirdimii , mat njuolga gusket sámi álbmogii . Sámedikkis lea proseassa , mii guoská muhtun hálddašandoaimmaid sirdimii , mat njuolga gusket sámi álbmogii . Lasáhus guoská inventáraid investeremii . Sámi ovddidanfoandda doaibmaguovlu viiddiduvvui guoskat 6 ođđa gildii , lassin dan 15 gildii mat juo leat doaibmaguovllus . Dát seamma guoská sámi mátkkoštusealáhusplána ollašuhttimii . Sámedikkit Ruoŧa , Suoma ja Norgga bealde leat guovvamánu 6. b. 1997 vuolláičállán šiehtadusa , mii guoská ovttasbarggu institušonaliseremii áššiin mat gusket sámiide máñgga riikkas , dahje sámiide álbmogin . Sámedikkit Ruoŧa , Suoma ja Norgga bealde leat guovvamánu 6. b. 1997 vuolláičállán šiehtadusa , mii guoská ovttasbarggu institušonaliseremii áššiin mat gusket sámiide máñgga riikkas , dahje sámiide álbmogin . Jos galgá čađahit Sámi dáidda- ja kulturhistorjjá nášuvnnalašmusea ásaheami 1999s , de lea dárbu bidjat ruđaid Sámi Vuorká-Dávviriid viiddideami investeremiidda guoskat maiddái Sámi dáiddamuseai . Birasgáhttendepartemeanta lea álggahan riikaviidosaš diehtojuohkinvuogádaga ovddidan barggu , mii guoská luondduresursa- ja areáladieđuide . Bargosuorggit maidda dát earret eará guoská leat namuhuvvon Sd. dieđáhusas nr. 41 ( 1996-97 ) Norgga sámepolitihkka , kap. 18 , siidduin 96 - 99. Sámit nugo earáge eamiálbmogat miehtá máilmmi leat čuoččuhan , ja čuoččuhit , ahte álbmogiid vuoigatvuohta iešmearrideapmái guoská maiddái máilmmi eamiálbmogiidda , ja danin ferte máilmmi servodat dan dohkkehit . Dát mearkkaša dan , ahte Suoma sámeláhka lea ollu eanet progressiiva , mii guoská oktavuođa čilgemii Sámedikki ja eiseválddiid gaskka . Sámediggi lea ollu oktavuođain bivdán , ahte álbmotrievtti njuolggadusat mat gusket eamiálbmot vuoigatvuođaide geahčaduvvošedje ollislaččat , dainna ulbmilin ahte heivehit daid Norgga lágaide ja dat dahkkojuvvošedje áigeguovdilin , dahje dohkkehuvvon konvenšuvnnat heivehuvvošedje // laktojuvvošedje obalaš vuođuin Norgga lágaide . Stuorradiggedieđáhus lea okta dain deaŧaleamos osiin , mii guoská Sámedikki ja sámepolitihkalaš dynamalaš ovdáneapmái Norggas . Dát seamma guoská : Mii guoská čuoggái a ) , de vuordá Sámediggi ahte dát fásta čoahkkimat ovddiduvvojit forumin , gos Sámediggi ja Ráđđehus boahtteáiggis sáhttet dahkat goappat beallásaš geatnegahtti šiehtadusaid mearriduvvon jođihanlinjáid ja prosedyraid mielde . Das čilgejuvvo eanaš dušše Sámedikki hálddahuslaš sadji , ja erenoamážit guoská dat govvemii govvosis 4.2 , 14. siiddus . Go Sámedikki politihkalaš ja hálddahuslaš sadji Norggas galgá govvejuvvot ollislaččat , de guoská dat beliide Sámedikki ja Ráđđehusa gaskka , ja fas Sámedikki ja Stuorradikki gaskka sierra stáhtaváldin : Teknihkalaš áddejumiin gusket konvenšuvnna mearrádusat sámiide maid . Norga lea bures ovdánan riika , mii guoská materiálalaš čalgui ja norgalaš kultuvrra ovddideapmái . Mii guoská praktihkalaš politihkkii sierralágan hálddašandásiin , de lea dárbu konkretiseret mat dát geatnegasvuođat ja vuoigatvuođat leat . Ráđđehusa prinsihpalaš oainnuid resymeas daddjo earret eará « sámit galget ieža sáhttit mearridit oahppoplánaid sisdoalu fágaide mat gusket sámi gillii , kultuvrii ja servodateallimii . Dát guoská maiddái ođđa ja dálaš oahpahus- ja dutkaninstitušuvnnaid huksemii . Dát guoská maiddái ovttasbarggu ovdánahttimii riikarájiid rastá sámi girkolaš doaimmaid ektui . Erenoamážit guoská dat eambbo ođđaáigásaš ja earalágán sámi ealáhuseallimii , mas stuorra oassin leat bálvalusfálaldagat . Eavttuhus guoská buorre mealgadii seamma eanadieđálaš guvlui . Sámediggi bivddii šiehtadusbeliid meannudit dáid áššiid njuolga šiehtadallamiin , dainna ulbmilin , ahte ovddidit čielgaseabbo strategiija boazodoallošiehtadallamiid oktavuođas , mii guoská nissonolbmuid sadjái boazodoalus . Mii guoská bargui viidáseabbot sámi riektidiliiguin čujuha Sámediggi : Ii sáhte vuordit geahčemeahttumit , Ráđđehusa árvvoštallamiid go lea issoras garra dárbu divvut minerálalága , mii guoská olles riikii , ja gitta dassážii go Sámi vuoigatvuođalávdegotti barggu bohtosat leat gárvá . Dát čuoččuhus guoská njuolga Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalussii Go ráđi árvalusas hállojuvvo vuoigatvuođa birra iešmearrideapmái , de daddjo earret eará ahte dát guoská maiddái vuoigatvuhtii mearridit « iežas guovlluid » . Mii guoská árvalusa čuoggái b. dán ášši birra ( 4. siidu ) , de oaivvilda joavku , ahte stáhta ferte leat mielde - vai sáhttá dahkat vejolaš guhkesáigge láigošiehtadusaid eanaeaiggádiiguin . Sámediggeráđi ovddidusas « vuođđo sámi čálgofálaldagaid huksema ektui » , bidjá Bargiid-bellodaga sámediggejoavku vuođđun , ahte dat guoská ruđaide ja resurssaide maiguin sihkkarastit vuođu earret eará ođđa sámi kultur- ja oahpahusinstitušuvnnaid ovdánahttimii . Dát guoská daid servodatlaš liigeáñgiruššamiidda maid ferte dahkat jos galgá sihkkarastit sámi kultuvrra maiddái dieinna lágiin . Ollu dáin gažaldagain gusket árvvuide ja morálii . Sámit nugo earáge eamiálbmogat miehtá máilmmi leat čuoččuhan , ja čuoččuhit , ahte álbmogiid vuoigatvuohta iešmearrideapmái guoská maiddái máilmmi eamiálbmogiidda , ja danin ferte máilmmi servodat dan dohkkehit . Dát mearkkaša dan , ahte Suoma sámeláhka lea ollu eanet progressiiva , mii guoská oktavuođa čilgemii Sámedikki ja eiseválddiid gaskka . Sámediggi lea ollu oktavuođain bivdán , ahte álbmotrievtti njuolggadusat mat gusket eamiálbmot vuoigatvuođaide geahčaduvvošedje ollislaččat , dainna ulbmilin ahte heivehit daid Norgga lágaide ja dat dahkkojuvvošedje áigeguovdilin , dahje dohkkehuvvon konvenšuvnnat heivehuvvošedje // laktojuvvošedje obalaš vuođuin Norgga lágaide . Stuorradiggedieđáhus lea okta dain deaŧaleamos osiin , mii guoská Sámedikki ja sámepolitihkalaš dynamalaš ovdáneapmái Norggas . Dát seamma guoská : Mii guoská čuoggái a ) , de vuordá Sámediggi ahte dát fásta čoahkkimat ovddiduvvojit forumin , gos Sámediggi ja Ráđđehus boahtteáiggis sáhttet dahkat goappat beallásaš geatnegahtti šiehtadusaid mearriduvvon jođihanlinjáid ja prosedyraid mielde . Das čilgejuvvo eanaš dušše Sámedikki hálddahuslaš sadji , ja erenoamážit guoská dat govvemii govvosis 4.2 , 14. siiddus . Go Sámedikki politihkalaš ja hálddahuslaš sadji Norggas galgá govvejuvvot ollislaččat , de guoská dat beliide Sámedikki ja Ráđđehusa gaskka , ja fas Sámedikki ja Stuorradikki gaskka sierra stáhtaváldin : Teknihkalaš áddejumiin gusket konvenšuvnna mearrádusat sámiide maid . Norga lea bures ovdánan riika , mii guoská materiálalaš čalgui ja norgalaš kultuvrra ovddideapmái . Mii guoská praktihkalaš politihkkii sierralágan hálddašandásiin , de lea dárbu konkretiseret mat dát geatnegasvuođat ja vuoigatvuođat leat . Ráđđehusa prinsihpalaš oainnuid resymeas daddjo earret eará « sámit galget ieža sáhttit mearridit oahppoplánaid sisdoalu fágaide mat gusket sámi gillii , kultuvrii ja servodateallimii . Dát guoská maiddái ođđa ja dálaš oahpahus- ja dutkaninstitušuvnnaid huksemii . Dát guoská maiddái ovttasbarggu ovdánahttimii riikarájiid rastá sámi girkolaš doaimmaid ektui . Eavttuhus guoská buorre mealgadii seamma eanadieđálaš guvlui . Sámediggi bivddii šiehtadusbeliid meannudit dáid áššiid njuolga šiehtadallamiin , dainna ulbmilin , ahte ovddidit čielgaseabbo strategiija boazodoallošiehtadallamiid oktavuođas , mii guoská nissonolbmuid sadjái boazodoalus . Mii guoská bargui viidáseabbot sámi riektidiliiguin čujuha Sámediggi : Ii sáhte vuordit geahčemeahttumit , Ráđđehusa árvvoštallamiid go lea issoras garra dárbu divvut minerálalága , mii guoská olles riikii , ja gitta dassážii go Sámi vuoigatvuođalávdegotti barggu bohtosat leat gárvá . Dát čuoččuhus guoská njuolga Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalussii Go ráđi árvalusas hállojuvvo vuoigatvuođa birra iešmearrideapmái , de daddjo earret eará ahte dát guoská maiddái vuoigatvuhtii mearridit « iežas guovlluid » . Mii guoská árvalusa čuoggái b. dán ášši birra ( 4. siidu ) , de oaivvilda joavku , ahte stáhta ferte leat mielde - vai sáhttá dahkat vejolaš guhkesáigge láigošiehtadusaid eanaeaiggádiiguin . Sámediggeráđi ovddidusas « vuođđo sámi čálgofálaldagaid huksema ektui » , bidjá Bargiid-bellodaga sámediggejoavku vuođđun , ahte dat guoská ruđaide ja resurssaide maiguin sihkkarastit vuođu earret eará ođđa sámi kultur- ja oahpahusinstitušuvnnaid ovdánahttimii . Dát guoská daid servodatlaš liigeáñgiruššamiidda maid ferte dahkat jos galgá sihkkarastit sámi kultuvrra maiddái dieinna lágiin . Ollu dáin gažaldagain gusket árvvuide ja morálii . Prinsihpalaččat doarjut ráđi árvalusa das , mii guoská iešmearrideapmái ja eanavuoigatvuođaide . Sámit nugo earáge eamiálbmogat miehtá máilmmi leat čuoččuhan , ja čuoččuhit , ahte álbmogiid vuoigatvuohta iešmearrideapmái guoská maiddái máilmmi eamiálbmogiidda , ja danin ferte máilmmi servodat dan dohkkehit . Dát mearkkaša dan , ahte Suoma sámeláhka lea ollu eanet progressiiva , mii guoská oktavuođa čilgemii Sámedikki ja eiseválddiid gaskka . Sámediggi lea ollu oktavuođain bivdán , ahte álbmotrievtti njuolggadusat mat gusket eamiálbmot vuoigatvuođaide geahčaduvvošedje ollislaččat , dainna ulbmilin ahte heivehit daid Norgga lágaide ja dat dahkkojuvvošedje áigeguovdilin , dahje dohkkehuvvon konvenšuvnnat heivehuvvošedje // laktojuvvošedje obalaš vuođuin Norgga lágaide . Stuorradiggedieđáhus lea okta dain deaŧaleamos osiin , mii guoská Sámedikki ja sámepolitihkalaš dynamalaš ovdáneapmái Norggas . Dát seamma guoská : Mii guoská čuoggái a ) , de vuordá Sámediggi ahte dát fásta čoahkkimat ovddiduvvojit forumin , gos Sámediggi ja Ráđđehus boahtteáiggis sáhttet dahkat goappat beallásaš geatnegahtti šiehtadusaid mearriduvvon jođihanlinjáid ja prosedyraid mielde . Das čilgejuvvo eanaš dušše Sámedikki hálddahuslaš sadji , ja erenoamážit guoská dat govvemii govvosis 4.2 , 14. siiddus . Go Sámedikki politihkalaš ja hálddahuslaš sadji Norggas galgá govvejuvvot ollislaččat , de guoská dat beliide Sámedikki ja Ráđđehusa gaskka , ja fas Sámedikki ja Stuorradikki gaskka sierra stáhtaváldin : Teknihkalaš áddejumiin gusket konvenšuvnna mearrádusat sámiide maid . Norga lea bures ovdánan riika , mii guoská materiálalaš čalgui ja norgalaš kultuvrra ovddideapmái . Mii guoská praktihkalaš politihkkii sierralágan hálddašandásiin , de lea dárbu konkretiseret mat dát geatnegasvuođat ja vuoigatvuođat leat . Ráđđehusa prinsihpalaš oainnuid resymeas daddjo earret eará « sámit galget ieža sáhttit mearridit oahppoplánaid sisdoalu fágaide mat gusket sámi gillii , kultuvrii ja servodateallimii . Dát guoská maiddái ođđa ja dálaš oahpahus- ja dutkaninstitušuvnnaid huksemii . Dát guoská maiddái ovttasbarggu ovdánahttimii riikarájiid rastá sámi girkolaš doaimmaid ektui . Eavttuhus guoská buorre mealgadii seamma eanadieđálaš guvlui . Sámediggi bivddii šiehtadusbeliid meannudit dáid áššiid njuolga šiehtadallamiin , dainna ulbmilin , ahte ovddidit čielgaseabbo strategiija boazodoallošiehtadallamiid oktavuođas , mii guoská nissonolbmuid sadjái boazodoalus . Mii guoská bargui viidáseabbot sámi riektidiliiguin čujuha Sámediggi : Ii sáhte vuordit geahčemeahttumit , Ráđđehusa árvvoštallamiid go lea issoras garra dárbu divvut minerálalága , mii guoská olles riikii , ja gitta dassážii go Sámi vuoigatvuođalávdegotti barggu bohtosat leat gárvá . Sámedikki cealkámuš guoská raportta 7. kapihttalii , mas bargojoavkku váldoeavttuhusat lullisámi oahpahusa oktasaš plánii leat hábmejuvvon . Jos Sámeskuvllain livččii oktasaš stivra de dat dagahivččii maiddái dan ahte sámeskuvla Snoasas gártá stáhtaskuvlan , dasto ferte skuvlla viiddidit guoskat buot luohkáide vuođđoskuvladásis . Eará sániiguin sávvá diggi ahte sámeskuvllaid barggut viiddiduvvojit nu ahte ea.ea. gusket maiddái dáidda bargguide maid bargojoavku árvala galget gullat boahttevaš gelbbolašvuođaguovddážii . Ovddemusat fertejit sámeskuvllat // gelbbolašvuođaguovddážat bargat bargguid mat gusket lullisámi álbmogii . Ođđa dihtorteknologiija , dávggasvuohta ja ođđaáigásaš jurddašeapmi mii guoská ressurssaid geavaheapmái , leat čoavddasánit maiguin máhttit hálddašit hástalusa ođasmahttit lullisámi giela ja nannet lullisámi kultuvrra . Sámediggi eaktuda ahte departemeantta lohpiduvvon čielggadus mii guoská sámi oahpaheaddjioahpahussi , maiddái digáštallá ja eavttuha doaibmabijuid buoridan dihtii lullisámi oahpaheaddjioahpu . Sámedikki cealkámuš guoská raportta 7. kapihttalii , mas bargojoavkku váldoeavttuhusat lullisámi oahpahusa oktasaš plánii leat hábmejuvvon . Jos Sámeskuvllain livččii oktasaš stivra de dat dagahivččii maiddái dan ahte sámeskuvla Snoasas gártá stáhtaskuvlan , dasto ferte skuvlla viiddidit guoskat buot luohkáide vuođđoskuvladásis . Eará sániiguin sávvá diggi ahte sámeskuvllaid barggut viiddiduvvojit nu ahte ea.ea. gusket maiddái dáidda bargguide maid bargojoavku árvala galget gullat boahttevaš gelbbolašvuođaguovddážii . Ovddemusat fertejit sámeskuvllat // gelbbolašvuođaguovddážat bargat bargguid mat gusket lullisámi álbmogii . Ođđa dihtorteknologiija , dávggasvuohta ja ođđaáigásaš jurddašeapmi mii guoská ressurssaid geavaheapmái , leat čoavddasánit maiguin máhttit hálddašit hástalusa ođasmahttit lullisámi giela ja nannet lullisámi kultuvrra . Sámediggi eaktuda ahte departemeantta lohpiduvvon čielggadus mii guoská sámi oahpaheaddjioahpahussi , maiddái digáštallá ja eavttuha doaibmabijuid buoridan dihtii lullisámi oahpaheaddjioahpu . bearráigeahččat Sámedikki ja dan vuollásaš orgánaid jahkerehketdoalu ja vejolaš mearkkašumiid , mat gusket daidda , Riikarevišuvnnas . Dassážii go Sámediggi meannuda dikki boahttevaš organiserema , galgá bearráigeahččankomitea ovttasráđiid Sámediggeráđiin erenoamážit bargat daiguin gažaldagaiguin , mat gusket komitea bargguide . bearráigeahččat Sámedikki ja dan vuollásaš orgánaid jahkerehketdoalu ja vejolaš mearkkašumiid , mat gusket daidda , Riikarevišuvnnas . Dassážii go Sámediggi meannuda dikki boahttevaš organiserema , galgá bearráigeahččankomitea ovttasráđiid Sámediggeráđiin erenoamážit bargat daiguin gažaldagaiguin , mat gusket komitea bargguide . bearráigeahččat Sámedikki ja dan vuollásaš orgánaid jahkerehketdoalu ja vejolaš mearkkašumiid , mat gusket daidda , Riikarevišuvnnas . Dassážii go Sámediggi meannuda dikki boahttevaš organiserema , galgá bearráigeahččankomitea ovttasráđiid Sámediggeráđiin erenoamážit bargat daiguin gažaldagaiguin , mat gusket komitea bargguide . Sámedikki eavttuhusaide lea vuođđun gaskariikkalaš riektiovdáneapmi , mii guoská eamiálbmogiidda ja minoritehtaide . Dát mearkkaša dan , ahte riektigeatnegasvuohta guoská maiddái kultuvrra materiálalaš vuođu sihkkarastimii . Vuoigatvuođat ja vejolašvuođat geavahit mearraresurssaid , lea lunddolaš oassi obalaš dan proseassas , mii guoská eamiálbmogiid giela , kultuvrra ja servodateallima sihkkarastimii , suodjaleapmái ja ovddideapmái eamiálbmot guovlluin miehtá máilmmi . Ovddidus duođašta maiddái dan , ahte árbevirolaš ruovttubivdu , mii dábálaččat buohtalasto ovttain dahje máñggain ealáhusain , vuosttažettiin guoská sámi vuotnaguovlluide . Geahččalanáigodagas berrejit áirasat dain guovlluin maidda dát guoská , gessojuvvot aktiivvalaččat geahččalanprosessii . Sámi guolástuslávdegoddi ferte dán oktavuođas háhkat dieđuid makkár stašuvnnaide dát guoská , ja bargat dan ala ahte eavttut luvvejuvvojit doppe gos sáhttá jođihit gánnáhahtti doaimma . Sámedikki eavttuhusaide lea vuođđun gaskariikkalaš riektiovdáneapmi , mii guoská eamiálbmogiidda ja minoritehtaide . Dát mearkkaša dan , ahte riektigeatnegasvuohta guoská maiddái kultuvrra materiálalaš vuođu sihkkarastimii . Vuoigatvuođat ja vejolašvuođat geavahit mearraresurssaid , lea lunddolaš oassi obalaš dan proseassas , mii guoská eamiálbmogiid giela , kultuvrra ja servodateallima sihkkarastimii , suodjaleapmái ja ovddideapmái eamiálbmot guovlluin miehtá máilmmi . Ovddidus duođašta maiddái dan , ahte árbevirolaš ruovttubivdu , mii dábálaččat buohtalasto ovttain dahje máñggain ealáhusain , vuosttažettiin guoská sámi vuotnaguovlluide . Geahččalanáigodagas berrejit áirasat dain guovlluin maidda dát guoská , gessojuvvot aktiivvalaččat geahččalan-prosessii . Mii bivdit ahte Ráđđehus árvvoštallá gažaldaga mii guoská láhkaproposišuvdnii rievdadit ráñggáštuslága mii boahtá seksualaláhkarihkkulávdegotti čielggadeami vuođul . Mii bivdit ahte Ráđđehus árvvoštallá gažaldaga mii guoská láhkaproposišuvdnii rievdadit ráñggáštuslága mii boahtá seksualaláhkarihkkulávdegotti čielggadeami vuođul . Dieđáhus guoská ráđi doaimmaide 1998 skábmamánu 13. b. rájes 1999 guovvamánu 8. b. rádjai . Sámediggi áigu dán jagi miessemánu dievasčoahkkimis meannudit guokte ášši mat gusket boazodollui , boazodoallostivrra jahkedieđáhusa ja boazodoallošiehtadusa . Eanajuohkinriekti galgá njukčamánu 3. b. dán jagi meannudit ášši mii guoská árbevirolaš sámi guolástusvuoigatvuođaide Norlándda ja Tromssa Meahccekommišuvnna Gáivuona guovllu ášši oktavuođas dajai ráđđehusadvokáhta ahte ILO-konvenšuvdna nr. 169 ii guoskka dasa . Erenoamáŋit guoská dát sektuvrraid gaskasaš áššesurggiide nugo nissonáššiide , dásseárvui , ja mánáid ja nuoraid áššiide . Sámediggi oaidná dárbun koordineret daid iešguđet doaimmaid mat gusket mášgga vuollásaš ráđđái . Nuortalaš gili ráfáiduhttin Njávdámis lea hirbmat dehálaš oassi dan barggus mii guoská nuortalaš sámi museá ásaheapmái Njávdámis . Dát guoská erenoamáŋit Stáhta ealáhus- ja guovllubáškku ( SND ) njuolggadusmearrádusaide . Doarjjaortnet guoská guđa gildii hálddašanguovllus ja Finnmárkku ja Tromssa fylkagielddaide . » Sámelága ulbmilparagráfa guoská olles sámi álbmotjovkui . Lassin leat ollu hástalusat mat gusket sámegiela nannemi ja ovddideapmái sámi riddo- ja vuotnaguovlluin , ja Sámediggi oaidná dehálaŋŋan ollašuhttit daid doaibmabijuid mat leat eavttuhuvvon Sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplánas . Sámi giellalávdegoddi ferte meannudit ollu prinsihpalaš áššiid mat njuolga gusket Sámi giellaráđi bargui , nugo oktasaš davviriikkalaš tearbmačovdosiid ja normeren- ja riektačállináššiid . Erenoamáŋit guoská dát sektuvrraid gaskasaš áššesurggiide nugo nissonáššiide , dásseárvui , ja mánáid ja nuoraid áššiide . Sámediggi oaidná dárbun koordineret daid iešguđet doaimmaid mat gusket mášgga vuollásaš ráđđái . Nuortalaš gili ráfáiduhttin Njávdámis lea hirbmat dehálaš oassi dan barggus mii guoská nuortalaš sámi museá ásaheapmái Njávdámis . Dát guoská erenoamáŋit Stáhta ealáhus- ja guovllubáškku ( SND ) njuolggadusmearrádusaide . Doarjjaortnet guoská guđa gildii hálddašanguovllus ja Finnmárkku ja Tromssa fylkagielddaide . » Sámelága ulbmilparagráfa guoská olles sámi álbmotjovkui . Lassin leat ollu hástalusat mat gusket sámegiela nannemi ja ovddideapmái sámi riddo- ja vuotnaguovlluin , ja Sámediggi oaidná dehálaŋŋan ollašuhttit daid doaibmabijuid mat leat eavttuhuvvon Sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplánas . Sámi giellalávdegoddi ferte meannudit ollu prinsihpalaš áššiid mat njuolga gusket Sámi giellaráđi bargui , nugo oktasaš davviriikkalaš tearbmačovdosiid ja normeren- ja riektačállináššiid . Seamma prinsihppa ferte guoskat maiddái eará lágaide main lea mearkkašupmi sámi vuoigatvuođaide . Čujuhit earret eará čilgekeahtes gaŋaldagaide mat gusket eanavuoigatvuođaide , ja geatnegasvuhtii vieŋŋat ráđiid ja ráđđádallat . Sámediggi áigu fas čujuhit ahte ráđđehusas lea ovddasvástádus čuovvulit dán lágan gaŋaldagaid , ja das lea maiddái ovddasvástádus ráđđádallat Sámedikkiin áššiid birra mat gusket eamiálbmogiidda . Sámediggi čujuha ahte leat ollu initiatiivvat , ja leat jođus proseassat mat iešguđet láhkai gusket sámi vuoigatvuođagaŋaldagaide . Dađistaga ferte máhccat ruovttoluotta gaŋaldagaide mat gusket sámi guovlluid meahcceresurssaid vuoigatvuođaide ja hálddašeapmái . Sámediggi lea 1998:s bargan aktiivvalaččat guolástusaide guoski áššiiguin . Go ášši ii ovdán , de lea dat erenoamáš váidalahtti dan sivas go lea dárbu oktilaččat čuovvulit barggu mii guoská nuortalaš sámi kultuvrra nannemii , Stuorradikki mearrádussii nuortalaš sámi museá ektui našuvnnalaš sámi duhátjahkesadjin ja Riikaantikvára ávŋŋuhussii ahte Sámi kulturmuitoráđđi galgá bargat dáinna gáhttenbargguin . Sámedikkis lea juo álggaheami rájes 1989:s leamaš ulbmilin váldit badjelasas nu ollu go vejolaš doaimmaid dain surggiin mat gusket sámi servodahkii . Sámediggi , guovddáš sámi váldeorgánan lea maiddái lunddolaš čujuhussan áššiin mat gusket sámi álbmogii . Dát guoská Finnmárku , Tromsii , Norlándii , Davvi-Trøndelahkii , Mátta-Trøndelahkii ja Hedemárkui . Sámi kulturráđđi jođiha hálddašandoaimmaid Sámedikki ovddas ja lea dasa lassin Sámedikki fágapolitihkalaš orgána áššiin mat gusket sámi kulturpolitihkkii . Sámi ealáhusráđđi jođiha hálddašandoaimmaid Sámedikki ovddas ja doaibmá fágapolitihkalaš orgánan erenoamáŋit áššiid oktavuođas mat gusket ealáhusaide ja barggolašvuhtii . Viiddiduvvon doaibmaguovlluin 1997 rájes lea ođđa njuolggadusain mat mearriduvvojedje 1998:s áigumuššan eambbo deattuhit doarjaga kulturdoaibmabijuide , boazodollui guoski doaimmaide ja doaibmabijuide mat leat vuolgán boazodoalus . Sámedikkis lea jođus proseassa mii lea diggái sirdima birra hálddašanortnegiid mat njuolga gusket sámi álbmogii . Dát guoská Saemien Sijtii , Sijti Jarngii ja Varjjat Sami Museái , ja lassin dasa lea Ája sámi guovddáš ásahuvvon ja ferte oaŋŋut doaibmadoarjaga . Danin ferte rievdadit njuolggadusaid nu ahte fitnodagaide mat oŋŋot almmolaš doaibmadoarjaga sámegiela , kultuvrra ja servodateallima ovddideapmái , ii guoskka dát njuolggadus . Ohcalat barggu mii guoská Tromssa , Norlándda ja Lullisámi guovlluide . Guovddáš eiseválddit fertejit gozihit ahte gielddat ja fylkagielddat čuovvulit lágaid áigumušaid mat gusket sámi álbmogii ja sámi servodahkii . Seamma prinsihppa ferte guoskat maiddái eará lágaide main lea mearkkašupmi sámi vuoigatvuođaide . Čujuhit earret eará čilgekeahtes gaŋaldagaide mat gusket eanavuoigatvuođaide , ja geatnegasvuhtii vieŋŋat ráđiid ja ráđđádallat . Guovddáš eiseválddit fertejit gozihit ahte gielddat ja fylkagielddat čuvvulit lágaid áigumušaid mat gusket sámi álbmogii ja sámi servodahkii . Sámediggi áigu fas čujuhit ahte ráđđehusas lea ovddasvástádus čuovvulit dán lágan gaŋaldagaid , ja das lea maiddái ovddasvástádus ráđđádallat Sámedikkiin áššiid birra mat gusket eamiálbmogiidda . Sámediggi čujuha ahte leat ollu initiatiivvat , ja leat jođus proseassat mat iešguđet láhkai gusket sámi vuoigatvuođagaŋaldagaide . Dađistaga ferte máhccat ruovttoluotta gaŋaldagaide mat gusket sámi guovlluid meahcceresurssaid vuoigatvuođaide ja hálddašeapmái . Sámediggi lea 1998:s bargan aktiivvalaččat guolástusaide guoski áššiiguin . Go ášši ii ovdán , de lea dat erenoamáš váidalahtti dan sivas go lea dárbu oktilaččat čuovvulit barggu mii guoská nuortalaš sámi kultuvrra nannemii , Stuorradikki mearrádussii nuortalaš sámi museá ektui našuvnnalaš sámi duhátjahkesadjin ja Riikaantikvára ávŋŋuhussii ahte Sámi kulturmuitoráđđi galgá bargat dáinna gáhttenbargguin . Sámedikkis lea juo álggaheami rájes 1989:s leamaš ulbmilin váldit badjelasas nu ollu go vejolaš doaimmaid dain surggiin mat gusket sámi servodahkii . Sámediggi , guovddáš sámi váldeorgánan lea maiddái lunddolaš čujuhussan áššiin mat gusket sámi álbmogii . Dát guoská Finnmárku , Tromsii , Norlándii , Davvi-Trøndelahkii , Mátta-Trøndelahkii ja Hedemárkui . Sámi kulturráđđi jođiha hálddašandoaimmaid Sámedikki ovddas ja lea dasa lassin Sámedikki fágapolitihkalaš orgána áššiin mat gusket sámi kulturpolitihkkii . Sámi ealáhusráđđi jođiha hálddašandoaimmaid Sámedikki ovddas ja doaibmá fágapolitihkalaš orgánan erenoamáŋit áššiid oktavuođas mat gusket ealáhusaide ja barggolašvuhtii . Viiddiduvvon doaibmaguovlluin 1997 rájes lea ođđa njuolggadusain mat mearriduvvojedje 1998:s áigumuššan eambbo deattuhit doarjaga kulturdoaibmabijuide , boazodollui guoski doaimmaide ja doaibmabijuide mat leat vuolgán boazodoalus . Sámedikkis lea jođus proseassa mii lea diggái sirdima birra hálddašanortnegiid mat njuolga gusket sámi álbmogii . Dát guoská Saemien Sijtii , Sijti Jarngii ja Varjjat Sami Museái , ja lassin dasa lea Ája sámi guovddáš ásahuvvon ja ferte oaŋŋut doaibmadoarjaga . Danin ferte rievdadit njuolggadusaid nu ahte fitnodagaide mat oŋŋot almmolaš doaibmadoarjaga sámegiela , kultuvrra ja servodateallima ovddideapmái , ii guoskka dát njuolggadus . mearkkašit , ahte sámedikkiid gaskasaš ovttasbargui lea earenoamaš dárbu áššiin mat gusket mášgga riikka sápmelaččaide dahje sámpmelaččaide sierra álbmogin , ja dasto mearkkašuvvo ahte dán lágán ovttasbargui lea dárbu maiddái našonalstáhtaid ektui , ja oasálaččat Šiehtadusa ulbmilin lea láhčit dilálašvuođaid bissovaš ovttasbargui sámedikkiid gaskka áššiin mat gusket mášgga riikka sápmelaččaide dahje sápmelaččaide sierra álbmogin . Sámi parlamentáralaš ráđđi galgá bargat dan ala ahte ovttastahttit politihkalaš áššiid meannudeami dain áššiin mat gusket dahje sáhttet guoskat mášgga riikka sápmelaččaide dahje sápmelaččaide sierra álbmogin . Sámi parlamentáralaš ráđđi galgá bargat dan ala ahte ovttastahttit politihkalaš áššiid meannudeami dain áššiin mat gusket dahje sáhttet guoskat mášgga riikka sápmelaččaide dahje sápmelaččaide sierra álbmogin . Sámi parlamentáralaš ráđi bargoviidodahkii gullet buot áššit mat ráđi áddejumi mielde gusket dahje sáhttet guoskat sápmelaččaide sierra álbmogin . Sámi parlamentáralaš ráđi bargoviidodahkii gullet buot áššit mat ráđi áddejumi mielde gusket dahje sáhttet guoskat sápmelaččaide sierra álbmogin . Seamma guoská juohke sámedikki stivrra // ráđi ovtta lahttui . Dát guoská ea.ea. dáidda beliide : mearkkašit , ahte sámedikkiid gaskasaš ovttasbargui lea earenoamaš dárbu áššiin mat gusket mášgga riikka sápmelaččaide dahje sámpmelaččaide sierra álbmogin , ja dasto mearkkašuvvo ahte dán lágán ovttasbargui lea dárbu maiddái našonalstáhtaid ektui , ja oasálaččat Šiehtadusa ulbmilin lea láhčit dilálašvuođaid bissovaš ovttasbargui sámedikkiid gaskka áššiin mat gusket mášgga riikka sápmelaččaide dahje sápmelaččaide sierra álbmogin . Sámi parlamentáralaš ráđđi galgá bargat dan ala ahte ovttastahttit politihkalaš áššiid meannudeami dain áššiin mat gusket dahje sáhttet guoskat mášgga riikka sápmelaččaide dahje sápmelaččaide sierra álbmogin . Sámi parlamentáralaš ráđđi galgá bargat dan ala ahte ovttastahttit politihkalaš áššiid meannudeami dain áššiin mat gusket dahje sáhttet guoskat mášgga riikka sápmelaččaide dahje sápmelaččaide sierra álbmogin . Sámi parlamentáralaš ráđi bargoviidodahkii gullet buot áššit mat ráđi áddejumi mielde gusket dahje sáhttet guoskat sápmelaččaide sierra álbmogin . Sámi parlamentáralaš ráđi bargoviidodahkii gullet buot áššit mat ráđi áddejumi mielde gusket dahje sáhttet guoskat sápmelaččaide sierra álbmogin . Seamma guoská juohke sámedikki stivrra // ráđi ovtta lahttui . Doarjjaortnet guoská guđa gildii mat dahket sámegiela hálddašanguovllu , Kárášjoga , Deanu , Guovdageainnu , Unjárgga ja Porsášggu gielddat Finnmárkku fylkkas ja Gáivuona gielda Romssa fylkkas , dasto velá Finnmárkku ja Romssa fylkkagielddat , báikkálaš ja guovlulaš orgánat ja earát sámegiela hálddašanguovllus mat // geat geavahit sámegiela hálddašangiellan . Doarjjaortnet guoská guđa gildii mat dahket sámegiela hálddašanguovllu , Kárášjoga , Deanu , Guovdageainnu , Unjárgga ja Porsášggu gielddat Finnmárkku fylkkas ja Gáivuona gielda Romssa fylkkas , dasto velá Finnmárkku ja Romssa fylkkagielddat , báikkálaš ja guovlulaš orgánat ja earát sámegiela hálddašanguovllus mat // geat geavahit sámegiela hálddašangiellan . Lávdegotti bargu sáhtášii maid leat buorre vuođđun ja guoskat čoahkkadusa eará dákteriggeávdnasiidda . Danne livččii Sámedikki mielas lunddolaš go njuolggadusat guoskkašedje maiddái eará dákteriggeávdnasiidda . Njuolggadusa mii gieldá luovos kulturmuittuid billisteamis ferte dulkot gárŋŋet , ja dat mearkkaša ahte dieđalaš iskkademiide dahje vurkkodemiide eará sajis go Oslo universitehtas eai guoskka kulturmuitolága § 13 vuosttaš lađđasa mearrádusat . Lávdegotti bargu sáhtášii maid leat buorre vuođđun ja guoskat čoahkkadusa eará dákteriggeávdnasiidda . Danne livččii Sámedikki mielas lunddolaš go njuolggadusat guoskkašedje maiddái eará dákteriggeávdnasiidda . Njuolggadusa mii gieldá luovos kulturmuittuid billisteamis ferte dulkot gárŋŋet , ja dat mearkkaša ahte dieđalaš iskkademiide dahje vurkkodemiide eará sajis go Oslo universitehtas eai guoskka kulturmuitolága § 13 vuosttaš lađđasa mearrádusat . ekonomiijanjuolggadusaid doaibmaviidodat stáhtalaš ásahusaid ektui maidda ii guoskka bruttobušeterenprinsihppa - Finansdepartemeantta 10.12.98 johtočála R-11/98/R-11 Seamma guoská maid váldái bargokontuid ásaheami oktavuođas . Seamma guoská maid váldái bargokontuid ásaheami oktavuođas . Jovkui gullevašvuohta ja jovkui searvan ( korporatiivvalaš pluralisma ) lea dábálaččat guoskan dušše bargoeallimii ja ealáhusaide , guovddáŋii // periferiijai ja vuostekultuvrii guoskevaš ášše- ja beroštupmisurggiide . Sámi kulturmuitosuodjalus guoská goappašiid beliide . Dát ii guoskka dušše eanadahkii ja luondduriggodagaide , muhto maiddái kultuvrii masa leat vuođđun . 1966 ’ ON-konvenšuvnna 27. artihkal siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra ii guoskka sámi kultuvrra dušše gárŋŋes sihkkarastimii , muhto maiddái ávnnaslaš eavttuide sámi kultuvrra seailluheamis ja nannemis oppalaččat . Okta ášgiruššansuorgi sáhttá guoskat mášgga hástalussii ja váldomihttomearrái . Barggus mii guoská biras- ja resursageavaheami guottuide ferte vuođđun atnit báikegottiid iešáddejumiid ja iešárvvuid . Dát ii mielddisbuvtte dušše jođánis ja čielga vástádusaid areálaáššiin , muhto maiddái oaivadeami ja gulahallama doaimmaheddjiiguin go doaibma guoská sámi kulturmuittuide . Dát guoská osiide nugo ássanovddideapmái , kulturluottaid dulkomii mat illá oidnojit , iešguđetlágan kulturmuittuid oktavuhtii , eanadieđalaš ja ealáhuslaš erohusaide , visttiide ja visttiid historjái , kulturmuitoterminologiijai , hálddašanstrategiijaide , kulturmuitosuodjaleapmái , etihkkii jna. . Danne lea Sámi kulturmuitoráđđái hástalussan oaŋŋut stáhtalaš eiseválddiid ja dutkanásahusaid bidjat searaid dutkamii mii earenoamáŋit guoská sámi kulturmuitosuodjaleapmái . movttiidahttit dutkansearaid fáttáin mat gusket sámi kulturmuittuide ja kulturbirrasiidda Jovkui gullevašvuohta ja jovkui searvan ( korporatiivvalaš pluralisma ) lea dábálaččat guoskan dušše bargoeallimii ja ealáhusaide , guovddáŋii // periferiijai ja vuostekultuvrii guoskevaš ášše- ja beroštupmisurggiide . Sámi kulturmuitosuodjalus guoská goappašiid beliide . Dát ii guoskka dušše eanadahkii ja luondduriggodagaide , muhto maiddái kultuvrii masa leat vuođđun . 1966 ’ ON-konvenšuvnna 27. artihkal siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra ii guoskka sámi kultuvrra dušše gárŋŋes sihkkarastimii , muhto maiddái ávnnaslaš eavttuide sámi kultuvrra seailluheamis ja nannemis oppalaččat . Okta ášgiruššansuorgi sáhttá guoskat mášgga hástalussii ja váldomihttomearrái . Barggus mii guoská biras- ja resursageavaheami guottuide ferte vuođđun atnit báikegottiid iešáddejumiid ja iešárvvuid . Dát ii mielddisbuvtte dušše jođánis ja čielga vástádusaid areálaáššiin , muhto maiddái oaivadeami ja gulahallama doaimmaheddjiiguin go doaibma guoská sámi kulturmuittuide . Dát guoská osiide nugo ássanovddideapmái , kulturluottaid dulkomii mat illá oidnojit , iešguđetlágan kulturmuittuid oktavuhtii , eanadieđalaš ja ealáhuslaš erohusaide , visttiide ja visttiid historjái , kulturmuitoterminologiijai , hálddašanstrategiijaide , kulturmuitosuodjaleapmái , etihkkii jna. . Danne lea Sámi kulturmuitoráđđái hástalussan oaŋŋut stáhtalaš eiseválddiid ja dutkanásahusaid bidjat searaid dutkamii mii earenoamáŋit guoská sámi kulturmuitosuodjaleapmái . movttiidahttit dutkansearaid fáttáin mat gusket sámi kulturmuittuide ja kulturbirrasiidda Dieđáhus guoská ráđi doaimmaide 20.02.00 rájes 07.05.00 rádjái . Lea earenoamáŋit čujuhuvvon dasa ahte ain , ja beroškeahttá 1981 lohpádusain ( riiddus Álttá // Guovdageainnu čázádaga alde ) , leat jođus proseassat mat gusket vuoigatvuođaášši digáštallamii ja bargui , omd. ođđa minerálaláhkaevttohus ( maid Stoltenberg-ráđđehus lea geassán ruovttoluotta ) , Norlándda ja Tromssa meahccekommišuvdna , stáhta matrikulerekeahtes eatnama vuovdin Finnmárkkus Statsskog SF:ii 1993:s ja suodjalusa doaimmat nugo Meavkke-Alitčohka báhčinguovllu oktiičatnan ja viiddideapmi . Dát bargu galggašii gárvanit oktanaga guovddáš láhkalávdegotti bargguin , namalassii 2001 guovvamánus , ja danne ii gártta dat guoskat ovdal go 2005 sámediggeválgii . Mandáhta šaddá viiddis ja šaddá guoskat olmmošvuoigatvuođaide , birrasii , dearvvasvuhtii , ja ovddidan-ja oahpahusáššiide . Fylkkagielda muitalii ođđasis organiserema birra , mii maid guoská sámekonsulentii . Mii guoská ovddastussii , de bidjá Sámediggeráđđi vuođđun dan ahte Sámedikki politihkkárat ovddastit politihkalaš forain politihkalaš ovddastusain , ja hálddahus searvá ámmát- ja virgeolbmuid dásis . Mii guoská Sámedikki beroštumiide Riikaoasselávdegottis , de bargá dát lávdegoddi mášggain servodatsurggiiguin guovlupolitihkalaš perspektiivvas . Dainna duogáŋiin mii áššis lei , ja dat plánat mat ledje prográmma joatkima ja loahpaheami ektui go guoská ovdánahttinforumii Sis-Finnmárkui , de fuomášii Sámediggi váldit eanet ovddasvástádusa badjelasas . Dasa lassin lea SAS heaittihan čuovvovaš fálaldagaid eiseválddiid mearrádusa geaŋil , mat gusket dušše Levdnjii : Jackpot , Super Jackpot , Sportspris , Ungdomspris ja Seniorpris . Ovddeš ortnegat mat gusket hálbbiduvvon hattiide ja bonusortnegiidda galget jođánepmosit fas doaibmagoahtit . Boazodoallostivrra 26.10.99 reivves kopiija , sáddejuvvon ovddasvástideaddji stáhtaráđiide mii guoská eatnamiid sihkkarastimii ja identifiseremii sámi boazodoallorivttiin Sámedikki mielas lea maiddái buorre ahte Tromssa guovllustivra oaŋŋu ovddasvástádusa hutkat doaibmabijuid movt čoavdit riidduid , maiddái mii guoská gittiid áidumii . Lea deatalaš sihkkarastit boazodollui daid areálaid maid dat vealtameahttumit dárbbaša go galgá doaibmat dohkálaččat , ja dát guoská maiddái boazodollui Sáččas . Mii guoská Sámedikki evttohussii áššis 23/99/23 guohtonáiggiid ja doallojoavkkuid ovttastahttima ektui geasseguohtonguovlluin , de oaidná Sámediggi ahte Boazodoallostivrra áigu guorahallat ášši ođđa orohatjuohkima barggu oktavuođas . Sámediggi lea 1999 jahkedieđáhusas čujuhan čuovvovačča mii guoská boraspireváttisvuođaide : Dán vuođul áigu Sámediggi deattuhit ahte Sámedikkis ja Boazodoallostivrras lea ovttalágan oaidnu mii guoská dasa man deaŧalaš lea sihkkarastit boazodoalu eatnamiid . #ILL Sámedikki mielas lea maiddái buorre ahte Tromssa guovllustivra oaŋŋu ovddasvástádusa hutkat doaibmabijuid movt čoavdit riidduid , maiddái mii guoská gittiid áidumii . Lea deatalaš sihkkarastit boazodollui daid areálaid maid dat vealtameahttumit dárbbaša go galgá doaibmat dohkálaččat , ja dát guoská maiddái boazodollui Sáččas . Mii guoská Sámedikki evttohussii áššis 23/99/23 guohtonáiggiid ja doallojoavkkuid ovttastahttima ektui geasseguohtonguovlluin , de oaidná Sámediggi ahte Boazodoallostivrra áigu guorahallat ášši ođđa orohatjuohkima barggu oktavuođas . Sámediggi lea 1999 jahkedieđáhusas čujuhan čuovvovačča mii guoská boraspireváttisvuođaide : Dán vuođul áigu Sámediggi deattuhit ahte Sámedikkis ja Boazodoallostivrras lea ovttalágan oaidnu mii guoská dasa man deaŧalaš lea sihkkarastit boazodoalu eatnamiid . #ILL Okta bealli lea dat mii guoská lundui ja birrasii , mat dieđusge leat deaŧalaččat boazodoalu ekologalaš vuođu ektui . Bealit válljejedje geassit ášši mii guoská bajimuš boazolohkui eret šiehtadallamiin . Sámediggi čujuha ahte Boazodoallostivra lea 1998 njukčamánu 10. b. gieđahallan ášši mii guoská bajimuš boazologu mearrideapmái doalu nammii . Dat guoská bargui ođđa plána- ja huksenlágain ja boazodoallolávdegotti bargui . Ortnet man mielde sáhttá lotnut doaluid doaibmabidjoorohagain , lea dál viiddiduvvon ja galgá maid guoskat geasseorohagaid doaluide main lea čakča- , giđđa ja dálveorohat 17. , 18. , 30. ja 31. orohagain . Proposišuvnnas lea eaktun ahte ortnet galgá guoskat olles sámi boazoguvlui . Okta bealli lea dat mii guoská lundui ja birrasii , mat dieđusge leat deaŧalaččat boazodoalu ekologalaš vuođu ektui . Bealit válljejedje geassit ášši mii guoská bajimuš boazolohkui eret šiehtadallamiin . Sámediggi čujuha ahte Boazodoallostivra lea 1998 njukčamánu 10. b. gieđahallan ášši mii guoská bajimuš boazologu mearrideapmái doalu nammii . Dat guoská bargui ođđa plána- ja huksenlágain ja boazodoallolávdegotti bargui . Ortnet man mielde sáhttá lotnut doaluid doaibmabidjoorohagain , lea dál viiddiduvvon ja galgá maid guoskat geasseorohagaid doaluide main lea čakča- , giđđa ja dálveorohat 17. , 18. , 30. ja 31. orohagain . Proposišuvnnas lea eaktun ahte ortnet galgá guoskat olles sámi boazoguvlui . Deaŧalaš oassi lassánan systematihkas lea álggahit dutkandoaimma mii guoská oahpponeavvuid geavaheami ja maiddái oahpponeavvuid ráhkadanproseassa evalueremii . Stuorimus doaibmabijut gusket davvisámegiela oahpponeavvuid ráhkadeapmái ja buvttadeapmái . Doaibmabijut gusket vuosttaŋettiin vuođđoskuvlla ja joatkkaoahpahusa fágasurggiide . Dát guoská buot oahpahusdásiide . Dát guoská erenoamáŋit joatkkaskuvllaide . Deaŧalaš oassi lassánan systematihkas lea álggahit dutkandoaimma mii guoská oahpponeavvuid geavaheami ja maiddái oahpponeavvuid ráhkadanproseassa evalueremii . Stuorimus doaibmabijut gusket davvisámegiela oahpponeavvuid ráhkadeapmái ja buvttadeapmái . Doaibmabijut gusket vuosttaŋettiin vuođđoskuvlla ja joatkkaoahpahusa fágasurggiide . Dát guoská buot oahpahusdásiide . Dát guoská erenoamáŋit joatkkaskuvllaide . Sámediggeráđi doaibmadieđahus guoská áigodahkii 10.02 – 18.05.2001 ja muitala Sámediggeráđi doaimmaid birra . Evttohuvvojit guokte ođđa orgána maid bargun galgá leat láhčit dilálašvuođa nu ahte konvenšuvdna čuovvuluvvo ; hálddašanorgána ( Norgga-Ruoŧa ) ja dárkkistanorgána main lea váldi dahkat mearrádusaid jos čuožžilit vuostálasvuođat daid oasálaččaid gaskka maidda konvenšuvdna guoská . Mii guoská ođđa elektrovnnalaš bálvalusaide áirasiidda , mediaid ja earáide , čujuhit áššái 21/01/21 Sámedikki gulahallan ja bálvalanpolitihkka . Dát ráđđi galgá buktit cealkámušaid daid dearvvasvuođaáššiide mat gusket sámi álbmogii ” . Dát guoská maiddái guovlluide máttabealde Finnmárkku . Dasa lassin bohtet bealit mat gusket biras- ja kulturmuito-áššiide oppalaččat . Sámediggi celkkii ahte lea duhtavaš go sierra lágat mat gusket beanadollui koordinerejuvvojit , muhto lea deaŧalaš doalahit daid seamma čavga lágaid beanadollui dan geažil go boazoguohtoneatnamat leat gáržon . Ulbmil dainna čoahkkimiin leai oktilaččat lonuhallat oaiviliid guovllu oasálaččaiguin , maidda ovttasbargu eanemusat guoská . Guoská go dát daid olbmuide geat leat fárren Detnui ja Kárášjohkii ja eará gielddaide riikkas , galget go sii maid oažžut daid seamma vuoigatvuođaid ? Sámediggráđđi deattuha ahte presideanta ii leat buktán oppalaš cealkámuša Deanučázádaga bivdovuoigatvuođaid dáfus mii guoská Norgga stáhtaboargáriidda geat leat fárren ránnjáriikii Supmii . Davvisámi teavsttat |Julevsámi teavsttat |Lullisámi teavsttat |Bálddalas teavsttat Davvisámi |Norsk |Suomeksi |Svenska |English 2 válljejuvvon korpusa (buot) — 21 525 725 sáni Eaŋkil Eanet vejolašvuođat CQP Query Dievaslaš CQP-jearaldat: [] KWIC: Statistihkka: KWIC Statistihkka Sátnegovva ii vuos doaimma Boađus: 15 667 Ovddit12..678910111213141516Čuovvovaš Cealkkačájeheapmi North Saami corpus – Cealkámuš guoskkai dihto olbmui gii lei mánnávuođa rájes golgadan iežas áhči fárus , geas lea bivdovuoigatvuohta Bonjakasas . Maŋŋel go čielggai ahte ášši guoská dan oassái Deanučázádagas mas ii leat rádji Supmii , de čuovvolii presideanta dan oainnu ahte dát lei dakkár ášši maid sáhtášii váldit ovdan Ráđđehusain ja Stuorradikkiin , Sámi vuoigatvuođalávdegotti Finnmárkku-evttohusa gieđahallama oktavuođas . Giellagáibádus guoská dušše duodjeváldofága sisaváldimii , iige guoskka lassi- ja joatkkaohppui duojis . Giellagáibádus guoská dušše duodjeváldofága sisaváldimii , iige guoskka lassi- ja joatkkaohppui duojis . Sámediggi bivdá Sámediggeráđi álggahit barggu mii guoská doarjjaortnega ođasmahttimii , ja bivdá ahte ášši ovddiduvvo Sámediggái giđđat 2001. Dán čoahkkimii leat signaliseren ahte háliidivččiimet diehtit departemeanta plánaid mat gusket dárbbašlaš váikkuhusanalysa ráhkadeapmái go ásahit guollebiebmanrusttegiid sámi riddo- ja vuotnaguovlluide , nu ahte lunddolaččat sáhttit gáhttet ja ovdánahttit ássama ja bargguid bisuheami dáin guovlluin . Sámediggi háliida maiddái oaidnit departementta plánaid mat gusket čoavdit váttisvuođaid mat sáhttet badjánit go guollebiebmanrusttegat ráhkaduvvojit báikkálaš gođđan- ja bivdosajiide . Dát guoská maiddái lokalitehtaide gos lea luossabivdu . Sámediggi bargá rievdadit álbmotgirjerájuslága , vai sáhttá buoridit gielddaid girjerájusfálaldagaid , erenoamážit fálaldagaid mat gusket sámegillii ja sámi diliide . Ášši guoská máŋgasii . Go guoská buhtadussii olbmuide , geat vahágahttojuvvojedje dahje ožžo hehttehusaid soađi geažil , leat fuobmán ahte justislávdegoddi aiddo doarjjui buhtadit sin geat ledje japánalaš fáŋgavuođas ja maiddái sin lagamuččaid . Dát ášši ii leat erenoamáš dušše Nattmålstindenis Sáččás , muhto guoská buot guovlluide gos Suodjalus doaibmá // lea doaibman . Duoji ovddidanprográmma guoská erenoamážit nissonolbmuide , go árbevirolaččat lea leamaš nu ahte ollu nissonat barget dán suorggis . Dásseárvoláhka viiddiduvvo guoskat seksuálalaš vealaheapmái , ja bargoeallimis sáhttá gártat vástidit láhkarihkkumiin . Sámediggi čujuha áššái mii guoská Sámedikki ovddastussii Riikaoasselávdegottis , ja mii lea sáddejuvvon gulaskuddamii ovdal go Riikaoasselávdegoddi dan loahpalaččat meannuda . Gulaskuddancealkámušas mii guoská Sámedikki ovddastussii Riikaoasselávdegottis , eai addojuvvo seamma vuoigatvuođat go fylkagielddain leat , muhto seamma geatnegasvuođat gal . Sámediggi čujuha áššái mii guoská Sámedikki ovddastussii Riikaoasselávdegottis , ja mii lea sáddejuvvon gulaskuddamii ovdal go Riikaoasselávdegoddi dan loahpalaččat meannuda . Gulaskuddancealkámušas mii guoská Sámedikki ovddastussii Riikaoasselávdegottis , eai addojuvvo seamma vuoigatvuođat go fylkagielddain leat , muhto seamma geatnegasvuođat gal . Dat guoská sihke ealáhuspolitihkalaš ja hálddahuslaš gažaldagaide . Sámediggi ballá dán seammas ahte go hálddašeapmi fievrriduvvo fylkamannái de sáhttá boazodoallu vuoittahallat eará doaimmaide maid fylkamanni dál hálddaša – dát guoská erenoamážit arealáššiid ja boraspiriid hálddašeapmái . Dát guoská dasa ahte doarjjaortnegat , eanadoalu ektui , leat vuođđuduvvon biergobuvttadeapmái . #ILL Doaluid vuovdinortnet ja eará strukturdoaimmat doallologu ja boazologu heiveheapmái leat viiddiduvvon guoskat eanaš sajiide Finnmárkkus ja Tromssas . Mii guoská Sámediggeráđi oaiviliidda láhkalávdegotti hálddašanmodealla evttohusa dáfus , de šaddá dát hui eahpečielggas . Birasgáhtten : Eanetlohku ( čieža miellahtu ) evttohit ahte regiovdnii guoski birasgáhttendoaimmaid ovddasvástádus sirdojuvvo regiovnnalaš politihkalaš dássái ( dát mearkkaša fylkkamannii dahje fylkkagielddaid ovttastussii ) . ” Mii guoská gielddaid ovttaskas áššiid váidináššemeannudeapmái eanandoallusuorggis , de lea dát vuosttažettiin juridihkalaš ášši ja lea vuođđuduvvon ovttaskas olbmo riektesihkarvuhtii . ” Mii guoská gielddaid ovttaskas áššiid váidináššemeannudeapmái eanandoallusuorggis , de lea dát vuosttažettiin juridihkalaš ášši ja lea vuođđuduvvon ovttaskas olbmo riektesihkarvuođa ektui . Dat guoská sihke ealáhuspolitihkalaš ja hálddahuslaš gažaldagaide . Boazodoallošiehtadus ferte buoriduvvot divada luvvema bokte , guoská ea. ea. bensiidadivadii . #ILL Dat guoská sihke ealáhuspolitihkalaš ja hálddahuslaš gažaldagaide . #ILL Dát guoská dasa ahte doarjjaortnegat , eanadoalu ektui , leat vuođđuduvvon biergobuvttadeapmái . #ILL Doaluid vuovdinortnet ja eará strukturdoaimmat doallologu ja boazologu heiveheapmái leat viiddiduvvon guoskat eanaš sajiide Finnmárkkus ja Tromssas . Boazodoallošiehtadus ferte buoriduvvot divada luvvema bokte , guoská ea. ea. bensiidadivadii . Dát leat deaŧalaš rievdadus mii guoská norgalaš eiseválddiid oidnui boazodoalloriektái . Komitea nanne ahte konvenšuvnna 27. artihkkal guoská čielgasit sámi boazodollui . Mii guoská váttisvuođaide eanadoalu // eanaeaiggádiid ja boazodoalu gaskka , de čujuhit daid ollu rievttálaš nákkuide main boazodoalu vuoigatvuođat leat eahpiduvvon , erenoamážit máttasámiguovlluin . Dát ferte guoskat maiddái dan ii-ealáhuslaš vuodjimii skohteriiguin . Boazodoalus leat hui eahpeoiddolaš divatortnegat go daid buohtastahttá omd. eanadoaluin , mii guoská teknihkalaš veahkkeneavvuid oastimii . Ovdamearkka dihtii lea mearrádus mii guoská njuovvanbázahusaide eahpegovttolaš garas . Dat guoská ovdamearkka dihte boazodoalu ekologálaš , biologálaš , ekonomálaš , kultuvrralaš ja servodatlaš beliide . Dát guoská guovddáš ja mearrideaddji osiide nugo areálaáššiide ja kulturbeali goziheapmái . Dát guoská sihke ealáhuslaš ja hálddašanbeliide . Dasto ballá Sámediggi ahte jos boazodoalu hálddašeapmi sirdojuvvošii fylkamannii , de vuoittahalašii boazodoallu daid eará beroštumiid ektui mat fylkamannis dál leat – dát guoská erenoamážit areálaáššiide ja boraspiriid hálddašeapmái . Dat guoská sihke ealáhuspolitihkalaš ja hálddahuslaš gažaldagaide . Dát leat deaŧalaš rievdadus mii guoská norgalaš eiseválddiid oidnui boazodoalloriektái . Komitea nanne ahte konvenšuvnna 27. artihkkal guoská čielgasit sámi boazodollui . Mii guoská váttisvuođaide eanadoalu // eanaeaiggádiid ja boazodoalu gaskka , de čujuhit daid ollu rievttálaš nákkuide main boazodoalu vuoigatvuođat leat eahpiduvvon , erenoamážit máttasámiguovlluin . Dát ferte guoskat maiddái dan ii-ealáhuslaš vuodjimii skohteriiguin . Boazodoalus leat hui eahpeoiddolaš divatortnegat go daid buohtastahttá omd. eanadoaluin , mii guoská teknihkalaš veahkkeneavvuid oastimii . Ovdamearkka dihtii lea mearrádus mii guoská njuovvanbázahusaide eahpegovttolaš garas . Dat guoská ovdamearkka dihte boazodoalu ekologálaš , biologálaš , ekonomálaš , kultuvrralaš ja servodatlaš beliide . Dát guoská guovddáš ja mearrideaddji osiide nugo areálaáššiide ja kulturbeali goziheapmái . Dat guoská sihke ealáhuspolitihkalaš ja hálddahuslaš gažaldagaide . Dasto ballá Sámediggi ahte jos boazodoalu hálddašeapmi sirdojuvvošii fylkamannii , de vuoittahalašii boazodoallu daid eará beroštumiid ektui mat fylkamannis dál leat – dát guoská erenoamážit areálaáššiide ja boraspiriid hálddašeapmái . Ovddidit árvalusa Sámedikki dievasčoahkkimii áššiin mat gusket Sámedikki čoahkkinortnegii , vrd. đ 24. Dát njuolggadusat gusket Sámedikki politihkalaš dássái , nappo dalle Sámedikki áirasiidda , Sámediggeráđđái , Sámedikki joavkojođiheaddjiide , politihkalaš ráđđeaddiide , čoahkkinjođihangoddái ja Sámedikki stivrraide . Buhtadusas gessojuvvo dalle jos áirasat jávket dievasčoahkkimis golmma diimmu rádjái 0,18% sámediggepresideantta jahkebuhtadusas , ja 0,35% presideantta jahkebuhtadusas jos jávket guhkkit go 3 diimmu čoahkkinbeaivvi nammii , dát ii guoskka ollesáigepolitihkkáriidda . Sámedikki stivrraid ja lávdegottiid jođiheaddjiide ja lahtuide máksojuvvo buhtadus , dan mielde mii lea mearriduvvon Buhtadusregulatiivva jna. áiggis áigái gustovaš meriin ja eavttuin , ja guoská jođiheaddjiide , lahtuide ja čálliide ( gč. Stáhta peršonalgiehtagirjji čuoggá 3.10.11 ) . Buhtadusa lassin sáhttá máksojuvvot buhtadus massojuvvon bargodietnasa ovddas , dan mielde mii lea mearriduvvon Buhtadusregulatiivva jna. áiggis áigái gustovaš meriin ja eavttuin , ja guoská jođiheaddjiide , lahtuide ja čálliide ( gč. Stáhta peršonalgiehtagirjji čuoggá 3.10.11 ) . Dát guoská maiddái dasa man ollu áigi lea geavahuvvon ovdan-ruoktot mátkiide . Bargobirasláhka ja bargiidláhka ii guoskka Sámedikki politihkalaš dássái . Sámedikki politihkalaš dássái ii guoskka Váldotariffašiehtadus eaige stáhta sierrašiehtadusat , muhto dat geavahuvvojit vástesaččat dađi mielde go dat sierra lea namuhuvvon vuolábealde . Jos tariffašiehtadus heaitá gustomis , de eai guoskka Sámedikki politihkalaš dássái ge šat vástesaš vuoigatvuođat . Ortnet guoská gitta dassážii go mánná deavdá jagi . Luopmoláhka ii guoskka ollesáigepolitihkkáriidda , geat ožžot buhtadusa njuolga Sámedikkis . Ollesáigepolitihkkáriidda geat ožžot ollislaš buhtadusa njuolga Sámedikkis , gusket čuovvuvaš pearmišuvdnanjuolggadusat : Dát guoská vaikko guoskevaš politihkkár heaittášii ge áigodagas . Áhčiin , geat leat ožžon bálkápearmišuvnna Váldotariffašiehtadusa ektui , dakkár oktavuođas masa álbmotoadjoláhka ii guoskka , lea vuoigatvuohta oažžut bálkká álggahuvvon pearmišuvdnaáigodaga lohppii . Dát guoská vaikko guoskevaš politihkkár heaittášii ge áigodagas . Áhčiin , geat leat ožžon bálkápearmišuvnna Váldotariffašiehtadusa ektui , dakkár oktavuođas masa álbmotoadjoláhka ii guoskka , lea vuoigatvuohta oažžut bálkká álggahuvvon pearmišuvdnaáigodaga lohppii . Ovddidit árvalusa Sámedikki dievasčoahkkimii áššiin mat gusket Sámedikki čoahkkinortnegii , vrd. đ 24. Dát njuolggadusat gusket Sámedikki politihkalaš dássái , nappo dalle Sámedikki áirasiidda , Sámediggeráđđái , Sámedikki joavkojođiheaddjiide , politihkalaš ráđđeaddiide , čoahkkinjođihangoddái ja Sámedikki stivrraide . Buhtadusas gessojuvvo dalle jos áirasat jávket dievasčoahkkimis golmma diimmu rádjái 0,18% sámediggepresideantta jahkebuhtadusas , ja 0,35% presideantta jahkebuhtadusas jos jávket guhkkit go 3 diimmu čoahkkinbeaivvi nammii , dát ii guoskka ollesáigepolitihkkáriidda . Sámedikki stivrraid ja lávdegottiid jođiheaddjiide ja lahtuide máksojuvvo buhtadus , dan mielde mii lea mearriduvvon Buhtadusregulatiivva jna. áiggis áigái gustovaš meriin ja eavttuin , ja guoská jođiheaddjiide , lahtuide ja čálliide ( gč. Stáhta peršonalgiehtagirjji čuoggá 3.10.11 ) . Buhtadusa lassin sáhttá máksojuvvot buhtadus massojuvvon bargodietnasa ovddas , dan mielde mii lea mearriduvvon Buhtadusregulatiivva jna. áiggis áigái gustovaš meriin ja eavttuin , ja guoská jođiheaddjiide , lahtuide ja čálliide ( gč. Stáhta peršonalgiehtagirjji čuoggá 3.10.11 ) . Dát guoská maiddái dasa man ollu áigi lea geavahuvvon ovdan-ruoktot mátkiide . Bargobirasláhka ja bargiidláhka ii guoskka Sámedikki politihkalaš dássái . Sámedikki politihkalaš dássái ii guoskka Váldotariffašiehtadus eaige stáhta sierrašiehtadusat , muhto dat geavahuvvojit vástesaččat dađi mielde go dat sierra lea namuhuvvon vuolábealde . Jos tariffašiehtadus heaitá gustomis , de eai guoskka Sámedikki politihkalaš dássái ge šat vástesaš vuoigatvuođat . Ortnet guoská gitta dassážii go mánná deavdá jagi . Luopmoláhka ii guoskka ollesáigepolitihkkáriidda , geat ožžot buhtadusa njuolga Sámedikkis . Ollesáigepolitihkkáriidda geat ožžot ollislaš buhtadusa njuolga Sámedikkis , gusket čuovvuvaš pearmišuvdnanjuolggadusat : Dát guoská vaikko guoskevaš politihkkár heaittášii ge áigodagas . Áhčiin , geat leat ožžon bálkápearmišuvnna Váldotariffašiehtadusa ektui , dakkár oktavuođas masa álbmotoadjoláhka ii guoskka , lea vuoigatvuohta oažžut bálkká álggahuvvon pearmišuvdnaáigodaga lohppii . Dát guoská vaikko guoskevaš politihkkár heaittášii ge áigodagas . Áhčiin , geat leat ožžon bálkápearmišuvnna Váldotariffašiehtadusa ektui , dakkár oktavuođas masa álbmotoadjoláhka ii guoskka , lea vuoigatvuohta oažžut bálkká álggahuvvon pearmišuvdnaáigodaga lohppii . prinsihpat mat gusket dieđuid juohkimii fuolahit ahte sámi álbmogii bohtet dieđut doaimma ja daid áššiid birra mat erenoamážit gusket sidjiide , ja aktiivvalaččat juohkit dieđuid doaimma birra ovttasbargiide nugo eiseváldiide , institušuvnnaide , organisašuvnnaide ja muđui servodahkii prinsihpat mat gusket dieđuid juohkimii fuolahit ahte sámi álbmogii bohtet dieđut doaimma ja daid áššiid birra mat erenoamážit gusket sidjiide , ja aktiivvalaččat juohkit dieđuid doaimma birra ovttasbargiide nugo eiseváldiide , institušuvnnaide , organisašuvnnaide ja muđui servodahkii Buohkanassii mearkkaša dát dan ahte sámi servodat lea issoras stuorra hástalusaid ovddabealde mii guoská giela ja kultuvrra ceavzimii . Dasa lassin leat stuorra váttisvuođat mii guoská sámegiel bustávaid // mearkkaid geavaheapmái dáláš interneahtta- ja dihtorteknologiijas . Dát guoská láhkanjuolggadusaide mat geatnegahttet almmolašvuođa , mat positiivvalaččat leat mielde gáhttemin sátnefriijavuođa dan bokte go dat geatnegahttet almmolašvuođa ásahit ja nannet almmolaš arena ja almmolaš ságastallamiid . Sámi sáddehat lea dakkár sáddehatmedia maid sámit buvttadit ja mat buvttadit sámiid várás , ja maid journalistalaš váldomihttomearis deattuhuvvojit áššit ja bealit mat gusket sámi álbmogii . Lea vuođđu árvvoštallat makkár čuolmmat ja hástalusat sámi servodagas leat mediaetihka ektui maidda norgalaš njuolggadusat eai guoskka . Buohkanassii mearkkaša dát dan ahte sámi servodat lea issoras stuorra hástalusaid ovddabealde mii guoská giela ja kultuvrra ceavzimii . Dasa lassin leat stuorra váttisvuođat mii guoská sámegiel bustávaid // mearkkaid geavaheapmái dáláš interneahtta- ja dihtorteknologiijas . Dát guoská láhkanjuolggadusaide mat geatnegahttet almmolašvuođa , mat positiivvalaččat leat mielde gáhttemin sátnefriijavuođa dan bokte go dat geatnegahttet almmolašvuođa ásahit ja nannet almmolaš arena ja almmolaš ságastallamiid . Sámi sáddehat lea dakkár sáddehatmedia maid sámit buvttadit ja mat buvttadit sámiid várás , ja maid journalistalaš váldomihttomearis deattuhuvvojit áššit ja bealit mat gusket sámi álbmogii . Lea vuođđu árvvoštallat makkár čuolmmat ja hástalusat sámi servodagas leat mediaetihka ektui maidda norgalaš njuolggadusat eai guoskka . Ortnet sáhttá maid guoskat sámi fágagirjjálašvuhtii . Ortnet sáhttá maid guoskat sámi fágagirjjálašvuhtii . Sámediggi lea ovttaoaivilis komišuvnnain ahte lea dárbu eaŋkileabbo ja dávgaseabbo ortnegiidda go guoská beliide mat váikkuhit praktihkalaš boazodoalu čađaheami . Dát guoská erenoamážit ovttasbargošiehtadusaide ja ovttasbargui , muhto maiddái áiddiide , guohtonáiggiide , rátkimiidda ja mohtorjohtalussii riikkarájiid rastá . Dát ferte guoskat maiddái dakkár guovlluide maid 1997 Boazoguohtonkomišuvdna ii leat árvvoštallan . Sámedikkit fertejit oažžut duohta váikkuhanfámu proseassas viidáseappot mii guoská bargui ođđa konvenšuvnnain . Sámediggi eaktuda ahte diggi oažžu oktilaččat dieđuid proseassa birra viidáseabbot ja bovdejuvvo nammadit daid lahtuid maidda lea dárbu gozihit sámi álbmoga beroštumiid oppalaččat ja erenoamážit daid boazodoalliid beroštumiid maidda konvenšuvdna guoská . Čoahkkinjođihangotti árvalus biddjui vuostálága Bargiidbellodaga eavttuhusain , mii guoská § 24 , nuppi oassái . Danin bivdá ge Sámediggi Sámediggeráđi hápmet prinsihppa-eavttuhusa dálá geavahusa viiddideami hárrái , mii guoská ovddastemiide - vai oažžut buoret viidodaga . Dát guoská maiddái Sámediggái siskáldasat . Ollugat , geat jáhkke alcceseaset guoskat jođihandoarjjaortnega njuolggadusaid , mat rievtti mielde livčče galgan gustot dienasjahkái 1996 , šadde áibbas eará dillái . Dássásašvuođa ektui fertet ásahit ortnegiid nu , ahte buohkat geat ohcet ja geaidda njuolggadusat gusket galget sáhttit oažžut doarjaga . Mii guoská dán konkrehta áššái , de oaivvilda Sámediggeráđđi ahte dát lea ášši maid boazodoalu stivrenorgánat berrejit meannudit boazodoallolága ektui ja ovddit geavahusa ektui . Dás lea Ráđđehus miehtan ahte nammaduvvo lávdegoddi , mas mandáhtan lea geahčadit boazodoallolága dainna ulbmilin , ahte ođasmahttit daid mearrádusaid mat earret eará gusket siskáldas diliid reguleremii boazodoalus . Obalaččat oaidná Ráđđi , ahte gažaldat mii guoská ovttas ássiid vuoigatvuođaide boazodoalus , lea ášši maid dát láhkalávdegoddi berre geahčadit . Dát guoská sihke Saemien Sijte:i Snoasas ja Sijti Jarnge:ei Árbordes ja Várjjat Sámi Museai Ujárggas . Sámediggeráđđi geardduha dan maid ráđđi vástidii Roger Pedersenii mannán dievas-čoahkkimis seamma áššis ( gažaldat Sámediggeráđđái ) guoská sámi kulturguovddážiidda ja daid ruhtadeapmái ; Sámediggeráđđi doalaha dikki mearrádussii áššis 23/96/23 dassážii go dikki dievasčoahkkin mearrida eará . Ráđđi fuomášuhtii dikki dalle , ahte Ráđđehus Kulturdepartemeantta bokte ii čuovvol Sámedikki eavttuhusa , mii guoská doaibmajuohkáseapmái sámi kulturinstitušuvnnaid ja - guovddážiid doaimma ruhtadeami ektui , ja ná dalle maiddái dikki eavttuhusa , mii guoská našuvnnalaš sámi kulturinstitušuvnnaide // guovddážiidda . Ráđđi fuomášuhtii dikki dalle , ahte Ráđđehus Kulturdepartemeantta bokte ii čuovvol Sámedikki eavttuhusa , mii guoská doaibmajuohkáseapmái sámi kulturinstitušuvnnaid ja - guovddážiid doaimma ruhtadeami ektui , ja ná dalle maiddái dikki eavttuhusa , mii guoská našuvnnalaš sámi kulturinstitušuvnnaide // guovddážiidda . Gieldakomitea ii leat dattetge iežas árvalusas nr. 145 čuovvolan ávžžuhusa , ja lea váldoáššis dohkkehan Ráđđehusa ektui dan , mii guoská sámi kulturviesuide . Ráđđi bargá seammás vuoruhanlisttu duohtandahkamiin , mii guoská dáláš ja ođđa sámi kulturguovddážiid // institušuvnnaid huksemii , nugo mearriduvvon áššis 23/96/23 . Mii guoská dasa , ahte oažžut dieđuid // vástádusa guovddáš eiseválddiin ahte dáláš sámi kulturguovddážiidda vuosttažettiin galgá sihkkarastojuvvot doaibmaruhtadeapmi , de čujuhit mii Stuorradikki dieđáhussii nr. 41 ( 1996-97 ) ja Árvalussii nr. 145 . #ILL Dattetge ii dohkket Ráđđehus Sámedikki definišuvnnaid ja stahtusa , mii guoská sámi kulturinstitušuvnnaide // guovddážiidda , ja dan geažil eai boađe áktánas bohtosat otnáš sámi kulturviesuid doaibmaruhtadeami ektui . Ráđđi oaivvilda ahte kulturguovddážat dáin guovlluin leat erenoamáš dehálaččat dan barggus , mii guoská sámi kultuvrra ja giela suodjaleapmái , ovddideapmái ja ealáskuhttimii . Sámediggeráđđi lea viiddis ovttasbarggu bokte geahččalan duohtan dahkat dikki mihttomeari , mii guoská doaibmavuođu sihkkarastimii ja ođđa arenaid háhkamii sámi kultuvrii , sihke Ráđđehusa Davvi-Norgga lávdegotti ja Riikaoasselávdegotti bokte . Mii guoská ođđa sámi kulturviesuid huksema áigemeriide plánema rájes huksemii , de lea dat gitta sihke das movt Sámediggi prioritere prošeavtta , prošeavtta realitehtas , dáláš visttiid doaibmavuođus jna. . Lean ožžon lobi oasálaččas geasa dát guoská , bidjat mielddusin kopiija reives mii lea vuolggasadjin áššái , mii lea boktán stuorra beroštumi medias min guovllus . Ášši guoská rasismii valáštallanšilljus . Áigu go Sámediggeráđđi nie dušše dohkkehit dan , mii čuoččuhuvvo , ahte EEO-njuolggadusat raššudit distriktapolitihkalaš váikkuhangaskaomiid geavahusa vejolašvuođaid Finnmárkkus ja Davvi-Tromssas , ja maid áigu ráđđi bargat čielggadan dihtii váikkuhusaid , mat erenoamážit gusket sámi beroštumiide váikkuhangaskaoapmeguovllus ? Eará muđui áigut mii čuovvut dili dárkilit ja árvvoštallat molsaeaktolaš vugiid maiguin buoridit eavttuid ealáhusovddideapmái distrivttain - ja erenoamážit mii guoská Finnmárkui ja Davvi-Tromsii . Mii guoská Sámi ovddidanfondii , de čujuha Sámediggeráđđi , ahte EEO-šiehtadusa stáhtadoarjjanjuolggadusat leat guorahallojuvvon Sd. dieđáhusas nr. 41 ( 1996-97 ) Norgga sámepolitihkka , maid Sámediggi meannudii guovvamánu ollesčoahkkimis dán jagi . Dát mearkkaša dan , ahte dat rievdadeamit maid Ráđđehus lea dahkan , gusket maiddái SUFii , spiehkastan leat dat ovdalis namuhuvvon nuppástuhttingielddat . Dát guoská maiddái báikkiide , gos olbmot leat lotnolastán luossabivddu eanadoaluin priváhta eatnamis . Dát lea dáhpáhuvvan almmá , ahte sii geaidda dát guoská livčče ožžon makkárge buhtadusa . Jáhkkimis bohtet eambbo dákkár áššit rievtti ovdii , muhto sis , geaidda dát guoská , eai dáidde leat doarvái ruhtafámut maiguin sáhttet čuoččuhit iežaset rivttiid , ja loahpas sáhttá alimusriekteduopmu mearridit ášši agibeaivái . Sámediggi áigu fuolakeahttá dán barggus leat friija gažaldagas , mii guoská viiddidepmái ja sáhttá meannudit dan sierra ovdamearkka dihte čakčamánu dievasčoahkkimis dán jagi . Sámediggi guorrasa Sámediggeráđi eavttuhussii Sámediggái , dasa mii guoská Sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplána jagiide 1997 - 2001 meannudeapmái . Dát guoská áñgiruššamiidda eanadoalus , guolásteamis , lotnolasealáhusain , sámi kulturviesuin , sámi ovddidanfoandda doaibmaguovllu viiddideami oktavuođas , sámi giellaovddideamis , davvi-Tromssa ja Finnmárkku doaibmasuorggi viiddideamis , kultuvriivuođđuduvvon mátkkoštusealáhusa ja diehtojuohkindoaimma ovddideamis . Lea maiddái deattuhuvvon ahte plána galgá sisttisdoallat eavttuhusaid doaibmabijuide , maid lea vejolaš čađahit 2 jagi áigodagas masa meannudeapmi guoská . Áñgiruššansuorggit mat gusket sámi ovddidanfoadda doaibmaguovllu ja Davvi-Tromssa ja Finnmárkku doaibmasuorggi viiddideapmái , váldojit eret doaibmaplánas dán meannudeami oktavuođas , gč. goalmmát kapihttalis stahtusa ja ovdáneami birra . dain válgabiiriin gos eanadieđalaš doaibmaguovlu ii guoskka buot boazodoalliide , sáhttá juolluduvvot doarjja boazodoalu ealáhusdoibmii eará guovlluin válgabiires . Válgabiires 8 Gaska-Tromsa , guoská doaibmaguovlu sámi álbmogii ráddjejuvvon eanadieđalaš guovllus , ja válgabiires 12 Lullisámeguovlu , guoská doaibmaguovlu sámi álbmogii olles válgabiires . Válgabiires 8 Gaska-Tromsa , guoská doaibmaguovlu sámi álbmogii ráddjejuvvon eanadieđalaš guovllus , ja válgabiires 12 Lullisámeguovlu , guoská doaibmaguovlu sámi álbmogii olles válgabiires . Dálá ráđđehus árvvoštallá viiddidit lohkanloana geahpedanortnega doaibmabidjoguovllus Davvi-Tromssas ja Finnmárkkus , nu ahte dat maiddái guoská eará guovlluide distriktapolitihkalaš doaibmaguovllus . Erenoamážit guoská dát lotnolasealáhusa doaimma doarjagii árbevirolaš sámi ássanguovlluin , mat gullet Sámi ovddidanfoandda doaibmaguvlui . Daid ođđa njuolggadusaid mielde guoská ealáhus- ja lotnolasortnet olles Sámi ovdánahttinfoandda doaibmaguvlui . Njuolggadusain rievdaduvvojedje maiddái dinenráját , ja geaidda ortnet guoská . Váikkuhit dasa , ahte ásahuvvojit doarjjaortnegat gielddaide maidda Sámi giellanjuolggadusat sáhttet guoskat áiggi mielde Sámediggi , Sámi giellaráđđi , guoski departemeanttat , fylkagielddat ja gielddat Diehtojuohkinstrategiijas , mearrideami rájes gitta otnážii , lea vuoruhuvvon čuovvovaččat : diehtojuohkinbláđi almmustuhttin - 1996 rájes , diehtojuohkinkampánja mii guoská riddo- ja vuotnaguovlluide 1997 Sámediggeválgga oktavuođas , ja ovdabargu sámi diehtojuohkinbálvalusa ásaheami oktavuođas . Dagahit ahte eanaš oassi sámi álbmogis ožžot dieđuid áššiid birra mat gusket sin juohkebeaivválaš eallimii Sámediggi sávvá earenoamáš buresboahtima boazodoallohálddahusa oainnuide mat gusket ealáhusa hástalusaide boahtteáiggis , ja ahte boazodoalu resursarehketdoallu buktá ná bures duođaštuvvon gova boazodoalu dilis . Boazodoallostivra lea dál beavttálmahttán barggu , mii guoská boazologu heiveheapmái resursavuđđui . Sámediggái leat boahtán ollu jearaldagat boazodoalu beales , mat gusket váttisvuođaide luonddusuodjalanguovlluid álggaheami ja viiddideami oktavuođas . Sámediggi sávvá earenoamáš buresboahtima boazodoallohálddahusa oainnuide mat gusket ealáhusa hástalusaide boahtteáiggis , ja ahte boazodoalu resursarehketdoallu buktá ná bures duođaštuvvon gova boazodoalu dilis . Boazodoallostivra lea dál beavttálmahttán barggu , mii guoská boazologu heiveheapmái resursavuđđui . Sámediggái leat boahtán ollu jearaldagat boazodoalu beales , mat gusket váttisvuođaide luonddusuodjalanguovlluid álggaheami ja viiddideami oktavuođas . Sámedikki oaivila mielde deattuhuvvojit das dattetge garrasit dat bealit mat gusket Finnmárkui , nugo eatnamiid guorban ja váttis resursadilli . Dán oktavuođas gánnáhivččii suokkardallat maiddái daid beliid , mat gusket boraspireváttisvuođaide , boazodoalloeatnamiidda bahkkemiidda , mat oba áigge lassánit , riektivuostálasvuođaide , luonddusuodjalan guovlluide , ja eará beliide . Erenoamážit guoská dát ortnegii Tromssas . Danin lea áibbas bággu hoahpuhit barggu , mii guoská sámi boares vieruid ja riektiáddejumi dohkkeheapmái , ja ovttaoaivilii boahtimii sámi eanavuoigatvuođaid viidodaga hárrái . Sámediggi dál galgá válljet boazodoallokomitea , mii galgá earret eará geahčadit beliid Boazodoallolágas , mat gusket álggahemiide ja boazodoalu doaimmaide , ja maiddái nissonolbmuide , mánáide , manjiide , vivaide ja verddeortnegii doalu oamasteaddji ektui , ja komitea galgá maiddái geahčadit boazodoallo doahpaga , bajimuš boazologu juohke dollui ja reguleremiid boazodoalliid ektui geat ožžot boarrásiidruđa . Sámedikki oaivila mielde deattuhuvvojit das dattetge garrasit dat bealit mat gusket Finnmárkui , nugo eatnamiid guorban ja váttis resursadilli . Dán oktavuođas gánnáhivččii suokkardallat maiddái daid beliid , mat gusket boraspireváttisvuođaide , boazodoalloeatnamiidda bahkkemiidda , mat oba áigge lassánit , riektivuostálasvuođaide , luonddusuodjalan guovlluide , ja eará beliide . Erenoamážit guoská dát ortnegii Tromssas . Danin lea áibbas bággu hoahpuhit barggu , mii guoská sámi boares vieruid ja riektiáddejumi dohkkeheapmái , ja ovttaoaivilii boahtimii sámi eanavuoigatvuođaid viidodaga hárrái . Sámediggi čujuha , ahte Sis-Finnmárkku nuppástuhttinprográmma guoská nuppástuhttimii sámi guovddáš guovllus . Fylkagielda lea čielgasit dat regiovdnapolitihkalaš oasálaš , mii ovttasráđiid earret eará departemeanttaiguin ja gielddaiguin ferte joatkit láidestanbarggu , mii guoská čovdosiidda nuppástuhtingielddain . Viidáseabbot ferte Sámediggi čielggadit nuppásteaddjiid vuoigatvuođaid , mat omd. gusket dálá guođohanbarttaid geavaheapmái , ja nuppásteaddjiid bivdin- ja murjenrivttiide . Dieđáhus guoská ráđi doaimmaide 1999 guovvamánu 9. b. rájes miessemánu 18. b. rádjai . Dát guoská earenoamáŋit Beiarnhuksemii maid Statskraft SF lea plánemin , Oldereidhuksemii maid Salten kraftsamband lea plánemin ja Sundsfjordhuksemii maid Sjøfossen energi A // S lea plánemin . kártet ja guorahallat dáid váttisvuođaid ja hástalusaid mat gusket sámi mediade , ii dušše doaimmaid ja rámmaeavttuid ektui , muhto maiddái ruhtadeami , eaiggádatstruktuvrra , etihka hálddašeami jna. ektui . Mii guoská departemeantta eaktudeapmái bealátkeahtes dutkan- ja čielggadanbirrasa ektui , de ii leat ráđđi árvvoštallan dan erenoamáŋit válljedettiinis ásahusa mii galggai dahkat dán barggu . Bargiidbellodaga joavku bivdá Sámedikki presideantta čilget muhtun prinsihpalaš gaŋaldagaid mat gusket oktavuhtii Sámediggeráđi ja dievasčoahkima , ja Sámediggeráđi ja vuollásaš ráđiid gaskka . Mašimuš áiggiid leat oaidnán ovtta ášši oktavuođas ahte Narviikka gielda lea geavahan sámi jienastuslogu go lea meannudan áššiid mat gusket sámi báikenamaide kárttain . Lea maiddái dehálaš ahte smávva servodagat maidda ruoššareabbá guoská , ain oŋŋot reabbákonsešuvnnaid . Dát lea maiddái suorgi mii guoská nissonolbmuide maiddái eará vuođđoealáhusain . Áirasa Magnhild Mathisena gaŋaldahkii mii guoská plána čuovvulanressurssaide vástiduvvo dán ášši meannudeami oktavuođas . Dát leat gaŋaldagat mat sáhttet guoskat sámi álbmogii ja eará eamiálbmogiidda . Mii guoská dán áššái , de lea Sámediggeráđđi deattuhan humanitáralaš beali ja juolludan 10.000,- kruvnnu Rukses Russii . Jos biddjojuvvojit eavttut mat gusket dasa goas rusttegat galget leat doaimmas , de biddjojuvvojit sierra eavttut juolludusas ja sankšuvndadoaibmabijut čilgejuvvojit . Man stuorra oassái Jiekšamearas guoská dát eaiggáduššanvuoigatvuohta ? Mii guoská doahpaga « sámi álbmot » áddejupmái dán oktavuođas , de oaivvildit mii ná : Mii muittuhit ahte oljo- ja gássadoaibma ja minerálaroggan eamiálbmotguovlluin Arktisis guoská eamiálbmoga guovddáš beroštumiide . Workshop galgá guoskat minerála- // oljo- ja gássadoaimma ja eamiálbmotvuoigatvuođaid // - beroštumiid // - ealáhusaid ja servodaga gaskasaš oktavuhtii . Dát Gonagaslaš majestehta Gonagasa sánit gusket ollu maiddái sámiide geat šadde dárogielagin dáruiduhttinproseassas , sámiide geat ásset olggobealde dáláš sámegiela hálddašanguovllu ja sámiide geat eai oaŋŋo oahpahusa Sámi oahppoplána mielde . » Oahpahuslága 6. § goalmmát čuoggás definerejuvvo sámi guovlu ná « sámi guovlu : 1 ) sámegiela hálddašanguovlu sámelága 3-1 § mielde , 2 ) eará gielddat dahje gielddaid oasit Gonagas stáhtaráđis addán láhkaásahusa mielde maššá go Sámediggi ja dat gielddat ja fylkagieddat maidda ášši guoská leat beassan buktit cealkámuša . #ILL Guovlluin olggobealde sámegiela hálddašanguovllu lea vuolggasajis fuonit dilli mii guoská gielalaš ahtanuššamii ja ovdánahttimii . Evalueren galgá guoskat dan ovdáneapmái mii dáhpáhuvvá vuođđoskuvllas maššá go O97 ja S97 lea váldojuvvon geavahussii . Evaluerenbargu galgá guoskat sihke O97:ii ja S97:ii . Mii guoská dássásašvuhtii , de mihkkege ii čájet ahte dássásašvuohta sámiid oahpahusas deattuhuvvošii . Áirras Asbjørg Skåden ovddida ieŋas gaŋaldagas ollu beliid mat gusket oahpahussii oppalaččat ja oahpahussii erenoamáŋit Ofuohtas // Lulli-Tromssas . Dán vuoro guoská dát Deanu gildii , man oktavuođas varraseamos logut čájehit ahte gielda massá dietnasiid ovtta ja guovtti miljon kruvnnu gaskka jos plánat šaddet duohtan dahkkot . Sámediggeráđđi áigu vuos váidalit go Girko- , oahpahus- ja dutkandepartemeanta lea mearridan ahte sámi oahppoplána ii galgga guoskat priváhtaskuvllaide Deanus . Dáin čielggadusain , ja dain meannudemiin , leat boahtán ovdan deaŧalaš mearkkašumit strategalaš beliid dáfus mat gusket sámi dutkama boahtteáigái . Lea ollu jagiid leamaš stuorra váilevašvuohta go guoská politihkalaš barggu doaimmaheapmái Sámedikki ektui . Sámedikki mielaš lea deaŧalaš čuovvulit barggu Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusain Finnmárkku birra ja viidásit barggu mii šaddá guoskat eará árbevirolaš sámi guovlluide . Boazoealáhus ii leat dán rádjai oŋŋon govttolaš oasi buhtadusain , ja dát guoská earenoamáŋit ekonomalaš vahágiidda go lea ollu bohccuid massán . Dat guoská sisriikkalaš buvttadeapmái , riikka ieŋas boazodolliid dienasdássái , bohccobierggu márkanosiide , njuovahatstruktuvrii , bargosajiide guovllus gos leat uhccán ealáhusat , ja sápmelaččaid ovttasbargovejolašvuođaide rastá riikkarájiid . Dasto leat servodat- ja kultuvrralaš bealit , ja dilálašvuohta guoskkašii ollu boazodolliide ja bearrašiidda . Dá leat eavttuhusat main fuomášupmi lea divvojuvvon doaibmabijuide maid sáhttá čađahit viehka geahppasit ja maidda eai guoskka proseassat mat muđui leat jođus . Sámedikki mielaš lea deaŧalaš čuovvulit barggu Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusain Finnmárkku birra ja viidásit barggu mii šaddá guoskat eará árbevirolaš sámi guovlluide . Boazoealáhus ii leat dán rádjai oŋŋon govttolaš oasi buhtadusain , ja dát guoská earenoamáŋit ekonomalaš vahágiidda go lea ollu bohccuid massán . Dat guoská sisriikkalaš buvttadeapmái , riikka ieŋas boazodolliid dienasdássái , bohccobierggu márkanosiide , njuovahatstruktuvrii , bargosajiide guovllus gos leat uhccán ealáhusat , ja sápmelaččaid ovttasbargovejolašvuođaide rastá riikkarájiid . Dasto leat servodat- ja kultuvrralaš bealit , ja dilálašvuohta guoskkašii ollu boazodolliide ja bearrašiidda . Dá leat eavttuhusat main fuomášupmi lea divvojuvvon doaibmabijuide maid sáhttá čađahit viehka geahppasit ja maidda eai guoskka proseassat mat muđui leat jođus . Dát guoská sihke mearra- ja johkabivdui . Vádjolusluossalávdegoddi lea barggus bokte váikkuhan oaŋŋut áddejumi muhtun boahtteáiggi hástalusaide mat gusket luosa biologiija ja hálddašeami vuogádahkii , ja čilgen dan ja addán das máhtolašvuođa . Erenoamáš dehálaš lea ahte máhtolašvuohta mii guoská luosa vánddardeapmái , ahtanuššamii ja gođđamii mearas buoriduvvo . Dál bargojuvvo sámi riektiáddejumi ja dološvuoigatvuođa kártemiin mii guoská riddolagaš resurssaid geavaheapmái . Viidáseabbo dutkanbarggus dáid gaŋaldagaid oktavuođas háliidit rávvet ahte biddjo stuorra deaddu olbmuid árgabeaivvi máhtolašvuođa kártemii ja analyseremii luondduoktavuođaid birra - dán oktavuođas guoská dát lussii . Čuokkis 9.3.3 guoská earret eará rusttegiin báhtaran guliid bivdimii . Čuokkis 9.8.3 guoská predatorhálddašeapmái . Erenoamáŋit guoská dát luosa eretvánddardeapmái , ahtanuššamii ja gođđanvánddardemiide . Erenoamáŋit guoská dát luosa eret vánddardeapmái , ahtanuššamii ja gođđanvánddardemiide . Viidáseabbo dutkanbarggus dáid gaŋaldagaid oktavuođas háliidit rávvet ahte biddjo stuorra deaddu olbmuid árgabeaivvi máhtolašvuođa kártemii ja analyseremii luondduoktavuođaid birra — dán oktavuođas guoská dát lussii . Čuokkis 9.3.3 guoská earret eará rusttegiin báhtaran guliid bivdimii . Čuokkis 9.8.3 guoská predatorhálddašeapmái . Dát guoská sihke mearra- ja johkabivdui . Vádjolusluossalávdegoddi lea barggus bokte váikkuhan oaŋŋut áddejumi muhtun boahtteáiggi hástalusaide mat gusket luosa biologiija ja hálddašeami vuogádahkii , ja čilgen dan ja addán das máhtolašvuođa . Erenoamáš dehálaš lea ahte máhtolašvuohta mii guoská luosa vánddardeapmái , ahtanuššamii ja gođđamii mearas buoriduvvo . Dát guoská sihke mearra- ja johkabivdui . Vádjolusluossalávdegoddi lea barggus bokte váikkuhan oaŋŋut áddejumi muhtun boahtteáiggi hástalusaide mat gusket luosa biologiija ja hálddašeami vuogádahkii , ja čilgen dan ja addán das máhtolašvuođa . Erenoamáš dehálaš lea ahte máhtolašvuohta mii guoská luosa vánddardeapmái , ahtanuššamii ja gođđamii mearas buoriduvvo . Viidáseabbo dutkanbarggus dáid gaŋaldagaid oktavuođas háliidit rávvet ahte biddjo stuorra deaddu olbmuid árgabeaivvi máhtolašvuođa kártemii ja analyseremii luondduoktavuođaid birra - dán oktavuođas guoská dát lussii . Dát guoská sihke dáláš institušuvnnaide main leat viiddidanplánat , ja čuovvovaš plánejuvvon prošeavttaide ( prioriterekeahtes listu ) : Dát guoská earenoamáŋit prošeavttaide mat gusket mearrasámi guovlluide . Dát guoská earenoamáŋit prošeavttaide mat gusket mearrasámi guovlluide . Dát guoská sihke dáláš institušuvnnaide main leat viiddidanplánat , ja čuovvovaš plánejuvvon prošeavttaide ( prioriterekeahtes listu ) : Dát guoská earenoamáŋit prošeavttaide mat gusket mearrasámi guovlluide . Dát guoská earenoamáŋit prošeavttaide mat gusket mearrasámi guovlluide . Dát guoská sihke dáláš institušuvnnaide main leat viiddidanplánat , ja čuovvovaš plánejuvvon prošeavttaide ( prioriterekeahtes listu ) : § 3 Sámi giellamearrádusat § 2 vuolde gusket prinsihpalaččat buot sámegielaide main lea ieŋaset čállinvuohki . Sámi giellalávdegoddi sáhttá goit fápmudit sierra giellajoavkkuid juhkosiid mearridit áššiin mat gusket dušše ovtta giellajovkui . Mii guoská terminologiijabargui , de diehtá SVL ahte leat mášggat prošeavttat mat leat álggahuvvon davvi-riikkalaš dásis gos sámit EAI leat mielde . SVL oaivila mielde dát maid guoská go doallá oktavuođaid eará ásahusaiguin Sámis ja riikkaidgaskasaččat . § 3 Sámi giellamearrádusat § 2 vuolde gusket prinsihpalaččat buot sámi suopmaniidda . Sámi giellalávdegoddi sáhttá goit fápmudit sierra suopmanjoavkkuid juhkosiid mearridit áššiin mat gusket dušše ovtta suopmanjovkui . § 3 Sámi giellamearrádusat § 2 vuolde gusket prinsihpalaččat buot sámi suopmaniidda . Sámi giellalávdegoddi sáhttá goit fápmudit sierra suopmanjoavkkuid juhkosiid mearridit áššiin mat gusket dušše ovtta suopmanjovkui . Sámedikki eavttuhus viggá divvut fuomášumi doaibmabijuide maid sáhtášii čađahit viehka geahppasit ja mat eai guoskkaše eará proseassaide mat leat jođus . Dát guoská earenoamáŋit Kárášjot- ja Guovdageain-boazoguohtonguovlluide . Sámedikki eavttuhus viggá divvut fuomášumi doaibmabijuide maid sáhtášii čađahit viehka geahppasit ja mat eai guoskkaše eará proseassaide mat leat jođus . Dát guoská earenoamáŋit Kárášjot- ja Guovdageain-boazoguohtonguovlluide . Dát guoská Sámedikki ieŋas bargui ja maiddái bargui eará ásahusaid ja orgánaid ektui mat vaikkuhit sámi servodaga ovdáneami . Nissoniidda geat barget vuođđoealáhusain leat áššit mat gusket bálkái , penšuvdnii , áhpehisvuhtii ja buozanvuođabálká- ja oadjoortnegiidda deaŧalaččat . Máttasámi guovllu nissonat leat čatnan maiddái birasgaŋaldagaid dearvvasvuhtii , ja leat ohcalan dutkama mii čájehivččii vejolaš guhkesáiggeváikkuhusaid maššá Tjernobyllihkohisvuođa mii earenoamáŋit guoskkai máttasámi guvlui . Sámedikki nissonprošeavtta prošeaktaáigodagas lea Sámediggi vásihan ahte gaŋaldagaid mat gusket dásseárvui ferte álelassii ja vuđolaččat čuovvut . Sámediggi lea sápmelaččaid bajimuš orgána gos mearriduvvojit deaŧaleamus áššit mat gusket sápmelaččaide . - leat mielde integrereheamen mánáidgárdái ja vuođđoskuvlii čuolmmaid mat gusket gánddaid ja nieiddaid guovttelágan oahpaheapmái Dát guoská maid ruošša stáhtaássiide ja sin bearrašiidda , geat leat ásaiduvvan norggabeallai . Guoská čuoggái 1.3 , 1. teakstaoassi Guoská čuoggái 3.1 : Dát guoskkašii maiddái virgái boazodoallohálddahusas . Dát guoská Sámedikki ieŋas bargui ja maiddái bargui eará ásahusaid ja orgánaid ektui mat váikkuhit sámi servodaga ovdáneami . Nissoniidda geat barget vuođđoealáhusain leat áššit mat gusket bálkái , penšuvdnii , áhpehisvuhtii ja buozanvuođabálká- ja oadjoortnegiidda deaŧalaččat . Máttasámi guovllu nissonat leat čatnan maiddái birasgaŋaldagaid dearvvasvuhtii , ja leat ohcalan dutkama mii čájehivččii vejolaš guhkesáiggeváikkuhusaid maššá Tjernobyllihkohisvuođa mii earenoamáŋit guoskkai máttasámi guvlui . Sámedikki nissonprošeavtta prošeaktaáigodagas lea Sámediggi vásihan ahte gaŋaldagaid mat gusket dásseárvui ferte álelassii ja vuđolaččat čuovvut . Sámediggi lea sápmelaččaid bajimuš orgána gos mearriduvvojit deaŧaleamus áššit mat gusket sápmelaččaide . - leat mielde integrereheamen mánáidgárdái ja vuođđoskuvlii čuolmmaid mat gusket gánddaid ja nieiddaid guovttelágan oahpaheapmái Dát guoská maid ruošša stáhtaássiide ja sin bearrašiidda , geat leat ásaiduvvan norggabeallai . Dát guoská organisašuvnna siskkáldas huksemii ja boahtteáigái heivehuvvon ealáhuspolitihkalaš duodjepolitihka hábmemii . Dákkár fágaásahus lea deaŧalaš daid osiid goziheamis mat gusket buvttaovddideapmái , oaivadeapmái ja fágalaš láhččimii . Dát guoská maid oahpahalliidbálkká ruhtadeapmái . Hálddahuslága njuolggadusat gusket áššiide mat meannuduvvojit dáid njuolggadusaid mielde . Láhkamearrádus vuođustangeatnegasvuođa birra ovttaskas mearrádusaid oktavuođas , guoská áššiid mearrádusaide nu go namuhuvvon 3. čuoggás . Lea dehálaš dakkár fágaásahusain fuolahit daid beliid suorggis mat gusket dujiid ovdáneapmái , bagadussii ja fágalaš lágideapmái . Lea dárbu dakkár forumii gos buohkat geain lea beroštupmi áššis čoahkkanit , buohkain lea de okta lávdi gos deaivvadit ja dat mii doppe mearriduvvo guoská buohkaide . Lea dehálaš dakkár fágaásahusain fuolahit daid beliid suorggis mat gusket dujiid ovdáneapmái , bagadussii ja fágalaš lágideapmái . Dát guoská organisašuvnna siskkáldas huksemii ja boahtteáigái heivehuvvon ealáhuspolitihkalaš duodjepolitihka hábmemii . Dákkár fágaásahus lea deaŧalaš daid osiid goziheamis mat gusket buvttaovddideapmái , oaivadeapmái ja fágalaš láhččimii . Dát guoská maid oahpahalliidbálkká ruhtadeapmái . Dát guoská organisašuvnna siskkáldas huksemii ja boahtteáigái heivehuvvon ealáhuspolitihkalaš duodjepolitihka hábmemii . Dákkár fágaásahus lea deaŧalaš daid osiid goziheamis mat gusket buvttaovddideapmái , oaivadeapmái ja fágalaš láhččimii . Dát guoská maid oahpahalliidbálkká ruhtadeapmái . Hálddahuslága njuolggadusat gusket áššiide mat meannuduvvojit dáid njuolggadusaid mielde . Láhkamearrádus vuođustangeatnegasvuođa birra ovttaskas mearrádusaid oktavuođas , guoská áššiid mearrádusaide nu go namuhuvvon 3. čuoggás . Mášga eavttuhusa ođđa minerálalágas gusket eana- ja čáhcevuoigatvuođaid digáštallamii mat Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusas leat gieđahallon . Dattetge oaivvilda Sámediggi ahte dát dáhkádus galgá oidnot njuolga lágas , ja dat galgá guoskat olles sámi ássanguvlui , ii ge dušše Finnmárkui . Lea dehálaš , jos daid beliid mat gusket sámi guovlluid riektidiliide galgá ollislaččat ja ovttastahttojuvvon meannudit , ahte minerálaláhkaeavttuhusat bohtet maiddái ovdan fárrolagaid Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusain . Mášga eavttuhusa ođđa minerálalágas gusket eana- ja čáhcevuoigatvuođaid digáštallamii mat Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusas leat gieđahallon . Dattetge oaivvilda Sámediggi ahte dát dáhkádus galgá oidnot njuolga lágas , ja dat galgá guoskat olles sámi ássanguvlui , ii ge dušše Finnmárkui . Lea dehálaš , jos daid beliid mat gusket sámi guovlluid riektidiliide galgá ollislaččat ja ovttastahttojuvvon meannudit , ahte minerálaláhkaeavttuhusat bohtet maiddái ovdan fárrolagaid Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusain . Dát guoská maiddái lihkahallamiidda Blåtind báhčin- ja hárjehallanšillju juo ásahuvvon oasis . Dát guoská maiddái Akkasæter geaidnohuksemii , juste danne go Akkasætera geainnu huksen lea oassi Meavkke-Blåtind huksemis . Ráđđi ii leat gal duhtavaš dainna go departemeanta lea čuovvulan Sámedikki evttohusa dušše guovddáš válgalávdegotti ásaheamis sámelága ja válganjuolggadusaid ođasmahttimis , gč. Ášši 09/00/09 mii guoská válgaorgánaid evttohussii , mandáhta ja kreatsajuhkui , evttohan vuoigatvuhtii - listu evttoheaddjit , rievttalaš sohkabeal juohkáseapmái ja sámi jienastuslohkui . Ráđđelahttu Berit Ranveig Nilssen ovddidii Sámedikki gáibádusa gonagasreappá bivddu ja hálddašeami ektui , mat leat čuovvuvaččat : 1 ) Várret dárbbašlaš ruđaid daid vahágiidda maid gonagasreabbá dagaha dorskebivddus , 2 ) gonagasreappá bivdoearit galget stuoriduvvot ja buot bivdit áigeguovdilis guovllus fertejit searvat geahččalanbivdui , 3 ) Guolástusdirektoráhta ferte álggahit merddiid ovddideami mat doibmet dorskebivddus ja 4 ) hálddašanprošeakta mii galgá álggahuvvot Guolástusdepartemeantta ja Sámedikki gaskka guoská maiddái dasa ahte báikkálaččat beassat searvat reabbáresurssa hálddašeapmái . Šiehtadallamat gusket sullii beallái buot eamiálbmogiin Kanádas , ja 34 šiehtadallama mat leat jođus gusket eamiálbmotjoavkkuide mat leat stuorát go 8000 olbmo . Šiehtadallamat gusket sullii beallái buot eamiálbmogiin Kanádas , ja 34 šiehtadallama mat leat jođus gusket eamiálbmotjoavkkuide mat leat stuorát go 8000 olbmo . Vuosttas listu guoská áššiide maid sáhttá bidjat eamiálbmotráđđehusaide . Dasto árvala bargojoavku ahte ráhkaduvvojit dakkár levgennjuolggadusat mat gusket maiddái sámelevgii . Seammá guoská maiddái daid ruđaide mat addojuvvojit prošeavttaide ja eará doaibmabijuide . Dát guoská erenoamážit eanadollošiehtadallamiidda . Mii guoská sierra duodjeruđaid hálddašeapmái , de juogada Sámedikki dievasčoahkkin njuolga muhtun osiid dán doarjjaortnegis . Dát guoská dan jahkásaš doaibmadoarjagii mii juogaduvvo institušuvnnaide ja organisašuvnnaide . Dát njuolggadusat heaittihuvvojit bušeahttajagi 2001 rájes , mii guoská doarjagii mii juolluduvvo sámegiela hálddašanguvlui . Dát guoská maiddái visttiide . Galget álggahuvvot erenoamáš sámi nannendoaibmabijut , mat galget guoskat sierra sámi giellaguovlluide miehtá riikka : Dan botta , jagi 2000 borgemánu rájes lea jođus kártenbargu , man bokte galgá gávnnahit makkár hástalusat leat Sámedikkis ovddabealde , sihke mii guoská doaibmabijuide gelbbolašvuođa ovddideamis ja oahpponeavvo ovddideamis . Seamma guoská rapporterenprosedyraide mat čatnasit ILO 169 , bargui viidáseabbot Rio-julggáštusain ( Agenda 21 ) nana bissovaš ovdánemiin ja ON-konvenšuvdna biologálaš eatnatgeardáivuođa ektui . Sámegiella eallá dain gielddain maidda sámelága giellanjuolggadusat gusket , go fas eará guovlluin dáruiduhttinpolitihka geažil lea giella jávkamin ollásit . Sámediggi meannuda dikki váikkuhangaskaomiid geavaheami prioriterema eanadollui , mii guoská mášen- ja reaidodoarjagii eará ovttasbargodoaibmabijuid ektui eanadoalus , eanadoalloplána ođasmahttimis ja árvoháhkanprográmma oktavuođas . Dat oasit gustovaš duodjeorganisašuvnnaid doarjjanjuolggadusain mat gusket institušuvnnaide mat leat dán poasttas sihkkojuvvojit . Seammá guoská maiddái daid ruđaide mat addojuvvojit prošeavttaide ja eará doaibmabijuide . Dát guoská erenoamážit eanadollošiehtadallamiidda . Sámediggi meannuda dikki váikkuhangaskaomiid geavaheami prioriterema eanadollui , mii guoská mášen- ja reaidodoarjagii eará ovttasbargodoaibmabijuid ektui eanadoalus , eanadoalloplána ođasmahttimis ja árvoháhkanprográmma oktavuođas . Dat oasit gustovaš duodjeorganisašuvnnaid doarjjanjuolggadusain mat gusket institušuvnnaide mat leat dán poasttas sihkkojuvvojit . Dát njuolggadusat heaittihuvvojit bušeahttajagi 2001 rájes , mii guoská doarjagii mii juolluduvvo sámegiela hálddašanguvlui . Dát guoská maiddái visttiide . Galget álggahuvvot erenoamáš sámi nannendoaibmabijut , mat galget guoskat sierra sámi giellaguovlluide miehtá riikka : Dan botta , jagi 2000 borgemánu rájes lea jođus kártenbargu , man bokte galgá gávnnahit makkár hástalusat leat Sámedikkis ovddabealde , sihke mii guoská doaibmabijuide gelbbolašvuođa ovddideamis ja oahpponeavvo ovddideamis . Seamma guoská rapporterenprosedyraide mat čatnasit ILO 169 , bargui viidáseabbot Rio-julggáštusain ( Agenda 21 ) nana bissovaš ovdánemiin ja ON-konvenšuvdna biologálaš eatnatgeardáivuođa ektui . Duohtavuohta čájeha ahte § 3-8 ja dan láhkaásahusat gusket dušše davvisámegillii , DAVVIN ja SÁMAS kurssaide ja oahppoorganisašuvnnaide . Dát ruđat leat jurddašuvvon olles olbmuid várás geaidda almmolaš ortnegat eai guoskka vai ožžot vejolašvuođa oažžut doarjaga sámegiel oahpu váldimii . Dát guoská Sámediggeráđđái ja joavkojođiheaddjiide . Sámediggi lea ollu jagiid bargan áššiiguin mat gusket dán sektuvrii . Duohtavuohta čájeha ahte § 3-8 ja dan láhkaásahusat gusket dušše davvisámegillii , DAVVIN ja SÁMAS kurssaide ja oahppoorganisašuvnnaide . Dát ruđat leat jurddašuvvon olles olbmuid várás geaidda almmolaš ortnegat eai guoskka vai ožžot vejolašvuođa oažžut doarjaga sámegiel oahpu váldimii . Dát guoská Sámediggeráđđái ja joavkojođiheaddjiide . Sámediggi lea ollu jagiid bargan áššiiguin mat gusket dán sektuvrii . Dát guoská earenoamážit alitoahpu // oahpaheaddjeoahpu rekrutterenvuođu kártemii , statistihkkii ja dárkilis dárboanalysii dálá oahpaheaddjeoahpu oktavuođas . Gelbbolašvuođaovdáneapmi oahpaheddjiid várás ii guoskka dušše sámegiela ja kultuvrra gelbbolašvuođaloktemii . Mii guoská ovddasvástádusjuohkimii Sámi allaskuvlla ja Sámedikki gaskka ja Sámi allaskuvlla ja eará allaskuvllaid gaskka , lea Sámedikki prinsihpalaš oaivil ahte Sámediggi ii galgga addit lassioahpu nu go lávdegoddi lea árvalan sámi vuođđoskuvlla oahpaheddjiid ektui . Dát guoská earenoamážit alitoahpu // oahpaheaddjeoahpu rekrutterenvuođu kártemii , statistihkkii ja dárkilis dárboanalysii dálá oahpaheaddjeoahpu oktavuođas . Gelbbolašvuođaovdáneapmi oahpaheddjiid várás ii guoskka dušše sámegiela ja kultuvrra gelbbolašvuođaloktemii . Mii guoská ovddasvástádusjuohkimii Sámi allaskuvlla ja Sámedikki gaskka ja Sámi allaskuvlla ja eará allaskuvllaid gaskka , lea Sámedikki prinsihpalaš oaivil ahte Sámediggi ii galgga addit lassioahpu nu go lávdegoddi lea árvalan sámi vuođđoskuvlla oahpaheddjiid ektui . Dát guoská Finnmárkku , Tromssa , Norlándda , Davvi- ja Lulli Trøndelaga ja Hedmárkku fylkkaide . Dát gusket riddo- ja vuotnasuohkaniidda Davvi-Norggas ja suohkaniidda lullisámiguovllus . Jus fylkasuohkanat galget bissut , de leat dat molssaeavttut suohkaniidda vissis áššiin mat gusket guovlluide . Eaktun lea dattetge ahe maiddái dás definerejuvvojit čielga barggut fylkkasuohkaniidda ja Landsdelutvalgai áššiin mat gusket sápmelaččaide , ja ahte ráhkaduvvo čielga rapporterenvuogádat . Mearrádusaid berre dat váldit geasa ášši eanemusat guoská . Dát guoská Finnmárkku , Tromssa , Norlándda , Davvi- ja Lulli Trøndelaga ja Hedmárkku fylkkaide . Dát gusket riddo- ja vuotnasuohkaniidda Davvi-Norggas ja suohkaniidda lullisámiguovllus . Jus fylkasuohkanat galget bissut , de leat dat molssaeavttut suohkaniidda vissis áššiin mat gusket guovlluide . Eaktun lea dattetge ahe maiddái dás definerejuvvojit čielga barggut fylkkasuohkaniidda ja Landsdelutvalgai áššiin mat gusket sápmelaččaide , ja ahte ráhkaduvvo čielga rapporterenvuogádat . Sámediggi deattuhii ahte dát mearrádus erenoamážit ferte guoskat sidjiide geain aktiivvalaš doarjaga dahje veahki haga leat váttisvuođat oažžut sáni almmolaš ságastallamis . Sámediggi deattuhii ahte dát mearrádus erenoamážit ferte guoskat sidjiide geain aktiivvalaš doarjaga dahje veahki haga leat váttisvuođat oažžut sáni almmolaš ságastallamis . Dát guoská erenoamážit 19 . Dát guoská erenoamážit 19. kapihttalii Høgere utdanning og forskning i det samiske samfunn . Dát vuoigatvuohta guoská maiddái cealkinfriddjavuođa ekonomalaš rámmaide . Dát vuoigatvuohta guoská maiddái cealkinfriddjavuođa ekonomalaš rámmaide . Fylkkamánni badjelgeahččanvuohta čuzii garrasit guovllu olbmuide sihke ekonomalaččat ja muđui mii guoská guovllu olbmuid luonddu ávkkástallamii . Dieđáhus guoská ráđi doaimmaide miessemánu 11. b. rájes čakčamánu 6. b. rádjai 1998. Raporta lea sáddejuvvon gulaskuddamii ráđiide ja bargiidorganisašuvnnaide maidda ášši guoská . #ILL Sámediggeráđđi lea buktán cealkámuša njuolggadusaide mat gusket trolahis sonaide ja dávgasis guovlluide , ášši R 51/98/51 . Lassin áigu ráđđi čoahkkimis departemeanttain ovddidit áššiid mat gusket njuorjováttisvuođaide , snoranuohtte- ja autoliidnabivdui , ja guolástussuorggi ođđasis organiseremii . Dát guoská erenoamáŋit ráđi ruhtadeapmái , ja maid eará gaŋaldagaide maid lea dárbu dárkileabbot árvvoštallat . Sámediggeráđđi áigu Sámedikki 1999 stáhtabušeahta juolludusa juogadeami oktavuođas máhccat áššái mii guoská Norgga Sámedikki ruđalaš ovddasvástádussii . Sámediggeráđđi lea dáhtton vuos mašidit mearrádusa mii guoská Prospektering A // S rogganšiehtadussii Náranašas , ja Mineralutvikling A // S oktovuoigatvuođašiehtadusii // geahččalanroggamii Riebanváris . Ášši lea ovttas gaŋaldagain mii guoská gulaskuddanáigemeari mašideapmái oanehaččat guorahallon presideantta čoahkkimis fylkkasátnejođiheddjiin 03.09.98. Ovttasbarggu ulbmilin galgá leat ovttastahttit eaškiláššiid meannudeami mat gusket sápmelaččaide guhkelii go ovtta riikkas ja sápmelaččaide sierra álbmogin , ovddidit praktihkalaš ovttasbargovugiid sámi álbmotválljen orgánaid gaskka juohke suorggis gokko lea lunddolaš , ja lágidit dilálašvuođaid vai sápmelaččat besset buktit oktasaš sámi oainnuid , ja ahte sápmelaččain leat oktasaš ovddasteaddjit davviriikkalaš ja gaskariikkalaš orgánain . Cealkámuš árvvoštallá hui vođolaččat čuolmmaid mat gusket sápmelaččaid gaskasaš ovttasbargui riikkarájiid rastá ja dákkár ovttasbarggu dárbui . Dát guoská maiddái oktasaščállingotti báikái ja ásaheapmái » . « Sámi Parlamentáralaš Ráđđi galgá váikkuhit dan ahte ovttastahttit dakkár áššiid politihkalaš meannudeami mat gusket sápmelaččaide dahje sáhttet guoskat eambbo go ovtta riikka sápmelaččaide dahje sápmelaččaide álbmogin . « Sámi Parlamentáralaš Ráđđi galgá váikkuhit dan ahte ovttastahttit dakkár áššiid politihkalaš meannudeami mat gusket sápmelaččaide dahje sáhttet guoskat eambbo go ovtta riikka sápmelaččaide dahje sápmelaččaide álbmogin . Sámedikkiid presideanttat guorahalle ášši mii guoská prošeavtta ovdáneapmái ja ruhtadeapmái Davviriikkaid Ministarráđi kr. 300 000,- lassijuolludusa vuođul 1998 várás , gč. mildosa 3 . Sámediggeráđđi oaidná ahte áššis mii guoská Sámi parlamentáralaš ráđi ásaheapmái leat mášga beali maid ferte dárkileabbut guorahallat . Áššit mat gusket eanet go ovtta stáhta sápmelaččaide ( nugo omd. sámi giella- ja oahpahusáššit ) , davviriikkalaš sámi ovttasbargu , barentsovttasbargu , Ártalaš ráđi áššit , eurohpalaš uniovdna , Ovttastuvvon nášuvnnat ( ON ) , ja sámi veahkkebargu . Ášši guoská dasa , ahte Finnmárkku eanavuovdinstivra lea addán hui gárŋŋes lobi luonddugeđggiid roggamii guovtti bolttohagas Guovdageainnus - báikki olbmot ja gielda leat maiddái dorjon nannosit dán doaibmabiju . #ILL Bargiidbellodaga joavku doarju dieđusge , ahte galgá leat hirbmat várrugas , mii guoská lihkahallamiidda , maid sáhttá dulkot dainna lágiin , ahte ovdal gihtii politihkalaččat meannudit Sámi vuoigatvuođalávdegotti eavttuhusa . Dát konkrehta ášši guoská doaibmašiehtadussii Náranašas Prospektering A // S ektui , ja ohcanlohpái // geahččalandoibmii Riebanváris Mineralutvikling A // s ektui . Dán postii gullet doarjja dáiddárorganisašuvnnaide , sámi valáštallamii ja sámi organisašuvnnaide maidda ii guoskka sámi váldororanisašuvnnaid doarjja . Muhto guoská maiddái doalliide Davvi-Trøndelágas , geat leat oŋŋon veaháš doarjaga , rahčet garrasit , ja ollugat árvvoštallet heaitit boazodoalus . Soahpamuš ja guolástusnjuolggadusat , mat dál gusket Deanujohkii rievdaduvvojedje mašimuččat 1989s . Sámi giliin mat leat riikageainnuid bálddas lea veadjemeahttun oaŋŋut lobi bidjat sisavuodjingeainnu vaikko dat guoskkaš juo dohkkehuvvon geidnui ( viiddiduvvon geavahus ) . Sámediggi čuovvola min ovddit preassadieđáhusa , mii guoská čáŋádatbuođđumiidda Biobio-jogas Chiles . Váikkuhangaskaoapmin proseassas leat koordineren ja ovttasbargu daid orgánaid gaskka maidda guoská , ja ovddasvástádusa sajusteapmi konkrehta čuovvoleapmái ja doaimmaide . #ILL Lea dehálaš , ahte plánas leat dakkár doaibmabiddjo-eavttuhusat maid lea vejolaš čađahit 2 - guovtti jagi áigodagas , masa ođasmahttin guoská . Ášgiruššansuorggit , mat gusket Sámi ovddidanfoandda doaibmaguovllu viiddideapmái ja Davvi-Tromssa ja Finnmárkku doaibmabiddjoguovllu viiddideapmái , leat váldojuvvon dál eret doaibmaplánas , geahča 3. kapihttala , stáhtus ja bargui ovddosguvlui . dain válgabiiriin gos eanadieđalaš doaibmaguovlu ii guoskka buot boazodoalliide , sáhttá juolludit doarjaga boazodoalu ealáhusdoibmii muđui válgabiires . Válgabiires 8 Gaska-Tromsa , guoská doaibmaguovlu sámi álbmogii ráddjejuvvon eanadieđalaš guovllus , ja válgabiires 12 Lullisámeguovlu , guoská doaibmaguovlu sámi álbmogii olles válgabiires . Válgabiires 8 Gaska-Tromsa , guoská doaibmaguovlu sámi álbmogii ráddjejuvvon eanadieđalaš guovllus , ja válgabiires 12 Lullisámeguovlu , guoská doaibmaguovlu sámi álbmogii olles válgabiires . Dáláš ráđđehus árvvoótallá viiddidit lohkanloana geahpedanortnega , mii guoská Davvi-Tromssa ja Finnmárkku doaibmabidjoguvlui , maiddái guoskat eará guovlluide distriktapolitihkalaš doaibmaguovllus . Dáláš ráđđehus árvvoótallá viiddidit lohkanloana geahpedanortnega , mii guoská Davvi-Tromssa ja Finnmárkku doaibmabidjoguvlui , maiddái guoskat eará guovlluide distriktapolitihkalaš doaibmaguovllus . Erenoamáŋit guoská dát lotnolasealáhusdoaimma doarjagii árbevirolaš sámi ássanguovlluin , mat gullet Sámi ovddidanfoandda doaibmaguvlui . Sámi ealáhusráđđi lea čađahan čielggadusbarggu , mii guoská duoji váikkuhangaskaomiid geavaheapmái ja lea eavttuhan daid ođđasit organiserema ja juogadeami . Dát bargu lea vuođđun eavttuhussii , mii guoská ođđa njuolggadusaide duodjeruđaid hálddašeapmái . Danin ferte ge bidjat johtui doaibmabijuid , mat bohtet buorrin erenoamáŋit nissonolbmuide dán ealáhusas , omd. doaibmabijuid , mat gusket arktálaš borramušstrategiijaide ja duodjái . Daid ođđa njuolggadusaid mielde guoská ealáhus- ja lotnolasortnet olles Sámi ovdánahttinfoandda doaibmaguvlui . Njuolggadusain rievdaduvvojedje maiddái dienasrájit , ja geaidda ortnet guoská . Váikkuhit dan ahte ásahuvvojit doarjjaortnegat gielddaide maidda Sámelága giellanjuolggadusat sáhttet guoskat áiggi mielde Diehtojuohkinstrategiijas , mearrideami rájes gitta otnáŋii , lea vuoruhuvvon čuovvovaččat : diehtojuohkinbláđi almmustuhttin jagi 1996 rájes , diehtojuohkinkampánja mii guoská riddo- ja vuotnaguovlluide 1997 sámediggeválgga oktavuođas , ja ovdabargu sámi diehtojuohkin-bálvalusa ásaheami oktavuođas . Fuolahit dan , ahte eanaš oassi sámi álbmogis oaŋŋu dieđuid áššiid birra mat gusket sin juohkebeaivválaš eallimii Mii guoská válgakretsii 8 Gaska-Tromsa , guoská doaibmaguovlu sámi álbmogii ráddjejuvvon eanadieđálaš guovllus , ja válgakreatsas 12 Lullisámiguovlu , guoská doaibmaguovlu sámi álbmogii loahppa válgakreatsas . Mii guoská válgakretsii 8 Gaska-Tromsa , guoská doaibmaguovlu sámi álbmogii ráddjejuvvon eanadieđálaš guovllus , ja válgakreatsas 12 Lullisámiguovlu , guoská doaibmaguovlu sámi álbmogii loahppa válgakreatsas . Mii guoská válgakretsii 8 Gaska-Tromsa , guoská doaibmaguovlu sámi álbmogii ráddjejuvvon eanadieđálaš guovllus , ja válgakreatsas 12 Lullisámiguovlu , guoská doaibmaguovlu sámi álbmogii loahppa válgakreatsas . Mii guoská válgakretsii 8 Gaska-Tromsa , guoská doaibmaguovlu sámi álbmogii ráddjejuvvon eanadieđálaš guovllus , ja válgakreatsas 12 Lullisámiguovlu , guoská doaibmaguovlu sámi álbmogii loahppa válgakreatsas . Mii guoská válgakretsii 8 Gaska-Tromsa , guoská doaibmaguovlu sámi álbmogii ráddjejuvvon eanadieđálaš guovllus , ja válgakreatsas 12 Lullisámiguovlu , guoská doaibmaguovlu sámi álbmogii loahppa válgakreatsas . Mii guoská válgakretsii 8 Gaska-Tromsa , guoská doaibmaguovlu sámi álbmogii ráddjejuvvon eanadieđálaš guovllus , ja válgakreatsas 12 Lullisámiguovlu , guoská doaibmaguovlu sámi álbmogii loahppa válgakreatsas . Váikkuhangaskaoapmin proseassas leat koordineren ja ovttasbargu daid orgánaid gaskka maidda guoská , ja ovddasvástádusa sajusteapmi konkrehta čuovvoleapmái ja doaimmaide . #ILL Lea dehálaš , ahte plánas leat dakkár doaibmabiddjo-eavttuhusat maid lea vejolaš čađahit 2 - guovtti jagi áigodagas , masa ođasmahttin guoská . Ášgiruššansuorggit , mat gusket Sámi ovddidanfoandda doaibmaguovllu viiddideapmái ja Davvi-Tromssa ja Finnmárkku doaibmabiddjoguovllu viiddideapmái , leat váldojuvvon dál eret doaibmaplánas , geahča 3. kapihttala , stáhtus ja bargui ovddosguvlui . dain válgabiiriin gos eanadieđalaš doaibmaguovlu ii guoskka buot boazodoalliide , sáhttá juolludit doarjaga boazodoalu ealáhusdoibmii muđui válgabiires . Válgabiires 8 Gaska-Tromsa , guoská doaibmaguovlu sámi álbmogii ráddjejuvvon eanadieđalaš guovllus , ja válgabiires 12 Lullisámeguovlu , guoská doaibmaguovlu sámi álbmogii olles válgabiires . Válgabiires 8 Gaska-Tromsa , guoská doaibmaguovlu sámi álbmogii ráddjejuvvon eanadieđalaš guovllus , ja válgabiires 12 Lullisámeguovlu , guoská doaibmaguovlu sámi álbmogii olles válgabiires . Dáláš ráđđehus árvvoótallá viiddidit lohkanloana geahpedanortnega , mii guoská Davvi-Tromssa ja Finnmárkku doaibmabidjoguvlui , maiddái guoskat eará guovlluide distriktapolitihkalaš doaibmaguovllus . Dáláš ráđđehus árvvoótallá viiddidit lohkanloana geahpedanortnega , mii guoská Davvi-Tromssa ja Finnmárkku doaibmabidjoguvlui , maiddái guoskat eará guovlluide distriktapolitihkalaš doaibmaguovllus . Erenoamáŋit guoská dát lotnolasealáhusdoaimma doarjagii árbevirolaš sámi ássanguovlluin , mat gullet Sámi ovddidanfoandda doaibmaguvlui . Sámi ealáhusráđđi lea čađahan čielggadusbarggu , mii guoská duoji váikkuhangaskaomiid geavaheapmái ja lea eavttuhan daid ođđasit organiserema ja juogadeami . Dát bargu lea vuođđun eavttuhussii , mii guoská ođđa njuolggadusaide duodjeruđaid hálddašeapmái . Danin ferte ge bidjat johtui doaibmabijuid , mat bohtet buorrin erenoamáŋit nissonolbmuide dán ealáhusas , omd. doaibmabijuid , mat gusket arktálaš borramušstrategiijaide ja duodjái . Daid ođđa njuolggadusaid mielde guoská ealáhus- ja lotnolasortnet olles Sámi ovdánahttinfoandda doaibmaguvlui . Njuolggadusain rievdaduvvojedje maiddái dienasrájit , ja geaidda ortnet guoská . Váikkuhit dan ahte ásahuvvojit doarjjaortnegat gielddaide maidda Sámelága giellanjuolggadusat sáhttet guoskat áiggi mielde Diehtojuohkinstrategiijas , mearrideami rájes gitta otnáŋii , lea vuoruhuvvon čuovvovaččat : diehtojuohkinbláđi almmustuhttin jagi 1996 rájes , diehtojuohkinkampánja mii guoská riddo- ja vuotnaguovlluide 1997 sámediggeválgga oktavuođas , ja ovdabargu sámi diehtojuohkin-bálvalusa ásaheami oktavuođas . Fuolahit dan , ahte eanaš oassi sámi álbmogis oaŋŋu dieđuid áššiid birra mat gusket sin juohkebeaivválaš eallimii Ášgiruššamat gusket váldoáššis fágalaš ovttasbargui Norgga Olgoriika // Gielda- ja regiovdna departemeanttaiguin , sámedikkiiguin ja eará eamiálbmotjoavkkuiguin strategiija ja posišuvnnaid hárrái . Davviriikkalaš ráđi ektui , erenoamáŋit mii guoská institušuvnnaid // prošeavttaid ruhtadeapmái Sámis Resursaášgiruššan guoská váldoáššis fágalaš ovttasbargui Sámedikki vuollásaš ráđiiguin , dego váldooasálaŋŋan . doarjjamearrádusaid ráhkadeami bokte , mat gusket ovttaskas áššiide ja bidjat politihkalaš deattu áigeguovdilis riikkaid eiseválddiid ektui . Ášgiruššamat gusket váldoáššis fágalaš ovttasbargui Norgga Olgoriika // Gielda- ja regiovdna departemeanttaiguin , sámedikkiiguin ja eará eamiálbmotjoavkkuiguin strategiija ja posišuvnnaid hárrái . Davviriikkalaš ráđi ektui , erenoamáŋit mii guoská institušuvnnaid // prošeavttaid ruhtadeapmái Sámis Resursaášgiruššan guoská váldoáššis fágalaš ovttasbargui Sámedikki vuollásaš ráđiiguin , dego váldooasálaŋŋan . doarjjamearrádusaid ráhkadeami bokte , mat gusket ovttaskas áššiide ja bidjat politihkalaš deattu áigeguovdilis riikkaid eiseválddiid ektui . Sámediggi lea positiivvalaš dan bargui mii guoská sámekonvenšuvdnii viidáseabbot . Sámediggi lea positiivvalaš dan bargui mii guoská sámekonvenšuvdnii viidáseabbot . Dát guoská Sámedikki ieŋas bargui ja maiddái bargui eará ásahusaid ja orgánaid ektui mat vaikkuhit sámi servodaga ovdáneami . Čoahkkimiid boađusin evttohuvvojedje mášga čuovvolanprošeavtta , earret eará prošeaktaeavttuhusat mat gusket duodjái , sámegillii , kulturmuittuide ja diehtojuohkinteknologiijai , ja buohkain ledje sámi nissonat guovddáŋis . Áššelistui ja áššiide mat meannuduvvojit ovdalisčuoŋŋu § 4 d mielde , eai guoskka dán paragráfa mearrádusat . Ovddidit árvalusa Sámedikki dievasčoahkkimii áššiin mat gusket Sámedikki čoahkkinortnegii , vrd. § 24 vuosttaš lađđasa ja nuppi lađđasa . Dát ii guoskka dattetge bargguide maid Sámedikki dievasčoahkkin lea bidjan eará orgánaide . Sámediggi mearridda sierra čoahkkinortnega gos leat mearrádusat mat gusket dikki ráđđádallamiidda ja eará doaimmaide . Dát guoská maiddái Sámedikki vuollásaš orgánaide . Dát ii guoskka dattetge dáidda : vuođđonjuolggadusaid § 2 - 2 ja čoahkkinortnega § 16 čoahkkinjođihangoddi . Áššelistui ja áššiide mat meannuduvvojit ovdalisčuoŋŋu § 4 d mielde , eai guoskka dán paragráfa mearrádusat . Ovddidit árvalusa Sámedikki dievasčoahkkimii áššiin mat gusket Sámedikki čoahkkinortnegii , vrd. § 24 vuosttaš lađđasa ja nuppi lađđasa . Dát ii guoskka dattetge bargguide maid Sámedikki dievasčoahkkin lea bidjan eará orgánaide . Sámediggi mearridda sierra čoahkkinortnega gos leat mearrádusat mat gusket dikki ráđđádallamiidda ja eará doaimmaide . Dát guoská maiddái Sámedikki vuollásaš orgánaide . ideapmi guoská dušše áššái 32/99/32 , eará áššiide ferte eavttuhusaid buktit nugo dábálaččat § 6 , nuppi lađđasa vuođul dii. 16.00 beaivvi ovdal . Norlándda fylkkamánni lea fámuhuhttán Spjeltfjelldalen ja Fisklausvatn luonddureserváhtaid suodjalannjuolggadusa mii guoská bivdui beatnagiin . Sáhttá go Sámediggeráđđi doarjut dan ahte dát láhkaásahus ii galgga guoskat boazodoalliide geain leat uhccit go ovdamearkka dihte 500 bohcco ? Sámediggeráđđi lea ožžon guokte gažaldaga mat gusket 1999-2000 boazodoallošiehtadussii . Dasto čujuha Sámediggi maid ferte vuhtii váldit barggus viidáseabbut go guoská boazologu heiveheapmái muhtun osiin Finnmárkkus : Dasto leat servodat- ja kultuvrralaš bealit , ja dilálašvuohta guoskkašii ollu boazodoalliide ja bearrašii dda . Dát leat eavttuhusat main fuomášupmi lea divvojuvvon doaibmabijuide maid sáhttá čađahit viehka geahppasit ja maidda eai guoskka proseassat mat muđui leat jođus . Mii guoská láhkaásahussii masa Sámi Válgalihttu čujuha , de oaivvilda Sámediggeráđđi ahte dan vealtameahttumit ferte ráhkadit oasálaččaid gaskasaš šiehtadusa vuođul . Sámediggi našuvnnalaš orgánan mii guoská oktavuhtii guovddáš eiseválddiigun lea válljen eará vuogi . Sámi Válgalihttu jearrá maiddái gažaldaga mii guoská dasa ahte galgá go láhkaásahus guoskat boazodoalliide , geain leat uhccit go 500 bohcco . #ILL Sámi Válgalihttu jearrá maiddái gažaldaga mii guoská dasa ahte galgá go láhkaásahus guoskat boazodoalliide , geain leat uhccit go 500 bohcco . Sámediggi lea dattetge guorahallan gažaldaga áššis 18/99/18 , mii guoská ii eaktodáhtolaš njuovvamii , geahča čoahkkingirjji sitáhta bajábealde . Solli nubbi gažaldat guoská Sámedikki boahttevaš ruhtaprioriteremiidda gielladoaibmabijuide dáin guovlluin . Sámi oahpahusráđi jođiheaddji Asbjørg Skådena go dáhtošii sámi oahppoplána guoskat olles Davvi-Norgii . Ođastus-97 oktavuođas ja go Sámediggi gieđahalai áššiid mat guske dán ođastussii , gáibidii Sámediggi ahte ráhkaduvvojit sierra plánat sámi ohppiid oahpahussii . NRK Sámi Radio lea ge dalle ožžon vejolašvuođaid leat ovddimuččaid searvvis institušuvnnas NRK , mii guoská digitála sáddenteknologiija geavaheapmái . Sámediggeráđđi ii sáhte movt ge váikkuhit dasa , mii guoská apparáhtaid govttolaš haddái . Gulaskuddancealkámušat mat leat joavdan Justisdepartementii , ja mat gusket Sámi vuoigatvuođalávdegotti čielggadussii NAČ 1997:4 ( buot gulaskuddancealkámušain sáddejuvvo kopiija Sámedikki joavkkuide ) : Láhka addá meahccekommišuvdnii válddi duomuin mii guoská buohkaide , 1 ) leago stáhta gii oamasta eatnamiid vai ii , 2 ) mearridit rájiid stáhta ja eará eatnamiid gaskka mat dasa gusket , ja 3 ) mearridit stáhta eatnamiin geavahanvuoigatvuođa , maiddái buohkaid geavahanvuoigatvuođa , ja jos ovttasge lea , de geas lea geavahanvuoigatvuohta . Láhka addá meahccekommišuvdnii válddi duomuin mii guoská buohkaide , 1 ) leago stáhta gii oamasta eatnamiid vai ii , 2 ) mearridit rájiid stáhta ja eará eatnamiid gaskka mat dasa gusket , ja 3 ) mearridit stáhta eatnamiin geavahanvuoigatvuođa , maiddái buohkaid geavahanvuoigatvuođa , ja jos ovttasge lea , de geas lea geavahanvuoigatvuohta . Eanavuovdinstivra lea rapporttain mii ráhkaduvvui 1996:s buktán deatalaš beali gažaldahkii mii guoská minerálaohcamii ja - roggamii báikkálaččat Finnmárkkus . Sámediggi lea oaidnán ahte Sámi vuoigatvuođalávdegoddi hui uhccán lea čielggadan Finnmárkku eatnamiid eaiggáduššanvuoigatvuođa , vaikke vel justa gažaldagat mat gusket eaiggáduššanvuoigatvuhtii leat guovddážin lávdegotti mandáhtas . Guovddáš gažaldahkan lea manahivčče go sápmelaččat álbmogin dáid ortnegiid ásahemiin , ja dat guoská earenoamážit Finnmárkku eanahálddašeami ortnegii , buot boahttevaš buolvvaid vuoigatvuođaid . Dasto galggašii ásahuvvot bissovaš konsultašuvdna- ja šiehtadanortnet riikka politihkalaš eiseválddiiguin deatalaš áššiin mat gusket min álbmogii , nugo láhkaválmmastanbarggut mat sáhttet guoskat sámi vuoigatvuođaide . Dasto galggašii ásahuvvot bissovaš konsultašuvdna- ja šiehtadanortnet riikka politihkalaš eiseválddiiguin deatalaš áššiin mat gusket min álbmogii , nugo láhkaválmmastanbarggut mat sáhttet guoskat sámi vuoigatvuođaide . Riikkaidgaskasaš rievttálaš prinsihpaid čađaheapmi , earret eará ILO-konvenšuvnna nr. 169 heivehemiin Norgga lágaide , lea hui deatalaš dán oktavuođas , ja dat guoská earenoamážit ILO-konvenšuvnna 14. ja 15. artihkkaliidda . Stáhta geatnegasvuohta ii guoskka dušše ideálalaš kulturgaskkustemiid suodjaleapmái nugo oahpahus , girjjálašvuohta ja dáidda , muhto maiddái ávnnaslaš kulturvuđđui , vai sápmelaččat oččošedje ekonomalaš ja fysálaš eavttuid maid dárbbašit kultuvrraset sihkk arastimis ja ovddideamis . Stáhta riektegeatnegasvuohta guoská sámi kultuvrra ollislaš doaibmabijuide , ja ferte lassin ovttaskas daguid dahje doaibmabijuid árvvoštallamiid maid árvvoštallojuvvot ollislaččat . Dohkkeheami oktavuođas adnojuvvui vuođđun ahte lea sámi álbmot masa stáhta geatnegsvuođat konvenšuvnna vuođul gusket . NOU 1984:18 dadjá ahte sápmelaččat eahpitkeahttá leat etnihkalaš joavku masa 27. artihkkala kultursuodjaleapmi guoská . ON-komitéa dadjá dán guoskat earenoamážit eamiálbmogiidda . Ii leat veara oppa eahpiditge ahte sámi guovlluid dálá eanavuoigatvuođadilli ii guoskka dan dillái maid komitéa dás atná vuođđun , namalassii ahte eatnamat leat váldon eamiálbmogiin almmá sin čielga ja eaktudáhtolaš lobi haga . Sámi vuoigatvuođalávdegoddi lea menddo ollu deattuhan hálddašanortnegiid Finnmárkku eatnamiidda geavatlaš politihkalaš vihkkedallamiid vuođul mat eai čielgasit váldde vuhtii rievttálaš beliid mat gusket dáid guovlluide . Sámediggi oaivvilda ahte jos Sámi vuoigavuođalávdegotti čielggadus gieđahallojuvvo dego dábálaš gulaskuddanáššin man vuođul Stuorradiggi dasto dahká mearrádusaidis , de dat guoskkašii dušše gažaldahkii mo guovddáš vuoigatvuohta galgá hálddašuvvot áiggis áigái , iige ieš guovddáš vuoigatvuhtii . Dát guoská dávjá resursariggámus guovlluide stuorra johkagáttiin ja vuotnaguovlluin . Dat guoská álgovuorus buot fylkka areálaide — dat mii ovdal gohčoduvvui « stáhta čálekeahtes eanan » . Sámediggi oaidná ahte oktasaš hálddašanorgánas livčče ollu buorrevuođat , earret eará go guoská boazodollui , ovttasbargui ja riidduid čoavdimii , ja ahte ortnet mearkkašivččii oktasaš eaiggáduššama . Báikkálaš hálddašeami ortnet galggašii Sámedikki mielas guoskat buot ođasmuvvi meahcceriggodagaide . Dát guoská earenoamážit riikkaviidosaš organisašuvnnaide mat ovddastit nášuvnnalaš bivdo- ja guolástanberoštumiid , ja mat gitta otnážii dávjá leat badjelgeahččan báikkálaš sámi beroštumiid ja maid oainnuset bokte čájehan ahte duođas dáhttot joatkit ovddeš áiggi vealaheaddji politihka . Dákkár ortnegat galggašedje guoskat olles Finnmárkui , ja dasto velá guovlluide Tromssas ja Norlánddas gos lea sámi álbmot . Dál oaidnit dađibahábut dávjjit ja dávjjit ahte eambbosat ja eambbosat masset iežaset govttolaš oasi guolleresurssain , ja dat guoská maid ii-sámi álbmogii . Dát guoská earenoamážit gielddaide maidda eai nu ollu boazodoallit mávsse vearu , muhto gos dattetge leat guohtoneatnamat bohccuide . Dát guoská earret earrá ealáhusa geavahan- ja guohtonguovlluide ja johtolagaide . Sámi vuoigatvuođalávdegoddi guorahallá galggašii go boazodoalu eará geavahemiide addit seamma suodjaleami go johtolagaide , namalassii galggašii go suodjaleapmi guoskat buot geavahemiide iige dušše geavahemiide mat adnojuvvojit dárbbašlažžan . « Eanaháldendoaibmabijuid — maiddái doaibmab ijuid mat gusket čázádagaide — sáhttá álggahit dušše go eai dagat stuorra vahágiid oktiige geas lea geavahanriekti . Guođohanvuoigatvuođa berre ráddjet nu ahte guoská šibihiidda masa dálus lea dálvefuođar . Sámediggi atná mearkkašan vearan ahte áidna sadji gokko Sámi vuoigatvuođalávdegoddi evttoha aktiivvalaš doaibmabijuid suodjalan dihte sámi kultuvrra ja ođđasis ásahan dihte vuoigatvuođaid mat viehka muddui gusket earáide , lea evttohuvvon dakkár vuogi mielde mii čuozašii eará sámi jovkui . Dasto ferte ásahuvvot čielga láhkavuođđu Sámediggái man vuođul beasašii gáibidit čielggademiid go Sámediggi dan atná dárbun , dahje jos meassan guoská sámi beroštumiide dahje jos meassamiid váikkuhusaid ii dieđe dahje dat leat eahpečielgasat . Sámediggi čujuha ahte sihke dálá Ráđđehus ja ovddit Ráđđehus leat bidjan eaktun ahte Sámediggi galgá leat guovddážin go eavttut biddjojuvvojit áššiin mat gusket sámi álbmogii . Dát ášši guoská dieđusge min álbmoga boahtteáigái . Sámediggi vuordá ahte dikkis livččii guovddáš ja aktiivvalaš sadji viidáseabbu čielggadusaid mandáhta hábmemis , čielggadanlávdegotti čoahkádusa mearrideamis ja lágaid ja láhkaásahusaid ráhkademiin mat gusket sámi vuoigatvuođaide . Stáhta álbmotrievttálaš geatnegasvuođat sámiid guovdu leat dasto nannejuvvon 1984 rájis e.e. dainnago Norga 1990 vuosttamuš riikan máilmmis dohkkehii ILO-soahpamuša nr. 169 , mii lea álgoálbmogiid ja čearddaid birra , ja man njuolggadusat gusket njuolga álgoálbmogiid eananvuoigatvuođaide ja sin vuoigatvuođaide searvat iežaset guovlluid luondduriggodagaid hálddašeapmái . Dán dihtii dieđusge fertejit leat dihto vejolašvuođat norgalaš riekteásahusas heivehaddat álgoálbmogiid eananvuoigatvuođaide guoski njuolggadusaid geavatlaš čađaheami . Sámi vuoigatvuođalávdegoddi lea menddo ollu deattuhan hálddašanortnegiid Finnmárkku eatnamiidda geavatlaš politihkalaš vihkkedallamiid vuođul mat eai čielgasit váldde vuhtii rievttalaš beliid mat gusket dáidda guovlluide . Vaikko eaiggátvuođa ášši ii leat Guovddášbellodaga sámediggejovkui guovdileamos ášši das mii guoská Finnmárkku eatnamiid boahttevaš hálddašeapmái , de mii dattetge doarjut Sámediggeráđi árvalusa iskat dárkileappot man viidát ILO-soahpamuša artihkkal 14 sáhttá dulkojuvvot . Bajilčála galggašii nuppástahttojuvvot nu ahte dat guoská duššefal Deanu čážádahkii . Vaikko Bargiidbellodaga joavku čađat lea bargan aktiivvalaččat dainna áigumušain ahte olmmošvuoigatvuođaide , álgoálbmogiidda ja unnitčearddaide guoski álbmotrievtti njuolggadusat galggašedje válddojuvvot mielde láhkaásahussii , de mii dattetge dáhttut várret suollemasat geažideames ahte Norggas eai odne meannut sámiiguin nu mo álbmotriekti gáibida . Go sáhkan lea dakkár dovdduide guoski fáddá go geavahan- ja eaiggáduššanvuoigatvuohta eatnamiidda ja resurssaide , de lea dárbu nu stuorra dárkilvuhtii go vejolaš . - Lappekodicillen - mii lei Dánmárkku-Norgga ja Ruoýa jagi 1751 rádjasoahpamuššii dakkár lasáhus mii guoská rádjarasttideaddji sámiid vuoigatvuođaide , lea okta ovdamearka mii čájeha ahte stáhtat dohkkehedje sámiid álbmogin . Min mielas SVL árvalusat gusket unnán dasa maid doahpagat iešmearrideapmi ja iešstivrejupmi sáhttet mearkkašit , vaikko sámi beroštumit ja sámi orgánat dáláš árvalusaid mielde ožžot vejolašvuođa váikkuhit sámi guovlluid resurssaid hálddašeapmái . Álbmotriektejoavkku árvvoštallamiidda guoski boasttu ipmárdusat joatkašuvvet árvalusas go das čuoččuhuvvo ahte joavkku čielggadeapmi čájeha ahte Dat ii moge guoskka Finnmárkku eananhálddašanorgánii maid Álbmotriektejoavku lea árvvoštallan dákko , vaikko SE ásahuvvošiige dan báldii ja stivrii šattašii sámi eanetlohku . Guokte beali leat maid mii fertet fuopmášuhttit , mat gusket Sámi eananhálddašanorgána ásaheapmái . Mii maid dattetge oaivvildit ahte SVL livččii galgan čielggadit sámi eaiggáduššan- ja háldoguvlui guoski dilálašvuođaid buorebut , ja danne doarjutge árvalusa , ahte viidát ovddasteaddji lávdegoddi ( kommišuvna ) vuođđuduvvo , ja bargunis dat galgá identifiseret dakkár guovllu ILO-soahpamuša 169 , artihkkala 14.1 , mearrádusaid vuođul . Mii guoská doahpagii mat gusket dáid guovlluide » rádjai . Jos Finnmárkku eanahálddašeapmi ásahuvvo ovtta mađe ovddastemiin ja dáinna gelbbolašvuođain maid Sámi vuoigatvuođalávdegoddi lea evttohan , de lea Sámediggi mielas guorahallat galggašii go biehttalanvuoigatvuohta guoskat Finnmárkui . Guovddáš gažaldahkan lea manahivčče go sápmelaččat álbmogin dáid ortnegiid ásahemiin , ja dat guoská earenoamážit Finnmárkku eanahálddašeami ortnegii , buot boahttevaš buolvvaid vuoigatvuođaid . Dasto galggašii ásahuvvot bissovaš konsultašuvdna- ja šiehtadanortnet riikka politihkalaš eiseválddiiguin deatalaš áššiin mat gusket min álbmogii , nugo láhkaválmmastanbarggut mat sáhttet guoskat sámi vuoigatvuođaide . Dasto galggašii ásahuvvot bissovaš konsultašuvdna- ja šiehtadanortnet riikka politihkalaš eiseválddiiguin deatalaš áššiin mat gusket min álbmogii , nugo láhkaválmmastanbarggut mat sáhttet guoskat sámi vuoigatvuođaide . Riikkaidgaskasaš rievttálaš prinsihpaid čađaheapmi , earret eará ILO-konvenšuvnna nr. 169 heivehemiin Norgga lágaide , lea hui deatalaš dán oktavuođas , ja dat guoská earenoamážit ILO-konvenšuvnna 14. ja 15. artihkkaliidda . Stáhta geatnegasvuohta ii guoskka dušše ideálalaš kulturgaskkustemiid suodjaleapmái nugo oahpahus , girjjálašvuohta ja dáidda , muhto maiddái ávnnaslaš kulturvuđđui , vai sápmelaččat oččošedje ekonomalaš ja fysalaš eavttuid maid dárbbašit kultuvrraset sihkkarastimis ja ovddideamis . Stáhta riektegeatnegasvuohta guoská sámi kultuvrra ollislaš doaibmabijuide , ja ferte lassin ovttaskas daguid dahje doaibmabijuid árvvoštallamiid maid árvvoštallojuvvot ollisla ččat . Dohkkeheami oktavuođas adnojuvvui vuođđun ahte lea sámi álbmot masa stáhta geatnegsvuođat konvenšuvnna vuođul gusket . NOU 1984:18 dadjá ahte sápmelaččat eahpitkeahttá leat etnihkalaš joavku masa 27. artihkkala kultursuodjaleapmi guoská . ON-komitéa dadjá dán guoskat earenoamážit eamiálbmogiidda . Ii leat veara oppa eahpiditge ahte sámi guovlluid dálá eanavuoigatvuođadilli ii guoskka dan dillái maid komitéa dás atná vuođđun , namalassii ahte eatnamat leat váldon eamiálbmogiin almmá sin čielga ja eaktudáhtolaš lobi haga . Sámediggi oaivvilda ahte jos Sámi vuoigavuođalávdegotti čielggadus gieđahallojuvvo dego dábálaš gulaskuddanáššin man vuođul Stuorradiggi dasto dahká mearrádusaidis , de dat guoskkašii dušše gažaldahkii mo guovddáš vuoigatvuohta galgá hálddašuvvot áiggis áigái , iige ieš guovddáš vuoigatvuhtii . Dat guoská álgovuorus buot fylkka areálaide — dat mii ovdal gohčoduvvui « stáhta čálekeahtes eanan » . Sámediggi oaidná ahte oktasaš hálddašanorgánas livčče ollu buorrevuođat , earret eará go guoská boazodollui , ovttasbargui ja riidduid čoavdimii , ja ahte ortnet mearkkašivččii oktasaš eaiggáduššama . Báikkálaš hálddašeami ortnet galggašii Sámedikki mielas guoskat buot ođasmuvvi meahcceriggodagaide . Dát guoská earenoamážit riikkaviidosaš organisašuvnnaide mat ovddastit nášuvnnalaš bivdo- ja guolástanberoštumiid , ja mat gitta otnážii dávjá leat badjelgeahččan báikkálaš sámi beroštumiid ja maid oainnuset bokte čájehan ahte duođas dáhttot joatkit ovddeš áiggi vealaheaddji politihka . Dákkár ortnegat galggašedje guoskat olles Finnmárkui , ja dasto velá guovlluide Tromssas ja Norlánddas gos lea sámi álbmot . Dál oaidnit dađibahábut dávjjit ja dávjjit ahte eambbosat ja eambbosat masset iežaset govttolaš oasi guolleresurssain , ja dat guoská maid ii-sámi álbmogii . Dát guoská earenoamážit gielddaide maidda eai nu ollu boazodoallit mávsse vearu , muhto gos dattetge leat guohtoneatnamat bohccuide . Dát guoská earret earrá ealáhusa geavahan- ja guohtonguovlluide ja johtolagaide . Sámi vuoigatvuođalávdegoddi guorahallá galggašii go boazodoalu eará geavahemiide addit seamma suodjaleami go johtolagaide , namalassii galggašii go suodjaleapmi guoskat buot geavahemiide iige dušše geavahemiide mat adnojuvvojit dárbbašlažžan . « Eanaháldendoaibmabijuid — maiddái doaibmabijuid mat gusket čázádagaide — sáhttá álggahit dušše go eai dagat stuorra vahágiid oktiige geas lea geavahanriekti . Guođohanvuoigatvuođa berre ráddjet nu ahte guoská šibihiidda masa dálus lea dálvefuođar . Sámediggi atná mearkkašan vearan ahte áidna sadji gokko Sámi vuoigatvuođalávdegoddi evttoha aktiivvalaš doaibmabijuid suodjalan dihte sámi kultuvrra ja ođđasis ásahan dihte vuoigatvuođaid mat viehka muddui gusket earáide , lea evttohuvvon dakkár vuogi mielde mii čuozašii eará sámi jovkui . Dasto ferte ásahuvvot čielga láhkavuođđu Sámediggái man vuođul beasašii gáibidit čielggademiid go Sámediggi dan atná dárbun , dahje jos meassan guoská sámi beroštumiide dahje jos meassamiid váikkuhusaid ii dieđe dahje dat leat eahpečielgasat . Sámediggi čujuha ahte sihke dálá Ráđđehus ja ovddit Ráđđehus leat bidjan eaktun ahte Sámediggi galgá leat guovddážin go eavttut biddjojuvvojit áššiin mat gusket sámi álbmogii . Dát ášši guoská dieđusge min álbmoga boahtteáigái . Sámediggi vuordá ahte dikkis livččii guovddáš ja aktiivvalaš sadji viidáseabbu čielggadusaid mandáhta hábmemis , čielggadanlávdegotti čoahkádusa mearrideamis ja lágaid ja láhkaásahusaid ráhkademiin mat gusket sámi vuoigatvuođaide . Gáibiduvvo olu sis geat buvttadit biepmu , sihke das mii guoská gilvui , kvalitehtii , birasseasti buvttadanvugiide ja ahte goluid doalahit vuollin . Árbevuoigatvuođaláhka guoská boarrasepmosa vuosttasvuoigatvuhtii , ja dat ii čuovo min árbevieru . Árbevuoigatvuođaláhka guoská boarrásepmosa vuosttasvuoigatvuhtii , ja dat ii čuovo min árbevieru . Sis , geat buvttadit biepmu gáibiduvvo ollu , sihke das mii guoská gilvui , kvalitehtii , birasseasti buvttadanvugiide ja ahte goluid doalahit vuollin . Porsáŋggu gielda lea 10.09.01 reivve bokte jearran , ahte sáhtášiigo Porsáŋggu musea laktit Sámediggái ja dan bargui mii guoská Sámedikki ovddasvástádussii sámi museaide boahtteáiggis . Presideanta sáddii 05.04.01 reivve birasgáhttenministarii ja dovddahii balu go sámi beroštumit eai lean geahččaluvvon gozihuvvot lávdegotti čoahkádusas , vaikko vel biologalaš šláddjivuođa konvenšuvdna deattuhage eamiálbmogiid searvama riikkalaš bargui mii guoská politihka hábmemii , láhkabargui ja prográmmabargui biologalaš šláddjivuođa goziheami oktavuođas . Ráđđi lea 08.08.01 čoahkkimis Ealáhus- ja gávpedepartemeanttain , stáhtačálli bokte muitalan barggu birra mii guoská sámi bustávaid geavaheapmái dihtorastinoktavuođas . Ráđi mielas dás lea sáhka guovtti áššis ; miellaguottut dasa , mii guoská sámiide ja gelbbolašvuohta sámegielas ja sámi diliid birra . Dát guoská omd. báikkálaš mátkkoštusealáhusaide , mat sáhttet oažžut hui stuorra áššehasjoavkku lagašmárkanii . Dát guoská omd. báikegottiid ja gielddaid vejolašvuođaide ráhkkanit deaividit daiguin riekkisváikkuhusaiguin mat bohtet huksemis , ekologálaččat , árbevirolaš ealáhusaid nannemis ja áigeguovdilis ealáhusaiguin áŋgiruššamis , nugo omd. kultuvrii vuođđuduvvon mátkkoštus . Danne áigutge evttohit ahte dán oktavuođas , nu johtilit go lea vejolaš nammaduvvo siskkáldas doarespolitihkalaš lávdegoddi , man bargun biddjojuvvo bargat daiguin beliiguin mat gusket Snøhvit-huksemii , ja ovddidit evttohusa maid nu ollugat go vejolaš Sámedikkis sáhttet doarjut . Mii guoská ášši sisdollui , de lea Sámediggeráđđi maiddái seammaláhkai go Bargiidbellodat fuolastuvvan dan geažil go mielkedoalut geahppánit ja mielkebuvttadus unnu Davvi-Norggas . Mii guoská gažaldahkii áirasiid olmmošvieruid ja parlamentáralaš geavahusa birra oaivvilda presideanta ahte áirasat galggašedje álohii árvvus atnit eará olbmuid oaiviliid ja guottuid . Dađistaga lea rádji šaddan nannoset ja nannoset realitehtan olbmuid árgabeaivvis , earret eará mii guoská vearro- ja divatnjuolggadusaide j.s. , daid olbmuid ektui geat ásset nuppi riikkas ja barget fas nuppi riikkas . Dát seamma sáhtášii guoskat maiddái Siskkit-Namdal guvlui Ruoŧa ektui . Dát lea min mielas eahpegovttolaš , go dat geaidda dát guoská ollásit devdet ortnega áigumušaid – leat gelbbolaš ja dohkálaš bargofápmun Finnmárkku ja Davvi-Romssa guovllus . Dát guoská ee. Sámegiela ealáskahttimii , sámegiela álgooahpahussii , kártenávdnasiidda ja kvalitehtii matematihkkaoahpahusas ( KIM ) . Dákkár bargu eaktuda ulbmillaš árjja sierranas proseassain ja prográmmain , mat gusket eamiálbmogiid dillái oppalaččat ja sápmelaččaid dillái erenoamážit . Sámediggi galgá čuovvolit Konvenšuvnna biologalaš máŋggabeallásašvuođa birra vai eamiálbmogiidda guoski máhttu , geavat ja ođasmahttimat ožžot duohta sisdoalu Norggas . geahččat bearrái ahte sámi álbmogis leat buorit dieđut doaimma birra ja áššiin , mat gusket sidjiide , ja árjjalaččat juohkit dieđuid doaimma birra ovttasbargi eiseválddiide , ásahusaide , organisašuvnnaide ja servodahkii muđuige Dát guoská ee. Sámegiela ealáskahttimii , sámegiela álgooahpahussii , kártenávdnasiidda ja kvalitehtii matematihkkaoahpahusas ( KIM ) . Dákkár bargu eaktuda ulbmillaš árjja sierranas proseassain ja prográmmain , mat gusket eamiálbmogiid dillái oppalaččat ja sápmelaččaid dillái erenoamážit . Sámediggi galgá čuovvolit Konvenšuvnna biologalaš máŋggabeallásašvuođa birra vai eamiálbmogiidda guoski máhttu , geavat ja ođasmahttimat ožžot duohta sisdoalu Norggas . geahččat bearrái ahte sámi álbmogis leat buorit dieđut doaimma birra ja áššiin , mat gusket sidjiide , ja árjjalaččat juohkit dieđuid doaimma birra ovttasbargi eiseválddiide , ásahusaide , organisašuvnnaide ja servodahkii muđuige Dát guoská ovdamearkka dihte boazodoallošiehtadallamiid ja eanandoallošiehtadallamiid šiehtadallanbeliid doarjagii . Seamma guoská ruđaide mat juolluduvvojit prošeavttaide ja eará doaimmaide . Dát mielddisbuktá ahte doaimmat mat gusket sámi ulbmiliidda , gáržžiduvvojit , ja Sámedikkis lea váttis ipmiridit manne ráđđehus ii čuovvol dili buorebut . Duohtavuođas čájehuvvo ahte § 3-8 ja dan njuolggadusat dušše gusket davvisámegiela DAVVIN- ja SÁMÁS-kurssaide ja rávisolbmuid oahpahusorganisašuvnnaide . Ulbmil lea ahte Sámi parlamentáralaš ráđđi huksejuvvo foruman gos sámedikkit ovttas besset hábmet iežaset politihka áššiin mat gusket sámiide riikkarájiid rastá . Giellabargu lea guhkesáiggi ja bistevaš bargu , ja dát guoská maiddái giellabargui ođđamállet teknologiija siskkobealde . Danne lea Sámedikki bušeahttadárbu oktiibuot kr 2 200 000 sámegiela giellabarggu dáfus mii guoská ođđamállet teknologiijii ja aktiivvalaš geavaheapmái almmolaš ja priváhta báikkiin . Dát guoská omd. boazodollui oahppofágan . Ráhkadit oahpponeavvuid rávisolbmuidoahpahussii sámegielas ja eará sámi fágain mat gusket sámegielat álbmogii . Lea dárbu almmuhit áigečállaga mii gieđahallá fáttáid mat gusket sámi mánáidgárddiid bargui ja mánáidgárddiide gos leat sámi mánát . Dasa lassin ferte juolluduvvot ruhta dutkamii mii guoská mánáidgárdesuorgái ja sámi mánáid bajásšaddaneavttuide . Mii guoská našuvnnalaš kulturvisttiide Dát guoská erenoamážit daidda guovlluide gos sámi giella ja kultuvra eai leat nu nannosat . Sámediggi háliida bidjat eambbo ovddasvástádusa ovttaskas girjerádjosiidda mii guoská dásseárvosaš bálvalusaid ovddideapmái maiddái sámi álbmogii sin báikkálaš servodagain . Ovdánahttit rolla sámepolitihkalaš eaktudeaddjin mii guoská dearvvašvuođa- ja sosialáššiide stáhtalaš eiseválddiid ektui . Riikkaidgaskasaš bargu galgá dáhpáhuvvat proseassaid ja prográmmaid bokte mat gusket álgoálbmogiidda riikkaidgaskasaš dásis ja rádjeguovlluid dásis , dát guoská maiddái davviriikkalaš dássái . Riikkaidgaskasaš bargu galgá dáhpáhuvvat proseassaid ja prográmmaid bokte mat gusket álgoálbmogiidda riikkaidgaskasaš dásis ja rádjeguovlluid dásis , dát guoská maiddái davviriikkalaš dássái . Muđui guoská dása Permanent forum čuovvuleapmi ja biologalalaš máŋggabealátvuođa konvenšuvnna čuovvoleapmi , ja maiddái WHO bargu ja eará gullevaš ON orgánat maidda Sámediggi ferte čájehit beroštumi . Sámediggi lea máŋga jagi bargan áššiiguin mat gusket minerálaresurssaid hálddašeapmái . Áššit mat gusket minerálaresurssaid hálddašeapmái leat guovddážis sihke dálá vuoigatvuođaproseassas ja konkrehta ovttaskasáššiin . Dát – ovttas mihttomeriin ahte ráhkadit Sámedikkis dakkár orgána , mas galgá leat áibbas guovddáš sadji barggus mii guoská sámi giela ja kultuvrra sihkkarastimii Norggas – dahká dan ahte jahkásaš lassáneapmi Sámedikki bušeahtas galggašii leat dien sturrodagas go namuhuvvon ovdelis . Sámedikki konklušuvdna , mii guoská 2003 bušehttii lea danne : Mii guoská sámi pressii erenoamážit , de lea issoras deaŧalaš oainnusin dahkat sámi preassa . Dát guoská ovdamearkka dihte boazodoallošiehtadallamiid ja eanandoallošiehtadallamiid šiehtadallanbeliid doarjagii . Seamma guoská ruđaide mat juolluduvvojit prošeavttaide ja eará doaimmaide . Dát mielddisbuktá ahte doaimmat mat gusket sámi ulbmiliidda , gáržžiduvvojit ja Sámedikkis lea váttis ipmiridit manne ráđđehus ii čuovvol dili buorebut . Duohtavuođas čájehuvvo ahte § 3-8 ja dan njuolggadusat dušše gusket davvisámegiela DAVVIN- ja SÁMÁS-kurssaide ja rávisolbmuid oahpahusorganisašuvnnaide . Ulbmil lea ahte Sámi parlamentáralaš ráđđi huksejuvvo foruman gos sámedikkit ovttas besset hábmet iežaset politihka áššiin mat gusket sámiide maiddái olggobealde rájiid . Giellabargu lea guhkesáiggi ja bistevaš bargu , ja dát guoská maiddái giellabargui ođđamállet teknologiija siskkobealde . Danne lea Sámedikki bušeahttadárbu oktiibuot kr 2 200 000 sámegiela giellabarggu dáfus mii guoská ođđamállet teknologiijii ja aktiivvalaš geavaheapmái almmolaš ja priváhta báikkiin . Dát guoská omd. boazodollui oahppofágan . Ráhkadit oahpponeavvuid rávisolbmuidoahpahussii sámegielas ja eará sámi fágain mat gusket sámegielat álbmogii . Lea dárbu almmuhit áigečállaga mii gieđahallá fáttáid mat gusket sámi mánáidgárddiid bargui ja mánáidgárddiide gos leat sámi mánát . Dasa lassin ferte juolluduvvot ruhta dutkamii mii guoská mánáidgárdesuorgái ja sámi mánáid bajásšaddaneavttuide . Guoská našuvnnalaš kulturvisttiide Dát guoská erenoamážit daidda guovlluide gos sámi giella ja kultuvra eai leat nu nannosat . Sámediggi háliida bidjat eambbo ovddasvástádusa ovttaskas girjerádjosiidda mii guoská dásseárvosaš bálvalusaid ovddideapmái maiddái sámi álbmogii sin báikkálaš servodagain . Ovdánahttit rolla sámepolitihkalaš eaktudeaddjin mii guoská dearvvašvuođa- ja sosialáššiide stáhtalaš eiseválddiid ektui . Riikkaidgaskasaš bargu galgá dáhpáhuvvat proseassaid ja prográmmaid bokte mat gusket álgoálbmogiidda riikkaidgaskasaš dásis ja rádjeguovlluid dásis , dát guoská maiddái davviiriikkalaš dássái . Riikkaidgaskasaš bargu galgá dáhpáhuvvat proseassaid ja prográmmaid bokte mat gusket álgoálbmogiidda riikkaidgaskasaš dásis ja rádjeguovlluid dásis , dát guoská maiddái davviiriikkalaš dássái . Muđui guoská dása Permanent forum čuovvuleapmi ja biologalalaš máŋggabealátvuođa konvenšuvnna čuovvoleapmi , ja maiddái WHO bargu ja eará gullevaš ON orgánat maidda Sámediggi ferte čájehit beroštumi . Sámediggi lea máŋga jagi bargan áššiiguin mat gusket minerálaresurssaid hálddašeapmái . Áššit mat gusket minerálaresurssaid hálddašeapmái leat guovddážis sihke dálá vuoigatvuođaproseassas ja konkrehta ovttaskasáššiin . Gielddat ja fylkkagielddat berrejit geavahit sámi leavgga , ja ávžžuhuvvojit ráhkadit levgennjuolggadusaid , mat gusket maiddái sámi leavggain levgemii ja levgemii sámi leavgabeivviin . Gielddat ja fylkkagielddat berrejit geavahit sámi leavgga , ja ávžžuhuvvojit ráhkadit levgennjuolggadusaid , mat gusket maiddái sámi leavggain levgemii ja levgemii sámi leavgabeivviin . Gáibadus ii guoskka mánáidgárddiide mat leat 5 sámi máná dahje unnit . ” Lága mearkkašumiin celko ahte dát lađas § 7:s ráddjejuvvo nu ahte guoská dušše sámi guovlluide , namalassii gielddaide mat gullet sámi giellalága hálddašanguvlui . Mánáidgárddiide olggobeale sámi guovlluid čujuhuvvo § 7 2. lađđasii mii guoská báikkálaš heiveheapmái , rámmaplána njuolggadusaide ja departementta jahkásaš johtučállosii Q-2 . Dát mielddisbuktá ahte Sámediggi áigu atnit rámmaplána definišuvnna vuođđun go mánáidgárddiide guoski áššit meannuduvvojit . Dát fálaldat guoská su. 980 mánnái . Dát guoská erenoamážit riddoguovlluide , julevsámi ja oarjelsámi guovlluide . Dát guoská sihke girjjiide , cd // musihkkii , videofilmmaide , dataspealuide // prográmmaide ja eará diŋggaide . Sámediggi galgá máid leat oasálaš áššiide mat gusket dáru mánáidgárddiide geat addet fálaldaga sámi mánáide , degomat guovttegielalaš veahki addit dahje eatnigielaoahpahusa doaimmain . Sámediggi ovttasbargá Mánáid- ja bearašdepartementtain ja filkkamánniámmáhiiguin das mii guoská politihkalaš mearrádusaid čuovvoleamis . Ovttasbargu guoská erenoamážit sámi mánáidgárddiide guoski beliide . Ovttasbargu guoská erenoamážit sámi mánáidgárddiide guoski beliide . Sámedikki fierpmádatsiidduin galget čađat leat ođasmahtton dieđut mat gusket sámi mánáid ja bajásšaddaneavttuide , sámi mánáidgárddiid bargiide ja mánáidgárddiide gos leat sámi mánát , ja sámi mánáid váhnemiidda . Dan dieđáhusas berrejit doaibmabijut mat gusket sámi oahpaheaddjeohppui leat oassin . Mánáid- ja bearašdepartementa árvala rekruterendieđáhusas ahte sáhttá árvvoštallot galgá go ovdaskuvlaoahpaheddjiid bálkálasahus maiddái guoskat ovdaskuvlaoahpaheddjiide geain lea sámegielgelbbolašvuohta ja barget mánáidgárddiin olggobealde doaibmabidjoguovllu . Sámediggi bidjá njuolggadusaid erenoamáš doarjja sámi mánáidgárddiide vuođđun go áššit , mat gusket mánáidgárddiide , meannoduvvojit . ” Lága mearkkašumiin celko ahte dát lađas § 7:s ráddjejuvvo nu ahte guoská dušše sámi guovlluide , namalassii gielddaide mat gullet sámi giellalága hálddašanguvlui . Mánáidgárddiide olggobeale sámi guovlluid čujuhuvvo § 7 2. lađđasii mii guoská báikkálaš heiveheapmái , rámmaplána njuolggadusaide ja departementta jahkásaš johtučállosii Q-2 . Dát mielddisbuktá ahte Sámediggi áigu atnit rámmaplána definišuvnna vuođđun go mánáidgárddiide guoski áššit meannuduvvojit . Dát fálaldat guoská su. 980 mánnái . Dát guoská erenoamážit riddoguovlluide , julevsámi ja oarjelsámi guovlluide . Dát guoská sihke girjjiide , cd // musihkkii , videofilmmaide , dataspealuide // prográmmaide ja eará diŋggaide . Sámediggi galgá máid leat oasálaš áššiide mat gusket dáru mánáidgárddiide geat addet fálaldaga sámi mánáide , degomat guovttegielalaš veahki addit dahje eatnigielaoahpahusa doaimmain . Sámediggi ovttasbargá Mánáid- ja bearašdepartementtain ja filkkamánniámmáhiiguin das mii guoská politihkalaš mearrádusaid čuovvoleamis . Ovttasbargu guoská erenoamážit sámi mánáidgárddiide guoski beliide . Ovttasbargu guoská erenoamážit sámi mánáidgárddiide guoski beliide . Sámedikki fierpmádatsiidduin galget čađat leat ođasmahtton dieđut mat gusket sámi mánáid ja bajásšaddaneavttuide , sámi mánáidgárddiid bargiide ja mánáidgárddiide gos leat sámi mánát , ja sámi mánáid váhnemiidda . Dan dieđáhusas berrejit doaibmabijut mat gusket sámi oahpaheaddjeohppui leat oassin . Mánáid- ja bearašdepartementa árvala rekruterendieđáhusas ahte sáhttá árvvoštallot galgá go ovdaskuvlaoahpaheddjiid bálkálasahus maiddái guoskat ovdaskuvlaoahpaheddjiide geain lea sámegielgelbbolašvuohta ja barget mánáidgárddiin olggobealde doaibmabidjoguovllu . Ággan dasa go ráhkaduvvo sierra sámegielat erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid doaibmaplána , lea ahte dát plána čatnasa Sámedikki eará oahpahussii guoski plánaide . NLS:s lea maid leamaš bajimus koordineren ovddasvástádus stádalaš erenoamášpedagogalaš oahpponeavvosuorggi oassálastiid gaskkas dasa mii guoská erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuide . Ulbmil lei maid oaidnit makkár vejolašvuođat ja hástalusat leat boahtteáiggis das mii guoská ođđa buolvva oahpponeavvuid ráhkadeapmái ja buvttadeapmái . Sámediggi lea deattuhan oččodit áššái guoski gelbbolašvuođa mielde ráhkadeapmái ja ásahit oktavuođaid stádalaš ja priváhta ráhkadeddjiid gaskii semináraid ja čoahkkimiid bokte . Erenoamášpedagogalaš oahpponeavvosuorggi oasálaččat vásihedje ovdal eahpečielga diliid das mii guoská ovddasvástádussii ja bargguide . Ledje unnán čielga oaivádeamit sihke resursahivvodagas ja áigumušdásis dasa mii guoskkai erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuide . Dát guoská sihke ohppiide geain leat iešguđetlágan doaibman- ja oahppanváttut ja ohppiide geain leat buorit návccat , sihke dárogielat ohppiide ja ohppiide geain lea earágielat ja kultuvrralaš duogáš , sihke nieiddaide ja bártniide . Erenoamášoahpahusa riekti lea vuođđuduvvon 5. kap Erenoamášoahppu mánáide , nuoraide ja rávisolbmuide , ja guoská mánáide geat vuos leat nuorabut oahppahusgeatnegas agi , ohppiide vuođđoskuvllas , joatkkaoahpahusas ja rávisolbmuide . Seammá guoská rávisolbmuide geain ovdal lea váilon dahje lea leamaš váilevaš vuođđoskuvlaoahppofálaldat ja dan dihte dárbbašit vuođđoskuvlaoahpu . Dát guoská : Seamma guoská rávisolbmuide geat leat beassan joatkkaohpahussii vaikko eai leat §3-1 mielde vuoigatvuođat ... Go guoská vuoigatvuohta oažžut čuokkisčálaoahpu lea láhkateaksta vuođđoskuvlaohppiide §2-14 ja joatkkaoahpahusa ohppiide §3-10 , ovttaládje : “ Čalmmehis ohppiin lea vuoigatvuohta oažžut dárbbašlaš oahpahusa čuokkisčállagii ja oahpu geavahit iešguđetlágan dárbbašlaš teknihkalaš veahkkeneavvuid . Seamma guoská ohppiide geain leat lohkan- ja čállinváttisvuođat , geaidda livččii ávkin go oahppofáttát leat jietnabáddin . Ođđa oahpahuslágain leat maid ožžon oktasaš láhkavuođu sierra kapihttala bokte erenoamášoahpu birra mii guoská buot oahpahusdásiide . Das mii guoská joatkkaoahpahussii ja dain váikkuhusain mat Reforbma 94:s leat leamaš ohppiide geat dárbbašit erenoamážit heivehuvvon oahpahusa , de ii leat dát leamaš vuoruhuvvon suorgi dássážii . Sámediggi lea ovttasbarggus gelbbolašvuođaguovddážiiguin ožžon oalle buori dieđu dálá dárbbuid birra das mii guoská čalmmehis- ja bealjehis ohppiide vuođđoskuvllas ja joatkkoahpahusas . Áigodagas 1997-2000 lea ollu geahččan vuođđoskuvlasuorgái das mii guoská erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuide sámegielat ohppiid várás . Erenoamážit dárbbašit oahpponeavvuid mat ovddidit erenoamáš kultuvrii guoski sámegielsániid , sámi njálbmehámiin ja sámi ritmmain . Ođasmahttit dieđuid čađagaskka ja oassálastit ovdánahttinprošeavttain oahpponeavvosuorggis , erenoamážit das mii guoská IKT-geavaheapmái . Dát guoská Læringssenterii , Stáhta erenoamášpedagogalaš doarjjabálvalusa iešguđet ovttadagaide , oahppogirjelágádusaide ja iešguđetlágan priváhta buvttadeddjiid gaskka . Ággan dasa go ráhkaduvvo sierra sámegielat erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuid doaibmaplána , lea ahte dát plána čatnasa Sámedikki eará oahpahussii guoski plánaide . NLS:s lea maid leamaš bajimus koordineren ovddasvástádus stádalaš erenoamášpedagogalaš oahpponeavvosuorggi oassálastiid gaskkas dasa mii guoská erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuide . Ulbmil lei maid oaidnit makkár vejolašvuođat ja hástalusat leat boahtteáiggis das mii guoská ođđa buolvva oahpponeavvuid ráhkadeapmái ja buvttadeapmái . Sámediggi lea deattuhan oččodit áššái guoski gelbbolašvuođa mielde ráhkadeapmái ja ásahit oktavuođaid stádalaš ja priváhta ráhkadeddjiid gaskii semináraid ja čoahkkimiid bokte . Erenoamášpedagogalaš oahpponeavvosuorggi oasálaččat vásihedje ovdal eahpečielga diliid das mii guoská ovddasvástádussii ja bargguide . Ledje unnán čielga oaivádeamit sihke resursahivvodagas ja áigumušdásis dasa mii guoskkai erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuide . Dát guoská sihke ohppiide geain leat iešguđetlágan doaibman- ja oahppanváttut ja ohppiide geain leat buorit návccat , sihke dárogielat ohppiide ja ohppiide geain lea earágielat ja kultuvrralaš duogáš , sihke nieiddaide ja bártniide . Erenoamášoahpahusa riekti lea vuođđuduvvon 5. kap Erenoamášoahppu mánáide , nuoraide ja rávisolbmuide , ja guoská mánáide geat vuos leat nuorabut oahppahusgeatnegas agi , ohppiide vuođđoskuvllas , joatkkaoahpahusas ja rávisolbmuide . Seammá guoská rávisolbmuide geain ovdal lea váilon dahje lea leamaš váilevaš vuođđoskuvlaoahppofálaldat ja dan dihte dárbbašit vuođđoskuvlaoahpu . Dát guoská : Seamma guoská rávisolbmuide geat leat beassan joatkkaohpahussii vaikko eai leat §3-1 mielde vuoigatvuođat ... Go guoská vuoigatvuohta oažžut čuokkisčálaoahpu lea láhkateaksta vuođđoskuvlaohppiide §2-14 ja joatkkaoahpahusa ohppiide §3-10 , ovttaládje : “ Čalmmehis ohppiin lea vuoigatvuohta oažžut dárbbašlaš oahpahusa čuokkisčállagii ja oahpu geavahit iešguđetlágan dárbbašlaš teknihkalaš veahkkeneavvuid . Seamma guoská ohppiide geain leat lohkan- ja čállinváttisvuođat , geaidda livččii ávkin go oahppofáttát leat jietnabáddin . Ođđa oahpahuslágain leat maid ožžon oktasaš láhkavuođu sierra kapihttala bokte erenoamášoahpu birra mii guoská buot oahpahusdásiide . Das mii guoská joatkkaoahpahussii ja dain váikkuhusain mat Reforbma 94:s leat leamaš ohppiide geat dárbbašit erenoamážit heivehuvvon oahpahusa , de ii leat dát leamaš vuoruhuvvon suorgi dássážii . Sámediggi lea ovttasbarggus gelbbolašvuođaguovddážiiguin ožžon oalle buori dieđu dálá dárbbuid birra das mii guoská čalmmehis- ja bealjehis ohppiide vuođđoskuvllas ja joatkkoahpahusas . Áigodagas 1997-2000 lea ollu geahččan vuođđoskuvlasuorgái das mii guoská erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuide sámegielat ohppiid várás . Erenoamážit dárbbašit oahpponeavvuid mat ovddidit erenoamáš kultuvrii guoski sámegielsániid , sámi njálbmehámiin ja sámi ritmmain . Ođasmahttit dieđuid čađagaskka ja oassálastit ovdánahttinprošeavttain oahpponeavvosuorggis , erenoamážit das mii guoská IKT-geavaheapmái . Dát guoská Læringssenterii , Stáhta erenoamášpedagogalaš doarjjabálvalusa iešguđet ovttadagaide , oahppogirjelágádusaide ja iešguđetlágan priváhta buvttadeddjiid gaskka . Dieđáhus guoská ráđi doaimmaide 1998 čakčamánu 7. beaivvi rájes skábmamánu 13. beaivvi rádjai . Sámediggeráđđi áigu sierra reivves vástidit gaŋaldaga mii guoská Sámediggeráđi mearkkašumi ja reivve meannudeapmái ruovttoluotta váikkohusa birra lotnolasealáhusbargiid ektui 1996:s. Namuhuvvon čielggadusas lea gal árvvoštallon ášši mii guoská hálddahusaid vejolaš oktiičatnamii . Jos ii gávdno regulerenplána dahje jos plána ii guoskka sisavuodjengeainnuide riikka- ja fylkkageainnus , de ferte oaŋŋut lobi geaidnokantuvrras dahje geaidnohoavddas ovdal go dákkár geainnu beassá hukset dahje geavahit . Geaidnolága 1996 suoidnemánu rievdadusaid mielde lea prinsihppa mii guoská mearridanváldái ja váidalanásahussii šaddan čielgaseabbon . Dan oktavuođas lea vuogas ovddidit ášši mii guoská Chile eamiálbmogiid dillái , erenoamáŋit Mapuche-álbmogii mii lea garrasepmosit vaháguvvon dulvadeami geaŋil . Mii guoská čuoggái 2.3 Oahpahusáššit , de áigu NSR:a sámediggejoavku čujuhit , ahte sámiid oahpahus olggobealde sámi oahppoplána doaibmaguovllu lea eahpečielggas ja dat buktá stuorra hástalusaid Sámediggái . Dát guoská omd. oahpahusa organiseremii ja sámegiela geavaheapmái gulahallangaskaoapmefágan jos galgá juksat mihttomeari doaimmalašguovttegielalašvuođa hárrái maiddái dáin guovlluin . Golggotmánu 26. b. 1998 reive Sámedikkis Ájai guoská doaibmadoarjaga ohcama biehttaleapmái Miessemánu 14. b. 1998 reive Ájas Sámediggái guoská sámi kulturmuitogáhttemii Čálus Nordlys-áviissas mii guoská Meahccekomišuvnna meannudeapmái Olmmáivákkis Gáivuonas - « Gos lea Sámediggi » ? Guovddášbellodaga sámediggejoavku lea guovtte geardde ovddidan ášši mii guoská NVE čázadathuksenplánaide Norlánddas , mašimuš čakčamánu dievasčoahkkimis . Guovddášbellodaga sámediggejoavku oaivvildda ahte dát máhttu galggašii nanusmahttit gáibádusa mii guoská ođđa ja ollislaš váikkuhusárvvoštallamiidda // - iskkademiide . Áigut baicce vuoruhit barggu mii guoská Sámi ovddidanfoandda strategalaš ealáhusplánii , maid Sámediggi lea mearridan . Mii guoská cealkámušaide válddi sirdima birra Sámediggái , de lea ráđi áddejupmi dat , ahte váldesirdinproseassas ii leat leamaš dat johtu maid leat vuordán . Dat lea hui čielggas ahte dát guoská sámi vuoigatvuođaide . Guovddášbellodaga sámediggejoavku ballá ahte ortnet mii guoská buohccidivššohatsajiide Finnmárkkus sáhttet heaittihuvvot . Dát guoská erenoamáŋit dilálašvuođaide maid buohccidivššohagat dávjá hálddašit . a ) Prošeaktaruđaid sáhttet ohcat gielddat , fylkkagielddat , almmolaš institušuvnnat , organisašuvnnat ja fitnodagat maid doaibma guoská sámi álbmogii dahje bargiide geat fállet dearvvasvuođabálvalusaid sámi álbmogii . Dát guoská maiddái javohisvuođa geatnegasvuođa rihkkumii , jos vuostáiváldi prošeavtta bokte lea oŋŋon peršuvnnalaš dieđuid dahje boahtán diehtit eará beliid mat gullet jávohisvuođa geatnegasvuhtii . a ) Prošeaktaruđaid sáhttet ohcat gielddat , fylkkagielddat , almmolaš institušuvnnat , organisašuvnnat ja fitnodagat maid doaibma guoská sámi álbmogii dahje bargiide geat fállet dearvvasvuođabálvalusaid sámi álbmogii . Dát guoská maiddái javohisvuođa geatnegasvuođa rihkkumii , jos vuostáiváldi prošeavtta bokte lea oŋŋon peršuvnnalaš dieđuid dahje boahtán diehtit eará beliid mat gullet jávohisvuođa geatnegasvuhtii . Nubbi eará gaŋaldat lea man guhkás galgá prinsihppa mii guoská stáhtii riektiduddjonorganisašuvdnan mannat álbmoga iešmearridanprinsihpa ovddabeallái . Guovddáŋin dás leat 1966 guokte ON- konvenšuvnna main lea seammalágan 1. artihkkal , mii guoská iešmearridanvuoigatvuhtii . Nugo máilmmi eamiálbmogat , de leat sápmelaččat ge čuoččuhan ja áigot ain čuoččuhit ahte iešmearridanvuoigatvuohta guoská maiddái máilmmi eamiálbmogiidda , ja máilmmi servodat ferte dan dohkkehit . Eatnan- ja čáhcevuoigatvuođagaŋaldat guoská danin čiekšalepmosit sámi kultuvrra ávnnaslaš vuođu suodjaleapmái ja ovddideapmái viiddis áddejumiin . Sámediggi galgá ieš váikkuhit dan ahte sisrievttálaš ja gaskariikkalaš riektinjuolggadusat ja prinsihpat mat gusket eamiálbmogiidda , oŋŋot positiivvalaš ja boahtteáigái guoski sisdoalu . Sámediggi galgá ieš váikkuhit dan ahte sisrievttálaš ja gaskariikkalaš riektinjuolggadusat ja prinsihpat mat gusket eamiálbmogiidda , oŋŋot positiivvalaš ja boahtteáigái guoski sisdoalu . Jos Sámediggi galgá sáhttit oaŋŋut dákkár saji , de ferte diggi oaŋŋut doarvái válddi áššiin mat gusket riikka sámiide . Seamma prinsihppa ferte guoskat maiddái eará lágaide main lea mearkkašupmi sámi vuoigatvuođaide . Čujuhit earret eará čilgekeahtes gaŋaldagaide mat gusket eanavuoigatvuođaide , ja geatnegasvuhtii vieŋŋat ráđiid ja ráđđádallat . Šiehtadallangeatnegasvuođa ferte hukset nu ahte dat guoská buot áššiide maidda Sámedikki ieŋas mielas lea dárbu , muhto erenoamáŋit lea lunddolaš deattuhit áššiid mat gusket váldái ja ekonomiijai . Šiehtadallangeatnegasvuođa ferte hukset nu ahte dat guoská buot áššiide maidda Sámedikki ieŋas mielas lea dárbu , muhto erenoamáŋit lea lunddolaš deattuhit áššiid mat gusket váldái ja ekonomiijai . Plánaproseassat lágiduvvojit nu ahte orgánat main leat barggut mat gusket resursageavaheapmái , gáhttendoaimmaide , huksemiidda dahje sosiálalaš ja kultuvrralaš ovdáneapmái , leat geatnegahtton searvat ja leat aktiivvalaččat mielde . Erenoamáŋit lea dehálaš geahčadit sámegiela dili dain guovlluin maidda sámelága giellanjuolggadusat eai guoskka dál . Dát guoská oahppoplánaide , oahpponeavvuide , oahpahusvugiide ja oahpaheaddjiid ohppui . Mánát ja nuorat galget oahppat dan barggu birra maid nissonolbmot leat dahkan sohkebeliid dásseárvvu bealušteami oktavuođas , ja sáhttit digáštallat čuolmmaid mat gusket dásseárvui sámi servodagas , eará eamiálbmotservodagain ja muđui máilmmis . Sámi skuvllas galgá maiddái leat oktasaš sisdoallu - máhtolašvuohta , árbevierut ja árvvut mat leat dehálaččat sámi oktavuhtii ja mat gusket sámi dábálaš čuvgehussii . Ođđa oahpahuslágas lea sámi guovlu definerejuvvon ná : « sámi hálddašanguovlu sámelága § 3-1 vuođul , ja eará gielddat dahje gielddaid oasit láhkaásahusaid vuođul maid Gonagas stáhtaráđis lea mearridan maššá go Sámediggi ja dat gielddat ja fylkkagielddat maidda ášši guoská leat beassan buktit cealkámuša » . #ILL Dát mearkkaša earret eará dan ahte lassin seaiva davviriikkalaš perspektiivii galget doaimmat guoskat maiddái sámiide ruoššabealde . Dát guoská sihke sámi kulturviesuide , museáide ja sullasaš ásahusaide . Dát guoská sihke kulturviesuide sámi guovddáŋin iešguđetlágan doaimmaiguin ja museávisttiide . Duohta vejolašvuohta sihkkarastit ja ovddidit ieŋas kultuvrra ii guoskka dušše ideálalaš kulturgaskkustemiide , nugo oahpahussii , girjjálašvuhtii , gillii dahje dáidagii , muhto maiddái luondduresurssaid geavaheapmái ja ealáhusbargguide mat leat dehálaččat kulturvuđđui . Sámediggi deattuha Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusa čuovvoleami Finnmárkku ektui , ja dasto barggu čuovvoleami , mii guoská eará árbevirolaš sámi guovlluide . Dán oktavuođas lea dehálaš heivehit ovttaskas áššiid meannudeami dain áššiin mat gusket sámiide eanet go ovtta riikkas dahje sámiide álbmogin , ovddidit praktihkalaš ovttasbargovugiid álbmotválljen orgánaid gaskka buot surggiin gokko lea lunddolaš , ja láhčit dilálašvuođaid dasa ahte sámit sáhttet ovddidit oktasaš oainnuid ja ahte sii sáhttet leat oktasaččat ovddastuvvon davviriikkalaš ja riikkaidgaskasaš orgánain . Dát guoská sihke ekspeartajoavkku nammadeapmái ja mandáhta hábmemii viidáset , ja dasto posišuvnnaid ektui vejolaš šiehtadallanbarggus maššá . Erenoamáš dehálaš lea dan dahkat gaŋaldagaid oktavuođas mat gusket eatnamiid ja resurssaid hálddašeapmái . iešmearridanvuoigatvuohta guoská maiddái máilmmi eamiálbmogiidda , ja máilmmi servodat ferte dan dohkkehit . Das lea maiddái dárlilaston dat ahte konvenšuvdna guoská eamiálbmogiidda Guoská go dat buot guovlluide gos sámit árbevirolaččat leat ássan ? Min vuolggasadji lea mii guoská doahpagiidda sámi oamastan- ja geavahusriekti , ahte dáid sisdoalu ferte čilget earret eará dan bokte , ahte ráhkaduvvo konkrehta sisdoallu eanavuoigat-vuođamearrádusaide mat leat ILO-konvenšuvnnas nr. 169 , ja daid duođalaš vuoigatvuođaide mat leat leamaš , muhto mat leat garvojuvvon eiseválddiid ovddeš áiggi vulosdeaddi guottuid bokte sámi geavahusa ektui . Sámediggeplána meannudeamis lea dehálaš čállit nu ahte čielgaseabbo čujuhuvvo ahte sámi oahppoplánat ollu gielddain gusket maiddái ii-sámi oahppiide . Mii guoská dasa ahte sámit stivrejit ja bearráigehččet doaimma lea riekta . #ILL Mii guoská dasaahte Sámediggi searvá ealáhusšiehtadusšiehtadallamiidda , berre sihkkojuvvot . #ILL Mii guoská daid sáivačáhceekologálaš geahčademiide guollenáliid dási birra ( s. 29 , 6. teakstaoassi ) , de lea min mielas váttis oaidnit ahte oktavuođat leat nu ovttagaslaččat mii orru oaivvilduvvomin . Čuo. 5.3.2 , 8. teakstaoassi : Maššá vuosttaš cealkaga lasihuvvo : « Dát guoská maiddái sámegiella 1. giellan ja sámegiella 2. giellan fágaplánaid geavaheapmái dán guovllu olggobealde . Nubbi eará gaŋaldat lea man guhkás galgá prinsihppa mii guoská stáhtii riektiduddjonorganisašuvdnan mannat álbmoga iešmearridanprinsihpa ovddabeallái . Guovddáŋin dás leat 1966 guokte ON- konvenšuvnna main lea seammalágan 1. artihkkal , mii guoská iešmearridanvuoigatvuhtii . Nugo máilmmi eamiálbmogat , de leat sápmelaččat ge čuoččuhan ja áigot ain čuoččuhit ahte iešmearridanvuoigatvuohta guoská maiddái máilmmi eamiálbmogiidda , ja máilmmi servodat ferte dan dohkkehit . Eatnan- ja čáhcevuoigatvuođagaŋaldat guoská danin čiekšalepmosit sámi kultuvrra ávnnaslaš vuođu suodjaleapmái ja ovddideapmái viiddis áddejumiin . Sámediggi galgá ieš váikkuhit dan ahte sisrievttálaš ja gaskariikkalaš riektinjuolggadusat ja prinsihpat mat gusket eamiálbmogiidda , oŋŋot positiivvalaš ja boahtteáigái guoski sisdoalu . Sámediggi galgá ieš váikkuhit dan ahte sisrievttálaš ja gaskariikkalaš riektinjuolggadusat ja prinsihpat mat gusket eamiálbmogiidda , oŋŋot positiivvalaš ja boahtteáigái guoski sisdoalu . Jos Sámediggi galgá sáhttit oaŋŋut dákkár saji , de ferte diggi oaŋŋut doarvái válddi áššiin mat gusket riikka sámiide . Seamma prinsihppa ferte guoskat maiddái eará lágaide main lea mearkkašupmi sámi vuoigatvuođaide . Čujuhit earret eará čilgekeahtes gaŋaldagaide mat gusket eanavuoigatvuođaide , ja geatnegasvuhtii vieŋŋat ráđiid ja ráđđádallat . Šiehtadallangeatnegasvuođa ferte hukset nu ahte dat guoská buot áššiide maidda Sámedikki ieŋas mielas lea dárbu , muhto erenoamáŋit lea lunddolaš deattuhit áššiid mat gusket váldái ja ekonomiijai . Šiehtadallangeatnegasvuođa ferte hukset nu ahte dat guoská buot áššiide maidda Sámedikki ieŋas mielas lea dárbu , muhto erenoamáŋit lea lunddolaš deattuhit áššiid mat gusket váldái ja ekonomiijai . Plánaproseassat lágiduvvojit nu ahte orgánat main leat barggut mat gusket resursageavaheapmái , gáhttendoaimmaide , huksemiidda dahje sosiálalaš ja kultuvrralaš ovdáneapmái , leat geatnegahtton searvat ja leat aktiivvalaččat mielde . Erenoamáŋit lea dehálaš geahčadit sámegiela dili dain guovlluin maidda sámelága giellanjuolggadusat eai guoskka dál . Dát guoská oahppoplánaide , oahpponeavvuide , oahpahusvugiide ja oahpaheaddjiid ohppui . Dát guoská maiddái sámegiella 1. giellan ja sámegiella 2. giellan fágaplánaid geavaheapmái dán guovllu olggobealde . Mánát ja nuorat galget oahppat dan barggu birra maid nissonolbmot leat dahkan sohkebeliid dásseárvvu bealušteami oktavuođas , ja sáhttit digáštallat čuolmmaid mat gusket dásseárvui sámi servodagas , eará eamiálbmotservodagain ja muđui máilmmis . Sámi skuvllas galgá maiddái leat oktasaš sisdoallu - máhtolašvuohta , árbevierut ja árvvut mat leat dehálaččat sámi oktavuhtii ja mat gusket sámi dábálaš čuvgehussii . Ođđa oahpahuslágas lea sámi guovlu definerejuvvon ná : « sámi hálddašanguovlu sámelága § 3-1 vuođul , ja eará gielddat dahje gielddaid oasit láhkaásahusaid vuođul maid Gonagas stáhtaráđis lea mearridan maššá go Sámediggi ja dat gielddat ja fylkkagielddat maidda ášši guoská leat beassan buktit cealkámuša » . #ILL Dát mearkkaša earret eará dan ahte lassin seaiva davviriikkalaš perspektiivii galget doaimmat guoskat maiddái sámiide ruoššabealde . Dát guoská sihke sámi kulturviesuide , museáide ja sullasaš ásahusaide . Dát guoská sihke kulturviesuide sámi guovddáŋin iešguđetlágan doaimmaiguin ja museávisttiide . Duohta vejolašvuohta sihkkarastit ja ovddidit ieŋas kultuvrra ii guoskka dušše ideálalaš kulturgaskkustemiide , nugo oahpahussii , girjjálašvuhtii , gillii dahje dáidagii , muhto maiddái luondduresurssaid geavaheapmái ja ealáhusbargguide mat leat dehálaččat kulturvuđđui . Sámediggi deattuha Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusa čuovvoleami Finnmárkku ektui , ja dasto barggu čuovvoleami , mii guoská eará árbevirolaš sámi guovlluide . Dán oktavuođas lea dehálaš heivehit ovttaskas áššiid meannudeami dain áššiin mat gusket sámiide eanet go ovtta riikkas dahje sámiide álbmogin , ovddidit praktihkalaš ovttasbargovugiid álbmotválljen orgánaid gaskka buot surggiin gokko lea lunddolaš , ja láhčit dilálašvuođaid dasa ahte sámit sáhttet ovddidit oktasaš oainnuid ja ahte sii sáhttet leat oktasaččat ovddastuvvon davviriikkalaš ja riikkaidgaskasaš orgánain . Dát guoská sihke ekspeartajoavkku nammadeapmái ja mandáhta hábmemii viidáset , ja dasto posišuvnnaid ektui vejolaš šiehtadallanbarggus maššá . Áššit mat gusket fondii biddjojuvvojit njuolga foanddastivrra ovdii . Áššit mat gusket fondii biddjojuvvojit njuolga foanddastivrra ovdii . Jávkamin ii lohkko doaibma mii guoská Sámedikki dievasčoahkkimii . Dát buhtadus guoská čoahkkimiidda // ovddasteapmái sis- ja olgoriikkas . Dát guoská maiddái mátkkiide ovdanruoktot . Doaimmaid oktavuođas mat leat čilgejuvvon čuoggáin 2.1 , 2.6 ja 4.0 sáhttá máksit duođaštuvvon goluid ovddas mat gusket ovddasmorašbargui ( jos omd. dikšu buohcciid , boarrásiid dahje doaibmavádjetolbmuid ) daid máksomeriid mielde mat goas ain gustojit stáhtas ( vrd. čuoggá 7.08 ) . Sámediggi galgá dan vuođul mii bajábealde lea namuhuvvon ovddidit ođđa prinsihpa mii guoská bissovaš buhtadussii ja čoahkkinbuhtadussii . Jávkamin ii lohkko doaibman mii guoská Sámedikki dievasčoahkkimii . Dát buhtadus guoská čoahkkimiidda // ovddasteapmái sis- ja olgoriikkas . Dát guoská maiddái mátkkiide ovdanruoktot . Doaimmaid oktavuođas mat leat čilgejuvvon čuoggáin 2.1 , 2.6 ja 4.0 sáhttá máksit duođaštuvvon goluid ovddas mat gusket ovddasmorašbargui ( jos omd. dikšu buohcciid , boarrásiid dahje doaibmavádjetolbmuid ) daid máksomeriid mielde mat goas ain gustojit stáhtas ( vrd. čuoggá 7.08 ) . Doaimmat mat gusket johtalussii ja danláganiidda galget jos daid birra šaddá sáhka digaštallot earenoamáŋit sámiid organisašuvnnaiguin . Boađus das lea ahte boazodolloovttadagat geaidda dát guoská eai sáhte atnit árbevirolaš johtingeainnuid ja šaddet de guođohit viidábut go dábálaččat . Sámediggi čujuha ahte láhkaaddinreguleremat mat gusket vuovdimii ja háhkamii luonddugeađgeroggamiid oktavuođas leat váilevaččat . Industriijakonsešuvdnaláhka han addá vejolašvuođa bidjat konsešuvdnaeavttuid mat galget leat buorrin dan báikegoddái masa ášši guoská . Muhto dákkár solidaritehta ferte maid guoskat nuppi beallái . Eai prinsihppalaš vuoigatvuođaáššit eai ge sámiid dárbbut geaidda sisabahkkemat gusket gieđahallo nu go livčče ágga vuordit dál . Doaibmačoahkkin ( eanadoalloministar ) sáhttá mearrridit ja buktit njuolggadusaid ja gohččumiid buot áššiin mat gusket Statsskog:ii , ja ferte vástidit Stuorradiggái dain áššiin mat leat meannuduvvon doaibmačoahkkimis . Doaimmat mat gusket johtalussii ja danláganiidda galget jos daid birra šaddá sáhka digaštallot earenoamáŋit sámiid organisašuvnnaiguin . Boađus das lea ahte boazodolloovttadagat geaidda dát guoská eai sáhte atnit árbevirolaš johtingeainnuid ja šaddet de guođohit viidábut go dábálaččat . Sámediggi čujuha ahte láhkaaddinreguleremat mat gusket vuovdimii ja háhkamii luonddugeađgeroggamiid oktavuođas leat váilevaččat . Kapihtal guoská Sámi kulturmuitoráđi bargosisabođuide maid leat meroštallan dahkat 529.000,- kr. ja eará feara makkár sisaboađuide maid leat meroštallan dahkat 77.000,- kr. 1998:s lei sisaboahtogáibádus 591.000,- kr. Sámi kulturorganisašuvnnaid doarjjaortnega postii 52.4 gullet doarjja dáiddáriid organisašuvnnaide , doarjja sámi valáštallamii ja doarjja sámi organisašuvnnaide maidda ii guoskka sámi váldoorganisašuvnnaid doarjja . Eará eavttut mat gusket ruhtajuolludeapmái bargovugiid , raporterema , jed. dáfus , oidnojit Sámedikki juolludusreivviin iešguđet fágaráđđái . Dát guoská maid ođđa kontoplána ja poastastruktuvrra ásaheapmai go sirdit 50-postii . Mii guoská čilgehussii ráđi árvalusas , de čujuhit čuoggái 2 , sámi sátnebášku , gokko čuoŋŋuhuvvo čuoggás 2 ahte Sámi giellaráđđi poasttas 01 lea nanosmahttojuvvon 1 milj. kruvnnuin . Mii guoská Gáivuona ja Porsášggu giellaguovddáŋiid ruđaide , de leat goappašat guovddáŋat ohcan giellaráđis prošeaktaruđaid . Eavttuhusas , mii guoská juolludusaide Sámedikki ieŋas bušeahta olggobealde leai sávaldahkan , ahte 1999:s lasihuvvo doarjja sámi áviissaide 9.900.000,- kruvdnui . Kapihtal guoská Sámi kulturmuitoráđi bargosisaboađuide maid leat meroštallan dahkat 529.000,- kr. ja eará feara makkár sisaboađuide maid leat meroštallan dahkat 77.000,- kr. 1998:s lei sisaboahtogáibádus 591.000,- kr. Sámi kulturorganisašuvnnaid doarjjaortnega postii 52.4 gullet doarjja dáiddáriid organisašuvnnaide , doarjja sámi valáštallamii ja doarjja sámi organisašuvnnaide maidda ii guoskka sámi váldoorganisašuvnnaid doarjja . Eará eavttut mat gusket ruhtajuolludeapmái bargovugiid , raporterema , jed. dáfus , oidnojit Sámedikki juolludusreivviin iešguđet fágaráđđái . Dát guoská maid ođđa kontoplána ja poastastruktuvrra ásaheapmai go sirdit 50-postii . Dát guoská Saemien Sijtii , Sijti Jarngii ja Varjjat Sami Museái , ja lassin dasa lea Ája sámi guovddáš ásahuvvon ja ferte oaŋŋut doaibmadoarjaga . Rievdaduvvon rámmaeavttut gusket dán golmma dillái : Rievdaduvvon rámmaeavttut gusket dán golmma dillái : Danin ferte rievdadit njuolggadusaid nu ahte fitnodagaide mat oŋŋot almmolaš doaibmadoarjaga sámegiela , kultuvrra ja servodateallima ovddideapmái , ii guoskka dát njuolggadus . Dát guoská Saemien Sijtii , Sijti Jarngii ja Varjjat Sami Museái , ja lassin dasa lea Ája sámi guovddáš ásahuvvon ja ferte oaŋŋut doaibmadoarjaga . Danin ferte rievdadit njuolggadusaid nu ahte fitnodagaide mat oŋŋot almmolaš doaibmadoarjaga sámegiela , kultuvrra ja servodateallima ovddideapmái , ii guoskka dát njuolggadus . I. Dieđáhus guoská Sámediggeráđi doaimmaide 1999 miessemánu 19. b. rájes čakčamánu 17. b. rádjai . Sámediggi lea mášgii ovddidan departementii oainnuid mat gusket gielddaid ekonomiijai guovttegielalaš oahpahusa geaŋil ja oahpahusa geaŋil sámi oahppoplána mielde . Dieđáhus guoská Sámediggeráđi doaimmaide 1999 čakčamánu 18. b. rájes skábmamánu 12. b. rádjai . Dat guoská ráhkkanemiide ja searvamiidda eamiálbmotjulggaštusa bargojoavkkus . Dát guoská ollislaš oahpahusdilálašvuhtii vuođđo- ja joatkkaskuvllas . Evalueren guoská goappašiid oahppoplánaide , sihke dáru ja sámi , ja guoskkahallá organiserema ja sisdoalu . Norgga , Ruoŧa ja Suoma sámedikkiid presideanttat ledje bovdejuvvon álggahit seminára sáhkavuoruin « dutkan ja dutkama organiseren mii guoská sápmelaččaide ja sámi beroštumiide , árvui ja boahtteáigevejolašvuođaide » . Sámi kulturráđđi lea delegeren hálddahussii válddi mieđihit ohcamiidda main ii leat duođi eanet eahpádus , 30 000 kr. rámma siskkabealde , ja válddi biehttalit ohcamiid main ii leat duođi eanet eahpádus dahje masa gustovaš njuolggadusat ja geavahus eai guoskka , vrd. kulturráđi mearrádusa áššis 50/95/50 . Dát friijavuohta guoská maid buot earáide geain livčče oainnut bargguide maid Sámedikki iešguđet lávdegottit dahket . #ILL Go guoská dasa ahte dárbbaša go jienastit beali dahje vuostá , de čujuhii čoahkkinjođiheaddji dasa mii čuoŋŋu Čoahkkinortnega § 12 - Jienastanortnet ( Buot čoahkkima áirasiin lea geatnegasvuohta jienastit jogo vuostái dahje beale § 14 a ja b vuođul go jienastuvvo ) . Dát guoská earret eará dan negatiivvalaš ovdáneapmái mii čuohcá uhccimus fatnasiid vejolašvuhtii bivdit guoli . Dát guoskkai sihke jođihan- ja ovddidandoarjjaortnegii . Bearráigeahččanlávdegoddi čujuha ahte boahtteáiggis , go galgá juksat dieđuiguin vejolaš doarjjavuostáiváldiid , livččii vuogas ahte Sámediggi dahká mearrádusaidis áššiin mat gusket njuolggadusaid rievdadusaide dahje vástesaččaide , guovvamánus dahje miessemánus . Dát guoskkai sihke jođihan- ja ovddidandoarjjaortnegii . Bearráigeahččanlávdegoddi čujuha ahte boahtteáiggis , go galgá juksat dieđuiguin vejolaš doarjjavuostáiváldiid , livččii vuogas ahte Sámediggi dahká mearrádusaidis áššiin mat gusket njuolggadusaid rievdadusaide dahje vástesaččaide , guovvamánus dahje miessemánus . Evttohuvvon lasáhusat guske sihke Sámedikki ieŋas bušehttii ja sámi doaibmabijuide olggobealde kapihttala 540 . Dát nanosmahttá vuosttaŋettiin bibliotehka- ja diehtojuohkin ovttadaga ásaheami Sámedikki meannudan plánaid mielde mat gusket Sámi Sierrabibliotehka sirdimii Sámediggái . Poasta lea doaimma ieŋas goluid várás mat gusket oahpponeavvuid ovddideapmái . Poastta 55.3 geavaha Sámediggeráđđi , ja dat lea juolludus maid Sámediggeráđđi jahkásaččat geavaha sierralágan smávva prošeavttaide ja doaibmabijuide maiddá eará Sámedikki doarjjaortnegat eai guoskka . Mii guoská tearbmabargui , de jáhkkit ahte eai leat eahpádusat das ahte dán barggu ferte joatkit . Doaimmaid oktavuođas , čilgejuvvon čuoggáin 2.1 , 2.6 ja 4.0 sáhttá máksit duođaštuvvon goluid ovddas mat gusket ovddasmorašbargui ( jos omd. dikšu buohciid , boarrásiid dahje doaibmavádjetolbmuid ) daid máksomeriid mielde mat goas ain gustojit stáhtas.(loahppaoassi dán čuoggás sihkkojuvvo ) Evttohuvvon lasáhusat guske sihke Sámedikki ieŋas bušehttii ja sámi doaibmabijuide olggobealde kapihttala 540 . Dát nanosmahttá vuosttaŋettiin bibliotehka- ja diehtojuohkin ovttadaga ásaheami Sámedikki meannudan plánaid mielde mat gusket Sámi Sierrabibliotehka sirdimii Sámediggái . Poasta lea doaimma ieŋas goluid várás mat gusket oahpponeavvuid ovddideapmái . Poastta 55.3 geavaha Sámediggeráđđi , ja dat lea juolludus maid Sámediggeráđđi jahkásaččat geavaha sierralágan smávva prošeavttaide ja doaibmabijuide maiddá eará Sámedikki doarjjaortnegat eai guoskka . Jos dálá 6 kulturvissui maidda ortnet guoská , galgá sihkkarastit govttolaš doaimma , de ferte Sámediggi váldit stuorát ovddasvástádusa investerema dáfus . Danne ferte rievdadit njuolggadusaid nu ahte fitnodagagaide mat oŋŋot almmolaš doarjaga sámi giela , kultuvrra ja servodateallima ovddideapmái , eai guoskka dát njuolggadusat . lassioahpahus mii guoská sámi fágaide galgá nannejuvvot Jos dálá 6 kulturvissui maidda ortnet guoská , galgá sihkkarastit govttolaš doaimma , de ferte Sámediggi váldit stuorát ovddasvástádusa investerema dáfus . Danne ferte rievdadit njuolggadusaid nu ahte fitnodagagaide mat oŋŋot almmolaš doarjaga sámi giela , kultuvrra ja servodateallima ovddideapmái , eai guoskka dát njuolggadusat . lassioahpahus mii guoská sámi fágaide galgá nannejuvvot Hoahpuhit barggu mii guoská Sámedikki vuollásaš ráđiid organiseremii , ja daid bargguide ja doaimmaide Sámedikki doarjjaortnegiid struktuvrrain fárrolaga . Sii galget nu guhkás go vejolaš leat eret dain fylkkain maidda Riikaoasselávdegoddi guoská . Hoahpuhit barggu mii guoská Sámedikki vuollásaš ráđiid organiseremii , ja daid bargguide ja doaimmaide Sámedikki doarjjaortnegiid struktuvrrain fárrolaga . Sii galget nu guhkás go lea vejolaš leat eret dain fylkkain maidda Riikaoasselávdegoddi guoská . Sámediggi atná eanemus riektan buktit mearkkašumiid daid áššiide mat gusket eanemusat sámi álbmogii . Mii guoská duopmáriid maššáoahpahussii , de lea Sámedikki mielas buorre go ovddiduvvojit fálaldagat maiguin buorida máhtolašvuođa sámi diliid , kultuvrra , riekteáddejumiid , jna. birra . Sámediggi atná eanemus riektan buktit mearkkašumiid daid áššiide mat gusket eanemusat sámi álbmogii . Mii guoská duopmáriid maššáoahpahussii , de lea Sámedikki mielas buorre go ovddiduvvojit fálaldagat maiguin buorida máhtolašvuođa sámi diliid , kultuvrra , riekteáddejumiid , jna. birra . Dasto čuoŋŋu ahte « ferte leat duođálaš dásseárvu guovtti álbmoga olbmuid gaskka , dáŋaid ja sápmelaččaid gaskka go guoská dasa ahte oaŋŋut ieŋaset riekteáššiid meannuduvvot duopmostuoluin . #ILL » Sámediggi doarju dan dulkoma mii guoská stáhta geatnegasvuođaide áibbas ollásit . Duopmostuollokomišuvdna lea čielggadusastis oaidnán ahte geavaheaddjiid luohttámušas duopmostullui lea mearkkašupmi , ja namuha das maiddái erenoamáš beliid das mii guoská sámi álbmoga luohttámuššii dáŋa duopmostuoluide . Dat vihtta gieldda Finnmárkkus maidda giellanjuolggadusat gusket , gullet golmma sierra fálddi kantuvrii mat leat olggobealde giellahálddašanguovllu . Bargiidbellodaga joavku doarju Sámediggeráđi árvvoštallama mii guoská NOU:ii 1999:22 — Duopmostuoluid birra vuosttas instánsan . Go guoská duopmostuolu lokaliseremii , de oaidná joavku ahte Sámediggeráđđi ovddida guokte árvalusa , Kárášjoga ja Guovdageainnu . Deatnu ja Porsášgu orrot áibbas čielgasit vuoittáhallan go guoská dán lágan ásahemiide . Dasto čuoŋŋu ahte « ferte leat duođálaš dásseárvu guovtti álbmoga olbmuid gaskka , dáŋaid ja sápmelaččaid gaskka go guoská dasa ahte oaŋŋut ieŋaset riekteáššiid meannuduvvot duopmostuoluin . #ILL » Sámediggi doarju dan dulkoma mii guoská stáhta geatnegasvuođaide áibbas ollásit . Duopmostuollokomišuvdna lea čielggadusastis oaidnán ahte geavaheaddjiid luohttámušas duopmostullui lea mearkkašupmi , ja namuha das maiddái erenoamáš beliid das mii guoská sámi álbmoga luohttámuššii dáŋa duopmostuoluide . Dat vihtta gieldda Finnmárkkus maidda giellanjuolggadusat gusket , gullet golmma sierra fálddi kantuvrii mat leat olggobealde giellahálddašanguovllu . Bargiidbellodaga Sámediggejoavku oaivvilda ahte dásseárvoláhka guoská , ja dan ferte gozihit buot almmolaš oktavuođain , maiddái Sámedikkis . Duodjeoahpahuskántuvra - nuortan álggahuvvui geassemánus 1992 , ja guoská Mátta-Várjjaga , Unjárgga , Deanu ja Kárášjoga gielddaide . Sámediggeráđis lea dieđusge seammalágan fuolla go gažadeaddjiinge , mii guoská mánáidgárdefálaldahkii sámi mánáide - erenoamážit guovlluin gos sámegiella lea heajos dilis . Guoská Labergdalenii : - Gokko lea Labergdalenis rádji ? Dát čielggadusbargu galgá čađahuvvot dainna duogážin ahte guovlu lea mávssolaš boazodollui ja lullisámi kultuvrii , ja maiddái vai ožžot obalaš árvvoštallama das mo viiddideapmi guoská dáidda ealáhusaide . Gažaldat guoská stivraovddastussii sámi institušuvnnain . Dasa mii obalaččat guoská našuvnnalaš kulturásahusaid stivrraide maid Sámediggi lea nammadan , čujuhit mii Sámedikki mearrádussii áššis 23/96/23 , Sámi kulturviesuid oktasaš plána , mas diggi ea. ea. lea mearridan : Sámedikkis lea seamma oaidnu go lávdegottisge ahte leat ollu sierralágan beroštumit mat gusket Sámedikki ovddastussii daid eará sámi kulturinstitušuvnnaid // kulturguovddážiid stivrenorgánain . Mii fuopmášuhttit dattetge ahte Ráđđehus Kulturdepartemeantta bokte lea biehttalan Sámedikki árvalusa mo doaimmaid juogadit , dasa mii guoská sámi kulturásahusaid ja - guovddážiid jođiheapmái , ja seammás maiddái biehttala dikki našuvnnalaš sámi kulturásahusaide eavttuhusa . Dát guoská buot luonddu čázádagaide . Ferte namuhuvvot ahte okta guollejávri Gildeskål gielddas , maid lea lihkostuvvan kultiveret mii guoská jávrri dápmot- ja rávdonállái , galgá dál dulvaduvvot 29,1 mehteriin . Lea hui imašlaš dulvadit guovlluid mat gusket sámi beroštumiide hui garrasit , aiddo dál ovdal go sámi riektedilit čielggaduvvojit guovllus . Dasa mii guoská konkrehta čáhcefápmoviiddidemiide Beiarn , Gildeskål ja Skjærstad gielddain , lea Sámediggi Sámi kulturmuitráđi bokte leamaš mielde bidjamin eavttuid váikkuhusiskkadančielggadussii viiddidemiid oktavuođas . Ášši guoská bajásšaddamii , skuvlii ja oahpahussii julevsámi guovlluin . Digáštallamat berrejit ea.ea. guoskat politioahpahusa sisabeassamii , organiseremii , resursageavaheapmái ja gelbbolašvuhtii , ja bargorutiinnaid geavaheapmái , ja maiddái sierra sámi duopmostuolu ja sierra sámi politimeastárdoaimma ásaheapmái . Plána- ja huksenlága § 95 guoská maiddái huksenáššiid meannudeapmái § 93 vuođul . Sámedikki čuovvoleapmi guovddáš eiseváldiide berre guoskat sihke boazodollui ja šibitdollui ( guohtunláhka ) . Sámediggi áigu maiddái 1998s meannudit gažaldagaid , mat gusket dikki siskáldas doaimma organiseremii . Dát guoská maiddái dikki vuollásaš ráđiide . Juolludusaid bisáneapmi guoská eanaš doarjjaortnegiidda , mat leat sámi kulturulbmiliidda , ja dat guoská maiddái sámi kulturviesuid doaibmadoarjagii . Juolludusaid bisáneapmi guoská eanaš doarjjaortnegiidda , mat leat sámi kulturulbmiliidda , ja dat guoská maiddái sámi kulturviesuid doaibmadoarjagii . Dattetge orru dego bargu uhccán geatnegahttá , ja dát guoská erenoamážit áššiid čuovvoleapmái maid lávdegoddi lea meannudan . Sámedikki mielas lea buorre go kulturmuitoráđđi lea , dikki jagi 1996 jahkedieđáhusa ektui álggahan proseassa , mii guoská sámi huksengáhttema plána ráhkadeapmái . Guoská lotnolasealáhus jođihandoarjaga ohcamušaide . - ahte berre rievdadit doarjjageavahusa mii guoská dasa ahte seamma bearrašis leat guokte bargi . #ILL Máñga beali čujuhit dan guvlui ahte muhtun oassi sis geat barget lotnolasealáhusas , eai meannuduvvon vuoiggalaččat mii guoskkai vejolašvuhtii oažžut jođihandoarjaga jagis 1996. Sámediggi áigu maiddái 1998s meannudit gažaldagaid , mat gusket dikki siskáldas doaimma organiseremii . Dát guoská maiddái dikki vuollásaš ráđiide . Juolludusaid bisáneapmi guoská eanaš doarjjaortnegiidda , mat leat sámi kulturulbmiliidda , ja dat guoská maiddái sámi kulturviesuid doaibmadoarjagii . Juolludusaid bisáneapmi guoská eanaš doarjjaortnegiidda , mat leat sámi kulturulbmiliidda , ja dat guoská maiddái sámi kulturviesuid doaibmadoarjagii . Dattetge orru dego bargu uhccán geatnegahttá , ja dát guoská erenoamážit áššiid čuovvoleapmái maid lávdegoddi lea meannudan . Sámedikki mielas lea buorre go kulturmuitoráđđi lea , dikki jagi 1996 jahkedieđáhusa ektui álggahan proseassa , mii guoská sámi huksengáhttema plána ráhkadeapmái . Sámediggi oaidná , ahte Ráđđehusa prinsihppadieđáhusas fertešii guorahallat daid eavttuhusaid ja gažaldagaid maid diggi ovddida , ja mat gusket sámi servodaga hástalusaide boahtteáiggis , iige geavahit návccaid dáláš dili čilgemii ja geahččat mii ovdal lea dáhpáhuvvan . Nugo eamiálbmogat miehtá máilmmi , leat sámit čuoččuhan ja čuoččuhit , ahte vuoigatvuohta iešmearrideapmái guoská maiddái máilmmi eamiálbmogiidda , ja dán ferte máilmmi servodat dohkkehit . Sámediggi galgá jeavddalaččat dávistit Norgga čuovvoleapmái konvenšuvnnaid ektui , mat gusket eamiálbmogiidda . Sámediggi nammadii 1995s bargojoavkku doaibmabijuid árvvoštallamii , mat gusket sámi oahpponeavvuid almmusteami lasiheapmái . Danin imaštalláge Sámediggi go lávdegoddi háliida , ahte báktefriijavuođa prinsihppa galgá guoskat maiddái muhtehahtekeahtes minerálaide . Dát guoská maiddái mihttomeriid , strategiijaid ja prioriterejuvvon áñgiruššansurggiid mearrideapmái áigodahkii . Diggi lea bivdán Sámediggeráđi ráhkadit konkrehta eavttuhusa organiseremii boahtteáiggis , mii maiddái guoská Sámedikki vuollásaš ráđiide . Sámediggi doarju ollásit Bassi Dalai Lama ja tibehtalaččaid barggu , mii guoská ruovtturiikka ja sin álbmoga vuođđo vuoigatvuođaide . Dát guoská ulbmilhápmehusaide , strategiijaide ja daid doaibmabijuide maid diggi lea gávnnahan , ahte sáhtášii álggahit 1998s . Sámediggi lea ohcalan Dearvvasvuođadepartemeantta čuovvoleami mii guoská Dearvvasvuođa- ja sosiálaplánii sámi álbmoga várás Norggas ( NAČ . Sámedikki bargu oahpahusáššiin lea maiddái 1997s guoskan Sámi oahppoplána čoakkáldahkii 10-jagi vuođđoskuvlla várás , Sámi L-97 . Sámediggi lea cealkámušastis NAČ:ii 1996:22 oahpaheaddjioahpahus gáibádusaid ja ideálaid gaskka , bivdán Girko- , oahpahus- ja dutkandepartemeantta álggahit sierra čielggadusbarggu mii guoská sámi oahpaheaddjioahpahussi nu johtilit go vejolaš . Dát čielggadus galgá guoskat olles sámi ássanguvlui . Skuvlla doaimma stivren biddjojuvvo Sámediggái , mii dávista dan ovdáneapmái mii guoská sámi skuvlii . artihkkal , mii guoská eamiálbmot- ja báikegottiid máhtolašvuođa ja innovašuvnnaid suodjaleapmái ja 10c(d ) artihkkal , mii guoská eavttuide geavahit eamiálbmogiid ja báikegottiid genaresurssaid . artihkkal , mii guoská eamiálbmot- ja báikegottiid máhtolašvuođa ja innovašuvnnaid suodjaleapmái ja 10c(d ) artihkkal , mii guoská eavttuide geavahit eamiálbmogiid ja báikegottiid genaresurssaid . Sámediggi čujuha mearkkašumiide mat gusket sámediggeválgga čađaheapmái , maid Sámedikki fápmuduslávdegoddi lea golggotmánu 7. b. 1997 árvalusas buktán ( kap. 8 ) : Sámedikkis lea ásaheami rájes jagis 1989s leamaš ulbmilin váldit badjelasas nu ollu go vejolaš doaimmaid surggiin mat garrasit gusket sámi servodahkii . Dán prošeavtta vuođđo mihttomearrin lea organiseret systematiserejuvvon barggu , mii guoská sámi tearbminologiija ovddideapmái ja juksat johtileabbot ja viidábot giela geavaheami fierpmádaga bokte . Gielddaide maidda dát guoská buktá stuorra hástalusaid Sámelága giellanjuolggadusaid áigumuša ektui . Dán lágan jurddašeapmi guoská sámegiela formálalaš dillái , sámegiela ekonomálaš dillái ja gelbbolašvuhtii almmolaš bálvalusain , gehččojuvvon sihke sámegielagiid ja dárogielagiid beales . Dát guoská sihke investeremiidda ja dáláš rusttegiid divodemiide . Doarjja lea addojuvvon sierralágan doaibmabijuide , mat gusket diehtojuohkin- ja museadoaimmaide , ovdaprošeavttaide , jođihandoarjagii ja festiválaide . Ortnet guoská olles riikii . Sámedikkis lea proseassa , mii guoská muhtun hálddašandoaimmaid sirdimii , mat njuolga gusket sámi álbmogii . Sámedikkis lea proseassa , mii guoská muhtun hálddašandoaimmaid sirdimii , mat njuolga gusket sámi álbmogii . Lasáhus guoská inventáraid investeremii . Sámi ovddidanfoandda doaibmaguovlu viiddiduvvui guoskat 6 ođđa gildii , lassin dan 15 gildii mat juo leat doaibmaguovllus . Dát seamma guoská sámi mátkkoštusealáhusplána ollašuhttimii . Sámedikkit Ruoŧa , Suoma ja Norgga bealde leat guovvamánu 6. b. 1997 vuolláičállán šiehtadusa , mii guoská ovttasbarggu institušonaliseremii áššiin mat gusket sámiide máñgga riikkas , dahje sámiide álbmogin . Sámedikkit Ruoŧa , Suoma ja Norgga bealde leat guovvamánu 6. b. 1997 vuolláičállán šiehtadusa , mii guoská ovttasbarggu institušonaliseremii áššiin mat gusket sámiide máñgga riikkas , dahje sámiide álbmogin . Jos galgá čađahit Sámi dáidda- ja kulturhistorjjá nášuvnnalašmusea ásaheami 1999s , de lea dárbu bidjat ruđaid Sámi Vuorká-Dávviriid viiddideami investeremiidda guoskat maiddái Sámi dáiddamuseai . Birasgáhttendepartemeanta lea álggahan riikaviidosaš diehtojuohkinvuogádaga ovddidan barggu , mii guoská luondduresursa- ja areáladieđuide . Bargosuorggit maidda dát earret eará guoská leat namuhuvvon Sd. dieđáhusas nr. 41 ( 1996-97 ) Norgga sámepolitihkka , kap. 18 , siidduin 96 - 99. Sámediggi oaidná , ahte Ráđđehusa prinsihppadieđáhusas fertešii guorahallat daid eavttuhusaid ja gažaldagaid maid diggi ovddida , ja mat gusket sámi servodaga hástalusaide boahtteáiggis , iige geavahit návccaid dáláš dili čilgemii ja geahččat mii ovdal lea dáhpáhuvvan . Nugo eamiálbmogat miehtá máilmmi , leat sámit čuoččuhan ja čuoččuhit , ahte vuoigatvuohta iešmearrideapmái guoská maiddái máilmmi eamiálbmogiidda , ja dán ferte máilmmi servodat dohkkehit . Sámediggi galgá jeavddalaččat dávistit Norgga čuovvoleapmái konvenšuvnnaid ektui , mat gusket eamiálbmogiidda . Sámediggi nammadii 1995s bargojoavkku doaibmabijuid árvvoštallamii , mat gusket sámi oahpponeavvuid almmusteami lasiheapmái . Danin imaštalláge Sámediggi go lávdegoddi háliida , ahte báktefriijavuođa prinsihppa galgá guoskat maiddái muhtehahtekeahtes minerálaide . Dát guoská maiddái mihttomeriid , strategiijaid ja prioriterejuvvon áñgiruššansurggiid mearrideapmái áigodahkii . Diggi lea bivdán Sámediggeráđi ráhkadit konkrehta eavttuhusa organiseremii boahtteáiggis , mii maiddái guoská Sámedikki vuollásaš ráđiide . Sámediggi doarju ollásit Bassi Dalai Lama ja tibehtalaččaid barggu , mii guoská ruovtturiikka ja sin álbmoga vuođđo vuoigatvuođaide . Dát guoská ulbmilhápmehusaide , strategiijaide ja daid doaibmabijuide maid diggi lea gávnnahan , ahte sáhtášii álggahit 1998s . Sámediggi lea ohcalan Dearvvasvuođadepartemeantta čuovvoleami mii guoská Dearvvasvuođa- ja sosiálaplánii sámi álbmoga várás Norggas ( NAČ . Sámedikki bargu oahpahusáššiin lea maiddái 1997s guoskan Sámi oahppoplána čoakkáldahkii 10-jagi vuođđoskuvlla várás , Sámi L-97 . Sámediggi lea cealkámušastis NAČ:ii 1996:22 oahpaheaddjioahpahus gáibádusaid ja ideálaid gaskka , bivdán Girko- , oahpahus- ja dutkandepartemeantta álggahit sierra čielggadusbarggu mii guoská sámi oahpaheaddjioahpahussi nu johtilit go vejolaš . Dát čielggadus galgá guoskat olles sámi ássanguvlui . Skuvlla doaimma stivren biddjojuvvo Sámediggái , mii dávista dan ovdáneapmái mii guoská sámi skuvlii . artihkkal , mii guoská eamiálbmot- ja báikegottiid máhtolašvuođa ja innovašuvnnaid suodjaleapmái ja 10c(d ) artihkkal , mii guoská eavttuide geavahit eamiálbmogiid ja báikegottiid genaresurssaid . artihkkal , mii guoská eamiálbmot- ja báikegottiid máhtolašvuođa ja innovašuvnnaid suodjaleapmái ja 10c(d ) artihkkal , mii guoská eavttuide geavahit eamiálbmogiid ja báikegottiid genaresurssaid . Sámediggi čujuha mearkkašumiide mat gusket sámediggeválgga čađaheapmái , maid Sámedikki fápmuduslávdegoddi lea golggotmánu 7. b. 1997 árvalusas buktán ( kap. 8 ) : Sámedikkis lea ásaheami rájes jagis 1989s leamaš ulbmilin váldit badjelasas nu ollu go vejolaš doaimmaid surggiin mat garrasit gusket sámi servodahkii . Dán prošeavtta vuođđo mihttomearrin lea organiseret systematiserejuvvon barggu , mii guoská sámi tearbminologiija ovddideapmái ja juksat johtileabbot ja viidábot giela geavaheami fierpmádaga bokte . Gielddaide maidda dát guoská buktá stuorra hástalusaid Sámelága giellanjuolggadusaid áigumuša ektui . Dán lágan jurddašeapmi guoská sámegiela formálalaš dillái , sámegiela ekonomálaš dillái ja gelbbolašvuhtii almmolaš bálvalusain , gehččojuvvon sihke sámegielagiid ja dárogielagiid beales . Dát guoská sihke investeremiidda ja dáláš rusttegiid divodemiide . Doarjja lea addojuvvon sierralágan doaibmabijuide , mat gusket diehtojuohkin- ja museadoaimmaide , ovdaprošeavttaide , jođihandoarjagii ja festiválaide . Ortnet guoská olles riikii . Sámedikkis lea proseassa , mii guoská muhtun hálddašandoaimmaid sirdimii , mat njuolga gusket sámi álbmogii . Sámedikkis lea proseassa , mii guoská muhtun hálddašandoaimmaid sirdimii , mat njuolga gusket sámi álbmogii . Lasáhus guoská inventáraid investeremii . Sámi ovddidanfoandda doaibmaguovlu viiddiduvvui guoskat 6 ođđa gildii , lassin dan 15 gildii mat juo leat doaibmaguovllus . Dát seamma guoská sámi mátkkoštusealáhusplána ollašuhttimii . Sámedikkit Ruoŧa , Suoma ja Norgga bealde leat guovvamánu 6. b. 1997 vuolláičállán šiehtadusa , mii guoská ovttasbarggu institušonaliseremii áššiin mat gusket sámiide máñgga riikkas , dahje sámiide álbmogin . Sámedikkit Ruoŧa , Suoma ja Norgga bealde leat guovvamánu 6. b. 1997 vuolláičállán šiehtadusa , mii guoská ovttasbarggu institušonaliseremii áššiin mat gusket sámiide máñgga riikkas , dahje sámiide álbmogin . Jos galgá čađahit Sámi dáidda- ja kulturhistorjjá nášuvnnalašmusea ásaheami 1999s , de lea dárbu bidjat ruđaid Sámi Vuorká-Dávviriid viiddideami investeremiidda guoskat maiddái Sámi dáiddamuseai . Birasgáhttendepartemeanta lea álggahan riikaviidosaš diehtojuohkinvuogádaga ovddidan barggu , mii guoská luondduresursa- ja areáladieđuide . Bargosuorggit maidda dát earret eará guoská leat namuhuvvon Sd. dieđáhusas nr. 41 ( 1996-97 ) Norgga sámepolitihkka , kap. 18 , siidduin 96 - 99. Sámit nugo earáge eamiálbmogat miehtá máilmmi leat čuoččuhan , ja čuoččuhit , ahte álbmogiid vuoigatvuohta iešmearrideapmái guoská maiddái máilmmi eamiálbmogiidda , ja danin ferte máilmmi servodat dan dohkkehit . Dát mearkkaša dan , ahte Suoma sámeláhka lea ollu eanet progressiiva , mii guoská oktavuođa čilgemii Sámedikki ja eiseválddiid gaskka . Sámediggi lea ollu oktavuođain bivdán , ahte álbmotrievtti njuolggadusat mat gusket eamiálbmot vuoigatvuođaide geahčaduvvošedje ollislaččat , dainna ulbmilin ahte heivehit daid Norgga lágaide ja dat dahkkojuvvošedje áigeguovdilin , dahje dohkkehuvvon konvenšuvnnat heivehuvvošedje // laktojuvvošedje obalaš vuođuin Norgga lágaide . Stuorradiggedieđáhus lea okta dain deaŧaleamos osiin , mii guoská Sámedikki ja sámepolitihkalaš dynamalaš ovdáneapmái Norggas . Dát seamma guoská : Mii guoská čuoggái a ) , de vuordá Sámediggi ahte dát fásta čoahkkimat ovddiduvvojit forumin , gos Sámediggi ja Ráđđehus boahtteáiggis sáhttet dahkat goappat beallásaš geatnegahtti šiehtadusaid mearriduvvon jođihanlinjáid ja prosedyraid mielde . Das čilgejuvvo eanaš dušše Sámedikki hálddahuslaš sadji , ja erenoamážit guoská dat govvemii govvosis 4.2 , 14. siiddus . Go Sámedikki politihkalaš ja hálddahuslaš sadji Norggas galgá govvejuvvot ollislaččat , de guoská dat beliide Sámedikki ja Ráđđehusa gaskka , ja fas Sámedikki ja Stuorradikki gaskka sierra stáhtaváldin : Teknihkalaš áddejumiin gusket konvenšuvnna mearrádusat sámiide maid . Norga lea bures ovdánan riika , mii guoská materiálalaš čalgui ja norgalaš kultuvrra ovddideapmái . Mii guoská praktihkalaš politihkkii sierralágan hálddašandásiin , de lea dárbu konkretiseret mat dát geatnegasvuođat ja vuoigatvuođat leat . Ráđđehusa prinsihpalaš oainnuid resymeas daddjo earret eará « sámit galget ieža sáhttit mearridit oahppoplánaid sisdoalu fágaide mat gusket sámi gillii , kultuvrii ja servodateallimii . Dát guoská maiddái ođđa ja dálaš oahpahus- ja dutkaninstitušuvnnaid huksemii . Dát guoská maiddái ovttasbarggu ovdánahttimii riikarájiid rastá sámi girkolaš doaimmaid ektui . Erenoamážit guoská dat eambbo ođđaáigásaš ja earalágán sámi ealáhuseallimii , mas stuorra oassin leat bálvalusfálaldagat . Eavttuhus guoská buorre mealgadii seamma eanadieđálaš guvlui . Sámediggi bivddii šiehtadusbeliid meannudit dáid áššiid njuolga šiehtadallamiin , dainna ulbmilin , ahte ovddidit čielgaseabbo strategiija boazodoallošiehtadallamiid oktavuođas , mii guoská nissonolbmuid sadjái boazodoalus . Mii guoská bargui viidáseabbot sámi riektidiliiguin čujuha Sámediggi : Ii sáhte vuordit geahčemeahttumit , Ráđđehusa árvvoštallamiid go lea issoras garra dárbu divvut minerálalága , mii guoská olles riikii , ja gitta dassážii go Sámi vuoigatvuođalávdegotti barggu bohtosat leat gárvá . Dát čuoččuhus guoská njuolga Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalussii Go ráđi árvalusas hállojuvvo vuoigatvuođa birra iešmearrideapmái , de daddjo earret eará ahte dát guoská maiddái vuoigatvuhtii mearridit « iežas guovlluid » . Mii guoská árvalusa čuoggái b. dán ášši birra ( 4. siidu ) , de oaivvilda joavku , ahte stáhta ferte leat mielde - vai sáhttá dahkat vejolaš guhkesáigge láigošiehtadusaid eanaeaiggádiiguin . Sámediggeráđi ovddidusas « vuođđo sámi čálgofálaldagaid huksema ektui » , bidjá Bargiid-bellodaga sámediggejoavku vuođđun , ahte dat guoská ruđaide ja resurssaide maiguin sihkkarastit vuođu earret eará ođđa sámi kultur- ja oahpahusinstitušuvnnaid ovdánahttimii . Dát guoská daid servodatlaš liigeáñgiruššamiidda maid ferte dahkat jos galgá sihkkarastit sámi kultuvrra maiddái dieinna lágiin . Ollu dáin gažaldagain gusket árvvuide ja morálii . Sámit nugo earáge eamiálbmogat miehtá máilmmi leat čuoččuhan , ja čuoččuhit , ahte álbmogiid vuoigatvuohta iešmearrideapmái guoská maiddái máilmmi eamiálbmogiidda , ja danin ferte máilmmi servodat dan dohkkehit . Dát mearkkaša dan , ahte Suoma sámeláhka lea ollu eanet progressiiva , mii guoská oktavuođa čilgemii Sámedikki ja eiseválddiid gaskka . Sámediggi lea ollu oktavuođain bivdán , ahte álbmotrievtti njuolggadusat mat gusket eamiálbmot vuoigatvuođaide geahčaduvvošedje ollislaččat , dainna ulbmilin ahte heivehit daid Norgga lágaide ja dat dahkkojuvvošedje áigeguovdilin , dahje dohkkehuvvon konvenšuvnnat heivehuvvošedje // laktojuvvošedje obalaš vuođuin Norgga lágaide . Stuorradiggedieđáhus lea okta dain deaŧaleamos osiin , mii guoská Sámedikki ja sámepolitihkalaš dynamalaš ovdáneapmái Norggas . Dát seamma guoská : Mii guoská čuoggái a ) , de vuordá Sámediggi ahte dát fásta čoahkkimat ovddiduvvojit forumin , gos Sámediggi ja Ráđđehus boahtteáiggis sáhttet dahkat goappat beallásaš geatnegahtti šiehtadusaid mearriduvvon jođihanlinjáid ja prosedyraid mielde . Das čilgejuvvo eanaš dušše Sámedikki hálddahuslaš sadji , ja erenoamážit guoská dat govvemii govvosis 4.2 , 14. siiddus . Go Sámedikki politihkalaš ja hálddahuslaš sadji Norggas galgá govvejuvvot ollislaččat , de guoská dat beliide Sámedikki ja Ráđđehusa gaskka , ja fas Sámedikki ja Stuorradikki gaskka sierra stáhtaváldin : Teknihkalaš áddejumiin gusket konvenšuvnna mearrádusat sámiide maid . Norga lea bures ovdánan riika , mii guoská materiálalaš čalgui ja norgalaš kultuvrra ovddideapmái . Mii guoská praktihkalaš politihkkii sierralágan hálddašandásiin , de lea dárbu konkretiseret mat dát geatnegasvuođat ja vuoigatvuođat leat . Ráđđehusa prinsihpalaš oainnuid resymeas daddjo earret eará « sámit galget ieža sáhttit mearridit oahppoplánaid sisdoalu fágaide mat gusket sámi gillii , kultuvrii ja servodateallimii . Dát guoská maiddái ođđa ja dálaš oahpahus- ja dutkaninstitušuvnnaid huksemii . Dát guoská maiddái ovttasbarggu ovdánahttimii riikarájiid rastá sámi girkolaš doaimmaid ektui . Eavttuhus guoská buorre mealgadii seamma eanadieđálaš guvlui . Sámediggi bivddii šiehtadusbeliid meannudit dáid áššiid njuolga šiehtadallamiin , dainna ulbmilin , ahte ovddidit čielgaseabbo strategiija boazodoallošiehtadallamiid oktavuođas , mii guoská nissonolbmuid sadjái boazodoalus . Mii guoská bargui viidáseabbot sámi riektidiliiguin čujuha Sámediggi : Ii sáhte vuordit geahčemeahttumit , Ráđđehusa árvvoštallamiid go lea issoras garra dárbu divvut minerálalága , mii guoská olles riikii , ja gitta dassážii go Sámi vuoigatvuođalávdegotti barggu bohtosat leat gárvá . Dát čuoččuhus guoská njuolga Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalussii Go ráđi árvalusas hállojuvvo vuoigatvuođa birra iešmearrideapmái , de daddjo earret eará ahte dát guoská maiddái vuoigatvuhtii mearridit « iežas guovlluid » . Mii guoská árvalusa čuoggái b. dán ášši birra ( 4. siidu ) , de oaivvilda joavku , ahte stáhta ferte leat mielde - vai sáhttá dahkat vejolaš guhkesáigge láigošiehtadusaid eanaeaiggádiiguin . Sámediggeráđi ovddidusas « vuođđo sámi čálgofálaldagaid huksema ektui » , bidjá Bargiid-bellodaga sámediggejoavku vuođđun , ahte dat guoská ruđaide ja resurssaide maiguin sihkkarastit vuođu earret eará ođđa sámi kultur- ja oahpahusinstitušuvnnaid ovdánahttimii . Dát guoská daid servodatlaš liigeáñgiruššamiidda maid ferte dahkat jos galgá sihkkarastit sámi kultuvrra maiddái dieinna lágiin . Ollu dáin gažaldagain gusket árvvuide ja morálii . Prinsihpalaččat doarjut ráđi árvalusa das , mii guoská iešmearrideapmái ja eanavuoigatvuođaide . Sámit nugo earáge eamiálbmogat miehtá máilmmi leat čuoččuhan , ja čuoččuhit , ahte álbmogiid vuoigatvuohta iešmearrideapmái guoská maiddái máilmmi eamiálbmogiidda , ja danin ferte máilmmi servodat dan dohkkehit . Dát mearkkaša dan , ahte Suoma sámeláhka lea ollu eanet progressiiva , mii guoská oktavuođa čilgemii Sámedikki ja eiseválddiid gaskka . Sámediggi lea ollu oktavuođain bivdán , ahte álbmotrievtti njuolggadusat mat gusket eamiálbmot vuoigatvuođaide geahčaduvvošedje ollislaččat , dainna ulbmilin ahte heivehit daid Norgga lágaide ja dat dahkkojuvvošedje áigeguovdilin , dahje dohkkehuvvon konvenšuvnnat heivehuvvošedje // laktojuvvošedje obalaš vuođuin Norgga lágaide . Stuorradiggedieđáhus lea okta dain deaŧaleamos osiin , mii guoská Sámedikki ja sámepolitihkalaš dynamalaš ovdáneapmái Norggas . Dát seamma guoská : Mii guoská čuoggái a ) , de vuordá Sámediggi ahte dát fásta čoahkkimat ovddiduvvojit forumin , gos Sámediggi ja Ráđđehus boahtteáiggis sáhttet dahkat goappat beallásaš geatnegahtti šiehtadusaid mearriduvvon jođihanlinjáid ja prosedyraid mielde . Das čilgejuvvo eanaš dušše Sámedikki hálddahuslaš sadji , ja erenoamážit guoská dat govvemii govvosis 4.2 , 14. siiddus . Go Sámedikki politihkalaš ja hálddahuslaš sadji Norggas galgá govvejuvvot ollislaččat , de guoská dat beliide Sámedikki ja Ráđđehusa gaskka , ja fas Sámedikki ja Stuorradikki gaskka sierra stáhtaváldin : Teknihkalaš áddejumiin gusket konvenšuvnna mearrádusat sámiide maid . Norga lea bures ovdánan riika , mii guoská materiálalaš čalgui ja norgalaš kultuvrra ovddideapmái . Mii guoská praktihkalaš politihkkii sierralágan hálddašandásiin , de lea dárbu konkretiseret mat dát geatnegasvuođat ja vuoigatvuođat leat . Ráđđehusa prinsihpalaš oainnuid resymeas daddjo earret eará « sámit galget ieža sáhttit mearridit oahppoplánaid sisdoalu fágaide mat gusket sámi gillii , kultuvrii ja servodateallimii . Dát guoská maiddái ođđa ja dálaš oahpahus- ja dutkaninstitušuvnnaid huksemii . Dát guoská maiddái ovttasbarggu ovdánahttimii riikarájiid rastá sámi girkolaš doaimmaid ektui . Eavttuhus guoská buorre mealgadii seamma eanadieđálaš guvlui . Sámediggi bivddii šiehtadusbeliid meannudit dáid áššiid njuolga šiehtadallamiin , dainna ulbmilin , ahte ovddidit čielgaseabbo strategiija boazodoallošiehtadallamiid oktavuođas , mii guoská nissonolbmuid sadjái boazodoalus . Mii guoská bargui viidáseabbot sámi riektidiliiguin čujuha Sámediggi : Ii sáhte vuordit geahčemeahttumit , Ráđđehusa árvvoštallamiid go lea issoras garra dárbu divvut minerálalága , mii guoská olles riikii , ja gitta dassážii go Sámi vuoigatvuođalávdegotti barggu bohtosat leat gárvá . Sámedikki cealkámuš guoská raportta 7. kapihttalii , mas bargojoavkku váldoeavttuhusat lullisámi oahpahusa oktasaš plánii leat hábmejuvvon . Jos Sámeskuvllain livččii oktasaš stivra de dat dagahivččii maiddái dan ahte sámeskuvla Snoasas gártá stáhtaskuvlan , dasto ferte skuvlla viiddidit guoskat buot luohkáide vuođđoskuvladásis . Eará sániiguin sávvá diggi ahte sámeskuvllaid barggut viiddiduvvojit nu ahte ea.ea. gusket maiddái dáidda bargguide maid bargojoavku árvala galget gullat boahttevaš gelbbolašvuođaguovddážii . Ovddemusat fertejit sámeskuvllat // gelbbolašvuođaguovddážat bargat bargguid mat gusket lullisámi álbmogii . Davvisámi teavsttat |Julevsámi teavsttat |Lullisámi teavsttat |Bálddalas teavsttat Davvisámi |Norsk |Suomeksi |Svenska |English 2 válljejuvvon korpusa (buot) — 21 525 725 sáni Eaŋkil Eanet vejolašvuođat CQP Query Dievaslaš CQP-jearaldat: [] KWIC: Statistihkka: KWIC Statistihkka Sátnegovva ii vuos doaimma Boađus: 15 667 Ovddit12..678910111213141516Čuovvovaš Cealkkačájeheapmi North Saami corpus – Ođđa dihtorteknologiija , dávggasvuohta ja ođđaáigásaš jurddašeapmi mii guoská ressurssaid geavaheapmái , leat čoavddasánit maiguin máhttit hálddašit hástalusa ođasmahttit lullisámi giela ja nannet lullisámi kultuvrra . Sámediggi eaktuda ahte departemeantta lohpiduvvon čielggadus mii guoská sámi oahpaheaddjioahpahussi , maiddái digáštallá ja eavttuha doaibmabijuid buoridan dihtii lullisámi oahpaheaddjioahpu . Sámedikki cealkámuš guoská raportta 7. kapihttalii , mas bargojoavkku váldoeavttuhusat lullisámi oahpahusa oktasaš plánii leat hábmejuvvon . Jos Sámeskuvllain livččii oktasaš stivra de dat dagahivččii maiddái dan ahte sámeskuvla Snoasas gártá stáhtaskuvlan , dasto ferte skuvlla viiddidit guoskat buot luohkáide vuođđoskuvladásis . Eará sániiguin sávvá diggi ahte sámeskuvllaid barggut viiddiduvvojit nu ahte ea.ea. gusket maiddái dáidda bargguide maid bargojoavku árvala galget gullat boahttevaš gelbbolašvuođaguovddážii . Ovddemusat fertejit sámeskuvllat // gelbbolašvuođaguovddážat bargat bargguid mat gusket lullisámi álbmogii . Ođđa dihtorteknologiija , dávggasvuohta ja ođđaáigásaš jurddašeapmi mii guoská ressurssaid geavaheapmái , leat čoavddasánit maiguin máhttit hálddašit hástalusa ođasmahttit lullisámi giela ja nannet lullisámi kultuvrra . Sámediggi eaktuda ahte departemeantta lohpiduvvon čielggadus mii guoská sámi oahpaheaddjioahpahussi , maiddái digáštallá ja eavttuha doaibmabijuid buoridan dihtii lullisámi oahpaheaddjioahpu . bearráigeahččat Sámedikki ja dan vuollásaš orgánaid jahkerehketdoalu ja vejolaš mearkkašumiid , mat gusket daidda , Riikarevišuvnnas . Dassážii go Sámediggi meannuda dikki boahttevaš organiserema , galgá bearráigeahččankomitea ovttasráđiid Sámediggeráđiin erenoamážit bargat daiguin gažaldagaiguin , mat gusket komitea bargguide . bearráigeahččat Sámedikki ja dan vuollásaš orgánaid jahkerehketdoalu ja vejolaš mearkkašumiid , mat gusket daidda , Riikarevišuvnnas . Dassážii go Sámediggi meannuda dikki boahttevaš organiserema , galgá bearráigeahččankomitea ovttasráđiid Sámediggeráđiin erenoamážit bargat daiguin gažaldagaiguin , mat gusket komitea bargguide . bearráigeahččat Sámedikki ja dan vuollásaš orgánaid jahkerehketdoalu ja vejolaš mearkkašumiid , mat gusket daidda , Riikarevišuvnnas . Dassážii go Sámediggi meannuda dikki boahttevaš organiserema , galgá bearráigeahččankomitea ovttasráđiid Sámediggeráđiin erenoamážit bargat daiguin gažaldagaiguin , mat gusket komitea bargguide . Sámedikki eavttuhusaide lea vuođđun gaskariikkalaš riektiovdáneapmi , mii guoská eamiálbmogiidda ja minoritehtaide . Dát mearkkaša dan , ahte riektigeatnegasvuohta guoská maiddái kultuvrra materiálalaš vuođu sihkkarastimii . Vuoigatvuođat ja vejolašvuođat geavahit mearraresurssaid , lea lunddolaš oassi obalaš dan proseassas , mii guoská eamiálbmogiid giela , kultuvrra ja servodateallima sihkkarastimii , suodjaleapmái ja ovddideapmái eamiálbmot guovlluin miehtá máilmmi . Ovddidus duođašta maiddái dan , ahte árbevirolaš ruovttubivdu , mii dábálaččat buohtalasto ovttain dahje máñggain ealáhusain , vuosttažettiin guoská sámi vuotnaguovlluide . Geahččalanáigodagas berrejit áirasat dain guovlluin maidda dát guoská , gessojuvvot aktiivvalaččat geahččalanprosessii . Sámi guolástuslávdegoddi ferte dán oktavuođas háhkat dieđuid makkár stašuvnnaide dát guoská , ja bargat dan ala ahte eavttut luvvejuvvojit doppe gos sáhttá jođihit gánnáhahtti doaimma . Sámedikki eavttuhusaide lea vuođđun gaskariikkalaš riektiovdáneapmi , mii guoská eamiálbmogiidda ja minoritehtaide . Dát mearkkaša dan , ahte riektigeatnegasvuohta guoská maiddái kultuvrra materiálalaš vuođu sihkkarastimii . Vuoigatvuođat ja vejolašvuođat geavahit mearraresurssaid , lea lunddolaš oassi obalaš dan proseassas , mii guoská eamiálbmogiid giela , kultuvrra ja servodateallima sihkkarastimii , suodjaleapmái ja ovddideapmái eamiálbmot guovlluin miehtá máilmmi . Ovddidus duođašta maiddái dan , ahte árbevirolaš ruovttubivdu , mii dábálaččat buohtalasto ovttain dahje máñggain ealáhusain , vuosttažettiin guoská sámi vuotnaguovlluide . Geahččalanáigodagas berrejit áirasat dain guovlluin maidda dát guoská , gessojuvvot aktiivvalaččat geahččalan-prosessii . Mii bivdit ahte Ráđđehus árvvoštallá gažaldaga mii guoská láhkaproposišuvdnii rievdadit ráñggáštuslága mii boahtá seksualaláhkarihkkulávdegotti čielggadeami vuođul . Mii bivdit ahte Ráđđehus árvvoštallá gažaldaga mii guoská láhkaproposišuvdnii rievdadit ráñggáštuslága mii boahtá seksualaláhkarihkkulávdegotti čielggadeami vuođul . Čoahkkinjođihangotti árvalus biddjui vuostálága Bargiidbellodaga eavttuhusain , mii guoská § 24 , nuppi oassái . Danin bivdá ge Sámediggi Sámediggeráđi hápmet prinsihppa-eavttuhusa dálá geavahusa viiddideami hárrái , mii guoská ovddastemiide - vai oažžut buoret viidodaga . Dát guoská maiddái Sámediggái siskáldasat . Ollugat , geat jáhkke alcceseaset guoskat jođihandoarjjaortnega njuolggadusaid , mat rievtti mielde livčče galgan gustot dienasjahkái 1996 , šadde áibbas eará dillái . Dássásašvuođa ektui fertet ásahit ortnegiid nu , ahte buohkat geat ohcet ja geaidda njuolggadusat gusket galget sáhttit oažžut doarjaga . Mii guoská dán konkrehta áššái , de oaivvilda Sámediggeráđđi ahte dát lea ášši maid boazodoalu stivrenorgánat berrejit meannudit boazodoallolága ektui ja ovddit geavahusa ektui . Dás lea Ráđđehus miehtan ahte nammaduvvo lávdegoddi , mas mandáhtan lea geahčadit boazodoallolága dainna ulbmilin , ahte ođasmahttit daid mearrádusaid mat earret eará gusket siskáldas diliid reguleremii boazodoalus . Obalaččat oaidná Ráđđi , ahte gažaldat mii guoská ovttas ássiid vuoigatvuođaide boazodoalus , lea ášši maid dát láhkalávdegoddi berre geahčadit . Dát guoská sihke Saemien Sijte:i Snoasas ja Sijti Jarnge:ei Árbordes ja Várjjat Sámi Museai Ujárggas . Sámediggeráđđi geardduha dan maid ráđđi vástidii Roger Pedersenii mannán dievas-čoahkkimis seamma áššis ( gažaldat Sámediggeráđđái ) guoská sámi kulturguovddážiidda ja daid ruhtadeapmái ; Sámediggeráđđi doalaha dikki mearrádussii áššis 23/96/23 dassážii go dikki dievasčoahkkin mearrida eará . Ráđđi fuomášuhtii dikki dalle , ahte Ráđđehus Kulturdepartemeantta bokte ii čuovvol Sámedikki eavttuhusa , mii guoská doaibmajuohkáseapmái sámi kulturinstitušuvnnaid ja - guovddážiid doaimma ruhtadeami ektui , ja ná dalle maiddái dikki eavttuhusa , mii guoská našuvnnalaš sámi kulturinstitušuvnnaide // guovddážiidda . Ráđđi fuomášuhtii dikki dalle , ahte Ráđđehus Kulturdepartemeantta bokte ii čuovvol Sámedikki eavttuhusa , mii guoská doaibmajuohkáseapmái sámi kulturinstitušuvnnaid ja - guovddážiid doaimma ruhtadeami ektui , ja ná dalle maiddái dikki eavttuhusa , mii guoská našuvnnalaš sámi kulturinstitušuvnnaide // guovddážiidda . Gieldakomitea ii leat dattetge iežas árvalusas nr. 145 čuovvolan ávžžuhusa , ja lea váldoáššis dohkkehan Ráđđehusa ektui dan , mii guoská sámi kulturviesuide . Ráđđi bargá seammás vuoruhanlisttu duohtandahkamiin , mii guoská dáláš ja ođđa sámi kulturguovddážiid // institušuvnnaid huksemii , nugo mearriduvvon áššis 23/96/23 . Mii guoská dasa , ahte oažžut dieđuid // vástádusa guovddáš eiseválddiin ahte dáláš sámi kulturguovddážiidda vuosttažettiin galgá sihkkarastojuvvot doaibmaruhtadeapmi , de čujuhit mii Stuorradikki dieđáhussii nr. 41 ( 1996-97 ) ja Árvalussii nr. 145 . #ILL Dattetge ii dohkket Ráđđehus Sámedikki definišuvnnaid ja stahtusa , mii guoská sámi kulturinstitušuvnnaide // guovddážiidda , ja dan geažil eai boađe áktánas bohtosat otnáš sámi kulturviesuid doaibmaruhtadeami ektui . Ráđđi oaivvilda ahte kulturguovddážat dáin guovlluin leat erenoamáš dehálaččat dan barggus , mii guoská sámi kultuvrra ja giela suodjaleapmái , ovddideapmái ja ealáskuhttimii . Sámediggeráđđi lea viiddis ovttasbarggu bokte geahččalan duohtan dahkat dikki mihttomeari , mii guoská doaibmavuođu sihkkarastimii ja ođđa arenaid háhkamii sámi kultuvrii , sihke Ráđđehusa Davvi-Norgga lávdegotti ja Riikaoasselávdegotti bokte . Mii guoská ođđa sámi kulturviesuid huksema áigemeriide plánema rájes huksemii , de lea dat gitta sihke das movt Sámediggi prioritere prošeavtta , prošeavtta realitehtas , dáláš visttiid doaibmavuođus jna. . Lean ožžon lobi oasálaččas geasa dát guoská , bidjat mielddusin kopiija reives mii lea vuolggasadjin áššái , mii lea boktán stuorra beroštumi medias min guovllus . Ášši guoská rasismii valáštallanšilljus . Áigu go Sámediggeráđđi nie dušše dohkkehit dan , mii čuoččuhuvvo , ahte EEO-njuolggadusat raššudit distriktapolitihkalaš váikkuhangaskaomiid geavahusa vejolašvuođaid Finnmárkkus ja Davvi-Tromssas , ja maid áigu ráđđi bargat čielggadan dihtii váikkuhusaid , mat erenoamážit gusket sámi beroštumiide váikkuhangaskaoapmeguovllus ? Eará muđui áigut mii čuovvut dili dárkilit ja árvvoštallat molsaeaktolaš vugiid maiguin buoridit eavttuid ealáhusovddideapmái distrivttain - ja erenoamážit mii guoská Finnmárkui ja Davvi-Tromsii . Mii guoská Sámi ovddidanfondii , de čujuha Sámediggeráđđi , ahte EEO-šiehtadusa stáhtadoarjjanjuolggadusat leat guorahallojuvvon Sd. dieđáhusas nr. 41 ( 1996-97 ) Norgga sámepolitihkka , maid Sámediggi meannudii guovvamánu ollesčoahkkimis dán jagi . Dát mearkkaša dan , ahte dat rievdadeamit maid Ráđđehus lea dahkan , gusket maiddái SUFii , spiehkastan leat dat ovdalis namuhuvvon nuppástuhttingielddat . Dát guoská maiddái báikkiide , gos olbmot leat lotnolastán luossabivddu eanadoaluin priváhta eatnamis . Dát lea dáhpáhuvvan almmá , ahte sii geaidda dát guoská livčče ožžon makkárge buhtadusa . Jáhkkimis bohtet eambbo dákkár áššit rievtti ovdii , muhto sis , geaidda dát guoská , eai dáidde leat doarvái ruhtafámut maiguin sáhttet čuoččuhit iežaset rivttiid , ja loahpas sáhttá alimusriekteduopmu mearridit ášši agibeaivái . Sámediggi áigu fuolakeahttá dán barggus leat friija gažaldagas , mii guoská viiddidepmái ja sáhttá meannudit dan sierra ovdamearkka dihte čakčamánu dievasčoahkkimis dán jagi . Sámediggi guorrasa Sámediggeráđi eavttuhussii Sámediggái , dasa mii guoská Sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplána jagiide 1997 - 2001 meannudeapmái . Dát guoská áñgiruššamiidda eanadoalus , guolásteamis , lotnolasealáhusain , sámi kulturviesuin , sámi ovddidanfoandda doaibmaguovllu viiddideami oktavuođas , sámi giellaovddideamis , davvi-Tromssa ja Finnmárkku doaibmasuorggi viiddideamis , kultuvriivuođđuduvvon mátkkoštusealáhusa ja diehtojuohkindoaimma ovddideamis . Lea maiddái deattuhuvvon ahte plána galgá sisttisdoallat eavttuhusaid doaibmabijuide , maid lea vejolaš čađahit 2 jagi áigodagas masa meannudeapmi guoská . Áñgiruššansuorggit mat gusket sámi ovddidanfoadda doaibmaguovllu ja Davvi-Tromssa ja Finnmárkku doaibmasuorggi viiddideapmái , váldojit eret doaibmaplánas dán meannudeami oktavuođas , gč. goalmmát kapihttalis stahtusa ja ovdáneami birra . dain válgabiiriin gos eanadieđalaš doaibmaguovlu ii guoskka buot boazodoalliide , sáhttá juolluduvvot doarjja boazodoalu ealáhusdoibmii eará guovlluin válgabiires . Válgabiires 8 Gaska-Tromsa , guoská doaibmaguovlu sámi álbmogii ráddjejuvvon eanadieđalaš guovllus , ja válgabiires 12 Lullisámeguovlu , guoská doaibmaguovlu sámi álbmogii olles válgabiires . Válgabiires 8 Gaska-Tromsa , guoská doaibmaguovlu sámi álbmogii ráddjejuvvon eanadieđalaš guovllus , ja válgabiires 12 Lullisámeguovlu , guoská doaibmaguovlu sámi álbmogii olles válgabiires . Dálá ráđđehus árvvoštallá viiddidit lohkanloana geahpedanortnega doaibmabidjoguovllus Davvi-Tromssas ja Finnmárkkus , nu ahte dat maiddái guoská eará guovlluide distriktapolitihkalaš doaibmaguovllus . Erenoamážit guoská dát lotnolasealáhusa doaimma doarjagii árbevirolaš sámi ássanguovlluin , mat gullet Sámi ovddidanfoandda doaibmaguvlui . Daid ođđa njuolggadusaid mielde guoská ealáhus- ja lotnolasortnet olles Sámi ovdánahttinfoandda doaibmaguvlui . Njuolggadusain rievdaduvvojedje maiddái dinenráját , ja geaidda ortnet guoská . Váikkuhit dasa , ahte ásahuvvojit doarjjaortnegat gielddaide maidda Sámi giellanjuolggadusat sáhttet guoskat áiggi mielde Sámediggi , Sámi giellaráđđi , guoski departemeanttat , fylkagielddat ja gielddat Diehtojuohkinstrategiijas , mearrideami rájes gitta otnážii , lea vuoruhuvvon čuovvovaččat : diehtojuohkinbláđi almmustuhttin - 1996 rájes , diehtojuohkinkampánja mii guoská riddo- ja vuotnaguovlluide 1997 Sámediggeválgga oktavuođas , ja ovdabargu sámi diehtojuohkinbálvalusa ásaheami oktavuođas . Dagahit ahte eanaš oassi sámi álbmogis ožžot dieđuid áššiid birra mat gusket sin juohkebeaivválaš eallimii Sámediggi sávvá earenoamáš buresboahtima boazodoallohálddahusa oainnuide mat gusket ealáhusa hástalusaide boahtteáiggis , ja ahte boazodoalu resursarehketdoallu buktá ná bures duođaštuvvon gova boazodoalu dilis . Boazodoallostivra lea dál beavttálmahttán barggu , mii guoská boazologu heiveheapmái resursavuđđui . Sámediggái leat boahtán ollu jearaldagat boazodoalu beales , mat gusket váttisvuođaide luonddusuodjalanguovlluid álggaheami ja viiddideami oktavuođas . Sámediggi sávvá earenoamáš buresboahtima boazodoallohálddahusa oainnuide mat gusket ealáhusa hástalusaide boahtteáiggis , ja ahte boazodoalu resursarehketdoallu buktá ná bures duođaštuvvon gova boazodoalu dilis . Boazodoallostivra lea dál beavttálmahttán barggu , mii guoská boazologu heiveheapmái resursavuđđui . Sámediggái leat boahtán ollu jearaldagat boazodoalu beales , mat gusket váttisvuođaide luonddusuodjalanguovlluid álggaheami ja viiddideami oktavuođas . Sámedikki oaivila mielde deattuhuvvojit das dattetge garrasit dat bealit mat gusket Finnmárkui , nugo eatnamiid guorban ja váttis resursadilli . Dán oktavuođas gánnáhivččii suokkardallat maiddái daid beliid , mat gusket boraspireváttisvuođaide , boazodoalloeatnamiidda bahkkemiidda , mat oba áigge lassánit , riektivuostálasvuođaide , luonddusuodjalan guovlluide , ja eará beliide . Erenoamážit guoská dát ortnegii Tromssas . Danin lea áibbas bággu hoahpuhit barggu , mii guoská sámi boares vieruid ja riektiáddejumi dohkkeheapmái , ja ovttaoaivilii boahtimii sámi eanavuoigatvuođaid viidodaga hárrái . Sámediggi dál galgá válljet boazodoallokomitea , mii galgá earret eará geahčadit beliid Boazodoallolágas , mat gusket álggahemiide ja boazodoalu doaimmaide , ja maiddái nissonolbmuide , mánáide , manjiide , vivaide ja verddeortnegii doalu oamasteaddji ektui , ja komitea galgá maiddái geahčadit boazodoallo doahpaga , bajimuš boazologu juohke dollui ja reguleremiid boazodoalliid ektui geat ožžot boarrásiidruđa . Sámedikki oaivila mielde deattuhuvvojit das dattetge garrasit dat bealit mat gusket Finnmárkui , nugo eatnamiid guorban ja váttis resursadilli . Dán oktavuođas gánnáhivččii suokkardallat maiddái daid beliid , mat gusket boraspireváttisvuođaide , boazodoalloeatnamiidda bahkkemiidda , mat oba áigge lassánit , riektivuostálasvuođaide , luonddusuodjalan guovlluide , ja eará beliide . Erenoamážit guoská dát ortnegii Tromssas . Danin lea áibbas bággu hoahpuhit barggu , mii guoská sámi boares vieruid ja riektiáddejumi dohkkeheapmái , ja ovttaoaivilii boahtimii sámi eanavuoigatvuođaid viidodaga hárrái . Sámediggi čujuha , ahte Sis-Finnmárkku nuppástuhttinprográmma guoská nuppástuhttimii sámi guovddáš guovllus . Fylkagielda lea čielgasit dat regiovdnapolitihkalaš oasálaš , mii ovttasráđiid earret eará departemeanttaiguin ja gielddaiguin ferte joatkit láidestanbarggu , mii guoská čovdosiidda nuppástuhtingielddain . Viidáseabbot ferte Sámediggi čielggadit nuppásteaddjiid vuoigatvuođaid , mat omd. gusket dálá guođohanbarttaid geavaheapmái , ja nuppásteaddjiid bivdin- ja murjenrivttiide . Dieđáhus guoská ráđi doaimmaide miessemánu 11. b. rájes čakčamánu 6. b. rádjai 1998. Raporta lea sáddejuvvon gulaskuddamii ráđiide ja bargiidorganisašuvnnaide maidda ášši guoská . #ILL Sámediggeráđđi lea buktán cealkámuša njuolggadusaide mat gusket trolahis sonaide ja dávgasis guovlluide , ášši R 51/98/51 . Lassin áigu ráđđi čoahkkimis departemeanttain ovddidit áššiid mat gusket njuorjováttisvuođaide , snoranuohtte- ja autoliidnabivdui , ja guolástussuorggi ođđasis organiseremii . Dát guoská erenoamáŋit ráđi ruhtadeapmái , ja maid eará gaŋaldagaide maid lea dárbu dárkileabbot árvvoštallat . Sámediggeráđđi áigu Sámedikki 1999 stáhtabušeahta juolludusa juogadeami oktavuođas máhccat áššái mii guoská Norgga Sámedikki ruđalaš ovddasvástádussii . Sámediggeráđđi lea dáhtton vuos mašidit mearrádusa mii guoská Prospektering A // S rogganšiehtadussii Náranašas , ja Mineralutvikling A // S oktovuoigatvuođašiehtadusii // geahččalanroggamii Riebanváris . Ášši lea ovttas gaŋaldagain mii guoská gulaskuddanáigemeari mašideapmái oanehaččat guorahallon presideantta čoahkkimis fylkkasátnejođiheddjiin 03.09.98. Ovttasbarggu ulbmilin galgá leat ovttastahttit eaškiláššiid meannudeami mat gusket sápmelaččaide guhkelii go ovtta riikkas ja sápmelaččaide sierra álbmogin , ovddidit praktihkalaš ovttasbargovugiid sámi álbmotválljen orgánaid gaskka juohke suorggis gokko lea lunddolaš , ja lágidit dilálašvuođaid vai sápmelaččat besset buktit oktasaš sámi oainnuid , ja ahte sápmelaččain leat oktasaš ovddasteaddjit davviriikkalaš ja gaskariikkalaš orgánain . Cealkámuš árvvoštallá hui vođolaččat čuolmmaid mat gusket sápmelaččaid gaskasaš ovttasbargui riikkarájiid rastá ja dákkár ovttasbarggu dárbui . Dát guoská maiddái oktasaščállingotti báikái ja ásaheapmái » . « Sámi Parlamentáralaš Ráđđi galgá váikkuhit dan ahte ovttastahttit dakkár áššiid politihkalaš meannudeami mat gusket sápmelaččaide dahje sáhttet guoskat eambbo go ovtta riikka sápmelaččaide dahje sápmelaččaide álbmogin . « Sámi Parlamentáralaš Ráđđi galgá váikkuhit dan ahte ovttastahttit dakkár áššiid politihkalaš meannudeami mat gusket sápmelaččaide dahje sáhttet guoskat eambbo go ovtta riikka sápmelaččaide dahje sápmelaččaide álbmogin . Sámedikkiid presideanttat guorahalle ášši mii guoská prošeavtta ovdáneapmái ja ruhtadeapmái Davviriikkaid Ministarráđi kr. 300 000,- lassijuolludusa vuođul 1998 várás , gč. mildosa 3 . Sámediggeráđđi oaidná ahte áššis mii guoská Sámi parlamentáralaš ráđi ásaheapmái leat mášga beali maid ferte dárkileabbut guorahallat . Áššit mat gusket eanet go ovtta stáhta sápmelaččaide ( nugo omd. sámi giella- ja oahpahusáššit ) , davviriikkalaš sámi ovttasbargu , barentsovttasbargu , Ártalaš ráđi áššit , eurohpalaš uniovdna , Ovttastuvvon nášuvnnat ( ON ) , ja sámi veahkkebargu . Ášši guoská dasa , ahte Finnmárkku eanavuovdinstivra lea addán hui gárŋŋes lobi luonddugeđggiid roggamii guovtti bolttohagas Guovdageainnus - báikki olbmot ja gielda leat maiddái dorjon nannosit dán doaibmabiju . #ILL Bargiidbellodaga joavku doarju dieđusge , ahte galgá leat hirbmat várrugas , mii guoská lihkahallamiidda , maid sáhttá dulkot dainna lágiin , ahte ovdal gihtii politihkalaččat meannudit Sámi vuoigatvuođalávdegotti eavttuhusa . Dát konkrehta ášši guoská doaibmašiehtadussii Náranašas Prospektering A // S ektui , ja ohcanlohpái // geahččalandoibmii Riebanváris Mineralutvikling A // s ektui . Dán postii gullet doarjja dáiddárorganisašuvnnaide , sámi valáštallamii ja sámi organisašuvnnaide maidda ii guoskka sámi váldororanisašuvnnaid doarjja . Muhto guoská maiddái doalliide Davvi-Trøndelágas , geat leat oŋŋon veaháš doarjaga , rahčet garrasit , ja ollugat árvvoštallet heaitit boazodoalus . Soahpamuš ja guolástusnjuolggadusat , mat dál gusket Deanujohkii rievdaduvvojedje mašimuččat 1989s . Sámi giliin mat leat riikageainnuid bálddas lea veadjemeahttun oaŋŋut lobi bidjat sisavuodjingeainnu vaikko dat guoskkaš juo dohkkehuvvon geidnui ( viiddiduvvon geavahus ) . Sámediggi čuovvola min ovddit preassadieđáhusa , mii guoská čáŋádatbuođđumiidda Biobio-jogas Chiles . Váikkuhangaskaoapmin proseassas leat koordineren ja ovttasbargu daid orgánaid gaskka maidda guoská , ja ovddasvástádusa sajusteapmi konkrehta čuovvoleapmái ja doaimmaide . #ILL Lea dehálaš , ahte plánas leat dakkár doaibmabiddjo-eavttuhusat maid lea vejolaš čađahit 2 - guovtti jagi áigodagas , masa ođasmahttin guoská . Ášgiruššansuorggit , mat gusket Sámi ovddidanfoandda doaibmaguovllu viiddideapmái ja Davvi-Tromssa ja Finnmárkku doaibmabiddjoguovllu viiddideapmái , leat váldojuvvon dál eret doaibmaplánas , geahča 3. kapihttala , stáhtus ja bargui ovddosguvlui . dain válgabiiriin gos eanadieđalaš doaibmaguovlu ii guoskka buot boazodoalliide , sáhttá juolludit doarjaga boazodoalu ealáhusdoibmii muđui válgabiires . Válgabiires 8 Gaska-Tromsa , guoská doaibmaguovlu sámi álbmogii ráddjejuvvon eanadieđalaš guovllus , ja válgabiires 12 Lullisámeguovlu , guoská doaibmaguovlu sámi álbmogii olles válgabiires . Válgabiires 8 Gaska-Tromsa , guoská doaibmaguovlu sámi álbmogii ráddjejuvvon eanadieđalaš guovllus , ja válgabiires 12 Lullisámeguovlu , guoská doaibmaguovlu sámi álbmogii olles válgabiires . Dáláš ráđđehus árvvoótallá viiddidit lohkanloana geahpedanortnega , mii guoská Davvi-Tromssa ja Finnmárkku doaibmabidjoguvlui , maiddái guoskat eará guovlluide distriktapolitihkalaš doaibmaguovllus . Dáláš ráđđehus árvvoótallá viiddidit lohkanloana geahpedanortnega , mii guoská Davvi-Tromssa ja Finnmárkku doaibmabidjoguvlui , maiddái guoskat eará guovlluide distriktapolitihkalaš doaibmaguovllus . Erenoamáŋit guoská dát lotnolasealáhusdoaimma doarjagii árbevirolaš sámi ássanguovlluin , mat gullet Sámi ovddidanfoandda doaibmaguvlui . Sámi ealáhusráđđi lea čađahan čielggadusbarggu , mii guoská duoji váikkuhangaskaomiid geavaheapmái ja lea eavttuhan daid ođđasit organiserema ja juogadeami . Dát bargu lea vuođđun eavttuhussii , mii guoská ođđa njuolggadusaide duodjeruđaid hálddašeapmái . Danin ferte ge bidjat johtui doaibmabijuid , mat bohtet buorrin erenoamáŋit nissonolbmuide dán ealáhusas , omd. doaibmabijuid , mat gusket arktálaš borramušstrategiijaide ja duodjái . Daid ođđa njuolggadusaid mielde guoská ealáhus- ja lotnolasortnet olles Sámi ovdánahttinfoandda doaibmaguvlui . Njuolggadusain rievdaduvvojedje maiddái dienasrájit , ja geaidda ortnet guoská . Váikkuhit dan ahte ásahuvvojit doarjjaortnegat gielddaide maidda Sámelága giellanjuolggadusat sáhttet guoskat áiggi mielde Diehtojuohkinstrategiijas , mearrideami rájes gitta otnáŋii , lea vuoruhuvvon čuovvovaččat : diehtojuohkinbláđi almmustuhttin jagi 1996 rájes , diehtojuohkinkampánja mii guoská riddo- ja vuotnaguovlluide 1997 sámediggeválgga oktavuođas , ja ovdabargu sámi diehtojuohkin-bálvalusa ásaheami oktavuođas . Fuolahit dan , ahte eanaš oassi sámi álbmogis oaŋŋu dieđuid áššiid birra mat gusket sin juohkebeaivválaš eallimii Mii guoská válgakretsii 8 Gaska-Tromsa , guoská doaibmaguovlu sámi álbmogii ráddjejuvvon eanadieđálaš guovllus , ja válgakreatsas 12 Lullisámiguovlu , guoská doaibmaguovlu sámi álbmogii loahppa válgakreatsas . Mii guoská válgakretsii 8 Gaska-Tromsa , guoská doaibmaguovlu sámi álbmogii ráddjejuvvon eanadieđálaš guovllus , ja válgakreatsas 12 Lullisámiguovlu , guoská doaibmaguovlu sámi álbmogii loahppa válgakreatsas . Mii guoská válgakretsii 8 Gaska-Tromsa , guoská doaibmaguovlu sámi álbmogii ráddjejuvvon eanadieđálaš guovllus , ja válgakreatsas 12 Lullisámiguovlu , guoská doaibmaguovlu sámi álbmogii loahppa válgakreatsas . Mii guoská válgakretsii 8 Gaska-Tromsa , guoská doaibmaguovlu sámi álbmogii ráddjejuvvon eanadieđálaš guovllus , ja válgakreatsas 12 Lullisámiguovlu , guoská doaibmaguovlu sámi álbmogii loahppa válgakreatsas . Mii guoská válgakretsii 8 Gaska-Tromsa , guoská doaibmaguovlu sámi álbmogii ráddjejuvvon eanadieđálaš guovllus , ja válgakreatsas 12 Lullisámiguovlu , guoská doaibmaguovlu sámi álbmogii loahppa válgakreatsas . Mii guoská válgakretsii 8 Gaska-Tromsa , guoská doaibmaguovlu sámi álbmogii ráddjejuvvon eanadieđálaš guovllus , ja válgakreatsas 12 Lullisámiguovlu , guoská doaibmaguovlu sámi álbmogii loahppa válgakreatsas . Váikkuhangaskaoapmin proseassas leat koordineren ja ovttasbargu daid orgánaid gaskka maidda guoská , ja ovddasvástádusa sajusteapmi konkrehta čuovvoleapmái ja doaimmaide . #ILL Lea dehálaš , ahte plánas leat dakkár doaibmabiddjo-eavttuhusat maid lea vejolaš čađahit 2 - guovtti jagi áigodagas , masa ođasmahttin guoská . Ášgiruššansuorggit , mat gusket Sámi ovddidanfoandda doaibmaguovllu viiddideapmái ja Davvi-Tromssa ja Finnmárkku doaibmabiddjoguovllu viiddideapmái , leat váldojuvvon dál eret doaibmaplánas , geahča 3. kapihttala , stáhtus ja bargui ovddosguvlui . dain válgabiiriin gos eanadieđalaš doaibmaguovlu ii guoskka buot boazodoalliide , sáhttá juolludit doarjaga boazodoalu ealáhusdoibmii muđui válgabiires . Válgabiires 8 Gaska-Tromsa , guoská doaibmaguovlu sámi álbmogii ráddjejuvvon eanadieđalaš guovllus , ja válgabiires 12 Lullisámeguovlu , guoská doaibmaguovlu sámi álbmogii olles válgabiires . Válgabiires 8 Gaska-Tromsa , guoská doaibmaguovlu sámi álbmogii ráddjejuvvon eanadieđalaš guovllus , ja válgabiires 12 Lullisámeguovlu , guoská doaibmaguovlu sámi álbmogii olles válgabiires . Dáláš ráđđehus árvvoótallá viiddidit lohkanloana geahpedanortnega , mii guoská Davvi-Tromssa ja Finnmárkku doaibmabidjoguvlui , maiddái guoskat eará guovlluide distriktapolitihkalaš doaibmaguovllus . Dáláš ráđđehus árvvoótallá viiddidit lohkanloana geahpedanortnega , mii guoská Davvi-Tromssa ja Finnmárkku doaibmabidjoguvlui , maiddái guoskat eará guovlluide distriktapolitihkalaš doaibmaguovllus . Erenoamáŋit guoská dát lotnolasealáhusdoaimma doarjagii árbevirolaš sámi ássanguovlluin , mat gullet Sámi ovddidanfoandda doaibmaguvlui . Sámi ealáhusráđđi lea čađahan čielggadusbarggu , mii guoská duoji váikkuhangaskaomiid geavaheapmái ja lea eavttuhan daid ođđasit organiserema ja juogadeami . Dát bargu lea vuođđun eavttuhussii , mii guoská ođđa njuolggadusaide duodjeruđaid hálddašeapmái . Danin ferte ge bidjat johtui doaibmabijuid , mat bohtet buorrin erenoamáŋit nissonolbmuide dán ealáhusas , omd. doaibmabijuid , mat gusket arktálaš borramušstrategiijaide ja duodjái . Daid ođđa njuolggadusaid mielde guoská ealáhus- ja lotnolasortnet olles Sámi ovdánahttinfoandda doaibmaguvlui . Njuolggadusain rievdaduvvojedje maiddái dienasrájit , ja geaidda ortnet guoská . Váikkuhit dan ahte ásahuvvojit doarjjaortnegat gielddaide maidda Sámelága giellanjuolggadusat sáhttet guoskat áiggi mielde Diehtojuohkinstrategiijas , mearrideami rájes gitta otnáŋii , lea vuoruhuvvon čuovvovaččat : diehtojuohkinbláđi almmustuhttin jagi 1996 rájes , diehtojuohkinkampánja mii guoská riddo- ja vuotnaguovlluide 1997 sámediggeválgga oktavuođas , ja ovdabargu sámi diehtojuohkin-bálvalusa ásaheami oktavuođas . Fuolahit dan , ahte eanaš oassi sámi álbmogis oaŋŋu dieđuid áššiid birra mat gusket sin juohkebeaivválaš eallimii Ášgiruššamat gusket váldoáššis fágalaš ovttasbargui Norgga Olgoriika // Gielda- ja regiovdna departemeanttaiguin , sámedikkiiguin ja eará eamiálbmotjoavkkuiguin strategiija ja posišuvnnaid hárrái . Davviriikkalaš ráđi ektui , erenoamáŋit mii guoská institušuvnnaid // prošeavttaid ruhtadeapmái Sámis Resursaášgiruššan guoská váldoáššis fágalaš ovttasbargui Sámedikki vuollásaš ráđiiguin , dego váldooasálaŋŋan . doarjjamearrádusaid ráhkadeami bokte , mat gusket ovttaskas áššiide ja bidjat politihkalaš deattu áigeguovdilis riikkaid eiseválddiid ektui . Ášgiruššamat gusket váldoáššis fágalaš ovttasbargui Norgga Olgoriika // Gielda- ja regiovdna departemeanttaiguin , sámedikkiiguin ja eará eamiálbmotjoavkkuiguin strategiija ja posišuvnnaid hárrái . Davviriikkalaš ráđi ektui , erenoamáŋit mii guoská institušuvnnaid // prošeavttaid ruhtadeapmái Sámis Resursaášgiruššan guoská váldoáššis fágalaš ovttasbargui Sámedikki vuollásaš ráđiiguin , dego váldooasálaŋŋan . doarjjamearrádusaid ráhkadeami bokte , mat gusket ovttaskas áššiide ja bidjat politihkalaš deattu áigeguovdilis riikkaid eiseválddiid ektui . Sámediggi lea positiivvalaš dan bargui mii guoská sámekonvenšuvdnii viidáseabbot . Sámediggi lea positiivvalaš dan bargui mii guoská sámekonvenšuvdnii viidáseabbot . Dát guoská Sámedikki ieŋas bargui ja maiddái bargui eará ásahusaid ja orgánaid ektui mat vaikkuhit sámi servodaga ovdáneami . Čoahkkimiid boađusin evttohuvvojedje mášga čuovvolanprošeavtta , earret eará prošeaktaeavttuhusat mat gusket duodjái , sámegillii , kulturmuittuide ja diehtojuohkinteknologiijai , ja buohkain ledje sámi nissonat guovddáŋis . Áššelistui ja áššiide mat meannuduvvojit ovdalisčuoŋŋu § 4 d mielde , eai guoskka dán paragráfa mearrádusat . Ovddidit árvalusa Sámedikki dievasčoahkkimii áššiin mat gusket Sámedikki čoahkkinortnegii , vrd. § 24 vuosttaš lađđasa ja nuppi lađđasa . Dát ii guoskka dattetge bargguide maid Sámedikki dievasčoahkkin lea bidjan eará orgánaide . Sámediggi mearridda sierra čoahkkinortnega gos leat mearrádusat mat gusket dikki ráđđádallamiidda ja eará doaimmaide . Dát guoská maiddái Sámedikki vuollásaš orgánaide . Dát ii guoskka dattetge dáidda : vuođđonjuolggadusaid § 2 - 2 ja čoahkkinortnega § 16 čoahkkinjođihangoddi . Áššelistui ja áššiide mat meannuduvvojit ovdalisčuoŋŋu § 4 d mielde , eai guoskka dán paragráfa mearrádusat . Ovddidit árvalusa Sámedikki dievasčoahkkimii áššiin mat gusket Sámedikki čoahkkinortnegii , vrd. § 24 vuosttaš lađđasa ja nuppi lađđasa . Dát ii guoskka dattetge bargguide maid Sámedikki dievasčoahkkin lea bidjan eará orgánaide . Sámediggi mearridda sierra čoahkkinortnega gos leat mearrádusat mat gusket dikki ráđđádallamiidda ja eará doaimmaide . Dát guoská maiddái Sámedikki vuollásaš orgánaide . Dieđáhus guoská ráđi doaimmaide 1998 čakčamánu 7. beaivvi rájes skábmamánu 13. beaivvi rádjai . Sámediggeráđđi áigu sierra reivves vástidit gaŋaldaga mii guoská Sámediggeráđi mearkkašumi ja reivve meannudeapmái ruovttoluotta váikkohusa birra lotnolasealáhusbargiid ektui 1996:s. Namuhuvvon čielggadusas lea gal árvvoštallon ášši mii guoská hálddahusaid vejolaš oktiičatnamii . Jos ii gávdno regulerenplána dahje jos plána ii guoskka sisavuodjengeainnuide riikka- ja fylkkageainnus , de ferte oaŋŋut lobi geaidnokantuvrras dahje geaidnohoavddas ovdal go dákkár geainnu beassá hukset dahje geavahit . Geaidnolága 1996 suoidnemánu rievdadusaid mielde lea prinsihppa mii guoská mearridanváldái ja váidalanásahussii šaddan čielgaseabbon . Dan oktavuođas lea vuogas ovddidit ášši mii guoská Chile eamiálbmogiid dillái , erenoamáŋit Mapuche-álbmogii mii lea garrasepmosit vaháguvvon dulvadeami geaŋil . Mii guoská čuoggái 2.3 Oahpahusáššit , de áigu NSR:a sámediggejoavku čujuhit , ahte sámiid oahpahus olggobealde sámi oahppoplána doaibmaguovllu lea eahpečielggas ja dat buktá stuorra hástalusaid Sámediggái . Dát guoská omd. oahpahusa organiseremii ja sámegiela geavaheapmái gulahallangaskaoapmefágan jos galgá juksat mihttomeari doaimmalašguovttegielalašvuođa hárrái maiddái dáin guovlluin . Golggotmánu 26. b. 1998 reive Sámedikkis Ájai guoská doaibmadoarjaga ohcama biehttaleapmái Miessemánu 14. b. 1998 reive Ájas Sámediggái guoská sámi kulturmuitogáhttemii Čálus Nordlys-áviissas mii guoská Meahccekomišuvnna meannudeapmái Olmmáivákkis Gáivuonas - « Gos lea Sámediggi » ? Guovddášbellodaga sámediggejoavku lea guovtte geardde ovddidan ášši mii guoská NVE čázadathuksenplánaide Norlánddas , mašimuš čakčamánu dievasčoahkkimis . Guovddášbellodaga sámediggejoavku oaivvildda ahte dát máhttu galggašii nanusmahttit gáibádusa mii guoská ođđa ja ollislaš váikkuhusárvvoštallamiidda // - iskkademiide . Áigut baicce vuoruhit barggu mii guoská Sámi ovddidanfoandda strategalaš ealáhusplánii , maid Sámediggi lea mearridan . Mii guoská cealkámušaide válddi sirdima birra Sámediggái , de lea ráđi áddejupmi dat , ahte váldesirdinproseassas ii leat leamaš dat johtu maid leat vuordán . Dat lea hui čielggas ahte dát guoská sámi vuoigatvuođaide . Guovddášbellodaga sámediggejoavku ballá ahte ortnet mii guoská buohccidivššohatsajiide Finnmárkkus sáhttet heaittihuvvot . Dát guoská erenoamáŋit dilálašvuođaide maid buohccidivššohagat dávjá hálddašit . a ) Prošeaktaruđaid sáhttet ohcat gielddat , fylkkagielddat , almmolaš institušuvnnat , organisašuvnnat ja fitnodagat maid doaibma guoská sámi álbmogii dahje bargiide geat fállet dearvvasvuođabálvalusaid sámi álbmogii . Dát guoská maiddái javohisvuođa geatnegasvuođa rihkkumii , jos vuostáiváldi prošeavtta bokte lea oŋŋon peršuvnnalaš dieđuid dahje boahtán diehtit eará beliid mat gullet jávohisvuođa geatnegasvuhtii . a ) Prošeaktaruđaid sáhttet ohcat gielddat , fylkkagielddat , almmolaš institušuvnnat , organisašuvnnat ja fitnodagat maid doaibma guoská sámi álbmogii dahje bargiide geat fállet dearvvasvuođabálvalusaid sámi álbmogii . Dát guoská maiddái javohisvuođa geatnegasvuođa rihkkumii , jos vuostáiváldi prošeavtta bokte lea oŋŋon peršuvnnalaš dieđuid dahje boahtán diehtit eará beliid mat gullet jávohisvuođa geatnegasvuhtii . Nubbi eará gaŋaldat lea man guhkás galgá prinsihppa mii guoská stáhtii riektiduddjonorganisašuvdnan mannat álbmoga iešmearridanprinsihpa ovddabeallái . Guovddáŋin dás leat 1966 guokte ON- konvenšuvnna main lea seammalágan 1. artihkkal , mii guoská iešmearridanvuoigatvuhtii . Nugo máilmmi eamiálbmogat , de leat sápmelaččat ge čuoččuhan ja áigot ain čuoččuhit ahte iešmearridanvuoigatvuohta guoská maiddái máilmmi eamiálbmogiidda , ja máilmmi servodat ferte dan dohkkehit . Eatnan- ja čáhcevuoigatvuođagaŋaldat guoská danin čiekšalepmosit sámi kultuvrra ávnnaslaš vuođu suodjaleapmái ja ovddideapmái viiddis áddejumiin . Sámediggi galgá ieš váikkuhit dan ahte sisrievttálaš ja gaskariikkalaš riektinjuolggadusat ja prinsihpat mat gusket eamiálbmogiidda , oŋŋot positiivvalaš ja boahtteáigái guoski sisdoalu . Sámediggi galgá ieš váikkuhit dan ahte sisrievttálaš ja gaskariikkalaš riektinjuolggadusat ja prinsihpat mat gusket eamiálbmogiidda , oŋŋot positiivvalaš ja boahtteáigái guoski sisdoalu . Jos Sámediggi galgá sáhttit oaŋŋut dákkár saji , de ferte diggi oaŋŋut doarvái válddi áššiin mat gusket riikka sámiide . Seamma prinsihppa ferte guoskat maiddái eará lágaide main lea mearkkašupmi sámi vuoigatvuođaide . Čujuhit earret eará čilgekeahtes gaŋaldagaide mat gusket eanavuoigatvuođaide , ja geatnegasvuhtii vieŋŋat ráđiid ja ráđđádallat . Šiehtadallangeatnegasvuođa ferte hukset nu ahte dat guoská buot áššiide maidda Sámedikki ieŋas mielas lea dárbu , muhto erenoamáŋit lea lunddolaš deattuhit áššiid mat gusket váldái ja ekonomiijai . Šiehtadallangeatnegasvuođa ferte hukset nu ahte dat guoská buot áššiide maidda Sámedikki ieŋas mielas lea dárbu , muhto erenoamáŋit lea lunddolaš deattuhit áššiid mat gusket váldái ja ekonomiijai . Plánaproseassat lágiduvvojit nu ahte orgánat main leat barggut mat gusket resursageavaheapmái , gáhttendoaimmaide , huksemiidda dahje sosiálalaš ja kultuvrralaš ovdáneapmái , leat geatnegahtton searvat ja leat aktiivvalaččat mielde . Erenoamáŋit lea dehálaš geahčadit sámegiela dili dain guovlluin maidda sámelága giellanjuolggadusat eai guoskka dál . Dát guoská oahppoplánaide , oahpponeavvuide , oahpahusvugiide ja oahpaheaddjiid ohppui . Mánát ja nuorat galget oahppat dan barggu birra maid nissonolbmot leat dahkan sohkebeliid dásseárvvu bealušteami oktavuođas , ja sáhttit digáštallat čuolmmaid mat gusket dásseárvui sámi servodagas , eará eamiálbmotservodagain ja muđui máilmmis . Sámi skuvllas galgá maiddái leat oktasaš sisdoallu - máhtolašvuohta , árbevierut ja árvvut mat leat dehálaččat sámi oktavuhtii ja mat gusket sámi dábálaš čuvgehussii . Ođđa oahpahuslágas lea sámi guovlu definerejuvvon ná : « sámi hálddašanguovlu sámelága § 3-1 vuođul , ja eará gielddat dahje gielddaid oasit láhkaásahusaid vuođul maid Gonagas stáhtaráđis lea mearridan maššá go Sámediggi ja dat gielddat ja fylkkagielddat maidda ášši guoská leat beassan buktit cealkámuša » . #ILL Dát mearkkaša earret eará dan ahte lassin seaiva davviriikkalaš perspektiivii galget doaimmat guoskat maiddái sámiide ruoššabealde . Dát guoská sihke sámi kulturviesuide , museáide ja sullasaš ásahusaide . Dát guoská sihke kulturviesuide sámi guovddáŋin iešguđetlágan doaimmaiguin ja museávisttiide . Duohta vejolašvuohta sihkkarastit ja ovddidit ieŋas kultuvrra ii guoskka dušše ideálalaš kulturgaskkustemiide , nugo oahpahussii , girjjálašvuhtii , gillii dahje dáidagii , muhto maiddái luondduresurssaid geavaheapmái ja ealáhusbargguide mat leat dehálaččat kulturvuđđui . Sámediggi deattuha Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusa čuovvoleami Finnmárkku ektui , ja dasto barggu čuovvoleami , mii guoská eará árbevirolaš sámi guovlluide . Dán oktavuođas lea dehálaš heivehit ovttaskas áššiid meannudeami dain áššiin mat gusket sámiide eanet go ovtta riikkas dahje sámiide álbmogin , ovddidit praktihkalaš ovttasbargovugiid álbmotválljen orgánaid gaskka buot surggiin gokko lea lunddolaš , ja láhčit dilálašvuođaid dasa ahte sámit sáhttet ovddidit oktasaš oainnuid ja ahte sii sáhttet leat oktasaččat ovddastuvvon davviriikkalaš ja riikkaidgaskasaš orgánain . Dát guoská sihke ekspeartajoavkku nammadeapmái ja mandáhta hábmemii viidáset , ja dasto posišuvnnaid ektui vejolaš šiehtadallanbarggus maššá . Erenoamáš dehálaš lea dan dahkat gaŋaldagaid oktavuođas mat gusket eatnamiid ja resurssaid hálddašeapmái . iešmearridanvuoigatvuohta guoská maiddái máilmmi eamiálbmogiidda , ja máilmmi servodat ferte dan dohkkehit . Das lea maiddái dárlilaston dat ahte konvenšuvdna guoská eamiálbmogiidda Guoská go dat buot guovlluide gos sámit árbevirolaččat leat ássan ? Min vuolggasadji lea mii guoská doahpagiidda sámi oamastan- ja geavahusriekti , ahte dáid sisdoalu ferte čilget earret eará dan bokte , ahte ráhkaduvvo konkrehta sisdoallu eanavuoigat-vuođamearrádusaide mat leat ILO-konvenšuvnnas nr. 169 , ja daid duođalaš vuoigatvuođaide mat leat leamaš , muhto mat leat garvojuvvon eiseválddiid ovddeš áiggi vulosdeaddi guottuid bokte sámi geavahusa ektui . Sámediggeplána meannudeamis lea dehálaš čállit nu ahte čielgaseabbo čujuhuvvo ahte sámi oahppoplánat ollu gielddain gusket maiddái ii-sámi oahppiide . Mii guoská dasa ahte sámit stivrejit ja bearráigehččet doaimma lea riekta . #ILL Mii guoská dasaahte Sámediggi searvá ealáhusšiehtadusšiehtadallamiidda , berre sihkkojuvvot . #ILL Mii guoská daid sáivačáhceekologálaš geahčademiide guollenáliid dási birra ( s. 29 , 6. teakstaoassi ) , de lea min mielas váttis oaidnit ahte oktavuođat leat nu ovttagaslaččat mii orru oaivvilduvvomin . #ILL Čuo. 5.3.2 , 8. teakstaoassi : Maššá vuosttaš cealkaga lasihuvvo : « Dát guoská maiddái sámegiella 1. giellan ja sámegiella 2. giellan fágaplánaid geavaheapmái dán guovllu olggobealde . #ILL Nubbi eará gaŋaldat lea man guhkás galgá prinsihppa mii guoská stáhtii riektiduddjonorganisašuvdnan mannat álbmoga iešmearridanprinsihpa ovddabeallái . Guovddáŋin dás leat 1966 guokte ON- konvenšuvnna main lea seammalágan 1. artihkkal , mii guoská iešmearridanvuoigatvuhtii . Nugo máilmmi eamiálbmogat , de leat sápmelaččat ge čuoččuhan ja áigot ain čuoččuhit ahte iešmearridanvuoigatvuohta guoská maiddái máilmmi eamiálbmogiidda , ja máilmmi servodat ferte dan dohkkehit . Eatnan- ja čáhcevuoigatvuođagaŋaldat guoská danin čiekšalepmosit sámi kultuvrra ávnnaslaš vuođu suodjaleapmái ja ovddideapmái viiddis áddejumiin . Sámediggi galgá ieš váikkuhit dan ahte sisrievttálaš ja gaskariikkalaš riektinjuolggadusat ja prinsihpat mat gusket eamiálbmogiidda , oŋŋot positiivvalaš ja boahtteáigái guoski sisdoalu . Sámediggi galgá ieš váikkuhit dan ahte sisrievttálaš ja gaskariikkalaš riektinjuolggadusat ja prinsihpat mat gusket eamiálbmogiidda , oŋŋot positiivvalaš ja boahtteáigái guoski sisdoalu . Jos Sámediggi galgá sáhttit oaŋŋut dákkár saji , de ferte diggi oaŋŋut doarvái válddi áššiin mat gusket riikka sámiide . Seamma prinsihppa ferte guoskat maiddái eará lágaide main lea mearkkašupmi sámi vuoigatvuođaide . Čujuhit earret eará čilgekeahtes gaŋaldagaide mat gusket eanavuoigatvuođaide , ja geatnegasvuhtii vieŋŋat ráđiid ja ráđđádallat . Šiehtadallangeatnegasvuođa ferte hukset nu ahte dat guoská buot áššiide maidda Sámedikki ieŋas mielas lea dárbu , muhto erenoamáŋit lea lunddolaš deattuhit áššiid mat gusket váldái ja ekonomiijai . Šiehtadallangeatnegasvuođa ferte hukset nu ahte dat guoská buot áššiide maidda Sámedikki ieŋas mielas lea dárbu , muhto erenoamáŋit lea lunddolaš deattuhit áššiid mat gusket váldái ja ekonomiijai . Plánaproseassat lágiduvvojit nu ahte orgánat main leat barggut mat gusket resursageavaheapmái , gáhttendoaimmaide , huksemiidda dahje sosiálalaš ja kultuvrralaš ovdáneapmái , leat geatnegahtton searvat ja leat aktiivvalaččat mielde . Erenoamáŋit lea dehálaš geahčadit sámegiela dili dain guovlluin maidda sámelága giellanjuolggadusat eai guoskka dál . Dát guoská oahppoplánaide , oahpponeavvuide , oahpahusvugiide ja oahpaheaddjiid ohppui . Dát guoská maiddái sámegiella 1. giellan ja sámegiella 2. giellan fágaplánaid geavaheapmái dán guovllu olggobealde . Mánát ja nuorat galget oahppat dan barggu birra maid nissonolbmot leat dahkan sohkebeliid dásseárvvu bealušteami oktavuođas , ja sáhttit digáštallat čuolmmaid mat gusket dásseárvui sámi servodagas , eará eamiálbmotservodagain ja muđui máilmmis . Sámi skuvllas galgá maiddái leat oktasaš sisdoallu - máhtolašvuohta , árbevierut ja árvvut mat leat dehálaččat sámi oktavuhtii ja mat gusket sámi dábálaš čuvgehussii . Ođđa oahpahuslágas lea sámi guovlu definerejuvvon ná : « sámi hálddašanguovlu sámelága § 3-1 vuođul , ja eará gielddat dahje gielddaid oasit láhkaásahusaid vuođul maid Gonagas stáhtaráđis lea mearridan maššá go Sámediggi ja dat gielddat ja fylkkagielddat maidda ášši guoská leat beassan buktit cealkámuša » . #ILL Dát mearkkaša earret eará dan ahte lassin seaiva davviriikkalaš perspektiivii galget doaimmat guoskat maiddái sámiide ruoššabealde . Dát guoská sihke sámi kulturviesuide , museáide ja sullasaš ásahusaide . Dát guoská sihke kulturviesuide sámi guovddáŋin iešguđetlágan doaimmaiguin ja museávisttiide . Duohta vejolašvuohta sihkkarastit ja ovddidit ieŋas kultuvrra ii guoskka dušše ideálalaš kulturgaskkustemiide , nugo oahpahussii , girjjálašvuhtii , gillii dahje dáidagii , muhto maiddái luondduresurssaid geavaheapmái ja ealáhusbargguide mat leat dehálaččat kulturvuđđui . Sámediggi deattuha Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusa čuovvoleami Finnmárkku ektui , ja dasto barggu čuovvoleami , mii guoská eará árbevirolaš sámi guovlluide . Dán oktavuođas lea dehálaš heivehit ovttaskas áššiid meannudeami dain áššiin mat gusket sámiide eanet go ovtta riikkas dahje sámiide álbmogin , ovddidit praktihkalaš ovttasbargovugiid álbmotválljen orgánaid gaskka buot surggiin gokko lea lunddolaš , ja láhčit dilálašvuođaid dasa ahte sámit sáhttet ovddidit oktasaš oainnuid ja ahte sii sáhttet leat oktasaččat ovddastuvvon davviriikkalaš ja riikkaidgaskasaš orgánain . Dát guoská sihke ekspeartajoavkku nammadeapmái ja mandáhta hábmemii viidáset , ja dasto posišuvnnaid ektui vejolaš šiehtadallanbarggus maššá . Áššit mat gusket fondii biddjojuvvojit njuolga foanddastivrra ovdii . Áššit mat gusket fondii biddjojuvvojit njuolga foanddastivrra ovdii . Jávkamin ii lohkko doaibma mii guoská Sámedikki dievasčoahkkimii . Dát buhtadus guoská čoahkkimiidda // ovddasteapmái sis- ja olgoriikkas . Dát guoská maiddái mátkkiide ovdanruoktot . Doaimmaid oktavuođas mat leat čilgejuvvon čuoggáin 2.1 , 2.6 ja 4.0 sáhttá máksit duođaštuvvon goluid ovddas mat gusket ovddasmorašbargui ( jos omd. dikšu buohcciid , boarrásiid dahje doaibmavádjetolbmuid ) daid máksomeriid mielde mat goas ain gustojit stáhtas ( vrd. čuoggá 7.08 ) . Sámediggi galgá dan vuođul mii bajábealde lea namuhuvvon ovddidit ođđa prinsihpa mii guoská bissovaš buhtadussii ja čoahkkinbuhtadussii . Jávkamin ii lohkko doaibman mii guoská Sámedikki dievasčoahkkimii . Dát buhtadus guoská čoahkkimiidda // ovddasteapmái sis- ja olgoriikkas . Dát guoská maiddái mátkkiide ovdanruoktot . Doaimmaid oktavuođas mat leat čilgejuvvon čuoggáin 2.1 , 2.6 ja 4.0 sáhttá máksit duođaštuvvon goluid ovddas mat gusket ovddasmorašbargui ( jos omd. dikšu buohcciid , boarrásiid dahje doaibmavádjetolbmuid ) daid máksomeriid mielde mat goas ain gustojit stáhtas ( vrd. čuoggá 7.08 ) . Doaimmat mat gusket johtalussii ja danláganiidda galget jos daid birra šaddá sáhka digaštallot earenoamáŋit sámiid organisašuvnnaiguin . Boađus das lea ahte boazodolloovttadagat geaidda dát guoská eai sáhte atnit árbevirolaš johtingeainnuid ja šaddet de guođohit viidábut go dábálaččat . Sámediggi čujuha ahte láhkaaddinreguleremat mat gusket vuovdimii ja háhkamii luonddugeađgeroggamiid oktavuođas leat váilevaččat . Industriijakonsešuvdnaláhka han addá vejolašvuođa bidjat konsešuvdnaeavttuid mat galget leat buorrin dan báikegoddái masa ášši guoská . Muhto dákkár solidaritehta ferte maid guoskat nuppi beallái . Eai prinsihppalaš vuoigatvuođaáššit eai ge sámiid dárbbut geaidda sisabahkkemat gusket gieđahallo nu go livčče ágga vuordit dál . Doaibmačoahkkin ( eanadoalloministar ) sáhttá mearrridit ja buktit njuolggadusaid ja gohččumiid buot áššiin mat gusket Statsskog:ii , ja ferte vástidit Stuorradiggái dain áššiin mat leat meannuduvvon doaibmačoahkkimis . Doaimmat mat gusket johtalussii ja danláganiidda galget jos daid birra šaddá sáhka digaštallot earenoamáŋit sámiid organisašuvnnaiguin . Boađus das lea ahte boazodolloovttadagat geaidda dát guoská eai sáhte atnit árbevirolaš johtingeainnuid ja šaddet de guođohit viidábut go dábálaččat . Sámediggi čujuha ahte láhkaaddinreguleremat mat gusket vuovdimii ja háhkamii luonddugeađgeroggamiid oktavuođas leat váilevaččat . Kapihtal guoská Sámi kulturmuitoráđi bargosisabođuide maid leat meroštallan dahkat 529.000,- kr. ja eará feara makkár sisaboađuide maid leat meroštallan dahkat 77.000,- kr. 1998:s lei sisaboahtogáibádus 591.000,- kr. Sámi kulturorganisašuvnnaid doarjjaortnega postii 52.4 gullet doarjja dáiddáriid organisašuvnnaide , doarjja sámi valáštallamii ja doarjja sámi organisašuvnnaide maidda ii guoskka sámi váldoorganisašuvnnaid doarjja . Eará eavttut mat gusket ruhtajuolludeapmái bargovugiid , raporterema , jed. dáfus , oidnojit Sámedikki juolludusreivviin iešguđet fágaráđđái . Dát guoská maid ođđa kontoplána ja poastastruktuvrra ásaheapmai go sirdit 50-postii . Mii guoská čilgehussii ráđi árvalusas , de čujuhit čuoggái 2 , sámi sátnebášku , gokko čuoŋŋuhuvvo čuoggás 2 ahte Sámi giellaráđđi poasttas 01 lea nanosmahttojuvvon 1 milj. kruvnnuin . Mii guoská Gáivuona ja Porsášggu giellaguovddáŋiid ruđaide , de leat goappašat guovddáŋat ohcan giellaráđis prošeaktaruđaid . Eavttuhusas , mii guoská juolludusaide Sámedikki ieŋas bušeahta olggobealde leai sávaldahkan , ahte 1999:s lasihuvvo doarjja sámi áviissaide 9.900.000,- kruvdnui . Kapihtal guoská Sámi kulturmuitoráđi bargosisaboađuide maid leat meroštallan dahkat 529.000,- kr. ja eará feara makkár sisaboađuide maid leat meroštallan dahkat 77.000,- kr. 1998:s lei sisaboahtogáibádus 591.000,- kr. Sámi kulturorganisašuvnnaid doarjjaortnega postii 52.4 gullet doarjja dáiddáriid organisašuvnnaide , doarjja sámi valáštallamii ja doarjja sámi organisašuvnnaide maidda ii guoskka sámi váldoorganisašuvnnaid doarjja . Eará eavttut mat gusket ruhtajuolludeapmái bargovugiid , raporterema , jed. dáfus , oidnojit Sámedikki juolludusreivviin iešguđet fágaráđđái . Dát guoská maid ođđa kontoplána ja poastastruktuvrra ásaheapmai go sirdit 50-postii . Dát guoská Saemien Sijtii , Sijti Jarngii ja Varjjat Sami Museái , ja lassin dasa lea Ája sámi guovddáš ásahuvvon ja ferte oaŋŋut doaibmadoarjaga . Rievdaduvvon rámmaeavttut gusket dán golmma dillái : Rievdaduvvon rámmaeavttut gusket dán golmma dillái : Danin ferte rievdadit njuolggadusaid nu ahte fitnodagaide mat oŋŋot almmolaš doaibmadoarjaga sámegiela , kultuvrra ja servodateallima ovddideapmái , ii guoskka dát njuolggadus . Dát guoská Saemien Sijtii , Sijti Jarngii ja Varjjat Sami Museái , ja lassin dasa lea Ája sámi guovddáš ásahuvvon ja ferte oaŋŋut doaibmadoarjaga . Danin ferte rievdadit njuolggadusaid nu ahte fitnodagaide mat oŋŋot almmolaš doaibmadoarjaga sámegiela , kultuvrra ja servodateallima ovddideapmái , ii guoskka dát njuolggadus . Dieđáhus guoská ráđi doaimmaide 1998 skábmamánu 13. b. rájes 1999 guovvamánu 8. b. rádjai . Sámediggi áigu dán jagi miessemánu dievasčoahkkimis meannudit guokte ášši mat gusket boazodollui , boazodoallostivrra jahkedieđáhusa ja boazodoallošiehtadusa . Eanajuohkinriekti galgá njukčamánu 3. b. dán jagi meannudit ášši mii guoská árbevirolaš sámi guolástusvuoigatvuođaide Norlándda ja Tromssa Meahccekommišuvnna Gáivuona guovllu ášši oktavuođas dajai ráđđehusadvokáhta ahte ILO-konvenšuvdna nr. 169 ii guoskka dasa . Erenoamáŋit guoská dát sektuvrraid gaskasaš áššesurggiide nugo nissonáššiide , dásseárvui , ja mánáid ja nuoraid áššiide . Sámediggi oaidná dárbun koordineret daid iešguđet doaimmaid mat gusket mášgga vuollásaš ráđđái . Nuortalaš gili ráfáiduhttin Njávdámis lea hirbmat dehálaš oassi dan barggus mii guoská nuortalaš sámi museá ásaheapmái Njávdámis . Dát guoská erenoamáŋit Stáhta ealáhus- ja guovllubáškku ( SND ) njuolggadusmearrádusaide . Doarjjaortnet guoská guđa gildii hálddašanguovllus ja Finnmárkku ja Tromssa fylkagielddaide . » Sámelága ulbmilparagráfa guoská olles sámi álbmotjovkui . Lassin leat ollu hástalusat mat gusket sámegiela nannemi ja ovddideapmái sámi riddo- ja vuotnaguovlluin , ja Sámediggi oaidná dehálaŋŋan ollašuhttit daid doaibmabijuid mat leat eavttuhuvvon Sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplánas . Sámi giellalávdegoddi ferte meannudit ollu prinsihpalaš áššiid mat njuolga gusket Sámi giellaráđi bargui , nugo oktasaš davviriikkalaš tearbmačovdosiid ja normeren- ja riektačállináššiid . Erenoamáŋit guoská dát sektuvrraid gaskasaš áššesurggiide nugo nissonáššiide , dásseárvui , ja mánáid ja nuoraid áššiide . Sámediggi oaidná dárbun koordineret daid iešguđet doaimmaid mat gusket mášgga vuollásaš ráđđái . Nuortalaš gili ráfáiduhttin Njávdámis lea hirbmat dehálaš oassi dan barggus mii guoská nuortalaš sámi museá ásaheapmái Njávdámis . Dát guoská erenoamáŋit Stáhta ealáhus- ja guovllubáškku ( SND ) njuolggadusmearrádusaide . Doarjjaortnet guoská guđa gildii hálddašanguovllus ja Finnmárkku ja Tromssa fylkagielddaide . » Sámelága ulbmilparagráfa guoská olles sámi álbmotjovkui . Lassin leat ollu hástalusat mat gusket sámegiela nannemi ja ovddideapmái sámi riddo- ja vuotnaguovlluin , ja Sámediggi oaidná dehálaŋŋan ollašuhttit daid doaibmabijuid mat leat eavttuhuvvon Sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplánas . Sámi giellalávdegoddi ferte meannudit ollu prinsihpalaš áššiid mat njuolga gusket Sámi giellaráđi bargui , nugo oktasaš davviriikkalaš tearbmačovdosiid ja normeren- ja riektačállináššiid . Seamma prinsihppa ferte guoskat maiddái eará lágaide main lea mearkkašupmi sámi vuoigatvuođaide . Čujuhit earret eará čilgekeahtes gaŋaldagaide mat gusket eanavuoigatvuođaide , ja geatnegasvuhtii vieŋŋat ráđiid ja ráđđádallat . Sámediggi áigu fas čujuhit ahte ráđđehusas lea ovddasvástádus čuovvulit dán lágan gaŋaldagaid , ja das lea maiddái ovddasvástádus ráđđádallat Sámedikkiin áššiid birra mat gusket eamiálbmogiidda . Sámediggi čujuha ahte leat ollu initiatiivvat , ja leat jođus proseassat mat iešguđet láhkai gusket sámi vuoigatvuođagaŋaldagaide . Dađistaga ferte máhccat ruovttoluotta gaŋaldagaide mat gusket sámi guovlluid meahcceresurssaid vuoigatvuođaide ja hálddašeapmái . Sámediggi lea 1998:s bargan aktiivvalaččat guolástusaide guoski áššiiguin . Go ášši ii ovdán , de lea dat erenoamáš váidalahtti dan sivas go lea dárbu oktilaččat čuovvulit barggu mii guoská nuortalaš sámi kultuvrra nannemii , Stuorradikki mearrádussii nuortalaš sámi museá ektui našuvnnalaš sámi duhátjahkesadjin ja Riikaantikvára ávŋŋuhussii ahte Sámi kulturmuitoráđđi galgá bargat dáinna gáhttenbargguin . Sámedikkis lea juo álggaheami rájes 1989:s leamaš ulbmilin váldit badjelasas nu ollu go vejolaš doaimmaid dain surggiin mat gusket sámi servodahkii . Sámediggi , guovddáš sámi váldeorgánan lea maiddái lunddolaš čujuhussan áššiin mat gusket sámi álbmogii . Dát guoská Finnmárku , Tromsii , Norlándii , Davvi-Trøndelahkii , Mátta-Trøndelahkii ja Hedemárkui . Sámi kulturráđđi jođiha hálddašandoaimmaid Sámedikki ovddas ja lea dasa lassin Sámedikki fágapolitihkalaš orgána áššiin mat gusket sámi kulturpolitihkkii . Sámi ealáhusráđđi jođiha hálddašandoaimmaid Sámedikki ovddas ja doaibmá fágapolitihkalaš orgánan erenoamáŋit áššiid oktavuođas mat gusket ealáhusaide ja barggolašvuhtii . Viiddiduvvon doaibmaguovlluin 1997 rájes lea ođđa njuolggadusain mat mearriduvvojedje 1998:s áigumuššan eambbo deattuhit doarjaga kulturdoaibmabijuide , boazodollui guoski doaimmaide ja doaibmabijuide mat leat vuolgán boazodoalus . Sámedikkis lea jođus proseassa mii lea diggái sirdima birra hálddašanortnegiid mat njuolga gusket sámi álbmogii . Dát guoská Saemien Sijtii , Sijti Jarngii ja Varjjat Sami Museái , ja lassin dasa lea Ája sámi guovddáš ásahuvvon ja ferte oaŋŋut doaibmadoarjaga . Danin ferte rievdadit njuolggadusaid nu ahte fitnodagaide mat oŋŋot almmolaš doaibmadoarjaga sámegiela , kultuvrra ja servodateallima ovddideapmái , ii guoskka dát njuolggadus . Ohcalat barggu mii guoská Tromssa , Norlándda ja Lullisámi guovlluide . Guovddáš eiseválddit fertejit gozihit ahte gielddat ja fylkagielddat čuovvulit lágaid áigumušaid mat gusket sámi álbmogii ja sámi servodahkii . Seamma prinsihppa ferte guoskat maiddái eará lágaide main lea mearkkašupmi sámi vuoigatvuođaide . Čujuhit earret eará čilgekeahtes gaŋaldagaide mat gusket eanavuoigatvuođaide , ja geatnegasvuhtii vieŋŋat ráđiid ja ráđđádallat . Guovddáš eiseválddit fertejit gozihit ahte gielddat ja fylkagielddat čuvvulit lágaid áigumušaid mat gusket sámi álbmogii ja sámi servodahkii . Sámediggi áigu fas čujuhit ahte ráđđehusas lea ovddasvástádus čuovvulit dán lágan gaŋaldagaid , ja das lea maiddái ovddasvástádus ráđđádallat Sámedikkiin áššiid birra mat gusket eamiálbmogiidda . Sámediggi čujuha ahte leat ollu initiatiivvat , ja leat jođus proseassat mat iešguđet láhkai gusket sámi vuoigatvuođagaŋaldagaide . Dađistaga ferte máhccat ruovttoluotta gaŋaldagaide mat gusket sámi guovlluid meahcceresurssaid vuoigatvuođaide ja hálddašeapmái . Sámediggi lea 1998:s bargan aktiivvalaččat guolástusaide guoski áššiiguin . Go ášši ii ovdán , de lea dat erenoamáš váidalahtti dan sivas go lea dárbu oktilaččat čuovvulit barggu mii guoská nuortalaš sámi kultuvrra nannemii , Stuorradikki mearrádussii nuortalaš sámi museá ektui našuvnnalaš sámi duhátjahkesadjin ja Riikaantikvára ávŋŋuhussii ahte Sámi kulturmuitoráđđi galgá bargat dáinna gáhttenbargguin . Sámedikkis lea juo álggaheami rájes 1989:s leamaš ulbmilin váldit badjelasas nu ollu go vejolaš doaimmaid dain surggiin mat gusket sámi servodahkii . Sámediggi , guovddáš sámi váldeorgánan lea maiddái lunddolaš čujuhussan áššiin mat gusket sámi álbmogii . Dát guoská Finnmárku , Tromsii , Norlándii , Davvi-Trøndelahkii , Mátta-Trøndelahkii ja Hedemárkui . Sámi kulturráđđi jođiha hálddašandoaimmaid Sámedikki ovddas ja lea dasa lassin Sámedikki fágapolitihkalaš orgána áššiin mat gusket sámi kulturpolitihkkii . Sámi ealáhusráđđi jođiha hálddašandoaimmaid Sámedikki ovddas ja doaibmá fágapolitihkalaš orgánan erenoamáŋit áššiid oktavuođas mat gusket ealáhusaide ja barggolašvuhtii . Viiddiduvvon doaibmaguovlluin 1997 rájes lea ođđa njuolggadusain mat mearriduvvojedje 1998:s áigumuššan eambbo deattuhit doarjaga kulturdoaibmabijuide , boazodollui guoski doaimmaide ja doaibmabijuide mat leat vuolgán boazodoalus . Sámedikkis lea jođus proseassa mii lea diggái sirdima birra hálddašanortnegiid mat njuolga gusket sámi álbmogii . Dát guoská Saemien Sijtii , Sijti Jarngii ja Varjjat Sami Museái , ja lassin dasa lea Ája sámi guovddáš ásahuvvon ja ferte oaŋŋut doaibmadoarjaga . Danin ferte rievdadit njuolggadusaid nu ahte fitnodagaide mat oŋŋot almmolaš doaibmadoarjaga sámegiela , kultuvrra ja servodateallima ovddideapmái , ii guoskka dát njuolggadus . mearkkašit , ahte sámedikkiid gaskasaš ovttasbargui lea earenoamaš dárbu áššiin mat gusket mášgga riikka sápmelaččaide dahje sámpmelaččaide sierra álbmogin , ja dasto mearkkašuvvo ahte dán lágán ovttasbargui lea dárbu maiddái našonalstáhtaid ektui , ja oasálaččat Šiehtadusa ulbmilin lea láhčit dilálašvuođaid bissovaš ovttasbargui sámedikkiid gaskka áššiin mat gusket mášgga riikka sápmelaččaide dahje sápmelaččaide sierra álbmogin . Sámi parlamentáralaš ráđđi galgá bargat dan ala ahte ovttastahttit politihkalaš áššiid meannudeami dain áššiin mat gusket dahje sáhttet guoskat mášgga riikka sápmelaččaide dahje sápmelaččaide sierra álbmogin . Sámi parlamentáralaš ráđđi galgá bargat dan ala ahte ovttastahttit politihkalaš áššiid meannudeami dain áššiin mat gusket dahje sáhttet guoskat mášgga riikka sápmelaččaide dahje sápmelaččaide sierra álbmogin . Sámi parlamentáralaš ráđi bargoviidodahkii gullet buot áššit mat ráđi áddejumi mielde gusket dahje sáhttet guoskat sápmelaččaide sierra álbmogin . Sámi parlamentáralaš ráđi bargoviidodahkii gullet buot áššit mat ráđi áddejumi mielde gusket dahje sáhttet guoskat sápmelaččaide sierra álbmogin . Seamma guoská juohke sámedikki stivrra // ráđi ovtta lahttui . Dát guoská ea.ea. dáidda beliide : mearkkašit , ahte sámedikkiid gaskasaš ovttasbargui lea earenoamaš dárbu áššiin mat gusket mášgga riikka sápmelaččaide dahje sámpmelaččaide sierra álbmogin , ja dasto mearkkašuvvo ahte dán lágán ovttasbargui lea dárbu maiddái našonalstáhtaid ektui , ja oasálaččat Šiehtadusa ulbmilin lea láhčit dilálašvuođaid bissovaš ovttasbargui sámedikkiid gaskka áššiin mat gusket mášgga riikka sápmelaččaide dahje sápmelaččaide sierra álbmogin . Sámi parlamentáralaš ráđđi galgá bargat dan ala ahte ovttastahttit politihkalaš áššiid meannudeami dain áššiin mat gusket dahje sáhttet guoskat mášgga riikka sápmelaččaide dahje sápmelaččaide sierra álbmogin . Sámi parlamentáralaš ráđđi galgá bargat dan ala ahte ovttastahttit politihkalaš áššiid meannudeami dain áššiin mat gusket dahje sáhttet guoskat mášgga riikka sápmelaččaide dahje sápmelaččaide sierra álbmogin . Sámi parlamentáralaš ráđi bargoviidodahkii gullet buot áššit mat ráđi áddejumi mielde gusket dahje sáhttet guoskat sápmelaččaide sierra álbmogin . Sámi parlamentáralaš ráđi bargoviidodahkii gullet buot áššit mat ráđi áddejumi mielde gusket dahje sáhttet guoskat sápmelaččaide sierra álbmogin . Seamma guoská juohke sámedikki stivrra // ráđi ovtta lahttui . Doarjjaortnet guoská guđa gildii mat dahket sámegiela hálddašanguovllu , Kárášjoga , Deanu , Guovdageainnu , Unjárgga ja Porsášggu gielddat Finnmárkku fylkkas ja Gáivuona gielda Romssa fylkkas , dasto velá Finnmárkku ja Romssa fylkkagielddat , báikkálaš ja guovlulaš orgánat ja earát sámegiela hálddašanguovllus mat // geat geavahit sámegiela hálddašangiellan . Doarjjaortnet guoská guđa gildii mat dahket sámegiela hálddašanguovllu , Kárášjoga , Deanu , Guovdageainnu , Unjárgga ja Porsášggu gielddat Finnmárkku fylkkas ja Gáivuona gielda Romssa fylkkas , dasto velá Finnmárkku ja Romssa fylkkagielddat , báikkálaš ja guovlulaš orgánat ja earát sámegiela hálddašanguovllus mat // geat geavahit sámegiela hálddašangiellan . Lávdegotti bargu sáhtášii maid leat buorre vuođđun ja guoskat čoahkkadusa eará dákteriggeávdnasiidda . Danne livččii Sámedikki mielas lunddolaš go njuolggadusat guoskkašedje maiddái eará dákteriggeávdnasiidda . Njuolggadusa mii gieldá luovos kulturmuittuid billisteamis ferte dulkot gárŋŋet , ja dat mearkkaša ahte dieđalaš iskkademiide dahje vurkkodemiide eará sajis go Oslo universitehtas eai guoskka kulturmuitolága § 13 vuosttaš lađđasa mearrádusat . Lávdegotti bargu sáhtášii maid leat buorre vuođđun ja guoskat čoahkkadusa eará dákteriggeávdnasiidda . Danne livččii Sámedikki mielas lunddolaš go njuolggadusat guoskkašedje maiddái eará dákteriggeávdnasiidda . Njuolggadusa mii gieldá luovos kulturmuittuid billisteamis ferte dulkot gárŋŋet , ja dat mearkkaša ahte dieđalaš iskkademiide dahje vurkkodemiide eará sajis go Oslo universitehtas eai guoskka kulturmuitolága § 13 vuosttaš lađđasa mearrádusat . ekonomiijanjuolggadusaid doaibmaviidodat stáhtalaš ásahusaid ektui maidda ii guoskka bruttobušeterenprinsihppa - Finansdepartemeantta 10.12.98 johtočála R-11/98/R-11 Seamma guoská maid váldái bargokontuid ásaheami oktavuođas . Seamma guoská maid váldái bargokontuid ásaheami oktavuođas . Jovkui gullevašvuohta ja jovkui searvan ( korporatiivvalaš pluralisma ) lea dábálaččat guoskan dušše bargoeallimii ja ealáhusaide , guovddáŋii // periferiijai ja vuostekultuvrii guoskevaš ášše- ja beroštupmisurggiide . Sámi kulturmuitosuodjalus guoská goappašiid beliide . Dát ii guoskka dušše eanadahkii ja luondduriggodagaide , muhto maiddái kultuvrii masa leat vuođđun . 1966 ’ ON-konvenšuvnna 27. artihkal siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra ii guoskka sámi kultuvrra dušše gárŋŋes sihkkarastimii , muhto maiddái ávnnaslaš eavttuide sámi kultuvrra seailluheamis ja nannemis oppalaččat . Okta ášgiruššansuorgi sáhttá guoskat mášgga hástalussii ja váldomihttomearrái . Barggus mii guoská biras- ja resursageavaheami guottuide ferte vuođđun atnit báikegottiid iešáddejumiid ja iešárvvuid . Dát ii mielddisbuvtte dušše jođánis ja čielga vástádusaid areálaáššiin , muhto maiddái oaivadeami ja gulahallama doaimmaheddjiiguin go doaibma guoská sámi kulturmuittuide . Dát guoská osiide nugo ássanovddideapmái , kulturluottaid dulkomii mat illá oidnojit , iešguđetlágan kulturmuittuid oktavuhtii , eanadieđalaš ja ealáhuslaš erohusaide , visttiide ja visttiid historjái , kulturmuitoterminologiijai , hálddašanstrategiijaide , kulturmuitosuodjaleapmái , etihkkii jna. . Danne lea Sámi kulturmuitoráđđái hástalussan oaŋŋut stáhtalaš eiseválddiid ja dutkanásahusaid bidjat searaid dutkamii mii earenoamáŋit guoská sámi kulturmuitosuodjaleapmái . movttiidahttit dutkansearaid fáttáin mat gusket sámi kulturmuittuide ja kulturbirrasiidda Jovkui gullevašvuohta ja jovkui searvan ( korporatiivvalaš pluralisma ) lea dábálaččat guoskan dušše bargoeallimii ja ealáhusaide , guovddáŋii // periferiijai ja vuostekultuvrii guoskevaš ášše- ja beroštupmisurggiide . Sámi kulturmuitosuodjalus guoská goappašiid beliide . Dát ii guoskka dušše eanadahkii ja luondduriggodagaide , muhto maiddái kultuvrii masa leat vuođđun . 1966 ’ ON-konvenšuvnna 27. artihkal siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra ii guoskka sámi kultuvrra dušše gárŋŋes sihkkarastimii , muhto maiddái ávnnaslaš eavttuide sámi kultuvrra seailluheamis ja nannemis oppalaččat . Okta ášgiruššansuorgi sáhttá guoskat mášgga hástalussii ja váldomihttomearrái . Barggus mii guoská biras- ja resursageavaheami guottuide ferte vuođđun atnit báikegottiid iešáddejumiid ja iešárvvuid . Dát ii mielddisbuvtte dušše jođánis ja čielga vástádusaid areálaáššiin , muhto maiddái oaivadeami ja gulahallama doaimmaheddjiiguin go doaibma guoská sámi kulturmuittuide . Dát guoská osiide nugo ássanovddideapmái , kulturluottaid dulkomii mat illá oidnojit , iešguđetlágan kulturmuittuid oktavuhtii , eanadieđalaš ja ealáhuslaš erohusaide , visttiide ja visttiid historjái , kulturmuitoterminologiijai , hálddašanstrategiijaide , kulturmuitosuodjaleapmái , etihkkii jna. . Danne lea Sámi kulturmuitoráđđái hástalussan oaŋŋut stáhtalaš eiseválddiid ja dutkanásahusaid bidjat searaid dutkamii mii earenoamáŋit guoská sámi kulturmuitosuodjaleapmái . movttiidahttit dutkansearaid fáttáin mat gusket sámi kulturmuittuide ja kulturbirrasiidda Dieđáhus guoská ráđi doaimmaide 1999 guovvamánu 9. b. rájes miessemánu 18. b. rádjai . Dát guoská earenoamáŋit Beiarnhuksemii maid Statskraft SF lea plánemin , Oldereidhuksemii maid Salten kraftsamband lea plánemin ja Sundsfjordhuksemii maid Sjøfossen energi A // S lea plánemin . kártet ja guorahallat dáid váttisvuođaid ja hástalusaid mat gusket sámi mediade , ii dušše doaimmaid ja rámmaeavttuid ektui , muhto maiddái ruhtadeami , eaiggádatstruktuvrra , etihka hálddašeami jna. ektui . Mii guoská departemeantta eaktudeapmái bealátkeahtes dutkan- ja čielggadanbirrasa ektui , de ii leat ráđđi árvvoštallan dan erenoamáŋit válljedettiinis ásahusa mii galggai dahkat dán barggu . Bargiidbellodaga joavku bivdá Sámedikki presideantta čilget muhtun prinsihpalaš gaŋaldagaid mat gusket oktavuhtii Sámediggeráđi ja dievasčoahkima , ja Sámediggeráđi ja vuollásaš ráđiid gaskka . Mašimuš áiggiid leat oaidnán ovtta ášši oktavuođas ahte Narviikka gielda lea geavahan sámi jienastuslogu go lea meannudan áššiid mat gusket sámi báikenamaide kárttain . Lea maiddái dehálaš ahte smávva servodagat maidda ruoššareabbá guoská , ain oŋŋot reabbákonsešuvnnaid . Dát lea maiddái suorgi mii guoská nissonolbmuide maiddái eará vuođđoealáhusain . Áirasa Magnhild Mathisena gaŋaldahkii mii guoská plána čuovvulanressurssaide vástiduvvo dán ášši meannudeami oktavuođas . Dát leat gaŋaldagat mat sáhttet guoskat sámi álbmogii ja eará eamiálbmogiidda . Mii guoská dán áššái , de lea Sámediggeráđđi deattuhan humanitáralaš beali ja juolludan 10.000,- kruvnnu Rukses Russii . Jos biddjojuvvojit eavttut mat gusket dasa goas rusttegat galget leat doaimmas , de biddjojuvvojit sierra eavttut juolludusas ja sankšuvndadoaibmabijut čilgejuvvojit . Man stuorra oassái Jiekšamearas guoská dát eaiggáduššanvuoigatvuohta ? Mii guoská doahpaga « sámi álbmot » áddejupmái dán oktavuođas , de oaivvildit mii ná : Mii muittuhit ahte oljo- ja gássadoaibma ja minerálaroggan eamiálbmotguovlluin Arktisis guoská eamiálbmoga guovddáš beroštumiide . Workshop galgá guoskat minerála- // oljo- ja gássadoaimma ja eamiálbmotvuoigatvuođaid // - beroštumiid // - ealáhusaid ja servodaga gaskasaš oktavuhtii . Dát Gonagaslaš majestehta Gonagasa sánit gusket ollu maiddái sámiide geat šadde dárogielagin dáruiduhttinproseassas , sámiide geat ásset olggobealde dáláš sámegiela hálddašanguovllu ja sámiide geat eai oaŋŋo oahpahusa Sámi oahppoplána mielde . » Oahpahuslága 6. § goalmmát čuoggás definerejuvvo sámi guovlu ná « sámi guovlu : 1 ) sámegiela hálddašanguovlu sámelága 3-1 § mielde , 2 ) eará gielddat dahje gielddaid oasit Gonagas stáhtaráđis addán láhkaásahusa mielde maššá go Sámediggi ja dat gielddat ja fylkagieddat maidda ášši guoská leat beassan buktit cealkámuša . #ILL Guovlluin olggobealde sámegiela hálddašanguovllu lea vuolggasajis fuonit dilli mii guoská gielalaš ahtanuššamii ja ovdánahttimii . Evalueren galgá guoskat dan ovdáneapmái mii dáhpáhuvvá vuođđoskuvllas maššá go O97 ja S97 lea váldojuvvon geavahussii . Evaluerenbargu galgá guoskat sihke O97:ii ja S97:ii . Mii guoská dássásašvuhtii , de mihkkege ii čájet ahte dássásašvuohta sámiid oahpahusas deattuhuvvošii . Áirras Asbjørg Skåden ovddida ieŋas gaŋaldagas ollu beliid mat gusket oahpahussii oppalaččat ja oahpahussii erenoamáŋit Ofuohtas // Lulli-Tromssas . Dán vuoro guoská dát Deanu gildii , man oktavuođas varraseamos logut čájehit ahte gielda massá dietnasiid ovtta ja guovtti miljon kruvnnu gaskka jos plánat šaddet duohtan dahkkot . Sámediggeráđđi áigu vuos váidalit go Girko- , oahpahus- ja dutkandepartemeanta lea mearridan ahte sámi oahppoplána ii galgga guoskat priváhtaskuvllaide Deanus . Dáin čielggadusain , ja dain meannudemiin , leat boahtán ovdan deaŧalaš mearkkašumit strategalaš beliid dáfus mat gusket sámi dutkama boahtteáigái . Lea ollu jagiid leamaš stuorra váilevašvuohta go guoská politihkalaš barggu doaimmaheapmái Sámedikki ektui . Sámedikki mielaš lea deaŧalaš čuovvulit barggu Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusain Finnmárkku birra ja viidásit barggu mii šaddá guoskat eará árbevirolaš sámi guovlluide . Boazoealáhus ii leat dán rádjai oŋŋon govttolaš oasi buhtadusain , ja dát guoská earenoamáŋit ekonomalaš vahágiidda go lea ollu bohccuid massán . Dat guoská sisriikkalaš buvttadeapmái , riikka ieŋas boazodolliid dienasdássái , bohccobierggu márkanosiide , njuovahatstruktuvrii , bargosajiide guovllus gos leat uhccán ealáhusat , ja sápmelaččaid ovttasbargovejolašvuođaide rastá riikkarájiid . Dasto leat servodat- ja kultuvrralaš bealit , ja dilálašvuohta guoskkašii ollu boazodolliide ja bearrašiidda . Dá leat eavttuhusat main fuomášupmi lea divvojuvvon doaibmabijuide maid sáhttá čađahit viehka geahppasit ja maidda eai guoskka proseassat mat muđui leat jođus . Sámedikki mielaš lea deaŧalaš čuovvulit barggu Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusain Finnmárkku birra ja viidásit barggu mii šaddá guoskat eará árbevirolaš sámi guovlluide . Boazoealáhus ii leat dán rádjai oŋŋon govttolaš oasi buhtadusain , ja dát guoská earenoamáŋit ekonomalaš vahágiidda go lea ollu bohccuid massán . Dat guoská sisriikkalaš buvttadeapmái , riikka ieŋas boazodolliid dienasdássái , bohccobierggu márkanosiide , njuovahatstruktuvrii , bargosajiide guovllus gos leat uhccán ealáhusat , ja sápmelaččaid ovttasbargovejolašvuođaide rastá riikkarájiid . Dasto leat servodat- ja kultuvrralaš bealit , ja dilálašvuohta guoskkašii ollu boazodolliide ja bearrašiidda . Dá leat eavttuhusat main fuomášupmi lea divvojuvvon doaibmabijuide maid sáhttá čađahit viehka geahppasit ja maidda eai guoskka proseassat mat muđui leat jođus . Dát guoská sihke mearra- ja johkabivdui . Vádjolusluossalávdegoddi lea barggus bokte váikkuhan oaŋŋut áddejumi muhtun boahtteáiggi hástalusaide mat gusket luosa biologiija ja hálddašeami vuogádahkii , ja čilgen dan ja addán das máhtolašvuođa . Erenoamáš dehálaš lea ahte máhtolašvuohta mii guoská luosa vánddardeapmái , ahtanuššamii ja gođđamii mearas buoriduvvo . Dál bargojuvvo sámi riektiáddejumi ja dološvuoigatvuođa kártemiin mii guoská riddolagaš resurssaid geavaheapmái . Viidáseabbo dutkanbarggus dáid gaŋaldagaid oktavuođas háliidit rávvet ahte biddjo stuorra deaddu olbmuid árgabeaivvi máhtolašvuođa kártemii ja analyseremii luondduoktavuođaid birra - dán oktavuođas guoská dát lussii . Čuokkis 9.3.3 guoská earret eará rusttegiin báhtaran guliid bivdimii . Čuokkis 9.8.3 guoská predatorhálddašeapmái . Erenoamáŋit guoská dát luosa eretvánddardeapmái , ahtanuššamii ja gođđanvánddardemiide . Erenoamáŋit guoská dát luosa eret vánddardeapmái , ahtanuššamii ja gođđanvánddardemiide . Viidáseabbo dutkanbarggus dáid gaŋaldagaid oktavuođas háliidit rávvet ahte biddjo stuorra deaddu olbmuid árgabeaivvi máhtolašvuođa kártemii ja analyseremii luondduoktavuođaid birra — dán oktavuođas guoská dát lussii . Čuokkis 9.3.3 guoská earret eará rusttegiin báhtaran guliid bivdimii . Čuokkis 9.8.3 guoská predatorhálddašeapmái . Dát guoská sihke mearra- ja johkabivdui . Vádjolusluossalávdegoddi lea barggus bokte váikkuhan oaŋŋut áddejumi muhtun boahtteáiggi hástalusaide mat gusket luosa biologiija ja hálddašeami vuogádahkii , ja čilgen dan ja addán das máhtolašvuođa . Erenoamáš dehálaš lea ahte máhtolašvuohta mii guoská luosa vánddardeapmái , ahtanuššamii ja gođđamii mearas buoriduvvo . Dát guoská sihke mearra- ja johkabivdui . Vádjolusluossalávdegoddi lea barggus bokte váikkuhan oaŋŋut áddejumi muhtun boahtteáiggi hástalusaide mat gusket luosa biologiija ja hálddašeami vuogádahkii , ja čilgen dan ja addán das máhtolašvuođa . Erenoamáš dehálaš lea ahte máhtolašvuohta mii guoská luosa vánddardeapmái , ahtanuššamii ja gođđamii mearas buoriduvvo . Viidáseabbo dutkanbarggus dáid gaŋaldagaid oktavuođas háliidit rávvet ahte biddjo stuorra deaddu olbmuid árgabeaivvi máhtolašvuođa kártemii ja analyseremii luondduoktavuođaid birra - dán oktavuođas guoská dát lussii . Dát guoská sihke dáláš institušuvnnaide main leat viiddidanplánat , ja čuovvovaš plánejuvvon prošeavttaide ( prioriterekeahtes listu ) : Dát guoská earenoamáŋit prošeavttaide mat gusket mearrasámi guovlluide . Dát guoská earenoamáŋit prošeavttaide mat gusket mearrasámi guovlluide . Dát guoská sihke dáláš institušuvnnaide main leat viiddidanplánat , ja čuovvovaš plánejuvvon prošeavttaide ( prioriterekeahtes listu ) : Dát guoská earenoamáŋit prošeavttaide mat gusket mearrasámi guovlluide . Dát guoská earenoamáŋit prošeavttaide mat gusket mearrasámi guovlluide . Dát guoská sihke dáláš institušuvnnaide main leat viiddidanplánat , ja čuovvovaš plánejuvvon prošeavttaide ( prioriterekeahtes listu ) : § 3 Sámi giellamearrádusat § 2 vuolde gusket prinsihpalaččat buot sámegielaide main lea ieŋaset čállinvuohki . Sámi giellalávdegoddi sáhttá goit fápmudit sierra giellajoavkkuid juhkosiid mearridit áššiin mat gusket dušše ovtta giellajovkui . Mii guoská terminologiijabargui , de diehtá SVL ahte leat mášggat prošeavttat mat leat álggahuvvon davvi-riikkalaš dásis gos sámit EAI leat mielde . SVL oaivila mielde dát maid guoská go doallá oktavuođaid eará ásahusaiguin Sámis ja riikkaidgaskasaččat . § 3 Sámi giellamearrádusat § 2 vuolde gusket prinsihpalaččat buot sámi suopmaniidda . Sámi giellalávdegoddi sáhttá goit fápmudit sierra suopmanjoavkkuid juhkosiid mearridit áššiin mat gusket dušše ovtta suopmanjovkui . § 3 Sámi giellamearrádusat § 2 vuolde gusket prinsihpalaččat buot sámi suopmaniidda . Sámi giellalávdegoddi sáhttá goit fápmudit sierra suopmanjoavkkuid juhkosiid mearridit áššiin mat gusket dušše ovtta suopmanjovkui . Sámedikki eavttuhus viggá divvut fuomášumi doaibmabijuide maid sáhtášii čađahit viehka geahppasit ja mat eai guoskkaše eará proseassaide mat leat jođus . Dát guoská earenoamáŋit Kárášjot- ja Guovdageain-boazoguohtonguovlluide . Sámedikki eavttuhus viggá divvut fuomášumi doaibmabijuide maid sáhtášii čađahit viehka geahppasit ja mat eai guoskkaše eará proseassaide mat leat jođus . Dát guoská earenoamáŋit Kárášjot- ja Guovdageain-boazoguohtonguovlluide . Dát guoská Sámedikki ieŋas bargui ja maiddái bargui eará ásahusaid ja orgánaid ektui mat vaikkuhit sámi servodaga ovdáneami . Nissoniidda geat barget vuođđoealáhusain leat áššit mat gusket bálkái , penšuvdnii , áhpehisvuhtii ja buozanvuođabálká- ja oadjoortnegiidda deaŧalaččat . Máttasámi guovllu nissonat leat čatnan maiddái birasgaŋaldagaid dearvvasvuhtii , ja leat ohcalan dutkama mii čájehivččii vejolaš guhkesáiggeváikkuhusaid maššá Tjernobyllihkohisvuođa mii earenoamáŋit guoskkai máttasámi guvlui . Sámedikki nissonprošeavtta prošeaktaáigodagas lea Sámediggi vásihan ahte gaŋaldagaid mat gusket dásseárvui ferte álelassii ja vuđolaččat čuovvut . Sámediggi lea sápmelaččaid bajimuš orgána gos mearriduvvojit deaŧaleamus áššit mat gusket sápmelaččaide . - leat mielde integrereheamen mánáidgárdái ja vuođđoskuvlii čuolmmaid mat gusket gánddaid ja nieiddaid guovttelágan oahpaheapmái Dát guoská maid ruošša stáhtaássiide ja sin bearrašiidda , geat leat ásaiduvvan norggabeallai . Guoská čuoggái 1.3 , 1. teakstaoassi Guoská čuoggái 3.1 : Dát guoskkašii maiddái virgái boazodoallohálddahusas . Dát guoská Sámedikki ieŋas bargui ja maiddái bargui eará ásahusaid ja orgánaid ektui mat váikkuhit sámi servodaga ovdáneami . Nissoniidda geat barget vuođđoealáhusain leat áššit mat gusket bálkái , penšuvdnii , áhpehisvuhtii ja buozanvuođabálká- ja oadjoortnegiidda deaŧalaččat . Máttasámi guovllu nissonat leat čatnan maiddái birasgaŋaldagaid dearvvasvuhtii , ja leat ohcalan dutkama mii čájehivččii vejolaš guhkesáiggeváikkuhusaid maššá Tjernobyllihkohisvuođa mii earenoamáŋit guoskkai máttasámi guvlui . Sámedikki nissonprošeavtta prošeaktaáigodagas lea Sámediggi vásihan ahte gaŋaldagaid mat gusket dásseárvui ferte álelassii ja vuđolaččat čuovvut . Sámediggi lea sápmelaččaid bajimuš orgána gos mearriduvvojit deaŧaleamus áššit mat gusket sápmelaččaide . - leat mielde integrereheamen mánáidgárdái ja vuođđoskuvlii čuolmmaid mat gusket gánddaid ja nieiddaid guovttelágan oahpaheapmái Dát guoská maid ruošša stáhtaássiide ja sin bearrašiidda , geat leat ásaiduvvan norggabeallai . Dát guoská organisašuvnna siskkáldas huksemii ja boahtteáigái heivehuvvon ealáhuspolitihkalaš duodjepolitihka hábmemii . Dákkár fágaásahus lea deaŧalaš daid osiid goziheamis mat gusket buvttaovddideapmái , oaivadeapmái ja fágalaš láhččimii . Dát guoská maid oahpahalliidbálkká ruhtadeapmái . Hálddahuslága njuolggadusat gusket áššiide mat meannuduvvojit dáid njuolggadusaid mielde . Láhkamearrádus vuođustangeatnegasvuođa birra ovttaskas mearrádusaid oktavuođas , guoská áššiid mearrádusaide nu go namuhuvvon 3. čuoggás . Lea dehálaš dakkár fágaásahusain fuolahit daid beliid suorggis mat gusket dujiid ovdáneapmái , bagadussii ja fágalaš lágideapmái . Lea dárbu dakkár forumii gos buohkat geain lea beroštupmi áššis čoahkkanit , buohkain lea de okta lávdi gos deaivvadit ja dat mii doppe mearriduvvo guoská buohkaide . Lea dehálaš dakkár fágaásahusain fuolahit daid beliid suorggis mat gusket dujiid ovdáneapmái , bagadussii ja fágalaš lágideapmái . Dát guoská organisašuvnna siskkáldas huksemii ja boahtteáigái heivehuvvon ealáhuspolitihkalaš duodjepolitihka hábmemii . Dákkár fágaásahus lea deaŧalaš daid osiid goziheamis mat gusket buvttaovddideapmái , oaivadeapmái ja fágalaš láhččimii . Dát guoská maid oahpahalliidbálkká ruhtadeapmái . Dát guoská organisašuvnna siskkáldas huksemii ja boahtteáigái heivehuvvon ealáhuspolitihkalaš duodjepolitihka hábmemii . Dákkár fágaásahus lea deaŧalaš daid osiid goziheamis mat gusket buvttaovddideapmái , oaivadeapmái ja fágalaš láhččimii . Dát guoská maid oahpahalliidbálkká ruhtadeapmái . Hálddahuslága njuolggadusat gusket áššiide mat meannuduvvojit dáid njuolggadusaid mielde . Láhkamearrádus vuođustangeatnegasvuođa birra ovttaskas mearrádusaid oktavuođas , guoská áššiid mearrádusaide nu go namuhuvvon 3. čuoggás . Mášga eavttuhusa ođđa minerálalágas gusket eana- ja čáhcevuoigatvuođaid digáštallamii mat Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusas leat gieđahallon . Dattetge oaivvilda Sámediggi ahte dát dáhkádus galgá oidnot njuolga lágas , ja dat galgá guoskat olles sámi ássanguvlui , ii ge dušše Finnmárkui . Lea dehálaš , jos daid beliid mat gusket sámi guovlluid riektidiliide galgá ollislaččat ja ovttastahttojuvvon meannudit , ahte minerálaláhkaeavttuhusat bohtet maiddái ovdan fárrolagaid Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusain . Mášga eavttuhusa ođđa minerálalágas gusket eana- ja čáhcevuoigatvuođaid digáštallamii mat Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusas leat gieđahallon . Dattetge oaivvilda Sámediggi ahte dát dáhkádus galgá oidnot njuolga lágas , ja dat galgá guoskat olles sámi ássanguvlui , ii ge dušše Finnmárkui . Lea dehálaš , jos daid beliid mat gusket sámi guovlluid riektidiliide galgá ollislaččat ja ovttastahttojuvvon meannudit , ahte minerálaláhkaeavttuhusat bohtet maiddái ovdan fárrolagaid Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusain . I. Dieđáhus guoská Sámediggeráđi doaimmaide 1999 miessemánu 19. b. rájes čakčamánu 17. b. rádjai . Sámediggi lea mášgii ovddidan departementii oainnuid mat gusket gielddaid ekonomiijai guovttegielalaš oahpahusa geaŋil ja oahpahusa geaŋil sámi oahppoplána mielde . Dieđáhus guoská Sámediggeráđi doaimmaide 1999 čakčamánu 18. b. rájes skábmamánu 12. b. rádjai . Dat guoská ráhkkanemiide ja searvamiidda eamiálbmotjulggaštusa bargojoavkkus . Dát guoská ollislaš oahpahusdilálašvuhtii vuođđo- ja joatkkaskuvllas . Evalueren guoská goappašiid oahppoplánaide , sihke dáru ja sámi , ja guoskkahallá organiserema ja sisdoalu . Norgga , Ruoŧa ja Suoma sámedikkiid presideanttat ledje bovdejuvvon álggahit seminára sáhkavuoruin « dutkan ja dutkama organiseren mii guoská sápmelaččaide ja sámi beroštumiide , árvui ja boahtteáigevejolašvuođaide » . Sámi kulturráđđi lea delegeren hálddahussii válddi mieđihit ohcamiidda main ii leat duođi eanet eahpádus , 30 000 kr. rámma siskkabealde , ja válddi biehttalit ohcamiid main ii leat duođi eanet eahpádus dahje masa gustovaš njuolggadusat ja geavahus eai guoskka , vrd. kulturráđi mearrádusa áššis 50/95/50 . Dát friijavuohta guoská maid buot earáide geain livčče oainnut bargguide maid Sámedikki iešguđet lávdegottit dahket . Go guoská dasa ahte dárbbaša go jienastit beali dahje vuostá , de čujuhii čoahkkinjođiheaddji dasa mii čuoŋŋu Čoahkkinortnega § 12 - Jienastanortnet ( Buot čoahkkima áirasiin lea geatnegasvuohta jienastit jogo vuostái dahje beale § 14 a ja b vuođul go jienastuvvo ) . #ILL Dát guoská earret eará dan negatiivvalaš ovdáneapmái mii čuohcá uhccimus fatnasiid vejolašvuhtii bivdit guoli . Dát guoskkai sihke jođihan- ja ovddidandoarjjaortnegii . Bearráigeahččanlávdegoddi čujuha ahte boahtteáiggis , go galgá juksat dieđuiguin vejolaš doarjjavuostáiváldiid , livččii vuogas ahte Sámediggi dahká mearrádusaidis áššiin mat gusket njuolggadusaid rievdadusaide dahje vástesaččaide , guovvamánus dahje miessemánus . Dát guoskkai sihke jođihan- ja ovddidandoarjjaortnegii . Bearráigeahččanlávdegoddi čujuha ahte boahtteáiggis , go galgá juksat dieđuiguin vejolaš doarjjavuostáiváldiid , livččii vuogas ahte Sámediggi dahká mearrádusaidis áššiin mat gusket njuolggadusaid rievdadusaide dahje vástesaččaide , guovvamánus dahje miessemánus . Evttohuvvon lasáhusat guske sihke Sámedikki ieŋas bušehttii ja sámi doaibmabijuide olggobealde kapihttala 540 . Dát nanosmahttá vuosttaŋettiin bibliotehka- ja diehtojuohkin ovttadaga ásaheami Sámedikki meannudan plánaid mielde mat gusket Sámi Sierrabibliotehka sirdimii Sámediggái . Poasta lea doaimma ieŋas goluid várás mat gusket oahpponeavvuid ovddideapmái . Poastta 55.3 geavaha Sámediggeráđđi , ja dat lea juolludus maid Sámediggeráđđi jahkásaččat geavaha sierralágan smávva prošeavttaide ja doaibmabijuide maiddá eará Sámedikki doarjjaortnegat eai guoskka . Mii guoská tearbmabargui , de jáhkkit ahte eai leat eahpádusat das ahte dán barggu ferte joatkit . Doaimmaid oktavuođas , čilgejuvvon čuoggáin 2.1 , 2.6 ja 4.0 sáhttá máksit duođaštuvvon goluid ovddas mat gusket ovddasmorašbargui ( jos omd. dikšu buohciid , boarrásiid dahje doaibmavádjetolbmuid ) daid máksomeriid mielde mat goas ain gustojit stáhtas.(loahppaoassi dán čuoggás sihkkojuvvo ) Evttohuvvon lasáhusat guske sihke Sámedikki ieŋas bušehttii ja sámi doaibmabijuide olggobealde kapihttala 540 . Dát nanosmahttá vuosttaŋettiin bibliotehka- ja diehtojuohkin ovttadaga ásaheami Sámedikki meannudan plánaid mielde mat gusket Sámi Sierrabibliotehka sirdimii Sámediggái . Poasta lea doaimma ieŋas goluid várás mat gusket oahpponeavvuid ovddideapmái . Poastta 55.3 geavaha Sámediggeráđđi , ja dat lea juolludus maid Sámediggeráđđi jahkásaččat geavaha sierralágan smávva prošeavttaide ja doaibmabijuide maiddá eará Sámedikki doarjjaortnegat eai guoskka . Jos dálá 6 kulturvissui maidda ortnet guoská , galgá sihkkarastit govttolaš doaimma , de ferte Sámediggi váldit stuorát ovddasvástádusa investerema dáfus . Danne ferte rievdadit njuolggadusaid nu ahte fitnodagagaide mat oŋŋot almmolaš doarjaga sámi giela , kultuvrra ja servodateallima ovddideapmái , eai guoskka dát njuolggadusat . lassioahpahus mii guoská sámi fágaide galgá nannejuvvot Jos dálá 6 kulturvissui maidda ortnet guoská , galgá sihkkarastit govttolaš doaimma , de ferte Sámediggi váldit stuorát ovddasvástádusa investerema dáfus . Danne ferte rievdadit njuolggadusaid nu ahte fitnodagagaide mat oŋŋot almmolaš doarjaga sámi giela , kultuvrra ja servodateallima ovddideapmái , eai guoskka dát njuolggadusat . lassioahpahus mii guoská sámi fágaide galgá nannejuvvot Hoahpuhit barggu mii guoská Sámedikki vuollásaš ráđiid organiseremii , ja daid bargguide ja doaimmaide Sámedikki doarjjaortnegiid struktuvrrain fárrolaga . Sii galget nu guhkás go vejolaš leat eret dain fylkkain maidda Riikaoasselávdegoddi guoská . Hoahpuhit barggu mii guoská Sámedikki vuollásaš ráđiid organiseremii , ja daid bargguide ja doaimmaide Sámedikki doarjjaortnegiid struktuvrrain fárrolaga . Sii galget nu guhkás go lea vejolaš leat eret dain fylkkain maidda Riikaoasselávdegoddi guoská . Sámediggi atná eanemus riektan buktit mearkkašumiid daid áššiide mat gusket eanemusat sámi álbmogii . Mii guoská duopmáriid maššáoahpahussii , de lea Sámedikki mielas buorre go ovddiduvvojit fálaldagat maiguin buorida máhtolašvuođa sámi diliid , kultuvrra , riekteáddejumiid , jna. birra . Sámediggi atná eanemus riektan buktit mearkkašumiid daid áššiide mat gusket eanemusat sámi álbmogii . Mii guoská duopmáriid maššáoahpahussii , de lea Sámedikki mielas buorre go ovddiduvvojit fálaldagat maiguin buorida máhtolašvuođa sámi diliid , kultuvrra , riekteáddejumiid , jna. birra . Dasto čuoŋŋu ahte « ferte leat duođálaš dásseárvu guovtti álbmoga olbmuid gaskka , dáŋaid ja sápmelaččaid gaskka go guoská dasa ahte oaŋŋut ieŋaset riekteáššiid meannuduvvot duopmostuoluin . #ILL » Sámediggi doarju dan dulkoma mii guoská stáhta geatnegasvuođaide áibbas ollásit . Duopmostuollokomišuvdna lea čielggadusastis oaidnán ahte geavaheaddjiid luohttámušas duopmostullui lea mearkkašupmi , ja namuha das maiddái erenoamáš beliid das mii guoská sámi álbmoga luohttámuššii dáŋa duopmostuoluide . Dat vihtta gieldda Finnmárkkus maidda giellanjuolggadusat gusket , gullet golmma sierra fálddi kantuvrii mat leat olggobealde giellahálddašanguovllu . Bargiidbellodaga joavku doarju Sámediggeráđi árvvoštallama mii guoská NOU:ii 1999:22 — Duopmostuoluid birra vuosttas instánsan . Go guoská duopmostuolu lokaliseremii , de oaidná joavku ahte Sámediggeráđđi ovddida guokte árvalusa , Kárášjoga ja Guovdageainnu . Deatnu ja Porsášgu orrot áibbas čielgasit vuoittáhallan go guoská dán lágan ásahemiide . Dasto čuoŋŋu ahte « ferte leat duođálaš dásseárvu guovtti álbmoga olbmuid gaskka , dáŋaid ja sápmelaččaid gaskka go guoská dasa ahte oaŋŋut ieŋaset riekteáššiid meannuduvvot duopmostuoluin . #ILL » Sámediggi doarju dan dulkoma mii guoská stáhta geatnegasvuođaide áibbas ollásit . Duopmostuollokomišuvdna lea čielggadusastis oaidnán ahte geavaheaddjiid luohttámušas duopmostullui lea mearkkašupmi , ja namuha das maiddái erenoamáš beliid das mii guoská sámi álbmoga luohttámuššii dáŋa duopmostuoluide . Dat vihtta gieldda Finnmárkkus maidda giellanjuolggadusat gusket , gullet golmma sierra fálddi kantuvrii mat leat olggobealde giellahálddašanguovllu . Mii guoská prošeaktajođiheapmái ja vorddekeates goluide de leat dat unniduvvon árvvu mielde . Čujuhuvvo ahte ohcan guoská olgoareálaid láhčimii ja galbemii . Šiehtadus vuođđuda ovttasbarggu gaskkal fylkkagieldda ja Sámedikki maiddái mii guoská guolásteapmái ja ealáhusovdáneapmái muđui . Muhto dát prošeakta guoská dušše bárrobuođu huksemii . Rieggáid doaibma lea máŋgga oktavuođain buoridan vejolašvuođaid bargat eanadoaluin sihke go guoská ekonomiijas ja dáluin bargat . Muđui čujuha doarjjastivra dasa ahte Sámediggi lea ásahan ođđa doarjjavieru das mii guoská cd-almmuhemiid ruhtadeapmái , gč. ášši 018/04/018 Sámedikkeráđi kulturpolitihkkalaš dieđáhus , ahte Sámediggi ii ruhtat ollásit cd-almmuhemiid . Sámediggi háliida ovttas stáhta eiseválddiiguin joatkit bargguinis mii guoská ohcalit ulbmillaš čovdosiid njuorjobivdui ja man láhkai ávkkástallat njurjobuktagiiguin . Ohcci čujuha váidagis dasa ahte ohcan guoská filbmabargui ja ahte Sámediggii ii leat vuoruhan filbmadoaimmaid kulturdoaimmaid ektui oppalaččat Muhto doarjjastivra háliida buktit ovdan ahte Sámediggi lea ožžon ovttaskas ohcamiid sulli 18 miljovnna ruvnno ovddas Sámi kulturfondii . Guovlu galgá viididuvvot 01.01.05 rájes , muhto Honnesvági guovddážii ii guoskka viidideapmi . Ohcan guoská gieldabargiide . V Doarjjastivra lea merridan spiehkastit gustováš doarjjageavadis ahte addit eanemustá 200 000 ruvdnosaš doarjaga , danne go doaibma guoská ollu sámi mátkkoštanfitnodagaide . VI Doarjjastivra lea mearridan spiehkastit gustovaš doarjjageavadis mii guoská dasa ahte ii galgga ovttas ruhtadit Sis Finnmárkku Ovddidanfitnodagain danne go prošeakta dárbbaša doarjaga doppe ja prošeavttas lea stuorra mearkkašupmi sámi mátkeealáhussii . #ILL VI Doarjjastivra lea mearridan spiehkastit gustovaš doarjjageavadis mii guoská dasa ahte ii galgga ovttas ruhtadit Sis Finnmárkku Ovddidanfitnodagain danne go prošeakta dárbbaša doarjaga doppe ja prošeavttas lea stuorra mearkkašupmi sámi mátkeealáhussii . #ILL Go guoská sámediggeplánii , de dat lea politihkalaš stivrendokumeanta mii čujuha iešguđet servodatsurggiid ovddideami . IV Doarjjastivra lea unnidan doarjaga ohcama ektui danne go doarjjastivra vuoruha doarjaga dušše dan oassái hállii mii guoská muorrabuvttadeapmái , mas lea 30 % ávkkastallanmearri . Doarjjastivrra lea dábálaččat gáržžes doarjageavadat mii guoská hukset reaido- ja vuorkolánjaide . Fágalaš gelbbolašvuohta ja kvalitehtasihkkarasttin mii guoská museaide ja konsolideremii galgá leat váldočuokkis . 40 Duodjeregisttar – vuogas hálddašeapmi mii guoská gáibádusaide movt galgá persuvdna - ja fitnodatdieđuid gieđahallat ... 41 Lágat ja láhkaásahusat mat gusket Duodjeregistarii – hearkkes persuvdnadieđut , konsešuvdnageatnegasvuohta ja diekkárat ... Árvvoštallamis čalmmustahttet golbma beali mat gusket doaibmadoarjjaortnegii : 1 . Árvvoštallat doaibmadoarjjaortnega ávkki – das geahččat daid duojáriid ovdáneami ja ekonomiija geaidda dát doarjjaortnet guoská 2 . Das árvvoštallat gáibádusaid mat gusket čearddalašvuhtii , movt fitnodat galgá organiserejuvvot ja man ollu galgá ieš duddjot ovdal lea vuođđu oažžut doaibmadoarjaga . Árvvoštallat doaibmadoarjjaortnega ávkki – das geahččat daid duojáriid ovdáneami ja ekonomiija geaidda dát doarjjaortnet guoská 2 . Mii leat maid válljen muhtun gieđahallojuvvon ohcamušaid maid leat geahččan , ja leat válljen muhtumiid jearahallat geaidda dát ášši guoská ja geain lea iešguđetlágán duogáš – sis searvvis leat muhtumat geat leat ohcan doarjaga , olbmot geat ovddastit berošteaddjiservviid ja áššemeannudandásis sin geat meannudit doarjjaohcanohcamusaid ja diekkáriid . Dasa lassin leat geahčadan čielggademiid ja eará girjjálašdieđuid mat gusket dán árvvoštallamii . Duodjeregistara árvvoštallan mii guoská hearkkes dieđuid vurkkodeapmái jna. lea huksejuvvon earet eará Databearráigeahču oaiviliidda ja dieđuide . Dan vuođul leat maid huksen árvvoštallama mii guoská dasa makkár vejolaš eará čovdosiid sáhtášii gávdnat , vásáhusat Boazodoallohálddahusa boazodoallodatabasáin ja sullasaččain . #ILL Guovddáš áššečuolmmat mat gusket dasa makkár ” ávki ” ortnegis lea , maid mii das čuvget , leat :  Movt doarjja lea váikkuhan duojáriid lohkui ( ovttaolbmofitnodagaide ) ja dan duoji vuovdimii maid duojárat ieža duddjojit ( vrd. ulbmila // ulbmileavttuid Sámedikki 2009 bušeahtas mii guoská duoji doaibmadoarjagii ) . Okta vuođđogažaldat mii guoská váikkuhandoarjjaortnegii , lea ahte lea go 40 % doarjjamearri vuovdima ektui gitta 375.000 kr13 rádjái , vaikko man ollu jagiid , dette nu buorre ortnet jus ulbmil lea oažžut gánnáhahtti ealáhusovdáneami . Mii guoská dasa man ávkkálaš doaibmadoarjja lea duodjefitnodagaid ovdáneapmái , de čujuhuvvo dasa ahte gávdnojit gal juo sierra váikkuhangaskaoamit nugo investeren-ja ovdánahttindoarjja . #ILL Dán kapihttalis mii geahčadit vuosttažettiin daid áššečuolmmaid mat gusket dás bajábeallái biddjojuvvon jorbačuoggáid golmma vuosttaš čuoggáide 14 . Dat guoská ohcciide geat eai deavdde eavttuid maid mielde beasaše čálihuvot Sámedikki jienastuslohkui , muhto 14 29 ” Šiehtadallanbealálaččat lea prinsihpalaččat ovttaoaivilis das ahte sáhttá viiddidit eavttuid mat gusket fitnodatvuohkái go galget beassat lahttun duodjeregistarii . Šiehtadallamat mat gusket duodjeregistarii beassan gáibádusaid rievdadeapmái gieđahallojuvvojit seammás go jahkásaš duodjesoahpamuš šiehtadallojuvvo . … Dan maŋŋil leat siskkáldasat Sámedikkis ráhkadan ollu siskkáldas notáhtaid ja árvvoštallan áššečuolmmaid mat gusket dasa makkár váikkuhusat das bohtet jus ortnega rievdada17 . Earet eará lea notáhtas 8.6.2007 ( ” min ref. 06/3799-14/06 ” ) čađahuvvon vuđolaš árvvoštallan ” pro & contra ” ahte galgá go dohkkehit eará fitnodatorganiserenvugiid go ovttaolbmofitnodagaid , maiddái dan oktavuođas go árvvoštallá gáibádusaid mat gusket čearddalašvuhtii . Min vuolggabáiki leat lágat ja láhkaásahusat maid vuođul geahččat makkár dokumentašuvdnagáibádusaid duojár juo lea geatnegas deavdit mat gusket su ekonomalaš dillái . Veadjá dat leat juo doarvái jus dan čuovvola dahje geavaha nu ahte dat lea duođai ávkin , dahje geahččá mii lea mii ii leat dohkálaš , dahje lea go váttisvuohtan dat ahte eai čuovo lágaid dan ektui mii guoská dokumentašuvdnii ? Searvvit mat vuvdet badjel 2 mill. kr leat rehketodoallogeatnegasat , ja dat guoská maid ovttaolbmofitnodagaide main leat opmodatoasit // oamit badjel 20 mill. kr ovddas dahje geain leat bargit mat dahket eanet go 20 jahkedoaimma . Dát guoská buohkaide geat galget deavdit ja sáddet ealáhusskovi litnetlága mielde ja buohkaide geat galget deavdit vuovdinskovi man mielde lassiárvodivat rehkenastojuvvo lassiárvodivatlága mielde . Mii guoská dasa movt spesifiseret geatnegas rehketdoalloraporttaid , de galgá ráhkaduvvot girjáičállinspesifiseren , kontospesifiseren , skáhppojeaddjispesifiseren jna. . #ILL Bealálaččat šiehtadalle eavttuid mat gusket duodjeregistarii čáliheapmái 29.6.2005 . Eará árvvoštallamis mii guoská doarjagiidda ( Nygaard ) leat vásihan ahte bealli sis geaidda ii mieđihuvvon doarjja juohkásedje guovtti oassái , sii geat ipmirdedje biehttaleami , muhto eai dorjon ákkaid mat geavahuvvo ja sii geat eai ipmirdan biehttaleami . Muđui gusket njuolggadusat maid Sámediggi lea mearridan áššis 43/07/43 ; Sámedikki ohcanvuđđosaš doarjjaortnegiid hálddašeami rievdadeapmi , ja gáibádusat mat bohtet Sámedikki 2010 bušeahttadokumeanttas , kapihttala 3.2 ohcanvuđđosaš doarjagat . Jerrojuvvo maid makkár gelbbolašvuohta ohccis lea , lea go sus fágareive duojis , alit oahppu duojis ja lea go gelbbolašvuođadilli moktege rievdan dan jagis masa raporta guoská . Sámedikki áššemeannudandásis leat geažuhan ahte soaitá leat dárbbašmeahttun ja lossa vuohki guovtti oasis meannudit ohcamušaid , ahte livččii ollu álkit jus sáhtášii meannudit ohcamušaid mat gusket dasa ahte beassat duodjeregistarii ja doaibmadoarjjaohcamušaid seamma oktavuođas . Mii guoská njuolggadusaide ja eavttuide maid mielde Fágalávdegoddi ja doarjjastivra // hálddahus galgá áššiid meannudit , de leat sihke ealáhusa ovddasteaddjit ja Sámediggehálddahus cealkán čielgasit ahte njuolggadusaid galgá čuovvut nugo bajitdási orgána daid lea mearridan , ja nu ahte áššit meannuduvvojit fágalaččat dohkálaš vuogi mielde ja rievttuid . Mii guoská diehtojuohkimii duojáriidda váikkuhangaskaomiid , ohcanáigemeriid ja diekkáriid birra , de almmuha Sámediggi daid buori áiggis , ja sádde reivve buot duodjeregistara miellahtuide . Ollislaš árvvoštallamiid vuođul evttohit mii ahte berre geahččat movt sáhttá rievdadit dan vuogi mii guoská dieđuid viežžamii . Duodjeregisttar – vuogas hálddašeapmi mii guoská gáibádusaide movt galgá persuvdna- ja fitnodatdieđuid gieđahallat Láhka mii guoská persuvdnadieđuide definere álgoálggus ahte dieđut olbmo čearddalaš duogáža birra leat hearkkes dieđut 22 , muhto duodjeregisttar addá muhtun dilálašvuođain vejolašvuođa maiddái ohcciide beassat registarii geat eai leat čearddalaš sápmelaččat . Dan oktavuođas geahččat mii makkár konsešuvdna- dahje dieđihangeatnegasvuođat dása gusket ja mearkkašit go dat ahte ferte ohcat earenoamáš konsešuvnna ovdalis čilgejuvvon persuvdnaregistarii . Ja dan oktavuođas áigut mii maŋŋelis geahččat dan man muddui das lea dadjamuš dasa makkár lágat galget biddjot vuođđun dasa mii guoská ovttadagaid // persuvnnaid birra dieđuid vurkkodeapmái ja oaidnimii . Lágat ja láhkaásahusat mat gusket Duodjeregistarii – hearkkes persuvdnadieđut , konsešuvdnageatnegasvuohta ja diekkárat . Danin leat árvvoštallamat dás ráhkaduvvon Láhkaásahusat mat gusket persuvdnadieđuide lága vuođul ( www.lovdata.no ) , ja daid dokumentašuvnnaide ja bagadusaide mat gávdnojit Databearráigeahču dokumeantaarkiivvas ( www.datatilsynet.no ) . Mii guoská dasa movt lágalaččat galgá beassat oaidnit persuvdnadieđuid ja movt daid galgá vurkkodit praktihkalaččat ja teknihkalaččat , dasa 22 #ILL Dain daddjo ahte váldonjuolggadus lea dat ahte lea geatnegasvuohta dieđihit go persuvdnadieđuid gieđahallá elektrovnnalaččat , seamma guoská maid de jus ieš ráhkada persuvdnaregistara mii sisttisdoallá hearkkes dieđuid olbmuid birra . Konsešuvdnageatnegasvuohta guoská dábálaččat dakkár oktavuođaide go gieđahallá hearkkes persuvdnadieđuid . Konsešuvdnageatnegasvuohta ii guoskka persuvdnadieđuid gieđahallamii stáhta dahje suohkana orgánain , jus dán gieđahallamii lea su iežas láhkavuođđu , geahča persuvdnadiehtolága § 33 , 4. lađđasa . Árvvoštallamiin atnit mii muittus Databearráigeahču juridihkalaš ja datafágalaš olbmuid čilgehusaid , ahte vaikko vel orrot ge álggos hui garra formálalaš gáibádusat , de ferte aŋkke álo čađahit iežas árvvoštallamiid mat gusket ovdamearkkadihte dasa ahte hearkkes dieđuid sáhttá sirret máŋgga dássái . Mii guoská dieđihan-ja konsešuvdnageatnegasvuhtii , de sii rávvejedje eanet dan birra lohkat Databearráigeahču neahttasiidduin 25 . Dasa lassin leat gáibádusat mat gusket hearkkes persuvdnadieđuid juohkima sihkarvuhtii ráhkaduvvon vel garraseabbon . Diehtojuohkinsihkarvuohta meannuduvvo Persuvdnadiehtolága § 13:s27 ja das čujuhuvvo ahte ovddasvástideaddji meannudeaddji ja datagieđahalli galgaba bearráigeahččat ahte dieđut mat gusket persuvdnadieđuid meannudeapmái , gieđahallojuvvojit dohkálaš vuogi 26 27 Go ieš gieđahallá dieđuid , de gustojit dušše oppalaš njuolggadusat mat gusket persuvdnadieđuid sihkarvuhtii persuvdnadiehtolága § 13 mielde . Dát čuoggát gusket ollu daid praktihkalaš hástalusaide mat hálddahusain leat , maiddái Sámedikkis , go galget mearridit movt galget dohkálaččat gieđahallat iežaset dataregistariid persuvdnadieđuid . Databearráigeahčču dieđihii e-poasttas 12.3.2010 čielggadeaddjái ahte sii rávvejit čuovvut bagadusa maid gávdná dáppe : www.normen.no 30 mii guoská dasa movt dákkár hearkkes dieđuid galgá gieđahallat , vaikko diet bagadus álgoálggos lei ráhkaduvvon dearvvašvuođadieđuid gieđahallama váste . #ILL Norbma sisttisdoallá buot gáibádusaid maid ferte duhtadit ovdalgo deavdá gáibádusaid mat leat lágáin ja láhkaásahusain , mat gusket dearvvašvuođasuorggi dieđuidsihkkarastimii . Loahpalaččat áigut čujuhit muhtun konkrehtalaš čovdosiidda mat leat áigeguovdilat Sámediggái , mat leat huksejuvvon daid vásáhusaide mat Databearráigeahču ja Boazodoallohálddahusa áššemeannudeddjiin leat mii guoská boazodoallodatabasa hálddašeapmái , gos maid gieđahallojuvvojit čearddalaš // sámi persuvdnadieđut . Muhtun praktihkalaš rávvagat Databearráigeahčus , mat gusket duodjeregistarii , datavuogádagaid ja hearkkes persuvdnadieđuid birra : - Sihke hearkkes persuvdnadieđut ja persuvdnadieđut muđui galget vurkkoduvvot dohkálaččat nu ahte vierrásat eai beasa daid oaidnit . Čiegus dearvvašvuođadieđut dahje dieđut mat gusket riikka sihkarvuhtii , dáidet leat miha eanet čiegus dieđut go listu mas oaidná fágasearvvi miellahtuid ? Oanehaččat Sámedikki dihtorsystema birra go guoská dieđuid vurkkodeapmái ja beassanbearráigeahččamii Ráddjen dihtii barggu , de eat leat mii ráhkadan makkárge dárkilis čilgehusa das makkár Sámedikki iežas dihtorsystema lea . Okta ” iskan ” gažaldagain maid mii dán vuoru hálideimmet jearrat lei manne dieđut mat gusket duodjeealáhusa doaibmadoarjagii definerejuvvojit hearkkes diehtun ja leat čuldojuvvon eret almmolašvuođas , go juo Sámedikki jienastuslohku , mas maid leat dušše sápmelaččat , biddjojuvvo almmolaš geahčadeapmái suohkaniin ? Dat guoská sihke fitnodagaid ja persuvnnalaš ealáhusjođiheddjiid doarjagiidda , ležžet dal sápmelaččat dahje earát geat dáid fitnodagaid oamastit . Dat mearkkaša dan ahte ( doarjja ) áššit mat gusket duodjeregistara duojáriidda , eai dárbbaš meannuduvvot hearkkes diehtun , danin go dan registara ovttaolbmofitnodagaid omasteaddjit leat sápmelaččat . Dát guoská áššiide mat gullet doarjjastivrii ja maid dat lea mearridan dahje maidda lea hálddahussii addán mearridanfápmudusa . Bealálaččat geaidda ášši guoská ožžot ákkastallamiid maid vuođul mearrádus lea dahkkon , ja sii sáhttet oažžut “ sillejuvvon ” oasi áššeovddideamis . Almmolašvuođaláhka ja Hálddašanláhka guoská Sámedikki doaimmaide . Dokumeanttat maid sisdoalu suodjalit almmolašvuođalága jaskavuođamearrádusat , dahje maidda gusket almmolašvuođalága spiehkastannjuolggadusat , eai leat gávdnamis neahtas . #ILL Daid dieđuid vuođul mat mis leat , de orro Sámedikki bargovuohki mii guoská almmolašvuhtii doarjjaáššiin , nugo ovddit gurgadagas čilgiimet , čađahuvvomen dohkálaččat lágaid mielde . 4.5 kapihttala čilgehusat mat gusket gáibádusaide ja makkár konkrehta dilálašvuođat gáibiduvvojit go galgá vurkkodit ja gieđahallat persuvdnadieđuid oppalaččat , ja earenoamážit hearkkes persuvdnadieđuid , addet oalle čielga vuođu man alde sáhttá mearridit dárbbašlaš doaibmabijuid maid Sámedikki dihtorhálddašeamis vedjet dárbbašit duodjeregistara gieđahallamii – jus Persuvdnadiehtoláhka boahtá guoskát duojáriidda . 4.5 kapihttala čilgehusat mat gusket gáibádusaide ja makkár konkrehta dilálašvuođat gáibiduvvojit go galgá vurkkodit ja gieđahallat persuvdnadieđuid oppalaččat , ja earenoamážit hearkkes persuvdnadieđuid , addet oalle čielga vuođu man alde sáhttá mearridit dárbbašlaš doaibmabijuid maid Sámedikki dihtorhálddašeamis vedjet dárbbašit duodjeregistara gieđahallamii – jus Persuvdnadiehtoláhka boahtá guoskát duojáriidda . #ILL #ILL 4.5.3 kapihttalis mii muitaleimmet ahte leat ožžon eará fágalaš árvvoštallama Databearráigeahčus , mii mielddusbuktá dan ahte duodjeregistara duojáriidda ii guoskka Persuvdnadiehtoláhka , danin go sii leat ealáhusjođiheaddjit . Ja go Sámediggi ii sáhte eallit dakkár eahpesihkkaris dilis , ahte ii dieđe movt áššit mat gusket duojáriidda ja duodjeregistarii galget meannuduvvot , de lea áidna čoavddus dasa ahte Sámediggi ovddida ášši čálalaččat Databearráigehččui , de sii ožžot doppe čálalaččat vástádusa dasa ahte dárbbašit go sii ohcat konsešuvnna gieđahallat hearkkes dieđuid Persuvdnadiehtolága ektui . Lasáhus maŋimus cealkagii ; Dát guoská earret eará guovlluide fuođđobivddu , guollebivddu , muorračuohppama , murjema ja gámasuinniid čuohppama várás , ja maiddái ávdnasiid viežžama várás duddjomii ja dakkár doaimmaide main eaŋkalolbmot dahje joavkkut ollásit dahje muhtun muddui ellet ja maidda dárbbašit ávdnasiid , ja areálaid dárbbašlaš installašuvnnaide . 6.5 rievdaduvvo dánin : Gielddaplána areálaoassi ja regulerenplánat galget nu guhkás go lea dárbu sihkkarastit boazodoalloareálaid boazodoalu deaŧaleamos resursavuođđun , dát guoská earret eará dárbbašlaš giđđa- , geasse- , čakča- ja dálveguohtumiidda , ja maiddái johtolagaide , boazobálgáide , vuojehangaskkaide , njuovvan- ja mearkunbáikkiide , guottet- , bálgan- ja ragatguovlluide , areálaide dárbbašlaš installašuvnnaide . Muhto Sámi vuoigatvuođalávdegoddi II árvvoštallá máŋga evttohusa maid riddoguolástuslávdegotti čielggadus ii árvvoštala , earret eará máŋga evttohusa mat gusket guolástushálddašeapmái maiddái Finnmárkkus , dát guoská earret eará Sámedikki rollii nationála guolástushálddašeamis . Muhto Sámi vuoigatvuođalávdegoddi II árvvoštallá máŋga evttohusa maid riddoguolástuslávdegotti čielggadus ii árvvoštala , earret eará máŋga evttohusa mat gusket guolástushálddašeapmái maiddái Finnmárkkus , dát guoská earret eará Sámedikki rollii nationála guolástushálddašeamis . : 2007:13 , kap. 22.5.1.1 s.1110 gakavuođa birra Finnmárkku riddoguolástuslávdegoddái : « Seammás lea čielggas ahte riddo- ja vuotnabivdu lea leamaš - ja ain lea - deaŧalaš sámi ealáhus , ja ahte dat ii guoskka dušše Finnmárkui , muhto maiddái Romsii ja osiide Nordlánddas . Sámediggeráđi mearrádusas deattastuvvo raporttas ILO:ii ahte Sámedikkis leat máŋga ovdamearkka mat čájehit ahte sihke konsutašuvdnašiehtadusat ja konsultašuvdnageatnegasvuohta ILO ektui leat rihkkojuvvon go guoská vuoigatvuohta mariidna resrussaide . Sámediggi deattuha ahte Riddoguolástuslávdegoddi lea vuolgán eará láhkaproseassas , ja ahte lávdegotti mandáhta guoská sápmelaččaid ja earáid guolástanriektái mearas olggobealde Finnmárkkku ii ge das daddjojuvvo erenoamážit gonagasreabbabivddu birra . Amas Norgga stáhta rihkkut iežas álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid sápmelaččaid ektui álgoálbmogin , de lea áibbas deaŧalaš ahte mearraresursaláhka dohkkeha ja sihkkarastá sámi álbmoga vejolašvuođa beassat ávkkástallat ođasmuvvi mariidna resurssaiguin , ja ahte sápmelaččat álgoálbmogin lea guovddáš ja deaŧalaš oassi dan ollislašvuođas masa láhka guoská , juoga maid doarju sihke lága doaibmaguovlu ja mearraresursalága mandáhta . Sámediggi deattuha maiddái ahte go guoská Riddoguolástuslávdegotti čielggadussii masa departemeanta čujuha ja daidda evttohusaide mat das vulget , de leat máŋga ráddjehusa lávdegotti mandáhtas dan doaibmaguovllu ektui masa boahttevaš mearraresursaláhka galgá gustot . Resurssaid hálddašeapmi lea juogadangažaldat mii guoská sihke Norgii stáhtan ja Norgii eará stáhtaid ektui , ja sápmelaččaide dego nubbi guovtti álbmogis Norggas . Danne lea Sámedikki mielas dárbu oažžut sierra láhkanjuolggadusaid maid bokte geatnegahttit guolástuseiseválddiid bidjat stuorát deattu sámi kultuvrra ja sámi báikegottiid vuhtii váldimii juohke lágan mearrádusain mat gusket dáid servodagaid . Dát ferte guoskat maiddái merrii olggobealde Finnmárkku . Sámediggái lea oppa áiggi leamaš deaŧalaš ahte maiddái guovlluide olggobealde Finnmárkku , galget guoskat dat doaibmabijut ja láhkamearrádusat mat biddjojuvvojit . Sámediggi oaivvilda ahte dasa lassin galgat bidjat báikkálaš hálddašanorgána mearrádusváldin , omd. go guoská reaidogáržžidemiide , bivdoeriid juohkimii , vuotnalinjáid nannemii ja sierra lohpái gieldit stuorát fatnasiin bivddu . Dasto galgá leat čielggas ahte konsultašuvdnageavahus mii lea Norggas konsultašuvdnašiehtadusa mielde lea ILO konvenšuvnna guđát artihkkala čađaheapmi lea mii lea heajut go 15. artihkkala čađaheapmi Sámediggi oaidná ahte vuotnaguolástuslávdegotti ásaheapmi mas lea seamma ovddastus fylkkagielddain ja Sámedikkis lea okta lávki rivttes guvlui go guoská báikkálaš mielde mearridanrievtti sihkkarastimii guolástanhálddašeamis . Dát máhttu ferte seailluhuvvot ja ovdánahttojuvvot vai sáhttit dustet hástalusaid boahtteáiggis mat gusket globála ovdáneapmái , biraslaš ja ekologalaš rievdadusaide ja eará rievdadusaide servodagas . Lávdegotti eanetlohku oaivvilda ahte váldomihttomearrin eanandollui ja boazodollui lea ahte ealáhusat sihkkarastojuvvojit dietnasa mii dahká vejolažžan dinet seamma bures go eará dienasbarggus mainna sáhttá buohtastahttit , dát guoská maid meahcástanealáhusaide . Dát guoská earret eará eksportaealáhusaide , turismaealáhusaide ja vuođđoealáhusaide . Dát hástalusat gusket maiddái sámi álbmogii . Sámediggi meannuda dán áššis evttohusa mii guoská rievdadusaide boazodoallohálddašeamis vuođđu ja eavttut . Nubbi kuvlačuokkis rievdaduvvo leat ná : Sápmelaččaid vuoigatvuohta mearridit iežaset vuoruhemiid dakkár áššiin mat gusket sin eallimii ja eatnamiidda ja hálddašit min iežamet ekonomalaš , sosiála ja kultuvrralaš ovdáneami ILO konvenšuvnna 169 artihkkala 7 vuođul . Dasa lassin bohtet vel hástalusat mat gusket buvttaovddideapmái ja bohccobierggu vuovdaleapmái . Sámediggi oaidná ahte eanadoalus leat ovddabealde stuorra hástalusat boahtteáiggis ja dat gusket erenoamážit eanadoallostruktuvrii maid ollugat leat gohčodišgoahtán árktalaš guovlun . Viđát čuoggá vuolde rievdaduvvo nubbin maŋimuš cealkka ja dat galgá leat ná : Dat seamma guoská maiddái gieddegilvagiid ja šibitjáffuid geasehangoluide , go dárbu šibitjáffuide lea lassánan mealgat dađi mielde go mielkebuvttadeaddji gusat ealli nammii leat eanet bahčigoahtán . Ekonomalaš doaibmabijut mat biddjojuvvojit johtui sámi guovlluin galget guoskat stuorát geográfalaš guovlluide . Dát mearkkaša dan ahte Sámediggi ja Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta galget soahpat bargovugiid go guoská sierra proseassaide mat loahpalaččat buvttihit eanadoallošiehtadusa . Geavaheddjiid dilli ferte nannejuvvot go guoská válljenfriijavuhtii ja eanageavahangálvvuide . Mii guoská historjjálaš vuoigatvuođaid deattasta Sámediggeráđđi ahte dát gávdnojit , ja ahte dat leat álo gávdnon ássama ja geavaheami vuođul rittus doloža rájes . Boazoealáhusa barggu definišuvdna lea maŋimuš logijagiid eanet ja eanet gáržžiduvvon guoskat dušše bohccobiergobuvttadeapmái . Sámediggi gáibida boazodollui vuoiggalaš divatortnegiid , earenoamážit dakkáriid mat gusket muohtaskohterii ja bensiidnii , main boazodoalus leat eará eavttut eanadoalu ektui , ii ge gehččojuvvo ollesveardásaš ealáhussan . Lávdegoddi ballá ahte otnáš ovdáneapmi boazodoalus ii jovssa ulbmiliid maid Stuoradiggi lea buktán Stuoradiggedieđáhusas nr 28 ( 1991-92 ) go guoská ekonomalaš , ekologalaš ja kultuvrralaš ceavzilvuhtii . Lávdegoddi , NSR sámediggejoavkku miellahtut Ann Mari Thommasen , Kjell Gjøran Jåma , Jánoš Trosten , Grethe Dunfjeld , Bargiidbellodaga sámediggejoavkkus Steinar Pedersen , Sverre Anderssen ja Per Solli , Johttisámiid listtus // Olgešbellodagas Per A. Bæhr , Guovddášbellodaga sámediggejoavkkus Olaf Eliassen , SBS:as Ristin Guttorm , ja SVL:as Ove Johnsen , čujuha ahte ášši guoská sámi ovddidanfoandda viiddideapmái . Sámedikki plána- ja finánsalávdegoddi celkkii iežas mearkkašumiin áššái 22/04/22 , Sámedikki jahkedieđáhus 2003 : ” Go guoská mearrasámi guovlluid guolástanvuoigatvuođaide , áigu lávdegoddi buktit mearkkašumi ahte dás ii leat doarvái čalmmustuvvon ahte olbmot dain guovlluin eanet ja eanet leat massán vuoigatvuođaideaset birgejumi viežžat báikkálaš ja guovllu mearrariggodagas . Dat guoská sihke čalmmustahttimii ja resurssaid ektui , go áigot hehttet ahte eahpevuoiggalaš ja álbmotrievttálaš rihkkumat guolásteami ektui galget billistit mearrasámi kultuvrra vuođu . Dát guoská erenoamážit mearrasámi guovlluide , muhto liikká manná boasttoguvlui . Erenoamážit guoská dat 2. čuoggá maŋemus oassái ; dan birra ahte ii guđege dáfus galgga ovttage álbmogis rieviduvvot eallinláibi . Norgga duopmostuoluid friddavuohta iešheanalaččat dulkot ja deattuhit riikkaidgaskasaš geavada ferte prinsihpas maiddái fátmmastit mearrádusaid mat gusket eará riikkaide go Norgii . Iešmearridanvuoigatvuohta lea sámi álbmoga oktasaš riekti , ja dat ferte boahtit ovdan prinsihpa čađaheamis rievtti ja hálddašeami iešguđet surggiin , ja dat dieđusge maiddái guoská meara resurssaid geavaheapmái ja hálddašeapmái . artihkkala olis , de geatnegahttojit stáhtat ásahit doaibmabijuid mat sihkkarastet unnitloguservodagaid láhtuide beaktilis searvama mearrádusaide mat gusket sidjiide.47 Dán ferte geahččat ovttas maŋit mearrádusaiguin main Olmmošvuoigatvuođa-lávdegoddi dulko 27. artihkala ovttas 1. artihkkaliin , mii fátmmasta iešmearrideami vuoigatvuođa ja vuoigatvuođa hálddašit iežas luondduriggodagaid.48 Čoahkkáigeassun lea ahte 27. artihkal maiddái sihkkarastá sámiide vuoigatvuođa beassat guollebivdui ja searvat mearrádusaid dahkamii mat gusket resurssaid hálddašeapmái . artihkkala olis , de geatnegahttojit stáhtat ásahit doaibmabijuid mat sihkkarastet unnitloguservodagaid láhtuide beaktilis searvama mearrádusaide mat gusket sidjiide.47 Dán ferte geahččat ovttas maŋit mearrádusaiguin main Olmmošvuoigatvuođa-lávdegoddi dulko 27. artihkala ovttas 1. artihkkaliin , mii fátmmasta iešmearrideami vuoigatvuođa ja vuoigatvuođa hálddašit iežas luondduriggodagaid.48 Čoahkkáigeassun lea ahte 27. artihkal maiddái sihkkarastá sámiide vuoigatvuođa beassat guollebivdui ja searvat mearrádusaid dahkamii mat gusket resurssaid hálddašeapmái . Čeardavealahanlávdegotti ) ávžžuhusat finnmárkolága dáfus fertejit deattuhuvvot dán oktavuođas , go lávdegotti ávžžuhus lea ahte Finnmárkku riggodagaid hálddašeami dafus galget sámit ja stáhta ovttasráđiid soahpat čovdosiid.58 Sámedikki oainnu mielde guoská dát čielgasit maiddái áhperiggodagaide , man maiddái guovllulaš perspektiiva váldojuvvo vuhtii . Čoahkkimis Guolástusdepartemeanttain 11.12.2002 ovddidii Sámediggi gažaldaga juolludit stuorát šákšaoasi riddofatnasiidda , muhto Guolástusdepartementa hilggui Sámedikki čuoččuhusaid dainna ákkain ahte márkan mearrida man olu šákša manná konsumii ja dat ii guoskka fatnasiid gaskaneasjuohkimii . 11.0 Ekonomalaš ja hálddahuslaš váikkuhusat Sámedikki 2003 jahkedieđáhusa meannudettiin ( ášši 22/04/22 ) , ovddidii Plána- ja ruhtadanlávdegoddi mearkkašumisttis ee. ( vrd čuoggá 1.0 Álggahus ja čoahkkáigeassu ) : ” Go guoská mearrasámi guovlluid guolástanvuoigatvuođaide , áigu lávdegoddi buktit mearkkašumi ahte dás ii leat doarvái čalmmustuvvon ahte olbmot dain guovlluin eanet ja eanet leat massán vuoigatvuođaideaset birgejumi viežžat báikkálaš ja guovllu mearrariggodagas . Dat guoská sihke čalmmustahttimii ja resurssaid ektui , go áigot hehttet ahte eahpevuoiggalaš ja álbmotrievttálaš rihkkumat guolásteami ektui galget billistit mearrasámi kultuvrra vuođu . Dieđáhus guoská Sámediggeráđi doaimmaide áigodagas 11.05.2004 – 06.09.2004 Našuvnnalaš dásis Oahpahus- ja dutkandepartemeantta vuolde lea ásahuvvon ođđa Oahpahusdirektoráhta mii galgá hálddašit buot fágalaš gažaldagaid mat gusket vuođđooahpahussii Norggas . Organiserenevttohus čuovvu hui ollu Brändströmraportta váldorávvagiid mii guoská Sámi Instituhttii . Sihke čoahkkimis ja 09.06.04 ja 06.08.04 beaiváduvvon reivviin guolástusministtarii leat bivdán rievdadit láhkaásahusaid ja heivehit eamiálbmotdimenšuvnna njuolggadusaide mat gusket gonagasreabbabivdui . Áigumuš lea maiddái juohkit dieđuid daid Sámedikki váikkuhangaskaoapmeortnegiid birra , mat gusket gielddaide ealáhusovddideami ja kulturulbmiliid dáfus . Lea deaŧalaš bidjat vuođđun dan áddejuvmi ahte sámiin leat vuoigatvuođat sihke álbmogin ja eamiálbmogin ja doalahit alla standárdda dan našuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš rievtti čuovvoleamis , mii guoská sámelaččaide , daddjojuvvo čielggadeamis . Dát guoská maiddái sámi dutkamii . Sámediggi oaidná ahte Sámediggeráđđi ii leat vel ovddidan árvvoštallama čuolmmas mii guoská organisašuvdnadoarjagii organisašuvnnaide , mat maid leat politihkalaš bellodagat , vaikko dát lohpiduvvui juo njeallje jagi áigi . Go Sámediggeráđis ii oro leahkime hállu ovddidit ja čuvget ášši , de Sámediggi – dehálaš prinsihpalaš beliid jelgii mat gusket demokrátiijii ja organisašuneallimii – dáhttu čuovvuvačča : Ovdamearkka dihtii guoská dát buvdadoaimmaheapmái giliguovddážis Moskkis , plánejuvvon mánáidgárdedoibmii , guollevuostáiváldimii , sámi akvakultuvraoahpaheapmái , ollislaš brugga // gáddebása huksemii , Moskki skuvlla dihtoriid ja fierpmádaga háhkamii ja ruhtadeapmái , diehtošávahaga huksemii Moskái , geaidnohuksema álggaheapmái ja čađaheapmái Moskkis Jo-Gidádibmii , čáhcefievrrideapmái olggut Moskái . Čielggadus mii guoská boazodollui ( 1996 ) Hammerfest tingrett Duopmu áššis nr 2003-00581D - skábmamánu 27. b. 2003 guoská Mii guoská daid árvalusaid geavatlaš čuovvoleapmái mat ovddiduvvojti stuorradiggedieđáhusas šállobuhtadusaid ektui , de gáibida dat dan ahte almmolašvuohta veahkeha vejolaš ohcciid earret eará ohcamiid hábmemis . Gonagas Harald V lea Sámedikki rahpansártnis 2001:s juo mieđihan dáruiduhttinpolitihka heitot váikkuhusaid mat gusket ovttaskas sápmelažžii . Lávdegoddi doarju Sámediggeráđi go lea bargagoahtán oččodit ealáhussoahpámuša duojáriidda , ja bivdá Sámediggeráđi farggamusat váldit oktavuođa Duojáriid Ealáhusservviin ja Riikkaorganisašuvnnain Sámiid Duodji ja iežá organisašuvnnaiguin ja ásahusaiguin , maidda ealáhussoahpamuš guoská , viidáset barggu ovdánanplána dihte . Dát ášši lea oppa viiddis ja lea bággu vuđolaččat mannat čađa prinsihpaid mat gusket ealáhussoahpamuššii . Lávdegoddi ballá ahte otnáš ovdáneapmi boazodoalus ii jovssa ulbmiliid maid Stuoradiggi lea buktán Stuoradiggedieđáhusas nr 28 ( 1991-92 ) go guoská ekonomalaš , ekologalaš ja kultuvrralaš ceavzilvuhtii . Dát prinsihppa lea vuođđun Sámedikki bargui ja guoská maiddái válganjuolggadusaid hábmemii . Sámedikki Bearráigeahččan- ja vuođđudanlávdegotti lea duhtavaš dainna rievdadusárvalusain maid Gielda- ja guovludepartemeanta lea evttohan mii guoská sámelága ođasteapmái – njeallje dievadasmandáhta válljen Sámediggái . Sámediggi oaidná ahte olympiijagilvvuid lágideapmi Romssas sáhttá sámi servvodahkii addit positiivalaš váikkuheami máŋgga oktavuođas , earret eará dasa mii guoská valáštallamii ja organisašuvdnadoaimmaide , dáidagii ja kulturdoaimmaide ja ealáhusdoaimmaide , ja dat sáhttá váikkuhit dasa ahte mátkkoštanealáhus ovdána . Sámediggi lea vel bargame ovttasbargošiehtadusaiguin iežá fylkkasuohkaniiguin ja lea árvidahtti ahte dát maid bohtet guoskat báikenamaide . Viidásit vurdojuvvo , ahte Giellastivra oažžu dieđuid giellabargguid ja - dilálašvuođaid birra , mat gusket buot giellaguovlluid ja maiddái ránnjáriikkaid . Dát guoská maid Giellastivrra jođiheaddji bargui Jođiheaddji bargohivvodat sáhttá muhtumin leat hui stuoris , ja lea ollu vuordit ahte jođiheaddji atná iežas friddjaáiggi giellabargguide lassin su dábálaš bargui . Anatomiija sátneriggodaga berrešii geahčadit , dat guoská sániide mat leat guovddáš áššit mánáide ja nuoraide . Go guoská buohtalaston hámiide , de ferte struktuvra čielgasit čájehit ahte leat buohtalas hámit . Go guoská čállinmeattáhusaid ja eará boasttuvuođaid divvumii , de ferte váldit oktavuohta čálliin njuolga . Sii árvalit , ahte earret eará sámegielas berret rievdadit boares doahpagiid nu ahte oahppit ja vánhemat dovdet ahte reforbma guoská maid sámi skuvllaide , nu ahte doahpagiin šaddá seamma sisdoallu og dárogielas ja heive ferorpma áigumušaide ( gč. Maiddái notáhta , mielddus nr. 2 ) . Juohkehaš gii oaččui gažaldagaid , lea vástidan iskkadeapmái , muhto lea iešguđetlágan dássi vástádusain dan ektui mii guoská sturrodagaid kvantifiseremii . Jus almmolaš ásahusat eai čuovu sámelága giellanjuolggadusaid , de sáhttá son geasa ášši njuolga guoská , váidit dan ásahusa lagamus bajitdási orgánii masa váidda guoská , bálddastahte sámelága § 3 – 11 . Jus almmolaš ásahusat eai čuovu sámelága giellanjuolggadusaid , de sáhttá son geasa ášši njuolga guoská , váidit dan ásahusa lagamus bajitdási orgánii masa váidda guoská , bálddastahte sámelága § 3 – 11 . Fylkkamánne lea váiddaásahus váidagiidda mat gusket suohkaniid ja fylkkasuohkaniid orgánaide . Maiddái riikkaviidosaš sámi organisašuvnnain ja riikkaviidosaš almmolaš orgánain mat barget áššiiguin mat earenoamážit gusket olles sámi álbmogii dahje muhtun oassái sámi álbmogis , lea váidinriekti dákkár áššiin . Seamma guoská maid áššiin mat eai guoskka nammijahkii ovttage olbmui . Seamma guoská maid áššiin mat eai guoskka nammijahkii ovttage olbmui . Muhtun mearrádusat sámelágas gusket dušše sámegiela hálddašanguvlui , muhto doppe leat maid mearrádusat mat eai leat geográfalaččat ráddjejuvvon . Muhtun mearrádusat gusket earenoamážit suohkaniidda , ja eará mearrádusat gusket maiddái stáhta ja regionála eiseválddiide . Muhtun mearrádusat gusket earenoamážit suohkaniidda , ja eará mearrádusat gusket maiddái stáhta ja regionála eiseválddiide . Dien raportta loahppaárvvoštallamis celkojuvvo ahte eanas almmolaš ásahusat maidda sámelága giellanjuolggadusat gusket , eai deavdde lága gáibádusaid ollásii . Dat guoská sihke suohkaniid , fylkkasuohkaniid ja stáhta etáhtaide . Lea maid dáhpáhuvvan ollu mii lea buorre mii guoská giellavuoigatvuođaide ja giela árvui , muhto ii leat vel doarvái . Muhto leat váttis jur juste čájehit makkár golut gusket dušše guovttegielatvuhtii , danin go dat rehketdoallosystemat mat geavahuvvojit , eai hálddaš dan dohkálaš vuogi mielde . Bargojoavku cealká maid ahte ii sáhte dadjat ahte suohkanat eai ge fylkkasuohkanat deavdde sámelága gáibádusaid mat gusket guovttegielat hálddašeapmái ja guovttegielat bálvalusaide . Juolludanreivves čujuhuvvo Sámedikki bušeahttameannudeapmái , mii guoská guovttegielatvuođa doarjagiid juolludeapmái . Juolludanreivviin fylkkasuohkaniidda čujuhuvvo Sámedikki ja sámegiela hálddašanguovllu fylkkasuohkaniid ovttasbargosoahpamuššii , ja reivves nannejuvvo ahte diet soahpamuš , mii maiddái guoská sámegillii , dagaha buori gulahallama gaskal Sámedikki ja fylkkasuohkaniid . 3.4 Máksin ja eará formálalaš gáibádusat Juolludanreivviin leat muhtun formálalaš gáibádusat mat gusket doarjaga máksimii . 4.1 Unjárgga gielda Ulbmila ja plánat mat gusket sámegillii ja sámegiela dilli Raporta nanne ahte árvvoštallanáiggis lea sámegiella boahtán eambbo oidnosii gielddas oppalohkái ja maiddái almmolaš hálddašeamis . Unjárgga gielddas leat doarjagat čadnon bajitdási ulbmiliidda mat gusket sámegillii ja mearrasámi kultuvrii . Raporttat mat gusket doarjagiid geavaheapmái eai leat heivehuvvon KOSTRA raportačállinhoidui , rehketdoallogáibádusa mielde mii ásahuvvui 2007:s , ja leat stuora hástalusat oažžut raporttaide mielde buot goluid . Gielda dáhtošii oažžut friddjavuođa geavahit doarjaga earenoamáš prošeavttaide mat boađáše mánáide ja nuoraide ávkin ja maiddái bargguide mat gusket álbmoga miellaguottuide . Doarjagat geavahuvvojit sihke dakkár doaimmaide mat juo namuhuvvojit čielgasit giellanjuolggadusain , muhto maiddái doaimmaide mat gusket movttiidahttimii ja miellaguottuide . Ulbmilat ja plánat mat gusket sámegillii ja sámegiela dilli Gielda čállá iežas jahkeraporttain ahte sámegiella lea boahtán eanet oidnosii gieldda bálvalusain , muhto movttiidahttinbargu dárbbašuvvo ain ; sihke gieldda hálddahusas ja álbmoga gaskkas muđui . Moaitta ovddiduvvui danin go gielda maŋemus golmma jagis ii leat moktege rievdadan iežas váldoáigumušaid mat gusket sámegiela ovddideapmái . Guovttegielat telefonvástidanbálvalus , kundariid vuostáiváldin ja ruovttusiidu Bálká giellakonsuleanttaide Diehtojuohkingihppagiid ráhkadeapmi Giellakurssat Neahttasiidu sámegillii Virgelohpi bálkkáin gieldda bargiide lohkat sámegiela Sámegiel bálvalusat dearvvašvuođa- dikšun- ja fuolahansuorggis Ollu kulturdoaimmat , maid earet eará kulturskuvla lea lágidan Oahppoávdnasat Rádjeovttasbargu man vuolggabáiki lea sámegiella ja kultuvra Deanu sámeskuvlla reanttut ja oassemáksámušat Sámi mánáidgárddi jođiheapmi ja iežasoassi IT , barggut mat gusket sámegiel bustávaide Gielddas leat ain hástalusat maid ferte čoavdit mat gusket telefunvuostáiváldimii , kundariid vuostáiváldimii ja dasa movt bálvalit álbmoga sámegillii , ja 2006 raporttas dieđiha gielda ahte sis lea stuora bargun oažžut sámegiel áššemeannudeami doaibmat . Jođiheddjiide leat čađahuvvon doaimmat ( 2006/07/2006 ) mat galget buoridit sin dihtomiela dasa mii guoská guovttegielatvuhtii ja sámelága giellanjuolggadusaide . Deanu gielda oaivvilda ahte čuolmmat mat gusket guovttegielatvuhtii leat guovtti oasis ; giellaovddideapmi ja álbmoga bálvaleapmi sámegillii . Revišuvdnaraporta Deanu gieldda bearráigeahččanlávdegoddi mearridii njukčamánu 2008 ahte galgá čađahuvvot hálddašanrevišuvdnabargu mii guoská dasa movt Deanu gielda lea geavahan giellaruđaid 2006:s ja 2007:s . #ILL Giellaruđat geavahuvvojit doaimmaide mat leat njuolga čadnon giellaláhkii , muhto dat geavahuvvojit maid bargguide mat gusket movttiidahttin- ja miellaguottuid buoridan bargguide . 4.3 Porsáŋggu gielda Ulbmilat ja plánat mat gusket sámegillii ja sámegiela dilli Dat guoská ráđđevissui , teknihkalaš etáhtii ja dearvvašvuođa- ja sosiálasuorgái main leat olggobealde kantuvrra doaimmat . Gielddas leat maid hástalusat mat gusket kveanagillii ja bargá ovddidit golmmagielat ja golmmakultuvrralaš Porsáŋggu . Báikkálaš mihttomearit mat gusket sámegillii gávdnojit giellaplánas , maid gielddastivra lea politihkalaččat meannudan . Giellaruđat geavahuvvojit sihke doaimmaide mat leat njuolga čanastuvvon giellaláhkii , ja maiddái bargguide mat gusket movttiidahttimii ja miellaguottuid buorideapmái , seammaládje go Deanus ja Unjárggas ge . Ulbmilat ja plánat mat gusket sámegillii ja sámegiela dilli Jahkeraporttat nannejit dan ahte sámegielas lea alla árvu gielddas , ja lea lunddolaš geavahit sámegiela buot gieldda bálvalusain . Muhto leat hástalusat mat gusket daid gáibádusaide maid Sámediggi lea bidjan doarjaga geavaheapmái . Dat mii dákkár giellabarggus lea dehálaš , lea ahte ovdagihtii sáhttá diehtit makkár rámmaid siskkobealde bargojuvvo – ferte diehtit makkár juolludemiid oažžu ja makkár prinsihpat juolludeapmái // juohkimii gusket . Oassi doarjagiin geavahuvvo gokčat lassigoluid hálddahusas ( bálkkáid ) mat gusket guovttegielatvuhtii . Ulbmilat ja plánat mat gusket sámegillii ja sámegiela dilli Guovdageainnu suohkana jahkeraporttat duođaštit ahte eatnasat suohkana olbmuin leat sámegielagat ja ollugat máhttet hupmat sámegiela . Ulbmilat ja plánat mat gusket sámegillii ja sámegiela dilli Gáivuona suohkana raporttas daddjo ahte leat dáhpáhuvvan stuora nuppástusat álbmogis 1992 rájes , sámegiela ektui , earenoamážit mii guoská miellaguottuide , giela dihtomielalašvuhtii ja sámegiela oahppamii . Ulbmilat ja plánat mat gusket sámegillii ja sámegiela dilli Gáivuona suohkana raporttas daddjo ahte leat dáhpáhuvvan stuora nuppástusat álbmogis 1992 rájes , sámegiela ektui , earenoamážit mii guoská miellaguottuide , giela dihtomielalašvuhtii ja sámegiela oahppamii . Olbmot eai oaččo dan fálaldaga maid sis lea riekti oažžut , dat guoská sihke suohkanhálddahussii ( ráđđevissui ) , ja maiddái PRO // doaktáriidda . Nugo eará ravdasuohkaniin ge , de geavahuvvojit doarjagat doaimmaide mat leat njuolga čadnon giellaláhkii , muhto maiddái rasildemiide mat gusket movttiidahttimii ja miellaguottuide , sihke giela ja kultuvrra dáfus . Ulbmilat ja plánat mat gusket sámegillii ja sámegiela dilli 2006 rájes bođii Divttasvuona suohkan mielde sámegiela hálddašanguvlui . Mii guoská eará suohkaniid giellabarggu organiseremii , de celket Divttasvuona suohkanjođiheaddji dan birra ná : ” Eará guovttegielat suohkanat čihket guovttegielatvuođa bargguid giellakonsuleanttaid duohkái ” . ahte Sámedikkis eai leat guovttegielatvuođa doarjagiin earenoamážit dárkkistuvvon ulbmilat mat gusket dušše julevsámegillii . Ulbmilat ja plánat mat gusket sámegillii ja sámegiela dilli Raporttain mat fylkkagielddas leat boahtán , čállá fylkkagielda ahte sii leat čuvvon sámelága giellanjuolggadusaid sihke dan ektui mii guoská njálmmálaš ja maiddái čálalaš oktavuođaid vástideapmái , almmuhemiide ja diehtojuohkimii . Báikkálaš ulbmilat ja hástalusat mat gusket sámegillii leat čállojuvvon sámegielplánii ja fylkkadiggi lea daid dohkkehan . Fylkkagieldda ohcala eanet dieđuid mat gusket doarjagiid geavaheapmái . De sáhtáše jorgalit eanet plánaid sámegillii , juohkit eanet dieđuid sámegillii , jorgalit eanet ohcanskoviid sámegillii ja sáhtáše doaimmahit viidásit diehtojuohkima doaimmahusaide gáibádusaid birra mat gusket guovttegielatvuhtii . 4.9 Romssa fylkkasuohkan Ulbmilat ja plánat mat gusket sámegillii ja sámegiela dilli Fylkkasuohkan dovddaha jahkeraporttain ahte fylkkasuohkanis lea oalle unnán diehtu sámegiela ja kultuvrra birra , muhto sámegiela ovddideapmi lea bures ovdánan dán áigodagas . Geavaheapmi ja vásáhusat Fylkkasuohkan lea vuoruhan doaimmaid mat gusket mánáide ja nuoraide . Romssa fylkkasuohkan geavaha maid iežas fylkkasuohkanlaš ruđaid bargguide mat gusket sámegillii ja kultuvrii , muhto jáhkkimis ii livčče fylkkasuohkan juolludan dieid bargguide ruđa , jus Sámedikkis eai boađáše gielladoarjagat . Ulbmilat mat gusket doarjagiidda leat ok . 4.10 Nordlándda fylkkasuohkan Ulbmilat ja plánat mat gusket sámegillii ja sámegiela dilli Nordlándda fylkkasuohkan bođii mielde sámegiela hálddašanguvlui maŋŋil go Divttasvuona suohkan šattai oassin hálddašanguvlui 2006 rájes . earet eará mii guoská dasa movt suohkan geavahan doarjagiid . #ILL Nordlándda fylkkasuohkanis leat unnán ruđat maid sáhtášii geavahit bargguide mat gusket davvisámegillii ja lullisámegillii , vaikko vel Nordlándda fylkkas leat ge buot diet golbma giela . ” Hálddahusa mielas eai leat njuolggadusat mat gusket doarjagiid geavaheapmái doarvái dárkilit . Mii guoská dasa ahte movt boahtteáiggis vejolaččat sáhtášii rievdadit juohkineavttuid , cealká fylkkasuohkan ahte jus eavttuid galgá rievdadit , de ferte maid ulbmiliid rievdadit . #ILL Seamma guoská maid álbmoga giellaoahpaheapmái . Mii guoská dasa mii suohkana // fylkkasuohkana mielas lea oppalohkái deháleamos bargu dan ektui ahte deavdit daid ulbmiliid mat Sámedikkis leat guovttegielatvuođa doarjagiidda , de namuhit ollugat ekonomalaš váikkuhangaskaomiid . #ILL Ravdasuohkanat dieđihit ahte sii buori muddui devdet geatnegasvuođaid mat gusket dasa ahte lea vuoigatvuohta oažžut vástádusa sámegillii sihke čálalaččat ja njálmmálaččat go váldet oktavuođa ” orgána kantuvrrain ” , muhto leat ovdamearkkadihte muhtun suohkanskovit mat eai gávdno sámegillii . Dan áiggi go giellastivra meannudii raporttaid áššin , 2004:s ja 2005:s , de sáddejuvvojedje ruovttoluottadiehtun gažaldagaid ja mearkkašumiid mat guske suohkaniid raporttaide . Dát guoská maid rehketdoalu fievrredeapmái . Buot suohkaniin // fylkkasuohkaniin leat bargodábit mat gusket rehketdoalu revišuvdnii , ja dat bargodábit gusket guovttegielatvuođa doarjagii maiddái . Buot suohkaniin // fylkkasuohkaniin leat bargodábit mat gusket rehketdoalu revišuvdnii , ja dat bargodábit gusket guovttegielatvuođa doarjagii maiddái . Ruovttoluottadieđut suohkaniin // fylkkasuohkaniin leat čielgasat dan oktavuođas mii guoská čuovvoleapmái ja Sámedikkiin gulahallamii guovttegielatvuođa doarjagiid birra . Giellakonsuleanttaid fierpmádat , GiellaGiella-forum , ii leat várra rievttes báiki gos dáid dárbbuid sáhttá gokčat , doppe gieđahallojuvvojit eanas giellafágalaš áššit , ja eai vásetin čuolmmat mat gusket guovttegielatvuhtii . Eará rievdadusat gusket eanas raporterengáibádusaide . Máŋggas leat dáhtton bissovašvuođa ja diehttevašvuođa Sámedikkis mii guoská juolludeami láidestemiide ja eavttuide . Mii guoská vásáhusaide ja geavaheapmái , de leat vel muhtun vásáhusat mat eai leat namuhuvvon ovddit kapihttaliin 5. váldokapihttalis . Buot suohkanat hálddašanguovllus atnet guovttegielatvuođa doarjagiid bargguide mat gusket movttiidahttimii , miellaguottuide ja identitehtahuksemii ja kultuvrralaš doaimmaide . Árvvoštallat dálá njuolggadusaid mat gusket doarjagiid geavaheami buhtis gielladoaimmaide , dan ektui mat geavahuvvojit doaimmaide maid ulbmil lea ovddidit , nannet ja bisuhit sámegiela . Movt vásihuvvo suohkana // fylkkasuohkana bargu mii guoská dasa ahte olahit dakkár bajemusdási // báikkálaš ulbmiliid go : #ILL Sámediggi lea áŋgiruššan sakka dearvvašvuođa- ja sosiálapolitihkalaš áššiiguin mat gusket sámi bálvalusdárbbašeaddjiide . Go guoská gárrendilleođastussii man oktavuođas dearvvašvuođafitnodagat leat váldán badjelasaset gárrendillefuolahusa , leat ohcalan dikšunfálaldaga mas sámi gárrenávnnasboastutgeavaheaddji sáhttá oažžut divššu kulturáddejumiin . Ovttasbargu lea maiddái Suoma ja Norgga gaskka , “ Rájáid haga davvin ” , mii guoská oktasaš rádjaguvlui stáhtaid gaskka , ja guoskevaš gielddaid gaskka . Sápmelaččaide sáhttá dávda mearkkašit juoidá mii guoská sosiálalaš oktavuhtii , eallinguhkkosaš oktavuođaide . Guovddáš galgá bargat doaresfágalaš dutkamiin ja oahpahusain fáttáid ektui mat gusket sámi dearvvašvuhtii . ILO-konvenšuvnna nr. 169 , artihkal 33 siskkilda eiseválddiid ovddasvástádusa sihkkarastit ahte gávdnojit almmolaš dahje eará ulbmillaš ortnegat dan doaimma hálddašeapmái mat gusket guoskevaš álbmogii , ja ahte sis leat doarvái resurssat čađahit doaimmaid dohkálaš vugiin . Dieđut mat gusket statistihkkii , dutkamii , bearráigeahččamii ja raporteremii leat deaŧalaččat go galggaš sáhttit plánet buorebut . Vuoigatvuođat Norgga láhkaaddimis gusket dieđusge sihke sápmelaš ja norgalaš bálvalusdárbbašeaddjiide . Dát guoská maiddái stáhta ovddasvástádussii dohkálaš resurssaid juohkimii bargat doaimmaiguin albmaláhkai . Dieđáhusa áigumuššan lea sirddihit ovddasvástádusa dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid ovddideames ja kvalitehta sihkkarastimis eaŋkil olbmuid dásis bajimuš stáhtalaš dássái go guoská sámi bálvalusdárbbašeaddjiide . Romssa fylkkasuohkan , Prošeaktajoavkku ásaheapmi ja dárboiskkadeami čađaheapmi Dearvvašvuođa- ja sámi prošeaktagielddain go guoská Mánáid- ja nuoraidsosiálaossodat , 9296 Romsa bálvalusaide sámi álbmoga váste , Mánáid- ja nuoraidbálvalus // Barne- og ungdomstjenesten ( BUT . ) , 9005 Romsa Prošeavtta gárvvisteapmi go guoská ávdnasiidda mat leat ovddiduvvon sámegielat afasiolbmuide go leat ožžon vuoiŋŋašvigi , Helsesenteret Sonjatun , 9151 Storslett Dássásaš dearvvašvuođabálvalusaid ovddideapmi ja heiveheapmi sámi geavaheaddjiid váste Heivehit bálvalusfálaldaga sámi duohtavuhtii Metodaovddideapmi ja gelbbolašvuođa bajideapmi sámi bearašbarggus go guoská gárrenávnnasguoski váttisvuođaide Bo- og rehabiliteringssenter , Ráhkká Loabáid suohkan , Dennjá Joatkkaprošekta : Dássásaš dearvvašvuođabálvalusaid ovddideapmi ja heiveheapmi boarraset sámi geavaheaddjiide Kursa bargiide sámi gielas ja kulturáddejumis Storfjord sosiálakantuvra , Báikkálaččat hábmejuvvon dikšun- // fuolahus./maŋŋásuodjalanČávkos/fuolahus. doaibmabijut sámi giela ja kulturáddejumi vuođul Sis Finnmárkku bearašJoatkkaprošeakta : Metodaovddideapmi ja gelbbolašvuođa suodjalanguovddáš // Indre bajideapmi sámi bearašbarggus go guoská gárrenávnnasguoski Finnmark familievernkontor , váttisvuođaide Kárášjohka Finnmárkku DearvvašSámi dulkabálvalusa ovddideapmi vuohta // Helse Finnmark , Hammerfeastta buohcciviessu , Hammerfeasta 2004 Dát guoská maiddái sámi servodahkii . Sámediggi politihkalaš vuogádahkan gártá álkit ráhčat nuppe vuorus daid vuordámušaid ektui mat ovttaskas olbmuin leat dárbbuid , sávaldagaid ja hástalusaid ektui , ja nuppe dáfus fas go guoská bajimuš sámepolitihka ovddideapmái . Sámi álbmogii buktet dat hástalusaid go guoská máhtolašvuhtii beassat áddet ja stivret iežas eallindili ja servodatovddideami . Sámiid árbevirolaš ássanguovllut leat dál várra historjjá stuorámus rievdadusaid guovdu go guoská resursaávkkástallamii , dálkkádatrievdamiidda ja teknologalaš ođđafuomášumiide . Dalle go sámiide gusket hálddahuslaš ja politihkalaš doaibmabijut , ferte guoskevaš eiseváldi konsulteret ja man geažil lea dárbu oažžut kapasitehta searvamii . 2. artihkkalis čuožžu earret eará ahte ráđđehusas lea ovddasvástádus fuolahit veahkkálagaid daiguin álbmogiiguin maidda dat gusket , koordinerejuvvon ja systemáhtalaš doaimmaid suodjalit dáid álbmogiid vuoigatvuođaid ja dáhkidit sin oppalašvuođa . Dat geatnegasvuohta lea earenoamáš konkrehta ja juridihkalaččat geatnegahtti go guoská oahpahusásahusaide . Dáiddáršiehtadus guoská doaibmabijuide kultursuorggis , mat čađahuvvojit daid ekonomalaš rámmaid siskkobealde maid bealit leat soahpan . Oktasaš dáin kulturguovddážiin lea viiddis sámi kulturulbmil go guoská gillii , duođašteapmái , oahpahussii ja dábálaš kultuvrii . Sijti Jarnge Arborddis oaččui 2008:s 1 235 000 ruvnno njuolgga doarjjan kulturviessodoibmii , ja das leat golbma bistevaš virggi kulturviessodoaimma oktavuođas mat gusket kurssaide , konferánssaide , garraduodjebájiide ja girjerádjui . Dát guoská várra erenoamážit Ája guovddážii mii lea viehka guhká leamaš Sámedikki bušeahtas . SDG doaibmá maiddái fágalaš orgánan áššiin mat gusket sámi dáidaga čalmmusteapmái . Sámediggi lea bargan garrasit dearvvašvuođa- ja sosiálaáššiiguin mat gusket sámi bálvalusoažžuide . Kárášjoga oahpahusbuohcceruoktu ( KOB ) lea njuolga Sosiála- ja dearvvašvuođadirektoráhta vuollásaš mas ovttas guossoheaddjigielddain lea ovddasvástádus doaimmas , ja man ektui KOB bargá go guoská bušehttii ja raporteremii . Vuođđudus galgá bidjat stuorra deattu dasa ahte dán ovddidanbarggu lea vejolaš čađahit lávga ja aktiivvalaš ovttasbargguin vuođđudeaddjiiguin , eará servviiguin , fitnodagaiguin ja ovttaskas olbmuiguin go guoská duodjedoibmii , sámi dutkan- ja oahpahusbirrasiidda ja almmolaš doaibmabiddjoorgánaide . Sihke giellafága ja historjjá fágalávdegottit ja servodatfága fágalávdegoddi , bidje ságastallamis deattu universitehta ektui dan ahte doaresfágalaš dutkama ovddideapmi ferte čadnojuvvot riikaoasi fágaárbevieruide ja dat ferte váldit vuhtii “ daid erenoamáš geatnegasvuođaid ” mat gusket sámi gillii , historjái ja servodateallimii . Konkrehta prošeavttaid bokte vuolggaha guovddáš doaresfágalašvuođa ja ovttasbarggu sámi ja álgoálbmot guoski dutkansuorggis . Vuosttaš aggan lei háhkat dakkár allaskuvlla mas lea sámi biras go guoská gillii , kultuvrii ja sisdollui . Nammadeapmi galgá dahkkojuvvot evttohuvvon evttohasaid gaskkas ja dat guoská gitta njealje jahkái . Stivralahtut galget dovdat boazodoalu ja árbevirolaš máhtolašvuođaid go guoská boazodollui . Dán jagi leat Árran julevsáme guovdasj ja Bådoddjo allaskuvla formaliseren ovttasbarggu ovttasbargošiehtadusa bokte man ulbmilin lea álggahit guhkes áiggi ovttasbarggu mii guoská dutkamii ja ohppui sámi- ja álgoálbmot guoski fálaldagain nugo namuhuvvon kapihttalis 4.5 . Dán jagi leat Árran julevsáme guovdasj ja Bådoddjo allaskuvla formaliseren ovttasbarggu ovttasbargošiehtadusa bokte man ulbmilin lea álggahit guhkes áiggi ovttasbarggu mii guoská dutkamii ja ohppui sámi- ja álgoálbmot guoski fálaldagain nugo namuhuvvon kapihttalis 4.5 . Gielda oaivvilda ahte dát guoská báikkálaš , regionála , nationála ja riikkaidgaskasaš instánssaide . Sámediggeráđi mielas livččii nanusmahttán dili jus sáhtášii viidásiidovdánahttit dutkan- ja guorahallanbirrasiid , earenoamážit sámi kulturhistorjjá ja kulturárbbi guoski birrasiid sámi museain . Go dakkár árvvoštallamat maiddái gusket sámi ásahusaide , nu go Sámi allaskuvlii , de ferte dakkár árvvoštallamis maiddái váldit mielde movt dat sáhttá váikkuhit sámi servodahkii ja sámi servodatovdáneapmái . Evttohus guoská buot ođđa huksenprošeavttaide maid Sámediggi mearrida . Danne lea váttis juste dál diehtit dárkilis supmiid go guoská 2009-2014 áigodahkii . Sámediggeráđi vuoruhuvvon doaibmabiju go guoská Sámi Radio boahtteáiggi stivrema ja organiserema guorahallamii gollurámman rehkenastojuvvo leat gaskal 0,7 – 1 miljon ruvnno . Dán dieđáhusa vuođđu lea Sámediggeplána 2002-2005 , Iskkadeapmi sámegiela geavaheami birra 2000 , Sámediggeráđi čilgehus barggu birra mii guoská sámegillii guovvamánu 2002 dievasčoahkkimis áššis 05/02/05 ja dálá gielladilli . Sátnegirjji čilgehusa mielde dat lea ” politihkka , mii guoská iešguđet gielaid ( almmolaš ) sajádahkii máŋggagielat riikkas ” . Dát ságastallan guoská davviriikkain earenoamážit sápmelaččaide . Danne oaivvilda Sámediggi ahte suohkanat berrejit eanet kanaliseret guovttegielalašvuođaruđaid skuvllaid plánemii ja evalueremii , ja skuvllaid iežaset guottuid ja válljemiid diđolašvuhtii mii guoská sámegiela ja sámi kultuvrra gaskkusteapmái , seailluheapmái , ovdánahttimii ja ovddideapmái . Čielggadeapmi čájeha maid ahte lea oppalaš diehtováilevašvuohta dan ektui ahte geaidda Sámelága giellanjuolggadusat gusket ja makkár ákkain . Dáid plánaid áigu Sámediggi ođastit ja dasa lassin ráhkadit oppalaš giellaplána mii guoská maid Sis-Finnmárkui . Doaibmabijuid evttohusat lea juhkkojuvvon guovtti oassái ja gusket sihke gillii ja oahpahussii , gos giellaguovddážat leat dehálaš arenat dain guovlluin gos sámegiella lea rašes dilis . Sierra doarjjaortnegiid hálddašeami birra Sámedikkis válddahallojuvvo muhtun muddui kapihttaliin mat gusket guoskevaš fágasuorgái , ja muhtun muddui rehketdoalu mearkkašumiin . Dát guoská buot plánejuvvon ja álggahuvvon suodjalanproseassaide , ovdamearkka dihte plánejuvvon ja álggahuvvon álbmotmehciide , eanadatsuodjalanguovlluide ja mariidna suodjalanguovlluide . Dál lea alimus áigi bidjat stuorát deattu sámiid álbmotválljen orgána árvvoštallamiidda go guoská ekonomalaš juolludusaide . Dát guoská erenoamážit dárbbašlaš rievdadusaide Oahpahuslágas ja fága- ja diibmojuohkimis vuođđoskuvllain . Lávdegotti unnitlohku áigu bargat dan ala ahte meahcástanealáhusaid resursavuođđu ja ealáhusbargiid vuoigatvuođat nannejuvvojit daidda guoski meahcástanláhkaaddimis . Go guoská váikkuhangaskaomiid vuoruhemiide , de sávai NSR . Lávdegotti unnitlohku háliidivččii nanosmahttit ovttasbarggu riikkarájáid rastá áššiin mat gusket sámi gillii , kultuvrii , ealáhuseallimii ja servodahkii . Dát stuorra beroštupmi duođašta áŋgiruššamiid sámi servodagas dan ektui ahte njulget dáruiduhttinpolitihka váikkuhusaid go guoská sámi gillii ja kulturárbái . Erenoamáš fuolas leat áššiid ektui mat gusket sámi mánáide , sámi pasieanttaide ja boarrásiidda . Davviriikkaid stáhtat fertejit farggamusat mearridit davviriikkalaš sámekonvenšuvnna Sihkkarastit Sámedikki suodjaleami vuođđolágain Ekonomalaš iešmearrideapmi Duohta šiehtadallanvejolašvuođat stáhta eiseválddiiguin Vuoigatvuohta dieđihuvvon miehtamii áššiin main lea mearrideaddji mearkkašupmi sámi álbmogii Sámedikki rolla ovddideapmi Sámediggi galgá sáhttit dahkat iešheanalis mearrádusaid áššiin mat gusket mánáidgárddiide , skuvllaide ja oahpahussii , sihke organiserema , sisdoalu ja láhčima dáfus Ahte eiseválddit dohkkehit dálá sámi vuoigatvuođaid Ahte ásahuvvojit ortnegat sámi giliid ja smávva servodagaid rivttiid várás guldaluvvot sihke Sámedikki ja eará eiseválddiid bealis Sámedikki mearrádusa čuovvoleapmi minerálaláhkaáššis Váikkuhangaskaomiid geavaheapmi guoská olbmuide guoskevaš guovlluin ja dain lea etnalaš čanas , ja dat addet dáid olbmuide sierra ovdamuniid álbmoga ektui muđui . Evttohusa ulbmilin lea čađahit šiehtadallamiid Sámedikki , njuolga guoskevaš sámi beroštusaid ja báikegottiid ja minerálaservviid gaskka ohcamiid hárrái mat gusket iskanriektái , iskosiid váldimii , rogganriektái ja doaibmakonsešuvdnii minerálalága mielde . Čoahkkinjođihangoddi hástaluvvo ráhkkanahttit dakkár lonuhanortnega mii guoská buot joavkkuide Sámedikkis . Gažaldagat sáhttet dušše guoskat áššiide mat lunddolaččat gullet Sámedikki doaibmaviidodahkii . Dál lea alimus áigi bidjat stuorát deattu sámiid álbmotválljen orgána árvvoštallamiidda go guoská ekonomálaš dárbbuide . Sámedikki oaivila mielde lea konsultašuvdnaortnet ja suodjalanplánabarggu njuolggadusat lávki rivttes guvlui go guoská sámiide váikkuhanfámu sihkkarastimii go lea álgoálbmot , dain mearrádusproseassain mat gusket sámi guovlluid geavaheapmái ja suodjaleapmái . Sámedikki oaivila mielde lea konsultašuvdnaortnet ja suodjalanplánabarggu njuolggadusat lávki rivttes guvlui go guoská sámiide váikkuhanfámu sihkkarastimii go lea álgoálbmot , dain mearrádusproseassain mat gusket sámi guovlluid geavaheapmái ja suodjaleapmái . Ferte joatkit bargguin konkretiseret ja viidásetovddidit Sámedikki vuoigatvuođapolitihka riikkaidgaskasaš riekteovdáneami vuođul , ja daid riekteprinsihpaid vuođul mat gusket eamiálbmotvuoigatvuođaide sihke našuvnnalaččat ja álbmotrievttálaččat . Daid hástalusaid maid Sámediggi oaidná dan láhkabarggus mii fargga álgá ja mii guoská sámi beroštumiide , ja maid várra ii sáhte maŋidit dassážii go ráđđádallan- ja šiehtadallanortnet lea formaliserejuvvon , ferte geahččat daid geatnegasvuođaid ektui mat Sámedikkis leat , sihke našuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš dásis . Dát guoská lágaide nugo finnmárkkuláhka , minerálaláhka , boazodoalloláhka jna. . Váikkuhangaskaoapmin lea eanet ja árjjaleappot juohkit dieđuid Sámedikki máŋggalágan doaimmaid birra mat gusket báikegottiide , ovttaskas olbmuide ja sámi servodahkii ollislaččat . Sámediggi lea vásihan ahte maŋimuš jagiid lea bisánan dat mii guoská politihkkahábmemii ja resurssaide sámi kulturulbmiliidda . Danne lea áibbas vealtameahttun ahte Sámediggi árrat sáhttá searvat áššiide mat gusket sámi guovlluid politihka hábmemii , láhkaaddimii ja resurssaid hálddašeapmái . Justiskomitea lea maiddái 18.12.03 beaiváduvvon reivves justisministtarii bidjan ollu gažaldagaid stáhtaráđđái , mat gusket Ráđđehusa oidnui viidáset bargui finnmárkkulágain . Sámediggi deattuha ahte makkárge duohtadeamit dahje doaibmabijut eai galgga dohkkehuvvot , mat gusket minerálagávdnosiidda ovdal go sámiid vuoigatvuođat Finnmárkkus leat čielggaduvvon ja dohkkehuvvon . Ohcan mii guoská stuorámus guvlui lea Báhcavuona duoddara bieggamillopárka mas leat guokte oasseguovllu ja mii lea oktiibuot 150 km . Sámediggi viiddidii vuođđodoarjaga sámi publikašuvnnaide 2003:s guoskat nissonbláđđái Gába , mánáidbláđđái Leavedolgi ja risttalaš bláđđái Nuorttanaste . Sámiide go lea eamiálbmot Norggas , eai ollašuhtto dat vuođđovuoigatvuođat mii guoská guollebivddu hálddašeapmái ja vejolašvuhtii . Dát guoská vuosttažettiin hálddašanortnegiidda mat dagahit dan ahte guolásteaddjit masset sin historjjálaš guolástusvuoigatvuođaid . Mii guoská gonagasreabbábivdui 26 gráda nuorttabealde , de lea Sámediggi dorjon ahte buot fatnasat mat leat vuollel 15 mehtera maidda gonagasreabbá lea leamaš giksin – oalgešálašin runddierpmá , flinddara , dorskki ja báldá fierbmebivddus – galget oažžut vejolašvuođa bivdit gonagasreappáid . Sámediggi viiddidii eanadoalu doarjaga olahusjoavkku 2003:s guoskat maiddái stuorát doaluide mat leat badjel 1,5 jahkedoaimma . ILO-konvenšuvdna nr. 169 ráddje stáhta eiseválddiid go guoská luondduresurssaid geavaheapmái ja bidjá čielga čanastagaid dasa ahte Sámediggi galgá beassat searvat dakkár huksemiid čađaheapmái main leat váikkuhusat sámi álbmogii . Sámedikki mielas lea deaŧalaš bidjat eavttuid guovllulaš ja guovddáš ásahusaide áššiin mat gusket sámi dearvvasvuođa- ja sosiálaáŋgiruššamiidda . Dasto lea Sámediggi álggahan barggu ahte oainnusin dahkat sámi mánáid dárbbuid dan ođđa hálddašanođastusas mii guoská mánáid- ja bearašsuodjaleapmái . Mii guoská ovttasbargošiehtadussii Finnmárkku fylkkagielddain , de háliidedje bealit formaliseret dan ovttasbarggu mii juo lea leamaš oasálaččaid gaskka ollu jagiid . Mii guoská Mátta-Trøndelága , Davvi-Trøndelága , Norlándda ja Hedemárkku fylkkagielddaide , de leat bealit ovttaoaivilis ahte ráhkadit oktasaš ovttasbargošiehtadusevttohusa oarjelsámi diliid birra . SPR lea álggahandásis bargan váldoáššis áššiiguin mat gusket sámiide eamiálbmogin , earret eará sámi giellaovttasbargguin , oahpahusain ja oahpponeavvuid oččodemiin sámi mánáide jna. . Go guoská evttohussii ásahit ovttasbargoorgána gaskal Sámedikki ja guovllu dearvašvuođadoaimmaid , áigu lávdegoddi buktit mearkkašumi ahte ovttasbargoorgána ferte láhčit dili vai dearvvašvuođa- ja sosiáladoaimmat ožžot bargiid geain lea sámi kultuvra- ja giellagelbbolašvuohta . Go guoská mearrasámi guovlluid guolástanvuoigatvuođaide , áigu lávdegoddi buktit mearkkašumi ahte dás ii leat doarvái čalmmustuvvon ahte olbmot dain guovlluin eanet ja eanet leat massán vuoigatvuođaideaset birgejumi viežžat báikkálaš ja guovllu mearrariggodagas . Dat guoská sihke čalmmustahttimii ja resurssaid ektui , go áigot hehttet ahte eahpevuoiggalaš ja álbmotrievttálaš rihkkumat guolásteami ektui galget billistit mearrasámi kultuvrra vuođu . Dát lea hui guovddáš dokumeanta go guoská stáda rievttálaš geatnegasvuhtii sihkkarastit olbmuide sámi guovlluin vuoigatvuođa bivdit guliid , ja Sámedikki vuoigatvuhtii váikkuhit guolástuspolitihka . Lávdegoddi lea ovttaoaivilis Sámediggeráđi evttohusain mii guoská kultuvrii ja ealáhusaide , muhto lávdegoddi deattuha ahte St. dieđáhus Nr. 48 ( 2002-2003 ) Kulturpolitikk mot 2014 ( kulturpolitihka birra ) váilot kulturpolitihkalaš višuvnnat sámi kultuvrra váste . Sámedikki ruhtadanoassi go guoská prošeavtta álggaheapmái 2004:s gokčojuvvo poasttas 53.2 Hálddašanguovlluid giellaprošeavttat nu go Sámediggeráđđi evttoha . Lávdegoddi bivdá ahte Sámedikki ruhtadanoassi go guoská prošeakta 2004 álggaheapmái gokčojuvvo poasttas 53.2 Hálddašanguovlluid giellaprošeaktat nu go Sámediggeráđđi evttoha . Lávdegoddi doarju Sámediggeráđi go lea bargagoahtán oččodit ealáhussoahpámuša duojáriidda , ja bivdá Sámediggeráđi farggamusat váldit oktavuođa Duojáriid Ealáhusservviin ja Riikkaorganisašuvnnain Sámiid Duodji ja iežá organisašuvnnaiguin ja ásahusaiguin , maidda ealáhussoahpamuš guoská , viidáset barggu ovdánanplána dihte . Dát ášši lea oppa viiddis ja lea bággu vuđolaččat mannat čađa prinsihpaid mat gusket ealáhussoahpamuššii . Daid rámmaid vuođul maid Sámediggi lea ožžon Ráđđehusa stáhtabušeahta evttohusas , háliida lávdegotti unnitlohku vuoruhit kultuvrra , ja erenoamážit daid surggiid mat gusket mánáide ja nuoraide . Dát guoská maiddái gelbbolašvuođa loktemii ja doarvái ieškapitála háhkamii . Dát guoská sihke iešguđet ortnegiid ekonomalaš rámmaid mearrideapmái ja iešguđet ekonomalaš váikkuhangaskaomiid mihttomeriide . Lávdegoddi čujuha ahte doarjjastivra dál hálddaša iešguđet ohcanortnegiid mat gusket ollu áššesurggiide Sámedikki doaimmas . Loahpas áigu lávdegoddi mearkkašit ahte doarjjastivra lea bargan buori barggu go guoská juogademiid vuoruhemiide sohkabeliid gaskka . Go guoská foandda ruhtadanoassái oktasašruhtademiid oktavuođas , de berre dievasčoahkkin dan nannet // rievdadit . Dát guoská surggiide gos Sámedikkis leat duohta stivrenvejolašvuođat , nugo áššiin mat meannuduvvojit konsultašuvdnašiehtadusa bokte dahje fylkkagielddaid ovttasbargošiehtadusaid bokte . Dát guoská maiddái areálageavahanáššiide , mat galget meannuduvvot ođđa plána- ja huksenlága mielde , ja eará áššiide main Sámediggi lea gulaskuddanbealli dahje lea váldi dahkat mearrádusaid . Sierralágan gulaskuddancealkámušat maiguin Sámediggeráđđi lea bargan , nugo cealkámušat sámi vuoigatvuođalávdegoddái II , gažaldahkii oljju ja gássa vejolaš gáddái fievrrideapmái Goliat-fealttas , boazoguohtumiid ráfáiduhttinrájáid rievdadussii ja eará áššiide mat gusket birrasii ja areálaide , leat buot biddjojuvvon vuođđun bargui dáinna dieđáhusain . Ovddasvástádusa váldin iežamet areála- ja biraspolitihkas mearkkaša dan ahte Sámediggeráđđi bidjá gáibádusaid bajimus eiseválddiide , nugo Stuorradiggái ja ráđđehussii , ahte vuhtii váldit sámi beroštusaid láhkaaddimis ja hálddašeamis go guoská areála- ja birasgažaldagaide . Birasárvvut leat dakkár árvvut mat gusket ollugiidda . Danne guoská birasriekti hui ollu oppalaš beroštusaide ja min oktavuođas oppalaš sámi beroštusaide . Julggaštusas nannejuvvo ahte álgoálbmogiin lea vuoigatvuohta geavahit ja ealáskuhttit iežaset kultuvrralaš árbevieruid ja dábiid , ja sis lea iešmearridanvuoigatvuohta dan ektui mii guoská sidjiide . Láhka galgá dohkkehit ja deattuhit sámi árbedieđuid oassin máhtolašvuođavuođus almmolaš mearrádusaid oktavuođas go guoská luondduvalljodahkii . 1978-mannosaš kulturmuitolágas leat maiddái mearrádusat mat gusket Sámedikki biraspolitihkkii . Láhka guoská váldoáššis nuoskkidangálduide mat gávdnojit Norggas . Paragráfas 3-1 , mii guoská doaimmaide ja plánemis vuhtii váldimii dán lága mielde , daddjojuvvo ahte láhka galgá sihkkarastit sámi kultuvrra , ealáhusbarggu ja servodateallima luondduvuđđosa . #ILL Sámedikki vuoigatvuohta ovddidit vuosteákkaid ii guoskka 15 Sámediggeráđi vuoruhan doaibmabijut : Sihkkarastit sámi oassálastima luondduresurssaid álmmolašrievttálaš hálddašeapmái Čuovvolit ođđa luonddušláddjiivuođalága buot surggiin mat gusket sámi beroštusaide Konsultašuvdnašiehtadusa čuovvoleapmi Ráhkadit areálapolitihkalaš plánanjuolggadusaid sihkkarastin dihtii sámi kultuvrra , ealáhusdoaimma ja servodateallima vuođu almmolaš areálaplánemis Sámedikki hálddašanguovllu gielddain . Dát áddejupmi lea gártaduvvon ollu jagiid vásihusaid bokte hálddašeamis ja čuovvoleamis earáid areála- ja birasáššiid hálddašeami mat gusket sámi álbmogii . Dán guovtti prentosis lea visogovva das makkár almmolaš statistihkka lea dán rádjai ráhkaduvvon mii erenoamážit guoská sámi servodateallimii Norggas . Seammás čájehit buot dat ahte ain váilu máhtolašvuohta ollu sámiide guoski statistihkkasurggiin . Dat lea dáhpáhuvvan miehtá Norgga , ja guoská erenoamážit sámi giliide . Seamma stuorra geavaheapmi guoská maiddái viessosadjeareálaid geavaheapmái . Dát guoská sihke ovttaskas bearašlahttui , buolvvaide gaskaneaset ja bearrašii ovttadahkan . Buoret standárda ja stuorát areála ii guoskka dušše bistevaš ásodahkii . Dát guoská erenoamážit dakkár giliin main lea stuorra eretfárren . Sullii bealli dain suodjalanplánain gusket sámi guovlluide . Ođđa luondduvalljodatlága konsultašuvnnaid oktavuođas oaččui Sámediggi mielde čuovvovačča : ” Sámi ovddastus lea deaŧalaš dalle go suodjalanguovllut njuolga gusket sámi geavahussii ja luondduresurssaiguin ávkkástallamii . Go guoská nuortasámiid gillái Njávdámis lea Sámediggi álggahan doaibmabijuid čađahuhttima maiguin láhčit diliid nu ahte dákteriggeávdnasiid sáhttá ođđasis hávdádit , mii várra dahkkojuvvo jagi 2010 áigge . Sámediggi searvá maiddái norgalaš čuovvoleapmái go guoská Árktalaš ráđi prošektii “ Arctic Climate Impact Assessment ” , NorCIA ovddida iežas raporttaid jagi 2009 áigge . Dat ahte sámelága giellanjuolggadusat dušše gusket hálddašanguovllu suohkaniidda , lea iešalddis stuora hástalus danne go dát ii atte sámegielat álbmogii Norggas ovttalágan vuoigatvuođaid geavahit ja oahppat sámegiela . Dát rievdadus mielddisbuktá dárbbu lávdegoddái mas lea mandáhtta čielggadit ja evttohit rievdadusaid lágain , válddiin ja ovddasvástádussurggiin mat gusket sámegillii Váilevaš ekonomalaš , olmmošlaš ja hálddahuslaš resurssat leat stuora hástalussan sámegiela nannema barggus . Dát riekti guoská beroškeahttá man bures guhtege mis odne máhttá giela . Vuoigatvuohta guoská sihke njálmmálaš ja čálalaš gulahallamis . Buot almmuheamit almmolaš orgánain hálddašanguovllus mat gusket olles álbmogii dahje oassái álbmogis , galget almmuhuvvot sihke dárogillii ja sámegillii . Sámelága § 3-7 guoská báikkálaš dahje regionálalaš orgána bargiid vuoigatvuhtii oažžut oahppovirgelobi bálkkáin háhkat sámegiel máhtu , go orgánas lea dárbu dákkár máhttui . Sámi parlamentáralaš ráđđi ( SPR ) gieđahallá áššiid mat gusket sápmelaččaide riikkarájiid rastá . Suohkaniin , fylkkasuohkaniin , fylkkamánniin , direktoráhtain , departemeanttain , Sámedikkis , Ráđđehusas ja Stuoradikkis lea buohkain ovddasvástádus sámegillii guoski barggus . Áššiin mat gusket sámi álbmogii , lea Sámediggi dat ásahus mainna guovddáš eiseválddit gulahallet . Evalueren guoská Sámedikki doarjagiid giellaprošeavttaide áigodagas 2007-2011 , ja dat gárvvistuvvo 2013 álggus . Fylkkamánni lea váiddaorgána váidagiid dáfus mat gusket suohkana dahje fylkkasuohkana orgánaide . Olu almmolaš ásahusat leat searvvis mearrádusaid dáfus mat gusket lullisámegillii , ja danne lea dárbu čielgaseappot juohkit ovddasvástádusa daid gaskka . Giellabargu sáhttá lihkostuvvat dušše dalle go servodagat maidda guoská leat mielde doarjume barggu . #ILL Ovddasvástádusjuohku ja váldi giellaáššiin Leat olu ja iešguđetlágan ovddasteaddjit mielde sámegillii guoski áššiin . Sámedikkis lea gal ráđđádallansoahpamuša bokte vejolašvuohta ráđđádallat áššiin mat gusket sámi álbmogii , muhto dát ii leat doarvái sihkkarastit sámegiela boahtteáiggi . Sámediggi oaidná sámegiela oktan min deháleamos árvvuin ja dat guoská olles sámi álbmogii . Dán lávdegottis ferte leat mandáhtta čielggadit ja ráhkadit evttohusaid movt rievdadit lágaid ja válddi das mii guoská sámegillii . Mihttu :  Sámedikkis lea ovddasvástádus ovddidit sámegiela ja hábmet Norgga sámi giellapolitihka Oassemihttu :  Reviderejuvvon ekonomalaš rámmat , váldi ja lágat mat gusket sámegillii Strategiija :  Nammadit sámi almmolaš lávdegotti mii čielggada lágaid , válddi , rámmaeavttuid ja ovddasvástádusjuogu sámegiela dáfus . Odne lea fylkkamánni váiddaorgána sámelága giellanjuolggadusaid dáfus jus váidda guoská suohkanlaš dahje fylkkasuohkanlaš orgánaide . Go mii dán oktavuođas hupmat hálddašanmodealla birra , de guoská dát almmolaš bálvalusaide sámegillii maid Sámediggi oaidná almmolaš ovddasvástádussan . Muhtun áibbas guovddáš giellavuoigatvuođat fertejit guoskat olles riikii . Sámediggi addá maid doarjagiid sámi čáppagirjjálašvuođa almmuheapmái , oahpponeavvobuvttadeapmái ja eará gillii guoski doaimmaide . Dát mearkkaša ahte oahpahusásahusat fertejit maid guoddit ovddasvástádusa das mii guoská sámegielat studeanttaid oahpaheapmái . Dát guoská sihke prográmmaide , spealuide ja sullasaččaide , ja mátketelefovnnaide , dihtoriidda , muhto maiddái buriid digitála deaivvadanbáikkiide gos gulahallan sáhttá leat sámegillii . Dán lávdegottis ferte leat mandáhtta čielggadit ja evttohit rievdadusaid sámegillii guoski lágain ja válddis . Sámediggi lea 2006s šiehttan ovttasbarggu Sámi NissonForumiin go guoská davviriikkalaš sámi dásseárvokonferánssa čađaheapmái . Dat galgá sihkkarastojuvvot lága bokte dahje gonagaslaš resolušuvnna rievdadusa bokte vai dat váldi mii Sámedikkis dál lea konsultašuvdnašiehtadusa bokte guoská maid regiovnnaide . Sámi parlamentáralaš ráđđi ( SPR ) lea deaŧalaš gaskaoapmin ovddideamis Suoma , Ruoŧa ja Norgga sámedikkiid ovttasdoaibmama dakkár áššiin mat gusket sápmelaččaide máŋgga stáhtas dahje sápmelaččaide oktan álbmogin . Dát guoská sihke sámi ealáhusaide ja sámi kulturmuittuide ja kulturbirrasiidda . Dat guoská erenoamážit boazodollui , go eallit leat olgun birra jagi . Nugo ortnet lea dál , de dat ii dávis stáhta geatnegasvuođaide ráđđádallat eamiálbmogiiguin áššiin mat gusket sidjiide , geahča ILO-konvenšuvnna 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid hárrái iešmearrideaddji riikkain , iige dat dávis konsultašuvdnašiehtadussii . Sámediggi lea 2006s buktán árvalusaid sihke Romssa musea guhkesáigeplánii mii guoská báktedáidaga seailluheapmái ja sihkkarastimii 2006s ja jagiin ovddosguvlui , ja dasto Norlándda Báktedáiddaplánii . Sámediggi lea prošeavtta stivrenjoavkkus , go dat lea deaŧalaš prošeakta mii guoská gažaldahkii mainna Sámediggi lea bargamin . Sámediggái lea deaŧalaš doallat lávga oktavuođa daid gielddaiguin ja fylkkagielddaiguin mat gullet sámegiela hálddašanguvlui ja čilget makkár oktasaš hástalusat dain leat go guoská sámegiela geavaheami ovdánahttimii . Mánáidgárddit Ráđđehusa mánáidgárdelokten guoská maid sámi mánáide . Danne lea Sámedikkis leamaš oktavuohta Máhttodepartemeanttain go guoská muhtun prinsihpalaš áššiid dárkilastimii rámmaplánas , maid Sámediggi bivdá departemeantta čilget dárkilet . Ohppiide geain lea sámegieloahpahus lea mearriduvvon sierra fága- ja diibmojuohku , ja dat guoská buot ohppiide Norggas geain lea sámegieloahpahus juogo vuosttaš- dahje nubbingiellan vuođđoskuvllas , dahje joatkkaoahpahusas . Dat lea spiehkastatmearrádus mii guoská ohppiide geain lea sámegieloahpahus ja geat orrot olggobealde sámegielguovllu oahpahuslága mielde . Dát maŋimuš guoská 28 Dađistaga lea dárbu bajidit gelbbolašvuođa ásaheaddjiid gaskkas – dát guoská erenoamážit sámi ásaheaddjiide . Duodjeealáhusas leat ollu stuorra hástalusat sihke mii guoská ođđa márkaniid gávdnamii , gálvomearkahuksemii ja gelbbolašvuođa bajideapmái ekonomiijas ja rehketdoalu fievrrideamis . Dát guoská maiddái ođđa šlájaid hálddašeapmái nugo gonagasreappá hálddašeapmái . Sámedikki eará árvalusat 2007/2008/2007 boazodoallošiehtadallamiidda čatnasit hástalusaide dásseárvvu ektui boazodoalus , rekruttemii ja plánalaš doaibmabijuide mat gusket árvobuvttadeapmái boazodoalus , boazodoalu ovddidanfondii , goluidvuolidan ja njuolga doarjagii , roassofondii , areálasuodjaleapmái ja čálgoortnegiidda . Dát guoská earret eará mánáidkonvenšuvnna 30. artihkkalii mii dál lea dahkkojuvvon oassin Norga lágain ja mii manná Norgga lágaid ovddabeallái . Statistihka lávdegoddi lea čohkkejuvvon geografiija vuođul ja lea meroštallojuvvon guoskat Sámedikkis ohcanvejolaš ealáhusovddidan doarjagiid geografalaš doaibmaguvlui ( davábealde Sáltoduoddara ) . Sámi parlamentáralaš ráđđi ( SPR ) lea institušuvnnalaš ovttasbargu Suoma , Ruoŧa ja Norgga sámedikkiid gaskka áššiin mat gusket sámiide máŋgga riikkas dahje sámiide go lea sierra álbmot . Interreg IV A Sápmi galgá guoskat olles sámi ássanguvlui . Sámediggi bivddii stáhtaministtara čoahkkimis Murmánskka guvernørain erenoamážit váldit ovdan daid hástalusaid mat gusket Guoládaga Sámi Radioi . Dasa lassin leat jođus máŋga konsultašuvnna suodjalanplánaid ektui mat gusket sámi guovlluid suodjalanbarggu njuolggadusaide . Konsultašuvdnašiehtadusa olis lea Sámediggi ožžon čielgaset posišuvnna stáhta eiseválddiid ektui go guoská lágaide ja hálddahuslaš doaibmabijuide main lea mearkkašupmi sámi servodahkii . Álbmotriekti lea vuođđogeađgi láhkabarggu oktavuođas go guoská luondduriggodagaide , eanavuoigatvuođaide , birrasii , gillii , kultuvrii ja oahpahussii . Dalle lei ovttaoaivilvuohta das ahte dát raporta galgá čuovvoluvvot váikkuhusanalysaiguin evttohusa ektui go guoská nationála láhkaaddimii ja riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuođaid geatnegasvuođaide . Departemeantta ja Sámedikki gaskka leat juo 2007:s álggahuvvon konsultašuvnnat mat gusket rievdadusaide ođđa minerálalágas ja luondduriggodatlágas . Dálkkádatrievdamat gusket erenoamážit álgoálbmogiidda geat árbevirolaččat lávga leat atnán luonddu ja lea leamaš dasa oktavuohta . Go guoská álbmotmehciid hálddašanválddi fápmudeapmái , de oaivvilda Sámediggi ahte jos hálddašeapmi galgá leat ILO-konvenšuvnna nr 169 artihkkala 15 nr 1 gáibádusaid siskkobealde almmolaš rievttálaš searvamis resurssaid geavaheami , hálddašeami ja suodjaleami oktavuođas , de gal fertejit ásahuvvot sierra hálddašanstivrrat main leat ovddasteaddjit maiddái Sámedikkis . Okta bargojoavkočoahkkin lea meannudan šiehtadallamiid riikkaidgaskasaš stivrema ektui go guoská genehtalaš resurssaiguin ávkkástallamii . Nuppi bargojoavkočoahkkimis lei sáhka konvenšuvnna artihkkala 8(j ) birra mii guoská álgoálbmogiid árbevirolaš máhtolašvuođaid árvvus atnimii , suodjaleapmái ja bisuheapmái . Artihkal guoská maiddái árbevirolaš máhtolašvuođaid ođasteapmái ja čađaheapmái , maid vuođul árbevirolaš eallinvuogit , mat leat mávssolaččat biologalaš šláddjivuođa ceavzilis geavaheapmái ja suodjaleapmái dohkkehuvvojit . Dán bargojoavkočoahkkima mearrádusain vuhtto ahte stáhtat mat jienastedje vuostá ON álgoálbmotjulggaštusa , nugo Austrália , Ođđa Zealánda ja Canáda , geavahedje vejolašvuođa soidadit mearrádusaid mat gusket álgoálbmotvuoigatvuođaide . Erenoamážit láivudedje dan teavstta mii guoská álgoálbmogiid beales miehtamii ja eanavuoigatvuođaide . NVE doallá ain sierra čoahkkimiid energiijaáššiin jos dat sáhttet guoskat sámi beroštumiide . Sámediggi lea gáibidan konsultašuvnnaid go guoská plánejuvvon linjái Báhccavuona ja Hammarfeastta gaskka , Čorgasnjárgga bieggafápmorusttegii Davvisiidda ja Gáŋgaviikka gielddain ja Hamnefjell bieggafápmorusttega konsešuvdnaohcamii Báhccavuona gielddas . Sámediggi lea buktán gulaskuddancealkámuša ođđa njuolggadusevttohussii mii guoská meahcis ja čázádagain mohtorfievrruiguin vuodjimii . Konsultašuvdnašiehtadus , sámi guovlluid suodjalanbarggu njuolggadusat , rievdadusat plána- ja huksenlágas ja sierra boraspirelávdegottit mas leat Sámedikki nammadan lahtut , leat ovdamearkan dasa ahte Sámediggi ja sámi organisašuvnnat // báikegottit leat eanet beassan searvat min guoski áššiid hálddašeapmái . Dan guovtti jagis maid prošeakta lea bistán , leat ráhkaduvvon ođđa digitála dagaldumit go guoská geodiehtovuđđui ja leat buoridan organisašuvnna gelbbolašvuođa mealgat . Plána lea ráhkaduvvon Sámedikki mearrádusa vuođul mii guoská sámi museadoaimma oassečielggadeapmái Davvi-Norlánddas ja Romssas , mas Sámediggi bijai vuođđun ahte Várdobáikái biddjojuvvo sámi museaovddasvástádus Mátta-Romssas // Davvi-Norlánddas . 2006 stáhtabušeahtas juolluduvvojedje ruđat Sámediggái dutkan- ja duođaštandoaimma ásaheami váste go guoská rádjaofelaččaide Divttasvuonas , Árran julevsámi guovddáža oktavuhtii . Sámedikki giellastivra lea ráđđeaddi orgána Sámediggái áššiin mat gusket sámegillii . gusket almmolaš namaid dohkkeheapmái , gielddaid , fylkkagielddaid ja giellaguovddášiid raporttaid dohkkeheapmái , sámefoandda geavaheapmái ja sámegiela resursaguovddáža ásaheapmái . Sámediggi lea buktán gulaskuddancealkámuša oahpahuslága láhkaásahusa rievdadusaid evttohussii mat gusket ovdaskuvlaoahpaheddjiid ja vuođđoskuvlla oahpaheddjiid gelbbolašvuođagáibádusaide . Sámediggi lea Máhttodepartementii čujuhan dárbbu ođasmahttit oahpahuslága 6. kapihttala mii guoská earret eará sámi mánáid oktagaslaš vuoigatvuhtii oahpahussii sámegillii . Buorit rámmaeavttut ealáhusaide sámi guovlluin eai guoskka dušše árbevirolaš ealáhusheivehemiide , muhto sakka maiddái bargosajiide mat leat čadnon kultur- , diehtojuohkin- ja gulahallanteknologiijii . Seamma guoská máŋggabealát ealáhusaide gos earenoamážit doarjja 28 Ollu fitnodagat leat rašit ja dain leat dávja vátna resurssat mat gusket iežaskapitálii , gelbbolašvuhtii , spesialiseremii , nuppástuhttimii ja ođđafuomášeapmái . Prošeavtta ulbmilin lea gulahallat daid vejolašvuođaid , rámmaid ja gáibádusaid ektui mat gusket ealáhusovddideapmái , ja diehtojuohkinkanálaid ásaheapmái . Dieđáhus lea maid positiiva dan ektui ahte geahččalit guovlluin NuortaFinnmárkkus maidda eanemus guoská ja gos reappát adnojuvvojit deaŧalaš resursan gáržžidit reabbábivddu // gávppálaš reabbábivddu ja oarjefylkkas fas eanet lasihit bivddu ja dieinna lágiin geahpedit // ráddjet // gurret reappáid vai dat eai leavaše oarjjásguvlui . Go guoská anuseretváldinortnega viidásetfievrredeapmái ja áigeráddjejuvvon eriide guhkit go 15 jahkái eai váldon Sámedikki oainnut vuhtii . Mii guoská luossabivdui Deanus ja Njávdámis de galgá nammaduvvot lávdegoddi ráhkadit evttohusaid organiseremii ja njuolggadusaide . Dát vuođustuvvui dainna ahte sámi vuoigatvuođalávdegotti mandáhtta lei čielggadit gažaldagaid sámi álbmoga rievttálaš dilis das mii guoská vuoigatvuhtii eatnamiidda ja čáziide , ja daid disponeremii ja geavaheapmái , sámi guovlluin olggobealde Finnmárkku fylkka . Dát guoská earret eará boazodoalu areálagáhttemii , boazodoalu buhtadusovddasvástádussii ja boazodoalu boahtteáigge hálddašeapmái . Váilevaš diehtojuohkin ja jorgaleapmi ii leat buorre go guoská lága implementeremii . Dán vuođul lea Sámediggi , ovttasráđiid NBR:in , ráhkadan árvalusa prinsihppadieđáhussii mii guoská boazodoalu divatortnegiidda . Davvisámi teavsttat |Julevsámi teavsttat |Lullisámi teavsttat |Bálddalas teavsttat Davvisámi |Norsk |Suomeksi |Svenska |English 2 válljejuvvon korpusa (buot) — 21 525 725 sáni Eaŋkil Eanet vejolašvuođat CQP Query Dievaslaš CQP-jearaldat: [] KWIC: Statistihkka: KWIC Statistihkka Sátnegovva ii vuos doaimma Boađus: 15 667 Ovddit12..678910111213141516Čuovvovaš Cealkkačájeheapmi North Saami corpus – Buot bealit maidda guoská leat bures dohkkehan dán prošeavtta ja dan lea mávssolaš fievrridit eará guovlluide // riikaosiide jus prošeakta lihkostuvvá . #ILL Dát guoská ovdamearkka dihte boazodoalu johtolatjuohkima čielggadeapmái ja erenoamážit lea stuora deaddu oktasašguohtun guovlluin . Sámediggi oaidná dárbbu eambbo riikkaidgaskasaš áŋgiruššamii mii guoská álgoálbmotguoskevaš dearvvašvuođa- ja sosiálapolitihkalaš gažaldagaide . Sámediggi čujuhii dievasčoahkkinmearrádussii mii guoská Nationála dearvvašvuođaplánii ( 2007-2010 ) ja vuordá ahte nationála dearvvašvuođaplána sihkkarastá ovttadássásaš dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusa sámi álbmogii . Sáhttá maid leat ágga geahčadit fylkkamánni bearráigeahččandoaimma go guoská sámi giela ja kultuvrra áimmahuššamii bálvalusain . Unnit geavaheapmi poasttas 101 boahtá das go ledje unnán ohcan stipeandda alit oahpu váste , ja go guoská stipendii joatkkaskuvllaid ohppiide , de leat juolludan- ja máksindagaldumit rievdaduvvon nu ahte dat čuvvot kaleanddarjagi skuvlajagi sadjái . Mearkkašupmi 13 Sámiide guoski statistihkka Norggas Konferánsa loahpahuvvui loahppadokumeanttain , mas daddjojuvvo čuovvovaš iešmearrideami birra : ” Sámiin álbmogin lea ON 1966 konvenšuvnna vuosttaš artihkkala mielde mii guoská iešmearridanvuoigatvuhtii riekti mearridit sin politihkalaš dili , ovdánahttit sin ekonomalaš , sosiála ja kultuvrralaš ovdáneami ja ráđđet sin iežaset luondduriggodagaid ja gávdnosiid , ja eai man ge dihte galgga vuoigatvuođat resurssaide mat leat dárbbašlaččat sin birgenláhkái váldot sis eret . Bargu guoská sihke mánáide ja rávesolbmuide . Prošeavttat mat gusket sámi árbedieđuid duođašteapmái vuoruhuvvojit . Prošeavttat sáhttet guoskat dieđuide mat siskkildit servodaga organiserema , ealáhusaid , resursaávkkástallama ja luondduáddejumi , biras- ja luonddudiliid , historjjálaš máidnasiid ja muitalusaid , luđiid ja musihkkaárbevieruid ja duoji . Ovttadássásašvuohta guoská buot servodatsurggiide ja galgá leat oassin Sámedikki barggus . Stáhtat galget ovddalgihtii gulahallat sámiiguin miehtama ektui buot doaibmabijuid oktavuođas mat gusket sámi álbmogii . Interreg IV A Sápmi galgá guoskat olles sámi ássanguvlui sierra oasseprográmmain Interreg IV A Davvi siskkobealde . Sámedikkis galgá leat ráđđeaddi doaibma fylkkasuohkaniid ektui go guoská daid prošeaktaohcamiidda maid sámi mearridanjoavku meannuda . Dan lassin mii čuožžu bajábealde lea konsulterejuvvon čuovvovaš konkrehta surggiin : 1 ) mariidnasuorgi ; Sámediggi lea deattuhan ahte loahpalaš mearrádus válddi sirdimis go guoská gonagasreappáid hálddašeapmái ja akvakultuvrii , sáhttá addojuvvot dušše dalle go boahtá proposišuvdnaevttohus Riddoguolástanlávdegotti čielggadusa vuođul mii guoská olles mearrasámi guvlui . Dan lassin mii čuožžu bajábealde lea konsulterejuvvon čuovvovaš konkrehta surggiin : 1 ) mariidnasuorgi ; Sámediggi lea deattuhan ahte loahpalaš mearrádus válddi sirdimis go guoská gonagasreappáid hálddašeapmái ja akvakultuvrii , sáhttá addojuvvot dušše dalle go boahtá proposišuvdnaevttohus Riddoguolástanlávdegotti čielggadusa vuođul mii guoská olles mearrasámi guvlui . 3 ) go guoská Innovašuvdna Norgii , de lea Sámediggi evttohan ahte Sámediggi juogo šattašii oasseeaiggádin Innovašuvdna Norgga ektui dahje ahte lága bokte mearriduvvo ahte Sámedikkis lea vuoigatvuohta nammadit stivralahtuid . 1994:s dieđihuvvui ILO:i šiehtadusa birra Sámedikki ja Norgga ráđđehusa gaskka , mii dagahii dan ahte sihke Sámediggi ja Ráđđehus geigiiga sierra raporttaid , mii čuvgii oaivilerohusaid go guoská ILO-konvenšuvnna nr. 169 geavaheapmái Norggas . Ollu sajiin dulkojit Norgga eiseválddit ja Sámediggi sierraláhkai ILO konvenšuvnna nr. 169 mearrádusaid sihke mii guoská viidodahkii ja ávnnaslaš sisdollui . Sámedikki searvan riikkaidgaskasaš bargui go guoská álgoálbmogiidda sierra oktavuođain nugo ON , EU . Dát guoská láhkamearrádusaide álbmotrievtti , konsultašuvdnamearrádusa ja suodjaluvvon guovllluid hálddašanválddi birra . Ovttamielalašvuohta lea das ahte Ráđđehusa ja Sámedikki gaskasaš konsultašuvdnašiehtadus gusto daidda mearrádusaide mat leat dahkkojuvvon dan lága olis mii guoská sámi beroštusaide njuolgga . Ii ge láhka fuolat sápmelaččaid vuoigatvuođa konsultašuvnnaide daid mearrádusaid oktavuođas mat gusket daid minerálaid iskanvuoigatvuhtii , geahččaladdanbohkamii ja ávkkástallanvuoigatvuhtii maidda stáhta čuoččuha eaigáduššanvuoigatvuođa . Dát guoská Vuođđolága § 110a:ii ja ONa siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid konvenšuvnna 27. artihkkalii . Dát guoská erenoamážit goaskimiid dagahan vahágiidda , muhto maiddái eará boraspirevahágiidda . Regionála boraspirenammagottit leat almmolaš hálddašanorgánat mat dahket mearrádusaid mat gusket sámi beroštusaide njuolgga , danne dat leat vuođđun daidda gáibádusaide álgoálbmogiid vuoigatvuođa birra mielmearrádeapmái mii boahtá ovdan ILO-konvenšuvnnas nr. 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid hárrái iešmearrideaddji riikkain . Dát guoská bieggamilloplánaide Finnmárkkus , Nordlánddas ja Mátta-Trøndelágas ja maiddái Setermoen báhčinšiljus , Ráissa álbmotmeahcis ja Nord-Kvaløya ja Rebbenesøy eanadatsuodjalusguovllus . Dat buktá ođđa vejolašvuođaid ovdánahttit sámi filbmabuvttadeami , ja ovttasbargu riikkarájáid rastá addá ođđa vejolašvuođaid dasa mii guoská filbmaovddideapmái álgoálbmotperspektiivvas . Danne dárbbašuvvojit iešguđetlágan lahkonanvuogit , maiddái go guoská áigeperspektiivii . Oktiibuot guoská dat mánáidgárddiide 31 suohkanis gos oktiibuot leat 941 sámi máná . Buorit rámmaeavttut ealáhuseallimii sámi guovlluin galget guoskat sihke árbevirolaš ealáhusheivehemiide ja bargosajiide mat čatnasit kultur- , diehtojuohkin- ja gulahallanteknologiijii . Geográfalaš doaibmaguovlu doarjagiidda maid sáhttá ohcat ealáhusovdáneapmái viiddiduvvo 2009 rájis nu ahte guoská maid olles Gáŋgaviikka gieldda ja olles Rivttát gieldda . 2008:s juolluduvvui badjelaš 7 miljon ru prošeavttaide mat guske juohkelágan ealáhuseallimii . Dát guoská earret eará hálddašeapmái ja ráhkadussii norgga riddodorskis , lagasvuođaja sorjavašvuođaprinsihppii gonagasreabbá hálddašeamis , areálageavahanriidduide gaskkal árbevirolaš vuotnaguolásteami ja guollebiebmanealáhusa ja mearrádusain rahpat luoddubivddu 2009:is . Njuorjju rolla ja movt dat váikkuha báikkálaš mariidnabirrasii ja resurssaide , lea oassin Mearradutkaninstituhta golmma jagáš dutkanprošeavtta bohtosiin mat gusket vuotnaekologiijii Porsáŋgguvuonas . Sámedikki árvalusat guske elliiddolliid ovddasvástádussii boraspirepolitihkas , bohccuid gáldemii ja dasto bohccuid goddimii gazirdanbuikkuin . Sámediggi lea čoahkkimis Mánáidáittardeddjiin váldán ovdan oppalaš áššečuolmmaid go guoská sámi mánáid gielalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid goziheapmái gielddalaš ja stáhtalaš mánáidsuodjalusas , maiddái Mánáidviesus . Dát bidjá álgoálbmogiid rašis dillái go guoská dálkkádatrievdamiidda ja birasmirkkuide , main fas sáhttet leat suorggahahtti váikkuhusat álgoálbmogiid dearvvašvuhtii ja eallineavttuide . Dát guoská daid ohcanvuđot váikkuhangaskaomiide mat leat Sámedikki bušeahtas , muhto spiehkastahkan leat dat váikkuhangaskaoamit mat leat addojuvvon Sámediggeráđi ja Čoahkkinjođihangotti geavahussii . Konferánssat Sámiide guoski statistihkka Norggas Bálkkašumiid geigen Árvvoštallamat Sámediggi ja Máhttodepartemeanta leat ovttasbargočoahkkimiin digaštallan iešguđetlágan fáttáid mat gusket sámi mánáid mánáidgárdefálaldaga kvalitehtii . Sámediggi ii nagodan oažžut dohkkehuvvot ahte gielalaš buohtalasalmmuhus maiddái galgá guoskat sámegiela oahpponeavvuide . Sámediggi lea ođđa Romssa Universitehta ovdánahttima oktavuođas deattuhan universitehtii ahte ovttastuhttin gaskal Romssa allaskuvlla ja universitehta lea dakkár dáhpáhus mii addá vejolašvuođa ođđahutkamii ja ovdánahttimii dutkan- ja oahpahussuorggis mat gusket álgoálbmogiidda oppalaččat ja sámi diliide earenoamážit . Máttasámegiella ja julevsámegiella vuoruhuvvojit ovddemussii Joatkkaoahppu boarrásiidfuolahusas Joatkkaoahppu psykososiála váttuid eastadeami ja áhpásmahttima siskkobealde go guoská sámi mánáide ja nuoraide Evttohus guoská buot ođđa huksenprošeavttaide maid Sámediggi mearrida . Duogážin dán álggahuvvon prosessii lea álbmotmusea stivramearrádus mii guoská máhcaheapmái . Earret eará guoská dát dasa movt miššuvdna , dáruiduhttin , ođasmahttin ja globaliseren leat váikkuhan vuoiŋŋalaš árvvuid sadjái sámi servodagas . Dakkár ovddideami háliidus guoská maiddái boazodollui politihkka- ja váldesuorgin Sámediggái . Sámediggi ja Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta leaba barggu oktavuođas revideret láhkaásahusa mii guoská muhtun Finnmárkku guovlluid ráfáiduhttimii boazoguohtuma vuostá , álggahan konsultašuvdnaproseassa . Dát ii guoskka davit Nordlándda hálddašanguvlui gos ovttasbargu diđoštemiid juogadeapmi ii oro doaibmamin nu bures go lei berret . Sámediggi lea maid oassálastán Norgga sáttagoddái guđát bargojoavkočoahkkimis artihkal 8 ( j ) oktavuođas álgoálbmogiid árbedieđu , ođasmahttima ja doaimmaheami birra mii guoská biologalaš šláddjivuođa gáhttemii ja ceavzilis geavaheapmái . Dát guoská erenoamážit lassánan fokusii dasa mo álgoálbmogat leat ávkkástallan biologalaš šláddjivuođain dološ vieruiduvvan ja ceavzilis geavaheami vuođul . Evttohusa ulbmilin lea čađahit šiehtadallamiid Sámedikki , njuolga guoskevaš sámi beroštusaid ja báikegottiid ja minerálaservviid gaskka ohcamiid hárrái mat gusket iskanriektái , iskosiid váldimii , rogganriektái ja doaibmakonsešuvdnii minerálalága mielde . Dát guoská maid daidda lobiide minerálalága vuođul , maid minerálahálddašandirektoráhta lea árvvoštallan finnmárkkulága vuođul . Direktoráhta lea Oljo- ja energiijadepartemeantta vuollásaš ja ráhkkanahttá ja meannuda buot konsešuvdnaáššiid mat gusket huksemiidda energiijalága vuođul . Plánejuvvon huksen guoská sihke luonddu- ja kulturbirrasii . Suohkanat maidda dat guoská leat Roan , Åfjord , Bjugn ja Osen Mátta-Trøndelágas ja Flatanger Davvi-Trøndelágas . Orohat masa dat guoská , lea Fosen orohat . Danne lea Sámediggi joatkán barggu mii guoská sámi bálvalusdárbbašeddjiid vuoigatvuođaide ja dárbbuide ođastusas , ja lea máŋgii váldán dán ovdan čoahkkimiin Bargo- ja searvadahttindepartemeanttain . ON-vuogádagas guoská dát earret eará Álgoálbmotáššiid bissovaš forumii searvamii ja álgoálbmotbargui ON siskkobealde . Dát lea erenoamáš mávssolaš go guoská dálkkádatrievdamiidda main čovdosiid ferte gávdnat riikkaidgaskasaš šiehtadusaid dahkama bokte ja daid aktiivvalaš čuovvoleami bokte nationála dásis . Jos dát ásahuvvo bissovaš geavahussan , de šaddet áššedovdi mekanismmaid rávvagat dađistaga geahčastahkan álgoálbmotrievtti ovdáneamis ja ásahuvvon álbmotrievttálaš instrumeanttaid dulkomis go guoská álgoálbmotvuoigatvuođaide . Áššedovdimekanisma oaččui mandáhtan čielggadit álgoálbmotrievtti mielde mearrideami hárrái áššiin mat gusket daidda . Máŋga stáhta ovddidedje gažaldagaid ja rávvagiid mat guske sámiide , earret eará sámi vuoigatvuođaid goziheami birra oppalaččat dan olis go sámit lea álgoálbmot ja álgoálbmotjulggaštusa beaktilis heiveheami birra . Dárbu lea háhkat eanet dieđuid sámi álbmoga dearvvašvuođa birra ja makkár erenoamáš hástalusat sámi álbmogis leat go guoská buori álbmotdearvvašvuhtii . Bealit Sámedikkis , bargoaddi ja bargiidorganisašuvnnat , leat ovttasráđiid ásahan Sámedikki bargiid- ja bálkápolitihka , mii earret eará guoská beliid gaskasaš ovttasdoaibmamii . 2009:s dahkkojuvvui ođđa rámmasoahpamuš Statistihkalaš guovddášdoaimmahagain sámi guoski statistihka almmuheamis juohke nuppi jagi . Dáid rievdadusaid geažil šadde stuorra hástalusat , erenoamážit go guoská diehtojuohkimii gielddaide ja jienasteddjiide dan ođđa válgaortnega birra . Dát guoská daid ohcanvuđot váikkuhangaskaomiide mat leat Sámedikki bušeahtas , muhto spiehkastahkan leat dat váikkuhangaskaoamit mat leat addojuvvon Sámediggeráđi ja Čoahkkinjođihangotti geavahussii . mat barget áššiiguin mat gusket sidjiide geat masse oahpu nuppi máilmmisoađi soađi geažil Konferánssat Sámiide guoski statistihkka Norggas Bálkkašumiid geigen Dutkan ja ovddideapmi , čielggadeamit ja duođ . Vuollebáza poasttas 801 sámi guoski statistihkka boahtá das go golut Statistihkalaš guovddášdoaimmahahkii statistihka ráhkadeapmái ledje eanet go álggos jurddašuvvui . Dásseárvu guoská buot servodatsurggiide ja galgá danne leat heivehuvvon oassin Sámedikki barggus . Sámedikki legitimitehta juksamis sámi álbmoga gaskkas , lea deaŧalaš ahte sámepolitihkka guoská sihke nissonolbmuide ja almmáiolbmuide . Oasseulbmil 1 : Dásseárvobargu galgá guoskat goappašiid sohkabeliide Dat guoská ovdamearkka dihte eará čearddat olbmuide ja kultuvrraide , iešguđet ahkásaš olbmuide , nissonolbmuide ja dievdoolbmuide , doaimmashehttejuvvon olbmuide dahje olbmuide geat leat earalágánat oaidnit . Deaŧalaččamus dáidá leat ságastallat daiguin geaidda guoská . Dán plánii eai guoskka oahpponeavvut oahpahussii Mánáidgárddiid rámmaplána ja Máhttoloktema mielde sámi álbmoga ja sin giela , kultuvrra ja servodateallima birra , go dat lea nationála ovddasvástádus . Sámi ja dáža lágádusaid gaskka leat čielga erohusat go guoská hálddahuslaš kapasitehtii ja oahpponeavvoprošeavttaid stivremii . Dát guoská erenoamážit prošeavttaide mátta- ja julevsámegillii . Go guoská oahpponeavvuid márkanfievrrideapmái , muitalit sámi lágádusat ahte dat almmuhit gárvves buktagiid iešguđet mediain , maiddái sámi áviissain ja báikkálaš // guovllulaš diehtojuohkingaskaomiin . Evalueren čájeha ahte lea buoridanvejolašvuohta go guoská láhčit gelbbolašvuođa ovdánahttimii , fierpmádathuksemii , gulahallamii ja ovttasbargui oasálaččaid gaskka oahpponeavvoproseassas . 2.8.2 Sámegiella ja kultuvrra guoski gielddain 35 Dat guoská erenoamážit davvisámi guovlluide . Dat guoská erenoamážit davvisámi guovlluide . Sámegielagat ja eará gielagat leat eambbo ovttamielalaččat iežaset gielddaid bargui mii guoská sámegiela ja kultuvrra ovddideapmái . Go dan muttos olu go 5751 olbmo leat jearahallon vuosttaš gažaldaga bokte , de sáhttit goittoge juogalágan deaivilvuođain juoidá dadjat guoski gielddaid sámegielagiid osiid birra iskkadeamis . Dát guoská ovdamearkka dihtii Ráuroviikii , gos navdit ahte leat uhcit sámegielagat , ja Loabágii , gos navdit ahte lea eambbo sámegielagat go dat mii lea boahtán ovdan telefonjearahallamis . čuovvovaš tabeallas leat danne sierra kolonnat gallása leat jearahallan guoski gielddain , ja guhtemuš meaddinloguid mielde proseantaoasit galget dulkojuvvot . Dás vuolábealde oaidnit osiid man olu áddejit iešguđet gielaid guoski giellaguovlluin . Govus čájeha ahte lea hui čavddis giellaguovlluid siste mii guoská guhtemuš gielaid áddejit . Dat guoská juohke dásiide . Baicca dat guoská lohkan- ja čállinmáhttui . Mii guoská sámegiela geavaheapmái váhnemiid // fulkkiid ja ruovttu oktavuođas , de ii ovddas dat nu olu olbmuid , ja nu lea ge stuorát vejolašvuohta ahte olmmoš hállá dahje ii hála . Dat guoská vuosttažettiin máttasámi guovlluide . Muhto dattege dáin ahkásaččain lea ohcaleapmi seamma olu ja veháš eambboge mii guoská dearvvasvuođa ja almmolaš ásahusaide . Gažaldaga divuimet buohkaide sihke boarrásiidda ja nuoraide , nu ahte mánát dán oktavuođas gusket sihke smávva ja rávvásat nuoraide . Vástádusat ledje measta seammá go sii geain leat mánát , sihke mii guoskkai sámegielagiidda ja daidda geat eai máhte sámegiela . Dat guoská sihke sámegielagiidda ja daidda geat eai máhte sámegiela . Sámegiella ja kultuvrra guoski gielddain Sierra oassi guoská ásahusaide , main lea erenoamáš ovddasvástádus Sámelága giellanjuolggadusaid ektui . Guorahallamis leat leamaš mielde guovllulaš ja báikkálaš ásahusat , maidda Sámelága giellanjuolggadusat gusket . Dát guoská erenoamážit ásahusaide , mat geográfalaččat leat Romssa fylkkas , hálddašanguovllu olggobealde . Erohus hálddašanguovllu ja eará guovlluid gaskka ii leat liikká nu imaš , danin go dát njuolggadus guoská dušše báikkálaš orgánaide , ja min iskkadeamis eanáš báikkálaš orgánat leat hálddašanguovllu siskkobealde . Njuolggadusat gusket dušše giddagasaide Romssas ja Finnmárkkus . Iskkadeami váldoáššit , mat gusket sámi organisašuvnnaide ja fitnodagaide , leat čuovvovaččat : Eambbo doaimmat , mat gusket ovttaskas olbmuide , leat dárkkilit čilgejuvvon Tove Skutnabb-Kangasa čállosis . Evttohit danin muhtun doaimmaid , mat gusket ásahusaid siskkildas organiseremii . Dát guoská earenoamážit ásahusaide , main ii leat sámegiela gelbbolašvuohta oppanassiige . Leat ollu dieđut , erenoamážit dieđut mat gusket ovttaskas olbmuid sámegiela geavaheapmái . Oaidnit maiddái , ahte dát lassáneapmi maid guoská skuvllaide , mat addet sámegielfálaldaga : 26 . Dát guoská buot giellajoavkkuide , muhto lea earenoamáš duođalaš julev- ja oarjelsámi guovlluin . Dat guoská buot giellajoavkkuide , muhto erenoamážit julev- ja oarjelsámi guovlluin . Dat guoská buot giellaguovlluide . Mearkkašumit : Mearkkašumiin vuohttá ahte dan sivas go Divttasvuona ja Soasa suohkanat leaba váldon mielde sámelága giellanjuolggadusaid hálddašanguvlui , ja dan ahte dát guoskkai Nordlándda ja Davvi-Trøndelága filkasuohkaniidda , lea hui stuora dárbu olbmuide geain lea sámegiel gelbbolašvuohta ja sámegielat fágaolbmuide . Vástádusat čájehit ahte leat dušše 2 % bargiin ásahusain mat gusket iskkadeapmái geain lea sámegiel gelbbolašvuohta . Dát guoská buot giellajoavkkuide , muhto lea erenoamaš váilevaš julev- ja lullisámi guovllus . Sámelága giellanjuolggadusa § 3-2 vuođul galget lágat ja láhkaásahusat mat erenoamážit gusket olles dahje osiide sámi álbmogis jorgaluvvot sámegillii . Okta sivva sáhttá leat ahte odne lea sihke váhnemiin ja skuvlaeaiggádiin eambbo máhttu sámi ohppiid rivttiid birra go guoská sámegiel oahpahussii . Dat guoská sihke vuođđobuvttadeapmái mii dáhpáhuvvá dálus , ja maiddái gálvvuide mat viidásitbuvttaduvvojit dálus . Go guoská oastingoluide de lea Sámi ovddidanfoanda juolludan ollu doarjagiid viiddidemiide . Buotbeallálašvuođas ja ekstensiiva resursaávkkástallamis lei dat dávggasvuohta mii lei dárbbašlaš sámiid birgejupmái birra jagi , sihke go guoská resursafidnemii ja dietnasa fidnemii , vuovdinvejolašvuođaide . 14. ja 15. artihkal guoská eanavuoigatvuođaide , ja 23. artihkal geatnegahttá eiseválddiid dohkkehit giliealáhusaid j.d. deaŧalaš faktuvran eamiálbmogiid kultuvrra , ekonomalaš ceavcinnávcca ja ovdáneami bisuheamis . Sámiid ektui eamiálbmogin dulkojuvvo dat dábálaččat nu ahte mearrádus guoská maiddái sámiid ollislaš kulturbarggu ávnnaslaš eavttuide . Dieinna lágiin váikkuha eanandoallu nationála ja internationála geatnegasvuođaid ja ovddasvástádusa ollašuhttima go guoská sámi kultuvrra , giela ja servodateallima sihkkarastimii . Ollásit guoská iskkadeapmi 928 dollui 2005:s . Go guoská siskkáldas doarjagii , šattai ovttaoaivilvuohta ahte lahttoriikkat juogaduvvojit golmma báddái dađi mielde man alla siskkáldas doarjjadássi dain lea , ja dat riikkat main lea alimus doarjjadássi galget vuolidit siskkáldas doarjaga eanemusat . Dan njeallje maŋimuš jagis ovdal eanandoallolohkamiid 1999:s válde 20 % nissonolbmot badjelasaset doaluid mat ledje eanet go 150 dekára go fas vástesaš logut go guoská doaluide vuollel 150 dekára lei 27 % . Gili- ja ealáhusovddideapmi lea deaŧalaš mainna gievrudit sámi servodaga ja vai dat ii leat nu rašši go guoská rievdadusaide nationála ja internationála čanastagaid ja ekonomalaš struktuvrraid oktavuođas . 2007 iskkadeamit čájehit Synovate // MMI mielde ahte stuorra eanetlohku álbmogis ain doarju eanandoalu go guoská viidodaga bisuheapmái . Eanandoallopolitihka regionaliserema oktavuođas berre geahččalit báikkálaččat ja guovllulaččat heivehuvvon hálddašanmálliid go guoská meahcceresurssaiguin ávkkástallamii . Eanandoallu sámi ássanguovllus ferte leat beaktil ja rašonealla jos galgá sáhttit čuovvut ovddideami mielde riikkadásis go guoská kvalitehtii ja buvttadandássái . TINE 2006 iskkadeamit , mat leat kapihttalis 7.6 , čájehit ahte doalliin ovttaskas sámi gielddain leat hástalusat go guoská mielkki kvalitehtii . Spesialitet-mearka heive norggas buvttaduvvon borramušbuktagiidda main lea erenoamáš kvalitehta go guoská álgoávdnasiidda , buvttadanvugiide dahje smáhkkii . Joatkkaskuvllat sáhttet fágain eanandoallu ja boazodoallu šaddat báikkálaš gelbbolašvuođaguovddážin go guoská ohppui , maŋŋáohppui ja ovddideapmái dan oktavuođas ahte nannet árvobuvttadeami vuođđoealáhusain . Dát guoská erenoamážit luondduresurssaiguin ávkkástallamii meahcis . Go stáhta eiseválddit dahje Sámediggi oaivvildit ahte čielggadeapmi dárbbašuvvo vai nanne árvvoštallama ja mearrideami fáktavuođu dahje formálalaš vuođu de dan berrejit dieđihit nu fargga go vejolaš , ja bealit galget ovddidit gažaldagaid mat gusket vejolaš čielggadeami fápmudussii ráđđádallamiid oktavuođas . Kápihttalis lea dieđut mat gusket stuorit álbmotdearvvašvuođadávddaid birra nugomat borasdávdda , váibmo- ja varrasuotnavigit ja diabetes II , ja jámolašvuođaminsttar . Dutkanbohtosat mat gusket dearvvašvuhtii sápmelaččain , nugo buot eará dutkama , berre dulkot dutkama gáržžidemiid ja váilliid ektui . Dát guoská earenoamážiid bohtosiidda mat leat almmuhuvvon čoarbbeallađasvihki , Bechterews dávdda ja mánáid psykalaš dearvvašvuođa birra . Lassin dasa ahte dás leat dieđut bargiidlogu ja jahkebarggu loguin , de leat maiddái dás mielde logut mat unnit dahje eanet gusket bargosajiid lohkui vuođđobuvttadusas ovttaskas ealáhusain ; earret eará iešguđetlágan rievdadusat buvttadanovttadagaid hámis ( siidaoasit , dállodoalut , fatnasat ) . Go guoská meroštallojuvvon jahkebargguid logus de leat stuora erohusat Finnmárkku ovdáneamis eará boazodoalloguovlluid ektui . Go guoská boazologu lassáneapmái 2006/07/2006 boazodoallojagis 2007/2008/2007 boazodoallojahkái de resursarehketdoalus fuomášuhttojuvvo ahte leat njuovvan eanet , mii mearkkaša ahte lea leamašan buorre buvttadanáigodat . ( Dát sáhttá guoskat sihke ekonomalaš , kultuvrralaš ja kultuvrralaš rievdadusaide ) . Dát guoská earenoamážiid politihkahábmema dáfus , ja earenoamážiid daid guovlluin gos vásihedje evakuerema ja boaldima ( Finnmárku ja Davvi-Romsa ) . Sihkkaris statistihkka mii goitge lea , guoská sámegillii mánáidgárddis ja skuvladoaimmahagas . Dát guoská goappaš oahpposurggiide . Rávvagat gusket ohcamušaid registreremiidda , ulbmilii ja doaimmaide , raporteremii , politihkkii ja vuoruhemiide , diehtojuohkimii mii addojuvvo ohcciide , suohkaniid oktavuođaide ja dasa mii guoská mielderuhtadeapmái // ovttasbargui . Rávvagat gusket ohcamušaid registreremiidda , ulbmilii ja doaimmaide , raporteremii , politihkkii ja vuoruhemiide , diehtojuohkimii mii addojuvvo ohcciide , suohkaniid oktavuođaide ja dasa mii guoská mielderuhtadeapmái // ovttasbargui . Váikkuhangaskaomiid geavaheapmi Oktiibuot leat dan áigodagas juolluduvvon 86 , 6 millijuvnna ovddas doarjagat prošeavttaide mat gusket dán árvvoštallama mandáhttii . Vuolemus doarjja lea addojuvvon ohcamušaide mat gusket eanadollui , ja alimus doarjja lea addojuvvon ohcamušaide mat gullet duodjeprográmmii ja guolástussii . Mii guoská foandda diehtojuohkinbargui , de dat gal oažžu rámi , earenoamážit mii guoská ohcamuša čállima bagadallamii , muhto maiddái mii guoská reivevástádusaide ja telefunságastallamiidda . Mii guoská foandda diehtojuohkinbargui , de dat gal oažžu rámi , earenoamážit mii guoská ohcamuša čállima bagadallamii , muhto maiddái mii guoská reivevástádusaide ja telefunságastallamiidda . Mii guoská foandda diehtojuohkinbargui , de dat gal oažžu rámi , earenoamážit mii guoská ohcamuša čállima bagadallamii , muhto maiddái mii guoská reivevástádusaide ja telefunságastallamiidda . Dán oktavuođas leat nissonolbmot miha eanet positiivat iežaset prošeavttaide , seamma guoská maid oppalaččat ohcciide sirrensuorggis opmodat // fitnodatjođiheapmi ja industriijahuksegat ja rusttegat . Foanddas ii leat nu beare stuora mearkkašupmi dan ektui mii guoská ođđa bargosajiid ásaheapmái . Muhto ii leat buorre go Finnmárkku ja Tromssa Innovasjon Norge njuolggadusaid dulkojit máŋggaládje , danin go dat dagaha ahte ohccit eai oaččo seammalágan meannudeami mii guoská almmolaš doarjjaprosentii . Mii sáhttit buktit čielga vástádusa dasa mii guoská aktivitehtii ja foandda doarjagiid juolludeapmái , foanda meannudii dađistaga eanet ohcamušaid ja jugii visot ruđaid mat foanddas ledje juohkinláhkái . Dan dihte leat ge bušeahtaid mihttomearit , strategiijat ja doaibmabijut hui viidát , ja eai guoskka dušše foandda rahcamušaide , maid mii dás čalmmustuhttit . Ii ge leat áibbas čielggas mii lea ovddidanfoandda ovddasvástádus ja mii lea Sámedikki ovddasvástádus muđui go guoská dakkár áššiide mat bušeahtain gohčoduvvojit Go seaguha sohkabeali ja fitnodaga registreremis , de lea váttis árvvoštallat lea go foanda joksan ulbmiliiddes mat gusket dásseárvui ja nissonolbmuid searvamii . Dát guoská earenoamážit guovtti vuosttaš jahkái dan viđajagi áigodagas maid mii leat geahččan , muhto dat guoská maid daid maŋemus jagiide . Dát guoská earenoamážit guovtti vuosttaš jahkái dan viđajagi áigodagas maid mii leat geahččan , muhto dat guoská maid daid maŋemus jagiide . Doarjjastivrra raporttain gal gávdná maid muhtun dieđuid dán birra , ja dat raporta berre vuosttažettiin viiddiduvvot nu ahte das deattuhuvvo raporteren mii guoská foandda bargui . Politihkalaš áŋgiruššamat ja ulbmilat mat gusket dasa ahte doarjut earenoamáš joavkkuid , berrejit doalvut dasa ahte foanda bargagoahtá sierra prográmmaiguin . Daid čuvvot dušše muhtun muddui , ja foanda lea muhttálaš dan ektui mii guoská ohcamušhivvodahkii . Dat mat galget árvvoštallojuvvot , leat ohcamušat mat gusket poasttaide eanadoallu , guolásteapmi , duodjedoaimmat ja eará ealáhusat . Ássit mat gusket lotnolasealáhusaid eai leat mielde oassin dán árvvoštallama vuođđodatain . Mii guoská interregii , de leat Sámi ovddidafoandda doarjagat geažos áiggi geavahuvvon ruhtadit veahkkin ohcamušaid iešguđet rádjeguovlluid EU prográmmaid , Interreg . Dasa lassin sáhtii foanda ruhtadit doaimmaid mat earenoamážit nannejit sámegiela ja kultuvrra vaikko gos riikkas ja doaimmaid mat gusket sámi boazodollui . Čálalaš gáldut leat iešguđetlágan dokumeanttat Sámedikkis mat gusket ealáhusovddideapmái ja earenoamážit Sámi ovddidanfondii . Dasa lassin leat geahččan ovdalaš SOF árvvoštallamiid ja árvvoštallamiid mat gusket dušše muhtun osiide SOF doarjjahálddašeapmái // doibmii . Sámedikki dievasčoahkkin hábme bajemus dási strategiijaid Sámedikki ealáhusovddideapmái , ja SOF deháleamos politihkalaš mearrádusaid mat gusket SOF doibmii ; njuolggadusaid ja bušeahttamearrádusaid . Doarjjastivrras lea ge de vejolaš digáštallat ohcamušaid maidda guoská eahpádus ja geavahit iežas politihkalaš árvvoštallama vuođđun . #ILL Ođđa njuolggadusat juogaduvvojedje guovtti oassái : Ođđa ” galgá-gáibádusat ” mearrádusain mat gusket stáhtalaš ruhtastivremii , ja oassi II mii lea eará oktavuođaid birra . Mis eai leat doarvái dieđut dan birra ahte man muddui Sámediggi lea válljemis váldán vuhtii suohkaniid sávaldagaid mii guoská giliid válljemii doaibmaguvlui . Politihkalaš proseassas mii guoská ođđa guovlluid válljemii leat boahtán sávaldagat ahte viiddidit doaibmaguovlu vel viidábun . Diet mearriduvvui váldojuvvot mielde , muhto lávdegotti unnitlogu evttohus , mii guoskkai guovtti eará suohkanii , hilgojuvvui . Mii eat dieđe sihkkarit ledje go dat evttohusat mat dán politihkalaš proseassas ovddiduvvojedje , čielggaduvvon daiguin suohkaniiguin maidda evttohus guoskkai . Ođđa ortnega njuolggadusat leat ráhkaduvvon daid gáibádusaid mielde mat gusket ekonomiijastivremii ja doarjagiid hálddašeapmái . Duoji rámmat ( masa gusket iešguđetlágan ortnegat nugo ovddidandoaimmat // oastimat , duodjeprográmma ja duodješiehtadus ) lea lassánan 2.2 millijuvnnas 2004:s , ja 2005:s njieđai fas veaháš , muhto de lassánii 8.5 millijuvdnii . #ILL Lea ráhkaduvvon doarjjanotáhtta man ulbmil lea leamaš sihkkarastit ahte hálddahusas ja doarjjastivrras lea oktasaš ipmárdus dasa mii guoská áššemeannudanvugiide mat leamaš dábálaččat ovdal . Dát guoská earenoamážit geográfalaš juohkáseapmái ( duodjeohcamušat bohtet eanemusat Sis-Finnmárkkus ) ja sohkabeliid gaskka juohkáseapmái ( duodjeohccit leat dávjjimusat nissonolbmot ) . Dát guoská eandalii ohcamušaide maidda ii leat mieđihuvvon doarjja . Mii fuomášahttit ahte dát dieđut sáhttet leat veaháš earát go dat logut maid Sámediggi almmuha eará oktavuođain ; ovdamearkkadihte mii guoská SOF jahkásaš ekonomalaš rámmaide ja rehketdollui mii čájeha man ollu duohta dilis lea máksojuvvon . Duodjeprográmma ohcamušain lea alimus summa , 167.200 ruvnno3 , ja dan maŋŋil lea guolásteapmi man alimus summa lea 106.000 ruvnno , ja eanas ohcamušat gusket fanasoastimii . Doarjagat mašiinnaid oastimii leat dábálaččat oalle smávva summat , muhto dál leat lassánišgoanhtán ohcamušat mat gusket eanadoalu visttiide . Orro leamen nu ahte leat nagodan olahit buori ovdáneami mii guoská nissonolbmuid lohkui maŋemus Sáhttá leat miellagiddevaš geahččat leat go stuora erohusat suohkaniid gaskkas mii guoská biehttalanprosentii . 116 sis leat nissonolbmot , 210 dievddut , ja de leat vel ohcamušat mat gusket organisašuvnnaide dahje ahte ii leat skovvái deavdán goappá sohkabeallái gullá . Dat guoská earet eará Gáivutnii ja Áltái , gos bures okta goammmát oassi min vástideddjiin leat ohcan eanet go okte . Liikká lea stuorát oassi sis geat eai ožžon doarjaga mii ipmirda biehttaleami ja dan ákkastallama , sihke ohcamuša buorrevuođa dáfus ( 10 proseantta ) , ahte ohcamuš ii gula foandda vuoruhuvvon surggiide ( 22,7 proseantta ) dahje ahte ohcamuš guoskkai doaimmaide mat leat olggobealde foandda doaibmaguovllu ( 1,8 proseantta ) . N=110 Juo , ipmirdin // ipmirdeimme // ipmirdeimmet ahte mu // munno // min ohcamuš ii lean doarvái buorre Juo , danin go doaibma ii gusto heiven SOF vuoruhuvvon surggiide Juo , danin go ohcamuš guoskkai doibmii // doaimmaide olggobealde SOF doaibmaguovllu Juo , muhto mun // moai // mii eat leat oppalohkái ovttaoaivilis daid ákkaide maid SUF geavahii In , biehttaleapmi lei áibbas áddetmeahttun munnje // munnuide // midjiide In dieđe Diet guokte ealáhusa leaba goabbat geahčen ealáshusurggiin mii guoská dasa ahte leat go ohcan eará ásahusain dahje foanddain ruhtadoarjaga . #ILL Foanda oažžu bori árvvoštallama mii guoská neavvumii ja diehtojuohkimii mii lea albmosis , juogo neahtas dahje čállojuvvon . Dat guoská earenoamážit foandda ruovttusiidduide . Dát guoská earenoamážit dasa ahte addá go foanda buori diehtojuohkima vástádusreivviin dahje telefuvnna , lagabui 32 proseantta sis geat ožžo doarjaga leat ovttaoaivilis dien čuoččuhussii , ja dušše okta logis sis geat eai ožžon doarjaga lea ovttaoaivilis diesa . Seamma guoská maid čuoččuhussii ahte foanda ádda buori bagadallama ohcciide , dan oktavuođas lohká lagabui 43 proseantta sis geat ožžo doarjaga ahte lea ovttaoaivilis dasa , ja vuollel 20 proseantta sis geat eai ožžon doarjaga oaivvilda dan seamma . Gažaldat mii guoská foandda bagadallamii ja veahkeheapmái lea maid čiekŋudahttojuvvon njealji čuoččuhusain maid vástideaddjit sáhtte árvvoštallat skála mielde ovttas 6 rádjái , gos 1 mearkkaša áibbas nuppi oaivilis , ja 6 mearkkaša áibbas ovttaoaivilis . Dát čuoččuhusat guske dasa movt ohccit leat muosáhan ja vásihan dan go sis leamaš persuvnnalaš oktavuohta Sámi ovddidanfoanddain , dás ii lean jearaldat čállojuvvon dieđuid birra dahjá standárda diehtogihppagiin mat ohcciide leat ráhkaduvvon . Dás vuolábealde leat njeallje čuoččuhusa mat gusket dasa movt foanda veahkeha ja neavvu ohcciid geat váldet oktavuođa go galget ohcamuša čállet . Seamma guoská maid ” in dieđe ” vástádusaide ( 7 ) . Oktiibuot čájeha bajábeale tabealla ahte Sámi ovddidanfoanda ii oaččo beare buori rámi dan ektui mii guoská bagadallamii ja veahkeheapmái ohcamušaid čállima oktavuođas . Danin eai leat ge buohkain dat vásáhusat ahte movt foanda vástida gažaldagaid mat gusket ohcamuššii ja makkár dieđuid ožžot eará ásahusaid birra gos sáhttá doarjaga ohcat . Muhto mis lea okta gažaldat mii guoská prošektii masa ohce doarjaga . Jearaimet maiddái makkár váikkuhusaid ohccit jáhkket iežaset prošeavttas leat , sihke dan dáfus mii guoská bargosajiide ja ealáhusaid ja fálaldagaid nannemii iežaset báikegottiin . Mii guoská dasa ahte váikkuhit ođđa bargosajiid ásaheapmái dievdduide dahje nissonolbmuide , de oaidnit ahte nissonolbmot oaivvildit ahte sin doaimmat váikkuhit miha dávjjibut dasa ahte ásahuvvojit ođđa bargosajii nissonolbmuide go dievdduide . #ILL Skovis ledje mis muhtun gažaldagat mat guske dušše sidjiide geat eai lean ožžon ohcamuššii doarjaga . Mii guoská bargosajiid lohkui guolásteamis , de lea váttis oažžut buriid loguid dien suorggi ovdáneapmái , danin go guolásteddjiid jienastuslohku rievddai 2003:s . Mii guoská ođđa bargosajiid ásaheapmái , de ii leamaš doarjagiin nu beare stuora ávki ; 37 proseantta oaivvilda ahte leat ásahuvvon ođđa bargosajiid nissonolbmuide , ja 25 proseantta oaivvilda ahte sii leat ásahan dievdduide ođđa bargosajiid . Mii guoská Innovasjon Norgii , de deattuha foanda dan ahte IN vuosttažettiin geahččá dasa movt fitnodat birge ekonomalaččat go gieđahallá ohcamušaid , ja SOF ges deattuha servodatekonomalaš beali . Mii guoská ođđa ealáhusaide , de dat lea dakkár ášši maid garraseappot ferte vuoruhit boahtteáiggis . Dát guoská eandalii dakkár guovlluide gos leat smávva doaimmat , nugo ovdamearkkadihte smávva doalut dahje smávit šárkkat . Suohkaniin leat maid buorit vásáhusat mii guoská iežaset ja Sámi ovddidanfoandda oktavuhtii . Muhto min gažadaniskkadeamis lea gažaldat mii guoská diesa . Eanas prošeavttain leat maiddái eará ruhtadeaddjit go SOF , ja danin mii geahččat ge muhtun hástalusaide mat gusket prošeavttaid ovttasruhtadeapmái . Suohkaniin lea eanadoallokántuvrras dahje ealáhuskántuvrras ollu dadjamuš mii guoská dasa ahte veahkehit ohcciid oažžut oktavuođa Sámi ovddidanfoanddain . #ILL Foanddas leat maid ulbmilat mat gusket lotnolasealáhusaide ja ahte galgá nannet meahcásteami ealáhussan ja kultuvra . Dát raporta guoská ovddemustá ruhtadollui , goluid čilgen galgá čájehit lea go prošeakta dahje doaibma čađahuvvon plánaid mielde . Dán viđajagi áigodagas maid mii árvvoštallat , leat eandalii vihtta iešguđetlágan doaimma mat namuhuvvojit bušeahtain mat gusket guolásteapmái . Dat guoská ovdamearkkadihte čuovvovaš áigumušaide : ” Bargat buoridit sámi riddo-ja vuotnaguovlluid mearraealáhusaid ruhtadanvejolašvuođaid ” ja ” Vuoruhit dan barggu ahte oččodit ruovttoluotta guolástanvuoigatvuođaid maid leat massán . ” Mii guoská Sámedikki ja foandda raporttaide main čállet doaimmaid birra , de leat jahkedieđáhusat oalle guhtetláganat . Dieđihuvvo maid ahte diggi lea deattuhan eará politihkalaš bargguid mat gusket sámiid vuoigatvuođaide ja vejolašvuođaide hálddašit bivddu ja guolásteami ( 2003 jahkedieđáhus ) . 2004 rájes ja dan golmma maŋemus jagis maid mii leat geahčadan , de oaidnit ahte jahkedieđáhusain leat miha eanet dieđut mat gusket bušeahtaid evttohuvvon doaimmaid ja jahkedieđáhusaid raporterejuvvon bargguid oktavuhtii . Mii guoská dihto doaimmaide , de addojuvvo vejolašvuohta ahte foandda doarjagiid maid sáhttá geavahišgoahtit fitnodagaid viidásit ovddidandoaimmaide , ja sámi báikegottiid servicefálaldagaide ( 2002 ) . Mii guoská dasa man ollu jahkedieđáhusain lea čállojuvvon ” eará ealáhusdoaimmaid ” áŋgiruššamiid birra , de gávdnat unnán dan birra jagiin 2002 ja 2003. 2004 rájes bargagohte oččodit buoret govdabáddehuksema ja nannet ealáhusaide gullevaš oahppo- ja dutkanbirrasiid maid ulbmil lea nannet sámi ealáhusdoaimmaid . #ILL Dat guoská sihke ekonomalaš rámmaide ja ulbmiliidda mat gullet daid iešguđet ekonomalaš váikkuhangaskaomiide . Muhto ii leat ge dat masa mis leat moaitámušat mii guoská Sámedikki bušeahtaide ealáhussuorggis . Mii guoská jahkásaš doaimmaide , de gávdnat ovtta ovdamearkka dasa ahte leat vuhtiiváldán birrasa , ja dat lea guolástusas , gos ollu jagiid leat bargan doaimmain man ulbmil lea veahkehit iešguđetlágan guollešlájaide guoskivaš guollebiebmanrusttegiid mat eai leat vahágin birrasii . Dán kapihttala čálidettiin leat mii čujuhan Sámi ovddidanfoandda váilevuođaid mat gusket ovdanbuktimii , konkretiseremii ja bargguide joksat mihttomeriidis . Foanda cealká čielgasit maid sii vuoruhit – bajemus dásis , muhto ii nu čielgasit go guoská doaimmaide mat galget váikkuhit dasa ahte foanda olaha mihttomearis . #ILL Min moaitámušat eai dasto guoskka ge dábálaš doarjjajuohkin vugiide dahje váikkuhangaskaomiid geavaheapmái , muhto mii moaitit vuogádaga mii ii čilge ja bargga doarvái čielgasit ulbmiliiguin , ja mas dasa lassin eai leat doarvái buorit raporterenvuogit dan ektui ahte daid mielde sáhtášii árvvoštallat lea go foanda joksan mihttomeriidis . Duodji Eiendom // forretningsdrift - Opmodat // fitnodatjođiheapmi 3 Fiske - Guolásteapmi 4 Industribygg og anlegg - Industriijahuksegat ja rusttegat 5 Jordbruk - Eanadoallu 6 Offentlig , privat og sosial tjenesteytelse ( inkl kultur ) - Almmolaš , priváhta ja sosiála bálvalusat ( maiddái kultuvra ) 7 Turisme- Turisma 8 Varehandel - Gálvogávppašeapmi 9 Næring ikke oppgitt - Ii almmuhan makkár ealáhussuorgái guoská 2 Ja , det gikk klart opp for meg // oss at søknaden min // vår ikke var god nok - Juo , ipmirdin // ipmirdeimme // ipmirdeimmet ahte mu // munno // min ohcamuš ii lean doarvái buorre 2 Ja , fordi tiltaket viste seg å ikke falle inn under SUFs prioriterte områder - Juo , danin go doaibma ii gusto heiven SOF vuoruhuvvon surggiide 3 Ja , fordi søknaden gjaldt tiltak utenfor virkeområdet til SUF - Juo , danin go ohcamuš guoskkai doibmii // doaimmaide olggobealde SOF doaibmaguovllu 4 Ja , men jeg // vi er overhodet ikke enige med de begrunnelsene SUF gir - Juo , muhto mun // moai // mii eat leat oppalohkái ovttaoaivilis SOF ákkaide 5 Nei , avslaget og begrunnelsen for det var helt uforståelig for meg // oss - Ii , biehttaleapmi ja ákkastallan lei áibbas áddemeahttun munnje // munnuide // midjiide 6 Vet ikke - In dieđe Dersom du // dere fikk avslag på søknaden , klaget du // dere på avslaget ? 95 Sámediggi ( 2007 ) Sámedikki doarjjahálddašeami nuppástuhttin mii guoská doarjagiidda maid galgá ohcat , Ášši 43/07/43 Sámediggi(2001 ) Sámedikki bušeahtta 2002 Sámediggi ( 2002 ) Sámedikki bušeahtta 2003 Sámediggi ( 2003 ) Sámedikki bušeahtta 2004 Sámediggi ( 2004 ) Sámedikki bušeahtta 2005 Sámediggi ( 2005 ) Sámedikki bušeahtta 2006 Sámediggi ( 2006 ) Sámedikki bušeahtta 2007 Sámediggi ( 2007 ) Sámedikki 2008 bušeahttaevttohus Sámediggi ( 2003 ) Sámedikki jahkedieđáhus 2002 , Ášši 20/03/20 Sámediggi ( 2004 ) Sámedikki jahkedieđáhus 2003 Sámediggi ( 2005 ) Sámedikki jahkedieđáhus 2004 , Ášši R 021/05/021 Sámediggi ( 2006 ) Sámedikki jahkedieđáhus 2005 , Ášši 011/06/011 Sámediggi ( 2007 ) Sámedikki jahkedieđáhus 2006 , Ášši 05/07/05 Sámediggi ( 2007 ) Sámedikki rehketdoallu 2006 , Mielddus áššái 05/07/05 Sámedikki jahkedieđáhus 2006 Sámediggi ( 2007 ) Sámediggeráđi politihkalaš prográmma áigodahkii 2006-2009 , Ášši 10/07/10 Sámediggi ( 2002 ) Sámediggeplána 2002-2005 Sámediggi ( 2006 ) Sámedikki doarjjastivrra raporta 2001-2005 Sámediggi ( 2007 ) Sámedikki doarjjastivrra raporta 2006 , Ášši 20/07/20 Sámediggi ( 2007 ) Sámedikki eanadoallodieđáhus , Sak 38/07/38 Sámediggi ( 2004 ) Sámedikki dieđáhus mii guoská guolásteapmái nugo ealáhus ja kultuvra riddo-ja vuotnaguovlluin SSB ( 2006 ) Sámi statistihkka 2006 95 Sámediggi ( 2007 ) Sámedikki doarjjahálddašeami nuppástuhttin mii guoská doarjagiidda maid galgá ohcat , Ášši 43/07/43 Sámediggi(2001 ) Sámedikki bušeahtta 2002 Sámediggi ( 2002 ) Sámedikki bušeahtta 2003 Sámediggi ( 2003 ) Sámedikki bušeahtta 2004 Sámediggi ( 2004 ) Sámedikki bušeahtta 2005 Sámediggi ( 2005 ) Sámedikki bušeahtta 2006 Sámediggi ( 2006 ) Sámedikki bušeahtta 2007 Sámediggi ( 2007 ) Sámedikki 2008 bušeahttaevttohus Sámediggi ( 2003 ) Sámedikki jahkedieđáhus 2002 , Ášši 20/03/20 Sámediggi ( 2004 ) Sámedikki jahkedieđáhus 2003 Sámediggi ( 2005 ) Sámedikki jahkedieđáhus 2004 , Ášši R 021/05/021 Sámediggi ( 2006 ) Sámedikki jahkedieđáhus 2005 , Ášši 011/06/011 Sámediggi ( 2007 ) Sámedikki jahkedieđáhus 2006 , Ášši 05/07/05 Sámediggi ( 2007 ) Sámedikki rehketdoallu 2006 , Mielddus áššái 05/07/05 Sámedikki jahkedieđáhus 2006 Sámediggi ( 2007 ) Sámediggeráđi politihkalaš prográmma áigodahkii 2006-2009 , Ášši 10/07/10 Sámediggi ( 2002 ) Sámediggeplána 2002-2005 Sámediggi ( 2006 ) Sámedikki doarjjastivrra raporta 2001-2005 Sámediggi ( 2007 ) Sámedikki doarjjastivrra raporta 2006 , Ášši 20/07/20 Sámediggi ( 2007 ) Sámedikki eanadoallodieđáhus , Sak 38/07/38 Sámediggi ( 2004 ) Sámedikki dieđáhus mii guoská guolásteapmái nugo ealáhus ja kultuvra riddo-ja vuotnaguovlluin SSB ( 2006 ) Sámi statistihkka 2006 Sámi giellalávdegoddi ja Sámedikkiid giellaorgánat fertejit oažžut mihá eanet resurssaid buot sámegillii guoski bargguid ollašuhtimii . Dát guoská maiddái eamiálbmotdoaimmaid ruhtadeapmái . Šiehtadusas ovttasbarggu birra sámedikkiid gaskkas Sámi parlamentáralaš ráđi bokte , mii vuolláičállijuvvui cuoŋománu 25. b. 2002 , lea sámedikkiid ulbmil láhčit diliid nu ahte ovttasbargu ásahuvvo bistevaččat sámedikkiid gaskkas dakkár áššiin , mat gusket sámiide máŋgga stáhtas dahje sámiide oktan álbmogin ( 1. artihkal ) . Davviriikkat fertejit buorebut bargat ovttas fagalaččat ja ruđalaččat mii guoská eamiálbmot dutkamii ja sihkkarastit buori kvalitehta dutkamis . SPR deattuha oassálastit árjjalaččat riikkaidgaskasaš arenain eamiálbmogiidda guoski áššiin . Sámi parlamentáralaš ráđđi bargá dan ala ahte maiddái eamiálbmotparlameanttat ja eará álbmotválljen orgánat galget beassat oassálastit iešheanalit ON proseassain ja orgánain eamiálbmogiidda guoski áššiin . SPR lea árjjálaččat ožžodan eamiálbmotjulggaštusa dohkkehuvvot , dása guoská ožžodit davviriikkaid ráđđehusaid dohkkehit eamiálbmogiid iešmearridanvuoigatvuođa . Arktalaš ráđi formalalaš ásaheami oktavuođas 1996:s viiddiduvvui ovttasbargu guoskat ceavzilis ovdáneapmái . Bargu ceavzilis ovdánemiin guoská buot servodatsurggiide , maiddái sámi servodagas . Gažaldat guoská bargui sámi guolástusain , eanadoaluin , boazodoaluin ( ealáhusat ) , resursahálddašemiin ja kulturbargguin . Sámi giellamearrádusat §:in 1 ja 2 gusket buot sámegieljoavkkuide ja earenoamážit daid čálalaš hámiide . Čujuhit din reivii 17.1.2006 , mii guoská sámegiel gilinama Duorga čállinvuohkái ja nammahámi mearrideapmái . » Lága mearkkašumiin celko ahte dát lađas § 7:s ráddjejuvvo nu ahte guoská dušše sámi guovlluide , namalassii gielddaide mat gullet sámi giellalága hálddašanguvlui . Mánáidgárddiide olggobeale sámi guovlluid čujuhuvvo § 7 2. lađđasii mii guoská báikkálaš heiveheapmái , rámmaplána njuolggadusaide ja departementta jahkásaš johtočállosii Q-2 . Dát mielddisbuktá ahte Sámediggi áigu atnit rámmaplána definišuvnna vuođđun go mánáidgárddiide guoski áššit meannuduvvojit . Dát fálaldat guoská sulli 980 mánnái . Dát guoská erenoamážit riddoguovlluide , julevsámi ja oarjelsámi guovlluide . Dát guoská sihke girjjiide , CD . Sámediggi galgá maid leat oasálaš áššiide mat gusket dáru mánáidgárddiide mat addet fálaldaga sámi mánáide , degomat guovttegielalaš veahki addit dahje eatnigielaoahpahusa doaimmain . Sámediggi ovttasbargá Mánáid- ja bearašdepartementtain ja fylkkamánniámmáhiiguin das mii guoská politihkalaš mearrádusaid čuovvoleapmái . Ovttasbargu guoská erenoamážit sámi mánáidgárddiide guoski beliide . Ovttasbargu guoská erenoamážit sámi mánáidgárddiide guoski beliide . 5.1 IKT Sámedikki fierpmádatsiidduin galget čađat leat ođasmahtton dieđut mat gusket sámi mánáid ja bajásšaddaneavttuide , sámi mánáidgárddiid bargiide ja mánáidgárddiide gos leat sámi mánát , ja sámi mánáid váhnemiidda . Dan dieđáhusas berrejit doaibmabijut mat gusket sámi oahpaheaddjeohppui leat oassin . Mánáid- ja bearašdepartementa árvala rekrutterendieđáhusas ahte sáhttá árvvoštallot galgá go ovdaskuvlaoahpaheddjiid bálkálasáhus maiddái guoskat ovdaskuvlaoahpaheddjiide geain lea sámegiel gelbbolašvuohta ja barget mánáidgárddiin olggobealde doaibmabidjoguovllu . Sámi mánáidgárddit leat deaŧaleamos arenat searvvis , og dasa guoská sámegiela ja sámi kultuvrra bisuheapmi . Dát guoská erenoamážit riddoguovlluide ja julev- ja lullisámi guovlluide . Mánáidgárddit dárbbašit oahpponeavvuid mat gusket daidda iešguđetge fáttáide maiguin mánáidgárddit barget sámi jagiáiggekaleandara oktavuođas . Sámediggi bargá ovttas Máhttodepartemeanttain ja fylkkamánneámmáhiiguin das , mii guoská politihkalaš mearrádusaid čuovvoleapmái Sámedikkis ja Ráđđehusas . Jahkásaččat várrejuvvo ruhta mánáidgárdekonferánsii , man ulbmiljoavku lea bargit mánáidgárddiin gos leat sámi mánát ja earát geat iešguđetge dásis barget mánáidgárdeáššiiguin mat gusket sámi mánáide . Dát vuoigatvuohta ferte viiddiduvvot nu ahte guoská sámi mánáide beroškeahttá gos riikkas orrot . Sámedikkis lea lagas ovttasbargu Máhttodepartemeanttain ja eará áigeguovdilis guovddáš eiseválddiiguin áššiin , mat gusket sámi mánáide ja sámi mánáidgárddiide . Danne oaidná Sámediggi ahte lea ain stuora dárbu ahte bargit háhket gelbbolašvuođa iešguđetge osiin , mat gusket sámi kultuvrii , eallinvuohkái ja servodateallimii , máŋggakultuvrrat pedagogihkkii ja guovttegielat pedagogihkkii . Sámediggi dáhttu ahte mánáidgárddit galget váldit guottuid ovddideaddji barggu duođas , nugo dan mii guoská dásseárvobargui ja dievdoolbmuide mánáidgárddis , ja ahte čuovvola dán “ Buorre mánáidgárdi lea dásseárvosaš mánáidgárdi ” doaibmaplána ektui . Maŋŋemus jagi našuvnnalaš mánáidgárdesuorggi vuoruheapmi lea maiddái guoskan sámi mánáide . Ortnet guoská duojáriidda geain leat ovttaolbmofitnodagat ja geat leat duodjeregistaris . Ráđđehus ja Sámediggi leaba giđđat 2005 dohkkehan šiehtadallamiid áššiin mat gusket sámiide . ● Konsultašuvdnaprosedyrat gusket ráđđehussii , departemeanttaide , direktoráhtaide ja daid vuollásaš eará doaimmaide . Fásta politihkalaš jahkebeallečoahkkimiin váldet ovdan sámi servodagaid dili ja ovddidandárbbuid , áššiid , mat gusket vuođđoprinsihpaide ja proseassaid , mat leat jođus . ● Stáhta eiseválddit galget nu árrat go vejolaš dieđihit Sámediggái , go bohciidit áigeguovdilis áššit , mat soitet váikkuhit sápmelaččaide njuolga , ja guđe sámi beroštumiide ja dilálašvuođaide dat soitet guoskat . ● Go áššiid , maid ráđđehus meannuda , ovdanbuktet eará departemeanttaide , maidda ášši guoská , de galgá čielgasit boahtit ovdan man hárrái leat boahtán ovtta oaivilii Sámedikkiin , ja vejolaččat man hárrái eai leat boahtán ovtta oaivilii . #ILL Konsultašuvnnat eará sámi beroštumiiguin , maidda ášši guoská #ILL ● Áššiin , main stáhta áigu konsulteret sámi báikkálaš servodagaiguin ja/dahje/ja dihto sámi beroštumiiguin , maidda láhka dahje doaibma veadjá guoskat njuolga , stáhta galgá nu árrat go vejolaš almmuhit guđe beroštumiide // organisašuvnnaide stáhta oaivvilda ášši guoskat , ja ságastallat Sámedikkiin konsultašuvdnaproseassaid ovttastahttima hárrái . ● Áššiin , main stáhta áigu konsulteret sámi báikkálaš servodagaiguin ja/dahje/ja dihto sámi beroštumiiguin , maidda láhka dahje doaibma veadjá guoskat njuolga , stáhta galgá nu árrat go vejolaš almmuhit guđe beroštumiide // organisašuvnnaide stáhta oaivvilda ášši guoskat , ja ságastallat Sámedikkiin konsultašuvdnaproseassaid ovttastahttima hárrái . Dát guoská álggos Sámedikki kánturbáikái Olmmáivákkis . Sámedikki njuolggadusat mat gusket mehciid rievdaduvvon ávkkástallanvugiide Lága mielde sáhttá Sámediggi mearridit njuolggadusaid movt galgá árvvoštallat váikkuhusaid sámi beroštumiide mat gusket mehciid rievdaduvvon meahccegeavaheami várás . Sámi kulturmuitosuodjalusas lea sierra doarjjaortnet konkrehta doaibmabjuide dahje prošeavttaide mat gusket sámi kultur muito ¬suodjalussii . Oktavuohtavuogit eai guoskka dušše eana- ja resursastivrejupmái dahje man ollu daid sáhttá geavahit , muhto seamma ollu eará beliide eallimis , nugo fuolkevuhtii , gillii , báikenamaide , árbevirolaš máhtolašvuođa gaskkusteapmái ja guovlluide gullevašvuhtii . Mii vuordit dál ahte mii šaddat ovttaoaivilii Birasgáhttendepartemeanttain min evttohusa hárrái go guoská suodjalanplánabarggu njuolggadusaide sámi guovlluin . Juohke áidna gávppálaš áigumuš mii sáhttá ovddiduvvot suodjalanjuolggadusaid vuođul , guoská danne erenoamážit sidjiide geaidda vahágat sáhttet čuohcat . Norgga ráđđehus lea ovttasráđiid Sámedikkiin ja Sámiráđiin 1994 rájes bargan aktiivvalaččat ON olmmošvuoigatvuođa ráđi ( ovdal komišuvdna ) ektui go guoská ON eamiálbmot vuoigatvuođaid julggaštusárvalussii . Seamma guoská dát politihkalaš prosessii oažžut dohkkehuvvot sámit vuoigatvuođaid Norggas . Ráđi bargui gullet áššit mat gusket sámiide rastá riikarájiid . Dál sávvat ahte DON searvvat ja buvttát iežat oaiviliid ja gažaldagaid mat gusket sámi ealáhusaide . Go guoská minerálaresurssaide de lea Sámediggeráđđi ja Ráđđehus aitto šiehttan ráđđádallamiid ođđa minerallága birra . Maiddái dárbbašuvvojit ruđat sámiide guoski dutkamii ja Sámediggi háliida sierra sámi dutkanfoandda . Sámediggi bargá aktiivvalaččat guolástuspolitihkain ja lea maŋimuš jagis leamaš mielde konsultašuvnnain Guolástus- ja riddodepartemeanttain go guoská guolástushálddašeapmái . Keskitalo vuorde ahte váilevaš bohtosat heiveamis boazologu guohtumiidda Finnmárkkus , ja dát ođđa dutkan , mielddis ¬buktet ahte Ráđđehus 2007s ovddida dakkár boazodoallolága mii formálalaččat addá ealáhussii dohkálaš váikkuhanfámu boazodollui guoski áššiin . Dasa lassin sáhttá Sámediggi addit doarjaga prošeavttaide ja ovddidanbargui mat gusket ovttaskas mánáid giellaoahpahussii . Dát guoská erenoamážit dalle go lea dárbu bidjat virgái prošeaktabargi Sámediggái lea dehálaš oažžut dieđuid daid vásáhusaid ja hástalusaid birra mat gusket sámi meahccegeavaheapmái . Beroštumit mat gusket meahcásteapmái lea máŋga ; johtolat , viessohuksen , friijaáige- ja ealáhusbarttat , geaidnohuksen , bieggamillut ja čierastanrustegat , ruvkedoaimmat , guollejávrriid ja luomejekkiid buorideapmi , guohtumat , johtingeainnut , muorra- ja avdnasviežžan , mátkkoštanealáhus j.e. . Sámi parlamentáralaš ráđi bargui gullet áššit mat gusket sámiide rastá riikarájiid . Dan lassin leat mii liŋken máŋga eará resurssa , erenoamážit dakkár sámi resurssaid mat min mielas gusket servodatfálgalaš čiekŋudeapmái . - Dál lea áigi earuhit daid doaibmabijuid ja ortnegiid , mat galget guoskat guovddáš guovlluide ja riikka davviguovlluide . - Min evttohus mii guoská válgabiirriide ja mandáhttajuohkimii , lea oktasaš ja ollislaš evttohus . Sámi parlamentáralaš ráđi bargui gullet áššit mat gusket sámiide rastá riikarájiid . Sámi Giellalávdegoddi mii vuođđuduvvui 1971:is , galga gozihit ja ovddidit čálálaš ja njálmmálaš kulturrárbbi , doaibmat fága- ja áššedovdi orgánan , ja heivehit áššiid mat gusket sámi giela geavaheapmái . Min ovddabealde leat ollu hástalusat go guoská sámi oahpponeavvuid ovddideapmái , sámi ealáhusaid ja sámi girjjálašvuođa ovddideapmái , namuhan dihte oasi . Kártauskkádat lea dál viiddiduvvon guoskat olles Sámedikki doaibmaguvlui . Dát guoská maiddái Norgii riikkaidgaskasaš ovdagovvan eamiálbmot vuoigatvuohtabarggus ja muđui olmmošvuoigatvuođabarggus . Sámekonfereansa lei , dalle go mearrádus dahkkojuvvui , bajimuš sámi orgána áššiin mat gusket sámi álbmogii . Konvenšuvnnas ii leat makkárge mearrádus mii njuolga muddešii dán beali , muhto dokumeantta álggahusa viđát teakstaoasis lea lunddolaš eaktu mii guoská daid riikkaide mat leat dohkkehan konvenšuvnna . Ferte dadjat ahte maiddái ON siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid konvenšuvnna 27. artihkkala sátnehápmi guoská kulturbargui leavgga geavahettiin álbmoga identitehtasymbolan . Norgga levgii sihkkarastojuvvo dalle dat nu gohčoduvvon gudnisadji , ja dát guoská maiddái levgemii sámi guovlluin . Jos geavahuvvo norgalaš terminologiija , de sáhttá dadjat ahte gudnisadji viiddiduvvo guoskat guovtti levgii , norgga ja sámi levgii . Mearrádus guoská maiddái dasa go vállje geavahit Norgga leavgga oktanaga sámi leavggain , sámi leavgabeivviin ja eará sámi dilálašvuođain . Sámi statistihkka 2010 girjjis leat statistihkat mat gusket Norgga sámi servodatdilálašvuođaide . Lassin dasa leat maiddái muhtun sámi statistihkat mat gusket olles riikii . Sámi parlamentáralaš ráđi bargui gullet áššit mat gusket sámiide rastá riikarájiid . Liŋka čujuhuvvo almmuheapmái mii guoská skuvlajahkái 2007/2008./2007 Skuvlajagi 2007/2008/2007 rájes guoskagoahtá ođastus vuođđoskuvlla buot 10 ceahkkái , ja dasto joatkkaskuvllaid vuosttaš ja nuppi vuođđodássái , nu gohčoduvvon Jo1 ja Jo2 . Dát guoská buot ohppiide Norggas geat válljejit sámegiela vuosttaš- dahje nubbingiellan . Sámediggeráđđi lea juo álggahan konsultašuvnnaid go guoská buriid čovdosiid gávdnamii dáid mánáide . Erenoamážit leat mii oaidnán ahte min álbmot oahpu bokte lea háhkan máhtolašvuođa daid kultuvrraid ja normatiiva ja rievttálaš standárddaid birra mat gusket min eallinvuohkái ja kultuvrii . Lea deaŧalaš olbmuide addit dieđuid njuolgga Sámedikki doaimma birra , erenoamážit daid ortnegiid birra , mat gusket ealáhusaide , ohppui ja kultuvrii . Iešmearrideapmi guoská buot dasa maid birra mun lean hállan . Das lea okta dehálaš prinsihppa ahte sámit berrejit ja galget guldaluvvot ja beassat searvat mearrádusproseassaide áššiin mat gusket sidjiide njuolga . Sámiin álbmogin lea ON 1966 konvenšuvnna vuosttaš artihkkala mielde mii guoská iešmearridanvuoigatvuhtii riekti mearridit sin politihkalaš dili , ovdánahttit sin ekonomalaš , sosiála ja kultuvrralaš ovdáneami ja ráđđet sin iežaset luondduriggodagaid ja gávdnosiid , ja eai man ge dihte galgga vuoigatvuođat resurssaide mat leat dárbbašlaččat sin birgenláhkái váldot sis eret . daid doaibmabijuid birra mat gusket sámiide ja maidda sámit galget leat miehtan . Sámedikkit ávžžuhit stáhtaid ovttas sámedikkiiguin álggahit davviriikkalaš sámi soahpamuša doaibmabiju stáhtaid gaskasaš ovttasbargočovdosiin , mii guoská buot sámiide . Gáibádus ahte galgá leat unnimusat 40 proseantta ovddastus goappašiin sohkabeliin , guoská buohkaide geat bidjet listta sámediggeválgga várás , ovdalgo lista sáhttá dohkkehuvvot . - Mu mielas lea hui dehálaš galledit giellaguovddážiid vai beasan oažžut njuolga dieđuid makkár giellabarggut leat jođus ollu sámi báikegottiin , erenoamážit go guoská guovlluide olggobealde sámegiela hálddašanguovllu , dadjá várrepresideanta Marianne Balto . Sámediggi háliida čađahit čielga politihka go guoská stuorra várre- ja meahcceguovlluide beassamii ja daid geavaheapmái , ja dán suorggis mis lea , muhtun muddui , vejolašvuohta hábmet dán politihka . Luondduhálddašandirektoráhta sáddii mannanjagi gulaskuddamii ođđa njuolggadusevttohusa mii galgá guoskat mohtorjohtolahkii mehciin ja čázádagain . Dat guoská midjiide buohkaide . Válgalisttas galgá almmuhuvvot ahte dat guoská sámediggeválgii . Listaevttohusas galgá leat bajilčála mii almmuha dan bellodaga dahje dan joavkku , mii lea ovddidan evttohusa ja guđe válgabiirii dat guoská . almmuhit ahte dat guoská sámediggeválgii 2009 Sámediggeválgga oktavuođas guoská dát 47 suohkanii . Dásseárvu guoská buot servodatsurggiide ja galgá heivehuvvot Sámedikkis buot bargguide . ONa Álgoálbmogiid Bistevaš Forum lea ONa ráđđeaddi orgána dakkár áššiin mat gusket álgoálbmogiidda . digaštallat dakkár álgoálbmotáššiid Ráđđái gulli mandáhtas mat gusket ekonomalaš ja sosiála ovddideapmái , kultuvrii , birrasii , ohppui , dearvvašvuhtii ja olmmošvuoigatvuođaide . · Nannet dihtomielalašvuođa doaimmaid birra mat gusket álgoálbmogiidda ja ovddidit dáid doaimmaid ovttaiduhttima ja oktiiordnáma ; ONa vuogádaga siskkobealde ONa Álgoálbmotáššiid Bistevaš Forum lea ONa ráđđeaddi orgána dakkár áššiin mat gusket álgoálbmogiidda . nannet dihtomielalašvuođa doaimmaid birra mat gusket álgoálbmogiidda ja ovddidit dáid doaimmaid ovttaiduhttima ja oktiiordnáma ; ONa vuogádaga siskkobealde - Energiijasuorggis leat ollu konsešuvdnaáššit mat gusket sámi beroštusaide ja Sámediggi oaidná ge dárbun buori gulahallamii NČE:in , mii lea ovddasvástideaddji eiseváldi . Sápmelaččain eamiálbmogin lea vuoigatvuohta konsulterejuvvot dakkár áššiin , mat gusket sápmelaččaide njuolgga . NČE ráhkkanahttá ja meannuda buot konsešuvdnaáššiid mat gusket huksemiidda energiijalága vuođul . Dán ovddasvástádussuorggi geažil deaivvada danne Sámediggi dávjá NČE:ain huksen- ja areálaáššiin , ja stáhta eiseváldin guoská ge Sámedikki ja stáhta eiseválddiid gaskasaš bajimus konsultašuvdnašiehtadus maiddái NČE:ii . Dan sivas go leat ollu konsešuvdnaáššit energiijasuorggis mat gusket sámi beroštusaide , de oaidná Sámediggi man dehálaš dat lea doalahit buori gulahallama NČE:in ovddasteaddji eiseváldin . Norga lea dohkkehan maiddái ILO-konvenšuvnna nr. 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid hárrái iešmearrideaddji riikkain mas konkretiserejuvvo lagabuidda stáhta konsulteren ­geatnegasvuohta dain álgoálbmogiiguin maidda doaibmabijut mat plánejuvvojit sáhttet guoskat , ja sihkkarastit dan ahte álgoálbmogat sáhttet searvat luondduresurssaid almmolaš rievttálaš hálddašeapmái . Nappo ii leat eahpádus das ahte mis álgoálbmogin galgá leat váikkuhanfápmu daid mearrádusaide mat gusket midjiide , ja dát guoská dieđusge maid boazodollui . Nappo ii leat eahpádus das ahte mis álgoálbmogin galgá leat váikkuhanfápmu daid mearrádusaide mat gusket midjiide , ja dát guoská dieđusge maid boazodollui . - Norgga boazosámiid riikkasearvi ii leat ožžon resurssaid nu ahte ollásit sáhtášii searvat seamma dásis go eará bealit buot mearrádusdásiin , áššiid oktavuođas mat gusket boazodollui . Eanet ja eanet áššiin konsulterejuvvo Sámediggi dakkár bođudoaibmabijuid birra mat gusket boazodollui , leš dal energiijahuksemiid vai luonddugáhttema oktavuođas . Sámedikkis galgá ja ferte leat váikkuhanvejolašvuohta dain rámmaeavttuin mat čatnasit lágaide , láhkaásahusaide ja ekonomiijii mat gusket boazodollui , jus galggaš leat jierpmálaš sirdit boazodoalloválddi Sámediggái . Doarjagiid juohkimis leat deattuhuvvon prošeavttat mat gusket automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon sámi kulturmuittuid ja kulturbirrasa registeremii , ja prošeavttaide mat gusket áitojuvvon sámi kulturmuittuid sihkkarastimii ja ođasteapmái . Doarjagiid juohkimis leat deattuhuvvon prošeavttat mat gusket automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon sámi kulturmuittuid ja kulturbirrasa registeremii , ja prošeavttaide mat gusket áitojuvvon sámi kulturmuittuid sihkkarastimii ja ođasteapmái . Guoská ea.ea. gáldemii mas odne vetrinæra ferte leat mielde . Dát guoská surggiide gos Sámedikkis leat duohta stivrenvejolašvuođat , ja surggiide mas Sámediggi ovttasbarggus earáiguin hábme biraspolitihka . 16 oahpaheaddji leat čađahan áššái guoski viidásetoahpu universitehta dásis , ja ovdal go skuvlajahki lea nohkan leat sullii 80 fágaoahpheaddji čađahan fágagullevaš maŋŋeloahpu suorggis . Sámediggi lea ovdal dieđihan Bissovaš forumii ahte mii dien oktavuođas leat earret eará dahkan konsulta ­šuvdnaprosedyra šiehtadusa ráđđehusain doaibmabijuid dahje láhkaaddima birra mat gusket sámi beroštusaide . Dát lea eaktun min iešmearridanriektái áššiin mat gusket midjiide , earret eará luondduresurssaid geavaheami oktavuođas min guovlluin . Vaikko mii maŋimuš jagiin leat ge čađahan ja loahpahan konsultašuvnnaid máŋgga stuorra áššis dohkálaš bohtosiiguin , de ferten liikká váidalit go mii dattege eat leat ožžon duohta konsultašuvdna vejolašvuohta buot áššiin mat gusket luondduresurssaid geavaheapmái min guovlluin . Sámediggi oaivvilda ahte láhkaevttohusa gulaskuddan- ja deattuhanmearrádus berre guoskat buot árbevirolaš sámi guovlluide ja addit Sámediggái vejolašvuođa árvvoštallat konsultašuvdnadárbbu konsultašuvdnašiehtadusa vuođul go ohcamat árvvoštallojuvvojit . Dát vai čielgá gii dat galgá hálddašit álgoálbmot ­buhtadusa ja mo dát galgá dahkkojuvvot nu ahte dat boahtá buorrin daidda sápmelaččaide ja báikegottiide geaidda dat guoská . Ráđđehus lea hilgon dáid gáibádusaid ja čujuhan Sámi vuoigatvuođalávdegotti čielggadeami boahttevaš meannudeapmái mii guoská sámi vuoigatvuođaide árbevirolaš sámi guovlluin Finnmárkku máttabealde . Sámediggi geahččala miehtat Ráđđehusa dárbui ráhkadit ollislaš čovdosiid , maiddái áššiin mat gusket sámi beroštusaide . KS lea ovttamielas minguin áššis mii guoská buoret ruhtadandárbui sámi oahpahusas skuvllain . Dát guoská 47 gildii jagi 2009 sámediggeválgga oktavuođas . Dát guoská erenoamážit sidjiide geat dihtet ahte sis ii leat vejolašvuohta jienastit dábálaš ovdagihtii jienastanáigodagas . Dain gielddain gos lea mearriduvvon guovtti beaivásaš válgadiggi , lea lassin sotnabeaivi 13.09.2009 , ja dat guoská maiddái Sámediggeválgii . Jagi 2009 Sámediggeválggas guoská dát 47 gildii Norggas : Sámediggi lea rievdanproseassas mii guoská guovttegielalašvuođadoarjagiid eavttuide mat galget leat gárvásat ovdal 2010 . Šiehtadus guoská oktiibuot 307 tihttela ja sihkarastá ahte skuvllat ja mánáidgárddit ožžot nuvttá oahpponeavvuid ja čáppagirjjálašvuođa . Šiehtadus guoská maid Máhttoloktemii Šiehtadus guoská 307 tihttela ja sullii 100 000 girjji : Šiehtadus guoská maid Máhttoloktemii Šiehtadus guoská 307 tihttela ja sullii 100 000 girjji : Láhka guoská ođasmuvvi energiijaresurssaiguin ávkkástallamii vuođđolinjá olggobealde . Maŋŋil guhkes rahčamiid sihke konsultašuvnnaid bokte ođđa luonddusuodjalanlága oktavuođas ja konsultašuvnnaid bokte mii guoská suodjalanguovlluid hálddašanortnegii , de lea olahuvvon ovttamielalašvuohta gaskkal Sámedikki ja Birasgáhttendepartemeantta . Ráđđehus ja Sámediggi leat soahpan mo ráđđádallamat stáhta eiseválddiid ja Sámedikki gaskkas galget čađahuvvot sámiide guoski áššiin . - Emiálbmogin Norggas lea sámiin dat vuoigatvuohta ahte eiseválddit galget ráđđádallat singuin dakkár áššiin , mat gusket njuolgga sidjiide . - Vai áššit mat gusket njuolgga sámiide , meannuduvvojit dohkálaččat , de lea d eaŧalaš ásahit dakkár bargovuogiid , maid sihke stáhta eiseválddit ja Sámediggi atnet dohkálažžan , dadjá gieldaministtar . Ráđđehus ja Sámediggi leat soahpan mo ráđđádallamat stáhta eiseválddiid ja Sámedikki gaskkas galget čađahuvvot sámiide guoski áššiin . Sámegiella girkus Sámediggi dulko girkolága mielde ahte Girku ferte leat stáhtalaš orgána ja dieinna lágiin gusket sámegiela giellanjuolggadusat maiddái dasa . Dát guoská 1893 olbmuide , dahje sullii 14 % válljejeddjiin . - Mii guoská giellaguovddážiidda , de leat dát oassin lihkostuvvamis dáin suohkaniin , lohká Olli . Ráđđái gullá ge bargat dakkár áššiiguin , mat gusket sápmelaččaide beroškeahttá stáhtarájiin , nannet rájáhis sámi ovttasbarggu , oktiiordnet sámi jiena riikkaidgaskasaččat , ja erenoamážit máilmmi eará álgoálbmogiid ektui . Dát guoská buot heahtediehtotelefovnnaide ( 110 , 112 , 113 ) . Mainna lágiin guoská ON mánáidkonvenšuvdna sámi mánáide ja nuoraide ? Sii nammadedje dán bargojoavkku almmá dieđiheamis Sámediggái , dušše dát juo čájeha departemeantta váilevaš doahttaleami sámi álbmoga miel- váikkuhanfápmui áššiide mat gusket sápmelaččaide , loahpaha Larsen . Mainna lágiin guoská ON mánáidkonvenšuvdna sámi mánáide ja nuoraide ? Dollojuvvo iešguđet lágan sáhkavuorut mat guske oahpahussii ja gelbbolašvuođa dárbbuide Sámis , ja maid ON mánáidkonvenšuvnna birra . Sámediggi ii leat duhtavaš evttohusain mii guoská ođđa minerálalága láhkaásahusaide . Láhkaásahusevttohus ii ollašuhte álbmotrievttálaš gáibádusaid go guoská árvoháhkamii sámi báikegottiin . Sámediggeráđis lea dat áddejupmi ahte artihkal 15 ii guoskka dušše stáhta geatnegasvuhtii dohkkehit bajiduvvon eanaeaiggátdivada Finnmárkkus . Artihkal 15 guoská maiddái gáibádussii stáhta eiseválddiide ahte sihkkarastit dan ahte minerálalága bokte dohkkehuvvo stuorát oassi dan árvoháhkamis mii sáhttá boahtit minerálaroggamis , ja dat galgá boahtit buorrin sámi guovlluide guhkes áiggi bargosajiid dáfus ja infrastruktuvrra nannema ja servodathuksema bokte . Sámediggeráđđi fuomášuhttá ahte láhkaásahusa mearrideapmi minerálalága § 58 mielde mii guoská bajiduvvon eanaeaiggátdivadii ii galgga dahkkojuvvot dan dihte vai minerálalága sáhttá bidjat fápmui . Dat guoská vuosttaš vuorus hálddašan- ja juogadanáššiid oktavuođas . Sámi parlamentáralaš ráđi bargui gullet áššit mat gusket sámiide rastá riikarájiid . - Mii leat bivdán fylkkadikki maŋidit dán ášši Romssa skuvlastruktuvrra birra boahtteáiggis , gitta Sámediggi ja buot beroštumit geaidda ášši guoská , leat buktán cealkámuša , ja gitta Sámediggi lea beassan váldit oktavuođa Ráđđehusain ja ságastallan vejolaš čovdosiid , lohká Sámedikki várrepresideanta Laila Susanne Vars . Dát guoská buot eará rikkis riikkaide earret USA:i mii ii leat mielde Kyotos . Sámi museasearvái ii guoskka eaktu lahttologu ektui . Dát guoská maiddái geahččalanroggamii ja sullasaš registrerenvugiide . Dás sáhttá spiehkastit go guoská doaibmavisttiid investeremiidda ovttasbargodoaibmabijuid // oktasašdoaimma oktavuođas Jos ovttaskas ohccit ohcet , de galgá sis leat čálalaš šiehtadus ásahusain dahje organisašuvnnain fágalaš veahki hárrái , go guoská prošeavtta čađaheapmái Dát ii guoskka daid oahpponeavvuide mat leat olámuttus dušše interneahtas Dát ii guoskka daid oahpponeavvuide mat leat olámuttus dušše interneahtas . Dát guoská sihke prentejuvvon ja digitála oahpponeavvuide . Girječálliid ja jorgaleddjiid friijaoastin gitta jagi rádjai , šiehtadusa mielde guoskevaš bargoaddiin , dahje girječállibálkkáš mánusa oastima oktavuođas 2 500 ru siiddu nammii ođđa teavsttas , bálkkáš gustovaš oahpponeavvuid jorgaleamis , heiveheamis , ođasmahttimis ja áigeguovdilastimis lea 1 500 ru siiddu nammii mas leat 2000 guoskkahaga . Korrektuvrra lohkama ovddas 100 ru siidui mas leat 2000 guoskkahaga Guoská prentejuvvon oahpponeavvuide : Guoská digitála oahpponeavvuide : Dát guoská omd. stuorra bálkkážiidda illustrerejeaddjiide , govvideddjiide ja vuoigatvuođaoamasteddjiide . Dát guoská sihke prentejuvvon ja digitála oahpponeavvuide Seamma guoská maid šiehtadussii eará vehkiiguin Korrektuvrra lohkama ovddas 100 ru siidui mas leat 2000 guoskkahaga Dát guoská sihke prentejuvvon ja digitála oahpponeavvuide Seamma guoská maid šiehtadussii eará vehkiiguin Korrektuvrra lohkama ovddas 100 ru siidui mas leat 2000 guoskkahaga Joatkkaoahppu psykososiála váttuid eastadeami ja áhpásmahttima siskkobealde go guoská sámi mánáide ja nuoraide Dát guoská earret eará Filippiinnaide , Norgii , Bangladeshii , Guatemalai ja Boliviai . Lávdegoddi lea viidát ovttamielalaš das ahte lea dárbu sihkkarastit eanet ceavzilis bivddu , ja ahte soahpamuš mii lea Norgga ja Suoma gaskka galgá jođáneamos lági mielde ođasmahttojuvvot ovdagihtii várrugas-lagadeami ektui go guoská luossabivdui . Sámediggeráđđi doarju vuođđoárvvuid mat leat vuođđun oskkolaš ja politihkalaš biktasiid ja symbolaid reguleremii duopmostuoluin , muhto oaivvilda ahte njuolggadusat eai galgga guoskat sámegávtti geavaheapmái . Árbevirolaš ávkkástallamis ii leat dattetge seamma mearkkašupmi mii das lei ovtta dahje guovtti sohkabuolvva ovdal min , erenoamážit guoská dát sidjiide geat leat válljen fárret eret gilážiin ja guovlluin , ja nie sis ii šat leat beaivválaš luonddudállodoallu . Bievlavuodjin guoská máŋggalágan áššečuolmmaide ja sierra lágan beroštusaide . Sii geaidda njuolggadusat gusket fertejit leat ovttaoaivilis das ! Go meahci geavaheapmi lea nu deaŧalaš olbmuide min guovllus , de lea deaŧalaš diehtit , iige dušše buktit navdámušaid geavaheami birra go mii galgat reguleret guovllu mii guoská nu ollu olbmuide go dás lea sáhka ! Vuosttaš čuoggát gusket ássamii ja eallineavttuide . Njealját čuokkis muittuha min ahte mii fertet reflekteret min iežamet geavahusa seamma vugiin go mii oaidnit kritihkalaččat eiseválddiid evttohusa mii guoská hálddašanvuogádahkii . Nubbi guoská boazodoalu bievlavuodjimii dálveorohagain . Dattetge lea dárbu giddet fuomášumi maiddái dán ealáhussii go guoská bievlavuodjimii geasseorohagain go bohccot han dalle leat rittuguovllus . Sámedikki doaibma guoská daid guovlluide riikkas gos sámit ásset . Eanadoallošiehtadallamiid oktavuođas maŋimuš jagiin leat vuhtii váldojuvvon soames árvalusa maid Sámediggi lea ovddidan , muhto dat leat ráddjejuvvon guoskat Finnmárkku fylkii . Ekonomalaš doaibmabijut mat álggahuvvojit sámi guovlluin galget guoskat stuorát guovlluide go dušše Finnmárkui . Sámediggái lea hui dehálaš ahte mii álgoálbmogat leat ovddastuvvon dárbbašlaš formálalaš posišuvnnain vai sáhttit sihkkarastit álgoálbmogiidda váikkuhanfámu daidda áššiide mat gusket sidjiide . ONa Váldočoahkkin dadjá maiddái ahte sii jáhkket ahte jus álgoálbmogat besset hálddašit daid dáhpáhusaid mat gusket sidjiide ja sin eatnamiidda ja resurssaide , de sii nagodit seailluhit ja nannet : Lea dehálaš sihkkarastit min oassálastima formálalaš posišuvnnaide vai mii leat mielde dain mearridanproseassain , mat gusket min eatnamiidda ja resurssaide . Dása lea mus ággan dat ahte mis lea riekti searvat , ja beassat leat mielde váikkuheamen mearrádus ­proseassain mat gusket midjiide go leat álgoálbmot . Dát čájeha ahte lea ávki bargat álgoálbmogiid váikkuhanfámu sihkkarastimiin surggiin mat gusket midjiide . - Mun lean ságastallan sihke ráđđehusain ja sámi ásahusaiguin evttohusa birra ja mun dovddan dan ahte lea stuorra áddejupmi das ahte Sámedikkis fertejit leat njuolggadusat jus mis galgá leat njuolgga oktavuohta minerálafitnodagaiguin go guoská doaibmavejolašvuođaide sámi guovlluin . Sámediggi háliida oahpásmuvvat muhtun hástalusaide mat sámi servodagas leat ovddabealde go guoská biraspolitihkkii , energiijahuksemiidda ja sámi beali goziheapmái . Go guoská Sámedikki váikkuhangaskaomiide , de áiggun mun deattuhit ahte Sámediggi ii sirre olbmuid etnalašvuođa vuođul geat sáhttet oažžut doarjaga eanadoalu ulbmiliidda . Mis lea eanadieđalaš doaibmaguovlu min váikkuhangaskaomiid várás ja dakko gusket politihkalaš vuoruheamit dássálaga buohkaide . Dát guoská boazodollui alccesis , muhto maiddái guovddáš eiseválddiide . Go guoská dásseárvui , de jáhkán mun ahte lea áigi vajálduhttit dásseárvodoahpaga veaháš , ja baicce fokuseret ovttaárvosašvuođadoahpaga . Dát guoská dieđusge goappašiid sohkabeliide , muhto dálá geavada geažil dát čuohcá mealgat eanet nissonolbmuide go almmáiolbmuide . Evttohuvvon hálddašanmálle guoská loahppa-opmodahkii , mas lea sáhka stáhta opmodaga osiid birra mat eai guoskka priváhta individuála dahje oktasaš eaiggátriektái kárten- ja dohkkehanproseassas . Evttohuvvon hálddašanmálle guoská loahppa-opmodahkii , mas lea sáhka stáhta opmodaga osiid birra mat eai guoskka priváhta individuála dahje oktasaš eaiggátriektái kárten- ja dohkkehanproseassas . Nannejuvvo prinsihppan ahte álbmogis geat ásset vuotnagáttiin ja miehtá rittu Finnmárkkus lea guolástan ­vuoigatvuohta mearas olggobealde Finnmárkku historjjálaš geavaheami ja álbmotrievttálaš njuolggadusaid vuođul mat gusket álgoálbmogiidda ja veahádatálbmogiidda . Dát guolástanvuoigatvuohta guoská buot álbmotjoavkkuide . Unnimus bivdoearri ii guoskka dušše fatnasiidda mat leat vuollel logi mehtera , muhto guoská buot guolásteddjiide geat ásset Finnmárkkus . Unnimus bivdoearri ii guoskka dušše fatnasiidda mat leat vuollel logi mehtera , muhto guoská buot guolásteddjiide geat ásset Finnmárkkus . Báikenammaláhka guoská buot sámi guovlluide Norggas . Šielbmá das mii galgá čielggaduvvot , ferte maiddái leat vuollegaš , ja seamma guoská vejolašvuođaide fas váldit ovdan riektefámolaš áššiid duopmostuolu meannudeapmái . Sámediggi bargá buotlágan áššiiguin iešguđet servodatsurggiin , mat gusket erenoamážit sámiide , dasa lassin ahte dat buktá cealkámušaid ja lea almmolaš eiseválddiid gulaskuddaninstánsa . Stuorámus oassi Sámedikki bušeahtas manná doaibmabijuide mat gusket gillii , kultuvrii , oahpahussii , ealáhusaide , birasgáhttemii , kultursuod ­jaleapmái , dearvvašvuođa- ja sosiáladoaimmaide , dásseárvo ­bargui , girjerájuide , guovlulaš ovdáneapmái ja riikkaidgaskasaš bargui . Stuorámus oassi Sámedikki bušeahtas manná doaibmabijuide mat gusket gillii , kultuvrii , oahpahussii , ealáhusaide , birasgáhttemii , kultursuod ­jaleapmái , dearvvašvuođa- ja sosiáladoaimmaide , dásseárvo ­bargui , girjerájuide , guovlulaš ovdáneapmái ja riikkaidgaskasaš bargui . Ráđi bargui gullet áššit mat gusket sámiide riikarájiid rastá . Áššit mat gusket sámi gillii , oahpahussii , dutkamii ja ealáhusovddideapmái leat deaŧalaččat Sámi parlamentáralaš ráđđái . Mii oaivvildit maiddái ahte dát doaibmabidju galgá guoskat maiddái Romssa , Nordlándda ja Davvi-Trøndelága fylkkasuohkaniidda . Sámediggeráđđi lea duhtavaš Ráđđehusa bargguin go guoská vealahansuodjaleami nannemii Norgga láhkaaddimis . 1.2 Plánaveahkis mearriduvvojit Sámedikki vuordámušat servviide ja makkár ovttasbargovugiid Sámediggi háliida soahpat servviiguin go guoská duohta iskkademiide , iskosiid váldimii ja áigumušaide dalle go áigot ohcat doaibmakonsešuvnna minerálaresurssaide . 3 Dieđut ja árvvoštallamat sámi beroštusain 3.1 Dat geasa lea addojuvvon iskkadanvuoigatvuohta minerálalága § 13 mielde , galgá ráhkadit raportta mas leat dieđut ja árvvoštallamat sámi beroštusain maidda duohta iskkadanbargu , vejolaš iskosiid váldin ja roggan ja doaibma minerálalága paragráfaid 19 ja 20 mielde njuolga sáhttá guoskat . 3.3 Go Stáhtavuovddit árvvoštallá dahkat soahpamuša iskkademiin mat gusket industriijametállaide , huksenávdnasiidda ja luonddugeđggiide , de berre dat fuolahit ahte ráhkaduvvo raporta mas leat dieđut ja árvvoštallamat sámi beroštusain maidda iskkadeamit , vejolaš iskosiid váldin ja doaibma sáhttet guoskat . 3.3 Go Stáhtavuovddit árvvoštallá dahkat soahpamuša iskkademiin mat gusket industriijametállaide , huksenávdnasiidda ja luonddugeđggiide , de berre dat fuolahit ahte ráhkaduvvo raporta mas leat dieđut ja árvvoštallamat sámi beroštusain maidda iskkadeamit , vejolaš iskosiid váldin ja doaibma sáhttet guoskat . 4.3 Stáhtavuvddiin čađahuvvojit sierra konsultašuvnnat jos árvvoštallojuvvo dahkat šiehtadusaid servviin go guoská iskkademiide , iskosiid váldimii dahje doibmii industriijaminerálaid , huksenávdnasiid ja luonddugeđggiid oktavuođas . Prošeaktajođiheaddjis lea oktiiordnen- ja raporterenovddasvástádus prošeavttas , dasa lassin ferte rehkenastit searvat gieddebargui ja dasa guoski áššemeannudeapmái . Sámediggi oaidná ahte kapihtal 5 finnmárkkulágas mii guoská vuoigatvuođaid kártemii Finnmárkkus , lea erenoamáš deaŧalaš oassi lágas . Web-redaktevra galgá maiddái leat guovddážis go guoská bálvalusa sisdoalu ja konseapta ovddideapmái , man oktavuođas lea erenoamáš deaŧalaš fuolahit ahte bálvalusas lea geavaheddjiide ávki ja dat duhtada sin dárbbuid . - Boraspirepolitihkka guoská earenoamážit guohtunealáhusaide ja danne lea lunddolaš ahte Jåmas ja Baltos lea lagas gulahallan dán suorggis , deattuha Olli . Mii leat guorahallan guovddáš áššečuolmmaid mat gusket FeFo strategalaš plánii boahttevaš áigodaga várás , ja molssaeavttuid movt geavahit badjelbáhcaga . Sámediggi lea mielde bidjamin eavttuid ja láidestusaid buot surggiin mat gusket sámi álbmogii ja servodahkii . Go guoská njiŋŋelas reappáide de dávista dat Sámedikki evttohussii , muhto varris reabbábivdu lea unniduvvon 24 % Sámedikki evttohusa ektui . Go guoská Sámedikki sávaldahkii bidjat stuorát ráŋggáštusa bivdorihkkosiidda , de lea dat viehka guhkás ollašuhttojuvvon go juo dán jagi reguleremiid bokte evttohuvvojit dakkár njuolggadusat maid lea álkit bearráigeahččat go ovdal . - Mun lean čuvvon mielde movt dán áššiin manná earret eará gulahallama bokte boazoeaiggádiiguin geaidda dát ášši guoská , ja dasto gulahallama bokte Johtalusministariin dadjá ráđđelahttu Ellinor Marit Jåma . - Gelbbolašvuođahuksejeaddji doaibmabijut maid bokte rekrutteret girječálliid ja ovddideddjiid , erenoamážit go guoská julev- ja máttasámegielaide . Giellabálkkašupmi sáhttá addojuvvot ovdamearkka dihte čálalaš , njálmmálaš dehe eará bargguin mat gusket hui viidát sierra servodatsurggiide . Áššedovdijoavkkus leat vihtta miellahtu ja dat galgá rávvet Olmmošvuoigatvuođaráđi áššiin mat gusket álgoálbmogiidda . EMRIP lea ovdalaš sin 3. sešuvnna ovdanbuktán evttohusa iežaset gaskaboddosaš raportii mii vuolggaha ovtta dain digaštallanvuođuin mii guoská fáddái álgoálbmogiid vuoigatvuođat searvat mearridanproseassaide . Seammá guoská maiddái guolleresurssaide , dadjá Sámediggeráđi lahttu , Svein Peter Pedersen . Guovddášfáttát leat nannet sámi giella- ja kulturgelbbolašvuođa , rekruteren , sámiide guoski fáttát girkolaš oahpus , girkolaš vuođđoávdnasat sámegillii , áimmahuššat sámi giela , kultuvrra ja árbevieru ipmilbálvalusas , oskooahpus , diakoniijas ja girkomusihkas , sámi girkoeallima dohkálaš organiseren , dárbu čielggadit sámiide guoski áššiid stáhta-girku ođastusas ja kirkolaš álgoálbmotbarggus . Guovddášfáttát leat nannet sámi giella- ja kulturgelbbolašvuođa , rekruteren , sámiide guoski fáttát girkolaš oahpus , girkolaš vuođđoávdnasat sámegillii , áimmahuššat sámi giela , kultuvrra ja árbevieru ipmilbálvalusas , oskooahpus , diakoniijas ja girkomusihkas , sámi girkoeallima dohkálaš organiseren , dárbu čielggadit sámiide guoski áššiid stáhta-girku ođastusas ja kirkolaš álgoálbmotbarggus . Nubbi lea politihkalaš bargu daid guovddáš eiseválddiid oassálastiid ektui , maidda sámi guovlluid servodatovddideapmi guoská . Dalle dagaiga Sámediggi ja Ráđđehus konsultašuvdnašiehtadusa daidda surggiide mat gusket sámi dilálašvuođaide . Joatkkaoahppu psykososiála váttuid eastadeami ja áhpásmahttima siskkobealde go guoská sámi mánáide ja nuoraide Juohke gihppagis leat maid ássái guoski sátnelisttat ja bargobihtát . Áigumuššiehtadus ii guoskka boahttevaš šiehtadallanbohtosiidda mat galget čađahuvvot . Čoahkkimis háliidat gullat makkár veahkkeortnegat leat suohkaniin go guoská lohkan- ja čállinveahkkái vuorrasiidda geat eai hálddaš nu bures dárogiela ja mo sáhtášii Sámediggi veahkkin oažžut johtui doaimmaid mat buoridit dili . Mo buoredit dili Čoahkkimis vuordit gullat makkár veahkkeortnegat leat suohkaniin go guoská lohkan- ja čállinveahkkái vuorrasiidda geat eai hálddaš nu bures dárogiela ja mo sáhtášii Sámediggi veahkkin oažžut johtui doaimmaid mat buoridit dili . Áššedovdijoavkkus leat vihtta lahtu ja dat buktá Olmmošvuoigatvuođaráđđái áššiid mat gusket álgoálbmogiidda . Sámediggi háliidii gullat makkár veahkkeortnegat leat suohkaniin go guoská lohkan- ja čállinveahkkái boarrásiidda geat eai hálddaš nu bures dárogiela . Dát geatnegasvuohta gullá buot stáhta eiseválddiide ja sáhttá guoskat iešguđetlágan áššiide , nu go lágaide , láhkaásahusaide ja eaŋkilmearrádusaide . Dálkkádathástalusat Dálkkádathástalusat gusket midjiide buohkaide . Dán dálkkádatdoaibmabiju váikkuhusat leat dalle ahte huksejuvvojit fápmolinját mat gusket 40 orohahkii Romssas ja Finnmárkkus . Erenoamážit dát guoská boazodollui . · Paradoksa lea dat go álgoálbmotguovlluide davvin vuosttažettiin čuhcet dálkkádatrievdamiid váikkuhusat ja jáhkkimis gártet maiddái guoddit stuorámus nođiid go guoská váidudeaddji doaibmabijuide . · Go guoská bieggafápmui , de leat álgán boasttu geažis riikkas . Lávdegotti mandáhta lea viiddis ja politihkalaččat hui deaŧalaš Sámediggeráđđái ja evttohusat maid lávdegoddi buktá gusket hui ollu maiddái sámi mánáide . - Roger Skarvik lea bargan árjjalaččat lagasbirrasisttis áššiiguin mat gusket sámi mánáide ja nuoraide , ja danne lea son hui deaŧalaš resursa lávdegoddái . Dasa lassin evttoha sámediggeráđđi ahte organisašuvdnadoarjja viiddiduvvo guoskat maiddái riikaviidosaš sámi nuoraidorganisašuvnnaide . Mii illudit maiddái genaresursakapihttala implementeremii ja čađaheapmái luondduvalljodatlágas go guoská ođđa riikkaidgaskasaš ovdáneapmái . Buohkanassii leat 19 álbmotmeahci nannán-Norgga 33 álbmotmeahcis ásahuvvon sámi guovlluide , ja ahte leat čađahuvvomin ollu suodjalanproseassat mat gusket sámi beroštusaide . Ruoŧa sámedikki ráđđehusa ságadoalli Ingrid Inga dadjá , ahte lea hui illudahtti ahte golbma Sámedikki oassálastet dásseárvosaš oassebeallin ráđđádallamiidda , mii guoská davviriikkalaš sámekonvenšuvdnii . Sámediggi , Ođasmahttin- , hálddahus- ja girkodepartemeanta ja Justiisadepartemeanta álggahit ođđajagimánus 2011 konsultašuvnnaid láhkaevttohusa birra mii guoská sámi eana- ja resursa ­vuoigatvuođaid dohkkeheapmái sámi guovlluin olggobealde Finnmárkku . Maŋŋá go rámmašiehtadus Sámedikki ja Birasgáhttendepartemeantta gaskka vuolláičállojuvvui , mii guoská konsultašuvnnaid čađaheapmái luossabivdoreguleremiid oktavuođas , leat boahtán gažaldagat dan birra ahte maid dát rievtti mielde mearkkaša . Dát lea dál sihkkarastojuvvon rámmašiehtadusa bokte mii guoská konsultašuvnnaid čađaheapmái luossabivdoreguleremiin . Guolásteddjiin alddiineaset lea vuoigatvuohta konsulteret dain reguleremiin mat gusket sin kultur- ja ealáhusbargui . Sámedikkis leat seamma beroštusat go norgga ráđđehusas dasa mii guoská mo ja manne álgoálbmotvuoigatvuođat ja álgoálbmotberoštusat galget leat mielde riikkaidgaskasaš dálkkádatbarggus . Vuolábealde gávnnat mátkerehketskovi , ja daid njuolggadusaid mat gusket áirasiid mátkkiide . Dakkár láhttenvuohki ii čuovo ILO-konvenšuvnna nr. 169 ge go guoská stáhta geatnegasvuhtii ráđđádallat eamiálbmogiiguin dakkár áššiin , mat erenoamážit gusket sidjiide , dadjá Sámedikki presideanta ja Sámi Parlamentáralaš ráđi Norgga beale Sámedikki sáttagotti jođiheaddji , Sven-Roald Nystø . Dakkár láhttenvuohki ii čuovo ILO-konvenšuvnna nr. 169 ge go guoská stáhta geatnegasvuhtii ráđđádallat eamiálbmogiiguin dakkár áššiin , mat erenoamážit gusket sidjiide , dadjá Sámedikki presideanta ja Sámi Parlamentáralaš ráđi Norgga beale Sámedikki sáttagotti jođiheaddji , Sven-Roald Nystø . - Guovddáš eiseválddit fertejit ráđđádallat sámidikkiiguin ja ealáhusain go guoská ođđa boazoguohtunkonvenšuvnna šiehtadallamiidda . - Dat go mii dál oažžut sadjái oktiiortnejeaddji orgána , lea deaŧalaš lávki rivttes guvlui go guoská dássásaš dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaide , dadjá Sámedikki várrepresideanta Ragnhild Nystad . Dát njuolggadusat lea mearriduvvon Sámedikkis 1. b. geassemánu 2005 , ja gusket Sámedikki politihkalaš dássái ja reviderejuvvojit jus lea dárbu maŋŋá juohke bušeahttameannudeami Sámedikkis . Mearradusat gusket : Guoská dasa jus leat vásihan ahte eat doallan maid leat lohpidan dán celkámušas ja jus dus leat evttohusat movt ovdánahttit iežamet bálvalusaid . Sámedikkis lea šiehtadus VIA – travel Alta:in go guoská seminárii dieđiheapmái , ja bileahtaid // hoteallalanjaid diŋgomii . Mii guoská dáid doahpagiid geavaheapmái , de bidjá Sámediggi Sámi konfereanssa mearrádusa vuođđun , ja rávve ahte geavahuvvojit doahpagat ” samenes nasjonaldag ” , ” samenes nasjonalsymboler ” ja ” samenes nasjonalsang ” . Ráđđelahtu guovttos Jarle Jonassen ja Terje Tretnes oaivvildeaba ahte boahttejagi bušeahtta váikkuha bures ollašuhttit dan ulbmila ahte enedit kulturbuvttadeami sámi servodagas ja ovvildeaba ahte juolludusat gusket eatnašiidda dakko bokte ahte sámi kulturfálaldat šaddá stuoribun , govddibun ja eanet oainnusin . Plána- ja finánsalávdegoddi gieđahallá bušeahttaáššiid , jahkedieđáhusaid , doarjjaortnetnjuolggadusaid , sámediggeplána ja eará plánaid , dásseárvoáššiid , áššiid mat gusket sámi vuoigatvuođaide ja eamiálbmotvuoigatvuođaide , ja áššiid riikkaidgaskasaš oktavuođain . Bajásšaddan- ja oahppolávdegoddi gieđahallá áššiid mat gusket mánáidgárddiide , skuvlla astoáigeortnegiidda , vuođđo- ja joatkkaoahpahussii , ja alit ohppui ja dutkamii . Dasto lávdegoddi gieđahallá áššiid mat gusket mánáid ja nuoraid bajásšaddandillái oppalaččat , bearašpolitihkkii , sosiálalaš gažaldagaid ja dearvvasvuođadoaimmahaga . Ealáhus- ja kulturlávdegoddi gieđahallá ea.ea. áššiid mat gusket ealáhusaide nugo mátkeealáhus , boazodoallu , eanadoallu , guolásteapmi , meahcásteapmi , lotnolasealáhusat , mearradoallu ja luossabivdu . Dasto gieđahallá lávdegoddi áššiid mat gusket oljo- ja energiijaskáhppumii , johtalussii ja infrastruktuvrii , kultuvrii , kirkui , kulturmuitui ja birasgáhttemii , guovlluid huksemii , regiovnnalaš plánemii , ja ovttasbargošiehtadusaide fylkkagielddaiguin . Čoahkkinjođihangotti bargun lea earret eará mearridit permišuvdnaohcamiid , ovddidit árvalusaid dievasčoahkkimii áššiin mat gusket Sámedikki bargoortnegii ja dahkat dárbbašlaš mearrádusaid ášševálbmemiid ektui dievasčoahkkimiidda . Pl ána - ja fin ánsalávdegotti váldobargu lea meannudit earret eará bušeahttaáššiid , jahkedieđáhusaid , sámediggeplána ja eará plánaid , doarjjaortnegiid njuolggadusaind dásseárvoáššiid ja áššiid mat gusket sámiid vuoigatvuođaide ja álgoálbmotvuoigatvuođaide , ja maid riikkaidgaskasaš áššiid . Bajásšaddan - fuolahus - ja oahppolávdegotti váldobargu lea meannudit áššiid mat gusket mánáidgárddiide , skuvlaastoáigeortnegiidda , vuođđo- ja joatkkaoahpahussii , ja alit ohppui ja dutkamii . Dasa lassin meannuda lávdegoddi áššiid mat gusket mánáid- ja nuoraid bajásšaddaneavttuide oppalaččat , bearašpolitihkkii ja sosiála- ja dearvvašvuođa suorgái . Ealáhus - ja g kultur lávdegotti váldobargu lea meannudit áššiid mat gusket earret eará ealáhusdoaimmaide nugo mátkeealahusat , boazodoallu , eanadoallu , guolástus , bivdu , lotnolasealáhusat , mearrageavahus ja luossabivdu . Dasa lassin meannuda lávdegoddi áššiid mat gusket oljo- ja energiijadoaimmaide , johtalussii ja infrastruktuvrii , kultuvrii , girkui , kulturmuittuide ja birasgáhttemii , distriktahuksemiidda ja regionála plánemii ja ovttasbargošiehtadusaide fylk kagielddaiguin . Sámediggeráđđi ovddida árvalusaid dievasčoahkkimii áššiin mat gusket Sámedikki bušeahta juogadeapmái , evttoha doaibmabijuid čuovvovaš jagi stáhtabušehttii , Sámedikki jahkedieđáhusa , Sámedikki doarjjaortnegiid váldonjuolggadusaid ja eará áššiid maid Sámediggeráđi iešheanalis árvvoštallama mielde berrešii ovddidit . Dárkkista Sámedikki ja dan vuollásaš orgánaid jahkerehketdoalu ja revisora buktán vejolaš mearkkašumiid mat gusket daidda . Áššit mat gusket Sámedikki organiseremii . Sámi parlamentáralaš ráđi bargun lea bargat áššiiguin mat gusket sámiide riikkarájáid rastá . Go guoská sámegiela oahpahusvuoigatvuhtii , ja vuoigatvuhtii skuvlii mii goziha sámi mánáid identitehta ja sámi servodaga gelbbolašvuođadárbbu , de eat leat vel ollen duođi dobbelii . Dát dilli lea dohkketmeahttun ja lea áibbas surgat sidjiide geaidda dat guoská , ja mii gáibidit ahte Norgga eiseválddit bidjet eanet návccaid dáid ohcamiid meannudeapmái . Seamma guoská daid áššebáhpiriidda main lea dakkár sisdoallu maid almmolašvuođalága spiehkastatmearrádusat muddejit . • Sámiide guoski statistihkka Norggas - Ášši 010/06/010 Sámiide guoski statistihkka Norggas - ášši 010/06/010 Sámiide guoski statistihkka Norggas Sámi parlamentáralaš ráđi bargui gullet áššit mat gusket sámiide rastá riikarájiid . Našovnnalaš oskkuoahpahusplána , Ipmil addá – Mii juogadit , guoská buot gásttašuvvon mánáide ja nuoraide Norgga girkus , maiddái sámi . Našovnnalaš oskkuoahpahusplána , Ipmil addá – Mii juogadit , guoská buot gásttašuvvon mánáide ja nuoraide Norgga girkus , maiddái sámi . Dat guoská buohkaide geat leat gásttašuvvon ja leat gaskal – 18 jagi , beroškeahttá doaibmannávccain . Dat guoská buot girkolaš dásiide , sihke báikkálaš- , guovllu- ja riikkadásis . Ja dillihan ii leat dát , muhto eananvuoigatvuohtagažaldat guoská nd. stáhta eatnamiid , ii priváhtavuoigatvuođaid suorggi áššiid . Nubbi guovddáš gáibádus guoská kulturbirrasa seailuma ruhtadeami . Sámedikki kulturiešstivren guoská sihke ávnnaslaš ja vuoiŋŋalaš árbbi , ja sámedikki mávssolaš bargun lea seailluhit sámi ruovttuguovllu ávnnaslaš ja vuoiŋŋalaš árbbi buoremus vejolaš vugiin boahtte buolvvaide . AVP:s gieđahallojuvvojit áššit , mat gusket vuovdedoalu ja dan geasuhusa ulbmildiliidisguin . Stivra deaivá vuoigatvuohtaministeriija , ja deaivvadeami fáddán leat áigeguovdilis fidnut , mat gusket sápmelaččaid . Sápmelaččaid vuoigatvuođat eai leat mange joavkkus eret , ja sámedikki gáibádusat eai guoskka priváhtaopmodaga ja ovttaskas olbmuid eananoamastusa . Dát guoská buot eanangeavaheami , sihke priváhta olbmuid , stáhta ja suohkaniid eaiggáduššan eatnamiid . ILO 169-soahpamuš guoská ovttačilggolaččat dušše álgoálbmogiid vuoigatvuođaid , ii eará joavkkuid . Sámediggi ii sáhte iige hálit seahkánit priváhta vuoigatvuođaid suorggi oamastusáššiide , muhto sámedikki gáibádusat gusket dušše stáhta eatnamiid . Dollen dilálašvuođas oanehis sága , mas bukten ovdan Bállása gárganeami lassin maiddái eará áigeguovdilis áššiid , mat gusket sápmelaččaid . Aiddo dál áigeguovdilis fidnu , mii guoská sápmelaččaid , lea Duottar-Sámi eanangoddelávva . Bukten sáhkavuorustan ovdan sámi giellaláhkačielggadeami bohtosiid , mat guske Eanodaga suohkana . Presideantaforuma ságastalai eanas áššiin , mat guske riikiimuotkuma ja ođđasuopmelaččaid . Dát guoská sihke Ovttastuvvan našuvnnaid ja Eurohpa uniovnna barggu . Livččii maid dehálaš lasihit ovttasbarggu sierra álgoálbmotorganisašuvnnaid gaskkas , daningo álgoálbmogiin leat olu oktasaš áššiin , mat gusket gillii , kultuvrii , iešmearrideapmái ja dálkkádatnuppástussii . Stivra buvttii ovdan oainnuidis birashálddahusa suorggi áššiin , ságastalaimet áigeguovdilis luodda- ja lávvafidnuin , mat gusket sápmelaččaid ja sávaimet , ahte sáhtáleimmet lasihit ovttasbarggu birasguovddážiin ja ahte dat duvddálii sámi kulturiešstivrema gárganeami . Vuođđoláhkaváljogoddi lea cealkán , ahte sámedikki ovddastus galgá dorvvastuvvot álggu rájes láhkaásahanfidnuin , mat gusket sápmelaččaid . Odne deaivvadan Helssegis vuoigatvuohtaministeriija sierraveahki ja vuoigatvuohtaministeriija virgeolbmuid , geaiguin ságastalan áigeguovdilis áššiin , mat gusket sápmelaččaid . Duorastaga oassálasttán sámedikki , nuortalašráđi , Meahcceráđđehusa ja Njellima bálgesa badjeolbmuid oktasaščoakkámii , mas gieđahallat áigeguovdilis áššiid , mat gusket nuortalaččaid kultuvrra . Ášši guoskkai Lappi ja Oulu universiteahta sámi kultuvrra oahpahusa ordnema . Mu kritihkka guoskkai dušše dan , ahte universiteahtat leaba mannan meaddel sámediggelága ráđđádallangeatnegasvuođa plánastiskka . Ráđđádallangeatnegasvuohta guoská ovttačilggolaččat maid universiteahtaid autonomiija áššiid aivve dego maid eará iešráđđenorgánaid , dego omd. suohkaniid iešráđđenáššiid . Mávssolaččamus evttohusat , mat gusket sápmelaččaid , leat : Paragráfa lea hui mearkkašahtti , daningo dat laktá álgoálbmogiid birasgáhttema oassin ja iežas oasis viiddida birassuodjaleami ja biodiversiteahta suodjaleami guoskat maid luonddu kultuvrralaš oli . Dakkár ođastusat ja ortnegat , mat buktet oapmedoalu bearráigeahččomálle boazodollui , eai heive boazosápmelaččaid ealloboazodoallomállii , mas bohccot guođohuvvojit measta miehtá jagi ja danin oapmedoalu bearráigeahččovuogádagat eai galgga olahuvvot guoskat boazodoalu . Iežan ulbmilin loahpparaportas lea viiddidit sámi kultuvrra ja ealáhusaid osiid ja buktit sámedikki oainnu fidnuide , mat gusket sámiide . Manaimet deaivvadeamis čađa sámi giellaláhkačielggadeami bohtosiid dan olis mii guoskkai bargofápmodoaimmahagaid ja ozaimet vugiid buoridit sámegielalaš áššehasbálvalusa bargofápmodoaimmahagain . Sápmelaččain álgoálbmogin lea vuođđolágas dáhkiduvvon kulturiešstivren áššiin , mat gusket sámiid ruovttuguovllu sámegiela ja sámi kultuvrra áššiid . Guovddáševttohus guoská dan , ahte guovlluhálddašanođastusas sámediggái galgá addit guovlluhálddašeami eiseváldibargguid sámiid ruovttuguovllus . Eananvuoigatvuohtabargojoavkku bargun lea leamaš ráhkadit earenoamážit čilhegusaid , mat gusket eanan- ja čáhcevuoigatvuođaid . Kommenteren dán blogistan áššiid , mat gusket lagamusat sámi kultuvrra ja ealáhusaid . Sámediggi lea addán 26.5.08 cealkámuša vuovdesertifiserenkritera nummáris 27 , mii guoská sámiid ruovttuguovllu . Livččii suohtas , ahte dis gávdnolii seammalágán áŋggaštus ná stuora beroštumiin maid dehálaš áššiide , mat gusket sámiid árgabeaivvi ja vuoigatvuođaid ja mat leat otná beaivvi áššelisttus . Iigo sátnejođiheaddji mielas universitehtaid dahkan bargu ovddit ja guoskat sápmelaččaid árgabeaivvi ja sin vuoigatvuođaid ? Čoakkámis gieđahalaimet ee. sámi giellaovttasbarggu , sámi nuoraid oassálastima gárgeheami sihke Norgga , Suoma ja Ruoŧa mánáidáittardeddjiid raportta , mii guoskkai sámi mánáid ja nuoraid dili . Ášši guoská hui čielgasit sápmelaččaid ja sápmelaččaid vuoigatvuođa sámegielalaš ja sámi kultuvrra miel ` dearvvašvuohtabálvalusaide ja dán dihte dieđusge cealkit áššis . Dat gieđahalai vuovdesertifiserenkritera , mii guoská sápmelaččaid . Evttohus guoská stáhta eatnamiid , ii priváhta eatnamiid ja guovlluid . Davviriikkalaš sámisoahpamuš gávdno davvisámegillii čujuhusas : Davviriikkalaš sámi soahpamuša ulbmilin lea ovddidit stáhtaid ovttasbarggu áššiin , mat gusket sápmelaččaid , gárgehit ja dorvvastit sámi kultuvrra seailuma ja dahkat vejolažžan rájiid rasttildeaddji ovttasbarggu áššiin , mat gusket sámegiela , sámi kultuvrra ja ealáhusaid . Davviriikkalaš sámisoahpamuš gávdno davvisámegillii čujuhusas : Davviriikkalaš sámi soahpamuša ulbmilin lea ovddidit stáhtaid ovttasbarggu áššiin , mat gusket sápmelaččaid , gárgehit ja dorvvastit sámi kultuvrra seailuma ja dahkat vejolažžan rájiid rasttildeaddji ovttasbarggu áššiin , mat gusket sámegiela , sámi kultuvrra ja ealáhusaid . Sámediggi maid fuomášahttii cealkámušastis das , ahte universiteahtaid iešstivrejumi lasiheapmi ii oaččo heajudit sámedikki iešstivrejumi , muhto mearkkašahtti servodatlaš skuvlenprográmmain , mat gusket sámegiela ja sámi kultuvrra , galget olláhuhttojuvvot sámediggelága 9 § miel ráđđádallamat . Ovttaáigásaččat Halke gieđahalai čoakkámiinnis 18.11. ja 3.12. vuollebargojoavkkuid raporttaid ja dagai čadni mearrádusaid , mat guske guovlohálddašaneiseválddiid bargguid , guovlojuogu , doaibmabáikkiid ja meroštalai daid bargguid . Sámiguovllu bargofápmohálddahusa doaibmaorgánain galget leat sámi ealáhusaiguin bargit ja sámegielalaš lahtut , vai doaibmaorgánain lea dárbahassii ipmárdus , máhttu ja diehtu gieđahaladettiin áššiid , mat gusket sápmelaččaid . Boahtte vahku disdaga lea sámedikki , meahcceráđđehusa ja nuortalašráđi oktasaščoakkán vuovdesertifiserenkritearas , mii guoská sámi kultuvrra ja ealáhusaid . Veahádatáššiid ráđđádallangoddi sáhttá addit cealkámušaid ja evttohusaid , mat gusket vealakeahtesvuođa ja gárgehit sierra eiseválddiid ja organisašuvnnaid ovttasbarggu vealakeahtesvuođa eastadeapmin . Dasa lassin evttoheimmet , ahte oahpahusministeriija álggaha sámedikkiin ráđđádallamiid , mat gusket sámi oahpahusa dili , gárgeheami ja resurssaid sihke sámedikki sajádaga kulturiešstivrema skuvlenpolitihka suorggis oallášuhtti orgánan . Sámediggi válddii cealkámušastis beali dasa mot sámegiel sosiála- ja deavvašvuohtabálvalusat ja sámi oahpahus doaibmá , go ILO 169-soahpamuš ii leat ratifisejuvvon dego maid sámedikki iešmearridanvuoigatvuođa váiluma áššiin , mat gusket sápmelaččaid . Eanodaga suohkan , man dulvvit eai guoskka mainnage lágiin , lea evttohan dulvesuodjaleapmái golmma buođđoáldá huksema Ovnnesjohkii , mat sáhttet maid adnojuvvot energiijabuvttadeapmái . Mannan mánnodaga sámedikki ealáhus- ja vuoigatvuohtalávdegoddi attii cealkámuša vuovdesertifiserenkritearas nr 27 , mii guoská sámi kultuvrra ja ealáhusaid . Gustojeaddji vuovdesertifiserenkriteara lea boahtán vuoibmái jagi 2003 ja sámi kultuvrra ja ealáhusaid kriteara , mii guoská sámi ruovttuguovllu , lea ráđđádallan dalá sámedikki ságadoalli akto . Ságastalaimet ministtar Braxiin maid eará áigeguovdilis áššiin , mat gusket sápmelaččaide ja maiddái sámi ealáhusaid ovddideamis . Sámi kultuiešstivren ii háliduvvo gárgehuvvot ollislaččat stáhtahálddahusas , vaikko ráđđehusprográmma geatnegasvuohta sámi kulturiešstivrema gárgeheamis guoská buot ministeriijaid . Lea maid imaš , ahte ruhtaministeriija ii mange muttos konsulteren sámedikki ruhtadeami dárbbus , vaikko dat lea buoremus ministeriijaidnai dovddastan áššedovdi áššiin , mat gusket sápmelaččaid ja sámediggi diehtá gielddaid ruhtadandárbbu sámegiel bálvalusaid buvttadeamis . Birasministeriija suorggis lea dáhpáhuvvan mearkkašahtti ovdáneapmi áššiin , mat gusket biodiversiteahta ja álgoálbmogiid dieđuid . Bargojoavkku bargun lea suokkardit biodiversiteahttasoahpamuša 8 ( j ) artihkkala , mii guoská álgoálbmoga árbedieđu heiveheami Suomas ja ovddidit biodiversiteahttasoahpamuša olláhuhttima . Cealkámušas vuojuimet váljagotti doaibmasuorgái dehege áššiide , mat gusket boazodoalu ja guolástusa . Alku-fidnus čohkkejuvvojit barggut , mat gusket boazodoalu ja guolástusa , BE-guovddážiin , guolledoallo- ja eanandoallobiirriin ealáhus- , johtalus- ja birasguovddážiidda . Nubbi cealkámuš guoskkai bargojoavkku evttohusaid , mat gieđahallet Yleisradio almmolaš bálvalusaid ja ruhtadeami . Hálddahusráđis galggalii leat sámedikki ovddastus mearridettiin áššiin , mat gusket sámegiel prográmmabuvttadusa ja Yle Sámi radio doaimmaid . Sámediggi mearkkaša , ahte sámiid ruovttuguovllus vuovdedikšumis ja – geavaheamis galget váldojuvvot vuhtii sámediggelága ja vuođđolága mearrádusat , mat gusket sápmelaččaid . Bukten sávaldahkan maid dan , ahte ášši gieđahallojuvvolii Gilbbesjávrre gárgeheami stivrenjoavkkus , daningo ášši guoská oba Gilbbesjávrre gárganeapmái . Sosiála- ja dearvvašvuohta-balvalusaid olis ii sáhte hupmat máŋggavuđot vealaheamis , muhto jearaldat leat struktuvrralaš vealaheamis , mii guoská buot sápmelaččaid . Stivra gáibida buhtadusdási govttolažžan vuolideami , sámediggelága 9 §:a ráđđádallamiid ja go ášši guoská vuođđorivttiid de buhtadusdásis galgá mearriduvvot riikkabeivviin . Mearkkašin maid , ahte Eurohpa komišuvdna lea addán dieđáhusa Árktalaš politihkas ja komišuvdna lea ráhkadan loahppaárvalusa , mii guoská álgoálbmogiid doarjuma . Čoakkáma guovddášgažaldagat gusket dan , mot álgoálbmogiid oassálastima sáhttá doarjut 8 ( j ) olláhuhttimis ja oppalaččat mot diehtojuohkima artihkal 8 ( j):s sáhttá lasihit . Stuora gažaldahkan lea čoakkámis maid soahpamuša artihkal 15 , mii guoská genariggodagaid oažžuma ja ávkin atnima . Ja vel gáibideimmet , ahte meahcceráđđehusa hálddašanmálle ođasteamis sámediggi galgá beassat leat eakti vuogi mielde válmmaštallame ášši mii guoská sámiid ruovttuguovllu oasi . Evttohus ii guoskka ávdin- ja várrehusstobuid , muhto láigostobuid , mat sámiid ruovttuguovllu stáhta mehciin lea 11 ja váile 60 oba sámiid ruovttuguovllus . Afrihká ja Lulli-Amerihká riikkat ožžo goit čađa iežaset oainnu , ahte čuovvovaš čoakkámis gieđahallojuvvole ee. áššit , mat gusket genariggodagaid oažžuma ja ávkki , go fas dálkkádatrievdama gažaldagat eai boađále áššelistui . Nunavut vuođđuduvvui máilmmi viidáseamos ja gokčevaččamus eananriektesoahpamuša vuođul ja dat guoská kulturárbbi go sosiála- ja dearvvašvuohtabálvalusaidnai . Soahpamuš guoská earret eananrivttiid ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid , muhto dat dáhkida maid guovlluguovdasaš iešstivrema . Sámi árbevirolaš dieđu gusket raportta golbma ulbmila ( 89-92 ) , mat galggale olláhuhttojuvvot jagi 2010 loahpa rádjái . Ulbmilat gusket ” hálddahusmálle , mii váldá vuhtii sámiid vuoigatvuođaid , vuođđudeapmi sámiid ruovlluguvlui ” ( ii leat olláhuvvan ) , ” sámiid árbevirolaš dieđu suodjaleapmi ” ( olláhuhttin álgán artihkkala 8 ( j ) - bargojoavkku vuođđudeami mielde ) ja ” sámiid ruovttuguovllu luondduriggodagaid gáhtten ja geavahus sihke lágaid oktiiguoskadeapmi nu ahte sámiid vuoigatvuođat sáhttet dorvvastuvvot ” ( ii leat olláhuvvan ) . Bálkágáibádusa spiehkastusnjuolggadus guoská maiddái luopmoruđa gáibádussii , jus bargi almmá ákkahis áji lea geahččalan bearrat gáibádusa , dahje konkursalága § 63 mielde lea geahččalan oažžut bargoaddi rahpat konkurssa . Goappaš váhnemiin lea vejolaš válljet ja válljen guoská olles áigodahkii . Goappaš váhnemiin lea vejolaš válljet ja válljen guoská olles áigodahkii . Dát guoská ovttasássiide geainna penšunista ovdal lea leamašan náitalan dahje geainna penšunisttas leat dahje leat leamašan oktasaš mánát . Seamma guoská bargoáigodagaide Norggas daid jagiid go deavddát 67 , 68 ja 69 jagi . Dát guoská ee. buot davviriikkaide ja EEO-guovllu siskkobealde riikkaide . Dát guoská penšuvdnameroštallama earenoamáš ovdamuniide dáidda : báhtareaddjit persovnnat geat leat ožžon dáhkiduvvon nuorra lámisolbmuid lassipenšuvnna Jus don leat orron dahje bargan olgoriikkas , de NAV Penšuvdna ovttas olgoriikkalaš oadjoeiseválddiiguin gieđahallá dan oasi penšuvdnaáššis mii guoská dasa go leat leamašan olgoriikkas , sihkkarastin dihte ahte don maiddái oaččut penšuvnna eará riikkain masa leat gártadan rievtti . #ILL Ortnegat gusket almmolaš bargiide ja bargiide doaimmain mat leat ráhkadan AFP tariffašiehtadusa . Dát guoská maiddái jus oahppu álggahuvvui ovdal go šaddet ollásii dahje belohahkii bargguheapmin . Dalle gusket maiddái earenoamáš njuolggadusat mat gullet geahpiduvvon oahppoprogrešuvnna gáibádussii . Seamma guoská áigodagaide go bargomárkandoaibmabijuin oažžu beaiveruđaid . Seamma guoská jus goarttas dieđihat ahte don it šat hálit leat bargoohccin . Dát guoská maiddái jus vuolggát eará báikái ohcat barggu . Dát guoská maiddái jus mátkkoštit vuolggát ohcat barggu . Dát guoská maiddái jus don it čađat daid doaibmabijuid maid leat šiehttan NAV:in beassan dihte bargui . Dát guoská jus ieš leat heaitán dahje cealkán eret barggu nu ahte ii leat vuoigadis sivva dasa , dahje leat eret biddjojuvvon dahje lihccojuvvon dilálašvuođaid geažil maidda don leat sivalaš . Dát guoská beroškeahttá mii gaskkalduvvamii lei sivvan . Váldonjuolggadus guoská maiddái gaskkalduvvamiidda badjel 52 vahku bargomárkandoaimmaid , čađahuvvon geatnegahtton soahtebálvalusa dahje áhpehisvuođa buozanvuođa geažil . Dát ii guoskka dušše permitterejuvvon olbmuide guollegálvoráhkadanindustriijas , mas bargoáigi permitterejuvvon bargoaddi luhtte ferte bistán eanet go 26 vahku ovdal go gáibiduvvo ahte fertet ovddidit ođđa gáibádusa . Dát guoská leaččat dal ollásii dahje belohahkii barggu haga . mánát geat leat biebmoruovttuin dahje institušuvnnain , mat gusket mánáidsuodjalusbálvalusa lága vuolde , seammás go ožžot olles adopšuvdnaruđaid . Seammá áigegáržžidus guoská maiddái jos adopšuvdnaruđaid sadjái leat ožžon ovttahávedoarjaga adopšuvnna oktavuođas . Dát guoská sihke ovttaskas ohppiide , luohkáide ja skuvllaide . Jus juolgenohta guoská olles cealkagii , de bidjat dan čuoggá , rihku jd. maŋábeallái.8 Jus juolgenohtamearka guoská dušše sátnái dahje dajaldahkii , de bidjat dan njuolga sáni // dajaldaga maŋábeallái ( gaskka haga ) . Jus juolgenohta guoská olles cealkagii , de bidjat dan čuoggá , rihku jd. maŋábeallái.8 Jus juolgenohtamearka guoská dušše sátnái dahje dajaldahkii , de bidjat dan njuolga sáni // dajaldaga maŋábeallái ( gaskka haga ) . Fuomáš : Eat ane guoros gaskka go + ja - gusket dihto lohkui ( positiiva dahje negatiiva lohkui ) : 3 - 4 = -1 4a - ( -1b + 2a ) +25° C 1.14.8 Initiálaoanádusat Initiálaoanádusain eat maid ane guoros gaskka : NRK . Sámi oahpahusráđđi bidjá listtu oahppogirjenormálan go guoská partihkkaliid goallosteapmái . Vearbbat mat gáibidit illatiiva : Vearbbat : áibbašit , borastuvvat , čalmmástuvvat , geahččat , gullat , guoskat , heivet , illudit , irggástallat , jáhkkit , liikot , luohttit , oahpahit , searvat , suhttat . 2.8.2 Sámegiella ja kultuvrra guoski gielddain 35 Dat guoská erenoamážit davvisámi guovlluide . Dat guoská erenoamážit davvisámi guovlluide . Sámegielagat ja eará gielagat leat eambbo ovttamielalaččat iežaset gielddaid bargui mii guoská sámegiela ja kultuvrra ovddideapmái . Go dan muttos olu go 5751 olbmo leat jearahallon vuosttaš gažaldaga bokte , de sáhttit goittoge juogalágan deaivilvuođain juoidá dadjat guoski gielddaid sámegielagiid osiid birra iskkadeamis . Dát guoská ovdamearkka dihtii Ráuroviikii , gos navdit ahte leat uhcit sámegielagat , ja Loabágii , gos navdit ahte lea eambbo sámegielagat go dat mii lea boahtán ovdan telefonjearahallamis . čuovvovaš tabeallas leat danne sierra kolonnat gallása leat jearahallan guoski gielddain , ja guhtemuš meaddinloguid mielde proseantaoasit galget dulkojuvvot . Dás vuolábealde oaidnit osiid man olu áddejit iešguđet gielaid guoski giellaguovlluin . Govus čájeha ahte lea hui čavddis giellaguovlluid siste mii guoská guhtemuš gielaid áddejit . Dat guoská juohke dásiide . Baicca dat guoská lohkan- ja čállinmáhttui . Mii guoská sámegiela geavaheapmái váhnemiid // fulkkiid ja ruovttu oktavuođas , de ii ovddas dat nu olu olbmuid , ja nu lea ge stuorát vejolašvuohta ahte olmmoš hállá dahje ii hála . Dat guoská vuosttažettiin máttasámi guovlluide . Muhto dattege dáin ahkásaččain lea ohcaleapmi seamma olu ja veháš eambboge mii guoská dearvvasvuođa ja almmolaš ásahusaide . Gažaldaga divuimet buohkaide sihke boarrásiidda ja nuoraide , nu ahte mánát dán oktavuođas gusket sihke smávva ja rávvásat nuoraide . Vástádusat ledje measta seammá go sii geain leat mánát , sihke mii guoskkai sámegielagiidda ja daidda geat eai máhte sámegiela . Dat guoská sihke sámegielagiidda ja daidda geat eai máhte sámegiela . Sámegiella ja kultuvrra guoski gielddain Sierra oassi guoská ásahusaide , main lea erenoamáš ovddasvástádus Sámelága giellanjuolggadusaid ektui . Guorahallamis leat leamaš mielde guovllulaš ja báikkálaš ásahusat , maidda Sámelága giellanjuolggadusat gusket . Dát guoská erenoamážit ásahusaide , mat geográfalaččat leat Romssa fylkkas , hálddašanguovllu olggobealde . Erohus hálddašanguovllu ja eará guovlluid gaskka ii leat liikká nu imaš , danin go dát njuolggadus guoská dušše báikkálaš orgánaide , ja min iskkadeamis eanáš báikkálaš orgánat leat hálddašanguovllu siskkobealde . Njuolggadusat gusket dušše giddagasaide Romssas ja Finnmárkkus . Iskkadeami váldoáššit , mat gusket sámi organisašuvnnaide ja fitnodagaide , leat čuovvovaččat : Eambbo doaimmat , mat gusket ovttaskas olbmuide , leat dárkkilit čilgejuvvon Tove Skutnabb-Kangasa čállosis . Evttohit danin muhtun doaimmaid , mat gusket ásahusaid siskkildas organiseremii . Dát guoská earenoamážit ásahusaide , main ii leat sámegiela gelbbolašvuohta oppanassiige . Leat ollu dieđut , erenoamážit dieđut mat gusket ovttaskas olbmuid sámegiela geavaheapmái . Sámi giella , kultuvra ja eallinvuohki lea máŋggalágan ja girjái Norgga sámiin lea iešguđetlágan duogáš dasa mii guoská geográfalaš ja ealáhuslaš gullevašvuhtii , ássanbáikái , kulturduogážii , ja sámegiela máhttui ja gálggaide . Lávdegoddi cuige ahte oahppit ja váhnemat geain lea iešguđetlágan sámi duogáš , galget oažžut beroštumi seamma ollu Stáhta ja Sámedikki bealis , mii guoská duohtandahkat sámegiela oahpahusa oahpahuslága , láhkanjuolggadusaid ja oahppoplánaid vuođul , mat heivehuvvojit regiovnnalaš ja báikkálaš sámi dilálašvuođaide . Mii guoská kártenbargui sámi giela , kultuvrra ja servodatdiliid oahpahusa dáfus , mii oahpahuslágas gohčoduvvo sámi oahpahussan , válljii lávdegoddi bargovuogi Sámi oppalašvuođa ulbmil ii leat doarvái bures gokčan dárbbu Norgga sámiid iešguđetlágan duogáža dáfus , mii guoská eallineavttuide ja eallindiliide , sin Čielggadeamis leat čuovvovaš váldobarggut mandáhta vuođul : - árvvoštallat konkrehta váikkuhusaid vásedin dárbbuid vuođul mat sámiin olggobealde sámegiela hálddašanguovllu leat , dihto NAČ-čielggademiid ektui mat gusket Norgga sámiid oahpahussii ; áigeguovdilis Stuoradiggedieđáhusat ; Vuođđoskuvlla , joatkkaskuvlaoahpahusa ja rávisolbmuidoahpahusa oahppoplánat . Sámi distrikta - sámi distrikta : 1 ) sámi hálddašanguovlu sámelága 3-1 mielde , 2 ) eará gielddat dahje gielddaoasit láhkanjuolggadusaid mielde maid gonagas attii stáhtaráđis , maŋŋil go Sámediggi ja eará gielddat ja fylkkagielddat , maidda gažaldat guoská , leat beassán cealkit áššái . Sámediggi addá njuolggadusaid oahppoplánaid birra mat gusket oahpahussii sámegielas ja sámegillii vuođđoskuvllas ja joatkkaskuvlaoahpahusas , ja oahppoplánaid sierra sámi fágaide joatkkaskuvlaoahpahusas . Departemeanta mearrida njuolggadusaid eará vásedin oahppoplánaide mat gusket oahpahussii sámi distrivttain ja gusket ohppiide , geat ožžot sámi oahpahusa , olggobealde sámi distrivttaid . Departemeanta mearrida njuolggadusaid eará vásedin oahppoplánaide mat gusket oahpahussii sámi distrivttain ja gusket ohppiide , geat ožžot sámi oahpahusa , olggobealde sámi distrivttaid . Oahpahuslága kap. 6. sámi oahpahus ráddje maiddái sámi oahpahusa Norggas dan ektui mii guoská čuovvovažžii : Ovdáneapmi unnimus mearis maksimuma guvlui Lávdegoddi oaidná duohtavuohtan ahte oahpahus juogo davvisámegielas dahje julevsámegielas dahje lullisámegielas lea mearriduvvon unnimus mearrin , ja oahpahus sámegillii lea biddjon dego viidásitlávkin , ja lea rahppon vejolašvuohta viiddidit geográfalaš rájiid dasa mii guoská sámi oahpahussii vuođđoskuvllas , ja ahte dihto skuvllat , kurssat dahje luohkát sáhttet fállat oahpahusa sámegillii dahje vásedin sámi fágain joatkkaskuvlaoahpahusas . Lávdegoddi oaivvilda maiddái ahte Sámedikkis lea vejolaš váikkuhit rámmaid maid Stuoradiggi lea bidjan departemeanttaid háldui mearridit , das mii guoská sámi oahpahusa eavttuide juohke sajis Norggas , mii guoská duođalaš vuoigatvuođaide , sisdollui ja resurssaide . Lávdegoddi oaivvilda maiddái ahte Sámedikkis lea vejolaš váikkuhit rámmaid maid Stuoradiggi lea bidjan departemeanttaid háldui mearridit , das mii guoská sámi oahpahusa eavttuide juohke sajis Norggas , mii guoská duođalaš vuoigatvuođaide , sisdollui ja resurssaide . Oppalaš oasis guoská sámi kultuvrra birra čuvgehus buohkaide geat ožžot oahpahusa Norggas : Dát guoská sihke ohppiide geat máhttet guokte giela go álget skuvlii , ja ohppiide geat leat ovttagielagat go álget skuvlii . Dát guoská sámi hálddašanguovllus - eambbogolut sierra skuvllaide ( sámi luohkáide ásahuvvon oahpahuslága § 6-2 vuođul , dahje iešálgaga vuođul ) - eambbogolut ovttaskas ohppiid oahpahussii oahpahuslága § 6-2 vuođul - eambbogolut konverterendiimmuide go addo oahpahus sámegielas ja sámegillii Guoská gielddaide siskkobealde sámi hálddašanguovllu - gielda galgá ásahit sierra skuvllaid // luohkáid oahpahussii sámegielas ja sámegillii , ásahuvvon oahpahuslága § 6-2 vuođul , dahje iešálgaga vuođul - gielddas galget leat skuvllat main addet sámegiela nubbingiela oahpahusa L97 vuođul Skuvlaoamasteaddjit leat lávdegoddái ovdandivvon ahte dat mii guoská oahpaheaddjebálkái , de lea ortnet heivvolaččamus gildii dahje fylkkagildii jus buot oahppit geat ožžot skuvlaoamasteaddjis sámioahpahusa , ožžot dán oahpahusa seamma dásis ja čohkkejuvvo ovtta sadjái ja ovtta luohkkái . galgá maiddái guoskat oahpahussii sámi gielas , kultuvrras ja servodateallimis ja oahpahussii sámegillii sámi ohppiide , ja sámi giela , kultuvrra ja servodatealllima birra buohkaide earáide skuvllain ja rávisolbmuidoahpahusas . Dán oktavuođas gullá maiddái čuovvoleapmi , dasa mii guoská oastit ja organiseret rusttegiid ja prográmmagálvvuid , virgáibidjat vejolaš IKT-bagadalliid ja olbmuid geain lea systemaovddasvástádus , lasseoahppu , bagadeapmi , báikkálaš oahpponeavvobargu , báikkálaš ja regiovnnalaš ovttasbargu ja fierpmádatorganiseren jna. . Dát guoská rusttegiid geavaheapmái mat addet buoremus vejolaš jietna- ja govvalonohallama gaskal oahpaheaddji ja oahppi // ohppiid . Reealla našuvnnalaš IKT-nannen Lávdegotti prinsihpalaš oaivil lea ahte Stáhta berre addit reealla doarjaga - mii vástida duohta dillái , duohta goluid gokčat - olggobealde sámegiela hálddašanguovllu , áššiide mat gusket sámi sisdollui skuvllas sámi ohppiid várás , ja sámi fáttát ii-sámi ohppiide . Eaktun lea ahte skuvllat , maidda oahpaheapmi guoská , šihttet oktasaš áigodatplánaid , termiidnaplánaid ja skuvlaruvttuid . Go luohkás gávdno oahppi geas lea sámegiella , de berre sámi giella , kultuvra ja servodateallin guoskat ain eambbo luohkkájođiheaddjái ja luohkkáoahpaheddjiide , oahpahuslága ulbmiliid mielde , dan ektui ahte gaskkustit sámi giela , kultuvrra ja servodateallima buohkaide . Erenoamáš-pedagogalaš gelbbolašvuođa-guovddážat Stáhtalaš erenoamášpedagogalaš gelbbolašvuođaguovddážiin leat deaŧalaš barggut mat gusket prográmmagálvvuide ja oahppoplánaide erenoamášpedagogalaš suorggis . - ovddidit ja čohkket dieđuid ulbmállaš oahpahanvugiide - guorahallat neahttavuđđosaš oahpahanvugiid - geahčadit dáidda guoski ekonomalaš eavttuid - ásahit fágalaš bagadalliid geat sáhttet čuovvolit ohppiid ja gulahallat oahpaheddjiiguin ohppiid ruovttuskuvllain - lágidit geavaheddjiid olamuddui IKT-gelbbolaš ásahusaid Ovddidit gáiddusoahpahusa lullisámegielas Lullisámiguovllu prošeaktabarggus leat mii váldán osiid mat gusket gáiddusoahpahusa materiálii ja málliide . Dát guoská moanat guđajahkásaččaide , omd. mátkkošta okta guđajahkášas akto Stavangeris skuvlii ja ruovttoluotta . Dát guoská omd. eksámena dieđiheapmái ja organiseremii . Seamma guoská Plassje joatkkaskuvlii ovttas iežaset resursaguovddážiin Røros Resurs . Seamma guoská Stáda sámi joatkkaskuvllaide , mat sáhttet bálvalit olles riikka gáiddusoahpahusain davvisámegielas ja davvisámegillii , ja sámi kultuvrras ja servodateallimis sámegillii dahje darogillii . Oahppoplánat dárogielas Norgga joatkkaskuvlaoahpahusas lea oahpahuvvon sámegielas B- ja C- giellan 1976 rájes , oppalas njuolggadusaid mielde mat gusket dáidda gielaide , muhto ain dál váilot sierra oahppoplánat sámegiela C-gielas ja B-gielas . Dát sáhttá maiddái guoskat muhtin ohppiide dávvisámegiela nubbingielas Stáda sámi joatkkaskuvllain Kárášjogas ja Guovdageainnus . Mii guoská diehtojuohkimii vuoigatvuođa hárrái ahte oažžut sámi oahpahusa : ” Lullisámi guovllus mii gal buore muddui diehtit geat leat julggaštan iežaset sápmelažžan . Ovdamearka čájeha ahte dárbbašuvvo oppalaččat ođasmahttit dan ahte lágiduvvo oahpahus sámegielas , sihke das mii guoská ekonomiijii ja geavatlaš čovdosiidda : Muhtin ohcci , gii ozai 3. jagi dábálašfágaid fágaidollisteapmái maŋemus skuvlajagi , ii lean beassan vuođđokurssas ja joatkkakurssas I váldit sámegiela oahpahusa . Dat guoská : - diehtojuohkin sámi oahpahusa birra , mii veahkkin duddjo normaliseret miellaguottuid sámi gillii , kultuvrrii ja servodateallimii - ohccái vejolašvuohta álkis vuogi mielde almmuhit ahte son sávvá oažžut iežas oktagaslaš vuoigatvuođa sámegielaoahpahussii , ja dakko bokte loktet sámegiela árvvu , unnimusat goittotge seamma dássái go dábálaš vierisgielat ja unnitlogugielat - skuvlaoamasteaddjái addit vejolašvuođa oažžut govttolaš ráhkkanánáiggi ja nu maiddái skuvlii láhčit ráhkkaneami sámegiela oahpahussii . vejolašvuođa sámegiela oahpahussii eará fylkkain go ruovttu fylkkas Lávdegoddi mearkkaša ahte departemeanta čujuha oahpahuslága § 13-3 goalmmát lađđasii , mas addojuvvo láhkavuođđu mearridit refušunnjuolggadusaid dasa mii guoská eará fylkkagielddaid joatkkaskuvlaoahpahusa olggosgoluide . Lávdegoddi oaivvilda ahte dát galgá sierra namuhuvvot johtočállosis mii guoská stáda doarjjaortnegii giellaoahpahusa várás sámiide , ja mii lea stáhtabušeahta siskkobealde kap 0021 Poasta 68 Sámi oahpahusguovlu . Dát guoská erenoamážit daidda ohcciide geat hálidit sámegiela ja dihto fidnofágalaš oahpahusa , mii ii addojuvvo ruovttufylkkas . Dakkár ortnet ahte oahppit čoahkkanit iešguđet skuvllain ovtta skuvlii sámi oahpahusa várás , sáhttá buktit eahpečielga ipmárdusa das ahte guhte rektor lea sámi oahpahusa rektor , ja maiddai dan ahte guoská go sámi oahpahus luohkkájođiheaddjái dan skuvllas gosa oahppi lea sisačállojuvvon . Skuvllat galggašedje oažžut ollásii gokčojuvvot buot duohta lassigoluid mat leat sámi oahpahussii oahpahuslága vuođul , maiddái ahte hukset hálddatlaš gelbbolašvuođa ja oahpahangelbbolašvuođa , mii guoská miellaguottuide ja duohta máhttui sámi giela , kultuvrra ja servodateallima dáfus . Váhnemat eai galggaše dárbbašit beroštit movt oahpahus ruhtaduvvo , muhto sidjiide guoská ollu movt oahpahus čađahuvvo ! Maŋemus čuokkis guoská dasa go lávdegoddi lea registreren ahte muhtin gielddat ággadit álggaheames sámi oahpahusa oahpahuslága vuođul , dainna ákkain ahte skuvlaoamasteaddjis ii leat ekonomiija dasa . #ILL Dánlágan bagadus lea dássálaga departemeantta bagadusain mii guoská movt organiseret oahpahusa skuvllain main eai juoge ohppiid agi vuođul sierra luohkáide ( kap. 10.1 ) IKT sámi oahpahusa várás Lávdegoddi cuige ahte GOD bargodahkosa vuođul mii guoská diehtojuohkima ja kommunikašuvdnateknologiija ovddideapmái , de lea Stáhta oahppokantuvrraid ovddasvástádus bagadallat ja diehtojuohkima čađahit gielddaide , fylkkagielddaide , ja koordineret oahppodásiid gaskka , ee , báikkálaš ovddidanprošeavttaid , raporteret ja bearráigeahččat . Reealla ovttadássásaš-vuohta sámegiela ja dárogiela gaskka Mii guoská sámegiela árvui riikasaččat - nappo ahte sámegiella galgá leat ovttaárvosaš dárogielain Norgga skuvllain - de evttoha lávdegoddi ahte buot normerejuvvon oahpahus sámegielas galgá addit ákka friddjabeassat nuppidárogiela oahpahusas . Heaittihit gáržžes sámi perspektiivva Lávdegoddi evttoha ná : vai mii sáhttit garvit ahte sámi oahpahusa veahkkeneavvut gártet amasindahkkin sámiide olggobealde Sis-Finnmárkku davvisámegielat boazodoallokultuvrra , de deattuhuvvo ahte dat oahpponeavvut maid Stáhta ja Sámediggi goasttidit , galget sisttisdoallat ollistuvvon ja ollislaš sámi perspektiivva , dasa mii guoská Norgga sámiide ja sin gillii , kultuvrii ja servodat- ja ealáhusdiliide doppe gos sii orrot . Dát gihpa fuomášuhttá iešgu ¤et váttisvuo ¤aid mat gusket oahpponeavvogeavaheapmái go oahpahusulbmil lea doaibmi guovttegielalašvuohta . Váhnemat bovdejuvvojit oassálastit kursaráiddus mas juohke háve ovdanbuktojuvvo fáddá mii guoská skuvlii ja oahppamii . O A H PA H E A D D J I T Muhtun oassi das mii dás čallojuvvo oahpaheddjiid birra gusto buot oahpaheddjiide maŋŋil O ¤astus-97 johtuibidjama , ja muhtun oassi ges guoská erenoamáºit dasa ahte leat oahpaheaddjin guovttegielalaš oahpahusas . Váhnemat dáhttot buot buoremusa mánáidasaset ja sii dovdet mánáideaset buoremusat , muhto ollu váhnemat leat eahpesihkkarat ollu skuvlla doaimmain - ja várra erenoamáºit áššiin mat gusket guovttegielalašvuhtii . Dása guoskkai man dehálaš waliisáriid « doababiibbal » lei ( juogalágan sátnegirji ) . Jus vállje jorgalahttit girjjiid dárogielas sámegillii , de ferte muhtun fágain ( omd. servodatoahpus ja historjjás ) árvvoštallat dárkilit leatgo áššit mat gusket sámi servodahkii namuhuvvon ja jus leat , mainna lágiin leat namuhuvvon . Sámi Radios lea maid prográmma mas váldet ovdan iešgu ¤et temáid ja doahpagiid mat gusket dáidda temáide . Gielalaš oasi sáhttá de gokčat bargguid bokte mat gusket filmmaide . Buohkat geat iešgu ¤etládje gusket guovttegielalaš oahpahussii leat mielde ovdánahttime dán oahpahusa . Buot die ¤ut mat iešgu ¤etládje sáhttet leat veahkkin ja ávkin oahpaheddjiide , váhnemiidda ja ohppiide galget oktiiheivejuvvot ja joksat sin geaidda dat gusket . Persovnnalaš oahpahusa ordnema guoski plána POOGP ( HOJKS suomagillii ) ráhkaduvvo ohppiide geat leat sirdojuvvon , heivehuvvon- ja hárjehansierraoahpahussi . Oasseáigásaš sierraoahpahussii ii dárbbaš ráhkadit Persovnnalaš oahpahusa ordnema guoski plána POOGP . Persovnnalaš oahpahusa ordnema guoski plána POOGP ferte ráhkadit . Persovnnalaš oahpahusa ordnema guoski plána POOGP ferte ráhkadit . Persovnnalaš oahpahusa ordnema guoski plána POOGP ferte ráhkadit . Go njáhká rásiid ja miestagiid čađa , gusket skávžžát rásiide ja lasttaide , ja dieđihit makkár ealli dakko lea aitto mannan . Dat lihkahallet beljiid , guoskkadit nubbi nubbái ja geavahit jienaid ja hájaid . Dat gulahallet lihkastagaiguin , erenoamážit beljiiguin , ja guoskamiin ja hájain . Dat guoská erenoamážit spiinniide ja vuoncáide . #ILL Sem/Ani Olmmoš lea dál fámolaš , ja dat guoská maiddái sámiide . #ILL Sem/Hum Máret guoskkai girjái #ILL Dat ii guoskka munnje // mu Baicce guoská dáruiduhttin dáža guovddášeiseváldiid čearddalašvuođapolitihkkii . Ortnegat mat ásahuvvojedje 1851s ledje várra eanemusat jurddašuvvon váikkuhit sámiide , muhto 1870-jagiin goittot lea čielggas ahte maiddá láddelaččaide guske ortnegat . 1863 eananvuovdinláhka guoskkai dušše Finnmárkui . Lágas eai lean mearrádusat mat guoskkašedje čearddalašvuođa diliide . Mii giellagáibádussii guoská , orru ášši čielggas . Nubbi mearrádus eananvuovdinnjuolggadusain guoskkai daidda geat eai lean Norgga stáhtalahtut . Sámit ledje dábálaččat Norgii gulli , nu ahte sidjiide ii guoskan dát mearrádus . Mii dalle bázii čearddalašvuođa guoski mearrádsain , jos sámiid beali smiehttá ? Mii guoská šibit- ja návetdikšui , de ledje čuvgehusdoaimmat deatálaš váikkuhangaskaoamit . Láhka lei heivehuvvon Vuolle-Deanu ( Sieiddás vulos ) diliide , muhto gárttai guoskat olles leahkái . Muhto liikká gárttai 1902 eananvuovdinláhka guoskat Deanuleahkái ge , beassat fargga oaidnit . Dát guoskkai oppa Finnmárkui . Vuosttas lávki lei go buvttii árvalusaid 1948s mat guske sámiid skuvladiliide . Dás vuolábealde namahan girjjiid ja artihkkaliid mas gávnnat eanet dáruiduhttima guoski áššiin . Jos leat , gusket go erohusat lohkamiid dárkilvuhtii ja man ávkkálaš dat leat čearddalašvuođa gáldun ? Mii guoská oppalaš dieđuide álbmotlohkamiid birra , geahča Anna Tranberg ( 1994 ) girjjáža . Mii guoská lohkannjuolggadusaide , de eat dovdda mo čearddalašvuođedieđuid galge čoaggit ovdal go 1865:s . Erenoamážit mánáid hállangiela dieđut eai sáhte guoskat sin beaivválaš hállangillii . Dušše unna oasáš dáid dieđuin gusket giellamáhtui ( 75 oktiibuot ) , eanáš leat čearddalašvuođa dieđut ( 901 oktiibuot ) -- geahča 4. tabealla . Dat mearkkašumit mat leat , gusket gillii . Dušše Davvesiiddas leat gávcci olbmo birra lassidieđut mat eai guoskka gilli . Deanus gusket eanáš dieđut 1900 lassidiehtorubrihkas makkár viesus olbmot ásse . 283:s dáin gusket vissui . Unjárggas gusket buot 42 mearkkašumit dállui . Eará logut de guoskkašedje guovtte- dahje golmmagielagiidda . Erenoamážit guoská dat 1865 ' Deanu ja Unjárgga lohkamiidda . Čađahit evttohusaid guorahallamis suoma ja åarjelsámigielaid birra mii guoská suoma ja sámigiela hálddahuslašguovllu viiddideapmái ja dohkkehit sierra láhkačállosa riikkaguovlulašdahje unnitlogugielaid birra ja cegget sisriikkalaš eiseválddi ovddasvástádusain gohcit čađaheami . Ridaura ja golle cirggasteamis lea erohus sihke dan dáfus mii guoská mot dat ávkkuhit ja maiddái makkár liigesivat sáhttet čuovvut . Jagis 2005 almmuhii direktoráhtta girjjáža vuosttaš almmuhusa vuoigatvuođaid birra mat gusket mánáide ja nuoraide geain lea heajut doaibmannákca ja sin bearrašiidda . Seammaládje guoská dat maid dieđuide dábálaš riskadiliid birra ja váttisvuođaid maid divššodeapmi sáhttá mielddisbuktit . Muhto go mánná lea deavdán 12 jagi galgá son beassat dadjat iežas oaivila buot dearvvašvuođaga­ žaldagain mat gusket iežas dearvvašvuhtii , ja galgá biddjot deaddu dasa maid mánná oaivvilda su agi ja láddama ektui . Sis lea eanemus spesialiserejuvvon máhttu muhtin diagnosaid ja syndromaid birra ja maiddái máhttu váikkuhusaid birra das mii guoská ovdáneapmái , oahppamii ja láhttemii , dikšui ja doaibmamii . Dat guoská maid mánáide geain lea dárbu earenoamáš doaibmabi­ juide heajut doaibmannávcca geažil . Dát guoská sihke vuođđoskuvlii ja joatkkaoahpahussii , ja ohppiide , fidnoohppiide ja oahppokandi­ dáhtaide . Go guoská mánáide , de spiehkasta NAV eanasgerddiid gáibádu­ sas ahte veahkkeneavvodárbu galgá bistit unnimusat guokte jagi . Mánáin lea vuoigatvuohta leahket mielde mearrádusain mat gusket sidjiide . Iežasoasi mearri 1 guoská dohkkehuvvon iežasosiide ja gokčá : • iskkadeami ja dikšuma doaktára luhtte , poliklinihkas ja røntgen­ instituhtas • mátkegoluid iskkadeami ja dikšuma oktavuođas • deaŧalaš dálkasiid ja earenoamáš medisiinnalaš reaidduid alit resepttas Egenandelstak 2 guoská dohkkehuvvon iežasosiide ja gokčá : • Iskkadeami ja dikšuma fysioterapeuta luhtte • muhtin lágán bátnedoaktárveahki • orruma priváhta veajuidahttinásahusas main lea doaibmašiehtadus guovllu dearvvašvuođadoaimmahagain • dikšunmátkkiid olgoriikai Rikshospitalet olis Muhtin golut eai gokčojuvvo friddjakoartaortnegiin , ovdamearkka dihte golut bandasjegálvvut doaktára luhtte . Iežasoasi mearri 1 guoská dohkkehuvvon iežasosiide ja gokčá : • iskkadeami ja dikšuma doaktára luhtte , poliklinihkas ja røntgen­ instituhtas • mátkegoluid iskkadeami ja dikšuma oktavuođas • deaŧalaš dálkasiid ja earenoamáš medisiinnalaš reaidduid alit resepttas Egenandelstak 2 guoská dohkkehuvvon iežasosiide ja gokčá : • Iskkadeami ja dikšuma fysioterapeuta luhtte • muhtin lágán bátnedoaktárveahki • orruma priváhta veajuidahttinásahusas main lea doaibmašiehtadus guovllu dearvvašvuođadoaimmahagain • dikšunmátkkiid olgoriikai Rikshospitalet olis Muhtin golut eai gokčojuvvo friddjakoartaortnegiin , ovdamearkka dihte golut bandasjegálvvut doaktára luhtte . Mii guoská mearrádusa sisdollui , dat mearkkaša geavaheaddji fálaldatdárbbu árvvoštallamii , sáhttá fylkkamánni dušše dárkkistit lea go mearrádus « čielgasit eahpegovttolaš » . Sáhtát ohcat árra sisaváldima jus deavddát unnimusat ovtta čuovvovaš gáibádusain : leat barggus ja dus lea eretcealkináigi dahje fertet ohcat virgelobi leat iešheanalaš ealáhusdoaimmaheaddji ja áiggut heaittihit doaimma oahpu oktavuođas fertet fárret iežat bearrašiin barggu , mánáidgárdesaji dahje skuvlamolsuma dihte dárbbašat earenoamáš heiveheami oahppobáikkis ( ii guoskka dysleksiijai ) fertet ohcat orrunlobi studerema geažil ( guoská ohcciide geain lea gaskaboddosaš orrunlohpi dahje ohcciide geain ii leat orrunlohpi Norggas . Sáhtát ohcat árra sisaváldima jus deavddát unnimusat ovtta čuovvovaš gáibádusain : leat barggus ja dus lea eretcealkináigi dahje fertet ohcat virgelobi leat iešheanalaš ealáhusdoaimmaheaddji ja áiggut heaittihit doaimma oahpu oktavuođas fertet fárret iežat bearrašiin barggu , mánáidgárdesaji dahje skuvlamolsuma dihte dárbbašat earenoamáš heiveheami oahppobáikkis ( ii guoskka dysleksiijai ) fertet ohcat orrunlobi studerema geažil ( guoská ohcciide geain lea gaskaboddosaš orrunlohpi dahje ohcciide geain ii leat orrunlohpi Norggas . Ii guoskka EO-riikkaid ja EEO-guovllu ohcciide ) . Gažaldagat mat gusket sisaváldimii váldojit sisaváldinkantuvrrain ovtta dain njealji universitehtain mat fállet medisiidnaoahpu . Fágalaš gažaldagat oahpu ja praktihkalaš áššiid birra mat gusket oahpu čađaheapmái váldojit ovttaskas medisiinnalaš fakultehtain . Fálskejumiide guoská ráŋggáštuslága § 182 , ja dát váidojuvvo politiijaide . Muitala čiekŋudemiid ja spesialiseremiid ja lassidieđuid mat gusket man guhká bistá ja makkár oahppu lea . Gáibáduskodat gusket dán jagi sisaváldimii . Eará oahppobáikkiid oahppu mii lea liikka viiddis sáhttá maiddái addit oppalaš lohkangelbbolašvuođa go leat dohkkehuvvon universitehtaja allaskuvlalága dahje ovdalaš lágaid mielde mat gusket alit ohppui . Evttolaš sisaváldima ortnet ii guoskka privatisttaide . Doppe gávnnat maid gáibádusaid dárogielas ja eŋgelasgielas mat gusket buot ohcciide . Dat guoská vaikko dus lea ge alit oahppu . Eriide mat gáibidit gullevašvuođa Davvi-Romsii // Finnmárkui , galgá duođaštus guoskat dáidda geográfalaš guovlluide . Váidagis galggat čilget maid don váiddát ja makkár ohppui váidda guoská . Jus dus leat gažaldagat fágalaš sisdoalu dahje grádahuksema birra , fertet váldit oktavuođa oahppobáikkiiguin maidda dat guoská . Dán lea deattuhan maiddái Eino Koponen ( 1996 : 95 ) suomagiela sápmelaš loatnasániide guoski dutkamušastis : ” ... Deskriptiivavuohta laktása sáni jietnadathápmái , muhto affekta guoská dušše sáni referentii iige dan hápmái . Dákkár nuppástusat eai leat systemáhtalaččat , muhto gusket baicce ovttaskas sániide dahje muhtumin moatti sátnái . Suomagielas sámegillii lonejuvvon sániid guorahaladettiin áicá , ahte etymologalaš substitušuvdnamállet gusket dábálaččat vokálaide . substitušuvdnamállet gusket nuppi stávvala vokálaide . Mearkkašumi nuppástusaid guorahallan earrána sakka jietnadatnuppástusaid dutkamis , dasgo mearkkašumi nuppástusat eai leat systemáhtalaččat , muhto dat gusket baicce ovttaskas sániide . Seailundáhpáhusas boađusin leat loatnaváikkuhus ( superstráhta ) , mii guoská álkimusat sátnerádjui , muhto sáhttá intensiivvalabbo kontávttain čuohcit ( dán ortnegis ) maiddái fonetihkkii , fonologiijai ja syntáksii . Dán sáni distribušuvdnadieđut SMSA:s leat váilevaččat , dasgo oassi loddenamahusaide guoski suopmanmateriálas lea ráddjojuvvon sierranas , ákkastallat , ahte jietnadatnuppástus * x > * k lea innovašuvdna mii guoská dušše sámegielaide , iige dat lean vel dáhpáhuvvan sámi-suoma vuođđogielas . 5.8. koskea ‘ guoskat ’ Su. koskea ‘ berühren ; schmerzen ; betreffen , angehen ’ , suorgg. ( suopm. hárv. ) koskettaa ( SSA s.v. ) , ( hárv. ) kosea ‘ guoskat ( geasa nu dahje man nu áššái ) ’ ( SMSAm ) | gárj. koskie ’ koskea , koskettaa , liikuttaa , sattua , osua , käydä ’ , koskettoa ’ koskea , koskettaa ; satuttaa ; tarkoittaa ’ ( KKS s.v. ) | veps . kuoskat ‘ vidröra ; försvinna , gå ned ( om månen ) ’ , kuoskatit ‘ vidröra ’ , kuosŋatit ’ slå ( med käpp , t. ex. en hund på nosen , vargen etc. ) ’ ( LuW s.v. ) | sá. guoskat ‘ komme borti , røre ved ; vedkomme , angå ’ , guoskkahit ‘ berøre ; røre , gjøre inntrykk på ’ ( LO s.v. guos ´kât , guoskâtit ) | anár. kuoskâđ ‘ berühren ; ( be ) treffen ; einen angehen ’ , Hárvenaččan Häme ja Varsinais-Suomi suopmaniin dihtto maid sátni kosea , mas lea mearkkašupmi ’ guoskat geasa nu dahje man nu áššái ’ . Sánis lea buot gielain konkrehta ’ guoskama ’ mearkkašupmi , ja suoma- ja gárjilgielas nubbi guovddáš mearkkašupmi lea ’ bávččagit ’ . SSA ovttastahttá suomagiela sáni koskea etymologalaččat sámegiela sániin guoskat ja buktá ovdan vel eahpesihkkaris vástaga komigielas , vearbba kos- , mii geavahuvvo dušše dadjanvuogis kosniž pižz = je1n ’ guoskat bodnái ( fanas ) ’ ( pižz = ’ fanas ’ ) . SSA ovttastahttá suomagiela sáni koskea etymologalaččat sámegiela sániin guoskat ja buktá ovdan vel eahpesihkkaris vástaga komigielas , vearbba kos- , mii geavahuvvo dušše dadjanvuogis kosniž pižz = je1n ’ guoskat bodnái ( fanas ) ’ ( pižz = ’ fanas ’ ) . Bihtánsámegiela sátni dárkkuha ’ guoskama ’ , ja julev- ja lullisámegiela vástagiid ’ časkima , cábmima ’ mearkkašupmi dihtto maid suopmelaš gielaid bealde vepsegielas . Lullisámegiela goesngedh ’ čuohcit fierbmái ’ gullá maid čielgasit dása : vrd. su. puuttua ’ darvánit ( omd. guolli fierbmái ) ; guoskat ; váilut jna. ’ ( SSA s.v. puuttua1-2 ; seammasullasaš mearkkašumit leat maid dán sáni vástagiin eará suopmelaš gielain ) . Sámegiela sáni guoskat vuorddehahtti vástta suomagielas livččii nappo **kosvea dahje **kasvea , muhto ii fal Dán sáni dieđut leat SMSA:s váilevaččat , dasgo loddenamahusaide guoski suopmanmateriálas oassi lea ráddjojuvvon sierranas árkiivalođái Ruovttueatnan gielaid dutkanguovddážis . Su. purnu ja dan vástagat eará suopmelaš gielain leat eanas eanadollui guoski dearpmat . Áibbas veadjemeahttun ii gal leat datge , ahte sánis livččii leamaš juoga eanadollui guoski mearkkašupmi loatnaaddi sápmelaš gielas , dasgo goittotge Hämes sápmelaččat leat ovdahistorjjálaš áiggis hárjehan boaldeneanadoalu ( gč. 1.1 . Suomagiela sánis saara lea buot suopmelaš gielain eanadollui guoski mearkkašupmi : dat mearkkaša Aiddo eanadollui guoski mearkkašumi dihte su. saara ii álggos orošii leamen buorre kandidáhta sápmelaš loatnasátnin . Muhtun evttohuvvon dáhpáhusat fas sáhttet leat boastto báldalastimat , omd. sá. gádjut ~ su. kajota ’ guoskat ’ , mas semantihkka lea problemáhtalaš ( vrd. SSA s.v. ) , ja sá. jápmit ~ mordvagiela jomams ’ umkommen , verlorengehen , verschwinden ’ , mas lea eahpenjuolggaduslaš o-vokála mordvagielas ( vrd. UEW . Juogu golmma sadjái lea evttohan maiddái Koponen ( 1996 : 95 ) sápmelaš loatnasániide guoski dutkamušastis . Sániid distribušuvnnat leat namuhuvvon guovlluid siste ain oalle iešguđetláganat , ja dát guoská earenomážit kategoriija 1 ) . Leksikála substráhta doallá dávjá sisttis aiddo iešguđetlágan báikkálaš albmanusaide guoski terminologiija , dasgo intrusiiva giella lone álkimusat sániid ođđa doahpagiidda ja albmanusaide , mat leat dan hálliide apmasat . Sápmelaš loatnasániin máŋggat gusket topografiijai ( aaje ‘ galdu , opmu ’ , vaara ‘ várri ’ , purnu lea sekundáralaččat sirdásan eanadollui guoski sátnin , go dasa leat riegádan mearkkašumit ‘ gordnelihtti ’ , ‘ buordna omd. návrašiid ja buđehiid várás ’ . Maiddái Eino Koponen lea gidden dása fuopmášumi sápmelaš loatnasániide guoski dutkamušastis ( 1996 : 94–95 ) . Dáin dáhpáhusain sápmelaš loatnaetymologiija doarju earenomážit sáni distribušuvdna ja semantihkka : sánit gusket bivdo- ja eará báikkálaš teknologiijai ja gullet danin typihkalaš substráhtaloatnagearddádahkii . Go suoma- ja sámegiella leat viehka lagas fuolkegielat , daid gaskasaš loatnaguoskkahusaid guorahallamii gusket dihto čuolmmat , main lea unnán mearkkašupmi eará loatnaguoskkahusaid guorahaladettiin . Eanas sánit gusket bivdui , báikkálaš materiála ja eará kultuvrii ja luonddubirrasii . Sátni sompa veadjá bures leat loatna , dasgo maiddái čuoigamii guoski sánit päläs , olas ja sivakka leat sámevulgosaččat . Dat gusket iešguđetlágan báikkálaš albmanusaide , sihke luonddubirrasii ( topografiija , dálki , elolaš luondu ) ja sápmelaš kultuvrii ( bivdo- ja čuoiganteknologiija , duodji ) . Dat guoská erenomážit 2-dávttat mohtoriidda , go dat sáhttet billahuvvat jus vuodját galbma mohtoriin . Eará neavvagat :  Deavdde álohii bensintáŋka dievva go boađát mátkis , dát guoská maid oljotáŋkii jus dus lea 2-dávttat mohtor . Dat seamma guoská jus vuoját stuorit leahtuin go nákcet . goivon mehtera sisa , de Sáhtát diktit gintala buolálggát goaivut bajusguvlui lit , jus ginttal jáddá , de dassážii sáhtát čuoččut nu lea beare unnán áibmu ahte oaivi ii guoská muohtmuohtagoađis . Kárta fertet vurkodit čáhcejeahkki skuohppu siste ja čađačuovgi plastihkka ferte leat nanus vai ii ráigán go guoskat dasa . Oadjebasmuvra 2 – Vára eastadeapmi Dát guoská dasa movt don Govvá : Jon Vestli , Forsvarets vinterskole #ILL Suoidnemánu 1 beaivvi 2006 , doibmiibijai geaidnodirektoráhta ođđa njuolggadusaid mat gusket vuodjingortii . Dat seamma guoská jus hárjehalat dahppon guovlluin . gusket olgoriikkalaččaide geat áigot skuhteriin vuodjit Suomas . Dát guoská erenomážit Davvi Norgii . Lean ráddjen dutkamuša guoskat Gáregasnjárgga ja Kárášjoga guovllu ( Kárta 1 . Antropologalaš dutkamušain leamaš árbevierrun govvidit sámiid árbevirolaš eallima ja kulturbuktagiid dahege artefávttaid kulturnuppástusa guoski dutkamušain . Korkiakangas čállá , ahte vaikko doahpagii á rbevierru laktása áigái guoski jotkkolašvuohta , de árbevieruid dahjege tradišuvnnaid áigeperspektiivvat molsašuddet . Maiddái Balto buktá ovdan iežas servoša dutkama guoski kritihka , ahte dutkis ii leat govttolaš gaska servodahkii dahje áššiide , maid áigu guorahallat . Hirvonen lea guorahallan artihkkalistis Research ethics and Sami people - from the woman ' s point of view , mo sámiid ja sámenissoniid leat gieđahallan sin guoski dutkamušain ja lappologalaš girjjálašvuođas . Dat leat boađusin servoša // kultuvrra teknologalaš dahje buvttadussii guoski vuogáidumis ja daid sáhttet duvdit servoša oskkoldatlaš ja ideologalaš vuođđoárvvut . Kognitiivvalaš taksonomiija kritihkka guoská giela ja kultuvrra gaskavuođaid . ) Dát kritihkka guoská mu dutkamuša lahkonanvuogi , go giella lea oktan aspeaktan duodjekultuvrras . Etnodieđadutkamušain eai leat nagodan buktit ovdan kultuvrraide guoski oppalaš taksonomiijaid , muhto goittotge metodologiija dáfus suorgi lea spiehkkasan oarjemáilmmi diehtoortnegiin . Minoritehta dutkit leat áššedovdit áššiin , mat gusket sin iežaset kultuvrra ja artefávttaid . Dat sáhttet leat ekonomalaččat , ealáhusaid guoski , vuoiŋŋalaččat jna. ja dat ožžot olbmuid láhttet servošis seammaláhkai . Árvu lea láhttema ulbmil ja sosiála norbma fas láhttema guoski njuolggadus , maid doarjut sankšuvnnaiguin . Servodaga ságastallan guoskkai maiddái sámenuoraid skuvlenčuolmmaid . Dát lea sierra ráđđádallon soahpamuš , mii guoská sámeduoji . Suomas vuosttas plánat bohte atnui čakčat 2002 , muhto dat eai guoskka vel duoji . Seamma áigge álbmotskuvlaortnet álggii guoskat buot sámemánáid . Dálá sámeservodaga siskkáldas identitehtaságastallan guoská maiddái duoji ja duodjedáidduid . Etnihkalaš joavkkuid dutkit leat atnán dikotomalaš ja patriarkálalaš jurddašanvugiid sámiid guoski dutkamušain . Hui hárve spiehkasta dán njuolggadusas , ja dalle dušše go gusket pasieanttaide geat dárbbašit bearráigeahču ja veahki mátkkis . Dat guoská sihke sámegiel ja dárogiel tekstii . Njuolggadus mii lea duohtavuohtan buot dasa mii oahpahussii gullá : ahte galgá álgit dáinna mii lea oahpis ja das mannat apmasii , jna. - dán orrot hilgumin go guoská sámiide . Walisalaččat ledje menddo njunnožis , sihke das mii guoskkai guovttegielalaš skuvladoibmii ja áššáigullevaš dutkamii . Goalmmádin ( unna áššáš , muhto dat guoská árvui eará ráđiid ektui ) : Instruvssa 4.§ : Vuoigatvuođa nammadit unna lávdegottážiid bušeahttarámma siskkobealde ferte dát ráđđi doaimmahit Dát ášši ii guoskka munnje . Dálueamit oktan biiggáiguin lágidii borramušaid , bassama ja dáluortnetvuođa , ja hoavddas fas lei ovddasvástádus oahpahussii ja lei olmmoš geas mii golbma umáhtugat sáhtiimet ráđi jearrat oahpahussii guoski áššiin . Ja skuvlaservodahkii guoskkai erenoamážit . Álbmotčoahkkima oainnu mielde ja lávdegotti evttohusaid dárkilis guorahallama vuođul , ovdagoddi ovdanbuktá čuovvovaš ovttajienalaš evttohusa gielddastivrii : Gielddastivra ii oainne dárbbu sirret unna oasáža Norgga álbmogis , ii kultuvrralaččat iige ekonomalaččat , nie mo lávdegotti evttohus lea mii guoská sámi álbmogii Finnmárkkus , buohtastahte evttohusa II c-čuoggá : Mii guoská eanandollui , stohpohuksemiidda ja nu ain , de daidda dáláš mearrádusat leat doarvái buorit ja ii leat dárbu sierramearrádusaide mat leat oaivvilduvvon erenoamážit sámi guovlluide . Mii čujuhat , sihke dasa mii guoská dáidda ja eará duogášsivaide maid berre deattuhit árvvostallamis , min čielggadeapmái 23.04.97 sámiid šállobuhtadusohcamiid birra . Reaššvuona skuvllas in muitte ahte goassege oahpaimet maidege sámiid birra , eat ain juo maidege mii guoskkai min gillái . Suohkanis lea ain dábálaš ipmárdus ahte sámegieloahpahus guoská dušše ohppiide geat bohtet Sis-Finnmárkkus , ii fal Álttá suohkana iežas sámi álbmogii . Vuosttažettiin dát guoskkai konfirmašuvdnaskuvllaide . Dát guoskkai biibbalhistorjái , katekismussii ja moatti lohkangirjái . Álggus internáhtaid huksejedje rádjarusttegin kveanaid váldoguovlluide , muhto maŋŋá internáhttahuksenprográmma guoskkai maiddái Sis-Finnmárkui ja Divtasvudnii . 1800-logu gaskkamuttos eiseválddit eai earuhan sámi ja kveana ohppiid das mii guoskkai skuvladoaimmahusa dáruiduhttindoaibmabijuide . Stáhta sáhtii muhtun muddui mieiggastit doaibmi beaivválaš rasismii , muhto iešalddis dát fuonášii olbmuid geaidda dát politihkka guoskkai . Dát eai juovsso jergii [ jergii juoksut : go olbmo jierpmi ii ole dien áddet , badjel mielaid ] danne go lea sáhka gáttuid ja ovdagáttuid dujiis ja lea guottuid ja kultuvrralaš iešlágiid duohkái duvdojon , ja nai danne go guoská olbmo árvogažaldagaide , aitto man muddui jáhkkit nuppi jearggasin vai man muddui gáddit čabo gáiffasin [ gáiffat = možit , luovaslaš govahallamat , Boares Vuomi skovlá šattai dadjat juo eallima skovlán ii dušše teorijaid alde , baicca nai skovlá mii ovddidahtii árvvu guđeláhkái olmmoš sahttá láhčit allasis vugiid gokte birgehallat [ Diet doaba « birget » guoská sihke ruhtalaš , sosiálalaš , ristalaš , ja diiđolaš gažaldagaide ja nai fysalaš ja teknihkkalaš geahčuid ja gežiid . Go smiehtan dán birra dál , de lei mis paradiijas dilli otnáš skuvladiliid ektui , mii guoská ávnnaslaš veahkkeváriide . Ii oktage sápmelaš guovlluin geaidda ášši guoskkai , dohkkehuvvon leat mielde beroštumiideaset áimmahuššat . Seamma guoská kommunikašuvnnaid huksemii , nugo ja eará orgánat leat gáibidan . ulbmila dasa mii guoská boahtteáiggi nu gohčoduvvon Mii guoská bargiide , de ii čuvvon oktage bargi Havikas Aarbortii , ii oahpaheddjiin iige internáhttabargiin . 1991:s buvttii departemeanttaidgaskasaš bargojoavku árvvoštallama barggu ja válddi sirdima hárrái Sámediggái ja celkkii Sámi oahpahusráđi birra ná : « Bargojoavku jáhkká ahte sáhttá leat lunddolaš ahte vel vuordá veahá ovdalgo sirdá guovddáš eiseválddiid hálddašanválddi Sámediggái das mii guoská Sámi oahpahusráđi doibmii . Dat oidno bohtosiin dušše snoagga 10 mánu sámegiela oahpaheamis obanassii , mii guoská čállimii ja riektačállimii » . Nubbi ášši maid ferte geahčadit mii guoská oahpaheapmái , lea ahte sámegiella lea geafi teknihkalaš dajahusain ja namahusain . Mii guoská sámegiel nammii skuvllas , bivdá stivra rektora háhkat evttohusaid giellakonsuleanttain mat fas ovdanbuktojuvvojit boahtte stivračoahkkimis dohkkeheapmái . Lea olmmošárvvu njeaidin go olbmos váldá giela eret , go rievida dan árvvuid , gáržuda olbmo jurdagiid mat gusket sutnje alcces ja su eallimii , go bágge olbmui eará giela ja eará jurddašanvuogi . Dan ovcci jagis go ledjen skuvllas in oahppan skuvlalanjas maidege mii guoskkai munnje , vaikko skuvlla birrasa olbmot maid ledje sápmelaččat . Dat sæmmá guoská maidái mutton mud ' dui dállodoallanåp ' pui ja giettadujiide . Bláđđi cuiggoda vuosttažettiin Eanandoallodepartemeantta , mii ii leat velge nagodan maidege mearridit mii guoská skuvlla boahtteáigái . Boazodoalloođđasat bájuhit dan : « Mii guoská skuvlaplánai muitalii Skum ahte dat lei ohppiid mielas hui buorre , muhto ledje sávvat eanet dárogiel diimmuid . Stipendiáhtat galge bargat iešheanalis gažaldagaiguin mat guske boazodollui , ja oallugat sis válde bajás gažaldagaid mat galge oažžut stuora mearkkašumi . Livččii ortnegis jus dát plána guoskkašii dušše sámi oahppiid mat galge oahpu gazzat sámegillii , muhto ii lean dohkálaš go lei áidna plána mii galggai gokčat guovllu gos stuorra oassi álbmogis eai leat sápmelaččat dahje eai dovdda iežaset sápmelažžan . Skuvlastreaika guoskkai golbma skuvlla : Bokcá , Juovlavuotna ja Sieidá . Dát guoskkai sihke giella- , girjjálašvuođa- ja čállinoahpaheapmái . Maŋŋá áddet ahte eváhkko šattai guovttegeardásaš massimin sihke Deanu álbmogii ja olles Finnmárkku ja Davvi-Romssa álbmogii , geaidda duiskalaččaid billisteapmi guoskkai . – Muhtin birrasiin sámi guovddášguovllu olggobealde gullojit muhtimin dakkár moaitagat ahte skuvlagirjjit ja oahpahusfáttát lea menddo sakka gullevaččat Sis-Finnmárkui , sihke das mii guoská kultuvrii ja gillii . Ja mii guoská kulturoassái , de das lea ollu mii ii leat šat dáppe , nu ahte dan ferte viežžat Sis-Finnmárkkus , ovdamearkka dihte náitalanvieruid . Ledjen geavahan ollu áiggi oahppat sámegiela , ja mii guoská máhttui giela birra , de ledjen ollen oalle guhkás . Ledjen guhkkin ohppiid ja sámegielat oahpaheddjiid maŋábealde das mii guoská ipmárdussii ja hupmamii , muhto sin ovddábealde lohkamis ja čállimis . Mii guoská áitagiidda sáhkkohallamis , de čájehit eará čállosat suohkanis ahte dat eai lean dušši áitagat , go máŋggaid jagiid gáibidedje sáhkuid sisa garra gieđain . Ovdalis namuhuvvon notáhtas ledjen maid evttohan vuođđudit lávdegotti mat barget jođánit , ja geaid bargun lei guorahallat iešguđet lágan gažaldagaid mat gusket boazodoalu hálddašeapmái , fágaoahpahussii , nevvodanbálvalussii ja dutkamii . Mun ledjen maid bagadusaid mielde geatnegahttojuvvon doaimmahit doaibmaplánemiid , muhto dát lei veadjemeahttun , maiddái mii guoskkai doaibmaplánema ja boazodoalloekonomiija oahpaheapmái , go mis váilo sihke ekonomalaš ja teknihkalaš dieđut boazodoalus . Mii muđui guoská oahpahusgillii , de báhcá geavahussii ja njuolggadussan bismágotti instruksa 1880:s. » 1896:s čálii departemeanta reivve Romssa skuvladirektevrii muitalit « ahte dept. skuvlalága §73 , 2. oasi , mielde mearrida čuovvovaš njuolggadusa Romssa bismágotti vuolábealde namuhuvvon skuvlasuohkaniid oahpahusgiela hárrái : » Dás válddahallá dasto 15 suohkana , ja loahpas boahtá dát : « Mii 15 ) Ákŋoluktii guoská , de mis ii leat mihkkege ákkaid dan vuostá , ahte Gáltta ja Duorppalvuona biirriin sámegiella geavahuvvo smávvaskuvlla oskkoldatoahpahusas , dan muddui go skuvlastivra gávnnaha dan dárbbašlažžan . 1800-logu loahpas ja 1900-logu álggus ledje Ákŋoluovtta suohkanis moadde oahpaheaddji geat máhtte sámegiela ja geavahedje dan veahkkegiellan , muhto Knut Møgster čállá ohcamisttis sámefondii 1885:s : « Dán oktavuođas áiggun lasihit , ahte in leat oahppan sámegiela , go rievtti mielde ii leat dárbbašlaš ge dáppe , go eanetlohku mánáin ipmirda dárogiela oalle bures , muhto mus lea ollu rahčamuš oažžut sin cealkit dárogiel sániid riekta , sihke mii guoská jitnii ja nuhttii . Ja mii guoská fágalaš doarjagii ja ovttasbargui – rektorat celkkiiga čielgasit ahte ii oktage oahpaheaddji sudno skuvllain máhttán namuhanveara sámegiela . Min áiggis dihtorteknologiija lea diehttelas oassin oahpahusas , ja prinsihpalaččat dat galggašii maiddái guoskat sámegieloahpahussii . Dát guoská maid stuorra oassái Nordlándii gos maid ollu sápmelaččat orrot . Dát guoská dieđusge giela dálá duohta dássái , ii fal giela ovdánahttinvejolašvuođa , ii ge dan dili alit dásis . Ii leat mu oaivil viggat sápmelaččaid hehttet seminárii beassamis , dát guoská dušše sidjiide geat váldojuvvojit sisa namahuvvon resolušuvnna olis . 25/1-53/25 » , lea gonagaslaš resolušuvdna mii guoská seminára nuvttá sajiide , namalassii oahppijoavku mii oaččui nuvttá skuvlema ja orruma . In duostan geahččat gean dat guovssahasat olahedje guoskat ja viežžat . Ieš muitalus geasuhii mu ja maiddái čiekŋalit guoskkai munnje dan vuogi mielde movt son dan logai . Dat dáhpáhus lei nu lahka ja lunddolaš , ja muitalus orui maiddái sutnje alcces guoskamen , ja buot mánát čuvvo hui mielas mielde . Namalassii guoská dát risttalašvuođaoahpahussii . In hálit ovttage soardit das mii guoská mu ovddeš skuvlafálaldahkii , in iežan váhnemiid , Skániid skuvlahálddahusa , dalá Skániid joatkkaskuvlla hálddahusa dahje sin geat rahče mu ovddas mu skuvlaárgabeaivvis . Go sii galget gieđahallat fáttáid mat gusket sámiide , de sii eai nagot fokuseret . Muhto direkšuvnna eanetlohku , namalassi skuvladirektevra ja bismmagotti ámtamánni eaba sáhttán doarjut dakkár njuolggadusrievdadusa mii guoskkašii giellaseaguhusguovlluid oahpaheddjiide . Áiggun dás čállit veahá giellaváttisvuođaid birra maid mun vásihin doppe davvin , ja daid gažaldagaid mat gusket skuvlla oahpahusgillii . Go sápmelaččaide áigu dušše sárdnut ipmila sáni dárogillii , nu guhká go álbmoga giella lea sámegiella , de lea čielggas ahte dás lea eará áigumuš , ja čatná de alimus buori sárdnuma , oskku , eavttuide dahje gáibádusaide nu mo min áiggis , go guoská eará nášuvnnaide , dahje álddámet guoski , « de celkojuvvo dát barbarisman » , namalassii ahte álbmot galgá dál bággejuvvot heaittihit gielas . Go sápmelaččaide áigu dušše sárdnut ipmila sáni dárogillii , nu guhká go álbmoga giella lea sámegiella , de lea čielggas ahte dás lea eará áigumuš , ja čatná de alimus buori sárdnuma , oskku , eavttuide dahje gáibádusaide nu mo min áiggis , go guoská eará nášuvnnaide , dahje álddámet guoski , « de celkojuvvo dát barbarisman » , namalassii ahte álbmot galgá dál bággejuvvot heaittihit gielas . ) [ 2 ] Resolušuvdna guoskkai báhpavirggiide . Sámi fágaplána nana bealli lea , ahte fágaplánain leat eanet fáttát mat gusket mánáide ja váhnemiidda min guovllus , aiddo danin go leat čadnon beliide maid mii álkit sáhttit dovdat ja mainna mii álkit sáhttit identifiseret iežamet . Guovvamánu 1945 čállá Girko - ja oahpahusdepartemeanta skuvladirektevrraide : « Mii guoská ávžžuhussii ahte vuostábargat skuvlastivraovdaolmmoš-ámmáha váldima , orrot máŋgasat geavahan liiban rábidit doavtterduođaštusa vai besset eret . Dat sáddii ávžžuhusa oahpaheddjiide ja bivddii sin vástidit gáibádussii mii guoskkai Lærersamband:a miellahttuvuhtii ahte sáddet dán cealkámuša : Dat guoskkai erenoamážit Skuvllaid geahččaladdanráđđái [ 28 ] . Ii guoskan midjiide olmmožin Álggos eat ipmirdan nu ollu , muhto velá go ipmirdišgođiimet dovddaimet ahte dat ii guoskan midjiide . Eat beroštan das , go ii dat guoskan midjiide olmmožin . Earát fas eai goassege vuollánan , dat guoskkai erenoamážit bártniide geat bohte boazodoalus ja doaresbealde dálonbearrašiin . Dát guoská sihke vuođđoskuvlii ja alit vuođđooahpuid skuvllaide . Dát ii guoskka duššefal giellamáhttui , muhto maiddái eará máhtuide ja duogášdieđuid háhkamii . Jos leaččai mihkkege , de lei dušše bohccuid ja duoddariid birra , ii mihkkege mii guoskkai midjiide mearrasápmelaččaide . Go plána bođii ruovttoluotta de lei buot mii guoskkai sámi ja suoma áššiide skuvlaoasis sihkkojuvvon . Dát guoskái ee. Sámi joatkkaskuvlla stivrajođiheaddjái , Jan Henry Keskitalo . Go nu olusat skuvlabargiin leat lohkan sámi kulturmáhtu , de lea olles bargiveagas oktasaš ipmárdus das mii guoská guovllu historjjálaš duogáža , iešvuođaid ja hástalusaid . Oahpaheaddjit oaivvildit ahte « O97S:s lea bonjuvuohta sámi guoski oahppohivvodagas mii ovddoša sis-Finnmárkku . – Mu mielas lea dehálaš ahte diehtu galgá leat vuođđun go dahkkojuvvojit politihkalaš mearrádusat mat gusket skuvllaide . Jáhkán dát guoská maid eará mánáide ja nuoraide geain ii lean sámegiella eatnigiellan . Ruovttus oahpaimet bargat buot bargguid mat guske ealáhussii vai birget . Muhto vásihin ahte buohkat eai váldán dan oahpu doarvái duođas , ja dat guoskkai sihke oahpahalliide ja sin bagadalliide . Stáhtaarkiivvas Romssas lea vuorkkás « Finnefoandda ruhtarehketdoallu mii guoská Liidnavuona guvlui 1893 » . Čohkkejin jurdagiid bargguide mat guske oahpahussii ja dovden oadjebasvuođa oahpaheaddjibarggus . Studeanttat vásihedje maid ahte oahpaheaddjit earret sámi ossodaga ledje hui eahpesihkkarat dasa mii guoskkai sámi servodahkii , ja vásihedje maid gielddahallama : « Muhtumin gal bissehedje ságastallama sámi áššiid birra . Dalle ásahuvvui stáhtabušeahtta sierra poastan « nissonolbmuid guoski doaimmaide » boazodoalus . Dat guoská korrektuvralohkkiide , olbmuide geat leat addán historjjálaš , geográfalaš ja gielalaš dieđuid ja vel cavgilan gos mii sáhttit gávdnat gálduid . Čoahkkimis ledje olles gávcci fáttá ságastallamii , máŋga diein fáttáin guske dáruiduhttinpolitihkkii . Maŋŋel soađi beasai Per Fokstad mielde Skuvladoaimmahaga ovttastahttinlávdegoddái ; ( Samordningsnemnda for skoleverket ) , ja váikkuhii doppe garrasit dasa ahte diet lávdegoddi evttohii rievdadit skuvlapolitihka mii guoskkai sápmelaččaide . Dat dagahii ahte sámi ossodagat ja orgánat ožžo veaháš earalágan doaimma go organisašuvnna eará lávdegottit , ja nu sáhtte ge čuožžilit riiddut gaskal sámi orgánaid ja organisašuvnnaid gaskii mat guske skuvlapolitihkalaš ja sámepolitihkalaš prinsihpaide . Nuorat geat bohte Kárášjohkii ledje hui dihtomielalaččat das mii guoskkai sámivuhtii , ja sii ledje gierdameahttumat . Arne Nystad muitá bures dan guhkes áiggi riiddu departemeanttain mii guoskkai dasa ahte galge go oahppit geain lea sámegiella vuosttašgiellan beassat válljet sámegiela amasgiellan eksámena . – Okta gažaldat mii dalle lei áigeguovdil , lei gáibádus ahte viiddidit vuoliduvvon oahpahangeatnegasvuođa oahpaheddjiide geat oahpahedje ohppiid geain lei eará eatnigiella go dárogiella , nu ahte dat maiddái galggai guoskat sámi ohppiide . Ášši mii duođai giddii sápmelaččaid beroštumi 1979 rájes muhtun jagiid ovddos , ii gal guoskan nu ollu skuvlii . – Skuvllain gos fállojuvvo sámegielas oahppu ja gos oahpahuvvo sámegillii , guoská sámivuohta buohkaide . Dan gal livččii galgan dahkat , danin go ollu áššit mat guske sámi oahpaheddjiide ja ohppiide livčče ánssášan oažžut eanet fuomášumi . Livččii buorre oaidnit jus Oahppolihtu alimus jođiheaddji duollet dálle giddešii fuomášumi muhtun áššái mii guoská sámi skuvlii , muhto dat dađibahábut dáhpáhuvvá oalle hárve , dahje ii goassege , lohká Elfrid Boine . Diet mátki attii midjiide mihá buoret vuođu gieđahallat áššiid mat guske sámi oahpahussii . Dát guoskkai maid Johan Huasii . Dát ii guoskka dušše gillii , muhto ealáhusaide , dábiide ja árbevieruide mat leat rievdan . Orro leame nu ahte Friis oaivvilda dán čilgehusa guoskat nuortalaččaide sihke norgga ja ruošša ráji siskkobealde . – Dalle lei Finnmárkku allaskuvllas Sámi ossodat , muhto dat guoskkai dušše fal dábálaš oahpaheaddjiohppui . Dakkár lobi sáhttá oažžut duššefal son , guhte sáhttá duođaštit ahte eananeaiggádat ja vuoigatvuođalaččat geaidda su doallu boahtá guoskat , leat addán sutnje lobi čállosa bokte , mii čájeha ahte son oažžu geavahit doarvái viiddis ja heivvolaččat ráddjejuvvon duovdagiid dollui . Jus orohatstivra ii leat orohahkii ásahuvvon , de sáhttá boazodoalli dan orohagas masa doaibma gártá guoskat , gáibidit árvvošteami dollojuvvot . Náittosguimmežagaide geat doallaba doalu ovttas 4. § nuppi oasi mielde , guoská dát unnimusat nuppi náittosguoibmái . Eananjuohkindiggi sáhttá maiddái bidjat dan eananeaiggáda nala geasa ášši guoská , govttolaš oasi huksengoluin ja áiddi divondangoluin maŋit áiggiid , dan ektui movt son bealistis gártá atnit ávkki áiddis . Dán oasi mearrádusat eai guoskka beatnagiidda mat leat anus boazodoalus eai ge oahpahuvvon oapmebeatnagiidda mat leat anus oapmeguođoheamis . Jus ášši guoská vuoigatvuođaid luvvemii mat čuvvot III. kapihttala , de sáhttá áššáskuhtti beassat buhtadeamis áššáškuhtton beali áššegoluid jus áššáskuhtton bealli šiehtadallamiid maŋŋel lea hilgon dahje ii leat vástidan fálaldaga , ja son riekteárvvošteami mearrádusa olis ii oaččo eambbo go fálaldaga . Váidin Jos almmolaš orgána ii čuovo dán kapihttala mearrádusaid , de sáhttá son geasa ášši njuolga guoská , váidit dan orgánii mii lea dasttá bajábealde dan orgána masa váidda guoska . Fylkkamánni lea dat ásahus masa váidojuvvo go váidda guoská gieldda dahje fylkkagieldda orgánii . Dakkár lobi sáhttá oažžut duššefal son , guhte sáhttá čájehit čálalaš duođaštusa das ahte guoskevaš eananeaiggádat ja vuoigatvuođalaččat geaidda su boazodoallu boahtá guoskat leat addán sutnje lobi , dahje eará vuođul sáhttá geavahit doarvái viiddis ja heivvolaččat ráddjejuvvon duovdagiid boazodollui . Erenoamáš riektevuođuin oaivvilduvvo riektegustovaš duopmu dahje soahpamuš mii guoská buot gullevaš siiddaide . Dat guoská maid eanangáhttenáššiide vaikko dat eai guoskkaše ge buot boazodolliide . Dat guoská maid eanangáhttenáššiide vaikko dat eai guoskkaše ge buot boazodolliide . Diekkár njuolggadusat sáhttet ráddjejuvvot guoskat ovtta dahje eanet orohagaide dahje ovtta dahje eanet boazodoalloguovlluide . Dat guoská maiddái guohtunáiggiide mearriduvvon § 59 mielde . Jus orohatstivra ii leat ásahuvvon , de sáhttá boazodoalli dan orohagas masa doaibma gártá guoskat gáibidit árvvošteami dollojuvvot . Seamma guoská mearrádusaide mat leat dáid mearrádusaid olis dahkkojuvvon . Sáhkkocelkosis galget almmuhuvvot mearrádusat mat bohtet ovdan nuppi lađđasis ja dan muddui go lea vejolaš galgá sáhkkocealkkus dieđihuvvot sutnje geasa guoská . Jus loahpalaš duomu dahje seammadássásaš sáhkkocelkosa gohččun ii čuvvojuvvo , de sáhttá boazodoallostivra dahje guovllustivra čađahit dárbbašlaš doaimmaid su rehkega ala geasa sáhkkocealkkus dahje duopmu guoská , almmá riektecealkámuša haga bággočađahanlága § 13-14 mielde . § 80 Ráŋggáštusovddasvástádus Jus guhtege rihkku dán lága dahje láhkaásahusaid , gohččumiid , gildosiid dahje eará mearrádusaid mat leat addojuvvon dahje doalahuvvon dán lága vuođul , de sáhkkohuvvo son jus rihkkumii eai guoskka garraset ráŋggáštusmearrádusat . Spiehkastat gullá maid dokumentii mii guoská dákkár dokumeantta háhkamii . Jus gáibádus guoská dokumentii mas leat jávohisvuođageatnegas dieđut , gč § 5 a , ja dat jávohisvuođageasku ložžejuvvo go son geas lea jávohisvuođagáibádus miehtá dasa , de galgá gáibádus ávžžuhusa mielde ovddiduvvot sutnje cealkámuššii heivvolaš áigemeriin . Dieđihangeatnegasvuohta Go Riikkaarkivára sihtá , de almmolaš orgánat leat geatnegasat addit dieđuid áššiid birra mat gusket arkiivii , ja mat sáhttet čuohcit lága ulbmiliid čađaheapmái . Dát guoská maiddái postii mii lea čujuhuvvon orgána politihkalaš jođihangoddái . Riikkaarkivára ráhkada oppalaš jávkadannjuolggadusaid dasa mii guoská stáhtalaš orgánaid iešháldda ¬šeapmái . Earenoamáš mearrádusat mat gusket Oslo suohkanii . Dikšunbáikki válljen maŋŋá mearrádusa mii guoská earenoamáš doaibmabijuide mánáide ja nuoraide geain leat duođalaš láhttenváttut , vrd. §§ 4-24 ja 4-26. § 4-28 . Vuoigatvuođat go lea institušuvnnas masa masa § 5-1 guoská ja priváhta ja suohkaniidda gullevaš institušuvnnain mat leat dohkkehuvvon § 5-8 vuođul . Gonagas sáhttá addit láhkaásahusaid mat gusket lága geavaheapmái Svalbárddas . Departemeanta sáhttá láhkaásahusain addit dárkilit mearrádusaid mat gusket siskkáldas bearráigeahččamii . Departemeanta sáhttá láhkaásahusain addit dárkilit mearrádusaid mat gusket siskkáldas bearráigeahččamii . Departemeanta sáhttá addit dárkilit láhkaásahusaid mat gusket siskkáldas bearráigeahččama čađaheapmái , vrd. njealját lađđasiin . Lága mearrádusat mat gusket stáhta regionála mánáidsuodjaluseiseválddi bargamušaide ja váldái , eai guoskka Oslo suohkanii . Lága mearrádusat mat gusket stáhta regionála mánáidsuodjaluseiseválddi bargamušaide ja váldái , eai guoskka Oslo suohkanii . Departemeanta sáhttá addit dárkilit láhkaásahusaid mat gusket Oslo suohkana geatnegasvuođaide , bargamušaide ja gelbbolašvuhtii ja stáhta bearráigeahččamii ja dárkkisteapmái . Stáhta dearvvašvuođabearráigeahčču lea juohke suohkana mánáidsuodjalusdoaimma bajemusdási fágalaš bearráigeahčči , dat guoská maid institušuvnnaide , váhnemiid-ja mánáidguovddážiidda ja vuolleahkahaččaid fuolahanguovddážiidda maidda dát láhka guoská . Davvisámi teavsttat |Julevsámi teavsttat |Lullisámi teavsttat |Bálddalas teavsttat Davvisámi |Norsk |Suomeksi |Svenska |English 2 válljejuvvon korpusa (buot) — 21 525 725 sáni Eaŋkil Eanet vejolašvuođat CQP Query Dievaslaš CQP-jearaldat: [] KWIC: Statistihkka: KWIC Statistihkka Sátnegovva ii vuos doaimma Boađus: 15 667 Ovddit12..678910111213141516Čuovvovaš Cealkkačájeheapmi North Saami corpus – Stáhta dearvvašvuođabearráigeahčču lea juohke suohkana mánáidsuodjalusdoaimma bajemusdási fágalaš bearráigeahčči , dat guoská maid institušuvnnaide , váhnemiid-ja mánáidguovddážiidda ja vuolleahkahaččaid fuolahanguovddážiidda maidda dát láhka guoská . Departemeanta sáhttá láhkaásahusa bokte mearridit dárkileappot makkár mánnájoavkkuide dát geatnegasvuohta guoská , ja maid plána berre sisttisdoallat . Jus mearrádus lea dahkkon nuppi lađđasa vuođul , galgá gáibádus mii guoská doarjjadoaimmaid ásaheapmái , nu movt namuhuvvon § 7-1 , sáddejuvvot fylkanammagoddái farggamusat , ja maŋimustá ovdalgo guhtta vahku lea vássán , muhto ovdalgo guokte vahku lea vássán jus mearrádus lea dahkkon § 4-24 vuođul . Njuolggadusat mat gusket § 4-3 vuođul iskkademiide , galget dákkár diliin maid čuvvojuvvot . Mearrádus mii guoská fuolaváldinsirdimii , galgá biddjot doibmii nu johtilit go vejolaš . Fylkkanammagoddi sáhttá mearridit ahte váhnemiin galgá leat mearridanváldi áššiin mat eai guoskka beaivválaš fuolaheapmái ja dikšui . Priváhta bealálaččat eai sáhte gáibidit ahte ášši mii guoská mánáin ovttastallamii galgá meannuduvvot fylkkanammagottis , jus fylkkanammagoddi dahje duopmostuollu juo lea gieđahallan ášši maŋemus guoktenuppelot mánus . d ) eavttut mat gusket adopšuvdnii miehtamii adopšuvdnalága vuođul , leat devdojuvvon . a ) priváhta ruoktu gosa mánná váldo bajásgeassimii mánáidsuodjalusbálvalusa mearrádusa § 4-4 vuođul mii guoská veahkkedoaimmaide , dahje fuolaváldin oktavuođas § 4-12 dahje § 4-8 nuppi ja goalmmát lađđasa vuođul , Gaskkustandoaimmaide mat gusket mánnái mii galgá adopterejuvvot gusto adopšuvdnalága kapihtal 3 A. Departemeanta sáhttá addit láhkaásahusaid mat gusket doaibmaplána sisdollui . Gonagas sáhttá addit láhkaásahusaid ovttasbargovugiid birra , ja maiddái geatnegasvuođa birra mii guoská ovttasbargojoavkkuide ja sisaváldinteamaide oassálastimii . Váhnemiid ja mánáid váste guovddážat galget jođihuvvot nu ahte vuhtiiváldá ahte váhnemiin ja mánáin lea vuoigatvuohta priváhtaeallimii ja bearašeallimii , ja ahte váhnemiin lea riekti dahkat mearrádusaid mat gusket máná beaivválaš fuolaheapmái , nu guhká go dat heivehit dan ulbmilii manne sii leat guovddážis ássamin ja go heivejit guovddáža jođiheapmái , masa gullá oadjebasvuohta ja ahtanuššan . Stáhta regionála mánáidsuodjaluseiseválddit gokčet goluid mat gusket fuolahusguovddážis orrumii § 5A-1 vuođul . Priváhta institušuvnnaide , váhnemiid ja mánáid váste guovddážiidda ja fuolahusguovddážiidda mat leat ásahuvvon vuolleahkahaččaid váste , ja mat leat dohkkehuvvon § 5-8 vuođul , gusto hálddahusláhka mii guoská klieantaáššiide , daid sierranjuolggadusaiguin mat dán lágas leat mearriduvvon , vrd. § 6-1. Mánnái gii lea deavdán 7 jagi , ja vel nuorat mánáide geat nákcejit ovdanbuktit iežaset oaiviliid , galgá muitaluvvot mii dáhpáhuvvá ja sidjiide galgá addot vejolašvuohta muitalit iežaset oaiviliid ovdalgo mearrádus dahkko áššis mii guoská sidjiide . Áššiin mat gusket doaimmaid láhčimii mánnái geas leat láhttenváttut , galgá mánná álo rehkenastojuvvot oasálažžan . Dieđuid galgá čohkket nu guhkás go vejolaš ovttasbargguin suinna geasa ášši guoská , dahje dainna lágiin ahte son diehtá diehtočohkkema birra . Mielbargiin lea jávohisvuođageasku mii guoská dilálašvuođaide maid bohtet diehtit mánáidsuodjalusbálvalusa diehtočohkkema oktavuođas . Jávohisvuođageasku guoská maid klieantta riegádanbáikái , riegádanbeaivái , personnummarii , stáhtaborgárvuhtii , siviiladillái , fidnui , adressii ja bargosadjái . Jus diehtu boahtá dakkár olbmos geasa § 6-4 nubbi ja goalmmát lađas guoská , de galgá ruovttoluottadieđus maid muitaluvvot leat go suokkardišgoahtán ášši § 4-3 mielde . Jus leat suokkardišgoahtán ášši , de galgá mánáidsuodjalusbálvalus sáddet dieđiheaddjái geasa § 7-4 nubbi ja goalmmát lađas guoská , ođđa ruovttoluottadieđu mas almmuhuvvo ahte suokkardeapmi lea čađahuvvon . Go mánáidsuodjalusbálvalus galgá álggahit dahje lea álggahan dárbbašlaš veahkkedoaimmaid maid dieđiheaddji , geasa § 6-4 nubbi ja goalmmát lađas guoská berre diehtit , máná viidáseappot čuovvuma dihte , de berre mánáidsuodjalusbálvalus sáddet dieđiheaddjái dieđu veahkkedoaimmaid birra . Politiduođaštus galgá čájehit lea go dat olmmoš geasa duođaštus guoská áššáiduhtton , áššáskuhttojuvvon , sáhkohallon dahje dubmejuvvon ráŋggáštuslága §§ 193 , 194 , 195 , 196 , 197 , 199 , 200 nuppi lađđasa , 201 bustáva c , 203 ja 204 a vuođul . Son gii lea sáhkohallon dahje dubmejuvvon láhkarihkkumiin mat leat namahuvvon viđát lađđasis , ii beasa bargat dahje doaimmahit bargamušaid maidda dát mearrádus guoská . Dáid dokumeanttaide eai guoskka bealálaččaid vuoigatvuođa gáržžideamit oaidnit áššebáhpiriid , nugo lea mearriduvvon hálddahuslága § 19 vuosttaš lađđasa c bustávas ja nuppi lađđasis . c ) oanehaš čilgehus mii muitala masa gáibádus guoská , Jus gáibádus , mii guoská doaimmaid álggaheapmái , ii leat dohkálaš daid gáibádusaid mielde mat lea vuosttaš ja nuppi lađđasis , galgá nammagotti jođiheaddji gohččut dan divvut ja bidjat oanehis áigemeari divvumii . Áššiid , mat oppalaččat dahje muhtun muddui , gusket seamma mánnái dahje váhnemiidda , galgá nu guhkás go vejolaš geahččalit gieđahallat oktan , go fal dan sáhttá dahkat almmá lágas mearriduvvon jávohisvuođageaskku rihkkuma haga . a ) kapihtal 21 dábálaš njuolggadusaid birra mat gusket duođaštusaide , earret § 21-4 , Nammagottis lea geatnegasvuohta meannudit gáibádusa mas bivdet boastuvuođaid divvut , go dákkár gáibádus ovddiduvvo áigemeari siste mii guoská dasa go ášši galgá gáibidit geahččaluvvot rievtti ovddas . #ILL Muđui gustojit duopmostuollolága njuolggadusat mat gusket dieđiheapmái , nu guhkás go heivejit . Mánáidsuodjalusbálvalusat dain suohkaniin maidda ášši guoská , sáhttet šiehtadit sirdit ovddasvástádusa eará suohkanii gosa mánás lea lagas oktavuohta . #ILL Dakkár lobi sáhttá oažžut duššefal son guhte sáhttá čájehit čálalaš duođaštusa das ahte guoskevaš eananeaiggádat ja vuoigatvuođalaččat geaidda su boazodoallu boahtá guoskat leat addán sutnje lobi dahje jus son eará vuođul sáhttá geavahit doarvái viiddis ja heivvolaččat ráddjejuvvon duovdagiid boazodollui . Dat guoská maid eanangáhttenáššiide vaikko dat eai guoskkaše ge buot boazodolliide . Dat guoská maid eanangáhttenáššiide vaikko dat eai guoskkaše ge buot boazodolliide . Diekkár njuolggadusat sáhttet ráddjejuvvot guoskat ovtta dahje eanet orohagaide dahje ovtta dahje eanet boazodoalloguovlluide . Dat guoská maiddái guohtunáiggiide mearriduvvon § 59 mielde . Jus orohatstivra ii leat ásahuvvon , de sáhttá boazodoalli dan orohagas masa doaibma gártá guoskat gáibidit árvvošteami dollojuvvot . Seamma guoská mearrádusaide mat leat dáid mearrádusaid olis dahkkojuvvon . Sáhkkocelkosis galget almmuhuvvot mearrádusat mat bohtet ovdan nuppi lađđasis ja dan muddui go lea vejolaš galgá sáhkkocealkkus dieđihuvvot sutnje geasa guoská . Jus loahpalaš duomu dahje seammadássásaš sáhkkocelkosa gohččun ii čuvvojuvvo , de sáhttá Boazodoallostivra dahje guovllustivra čađahit dárbbašlaš doaimmaid su rehkega ala geasa sáhkkocealkkus dahje duopmu guoská , almmá riektecealkámuša haga bággočađahanlága § 13-14 mielde . Jus oktage rihkku dán lága dahje láhkaásahusaid , gohččumiid , gildosiid dahje eará mearrádusaid mat leat addojuvvon dahje doalahuvvon dán lága vuođul , de sáhkkohuvvo son jus rihkkumii eai guoskka garraset ráŋggáštusmearrádusat . Gonagas sáhttá láhkaásahusain mearridit dárkileappot goas guolástus ja bivdu galget adnojuvvot ealáhussan , dás maiddái addit njuolggadusaid guolástussii ja bivdui guoski dienasgáibádusaid birra . § 11 Áššit mat gusket virgehasaid bargodillái ja riektedillái Finnmárkkuopmodaga virgehasat válljejit gaskkasteaset ovddasteaddji , gii searvá Finnmárkkuopmodaga stivrii go dat gieđahallá virgehasaid bargodillái dahje riektedillái guoski áššiid . § 11 Áššit mat gusket virgehasaid bargodillái ja riektedillái Finnmárkkuopmodaga virgehasat válljejit gaskkasteaset ovddasteaddji , gii searvá Finnmárkkuopmodaga stivrii go dat gieđahallá virgehasaid bargodillái dahje riektedillái guoski áššiid . Sámedikkis lea vuosteággavuoigatvuohta áššiin , mat gusket sámi kulturmuitosuodjaleapmái . « Nuppástuvvan geavaheapmin » ii adnojuvvo juos mearriduvvojit njuolggadusat , mat dušše gusket meahcceeatnama geavaheapmái meahccin . Dán lea áigumuš dahkat nu ahte njuolggadusat mat gusket Finnmárkkuopmodahkii sáhttet biddjojuvvot fápmui nuppi njealjádasjagi mielde 2006 ( kapihtal 1 ja 3 ) . § 11 Áššit mat gusket virgehasaid bargodillái ja riektedillái Finnmárkkuopmodaga virgehasat válljejit gaskkasteaset ovddasteaddji , gii searvá Finnmárkkuopmodaga stivrii go dat gieđahallá virgehasaid bargodillái dahje riektedillái guoski áššiid . § 11 Áššit mat gusket virgehasaid bargodillái ja riektedillái Finnmárkkuopmodaga virgehasat válljejit gaskkasteaset ovddasteaddji , gii searvá Finnmárkkuopmodaga stivrii go dat gieđahallá virgehasaid bargodillái dahje riektedillái guoski áššiid . Journálaovddasvástideaddji ii sáhte mearridit ahte dieđut eai galgga čuožžut journálas jus dieđut leat mávssolaččat duođaštussan soahpameahttunvuhtii gaskal dearvvašvuođabargiid fágalaš gažaldagain , mat gusket dearvvašvuođaveahkkái mii addojuvvo divššohassii . Divššohasa miehtama dahje biehttaleami mii guoská diehtojuohkinmeannudeapmái . Dušše daid dieđuid , mat gusket konkrehta várraárvvoštallamii , sáhttá čuoldit geahččanlobis . b ) eaŋkilmearrádus , mearrádus mii guoská ovtta dahje máŋgga dihto olbmo vuoigatvuođaide dahje geatnegasvuođaide ; c ) láhkaásahus , mearrádus mii guoská mearritkeahtes olmmošlogu dahje mearritkeahtes olmmošjoavkku vuoigatvuođaide dahje geatnegasvuođaide ; e ) bealli , olmmoš geasa mearrádus čuohcá dahje geasa ášši muđui njuolga guoská . Seamma guoská mearrádussii ortnetráŋggáštit almmolaš virgeolbmo dahje sutnje mieđihit penšuvnna . b ) áššiide maid hálddašanorgána ieš meannuda dahje mearrida diggedikšolágaid ( ráŋggáštanproseassaláhka , duopmostuolloláhka , nággoláhka , bággočađahanláhka , árvvoštallanláhka ) dahje lágaid olis mat gusket dáidda lágaide ( reastaluvvanláhka , juohkinláhka ja vealgeortnetláhka ) dahje eananjuohkinláhkii dahje diggedivatláhkii . Beroškeahttá das lea go áššiin bargame , de lea hálddašanorgána geatnegas áššesuorggistis oaivadit nugo namuhuvvon nuppi lađđasis , su gii jearrá vuoigatvuođaidis ja geatnegasvuođaidis birra dihto dilis mii sutnje guoská . Eaŋkilmearrádussii guoski áššiin galgá addojuvvot gaskaboddosaš vástádus nuppi lađđasa mielde , jus ii sáhte ášši vástidit ovtta mánu sisa , maŋŋil go dan lea vuostá váldán . Jus áššái gulli bealli lea vuolleahkásaš ja su ovddasta suodjár , guoská dát maid vuolleahkásažžii . 2 ) teknalaš áđain ja ovddidanvugiin ja doaibma- dahje gávpediliin maid ferte gilvaleami geažil čiegusin doallat su fuolas geasa dieđut gusket . 1. dieđut dieđihuvvojit sidjiide geaidda dát njuolga gusket , dahje earáide dan muddui go sii geain lea jávohisvuođagáibádus , mihtet dasa , 6. hálddašanorgána váidá dahje addá dieđuid ( gč. vel nr. 5 ) láhkarihkkumiid birra áššečuoččaldahttineiseválddiide dahje guoski gozihaneiseváldái , go dat lea sávahahtti álbmoga fuolaid geažil dahje go láhkarihkkuma čuovvuleamis lea lunddolaš gullevašvuohta addiorgána doaimmaide , ja Eavttut sáhttet omd. mearridit gii galgá ovddasvástidit dieđuid ja gii galgá daid beassat geavahit , mo vurkkodit ja máhcahit luoikkahuvvon ávdnasiid , mo nubbehusčállosiid duššadit , ja galget go dutkit beassat váldit oktavuođa dahje viežžat lagat dieđuid sin birra geaidda dieđut gusket , ja mo dieđuid muđui geavahit . Váidaga , mii sáhttá leat njálmmálaš , ferte dalán ovddidit go son geasa váguheapmi guoská lea das , ja muđui golmma beaivvi sisa . Jus vuolleahkásaš badjel 15 jagi lea áššái gulli bealli , ja su ovddasta suodjár , guoská dát maid vuolleahkásažžii . Ovddit čuoggá mearrádus siskkilda maid dokumeantta mii guoská dokumeantta viežžamii nugo namuhuvvon a , b dahje c bustávain . Dát eai datte guoskka duohtadieđuide mat leat mearkkašmeahttumat mearrádussii eaige go dieđuid dahje čállosa sáhttá gávdnat eará dokumeanttas maid bealli sáhttá oaidnit . b ) mat gusket teknalaš áđaide , buvttadanvugiide , gávpeanalysaide ja rehkenastimiidda ja gávpečiegusvuođaide muđui , go dat leat dakkárat ahte earát daid sáhttet geavahit iežaset ealáhusdoaimmas , dahje Jus áššái gulli beallái ii leat hui mávssolaš , de son ii ge sáhte gáibidit diehtit dain dieđuin dokumeanttas mat gusket a ) rievdadeapmi ii vahágahte ovttage geasa mearrádus guoská dahje njuolga boahtá ávkin dahje Jus eará priváhta olbmuid dahje almmolaš beroštumiid deasttat dan dagahit , de sáhttá váidinásahus dahje bajit eiseváldi rievdadit vuolit orgána mearrádusa vahágin dasa geasa mearrádus guoská dahje njuolga boahtá ávkin , vaikko dasa eai leat eavttut vuosttas lađđasa b dahje c bustáva mielde . eaŋkilmearrádus , mearrádus mii guoská ovtta dahje máŋgga dihto olbmo vuoigatvuođaide dahje geatnegasvuođaide ; láhkaásahus , mearrádus mii guoská mearritkeahtes olmmošlogu dahje mearritkeahtes olmmošjoavkku vuoigatvuođaide dahje geatnegasvuođaide ; bealli , olmmoš geasa mearrádus čuohcá dahje geasa ášši muđui njuolga guoská . Seamma guoská mearrádussii ortnetráŋggáštit almmolaš virgeolbmo dahje sutnje mieđihit penšuvnna . áššiide maid hálddašanorgána ieš meannuda dahje mearrida diggedikšolágaid ( ráŋggáštanproseassaláhka , duopmostuolloláhka , nággoláhka , bággočađahanláhka , árvvoštallanláhka ) dahje lágaid olis mat gusket dáidda lágaide ( reastaluvvanláhka , juohkinláhka ja vealgeortnetláhka ) dahje eananjuohkinláhkii dahje diggedivatláhkii . Beroškeahttá das lea go áššiin bargame , de lea hálddašanorgána geatnegas áššesuorggistis oaivadit nugo namuhuvvon nuppi lađđasis , su gii jearrá vuoigatvuođaidis ja geatnegasvuođaidis birra dihto dilis mii sutnje guoská . Eaŋkilmearrádussii guoski áššiin galgá addojuvvot gaskaboddosaš vástádus nuppi lađđasa mielde , jus ii sáhte ášši vástidit ovtta mánu sisa , maŋŋil go dan lea vuostá váldán . Jus áššái gulli bealli lea vuolleahkásaš ja su ovddasta suodjár , guoská dát maid vuolleahkásažžii . teknalaš áđain ja ovddidanvugiin ja doaibma- dahje gávpediliin maid ferte gilvaleami geažil čiegusin doallat su fuolas geasa dieđut gusket . dieđut dieđihuvvojit sidjiide geaidda dát njuolga gusket , dahje earáide dan muddui go sii geain lea jávohisvuođagáibádus , mihtet dasa , hálddašanorgána váidá dahje addá dieđuid ( gč. vel nr. 5 ) láhkarihkkumiid birra áššečuoččaldahttineiseválddiide dahje guoski gozihaneiseváldái , go dat lea sávahahtti álbmoga fuolaid geažil dahje go láhkarihkkuma čuovvuleamis lea lunddolaš gullevašvuohta addiorgána doaimmaide , ja Eavttut sáhttet omd. mearridit gii galgá ovddasvástidit dieđuid ja gii galgá daid beassat geavahit , mo vurkkodit ja máhcahit luoikkahuvvon ávdnasiid , mo nubbehusčállosiid duššadit , ja galget go dutkit beassat váldit oktavuođa dahje viežžat lagat dieđuid sin birra geaidda dieđut gusket , ja mo dieđuid muđui geavahit . Váidaga , mii sáhttá leat njálmmálaš , ferte dalán ovddidit go son geasa váguheapmi guoská lea das , ja muđui golmma beaivvi sisa . Jus vuolleahkásaš badjel 15 jagi lea áššái gulli bealli , ja su ovddasta suodjár , guoská dát maid vuolleahkásažžii . Ovddit čuoggá mearrádus siskkilda maid dokumeantta mii guoská dokumeantta viežžamii nugo namuhuvvon a , b dahje c bustávain . Dát eai datte guoskka duohtadieđuide mat leat mearkkašmeahttumat mearrádussii eaige go dieđuid dahje čállosa sáhttá gávdnat eará dokumeanttas maid bealli sáhttá oaidnit . mat gusket teknalaš áđaide , buvttadanvugiide , gávpeanalysaide ja rehkenastimiidda ja gávpečiegusvuođaide muđui , go dat leat dakkárat ahte earát daid sáhttet geavahit iežaset ealáhusdoaimmas , dahje Jus áššái gulli beallái ii leat hui mávssolaš , de son ii ge sáhte gáibidit diehtit dain dieđuin dokumeanttas mat gusket rievdadeapmi ii vahágahte ovttage geasa mearrádus guoská dahje njuolga boahtá ávkin dahje Jus eará priváhta olbmuid dahje almmolaš beroštumiid deasttat dan dagahit , de sáhttá váidinásahus dahje bajit eiseváldi rievdadit vuolit orgána mearrádusa vahágin dasa geasa mearrádus guoská dahje njuolga boahtá ávkin , vaikko dasa eai leat eavttut vuosttas lađđasa b dahje c bustáva mielde . Spiehkastat gullá maid dokumentii mii guoská dákkár dokumeantta háhkamii . Jus gáibádus guoská dokumentii mas leat jávohisvuođageatnegas dieđut , gč § 5 a , ja dat jávohisvuođageasku ložžejuvvo go son geas lea jávohisvuođagáibádus miehtá dasa , de galgá gáibádus ávžžuhusa mielde ovddiduvvot sutnje cealkámuššii heivvolaš áigemeriin . Journálaovddasvástideaddji ii sáhte mearridit ahte dieđut eai galgga čuožžut journálas jus dieđut leat mávssolaččat duođaštussan soahpameahttunvuhtii gaskal dearvvašvuođabargiid fágalaš gažaldagain , mat gusket dearvvašvuođaveahkkái mii addojuvvo divššohassii . Divššohasa miehtama dahje biehttaleami mii guoská diehtojuohkinmeannudeapmái . Dušše daid dieđuid , mat gusket konkrehta várraárvvoštallamii , sáhttá čuoldit geahččanlobis . Čuožžila gažaldat , geaidda eamiálbmotriekti guoská . Álgočalbmái dát guoská eamiálbmogiidda . Vuosttažettiin eamiálbmotrievttálaš norpmain berre leat dakkár sisdoallu , mii addá luohttámuša daidda geaidda dat guoská , nuppádassii ásahusat , mat norpmaid galget hálddašit , berrejit duddjot luohttámuša , ja goalmmádassii proseassat , maidda ásahusat geavahit norpmaid , berrejit duddjot luohttámuša . Nugo namuhuvvui de lea nubbi váldogažaldat , mii guoská eamiálbmogiid ovddasteaddji orgánaide dat , makkár váldi dahje mearridanváldi dain lea dahje berre leat . Dát hui sihkkarit guoská maiddái eamiálbmogiidda . Erenoamážit guoská dát dakkár áššiide , mat erenoamážit gusket Ruonáeatnama beroštumiide . #ILL Erenoamážit guoská dát dakkár áššiide , mat erenoamážit gusket Ruonáeatnama beroštumiide . #ILL Dat guoská Ruonáeatnama stivrenortnegii ja Ruonáeatnama gielddaide . #ILL Vuosttamustá guoská dasa , ahte várjalit eamiálbmogiid kultuvrralaš albmanahttima . #ILL Nuppádassii guoská vuoigatvuhtii oažžut ruovttoluotta dávviriid ja , mat lobiheamit leat dolvojuvvon eret , ja goalmmádassii guoská dasa , ahte oažžut oahpu iežas gielas ja kultuvrras . #ILL Erenoamážit guoská dát davviriikkaid Sámedikkiide . #ILL Ráddjejuvvon rievtti vuođđudanvuođđu vástida makkár ráđđejumit gusket ovttaskas riektái . ) ï ¾ § 8 mielde , mii guoská giliide // giliservviide . #ILL Ášši guoskkai muđuid áššeguoddaleaddji bárdnái ovddit kodicillaáššis 1892 . #ILL Dát iešvuođat boazodoallolága ovdahistorjjás čájehit ahte dasa leat váikkohan ovddit lágat , mat adnojedje čielga regulerenláhkan , ja mat muđui buktet unnán ođđasiid , mat gusket boazodoallovuoigatvuođa priváhtarievttálaš vuđđui . Ášši guoskkai buhtadussii vahágiid ja guohtuneatnamiid massima ovddas , mat dagahuvvo sápmelaččaide go Finnmárkku telekommunikašuvdnarusttet huksejuvvui . Dát duopmu almmatge ii guoskka erenoamážit sámi vuoigatvuođaide , muhto Finnmárkku-almennegiidda . Áššedovdičielggadeapmin NAČ 1993:34:ii ferte biddjot stuorra deaddu , ja artihkal moaitá riektejoavkku čielggadeami sihke dan , mii guoská riektegáldogeavaheapmái ja gustojeaddji rievtti áddejupmái eamiálbmoga perspektiivvas . , lei boađus 12 jagi vuoigatvuođačielggadeamis , mii guoská Finnmárkku fylkka1 luondduriggodagaid oamastanriektái . Lávdegoddi berre addit historjjálaš čilgehusa das , makkár riekteoainnut ja riektenjuolggadusat leat geavahuvvon , mat gusket eana- ja čáhcevuoigatvuođaide guovlluin , gos sámit ásset , nu vuđolaččat ahte sáhttá čielggadit gustojeaddji rievtti ja evttohit ođđa čovdosiid ... Juos lea nu ahte seammá bearrašat leat leamaš daid guovlluin , maidda ášši guoská juo guhká ovdal jagi 1751 , de ii sis dan sivas leat makkárge sierra sajádat vuoigatvuođaid dáfus #ILL Mii guoská sápmelaččaid boarrásut historjái , bealuštit dihto sierra dilálašvuođat geahččaleami , ovddimustá sápmelaččaid eallin sierra earáin ja erenoamáš eallinvuohki ovttas sámi čálalaš gálduid váilumiin . Juo Riektejoavkuge dadjá , ahte háhkan- ja massineavttut leat earáláganat eaige nu dárkilat , go mii guoská oamastussii47 . Sáhttá maiddái oaidnit cieggan riektedilálašvuođat - sátnelihtu muhtin lágan heiveheapmin , mas priváhta háhkan heivehuvvo daid njuolggadusaid mielde , mat gusket geavahussii dološ áiggi rájes . háhkama gáibádusaid daid njuolggadusaid mielde , mat gusket geavahussii dološ áiggi rájes . Dan ferte dalle vuođuštit dainna , ahte go stáhta lea riektesubjeaktan háhkki bealde , de ii gehččojuvvo dábálaš karakteristihkkii , mii guoská dábálaš priváhtarievttálaš rievttiháhkamii geavahusa vuođul , mii leamaš dološ áigge rájes , ja dalle maiddái sirrejuvvo ja geavahuvvo ráinnas , mihtilmas status quo-oassi , mii lea guovddážis dakkár riektevuođuid go oamasteami ja geavahusa dološ áigge rájes vuođuštusain . Dakkár duohtavuohta guoská dávjá ovttaskas olbmuide dahje joavkkuide , muhto ii stáhtii . Teoriijas ja riektegeavadis lea ceavzán oaidnu , ahte dovdomearkan , mii guoská geavahussii dološ áiggi rájes , justa lea dat , ahte dilálašvuođaid álgu sáhttá leat dovdameahttun dahje jávkan historjjá seavdnjatvuhtii , ja ahte sáhttá orrut menddo garas gaikkodit cieggan dili , vaikko oamasteapmi lea leamašge álggus eahpevuoiggalaš . ( ruovttoluotta ) 23.Amerihkálaš rievttis , mii guoská indiánaid eanavuoigatvuođaide , divvojuvvo dákkár eahpedássedeaddu omd. traktáhtaid dulkonnjuolggadusaiguin . ) ( ruovttoluotta ) 30. Konvenšuvnnaide , mat eai leat váldon sisa transformašuvnnain eaige inkorporašuvnnain , guoská goalmmát čađahanvuogi prinsihppa - - almmuhii goalmmát stáhtaváldi cealkámuša , mii guoskkai sápmelaččaide . Vuosttažettiin , leigo 100 jagi boares duomus ( Rt. 1897 s. 759 ) riektefápmu riiddu hárrái , daningo boares duopmu guoskkai stuorámus oassái guovllus.5 Nuppádassii , leigo boazoeaiggádiin vuoigatvuohta bargat bohccuiguin nu gohčoduvvon dološ áiggi rájes geavaheami vuođul . Nubbi guoskkai dasa galggaigo duomus , man Alimusriekti lea cealkán jagi 1897 , leat riektefápmu nákkus , maid ledje čoavdimin jagi 1997 . Mii sirret nappo duođaštusaid árvvoštallama ja riektegeavaheami , ja dađi mielde sirret várra maiddái duođaštusteoriija ja riekteteoriija.11 Go mii gieđahallat áššiid , mat gusket geavaheapmái dološ áiggi rájes - lea erohus viehka eahpečielggas . Riekti meaddá dattetge ráddjet ášši , nu ahte dat guoská dušše lagašvuhtii áiggi dáfus . 29 Juos Knoph čuoččuhus doallá deaivása , eat sáhte leat válddekeahttá vuhtii , ahte boares duopmu sáhttá leat áiggis buvtta sihke ideologalaččat ja dan oainnu dáfus , mii guoská sápmelaččaide mielolmmožin . 35 Eatnamiid geahčadeapmi ii guoskan min čulbmii nugo viidánanteoriija.36 Dan árvu diehtogáldun lea gitta das , makkár dieđalaš validitehta Alimusriekti sáhtii dasa laktit . Ovddeš sámedikkepresideanta Ole Henrik Magga lea namuhan áigodaga sápmelaččaid historjjá sevdnjes jahkečuohtin.47 Nubbi bealli vuosttaš fuopmášumis fas guoská Norgga Alimusriektái . Jens Edvin A. Skoghøy , Tvistemål Oslo 1998 s. 757 ja s. 818(ruovttoluotta ) 11.Nákkosgirjjistan lean implisihtalaččat eahpidan daid sirrema , muhto in ane dárbbašlažžan ákkastallat sirrema vuostá dás.(ruovttoluotta ) 12. Oppalaš geahčastat eavttuin , mat gusket vuoigatvuođaid háhkamii geavaheami vuođul dološ áigge rájes , ja suokkardallan , mo dat geavadis váikkuhit sámi vuoigatvuođaid gáibideddjiide , geahča Gunnar Eriksena Alders tids bruk : en analyse av teori og rettspraksis , Oslo 1993.(ruovttoluotta ) 13. Vihtta lohkanvuogi leat sárggastuvvon Ánde Somby nákkosgirjjis Juss som Retorikk , Romsa 1998 , goalmmát oassi , ja váldu lea : Gii lea ráhkadan argumeantta ? Nuppádassii badjána gažaldat , movt dat vuoigatvuođat , maidda konvenšuvdna guoská , sáhttet ollašuhttojuvvot . Álbmotriektejoavkku čielggadeamis lei ILO-konvenšuvnna oassi , mii guoská álgoálbmogiid eanavuoigatvuođaide , mu váldoovddasvástádussan ( čielggadeami čuokkis 3.3 ) . Jos almmolaš orgána ii čuovo dán kapihttala mearrádusaid , de sáhttá son geasa ášši njuolga guoská , váidit dan orgánii mii lea dasttá bajábealde dan orgána masa váidda guoska . Fylkkamánni lea dat ásahus masa váidojuvvo go váidda guoská gieldda dahje fylkkagieldda orgánii . Váidin Jos almmolaš orgána ii čuovo dán kapihttala mearrádusaid , de sáhttá son geasa ášši njuolga guoská , váidit dan orgánii mii lea dasttá bajábealde dan orgána masa váidda guoska . Fylkkamánni lea dat ásahus masa váidojuvvo go váidda guoská gieldda dahje fylkkagieldda orgánii . Seamma guoská maid dikšo- , fuolahan- ja mátkegoluide , go lágideaddjin leat eará bálvaluslágideaddjit , main lea šiehtadus guovllulaš divššohasa ássanguovllu dearvvašvuođadoaimmahagain , vrd. § 2-1a . Dát guoská maiddái go eará norgga eiseváldit ovddalgihtii leat máksán supmi olgoriikkalaš bálvaluslágideaddjái . Jus divššohas ii sáhte gokčat goluidis , de galgá dearvvašvuođainstitušuvdna dahje bálvaluslágideaddji , geasa ášši guoská , daid gokčat . Gonagas sáhttá láhkaásahusas spiehkastit láhkakapihttal 2:s mii guoská olbmuide , geat eai leat norgga riikkavuollásaččat dahje geat eai oro bissovaččat riikkas . Dát ii guoskka dikšui mii boahtá mánáid- ja nuoraidpsykiatriija vuollái . Dieđut galget meannuduvvot várrugasvuođain ja rihkkomeahttunvuođa doahttalemiin sutnje geasa dieđut gusket . Mearrádusat mat gusket váilevaš miehtangelbbolašvuhtii , galget leat suodjaluvvon ja leat čálalaččat , ja jus vejolaš farggamusat bidjat dan divššohasa dahje lagamus oapmahačča ovdii . Go mánná lea deavdán 12 jagi , son galgá beassat buktit oaivilis buot gažaldagaide mat gusket su dearvvašvuhtii . Vuoigatvuohta oktavuođa váldit divššohasbearráigeahččiin Divššohasbearráigeahčči sáhttá váldit meannudeapmái áššiid , mat gusket almmolaš spesialistadearvvašvuođabálvalussii , njálmmálaš dahje čálalaš dieđiheami vuođul dahje ahte ieš loktet ášši . Láhkaásahusat Departemeanta sáhttá addit láhkaásahusaid čađaheapmái ja mearrádusaide deavdaga mii guoská divššohasbearráigeahččái . Hálddašanláhka guoská áššiid meannudeapmái dán lága vuođul . Fápmuduvvon olbmui ja fápmudeapmái gusket hálddašanlága § 12 nubbi ja njealját lađas vásttolaččat . Dat guoská maid almmuhusaid , várrehusaid ja sullasaš dieđuid addimii divššohassii dahje su lagamužžii , jus son čielgasit lea dohkkehan elektrovnnalaš gulahallama geavaheami . Gonagas sáhttá stáhtaráđis addit láhkaásahusaid , mat gusket bákkolaš mielladearvvašvuođadikšumii ásahusa jándordivššu olis ja dan olggobealde . Váidalanortnet guoská dušše sirdimiidda , maid ohcet bákkolaš mielladearvvašvuođadivššu divššohasaide ja dušše : Váidalanortnet ii dattetge guoskka sirdimiidda seamma guovllu dearvvašvuođafitnodaga ásahusaid gaskkas . Ovdalgo dán kapihttala vuođul mearridit ášši , galgá son geasa ášši guoská , beassat cealkit oainnus . Vuoigatvuohta cealkit oainnus guoská earret eará bákkolaš dearvvašvuođadikšuma ásahangažaldahkii ja dasa , guđe ásahusas galgá leat ovddasvástádus bákkolaš divššus . leat mielde hábmemin ásahusa beaivválaš eallima ja eará diliid , mat gusket ovttaskas divššohassii , Dat gii lea bákkolaš mielladearvvašvuođadivššus dahje su lagamuš sáhttá váidalit gozihanlávdegoddái buot mearrádusaid , mat gusket sirdimiidda ásahussii dahje eará doaimmaide , main ásahusas lea ovddasvástádus , nu mo § 3-1 meroštallá . Go bákkolaš mielladearvvašvuođadikšui sirdin lea mearriduvvon duomuin ráŋggáštuslága § 39 vuođul , dán lága mearrádusat gusket nu guhkás go dat heivejit , earret § 3-2 rájes gitta § 3-12 rádjai . Juohkehaččas lea geatnegasvuohta boahtit gozihanlávdegoddái vihtanin dahje áššedovdin daid njuolggadusaid vuođul , mat gusket diggegotti váldogieđahallamiidda . Dat guoská maid divššohassii dahje su ovddasteaddjái , nu guhkás go gozihanlávdegoddi dan atná ovddolažžan . Go gozihanlávdegoddi almmuha mearrádusa divššohassii dahje su ovddasteaddjái , dat galgá muitalit njuolggadusaid birra , mat gusket ášši iskamii duopmostuolus , vrd. dán lága § 7-1. Seammá guoská gozihanlávdegotti mearrádussii sirdit olbmo jándordikšui ásahussii , vrd. §§ 4-10 ja 5-4. Dat geasa ášši guoská , galgá oažžut dieđu vejolašvuođas váidalit mearrádusa fylkkamánnii , vrd. mielladearvvašvuođadikšunlága § 3-5 nuppi lađđasa . Son , geasa ášši guoská , ja su lagamuš galget farggamusat oažžut dieđu mearrádusas ja dan vuođuštusas . Ásahus geatnegahttá iežas fuolahit das ahte son , geasa ášši guoská , ja su lagamuš ožžot dárbbašlaš dieđuid vuoigatvuođaideaset birra , ja maiddái vejolašvuođas váidalit gozihanlávdegoddái ja veahki hárrái dan oktavuođas , vuoigatvuođas advokáhtii dahje eará fápmuduvvon olbmui , vejolašvuođas gáibidit beassat oaidnit áššebáhpáriid ja eará . Válddi sirdimis klinihkalaš psykologiija spesialistii guoská nubbi lađas vásttolaččat . Láhkaásahus guoská dakkár ásahusaid dohkkehaneavttuide , main galgá leat ovddasvástádus dahje mat galget čađahit bákkolaš mielladearvvašvuođadivššu jándordivššu olis dahje dan olggobealde . Láhkaásahus guoská oktagaslaš plánaide , maid galgá čállit gielddadearvvašvuođabálvaluslága § 6-2a , spesialistadearvvašvuođabálvaluslága § 2-5 , mielladearvvašvuođadikšunlága § 4-1 ja sosiálabálvaluslága § 4-3a mearrádusaid vuođul . Divššohasaide guoská vásttolaččat divššohasvuoigatvuođalága 4. kapihtal , mii gieđahallá miehtama dearvvašvuođaveahkkái . Láhkaásahus guoská divššohasaide , geat leat bákkolaš mielladearvvašvuođadivššus . Láhkaásahus guoská mielladearvvašvuođadivššu gozihanlávdegottiid doaimmaide . Gozihanlávdegotti miellahtuide guoská jávohisvuođageatnegasvuohta hálddahuslága §§ 13 – 13 e vuođul . Dát kapihtal guoská buot váidalusáššiide . Go meannudit váidalusa , mii guoská viidásut iskkadeapmái , bákkolaš mielladearvvašvuođadivššu ásaheapmái dahje loahpaheapmái , ja sirdináššiide , geavahuvvojit maiddái mielladearvvašvuođadikšunlága § 6-4 njuolggadusat . Divššohas , su lagamuš dahje ovddasteaddji , sáhttá ovddidit gozihanlávdegotti dárkkisteapmái mearrádusa , mainna gáibidit divššohasa miehtat dasa , ahte bákkolaš mielladearvvašvuođadivššu njuolggadusat gusket sutnje golmma vahku áigge . Jus mearrádus guoská mánáide ja nuoraide , geat leat 12 ja 16 jagi gaskkas , ja mánná ieš ii leat seammá oaivilis doaimmain , mearrádusa galgá ovddidit gozihanlávdegoddái . a ) mearraguovlluin mat gullet Norgga duopmováldái , b ) mearraguovlluin mat eai gula mange stáhta guolástusduopmováldái , Norgga fatnasis mii guolásta dahje bivdá , dahje mii váldá vuostá dahje fievrrida guliid , c ) mearraguovlluin mat gullet vieris riikka guolástusduopmováldái jus guolástit dahje bivdet Norgga fatnasiin , muhto dušše dalle go dat guoská kapihttaliidda II . Dát láhka ii guoskka mearrajohtolatvuoigatvuhtii ekonomalaš avádagas , gč , juovlamánu 17. b. 1976-mannosaš lága nr. 91 Norgga ekonomalaš avádaga birra , ja lága njuolggadusat gustojit daid ráddjemiiguin , mat čuvvot álbmotrievttis dahje vieris riikkain dahkkojuvvon soahpamušas . a ) mearragaskkaid juohkima birra iešguđet bivdosiid geavaheaddjiid mielde , b ) bivdosiid suohppuma ja geassima birra , dás maiddái mearrádusaid birra mat gusket suohppuma ja geassima signálaide ja áiggiide , c ) bivdobáikái vuolgima áiggiid birra , dás maiddái signálamearrádusaid birra , d ) gildosa birra leat bivdobáikkis dihto áiggiid , e ) bivdosiid buddema birra , f ) bivdosiid merkema birra go dat eai šatta vuostálagaid daid láhkaásahusaiguin , mat leat addojuvvon § 23 vuođul . Duopmostuollu galgá dárbbašmeahttun vuordima haga ja eará ámmátáššiid ovdal ovddidit dakkár áššiid , mat gusket lágaid ja láhkaásahusaid rihkkumii nu mo namahuvvo § 39 vuosttas lađđasis , dalle go bearráigeahčču § 38 vuođul ain lea doaimmas . Dakkár lobi sáhttá oažžut duššefal son , guhte sáhttá duođaštit ahte eananeaiggádat ja vuoigatvuođalaččat geaidda su doallu boahtá guoskat , leat addán sutnje lobi čállosa bokte , mii čájeha ahte son oažžu geavahit doarvái viiddis ja heivvolaččat ráddjejuvvon duovdagiid dollui . Jus orohatstivra ii leat orohahkii ásahuvvon , de sáhttá boazodoalli dan orohagas masa doaibma gártá guoskat , gáibidit árvvošteami dollojuvvot . Náittosguimmežagaide geat doallaba doalu ovttas 4. § nuppi oasi mielde , guoská dát unnimusat nuppi náittosguoibmái . Eananjuohkindiggi sáhttá maiddái bidjat dan eananeaiggáda nala geasa ášši guoská , govttolaš oasi huksengoluin ja áiddi divondangoluin maŋit áiggiid , dan ektui movt son bealistis gártá atnit ávkki áiddis . Dán oasi mearrádusat eai guoskka beatnagiidda mat leat anus boazodoalus eai ge oahpahuvvon oapmebeatnagiidda mat leat anus oapmeguođoheamis . Jus ášši guoská vuoigatvuođaid luvvemii mat čuvvot III. kapihttala , de sáhttá áššáskuhtti beassat buhtadeamis áššáškuhtton beali áššegoluid jus áššáskuhtton bealli šiehtadallamiid maŋŋel lea hilgon dahje ii leat vástidan fálaldaga , ja son riekteárvvošteami mearrádusa olis ii oaččo eambbo go fálaldaga . Daid guovlluid olggobealde mat leat namuhuvvon vuosttaš ja nuppi lađđasis , gusto láhka Norgga riektesubjeavttaide jus dat ii rihko nuppi stáhta juristikšuvnna ( láhkaválddi ) , ja sidjiide geaidda § 5 nubbi lađas guoská . Daid beroštumiid organisašuvnnat maidda áššit dábálaččat gusket , galget leat ovddastuvvon ráđis . Go doibmii ii guoskka oassálastinláhka , de sáhttá earri addojuvvot olbmui dahje fitnodahkii . Bivddusráddjemat fatnasiidda mat eai leat mearkkain registarastojuvvon , gč. § 22 , eai guoskka ávkkástallamii dán mearrádusa vuođul . Láhka guoská doaimmaide main ulbmil lea kártet minerála resurssaid gávdnostumi roggama várás . Láhka guoská buotlágan minerála resurssaid roggamiidda . #ILL Láhka dattetge ii guoskka roggamii mii vuosttažettiin lea oassin guovllu eará ávkkástallamis . Departemeanta sáhttá láhkaásahusa bakte mearridit makkár doaimmaide dahje roggamiidda láhka guoská . Lága doaibmaguovlu Láhka guoská buot norgga eatnamiid siskkobealde earret Svalbárddas . Láhka ii guoskka olggobealde priváhta oamastanguovlluid mearas . Dattetge dát ii guoskka alluvialaš gollái , b ) metállat titana ja arsena ja málmmat dain , c ) magnehtakiisi ja riššačievra ( riššakiisi ) . Dát dattetge ii guoskka petroleumii 1973 miessemánu 4. beaivvi lága nr. 21 mielde iskamis ja bohkamis petroleuma norgga eatnanguovlluin . Ohcanvuoigatvuohta ii guoskka minerálaid čohkkemis olggobealde dán lága ulbmila ja doaibmaguovllu . Geahččalanroggama oktavuođas Finnmárkkus guoská § 17 nuppi - guđat lađđasii vástideaddjin . Guorahalli galgá govttolaš gáibádusaid vuođul ovdanbuktit dieđuid ohcanguovllu sámi guoskevaš beroštumiid birra geaidda ohcan guoská . Geahččalanroggama oktavuođas Finnmárkkus guoská maiddái § 17 nuppi lađđasis guđat lađđasii . Daguheami oktavuođas gusket §§ 13 ja 27 vástideaddji doaimmaide . Jus ohcan guoská guovlluide mat leat olggobealde guorahallanguovllu , de ohcan maiddái adnojuvvo guorahallanvuoigatvuođa ohcamuššan . Daguheames rogganvuoigatvuođa Rogganvuoigatvuođa daguheami oktavuođas guoská § 26 vástideaddji doibmii . Mearrádusat § 17 nuppi - guđat lađđasii gusket vástideaddji doibmii go bággolotnun ohcamušat Finnmárkkus meannuduvvojit . Mearrádusat § 17 nuppi lađđasis guđat lađđasii guoská maiddái vástideaddji doaimmaide go lea sáhka meannudeames doaibmalobi Finnmárkkus . Guovllut gos ii sáhte ohcat ja guorahallat Ohcan ja guorahallan ii sáhte čađahuvvot daid guovlluin masa 2009 geassemánu 5. beaivvi láhka nr. 35 luondduguovlluid birra Oslo lagas suohkaniin ( meahci-láhka ) guoská . Departemeanta sáhttá láhkaásahusas mearridit ahte nubbi lađas galgá guoskat vástideaddji doaimmaide eará guovlluin nai go dušše dain mat namuhuvvojit nuppi lađđasis . Roggi ja minerálaid ávkkástalli sihkkarastingeasku vuosttaš lađđasa mielde guoská maiddái daid bargguide maid earát leat doaimmahan guovllus . Vuosttaš čuokkis guoská maiddái váivvádusaide máid eanaeaiggát dahje guovllu geavaheaddji šaddá gillát . Vástideaddji doaimmain maiddái vuosttaš lađas guoská stáhta minerálaid iskkadeaddjái , jus buhtadasovddasvástádus ii leat muddejuvvon soahpamuša bakte eanaeaiggádiin . Bajiidárvvošteami oktavuođas guoská dattetge 1917 geassemánu 1. beaivvi láhka árvvošteami ja bággolonistanáššiid birra § 54 a. Árvvoštallanriekti sáhttá dárkkistit opmodaga go dan gávnnaha dárbbašlažžan . Lága fápmuiboahtima oktavuođas galget sii geat minerálaresurssaid rogget , ja geaidda 5. čuokkis ii guoskka sáddet dieđu ja doaibmaplána Minerálahálddašandirektoráhtii . Álggahuvvon doaibma mii ii guoská 5.čuoggái galgá viđa jagi sisa maŋŋil lága fápmuiboahtima ollášuhttit § 43 gáibádusaid . Álggahuvvon doaimmaide guoská § 51 viđa jahkái maŋŋil lága fápmuiboahtima . Lávdegotti váldobargu lea čielggadit ja mearridit iežas oainnu dain oaiviliin , mat gusket sámeálbmoga dahje báikkálaš ássiid vuoigatvuođaide eatnamiidda ja čáziide sámiid ássanguovlluiŋ4 . Mii guoská daid geografalaš guovlluide Finnmárkkus , mat lea mielde Luondduvárrelávdegotti čielggadusas , namalassii Finnmárkku duottar , de lea čoahkkáigeassu dán čilgehusas doarvái . ( 4 ) Ii oktage ovdalis namuhuvvon čielggademiin guoskkat nuortasámiid , geat Norggas eanas leat Mátta-Várjjagis ássan . Ovddemustá guoská dat boazodollui , mearrabivdui , eanandollui ja dasto pomorgávppašeami vuođđomávssolašvuhtii Finnmárkui 17- ja 1800-logus . Dasa gusket hávderogganvierut , bálseduodji28 , ja maid guolástan- ja bivdoneavvut . Seammá sivas guoská dat maid oahppogirjjiide máid oallugat dán áigahaš rávisolbmuin leat skuvlaváccidettiin atnán . Mii guoská dalá Finnmárkku ássiid gaskavuhtii , lei gávpeoktavuohta goit mearrasápmelaččaid ja dáččaid gaskkas . Eahpečielggasvuohta guoskkai oktiibuot 6 sámi siidi nugohčoduvvon Anárii ii guoskan ieš rádji , muhto Danmárku-Norga ii gáibidan vearu doppe maŋŋel 1751 . Dása guske eatnamat Kárášjoga // Iešjoga birra , ja guovllut 3-4 miilla Máze lullelis ( Schnitler III 1985 : 159 ) . Mannolaga sáhttá várra juohkit golmma oassái , vaikko áiggi dáfus sáhtte muhtun muddui leahkit badjálaga : - Vuosttaš oasis leat birastahtti stáhtain čuoččuhusat99 mat sisttisdollet gáibádusaid ja eavttuid vuoigatvuođaide iešguđet sámijoavkkuin vearu gáibidit , vaikko sápmelaččat eai adnon albma vuollásažžan dan guoski stáhtii , dan áiggi stáhtariektejurddašeami100 mielde . Go guoská rádjebidjamiidda čujuhuvvo Aarsethii 1989 : 43 ff ) . Dat guoskkai sihke sin iežaset ráhkaduvvon gálvvuide , ja gálvvuide máid aktogávperiekti lei dohko fievrridan . Dán áššis oaidná čielgasit ahte eiseválddiin ledje váttisvuođat gávnnahit ja čilget daid sápmelaččaid stáhtagullevašvuođa geaidda rádjebidjan lei guoskan . Go njuolgut lappekodisillii guoská , de gávdnat dás čujuhusaid muhtun kodisillamearrádusaide , vaikko ii lean boazosápmelaččaid birra sáhka . Go guoská luossabivdui , čájeha luossariidu Kárášjoga- ja Ohcejoga dáloniid gaskkas 1799-1808 jagiin , ahte norgga eiseválddit sihke ámtta- ja ráđđehusa beales atne rádješiehtadusa ( lappekodisilla ) vuođđun Kárášjohkalaččaid joatki hehttekeahtes bivdovuoigatvuođaide Deanus . Ássiide guoski dilit rivde unnimusat seammá ollu . Logut gusket iešguđet čearddaide dánska-norgga duopmoválddi vuolde . Eai dat guhtta vearrobeassanjagi sisafárrejeddjiide lean doarvái , eai goit go guoská bistevaš dahje stuorit dáččaássama Finnmárkui oažžut . Dat guoskkai maid mearrabivdui . Earenoamážit guoskkai dat Finnmárkui , gos oaiveváttisvuohtan lei olmmošvátni . Dan dihte eat sáhte čielga gova oažžut dán suorgásuvvamiš81 ráddjejuvvon guovlludutkamiiđ82 haga , dása guoská viidát johtalan boazodoallu . Dát čilgehus guoskkai norgga boazosápmelaččaide ( Seammá guoskkai maid daidda boazosápmelaččaide geat ovdal 1852 ledje Gilivutnii ( Kjøllefjord ) , Detnui . Dát guoskkai ovdamearkka dihte Unjárgii ja Buolbmágii , gos boazolohku unnui 15 700 bohccos 9 300 bohccui jagiin gaskal 1850 ja 1860 . Sápmelaččat geaidda rádjedahppan guoskkai , ásahedje sin iežaset vugiid hehttet ealáhusgoarideami . Johannes Marainen čállá dán oktavuođas ahte oallugat sápmelaččain geaidda dahppan guoskkai , 1852 rájes válljejedje stáhtagullevašvuođa praktihkalaš ávkki vuođul , ja dat vástidii muhtun muddui rádjedahppamii . Dát guoská dieđusge ovddemustá šibitdollui . ) Dát guoskkai leagi vuolimus oassái , muhto čázádatgierragis lei seammá málle . Dát guoskkai unna gilážii , Bieskenjárgii , lahka Kárášjoga , 1860-jagiin . Go geahččá dasa movt dan áigge olbmot dahke , de lea árta jáhkkit mearrádusaid čáđahuvvon ja ahte sii geaidda dát guoskkai , atne dan badjelgeahččanvuohtan314 . Dát guoskkai earenoamážit Hammerfeastta , Deanu , Várggáid ja Várjjat fálddiguovlluide372 . Dát guoskkai earenoamážit čielga guollebivdoguovlluid álbmotlassáneapmái . 7.15.3 Báikkálaš njuolggadusat sáidefierpmi geavaheames Dákkar boarráset bivdoneavvogeavaheami stivren guoskkai sáidenjuoraid fierbmumii . Dáidá eanemus sápmelaččaide guoskan dát , go sii árvvusge eai lean nu čadnon náššuvnnalaš márkanekonomiijii go dáččat . Easkka 1800-logu loahpas bohte njuolggadusat mat guske boazodoalu vuovdegeavaheapmái . Dát guoská earenoamážit luottaide máid sáhttá čájehit leat vahágahttán ja váttisvuođaid buktán ealáhussii , almmá makkárge buhtadusjearaldaga haga . Dát ii guoskka dušše dábálaš johtolatgeinnodagaide , muhto buot geinnodagaide mat leat dárbbašlaččat go galgá geavahit guohtuneatnamiid . Earenoamážit guoská dat mohtorsihkkeliidda ja eará bievlavuojániidda . Gilvu guoská árragiđa guohtumiidda . Dát guoskkai earenoamážit dálveorrunbáikái ( Falkenberg , Johs 1941 : Bosettingen ved Indre Laksefjord i Finnmark ( Ásaidupmi Siskkit Lágesvuonas Finnmárkkus ) . Dat rievssatbivdu mii dássožii lea muitaluvvon , guoská áigodahkii ovdal maŋimus soađi ja sullii 1950:ái . Dát guoská ee. sávzaguohtumii Iŋggášguolbana ja Hálkavári báhčin- ja hárjehallanguovllus . Dat ii guoskka sidjiide geat báktedoaimmas ledje ( vuođđoealáhusat : oktasaš doaba ealáhusaide mat buvttadit ávdnasiid862 . Dát guoská gal olles dan áigodahkii man birra dás lea sáhka . Dát guoská earenoamážit Davvenjárgga suohkanii . Dát guoská vel eambbo olbmobáikkaiguin biebmamii ( gč. maŋŋelis ) . Dát mannolat guoská maid rievssatbivdui , murjemii // lubmemii ja sáivabivdui . Dát guoskkai earenoamážit varasguollevuovdimii , Dát guoskkai ee. Buolbmága geidnui , Geavgŋá1188 meaddel ja Deanuleahkeráigge bájás , gos ledje nu unnán ássit ahte Danin oaivvildedje oallugat ahte geainnut dobbeliidda eai guoskan sidjiide nu olu . Leat dakkár geainnut mat gusket boazoguohtunguovlluide , nu go siskkit váldogeaidnu ja Čorgašgeaidnu . Dát guoská earenoamážit guolleindustriijii . Dát guoská earenoamážit soahtegaskaáigái . Davvi-Suoma koloniserenhistorjjá guorahallan ) válddahallá vuovdesápmelaččaid historjjá ja kultuvrra , muhto dat guoská maid nuortalaččaide dainna viiddis historjjálaš ja kultuvrralaš geahččanmálliin ja go Guoládaga sápmelaččat ledje nuortalaččaid lulliránnát . Dat bargu guoská maid eará nuortalaš siiddaid guorahallamiidda árbevirolaš servodatvuogádaga maŋimus áigodagas ( Nickul 1948 ) . Boazojohtingielddus rájiid rastá dáiddii guoskan vuosttažettiin Norgga viiddis boazosámijohtimiidda ii ge nuortalaččaid unnit ealuid johtimiidda . , earenoamážit guoskkai dat dilálašvuođaide Lávdegoddi berre oppalaččat čilget sámeálbmoga juridihkalaš saji mii guoská vuoigatvuođaide eatnamiidda ja čáziide ja dáid geavaheapmái . Čielggadus berre dárbbu mielde addit historjjálaš čielggadusa makkár rievttiáddejupmi ja rievttinjuolggadusat leat leamaš ja mat leat guoskan eanan- ja čáhcevuoigatvuođaide ja daid geavaheapmái sámeguovlluin , čielggadan dihtii dárbbašlaš mearis gustojeaddji vuoigatvuođaid ja ovdanbuktin dihte ođđa čoavddusevttohusaid ... Eanavuoigatvuođaid dáfus , galgá čielggadus guoskat riggodagaide sihke eatnamis ja dan alde . Lávdegoddi berre oppalaččat čilget sámeálbmoga juridihkalaš saji mii guoská vuoigatvuođaide eatnamiidda ja čáziide ja dáid geavaheapmái . Lávdegoddi berre addit historjjálaš čielggadusa makkár rievtteáddejupmi ja rievttenjuolggadusat leat leamaš ja mat leat guoskan eanan- ja čáhcevuoigatvuođaide ja daid geavaheapmái sámeguovlluin , čielggadan dihtii dárbbašlaš mearis gustojeaddji vuoigatvuođaid ja ovdanbuktin dihtii ođđa čoavddusevttohusaid . Lávdegotti váldobargu lea čielggadit ja mearridit iežas oainnu dain oaiviliin , mat gusket sámeálbmoga dahje báikkálaš ássiid vuoigatvuođaide eatnamiidda ja čáziide sámiid ássanguovlluin . Maŋit guoská maid sidjiide geat maŋŋil leat nammaduvvon Riektejoavkku miellahttun . almennehiin , maidda ee. guske dihto guollebivdohápmanat 81 ja márkansajit mat ledje oktasaš anus , áhpi ja eará eatnamat mearragáttis mat eai lean anus . Dábálaččat lea oaidnu nu ahte eaiggádii gullá opmodat , dahje - nugo dávjá báhkkohuvvo - ahte geavahanvuoigatvuohta guoská vierroopmodahkii . Dát guoská erenoamážit mas ii leat dušše okta , muhto moanat čielga vuolleriektemearrádusat mat gusket seamma riektesuorgái120 . Dát guoská erenoamážit mas ii leat dušše okta , muhto moanat čielga vuolleriektemearrádusat mat gusket seamma riektesuorgái120 . Áibbas ovttageardánit guoská dát lágaide ná : Ođđasat láhka manná boarrasat lága ovddabeallai , jus eai leat erenoamáš árttat eará dahkat omd. ahte ovdabarggut čájehit ahte boarrasat láhka berrešii doalahuvvot ainjuo dan erenoamáš áššis mii dál galggašii árvvoštallot . Dát guoská vaikko nuppástusa vuođđu ii leat čábočielga143 soahpamuš , dahje čielga bággolonistan144- dahje láhkamearrádusat , muhto leat vuolggahuvvon boasttoáddejumiin - ja várra vel boasttoáddejumiin maid dan áiggis illá sáhtii addit ándagassii . Erenoamáš riektegáldolaš gažaldagat gusket álbmotrievttálaš ja stáhtarievttálaš159 geatnegasvuođaide mat norgga stáhtas leat eamiálbmogin ja unnitálbmotjoavkun sápmelaččaid ektui . Sáhttá datte namuhit ahte Alimusriekti Áltá-áššis , buo. Rt. 1982 s. 241 , cealká ahte meassamiid mat dása guske , ii sáhttán eahpitkeahttá atnit lea rihkkun makkárge álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid masa Norga lei čadnon ( geahča erenoamážit s. 299 ) . Mii navdit ahte čájehuvvo ainjuo olu eanet skunálašvuohta diktimis ođđa riektegáldoosiid váikkuhit ásahuvvon oapmerievttálaš posišuvnnaid , go ii nugo bajábealde namuhuvvon , guoskka sámi ássánguovlluid riggodatávkkástallama boahttevaš muddemii . Dál lea eanet aht ` eanet mannamin dan guvlui ahte go mearriduvvo váldágo mielde álbmorievttálaš riektegálduid , iehčanas , mielmearrideaddji riektegáldooassin , oktan guoski siskkáldasrievttálaš165 riektegáldoosiiguin . Dákkár vuohki dagaha ahte stáhta álbmotrievttálaš geatnegasvuođat luondduriggodagaid vuoigatvuođaid mearrideames Finnmárkkus , fertejit váldot mielde álggus juo , oassin buot guoski riektegáldoosiid oktiigesson árvvoštallamis . Dát guoská erenoamážit konkrehtalaš čuozahusaide Finnmárkku giddodagaid ja eatnamiid geavahanvuoigatvuođaid prisnsihpaide . #ILL ( 2 ) Ođđasat historjjálaš dutkan lea nu go 1. čuo. namuhuvvon , iđihan hui olu ávdnasiid mat gusket Finnmárkku diliide , ja mat ovdal illába ledje dovdosat ja eai ainjuo olus dain deastta adnon . Dát sáhttá ee. guoskat dán álbmotjoavkku historjjálaš oktavuođain gustojeaddji guovlluin , mat sáhttet leat dán joavkku birgenvuođu hápmašuhttán ( buo. ILOsoahpamuša nr. 169 , 14. art. 1. čuo. Duopmu čájeha ahte duođaštusgáibádus dillái mii lea bisson boarrasamos dovddus áiggis maiddái guoská stáhta vuostá . Erenoamážit guoská dát sámiide . Iige leat lunddolaš buohtastahttit olles álbmoga oktasaš dábálaš geavaheami muhtun báikkálaš guovllus Finnmárkkus diliiguin mat gusket dihto čuoččuhuvvon geavahanvuoigatvuođain , eahpečielgasat ráddjejuvvon joavkkuin nugo Vansjø ja Lågen áššiin . Sámiide Finnmárkkus guoská dát dábálaččat geavaheapmái mas álggus lea leamaš oppalaš viidodat ja hui boares historjjálaš dilis , ja dábálaččat maid geavaheapmi mii lea leamaš unnit eanet mearrideaddjin birgenláhkái ( dahje birgenlági mávssolaš oassin ) . Golggotmánu 12. b. 1857 láhka almennetvuvddiid birra eaktudii ahte stáhta lei stáhtaalmennehiid eaiggádin , ja seamma guoská geassemánu 22. b. 1863 vuovdeláhkii , 4 . Seamma guoská maid geassemánu 22. b. 1863 láhkii ( muđui addon seamma beaivvi go vuovdeláhka ) ja guhkit áiggi 178 Stáhta ja geavahanvuoigaduvvomiid gaskasaš lotnolas riektedilálašvuohta stáhtaalmennehiin leatmeannuduvvon moanaid oktavuođain , buo. ee. 1861 Almennetkommišuvnna mii guoská Nordre Trondhjems Ámtii , Holaker-kommišuvdna dainna cuoŋománu 9. b. 1923 evttohusain Juohke dilálašvuođas leat dás guovddáš gažaldagat mat gusket sámi riekteáddejupmái ja dan mearkkašupmái mat mandáhta mielde galggašedje gullat Riektejovkui čielggadit ja mearridit . Guovddáš gažaldat lea ahte sáhttetgo dát geavahanvierut bidjat vuđđosa sierravuoigatvuhtii guoski gillái . Danne dárbbašuvvoge dán oktavuođas garrasat vuođđudit sámi vieruid ja riekteáddejumi guorahallama dan láhkai ahte manná njuolga álbmogii masa dát guoská . Go nášuvnnalaš lágaid ja ásahusaid geavaha guoski álbmoga ektui , galgá áššálaččat vuhtii váldit sin vieruid ja vierrorievtti Dákkár ráŋggáštanáitagat , nugo namuhuvvon 2.3.3. oasis , váikkuhit suodjaleapmin guoski vuoigatvuođaid háldejaččaide . Máŋggalágan eanaháldenplánat geassemánu 14. b. 1985 nr. 77 plánaja huksenlága vuođul , čatnet uhccit eanet eatnamiid geavaheami masa guoski plána gullá . A EANETLOGU OVDANBUKTIN 2.4.1 Álggahus Álbmotrievttálaš njuolggadusain mat gusket dáža stáhta geatnegasvuođaide sámiid ektui , sáhttet leat mearkkašupmi sihke gažaldagaide maid Riektejoavkku čielggadeamis suokkardallá , ja Sámi vuoigatvuođa riektepolitihkalaš bargui . Prinsihpas sáhttá jurddašit ahte dálá riektedilálašvuohta sáhttá leat njuolga vuostá guoski álbmotrievttálaš normmaid . Jus guoski njuolggadusat maid gáibidit stáhtas mieđis geatnegasvuođa , sáhttá dát bidjat eavttuid ođđa lágaide . Mii guoská riikkaidgaskasaš riektenjuolggadusaide , de dat sáhttet čatnat Norgga stáhtan ja geatnegahttit Norgga eiseválddiid čađahit dihto ásahusaid Norgga láhkaaddimis ja hálddahusas . Dát guoská hui olu olmmošvuoigatvuođageatnegasvuođaide . Muhtumin leat olbmot ožžon velá iehčanas vejolašvuođa cuiggodit guoski geatnegasvuođaid rihkkuma , sii leat maid nu gohčoduvvon áššečuoččaldahttinsubjeavttat226 . Dákkár ovttaskas olbmo áššečuoččaldahttinriekti227 guoská ovdamearkka dihte stáhtaide , maiddái Norgii , mat leat guorrasan Sivilla ja politihkalaš vuoigatvuođaid ONsoahpamuša eaktodáhtolaš beavdegirjái ( Optional Protocol ) , mii seamma go váldosoahpamuš lea beaivváduvvon juovlamánu 16. b. 1966 ja fápmuiduvvon njukčamánu 23. b. 1976. Ná sáhttá hábmet nuppi láhkai go addá láhkamearrádussii seamma mearkkašumi go guoski álbmotriektenjuolggadusaide . Guoski unnitloguid ovttaskas miellahtut sáhttet nappo čujuhit mearrádussii . Daddjo ahte jus galgá sáhttit gáibidit doarjaga dikšut giela ja kultuvrra , ferte ássat riikkaguovllus gos guoski čearddalaš unnitlogus árbevirolaččat lea leamaš ássan- ja geavahanguovlu . Nu go lávdegoddige áigu Justisdepartemeanta deattuhit ahte álbmotrievttálaš njuolggadusat maidda Norga lea čadnon , ja mat gusket unnitálbmogiidda , bidjet meriid stáhta láhttemiidda sámiid ektui . Dát guoská erenoamážit 1966 siviilla ja politihkalaš vuoigatvuođaid ONsoahpamuša 27. artihkkala dulkomii . #ILL Dán mearrádusa mielde ferte váldoášši leat stáhta politihka boađus unnitálbmogiid ektui ; sáhttágo guoski kultuvrrain joatkit dán politihka mieđis doaimmaid ja/dahje/ja negatiivva doaimmaid luobaheami240 bokte . Mii navdit dán boahtit das go doaibmagáibádusa konklušuvnna doarjja ii guoskka ( primeara ) ruđalaš doarjagii . Vaikko doalahatge ávnnaslaš doaimmaid kultuvrra eaktun , ferte liikká lohkat daid leat guoski kultuvrra oassin . Sáhttá maid jođihit jurdagiid boasttoguvlui , go sáhttá jurddašit ahte ealáhusa dušše ferte guoski unnitlohku dahje eamiálbmot doaimmahit , nappo leat sin iešvuohki . sajis čujuhit dan guvlui ahte lea leamaš stuorát áigumuš earuhit248 , muhto mo dal leš de earátge go guoski unnitlohku doaimmahit maid seamma ealáhusvuogi . Nugo álbmotriekteáššedovdit jerret , ahte galgetgo dušše árbevirolaš vai maiddái ođđaáigásaččabut ealáhusaid 27. art. mielde suodjalit ávnnaslaš eaktun guoski kultuvrii . Seamma gusto maid dákkár njuolggadusaid duohta doaimmaheami duogážii , buo. erenoamážit gažaldaga leatgo sámit historjjálaččat adnon eamiálbmogin guovlluin gosa dálá muddenášši guoská . Danne ii vahágahtto boazodoallu mu mielas dan láhkai ahte sáhttá guoskat vejolaš álbmotrievttálaš suodjaleaddji sámi unnitloguvuoigatvuođaide . Nugo namuhuvvon 2.4.4.2.3. oasis ferte 27. art. adnot addit ovttaskas olbmo vuoigatvuođa , namalassii juohke ovtta guoski unnitlogu miellahttui , vaikko vuoigatvuohta lea čadnon oktasaš kultuvrra oktasaš doaimmaheapmái . ILOsoahpamuš nr. 169 guoská bealistis erenoamážit ja oppalaččat eamiálbmogiid ( ja čearddalaš álbmogiid ) vuoigatvuođaide . Min guoski mearrádusaid dulkomis áigut bargat lahka gulaskuddancealkámušain maid Justisdepartemeantta láhkaossodat geigii go ratifikašuvngažaldat meannuduvvui . Dáin álbmogiin galgá leat vuoigatvuohta mearridit dehálašvuođaortnega dan ovdánumis mii guoská sin eallimii , oskui , ásahusaide , vuoi ? Ráđđehusain lea ovddasvástádus fuolahit veahkkálagaid daiguin álbmogiiguin maidda dat gusket , koordinerejuvvon ja systemáhtalaš doaimmaid suodjalit dáid álbmogiid vuoigatvuođaid ja dáhkidit sin guoskameahttunvuođa . Dán ádde Justisdepeartemeanta nu ahte johtti álbmogiid doaibma ii sáhte biddjat vuđđosa navdit ahte dát álbmot árbevieru mielde ellet guoski guovlluin , dainna váikkuhusain ahte sii eaige sáhte gáibidit eaiggáduššanvuoigatvuođa dahje geavahanvuoigatvuođa dáidda ( s.6 ) . Čuvvotgo guoski vuoigatvuođat soahpamuša njuolga dohkkeheami , vai leago dušše váldán badjelasas geatnegasvuođa daid ásahit go eai juo gávdno , juoidá maid sierra ferte dahkat ? Soahpamuš nappo eaktuda stáhtaid , guoski eiseválddiid bokte , fuolahit ásahit riektedili mii dáid gáibádusaide heive . Sáhttá maid jearrat ahte gáibida go soahpamuš dušše ásahit eamiálbmogiidda juridihkalaš vuoigavuođaid , vai leatgo lassin meassamiid suodjalus daid duohta vejolašvuođain geavahit guoski eatnamiid . Soahpamuša ulbmila ja oppalaš viggama ektui ferte leat lunddolaš ahte lea maid duohta vejolašvuohta ávkkástallat guoski eatnamiid mat sihkkarastojuvvojit , ahte njuolggadus siskkilda meassamiid suodjaleami . 2.4.5.4.5 23. artihkkal Dát mearrádus ii leat čállon dan soahpamuša oasis mii njuolga guoská eanavuoigatvuođaide , muhto das lea liikká dihto beroštupmi dán 265 Dát mearrádus orru vuosttažettiin guoskamin sierra riektegeavaheaddjiid heivehallamii266 iešguđet njuolggadusaide . Ii leat čielggas man muddui galgá deastta atnit guoski vieruide ja vieruiduvvan rivttiide ; Dát guoská erenoamážit olmmošvuoigatvuođanormmaide . #ILL Mávssolaš ulbmil álbmotrievttálaš riektegáldoosiid čađamannamis mat gusket sámiide , lea buohtastahtti árvvoštallan gaskal samiid Lávdegoddi lea joatkkabarggustis ee. mearridan guokte guovddáš gažaldaga mat ovddalgihtii orru leamen eahpidahtti : a ) Vihkkedallamiin gávnnahuvvui ahte 27. artihkkala čuožžovaš dulkonoasit várra gohččot stáhtaid geatnegahttit juolludit dihto ruđalaš veahki vai guoski unnitlohku duođai sáhttá dikšut gielas , kultuvrras jna. . Goappašiid gažaldagain lea lávdegotti dulkomis leamaš mearrideaddjimus ahte 27. artihkkal sáhttá oažžut duohta mearkkašumi , vai guoski unnitlohku ii dušše teorehtalaččat , muhto maiddái duođai sáhttá seailluhit kultuvrras . artihkkala dulkomis , ferte sakka deattuhit maid guoski unnitlohku dárbbaša duohta ja beaktilis kultuvrra seailluheapmái ja dikšumii . Dasa lasihuvvo ahte guoski norgga eiseválddit , maiddái norgga ráđđehus ja Stuorradikki justislávdegoddi , 1987 sámelága ja Vuođđolága § 110 a ovdabargguin , leat guorrasan 27. dulkomiidda nugo NAČ 1984:18:s oidno . Dán mearrádusa mielde orru leamen vuoigaduvvon 27. artihkkala dulkomis deattuhit mearrideaddjin dan maid sáhttá atnit guoski mearrádusa áššin dahje áiggan ( Das čuovvu ahte sámekultuvrra divššu ja ovdáneami beaktilis suodjaleapmi Norggas guoská erenoamážit álbmogiid dárbbašlaš luondduriggodagaid ráđđejupmái . #ILL artihkkala dulkon guoskat miehtá máilmmi , namalassii gustot buot unnitloguide geaidda mearrádus guoská . #ILL artihkkala dulkon guoskat miehtá máilmmi , namalassii gustot buot unnitloguide geaidda mearrádus guoská . #ILL Dán oainnu 27. artihkkala guoski dulkoma hárrái , doarju garrasit 27 . Nu leage 13. artihkkalis deattuhuvvon makkár erenoamáš kultuvrralaš mávssolašvuohta guoski álbmogiid gullevašvuohta dihto eatnamiidda , go daddjo ahte galgá doahttalit dán mávssolašvuođa . 8. artihkkalis lea daddjon ahte galggašii doarvái váldit vuhtii guoski álbmogiid vieruid ja vieruiduvvan vuoigatvuođaid , ja ahte álbmogis galgá leat vuoigatvuohta doalahit iežaset dábiid ja ásahusaid . Dát čujuhusat čájehit ahte goappašat soahpamušat mat gusket sámiide , belohahkii gusket seamma dahje sullasaš surggiide . Dát čujuhusat čájehit ahte goappašat soahpamušat mat gusket sámiide , belohahkii gusket seamma dahje sullasaš surggiide . Dát mearradusat ( maid seamma soahpamuša eará mearrádusat dorjot ) čalmmustahttet čielgasit erenoamáš oktavuođa gaskal guoski eamiálbmoga ja dan dahje daid eatnamiid maid álbmot lea geavahan dahje man dárbbašit birgemii . Mo dal dulkoš 14. artihkkala bienalaččat ( buo. čuo. VII vulobealde ) , sisdollet dát mearrádusat ahte guoski eamiálbmogis leat erenoamáš gáibádusat dákkár guovllu ráđđejupmái dan vuođul ahte ain birge sierra álbmogin oktan kultuvrrain . Orru baicce leamen guovddážis guoskágo sierrameannudeapmi ulbmilin seailluhit sámi giliid duohta ráđđejumi dahje duohta nana geavaheami , main lea leamaš stuorra mearkkašupmi ássama vuđđosin . Ealáhusaide nugo meahccebivdui ja guolásteapmái sáhttá maid sierrameannudeami doarjaga viežžat ILO-soahpamušas 23. artihkkalis , mii ee. cealká ahte dáid ealáhusaid galgá atnit dehálaš oassin doalahit guoski álbmoga kultuvrra , ekonomalaš ceavzima ja ovdáneami . ( 5 ) Bajábeale eaktuduvvon árvvoštallama mielde ferte mearrideaddjin álgovuorus leat dárbu seailluhit ássama guoski sámi giliin ( buo. Smith l. c. s. 205 ja 209 ) . Muhto dasa lassin navdo dárbbašuvvot čielggadit dárbovuđđosa beassat diehtit historjjálaš oktavuođa gaskal guoski sámi giliid ja daid lagašguovlluid ealáhuslaš geavaheamis , ja eará giliid geavaheami árbevirolaš rájáid . Dás galgá namahuvvot : 8. artihkkal dadjá ahte riikka lágaid ja láhkaásahusaid atnimis guoski álbmogiidda galgá váldit doarvái deastta sin vieruin ja vieruiduvvan vuoigatvuođain . 23. artihkkal sisdoallá guoski álbmoga árbevirolaš doaimmaid birra , mas namahuvvot bivdu , guolásteapmi ja omardeapmi , go dákkár doaibma galgá dohkkehuvvot go dehálaš oasit bisuhit sin kultuvrra , ruđalaš ceavzima ja ovdáneami . Dihto dilálašvuođain galget eiseválddit sihkkarastit dákkár doaimma ovddiduvvot , ovttas guoski álbmogiin . Liikká orru doarvái čielgasit ovdanboahtimin teavsttas ahte gokko guoski eamiálbmot lea háhkan eaiggáduššanvuoigatvuođa eatnamiiddáseaset , maid riikkalaš riekti lea dohkkehan , galgá dát eaiggáduššanvuoigatvuohta leat váfistuvvon 14. artihkkala dohkkeheami bokte . 14. artihkkalis nr.1 , vuosttas čuoggás , lea sáhka eatnamiin maid guoski álbmot Vástádus sáhttá navdot leat ahte álgovuorus juo lea guoski eamiálbmogis sakka dahje dievas oktoráđđejeaddji geavaheapmi guovllus ( buo. 14. artihkkala nr.1 fámolamos molssaeavttu mielde orru de olu mii diktá guoski eamiálbmoga gáibidit dohkkehit unnimus háldovuoigatvuođa309 eatnamiidasaset . Dáid guoskkahuvvon álbmotrievttálaš soahpamušaid vuoigatvuođa dehálaš oassi orru justa fertet caggat ja garvit ahte dákkár eallindili nuppástusat mat čuvvot ođđaáigásaš ovdáneami galget billistit guoski eamiálbmogiid saji stuorraservodaga ja sin kultuvrra ektui . IX Čađaheapmi ( 1 ) Bajábeale áššid mielde ovdanboahtá ahte moadde eaige mávssohis325 surggiin navdo leat soahpameahttunvuohta gaskal nuppi bealde stáhta oaivila siskkáldasrievttálaš njuolggadusaid sisdoalu dáfus mat gusket sámiid luondduriggodagaid ráđđejupmái Finnmárkkus , ja nuppi bealde stáhta álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid . Dát ferte guoskat vuođđoláhkamearrádussii , iige álbmotrievttálaš geatnegasvuođaide . lávdegoddi berre oppalaččat čielggadit sámeálbmoga juridihkalaš saji mii guoská vuoigatvuhtii eatnamiidda ja čáziide ja dáid geavaheapmái Dasa lassin čuovvu ovdabargguin čielgasit - dása maid 27. art. guoski dulkoma Mii guoská minoritehtaid gáhttema njuolggadusaide sáhttá čuoččuhuvvot ahte duopmostuoluin lea erenoamáš doaibma bearráigeahččat ahte eanetlohku doalaha iežas siskkábealde vuođđolágalaš njuolggadussajiid . Ferte jáhkkojuvvot ahte iskanriekti min lágaid mielde prinsihpalaččat maid guoskkašii dakkár vuođđoláhkamearrádussii man birra dás lea sáhka . Muhto lea seammá áiggis máŋga dili mat mielddisbuktet ahte duopmostuoluid iskanriekti oažžu ráddjejuvvon mearkkašumi dasa mii guoská diekkár vuođđoláhkamearrádussii . Riekti orru datte eambo bidjan vuođđun ahte guoski olbmos lei rievttálaš beroštupmi § 110 a ektui . Dát luobaheamit ledje buhtadasa haga , ja eai guoskan vuovdái mii lei eatnamis . Ovddabealde namuhuvvon gonagasválddi meassamat orrut danne dušše guoskan dán vuovdái . Dát guoská erenoamážit sápmelaččaide , go ee. mearrasápmelaččat ledje viidát geavahan vuvddiid vuotnabađain , muhto 1750:s ledje maiddái dážat ássan doppe máŋggaid čuđiid jagiid ja atnán muoraid viesuide ja boaldámuššan . #ILL Ahte allmennehat Finnmárkkus nugo mihttejuvvon proposišuvnnas , meannuduvvojit eará njuolggadusaid mielde go dat mat dábálaččat guske stáhtaalmennehiidda , lea gal duohta . Miessemánu 5. b. 1845 njuolggadusain máhcahuvvui datte čujuhangeatnegasvuohta guoskat vel giliássiid murremii Álttás . Vieruiduvvan vuoigatvuohta ii guoskan datte vuovdimii . Vai álkidivččii dili de mearridedje loahpas gozihit buot giliássiid dego sii livčče Geavahanvuoigaduvvomat go rihkkun guoskkai Soahkevuovdái , ja Álttá dáfus maiddai Beahcevuovdái . Dát guoskkai erenoamážit go dát šattai bákkolažžan dainna ulbmiliin ahte seailluhit vuvdiid ovddasvástideaddjiide416 buorrin . 1867 ja lea geardduhuvvon Rt. 1867 s. 180. čuđegietti almmái lei čuohppan muoraid áideverráhii vuovddis mii guoskkai su vissui . almennetvuovddi ferte juohkehaš atnit go das ássá , mii gullá sutnje dološ áiggi rájes geavaheami dihte mii guoská boaldámušdárbui jna. dan máinnašuvvon sierra njuolggadusat mat gusket stáhtaalmennehiidda Muđui boahtá dás evttolaččat ovdan ovdabargguid bájuhemiin ahte lea navdon muorraávnnasvuoigatvuođa mearrádusat 1687 Norgga Lágaid 3-12-6 olis eai guoskka Finnmárkku vuvddiide . Muđui ferte muitit dasa mii guoská omiidguohtumii Finnmárkkus maŋŋil 1775 , ahte dušše unna oasáš šibitdoalliin ožžo eanagirjjiid 1775-cealkámuša mielde . čielga Mearkkašemiin Gávppašeamis diktit mearre Logu Omiid Ovddasvástideaddji geavahit Stáhta guoski dahje lagas Opmodagas , daid Gáržžidemiiguin maid eiseválddit áiggis áigái fertejit atnit dárbbašuvvojit Vuovddi dihte , ja várašuvvot ahte Eiseválddit áiggis áigái molsot dákkár Geavahanvuoigatvuođa čujuhemiin mearre Bihtá Meahci ... čielga Mearkkašemiid Gávppašeamis diktit mearre Omiid Ovddasvástideaddjiid geavahit Gárdeguohtuma471 Stáhta guoski dahje lagas Opmodagas Lea mearriduvvonge ahte gáiccaguohtun , mii várra ii guoskka Finnmárkui , goahccevuovdeduovdagiin sáhttá leat sierra guohtumiin ( oktasašguohtumiin ) , ja ahte sávzzaguohtun berrešii ordnejuvvot sierra guohtonguovlluin . Nugo válddahallon 3.3.3. oasis leat moanat iešguđet joavkku vuoigatvuođalaččat geaidda gusket beroštit Finnmárkku stáhta eatnamiid guohtonatnu . Dát vuoigatvuohta ii máinnašuvvon 1775-cealkámušas , muhto ferte almmatge navdot dan eaktudit ahte sis geaidda čujuhuvvo eatnamat cealkámuša vuođul , lei vuoigatvuohta omiid guohtumii stáhta guoski eatnamiin . ( 5 ) Dán láhkaáššis guoski stuorradiggelávdegotti árvalus lea professor Anton Martin Schweigaard vuolláičállán lávdegotti ovdaolbmo namas ( Árvalus O. nr. 79 beaiváduvvon miessemánu 4. b. 1863 ) . lohpiduvvot mearre Šibitlohkui Ovddasvástideaddjái geavahit Gárdeguohtuma Stáhta guoski dahje lagas Opmodagas Ii ainjuo oru ahte velába guoski doalu maŋit eaiggádat eambo galget leat čadnon guohtonvuoigatvuođa luohpadeamis490 ( buo. Gjeldsviks Tingsrett , 3. deaddileami s. 136 ) . Ahte dán guovtti mearrádusas vánit lea leamaš erenoamáš geavatlaš atnin Finnmárkkus , ii dárbbaš guoskat dán dilálašvuhtii . Muhto dát livčče várra eaktudan ahte stáhta geavat maiddái lea leamaš dábálaččat dohkkehuvvon ja doahttaluvvon sidjiide geaidda dát guoská . Dás orru áddejuvvomin ee. guohtun sierravuoigatvuohtan guoski gillái . guoski dahje lagas eatnamiid ( 10 ) Njukčamánu 12. b. 1965 lága ovdabargguin stáhta matrikulerekeahtes eatnamiid hárrái Finnmárkkus lea eaktuduvvon ahte guohtonvuoigatvuohta stáhta eatnamiin fylkkas dušše sáhttá adnot stáhta guoski sirdinbáhpáriid499 sierra vuoigatvuođavuođuin . Dáid dilálašvuođain - ja guohtuma dárkomis dárbbašlaš dárbun guoski eanadoaluide - lea lunddolaš áddet eanagirjjiid namuhuvvon klausulaid geatnegahtekeahtes501 dábálaš mearrádussan . Árta lea navdit ovddeš njuolggadusa ahte juohkehaš eaiggáduššá guoli olggobeal iežas eatnama , guoskat mearraguollebivduige . Sáhttá baicce leat earaláhkai árbevirolaččabut riddu- ja vuotnaguollebivdui , mas ainjuo álggos ferte daddjot leat dihto riektesuodjalus máŋggalágan meassamiid ektui , jus lea doaimmahuvvon doarvái stáđisvuođain ja lea doarvái mávssolaš guoski guolásteaddjiide . 3.5 GÁDDEVUOIGATVUOHTA ( MASA GULLÁ MEARRALUOSSABIVDU ) 3.5.1 Oppalaččat gáddevuoigatvuođas mearas ja sáivačázis Go giddodaga rádjá lea merrii sáhttá eaiggáda vuoigatvuođaid valjiide guoski mearraguvlui juohkit guovtti oassái . vuoigatvuohtan muosis atnit ovdduid mat čuvvot go opmodat guoská merrii . Prinsihpas sáhttá vel hállat gáddevuoigatvuođas opmodagaide maid rádjá lea sáivačáhci , muhto dilli gártá dás veahá earáláhkai go eaiggáduššanvuoigatvuohta eatnamiidda eanaš háviin guoská opmodahkii nuppebeal eanu dahje jávrri . juohke Saji čuovvu Guollebivddu Vuoigatvuohta sáivva čázis ja Jogain , vel seamma gullá maid seamma Saji Rájáin , dahje mat daidda gusket . Jus Eana guoská Merrii , ii galgga Eaiggáduššanvuoigatvuohta Caggat dábálaš Guollebivddu maŋit dárkilat Mearrádusaid mielde , maid Guollelágat áiggis áigái sisdollet . Guoski eatnamiid eaiggáda oktovuoigatvuohta gusto § 16 nuppi lađđasa mielde sulluide ja boađuide586ge mat eai leat čázevuolde gullá lagamus guoski Eatnamiid Eaiggáda Luossa- ja Guvžábivddu oktovuoigatvuhtii go dárkot stáhta seammaláhkai go priváhta eanaeaiggáda mas ee. livčče čuvvon ahte doppe ii livčče sáhttán bivdit luosa almmá guoski stáhtaeiseválddi mieđáhusa haga Láigohanohcan galggai sáddejuvvot guoski gieldda leansmánnái ja meannuduvvot Finnmárkku eatnamiid luobahannjuolggadusaid mielde . vuosttažettiin berrešii leat sidjiide geain lea gullevašvuohta vuođđoealáhusaide ja fásta ásset guoski guovllus Muhto dán oktavuođas sáhttá namuhit ahte bealli mii lea ruđalaš vahágahtton , go mearrádus ii leat meannuduvvon gustojeaddji hálddašanrievttálaš njuolggadusaid mielde , sáhttá oažžut vuoigatvuohtagáibádusa nu ahte guoski hálddašanorgána gokča vahága . ) mii gulai gávdnái , ja dat mii guoskkai dahje lei lahka gátti , mii gulai gáddeeaiggádii . Láhkaaddi diđii áibbas bures ahte dákkár vuoigatvuođaid geavahedje ássit čázádaga mielde , vaikko eai eaiggáduššan guoski eatnamiid , ja háliidedje čielggadit ahte sutnje geasa čujuhuvvui opmodat luossajoga mielde ii sáhttán liikká ádjehit eaiggáduššanvuoigatvuođa fámus ovddeš vuoigatvuođalaččaid . ii lean Gažaldat Vuoigatvuođas bivdit Guliid guoski Čázádagain - ii ainjuo guolástanvuoigaduvvon Eatnoálbmogii . Muhto váidudeapmi masa riekti čujuha , guoskkai eará gažaldahkii ; namalassii makkár daid njuolggadusain fáldi lei evttohan galgat čuožžut lágas , ja makkárat galge čujuhuvvot láhkaásahusaide . Stáhta láigolihttogeavat dagaha ainjuo ahte guoski lihttoláigolaš681 hálde guollebivdovuoigatvuođa 1992-lága § 22 viđát lađđasa mielde ( buo. 1964-lága § 15 nuppi láđđasa ) . Bivdočađahannjuolggadusaid mearrida Gonagas dahje son , geasa son dan fápmuda , maŋŋil go guoski gielddastivrras lea bivdon cealkámuš . Nordlándda máttabealde § 31 guoskáges gorálaččat unnit meahcceguvlložiidda , go várreláhka dás gusto stáhtaalmennehiidda , mii mearkkaša dadjat buot matrikulerekeahtes stáhtaeatnamiidda . Norggas lea belohahkii leamaš jurddašuvvon nu ahte monne- ja uvjavuoigatvuohta ferte čuovvut guoski meahccelotti bivdovuoigatvuođa , go áššálaččat sihke lea ja berre leat dihto oktavuohta meahccelodderiggodagaid ávkkástallanvugiid njuolggadusaid gaskkas . Vuoigatvuohta iige galgan leat ráddjejuvvon guoski loddenáli bivdoráfáiduhttima njuolggadusain . Dás nugo muđui , livččii mearrideaddjin leat dasa ahte sáhtiige omardit muhtun loddenáli moniid , váldonjuolggadussan leat , leago guoski nálli dábálaččat giđđaráfáiduhtton . berrešii čuovvut guoski meahccelotti bivdovuoigatvuođa . Dábálaš lea leamašge ahte juohke dollui leat biddjon erenoamáš lavdnječuohppansajit762 oktasaš meahcis , ja lavdnjeloggun almennehiin lea gullan vuoigatvuođaide maid eanadoallit ožžo guoski gilis . Ámtamánni bijai ášši ámtaovdagotti ovdii , mii guoski lávdegotti árvalusa mielde evttohii ahte galggai várret gaskaomiid erenoamáš lavdnjejeaggegehččui . Datte duosttai leat várrogas , ahte Fápmudit nu viiddis ja Priváhtaolbmui ná viehka nana guoski Lasáhusa maid dát , mas dás leat Sáhka , bidjat Láhkii ... vuoigatvuođas lea buohkaidvuoigatvuođa mihtilmasvuohta , ja sáhttá muhttit dahje ollásit fámuhuhttit go láhkaaddi gávnnaha ártta almmá fertemin máksit buhtadasa sidjiide geaidda guoská . Guoski guovllus ledje datte moadde rabas lavdnjegoađi ja barta sullii 500 mehtera goahtesajis eret . Ii datte gávnnahuvvon doarvái duođaštuvvon ahte guoski guovlu lei boazojohtolat , ja go eai leat eará dehálaš boazoguovllut čohkkenguovllut rátkimii , mearkumii dahje njuovvamii , ii lean dušše boazodoalu deasta vuođustit biehttaleami . Ii 1775 ggl. cea. eanajuolludeami hárrái Finnmárkkus , iige miessemánu 22. b. 1902 láhka oktan guoski njuolggadusain stáhta eatnamiid luobaheamis Finnmárkkus láhkavuođđut ahte riektedilálašvuohta galggašii leat earaláhkai go riikkas muđui . Dasto lea eiseválddit doalahan lahtten- ja buođđovuoigatvuođa čázádagas almmolaš vuvddiid vuovdebuktagiidda , ja seamma maid vuoigatvuođa buktit juohkelágan lahttenráhkkanusaid800 gátti mielde mii guoská čázádahkii . Lávdegotti oaivila mielde berre ain garvit vuovdimis eatnamiid mat gusket čázádahkii . dušše váldot vuovdimis eatnamiid main lea čázádat dahje mat gusket čázádahkii Čáhce- ja gáddevuoigatvuođas vuovdimis ja láigoheamis stáhtaeatnamiid mat gusket dahje siskkildit meara ja čázádaga . Duopmu ii de guoskkat vuođđoprinsihpa eaiggáda vuoigatvuođas ávkkástallat goržži opmodagastis , muhto lea vuosttažettiin mearkkašupmi mo huksenášši galgá meannudit . Dása guoski gažaldagat maŋiduvvojit 3.15.4. oassái , ja buhttenrievttálaš suodjaleami gažaldaga hárrái čujuhuvvo 3.16.4. oasi ovdanbuktimii . Guoski gielda galgá fuolahit láhttuid dihkkádeami ja dieđihit dan birra . Govttolaš lea sakka deattuhit eanaeaiggáda beroštumiid gokko guoská eatnamiidda mat leat lahka su viesu dahje gilvon eatnamiid , go gos lea dobbelat ráššain sáhka . V kap. mearrádusaid mielde , mat sisdollet guovddáš geatnegasvuođaid njuolggadusaid , lea boazodoallis guoski geatnegasvuođat . Dát hilgojuvvui guoski dálveorohaga ásaheami dilálašvuođain 1894:s , áinnas nu gohčoduvvon 1892 Sámekommišuvnna831 árvalusa cealkámušaid geažil . Maŋit 1933 ja 1978 boazodoallolágat eai nuppástuhttán rievtti oaivila mielde veaháge guoski orohagaid riektedili , geahča s. 1224 ja lágamánnerievtti vihkkedallama bájuheami s. 1229-1232 . § 105 ektui , sáhttet datte guoski meahccegaskkain leat geavahanvuoigatvuođat , omd. almennetvuoigatvuođat . Dát duopmu gusto datte eanaeaiggádiid ja boazosápmelaččaid gaskasaš šiehtadusa dulkomii guoski guovllus , ja iige vuoigatvuođaid áddejumis boazodoallolága mielde . Dán guollebivdui gusket datte erenoamáš dilálašvuođat . Maŋŋilgo § 5 nuppi lađđasis lei mearriduvvon ahte jahkodatgoartta dušše sáhtii čállit lihttoláigoheaddji searvvi miellahtuide , geat ásset fylkkas , ja sidjiide geat ásset guoski johkaleagis , čuožžo dasto : láhkaásahusa ektui , ii daddjo datte mihkkege njuolga ii báikegotti ovdamunis guoski johkaleagis iige boazosápmelaččaid guollebivdovuoigatvuođas . Dáid eanuid guollebivdovuoigatvuohta ii navdo gullat stáhtii , muhto guoski eatnoleagi eanadoalliide . #ILL Seamma guoskkai , bajitárvvoštanrievtti mielde , rávdnjelinjá muosehuhtti váikkuhus , sihke guottetáiggi ja maid maŋŋil , ragat- ja guottetguovllus ja johtolagain ja johtimiin . Vaikko sápmelaččat eai leat ahkkái massán ealáhusaset vuđđosa meassamiid geažil , leat guoski doallit nugo čujuhuvvon , heađuštuvvon gaskaboddosaččat doaimmahit ealáhusa nugo ovdal . Ferte leat čielggas ahte ee. guohtuma , guottetsajiid , biggohansajiid vejolašvuođaid olggobealde guoski orohaga ii sáhte vuhtii váldit . Ahte suodjalus guoská #0 Dát lea dálá áššis dahkkon , vaikko gáibádusat eai leat bienasta bitnii čilgejuvvon , muhto boazosápmelaččat geat barget juohke dáid guoski orohagain leat ovttas čuoččaldahttit ášši . vahágin dahje bilideaddjin , ja cealkkašii ahte juohke doaibmabidju maid sáhttá navdit vahágahttit boazodoalu namuhanveara guovddáš orohagain berrešii ovddalgihtii vihkkedallot guoski boazodoalliiguin , ja soaitá fertet mearridit árvvoštemiin . Dán sivas sáhttá maiddái čujuhit Lága Vuođđoeavttuide , mii guoská Geavaheapmái , man vuođđu lea dološ áiggi Niektu . #ILL Alimusriekti geardduha muhtun cealkámušaid mat gusket dán áššái . #ILL ) duomus daddjo , nugo leat oaidnán , čielgasit ahte guoski čearut unnimus čuohte jagi ovdal Sámekodisilla ráhkaduvvui , ledje Første Bog LV 53:s lea njuolggadus vuovddi birra mii guoská eará eatnamiidda . Diggeáššiin mat guske stáhta álgovuolggalaš eatnamiidda Nordlánddas ja Romssas ii lean Alimusriekti biehttalan oppalaš oaivila . Easka cuoŋománu 20. b. 1841 Ggl. girjji vuoigatvuođavuođuin , mii mearridii ahte juohke vearroduottar galggai rádjamearriduvvot939 ja juohkkojuvvot dárbbašlaš guohtumiidda guoski stáhtaopmodagain . Dát mearkkaša nu guhká go ásadedje ovtta báikkis , boazosápmelaččat eanaš geavahedje seamma meahcceriggodagaid go dálonat guoski guovllus , geahča NOU 1978:18 A s.177 . Eidfjord ja Ullensvang ássit ledje atnán Hárdangerduoddara guoski guovlluid Datte lea vánit árta eahpidit ahte juohke ássi dahje juohke gilli bealát lea dovdan ahte guoski guovllu riggodagat gulle sidjiide ( dákkár guottuid ovdamearkkat leat dovdosat Mátta-Norggasge ) . Guovddáš dagaldagat árvvoštallamii leago báikkálaš áddejupmi ja atnu ožžon dákkár mihtilmasvuođa ja stáđisvuođa ahte dat lea suodjaluvvon , sáhttá čoahkkáigessot ná : Lea deattuhuvvon leago ráddjejuvvon biire mas lea sierralat mihtilmasvuođa atnu ( Rt. 1985 s. 247 ) , ahte atnu lea doaimmahuvvon guhkit áiggi , ja ahte das lea dehálaš mearkkašupmi guoski ealáhusvuđđosii ( Rt. 1968 s. 429 ja Rt. . Dán livčče sii geaidda guoská lunddolaččat ádden ahte gonagas lei eaiggát ii dušše Finnmárkku vuvddiide , muhto eatnamiiddage , go son sáhtii čujuhit ( sirdit ) eanabihtáid priváhta opmodahkan . #ILL lea 135. siiddus čuo. oanehis várddus Finnmárkoduoddara kulturhistorjjás , mii lea ee. árkarádjoávdnasa , erenoamážit ruoŧa beales ja guoská áigái ovdal 1751 vuođul . #ILL Dát 30 ášši leat belohahkii dálá Sis-Finnmárkku dikkiin , belohahkii dasa guoski guovlluin Eanodagas , Čohkkerasas , Anáris ja Ohcejogas . Duopmogirjjiin ovdanboahtá ahte ruoŧa suohkanduopmárat háválassii juohke dálvvi ođđajagemánuguovvamánus ( muhtun gerddiid juovlamánus ) dolle dikki sápmelaččaiguin juohke namuhuvvon čearuin dalá dáža-ruoŧa oktasašguovllus , ja seammaláhkai dálá Ruŧŧii ja Supmii ( Eanodat , Čohkkeras , Anár j.e. ) guoski guovlluin . Dađe bahábut ii leat Riektejoavkku eanetlohku dárkilat guorahallan dáid ávdnasiid , vaikko dát leat ávdnasat mat ovddastit álgogáldduid mo áddet dalá dilálašvuođaid sihke dálá Sis-Finnmárkkus ja dalá ruoŧa // suoma Lapplándii guoski guovlluin . V Åke Holmbäck ja Kaisa Korpijaakko dutkosat ( 1 ) Bajábeale áššiid oktavuhtii sáhttá laktit soames lasi historjjálaš ja rievttálaš ávdnasiid mat gusket Ruoŧa Lapplándda ovdáneapmái . #ILL davágeahčen mii manná golmmariikkamuvrii , ja fátmmastii maid osiid dálá Ruoŧas , ja guoskkai Norgga rádjái Rostojávrris ( s. 56 ) . Guoskkai áinnas sámiide geaid sirde norgga duopmováldái nie maŋŋit , ja mas baicce livččii galgan beroštit ja seammás geatnegahttit norgga eiseválddiid guorahallat ja bisuhit sámi vuoigatvuođaid mat sis ovddežis ležže . Tønnesen lea girjjistis , s. 301-308 čoahkkáigeassán ákkaid mielde ja vuostá mo stáhta ja guoskevaš ássit čuoččuhit eaiggáduššanvuoigatvuođa , muhtun oasit gusket erenoamážit Sis-Finnmárkui . Dás guoská mo konkrehtalaččat geavahit bajábealde namahuvvon riektegáldolaš oainnuid Sis-Finnmárkku dillái . #ILL Seamma guoskkašii eará Finnmárkku báikkiidege , muhto dalle dávjá ráddjejuvvon smávit báikegottiide . #ILL Dát guoská muđui várrelága doibmii mearriduvvon dálá geassemánu 6. b. 1975 várrelágas nr. 31 ge , mii § 2 nuppi lađđasis , nuppi cealkagis dadjá ahte almennetvuoigatvuohta dábálaččat ii sáhte luobahuvvot , láigohuvvot dahje gáibiduvvot lonuhuvvot buhtadasain . Dán oktavuođas čuoččuhedje sihke čázádaga guolástanvuoigaduvvomat ja guoski orohagaid boazoguohtonvuoigaduvvomat ahte áššemeannudeamis ledje stuorra meattáhusat . ) Dán dávistettiin lea luossalága § 16 maŋimušlađđasis ( buo. 1992-lága § 22 viđát lađđasa ) spiehkastuvvon muđui gustojeaddji guollebivdonjuolggadusain Finnmárkkus mat gusket Álttájoga váldočázádahkii , Deanučázádahkii ja Njávdánčázádahkii .#ILL Mearrádusa áigga lei danin čielggadit ahte geasa čujuhuvvui opmodat guoski luossajoga mielde ii sáhttán datte eaiggáduššanvuoigatvuođa fámus ádjehit ovddeš vuoigatvuođalaččaid .#ILL Guollebivdovuoigatvuohta ii adno namalassii gullat lagas gáddái dahje opmodagaide mat gusket johkii . #ILL ( 3 ) Dás ovdanboahtá ahte muhtun muddui leat bálddalas njuolggadusat bivddu hárrái stáhtaalmennehiin ja matrikulerekeahtes eatnamiin Finnmárkkus : Dát guoská masá ollásit fuđošbivdui beatnaga haga , go goappašiid sáhttet buot Norgga ássit dahkat . Sáhttá omd. čujuhit Dáža Lága 3-12-6:i almennehiid birra , mii láhkavuođđuda guoski geavahanriektelaččaide dábálaš dálloatnovuoigatvuođa muorraávdnasiidda eanadollui , mii dál ii gusto stáhta eatnamiidda Finnmárkkus . - Dát geaskkut julggaštuvvojedje guoskat Kárášjoga beahcevuovdái ja Deatnoráigge Deanu dikkis Gollesullos suoidnemánu 6. b. . #ILL Muhto son várra áinnas beroštii dákkár dilálašvuođaide go dat maid guske riikkarádjagažaldagaide . Dát gonagasa vuoigatvuohta dat nannosit viiddiduvvot maŋŋil 1600 - ja erenoamážit čuohtejagi loahpageahčen - muhto guoskkakeahttá boanddaid vuoigatvuođaid menddo lahka , iige eisege surggiin mat ledje stáhtaruhtadeami beroštumi haga , nugo boaldinmuorat , viessohirssat , guohtumat , geassesajit , njáskamat , bivdu ja guollebivdu . Berrešii deattuhit ahte cealkámušat dušše liigudit dan vearroduoddara masa mihttomearrái guoská ; ahte mearridit riektedilálašvuođa duottarguovlluide olggobealde Jämtlándda leana ii leat vejolaš mihttomeari čielggadeami vuođul . ) sii , geat fárrejedje seammabáikái , vuosttas 5 Jagi maŋŋil Fárrema ; c ) buot Earát , geat čálihuvvojit vearroolmmošlohkui , vel vuosttas Jagi maŋŋilgo Čáliheapmi guoská ; ja d ) Leansmánnit . Dát sáhtii dušše guoskat sámiide ja kveanaide . #ILL Sem/Hum Dát mearrádus viiddiduvvui 1965:s luvvet stáhta buot áidedoallamis gaskal stáhta eatnamiid ja guoski eatnamiid ( § 3 ) . 1775 eanačujuhancealkámuša 6. čuokkis guoská Ovdanbuktin guoská erenoamážit nu gohčoduvvon Finnmárkku #? I.1 Ássit Orru čielggas ahte dálá Sis Finnmárkkus dego guoski guovlluin dálá ruoŧa ja suoma Lapplánddas lei ássan hiehkásit gitta ođđasat áigái . sis guovlluin ja guoski oktasašguovlluin Guovdageainnu , Ávjovári ja Ohcejoga ( oktan Deanusiiddain ) siiddain . Bieđggus sámi ássan lea dáid guovlluin birgen boares dovddus historjjálaš áiggis , dego guoski osiin Ruoŧas , Suomas ja Ruoššas . Duortnosa sámeguovllu duopmogirjjid ávdnasiin ii oru almmatge ovdanboahtimin čielga earru gaskal omd. Anár siidda dilálašvuođaid ja daid guoski siiddaid dáža-ruoŧa oktasašorohagain Ohcejohka , Ávjovárri ja Guovdageaidnu . Seamma NOU:s s. 155 čuo. , lea válddahallon riddoguovlluid historjjálaš ovdáneapmi , mii ee. siskkilda johtti boazodoalu ovdáneami , mii várra 1600-logu loahpas luddii ovddeš siidarájáid vuotnaguovlluin ja lagamus guoski duottarguovlluin . Fertet navdit ahte guoski guovlluid ássit leat dohkkehan láigolihtu ámtamánni árvofámu1219 geažil . Eará ášši lea ahte ii leat álki čájehit prinsihpalaš vuostálasvuođa gaskal dáža ássanguovlluid ovddeš áiggi riekteáddejumi ja guoski sámi giliid áddejumi . Dás lea ee. oktavuohta historjjálaš vuolggasajis , mii bajábealde lea iskkon čuvgejuvvot erenoamážit riektegeavada dáfus , vuođđuduvvon báikkálaš riekteárbevieruide mat ovdanbohtet Duortnosa sámeguovllu duopmogirjjin dáid guovlluide ja guoski osiide dálá Ruoŧas ja Suomas . Ovdanbuktimis ii berrešii dušše čujuhit eahpidahtti riektegažaldagaide , muhto geahččalit daid vástiditge omd. ahte guoskágo hálddašanláhka eanavuovdineiseválddiid doibmii . Jus das mii dássážii lea namuhuvvon orru leamen guoskamin dušše vuvddiide ja šibitdoalu ja boazodoalu gaskavuođaide , de bođii ođđa , gelddolaš ja bindilis mearka Finnmárkku ( ja Romssa ) eanahálddašeamis 1865-66 Stuorradikki rájes , mii lei Dasto galggai buot vuovdimiid golmma miellahtu eanavuovdinkommišuvdna ráhkkanahttit : Gonagasa nammadan ovdaolmmoš , báikkálaš leansmánni ja guoski gieldda miellahtu maid ámtamánni nammadii ( § 2 ) . Dát guoskkai maid kveanaide geat ledje šaddan norgga stáhtaborgárin . Dalle oaivvildii Norga stáhtan ahte unnitlogupolitihkka Álbmotlihtu1279 áiggis ja suorggi álbmotrievttálaš ovdáneapmi ii guoskan Norgga 1276 Stáhta vuvddiid direktoráhta , dál Statskog , dahje Luodduhálddašandirektoráhta váiddagieđahallamis áššiin mat gusket fuođđuide ja guliide , ráhkaduvvojit njuolggadusat eanavuovdinásahusaid háldduidege . #ILL Nu guhkás go vejolaš berrejit eanaš barggut mat gusket opmodathálddašeapmái gullat ovtta ja seamma guovddášorgánii čielga kommandolinjáid ja ovddasvástádusoktavuođa dáfus ja hehtten dihte duppalmeannudeami1283 dahje váldenákku1284 gaskal guovddáš eiseválddiid . Luondduhálddašandirektoráhta galgá eanavuovdinláhkaásahusa § 10 nuppi lađđasa mielde ovddasvástidit áššiin mat gusket fuođđuide ja guliide . #ILL mat gusket bivdui #ILL Departemeanta lea gávnnahan ahte fitnodaga doaimma oassi mii guoská válddalastimii , nu guhkás go vejolaš berrešii ordnejuvvot sierra ovttadahkan fitnodaga váldokantuvrras . Dát doaibmasuorgi siskkilda buot doaimmaid mat gusket eatnamiidda , eanariggodagaide ja ođasmahtti riggodagaide , earret fuođđuid , guliid ja vuvddiid . mat gusket meannudit ja mearridit čievra- ja báktedoaibmaáššiid , murrenčujuhusaid , sirddolaš rusttegiid jna. . Eanavuovdinkantuvrra beales dieđihuvvo ahte dát spiehkastat adnojuvvo maid guoskat rájáid máđasatnima geatnegasvuhtii , ja láigolaš dahje oasti gohččo goasttidit láigohuvvon dahje ostojuvvon eatnamiid rájáid merkema . Vel guoská , mat lea juo addon , ainjuo Dál evttohuvvo dušše Gáržžidemiid lasihit dan oassái , maid birra eanet vulobealde . Vuovdemeaštára bajábealde namuhuvvon cealkámušat gusket , son mearkkaša , dušše Álttá Báhpasuohkanii . Muhtun áššiin sáhttet eanavuovdinorgánat ieža mearridit guoskágo ášši gildosii . Ainjuo álgovuorus ferte mearkkašit ahte gielddus ii cakka háldet eatnamiid mat gusket dákkár eatnamiidda . - Guoski orohatstivra ja guovllustivra , boazoealáhusa beroštumiide áššiin . - Guoskevaš militearahoavda ( siviilla girdihápmaniin : Áibmojohtolatdoaimmahus ) áššiin mat gusket eanaoastimii dahje láigoheapmái ja vuoigatvuođaide lahkosis dahje mat leat mávssolaččat Militeara ásahusaide , rusttegiidda , hárjehallanguovlluide jna. . nuppástus ii vahágahte geange geaidda mearrádus guoská dahje njuolga fuolaha , dahje mearrádusa diehtu ii leat joavdan sutnje ja mearrádus iige leat almmolaččat almmuhuvvon , dahje mearrádusa ferte atnit fámoheapmin mearrádusa vahágin sutnje geasa mearrádus guoská dahje njuolga fuolaha . Eanavuovdinláhkaásahusa § 3 mearrida ahte soames vuoigatvuođat galget eanavuovdimis doalahuvvot stáhtii , ja mat gusket earret eará čáhce- ja gáddevuoigatvuođaide ja vuoigatvuođat minerálaide eatnamiin mat gullet eanaeaiggádii ja eanaeaiggáda vuoigatvuođaide báktelága mielde . Erenoamážit surggiin mas eiseválddiin lea monopollágan dilli , lea oadjebas áššemeannudeami ja gohcci mávssolašvuohta áššiin mat gusket juohkehažžii hirbmat dehálaš . 1978 ( guoddalanášši nr. 23/1977/23 A ) Hålogalándda lágamánnerievtti duopmu guoskai biehttalit ohcamiid oastit , dahje ain láigohit eatnamiid Fálesnuori gielddas , ja guoská dalle njolgga eanavuovdinorgánaid háldduide . Boahtte cealkámušat bohtet áittardeaddjis ja gusket Finnmárkku stáhtaeatnamiidda . Seamma guoská dábálaš stáhtaalmennehiige . Guovllu guoski beroštumiid čohkkejuvvon árvvoštallama mielde gávnnaha eanavuovdinhoavda ferte mearrideaddjin deattuhit boazodoalu cealkámuššii . Nugo skovvi čájeha , guske eanaš ohcamat joavdobarttaide , oktiibuot 350 ohcama . 64 ohcama guske viessosajiide , ja 40 ohcama guske gođiide // ealáhusbarttaide . 64 ohcama guske viessosajiide , ja 40 ohcama guske gođiide // ealáhusbarttaide . Eanaš ohcamat , 329 oktiibuot , guske čujuhit luossabivdosajiid . Vuogádat mearkkaša ahte buohkat geaidda guoská árjjalaččat mielváikkuhit , sihke eiseválddit ja earát , mii lea dehálaš eaktu joavdat plánaide main buot mávssolaš beroštumit leat leamaš mielde ja váikkuheamen bohtosa . Riektesihkkarvuohta daid viiddis eanaháldenmearrádusaid ektui maid plánamearrádus mearkkaša ja bággolonistanvejolašvuohta lea vuođustusa oassi , muhto buot guoski beliid mielváikkuheami dehálašvuohtage olahan dihte buoremus vejolaš bohtosa , lea vuođđodagaldat . Buohkat guske čievravieččahahkii , guokte Kárášjogas ja okta Mátta-Várjjagis . Dás deattuhuvvo ahte sihke riektenjuolggadusat erenoamážit guoská lagabui addon njuolggadusaide - ja hálddašanorgánaid hábmen , dađistaga nuppástuvvet ja ovdánit . Dasto galgá áššiin mat gusket boazoealáhussii , eatnamiid čuoldin eanadolluige , viežžat cealkámuša guoski luohttámušlávdegottis ( orohatstivrras ) ja guovllustivrras . Dasto galgá áššiin mat gusket boazoealáhussii , eatnamiid čuoldin eanadolluige , viežžat cealkámuša guoski luohttámušlávdegottis ( orohatstivrras ) ja guovllustivrras . Muđui ii čuoza erenoamážit dasa geasa dát guoská , go láigolažžii go lihttoláigoha gilvineatnamiid dahje gilvojuvvon gittiid dábálaččat addo olles duohta geavahanvuoigatvuohta , earret dihto vuoigatvuođaid mat eanavuovdinláhkaásahusa mielde § 3 , buo. § 4 vuosttas lađđasa galgá doalahuvvot stáhtii , jus dat eai láigohuvvo dahje lihttoláigohuvvo sierra . Eanavuovdinorgánat orrut dávjá vuođđudan ahte dušše okta mihtádus ii vahágahte boazoealáhussii maidege , muhto lea hui mávssolaš eanadoallái geasa dát guoská . Jus čuoldá eatnamiid ođđa dollui siskkilda dát dábálaččat stuorát guovlluid go mihtádus lassieatnamiidda , ja danin álkit sáhttit guoskat guovlluide maid ferte atnit Son ferte vuos gulaskuddat guoski beliiguin . Guođoheaddjibartta ohcci , galgá vuos ovddidit ohcama eará orohagaide maidda dat guoská , eanaeaiggádiidda ja dárbbašlaš ásahusaide eará lágaid vuođul . Gielda dohkkeha plánaid mat gusket ráhkadit ođđa bistevaš meahccebiilaluottaid dahje buoridit dálá meahccebiilaluottaid . Nuppi lađđasis čuoččuhuvvo čielgasit ahte viessoeatnamiid ii sáhte vuovdit earáide go guoski gildii . 4.8 FUOÐÐUT 4.8.1 Álggahus Finnmárku lea fylkka mas leat hui máŋggalágan luondu ; várit , duottar , gáissát , taiga ja johkaleagit gusket oktii viehka ráddjejuvvon guovllus mat mannet čiekŋalis vuonaide ja áhpái . Fylkkamánni mearrádus unnimus viidodaga juohke goddinlobálaš ealli nammii , lea mearrádus mii sáhttá guoskat olu ja mearritkeahtes olmmošlohkui , ja ferte danin dárkojuvvot láhkaásahussan hálddašanlága áddemis . Ovdalgo gielda lea ovddidan unnimus viidodaga evttohusa galgá evttohus almmuhuvvot cealkin vejolašvuođain sidjiide geaidda guoská . Eanaeaiggátvuoigatvuohta mearkkaša luossabivdu cázádagain , luossabivdu mearas nu guhkás go eatnamat ollet , ja lagamus guoski eatnamiid eaiggádii ; luossabivdu mearas gáidánuohtiin , luossanuohtiin , roahkkefirpmiin , botnefirpmiin ja sullasaccain . Dasa lassin leat Direktoráhta barggut mat gusket erenoamážit anadroma luossaguliid hálddašeapmái , ee. vejolašvuohta diktit bivdit anadroma luossaguliid , geahca luossalága § 33 nuppi laddasa . 1989 láhkaásahus guollebivddu birra Deanu bivdoguovlluin guoská Deanu váldoetnui , oktan gaskkain gokko Deanucázádat lea riikkarádjá . Guolástanlávdegoddi galgá veahkehit gielddastivrraid guolástangažaldagain , ja galgá cealkit gieldda plánemis ja eará áššiin maid gusket guollebivdosuorgái . Dát guoská málbmii mii gávdno jekkiin dahje mearas , ja doidon golli , namalassii golli mii lea láirrá , cievrra dahje jogasáddo geardásaš1619 . 16 ( láhka goržži , bákterusttega ja eará giddodaga háhkama jna. ) II kapihttal guoská dallego doaimmaheaddji , maŋŋilgo lea ožžon mihtádusvuoigatvuoda1625 , álggaha jeavddálaš báktedoaimma gávdnoštumis , dahje gos báktevuoigatvuodat sirdojit earái go sutnje gii álgovuolggalaccat daid hágai . Ii leat addon makkárge oppalaš láhka mii njuolga guoská eanaeaiggáda eahpeozolaš minerálaid hálddašeapmái , muhto moanat lágat , ee. nuoskkidanláhka , guoskkahit ja stivrejit mo riggodagaid avkkástallát . Dáin addo 55 Finnmárkkus , ja 54 dáin fas guske Kárášjoga guovlluide . Eanavuovdinorgánat sáhttet goittotge bidjat mearrádusaid láigohan- dahje vuovdinšiehtadusas áimmahuššán dihte báikkálaš guoski beroštumiid . Dasa lassin lea seamma sajis oppalaš mearrádus ahte guoskevaš orohatstivra ja guovllustivra galget váldot mielde go doaibmabidju guoská boazoealáhusa beroštumiide . Birrasii guokte goalmmátoassi guoski johkagaskkain ja buddon eatnamat gullet Álttájoga , Báhcaveajjoga ja ÁttánjogaIrgevuonbuoddumiidda . NVE johtucálus nr. 36 , konsešuvdnaohcamiid njuolggadusat mat gusket cázádatmuddemiidda , oaivadit mii cuozahuscielggadeamis berrešivccii leat . NVE johtucállosa nr. 45 mielde berrejit cuovvovaš diedut cállot gihppagii : - Plánaid oanehis teknalaš válddahus ; makkár cázádagaide ja jávrriide guoská , muddenallodagat , geaidnospáittut , mohkkálagat cáhcejodus ovdal ja maŋŋil meassamiid , rávdnjevejolašvuohta ja golut jna. . Mii guoská fámu háhkansihkkarvuhtii ja háhkanmeari birra Finnmárkkus , de gal sáhttá dadjat ahte dát orru leamen hui buorre . Dábálaš lea ahte dákkár áššiinge lea viiddis oktavuohta gaskal huksejeaddji ja gieldda ja earáid geaidda doaibmabidju guoská . 4.15.5 Eanavuovdinorgánaid sajádat Eanaš háviid guoská rávdnjejohtasiid bidjan Finnmárkkus stáhta Láhkaásahusa mielde galget buot orohagat sárgojuvvot kártii , nu ahte sáhttá mearridit gusketgo meassamat láiddonguvlui . Dát ii guoskka ollinge dahje hui unnán sovjetveagaide mat leat Guoládatnjárggas . 4.16.3 Hálddašanorgánat ja daid váldi Stuorradiggái ovddiduvvojit gažaldagat ásahit stuorát hárjehallanguovlluid mat gáibidit stuorra investeremiid , gusket moanaid iešguđet beroštumiide , main lea čielga guovllupolitihkalaš dehálaš čuolmmat , dahje leat stuorát čoavddekeahtes riiddut . Go suodjalus ozai eanaháhkama ovdal 1970 , ii oktage ášši sáddejuvvon gulaskuddamii , ii gielddaide iige guoski beroštumiide . Muhtun barggut mat gusket fylkkageainnuide leat biddjon njuolga geaidnohovdiige , numo fylkkageainnuid áššit leat 1765 Earát geaidda guoská sáhttet dušše guoddalit áššemeannudanmeattáhusaid , láhkaatnima ja eará lobihisvuođaárttaid1769 . Doaba deattuha ahte kulturmuitosuodjalus guoská sihke eaŋkalobjeavttaide ja oppalaš birrasiidda . Vaikko doaibmabijut mat gusket automáhtalaš ráfáiduhtton kulturmuitu leat gildosat § 3 mielde , sáhttá liikká § 8 mielde addot lohpi álggahit doaibmabiju . Daningo suodjalangažaldagat sáhttet guoskat omd. sáddo- ja čievragávdnostumiid ja eará minerálgávdnoštumiid ávkkástallamii , eatnamiid vuovdimii ja láigoheapmái eanadoalloulbmilii , barttaide , Geavat Finnmárkku hálddašanorgánat , namalassii fylkkagielda ja Sámi Vuorká Dávvirat Kárášjogas , ovttasbarget lahkalaga ja lea dávjá guovttegearddáš meannudeapmi iešguđet doaibmabijuid álggahemiin mat sáhttet guoskat kulturmuittuide . Álggos ii leat dávjá čielggas guoskágo doaibmabidju sámi dahje eará kulturmuittuide . Jus mearrádus guoská ovtta dahje eanet sierra albmaduvvon opmodagaide , galget guoski opmodagaid suodjalanmearrádusat diggelogahallot . Jus mearrádus guoská ovtta dahje eanet sierra albmaduvvon opmodagaide , galget guoski opmodagaid suodjalanmearrádusat diggelogahallot . Fylkkamánni maiddái ovddasvástida sihkkarastit ahte áššemeannudeapmi lea leamaš hálddašanlága njuolggadusaid mielde , ee. leatgo guoski bealit gieldda ja fylkkagieldda dásis beassan cealkit ovdal láhttut dohkkehuvvojit . Láhkaásahusaid galgá dušše fylkkamánni dohkkehit jus gielddastivra ii leat deastta atnán fylkkagieldda dahje guoski stáhta fágaeiseválddiid vuosteákkaide , buo. § 5 nuppi lađđasa . Hálddašanlága ja guoski sierralágaid láhkaásahusaid váidinnjuolggadusat , galget gustot mearrádusaide maid suohkan sáhttá dahkat friddjasuohkangeahččaleami olis , geahča láhkaásahusa § 7 . Dasa lassin galgá lávdegotti evttohus dávistit álbmotrievttálaš geatnegasvuođaide mat gusket eamiálbmogiidda . Kap. 21.3.2.1 čilge otná geavvada mii guoská sámi geavaheami ráđđenmuddehusaide . Proseassas galgá maiddái , nu guhkás go vejolaš , láhčit ovttasbarggu báikkálašálbmogiin geasa ášsi guoská , ja ovttas dárkileappot kártet gáhttenárvvuid ja geavahanguovlluid , nu maiddái báikkálaš dieđu mas lea mearkkašupmi gáhttemii . Dasa lassin evttoha lávdegoddi láhkaásahusas čilget lagabui sisdoalu genehtalaš materiálaváldima dieđáhussii , mas sáhttá gáibidit čuvgehusaid diliid birra mat gusket báikkálaš dahje sámi beroštusaide ( evtt. § 58 vuosttaš lađas ) . Láhkaevttohusa mearrádusat genaresursaid olahahttivuhtii , sáhttet ovttas pateantalága mearrádusaiguin čuvgengeatnegasvuođa birra mii guoská materiála boahtimuššii , veahkehit dovddusin dahkat movt ealli materiála lea geavahuvvon ovdal . Láhka guoská vuođđoskuvlaoahpahussii ja joatkkaoahpahussii almmolaš skuvllain ja oahpahusfitnodagain jus eará ii leat earenoamážiid mearriduvvon . Láhka guoská maiddái vuođđoskuvlaoahpahussii ja joatkkaoahpahussii priváhta vuođđoskuvllain mat eai oaččo stáhtadoarjaga priváhtaskuvlalága bakte , ja priváhta ruovttuoahpahussii vuođđoskuvllas . 4 A kápihttal guoská oahpahussii mii earenoamážiid lágiduvvo rávisolbmuide , ja mii lea suohkana dahje fylkkasuohkana ovddasvástádussuorgi . Lága §§ 1-1 , 1-3 , 2-3 , 2-3a ja 2-4 oktan láhkaásahusaiguin gusket priváhta vuođđoskuvlla sisdollui ja árvvoštallamii nu guhka go eai rihko Norgga álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid . Priváhta vuođđoskuvllaide gusket maiddái dát paragráfat : §§ 2-2 , 2-5 vuosttaš , nubbi , goalmmát ja guđat lađas , 2-9 , 2-10 , 2-11 , 8-2 , 9-1 , 9-2 , 9-3 , 9-4 , 9-5 , 9-6 , 9a kápihttal , §§ 10-1 , 10-6 , 10-9 , 11-1 , 11-2 , 11-3 , 11-4 , 11-7 , 11-10 , 13-3b , 13-10 , 14-1 , 15-3 ja 15-4. Lága §§ 1-1 , 1-3 , 2-3 ja 2-4 oktan láhkaásahusaiguin gusket priváhta vuođđoskuvlla oahpahusa sisdollui ruovttuin nu guhka go eai rihko Norgga álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid . Vuoigatvuohta guoská maiddái ohppiide geain lea oahpahusvuoigatvuohta seavagillii ja seavagielas § 3-9 mielde dahje vuoigatvuohta oažžut sovkečála oahpahusa § 3-10 mielde . Bálvalus guoská maiddái nuoraide geat leat manahan oahpahusvuoigatvuođaset § 3-8 dahje § 4-6 mielde . Dát guoská maiddái rávisolbmuide geat leat beassan joatkkaskuvlii vaikko eai leat vuoigatvuođat § 3-1 mielde . Dákkár oahpahussii guoská § 5-1 , earret nuppi lađđasa maŋimus cealkka , ja §§ 5-3 , 5-4 , 5-5 ja 5-6 vástideaddjin . Spiehkastat guoská fitnoohppiide geain lea geahččalanáigi § 4-5 goalmmát lađđasa mielde . Fylkkasuohkan galgá deattuhit dan máid fitnooahpahusa nammagoddi lea mearridan dahje cealkán go galget mearridit áššiid mat gusket fága- ja fitnooahpahussii . Oahpahus dán paragráfa mielde guoská §§ 5-1 goalmmát lađđasa earret maŋimus čuoggá , ja 5-3 , 5-4 , 5-5 ja 5-6. Vuosttaš čuokkis guoská rávisolbmuide dan jagi rájes go devdet 25 jagi . Departemeanta mearrida láhkaásahusaid , earret eará geaidda riekti guoská , sisaváldima birra , maŋŋálastima ja vuosttášrievtti birra . Dán kapihttala mielde oahpahussii gusket §§ 13-1 - 13-3a rádjai ja 13-10. § 10-1 oktan gullevaš láhkaásahusain guoská sullásaš oahpahussii dán kápihttala mielde . Dárbbu mielde , guoská goziheapmi § 7-1 njealját lađđasa mielde . Muđui guoská maiddái § 13-4 daid geatnegasvuođaide mat dán paragráfa olis leat . § 14-1 , § 15-1 vuosttaš lađas ja § 15-2 guoská maiddái oahpahussii dán kápihttala mielde . § 1-4 guoská vástideaddji oahpahussii dán kápihttala mielde . § 1-3 guoská sullásaš oahpahussii dán kápihttala mielde . Dán lága njuolggadusat oahpahusa sisdoalu birra ja dán lága láhkaásahusat gusket sierranasoahpahussii nu guhkas go heivehit . - Sámi guovlu : 1 ) sámi hálddašanguovlu sámelága § 3-1 mielde , 2 ) eará suohkanat dahje oasit suohkaniin láhkaásahusaid vuođul maid Gonagas stáhtaráđis lea mearridan maŋŋil go Sámediggi ja suohkanat ja fylkkasuohkanat geaidda ášši guoská , leat beassat oainnuset cealkit . Skuvlabirasovddasteaddjit servet skuvlla vuogádatlaš , dearvvašvuođa- , biras- ja dorvvolašvuođabargui jus bargu guoská ohppiid skuvlabirrasii . Oahppit sáhttet searvat gitta guvttiin skuvlabirasovddasteddjiin bargobiraslávdegoddái dahje eará ovttasbargoásahussii jus dat lea nammaduvvon skuvllas bargobiraslága 7.kápihttalis , ja go barget áššiiguin mat gusket ohppiid skuvlabirrasii . Almmolaš máinnustangáibádus ii guoskka virggiide main virgáibidjanáigi lea oanehat go guđa mánu , dahje go bargoaddi galgá fállat virggi ođđa dahje ovddit bargái bargobiraslága § 14-2 vuosttašvuoigatvuohta ođđasit virgáiduvvot ja §15-7 lihcohallansuodjalusa birra . #ILL Sem/Pos Ovttasbargolávdegottis lea riekti oainnuset cealkit áššiin mat guske skuvlii . #ILL Sem/Org Skuvlabiraslávdegottis lea riekti oainnuset cealkit buot áššiin mat guske skuvlabirrasii , gč. kápihttal 9a. #ILL Sem/Plc Ráđđi galgá maiddái oainnuset cealkit ja ovddidit evttohusaid áššiide mat guske ohppiid lagasbirrasii . #ILL Sem/Plc Skuvlalávdegottis lea riekti oainnuset ovddidit buot áššiin mat guske skuvlii . #ILL Sem/Org Skuvlabiraslávdegottis lea riekti oainnuset ovddidit buot áššiin mat gusket skuvlabirrasii , gč. kápihttal 9a. #ILL Ovddasvástádus ii guoskka ohppiide ja earáide geaid eará fylkkat ovddasvástidit §§ 13-2 ja 13-3 a mielde . #ILL Sem/Hum § 10-9 vuosttaš ja goalmmát lađđasa njuolggadusat gusket skuvlaastoáiggeortnegii virgáibidjamis bargiid . #ILL Oslo suohkanis leat maiddái dat seamma vuoigatvuođat ja geatnegasvuođat mat dán lága mielde gusket fylkkasuohkanii . #ILL Departemeanta ráđđe ja neavvu áššiin mat gusket doaimmaide dán lága mielde ja galgá muđui ovttasbargat suohkaniiguin , fylkkasuohkaniiguin ja priváhta skuvlaeaiggádiiguin dáhkideames buori ja dásseárvosaš oahppofálaldaga vástideaddji lága ja láhkaásahusaid . #ILL Hálddašanláhka guoská doaimmaide maid dán lága mielde hálddašanásahusat jođihit , oktan sierranjuolggadusaiguin mat dán lágas leat mearriduvvon . #ILL Hálddašanlága jávohisvuođa geatnegasvuohta §§ 13 - 13 e guoská maiddái priváhta skuvllaide mat leat dohkkehuvvon dán lága § 2-12 mielde . Dákkár mearrádusaid ektui gusket hálddašanlága § 28 váidinásahusa njuolggadusat . Sidjiide guoská ain 1969 geassemánu 13. b. láhka nr 24 vuođđoskuvlla birra § 24 nr. 1 nubbi lađas ja nr. 2. Vuoigatvuohta ja geatnegasvuohta logijagi vuođđoskuvlii § 2-1 mielde guoská mánáide riegádan 1991 ja ovddasguvlui . Gonagas sáhttá láhkaásahusas spiehkastit láhkakapihttal 2:s mii guoská olbmuide , geat eai leat norgga riikkavuollásaččat dahje geat eai oro bissovaččat riikkas . Dát ii guoskka dikšui mii boahtá mánáid- ja nuoraidpsykiatriija vuollái . Dieđut galget meannuduvvot várrugasvuođain ja rihkkomeahttunvuođa doahttalemiin sutnje geasa dieđut gusket . Mearrádusat mat gusket váilevaš miehtangelbbolašvuhtii , galget leat suodjaluvvon ja leat čálalaččat , ja jus vejolaš farggamusat bidjat dan divššohasa dahje lagamus oapmahačča ovdii . Go mánná lea deavdán 12 jagi , son galgá beassat buktit oaivilis buot gažaldagaide mat gusket su dearvvašvuhtii . Divššohasbearráigeahčči sáhttá váldit meannudeapmái áššiid , mat gusket almmolaš spesialistadearvvašvuođabálvalussii , njálmmálaš dahje čálalaš dieđiheami vuođul dahje ahte ieš loktet ášši . Departemeanta sáhttá addit láhkaásahusaid čađaheapmái ja mearrádusaide deavdaga mii guoská divššohasbearráigeahččái . Jus dakkár mearrádus dahkkojuvvo , mii guoská § 2:i , sáhttá ... Gonagas sáhttá mearridit ahte láhka ollásit dahje muhtumassii maiddái galgá guoskat fállážiidda ja bleahkkaguliide ( áhkáriidda ) ja daid osiide ja liigebuktagiidda . Dát guoská maiddái njuoskaguollái mii lea buvttaduvvon § 2 njealját lađđasa vuođul . Bivdingildosat ja gáržžidusat mat čuhcet guolásteapmái Ruonáeatnama , Islándda , Jan Mayena , Fearasulluid , Guovžasullo , Svalbárdda dahje eará gáidosat mearraguovlluin , dahje mat čuhcet fatnasiidda main lea bivdinlohpi daid lágaid vuođul , mat gusket guolásteapmái trolain , sáhttet dušše biddjojuvvot doibmii Gonagasa dohkkehemiin . Dakkár vuovdinorganisašuvdna , mii lea dohkkehuvvon § 2 vuođul , sáhttá gáibidit fatnasiid doalvut sállašiid mat gusket organisašuvnna doibmii , dihto oastiide ja dihto geavaheapmái , go dát orru leamen dárbbašlaš čađahit gávppi eanemusat gánnáhahttin guolásteaddjiide , dahje njuovžilit čađahit guolásteami , vuostáiváldima , buvttadeami ja viidáset gávppašeami , dás maiddái varasguolleháhkama sisriikii . Dárkkistus guoská maiddái njuoskaguollái mii buktojuvvo gáddái , dás maiddái dan njuoskaguollái , mii sirdojuvvo guolástusfatnasis nuppi fatnasii dahje sirdojuvvo guollebiebmamii dahje mearradollui , gávppašeami haga . Departemeanta sáhttá addit láhkaásahusaid dárkkisteami birra , mii čađahuvvo vuosttas lađđasa vuođul , dás maiddái njuolggadusaid guollevuostáiváldi fitnodagaid dakkár girjema birra mii guoská álgoávdnasiid vuostáiváldimii ja mas leat dárkilis dieđut guollešlájaid , sálašhivvodaga , bivdoguovllu ja dakkáraččaid birra . #ILL Jus dakkár mearrádus dahkkojuvvo , mii guoská § 2:i , sáhttá gullevaš departemeanta addit daid lassemearrádusaid , mat dárbbašuvvojit dan čuovvuma čađaheapmái ja goziheapmái . #ILL Registreren- dahje lobiaddima gáibádusat Gonagas sáhttá mearridit láhkaásahusaid gáibádusaide ja eavttuide mat gusket registreremii dahje lobiaddimii doaimmahit doaimmaid dán lága vuođul . Dat ii guoskka skihpa dahje vaháguvvan elliid oanehis áiggi fuolaheapmái , dan botta go dat bohtet vuimmiide nu ahte sáhttet fas máhcahuvvot ealli lunddolaš birrasii . #ILL Gonagas sáhttá láhkaásahusain geatnegahttit ásahusaid maidda guoská láhka biebmobuvttadeami ja biebmooadjebasvuođa jd. birra ( biebmoláhka ) , máksit divada biebmoávdnasiin . #ILL Gielddus sáhttá guoskat buot dahje muhtin šlájaide , ovtta dahje máŋgga doibmii , dihto áigodahkii dahje viidáset ovddasguvlui . #ILL Gielddus sáhttá guoskat eará olbmuide geain lea oktavuohta sutnje , gii lea bargan lága vuostá . #ILL Sem/Hum Gonagas sáhttá mearridit láhkaásahusaid mas gieldá doaimmaid maidda dát láhka guoská ja dakkár áššiid gieđahallamii . #ILL Dakkár registarat eai galgga almmá mieđitkeahttá sus geasa guoská , sisttisdoallat sensitiiva persovdnadieđuid lága cuoŋománu 14. b. 2000 nr. 31 persovdnadieđuid gieđahallama birra § 2 nr. 8 vuođul . #ILL Áššái guoski olmmoš galgá čálihuvvat dan gieldda sámi jienastuslohkui , masa son fárre ja sihkkojuvvot dan gieldda sámi jienastuslogus , mas son fárre eret . #ILL Sámediggi galgá jođáneamos lági mielde sáddet dieđu dasa , geasa sámi jienastuslogu dakkár ođastus guoská , mii lea čađahuvvon čálihanátnumuša , njulgengáibádusa dahje fuomášuvvon boasttuvuođaid vuođul . #ILL Sem/Hum Seammás galgá organisašuvnnaide dieđihit ahte áigemearri sáddet ođđa dieđuid dahje duođaštit daid válgii guoski dieđuid , mat leat logahallojuvvon organisašuvnna logahallanlávdegotti čoahkádusa birra , lea ođđajagimánu 2. b. válgajagi . #ILL Diehtu dakkár mearrádusa birra , mii guoská organisašuvnna nammii dahke logahallanlávdegotti čoahkádussii , galgá maiddái sáddejuvvot daidda , geat ledje logahallojuvvon logahallanlávdegotti lahttun dalle go Sámediggi journálii merkii rievdadanohcama dahje - dieđáhusa . #ILL Seammá guoská listaevttohusa máhcahangohččuma julggaštussii . #ILL Ja ii son dasa dahkan ii maidege iežá , muhto guoskkai gazzageahči muhtui veaháš . #ILL? Ja olbmot eai daga dakkár rievssahii eai maidege , eaige suova beatnagiidge guoskat . #ILL Ja dat doalvvui loktasii dan mađe ahte jur muorragierragiidda guoskkadii soames saji .