[lemma = "soaitit"][msd = ".*Ind.*"]Boađus: 247 Cealkkačájeheapmi North Saami corpus – Soaitá ii Didáktalaš gaskavuođamálle — nugo eanaš pedagogihkaheiven go ulbmilat galge leat áidna mat stivrejedje studeanttat Norggas ohppet dan . Unnimusat 381 látte- ja dážabearraša lahtu máhtte sámegiela jagi 1860 ja muhtimat sis soite lean sápmelaččat geat ledje molson giela . Dakkár dilli soittii lean dušše Guovdageainnus 2000-logu álggus . Dakkár dilli soittii lean 2000-logu álggus omd. muhtin guovlluin Riddo-Finnmárkkus ja Mátta-Norggas . Soaittátge leat don gean namma almmuhuvvo bearjadaga 13. b. ! Go Ánddar olbmuiguin hoalada , ja mon soaitti lean belljjiidanguin lahka , de darvvihan sániid . Oktii , maŋŋel go skovlot lei bidjan garra leavssu dovdat šattuid ja lottiid , ja máhttit dieid birra , de Putte áhčči soaitti guovlalii luonddofáhka girjjin . De soaitti vulgen muhtin sotnabeaivvi maŋŋel gaskkabeivmállása čuoigga viervái dan áhku ásodahkii ; guokte oappážat oruigga doppe . Soaitá soapmása biebmománnán leamaš ja dalle binnás sámegiela oahppan , várra dáid olbmuid sogaid luhtte bajás šaddan . Go márškku boaresáhkut ledje viervvás oasisteame , dakkárat mat eai máhte dáru , de fertii sámástit – jus juo sáni oppa njivkkihe go soaittehaga deaivvade buvddas . Ja dat soaitá lea rievttes sátni rievttes áiggis . Dat mearkkašá dán ahte vuođđoskuvla ohppit seamma suohkanis soitet šattat čáđahit eksámena iešguđetlagan fágain . – Soaitá muhtin gii mu ja min ášši áigu bidjat heajos čuovgii , oaivvilda Knudsen . Soitet earáin buorebut . 22/98/22 In sáhte čajehit dudnoje , soaitá muhtun suoladit idea . Nu lea leamaš vierru ja dáhpi , vaikko soaitá nuppe bealde riikkaráji sihke lagat gaskkat ja buoret fálaldat . Dát ovttasbargu soaitá lea álgu viidasit ovttasbargui riikkarájiid badjel . Ii soaitte buohkaide bargu Go Norild čievččai Hámmárfeastta vuostá , ja vuittii 9-0 , de ii soaitte buot leamaš nu movt galggai . – Eai soaitte buot čoavjjehat guoddán , muhto merkejit dat goit dál juo , dadjá son dasa . Jus ná joatká , soitet muhtin duopmárat vuollánit , ja heaitit dubmet čiekčamiid . Kárášjogas lea lohku sulli seamma go diibmá , ja Álttás seamma , soaitá unnánaš lassáneapmi . Eai soaitte buohkat astan vuolgit dál dohko , juste maŋŋel geasseluomu , ja eai soaitte gillen ruđa bidjat dasa . De árvalii boarraseamos : - Bessodagat dat soitet unnán , vuolgge doalvut lasi ! Soaitá muhtin dis čállán divttaid ? Soaitá muhtumiin leat dárbu juste du ja du fuomášemiin , dahje dus lea dárbu earáin . Dat leat dušše dievddut geat ožžot doalu , ja jus son heaitá boazodoalus , de ii soaitte oktage bearrašis oažžut dan doalu . Doppe ii soaitte buot leat nu duođalaš go ee. eliteráidočiekčamiin dehe nuppi divišuvnnas . – Dalle soaitá soames mis šaddat earáláganin go earát , lohká bárdni . Go dat guoská dan vuoiŋŋalaš čilgehussii , de soaitá eai buohkat dan dieđe . Orohatjuohkinbarggus soitet buohkat leat inhabilat juogaládje , dainnago doppe gohkke juohkehaš iežas beroštumiid . Gal doppe soaitá muhtin rávki mii ii dieđe movt galgá gámadit ja gárvodit . Dan rájes go mutuvrra leat ožžon jorrat , gal soaitá buot orrut álkit , muhto nu ii leat . Dál son evttoha ahte soaitá lea čuovddus maiddái Tønsbergas , daid ollu vuovderuoigguid geažil , mat gávdnojit Slagen nammasas báikkis olggobealde gávpoga , čuožžu báikkálas bláđis , Tønsberg Blad:as . Na , de ihttin lea oba somá vuolgit boastta geahččat , soaitá juoga vuorddašeamen boksas ... In dieđe gal movt dutkit dáid loguid leat gávnnahan , ja soaitá maid nu ahte sis lea riekta , muhto juohkehaš gii meahcis vánddarda oaidná ahte boraspirelohku lea lassánan garrasit . Mun dieđán ahte mu olmmái ii goassege gielis , vaikko eai soaitte buot bealit čuoččuhusain álo ollen su bealjái . Son lohká maid ahte jus Varangerfeastivála ozašii dan seamma bušeahtas doarjaga go beassášfeastivála , de eai soaittáše eai evrre ge oažžut , go sis lea sierra boasta juo fylkkasuohkana bušeahtas . Soaittát nuppe háve diehtit buot . Soaitá eará govva sihke Kalstadas ja lohkkiin maŋŋel dán čállosa . Ii berre dáhpáhuvvat – Earát fertejit maid váidit ášši , sihke dearvvašvuođabearráigehččui ja politiijaide , dadjá son go gullá ahte soitet earát maid seamma dilis . Soitet muhtumat leamaš skuvlla lahka borgguheame hášša , dadjá Haugseth . – Unno riiddut Mannan dálvvi ledjege ollu riiddut mat begge mediain , ja soittii maid nu ahte eai leat leamaš ná garra riiddut boazodoalus ovdal . Gaup oaivvilda dál sáhttá šaddat nu ahte ii gullo sin jietna go ii soaitte oktage beassat njunuš posišuvnnaide makkárge lávdegottis , maid son oaidná hui dehálažžan . Árrat fuomášit Hætta dadjá ahte gárrenmirkogeavaheami lea dehálaš árrat fuomášit , ja ruoktu lea okta báiki gos lunddolaččat sáhtášii fuobmát nu árrat go vejolaš , muhto muhtin váhnemiin soaitá unnán máhttu fuomášit dákkár váttisvuođaid mánástis . Váttes guohtun Ávvir lea geahččan prográmma mii sáddejuvvui vuosttas háve beassášlávvardaga dán jagi , muhto dađi bahábut soitet ollugat geat eai oaidnán prográmma dalle , go ledje basit . – Danne soaittit bovde Rednexa čuojahit fas eará háve , ja soaitá šaddet doallat guokte konseartta go sin háliidit olusat guldalit , muitala Olstad . – Danne soaittit bovde Rednexa čuojahit fas eará háve , ja soaitá šaddet doallat guokte konseartta go sin háliidit olusat guldalit , muitala Olstad . – Eai leat min dieđuid mielde leat eará moattes geat ieža leat miehtan ahte sii soitet atnet narkotihka . Earáin fas soaitá eará čilgehus dasa . Nubbi lea dat , go olmmoš oastá iežas orohaga siste bohccuid , de eai han dainna lassán bohccot , dat dušše molsot eaiggáda , ja soaitá muhtin 70-jahkásaččas unnut , ja nuorra olmmoš ges eaiggáduššá daid . Mii sivvan dása sáhttá leat , ii leat sihkar , muhto árat bivdu soaitá lea oassin sivvan dán vuoládussii . Soaitá soames háve šaddat veaháš isso ­ras , ja dan dihte ávžžuhan mánáidgárdemánáid váhnemiid gullat muitalusa mánáid fárus , lohká Rawdna Carita Eira , gii lea ádjánan njeallje jagi ráhkadit prográmmaráiddu . Dát ii mearkkaš ahte Vuolle-Deanus sirdo buot doaibma guovddážii , soaitá soames joavku . Dahje , jurddašan gal soitet oallugat , muhto manne dat ii leat ovdal álggahuvvon ? Dát soaittášii lea okta vuohki mo geahpedit deattu muhtin guovlluin , ja dát lea maiddái álkes vuohki stivret go bidjet dušše vissis meari koarttaid vuovdemassii guvlui . Láhkabarggadettiin maid eai soaitte buot áššiid oba fuobmán ge guorahallat , danne sáhttet dáhpáhusat maidda láhka ii leat ráhkkanan . Čuolbma lea gávdnat oktasaš njuolggadusaid mat doibmet dohkálaččat , muhto de ferte maid muitit ahte juoga mii ovtta gildii lea vuogas , soaitá nubbái stuora vahágin . Okta festivála soaitá soapmásiidda heivet buoremusat , nubbi fas earáide . Juoga mii oktii soaitá dábálaš , soaitá nubbái áibbas amas ja balddihahtti . Soaitá lea dát mii dárbba ­šuvvo gieldda ektui boaht ­teáigái vai vuoru ­heamit boarrásiidda ja buhcciide dahkko . – Jus Kara Rock livččii čađahuvvot ovtta vahku árat , de soaittáše eambbosat searvat , árvala son . GILI SKUVLLAT : – Soaitá muhtin oassi giliskuvllain sáhtášedje doaibmat resursaskuvlan oahpponeavvoráhkadeami oktavuođas , árvala NSR:a Sámediggeáirras Synnøve Solbakken-Härkönen.Vuorkágovva Soaitá muhtin oassi giliskuvllain sáhtášedje doaibmat resursaskuvlan oahpponeavvoráhkadeami oktavuođas , árvala Solbakken-Härkönen . Soaitá leat justa don gii gottát lihkkoluosa , lihkkoluossa oaivevuoitu lea aggregáhtta . Muhto jus olbmos lea dilli vázzit , de soaitá soames suojes báikkiin ja sulluin veaháš gávdnat , muitala Petter Larsen ja lohká olu olbmuid jorastan sulluin juohke beaivvi čoaggimin dađistaga go láddet . Jus mii heaitit nuoskideames , de soitet earát maid heaitit . Ain deaŧaleappot lea ahte rusttegat main daid sáhttá čuojahit leat áigá juo jávkagoahtán , ja dain ii soaitte seamma guhkes eallinahki . Jus dál ieš it dárbbaš daid veahkkeávdnasiid de soaitá muhtin gii lea bártahuvvan ja de don gean sáhtát veahkehit ( Gáldu : NAF . Vaikko ii soaitte buohkaide du oahppásiidda dat heivet , de dáiddát fargga oažžut bálkká dan ovddas maid leat bargan . Lihkkologut : 1 , 16 , 25 ja 28 VUOKSÁDál soaittát dárbbašit olu ruđa ja veahá váttes ruđalaš áigodat lea dál vuordimis , vaikko don sáhtát beassat das eret . Du lihkkologut : 4 , 9 , 15 ja 21 GUOLITFáhkkestaga soaitá muhtin váttis ášši čoavdahuvvat du bearrašis . Du viessu soaitá dárbbašit ahte don divodat dan . Soaitá lei somá geahččat go ollesolbmot gápmejedje heasttaid ja čuhppe gaccaid maid , smiehttá son . Danin soitet ollugat bággehallot eret ealáhusas . Min ollašuhttimat váikkuhanfámu ja fámu ektui leat čohkken vuostálastifámuid , mat soaitá eai váldán min duođas logi dahje guoktelogi jagi dás ovdal : Ovddádusbellodat , ja namuhuvvon EDL . – Soitet muhtun badjenieiddat dan oaidnit , gii dan diehtá , soaittán darvehit , himiha gánddaš hilbes čalmmiiguin . – Soitet muhtun badjenieiddat dan oaidnit , gii dan diehtá , soaittán darvehit , himiha gánddaš hilbes čalmmiiguin . Dál go Sámedikkis lea ođđa válgaortnet ja biiriid lohku lea unnon , de soaitá ii leat nu boastut sierra listtuid cegget . Muhto festivála máilmmis soaitá ferte nu mannat ahte son guhte birge son birge . Su ektui soittii lean duohtavuohta šaddan politihkalaš eallin vai jápmin . Soaitá lea nu ahte olbmot eai sáhte maide dahkat eará go eallit dábálaččat . Muhto politihkkáriin lea maiddái diesa vástádus , namalassii ahte go sii bidjet dasa ruđa , de soitet earát maid čuovvolit , nugo fylkkasuohkan , kulturdepartemeantta ja eará Sámedikkit . Danne soaitá lea dál áigi smiehttagoahtit berrejit go boazodoallit dieđihit ahte nie ollu bohccot leat jáhkkimis návddiide goddon ja daid ovddas ohcat buhtadusa . Soaitá buot dát vuoitu manná duššás eará birasbilideaddji váikkuhusaide . Soaitá ii leat dát buhtes elrávdnji min guvlui šat nu buhtis . Soaitá ii leat veara dása searvat go oaidnit váikkuhusaid . Danne soitet muhtin guovllut šaddat erenoamáš bivnnuheami lagamus áiggiid ja gielddaide gosa dát gusket , berrejit nana ja čiega eavttuid dál juo báhpáriid oažžut . Soaitá lea áigi maid geahčadišgoahtit man nu lágan bálkkašan vuogádagaid ja gudnejahttit gielddaid mat duođaid sáhttet duođaštit ruhtageavahemiid čielga gielladoaimmaide ja ii nu ollu ” hálddašangoluid ” gokčat . Ávvir lea geahččan prográmma mii sáddejuvvui vuosttas háve beassášlávvardaga dán jagi , muhto dađi bahábut soitet ollugat geat eai oaidnán prográmma dalle , go ledje basit . Son árvala ahte soaitá juoidá dáhpáhuvvan sin bealis go Amund Anti fárrii Unjárggas Kárášjohkii . Soaitá ii leat nu earálágan árgabeaivi go maid ollu unnitálbmogat Oslos vásihit Soaitá ii leat nu earálágan árgabeaivi go maid ollu unnitálbmogat Oslos vásihit : pakistanárat , arabárat ja maid dážat oidnet váttisin luoitit juoga alddesteaset . Jus vel Sámi filbmafestivála ii nagotge oažžut neavttára Guovdageidnui dán háve , de soaitá muhtin eará guovdageaidnulaš nagodit fillet su , nammalassii filbmadahkki Nils Gaup . Gii diehtá , soaitit juoga dán CD:s gullat konsearttas . Olbmot berrejit leat várrugasat go ostet juovlačuovggaid olgoriikkas , go doppe eai soaitte seamma garra gáibádusat go Norggas . Lasihaston dušše veaháš rievdimuoraiguin dahje eará ii anihahtti fiellut , soaitá veaháš darfi , de lei sus ođđa visttáš háliiduvvon atnui . Do olbmát Hášttás ja Giehtavuonas eai soaitte liikot ahte don Guovdageainnus leat go dus lea beaivvi . Soaitá muhtin bargoustit háliidit du hehppehit bargoaddiid čalmmiid ovddas . Soaitá muhtin bargoustit háliidit du hehppehit bargoaddiid čalmmiid ovddas . Soaitá leat nu ahte fuomášat dili , skelbmošeami dahje fápmoverrošeami juogalágan fidnolaš doaimmas , dahje don oahpat atnit iežat persovnnalaš fámu dahje psykalaš máhtu iežat bargoeallimis . Jus mii dan dahkat , de soitet eambbogat oaidnit ahte min eallinguovllut eai leat dušše juvssahahtti ja relatiiva gollokeahtes resurssat maid oažžu geavahišgoahtit . Sarretmurjenmátkkis gal áhkku maid suhtus árvala ahte ii soaitte ovttasge nie jallas isit go sus ja gáhtá go suinna ges náitalii . Lihkkologut : 9 , 16 , 17 ja 18 GUOLIT 19/2-20/3Ale/19/2-20 divtte eahpesihkarvuođa billistit iežat movtta dán vahkku , ja fertet baicca doalahit iešluohttámuša – minddar soitet earát viggat boastut geavahit du árvvasvuođa dán hearkkes áigodagas . Du lagamusaid dáfus gal lea baicca juste nuppe ládje , ja soaitáge muhtun gii dárbbaša dus veahki . De soitet eará riikkain Sámi šáhkkaspeallit mielde go dušše Norggas . Juoga mii oktii soaitá dábálaš , soaitá nubbái áibbas amas ja balddihahtti . Dat mii maid lea dehálaš muitit dás , lea ahte ii leat dušše Guovdageainnus gos dát mirkkut lassánit , dát dáhpáhuvvá juohke sajis , muhto soaitá muhtun báikkiin eambbo oidnosis go eará báikkiin . Son lea sin áššiid maid ovddideame , go bidjá fokusa dása ja nu soaitá eará alkoholisttaide ja ovddeš alkoholisttaide maid álkibun šaddat muitalit ja veahki oažžut áššiide maiguin bártidit dávdda geažil . Soitet muhtumat leamaš skuvlla lahka borgguheame hášša , dadjá Haugseth . – Earát fertejit maid váidit ášši , sihke dearvvašvuođabearráigehččui ja politiijaide , dadjá son go gullá ahte soitet earát maid seamma dilis . Vuosttažettiin eai soaitte olbmot ruovttus leamaš , go ruhtten galggai čađahuvvot , doppe eai soaitte eará diŋggat ortnegis , nu go ráidalasat sajis dahje suovvabohcci ii leat nu buori ortnegis ahte sáhttá ruhttet , lohká Heahttá . Dieđut soitet eará sadjái bisánit , dahje mun in leat ollen daid lohkat , muitala Reidar Erke . – Eai leat min dieđuid mielde leat eará moattes geat ieža leat miehtan ahte sii soitet atnet narkotihka . – Danne soaittit bovde Rednexa čuojahit fas eará háve , ja soaitá šaddet doallat guokte konseartta go sin háliidit olusat guldalit , muitala Olstad . – Danne soaittit bovde Rednexa čuojahit fas eará háve , ja soaitá šaddet doallat guokte konseartta go sin háliidit olusat guldalit , muitala Olstad . Dahket fal buori prográmma , ja gii dan diehtá , soaittát leat don dege du joavku geat besset guoimmuhit boahtte AWG-gilvvuin , loahpaha Aslak Paltto . Dasa lassin soitet muhtin prošeavttat addit maid eanet bargosajiid , čilge Hætta . Du lihkkologut : 7 , 18 , 25 ja 26 JUMEŽATDál soitet earát cuiggodit go gáibidat earáin veahki . Soaitá muhtin bargoustit háliidit du hehppehit bargoaddiid čalmmiid ovddas . Soaitá muhtin lagas olmmái . – Jos hálddahusa livččii ásahan sápmelaš málle mielde , de soaittáše lean eambbo nissonolbmot fárus stivremis . Go vel kulturvisti ruovttus soaitá lea čábbasat . Jáhkán fas ahte nuorat geardi liiko ja ahte sii soitet lohket ahte girku beales leat gieđahallamin dakkár áššiid mat gusket sidjiidege , eatge dušše doala vuoiŋŋalašvuođa guvlui . Presideanta dovddasta ahte Sámediggeráđđi soittii lean rihkkon dasseárvolága . Muhto de jurdilin soaitit lea dakkára mii áigu báhčit olbmuid inge šat duostan . Smoke Signals soaitá lea láivves muitalus , muhto čeahpes neavttárat gievrrasmahttet filmma hui sakka . ¥¥ Erenoamažit davvin soitet muhtumat gáddit ahte máttasámiid diggeáššit gusket dušše sidjiide , ahte leat « máttaáššit » . ja hálidit ahte galggašin joatkit dakkár musihkkamálliin , go mu musihkka soaitá muhtimiidda šaddan menddo erenoamažin . Dan botta go doaimmat leat leamaš jođus soaitá muhtin báikkálaš olmmoš das bargan ja dinen . – Ii sis soaitte seammá dárbu oastit ođđa sofa juohke goalmmát jagi , nu movt otná servvodat lea jorran , loahpaha Stordahl . Su haga eat soaitte lean ávvudan Sámiid Álbmotbeaivvi otne . – Jos hálddahusa livččii ásahan sápmelaš málle mielde , de soaittáše lean eambbo nissonolbmot fárus stivremis . Go albmát fuobmájit dáid áššiid , de soitet eambbogat vuolgit fárrui vuostálastit . Earát soitet muitet earáláhkai . Soaittášii juoga man birra jurddaša , anonyma profiillat ja čihkkojuvvon motiivvat heajosmielat eahpideaddjiide ? De mii soaitit muhtin beaivvi čuovvolit ... Lea ollu mii galgá doaibmat dán beaivve , nu ahte soaitá juohke oktii addot ovddasvástádus veaháš ráhkkanit . Mii soaitá váilot , lea eambbo ságasteapmi studios . Soaitá muhtun eará dárbbaša daid . DOVDDAHA : Sven – Roald Nystø mieđiha : Ii soaitte lean dievaslaš áššegieđahallan Sámi mediaplána áššis . – Muhto dan gal mieđihan , ahte soaitá lea nu ahte áššemeannudeapmi ii lean áibbas dievaslaš , go eat leat jearran eará institušuvnnain . – Ingmar Bergman eallivásihusas soaittášii juoga midjiide oahpahit , loahpaha Heaika Skum . Dan eai soaitte buohkat leat fuobmán . Soaitá lea servodagas ain juoidá mii lea boastut , namalassii dievva albmát geat atnet nissonolbmo gávpegálvun ? Olbmuin soaitá unnán diehtu – Sámedikkis soitet muhtimiin leat dakkár fantasiija ahte sámi máilmmi guorahallamiid galgá dáža dahkat , iige sápmelaš . Juste seammá beaivvi gieđahalai Sámedikki dievasčoahkkin Sámi vuoigatvuođaášši , ja Nystø oaččui riegádanbeai « skeaŋkan mearrádusa , mii soittii lean juste nu mo lei háliidan . – Eat soaitte goassege gávnnahit mii dán bearašroasu duogáš lea , go dan ii soaitte oktage sáhttit vástidit . Son maid árvvoštallá ahte soitet muhtumat jienastan taktihkalaččat Bargiidbellodaga , vai Olgešbellodat ii oaččo fámu . Soaitá juoidá čiehkan dassážii fas máhccá Alaskas ruoktot , lohká fuolki Arne Balto . Midjiide olggobeale olbmuide gal soaitá lea váttis ipmirdit man lossat ferte leat čađat ballat ođđa diggeáššiin , go áidna maid háliida bargat , lea fuolahit ealáhusa nu go dat lea buolvvaid mielde fuolahuvvon . Soaitá lea ahte evttohus ii leat nohkka guorahallojuvvon . Soaitá eará boađus Doppe soaitá muhtin heagga gádjumis . Soaitá muhtin vel homofiila šaddat . Nu soitetge buohkat beassat mielde konsertii , jus eai eanebut searvva gilvui . – Buot vearrámus oassi soaitá muhtumiidda goddit luosa , reašká Vigdis . Soaitá eanaš dan dihte go dain eai gávdno logigihkka . Soaitá eanaš dan dihte go dain ii gávdno logihkka . Mii soaitit juoidá gávdnat doppe , hoavda … Dat dadjá iešalddis ahte jus ii lahkon dahje ii gierdda ránnáid eará gielain , de goit ii oahpa báikenamaid , soaitá soames cielossáni , jus lea lihkuheapmi . Eai soaitte buohkat gulahallat duinna nu bures juste dál , muhto don leat čeahppi humahallat earáid ja maid čuovvolahttit sin . - In jáhke , soitet muhtin sámi máttut munnos , lohká Sondre . – Soaitá ollusiidda issoras jienastit mu , go lean dušše 20-jahkásaš . Dat nubbi soaitá leat boastut atnán du luohttámuša ja dan ferte don oažžut albmosii . Muhto soaitá lea doarvai ovttain kommišuvnnain , vástida Sven-Roald Nystø . Finnmárkku Fylkamánni guolásastanhálddašeaddji Sturla Brørs miehtá ahte sis soaitá unnán máhttu vilges guliid hálddašeamis Deanu čázqdagas , muhto liikká ii loga oaidnit dan váttisvuohtan luossašaddui . Jus dan dagat de soaittát ribahit muhtin buori šiehtadusa danne go don leat beare divrras . Sii soitet sáhttet du neavvut vai garvvát váttisvuođaid . Jus hálideaččat oahpasnuvvat ođđa olbmuiguin de soaitá muhtin bargoustit du oahpasnuhttit dakkár olbmuin gean maŋŋai šattat hui jalla . Dan maid dajat , soaitá muhtin boares fuolki boastut ipmirdit . Soaittát muhtin deaŧalaš šiehtadusa vajálduhttit ja guođđit jus fal it leat gozuid alde . Čielggadeamis čuovgá čađa ahte soaitá lea okta ja seamma raporta mii sáddejuvvui Sámediggái , mas leat dušše logut heivehuvvon jagis jahkái . Dan maid dajat soaitá muhtin boarrasit fuolki boastut ipmirdit . Du fuolkkit soitet lea hui hearkkit juste dál . Dan maid don dajat soaitá muhtin vuorrasit fuolki boastut dulkot . – Dás besset mánát leat mielde somás doaimmain , oahpásnuvvat dán guvlui ja deaivvadit eará mánáiguin , geat soitet eará guovlluin maid eret , movttiidahttá Kvammen . Dannego Asker lea bártidan buohcamiiguin , de eai soaitte buohkat beassat oktanaga čiekčat Sámi ovddas . Eai historjjá girjjit soaitte buohkaid juksat , lohká ieš . – Dat soaitá seamma stuorra vuoitu , boagusta Bæhr ja hárdá Dáloniid áidna áirasa Isak Mathis O. Hætta . Ja soaitát šaddat heaitásit dan jurdagis ahte váldit guhkes luomu . Dán vahku soitet muhtin áššit boahtit albmosii hui vuorddekeahttá . Din haga ii soaitte lean šaddat dakkár boađus , lohká Anny ja čujuha Turida ja eará ohppiid rahčamii fuomášuhttit eiseválddiid makkár váikkuhusat šaddet jus fálaldat loahpahuvvo . Soitet eambbosat arvat vuojadit muhtin beaivvi geahčen , go čáhci eanet lieggana . gal hal soaitá lea mánnodat ... Dat áššit soitet juoga ládje guoskat olgoriikii . Dus soaitá muhtin bargoustit gii hálida du heahpanit hoavddaid čalmmiid ovddas ? GÅTE : Gåte čađahii nugo dábálaččat buori konseartta vaikke soite lean menddo árrat lávddis . Muhto dál gal soitet muhtimat šaddat vuordit miljovnnaid , go direktevra ii leat ovdal válggaid eanet go 30% virggis . Soaitá muhtin jurddašit dál ahte , hei , gal diet bellodatolmmoš maid gusto gielista go oaivvilda nie . Don soaittát fuomášit ahte don fertet atnit ollu áiggi doaimmaide main šattat mátkkoštit , muhto oaččut rehkenastit gelddolašvuođa ja ollu hástalusaid dán vahku . Ollu nuoraide , soaitá eatnasiidda , lea nu ahte skihpáriid guottut ja láhttenvuogit mearkkašit ollu , dávjá eanemus . Olbmot gal bures vuhtii váldet du , dan dihte soaittát doaivváskat ahte sáhtát vaikko maid bargat . Soaitá juoga maid Sámis maid galggaše bargat sullasaš doaluin ? Dat soaitá ii leat doarvái dušše ministarii sáddestit Sámedikke ovtta reivve ja lohkat 6 miljovnna . Soaitá muhtin leaikkas leat lohkan ahte sus livččii buorre ođas , man ollu máksibehtet . Ále dájo Sæther , gease váidaga ruovttoluotta ja vuorddes moaddelot jagi , de leat du gilvin muorat seamma stuorrát go daid maid dál leat njeaidán , ja várut fal , soitet soapmásat de du sihtat dáid njeaidit ja jus it daga , de nihttet du váidit . Ále dájo Sæther , gease váidaga ruovttoluotta ja vuorddes moaddelot jagi , de leat du gilvun muorat seamma stuorra go daid maid dál leat njeaidán , ja várut fal , soitet soapmásat de du sihtat dáid njeaidit ja jus it daga , de nihtet du váidit . Ii soaitte eará go ahte muhtin lea boastut ipmirdan , muhto dus gáibiduvvo ollu jus áiggut beassat dás nu ahte eai šatta riddut . Stuora divttas man gohčodit ” Et rimbrev ” dahje ” Riibmareive ” leat guokte linjá maid dávjá lávejit sihteret , ja mii soittii lean eallinprográmma ( almmuhuvvon ođastuvvon hámis su čohkkejuvvon čállosiin , Gyldendal 1952 ) , das daddjo ná , jorgaluvvon sámegillii : ” Ale gáibit , ustit , ahte mun ákto árvádusa ádden , mun eanas jearan , mu gohččun ii leat vástidit . Soaitet leat ođđa viessogálvvut dahje vaikko ođđa plasma TV . Don leat buorre olmmái , muhto dán vahkku soaitá muhtin moaitit du juoga ládje . Áidna maid sáhtat otnádilis dahkat lea rievdadaddat lay-out ja soaitit juoga sisdoalus rievdadaddat . Jus jo leat geargan gávppašeame juovlaskeaŋkkaid , de soaittát oasttán ovtta dáin . Du viessu soaitá dárbbašit ahte don divodat dan . Áillohaš lei čállán rolla alcces , ja sus orru leamaš dovdu ahte sus lea juoga muitalit rolla bokte eandalii nuorat bulvii , lohká Gunnarsson ja mearkkašahttá vel ahte soaitá juoga oktavuohta Ridn`oaivi , ritni vuovttat , rollat ja Áillohaš rohki goarggus , Valkeapää , mii mearkkaša vilgesoaivvi . Muhto dál geavvá nu ollu ahte in soaitte buot muitit , dadjá Kjell Sæther , gii ii hálit olus maide hupmát Rájá skuvlla gávppašeami birra . Soaitá muhtin nuorra jienasteaddji gii moriha jus politihkkárat eanet ovddidit nuoraid dárbbuid servodagas . Soitet muhtin mánát muitit dán lávlaga . Eai soaitte buohkat nu gulahallat duinna juste dál . Soaitá ii leat nu vuogas dan seammás dan dahkat . Álgojulggaštusa sisdoallu lei láivvis , muhto jurddašeimmet ahte hoahppu soittii lean dasa sivvan . Soaitá muhtun riggodatávkkástallanvuogit sámiid ássanguovlluin adnojit leat menddo heajut suodjaluvvon dan ektui maid ođđa soahpamuš navdo gáibidit . Nugo dieđán , eai leat makkárge stuorát Jeaggegaskkat , earret soitet muhtun Sulluin , priváhta Eaiggáduššamis , vánit Navdit dárbbu addit makkárge Lága dan Olámuttus , ahte galggašii ráddjet priváhta Eaiggádiid Lavdnjejekkiid anu Soaitá muhtun Mátta-Norgga gilialmennehat sáhttá dadjat leat ovdamearkkat ahte eanaeaiggáduššanvuoigatvuohta lea háhkkon dán láhkai . Dákkár háviid sáhttá vuovdegohcci addit lobi earaláhkai atnit , soaitá eará ulbmilii go namuhuvvon , buo. mearrádusa goalmmát lađđasa . Muhtun fitnodagat ja searvvit , omd. bivde- ja guolástallansearvvit , valáštallansearvvit ja fágalihtut , leat maid huksen barttaid maid miellahtut ja bargit ja soitet earát sáhttet hálddašit . Eará báikkiin soite veaháš earaládje dahkan . Soađi buolláma haga livččii soaitán juoga dáhpáhuvvat . Gávdnat eanet rievttes meroštallamiid guovttegielalašvuođa goluin , soaittášii muhtin vejolašvuohta leat čađahit áigeguorahallamiid oaidnit man stuora oassi virgeresurssain adnojit guovttegielalaš bálvalus- Stuora orohagain gos eai soaitte buot beroštumit ožžon stivrasaji , lea deaŧalaš ahte maiddái sii geat eai leat stivrras besset oaiviliid ovddidit ovdal go orohatstivra dahká mearrádusaid . Eat mii láve buot mátkkit ovdagihtii hutkat , muhtomiin mii vuolgit mátkemohkiide go de fuomášit ja lea buorre dálki , dainnago mii dárbbahit ávdnasiid mánáidgárdái , muhtomiin soitet unnán mánát mánáidgárddis ja nu ain , soaitit vuolgit olggos , dan sadjái go viesus orrut ja dušše hupmat runodeami , ruškki ja lastaramadaga birra , de mii baicca mannat meahcis oaidnit dáid áššiid iežamet čalmmiiguin . Muhtimat eai soaitte ovttainge leamaš ráhkkásat obanassiige iežaset eallimis . Dát barriere soaitá soapmásiidda leat vel stuorát go dihtet ahte sámi jienastuslogu čáliheapmi meannuduvvo iešguđetge suohkaniid válgastivrrain . Dát barriere soaitá soapmásiidda leat vel stuorát go dihtet ahte sámi jienastuslogu čáliheapmi meannuduvvo iešguđetge suohkaniid válgastivrrain . Sámedikki giellaossodat lea reivvestis , beaiváduvvon guovvamánu 4. beaivve 2005 čállán earret eará , ahte dán proseassas soitet muhtin sánit , msaid sii leat evttohan , rievdaduvvot ja sii nappo válljejit váldetgo vuhtii Giellastivrra rievdadusaid go almmuhit girjji . Álggus soaitá muhtumiid mielas dát orrot amas , muhto dás berre maid doapmat njozet vai olbmot áiggi mielde hárjánit deaivat guokte giela dain oktavuo ¤ain main ovdal deive dušše ovtta giela . Eará oktavuođas oktavuođain soaitá leat nu ahte don vánddardat sáhtát 300 m dakkár báikkiin gos it leat eret vuoddjit oahpis , dahje ii oktage leat vuodján dakko . Don soaitát fuobmát ahte it sáhtte álot garvit báikkiid gos lea uđasvárra , ja de fertet rahkánan iežat dasa ahte sáhtát jovssahallat uđđasii . Soite muhtimat doaivut min suvrrisin . Soaitá ii leat nu vuogas dan seammás dan dahkat . Soaitá barggaimet boastut go bidjagođiimet bajimussan sámevuođa , go aivvefal oahpahalaimet sámi árbevieruid . Soaitá gait eanemus skuvllotváilli geažil , ja dasto maid danin go skuvlahálddahus ii beroštan doarvái . Soittii lean ahte báhppa , boarrasit oahpaheaddji dahje luhkkár lea veaháš sin oahpahan , muhto ii leat sihkar ahte sii ožžo oppanassiige oahpu . Norgga našunalbeaivi lei dehálaš čalmmustit našuvnnalaš oktavuođa , soaitá lei erenoamáš dehálaš sámi guovlluin . Nággu soittii muhtun gielddain dáhpáhuvvat guovtte geardde , álggos galggai go gillái bráhkkaskuvla , ja de galggai go dohko bistevaš skuvla . Smiehtadin dalle ahte soaitá muhtun mu ohppiin vázzit oahpaheaddjiskuvlla ja máhccat ruovttoluotta doarjut iežaset kultuvrra ja sámegiela eatnigiellan . Ja dasa lassin sáhtii lean nu ahte sámi beroštupmi sámi áššiide soittii lean seamma buorre , dahje buoret , našuvnnalaš dásis go Finnmárkkus . Soaitá eará suopman … ? Eará báikkiin soite veaháš earaládje dahkan . Soađi buolláma haga livččii soaitán juoga dáhpáhuvvat . Soaitá muhtun riggodatávkkástallanvuogit sámiid ássanguovlluin adnojit leat menddo heajut suodjaluvvon dan ektui maid ođđa soahpamuš navdo gáibidit . Nugo dieđán , eai leat makkárge stuorát Jeaggegaskkat , earret soitet muhtun Sulluin , priváhta Eaiggáduššamis , vánit Navdit dárbbu addit makkárge Lága dan Olámuttus , ahte galggašii ráddjet priváhta Eaiggádiid Lavdnjejekkiid anu Soaitá muhtun Mátta-Norgga gilialmennehat sáhttá dadjat leat ovdamearkkat ahte eanaeaiggáduššanvuoigatvuohta lea háhkkon dán láhkai . Dákkár háviid sáhttá vuovdegohcci addit lobi earaláhkai atnit , soaitá eará ulbmilii go namuhuvvon , buo. mearrádusa goalmmát lađđasa . Muhtun fitnodagat ja searvvit , omd. bivde- ja guolástallansearvvit , valáštallansearvvit ja fágalihtut , leat maid huksen barttaid maid miellahtut ja bargit ja soitet earát sáhttet hálddašit .