Norgga-Ruoŧa Boazoguohtunkommišuvdna Norsk-Svensk Reinbeitekommisjon ¶ Sisdoallu ¶ Fysiologalaš dárbbut ¶ 12 1.1.2Boazu dárbbaša iešguđetlágan guohtuma ¶ Geologiija ja eanavuođđu ¶ Dálkkádat ¶ ŠADDOKÁRTTAID ČUOLDINVUOHKI JA GUOHTUNŠLÁJAT ¶ Obbalaččat ¶ Guohtunkárttaid čuoldinvuohki ¶ Šaddošlájaid joavkolaga bidjan ¶ Ruotabeali johtalanmállet ¶ 30 1.4.2Norggabeali johtalanmállet ¶ Movt guohtuneatnamat gáržot ¶ 32 1.5.2Gáržžideamit váikkuhit boazodoalu ¶ Meahcceguovllut ¶ ROMSSA FYLKA JA NORRA NORRBOTTEN ¶ Lágu/Guhkesvákki boazoorohat ¶ Basevuovddi boazoorohat ¶ Meavki, Sálašvággi ja Nieidavuovdi orohagat ¶ Rostu boazoorohat ¶ Geaggámá čearru ¶ Fágalávdegotti evttohus ¶ Dieváidvuovddi boazoorohat ¶ Lávnnjitvuomi čearru ¶ Fágalávdegotti evttohus ¶ Stálonjárga boazoorohat ¶ Álddesjávrri boazoorohat ¶ Sárevuomi čearru ¶ Fágalávdegotti evttohus ¶ Gielas boazoorohat ¶ Dálmmá čearru ¶ Fágalávdagotti evttohus ¶ Gielas renbetesdistrikt ¶ 3. DAVIT NORDLÁNDA JA LULIT JA GASKA NORRBOTTEN ¶ Skievvá boazoorohat ¶ 120 3.1.2Gábna čearru ¶ Leaváš čearru ¶ Girjása čearru ¶ Fágalávdegotti evttohus ¶ Baste čearru ¶ Unnačearoš ¶ Fágalávdegotti evttohus ¶ 144 3.3.2 Sirgá čearru ¶ Fágalávdegotti evttohus ¶ 154 3.4.2Duorbun čearru ¶ Fágalávdegotti evttohus ¶ Bálvatn boazoorohat ¶ 160 3.5.2Luokta-Mávas čearru ¶ Fágalávdegotti evttohus ¶ Sáltoduoddara boazoorohat ¶ 170 3.6.2Fágalávdegotti evttohus ¶ HELGELÁNDA JA VÄSTERBOTTEN ¶ Sváipa čearru ¶ Gran čearru ¶ Ran čearru ¶ Fágalávdagotti evttohus ¶ 206 4.3.2Fágalávdegotti evttohus ¶ Vapsten čearru ¶ Fágalávdagotti evttohus ¶ DAVVI-TRØNDELÁGA JA JÄMTLÁNDA ¶ 234 5.1.2Jámtlándda leana davvit guovlu ¶ Fágalávdegotti evttohus ¶ Fágalávdegotti evttohus ¶ Fágalávdegotti evttohus ¶ Geassemánu 17.beaivvi 1998 mearridii norgga-ruoŧa boazoguohtunkommišuvdna nammadit fágalávdegotti čuovvovaš mandáhtain: ¶ Norgga-ruoŧa boazoguohtunkommišuvdna lea nammadan fágalávdegotti, man bargun lea guohtundilálašvuođaid čielggadit, iešalddis mandáhttaguovllus, ja dasto dan guovllu lahkosiin. Fágalávdegoddi galgá čielggadeami loahpalaš bohtosiid ovddidit rapportahámis kommišuvdnii. ¶ Rapporta galgá makrodásis addit bajilgova luonddudieđalaš dilálašvuođaid birra mat váikkuhit guohtuneatnamiid. Guohtuneatnamat galget čilgejuvvot regiovnnaid mielde ja orohagaid/čearuid dásis, ja maiddái movt guohtuneatnamat adnojit dálá dilis. Fágalávdegoddi galgá maiddái rapporttastis defineret gos leat vejolaš áigodatguohtumat ja árvvoštallat guohtumiid optimála anu suktii, vásihusaid bokte mat leat huksejuvvon guovlluid anu vuođul ja dieđalaš dieđuid vuođul. ¶ Fágalávdegotti vuosttaš čoahkkin lei čakčamánu 1.beaivvi 1998. Das maŋŋil leat fágalávdegottis leamaš 11 čoahkkima, ja dat loahpahii barggus ja dohkkehii rapportta ovttajienalaččat. ¶ Helsset, njukčamánnu 1.beaivi 2000. ¶ Kenneth Broman jođiheaddji ¶ Norgga bealis: Olav Mathis Eira Ansgar Kosmo Ing-Lill Pavall ¶ Ruoŧa bealis: Karina Lövgren Bror Saitton Per Mikael Utsi ¶ Ovdasátni ¶ För Norge: Olav Mathis Eira Ansgar Kosmo Ing-Lill Pavall ¶ För Sverige Karina Lövgren Bror Saitton Per Mikael Utsi ¶ Leat 5 regiovnna mas mii čilget čearuid ja boazoorohagaid birra. Álggos čájehuvvo regiovdnakárta ja obbalaš dieđut regiovnna birra. Regiovdnaválddáhus muitala orohagaid/čearuid obbalaš boazologu, doalloovttadagaid logu, njuovvandeattuid, buvttadeami ja eará. Fágalávdegoddi lea regiovnnaid juohkán guovlluide. Daid iešguđetge orohagaide/čearuide evttoha fágalávdegoddi rádjerasttideaddji boazoguođoheami. Čearuid čilgehusain leat vuollekapihttalat. ¶ Lulli-Trøndelága ja lulit/oarjelit Jämtlándda regiovnna dáfus čilgejuvvo obbalaččat, iige čuovo seammalágan čilgenvuogi go eará orohagaid ja čearuid oktavuođas. ¶ Boazoorohagaid ja čearuid čilgehusain leat čuovvovaš vuollebajilčállagat: ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat – geográfalaš rájit – doaibmavuohki – historjá, ránnját – mihtilmasvuođat – kárta mas guohtuneatnamat ja eatnamiid atnu muitaluvvo, ja veahá maid eará áššit mat gullet beaivválaš boazodollui (guottetbáiki, johtingeainnut, rusttegat, áiddit ja gárddit, orrunbáikkit). Orohagaid ja čearuid kárttat eai leat jur áibbas ovttaláganat. ¶ Guohtun – obbalaččat čilget guohtumiid ja guohtumiid olahahttivuođa – meroštallat areála – guohtunšlájat ja šaddočohkiidus – ii-anihahtti eanan ¶ Oktiigeassu – lávdegoddi árvvoštallá orohagaid/čearuid guohtuneatnamiid, váttisvuođaid, dárbbuid ja eará beliid – soames háve vihkedallat molssaevttolaš čovdosiid ¶ Orohagaid čilgehusain leat dasa lassin dát vuollekapihttalat ¶ Luonddudilálašvuođat – geologiija – topografiija – guohtunšlájat ja guohtundilálašvuođat – dálkkádagat (temperatuvra, arvi/borga, muohtagovččas) Čearuid čilgehusain leat dasa lassin dát vuollekapihttalat ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat – boazodolliid lohku, boazolohku ¶ Fágalávdegotti evttohus Fágalávdegoddi lea, dalle go evttoha rádjerasttideaddji guođoheami, vuođđudan su árvvoštallama heivvolaš eanangeavaheami vuođul ja objektiivvalaš eavttuid mielde. Mii eat ákkastala evttohusaideamet, dannego evttohusat lea čilgehusa logalaš loahppabohtosat. Muhtin guovlluid dáfus lea fágalávdegoddi árvalan moattelágan evttohusaid, maid leat bidjan maŋŋálaga (1, 2, 3 …). ¶ Fágalávdegotti evttoha njealjelágan rádjerasttideaddji guođoheami: ¶ 1. Oktasašdoallu mielddisbuktá ahte ealut leat ovtta- siiddas muhtin áigodagain jagis. Dán vuohkái adno ráddjejuvvon konvenšuvdnaguovlu, dannego ovttasbargi siiddat šiehtadit gaskaneaset mainnalágiin sii atnet guohtuneatnamiid. ¶ 2. Konvenšuvdnaguovllut leat viidábuš, ovttaoli duovdagat, gos ealu guođohit, eaige leat mearriduvvon guođohanáiggit, jus eai daddjo sierra. Vuoigatvuođat ja geatnegasvuođat čuvvot jagi 1972 konvenšuvnna mielde. ¶ 3. Rádjeguođoheapmi. Dás lea sáhka smávit eanan- osiin, mat leat lagamusas orohaga/čearu guohtonguovllu, ja leat dakka nuppe bealde riikaráji. Daid eananosiid sáhttá guođohit seammá prinsihpa mielde go jagi 1972 konvenšuvnna § 9. ¶ 4. Riekti rasttidit ráji. Guovlluin, gos váilot lunddolaš oazit, muhto gos guohtumat leat várrejuvvon eará atnui, addo riekti rasttidit riikaráji. Riekti dehe vuoigatvuohta sisttisdoallá dan ahte boazodolliin lea vuoigatvuohta viežžat ja váldit ruovttoluotta bohccuid mat leat mannan ráji rastá, muhto ii leat lohpi johtit dán guvlui, iige galgga vuogáidahttit dán vuogi. ¶ Oanádus: m bm = mehtara badjelis meara ¶ Lohkkiráva ¶ 1.1 Bohcco dárbbut ¶ Miehtá Davvikálohta leat asehis guohtoneatnamat bohccuide. Boazu lea luonddudilálašvuođaid hálddus birra jagi. Guohtunšattut leat iešguđetláganat jagi iešguđetge áiggis, ja guohtundilli váikkuhage dasto man ollu boazu guohtu ja movt johtala. Dákko dáfus lea boazu sierralágan dilis, Skandinávia eará dábmojuvvon elliid suktii. Go mii árvvoštállat guohtumiid, bidjat bohcco fysiologalaš dárbbuid vuođđun ja makkár guohtuma boazu dárbbaša. ¶ 1.1.1 Fysiologalaš dárbbut ¶ Boazu maiddái, nu movt earáge eallit, dárbbaša karbohydráhtaid ja buoiddi, maid joraha álšan ja doalaha goruda doaimmaid, oažžu lieggasa ja sáhttá lihkadit. Proteiinnat, vitamiinnat ja minerálat adnojit hukset dehkiid ja eará gorutgođđosiid, ja mielkki buvttadeapmái. Boazu lea, nu movt eará smirezasti ¶ eallit nai, erenoamážit heivehuvvon smoldet guohtunšattuid. Almmatge smoaldanit duššefal okta oasáš das maid boazu guohtu. Dakkár guohtunšattut mat smoaldanit geahppasit, leat buorit guohtun. Ruonasšattut smoaldanit álkimusat dalle go leat beallešattus ja smoaldaneapmi hedjona dađi mielde go šattuid šaddandássi ovdána. Go biebmu smoaldahuvvá unnán, ii oaččo boazu nu ollu energiija dehe álšša. Maiddái biebmojohtin čoliid čađa mánná njozebut. Boazu lea mihá buorebut, go eará smirezasti eallit, heivehuvvon smoldet jeahkála. Jeahkála smoaldaneapmi lea buorre birra jagi. Dainna lágiin nagoda boazu doalahit buorren obbalaš biebmosmoldema, vaikko vel eará guohtun leage vánis ja maiddái kvalitehta lea rievddalmas. Dađistaga go čavččabeallái hedjona ruonasšattuid smoaldaneapmi, guohtugoahtá boazu eambbo jeahkála, iige guođo nu ollu ruonasšattuid, ja nu nagoda almmatge doalahit dássedis biebmosmoldema. Jeagil smoaldana geahppasit, muhto lea ovttageardánis fuođđar. Jeagelšlájain oažžu boazu nu ollu álšša (karbohydráhtaid) ahte ceavzá badjel dálvvi, muhto váilot proteiinnat, vitamiinnat ja minerálat. Bohcco guomočoavjebaktearat dárbbašit dađistaga ee. proteiinnat, ja danne váikkuha smolden čoavjjis ahte boazu, mii lea jeagelguohtumis, deahkkehuvvá dálvet. Boazu deahkkehuvvagoahtá dakkaviđe go boahtá jeagelguohtumii. Muhto bohccos lea sierralágan vuohki mainna easttada vai ii deahkkehuva, go boazu sáhttá “nuppádassii geavahit” nitrogena, maid eará smirezasti eallit eai sáhte. ¶ Vaikko boazu deahkkehuvváge, sáhttá dat liikká lossut dálvet, jus fal lea buorre jeagelguohtun, mas boazu oažžu eambbo energiija go dat man loaktá. Dát energiija jorrá buoidin gorudii ja čoggo dohko nu ahte boazu ii geahpo. Boazu guoira gal dábálaččat dálvvis. Rávis njiŋŋelas geahppu giđđii 15 % čakčadeattu ektui, vaikko leage čoavjjehin ja miessi deaddá 4-5 kg šattadettiin. Sarvát sáhttet geahpput 30 % čakčamánus juovlamánnui. Dálvvi mielde gehppot bohccot dađistaga ja erenoamáš heajos guohtumis sáhttet geahpput gitta 50 % rádjái. Jus guohtun hedjona nu sakka ahte čoavjeliepma goiká, dehe nuppeládje dadjat ahte mikroorganismmat nohket, nealgugoahtá boazu. Lassin dasa ahte boazu dárbbaša eallámuša (proteiinnaid ja minerálaid), gollada boazu deahkkemássa ja joraha dán energiijan. Guhkálmas nealgumiin ii nagat šat boazu doalahit dábálaš gorutdoaimmaid ja jápmá. Miesit ja boarrasit varrásat nelgot bahábut go njiŋŋelasat ja čearpmahat. Sarvát rávžet ragatáiggi, ja nuolppot manahit maiddái bohccuidgaskasaš árvodási. Nuolppot eai bálle guohtut ráfis, dannego njiŋŋelasat doroldahttet nulpobohccuid eret suvnnjiin. Gehppes miesit sáhttet nealgut. Smávva áldduin leat dávjá gehppes miesit, mii fas dagaha stuorit miessejámu. Heajos dálveguohtun dagaha fas áldduid mielkkeheabbon go dábálaš dan vuosttaš geasi, ja dat fas váikkuha ahte miesit leat geahppaseappot čakčat. Boazomassimat, mat bohciidit fysiologalaš beliid sivas, eai leat nu oidnosis dannego boraspirevahágat lassánit dađistaga. Bohccuid sáhttá biebmat fuođđariiguin dálvet heajos guohtumiid áigge, ja dustet váttisvuođa dáinnalágiin. Guomočoavjji mikrobat dahket almmatge duššin dáid iešguđetlágan fuođđaršlájaid. Danne dárbbašit bohccot dagalduvvat fuođđariidda hui árrat, dan bále go mikroorganismmat leat olleslogus čoavjjis ja nákcejit smoldegoahtit ođđa fuođđariid. Eanas boazoeaiggádat eai almmatge biebmagoađe bohccuid áiggil, muhto vurdet eaigo guohtumat buorrán. Doloža rájes lei vierrun diktit ealu lávdat jus heajos guohtumat biste guhkit áiggi. Dalle boazu ieš ohcá guohtuma mii gávdnoš. Dálvet guohtu eallu eanas áigge, lea lodji, iige manat álššaid duššái. Lihkadeapmái adnojit álššat, ja joavdelas lihkahallan dehe lihkadeapmi manaha álššaid. Lihkahallan sáhttá ovdamearkka dihte leat čohkkemat, boraspiret ja mátkkošteaddjit muosehuhttet ealu, dehe eallu ruvgala jna. Lassin dasa gaskkalduvvá guohtumiin. Álšamanaheami ii sáhte šat buhttet maŋŋil eambbo guohtumiin. Danne geahppu boazu, ja jus hui hejot manná, sáhttet váibbahat jápmit go oalát nohkkojit duksejuvvon buoiddis. ¶ Smirezasti. Bohccos leat njeallje čoavjji gos biebmu smoaldahuvvá. Boazu álgá smirezastit guhtojuvvon šattu, go álggos vuos lea suoskan oalulbániiguin ja njiellan. Guomočoavjjis leat mikroorganismmat dehe čoavjeliepma mii váikkuhan biepmu smoaldaneami. ¶ Dálvet lea bohccui oalle goaivumuš ealádaga muohttaga vuolde, ja bohcco gorut buhtte heajos dálveguohtuma sierralágan vugiin, namalassii dukse buoiddi, proteiinnaid, minerálaid ja vitamiinnaid. Danne han boazu válljestalláge geasset álbmámus šattuid ja šaddoosiid, mat addet eanemus eallámuša. Jus mahká dálveguohtun addá vejolašvuođa ealihit bohccuid dálvvi badjel, lea fas bievlaguohtun mainna bohccot álššaiduvvet ja lassánit. Boazu, nu movt eará smirezasti eallit, guohtu muhtin gaskkaid ja nuppevuoru fas smirezastá. Sihke guohtun ja smirezastin darbbašuvvojit energiija ávkin joraheapmái. Eará doaimmat, mat iešguđetge láhkái gaskkalduhttet guohtuma, hehttejit energidukšema. Goas ealli smirezastá ja goas guohtu, lea gitta jahkeáiggis ja guohtunkvalitehtas. Bohccuid dábiid vuođul mii ipmirdit buorebut ollislaččat bohcco guohtundilálašvuođaid. ¶ 1.1.2 Boazu dárbbaša iešguđetlágan guohtuma ¶ Guohtumat rievddadit jagi áiggiid mielde, muhto rievddadit maiddái guovlluid gaskka. Iešguđetlágan šattut čoahkkanit ovttasadjái dihto báikkiide maid fágalaččat gohčodit šaddoservodahkan. Šaddoservodagat leat vuođđun go systemalaččat guorahallá bohcco guohtunšattuid ¶ . Bohcco johtaleapmi eananmálliid gaskka, lea sihke šattuid ja dálkkiid duohken. Beaivválaš boazobarggus dárbbašuvvo máhttit árvvoštallat sihke bohccuid dábiid, topografiija, dálkkádagaid ja biekka oktiigullevašvuođa ja movt dat váikkuhit obbalaš dilálašvuođaid. Almmatge lea guohtumiid geavaheapmi vuođđun bohcco nuppástuvvi guohtundárbui jagi áiggiid mielde. Bievlla áigge dárbbaša boazu aiddoihttán lasttaid, rásiid, suinniid ja urttaid. Giđđageasi dehe árrageasi guohtu boazu lulábeale rámaid, bievllaid ja jekkiid. Dađistaga guohtu eambbo soahkevuvddiin. Maŋŋil fas dárbbaša boazu mannat alla várreeatnamiidda ja guohtut jassaguoraid, gokko leat aiddoliđđon šattut. Aiddoliđđon šattuin lea unnán sáras ja smoaldanit geahppasit. Jasat leat hui mávssolaččat dađistaga go geassu. Geassebáhkaid áiggi bálgagoahtá boazu divrriin ja dálkkiin ja gaskkalduvvá guohtumiin. Bohccos leat unnán bivastatrávssát, ja danne bálgá báhkain. Boazu dárbbaša gálu báikki, namalassii beassat eret alimus divregivssis. Várreboazodoalus leat jasat váriin buoremus bálganbáikkit, ja vuovdeboazodoalus manná fas boazu njuoska, boares guossavuovdái, gaskkohagaid sáhttá áinnas dollasuova vuollái hárjehit bohccuid. Go gáluda idjii, luoitáda boazu legiide dehe jekkiide guohtut. Boazu dárbbaša guovttelágan eananosiid lahkalaga, gos lea oanehis gaskka bálganbáikki ja guohtuma gaskkas. Gártá measta jorgguládje go eatnamat, main ii leat šaddu, gártet mávssolaš “guohtumiin” , dannego bohccot dárbbašit dáid duovdagiid vai sáhttet atnit ávkki legiin, gos lea guohtun. Dasto ii leatge šat guohtuma kvalitehta aivvefal gitta das mii lea oinnolaččat eatnamis, muhto maiddái bohcco eará dárbbut galget vuhtiiváldot. Maŋŋigeasi ja árračavčča lea guoppar báris guohtun, ja guobbarat adnojit bohcco minerálduksemii. Maŋŋil go bohccot leat guhton smávva čoran geasset bárisguohtuma áiggi, vistigoahtá várreboazu vuvddiin guobbariid, ja nu lávdá eallu. Lunddolaš oazit berrejit adnot bievlaguohtumiidda rádjin, ovdamearkka čázádagat ja vielttit. Oazit doalahit ealuid sierralaga, ealut eai dalle masttat, ja lea geahppasit bargat. Skábman ja čakčadálvvi guohtu boazu rissit ja jeahkála, ja dađistaga dagalduvvá ruonasguohtumis jeagelguohtumii. Dálveguohtun mas lea aivvefal jeagil, šaddá dalle go muohta lea badjel 30 cm ja temperatuvra njiedjá –10°C. Dálvet lea jeagelguohtun áibbas dárbbašlaš guohtuma kvalitehta dáfus. Muhtinmuddui dárbbaša boazu maiddái earalágan šattuid go jeahkála, vai biebmosmoaldaneapmi doaibmá dohkálaččat. Šattut sáhttet mahká leat sarrit- ja čáhppesmuorjedakŋasat. Dálveguohtumis sáhttá jeagelmearri, man boazu guohtu, rievddadit snoagga 30 %:s sullii 80 % rádjái. Lassin guohtunšattuide dárbbašuvvo maiddái ahte lea goaivvesguohtun. Luotkkomuohttagis lea buorre ealádat juohke sajis. Dađistaga go biekkat, borggat ja arvvit ja buollašat čeargadit muohttaga, hedjona ¶ ealádat. Guohtumat hedjonit maiddái jus jeagil jiekŋu ja čođđaluvvá, dehe muohtagovččas čođđu ja čilvu. Njázudeapmi ja galbmin dahket cugŋo, ja heajudit ealádaga. Maŋŋidálvve cuoŋuda go beaivváš báitá beaiveguovdil ja idjii buolašta. Nu hedjona ealádatkvalitehta, vaikko vel iešalddis šattut livččege buori kvalitehtas. Topografiija ja šattut eanangierragis, mearridit guohtuma olahahttivuođa. Siseatnamis, nudaddjon kontinentála dálkkádagas, bissu guohtun buorrin, jus maŋŋidálvvi gávdnojit eatnamat gos lea seakka muohta ja biegga gaiku muohttaga. Cugŋuid áiggi cuoŋománu, gávdno vuvddiin lahppojeagil, mii dahká dálveguohtuma kvalitehta buorrin. Čiegarluvvan váikkuha guohtumiid gaskaboddosaččat, ja nu maid biekkat ja rievddalmas dálkkit, muhto sáhttet dieđusge guohtumat leat heajut maiddái dannego liiggás garrasit guođohuvvo eatnamiid nalde. Jeagil lea máŋggajagáš šaddu ja jahkešaddu lea buoremus dallego “jeageloaivvit” oktiibuot šaddet 6–7 jagi. Buoremus livččii jus boazu guohtu duššefal dan oasi mii ain lea šaddan ovtta jagis. Go eanan guhtojuvvo garraseappot, adnojuvvojit liigevárit, mat nuppi vuorus heajudit jahkešattu. Vuosttaš váikkuhus dás lea ahte boazu atná eambbo álššaid gávdnat dihtomeari eallámuša. Dasa lassin jiekŋu ja skártu čilviluvvan eanan bahábut go dakkár eanan mas lea valjit jeagil. Váttisvuođa duođaleamos ášši lea almmatge ahte hea ¶ Iešguđetlágan šaddošlájat čilgejuvvojit lagabuidda kap. 1.3. 3. ¶ Dán čilget kap. 1.2. ¶ juduvvon jahkešaddu ii biepma šat nu ollu bohccuid. Giđđaguohtun lea buorre, jus árrat bievlá, ábaida cuoŋománu loahpas. Giđđat lea maid mávssolaš dađistaga dagalduhttit bohccuid jeagelguohtumis rásseguohtumii, ja vuoruid mielde lágidit ealu jeagel-, risse- ja lastaeatnamiidda ja eará ruonasšattuide. Boazu dárbbaša viiddis duovdagiid. Guohtunmálle vuođul dárbbaša boazu guohtut iešguđetlágan guohtunšlájaid ja danne dárbbaša johtalit iešguđetlágan eatnamiid gaskka. Go boazoealáhus galgá čilget areálageavaheami, lea dávjá váttis mearridit ahte duot ja duot eananoasit leat mávssolaččat ja fas duot eatnamat eai leat nu mávssolaččat. Ealu ollislaš buoredili ja ovdáneami dáfus sáhttet dihto eananoasit leat mávssolaččat stuorit obbalašvuođas, vaikko vel adnojitge duššefal moadde beaivvi jagis dehe duššefal muhtin jagiid. Ealu iešguđetlágan bohccot dárbbašit dihto meari guohtuma ja dihto kvalitehta guohtumis birrajagi. Dáid sáhttá ovdanbuktit sierralágan borranmeriin internationála standárddaid ¶ vuođul. Fágalávdegoddi ii oaivvil dáid standárddaid leat nu áigeguovdilin boazodollui, dannego sierralágan borranmeriid lea váttis čatnat lunddolaš guohtumii. Leat guokte beali mat váikkuhit. Vuosttažettiin lea váttis mihtidit dan meari mii duohtavuođas buvttaduvvo guohtumis. Nuppádassii lea váttis meroštallat man stuora mearri obbalaš buvttadeamis adnojuvvo duođas. Dát lea fas ee dan sivas go bohcco guohtonšattuid/šaddoosiid preferánssat rievddadit jagiáiggi mielde. Dás lea sáhka 2–3 % osiin, ja smávva meattáhusat váikkuhit garrasit dan meari mii dasto gártá leat evttohuvvon boazolohku. Šaddočohkiidus muitala guohtunkvalitehta birra, muhto guohtumiid árvvoštallan dáhpáhuvvá dan mielde movt boazu ieš bissu guohtuneatnamiin ja dan oaidná bohcco guhtunmálles ja dábiin, deattus ja sturrodagas. ¶ 1.2 Luonddugeográfalaš bealit ¶ Bohcco guohtuma váikkuhit sihke biologalaš ja ii-biologalaš bealit. Mii čilget oanehaččat bohcco dárbbuid vuođul guohtumiid ii-biologalaš vuođu mandáhttaguovllus. ¶ 1.2.1 Geologiija ja eanavuođđu ¶ Skandinávia boazodoallu lea sajáiduvvan bohcco lunddolaš guohtundárbbuid vuođul, ja mearkkaša ahte ealut johtalit jagiáiggiid rievdama vuođul jeagelguohtuma ja ruonasguohtuma gaskka. Ruonasšattut gáibidit buori eallámušávdnasa eatnamis, ja dárbbašit čuovgga, čázi ja lieggasa šaddamii ja seailumii. Šattut ožžot eallámušávdnasa eatnamis, earret nitrogena. Eallámušvallji eanan šaddá go gehppesmolláneaddji báktešlájat, ábaida kálkavallji šlájat, váikkuhuvvojit ja nu háddjanit (golladuvvojit). Eará báktešlájat, ovdamearkka dihte granihtta ja gneaisa golladuvvojit njozet, ja eanavuođđu suvru ja vánis lea eallámuš šattuide, ja danne illá šaddet rásit ja urttat dakkár eatnamis. Jeagil lea vuollegisšaddu, mii oažžu eallámuša áimmus, ja beassá leavvat go eai leat rásit ja urttat. Jeagil šaddáge earalágan eatnamis go rásit ja urttat. Dánnehan leage mávssolaš diehtit movt eanavuođđu ja dan álgu lei, vai ipmirda boazodoalu erenoamáš dárbbu johtalit guohtunbáikkiid gaskka. Mandáhttaguovllu eanavuođu sáhttá roavvasit sirret guovtte sadjái. Ruoŧas leat guovddášoasit ja nuorttabeale oasit eamibávtti bázahasat “álgoáiggi” rájes. Eará oassi lea boares áhpebodni mii maŋŋil lea duvdásan várreráidun ja muhtinmuddui hoigásan eamibávtti bajábeallái. Earret Romssa fylkka siskkit osiid, gokčá várreráidu Norggas áigeguovdilis osiid, ja Ruoŧas oarjjabeale osiid. Várreráidu lea báljes várri, ja asehis luovosmássa lea duššefal báikkuid. Várrevuođđu ja man bures dat golladuvvo, váikkuha eananšattuid njuolgut ja nu maiddái boazoguohtumiid. Eamibákteguovlluid báktegovččasin leat viiddis morene- ja deltáguovllut, mat šadde váldosaččat maŋemus jiekŋaáiggi. Obbalaččat Ruoŧas lea 75 % areálas morenegovččas, mii Norrlándda siseatnamis muhtin sajiin sáhttá leat gitta 60 m bm (mehtara badjelis meara). Morenaid alde lea eanan jeaggiluvvan (šaddoávdnasat belohahkii dušše háddjanan) maŋŋil jiekŋaáiggi. Luovosmássat ilbmanit dábálaččat vuollásaš bávttis. Danne lea morenaid eallámuškvalitehta ja vuollásaš bákti sparrolaga. Norgga eatnamis ii leat morene nu ollu go Ruoŧas. Norggas lea morene 25–30 % eatnama areálain. Mandáhttaguovllus gávdnojit almmatge moreneeatnamat alla eatnamiin, siskkit eatnamiin. Ovdamearkkat leat Álddesjávri – Dieváidvuovdi Romssa fylkkas ja Børgefjell Byrkiije Davvi-Trøndelága ja Nordlándda gaskkas. Mandáhttaguovllu geologiija ja eanavuođđodiliid čájeha 2. kártamielddus. Várreráiddu bákti lea guovtti oasis. Bákti sirrejuvvui dan mielde movt golladuvvo, muhto várreráiddu nuorttabeali guovllut sirrejuvvojedje eananšlája mielde, mii lea eamibávtti ¶ nalde. Guoskevaš oasis Ruoŧas leat guokte stuora mihtilmas eananšládjaguovllu. Bávttis, mii lea álgosaš, leat iešguđetlágan suvrra báktešlájat (gneaisa, gneaisa-granihtat, granihtat ja kvarcihtat). Goappaš guovlluin lea viehka ollu seamul ja morene, muhto Norra Norrlánddas leat eambbo jeaggeeatnamat go lulit ja gaska Norrlánddas. Dasa lassin leat davimus eatnamat sierraláganat, danne go sedimeanta-lánat bohciidedje jogain mat šadde jihkiin. Ruoŧa nuortarittus leat guokte oalle smávva mihtilmas eananšládjaguovllu. Goappaš guovllut leat meara vuolde leamašan ovdal. Go siseatnanjiekŋa ii šat duv ¶ Stándárda sáhttá leat fuođđar-ovttadagat mat leat seammágo 1 bivgekilos (gordnekilos) energiija. 5. ¶ Lea nu roavva mihttu dás ahte eai boađe kárttas ovdan buot oasseguovllut. ¶ dán, loktanii eanan, ja áhpebodni šattai goike eanamiin. Dáid guovlluid ovttaláganvuohta lea asehis eanavuođđu. Go geahččá dán duššefal geologalaš beliid vuođul, šaddá dás jáhkkimis jeagelguohtun ovdalii rásseguohtuma. Rádjeguovllu várreráiddus gávdnojit maiddái suvrra báktešládjaareálat, main vuorddášii jeagelguohtuma bohciidit. Davvi-Trøndelága, Nordlándda ja Romssa fylkkaid suvrra báktešlájaid oassi lea 43, 25 ja 22 %. Mii oaidnit 2. kártamildosis ahte dákkár báktešlájat gávdnojit čađatgaskka Davvi-Trøndelágas ja jotket Rana riddoguovlluide Nordlánddas. Minddar gávdnojit gággadit molláneaddji báktešlájat dihto báikkiin siskkit eatnamiin. Siskkit-Romssas leat eamibákteguovllut mat mannet Dálbmái, Sárevuopmái ja Geaggámii. Skievvá orohaga siskkit guovlluin Nordlánddas lea muhtin guovlu mii measta manná Gábnái ja Leavášii. Sirgá davit beali osiin leat gággadit mollaneaddji báktešlájat, ja gullet oktii Hábmera orohaga seammalágan guovlluiguin. Dat manná viidáseappot riddoguvlui, ja gaskkohagaid lea oassi mas lea gehppes molláneaddji báktešládja (fylihtta). Minddar gávdnojit seammalágan duovdagat rádjeguovlluin mandáhttaguovllu lulágeažehagas. Geologalaš bealis, sáhttá buot dáin duovdagiin šaddat jeagelguohtun. Ruonasguohtun šattašii duššefal vákkiin. Earret namuhuvvon duovdagiid, sisttisdoallá várreráiddu bákti fylihta, báitarávttu ja kálkageađggi, mat buohkat mollánit geahppaseappot go gneaisa ja granihtta. Dáid duovdagiid eanavuođđu jáhkkimis addá buriid geasseguohtumiid. (2. kártamielddus). ¶ Topográfiija lea deaŧalaš guohtumiid ávkinatnima dáfus, sihke njuolgut ja eahpenjuolgut. Topografiija njuolgut váikkuheapmi lea dat movt bohccot iešguđetge dilálašvuođain guhtot muhtinlágan eananoasi ovdalii nuppi. Eahpenjuolgut váikkuha fas topografiija dan bokte go “mudde” arvvi ja borgga ja mearrida movt muohta gokčá eatnama, ja nu maiddái eananšattu eatnatgeardásašvuođa. Topografiija eatnatgeardásašvuohta bohciiduvvui vuosttažettiin báktevuođu boahtimušas, háddjaneamis (eanaborraluvvamis), luovosmássaid sirdáseamis ja eatnama loktaneamis maŋŋil maŋemus jiekŋaáiggi. Go válda vuhtii eatnatgeardásašvuođa, leat sihke Norgga ja Ruota eatnamat čuldojuvvon 11 iešguđetlágan eananhápmin. Čuoldinvuogit eai leat ovttaláganat. Gáissáin ja jihkiin leat hárjjit ja ceakko rámat. Stuorimus eananoassi, mii lea oktasaš, gávdno Romssa fylkkas, Málatvuomis Ittunjárgga guvlui. Maiddái Nordlánddas leat dákkár duovdagat, erenoamážit Glommen ja Strandtindene orohagain. ¶ Sihke Romsa ja Nordlánda fylkkas leat ollu jorbahámat čohkat, vákkit ja gáissát. Dákkar duovdagat mannet gitta Ruoŧabeallái ¶ . Almmatge leat ruoŧabeal duovdagat viidábut. Dat lea danne go riikaráji guora šaddet várit “duottarin” ¶ , nu movt Norgga beali čilgejit daid. Siskkit osiin Trøndelágas leat dákkár eatnamat. Låarte orohagas Davvi-Trøndelágas ja miehtá Lulli-Trøndelága /Hedmárkku boazoorohaga leat dákkár eatnamat mihtilmasat. Várreguovlluid lulábealde leat “jalges siseatnamat gos leat báktevárážat” , ja “gos leat doares vákkit” ja “ollu gorssat” . “Bákteeanan, gos leat doares vákkit” lea golmma sierra duovdagis. Okta lea nuortadavil, eanemusat Korju ja Pirttijávrri konsešuvdnaguovlluin. Nubbi lea fas goappaš bealde Lulejueanu ja fátmmasta ee Östra Kikkejaur, Sirgá oktasašdálveguohtuma jna., ja muhtin ráji Jielleváris. Goalmmát ja oarjjimus duovdda lea viidámus ja fátmmasta eatnamiid, maidda lea vieruiduvvan geavahanvuoigatvuohta, ja manná gitta Jämtlándda oarjeleamos čearuide. Duovdagat, main leat “gorssat” leat goappaš bealde Sundsvall-Östersund eatnamiid. Nuppiin sániin dadjat fátmmastit “bákteeatnamat” duovdagiid mat vulget Ubmis davás/nuorttas, earret duovdagiid maid gohčoda “bákteeatnamat gos leat doares vákkit” , ja duovdagiid Bađaluovtta guora. Iešguđetlágan eananšlájaid čilget dárkileappot 4 eanadatprofiillas ( 3. kártamielddus ). Dáin profiillain leat guokte mat čájehit movt eatnamat earáhuvvet Átlánttas Østersjøenii, muhto čájeha maiddái erohusaid ja ovttaláganvuođaid gaskal guovlluid mat válddáhuvvojit oassegovain. Mearkkašahtti erohus lea ahte Romssa fylkka oassegovva ii fátmmas seammašlájat gáddeguora eananosiid go Helgelánddas. Dákkár luonddušládja (gáddeguora eananoassi) lea áibbas deaŧalaš go dálveguohtumat leat lahka riddoguovllu. Davit oassi manná njuolga gáisán, iige leat gáddeguora eanan. Nu gárttage measta jorgguládje go dat eatnamat Romssa fylkkas, mat leat gáddeguora eatnamat, eai oba leatge boazoguohtunorohaga ráji siste ((Ánddasuolu ja Langøya). Gáisáeatnamat leat hui eahpesihkkaris dálveguohtumat, dannego leat rievddalmas dálkkit, ja bohccot maiddái firrojit dávjá doppe. Gáisáeatnamat, mat leat eananosiin goappaš bealde riiddováriid, leat váttis duovdagat juohke áigái jagis, dannego doppe lea váttis ealu čohkket ja vuojehit. Davit eananoasis oidnojit riiddováriin jalges eatnamat mat rivdet várreráidun ja sirrejit Romssa fylkka lullioasi davásguvlui Ittunjárgii. Nuorttabealde várreráiddu leat fas jalgadit eatnamat. Nu juohká várreráidu Romssa fylkka golmma duovdagii davvi-lulli ávssi mielde. Lulit eananoasis lea riikarádji juste várreráiddus, ja várreráiddu alimus čohkat leat rádjeváriid nuorttabealde. ¶ Várit ja vákkit. 7. ¶ Viiddis jalges eatnamat ja jorbahámat čohkat. ¶ Eananoasit davvin lulás čájehit movt eatnamat earáhuvvet nuorttas guvlui várreráiddus. Oarjjabeali leat vákkit sullii 500 m bm ja gaskkohagaid leat várrečielggit gitta 1.300 m bm. Nuorttamusas (Lapplándda rájis) govviduvvo jalgadit eanan mii lea gaskkohagaid 500 m bm. 4. kártamielddus čájeha topográfiija golmmadi- menšunálat kárttain. ¶ 1.2.3 Dálkkádat ¶ Iešguđetlágan šaddoservodagat šaddet dan mielde leatgo riddoeatnan- vai siseatnandálkkádagat. Riddoeatnama dálkkádagain eai leat nu stuora temperatuvraerohusat gaskal dálvvi ja geasi, ja arvá ja borgá ollu. Siseatnamis leat buollašat dálvet, liehmu geasset ja unnán arvi ja borga. Vaikko vel jagi mielde rievddaditge dálkkádagat, ja muhtomin arvá dehe borgá ollu, ja temperatuvra rievddada, de goitge máŋgga jagi gaskamearálaš logut čilgejit geográfalaš variášuvnnaid ¶ Arvi ja borga Biekkat, áibmonjuoskkas ja topografiija váikkuhit arvima ja bieggama. Skandinávias leat eanas orjješ biekkat mat bossot gátte ala hui njuoska áimmu. Go áibmorávnnjit loktanit gáissáid bajábeallái, máhccá áibmu fas eatnamii arvvi dehe borgga hámis. Várit mieđabealit suddjejit báikkuid, ja dohko ii soaba arvit ja borgat nu ollu. Dat mearkkaša ahte Norgga riddogáttes lassána arvin ja borgan várreráiddu guvlui ja fas uhccána váriid nuorttabealde. Mandáhttaguovllus dagaha dát ahte Nordlándda ja Romssa fylkkaid oarjelulágeažehagas lea mealgat arvi ja borga. Stuora oassi Sis-Romssas lea mieđabealli ja doppe ii arvve ja borgga nu ollu go orohaga eará duovdagiin. Trøndelágas ii dovdo várreráidu nu alladin go davvelis. Arvi ja borga olaha siskkelii nannáma guvlui ja danne lea dássedit dálki miehtá guovllu. Ruoŧas leat guokte guovllu maidda orjješ arvvit ja -borggat čuhcet, namalassii Gálpe čearru, Duorbuna, Jåhkågasska ja Sirgása čearuid oarjjabeale oasit. Ruoŧas muđuid dagahit lullebiekkat arvvi ja borgga. Maiddái Ruoŧas arvá ja borgá eambbo riddoguovlluin go siskkit eatnamiin. Dat guoská vuosttažettin . Arvi ja borga riddoguovllus šaddada valljugas šattu, vaikko vel bákti ja eanavuođđu eai leatge nu buorit. Nannáneatnamiin sáhttá maiddái muhtin guovlluin valljugas eanavuođđu, muhto liikká ii leat nu buorre šattu dannego unnán arvá ja borgá. Borga lea erenoamáš guovddážiš, dannego muohtagovččas váikkuha dálveguohtumiid olahahttivuođa. Makkáršlájagat mandáhttaguovllu muohtadilálašvuođat ¶ leat, čájehuvvo 5. kártamildosis . Kárttas čájeha borgat eanemusat várreráiddu duovdagiin gos luoitá badjel 30 cm muohttaga ¶ . Unnimusat arvá/borgá Lulli-Trøndelága guovddáš guovlluin, Helgelándda ja Hábmera riittuin ja Basevuovddi orohagas. Dáin guovlluin, ja velá Luleju ja soames sajiin Västebottena guovlluin ja Jämtlánddas, bidjá 0–20 cm muohttaga. Váldogovva lea ahte várreráiddus borgá ollu (> 30 cm) ja nuortta- ja oarjjabeale duovdagiin ii borgga nu ollu. Duovdagat várreráiddu oarjjábealde, gos borgá unnán, eai leat nu viidát go buohtastahttá nuorttabeale duovdagiiguin. Stuora oassi Sis-Romssas gullá nuorttabeale duovdagiidda, gos lea unnit muohta. Guokte beali dahket deaŧalažžan diehtit man guhká muohta lea eatnamis ovdalgo suddá. Vuosttážettiin lea mávssolaš garvit roahtá muohtasuddama guottetbáikkiin. Nuppádassii leat jasat mávssolaččat guohtunbáikkiin geasseguovdil. Muohtasuddama mii oaidnit 6. kártamildosis. Kárttas čájeha ahte miessemánu loahpas lea davvieatnamiin eanemus muohta. Várreráiddus lea ain ollu muohta maŋŋil geassemánu 1.beaivvi. Västerbottena ja lulit/oarje Norrbottena čearuin lea muohta maŋŋil geassemánu 1.beaivvi. Dán áigodagas lea davimus čearuin arvat muohta riikaráji nuorttabealde. ¶ Temperatuvra Áibmotemperatuvra váikkuha boazodoalu, muhtin muddui dannego dálki váikkuha dálveguohtumiid olahahttivuođa. Dálki mearrida maiddái man guhká bievla bissu, ja nu váikkuha bohcco ovdáneami. Goikemuohta govttolaš meriid mielde ii buvtte váttisvuođaid bohccui, jus bissu goaivvesguohtun. Váttisvuođat čuožžilit, nu movt daddjon, erenoamáš gassa muohttagis, dehe go čeargá. Go eallu guohtu buolašin, čeargaluvvá muohta dakko dehe go njázuda ja galbmá vurrolagaid. Goappaš dilit sáhttet heajudit guohtuma ja dat lea temperatuvrra ¶ váikkuhus. Bivvalat ja buollašat vurrolaga jiekŋudit ja skártudit muohttaga eanangierragis, ja nu sáhttá billistit guohtuma oalát. Nu gárta dálvetemperatuvra iešalddis mearridit guohtuma olaheami. Mii oaidnit 7. kártamildosis ođđaja- gimánu gaskamearálaš temperatuvrra. ¶ Eanas áigodagat maid mii dás leat atnán, gullet áigodahkii 1961 gitta 1991 rádjái. 9. ¶ Muohttaga iešvuohta lea iešguđetlágan jagi áiggiid mielde, muhto maiddái geográfalaš váriašuvnnat leat. Dannego leat standáriseren, de mihtideamit leat suddaduvvon muohta mii lea šaddan čáhcin. 10. Báikkálaš sierraláganvuođaid mii čilget iešguđege orohaga oktavuođas. 11. Dasa lassin sáhttá muohttaga čavgen báljes báikkiin váikkuhit seammaládje. ¶ Obalohkái sáhttá dadjat ahte riddoeatnamiin leat bivvalit dálkkit, ja áhpi dat lea mii váikkuha. Nordlándda olggut riddoguovlluin lea ovdamearkka dihte dálvet –2°C, ja dálvvi ja geasi gaskka lea duššefal 10–12°C erohus. Dáin duovdagiin sáhttet guohtumat lássahuvvat, muhto jiekŋa sakŋá dakkaviđe go bivalda. Mađi guhkkelii gáidá eret rittus, dađi galbmasit dálkkit šaddet. Nannámis leat siseatnandálkkádagat ja stuorát erohus gaskal geasse- ja dálvetemperatuvrra. Nu leage Johkamohki–Jiellevári guovllus siseanandálkkádat mas lea 40°C erohus. Riddogáttis Bađaluovtta guvlui eai leat stuora temperatuvraerohusat, muhto leat liikkáge sullii 18°C, ja seammaláganat go Norgga várreguovlluin. Temperatuvra mearrida leago arvi vai borga. Mii oaidnit 8. kártamildosis arvvi mii boahtá ođđajagi- mánus ja guovvamánus. Vaikko kárta čájeha ahte vuođđodieđut leat veahá boasttut, govvida dát almmatge buoremuddui dálvedálkkiid, mas geahppána orjješluládat arvi davás ja nuorttas. Arvi gal iešalddis ii billis, baicca sáhttá suddadit visot muohttaga ja jieŋa. Jus temperatuvra ja biegga heive vuohkkasit maŋŋil go lea arván, sáhttet guohtumat buorránit. Váttisvuohta čuožžila dalle go ii arvve doarvái, iige suddat buot muohttaga. Guohtumiid heajuda dalle jus arvá ja hui ollu borgá ja vel dasa lassin čoskkiida. Dákkár dálkkádagat dagahit riddoorohagaide váttisvuođaid, nu movt Gielas ja Stálonjárga Romssa fylkkas, gos lea stuorit várra lásset guohtumiid go Helgelándda olggut guovlluin. Dán guovtti orohagas muohttá eambbo, galbmasit dálkkit, iige arvve nu ollu, ja dát dálki sáhttá lásset guohtumiid. Ruoŧas arvá dálveeatnamiin gaskamearálaččat vuollel 0,5 cm. Dat mearkkaša ahte hárve arvá ođđajagimánus ja guovvamánus. Dálvedálkkit leat dássedat, eaige guohtumat nu bahuid jieŋo/skártto go riddoguovlluin ¶ . Nordmaling oarjja- ja davábeali guovlluin sáhttá arvit eambbo go dábálaččat. Šaddanáigodaga guhkkodat, álgu ja loahppa, sáhttá muhtinláhkái adnot vuođđun čájehit movt juhkkojuvvo jahkeáiggiid gaskka, ja nu oaidnit bohcco lossunvejolašvuođa ¶ . Lea ábaida šaddanáigodaga álgu man vuođul oažžu lassedieđuid muohtasuddama birra, dannego das sáhttá árvvoštallat goas boazu oažžugoahtá proteiidnavallji ealádaga. Roavvagovain čájeha 9. kártamielddus ahte rahttá álgá áramusat lulimus eatnamiin ja mearragáttis. Trondheima-vuona birrasiin falle rahttá muhtin báikkiin ovdal miessemánu 1.beaivvi, ja fas smávit guovlluin váris falle šaddu birrasiid 1.–15.b geassemánus. Árrašaddu lea dasto lullieatnamiid ovdamunnin, muhto heajut bealli lea fas datges go suoidnemánu lea unnán varas guohtun. Romssa fylkkas lea šaddoáigi miessemánu gaskkamuttus ja bistá maŋŋelii 1.beaivvi suoidnemánus. Várreráidu dat dagaha dan go dálkkit lotnahuvvet oanehis gaskkaid. Várreráiddu nuorttabealde leat viiddis guovllut gos šattut liđđot oanehis áigodagas. Geaggán ja Lávnnjitvuopmi leat dakkár guovllut gos šaddu álgá geassemánu álggugeahčen juohke sajis riikaráji guora. Suoidnemánu gaskamearálaš temperatuvra sáhttá muitalit šaddaneavttuid, muhto muitala maiddái bohcco eallindili obbalaččat. Go beare fal leat dan mađe liegga dálkkit ahte rávrášattut nagodit lieđđut, de leat galbma dálkkit buorebut bohccui (geahča kap 1.1). 10. kártamildosis mii oaidnit suoidnemánu gas- kamearálaš temperatuvrraid. Kárta čájeha jalggaid main lea vuollel 4°C, muhto diehttelasas lea kárta álkidahtton. Vuollugasbáikkit ja alážat addet variášuvnnaid, mas vuollugasbáikkiin lea buorre guohtun ja alážat leat bálganbáikkit. Jus eatnamiin leat variášuvnnat, ja vuogas meari arvá ja borgá, ja dasa lassin lea dohkálaš eanavuođđu, de leat duovdagat, gos lea galbmaseamos dálki, dat buoremus geasseguohtumat mandáhttaguovllus. Dan seammás lea erohus suoidnemánu temperatuvrras, sihke ovtta jagis ja jagiid gaskka. Gállu dálkkiid áiggi sáhttá atnit eambbo eananosiin ávkki ja nu sáhttá dadjat ahte guohtuneatnamat leat viidát. Jus eatnamin eai leat vuollugasbáikkit ja alážat, muhto lea duottareanan, sáhttet galbma temperatuvrrat hehttet šattu ja eanan ii anit guohtuneanamin ja dainna lágiin lea árvvohis eanan. ¶ 1.3 Šaddokárttaid čuoldinvuohki ja guohtunšlájat ¶ 1.3.1 Obbalaččat ¶ Boazoguohtumat leat iešguđetláganat jagiáiggiid mielde ja muhtin guohtonbáikkiide lea váddásit beassat. Bohcco luondu lea sajáiduvvan jahkodagaid nuppástuvvi dilálašvuođaide. Ealádat lea iešguđetlágan duovdagis duovdagii, dan mielde makkár šattut iešguđetge báikkis leat. Boazo guohtu badjel 100 šaddošlája. Bohcco guohtunmálle, čábbun ja assun lea čadnon jahkeáiggiide. Boazu buoidu ja ovdána geassejagis. Dálvet ii leat nu buorre guohtun, ja boazu asehuvvá ja gollada goruda sisbuoiddi ja proteiinna ealihan dihte iežas. Geasset dárbbaha boazu beali eanet energiija go dálvet. Bievlaguohtumat váikkuhit mihá eambbo bohcco ovdáneami go dálveguohtumat, go bidjá vuođđun ahte dálvet lea guohtun dan mađe ahte boazu ealiha heakkas ja bissu dábálaš vuoimmis. Go guohtunšattut smoaldanit jođánit guomočoavjjis, dalle dadjat guohtumis lea buorre kvalitehta. Ruonasšattut smoaldanit geahppasit dalle go šattut leat aiddo ihtigoahtán ja dađi mielde go šaddet ¶ 12. Siseatnamis cuoŋuda go beaivváš báitá beaivet ja ihkku lea buolaš. 13. Šattut šaddagohtet go gaskamearálaš temperatuvra lea badjel +5°C. ¶ ollesšaddui lassána sáras, ja šattuid smoaldaneapmi manná njozebut. Bohccojeagil lea geahpas smoaldanit miehtá jagi. Go guhtojuvvon šattut smoaldanit njozet, jorrá unnit oassi biepmus energiijan bohccui, iige boazu nagot guohtut nu ollu, dannego šattuid sárasmearri dagaha ahte biebmojohtin čoliid čađa manná njozebut. Boazoguohtuneatnamiid šaddokárttain ja maiddái eará obbalašgovain, čuldet šattuid iešguđetlágan vugiiguin dan mielde masa šattuid obbalašgovat galget adnojuvvot. Mađi eanet berošteddjiid ja geavaheddjiid áigu bohtosiiguin olahit, dađi dárkileappot čilgejuvvo kárta bienasta bitnii ja nu vádduda bohtosiid gieđahallama. Go maŋŋil hálida dáid rievdadit, gáibida álkidahtton čuoldinvuohki ahte dárkilit čilge iešguđetlágan šaddošlájaid dehe sirre joavkkuide šaddoservodagaid, go buot šattut leat hárve gávdnamis juohke sajes. Čuoldinvuohki galgá boazoguohtuma oktavuođas vuosttažettiin earuhit jeagelšattuid eará šaddoservodagain, ábaida šaddoservodagain main šaddet urttat, rásit, luktit ja lasttat. Nuppiin sániin sáhttá dadjat galgá buoremus lágis láhčit dili vai ruonasšaddoguohtuma earuha dálveguohtumis. Go dát eavttut devdojuvvojit, lea vuođđu čilget makkár guohtuneatnamat leat iešguhtetge jahkeáiggiide. Nuppádassii galgá čuoldinvuohki rahpat vejolašvuođa earuhit eananosiid gos leat buorit guohtumat ja sisttisdollet ovdalis namuhuvvon šattuid, eret dain eananosiin gos lea njárbadit šaddu. Šattuid čuoldinvuogit leat vuođđun dasa man bures nagoda meroštallat guohtumiid burrodaga sihke bievlaeatnamiin ja dálveeatnamiin. Goalmmádassii galgá čuoldinvuohki addit vejolašvuođa čuoldit eret areálaid mat eai leat šattolaččat dehe main leat dakkár šattut mat eai leat áigeguovdilat boazoguohtumin geavahuvvot. Ná sáhttá gávnnahit gokko leat eatnamat mat eai anit boazoguohtumin, ja nu sáhttá ovdanbuktit buoret obbalašgova guohtumiid birra. Šaddokarttaid vuođul sáhttá bures árvvoštallat boazoguohtumiid šattolašvuođa ja valljodaga ja kvalitehta, go obbalaččat leat sihkkaris dulkomat. ¶ Mii geahčadit lagabuidda aivvefal daid šaddoválddáhusaid čuoldinvugiid mat adnojedje vuođđun ovdanbuktit boazoguohtunkárttaid, ja boazoguohtunkárttaid čuoldinvuogi. Dasa lassin čájehit duogášgálduid mat norggabealde adnojit boazoguohtumiid čilgemii. Guohtumiid ja daid burrodaga dehe kvalitehta leat árvvoštallan Selskapet for Norges Vel ja Boazodoalu stádakonsuleanta, ja daid dieđuid adnit vuođđogáldun. Sis-Romssas leat maiddái satelihttagovaid-dátát adnon. Leat lagabuidda 30 šaddošlája dain kárttain nu movt Selskapet for Norges Vel lea šattuid čuoldán iskkadeamis. Deaŧaleamos jeagelguohtuma gávdná šaddobáikkiin gos lea deaškedaŋas, skierre- ja čáhppesmuorjeeanan, soahkevuovdi ja čáhppesmuorjeoaivejeageleanan ja luomebalssat. Árvvolaš geasseguohtumat leat jassagobit, duottargiellasat, giđđasuorbmarássi-gieddedáđir, sieđgarođut ja gieddesinut. Boazodoalu stádakonsuleanta iskkadii guohtumiid Steen ja Villmo hutkan vuogádaga vuođul. Šattuid čuoldá 13 šaddošládjii ja ii-anihahtti eatnama fas čuoldá golmma sadjái, oktiibuot 16 juhkosa. Goappaš norggabeale bargovuogit atne linjatakserema iežaset gieddebarggus. Ruoŧabeale várreeatnamiid šaddokártta ráhkadii Stockholm universitehta, ja barggu álggahii Stáhta luonddugáhttendoaimmahat 1980-logu álgogeahčen. Čuoldinvuohki čuovvu dábálaš botánalaš vuođu ja heivehuvvui luonddugáhttema dárbbuide. Leat 31 šaddošlája oktan ii-anihahtti šlájaiguin. Čuoldinvuohki lea joavdelas dárkil boazodoalu dárbbuide ja ferte heivehit vai anihit guohtumiid oktavuođas. Seammá áiggi ráhkadii Ruota Eananmihtidandoaimmahat, Norrbottena leana eananmihtidandoaimmahaga bokte, šaddokárta mii fátmmastii leana siseatnama ja riddogiliid, namalassii guovlluid maid várrešaddokárttat eai gokčan. Maŋŋil ráhkadedje sullasaš kárta daidda eananosiide Västerbottena leanas maid luonddugáhttendoaimmahaga kárttaid eai olahan. Eananmihtidandoaimmaga kárttat leat ráhkaduvvon duhtadit máŋggalágan berošteddjiid, ovdamearkka dihte boazodoalu. Leat 40 šaddošlája kárttain, oktii ii-anihahtti šlájaiguin. Čuoldinvuohki lea nu dárkil ahte dárbbaša heivehit vai aniha boazodoalu dárbui. Heiveheapmi lea álki, dannego lea measta duššefal bidjat oktasašjovkui šaddošlájaid main lea sullasaš árvu guohtunšaddun. Norgga-Ruoŧa boazoguohtunkommišuvnna ruoŧabeale juogus lea diŋgon Metris-nammasaš ásahusas Gironis, mii bargá ráđđálagaid Satelittbild-nammasaš ásahusain, ja galgá buvttadit digitála šaddokártta ruoŧabeale boazoguohtunguovlluin mat váikkuhuvvojit kommišuvnna barggus, ja dain mat eai boađe ovdan ovdalis namuhuvvon kárttain. Diŋgojuvvon kárta fátmmasta maiddái boazoguohtunguovlluid Norgga bealde, nappo Romssas, Nordlánddas ja Davvi- ja Lulli-Trøndelágas. Čuoldinvuohki veadjá orrut sakka álkidahtton. Duogážin dasa lea go kártaráhkadeapmi gokčá vásedin boazodoalu dárbbuid. Kárttain leat 20 šaddošlája, oktan ii-anihahtti šlájaiguin. Čuoldinvuogi ii dárbbaš duođi eambbo heivehit boazodoalu atnui. ¶ 1.3.3 Guohtunkárttaid čuoldinvuohki ¶ Kárttaid čuoldinvuogi ulbmilin vuovdeguovlluin lea earuhit jeageleatnamiid eará vuovdeeatnamiin. Jekkiid dáfus lea ulbmilin earuhit šattolaš jekkiid eret njárbesšattot jekkiin, ja maiddái earuhit čáhccás jekkiid goikejekkiin. Eatnamiin, gos ii leat vuovdi, lea čuoldinvuogi ulbmilin earuhit jeagelšattu eará šattus, ja maiddái čájehit leago ruonasšaddoeatnamiin suhkkes vai njárbes šaddu. Loahpas čuvge čuoldinvuohki man šlájat ja man ollu leat guovllus dakkár ii-anihahtti eatnamat. ¶ 1.3.3.1 Čuoldinvuohki Šattuid čilget čuovvovaš čuoldinvugiin, mas maiddái kommenteret eará šaddošlájaid dain šaddokárttain mat leat vuođđogáldun. Fuomášuhttit ferte ahte šaddošlája árvu lea árvvoštallon dohkálaš guohtunšaddun duššefal dan mielde go gávdno guovllus. ¶ 1. Jeagelvallji goahccevuovdi Goike eanan, dábálaččat beahcevuovdi. Eanangierragis lea jeagil dehe jeagil seahkálaga seamuin. Vuorjjes šaddu daŋasdásis. Dán čilge Eananmihtidandoaimmahaga kárta jeagel- ja jeagelbovdnašládjan. Hui buorre dálveguohtun. ¶ 2. Seamulvallji/ urtavallji goahccevuovdi Varas ja njuoska eanan. Eanangierragis lea seamul. Buorrešattot ja dábálaš suhkkes šaddu daŋasdásis. Dán čilge Eananmihtidandoaimmahaga kárta leat varas ja njuoska bovdnašládjan ja urtašládjan, ja luonddugáhttendoaimmahat gohčoda dan seamulvallji goahccevuovdin ja njuoska rássegoahccevuovdin. Buorre ruonasguohtun, mii muhtin áiggiid lea heajobuš njuoskasit vuovddis. ¶ 3. Jeagelvallji soahkevuovdi Vuorjjes šaddu ja eanas jeagil. Daŋasdásis lea vuorjjes šaddu. Dán čilge Eananmihtidandoaimmahaga kártta goike lastavuovdin ja luonddugáhttendoaimmahat gohčoda dan jeagelvallji lagešvuovdin. Hui buorre dálveguohtun. ¶ 4. Seamulvallji/ urtavallji soahkevuovdi Varas ja njuoska eanan. Dábálaččat buorre šaddu daŋasdásis, mas šaddet suoinnit, rásit ja urttat. Eanangierragis unnán šaddu. Suohkadit eatnamiin lea buorrešattot eanangiera. Dán čilge Eanamihtidandoaimmahaga kárta varas-, njuoska- ja rássás lastavuovdin ja luonddugáhttendoaimmahat gohčoda dan seamulvallji lagešvuovdin ja rássás soahkevuovdin. Buorre ruonasguohtun. ¶ 5. Čáhccás šattohis jeaggi Njuoska jeaggi ja vuorjjes/hárvvit luktišaddu daŋasdásis. Dábálaččat lea maid eanangierragis vuorjjes šaddu. Dán čilge Eananmihtidandoaimmahaga kártta šattohis dipmájeaggin ja šattohis čáhccás jeaggin, ja luonddugáhttendoaimmahat gohčoda dan obmo- ja čáhcerogge jeaggin. Ii nu buorre ruonasguohtun. ¶ 6. Goike bovdnajeaggi Goikásit jeaggi mas ii leat vujohat, lea vuollegisšaddu ja eanangierragis seamul dehe jeaggi mas lea vuorjjes šaddu daŋasdásis. Jeakkis šaddá juovkalukti ja miektaullu. Dán čilge Eananmihtidandoaimmahaga kártta leat bovdnajeaggin mas leat vealuskierrit, njárbes daškesjeaggin, ja bovnnahat vuovdejeaggin, ja luonddugáhttendoaimmahat gohčoda dan bovdnajeaggin. Ii nu buorre ruonasguohtun. ¶ 7. Čáhccás šattolaš jeaggi Čáhccái ja vujohat, suhkkes šaddu daŋasdásis. Šattut leat muošká, čáhcehoašša , šluppotlukti, gieddeullu ja eará šlájat. Dán čilge Eananmihtidandoaimmahaga kárta leat vujohatjeaggin, suhkkes šaddu ja seamulšlájat dipmájeaggin, šaddovallji čáhccás šattolaš jeaggi, goahccevuovde- ja lastavuovdejeaggin, ja luonddugáhttendoaimmahat gohčoda dan várrejeaggin ja šaddoseaguhus jeaggin. Hui buorre ruonasguohtun. ¶ 8. Goike šattolaš jeaggi Goikásit jeaggi, ii leat vujohat, valljugas ja suhkkes šaddu daŋasdásis. Šattut leat ulloruošši, alitsuoidni, muošká, čáhcehoašša dehe skierrit. Dán čilge Eananmihtidandoaimmahaga kárta goike šattolaš jeaggin mas leat ceakkorissit ja valljugas daškesjeaggin, ja luonddugáhttendoaimmahat gohčoda dán goikejeaggin. Hui buorre ruonasguohtun. ¶ 9. Daŋas-/goike guolban Goike eanan ja vuorjjes šaddu daŋasdásis. Leat vealu dehe vuollegis dakŋasat, nu movt rievssatmuorji, čáhppesmuorji dehe skierri. Jeagil ja seamul eanangierragis. Dán čilge Eananmihtidandoaimmahaga kártta goike šattolaš jeaggin ja nu čilge maiddái luonddugáhttendoaimmahat. Hui buorre dálveguohtun. ¶ 10. Varas guolban Skieranat ja maiddái sieđgašaddu viidát. Daŋasdásis leat rissit, rásit ja urttat. Dán čilge sihke Eananmihtidandoaimmahaga kártta ja luonddugáhttendoaimmahat leat varas skierreguolbanin. Buorre ruonasguohtun. ¶ 11. Njuoskasit rásseeanan Lákta dehe njuoska daškeseanan mas miehtá šaddet fiskesrásit, fiskesviola, boallorássi, jeađjá ja eará šlájat. Eananmihtidandoaimmahaga kártta ja luonddugáhttendoaimmahat čilgejit dás leat oanehisšattot urttaid, ceakkourttaid ja muttagis assagobiid. Hui buorre ruonasguohtun. ¶ 12. Goikásit rásseeanan Goike, rássás eanan. Vuorjjes šaddu daŋasdásis. Dán čilge Eananmihtidandoaimmahaga kártta ja luonddugáhttendoaimmahat leat varas njuoska eanamin. Buorre ruonasguohtun. ¶ 13. Sieđgarohtu Njuoska eanan mas eanas leat sieđggat. Eananmihtidandoaimmahaga kártta čilge dán leat sieđgarohtun, lákta-njuoska bovnnahahkan ja sieđgarohtun ja luonddugáhttendoaimmahat fas gohčoda dán njuoska bovnnahatjeaggin. Buorre ruonasguohtun. ¶ 14. Juovat ja geađgeeanan Bákti, geađgi ja sáttu. Muolda eatnamis lea duššefal gaskkohagaid. Dán čilge Eananmihtidandoaimmahaga kártta leat juovva- ja čievra/sátto eanamin ja luonddugáhtten doaimmahat gohčoda juovva- ja bákteeanamin. Ii-anihahtti. ¶ 15. Eará eanan (kulttoreanan)) Adnon dehe darfiluvvan eanan (kulttoreanan). Dán čilge Eananmihtidandoaimmahaga kártta leat kulttoreanamin. Ii-anihahtti. ¶ 16. Jassa/Jiekŋa Muohta ii sutta juohke geasi. Dán čilgejit goappaš šaddokárttat leat stuora joavggahatbáikin ja dasa lassin vel jiehkkin luonddugáhttendoaimmahaga kárttas. Ii-anihahtti. ¶ 17. Itkobealli/mearritkeahtes Báikkit mat gártet suoivvana duohkái govain. Eai leat árvvoštallojuvvon guohtuneanamin. ¶ 18. Čáhci Ii-anihahtti. ¶ 19. Huksejuvvon guovllut Huksejuvvon ja gilvojuvvon eanan. Ii-anihahtti. ¶ 20. Muorračuohpahat Muorračuohpahat, jalgejuvvon vuovdi, ja sullii 2 mehtara alu lánját šaddan. Eai árvvoštallojuvvon guohtumin. ¶ 1.3.3.2 Sierra namuheamit Golbma beali ferte namuhit mat váikkuhit šattuidárvvoštallama, namalassii rásseguolban, báljes jalggat ja itkobealli. Vuosttažettiin lea liiggás stuora eahpesihkarvuohta satelihttagovaid dulkomis dasa mii guoská rásseguolban-šaddošládjii. Dát šaddošládja ii boađe oidnosii satelihttagovain, ja mielddisbuktá ahte rásseguolban hui dávjá biddjo kárttas daŋas/goike guolbanin. Boađusin lea ahte dálvejagi guohtumiid árvu norggabeale váriin meroštallojuvvo badjelmeare olu guovlluin mas satelihttagovat adnojit šaddokártaráhkadeami vuođđun. Nuppádassii lea stuora eahpesihkarvuohta goahccevuovdešlájaid dulkomis, báikkiin gos muorračuohppamiin jalgejit ja njásket eatnamiid bálljisin, dannego dát váikkuhit satelihttagovaid ivnniid. Danne biddjojedje muorračuohpahagat sierra šládjan. Dán boađusin lea fas datges ahte 5–15 % muorračuohpahagain eai čuldojuvvo vuovdešládjan, muhto baicca čájehuvvojit itkobeallin. Nu gártá dálvejagiguohtun meroštallojuvvot veahá unnáneabbon go duođaid lea, dan sivas go satelihttagovat adnojit šaddokárttaid vuođđun. Dát čuolbma čuožžila Västerbottenis ja Västernorrlándda leanas ja muhtin oasi maiddái Jämtlándda leanas. Goalmmádassii šaddá satelihttagovaide itkobealli dehe suoivvan go leat sakka rámšo ja gohpe eatnamat. Dat mielddisbuktá ahte daid areálaid šattut, mat leat itkobealde, eai sáhte dulkojuvvot. Dábálaččat leat unnán areálat mearrikeahttájin itkobeali dihte, 0–2 % áigodatguohtuma nettoareálas. Duortnusjávrri davábealde gos geassejagi guohtumat leat Romssa fylkkas, lea 2–6 % nettoareálas dat mearri mii gárttai itkobeallái. Namuhuvvon beliid galgá vuhtiiváldit go árvoštallá guohtumiid. Almmá veardideami haga váikkuha várreguolbaniid satelihttagovva-árvvoštallan eanemusat loahppabohtosa ja areálaid guohtunárvvolašvuođa. ¶ 1.3.4 Šaddošlájaid joavkolaga bidjan ¶ Iešguđetge orohagaid/čearuid guohtunvalljodagaid ja eatnamiid árvvoštallama vuođul leat jahkeáiggiid guohtumat biddjon joavkolaga čuovvovaš vugiin: Dálveguohtuma šaddošlájat leat: jeagelvallji goahccevuovdi, jeagel lagešvuovdi ja daŋas/goike guolban. Ruonasguohtuma šaddošlájat leat: Seamulvallji/ urtavallji goahccevuovdi, seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi, čáhccás šattolaš jeaggi, goike šattolaš jeaggi, njuoska guolban, njuoskasit rásseeanan, goikásit rásseeanan ja sieđgarohtu. Guohtuneatnama burrodat dehe kvalitehta lea gitta das man stuora mearrin árvvolaš šaddošlájat leat eatnama nettoareálas. Jeageleatnama burrodat áigeguovdilis áigodagas lea hui ollu gitta das man ollu eanan lea guhtojuvvon ja muđuige earalágan eanangolladeapmi. Dán materiálas eat leat vuhtiiváldán golladeami mii lea heajudan kvalitehta, eatge eatnama guorbama bohccuid guohtuma geažil, dannego dát bealit rivdet jođánit áiggi mielde. Dálveguohtumiin lea jeagelvallji goahccevuovdi buoremus, muhtinmuddui dannego das lea eanemus jeagil, ja maiddái dannego lea seakka muohta, iige leat čeargaluvvan. Ruonasguohtumin leat geasseguovdil njuoskasit rásseeanan ja čáhccás šattolaš jeakkit buoremusat, ja heajumus kvalitehta lea fas seamulvallji/urtavallji goahccevuovddis miehtá dan áiggi go boazu lea ruonasguohtumis. Šaddošlájat, main eai leat rásit dehe lasttat, leat buorit guohtun sihke giđasgeasi ja maŋŋigeasi. Go dálveguohtumis molsu ruonasguohtumii, leat lahppojeagelvuovddit áibbas dárbbašlaččat váriin gos eai gávdno bievladielkkut. Šaddokárttain eai boade ovdan dát deaŧalaš guohtunšlájat cuoŋu- ja ceavviáiggi. Obbalaččat sáhttá dadjat ahte boares vuovddit, mat leat dárbbašlaččat lahppojeagelšaddui, gávdnojit duššefal gáhttejuvvon guovlluin. ¶ 1.4 Johtalanvuogit ¶ Mii leat ovdalis čilgen luonddu iešguđetláganvuođaid, mat fas dagahit geográfalaš erohusaid duovdagiid guohtumiid gaskka. Duovdagiid iešguđetláganvuođat ja bohcco máŋggalágan guohtundárbbut iešguđetge jagiáiggi leat vuođđun johtaleapmái duovdagiid gaskka, dađi mielde gos ain lea buoremus guohtun. Vaikko vel gottit nai johtalit duovdagiid gaskka guohtuma rievdama ja jagiáiggiid mielde, lea boazodoalu vuođđun sirdit ealuid ráhpadeamos guohtumiidda. Boazodoalu dovdomearkan leage guohtuma, bohccuid ja olbmuid gaskavuohta. Ruong čilge dán gaskavuođa golmmačiegagin (triángeliin) ja čájeha ahte dát “… govvida … boazodoalu buvttadanfaktoraid”. Obbalaččat daddjon leat Skandinávia boazodoalus iešguđetlágan doaibmavuogit guohtumiid geavaheami ja johtalanmálliid mielde. Stuorimus erohus doaibmavugiid gaskka lea doaluin mat dálvet guođohit siseatnamis, ja doaluin mat dálvet atnet oarjjabeale riddoeatnamiid goavis dálkkádat guovlluin. Mandáhtta ¶ guovllus johtalit doalut unnit eanet juogo oarjjás dehe nuorttas geasseorohagaide alla várreeatnamiidda goabbat bealde riikaráji. Dán guovtti váldoerohusa gaskkas leat fas siskkáldas variášuvnnat. Guohtungeavaheapmi lea maŋemus čuođi jagis čađatgaskka nuppástuvvan. Politihkalaš mearrádusat váikkuhit, nu movt Norgga ja Ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvdna, luondduruovttudoalus nuppástuvvan ruhtaruovttudollui, guohtuneatnamiidda sisabahkkemat ja mohtorfievrolassáneapmi. Go guohtumiid geavaheapmi rievddai, rivde fas dađistaga johtalanmállet. 1.1 govva čájeha movt mandáhttaguovllu giđđa- johtaleamit dáhpáhuvvet prinsihppalaččat. ¶ 1.4.1 Ruoŧabeali johtalanmállet ¶ Ruoŧa boazodoalu juohkit dávjá ná: várrečearut, vuovdečearut ja konsešuvdnaguovllut. Juohkima duogážin lea muhtin muddui sierralágan riektevuođđu, muhto maiddái iešguđetlágan doaibmavuogit, vaikko erohusat leat eahpečielgasat. Várrečearuid boazodoalu váldovuohkin lea ahte dálveguohtumat leat siseatnama goahccevuvddiin ja johtet rádjeváriid guvlui geassái. Giđđa- ja čakčajagi guohtumat leat soahkevuvddiin, mat leat dálve- ja geasseeatnamiid gaskka. Ruoŧa davágeažehagas sáhttet ealut muhtin dálvviid guohtut lagešvuvddiin, ja doloža rájes lea várreráidu leamaš vejolašvuohtan nuorttabeali boazodollui doppe guođohit dálvejagis. Čearuid deaŧalaš earru lea ahte muhtin orohagain leat guohtuneatnamat ovttahat duovdagiin, ja earát fas gártet johtit eará čearuid čađa jođidettiin dálveorohahkii ja dálveorohagas giđđabáikái. Nubbi guovddáš earru várrečearuid gaskka lea ahte johtingeainnuid guhkkodat lea iešguđetlágan gaskal dálve- ja geasseguohtumiid. Västerbottenis leat guhkimus johtingeainnut, sáhttá leat 40–50 miilla. Oaneheamos johtingeainnut leat čearuin mat leat Garasavvonis ja Härjedálas. Idre čearus várra lea oaneheamos johtolat, 4–5 miilla. Guohtumat eai leat ovttaláganat juohke jagi, ja dagahage ahte johtolaga guhkkodat rievddada jagis jahkái. Dábálaččat oaivvilduvvo ahte vuovdesámečearut eai johtal, muhto baicca guođohemiin sirddášit dálvebáikkis giđđa- ja geasseeatnamiidda ja fas ruovttoluotta. Veadjá muhtin čearuid dáfus doallat deaivása, muhto almmatge lea dilálašvuohta iešguđetládje. Muhtin čearut, nu movt Maškhaure, johtala lagabui 20 miilla, seamma guhkkes johtolat go Dálmma čearus ja guhkit johtolat go Jämtlándda čearuin, mat gullet várrečearuide. Vuovdečearuin lea dát doaibmavuohki dábálaš earenoamážit Arjepluova guovllus. Gávdnojit juohkelágan johtalanvuogit Maškhaure rájes gitta doaluide mat eai johtal konsešuvdnaguovlluin. ¶ 1.1 govva. Mandáhttaguovllu boazodoalu giđđajohtalemiid prinsihppagovva. ¶ Boazodoalu, mas johtalit eará duovdagiidda jagiáiggiid mielde ¶ Boazodoallu, mii ii johtal eara duovdagiidda, muhto johtala ovttahat duovdagiid siskkobealde ¶ Čearut, gos lea oanehis giđđajohtolat geasse- ja dálveguohtumiid gaskka, eai dárbbat doamaid johtit. Earát johtet dálve- ja geassebáikki gaskka guovtti oasis, ja bisánit giđđajagi eatnamiidda. Dálvejagieatnamis giđđaguohtumii johtet čearut jođánit, vai ollejit ovdalgo jogat ja jávrrit luitet, ja seammás lea geahppasit johtit idjacugŋuid áiggi. Giđđaguohtunbáikkis johtet hiljážit ealuiguin geasseeatnamii. Man guhká ádjána johtit, lea guohtumiid hálddus. Čakčajohtin lea dađistaga gárttan váddáseabbun. Vuosttažettiin váikkuhit čázádagaid dulvadeamit, mat dollet čázádagaid guhká suttisin. Dasa lassin leat doalut atnigoahtán ođđamállet teknihkalaš čovdosiid, nappo fievrridit bohccuid biillain guhkes gaskkaid. Nu fievrriditge eambbogat bohccuid guorbmebiillain. Ná earáhuvvá maid guohtuneatnamiid atnu. Ealut leat guhkit áiggi geasse/árračakča guohtumis, dehe orrot dálveguohtumiin guhkit. ¶ 1.4.2 Norggabeali johtalanmállet ¶ Norgga bealde maiddái, nu movt Ruoŧabealde nai, leat muhtin orohagain siseatnamis dálveguohtumat Ruoŧa goahccevuovdeguovlluin ja johtalit geasset rádjeváriide. Dáid orohagaid johtingeaidnu manná nuorttabeale čearuid geasse- ja giđđa-/dálvebáikkiid čađa. Muhtin orohagat gártet maiddái johtit earáid dálveguohtumiid čađa. Lea earaládje go várrečearuid dilli, dát johtet njuolga norggabeale orohagaide, ja eaige bisán giđđaorohahkii, mii livččii soahkevuovdi. Gávcci orohaga sáhttet formálalaččat johtalit Ruŧŧii (3 Romssa fylkkas ja 5 Nordlánddas). Muhtimat eai jođe mearriduvvon dálveguohtumiidda. Dan birra čilget maŋŋelis iešguđetge orohaga oktavuođas. Lassin nuorttabeali dálveguohtumiidda Ruoŧas, leat 5 orohaga, main siseatnamis leat dálveguohtumat, namalassii Finnmárkkuduoddaris ja Plassjeduoddaris. Dáid doaibmavuohki earrána daid orohagaid johtalanvuogis mat johtet Ruŧŧii, dakko bokte ahte sin geasseorohat lea rittoguovllus, iige várreráiddu guvlui. Golbma siidda johttájit Romssa fylkka oarjedavvi guovlluin Finnmárkkuduoddarii. Johtolat lea váttis, dannego fertejit johtit earáid geasseorohagaid čađa vai besset giđđa-, čakča- ja dálveorohahkii Finnmárkuduoddara siskkit guovlluide. Guokte siidda suvdet ealuideaset álggos fatnasiin, vai garvet mandáhttaguovllu. Goalmmát siida johtá gátti ja rasttida Dápmot/Rostu konvenšuvdnaguovllu. Maiddái Norgga bealde leat guhkkes johtolagat geasse-ja dálveorohagaid gaskka, earret dán guokte siskkit orohaga mat leat Lulli-Trøndelágas/Hedmárkkus (sullii 10 miilla). Byrkiijes lea guhkimus johtolat (50 miilla), ja váttis johtolaga geažil fievrridit lulimus orohagat bohccuid biillain sihke čakčat ja giđđat. Láhku/Guhkesvággi johtá guhkimus geaidnnu árbevirolaš málliin guhkimussii. Lea erenoamážit Davvi-Trøndelága davimusas guovlluin ja Nordlánddas ahte johtet bohccuiguin siseatnamis rittoguvlui dálvái (11 orohaga). Johtingeaidnu lea 10–15 miilla gaskka. Lassin árbevirolaš johtinvugiide, ja nu maid biillain fievrrideami, suvdet 3–4 orohaga ealu fatnasiin sulluide ja njárggaide ábi duohkái. Ovdalaš áiggi vuojahedje ealuid rastá vuonaid ja nuriid. Muhtin orohagain orru eallu birrajagi, ja johtalit dušše oanehis gaskkaid siskkobealde orohaga. Vaikko guohtumiid šaddošlájaid gaskka leage stuora erohus, sulastahttá almmatge johtalanmálle vuovdečearuid málle. Dákkár orohagat leat eanas Romssa fylkka sulluin, muhto maiddái dán golmma eará boazodoalloguovllun leat dát doaibmavuogit. ¶ 1.5 Guohtuneatnamiid gáržžideapmi ¶ Guohtuneatnamiid duohtadeapmi sáhttá gáržžidit guohtunareála, muosehuhttit guohtu bohccuid dehe gaskkalduhttit bohccuid johtaleami ja boazobarggu. Vahágat ja goarádusat sáhttet leat bistevaš dehe gaskaboddosaš šlájas. Čázádatdulvadeapmi ja ruvkedoaibma leat bistevaš vahágat. Astoáiggedoaimmat muosehuhttet hui dávjá gaskaboddosaččat. Vuovdedoallu ja sávzadoallu leat duohtadeamit mat rivdet áiggi mielde. ¶ 1.5.1 Movt guohtuneatnamat gáržot ¶ Čázádatdulvadeapmi Čázádatfápmorusttegiid areálaid dárbbus manahuvvojit guohtuneatnamat buođđudeapmái dehe rusttegiid huksemii ja geainnuide. Olmmošlaš doaimmat, ábaida huksedettiin, sáhttet dagahit nu ahte guohtuneatnamat dakko lahkosiin eai sáhte adnot. Čázádathuksemiid bárisáigi lea vássán, ja guhkit áiggi vahágat dat váikkuhit boazodoalu dál. Guovlluin, maid leat buođđudan, leat juohke sajis váldán buoremus guohtuneatnamiid, ja seammás lea jalges eatnamiin seakkimus muohta. Rašis jieŋat dulvaduvvon čázádagain ja goikaduvvon jogat dagahit ahte ii sáhte ovdalaš johtolagaid atnit. Guohtumiid ávkki atnin lea muhtin báikkiin sakka gáržon. Gávdnojit ovdamearkkat das ahte áigodatguohtumat oalát leat sirrejuvvon moadden duovddan. Guohtuneatnamiid duohtadeapmi váikkuha guhkit áigái eanas háviid. ¶ Ruvkedoaimmat ja sáttovieččahagat Minerálaid ja čievrra ávkin atnin manaha guohtuneatnamiid. Dasa lassin sáhttet johtingeainnut dehe bohccuid lunddolaš johtalangeainnut botkejuvvot. Sáttovieččahagat leat álohii goarádussan jeageleatnamii, dannego dákkár eallámušvátna ja goike eatnamis ceavzá boazojeagil buorebut go eará šaddu. Málbma- ja ruvkedoaimmat mearkkašit olmmošvalvvi ollis doaimmas ja dainna lágiin ii leat bohccuide muosset guohtut guovlluin dakko lahkosiin. Guohtuneatnamiid duohtadeapmi váikkuha guhkit áigái. ¶ Báhčinguovllut Báhčinguovllut atnet viiddis areálaid, ja danne dagahit stuora negatiivvalaš váikkuhusaid čearuide/orohagaide, eandalii dalle go báhčinguovlu adno juste goas boazodoalus leat deaŧalaš áigodagat. Goarádusat dagahit njuolggo váikkuhusaid go manahuvvojit guohtuneatnamat čilviluhttima geažil, muhto maiddái geainnuid ja rusttegiid huksema geažil. Bohccot eai bálle ráfis guohtut ja olmmošlaš doaimmat gaskkalduhttet boazobargguid ja muosehuhttet bohccuid go vánddardeapmi gildojuvvo gaskaboddosaččat. Báhčindoaimmat váikkuhit váldosaččat guhkit áigái. ¶ Vuovdedoallu Guohtuneatnamat manahuvvojit ollásii go ráhkaduvvojit vuovdebiilageainnut. Maŋŋil go eanan lea boltojuvvon (dahkko vuosttažettiin Ruoŧas), eai anit šat guohtuneatnamat 15–20 jahkái. Stuorámus vahágat šaddet go jorgu ja boltu eatnama, muhto duokko dákko boltumiin eai šatta nu stuora vahágat. Earret njuolggo vahágiid guohtuneatnamiid manahemiin, sáhttá vuovdedoallu heajudit guovlluid anihahttivuođa, dannego guohtuneatnamiid viidodat boatkana ja gártet gaskkat. Go vuvddiid čuohppá ja jalge oalát, de ii sáhte obanassiige guođohit dakko bohccuid dálveguovdil ja giđđadálvvi ceavi dihte, ja jeagil maid dulbmojuvvo sakka muorračuohpahagas. Dát dilli bistá 15 jagi dassážiigo lánját šaddet birrasiid 3 mehtara allodahkii. Vuovdedoalu mihttomearri doalahit vuvddiid vuollel 100 jagi, mearkkaša ahte lahppojeagil ii beasa šaddat dan mađe ahte livččii vuovdeguohtumin bohccuide. Vuovdi galgá leat badjel 100 jagi boaris ovdalgo muoraide šaddet maŋgemađe lahppojeahkálat. Jus vuovdedoallu galgá váldit vuhtii boazodoalu guhkit áigái, ii galgga vuovdeeatnamis, gos lea jeagil, goassege leat badjel 10 % vuovddis mii ii anit guohtumin. Vuovderavda jekkiid guvlui galgá leat nu govdat ahte lahppojeahkáliin lea dohkálaš biras šaddamii, ja suodji biekkaid ja goikama vuostá. Guosaidgilvin guovlluide gos dat eai šatta luonddolaččat, earáhuhttá eananšattuid ja eai šat šatta guohtunšattut. Vieris muorrašlájaid gilvin, nu movt contorta-beazi (davvi-amerihkkálaš), vahágahttá guohtunguovlluid njuolgut ja goaridit boazodoalu sakka, dannego eai šatta lahppojeahkálat, iige eatnamii jeagil. Ođđa muorrašlájat ja vuovdebiilageainnut dagahit bistevaš váikkuhusaid, ja eananboltumat mielddisbuktet oallemuddui guhkesáigái vahágiid. ¶ Gilvinrádji Guohtumat billahuvvet oalát go gilvá meahcceeatnamiid. Iešalddis gilvinrádji mielddisbuktá marginála guohtunmassima, muhto leat viiddis areálat dakko lahkosiin mat eai boađe ávkin. Danne lea guovddáš mearkkašupmi das gos guovllus gilvá eatnamiid. Lea stuora vahágin boazodollui go gilvojuvvon eatnamat leat dain guohtunguovlluin mat adnojit bievlla áiggi ja árradálvvi, danne go lea veadjetmeahttun hehttet bohccuid mannamis gilvojuvvon eatnamiidda rahttá maŋis. Danne ferte gilvojuvvon eatnamiid áidut, mat leat guohtunguovlluin, amas čuožžilit váttisvuođat gullevaččaide. Eanangilvimis lea bistevaš váikkuhus. ¶ Sávzzaid guođoheapmi Sávzzat gilvalit daid seammá guohtuneatnamiid alde bievlan go bohccot. Sávzzat guhtot mihá máddugeappot go bohccot, ja guohtumat adnojit garraseappot ja váikkuhit šattuid sakka. Boazu guohtu báikkuid ja “dušše šaddogierragiid” , ja danne eai sáhte bohccot ja sávzzat atnit ávkin seammá guohtumiid. Gilvu guohtumiid alde váikkuha nu guhká go doppe leat sihke sávzzat ja bohccot. ¶ Turisma Go turismadoibmii atná eatnamiid, manahuvvojit guohtumat huksemiid oktavuođas. Biras váikkuhuvvo negatiivvalaččat almmatge mihá eambbo doaimmat geažil mat leat rusttegiid lahka, ja dat muosehuhttet guohtu bohccuid. Dasa lassin sáhttet barttačohkkemat, čuigiid várráigeassinrusttegat ja lašmmohallanrusttegat hehttet bohccuid lunddolaš johtaleami ja guovllu guohtumiin ávkki oažžuma. Dát hommá váikkuha nu guhká go lea doaimmas ja rusttegat ceaggájit. ¶ Bivdu Bivdu dain guovlluin gos bohccot leat guohtume, dehe gos boazobargu lea, sáhttá mielddisbuktit dohkkemeahttun muosehuhttimiid. Bohccuid dáhpin lea bieđgguid ja válljestallamiin guohtut bievlla áigge, ja danne sáhttáge juohkelágan guohtunmuosehuhttin dagahit vahátroasuid čuovvovaš dálvvi. Jus boazu ii bálle johtalit sajáiduvvan dábi mielde, de ii álššaiduva, iige gártta doarvái proteiidnasisdoallu guhtojuvvon šattuin. Dasa lassin heajuda guohtungaskkalduhttin bohcco álššaiduvvama dálvái. Nu mielddisbuktáge muosehuhttin stuorit boazonealgunvára giđđadálvái ja dagaha miesehisvuođa. Bivdu, ja erenoamážit beatnagiin bivdin, sáhttá hehttet boazobarggu čohkken- ja johtináiggi. Boađusin šaddá ahte boazodoallit eai beasa albmaládje rátkkašit ja njuovvanbohccuid oažžut. Dasa lassin sáhttá eallu bieđganit ja bohccot bázadit eatnamiidda main lea heajos guohtun. Muosehuhttimat bivddu geažil sáhttet dagahit dakkár negatiivvalaš váikkuhusaid mat čuhcet hui vuđolaččat, ja danne galgá dát doaibmá muhttejuvvot boazodoalu gáibádusaid mielde, nappo oažžut guohtunráfi ja bargoráfi. ¶ Astoáiggeguolásteapmi Astoáiggeguolásteapmi guovlluin gos buorre ruonasšaddu eanas lea johka- ja jávregáttiin, baldá bohccuid eret buoremus guohtumiin. Guolásteapmi iešalddis ii leat váttisvuohtan, muhto dat bisánkeahtes muohtaskohtervuodjimat giđđat mat čuvvot dán doaimma. Go eallu muosehuhttojuvvo giđđat guođudettiin, dagaha dat duođalaš váikkuhusaid bohccuide mat leat heajos vuoimmis. Dan seammás lea guohtun giđđat ¶ hui vátni muohtadilálašvuođaid geažil. Váttisvuohta lea erenoamáš stuoris ovdal guotteha go eallu dárbbaša hui ráfis orrut, ja vahágis sáhttá dáhpáhuvvat ahte ealuin ii beasa johtit guottetbáikái. Váikkuhus lea gaskaboddosaš. ¶ Muohtaskohtervuodjin Ovdalis lea juo daddjon muohtaskohtervuodjima birra giđđat. Dasa lassin heajuda skohterjohtolat, mii dáhpáhuvvá almmá bearráigeahču haga dálveguohtuneatnamiin, guohtuma, dannego bohccot dáhttot čuovvut skohterluottaid ja dainna lágiin báhcet gaskkat mat eai šatta guhtojuvvot ollislaččat. Go bohccot maiddái muosehuvvet skohterjohtolaga geažil, de manahit álššaid duššás. Muosehuhttin lea jagiáiggiid mielde. ¶ Eará astoáiggedoaimmat Beanavuodjin sáhttá muosehuhttit bohccuid go vudjet guohtuneatnamiid čađa ja váikko makkár áiggi. Muosehuhttin lea jagiáiggiid mielde. ¶ 1.5.2 Gáržžideamit váikkuhit boazodoalu ¶ Guohtuneatnamiid atnin Go boazoguohtumiid atná eará dárbbuide, manaha guohtuneatnamiid iešguđetládje. Jus guohtuneatnamiid massin čuohcá áigodatguohtumiidda ja šaddošlájaide ja dan geažil ráddjejuvvo čearuid/orohagaid boazolohku, lea vahát erenoamáš duođalaš. Obbalaččat sáhttá dadjat ahte eará dárbbuide atnit guovlluid maid boazodoallu atná giđđadálvvi ja giđđat, mielddisbuktá aivvestassii duođalaš vahágiid. ¶ Guohtunvejolašvuohta Vuosttaš čalbmái sáhttá doaivut ahte viiddis guovllut eai váikkuhuvvo eará anu geažil, eaige eará doaimmaid geažil, go šattut eatnan alde eai rievdda. Guovlu sáhttá lea dohkketmeahttun guohtumin iige sáhte dohko johtit šlápmama ja lihkademiid dihte maid doaimmat dagahit. Erenoamáš vahága dahket guohtungaskkalduhttimat maid doaimmat dagahit mat atnet viiddis areálaid, ovdamearkka dihte astoáiggebivdu. Dárkilis plánen ja boazodoalu vuhtiiváldin, lea eaktun vai guohtu bohccuid muosehuhttin sáhttá doalahuvvot dohkkehahtti dásis. ¶ Boazobargu Johtin, čohkken ja guođoheapmi sáhttet muosehuhttojuvvot, dehe ájihuvvot, jus areálat adnojit eará doaimmaide dehe eará doaimmat leat jođus seammá guovllus. Vearrámus lea jus čohkkenbargu dehe johtin heađuštuvvo, ja ealu ribaha bieđganit ja láhpada bohccuid heittot eatnamiidda, eaige báze doarvái njuovvanbohccot. Báiki ja áigi lea hui guovddážis dasa mii guoská movt areálgeavaheapmi dehe doaibma váikkuha boazobarggu. ¶ 1.5.3 Meahcceguovllut ¶ Boazodollui, mii galgá doaibmat ja doallat guhkit áigái, lea guovddáš áššin ahte gávdnojit heivvolaš guottetbáikkit, johtingeainnut gosa bisána ealuin, ja viiddis guohtumat ovtta olis juohke jagiáigái. Buot guovllut mat leat namuhuvvon ovdalis, leat áibbas dárbbašlaččat ovdáneaddji ja doaibmevaš boazodollui. Dáid ii almmatge leat vejolaš bidjat árvvu mielde maŋŋálaga ja dadjat duon ja duon deaŧaleabbun go nuppi. Guottetbáikkiid, johtolagaid gosa bisána ealuin, ja guovddáš guohtuneatnamiid jagiáiggiid mielde, gávnnat iešguđet čearuid/orohagaid čilgehusas ja kárttas. Meahcceeatnamat leat garrasit gáržžiduvvon 1900logu loahpas, ja dan oaidnit 1.2. govva. ¶ 1.2. govva. Guovllut Norggas, gos ii leat biilageaidnu. ¶ 2.1. govva čájeha dán guovllu boazoorohagaid ja čearuid rájiid. Romssa fylkkas leat 18 boazoorohaga ja 4 čearu leat Duortnosjávrri davá/nuorttabealde, oktiibuot 22 ovttadaga. 8 orohaga leat riikaráji lahkosiin. ¶ 2. Romssa fylka ja Norra Norrbotten ¶ 2.1. govva. Boazoorohagat ja čearut Romssa fylkkas ja Norra Norrbottenis. Konvenšuvdnaguovlu lea sierranasat ráddjejuvvon. ¶ Romssa fylkka boazoorohagat obbalaččat ¶ Eanas oassi Romssa fylkka dálá orohatjuohkimis mearriduvvui jagis 1963. Earuhuvvui gaskal geasse-, dálve- ja birrajagiorohagaid. Seammás mearridedje orohagaid alimus boazologu. Maŋŋil leat dahkkon smávit rievdadusat. Lea čielggaduvvon galgá go dahkat váldomuddejumi dehe reviderema, ja evttohus lea jagi 1997 rájes leamaš gárvvis. Evttohusa eai leat velá meannudan loahpalaččat, dannego vurdet ođđa boazoguohtunkonvenšuvnna. Nu gártáge ođđa boazoguohtunkonvenšuvdna maiddái láidestit boazodoalloguovllu boahttevaš orohatjuohkima. ¶ 2.2. govva. Konvenšuvdnaguovllu rievdadeapmi maŋŋil 1923. ¶ Mii oaidnit 2.2 govas guovlluid gos sii besse guođohit maŋŋil go jagi 1919 konvenšuvdna doaibmagođii (1923). Rievdademiid maŋŋil, jagiin 1949 ja 1972, gáržo guovllut ja viidodat lei duššefal 3144 km ¶ . Go fas rievdaduvvui jagis 1984, viiddiduvvui fas ollislaš areála ja šattai 3834 km ¶ . Viiddideapmi dahkkui konvenšuvdnaguovllus man Sárevuopmi atná (Anjavuopmi). Jagis 1972 mearriduvvui buot 6 konvenšuvdnaguovllu atnit áigodagas miessemánu 1.beaivvis – čakčamánu 14.beaivái. Dakkamaŋŋil go jagi 1984 konvenšuvdna doaibmagođii, ohce 3 čearu guhkiduvvon guođohanlobi. Čearut ohce iešguđetge áigodagaid, muhto visot ledje áigodagas cuoŋománu 15.beaivvis – skábmamánu 30.beaivái. Sárevuopmi ozai rievdadeami maŋŋil go jagis 1978 ledje Romssabeale boazodolliiguin soahpan čuovvut jagi 1972 guođohanáigodagaid. Gáržžiduvvon guohtunáigodatprinsihppa sajáiduvai ovdalis šiehtadusaid vuođul. Jagi 1919 šiehtadusas ledje maiddái sierra giđđaorohagat. 2.1. tabeallas oaidnit Romssabeale konvenšuvdna- guovlluid, konvenšuvdnaguovllu ja boazoorohatguovllu gaskavuohta ja čearut mat atnet ávkin iešguđet guovlluid. ¶ Vuosttaš orohatjuohkin dahkkui jagis 1883 “Oktasaš sámelága” (felleslappeloven) mearrideami oktavuođas. Jagis 1923 dahkkui váldomuddejupmi jagi 1919 konvenšuvnna vuođul. Maŋŋil, jagis 1949, rievdadedje konvenšuvnna ja muhtin konvenšuvdnaguovllut jávke, ja danne dat dahke váldomuddejumi jagis 1963. Konvenšuvnna oktavuođas lea erenoamáš miellagiddevaš fuomášit ahte “ruoŧa” geasseorohagat váldojedje Romssabeale boazodoalu dálveorohahkan. Dát lei prinsihpalaš rievdadeapmi mii dagahii riidduid maŋit áigái. Dáid beliid guorahallat maŋŋelis ovttaskas orohagaid oktavuođas. Romssabeale boazodoalloguovlu vuhtto sakka eambbo vuođđuduvvon Boazoguohtunkonvenšuvdnii go eará boazodoalloguovllut Norggas. Romssabealde lea vuoigatvuohta čadnon 6’ iešheanalaš guohtunguvlui. Vaikko vel jagi 1972 konvenšuvnnas ii daddjoge čielgasit, sulastahttet guovllut almmatge nudaddjon “geasseguohtunorohagaid” , mat ledje jagi 1919 konvenšuvnnas. Eará boazodoalloguovlluid vuoigatvuohta čatnasa eambbo rádjeguovlluid guođohanvuoigatvuohtan. Čearuid guođoheapmi Romssabealde lea bálddihahtti láhkái earáhuvvan. Ovdal jagi 1919 konvenšuvnna lei ruoŧabeale čearuin praktihkalaččat vejolašvuohta guođohit buot Romssabeale geasseorohagaid. ¶ 2.1. tabealla. Romssabeale guohtunguovllut Norgga-Ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvnna vuođul. ¶ Konvenšuvdnaguovllut ¶ Gii guođoha - Čearru ¶ Alimus boazolohku ¶ Dápmot – Rostu ¶ D 24 Basevuovdi ¶ Geaggán ¶ Ii mearriduvvon D 26 Rostu Devddesvárri ¶ D 28 Dieváidvuovdi ¶ Lávnnjetvuopmi ¶ Ii mearriduvvon Hávgavuopmi ¶ D 28 Dieváidvuovdi ¶ Sárevuopmi ¶ Ii mearriduvvon Ánjavuopmi ¶ D 28 Dieváidvuovdi ¶ Sárevuopmi ¶ 9000* D 29 Álddesjávri Sárevuopmi ¶ Sárevuopmi ¶ Ii mearriduvvon Láirevággi ¶ Dálbma ¶ Ii mearriduvvon ¶ * Mearriduvvon go rievddai konvenšuvdna 1985, § 6. ¶ Dás oaidnit man erenoamáš máŋggabealát lea juohkin Sárevuomi dáfus. Sii atnet golbma iešguđet konvenšuvdnaguovllu mat leat goabbat orohagas. 2.2 tabeallas oaidnit Romssabeale eará boazodoalu. Konvenšuvdna guoskkaha eanas orohagaid duššefal eahpenjuolggo vugiin, ja lávdegotti čielggadeapmi čilgege dáid birra duššefal obbalaš oasis. Maŋŋil mii čilget lagabui 4 rádjeorohaga, mat leat Álddesjávri, Dieváidvuovdi, Rostu ja Basevuovdi. Dáid orohagaid ránnjáorohagaid, mat leat Gielas, Stálonjárga, Meavki ja Láhku, čilget mii maŋŋelaš. Davvi-Sážžá ja Ráidná orohagat leat dadjat sierrašlájagat eará riddo- ja suoloorohagaid ektui, dannego leat atnán Dievaidvuovddi dálveorohahkan. Dán geavaheami ii almmatge suokkardala fágalávdegoddi dárkileappot, duššefal namuha dan oasi mii guoskkaha rádjeorohagaid olahahtti valljodagaid. Movt valljodatgeavaheapmi heivehuvvo ođđa konvenšuvnna rámmaide, lea Norgga bealde siskkáldas áššin. ¶ D 28 Dividalen ¶ D 28 Dividalen ¶ D 28 Dividalen ¶ 2.2. tabealla. Doaimmaid ja olbmuid lohku, alimus boazolohku dan oassái Romssabeali boazodoalus mii ii leat vuođđuduvvon boazoguohtunkonvenšuvnna vuođul. ¶ Orohat ¶ Orohat ¶ Lohku Guođohan ¶ Alimus boazolohku koda Doalut ¶ Olbmot áigodat Giđđaeallu Eará áigodagat ¶ Gánaidvuotna/Oarjjit Iidna ¶ Miehtá jagi ¶ Miehtá jagi ¶ 200 Skirttiláhku ¶ Miehtá jagi ¶ 600 Roahpa ¶ Miehtá jagi ¶ 750 Lulli-Sážžá ¶ Miehtá jagi ¶ 600 Dieváidvuovdi (dálvejagis) ¶ 400 Davvi-Sážžá ¶ Miehtá jagi ¶ Miehtá jagi ¶ 600 Ráneš ¶ Miehtá jagi ¶ 600 Ráidná ¶ Miehtá jagi ¶ Miehtá jagi ¶ 300 Meavki ¶ 3 500 Basevuovdi * ¶ Miehtá jagi ** ¶ 2 000 Stálonjárga ¶ Miehtá jagi ¶ 9 000 Gielas * ¶ Miehtá jagi ¶ 1 750 Ittunjárga *** ¶ 1 200 Láhku/Guhkesvággi *** ¶ Dása lea velá lassin dálvejagi guohtun Norrbottenis. ** ¶ Earret 2 guovllu guođohanáigodat, mii lea 15.10.–15.04. *** Dálvejagi guohtumat Oarje-Finnmárkkus. Iešguđetlágan juogadeapmi dahká ahte loguid ii sáhte njuolgut veardádallat našunála bajilgovaiguin. ¶ Jus mahká guohtuneatnamat adnojit buot buoremus lágiin, sáhttit mii guohtumiid burrodaga birra oažžut dieđuid go váldit vuođu bohccuid logus eatnamiid nalde ja geahččat man ollu buvttaduvvo juohke areálovttadaga mielde. Stuora boazoeatnatvuohta mearkkaša juogo dan ahte leat buorit guohtumat, dehe liiggás garrasit adnojit eatnamat. Njuovvandeattut muitalit maiddái muhtinmuddui guohtumiid burrodaga, ábaida bievlaguohtuma. Vuoitu dehe ovdáneapmi juohke ealli nammii ges muitala boazodoalli obbalaš eallohálddašeami birra. Diehttelasas lea sáhka maiddái boazomassu birra. Jus lea dássedis boraspirelohku, muitalit massimat boazodoalli árjjalašvuođa ja dálveguohtumiid burrodaga. Dánlágan dieđuid dulkon gártá váttisin vuosttažettiin boraspiremassimiid oktavuođas, ja erenoamážit go massimat rievddadit. Misiid lohku maŋŋil massimiid, lea Romssabealde seammá dásis go Oarje-Finnmárkkus ja Nordlánddas. Eará guovlluin eai masso rávis bohccot nu ollu. Maŋemus golbma jagi leat almmatge massimat gehppon go geahččá guovllu ollislaččat. Vaikko vel obbalaččat leage massin geahppánan, leat liikká balddihahtti erohusat orohagaid gaskka. Jagiin 1998/1999 ledje miessemassimat gaskal 11 ja 60 % ruksesmisiin, ja rávis bohccuid massu leai gaskal 6 ja 27 %. Boazodoallu gártá váttisin orohagain gos massojit ollu bohccot! 2.3 tabeallas leat čoavddalogut jagiin 1998/1999 – Romssabeale boazodoallo masa boazoguohtunkonvenšuvdna ii guoskka. ¶ 9 000 Gielas * ¶ 2.3. tábealla. Valljodagaid geavaheapmi jagiin 1998/1999 – Romssabeale boazodoallu mii ii leat boazoguoh- tunkonvenšuvnna vuođul. ¶ Orohat ¶ Areála ¶ Boazolohku ¶ Buvttadeapmi ¶ 01.04.98 juohke ¶ kg juohke ¶ kg juohke km ¶ boazu ¶ Gánaidvuotna/Oarjjit Iidna ¶ 24,0 Skirttiláhku ¶ 1,6 Roahpa ¶ 23,9 Lulli-Sážžá ¶ 25,8 Davvi-Sážžá ¶ 0,8 Ráneš ¶ 14,2 Ráidná ** ¶ 9,8 Stuoranjárga/Meavki ¶ 24,5 Basevuovdi ¶ 23,3 Gielas/Njuorajávri ¶ 25,3 Láhku/Guhkesvággi ** ¶ Oktiibuot ¶ váilot buvttadandieđut. ** Láhku/Guhkesvággi ja Ráidná leat duššefal geasseorohagat. ¶ 6,4 kg buvttadeapmi giđđaealus bohcco nammii lei arvat buoret go ovddit jagiid, dalle lei 3,1 ja 3,4 kg. Nu movt Nordlánddas nai, lea almmatge buvttadeapmi bohcco nammii vuollelis go Trøndelágas, muhto veahá buoret go dán guovtti guovllus Finnmárkkus. 2.3. tabeallas leat meroštallan boazologu juohke dehkára nammii, muhto dás leat mielde maiddái dát guokte orohaga main dálveorohat lea Finnmárkkus. Ráidná lea arvat badjelis go earát. Orohagain, main dálveorohat lea Oarje-Finnmárkkus, lea bohccuid lohku eatnamiid nalde oktiibuot 5,7 bohcco juohke km ¶ geasseguohtumis. Diekkár geahččanbealis lea Ráidná dássi vuollin. Láhku/Guhkesvággi lea arvat vuollelis go Ráidná ja obalohkái Oarje-Finnmárku. Orohagain, main Romssabealde lea birrajagiorohat, lea boazoeatnatvuohta iešguđetládje gaskal 0,3– 1,2 bohcco juohke km ¶ . Gaskamearálaččat lea seammá dásis go Helgelánddas, ja veahá badjelis go DavviNordlánddas. Dát stuora erohusat leat eahpedábálaččat. Ruobbá ja Basevuovdi sierranit dás sakka go leat 1,2–1,1 boazu juohke km ¶ . Eará birrajagi orohagain Davvi-Trøndelágas, Nordlánddas ja Romssabealde, lea duššefal Skjækerfjell mas lea dan mađe badjin boazolohku juohke areálovttadaga nammii. Vaikko vel leage boazoeatnatvuohta, lea Rebbenesøyas stuora buvttadeapmi juohke km ¶ (10 kg). Dát čájeha dan guvlui ahte guohtumat girdet dan mađe. Sihke Basevuovddis ja Davvi-Sážžás lea erenoamáš vuollin vuoitu (ovdáneapmi) sihke juohke km ¶ ja juohke bohcco nammii. Nannánorohagain lea Stálonjárggas buoremus vuoitu juohke bohcco nammii. Dilli lea hui rievddalmas. Ovddit jagi lei buvttadeapmi vuollin, namalassii 3,6 kg juohke bohcco nammii. Mii meroštallat dán orohaga buvttadeami juohke km ¶ nammii areála vuođul mii fátmmasta Fagerfjell ja dan oasi Álddesjávrris mii ii gula konvenšuvdnaguvlui. Dán guovtti Finnmárkku orohagain leat sakka geahppasit bohccot go eará boazoguovlluin. Dán váikkuhit boazoeatnatvuohta ja guohtumiid burrodat. Dáid 4 eará orohagain čájehit deattut geasseguohtumiid burrodaga. Obalohkái leat Romssa bealde leamašan losimus deattut. Geahča 2.3. gova mas mii leat 10 maŋemus áigodagaid veardádallan misiid njuovvandeattuid dain 4 lulimus boazodoalloguovlluin. ¶ Njuovvandeaddu miesit (kg) ¶ 23,3 Gielas/Njuorajaure ¶ Čájeha čielgasit ahte suolohasat ovdánit buorebut go nannánorohagat. Go mihtida kg juohke km ¶ nammii, leat dásit 4,8 ja 2,5 kg, ja fas boazologu ¶ ektui lei 9,3 ja 5,7 kg. Erohusat leat bistán máŋga jagi, ja ee boazologu ovdáneamis dan oaidnit ( 2.5. govva ). ¶ Jagiin 1997/1998 vihkkejuvvojedje njiŋŋelasat Romssa bealde systemalaččat ( 2.4. govva ). Dás vuohttit oro- hagaid gaskasaš erohusaid. Dás oaidnit maiddái obbalaš alla dasi. Orohagain eai lean badjel 15 % vuotnjalat vuollel standárd-deaddoráji mii lea 53 kg. Orohagat eai bártit bievlaguohtumiiguin. 2.3. govva. Norgga 4 lulimus boazodoalloguovllu misiid njuovvandeattut. ¶ 2.4. govva. Romssabeali orohagaid eallibohccuid deattut (gaskamearálaš) – rávis njiŋŋelasat ja vuotnjalat. ¶ 14. Orohagat Ráidná, Láhku/Guhkesvággi ja Sállir eai leat mielde dáin regionála meroštallamiin. ¶ 2.5. govas oaidnit ahte boazolohku geahppánii nan- nánorohagain. Duogážin lea go nannánorohagat masset eambbo rávis bohccuid, ja massimiidda orrot leamen iešguđetlágan sivat obbalaččat. Riddoguovlluin váldá goaskin, ja siseatnamis leat dábálaččat geatki ja albbas. Vaikko vel Romssas, nannáma bealde, ii leat ge nu balddihahtti dilli go Skievvás ja Frostisenis Nordlándda boazoorohagain, sulastahttá dát almmatge. ¶ 2.1 Láhku/Guhkesvággi – Basevuovdi – Meavki – Rostu – Geaggán ¶ 2.1.1 Lágu/Guhkesvákki boazoorohat ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Lágus ja Guhkesvákkis lea oktasaš orohatstivra ja hálddašeapmi. Duovdagiid dáfus leat guokte orohaga (orohagat 19 ja 32). Orohagaid viidodat lea 872 km ¶ . Geahča 2.1. kártamildosa. Dát orohagat ja Ittunjárga leat Vuovlevuona/Báhccavuona ja Ivgu gaskka. Álggos lea Láhku oarjjalulábealde, ja de Guhkesvággi ja davimusas lea Ittunjárga. Lágu rádji manná Nieidavuovddi guvlui oarjedavil, ja lulil fas Meavki ja Rostu guvlui. Láhku lea juo jagis 1963 gullan Romssabealde orohagaide, ja guođohanáigodat lei 15.04.–15.10. Guhkesvággi (ja Ittunjárga) šadde sierra boazoorohahkan jagis 1973. Jagi 1919 konvenšuvnna mielde ledje dát golbma orohaga giđđa- ja geasseorohagat. Jagi 1949 rievdadeami mielde biddjui Láhku olggobeallái konvenšuvdnaguovllu, ja jagis 1972 biddjui olles njárga olggobeallái konvenšuvdnaguovllu. Geahča kárttas mas ollislaččat muitaluvvo Romssa birra. Jagis 1973 almmuhedje orohagaid geasseorohahkan ja dat lei geahččalanortnegin. Guođohanáigodat lei 15.04–01.11. Čuovvovaš jagiid guorahalle eiseválddit leigo vejolašvuohta gávdnat siskkit Romssas dálvejagi eatnamiid dáidda orohagaide. Plánat eai dahkkon duohtan, ja dát siiddat johtetge Oarje-Finnmárkui dálveorohahkii. Geahččalanortnet šattai bistevažžan 1970-jagiid loahpageahčen. Lágus/Guhkesvákkis leat alla eatnamat, gáissát, mat dahket ahte orohaga eananoasit juohkásit guovtte sadjái ja daid gaskka lea váttis johtalit. Orohagas leat guokte goabbatlágan duovdaga ja guokte siidda mat leat sierra. Eananoasit eai čuovo orohatrájiid. Davi 2.5. govva. Romssabeali nannánorohagaid ja suoloorohagaid boazolohku (dáhton lea 1.4). ¶ mus siida suvdá ealu militearaprámáin. Dálá dilis ii váikkut boazoguohtunkonvenšuvdna dán siidda. Gaup-siida lea álggu rájes juo johtán Čoaigidanvuovdái ja rasttidan E6 Čávkosa bokte. Vuosttaš jagiid sii suvde ealu prámáin. Prámáin suvddii ealu Polleidet:s Návutnii. Maŋŋil geahččaledje earasadjái suvdit, ee suvde gáddái Gávvuonas Álttás. 1978 rájes leat johtán ealuin badjel vári, álgosaččat čuvvo seammá johtingeainnu go giđđat, namalassii Čoaigidanvuovdái. Maŋŋil leat johtán Rostu orohaga čađa čakčat. Dan oktavuođas leat sii vuostálaga konvenšuvnna mearrádusaiguin. Dan birra čilgejuvvo Rostu ja Basevuovddi orohagaid oktavuođas. ¶ Luonddudilálašvuođat Ittunjárggas leat ceakko gáissát, leat sullii 1.800 m bm. Láhku/Guhkesvággi lea ráššáguovlu ja das leat jiehkit, bávttit ja juovat. Orohaga guovddáš eananosiin lea gabbro-nammasaš geađgešládja várrevuođus. Lea asehis eanavuođđu ja šaddu. Vuonaid ja gabbroeatnama gaskka manná báitarákto-suotna, mii dahká šattolažžan daid oallut vákkiid mat mannet mearragáttis várrái. Dakko lea dohkálaš guohtun. Mearragáttis vuollin lea jalgat ja eanas huksemat leat čohkkejuvvon dohko, gáddi lea gaskal 0,1–2 km. Lágu obbalaš areálas lea 3,6 % jiehkki. Guhkesvákkis lea 9,1 % ja dan orohagas lea jiehkki eanemus oba Norgga orohagain. Orohaga eatnamat eai heive dálveorohahkan. Eatnamat leat dainnalágiin ahte dálkkádagat eai daga goabbeliige bievlajagi guohtumiid. ¶ Guohtun Gabbrooassi lea nudaddjon ii-anihahtti eatnamat. Selskapet for Norges Vel (Lyftingsmo 1974) lea suokkardan guohtumiid ja buvttehan ahte sakka ii-anihahtti eananoassi lea 68 %. Dasa lassin lea 10 % ii-anihahtti dan oasis man meroštallat leat dohkálaš guohtuneanamin (ii-anihahtti takserenlinjjáin). Leat čáhppesmuorjeeatnamat ja soahkevuovddit main šaddet čáhppesmuorjjit. Vaikko vel šaddage veahá vuovdesitnu, almmatge dát eai leat nu buorit geasseguohtumat. Geasseguohtumat leat muohtagobiin ja rásse- ja urtavallji soahkevuvddiin. Takseren dahkkui maŋŋil go jagi 1972 konvenšuvdna doaibmagođii. Jeagil ii lean ollu, ja lei sakka guhtojuvvon. Guovlluin, gos lei buorre jeagil, ledje muohttaga vuolde árrageasi. Danne biddjui vuođđun ahte jeagelguohtun heive buoremusat čakčaguohtumin. Čakčaguohtumis goldná rássi árrat ja šaddá álmmehis guohtun. Guovllut, mat doaivumis maŋemussii bissot buorrin, leat ii-anihahtti eatnamat (gabbroeanan). Mis váilot buorit dieđut das makkár jeagelguohtun lea dál, muhto lea dábálaš ovttaoaivilvuohta das ahte orohagas váilot giđđa- ja čakčaguohtumat, go geahččá guođohanáigodagaid ja boazologu. 2.4. tabealla. Iešguđetlágan guohtunšlájaid juohká- seapmi (%) – Lágu/Guhkesvákki orohat. ¶ Láhku Guhkesvággi ¶ Jeagelšattolaš skierre- ja čáhppesmuorjeguolban ¶ 22 Skierre- ja čáhppesmuorji, ii jeagil ¶ 7 Soahki, čáhppesmuorji, jeagil ¶ 1210 Vuovdi, čáhppesmuorji, ii jeagil ¶ 17 Sarritrámat ¶ 22 Soahkevuovdi, sarrit ¶ 7 Rásse-/ urtavallji soahkevuovdi ¶ 6 Rássejassagobit ¶ Submi ¶ Unnit ii-anihahtti ¶ 11 Jeagelguohtun oktiibuot ¶ Nettoareála ¶ Stuorit ii-anihahtti visot areálas ¶ Oktiibuot areála km ¶ Oktiigeassu Geaggán sávašii bievlaguohtuma oažžut Lágus/Guhkesvákkis. Fágalávdegotti oaivila mielde lea orohagas vejolaš juogo johtit dálveorohahkii Oarje-Finnmárkui dehe guođohit Geaggámis. Ekologalaš bealis lea buoremus johtit Geaggámii. Doaibmadilli šaddá buoret go johtalanvuohki šaddá seammaládje go guovllus minddar nai. Jus dán čovdosa čuovvu, fertejit buot siiddat soahpat oktan siidan, main lea sierra dálveorohat. Fágalávdegoddi ii jáhke dán čovdosa ollašuvvat dálá dilis. Guhkit áigái sáhtášii dát čoavddus almmatge doaibmat bures. Nubbi vejolašvuohta lea orohaga geavahit OarjeFinnmárkku vuođul. Dalle ferte johtit giđđat ja čakčat vugiin mii ii leat vuostálaga Romssa davit osiin ja Geaggáma johtalanmálliin. Dat mearkkaša ahte ealu ferte fievrridit guorbmebiillain. ¶ 2.1.2 Basevuovddi boazoorohat ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Geahča 2.2. kártamildosa. Basevuovddi álgosaš dálve- orohat ovttastahttui jagis 1977 Falsnesfjell orohagain ja šattai ođđa birrajagi orohahkan: Basevuovdi, Falsnesfjellet ja dat ođđa Basevuovdi manná Rostu orohaga rádjái Čiekŋalvuovddi/Bárrásvuovddi mielde rádjemearkka 293 rádjái, Gáhppooaivái. Nuortadávil lea rádji Gáivuonvággái, vuonas Suoma rádjái. Dát rádji lea Skárfvággiorohaga rádji, ja seammás lea dát Oarje-Finnmárkku rádji. Oarjedávil lea rádji vuonaide ja nuorttilulil fas Ruoŧa ja Suoma riikarájiide. Álgosaš orohatrájit manne Skibotn-ávžžis, mii dál earuha Basevuovddi guokten lunddolaš guohtunguovlun. ¶ Čiekŋalvuovdi juohkása guokten vággin, Stordalen ja Bárrásvuovdi. Duovdagiid dáfus heive Stordalen seammá bures orohatrádjin go Bárrásvuovdi. Orohat lei jagi 1964 rádjái konvenšuvdnaguovlu. Eanas oassi luvvejuvvui sierra orohahkan, ja jagi 1972 konvenšuvdna nannii dan. Orohaga lulit oassi lea ain konvenšuvdnaguovlun, ja davil ráddjejuvvon Golmmariikarádjemearkkas Govdavákki čađa Čoaigidanvuovdái. Dát duovdagat lea oassin Dápmot/Rostu konvenšuvdnaguovllus ja dat leage Rostu orohat. Konvenšuvdnaguvlui gullet maddái Bárrás ja Márkos. Lassin dan konvenšuvdnaguvlui man juo namuheimmet ásahuvvui jagis 1972 gaskaboddosaš guovlu. Mearrádusaid vuođul, mat daddjojit §:s 67, lei Ruoŧa beali boazodolliin lohppi atnit Rieppi gitta jagi 1977 rádjái. Davil rádji lei Skibotndalen mielde rádjemearkka 295 rádjái, oarjjábealde Lávkavákkis Skibotndalenis Govdajávrái ja lulás Dápmot/Rostu davitráji mielde Golddajávrris Golmmariikarádjemearkka rádjái Golddajávrris. Dát lei áidna guovlu mii ásahuvvui gaskaboddosášvuođa namas. Konvenšuvdnarádje guora lea gaskaáidi Golmmariikarádjemearkkas Golddajávrri buohta oarjjás Govdavágge ráigge Govdajávrái. Áidi lea gahččan máŋgga saje guhkes gaskkaid. Basevuovdi vuosttaldii áidebáikki válljema ja oaivvildii manahit guohtuneatnamiid ovddeš šiehtaduvvon áidebáikki ektui. Orohat ceggii sierra gaskaáiddi Golddajávrris Stordalena mielde, amas mastat Geaggámii. Áidi ceggejuvvui jagis 1984 gaskaboddosaš áidin. Maŋŋil lea áidi ođastuvvon ja ráhkaduvvon orruáidin. Áidi čuovvu lunddolaš oziid ja hehtte Geaggáma mastat konvenšuvdnaguovlluide mat leat Stordalena ja Govdavággi gaskkas, nappo guovllu man dás gohčodit Márkos. Geaggán oaivvilda dán áiddi, ovttas Láhku/Guhkesvákki áiddiin Rosttus, váikkuhit sin guohtuneatnama atnima nu ahte sin konvenšuvdnaguovllus lea 30 % maid sii eai beasa guođohit. Basevuovddis ii leat formála lohpi cegget áiddi Boazodoallolága vuođul. Riikarádjeáidi lea ruoŧabeali ovddasvástádus, ja váilevaš áidedivodeapmi lea dovddastuvvon. Leat dollojuvvon moanat čoahkkimat ja áidegeahčadeamit, ee gávnnahan dihte buoret áidebáikki dábálaš konvenšuvdnaáidái. Det faste utvalg (bistevaš lávdegoddi) lea máŋgii ášši gieđahallan. Ruoŧa eiseválddit ja Geaggáma čearru leat máŋgii čujuhan ahte Basevuovdi guođoha rádjeváriid dálvet ruoŧabeale riikaráji (Duoibalis). Suoma riikaráji guora lea ceggejuvvon gaskaáidi. Geaggáma boazodoallit sáhttet atnit konvenšuvdnaguovllu áigodagas 01.05–14.09. ¶ Luonddudilálašvuođat Orohaga báktevuođus lea eanas báitaráktu, muhto muhtin sajiin lea eanan garas ja daškat. Orohaga siskkit duovdagiin leat gággadit mollaneaddji báktešlájat ja šaddá unnán ruonasšaddu. Dákkár guovllut leat eanas Skibotndalen badjeosiid davábealde ja nuorttabealde. Dákko leage duottareanan, sáttu ja čievramorenet. Vággerámain lea ráktu moallaseabbu ja eanan, mii fierrá, lea sakka šattolaččat, ja nu leage máŋggalágan šaddu dákko. Básevuovddis leat oba Norggas eanemus eatnamat badjel 1000 m bm (26 %). Duššefal 7 % eatnamiin leat vuollel 600 m bm. Orohagas lea eanas duottareanan mas leat doaresvákkit miehtá. Vuolládagain leat vuovddit ja soahkevuovdi manná gitta 400–500 m bm. Vuonaid guvlui leat riiddit. Skibotndalenis lea veahá beahcevuovdi, muhto obbalaččat lea unnán vuovdi. Romssabealde lea Basevuovdi dat guovlu gos lea unnimusat muohta. Maiddái arvi lea doppe gaskamearálaččat duššefal 10–25 mm ođđajagimánu ja guovvamánu. Dálkkádagat dahket orohaga buorren dálveguohtumin. Váttisvuohta čuožžila dalle jus heajuda ealádaga, go eai báljo leat eará eananoasit gosa de lágida ealu. Eanas sajit leat muohttaga vuolde gitta geassemánnui, ja danne ii runodišgoađe ovdalgo suoidnemánu. Nu leatge unnán báikkit gos rahttá lea árrat. ¶ Guohtun Vákkiin lea buorre guohtun geasset, ábaida baju várreeatnamiin nuorttabealde ja oarjjabealde Skibotndalena. Čakčat guođohit rádjeguovlluin. Vaikko Olmmáivággi ja Gáivuotna leat buoremus dálveguohtumat. Dál lea duođaštuvvon ahte “mearriduvvon” dálveguohtumat Maunus leat guorban, eaige anit. Gáržžes dálveguohtumat ráddjejit orohaga boazodoalu. Nu movt daddjon ovdalis leat orohaga dálveguohtumat rádjeváriin ruoŧabealde riikaráji. Dán vuođul čuoččuhit Basevuovddi boazodoallit ahte dát sáhttá leat sidjiide guohtuneanamin Maunu sadjái, vaikko vel eai leatge seamma buorit eatnamat go Maunus. Dalle go NORUT diđoštii konvenšuvdnaguovllu guohtumiid dili, váldui maiddái Basevuovddi lulimus oassi mielde. Sii leat guovllu gohčodan “Čiekŋalvuovdin” . Guovllut leat álggos klassifiserejuvvon šaddošládjan, ja maŋŋil leat earuhuvvon guohtunšládjan ¶ . Diđoštanbohtosat čilgejuvvojit 2.5. tabeallas. Lassin guohtunšlájaid proseantačilgehusa, čájeha tabeallas ¶ 15. Dán analysa vuođđun lea okta áidna govva váldon suoidnemánu 1990. ¶ ii-anihahtti eatnama obbalaččat ja ollu lea šaddu ¶ obalohkái. Dás lea maiddái earuhan guohtunárvvu mielde. Dát earuheapmi vuođđuda NORUT árvvoštallamii nu movt dat leat earuhan iešguđetge guohtunšlája geasse- ja dálveguohtumin. Sii atne 4 sierra guohtunárvvu (0–3), ja leat oktiigeassán guohtunšlájaid ja earuhan daid mat leat buoremusat. Geahča 2.5. tabealla. Guovlu lea rásseguolban ja unna oasáš lea ii- anihahtti. Jus eat váldde vuhtii dan areála, maid eai leat earuhan guohtunšlájaid dáfus, de sulastahttá guovlu Devddesvári dakko dáfus mii guoská areálaide main lea šaddu, ja areálaide main ii leat šaddu. Dat oassi maid dadjat “buorit” geasseguohtumat leat maid oalle sullalaga. Eananoasit gos vuorddášii gávdnat jeahkála, eai leat nu ollu “Čiekŋalvuovddis” go Devddesváris (35 %:s 49 % ektui). Dat lea dan dihte go Čiekŋalvuovddis leat unnán daŋas- ja skieraseatnamat. Doppe lea eambbo jeaggi (11 %) go Devddesváris (5 %). Selskapet for Norges Vel čilge guohtumiid, mat leat juhkkon dán guovtti boares orohaga gaskka, namalassii Falsnesfjell ja Basevuovdi. Čielggadeapmi deattuha ahte linjátakseren ii dohkke vuođđun, muhto lea duššefal álgun čilget obbalaččat áicama vuođul. Bargu lei ovdabargun jagi 1972 boazoguohtunkonvenšuvnna bargui. ¶ 2.5. tabealla. Iešguđetlágan guohtunšlájaid juohkás- eapmi (%) Basevuovddi orohaga lulit eatnamiin (konvenšuvdnaguovlu) NORUT 1995. ¶ Guohtunárvu Čiekŋal ¶ Geassi ¶ Dálvi vuovdi ¶ Mearritkeahtes ¶ 4 Rabas čáhci, bodnečáhceguovlu ¶ 4 Ii-anihahtti, jiehkki, jassa ¶ Submi ¶ Daŋasvuovdi, jeagil ¶ 25 Daŋasvuovddit ¶ 13 Rásseeatnamat ¶ 11 Veađáhat ráhppát ¶ 25 Daŋas-/skierreguolban ¶ 26 Álmmehis rássejassagobit ¶ 4 Rássečohkiidus ja suhkkesšattot jassagobit ¶ Šaddu ¶ Šaddu ja ii-anihahtti ¶ Árvvu oassi dálvi 2 ja 3 ¶ 35 Árvvu oassi geassi 2 ja 3 ¶ 243 Čielggadeamis oaidnit ahte orohaga eatnamiin lei sáhttit leat buorre jeagelšaddu, muhto lei guhtojuvvon liiggás garrasit. Lea unnán jáhkehahtti ahte dilli lea rievdan. Dás čujuhuvvui maiddái dan ahte stuora areálat dat leat mat birgehahttet bohccuid dákkár guorban eatnamiin. Bohccot eai oaččo ávkki dain buriin vuollugas eatnamiin dain baskkes ávžžiin ja riiddiin, nu movt Čiekŋalvuovddis ja Čoaigidanvuovddis, Olmmáivákkis ja Gáivuonas. Boazu hárve luoitáda vulos. Go bohccot eai beasa dohko, adnojit duššefal bajimus eananoasit dákko lahkosiin. Várreeatnamiin lea buorre guohtun jassaguorain gitta maŋŋigeassái. Orohagas leat almmatge ii-anihahtti oasit (eananoassi gaskal Skibotndalen ja Gáivuonvákki). Váriin leat ollu jávrrit ja daid birra leat oalle viidát šattolaš eatnamat. Minddar lea guohtun váris vággeeatnamiin. ¶ Oktiigeassu Fágalávdegoddi oaivvilda Basevuovddi orohagas eai leat doarvái buorit dálveguohtumat. Nu daddjui maiddái ođđa konvenšuvnna šiehtadettiin jagis 1972. Dát orohat ja Geaggán čearru dárbbašit ovttasbarggu. Maŋŋil jagi 1972 vásihusaid eai ane boazodoallit Maunu leat áigeguovdilis molssaektun. Sii lohket guohtumiid leat guorban ja lea hui bahá masttadit. Fágalávdegoddi lea ovttaoaivilis ahte lea hui bahá masttadit dálvejagi eatnamiin. Váldosivvan lea go Geaggán johtá liiggás árrat eret konvenšuvdnaguovllus, ja olle dálvejagi eatnamiidda árrat. Čearu geassejagi eatnamat leat sakka hedjonan, ja árrajohtin guorbadahttá fas dálvejagi eatnamiid. Nu leage dán guovllu boazodoallu boahtán unohas dillái mii váikkuha orohaga ja čearu ovttasbargui. Jus ekologalaččat lea dáhttu rievttes láhkái heivehit guohtuma, ferte ođđa konvenšuvdna láhčit dili vai álggos beassá “unohas dilis eret” . Dán olaha jus čearu guohtunvuoigatvuođat Norgga bealde eai gáržžiduvvo. Lea maiddái ovdamunnin jus guođoha oarjjabealde guhkit, vai seastá dálvejagi guohtumiid nuorttabealde. Dan seammás ferte Basevuovdái dáhkidit dálveguohtumiid sihke oanehis ja guhkit áigái. Fágalávdegotti váttisvuohtan lea sihkkarastit Geaggána čerrui guođohanvuoigatvuođa Norgga bealde. Vuosttažettiin ii sáhte gáržžidit guohtunguovlluid, muhto nuppi bealis lea hui čielggas ahte vuostelasvuođat bistet, jus doalaha dálá Dápmot-Rostu davábeali ráji. Fágalávdegoddi oaivvilda jagi 1972 vásihusaid vuđul gártat viehka váttisin doallat gaskaáiddi ortnegis Govdavákkis. Vággi lea, ja maiddái guovlu gaskal vákki ja Stordalen/Čiekŋalvuovddi, buorre guohtuneanan, muhto dás ferte deattuhit eambbo dan ahte gávdnat heivvolaš áidebáikki. Berre dárkilit suokkardit áidebáikki Govdavágge ráige dehe Stordalenis. ¶ 16. Loguid leat jorben lagamus logežii. ¶ Vaikko Geaggán ii leat guođohan áiddi davábealde maŋemus jagiid, muhto jus sin eatnamiid gáržžida, de billista vejolašvuođa gávdnat čovdosa guhkit áigái ja ekologalaš dili vuođul. Beroškeahttá gokko Dápmot-Rostu konvenšuvdnaguovllu davábeali rádji manná boahtte áiggis, berre Geaggán oažžut guođohanvuoigatvuođa eará guovllus; Markenesguovllu. Geahča Meavkki orohaga čilgehusas eambbo Markenes guovllu birra. Lávdegoddi čujuha maiddái Rostu orohaga čilgehussii mas evttohit Lágu/Guhkesvákki dálá geavahanlobi ráddjet Rosttus. Vaikko vel Lágu/Guhkesvákki johtin čađa Basevuovddi prinsihpas leage siskkáldas ášši norggabeale, sáhttá dát nuppivuorus váikkuhit boahttevaš konvenšuvnna. Jus orohat atná guhkes áiggi johtit orohaga čađa, billista dát Basevuovddi jeageleatnama. Lea baláhahtti ahte Duoibala maiddái guođohit, go eai leat lunddolaš oazit guovllus. Fágalávdegoddi ipmirda Lágu/Guhkesvákki váttisvuođaid, muhto lávdegoddi ii hálit ráhkadit vel eambbo váttisvuođaid ja addit guođohanlobi dán guovllus. Dát dahká váttisin oažžut áigái gaskaboddosaš ortnega mii buorida dili. ¶ 2.1.3 Meavki, Sálašvággi ja Nieidavuovdi orohagat ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Meavki, Sálašvággi ja Stuoranjárga-Vuovlenjunni orohagain lea oktasaš hálddašeapmi. Meavki lea 1.699 km ¶ , Stuoranjárga lea 1.095 km ¶ . Dat lea Romssabeale stuorimus orohat, sihke areála ja doaibmaovttadagaid dáfus. Geahča 2.3. kártamildosa. Meavkki duovdagiid oarjjabealde lea Jáhkotnjárga ja nuorttabealde lea Báhccavuotna. Lulil čuovvu rádji Dápmotvuovddi ja Málateanuvággi. Sálašvággi ja Stuoranjárga – Vuovlenjunni lea gaskal Báhccavuona ja Moskavuona. Guohcavuopmi dat juohká orohagaid guovtte sadjái siskkáldasat. Orohaga rádji lulil lea čáhcá gaskal Sørfjorden ja Báhccavuona. Nieidavuovdi manná Lágu orohaga ráji duohkái, mii fas lea Nieidavuovddi ja Meavkki gaskkas. Orohagat oainnat eai leat oktasaš duovddan. Meavkki rádji nannáma bealde lea Rostu, Dieváidvuovddi ja Álddesjávrri orohagaid guvlui. Konvenšuvnna vuođul manná rádji sihke Geaggáma, Lávnnjitvuomi ja Sárevuomi čearuide. Meavkki orohagas leat vákkit/čázádagat, geainnut ja huksemat mat juhket orohaga smávit eananosiide. Lulimusas leat Meavki ja Markenes várit maid gaskkas lea Takvatnet ja riikageaidnu 857. Meavkki davábealde ja oarjjabealde Markenesa lea Blåtind (Vilgesvárri), ja fas ee E6 sirre Blåtind (Vilgesvári) duon guovtti eará eananoasis. Blåtind (Vilgesvári) davábealde lea Jáhkotnjárga. Dáid eananosiid sáhttá fas juohkit smávit oassin lunddolaš oziid mielde. Dat man gohčodit Markenes, juohkása ovdamearkka dihte Omasvárrin ja Markenes nuorttabeallin (dehe duššefal Markenes). Nieidavuovddi juohkit dábálaččat guokten guohtunguovlun; Stuoranjárga ja Vuovlenjunni, mii lea Stuoranjárggas dat oassi mii lea Loabága nuorttabealde. Ovdalgo jagi 1919 konvenšuvnna lei Ruoŧa čearuin lohpi guođohit buot dán golmma orohagas. Earret Markenes, váldui Meavki eret jagi 1919 konvenšuvnnas. Go maŋŋil rievdadedje jagis 1949, de bidje Sálašvákki ja Nieidavuovddi – Vuovlenjuni eret, ja fas Markeneset biddjui eret konvenšuvdnaguohtumin jagis 1972. Geaggámis guođohii okta siida Markenesa jagi 1961 rádjái, muhto fertejedje heaitit guovllu atnimis go masttadedje Geaggáma eará siiddaiguin geat johte Dápmot-Rostu čađa. 1950-jagiid álggugeahčen johte Oarje-Finnmárku boazodoallit dán orohahkii ja atnigohte Stuoranjárgga- Vuovlenjuni geasseorohahkan. Álggos guođohedje nuorttabealde Skibotndalen dálvet, muhto ovtta jagi ledje maiddái Ruoŧas. Jagi 1956 rájes leat Meavkki atnán dálveorohahkan. Okta siida lea eanas áiggi leamaš birrajagi Meavkkis, ja nubbe siida lea guođohan Stuoranárgga geasset. Meavki/Stuoranjárga lea dat orohat Norggas gosa eanemusat leat huksemiid dahkan. Orohagas leat guokte stuora báhčinguovllu, Meavki ja Blåtind (Vilgesvárri). Oktiibuot leat dát guolbanat 200 km ¶ , ja adnojit hui ollu. Dál barget guovlluid ovttaiduhttit, ja dat goarida orohaga vel eambbo. ¶ Lunddudilálašvuođat Várrevuođus lea eanas báitaráktu. Meavkki lulágeažehagas ja muhtin sajiin Sálašvákkis, lea báktešládja, mii lea gággat bieđganit. Rámaide, gokko lea buorre eanavuođđu, leat dávjá gilván guosaid. Stuora oassi eatnamiin lea vuollelis vuovderáji ¶ . Meavkkis lea 34 % vuollelis 200 m bm ja 48 % lea gaskal 200 ja 600 m bm. Duššefal 3 % areálas lea 1.000 m bm. Nieidavuovddis lea eambbo eanan badjelis 1.000 m bm (6 %), muhto go geahččá obbalaččat lea orohagain sullii ovttamađe alla várreeanan. Jáhkotnjárggas leat várit ja šattolaš vákkit main lea mealgat vuovdi. Guovlu lea čakčajagi eanamin adnon, muhto soames háve adnon maiddái dálvejagis. Guovlu adno maiddái dalle go johtet prámágárdái ja suvdet Báhccavuona rastá. ¶ 17. Dás lea álkivuođa dihte bidjan 600 m bm. ¶ Blåtind (Vilgesvárri) lea alla várreeanan, muhto davil leat alážiin soahke- ja beahcevuovddit. Oarjjabealde lea sierra eananoassi Málatvuona ja Árvovuona gaskka. Dakko lea eanas vuovdi, ja ovttasaji lea riidi. Dálveguohtumat leat oalle buorit doppe. Blåtindguovlu (Vilgesvárreguovlu) lea ollislaččat adnon dálvejagi guohtumin, muhto nubbi siida lea várreguovlluid atnán geassejagi eanamin. Omasváris lea vuollugit eanan, das leat alážat, veađáhagat, vákkit ja jeaggeeatnamat. Markenes fas lea várreeanan, mas buorit vákkit ja muotkkit mannet doarrás orohaga čađa. Sokki-siida lea atnán Omasvári sihke dálve- ja giđđajagi guohtumin ja Markenes lea unnán guođohuvvon. Meavkkis leat vuollugas várit oarjjil ja fas nuorttal lea badjeleappos. Leat oalle ollu vuovderámat, ja nuorttabealde leat alážat ja vákkážat. Dáppe leat dálveguohtumat maid doalu dáfus heive ovttaiduhttit Omasváriin. Jáhkotnjárggas ja Stuoranjárggas borgá badjel 300 mm muohttaga. Guovllu eará osiin lea 200–300 mm. Orohaga eananosiin ii leat guđesge nu unnán muohta. Jáhkotnjárgga olggut osiin ja davil Sálašvákkis sáhttá arvit ođđajagimánus/guovvamánus. Dáin guovlluin arvá gaskamearálaččat 50–100 mm. Dat mearkkaša ahte arvi ii nagot suddadit muohttaga. Jus vuhtiiváldit duššefal borgahivvodaga ja arvehivvodaga gaskavuođa ođđajagimánus/guovvamánus, de lea stuorát várra cuoŋudit riddoguovlluin go siskkit vuotnaguovlluin. Meavkkis/Sálašvákkis/Nieidavuovddis ¶ runodišgoahtá juo miessemánu gaskkamuttus. Alla várreeatnamiin runodišgoahtá geassemánu álggus, ja hui unnán sajiin runodišgoahtá easkka suoidnemánu loahpageahčen. Ruotnasa dáfus lea Stuoranjárga buorre geasseorohat. Dáin guovlluin lea ollu báikkiin gaskamearálaš temperatuvra vuollel 8°C suoidnemánus, ja lea juste nuppe ládje go Meavkkis. ¶ Guohtun Dáin orohagain leat máŋgii suokkardan guohtumiid. Dán raporttas leat mii válljen Boazodoalu stádakonsuleantta ja Selskapet for Norges Vel linjátakseremiid, mat dahkkojedje Meavkkis ja Stuoranjárggas. NORUT čielggadeapmi adnojuvvo duššefal orohaga obbalaš válddáhusas. Meavkki takserenčoahkkáigeasu oaidnit 2.6. tabeallas. Vaikko vel ii sáhtege Meavkkis dadjat jeageleatnama leat buorren, leat almmatge stuora variášuvnnat. Blåtind (Vilgesvári) ja Meavkki guovlluin lea eanemus jeagil. Maiddái Omasváris lea muhtin eananosiin jeagil, ja fas Jáhkotnjárggas ja Markenesas lea unnán jeageleanan. 2.6. tabealla oaidnit maiddái ahte veađáhagaid jea- gelmearri lea dat mii lea mávssolaččamus go geahččá eatnatvuođa dáfus. Almmatge leat dakkár vuovdeeatnamat, gos lea jeagil, mávssolaččat muhtin áigodagaid. Markenesas lea hui ollu ii-anihahtti eanan (48 %). Guovllus leat almmatge ollu buorit geasseguohtumat. Rásse- ja urtavallji eanan lea olles 22 %. Dat lea eambbo go Meavkkis, muhto ii nu ollu go Omasváris ja Blåtindas (Vilgesváris) . Ii-anihahtti meari sadjái leat fas unnán jeaggeeatnamat. Go ná unnán lea jeageleanan, heive guovlu geassejagi guohtumin, iige nu bures giđđa- ja čakčajagi guohtumin. Markenes ja Omasvárri rájit leat váikkuhan guohtumiid. Guohtumiid suokkardeamis čuvvo ráji Markenesvákki bokte, muhto konvenšuvdnarádji lei oarjelis. Eananoasit mat leat gaskkas, leat seammaláganat go guovllut, mat leat nuortalis. Vaikko vel guovlu árvvoštallojuvvoge dálvejagi guohtumin, čájeha guohtunsuokkardeapmi ahte Meavkkis maiddái leat valjit geasseguohtumat. Ábaida Blåtindas (Vilgesváris) leat valljugas geasseguohtumat, muhto geasseguođoheapmi billista jeageleatnamid (jeageleanan dulbmojuvvo). Jus eará guovllus gávdná jeagelguohtumiid, de heive guovlu hui bures geassejagi guohtumin, go árvvoštallá duššefal guohtuma dáfus. ¶ Stuoranjárgga guohtunsuokkardeapmi čájehuvvo 2.7. tabeallas. Dás guorahallojuvvo “anihahtti areála” , ja nu lea čilgehus nuppeládje go Meavkki logut. Stuorát ii-anihahtti eananoasit leat kárttas mihtiduvvon, ja dat eananoasit eai leat linjátakseremis mielde. Bohtosa govva lea das ahte Stormheimena guohtunšlájaid submi, main lea jeagil, rievdá 20 %:s ja šaddá 8 %, jus meroštallá guohtuma ollislašáreála ektui, iige nettoareála ektui. Dán nuppi guovtti guovllu dáfus lea jeageleanan mearri 16 ja 18 % go meroštallá ollislašareála ektui. Sihke Stormheimenis ja Nieidavuovddis leat buorit vuovdeguohtumat. Vuođđodieđut čájehit almmatge ahte Stormheimenis lea veahá eambbo čáhppesmuorjeeanan, ja geasseguohtuma árvu gártá veahá heajubun go Nieidavuovddis. Guohtunšlájat dohkkejit muhtinmuddui giđđajagi guohtumin. Nieidavuovddi anihahtti areálas lea 40 % vuovdi, ja earasaji lea báljes várri. Vuovdeguohtun lea erenoamáš buorre, dán areálas lea 70 % mas šaddet rásit ja urttat. Báljes váris lea bealli sarriteanan ja bealli čáhppesmuorjeeanan. lea dán mađe valjit, dannego gironlastagobiin lea erenoamáš suohkadit jeagelšaddu. Várreeatnamis leat valjit rássešattut. ¶ 2.7. tabealla. Iešguđetlágan guohtunšlájat (%) Stuoranjárgga, anihahtti areálaid oassi. ¶ Nieidavuovdi ¶ Sálašvággi ¶ Skierri/čáhppesmuorji, jeagil ¶ 15 Soahkevuovdi, sarritdaŋas ¶ 9 Rásse-/urtavallji soahkevuovdi ¶ 19 Guodja- ja miektaruoššijeakkit ¶ Takserenguovllu oassi ¶ Ii-anihahtti linjjás ¶ 8 Submi guohtunšlájat main lea jeagil ¶ 27 Oktiibuot areála km ¶ 480 Stuorit ii-anihahtti % ¶ Sálašvákkis leat eambbo jeakkit go dán guovtti eará guovllus. Hui ollu šaddet luktit ja miektaruoššit, nappo jeakkit main lea buorre ja árra guohtun. Eanas jeaggeguohtun lea vuvddiin, ja nu leatge suodjebáikkit giđđat. Dán guovllus lea eambbo čáhppesmuorjeeanan go duon guovtti nuppis. Seammás eai leat nu suhkkes soahkevuovddit. ¶ Oktiigeassu Obalohkái leat dáin orohagain geassejahkái valljugas guohtumat, muhto eai nu viiddis dálve- ja giđđaguohtumat. Meavkkis dat leat buoremus dálveguohtumat, vaikko dátge leat viehka heittohat. Dát eatnamat leat dan mađe viidát ahte boazodolliin, dábálaš dilis, lea buoret guohtunbalánsa iežaset orohaga siskkobealde, go eatnasiin dán guovllu eará orohagain. Orohaga stuorámus váttisvuohtan lea baicca go stuora oassi orohagas várrejuvvo militeara doaimmaide. Eandali Blåtind (Vilgesvári) ja Meavkki báhčinguovlu váikkuha, muhto maiddái militeara doaimmat earasajiin. Dakkár báikkiin gos gávdnojit liige eatnamat gosa johtá, sáhttá dábálaččat daid guođohit 2.6. tabealla. Šaddošlájaid juohkaseapmi (%) Meavkki orohaga iešguđetge eananosiin. ¶ Jáhkotnjárga Blåtind (Vilgesvárri) ¶ Meavkki Omasvárri ¶ Vuovdeeanan, jeagil ¶ 1 Eará goikeeanan, jeagil ¶ 4 Jeaggi, jeagil ¶ 0 Submi jeagil ¶ Soahki ja sieđga ¶ 2 Sarritdaŋaseanan ¶ 9 Eará daŋaseanan ¶ 9 Goikásit rásseeanan ¶ 11 Njuoskasit rásseeanan ¶ 11 Buorit jeakkit ¶ 3 Heajos jeakkit ¶ Oktiibuot ruonasguohtun ¶ Ii-anihahtti ¶ dan eananoasi sadjái mii várrejuvvo eará doaimmaide. Fágalávdegoddi ii jáhke siskkobealde seammá duovdagiid gávdnot guohtuneatnamiid, mat eai váikkut eará boazodolliid. Iige leat fágalávdegotti bargu árvvoštallat dán beali. Dat lea norggabeale siskkáldas ášši. Fágalávdegotti bargun lea árvvoštallat sáhttágo konvenšuvnna rievdadeapmi váikkuhit nu ahte guohtumat bohtet buorebut ávkin. Dán geahččanbealis lea hui vissiis ahte dán guovllu boazodollui livččii buoremus atnit Meavkki/Sálašvákki/Nieidavuovddi eambbo geassejagi guohtumin, ja muhtin oassi Dieváidvuovddis dan sadjái adno giđđa-, čakča- ja árradálveguohtumin. Rostu orohaga oktavuođas namuhuvvui fágalávdegotti evttohus ahte Markenes biddjo dálá Dápmot – Rostu konvenšuvdnaguvlui oassin. Meavkki orohat i ane dán guovllu, iige leat oktiige heittohin jus guovlu máhcahuvvo Geaggámii. Fágalávdegoddi guorrasa dasa ahte guovllu duovdagiidda sáhttá leat váttis gávdnat beavttalmas geavaheami. Dappe leat hui buorit geasseguohtumat, muhto eai nu buorit giđđaguohtumat. Dat mearkkaša ahte deike berre johtit maŋŋil guotteha. Jus anu sáhttá rievdadit ná, lea dát ávkin guovllu boazodollui. Fágalávdegoddi bivdá maiddái geahččat čilgehusa Dieváidvuovddi orohaga birra. ¶ 2.1.4 Rostu boazoorohat ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Orohaga nuorttabeale rádji manná riikarádjái, lulábeale rádji lea fas seammá go Dieváidvuovddi davábeale rádji (Rostuvuovde ráigge). Oarjjás lea rádji Dápmotvuovddi- Báhccavuona mielde ja davil lea Čiekŋalvuovdi rádjin. Riikarádji ja nuorttabeale oasit davá- ja lulábealerájiid (čáhcesuohpa) nuorttabeali oasit doibmet hejot rádjin. Alla várit ja vákkit juhket orohaga nu ahte šaddet máŋga iešguđetge eananoasi. Olles orohat gullá Dápmot-Rostu konvenšuvdnaguvlui, ja dás atná Geaggán čearru guovllu. Konvenšuvdnaguovllu eará eatnamat, dat guovlu mii lea davábealde Čiekŋalvuovddi, gullá fas Basevuovddi orohahkii. Konvenšuvnna vuođul lea Geaggámis vuoigatvuohta guođohit orohaga miessemánu 1. beaivvis gitta čakčamánu 14.beaivái. Geahča orohaga bajilgova 2.4 kártamildosa. Orohagas eai leat rádjeáiddit, muhto Láhku/Guhkesvággi lea ceggen gaskaáiddi orohaga oarjjabeallái, Čiekŋalvuovddi rájes luksa Čáhcevákki. Boazodoallit čuoččuhit sii leat njeaidán áiddi juohke jagi maŋŋil go eai šat ane, ja leat álgosaččat ceggen áiddi maŋŋil go ledje gulahallan dan birra Geaggáma čearu ovttaskas boazoeaiggádiiguin. Maŋit áiggi leat leamaš váidaleamit ja gaskavuođat mat čájehit ahte áideceggen ii goit leat čielggaduvvon čearu almmolaš orgánain. Eat seagut juridihkalaš beliide dás, muhto čielggas lea ahte boazodoalloeiseválddit eai leat addán lobi áidut. Maŋŋil go jagis 1999 geahčadedje(befáreredje) guovllu, čilgii Romssa boazodoalloagronoma ahte guoskevaš áššeovddasteaddjit eai boahtán ovtta oaivilii áiddi birra. Ovdalit áššegieđahallama vuođul, mii politihkalaččat lei dahkkon, evttohii čuovvovačča: ¶ Eanandoallodepartementa ii leat dahkan mearrádusa áššis ja čujuha boahtteváš šiehtadallamiidda ođđa konvenšuvnna birra. Áidi, man birra lea sáhka, ceggejuvvui dannego Láhku/Guhkesvággi guođoha čakčat osiid Rostu orohagas ja luksa johtá čađa Rostu hui njozet ja guođoha manadettiin dálveorohahkii Guovdageidnui, OarjeFinnmárkui. Lágu/Guhkesvákki eallu johtá guođu iežaset geasseorohagas Rostui miehtá čakčamánu. Das maŋŋil atnet orohaga davábeale ragatguovlun ja guođohit čakčat doppe. Gaskaáiddi lahkosiin lea gárdi mas merkot misiid, mat leat geažotbealljin. Goas sáhttet ealu luoitit lea iešguđetládje jagis jahkái, muhto ieža čuoččuhit dárbbu gárdái gitta birrasiidda golggotmánu 20.beaivái. Maŋŋil go luitet ealu, guođohit sii orohaga nuortadavit eananosiid, Bárrásis, ja rádjeguora Basevuovddi čađa Oarje-Finnmárkui. Go ná njozet johtet ealuin, leat sii muhtin muddui guođohan Duoibala duoddara ruoŧabealde riikaráji. Guovllus eai leat lunddolaš oazit ja mannet oktan duovddan Rostu eatnamiiguin. Láhku/Guhkesvággi sávašii beassat guođohit maiddái Duoibala, ja evttoha Basevuovddi boazodoalu galgat beassat doppe guođohit easka maŋŋil go sii leat johtan eret. Láhku/Guhkesvággi geavaha Rostu ja muhtin oasi Basevuovddis vuosttažettiin dannego fertejit vuordit dassážii go Oarje-Finnmárkku oarjjabeale johtolagas eai leat šat ealut geainnu alde. Muhto sii guođohit goitge guovllu velá maŋŋilnai go Basevuovddi ránnjá, Skárfvággi Oarje-Finnmárkkus, lea johtán čakča- ja dálveorohahkii. Sivvan dasa go Láhku/Guhkesvággi ferte atnit guhkit áiggi lea, go sii eai jođe oarjjabeale johtolaga, nu movt Skárfvággi dahká. Láhku/Guhkesvággi fertejit johtit oarjjabeale johtolaga čađa gaskajohtolahkii, gos sis lea dálveorohat. Dasa lassin lea nu ahte sii fertejit vuordit dassážii go sin dálveorohat guorrana, dasgo earát rátkkašit/guođohit čakčadálvvi sin orohagas. Sihke Basevuovdi ja Geaggán čuoččuhit sidjiide leat heittohin go Láhku/Guhkesvággi johtá sin orohagaid čađa. Sin mielas lea eahpegovttolaš go Oarje-Finnmárkku nákkisvuođat galget čuohcit sin guovlluide ja dagahit váttisvuođaid sidjiide. Geaggán evttohii jagis 1999 ahte johtingeaidnu berrešii mannat Čoaigedan ¶ vuovddi bokte. Sihke Basevuovdi ja Láhku/Guhkesvággi čujuhit dán dagahit dán guovtti orohahkii eambbo masttademiid. Láhku/Guhkesvággi bealisteaset čuoččuhit ahte vaikko sii guođohitge Rostus, de dát ii dagat váttisvuođaid čerrui, mii sin ipmárdusa mielde johtá eret orohagas dakka maŋŋil go gerget mearkume misiid geasset. Orohat ja čearru leat goabbat oaivilis das makkár váikkuhusaid njozet johtin dagaha nubbái. Almmá buvttidettiin oaivila áššái, lea almmatge čielggas ahte Lágu/Guhkesvákki johtin ealuin dáidda eatnamiidda čakčamánu álggus, dahká váddáseabbun gávnnahit čovdosa mas Geaggán eambbo geavaha oarjjabeale duovdagiid. Loga eambbo Basevuovddi orohaga oktavuođas. Iešguđetlágan diliin lea ságastallojuvvon Lávnnjitvuomi sávaldat oažžut gaskaáiddi Rostuvuovddi bajágeahčái. Áidi galggašii caggat amaset Geaggáma bohccot mannat Dieváidvuovddi orohahkii, ja das fas Lávnnjitvuomi guohtuneatnamiidda. ¶ Luonddudilálašvuođat Visot Rostu orohat lea allodagain. Orohaga nuortalulágeaže osiin lea áidna guovlu gos báktešládja lea hejot molláneaddji, namalassii Goahtemuorgáissás. Doppe lea buot bákti gággádit mollaneaddji. Vuollelis lea ráktu luvvoseabbu ja mollána geahppasit. Dat bieđgana rámaide, gos dagaha buoret ja máŋggalágan šattu. Ollislaš areálas lea 4 % čáhci ja 1 % lea jiehkki. Duššefal 5–6 % lea vuollelis 600 m bm., ja olles 20 % lea badjelis 1.000 m bm. Dát leat eanas aivve báljes bákti. Orohat leat máŋgga juogus daid oallut vákkiid dihte, nu movt Dápmotváddjá, Dohpparvággi, Čáhcevággi, Allavággi ja Márttavággi. Leat alla várit ja ceakko gáissát. Ávževuomis allona eanan hui roahtá 7–800 m bm gáisán muhtin saji moatti kilomehtara govdodaga siste. Bohccot eai beasa ceakko báikkiide guohtut. Oteraksla, Márttavággi ja Čiekŋalvuovddi gaskka goit lea dakkár guovlu gosa bohccot eai beasa, ja dat juohká vággeguohtumiid. Muohtauđas sáhttá fierrat, ja dannehan iešalddis ii heivege nu bures dálveorohahkan. Orohaga davit eananosiin lea seakkimus muohta, muhto maiddái nuorttabealde eananhárjjiid arvá unnán. Orohagas runoda maŋŋit jagis dálkkádagaid dihte, ja danne lea buorre geasseguovdilguohtumin. ¶ Guohtun Orohagas leat maid, seammá ládje go Álddesjávrris ja Dieváidvuovddis, iskan guohtumiid. NORUT (1995) diđoštii šaddošlájaid ja árvvoštalai guohtumiid konvenšuvdnaguovlluin. Dat čielggadeapmi gohčoda orohaga Čáhcevággin. Iskkadeami dieđuid leat muhtin muddui heivehan gárvvisin, seammaládje go Álddesjávrri ja Dieváidvuovddi. Geahča 2.8. tabealla. Tabeallas čájeha ahte orohagas lea ollu ii-anihahtii eanan, goalmmádas oassi lea šattu haga. Ná ollu iianihahtii eanan lea Romssa beali konvenšuvdnaguovlluin duššefal Dieváidvuovddi oarjelulábealde (Geaiviguovlu). Ii-anihahtii juohkása ná: 12 % lea ii-anihahtii/suoivvanbealli, ja 21 % lea jassa, jiekŋa ja eanan mii aiddo lea rahppasan jiehki vuolde, ii leat šaddu. Eananallodahkii bidjá nu ollu muohttaga ahte suoidnemánus lea orohaga viđádas oassi ain muohttaga vuolde. Orohat lea dego “Geaivi” dan dáfus go “buorit dálveguohtumat” dahket dušše 20 %. Mii leat várrogasat leamaš čuovvolit NORUT sátnegeavaheami go dadjet “buorit dálveguohtumat” , ja lea dárbu deattuhit ahte lea rievttimielde sáhka jeagelguohtumis. Orohat ii heive nu bures dálveorohahkan, muhto veađáhat ráhppát sáhttet muhtin muddui anihit čakčaguohtumin. Go buohtastahttá konvenšuvdnaguovllu eará orohagaiguin, leat orohagas viehka ollu árvvolaš guohtumat geassái (36 %). Dáppe leat valjit jassagobit, šattolaš gobit ja rássešaddobáikkit, muhto mihtilmassan lea rássevuvddiid valjlugasvuohta (9 %). Dákkár guohtunšlájat leat konvenšuvdnaguovlluin duššefal Dieváidvuovddi oarjjabeale osiin. ¶ 2.8. tabealla. Iešguđetlágan guohtunšattut (%) Rostu boazoorohagas. NORUT 1995. ¶ Guohtunárvu ¶ Geassi ¶ Dálvi Čáhcevággi ¶ Mearritkeahtes ¶ 0 Rabas čáhci, bodnečáhci ¶ 3 Ii-anihahtti, jiehkki, jassa ¶ Submi ¶ Daŋasvuovdi, jeagil ¶ 22 Daŋasvuovddit ¶ 8 rásseguolbanat ¶ 4 Veađáhat ráhppát ¶ 13 Daŋas-/skierreguolbanat ¶ 24 Álmmehisšatot rássegobit ¶ 4 Rásseeanan ja šattolaš jassagobit ¶ Šaddu ¶ 64 Šaddu ja ii-anihahtti ¶ Árvvu oassi dálvi 2 ja 3 ¶ 20 Árvvu oassi geassi 2 ja 3 ¶ Oktiigeassu Fágalávdegoddi ii gávnna áššálaš ákkaid maiguin sáhttá gáržžidit Geaggáma dálá vuoigatvuođa guođohit Rostu orohagas. Dát guoská maiddái guođohanáigodahkii. Lágu/Guhkesvákkis veadjá gal duohta ahte čearru johtá árrat eret orohagas, ja dan gal oaivvilda ¶ lávdegoddi leat heajos doaibmavuohkin. Dat gollada guohtuma nuortalis dárbbašmeahttumit. Loahpas váikkuha dat dálveguohtumiid geavaheami, mii fas sáhttá čuohcat dálveguohtumiidda mat soaittášedje Romssa beale ealuide adnot. Danne fágalávdegoddi ii sáhte evttohit nu ahte gáržžida guođohanáigodaga. Baicca gánnáha dárkileappot árvvoštallat galgágo gáržžidit vai viiddidit čearu vuoigatvuođa guođohit olggobealde Rostu orohaga? Loga eambbo Basevuovddi ja Meavkki orohagaid oasis. Boahttevaš konvenšuvnnas berre dárkileappot geahčadit Geaggáma konvenšuvdnaguohtuma ja Lágu/Guhkesvákki siidda čađajohtima. Áššis lea sáhka sihke guohtun- ja doaibmadilálašvuođain. Fágalávdegotti mielas livččii ášši oalle čorgat jus Lágu/Guhkesvákki siida jođášii ealuin Rostu meaddel dábálaš vugiin, ovdamearkka dihte ovtta vahkus johtá. Dan namas ahte garvit váttisvuođaid Oarje-Finnmárkkus, ii berre addit guođohanvuoigatvuođa guhkit áigái. Eaige Oarje-Finnmárkku nákkisvuođatge galgga čuohcit Geaggámii. Fágalávdegoddi oaidná ávkin orohahkii, jus Láhku/ Guhkesvággi oažžu gaskaáiddi, vai sáhttá atnit Rostu davimus eananosiid čohkkenbáikin. Nuppi dáfus eai gávdno áššálaš ákkat diktit ealu gárggidit dáidda guovlluide. Nu movt Láhku/Guhkesvággi guođoha Rostus dál, mearkkaša dat ahte Láhku/Guhkesvággi lea rievttimielde ožžon viidát guohtuneatnama oktiibuot. Fágalávdegoddi oaivvilda doaresáidi billista guovllu gáržžes čakčaguohtumiid. Fágalávdegoddi oaivvilda ahte dákkár áidi, jus galggaš áidi, berre ceggejuvvot Láhkui/Guhkesvággái, ovdamearkka dihte E6 guora Čávkosis. Dat mii guoská Lávnnjitvuomi sávaldahkii áidut Rostuvuovddi bajágeahčen, guoská prinsihpalaččat rádjerasttideaddji boazodollui, muhto lea maid guovtti siidda siskkáldas rádji. Fágalávdegoddi datte fuomášuhttá ahte jus lávdegotti evttohus čuvvojuvvo, de gártá stuorit deaddu Rostu ja Devddesvári gaskasaš rádjái. ¶ 2.1.5 Geaggámá čearru ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus leat 59 boazodoalli, geat barget bohccuiguin. Alimus boazolohku ii leat juhkkojuvvon čearuide, muhto láhkaásahusas daddjo galgat 36 500 bohcco oktiibuot čuovvovaš čearuin: Geaggán, Lávnnjitvuopme, Sárevuopme ja Dálbma. Čielggadeamis nudaddjon evttohuvvo Geaggámii 12 500 bohcco. Čearu rájit ja guohtunbáikkit iešguđetge jagiáigái čájehuvvojit 2.9 kárttas. Geaggámis eai leat eará ránnjáčearut mat guođohit seammá eatnamiid, earret dálveguohtumiid mat lea nuorttabealde . Dát guovlu gullá ¶ Muoná konsešuvdnačerrui. Dat mielddisbuktá ahte čearut atnet guovllu sihke bievlajagi ja dálvejagi guohtumin. Dákkár guovttegeardán guođoheapmi lea maid oarjjabealde . Davábealde lea Gilbbesjávri čearu rádjin ja rádjejoga mielde gitta suomabeallái. Rádjeguora lea áidi vai eai ribat bohccuid badjel ráji Supmii, maŋŋil go čázit jikŋot. Lulil lea Rostujávri, Rostueatnu ja Lávnnjitjoga bajágeahči lunddolaš rájit, das nuorttas váilot lunddolaš rájit luksa. Rostujávrri ja Idijärvvi gaskka lea boazoáidi oahcin vai bohccot eai beasa lulábeale bievlan ja skábman. Dálveguohtumis birge áiddiid haga dannego guođohemiin bearráigehččo eallu. Dálveguohtumis nuorttabealde eai leat mearriduvvon rájit. Čearuin lea searveeallu bievlla áigge. Dálvet rátket dálvesiidan ja giđđat johtet sierralaga árbevirolaš vugiin. Johtináigi lea cuoŋománu-miessemánu, dan mielde man árragiđđa lea. Vuosttaš ealut johtet lahka norgga-ruoŧa rádjeváriide, ja maŋemus siiddat luoitet ealu go ollejit meaddel vuomi. Giđđajagi eatnamat leat miehta várreguovllu ja mannet gitta Rudusoaivvi buohta, mii lea nuorttabealde. Bárisguotteha orrot sii giđđajagi eatnamiin, earret dan soahkevuovddis mii lea Geaggáneanu guvlui, ja dasto Lávnnjetjoga birrasiid dain nuorttabeali eananosiin. Giđa goalŋŋadit vai dollet ealu giđđabáikkis. Dađi mielde go bievlá, guođohit ealu garraseappot, amaset ribahit ealu gittiide norggabeallái. Suoidnemánu gaskkamuttus mearkugohtet misiid gitta borgemánu álgui. Dolpi ja Måskanjávrri gárddiin merkot misiid. Giđa miehtá, geasi ja árráčavčča guođohit Dápmot-Rostu guovllus Norggas. Geasset lea eallu veaiddalis gitta čakčamánu álgogeahčái, ja de gárddástallagohtet Hurvi gárddis, njuovadit ja merkot geažotbealjat misiid. Njuovvanbohccuid bidjet áidereŋŋe čađa Geaidnovuohppái. Doppe njuvvet dohkkehuvvon njuovahagas. Čakčamánu gaskkamuttus guođohit ealu vuollegis eatnamiin nuorttabealde Rostujávrre–Geaidnovuohpi, ja jekkiin ja vuvddiin dakko lahkosiin. Golggotmánu birrasiin cagget ealu vai ii mana nuorttas/luksa dálveguohtumiidda. Čakčajagi eatnamiin guođohit gitta skábmamánu lohppii, dalle čohkkejit Bassevári gárdái ja rátket čieža dálvesiidii. Seammá áiggi rátkkašit maiddái ránnjáčearut. Dálveguohtumiidda johtet árbevirolaš vugiin. Njuovvanbohccuid váldet iešguđetge dálvesiiddas go leat dálveguohtumis, dábálaččat ovdal juovllaid. Dálveguohtumat leat nuorttas guvlui, Ainattijoki buohta. Dálveguohtumat adnojit juohke jagi rádjái gitta dassážiigo cuoŋuda cuoŋománu-miessemánu ja giđđajohtin álgá. ¶ Guohtun Geaggáma čearu guohtunšattuid juohkáseapmi (%) ( 2.9. ja 2.10. tabealla ). ¶ 2.9. tabealla. Ruonasguohtunguovllut ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ 0,6 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 0,2 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 10,3 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 0,2 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 0,2 Goike bovdnajeaggi ¶ 0,5 Goike šattolaš jeaggi ¶ 0,8 Daŋas-/goike guolban ¶ 33,1 Varas guolban ¶ 13,4 Njuoskasit rásseeanan ¶ 81,24,8 Goikásit rásseeanan ¶ 10,7 Sieđgarohtu ¶ 6,8 Muorračuohpahat ¶ 0,20 Huksejuvvon guovllut ¶ 0 Juovat ja geađgeeanan ¶ 11,5 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0,4 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ 2.10. tabealla. Gaskajohtolat ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ 0 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 5,9 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 12,8 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 1,7 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 3,5 Goike bovdnajeaggi ¶ 1,1 Goike šattolaš jeaggi ¶ 2,1 Daŋas-/goike guolban ¶ 45,9 Varas guolban ¶ 5,5 Njuoskasit rásseeanan ¶ 0,2 Goikásit rásseeanan ¶ 12,1 Sieđgarohtu ¶ 0 Muorračuohpahat ¶ – Huksejuvvon guovllut ¶ 0 Juovat ja geađgeeanan ¶ 5,2 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ Čearus lea 712,4 km ¶ ruonasšaddu geasseguohtumis ja 556,7 km ¶ gaskajohtolagas. Gaskajohtolat lea seammá eanan go čearu čakčabáikkit. Geasseguohtuma ruonasšattut lea varas guolban (227,0 km ¶ ) ja seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi (174,7 km ¶ ). Dát šaddošlájat gokčet 34 % geasseguohtumiin. Go rásseguolban ii dulkojuvvo satelihttagovain, de dulkojuvvojit viiddis rásseeatnamat “daŋas/goike guolban” -šládjii norggabeale geasseguohtumiin. Šattuid meroštallamis lea rásseeanan meroštallon unnáneabbon go lea. Geasseguohtumat leat buorit. Go geassi manná loahpaguvlui ja idjagálut álget, lea guohtun erenoamáš buorre dannego seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi lea ollu. Jeageleanan lea 33 % geasseguohtuma nettoareálas. Norggabealde lea jeageleanan meroštallon leat eambbo go oba leage, seamma mađe go rásseeanan lea unnán meroštallon satelihttagovaid váilevašvuođa geažil. Guovllus leat goitge jeageleatnamat, mat adnojit giđđat ja čakčat. Dálkkádaga mielde sáhttá giđđaguohtuma atnin gohčoduvvot leat giđđadálvvi guohtumin. Gaskajohtolaga ruonasšattut eai mana nu viidát go geasseguohtumis. Ruonasšattut leat eanas seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ja rásseeanan, oktiibuot 25 % nettoareálas. Gaskajohtolaga guohtun lea kvalitehta dáfus heajut go geasseorohaga, dannego go doppe leat eambbo goike šaddošlájat. Gaskajohtolagas leat erenoamáš viiddis jeageleatnamat, 716,2 km ¶ jeagelšaddu, mii vástida 52 % guovllu nettoareálas. Dát guovlu adno čakčat, ovdal juovllaid ja giđđat. Go dálvet lea heajos guohtun, sáhttá guođohit várreguovllu jeageleatnamiid miehtá dálvvi. Geaggámis lea 244, 6 km ¶ jeageleanan dálveguohtumiin, bajábealde . Veadjá leat unnán jeagil boazologu ektui, mii lea evttohuvvon dábálaš mearrin. Čearus leat buorit jeageleatnamat, go árvvoštallá gaskajohtolaga viiddis jeageleatnamiid, dálveguohtuma mas maid lea jeagil nuorttabealde , mas ii leat mearriduvvon rádji. Ii leat registejuvvon man viidát muorračuohpahagat leat. Lea viehka ollu ii-anihahtti geađgeeanan geasseeatnamis ja vuollelis gaskajohtolagas. Geasseguohtumiin lea 194,8 km ¶ ii-anihahtti geađgeeanan, ja leat 11,5 % geasseguohtuma nettoareálas. Gaskajohtolaga logut lea 71,3 km ¶ ja proseantan dat šaddá 5,2 %. Norggabeale geasseguohtumiid nettoareálas lea 20,3 % badjelis 1 000 m bm., ja ruoŧabealde 2,4 %. Nu leatge geasseguohtumat, mat leat váris, measta ollásii norggabealde. Gaskajohtolaga areálat eai leat badjelis 1 000 m bm. Geaggámis váilot várreeatnamat ruoŧabealde gos bohccot sáhttet bálgat liehmun. Geahča 2.9–2.13 kártta. Mii oaidnit 2.12 ja 2.13 kárttas šaddošlájaid viidánusa. ¶ Oktiigeassu Geaggámis lea unnán ruonasguohtun ruoŧabealde. Eanas ruonasguohtun lea norggabealde DápmotRostu guovlluin, ja geasseguovdil guođohuvvo eallu aivvefal Norggas. Čearus lea baicca hui ollu maŋŋičavčča- ja árradálvveguohtun váriin, mat leat viiddis vuolládagat. Dálveguovllus lea unnán muohta ja valjit jeageleanan. Geaggán dárbbaša divdna geasseguohtumiid norggabealde, ja buoremuddui maid giđđaguohtuneatnama. Jus Geaggáma boazodoallu ii beasa Norggas guođohit, geahppána dat sakka, jus obage leaš vejolaš doallat árbevirolaš várreboazodoalu. ¶ 2.1.6 Fágalávdegotti evttohus ¶ Láhku/Guhkesvággi – Basevuovdi – Rostu – Meavki – Geaggán 1. Básevuovdi – Geaggán – Rostu ja Lágu/Guhkesvákki lulit oassi – Meavkki nuorttabealli leat okta ollisvuohta. Fágalávdegoddi evttoha ásahit oktasašdoalu gaskal Basevuovddi ja Geaggáma dán guovllus. Sihke bievlla áiggi ja dálvet guođohit sierralagaid go bievlan leat oarjjabealde Geaidnovuohpe-Rostujávrre áiddi, ja dálvet nuorttabealde. Konvenšuvdnaáidi Gilbbesjávrris Guovdavággái ja Čoaigidanvuovdái njeidojuvvo. 2. Fágalávdegoddi evttoha ahte Geaggámii addo Dápmot–Rostu konvenšuvdnaguovlu nu movt lei jagi 1972 konvenšuvnnas. Davábeale ráji sáhttá sirdit vai manná Gilbbesjávrris, Stordalen bokte Čiekŋalvuovdái, lea veahá dan duohken gokko áidut sáhttá. Konvenšuvdnaguovlu viiddiduvvo Markenesguvlui. Dálá konvenšuvdnaáidi bisuhuvvo davábeale ráji mielde, dehe sirdo Stordalenii. Huksejuvvo ođđa konvenšuvdnaáidi Čávkosis Øverbygd:i. Orohagaid rájit njeidojuvvojit konvenšuvdnaguovllu siskkobealde. Basevuovdi oažžu dálveguohtunkonvenšuvdnabáikki Ruoŧas. ¶ 2.2 Dieváidvuovddi – Meavkki – Lávnnjitvuomi guovllut ¶ 2.2.1 Dieváidvuovddi boazoorohat ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Dieváidvuovdi ja Rostu leat Norggas dat boazoorohagat mat ollásii leat konvenšuvdnaguovlun. Dieváidvuovdi lea 1.845 km ¶ . Orohaga rájit mearriduvvojedje jagis 1963. Nuorttal čuovvu riikaráji davvin Rostujávrris Čuovžavárrái, rádjemuvrii 283. Lulábeali rádji lea dat seammá go Álddesjávrri orohaga davábeale rádji mii manná Čuovžaváris eananallodagaid mielde Álddesjávrri davábeale ja dasto vulos Gearggesvuovddi. Oarjjásdavás ja davás manná rádji Málatvuomi mielde dasságo Dieváidjohka ja Rostujohka bohtet oktii, ja dasto čázádaga mielde Rostujávrái rádjemuvrra 287 bokte. Riikarádji ja lulábeale rádji Čuovžaváris Gearggesvuovdái eai leat lunddolaš rájit. Iige Rostuvuovddi bajágeahči ge leat buorre oahci. Dieváidvuovdeávži lea guovdu orohaga, ja oktan Hávgajogain lea dát konvenšuvdnaguovlluid juohku. ¶ Dán juogu davábealde lea Devddesvárri, man Lávnnjetvuopmi atná. Sárevuopmi fas atná Hávgavuomi ja Ánjavuomi konvenšuvdnaguovlluid. Oarjjabealde dán ráji lea lunddolaš oahci (Dieváidvuovdi), muhto nuorttabeale osiid lea gaskaáiddiin ráddjen. Dát áidi leat gitta Sárevuomi ja Lávnnjetvuomi gaskaáiddis ja joatkkašuvvá das, ja manná Hávgavuomi čađa Dieváidjohkii. Ovdal go huksejedje dán áiddi, masttadedje Sárevuomi ja Lávnnjetvuomi ealut dávjá, ja nu lei unnán eallu Dieváidvuovddi oarjjabealde. Geahča 2.5 kártagova. Lassin áiddiide maid namuheimmet, lea Sárevuomis velá “doaresáidi” , man huksejedje nuorttabeallái Čuovžavári, badjel Duoibala ja gitta Sárevuomi ja Lávnnjetvuomi gaskaáidái. Rádjeáidi lea gittalagaid dainna áiddiin mii vuolgá Politioddenis ja manná Čuovžavárrái. Dan birra čilgejuvvo Álddesjávrri orohaga oktavuođas. Doaresáidi caggá Sárevuomi bohccuid liiggás árrat gárggideames nuorttas. Orru áidi huksejuvvui gaskaboddosaš áiddi sadjái, man juohke jagi lávejedje cegget oarjelii. Áidi juohká čearu geassejagi eatnama ja “gaskajohtolaga” , ja dat fas dahká dan ahte čearus, ja leage áidna čearru, mas geassejagi guohtumat leat visot riikaráji oarjjabealde. Ovdal 1984 manai Ánjavuomi konvenšuvdnaguovllu lulimus konvenšuvdnarádji dakka davábeale Álddesjávrri ja Dieváidvuovddi gaskasaš orohatráji. Dálá konvenšuvdnarádji čuovvu orohatráji ja gaskaáiddi oarjjabeale Čuovžavári. Geahča eambbo dan birra Álddesjávrri orohaga čilgehusas. Dan seammás go jagis 1963 mearridedje orohatráji, dahkkui maiddái mearrádus ahte boazolohku ii galgan leat eambbogo 5000 bohcco go orohat adno dálvejagi guohtumin. Dát ii leat mearkkašan duođi eambbo duohtadilis. Eai guovllu atnán dálvejagis obanassiige earát go ruoŧabeale čearut ovdal 1981. Dan rájes guođohuvvui oassi Loapmegeažis 100 bohccui. 1983 rájes besse Ráinná ja Davvi-Sážžá orohagat lobi guođohit orohagas. Guokte doalu johte unnebuš eložiin ¶ dohko, ja guođohedje Devddesjávrri ja Loapmegeahči oktiibuot 5 dálvvi. Dat geaidda ášši gulai, leat leamaš iešguđetlágan oaivilis dasa movt dat čuohcá Lávnnjitvuomi guohtumiidda, go dán guovllus guođohit dálvet. Vaikko lei ballu ahte jeagelguohtumiidda čuohcá go Ráinná ja Davvi-Sážžá boazodoallit guođohit, ozai almmatge Lávnnjitvuopmi máŋga jagi beassat guođohit dálvet konvenšuvdnaguovllus. Jagis 1992 hilggui Boazodoallohálddahus guođohanlobi ohcamuša beassat guođohit 1.500 bohcco. Hilguma ággan lei ahte orohagas ii lean heahtedilli, muhto baicca lei bistevaš váttisvuohta eará sivaid geažil. Ovdalis lei čearus gáibiduvvon guođohandivvatmáksu go guođohii meaddel áigemeari. ¶ 18. Jagiin 1983/84 ledje sullii 450 bohcco. ¶ Luonddudilálašvuođat Dieváidvuovddis ii leat eamibákti nu oidnosis go Álddesjávrri orohaga siskkit osiin. Eamibávtti ja kaledonalaš vári rádji manná veahá oarjelis riikaráji, ja maid Jierta lea vuođđobávtti oassin. Dáin guovlluin leat várrejalggat ja jorbalágan várit. Dasa lassin lea sullasaš eananšládja Jierttas oarjjásdavás Devddesjávrri guvlui. Dát vuolgá das go čađat leat morenašlájat eatnamat mat váikkuhit eatnama ja šattuid. Dasa lassin lea guovllu báktevuođđu gággádit mollaneaddji šlájas. Dasa lassin lea eatnamiin Álddesjávrealážis oarjjásdavás meaddel Ánjačázádaga čađatgaskka morenaeanan, miehtá várreleagi. Eará orohagain norggabeale mandáhttaguovllus eai leat ná viiddis morenaguovllut. Erenoamážit orohaga oarjjabeale duovdagat leat gáissát, eandalii guovlluin gaskal Dieváidvuovddi ja Gearggesvuovddi. Dáin guovlluin lea báktevuođu eananšládja šattolaš, ja danne leage buoret šaddu dáppe go dain mat leat Dieváidvuovddivákki nuorttabeale. Gáissát leat maiddái orohaga davágeahčen. Lassin Dieváidvuovdái, leat máŋggat smávit doaresvákkit mat juhket oarjedavit eananosiid nu ahte šaddet smávit juhkkojuvvon guohtunguovlun. Dan birra logat lagabui guohtumiid čilgehusas. Dieváidvuovddis lea unnán čáhci areálain (2,8 %) ja jiehkki (0,4). Birrasiid 17 % areálain lea eambbogo 1.000 m bm. Vaikko vel ii leat ge nu ollu go Álddesjávrris, Rostus ja Basevuovddis, de orohat lea liikká mihtilmas várreeanan. Ordarádji lea 500–700 m bm. Dábálaččat borgá 200–300 mm juohke jagi. Alla váriin borgá/arvá eanemus. Vákkiin oarjjabealde lea gaskamearálaččat galbmaseabbu dálvet go váris badjin. Muđui gal lea gáskamearálaččat galbmaseabbu rádjeguovlluin (–12 ja gitta – ja gitta –14°C) go oarjelit guovlluin (–8°C). Rádjeguovlluin hárve arvá ođđajagimánu ja guovvamánu birrasiid, ja iige dalle leat nu bahá jiekŋut ja cuoŋudit. Devddesjávrri nuortadavábealde lea mihá bahát arvit dán áigodagas, nu ahte dán guovllus lea mihá stuorát ballu ahte guohtumat lássahuvvat. Soames guovllut Dieváidvuovddi bajit osiin dávjá bivlet juo miessemánu álggus. Miessemánu loahpas leat buoremuddui bievlan maiddái Devddesjávrri davábeale várrebáikkit. Gaskamearálaš temperatuvra lea liikká nu galmmas ahte šaddu ii álgge ovdalgo geassemánu álggugeahčen. Ánjavuomi ja Devddesvári muohtadilálašvuohta ja temperatuvra dahká ahte bistá rahtá guhkit áiggi. ¶ Guohtun NORUT lea satelihtaid bokte iskan guohtumiid dain eatnamiin mat gullet konvenšuvdnaguohtumiidda. Orohagas leat, seammaládje go Álddesjávrris, eatnamat juohkásan máŋgan oassin. Okta eananoassi mii gullá orohahkii lea “Buoccagas guovlu” . Dan birra čilgejuvvo Álddesjávrri orohaga vuolde. Dat 6 eará oasseguovllu leat: ¶ 2.6. govas leat eananoasit ráddjejuvvon ja buohtas- tahttojit konvenšuvdnaguovlluiguin. Golbma oarjeleamos guovllu (Cávárri, Loapmegeahči ja Geaivi) čilgejuvvojit ovttas, ja fas ovttaid ovttaid dan golbma eará (Devddesvárri, Jierta ja Ánjavuopmi). Dás dahkat nu movt Álddesjávrris, čilget duššefal guohtunšlájaid bajilgova. Dasa lassin lea materiála gieđahallojuvvon nu ahte guohtunšlájat earuhuvvojit dan mielde makkár árvu dain lea geasseja dálveguohtumin. ¶ 2.6. govva. NORUT bargu, Dieváidvuovddi boazoorohaga šattut ja guohtun lea árvvoštallojuvvon. ¶ 2.11. tabealla. Iešguđetlágan guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) Dieváidvuovddi orohaga nuorttabealde ja guovdu. ¶ Guohtunárvu ¶ Dihto guovllut ¶ Geassi ¶ Dálvi ¶ Mearritkeahtes ¶ 0 Rabas čáhci, bodnečáhci ¶ 1 Ii-anihahtti, jiehkki, jassa ¶ Submi ¶ Daŋaseanan, jeagil ¶ 6 Daŋaseatnamat ¶ 6 Rásseeatnamat ¶ 5 Veađáhat ráhppát ¶ 21 Daŋas-/skierreguolbanat ¶ 22 Álmmehisšattot rássegobit ¶ 4 Rásseeanan ja šattolaš gobit ¶ Šaddu ¶ Šaddu ja ii-anihahtti ¶ Árvvu oassi dálvi 2 ja 3 ¶ 49 Árvvu oassi geassi 2 og 3 ¶ Jierttas lea ii-anihahtii eanan unnáneamos. Duogášdieđuin oaidnit ahte muohtameari ¶ dihte dat šaddet erohusat. Mearri lea 7,1 ja 5 proseantta ollislaš areálas Devddesváris, Jierttas ja Ánjavuomis. Nu leage maiddái seammá stuora erohus jieŋa ja eatnama gaskka mii aiddo lea rahppasan jiehki vuolde, iige leat šaddu, muhto báljes várri ja itkobealit eai daga ii-anihahtii eatnama oasi goabbeliige. Ánjavuomis lea muohta ábaida oarjjabeale guovlluin, ja guovllut leat sullalagaid Alddesjávrri davábeale (Buoccagas) guovlluiguin. Devddesváris leat fas davimusas jassaguovllut, ja dasto fas lulimusas leat jasat seammamađe go Jierttas. Vaikko vel Jiertta gáissát leatge gitta 1.500 m bm., lea goitge buoremuddui bievlan suoidnemánus. Doppe oainnat suddá fargga, go lea unnán bidjan muohttaga dálvet. Go árvvoštallá aivvefal dan leatgo guovllus bálggosbáikkit bohccuide, de dahká muohtadilli ahte muhtin eananoasit Devddesváris ja olles Ánjavuomis leat buoret geasseguovdilguohtumat go Jierttas. Ovdalis namuheimmet ahte NORUT čuoldá guohtumiid 4 šládjii. Jus guohtumiid smiehttá dán guovtti buoremus šlája ektui, gártet buorit guohtumat dahkat sullii 30 % visot dán golmma eananoasi ollislaš areálas. Buriid geasseguohtumiid mearri lea gitta 50 % rádjái Devddesváris ja Ánjavuomis ja Jierttas fas 59 %. Buot guovllut heivejit dálveguohtumin/jeagelguohtumin. Go leat nu ollu veađáhat ráhppát, gos biegga bossu muohttaga, heivejit guovllut guođohuvvot maiddái dálvet, lassin go adnojit giđđat ja čakčat ¶ . Sihke Jiertta ja Devddesvári eananosiin lea seammá olu dát guohtunšládja go Gapmasis, Álddesjávrri orohagas. Romssabeale konvenšuvdnaguovlluin eai leat gostege ná ollu bieggagaikkohagat go dán golmma guovllus. Go buohtastahttá dan golbma siskkit eananguovllu golmmain oarjjabeale guovlluin ( 2.11. ja 2.12. tabealla ), de lea buriid geasseguohtumiid mearri oalle ovt- tamađe dáin guovlluin. Tabeallain eai liikká čájet eambbo šattuid meari. Dán iskkadeamis čájehuvvo ahte jasaid mearri dat lea mii dagaha oarjjabeale eananosiid buoremussan geasseguovdil. Lassin muohttagii runoda dehe šaddu lea dáin guovlluin maŋŋideappot daid nuppiid eananosiid ektui. Gažaldahkii galgá go geassejagis guođohit siskkit guovlluid, vuolgá maid das ahte dáhttu go gáhttet jeageleatnamiid vai ii. Dieváidvuovddi boazoorohaga oarjjabeale guovlluin lea sihke eanemus ja unnáneamos ii-anihahtii eanan, muohta ja jiekŋa. Cáváris leat unnimus, ja Geaivis lea 35 % ( 2.12. tabealla ). Vuođđodieđuin čájehuvvo ahte muohta, jiekŋa ja dat eanan mii aiddo lea rahppasan jiehki vuolde, ja mas ii leat šaddu, dahket sullii 25 % Geaivis, ja Cáváris lea duššefal 1 %. Ná stuora oassi ii-anihahtii go Geaivis lea duššefal Čáhcevákkis, Rostu orohaga konvenšuvdnaguovllus. Goappaš guovlluin leat gáissát, ja fas Cáváris lea jalges vuollegit eanan. Go ovttageardánit geahččá muohtadilálašvuođaid, lea Geaivi buoret geasseeanan, go doppe leat buorit bálggosbáikkit ja suodji divrriid áigge. Oarjjabeale guovllut leat Dieváidvuovddi orohagas arvat earaláganat go orohaga eará guovllut, dannego buorit geasseguohtumat leat eambbo, ja buriid dálveguohtumiid (rievttimielde buriid jeageleatnamiid) mearri lea unnáneappot. Eandalii Geaivis leat unnán buorit dálveguohtumat, 16 % olles areálas. Dainna čuoldinvugiin maid NORUT dagai Romssabeale konvenšuvdnaguovllus, ii čájehuvvo eará guovlluin ná vuollegis mearri. Erohusat oarjjabeale ja nuorttabeale dálveguovlluid gaskka, boahtá vuosttažettiin das go bieggagaikkohagaid mearri leat iešguđetládje. Maiddái eatnamiid hápmi, topografiija, ráddje goas sáhttá guođohit Geaivi jeageleatnamiid. Obalohkái sáhttá dadjat ahte dát eai šatta goassege adnot eambbo lassin geasseguohtumiidda ja gaskaboddosaš guohtumin árračavčča. Earret fal soames vuovdeguovlluid Málateanu guvlui. Go dán golbma guovllu geahčča oktan, lea eambbo vuovdeeanan go orohaga eará guovlluin. Cáváris lea eanemus, nappo 58 % mearri. Iešalddis Dieváidvuovddis ja vuollegit eananosiin Øverbygdas lea eanas beahcevuovdi. Muhtin bákkiin vuovddis lea jeagil, eanemus Cávárris, mas lea 7 % jeagelšattolaš daŋaseanan. Go mihtida km ¶ logu, lea Ánjavuomis eanemus jeagelšattolaš beahcevuovdi (23 km ¶ ). Eanas vuovdi lea vuollin Dieváidvuovddis. Ollislaččat lea orohagas 70 km ¶ dákkár guohtun. Dasa lassin lea muhtin muddui vuovdi mas šaddá čáhppesmuorji ja jeagil, muhto eanas vuovdi lea almmatge soahkevuovdi, mas lea sarrit. Vaikko dáid ii sáhte dadjat leat buoremus dálveguohtumin, sáhttet dat liikká leat hui mávssolaččat go váilot eará guohtumat. ¶ 19. Nu movt daddjon lea analysa vuođđun okta satelihttagovva váldon suoidnemánu 1990. 20. Dán eaktun lea ahte guohtumat leat dábálaš buorit. ¶ NORUT lea árvvoštallan ahte maiddái oarjjaleamos jeagelguohtumat leat viehka garrasit guhtojuvvon/ guorban. Cávári várreeatnamiin daddjojedje eatnamat leat oalát guorban, ja fas Dieváidvuovddis árvvoštallui jeagil leat unnán dehe gaskamuttolaččat guhtojuvvon. ¶ Oktiigeassu Jus ekologiija bidjá guohtuma vuođđun, berrešii orohat eanemusat guođohit oarjjabeale eananosiid geasset. Nuorttasguvlui Devddesjávrris, dat nuortabeale eananoasit ja guovdu, heivejit dábálaččat adnot giđđa-, čakča- ja/dehe árradálvejagi guohtumin. Sáhtášii dadjat ahte dáid guovlluid berre atnit gaskajohtolahkan gaskal dálvejagi nuorttabeale eatnamiid ja geassejagi oarjjabeale eatnamiid. Devddesvári konvenšuvdnaguovllus leat dákkár guohtunšlájat, eaige leat nu heivvolaččat geasseguohtumin go dat eananoasit mat leat Dieváidvuovddi oarjjabealde. Leat leamaš veahá riiddut Dieváidvuovddi guohtumiid geavahemiin. Riidu čuožžilii go norggabeale eiseválddit adde lobi Romssabeale boazoeaiggádiidda guođohit orohagas daid áigodagaid go Lávnnjetvuomi ja Sárevuomi ealuin ii leat guođohanvuoigatvuohta guovlluin konvenšuvnna vuođul. Riiddu fágalaš vuođđun lea ahte vahágahttágo dat čearuid guođohanvuoigatvuođa jus dálvet guođohuvvojit guovllut. Duogážin lei jagi 1964 Boazoguohtunkommišuvdna mii oaivvildii ahte dálvet lei vejolaš guođohit guovllu (áššeovddasteddjiin lea goabbatlágan oaivil boazolohkui). Seammás lei Lávnnjetvuomi ja Sárevuomi guođohanvuoigatvuohta guovlluin ráddjejuvvon guođohanáigodaga geažil. Lávdegoddi lea iežas barggu árvvoštallan dan láhkái ahte sin bargun lea árvvoštallat, beroškeahttá ovdalit mearrádusain, ahte leago guovttegeardde guođoheapmi doaibmateknihkalaččat ja biologalaččat dohkkehahtti. Dieváidvuovddis leat muhtin báikkit mat eai heive bievlaguohtumin. Jus dálveguohtuma ráddje duššefal dáidda báikkiide, de ii leat prinsihpas guovttegeardán guođoheapmi, vaikko vel guokte goabbat siidda guođohitge doppe goabbat áiggi jagis. Guovllut leat gáržžit, ja danne leage várra ahte maiddái eará guovllut guođohuvvojit. Man muddui dát gártá váttisvuohtan, lea veahá boazologu duohken. Dávjá lea sidjiide, geat dákkár guovlluid guođohit dálvet, heajumus dán dáfus. Guovttegeardán guođoheapmi gártá váttisvuohtan jus muhtimat guođohit ealuideaset dálvet dain eatnamiin maid nubbi siida lea seasttán iežas ellui eará jahkeáigái. Dieváidvuovddis sáhttá leat hui vejolaš šaddat nu ahte muhtin siiddat guođohit dálvet earáid giđđajagi guohtuneatnamiid. Go dákkár doaibmaváttisvuođat leat, bidja fágalávdegoddi vuođđun ahte ii leat heivvolaš go guokte siidda guođohit seammá areálaid Dieváidvuovddis goabbat áigodahkii. Fágalávdegoddi lea maiddái árvvoštallan vejolašvuođa ahte ráddjet dihto eananosiid orohagas dálveorohahkan. Dákkár čoavddus váikkuha sakka guoskevaš čearuide. Sii masset guohtuneatnamiid dálá eatnamiid ektui. Dasa lassin leat jeagelguohtumat garrasit guorban, ja dušše dát eatnamat aktonassii eai leat doarvái buorit dálveguohtumin, ovdalgo guhká leat beassan šaddat. Nu movt siiddat dál johtalit dán guovllus, lea váttis caggat bohccot guohtumis das 2.12. tabealla. Iešguđetlágan guohtunšattuid juohkáseapmi (%) Dieváidvuovddi oarjjabeale osiin. ¶ Guohtunárvu ¶ Dihto guovllut ¶ Geassi ¶ Dálvi ¶ Loapmegeahči ¶ Geaiviguovlu ¶ Mearritkeahtes ¶ 0 Rabas čáhci, bodnečáhci ¶ 1 ii-anihahtti, jiehkki, jassa ¶ Submi ¶ Daŋasvuovdi, jeagil ¶ 2 Daŋasvuovdi ¶ 13 Rásseeatnamat ¶ 3 Veađáhat ráhppát ¶ 129 Daŋas-/skierreguolbanat ¶ 5 Álmmehis rásssejassagobit ¶ 3 Rássečohkiidus ja suhkkes jassagobit ¶ Šaddu ¶ Šaddu ja ii-anihahtti ¶ Árvvu oassi dálvi 2 og 3 ¶ 16 Árvvu oassi geassi 2 og 3 ¶ birra eará áigodagain. Dákkár čoavddus dagahivččii riidduid. Ollislaš árvvoštallama vuođul ii sáhte fágalávdegoddi ávžžuhit dán čovdosa. Fágalávdegoddi rávve ahte Romssabeale boazoeaiggádat eai šat galgga beassat guođohit dálvet Dieváidvuovddi konvenšuvdnaguovllus. Jus dát guođohanvuoigatvuohta heaittihuvvo, báhcá fágalávdegotti oaivila mielde duššefal okta vejolašvuohta ođđa dálveguohtumiidda. Dat lea Norrbottenis, ja eandalii Lávnnjetvuomis. Dát čoavddus dávista guovllu árbevirolaš ja ollislaš guohtungeavaheapmái. Árvvoštallon lea ahte leago dárbu áidut Rostuvuovddis, ja dan birra logat eambbo Rostu orohaga oktavuođas. ¶ 2.2.2 Lávnnjitvuomi čearru ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus lea 54 boazodoallu, geat barget bohccuiguin. Alimus lobálaš boazolohku ii leat čearuid nammii juhkkojuvvon, muhto láhkaásahusas daddjo galgat 36 500 bohcco oktiibuot čuovvovaš čearuide: Geaggán, Lávnnjitvuopmi, Sárevuopmi ja Dálbma. Čielggadeamis nudaddjon evttohuvvo Lávnnjetvuopmái 10 500 bohcco. Čearu rájit ja guohtunbáikkit iešguđetge jagiáigái oaidnit 2.9 kártagova. Lávnnjitvuomis eai leat ránnjá- čearut maiguin guođohit oktasaš eatnamiid, earret dálveguohtumiid nuorttabealde . Dát guovlu gullá Muoná konsešuvdnačerrui. Dat mielddisbuktá ahte čearut atnet guovllu sihke bievlaja dálveguohtumin. Davil leat čuovvovaš báikkit lunddolaš rádjin: Rostujávri, Rostueatnu ja Lávnnjitjoga bajitoassi. Das nuorttas váilu lunddolaš rádji davábealde. Boazoáidi lea ceggejuvvon Rostujávrri ja Idijärvvi gaskka caggat bohccuid mannamis davábeale ráji rastá bievlan ja árradálvvi. Lulábealde eai leat lunddolaš rájit. Amas lulábeale ribahit bohccuid rasttidit ráji bievlan ja skábman, lea ceggejuvvon áidi mii lea gittalaga konvenšuvdnaáiddin norggaráji guora ja manná geidnui 396 davábealde Bajit Sohppora. Dálveguohtumis birge lunddolaš rájit haga dannego guođohemiin bearráigeahččá ealu. Dálveguohtumis, nuorttabealde eai leat mearriduvvon rájit. Čearu eallu lea ovttas bievlla áiggi. Dálvesiiddat masttaduvvojit njukčamánus ja eallu mannagoahtá várrái. Riikarádje guora guođohit miessemánnui ealu amaset bohccot mannat Norgga beallái. Dálvesiivvus goalŋŋadit rádje guora ránnjáčearuid bealde, dábálač- čat miessemánu-geassemánu molsumii. Giđđaguohtumat leat Rostujávrri – Ittevári ávssasa oarjja bealde. Eanas giđđaguohtumat leat Norgga bealde. Bárisguottetáiggi leat ealuin giđđaguohtuma vuollegis eatnamiin, eanas oarjja(lulá)beale eatnamiin. Suoidnemánu merkot misiid Cievcasjávrri gárddis, ja doppe leage čearu geasseorohat. Geasseguohtumat leat Devddesvári birrasiin ja nu leatge dat Norggas. Giđđat, geasset ja árračavčča guođohuvvo Devddesvárri. Eallu lea veaiddalis čakčamánu álgui, ovdalgo čohkkejit ja bidjet gárdái Buolzajávrris árranjuovvama dihte. Čakčamánu gaskkamuttus doalahit ealu čakčaguohtumiin, mat leat visot ruoŧabeale várreguovlu, ja vuovde- ja jeaggeeatnamat geidnui 396. Rátkimat álget golggotmánu-skábmamánu ja dalle rátket dálvesiiddaide. Dan dahket Buolzajávrri gárddis loahpageahčen skábmamánu dehe juo juovlamánu álggus. Čearru rátká dábálaččat 7 dálvesiidii, muhto maŋemus jagiid leat rátkán dušše golmma dálvesiidii. Dat dahkkui dannego dálveguohtuma nuortta beale eatnamiid ii leat sáhttán atnit. Siiddat johtet dálveguohtumiidda árbevirolaš vugiin. Dálveguohtumat leat nuorttabealde geainnu 396 gitta , ja gaskal Lávnnjitjoga ja Durdnosjoga nuorttabeale . Dálveguohtumat duohkái adnojit juohke jagi gitta dassážiigo eallu vuolggadišgoahtá oarjjás/alás. ¶ Guohtun Lávnnjetvuomi čearu guohtuma šaddošlájaid juohkáseapmi ( 2.13. ja 2.14. tabealla ). ¶ 2.13. tabealla. Ruonasguohtunguovllut ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 0,3 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ 2,6 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 8,4 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 0,1 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 0 Goike bovdnajeaggi ¶ 1,8 Goike šattolaš jeaggi ¶ 0 Daŋas-/goike guolban ¶ 49,2 Varas guolban ¶ 21,3 Njuoskasit rásseeanan ¶ 9,21,1 Goikásit rásseeanan ¶ – Sieđgarohtu ¶ 7,0 Muorračuohpahat ¶ 0 Huksejuvvon guovllut ¶ 0 Juovat ja geađgeeanan ¶ 6,4 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0,1 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ 2.14. tabealla. Gaskajohtolat ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 1,5 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ 0,5 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 5,3 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 20,9 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 5,9 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 3,5 Goike bovdnajeaggi ¶ 1,9 Goike šattolaš jeaggi ¶ 3,3 Daŋas-/goike guolban ¶ 33,7 Varas guolban ¶ 6,9 Njuoskasit rásseeanan ¶ 0,7 Goikásit rásseeanan ¶ 91,25,6 Sieđgarohtu ¶ 0 Muorračuohpahat ¶ – Huksejuvvon guovllut ¶ 0,20 Juovat ja geađgeeanan ¶ 4,7 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ Čearus lea 295,7 km ¶ ruonasšaddu geasseguohtumiin ja 767,2 km ¶ gaskajohtolagas. Gaskajohtolat lea seammá go čearu čakčaeanan. Geasseeatnama ruonasšaddu lea eanas varas guolban (183,7 km ¶ ) ja seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi (72,8 km ¶ ). Dát šaddošlájat gokčet 30 % geasseguohtumis. Go rásseguolban ii dulkojuvvo satelihttagovain, de dulkojuvvojit viiddis rásseeatnamat “daŋas/goike guolban” -šládjii geasseguohtumiin. Geasseguohtumiid ruonasšattut leat meroštallon unnáneabbun go dat leat. Geasseguohtumat leat árvvoštallon dáinnalágiin buorebun go duođaid leat, dannego leat ollu seamulvallji/urtavallji soahkevuovddit ja rásseeatnamat eai registejuvvo. Erenoamážit loahpas geasi go idjagálut álget, leat guohtumat buorit go boazu guohtu seamul- urtavallji soahkevuovddis. Dasa lassin lea 49 % jeageleanan geasseguohtumiid nettoareálas. Jeageleanan lea dulkojuvvon leat viidábun go dat oba leage, dan seammá meari mielde leat maid rásseeatnamat meroštallon eambbo go leat, satelihttagovaid váilevašvuođa geažil. Guovllus lea almmatge viddis jeageleatnamat giđđa- ja čakčaguohtumis. Dálkkádagaid dáfus sáhttá giđđaguohtumiid gohčodit giđđadálvveguohtumin. Gaskajohtolaga ruonasšaddu lea areála dáfus mihá viidát go geasseguohtumis. Guovllu ruonasšattut leat seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi, 21 % nettoareálas. Gaskajohtolaga ruonasšattu kvalitehta lea seammá buorre go geasseguohtuma ruonasšaddu maŋŋigeasi. Dán guovllus váilot várreeatnamat bálganbáikin, ja danne ii sáhte guovllus guođohit liehmun geasseguovdil. Gaskajohtolagas leat hui viiddis jeageleatnamat, nappo 661,3 km ¶ jeagil , mii lea 41 % nettoareálas. Dáppe guođohuvvo čakčat, skábman ja giđđadálvvi. Dáidda guovlluide sáhttá johtit, jus dálvet hedjona guohtun. Lávnnjetvuomi dálveguohtumis lea 93,5 km ¶ jeageleanan bajábealde . Vulobealde lea maid 53,5 km ¶ jeageleanan, maid čearru guođoha ovttas eará čearuiguin. Dálveguohtumis lea hui unnán jeageleanan. Čearru ferte gaskajohtolaga jeageleatnamiin guođohit oalle ollu, amas goaridit nuorttabeale guohtumiid. Ii leat registejuvvon man ollu leat muorračuohpahagat. Geasseguohtumiin ja gaskajohtolagas lea unnán iianihahtti oassi, geađgeeanan. Geasseguohtumis lea 54,9 km ¶ ii-anihahtti, 6,4 % geasseguohtuma nettoareálas. Gaskajohtolaga logut leat 77,6 km ¶ ja dat lea 4,7 %. Geasseguohtumiid nettoareálas lea 11,1 % badjelis 1 000 m bm. Gaskajohtolagas váilot areálat mat leat badjel 1 000 m bm, go dušše 0,6 % guovllu nettoareálain lea dán badjelis. Lávnnjetvuomis váilot alla várreeatnamat ruoŧabealde mat adnošedje liehmu dálkin. Geahča 2.9–2.13 kártta. Mii oaidnit 2.12 ja 2.13 kárttas šaddošlájaid viidánusa. ¶ Oktiigeassu Lávnnjetvuomis váilot giđasgeasi- ja geasseguovdilguohtumat ruoŧabealde. Maiddái giđđaguohtumat, mat leat buorit, leat vátnásat ruoŧabeale várreguovlluin, dannego jalges eatnamis ii leat goaivvis, go muohtagovččas lea dásset ja adjána bievlat. Čearus lea baicca maŋŋičakčii ja skábmaguohtun valljis viiddis vuollegis eatnamiin. Dálvejagi eatnamat leat oalle gáržžit. Lávnnjetvuopmi dárbbaša geasseguohtumiid ja ábaida giđđaguohtumiid norggabealde. Almmá norggabeale guohtuneatnamiid ii leat vejolaš jođihit várreboazodoalu Lávnnjitvuomis. ¶ 2.2.3 Fágalávdegotti evttohus ¶ Meavki – Dieváidvuovdi – Lávnnjetvuopmi 1. Lávnnjetvuopmi, Devddesvárri, Meavki, Stuoranjárga leat okta ollisvuohta. Fágalávdegoddi evttoha ásahit oktasašdoalu gaskal Lávnnjetvuomi ja Devddesvári/Meavkki/Nieidavuovddi/Sálašvákki. Dalle lea vejolaš sirdit davvelii, ja doppe guođohit eanemus, nu ahte atnu sirdo davvelii. Áidi berre huksejuvvot Rostujávrris ja Rostuávžži bajágeahčái. 2. Fágalávdegoddi evttoha Devddesvári konvenšuvdnaguovlun Lávnnjetvuopmái nu movt jagi 1972 konvenšuvnnas. Meavki oažžu konvenšuvdnaguovllu Ruoŧas mii vástida Devddesvári dálveguohtumiidda. ¶ 2.3 Stálonjárgga – Álddesjávrri – Sárevuomi guovllut ¶ 2.3.1 Stálonjárga boazoorohat ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Geahča 2.6. kárttamildosa. Orohaga lulábeale rádji manná Setermoenis Njuorjovuopmái (Giellasiin oktasaš rádji). Oarjjás manná Dyrøysundet ja Solbergfjorden mielde. Davil manná Ráisavutnii ja das Ráisajávrri mielde, Áisajávrri ja Áisajoga mielde dasságo jogat mannet oktii Málateanuin. Nuorttal čuovvu rádji Málateanu ja Beardujoga Setermoenii. Davil lea orohagas oktašasrádji Fagerfjell orohagain, ja nuorttal lea rádji Álddesjávrri orohahkii. Nuorttadavil lea orohaga rájis oanehis bihttá oktasaš rádjin Meavkki orohagain. Orohaga viidodat lea 1.004 km ¶ . Stálonjárga guođoha muhtin eatnamiid Álddesjávrri orohagas dálvet. Dáid rádjeváttisvuođaid čilget Álddesjávrri orohaga vuolde. Guovllustivra lea orohahkii addán lobi guokte dálvvi (1998/99 ja 1999/00) johtit Fagerfjell orohahkii muhtin raje ealuin. Orohat váldui orohatjuohkimii mielde jagis 1991. Boazodoallostivra dagai mearrádusa jagis 1992 ja mearridii orohaga galgat adnot dálveorohahkan ja alimus boazolohku galggai leat 400 bohcco. Dát várrejuvvui Davvi-Sážžái ja galggai geahččaluvvot orohahkan 5 jagi áigodaga. Orohaga eai váldán atnui, ja maŋŋil jagi 1998 lea Stálonjárga geavahan orohaga. Viidodat lea 457 km ¶ . Fagerfjell lea Stálonjárgga ja Meavkki gaskkas, muhto almmatge lea nu ahte dat njárga, mii lea oarjjabealde Rossfjordvatnet, ii gula orohahkii. Go livččii gullan Stálonjárgii, de livčče leamaš oalle buorit rájit. Jus earát galget dan atnit, sáhttet ealut masttadit go bohccot rasttidit ráji Áisajoga ja Ráisavuona gaskka. Lea erenoamážit Fagerfjell lulábeale oassi mii lunddolaččat lea oktan duovdan Stálonjárggain. Man stuora váttisvuohtan dát gártá, lea gitta gažaldagas oažžu go Stálonjárga dohkálaš dálveguohtumiid olggobealde dálá orohaga. Jagi 1919 boazoguohtunkonvenšuvnnas lei eanas oassi Stálonjárggas geasseorohahkan. Duovdagat davábealde Skuoddojoga – Skuoddovuovddi eai gullan orohahkii. Jagis 1949 ii lean šat geasseorohahkan. Dálá orohatrádji mearriduvvui jagis 1963. Stálonjárgga oarjjabeale eananoasit leat dál muhtin muddui sierra oassin orohagas. Orohagas eai leat vuogas siskkáldas oazit. Bearrašat, geat barget boazodoaluin orohagas, fárrejedje dohko jagis 1963/64, ja bohte Meavkkis/Stuoranjárggas. Sii fárrejedje álgosaččat Oarje-Finnmárkkus Romsii jagiin 1950 ja 1956. Vuosttaš jagiid ledje jeageleatnamat buorit go eai lean guođohuvvon, ja orohat adnui birrajagi. Jagi 1975 rájes leat dálvet johtán Álddesjávrái. Sáhttá dadjat ahte Stálonjárgga boazodoallit leat maiddái leamaš hui guovddážis šiehtadusa dahkamis gaskal Romssa boazosápmelaččaid Fylkkasearvvi ja Sárevuomi čearu. Dát šiehtadus lei vuođđun rievdadit jagi 1984 konvenšuvnna. Go ášši geahčča Stálonjárgga bealis, lea Sárevuopmi aibbas unnán bargan dan ektui ahte deavdit iežas oasi šiehtadusas. ¶ Luonddudilálašvuođat Stálonjárgga báktevuođus leat gehppes mollaneaddji báktešlájat. Nu leage miehtá Romssa gaskkamus guovlluin. Eanas lea luovos báitaráktu, muhto gaskkohagaid lea kálka muhtin sajiin. Alimus várrečohkat, Stálonjárga (Bessetčohkka) (1.381 m bm) ja Storala (1.238 m bm) leat granihtat mat čoarrájit báikkis, gos eanas lea báitaráktu. Orohat lea oarjjabealde daid váriid, mat juhket Romssa fylkka davvi -lulli ávssásiin. Dan seammás lea orohat nuorttabealde riddoeanangáissaid. Dát eatnamat čájehuvvojit 3. kártamildosis, mas eananhápmi govviduvvo. Vaikko vel oassegovva čájehage iešalddis dan Bessetčohka davábeali vuolládagaid, de oaidnit goitge áksása nuortti -oarjji topografalaš erohusaid. Topografiija čájehuvvo maiddái eatnamiid allodaga mielde. Orohat buohtastahttojuvvo 2.15. tabeallas dáinna golmmain eará orohagain, ja čájeha obbalač- čat Romssa boazodoalu stuora erohusaid. Lágus leat ovttamađe areálat badjelis ja vuollelis go 60 m bm., ja dan orohagas leat sihke várreráiddus ja riddoguovllus eatnamat. Basevuovddis lea ollu eanan gaskal 600 m bm ja 1.000 m bm ja leage dasto alla várreeanan. Stálonjárggas lea eanas eanan gaskal 200 m bm ja 600 m bm., ja dat leage minddarnai gaskal várreráiddu ja riddováriid. Giellasis leat muhtin eatnamat várreráiddus ja muhtimat fas nudaddjon “gaskajohtolagas” . Eatnamiid allodaterohusat juo iešalddiset dagahit erohusa maiddái doaibmavuogi- ja guohtunmálle gaskii, muhto maiddái dálkkádagat váikkuhit iešguđetládje. ¶ 2.15. tabealla. Muhtin eananallotoasit21 njealji oro- hagas. ¶ BaseLáhku badjelis meara ¶ vuovdi ¶ Vuollel 200 ¶ 33 badjelis 1.000 ¶ Guovdu orohaga lea alla várreeanan, ja doppe leat šattolaš vákkit. Bruttoareálas lea 3 % čáhci, ja 0,3 % lea jiehkki ja jasat. ¶ 21. Čáhci ja jiehkit eai leat areálavuođus mielde. ¶ Orohagas lea ollu muohta. Guovllus borgá badjel 300 mm muohttaga. Dán dáfus lea sihke Fagerfjell ja Álddesjávri mávssolaš dálvejagi guohtumin. Álddesjávrri oarjjabeali duovdagiin orru leamen seakkit muohta go Stálonjárggas. Orohaga oarjja(lulá)bealde sáhttá arvit, go doppe láve gaskamearálaččat arvit 50– 100 mm. Go geahččá muohtameari ektui, de lea dat arvi doarvái lásset guohtumiid, muhto ii arvve dan mađe ahte suddada muohttaga. Dán guovllus eai gávdno eará guohtumat jus dat lássahuvvet. Dát dilli lea Romssa eará orohagain maid ja muhtin sajiin Nordlánddas. Vaikko orohagas borgá ollu, de goitege bievla árrat. Vári guovddáš oasit bivlet juo miessemánu loahpas. Vuonas álgá rahttá miessemánu vuosttaš beivviid. Eai leat galle saji gos šaddu ii leat vel ihtán geassemánu 15. beaivái. Stálonjárggas váilot buorit bálggosbáikkit geassebáhkaid áiggi, muhto áhpi buktá veahá galbmasa ja árrašattu. Obbalaččat leat dainnalágiin njuovvanbohccot lossadat. ¶ Guohtun Stálonjárggas lea Selskapet for Norges Vel iskan guohtumiid. Takseren fátmmasta guokte iskkadeami, mat goabbánai gokčet orohaga davit ja lulit eatnamiid. Takserejuvvui dakkamaŋŋil go johte dohko jagis 1964. Davágeaži eatnamiin eai leat muhtin smávit eananoasit mielde iskkadeamis. Linjatakseremis maiddái ii leat mielde stuorit ii-anihahtti eanan. Geahča 2.16. tabealla. Orohagas leat máŋggalágan šattut. Dasa lassin lea orohagas “ … gehppes, goike ja vuogas eanan juohke sajis … suodji várrevuvddiin ja rámššas … ”. Bohccot besset bálgat vuomis várreeatnamiidda dálkkádagaid mielde. Stálonjárggas lea eambbo jeageleanan go ovdamearkka dihte Giellasa oarjjabeale eatnamiin. Geassejagi guohtumiid árvu lea baicca árvvoštallojuvvon heajubun. Dát mearkkaša ahte geassejagi guohtumat eai leat nu buorit, ja lea buoret jeagelguohtun go Giellasa oarjjabeale eatnamiin. Dákkár riddoeatnamiin eai gávdno albma jeagelguolbanat. Dat jeagelšlájat mat dohkkejit guohtumin leat roancejeagil ja várrejeagil. Dat šaddet dakŋasiid gaskkas ja gilvalit rásiin ja urttain. Go bohccot dulbmot jeahkála, mollana jeagil bievlla áigge dákkár eatnamis hui fargga, ja eanan muolduluvva. Stálonjárggas gávdná buoremusat jeagelguohtuma skieraniin ja jalggain, gos šaddet čáhppesmuorjjit, muhto dát jeagil lea maiddái hui rašši go dulbmojuvvo guođudettiin. Jeagil gal dulbmojuvvo ja eanan muolduluvvá go bievllaáigge guhtot bohccot daŋaseatnamiin, mii lea goikkis. Dát čuohcá erenoamážit Stálonjárgga orohahkii gos unnán lea jeagil. Geasset gávdnojit rásse- ja urttašlájat šaddočohkiidusat čáhccásbáikkiin ja rámain, ja dat leat buot buoremusat geasseguohtumin. Dákkár šlájat guohtun lea gal viidát, muhto dat šaddá seahkálaga daŋaseatnamiin gos čáhppesmuorjjit šaddet, dehe álmmehisšattot jekkiin. Danne guohtu boazu jeahkála lassin vai gokčá eallámušdárbbu. ¶ Várreeatnama rámain lea unnán sarritsaddu. Dan sadjái leat baicca ollu jasat ja gáisáeatnamiin rássejalggat. Davágeahčen leat 22 % jassagobit. Dáin jassaguorain šaddet gironlasttat. Lulábealde eai leat nu ollu jassagobit, muhto gironlasta šaddá doppe nai seammá mađe (12 %). Doppe gos jassagobit eai leat nu ollu, leat dan sadjái várreeatanamiin rásserámat. Dat guohtunšlájat ledje oktiibuot 26 ja 28 % takserejuvvon areálas. Jeakkit leat nu unnán ahte eai sirrejuvvon tabeallas. Eanas leat álmmehisšattot jeakkit. Dat eai anit geasseguohtumin, muhto takseremis čájehuvvui veahá jeagelguohtun. ¶ 2.16. tabealla. Iešguđetlágan guohtunšlájaid juohká- seapmi (%) Stálonjárggas. ¶ Davvi ¶ Skierri, čáhppesmuorji jna, jeagil ¶ 29 Vuovdi čáhppesmuorješaddu ja jeagil ¶ 5 Sarritrámat ¶ 27 Soahkevuovdi ja sarritšaddu ¶ 29 Várreeatnamat gos lea rássešaddu ¶ 22 Unnit ii-anihahtti ¶ 3 Eará guohtunšlájat ¶ Oktiigeassu Stálonjárga heive geasseorohahkan. Das lea veahá jeagelguohtun, muhto doallána duššefal giđđa- ja veahá čakčajagi dárbui. Orohat dárbbaša dálvejagi guohtumiid olggobealde orohaga. Dasa leat golbma vejolašvuođa. Vuosttaš lea guođohit Álddesjávrri dálvet, nubbi fas guođohit Ruoŧas ja goalmmát vejolašvuohta lea lotnolasat dán guovtti gaskkas. Fágalávdegoddi lea dán birra čilgen Álddesjávrri orohaga vuolde. ¶ 2.3.2 Álddesjávrri boazoorohat ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Álddesjávrri boazoorohat lea Romssa stuorámus boazoorohat. Oktiibuot lea 2221 km ¶ viiddu, mii lea 11% Romssa boazodoalloguovllus. Orohahkii gullet duovdagat goappaš beali Álddesjávrri. Nuorttas ja luksa čuovvu orohatrádji riikaráji rádjemearka 283 rájes, Čuovžavári buohta, gitta Ávževuopmái Duortnusjávrri geažis. Oarjjabeale rádji manná Ávževuomi ja Bearduvuomi mielde, ja fas rádji davil manná Málátvuomi, Gearggesvuovddi mielde ja várrečohkaid mielde, gokko muđui maid manná Bearddu ja Málátvuomi suohkaniid rádji, gitta Čuovžavárrái riikaráji bokte. Orohagas lea rádji Meavkki ja Dievaidvuovddi orohagaide nuorttildavil ja Stálonjárgii ja Giellasii oarjjil. Earret riikkaráji ja guovlluid Gearggesvuovddis Čuovžavárrái, čuovvu rádji čázádagaid, já dáid gal oažžu dadjat buorren rádjin. Geahča 2.7. kártta. ¶ Østerdalenis Álddesjávrri guvlui ja viidáseappot Leinavatn:i lea čielga siskkaldas oahci. Das gokko Ávževuomi ja Østerdála jogat bohtet oktii, lea dát Láirevákki konvenšuvdnaguovllu davábeali rádji. Muhtin oassi Anjavuomi konvenšuvdnaguovllus lea gaskal orohatráji davil ja Álddesjávrri, mii fas lea lulábealde. Gasašvággi–Gearggesvuovdi lea rádjin oarjjil ja nuortan ráddje fas rádjeáidi, mii vuolgá Politioddenis. Orohaga davvinuortabeali rájis (Sárevuopmi), lea maiddái unnebuš konvenšuvdnaguovlu. Muđui ii oaččo guođohit Álddesjávrri nuorttabeali eananosiid konvenšuvnna olis (nuorttabeali Leinavatnet ja Álddesjávrri, namalassii Mannančearu guovllu). Anjavuopmi ráddjen, mii čilgejuvvui ovdalis, boahtá das go konvenšuvdna rievdaduvvui jagis 1984, ja Sárevuomi čearru ja Romssa boazodoallit evttohedje dan. Guohtonguovllu rádji sirdojuvvui dalle luksa Álddesjávrri orohaga sisa. Ovdal lei rádji jurddašuvvon eanas muddui galgat leat Dievaidvuovddi ráji siskkobealde. Dát ii lean lunddolaš rádji, ja jagi 1972 áidešiehtadus eaktudii dasto ahte huksejuvvo áidi Anjavuomi ja Hávgavuomi lulliráji mielde, rádjemearka 283 rájes Čuovžavári bokte ja Álddesjár’ aláža mielde Sandelvatn:i. Dán áiddi oažžu lohkat oassin dan seammahat áiddis, mii vuolgá rádjemearka 280 rájes (Sárevuomi ja Dálmmá rádji) Čuovžavári bokte (rádjemearka 283), duovdagat lulábeali Doarrovári Álddesjár’ alážii, ja das oarjjás guvlui. Áidi ceggejuvvui dušše Álddesjár’ aláža radjái. Go konvenšuvnna rievdadedje jagis 1984, lei vuođđun ahte cegget guokte ođđa rádjeáiddi. Viimmat, digaštallamiid maŋŋil, ceggejuvvui nuorttamus áidi jagis 1991. Áidi ceggejuvvui arvat earásaji go dat maid ledje šiehttan jagis 1984 ¶ . Áidi vuolgá dál Politioddenis Álddesjávrri bokte ja manná nuorttasdavás guvlui juste dakka lullelii Čuovžavári, gokko boahtá oktii dainna ovdalaš áiddiin. Nu gárttaige Mannančearu guovlu rádjeáiddiid siskkobeallái, earret dakko gokko Leinavatn lea doallevaš oahcin. Ovdalgo áidi ceggejuvvui Politioddena rájis, čoahkkanedje bohccot Mannančearu guovlui guohtut, ja guovlu doaimmai dego stuora guohtungárdin bohccuide, mat bohte oarjjil. Bohccot bohte lulábeali dan “bealledagaha” áiddi Alddesjár’aláža badjel ja de bisánedje dan mohkkái. Váttisvuohta lassánii measta eambbo velá go Sárevuopmi ceggii gaskaboddosaš doaresáiddiid Irggása rájis davás. Jagi 1984 šiehtadusa olis lea eanas oassi áiddis Čuovžavári ja Álddesjár’ aláža gaskkas gaikojuvvon. Dán áiddis leat guođđán oasi, dannego adno Álttesjár’ aláža gárddi seaibbušin. Jagi 1984 šiehtadusa mielde, galggai maid “dárbbu mielde” cegget áiddi Álddesjávrri ja Gearggesčohka gaskka, ja áidi galggai nannet oarjjabealehaga ráji. Áidi galggai caggat Álddesjávrri orohaga oarjjabeali eananosiid, vai Sárevuomi eallu ii guođo dakko. Duovdagat galge leat Stálonjárgga orohahkii dálvejagi guohtumin. Lea árvvoštallojuvvun cegget áiddi lunddolaš oziid mielde, ja dat áidi manašii dasto vel oarjelis konvenšuvdnaráji. Áššebealit eai leat boahtán ovttaoaivilii šiehtadusa dulkomiin, iige leat velá ceggejuvvon áidi dohko. Dan sadjái lea huksejuvvon rádjegozihanbartta, mii galgá doaibmat seammaládje go áidi. Dát ii leat dohkálaččat doaibman. Váttisvuođat bohtet čielgasit ovdan das, go Boazodoalloagronoma gáibidii guođohandivvada Sárevuomi čearus jagiin 1991 ja 1997, go ledje guođohan olggobeali konvenšuvdnaguovlluid. Mearrádusas čujuhit ahte eallu ii leat leamaš geahčus, eaige leat leamaš olbmot doppe. Áidi lea ceggejuvvon Álddesjávrris Innset:i ja das Dalbergii. Vággi ii lean šat doallevaš oahcin dan rájes go buđđo/dulvadedje čázádaga. Nu huksejedje áiddi merošteami vuođul. Áidi galgá caggat bohccuid mannamis davás ja orohaga namuhuvvon oarjjabeali eananosiide. Lassin dáidda namuhuvvon áiddiide, lea oanehit gaska áidojuvvon Leinavatn mielde, vai Dálmmá bohccot eai mana Mannančearu guovlluide. Ođđa šiehtadallamiid oktavuođas lea Dálbmá evttohan rievdadit konvenšuvdnaráji. Dát evttohus mielddisbukta duohtailmmis dan ahte eanas eatnamat Leinavatn nuorttabealis sirdojuvvojit Dálmmá orohahkii. Sii dáhtošedje ráji, mii joatká rádjin Sárevuomi guvlui rádjemearka 280 rájis, Gámasjoga mielde viidáseappot Álddesjávrái. ¶ Luonddudilálašvuođat Gáissát Kistefjell (Buoccagas) (1633 m bm) ja Rohkumborri (1659 m bm) leat čielga oahcin nuortalit osiid granihttaguovlluid ja oarjelit osiid báitarávtto gaskka. Gáisáalážat leat gabbro, ja dannehan leatge nu ceggosat. Dakka nuorttabeali Rohkumborri manná dat rádji, gokko gávdnojit geahppadit mollaneaddji báktešlájat ja “eamibákti” , ja dat leage čilgehussan dan stuora erohussii ceakko gáissás ja njuidosis Borjjasoaivvis (Bihppáš) veahá nuortalis. Eatnanhámi rievdan dagaha maid šattuid rievdama ja nu maiddái guohtunšlájaid. Orohaga nuorttabeali osiin lea unnán šaddu, eaige nu ollu šaddošlájat, muhto fas oarjjabealis leat viidát guovllut, gos šaddet máŋggalágan šattut šattolaš eatnamis. Romssa guovddáš guovlluin lea duottarvárreráidu, mii manná gitta Ittunjárgii, ja bisána Álddesjávrri duohkái lulil. Seammá ládje go várreráiddu oarjja- ja nuorttabeali eatnamat, leat maiddái jávrri lulágeaži eatnamat jalgadeappot. Dát ii mávsse almmatge dan ahte guovllus eai leat alla várreeatnamat, muhto dat eai leat nu ráššát. Orohagas leat 7,5 % jávrrit. Álddesjávri, Leinavatn ja Geavdnjajávri leat váldojávrrit. Vaikko guovllus leat alla gáissát, leat goitge mearkkašahtti unnán jiehkit, dušše 1 %. Go dán buohtastahttá jasaid ja jiehki meriin maid NORUT guorahallan gávnnahii, oažžu ¶ 22. Duohtavuođas viiddui konvenšuvdnaguovlu velá 50–60 km ¶ das vuođu árvvoštallat man viidát dat eatnamat mannet, mat aiddo leat rahppsan jiehki vuolde, ja main ii leat šaddu. Dán guorahallama vuođđun lea satelihttagovva, mii govvejuvvui suoidnemánus. Dan birra mii čilget dárkileappot “Guohtun” -oasis. Orohagas leat alla várreeatnamat mihtilmasat. Nannáma eatnamiin lea dušše 30 % vuollelis go 600 m bm. Dát allodat vástida sullii guovllu . 20 % areálas lea badjelis go 1000 m bm. Leat duššefal 3–4 orohaga Norggas main lea ná ollu alla várreeanan. Orohaga oarjjabealehagas leat čiekŋalis vákkit mihtilmasat, muhto ordaráji bajábealde leat eanas njuoiddo leagit, gos lea buorre guohtun. Mii namuheimmet 1. kapihttalis várreráiddu movt dat váikkuha ahte borga ja arvi gahččá eanas oarjjabeali eatnamiidda Romssas. Álddesjávrri guvlui borgá sullii 2–300 mm. Go suokkarda dárkileappot muohttaga juohkáseami orohagas, de čájehuvvo ahte muohttá arvat eambbo oarjjabeali eatnamiidda go nuorttabeallái. Ođđajagimánu gaskamearálaš temperatuvra siseatnamiin lea sullii –12° ja –14° gaskkas, ja oarjjabealde fas lea galbmasit, nappo –8° ja –10°. Seammás arvá hárve nuorttabeallái Kistefjell ja Rohkumborri ođđajagimánu ja guovvamánu áiggiid (gaskamearálaččat 10–25 mm jagis). Dan dihte ii leat nu stuora ballu ahte guohtumat lássahuvvet jieŋa dahje cugŋo geažil. Mađi oarjelii boahtá, dađi bahat lea lásset guohtumiid, dannego muohta lea eambbo ja sáhttá dávjjibut arvit dohko. Rahttá álgá geassemánu loahpas eanas osiin orohagas. Nuorttamus ja oarjjimus guovlluin sáhttá rahttá álgit juo geassemánu álggugeahčen. Rádjeguovlluin lea gaskamearálaš temperatuvra 6° ja 8° gaskkas, ja oarjelis lea lieggasit, nu movt muhtin vákkiin sáhttá leat 12° ja 14°C gaskkas. Muohta suddá hiljit ja bistá guhká go lea ollu muohta, ja nu bistá varas rássi mealgadii geassái. ¶ Guohtun Orohaga guohtun lea suokkardallojuvvon sihke dábálaš linjjátákseremiin ja satelihttagovvemiin. Linjatákseremiin lea Selskapet for Norges Vel suokkardallan guohtuma miehtá orohaga, earret nuorttidavimus guovlluid (davábealde Kirkestinden–Istindane) Orohaga lea minddar juohkán golmma iešguđetge eananoassin. Duovdagiid lulábeali Álddesjávrri ja Leinavatn gohčoda Bihppážin, ja guovllu nuorttadavábeali dán guovtti jávrri gohčoda fas Sárevuopmin. Duovdagat oarjjabeali Rohkumbori ja Kistefjell leat . Mii oaidnit 2.17. tabeallas ahte ii-anihahtti oassi lea unnán buot dán golmma guovllus, ja buot unnimus lea guovtti nuorttamus eananosiin. Lei gal vuordimis ahte oarjin, gos leat alla gáissát, lea ii-anihahtti oassi eanemus. Muhto lei imaš go ii-anihahtti lohku lei vuollin. Čilgehussan várra lea ahte stuora ii-anihahtti guovllut, nu movt Álddesjávri, ii leat váldon mielde viidodahkii, iige leat mielde linjatakseremis. Fágalávdegotti meroštallamat čájehit ahte čáhci ja jiehkit dahket badjelaš 7% orohaga olles viidodagas. Dasa lassin bohtet gáissát. ¶ Guohtunšlájaid mihtilmas erohusat bohtet erenoamážit ovdan jeageleatnamiid meari dáfus. Suokkardallama mielde lea Sárevuomis 40 % jeagelguohtun, dan suktii go Álddesjávrris lea dušše 18 %. Álddesjávrri guovllus lea alla mearri dannego jeagil lea oalle ollu goike rásseeatnamiin (12 % šattuin). Lassin dasa ahte lea erenoamáš valljugas geassejagi guohtun, heive guovlu maiddái jeagelguohtumin. Man heivvolaš guovlu lea jeagelguohtumin, vuolgá ollu das man ollu geasset guođohuvvo. Suokkardallama mielde lea dain goike jeagelšattolaš rásseeatnamiin dálvet ollu daškes ja gassa muohta. Dát mearkkaša ahte guovlu heive buoremusat giđđat ja čakčat/árradálvvi, go muohta lea suddagoahtán. Sárevuomi oarjjabeali ja nuortalulábeali eatnamat leat eanas ráššát. Dušše jávrriid birra lea veahá vuovdeeanan. Lea asehis ja unnán šaddu, muhto dat veahá rásseeatnamat mat gávdnojit, sisttisdollet maiddái jeahkála. Nuortadavit eananosiin, gos iešalddis leage dat Sárevuopmi, leat eambbo njárbes vuovde- ja jeaggeeatnamat. Vuovddis lea čahppesmuorjedaŋas ja ollu jeagil (13% olles viidodagas.) Jekkiid kvalitehta rievddada jeakkis jeaggái, muhto illá gávdno jeagil dain luome- ja balsajekkiin mat leat. Gaskkohagaid lea suohkadit šaddu go eará guovlluin. ¶ 2.17. tabealla. Šaddošlájaid juohkáseapmi (%) golmma eananoasis Álddesjávrri orohagas. ¶ Álddes- Sáre- Bihpjávri vuopmi páš ¶ Skierri, čáhppesmuorji, jeagil ¶ 1 Skierri,čáhppesmuorji, ii jeagil ¶ 28 Soahki, čáhppesmuorji, jeagil ¶ 12 Soahki, čáhppesmuorji, ii jeagil ¶ 9 Sarritrámat ¶ 3 Sarrit, soahkevuovdi ¶ 27 Rásse-/urtavallji soahkevuovdi ¶ 23 Goike rásseeanan ¶ 5 Eará jeaggi ¶ 4 Eará šaddošládja ¶ 3 Ii-anihahtti ¶ Šaddošlájat oktiibuot ¶ Jeagelguohtun oktiibuot ¶ 35 Anolaš areála km ¶ 115 Brutto areála km ¶ 130 Ii-anihahtti earret linjjáid % ¶ Bihppáža eatnamat, eanavuođđu ja šaddu sulastahttá dan mii lea Sárevuomis. Leat heajos rásseeatnamat, muhto livččii buorre jeagelguohtun. Man bures aniha dálvejagi guohtumin, lea gitta das movt eará jagiáiggiin guođohuvvo. Dálmmá dálá konvenšuvdna guovlluid oarjja/alle bealehat daddjo guohtunsuokkardallamis “erenoamáš buorren geassejagi eanamin” . Dáppe ledje maid muhtin goike jeagelšattolaš rásseeatnamat, muhto bievlaguođoheapmi lea loaktán jeahkála. ¶ Alte- Sáre- Bihpvatn vuopmi páš ¶ NORUT lea maid satelihta bokte suokkardallan guohtumiid dain eananosiin mat leat konvenšuvdnaguohtumat. Eatnamiid jugii njealji oassái: ¶ Leina lea gal rievtti mielde konvenšuvdnaguovllu olggobeale, muhto nu movt namuhuvvui, leat konvenšuvdnaguovllut ja riikarádji birastan guovllu. Dánne leatge visot orohaga guohtumat suokkardallojuvvon, earret duovdagiid, mat leat oarjjabeale konvenšuvdnaráji Gasašvákki bokte. Geahča Bassevuovdi- oasis mas mii čilget NORUT dieđuid. 2.18. tabeallas boahtá ovdan ahte ii-anihahtti oassi lea eanas guovtti oarjjimus guovlluin, 25 % ja 26 %. Duogášlogut čájehit ahte jiehki ja muohttaga mearit leat iešguđetládje ja dagahit variašuvnnaid (16% ja 17% olles viidodagas). Satelihttagovain leat veahá muohtadielkkut, ja danne váikkuhit šaddomeari ja iianihahtti meari gaskavuođa. Mearit čilgejit movt guovlu heive geasseguovdilguohtumin. Go guovlluin bidjá vuođđun guohtunárvvu osiid 2 ja 3, oaidná ahte Kistefjell ja Láirevággi leat buoremus geassejagi guohtumat, main lea 32 % ja 29 %. Nettoareála ektui (earret ii-anihahtti oasi), lea oassi 49 % ja 45 %. Dan guovtti eará guovllus lea bruttoareála oasis 14 % ja 18 % ja fas 16 % ja 20 % nettoareálas. Lea gal veahá erohus osiin “erenoamáš deaŧalaš rássečohkiidus ja valljugas jassagobit” , muhto dát dovdo eanas jassagobiin. Lea mearkkašahtti go guovtti oarjjimus guovlluin leat ollu árvvolaš dálvejagi guohtomat (33 % goappašagain). Vaikko lohku leage mealgat unnit go Gámasa ja Leinasa logut, main lea 73 % ja 67 %, čájeha dát ahte guovlluin maiddái leat valljugas dálvejagi guohtumat. Go daddjo dálvi ja geassi, leat namahusat dás adnon álkivuođa dihte. Nu movt Norges Vel suokkardallan geažuha, heivejit guovllut buoremusat guođohuvvot giđđat, čakčat ja árradálvvi. Go gohčoda dálveguohtumin duššefal alla eatnamiid (veađáhat ráhppát ja daŋas/skierreguolbanat – eai leat dás váldon mielde jeagelšattolaš daŋasvuovddit), lea nuorttimus guovlluid oassi stuoris (66 % ja 57 %). Dás čielggadeamis lea maiddái álkivuođa dihte bidjan erohusa dušše dálvejagi guohtuma ja geassejagi guohtuma gaskka. Ovdamearkka dihte heivejit jeagelšattolaš daŋasvuovddit árradálveguohtumin, ja dasto fas ráhppát ja guolbanat heivejit buorebut dálveguovdil, muohtadilálašvuođaid dihte. Earret erohusaid, mat bohtet ovdan 2.18. tabeallas, leat vel stuorát ero- husat oarjjimus ja nuorttamus eananosiid gaskkas, guohtundilálašvuođaid vuođul dálvvi guhkkodagas (jiekŋun, muhto maid biegga čeargada.) ¶ 2.18. tabealla. Šaddošlájaid juohkáseapmi(%) Álddesjávrri eananosiin. ¶ Guohtunárvu Gamas ¶ LáireGeassi ¶ Dálvi vággi ¶ Mearritkeahtes ¶ 0 Rabas čáhci, bodnečáhceguovlu ¶ 9 Ii-anihahtti, jassa ja jiehkki ¶ Ii-anihahtti oktiibuot ¶ Daŋasvuovdi, jeagil ¶ 4 Daŋasvuovddit ¶ 3 Rásseeatnamat ¶ 4 Veađáhat ráhppát ¶ 15 Daŋas-/skierreguolbanat ¶ 13 Álmmehis rássejassagohpi ¶ 5 Rássečohkiidus ja suhkkes jassagobit ¶ Šaddu oktiibuot ¶ Šaddu ja ii-anihahtti ¶ 100 Árvvu oassi 2 og 3, dálvi ¶ 33 Árvvu oassi 2 og 3, geassi ¶ Go árvvoštallá guohtuma guohtunšlájaid juohkáseami vuođul, lea dávjá eaktudan ahte guohtumiid sáhttá atnit buoremus lági mielde. NORUT-suokkardallan dadjá siskkit guovlluid guohtumiid obbalaš árvvoštallama birra ahte guovllus eai leat “gostege gávdnan guovlluid gokko jeagil šaddá viidát. Oaivejeagil šaddá báikkuid, ja boazojeahkálat leat njárbadit šaddan. Veahá fiskesjeagil gávdno. Dušše smarvejeagil šaddá viidát 2–3 cm allosažžan.” Viidáseappot dadjá suok- kardallan ahte “erenoamáš lea go ihtá nu ollu goikerássešaddu jeahkála sadjái guolbaniin, …” . Go eanan lea nu garrasit guhtujuvvon ja čilviluvvan, de rivde šaddošlájat gaskaboddosažžat. Goikerássemearri guolbaniin váikkuha maiddái erohusaid dan guovtti suokkardallama gaskii. Vaikko goabbatládje ráddjejuvvo, lea erohusaid duogážin muhtin muddui dat, go NORUT lea atnán vejolaš guohtunšlájaid suokkardallama vuođđun, ja Selskapet for Norges Vel fas taksere duokkot dákko. Duššefal njuolggo takseremis oaidná leatgo šaddošlájat rievdan dannego eanan guhtojuvvo garrasit. Suokkardallamiin ovdanboahtá maiddái veahá goabbatládje dat man ollu lea vuovdeeanan. Čakčat jagis 1996 lea H. Prestbakkmo čállán rapporta, maŋŋil go lea finadan guovlluid geahčadeame. Rapporttas dadjá ahte Mannančearu guovlu (Leinavatna nuorttabealde) lea sakka guođohuvvon. Rapporta čilge guovllu obbalaččat guorbbasin, jeagil ii báljo leat šat vumiin ja jekkiin. Vaikko su oaivila mielde ii leat bievlajagis guođohuvvon doppe maŋemus jagiid, ii leat jeagil báljo álgán giellasit. Maiddái Gamas-váriid birra čállá Prestbakkmo dili leat sullii seammáláganin go Mannančearu guovllus, muhto balsajeakkit gal leat suddjejuvvon buorebut, go boazu ii beasa juohke sadjái. Doppe gal lei jeagil gávdnamis. ¶ Oktiigeassu Álddesjár’ johka juohká Álddesjávrri orohaga guovtti eananoassái. Jávrri davábealde sáhttá orohaga oarjjimus eananoasiid geavahit sihke bievla- ja dálveguohtumin, muhto fas nuorttamus guovlluin leat áibbas unnán buorit geassejagi guohtumat. Dan sadjái leat orohaga nuorttamus eananosiin hui buorit jeagelguohtumat, mihá šaddilit guovlu areála ektui go dat mii lea orohaga orjješdavit guovlluin. Muohtadilálašvuođat ja guohtumiid lássahuvvanvárra iešalddis lea mearkan dasa ahte ii berre guođohit oarjjit guovlluid maŋŋelii go árrádálvái. Ekologalaš geahččanbealis berre oarjjimus guovlluid atnit bievlajagi guohtumin, ja Alttesjávrri siskkit osiid fas aivve jeagelguohtumii. Sárevuopmi, muhtin oassi Dievaidvuovddis, oassi Álddesjávrris ja Stálonjárga leat lunddolaččat oktahat eanan ekologalaččat. Buoremus čoavddus livččii jus guovllu dálá boazodoallu heivehuvvo oktii, ja vaikko ásahit iešguđet siiddaid, nu ahte siiddain leat iežaset sierra guohtuneatnamat. Fágalávdegoddi lea ipmirdan ahte dát ii leat áigeguovdil Stálonjárgga orohahkii ja Sárevuomi čerrui dála dili vuođul. Konvenšuvnna berre ráhkadit nu soddjilin ahte maŋit áigái lea vejolaš válljet dán čovdosa. ¶ Dála dili vuođul leat máŋgá čovdosa, earágo dat mii ekologalaččat lea buoremus. Fágalávdegoddi čujuha velá lassin guokte eará čovdosa. Goappaš čovdosat leat hutkojuvvon dálá duohtadili vuođul. Vuosttažettiin dárbbaša Stálonjárgga orohat dálveguohtumiid iežaset orohaga olggobealde (dárkilis dieđuid logat dan orohaga oktavuođas). Dasto leat Álddesjávrri orohaga siskkit jeageleatnamat (Mannančearru jna) sakka guorban. Ekologaččat rievttes eanangeavaheapmi mearkkaša ahte Mannančearu guohtumat jna. leat mihá buoret molssaeaktun dálvejahkái go orohaga oarjjimus guovllut. Go Mannančearu liggás garrasit guođoha, hedjona maid vejolašvuohta geasset guođohit oarjjimus eananosiid (go de ferte atnit dáid eatnamiid dálveguohtumin). Jus háliida luvvet oarjjimus guovlluid orohagas geassejagi guohtumin, fertejit dat dálveguohtumat mat sadjái bohtet, leat seammá buorit, dehe juo buorebut, go dát mat guovllus dál leat. Dát lea dilli man ferte vuhtii váldit go lagamus jagiide hutká guohtungeavaheami. Jus dán dili ii váldde vuhtii, lea mohkkegeainnu bokte bidjame dan eavttu ahte Stálonjárgga orohaga boazodoallu heaittihuvvo. Jus buoremus čovdosa ii sáhte duohtandahkat, lea fágalávdegotti oaivila mielde buoremus addit Stálonjárgga orohahkii sierra konvenšuvdnaguovllu Ruoŧas dálvet guođohit, ja Sárevuomi čearru fas oažžu viiddiduvvot iežaset konvenšuvdnaguovlluid Norggas. Dán vuođđun lea ahte Stálonjárga sáhttá čakčat/árradálvvi guođohit Álddesjávrái guoskevaš eatnamiid. Dasa lassin lea eaktu ahte orohat beassá johtit čearu ja konvenšuvdnaguovlluid čađa. Goalmmát molssaeaktu lea válljet šiehtadusa mii lei jagi 1984 konvenšuvnna rievdadeami vuođđun. Dát molssaeaktu sáhttá čađahuvvot easka muhtin jagiid geahčen. Dáid guovlluid, (Mannančearu ja dasa guoskevaš konvenšuvdnaguovlluid Ruoŧas), jeageleatnamat leat nu sakka guorban ahte eai leat bistevaš molssaeaktun dan vuosttaš 10–15 jagis. Dasa lassin dagaha váttisvuođaid go Sárevuomi johtingeaidnu beassat konvenšuvdnaguovlluide lea nu baski. Dálá doaibmadilli dahká váttisin go giđđajohtináiggi mannet bohccot daidda dálveguohtumiidda mat leat Stálonjárgii várrejuvvon. Johtingeainnu baskkideapmi lasiha váttisvuođaid ain eambbo. Dát dilit dagahit vel eahpesihkkareabbun dan gažaldaga goas guovllut sáhttet anihit sihkkaris dálveguohtumin. Maŋŋel 1984 lea vásihuvvon ahte livččii buorre, jus cegge rádjeáidi dálá konvenšuvdnaráji oarjjabeallái. Fágalávdegoddi eahpida veahá nákcejit go áššái guoski čearut caggat bohccuideaset mannamis Mannančerrui. Vearrámus mii sáhttá dáhpáhuvvat lea, jus gártá gilvu guohtumiid nalde go jeagil fas šaddagoahtá. Jus nu geavvá, de ii doaimma namuhuvvon čoavddus duohtavuođas. Fágalávdegotti oaivila mielde sáhttet guovllut lulábeale Álddesjávrri (Bihppáš) leat áigeguovdilis dálvejagi guohtumat. Fágalávdegoddi ii oainne goitge movt livččii ávkkálaš dán guovllu várret sierra dálvejagi eanamin. Guovllu obbalaš guohtunvalljodagaid árvvoštallama vuođul, oaivvilda fágalávdegoddi ahte ¶ Dálbmá čearru bisuha Láirevákki konvenšuvdnaguohtumin. Dán čovdosa vuođul gártá váttisin sirret Bihppáža nu ahte ii guođohuvvo eará áigodagain go dálvejagis. Dát maiddái ii leatge sávahahtti ahte ii guhtojuvvo, dannego jeagelguohtumiid berre beassat atnit oktan daiguin buriiguin geasseguohtumiiguin mat leat oarjelis. Ii leat heivvolaš guovttegeardánit guođohit guovllu. Danne ávžžuha fágalávdegoddi ahte guovlu ii várrejuvvo Romssa boazodolliide dálvejagi guohtumin, muhto adno ovttas geasseguohtumiiguin oarjelis. Dát ávžžuhus lea almmatge gitta das ahte gávdno čoavddus, mii addá Giellasii seammaárvosaš oktonas vuoigatvuođa geavahit dálá Njuorajávrri ¶ Dálmmá čearus. Anjavuopmia konvenšuvdnaguovllu gullá oktii lagaš duovdagiiguin Ruoŧa bealde ráji. Muhto go dán guovllu boazodoallu johtá nuorttas - oarjjás guvlui, de juohkása dat guovlu, mii lunddolaččat gulašii oktii, Álddesjávrri ja Duortnosjávrri gaskkas, riikarájis. Muđui mandáhttáguovllus lea riikarádji johtingeainnu ektui. Jus riikarádji šaddá formálalaš rádjin, gártá dát stuora váttisvuohtan Dálmmá čerrui. Dálá guođohanáigodat lea dakkár váttisvuohta. Jus konvenšuvdnaguovllu ii galgga sáhttit atnit maŋŋel čakčamánu 15. beaivvi, ferte buot bohccuiguin johtit eret Duortnosjávrri ja Álddesjávrri gaskkas Láimoluovtta gárddiid čađa ovdal dán áiggi. Jus guohtunáigemeari loahpaha, beassá Dálbmá čakčat guođohit dán guovllus, ja dainna lágiin seastá guohtumiid nuorttabeali Láimoluovtta doaresáiddi. ¶ 2.3.3 Sárevuomi čearru ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus leat 64 boazodoalli, geat leat boazobarggus. Alimus boazolohku ii leat mearriduvvon čearuide, muhto dálá láhkaásahusas daddjo oktiibuot galgat leat 36 500 bohcco čuovvovaš čearuin: Geaggán, Lávnnjetvuopmi, Sárevuopmi ja Dálbma. Nudaddjon čielggadeamis evttohuvvo Sárevuopmái dábálaš boazolohkun 12000 bohcco. Mii oaidnit čearu rájiid ja iešguđetge áigodatguohtumiid 2.9 kártagovat. Sárevuomis eai leat earát geaiguin guođohit ovttas guohtuneatnamiid. Davá bealde eai leat lunddolaš oazit. Lea huksejuvvon guhkes gaskaáidi go váilot lunddolaš oazit. Amaset bohccot rasttidit davábeali ráji, lea áidi huksejuvvon measta riikaráji rájes mii manná oktii konvenšuvdnaáiddiin ja vulos geidnui 396 Badje-Sohppora davábeale, muhtinmuddui Lávnnjetjogas Vuoksujärvvi bokte gitta Duortnosjohkii Ounisjoga buohta. Oazit váilot maiddái lulábealdege ja dakko lea huksejuvvon boazoáidi ráji guora. Bievlan ja skábman sáhttá ribahit soames heakka olggobeallái lulábeale ráji, ja danne leage huksejuvvon áidi, mii manná oktii konvenšuvdnaáiddiin norggaráji bokte, lulábealde Gámasjávrri, ja áidi manná gitta Máttajávrái dálvejagi eatnamiidda. Dálvejagis nagoda ealu guođohemiin doallat almmá oziid haga. Dálvejagi eatnamiin nuorttabeale eai leat mearriduvvon rájit. Čearu eallu lea oktaneallun bievlajagis. Nuorttamus siiddat johttágohtet badjelit eatnamiidda go eallu mannagoahtá oarjjás, ja dalle sii guođohit ja goalŋŋadit ealu. Giđđajagi eatnamiidda ruoŧabealde ollejit cuoŋománu, ja norggabeale eatnamiidda fas maŋŋil miessemánu 1.beaivvi. Giđđajagi eatnamat leat várreguovllut Rágesjávrri–Jarin ávssása oarjjabealde, muhto eai mana Anjavuomi oarjjabeale eananosiide. Giđđat guođohit ealu ja dainnalágiin cagget amaset bohccot mannat lobihis guohtumiidda ja giliide gilvojuvvon eatnamiidda. Anjavuomis lea bárisguottetbáiki, muhto eai fal oarjjabeale eananoasit ja Álddesjávrri guovlu. Misiid merkot Gáicacacca gárddis suoidnemánus ja muhtin oasi merkot borgemánus, ja dalle gárddástallet Álddesjár aláža ja Cuovzavári gárddiin. Eallu lea veaiddalis gitta čakčamánu álgui, de bidjet árračavčča Jarina gárdái ja váldet njuovvanbohccuid. Eallu doalahuvvo čakčajagi eatnamiin, mat leat riikarájis gitta vuollugas eatnama nuorttageahčái. Golggotmánu ja skábmamánu birrasiin čohkkegohtet ealu ovdalgo rátkkašit dálvesiidan. Dáinna bargguin gerget juovlamánus, ja dalle leat rátkkašan 5–8 dálvesiidan, ja siiddat johtet árbevirolaš vugiin dálvejagi eatnamiidda. Dálveeatnamat leat Rienakjávrri–Kuortovári ávssásis ja mannet Duortnosjoga davábeale gitta Kuokso birrasiidda. Guovllut, gos lea vieruiduvvan vuoigatvuohta, mannet velá nuortalii johka ráigge. Kuokso guovllu dálveguohtumiin leat ealuin gitta njukčamánnui, das maŋŋil bidjet ealu oarjjás ja giđđajohtin álgá. ¶ Guohtun Sárevuomi čearu guohtunšlájaid juohkáseapmi ( 2.19. ja 2.20. tabealla ). ¶ 23. Dán čilget lagabuidda Dálmma ja Giellasa oktavuođas. ¶ 2.19. tabealla. Ruonasguohtunguovllut ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 0,2 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ ,5 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 9,8 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 1,20,1 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 0 Goike bovdnajeaggi ¶ 1,7 Goike šattolaš jeaggi ¶ 0,20 Daŋas-/goike guolban ¶ 34,6 Varas guolban ¶ 22,9 Njuoskasit rásseeanan ¶ 2,2 Goikásit rásseeanan ¶ – Sieđgarohtu ¶ 14,9 Muorračuohpahat ¶ 0,2 Huksejuvvon guovllut ¶ 0 Juovat ja geađgeeanan ¶ 6,5 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0,3 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ 2.20. tabealla. Gaskajohtolat ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ 0 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 3,6 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 8,0 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 7,2 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 5,8 Goike bovdnajeaggi ¶ 0,6 Goike šattolaš jeaggi ¶ 1,4 Daŋas-/goike guolban ¶ 45,5 Varas guolban ¶ 146,216,9 Njuoskasit rásseeanan ¶ 0,1 Goikásit rásseeanan ¶ 1,1 Sieđgarohtu ¶ 0 Muorračuohpahat ¶ - Huksejuvvon guovllut ¶ 0,20 Juovat ja geađgeeanan ¶ 1,5 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ Čearu geassejagi eatnamiin lea badjel 465,0 km ¶ ruonasšaddošládja ja gaskajohtolagas lea 360,2 km ¶ . Gaskajohtolat lea čearu váldoguohtunbáikin čakčat. Geassejagi eatnamiid ruonasguohtun leat eanas varas guolbanat (271,8 km ¶ ) ja seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi (116,7 km ¶ ). Dát šaddošlájat gokčet 33 % geassejagi eatnamiin. Go satelihttagovain eai boađe njuoskasit rásseeatnamat ovdan, de biddjojit stuora rásseeananareálat geassejagi eatnamiin “daŋas/goike eanan” -šládjii. Nu gártet geassejagi eatnamiid meroštallamis oallut ruonasšattut mat eai boađe ovdan. ¶ Dannego seamulvallji/urtavallji soahkevuovddit ja rásseeatnamat eai registejuvvo, gártá árvvoštallama boađusin ahte geassejagi eatnamat leat buori kvalitehtas. Ábaida maŋŋigeasi lea guohtun buorre go idjagálut álget, go dalle guhtot bohccot seamulvallji/urtavallji soahkevuvddiin. Dasa lassin lea geassejagi eatnamiid nettoareálas 35 % jeageleanan. Jeageleanan lea maid gárttan liiggás ollu šládjameroštallamis dan seammá meari maid njuoskasit rásseeatnamat leat vuollelii meroštallojuvvon, dannego satelihttagovat eai leat dievaslaččat. Vaikko vel ná leage, gávdnojit valjit jeagelbáikkit giđđajagi ja čakčajagi eatnamiin. Dálkkádagaid ektui sáhttá giđđajagi eatnamiid guohtuma sirret giđđadálvveguohtumin. Gaskajohtolagas eai leat ruonasguohtumat nu viidát go geassejagi eatnamis. Eatnama ruonasguohtumat leat varas guolbanat, sieđgarođut ja seamulvallji/urtavallji soahkevuovddit, ja gokčet oktiibuot 33 % nettoareálas. Gaskajohtolaga ruonasguohtunšlájat leat kvalitehta dáfus heajubut, dannego leat ollu goike šaddošlájat, ja leat unnán alla várrebáikkit gosa bohccot bálgalit geasseliehmun. Gaskajohtolagas leat viiddis jeageleatnamat, nappo 393,7 km ¶ jeagelšaddu, ja gokčá 49 % duovdaga nettoareálas. Dát eatnamat adnojit čakčat, skábman ja giđđadálvvi. Go dálvet lea heajos guohtun, guođohit ealu dálvvi miehtá jeageleatnamiin váris. Sárevuomis lea 137,6 km ¶ jeagelguohtun dálvejagi eatnamis. Eambbo jeagelguohtun lea velá eatnamiin gos lea vieruiduvvan guođohanvuoigatvuohta, muhto mat eai adno álohii. Dálvejagi eatnamiin leat liiggás unnán jeageleatnamat. Čearru ferte orrut guhká gaskajohtolagas, amas goaridit nuortta/lulá beale guohtuneatnamiid. Ii leat registejuvvon man viidát muorračuohpahatbáikkit leat. Ii-anihahtti juovva- ja geađgeeananšládja lea unnán geassejagi eatnamiin ja gaskajohtolagas. Geassejagi eatnamiin lea 77,5 km ¶ ii-anihahtti geađgeeanan, dat vástida 6,5 % geassejagi eatnamiid nettoareálas. Gaskajohtolagas leat dát seammá mearit 12,6 km ¶ , mii lea 1,5 %. Geassejagi eatnamiid nettoareálas lea 25,0 % badjelis go 1 000 m bm. Gaskajohtolaga eatnamiin ii leat gostege badjel 1 000 m bm, dannego duššefal 0,1 % areálain lea badjelis dán meari. Nu váilotge Sárevuomis alla várreeatnamat ruoŧabeale, mat livčče bálganbáikin liehmun. Geahča 2.9–2.13 kártta. Mii oaidnit 2.12 ja 2.13 kárttas šaddošlájaid viidánusa. ¶ Oktiigeassu Sárevuomis eai leat dohkálaš eatnamat ruoŧabealde giđđajahkái ja geasseguovdilguohtumat. Lea váttis gávdnat buriid giđđajagi eatnamiid Ruoŧabealde váriin, dannego dulbes eatnamiin ii gávnna bievladielkkuid giđđat ja ádjána bievlat. Čearus let hui ollu maŋŋičavčča- ja skábmaguohtumat viiddis vuollugas eatnamiin. Dálvejagi eatnamat vuollin vuvddiin leat áibbas unnán. Sárevuopmi dárbbaša geassejagi guohtumiid ja buoremuddu maiddái giđđat beassat guođohit norggabealde ráji. Ii leat vejolaš doallat dábálaš várreboazodoalu Sárevuomis, jus Norgga bealde ii oaččo guohtuneatnamiid. ¶ 2.3.4 Fágalávdegotti evttohus ¶ Stálonjárga – Álddesjávri – Sárevuopmi 1. Sárevuopmi, Anjavuopmi, Alddesjávrri davá bealde Álddesjávrri, Fagerfjellet ja Stálonjárga lea okta ollisvuohta. Fágalávdegoddi evttoha ahte Stálonjárga ja Sárevuopmi ásahit oktasašdoalu. Evttohuvvo doallat sierra ealuid sihke bievlajagi ja dálvejagi. Dat mearkkaša ahte bievlla áigge guođohuvvo oarjjabealde Gaicaluovtta áiddi – Dieváidvuovddi bajágeažehaga ja dálvet nuorttabealde dan áiddi. 2. Fágalávdegoddi evttoha Sárevuopmái juohkit konvenšuvdnaguovllu ja čuovvut jagi 1984 konvenšuvnna rievdadeami, ja viiddiduvvo Álddesjávrri boazoorohagas dan duovdagii mii lea dakka davábealde Alddesjávrri ja Mannančearu. Stálonjárga oažžu dálvejagi eatnamiid konvenšuvdnaguovlun Ruoŧas. Stálonjárga oažžu guođohit rádjeguora Álddesjávrri boazoorohaga davit/nuortalit duovdagiin. 3. Fágalávdegoddi evttoha Sárevuopmái juolludit konvenšuvdnaguovllu ja čuovvut jagi 1984 konvenšuvnna rievdadeami. Stálonjárga oažžu dálvet guođohit Mannančearu ja lagas konvenšuvdnaguovllu Ruoŧas. Gaskavákke mielde huksejuvvon konvenšuvdnaáidi Gearggesvuovdái. Stálonjárgga dálvejagi eatnamat ráddjejuvvojit konvenšuvdnaáiddiin dárbbu mielde. ¶ 2.4 Gielas – Álddesjávri – Dálbma ¶ 2.4.1 Gielas boazoorohat ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Orohatrádji lea maŋemus rievdaduvvon jagis 1993. Dalle biddjojedje Gielas, Rivttát ja Stoahčetvággi oktan orohahkan; Gielas šattai orohaga namma. Garžavággi gullá maid Gielas orohatráji siskkobeallái. Orohaga dálá viidodat lea 1.655 km ¶ . Geahča 2.8 kártta. Orohaga lulábeale rádji álgá nuorttal, rádjemearkkas 272:s ja čuovvu riikaráji oarjjás ja luksa dan rádjái go Ofuohta ruovdemáđi manná ráji rastá. Das oarjjás čuovvu orohatrádji boazodoalloráji Nordlándda vuostá Ofuohtavutnii. Oarjjabeale rádji manná Hearjjakvuotnamohkkái, ja das davás badjel čazaid Rivttát vuotnabahtii. Dan vuotnaráigge olggos ja birra Čoarvenjárgga ja Gielasnjárgga gitta Njuorjjojohkanjálbmái. Dasto manná dan johkaráigge bajás badjel čaza ja de Beardu etnui Sætermoena bokte. Dasto čuovvu rádji Beardueanu bajás Sørdala (Sisvákki) johkanjálbmái. Das Sørdala vákki mielde johkaráigge luksa rádjemearkka 272 rádjái fás. Lulábeale orohatráji lea Skievvá orohat, oarjjabealde Roaba orohat ja davábealde lea Stálonjárgga orohat. Giellasa nuorttabeale rádji lea dan oasi vuostá Álttesjávrre orohagas masa Láirevákki konvenšuvdnaguovlu gullá. Dán guovllu atná Dálmmá čearru. Riikarádji lea Giellasa rádji Dálmmá čerrui, ja nu leage Dálmmá čearus ja Giellasis guhkimus oktasaš rádji. Lulábeale rádji ja riikarádji eai leat lunddolaš rájit. Riikaráji nuorta-lulábealde lea muhtin duovdda mii gullá norggabeale konvenšuvdnaguvlui (Njuorajávri) mas leat lunddolaš rájit. Dát lea lulás Duortnosjávrri guvlui ja oarjjabealde fas ruovdemáđi ja gaskariikageainnu guvlui. Guovllu viidodat lea 218 km ¶ ja gullá Dálmmá čerrui, muhto Gielas guođoha doppe dálvet. Dálbma lea hálidan lonuhit Mannančearu alcceseaset, mii lea Álttesjávrri orohagas, ja addit Njuorajávrri Giellasii birrajagiguohtumin. Ávževuomi bajágeahčen manná oanehis rádjeáidi Duortnosjávrái. Dat leat oahcin Njuorajávrri ja Dálmmá (ja Láirevákki) gaskkas. Orohagas eai leat eará rádje- ja gaskaáiddit. Lassin Njuorajávrái lea Giellasis velá okta konvenšuvdnaguovlu, namalassii Bahccajeagil. Dán guovtti konvenšuvdnaguovllus lea alimus boazolohku 1.500 bohcco, ja lassin bohtet jagi miesit. Njuorajávrri guohtunáigodat lea golggotmánu 1. beaivvis – cuoŋománu 30. beaivái. Báhccajeahkális lea lohpi guođohit áigodagas juovlamánu 1.beaivvis – cuoŋománu 30. beaivái. Dábálaččat eai ane dán guovllu nu guhká. Oainnat ferte Duortnosjávrri rastá johtit, ja nu fertejit vuordit dassážii go jávri jiekŋu. Earret guokte smávit duovdaga, gulai Gielas orohat daidda guovlluide maid čearut besse atnit jagi 1919 boazoguohtunkonvenšuvnna mielde. Njárga gaskal Loabága ja Siellaga ii gullan konvenšuvdnaguvlui. Nubbi stuora njárga, gaskal Rivttága ja Loabága, gárttai olggobeallái konvenšuvdnaguovllu maŋŋil jagi 1949, ja seamma dagai orohaga nuortadavit oassi, Garžavággi. Orohaga eará oasit gárte olggobeallái konvenšuvdnaguohtuma jagis 1972 ¶ . Ovdal 1993 lei Gielas orohat rievttimielde dat njárga, mii lea gaskal Siellaga ja Loabága. Gitta 1967 rádjái lei orohaga guohtunáigodat cuoŋománu 15. beaivvis – golggotmánu 15.beaivái. Nu lei maiddái Čoarvenjárggas gaskal Loabága ja Rivttága, muhto dat lei oaivvilduvvon dálveorohahkan. Jagis 1967 šadde orohagat birrajagiorohahkan, dan oktavuođas go Oarje-Finnmárkku boazodoallit johte ealuideasetguin dán guvlui (1965). Ovdalaš Stoahčetvákki orohahkii gulle eatnamat mat ledje nuorttabeale dán guovtti namuhuvvon orohaga gitta riikarádjái. Davábeale rádji lei, go obbalač- čat dadjá, Ruŋggugiera, Snøhetta ja Ávževuopmi. ¶ 24. Geahča kártagova dan oasis mas Romssa guovllu birra čilgejuvvo obbalaččat. ¶ 2.4.1 Gielas renbetesdistrikt ¶ Maŋŋil 1919 konvenšuvnna lei dat seammá go rádji gaskal Garžavákki geasseorohaga ja Stoahčetvákki geasseorohaga. Stoahčetvággi lei fas juhkkojuvvon osiide, ja muhtin ráje Harjangena ja Stormybotn:a giđđaorohagain gulle dán orohahkii. Stoahčetvággi lei konvenšuvdnaguohtun gitta jahkái 1972, muhto ja Rivttága boazodoallit ožžo guođohit doppe dálvet golggotmánu 15. beaivvis – cuoŋománu 15. beaivái, nappo áigodagas go guovlu ii adnon konvenšuvdnaguohtumin. Eanan davábealde Stoahčetvákki ii lean Romssa orohatjuohkimis mielde jagis 1963. Maŋŋil jagi 1949 ii lean guovlu šat konvenšuvdnaguovlun, ja Garžavággi lei áibbas olggobealde buot orohatjuohkimiid gitta jahkái 1993. Giellasis leat hui ollu siskkáldas oazit mat juhket orohaga, ja nu leatge orohagas 5–6 iešguđetlágan guohtunguovllu. Rájit leat sihke luonddu oazit ja olbmuid dahkan oazit. Vuonat ja vákkit leat siskkáldas oazit, muhto lassin daidda leat ollu geainnut mat hehttejit bohccuid lunddolaš johtalemiid. Biilageaidnu, E6, lea juohku mii manná čađa orohaga davil lulás, ja sirre davábeale/oarjjabeale ja lulábeale/nuortabeale guohtuneatnamiid. Obbalaččat ferte olmmoš vuojehit ealu duovdagiid gaskka. Lassin daidda oallut geainnuide, billista Sætermoen báhčinguovlu stuora osiid orohaga nuorttabeale eatnamiin. ¶ Luonddudilálašvuođat Eanas orohagas lea dakkár báktevuođđu mas leat geahppadit mollaneaddji báktešlájat, duššefal ovtta guovllus nuortalulábealde ii leat nu. Dát lea oassin stuorát vuođđobákteguovllus, ja seammá šládja lea maiddái Skievvás ja Njuorajávrri lulimus oasis. Eanan lea asehaš ja unnán šaddu. Ja seammás lea rámššas ja vuollugas eanan orohaga eará guovlluid ektui, mat leat baju eatnamat. Orohaga ollislaš viidodagas lea 7 % čáhci ja jiehkki, ja 9 % lea badjelis 1.000 m bm. Danne sáhttá 16 % bidjan vuođđun go meroštallá ii-anihahtti eatnama viidodaga. Dát ii leat ollu go dán buohtastahttá eará orohagaiguin mat leat riikarádje guora. Eará orohagaid areála, mii lea badjelis 1.000 m bm, lea gaskal 16 ja 26 %. Go geahččá duššefal orohagas topográfiija, de leat orohagas buorit geasseguovdilguohtumat. Mearraáibmu lea gálus bohccuide ja ollu eanan lea badjel 1.000 m bm. Dat mearkkaša ahte báhkaid áigge leat buorit bálganbáikkit. Romssa beale orohagain, main rádji manná merrii, lea Gielas áidna orohat mas ná unnán eatnamat leat vuollelis 200 m bm (13 %). Lassin dasa leat Giellasis unnán eatnamat main leat gággádit mollaneaddji báktešlájat, ja danne šaddá Gielas heajos dálveorohat. Njárggas gaskal Siellaga ja Loabága, leat alla gáissát oarjjás ja lulás. Davábealde leat njuidosit eatnamat ja eambbo vuovdi. Loabága ja Rivttága gaskka leat várit. Suvdečohkka (1.456 m bm) lea lulimusas guovllus. Vákkit ja muotkkit mannet doarrás badjel njárgga. ¶ Guovlu, mii lea njárgga lulábealde, gaskal Siellaga ja Loabága, muhto fal davábeale E6, lea dadjat juo sierra guohtunduovdda. Njuorjovuopmi ráddje guovllu davábealde ja nuorttabealde, ja Ruŋgu fas oarjjabeale ¶ . Lulágeahčen lea alla várri. Dakko leat riiddit Ruŋggu guvlui. Minddar leat guovllus vuollegit eatnamat ja čohkat mat leat 600–900 m bm. Dáid gaskkas leat vákkit ja jávrrit. Luohkáin Njuorjovuomi guvlui ja oarjedavábealde leat vuovdeguovllut. E6 lulábealde leat alla gáissát ja čohkat gitta 1.500 m bm alu, muhto maiddái vákkit, nu movt Stoahčetvággi mii juohká duovdaga gitta riikarádjái. Garžavári davábealde lea vuollegit eanan ja vuovdi, muhto Sætermoen báhčinguovlu lea viidát doppe, nu movt ovdalis daddjon. Oarjjalulil, Bjerkvika ja Roabbák guvlui, lea ovtta saje vuollegit eanan. Orohaga oarjjabealli lea okta dain guovlluin Romssa fylkkas gosa borgá badjel 300 mm. Dát lea eambbo muohta go dábálaččat Ofuohttavuona birrasiin, vuosttažettiin Skievvás ja Roabas. Ii Sis-Romssas ge borgga ná ollu. Várreráidu dat váikkuha gosa muohta gahččá. Seammás lea oarjjil orohagas guovlu gosa arvá 50–100 mm ođđajagimánus ja guovvamánus. Dasa lassin dagaha olu muohta ja bivvalat ahte lea bahá lásset Giellasa dálveguohtumiid. Áidna dálveguohtunbáikkit mearragáttis gos ii leat nu bahá billistit guohtuma, leat dat mihtilmas beahcedievát birrasiid Ruobbága. Vaikko vel leage bahá billistit guohtuma, de ii mearkkaš ahte guohtumat lássahuvvet juohke jagi. Muhtin jagiid eai leat “dábálaš” dálkkádagat, ja dalle sáhttá leat buorre guohtun báikkiin gos ii leat goaivvis leamaš ovddit jagiid. Dálkkádatdilálašvuođaid geažil ferte ipmirdit boazodoallofágalaš áddejumis go 11. kártamielddus gohčoda eatnamiid jeagelguohtumin. Muhtin duovdagiid galget várret giđđa- ja čakčaguohtumin, ja eará eatnamiid fas sáhttet atnit árradálveguohtumin muhtin jagiid. Man dávjá ja goas eatnamiid atná, lea visot luonddudilálašvuođaid hálddus. Lea hui bahá ahte guohtumiid lásse. Orohaga iešguđetlágan eatnamat, nappo alla ja vuollegit eatnamat, váikkuhit ahte rahttá álgá iešguđet áigái dain iešguđetlágan duovdagiin, ja erohusat leat mihá stuoribut go eará orohagain. Šaddoáigodat álgá miessemánu gaskkain ja bistá gitta suoidnemánnui, ja oanehis gaskkain sáhttet leat stuora erohusat šattus. Geasseguohtumat leat dáinnalágiin buorit, go varas guohtun bistá guhkit badjeleappos. ¶ Guohtun Orohagas leat suokkardallan guohtumiid muhtin sajiin. Selskapet for Norges Vel takserii dán guokte stuora oarjjabeale njárgga jagi 1964 kommišuvnna olis. Boazodoalu stádakonsuleanta takserii jagis 1980 go čielggadedje Sætermoen báhčinguovllu. Garžavággi lea váldobáhčinguovllus ja dat gullá orohahkii. Ovdalaš Stoahčetvákki orohagas eai leat suokkardallan guohtumiid. ¶ 25. Jagi 1919 boazoguohtunkonvenšuvnnas lea dát guovlu “Seaidna” geassejagi orohat. ¶ Boazodoallit, geain lei riekti guođohit Garžavákki gitta jahkái 1949, geavahedje orohaga davit duovdagiid giđđaguohtumin. Lulábeale alla gáissát eai heiven giđđaguohtumin, muhto vákkiin ja ávžžiin leat buorit ja valljugas geasseguohtumat. Go Oarje-Finnmárkkus johte ealuiguin dohko, váldojuvvui fas Garžavággi atnui jagis 1968. Obbalaččat lei okta boazoeaiggát sierrasiiddas. Muhtin jagiid anii duovdaga birrajagi, muhto eanas jagiid jođii Njuorajávrái dálvái. Jagis 1979 rájes doallagohte báhčinhárjehallamiid dávjá ja dagahedje váttisvuođaid, iige dan guovllus šat sáhttán guottehit. Báhčinguovlu adnojuvvui nu ollu ahte lei veadjetmeahttun bohccuiguin bargat doppe, ja militearadoaimmat billistedje guohtuneatnamiid. Guovlu lea sakka billistuvvon ja hedjonan ovdalač- ča ektui. Mii namuhit almmatge guohtunsuokkardallamiid, dannego Dálbmá lea beroštisgoahtán dáin duovdagiin. ¶ 2.21. tabealla. Iešguđetlágan guohtunšlájaid juohkás- eapmi (%) Garžavákki guohtunguovllus. ¶ Vuovdeeanan mas lea jeagil ¶ 4 Eará jeageleanan ¶ 14 Jeaggeeanan mas lea jeagil ¶ Jeageleanan oktiibuot ¶ 11 Sarritdaŋaseanan ¶ 7 Eará daŋaseanan ¶ 3 Rásseeanan ¶ 8 Njuoskasit rásseanan ¶ 12 Buorit jeakkit ¶ 8 Ii-anihahtti ¶ Oktiibuot areála km ¶ Dalle go suokkardedje guohtumiid, lei veahá jeagelguohtun guovllus. Jeageleanan lei oalle unnán, muhto lei dan mielde maid geologalaš dili dáfus sáhtii vuordit guovllus. Jeagelšaddu lei eanas goikeeatnamis, ja dat bistevaš billisteamit jeageleatnamiin leat stuorrát. Urttaeanan ja rásseeanan lea oktiibuot 20 %. Go beliid guorahallá buot guohtumiid oktavuođas, leat guovllu geasseguohtumat hui buorit. Álgosaččat lei guovllus buorre giđđa-, geasse- ja čakčaguohtun. Eatnamiin lea oalle ollu vuovdi (32%). Lea sihke soahkevuovdi, muhto viehka ollu maiddái seahkalasat soahki ja beahci. Vuovdi lea árvvolaš iešalddis juo danne go vuovdi suddje giđđat ja čakčat ja velá lea buorre guohtunbáiki. Goalmmádas oasi eatnamiin sáhttá dadjat “jalges eanamin” , ja dakkár eatnamat leat buorit guottetbáikkit. Miessemassu lassánii go jođii earabáikái, ja dat iešalddis čilge man buorit guohtumat obalohkái leat. Eanas eallu lea guhton oarjjabeale duovdagiin, vuosttažettiin Ruŋggu ja Njuorjovuomi gaskka. ¶ Muhtin ráje eallu lea geasset leamaš Čoarvenjárggas (Loabága ja Rivttága gaskkas). ¶ 2.22. tabealla. Iešguđetlágan guohtunšlájaid juohkás- eapmi (%) Čoarvenjárggas. ¶ Rivtták-Loabák ¶ Jeagelšattolaš skierre- ja čáhppesmuorjeguolban ¶ 32 Soahkevuovdi mas lea sarritšaddu ¶ 13 Goikásit ja njuoskasit rásseeanan, soahkevuovdi ¶ 5 Várreguolbanat gos lea rássi ¶ 10 Eará guohtunšlájat ¶ 20 Ii-anihahtti linjás ¶ Netto areála submi ¶ Stuorát ii-anihahtti % ollislaš mearis ¶ Oktiibuot areála km ¶ Jeagelguohtun lea 32 %. Jus nettoareála dehe viidodaga jorgala nuppe láhkái, ollislaš areálan (oktan iianihahtti eatnamiin), leat jeagelguohtumat 23 %. Dat lea sullii nu movt Stádakonsuleanta gávnnahii Garžavákkis. Logut čájehit unnán erohusa dán guovtti njárgga jeagelguohtumis. Ii Čoarvenjárga lean biologalaš ákkaid dihte jurddašuvvon dálveorohahkan. Orohagas leat hirbmat buorit geasseguohtumat. Guođohanáigodat vuolgá vuosttažettiin guovllu árvvus, statusis mii dasa biddjui 1919 konvenšuvnnas. Takserejuvvon guovllus leat obbalaččat valjit šaddoservodagat. Takseremis lea 22 % nettoviidodagas daddjon leat hui buorren dehe erenoamáš buorren geasseguohtumin. “Duovdagiin lea valjit guohtun ja ealu bissu bures”. Nuorttabeale ja lulábealde duovdagat E6 adnojit geasse- ja čakčaorohahkan. Doppe ii leat systemalaččat takserejuvvon. Árvideamis eai dahkan dan go obbalaččat atne orohagas lea “… valljugas ja buorre geasseguohtun.” Orohat anii Báhccajeahkála dálveguohtumin áigodagas 1973 gitta 1990 rádjái. Doppe guođohedje birrasiid 3 mánu. Guođohanáigodat lei dan mađe oanehaš, nu movt ovdalis daddjon, go lei váttis rasttidit Duortnosjávrri. Norggabeale boazodoallit oaivvildit guovllu ii leat sáhttán atnit maŋŋil jagi 1990. Duogážin lea go earát guođohit eatnamiid lobihemiid dalle go sin eallu ii leat doppe. Maŋŋil jagi 1990 sii biebmagohte ealu gaskkohagaid dálvet. Eallu lea sihke bibmojuvvon ja guhton iežaset orohagas ja Njuorajávrris. ¶ Oktiigeassu Eeatnamiid vuođul ii sáhte Giellasa atnit . Sihke dálkkádagat ja guohtunšattut dagahit ahte Giellasa orohat dárbbaša earasajis dálveorohaga. Lunddolaš lea smiehttat orohahkii dálveguohtumiid Ruoŧas. De sáhttá lunddolaš orohaga ¶ bievlaguohtumiid čatnat oktii Dálmmá čearu dálveguohtumiiguin. Dán jurdaga mielde gulašii Álddesjávrri orohagas (Láirevákki) lulimus oasit dása. Gielas ii galgga šaddat Dálmma čearu oassin, muhto galgá hutkat heivvolaš ovttasbarggu eanangeavaheami dáfus. Nubbe vejolašvuohta lea joatkit konvenšuvnna dálá prinsihpaid. Dát lea okta variánta ollislaš čovdosis, muhto erohus lea ahte definerejuvvojit čovdosat mat gokčet buot siiddaid dárbbuid. Dat ii soaitte máksit dan ahte joatká seammá čovdosiiguin go dálá konvenšuvnnas. Lassin dán guovtti vejolašvuhtii, lea fágalávdegoddi árvvoštallan guokte vejolaš heivehusa dálá konvenšuvdnii. Nubbi lea ahte Gielas oažžu Sis-Romssas dálveorohaga, ja nubbi fas lea viiddidit Dálmmá dálá konvenšuvdnaguovllu. Sis-Romssa áidna dálveguohtumat leat Bihppásis Álddesjávrris ¶ . Leat máŋga ákka manne fágalávdegoddi hilgu dán vejolašvuođa. Guovlu lea mávssolaš go árvvoštallá Álddesjávrre lulábeali guovllu ollislač- čat. Jus dán juohká sierra atnui, unnu árvu ¶ duovdaga eará osiin. Lávdegotti mielas lei maiddái dettolaš ahte guovlu lea beare unni, ja jeageletnamat leat čilviluvvan/guorban dálá bievlaguohtuma geažil. Čujuhuvvo maid fágalávdegotti árvalussii heaittihit guohtunáigodaga Láirevákki konvenšuvdnaguvlui. Láirevákki sáhtášii viiddidit jus Bjørnefjell ja Giellasa davvi ja nuorta osiid juohká Dálbmái konvenšuvdnaguohtumin. Dákkár čoavddus eaktuda ahte Gielas massá iežas dálá rivttiid Njuorajávrri guovllus. Guvlui gullet olles boares Garžavákki orohat ja dasa lassin duovdagiid nuorttabeale Njuorajávrri. Fágalávdegotti árvvoštallama vuođđun lea ahte dálá Láirevákki konvenšuvdnaguovllu oarjerádji (Sørdalen) lea hui buorre rádji. Dát čielga rádji lea buorrin goappašat beliide/orohagaide. Jus dán ráji galgá rievdadit, fertešedje buorit ákkat, ja dakkár ákkat eai leat lávdegotti mielas dál. Fágalávdegoddái lea maid dettoláš ahte bohccot, mat livčče galgan guohtut Garžavákkis, vulget luksa go Sætermoen báhčinguovllus hárjehallet. Vaikko ii duođi eanet guorahala báhčinguovllu geavaheami, ferte namuhit ahte dát lea okta dain hárve guovlluin Eurohpas gos lea lohpi soahtebávkkanasaiguin báhčalit. Fágalávdegotti oaivil lea ahte guovllu oažžu geahččat oalát billistuvvon boazoguohtumin, ja lea veadjetmeahttun cakkadit bohccuid boahtimis Giellasa eará duovdagiidda. Dát gal baicca váikkuha orohaga boazoeaiggádiid hui negatiivvalaččat. ¶ 2.4.2 Dálmmá čearru ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus lea 31 boazodoalli, geat barget bohccuiguin. Alimus lobálaš boazolohku ii leat juogaduvvon čearuid gaskka, muhto láhkaásahusa mielde lea boazolohku mearriduvvon 36 500 bohcco čuovvovaš čearuide: Geaggán, Lávnnjetvuopmi, Sárevuopmi ja Dálbmá. Dálbmái lea dábálaš boazolohku evttohuvvon 8 000 bohcco -nammasaš čielggadeamis. Mii oaidnit čearu rájiid ja áigodatguohtumiid 2.9 kárttas. Dálbma čearru juogada Njuorajávrri-guovllu Gielas boazoorohagain, muhto minddár eai leat oktasaš eatnamat lagas čearuiguin. Davil váilu lunddolaš rádji Norgga ráji rájis nuorttasguvlui miehtá čearu guohtuneatnamiid. Eanas oassái čearu davábeale ráji bealde lea huksejuvvon áidi, vai caggá bohccuid bievlan ja skábman. Áidi boahtá oktii konvenšuvdnaáiddiin riikaráji bokte, ja manná gitta Máttajávrái dálvejagi eatnamiidda. Lulil lea Duortnosjávri ja Duortnoseatnu lunddolaš rádjin miehtá čearu guohtuneatnamiid, earret ovtta oanehis gaskkas riikaráji ja Duortnosjávrri gaskka. Oarjjil ii leat riikarádji lunddolaš rádjin. Čerrui lea hui stuora váttisvuohtan go rádji manná nuorttas-oarjjás davábeale Duortnosjávrri ja nu juohká guohtuneatnamiid, mat lunddolaččat leat oktan duovddan. Čearu rádji manná rádjái. Dálvejagis guođoha čearru vuollelis , ja dat lea boares árbevieru vuođul. Dálvejagi nuorttabeale eananosiin eai leat oazit, ja dakko sáhttá reainnidemiin ja vuodjimiin doalahit ealu. Dálveguohtumat mannet nuorttal gitta Vazážii (Vittangi). Čearus lea oktasaš eallu bievlajagis. Giđđajohtin álgá njukčamánu-cuoŋománu birrasiin go dálvesiiddat vuos mastadit ja stellejit ealu oarjjásguvlui mannat guođu. Ealut eai masttat ránnjáčearuiguin, go gohkke ealloravdda. Giđđat reainnidit ealu dássedit gitta geassemánnui. Leat erenoamážit njeallje eananoasi gos reainnidit ealu garrasit: davábealde Pålnoviken, Alddesjávrri ja Straumsli gaskka, davábealde Vuoskkojávrri ja maiddái Duortnosjávrri nuorttageaži osiin. Giđđajagi guohtumat leat nu badjin go Vazášjávrris nuorttal, ja dasa gullet maiddái jeagge- ja vuovdeeatnamat, baju várri gitta Pålnoviken:ii oarjjil. Oaláš guottetbáiki lea oarjjabealde Vákki, doppe váriin ja Koojávrri-guovlluin vuovdeeatnamiin. Geasset leat eallu veaiddalis gitta suoidnemánnui, go bidjet gárdái Láirevákkis miessemearkunáiggi, mainna ádjánit moadde vahku. Geassejagi eatnamat leat várreeatnamat oarjjabealde Laimoviken – nuorttabeale Leinavatn. Muhtin jagiid čohkkejit ealu árranjuovvamii čakčamánu gaskkamuttuin. Čakčamánu loahpas čohkkegohtet ealu ovdalgo rátkkašit dálvesiidan ja njuovadit Gealnam gárddis. Dát barggut leat loahpahuvvon golggotmánu álgui, ja das maŋŋil lea dát golbma dálvesiidda ealuiguin čakčajagi guohtumiid ¶ 26. Eará vejolašvuođaid árvvoštallamiin Álddesjávrris, heive geahčestit Stálonjárgga čilgehusas. 27. Geahča Álddesjávrri orohaga čilgehusas. ¶ vuolit eananosiin. Doppe leat ealuin skábmii ja de johtet dálvejagi eatnamiidda. Dálvejagieatnamiin, mat leat nuortalis Vuolosjávrri – Vazáša – Rienakjávrri, orrot cuoŋománnui. ¶ Guohtun Dálmmá čearu guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) ( 2.23. ja 2.24. tabealla ). ¶ 2.23. tabealla. Ruonasguohtunguovlu ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ 0,4 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 2,1 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 11,6 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 0,2 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 10,20,7 Goike bovdnajeaggi ¶ 0,5 Goike šattolaš jeaggi ¶ 0,6 Daŋas-/goike guolban ¶ 29,1 Varas guolban ¶ 16,5 Njuoskasit rásseeanan ¶ 6,1 Goikásit rásseeanan ¶ 3,6 Sieđgarohtu ¶ 9,1 Muorračuohpahat ¶ 0 Huksejuvvon guovllut ¶ 0 Juovat ja geađgeeanan ¶ 13,4 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ 2.24. tabealla. Gaskajohtolat ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 0,5 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ 5,1 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 24,7 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 28,6 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 5,0 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 5,2 Goike bovdnajeaggi ¶ 0,3 Goike šattolaš jeaggi ¶ 1,7 Daŋas-/goike guolban ¶ 11,1 Varas guolban ¶ 10,0 Njuoskasit rásseeanan ¶ 0,3 Goikásit rásseeanan ¶ 0 Sieđgarohtu ¶ 0 Muorračuohpahat ¶ - Huksejuvvon guovllut ¶ 0 Juovat ja geađgeeanan ¶ 1,9 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ 901,5 Čearu geassejagi ruonasguohtumiid viidodat lea badjel 639,2 km ¶ gaskajohtolagas. Gaskajohtolat álgá oarjjil Vuoskkojávrri-Laimoviken áiddiin ja manná nuorttasguvlui Vazášjávrri buohta. Geassejagi ruonasguohtumiin lea varas guolban (247,8 km ¶ ) ja seamulvallji/urtavallji vuovdi (174,4 km ¶ ) ja njuoskasit rásseeanan (91,4 km ¶ ) eanemus. Dát šaddošlájat leat 34 % geassejagi guohtumis. Dannego rásseeanan ii dulkojuvvo satelihttagovain, čuoldásuvvo rásseeanan norggabealde eatnamiin dan šládji maid gohčoda “daŋas-/goike guolban” . Nu čájehuvvoge geassejagi ruonasguohtumiid oassi vuollelis go lea, das mii guoská šaddošlájaid árvvoštallamii. Geassejagi eatnamat daddjojit buorren, dannego lea ollu seamulvallji/ urtavallji soahkevuovdi ja ollu njuoskasit rásseeanan. Geasi čavččabealde go idjagálut álget ja bohccot mannagohtet soahkevuvddiide, lea guohtumiid kvalitehta hui buorre. Dasa lassin lea jeageleanan 29 % geassejagi nettoareálas. Jeageleatnama mearri lea dulkojuvvon badjelii go lea, seammá mađe go rásseeanan lea dulkojuvvon unnáneabbun, satelihttagovaid váilevašvuođa dihte. Vaikko vel ná leage dilli, lea giđđa ja čakčaeatnamiin ollu jeagil. Dálkkádagaid dáfus sáhttet giđđajagi guohtumat gohčoduvvot giđđadálvvi guohtumin. Gaskajohtolaga ruonasguohtumat leat gáržžibut go geassejagis. Guovllu ruonasguohtumat leat eanas seamulvallji/urtavallji vuovdi ja varas guolban, oktiibuot 39 % nettoareálas. Gaskajohtolaga ruonasguohtumiid kvalitehta ii leat nu buorre, dannego váilot rásseeatnamat ja baju báikkit geassebáhkaid áiggi. Gaskajohtolagas leat viiddis jeageleatnamat, nappo 326, 8 km ¶ eanan gos lea jeagil, dat mearkkaša 36 % guovllu nettoareálas. Dát guohtumat adnojit čakčat, skábman, giđđadálvvi ja giđđat. Go dálvejagi eatnamiin lea heajos guohtundilli, sáhttá gaskajohtolaga jeageleatnamiid guođohit maiddái dálvejagis. Dálmmás lea dálvejagis 137,8 km ¶ jeageleanan. Lea liiggás unnán jeagelguohtun dálvejagi eatnamiin. Čearru ferte guođohit gaskajohtolaga jeageleatnamiid skábman, vai dálvejagi jeageleatnamat eai liiggás garrasit guhtojuvvo. Ii leat registejuvvon leatgo guovllus muorračuohpahagat. Ii-anihahtti geađgeeanan lea ollu geassejagi eatnamiin ja gaskajohtolagas ii báljo leat dakkár. Geassejagi eatnamiin lea 201,3 km ¶ ii-anihahtti geađgeeanan, mii lea 13,4 % geasseguohtumiid nettoareálas. Gaskajohtolagas leat dát seammá logut 17,3 km ¶ , nappo 1,9 %. Geassejagi eatnamiid nettoareálas, earret Njuorajávrri-guovllus, lea 23,4 % badjelis go 1 000 m bm. Badjel 2/3 oassi eatnamis lea norggabealde. Gaskajohtolagas eai leat eatnamat badjelis go 1 000 m bm. Geassejagis leat Dálmmás valjit alla várreeatnamat geassebáhkaide. Geahča 2.9–2.13 kártta. Mii oaidnit 2.12 ja 2.13 kárttas šaddošlájaid viidánusa. ¶ 2.4.3 Fágalávdagotti evttohus ¶ Gielas – Alddesjávrri – Dálbmá 1. Dálbma, Láirevággi ja Gielas leat oktasaš oassi. Fágalávdegoddi evttoha ahte Gielas ja Dálbmá ovttasbarget oktasaš guohtuneatnamiid geavaheami dáfus. Sihke bievlajagis ja dálvejagis leat goabbat siiddas, nu ahte bievlajagis lea oarjjabealde Laimoviken – Vuoskkojávri ja dálvet nuortalis áiddi. Konvenšuvdnaáidi huksejuvvo ruovdemádi guora Njuorajávrri lulit ráji mielde ja viidáseappot Norddalenii. 2. Dálbmá oažžu konvenšuvdnaguovllu nu movt lei jagi 1972 konvenšuvnnas. Gielas oažžu Njuorajávrri konvenšuvdnaguovllu, nu movt lei jagi 1972 konvenšuvnnas, muhto dainna erohusain ahte lulábeale rádji sirdo nu ahte manná ruovdemáđi rádjái. Gielas oažžu dasa lassin dálveguohtumiidda konvenšuvdnaguovllu Ruoŧas. Konvenšuvdnaáidi huksejuvvo ruovdemáđi mielde ja Njuorajávrri lulábeale ráji mielde, ja viidáseappot Norddalenii. ¶ Oktiigeassu Dálmmá čearus lea unnán ruonasguohtun ruoŧabealde ráji. Dilli vádduduvvo velá dannego geasseguohtumiid, ja stuora oassi čakčaguohtumiid juogus, manná nuorttas-oarjjás guvlui riikarájis. Eananoasit goappaš bealde riikaráji fertejit adnot ovttas, dannego lea aibbas veadjetmeahttun caggat bohccuid rasttideamis ráji. Dálmmás lea guhkes riikarádji, nappo 109 km. Ráji guhkkodat, eatnama hápmi ja guovllu muohtadilálašvuođat lea dakkárat ahte ii leat ávki hukset áiddi. Hui čielga oahcin lea Ávževuopmi, mii manná Pålnovikenis gitta Beardu-etnui. Njuorajávrri guovlu lea lunddolaččat earuhuvvon Dálmmá eará bievlajagi eatnamiin. Jus Dálmmás ii leat guođohanvuoigatvuohta guovllus Norggas, davábealde Duortnosjávrri, de eai leat čearus geassejagi eatnamat, maid soahpá atnit, ja seammás gáržot guottetbáiki ja čakčajagi eatnamat sakka. Almma guođohanvuoigatvuođa haga Norggas, ii leat Dálmmá várreboazodoalu vejolaš jođihit. ¶ 3.1. govas oaidnit guovllu orohagaid ja čearuid rájiid. Oktiibuot leat 17 hálddahuslaš ovttadaga. Svaipa (dábálaččat gullá Västerbottenii) ja Jåkkåkaska gullet ¶ maid mielde. Buohkat, earret Jåkkåkaska, mannet riikarádjái. ¶ 3. Davit Nordlánda ja Lulit ja Gaska Norrbotten ¶ 3.1. govva. Davit Nordlándda boazoorohagat ja Lulit ja Gaska Norrbottena čearut. ¶ 28. Vuovdesámičearut bohtet velá lassin. ¶ Davit Nordlánda obbalaččat ¶ Rádjesirdimiid maŋŋil jagis 1999, leat 6 boazoorohaga dán guovllus. Bajilgova oaidnit 3.1. tabeallas ja doaibmaovttadagaid ja olbmuid logu guđege orohagas. Tabeallas čájeha maiddái alimus boazologu man Boazodoallostivra ¶ mearridii. Gaskamearálaš boazolohku lea 355 bohcco guđege dollui. Orohagaid boazologut leat vuollelis go mearriduvvon. Boares Hábmer orohaga muhtin osiide lea mearriduvvon guođohanáigodat 01.01.–05.03. Minddar eai leat mearriduvvon eará guođohanáigodagat go dat maid boazoguohtunkonvenšuvdna lea bidjan. Orohatnamat eai leat vuos mearriduvvon maŋŋil go rájiid leat sirdán. Mii válljiimet dás álkin čállit ja geavahit Saltfjell (Sálttoduoddara) namahusa ovdalaš orohagaide mat ledje Dundare/Harodal/Glommen ja nu maiddái Hábmer go lea sáhka Skotstind/Vinkfjell/Hábmer/Mørkvatn ja Hellemo lulimus oasi birra. ¶ 3.1. tabealla. Doaluid ja olbmuid lohku ja mearriduv- von alimus boazolohku dahtonis 31.03.98. ¶ Doaibma- Olbmuid Alimus ¶ Orohat ¶ ovttagaid lohku boazolohku ¶ lohku ¶ Sálttoduottar ¶ 700 Skievvá ¶ 600 Guovlu ¶ Rájiid mearridettiin bidje vuođđun ahte buot orohagat, earret 2, galge doaibmat dan málle mielde ahte dálvái johtet riddoguvlui (mearragáddái). Dálveguohtumat rittoguovllus lea dábálaš vuohki dán mállet boazodoalus, muhto dan seammás maid biddjui vuođđun ahte dálvejagi sáhttá maid guođohit riikaráji guora lassin rittoguovllu eatnamiidda. Balvatn ja Saltfjell orohagat eai jođe dálvái riddoguvlui. Sis lea konvenšuvnna mielde vuoigatvuohta guođohit Ruoŧa bealde dálvejagis (Älvsbyn ja Storsund). Balvatn orohaga dáfus daddjui orohagaid juohkimis ahte sii divdna dárbbašit dálvejagi guođohit Ruoŧas. Saltfjell (Sálttoduoddara) dáfus daddjui, ja dat lea áidna orohat Nordlándda boazoorohagain obanassiige, ahte orohat sáhttá varieret nu ahte juogo johtit riddoguovlluide dehe siseatnamis guođohit. Dás deattuhuvvui ahte davvieatnamat eai leat doarvái viidát. Jagi 1964 boazoguohtunkommišuvdna árvvoštalai bievlaeatnamiid gierdat 54 800 bohcco ja dálveeatnamat girdet 11 300 bohcco (optimála boazolohku geavvadis). Dalá árvvoštallan dálvejagi eatnamiid hárrái, lea mihá vuollelis go dat mii maŋŋil biddjui alimus boazolohkun. 3.2. tabeallas lea Davvi-Nordlándda eanangeava- heapmi. ¶ 29. Ii leat mearriduvvon alimus boazolohku maŋŋil rádjerievdadeami. Go máŋga orohaga leat biddjon oktii, lea alimus boazolohkun biddjon dat lohku mii dain boares orohagain lei oktiibuot. ¶ 3.2. tabealla. Guohtumiid geavaheapmi davvi Nordlánddas. ¶ Orohat Areála km ¶ Boazolohku ¶ Buvttadeapmi Njuovvandeaddu01.04.98 ¶ kg/boazu miesit (kg) ¶ Skievvá ¶ Ii njuvvon Frostisen ¶ Ii njuvvon Hábmer ¶ 19,9 Saltfjell/ Sálttoduottar ¶ Guovlu ¶ Lea erenoamáš dat ahte 3 davimus orohagas (Skievvá, Frostisenis ja Hábmeris) lea unnán boazu, ja dan guovtti davimusas (Skievvás ja Frostisenis) lea maŋásmanni buvttadeapmi. Sivvan lea go boraspiret váldet eambbo go miesit šaddet jagis, ja doppe ii báljo leat njuovadeapmi. Vaikko vahágiid ovddas oažžu muhtin muddui ruđalaš buhtadusa, de gahččá boazolohku jus eai ostojuvvo ealihanbohccot dađistaga. Golbma ovddit jagiid (1997–1999) lea buvttadeapmi leamaš gaskkal 0,2 ja 2,4 kg Skievvás, ja –24,6 kg ja 0,4 kg Frostisenis. Saltfjell/Sálttoduoddara buvttadeapmi lea maid unnán, muhto boazolohku areála-ovttadagaid nammii lea badjelis, nu ahte boahtteáigi lea čuovgadit. 3.2. tabealla s oaidnit ahte miesit ledje oalle lossadat 1998/99. Hábmera dáfus leat boares Vinkfjella deattut vuođđun. Eará osiin orohagas ii leat njuvvojuvvon nu ollu. 3.2. govas oaidnit njuovvandeattuid riev- dama. ¶ Vinkfjell deattut leat mihá badjelis go eará orohagain. Sivvan veadjá leat go orohat lea aiddobáliid váldon atnui, ja eatnamat eai leat guhkes áigái guođohuvvon. Dábálaččat lávejit bohccot losibut go guhtot eatnamiin mat muhtin áiggi eai leat adnon. Govas oažžut duođaštuvvot ahte leat stuora erohusat jagis jahkái, ja bohccot leat lossadat. Dat guohtuneatnamat, mat váikkuhit njuovvanbohccuid deattuid, leat buorit buot orohagain. ¶ 3.1 Skievvá – Gábna – Leaváš – Girjá ¶ 3.1.1 Skievvá boazoorohat ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Orohaga lulit rádji sirdojuvvui davvelii go rievdadedje orohatarájiid jagis 1999. Rádji čuovvu Skievvávuona mielde ja čážádaga mielde Kjårdavatnet:i riikaráji bokte. Rádji rievdaduvvui dálá geavaheami ja ovdalis šiehtadusaid mielde, iige lean vuosttažettiin danne vai šadda buoret rádji. Oarjjás ja davás lea Ofuohttavuotna rádjin ja guovllurádjin Romssa fylkka guvlui. Rádji Romssa guvlui lea rievttimielde (Gielas orohat) ruovdemáđi mii manná riikarádjái. Riikarádji lea nuorttabeali rádjin ja duššefal teorehtalaš earrun. Minddar leat buorit ja hui buorit rájit. Geahča 3.1 kártta. Skievvá rádji lea golmma čearu guvlui. Lulil lea Girjá, Leaváš ja Gábna. Earret guokte smávva eananoasi, lea dáin čearuin jagi 1972 konvenšuvnna mielde vuoigatvuohta guođohit miehtá riikarádjeguora ¶ . Konvenšuvnna mielde leat ceggejuvvon guokte oalle oanehis gaskaáiddi gaskal Kjårdavatnet ja Iptojávrri, ja Čoarvejávrri bokte. Siskkáldasat orohagas lea máŋga stuora vári, ceakko gáissát ja jiehkit maid meaddel lea váttis bohccuiguin beassat. Orahagas lea gasku várreráidu mi juohká nuorttabeali ja oarjjabeale orohaga guovtti sadjái. Muhtin čážádagat eai anit šat oahcin dulvademiid geažil. Orohahkii eai leat mearriduvvon guođohanáigodagat, earret Norgga-Ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvnna meriid. ¶ Luonddudilálašvuođat Skievvá geologalaš iešvuohta lea dat ahte guovlu lea áidna boazoguovlu Nordlánddas gos vuođđobákti lea oidnosis. Eanas oassi lea nuorttabeale ovtta sárgá mii vuolgá Skievvávuonas, Beisfjordenis ja Ruobbákbađas. Dán guovllus lea almmatge guovtte sajis báitaráktu. Nubbi vuolgá riikarájis Norddala guvlui ja nubbi fas Rombaksbotn:s (Ruobbákbađas) Loslivatnet:a guvlui. Njárggain Ofuohttavuona guvlui lea eanas báitaráktu. 3.2. govva. Davit Nordlándda njuovvandeattut – miesit. ¶ 30. Konvenšuvnna guovlu B.1.a. ¶ Geologalaš beliid sivas heivejit siskkit guovllut buoremusat jeagelguohtumin, ja fas báitaráktoguovllut oarjjabealde šaddadit buori ruonasguohtuma. Vuođđobákteguovlluin lea dábálaččat dušše vákkiin ruonasguohtun. Báitaráktoguovlluin Norddalena badjeosiin leat fas viiddis moreneeatnamat, eanan lea veahá rámššas ja doppe lea veahá jeagelguohtun. Orohaga guovddaš oasit leat gáisáeatnamat ja jiehkit. Dušše okta vággi juohká guovllu; Norddalen. Čohkat leat gitta 1.800 m bm., ja leat belohahkii jihkiid vuolde, mat leat 5 % orohaga ollislaš areálas. Dan seammás ii leat orohagas mihtilmas riddodálveguohtun. Riddogátti orohagain Nordlánddas lea Skievvá dat orohat, mas lea unnáneamos eanan vuollel 100 m bm (3,8 %). Rádjeguovllut, oktan Byrkije siskkit guovlluiguin, leat Nordlánddas áidna viidabuš guovllut gos temperatuvraerohusat leat badjel 20 gráda dálvvi ja geasi gaskkas. Nu leage guovllus kontinentálalaš dálkkádat. Vaikko gaskamearálaš dálvetemperatuvra sáhttá ge leat –16°C, de liikká arvá eambbo go siskkit guovlluin, nu movt Byrkiijes ja Saltfjell:s (Sáltoduoddaris). Eandalii Norddalena lulábeale guovlluin lea gaskamearri 50–100 mm. Dasa lassin lea guovllus gassa muohta. Dat dagaha ahte Skievvás sáhttet guohtumat lássahuvvat bahábut go Byrkijes ja Saltfjell:s (Sáltoduoddaris). Dán dáfus lea ballu dálvet heajuda guohtumiid. Lea árvvoštallama duohken leago dáppe vearrát go eará báikkiin dán guovllus. Eará dálvejagi eanamin lea vejolaš guođohit Rombaksbotn (Ruobbákbađa), Skievvávuona ja várra eandalii Ankenesnjárgga guvlui. Dáin guovlluin lea temperaturerohus gaskal geasi ja dálvvi stuorát go eara riddoguovlluin. Vaikko vel vuovdeeatnamiin Skievvá birrasiid ii leatge nu gassa muohta, leat riddoguovllu guohtumat obbalaččat eahpesihkarat geologiija, topografiija ja dálkkádaga dáfus. ¶ Guohtun Skievvá alimus boazolohkomearri lea 600 bohcco ja doppe leat 2 doalloovttadaga. Jagi 1999 boazolohku lei mihá vuollel meari, ja orohagas gillájit stuora massimiid. Massimat dáhpáhuvvet luonddudilálašvuođaid dihte, go boraspirenáliid ovdánit sakka dán guovllus. Earret Frostisen orohaga, lei Skievvá orohagas stuorámus miessemassu jagiin 1998/99. Orohagas eai leat iskan guohtumiid eaige šattu ollislaččat. Jagi 1964 boazoguohtunkommišuvdna árvvoštalai ii-anihahtti oasi leat 45 %. Dát mearri ii oro leamen nu boasttut, go 11 % lea čáhci ja jiehkit. Čázádatbuođđudemiid oktavuođas lea orohat árvvoštallojuvvon obbalaččat dan seammás go guoskevaš guovllut leat linjátakserejuvvon. Sullii 10 km ¶ manahuvvui čáhcebuođđudemiid geažil. Buođđuduvvon areálas lei 0,3 km ¶ konvenšuvdnaguovllu rájiid siskkobealde. Čáhcebuođđuduvvon guovlluin lea nu ahte ii-anihahtti eanan lea oalle unnán, ja jeagil lea ollu. Jeageleanan lei čievra- ja morenejalggain, ja oalle suohkadit. Earret čáhcebuođu rusttegiid mat leat Båtsvatnet:s, lei dát suodjebáiki. Váikkuhusaid čielggadeapmi deattuha ahte jeageleanan lei ollu, ja ii-anihahtti oassi unnán obbalaš orohagas. Nu gártáge massojuvvon areála margiinálan, mii heajuda siskkit duovdagiid árvvu, erenoamážit dálvejagi eanamin. Linjátakseren govvidage dihto muddui guohtumiid mat leat báhcán, ja 3.3. tabeallas lea čielggadeami oktiigeassu. ¶ 3.3. tabealla. Manahuvvon šaddoareálat Skievvá čázádatbuođđudeamis. ¶ Brutto areálas ¶ Ii-anihahtti oassi ¶ 28 Jeageleanan ¶ 34 Ruonasguohtuma oassi ¶ Oktiigeassu Orohagas leat guokte vuođđohástalusa. Vuosttažettiin lea boraspireváttisvuohta, ja nuppi bealis lea šattuid čohkiidus ja guđiin eananosiin orohagas šattut leat gávdnamis iešguđetge jahkeáiggi. Jus konvešuvdna galggaš veahkkin čoavdime boraspireváttisvuođaid, de fertešii ollásii rievdadit guohtumiid anu orohagas. Vaikko movt dálá konvenšuvnna “rievdada” , eai goitge rievdadeamit váikkut boraspiremassimiid. Rievdadusat, mat vedjet veahkehit čoavdit váttisvuođaid muhtin muddui, lea ahte guohtuneatnamiid atná bievlajagis, ja dálvái johtá eret orohagas. Dalle fertešii johtit Ruŧŧii, vejolaččat ráđđálagaid lagas čearuiguin. Orohaga boazoeaiggádat leat čielgasit dieđihan ahte dát molssaeaktu ii leat áigeguovdil sidjiide. Fágalávdegoddi ipmirda bures sin ákka, dannego dat dagaha áibbas ođđa doaibmamálle dálá doaibmamálle ektui. Nubbi váttisvuohta lea guohtumiid čohkiidus ja guđiin eananosiin guohtumat leat. Orohaga buoremus jeageleatnamat gávdnojit siskkit guovlluin riikaráji guvlui. Dáin guovlluin lea hui váttis árbevirolaččat johtalit, dannego ferte vári badjel johtit. Fágalávdegoddi oaivvilda ahte dán ii leat nu váttis, jus boazoeaiggádat ieža besset mearridit johtináiggi ja gosa johtet. Eará bealit sáhttet maiddái leat mearrideaddjin. Lea bahá masttadit, ja guohtumat sáhttet lássahuvvat. Dát ballu lea lassánan maŋŋil go čázádagaid leat buđđon. Lea vel bahát masttadit ruoŧabeale čearuiguin, jus ruoŧabealde lássahuvvet guohtumat dálvet, ja sii luitet bohccuid rádjeguovlluide guohtut. Jus bohccot bohtet almmá bearráigeahču haga, mastet ruoŧabele ealut Skievvá ellui oanehis áiggis. Dálveguohtumat maiddái hedjonit dáinna lágiin go moattegeardánit guođoha ¶ ovttahat eananosiin. Dát guoská konvenšuvdnaguovlluid siskkobealde, muhto maiddái go bohccot gárggidit olggobeallái rájiid. Veahá masttadeapmi iešalddis ii livčče vahágin, jus gávdnošedje viiddis guohtuneatnamat gos molssaevttolaččat guođoha. Dalle han lei sáhttit gávdnat čovdosiid nu movt Habmerii leat evttohuvvon. Váttisvuohtan lea go duššefal rádjeguovlluin lea gávdnamis doarvai viiddis jeageleanan. Lávdegoddi ii oainne buoret čovdosiid movt suodjalit guovllu, go dat mat leat leamaš maŋŋil jagi 1972. Nu gártáge váttisin geavvadis bidjat vuođđun ahte boahtte áiggis geavahuvvojit siskkit ja granihttaguovlluid goike eatnamat dábálaš dálvejagi guohtumin. ¶ 3.1.2 Gábna čearru ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus lea 11 boazodoalli geat barget bohccuiguin. Alimus lobálaš boazolohku lea dálá láhkaásahusaid mielde 6 500 bohcco. Čearu rájiid ja áigodatguohtumiid oainnát 3.10 kárttas. Gábna ii juogat guohtun- eatnamiid earáiguin. Davil lea Duortnosjávri ja Duortnosjohka lunddolaš oahcin miehtá čearu guohtuneatnamiid, earret ovtta oanehis gaskka riikaráji ja Duortnosjávrri bokte. Oanehis áidi, sullii 20 km guhku, lea huksejuvvon bajábeale Duortnosjoga mielde, vai caggá bohccuid dálvet rasttildeamis joga. Oarjjil ii leat riikarádji lunddolaš rádjin geassejagi eatnamiidda. Lulil lea huksejuvvon áidi, dannego váilot lunddolaš oazit. Rautasjoga čázádat lea lunddolaš rádjin dán jávrris gitta málbmabáne rádjái, ja dán rájis nuorttas, doppe gos leat dálvejagi eatnamat, váilot lunddolaš oazit lulábeale. Čearu rájit davil ja lulil leat mearriduvvon rádjái. Dálveguohtumat vuollelis adnojit boares árbevieru vuođul. Dálvejagi eananosiin lulil ii leat lunddolaš oahci, ja ealu ferte reainnidit, vai nagoda doalahit dihto eatnamiin. Nuorttal lea dálveguohtunrádjin Tärendö-johka. Bievlajagis lea čearus oktasaš eallu. Giđđat johtet sierrasiiddaiguin, árbevirolaš vugiin cuoŋománu álggugeahčen. Ealu luitet veaiddalis vuollegis eatnamiid nuorttabeale eananosiide, maŋŋil go leat mannan meattá málbmabáne Rensjön bokte. Giđđat guođohit váriin ja vuovdeeatnamiid mat leat lahka, ja dat leat Rautas-joga áiddi birrasiin – Duortnosjávri lea nuorttal ja Abiskojávri- Abiskueatnu oarjjil. Oaláš guottetbáikkit leat várreeatnamiin dakka oarjjabealde málbmabáne gitta Ahpparjávrri – Abisko buohta. Mihcamáraid birrasiin čohkkejit ealu ja merkot misiid, ja gerget mearkume suoidnemánu loahpas. Dán áigodagas lea eallu geassejagi eatnamiin, mat leat várreguovllut oarjjabealde Bessesvákki, vággevuođđu Rávttasjávrri oarjjabealis gitta Kaisepakte:i. Dan seammás guođohit rádjeguovlluid norggabealde. Čakčamánu álggugeahčen čohkkehit ealu ja njuvvet nuorra varrásiid Rensjön gárddis. Das maŋŋil luitet ealu čakčaguohtumiidda, ja diktet ealu leat veaiddalis. Čakčajagi eatnamat leat várre- ja várrevuovdeguovllut Gámaeanu – Abiskueanu gaskkas oarjjil, ja áiddi Rautas – Alajávrri bokte nuorttal. Várreeatnamiin ja das nuorttasguvlui čohkkegohtet ealu golggotmánu/skábmamánu birrasiin ja gárddástallet ja rátkkašit dálvesiidan Rensjön gárddis. Sii rátket viđa dálvesiidan, ja johtet árbevirolaš vugiin dálvejagi eatnamiidda. Dálvejagi eatnamat leat namuhuvvon gárddi rájis Tärendö-joga rádjái nuorttal. Dálvejagi eatnamiin orrot gitta dassážii go cuoŋuda, dábálaččat cuoŋománu álggus, ja dalle johttágohtet váriide. ¶ Guohtun Gábna čearu guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) ( 3.4. ja 3.5. tabealla ). ¶ 3.4. tabealla. Ruonasguohtunguovlu ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ 0 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 0,2 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 11,5 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 0 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 0,7 Goike bovdnajeaggi ¶ 0,1 Goike šattolaš jeaggi ¶ 0,6 Daŋas-/goike guolban ¶ 25,0 Varas guolban ¶ 5,8 Njuoskasit rásseeanan ¶ 10,4 Goikásit rásseeanan ¶ 10,8 Sieđgarohtu ¶ 4,3 Muorračuohpahat ¶ – Huksejuvvon guovllut ¶ 0,20 Juovat ja geađgeeanan ¶ 20,5 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ 3.5. tabealla. Gaskajohtolat ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ 0,1 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 2,7 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 23,8 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 0,9 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 2,2 Goike bovdnajeaggi ¶ 0,20 Goike šattolaš jeaggi ¶ 0,5 Daŋas-/goike guolban ¶ 26,7 Varas guolban ¶ 11,8 Njuoskasit rásseeanan ¶ 5,6 Goikásit rásseeanan ¶ 9,0 Sieđgarohtu ¶ 0,4 Muorračuohpahat ¶ - Huksejuvvon guovllut ¶ 0 Juovat ja geađgeeanan ¶ 10,9 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ Čearu geassejagi ruonasguohtumiid viidodat lea badjel 489,9 km ¶ gaskajohtolagas. Gaskajohtolat lea čearu giđđa- ja čakčajagi eanan. Geassejagi ruonasguohtumiin lea eanas seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi (130,7 km ¶ ) ja njuoskasit rásseeanan (118,4 km ¶ ). Dát guohtunšládja dahká 33 % geasseguohtumiin, ja geasseguohtumat leat buorit. Go geassi manná loahpa guvlui ja idjagálut álget, leat guohtumat hui buorit dannego lea ollu seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi. Dasa lassin lea jeagil 25 % geassejagi guohtumiid nettoareálas. Jeageleatnamiid guođohit giđđat, čakčat ja skábman, ja veahá maiddái giđđadálvvi. Gaskajohtolaga ruonasguohtumat eai leat nu viidát go geassejagi guohtumat. Gaskajohtolaga ruonasguohtumiin lea seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi, varas guolban ja rásseeanan, oktiibuot 45 % nettoareálas. Kvalitehta dáfus leat gaskajohtolaga ruonasguohtumat seammá buorit go geasseguohtumat, dannego seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi lea ollu. Dasa lassin leat gaskajohtolagas jeageleatnamat, nappo 173,2 km ¶ jeagil, ja jeageleatnamis lea eallu čakčat, skábman ja dálvet. Gábna čearus lea badjel 190,4 km ¶ jeagil dálveguohtumiin. Jeageleanan sáhttá orrot leamen liiggás unnán, muhto čearu alimus lobálaš boazologu ektui ja váriid jeagelguohtumiid ektui, lea valjit jeageleanan. Ii leat registejuvvon leatgo guovllus muorračuohpahagat. Ii-anihahtti geađgeeanan lea ollu geassejagi eatnamiin ja gaskajohtolagas hui ollu. Geassejagi eatnamiin lea 233,3 km ¶ ii-anihahtti geađgeeanan, nappo 20,5 % geasseguohtumiid nettoareálas. Dát logut leat gaskajohtolagas 64,1 km ¶ , ja mearkkašit 10,9 %. Geasseguohtumiid nettoareálas lea 37,7 % badjelis go 1 000 m bm., ja dat lea hui ollu. Vel gaskajohtolagas nai leat ollu baju eatnamat, olles 18,0 % guovllu nettoareálas leat badjel 1000-mehtara dási. Dan seammás go Gábna čearus leat valjit alla várreeatnamat geassejagis, mat leat buorit geassebáhkaid áiggi, dagahit dat oallut baju eatnamat badjelis 1000 m bm, ahte guohtunkvalitehta hedjona muhtin muddui. Geahča 3.10– 3.14 kártta. Mii oaidnit 3.13 ja 3.14 kárttas šaddo- šlájaid viidánusa. ¶ Oktiigeassu Gábna čearus lea buorit giđđa-, čakča- ja árradálvveguohtumat. Dálvejagi eatnamat eai leat nu viidát, muhto guovllus lea unnán muohta johkagáttiid, ja doppe lea dábálaččat valljugasat guohtun. Riikarádji ii leat lunddolaš rádji geassejagi eatnamiid oarjjabealis, nu movt daddjon ovdalis. Riikarádji lea 26 km guhku ja manná rámšo eatnamiid badjel gokko leat váttis muohtadilálašvuođat. Dáin alla várreeatnamiin ii leat ávki áidut, dannego soames boazu goitge beassá rastá ráji gassa muohttaga dihte. Guovllu geografiija lea dakkár ahte ferte oččodit guohtuneatnamiidda lunddolaš oziid. Jus bidjat lagamus lunddolaš ráji nuorttal, de mearkkaša dat ahte Gábna báhcá oalát baju eatnamiid haga, maid maiddái sáhttá guođohit giđđat ja čakčat. Dát molssaeaktu ii oro leamen vejolaš duohtadilis, jus galgá oažžut ceavzilis boazodoalu dán guovllus. Norggabealde leat lunddolaš oazit, gáissát, ceakko bávttit ja čázádagat, mat juhket eatnamiid lunddolaččat. ¶ 3.1.3 Leaváš čearru ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus lea 17 boazodoalli geat barget bohccuiguin. Alimus lobálaš boazolohku lea dálá láhkaásahusaid mielde 8 000 bohcco. Čearu rájiid ja áigodatguohtumiid oainnát 3.10 kárttas. Leaváš ii juogat guohtun- eatnamiid earáiguin, earret daid eananosiid mat leat nuorttabealde . Dát guovlu lea Tärandö konsešuvdnačearu oassin. Dat mearkkaša ahte dát guovlu guođohuvvo muhtin jagiid guovtte gearddi, ábaida daid jagiid go dálvejagi guohtumat oarjelis leat heajut. Davil lea lunddolaš oziid vátnivuođa dihte huksejuvvon riikaráji ja Ahpparjávrri gaskka áidi. Rautasjoga čáhcesystema lea lunddolaš rádjin namuhuvvon jávrri rájis dakka oarjjabeale málbmabáne. Dán rájis ja nuorttasguvlui, gos dálvejagi eatnamat leat, váilot lunddolaš oazit davil. Čearu rájit leat mearriduvvon ollit gitta rádjái. Oarjjil ii leat riikarádji lunddolaš rádjin geassejagi eatnamiidda. Lulil leat čearus eanas muddui lunddolaš ¶ rájit bievlajagis, ja bajimus eananosiin dálvejagis, dakko bokte go lea gáisáeanan ja Gáláseanu čázádat. Dain eananosiin, main váilot lunddolaš oazit, dehe oazit eai cakka bohccuid skábman ja dálvet, lea áidi huksejuvvon gitta duohkái, gos maiddái lea čearu rádji. Eatnamiid atnin vuollelis dahkko boares árbevieru vuođul, ja lunddolaš oziid vátnivuođa dihte ferte reainnidit ealu. Nuorttal lea áidi mielde lulábeale Gáláseanu, vai caggá ovttaskas bohccuid beassamis nuorttabeali lobihis guovlluide ja dálvejagi eatnamiidda bievlla áiggi. Čearus lea searvesiida bievlajagis. Giđđat johtet siiddat sierralagaid, árbevirolaš vugiin cuoŋománu loahpas. Ealu luitet várreseiboša nuortalit eananosiide vuollegis eatnamiidda, maŋŋil go leat mannan meattá Rautsa-joga – Aitejokk gárddi. Giđđajagi eatnamat álget vuollegis eatnamiin ja mannet gitta Vierrujoga buohta, ja maiddái Alisjávrri lahkosiin ja Luohttiguovlluin. Oaláš guottetbáikkit leat várreeatnamat gaskal Rautasjávrri ja Paittasjávrri, ja oarjjabeali rádjin lea Vierrujohka. Mihcamáraid birrasiid čohkkegohtet ealu miessemearkumii, mii bistá borgemánu álgui. Dán áigodagas guođohit geassejagi eatnamiin, mat leat várreguovllut oarjjabealde Vistasvákki – Vierrujoga. Dan seammás guođohit maiddái norggabeali rádjeguovlluin. Ealu čohkkejit eret norggabeali váriin borgemánu loahpageahčen, ja dolvot ealu nuortalii. Čakčamánu álggus bidjet ealu Aitejokk-gárdái ja njuvvet nuorra varrásiid. Das maŋŋil luitet ealu ruovttoluotta čakčajagi eatnamiidda, gos eallu lea veaiddalis gitta skábmamánnui. Birrasiid golggotmánu/skábmamánu molsumis čohkkegohtet ealu, álggos rádjeváriid guovlluin, rátkámiidda Puollanordda gárdái, gos rátket dálvesiiddaide. Dálvesiiddat leat dábálaččat čieža. Skábmamánu loahpas johtet siiddat dálvejagi eatnamiidda árbevirolaš vugiin. Easka dálvejagi eatnamiin njuovadit siiddat sierralagaid, dannego ii mana biilageaidnu rátkkagárddi lusa. Hui soames hávi sáhttá gártat ealu biillain geasehit, go leat heajos muohta ja jiekŋadilálašvuođat johtingeainnus. Dálvejagi eatnamiid oarjjabealis leat alladit eatnamat, mat heivejit čakčadálvvi guohtumin. Dálvejagi eatnamat álget Girona buohta ja nu let luksa Dearkkiha (Tarendö)rádjái. Dálvejagi eatnamiin orrot dasságo cuoŋuda cuoŋománu birrasiin, ja dasto álgá giđđajohtin. ¶ Guohtun Leaváš čearu guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) ( 3.6. ja 3.7. tabealla ). 3.6. tabealla. Ruonasguohtunguovlu ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ 0 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 0,2 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 4,1 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 0,2 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 0 Goike bovdnajeaggi ¶ 0,1 Goike šattolaš jeaggi ¶ 0,4 Daŋas-/goike guolban ¶ 9,3 Varas guolban ¶ 3,7 Njuoskasit rásseeanan ¶ 108,29,6 Goikásit rásseeanan ¶ 16,3 Sieđgarohtu ¶ 6,0 Muorračuohpahat ¶ – Huksejuvvon guovllut ¶ 0 Juovat ja geađgeeanan ¶ 41,3 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ 3.7. tabealla. Gaskajohtolat ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 0,1 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ 1,5 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 0,9 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 20,2 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 2,0 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 0,5 Goike bovdnajeaggi ¶ 1,8 Goike šattolaš jeaggi ¶ 0,4 Daŋas-/goike guolban ¶ 23,0 Varas guolban ¶ 12,4 Njuoskasit rásseeanan ¶ 10,9 Goikásit rásseeanan ¶ 7,9 Sieđgarohtu ¶ 0,5 Muorračuohpahat ¶ – Huksejuvvon guovllut ¶ 0 Juovat ja geađgeeanan ¶ 133,210,9 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0,1 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ Čearu geassejagi ruonasguohtumiid viidodat lea badjel 401,9 km2 ja 726,6 km ¶ gaskajohtolagas. Gaskajohtolat lea čearu giđđa- ja čakčajagi eanan. Geassejagi ruonasguohtumiin lea eanas goikásit rásseeanan (183,0 km ¶ ) ja njuoskasit rásseeanan (108,2 km ¶ ). Dát guohtunšlájat dahket 26 % geasseguohtumiid nettoareálas. Geasseguohtumiin lea dohkálaš viidodat, mas lea goikásit ja njuoskasit rásseeanan, muhto go leat ollu juovat ja geađgeeanan, heajudit dát guohtuneatnamiid viidodaga sakka ollu. Geasseguohtumat eai leat nu beare buorit. Viidáseappot lea jeagil 9 % geassejagi eatnamiid nettoareálas. Dát eananoassi adno giđđat ja čakčat. Gaskajohtolaga ruonasguohtumat leat viidodaga dáfus beali stuoribut go geassejagi ruonasguohtumat. Gaskajohtolaga ruonasguohtumiin lea seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi, varas guolban ja njuoskasit rásseeanan, oktiibuot 44 % nettoareálas. Kvalitehta dáfus leat gaskajohtolaga ruonasguohtumat buorebut go geasseguohtumat. Vaikko čearu gaskajohtolagas lea unnán rásseeanan, de buhtte dat stuora oassi seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi dán váilli, ja dasto dat go lea unnán juovva ja geađgeeanan. Gaskajohtolagas lea valjit jeageleanan, nappo 291,4 km ¶ jeagil. Dát eanan adno čakčat, skábman ja giđđat, ja muhtin jagiid maiddái giđđadálvvi. Go dálveguohtuneatnamiin lea heittot ealádat, sáhttá dáin vuollegis eatnamiin guođohit maiddái dálvejagis. Leavážis lea 185,6 km ¶ jeageleanan dálveguohtumis. Lea measta unnán jeageleanan čearu alimus lobálaš boazologu ektui. Ii leat registejuvvon leatgo muorračuohpahagat guovllus. Ii-anihahtti geađgeeanan lea ollu geassejagi eatnamiin ja gaskajohtolagas hui ollu. Geassejagi eatnamiin lea 464,1 km ¶ ii-anihahtti geađgeeanan, nappo 41,3 % geasseguohtumiid nettoareálas. Dát logut leat gaskajohtolagas 133,2 km ¶ , ja mearkkašit 10,9 %. Geasseguohtumiid nettoareálas lea 70,3 % badjelis go 1 000 m bm., ja dat lea hirbmat ollu. Dát dilli heajuda geassejagi guohtumiid. Gaskajohtolagas leat 21,1 % nettoareálas badjel 1000-mehtara dási. Dát lea maid ollu, dannego lea sáhka várreeatnamiid vuolládagaid birra. Leaváš čearus leat valjit alla várreeatnamat geassejagis, mat leat buorit geassebáhkaid áiggi. Geahča 3.10– 3.14 kártta. Mii oaidnit 3.13 ja 3.14 kárttas šaddo- šlájaid viidánusa. ¶ Oktiigeassu Leaváš čearus lea buorit giđđa-, maŋŋigeasi-, čakča- ja árradálvveguohtumat. Geasse- ja dálveguohtumat eai leat nu viidát. Čearu rádji oarjjil ii leat lunddolaš rádji geasseguohtumidda, nu movt daddjon ovdalis. Riikarádji lea 28 km guhku ja manná hui alla várreeatnamiid bokte. Lunddolaš oziid vátnivuođa ii sáhte buhttet áidehuksemiin, alla eatnamiid ja muohtadilálašvuođaid dihte. Jus bidjá rádjin lagamus, muhtin muddui lunddolaš oziid nuorttabealis, de dagašii dát ahte čearus eai leat geasseguovdileatnamat, ja daid haga ii birge. Rádjeguovlluin ja oarjjil leat lunddolaš oazit, sihke gáisáeatnamat, ceakko bávttit ja čázádagat, mat dahket dan ahte sáhttá heivehit lunddolaš oziid guohtumiid rádjin. ¶ 3.1.4 Girjása čearru ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus leat 31 boazodoalli, geat barget bohccuiguin. Alimus lobálaš boazolohku dálá láhkaásahusaid mielde lea 12 000 bohcco. Čearu rájiid ja áigodatguohtumiid oainnát 3.10 kártta. Girjása čearru ii juogat guohtumiid ránnjáčearuiguin. Davábealde leat čearus eanas lunddolaš oazit bievlajagi guohtumiin ja nu leat maid dálvejagi guohtumiid bajit osiin oahcin alla várreeanan ja Gáláseatnu. Áiddiid lea ceggen dalle go váilot lunddolaš oazit, dehe go oazit eai doaimma skábman ja dálvejagis. Maiddái lulil leat čearus lunddolaš oazit, nappo Sijddasjávri, Gáidunjávrrit ja Gáidunjohka gitta málbmabáne rádjái, jeakkit Paukijávrái ja Guvžájávri oktan Guvžájogain dohko . Doppe gos eai leat lunddolaš oazit, dehe eai doala bohccuid skábman, leat biddjon áiddit geassejagi ja čakčajagi eatnamiin. Riikarádji lea biddjon sierraládje, dannego eanas saji manná rádji nuorttas-oarjjás. Dát dagaha ahte geassejagi guohtumat juohkásit guhkkodahkii dakko gokko lea veadjetmeahttun caggat bohccuid mannamis rastá riikaráji rádjelagas eananosiin. dohko nuorttasguvlui eai leat mearri rájit, eai davil eaige lulil. Dálvejagi eatnamiid atnu lea vuođđuduvvon árbevirolaš dábi vuođul. Vaikko eai leatge lunddolaš oazit, de nagoda goitge doallat ealu guođohemiin. Dálvejagi eatnamat leat nuorttabeale ráddjejuvvon áiddiin mielde. Čearus lea searveeallu bievlajagis. Giđđat johtet sierrasiiddas ealuiguin, árbevirolaš vugiin, cuoŋománu loahpas. Ealu luitet nuorttabeale vuollegit eananosiide maŋŋil go leat mannan málbmabáne meaddel. Giđđajagi eatnamat álget vuollegis eatnamiin ja viidáseappot oarjjás gitta Jiertajávrri–Viddjajávrri buohta. Oaláš guottetbáikin leat dat eananoasit, mat leat davábealde Gáidunjávrriid, Nikkaluokta–Tjuonajåkk linjjás nuorttal ja dakka oarjjabeallái Tjältajåkk. Miessemearkun lea Kårtjevuolles mihcamáraid áiggi. Mearkuma maŋŋil bidjet ealu oarjelit eananosiide geasseeatnamiin, ja diktet ealu doppe suoidnemánus. Ja seammás guođohit rádjeguovlluid norggabealde ráji. Misiid merkot Lihtijávrri gárddis dáid áiggiid. Suoidnemánu/borgemánu birrasiid sirdet fas ealu ruovttoluotta nuorttalebbui geasseeatnamiin, nu ahte leat nuortalis Tjäktjajåkk. Eallu guohtu lávda dáin eatnamiin ja miehtá vuollegis eatnamiin gitta čakčamánu gaskkamuddui. Dalle čohkkejit ealu gárdái Nikkaluovttas, njuovadit. Čakčajagi eatnamiid guođohit ¶ skábmamánu álgui, de fas gárddástallet Gáidun-gárddis, njuovadit ja rátkkašit guđa-čieža dálvesiidan. Maiddái ránnjáčearut rátkkašit. Dálvejagi eatnamiidda johtet árbevirolaš vugiin ja muhtin vuoru maid biillain dolvot ealu. Dálvejagi guohtumat álget málbmabáne rájes oarjjil gitta rádjái. Oarjjabeali duovdagat leat alla eatnamat, mat adnojit skábmajagis gitta juovlamánu gaskkamuddui, ja das maŋás johtet ealuiguin nuortalii. Dálvejagi eatnamiin orrot juohke jagi gitta dassážiigo cuoŋuda cuoŋománu ja dalle leage giđđajohtináigi. ¶ Guohtun Girjás čearu guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) ( 3.8. ja 3.9. tabealla ). ¶ 3.8. tabealla. Ruonasguohtunguovlu ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ 0,1 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 0,3 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 4,6 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 0,6 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 0,3 Goike bovdnajeaggi ¶ 0,2 Goike šattolaš jeaggi ¶ 1,4 Daŋas-/goike guolban ¶ 18,8 Varas guolban ¶ 10,6 Njuoskasit rásseeanan ¶ 184,213,3 Goikásit rásseeanan ¶ 18,9 Sieđgarohtu ¶ 5,8 Muorračuohpahat ¶ – Huksejuvvon guovllut ¶ 0 Juovat ja geađgeeanan ¶ 22,0 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ 1 388,5 3.9. tabealla. Gaskajohtolat ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 1,4 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ 2,5 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 5,0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 27,3 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 7,6 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 0,9 Goike bovdnajeaggi ¶ 2,4 Goike šattolaš jeaggi ¶ 1,7 Daŋas-/goike guolban ¶ 23,4 Varas guolban ¶ 15,3 Njuoskasit rásseeanan ¶ 4,20,4 Goikásit rásseeanan ¶ 4,1 Sieđgarohtu ¶ 0 Muorračuohpahat ¶ – Huksejuvvon guovllut ¶ 0 Juovat ja geađgeeanan ¶ 2,8 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0,1 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ Čearu geassejagi ruonasguohtumiid viidodat lea 725,5 km ¶ ja gaskajohtolagas lea 625, 9 km ¶ . Gaskajohtolaga duovdagat leat geassejagi eatnamiid ja dálvejagi eatnamiid gaskka ja dat leatge eanas čakčajagi guohtuneatnamat. Geassejagi ruonasguohtumiin lea eanas rásseeanan (261,9 km ¶ ) ja njuoskasit rásseeanan (184,2 km ¶ ). Dát guohtunšlájat leat 32 % geasseguohtumiin, ja danne leage geassejagi guohtun hui buorre. Dasa lassin lea geassejagi eatnamiin jeageleanan 24 % nettoareálas. Jeageleatnamiid guođohit giđđat ja čakčat ovdalgo rátket dálvesiiddaide. Gaskajohtolaga ruonasguohtumat eai leat eatnama dáfus nu viidát go geassejagis. Gaskajohtolaga ruonasguohtumis lea eanas seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ja varas guolbanat, oktiibuot 43 % nettoare ¶ álas. Gaskajohtolaga ruonasguohtumiid kvalitehta lea heajut go geasseguohtumis suoidnemánu, muhto lastamuorat ja rássás eanan dahká gaskajohtolaga buorren čakčageasi eanamin. Gaskajohtolagas leat viidát jeagelguohtumat, nappo 324,4 km ¶ jeageleanan. Jeageleatnamis lea eallu čakčat, skábman ja giđđat, muhtin jagiid maiddái giđđadálvvi. Go dálvejagis lea heajos guohtun, sáhttá ealu guođohit vuollegit eatnamiin jeagelguohtumis miehtá dálvvi. Dálvejagi eatnamis lea Girjásis badjel 531,7 km ¶ jeageleanan. Hui valjit leat jeagelguohtumat. Almmatge leat dálveguohtumiid oarjjabeale duovdagat alla várreeatnamat ja doppe lea ollu muohta dálveguovdil. Dáid eatnamiid guođohit dábálaččat skábman ovdal juovllaid. Vuovdeeatnamiin eai leat registejuvvon leatgo doppe muorračuohpahagat. Ii-anihahtti geađgeeanan lea ollu geassejagi eatnamiin, muhto aibbas unnán gaskajohtolagas. Geassejagi eatnamiin lea 305,3 km ¶ ii-anihahtti oassi, dehe 22 % geassejagi nettoareálas. Seammá logut gaskajohtolagas leat 30,0 km ¶ , dehe 2,8 %. Geassejagi eatnamiin lea 33,3 % nettoareálas badjelis go 1 000 m bm, ja dat lea stuora oassi. Gaskajohtolagas measta oalát váilot eatnamat dán allodagas. Girjása čearu geassejagi eatnamiin leat ollu alla várreeatnamat, mat leat buorit geassebáhkaid. Geahča 3.10–3.14 kártago3.13 ja 3.14 kárttat šaddošlájaid vii- dánusa. ¶ Oktiigeassu Girjása geassejagi eatnamiin lea valjit ruonasguohtun, ja seammás leat čearus buorit giđđa-, čakča- ja dálveguohtumat. Čearus leat hui unnán guohtumat geasseguovdil, dannego riikarádji juohká guohtuneatnamiid nuorttas-oarjjás guvlui. Lea veadjetmeahttun atnit geasseguovdilguohtumiid dainna lágiin ahte ii guođot duovdaga goappaš beali riikaráji, dannego bohccuid ii nagot cakkadit duššefal nuppi beallái ráji. Eanan, mii manná dakko rádjeguora, lea sullii 35 km ja eananmálle ja muohtadilálašvuohta lea nu ahte áidut ii leat ávki. Jus anášii lagamus, ja muhtin muddui lunddolaš oazi duovdaga nuorttabealis, dagahivččii dát ahte čearru báhcá geasseguovdilguohtumiid haga, ja dat ii leat vejolaš. Go ráji veahá heiveha, sáhttá Girjása čearu dálá geasseguovdileatnamiid oažžut oktan duovddan, mas maiddái lea lunddolaš oahci, iige dát heađuš norggabeali boazodoalu dehe gilval dainna. ¶ 3.1.5 Fágalávdegotti evttohus ¶ Skievvá – Gábna – Leaváš – Girjás 1. Fágalávdegoddi evttoha ahte Gábna, Leaváš ja Girjása čearut atnet Skievvá orohaga guohtuneatnamiid, geahča 3.2 kártamildosa. Evttohusa vuođđun lea at Skievvá orohat ja Leaváš čearru ásahit oktasašdoalu dán guovllus. Gábna ja Girjása duovdagat Skievvás biddjojit konvenšuvdnaguovlun. Dálá konvenšuvdnaáidi sáhttá njeidojuvvot. 2. Fágalávdegoddi evttoha guohtuneatnamiid atnit nu movt boahtá ovdan 3.2 kártta. Evttohusa vuođđun lea ahte Skievvá ja Leaváš eai ásat ovttasbarggu. Guovllut, maid ožžot Gábna, Leaváš ja Girjása čearut, biddjojit konvenšuvdnaguovlun. Fágalávdegoddi fuomášuhttá ahte Norddalenis eai leat lunddolaš oazit, ja dan berre vuhtii váldit. Leaváš čearus lea bievlajagis riekti rasttildit Norddalena. Konvenšuvdnaáiddi Iptonjávrris sáhttá njeaidit. ¶ Geahča 3.2 kártta. ¶ 3.2 Girjás – Frostisen – Baste – Unnačearoš guovllut ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Hellemo davágeaži eatnamat ja Skievvá orohaga lulágeaži eatnamat sirdojedje Frostisenii jagis 1999. Lulábeale rádji manná Mannfjordena mielde ja das Caddnejávrái riikáráji bokte. Dákko lea rádji Frostisena ja Hábmera gaskka seammágo Unnačearoža ja Sirgá gaskasaš rádji. Davábealde čuovvu rádji Skievvávuona ja vákki mielde viidáseappot Kjårdavatnet rádjái. Geahča 3.3 kártta. Orohaga olggut rájit luksa, oarjjás ja davás leat buorit, muhto nuorttabealde ii leat riikarádji lunddolaš guohtunrádji. Guohtumat, mat ruoŧabeale čearuide leat várrejuvvon jagi 1972 konvenšuvnna mielde, leat 68 km ¶ . Guovlu lea ráddjejuvvon go leat biddjon máŋggat rádjeáidebáikki merkejuvvon. Geahča 3.3. kártta. Áiddit galget váikkuhit vai eat- nama oasit adnojit lunddolaččat. Lassin konvenšuvdnaáiddiide, lea okta áidi ceggejuvvon Siijddajávrris Forsvatnet rádjái, ja juohká Bastte ja Girjása čearuid. Frostisena boazoeaiggádat leat jagi 1975 rájes moaitán dan gokko rádjeáiddi leat ceggen. Sii čuoččuhit ahte áiddit eai doaimma ovdalgo jávrriin lea jiekŋa mannan. Danne besset ruoŧabeale bohccot hui álkit lávdat eatnamiidda mat lunddolaččat gullet Frostisen geasseorohahkii. Sii leat dovdan dárbbu hárjehit dakkár vuogi ahte guođohit ealu eatnamiin rittu lahka eanas jagi. Sin oaivila mielde lei áidi galgat mannat lulábeale Baugefjellet, vaikkoba ruoŧabeallái. Nu lei eatnamiid sáhttit buorebut atnit ávkin. Frostisen lea maiddái evttohan rievdadit dán vai orohat soahpá guođohit oarjjabeale Kjårdavatnet – Siijddasjávrri. Sii čujuhit gaskaáiddi dalle šaddat oaneheabbon, ja livččii buoret ávki. Girjá vuosttaldii evttohusa, ja oaivvilda áiddi leat muohttaga vuolde dálvet. ¶ Frostisenis leat máŋga lunddolaš siskkáldas ráji. Storvatnet ja Frostisen-jiehkit leat oahcin nu ahte davil lea sierra guohtunduovdda. Seammaládje leatge maid Mannfjorden (orohatrádji lulil) ja Siskkit Divttasvuotna, oktan jihkiigin nuorttabealde, sierra guohtunduovdagat. Oarjjabealde dahká E6 lunddolaš ráji, nu ahte njárga Bállaga oarjjabealde lea sierra guohtunduovddan. Orohagas leat maiddái máŋga smávit eananoasi sierra ja váddása duohken vuonaid ja ceakko rámaid sivas. ¶ Lunddudilálašvuođat Goappaš bealde Efjordena gávdnat stuorámus guovlluid gos čađatgaskka leat gággádit mollaneaddji báktešlájat. Orohaga lulimus eananoassi lea seamma suvrra granihttaguovllus go Hábmera rádjeguovllut. Smávit guovllus, Skievvávuona ja Storvatnet gaskka, gávdno maiddái gággádit mollaneaddji báktešládja. Orohagas lea minddar báitaráktu. Báitaráktoguovlluin lea maiddái gaskkohagaid krystallalaš kalkageađgi, ovdamearkka dihte Håfjellet, mii lea oarjjabealde Bállaga guovddáža. Siskkit vuotnaguovlluin leat gáisáeatnamat, ceakko čohkat ja bávttit mannet njuolga merrii. Ábaida leat Divttasvuotna ja Efjorden gaskka dakkárat. Stetind nammasaš čohkka manná njuolga bajás gitta 1.400 mehtara allodahkii. Dát eatnamat eai heive visot guohtuneanamin, eai goit dálvet, vaikko vel sáhttáge guohtun gávdnot vákkiin čohkaid gaskka. Riddoguovllus ja siskkit eatnamiin leat njuidosit várit ja heivejit buorebut boazodollui. Eai báljo leat eará orohagain na ollu jiehkit ja jasat, mat eai sutta, go Frostisenis (5 %). Oktan čáziin leat eará ii-anihahtti oasit oktiibuot 12,5 % bruttoareálas. Frostisen ja Giccijietnja leat stuorámus jiehkit, muhto gávdnojit eará smávit jiehkit siskkit várreguovlluin. Dušše dain njárggain, mat leat Divttasvuona guvlui, borgá vuollel 150 mm. Dáppe maiddái, nu movt eará orohagai davábealde Saltenfjorden, dagahit riddoguovllu temperatuvrrat dálveguohtumiid eahpesihkarin. Bivvalis dálkkit gaskkohagaid eai nagot buoridit ealádaga ja dipmádit jieŋa. Dákkár geologiijain lea riddoeatnamiin heajos ealádat dálvet, vaikko vel areálat, mat leat vuollelis 100 m bm, leatge 13 % nettoareálas (earret stuora ii-anihahtti osiid) ¶ . Olggut guovlluin lea šattuid šaddanáigodat 160 ja 180 beaivvi gaskka, siskkit guovlluin fas measta dušše 120 beaivvi (jagi gaskamearri). Erohusat leat das goas heaitá šaddu šaddamis. Ruonasguohtuma guhkes šaddanáigodat ii mearkkaš duođi eanet bohccuide, go eanas rássi ja urtta ii guhtojuvvo ná vuolládagain. Guovllut leat goitge anolaččat jus guhká bistá guoppar. ¶ Guohtun Jagi 1964 boazoguohtunkonvenšuvdna meroštalai geavatlaš bievlaguohtuma guoddit 4.000 bohcco ja 1.500 bohcco dálveguohtumis. Dán mielde leat rehkenasten co orohaga geassit 1.300 bohc go adno birrajagiorohahkan, nappo 1,2 bohcco juohke km ¶ . Boazodoallostivra lea mearridan alimus boazologu galgat leat 700 bohcco, ja guokte doalloovttadaga. Jagi 1999 boazolohku lei arvat vuollelis meari. Orohat gillá ollu vahágiid geažil. Vahágiid duogážin leat luonddudilálašvuođat, dannego boraspiriide leat buorit eallineavttut. Lassin Frostisenii, ledje Nordlánddas Skievvá orohagas stuorámus vahágat jagiin 1998/99. Luonddudilálašvuođaid vuođul heivejit moadde guovllu buoremusat dálveguohtumin; Guovllut olggut Efjorden goabbat bealde, Skarberghalvøya, Barøya, ja eananoassi Storvatnet ja Skievvávuona gaskka. Muhtin saji leat guovllut goitge gáržžit. Dáid eananosiid gaskkas leat vuonat, nu ahte duovdagat leat juohkásan sierra oassin, ja ii-anihahtti eanan lea viiddis. Dát guoská eandalii njárggaide lulábealde Efjordena. Guovlluid seastima dihte, lea deaŧalaš guođohit eará eatnamiid orohagas čakča- ja árradálvejagi. Dasa lassin leat veahá jeageleatnamat Geitvatnet-Skårvatnet oarjjabealde, mat adnojit giđđat ja čakčat. Muhtin jagiid sáhttá seammahat eatnamiid atnit skábma- ja dálveguohtumin. Čađatgaskka lea stuora ballu ahte eatnamat jikŋot ja guohtumat lássahuvvet. Dán guovllus lea seammá bahá arvit ođđajagimánus ja guovvamánus movt juo leage rittus, ja seammás lea buollašeabbu gaskamearálaččat. Dalle go čázádagaid dulvadedje siskkit Frostisenis (Skievvá-buođđu), čađahedje sierra takserema Langvatnet guovllu nuorttadavábealde. Doppe čájehii 28 % ii-anihahtti, 11 % rássi ja 61 % jeageleanan. Guovlu daddjui leat hui buorren geasse- ja čakčaeanamin. Lyftingsmo lea árvvoštallan Bállága várreguohtuma. Loahppaboađusin son dadjá ahte eai leat ollu duottarguohtumat Bállágis. Stuorámus guovllut lea Håfjellet ja duovdagat birrasiid Fjelltuva. Frostisena njuovvandeattut leat hui lahka Byrkiije deattuid, gos daddjojit leat Nordlándda buoremus guohtumat. Dát leat badjelis go dakkár riddoguovllus go Toven. Dát muitalage ahte bievlaguohtumat leat buorit. Buot dilálašvuođain čujuhuvvo ahte dálvejagi guohtumat ráddjejit vejolašvuođaid. ¶ Oktiigeassu Máŋgga oktavuođas lea geažuhuvvon ahte Frostisena boazodoallit galggašedje várret riddoguovlluid dálvejagi guohtumin, ja guođohit orohaga siskkit osiid eambbo. Riddoguovllu báktevuođđu lea earálágan go Nordlándda eará riddoorohagain, ja mearkkaša ahte muhtin guovlluin lea buorre šaddu, ja sáhttá adnot ruonasguohtumin. Vaikko vel riddovárit eai leatge nu alladat, leat doppe goitge buorit bálggosbáikkit geasseliehmun. Fágalávdegotti oaivila mielde sáhttá bohccuide leat buorre geasset riddoguovllus, ja dat lea gitta das movt obbalaččat adnojit guohtumat. ¶ 31. Hábmiris lei dát lohku 20,5 %. ¶ Fágalávdegoddi váldá vuhtii ahte orohat lea guhkit áiggi atnán guovllu Storvatnet ja Skievvávuona gaskka dálveoorhahkan. Orohatrádji lea muhttejuvvon, ja guovlu gullá dál orohahkii. Dat oadjebasmahttá dili orohatplánema dáfus. Guovlu lea oalát sierra, ja sáhttá adnot almmá masttademiid haga. Go dáid eananosiid atná ovttas eará smávit jeagelšattolaš eatnamiiguin, de sáhttá dálvejagis guođohit dán guovllus. Ovdalis anu vuođul eai addán rádjerievdadeamit orohahkii ođđa dálveguohtumiid. Eaktun dán orohaga doallat sierra orohahkan lea ahte guovlluid, earret namuhuvvon jeageleatnamiid, sáhttá guođohit giđđa-, geasse- ja čakčajagis. Dalle ferte vuođđun leat ahte ii bággehala oarjelebbui sirdit masttalmasaid dihte. Fágalávdegoddi oaivvilda dán leat heittohin guohtumiid dáfus, vaikko vel doalu doaibmadili dáfus orruge leamen buorre vuohkin. Jus oaivvilda Frostisenis ain galgat iešheanalis boazodoaluin bargat, berre gávnnahit ráddjemiid mat buoremusat juhket nuorta- ja oarjjabeale boazodoalu. Riikarádji ii leat juohku. Váldováttisvuohtan lea go váilot lunddolaš oazit mat mannet davvi-lulli ávssi mielde. Lunddolaš oazit mannet nuorttas- oarjjás, vuosttažettiin viidáseappot vuonaid meaddel. Rádjegeassin siskkit Divttasvuona mielde sáhttá čuovvut guokte molssaeavttu viidáseappot vuotnabađas. Davimus molssaeaktu sáhtášii mannat Austerdalenis Baugevatnet rádjái riikarádjái. Nubbi fas vuona nuortalulit luovttas Gihccijienja jiehkkái, badjel Noaidejávrri, ja čázádaga mielde (ja dálá konvenšuvdnaráji) dassážii go Unnačearoža ja Bastte rájit bohtet oktii Riikarájiin. Goappaš molssaeavttut rahpet Unnačearožii vejolašvuođa oažžut viidát guovllu oarjjásguvlui. Dalle sii besset formálalaččat guođohit lulábealde Gihccejieŋa. Stuorámus ovdamunnin sidjiide lea ahte ožžot bálggosbáikkiid, ja guohtunguovlu nohká lunddolaččat eatnama mielde. Jus válljejuvvo davimus molssaeaktu, beassá maiddái Baste sirdit oarjelii. Jus dán čađaha nu ahte Frostisen velá oažžu guođohit Baugefjellet, boađášii rádji buorebut ávkin, iige šat dárbbaš nu ollu gaskaáiddiid, ja áiddiid sáhttá cegget buoret báikkiide. Go ráji bidjá oarjelii, de fas massá Girjjis ges guohtuneatnama Baugefjellet nuortadavábealde. Rádjegeassin oarjelis sáhttá leat áigeguovdil, jus buorida anu. Rádjegeassin davábealde Siijddasjávrri čilgejuvvo Skievvá orohaga oktavuođas. Fágalávdegoddi ii oainne ahte evttohuvvon molssaeavttut heajudit Frostisena guohtungeavaheami nu stuorrát. Baicca sáhttet evttohuvvon molssaeavttut buktit ovdamuniid, jus doibmet bures. ¶ 3.2.2 Baste čearru ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus leat 30 aktiiva boazobargi geat barget bohccuiguin. Dálá láhkaásahusaid mielde lea čearu alimus lobálaš boazolohku 7000. Mii oaidnit čearu rájiid ja áigodatguohtumiid 3.10 kárttas. Baste ii juogat guoh- tuneatnamiid ránnjáčearuiguin. Davábeali eatnamat dahket lunddolaš oziid: Sijddasjávri, Gáidunjávrrit ja Gáidunjohka málbmabáne rádjái, jeakkit, Paukijávri ja Guvžájávri ja viidásit Guvžájohka rádjái. Báikkiide, gokko váilot lunddolaš oazit dahje gokko lunddolaš oazit eai cakka ealu geasse- ja čakčajagi guohtumis, omd maŋŋičavčča, leat ceggejuvvon áiddit. Čearu rádji lea biddjon duohkái. Dálvejagi eatnamiid nuorttabealis ii leat biddjon rádji davásguvlui. Sii guođohit ja atnet dálveguohtuneatnamiid dološ árbevieru mielde. Riikkarádji oarjjabeale čearu ii leat lunddolaš rádji. Lulil leat jávrrit mat belohahkii leat lunddolaš rájit: Kåbtåjávri, Mattajávri, Dievssajávri ja Beahcáš. Jávrriid gaskkas ja Beahcáš rájes nuorttas váilot rájit, muhto dohko leat dan ovdii ceggejuvvon áiddit gitta vulos . Čearu rádji lullil lea mearriduvvon dievaslaččat. Čearru gohkke ja goalŋŋada ealu dakko gokko váilot lunddolaš oazit dahje áiddit dálveguohtuneatnama davábealde. Olles čearus lea searveeallu bievlajagis. Giđđat johtá juohke dálvesiida sierra, árbevieru mielde cuoŋománu loahpas. Go johttájit Gáidunjoga – Vuottasjávrri gárddis, de luitet ealu mannat. Giđđaguohtuneatnamat álget nuorttabealde várreseiboša ja mannet dohko Nuolpo buohta. Oaláš guottetbáiki lea Tuipe guovlu Gáidunjávrriid guvlui ja nuorttas Nujávrái. Doppe bievlagoahtá árrat ja gávdno suodjebáiki aiddošaddan misiide. Vuosttaš miessemearkun lea geassemánu álggus, maŋŋil go leat johtan Sijddasjávrri meattá. Dasto luitojuvvo eallu oarjjás geasseguovdilguohtumiidda. Suoidnemánu loahpas čohkkejit fas ealu nuorttas Sijddasjávrái ja merkot misiid mat leat geažotbealljin. Čakčaguohtumat álget Nuolpos gitta Gáidunjoga – Vuottasjávrri áiddi duohkái nuortan. Gaskkamuttos čakčamánu bidjet ealu Harrå gárdái, gos njuvvet nuorra varrásiid. Eallu lea čakčajagi guohtumis golggotmánu/ skábmamánu rádjai, go fas bidjet gárdái Harrå:s. Harrå:s fas njuovadit ja rátkkašit njealji- viđa dálvesiidan. Ránnjáčearut rátkkašit maiddái dáid áiggiid, ja siiddat vižžet ránnjáčearuin bohccuideaset. Dálveguohtumiidda johtet árbevirolaš vugiin. Baste dálvejagi eanan lea málbmabáne oarjin gitta nuortan. Eallu lea miehtá dálveguohtuneatnama dassážii go cuoŋuda cuoŋománus ja dasságo johttájit giđđat. ¶ Guohtun Baste čearu guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) ( 3.10. ja 3.11. tabealla ). ¶ 3.10. tabealla. Ruonasguohtunguovlu ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ 0 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 0,7 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 0,1 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 0,2 Goike bovdnajeaggi ¶ 0 Goike šattolaš jeaggi ¶ 3,20,9 Daŋas-/goike guolban ¶ 23,6 Varas guolban ¶ 10,1 Njuoskasit rásseeanan ¶ 25,5 Goikásit rásseeanan ¶ 15,2 Sieđgarohtu ¶ 7,1 Muorračuohpahat ¶ – Huksejuvvon guovllut ¶ 0,1 Juovat ja geađgeeanan ¶ 14,8 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ 3.11. tabealla. Gaskajohtolat ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 1,1 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ 6,6 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 1,2 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 23,7 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 8,1 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 2,2 Goike bovdnajeaggi ¶ 2,1 Goike šattolaš jeaggi ¶ 2,9 Daŋas-/goike guolban ¶ 14,7 Varas guolban ¶ 11,6 Njuoskasit rásseeanan ¶ 2,4 Goikásit rásseeanan ¶ 104,27,0 Sieđgarohtu ¶ 1,2 Muorračuohpahat ¶ – Huksejuvvon guovllut ¶ 0 Juovat ja geađgeeanan ¶ 150,210,1 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ Guohtun Čearus leat badjel 183, 9km ¶ ruonasguohtumat geasset, ja 911,9 km ¶ gaskajohtolagas. Gaskajohtolat lea čearu giđđa- ja čakčaguohtuneanan. Ruonasguohtumiin lea eanas njuoskasit rásseeanan (86,7 km ¶ ) ja rásseeanan (51,5 km ¶ ). Dát šaddošlájat leat 41% geasseguohtumiin. Geasseguohtumat leat erenoamáš buorit, go njuoskasit rásseeanan dahká das njealjádasoasi. Jeagil lea 24 % geasseguohtumiid nettoareálas. Bohccot, mat bázadit, guhtot dán jeageleatnamis maiddái čakčat. Gaskajohtolaga ruonasguohtumat leat viidábut, muhto eai nu buorit go geasseguohtumat. Guovllu ruonasguohtumiin lea eanas seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ja varas rásseguolban, oktiibuot 35 % nettoareálas. Šattolaš jeaggi lea dušše 5 %. Gaskajohtolagas lea jeagilvallji, 250, 9 km ¶ . Gaskajohtolaga eatnamat guođohuvvojit giđđat, čakčat, veahá čakčadálvvi ja muhtin jagiid maiddái giđđadálvvi. Go lea heittot ealádat dálveguohtuneatnamiin, sáhttet vuollegit báikkiide mannat dálvet. Baste hálddaša badjel 433,4 km ¶ jeagelguohtumiid dálvejagi eatnamiin. Jeagelguohtumat leat buorit. Dálveguohtuneatnamiid oarjjabealis leat allavárit. Doppe lea dábálaččat gassa muohta dálvet. Danne adnojit guovllut dušše árradálvvi. Ii leat registejuvvon man viidát muorračuohpahagat leat. Lea ollu ii-anihahtti geađgeeanan geassejagi eatnamiin, muhto gaskajohtolagas maiddái oalle ollu. Geasseguohtuneatnamiin lea 50, 3 km ¶ ii-anihahtti geađgeeanan, mii vástida 14,8 % geasseguohtumiid nettoareálas. Gaskajohtolagas lea 150,2 km ¶ ii- anihahtti, dahje 10,1%. Geassejagi eatnamiid nettoareálas lea 34,9 % badjelis go 1 000 m bm. Dat lea hirbmat stuora oassi. Gaskajohtolagas leat maiddái ollu alla eatnamat, 11% guovllu nettoareálas lea badjelis go 1 000 m bm. Geassebáhkkan leat alla várreeatnamat hirbmat ávkkálaččat čerrui, dannego doibmet bálganbáikin bohccuide. Geahča 3.10–3.14 kártagovat. Mii oaidnit 3.13 ja 3.14 kárttat šaddošlájaid viidánusa. ¶ Oktiigeassu Baste čearus leat hirbmat gáržžes geasseguohtuneatnamat. Dasa lassin ii leat Norgga rádji biddjon lunddolaš rájiid ektui, ii ge riikarádji cakka bohccuid mannamis nuppi riikii. Lea ceggejuvvon áidi Norgga beallái, vai sáhttet guođohit rádjeguovlluid. Áidi ii doaimma riekta bures, erenoamážit giđasgeasi go ain lea gassa muohta. Áidedivodeapmi ja ortnegisdoallan gártá divrrasin muohttaga ja eatnamiid allodaga geažil. Jus galggašii atnit lagamus lunddolaš oziid nuortan, eai livčče čearus šat geasseguovdilguohtumat. Dat gal livččii dieđusge áibbas veadjemeahttun. Norgga bealde leat lunddolaš oazit maid Baste čearru sáhtášii atnit, iige dát čoavddus váikkut boazodoalu Norgga bealde. ¶ 3.2.3 Unnačearoš ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus leat 39 boazodoalli, geat barget bohccuiguin. Alimus lobálaš boazolohku lea 8 000 bohcco dálá láhkaásahusa mielde. Čearu rájiid ja jagiáiggiid guohtuneatnamiid oainnát 3.10 kárttas. Ránnjáčearut eai guođot seamma guohtuneatnamiid go Unnačearoš. Davábealde lea čearus bealohahkii lunddolaš oahci, jávrrit Kåbtåjávri, Máttajávri, Avddajávri, Dievssajávri ja Beahcáš. Dáid jávrriid gaskka ja nuorttasguvlui Beahcášis leat áiddi ceggen oahcin gitta Murjekii dálvejagi eatnamiid rádjái. Oarjjabealde ii leat riikarádji lunddolaš rádji, dannego manná rastá eatnamiid, iige heive geográfalaš dillái. Lulil lea Stuor Juleveanu čázádat lunddolaš oahcin norggarájis gitta Borjosii, manná ovtta oasi dálvejagi eatnamiidda. Dálvejagi eatnamiin váilot oazit Borjosa ja Murjjek gaskka. Dábálaš jagiid buori guohtumis eai masttat ealut dávjá, dannego dálvesiiddat bissot sierralagaid viiddis jeaggeeatnamiin. Unnačearožii leat mearriduvvon rájit sihke bievlajagi- ja dálvejagi eatnamiidda. Bievlla áiggi lea čearus oktasaš eallu. Njukčamánu loahpas dehe cuoŋománus johtet ealuin vári nuorttabeale eatnamiidda, nappo vuollegit váriide Upmasa buohta oarjjil. Guottetbáiki lea oarjelis go Avddajávrri–Ritsem áksi. Guovllus ihtet bievladielkkut árrat, ja eatnamis lea dakkár hápmi, mii addá suoji dálkkiid áiggi. Misiid merkot suoidnemánu Ritsem-Sijddasjávrri geainnu gárddis. Eallu lea geasseorohagas borgemánu lohppii. Dalle johttájit Satis-geainnu badjel čakčaeatnamiidda. Čakčamánu álgogeahčen čohkkejit ealu ja bidjet Ruokto gárdái ja njuovadit nuorra varrásiid. Sii orrot ealuin čakčajagi eatnamiin gitta golggotmánnui/skábmánnui. De čohkkejit ja johtet ealuin ja rátkkašit ja njuovadit Stubba-gárddis. Sis leat 5–6 dálvesiidda. Maŋŋil go leat rátkkašan johtet siiddat dálvejagi eatnamiidda dábálaš johtinmálliin. Dálvejagi eatnamat álget dakko gokko Stuor Juleveatnu golggida ja mannet Muorjjiha buohta málbmabáne guoras. ¶ Guohtun Unnačearoža guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) ( 3.12. ja 3.13. tabealla ). 3.12. tabealla. Ruonasguohtunguovllut ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ 0,2 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 9,2 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 0,1 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 0,3 Goike bovdnajeaggi ¶ 0 Goike šattolaš jeaggi ¶ 0,7 Daŋas-/goike guolban ¶ 8,8 Varas guolban ¶ 4,6 Njuoskasit rásseeanan ¶ 15,8 Goikásit rásseeanan ¶ 14,6 Sieđgarohtu ¶ 65,26,1 Muorračuohpahat ¶ – Huksejuvvon guovllut ¶ 0,2 Juovat ja geađgeeanan ¶ 18,2 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ 3.13. tabealla. Gaskajohtolat ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 4,2 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi 345,9 ¶ 33,1 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 1,5 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 19,7 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 5,0 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 2,2 Goike bovdnajeaggi ¶ 2,3 Goike šattolaš jeaggi ¶ 2,3 Daŋas-/goike guolban ¶ 15,0 Varas guolban ¶ 7,8 Njuoskasit rásseeanan ¶ 0,1 Goikásit rásseeanan ¶ 1,1 Sieđgarohtu ¶ 0 Muorračuohpahat ¶ – Huksejuvvon guovllut ¶ 0 Juovat ja geađgeeanan ¶ 3,3 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ Čearu geassejagi eatnamiin lea badjel 497 km ¶ ruonasguohtun ja gaskajohtolagas lea 719,5 km ¶ . Gaskajohtolat lea čearu čakčajagi guohtuneanan, muhto adno maid árragiđa, nappo cuoŋománu. Geassejagi eatnamiid ruonasguohtumat, mat adnojit maid giđđajagis, leat eanas njuoskasit rásseeanan (168,1 km ¶ ) ja seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi (98, 6 km ¶ ). Dát guohtunšlájat leat 40 % geassejagi eatnamiin. Geassejagi guohtumat leat erenoamáš buorit. Hui ollu lea njuoskasit ja goikásit rásseeanan. Gávdno maid jeageleanan, (29 %), geassejagi/giđđajagi nettoareálas. Jeagelatnamiid guođohit giđđat, muhto veahá maid čakčajagis. Gaskajohtolaga ruonasguohtumat leat viidát, muhto guohtumiid kvalitehta lea arvat heajut go geassejagi guohtumiin. Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi lea goalmmádas oassi nettoareálas, iige gávdno goikásit ja njuoskasit rásseeanan. Dasa lassin leat šattolaš jeakkit aibbas unnán. Gaskajohtolaga jeageleanan lea viiddis, 216,8 km ¶ . Dáid eatnamiid guođohit čakčat ja árragiđa, muhto maid skábman. Go dálvejagi eatnamiin lea heajos guohtun, sáhttá vuollegit eananosiide johtit ealuin ja guođohit jeageleatnamiid eanas áiggi dálvejagis. Unnačearoža dálveorohagas lea 375,4 km ¶ jeageleanan, ja dan sáhttá dadjat buorren. Dilli headjona das go dálvejagi eatnamat leat alla várreeatnamat ja ollu muohta lea ain giđđadálvvi. Muohtadilálašvuođa dihte ii sáhte dálveorohagas giđđadálvvi guođohit nu guhká go livččii sávahahtti, ja ferte árrat johtit vuollegit eatnamiidda. Ii leat registejuvvon man ollu guovllus leat muorračuohpahatbáikkit, gos šaddet lánját. Orohaga geassejagi eatnamiin lea ollu ii-anihahtti geađgeeanan, muhto unnán gaskajohtolagas. Geassejagi eatnamiid ii-anihahtti geađgeeanan lea 194,5 km ¶ , 18,2 % guovllu nettoareálas. Geassejagi eatnamiid nettoareálas lea 29,3 % badjelis go 1 000 m bm., ja dat lea ollu. Gaskajohtolagas eai báljo leat allaeatnamat, lea duššefal 0,5 % nettoareálas badjelis go 1 000mehtara dássi. Unnačearožis leat viehka valjit allaeanan bálggosbáikkit liehmuáiggiide geasseorohagas. Geahča 3.10–3.14 kártta. Iešguđetlágan šaddošlájaid juohkáseami oainnát 3.13 ja 3.14 kártta. ¶ Oktiigeassu Unnačearoža orohagas eai leat nu buorit rájit Norgga guvlui ahte cagget bohccuid rasttideami. Dáidda eatnamiidda lea váttis cegget áiddi. Dákko ferte gávdnat lunddolaš oziid, mat eai leat nu guhkkin, ja iige šatta gilvalit nuppi riikka boazodoaluin. ¶ 3.2.4 Fágalávdegotti evttohus ¶ 1. Fágalávdegoddi evttoha ahte Baste, Unnačearoš ja Girjása čearut ožžot konvenšuvdnaguovlluid nu movt čájehuvvo 3.4 kártta. Buot dálá konvenšuvd- naáiddit njeidojuvvojit visot. Frostisen galgá beassat Siijddasjávrái rasttildit. Baste galgá beassat Isfjelletii rasttildit. ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Jagis 1999 biddjojedje oktan orohahkan dát: Vinkfjell, Skotstind, Hábmer, Mørkvatn ja Hellemo lulimus oasit. Nu gulletge orohahkii areálat, namalassii lulil Leirfjorden/Sørfold ja davil leat fas Divttasvuotna/Manndalen. Engelöya ja Lundöya leat olggobealde orohaga ráji, ja Hulløya dáfus lea Boazodoallostivra áigon maŋŋil čilget guđe orohahkii dát galgá gullat. Olggut rájit lulás, oarjjás ja davás čuvvot riiddid ja vuonaid ja rájit doibmet oahcin. Rádji Sirgá guvlui (riikarádji) lea hui heittot. Geahča 3.5. kartagova. Hábmer lea Nordlánddas nubbi dain rádjeorohagain mii ii addán eret konvenšuvdnaguohtumiid jagis 1972. Rádjeáidi, mii galggai huksejuvvot konvenšuvnna áidešiehtadus ¶ mielde, ii huksejuvvon. Danne váilotge dál sihke lunddolaš oazit ja áidi nuorttabealde. Norgga ja Ruoŧa eiseválddit leat baicca šiehtadan áiddi sadjái galget guođohanbarttat. Mearrádusa evttohii Det faste utvalg (Bistevaš lávdegoddi). Ovdalgo časke oktii orohagaid jagis 1999, ledje orohagas guokte siidda. Boazodoallostivra bijai eaktun ahte orohagat galge juogadit guohtuneatnamiid gaskaneaset. Juohkin sáhttá čuovvut orohatrájiid, ja dalle šaddá 3-juogot orohahkan ja siskkáldas rádjin livččii Sagfjorden ja Hellemofjorden. Dát čoavddus gáibida ahte lulimus guohtunguovllu (Vinkfjell) bohccot gártet johtit gaskaorohahkii (boares Mørkvatn orohat) vai besset dálvejagi eatnamiidda riddobeallái. Leat almmatge maiddái eará čovdosat movt mearridit siskkáldas rájid orohaga oarjjabealde. Orohaga doaibmaplána eaktuda earaládje organiseret. Orohaga juhket oallut vuonat, ja dat doibmet buorren siskkáldas oahcin. Hárji , mii juohká boares orohagaid, Mørkvatn ja Vinkfjell, doaibmá nana oahcin. Orohaga nuorttabealde leat oallut vákkit davás ¶ 32. Artihkal 3 C. ¶ lulás guvlui. Earret daid guovlluid mat leat Linájávrri birrasiid, leat oahcin gáissát, mat álget Kobbvatnet:s ja mannet Veikdalsisenii ja Reinoksfjellet:i, ja viidásit Livssejávrái, ja dat cagget bohccuid beassamis vággái. Livssejávrrie davábeale lea buorre juohku oarjjásdavás Rumbočohkkii. Ruonasvággi juohká maiddái nuortadavil Hellemobotn:a guvlui. Vaikko vel gáissát ja juovat orrotge leamen buorit oazit, besset bohccot almmatge buot dán golmma vákkis máŋgga saji meaddel. Dát guoská erenoamážit čáhcesuohpa bokte. Nordlándda fylkkamánni lea juovlamánu 21. b. 1971 ráhkadan láhkaásahusa movt juohkit “Hábmera guohtuneatnamiid” . Láhkaásahusa vuođul galget dálvejagi guohtumat leat aivvefal davábealde ráji mii vuolgá Sagfjordenis, čađa Rødtangstrømmen, Sisnuore, Varpvatnet ja Dragsvatnet gitta Divttasvutnii. Boazodoallit leat ceggen gaskaáiddi Bonnådalenii amas bohccot mannat boares Vinkfjellas nuorttas. ¶ Luonddudilálašvuođat Orohaga sáhttá obbalaččat juohkit 4 geologalaš oassái. Guovdu orohaga lea smávit eananoassi mas lea báitaráktu. Báitaráktu manná seakka stáhpin lulás Mannfjordenis, ja lea govddimus Rekvatne - Rumbočohka bokte. Das joatká báitaráktostáhpi lulás Mørsvikbotn:a guvlui. Báitaráktoeatnama goabbat bealde lea stuora granihttaguovlu eanas sajiin rádjeguovllus. Oarjjabealde lea dát miehtá boares Hábmer orohaga, lulás meaddel Mørsvikbotn:a, ja manná Storskog orohaga davit eananosiide. Granihttaguovllu oarjjabealde ja lulábealde lea muhtin stuorebuš báitaráktoguovlu, mii lea measta miehtá boares Vinkfjell ja Skotstind orohagaid. Obbalaš čilgehusas báhcet čilgekeahttá deaŧalaš dárkilis dieđut, mat sáhttet leat hui mávssolaččat guohtuma dáfus. Riikaráji mielde, nuorttabealde Linájávrri, lea báitaráktoguovlu, mas lea veahá kálka. Guovddáš guovlluin gávdnojit maiddái kálkasuonat báitarávttus. Granihttaguovlluin lea unnán ja asehis eanavuođđu. Jieŋas lea leamaš oanehis geaidnu merrii ja lea rievdan dehe lihkadan čađatgaskka. Danne leage eanavuođđu veahá assát aivvefal báktealážiid mieđabeliid. Jeakkit leat dávjá coages arvejeakkit, coahkásat ja hui vuorjjes šaddu. Earret oarjedavágeaže ja nuorttimus eananosiid, leat orohagas eanas gáissát ja jiehkit. Hárjjit ja ceakko rámat leat ollu dákkár eatnamis. Erenoamážit siskkit Skotstindas leat dákkár eatnamat ja heajudit guovllu anihahttivuođa. Orohaga eará eananosiin leat jorbačohkat (rádjeguovllus), jalggat dehe vuovdeeatnamat. Oarjedavágeaži eatnamat leat erenoamážat go areálas ¶ lea 20 % vuollel 100 m bm. ¶ Vaikko vel orohaga nuorttidavimus eananosiin (Hellemofjorden birrasiid) leatge jorbasiid várit, leat doppe almmatge ceakko gáissát njuolga bajás mearas, muhto fas aláža alde lea jalgadeabbu. Dušše smávit guovlluin orohagas, nu movt Finnøya oarjjabealde, arvá vuollel 100 mm ođđajagimánus ja guovvamánus. Minddar arvá gaskal 100 ja 150 mm. Gaskamearálaččat šaddá galbmaseabbu rittus siseatnama guvlui ođđajagimánus (–2 gitta –8°C). Danne balahuvvo eanan jiekŋut mađi guhkelii gáidá eret rittus. Go vel diehtit ahte lea eambbo muohta siseatnamis, gártá váttisvuohta vel stuorábun. Vaikko vel dálve- ja geassetemperatuvrra erohus leage birrasiid 18°C, čájehit dálkkádagat ahte guovllus eai leat mihtilmas siseatnandálveguohtumat. Eai jagit dattege leat ovttaláganat. Jus nuorttibiekkat leat dávjá, gahččá eanas borga Ruoŧabeale dálveeatnamiidda. Dalle šaddá rádjeguovlluin buorre guohtun dálvet. Habmiris lea buorre dainnalágiin go lea unnán muohta ja buorre geologiija olggut riddoguovlluin. Vaikko vel oallut vuonat ja báljes bákti leat juohkán eananoasit sierra duovddan, leat guovllus kvalitehtat mat eai leat galli báikkis davábealde Skjerstadfjordena. Geologiija, temperatuvra ja muohtadilálašvuođat dahket buriid dálveguohtumiid. ¶ Guohtun Jagi 1964 boazoguohtunkommišuvdna bijai 600 bohcco vuođđun go Skotstind ja Vinkfjell orohagat leat ovttasiiddas. Dát mielddisbuktá 0,5 bohcco juohke km ¶ nammii, ja dat lea unnimus boazolohku buot birrajagiorohagain Saltenfjorden davábealde. Dan sadjái biddjui vuođđun 1.800 bohcco Hábmerii/Mørkvatn:i. Maŋŋil biddjui alimus boazolohku nu ahte vástida 1,2 bohcco juohke km ¶ nammii. Dat lea eambbo go dábálaš dán boazodoalloguovllus. Kommišuvdna bijai vuođđun ahte geavvadis lei optimála boazolohku bievlaguohtumis 6.200 bohcco, nappo mihá badjelis go dálveguohtumiin. Kommišuvdna bođii dan bohtosii ahte Hellemo:s ii leat leamaš boazodoallu, muhto “bievla- ja dálvejagi guohtumiid guoddilvuohta galgá biddjot vuođđun unnebuš boazodollui.” Sii mearridedje “heivvolaš” boazologu 500 bohccui, mii mearkkaša 0,5 bohcco juohke km ¶ nammii. Hábmera orohagas lea Selskapet for Norges Vel iskan guohtumiid jagis 1969. Dát árvvoštalai vuosttažettiin jeagelguohtuma. Takserejuvvon areálas lei eanas čáhppesmuorje- ja heavošdaŋas (lahka 60 %). Dat maid árvvoštalai ávkeareálan, leat daŋasguolbanat, jeagelšattolaš jeakkit (17 %). Jegelšattolaš beahcevuovdi lea 13 % ja jeagelšattolaš soahkevuovdi lea 6 %. Oktiibuot takserejuvvui ahte lea 36 % jeagelguohtun anihahtti areálas. Lyftingsmo meroštalai anihahtti ¶ 33. Lea eretgesson čáhci ja jiehkki. ¶ areála leat 669 km ¶ . Dat mielddisbuktá ahte 15 % ollislaš areálas lea jeagelguohtun. Eanas heavošdaŋasbáikkiin lei binnánaš jeagil. Dákkár eatnamat leat erenoamáš deaŧalaččat guohtuneanamin, dannego go daŋas dahká ahte eanan ii jieŋo, ja Lyftingsmo geažuha ahte boazo borrá dakŋasiid maid. Dán guovllus, nu movt eará riddoguovlluin, lea eanas ¶ oaivejeagil ja fiskesjeagil. Registemis čájehuvvui ahte jeagil gávdnui duššefal báikkuid sullii beali areálas, ja 20 % areálas lei valjit jeagil. Árbevirolaš eanangeavaheapmi dálvejagis mearkkašii ahte ledje 8–10 eananoasi gos guođohuvvui ovdalaš Hábmeris ja 2–3 guovllu Skotstindas. Sierralagaid leat guovllut smávvat, iige dohko čaga nu stuora eallu. Vásihusaid vuođul sáhttá dadjat ahte Hábmeris eai leat dálveguohtumat davábealde Hellemobotn. Orohagas leat váldosaččat 2 molssaevttolaš guohtunguovllu mat anihit bievlaguohtumin. Dat lea boares Vinkfjell orohat, ja Hábmer/Mørkvatn guovllut nuorttabealde E6 ja Ájluovta geainnu. Vinkfjell orohaga boazodolliid njuovvanbohccuid deattut hui badjin. Misiid gaskamearálaš deaddu lea leamš gitta 26 ja 28 kg. Dat mearkkaša ahte orohagas leat buorit geasseguohtumat, muhto guovlu ii leat akto doarvái stuoris go mihtida dálveguohtumiid vejolašvuođa ektui. Skotstind siskkit guovllut lea ovdal adnon geassejagi guohtumin, muhto guovllus lea lossat johtit. Danne orohat dárbbaša maid guođohit nuorttabealde E6:ža, jus galgá birget. Skotstind/Vinkfjell boazodoallu ii guoskkahuvvo konvenšuvnnas, jus jođihuvvo boahtteáiggis dálá vugiin. Dat doallu guoskkahuvvo konvenšuvnnas gii áigu guođohit Mørkvatn orohaga bievllajagi eanamin. Dálá boazodoallu atná orohaga geasseguohtumin báitaráktoguovlluid Hellemofjordenis Mørsvikbotn:i, ja Slunkaområdet lea dasto lunddolaš guovddášbáiki. Dat báiki gos leat buoremus guottetbáikkit, lea veahá davvelis, Sagfjorden ja Mørsvikbotn gaskkas. Guovllut birrasiin ja measta davábealde Rekvatnet, leat čakčaguohtumii buoremusat. Lassin dán guođohanvuohkái, leat máŋga eará vejolašvuođa olles bievlajagi áigodaga. Norggabeale boazodoallit eai leat guhkes áigái guođohan geassejagis davábealde Hellemofjordena. Rádjeguovllut leat erenoamáš áigeguovdilat. Eatnamat, mat leat Leirfjorden, Hellemofjorden ja riikarádje gaskkas leat sierra diđoštuvvon. Oarjjábealde lea biddjon iskkadanrádji nu ahte iskadeamis leat mielde maiddái Gjerdalen ja Rumbočohkat. Rádjeguovllut leat šattoheamit. Doppe lea eanemusat bákti, čievra, geađggit ja juovat. Jiehkit leat maiddái máŋgga smávit guovllus. Šattohis eanan dehe hui veahá šaddu lea mihtilmassan dán guovllus ja muhtin sajiin fas lea buorebuš šaddu. Dán šlájat eanan lea čađatgaskka Gjerdalenis eanas njárbes soahke- dehe beahcevuvddiin, gos lea daŋasšaddu. Asehis eananvuođus šaddá veahá jeagil beahcevuvddiin. Vákki bajimusas leat veahá jeaggeeatnamat ja njárbadit šaddu. Guovllut heivejit giđđa/árrageasi guohtumin ja čakčajagi eanamin. Linájávrri nuorttabealde dat leat buorit geasseguohtumat, ja dát leage oassin dan guovllus mii manná Ruoŧa beallái. Kálkaeanan gaskkohagaid šaddada máŋggalágan šattuid várreguolbaniidda ja rássečohkiidusaid stuora jasaid gaskii. Reinoksvatnet nuorttabealde ja Kirkfjellet birrasiin leat mávssolaš guohtumat jassagobiin, muhto leat eambbo ii-anihahtti eatnamat go Linájávrris. Dáppe lea ollu muohta mii suddá hiljit ja danne heivege guovlu hui bures maŋŋigeasi guohtumin. Livssejávrri davábealde, Hellemofjordena guvlui, leat maiddái muhtin sajiin stuora jassagobit, muhto dás šaddet mihá eambbo várrešattut ja eanas lea čáhppesmuorji. Veađáhat ráhppát sáhttet muhtin jagiid leat mávssolaš guohtunbáikin bohccuide, ja guovlu lea dábálaččat adnon dego danin ahte muhtomin guođohit doppe, lassin riddoguohtumiidda. Ovdal lei biddjon vuođđun ahte guovlu sáhttá adnot Hellemo orohaga dálvejagi eanamin. Dán guovllus lea almmatge váttis johtit eret jus guohtumat vearránit ja eallu lávdá. Sirgá čearu eallu bođii ovdal dán guvlui, jus eai lean johtán dálveguohtumiidda. Norgga–Ruoŧa oktasaš bargojoavku (1986) árvvoštalai iešguđetlágan ovttasbargovugiid rastá riikarájiid. Hábmer/Mørkvatn ovddidii sávaldaga oažžut dálveguohtumiid Ruoŧabealde go guohtumat hedjonit norggabealde. Sihke Sirgá ja Jåkkågasska hilgguiga dán evttohusa. Bargojoavku guorrasii dasa ahte ii lean vejolaš gávdnat dálveguohtumiid Sirgás, muhto anii rabasin vejolašvuođa addit spiehkastanlobi dalle go dálveguohtumat hedjonit liiggás ollu. ¶ Oktiigeassu Fágalávdegotti oaivila mielde ii leat govttolaš jođihit sierra norggabeale boazodoalu dan guovllus Hábmeris mii lea davábealde Hellemofjordena. Dat lea dannego guovllus eai leat dálveguohtumat. Dálveguohtumat lulábealde vuona, ovdamearkka dihte Livssejávrri ja Hellemofjordena birrasiin, leat maiddái eahpesihkkarat dálvejagis dálkkádagaid geažil. Norggabealde báhcá dasto vejolašvuohtan guođohit dálvet Sisnuores (Innhavet). Lávdegotti mielas lea almmatge buoret molssaeaktu atnit dáid dálveguohtumiid searválaga bievlaguohtumiiguin lulábealde Hellemofjordena. Dalle lea duššefal okta molssaeaktu; namalassii atnit bievlaguohtumiid davábealde vuona ja dálvet johtit Ruoŧa beallái. Fágalávdegoddi čujuha Boazoguohtunkommišuvnna jagi 1964 bargui, mas ávžžuhedje ahte eai Hellemo orohaga boazodoallit sisajođe eambbogat šat, muhto ¶ 34. Oaivejeagil ja fiskesjeagil gáibidit dihtolágan muohtagokčasa ja gávdnojit duššefal soames sajiin riddoeatnamiin. ¶ dan sadjái evttohuvvui ahte Divttasvuona sámi álbmot atná guohtumiid. Fágalávdegoddi guorrasa dasa, ja čujuha dan vejolašvuhtii mii badjána go dán birrasa siiddat ovttasdoibmet Sirgá čearuin. Čearru fertešii beassat lobi guođohit Hábmera orohagas davábealde Hellemofjordena, ja Hábmera boazodoallit fas ožžot dálveguohtumiid Ruoŧas. Dán guovllus leat Hábmiris buoremus riddoguohtumat obalohkái, go árvvoštallá kvalitehta, kvantitehta ja oadjebasvuođa jiekŋuma vuostá. Dát vuođđu gáibida vástideaddji bievlaguohtumiid. Boares Vinkfjell orohagas leat veahá dákkár guohtumat, muhto eai leat doarvái dálveguohtumiid ektui. Guohtunguovllut leat maiddái unohas báikkis daid buoremus dálveguovlluid ektui. Buoremus guovllut, doaibmama dáfus, lea orohaga nuorttaleamos guovllut riikaráji guvlui. Riikarádji ii leat lunddolaš rádji. Fágalávdegotti oaivila mielde lea baicca nu ahte riikarádji juohká eatnama, iige dat heive lunddolaš guohtunguovlluid mielde. Ii leat vejolaš hukset áiddi mii cakkašii bohccuid beassamis ráji rasta giđđat/geasset. Gassa muohta bistá maŋŋigeassái ja dagaha áiddi muohttaga vuollái eanas áiggi goas dat lei galgat doaibmat oahcin. Fágalávdegotti mielas sáhttá guođohemiin caggat ealu nu guhká go lea muohta. Dát ii dattetge čoavdde váttisvuođa geasseguovdil, go guovllu adno guođohanbáikin. Riikaráji norggabealde leat lunddolaš oazit orohatrájis lulil gitta Reinoksfjellet:i, earret geinnodaga mii manná Linájávrri bokte. Dássedis guođoheapmi dákko, ja vaikkoba oazit, addet geavatlaš anihahtii ráji. Dákkár rádji dagahivččii danges ahte Hábmir ii sáhte atnit duovdagiid nuorttabealde Linájávrri ja lulábealde Reinoksvatnet. Dákkár rádji fas nuppi bealis dagaha ahte Hábmir sáhttá atnit Gjerdalena giđđat ja čakčat. Go vihkedallá iešguđetlágan čovdosiid, galgá vuođđun bidjat ahte Hábmir ii goitge sáhte atnit nuortalis guovllu almmá masttakeahttá Sirgásiin. Reinoksvatnet lea juohkun rádjeguovllu oarjenuortti áksása mielde. Fágalávdegoddi oaidná stuorimus váttisvuohtan leat gávnnahit heivvolaš čovdosiid guovlluide dán jávrri ja Hellemobotn:a gaskkas. Guokte beali váikkuhit. Guohtunguovlluin Livssejávrris Hellemofjordena guvlui leat jeagelguohtumat, mat sáhttet adnot lassin riddoguohtumiidda, ja guovlu lea oazi haga, jus Sirgá bohccot vulget oarjjás. Ruonasvággi ii dolle bohccuid mannamis. Bohccot besset vággái riikarájisi ja badjel vákki davvelis ja maiddái lulil nuorttabeale geinnodaga mielde mii lea gaskkal Reinoksvatnet ja Ruonasvákki. Maiddái Ruonasvákki nuorttabealde leat buorit guohtuneatnamat čakčajahkái Hábmera váste, ábaida Hellemobotn guvlui. Guovllut oarjelis leat dattege buorebut. Jus ruoŧabeale ealut johtet eret dán guovllus, sáhttá goit muhtin muddui guođohit dáin guovlluin ovttas oarjelit guovlluiguin. Buoremus geassejagi eatnamat Ruonasvákki nuorttabealde leat lullelis, ja dalle illá gártá moattegeardánit guođoheapmi davimusas. ¶ 3.3.2 Sirgá čearru ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus lea 107 boazodoalli, geat barget bohccuiguin. Alimus lobálaš boazolohku dálá láhkaásahusa mielde lea 15 500 bohcco. Čearu rájit ja jagiáiggiid guohtumat čájehuvvojit 3.15 kárttas. Sirgá guohtuneatnamat eai njuolgut adno ovttas lagas čearuiguin. Čearus leat baicca dihto dálveguohtunguovlu , mii muhtin sajiid lea seammá eanan go Sierri čearus. Dálveguohtumiin lea okta marginála guovlu, dakka oarjjabealde , mii lea oktasaš Duorbun čearuin. Davábealde lea Stuora Juleveatnu lunddolaš rádjin norggarájis Borjusii, muhtinmuddui dálveguohtumiidda. Ii gávdno lunddolaš dálveguohtunrádji Borjusa ja Murjek gaskka. Dábálaš dilis eai masttat čearut báljo goassege, dannego viiddis jeaggeeatnamat doalahit dálveealuid sierralagaid. Murjek rájes Gransjö stášuvdnii lea málbmageaidnu (malmbanen) lunddolaš rádjin. Gransjö ja Svartlå gaskka váilu lunddolaš rádji. Svartlå rájes viidásit nuorttas Bađaluovtta guvlui ráddjejuvvojit guohtumat go davábealde lea Juleveatnu ja huksemat. Davimus rádji lea obbalaččat mearriduvvon. Oarjjabealde ii doaimma riikarádji lunddolaš rádjin dannego rasttida eatnamiid almmá heivetkeahttá geográfalaš beliide. Lulábealde leat jávrrit ja jogat mat muhtin muddui ráddjejit guohtumiid. Dakko gokko eai leat lunddolaš oazit, leat áidon bievlaguohtunguovlluid ja muhtin oasi dálveguohtumiin dakka nuorttabealde Skalkajávrri. Lulábealde ii leat dálveguohtunrádji mearriduvvon. Guohtumiid geavaheapmi lea árbevieru mielde. Lunddolaš oazit váilot ránnjá čearuid guvlui, muhto dábálaš dilis nagoda doallat ealu mearri guohtumiidda. Čearru lea golmmasadjái juhkkojuvvon, namalassii Aktse-Njunjes, Ultevis ja Vaisa. Juogus lea árbevieru mielde, vai boazobargu doaibmá bures ja sáhttá vuohkkasit atnit viiddis bievlaguohtuneatnamiid, maid gaskkas leat jogat oahcin. Aktse-Njunjes lea Soitijaure lulábealde ja manná Laitijaurái ja Tjaktjajaurái. Vaisa-siidda guohtumat leat lulábealde Vuojatänu Vaisaguovllus ja Ultevis-siidda bievlaguohtumat leat čearu guovddáš osiin, nappo Sarek-Padjelanta ja Ultevis várreguovlluin nuorttabealde. Cuoŋománu johtet giđđaguohtumiidda, árbevieru mielde sierralaga ealuiguin dábálaččat. Ultevisa siida johtá vuollegis eatnamiidda nuortalii, Vaisasiida johtá oarjjabeal várreguovlluide badjel Vuojateanu ja AktseNjunjes johtá guovlluide lulábealde Sitojaure. Ealuid guođohit giđđat vai eai mana bohccot guottetbáikkiin eret. Norggabeale ráji bokte lea erenoamáš lossat bargat Vaisaguovllus. Miessemearkun dahkko siiddaid siskkáldas geasseguohtumiin mihcamáraid áiggi ¶ gitta suoidnemánu/borgemánu áigái. Das maŋŋil leat ealut veaiddalis gitta čakčamánu álgui go čohkkegohtet ealuid čakčanjuovademiide. Ultevissiida njuovvá nuorra varrásiid Kuorpak gárddis. Vaisa bidjá ealu Pålno gárdái, ja gorudiid vižžet helikopteriin Ritsemii, ja doppe njuvvet. Aktse-Njunjes geaseha gorudiid iešguđetge čohkkengárddiin ja doalvu Kuorpakii njuovvat. Čakčat čohkkegohtet ealuid go čázádagat jikŋot ja šaddá muohtaskohtersiivu, dábálaččat golggotmánu/skábmamánu. Sihke Ultevis ja Vaisa atnet Kuorpak gárddi go rátket dálvesiiddaide, njuovadit ja merkot misiid. Rátkamiiguin álget loahpageahčen skábmamánu ja jotket barggu nu guhkás go dárbu. Vaisa rátká golmma dehe njeallji smávit dálvesiidan, Ultevis rátká čieža dálvesiidan, ja Aktse-Njunjes lea okta dálvesiida. Ealu fievrridit dálveguohtumiidda biillain dehe johtet dábálaš vugiin. Vaisa dálveguohtumat leat Juleveanu davábealde. Ultevis lea fas goappaš bealde Juleveanu ja Aktse-Njunjes lea Unna Juleveanu lulábealde. Sirgá dálveguohtuneanan lea muhtin muddui oktan guovlun, mii manna Harrejauvrre – Sirgesluovtta gárddis gitta Svartlå rádjái, ja muhtin muddui gullá riddoguovlu Luleju lulábealde maid dasa. Dálveguohtumat adnojit skábmamánus cuoŋománnui. Čearus leat dálvet sihke siseatnama ja riddoguovllu guohtumat. Riddoguovllu guohtumat leat easkka ođđajagimánus dássáduvvan. ¶ Guohtun Sirgá čearu guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) ( 3.14. ja 3.15. tabealla ). ¶ 3.14. tabealla. Ruonasguohtunguovllut ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 0,3 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ 0,8 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 0,2 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 8,0 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 0,7 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 0,5 Goike bovdnajeaggi ¶ 0,1 Goike šattolaš jeaggi ¶ 38,21,4 Daŋas-/goike guolban ¶ 23,2 Varas guolban ¶ 178,26,4 Njuoskasit rásseeanan ¶ 9,9 Goikásit rásseeanan ¶ 17,8 Sieđgarohtu ¶ 5,5 Muorračuohpahat ¶ – Huksejuvvon guovllut ¶ 0 Juovat ja geađgeeanan ¶ 23,5 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ 2778,9 3.15. tabealla. Gaskajohtolat ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 1,9 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi 245,8 ¶ 17,0 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 2,1 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 13,5 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ ,8 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 1,3 Goike bovdnajeaggi ¶ 1,6 Goike šattolaš jeaggi ¶ 2,8 Daŋas-/goike guolban ¶ 3,9 Varas guolban ¶ 6,2 Njuoskasit rásseeanan ¶ 1,1 Goikásit rásseeanan ¶ 15,3 Sieđgarohtu ¶ 0,7 Muorračuohpahat ¶ – Huksejuvvon guovllut ¶ 0 Juovat ja geađgeeanan ¶ 6,9 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ Čearu geasseorohagas lea badjel 1 289, 5 km ¶ gaskaguovllus. Gaskaguovlu adno giđđat ja čakčat, ja dát guohtuneanan leat gaskal geasseorohaga ja Harrejaurre-Sirkesluovtta gárddi. Geasseorohagas lea eanas rásseeanan (495,5km ¶ ), njuoskasit rásseeanan (275,9 km ¶ ), seamul/urtavallji soahkevuovdi (223,7 km ¶ ) ja varas guolban (178,2 km ¶ ). Dát šaddošlájat gokčet 42 % geasseguohtumiin. Geasseguohtumat lea buorit. Lea ollu rásseeanan. Dasa lassin lea 24 % jeageleanan geasseguohtumiid nettoareálas. Jeageleatnamiid sáhttá atnit giđđat ja čakčat. Gaskaguovllu ruonasguohtumat leat hui buorit, vaikko vel seamul/urtavallji goahccevuovdi heajudage guohtuma kvalitehta geasseorohaga ruonasguohtuma ektui. Leat aibbas unnán šattolaš jeakkit, muhto rásseeanan lea viehka ollu. Gaskaguovllu jeageleanan lea hui buorre, ja lea olles 402,1 km ¶ . Dát guohtumat sáhttet adnot giđđat, čakčat ja čakčadálvvi. Go guohtundilálašvuođat hedjonit dálvet, sáhttá jeagelguohtun vuolli eatnamiin leat molssaeaktun dálvvi miehtá. Sirgesis lea badjel 982,8 km ¶ jeagelguohtun dálvet. Jeagelguohtumat leat erenoamáš valjit, maiddái čearu alimus lobálaš boazologu ektui. Sirgesis leat 18,6 km ¶ jeagelguohtumat mat muhtin muddui leat oktasaččat Sierre čearuin. ja leat rádjemearriduvvon. Sirges beassá dálveguohtumiid atnit áigodagas golggotmánnu-cuoŋománnu, iige dárbbaš balalt ahte jeagelguohtumat billahuvvet guhkit áigái. Ii leat registejuvvon gávdnotjitgo doppe muorračuohpahagat. ¶ Ii-anihahtti eanan lea ollu geasseeatnamiin. Muhto aibbas unnán gaskaguovllus. Geasseguohtumiid iianihahtti oassi lea 640, 0 km ¶ , mii mearkkaša 23,5 % guovllu nettoareálas. Geasseguohtumiid nettoareálas lea 31,7 % badjelis go 1 000 m bm., ja dat lea ollu. Gaskaguovllus lea 9,3 % nettoareálas badjel 1 000 mehtar dásis, ja dat leat maid viehka stuora mearri. Sirgesis lea hui buorit alla várreeatnamat geasseorohagas, mat heivejit liehmuáiggiid bálganbáikin. Geahča 3.15–3.19 kártta. Mii oaidnit 3.18 ja 3.19 kártta iešguđetlágan šaddošlájaid viidánusa. ¶ Oktiigeassu Sirgá rádji Norgga vuostá lea measta 60 km guhku ja das váilot oalát lunddolaš oazit mat cagget bohccuid rasttideames ráji. Dat ii leat vejolaš áidut go vuhtiiváldá eatnamiid ja muohtadilálašvuođaid. Dás berre geahččalit oažžut lunddolaš guohtunrájiid. Lea buorre doaivva oažžut dákkár rájiid. Loahpas sáhttá dadjat ahte Sirgesis leat buorit guohtumat obbalaččat. ¶ 3.3.3 Fágalávdegotti evttohus ¶ Hábmer – Sirges 1. – Fágalávdegoddi evttoha Sirgesa ja Hábmira ásahit searvedoalu gaskal Hellemofjorden ja orohatráji Hábmir/Frostisen. Jus áššebealit eai ásat searvedoalu, evttoha fágalávdegoddi ahte guovlu biddjo konvenšuvdnaguovlun Sirgá čerrui. – Orohaga lulimus guovllut biddjojit Sirgá čearu konvenšuvdnaguovlun nu movt čájehuvvo 3.6 kártta. Kulttorhistorjjá vuhtiiváldámušain atná fágalávdegoddi ahte lea vuoigadis hukset geađgeáiddi amas bohccuid ribahit Gjerdalenii. – Fágalávdegoddi evttoha Sirgesii addit rasttidanvuoigatvuođa bievlajagis Reinnoksvatnet nuortamusas gitta Amasjaurre nuortamussii Ruonasvággái. Hábmir oažžu rasttidanvuoigatvuođa dálvet. ¶ Geahča 3.6 kártta. ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Storskog ja Sjunkfjell orohagat biddjojedje oktan orohahkan jagis 1999, ja seammás rievdadedje ráji moatte saji Balvatn ja Hábmer orohagaid (ovdalaš Mørkvatn) guvlui. Earret riikaráji doibmet orohaga olgguldas rájit bures. Geahča 3.7 kártta. Storskog/Sjunkfjell orohagas ii leat konvenšuvdnaguovlu Ruoŧas, ja ránnjáčearus maid ii leat guođohanriekti Norggas, iešalddis konvenšuvdnateavstta mielde. Jagi 1972 konvenšuvnna vuođul lea huksjeuvvon rádjeáidi oarjjabeale riikaráji. Konvenšuvnna § 42 mielde lei Duorbun čearus guođohanriekti nuorttabeale áiddi. Áidi njeidojuvvui go konvenšuvdna rievdaduvvui jagis 1984. Ággan lei ahte áidi dagahii eambbo váttisvuođaid go ávkki. Vaikko vel riikarádji formálaččat šattaige ođđa guođohanrádjin maŋŋil go áidi njeidojuvvui, lea almmatge Duorbun beassan guođohit Storskog/Sjunkfjell orohagas eahpeformála šiehtadusa mielde gaskal orohaga ja čearu. Guovllus eai leat lunddolaš oazit. Oarjelit guohtuneatnamiin (vejolaš árradálveguohtumiin) eai leat oazit ja dalle besset Duorbuna bohccot mannat oarjjásguvlui. Storskog/Sjunkfjell lea juohkásan máŋgga oassái lunddolaš rájiiguin mat sirrejit duovdagiid ja váddudahttet johtima. Dán oktavuođas lea áigeguovdileamos dat “rádji” mii manná Andkilvatnet rájes Flatkjølena ja Rago bokte riikarádjái. Dát dagaha ahte lunddolaš geinnodat mii manná davit guohtunduovdagiidda, manná Duorbuna guovlluid čađa, oarjjabeale Virihaure ja Vastenjaure, ja muhtin muddui maiddái Sirgá čearuid čađa. ¶ Luonddudilálašvuođat Orohaga nuorttabeale oasis leat eanas báitaráktu, muhto várreguovlluin Rago davábealde lea granihttaguovlu mii manná Hábmira orohahkii. Fuoskku čoahkkebáikki nuortadavábeale lea smávit granihttaguovlu. Maiddái orohaga oarjjabealde manná suvrra báktešládja viidát. Orohaga siskkit guovlluin (nuortabealde FuosskuStrávve čaza) lea juohke sajis ollu muohta, ja ođđajagimánus lea vuollel –6°C. Dan seammás lea orohat dakkár guovllus gos arvá ollu dálvet. Go orohagas borgá ja arvá ollu, ja dasa lassin leat galbma dálkkit, dagaha mihá stuorát balu go oarjelis ahte orohaga nuorttimus osiin billista dehe lásse guohtumiid. Gassa muohttaga geažil leat maiddái riddoguovllut eahpesihkkarat guohtuma dáfus, ábaida Helgelánda. Dálkkádagat heajudit orohaga dálveguohtumiid. Earret rádjeguovlluid, suddá muohta árrat. Guovllus gaskal Heggmovatn ja Mistfjorden ádjána muohta guhkit suddat go oarjelit guovlluin, muhto maiddái dáin guovlluin bievlagoahtá geassemánu 1.beaivvis. ¶ Soahkevuovdi šaddá gitta 450–500 m.bm. Vuovdeguovllut goabbat bealde Skjerstadfjordena leat Nordlándda maritiimmalaš soahke- ja beahcevuovdeguovllu lulit oasit, ja doppe šaddá veahá jeagil. ¶ Guohtun Selskapet for Norges Vel lea suokkardan guohtumiid. Mii oaidnit 3.16. tabeallas linjátakserema oktiigeasu, mas orohat juhkkojuvvui siskkit ja olggut guovlun (Storskog ja Sjunkfjell). ¶ 3.16. tabealla. Iešguđetlágan šaddošlájaid juohkás- eapmi (%) Storskog/Sjunkfjell. ¶ Jeagelšatto- Eará daŋas Ii-ani ¶ guohtun laš čáhppes ¶ ja rissehahtti muorje eanan ¶ eanan ¶ Eanas jeagelguohtun gávdno alla várreeatnamiin. Erenoamážit Rago granihttaguovllus. Vuovderámat leat dávjá ceggosat, ja lea ollu “… fierran eanan mas šaddá rássi ja urta bures.” Jeagelguohtun mii gávdno luoh- káin, lea sihkkaris guohtun seakka muohttaga dihte go dákkár báikkiin ii jieŋo. Andkilvatnet, Straumvatnet ja Røyrvatnet guvlui leat dákkár eatnamat. Finneidfjellet rehkenasto leat molssaevttolaš dálvejagi guohtumin. Várri vuolgá Fuosskojekkiin bajás gitta 500 m bm. Vuvddiin leat lunddolaččat soahkemuorat. Smávva beazit šaddet jeaggeguovlluin vuovderavddas ovdalgo alla várreeanan álgá, ja beazit suddjejit jiekŋuma ja biekkaid vuostá rámšo duoddaris. Guohtunsuokkardeami dieđuid mielde leat duoddaris deaškedaŋasguolbanat sullii beali, ja bealli fas guovllut main ii leat šaddu, dehe lea eará šaddu. Eará vejolaš dálveguohtumat leat Budeajjonjárga, Kjerringøy ja vuollegit eatnamat Valnesfjord-jekkiid guvlui. Budeajjonjárggas adnojit eanas siskkit guovllut Heggemovatn:s Mistfjorden guvlui, muhto sihke oarjjabealde ja lulábealde dán guovddáš guovllu lea maid guođohanvejolašvuohta. Kjerringøy adno leat sihkkareamos guohtunguovlu, mii aniha jus eará sajiin hedjona guohtun. Dettolaš bealli guohtumiid árvvoštallamis lea geassejagi guohtumiid kvalitehta. Go Sjunkfjell adno dálvejagis, lea lunddolaš atnit geassejagi guohtunguovlluid dán orohagas. Jus dálvet lea unnán muohta, árrat boahtá giđđa ja liegga geassi, šaddá liiggás oanehis guohtunáigodat, iige biste doarvái guhká varas guohtun bohccuide. Dalle livččii buoret guođohit geassejagis Storskog orohagas, mas leat alit várit. Heittotvuohta lea fas go eai leat oazit Duorbun čearu guvlui, ja dat váttisvuođat mat sáhttet čuožžilit go johtá Sjunkfjellas Storskogii. Misiid njuovvandeattut čájehit geahppasit bohccuid go guovllus muđuid. Dát sáhttá juogaládje čilget geassejagi guohtumiid dili báhkka gesiid, muhto sáhttá maiddái vuolgit das makkár bohccuid vállje njuovvat. ¶ Oktiigeassu Fágalávdegoddi váldá vuhtii ahte dálveguohtumat ráddjejit man viiddis boazodoalu sáhttá jođihit Storskog/Sjunkfjell orohagas. Dát guoská ollislaš kapasitehtii ja man oadjebas sáhttá leat guohtumiid jiekŋuma vuostá. Rievddalmas luonddudilálašvuođat dagahit ahte muhtin sajiin hedjonit dálveguohtumat jiekŋuma geažil bahábut go earasajiin. Almmatge lea mávssolaš sihkkarastit dáid guovlluid vai adnojit dalle go guohtun lea buorre. Nu lassána obbalaš kapasitehta go buoremus molssaeavttuid beassá seastit. Siso ja Rago leat guokte molssaevttolaš guohtunguovllu dálvet Ruoŧa ráji guvlui. Dan seammás go Siso lea molssaevttolaš dálveguohtun Storskog/Sjunkfjell orohahkii, lea dát guovlu maiddái alla várreeanan, Duorbun čearu bálganbáiki. Geavvadis lea veadjetmeahttun easttadit moattegeardánit guođoheami dan guovllus, duššefal ealu guođohemiin. Vásihusaid bokte diehtit ahte ii nagat dán čoavdit oinnolaš oziiguin. Danne fágalávdegoddi oaivvilda ahte áidi ii leat áigeguovdilis čoavddus. Ragoguovllus lea gáhttejuvvon buorebut go Sisos, nu ahte eai beasa bohccot guohtut geasset dáppe. Nuppi bealis lea topografiija dihte váttis johtit dohko almmá jođikeahttá oarjjabealde Virihaure ja Vastenjaure ruoŧabeale riikaráji. Dát guovlu lea aibbas vissasit buorre dálveguohtunoassin Ragoi. Dát gullá lunddolaččat oktii norggabeale duovdagiiguin. Go viiddida nuorttas, eai váikkut dálkkádagat Ragoi nu sakka. ¶ 3.4.2 Duorbun čearru ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus leat 49 boazodoalli, geat leat boazobarggus. Dálá láhkaásahusa mielde lea alimus lobálaš boazolohku 9 000 bohcco. Čearu rájit ja áigodatguohtumat čájehuvvojit 3.15 kárttas. Duorbun atná muhtin osiid ruonasguohtumis oktasaččat Luokta-Mávas čearuin. Oktasašgeavaheapmi lea dannego váilot lunddolaš oazit dehe áiddit gaskal Parka ja riikaráji. Earret dán eai leat čearus oktasašguohtuneatnamat, muhto dálveguohtumiid bajit oasit oarjjabealde leat mearriduvvon galgat leat oktasaččat Užžá čearuin. Duorbuna dálveguohtumiid nuorttamus oasis lea smávit guovlu mii lea oktasaš Sirgá čearuin. Dakko ii leat mearriduvvon rádji ja guovllu geavaheapmi dahkko árbevieru mielde. Davil ráddjejit Vastenjávre, Virihávre ja Sakkat jogat lunddolaččat muhtin osiid geasse- ja čakčaguohtumiin. Earret riikaráji gaskka ja Vastenjávrri, leat áiddit ceggejuvvon go váilot lunddolaš oazit. Sakkat ja gaskka váilu lunddolaš rádji. Vuolábealde ii leat rádji mearriduvvon ja guohtumiid atnu mearriduvvo vieruiduvvan anu mielde. Oarjjabealde ii leat riikarádji lunddolaš rádji. Lulábealde váilot čearus rájit čađatgaskka riikaráji rájes gitta . Čakčaguohtunbáikkiin leat áiddit ceggen rádjin miehtá Parka rájes gitta . Tjavelkjaure ja gaskka ¶ dagaha áidi ahte duohtavuođas ii báljo sáhte obage atnit muhtin dálvejagi eatnamiid. Muđui ii leat dálveguohtumiin lunddolaš oahci. Dálvet lea vejolaš doalahit ealu dihto guohtunbáikkiide. Dálveguohtumis eai leat rájit mearriduvvon čearrodásis, muhto baicca olggut rádji, oktasaš rádji Johkamohki gieldda ja čearuid gaskka, earret Sierre. Čearru guođoha guovtti sajes bievlla áiggi, namalassii Virihauresiida ja Nuortvallesiida. Lea dárbbašlaš doalahit guokte siidda, vai boazobarggu sáhttá lágidit vuohkkasit. Cuoŋománu loahpas johtá Virihauresiida giđđaguohtumiidda oarjjabealehaga váriide lulábealde Virihaurejávrri. Seammá áigodagas johtet Nuortvallesiida giđđaguohtuneatnamiidda, nuorttabeale eanaosiide mat leat lulábealde Karatj ja Peuraute, ja oarjjabealde lea rádjin Parka-Huhttán áidi. Báris guottetbáikkit leat okta oassi Virihaure birrasiin Råvvejaurái, muhtin muddui lulábealde Peuraure Parka guvlui. Dát guovllut bivlet árrat. Geasset lea eallu eatnamiin, mat leat oarjjabeale Huhttán-Parka áiddi. Stuora oassi Arvasjoavkku geasseguohtumiin oarjjabealde Parka adnojit maiddái. Miessemearkun álggahuvvo maŋŋil mihcamáraid ja loahpahuvvo Parkasis birrasiid 10.beaivvi borgemánus. Dalle rátkašit Nuortvallesiida ja Arvassiida ja luitet ealu nuorttas čakčaeatnamiidda. Virihaurejoavkku čakčaguohtumat leat várreguovllu oarjjabeale eatnamat. Álggugeahčen čakčamánu čohkkejit ealuid Parkaáidi nuorttabeallái ja bidjet Puollemåive gárdái vuovdit nuorra varrásiid. Skábmamánu rátkkašit searveealu dálvesiidan Puollemåives. Nuortvallesiida rátká golmma dálvesiidii ja guođohit dálvet oarjjabealde Tårrajaur-Kåbdalis ja dálveguohtumiid nuortadavvi oassi bokte. Varihauresiida johtá čakčaeatnamiin dálveeatnamiidda nuortabeale Tårrajaur-Kåbdalis geinnodaga go dálvesiivu šaddá skábmamánu loahpas. Joavkkus lea searveeallu dálvet. Čearru guođoha maiddái siseatnamis dálvet. ¶ Guohtun Duorbun čearu guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) ( 3.17. ja 3.18. tabealla ). 3.17. tabealla. Ruonasguohtunguovllut ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 0,5 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ 2,6 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 6,2 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 0,4 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 0,6 Goike bovdnajeaggi ¶ 0 Goike šattolaš jeaggi ¶ 1,1 Daŋas-/goike guolban ¶ 22,8 Varas guolban ¶ 5,6 Njuoskasit rásseeanan ¶ 8,9 Goikásit rásseeanan ¶ 24,0 Sieđgarohtu ¶ 5,0 Muorračuohpahat ¶ – Huksejuvvon guovllut ¶ 0 Juovat ja geađgeeanan ¶ 20,0 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ 3.18. tabealla. Gaskajohtolat ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 6,5 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi 596,3 ¶ 37,7 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 2,0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 19,1 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 5,9 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 1,5 Goike bovdnajeaggi ¶ 99,26,3 Goike šattolaš jeaggi ¶ 2,4 Daŋas-/goike guolban ¶ 8,0 Varas guolban ¶ 4,9 Njuoskasit rásseeanan ¶ 0,1 Goikásit rásseeanan ¶ 2,1 Sieđgarohtu ¶ 0 Muorračuohpahat ¶ – Huksejuvvon guovllut ¶ 0 Juovat ja geađgeeanan ¶ 1,6 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ Čearus lea 1 062,0 km ¶ ruonasguohtunšaddu geassejagi eatnamiin ja 1 103,5 km ¶ gaskajohtolagas. Gaskajohtolat lea dat guovlu masa bisánit giđđat ja čakčat ovdalgo johtet geasse- ja dálveeatnamiidda. Gaskajohtolaga atnet čakčaguohtumin, ja muhtin áigodaga giđđat. Duorbun atná maiddái marginála guovllu oarjjabealde Vatsenjávrri, mii gullá Sirgá čerrui. Guovllu ruonasguohtumat lea duššefal 15,0 km ¶ . Geasseeatnamiid guohtumat leat eanas rásseeanan (503,9 km ¶ ), rásseeatnamat (186,7 km ¶ ), seamul/urtavallji soahkevuovdi (130,7 km ¶ ) ja varas guolbanat (118,3 km ¶ ). Dát šaddošlájat gokčet 45 % geasseguohtumiin. Geasseguohtumat leat erenoamáš buorit. Leat ollu goikásit ja njuoskasit rásseareálat. Dasa lassin lea jeageleanan 23 % geasseguohtumiid nettoareálas. Jeageleatnama sáhttá atnit giđđat, čakčat ja árradálvvi. Gaskajohtolaga ruonasguohtumat leat arvat heajubut dannego lea ollu seamul/urtavallji goahccevuovdi, ja measta oalát váilot šattolaš jeakkit ja rásseeatnamat. Gaskajohtolaga jeagelguohtumat leat buorit, namalassii 259,9 km ¶ . Dán guođohit giđđat ja čakčat, ja veahá maiddái árradálvvi. Duorbunis leat 538,4 km ¶ jeageleanan dálvejagis. Leat valjit jeagelguohtumat, vaikko 77,6 km ¶ lea oktasaš eanan Užžá čearuin, iige Duorbun rievttimielde sáhte daid geavahit. Čearru beassá miehtá golggotmánu-cuoŋománu guođohit dálvet jeageleatnamiin, almmá loavttekeahttá jeahkála guhkit áigái. Ii leat registejuvvon man ollu leat vuovdeareálat, gos leat muorračuohpahagat. Geasseguohtumiin lea viehka ollu ii-anihahtti geađgeeanan, muhto aibbas unnán gaskajohtolagas. Geasseguohtumiin lea ii-anihahtti geađgeoassi 419 km ¶ , ja das lea 70,7 km ¶ konvenšuvdnaguovllu siskkobealde. Proseantaloguid mielde leat dasto 20,0 % ruoŧabealde ja 42,8 % norggabealde. Geasseguohtumiid nettoareálas lea 40,2 % badjel 1 000 m bm., ja dat lea ollu. Gaskajohtolagas eai leat alla eatnamat. Duorbunis leat hui hirbmada ollu alla báikkit mat leat buorit geasseliehmu áiggiid. Geahča 3.15–3.19 kártta. Šaddošlájaid viidáneapmi čájehuvvo 3.18 ja 3.19 kárttas. ¶ Oktiigeassu Duorbunis leat buorit guohtumat. Muhto riikarádji ii leat lunddolaš guohtunrádji. Dán guovllus ii leat áidutge ávki, dannego sihke eatnanhápmi ja muohtadilálašvuohta leat dainnalágiin ahte eai cakka bohccuid mannamis meaddel. Guovllu geografiija vuođul lea buorre vejolašvuohta gávdnat lunddolaš oziid. ¶ 3.4.3 Fágalávdegotti evttohus ¶ Storskog/Sjunkfjell – Duorbun 1. Fágalávdegoddi evttoha Duorbunii addit guođohanrievtti rádje guora guođohit Løytadalen ja Sisovannet guvlui bievlajagis. Storskog/Sjunkfjell oažžut rievtti guođohit rádje guora Vastehaure ja Virihaure guvlui dálvet. ¶ 3.5.1 Bálvatn boazoorohat ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Balvatn rádji manná lulil ja oarjjil Saltfjell orohahkii ja davil fas Storskog/Sjunkfjell orohahkii. Nuorttabealde lea Semisjaur-Njarg, Luokta-Mávas ja Duorbun čearut. Dalle go Nordlánddas rievdaduvvui orohatrádji jagis 1999, guoskkahuvvui Balvatn duššefal dan bokte go Storskog/Sjunkfjell rádji muddejuvvui lulábeale Blåmannsisen. Earret nuorttabeale ráji (Ruoŧa guvlui) leat orohagas hui buorit rájit. Geahča 3.8 kárttas. Čázádat mii manná Øvrevatnet rájes Sulissjelmmái ja viidásit Loamejávrái, juohká orohaga nu ahte davimus duovdagat gártet sierra guohtunguovlun. Minddar lea orohat oktasaš duovddan almmá lunddolaš oziid haga. Orohaga viidodat lea 1.778 km ¶ , ja das leat guokte konvenšuvdnaguovllu mat oktiibuot leat 227 km ¶ . Davit vuolgá Loamejávrris ja manná davás Leirvatnet rádjái. Blåmannsisen ¶ ráddje guovllu oarjjabealde. Lulimus guovlu vuolgá Dårrojávrris riikaráji mielde ja manná lulás Saltfjell ¶ ráji duohkái. Maŋemus guovlu lea juhkkon Luokta-Mávas ja Semisjaur-Njarg gaskka. Maŋemus namuhuvvon čearru guođoha dan oasi konvenšuvdnaguovllus mii lea lulábealde Balvatnet jávrri. Dákko doaibmá gaskaáidi bures. Guođohanáigodat lea 1.7.–31. 8 goappaš guovlluin. Lea gaskaneas váttisvuohtan ahte bohccot rasttidit riikaráji omd. Duorbunis. Čearru lea evttohan, vealtan dihte dán váttisvuođas, cegget ođđasit dan áiddi mii ovdalaš áiggi lei gaskal Pieskehaure ja Loamejávrri. ¶ 35. Konvenšuvnna § 1B 2. 36. Konvenšuvnna § 1 B 3 a. ¶ Dán eai vuosttaldan Luokta-Mávas, iige Balvatn, muhto sihke sii ja goappaš riikkaid eiseválddit, eaktudedje dalle ahte Duorbun galgá goasttidit ja doalahit ortnegis áiddi. Loamejávrri bokte sáhtášii cegget gaskaáiddi. Orohagas lea, earret areálaid mat čájehuvvojit kártagovas, vuoigatvuohta guođohit dálvet 1.500 bohcco Älvsbyn:s Ruoŧas. Mearriduvvon guođohanáigi lea 1.10.–30.4. gaskkas, earret ovtta guovllu gos guođohanáigi lea gaskal 1.1.–30.04. (§ 8). Buot eará orohagain Nordlánddas, main lea guođohanriekti Ruoŧas, lea biilageaidnu njuolga Ruŧŧii, muhto Balvatn:s ii leat. Jus orohat hálida earaládje johtit ealuin go árbevirolaš vugiin, ovdamearkka dihte biillain fievrridit ealu, fertejit sii vuodjit guhkes mohkkegeainnu Finneid ja Saltdal bokte. Nubbi vejolašvuohta lea johtit ealuin árbevirolaš vugiin SemisjaurNjarg čađa riikageidnui 95. ¶ Luonddudilálašvuođat Orohagas lea várreeanan mas leat ceakko rámat Junkerdalen-Saltdal guvlui, vuotna ja čázádat Finneidas Langvatnet rádjái. Eallu ii sáhte guohtut dain ceakko rámain vuona guvlui. Várreeatnamis leat várrečielggit mat dahket ahte váris lea veahá variášuvdna, muhto 50 % areálain lea gaskal 600 ja 1.000 m bm. Dán lágan topográfiija heittotvuohta lea ahte jus lássahuvvet guohtumat, de lássahuvvet eanas sajiin orohagas. Orohagain, gos leat iešguđetlágan eatnamat, gávdno goitge guohtun muhtin báikkiin, jus ovttasajis vel lássahuvvetge guohtumat. Eai leat gáissát mat suddjejit bivvala ja arvvi vuostá mii boahtá ábis ja Skjerstadfjordenis, ja danne leage stuora ballu ahte guohtumat lássahuvvet. Dáppe maiddái eai leat mearragáttis eatnamat, gos bodnejiekŋa buorebut suddá ja sakŋá go bivaldaste. Dálkkádagat váikkuhit guohtumiid miehtá orohaga ovttaládje. Danne dárbbaša orohat sihkkaris dálveguohtumiid eará duovdagiin. Lyftingsmo lea meroštallan ahte báitaráktu gokčá 2/3 oasi guovllu báktevuođus. Orjješdavábeale oassi, vuona guvlui ja čázádaga guvlui Sjønstå rádjái, sisttisdoallá kálkaeatnama. Seakka kálkasuonat leat maiddái Saltdalsfjorden, Saltdal ja Junkerdalen guvlui. Dákko lea valjit luovoseanan. Lea maiddái granihttaguovlu Skuortačohka bokte. Leat velá máŋggat morenečoahkit ja bázahusat, maid jiehkit leat čuovuhan. ¶ Guohtun Selskapet for Norges Vel suokkardii orohaga guohtumiid jagis 1959. Areála lea 1.778 km ¶ , ja das meroštallui 700 km ¶ leat šaddi eanamin. Eanas oassi orohagas leat mearat (7,5 %), jiehkit (6,1 %) ja báljes bákti (20 % areálas badjel 1.000 m bm). Vuovdi lea duššefal orohaga olggut ravddain. Eanas lea soahkevuovdi, earret beahcevuvddiid, mat leat vákkiin Junkerdalena ja Sálaha guvlui. Guovllus lea dahkkon linjátakseren. Das gávnnahuvvui ahte leat buorit ja šattolaš geasseguohtumat orohaga siskkit osiin, dain guovlluin gos várreeatnamis leat rásseguolbanat, vuovdesinut ja jasat. Alla várreeananosiin lea boazojeagil, muhto hui vuorjjes šaddu ja “vealu jeagil” . Dát ii leat doarvái dálveguohtumin. Nu dahketge sihke vuorjjes šaddu, dálkkádagat ja topografiija váttisvuođaid. Jagi 1964 boazoguohtunkommišuvdna meroštalai bievla- ja dálveguohtumiid kapasitehtain sáhttit leat goappáge sajis 5.600 ja 600 bohcco. Seammás sii dadjet leat eahpesihkarin doallat birrajagiboazodoalu dán orohagas. Älvsbyn guohtumiid vuođul, leat eará dálveguohtumat árvvoštallojuvvon ja geahččaluvvon. Orohat lea ee. ohcan beassat guođohit Sandhornøya Glommen orohagas Nordlánddas. Muhto eai leat molssaevttolaš dálveguohtunvejolašvuođat Norggas, daid eavttuid vuođul mat biddjojedje dalle go rievdadedje orohatrájiid jagis 1999. Orohatjuohkima eaktu lea ahte Balvatn:a bievlaguohtumat galget adnot ovttas dálveguohtumiiguin Ruoŧas. Dan sadjái go johtit Älvsbyn konvenšuvdnaguvlui, lea orohat gaskaboddosaččat šiehtadan Luokta-Mávas čearuin ahte orohat beassá guođohit dálvet rádjeguovlluid mat leat dakko lahkosiin. Čearru fas guođoha Älvsbyn. Dálá dilis lea ortnet gaskaboddosaš, ja eahpesihkarvuođa geažil ii sáhte plánet guhkelii go jahkái hávális. Boazoorohat hálida atnit rádjeguovlluid ruoŧabealde bievlaguohtumin. Sii dihtet ahte dat sáhttá dahkkot, jus dan seammás addet Älvsbyn eret. Oktasaš čielggadeapmi dahkkui jagis 1985, ja dalle hálidii Luokta-Mávas ráji bidjat oarjelii. Dat guoská Hankenområdet:i, man rájit leat Dorro – Kjelvatnet – Baselva – Ny-Sulitjema – Muorkijávri ja riikarádji. Balvatn orohat mieđai rievdadussii dalle ja maiddái dál. ¶ Oktiigeassu Orohagas leat guokte váttisvuođa sparrolaga. Dálveguohtumat váilot ja dárbbašit ovttasbarggu lagamus ránnjáiguin. Vaikko vel “Mávas” ja guovlluin leatge dássedit dálkkádagat go Balvatn guovllus, de leat guovllut buoremuddui seammaláganat go ieš orohat. Fágalávdegotti oaidná ášši dan láhkái ahte guođohanriekti buorida duššefal muhtin muddui dili. Orohagas ii leat goitge eambbogo okta dálveguohtunvejolašvuohta. Go dát guohtumat leat rádjevárit, gos dálkkádagat eai leat buorit, de lea dát molssaeaktu ilá váralaš jus geahččá guohtumiid geavaheami guhkit áigái. Dat sáhttet čoavdit dárbbu oanehis áigái, muhto fágalávdegoddi ii ane dán leat bistevaš čoavddusin dan ektui ahte Balvatn:s leat valljugas geasseguohtumat. ¶ 3.5.2 Luokta-Mávas čearru ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus lea 28 boazodoallu geat leat boazobarggus. Alimus lobálaš boazolohku dálá láhkaásahusa mielde lea 10 000 bohcco. Čearu rájit ja áigodatguhtumat čájehuvvojit 3.15 kártagovas. Luokta-Mávas atná Duorbuna čearuin oktasaččat daid ruonasguohtumiid, mat leat davábealde Bihtán-čázádaga. Dat lea dannego váilot lunddolaš oazit davábealde. Čearus ii ¶ guođot eará guohtumiid oktasaččat earáiguin, muhto čakčaguohtumiid vuolit oasis guvlui leat guovllut mat adnojit ovttas Ståkke čearuin, ja das leat rájit mearriduvvon. Čearus váilot lunddolaš oazit davábealde, miehtá riikaráji gitta . Čakčaguohtumis lea gaskaáidi ráji mielde Parka rájes ja das nuorttasguvlui. Oarjjabealde ii leat riikarádji lunddolaš rádji, ja nu váilot dan bealde oazit, mat cagget bohccuid mannamis dakko. Lulábealde leat geasseguohtumat, ja giđđa- ja čakčaguohtumat (gaskajohtolat) muhtin muddui ráddjejuvvon go jávrrit, nappo Okesjávri, Gardávrre, Bartávrre ja Labbas leat oahcin ja dasto čázádat, mii manná gitta Kakeljávrái. Sii leat áidon dakko gokko váilot oazit, earret guovllu nuorttabeale Ikesjávrri. Dálveguohtumat leat muhtinráji sierra bievlajagi guohtumiin, muhto váilot oazit ránnjáčearuid guvlui. Dálvet lea almmatge vejolaš gohkket ealu amas guohtut guovlluid gos eai galgga. Dálveguohtumat leat guovtti duovdagis, mat leat goabbat sajis. Oarjjabeale duovdagat leat ja Bredsel gaskkas davábealde Bihtánjoga. Nuorttabeale duovdda lea gaskal Älvsbynja Sikfors nuorttas Bihtánjogas. Dálveguohtunrájit leat mearriduvvon, muhto čearru lea váidalan mearrádusa, ja áššis ii leat vel dahkkon loahpalaš mearrádus. Čearus leat guokte searvesiidda jagi miehtá, namalassii Arvassiida ja Barturtesiida. Siiddat lea juhkkon dannego Bihtánčázádat juohká čearu bievlaguohtumiid. Arvassiida guođoha nuorttabeale čázádaga ja Barturte fas guođoha lulábealde čázádaga. Arvassiida johtá cuoŋománu giđđaguohtumiidda ja bidjá ealu veaiddalassii go olle meaddel . Barturtesiida maid johtá Stenudden buohta. Arvassiida guotteha eanas Parka ja Rävudden gaskka ja Barturte-eananosiin gaskal Låddávrre ja sárgá Fálesjávrre – Bartaurluspen. Dáin guovlluin leat bievllat árrat ja eatnamat suddjejit fasttes dálkkiid vuostá. Misiid merkot suoidnemánu áiggiid. Árvasa geasseguohtumat leat oarjjabealde Fálesjávrri-Parka áiddi. Lulábealde Vájmok ja maiddái Labba birrasiin leat čearus erenoamáš árvvolaš geasseguovdilguohtumat. Barturtesiidda geasseguohtumat lea muhtinráji lulábealde Mávasjávrri ja lagas konvenšuvdnaguovllu, ja muhtinráji fas Gaisenjunne ja mannet vuolás Stenudden buohta. Arvassiida luoitá ealu borgemánus čakčajagi guohtumiidda, mat leat gaskal Fálesjávrri-Parka áiddi ja . Barturtesiidda čakčaguohtumat leat riikarájis vulos Mattaurei ja Saddajávrái. Goappaš siiddat čohkkejit ealuideaset čakčanjuovvamiidda Rävudden ja Stenudden gárddiide. Eallu lea čakčaguohtumis gitta dassážii go rátkkašit dálvesiidan skábmamánus ja álgogeahčen juovlamánu. Searvesiiddat rátkkašit guovtti golmma dálvesiidan. Arvas-siiddat johtet juovlamánus dálveguohtumiidda gaskal ja Bredsela. Seammá áiggi johtet Barturte-siiddat guohtumiidda nuorttabealde Älvsbyn. Siiddaid johtin gártá nu maŋás go dálveguohtumiin lea nákkisvuohta Bihtán-joga bokte. Earret Luokta-Mávas čearu, lea golmma eará čearus dálveguohtun dán guovllus, namalassii Ståkke, Užžá ja Østre Kikkejaure. Muhtin jagiid leat Barturte-siiddat ferten orrut čakčajagi eatnamiin dálvvi miehtá. Dálvejagi eatnamat adnojit dábálaččat cuoŋománu rádjái. Čearus lea vejolaš guođohit siseatnamis dálvet. Nuorttamus guovllut lea nu lahka rittu, ja danne eai dássáiduva muohtadilálašvuođat ovdalgo jahkemolsumis. ¶ Guohtun Luokta-Mávas čearu guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) ( 3.19. ja 3.20. tabealla ). ¶ 3.19. tabealla. Ruonasguohtunguovllut ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 2,9 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ 2,8 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 2,3 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 16,8 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 0,5 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 0,5 Goike bovdnajeaggi ¶ 1,5 Goike šattolaš jeaggi ¶ 0,8 Daŋas-/goike guolban ¶ 24,5 Varas guolban ¶ 9,1 Njuoskasit rásseeanan ¶ 3,4 Goikásit rásseeanan ¶ 11,8 Sieđgarohtu ¶ 4,9 Muorračuohpahat ¶ 0 Huksejuvvon guovllut ¶ 0 Juovat ja geađgeeanan ¶ 15,7 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ 3.20. tabealla. Gaskajohtolat ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 16,4 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi 551,6 ¶ 52,6 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 2,3 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 7,8 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 5,7 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 1,1 Goike bovdnajeaggi ¶ 5,8 Goike šattolaš jeaggi ¶ 1,1 Daŋas-/goike guolban ¶ 3,2 Varas guolban ¶ 1,7 Njuoskasit rásseeanan ¶ 0 Goikásit rásseeanan ¶ 0,5 Sieđgarohtu ¶ 0 Muorračuohpahat ¶ 0 Huksejuvvon guovllut ¶ 0 Juovat ja geađgeeanan ¶ 1,6 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0,1 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ Čearu geasseguohtumiin lea badjel 1 463,4 km ¶ ruonasguohtun ja gaskajohtolagas lea 681,4 km ¶ . Gaskajohtolaga guohtumat leat geasseguohtumiid ja gaskkas, earret ovtta guovllu, mas bruttoareála lea 587,9 km ¶ , ja dat guovlu lea lulábealde Bihtánjoga gaskal Bartaurluspen ja Mattaure, ja dat adno dálvet. Gaskajohtolaga guohtumat davábealde Bihtánjoga adnojit čakčat ja giđđat, ja muhtin muddui maiddái geasset. Lulábealde Bihtánjoga leat eanas čakča- ja dálvegouhtumat. Gaskajohtolaga ruonasguohtumiin lea 535,9 km ¶ mii adno oktasaččat Ståkke čearuin. Geasseeatnamiid ruonasguohtun lea eanas seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi (519,5 km ¶ ), rássás eanan (366,7 km ¶ ), varas guolbba (20,8 km ¶ ) ja njuoskasit rásseeanan (106,9 km ¶ ). Dát šaddošlájat gokčet 41 % geasseguohtumiin. Geasseguohtumiid kvalitehta lea buorre. Lea viehka ollu rássás eanan. Dasto lea 29 % jeageleanan geasseguohtuma nettoareálas. Jeageleanan sáhttá adnot giđđat, čakčat ja árradálvvi. Maŋemus jagiid leat Barturte-duovdagat adnon maiddái dálvejagi guohtumin, go dálvejagi dábálaš guohtuneatnamiin lea boazonákkisvuohta. Gaskajohtolaga ruonasguohtuma kvalitehta lea arvat heajut, dannego Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi lea nu viidát, ja guovllus váilot maiddái šattolaš jeakkit ja rássás eatnamat. Gaskajohtolagas lea jeagelguohtun olamuttus, nappo 229,1 km ¶ . Dán guođohit Arvas-siiddat čakčat, árradálvvi ja giđđat, ja fas čakčat ja dálvet guođohit Barturte-siddat guovllus. Eanas jeagelguohtun gaskajohtolagas (186,6 km ¶ ) lea oktasašguohtun Ståkke čearuin. Luokta-Mávas čearus lea 182,2 km ¶ jeagelguohtun dálveduovdagiin. Jeagelguohtun lea dadjat vátni čearu lobálaš boazologu ektui. Lea dárbu maŋŋit johtit dálveguohtumiidda vai jeagelguohtumat eai noga guhkit áigái. Guovllus eai leat registen vuovdeareálaid gos leat muorračuohpahagat. Geasseguohtumiin lea ollu ii-anihahtti geađgeeanan, muhto unnán gaskajohtolagas. Geasseguohtumiid ii-anihahtti oassi lea 487,5 km ¶ , ja das lea 73,0 km ¶ konvenšuvdnaguovllu siskkobealde. Proseantan dat lea 15,7 % ruoŧabealde ja 34,5 % norggabealde. Geasseguohtumiid nettoareálas lea 22,5 % badjel 1.000 m bm, ja dat lea ollu. Gaskajohtolagas eai lea baju eatnamat. Luokta-Mávas čearus leat valjit alla várreeatnamat geasseguohtumis. Geahča 3.15–3.19 kártta. Mii oaidnit 3.18 ja 3.19 kártta iešguđetlágan šaddošlájaid. ¶ Oktiigeassu Luokta-Mávas čearus váilot lunddolaš oazit Norgga riikaráji guvlui. Rádjeguovllu eanan- ja muohtadilálašvuođaid dihte ii leat ávki áiddiin. Dan seammás gártá cegget guhkes áiddi, ja álohii divodit áiddi dákkár eananguovlluin, ja dat dagaha stuora olggosgoluid juohke jagi. Guovllu geografiija vuođul lea buorre vejolašvuohta gávdnat lunddolaš oziid. ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus lea 31 boazodoalli geat barget bohccuiguin. Alimus lobálaš boazolohku dálá láhkaásahusa mielde lea 8 500 bohcco. Čearu rájit ja áigodatguohtumiid oainnát 3.15 kárttas. Semisjaur-Njarg čearus eai leat oktasaš guohtungeavaheamit eará lagas čearuiguin. Čearus lea baicca okta guovlu davábealde Hornavan, mas leat mearriduvvon rájit, mii adno oktasaččat Ståkke čearuin. Guovlu lea gaskajohtolagas, stuorámus oassi bajábealde . Davábealde leat jávrrit muhtin muddui lunddolaš oahcin geasseguohtumiid, ja giđđa- ja čakčaguohtumiid (gaskajohtolaga) guvlui, ja jávrrit leat Ikesjávri, Gárdavrre, Bartávrre ja Labbas ja viidásit čázádaga mielde Kakeljávrái. Áiddiid leat ceggen dakko gokko váilo lunddolaš oazit, earret ovttasaji nuorttabeale Ikesjávrri. Oarjjabeale ii leat riikarádji lunddolaš rádji, ja váilu oahci mii cakkašii bohccuid mannamis dakko. Lulábealde lea Lais-elven lunddolaš rádji riikarájis Hällbacken guvlui. Viidásit nuorttas leat jávrrit lunddolaš rádjin, namalassii Gruttur, Juhtas ja Aisjávri, ja gaskkas lea ¶ čázádat oahcin, gitta duohkái. Dálveguohtumat, mat leat aibbas sierra bievlajagi eatnamiin, dain váilot eanas sajiin lunddolaš oazit. Dálvet lea almmatge vejolaš lágidit ealu amas guohtut guovlluid gos eai galgga guohtut. Dálveguohtumat leat guovtti goabbatlágan duovdagiin. Davit duovdagat leat ja Bihtáma gaskkas lulábealde Bihtánjoga. Lulit leat Byskejohka ráigge Myrheden rájes ja Bađaluoktariddui. Dálveguohtunrájit leat mearriduvvon, ja leat ollásii vuollelis . Čearru lea guovtti searvesiiddas jagi birra, namalassii Tjidtjak ja Rasjverta (gohčoduvvo maid Tjallassiidan). Siiddat leat sierralagaid goabbatbealse Skielletjoga čázádaga ja dálveguohtumat leat goabbat sajis. Tjidtjaksiida fievrrida ealu biillain giđđaguohtumiidda cuoŋománu loahpas. Seammá áiggi johtá Rasjvertasiida árbevirolaš vugiin giđđaguohtumiidda várreguovllu nuorttabeale duovdagiidda. Goappaš siiddat guođohit lagas vuovdeguovlluin, dalle go lea maŋŋigiđđa ja váris ii leat guohtun. Bárisguottetáigge leat siiddat Rebek-Riebnesluspen sárgás nuorttabealde ja guođohit Verdejávri-Sädvajávrri buohta oarjjabealli, ja viidásit oarjjabealde Tjidtjakgáissa. Dán guovllus leat doarvái bievllat ja dálkesuodji. Geassemánu-suoidnemánu birrasiin mearkugohtet misiid ja gerget mearkumiin vuosttaš vahku borgemánus. Dalle lea eallu geasseguohtumis masa maid gullet lagas konvenšuvdnaguovllut. Eallu leat borgemánus maid doppe. Čakčamánu álgogeahčen čohkkejit searvesiiddat ealui čakčanjuovvamiidda Tjärnberg, Vuolda ja Rebik gárddiide. Dáid áigodagaid ja miehtá golggotmánu guohtu eallu miehtá daid duovdagiid gaskal riikaráji ja gitta duohkái. Searveealu rátkigohtet dábálaččat skábmamánus, ja dalle rátkkašit dálvesiiddaide ja njuovadit. Tjidtjak siida gárddástallá Tjidtak ja Vuolda gárddiin ja Basse ja Rebek leat fas Rasjverta gárdebáikkit. Searveealuid rátket moadden dálvesiidan. Dálveguohtumiidda johttájit skábmanusjuovlamánus ja fievrridit bohccuid biillain. Dálvejagi eatnamiin orrot cuoŋománnui. Čearuin lea vejolašvuohat guođohit riddobeali guohtumiid ja riddolagas siseatnanguohtumiid dálvvi mielde. ¶ Guohtun Semisjaur-Njarg čearu guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) ( 3.21. ja 3.22. tabealla ). 3.21. tabealla. Ruonasguohtunguovllut ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ 0,9 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 21,3 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 0,1 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 0,6 Goike bovdnajeaggi ¶ 0,3 Goike šattolaš jeaggi ¶ 2,1 Daŋas-/goike guolban ¶ 24,7 Varas guolban ¶ 16,2 Njuoskasit rásseeanan ¶ 4,2 Goikásit rásseeanan ¶ 9,1 Sieđgarohtu ¶ 4,7 Muorračuohpahat ¶ 0 Huksejuvvon guovllut ¶ 0 Juovat ja geađgeeanan ¶ 14,6 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ 3.22. tabealla. Gaskajohtolat ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 8,1 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi 584,6 ¶ 36,6 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 1,1 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 34,1 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 3,5 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 0,4 Goike bovdnajeaggi ¶ 2,8 Goike šattolaš jeaggi ¶ 1,1 Daŋas-/goike guolban ¶ 5,1 Varas guolban ¶ 4,0 Njuoskasit rásseeanan ¶ 0,3 Goikásit rásseeanan ¶ 0,3 Sieđgarohtu ¶ 0 Muorračuohpahat ¶ 0 Huksejuvvon guovllut ¶ 0,1 Juovat ja geađgeeanan ¶ 1,3 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0,2 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ Čearus lea badjel 1 360,7 km ¶ ruonasguohtun geassejagi eatnamiin ja gaskajohtolagas leat 1 243,7 km ¶ . Gaskajohtolaga guohtumat leat geasseguohtumiid ja gaskkas. Dáid guovlluid guođohit aivvefal čakčat ja veahá giđđat. Gaskajohtolaga ruonasguohtumiin lea 134,1 km ¶ oktasašeanan Ståkke čearuin. Geasseguohtumiid ruonasšattut leat eanas seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi (568,0 km ¶ ), varas guolbba (432,3 km ¶ ), rássás eanan (242,8 km ¶ ) ja njuoskasit rásseeanan (112,3 km ¶ ). Dát šaddošlájat gokčet 51 % geasseguhtumiin. Geasseguohtumiid kvalitehta lea buorre. Rássás eanan lea hui viiddis. Dasa lassin lea 25 % jeageleanan geasseguohtumiid nettoareálas. Jeageleatnama sáhttá guođohit giđđat, čakčat ja árradálvvi. Gaskajohtolaga ruonasguohtumat leat arvat heajut kvalitehtas, dannego lea ollu seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi, ja unnán leat šattolaš jeakkit ja rássás eatnamat. Almmatge leat ruonasguohtunareálat doarvái gokčat darbbu giđđat ja čakčat. Gaskajohtolagas lea valjit jeagelguohtun, nappo 229,9 km ¶ . Dát guođohuvvo giđđat, čakčat ja árradálvvi. Gaskajohtolaga jeagelguohtumis adno 54,3 km ¶ ovttas Ståkke čearuin. Semisjaur-Njarg čearus leat badjel 200,6 km ¶ jeageleanan dálveguohtumis. Orru leamen buorre jeagelguohtun. Dálveguohtumiid jeageleatnamat leat dan mađe valjit ahte ii goarit guohtumiid vaikko johtáge árrat dohko. Dálveguohtumiin leat duššefal 72,3 km ¶ muorračuohpagat olles vuovddis, ja dat mearkkaša basládje 5 % nettoareálas. Dasto leat duššefal unna oasáš areálain mii ii anit boazoguohtumin. Geasseguohtumiin lea ollu ii-anihahtti geađgeeanan, muhto unnán fas gaskajohtolagas. Geasseguohtumiid ii-anihahtti oassi lea 389, 3 km ¶ , ja dan oasis lea 122,2 km2 konvenšuvdnaguovllu siskkobealde. Proseantaloguin daddjon lea 11,5 % ruoŧabealde ja ja 33,5 % norggabealde. Geasseguohtumiid nettoareálas lea 27,4 % badjel 1 000 m bm, ja dat lea ollu. Gaskajohtolagas váilot areálat badjel 1 000 m bm. Semisjaur-Njarg čearu geassejagi eatnamiin leat valjit alla várreeatnamat. Geahča 3.15–3.19 kártta. Mii oaidnit 3.18 ja 3.19 kártta iešguđetge šaddošlája. ¶ Oktiigeassu Semisjaur-Njarg čearus váilot lunddolaš oazit Norgga ráji guvlui. Ii leat ávki áidut guovllu eatnamiid muohtadilálašvuođaid geažil. Sáhttá maiddái dadjat čearus leat buorit dálveguohtumat. ¶ 3.5.4 Fágalávdegotti evttohus ¶ Luokta-Mávas – Duorbun – Balvatn – SemisjaurNjarg 1. Fágalávdegoddi evttoha addit konvenšuvdnaguovllu čearuide Duorbun ja Luokta-Mávas mas rájit leat ná: Mourkijávrri – Loamijávrri – Langvatnet – Øvrevatn – orohatráji gaskal Balvatn ja Storskog/Sjunkfjell. Huksejuvvo konvenšuvdnaáidi Peskijávrri ja Mourkijávrri gaskka. Fágalávdegoddi evttoha addit bievlaguohtunkonvenšuvdnaguovllu Semisjaur-Njarg čerrui, gos besset bievlajagis guođohit, konvenšuvdnaguovlu lea nudaddjon B3 dan konvenšuvnnas mii dahkkui jagis 1972, ja Balvatn lea rádjin davábealde. Loahppaduovdagat Balvatn boazoguohtunorohagas, ja dát oassi Luokta-Mávas duovdagiin, mat leat lulábealde Bihtánjoga, leat oktan. Fágalávdegoddi evttoha ásahit oktasašdoaimma gaskal Luokta-Mávasja Balvatn. ¶ Geahča 3.8 kártta. ¶ 3.6.1 Sáltoduoddara boazoorohat ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Jagis 1999 biddjojedje oktii orohagat Dunderland, Harodal ja Glommen. Dunderland/Harodal lei ovdal oktan orohahkan, ja dan orohaga boazodoallit ledje ovdal jagi 1999 ožžon Guovllustivrras lobi atnit Glommen orohaga dálveguohtumin. Go rievdadedje rájiid, sirdui Dunderlandas muhtin osiid Ildgrubenii ja muhtin osiid Hestmann/Strantindene orohahkii. Rievdadeami maŋŋil manná rádji ná: Virvasselva, Dunderlandsdalen, Langvasså, Svartisen ja Glomfjorden mielde nu movt čájeha kártagovva. Davábealde lea rádji Skjerstadfjorden ja Saltdalseatnu riikarádjái. Nuorttabealde čuovvu rádji riikaráji. Earret nuorttabeale ráji, leat orohaga olgguldas rájit buorit ¶ . Geahča 3.9 kártta. Lunddolaš oazit biđgejit orohaga máŋgan duovdan. Svartisen ja Beiardalen leat stuorimus rájit. Maiddái vákkit ráddjejit veahá, nu movt Vuovlenjunni ja Bjøllådalen. Dahkkon rájit, ovdamearkka dihte ruovdemáđi ja E6 doibmet muhtin muddui rádjin, muhto johtolatvahágat duođaštit ahte bohccot rasttidit dáid rájiid guohtuma maŋis. Čázádat mii manná Dunderlandsdalenis bajás ruovdemáđi mielde, lea konvenšuvdnaguovllu B.3.b. oarjedavit rádji. Dán guovllu davábeale rádji čuovvu Dypenåga. Orohagas eai leat gaskaáiddit. Orohaga viidodat lea 5.835 km ¶ . Jus ovdalaš orohagaid bidjá vuođđun, lea orohat viidon 5.010 km ¶ 37. Rádjeáidi lulábealde Graddisa čilgejuvvon Semisjaur-Njarg oktavuođas. ¶ Orohat viiddui das go Glommen orohat biddjui oassin ođđa orohahkii. Muhto go fas geahččá Dunderland/ Harodal/Glommen oktan, “manahedje” sii baicca 1.150 km ¶ eatnamis. Dan dagahii lulábeale rájiid rievdadeapmi. Dát ođđa orohat lea Nordlándda stuorimus. Lassin orohaga iežas guohtuneatnamiidda lea Sáltoduoddaris guođohanriekti Storsund konvenšuvdnaguovllus, ja guođohanáigodat lea 01.10.–30.04. Minddar eai leat orohahkii mearriduvvon guođohanáigodagat. Guođohanáigodat lea 01.07.–31.08., muhto guođohanáigodaga sáhttá guhkidit jus guođohuvvo vástideaddji eatnamiin Ruoŧa bealde. ¶ Luonddudilálašvuođat Nuorttabealde Bøllådalen, lulábealde Junkerdalen ja davábealde Nasa leat viiddis guovllut gos lea granihtta ja gneaisa. Dát báktešlájat gávdnojit maiddái goappaš bealde Misværfjorden, ja mannet gitta Harodalføret:i. Dát dagaha asehis ja eallámušvátna eanangierraga. Dat mearkkaša ahte orohagas leat guokte vejolaš jeagelguohtuma, nubbi lea vuotnagáttis ja nubbi siseatnamis. Sáltoduoddaris ja Saltdal oarjjabealde lea fas eanas sajiin báitoráktu ja oalle ollu marmor/kálkageađgi. Leat erenoamážit guokte guovllu oarjjabealde Saltdal ja davábealde Svartisen gos lea kálkageađgi viidát. Dakkár báikkis lea buorre eanavuođđu ja šaddet rásit ja urttat. Riddoeatnamat lea gáissát. Topografiija vuođul dohkkejit duššefal guokte guovllu dálveorohahkan. Olles orohagas lea dušše 7 % guohtumis vuollelis 100 m bm, ja Hábmiris lea dát oassi 20,5 %. Sáltoduoddara siskkit oasit leat duottareanan. Oalle stuora duovdagat leat orohagas šattokeahtes eatnamat. Lassin báljes bávttiide leat jiehkit (su. 6 % ollislašareálas) ja čáhci (su. 4 %). Geahča 3.9 kártagova. Dálvet jikŋot guohtumat Skjerstadfjordenis dávjá. Nuorttadavábealde ii arvve ja borgga nu ollu go orohaga eará guovlluin. Dát lea veahá danne go gártet Svartisen mieđábeallái, ja nu váikkuha dálkkádagaid ja šattu. Guovllus lea siseatnandálkkádat mas unnán arvá ja borgá ođđajagimánus ja guovvamánus. Go geahččá dušše luondugeográfalaš beliid, leat dát eatnamat obalohkái orohaga siskkobealde buoremusat dálveorohahkan. Orohaga guovddáš osiin bistet joavggahagat dábálaččat gitta geassái. Earret jihkiid lea areálain 15 % badjelis 1.000 m bm, ja nu leatge buorit bálganbáikkit. ¶ Guohtun Nu movt Nordlándda orohagain leage dábálaš, lea bievlaguohtumis mihá buoret kapasitehta go dálveguohtumiin. Dát lea beroškeahttá adno go Storsund dálveorohahkan vai ii. ¶ Earret Storsund leat guokte dálveorohatvejolašvuođa. Go leat goike ja dássedis dálkkádagat, lea dávil buorre guohtun, erenoamážit granihtta ja gneaisaguovlluin, mat leat Klettkovenis ja lulás Gåsvatn:i. Nuorttabealehagat, goappaš bealde ruovdemáđi – E6, sáhttá guođohit jus davábealde guohtumat hedjonit. Dáin guovlluin leat juo bievlajagis almmatge guođohan Semisjaur-Njarg čearru, ja nu leage dálveguohtumis heajut kvalitehta go maid livččii vuordán báktevuođu/dálkkádaga dáfus. Dálveguohtumat hedjonit maiddái dannego guođoha meaddel mearriduvvon guođohanáigodaga. Dát “rádjeguora guođoheapmi” dálvet lea čuvvon “ovdalaš doallovuogis” go johte ealuin luksa, mas okta vejolašvuohta lei rádjeguora guođohit dálvet. Dát guođoheapmi dagaha stuora váttisvuođaid Sáltoduoddara birrajagidollui mii dárbbaša dálveguohtuma dáppe. Jus guohtumat lássahuvvet riikaráji bealde, ja Harodal davábealde, mannet bohccot vuvddiide Saltfjell/Lønsdal guvlui. Dákkár jagiid lea veahá guohtun báikkuid, muhto rievddada jagis jahkái dálkkádaga ja topográfiija mielde. Muhtin jagiid eai oba leatge leamaš molssaevttolaš guohtumat. Giđđat guođohit Sáltoduoddara siskkit eatnamiin. Bjøllådalen/Tollådalen ja das lulás Rievvivággái Stormdal guvlui leat guođohanbáikkit. Muohtajagiid mannet bohccot vuollegit eatnamiidda. Guovddáš geasseguohtunbáikkit leat Stormdalen ja Blakkådalen mat leat gaskal Svartisen ja Dunderlandsdalen. Muhtin jagiid sáhttá guođohit davvelis maiddái jus dálkkádagat leat dainnalágiin. Čakčat ja árrádálvvi guođohit davábealde geasseorohaga. Álggos mannet bohccot vuvddiide, ja maŋŋil čoahkkanit Ramskjellvatnet ja Davit Bjøllåvatnet birrasiidda. Orohagas leat suokkardan eanas oasi guohtumiin. Dan dagai Selskapet for Norges Vel. Mii oaidnit 3.23. tabeallas bajilgova orohaga nuorttat oasis, oktasaš- duovdda mii lea 1.000 km ¶ viiddu. Dán guovllus leat 4 duovdaga. Ieš “Sáltoduottar” lea nuorttabealde várreráiddu Fetterbakken – Lønstinden, mii manná riikarádjái. Golbma eará leat fas oarjjabealde “Sáltoduoddara” /tabeallas davil lulás, ja fátmmasta Bjøllådalena birrasiid. Dán guovllus guođohit álo earret geasset. Muhtin osiid guođohit máŋggageardánit go lea konvenšuvdnaguovlu. Guovllus lea aseheamos eanavuođđu. Lea ollu šattokeahtes eanan buot golmma sajis gos lea almmuhuvvon. Lassin viiddis duovdagiidda lea maid registejuvvon 10 ja 18 % šattokeahtes linjjáin nuorttabeale ja oarjedavábeale osiin guovllus. Nettoareálas lea goalmmádas oassi čáhppesmuorjeeanan, ja dán daŋaseatnamis lea fas 5–15 % mas lea jeagil. Nuorttal ja davil leat eanemus jeageleatnamat. Guohtunsuokkardeaddjit árvvoštalle jus mahká geasseorohahkan dát galgá leat, de lea 74 % nettoareálas mii ii leat nu ¶ 5. tabealla. Sáltoduoddara nuortaosiid iešguđetlágan šaddošlájaid juohkáseapmi (%). ¶ “Netto areálas” ¶ “Sáltoduottar” ¶ Skierri-čáhppesmuorjeeanan ¶ 31 Boazojeagil ¶ 14 Vuollegis sarritrámat ¶ 9 Skážerluktiguolban ¶ 3 Ii-anihahtti linjás ¶ 72 Brutto areálas Viidát ii-anihahtti ¶ Nuorttabealehaga asehis eanan lea áibbas nuppelágan go orohaga eará sajiin gos leat buorit geasseguohtumat. Muhtin takserenlinjjáin lea rásseeanan olles 70 % bruttoareálas. Olles orohaga gaskamearri lea 41 %. Oarjjalulábealde daid guovlluid maid 3.23. tabealla čilge, doppe leat 20 % rásseeatnamat, ja 12 % gironlastagobit ja vel 12 % sarritrámat vuolládagain. Vuovlenjunis ja unna Vuovlenjunis gávdnojit dát šaddoservodagat 60 % ja 47 %. Misiid njuovvandeaddu lea badjelis go “dábálaš” viehkagat. Buorit geasseguohtumat dat váikkuhit dan. Boazolohku juohke areálovttadaga nammii lea badjelis go Nordlándda davit oasis (0,3 km2). Nu orrotge Sáltoduoddaris adnome áigodatguohtumat vuohkkaseappot go eará orohagain. Guohtundilli boahtá almmatge ovdan das go balddihahtti láhkái lea boazolohku rievdan. Dušše ovtta jagis, 1957 rájes -58 rádjái njiejai lohku 37 %, ja jagis 1981 rájes -82 rádjái njiejai lohku 31 %, ja njiedjanlohku lea jagis 1990 rájes 91 rádjái ges 25 %. Lássahuvvan dálveguohtumat, mat minddarnai leat unnán, dagahit massu. ¶ Oktiigeassu Guovllu bievlaeatnamat leat historjjálaččat adnon lotnolasat golmmain dálveorohatvejolašvuođain. Riddolagas guohtumat, rádjeguovllu guohtumat ja kontinentála dálveguohtumat. Dáid guohtumiid alde leat Norgga boazodoallit gilvalan Ruoŧa boazodolliiguin. Fágalávdegotti oaivila mielde ii leat dilli buorránan siiddaid gaskka jagi 1972 konvenšuvnna maŋŋil. Guokte beali váikkuhit. Guovttegeardánis guođoheapmi rádjeguovlluin ii leat doaibman doarvái bures. Sáltoduottar ii leat oaidnán vejolažžan dássedit guođohit Storsundguovllus. Orohat dárbbaša buoret ja sihkkarit dálveorohaga, vai sáhttá doaimmahit dohkálaš doalu, oaivvilda fágalávdegoddi. Jus dušše rádjeguovlluid galgá guođohit buorre dehe lea heittot. Semskahøgdas ja Bjøllåvatna bokte leat buorebuš geasseguohtumat. Dakko leat registen buriid rásserámaid johkagáttiin mat bohtet sierra kálkaguovlluin (Bjøllåvatn). ¶ dálvet, de eai ábut earát guođohit daid seammáhat eatnamiid eará áigodagaid. Ná ferte dahkkot vai dálveguohtun lea ollislaš go bohtet orohahkii ealuin. Ovttageardánis atnu álkidahttá nu ahte sáhttá valljodagaid atnit rievttuid. Dát sáhttá mearkkašit ahte muhtin jagiid ii guođot dihto eatnamiid vai besset šaddat, eaige earát galgga guođohit doppe giđđat ja čakčat. Fágalávdegoddi váldá vuhtii ahte rádjeguovllut eai leat erenoamážit geasseguohtumat, muhto dat leat oarjelis. Rádjeguovllus lea jeageleanan. Jus rádjeguovllu galgá várret aivvefal Sáltoduoddarii dálveorohahkan, ferte goit caggat amaset Semisjaur-Njarg guođohit daid rašis eatnamiid. Jus čearru galgá sáhttit guođohit lagas guovlluid riikaráji nuorttabealde, de fágalávdegoddi ii oainne movt galgá nagodit caggat bohccuid mannamis oarjjás. Dán árvvoštallat dálá anu vuođul, ja dan mielde maid gaskaáiddiiguin leat vásihan. Danne ii leat fágalávdegotti mielas ávki fállat Semisjaur-Njarg čerrui molssaevttolaš ja buoret geasseguohtumiid. Sii eai almmatge nagat cakkadit bohccuideaset mannamis namuhuvvon áigeguovdilis guovlluide. Jus Semisjaur-Njarg čearru ain oažžu guođohanrievtti ođđa konvenšuvnna vuođul dálá konvenšuvdnaguovllus, de ferte Sáltoduottar oažžut dálveorohaga Ruoŧas. Prinsihpas oaivvilda lávdegoddi dán dálveorohaga galgat leat Semisjaur-Njargas. Ulbmila ahte galggašedje leat oktasaš dálveguohtumat buot Nordlándda orohagaide, mat guođohit nuorttabealde, ii leat vejolaš ollašuhttit. Dalle gárttašedje fievrridit bohccuid guhkemátki ja fertešedje bisánit gaskkas guđoldahttit bohccuid. Ii leat dušše elliidsuodjalus man ferte vuhtiiváldit, muhto doaibmagolut gártet maid divrrasin. Sáltoduottar sáhtášii rátkit guokten siidan, nubbi guođoha dálveguohtumiid mat leat orohagas, ja nubbi ¶ johtá Ruŧŧii. Eaktun lea ahte dálá konvenšuvdnaguovlu ii viiddiduvvo iige váldde orohaga oassin Dypenåga davit guovllu. Dasa lassin lea eaktun ahte Sáltoduottar ii oažžo lobi rasttidit lagamus guovlluide ruoŧabealde riikaráji ja beassanlobi konvenšuvdnaguovlluide. Fágalávdegoddi lea dan oaivilis ahte ii galgga mannat čovdosiidda mas boahttevaš boazodoallu guođoha konvenšuvdnaguovlluid moattegeardánit. Fágalávdegoddi lea árvvoštallan oktasašsiidda, ja gávnnahan ahte moadde siidda gal sáhttet ovttaiduhttit doaimmaid ja atnit obbalaš oktasašvuođa. Oktasaš geassesiida gal lávdegotti mielas dahká heajos valljodatgeavaheami. Dát čoavddus rahpá vejolašvuođa rádjeguovllu dálveguohtumiid árrat guođohit ja nu maŋŋána dálveorohahkii johtin. Dat maid mielddisbuktá ahte konvenšuvdnaguovllus viiddida SemisjaurNjarg vuoigatvuođa guođohit Norggas sihke áiggi ja báikki dáfus. ¶ 3.6.2 Fágalávdegotti evttohus ¶ Semisjaur-Njarg – Sáltoduottar 1. Fágalávdegoddi evttoha cegget oktasašsiidda gaskal Semisjaur-Njarg-Sáltoduottar 2. Semisjaur-Njarg oažžu konvenšuvdnaguovllu jagi 1972 konvenšuvnna mielde. Semisjaur-Njarg oažžu lobi bievlan rasttidit ráji ja mannat Tjørnfjell-guvlui (E6 orohatrádji Balvatn/Sáltoduottar). Sáltoduottar oažžu konvenšuvdnaguvllu Ruoŧas dálveorohahkan. 3. Semisjáur-Njarg oažžu konvenšuvdnaguovllu jagi 1972 konvenšuvnna mielde. Semisjaur-Njarg oažžu lobi bievlan rasttidit ráji ja mannat Tjørnfjell-guvlui (E6 orohatrádji Balvatn/Sáltoduottar). Sáltoduottar oažžu lobi guođohit rádjeguovllu mii lea Semsjaur-Njarg konvenšuvdnaguovlu ja oažžu dálvet lobi rasttidit Semisjaur-Njarg čearu orjješlulábealdeat guovlluid. ¶ Geahča 3.9 kártta. ¶ 4.1. govva. Helgelándda boazoorohagat ja Västerbottena čearut. ¶ Helgelánda obbalaččat ¶ Rádjesirdimat jagis 1999 mielddisbukte stuora rievdadusat, ja dál leat 6 boazoorohaga guovllus. Mii oaidnit 4.1. tabeallas doalloovttadagaid logu ja galle olbmo gullet orohagaide. Tabeallas čájeha maiddái alimus mearriduvvon boazologu juohke orohaga ¶ nammii, ja dat mearkkaša gaskamearálaččat 360 bohcco juohke doalloovttadahkii. Orohagaid boazologut dáhtonis 31.1.1999 leat vuollelis alimus meari. ¶ 38. Ii leat mearriduvvon alimus boazolohku maŋŋil rádjerievdadeami. Go máŋga orohaga leat biddjon oktii, lea alimus boazolohkun biddjon dat lohku mii dain boares orohagain lei oktiibuot. ¶ 4.1. govas oaidnit mii guovllu orohagaid ja čearuid rájiid. Doppe leat 13 hálddahuslaš ovttadaga, dáin leat 8 riikaráji lahkosiin. ¶ Go rievdaduvvui orohagaid juohkin Nordlánddas, biddjui vuođđun ahte Helgelándda boazodoallu jođihuvvo dainnalágiin ahte muhtin siiddat johte luksa dálvái ja nuppit fas guođohit riddoeatnamiin davvin/ oarjin/allin dálvet, ja nu ledje dálvejagi eatnamat Ruoŧas ja muhtimiin. Helgelánddas leat dáid boazodoallomálliid gaskka lunddolaččat Fiplingdalen, Røsvatnet, Okstindan, Ranfjorden ja Dunderlandsdalen. Dákkár rádjejuogu prinsihppan lea ahte guohtuneatnamat, mat čadnojit oktavuhtii Ruoŧa eatnamiiguin dálvejagis, sihke ovdal jagiid 1919 ja 1972 konvenšuvnnas, leat nuorttabealde dan . Dát fátmmasta ođđa orohatjuohkimis Byrkije ja Ildgruben orohagaid. Lea riidu orohatjuohkima prinsihpalaš vuođu nalde. Dat 4 orohaga, mat ođđa orohatjuohkima mielde galget guođohit dálvejagis rittus, bukte gulaskuddamis ovdan ahte sii hálidit dakkár orohatjuogu mii vuolgá riikarájis mearragáddái, ja mas galgá maiddái leat vejolašvuohta guođohit dálvet rittu ja Ruoŧa gaskka. Dát mielddisbuktá ahte šiehtadallamiin mat maŋŋil dahkkojit, sáhttá bidjat molssaeaktun dan ahte guođohit rádjeguovllu eatnamiid dálvet. Dan seammás mielddisbuktá dát maiddái dan ahte eananoasit oarjelis sáhttet váldot mielde go šiehtadallá ođđa konvenšuvnna. Danne lea fágalávdegotti mielas dárbbašlaš guorahallat rittoguovllu guohtundilálašvuođaid, vaikko dat eai guoskka njuolgut riikarádjái. Almmatge leat guohtun- ja doaibmadilálašvuođat deaŧalebmosat dán guovtti orohagas, main lea rádji ruoŧabeali čearuide. Boazoguohtunkommišuvdna evttohii jagis 1964 ahte Helgelánddas sáhttá geavvadis leat alimus boazolohku gaskal 2,2-5,2 ja 0,6–2,2 bohcco juohke km ¶ nammii, nu movt bievlajagi- ja dálvejagi guohtumiin ¶ . Ođđa dutkamat mat ee. gusket dasa movt jeagil smoaldana, dagahit ahte dáid meroštallamiid ii sáhte njuolgut atnit ávkin. Meroštallamat almmatge čájehit dan guvlui makkár eavttut biddjojedje vuođđun jagi 1972 konvenšuvnnas. 4.2. tabeallas lea čoahkkáigeassu mas čájeha jagiid 1998/99 guohtumiid čoavddaloguid. ¶ 39. Geavatlaš optimála boazolohku definerejuvvui biologalaš optimála boazologus ja de gessui eret eatnamiidda sisabahkkemat ja dat go oamit guhtot eatnamiid. 40. Buvttadanmeroštallan lea dahkkon dan mielde man ollu lea leamaš njuovvanboazu, ealihanbohccuid vuovdin orohagaid gaskka ja boazologuid rievdan. Go boazologu rievdama lea meroštallan, de leat vuhtiiváldon rievdadusat go johtá orohagaid gaskka. 41. Go meroštallojuvvui boazologu rievdama váikkuhus, de leat vuođđun dat logut mat bohtet ovdan dieđuin doaibmajagiin 1998/99. 42. Gaskamearálaččat 30.000 miesi njuvvon Davvi-Trøndelágas. ¶ 4.1. tabealla. Doaluid ja olbmuid lohku ja alimus boazolohku dahtonis 31.03.99. ¶ Lohku Doalloovttadagat ¶ Lohku Olbmot ¶ Alimus boazolohku ¶ 4.2. tabealla. Guohtumiid geavaheapmi Helgelánddas. ¶ Orohat ¶ Boazolohku ¶ Buvttadeapmi ¶ Juohke km ¶ kg/boazu ¶ 21,1 Guovlu ¶ Orohagaid areálat leat dás ođđa orohatjuohkima mielde, ja leat divoduvvon eatnamiid mielde mat adnojit dehe várrejuvvojit boazoguohtunkonvenšuvnna mielde. Buvttadeapmi fátmmasta njuovvama ja boazologu rievdama mii lea rehkenaston kiloide ¶ . Buvttadeapmi lea oalle heittot, sihke areálaid ja boazologu dáfus. Okta sivvan manne buvttadeapmi obbalaččat lea vuollin, lea go boraspiret váldet bohccuid. Jus miessedeattuid bidjá vuođđun mihtidit man buorit guohtumat leat, ja atná 21,5 kg ¶ norbman dehe gaskamearrin, de oaidnit ahte 3 orohaga leat badjelis norpma. Go dáid loguid buohtastahttá Norgga eará orohagaiguin, de leat deattut, mat čájehuvvojit 4. 2. tabeallas, gaskamearálaččat badjelis ja čájehit movt guohtundilli lea. Guđe guvlui lea mannan, dan oaidnit 4.2. govas, mas čájeha Helgelándda njealji “boares” orohagaid deattuid rievdama. Deattut leat váldon olles áigodagas. Lassin dan dábálaš dássái, čájeha 4.2. govas maiddái luonddudilálašvuođaid vuođul erohusaid jagis jahkái. ¶ Njuovvandeaddu miesit kg ¶ 4.1 Riddolagas orohagat Helgelánddas ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Mii oaidnit 4.1 govas ahte Helgelándda riddolagas boazodoalus leat 4 boazoorohaga, main leat guohtumat siskkobealde orohaga rájiid birrajagi. Orohagaid olggut eananosiid juhket 5 stora vuona. Ráddjejupmi lea hui sullii nu movt eatnamat duođai leat adnon 19. jahkečuođi vuosttaš oasis. Eanas orohagat, earret Hestmann/Strandtindene, fertejit rasttidit E6 ja ruovdemáđi, vai besset johtalit guohtuneatnamiid gaskka. Guokte davimus orohaga gártet johtit meara rastá, vai besset dálvejagi eatnamiidda ja doppe fas ruovttoluotta. Ovdal vuojahedje ealu, muhto dál fievrridit ealu fearggain/biillain. ¶ Luonddudilálašvuođat Stuorát osiin Helgelándda riddoguovlluin leat gággádit mollaneaddji báktešlájat. Dát šlájat gávdnojit erenoamáš viidát Voengel-Njaarke ja Hestmann/Strandtindene guovlluin, muhto suvrra báktevuođđu lea mihtilmas maiddái dán guovtti eará orohaga olggut eananosiin. Orohagaid nuortalit eananosiin lea eambbo geahppadit mollaneaddji báktešládja, ja nu šaddetge buorit geasseguohtumat. Erenoamáš mihtilmas lea Syv Søstre/Toven/Røssåga ja Brønnøy/Kvitfjell/Brurskanken guovlluin. Almmatge lea báikkuid maiddái siskkit eananosiin báktevuođđu mii šaddada jeagelguohtuma. Oasit riddolagas suvrra guovlluin eai leat nu sakka váikkuhuvvon jiekŋaáiggis go Helgelándda eará eananoasit. Vuosttažettin oaidnit dan Hestmann/Strandtindene nannámin, gos leat alla várreeatnamat. Danne leage doppe hui váttis bargat boazodoaluin. Várit váikkuhit dálkkádagaid máŋgga dáfus, erenoamážit das movt muohta gokčá eatnama ja man ballu lea ahte arvá ja lásse guohtumiid dálvet. Danne leatge dálvejagi eatnamat hui eahpesihkkarat. Dat vánis jeageleatnamat, mat dán guovllus gávdnojit, adnojit ábaida giđđat ja čakčat. ¶ Guohtun Juohke dáfus go dán guovllu guohtuneatnamiid leat árvvoštallan, leat gávnnahan ahte bievlajagi eatnamat geasášedje eambbo bohccuid go dálvejagi eatnamat. Dálvejagi eatnamiid leat maŋemus árvvoštallan dallego ođđa orohatjuohkin Nordlánddas čielggaduvvui. Mii oaidnit 4.3. tabeallas árvvoštallamiid oktiigeasu. Čielggadeami vuođđun leat Tømmervik ja Villmo guohtuniskkadeamit dain eananosiin Voengel-Njaarke orohagas mat gusket dálveguohtumiidda (Kolbotnguovlu). Eará guohtuniskkademiin, šaddošlájaid čilgemis, areála ja guovllu ovdalis geavaheamis, lea kapasitehta juohke areálovttadaga nammii árvvoštallon modeallaguovllu ektui. Areálvuođđu lea bruttoareála mielde. Dat mielddisbuktá ahte Hestmann/Strandtindene guvlui gártá kapasitehta juohke areálovttadaga nammii badjelis go Syv Søstre:s. Dát lea dannego maŋemus namuhuvvon guovllus lea viidát ii-anihahtti eanan. Vuođđun lea biddjon ahte dálvejagi guohtumat gesset sullii 6 000 bohcco. Dát lohku lea vuollelis 4.2. govva. Misiid njuovvandeattut njealji boazoorohagas Helgelánddas. ¶ go jagi 1964 boazoguohtunkommišuvdna ávžžuhii (8 200 bohcco). Čilgehus dása lea go dál leat eambbo eananduohtadeamit. Meroštallamat čájehit dan guvlui ahte ođđagilvimat juo iešalddiset leat gáržžidan dálvejagi eatnamiid unnimustá 750 bohccuin maŋemus 20 jagis. ¶ 4.3. tabealla. Dálveguohtumiid kapasitehta Helgelándda riddoguovlluin (giđđaeallu). ¶ Dálvejagi eatnamat Dálveguohtun bievla ¶ Dálvejagi guohtuJuohke km ¶ Oktiibuot jagi eatnamiin ¶ mat ollislaččat ¶ Submi ¶ 6000 bohcco lea veahá badjelis go dat maid orohagat leat dieđihan dál ( 4 831 bohcco dáhtonis 01.04.98). Dáid dieđuid mielde lea vejolaš veahá lasihit boazologu. Mii deattuhit ahte meroštallamat leat eahpesihkkarat. Jagi 1964 kommišuvdna meroštalai čáhkat eanemustá sullii 25 000 bohcco bievlajagi eatnamiidda. Vaikko vel dáid meroštallamiid eat leat iskkadan dárkileappot, lea goitge čielggas ahte bievlajagi eatnamat gesset mihá eambbo bohccuid go dálvejagi eatnamat. Danne ráddjejit dálveguohtumat boazodoalu ovdáneami, jus ii gávnna guohtuneatnamiid olggobealde orohaga dálá rájiid. ¶ Oktiigeassu Bievlajagi eatnamiid vejolašvuohta doalvu lunddolač- čat dan jurdagii ahte lea buoremus ohcat dálveguohtumiid olggobealde guovllu duovdagiid. Fágalávdegoddi váldá vuhtii ahte guoskevaš orohagat, dallego orohatrájit rievdaduvvojedje, leat sávvan oažžut dálveguohtumiid Ruoŧas, dehe vuoigatvuođa johtalit gaskal riddoeatnamiid ja siseatnamiid. Guohtumiid ekologalaš oaidninbealis doarju lávdegoddi boazodolliid jurdaga ahte orru leamen lunddolaš ná earáhuhttit guohtumiid geavaheami. Eaktun lea almmatge ahte gávdnojit vejolaš dálveguohtuneatnamat, maid sáhttá atnit ovttas daid geassejagi viiddis guohtuneatnamiiguin. Seammás čujuha fágalávdegoddi ahte dáinna ákkain sáhttá maiddái addit guođohanrievtti riddoguovlluin ruoŧabeali čearuide, geain váilot buorit geasseguohtumat. Mii gártá buoremussan loahpa loahpas, guoská viidábut go dušše guohtunekologiijii. Lea maiddái sáhka boazodoalu buriin ja heajos beliin. Fágalávdegoddi muittuha ahte riddolagas boazodoallu gáibida intensiivvalaš doaibmamálle, vai sáhttá ávkin atnit gáržžes dálvejagi eatnamiid. Jus intensiivvalaš doaibmamálle galgá ovdánit, ferte dát gáhttejuvvot rádjeguovllu ekstensiiva boazodoalu ektui. Dát lea leamaš buot konvenšuvnnaid vuođđun maŋŋil jagi 1919, ja fágalávdegoddi oaivvilda galgat dán bidjat maiddái ođđa konvenšuvnna vuođđun. Boares Røssågå orohat čuoččuha alddineaset leat rievtti guođohit Ramseles. Lávdegoddi ii ovddit oaivila dán áššis, dannego lávdegottis ii leat mandáhtta dálá konvenšuvnna mielde juohkit guohtumiid. ¶ 4.2.1 Sváipa čearru ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus lea 15 boazodoalli, geat barget bohccuiguin. Dálá láhkaásahusa mielde lea alimus lobálaš boazolohku 5 000 bohcco. Čearu rájit ja áigodatguohtumat čájehuvvojit 4.5 kárttas. Svaipa guođoha ja ovttas- bargá Gran čearuin bievlajagi guohtumiid dáfus, gitta dassážiigo rátkkašit dálvesiidan skábmamánus. Čearuin lea ovttasbargu dannego bievlajagi eatnamiin váilot oalát lunddolaš oazit. Svaipa ja Gran leat geavatlaččat okta čearru, mas leat guokte stuora siidda. Hálddatlaččat ja lágalaččat leat dát almmatge guokte sierra čearu, main leat sierra ekonomi- ja mearridandoaimmat. Lassin váilevaš oziide čearuid gaskka, de ii leat riikarádjige lunddolaš rádji oarjjil, muhto rádji manná badjel várreeatnama, mii leat oktan eanamin. Davil lea Lais-johka lunddolaš oahcin riikaráji rájis gitta vulos Hällbackenii. Viidáseappot nuorttasguvlui leat jávrrit Gruttur, Juhtas ja Aisjávri, ja das gaskkas vel čázádat, lunddolaš rádjin, mat mannet gitta rádjái. Dálvejagi eatnamat leat áibbas sierra bievlajagi eatnamiin, ja dain maid eai leat lunddolaš rájit. Dálvejagis sáhttá goitge buorebut reainnidit ealu ja lágidit boazobarggu vai eallu bissu dihto eatnamiin. Dálvejagi eatnamat leat guovtti duovdagis, mat leat goabbat sajis. Davit duovdagat leat gaskal Svanträsk, mii lea lahkosiin, ja Bađaluoktarittu, mii fas lea davvelis Kåge. Lulit duovdagat leat davvelis Ekträsk ja vulos Botsmark-Bygdsilum linjjás. Dálvejagi eatnamiid rájit leat mearriduvvon ja galget leat nuortalis. Dálvejagi eatnamiin johtet ealuin árbevirolaš vugiin daid vuosttaš vuollegis eatnamiidda oarjjabealde Storlaisan ja Lais-joga, dábálaččat cuoŋománus. Jus lea maŋŋigiđđa, luitet ealu guohtut lahppojeahkála Laisjoga nuorttabeallái. Guottetbáikin leat bievlajagi eatnamiid gaskkamus duovdagat oarjjil Båssjosjávrris ja nuorttasguvlui Tjelkesjávrái. Dáin duovdagiin ihtet bievladielkkut árrat, ja maiddái eanan lea dan hámis ¶ ahte suddje. Miessemearkun lea suoidnemánus ja dalle leat ovttas Gran čearuin. Konvenšuvdnaguovlu adno miessemearkunáiggi ja čakčageasi. Čakčat lea veadjetmeahttun caggat bohccuid mannamis dán guvlui, dallego guođohit lagas rádjeguovlluid. Nuorra varrásiid njuvvet vuosttažettiin Gran gárddis Biergenäs:s čakčamánu álggus. Skábmamánus go čázit jikŋot ja lea muohttán, gárddástallet Skieltje ja Biergenäs gárddiin ja rátkkašit dálvesiidan ja njuovadit. Eallu lea čakčat lávda bievlajagi eatnamiin gitta rátkámiidda. Svaipa rátká golmma dálvesiidii. Guokte siidda guođohit dálveguohtumiid davit duovdagiid ja okta siida lea fas lulit duovdagiin. Skábmamánus johtet dálveeatnamiidda, ja ealuid fievrridit biillain. Dálveguohtumiin sii leat gitta cuoŋománnui. Čearru guođoha sihke riddoeatnamiid ja siseatnamiid dálvet. Siseatnanguohtumat leat nu lahka meara ahte bivvalis dálkkit sáhttet váikkuhit guohtumiid dálvet. ¶ Guohtun Svaipa čearu guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) ( 4.4. ja 4.5. tabealla ). ¶ 4.4. tabealla. Ruonasguohtunguovllut ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ 0,2 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 0,1 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 7,7 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 0,7 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 0,3 Goike bovdnajeaggi ¶ 0,8 Goike šattolaš jeaggi ¶ 2,1 Daŋas-/goike guolban ¶ 22,5 Varas guolban ¶ 24,3 Njuoskasit rásseeanan ¶ 6,2 Goikásit rásseeanan ¶ 14,4 Sieđgarohtu ¶ 8,0 Muorračuohpahat ¶ 0 Huksejuvvon guovllut ¶ 0 Juovat ja geađgeeanan ¶ 9,6 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ 1 355,2 4.5. tabealla. Gaskajohtola ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 1,4 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi 559,9 ¶ 37,7 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 0,5 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 27,0 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 2,0 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 1,0 Goike bovdnajeaggi ¶ 4,7 Goike šattolaš jeaggi ¶ 3,2 Daŋas-/goike guolban ¶ 7,4 Varas guolban ¶ 10,2 Njuoskasit rásseeanan ¶ 0,9 Goikásit rásseeanan ¶ 2,4 Sieđgarohtu ¶ 0 Muorračuohpahat ¶ 0 Huksejuvvon guovllut ¶ 0,2 Juovat ja geađgeeanan ¶ 0,2 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0,2 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ Čearu geassejagi eatnamiin lea 778,9 km ¶ ruonasguohtun. Ja giđđa- ja čakčajagi eatnamiin, tabeallas maiddái gohčodit dan gaskajohtolahkan, leat 1 235,8 km ¶ ruonasguohtun. Gaskajohtolagas lea 454,2 km ¶ oktasašeanan Maskaure čearuin. Geassejagi guohtun lea eanas varas guolban (329,5 km ¶ ), goikásit rásseeanan (195,5 km ¶ ), seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi (104,0 km ¶ ), ja njuoskasit rásseeanan (83,9 km ¶ ). Dát šaddošlájat dahket 53 % geasseguohtumis. Geasseguohtumat leat hui buorit, dás namuhit erenoamážit valjit rásseeanan, mii bures dahká 20 %. Dasa lassin lea jeageleanan 25 % geassejagi eatnamiin, ja jeageleatnamis sáhttá guođohit maiddái giđđat, muhto ábaida čakčat ja skábman. Giđđa- ja čakčajagi eatnamiin lea heajubuš guohtun, dannego lea seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi, ja guovllus leat hui unnán šattolaš jeakkit ja rásseeanan. Muhto čakčajohtolaga eatnamat gokčet ollásii ja dohkálaččat árrágiđa ja čavčča dárbbu. Gaskajohtolagas lea valjit jeageleanan, nappo 138,5 km ¶ . Dás guođohit giđđat, čakčat ja skábman. Gaskajohtolaga jeagelguohtumiin atná Maskaure čearru 19,6 km ¶ Svaipas lea badjel 42,1 km ¶ jeagelguohtun siskkáldasat čearu dálvejagi eatnamiin. Jeageleatnamat leat hui gáržát. Árvideamis lea jeagil seamulvallji goahccevuovddis, mii dahká 57 % nettoareálas. Almmatge leat eanas jeageleanan Svaipa čearu giđđa- ja čakčajagi eatnamiin. Dálvejagi jeagelguohtuma sáhttá atnit ávkin duššefal oanehis áiggi dálveguovdil ja giđđadálvvi. Dálveguohtuma vuvddiin lea 192 km ¶ muorračuohpahatbáiki, ja dat lea 12 % nettoareálas. Dáid areálaid ii sáhte dál guođohit dálvet. Geassejagi eatnamiin lea ollu ii-anihahtti geađgeeanan, muhto lea áibbas unnán čakčajagi eatnamiin. Geasseguohtumis lea 129,9 km ¶ ii-anihahtti oassi, ja 12,2 km ¶ dás lea konvenšuvdnaguovllus. Proseantalohkun gártá dát 10,5 ruoŧabealde ja 3,6 norggabealde. Čearu geassejagi eatnamiin leat ollu alla várreeatnamat, nappo 44,4 % badjelis go 1 000 m bm. Čakča- ja giđđaguohtumiin lea vuollel 1 proseantta badjelis go 1 000 m. Geassejagis leat Svaipas ollu alla várreeatnamat. Geahča 4.5–4.9 kártta. Mii oaidnit 4.8 ja 4.9 kárttas šaddošlájaid. ¶ Oktiigeassu Svaipa čearus eai leat lunddolaš oazit Norgga ráji guvlui guđege saji. Dannego Svaipa ovttasbargá Gran čearuin, ferte oktasaš evttohus bievlajagi eatnamiidda dán guovtti čerrui. Dasa lassin sáhttá namuhit ahte Svaipas leat hui unnán dálveguovdilguohtumat. ¶ Areála ja doaibmadilalašvuođat Orohatrájiid rievdadeamis jagis 1999 dahkkojedje golbma stuorát rievdadeami, mat váikkuhedje orohaga guohtungeavaheami. Dunderland, Røssåga, ja ¶ Hattfjelldal orohagain sirde osiid Ildgrubenii, nu ahte dát orohat ovttas Byrkije:n, leat visot dat eanan mii manná riikageainnu mielde Ruoŧa guvlui. Dat mearkkaša fas ahte Ildgrubena ránnjáčearut leat Ubmeje, Ran, Gran, ja Svaipa. Eai leat lunddolaš oazit dáid čearuid guvlui. Rádji mii vuolgá Kruvatn:s ja manná Røsvatnet bokte, Okstindan, Leirskardalen, Randfjorden ja Dundelandsdalen bokte, mannet baicca alla várreeatnamiid mielde ja nu leatge lunddolaš oazit ránnjáorohagaid bealde lulil, oarjjil ja dávil. Lea dušše Røsvatnet ja Okstindan gaskasaš rádji gokko ii leat nu buorre oahci oarjjabealde. Geahča 4.1 kártagova. Grasvatnet ja Okstindan juhket orohaga lulimus eananosiid sierra duovddan. Muhtun muddui sáhttá maiddái dadjat ahte Kaldvatnet ja Grønnfjelldalen leat juohkun orohaga davimus oassái, nu ahte dát gártá sierra guohtunguovlun, muhto ii leat nu čielga oahci go lulit eananosiin. Dasa lassin juhket geainnut/vákkit/ jávrrit orohaga. Geainnut Akersvatnet bokte hehttejit eatnamiid geavaheami. Dasa lassin juhket Kaldvatnetgeaidnu ja gaskariikageaidnu (E79) orohaga oarjin nuorttasguvlui. Vai oažžu eatnamiid juogu buorebun, lea orohagas lohpi guođohit guovllu nuppi bealde riikaráji Umbukta bokte. Dán guovllu sáhtta atnit ovttas guohtuneatnamiiguin mat leat norggabealde ¶ . Orohat atná dasa lassin Ramsele konvenšuvdnaguovllu dálvejagi eanamin. Dáin eatnamiin lea norggabeale boazodolliin vuoigatvuohta guođohit 1.000 bohcco dálvet. Ruoŧa boazodolliin leat guokte konvenšuvdnaguovllu, Spjeltfjelldalen ¶ . Orohaga bruttoareála lea 2.706 km ¶ . Lassin dasa leat velá rádjeguohtuneatnamat ja Ramsele konvenšuvdnaguovlu, mat leat 22 km ¶ . Areálas gessojuvvojit konsešuvdnaguohtumat eret, 160 km ¶ . Loahpalaččat lea orohat 2.635 km ¶ 43. Konvenšuvnna § 9. 44. Konvenšuvnna B4-Ubmeje 45. Gran/Svaipa atná muhtin oasi B3b oasis. ¶ Luonddudilalášvuođat Ildgrubena geologiijas leat suvrra báktešlájat mihtilmasat Mofjellet rájes nuorttasguvlui Akersvatnet guvlui. Dákkár guovlu lea maid Umbukta davábealde davás Kaldvatn meaddel. Dasa lassin lea veaháš gabbro Umbuktas. Guhtumiid váikkuha maiddái kálkageađgi/marmor, mii lea eatnamiin Tverr-Rostafjellet bokte. Dasa lassin lea báktevuođus báitaráktu. Leat jorbahámat čohkat, earret Okstindan gáissáid, mat oidnojit badjel Okstindjiehki Røssåga orohaga ráji guvlui. Dasa lassin dán jiehkkái, gávdno velá unnebuš jiehkki Melkefjellet:s, muhto orohaga brutto areálas lea dušše 1 % jiehkki. Čáhci lea eanemus iianihahtti oasis (sullii 9 %). Eanas leat buođđuduvvon čázádagat, mat válde erenoamáš buriid guohtumiid. Nordlánddas leat dušše Byrkije areálat vuollel 200 m. bm. Areálat lea almmatge váldon industrialiserema atnui/ ja olmmošeatnatvuohta, ja nu leat árrašaddoguovllut gáržžiduvvon. Orohagas lea unnán goahccevuovdi. Orohaga eatnamat leat sihke várrevuovddit ja alla várreeatnamat. Vaikko sullii 10 % areálas lea badjelis 1000 m. bm, lea gaskamearálaš temperatuvra vuollel 6 gráda duššefal Melkefjellet ja Junkerfjellet guovlluin. Eananosiin Okstindan davábealde lea dábálaččat dálvvi ja geasi temperatuvrra erohus 16–20 gráda gaskkas, mii ovdamearkka dihte lea seammá go Brurskanken ja Røssåga guovlluin. Dát mearkkaša unnit erohusa go rádjeguovlluin lullelis, ja orru sulastahttime riddodálkkádagaid. Áidna guovlu gos erohus lea badjel 20 gráda, leat nuortadavvelis Kaldvatnet. Okstindan:s lea eanemus muohta (sullii 60–70 cm). Orohaga eará guovlluin lea dábálaččat 10–20 cm unnit borga, ja unnimusat davvin. Nu leatge dán guovllus seammá unohas dálkkádatrievddadeamit go Brurskanken ja Røssåga guovlluin. Dalle go árvvoštemiin vuođđudedje regulerema, ráhkaduvvui bajilgovva movt dálkkádat váikkuha dálveguohtumiid. Ledje 9 dálvvi oktiibuot 25 dálvvis gaskal jagiid 1939/40 ja 1963/64 goas ledje heajos guohtumat ja maiddái hui heajos guohtumat. ¶ Guohtun Ildgrubena alimus boazolohku galgá leat 900 bohcco. Alimus boazologu mearri dahkkui dan mielde go manahuvvui guohtuneanan measta 600 bohccui olles jagis Bjerka-Plura buođu ¶ oktavuođas. Orohagas eai leat eará guođohanáigodat- mearit go dat mat leat Boazoguohtunkonvenšuvnnas. ¶ Guohtumiid čilget 3 eananoasi mielde: ¶ Guovllut lullelis Okstindan Grasvatnet/Okstindan guohtunguovllu lullelis lea Ubmeje:s konvenšuvdnaguovlu (Spjelfjelldalen). Dat lea jiehki nuortalis ja lulábeale lea Storeelva rádjin ja Steikvasselva fas orjješlulábealde. Davil čuovvu guohtunrádji rádjeáiddi Grasvatn rájes jiehki guvlui. Áidi doaibmá dohkálaččat. Jagis 1972 konvenšuvdna bijai vuođđun ahte maiddái Spjeltfjelldalen galggai ráddjejuvvot áiddiin lulil ja oarjin. Oarjjabealde áidi ceggejuvvui Steikvassdalenii. Lulábeale áidi ii leat oktasaš ipmárdusa vuođul huksejuvvon. Selskapet for Norges vel iskkadii guovllu guohtumiid. Mii oaidnit 4.6. tabeallas iešguđet eananosiid guohtunšlájaid, mat leat mielde iskkadeamis. Iskkadeami mielde lea Krutvatnet davábealde 59% areálain, main lea buorre, hui buorre, dehe erenoamáš buorre guohtun. Miehtá guovllu leat valljugas šlájat, nu movt sarritdakŋasat vuovderáji badjelis. Šaddoservodagat mat váikkuhuvvojit muohttagis, gávdnojit eanas Kruttfjellet oarjjabealde. Vuovderáji ja nuortaKruttfjellet jihkiid gaskka gávdnojit 42 % skážerluktiguolbanat ja gironlastagobit. Dán eananoasi ollislaš areálas leat 22 % iešguđetlágan jeakkit. Dát leat eanas vulos Favnvatnet ja Jovassdalen guvlui. Jeakkit leat rámain ja leat buorit guohtumat. Kruttfjellet orjješdavábeale guovlluin Røssvatnet guvlui lea veahá beahcevuovdi mas lea jeagil. Jagis 1996 áicojuvvui guovlu ja čájehuvvui ahte jeagil lei garrasit guhtojuvvon. ¶ 46. Čuovvovaš jávrriide guoskkai: Grasvatnet, Kjennsvatnet, Akersvatnet, Tverrvatnet ja Kaldvatnet. ¶ Gaskkamus eananoassi Storelva guvlui lea guovtti oasis. Davit guovllus eai leat nu ollu várrešáttut, seammás go guohtuneanan lea asehaš, ja unnán šaddošlájat. Maiddái ii-anihahtti oassi lea eambbogo guohtunguovllus muđui. Dát lea dannego go Storelva guvlui lea bákteeanan, mas lea granihtta ja gneaisa. Spjeltfjelldalen lea leamaš konvenšuvdnaguovlu sihke maŋŋel 1919- ja 1972-konvenšuvnna. Guovllus leat ollu dipmá jeakkit vákkis ja golget jiehkkejogažat. Lyftingsmo rehkenastá 71% areálain leat buorren dehe buoret go buorren guohtumin. Takserenlinjját čájehit oktibuot 17 % jeakki , eanas buorit rássejeakkit. Lea maiddái gironlasta ollu, man árvi ja borga váikkuhit. Duššefal soames sajiin šaddá deaškedaŋas, ovdamearkka dihte Artfjellet alimus oasis. ¶ Orohaga guovddáš oasit. Čázádatreguleremat leat váikkuhan Akersvatnet birrasiid, Grasvatnet- Målvatnet čázádat jna. ja Kaldvatnet. Reguleremiid oktavuođas lea addon áššedovdi cealkámuš (1966), mii vuođđuduvvui ovdalaš takseremii ja lassin lea vel dievasmahtti linjátakseren dahkkon jagis 1965. Velá dahkkui ođđa čielggadeapmi jagis 1971. Čielggadeapmi jagis 1966 buohtastahttá šattu dalá Ildgrubenis guovtti eará orohaga ektui ( 4.7. tabealla ). Dieđut leat njulgejuvvon ii-anihahtti dáfus. Earret Balvatn birra, dadje áššedovdit ahte orohagain leat buorit geasseguohtumat. Ildgrubenis dadjet leat sihke vuollegit- ja alla várreeatnamiid. Lea máŋggašlájat guohtun, ja joganjálmmit ja eatnogáttit runodit árrat. 4.6. tabealla. Iešguđetlágan guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) Okstinden guovlluid lulábealde. ¶ Favnvatnet – Storelva Spjeltfjelldalen Favnvatnet Lulli ¶ Davvi ¶ 150 Skierrit Čáhppesmuorjeeanan ¶ 7 Soahkevuovdi: sarrihat – seamul ¶ 3 Vuollegis-gáisá sarritdaŋaseanan ¶ 16 Skážerluktiguolbanat ¶ 5 Bođu jassagobit ¶ 26 Vuovdesitnu, várreeatnamat ¶ 6 Sieđgarohtu ¶ 10 Bođu jeakkit ¶ 11 Ii-anihahtti ¶ 4.7. tabealla. Guohtumiid čohkiidus golmma orohagas Nordlánddas. ¶ Rásit/urtavallji eatnamat ¶ Risse ja jeageleatnamat ¶ Jeageleanan ¶ Buoremus jeagelšáddu olles Helgelánddas lea registejuvvon Tverrvatnet – Sauvatnet – Kaldvatnet birrasiin. Vaikko eai leat viiddis guovllut, leat dát juo doložis adnon sihkkaris dálveguohtumin. Rássi/urta ja rissi/ jeagelmeari gaska lea 27 rájis 73 rádjái. Dát vástida geologalaš dilálašvuođaide. Reguleremiidda manahuvvui ollu guohtuneanan, erenoamážit giđđa- ja čákča guovlluin Akersvatnet nuorttabealde. Guovllut ledje hui mávssolaččat ja adnojedje ovttas baju eatnama jeagelguohtumiin. Lyftingsmo bijai jagis 1971 vuođđun ahte guovllu sáhtii seastit jus guođoha eambbo Rostafjellet – Tverr Rostafjellet. Dás maŋás čilgejuvvo dan guorahallama birra masa reguleren ii čuohcan. 4.8. tabealla čájeha guohtunšlájaid juohkáseami njeallji guovllus orohagas. Rostafjellet váris leat buorit ja šattolaš suoidneguolbanat measta miehtá. Tabeallas čujuha (Ranunculus glaciális) nammasaš šaddui, go lea merkejuvvon “bođu jassagobit” . Ranunculus glaciális lea šaddu mii ii gávdno dábálaččat nu ollu, aiddo jassaguoraid badjosis eatnamiin. Guovllus lea goitge “dušše” 45 % buorre dehe hui buorre guohtun. Ii-anihahtti oassi váikkuha dán meari. ¶ Tverr-Rostafjellet váris leat máŋggalágan šaddošlájat, erenoamážit vuollegis ja alla várreeatnama gaskkas. Buoremus rássevárri lea nuorttaslulás. Guovlluin leat heajut guohtumat go Rostafjellet:s, muhto jeageleanan lea eambbo. Oarje-Mofjellet ii leat takserejuvvon, muhto buot oktavuođain namuhuvvo dat mávssolaš guovlun, gos leat buorit jeagelguohtumat. Dát lea dan sivas go bákti lea gneaisa. Dálvejagis lea dát eanan mavssolaš. Lyftingsmo (1959) čilge Lappfjellet – Slagfjellet leat “buorit, álbmás rásseeanamin” . Eanan lea gaskkohagaid rámššas, johkagáttiin šaddet sieđggat, rásit ja urttat, ja badjelis leat fas čáhppesmuorje- ja deaškedaŋaseatnamat. Gaskal Kaldvatnet – Melkefjellet lea eambbo jeageleanan go oarjelis (Lappfjellet – Slagfjellet), ja jeagelšattut leat 50% dan oasis mii aniha duoddaris. Lyftingsmo čuoččuha jeagelšattolaš skierre-čáhppesmuorjeeatnamiid ja jeagelšattolaš luomejekkiid leat mihtilmassan váris. Melkefjellet davvelis gávdnjit goitge rásseeatnamat ja jasat alla várreeatnamiin. Badjel 900 m.bm. lea eanas juovva ja bákti, ja unnán šaddu, muhto dat lea mávssolaš báikin báhkaid áiggi. Kaldvatnet oarjjabeale eanan leat oktan duovddan dainna vuolládat eatnamiin mii lea jávrri lulábeale. Guovllus leat buorit jeagelguohtumat, ja ovttas guovlluiguin Melkefjellet nuorttalis, leat dat buorit guovllut skábmajagis, maid sáhttá atnit nubbin vejolašvuohtan Mofjellet:i lassin ja konvenšuvdnaguvlui Ruoŧas. Guovllus sáhttá guođohit eará áigodagain, erenoamážit čakčajagis. Geainnut, mat juhket dán oasi orohagas máŋgan duovddan, leat mielddisbuktán bártahuksemiid ja stuora johtolaga, mii muosehuhttá bohccuid. ¶ Guovllut Kaldvatnet davábealde Orohatrádji manai ovdal Junkerfjellet badjel. Ildgruben lea vuosttažettiin atnán dušše guovlluid várreráiddu lullelis. Guohtumiid takseremis juhke guovllu golmma oassái, nuortan oarjjás guvlui lei Kvefsendalen, Kjerringfjellet ja Kopparvatnet. Vuhtto ahte ráddjen lea dahkkon 1919 konvenšuvnna geasseorohaga juogu mielde. Mii oaidnit guohtumiid árvvoštallama čoahkkáigeasu 4.9. tabeallas. ¶ 4.9. tabealla. Iešguđet guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) dihto guovlluin Kaldvatnet davvelis. ¶ Skierrit Čáhppesmuorjeeanan ¶ 13 Soahkevuovdi čáhppesmuorji – Oaivejeagil ¶ 6 Vuollegis sarritdaŋaseanan ¶ 12 Skážerluktieanan ¶ 25 Gaskkas- skieran ¶ – Lagešvuovddit ¶ 21 Várrevuovdesitnu eanan ¶ 12 Gáisáeatnamis storkenebbeng ¶ 7 Sieđgarohtu ¶ 8 Jeakkit, bođu ¶ 14 Ii-anihahtti ¶ Kvefsendalen fátmmasta areálaid goappaš bealde vákki gitta Junkeråa:i. Iešalddis vággi lea govdat, 4.8. tabealla. Iešguđet guohtunšlajat juohkáseapmi (%) Ildgruben guovddáš osiin. ¶ 45 Deaškedaŋas eanan ¶ 5 Skierrit, čáhppes-muorjeeanan ¶ 9 Soahkevuovdi/Čáhppes-muorjjit- Oaivejeagil ¶ 14 Sarritdaŋas eanan ¶ 2 Skážerlukti eanan ¶ 1 Gaskkas-Skieran ¶ 5 Lagešvuovddit ¶ 21 Várre- vuolleeanan-heavošdaŋas-eanan ¶ 7 Bođu jassagobit ¶ 6 Várre rásseeanan ¶ 14 Giđđasuorbmarássi –gieddedáđir Sieđgarohtu ¶ 7 Bođu jeakkit ¶ 16 Ii-anihahtti ¶ muhto bajás lea ceakkus Junkern guvlui. Doaresjogažat leat gobágahtten ja dahkan guraid vággái. Lyftingsmo čilge dan leat “hui erenoamáš čáppa vággin” . Obbalaččat árvvoštallá son ahte 56% areálain leat buorit, dehe buorebut go buorit guohtumat. Eanas leat skierrit, čáhppesmuorjeguolbanat, sarritdaŋas, lagešvuovdi, gironlastagobit ja sieđgarođut. Dasa lassin lea jeagelšattolaš soahkevuovdi, nappo oaivejeagil. Oktiibuot lea máŋggalágan ja buorre guohtun. Gaskaáidi ráddje konvenšuvdnaguovllu vákkis. Kjerringfjellet lea garra ja guorba várri, muhto muhtin sajiin lea báitaráktu. Earret duoddara leat duolba eatnamat ja smávva jávrrážat. Jávrrážiid birrasiin lea rássešaddu. Badjelis leat dávjá čáhppesmuorjeguolbanat, main lea jeagil, erenoamážit Blerekvatna birrasiin. Guovlu lea muhtin dáfus dievaslaš, gos gávdnojit juohkelágan guohtunšlájat, maid bievlajagis dárbbaša. Nuortadavvelis lea Virvassdalen rádjin. Várregilga lea ceakkus ja rámššas. Kvefsendalen:a ektui ii leat rádjeáidi Virvassdalen:a mielde konvenšuvdnaguovllu guvlui davvelis. Kopparvatnet lea oarjelis Kjerringfjell. Messengåa, Jarfjellet lea guovdu duottaraláža. Guovllus šaddá eambbo várrevuovdesitnu ja leat eambbo jeakkit go Kjerringfjellet:s. Doppe baicca eai leat nu ollu gironlastagobit, vaikko 21% lea ollu. Soahkevuovddis šaddá veahá čáhppesmuorji ja oaivejeagil. Guovllus guhtot ollu sávzzat, ja dat heajuda boazoguohtuma. ¶ Oktiigeassu Orohaga guovddáš oasit Ildgruben orohat lea máŋga jagi atnán Ramsele konvenšuvdnaguovllu dálvejagi eanamin. Konvenšuvdnaguovllu guohtuma dihte lea orohat álohii dárbbašan guođohit molssaevttolaš eatnamiid orohaga siskkobealde dálvet. Dálvedálkkádagat dahket liikká molssaevttolaš eatnamiid eahpesihkarin, ja danne leat gaskkohagaid ferten biebmat bohccuid. Danne oaivvilda fágalávdegoddi deaŧalažžan sihkkarastit orohahkii dálvejagi eatnamiid buorebut go dálá dilis. Seammás berre suddjet dálá molssaevttolaš guođohanguovlluid, nu ahte guovllut eai guhtojuvvo eará áigodagain. Guovllut leat Mofjellet, guovllut ráji mielde Umbukta:s Kaldvatnet:i ja guovllut oarjelis dán jávrri. Dát mearkkaša ahte boares Ildgruben orohaga guovlluid ii sáhte guođohit garraseappot bievlajagis. Fágalávdegoddi lea árvvoštallan sirdit ráji Melkefjellet oarjelis, vai Ran čearru oažžu buoret geasseguovdileatnama. Ovdalis namuhuvvon ákkaid vuođul ii oro riekta sirdit ráji. Dasa lassin massášii Ildgruben iežaset buoremus geasseguovdileatnama. Nu leage sirdimis duššefal teorehtalaš ávki. Fágalávdegoddi oaivvilda leat guokte eananoasi dálá orohaga siskkobealde, mat eai leat mávssolaččat dan siidii, gii dál lea Ildgrubenis. Dát lea guovlu lullelis Grasvatnet/Okstindan (orohaga lulimus oassi), ja guovlu davvelis Junkerfjellet (orohaga davimus oassi). Earret Junkerfjellet lulábeale guovlluid, ii leat lunddolaš dálá siidii atnit dáid eananosiid. Ferte gávdnat eará čovdosa. ¶ Guovllut lullelis Okstindan. Fágalávdegotti mielas eai leat fágalaš ákkat maid vuođul ii galggaše Ubmeje atnit Spjeltfjelldalen konvenšuvdnaguovllu maiddái boahtteáiggis. Earalágan geavaheapmi gáibida ođđa rádjeáiddi Grasvatnet rájes, ja badjel Artfjellet, mii gártá hui divrrasin seammás go heajuda guovllu ávkki. Rievdadus lea maiddái hui stuora vahágin Ubmeje:i. Fágalaš áigeguovdilis gažaldahkan lea movt guovllu ráddjet. Lea deaŧalaš deattuhit guohtumiid ávkki, areálgeavaheami ja vuhtii váldit eará boazosápmelaččaid. Lávdegotti mielas doaibmá Grasvatnet rádjeáidi dohkálaččat. Lávdegoddi lea árvvoštallan bidjat ráji oarjelii, Grasvatnet oarjeleamos luovtta rájes ja lulásguvlui. Earret topografiija lea rádji heittot dakko ahte bohccot báhkkahuvvet gohpái, dego “sehkkii” , dan sadjái go caggá bohccuid. Danne ii berre rievdadit ráji davil. Lulil lea lávdegoddi árvvoštallan ja hilgon čovdosiid mat mielddisbuktet áiddiid Storelva mielde ja viidásit lulás riikarájii mielde. Dát čoavddus lea seammágo jagi 1972 konvenšuvnnas, čoavddus maid áššebealit leat maŋŋil hilgon. Luonddudilalašvuođaid dihte livččii áidi hejot doaibman, ja livččii šaddan hui divrasin. Nubbi vejolaš lulábeale rádji livččii Favnvassdalen, vejolaččat sáhttá áidut vákki. Krutfjellguovlu lea dasto áidna eananoassi mii báhcá Ildgruben lulimus oasis. Vaikko vel anášiige guovllu lotnolasat Jofjell:in Ruoŧa bealde, eai goitge livččege guovllus dárbbašlaš kvalitehtat, mat adnojit jus ásaha sierra boazodoalu dohko dálvejagi eatnamiid vuođul Ruoŧas ¶ . Guovlu lea liiggás gárži ja das váilot dárbbašlaš giđđa- ja čákčajagi eatnamat. Dát fas doalvu dan guvlui ahte buoremus čoavddus lea bidjat Krutfjellet oktan muhtin guovlluin das lahkosiin. Guovllus leat kvalitehtat, mat dahket dan buorren go guođoha ovttas sihke Vapsten ja Ubmeje guohtumiiguin, ja dát guođoheapmi ii váikkut mearkkašanveara oktiige. Jus rádji biddjo Krutåga mielde, ja dát lea ruovttoládje go Favnvassdalen ektui, de šaddá buorre rádji, iige báljo dárbbaš gaskaáiddi. Obbalaš luondduhálddašan geahččanbealis mearkkaša dat ollu norggabeallái. Das gitta makkár čearuin lea, dahje geat ožžot guođohanvuoigatvuođa Jofjellet:s, gáibida dakkár čoavddus gaskaáiddi Övre Jovattnet:s rájes gitta Tängsvattnet:i. Jus dálá konvenšuvdnaguovllu rádji viiddiduvvo Favnvassdalen:i, vejolaččat Krutåga:i, lea dat hui stuora viiddideapmi. Dát addá máŋga vejolašvuođa : ¶ 47. Jagi 1972 konvenšuvdna eaktuda dánlágan geavaheami gos Granø adnui dálvejagi eanamin. ¶ ga doalloovttadaga Ildgrubenis, ja ahte Ildgrubena siiddat rátket sierra dálvet, ja masttadit Ildgrubena dálá siiddain dálvái. ¶ Ubmeje:i. Molssaeaktun dás sáhttá leat ahte Ildbruben oažžu ođđa dálvejagi eatnamiid, ja ahte ođđa siiddat dollet searveealu birra jagi ovttas Ildgrubena dálá siiddaiguin. ¶ Viidát dalvejagieatnamat Ildgrubenii gáibidit ahte mearrida rámmaeavttuid man viiddis galgá leat (lohku ja rádji). Berre bidjat vuođđun ovdalis eavttuid mat ledje Ramseles, oktan dainna viiddiduvvon boazodoaluin. Granø kapasitehta ferte juohkit Ildgruben ja Byrkije gaskka, ja boahtit lassin dasa mii namuhuvvui ovdalis. Fagalávdegotti mielas lea dát čoavddus heajumus, dannego dagaha Ildgrubena jeagelguohtumiid guođohuvvot garraseappot. Áidi Okstindjiehki lulábealde ii leat doaibman rádjin oarjjil. Lávdegotti oaivila mielde ii leat vejolaš oažžut áiddi doaibmat dakko gokko lea biddjon. Vaikko dálá konvenšuvdnaguovlluid bisuha, dahje jus vállje ovtta dán njealji eará namuhuvvon vejolašvuođain, de dárbbaša doaimmaid álggahit, mat cagget bohccuid beassamis oarjjás ja boares Røssåga orohahkii. Man stuoris váttisvuohta šaddá, lea gitta Ubmejea boazologus, muhto buotlágan čovdosat gáibidit sihkkarastima. Leat 2 váttis eanangaskka. Nubbi lea guovlu gaskal Okstindan ja Røsvatnet, masa ferte gávnnahit eará vejolašvuođa go Steikvassdalen. Várrečielgi vákki nuortalis galgá lávdegotti mielas biddjot vuođđun go šiehtadallá gokko rádji galgá huksejuvvot. Seammás galgá caggat Hjartfjellneset bokte, vai bohccot eai beasa njárgii, ja das vuoja rastá Røsvatnet. Lávdegotti oaivila mielde sáhttá dán buoremusat dahkat go hukse seaibbaha dálu(id) badjelii mat leat dakko lahkosiin. ¶ Guovllut Kaldvatnet davábealde. Boazodoallu atná guovllu dušše gaskkohagaid. Fágalávdegotti oaivila mielde sáhttá duogážin leat váilevaš dárbu ja /dahje ballá masttadit ránnjá siiddaiguin konvenšuvdnaguovlluin. Guovlu lea bivnnuhis geassejagi eanan, muhto sáhttá maid adnot giđđat ja čakčat. Fágalávdegoddi oaivvilda gávdnot 4 vejolašvuođa: ¶ čearuin/dahje eambbogiiguin Ruoŧabealde ránnjáčearuiguin. Vejolašvuohtan sáhttá leat oktasiida geasset ja sierra dálvesiiddat. Siidda dálvejagieatnamat berrejit dalle leat lahkalaga orohaga eará dálvejagi eatnamiiguin. ¶ Guokte vuosttaš vejolašvuođa gáibidit gaskaáiddi Virvassdalen mielde gitta dálá áidái Kvefsendalena bajás. Veadjá dárbbašuvvot áidi maiddái 3. ja 4. vejolašvuođa dáfus, muhto lea gitta das makkár čearut oktonassii, dahje ovttas Ildgruben:in, atnet guovllu. Vejolašvuođaid heittotbeallin lea Fagalávdegotti mielas dat go bohccot, mat leat Junkerfjellet:s, bálgalit alla várreeatnamiidda. Go fas luitet vulos, sáhttet mannat juogo luksa dehe davás. Jus mannet luksa, de bohtet jeageleatnamiidda Kaldvatnet bokte, ja dat leat vahágin dálá Ildgrubena boazodollui. Dán vejolašvuođa ferte garvit. Namuhuvvon vejolašvuođat eai ovddit maidege ávkkiid, ja danne leage Fágalavdegoddi árvvoštallan bisuhit guovllu nu movt lea dál. Jus vállje rievdadit, lea guohtunekologiija ja doaibmadilálašvuođaid árvvoštallama vuođul buoremus atnit guovlluid ovttas dálvejagi eatnamiiguin Ruoŧas. Čearut ráji lahkosiin dárbbašit dákkár guohtumiid, ja dat doarju searvedoaimma jurdaga. Makkár čovdosa vállje, lea sparrolaga dainna makkár dálveguohtumat leat atninláhkái. Berre doalahit dálá konvenšuvdnaguovllu, mii lea riikaráji mielde nuortalis Melkefjellet, Kaldvatnet ja Kvefsendalen. Fágalávdegotti mielas ii dárbbaš rievdadit dán guovllus, jus vel áiguge guohtumiin oažžut buoret ávkki. Dalle ferte guovllu čatnat Junkerfjellet eatnamiidda. Guovllus lea veahá erenoamáš rádji, muhto dán galgá fágalávdegotti mielas čoavdit Ruoŧas siskkáldasat. Dálá rádjeáidi ii leat almmatge nu vuogas báikkis. Báikkalaš šiehtadallamiin berre árvvoštallat eará saji cegget áiddi, vai Ildgruben beassá johtit nuorttabeale Kaldvatnet:a. Konvenšuvdna § 9 vuođul lea Ildgrubenis riekti rasttildit riikaráji Övre Uman davvelis. Fágalávdegotti mielas ii dárbbaš rievdadit maidege guohtumiid dáfus. ¶ 4.2.3 Gran čearru ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus leat 18 doalu maidda gullet oktiibuot 41 olbmo. Jagi 1946 láhkaásahusa mielde lea alimus lobálaš boazolohku 8 600 bohcco, earret misiid. Čearu rájit ja áigodatguohtumat leat 4.5 kárttas. Gran guođoha ja ovttasbargá Sváipa čearuin bievlajagis gitta dassážiigo rátkkašit dálvesiidan skábmamánus. ¶ Sii ovttasbarget dannego bievlajagi eatnamiin váilot lunddolaš oazit. Praktihkalaččat sáhttá Gran ja Sváipa gohčodit oktan čearrun mas leat guokte sierra siidda, muhto hálddatlaččat ja lágalaččat leat guokte sierra čearu, main leat sierra ekonomi- ja mearridandoaimmat. Lassin rájiide mat čilgejuvvojit 4.5 kárttas, lea Gran čearus okta gaska gokko rádji lea Ran čearu guvlui Ammarfjäll-duovdaga badjel, mii lea oktan duottareanamin almmá lunddolaš rájiid haga. Oarjjil lea čerrui seammá heittot, váilot lunddolaš oazit dakko gokko riikarádji manná badjel guohtuneatnama, mii lea oktanduovddan. Dálveguohtuneatnamiin váilot maiddái dákkár rájit, nu movt juo ollu dálveguohtuneatnamiin muđuige. Dálveguohtuneatnamiin váilot maid lunddolaš rájit čearuid gaskka, muhto dálvet nagoda buorebut reainnidit ealu ja lágidit boazobargguid nu ahte eallu bissu dihto eatnamiin. Guottetbáiki lea rájes nuortan Vinkelkrokena rádjai, ja dat leage measta visot sin bievlajagi eanan. Čearu eatnamiin Ammarfjäll-guovllus guođohit vuosttažettiin dalle go jávrrit leat jikŋon, mat dalle eai cakka bohccuid mannamis dohko. Erenoamáš deaŧalaš lea Nalovardo várrevuvddiin guođohit juste ovdalaš guotteha, daid áiggiid go cuoŋu lea lássen ealádaga ja boazu gávdná duššefal lahppojeahkála. Björkfjället:s leat árrat bievladielkkut ja vuvddiin lea valjit lahppojeagil, ja danne leatge dát duovdagat Gran čearu oaláš guottetbáikin. Geasset mihcamáraid rájes gitta borgemánu álgui lea eallu riikkaráji guovllus gos Gran ja Svaipa čearut merkot misiid. Čakčageasi guođohit duottarravddain ja jeaggegáttiin vumiin ja vuolládagain duolbasit eatnamiin mat leat Lais-joga ja Vindel-joga gaskka. Čakčageasi njuvvet nuorra varrásiid čearu váldorátkka- ja njuovvangárddis Biergenæs:s. Skábmamánus lea gárddástallanáigi, go lea muohttán ja čázádagat leat jikŋon. Dalle rátkkašit ja njuovadit. Gran ja Svaipa. Váldorátkkašeamit leat Biergenæs- ja Laisheden-gárddiin, gos rátket dálvesiidan. Gran čearus leat vihta - guhta dálvesiidda. Čearru sáhttá geavahit sihke rittu- ja siseatnanguohtumiid dálvet. ¶ Guohtun Gran čearu guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) ( 4.10. ja 4.11. tabealla ). 4.10. tabealla. Ruonasguohtunguovlu ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ 1,3 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 147,3 12,5 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 0,7 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 0,2 Goike bovdnajeaggi ¶ 0,8 Goike šattolaš jeaggi ¶ 5,0 Daŋas-/goike guolban ¶ 349,9 30,5 Varas guolban ¶ 304,3 26,5 Njuoskasit rásseeanan ¶ 9,2 Goikásit rásseeanan ¶ 6,0 Sieđgarohtu ¶ 0 Muorračuohpahat ¶ 0 Huksejuvvon guovllut ¶ 0 Juovat ja geađgeeanan ¶ 39,23,4 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ 4.11. tabealla. Gaskajohtolat ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 1,4 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ 725,3 37,7 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 0,5 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 293,5 27,0 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 2,0 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 1,0 Goike bovdnajeaggi ¶ 4,7 Goike šattolaš jeaggi ¶ 3,2 Daŋas-/goike guolban ¶ 7,4 Varas guolban ¶ 77,8 10,2 Njuoskasit rásseeanan ¶ 0,6 Goikásit rásseeanan ¶ 2,4 Sieđgarohtu ¶ 0 Muorračuohpahat ¶ 217,6 12,0 Huksejuvvon guovllut ¶ 0,20,0 Juovat ja geađgeeanan ¶ 1,20,1 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0,6 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ Viidodagat, mat leat tabeallain juohke šattu nammii, čájehit šaddašlájaid viidánusa áigodatguohtumiin. Čearru hálddaša badjel 718,2 km ¶ ruonasguohtuma bievlajagi eatnamiin. Dán eatnamis lea 100 km ¶ konvenšuvdnaguovllus. Ruonasguohtumat leat seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi (143,7 km ¶ ), varas guolban (304,3 km ¶ ) ja njuoskasit rásseeanan (105,1 km ¶ ). Šattuid dáfus lea bievlaguohtun hirbmat buorre. Dan seammás sáhttá dadjat ahte ruonasguohtumiin leat viiddis báikkit mat áinnas sáhttet guođohuvvot jeagelguohtunáigodagas. Dat áiggit leat giđđat, cuoŋo- ja miessemánu, ja čakčat – čakčadálvvi, čakčamánus - skábmamánnui. Jeagelguohtumat gávdnojit daŋas/goike guolbaniin. Dat leat 349,9 km ¶ ruonasguohtunareálas. Lastamuorat/sieđgarođut, mat leat ruonasguohtun, dahket birrasiid 13 %, ja loktejit eatnamiid árvvu ruonasguohtumin. Gran hálddaša badjel 136,5 km ¶ guohtuneatnama dálvejagi eatnamiin. Jeageleatnamat leat mearkkašahtti gáržžit. Dilli buorrána das go gaskajohtolagas lea jeagelšaddu 185,1 km ¶ , man sáhttet geavahit skábman ja muđui olles dálvvi daid jagiid go lea unnán muohta. Goahccevuovddis šaddá maiddái veahá jeagil seamuleatnamis, muhto jeagelšaddu lea duššefal báikkuid, ja danne ii boađe ovdan šaddokárttain. Dát navdin lea vuođđuduvvon daid vuđolaš boazoguohtundutkamiidda, mat dahkkojedje Norbotten leanas. Doppe čájehuvvui ahte lei dábálaččat goalmmádas oassi jeahkális gávdnamis varas goahccevuvddiin, muhto šaddokárttain ii lean dát obage dulkojuvvon leat jeagelguohtumin. Dálveguohtumiin lea muorračuohpahat 324,7 km ¶ , dahje 12,8 % nettoareálas. Dát eanan ii anit guohtumiin boazodoalu-oainnus. Go vuovddit leat njáskojuvvon jalgadin, de anihit dušše árradálvvi ja árragiđa go bievlagoahtá. Gaskajohtolagas, mii lea ruonasguohtuma ja dálvejagi eatnamiid gaskkas, lea 1292,9 km ¶ ruonasguohtun, vel lassin namuhuvvon jeagelguohtumiidda. Dát ruonasguohtumat leat dušše muhtin muddui ávkin. Muhtin eananosiid oažžu geavahit duššefal golggotmánu 1. beaivvis cuoŋománu 30. beaivái. Dat mielddisbuktá ahte eatnamat mat leat lahkosiin, eai báljo guođohuvvo dalle go lea bahá ribahit bohccuid lobihis eatnamiidda. Dás lea dasa lassin sáhka alla várreeatnamiid birra, dábálaččat guossavuovddi, gos lea gassa muohta dálveguovdil. Ii-anihahtti eana, eandalii geađgeeanan ja ráššá, lea gaskamearálaš dásis Gran čearus, go buohtastahttá eará várreeatnamiiguin Västerbottenis. Geasseguohtumiin lea 39,2 km ¶ ii-anihahtti geađgeeanan, ja das lea 12,2 km ¶ konvenšuvdnaguovllus. 3,3 % lea ruoŧabealde ja 3,6 % norggabealde. Čearu geasseguohtuneatnamiid nettoareálas lea 19,9 % badjelis go 1 000 m bm. Ná badjin lea šattohis, asehis eanan, muhto dákkár eatnamat leat buorit bálganbáikin bohccuide. Ferte gal gávdnot ruonasguohtun alla várreeatnamiid lahkosiin, vuolládagain gos boazu sáhttá guohtut. Eatnamat, mat leat badjelis go 1 000 m bm, leat eanas Ammarfjäll-guovllus. Daid guovlluid ii ane čearru, dannego eatnamat leat Vindel-joga lullelis, ja nu leatge sierra duovddan čearu eará bievlaguohtumiid ektui. Gran čearus leat unnán alla várreeatnamat, mat adnojit bálganbáikkin, eaige čearus leat jiehkitge. ¶ 4.2.4 Ran čearru ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus leat 24 doalu maidda gullet sullii 60 olbmo. Jagi 1946 láhkaásahusa mielde lea alimus lobálaš boazolohku 7800, earret misiid. Mii oaidnit čearu rájiid ja áigodatguohtumiid 4.5 kárttas. Ran ii juogat guoh- tuneatnamiid ránnjáčearuiguin. Davábeale lea bievlaguohtuneatnamiin lunddolaš rádji, nappo Vindelčázádat, mii vuolgá Sorseles ja manná Ammarnäsii. Das viidáseappot oarjjás Ammarfjället badjel gitta riikkaráji rádjai, eai leat lunddolaš oazit. Lea dušše hálddášandásis biddjon njulges rádji, beroškeahttá makkár eatnamat dakko leat. Dan eananoasis, mii manná riikkarájis Ammarfjället guvlui, leat boazoáiddit. Das nuorttas, Ammarfjället:s eai leat oazit mat cagget bohccuid mannamis davás. Dat fas mielddisbuktá ahte Ran čerrui ii leat vejolaš garvit davit eananosiid go sii galget guođohit daid eananosiid duovdagiin mat gullet sidjiide. ¶ Čearu lunddolaš rádji lea Juktåns-čázádat lulil, dakka nuorttabealde sisruovdemáđi ja dat manná gitta Överst-Juktan rádjai. Dan rájes oarjjás Tärnasjön rádjái ja viidáseappot riikkarádjái leat áiddit. Erenoamážit Tärnasjön rájes oarjjás lea biddjon njulges rádji badjel várreeatnama, mii manná oktanduovddan. Boazoáidi lea eaktun dasa ahte Ran ja Storfjellsiida Ubmejes sáhttet guođohit iežaset eatnamiid, almmá stuorit masttademiid haga. Oarjjil ii doaimma riikkarádji lunddolaš rádjin. Ráji mielde oarjjabeale lea ceggejuvvon áidi amaset bohccot rádjeguovllus rasttidit riikaráji Norgii. Ran anii Melkfjell-guovllu geasseguovdileanamin ovdal jagi 1972. Duovdagiin, gos leat dálveguohtumat, váilot oazit, muhto dálvet lea goitge geahppasit goalŋŋadit ealu ja lágidit dihto guohtumiidda. Cuoŋománu loahpas cakkadit ealu oarjjabeallái “gilvinráji". Oaláš guottetbáikin leat Geuverten- ja Ältsvattnet-guovllut, ja maiddái lulábeale Ammarfjället. Doppe bievlá árabut, ja lea maiddái suodjibáiki njuoratmisiide. Geassemánus- suoidnemánus doalahit ealu vári oarjjabeale eananosiin. Sin geasseorohat leage Ältsvattnet gáttes ja Laiva birrasiin gos maiddái merkot misiid. Borgemánus luitet ealu lávdat miehtá guovllu Norgga-Ruoŧa rájis “gilvinráji” rádjai. Čakčamánu álggus njuvvet nuorra varrásiid Kraipes. Sii njuovadit ja maiddái rátkkašit dálvesiiddaide Kraipe gárddis ja Giepperváris lahkosiin. Dát váldorátkkamat, mas rátket dálvesiiddaide, leat čakčadálvvi maŋŋil go čázit leat jikŋon ja lea muohttán. Sii vižžet bohccuideaset nuppiin siiddain go doppe leat gárddástallame seammá áigodagas. Dábálaččat rátket čearus viđa dálvesiidan ovdalgo johtet dálvejagi eatnamiidda. Čearru sáhttá guođohit sihke rittu- ja siseatnanguovlluid dálvet, ja dan dahket juohke jagi. Cuoŋománus johtet siiddat dakka oarjjabeallái . ¶ Guohtun Ran čearu guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) ( 4.12. ja 4.13. tabealla ). 4.13. tabealla. Ruonasguohtunguovlu ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ 0,2 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 86,5 19,2 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 0,3 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 1,1 Goike bovdnajeaggi ¶ 1,2 Goike šattolaš jeaggi ¶ 5,7 Daŋas-/goike guolban ¶ 411,3 27,5 Varas guolban ¶ 299,9 20,0 Njuoskasit rásseeanan ¶ 9,1 Goikásit rásseeanan ¶ 96,26,4 Sieđgarohtu ¶ 2,4 Muorračuohpahat ¶ 0 Huksejuvvon guovllut ¶ 0 Juovat ja geađgeeanan ¶ 4,0 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ 4.14. tabealla. Gaskajohtolat ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 2,0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi 1048,6 42,8 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 325,5 13,3 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 0,9 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 0,2 Goike bovdnajeaggi ¶ 5,8 Goike šattolaš jeaggi ¶ 7,3 Daŋas-/goike guolban ¶ 2,5 Varas guolban ¶ 3,5 Njuoskasit rásseeanan ¶ 0,4 Goikásit rásseeanan ¶ 0 Sieđgarohtu ¶ 0 Muorračuohpahat ¶ 413,9 16,9 Huksejuvvon guovllut ¶ 0,1 Juovat ja geađgeeanan ¶ 0 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 1,0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ Čearru hálddaša badjel 942,8 km ¶ ruonasguohtuma bievlajagis. Das lea 19,9 km ¶ konvenšuvdnaguovllus. Dan eananoasis, mii Ammarfjället:s lea Gran čearu siskkobealde, lea 122,6 km ¶ ruonasguohtun. Dát eananoassi ii leat lunddolaččat sierra oassin Ran čearu guohtuneatnamiin. Dasa lassin leat Gran čearus 233,7 km ¶ dálveeatnamiin dálveguohtunšlájat, ja badjel 1 739,9 km ¶ lea ruonasguohtun ja fas gaskajohtolagas lea 109,2 km ¶ jeagelguohtun. Gaskajohtolaga ruonasguohtumiin lea 971,8 km ¶ oarjjabealde . Go oarjjabealde leat, mearkkaša dat ahte dáid eatnamiid fertejit guođohit bievlan. Gaskajohtolaga dálveguohtumiid sáhttet dábálaččat geavahit duššefal skábman, danne go dát guohtumat leat alla várreeatnamiin, ja doppe lea giđabeallái muohta liiggás gassat. Geasseguohtumiin lea 59,4 km ¶ ii-anihahtti geađgeeanan, ja dán oasis lea 0,1 km ¶ konvenšuvdnaguovllus. Ii-anihahtti proseantalohku lea 4,0 ruoŧabealde ja 0,5 norggabealde. Areálas lea 19,1 % badjelis go 1 000 m bm. Čearus eai oba leatge alla várreeatnamat dain duovdagiin mat leat mearriduvvon rájiiguin. Geahča 4.5 kártta. Čilgehusas oaidnit ahte Ran čearus leat arvat viidát jeagelguohtumat go ránnjás Gran čearus. Ollislaččat daddjon leat Ran čearus buorit jeagelguohtumat dálvet. Čearu jeageleatnama nettoareálas lea 397,6 km ¶ , dahje 10,8 % ođđasit šaddame. Dán eatnama ii sáhte guođohit. Mii oaidnit 4.8 ja 4.9 kárttas šaddošlájaid viidánusa. ¶ 4.2.5 Fágalávdagotti evttohus ¶ Svaipa – Gran – Ran – Ildgruben – Sáltoduottar 1. Fágalávdegoddi evttoha ahte Gran ja Svaipa čearut ožžot ovtta konvenšuvdnaguovllu Ildgruben orohaga davábeale eananosiin ja lulágeaže eananosiid Sáltoduoddara orohagas, nu movt oaidnit 4.2 kárttas. Gran/Svaipa oažžu rievtti rasttidit Kaldvatnet- geaidnu ja E6. Evttohusa eaktun lea ahte rádji gaskkal Ran ja Gran čearuid rievdaduvvo nu ahte Ammarfjället gullagoahtá Ran čerrui. Sáltoduoddaris lea rasttidanriekti nuorttabeale Nasafjället dálvet. Ran oažžu ovtta konvenšuvdnaguovllu, geahča 4.2 kártta. Evttohus mielddisbuktá ahte dálá áiddit galget sirdot dán guovllus. Ildgruben oažžu konvenšuvdnaguovllu dálveguohtuma váste Ruoŧas. ¶ 4.3 Ildgruben – Ubmeje guovlu ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus leat 15 doalu maidda gullet 38 olbmo. Jagi 1946 láhkaásahusa mielde lea alimus lobálaš boazolohku 9 000, earret misiid. Čearu rájit ja áigodatguohtumat bohtet ovdan 4.5 kárttas. Ubmeje ii ane njuolgut daid seammá guohtumiid ovttas ránnjáčearuiguin, muhto sii baicca atnet unná eananoasáža oarjjabealde Tärnasjön, mii gullá Ran čerrui. Dán eananoasi atnima váikkuha dat gokko rádjeáidi lea ceggejuvvon. Davil lea čearru bures earuhuvvon sisruovdemáđi rájes gitta Överst-Juktan:i go dakko lea Juktan čázádat. Das oarjjás Tärnasjön meattá ja gitta Bajit-Uman:i leat áidon. Erenoamážit Bajit-Uman ja Tärnasjön gaskkas lea áidi dárbbašlaš vai Ubmeje ja Ran čearut eai masttat. Praktihkalaš boazobarggu dáfus ii leat riikkarádji lunddolaš rádji oarjjil. Ubmeje ii geavat guovllu, mii lea davábealde Bajit-Uman ja oarjjás Kåtavikena rájes, dannego jávri lea lunddolaš rádji Ildgruben orohaga guvlui. Riikkarádji, mii manná Ammarfjället badjel, ii leat biddjon lunddolaš oziid mielde. Ammarfjället lea oktan eanamin, mas eai leat lunddolaš rájit mat cagget bohccuid. Dakko váilot lunddolaš oazit mat caggat bohccuid rasttildeames ráji, go guođohit ráji duohken. Lulil lea čearus buorre lunddolaš rádji Vapsten čearu guvlui Norgga ráji rájes ja gitta dálvejagi eatnamiidda. Dát lunddolaš rájit leat Jovattsdalen ja dasto Ubmeeanu čázádagat nuorttasguvlui. Nu go maiddái eanas siseatnanguovlluin, de váilot Ubmeje čearus lunddolaš rájit dálveguohtumiin eará čearuid guvlui. Vaikko vel váilotge oazit, lea dálvet goitge muohttaga áiggi álkit sirdit ja gohkket ealu, dannego dálvet lea eallu lodji. Bievlajagis leat čearus guokte siidda, Artfjäll- ja Storfjällsiida. Sii leat goabbat siiddas dannego Ubme-eatnu juohká eatnamiiid lunddolaččat guovtti oassái. Cuoŋománus sii johtet dábálaččat ealuin giđđaguohtuneatnamiidda. Guottetbáikin adnojit guovllut miehtá vuollegis báikkiid rájes gitta Norgga ráji duohkái. Lulli-siidda oaláš guottetbáikin lea Artfjället ja Storfjäll-siidda oaláš guottetbáiki lea oarjjabealde Biellojávrri. Miessemearkunáiggi cagget ealu Artfjällguvlui ja konvenšuvdnaguvlui dakko lahkosiin, Stor ¶ fjällguvlui ja Ryfjället guvlui. Čakčageasi lávdá eallu vumiide, mat leat váriid lahkosiin. Storfjäll-siida njuovvá nuorra varrásiid Biellojávrri gárddis. Artfjällsiida gárddástallá fas Ström ja Strimasund gárddiin. Sii rátkkašit dáin gárddiin dálvesiidan, muhto maiddái nuortalis, nu movt Blaikfjället ja Renberg gárddiin. Dábálaččat leat čearus golbma dálvesiidda, ja dálvejagi eatnamiin leat skábmamánu loahpas cuoŋománnui. Čearu siiddat sáhttet geavahit sihke rittu- ja siseatnanguohtumiid dálvet. ¶ Guohtun Ubmeje čearu guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) ( 4.14. ja 4.15. tabealla ). ¶ 4.14. tabealla. Ruonasguohtunguovlu ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ 0 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 468,8 28,1 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 0,5 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 1,7 Goike bovdnajeaggi ¶ 11,20,7 Goike šattolaš jeaggi ¶ 3,9 Daŋas-/goike guolban ¶ 417,4 25,0 Varas guolban ¶ 181,0 10,8 Njuoskasit rásseeanan ¶ 166,7 10,0 Goikásit rásseeanan ¶ 4,6 Sieđgarohtu ¶ 7,0 Muorračuohpahat ¶ 0 Huksejuvvon guovllut ¶ 1,20,1 Juovat ja geađgeeanan ¶ 6,2 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ 1 669,2 4.15. tabealla. Gaskajohtolat ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 1,4 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi 1 622,0 45,6 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 650,4 18,3 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 0,4 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 0,8 Goike bovdnajeaggi ¶ 4,1 Goike šattolaš jeaggi ¶ 7,0 Daŋas-/goike guolban ¶ 3,1 Varas guolban ¶ 4,0 Njuoskasit rásseeanan ¶ 0,6 Goikásit rásseeanan ¶ 0,3 Sieđgarohtu ¶ 0 Muorračuohpahat ¶ 370,8 10,4 Huksejuvvon guovllut ¶ 0,1 Juovat ja geađgeeanan ¶ 0,5 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0,8 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ Čearru hálddaša badjel 1004,6 km ¶ ruonasguohtumiid bievlajagi eatnamiin. Das lea 75,0 km ¶ konvenšuvdnaguovllus. Ruonasguohtun lea seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi (468,8 km ¶ ), varas guolban (181,0 km ¶ ) ja njuoskasit rásseeanan (166,7 km ¶ ). Bievlaguohtumat leat hirbmat buorit. Mii oaidnit 4.14. tabeallas ahte eatnamiin lea erenoamaš buorre jeagil, go njealjádas oassi nettoareálas lea daŋas-/goike guolban. Eatnamiid sáhttá guođohit giđđat, čakčat ja čakčadálvvi. Ubmeje hálddaša badjel 122,4 km ¶ jeageleatnama dálveguovdilguohtumiin. Dás gullá 12,2 km ¶ konvenšuvdnaguovlui Norgga beale ealuide dálvejagi eana ¶ min. Lea unnán jeagelguohtun dálveeatnamiin, muhto dilli buorrána go lea 51,7 km2 jeagelguohtun ja dálveguovdil guohtumiid gaskkas. Dán guohtuma sáhttá atnit skábman ja muđui go lea unnán muohta dálvet. Ubmeje čearru hálddaša dasa lassin badjel 1 463,1 km ¶ ruonasguohtumiid ja 110,4 dálveguohtuneatnamiid gaskajohtolagas badjelis. Dat eatnamat sáhttet guođohuvvot skábman, ja dainna lágiin seastá dálveguohtumiid. Berre muitit ahte dát guovllut eai sáhte adnot dálveguovdil, eaige giđabeallái, dannego dalle lea hirbmat gassa muohta. Dálvejagi eatnamiin berrešii maiddái leat valjit jeagil dain seamulšattolaš goahccevuvddiin, mat dahket bures sullii 55% nettoareálas. Jeagil lea ođđasit šaddame 260,6 km ¶ Ubmeje dálveguohtumiin, dahje 12,3% nettoareálas. Daid eatnamiid ii ábut guođohit dálvet. Ii-anihahtti juovat ja geađgeeanan leat badjel gaskamearálaš dási Västerbotten čearuin. Šattohis eatnamat, gáissát, gal leat gaskamearálaš ollu. Geasseguohtumiin lea 101,8 km ¶ ii-anihahtti geađgeeanan. Das lea 14,9 km ¶ konvenšuvdnaguovllus. Proseantaloguin lea ii-anihahtti 5,9 ruoŧabealde, ja 11,1 norggabealde. Čearu ruonasguohtumiin lea 19,2 % badjelis go 1 000 m bm. Goappaš stuorasiiddain gávdnojit alla várreeatnamat bálganbáikin geasseguohtuneatnamiin. Geahča 4.5–4.9 kártta. Šaddošlájaid viidánusa oain- nát 4.8 ja 4.9 kárttas. ¶ Oktiigeassu Ubmeje čerrui lea váttis čađahit praktihkalaš boazobarggu Artfjället guovllus almmá rasttitkeahttá riikaráji. Berrešii gávdnat lunddolaš oziid ja heivehit daid mielde boazoguohtumiid, amas dárbbašit atnit áiddiid, main eatnamiid hámi geažil ii goitge leat ávki. Norgga eatnamat, maid Ubmeje geavaha, sáhtašii lonuhit Ildgruben orohagain. Ildgruben oččošii dasto guođohit Ubmeje čearu dálveguohtuneatnamiid nuorttabeali eananosiid. ¶ 4.3.2 Fágalávdegotti evttohus ¶ Ubmeje – Ildgruben 1. Fágalávdegoddi evttoha ovttasbarggu Ubmeje čearu ja Ildgruben orohaga gaskkas čuovvovas guovllus: Grasvatnet – Krutåvassdraget – Artfjället. Konvenšuvdnaáidi Steikvassdalenis sirdojuvvo. 2. Fágalávdegoddi evttoha oktasaš konvenšuvdnaguovlun Ubmeje čerrui bidjat čuovvovaš guovlluid: Grasvatnet – Krutåsvassdraget konvenšuvdnaguovlu. Ildgruben oažžu dálvejagi eanamin konvenšuvdnaguovllu Ruoŧas. Steikvassdalena konvenšuvdnaáidi sirdojuvvo. ¶ 4.4.1 Vapsten čearru ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus leat 9 boazodoallo-ovttadaga ja 24 miellahtu. Jagi 1946 láhkaásahusas mearriduvvui alimus lobálaš boazolohkun galgá leat 5000 bohcco, earret misiid. Čearu rájiid ja áigodatguohtumiid oaidnit 4.10 kárttas. Vapsten čearru ii juogat guohtuneatnamiid eará čearuiguin. Lea baicca okta eananoassi man guođoha sihke Vapsten ja Vilhelmina norra čearru, ja dakko eai leat mearriduvvon rájit. Dát eananoassi lea dálvejagi guohtumiid nuorttabealis ja Nordmaling gaskkas. Davil lea čearus lunddolaš oahci, go dakko lea Jovattsdalen ja vidáseappot Ubmejoga čáhcevuogádat gitta dálvejagi eatnamiid rádjái. Oarjjil lea riikarádji mii ii leat lunddolaš rádji, muhto manná njuolga badjel Södra Storfjället ja Arefjället. Lea boazoáidi Övre Jovattnet ja Arevattnet gaskka, muhto das viidáseappot badjel Arefjället ja gitta Skalmodal:i váilu oahci, mii caggá bohccuid. Geassejagi eatnamiid lulábealis lea áidojuvvon Vilhelmina norra guvlui, dakko gokko váilot lunddolaš oazit. Lulil ii leat mearriduvvon rádji rájis nuorttas. Cuoŋománus lea johttánáigi, ja ealu fievrridit dábálaččat biillain. Guottet álgá cuoŋománu loahpas ja bistá miehtá miessemánu, ja guottetbáiki lea rájis gitta norggabeali ráji duohkái, nappo miehtá bievlajagi eatnamiid. Geasseguovdil, miessemearkunáiggi, lea eallu Gardfjäll-guovlluin ja oarjjás riikáráji duohkái ja dasto velá konvenšuvdnaguovlu dakko lahkosiin. Čakčageasi lávdá eallu ja guohtu miehtá daid duovdagiid mat leat oarjjabealis. Dáid áiggiid leat geargan miessemearkumiin. Boazoáiddi, mii ráddje konvenšuvdnaguovllu oarjjabeali, ferte ollu divodit juohke jagi eatnamiid hámi ja muohtadilálašvuođaid dihte. Nuorra varrásiid njuvvet čakčamánu álggus Abelvattnet ja Atostugan gárddiin. Dálveguohtumiidda fievrridit ealu biillain dehe vácci golggotmánu loahpas dehe skábmamánu mielde. Áigumuš lea doallat ealu čakčajagi eatnamiin nu guhká go vejolaš, vai seastá dálvejagi gáržžes eatnamiid. Dálvejagi eatnamat álget Lycksele buohta ja ¶ mannet gitta Nordmaling rádjái Bađaluovtta-rittu bokte. Dálvet lea oktan siidan muhtin áiggiid, muhto sáhttet maiddái rátkkašan golmma dálvesiidii. Čearru sáhttá guođohit sihke siseatnamis ja riddoguovllus dálvejagis. ¶ Guohtun Vapsten čearu guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) ( 4.16. ja 4.17. tabealla ). ¶ 4.16. tabealla. Ruonasguohtunguovllut ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 0,20 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ 154,8 11,0 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 461,6 32,8 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 0,9 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 1,9 Goike bovdnajeaggi ¶ 0,1 Goike šattolaš jeaggi ¶ ,1 Daŋas-/goike guolban ¶ 226,2 16,1 Varas guolban ¶ 204,8 14,5 Njuoskasit rásseeanan ¶ 7,1 Goikásit rásseeanan ¶ 5,1 Sieđgarohtu ¶ 0 Muorračuohpahat ¶ 0 Huksejuvvon guovllut ¶ 0,1 Juovat ja geađgeeanan ¶ 3,9 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ 4.17. tabealla. Gaskajohtolat ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 0,8 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ 1 935,2 44,8 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 456,210,6 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 1,2 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 0,6 Goike bovdnajeaggi ¶ 6,6 Goike šattolaš jeaggi ¶ 548,1 12,7 Daŋas-/goike guolban ¶ 1,4 Varas guolban ¶ 0,8 Njuoskasit rásseeanan ¶ 0,1 Goikásit rásseeanan ¶ 0,4 Sieđgarohtu ¶ 0 Muorračuohpahat ¶ 519,9 12,0 Huksejuvvon guovllut ¶ 0 Juovat ja geađgeeanan ¶ 0,4 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 1,2 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ 4 321,3 Čearu bievlajagi ruonasguohtumat leat 1 086,4 km ¶ , ja dás lea 19,5 km ¶ konvenšuvdnaguovllus. Ruonasguohtumat leat eanas seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi (461,6 km ¶ ), varas guolban (204,2 km ¶ ) ja njuoskasit rásseeanant (100,3 km ¶ ). Dát guohtunšlájat leat 55 % ruonasguohtuneatnamiin. Bievlajagi eatnamiin lea hui buorre guohtun. Mii oaidnit 4.16. tabeallas ahte várreeatnamiin lea ollu jeageleanan, go juo 16 % areálain lea daŋas-/goike guolban. Dát eatnamat sáhttet adnot giđđat ja čakčat. Dasa lassin lea dain eatnamiin, mat leat ruonasguohtuneatnama ja gaskkas, 963,0 km ¶ ruonasguohtun. Dán ruonasguohtuma kvalitehta lea heajobuš, dannego olles 530, 5 km ¶ lea seamulvallji/urtavallji goahcevuovdi, ja seammás váilot dáin eatnamiin measta oalát njuoskasit rásseeanant ja rásseeanan. Vapstenis lea 167,9 km ¶ dálveguohtunšaddu dálvejagi eatnamiin. Doppe lea measta unnán jeageleanan, muhto berre lea mealgat ollu jeagelguohtun dain seamulvallji/urtavallji goahccevuvddiin, dasgo dat leat 58 % dálveguohtuma nettoareálas. Vapstenis lea áibbas unnán jeagelguohtun (32,5 km ¶ ) dain eananosiin, mat leat ja dálvejagi váldoduovdagiid gaskkas. Dat eananoassi gaskajohtolagas, mii lea oarjjabealde, sáhttá adnot sihke giđđat ja čakčat. Baicca gaskajohtolaga nuorttabeali eananosiin lea unnán árvu guohtuneanamin. Dán eananoasis lea unnán jeagil, ja muohtadilálašvuođaid dáfus lea váttis guođohit dálvet. Dálvejagi eatnamiin lea vuvddiid muorračuohpahateanan 433,5 km ¶ , ja dahká 13 % nettoareálas. Dákkár jeageleatnamat eai heive dálveguohtumin. Lea unnán ii-anihahtti geađgeeanan Vapstenis. Leat áibbas unnán alla várreeatnamat gos ii leat šaddu. Geassejagi guohtumiin lea 54,8 km ¶ ii-anihahtti geađgeeanan, ja 3,9 km ¶ dás lea konvenšuvdnaguovllus. Proseantalohkun ii-anihahtti oassi lea 3,7 ruoŧabealde ja 8,5 norggabealde. Čearu ruonasguohtumiid nettoareálas lea duššefal 7,5 % badjelis go 1 000 m bm. Vapstenis váilot oalát alla várreeatnamat gosa eallu beassá bálgalit geassebáhkaid áiggi. Geahča 4.10–4.14 kártta. Mii oaidnit 4.13 ja 4.14 kárttas šaddošlájaid viidánusa. ¶ Oktiigeassu Boazodoallofágalaš oaidninbealis leat Vapstenis guokte váttisvuođa: oarjjabealde váilot belohahkii lunddolaš rájit ja alla várreeatnamat, ja bálganbáikkit váilot bohccuide geasset. Dálvejagi eatnamat leat Vapstenis buorit čearu alimus lobálaš boazologu ektui. ¶ Areála ja doaibmadilalašvuođat Orohat rievdadii Susendal nama jagis 1991 ja namma lea dál Byrkije. Seammás rivde lulit ja oarjjabeale rájit. Dasa lassin gullá 1999 rájes Hattfjelldala lulimus oassi orohahkii. Mii oaidnit olggumus rájiid 4.3. kártagovas. Oarjerádji čuovvu Fiplingsdalena ja lea buorre rádji. Davil lea rádji Vefsna:s gitta Hattfjelldal:a guovddážii ja de eanas muddui gaskariikageainnu mielde Krutvatnet:i ja riikarádjái. Lulil manná rádji badjel Børgefjella. Dát lea heajos rádji, iige leat gaskaáidi ¶ . Nuorttabealde manná orohatrádji dáidda: Frostviken norra-, Vilhelmina södra, Vilhelmina norra- ja Vapsten čearuide. Buot dán 4 čearus leat konvenšuvdnaguovllut Norggas ¶ . Earret guokte smávit eananoasi ¶ , mearkkaša dát ahte guohtunrádji lea Byrkije siste. Konvenšuvdnaguovllut leat 14 % orohaga ollislaš árealas. Dat oassi B 6 konvenšuvdnaguovllus, mii ovdal lei Østre Røyrvik orohagas Davvi -Trøndelagas, sirdojuvvui jagis 1991 Byrkije. Orohaga eará eatnamat gullet dál Østre-Nååmesjevuemie orohahkii. Eai konvenšuvdnaguovllu rájit, eaige riikarádji leat lunddolaččat. Konvenšuvdnaguovlluin lea gaskaáidi. Boares Hattfjelldal orohagas, mii lea juhkkojuvvon Ildgruben ja Byrkije gaskka, lea dan mielde movt konvenšuvnnas johtingeainnut leat čilgejuvvon vuoigatvuohta dálvejagi eatnamiidda Granöguovllus. Guovllu rádji lea Ramsele guvlui, ja dan atná Ildgruben. Jagis 1968 gitta 1980 rádjái lei Vapstenis ja Hattfjelldalenis searvesiida. Dalle lei Hattfjelldalena lulimus oassi ja Granöguovlu oktasaš guohtuneanamin. Šiehtadus, mii dáhkui čearuin, attii Byrkije:i dálveguohtumiid Løgdeå:s. Dát guovlu addui Meselefors konvenšuvdnaguovllu sadjái. Orohaga viidodat lea 2.248 km ¶ . Dás sirdojuvvui 521 km ¶ Hattfjelldalen:i jagis 1999. Ollislaš viidodagas leat 5 a, 5b ja 6 konvenšuvdnaguovllut mielde, oktiibuot 318 km ¶ . Granö ja Løgdeåguovlu Ruoŧas eai leat mielde viidodatrehkegis. ¶ Orohagas leat 3 vákki. ¶ Luonddudilálašvuođat Orohaga nuorttimus oasis lea ovtta sajis “bodnegranihtta” mihtilmassan. Dasa lassin lea orohaga oarjjabeale eananosiin veahá maiddái earášlájat granihtta ja veahá gneaisa. Vaikko lea suvrra báktevuođđu, ii leat guovlu áigeguovdilis guohtun dálvejagis, muhto vákkiin leat veahá čákčaguohtumat. Davimusas jalggoda várri, eanan lea vuollegit ja rámšasit, leat jávrrit ja jeakkit davil Vefsna ja Hattfjelldalen guovddáža guvlui. Dán guovllus leat jeageleatnamat giđđajagi guohtumin. Earret dan guovtti stuorá guovllu gos lea granihtta, gávdnojit gaskkohagaid gággadit mollaneaddji báktešlájat. Guovlluin, mat leat gaskal dan guokte viiddis guovllu, lea ollu báitaráktu ja veahá kálka. Dát dagaha eanas osiide orohagas assás moreneeatnama, muhto lea unnán humus eanas osiin orohagas. Vorren čilge dáid guovlluid ná: “... Krokena rájes, mii lea Susna:s ja lulásguvlui, lea vuollegit ja jalgadit guovlu, – eatnamis leat alážat ja gobit, ja dasto leat jogažat ja jávrrit, ja veahá jeaggeeanan jávre- ja johkagáttiid ... ”. Viidámus kálkaguovllu gávdná várrevuovdeguovllus nuorttabealde Susna joga. Dušše ovtta báikkis, Rotfjellet, leat dakkár báktešlájat main leat gággadit mollaneaddji minerálat. Orohaga davimus oasis lea eanas báitaráktu – dakkár marmoršládja mii dagaha asehis morenaeatnama, mas lea unnán muoldu. Rievttimielde leat báljes duottarguovllut doppe gos gaskkohagaid gávdno olevingeađgi, mii dahká ceakko alážiid (Hatten várri lea mihtilmas). Guovllus leat maiddái smávit vákkit ja vuollegis mihttot mihtilmasat. Várreráidu oarjin lea allat (alážat gitta sullii 1.700 m.bm.), muhto orohagas leat eanas guovlluin jorbahámat čohkat. 55% areálain leat gaskal 600 ja 1.000 m.bm, dat mearkkaša ahte eanas lea badjelis vuovderáji. Areála lea minddar juohkásan gaskal 200–600 ja badjel 1.000 m.bm. Bievlajahki lea oanehaš, dannego runoda maŋŋit, easka miessemánu loahpas ja geassemánu álggus. Muhto go de runoda, leat orohagas “giđđaguohtumat” geasi miehtá, dannego eatnamat leat nu máŋgga allodagas. Byrkije lea dat orohat Nordlánddas gos dálkkádat lea seammalágan go siseatnamiin; Orohaga stuorámus oasis lea temperatuvraerohus gaskal geasi ja dálvvi badjel 20°C. Dálvejagis lea dálkkádat dásset, eaige guohtumat nu bahuid jieŋo go ránnjáorohagain oarjelis. Oarjjimus várreráiddus (Fiplingdalen guvlui) borgá eanemus (400–500 mm), ja das riikaráji guvlui unnu borgamearri go alla várit suddjejit. ¶ 48. Geahča ovdalis čilgehusa Østre-Nååmesjevuemie boazoorohaga oasis. 49. Konvenšuvdna, § 1B, čuoggát 5a, 5b ja 6. 50. Oasit Vapsten čearu ráji guvlui ja oasit Vilhelmina norra čearu ráji guvlui. ¶ Eanas oassi dain guovlluin gos unnimusat borgá (200–300mm) leat rádjeáiddiid nuortalis. Unnán muohta ja dássedis dálkkádagat váikkuhit nu ahte bissu buorre guohtun dálvejagis. ¶ Guohtun Lea dábálaš áddejupmi ahte dálvejagis lea aibbas unnán guohtuneanan bievlaguohtumiid ektui. Alimus boazolohku mearriduvvui 900 bohccui dan vuođul ahte orohat adno birrajagi eanamin. Meselforsas ¶ lea konvenšuvnna mearrádusas alimus lobálaš boazolohku 1.500 bohcco. Čázádatbuođđudeapmi vahágahttii guovllu, ja eahpeformálalaš šiehtadusain lonuhuvvui guovlu Lögdeå guovlluin. Eai leat mearriduvvon guohtunáiggit orohahkii, earret konvenšuvnna meriid. Dát mearkkaša ahte Byrkije sáhttá guođohit Lögdeå:s duššefal áigodagas 01.10–30.04, ja fas Ruoŧabeale čearut sáhttet guođohit Norggas gaskal 01.07–31.08. Byrkije boazodoallit čujuhit ahte áiddiid “guora” ii šat obbanasiige gávdno jeagil. Danne Byrkije ii ane guovlluid áigeguovdilin giđđa/čakčajagi eanamin, vaikko formálalaččat lea lohpi guođohit guovlluin, eará áiggiid go dalle go čearut guođohit guovlluid. Lyftingsmo lea iskkadan orohaga guohtumiid máŋga eananoasis. Ii leat iskkadan kulttoreatnamiid ja vuovdeguovlluid. Dás leat mii dušše atnán dan oasi barggusm mii čilge šattuid ja guohtumiid ¶ . Tabeallas čájehuvvojit muhtin čoavddalogut. Guovlluin Tiplingen bokte leat oktiibuot 58% “buorit” dahje “hui buorit guohtumat” , omd. 12% gironlastagobit ¶ guovlluin gullá muhtin oassi eatnamiin konvenšuvdnaguovlui Vilhelmina norra Vardofjällsiidii. Buriid/hui buriid guohtumiid oassi lea 60 %, seammás go ii-anihahtti lea dušše 5% ovtta eananoasis. Dáinna iskkadanvugiin eai leat gávdnan nu unnán ii-anihahtti oasi Nordlánddas. Dán golmma davit eananosiin leat maid dohkálaš, dahje hui buorit guohtumat, muhto ii-anihahtti oassi lea mihá alit go Rotfjellet:s. Tiplingdalenis, muhto maiddái Susenfjellet:s, lea erenoamáš ollu jeagelšattolaš skierre-ja čáhppesmuorjeguolbanat. Leat vuollegisja vealu skierrit, ja “valjit” jeagil, eanas “oaivejeagil” . Granihtta, mii gávdno gaskkohagaid, dan váikkuha ja dat váikkuha maiddái viiddis ii-anihahtti oasi (17%). Rotfjellguovllu lulimus eananosiin lea skieran - čáhppesmuorjeguolban davábealdeDaningen jávrri. Davitguovlluin (Midtfjellet – Tverrklubben) lea asehit eanan go muđui guovllus, muhto valjit deaškedaŋas, skierri ja čáhppesmuorji. “… lea valjit jeagil dakŋasiid gaskkas, nu ahte dáppe leat buorit dálvejagi eatnamat bohccuide.” Ii leat systemalaččat iskkadan guovlluid Rotfjellet oarjelis, muhto lea eanas vuovde- ja jeaggeguohtun. Unkervatnet ja Krutvatnet gaskka leat guovllut linjátakserejuvvon gitta soahkevuovddi bajágeahčái oarjjabealde. Dat mearkaša ahte dat stuora beahcevuovdeguovllut oarjjabealde eai leat mielde iskkadeamis. Dát eanan ii leatge nu áigeguovdilis guohtun bohccuide. Lyftingsmo čilge taksejuvvon guovllu birra ahte sávccat leat guhton eanas rámain dáluid guvlui: “sávzzat eai leat goassege guhton duoddariid, …” ¶ 51. Konvenšuvnna § 11. 52. Sin kapasitehtameroštallan lea sávzzaid ja omiid oktavuhtii biddjon. 53. Tiplingan eananoassi lea ráddjejuvvon dáin: Susna – Tiplingelva – Simskarelva – Mjølkelva. 54. Guovllut gaskkal Skarmodalen ja Susendal, earret oarjjabeali guovlluid. 55. Guovllus lea, lassin daidda mat bohtet ovdan tabeallas, registejuvvon 31 % soahkevuovdi mii lea šlájas. ¶ 4.18. tabealla. Iešguđet guohtunšlájat juohkáseapmi (%) dihto guovlluin Byrkije:s. ¶ Rotfjellguovlu ¶ Davvi ¶ Gaskka ¶ 286 Deaškedaŋasguolban ¶ 2 Skierri/ čáhppesmuorje-guolban ¶ 13 Vuovdesitnu guolban ¶ 5 Gironlasta-gobit ¶ 28 Sieđgarohtu ¶ 9 Balsajeakkit ¶ 1 Ii-anihahtti ¶ Dat mii iskkadeamis daddjo lulimus ja gaska oassin, leat guovllut Elsvatnet birrasiin ja das nuorttasguvlui (Arefjellet). Dasto lea davimus oassi viidámus eananoassi ja fátmmasta várreguovllu Risfjellet davvelis Krutvatnet guvlui. Lyftingsmo čilge ahte guovlluin Unkervatnet davvelis, leat gaska ja davimus eananoasiin máŋggalágan šattut ja “buorre guohtun” . “Buorit vuovdesitnu guolgoike eatnamis, gos leat šattolaš rásseeatnamat.” Guovlu lea geologiija ja topografiija dáfus dakkár gos bures šaddet gironlasttat (28%). Ii leat eará sajiin Byrkijes gávdnon ná ollu. Seammás lea ollu skierre- ja čáhppesmuorji. Lyftingsmo čilge leat ollu čáhppesmurjjiid ja unnán skierana dáin bárohis eatnamiin. Dalle go iskkadeapmi dahkkui lei maiddái jeagil, eanas oaivejeagil, čáhppesmuorjedakŋasiid seahká. Orohaga oarjjabeali guohtumat eai leat iskkaduvvon Lyftingsmo vuogi mielde. Tømmervik ja Villmo leaba iskan dán guovllu ¶ guohtumiid dalá Kappfjell/ Bindal orohaga iskkadeami oktavuođas. Čielga erohus lea das ahte Børgefjell oarjjabeale eananosiin lea ii-anihahtti oassi eambbo go orohagas muđui. Bealli areálas lea juogo čáhci, ráššá dahje jiekŋa/jassa. Muhtin erohusat sáhttet boahtit iskkadanvuogis, muhto iskkadeapmi vástida goit dan šaddui, maid sáhttá vuordit luonddugeografalaš dili vuođul. Dat mearkkaša dasto ahte Byrkije oarjjeleamos guovlluin lea mihá heajut guohtun go guovlluin nuortalis. Mearkkašanveara lea jeageloassi, dušše 13,5%. Jus visot oarjjabeale oasi orohagas geahččá oktan, lea liiggás unnán jeageleanan. Guovllut, mat eai leat takserejuvvon, muhto leat dakko lahkosiin, lea vuollegis eatnamat lullelis Hattfjelldal guovddáža. ¶ 4.19. tabealla. Iešguđetlágan guohtunšlájat juohkás- eapmi (%) Byrkije oarjjabeale osiin. ¶ Guohtunšládja ¶ Soahki –sieđgarohtu ¶ 6,0 Sarritdaŋaseanan ¶ 4,2 Eará daŋaseanan ¶ 3,8 Rásseeanan ¶ 12,3 Urtavalljieanan ¶ 3,2 Buorit jeakkit ¶ 3,0 Heajos jeakkit ¶ 1,2 Várreguolbanat ¶ 1,1 Jeageleatnamat ¶ Ii-anihahtti ¶ Ollislaš areála km ¶ Vaikko dás čujuhit iskkadeami osiide mat duođaštit jeagelguohtumiid, lea goige orohagas eanemus ruonasguohtun. Jeageleatnamat leat almmatge buorren lassin dálvejagi eatnamiidda orohaga olggobealde. Dat lea duogážin manne jeageleatnama áigodagat leat váldon orohatkártii. ¶ Oktiigeassu Jus geahččá guohtuma olles jagis, leat fágalávdegotti oaivila mielde eambbo geassejagi eatnamat Byrkije:s go dárbbaša. Jus eatnamiid galgá ávkin atnit, ferte dáid čatnat dálvejagi eatnamiidda orohaga olggobealde. Dat mearkkaša ahte buoremus lea jus ruoŧa čearut atnet orohagas osiid geassejagi eanamiin, ovttas guohtuneatnamiiguin ruoŧabealde riikaráji. Dasa lassin mearkkaša dat maiddái ahte Byrkije boazodoallu galgá oažžut dálvejagi eatnamiid Ruoŧas. Dat lea duogážin manne fágalávdegoddi ávžžuha joatkit konvenšuvnna dálá prinsihpaid. Vaikko orohagas lea dálvejagieanan orohaga olggobealde, dárbbašit sii giđđa- ja čakčajagieatnama orohagas siskkáldasat. Dáid guohtuneatnamiid ii gávnna ruoŧabealde riikaráji. Lea vuogas dálvet guođohit iežaset orohagas daid áigodagaid go Ruoŧas leat heajos guohtumat. Vaikko dálvejagi eatnamat leat gáržžit, ii leat goitge nu ballu ahte guohtumat lássahuvvet, nu movt ránnjáorohagain oarjelis. Dálkkádat dán váikkuha. Go geasse- ja jeagelguohtunguovllut muhtun muddui leat seammá báikkiin, ferte geassejagis guođohit nu ahte báhcá guohtun giđđa-, čakča- ja dálvejahkái. Dát mielddisbuktá ahte mađi eanet guođoha dáid guovlluid dálvet, dađi unnit lea kapasitehta giđđat ja čakčat, ja nuppeládje. Dat čájehuvvo ahte rádjeáiddiid nuorttabealde lea nu guorban ahte ii obanassiige šat gávdno jeagil dan guovllus, vaikko geologiija ja dálkkádaga mielde galggašii dálvejagi eanan leat eanemus. Moattegeardánit guođoheapmi dálá konvenšuvnna vuođul ferte heaittihuvvot, ja dasto deattuhit eambbo jeagelguohtumiid mat leat. Orohaga boazologu galgá heivehit dálvejagi eatnamiidda, ja vissis áiggi dohkkehit dili ahte geassejagi eatnamat leat viidábut go dárbbaša ealu ektui. Vaikko ná leage dilli, berre goitge atnit guohtumiid earaládje dálá konvenšuvnna ektui. Jus ii bija rádjeáiddi Badje-Krutvatnet ja Skarmodalen gaskii, de gullá guovlu Unkervatnet ja Krutvatnet gaskka lunddolaččat Vapsten čerrui. Guovllus eai leat bearehaga jeagelguohtumat, ja danne dat eai dohkke giđđa- čakča- dahje dálvejagi eanamiin. Eai davábealdege guovllu leat doarvái jeagelguohtumat. Guovllus leat baicca hui buorit geassejagi eatnamat. Danne ii heive guovlu dálá Byrkije siidii dahje sierra siidii. Go guorahallá guovllu ovttageardánit duššefal doaibma- ja guohtundilálašvuođaid vuođul, heive ¶ 56. Guovllut gaskkal Fiplingdalføret ja suohkanráji gaskkal Grane ja Árbordi. ¶ ásahit searvesiidda. Sáhtášii ovdamearkka dihte lasihit Byrkije:i doalloovttadagaid, ja dát siiddat/ doalloovttadagat ásahit ovttasbarggu Vapsten:in juohke jahkeáiggis. Dát čoavddus ii gáibit sierra konvenšuvdnaguovlun dán eananoasi Byrkije:s. Nubbi vejolašvuohta searvesiidda sadjái, lea addit Vapsten čerrui guovllu konvenšuvdnaguovlun. Fas nubbi vejolašvuohta lea konvenšuvdnaguovlu mas dálá siida Børgefjell:s oažžu eambbo dálvejagi eatnamiid Ruoŧas (ja nu maid beassá lasihit doalloovttadaid). Lávdegotti mielas lea dát heajut čoavddus go searvesiida, dannego Byrkije jeagelguohtumat, mat leat vel báhcán, guođohuvvojit garraseappot. Ii searvesiida, iige konvenšuvdnaguovlu dárbbaš rádjeáiddi. Boahtteáiggis berre šiehtadallat nuorta-oarje gaskaáiddi, mii caggá bohccuid mannamis luksa dahje oarjjás. Goalmmát vejolašvuohta dán guvlui lea hukset rádjeáiddi. Dat mielddisbuktá dálá áiddi earáhuhttit, ja velá ođđa áiddi cegget, mii manná luksa Arevattnet rájes. Dálá áiddis lea unnán ávkki, dannego Vapsten bohccot besset áiddi meaddel, ja bohccot besset Arefjellet badjel. Rádjeáidi mielddisbuktá ahte dan oasi Byrkije:s sáhttá atnit eará ulbmiliidda. Dát galgá čovdojuvvot siskkáldasat Norggas. Lávdegoddi ii leat árvvoštallan áiddi goluid ávkki ektui. Fágalávdegoddi lea árvvoštallan viiddidit ¶ oarjjásguvlui, vai Varofjelletsiidii leat bálganbáikkit. Sis leat nuortalis rádjeáiddi alla várreeatnamat, sullii iešalddis vári Rotfjellet buohta, muhto viiddidemiin oarjjás oažžu orohat eambbo allaeatnamiid. Báiki gokko rádjeáidi manná, lea nu heittot ahte bohccot besset rasttidit áiddi, ja danne berre rievdadit áiddi duššefal dainna ákkain. Dan sáhttá dahkat go sirdá ráji nuortalii dahje oarjelii. Oarjelii sirdimiin sáhttá veahá hoigadit áiddi Rotfjellet-vári oarjelis, dehe juo bidjat konvenšuvdnaguovlun visot guovllu Susendalen ja Unkervatnet gaskka. Jus hui veahá dušše sirdá, lasiha dálá váttisvuođa ahte guođoha giđđat ja geasset jeageleatnamiid oarjelis Rotfjellet ja davvelis Daningen jávrri. Jus eambbo viiddida, manaha Byrkije boazodoallu guohtuneatnamiid. Goappaš molssaeavttut lássejit dan vejolašvuođa ahte atnit guovllu giđđa-, geasse- ja čákčajagi eanamin smávebuš ellui. Lea nu bahá masttadit ahte dát juo sulastahttá eahpeformála searvesiidadoalu. Danne oaivvilda fágalávdegoddi dán vejolašvuođa leat duššefal jurdagis vejolaš. Dalle lea buoret ásahit formálalaš searvesiidda. Šaddá go rievdadus vahágin Byrkije orohahkii, lea gitta das addojitgo eará jeageleatnamat sadjái eará guovlluin, nappo dálvejagi eatnamat Ruoŧas. Dákkár earáhuhttin sáhttá leat ávkin buohkaide, muhto heajut beallin lea dat ahte Daningen/Rotfjell jeageleatnamat leat eará šlájas go ovdamearkka dihte Lögdeå eatnamat. Danne leat dát molssaeaktun daidda áigodagaide go ruoŧabeale guohtumat leat heajut. Dát čovdosat gáibidit ahte dálá konvenšuvdnaáidi njeidojuvvo. Oarjelii sirdin gáibida ođđa áiddi. Jus guovlu biddjo konvenšuvdnaguovlun, ii dárbbaš nu ollu rádjeáiddi, muhto gaskaáiddi mii caggá bohccuid mannamis luksa. Gokko áidi ceggejuvvo, galgá šiehtaduvvot dárkileappot, muhto Fágalávegoddi oaivvilda vuođu galgá váldit dálá Daningenáiddis. Fágalávdegotti mielas ii buorit guohtumiid geavaheamii ahte rájiid sirdá, iige leat ávki sirdit dan gokko áidi galgá ceggejuvvot guovlluin lulásguvlui DavviTrøndelága boazoorohaga ráji guvlui. ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus leat 25 boazodoalli ja oktiibuot 54 miellahtu. Jagi 1946 láhkaásahusa mielde lea alimus lobálaš boazolohku 8 400 bohcco, earret misiid. Čearu rájit ja áigodatguohtumat čájehuvvojit 4.10 kárttas. Vilhel- mina norra čearru ii juogat guohtuneatnamiid earáiguin. Guovllus lea baicca okta eananoassi man guođohit ovttas Vapsten čearuin, ja dakko eai leat mearriduvvon rájit. Dát eananoassi lea dálvejagi eatnamiid nuorttabealis ja Nordmaling gaskkas. Dasa lassin lea čearu dálveguohtumiin Åsele bokte smávit eananoassi, mas eai leat mearriduvvon rájit, ja dan eananoasi atná ovttas Vilhelmina södra čearuin. Geassejagi guohtumiin davil lea áidi huksejuvvon dakko gokko váilot lunddolaš oazit Vapsten čearu guohtuneatnamiid guvlui. Gaskajohtolagas ii leat davit rádji lunddolaš. Gilvinráji” rájis nuorttasguvlui ii leat mearriduvvon rádji. Dán bealde adno eanan sajáiduvvan dábi vuođul, ja danne atnetge moadde čearu eatnamiid dálvet. Oarjjil ii čuovo riikarádji lunddolaš oziid. Dálá konvenšuvdnaguovllus lea áidi rádjin. Lulil lea áidojuvvon, go váilot lunddolaš oazit mat cagget bohccuid, ja áidi lea riikaráji ja Ransaren gaskkas, ja velá okta oanehit gaska vuollelis dán jávrri. Kultsjön rájes Malgomaj rádjái lea čáhcevuogádat rádjin. Nuorttasguvlui rájis ii leat mearriduvvon rádji. Dálvejagi eatnamiid árbevirolaš geavaheapmi dahká dan ahte muhtin muddui guođohit moadde čearu seammahat eananosiid Åsele birrasiin. Dat eananoasit eai leat viidát. Bievlajagis leat čearus guokte stuorasiidda, Vardofjällsiida ja Marsfjällsiida. Leat guovtti sierra siiddas dannego ruonasguohtumat juohkásit guovtti duovdagii. Lulit siidda oaláš guottetbáiki lea Marsfjällguovlu, ja Vardofjällsiida guotteha fas Södra Gardfjäll guovlluin. Marsfjällsiida mearkugoahtá misiid suoidnemánus ja dasto manná lulitsiida ruonasguohtumiid ¶ 57. Konvenšuvnna kapihtal I, § 1B5b. ¶ oarjjabeali duovdagiidda. Dalle lea davit siida ealuin Vardofjäll sulain. Goappaš siiddat guođohit konvenšuvdnaguovlluin dán áigodagas. Borgemánu loahpageahčen leat geargan miessemearkumiin. Borgemánu loahpas čohkkegohtet ealu ja Froskon gárddis njuvvet nuorra varrásiid. Dát gárdi lea oktasaš gárdi Vilhelmina södra čearuin. Sii rátkkašit dálvesiidan maŋŋil go muohta lea boahtán, dábálaččat skábmamánus, ja dalle lea eallu Klitvallen ja Giellasa gárddis. Dálvesiidan sáhttet rátkit maiddái eará gárddiin gaskajohtolaga oarjjabealis. Vardofjäll siida rátká guovtti dálvesiidii, ja Marsfjällsiiddas lea ges okta dálvesiida. Sii fievrridit ealu dálvejagi eatnamiidda sihke biillain ja árbevirolaš vugiin. Dálvejagi eatnamiin leat sii golggotmánus gitta cuoŋománu gaskkamuddui, áigodat lea das gitta man árrat giđđa lea. Čearus lea dálvejagis vejolaš guođohit ealu sihke siseatnamiin ja rittus. ¶ Čearut Vilhelmina norra čearu guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) ( 4.20. ja 4.21. tabealla ). ¶ 4.20. tabealla. Ruonasguohtunguovllut ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 0,20 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ 3,2 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 0,2 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 469,7 36,3 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 1,3 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 4,1 Goike bovdnajeaggi ¶ 0,2 Goike šattolaš jeaggi ¶ 8,1 Daŋas-/goike guolban ¶ 141,5 10,9 Varas guolban ¶ 202,4 15,7 Njuoskasit rásseeanan ¶ 8,0 Goikásit rásseeanan ¶ 1,7 Sieđgarohtu ¶ 0 Muorračuohpahat ¶ 0 Huksejuvvon guovllut ¶ 0 Juovat ja geađgeeanan ¶ 5,9 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ 1 292,5 4.21. tabealla. Gaskajohtolat ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 1,3 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi 2274,5 44,0 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 589,5 11,4 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 1,3 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 1,6 Goike bovdnajeaggi ¶ 6,5 Goike šattolaš jeaggi ¶ ,4 Daŋas-/goike guolban ¶ 0,9 Varas guolban ¶ 1,2 Njuoskasit rásseeanan ¶ 0,4 Goikásit rásseeanan ¶ 0,5 Sieđgarohtu ¶ 0 Muorračuohpahat ¶ 9,7 Huksejuvvon guovllut ¶ 0,1 Juovat ja geađgeeanan ¶ 1,3 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 90,21,7 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ Čearu bievlajagi ruonasguohtumat leat 1 043,0 km ¶ leat siskkobealde konvenšuvdnaguovllu. Ruonasguohtumat leat eanas seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi (467,7 km ¶ ), goike šattolaš jeaggi (104,5 km ¶ ), varas guolban (202,4 km ¶ ) ja njuoskasit rásseeanant (102,8 km ¶ ). Dát šlájat gokčet 68 % ruonasguohtumis. Bievlajagis leat hui buorit guohtumat. Šattolaš jekkiid oassi lea ollu go buohtastahttá Västerbottena leana eará čearuiguin. Mii oaidnit 4.20. tabeallas ahte ruonasguohtumis lea jeagelšaddu viehka ollu, dannego 11 % areálain lea eanan, mas šaddá jeagil. Jeageleatnama sáhttá atnit giđđat ja čakčat. Dasa lassin lea ja ruonasguohtuneatnamiid eananosiid gaskka 1 838,5 km ¶ ruonasguohtun. Dán ruonasguohtumis lea heajos kvalitehta, dannego olles 1 114, 1 km ¶ lea Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi, ja guovllus leat unnán šattolaš jeakkit, rássejeakkit ja rásseeanan measta ii báljo gávdno. Vilhelmina norra čearus leat 393,4 km ¶ dálveguohtunšattut dálvejagi eatnamiin. Lea ollu jeageleanan “leana” eará čearuid ektui. Dasa lassin lea jeagelšaddu ¶ dain viiddis Seamulvallji/urtavallji goahccevuvddiin, mat leat 56 % dálvejagi nettoareálas. Vilhelmina norras eai báljo leat jeagelguohtumat (25,1 km ¶ ) ja oaláš dálveguohtumiid gaskka. Gaskajohtolaga eananoasit, mat leat oarjelis “gilvinráji", sáhttet adnot veahá giđđat ja čakčat. Gaskajohtolaga nuorttamus eananosiid guohtunšaddošlájat dahket ahte guovlu ii báljo dohkke guohtuneanamin. Guovllus baicca sáhttá leat láhppojeagil, jus lea nu ahte muhtin oassi dain viiddis vuvddiin maiddái lea boarrasit vuovdi. Dálvejagi vuvddiin leat 1 054,1 km ¶ muorračuohpahatbáikkit, mat dahket 16 % nettoareálas. Dákkár eatnamiin ii sáhte dálvejagis guođohit muohttaga dihte, go muohta dahká ahte bohccot eai sáhte guohtut ja minddarnai eanan doldahuvvá ja golla. Ii-anihahtti geađgeeanan lea Västerbottena leana čearuin badjelis gaskamearálaš dási. Leat unnán ráššát. Geasseguohtumiin lea 76,7 km ¶ ii-anihahtti geađgeeanan, ja 15,6 km ¶ lea konvenšuvdnaguovllus. Prosentan dahká dát 5,3 ruoŧabealde ja 11,2 norggabealde. Čearu ruonasguohtuneatnamiin lea duššefal 8 % nettoareálas badjelis go 1 000 m bm. Vilhelmina norras váilot alla várreeatnamat, gosa bohccot sáhttet bálgalit geassebáhkaid. Geahča 4.10–4.14 kártta. Mii oaidnit 4.13 ja 4.14 kárttas šaddošlájaid viidánusa. ¶ Oktiigeassu Vilhelmina norra čearus leat hui buorit dálvejagi eatnamat, muhto eai nu ollu ruonasguohtumat. Ja maiddái leat áibbas unnán alla várreeatnamat geassejagis. Dasa lassin ii leat dálá konvenšuvdnaguovllus lunddolaš ráddjejupmi. ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus leat 15 boazodoalli ja sullii 50 miellahtu. Alimus lobálaš boazolohku lea 8 600 bohcco, earret misiid. Čearu rájiid ja áigodatguohtumiid oaidnit 4.10 kárttas. Vilhelmina södra juogada guohtuneatnamiid Frostviken norra čearuin bievlajagis. Dálvejagi eatnamiin, main eai leat mearriduvvon rájit, lea čearus smávit eananoassi Åsele guovlluin man juogada Vilhelmina norra čearuin, ja dasto lea stuorebuš eananoassi lullelis man juogada Frostviken norra čearuin. Davil váilot lunddolaš oazit mat cagget bohccuid, ja danne lea áidi huksejuvvon riikarájis Ransaren rádjái, ja velá oanehit gaskka vuollelis dán jávrri. Kultsjön rájes gitta Malgomaj rádjái lea čážádát lunddolaš rádjin. rájis nuorttasguvlui ii leat mearri rádji. Dán guovllus adnojit guohtumat sajáiduvvan vieru mielde, ja danne atnetge moadde čearu ovttahat guohtuneatnamiid Åsele birrasiin. Oarjjil ii leat riikarádji lunddolaš rádji, go manná njuolga badjel Saksien ja Jitneme, mat leat oktan duovddan. Lulil eai leat lunddolaš rájit Norgga riikaráji mielde gitta Borgsjön rádjái, vaikko lea mearriduvvon rádji hálddatlašdásis. Dát dilli čilge dan manne Vilhelmina södra ja Frostviken norra atnet ovttahat guohtuneatnamiid. Borgsjön rájes gitta Norråker rádjái lea Saxån čázádat lunddolaš rádji lulil. Norråker rájis rádjái ii leat hálddatlašdásis biddjon rádji lunddolaš oziid mielde. Nuorttasguvlui rájis ii leat mearriduvvon rádji, ja dat mielddisbuktá ahte namuhuvvon čearut guođohit árbevirolaččat viidát seammá eananosiid Junsele rájis gitta “oaiveruovdemáđi” rádjái. Cuoŋománu-miessemánu birrasiid johtet ealuin vuollegit eatnamiidda ja lagas vuovdeeatnamiidda oarjelis . Dán guovllus lea lahppojeagil mihtilmas guohtumin, go ii leat eará guohtun cuoŋun. Guottetbáiki lea ráji oarjelis, ja Burkfjället nuorttabealis. Mihcamáraid sulain mearkugohtet misiid, ja dalle leat ovttas Frostviken norra čearuin. Miessemearkumiin gerget borgemánu gaskkamuttus. Geassejagis guođohit maiddái konvenšuvdnaguovllus suoidnemánus ja borgemánus. Konvenšuvdnaguovllu leat ráddjen áiddin oarjjabealis. Áiddi ferte juohke jagi divodit eanandilálašvuođaid dihte. Čakčat guođohit riikaráji ja gaskka. Čakčanjuovadeamit leat Froskonbäcken gárddis, ja dalle leat ovttas Vilhelmina norra ja Frostviken norra čearuiguin. Blaikfjället lea heivvolaš báiki ja hui ávkin Vilhelmina södra čerrui, mii guoská áigodatguohtumiid geavaheapmái. Čearu geavatlaš barggu eai heađus stuora goahccevuovddit, nu movt daid čearuid, mat leat davvelis Vilhelmina södra. Skabmamánus ja juovlamánu áiggiid rátkkašit dálvesiidan ja njuovadit Brännåker gárddis. Sii rátket viđa- guđa dálvesiidii. Dálvejagi eatnamiidda johtet sihke biilafievrruin ja árbevirolaš johtinvugiin. Dálvejagi eatnamiin guođohit cuoŋománu lohppii. Čearru sáhttá dálvet guođohit sihke siseatnamis ja riddoguovllus. ¶ Guohtun Vilhelmina södra čearu guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) ( 4.22. ja 4.23. tabealla ). ¶ 4.22. tabealla. Ruonasguohtunguovllut ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ 5,0 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 332,3 21,9 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 0,7 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 5,5 Goike bovdnajeaggi ¶ 0,1 Goike šattolaš jeaggi ¶ 4,1 Daŋas-/goike guolban ¶ 336,9 22,2 Varas guolban ¶ 197,8 13,1 Njuoskasit rásseeanan ¶ 8,2 Goikásit rásseeanan ¶ 117,27,7 Sieđgarohtu ¶ 0,1 Muorračuohpahat ¶ 0 Huksejuvvon guovllut ¶ 0 Juovat ja geađgeeanan ¶ 5,8 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ 4.23. tabealla. Gaskajohtolat ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 0,1 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi 2728,4 57,4 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 558,8 10,1 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 2,5 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 0,9 Goike bovdnajeaggi ¶ 6,8 Goike šattolaš jeaggi ¶ 9,6 Daŋas-/goike guolban ¶ 0,5 Varas guolban ¶ 1,0 Njuoskasit rásseeanan ¶ 0,1 Goikásit rásseeanan ¶ 0 Sieđgarohtu ¶ 0,1 Muorračuohpahat ¶ 9,3 Huksejuvvon guovllut ¶ 0,1 Juovat ja geađgeeanan ¶ 0 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 3,4 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ Čearu bievlajagi ruonasguohtumat leat 1 058,4 km ¶ lea konvenšuvdnaguovllus. Ruonasguohtumat leat eanas seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi (332,3 km ¶ ), varas guolban (197,8 km ¶ ), njuoskasit rásseeanan (124,4 km ¶ ) ja rásseeanan (117,2 km ¶ ). Dát šlájat leat 59 % ruonasguohtumiin. Bievlaguohtumiid kvalitehta lea hui buorre, ja dan oaidná bures das go šattolaš jeakkit leat lagabui 10 % ruonasguohtumiin. Mii oaidnit 4.22. tabeallas ahte ruonasguoh- tumiin lea stuora oassi jeagelšaddu, dannego 22 % areála šaddošlájas lea jeagil. Jeageleatnamiin sáhttá guođohit giđđat, čakčat ja skábman ovdalgo muohta šaddá liiggás gassat. Dasa lassin lea ruonasguohtumiid ja gaskkas 1 459,4 km ¶ ruonasguohtun. Dán ruonasguohtuma kvalitehta lea heajubuš, dannego olles 1 034,9 km ¶ lea seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ja leat unnán šattolaš jeakkit, ja guovllus váilot maiddái njuoskasit rásseeanan ja rásseeanan. Vilhelmina södra čearus lea 340,8 km ¶ dálveguohtunšaddu dálvejagi eatnamiin. Lea hui valjit jeageleanan ja lea nubbin eanemus jeagil olles Västerbotten leana čearuin. Dasa lassin lea jeagelšaddu dain viiddis seamulvallji/urtavallji goahccevuvddiin, bures 56 % dálvejagi nettoareálas. Vilhelmina södra čearus lea veahá jeagil (47,7 km ¶ ) maiddái ja oaláš dálvejagieatnamiid gaskka. Dáid eatnamiid sáhttá skábman guođohit ovdalgo šaddá liiggás gassa muohta. Gaskajohtolaga oarjjabeali eananosiin lea duššefal 32,7 km ¶ jeageleanan, ja dán guođohit árradálvvi. Dálvejagi eatnamiid vuvddiin lea 733,2 km ¶ muorračuohpahat, 12 % nettoareálas. Dáin eatnamiin ii sáhte dálvet guođohit. Ii-anihahtti geađgeeanan lea badjelis gaskameari Västerbottena leanas. Leat unnán šattohis alla várreeatnamat. Geassejagi eatnamiin lea ii-anihahtti geađgeeanan 87,9 km ¶ , ja dás lea 43,7 km ¶ konvenšuvdnaguovllus. Ii-anihahtti oassi lea proseantalohkun 3,2 ruoŧabealde ja 35,4 norggabealde. Lea erenoamáš ollu ii-anihahtti geađgeeanan, lea badjel golmmageardánit nu ollu go dan guovllus mii lea nubbin dien dáfus. Čearu ruonasguohtuneatnamiin lea duššefal 9,7 % alla várreeanan, 1 000 m bm. Vilhelmina södra čearus váilot alla várreeatnamat, gosa bohccot sáhttet bálgalit geasseliehmun. Geahča 4.10–4.14 kártta. Mii oaidnit 4.13 ja 4.14 kárttas šaddošlájaid viidánusa. ¶ Oktiigeassu Vilhelmina södra čearu guohtuneatnamiin lea buorre šaddu, muhto geassejagis leat hui vátnásat alla várreeatnamat. Dálá konvenšuvdnarájis eai leat lunddolaš rájit. Áiddit doibmet dušše belohahkii dákkár eatnamiin, ja seammás gártet stuora divodangolut. Čearus lea hui buorit dálvejagi eatnamat. ¶ 4.4.5 Fágalávdagotti evttohus ¶ Vapsten – Byrkije 1. Fágalávdegoddi evttoha ahte Vapsten ja Byrkije ásahit oktasašdoalu čuovvovaš guovlluin: Krutvatn – Unkervatn. Konvenšuvdnaáidi njeidojuvvo. 2. Fágalávdegoddi evttoha ahte Krutvatn – Unkervatn guovlu šaddá konvenšuvdnaguovlu Vapstenii. Konvenšuvdnaáigi njeidojuvvo. Byrkije oažžu Ruoŧas konvenšuvdnaguovllu dálvejagis. ¶ Vilhelmina norra – Byrkije 1. Fágalávdegoddi evttoha addit konvenšuvdnaguovllu Vilhelmina norra čerrui, mii manná Daningen:s Skarmodalen:i oarjjabeale Rotfjellet. Konvenšuvdnaáiddi sirdá, nu ahte čuovvu konvenšuvdnaguovllu. Byrkije oažžu Ruoŧas konvenšuvdnaguovllu dálvejagis. 2. Fágalávdegoddi evttoha konvenšuvdnaguovllu (B6), nu movt jagi 1972 konvenšuvnnas. Byrkije oažžu Ruoŧas konvenšuvdnaguovllu dálvejagis. ¶ Geahča 4.4 kártta. ¶ Vilhelmina södra – Frostviken norra – Byrkije 1. Fágalávdegoddi evttoha konvenšuvdnaguovllu (B6), nu movt jagi 1972 konvenšuvnnas. Byrkije oažžu Ruoŧas konvenšuvdnaguovllu dálvejagis. ¶ 5.1. tabeallas mii oaidnit dán guovllu boazoorohagaid ja čearuid rájiid. Leat oktiibuot 13 doalloovttadaga. Dáin leat 9 mat leat riikkaráji lahka. ¶ 5.1. govva. Davvi-Trøndelága orohagat ja Jämtlándda čearut. ¶ Davvi-Trøndelága obbalaččat ¶ Álgosaččat juhke Davvi-Trøndelága orohatrájiid jagis 1894, muhto rájit leat sakka rievdaduvvon 1920jagiin, 1989:s ja dalle go guovlluráji Nordlándda guvlui rievdadedje jagis 1991. Doppe leat dál 6 boazoorohaga, ja njealjis dain leat riikkaráji lahka: Færen, ¶ Skjækerfjell, Låarte ja Østre-Nååmesjevuemie. ØstreNååmesjevuemies lea riekti guođohit Ruoŧas. Eará orohagain ii leat gaskaneas formálalaš riekti guođohit dálá konvenšuvnna vuođul. Mii oaidnit 5.1. ja 5.2. tabeallas movt boazooroha- gat leat lágiduvvon ja movt atnet eatnamiid. ¶ 58. Guoská Østre-Nååmesjevuemie orohahkii earret boares Hartkjøl orohaga. ¶ 5.1. tabealla. Doalloovttadagat, olbmot ja alimus boazolohku dáhtomis 31.08.98 ¶ Orohat ¶ Doallo-ovttadagat ¶ Olbmot ¶ Alimus boazolohku giđđaealus ¶ Ii mearriduvvon Færen ¶ Ii mearriduvvon Østre-Nååmesjevuemies ¶ Ii mearriduvvon ¶ Orohagain leat doarvái guohtumat siskkobealde orohatrájiid juohke jagiáigái. Østre-Nååmesjevuemies ja Åarjel-Njaarkes johtet jagiáiggiid mielde birrasiid 15–20 miilla. Goappašiin leat dálvejagi guohtumat siseatnamis. Earáin leat oanehis johtolagat, eaige leat čielga rájit daid iešguđetge jagiáiggiid mielde. Skjækerfjell:s lea alla boazolohku go dán geahččá eará orohagaid ektui, ja dál leat doaimmaid álggaheame mat galget geahpedit boazologu. Dáin eará orohagain lea lohku vuollin, go buohtastahttá stuora boazodoalloguovlluiguin. Dasa lassin lea ollu guossavuovdi mas ii šatta mihkke, viiddis eanandoalloguovllut ja sávzaguohtuneatnamat, ja johtaleapmi. Nu gártáge stuora erohus bruttoareála ja nettoareála gaskkas. ¶ 5.2. tabealla. Davvi-Trøndelága boazodoalu heiveheapmi eatnamiidda 1998/99. ¶ Orohat ¶ Areála ¶ Boazolohku ¶ Buvttadeapmi Njuovvan-deattut km ¶ juohke km ¶ kg/boazo miesit kg ¶ Supmi ¶ Gaskamearálaččat buvttaduvvo ollu, go buohtastahttá eará orohagaiguin, muhto areálaid ektui gal lea unnán buvttadeapmi, ja sivvan lea go boazolohku juohke areálaovttadaga nammii lea vuollin. Goappaš indikáhtorat čájehit ahte buvttadeapmi lea geahppánan 1990-jagiid álggus, ja boraspirevahágat leat dasa duogážin. Dát oidno eandalii Østre- Nååmesjevuemies, gos geahppánii 16,0 kg rájes juohke bohcco nammii jagiin 1992 / 93 gitta 13,2 kg radjái jagiin 1998/99. Doaibmajagi 1998/99 lei ollislaš miessemassu 29 %, ja dan mearis ledje 89 % boraspirevahágat. Muhtin muddui sáhttá dadjat 5.2. tabealla čajehit eambbo massimiid go dan movt doalut leat heivehuvvon valljodagaide. Muhtin muddui sáhttá maid dadjat ahte misiid njuovvandeattut leat váikkuhuvvon das go boraspiret lassánedje, ja nu bohccot muosehuhttojuvvojedje sakka, ja dat lassánii maŋŋil 1991/92. Dan seammas čájeha 5.2. govva ahte Låartes leat deattut geahppá- nan maiddái 1980-jagiin. Færen ja Skjækerfjell dáfus čájeha boađus dan guvlui ahte bohccot geahppánedje viidáseappot áigodagas, muhto Åarjel-Njaarkes leat njuovvandeattut čađatgaskka badjelis go dain earáin. ¶ Dán guovtti riddoeatnama orohagain ii leat oktavuohta boazodoaluin mii lea riikkaráji lahka. Danne eai guoskka fágalávdegotti mielas Fosen ja ÅarjelNjaarke orohagat konvenšuvdnašiehtadallamiidda. Dasto lávdegoddi čilge dárkileappot duššefal dán njealje rádjeorohaga birra. ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Østre-Nååmesjevuemie boazoorohat gullá DavviTrøndelága boazodoalloguovllu nuortadavit eananosiide. Orohatrájit leat rievdaduvvon máŋgga geardde, maŋemus jagis 1989. Dalle bidje orohagaid Nuorta-Nååmesjevuomie orohahkan. Okta orohagain lei Hartkjøl orohat, mii lea ráji alde Jiingevaerie čearu guvlui. Formálalaččat lei orohat oassin Østre -Nååmesjevuemie boazodoalus. Muhtin eará dain dološ orohagain lei Østre -Røyrvik ¶ . Orohat lea olles Davvi-Trøndelaga stuorimus orohat, geahča 5.1. ta5.1 kártta. Østre-Nååmesjevuemie orohaga ráji lulábealde lea ¶ Låarte boazoorohat. Orohagas lea vuoigatvuohta johtit dán orohaga čađa giđđat ja čakčat. Rádji lea oalle buorre, earret čáhcejuohkána bokte, mii manná badjel Lauvsjøvola. Das luksa lea rádji Skjækerfjell orohahkii (Snoasajávrái) ja oarjjabealde fas Fosen orohat. Oarjjabeale rádji lea Namsena mielde ÅarjelNjaarke orohaga guvlui. Rájit dán golmma orohaga guvlui leat buorit, eai ge leat nu ollu mastadeamit. Oarjedavil ja davábealde leat rádjin Nordlándda boazoguovllu orohagat Voengelh-Njaarke ja Byrkije rájiid. Erenoamažit Byrkije guvlui lea rádji ¶ heittot ja danne dát orohagat masttadit juohke jagi. Orohat lea juhkkojuvvon 3 geassesiidii. Guovttes dain leat riikkaráji lahka. Nuppi siiddas lea 1 doalloovttadat ja johtá vuosttažettiin boares Hartkjøl orohagas. Dákko bohtet álohii ruoŧabeale bohccot ráji badjel. Čáhcejuohku lea norggabealde. Bohccot vulget luonddusteaset vuollin nuorttabeale eatnamiin ja gorgŋejit allavariide, mat leat 1.300–1.400 m bm riikkaráji oarjjabeale. Nuppi siiddas, Jåma/Dærgasiiddas leat fas 6 doalloovttadaga. Siiddaid giđđa-, geasse- ja čakčajagi guohtumat leat davásguvlui riikkaráji mielde. Guohtumat leat vieruiduvvan guovlluid guvlui oarjjabealde Raedtievaerie ja Ohredahke, ja maid Frostviken norra guvlui. Lassin orohaga siskkáldas areálaide, lea sis maiddái guođohanvuoigatvuohta ruoŧabealde riikaráji ¶ . Earret davit konvenšuvdnaguovllu ii leat orohagas lunddolaš oahci nuorttas. ¶ 59. Dat guođohan-vuoigatvuođaid maid Østre -Nååmesjevuemie boazodoallit ožžo Ruoŧas jagi 1972 konvenšuvnnas, gullet ØstreRøyrvik orohahkii. 60. Gaskkal Virmaelven ja Kjukkelvatnet. 61. Jagi 1972 konvenšuvnna § 1, čuokkis 6, Blåsjøkilen ja Sipmek/Leipikvattnet. ¶ Figur 5.2. Misiid njuovvandeattut njealji orohagas Davvi-Trøndelágas. ¶ Golbma stuora jávrri juhket orohaga davimus osiid iešguhtege guohtunguovlun. Goalmmát siiddas leat 5 doalloovttadaga, ja sii guođohit oarjjabealde daid stuora jávrriid. Dan guovtti stuorimus siiddas leat dálveguohtumat meara guvlui. Nuorttabeale lea E6 mii juohká dáid guohtunguovlluid Snoasajávrri rájes Grong radjái, ja dát doaibmá bures rádjin. Maŋemus jagiid leat dát guokte stuorimus siidda rátkán njeallji dálvesiidii. ¶ Luonddudilálašvuođat Børgefjell nuorttabeale ja Dærga davábeale eatnamiin lea ollu vuođđogranihtta. Granihtta manná oktii seammalágan guovlluin Byrkijes. Muđui leat guovllut E6 oarjjabealde oassin stuorát gneaisaguovllus. Dat šaddada buriid čakča-, dálve-, ja giđđaguohtumiid dáidda várreguovlluide. Orohaga eananoasis, mii lea oarjjabealde GrongSnoasajávrri, leage maid dakkár geologiija/eanavuođđu, topografiija ja arve- ja borgadilálašvuohta mii dahká dan buorren dálvejagi guohtumin. Oktan guohtumin duoddaris, leat guossavuovddit dábáleamos luonddušládja go guođoha dálvet. Daid jagiid go dálveguohtun lássahuvvá jiekŋuma dihte, lea boares goahccevuovdi velá gos gávdná ealádaga heađis, muhto ođđaáigásaš vuovdedoallu jalge vuvddiid ja goarida ealádaga. Orohagas leat muđui geahppadit mollaneaddji báktešlájat. Daid geažil šaddá guovlluide buoret eanavuođđu ja nu fas šaddá buoret geasseguohtun. ¶ Guohtun Orohaga guohtun lea golmma sierranas iskkademiin suokkardallojuvvon. Lea Selskapet for Norges Vel mii lea árvvoštallan osiid orohagas jagiin 1948 ja 1969. Boazodoalu stádakonsuleanta lea doaimmahan fealtabarguid miehtá orohaga. Hartkjøl orohaga birra lea ollislaš rapporta. Iskkadeapmi čájeha ahte 12 % areálas lea registrerejuvvon jeageleanamin, bealli dan jeageleatnamis lea jeakkis. 70 % jeageleatnamis lea “njárbes šaddu” . Ii leat registrerejuvvon jeageleanan mas lea suhkkes jeagel šaddu. Dat unnánaš jeagil mii lea, registrerejuvvui guovllu gaskaoasis ja oarjjabealehagas. 71 % bruttoareálas lea buorre ruonasguohtun. Rásseeanan, gobit ja buorit jeakkit leat sullii 24,4 ja 10 % bruttoareálas. Villmo dadjá iežas rapportas ahte “Vásáhusaid bokte eará orohagain lea dát oalle alla lohku.” Dát buorre geas- seguohtun čájeha ahte lea dušše 9 % bruttoareálas mii lea ii-anihahtti oassi. Guohtunsuokkardallan bijai vuođđun ahte orohat adno birrajagiguohtumin, ja dálveguohtumat dat ráddjejit kapasitehta. Biddjojedje golbma deaŧalaš eavttu: Optimála guođoheapmi jeagelguohtumis; dalvet galgá gokčat 5/8 oasi eallámušdárbbus earálagan šattuiguin go jeahkáliin; vierrobohccot eai galgga guohtut orohagas. Jeageleatnamiid guorbama dihte vuoliduvvui ávžžuhuvvon boazolohku 1.300 bohccos gitta 1.000 bohccui. Váldosivva jeageleatnama guorbamii lei go vierrobohccot, Jiingevaerie čearu bohccot, guhto orohagas. Stádakonsuleantta vuođđodieđut leat heivehuvvon jagis 1988 danne vai iešguđetlágan guohtunšlájaid juohkáseapmi boahtá ovdan daid siskkit giđđa-, geasse- ja čakčajagi guohtunguovlluin. Mii oaidnit 5.3. tabeallas dáid meroštallamiid čoavddaloguid. Steinfjellet guovlu (oarjjimus siidda giđđa/čakčaguohtun) ja dálveguovllut eai leat mielde rehkegis. Oarjjimus dálveguohtunguovlluin guođohit dál measta eanas seastahuvvan eatnamiid. Dađi mielde gártet dat siskkit guohtunguovllut oažžut stuorit mearkkašumi veahkkevárrin dán jagi go lea buorre guohtun. Sandøla ja Havdal nuorttabealde eanaosiin lea eanemus jeageleanan. Jeageleatnama kvalitehta lea buorránan maŋŋel go leat dihtomielalaččat seastán eatnama. Báikkiin Limingen ja Tunnsjøen jávrriid gaskka lea buorre jeagil. Dát adnojit sihke giđđajohtima ja čakčaguođoheami oktavuođas. Dærga oarjedavábeale oasi lea maiddái buoret jeageleanan go gaskamearálaččat lea dán guovllus. Nu leage dát guovlu ja maiddái Joma deaŧalaš giđđaguohtun. Muđui lea dain eará guovlluin guohtun mii addá buriid giđđa/ čakčaguohtumiid. Nu lea maiddái Steinfjella, mii ii leat mielde dán iskkadeamis. Váttisvuohta lea go šaddá guođohit guovllu siskkimus eanaoasi giđđat dalle go muohta suddá maŋŋit. ¶ 62. Guovllu juogu vuođul eai leat dat stuora jávrrit mielde areála meroštallamis. ¶ 5.3. tabealla. Guohtunšattuid juohkáseapmi ( % ) Østre-Nååmesjevuemie siskkit osiin. ¶ Proseanta oassi Guohtunguovllu Jeagil ¶ Rásseeanan ¶ Ii-anihahtti areála ¶ 730 Jávrriid gaska ¶ 244 Dærga ¶ 244 Dærga ¶ Dan seammás oaidnit 5.3. tabeallas man heivvolaš Børgefjell lea geasseguovdilguohtumin jasaid dihte, olles 18 % leat jasat váriin mat leat gitta 1.350 m bm radjái. Jomas lea erenoamaš ollu rásseeanan. Guovlu sáhttá adnot sihke giđđa-, ja árrageasseguohtumin, čoaska gesiid maiddái geasseguovdilguohtumin. Go geasset guođoha sáhttá goitge jeagelguohtun billahuvvat ja hedjonit, iige šat anit giđđa- dahje čakčaguohtumin dahje vaikko dálveguohtumin. Njinnjelasaid oassi mat leat vuollel 67 kg ii leat stuoris erenoamažit Steinfjellsiiddas, gos lea 14,7 ja 12% doallojagiid maŋŋel 1996/97. Jåma/Dærgasiiddas lea veahá stuorit oassi, 15 ja 23 % maŋŋel 1997/ 98. Erohusa sáhttá goitge muhtin muddui čilget dainna lágiin ahte lea iešguđetlágan kvalitehta geasseguohtumiin. Nu movt 5.2. govas oaidnit, lea misiid njuovvan- deaddu allat eará orohagaid ektui. Lagamusas lea Skjækerfjell. Østre-Nååmesjevuemies leat deattut bisson dássedin, muhto Skjækerfjellas leat deattut njiedjan daid maŋemus jagiid. Østre-Nååmesjevuemies lea boazolohku lassánan. Áigodagas go njuovvandeattut registrerejuvvojedje ja leat badjelaš 2.400 bohccos sullii 4.000 bohccui giđđaealus. Dát ii leat váikkuhan deattuid, danne go leat eará lahkái geavahišgoahtan guohtuma ja ahte guohtumiin lea buorre kvalitehta. ¶ Oktiigeassu Fágalávdegoddi oaivvilda ahte orohaga oktavuohta konvenšuvdnii ferte árvvoštallot guovtti bealis: Árvvoštallat Hartkjøl geavaheami ja gávdnat čovdosiid váttisvuođaide mat leat riikkaráji bokte davábealde Hartkjøla. ¶ Hartkjøl Dán orohagas ii leat guohtunšattuid čohkiidus dásset, ja nu oaivvildage fágalávdegoddi ahte Hartkjøl ii heive birrajagiguohtumin. Go vel lea váttis johtalit orohagas, lea lávdegoddi dan oaivilis ahte ii leat vejolaš gávdnat 5/8 oasi eallámušdárbbus dálvet eará guohtunšattuin go jeahkális, iige sáhte dan vuođđun bidjat. Nu sáhttá ge dán guovllu buoremusat atnit bievlaguohtumin. De leat 4 vejolašvuođa: ¶ Vuosttaš vejolašvuohta lea dálá eahpeformálalaš geavaheami mielde. Dán oktavuođas heive cegget áiddi oarjjabeale ráji bokte (Låarte guvlui). Ferte biddjot čáhcejuohkámii gaskaáidi (su. 10 km) ja čakčarátkingárdi. Eará áidevejolašvuohta lea sirdit Låarte ráji oarjelii, čazas badjel Lauvsjøvola daidda jávrriide oarjelis. Fágalávdegoddi oaivvilda dán leat heajut čoavddusin, dasgo dat ii suddje seammá bures go gaskaáidi ja rátkkagárdi. Jus ovttageardánit árvvoštalla Låarte ja Hartkjølen guohtumiid čohkiidusa, de livččii jierpmálaš guođohit Låartes. Masttademiid ektui lea dát váttis čoavddus. Ii leat vejolaš johtit Låartes, jus ii leat buorre gaskaáidi riikkaráji mielde. Go geahččá áiddiid mat leat lullelis, de ferte dát áidi mannat doarrás čázádaga rastá, dannego čáhcejuohkán lea oarjelis. Áidi šaddá dasto ceggejuvvot alla várrebáikkiide, gitta 1.300 m bm. Stuorimus boazodoallofágalaš váttisvuohtan šaddá ahte Jiingevaerie bohccot bohtet badjel áiddi ovdal go doaibmagoahtá ja bohccot eai beasa nuorttas, jus eai rátkkaš. Vaikko fágalávdegoddi ii leat árvvoštallan dan áibbas dárkilit, de rehkenastá áiddi fertet leat sullii 40 km guhku. Dákko lea guhkes gaskka geidnui ja eatnama hápmi maid dahká ahte áiddi ortnegisdoallangolut gártet mihá eambbo go omd. jus ceggešii áiddi Lauvsjøvola badjel. Fágalávdegoddi oaivvilda ahte go ovttageardánit geavaha dan bievlaguohtiumin Østre-Nååmesjevuemie orohahkii, de unnu geavaheapmi orohaga dálá bievlaguohtumin. Leat oainnat dálveguohtumat mat gáržžidit boazodoalu. Jus Østre-Nååmesjevuemie unnida dán guovllu geavaheami, de sáhttet earát geavahit dan. Váttisvuohta lea dat seammá dárbu rádjeáidái, man leat juo namuhan. Maiddái masttadeamit leat seammaládje. Njealját vejolašvuohta lea ahte Østre-Nååmesjevuemie ja Jiingevaerie guođohit eatnamiid ovttas. Dat mearkkaša ahte muhtimat Østre-Nååmesjevuemie boazodoalus guođohit Ruoŧas dálvet, ja Jiingevaerie oažžu formálalaš vuoigatvuođa geasseguovdil- ja čakčaguohtumiidda Norggas. Dán čovdosa leatge ØstreNååmesjevuemie ja Jiingevaerie bealis juo soahpan. Østre-Nååmesjevuemie orohahkii mearkkaša ahte boazodoallit lassánit, ja Jiingevaerie orohat oažžu vuoigatvuođa buriid geasseguovdilguohtumiidda. Nu movt vuosttaš vejolašvuođas daddjo, de sáhttá rádjeáidi mannat oarjjabealráji mielde Lauvsjøvola bokte. ¶ Østre-Nååmesjevuemie Fágalávdegotti árvvoštallama vuođul ii leat ØstreNååmesjevuemie orohagas dárbu eambbo guohtuneatnamiidda go dan mii sis juo lea dál. Das leat velá mielde dat guokte konvenšuvdnaguovllu. Leat goitge čielga dárbbut buoret rájiide nuorttabealde, dáin guovlluin mat leat lullulis Leipikvattnet. Ortnet ferte maiddái mielddisbuktit johtinvuoigatvuođaid mearriduvvon johtingeainnuid mielde dálá guohtunbáikkiid gaskka. Ráji rievdadeapmi ii mielddisbuvtte viiddis guođoheami dain guovlluin, muhto rasttidanvuoigatvuođa. ¶ 5.1.2 Jámtlándda leana davvit guovlu ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Čuovvovaš čearut leat Norgga rádjeguovllus: Frostviken norra, Jiingevarie, Njaarke ja Gálpe. Čearuid rájit ja áigodatguohtumat čájehuvvojit 5.5. kárttas. Jagi 1972 konvenšuvnna mielde lea Frostviken norra áidna čearru mas lea guođohanriekti norggabealde ráji. Riikarádji ii leat obanassiige heivehuvvon nu ahte rádjeguovllu guohtuneatnamiid sáhttá ávkkástallat buoremusat. Frostviken norra čearru lea ferten áidut oarjja ¶ beale go eai leat lunddolaš oazit, vai ii masttat siiddaiguin, geat guođohit rádjeguora, ja vai ii ribat ealu lobihis guovlluide. Jiingevarie čearru lea lunddolaš oziid vátnivuođa dihte šiehtadan Østre-Nååmesjevuemie boazoorohagain ovttasbargat. Šiehtadusas lea nu ahte muhtin muddui guođohit ovttasiiddas. Maiddái Jovnevaerie ja Njaarke čearuin, main Låarte orohat lea ránnjásiida norggabeali ráji bealde, váilot lunddolaš oazit riikaráji bokte. Dakko leat áidon ovddemusat danne vai oba leage vejolaš oažžut ávkki rádjeguovlluin, ja vai caggá bohccuid mannamis lobihis guohtumiidda rastá ráji. Gálpe čearus lea guhkes rádji oarjjabealde Skjækerfjell ja Færen boazoorohagaid guvlui, ja dakko váilot lunddolaš oazit, mat cagget bohccuid. Leat guhkes áiddit huksejuvvon vai geahpeda váttisvuođa. Gálpe čerrui livččii buoremus jus livčče lunddolaš oazit goappaš bealde riikaráji. Čearu bievlajagi eatnamiid rájit Ruoŧas eai čuovo lunddolaš oziid. Danne heivešii rájiid sirdit viehka muddui, vuosttažettiin čázádagaid guvlui, vai guohtuneatnamiin oažžu buoret ávkki. Dan seammás geahpedivččii boazobarggu. Alimus boazologu ja duohta boazologu jagis 1996 oainnát 5.4. tabeallas. Tabeallas oaidnit ahte dálá boazolohku lea mealgat vuollelis lobálaš boazologu. ¶ 5.4. tabealla. Boazolohku. ¶ Alimus lobálaš ¶ Boazolohku boazolohku ¶ Guovllus leat oktiibuot 29 doalu ja 99 miellahtu geat leat boazobarggus. Čearuin leat unnán doalut, earret Jiingevaerie. Mii oaidnit 5.5. tabeallas dárkilit dieđuid doaluid birra. ¶ 5.5. tabealla. Doaluid lohku ja boazodoallit. ¶ Doaluid ¶ Boazodolliid lohku ¶ lohku ¶ Mii oaidnit 5.5–5.9 kárttas boazodoalu eanangeava- heami. ¶ Guohtun Mii oaidnit 5.6. tabeallas bievlajagi ja dálvejagi eatna- miid viidodaga. Jiingevaeris leat hui buorit ruonasguohtumat. Guovllu eará čearuin lea maid valjit ruonasguohtun alimus boazologu ektui. Frostviken norra ja Gálpe čearuin leat valjit dálvejagiguohtumat, dan seammás go guovllu eará čearuin leat jeagelguohtumat gáržžibut. Jeagelguohtumat leat vátnásat, dannego guovllus leat goahccevuovddit, ja vuvddiin lea nu suhkkes šaddu ahte jeagil ii nagot šaddat. Nu adnojitge viiddis eatnamat dálvejagis, vai bohccuide lea doarvái jeagelealádat. Frostviken norra ja Njaarke čearuid bievlajagi eatnamiin lea ollu ii-anihahtti geađgeeanan ja sáttorámat. Jiingevaeries ja Jovnevaeries leat fas unnán ja Gálpes lea áibbas unnán. Bievlajagi eatnamiid nettoareálas lea duššefal 0,6–0,9 % badjelis go 1 000 m bm. Ruoŧabealde váilot Jiingevaeries alla várreeatnamat geassebáhkaide. Čearuin leat, earret Jovnevaerie, unnán areálat badjelis go 1 000 m bm. ¶ 5.6. tabealla. Áigodatguohtumat. ¶ Ruonasguohtun ¶ 5.7. tabealla. Alla várreeatnamat ja ruonasguohtu- miid ii-anihahtti oassi. ¶ Nettoareála (%) Nettoareála (%) Čearru ¶ badjelis ¶ ii-anihahtti go 1 000 m bm ¶ oassi ¶ Oktiigeassu Guovllu mihtilmas váttisvuohtan lea go eai leat lunddolaš oazit čearuid eatnamiin. Ránnjáorohagain lea seammalágan dilli. Dain eatnamiin, gos guohtuneatnamat leat oktan duovddan goappaš bealde riikaráji, berre bargat dan nala ahte oažžut eatnamiid geavahit goappaš bealde ráji, nappo guođohit rastá riikaráji. Almmatge dárbbaša áiddiid muhtin sajiin. Go áidu, galgá deattuhit dan ahte áidi galgá nagodit caggat bohccuid. Frostviken norra čearus leat unnán ruonasguohtumat ruoŧabealde. Loahpas váilot Jiingevaeries alla várreeatnamat bálganbáikin geassebáhkaid áiggi. Geahča 5.5–5.9 kártta. ¶ 5.1.3 Fágalávdegotti evttohus ¶ Østre-Nååmesjevuemie – Frostviken norra – Jiingevaerie – Fágalávdegoddi evttoha ahte Østre-Nååmesjevuemie doalaha konvenšuvdnaguovllu Leipikvatnet nu movt jagi 1972 konvenšuvnnas, dainna rievdadusain ahte lulábeale rádji ráddjejuvvo lunddolaččat. – Čuovvovaš guovllus addo Østre-Nååmesjevuemie rasttidanriekti bievlajagis: Leipikvatnet Ankarvatnet – Stor Blåsjön – Lilljorm – Kvesjön. – Østre-Nååmesjevuemie ja Jiingevaerie šiehtadeaba formálalaš vugiin doallat ovttasiidda. Dárbbu mielde huksejuvvon konvenšuvdnaáidi Låarte boazoorohaga guvlui. ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Låarte boazoorohat álggahuvvui jagis 1987 go Luru ja Brandsfjell orohagat časkojuvvojedje oktii. Orohaga oazit lulil ja davil leat stuora vákkit main leat ceakko rámat, earret guovlluin gokko lea čáhcejuohkán nuortabealde. Davil lea juohku gaskal Laksjöen ja Sørli čázádaga. Lulil lea juohku gaskal Imsdalen ja Grønningen/Holdern-čázádaga. Bohccot mannet juohke jagi rádjegaskkaid, erenoamážit čakčat ja dálvet. Geahča 5.2 kártta. Oarjjabeale rádji čuovvu ruovdemáđi. Lea bahá masttadit jus Østre-Nååmesjevuemie atná iežas vuoigatvuođa johtit ráji badjel ja čađa Låarte davit eanaoasi (boares Brandsfjell orohaga). Oahci orohaga nuorttalulábealde lea Jovnevaerie ja Njaarke čearuid guvlui, ja maiddái veahá Jiingevearie guvlui. Leat guokte rádjeáiddi, nubbi gaskal Kingena ja Bjørkvatnet (Jovnevearie guvlui) ja nubbi gaskal Bjørkvatnet ja Holdern (Njaarke guvlui). Áidi Jovnevearie guvlui ceggejuvvui čázádatbuođđudemiid oktavuođas. Buođđudeaddji ovdasvástádus lea doalahit áiddi ortnegis. Njaarke čearru lea aiddo ceggen dan nuppi gaskaáiddi. Vaikko lei rádjeáidi, masttadedje goit dávjá 1970jagiin Jovnevearie ja Låarte siidat, erenoamážit dálvet. Dat mielddisbuvtti ahte Låarte dálveguohtun goariduvvui sakká. Dađisdaga jođii Jovnevaerie eanas ealuin eret rádjeguovlluin čakcat ja dálvet, ja váttisvuođat unno. Erenoamážit daid dálvviid go orohat geavaha oarjelulli eatnamiid dálvejagis sáhttet muhtun bohccot mannat Skjækerfjell orohahkii. Dasa lassin sáhttet Låarte bohccot guohtut vuvddiin Kingene bokte, ja dakko besset ráji badjel Jiingevaerie guvlui. Duovdagiid gaskka eai leat čielga oazit, mat juhket eananosiid sierra guohtunguovlun. Muhtin muddui juhkkojuvvo eanan goitge nuorti čázádagain (Luru-vassdrag) ja orjješ čázádagain (Bergli-dalføret) davvi- ja lulli oassái, muhto čáhcejuohku ii leat mihkke geavatlaš oziid. Nu váilotge oazit, omd. stuora jávrrit, čázádagat dahje várreráiddut, mat leat hui ávkin boazodolliide ja geahpedit guođoheami. Váldosaččat lea goitge nu ahte giđđat/geasset guođohit davábealde namuhuvvon vákkiid ja fas čakčat/ dálvet guođohit lulábealde dán siskkáldas . ¶ Luonddudilálašvuođat Dan sadjái go Færenis leat geahppadit mollaneaddji báktešlájat ja Skjækerfjellas fas lotnolasat lossa ja geahppadit mollaneaddji báktešlájat, de leat Låartes suvrra báktešlájat mat bohtet eamibávttis. Dat mielddisbuktá ahte stuora oassi orohagas lea juogo báljes bákti dahje duottar mas lea asehis bieđggus morenegeardi. Oarje guovlluin leat stuora jeaggeatnamat ja eatnamat main lea asehis humus báktevuođu alde. Eananšlája vuođul leat orohagas vuordimis buoret jeagelguohtumat go ruonasguohtumat. Låarte eatnamat leat sullasaččat daiguin alla várreeatnamiiguin mat mannet Skjækerfjell guovllus viidáseappot Østre-Nååmesjevuemie siskkit osiide. Leat dušše veahá areálat oarjin gokko leat dievvaeatnamat ja dasto Blåfjell-várri Jovnevaerie ráji alde. 1,1 % areálain lea badjel 1.000 m bm, ja dušše 4 % lea vuollel 200 m bm. Davvi-Trøndelagas eai leat earasajiin ná ollu eatnamat mat leat gaskal 200 ja 1.000 m bm. Orohaga nuorttadavábeale eanaosiin arvá ja borgá buot unnimus oba orohagas, nappo 200–220 beaivvi jahkái. Guovddáš báikkiin boahtá vuosttaš muohta čakčamánu gaskkamuttos. Gaskkamearálaččat lea muohta 200–225 beaivvi, ja veahá oanehit áiggi nuortan ja oarjin. ¶ Guohtun Boazodoalu stádakonsuleanta iskkadii dán guovllu guohtumiid jagis 1970. Čohkkejuvvon dieđut leat heivehuvvon fágalávdegotti bargguid oktavuođas. Geahča 5.8. tabealla. ¶ Dieđuid heivehettiin jugiimet orohaga čakča-ja dálvejagi eatnamiid oarje ja nuorta guovlun. Nuorttabeale lea rádji Jovnevaerie čearu guvlui ja lea erenoamáš áigeguovdil. Guovllus lea eanas jeagelguohtun. 70 % jeagelguohtumis lea jalges guolbanis, muđui leat jeakkit ja vuovddit. Guovllus lea maid eambbo ii-anihahtti eanan mihtilmas dan guovtti eará guovllu ektui. Lea eanas beahcevuovdi guohtunguovllu nuorttabeale osiin. Čakča ja dálveguohtumiid oarjeosiin lea unnit jeagelguohtun go dan guovtti eará guovllus, muhto guossavuovddis lea eambbo jeagelšaddu. Vaikko oarjelulábeale lea eanas ruonasguohtun, dagahit dat vuollgis várit ahte guovlu ii leat nu buorre geasseguohtun. Nuorta ja oarje osiid erohus sihke allodagas meara badjelis, dálkkádaga ja guohtunšattu dáfus dahká ahte álkit sáhttá heivehit guohtumiid geavaheami molsašuddi guohtundilálašvuođaide dálvvi mielde. Ruonasguohtun oassi lea 54 % obbalaččat olles orohagas, muhto “heajos jeaggi” lea 14 % olles areálas. Obbalaš govva lea gal “heajos” eatnamat, muhto gávdnojit soames guovllut gos leat buorit geasseguohtumat. Áigodagas 1981–97 lei orohagas geahppaseamus njuovvandeaddu misiin olles Davvi-Trøndelagas. Låarte deattut eai leat rievddadan nu ollu jahkásaččat. Duogážin dasa lea heivehuvvon guohtungeavaheapmi. Boazologu unnideapmi ja unnit masttadeamit eará orohagaiguin, leat buoridan deattuid 1984/85 rájes 1993/94 radjai. Boraspiriid lassáneapmi ja ráfehisvuohta daid geažil sáhtta leat sivvan go bohccot leat gehppon maŋŋel 93/94. Rávis njiŋŋelasaid ealliboazodeattut ledje birrasiid 73 ja 69 kg jagiin 1997/98 ja 1998/99. Maŋemus doallojagi ledje 33 % vuollel mearriduvvon ráji, mii lei 67 kg. Earret Fosen orohagas, eai leat eará orohagain Davvi-Trøndelagas ná stuora oassi bohccuin vuollel deaddoráji. Maŋemus doallojagi vuollegis njiŋŋelasdeaddu ii soaba oktii misiid badjánan njuovvandeattuiguin. ¶ Oktiigeassu Orohaga váikkuhit heajos geasseguohtumat nu ahte gaskkohagaid leat vuollegis ealliboazodeattut ja maiddái njuovvandeattut. Eai leat duohtadilis čađahahtti čovdosat datge ahte ovttasbargat Ruoŧa čearuiguin. Jus dan galgá váldit mielde ođđa konvenšuvdnii, oaivvilda fágalávdegoddi ahte dát ferte dahkkot dalle go mearriduvvo movt galgá Hartkjølen adnot, mii lea Østre-Nååmesjevuemie orohagas. Fágalávdegoddi čujuha divaštallamii guoskevaš orohaga oktavuođas. Fágalávdegotti oaivila mielde lea erenoamaš deaŧalaš orohahki beassat plánet boahtteáiggi dieđidettiin ahte leat sihkkaris dálveguohtumat. Dan sáhttá dahkat juogo sihkkarastimiin siskkáldas valljodagid dahje oažžut guohtuneatnama olggobealde dálá orohaga. Dálvejagi buoremus guohtumat orohagas siskkáldasat leat nuortalulli eanaoasit. Fágalávdegoddi lea divaštallan váikkuhusaid, jus njeaidá dahje sirdá dálá rádjeáiddiid. Vuosttaš vejolašvuohta dagaha ahte Låarte massá dálá dálveguohtumiid dannego Jovnevaerie guođoha geasset dán guovllu. Dat fas mielddisbuktá ahte orohat ferte oažžut dálveguohtumiid Ruoŧas. Låarte orohaga boazolohku lea vuođđuduvvon dasa ahte leat gaskal 2– 3.000 bohcco, muhto dan ii sáhte duohtandahkat, jus orohat ii oaččo sierra definerejuvvon konvenšuvdnaguovllu ¶ . Dákkáráš rievdadus boahtá dagahit ahte Låarte doallogolut lassánit. Ná stuora rievdadusa berre dollui dahkat duššefal dalle jus guoski orohagat/ čearut sáhttet leat ovttaoaivilis dákkár rievdadussii. Go sirddášii veahá ráji davabealde Blåfjell (Vilgesvárre)-aláža, de sihkkaraste ahte Jovnevaerie beassá dán duoddarii geasset. Báiki ii leat nu buorre geasseguohtun, ja nu leage váttis ákkastallat áiddi sirdima guohtundárbbu dihte. Ii sáhte dainna ge ákkastallat ahte lea dárbu bálganbáikái. Dan oktavuođas čujuhit dasa ahte ruoŧabeale riikkaráji várreguovllut leat sullii seamma alu go norggabealde. Nuppi bealis ii dagat Blåfjell (Vilgesvári) manaheapmi ahte Låarte massá guohtuneatnama. Sii geavahit dálvejagi guohtumin vuosttažettiin guovllu gaskal Bergli ja Blåfjell-vári. Fágalávdegoddi ii oainne ahte dát lea doarvái ágga sirdit áiddi. Obbalaččat ii leat ávkin sirdit rádjeáiddi davvelii. Konklušuvnnas ii almmatge daddjo ahte ii gávdno buoret sadji gokko áiddi bijašii buoridan dihte áiddi doaibmama. Sáhttá seammá bures sirdit luksa go davas. Fágalávdegotti mielas leat buoremus doaimmat movt suddjet Låarte dálvejagi guohtumiid golladeami, lea gávdnat buoret báikki rádjeáidái, guođohit ealloravddas/sádduid botkkuhit áide guoraide giđđat, ja johtit eret rádjeguovlluin ovdalgo muohta boahtá. Muhtun áiggiin leat Låarte bohccot guhton Jiingevaerie Rengena lulábealde. Lea erenoamážit dalle go duoddaris lea heajos ealádat ja boazu báhkke vuvd ¶ 63. Vejolašvuođat mat leat gávdnat dákkár guovllu, geahča dan birra Jovnevaerie čearu oasis. ¶ 5.8. tabealla. Iešguđetlágan guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) Låartes ¶ Ruonasguohtun ¶ Ii-anihahtti ¶ Supmi Vuovdi ¶ Nuorta oassi- dálvet/čakčat ¶ 18,7 Oarje oassi – dálvet/čakčat ¶ 25,0 Geasset ja giđđat ¶ Olles orohat ¶ diide. Muhtun jagiid lea Jiingevaerie geavahan dán guovllu dálveguohtumin. Fágalávdegotti mielas lea buoremus ahte Låarte geavaha dán guovllu dálveguohtumin. Dát lea Låarte orohahkii ávkin ahte sihkkaraste dálveguohtuma dálá Middagsfjället. Šattašii maiddái buoret balánsa duottar- ja vuovdeguohtuma gaskka. ¶ 5.2.2 Fágalávdegotti evttohus ¶ Låarte – Njaarke – Jovnevarie Ii evttohuvvo rádjerasttideaddji guođoheapmi. ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Skjækerfjell orohaga rájit eai leat rievdaduvvon 1894 rájes. Geahča 5.3 kártta. Lulil ja davil leat lunddolaš rájit, stuora ceakko rámat, main leat unnán geinnodagat. Nuorttal čáhcejuohkánis leat stuora jávrrit mat cagget bohccuid beassamis bievlan Færen ja Låarte gaskka. Snoasačázádat lea oahcin orohagas oarjjás guvlui ja hui buorre rádji. Nuorttal čuovvu orohatrádji riikkaráji, mii ii leat lunddolaš rádjin. Riikkaráji mielde Færena ráji rájes lulil Torrönii, mii lea davábealde, lea ceggejuvovn rádjeáidi ¶ . Áiddi dollet ortnegis sihke Norgga ja Ruoŧa eiseválddit. Áidi lea ávkin sihke geasset ja dálvet, ja biddjo ollu bargu botkkuhit sáttuid vái áidi farggamusat doaibmagoahtá giđđat. Riikaráji mielde ii leat gaskaáidi Torrönas Hordern rádjái, vaikko rádji ii leat lunddolaš oahcin boazodollui. Torrön ja Holdernčázádagas lea nuortalis lunddolaš ráddjejupmi. Dat gii guođoha guovllus lea Skjækerfjell, dan muddui go dat adno. Ráji praktihkalaš geavaheapmi ii leat dahkkon formálalaš soahpamušaid vuođul, muhto hámi dáfus lea seammalágan go rádjeguođoheapmi. ¶ Skjækerfjellas leat máŋga sierra eananoasi, main leat lunddolaš oazit. Nu leat álkit jođihit boazodoalu doppe go dáin eará orohagain. Stuora várreráidu (Skjækerfjell) ja guokte várrevákki leat oahcin duovdagiid gaskka. ¶ Luonddudilálašvuođat Nuorttabeale duovdagiin leat “ođđa” geahppadit mollaneaddji báktešlájat ja oarjjabealde leat fas gággádit mollaneaddji báktešlájat. Geologalaččat leat orohagas siskkáldasat buorit guohtumat juohke jagiáigái. Lulil Skjækerfjell nuortadavábealde lea stuora meahcceguovlu man eai leat lihkahallan vuos. Vaikko vel siskkimus guovlluid eanan leage várreduottar ¶ , leat maiddái vuollegit váriid guovllus. Unnán eatnamat leat badjelis go l 000 m bm. Orohaga nuortalulábealde leat eambbo vuovdedievát, mat muhtimat leat alladat ja nuppe vuoru fas vákkit. Eanas lea goahccevuovdi ja 78 % areálain lea vuovdeeanan. Troandinvuotna váikkuha dálkkádagaid, ja buktá 200–220 arve-/borgabeaivvi gaskamearálaččat. Skjækerfjell orohagas lea, nu movt Davvi-Trøndelága orohagain juo leage, hui dássedit muohtadilli miehtá orohaga. Orohagas lea juohke sajis seammá stuora várra lásset dálveguohtumiid arvvi geažil. Ođđajagimánus lea dattetge bivvalit Snoasajávrri ja Steinkjer guovlluin, og orohaga eará báikkiin. Bivvalis orjješluládat biekkat sakŋádit lássejuvvon guohtumiid dán guovllus buorebut go muđui orohagas. Nu dahketge dálkkádat, lassin daso go guossavuovdi ja várreeatnamat leat goabbat allodagas, orohahkii buoremus dálvejagi guohtumiid. ¶ Guohtun Skjækerfjell duottariid guohtuma lea Selskapet for Norges Vel iskkadan. Dalle go fealtabargu dahkkui, eai lean eatnamat guođohuvvon báljo. Dušše ruoŧabeale bohccot ledje guhton veahá, nu ahte jeagelguotumat ledje buori ortnegis ja buorre šaddu. 5.9. tabeallas leat guohtuniskkadeami dieđuid juoh- kán njealji iešguđetge oassái. Guohtunšlájat leat 3 oassái biddjon, dan sadjái go vuođđodieđun ledje 32 sierra šlája. ¶ 64. Jämtland–Trøndelága šiehtadus, norggabeali boazodoalloeiseválddit doalahit lulábeali áiddis ortnegis, ja ruoŧabeali eiseválddit fas davábeali áideoasi. 65. Viiddis jalges eatnamat ja jorbahámat čohkat. ¶ 5.9. tabealla. Skjækerfjell duoddara guohtunšlájaid juohkáseapmi (%). ¶ Guovlu ¶ Jeageleanan ¶ Eará guohtun ¶ Ii-anihahtti ¶ 4 Heggsjøen jna. ¶ 2 Várreráiddu nuortalis ¶ Nuortadavil (Heggsjøfjellet jna) lea jeagil eanemus ja guovlluin davil-oarjjil Roktdalena. Dáid guovlluid jeageleatnama mearri lea 12 ja 18 proseantaovttadaga badjelis go Færena buoremus báikkiin. Obbalaččat dadjat gávdno deaŧaleamos jeagelšaddu skieraniin/ čáhppemuorjeeatnamiin, jeagelguolbaniin, ja jeagelšattolaš luomebalssain. Guovlluin davil- oarjelis Roktdalena leat dát guohtunšlájat ovttamađe juohke sajis, muhto nuorttabealde lea ollu jeageleanan soahkevuovddis. Danne ii heive guovlu nu bures dálvejagi eanamin, muhto lea baica čakčajagi buorre. Vaikko vel leage ollu jeagil Heggsjøfjell:s jna, de leat dát dakkár guohtun mii lea bahá billohuvvat go bohccot dulbmot dan guođudettiin. Guovllut leat adnon giđđjagi eanamin, čohkkenbáikin ja geassejagi guohtumin dalle go lea davve- ja orjješdavádat dálki. Dál lea heajut jeagelguohtun go iskkademiid áiggi. Dat man gohčoda eará guohtumin, Roktdalena davábealde-oarjjabealde, lea eanas guolban ja jeaggeeanan. Guohtuniskkadeapmi gohčoda dan “rássehitge.” Dát vuolgá báktevuođus, ja guovlu heive buo- remusat dálvejagis. Dasa lassin lea jeagil dakŋasa siste ja nu lea buorebut suodjaluvvon eará šattuid ektui dalle go guhtojuvvo. Daŋaseatnamis maid ii nu bahuid jieŋo eanan. Várreráiddus lea ii-anihahtti oassi veahá eambbo nuorttabeale eananosiin go eará guovlluin. Jeageleanan lea maid unnán geologiija sivas. Nuorttalit guovlluin eai leat jeagelguolbanat. Ogndal oarjjabealehaga guovllut eai leat mielde guohtumiid iskkadeamis. Dat guovllut leat árrdálvejagi guohtumat lassin duovdagiidda, mat lea oarjedavil. Nuorttabealde várreráiddu leat fas geassejagi guohtumat. Obbalaččat sáhttá dadjat ahte orohat lea buorre birrajagiguohtumin. Duovdagat davábealde Roktdalena leat buorit dalvejagis, sihke guohtunšattuid ja dálkkádagaid geažil. Guohtunšattut ja topografiija váikkuhit nu ahte guovlu ii sáhte adnot bievlajagis, ja guohtumat sestojuvvojit, muhto adnojit guottetbáikin ja giđđajagis. Nu leage dát guovlu unnán heivvolaš dálvejagi guohtumin. Misiid njuovvandeattut maŋŋil 1989/90 leat njiedjagoahtán. Boazodoalloagronoma duođaštii lagas oktavuođa dan gaskka go deattut geahppánit ja go eambbo bohccot ja sávzzat guhtot ¶ guovllu. ¶ Oktiigeassu Fágalávdegoddi oaivvilda leat buori balánssa iešguđetge jagiáiggiid guohtumiid gaskkas Skjækerfjell orohagas. Orohaga boazologu heivehanváttisvuođat leat norggabeale siskkáldas ášši. Dát ii berre leat fáddán go šiehtadallá boazoguohtunkonvenšuvnna. ¶ Earret rádjeguovlluid davábealde gaskal Torröna ja Holdern, leat orohagas buorit lunddolaš oazit ja gaskaáiddit. Fágalávdegoddi oaivvilda guovlluide galgat addit guođohanvuoigatvuođa dehe ođđa rádjeáiddi. Guovlu iešalddis ii lasit guohtuneatnamiid Skjækerfjell orohahkii, muhto addá buoret doallodili ja sihkkarastá lagamus guovlluid geavaheami norggabealde riikaráji. ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Davás ja luksa leat orohagas stuora vákkit oahcin, ja dat leat buorit rájit. Geahča 5.4 kártta. Oarjjábealde lea orohatrádji ruovdemáđi mielde. Orohatrádji luksa lea seammá go Lulli-Trøndelága guovllurádji. Orohatrádji oarjjabealde leat daid guovlluid guvlui mat leat boazoorohatráji olggobealde. Riikarádji, mii maiddái lea Gálpe čerrui rádjin, ii leat lunddolaš rádji. Danne leatge guokte gaskaáiddi ceggejuvvon. Nubbi áidi manná Åbos davás Skjækerfjell orohaga ¶ guvlui. Nubbi manná lulil Teveldalenis Skalsvattnet:ii ¶ . Riikarájis ii leat áidi Skalsvattne ja Åbo gaskka. Boazodolliide lea juo čuohtejagi molsuma áiggi duođaštuvvon leat leamaš váttis doallat rájiid. Dálá dilis lea Færena orohagas váttis caggat bohccuid mannamis Middagsfjället:i Gálpe čerrui. Riikaráji oarjjabeale alla várreeatnamat doibmet geassejagi eanamin lotnolasat nuorttabeale vuollegit eatnamiiguin. Dasa lassin lea leamaš váttis go riibaha bohccuid mannat vel nuortalii Gaskabeaiváris vulos vuvddiide. Eai leat nu dávjá masttadan Gálpe čearuin, muhto čearru lea máŋgii váidalan bohccuid guohtuma doppe. Dávjá lea maid leamaš vuostelasvuohta bivdoberoštumiiguin ruoŧabeale riikaráji. Jämtlándda leana Leanastivra lea mearridan guođohandivvaga/sáhku 1999 čavčča lobihis guođoheapmái. Stuora vággi (Inndalen)juohká orohaga guovttu sierra duovdan. Vákki topografiija sulastahttá orohatráji eatnamiid lulábealde ja davábeale, ceakko ja rámšo rámat main leat dušše moadde geinnodaga gokko bohccot besset. ¶ Luonddudilálašvuođaid čilgehus Eanas oassi Færena orohaga báktešlájas lea geahppasit mollaneaddji, mii ii leat dábálaš Davvi-Trøndelágas eará sájis. Dušše smávit eananoasis Levanger nuorttabealde gávdno gággádit ja muttolaččat mollaneaddji báktešládja. Nu dagahage geologiija heajos dálveguohtumiid, muhto dan sadjái šaddá fas ruonasguohtun bures. ¶ 66. Reive, beivejuvvon 03.02.98, Davvi-Trøndelága boazodoallohálddahus. 67. Jämtlánda- Trøndelága proatokoallos, norggabeali boazodoallohálddáhus doalaha ortnegis. 68. Færen orohaga priváhta áidi. ¶ Orohaga oarjjimusas leat čohkat, main leat rámat ja skuržo gorssat. Nuortan duoddariin leat jorbahámat čohkat, maid allodat lea gitta 1.250 m bm. Ollislaččat leat almmatge duššefal 0,3 % areálain ¶ badjelis go 1 000 m bm. Birrasiid 78 % areálain lea vuovdeetanamis. Eatnamiid hápmi ja várreeatnamiid iešguđetlágan allodatrájit dahket ahte orjješbeale guovllut eai heive geasseguohtumin. Eatnama hápmi váikkuha maiddái ahte arve-/borgamearri lea dásset miehtá. Troandinvuotna váikkuha dálkkádagaid. Orohaga oarjjabeale eatnamiin lea bivvaleamos gaskamearálaččat, ja dáin guovlluin, rádjeguovlluid suktii, leat maid 5 gearddi eambbo beaivvit goas garrabiekkat bosodit. Dálkkádat váikkuhit ja sakŋádit jikŋon eatnamiid jođáneappot. Dálvejagis borgá dehe arvá 50–100 mm mánnui. Rittoguovllus lea almmatge bievlan njukčamánu gaskkamuttus. Vákkiin ráji lahkosiin bievla 2–3 vahku maŋŋil. Dat mearkkaša ahte jus oarjeleamos guovlluin guođoha dálvejagis, de ferte johttát nuortalii juo guovvamánu/njukčamánu áiggiid. Dán ferte dahkat, amas gárttat vuostelasvuohta mearragátti eanandoaluin. Nu gártetge orrut dálvejagi guohtumis oanehit áiggi go eatnasat eará orohagain. ¶ Guohtun Boazodoallostivra lea 1600 bohcco mearridan alimus boazolohkun orohahkii. Mearrádusa vuođđun lei ahte orohat lea birrajagiorohahkan, ja jeagelguohtun ráddje dan man olu bohccuid eanan guoddá. Areálaid ávkinatnin lea unnán (0,7 bohcco /km ¶ ), muhto eará orohagaid ektui lea ollu. Orohaga guohtuma leat iskkadan Villmo-vugiin. Dieđuid vuođul leat orohagas čuovvovaš guohtunšlájat: ¶ Areálain lea 49 % vuovdeeanan, eanas seamulvallji/ urtavallji soahkevuovdi. Jeagelguohtun ii lean vuvddiin, muhto jekkiin ja goikeeatnamis. Badjelaš njealljádas oassi ruonasguohtumis šattai buriin jekkiin, mat leatge dán orohaga mihtilmas eananšládja. Jeageleatnamat ledje arvat unnit go eará orohagain, main dát iskkadanvuohki lei vuođđun. Dasa lassin lea šaddu njárbadit. Duššefal 5 % jeahkális lei suhkkes šaddu, 60 % lei gaskamearálaš ja 35 % njárbes šaddu. Goalmmádas oassi jeagelguohtumis lei jekkiin. Vuvddiid leat jalgen muorračuohppamiin, ja jáhkkimis ii gávdno doppe lahppojeagil. Suokkardallamis sirrejuvvui orohat 8 guohtunoassái. Mii oaidnit 5.10. tabeallas jeageleanan oasi, jea- gelšlája ja man suohkadit jeagil šaddá. ¶ 69. Dás meroštallon areála oassin earret jávrriid. 70. Jeagelguohtuma oassi lea dasto sakka vuollelis guohtuneatnama eará osiin. ¶ 5.10. tabealla. Færen orohaga eananosiid iešguđetlágan guohtunšlájaid juohkáseapmi (%). ¶ Guovlu ¶ Areála ¶ Jeagelguohtun proseantameriin ollislaš areálas ¶ Jeagelmearri ¶ Ollis ¶ Vuovde ¶ Eará goike ¶ Suhk ¶ Gaska ¶ Njárlaččat ¶ eanan ¶ eanan ¶ mearálaš ¶ Lulábealde Fjergen ¶ 18 Fjergen – Færen (jávri) ¶ 46 Lulábealde Færen (jávri) ¶ 34 Oarjjabealde Forra ¶ 43 Levanger guvlui ¶ 23 Davábealde Færen (jávri) ¶ 29 Verdal guvlui ¶ 49 Oarjjabealde Juldöla ¶ 30 Nuorttabealde Juldöla ¶ Jeagelguohtun (7 %) lea unnimus oarjjabealde Forra. Vaikko lea unnán dálvejagi guohtun juohke areálovttadaga nammii, lea guovlu goitge áigeguovdil guohtuneanamin. Obbalaš viidodat lea stuoris, ja dán guovllu ii sáhte ávkin atnit eará áigodagaid topografiija ja ollu goahccevuovddi sivas. Dát guovlu lea dakko heittot dálvet, og ferte ealu diktit lávda guohtut, ja nu šaddá váttisin johtit. Nu leage guovlu marginála. ¶ Orjješdavábeale guovlluin (Levanger guvlui) lea buoret dálveguohtun. Guohtuniskkadeami čuoldinvuohki ii lean heivvolaš. Muhtin eananoasit “Verdal guvlui” ja “Levanger guvlui” leat oktan duovddan, ja doppe lea 25 % jeagelguohtun ¶ . Guovllus ii sáhte guođohit eambbo dálvejagis. Nu movt daddjon, leat dán guovllu dálkkádagat maid ovdamunnin guohtuma dohkálašvuođa ektui ođđajagimánus ja guovvamánus. Dán guovtti guovllus davábeale Inndalena leat ¶ ovdamunit heivet dálvejagi guohtumin ovdalii Færena eará guohtunguovlluid. Jeageleatnamat leat oalle ollu, ja seammás sáhttá suddjet vai eai guođohuvvo eará jagiáiggiid. Eará jeageleatnamat (20 %) heivejit buoremusat giđđa- ja geasseguohtumin. Kjølhaugan ja Blåbergan birrasiid leat buorit duovdagat geassejagi guohtumin go leat lotnolasat alla várit, gávdnojit buorit jeakkit (17 % ollislaš areálas), rásseguohtun (10 %) ja urtavallji eanan (5 %) ja jasat (3 %). Dát eatnamat vedjet leat Davvi-Trøndelága buoremus geasseguohtumiid gaskkas. Guovllus, lulábealde dán duovdaga, leat sullasaš kvalitehtat, muhto gávdnojit eambbo buorit jeakkit, muhto fas rásseguohtun lea vánit. Jus visot orohaga atná bievlajagi guohtumin, sáhttá jeageleatnamiid guođohit čakčajagis ja giđđajagis. Dalle eai leat ollu dain orjješlulábeale guovlluin šat obage áigeguovdilat. Dáinna málliin vuordimis orohat gierdá vaikko gitta 3 500 bohcco rádjái, ja dasa lassin vel misiid mat šaddet. Dat mearkkaša 1,4 bohcco/km ¶ . Go orohaga atná birrajagiguohtumin, de ráddjejit dálvejagi eatnamat boazologu. Sáhttá dadjat ahte jeagelguohtumat leat vátnásat. Orjješdavábeale jeageleatnamat leat guođohuvvon duššedal 3–4 maŋemus jagi, ja ovdal dan eai leat adnon. Danne leat guovllus seasttahuvvan jeageleatnamat. Orohaga boazologus dat vuolgá man guhká jeageleatnamat bistet. Davit eananosiid garra guođoheapmi birrajagi dagaha maiddái ahte lassána ballu ja eahpesihkarvuohta dasa movt orohaga boazodoallu ceavzá boahtteáiggis. Ruonasguohtuma kvalitehta dáfus leat imašdahtti gehppes njuŋŋelasat Færen orohagas. Dan seammás lea rievdddalmas dilli jagis jahkái. Jagiid 1996/97, 1997/98 ja 1998/99 daid oassi, mat ledje vuollel 67 kg, 18, 35 ja 28 % ¶ . Davvi-Trøndelága eará orohagain eai leat ná gehppes njiŋŋelasat, earret Fosena. Stuora oassi orohaga ealus lea dán áigodagas guođohuvvon ráddjejuvvon eananosiin lullelis Færen jávrri miehtá bievlajagis, ja dat buoremus duovdagat riikaráji guvlui eai adno doarvái. Dát guođohanvuohki jáhkkimis lea danne go bállet massit bohccuid ráji badjel Gálpe čerrui. Misiid njuovvandeattut mannet geahppuma guvlui. Eandalii jagiin 1995/96 lei dát dilli, muhto maŋemus jagi ledje fas badjelis. 1990-jagiid loahpageahčen lea orohaga boazolohku lassánan. Vaikko dát ii soaitte mearkkašit ahte lea liiggás ollu boazu orohagas bievlajagi guohtumiid ektui, de dátge lea deaŧalaš mearkan dasa ahte guohtumiid geavaheapmi ii leat doarvái bures heivehuvvon boazologu mielde. Njiŋŋelasaid njuovvandeattut duođaštit baicca dan ahte dát lea áiggis gitta ja guohtumiid geavaheamis, iige muital nu ollu orohaga guohtunkvalitehta birra. Okta siida guođohii jagis 1999 duovdagiid Sul davábealde bievlajagis. Dát nanne ahte guohtumiid geavaheapmi lea vuostálaga dainna mii lea ekologalaččat guoddevaš. Jus ollislaš vuođu galgá oažžut guohtunárvvoštallamii, ferte muitit ahte dát orohat lea šaddan gillát eanemus sisabahkkemiid mat oba leatge dahkkon Norgga guohtunguovlluin. Dušše okta smávit eananoasáš lea oarjjabealde Færena mii ii leat duohtaduvvon. ¶ Oktiigeassu Guohtunekologalaš ákkaid vuođul oaivvilda fágalávdegoddi buoremus ávkki oažžut jus guođoha Færen orohaga bievlajagis. Rievdadusa sáhttá čađahit go guođoha Ruoŧas dálvejagis dehe juo siskkáldasat Norggas earáhuhttá málle. Beroškeahttá das adno go orohat birrajagiguohtumin vai dušše bievlajagis, lea almmatge áibbas vuođđoášši ahte sii geavahit daid buoremus geassejagi guohtumiid dakka oarjjabealde riikaráji. De gáibiduvvo juogo guođohanvuoigatvuohta Middagsfjället (ruoŧabealde riikaráji) dehe hui nana gaskaáidi riikáráji mielde. Áidi ferte ceggejuvvot vuohkkasit báikái go dálá áidi. Áiddi ferte maiddái guhkidit Skalsvatnet davábealde. Áidesaji válljema dihte ja go dálá áidi lea hejot divoduvvon, de lea seammá stuora váttisvuohta rádjerasttidemiin dál go dalle go ii oba leange áidi. Guovtti vejolaš čovdosis lea áideceggen heajut čoavddus. Dát lea dannego Middagsfjället lea dego lassin guohtumiidda oarjjabealde ráji, ja maiddái dannego ođđa áiddi dahkamii adnojit ollu ressurssat. Dakko lea guhkki geidnui ja viesuid lusa ja nu gártá áiddi divodeapmi hui divrrasin. Lávdegotti mandáhttan ii leat árvvoštallat ávkki ja goluid vuostálaga. Áibbas vissasit ii sáhte boazoorohat ieš gokčat dáid goluid. Lea evttohuvvon ahte Gálpe čearru ja Færen orohat lonuhit guohtuneatnamiid. Vuođđun lei ahte Gálpe beassá guođohit davábealde Sul, ja Færen fas Middagsfjället. Nu movt dálá guođohanriekti lea diein guovlluin, sáhttá Gálpe čearru guođohit birrajagi Sul davábealde, muhto dat guohtuneatnamat mat leat Ruoŧa bealde, leat duššefal vieruiduvvan vuoigatvuođa vuođul. Færen massášii muhtin oasi várra orohaga buoremus dálvejagi guohtuneatnamiin, ja lonuheapmi dálveguohtumin sáhttá leat eambbo ávkin go heittot beallin. Jus dálveguohtun šaddá seammá buorren dehe buorebun, de oččošii Færen doallo- ja guohtunekologalaš ovdamuniid dákkár lonuhemiin. Orohat sáhttá maiddái dalle atnit sin buoremus geassejagi eatnamiid dan oktavuođas go dat leat lahkosiin guovlluid mat leat Ruoŧas. Jus guođoheami rievdada ná movt evttohuvvon, sáhttet masttadeamit lassánit orohaga davágeahčen Veravatnet birrasiin (Skjækerfjell ja Gálpe gaskkas). ¶ 71. Njiŋŋelasat vihkkejuvvon 2 jagi skábmamánus. ¶ 5.3.3 Fágalávdegotti evttohus ¶ Gálpe – Skjækerfjell – Færen – Fágalávdegoddi evttoha ahte Skjækerfjell oažžu rievtti rasttidit ráji dan guvlui mii lea davvelis Torrön (Edevik). – Fágalávdegoddi evttoha ahte Færen oažžu konvenšuvdnaguovllu Middagsfjället birrasiin. Konvenšuvdnarádji manná geainnuid E75 ja 322 guora. Gálpe oažžu konvenšuvdnaguovllu mas davábeali rádji lea Færen-Skjækerfjell orohagaid ráji mielde ja lulábeali rádji fas lea geainnuid 72 ja 756 guora. Oarjjabeali rádji lea Verdalsøra. Konvenšuvdnaáidi, mii manná Åbo rájis Skjækerfjell oroharádjái, gaikojuvvo. ¶ 6.1 govas mii oaidnit boazoorohagaid ja čearuid rájiid. Oktiibuot leat 10 hálddahuslaš ovttadaga, ja 8 leat riikarádjeorohagat. ¶ 6. Lulli guovlu ¶ 6.1. govva. Lulli-Trøndelága/Hedmark orohagat ja Härjedála čearut. ¶ 6.1. tabealla. ¶ Doalloovttadagat ¶ Olbmot ¶ Alimus boazolohku ¶ Submi ¶ Femunddas lea alimus mearriduvvon boazolohku 9 000 bohcco. Boazolohku lea juhkkojuvvon ovttamađe Riast/Hylling ja Essand orohagaid gaskka. Go 6.2. tabeallas meroštallá boazoeatnatvuođa ja buvtta- deami juohke areálovttadaga nammii, leat Femundda areálat juogáduvvon dán guovtti orohahkii. ¶ 6.2. tabealla. Lulli-Trøndelága/Hedmark boazodoalloguovllu eatnamiid geavaheapmi. ¶ Areála ¶ Boazolohku ¶ Buvttadeapmi km ¶ juohke km ¶ kg/boazu ¶ 11 Femund (dálvejagi guohtun) ¶ Lea mihá eambo boazoeatnatvuohta go Davvi-Trøndelágas, Nordlánddas ja Romssas. Duogážin lea dálvejagi guohtumiid vejolašvuohta, ja áigodaga iešguđetlágan guođohanvejolašvuohta. Earret Elgå, leat Lulli-Trøndelága/Hedmark orohagaid boazoeatnatvuohta vuollelis go Kárášjogas (2,4 bohcco/km ¶ ) ja Oarje-Finnmárkkus (3,1 bohcco/km ¶ ). Riast/Hylling orohagas lea eambbo buvttadeapmi bohcco ektui go dáin earáin, muhto buot orohagaid dássi lea vuollelis go ovdal. Elgå:s lea mearkkašahtti alla boazolohku ja buvttadeapmi juohke areálovttadaga nammii. Eará orohagain Norggas ii dáidde leat ná stuora areálbuvttadeapmi. Maŋemus golmma jagi njuovvandeattuid oaidnit 6.2. tabeallas. Das oaidnit orohagaid siskkáldas ero- husaid jagis jahkái. Dás boahtá ovdan ahte dássi lea veahá vuollelis go Nordlánddas ja Davvi-Trøndelágas ja arvat vuollelis Romssa. Orohagaid siskkáldas erohusat jagis jahkái leat luonddudilálašvuođaid erohusaid geažil, muhto erohusat sáhttet maiddái váikkuhuvvot das makkár bohccuid leat njuovvan ja makkár ealihanbohccot leat. ¶ 6.1 Lulli-Trøndelága/Hedmark – Jämtlándda leana, lulit guovlu ¶ Obbalaččat Prinsihpas eai leat orohatrájit rievdaduvvon jagi 1894 rájes. Rievdadeamit leat váldosaččat dahkkon máŋggaid duomuid vuođul maid Alimusriekti lea meannudan. Das daddjo ahte orohagat leat ovddasvástádussuorggit, ja dat ii dárbbaš mearkkašit ahte dain lea vuoigatvuohta guovlluide. Lávdegotti mandáhttan ii leat čiekŋudit dien áššái, muhto fágalávdegoddi oaidná movt eahpečielga riektedilli lea dagahan labiila dilálašvuođaid. Dán geažil leage lávdegoddái váttis suokkardit dálá guohtuneatnamiid geavaheami ja dan vuođul evttohit rievdadusaid guohtunrájiide. Guovllus leat 6 boazoorohaga. Riast ja Hylling lea oktasaš. Essand ja Riast/Hylling orohagain lea oktasaš dálvejagi guohtun Femunddas. Elgå ja Trollheimen leat fas birrajagiorohagat. Trollheimen lea áidna orohat mii ii leat riikaráji guoras, muhto lea sierra eará orohagain eret. Danne eat čilge dárkileappot dán orohaga birra. Eará orohagaid birra mii čilget oktasaččat. 6.1. ja 6.2. tabeallas oaidnit boazodoalloguovllu struktuvrra ja eatnamiid anu. ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Boazoorohagaid olggobeale rájit leat seammá rájit go sámi boazodoalloguovllu rájit Norggas. Rájiid mearridettiin deattuhuvvojedje eará bealit go boazodoallofágalaš bealit. Danne leat ollu eahpelunddolaš rájit oarjjabealde. Jagis 1971 geahččaledje rájiid rievdadit Femundda viiddideamis, muhto ášši ii ovdánan. Mii namuheimmet juo ovdalis dan dili, namalassii ahte muhtin eananosiin ii leat dál riektilaš vuoigatvuohta guođohit siskkobealde boazoorohagaid. Vuoigatvuođaid rájit maiddái nannosit váldet vuhtii eará beliid go boazodoallofágalaš. Danne ii sáhte guođohit Femundda orohaga oarjjabealde. Dan sadjái ferte orohaga siskkit eananosiid guođohit dálvejagis. Areálat, mat leat tabealla meroštallama vuođđun, čájehit liiggás viiddis eatnama. Dat mearkkaša ahte areálbuvttadan-beaktilvuohta duohtavuođas lea badjelis go tabealla čájeha. Lulli-Trøndelága/Hedmark guovllustivra čujuha cealkámušastis jagis 1998 ahte guovllu boazodoallu lea “gártan eahpedohkálaš dillái, go váilu čielga riektilaš vuoigatvuohta ja dan ektui ahte jođihit lobálaš boazodoalu.” Riikarádji ii leat lunddolaš oahci, ja dálá dilis adno rádjeáidi oahcin Ruoŧa čearuid guvlui. Áiddi leat stáhtat ¶ huksen ja dat ortnegisdollet maid áiddiid. Elgå ortnegisdoallá muhtin oasi áiddis, mii lea Idre čearu bealde. Áidna šihttojuvvon guođoheapmi ráji rastá lea smávit guovlu man Essand guođoha orohaga nuorttadavábealde eananosiin. Essand ja Handölsdalen čearru leat ieža gaskaneaset šiehttan ná dahkat. Norggabeale orohagat masttadit juohke jagi, ja masttadit maiddái rádjelagas čearuiguin. Muhtin jagiid leat stuora masttadeamit. Jus vel olgguldas rájit leat heajut, de iešguđetlágan sisabahkkemat ja johtolat dagahit ođđa “oziid” siskkáldasat orohahkii. Dat heajudit dili vel eambbo guohtuneatnamiid geavaheami dáfus. ¶ Luonddudilálašvuođat Earret Finnmárkku, lea Lulli-Trøndelága/Hedmark áidna boazoorohatguovlu gos leat siseatnandálkkádagat siskkáldasat guođohanguovllus. Lulli-Trøndelága/ Hedmark lea luonddudilálašvuođaid dáfus seammalágan go Finnmárku, ahte dálkkádagat mearridit guohtundilálašvuođa. Dasa lassin lea guovllus maiddái geologalaš ovdamunni go dalvejagi eatnamiin lea erenoamáš buorre suvrra báktešládja. Lea oainnat jiekŋa johtán oarjjás-davás guvlui ja čuovuhan luovosávdnasiid suvrra báikkiin davvelii ráktoguvlui. Miehtá guovllu lulábealde Aursundda leat viiddis sátto- ja čievramorenat. Boazodoalloguovllu davábeale eatnamiin lea geahppadit mollaneaddji báktešládja, muhto liikká gávdnojit maiddái garra bákteoasit. Dáin davit guovlluin lea unnán báljes bákti, muhto duoddara eananvuođđu lea goikkis. Soahkevuvdiin lea eanan viidát hui assái ja šattolaš. Guohtuneatnamat leat ollu badjelis meara. Dušše Essandis leat veahá eatnamat vuollelis go 200 m bm (4 %), ja Femundda dálvejagi eatnamat leat fas eanas gaskal 600–1000 m bm (6,3 % badjel 1 000 m bm). Maiddái Elgå orohagas leat alla eatnamat ja galbma dálkkádat ( 87 % badjel 600 m bm ja eará oasit leat 1 000 m bm). Riast/Hylling orohaga geassejagi eatnamiin leat eambbo allavárit go Essand orohagas, 15 ja 4 %. Goappaš orohagain leat buorit bálganbáikkit ja eananoasit gos šaddu ihtigoahtá geassemánu gaskkamuttus. ¶ 72. Jämtlánda – Trøndelága šiehtadus. ¶ 6.2. govva. Lulli-Trøndelága/Hedmark misiid njuovvandeattut. ¶ Siseatnandálkkádagaid dihte eai báljo goassege váikkut bivvalat ja arvi ahte guohtumat lássahuvvet dálvejagis. Optimála boazolohku juohke areálovttadaga nammii lea vuollelis go Finnmárkkus, dannego Rørosduoddaris lea gasit muohta. ¶ Guohtun 1960-jagiid loahpas lea Selskapet for Norges Vel iskkadan guovllu guohtumiid. Gaskamearálaš loguid, dihto válljejuvvon šlájain, čájeha 6.3. tabealla, nu movt ovdanbohtet 3 iešguđetlágan almmuhemiin. Takserema oktavuođas leat Riast/Hylling juhkkojuvvon guovtti sierra orohahkii, nappo Riasten ja Hylling. Dán guovttis lea Hylling orohat riikarádje guoras gitta Rien jávrriid rádjái. Leat válljejuvvon muhtin šaddošlájat, danne vai lea álkit oažžut bajilgova, muhto dan seammás massá bienasta bitnii dieđuid, mat kvalitehta árvvoštallamii leat mávssolaččat. Geavahuvvon vuohki juohká dárkilit omd. jekkiid iešguđetlágan šládjii. Iešguhtet šládja lea gávdnon nu unnán ahte eai váldo mielde dás. Riasten orohagas lea omd. 28 % jeaggi, mii juhkkojuvvo 12 iešguđetlágan guohtunšládjii. Sihke Riast ja Hyllingen orohagain lea eanas jeagil/ rissi/daŋas, go geahččá guohtunšlájaid nu movt rássi ja urta (su. 75/25). Dán fuomáša das go lei eambbo dehe unnit jeageloassi analysaruvttuin (51 ja 41 %). Dán oasis lei fas stuora oassi, 42 ja 49 %, “hui vuorjjes jeagelšaddu” . Dasa lassin lei jeagil garrasit guhtojuvvon, dan sivas go čakča boahtá árrat ja nu ferte árrat johtit ealuin jeageleatnamiidda. Dan seammás adnojit Femundda orohaga jeageleatnamat liiggás unnán. Fágalaš árvvoštallama mielde ávžžuhit guohtumiid dihte johtit árabut Riast ja Hylling orohagain Femundda orohahkii. ¶ 6.3. tabealla. Guohtunsuokkardallamiid oktiigeassu Essand, Riast/Hylling ja Elgå orohagain. Areáloassi %. ¶ Deaškedaŋas-oktavuohta ¶ 60 – dás: ¶ Skierri.-čáhppesmuorji. Jeagelguolban ¶ 25 Čáhppesmuorješattolaš vuovdi mas lea jeagil ¶ 6 Jeagelšattolaš beahcevuovdi ¶ 28 Sarritdaŋasguolban ¶ 3 Sarritšattolaš soahkevuovdi ¶ 4 Rásse ja urtavallji soahkevuovdi ¶ 2– Sieđgarođut ¶ – Balsajeakkit ¶ 5 Smávit ii-anihahtti ¶ Oktiibuot jeagelguohtun ¶ Essand orohagas eai leat nu ollu deaškedaŋasguolba- nat. Dan sadjái leat baicca jeakkit, - ja alitsuoidnejeakkit. Vaikko rásse-/urtašaddu orru leamen unnán Riast/ Hylling orohagas, leat doppe almmatge deaŧalaš geassejagi guohtunšlájat. Guohtuniskkadeamis árvvoštalle ahte giđđa- ja čakčajagi eatnamat (jeageleatnama viidodagat) ráddjejit boazologu. Vuođđun lea biddjon ahte geassejagi guohtumat leat valljugasat dan ektui man ollu bohcco dálvejagi guohtumat gesset. Essand orohagas lea ollu jeagil (62 %), muhto bealli analyseruvttuin čájehit dušše vuorjjes jeagelšattu. Femundda orohagas eai leat čađahan sierra linjátakserema, earret dain guovlluin mat leat nuorttabealde Feragen jávrri. Almmatge lea Lyftingsmo (1968) árvvoštallan guohtumiid hui viiddis eanangeahčademiid vuođul (befaring), ja árvvoštallan eananosiid sierralagaid. Su loahpalaš oaivil lei ahte orohagas obbalaččat lea “eahpedábálaš valljugas jeagelguovlu” mas vuovdesitnu lea seahká. Nuorttabeale Feragen lea linjátakseremis čájehuvvon 83 % jeageleanan, ja dán oasis lei 59 % ollislaš šaddu. Orohagas lei liiggás unnán guođohuvvon, su árvvoštallama mielde, ja dat fas váikkuhii ahte dat šaddu, mii jagis šaddá, hehttejuvvui. Nu movt namuheimmet, bijai son vuođđun ahte orohahkii galggašii árabut johtit, ja guođohit orohagas čakčat. Allarievtti duomu váikkuhus lea ahte dálvejagis guođohuvvo dain eatnamiin mas guohtuniskkadeapmi bijai vuođđun ahte eatnamat galget adnot čakčajagis/skábmajagis. Dát ferte fas nuppi vuoru buktit váikkuhusaid Riast/Hylling ja Essand guohtuneatnamiid ávkin atnimii. Elgå:s lea maiddái, seammá ládje nu movt Femund- das nai, hui unnán rásse ja urtavallji šaddu. Veahá earálágan lea soahkevuovdi, mii lea Sylen birrasiid ja alla eanan oarjjás Elghogna guvlui, ja dasto luksa gaskariikageainnu guvlui. Guohtuniskkadeami áiggi lei alla eatnamiid guohtun veahá sekundára. Garra guođoheapmi lea nuppástuhttán skierre-čáhppesmuorješattu nu ahte šaddagoahtá jokŋadaŋas. Jeagil, skierri ja eará muorrašládjašattut ledje borrojuvvon nu visot ahte eai lean báhcán eambbo bihtát. Dálá dilli lea seammaládje, mii dahká geassejagi guohtuma vuođu buorrin. Almmatge lea eanavuođđu liiggás goikkis ja asehaš, mii dagaha ahte ii gávdno eambbo hui vuorjjes rássi ja urtavallji jassagobit. ¶ Ii das gállii go báktevuođđu lea gággádit mollaneaddji, muhto dat váikkuha jekkiid maid. Jeaggebotnis lea geađgevuođđu ja leat coages ja šattohis jeakkit. Vaikko iskkadeamis ii boađe ovdan, leat almmatge maiddái veahá valljugas guohtunjeakkit, nu movt Grøvelsjøen lahkosiin. Elgå orohagas lei 77 % jeageleanan, ja 45 % lei suhkkes šaddu. Buohtastahttima dihte muitalit ahte Færenis Davvi-Trøndelágas leiges 18 % jeagil, ja dušše 5 % lei suhkkes jeagelšaddu. FORUT iskkadeapmi duođašta dan stuora jeagelvalljivuođa (61 % ollislaš areálas). Nu leage Elgå orohagas eanas jeagelšaddu. Lyftingsmo čujuha guohtuniskkadeapmái jagis 1948, mas váldokonklušuvdnan lei ahte dát guovlu heive buoremusat boazoguohtumin ovdalii go sávzzaide ja gusaide. Muhto čuoččuhuvvui maiddái ahte jeageleatnamat leat nu sakka guođohuvvon ja nu leatge “eanas muddui guhkes áigái billistuvvon” . Lyftingsmo fas čujuha iskkadeapmái ja lohká guovllu berret ráfáidahttit amas boazolohku liiggás ollu maŋásmannat. Jagis 1971 fuomáša ahte ii leat ovdánan eavttuid mielde, vaikko guovlu maiddái maŋŋil dán áiggi lea guođohuvvon garrasit. Dán dieđu vuođul Lyftingsmo lohká, lassin iežas dieđuide jeagelguohtunmeari birra daŋaseatnamis, ahte orohagas leat “buorit jeageleatnamat mat girdet garra guođoheami” . Jagis 1992 (FORUT) lei 49 % jeageleatnamiin unnán guhtojuvvon, ja guohtumiid dilálašvuohta ja balánsa lei buorre. Lassin jeageleatnamiidda, mat leat buorit čakčajagis, dálvejagis ja giđđajagis, adnojit orohaga areálat garrasit, dasgo seammahat eatnamat adnojit iešguđetláhkái jagiáiggiid mielde. Dát eanangeavahanvuohki addá buori areálbuvttadeami. ¶ Oktiigeassu Dat gullon Allarievttiduomut lea gáržžidan boazosámiid guođohanvuoigatvuođaid dáin guovlluin. Rievttis leat gieđahallame ođđa riidoáššiid, ja dan seammás bargojuvvo boazodollui fas máhcahit muhtin oasi eatnamiin maid leat massán. Dán vuođul ii leatge nu stuora friddjavuohta guohtuneatnamiid geavaheami mearridit, go dábálaš dilis lea. Dát bealli fátmmasta sihke siskkáldasat Norgga bealde, muhto maiddái Ruoŧa boazodoalu dáfus. Vaikko vel dilli leage ná, ja vaikko vel leage LulliTrøndelága boazodoalus buorre buvttadeapmi, de goitge ovttageardánit lea guohtunekologalaš árvvoštallama mielde heivvolaš guohtumiid anu earáhuhttit guovllus. Fágalávdegoddi oaivvilda Elgå orohagas leat erenoamáš heittot balánssa iešguđetge jagiáiggiid guođoheamis, go mihtilmas jeageleatnamiin guođohuvvo birrajagi. Seammás leat maid geassejagi guohtumat eambbo go dárbbašuvvojit Lulli-Trøndelága boazodoalloguovllus. Dát dássetmeahttunvuohta oidnogoahtá vel čielgaseappot ja garraseappot, jus Færen orohaga Davvi-Trøndelágas geassá árvvoštallamii fárrui. Nu livččiige vuogas earaláhkái atnit guohtuneatnamiid, muhto fágalávdegoddi eaktuda ahte LulliTrøndelága guohtumiid ekologalaš heiveheami ferte čoavdit siskkáldasat Norgga doaimmaiguin. Illá jáhkkit ahte Norgga–Ruoŧa boazodoallokonvenšuvnna olis sáhttá čoavdit dáid vuođđováttisvuođaid. Go lávdegotti evttohusas almmatge váldit fárrui dáid árvvoštallamiid, lea duogážin dat go dát čilgejit duohtadili, man galgá atnit vuođđun go árvvoštallá oktasaš doalu Elgå ja Idre ođđa čearu gaskka. Fágalávdegotti oaivila mielde váilu evttohusas guohtunekologaláš vuođđu. Máŋgga gearddi lea evttohuvvon heivehit dálá guohtunrájiid. Essand orohagas lea eahpeformálaš šiehtadus guođohit Ruoŧas. Lea heivvolaš maiddái boahtte áiggis guođohit dáid guovlluin, muhto dán guovllu heive buoremusat atnit čohkkenbáikin. Ruoŧa čearut leat sávvan rievdadit guohtunrájiid Sylen:s (Essanddas) ja Stor-Vigelen:s (Femunddas). Fágalávdegoddi ipmirda sáváldagaid fágalaš vuođu. ¶ 6.2 Jämtlándda leana lulit guovlu ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearut mat leat Norgga ráji lahka leat Handölsdalen, Mittådalen, Ruvhten ja Idre. Čearuid rájiid ja áigodatguohtumiid oaidnit 6.1 kárttas. Jagi 1972 konven- šuvnna mielde ii leat čearuin lohpi guođohit Norgga bealde ráji. Riikarádji hehtte rádjelagas guohtuneatnamiid ávkkástallama buoremus lágiin, dannego váilot lunddolaš oazit ráji lahkosiin. Handölsdalen ja Essand gaskka váilot lunddolaš oazit ja dakko lea áidojuvvon. Dat váikkuha garrasit, juohke jagi leat ortnegisdoallangolut, iige almmatge cakka bohccuid mannamis lobihis eatnamiidda. Guovllus gávdnojit buorit vejolašvuođat atnit ávkki lunddolaš oziin mat earuhit guohtumiid, iige dárbbaš áidut. Mittådalen čearu rájis oarjjil Essand guvlui ii leat lunddolaš oahci ja dakko lea áidojuvvon. Čearu rájis das viidáseappot Riast/Hylling guvlui leat muhtin alla várit dakka oarjelis riikaráji, earret lulimusas, gos lea áidojuvvon, vai caggá bohccuid mannamis lobihis eatnamiidda. Ruvhten čearu rádji oarjjil lea guhkki Riast/Hylling ja Femundda orohagaid bealde, ja dakko ii leat lunddolaččat ráddjejuvvon. Miehtá dákko lea áidojuvvon, vai obanassiige sáhttá bargat boazodoaluin dohkálaš ládje dáin guovlluin, ja atnit ávkki rádjelagas eatnamiin. Vaikko vel leatge áiddit, mannet bohccot almmatge ráji rastá, iige daid nagot caggat. Guovllus leat vejolašvuođat guhkit áigái gávdnat lunddolaš oziid rádjelagas guohtuneatnamiidda, ja nu geahpedit áiduma. Idre čearus váilot lunddolaš rájit oarjjil Elgå guvlui. Danne leatge áidon miehtá dán beali. Čearu rájit bievlajagi eatnamiid dáfus Ruoŧas eai čuovo lunddolaš oziid. Danne leage sávaldat oalle ollu rievdadallat ráji, vuosttažettiin čázádagaid guvlui, vai guohtuneatnamiid beassá atnit nu movt lea vuohkkaseamos. Dalle maid livččii geahppasit guođohit. ¶ Alimus boazolohku ja duohta boazolohku jagis 1996 čájehuvvojit 6.1. tabeallas. Ealut leat dál stuori- but go lobálaš. ¶ 6.4. tabealla. Boazolohku ¶ Alimus lobálaš ¶ Boazolohku boazolohku ¶ Guovllus leat 29 boazodoalu ja 120 boazodoalli geat leat boazobarggus. Čearuid dovdomearka lea ahte leat stuora doalut, alla boazolohku ja ollu olbmot, go buohtastahttá Jämtlándda leana nuorttit osiin. Mii oaidnit 2. tabeallas čearuid doaluid. ¶ 6.5. tabealla. Doalut ja boazodoallit. ¶ Doaluid lohku ¶ Boazodoallit ¶ 6.2 ja 6.3 kárttas oaidnit boazodoalu eanangeava- heami. ¶ Guohtun Mii oaidnit 6.6. tabeallas bievlajagi ja dálvejagi eatna- miid. Handölsdalen čearus lea hui buorre ruonasguohtun. Buorre ruonasguohtun lea maiddái Mittådalenčearus, muhto Ruvhten ja Idre guovllus ii leat nu ollu ruonasguohtun. Dálvejagi guohtumat gal leat valljis dáin guovlluin. Buot čearuin leat ruonasguohtumat mat ráddjejit heivvolaš alimus boazologu guhkit áigái. Dát dilli lea erenoamážit Idre ja Ruvhten čearuin. Lea unnán ii-anihahtti geađgeeanan ja sáttorámat bievlajagi eatnamiin Handölsdalen ja Idre čearuin, ja áibbas unnán Mittådalen ja Ruvhten čearuin. Bievlajagi eatnamiid nettoareálas lea 33 % Handölsdalen čearu guohtumiin badjelis go 1 000 m bm, ja 21, 9 % Mittådalen čerau guohtumiin. Seammá logut Ruvhten ja Idre čearuin leat 9,1 ja 4,3. Dainna lágiin leat Handölsdalen ja Mittådalen čearuin buorit alla várreeatnamat olamuttus geasseliehmu áiggiid, muhto Ruvhten čearus, ja eandalii Idre čearus, leat unnán areálat badjelis go 1 000 m bm. ¶ 6.6. tabealla. Áigodatguohtumat. ¶ Ruonasguohtun ¶ guohtun km ¶ 189,2971,0 6.7. tabealla. Alla várreeatnamat, ja ruonasguohtun- eatnamiid ii-anihahtti oassi. ¶ Nettoareála (%) ¶ Nettoareála Čearru ¶ badjelis 1 000 ¶ ii-anihahtti m bm ¶ oassi ¶ Oktiigeassu Eanas sajiin guovllus váilot lunddolaš oazit rádjin. Rádjelagas boazoorohagain nuppe bealde ráji lea seammá váttisvuohta. Dalle go leat duovdagat goabbat bealde ráji, mat lunddolaččat leat oktan duovddan, ferte bargat dan nala ahte guohtumiid geavaha goappaš bealde ráji, namalassii rasttida ráji. Vaikko vel ráji rasttideapmi leage áigumuššan, dárbbašuvvojit almmatge muhtin áiddit. Go áidu, galgá garrasit deattuhit dan ahte áidi dohkálaččat nagoda caggat bohccuid. Ruvhten čearus, ja velá eambbo Idre čearus, leat unnán alla várreeatnamat badjelis go 1 000 m bm, gos bohccot bálget geassebáhkaid áiggi. ¶ Geahča 6.1–6.5 kártta. ¶ 6.3 Fágalávdegotti evttohus ¶ Essand – Handölsdalen Fágalávdegoddi evttoha ahte Handölsdalen čearru beassá rasttidit raji Norgga beallái Nesjøena guvlui. Essand boazoorohat beassá rasttidit ráji oarjjabeali Enan. Áidi riikaráji bokte váldojuvvo eret. Galgá hukset konvenšuvdnaáidi Nesjøenis gitta Nedalssjøenii. ¶ Mittådalen – Riast/Hylling Ii evttohuvvo rádjerasttideaddji guođoheapmi. ¶ Ruvhten – Femund Ii evttohuvvo rádjerasttideaddji guođoheapmi. ¶ Idre nya – Elgå Ii evttohuvvo rádjerasttideaddji guođoheapmi. ¶ Girjjálašvuohta ¶ Norgga-Ruoŧa Boazoguohtunkommišuvdna Norsk-Svensk Reinbeitekommisjon ¶ Sisdoallu ¶ Fysiologalaš dárbbut ¶ 12 1.1.2Boazu dárbbaša iešguđetlágan guohtuma ¶ Geologiija ja eanavuođđu ¶ Dálkkádat ¶ ŠADDOKÁRTTAID ČUOLDINVUOHKI JA GUOHTUNŠLÁJAT ¶ Obbalaččat ¶ Guohtunkárttaid čuoldinvuohki ¶ Šaddošlájaid joavkolaga bidjan ¶ Ruotabeali johtalanmállet ¶ 30 1.4.2Norggabeali johtalanmállet ¶ Movt guohtuneatnamat gáržot ¶ 32 1.5.2Gáržžideamit váikkuhit boazodoalu ¶ Meahcceguovllut ¶ ROMSSA FYLKA JA NORRA NORRBOTTEN ¶ Lágu/Guhkesvákki boazoorohat ¶ Basevuovddi boazoorohat ¶ Meavki, Sálašvággi ja Nieidavuovdi orohagat ¶ Rostu boazoorohat ¶ Geaggámá čearru ¶ Fágalávdegotti evttohus ¶ Dieváidvuovddi boazoorohat ¶ Lávnnjitvuomi čearru ¶ Fágalávdegotti evttohus ¶ Stálonjárga boazoorohat ¶ Álddesjávrri boazoorohat ¶ Sárevuomi čearru ¶ Fágalávdegotti evttohus ¶ Gielas boazoorohat ¶ Dálmmá čearru ¶ Fágalávdagotti evttohus ¶ VEGETASJONSKARTENES INNDELING OG BEITETYPER ¶ TROMS OG NORRA NORRBOTTEN ¶ 3. DAVIT NORDLÁNDA JA LULIT JA GASKA NORRBOTTEN ¶ Skievvá boazoorohat ¶ 120 3.1.2Gábna čearru ¶ Leaváš čearru ¶ Girjása čearru ¶ Fágalávdegotti evttohus ¶ Baste čearru ¶ Unnačearoš ¶ Fágalávdegotti evttohus ¶ 144 3.3.2 Sirgá čearru ¶ Fágalávdegotti evttohus ¶ 154 3.4.2Duorbun čearru ¶ Fágalávdegotti evttohus ¶ Bálvatn boazoorohat ¶ 160 3.5.2Luokta-Mávas čearru ¶ Fágalávdegotti evttohus ¶ Sáltoduoddara boazoorohat ¶ 170 3.6.2Fágalávdegotti evttohus ¶ HELGELÁNDA JA VÄSTERBOTTEN ¶ Sváipa čearru ¶ Gran čearru ¶ Ran čearru ¶ Fágalávdagotti evttohus ¶ 206 4.3.2Fágalávdegotti evttohus ¶ Vapsten čearru ¶ Fágalávdagotti evttohus ¶ NORDRE NORDLAND OG SÖDRA OG MELLERSTA NORRBOTTEN 117 ¶ HELGELAND OG VÄSTERBOTTEN ¶ DAVVI-TRØNDELÁGA JA JÄMTLÁNDA ¶ 234 5.1.2Jámtlándda leana davvit guovlu ¶ Fágalávdegotti evttohus ¶ Fágalávdegotti evttohus ¶ Fágalávdegotti evttohus ¶ NORD-TRØNDELAG OG JÄMTLAND ¶ Geassemánu 17.beaivvi 1998 mearridii norgga-ruoŧa boazoguohtunkommišuvdna nammadit fágalávdegotti čuovvovaš mandáhtain: ¶ Norgga-ruoŧa boazoguohtunkommišuvdna lea nammadan fágalávdegotti, man bargun lea guohtundilálašvuođaid čielggadit, iešalddis mandáhttaguovllus, ja dasto dan guovllu lahkosiin. Fágalávdegoddi galgá čielggadeami loahpalaš bohtosiid ovddidit rapportahámis kommišuvdnii. ¶ Rapporta galgá makrodásis addit bajilgova luonddudieđalaš dilálašvuođaid birra mat váikkuhit guohtuneatnamiid. Guohtuneatnamat galget čilgejuvvot regiovnnaid mielde ja orohagaid/čearuid dásis, ja maiddái movt guohtuneatnamat adnojit dálá dilis. Fágalávdegoddi galgá maiddái rapporttastis defineret gos leat vejolaš áigodatguohtumat ja árvvoštallat guohtumiid optimála anu suktii, vásihusaid bokte mat leat huksejuvvon guovlluid anu vuođul ja dieđalaš dieđuid vuođul. ¶ Fágalávdegotti vuosttaš čoahkkin lei čakčamánu 1.beaivvi 1998. Das maŋŋil leat fágalávdegottis leamaš 11 čoahkkima, ja dat loahpahii barggus ja dohkkehii rapportta ovttajienalaččat. ¶ Helsset, njukčamánnu 1.beaivi 2000. ¶ Kenneth Broman jođiheaddji ¶ Norgga bealis: Olav Mathis Eira Ansgar Kosmo Ing-Lill Pavall ¶ Ruoŧa bealis: Karina Lövgren Bror Saitton Per Mikael Utsi ¶ Ovdasátni ¶ For Norge: Olav Mathis Eira Ansgar Kosmo Ing-Lill Pavall ¶ For Sverige Karina Lövgren Bror Saitton Per Mikael Utsi ¶ Leat 5 regiovnna mas mii čilget čearuid ja boazoorohagaid birra. Álggos čájehuvvo regiovdnakárta ja obbalaš dieđut regiovnna birra. Regiovdnaválddáhus muitala orohagaid/čearuid obbalaš boazologu, doalloovttadagaid logu, njuovvandeattuid, buvttadeami ja eará. Fágalávdegoddi lea regiovnnaid juohkán guovlluide. Daid iešguđetge orohagaide/čearuide evttoha fágalávdegoddi rádjerasttideaddji boazoguođoheami. Čearuid čilgehusain leat vuollekapihttalat. ¶ Lulli-Trøndelága ja lulit/oarjelit Jämtlándda regiovnna dáfus čilgejuvvo obbalaččat, iige čuovo seammalágan čilgenvuogi go eará orohagaid ja čearuid oktavuođas. ¶ Boazoorohagaid ja čearuid čilgehusain leat čuovvovaš vuollebajilčállagat: ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat – geográfalaš rájit – doaibmavuohki – historjá, ránnját – mihtilmasvuođat – kárta mas guohtuneatnamat ja eatnamiid atnu muitaluvvo, ja veahá maid eará áššit mat gullet beaivválaš boazodollui (guottetbáiki, johtingeainnut, rusttegat, áiddit ja gárddit, orrunbáikkit). Orohagaid ja čearuid kárttat eai leat jur áibbas ovttaláganat. ¶ Guohtun – obbalaččat čilget guohtumiid ja guohtumiid olahahttivuođa – meroštallat areála – guohtunšlájat ja šaddočohkiidus – ii-anihahtti eanan ¶ Oktiigeassu – lávdegoddi árvvoštallá orohagaid/čearuid guohtuneatnamiid, váttisvuođaid, dárbbuid ja eará beliid – soames háve vihkedallat molssaevttolaš čovdosiid ¶ Orohagaid čilgehusain leat dasa lassin dát vuollekapihttalat ¶ Luonddudilálašvuođat – geologiija – topografiija – guohtunšlájat ja guohtundilálašvuođat – dálkkádagat (temperatuvra, arvi/borga, muohtagovččas) Čearuid čilgehusain leat dasa lassin dát vuollekapihttalat ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat – boazodolliid lohku, boazolohku ¶ Fágalávdegotti evttohus Fágalávdegoddi lea, dalle go evttoha rádjerasttideaddji guođoheami, vuođđudan su árvvoštallama heivvolaš eanangeavaheami vuođul ja objektiivvalaš eavttuid mielde. Mii eat ákkastala evttohusaideamet, dannego evttohusat lea čilgehusa logalaš loahppabohtosat. Muhtin guovlluid dáfus lea fágalávdegoddi árvalan moattelágan evttohusaid, maid leat bidjan maŋŋálaga (1, 2, 3 …). ¶ Fágalávdegotti evttoha njealjelágan rádjerasttideaddji guođoheami: ¶ 1. Oktasašdoallu mielddisbuktá ahte ealut leat ovtta- siiddas muhtin áigodagain jagis. Dán vuohkái adno ráddjejuvvon konvenšuvdnaguovlu, dannego ovttasbargi siiddat šiehtadit gaskaneaset mainnalágiin sii atnet guohtuneatnamiid. ¶ 2. Konvenšuvdnaguovllut leat viidábuš, ovttaoli duovdagat, gos ealu guođohit, eaige leat mearriduvvon guođohanáiggit, jus eai daddjo sierra. Vuoigatvuođat ja geatnegasvuođat čuvvot jagi 1972 konvenšuvnna mielde. ¶ 3. Rádjeguođoheapmi. Dás lea sáhka smávit eanan- osiin, mat leat lagamusas orohaga/čearu guohtonguovllu, ja leat dakka nuppe bealde riikaráji. Daid eananosiid sáhttá guođohit seammá prinsihpa mielde go jagi 1972 konvenšuvnna § 9. ¶ 4. Riekti rasttidit ráji. Guovlluin, gos váilot lunddolaš oazit, muhto gos guohtumat leat várrejuvvon eará atnui, addo riekti rasttidit riikaráji. Riekti dehe vuoigatvuohta sisttisdoallá dan ahte boazodolliin lea vuoigatvuohta viežžat ja váldit ruovttoluotta bohccuid mat leat mannan ráji rastá, muhto ii leat lohpi johtit dán guvlui, iige galgga vuogáidahttit dán vuogi. ¶ Oanádus: m bm = mehtara badjelis meara ¶ Lohkkiráva ¶ 1.1 Bohcco dárbbut ¶ Miehtá Davvikálohta leat asehis guohtoneatnamat bohccuide. Boazu lea luonddudilálašvuođaid hálddus birra jagi. Guohtunšattut leat iešguđetláganat jagi iešguđetge áiggis, ja guohtundilli váikkuhage dasto man ollu boazu guohtu ja movt johtala. Dákko dáfus lea boazu sierralágan dilis, Skandinávia eará dábmojuvvon elliid suktii. Go mii árvvoštállat guohtumiid, bidjat bohcco fysiologalaš dárbbuid vuođđun ja makkár guohtuma boazu dárbbaša. ¶ 1.1.1 Fysiologalaš dárbbut ¶ Boazu maiddái, nu movt earáge eallit, dárbbaša karbohydráhtaid ja buoiddi, maid joraha álšan ja doalaha goruda doaimmaid, oažžu lieggasa ja sáhttá lihkadit. Proteiinnat, vitamiinnat ja minerálat adnojit hukset dehkiid ja eará gorutgođđosiid, ja mielkki buvttadeapmái. Boazu lea, nu movt eará smirezasti ¶ eallit nai, erenoamážit heivehuvvon smoldet guohtunšattuid. Almmatge smoaldanit duššefal okta oasáš das maid boazu guohtu. Dakkár guohtunšattut mat smoaldanit geahppasit, leat buorit guohtun. Ruonasšattut smoaldanit álkimusat dalle go leat beallešattus ja smoaldaneapmi hedjona dađi mielde go šattuid šaddandássi ovdána. Go biebmu smoaldahuvvá unnán, ii oaččo boazu nu ollu energiija dehe álšša. Maiddái biebmojohtin čoliid čađa mánná njozebut. Boazu lea mihá buorebut, go eará smirezasti eallit, heivehuvvon smoldet jeahkála. Jeahkála smoaldaneapmi lea buorre birra jagi. Dainna lágiin nagoda boazu doalahit buorren obbalaš biebmosmoldema, vaikko vel eará guohtun leage vánis ja maiddái kvalitehta lea rievddalmas. Dađistaga go čavččabeallái hedjona ruonasšattuid smoaldaneapmi, guohtugoahtá boazu eambbo jeahkála, iige guođo nu ollu ruonasšattuid, ja nu nagoda almmatge doalahit dássedis biebmosmoldema. Jeagil smoaldana geahppasit, muhto lea ovttageardánis fuođđar. Jeagelšlájain oažžu boazu nu ollu álšša (karbohydráhtaid) ahte ceavzá badjel dálvvi, muhto váilot proteiinnat, vitamiinnat ja minerálat. Bohcco guomočoavjebaktearat dárbbašit dađistaga ee. proteiinnat, ja danne váikkuha smolden čoavjjis ahte boazu, mii lea jeagelguohtumis, deahkkehuvvá dálvet. Boazu deahkkehuvvagoahtá dakkaviđe go boahtá jeagelguohtumii. Muhto bohccos lea sierralágan vuohki mainna easttada vai ii deahkkehuva, go boazu sáhttá “nuppádassii geavahit” nitrogena, maid eará smirezasti eallit eai sáhte. ¶ Vaikko boazu deahkkehuvváge, sáhttá dat liikká lossut dálvet, jus fal lea buorre jeagelguohtun, mas boazu oažžu eambbo energiija go dat man loaktá. Dát energiija jorrá buoidin gorudii ja čoggo dohko nu ahte boazu ii geahpo. Boazu guoira gal dábálaččat dálvvis. Rávis njiŋŋelas geahppu giđđii 15 % čakčadeattu ektui, vaikko leage čoavjjehin ja miessi deaddá 4-5 kg šattadettiin. Sarvát sáhttet geahpput 30 % čakčamánus juovlamánnui. Dálvvi mielde gehppot bohccot dađistaga ja erenoamáš heajos guohtumis sáhttet geahpput gitta 50 % rádjái. Jus guohtun hedjona nu sakka ahte čoavjeliepma goiká, dehe nuppeládje dadjat ahte mikroorganismmat nohket, nealgugoahtá boazu. Lassin dasa ahte boazu dárbbaša eallámuša (proteiinnaid ja minerálaid), gollada boazu deahkkemássa ja joraha dán energiijan. Guhkálmas nealgumiin ii nagat šat boazu doalahit dábálaš gorutdoaimmaid ja jápmá. Miesit ja boarrasit varrásat nelgot bahábut go njiŋŋelasat ja čearpmahat. Sarvát rávžet ragatáiggi, ja nuolppot manahit maiddái bohccuidgaskasaš árvodási. Nuolppot eai bálle guohtut ráfis, dannego njiŋŋelasat doroldahttet nulpobohccuid eret suvnnjiin. Gehppes miesit sáhttet nealgut. Smávva áldduin leat dávjá gehppes miesit, mii fas dagaha stuorit miessejámu. Heajos dálveguohtun dagaha fas áldduid mielkkeheabbon go dábálaš dan vuosttaš geasi, ja dat fas váikkuha ahte miesit leat geahppaseappot čakčat. Boazomassimat, mat bohciidit fysiologalaš beliid sivas, eai leat nu oidnosis dannego boraspirevahágat lassánit dađistaga. Bohccuid sáhttá biebmat fuođđariiguin dálvet heajos guohtumiid áigge, ja dustet váttisvuođa dáinnalágiin. Guomočoavjji mikrobat dahket almmatge duššin dáid iešguđetlágan fuođđaršlájaid. Danne dárbbašit bohccot dagalduvvat fuođđariidda hui árrat, dan bále go mikroorganismmat leat olleslogus čoavjjis ja nákcejit smoldegoahtit ođđa fuođđariid. Eanas boazoeaiggádat eai almmatge biebmagoađe bohccuid áiggil, muhto vurdet eaigo guohtumat buorrán. Doloža rájes lei vierrun diktit ealu lávdat jus heajos guohtumat biste guhkit áiggi. Dalle boazu ieš ohcá guohtuma mii gávdnoš. Dálvet guohtu eallu eanas áigge, lea lodji, iige manat álššaid duššái. Lihkadeapmái adnojit álššat, ja joavdelas lihkahallan dehe lihkadeapmi manaha álššaid. Lihkahallan sáhttá ovdamearkka dihte leat čohkkemat, boraspiret ja mátkkošteaddjit muosehuhttet ealu, dehe eallu ruvgala jna. Lassin dasa gaskkalduvvá guohtumiin. Álšamanaheami ii sáhte šat buhttet maŋŋil eambbo guohtumiin. Danne geahppu boazu, ja jus hui hejot manná, sáhttet váibbahat jápmit go oalát nohkkojit duksejuvvon buoiddis. ¶ Smirezasti. Bohccos leat njeallje čoavjji gos biebmu smoaldahuvvá. Boazu álgá smirezastit guhtojuvvon šattu, go álggos vuos lea suoskan oalulbániiguin ja njiellan. Guomočoavjjis leat mikroorganismmat dehe čoavjeliepma mii váikkuhan biepmu smoaldaneami. ¶ Dálvet lea bohccui oalle goaivumuš ealádaga muohttaga vuolde, ja bohcco gorut buhtte heajos dálveguohtuma sierralágan vugiin, namalassii dukse buoiddi, proteiinnaid, minerálaid ja vitamiinnaid. Danne han boazu válljestalláge geasset álbmámus šattuid ja šaddoosiid, mat addet eanemus eallámuša. Jus mahká dálveguohtun addá vejolašvuođa ealihit bohccuid dálvvi badjel, lea fas bievlaguohtun mainna bohccot álššaiduvvet ja lassánit. Boazu, nu movt eará smirezasti eallit, guohtu muhtin gaskkaid ja nuppevuoru fas smirezastá. Sihke guohtun ja smirezastin darbbašuvvojit energiija ávkin joraheapmái. Eará doaimmat, mat iešguđetge láhkái gaskkalduhttet guohtuma, hehttejit energidukšema. Goas ealli smirezastá ja goas guohtu, lea gitta jahkeáiggis ja guohtunkvalitehtas. Bohccuid dábiid vuođul mii ipmirdit buorebut ollislaččat bohcco guohtundilálašvuođaid. ¶ 1.1.2 Boazu dárbbaša iešguđetlágan guohtuma ¶ Guohtumat rievddadit jagi áiggiid mielde, muhto rievddadit maiddái guovlluid gaskka. Iešguđetlágan šattut čoahkkanit ovttasadjái dihto báikkiide maid fágalaččat gohčodit šaddoservodahkan. Šaddoservodagat leat vuođđun go systemalaččat guorahallá bohcco guohtunšattuid ¶ . Bohcco johtaleapmi eananmálliid gaskka, lea sihke šattuid ja dálkkiid duohken. Beaivválaš boazobarggus dárbbašuvvo máhttit árvvoštallat sihke bohccuid dábiid, topografiija, dálkkádagaid ja biekka oktiigullevašvuođa ja movt dat váikkuhit obbalaš dilálašvuođaid. Almmatge lea guohtumiid geavaheapmi vuođđun bohcco nuppástuvvi guohtundárbui jagi áiggiid mielde. Bievlla áigge dárbbaša boazu aiddoihttán lasttaid, rásiid, suinniid ja urttaid. Giđđageasi dehe árrageasi guohtu boazu lulábeale rámaid, bievllaid ja jekkiid. Dađistaga guohtu eambbo soahkevuvddiin. Maŋŋil fas dárbbaša boazu mannat alla várreeatnamiidda ja guohtut jassaguoraid, gokko leat aiddoliđđon šattut. Aiddoliđđon šattuin lea unnán sáras ja smoaldanit geahppasit. Jasat leat hui mávssolaččat dađistaga go geassu. Geassebáhkaid áiggi bálgagoahtá boazu divrriin ja dálkkiin ja gaskkalduvvá guohtumiin. Bohccos leat unnán bivastatrávssát, ja danne bálgá báhkain. Boazu dárbbaša gálu báikki, namalassii beassat eret alimus divregivssis. Várreboazodoalus leat jasat váriin buoremus bálganbáikkit, ja vuovdeboazodoalus manná fas boazu njuoska, boares guossavuovdái, gaskkohagaid sáhttá áinnas dollasuova vuollái hárjehit bohccuid. Go gáluda idjii, luoitáda boazu legiide dehe jekkiide guohtut. Boazu dárbbaša guovttelágan eananosiid lahkalaga, gos lea oanehis gaskka bálganbáikki ja guohtuma gaskkas. Gártá measta jorgguládje go eatnamat, main ii leat šaddu, gártet mávssolaš “guohtumiin” , dannego bohccot dárbbašit dáid duovdagiid vai sáhttet atnit ávkki legiin, gos lea guohtun. Dasto ii leatge šat guohtuma kvalitehta aivvefal gitta das mii lea oinnolaččat eatnamis, muhto maiddái bohcco eará dárbbut galget vuhtiiváldot. Maŋŋigeasi ja árračavčča lea guoppar báris guohtun, ja guobbarat adnojit bohcco minerálduksemii. Maŋŋil go bohccot leat guhton smávva čoran geasset bárisguohtuma áiggi, vistigoahtá várreboazu vuvddiin guobbariid, ja nu lávdá eallu. Lunddolaš oazit berrejit adnot bievlaguohtumiidda rádjin, ovdamearkka čázádagat ja vielttit. Oazit doalahit ealuid sierralaga, ealut eai dalle masttat, ja lea geahppasit bargat. Skábman ja čakčadálvvi guohtu boazu rissit ja jeahkála, ja dađistaga dagalduvvá ruonasguohtumis jeagelguohtumii. Dálveguohtun mas lea aivvefal jeagil, šaddá dalle go muohta lea badjel 30 cm ja temperatuvra njiedjá –10°C. Dálvet lea jeagelguohtun áibbas dárbbašlaš guohtuma kvalitehta dáfus. Muhtinmuddui dárbbaša boazu maiddái earalágan šattuid go jeahkála, vai biebmosmoaldaneapmi doaibmá dohkálaččat. Šattut sáhttet mahká leat sarrit- ja čáhppesmuorjedakŋasat. Dálveguohtumis sáhttá jeagelmearri, man boazu guohtu, rievddadit snoagga 30 %:s sullii 80 % rádjái. Lassin guohtunšattuide dárbbašuvvo maiddái ahte lea goaivvesguohtun. Luotkkomuohttagis lea buorre ealádat juohke sajis. Dađistaga go biekkat, borggat ja arvvit ja buollašat čeargadit muohttaga, hedjona ¶ ealádat. Guohtumat hedjonit maiddái jus jeagil jiekŋu ja čođđaluvvá, dehe muohtagovččas čođđu ja čilvu. Njázudeapmi ja galbmin dahket cugŋo, ja heajudit ealádaga. Maŋŋidálvve cuoŋuda go beaivváš báitá beaiveguovdil ja idjii buolašta. Nu hedjona ealádatkvalitehta, vaikko vel iešalddis šattut livččege buori kvalitehtas. Topografiija ja šattut eanangierragis, mearridit guohtuma olahahttivuođa. Siseatnamis, nudaddjon kontinentála dálkkádagas, bissu guohtun buorrin, jus maŋŋidálvvi gávdnojit eatnamat gos lea seakka muohta ja biegga gaiku muohttaga. Cugŋuid áiggi cuoŋománu, gávdno vuvddiin lahppojeagil, mii dahká dálveguohtuma kvalitehta buorrin. Čiegarluvvan váikkuha guohtumiid gaskaboddosaččat, ja nu maid biekkat ja rievddalmas dálkkit, muhto sáhttet dieđusge guohtumat leat heajut maiddái dannego liiggás garrasit guođohuvvo eatnamiid nalde. Jeagil lea máŋggajagáš šaddu ja jahkešaddu lea buoremus dallego “jeageloaivvit” oktiibuot šaddet 6–7 jagi. Buoremus livččii jus boazu guohtu duššefal dan oasi mii ain lea šaddan ovtta jagis. Go eanan guhtojuvvo garraseappot, adnojuvvojit liigevárit, mat nuppi vuorus heajudit jahkešattu. Vuosttaš váikkuhus dás lea ahte boazu atná eambbo álššaid gávdnat dihtomeari eallámuša. Dasa lassin jiekŋu ja skártu čilviluvvan eanan bahábut go dakkár eanan mas lea valjit jeagil. Váttisvuođa duođaleamos ášši lea almmatge ahte hea ¶ Iešguđetlágan šaddošlájat čilgejuvvojit lagabuidda kap. 1.3. 3. ¶ Dán čilget kap. 1.2. ¶ juduvvon jahkešaddu ii biepma šat nu ollu bohccuid. Giđđaguohtun lea buorre, jus árrat bievlá, ábaida cuoŋománu loahpas. Giđđat lea maid mávssolaš dađistaga dagalduhttit bohccuid jeagelguohtumis rásseguohtumii, ja vuoruid mielde lágidit ealu jeagel-, risse- ja lastaeatnamiidda ja eará ruonasšattuide. Boazu dárbbaša viiddis duovdagiid. Guohtunmálle vuođul dárbbaša boazu guohtut iešguđetlágan guohtunšlájaid ja danne dárbbaša johtalit iešguđetlágan eatnamiid gaskka. Go boazoealáhus galgá čilget areálageavaheami, lea dávjá váttis mearridit ahte duot ja duot eananoasit leat mávssolaččat ja fas duot eatnamat eai leat nu mávssolaččat. Ealu ollislaš buoredili ja ovdáneami dáfus sáhttet dihto eananoasit leat mávssolaččat stuorit obbalašvuođas, vaikko vel adnojitge duššefal moadde beaivvi jagis dehe duššefal muhtin jagiid. Ealu iešguđetlágan bohccot dárbbašit dihto meari guohtuma ja dihto kvalitehta guohtumis birrajagi. Dáid sáhttá ovdanbuktit sierralágan borranmeriin internationála standárddaid ¶ vuođul. Fágalávdegoddi ii oaivvil dáid standárddaid leat nu áigeguovdilin boazodollui, dannego sierralágan borranmeriid lea váttis čatnat lunddolaš guohtumii. Leat guokte beali mat váikkuhit. Vuosttažettiin lea váttis mihtidit dan meari mii duohtavuođas buvttaduvvo guohtumis. Nuppádassii lea váttis meroštallat man stuora mearri obbalaš buvttadeamis adnojuvvo duođas. Dát lea fas ee dan sivas go bohcco guohtonšattuid/šaddoosiid preferánssat rievddadit jagiáiggi mielde. Dás lea sáhka 2–3 % osiin, ja smávva meattáhusat váikkuhit garrasit dan meari mii dasto gártá leat evttohuvvon boazolohku. Šaddočohkiidus muitala guohtunkvalitehta birra, muhto guohtumiid árvvoštallan dáhpáhuvvá dan mielde movt boazu ieš bissu guohtuneatnamiin ja dan oaidná bohcco guhtunmálles ja dábiin, deattus ja sturrodagas. ¶ 1.2 Luonddugeográfalaš bealit ¶ Bohcco guohtuma váikkuhit sihke biologalaš ja ii-biologalaš bealit. Mii čilget oanehaččat bohcco dárbbuid vuođul guohtumiid ii-biologalaš vuođu mandáhttaguovllus. ¶ 1.2.1 Geologiija ja eanavuođđu ¶ Skandinávia boazodoallu lea sajáiduvvan bohcco lunddolaš guohtundárbbuid vuođul, ja mearkkaša ahte ealut johtalit jagiáiggiid rievdama vuođul jeagelguohtuma ja ruonasguohtuma gaskka. Ruonasšattut gáibidit buori eallámušávdnasa eatnamis, ja dárbbašit čuovgga, čázi ja lieggasa šaddamii ja seailumii. Šattut ožžot eallámušávdnasa eatnamis, earret nitrogena. Eallámušvallji eanan šaddá go gehppesmolláneaddji báktešlájat, ábaida kálkavallji šlájat, váikkuhuvvojit ja nu háddjanit (golladuvvojit). Eará báktešlájat, ovdamearkka dihte granihtta ja gneaisa golladuvvojit njozet, ja eanavuođđu suvru ja vánis lea eallámuš šattuide, ja danne illá šaddet rásit ja urttat dakkár eatnamis. Jeagil lea vuollegisšaddu, mii oažžu eallámuša áimmus, ja beassá leavvat go eai leat rásit ja urttat. Jeagil šaddáge earalágan eatnamis go rásit ja urttat. Dánnehan leage mávssolaš diehtit movt eanavuođđu ja dan álgu lei, vai ipmirda boazodoalu erenoamáš dárbbu johtalit guohtunbáikkiid gaskka. Mandáhttaguovllu eanavuođu sáhttá roavvasit sirret guovtte sadjái. Ruoŧas leat guovddášoasit ja nuorttabeale oasit eamibávtti bázahasat “álgoáiggi” rájes. Eará oassi lea boares áhpebodni mii maŋŋil lea duvdásan várreráidun ja muhtinmuddui hoigásan eamibávtti bajábeallái. Earret Romssa fylkka siskkit osiid, gokčá várreráidu Norggas áigeguovdilis osiid, ja Ruoŧas oarjjabeale osiid. Várreráidu lea báljes várri, ja asehis luovosmássa lea duššefal báikkuid. Várrevuođđu ja man bures dat golladuvvo, váikkuha eananšattuid njuolgut ja nu maiddái boazoguohtumiid. Eamibákteguovlluid báktegovččasin leat viiddis morene- ja deltáguovllut, mat šadde váldosaččat maŋemus jiekŋaáiggi. Obbalaččat Ruoŧas lea 75 % areálas morenegovččas, mii Norrlándda siseatnamis muhtin sajiin sáhttá leat gitta 60 m bm (mehtara badjelis meara). Morenaid alde lea eanan jeaggiluvvan (šaddoávdnasat belohahkii dušše háddjanan) maŋŋil jiekŋaáiggi. Luovosmássat ilbmanit dábálaččat vuollásaš bávttis. Danne lea morenaid eallámuškvalitehta ja vuollásaš bákti sparrolaga. Norgga eatnamis ii leat morene nu ollu go Ruoŧas. Norggas lea morene 25–30 % eatnama areálain. Mandáhttaguovllus gávdnojit almmatge moreneeatnamat alla eatnamiin, siskkit eatnamiin. Ovdamearkkat leat Álddesjávri – Dieváidvuovdi Romssa fylkkas ja Børgefjell Byrkiije Davvi-Trøndelága ja Nordlándda gaskkas. Mandáhttaguovllu geologiija ja eanavuođđodiliid čájeha 2. kártamielddus. Várreráiddu bákti lea guovtti oasis. Bákti sirrejuvvui dan mielde movt golladuvvo, muhto várreráiddu nuorttabeali guovllut sirrejuvvojedje eananšlája mielde, mii lea eamibávtti ¶ nalde. Guoskevaš oasis Ruoŧas leat guokte stuora mihtilmas eananšládjaguovllu. Bávttis, mii lea álgosaš, leat iešguđetlágan suvrra báktešlájat (gneaisa, gneaisa-granihtat, granihtat ja kvarcihtat). Goappaš guovlluin lea viehka ollu seamul ja morene, muhto Norra Norrlánddas leat eambbo jeaggeeatnamat go lulit ja gaska Norrlánddas. Dasa lassin leat davimus eatnamat sierraláganat, danne go sedimeanta-lánat bohciidedje jogain mat šadde jihkiin. Ruoŧa nuortarittus leat guokte oalle smávva mihtilmas eananšládjaguovllu. Goappaš guovllut leat meara vuolde leamašan ovdal. Go siseatnanjiekŋa ii šat duv ¶ Stándárda sáhttá leat fuođđar-ovttadagat mat leat seammágo 1 bivgekilos (gordnekilos) energiija. 5. ¶ Lea nu roavva mihttu dás ahte eai boađe kárttas ovdan buot oasseguovllut. ¶ dán, loktanii eanan, ja áhpebodni šattai goike eanamiin. Dáid guovlluid ovttaláganvuohta lea asehis eanavuođđu. Go geahččá dán duššefal geologalaš beliid vuođul, šaddá dás jáhkkimis jeagelguohtun ovdalii rásseguohtuma. Rádjeguovllu várreráiddus gávdnojit maiddái suvrra báktešládjaareálat, main vuorddášii jeagelguohtuma bohciidit. Davvi-Trøndelága, Nordlándda ja Romssa fylkkaid suvrra báktešlájaid oassi lea 43, 25 ja 22 %. Mii oaidnit 2. kártamildosis ahte dákkár báktešlájat gávdnojit čađatgaskka Davvi-Trøndelágas ja jotket Rana riddoguovlluide Nordlánddas. Minddar gávdnojit gággadit molláneaddji báktešlájat dihto báikkiin siskkit eatnamiin. Siskkit-Romssas leat eamibákteguovllut mat mannet Dálbmái, Sárevuopmái ja Geaggámii. Skievvá orohaga siskkit guovlluin Nordlánddas lea muhtin guovlu mii measta manná Gábnái ja Leavášii. Sirgá davit beali osiin leat gággadit mollaneaddji báktešlájat, ja gullet oktii Hábmera orohaga seammalágan guovlluiguin. Dat manná viidáseappot riddoguvlui, ja gaskkohagaid lea oassi mas lea gehppes molláneaddji báktešládja (fylihtta). Minddar gávdnojit seammalágan duovdagat rádjeguovlluin mandáhttaguovllu lulágeažehagas. Geologalaš bealis, sáhttá buot dáin duovdagiin šaddat jeagelguohtun. Ruonasguohtun šattašii duššefal vákkiin. Earret namuhuvvon duovdagiid, sisttisdoallá várreráiddu bákti fylihta, báitarávttu ja kálkageađggi, mat buohkat mollánit geahppaseappot go gneaisa ja granihtta. Dáid duovdagiid eanavuođđu jáhkkimis addá buriid geasseguohtumiid. (2. kártamielddus). ¶ Topográfiija lea deaŧalaš guohtumiid ávkinatnima dáfus, sihke njuolgut ja eahpenjuolgut. Topografiija njuolgut váikkuheapmi lea dat movt bohccot iešguđetge dilálašvuođain guhtot muhtinlágan eananoasi ovdalii nuppi. Eahpenjuolgut váikkuha fas topografiija dan bokte go “mudde” arvvi ja borgga ja mearrida movt muohta gokčá eatnama, ja nu maiddái eananšattu eatnatgeardásašvuođa. Topografiija eatnatgeardásašvuohta bohciiduvvui vuosttažettiin báktevuođu boahtimušas, háddjaneamis (eanaborraluvvamis), luovosmássaid sirdáseamis ja eatnama loktaneamis maŋŋil maŋemus jiekŋaáiggi. Go válda vuhtii eatnatgeardásašvuođa, leat sihke Norgga ja Ruota eatnamat čuldojuvvon 11 iešguđetlágan eananhápmin. Čuoldinvuogit eai leat ovttaláganat. Gáissáin ja jihkiin leat hárjjit ja ceakko rámat. Stuorimus eananoassi, mii lea oktasaš, gávdno Romssa fylkkas, Málatvuomis Ittunjárgga guvlui. Maiddái Nordlánddas leat dákkár duovdagat, erenoamážit Glommen ja Strandtindene orohagain. ¶ Sihke Romsa ja Nordlánda fylkkas leat ollu jorbahámat čohkat, vákkit ja gáissát. Dákkar duovdagat mannet gitta Ruoŧabeallái ¶ . Almmatge leat ruoŧabeal duovdagat viidábut. Dat lea danne go riikaráji guora šaddet várit “duottarin” ¶ , nu movt Norgga beali čilgejit daid. Siskkit osiin Trøndelágas leat dákkár eatnamat. Låarte orohagas Davvi-Trøndelágas ja miehtá Lulli-Trøndelága /Hedmárkku boazoorohaga leat dákkár eatnamat mihtilmasat. Várreguovlluid lulábealde leat “jalges siseatnamat gos leat báktevárážat” , ja “gos leat doares vákkit” ja “ollu gorssat” . “Bákteeanan, gos leat doares vákkit” lea golmma sierra duovdagis. Okta lea nuortadavil, eanemusat Korju ja Pirttijávrri konsešuvdnaguovlluin. Nubbi lea fas goappaš bealde Lulejueanu ja fátmmasta ee Östra Kikkejaur, Sirgá oktasašdálveguohtuma jna., ja muhtin ráji Jielleváris. Goalmmát ja oarjjimus duovdda lea viidámus ja fátmmasta eatnamiid, maidda lea vieruiduvvan geavahanvuoigatvuohta, ja manná gitta Jämtlándda oarjeleamos čearuide. Duovdagat, main leat “gorssat” leat goappaš bealde Sundsvall-Östersund eatnamiid. Nuppiin sániin dadjat fátmmastit “bákteeatnamat” duovdagiid mat vulget Ubmis davás/nuorttas, earret duovdagiid maid gohčoda “bákteeatnamat gos leat doares vákkit” , ja duovdagiid Bađaluovtta guora. Iešguđetlágan eananšlájaid čilget dárkileappot 4 eanadatprofiillas ( 3. kártamielddus ). Dáin profiillain leat guokte mat čájehit movt eatnamat earáhuvvet Átlánttas Østersjøenii, muhto čájeha maiddái erohusaid ja ovttaláganvuođaid gaskal guovlluid mat válddáhuvvojit oassegovain. Mearkkašahtti erohus lea ahte Romssa fylkka oassegovva ii fátmmas seammašlájat gáddeguora eananosiid go Helgelánddas. Dákkár luonddušládja (gáddeguora eananoassi) lea áibbas deaŧalaš go dálveguohtumat leat lahka riddoguovllu. Davit oassi manná njuolga gáisán, iige leat gáddeguora eanan. Nu gárttage measta jorgguládje go dat eatnamat Romssa fylkkas, mat leat gáddeguora eatnamat, eai oba leatge boazoguohtunorohaga ráji siste ((Ánddasuolu ja Langøya). Gáisáeatnamat leat hui eahpesihkkaris dálveguohtumat, dannego leat rievddalmas dálkkit, ja bohccot maiddái firrojit dávjá doppe. Gáisáeatnamat, mat leat eananosiin goappaš bealde riiddováriid, leat váttis duovdagat juohke áigái jagis, dannego doppe lea váttis ealu čohkket ja vuojehit. Davit eananoasis oidnojit riiddováriin jalges eatnamat mat rivdet várreráidun ja sirrejit Romssa fylkka lullioasi davásguvlui Ittunjárgii. Nuorttabealde várreráiddu leat fas jalgadit eatnamat. Nu juohká várreráidu Romssa fylkka golmma duovdagii davvi-lulli ávssi mielde. Lulit eananoasis lea riikarádji juste várreráiddus, ja várreráiddu alimus čohkat leat rádjeváriid nuorttabealde. ¶ Várit ja vákkit. 7. ¶ Viiddis jalges eatnamat ja jorbahámat čohkat. ¶ Eananoasit davvin lulás čájehit movt eatnamat earáhuvvet nuorttas guvlui várreráiddus. Oarjjabeali leat vákkit sullii 500 m bm ja gaskkohagaid leat várrečielggit gitta 1.300 m bm. Nuorttamusas (Lapplándda rájis) govviduvvo jalgadit eanan mii lea gaskkohagaid 500 m bm. 4. kártamielddus čájeha topográfiija golmmadi- menšunálat kárttain. ¶ 1.2.3 Dálkkádat ¶ Iešguđetlágan šaddoservodagat šaddet dan mielde leatgo riddoeatnan- vai siseatnandálkkádagat. Riddoeatnama dálkkádagain eai leat nu stuora temperatuvraerohusat gaskal dálvvi ja geasi, ja arvá ja borgá ollu. Siseatnamis leat buollašat dálvet, liehmu geasset ja unnán arvi ja borga. Vaikko vel jagi mielde rievddaditge dálkkádagat, ja muhtomin arvá dehe borgá ollu, ja temperatuvra rievddada, de goitge máŋgga jagi gaskamearálaš logut čilgejit geográfalaš variášuvnnaid ¶ Arvi ja borga Biekkat, áibmonjuoskkas ja topografiija váikkuhit arvima ja bieggama. Skandinávias leat eanas orjješ biekkat mat bossot gátte ala hui njuoska áimmu. Go áibmorávnnjit loktanit gáissáid bajábeallái, máhccá áibmu fas eatnamii arvvi dehe borgga hámis. Várit mieđabealit suddjejit báikkuid, ja dohko ii soaba arvit ja borgat nu ollu. Dat mearkkaša ahte Norgga riddogáttes lassána arvin ja borgan várreráiddu guvlui ja fas uhccána váriid nuorttabealde. Mandáhttaguovllus dagaha dát ahte Nordlándda ja Romssa fylkkaid oarjelulágeažehagas lea mealgat arvi ja borga. Stuora oassi Sis-Romssas lea mieđabealli ja doppe ii arvve ja borgga nu ollu go orohaga eará duovdagiin. Trøndelágas ii dovdo várreráidu nu alladin go davvelis. Arvi ja borga olaha siskkelii nannáma guvlui ja danne lea dássedit dálki miehtá guovllu. Ruoŧas leat guokte guovllu maidda orjješ arvvit ja -borggat čuhcet, namalassii Gálpe čearru, Duorbuna, Jåhkågasska ja Sirgása čearuid oarjjabeale oasit. Ruoŧas muđuid dagahit lullebiekkat arvvi ja borgga. Maiddái Ruoŧas arvá ja borgá eambbo riddoguovlluin go siskkit eatnamiin. Dat guoská vuosttažettin . Arvi ja borga riddoguovllus šaddada valljugas šattu, vaikko vel bákti ja eanavuođđu eai leatge nu buorit. Nannáneatnamiin sáhttá maiddái muhtin guovlluin valljugas eanavuođđu, muhto liikká ii leat nu buorre šattu dannego unnán arvá ja borgá. Borga lea erenoamáš guovddážiš, dannego muohtagovččas váikkuha dálveguohtumiid olahahttivuođa. Makkáršlájagat mandáhttaguovllu muohtadilálašvuođat ¶ leat, čájehuvvo 5. kártamildosis . Kárttas čájeha borgat eanemusat várreráiddu duovdagiin gos luoitá badjel 30 cm muohttaga ¶ . Unnimusat arvá/borgá Lulli-Trøndelága guovddáš guovlluin, Helgelándda ja Hábmera riittuin ja Basevuovddi orohagas. Dáin guovlluin, ja velá Luleju ja soames sajiin Västebottena guovlluin ja Jämtlánddas, bidjá 0–20 cm muohttaga. Váldogovva lea ahte várreráiddus borgá ollu (> 30 cm) ja nuortta- ja oarjjabeale duovdagiin ii borgga nu ollu. Duovdagat várreráiddu oarjjábealde, gos borgá unnán, eai leat nu viidát go buohtastahttá nuorttabeale duovdagiiguin. Stuora oassi Sis-Romssas gullá nuorttabeale duovdagiidda, gos lea unnit muohta. Guokte beali dahket deaŧalažžan diehtit man guhká muohta lea eatnamis ovdalgo suddá. Vuosttážettiin lea mávssolaš garvit roahtá muohtasuddama guottetbáikkiin. Nuppádassii leat jasat mávssolaččat guohtunbáikkiin geasseguovdil. Muohtasuddama mii oaidnit 6. kártamildosis. Kárttas čájeha ahte miessemánu loahpas lea davvieatnamiin eanemus muohta. Várreráiddus lea ain ollu muohta maŋŋil geassemánu 1.beaivvi. Västerbottena ja lulit/oarje Norrbottena čearuin lea muohta maŋŋil geassemánu 1.beaivvi. Dán áigodagas lea davimus čearuin arvat muohta riikaráji nuorttabealde. ¶ Temperatuvra Áibmotemperatuvra váikkuha boazodoalu, muhtin muddui dannego dálki váikkuha dálveguohtumiid olahahttivuođa. Dálki mearrida maiddái man guhká bievla bissu, ja nu váikkuha bohcco ovdáneami. Goikemuohta govttolaš meriid mielde ii buvtte váttisvuođaid bohccui, jus bissu goaivvesguohtun. Váttisvuođat čuožžilit, nu movt daddjon, erenoamáš gassa muohttagis, dehe go čeargá. Go eallu guohtu buolašin, čeargaluvvá muohta dakko dehe go njázuda ja galbmá vurrolagaid. Goappaš dilit sáhttet heajudit guohtuma ja dat lea temperatuvrra ¶ váikkuhus. Bivvalat ja buollašat vurrolaga jiekŋudit ja skártudit muohttaga eanangierragis, ja nu sáhttá billistit guohtuma oalát. Nu gárta dálvetemperatuvra iešalddis mearridit guohtuma olaheami. Mii oaidnit 7. kártamildosis ođđaja- gimánu gaskamearálaš temperatuvrra. ¶ Eanas áigodagat maid mii dás leat atnán, gullet áigodahkii 1961 gitta 1991 rádjái. 9. ¶ Muohttaga iešvuohta lea iešguđetlágan jagi áiggiid mielde, muhto maiddái geográfalaš váriašuvnnat leat. Dannego leat standáriseren, de mihtideamit leat suddaduvvon muohta mii lea šaddan čáhcin. 10. Báikkálaš sierraláganvuođaid mii čilget iešguđege orohaga oktavuođas. 11. Dasa lassin sáhttá muohttaga čavgen báljes báikkiin váikkuhit seammaládje. ¶ Obalohkái sáhttá dadjat ahte riddoeatnamiin leat bivvalit dálkkit, ja áhpi dat lea mii váikkuha. Nordlándda olggut riddoguovlluin lea ovdamearkka dihte dálvet –2°C, ja dálvvi ja geasi gaskka lea duššefal 10–12°C erohus. Dáin duovdagiin sáhttet guohtumat lássahuvvat, muhto jiekŋa sakŋá dakkaviđe go bivalda. Mađi guhkkelii gáidá eret rittus, dađi galbmasit dálkkit šaddet. Nannámis leat siseatnandálkkádagat ja stuorát erohus gaskal geasse- ja dálvetemperatuvrra. Nu leage Johkamohki–Jiellevári guovllus siseanandálkkádat mas lea 40°C erohus. Riddogáttis Bađaluovtta guvlui eai leat stuora temperatuvraerohusat, muhto leat liikkáge sullii 18°C, ja seammaláganat go Norgga várreguovlluin. Temperatuvra mearrida leago arvi vai borga. Mii oaidnit 8. kártamildosis arvvi mii boahtá ođđajagi- mánus ja guovvamánus. Vaikko kárta čájeha ahte vuođđodieđut leat veahá boasttut, govvida dát almmatge buoremuddui dálvedálkkiid, mas geahppána orjješluládat arvi davás ja nuorttas. Arvi gal iešalddis ii billis, baicca sáhttá suddadit visot muohttaga ja jieŋa. Jus temperatuvra ja biegga heive vuohkkasit maŋŋil go lea arván, sáhttet guohtumat buorránit. Váttisvuohta čuožžila dalle go ii arvve doarvái, iige suddat buot muohttaga. Guohtumiid heajuda dalle jus arvá ja hui ollu borgá ja vel dasa lassin čoskkiida. Dákkár dálkkádagat dagahit riddoorohagaide váttisvuođaid, nu movt Gielas ja Stálonjárga Romssa fylkkas, gos lea stuorit várra lásset guohtumiid go Helgelándda olggut guovlluin. Dán guovtti orohagas muohttá eambbo, galbmasit dálkkit, iige arvve nu ollu, ja dát dálki sáhttá lásset guohtumiid. Ruoŧas arvá dálveeatnamiin gaskamearálaččat vuollel 0,5 cm. Dat mearkkaša ahte hárve arvá ođđajagimánus ja guovvamánus. Dálvedálkkit leat dássedat, eaige guohtumat nu bahuid jieŋo/skártto go riddoguovlluin ¶ . Nordmaling oarjja- ja davábeali guovlluin sáhttá arvit eambbo go dábálaččat. Šaddanáigodaga guhkkodat, álgu ja loahppa, sáhttá muhtinláhkái adnot vuođđun čájehit movt juhkkojuvvo jahkeáiggiid gaskka, ja nu oaidnit bohcco lossunvejolašvuođa ¶ . Lea ábaida šaddanáigodaga álgu man vuođul oažžu lassedieđuid muohtasuddama birra, dannego das sáhttá árvvoštallat goas boazu oažžugoahtá proteiidnavallji ealádaga. Roavvagovain čájeha 9. kártamielddus ahte rahttá álgá áramusat lulimus eatnamiin ja mearragáttis. Trondheima-vuona birrasiin falle rahttá muhtin báikkiin ovdal miessemánu 1.beaivvi, ja fas smávit guovlluin váris falle šaddu birrasiid 1.–15.b geassemánus. Árrašaddu lea dasto lullieatnamiid ovdamunnin, muhto heajut bealli lea fas datges go suoidnemánu lea unnán varas guohtun. Romssa fylkkas lea šaddoáigi miessemánu gaskkamuttus ja bistá maŋŋelii 1.beaivvi suoidnemánus. Várreráidu dat dagaha dan go dálkkit lotnahuvvet oanehis gaskkaid. Várreráiddu nuorttabealde leat viiddis guovllut gos šattut liđđot oanehis áigodagas. Geaggán ja Lávnnjitvuopmi leat dakkár guovllut gos šaddu álgá geassemánu álggugeahčen juohke sajis riikaráji guora. Suoidnemánu gaskamearálaš temperatuvra sáhttá muitalit šaddaneavttuid, muhto muitala maiddái bohcco eallindili obbalaččat. Go beare fal leat dan mađe liegga dálkkit ahte rávrášattut nagodit lieđđut, de leat galbma dálkkit buorebut bohccui (geahča kap 1.1). 10. kártamildosis mii oaidnit suoidnemánu gas- kamearálaš temperatuvrraid. Kárta čájeha jalggaid main lea vuollel 4°C, muhto diehttelasas lea kárta álkidahtton. Vuollugasbáikkit ja alážat addet variášuvnnaid, mas vuollugasbáikkiin lea buorre guohtun ja alážat leat bálganbáikkit. Jus eatnamiin leat variášuvnnat, ja vuogas meari arvá ja borgá, ja dasa lassin lea dohkálaš eanavuođđu, de leat duovdagat, gos lea galbmaseamos dálki, dat buoremus geasseguohtumat mandáhttaguovllus. Dan seammás lea erohus suoidnemánu temperatuvrras, sihke ovtta jagis ja jagiid gaskka. Gállu dálkkiid áiggi sáhttá atnit eambbo eananosiin ávkki ja nu sáhttá dadjat ahte guohtuneatnamat leat viidát. Jus eatnamin eai leat vuollugasbáikkit ja alážat, muhto lea duottareanan, sáhttet galbma temperatuvrrat hehttet šattu ja eanan ii anit guohtuneanamin ja dainna lágiin lea árvvohis eanan. ¶ 1.3 Šaddokárttaid čuoldinvuohki ja guohtunšlájat ¶ 1.3.1 Obbalaččat ¶ Boazoguohtumat leat iešguđetláganat jagiáiggiid mielde ja muhtin guohtonbáikkiide lea váddásit beassat. Bohcco luondu lea sajáiduvvan jahkodagaid nuppástuvvi dilálašvuođaide. Ealádat lea iešguđetlágan duovdagis duovdagii, dan mielde makkár šattut iešguđetge báikkis leat. Boazo guohtu badjel 100 šaddošlája. Bohcco guohtunmálle, čábbun ja assun lea čadnon jahkeáiggiide. Boazu buoidu ja ovdána geassejagis. Dálvet ii leat nu buorre guohtun, ja boazu asehuvvá ja gollada goruda sisbuoiddi ja proteiinna ealihan dihte iežas. Geasset dárbbaha boazu beali eanet energiija go dálvet. Bievlaguohtumat váikkuhit mihá eambbo bohcco ovdáneami go dálveguohtumat, go bidjá vuođđun ahte dálvet lea guohtun dan mađe ahte boazu ealiha heakkas ja bissu dábálaš vuoimmis. Go guohtunšattut smoaldanit jođánit guomočoavjjis, dalle dadjat guohtumis lea buorre kvalitehta. Ruonasšattut smoaldanit geahppasit dalle go šattut leat aiddo ihtigoahtán ja dađi mielde go šaddet ¶ 12. Siseatnamis cuoŋuda go beaivváš báitá beaivet ja ihkku lea buolaš. 13. Šattut šaddagohtet go gaskamearálaš temperatuvra lea badjel +5°C. ¶ ollesšaddui lassána sáras, ja šattuid smoaldaneapmi manná njozebut. Bohccojeagil lea geahpas smoaldanit miehtá jagi. Go guhtojuvvon šattut smoaldanit njozet, jorrá unnit oassi biepmus energiijan bohccui, iige boazu nagot guohtut nu ollu, dannego šattuid sárasmearri dagaha ahte biebmojohtin čoliid čađa manná njozebut. Boazoguohtuneatnamiid šaddokárttain ja maiddái eará obbalašgovain, čuldet šattuid iešguđetlágan vugiiguin dan mielde masa šattuid obbalašgovat galget adnojuvvot. Mađi eanet berošteddjiid ja geavaheddjiid áigu bohtosiiguin olahit, dađi dárkileappot čilgejuvvo kárta bienasta bitnii ja nu vádduda bohtosiid gieđahallama. Go maŋŋil hálida dáid rievdadit, gáibida álkidahtton čuoldinvuohki ahte dárkilit čilge iešguđetlágan šaddošlájaid dehe sirre joavkkuide šaddoservodagaid, go buot šattut leat hárve gávdnamis juohke sajes. Čuoldinvuohki galgá boazoguohtuma oktavuođas vuosttažettiin earuhit jeagelšattuid eará šaddoservodagain, ábaida šaddoservodagain main šaddet urttat, rásit, luktit ja lasttat. Nuppiin sániin sáhttá dadjat galgá buoremus lágis láhčit dili vai ruonasšaddoguohtuma earuha dálveguohtumis. Go dát eavttut devdojuvvojit, lea vuođđu čilget makkár guohtuneatnamat leat iešguhtetge jahkeáiggiide. Nuppádassii galgá čuoldinvuohki rahpat vejolašvuođa earuhit eananosiid gos leat buorit guohtumat ja sisttisdollet ovdalis namuhuvvon šattuid, eret dain eananosiin gos lea njárbadit šaddu. Šattuid čuoldinvuogit leat vuođđun dasa man bures nagoda meroštallat guohtumiid burrodaga sihke bievlaeatnamiin ja dálveeatnamiin. Goalmmádassii galgá čuoldinvuohki addit vejolašvuođa čuoldit eret areálaid mat eai leat šattolaččat dehe main leat dakkár šattut mat eai leat áigeguovdilat boazoguohtumin geavahuvvot. Ná sáhttá gávnnahit gokko leat eatnamat mat eai anit boazoguohtumin, ja nu sáhttá ovdanbuktit buoret obbalašgova guohtumiid birra. Šaddokarttaid vuođul sáhttá bures árvvoštallat boazoguohtumiid šattolašvuođa ja valljodaga ja kvalitehta, go obbalaččat leat sihkkaris dulkomat. ¶ Mii geahčadit lagabuidda aivvefal daid šaddoválddáhusaid čuoldinvugiid mat adnojedje vuođđun ovdanbuktit boazoguohtunkárttaid, ja boazoguohtunkárttaid čuoldinvuogi. Dasa lassin čájehit duogášgálduid mat norggabealde adnojit boazoguohtumiid čilgemii. Guohtumiid ja daid burrodaga dehe kvalitehta leat árvvoštallan Selskapet for Norges Vel ja Boazodoalu stádakonsuleanta, ja daid dieđuid adnit vuođđogáldun. Sis-Romssas leat maiddái satelihttagovaid-dátát adnon. Leat lagabuidda 30 šaddošlája dain kárttain nu movt Selskapet for Norges Vel lea šattuid čuoldán iskkadeamis. Deaŧaleamos jeagelguohtuma gávdná šaddobáikkiin gos lea deaškedaŋas, skierre- ja čáhppesmuorjeeanan, soahkevuovdi ja čáhppesmuorjeoaivejeageleanan ja luomebalssat. Árvvolaš geasseguohtumat leat jassagobit, duottargiellasat, giđđasuorbmarássi-gieddedáđir, sieđgarođut ja gieddesinut. Boazodoalu stádakonsuleanta iskkadii guohtumiid Steen ja Villmo hutkan vuogádaga vuođul. Šattuid čuoldá 13 šaddošládjii ja ii-anihahtti eatnama fas čuoldá golmma sadjái, oktiibuot 16 juhkosa. Goappaš norggabeale bargovuogit atne linjatakserema iežaset gieddebarggus. Ruoŧabeale várreeatnamiid šaddokártta ráhkadii Stockholm universitehta, ja barggu álggahii Stáhta luonddugáhttendoaimmahat 1980-logu álgogeahčen. Čuoldinvuohki čuovvu dábálaš botánalaš vuođu ja heivehuvvui luonddugáhttema dárbbuide. Leat 31 šaddošlája oktan ii-anihahtti šlájaiguin. Čuoldinvuohki lea joavdelas dárkil boazodoalu dárbbuide ja ferte heivehit vai anihit guohtumiid oktavuođas. Seammá áiggi ráhkadii Ruota Eananmihtidandoaimmahat, Norrbottena leana eananmihtidandoaimmahaga bokte, šaddokárta mii fátmmastii leana siseatnama ja riddogiliid, namalassii guovlluid maid várrešaddokárttat eai gokčan. Maŋŋil ráhkadedje sullasaš kárta daidda eananosiide Västerbottena leanas maid luonddugáhttendoaimmahaga kárttaid eai olahan. Eananmihtidandoaimmaga kárttat leat ráhkaduvvon duhtadit máŋggalágan berošteddjiid, ovdamearkka dihte boazodoalu. Leat 40 šaddošlája kárttain, oktii ii-anihahtti šlájaiguin. Čuoldinvuohki lea nu dárkil ahte dárbbaša heivehit vai aniha boazodoalu dárbui. Heiveheapmi lea álki, dannego lea measta duššefal bidjat oktasašjovkui šaddošlájaid main lea sullasaš árvu guohtunšaddun. Norgga-Ruoŧa boazoguohtunkommišuvnna ruoŧabeale juogus lea diŋgon Metris-nammasaš ásahusas Gironis, mii bargá ráđđálagaid Satelittbild-nammasaš ásahusain, ja galgá buvttadit digitála šaddokártta ruoŧabeale boazoguohtunguovlluin mat váikkuhuvvojit kommišuvnna barggus, ja dain mat eai boađe ovdan ovdalis namuhuvvon kárttain. Diŋgojuvvon kárta fátmmasta maiddái boazoguohtunguovlluid Norgga bealde, nappo Romssas, Nordlánddas ja Davvi- ja Lulli-Trøndelágas. Čuoldinvuohki veadjá orrut sakka álkidahtton. Duogážin dasa lea go kártaráhkadeapmi gokčá vásedin boazodoalu dárbbuid. Kárttain leat 20 šaddošlája, oktan ii-anihahtti šlájaiguin. Čuoldinvuogi ii dárbbaš duođi eambbo heivehit boazodoalu atnui. ¶ 1.3.3 Guohtunkárttaid čuoldinvuohki ¶ Kárttaid čuoldinvuogi ulbmilin vuovdeguovlluin lea earuhit jeageleatnamiid eará vuovdeeatnamiin. Jekkiid dáfus lea ulbmilin earuhit šattolaš jekkiid eret njárbesšattot jekkiin, ja maiddái earuhit čáhccás jekkiid goikejekkiin. Eatnamiin, gos ii leat vuovdi, lea čuoldinvuogi ulbmilin earuhit jeagelšattu eará šattus, ja maiddái čájehit leago ruonasšaddoeatnamiin suhkkes vai njárbes šaddu. Loahpas čuvge čuoldinvuohki man šlájat ja man ollu leat guovllus dakkár ii-anihahtti eatnamat. ¶ 1.3.3.1 Čuoldinvuohki Šattuid čilget čuovvovaš čuoldinvugiin, mas maiddái kommenteret eará šaddošlájaid dain šaddokárttain mat leat vuođđogáldun. Fuomášuhttit ferte ahte šaddošlája árvu lea árvvoštallon dohkálaš guohtunšaddun duššefal dan mielde go gávdno guovllus. ¶ 1. Jeagelvallji goahccevuovdi Goike eanan, dábálaččat beahcevuovdi. Eanangierragis lea jeagil dehe jeagil seahkálaga seamuin. Vuorjjes šaddu daŋasdásis. Dán čilge Eananmihtidandoaimmahaga kárta jeagel- ja jeagelbovdnašládjan. Hui buorre dálveguohtun. ¶ 2. Seamulvallji/ urtavallji goahccevuovdi Varas ja njuoska eanan. Eanangierragis lea seamul. Buorrešattot ja dábálaš suhkkes šaddu daŋasdásis. Dán čilge Eananmihtidandoaimmahaga kárta leat varas ja njuoska bovdnašládjan ja urtašládjan, ja luonddugáhttendoaimmahat gohčoda dan seamulvallji goahccevuovdin ja njuoska rássegoahccevuovdin. Buorre ruonasguohtun, mii muhtin áiggiid lea heajobuš njuoskasit vuovddis. ¶ 3. Jeagelvallji soahkevuovdi Vuorjjes šaddu ja eanas jeagil. Daŋasdásis lea vuorjjes šaddu. Dán čilge Eananmihtidandoaimmahaga kártta goike lastavuovdin ja luonddugáhttendoaimmahat gohčoda dan jeagelvallji lagešvuovdin. Hui buorre dálveguohtun. ¶ 4. Seamulvallji/ urtavallji soahkevuovdi Varas ja njuoska eanan. Dábálaččat buorre šaddu daŋasdásis, mas šaddet suoinnit, rásit ja urttat. Eanangierragis unnán šaddu. Suohkadit eatnamiin lea buorrešattot eanangiera. Dán čilge Eanamihtidandoaimmahaga kárta varas-, njuoska- ja rássás lastavuovdin ja luonddugáhttendoaimmahat gohčoda dan seamulvallji lagešvuovdin ja rássás soahkevuovdin. Buorre ruonasguohtun. ¶ 5. Čáhccás šattohis jeaggi Njuoska jeaggi ja vuorjjes/hárvvit luktišaddu daŋasdásis. Dábálaččat lea maid eanangierragis vuorjjes šaddu. Dán čilge Eananmihtidandoaimmahaga kártta šattohis dipmájeaggin ja šattohis čáhccás jeaggin, ja luonddugáhttendoaimmahat gohčoda dan obmo- ja čáhcerogge jeaggin. Ii nu buorre ruonasguohtun. ¶ 6. Goike bovdnajeaggi Goikásit jeaggi mas ii leat vujohat, lea vuollegisšaddu ja eanangierragis seamul dehe jeaggi mas lea vuorjjes šaddu daŋasdásis. Jeakkis šaddá juovkalukti ja miektaullu. Dán čilge Eananmihtidandoaimmahaga kártta leat bovdnajeaggin mas leat vealuskierrit, njárbes daškesjeaggin, ja bovnnahat vuovdejeaggin, ja luonddugáhttendoaimmahat gohčoda dan bovdnajeaggin. Ii nu buorre ruonasguohtun. ¶ 7. Čáhccás šattolaš jeaggi Čáhccái ja vujohat, suhkkes šaddu daŋasdásis. Šattut leat muošká, čáhcehoašša , šluppotlukti, gieddeullu ja eará šlájat. Dán čilge Eananmihtidandoaimmahaga kárta leat vujohatjeaggin, suhkkes šaddu ja seamulšlájat dipmájeaggin, šaddovallji čáhccás šattolaš jeaggi, goahccevuovde- ja lastavuovdejeaggin, ja luonddugáhttendoaimmahat gohčoda dan várrejeaggin ja šaddoseaguhus jeaggin. Hui buorre ruonasguohtun. ¶ 8. Goike šattolaš jeaggi Goikásit jeaggi, ii leat vujohat, valljugas ja suhkkes šaddu daŋasdásis. Šattut leat ulloruošši, alitsuoidni, muošká, čáhcehoašša dehe skierrit. Dán čilge Eananmihtidandoaimmahaga kárta goike šattolaš jeaggin mas leat ceakkorissit ja valljugas daškesjeaggin, ja luonddugáhttendoaimmahat gohčoda dán goikejeaggin. Hui buorre ruonasguohtun. ¶ 9. Daŋas-/goike guolban Goike eanan ja vuorjjes šaddu daŋasdásis. Leat vealu dehe vuollegis dakŋasat, nu movt rievssatmuorji, čáhppesmuorji dehe skierri. Jeagil ja seamul eanangierragis. Dán čilge Eananmihtidandoaimmahaga kártta goike šattolaš jeaggin ja nu čilge maiddái luonddugáhttendoaimmahat. Hui buorre dálveguohtun. ¶ 10. Varas guolban Skieranat ja maiddái sieđgašaddu viidát. Daŋasdásis leat rissit, rásit ja urttat. Dán čilge sihke Eananmihtidandoaimmahaga kártta ja luonddugáhttendoaimmahat leat varas skierreguolbanin. Buorre ruonasguohtun. ¶ 11. Njuoskasit rásseeanan Lákta dehe njuoska daškeseanan mas miehtá šaddet fiskesrásit, fiskesviola, boallorássi, jeađjá ja eará šlájat. Eananmihtidandoaimmahaga kártta ja luonddugáhttendoaimmahat čilgejit dás leat oanehisšattot urttaid, ceakkourttaid ja muttagis assagobiid. Hui buorre ruonasguohtun. ¶ 12. Goikásit rásseeanan Goike, rássás eanan. Vuorjjes šaddu daŋasdásis. Dán čilge Eananmihtidandoaimmahaga kártta ja luonddugáhttendoaimmahat leat varas njuoska eanamin. Buorre ruonasguohtun. ¶ 13. Sieđgarohtu Njuoska eanan mas eanas leat sieđggat. Eananmihtidandoaimmahaga kártta čilge dán leat sieđgarohtun, lákta-njuoska bovnnahahkan ja sieđgarohtun ja luonddugáhttendoaimmahat fas gohčoda dán njuoska bovnnahatjeaggin. Buorre ruonasguohtun. ¶ 14. Juovat ja geađgeeanan Bákti, geađgi ja sáttu. Muolda eatnamis lea duššefal gaskkohagaid. Dán čilge Eananmihtidandoaimmahaga kártta leat juovva- ja čievra/sátto eanamin ja luonddugáhtten doaimmahat gohčoda juovva- ja bákteeanamin. Ii-anihahtti. ¶ 15. Eará eanan (kulttoreanan)) Adnon dehe darfiluvvan eanan (kulttoreanan). Dán čilge Eananmihtidandoaimmahaga kártta leat kulttoreanamin. Ii-anihahtti. ¶ 16. Jassa/Jiekŋa Muohta ii sutta juohke geasi. Dán čilgejit goappaš šaddokárttat leat stuora joavggahatbáikin ja dasa lassin vel jiehkkin luonddugáhttendoaimmahaga kárttas. Ii-anihahtti. ¶ 17. Itkobealli/mearritkeahtes Báikkit mat gártet suoivvana duohkái govain. Eai leat árvvoštallojuvvon guohtuneanamin. ¶ 18. Čáhci Ii-anihahtti. ¶ 19. Huksejuvvon guovllut Huksejuvvon ja gilvojuvvon eanan. Ii-anihahtti. ¶ 20. Muorračuohpahat Muorračuohpahat, jalgejuvvon vuovdi, ja sullii 2 mehtara alu lánját šaddan. Eai árvvoštallojuvvon guohtumin. ¶ 1.3.3.2 Sierra namuheamit Golbma beali ferte namuhit mat váikkuhit šattuidárvvoštallama, namalassii rásseguolban, báljes jalggat ja itkobealli. Vuosttažettiin lea liiggás stuora eahpesihkarvuohta satelihttagovaid dulkomis dasa mii guoská rásseguolban-šaddošládjii. Dát šaddošládja ii boađe oidnosii satelihttagovain, ja mielddisbuktá ahte rásseguolban hui dávjá biddjo kárttas daŋas/goike guolbanin. Boađusin lea ahte dálvejagi guohtumiid árvu norggabeale váriin meroštallojuvvo badjelmeare olu guovlluin mas satelihttagovat adnojit šaddokártaráhkadeami vuođđun. Nuppádassii lea stuora eahpesihkarvuohta goahccevuovdešlájaid dulkomis, báikkiin gos muorračuohppamiin jalgejit ja njásket eatnamiid bálljisin, dannego dát váikkuhit satelihttagovaid ivnniid. Danne biddjojedje muorračuohpahagat sierra šládjan. Dán boađusin lea fas datges ahte 5–15 % muorračuohpahagain eai čuldojuvvo vuovdešládjan, muhto baicca čájehuvvojit itkobeallin. Nu gártá dálvejagiguohtun meroštallojuvvot veahá unnáneabbon go duođaid lea, dan sivas go satelihttagovat adnojit šaddokárttaid vuođđun. Dát čuolbma čuožžila Västerbottenis ja Västernorrlándda leanas ja muhtin oasi maiddái Jämtlándda leanas. Goalmmádassii šaddá satelihttagovaide itkobealli dehe suoivvan go leat sakka rámšo ja gohpe eatnamat. Dat mielddisbuktá ahte daid areálaid šattut, mat leat itkobealde, eai sáhte dulkojuvvot. Dábálaččat leat unnán areálat mearrikeahttájin itkobeali dihte, 0–2 % áigodatguohtuma nettoareálas. Duortnusjávrri davábealde gos geassejagi guohtumat leat Romssa fylkkas, lea 2–6 % nettoareálas dat mearri mii gárttai itkobeallái. Namuhuvvon beliid galgá vuhtiiváldit go árvoštallá guohtumiid. Almmá veardideami haga váikkuha várreguolbaniid satelihttagovva-árvvoštallan eanemusat loahppabohtosa ja areálaid guohtunárvvolašvuođa. ¶ 1.3.4 Šaddošlájaid joavkolaga bidjan ¶ Iešguđetge orohagaid/čearuid guohtunvalljodagaid ja eatnamiid árvvoštallama vuođul leat jahkeáiggiid guohtumat biddjon joavkolaga čuovvovaš vugiin: Dálveguohtuma šaddošlájat leat: jeagelvallji goahccevuovdi, jeagel lagešvuovdi ja daŋas/goike guolban. Ruonasguohtuma šaddošlájat leat: Seamulvallji/ urtavallji goahccevuovdi, seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi, čáhccás šattolaš jeaggi, goike šattolaš jeaggi, njuoska guolban, njuoskasit rásseeanan, goikásit rásseeanan ja sieđgarohtu. Guohtuneatnama burrodat dehe kvalitehta lea gitta das man stuora mearrin árvvolaš šaddošlájat leat eatnama nettoareálas. Jeageleatnama burrodat áigeguovdilis áigodagas lea hui ollu gitta das man ollu eanan lea guhtojuvvon ja muđuige earalágan eanangolladeapmi. Dán materiálas eat leat vuhtiiváldán golladeami mii lea heajudan kvalitehta, eatge eatnama guorbama bohccuid guohtuma geažil, dannego dát bealit rivdet jođánit áiggi mielde. Dálveguohtumiin lea jeagelvallji goahccevuovdi buoremus, muhtinmuddui dannego das lea eanemus jeagil, ja maiddái dannego lea seakka muohta, iige leat čeargaluvvan. Ruonasguohtumin leat geasseguovdil njuoskasit rásseeanan ja čáhccás šattolaš jeakkit buoremusat, ja heajumus kvalitehta lea fas seamulvallji/urtavallji goahccevuovddis miehtá dan áiggi go boazu lea ruonasguohtumis. Šaddošlájat, main eai leat rásit dehe lasttat, leat buorit guohtun sihke giđasgeasi ja maŋŋigeasi. Go dálveguohtumis molsu ruonasguohtumii, leat lahppojeagelvuovddit áibbas dárbbašlaččat váriin gos eai gávdno bievladielkkut. Šaddokárttain eai boade ovdan dát deaŧalaš guohtunšlájat cuoŋu- ja ceavviáiggi. Obbalaččat sáhttá dadjat ahte boares vuovddit, mat leat dárbbašlaččat lahppojeagelšaddui, gávdnojit duššefal gáhttejuvvon guovlluin. ¶ 1.4 Johtalanvuogit ¶ Mii leat ovdalis čilgen luonddu iešguđetláganvuođaid, mat fas dagahit geográfalaš erohusaid duovdagiid guohtumiid gaskka. Duovdagiid iešguđetláganvuođat ja bohcco máŋggalágan guohtundárbbut iešguđetge jagiáiggi leat vuođđun johtaleapmái duovdagiid gaskka, dađi mielde gos ain lea buoremus guohtun. Vaikko vel gottit nai johtalit duovdagiid gaskka guohtuma rievdama ja jagiáiggiid mielde, lea boazodoalu vuođđun sirdit ealuid ráhpadeamos guohtumiidda. Boazodoalu dovdomearkan leage guohtuma, bohccuid ja olbmuid gaskavuohta. Ruong čilge dán gaskavuođa golmmačiegagin (triángeliin) ja čájeha ahte dát “… govvida … boazodoalu buvttadanfaktoraid”. Obbalaččat daddjon leat Skandinávia boazodoalus iešguđetlágan doaibmavuogit guohtumiid geavaheami ja johtalanmálliid mielde. Stuorimus erohus doaibmavugiid gaskka lea doaluin mat dálvet guođohit siseatnamis, ja doaluin mat dálvet atnet oarjjabeale riddoeatnamiid goavis dálkkádat guovlluin. Mandáhtta ¶ guovllus johtalit doalut unnit eanet juogo oarjjás dehe nuorttas geasseorohagaide alla várreeatnamiidda goabbat bealde riikaráji. Dán guovtti váldoerohusa gaskkas leat fas siskkáldas variášuvnnat. Guohtungeavaheapmi lea maŋemus čuođi jagis čađatgaskka nuppástuvvan. Politihkalaš mearrádusat váikkuhit, nu movt Norgga ja Ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvdna, luondduruovttudoalus nuppástuvvan ruhtaruovttudollui, guohtuneatnamiidda sisabahkkemat ja mohtorfievrolassáneapmi. Go guohtumiid geavaheapmi rievddai, rivde fas dađistaga johtalanmállet. 1.1 govva čájeha movt mandáhttaguovllu giđđa- johtaleamit dáhpáhuvvet prinsihppalaččat. ¶ 1.4.1 Ruoŧabeali johtalanmállet ¶ Ruoŧa boazodoalu juohkit dávjá ná: várrečearut, vuovdečearut ja konsešuvdnaguovllut. Juohkima duogážin lea muhtin muddui sierralágan riektevuođđu, muhto maiddái iešguđetlágan doaibmavuogit, vaikko erohusat leat eahpečielgasat. Várrečearuid boazodoalu váldovuohkin lea ahte dálveguohtumat leat siseatnama goahccevuvddiin ja johtet rádjeváriid guvlui geassái. Giđđa- ja čakčajagi guohtumat leat soahkevuvddiin, mat leat dálve- ja geasseeatnamiid gaskka. Ruoŧa davágeažehagas sáhttet ealut muhtin dálvviid guohtut lagešvuvddiin, ja doloža rájes lea várreráidu leamaš vejolašvuohtan nuorttabeali boazodollui doppe guođohit dálvejagis. Čearuid deaŧalaš earru lea ahte muhtin orohagain leat guohtuneatnamat ovttahat duovdagiin, ja earát fas gártet johtit eará čearuid čađa jođidettiin dálveorohahkii ja dálveorohagas giđđabáikái. Nubbi guovddáš earru várrečearuid gaskka lea ahte johtingeainnuid guhkkodat lea iešguđetlágan gaskal dálve- ja geasseguohtumiid. Västerbottenis leat guhkimus johtingeainnut, sáhttá leat 40–50 miilla. Oaneheamos johtingeainnut leat čearuin mat leat Garasavvonis ja Härjedálas. Idre čearus várra lea oaneheamos johtolat, 4–5 miilla. Guohtumat eai leat ovttaláganat juohke jagi, ja dagahage ahte johtolaga guhkkodat rievddada jagis jahkái. Dábálaččat oaivvilduvvo ahte vuovdesámečearut eai johtal, muhto baicca guođohemiin sirddášit dálvebáikkis giđđa- ja geasseeatnamiidda ja fas ruovttoluotta. Veadjá muhtin čearuid dáfus doallat deaivása, muhto almmatge lea dilálašvuohta iešguđetládje. Muhtin čearut, nu movt Maškhaure, johtala lagabui 20 miilla, seamma guhkkes johtolat go Dálmma čearus ja guhkit johtolat go Jämtlándda čearuin, mat gullet várrečearuide. Vuovdečearuin lea dát doaibmavuohki dábálaš earenoamážit Arjepluova guovllus. Gávdnojit juohkelágan johtalanvuogit Maškhaure rájes gitta doaluide mat eai johtal konsešuvdnaguovlluin. ¶ 1.1 govva. Mandáhttaguovllu boazodoalu giđđajohtalemiid prinsihppagovva. ¶ Boazodoalu, mas johtalit eará duovdagiidda jagiáiggiid mielde ¶ Boazodoallu, mii ii johtal eara duovdagiidda, muhto johtala ovttahat duovdagiid siskkobealde ¶ Čearut, gos lea oanehis giđđajohtolat geasse- ja dálveguohtumiid gaskka, eai dárbbat doamaid johtit. Earát johtet dálve- ja geassebáikki gaskka guovtti oasis, ja bisánit giđđajagi eatnamiidda. Dálvejagieatnamis giđđaguohtumii johtet čearut jođánit, vai ollejit ovdalgo jogat ja jávrrit luitet, ja seammás lea geahppasit johtit idjacugŋuid áiggi. Giđđaguohtunbáikkis johtet hiljážit ealuiguin geasseeatnamii. Man guhká ádjána johtit, lea guohtumiid hálddus. Čakčajohtin lea dađistaga gárttan váddáseabbun. Vuosttažettiin váikkuhit čázádagaid dulvadeamit, mat dollet čázádagaid guhká suttisin. Dasa lassin leat doalut atnigoahtán ođđamállet teknihkalaš čovdosiid, nappo fievrridit bohccuid biillain guhkes gaskkaid. Nu fievrriditge eambbogat bohccuid guorbmebiillain. Ná earáhuvvá maid guohtuneatnamiid atnu. Ealut leat guhkit áiggi geasse/árračakča guohtumis, dehe orrot dálveguohtumiin guhkit. ¶ 1.4.2 Norggabeali johtalanmállet ¶ Norgga bealde maiddái, nu movt Ruoŧabealde nai, leat muhtin orohagain siseatnamis dálveguohtumat Ruoŧa goahccevuovdeguovlluin ja johtalit geasset rádjeváriide. Dáid orohagaid johtingeaidnu manná nuorttabeale čearuid geasse- ja giđđa-/dálvebáikkiid čađa. Muhtin orohagat gártet maiddái johtit earáid dálveguohtumiid čađa. Lea earaládje go várrečearuid dilli, dát johtet njuolga norggabeale orohagaide, ja eaige bisán giđđaorohahkii, mii livččii soahkevuovdi. Gávcci orohaga sáhttet formálalaččat johtalit Ruŧŧii (3 Romssa fylkkas ja 5 Nordlánddas). Muhtimat eai jođe mearriduvvon dálveguohtumiidda. Dan birra čilget maŋŋelis iešguđetge orohaga oktavuođas. Lassin nuorttabeali dálveguohtumiidda Ruoŧas, leat 5 orohaga, main siseatnamis leat dálveguohtumat, namalassii Finnmárkkuduoddaris ja Plassjeduoddaris. Dáid doaibmavuohki earrána daid orohagaid johtalanvuogis mat johtet Ruŧŧii, dakko bokte ahte sin geasseorohat lea rittoguovllus, iige várreráiddu guvlui. Golbma siidda johttájit Romssa fylkka oarjedavvi guovlluin Finnmárkkuduoddarii. Johtolat lea váttis, dannego fertejit johtit earáid geasseorohagaid čađa vai besset giđđa-, čakča- ja dálveorohahkii Finnmárkuduoddara siskkit guovlluide. Guokte siidda suvdet ealuideaset álggos fatnasiin, vai garvet mandáhttaguovllu. Goalmmát siida johtá gátti ja rasttida Dápmot/Rostu konvenšuvdnaguovllu. Maiddái Norgga bealde leat guhkkes johtolagat geasse-ja dálveorohagaid gaskka, earret dán guokte siskkit orohaga mat leat Lulli-Trøndelágas/Hedmárkkus (sullii 10 miilla). Byrkiijes lea guhkimus johtolat (50 miilla), ja váttis johtolaga geažil fievrridit lulimus orohagat bohccuid biillain sihke čakčat ja giđđat. Láhku/Guhkesvággi johtá guhkimus geaidnnu árbevirolaš málliin guhkimussii. Lea erenoamážit Davvi-Trøndelága davimusas guovlluin ja Nordlánddas ahte johtet bohccuiguin siseatnamis rittoguvlui dálvái (11 orohaga). Johtingeaidnu lea 10–15 miilla gaskka. Lassin árbevirolaš johtinvugiide, ja nu maid biillain fievrrideami, suvdet 3–4 orohaga ealu fatnasiin sulluide ja njárggaide ábi duohkái. Ovdalaš áiggi vuojahedje ealuid rastá vuonaid ja nuriid. Muhtin orohagain orru eallu birrajagi, ja johtalit dušše oanehis gaskkaid siskkobealde orohaga. Vaikko guohtumiid šaddošlájaid gaskka leage stuora erohus, sulastahttá almmatge johtalanmálle vuovdečearuid málle. Dákkár orohagat leat eanas Romssa fylkka sulluin, muhto maiddái dán golmma eará boazodoalloguovllun leat dát doaibmavuogit. ¶ 1.5 Guohtuneatnamiid gáržžideapmi ¶ Guohtuneatnamiid duohtadeapmi sáhttá gáržžidit guohtunareála, muosehuhttit guohtu bohccuid dehe gaskkalduhttit bohccuid johtaleami ja boazobarggu. Vahágat ja goarádusat sáhttet leat bistevaš dehe gaskaboddosaš šlájas. Čázádatdulvadeapmi ja ruvkedoaibma leat bistevaš vahágat. Astoáiggedoaimmat muosehuhttet hui dávjá gaskaboddosaččat. Vuovdedoallu ja sávzadoallu leat duohtadeamit mat rivdet áiggi mielde. ¶ 1.5.1 Movt guohtuneatnamat gáržot ¶ Čázádatdulvadeapmi Čázádatfápmorusttegiid areálaid dárbbus manahuvvojit guohtuneatnamat buođđudeapmái dehe rusttegiid huksemii ja geainnuide. Olmmošlaš doaimmat, ábaida huksedettiin, sáhttet dagahit nu ahte guohtuneatnamat dakko lahkosiin eai sáhte adnot. Čázádathuksemiid bárisáigi lea vássán, ja guhkit áiggi vahágat dat váikkuhit boazodoalu dál. Guovlluin, maid leat buođđudan, leat juohke sajis váldán buoremus guohtuneatnamiid, ja seammás lea jalges eatnamiin seakkimus muohta. Rašis jieŋat dulvaduvvon čázádagain ja goikaduvvon jogat dagahit ahte ii sáhte ovdalaš johtolagaid atnit. Guohtumiid ávkki atnin lea muhtin báikkiin sakka gáržon. Gávdnojit ovdamearkkat das ahte áigodatguohtumat oalát leat sirrejuvvon moadden duovddan. Guohtuneatnamiid duohtadeapmi váikkuha guhkit áigái eanas háviid. ¶ Ruvkedoaimmat ja sáttovieččahagat Minerálaid ja čievrra ávkin atnin manaha guohtuneatnamiid. Dasa lassin sáhttet johtingeainnut dehe bohccuid lunddolaš johtalangeainnut botkejuvvot. Sáttovieččahagat leat álohii goarádussan jeageleatnamii, dannego dákkár eallámušvátna ja goike eatnamis ceavzá boazojeagil buorebut go eará šaddu. Málbma- ja ruvkedoaimmat mearkkašit olmmošvalvvi ollis doaimmas ja dainna lágiin ii leat bohccuide muosset guohtut guovlluin dakko lahkosiin. Guohtuneatnamiid duohtadeapmi váikkuha guhkit áigái. ¶ Báhčinguovllut Báhčinguovllut atnet viiddis areálaid, ja danne dagahit stuora negatiivvalaš váikkuhusaid čearuide/orohagaide, eandalii dalle go báhčinguovlu adno juste goas boazodoalus leat deaŧalaš áigodagat. Goarádusat dagahit njuolggo váikkuhusaid go manahuvvojit guohtuneatnamat čilviluhttima geažil, muhto maiddái geainnuid ja rusttegiid huksema geažil. Bohccot eai bálle ráfis guohtut ja olmmošlaš doaimmat gaskkalduhttet boazobargguid ja muosehuhttet bohccuid go vánddardeapmi gildojuvvo gaskaboddosaččat. Báhčindoaimmat váikkuhit váldosaččat guhkit áigái. ¶ Vuovdedoallu Guohtuneatnamat manahuvvojit ollásii go ráhkaduvvojit vuovdebiilageainnut. Maŋŋil go eanan lea boltojuvvon (dahkko vuosttažettiin Ruoŧas), eai anit šat guohtuneatnamat 15–20 jahkái. Stuorámus vahágat šaddet go jorgu ja boltu eatnama, muhto duokko dákko boltumiin eai šatta nu stuora vahágat. Earret njuolggo vahágiid guohtuneatnamiid manahemiin, sáhttá vuovdedoallu heajudit guovlluid anihahttivuođa, dannego guohtuneatnamiid viidodat boatkana ja gártet gaskkat. Go vuvddiid čuohppá ja jalge oalát, de ii sáhte obanassiige guođohit dakko bohccuid dálveguovdil ja giđđadálvvi ceavi dihte, ja jeagil maid dulbmojuvvo sakka muorračuohpahagas. Dát dilli bistá 15 jagi dassážiigo lánját šaddet birrasiid 3 mehtara allodahkii. Vuovdedoalu mihttomearri doalahit vuvddiid vuollel 100 jagi, mearkkaša ahte lahppojeagil ii beasa šaddat dan mađe ahte livččii vuovdeguohtumin bohccuide. Vuovdi galgá leat badjel 100 jagi boaris ovdalgo muoraide šaddet maŋgemađe lahppojeahkálat. Jus vuovdedoallu galgá váldit vuhtii boazodoalu guhkit áigái, ii galgga vuovdeeatnamis, gos lea jeagil, goassege leat badjel 10 % vuovddis mii ii anit guohtumin. Vuovderavda jekkiid guvlui galgá leat nu govdat ahte lahppojeahkáliin lea dohkálaš biras šaddamii, ja suodji biekkaid ja goikama vuostá. Guosaidgilvin guovlluide gos dat eai šatta luonddolaččat, earáhuhttá eananšattuid ja eai šat šatta guohtunšattut. Vieris muorrašlájaid gilvin, nu movt contorta-beazi (davvi-amerihkkálaš), vahágahttá guohtunguovlluid njuolgut ja goaridit boazodoalu sakka, dannego eai šatta lahppojeahkálat, iige eatnamii jeagil. Ođđa muorrašlájat ja vuovdebiilageainnut dagahit bistevaš váikkuhusaid, ja eananboltumat mielddisbuktet oallemuddui guhkesáigái vahágiid. ¶ Gilvinrádji Guohtumat billahuvvet oalát go gilvá meahcceeatnamiid. Iešalddis gilvinrádji mielddisbuktá marginála guohtunmassima, muhto leat viiddis areálat dakko lahkosiin mat eai boađe ávkin. Danne lea guovddáš mearkkašupmi das gos guovllus gilvá eatnamiid. Lea stuora vahágin boazodollui go gilvojuvvon eatnamat leat dain guohtunguovlluin mat adnojit bievlla áiggi ja árradálvvi, danne go lea veadjetmeahttun hehttet bohccuid mannamis gilvojuvvon eatnamiidda rahttá maŋis. Danne ferte gilvojuvvon eatnamiid áidut, mat leat guohtunguovlluin, amas čuožžilit váttisvuođat gullevaččaide. Eanangilvimis lea bistevaš váikkuhus. ¶ Sávzzaid guođoheapmi Sávzzat gilvalit daid seammá guohtuneatnamiid alde bievlan go bohccot. Sávzzat guhtot mihá máddugeappot go bohccot, ja guohtumat adnojit garraseappot ja váikkuhit šattuid sakka. Boazu guohtu báikkuid ja “dušše šaddogierragiid” , ja danne eai sáhte bohccot ja sávzzat atnit ávkin seammá guohtumiid. Gilvu guohtumiid alde váikkuha nu guhká go doppe leat sihke sávzzat ja bohccot. ¶ Turisma Go turismadoibmii atná eatnamiid, manahuvvojit guohtumat huksemiid oktavuođas. Biras váikkuhuvvo negatiivvalaččat almmatge mihá eambbo doaimmat geažil mat leat rusttegiid lahka, ja dat muosehuhttet guohtu bohccuid. Dasa lassin sáhttet barttačohkkemat, čuigiid várráigeassinrusttegat ja lašmmohallanrusttegat hehttet bohccuid lunddolaš johtaleami ja guovllu guohtumiin ávkki oažžuma. Dát hommá váikkuha nu guhká go lea doaimmas ja rusttegat ceaggájit. ¶ Bivdu Bivdu dain guovlluin gos bohccot leat guohtume, dehe gos boazobargu lea, sáhttá mielddisbuktit dohkkemeahttun muosehuhttimiid. Bohccuid dáhpin lea bieđgguid ja válljestallamiin guohtut bievlla áigge, ja danne sáhttáge juohkelágan guohtunmuosehuhttin dagahit vahátroasuid čuovvovaš dálvvi. Jus boazu ii bálle johtalit sajáiduvvan dábi mielde, de ii álššaiduva, iige gártta doarvái proteiidnasisdoallu guhtojuvvon šattuin. Dasa lassin heajuda guohtungaskkalduhttin bohcco álššaiduvvama dálvái. Nu mielddisbuktáge muosehuhttin stuorit boazonealgunvára giđđadálvái ja dagaha miesehisvuođa. Bivdu, ja erenoamážit beatnagiin bivdin, sáhttá hehttet boazobarggu čohkken- ja johtináiggi. Boađusin šaddá ahte boazodoallit eai beasa albmaládje rátkkašit ja njuovvanbohccuid oažžut. Dasa lassin sáhttá eallu bieđganit ja bohccot bázadit eatnamiidda main lea heajos guohtun. Muosehuhttimat bivddu geažil sáhttet dagahit dakkár negatiivvalaš váikkuhusaid mat čuhcet hui vuđolaččat, ja danne galgá dát doaibmá muhttejuvvot boazodoalu gáibádusaid mielde, nappo oažžut guohtunráfi ja bargoráfi. ¶ Astoáiggeguolásteapmi Astoáiggeguolásteapmi guovlluin gos buorre ruonasšaddu eanas lea johka- ja jávregáttiin, baldá bohccuid eret buoremus guohtumiin. Guolásteapmi iešalddis ii leat váttisvuohtan, muhto dat bisánkeahtes muohtaskohtervuodjimat giđđat mat čuvvot dán doaimma. Go eallu muosehuhttojuvvo giđđat guođudettiin, dagaha dat duođalaš váikkuhusaid bohccuide mat leat heajos vuoimmis. Dan seammás lea guohtun giđđat ¶ hui vátni muohtadilálašvuođaid geažil. Váttisvuohta lea erenoamáš stuoris ovdal guotteha go eallu dárbbaša hui ráfis orrut, ja vahágis sáhttá dáhpáhuvvat ahte ealuin ii beasa johtit guottetbáikái. Váikkuhus lea gaskaboddosaš. ¶ Muohtaskohtervuodjin Ovdalis lea juo daddjon muohtaskohtervuodjima birra giđđat. Dasa lassin heajuda skohterjohtolat, mii dáhpáhuvvá almmá bearráigeahču haga dálveguohtuneatnamiin, guohtuma, dannego bohccot dáhttot čuovvut skohterluottaid ja dainna lágiin báhcet gaskkat mat eai šatta guhtojuvvot ollislaččat. Go bohccot maiddái muosehuvvet skohterjohtolaga geažil, de manahit álššaid duššás. Muosehuhttin lea jagiáiggiid mielde. ¶ Eará astoáiggedoaimmat Beanavuodjin sáhttá muosehuhttit bohccuid go vudjet guohtuneatnamiid čađa ja váikko makkár áiggi. Muosehuhttin lea jagiáiggiid mielde. ¶ 1.5.2 Gáržžideamit váikkuhit boazodoalu ¶ Guohtuneatnamiid atnin Go boazoguohtumiid atná eará dárbbuide, manaha guohtuneatnamiid iešguđetládje. Jus guohtuneatnamiid massin čuohcá áigodatguohtumiidda ja šaddošlájaide ja dan geažil ráddjejuvvo čearuid/orohagaid boazolohku, lea vahát erenoamáš duođalaš. Obbalaččat sáhttá dadjat ahte eará dárbbuide atnit guovlluid maid boazodoallu atná giđđadálvvi ja giđđat, mielddisbuktá aivvestassii duođalaš vahágiid. ¶ Guohtunvejolašvuohta Vuosttaš čalbmái sáhttá doaivut ahte viiddis guovllut eai váikkuhuvvo eará anu geažil, eaige eará doaimmaid geažil, go šattut eatnan alde eai rievdda. Guovlu sáhttá lea dohkketmeahttun guohtumin iige sáhte dohko johtit šlápmama ja lihkademiid dihte maid doaimmat dagahit. Erenoamáš vahága dahket guohtungaskkalduhttimat maid doaimmat dagahit mat atnet viiddis areálaid, ovdamearkka dihte astoáiggebivdu. Dárkilis plánen ja boazodoalu vuhtiiváldin, lea eaktun vai guohtu bohccuid muosehuhttin sáhttá doalahuvvot dohkkehahtti dásis. ¶ Boazobargu Johtin, čohkken ja guođoheapmi sáhttet muosehuhttojuvvot, dehe ájihuvvot, jus areálat adnojit eará doaimmaide dehe eará doaimmat leat jođus seammá guovllus. Vearrámus lea jus čohkkenbargu dehe johtin heađuštuvvo, ja ealu ribaha bieđganit ja láhpada bohccuid heittot eatnamiidda, eaige báze doarvái njuovvanbohccot. Báiki ja áigi lea hui guovddážis dasa mii guoská movt areálgeavaheapmi dehe doaibma váikkuha boazobarggu. ¶ 1.5.3 Meahcceguovllut ¶ Boazodollui, mii galgá doaibmat ja doallat guhkit áigái, lea guovddáš áššin ahte gávdnojit heivvolaš guottetbáikkit, johtingeainnut gosa bisána ealuin, ja viiddis guohtumat ovtta olis juohke jagiáigái. Buot guovllut mat leat namuhuvvon ovdalis, leat áibbas dárbbašlaččat ovdáneaddji ja doaibmevaš boazodollui. Dáid ii almmatge leat vejolaš bidjat árvvu mielde maŋŋálaga ja dadjat duon ja duon deaŧaleabbun go nuppi. Guottetbáikkiid, johtolagaid gosa bisána ealuin, ja guovddáš guohtuneatnamiid jagiáiggiid mielde, gávnnat iešguđet čearuid/orohagaid čilgehusas ja kárttas. Meahcceeatnamat leat garrasit gáržžiduvvon 1900logu loahpas, ja dan oaidnit 1.2. govva. ¶ 1.2. govva. Guovllut Norggas, gos ii leat biilageaidnu. ¶ 2.1. govva čájeha dán guovllu boazoorohagaid ja čearuid rájiid. Romssa fylkkas leat 18 boazoorohaga ja 4 čearu leat Duortnosjávrri davá/nuorttabealde, oktiibuot 22 ovttadaga. 8 orohaga leat riikaráji lahkosiin. ¶ 2. Romssa fylka ja Norra Norrbotten ¶ 2.1. govva. Boazoorohagat ja čearut Romssa fylkkas ja Norra Norrbottenis. Konvenšuvdnaguovlu lea sierranasat ráddjejuvvon. ¶ Romssa fylkka boazoorohagat obbalaččat ¶ Eanas oassi Romssa fylkka dálá orohatjuohkimis mearriduvvui jagis 1963. Earuhuvvui gaskal geasse-, dálve- ja birrajagiorohagaid. Seammás mearridedje orohagaid alimus boazologu. Maŋŋil leat dahkkon smávit rievdadusat. Lea čielggaduvvon galgá go dahkat váldomuddejumi dehe reviderema, ja evttohus lea jagi 1997 rájes leamaš gárvvis. Evttohusa eai leat velá meannudan loahpalaččat, dannego vurdet ođđa boazoguohtunkonvenšuvnna. Nu gártáge ođđa boazoguohtunkonvenšuvdna maiddái láidestit boazodoalloguovllu boahttevaš orohatjuohkima. ¶ 2.2. govva. Konvenšuvdnaguovllu rievdadeapmi maŋŋil 1923. ¶ Mii oaidnit 2.2 govas guovlluid gos sii besse guođohit maŋŋil go jagi 1919 konvenšuvdna doaibmagođii (1923). Rievdademiid maŋŋil, jagiin 1949 ja 1972, gáržo guovllut ja viidodat lei duššefal 3144 km ¶ . Go fas rievdaduvvui jagis 1984, viiddiduvvui fas ollislaš areála ja šattai 3834 km ¶ . Viiddideapmi dahkkui konvenšuvdnaguovllus man Sárevuopmi atná (Anjavuopmi). Jagis 1972 mearriduvvui buot 6 konvenšuvdnaguovllu atnit áigodagas miessemánu 1.beaivvis – čakčamánu 14.beaivái. Dakkamaŋŋil go jagi 1984 konvenšuvdna doaibmagođii, ohce 3 čearu guhkiduvvon guođohanlobi. Čearut ohce iešguđetge áigodagaid, muhto visot ledje áigodagas cuoŋománu 15.beaivvis – skábmamánu 30.beaivái. Sárevuopmi ozai rievdadeami maŋŋil go jagis 1978 ledje Romssabeale boazodolliiguin soahpan čuovvut jagi 1972 guođohanáigodagaid. Gáržžiduvvon guohtunáigodatprinsihppa sajáiduvai ovdalis šiehtadusaid vuođul. Jagi 1919 šiehtadusas ledje maiddái sierra giđđaorohagat. 2.1. tabeallas oaidnit Romssabeale konvenšuvdna- guovlluid, konvenšuvdnaguovllu ja boazoorohatguovllu gaskavuohta ja čearut mat atnet ávkin iešguđet guovlluid. ¶ Vuosttaš orohatjuohkin dahkkui jagis 1883 “Oktasaš sámelága” (felleslappeloven) mearrideami oktavuođas. Jagis 1923 dahkkui váldomuddejupmi jagi 1919 konvenšuvnna vuođul. Maŋŋil, jagis 1949, rievdadedje konvenšuvnna ja muhtin konvenšuvdnaguovllut jávke, ja danne dat dahke váldomuddejumi jagis 1963. Konvenšuvnna oktavuođas lea erenoamáš miellagiddevaš fuomášit ahte “ruoŧa” geasseorohagat váldojedje Romssabeale boazodoalu dálveorohahkan. Dát lei prinsihpalaš rievdadeapmi mii dagahii riidduid maŋit áigái. Dáid beliid guorahallat maŋŋelis ovttaskas orohagaid oktavuođas. Romssabeale boazodoalloguovlu vuhtto sakka eambbo vuođđuduvvon Boazoguohtunkonvenšuvdnii go eará boazodoalloguovllut Norggas. Romssabealde lea vuoigatvuohta čadnon 6’ iešheanalaš guohtunguvlui. Vaikko vel jagi 1972 konvenšuvnnas ii daddjoge čielgasit, sulastahttet guovllut almmatge nudaddjon “geasseguohtunorohagaid” , mat ledje jagi 1919 konvenšuvnnas. Eará boazodoalloguovlluid vuoigatvuohta čatnasa eambbo rádjeguovlluid guođohanvuoigatvuohtan. Čearuid guođoheapmi Romssabealde lea bálddihahtti láhkái earáhuvvan. Ovdal jagi 1919 konvenšuvnna lei ruoŧabeale čearuin praktihkalaččat vejolašvuohta guođohit buot Romssabeale geasseorohagaid. ¶ 2.1. tabealla. Romssabeale guohtunguovllut Norgga-Ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvnna vuođul. ¶ Konvenšuvdnaguovllut ¶ Gii guođoha - Čearru ¶ Alimus boazolohku ¶ Dápmot – Rostu ¶ D 24 Basevuovdi ¶ Geaggán ¶ Ii mearriduvvon D 26 Rostu Devddesvárri ¶ D 28 Dieváidvuovdi ¶ Lávnnjetvuopmi ¶ Ii mearriduvvon Hávgavuopmi ¶ D 28 Dieváidvuovdi ¶ Sárevuopmi ¶ Ii mearriduvvon Ánjavuopmi ¶ D 28 Dieváidvuovdi ¶ Sárevuopmi ¶ 9000* D 29 Álddesjávri Sárevuopmi ¶ Sárevuopmi ¶ Ii mearriduvvon Láirevággi ¶ Dálbma ¶ Ii mearriduvvon ¶ * Mearriduvvon go rievddai konvenšuvdna 1985, § 6. ¶ Dás oaidnit man erenoamáš máŋggabealát lea juohkin Sárevuomi dáfus. Sii atnet golbma iešguđet konvenšuvdnaguovllu mat leat goabbat orohagas. 2.2 tabeallas oaidnit Romssabeale eará boazodoalu. Konvenšuvdna guoskkaha eanas orohagaid duššefal eahpenjuolggo vugiin, ja lávdegotti čielggadeapmi čilgege dáid birra duššefal obbalaš oasis. Maŋŋil mii čilget lagabui 4 rádjeorohaga, mat leat Álddesjávri, Dieváidvuovdi, Rostu ja Basevuovdi. Dáid orohagaid ránnjáorohagaid, mat leat Gielas, Stálonjárga, Meavki ja Láhku, čilget mii maŋŋelaš. Davvi-Sážžá ja Ráidná orohagat leat dadjat sierrašlájagat eará riddo- ja suoloorohagaid ektui, dannego leat atnán Dievaidvuovddi dálveorohahkan. Dán geavaheami ii almmatge suokkardala fágalávdegoddi dárkileappot, duššefal namuha dan oasi mii guoskkaha rádjeorohagaid olahahtti valljodagaid. Movt valljodatgeavaheapmi heivehuvvo ođđa konvenšuvnna rámmaide, lea Norgga bealde siskkáldas áššin. ¶ D 28 Dividalen ¶ D 28 Dividalen ¶ D 28 Dividalen ¶ 2.2. tabealla. Doaimmaid ja olbmuid lohku, alimus boazolohku dan oassái Romssabeali boazodoalus mii ii leat vuođđuduvvon boazoguohtunkonvenšuvnna vuođul. ¶ Orohat ¶ Orohat ¶ Lohku Guođohan ¶ Alimus boazolohku koda Doalut ¶ Olbmot áigodat Giđđaeallu Eará áigodagat ¶ Gánaidvuotna/Oarjjit Iidna ¶ Miehtá jagi ¶ Miehtá jagi ¶ 200 Skirttiláhku ¶ Miehtá jagi ¶ 600 Roahpa ¶ Miehtá jagi ¶ 750 Lulli-Sážžá ¶ Miehtá jagi ¶ 600 Dieváidvuovdi (dálvejagis) ¶ 400 Davvi-Sážžá ¶ Miehtá jagi ¶ Miehtá jagi ¶ 600 Ráneš ¶ Miehtá jagi ¶ 600 Ráidná ¶ Miehtá jagi ¶ Miehtá jagi ¶ 300 Meavki ¶ 3 500 Basevuovdi * ¶ Miehtá jagi ** ¶ 2 000 Stálonjárga ¶ Miehtá jagi ¶ 9 000 Gielas * ¶ Miehtá jagi ¶ 1 750 Ittunjárga *** ¶ 1 200 Láhku/Guhkesvággi *** ¶ Dása lea velá lassin dálvejagi guohtun Norrbottenis. ** ¶ Earret 2 guovllu guođohanáigodat, mii lea 15.10.–15.04. *** Dálvejagi guohtumat Oarje-Finnmárkkus. Iešguđetlágan juogadeapmi dahká ahte loguid ii sáhte njuolgut veardádallat našunála bajilgovaiguin. ¶ Jus mahká guohtuneatnamat adnojit buot buoremus lágiin, sáhttit mii guohtumiid burrodaga birra oažžut dieđuid go váldit vuođu bohccuid logus eatnamiid nalde ja geahččat man ollu buvttaduvvo juohke areálovttadaga mielde. Stuora boazoeatnatvuohta mearkkaša juogo dan ahte leat buorit guohtumat, dehe liiggás garrasit adnojit eatnamat. Njuovvandeattut muitalit maiddái muhtinmuddui guohtumiid burrodaga, ábaida bievlaguohtuma. Vuoitu dehe ovdáneapmi juohke ealli nammii ges muitala boazodoalli obbalaš eallohálddašeami birra. Diehttelasas lea sáhka maiddái boazomassu birra. Jus lea dássedis boraspirelohku, muitalit massimat boazodoalli árjjalašvuođa ja dálveguohtumiid burrodaga. Dánlágan dieđuid dulkon gártá váttisin vuosttažettiin boraspiremassimiid oktavuođas, ja erenoamážit go massimat rievddadit. Misiid lohku maŋŋil massimiid, lea Romssabealde seammá dásis go Oarje-Finnmárkkus ja Nordlánddas. Eará guovlluin eai masso rávis bohccot nu ollu. Maŋemus golbma jagi leat almmatge massimat gehppon go geahččá guovllu ollislaččat. Vaikko vel obbalaččat leage massin geahppánan, leat liikká balddihahtti erohusat orohagaid gaskka. Jagiin 1998/1999 ledje miessemassimat gaskal 11 ja 60 % ruksesmisiin, ja rávis bohccuid massu leai gaskal 6 ja 27 %. Boazodoallu gártá váttisin orohagain gos massojit ollu bohccot! 2.3 tabeallas leat čoavddalogut jagiin 1998/1999 – Romssabeale boazodoallo masa boazoguohtunkonvenšuvdna ii guoskka. ¶ 9 000 Gielas* ¶ 2.3. tábealla. Valljodagaid geavaheapmi jagiin 1998/1999 – Romssabeale boazodoallu mii ii leat boazoguoh- tunkonvenšuvnna vuođul. ¶ Orohat ¶ Areála ¶ Boazolohku ¶ Buvttadeapmi ¶ 01.04.98 juohke ¶ kg juohke ¶ kg juohke km ¶ boazu ¶ Gánaidvuotna/Oarjjit Iidna ¶ 24,0 Skirttiláhku ¶ 1,6 Roahpa ¶ 23,9 Lulli-Sážžá ¶ 25,8 Davvi-Sážžá ¶ 0,8 Ráneš ¶ 14,2 Ráidná ** ¶ 9,8 Stuoranjárga/Meavki ¶ 24,5 Basevuovdi ¶ 23,3 Gielas/Njuorajávri ¶ 25,3 Láhku/Guhkesvággi ** ¶ Oktiibuot ¶ váilot buvttadandieđut. ** Láhku/Guhkesvággi ja Ráidná leat duššefal geasseorohagat. ¶ 6,4 kg buvttadeapmi giđđaealus bohcco nammii lei arvat buoret go ovddit jagiid, dalle lei 3,1 ja 3,4 kg. Nu movt Nordlánddas nai, lea almmatge buvttadeapmi bohcco nammii vuollelis go Trøndelágas, muhto veahá buoret go dán guovtti guovllus Finnmárkkus. 2.3. tabeallas leat meroštallan boazologu juohke dehkára nammii, muhto dás leat mielde maiddái dát guokte orohaga main dálveorohat lea Finnmárkkus. Ráidná lea arvat badjelis go earát. Orohagain, main dálveorohat lea Oarje-Finnmárkkus, lea bohccuid lohku eatnamiid nalde oktiibuot 5,7 bohcco juohke km ¶ geasseguohtumis. Diekkár geahččanbealis lea Ráidná dássi vuollin. Láhku/Guhkesvággi lea arvat vuollelis go Ráidná ja obalohkái Oarje-Finnmárku. Orohagain, main Romssabealde lea birrajagiorohat, lea boazoeatnatvuohta iešguđetládje gaskal 0,3– 1,2 bohcco juohke km ¶ . Gaskamearálaččat lea seammá dásis go Helgelánddas, ja veahá badjelis go DavviNordlánddas. Dát stuora erohusat leat eahpedábálaččat. Ruobbá ja Basevuovdi sierranit dás sakka go leat 1,2–1,1 boazu juohke km ¶ . Eará birrajagi orohagain Davvi-Trøndelágas, Nordlánddas ja Romssabealde, lea duššefal Skjækerfjell mas lea dan mađe badjin boazolohku juohke areálovttadaga nammii. Vaikko vel leage boazoeatnatvuohta, lea Rebbenesøyas stuora buvttadeapmi juohke km ¶ (10 kg). Dát čájeha dan guvlui ahte guohtumat girdet dan mađe. Sihke Basevuovddis ja Davvi-Sážžás lea erenoamáš vuollin vuoitu (ovdáneapmi) sihke juohke km ¶ ja juohke bohcco nammii. Nannánorohagain lea Stálonjárggas buoremus vuoitu juohke bohcco nammii. Dilli lea hui rievddalmas. Ovddit jagi lei buvttadeapmi vuollin, namalassii 3,6 kg juohke bohcco nammii. Mii meroštallat dán orohaga buvttadeami juohke km ¶ nammii areála vuođul mii fátmmasta Fagerfjell ja dan oasi Álddesjávrris mii ii gula konvenšuvdnaguvlui. Dán guovtti Finnmárkku orohagain leat sakka geahppasit bohccot go eará boazoguovlluin. Dán váikkuhit boazoeatnatvuohta ja guohtumiid burrodat. Dáid 4 eará orohagain čájehit deattut geasseguohtumiid burrodaga. Obalohkái leat Romssa bealde leamašan losimus deattut. Geahča 2.3. gova mas mii leat 10 maŋemus áigodagaid veardádallan misiid njuovvandeattuid dain 4 lulimus boazodoalloguovlluin. ¶ Njuovvandeaddu miesit (kg) ¶ 23,3 Gielas/Njuorajaure ¶ Čájeha čielgasit ahte suolohasat ovdánit buorebut go nannánorohagat. Go mihtida kg juohke km ¶ nammii, leat dásit 4,8 ja 2,5 kg, ja fas boazologu ¶ ektui lei 9,3 ja 5,7 kg. Erohusat leat bistán máŋga jagi, ja ee boazologu ovdáneamis dan oaidnit ( 2.5. govva ). ¶ Jagiin 1997/1998 vihkkejuvvojedje njiŋŋelasat Romssa bealde systemalaččat ( 2.4. govva ). Dás vuohttit oro- hagaid gaskasaš erohusaid. Dás oaidnit maiddái obbalaš alla dasi. Orohagain eai lean badjel 15 % vuotnjalat vuollel standárd-deaddoráji mii lea 53 kg. Orohagat eai bártit bievlaguohtumiiguin. 2.3. govva. Norgga 4 lulimus boazodoalloguovllu misiid njuovvandeattut. ¶ 2.4. govva. Romssabeali orohagaid eallibohccuid deattut (gaskamearálaš) – rávis njiŋŋelasat ja vuotnjalat. ¶ 14. Orohagat Ráidná, Láhku/Guhkesvággi ja Sállir eai leat mielde dáin regionála meroštallamiin. ¶ 2.5. govas oaidnit ahte boazolohku geahppánii nan- nánorohagain. Duogážin lea go nannánorohagat masset eambbo rávis bohccuid, ja massimiidda orrot leamen iešguđetlágan sivat obbalaččat. Riddoguovlluin váldá goaskin, ja siseatnamis leat dábálaččat geatki ja albbas. Vaikko vel Romssas, nannáma bealde, ii leat ge nu balddihahtti dilli go Skievvás ja Frostisenis Nordlándda boazoorohagain, sulastahttá dát almmatge. ¶ 2.1 Láhku/Guhkesvággi – Basevuovdi – Meavki – Rostu – Geaggán ¶ 2.1.1 Lágu/Guhkesvákki boazoorohat ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Lágus ja Guhkesvákkis lea oktasaš orohatstivra ja hálddašeapmi. Duovdagiid dáfus leat guokte orohaga (orohagat 19 ja 32). Orohagaid viidodat lea 872 km ¶ . Geahča 2.1. kártamildosa. Dát orohagat ja Ittunjárga leat Vuovlevuona/Báhccavuona ja Ivgu gaskka. Álggos lea Láhku oarjjalulábealde, ja de Guhkesvággi ja davimusas lea Ittunjárga. Lágu rádji manná Nieidavuovddi guvlui oarjedavil, ja lulil fas Meavki ja Rostu guvlui. Láhku lea juo jagis 1963 gullan Romssabealde orohagaide, ja guođohanáigodat lei 15.04.–15.10. Guhkesvággi (ja Ittunjárga) šadde sierra boazoorohahkan jagis 1973. Jagi 1919 konvenšuvnna mielde ledje dát golbma orohaga giđđa- ja geasseorohagat. Jagi 1949 rievdadeami mielde biddjui Láhku olggobeallái konvenšuvdnaguovllu, ja jagis 1972 biddjui olles njárga olggobeallái konvenšuvdnaguovllu. Geahča kárttas mas ollislaččat muitaluvvo Romssa birra. Jagis 1973 almmuhedje orohagaid geasseorohahkan ja dat lei geahččalanortnegin. Guođohanáigodat lei 15.04–01.11. Čuovvovaš jagiid guorahalle eiseválddit leigo vejolašvuohta gávdnat siskkit Romssas dálvejagi eatnamiid dáidda orohagaide. Plánat eai dahkkon duohtan, ja dát siiddat johtetge Oarje-Finnmárkui dálveorohahkii. Geahččalanortnet šattai bistevažžan 1970-jagiid loahpageahčen. Lágus/Guhkesvákkis leat alla eatnamat, gáissát, mat dahket ahte orohaga eananoasit juohkásit guovtte sadjái ja daid gaskka lea váttis johtalit. Orohagas leat guokte goabbatlágan duovdaga ja guokte siidda mat leat sierra. Eananoasit eai čuovo orohatrájiid. Davi 2.5. govva. Romssabeali nannánorohagaid ja suoloorohagaid boazolohku (dáhton lea 1.4). ¶ mus siida suvdá ealu militearaprámáin. Dálá dilis ii váikkut boazoguohtunkonvenšuvdna dán siidda. Gaup-siida lea álggu rájes juo johtán Čoaigidanvuovdái ja rasttidan E6 Čávkosa bokte. Vuosttaš jagiid sii suvde ealu prámáin. Prámáin suvddii ealu Polleidet:s Návutnii. Maŋŋil geahččaledje earasadjái suvdit, ee suvde gáddái Gávvuonas Álttás. 1978 rájes leat johtán ealuin badjel vári, álgosaččat čuvvo seammá johtingeainnu go giđđat, namalassii Čoaigidanvuovdái. Maŋŋil leat johtán Rostu orohaga čađa čakčat. Dan oktavuođas leat sii vuostálaga konvenšuvnna mearrádusaiguin. Dan birra čilgejuvvo Rostu ja Basevuovddi orohagaid oktavuođas. ¶ Luonddudilálašvuođat Ittunjárggas leat ceakko gáissát, leat sullii 1.800 m bm. Láhku/Guhkesvággi lea ráššáguovlu ja das leat jiehkit, bávttit ja juovat. Orohaga guovddáš eananosiin lea gabbro-nammasaš geađgešládja várrevuođus. Lea asehis eanavuođđu ja šaddu. Vuonaid ja gabbroeatnama gaskka manná báitarákto-suotna, mii dahká šattolažžan daid oallut vákkiid mat mannet mearragáttis várrái. Dakko lea dohkálaš guohtun. Mearragáttis vuollin lea jalgat ja eanas huksemat leat čohkkejuvvon dohko, gáddi lea gaskal 0,1–2 km. Lágu obbalaš areálas lea 3,6 % jiehkki. Guhkesvákkis lea 9,1 % ja dan orohagas lea jiehkki eanemus oba Norgga orohagain. Orohaga eatnamat eai heive dálveorohahkan. Eatnamat leat dainnalágiin ahte dálkkádagat eai daga goabbeliige bievlajagi guohtumiid. ¶ Guohtun Gabbrooassi lea nudaddjon ii-anihahtti eatnamat. Selskapet for Norges Vel (Lyftingsmo 1974) lea suokkardan guohtumiid ja buvttehan ahte sakka ii-anihahtti eananoassi lea 68 %. Dasa lassin lea 10 % ii-anihahtti dan oasis man meroštallat leat dohkálaš guohtuneanamin (ii-anihahtti takserenlinjjáin). Leat čáhppesmuorjeeatnamat ja soahkevuovddit main šaddet čáhppesmuorjjit. Vaikko vel šaddage veahá vuovdesitnu, almmatge dát eai leat nu buorit geasseguohtumat. Geasseguohtumat leat muohtagobiin ja rásse- ja urtavallji soahkevuvddiin. Takseren dahkkui maŋŋil go jagi 1972 konvenšuvdna doaibmagođii. Jeagil ii lean ollu, ja lei sakka guhtojuvvon. Guovlluin, gos lei buorre jeagil, ledje muohttaga vuolde árrageasi. Danne biddjui vuođđun ahte jeagelguohtun heive buoremusat čakčaguohtumin. Čakčaguohtumis goldná rássi árrat ja šaddá álmmehis guohtun. Guovllut, mat doaivumis maŋemussii bissot buorrin, leat ii-anihahtti eatnamat (gabbroeanan). Mis váilot buorit dieđut das makkár jeagelguohtun lea dál, muhto lea dábálaš ovttaoaivilvuohta das ahte orohagas váilot giđđa- ja čakčaguohtumat, go geahččá guođohanáigodagaid ja boazologu. 2.4. tabealla. Iešguđetlágan guohtunšlájaid juohká- seapmi (%) – Lágu/Guhkesvákki orohat. ¶ Láhku Guhkesvággi ¶ Jeagelšattolaš skierre- ja čáhppesmuorjeguolban ¶ 22 Skierre- ja čáhppesmuorji, ii jeagil ¶ 7 Soahki, čáhppesmuorji, jeagil ¶ 1210 Vuovdi, čáhppesmuorji, ii jeagil ¶ 17 Sarritrámat ¶ 22 Soahkevuovdi, sarrit ¶ 7 Rásse-/ urtavallji soahkevuovdi ¶ 6 Rássejassagobit ¶ Submi ¶ Unnit ii-anihahtti ¶ 11 Jeagelguohtun oktiibuot ¶ Nettoareála ¶ Stuorit ii-anihahtti visot areálas ¶ Oktiibuot areála km ¶ Oktiigeassu Geaggán sávašii bievlaguohtuma oažžut Lágus/Guhkesvákkis. Fágalávdegotti oaivila mielde lea orohagas vejolaš juogo johtit dálveorohahkii Oarje-Finnmárkui dehe guođohit Geaggámis. Ekologalaš bealis lea buoremus johtit Geaggámii. Doaibmadilli šaddá buoret go johtalanvuohki šaddá seammaládje go guovllus minddar nai. Jus dán čovdosa čuovvu, fertejit buot siiddat soahpat oktan siidan, main lea sierra dálveorohat. Fágalávdegoddi ii jáhke dán čovdosa ollašuvvat dálá dilis. Guhkit áigái sáhtášii dát čoavddus almmatge doaibmat bures. Nubbi vejolašvuohta lea orohaga geavahit OarjeFinnmárkku vuođul. Dalle ferte johtit giđđat ja čakčat vugiin mii ii leat vuostálaga Romssa davit osiin ja Geaggáma johtalanmálliin. Dat mearkkaša ahte ealu ferte fievrridit guorbmebiillain. ¶ 2.1.2 Basevuovddi boazoorohat ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Geahča 2.2. kártamildosa. Basevuovddi álgosaš dálve- orohat ovttastahttui jagis 1977 Falsnesfjell orohagain ja šattai ođđa birrajagi orohahkan: Basevuovdi, Falsnesfjellet ja dat ođđa Basevuovdi manná Rostu orohaga rádjái Čiekŋalvuovddi/Bárrásvuovddi mielde rádjemearkka 293 rádjái, Gáhppooaivái. Nuortadávil lea rádji Gáivuonvággái, vuonas Suoma rádjái. Dát rádji lea Skárfvággiorohaga rádji, ja seammás lea dát Oarje-Finnmárkku rádji. Oarjedávil lea rádji vuonaide ja nuorttilulil fas Ruoŧa ja Suoma riikarájiide. Álgosaš orohatrájit manne Skibotn-ávžžis, mii dál earuha Basevuovddi guokten lunddolaš guohtunguovlun. ¶ Čiekŋalvuovdi juohkása guokten vággin, Stordalen ja Bárrásvuovdi. Duovdagiid dáfus heive Stordalen seammá bures orohatrádjin go Bárrásvuovdi. Orohat lei jagi 1964 rádjái konvenšuvdnaguovlu. Eanas oassi luvvejuvvui sierra orohahkan, ja jagi 1972 konvenšuvdna nannii dan. Orohaga lulit oassi lea ain konvenšuvdnaguovlun, ja davil ráddjejuvvon Golmmariikarádjemearkkas Govdavákki čađa Čoaigidanvuovdái. Dát duovdagat lea oassin Dápmot/Rostu konvenšuvdnaguovllus ja dat leage Rostu orohat. Konvenšuvdnaguvlui gullet maddái Bárrás ja Márkos. Lassin dan konvenšuvdnaguvlui man juo namuheimmet ásahuvvui jagis 1972 gaskaboddosaš guovlu. Mearrádusaid vuođul, mat daddjojit §:s 67, lei Ruoŧa beali boazodolliin lohppi atnit Rieppi gitta jagi 1977 rádjái. Davil rádji lei Skibotndalen mielde rádjemearkka 295 rádjái, oarjjábealde Lávkavákkis Skibotndalenis Govdajávrái ja lulás Dápmot/Rostu davitráji mielde Golddajávrris Golmmariikarádjemearkka rádjái Golddajávrris. Dát lei áidna guovlu mii ásahuvvui gaskaboddosášvuođa namas. Konvenšuvdnarádje guora lea gaskaáidi Golmmariikarádjemearkkas Golddajávrri buohta oarjjás Govdavágge ráigge Govdajávrái. Áidi lea gahččan máŋgga saje guhkes gaskkaid. Basevuovdi vuosttaldii áidebáikki válljema ja oaivvildii manahit guohtuneatnamiid ovddeš šiehtaduvvon áidebáikki ektui. Orohat ceggii sierra gaskaáiddi Golddajávrris Stordalena mielde, amas mastat Geaggámii. Áidi ceggejuvvui jagis 1984 gaskaboddosaš áidin. Maŋŋil lea áidi ođastuvvon ja ráhkaduvvon orruáidin. Áidi čuovvu lunddolaš oziid ja hehtte Geaggáma mastat konvenšuvdnaguovlluide mat leat Stordalena ja Govdavággi gaskkas, nappo guovllu man dás gohčodit Márkos. Geaggán oaivvilda dán áiddi, ovttas Láhku/Guhkesvákki áiddiin Rosttus, váikkuhit sin guohtuneatnama atnima nu ahte sin konvenšuvdnaguovllus lea 30 % maid sii eai beasa guođohit. Basevuovddis ii leat formála lohpi cegget áiddi Boazodoallolága vuođul. Riikarádjeáidi lea ruoŧabeali ovddasvástádus, ja váilevaš áidedivodeapmi lea dovddastuvvon. Leat dollojuvvon moanat čoahkkimat ja áidegeahčadeamit, ee gávnnahan dihte buoret áidebáikki dábálaš konvenšuvdnaáidái. Det faste utvalg (bistevaš lávdegoddi) lea máŋgii ášši gieđahallan. Ruoŧa eiseválddit ja Geaggáma čearru leat máŋgii čujuhan ahte Basevuovdi guođoha rádjeváriid dálvet ruoŧabeale riikaráji (Duoibalis). Suoma riikaráji guora lea ceggejuvvon gaskaáidi. Geaggáma boazodoallit sáhttet atnit konvenšuvdnaguovllu áigodagas 01.05–14.09. ¶ Luonddudilálašvuođat Orohaga báktevuođus lea eanas báitaráktu, muhto muhtin sajiin lea eanan garas ja daškat. Orohaga siskkit duovdagiin leat gággadit mollaneaddji báktešlájat ja šaddá unnán ruonasšaddu. Dákkár guovllut leat eanas Skibotndalen badjeosiid davábealde ja nuorttabealde. Dákko leage duottareanan, sáttu ja čievramorenet. Vággerámain lea ráktu moallaseabbu ja eanan, mii fierrá, lea sakka šattolaččat, ja nu leage máŋggalágan šaddu dákko. Básevuovddis leat oba Norggas eanemus eatnamat badjel 1000 m bm (26 %). Duššefal 7 % eatnamiin leat vuollel 600 m bm. Orohagas lea eanas duottareanan mas leat doaresvákkit miehtá. Vuolládagain leat vuovddit ja soahkevuovdi manná gitta 400–500 m bm. Vuonaid guvlui leat riiddit. Skibotndalenis lea veahá beahcevuovdi, muhto obbalaččat lea unnán vuovdi. Romssabealde lea Basevuovdi dat guovlu gos lea unnimusat muohta. Maiddái arvi lea doppe gaskamearálaččat duššefal 10–25 mm ođđajagimánu ja guovvamánu. Dálkkádagat dahket orohaga buorren dálveguohtumin. Váttisvuohta čuožžila dalle jus heajuda ealádaga, go eai báljo leat eará eananoasit gosa de lágida ealu. Eanas sajit leat muohttaga vuolde gitta geassemánnui, ja danne ii runodišgoađe ovdalgo suoidnemánu. Nu leatge unnán báikkit gos rahttá lea árrat. ¶ Guohtun Vákkiin lea buorre guohtun geasset, ábaida baju várreeatnamiin nuorttabealde ja oarjjabealde Skibotndalena. Čakčat guođohit rádjeguovlluin. Vaikko Olmmáivággi ja Gáivuotna leat buoremus dálveguohtumat. Dál lea duođaštuvvon ahte “mearriduvvon” dálveguohtumat Maunus leat guorban, eaige anit. Gáržžes dálveguohtumat ráddjejit orohaga boazodoalu. Nu movt daddjon ovdalis leat orohaga dálveguohtumat rádjeváriin ruoŧabealde riikaráji. Dán vuođul čuoččuhit Basevuovddi boazodoallit ahte dát sáhttá leat sidjiide guohtuneanamin Maunu sadjái, vaikko vel eai leatge seamma buorit eatnamat go Maunus. Dalle go NORUT diđoštii konvenšuvdnaguovllu guohtumiid dili, váldui maiddái Basevuovddi lulimus oassi mielde. Sii leat guovllu gohčodan “Čiekŋalvuovdin” . Guovllut leat álggos klassifiserejuvvon šaddošládjan, ja maŋŋil leat earuhuvvon guohtunšládjan ¶ . Diđoštanbohtosat čilgejuvvojit 2.5. tabeallas. Lassin guohtunšlájaid proseantačilgehusa, čájeha tabeallas ¶ 15. Dán analysa vuođđun lea okta áidna govva váldon suoidnemánu 1990. ¶ ii-anihahtti eatnama obbalaččat ja ollu lea šaddu ¶ obalohkái. Dás lea maiddái earuhan guohtunárvvu mielde. Dát earuheapmi vuođđuda NORUT árvvoštallamii nu movt dat leat earuhan iešguđetge guohtunšlája geasse- ja dálveguohtumin. Sii atne 4 sierra guohtunárvvu (0–3), ja leat oktiigeassán guohtunšlájaid ja earuhan daid mat leat buoremusat. Geahča 2.5. tabealla. Guovlu lea rásseguolban ja unna oasáš lea ii- anihahtti. Jus eat váldde vuhtii dan areála, maid eai leat earuhan guohtunšlájaid dáfus, de sulastahttá guovlu Devddesvári dakko dáfus mii guoská areálaide main lea šaddu, ja areálaide main ii leat šaddu. Dat oassi maid dadjat “buorit” geasseguohtumat leat maid oalle sullalaga. Eananoasit gos vuorddášii gávdnat jeahkála, eai leat nu ollu “Čiekŋalvuovddis” go Devddesváris (35 %:s 49 % ektui). Dat lea dan dihte go Čiekŋalvuovddis leat unnán daŋas- ja skieraseatnamat. Doppe lea eambbo jeaggi (11 %) go Devddesváris (5 %). Selskapet for Norges Vel čilge guohtumiid, mat leat juhkkon dán guovtti boares orohaga gaskka, namalassii Falsnesfjell ja Basevuovdi. Čielggadeapmi deattuha ahte linjátakseren ii dohkke vuođđun, muhto lea duššefal álgun čilget obbalaččat áicama vuođul. Bargu lei ovdabargun jagi 1972 boazoguohtunkonvenšuvnna bargui. ¶ 2.5. tabealla. Iešguđetlágan guohtunšlájaid juohkás- eapmi (%) Basevuovddi orohaga lulit eatnamiin (konvenšuvdnaguovlu) NORUT 1995. ¶ Guohtunárvu Čiekŋal ¶ Geassi ¶ Dálvi vuovdi ¶ Mearritkeahtes ¶ 4 Rabas čáhci, bodnečáhceguovlu ¶ 4 Ii-anihahtti, jiehkki, jassa ¶ Submi ¶ Daŋasvuovdi, jeagil ¶ 25 Daŋasvuovddit ¶ 13 Rásseeatnamat ¶ 11 Veađáhat ráhppát ¶ 25 Daŋas-/skierreguolban ¶ 26 Álmmehis rássejassagobit ¶ 4 Rássečohkiidus ja suhkkesšattot jassagobit ¶ Šaddu ¶ Šaddu ja ii-anihahtti ¶ Árvvu oassi dálvi 2 ja 3 ¶ 35 Árvvu oassi geassi 2 ja 3 ¶ 243 Čielggadeamis oaidnit ahte orohaga eatnamiin lei sáhttit leat buorre jeagelšaddu, muhto lei guhtojuvvon liiggás garrasit. Lea unnán jáhkehahtti ahte dilli lea rievdan. Dás čujuhuvvui maiddái dan ahte stuora areálat dat leat mat birgehahttet bohccuid dákkár guorban eatnamiin. Bohccot eai oaččo ávkki dain buriin vuollugas eatnamiin dain baskkes ávžžiin ja riiddiin, nu movt Čiekŋalvuovddis ja Čoaigidanvuovddis, Olmmáivákkis ja Gáivuonas. Boazu hárve luoitáda vulos. Go bohccot eai beasa dohko, adnojit duššefal bajimus eananoasit dákko lahkosiin. Várreeatnamiin lea buorre guohtun jassaguorain gitta maŋŋigeassái. Orohagas leat almmatge ii-anihahtti oasit (eananoassi gaskal Skibotndalen ja Gáivuonvákki). Váriin leat ollu jávrrit ja daid birra leat oalle viidát šattolaš eatnamat. Minddar lea guohtun váris vággeeatnamiin. ¶ Oktiigeassu Fágalávdegoddi oaivvilda Basevuovddi orohagas eai leat doarvái buorit dálveguohtumat. Nu daddjui maiddái ođđa konvenšuvnna šiehtadettiin jagis 1972. Dát orohat ja Geaggán čearru dárbbašit ovttasbarggu. Maŋŋil jagi 1972 vásihusaid eai ane boazodoallit Maunu leat áigeguovdilis molssaektun. Sii lohket guohtumiid leat guorban ja lea hui bahá masttadit. Fágalávdegoddi lea ovttaoaivilis ahte lea hui bahá masttadit dálvejagi eatnamiin. Váldosivvan lea go Geaggán johtá liiggás árrat eret konvenšuvdnaguovllus, ja olle dálvejagi eatnamiidda árrat. Čearu geassejagi eatnamat leat sakka hedjonan, ja árrajohtin guorbadahttá fas dálvejagi eatnamiid. Nu leage dán guovllu boazodoallu boahtán unohas dillái mii váikkuha orohaga ja čearu ovttasbargui. Jus ekologalaččat lea dáhttu rievttes láhkái heivehit guohtuma, ferte ođđa konvenšuvdna láhčit dili vai álggos beassá “unohas dilis eret” . Dán olaha jus čearu guohtunvuoigatvuođat Norgga bealde eai gáržžiduvvo. Lea maiddái ovdamunnin jus guođoha oarjjabealde guhkit, vai seastá dálvejagi guohtumiid nuorttabealde. Dan seammás ferte Basevuovdái dáhkidit dálveguohtumiid sihke oanehis ja guhkit áigái. Fágalávdegotti váttisvuohtan lea sihkkarastit Geaggána čerrui guođohanvuoigatvuođa Norgga bealde. Vuosttažettiin ii sáhte gáržžidit guohtunguovlluid, muhto nuppi bealis lea hui čielggas ahte vuostelasvuođat bistet, jus doalaha dálá Dápmot-Rostu davábeali ráji. Fágalávdegoddi oaivvilda jagi 1972 vásihusaid vuđul gártat viehka váttisin doallat gaskaáiddi ortnegis Govdavákkis. Vággi lea, ja maiddái guovlu gaskal vákki ja Stordalen/Čiekŋalvuovddi, buorre guohtuneanan, muhto dás ferte deattuhit eambbo dan ahte gávdnat heivvolaš áidebáikki. Berre dárkilit suokkardit áidebáikki Govdavágge ráige dehe Stordalenis. ¶ 16. Loguid leat jorben lagamus logežii. ¶ Vaikko Geaggán ii leat guođohan áiddi davábealde maŋemus jagiid, muhto jus sin eatnamiid gáržžida, de billista vejolašvuođa gávdnat čovdosa guhkit áigái ja ekologalaš dili vuođul. Beroškeahttá gokko Dápmot-Rostu konvenšuvdnaguovllu davábeali rádji manná boahtte áiggis, berre Geaggán oažžut guođohanvuoigatvuođa eará guovllus; Markenesguovllu. Geahča Meavkki orohaga čilgehusas eambbo Markenes guovllu birra. Lávdegoddi čujuha maiddái Rostu orohaga čilgehussii mas evttohit Lágu/Guhkesvákki dálá geavahanlobi ráddjet Rosttus. Vaikko vel Lágu/Guhkesvákki johtin čađa Basevuovddi prinsihpas leage siskkáldas ášši norggabeale, sáhttá dát nuppivuorus váikkuhit boahttevaš konvenšuvnna. Jus orohat atná guhkes áiggi johtit orohaga čađa, billista dát Basevuovddi jeageleatnama. Lea baláhahtti ahte Duoibala maiddái guođohit, go eai leat lunddolaš oazit guovllus. Fágalávdegoddi ipmirda Lágu/Guhkesvákki váttisvuođaid, muhto lávdegoddi ii hálit ráhkadit vel eambbo váttisvuođaid ja addit guođohanlobi dán guovllus. Dát dahká váttisin oažžut áigái gaskaboddosaš ortnega mii buorida dili. ¶ 2.1.3 Meavki, Sálašvággi ja Nieidavuovdi orohagat ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Meavki, Sálašvággi ja Stuoranjárga-Vuovlenjunni orohagain lea oktasaš hálddašeapmi. Meavki lea 1.699 km ¶ , Stuoranjárga lea 1.095 km ¶ . Dat lea Romssabeale stuorimus orohat, sihke areála ja doaibmaovttadagaid dáfus. Geahča 2.3. kártamildosa. Meavkki duovdagiid oarjjabealde lea Jáhkotnjárga ja nuorttabealde lea Báhccavuotna. Lulil čuovvu rádji Dápmotvuovddi ja Málateanuvággi. Sálašvággi ja Stuoranjárga – Vuovlenjunni lea gaskal Báhccavuona ja Moskavuona. Guohcavuopmi dat juohká orohagaid guovtte sadjái siskkáldasat. Orohaga rádji lulil lea čáhcá gaskal Sørfjorden ja Báhccavuona. Nieidavuovdi manná Lágu orohaga ráji duohkái, mii fas lea Nieidavuovddi ja Meavkki gaskkas. Orohagat oainnat eai leat oktasaš duovddan. Meavkki rádji nannáma bealde lea Rostu, Dieváidvuovddi ja Álddesjávrri orohagaid guvlui. Konvenšuvnna vuođul manná rádji sihke Geaggáma, Lávnnjitvuomi ja Sárevuomi čearuide. Meavkki orohagas leat vákkit/čázádagat, geainnut ja huksemat mat juhket orohaga smávit eananosiide. Lulimusas leat Meavki ja Markenes várit maid gaskkas lea Takvatnet ja riikageaidnu 857. Meavkki davábealde ja oarjjabealde Markenesa lea Blåtind (Vilgesvárri), ja fas ee E6 sirre Blåtind (Vilgesvári) duon guovtti eará eananoasis. Blåtind (Vilgesvári) davábealde lea Jáhkotnjárga. Dáid eananosiid sáhttá fas juohkit smávit oassin lunddolaš oziid mielde. Dat man gohčodit Markenes, juohkása ovdamearkka dihte Omasvárrin ja Markenes nuorttabeallin (dehe duššefal Markenes). Nieidavuovddi juohkit dábálaččat guokten guohtunguovlun; Stuoranjárga ja Vuovlenjunni, mii lea Stuoranjárggas dat oassi mii lea Loabága nuorttabealde. Ovdalgo jagi 1919 konvenšuvnna lei Ruoŧa čearuin lohpi guođohit buot dán golmma orohagas. Earret Markenes, váldui Meavki eret jagi 1919 konvenšuvnnas. Go maŋŋil rievdadedje jagis 1949, de bidje Sálašvákki ja Nieidavuovddi – Vuovlenjuni eret, ja fas Markeneset biddjui eret konvenšuvdnaguohtumin jagis 1972. Geaggámis guođohii okta siida Markenesa jagi 1961 rádjái, muhto fertejedje heaitit guovllu atnimis go masttadedje Geaggáma eará siiddaiguin geat johte Dápmot-Rostu čađa. 1950-jagiid álggugeahčen johte Oarje-Finnmárku boazodoallit dán orohahkii ja atnigohte Stuoranjárgga- Vuovlenjuni geasseorohahkan. Álggos guođohedje nuorttabealde Skibotndalen dálvet, muhto ovtta jagi ledje maiddái Ruoŧas. Jagi 1956 rájes leat Meavkki atnán dálveorohahkan. Okta siida lea eanas áiggi leamaš birrajagi Meavkkis, ja nubbe siida lea guođohan Stuoranárgga geasset. Meavki/Stuoranjárga lea dat orohat Norggas gosa eanemusat leat huksemiid dahkan. Orohagas leat guokte stuora báhčinguovllu, Meavki ja Blåtind (Vilgesvárri). Oktiibuot leat dát guolbanat 200 km ¶ , ja adnojit hui ollu. Dál barget guovlluid ovttaiduhttit, ja dat goarida orohaga vel eambbo. ¶ Lunddudilálašvuođat Várrevuođus lea eanas báitaráktu. Meavkki lulágeažehagas ja muhtin sajiin Sálašvákkis, lea báktešládja, mii lea gággat bieđganit. Rámaide, gokko lea buorre eanavuođđu, leat dávjá gilván guosaid. Stuora oassi eatnamiin lea vuollelis vuovderáji ¶ . Meavkkis lea 34 % vuollelis 200 m bm ja 48 % lea gaskal 200 ja 600 m bm. Duššefal 3 % areálas lea 1.000 m bm. Nieidavuovddis lea eambbo eanan badjelis 1.000 m bm (6 %), muhto go geahččá obbalaččat lea orohagain sullii ovttamađe alla várreeanan. Jáhkotnjárggas leat várit ja šattolaš vákkit main lea mealgat vuovdi. Guovlu lea čakčajagi eanamin adnon, muhto soames háve adnon maiddái dálvejagis. Guovlu adno maiddái dalle go johtet prámágárdái ja suvdet Báhccavuona rastá. ¶ 17. Dás lea álkivuođa dihte bidjan 600 m bm. ¶ Blåtind (Vilgesvárri) lea alla várreeanan, muhto davil leat alážiin soahke- ja beahcevuovddit. Oarjjabealde lea sierra eananoassi Málatvuona ja Árvovuona gaskka. Dakko lea eanas vuovdi, ja ovttasaji lea riidi. Dálveguohtumat leat oalle buorit doppe. Blåtindguovlu (Vilgesvárreguovlu) lea ollislaččat adnon dálvejagi guohtumin, muhto nubbi siida lea várreguovlluid atnán geassejagi eanamin. Omasváris lea vuollugit eanan, das leat alážat, veađáhagat, vákkit ja jeaggeeatnamat. Markenes fas lea várreeanan, mas buorit vákkit ja muotkkit mannet doarrás orohaga čađa. Sokki-siida lea atnán Omasvári sihke dálve- ja giđđajagi guohtumin ja Markenes lea unnán guođohuvvon. Meavkkis leat vuollugas várit oarjjil ja fas nuorttal lea badjeleappos. Leat oalle ollu vuovderámat, ja nuorttabealde leat alážat ja vákkážat. Dáppe leat dálveguohtumat maid doalu dáfus heive ovttaiduhttit Omasváriin. Jáhkotnjárggas ja Stuoranjárggas borgá badjel 300 mm muohttaga. Guovllu eará osiin lea 200–300 mm. Orohaga eananosiin ii leat guđesge nu unnán muohta. Jáhkotnjárgga olggut osiin ja davil Sálašvákkis sáhttá arvit ođđajagimánus/guovvamánus. Dáin guovlluin arvá gaskamearálaččat 50–100 mm. Dat mearkkaša ahte arvi ii nagot suddadit muohttaga. Jus vuhtiiváldit duššefal borgahivvodaga ja arvehivvodaga gaskavuođa ođđajagimánus/guovvamánus, de lea stuorát várra cuoŋudit riddoguovlluin go siskkit vuotnaguovlluin. Meavkkis/Sálašvákkis/Nieidavuovddis ¶ runodišgoahtá juo miessemánu gaskkamuttus. Alla várreeatnamiin runodišgoahtá geassemánu álggus, ja hui unnán sajiin runodišgoahtá easkka suoidnemánu loahpageahčen. Ruotnasa dáfus lea Stuoranjárga buorre geasseorohat. Dáin guovlluin lea ollu báikkiin gaskamearálaš temperatuvra vuollel 8°C suoidnemánus, ja lea juste nuppe ládje go Meavkkis. ¶ Guohtun Dáin orohagain leat máŋgii suokkardan guohtumiid. Dán raporttas leat mii válljen Boazodoalu stádakonsuleantta ja Selskapet for Norges Vel linjátakseremiid, mat dahkkojedje Meavkkis ja Stuoranjárggas. NORUT čielggadeapmi adnojuvvo duššefal orohaga obbalaš válddáhusas. Meavkki takserenčoahkkáigeasu oaidnit 2.6. tabeallas. Vaikko vel ii sáhtege Meavkkis dadjat jeageleatnama leat buorren, leat almmatge stuora variášuvnnat. Blåtind (Vilgesvári) ja Meavkki guovlluin lea eanemus jeagil. Maiddái Omasváris lea muhtin eananosiin jeagil, ja fas Jáhkotnjárggas ja Markenesas lea unnán jeageleanan. 2.6. tabealla oaidnit maiddái ahte veađáhagaid jea- gelmearri lea dat mii lea mávssolaččamus go geahččá eatnatvuođa dáfus. Almmatge leat dakkár vuovdeeatnamat, gos lea jeagil, mávssolaččat muhtin áigodagaid. Markenesas lea hui ollu ii-anihahtti eanan (48 %). Guovllus leat almmatge ollu buorit geasseguohtumat. Rásse- ja urtavallji eanan lea olles 22 %. Dat lea eambbo go Meavkkis, muhto ii nu ollu go Omasváris ja Blåtindas (Vilgesváris) . Ii-anihahtti meari sadjái leat fas unnán jeaggeeatnamat. Go ná unnán lea jeageleanan, heive guovlu geassejagi guohtumin, iige nu bures giđđa- ja čakčajagi guohtumin. Markenes ja Omasvárri rájit leat váikkuhan guohtumiid. Guohtumiid suokkardeamis čuvvo ráji Markenesvákki bokte, muhto konvenšuvdnarádji lei oarjelis. Eananoasit mat leat gaskkas, leat seammaláganat go guovllut, mat leat nuortalis. Vaikko vel guovlu árvvoštallojuvvoge dálvejagi guohtumin, čájeha guohtunsuokkardeapmi ahte Meavkkis maiddái leat valjit geasseguohtumat. Ábaida Blåtindas (Vilgesváris) leat valljugas geasseguohtumat, muhto geasseguođoheapmi billista jeageleatnamid (jeageleanan dulbmojuvvo). Jus eará guovllus gávdná jeagelguohtumiid, de heive guovlu hui bures geassejagi guohtumin, go árvvoštallá duššefal guohtuma dáfus. ¶ Stuoranjárgga guohtunsuokkardeapmi čájehuvvo 2.7. tabeallas. Dás guorahallojuvvo “anihahtti areála” , ja nu lea čilgehus nuppeládje go Meavkki logut. Stuorát ii-anihahtti eananoasit leat kárttas mihtiduvvon, ja dat eananoasit eai leat linjátakseremis mielde. Bohtosa govva lea das ahte Stormheimena guohtunšlájaid submi, main lea jeagil, rievdá 20 %:s ja šaddá 8 %, jus meroštallá guohtuma ollislašáreála ektui, iige nettoareála ektui. Dán nuppi guovtti guovllu dáfus lea jeageleanan mearri 16 ja 18 % go meroštallá ollislašareála ektui. Sihke Stormheimenis ja Nieidavuovddis leat buorit vuovdeguohtumat. Vuođđodieđut čájehit almmatge ahte Stormheimenis lea veahá eambbo čáhppesmuorjeeanan, ja geasseguohtuma árvu gártá veahá heajubun go Nieidavuovddis. Guohtunšlájat dohkkejit muhtinmuddui giđđajagi guohtumin. Nieidavuovddi anihahtti areálas lea 40 % vuovdi, ja earasaji lea báljes várri. Vuovdeguohtun lea erenoamáš buorre, dán areálas lea 70 % mas šaddet rásit ja urttat. Báljes váris lea bealli sarriteanan ja bealli čáhppesmuorjeeanan. lea dán mađe valjit, dannego gironlastagobiin lea erenoamáš suohkadit jeagelšaddu. Várreeatnamis leat valjit rássešattut. ¶ 2.7. tabealla. Iešguđetlágan guohtunšlájat (%) Stuoranjárgga, anihahtti areálaid oassi. ¶ Nieidavuovdi ¶ Sálašvággi ¶ Skierri/čáhppesmuorji, jeagil ¶ 15 Soahkevuovdi, sarritdaŋas ¶ 9 Rásse-/urtavallji soahkevuovdi ¶ 19 Guodja- ja miektaruoššijeakkit ¶ Takserenguovllu oassi ¶ Ii-anihahtti linjjás ¶ 8 Submi guohtunšlájat main lea jeagil ¶ 27 Oktiibuot areála km ¶ 480 Stuorit ii-anihahtti % ¶ Sálašvákkis leat eambbo jeakkit go dán guovtti eará guovllus. Hui ollu šaddet luktit ja miektaruoššit, nappo jeakkit main lea buorre ja árra guohtun. Eanas jeaggeguohtun lea vuvddiin, ja nu leatge suodjebáikkit giđđat. Dán guovllus lea eambbo čáhppesmuorjeeanan go duon guovtti nuppis. Seammás eai leat nu suhkkes soahkevuovddit. ¶ Oktiigeassu Obalohkái leat dáin orohagain geassejahkái valljugas guohtumat, muhto eai nu viiddis dálve- ja giđđaguohtumat. Meavkkis dat leat buoremus dálveguohtumat, vaikko dátge leat viehka heittohat. Dát eatnamat leat dan mađe viidát ahte boazodolliin, dábálaš dilis, lea buoret guohtunbalánsa iežaset orohaga siskkobealde, go eatnasiin dán guovllu eará orohagain. Orohaga stuorámus váttisvuohtan lea baicca go stuora oassi orohagas várrejuvvo militeara doaimmaide. Eandali Blåtind (Vilgesvári) ja Meavkki báhčinguovlu váikkuha, muhto maiddái militeara doaimmat earasajiin. Dakkár báikkiin gos gávdnojit liige eatnamat gosa johtá, sáhttá dábálaččat daid guođohit 2.6. tabealla. Šaddošlájaid juohkaseapmi (%) Meavkki orohaga iešguđetge eananosiin. ¶ Jáhkotnjárga Blåtind (Vilgesvárri) ¶ Meavkki Omasvárri ¶ Vuovdeeanan, jeagil ¶ 1 Eará goikeeanan, jeagil ¶ 4 Jeaggi, jeagil ¶ 0 Submi jeagil ¶ Soahki ja sieđga ¶ 2 Sarritdaŋaseanan ¶ 9 Eará daŋaseanan ¶ 9 Goikásit rásseeanan ¶ 11 Njuoskasit rásseeanan ¶ 11 Buorit jeakkit ¶ 3 Heajos jeakkit ¶ Oktiibuot ruonasguohtun ¶ Ii-anihahtti ¶ dan eananoasi sadjái mii várrejuvvo eará doaimmaide. Fágalávdegoddi ii jáhke siskkobealde seammá duovdagiid gávdnot guohtuneatnamiid, mat eai váikkut eará boazodolliid. Iige leat fágalávdegotti bargu árvvoštallat dán beali. Dat lea norggabeale siskkáldas ášši. Fágalávdegotti bargun lea árvvoštallat sáhttágo konvenšuvnna rievdadeapmi váikkuhit nu ahte guohtumat bohtet buorebut ávkin. Dán geahččanbealis lea hui vissiis ahte dán guovllu boazodollui livččii buoremus atnit Meavkki/Sálašvákki/Nieidavuovddi eambbo geassejagi guohtumin, ja muhtin oassi Dieváidvuovddis dan sadjái adno giđđa-, čakča- ja árradálveguohtumin. Rostu orohaga oktavuođas namuhuvvui fágalávdegotti evttohus ahte Markenes biddjo dálá Dápmot – Rostu konvenšuvdnaguvlui oassin. Meavkki orohat i ane dán guovllu, iige leat oktiige heittohin jus guovlu máhcahuvvo Geaggámii. Fágalávdegoddi guorrasa dasa ahte guovllu duovdagiidda sáhttá leat váttis gávdnat beavttalmas geavaheami. Dappe leat hui buorit geasseguohtumat, muhto eai nu buorit giđđaguohtumat. Dat mearkkaša ahte deike berre johtit maŋŋil guotteha. Jus anu sáhttá rievdadit ná, lea dát ávkin guovllu boazodollui. Fágalávdegoddi bivdá maiddái geahččat čilgehusa Dieváidvuovddi orohaga birra. ¶ 2.1.4 Rostu boazoorohat ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Orohaga nuorttabeale rádji manná riikarádjái, lulábeale rádji lea fas seammá go Dieváidvuovddi davábeale rádji (Rostuvuovde ráigge). Oarjjás lea rádji Dápmotvuovddi- Báhccavuona mielde ja davil lea Čiekŋalvuovdi rádjin. Riikarádji ja nuorttabeale oasit davá- ja lulábealerájiid (čáhcesuohpa) nuorttabeali oasit doibmet hejot rádjin. Alla várit ja vákkit juhket orohaga nu ahte šaddet máŋga iešguđetge eananoasi. Olles orohat gullá Dápmot-Rostu konvenšuvdnaguvlui, ja dás atná Geaggán čearru guovllu. Konvenšuvdnaguovllu eará eatnamat, dat guovlu mii lea davábealde Čiekŋalvuovddi, gullá fas Basevuovddi orohahkii. Konvenšuvnna vuođul lea Geaggámis vuoigatvuohta guođohit orohaga miessemánu 1. beaivvis gitta čakčamánu 14.beaivái. Geahča orohaga bajilgova 2.4 kártamildosa. Orohagas eai leat rádjeáiddit, muhto Láhku/Guhkesvággi lea ceggen gaskaáiddi orohaga oarjjabeallái, Čiekŋalvuovddi rájes luksa Čáhcevákki. Boazodoallit čuoččuhit sii leat njeaidán áiddi juohke jagi maŋŋil go eai šat ane, ja leat álgosaččat ceggen áiddi maŋŋil go ledje gulahallan dan birra Geaggáma čearu ovttaskas boazoeaiggádiiguin. Maŋit áiggi leat leamaš váidaleamit ja gaskavuođat mat čájehit ahte áideceggen ii goit leat čielggaduvvon čearu almmolaš orgánain. Eat seagut juridihkalaš beliide dás, muhto čielggas lea ahte boazodoalloeiseválddit eai leat addán lobi áidut. Maŋŋil go jagis 1999 geahčadedje(befáreredje) guovllu, čilgii Romssa boazodoalloagronoma ahte guoskevaš áššeovddasteaddjit eai boahtán ovtta oaivilii áiddi birra. Ovdalit áššegieđahallama vuođul, mii politihkalaččat lei dahkkon, evttohii čuovvovačča: ¶ Eanandoallodepartementa ii leat dahkan mearrádusa áššis ja čujuha boahtteváš šiehtadallamiidda ođđa konvenšuvnna birra. Áidi, man birra lea sáhka, ceggejuvvui dannego Láhku/Guhkesvággi guođoha čakčat osiid Rostu orohagas ja luksa johtá čađa Rostu hui njozet ja guođoha manadettiin dálveorohahkii Guovdageidnui, OarjeFinnmárkui. Lágu/Guhkesvákki eallu johtá guođu iežaset geasseorohagas Rostui miehtá čakčamánu. Das maŋŋil atnet orohaga davábeale ragatguovlun ja guođohit čakčat doppe. Gaskaáiddi lahkosiin lea gárdi mas merkot misiid, mat leat geažotbealljin. Goas sáhttet ealu luoitit lea iešguđetládje jagis jahkái, muhto ieža čuoččuhit dárbbu gárdái gitta birrasiidda golggotmánu 20.beaivái. Maŋŋil go luitet ealu, guođohit sii orohaga nuortadavit eananosiid, Bárrásis, ja rádjeguora Basevuovddi čađa Oarje-Finnmárkui. Go ná njozet johtet ealuin, leat sii muhtin muddui guođohan Duoibala duoddara ruoŧabealde riikaráji. Guovllus eai leat lunddolaš oazit ja mannet oktan duovddan Rostu eatnamiiguin. Láhku/Guhkesvággi sávašii beassat guođohit maiddái Duoibala, ja evttoha Basevuovddi boazodoalu galgat beassat doppe guođohit easka maŋŋil go sii leat johtan eret. Láhku/Guhkesvággi geavaha Rostu ja muhtin oasi Basevuovddis vuosttažettiin dannego fertejit vuordit dassážii go Oarje-Finnmárkku oarjjabeale johtolagas eai leat šat ealut geainnu alde. Muhto sii guođohit goitge guovllu velá maŋŋilnai go Basevuovddi ránnjá, Skárfvággi Oarje-Finnmárkkus, lea johtán čakča- ja dálveorohahkii. Sivvan dasa go Láhku/Guhkesvággi ferte atnit guhkit áiggi lea, go sii eai jođe oarjjabeale johtolaga, nu movt Skárfvággi dahká. Láhku/Guhkesvággi fertejit johtit oarjjabeale johtolaga čađa gaskajohtolahkii, gos sis lea dálveorohat. Dasa lassin lea nu ahte sii fertejit vuordit dassážii go sin dálveorohat guorrana, dasgo earát rátkkašit/guođohit čakčadálvvi sin orohagas. Sihke Basevuovdi ja Geaggán čuoččuhit sidjiide leat heittohin go Láhku/Guhkesvággi johtá sin orohagaid čađa. Sin mielas lea eahpegovttolaš go Oarje-Finnmárkku nákkisvuođat galget čuohcit sin guovlluide ja dagahit váttisvuođaid sidjiide. Geaggán evttohii jagis 1999 ahte johtingeaidnu berrešii mannat Čoaigedan ¶ vuovddi bokte. Sihke Basevuovdi ja Láhku/Guhkesvággi čujuhit dán dagahit dán guovtti orohahkii eambbo masttademiid. Láhku/Guhkesvággi bealisteaset čuoččuhit ahte vaikko sii guođohitge Rostus, de dát ii dagat váttisvuođaid čerrui, mii sin ipmárdusa mielde johtá eret orohagas dakka maŋŋil go gerget mearkume misiid geasset. Orohat ja čearru leat goabbat oaivilis das makkár váikkuhusaid njozet johtin dagaha nubbái. Almmá buvttidettiin oaivila áššái, lea almmatge čielggas ahte Lágu/Guhkesvákki johtin ealuin dáidda eatnamiidda čakčamánu álggus, dahká váddáseabbun gávnnahit čovdosa mas Geaggán eambbo geavaha oarjjabeale duovdagiid. Loga eambbo Basevuovddi orohaga oktavuođas. Iešguđetlágan diliin lea ságastallojuvvon Lávnnjitvuomi sávaldat oažžut gaskaáiddi Rostuvuovddi bajágeahčái. Áidi galggašii caggat amaset Geaggáma bohccot mannat Dieváidvuovddi orohahkii, ja das fas Lávnnjitvuomi guohtuneatnamiidda. ¶ Luonddudilálašvuođat Visot Rostu orohat lea allodagain. Orohaga nuortalulágeaže osiin lea áidna guovlu gos báktešládja lea hejot molláneaddji, namalassii Goahtemuorgáissás. Doppe lea buot bákti gággádit mollaneaddji. Vuollelis lea ráktu luvvoseabbu ja mollána geahppasit. Dat bieđgana rámaide, gos dagaha buoret ja máŋggalágan šattu. Ollislaš areálas lea 4 % čáhci ja 1 % lea jiehkki. Duššefal 5–6 % lea vuollelis 600 m bm., ja olles 20 % lea badjelis 1.000 m bm. Dát leat eanas aivve báljes bákti. Orohat leat máŋgga juogus daid oallut vákkiid dihte, nu movt Dápmotváddjá, Dohpparvággi, Čáhcevággi, Allavággi ja Márttavággi. Leat alla várit ja ceakko gáissát. Ávževuomis allona eanan hui roahtá 7–800 m bm gáisán muhtin saji moatti kilomehtara govdodaga siste. Bohccot eai beasa ceakko báikkiide guohtut. Oteraksla, Márttavággi ja Čiekŋalvuovddi gaskka goit lea dakkár guovlu gosa bohccot eai beasa, ja dat juohká vággeguohtumiid. Muohtauđas sáhttá fierrat, ja dannehan iešalddis ii heivege nu bures dálveorohahkan. Orohaga davit eananosiin lea seakkimus muohta, muhto maiddái nuorttabealde eananhárjjiid arvá unnán. Orohagas runoda maŋŋit jagis dálkkádagaid dihte, ja danne lea buorre geasseguovdilguohtumin. ¶ Guohtun Orohagas leat maid, seammá ládje go Álddesjávrris ja Dieváidvuovddis, iskan guohtumiid. NORUT (1995) diđoštii šaddošlájaid ja árvvoštalai guohtumiid konvenšuvdnaguovlluin. Dat čielggadeapmi gohčoda orohaga Čáhcevággin. Iskkadeami dieđuid leat muhtin muddui heivehan gárvvisin, seammaládje go Álddesjávrri ja Dieváidvuovddi. Geahča 2.8. tabealla. Tabeallas čájeha ahte orohagas lea ollu ii-anihahtii eanan, goalmmádas oassi lea šattu haga. Ná ollu iianihahtii eanan lea Romssa beali konvenšuvdnaguovlluin duššefal Dieváidvuovddi oarjelulábealde (Geaiviguovlu). Ii-anihahtii juohkása ná: 12 % lea ii-anihahtii/suoivvanbealli, ja 21 % lea jassa, jiekŋa ja eanan mii aiddo lea rahppasan jiehki vuolde, ii leat šaddu. Eananallodahkii bidjá nu ollu muohttaga ahte suoidnemánus lea orohaga viđádas oassi ain muohttaga vuolde. Orohat lea dego “Geaivi” dan dáfus go “buorit dálveguohtumat” dahket dušše 20 %. Mii leat várrogasat leamaš čuovvolit NORUT sátnegeavaheami go dadjet “buorit dálveguohtumat” , ja lea dárbu deattuhit ahte lea rievttimielde sáhka jeagelguohtumis. Orohat ii heive nu bures dálveorohahkan, muhto veađáhat ráhppát sáhttet muhtin muddui anihit čakčaguohtumin. Go buohtastahttá konvenšuvdnaguovllu eará orohagaiguin, leat orohagas viehka ollu árvvolaš guohtumat geassái (36 %). Dáppe leat valjit jassagobit, šattolaš gobit ja rássešaddobáikkit, muhto mihtilmassan lea rássevuvddiid valjlugasvuohta (9 %). Dákkár guohtunšlájat leat konvenšuvdnaguovlluin duššefal Dieváidvuovddi oarjjabeale osiin. ¶ 2.8. tabealla. Iešguđetlágan guohtunšattut (%) Rostu boazoorohagas. NORUT 1995. ¶ Guohtunárvu ¶ Geassi ¶ Dálvi Čáhcevággi ¶ Mearritkeahtes ¶ 0 Rabas čáhci, bodnečáhci ¶ 3 Ii-anihahtti, jiehkki, jassa ¶ Submi ¶ Daŋasvuovdi, jeagil ¶ 22 Daŋasvuovddit ¶ 8 rásseguolbanat ¶ 4 Veađáhat ráhppát ¶ 13 Daŋas-/skierreguolbanat ¶ 24 Álmmehisšatot rássegobit ¶ 4 Rásseeanan ja šattolaš jassagobit ¶ Šaddu ¶ 64 Šaddu ja ii-anihahtti ¶ Árvvu oassi dálvi 2 ja 3 ¶ 20 Árvvu oassi geassi 2 ja 3 ¶ Oktiigeassu Fágalávdegoddi ii gávnna áššálaš ákkaid maiguin sáhttá gáržžidit Geaggáma dálá vuoigatvuođa guođohit Rostu orohagas. Dát guoská maiddái guođohanáigodahkii. Lágu/Guhkesvákkis veadjá gal duohta ahte čearru johtá árrat eret orohagas, ja dan gal oaivvilda ¶ lávdegoddi leat heajos doaibmavuohkin. Dat gollada guohtuma nuortalis dárbbašmeahttumit. Loahpas váikkuha dat dálveguohtumiid geavaheami, mii fas sáhttá čuohcat dálveguohtumiidda mat soaittášedje Romssa beale ealuide adnot. Danne fágalávdegoddi ii sáhte evttohit nu ahte gáržžida guođohanáigodaga. Baicca gánnáha dárkileappot árvvoštallat galgágo gáržžidit vai viiddidit čearu vuoigatvuođa guođohit olggobealde Rostu orohaga? Loga eambbo Basevuovddi ja Meavkki orohagaid oasis. Boahttevaš konvenšuvnnas berre dárkileappot geahčadit Geaggáma konvenšuvdnaguohtuma ja Lágu/Guhkesvákki siidda čađajohtima. Áššis lea sáhka sihke guohtun- ja doaibmadilálašvuođain. Fágalávdegotti mielas livččii ášši oalle čorgat jus Lágu/Guhkesvákki siida jođášii ealuin Rostu meaddel dábálaš vugiin, ovdamearkka dihte ovtta vahkus johtá. Dan namas ahte garvit váttisvuođaid Oarje-Finnmárkkus, ii berre addit guođohanvuoigatvuođa guhkit áigái. Eaige Oarje-Finnmárkku nákkisvuođatge galgga čuohcit Geaggámii. Fágalávdegoddi oaidná ávkin orohahkii, jus Láhku/ Guhkesvággi oažžu gaskaáiddi, vai sáhttá atnit Rostu davimus eananosiid čohkkenbáikin. Nuppi dáfus eai gávdno áššálaš ákkat diktit ealu gárggidit dáidda guovlluide. Nu movt Láhku/Guhkesvággi guođoha Rostus dál, mearkkaša dat ahte Láhku/Guhkesvággi lea rievttimielde ožžon viidát guohtuneatnama oktiibuot. Fágalávdegoddi oaivvilda doaresáidi billista guovllu gáržžes čakčaguohtumiid. Fágalávdegoddi oaivvilda ahte dákkár áidi, jus galggaš áidi, berre ceggejuvvot Láhkui/Guhkesvággái, ovdamearkka dihte E6 guora Čávkosis. Dat mii guoská Lávnnjitvuomi sávaldahkii áidut Rostuvuovddi bajágeahčen, guoská prinsihpalaččat rádjerasttideaddji boazodollui, muhto lea maid guovtti siidda siskkáldas rádji. Fágalávdegoddi datte fuomášuhttá ahte jus lávdegotti evttohus čuvvojuvvo, de gártá stuorit deaddu Rostu ja Devddesvári gaskasaš rádjái. ¶ 2.1.5 Geaggámá čearru ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus leat 59 boazodoalli, geat barget bohccuiguin. Alimus boazolohku ii leat juhkkojuvvon čearuide, muhto láhkaásahusas daddjo galgat 36 500 bohcco oktiibuot čuovvovaš čearuin: Geaggán, Lávnnjitvuopme, Sárevuopme ja Dálbma. Čielggadeamis nudaddjon evttohuvvo Geaggámii 12 500 bohcco. Čearu rájit ja guohtunbáikkit iešguđetge jagiáigái čájehuvvojit 2.9 kárttas. Geaggámis eai leat eará ránnjáčearut mat guođohit seammá eatnamiid, earret dálveguohtumiid mat lea nuorttabealde . Dát guovlu gullá ¶ Muoná konsešuvdnačerrui. Dat mielddisbuktá ahte čearut atnet guovllu sihke bievlajagi ja dálvejagi guohtumin. Dákkár guovttegeardán guođoheapmi lea maid oarjjabealde . Davábealde lea Gilbbesjávri čearu rádjin ja rádjejoga mielde gitta suomabeallái. Rádjeguora lea áidi vai eai ribat bohccuid badjel ráji Supmii, maŋŋil go čázit jikŋot. Lulil lea Rostujávri, Rostueatnu ja Lávnnjitjoga bajágeahči lunddolaš rájit, das nuorttas váilot lunddolaš rájit luksa. Rostujávrri ja Idijärvvi gaskka lea boazoáidi oahcin vai bohccot eai beasa lulábeale bievlan ja skábman. Dálveguohtumis birge áiddiid haga dannego guođohemiin bearráigehččo eallu. Dálveguohtumis nuorttabealde eai leat mearriduvvon rájit. Čearuin lea searveeallu bievlla áigge. Dálvet rátket dálvesiidan ja giđđat johtet sierralaga árbevirolaš vugiin. Johtináigi lea cuoŋománu-miessemánu, dan mielde man árragiđđa lea. Vuosttaš ealut johtet lahka norgga-ruoŧa rádjeváriide, ja maŋemus siiddat luoitet ealu go ollejit meaddel vuomi. Giđđajagi eatnamat leat miehta várreguovllu ja mannet gitta Rudusoaivvi buohta, mii lea nuorttabealde. Bárisguotteha orrot sii giđđajagi eatnamiin, earret dan soahkevuovddis mii lea Geaggáneanu guvlui, ja dasto Lávnnjetjoga birrasiid dain nuorttabeali eananosiin. Giđa goalŋŋadit vai dollet ealu giđđabáikkis. Dađi mielde go bievlá, guođohit ealu garraseappot, amaset ribahit ealu gittiide norggabeallái. Suoidnemánu gaskkamuttus mearkugohtet misiid gitta borgemánu álgui. Dolpi ja Måskanjávrri gárddiin merkot misiid. Giđa miehtá, geasi ja árráčavčča guođohit Dápmot-Rostu guovllus Norggas. Geasset lea eallu veaiddalis gitta čakčamánu álgogeahčái, ja de gárddástallagohtet Hurvi gárddis, njuovadit ja merkot geažotbealjat misiid. Njuovvanbohccuid bidjet áidereŋŋe čađa Geaidnovuohppái. Doppe njuvvet dohkkehuvvon njuovahagas. Čakčamánu gaskkamuttus guođohit ealu vuollegis eatnamiin nuorttabealde Rostujávrre–Geaidnovuohpi, ja jekkiin ja vuvddiin dakko lahkosiin. Golggotmánu birrasiin cagget ealu vai ii mana nuorttas/luksa dálveguohtumiidda. Čakčajagi eatnamiin guođohit gitta skábmamánu lohppii, dalle čohkkejit Bassevári gárdái ja rátket čieža dálvesiidii. Seammá áiggi rátkkašit maiddái ránnjáčearut. Dálveguohtumiidda johtet árbevirolaš vugiin. Njuovvanbohccuid váldet iešguđetge dálvesiiddas go leat dálveguohtumis, dábálaččat ovdal juovllaid. Dálveguohtumat leat nuorttas guvlui, Ainattijoki buohta. Dálveguohtumat adnojit juohke jagi rádjái gitta dassážiigo cuoŋuda cuoŋománu-miessemánu ja giđđajohtin álgá. ¶ Guohtun Geaggáma čearu guohtunšattuid juohkáseapmi (%) ( 2.9. ja 2.10. tabealla ). ¶ 2.9. tabealla. Ruonasguohtunguovllut ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ 0,6 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 0,2 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 10,3 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 0,2 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 0,2 Goike bovdnajeaggi ¶ 0,5 Goike šattolaš jeaggi ¶ 0,8 Daŋas-/goike guolban ¶ 33,1 Varas guolban ¶ 13,4 Njuoskasit rásseeanan ¶ 81,24,8 Goikásit rásseeanan ¶ 10,7 Sieđgarohtu ¶ 6,8 Muorračuohpahat ¶ 0,20 Huksejuvvon guovllut ¶ 0 Juovat ja geađgeeanan ¶ 11,5 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0,4 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ 2.10. tabealla. Gaskajohtolat ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ 0 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 5,9 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 12,8 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 1,7 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 3,5 Goike bovdnajeaggi ¶ 1,1 Goike šattolaš jeaggi ¶ 2,1 Daŋas-/goike guolban ¶ 45,9 Varas guolban ¶ 5,5 Njuoskasit rásseeanan ¶ 0,2 Goikásit rásseeanan ¶ 12,1 Sieđgarohtu ¶ 0 Muorračuohpahat ¶ – Huksejuvvon guovllut ¶ 0 Juovat ja geađgeeanan ¶ 5,2 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ Čearus lea 712,4 km ¶ ruonasšaddu geasseguohtumis ja 556,7 km ¶ gaskajohtolagas. Gaskajohtolat lea seammá eanan go čearu čakčabáikkit. Geasseguohtuma ruonasšattut lea varas guolban (227,0 km ¶ ) ja seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi (174,7 km ¶ ). Dát šaddošlájat gokčet 34 % geasseguohtumiin. Go rásseguolban ii dulkojuvvo satelihttagovain, de dulkojuvvojit viiddis rásseeatnamat “daŋas/goike guolban” -šládjii norggabeale geasseguohtumiin. Šattuid meroštallamis lea rásseeanan meroštallon unnáneabbon go lea. Geasseguohtumat leat buorit. Go geassi manná loahpaguvlui ja idjagálut álget, lea guohtun erenoamáš buorre dannego seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi lea ollu. Jeageleanan lea 33 % geasseguohtuma nettoareálas. Norggabealde lea jeageleanan meroštallon leat eambbo go oba leage, seamma mađe go rásseeanan lea unnán meroštallon satelihttagovaid váilevašvuođa geažil. Guovllus leat goitge jeageleatnamat, mat adnojit giđđat ja čakčat. Dálkkádaga mielde sáhttá giđđaguohtuma atnin gohčoduvvot leat giđđadálvvi guohtumin. Gaskajohtolaga ruonasšattut eai mana nu viidát go geasseguohtumis. Ruonasšattut leat eanas seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ja rásseeanan, oktiibuot 25 % nettoareálas. Gaskajohtolaga guohtun lea kvalitehta dáfus heajut go geasseorohaga, dannego go doppe leat eambbo goike šaddošlájat. Gaskajohtolagas leat erenoamáš viiddis jeageleatnamat, 716,2 km ¶ jeagelšaddu, mii vástida 52 % guovllu nettoareálas. Dát guovlu adno čakčat, ovdal juovllaid ja giđđat. Go dálvet lea heajos guohtun, sáhttá guođohit várreguovllu jeageleatnamiid miehtá dálvvi. Geaggámis lea 244, 6 km ¶ jeageleanan dálveguohtumiin, bajábealde . Veadjá leat unnán jeagil boazologu ektui, mii lea evttohuvvon dábálaš mearrin. Čearus leat buorit jeageleatnamat, go árvvoštallá gaskajohtolaga viiddis jeageleatnamiid, dálveguohtuma mas maid lea jeagil nuorttabealde , mas ii leat mearriduvvon rádji. Ii leat registejuvvon man viidát muorračuohpahagat leat. Lea viehka ollu ii-anihahtti geađgeeanan geasseeatnamis ja vuollelis gaskajohtolagas. Geasseguohtumiin lea 194,8 km ¶ ii-anihahtti geađgeeanan, ja leat 11,5 % geasseguohtuma nettoareálas. Gaskajohtolaga logut lea 71,3 km ¶ ja proseantan dat šaddá 5,2 %. Norggabeale geasseguohtumiid nettoareálas lea 20,3 % badjelis 1 000 m bm., ja ruoŧabealde 2,4 %. Nu leatge geasseguohtumat, mat leat váris, measta ollásii norggabealde. Gaskajohtolaga areálat eai leat badjelis 1 000 m bm. Geaggámis váilot várreeatnamat ruoŧabealde gos bohccot sáhttet bálgat liehmun. Geahča 2.9–2.13 kártta. Mii oaidnit 2.12 ja 2.13 kárttas šaddošlájaid viidánusa. ¶ Oktiigeassu Geaggámis lea unnán ruonasguohtun ruoŧabealde. Eanas ruonasguohtun lea norggabealde DápmotRostu guovlluin, ja geasseguovdil guođohuvvo eallu aivvefal Norggas. Čearus lea baicca hui ollu maŋŋičavčča- ja árradálvveguohtun váriin, mat leat viiddis vuolládagat. Dálveguovllus lea unnán muohta ja valjit jeageleanan. Geaggán dárbbaša divdna geasseguohtumiid norggabealde, ja buoremuddui maid giđđaguohtuneatnama. Jus Geaggáma boazodoallu ii beasa Norggas guođohit, geahppána dat sakka, jus obage leaš vejolaš doallat árbevirolaš várreboazodoalu. ¶ 2.1.6 Fágalávdegotti evttohus ¶ Láhku/Guhkesvággi – Basevuovdi – Rostu – Meavki – Geaggán 1. Básevuovdi – Geaggán – Rostu ja Lágu/Guhkesvákki lulit oassi – Meavkki nuorttabealli leat okta ollisvuohta. Fágalávdegoddi evttoha ásahit oktasašdoalu gaskal Basevuovddi ja Geaggáma dán guovllus. Sihke bievlla áiggi ja dálvet guođohit sierralagaid go bievlan leat oarjjabealde Geaidnovuohpe-Rostujávrre áiddi, ja dálvet nuorttabealde. Konvenšuvdnaáidi Gilbbesjávrris Guovdavággái ja Čoaigidanvuovdái njeidojuvvo. 2. Fágalávdegoddi evttoha ahte Geaggámii addo Dápmot–Rostu konvenšuvdnaguovlu nu movt lei jagi 1972 konvenšuvnnas. Davábeale ráji sáhttá sirdit vai manná Gilbbesjávrris, Stordalen bokte Čiekŋalvuovdái, lea veahá dan duohken gokko áidut sáhttá. Konvenšuvdnaguovlu viiddiduvvo Markenesguvlui. Dálá konvenšuvdnaáidi bisuhuvvo davábeale ráji mielde, dehe sirdo Stordalenii. Huksejuvvo ođđa konvenšuvdnaáidi Čávkosis Øverbygd:i. Orohagaid rájit njeidojuvvojit konvenšuvdnaguovllu siskkobealde. Basevuovdi oažžu dálveguohtunkonvenšuvdnabáikki Ruoŧas. ¶ 2.2 Dieváidvuovddi – Meavkki – Lávnnjitvuomi guovllut ¶ 2.2.1 Dieváidvuovddi boazoorohat ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Dieváidvuovdi ja Rostu leat Norggas dat boazoorohagat mat ollásii leat konvenšuvdnaguovlun. Dieváidvuovdi lea 1.845 km ¶ . Orohaga rájit mearriduvvojedje jagis 1963. Nuorttal čuovvu riikaráji davvin Rostujávrris Čuovžavárrái, rádjemuvrii 283. Lulábeali rádji lea dat seammá go Álddesjávrri orohaga davábeale rádji mii manná Čuovžaváris eananallodagaid mielde Álddesjávrri davábeale ja dasto vulos Gearggesvuovddi. Oarjjásdavás ja davás manná rádji Málatvuomi mielde dasságo Dieváidjohka ja Rostujohka bohtet oktii, ja dasto čázádaga mielde Rostujávrái rádjemuvrra 287 bokte. Riikarádji ja lulábeale rádji Čuovžaváris Gearggesvuovdái eai leat lunddolaš rájit. Iige Rostuvuovddi bajágeahči ge leat buorre oahci. Dieváidvuovdeávži lea guovdu orohaga, ja oktan Hávgajogain lea dát konvenšuvdnaguovlluid juohku. ¶ Dán juogu davábealde lea Devddesvárri, man Lávnnjetvuopmi atná. Sárevuopmi fas atná Hávgavuomi ja Ánjavuomi konvenšuvdnaguovlluid. Oarjjabealde dán ráji lea lunddolaš oahci (Dieváidvuovdi), muhto nuorttabeale osiid lea gaskaáiddiin ráddjen. Dát áidi leat gitta Sárevuomi ja Lávnnjetvuomi gaskaáiddis ja joatkkašuvvá das, ja manná Hávgavuomi čađa Dieváidjohkii. Ovdal go huksejedje dán áiddi, masttadedje Sárevuomi ja Lávnnjetvuomi ealut dávjá, ja nu lei unnán eallu Dieváidvuovddi oarjjabealde. Geahča 2.5 kártagova. Lassin áiddiide maid namuheimmet, lea Sárevuomis velá “doaresáidi” , man huksejedje nuorttabeallái Čuovžavári, badjel Duoibala ja gitta Sárevuomi ja Lávnnjetvuomi gaskaáidái. Rádjeáidi lea gittalagaid dainna áiddiin mii vuolgá Politioddenis ja manná Čuovžavárrái. Dan birra čilgejuvvo Álddesjávrri orohaga oktavuođas. Doaresáidi caggá Sárevuomi bohccuid liiggás árrat gárggideames nuorttas. Orru áidi huksejuvvui gaskaboddosaš áiddi sadjái, man juohke jagi lávejedje cegget oarjelii. Áidi juohká čearu geassejagi eatnama ja “gaskajohtolaga” , ja dat fas dahká dan ahte čearus, ja leage áidna čearru, mas geassejagi guohtumat leat visot riikaráji oarjjabealde. Ovdal 1984 manai Ánjavuomi konvenšuvdnaguovllu lulimus konvenšuvdnarádji dakka davábeale Álddesjávrri ja Dieváidvuovddi gaskasaš orohatráji. Dálá konvenšuvdnarádji čuovvu orohatráji ja gaskaáiddi oarjjabeale Čuovžavári. Geahča eambbo dan birra Álddesjávrri orohaga čilgehusas. Dan seammás go jagis 1963 mearridedje orohatráji, dahkkui maiddái mearrádus ahte boazolohku ii galgan leat eambbogo 5000 bohcco go orohat adno dálvejagi guohtumin. Dát ii leat mearkkašan duođi eambbo duohtadilis. Eai guovllu atnán dálvejagis obanassiige earát go ruoŧabeale čearut ovdal 1981. Dan rájes guođohuvvui oassi Loapmegeažis 100 bohccui. 1983 rájes besse Ráinná ja Davvi-Sážžá orohagat lobi guođohit orohagas. Guokte doalu johte unnebuš eložiin ¶ dohko, ja guođohedje Devddesjávrri ja Loapmegeahči oktiibuot 5 dálvvi. Dat geaidda ášši gulai, leat leamaš iešguđetlágan oaivilis dasa movt dat čuohcá Lávnnjitvuomi guohtumiidda, go dán guovllus guođohit dálvet. Vaikko lei ballu ahte jeagelguohtumiidda čuohcá go Ráinná ja Davvi-Sážžá boazodoallit guođohit, ozai almmatge Lávnnjitvuopmi máŋga jagi beassat guođohit dálvet konvenšuvdnaguovllus. Jagis 1992 hilggui Boazodoallohálddahus guođohanlobi ohcamuša beassat guođohit 1.500 bohcco. Hilguma ággan lei ahte orohagas ii lean heahtedilli, muhto baicca lei bistevaš váttisvuohta eará sivaid geažil. Ovdalis lei čearus gáibiduvvon guođohandivvatmáksu go guođohii meaddel áigemeari. ¶ 18. Jagiin 1983/84 ledje sullii 450 bohcco. ¶ Luonddudilálašvuođat Dieváidvuovddis ii leat eamibákti nu oidnosis go Álddesjávrri orohaga siskkit osiin. Eamibávtti ja kaledonalaš vári rádji manná veahá oarjelis riikaráji, ja maid Jierta lea vuođđobávtti oassin. Dáin guovlluin leat várrejalggat ja jorbalágan várit. Dasa lassin lea sullasaš eananšládja Jierttas oarjjásdavás Devddesjávrri guvlui. Dát vuolgá das go čađat leat morenašlájat eatnamat mat váikkuhit eatnama ja šattuid. Dasa lassin lea guovllu báktevuođđu gággádit mollaneaddji šlájas. Dasa lassin lea eatnamiin Álddesjávrealážis oarjjásdavás meaddel Ánjačázádaga čađatgaskka morenaeanan, miehtá várreleagi. Eará orohagain norggabeale mandáhttaguovllus eai leat ná viiddis morenaguovllut. Erenoamážit orohaga oarjjabeale duovdagat leat gáissát, eandalii guovlluin gaskal Dieváidvuovddi ja Gearggesvuovddi. Dáin guovlluin lea báktevuođu eananšládja šattolaš, ja danne leage buoret šaddu dáppe go dain mat leat Dieváidvuovddivákki nuorttabeale. Gáissát leat maiddái orohaga davágeahčen. Lassin Dieváidvuovdái, leat máŋggat smávit doaresvákkit mat juhket oarjedavit eananosiid nu ahte šaddet smávit juhkkojuvvon guohtunguovlun. Dan birra logat lagabui guohtumiid čilgehusas. Dieváidvuovddis lea unnán čáhci areálain (2,8 %) ja jiehkki (0,4). Birrasiid 17 % areálain lea eambbogo 1.000 m bm. Vaikko vel ii leat ge nu ollu go Álddesjávrris, Rostus ja Basevuovddis, de orohat lea liikká mihtilmas várreeanan. Ordarádji lea 500–700 m bm. Dábálaččat borgá 200–300 mm juohke jagi. Alla váriin borgá/arvá eanemus. Vákkiin oarjjabealde lea gaskamearálaččat galbmaseabbu dálvet go váris badjin. Muđui gal lea gáskamearálaččat galbmaseabbu rádjeguovlluin (–12 ja gitta – ja gitta –14°C) go oarjelit guovlluin (–8°C). Rádjeguovlluin hárve arvá ođđajagimánu ja guovvamánu birrasiid, ja iige dalle leat nu bahá jiekŋut ja cuoŋudit. Devddesjávrri nuortadavábealde lea mihá bahát arvit dán áigodagas, nu ahte dán guovllus lea mihá stuorát ballu ahte guohtumat lássahuvvat. Soames guovllut Dieváidvuovddi bajit osiin dávjá bivlet juo miessemánu álggus. Miessemánu loahpas leat buoremuddui bievlan maiddái Devddesjávrri davábeale várrebáikkit. Gaskamearálaš temperatuvra lea liikká nu galmmas ahte šaddu ii álgge ovdalgo geassemánu álggugeahčen. Ánjavuomi ja Devddesvári muohtadilálašvuohta ja temperatuvra dahká ahte bistá rahtá guhkit áiggi. ¶ Guohtun NORUT lea satelihtaid bokte iskan guohtumiid dain eatnamiin mat gullet konvenšuvdnaguohtumiidda. Orohagas leat, seammaládje go Álddesjávrris, eatnamat juohkásan máŋgan oassin. Okta eananoassi mii gullá orohahkii lea “Buoccagas guovlu” . Dan birra čilgejuvvo Álddesjávrri orohaga vuolde. Dat 6 eará oasseguovllu leat: ¶ 2.6. govas leat eananoasit ráddjejuvvon ja buohtas- tahttojit konvenšuvdnaguovlluiguin. Golbma oarjeleamos guovllu (Cávárri, Loapmegeahči ja Geaivi) čilgejuvvojit ovttas, ja fas ovttaid ovttaid dan golbma eará (Devddesvárri, Jierta ja Ánjavuopmi). Dás dahkat nu movt Álddesjávrris, čilget duššefal guohtunšlájaid bajilgova. Dasa lassin lea materiála gieđahallojuvvon nu ahte guohtunšlájat earuhuvvojit dan mielde makkár árvu dain lea geasseja dálveguohtumin. ¶ 2.6. govva. NORUT bargu, Dieváidvuovddi boazoorohaga šattut ja guohtun lea árvvoštallojuvvon. ¶ 2.11. tabealla. Iešguđetlágan guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) Dieváidvuovddi orohaga nuorttabealde ja guovdu. ¶ Guohtunárvu ¶ Dihto guovllut ¶ Geassi ¶ Dálvi ¶ Mearritkeahtes ¶ 0 Rabas čáhci, bodnečáhci ¶ 1 Ii-anihahtti, jiehkki, jassa ¶ Submi ¶ Daŋaseanan, jeagil ¶ 6 Daŋaseatnamat ¶ 6 Rásseeatnamat ¶ 5 Veađáhat ráhppát ¶ 21 Daŋas-/skierreguolbanat ¶ 22 Álmmehisšattot rássegobit ¶ 4 Rásseeanan ja šattolaš gobit ¶ Šaddu ¶ Šaddu ja ii-anihahtti ¶ Árvvu oassi dálvi 2 ja 3 ¶ 49 Árvvu oassi geassi 2 og 3 ¶ Jierttas lea ii-anihahtii eanan unnáneamos. Duogášdieđuin oaidnit ahte muohtameari ¶ dihte dat šaddet erohusat. Mearri lea 7,1 ja 5 proseantta ollislaš areálas Devddesváris, Jierttas ja Ánjavuomis. Nu leage maiddái seammá stuora erohus jieŋa ja eatnama gaskka mii aiddo lea rahppasan jiehki vuolde, iige leat šaddu, muhto báljes várri ja itkobealit eai daga ii-anihahtii eatnama oasi goabbeliige. Ánjavuomis lea muohta ábaida oarjjabeale guovlluin, ja guovllut leat sullalagaid Alddesjávrri davábeale (Buoccagas) guovlluiguin. Devddesváris leat fas davimusas jassaguovllut, ja dasto fas lulimusas leat jasat seammamađe go Jierttas. Vaikko vel Jiertta gáissát leatge gitta 1.500 m bm., lea goitge buoremuddui bievlan suoidnemánus. Doppe oainnat suddá fargga, go lea unnán bidjan muohttaga dálvet. Go árvvoštallá aivvefal dan leatgo guovllus bálggosbáikkit bohccuide, de dahká muohtadilli ahte muhtin eananoasit Devddesváris ja olles Ánjavuomis leat buoret geasseguovdilguohtumat go Jierttas. Ovdalis namuheimmet ahte NORUT čuoldá guohtumiid 4 šládjii. Jus guohtumiid smiehttá dán guovtti buoremus šlája ektui, gártet buorit guohtumat dahkat sullii 30 % visot dán golmma eananoasi ollislaš areálas. Buriid geasseguohtumiid mearri lea gitta 50 % rádjái Devddesváris ja Ánjavuomis ja Jierttas fas 59 %. Buot guovllut heivejit dálveguohtumin/jeagelguohtumin. Go leat nu ollu veađáhat ráhppát, gos biegga bossu muohttaga, heivejit guovllut guođohuvvot maiddái dálvet, lassin go adnojit giđđat ja čakčat ¶ . Sihke Jiertta ja Devddesvári eananosiin lea seammá olu dát guohtunšládja go Gapmasis, Álddesjávrri orohagas. Romssabeale konvenšuvdnaguovlluin eai leat gostege ná ollu bieggagaikkohagat go dán golmma guovllus. Go buohtastahttá dan golbma siskkit eananguovllu golmmain oarjjabeale guovlluin ( 2.11. ja 2.12. tabealla ), de lea buriid geasseguohtumiid mearri oalle ovt- tamađe dáin guovlluin. Tabeallain eai liikká čájet eambbo šattuid meari. Dán iskkadeamis čájehuvvo ahte jasaid mearri dat lea mii dagaha oarjjabeale eananosiid buoremussan geasseguovdil. Lassin muohttagii runoda dehe šaddu lea dáin guovlluin maŋŋideappot daid nuppiid eananosiid ektui. Gažaldahkii galgá go geassejagis guođohit siskkit guovlluid, vuolgá maid das ahte dáhttu go gáhttet jeageleatnamiid vai ii. Dieváidvuovddi boazoorohaga oarjjabeale guovlluin lea sihke eanemus ja unnáneamos ii-anihahtii eanan, muohta ja jiekŋa. Cáváris leat unnimus, ja Geaivis lea 35 % ( 2.12. tabealla ). Vuođđodieđuin čájehuvvo ahte muohta, jiekŋa ja dat eanan mii aiddo lea rahppasan jiehki vuolde, ja mas ii leat šaddu, dahket sullii 25 % Geaivis, ja Cáváris lea duššefal 1 %. Ná stuora oassi ii-anihahtii go Geaivis lea duššefal Čáhcevákkis, Rostu orohaga konvenšuvdnaguovllus. Goappaš guovlluin leat gáissát, ja fas Cáváris lea jalges vuollegit eanan. Go ovttageardánit geahččá muohtadilálašvuođaid, lea Geaivi buoret geasseeanan, go doppe leat buorit bálggosbáikkit ja suodji divrriid áigge. Oarjjabeale guovllut leat Dieváidvuovddi orohagas arvat earaláganat go orohaga eará guovllut, dannego buorit geasseguohtumat leat eambbo, ja buriid dálveguohtumiid (rievttimielde buriid jeageleatnamiid) mearri lea unnáneappot. Eandalii Geaivis leat unnán buorit dálveguohtumat, 16 % olles areálas. Dainna čuoldinvugiin maid NORUT dagai Romssabeale konvenšuvdnaguovllus, ii čájehuvvo eará guovlluin ná vuollegis mearri. Erohusat oarjjabeale ja nuorttabeale dálveguovlluid gaskka, boahtá vuosttažettiin das go bieggagaikkohagaid mearri leat iešguđetládje. Maiddái eatnamiid hápmi, topografiija, ráddje goas sáhttá guođohit Geaivi jeageleatnamiid. Obalohkái sáhttá dadjat ahte dát eai šatta goassege adnot eambbo lassin geasseguohtumiidda ja gaskaboddosaš guohtumin árračavčča. Earret fal soames vuovdeguovlluid Málateanu guvlui. Go dán golbma guovllu geahčča oktan, lea eambbo vuovdeeanan go orohaga eará guovlluin. Cáváris lea eanemus, nappo 58 % mearri. Iešalddis Dieváidvuovddis ja vuollegit eananosiin Øverbygdas lea eanas beahcevuovdi. Muhtin bákkiin vuovddis lea jeagil, eanemus Cávárris, mas lea 7 % jeagelšattolaš daŋaseanan. Go mihtida km ¶ logu, lea Ánjavuomis eanemus jeagelšattolaš beahcevuovdi (23 km ¶ ). Eanas vuovdi lea vuollin Dieváidvuovddis. Ollislaččat lea orohagas 70 km ¶ dákkár guohtun. Dasa lassin lea muhtin muddui vuovdi mas šaddá čáhppesmuorji ja jeagil, muhto eanas vuovdi lea almmatge soahkevuovdi, mas lea sarrit. Vaikko dáid ii sáhte dadjat leat buoremus dálveguohtumin, sáhttet dat liikká leat hui mávssolaččat go váilot eará guohtumat. ¶ 19. Nu movt daddjon lea analysa vuođđun okta satelihttagovva váldon suoidnemánu 1990. 20. Dán eaktun lea ahte guohtumat leat dábálaš buorit. ¶ NORUT lea árvvoštallan ahte maiddái oarjjaleamos jeagelguohtumat leat viehka garrasit guhtojuvvon/ guorban. Cávári várreeatnamiin daddjojedje eatnamat leat oalát guorban, ja fas Dieváidvuovddis árvvoštallui jeagil leat unnán dehe gaskamuttolaččat guhtojuvvon. ¶ Oktiigeassu Jus ekologiija bidjá guohtuma vuođđun, berrešii orohat eanemusat guođohit oarjjabeale eananosiid geasset. Nuorttasguvlui Devddesjávrris, dat nuortabeale eananoasit ja guovdu, heivejit dábálaččat adnot giđđa-, čakča- ja/dehe árradálvejagi guohtumin. Sáhtášii dadjat ahte dáid guovlluid berre atnit gaskajohtolahkan gaskal dálvejagi nuorttabeale eatnamiid ja geassejagi oarjjabeale eatnamiid. Devddesvári konvenšuvdnaguovllus leat dákkár guohtunšlájat, eaige leat nu heivvolaččat geasseguohtumin go dat eananoasit mat leat Dieváidvuovddi oarjjabealde. Leat leamaš veahá riiddut Dieváidvuovddi guohtumiid geavahemiin. Riidu čuožžilii go norggabeale eiseválddit adde lobi Romssabeale boazoeaiggádiidda guođohit orohagas daid áigodagaid go Lávnnjetvuomi ja Sárevuomi ealuin ii leat guođohanvuoigatvuohta guovlluin konvenšuvnna vuođul. Riiddu fágalaš vuođđun lea ahte vahágahttágo dat čearuid guođohanvuoigatvuođa jus dálvet guođohuvvojit guovllut. Duogážin lei jagi 1964 Boazoguohtunkommišuvdna mii oaivvildii ahte dálvet lei vejolaš guođohit guovllu (áššeovddasteddjiin lea goabbatlágan oaivil boazolohkui). Seammás lei Lávnnjetvuomi ja Sárevuomi guođohanvuoigatvuohta guovlluin ráddjejuvvon guođohanáigodaga geažil. Lávdegoddi lea iežas barggu árvvoštallan dan láhkái ahte sin bargun lea árvvoštallat, beroškeahttá ovdalit mearrádusain, ahte leago guovttegeardde guođoheapmi doaibmateknihkalaččat ja biologalaččat dohkkehahtti. Dieváidvuovddis leat muhtin báikkit mat eai heive bievlaguohtumin. Jus dálveguohtuma ráddje duššefal dáidda báikkiide, de ii leat prinsihpas guovttegeardán guođoheapmi, vaikko vel guokte goabbat siidda guođohitge doppe goabbat áiggi jagis. Guovllut leat gáržžit, ja danne leage várra ahte maiddái eará guovllut guođohuvvojit. Man muddui dát gártá váttisvuohtan, lea veahá boazologu duohken. Dávjá lea sidjiide, geat dákkár guovlluid guođohit dálvet, heajumus dán dáfus. Guovttegeardán guođoheapmi gártá váttisvuohtan jus muhtimat guođohit ealuideaset dálvet dain eatnamiin maid nubbi siida lea seasttán iežas ellui eará jahkeáigái. Dieváidvuovddis sáhttá leat hui vejolaš šaddat nu ahte muhtin siiddat guođohit dálvet earáid giđđajagi guohtuneatnamiid. Go dákkár doaibmaváttisvuođat leat, bidja fágalávdegoddi vuođđun ahte ii leat heivvolaš go guokte siidda guođohit seammá areálaid Dieváidvuovddis goabbat áigodahkii. Fágalávdegoddi lea maiddái árvvoštallan vejolašvuođa ahte ráddjet dihto eananosiid orohagas dálveorohahkan. Dákkár čoavddus váikkuha sakka guoskevaš čearuide. Sii masset guohtuneatnamiid dálá eatnamiid ektui. Dasa lassin leat jeagelguohtumat garrasit guorban, ja dušše dát eatnamat aktonassii eai leat doarvái buorit dálveguohtumin, ovdalgo guhká leat beassan šaddat. Nu movt siiddat dál johtalit dán guovllus, lea váttis caggat bohccot guohtumis das 2.12. tabealla. Iešguđetlágan guohtunšattuid juohkáseapmi (%) Dieváidvuovddi oarjjabeale osiin. ¶ Guohtunárvu ¶ Dihto guovllut ¶ Geassi ¶ Dálvi ¶ Loapmegeahči ¶ Geaiviguovlu ¶ Mearritkeahtes ¶ 0 Rabas čáhci, bodnečáhci ¶ 1 ii-anihahtti, jiehkki, jassa ¶ Submi ¶ Daŋasvuovdi, jeagil ¶ 2 Daŋasvuovdi ¶ 13 Rásseeatnamat ¶ 3 Veađáhat ráhppát ¶ 129 Daŋas-/skierreguolbanat ¶ 5 Álmmehis rásssejassagobit ¶ 3 Rássečohkiidus ja suhkkes jassagobit ¶ Šaddu ¶ Šaddu ja ii-anihahtti ¶ Árvvu oassi dálvi 2 og 3 ¶ 16 Árvvu oassi geassi 2 og 3 ¶ birra eará áigodagain. Dákkár čoavddus dagahivččii riidduid. Ollislaš árvvoštallama vuođul ii sáhte fágalávdegoddi ávžžuhit dán čovdosa. Fágalávdegoddi rávve ahte Romssabeale boazoeaiggádat eai šat galgga beassat guođohit dálvet Dieváidvuovddi konvenšuvdnaguovllus. Jus dát guođohanvuoigatvuohta heaittihuvvo, báhcá fágalávdegotti oaivila mielde duššefal okta vejolašvuohta ođđa dálveguohtumiidda. Dat lea Norrbottenis, ja eandalii Lávnnjetvuomis. Dát čoavddus dávista guovllu árbevirolaš ja ollislaš guohtungeavaheapmái. Árvvoštallon lea ahte leago dárbu áidut Rostuvuovddis, ja dan birra logat eambbo Rostu orohaga oktavuođas. ¶ 2.2.2 Lávnnjitvuomi čearru ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus lea 54 boazodoallu, geat barget bohccuiguin. Alimus lobálaš boazolohku ii leat čearuid nammii juhkkojuvvon, muhto láhkaásahusas daddjo galgat 36 500 bohcco oktiibuot čuovvovaš čearuide: Geaggán, Lávnnjitvuopmi, Sárevuopmi ja Dálbma. Čielggadeamis nudaddjon evttohuvvo Lávnnjetvuopmái 10 500 bohcco. Čearu rájit ja guohtunbáikkit iešguđetge jagiáigái oaidnit 2.9 kártagova. Lávnnjitvuomis eai leat ránnjá- čearut maiguin guođohit oktasaš eatnamiid, earret dálveguohtumiid nuorttabealde . Dát guovlu gullá Muoná konsešuvdnačerrui. Dat mielddisbuktá ahte čearut atnet guovllu sihke bievlaja dálveguohtumin. Davil leat čuovvovaš báikkit lunddolaš rádjin: Rostujávri, Rostueatnu ja Lávnnjitjoga bajitoassi. Das nuorttas váilu lunddolaš rádji davábealde. Boazoáidi lea ceggejuvvon Rostujávrri ja Idijärvvi gaskka caggat bohccuid mannamis davábeale ráji rastá bievlan ja árradálvvi. Lulábealde eai leat lunddolaš rájit. Amas lulábeale ribahit bohccuid rasttidit ráji bievlan ja skábman, lea ceggejuvvon áidi mii lea gittalaga konvenšuvdnaáiddin norggaráji guora ja manná geidnui 396 davábealde Bajit Sohppora. Dálveguohtumis birge lunddolaš rájit haga dannego guođohemiin bearráigeahččá ealu. Dálveguohtumis, nuorttabealde eai leat mearriduvvon rájit. Čearu eallu lea ovttas bievlla áiggi. Dálvesiiddat masttaduvvojit njukčamánus ja eallu mannagoahtá várrái. Riikarádje guora guođohit miessemánnui ealu amaset bohccot mannat Norgga beallái. Dálvesiivvus goalŋŋadit rádje guora ránnjáčearuid bealde, dábálač- čat miessemánu-geassemánu molsumii. Giđđaguohtumat leat Rostujávrri – Ittevári ávssasa oarjja bealde. Eanas giđđaguohtumat leat Norgga bealde. Bárisguottetáiggi leat ealuin giđđaguohtuma vuollegis eatnamiin, eanas oarjja(lulá)beale eatnamiin. Suoidnemánu merkot misiid Cievcasjávrri gárddis, ja doppe leage čearu geasseorohat. Geasseguohtumat leat Devddesvári birrasiin ja nu leatge dat Norggas. Giđđat, geasset ja árračavčča guođohuvvo Devddesvárri. Eallu lea veaiddalis čakčamánu álgui, ovdalgo čohkkejit ja bidjet gárdái Buolzajávrris árranjuovvama dihte. Čakčamánu gaskkamuttus doalahit ealu čakčaguohtumiin, mat leat visot ruoŧabeale várreguovlu, ja vuovde- ja jeaggeeatnamat geidnui 396. Rátkimat álget golggotmánu-skábmamánu ja dalle rátket dálvesiiddaide. Dan dahket Buolzajávrri gárddis loahpageahčen skábmamánu dehe juo juovlamánu álggus. Čearru rátká dábálaččat 7 dálvesiidii, muhto maŋemus jagiid leat rátkán dušše golmma dálvesiidii. Dat dahkkui dannego dálveguohtuma nuortta beale eatnamiid ii leat sáhttán atnit. Siiddat johtet dálveguohtumiidda árbevirolaš vugiin. Dálveguohtumat leat nuorttabealde geainnu 396 gitta , ja gaskal Lávnnjitjoga ja Durdnosjoga nuorttabeale . Dálveguohtumat duohkái adnojit juohke jagi gitta dassážiigo eallu vuolggadišgoahtá oarjjás/alás. ¶ Guohtun Lávnnjetvuomi čearu guohtuma šaddošlájaid juohkáseapmi ( 2.13. ja 2.14. tabealla ). ¶ 2.13. tabealla. Ruonasguohtunguovllut ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 0,3 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ 2,6 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 8,4 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 0,1 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 0 Goike bovdnajeaggi ¶ 1,8 Goike šattolaš jeaggi ¶ 0 Daŋas-/goike guolban ¶ 49,2 Varas guolban ¶ 21,3 Njuoskasit rásseeanan ¶ 9,21,1 Goikásit rásseeanan ¶ – Sieđgarohtu ¶ 7,0 Muorračuohpahat ¶ 0 Huksejuvvon guovllut ¶ 0 Juovat ja geađgeeanan ¶ 6,4 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0,1 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ 2.14. tabealla. Gaskajohtolat ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 1,5 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ 0,5 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 5,3 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 20,9 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 5,9 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 3,5 Goike bovdnajeaggi ¶ 1,9 Goike šattolaš jeaggi ¶ 3,3 Daŋas-/goike guolban ¶ 33,7 Varas guolban ¶ 6,9 Njuoskasit rásseeanan ¶ 0,7 Goikásit rásseeanan ¶ 91,25,6 Sieđgarohtu ¶ 0 Muorračuohpahat ¶ – Huksejuvvon guovllut ¶ 0,20 Juovat ja geađgeeanan ¶ 4,7 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ Čearus lea 295,7 km ¶ ruonasšaddu geasseguohtumiin ja 767,2 km ¶ gaskajohtolagas. Gaskajohtolat lea seammá go čearu čakčaeanan. Geasseeatnama ruonasšaddu lea eanas varas guolban (183,7 km ¶ ) ja seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi (72,8 km ¶ ). Dát šaddošlájat gokčet 30 % geasseguohtumis. Go rásseguolban ii dulkojuvvo satelihttagovain, de dulkojuvvojit viiddis rásseeatnamat “daŋas/goike guolban” -šládjii geasseguohtumiin. Geasseguohtumiid ruonasšattut leat meroštallon unnáneabbun go dat leat. Geasseguohtumat leat árvvoštallon dáinnalágiin buorebun go duođaid leat, dannego leat ollu seamulvallji/urtavallji soahkevuovddit ja rásseeatnamat eai registejuvvo. Erenoamážit loahpas geasi go idjagálut álget, leat guohtumat buorit go boazu guohtu seamul- urtavallji soahkevuovddis. Dasa lassin lea 49 % jeageleanan geasseguohtumiid nettoareálas. Jeageleanan lea dulkojuvvon leat viidábun go dat oba leage, dan seammá meari mielde leat maid rásseeatnamat meroštallon eambbo go leat, satelihttagovaid váilevašvuođa geažil. Guovllus lea almmatge viddis jeageleatnamat giđđa- ja čakčaguohtumis. Dálkkádagaid dáfus sáhttá giđđaguohtumiid gohčodit giđđadálvveguohtumin. Gaskajohtolaga ruonasšaddu lea areála dáfus mihá viidát go geasseguohtumis. Guovllu ruonasšattut leat seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi, 21 % nettoareálas. Gaskajohtolaga ruonasšattu kvalitehta lea seammá buorre go geasseguohtuma ruonasšaddu maŋŋigeasi. Dán guovllus váilot várreeatnamat bálganbáikin, ja danne ii sáhte guovllus guođohit liehmun geasseguovdil. Gaskajohtolagas leat hui viiddis jeageleatnamat, nappo 661,3 km ¶ jeagil , mii lea 41 % nettoareálas. Dáppe guođohuvvo čakčat, skábman ja giđđadálvvi. Dáidda guovlluide sáhttá johtit, jus dálvet hedjona guohtun. Lávnnjetvuomi dálveguohtumis lea 93,5 km ¶ jeageleanan bajábealde . Vulobealde lea maid 53,5 km ¶ jeageleanan, maid čearru guođoha ovttas eará čearuiguin. Dálveguohtumis lea hui unnán jeageleanan. Čearru ferte gaskajohtolaga jeageleatnamiin guođohit oalle ollu, amas goaridit nuorttabeale guohtumiid. Ii leat registejuvvon man ollu leat muorračuohpahagat. Geasseguohtumiin ja gaskajohtolagas lea unnán iianihahtti oassi, geađgeeanan. Geasseguohtumis lea 54,9 km ¶ ii-anihahtti, 6,4 % geasseguohtuma nettoareálas. Gaskajohtolaga logut leat 77,6 km ¶ ja dat lea 4,7 %. Geasseguohtumiid nettoareálas lea 11,1 % badjelis 1 000 m bm. Gaskajohtolagas váilot areálat mat leat badjel 1 000 m bm, go dušše 0,6 % guovllu nettoareálain lea dán badjelis. Lávnnjetvuomis váilot alla várreeatnamat ruoŧabealde mat adnošedje liehmu dálkin. Geahča 2.9–2.13 kártta. Mii oaidnit 2.12 ja 2.13 kárttas šaddošlájaid viidánusa. ¶ Oktiigeassu Lávnnjetvuomis váilot giđasgeasi- ja geasseguovdilguohtumat ruoŧabealde. Maiddái giđđaguohtumat, mat leat buorit, leat vátnásat ruoŧabeale várreguovlluin, dannego jalges eatnamis ii leat goaivvis, go muohtagovččas lea dásset ja adjána bievlat. Čearus lea baicca maŋŋičakčii ja skábmaguohtun valljis viiddis vuollegis eatnamiin. Dálvejagi eatnamat leat oalle gáržžit. Lávnnjetvuopmi dárbbaša geasseguohtumiid ja ábaida giđđaguohtumiid norggabealde. Almmá norggabeale guohtuneatnamiid ii leat vejolaš jođihit várreboazodoalu Lávnnjitvuomis. ¶ 2.2.3 Fágalávdegotti evttohus ¶ Meavki – Dieváidvuovdi – Lávnnjetvuopmi 1. Lávnnjetvuopmi, Devddesvárri, Meavki, Stuoranjárga leat okta ollisvuohta. Fágalávdegoddi evttoha ásahit oktasašdoalu gaskal Lávnnjetvuomi ja Devddesvári/Meavkki/Nieidavuovddi/Sálašvákki. Dalle lea vejolaš sirdit davvelii, ja doppe guođohit eanemus, nu ahte atnu sirdo davvelii. Áidi berre huksejuvvot Rostujávrris ja Rostuávžži bajágeahčái. 2. Fágalávdegoddi evttoha Devddesvári konvenšuvdnaguovlun Lávnnjetvuopmái nu movt jagi 1972 konvenšuvnnas. Meavki oažžu konvenšuvdnaguovllu Ruoŧas mii vástida Devddesvári dálveguohtumiidda. ¶ 2.3 Stálonjárgga – Álddesjávrri – Sárevuomi guovllut ¶ 2.3.1 Stálonjárga boazoorohat ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Geahča 2.6. kárttamildosa. Orohaga lulábeale rádji manná Setermoenis Njuorjovuopmái (Giellasiin oktasaš rádji). Oarjjás manná Dyrøysundet ja Solbergfjorden mielde. Davil manná Ráisavutnii ja das Ráisajávrri mielde, Áisajávrri ja Áisajoga mielde dasságo jogat mannet oktii Málateanuin. Nuorttal čuovvu rádji Málateanu ja Beardujoga Setermoenii. Davil lea orohagas oktašasrádji Fagerfjell orohagain, ja nuorttal lea rádji Álddesjávrri orohahkii. Nuorttadavil lea orohaga rájis oanehis bihttá oktasaš rádjin Meavkki orohagain. Orohaga viidodat lea 1.004 km ¶ . Stálonjárga guođoha muhtin eatnamiid Álddesjávrri orohagas dálvet. Dáid rádjeváttisvuođaid čilget Álddesjávrri orohaga vuolde. Guovllustivra lea orohahkii addán lobi guokte dálvvi (1998/99 ja 1999/00) johtit Fagerfjell orohahkii muhtin raje ealuin. Orohat váldui orohatjuohkimii mielde jagis 1991. Boazodoallostivra dagai mearrádusa jagis 1992 ja mearridii orohaga galgat adnot dálveorohahkan ja alimus boazolohku galggai leat 400 bohcco. Dát várrejuvvui Davvi-Sážžái ja galggai geahččaluvvot orohahkan 5 jagi áigodaga. Orohaga eai váldán atnui, ja maŋŋil jagi 1998 lea Stálonjárga geavahan orohaga. Viidodat lea 457 km ¶ . Fagerfjell lea Stálonjárgga ja Meavkki gaskkas, muhto almmatge lea nu ahte dat njárga, mii lea oarjjabealde Rossfjordvatnet, ii gula orohahkii. Go livččii gullan Stálonjárgii, de livčče leamaš oalle buorit rájit. Jus earát galget dan atnit, sáhttet ealut masttadit go bohccot rasttidit ráji Áisajoga ja Ráisavuona gaskka. Lea erenoamážit Fagerfjell lulábeale oassi mii lunddolaččat lea oktan duovdan Stálonjárggain. Man stuora váttisvuohtan dát gártá, lea gitta gažaldagas oažžu go Stálonjárga dohkálaš dálveguohtumiid olggobealde dálá orohaga. Jagi 1919 boazoguohtunkonvenšuvnnas lei eanas oassi Stálonjárggas geasseorohahkan. Duovdagat davábealde Skuoddojoga – Skuoddovuovddi eai gullan orohahkii. Jagis 1949 ii lean šat geasseorohahkan. Dálá orohatrádji mearriduvvui jagis 1963. Stálonjárgga oarjjabeale eananoasit leat dál muhtin muddui sierra oassin orohagas. Orohagas eai leat vuogas siskkáldas oazit. Bearrašat, geat barget boazodoaluin orohagas, fárrejedje dohko jagis 1963/64, ja bohte Meavkkis/Stuoranjárggas. Sii fárrejedje álgosaččat Oarje-Finnmárkkus Romsii jagiin 1950 ja 1956. Vuosttaš jagiid ledje jeageleatnamat buorit go eai lean guođohuvvon, ja orohat adnui birrajagi. Jagi 1975 rájes leat dálvet johtán Álddesjávrái. Sáhttá dadjat ahte Stálonjárgga boazodoallit leat maiddái leamaš hui guovddážis šiehtadusa dahkamis gaskal Romssa boazosápmelaččaid Fylkkasearvvi ja Sárevuomi čearu. Dát šiehtadus lei vuođđun rievdadit jagi 1984 konvenšuvnna. Go ášši geahčča Stálonjárgga bealis, lea Sárevuopmi aibbas unnán bargan dan ektui ahte deavdit iežas oasi šiehtadusas. ¶ Luonddudilálašvuođat Stálonjárgga báktevuođus leat gehppes mollaneaddji báktešlájat. Nu leage miehtá Romssa gaskkamus guovlluin. Eanas lea luovos báitaráktu, muhto gaskkohagaid lea kálka muhtin sajiin. Alimus várrečohkat, Stálonjárga (Bessetčohkka) (1.381 m bm) ja Storala (1.238 m bm) leat granihtat mat čoarrájit báikkis, gos eanas lea báitaráktu. Orohat lea oarjjabealde daid váriid, mat juhket Romssa fylkka davvi -lulli ávssásiin. Dan seammás lea orohat nuorttabealde riddoeanangáissaid. Dát eatnamat čájehuvvojit 3. kártamildosis, mas eananhápmi govviduvvo. Vaikko vel oassegovva čájehage iešalddis dan Bessetčohka davábeali vuolládagaid, de oaidnit goitge áksása nuortti -oarjji topografalaš erohusaid. Topografiija čájehuvvo maiddái eatnamiid allodaga mielde. Orohat buohtastahttojuvvo 2.15. tabeallas dáinna golmmain eará orohagain, ja čájeha obbalač- čat Romssa boazodoalu stuora erohusaid. Lágus leat ovttamađe areálat badjelis ja vuollelis go 60 m bm., ja dan orohagas leat sihke várreráiddus ja riddoguovllus eatnamat. Basevuovddis lea ollu eanan gaskal 600 m bm ja 1.000 m bm ja leage dasto alla várreeanan. Stálonjárggas lea eanas eanan gaskal 200 m bm ja 600 m bm., ja dat leage minddarnai gaskal várreráiddu ja riddováriid. Giellasis leat muhtin eatnamat várreráiddus ja muhtimat fas nudaddjon “gaskajohtolagas” . Eatnamiid allodaterohusat juo iešalddiset dagahit erohusa maiddái doaibmavuogi- ja guohtunmálle gaskii, muhto maiddái dálkkádagat váikkuhit iešguđetládje. ¶ 2.15. tabealla. Muhtin eananallotoasit21 njealji oro- hagas. ¶ BaseLáhku badjelis meara ¶ vuovdi ¶ Vuollel 200 ¶ 33 badjelis 1.000 ¶ Guovdu orohaga lea alla várreeanan, ja doppe leat šattolaš vákkit. Bruttoareálas lea 3 % čáhci, ja 0,3 % lea jiehkki ja jasat. ¶ 21. Čáhci ja jiehkit eai leat areálavuođus mielde. ¶ Orohagas lea ollu muohta. Guovllus borgá badjel 300 mm muohttaga. Dán dáfus lea sihke Fagerfjell ja Álddesjávri mávssolaš dálvejagi guohtumin. Álddesjávrri oarjjabeali duovdagiin orru leamen seakkit muohta go Stálonjárggas. Orohaga oarjja(lulá)bealde sáhttá arvit, go doppe láve gaskamearálaččat arvit 50– 100 mm. Go geahččá muohtameari ektui, de lea dat arvi doarvái lásset guohtumiid, muhto ii arvve dan mađe ahte suddada muohttaga. Dán guovllus eai gávdno eará guohtumat jus dat lássahuvvet. Dát dilli lea Romssa eará orohagain maid ja muhtin sajiin Nordlánddas. Vaikko orohagas borgá ollu, de goitege bievla árrat. Vári guovddáš oasit bivlet juo miessemánu loahpas. Vuonas álgá rahttá miessemánu vuosttaš beivviid. Eai leat galle saji gos šaddu ii leat vel ihtán geassemánu 15. beaivái. Stálonjárggas váilot buorit bálggosbáikkit geassebáhkaid áiggi, muhto áhpi buktá veahá galbmasa ja árrašattu. Obbalaččat leat dainnalágiin njuovvanbohccot lossadat. ¶ Guohtun Stálonjárggas lea Selskapet for Norges Vel iskan guohtumiid. Takseren fátmmasta guokte iskkadeami, mat goabbánai gokčet orohaga davit ja lulit eatnamiid. Takserejuvvui dakkamaŋŋil go johte dohko jagis 1964. Davágeaži eatnamiin eai leat muhtin smávit eananoasit mielde iskkadeamis. Linjatakseremis maiddái ii leat mielde stuorit ii-anihahtti eanan. Geahča 2.16. tabealla. Orohagas leat máŋggalágan šattut. Dasa lassin lea orohagas “ … gehppes, goike ja vuogas eanan juohke sajis … suodji várrevuvddiin ja rámššas … ”. Bohccot besset bálgat vuomis várreeatnamiidda dálkkádagaid mielde. Stálonjárggas lea eambbo jeageleanan go ovdamearkka dihte Giellasa oarjjabeale eatnamiin. Geassejagi guohtumiid árvu lea baicca árvvoštallojuvvon heajubun. Dát mearkkaša ahte geassejagi guohtumat eai leat nu buorit, ja lea buoret jeagelguohtun go Giellasa oarjjabeale eatnamiin. Dákkár riddoeatnamiin eai gávdno albma jeagelguolbanat. Dat jeagelšlájat mat dohkkejit guohtumin leat roancejeagil ja várrejeagil. Dat šaddet dakŋasiid gaskkas ja gilvalit rásiin ja urttain. Go bohccot dulbmot jeahkála, mollana jeagil bievlla áigge dákkár eatnamis hui fargga, ja eanan muolduluvva. Stálonjárggas gávdná buoremusat jeagelguohtuma skieraniin ja jalggain, gos šaddet čáhppesmuorjjit, muhto dát jeagil lea maiddái hui rašši go dulbmojuvvo guođudettiin. Jeagil gal dulbmojuvvo ja eanan muolduluvvá go bievllaáigge guhtot bohccot daŋaseatnamiin, mii lea goikkis. Dát čuohcá erenoamážit Stálonjárgga orohahkii gos unnán lea jeagil. Geasset gávdnojit rásse- ja urttašlájat šaddočohkiidusat čáhccásbáikkiin ja rámain, ja dat leat buot buoremusat geasseguohtumin. Dákkár šlájat guohtun lea gal viidát, muhto dat šaddá seahkálaga daŋaseatnamiin gos čáhppesmuorjjit šaddet, dehe álmmehisšattot jekkiin. Danne guohtu boazu jeahkála lassin vai gokčá eallámušdárbbu. ¶ Várreeatnama rámain lea unnán sarritsaddu. Dan sadjái leat baicca ollu jasat ja gáisáeatnamiin rássejalggat. Davágeahčen leat 22 % jassagobit. Dáin jassaguorain šaddet gironlasttat. Lulábealde eai leat nu ollu jassagobit, muhto gironlasta šaddá doppe nai seammá mađe (12 %). Doppe gos jassagobit eai leat nu ollu, leat dan sadjái várreeatanamiin rásserámat. Dat guohtunšlájat ledje oktiibuot 26 ja 28 % takserejuvvon areálas. Jeakkit leat nu unnán ahte eai sirrejuvvon tabeallas. Eanas leat álmmehisšattot jeakkit. Dat eai anit geasseguohtumin, muhto takseremis čájehuvvui veahá jeagelguohtun. ¶ 2.16. tabealla. Iešguđetlágan guohtunšlájaid juohká- seapmi (%) Stálonjárggas. ¶ Davvi ¶ Skierri, čáhppesmuorji jna, jeagil ¶ 29 Vuovdi čáhppesmuorješaddu ja jeagil ¶ 5 Sarritrámat ¶ 27 Soahkevuovdi ja sarritšaddu ¶ 29 Várreeatnamat gos lea rássešaddu ¶ 22 Unnit ii-anihahtti ¶ 3 Eará guohtunšlájat ¶ Oktiigeassu Stálonjárga heive geasseorohahkan. Das lea veahá jeagelguohtun, muhto doallána duššefal giđđa- ja veahá čakčajagi dárbui. Orohat dárbbaša dálvejagi guohtumiid olggobealde orohaga. Dasa leat golbma vejolašvuođa. Vuosttaš lea guođohit Álddesjávrri dálvet, nubbi fas guođohit Ruoŧas ja goalmmát vejolašvuohta lea lotnolasat dán guovtti gaskkas. Fágalávdegoddi lea dán birra čilgen Álddesjávrri orohaga vuolde. ¶ 2.3.2 Álddesjávrri boazoorohat ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Álddesjávrri boazoorohat lea Romssa stuorámus boazoorohat. Oktiibuot lea 2221 km ¶ viiddu, mii lea 11% Romssa boazodoalloguovllus. Orohahkii gullet duovdagat goappaš beali Álddesjávrri. Nuorttas ja luksa čuovvu orohatrádji riikaráji rádjemearka 283 rájes, Čuovžavári buohta, gitta Ávževuopmái Duortnusjávrri geažis. Oarjjabeale rádji manná Ávževuomi ja Bearduvuomi mielde, ja fas rádji davil manná Málátvuomi, Gearggesvuovddi mielde ja várrečohkaid mielde, gokko muđui maid manná Bearddu ja Málátvuomi suohkaniid rádji, gitta Čuovžavárrái riikaráji bokte. Orohagas lea rádji Meavkki ja Dievaidvuovddi orohagaide nuorttildavil ja Stálonjárgii ja Giellasii oarjjil. Earret riikkaráji ja guovlluid Gearggesvuovddis Čuovžavárrái, čuovvu rádji čázádagaid, já dáid gal oažžu dadjat buorren rádjin. Geahča 2.7. kártta. ¶ Østerdalenis Álddesjávrri guvlui ja viidáseappot Leinavatn:i lea čielga siskkaldas oahci. Das gokko Ávževuomi ja Østerdála jogat bohtet oktii, lea dát Láirevákki konvenšuvdnaguovllu davábeali rádji. Muhtin oassi Anjavuomi konvenšuvdnaguovllus lea gaskal orohatráji davil ja Álddesjávrri, mii fas lea lulábealde. Gasašvággi–Gearggesvuovdi lea rádjin oarjjil ja nuortan ráddje fas rádjeáidi, mii vuolgá Politioddenis. Orohaga davvinuortabeali rájis (Sárevuopmi), lea maiddái unnebuš konvenšuvdnaguovlu. Muđui ii oaččo guođohit Álddesjávrri nuorttabeali eananosiid konvenšuvnna olis (nuorttabeali Leinavatnet ja Álddesjávrri, namalassii Mannančearu guovllu). Anjavuopmi ráddjen, mii čilgejuvvui ovdalis, boahtá das go konvenšuvdna rievdaduvvui jagis 1984, ja Sárevuomi čearru ja Romssa boazodoallit evttohedje dan. Guohtonguovllu rádji sirdojuvvui dalle luksa Álddesjávrri orohaga sisa. Ovdal lei rádji jurddašuvvon eanas muddui galgat leat Dievaidvuovddi ráji siskkobealde. Dát ii lean lunddolaš rádji, ja jagi 1972 áidešiehtadus eaktudii dasto ahte huksejuvvo áidi Anjavuomi ja Hávgavuomi lulliráji mielde, rádjemearka 283 rájes Čuovžavári bokte ja Álddesjár’ aláža mielde Sandelvatn:i. Dán áiddi oažžu lohkat oassin dan seammahat áiddis, mii vuolgá rádjemearka 280 rájes (Sárevuomi ja Dálmmá rádji) Čuovžavári bokte (rádjemearka 283), duovdagat lulábeali Doarrovári Álddesjár’ alážii, ja das oarjjás guvlui. Áidi ceggejuvvui dušše Álddesjár’ aláža radjái. Go konvenšuvnna rievdadedje jagis 1984, lei vuođđun ahte cegget guokte ođđa rádjeáiddi. Viimmat, digaštallamiid maŋŋil, ceggejuvvui nuorttamus áidi jagis 1991. Áidi ceggejuvvui arvat earásaji go dat maid ledje šiehttan jagis 1984 ¶ . Áidi vuolgá dál Politioddenis Álddesjávrri bokte ja manná nuorttasdavás guvlui juste dakka lullelii Čuovžavári, gokko boahtá oktii dainna ovdalaš áiddiin. Nu gárttaige Mannančearu guovlu rádjeáiddiid siskkobeallái, earret dakko gokko Leinavatn lea doallevaš oahcin. Ovdalgo áidi ceggejuvvui Politioddena rájis, čoahkkanedje bohccot Mannančearu guovlui guohtut, ja guovlu doaimmai dego stuora guohtungárdin bohccuide, mat bohte oarjjil. Bohccot bohte lulábeali dan “bealledagaha” áiddi Alddesjár’aláža badjel ja de bisánedje dan mohkkái. Váttisvuohta lassánii measta eambbo velá go Sárevuopmi ceggii gaskaboddosaš doaresáiddiid Irggása rájis davás. Jagi 1984 šiehtadusa olis lea eanas oassi áiddis Čuovžavári ja Álddesjár’ aláža gaskkas gaikojuvvon. Dán áiddis leat guođđán oasi, dannego adno Álttesjár’ aláža gárddi seaibbušin. Jagi 1984 šiehtadusa mielde, galggai maid “dárbbu mielde” cegget áiddi Álddesjávrri ja Gearggesčohka gaskka, ja áidi galggai nannet oarjjabealehaga ráji. Áidi galggai caggat Álddesjávrri orohaga oarjjabeali eananosiid, vai Sárevuomi eallu ii guođo dakko. Duovdagat galge leat Stálonjárgga orohahkii dálvejagi guohtumin. Lea árvvoštallojuvvun cegget áiddi lunddolaš oziid mielde, ja dat áidi manašii dasto vel oarjelis konvenšuvdnaráji. Áššebealit eai leat boahtán ovttaoaivilii šiehtadusa dulkomiin, iige leat velá ceggejuvvon áidi dohko. Dan sadjái lea huksejuvvon rádjegozihanbartta, mii galgá doaibmat seammaládje go áidi. Dát ii leat dohkálaččat doaibman. Váttisvuođat bohtet čielgasit ovdan das, go Boazodoalloagronoma gáibidii guođohandivvada Sárevuomi čearus jagiin 1991 ja 1997, go ledje guođohan olggobeali konvenšuvdnaguovlluid. Mearrádusas čujuhit ahte eallu ii leat leamaš geahčus, eaige leat leamaš olbmot doppe. Áidi lea ceggejuvvon Álddesjávrris Innset:i ja das Dalbergii. Vággi ii lean šat doallevaš oahcin dan rájes go buđđo/dulvadedje čázádaga. Nu huksejedje áiddi merošteami vuođul. Áidi galgá caggat bohccuid mannamis davás ja orohaga namuhuvvon oarjjabeali eananosiide. Lassin dáidda namuhuvvon áiddiide, lea oanehit gaska áidojuvvon Leinavatn mielde, vai Dálmmá bohccot eai mana Mannančearu guovlluide. Ođđa šiehtadallamiid oktavuođas lea Dálbmá evttohan rievdadit konvenšuvdnaráji. Dát evttohus mielddisbukta duohtailmmis dan ahte eanas eatnamat Leinavatn nuorttabealis sirdojuvvojit Dálmmá orohahkii. Sii dáhtošedje ráji, mii joatká rádjin Sárevuomi guvlui rádjemearka 280 rájis, Gámasjoga mielde viidáseappot Álddesjávrái. ¶ Luonddudilálašvuođat Gáissát Kistefjell (Buoccagas) (1633 m bm) ja Rohkumborri (1659 m bm) leat čielga oahcin nuortalit osiid granihttaguovlluid ja oarjelit osiid báitarávtto gaskka. Gáisáalážat leat gabbro, ja dannehan leatge nu ceggosat. Dakka nuorttabeali Rohkumborri manná dat rádji, gokko gávdnojit geahppadit mollaneaddji báktešlájat ja “eamibákti” , ja dat leage čilgehussan dan stuora erohussii ceakko gáissás ja njuidosis Borjjasoaivvis (Bihppáš) veahá nuortalis. Eatnanhámi rievdan dagaha maid šattuid rievdama ja nu maiddái guohtunšlájaid. Orohaga nuorttabeali osiin lea unnán šaddu, eaige nu ollu šaddošlájat, muhto fas oarjjabealis leat viidát guovllut, gos šaddet máŋggalágan šattut šattolaš eatnamis. Romssa guovddáš guovlluin lea duottarvárreráidu, mii manná gitta Ittunjárgii, ja bisána Álddesjávrri duohkái lulil. Seammá ládje go várreráiddu oarjja- ja nuorttabeali eatnamat, leat maiddái jávrri lulágeaži eatnamat jalgadeappot. Dát ii mávsse almmatge dan ahte guovllus eai leat alla várreeatnamat, muhto dat eai leat nu ráššát. Orohagas leat 7,5 % jávrrit. Álddesjávri, Leinavatn ja Geavdnjajávri leat váldojávrrit. Vaikko guovllus leat alla gáissát, leat goitge mearkkašahtti unnán jiehkit, dušše 1 %. Go dán buohtastahttá jasaid ja jiehki meriin maid NORUT guorahallan gávnnahii, oažžu ¶ 22. Duohtavuođas viiddui konvenšuvdnaguovlu velá 50–60 km ¶ das vuođu árvvoštallat man viidát dat eatnamat mannet, mat aiddo leat rahppsan jiehki vuolde, ja main ii leat šaddu. Dán guorahallama vuođđun lea satelihttagovva, mii govvejuvvui suoidnemánus. Dan birra mii čilget dárkileappot “Guohtun” -oasis. Orohagas leat alla várreeatnamat mihtilmasat. Nannáma eatnamiin lea dušše 30 % vuollelis go 600 m bm. Dát allodat vástida sullii guovllu . 20 % areálas lea badjelis go 1000 m bm. Leat duššefal 3–4 orohaga Norggas main lea ná ollu alla várreeanan. Orohaga oarjjabealehagas leat čiekŋalis vákkit mihtilmasat, muhto ordaráji bajábealde leat eanas njuoiddo leagit, gos lea buorre guohtun. Mii namuheimmet 1. kapihttalis várreráiddu movt dat váikkuha ahte borga ja arvi gahččá eanas oarjjabeali eatnamiidda Romssas. Álddesjávrri guvlui borgá sullii 2–300 mm. Go suokkarda dárkileappot muohttaga juohkáseami orohagas, de čájehuvvo ahte muohttá arvat eambbo oarjjabeali eatnamiidda go nuorttabeallái. Ođđajagimánu gaskamearálaš temperatuvra siseatnamiin lea sullii –12° ja –14° gaskkas, ja oarjjabealde fas lea galbmasit, nappo –8° ja –10°. Seammás arvá hárve nuorttabeallái Kistefjell ja Rohkumborri ođđajagimánu ja guovvamánu áiggiid (gaskamearálaččat 10–25 mm jagis). Dan dihte ii leat nu stuora ballu ahte guohtumat lássahuvvet jieŋa dahje cugŋo geažil. Mađi oarjelii boahtá, dađi bahat lea lásset guohtumiid, dannego muohta lea eambbo ja sáhttá dávjjibut arvit dohko. Rahttá álgá geassemánu loahpas eanas osiin orohagas. Nuorttamus ja oarjjimus guovlluin sáhttá rahttá álgit juo geassemánu álggugeahčen. Rádjeguovlluin lea gaskamearálaš temperatuvra 6° ja 8° gaskkas, ja oarjelis lea lieggasit, nu movt muhtin vákkiin sáhttá leat 12° ja 14°C gaskkas. Muohta suddá hiljit ja bistá guhká go lea ollu muohta, ja nu bistá varas rássi mealgadii geassái. ¶ Guohtun Orohaga guohtun lea suokkardallojuvvon sihke dábálaš linjjátákseremiin ja satelihttagovvemiin. Linjatákseremiin lea Selskapet for Norges Vel suokkardallan guohtuma miehtá orohaga, earret nuorttidavimus guovlluid (davábealde Kirkestinden–Istindane) Orohaga lea minddar juohkán golmma iešguđetge eananoassin. Duovdagiid lulábeali Álddesjávrri ja Leinavatn gohčoda Bihppážin, ja guovllu nuorttadavábeali dán guovtti jávrri gohčoda fas Sárevuopmin. Duovdagat oarjjabeali Rohkumbori ja Kistefjell leat . Mii oaidnit 2.17. tabeallas ahte ii-anihahtti oassi lea unnán buot dán golmma guovllus, ja buot unnimus lea guovtti nuorttamus eananosiin. Lei gal vuordimis ahte oarjin, gos leat alla gáissát, lea ii-anihahtti oassi eanemus. Muhto lei imaš go ii-anihahtti lohku lei vuollin. Čilgehussan várra lea ahte stuora ii-anihahtti guovllut, nu movt Álddesjávri, ii leat váldon mielde viidodahkii, iige leat mielde linjatakseremis. Fágalávdegotti meroštallamat čájehit ahte čáhci ja jiehkit dahket badjelaš 7% orohaga olles viidodagas. Dasa lassin bohtet gáissát. ¶ Guohtunšlájaid mihtilmas erohusat bohtet erenoamážit ovdan jeageleatnamiid meari dáfus. Suokkardallama mielde lea Sárevuomis 40 % jeagelguohtun, dan suktii go Álddesjávrris lea dušše 18 %. Álddesjávrri guovllus lea alla mearri dannego jeagil lea oalle ollu goike rásseeatnamiin (12 % šattuin). Lassin dasa ahte lea erenoamáš valljugas geassejagi guohtun, heive guovlu maiddái jeagelguohtumin. Man heivvolaš guovlu lea jeagelguohtumin, vuolgá ollu das man ollu geasset guođohuvvo. Suokkardallama mielde lea dain goike jeagelšattolaš rásseeatnamiin dálvet ollu daškes ja gassa muohta. Dát mearkkaša ahte guovlu heive buoremusat giđđat ja čakčat/árradálvvi, go muohta lea suddagoahtán. Sárevuomi oarjjabeali ja nuortalulábeali eatnamat leat eanas ráššát. Dušše jávrriid birra lea veahá vuovdeeanan. Lea asehis ja unnán šaddu, muhto dat veahá rásseeatnamat mat gávdnojit, sisttisdollet maiddái jeahkála. Nuortadavit eananosiin, gos iešalddis leage dat Sárevuopmi, leat eambbo njárbes vuovde- ja jeaggeeatnamat. Vuovddis lea čahppesmuorjedaŋas ja ollu jeagil (13% olles viidodagas.) Jekkiid kvalitehta rievddada jeakkis jeaggái, muhto illá gávdno jeagil dain luome- ja balsajekkiin mat leat. Gaskkohagaid lea suohkadit šaddu go eará guovlluin. ¶ 2.17. tabealla. Šaddošlájaid juohkáseapmi (%) golmma eananoasis Álddesjávrri orohagas. ¶ Álddes- Sáre- Bihpjávri vuopmi páš ¶ Skierri, čáhppesmuorji, jeagil ¶ 1 Skierri,čáhppesmuorji, ii jeagil ¶ 28 Soahki, čáhppesmuorji, jeagil ¶ 12 Soahki, čáhppesmuorji, ii jeagil ¶ 9 Sarritrámat ¶ 3 Sarrit, soahkevuovdi ¶ 27 Rásse-/urtavallji soahkevuovdi ¶ 23 Goike rásseeanan ¶ 5 Eará jeaggi ¶ 4 Eará šaddošládja ¶ 3 Ii-anihahtti ¶ Šaddošlájat oktiibuot ¶ Jeagelguohtun oktiibuot ¶ 35 Anolaš areála km ¶ 115 Brutto areála km ¶ 130 Ii-anihahtti earret linjjáid % ¶ Bihppáža eatnamat, eanavuođđu ja šaddu sulastahttá dan mii lea Sárevuomis. Leat heajos rásseeatnamat, muhto livččii buorre jeagelguohtun. Man bures aniha dálvejagi guohtumin, lea gitta das movt eará jagiáiggiin guođohuvvo. Dálmmá dálá konvenšuvdna guovlluid oarjja/alle bealehat daddjo guohtunsuokkardallamis “erenoamáš buorren geassejagi eanamin” . Dáppe ledje maid muhtin goike jeagelšattolaš rásseeatnamat, muhto bievlaguođoheapmi lea loaktán jeahkála. ¶ Sáre- Bihpvatn vuopmi páš ¶ NORUT lea maid satelihta bokte suokkardallan guohtumiid dain eananosiin mat leat konvenšuvdnaguohtumat. Eatnamiid jugii njealji oassái: ¶ Leina lea gal rievtti mielde konvenšuvdnaguovllu olggobeale, muhto nu movt namuhuvvui, leat konvenšuvdnaguovllut ja riikarádji birastan guovllu. Dánne leatge visot orohaga guohtumat suokkardallojuvvon, earret duovdagiid, mat leat oarjjabeale konvenšuvdnaráji Gasašvákki bokte. Geahča Bassevuovdi- oasis mas mii čilget NORUT dieđuid. 2.18. tabeallas boahtá ovdan ahte ii-anihahtti oassi lea eanas guovtti oarjjimus guovlluin, 25 % ja 26 %. Duogášlogut čájehit ahte jiehki ja muohttaga mearit leat iešguđetládje ja dagahit variašuvnnaid (16% ja 17% olles viidodagas). Satelihttagovain leat veahá muohtadielkkut, ja danne váikkuhit šaddomeari ja iianihahtti meari gaskavuođa. Mearit čilgejit movt guovlu heive geasseguovdilguohtumin. Go guovlluin bidjá vuođđun guohtunárvvu osiid 2 ja 3, oaidná ahte Kistefjell ja Láirevággi leat buoremus geassejagi guohtumat, main lea 32 % ja 29 %. Nettoareála ektui (earret ii-anihahtti oasi), lea oassi 49 % ja 45 %. Dan guovtti eará guovllus lea bruttoareála oasis 14 % ja 18 % ja fas 16 % ja 20 % nettoareálas. Lea gal veahá erohus osiin “erenoamáš deaŧalaš rássečohkiidus ja valljugas jassagobit” , muhto dát dovdo eanas jassagobiin. Lea mearkkašahtti go guovtti oarjjimus guovlluin leat ollu árvvolaš dálvejagi guohtomat (33 % goappašagain). Vaikko lohku leage mealgat unnit go Gámasa ja Leinasa logut, main lea 73 % ja 67 %, čájeha dát ahte guovlluin maiddái leat valljugas dálvejagi guohtumat. Go daddjo dálvi ja geassi, leat namahusat dás adnon álkivuođa dihte. Nu movt Norges Vel suokkardallan geažuha, heivejit guovllut buoremusat guođohuvvot giđđat, čakčat ja árradálvvi. Go gohčoda dálveguohtumin duššefal alla eatnamiid (veađáhat ráhppát ja daŋas/skierreguolbanat – eai leat dás váldon mielde jeagelšattolaš daŋasvuovddit), lea nuorttimus guovlluid oassi stuoris (66 % ja 57 %). Dás čielggadeamis lea maiddái álkivuođa dihte bidjan erohusa dušše dálvejagi guohtuma ja geassejagi guohtuma gaskka. Ovdamearkka dihte heivejit jeagelšattolaš daŋasvuovddit árradálveguohtumin, ja dasto fas ráhppát ja guolbanat heivejit buorebut dálveguovdil, muohtadilálašvuođaid dihte. Earret erohusaid, mat bohtet ovdan 2.18. tabeallas, leat vel stuorát ero- husat oarjjimus ja nuorttamus eananosiid gaskkas, guohtundilálašvuođaid vuođul dálvvi guhkkodagas (jiekŋun, muhto maid biegga čeargada.) ¶ 2.18. tabealla. Šaddošlájaid juohkáseapmi(%) Álddesjávrri eananosiin. ¶ Guohtunárvu Gamas ¶ LáireGeassi ¶ Dálvi vággi ¶ Mearritkeahtes ¶ 0 Rabas čáhci, bodnečáhceguovlu ¶ 9 Ii-anihahtti, jassa ja jiehkki ¶ Ii-anihahtti oktiibuot ¶ Daŋasvuovdi, jeagil ¶ 4 Daŋasvuovddit ¶ 3 Rásseeatnamat ¶ 4 Veađáhat ráhppát ¶ 15 Daŋas-/skierreguolbanat ¶ 13 Álmmehis rássejassagohpi ¶ 5 Rássečohkiidus ja suhkkes jassagobit ¶ Šaddu oktiibuot ¶ Šaddu ja ii-anihahtti ¶ 100 Árvvu oassi 2 og 3, dálvi ¶ 33 Árvvu oassi 2 og 3, geassi ¶ Go árvvoštallá guohtuma guohtunšlájaid juohkáseami vuođul, lea dávjá eaktudan ahte guohtumiid sáhttá atnit buoremus lági mielde. NORUT-suokkardallan dadjá siskkit guovlluid guohtumiid obbalaš árvvoštallama birra ahte guovllus eai leat “gostege gávdnan guovlluid gokko jeagil šaddá viidát. Oaivejeagil šaddá báikkuid, ja boazojeahkálat leat njárbadit šaddan. Veahá fiskesjeagil gávdno. Dušše smarvejeagil šaddá viidát 2–3 cm allosažžan.” Viidáseappot dadjá suok- kardallan ahte “erenoamáš lea go ihtá nu ollu goikerássešaddu jeahkála sadjái guolbaniin, …” . Go eanan lea nu garrasit guhtujuvvon ja čilviluvvan, de rivde šaddošlájat gaskaboddosažžat. Goikerássemearri guolbaniin váikkuha maiddái erohusaid dan guovtti suokkardallama gaskii. Vaikko goabbatládje ráddjejuvvo, lea erohusaid duogážin muhtin muddui dat, go NORUT lea atnán vejolaš guohtunšlájaid suokkardallama vuođđun, ja Selskapet for Norges Vel fas taksere duokkot dákko. Duššefal njuolggo takseremis oaidná leatgo šaddošlájat rievdan dannego eanan guhtojuvvo garrasit. Suokkardallamiin ovdanboahtá maiddái veahá goabbatládje dat man ollu lea vuovdeeanan. Čakčat jagis 1996 lea H. Prestbakkmo čállán rapporta, maŋŋil go lea finadan guovlluid geahčadeame. Rapporttas dadjá ahte Mannančearu guovlu (Leinavatna nuorttabealde) lea sakka guođohuvvon. Rapporta čilge guovllu obbalaččat guorbbasin, jeagil ii báljo leat šat vumiin ja jekkiin. Vaikko su oaivila mielde ii leat bievlajagis guođohuvvon doppe maŋemus jagiid, ii leat jeagil báljo álgán giellasit. Maiddái Gamas-váriid birra čállá Prestbakkmo dili leat sullii seammáláganin go Mannančearu guovllus, muhto balsajeakkit gal leat suddjejuvvon buorebut, go boazu ii beasa juohke sadjái. Doppe gal lei jeagil gávdnamis. ¶ Oktiigeassu Álddesjár’ johka juohká Álddesjávrri orohaga guovtti eananoassái. Jávrri davábealde sáhttá orohaga oarjjimus eananoasiid geavahit sihke bievla- ja dálveguohtumin, muhto fas nuorttamus guovlluin leat áibbas unnán buorit geassejagi guohtumat. Dan sadjái leat orohaga nuorttamus eananosiin hui buorit jeagelguohtumat, mihá šaddilit guovlu areála ektui go dat mii lea orohaga orjješdavit guovlluin. Muohtadilálašvuođat ja guohtumiid lássahuvvanvárra iešalddis lea mearkan dasa ahte ii berre guođohit oarjjit guovlluid maŋŋelii go árrádálvái. Ekologalaš geahččanbealis berre oarjjimus guovlluid atnit bievlajagi guohtumin, ja Alttesjávrri siskkit osiid fas aivve jeagelguohtumii. Sárevuopmi, muhtin oassi Dievaidvuovddis, oassi Álddesjávrris ja Stálonjárga leat lunddolaččat oktahat eanan ekologalaččat. Buoremus čoavddus livččii jus guovllu dálá boazodoallu heivehuvvo oktii, ja vaikko ásahit iešguđet siiddaid, nu ahte siiddain leat iežaset sierra guohtuneatnamat. Fágalávdegoddi lea ipmirdan ahte dát ii leat áigeguovdil Stálonjárgga orohahkii ja Sárevuomi čerrui dála dili vuođul. Konvenšuvnna berre ráhkadit nu soddjilin ahte maŋit áigái lea vejolaš válljet dán čovdosa. ¶ Dála dili vuođul leat máŋgá čovdosa, earágo dat mii ekologalaččat lea buoremus. Fágalávdegoddi čujuha velá lassin guokte eará čovdosa. Goappaš čovdosat leat hutkojuvvon dálá duohtadili vuođul. Vuosttažettiin dárbbaša Stálonjárgga orohat dálveguohtumiid iežaset orohaga olggobealde (dárkilis dieđuid logat dan orohaga oktavuođas). Dasto leat Álddesjávrri orohaga siskkit jeageleatnamat (Mannančearru jna) sakka guorban. Ekologaččat rievttes eanangeavaheapmi mearkkaša ahte Mannančearu guohtumat jna. leat mihá buoret molssaeaktun dálvejahkái go orohaga oarjjimus guovllut. Go Mannančearu liggás garrasit guođoha, hedjona maid vejolašvuohta geasset guođohit oarjjimus eananosiid (go de ferte atnit dáid eatnamiid dálveguohtumin). Jus háliida luvvet oarjjimus guovlluid orohagas geassejagi guohtumin, fertejit dat dálveguohtumat mat sadjái bohtet, leat seammá buorit, dehe juo buorebut, go dát mat guovllus dál leat. Dát lea dilli man ferte vuhtii váldit go lagamus jagiide hutká guohtungeavaheami. Jus dán dili ii váldde vuhtii, lea mohkkegeainnu bokte bidjame dan eavttu ahte Stálonjárgga orohaga boazodoallu heaittihuvvo. Jus buoremus čovdosa ii sáhte duohtandahkat, lea fágalávdegotti oaivila mielde buoremus addit Stálonjárgga orohahkii sierra konvenšuvdnaguovllu Ruoŧas dálvet guođohit, ja Sárevuomi čearru fas oažžu viiddiduvvot iežaset konvenšuvdnaguovlluid Norggas. Dán vuođđun lea ahte Stálonjárga sáhttá čakčat/árradálvvi guođohit Álddesjávrái guoskevaš eatnamiid. Dasa lassin lea eaktu ahte orohat beassá johtit čearu ja konvenšuvdnaguovlluid čađa. Goalmmát molssaeaktu lea válljet šiehtadusa mii lei jagi 1984 konvenšuvnna rievdadeami vuođđun. Dát molssaeaktu sáhttá čađahuvvot easka muhtin jagiid geahčen. Dáid guovlluid, (Mannančearu ja dasa guoskevaš konvenšuvdnaguovlluid Ruoŧas), jeageleatnamat leat nu sakka guorban ahte eai leat bistevaš molssaeaktun dan vuosttaš 10–15 jagis. Dasa lassin dagaha váttisvuođaid go Sárevuomi johtingeaidnu beassat konvenšuvdnaguovlluide lea nu baski. Dálá doaibmadilli dahká váttisin go giđđajohtináiggi mannet bohccot daidda dálveguohtumiidda mat leat Stálonjárgii várrejuvvon. Johtingeainnu baskkideapmi lasiha váttisvuođaid ain eambbo. Dát dilit dagahit vel eahpesihkkareabbun dan gažaldaga goas guovllut sáhttet anihit sihkkaris dálveguohtumin. Maŋŋel 1984 lea vásihuvvon ahte livččii buorre, jus cegge rádjeáidi dálá konvenšuvdnaráji oarjjabeallái. Fágalávdegoddi eahpida veahá nákcejit go áššái guoski čearut caggat bohccuideaset mannamis Mannančerrui. Vearrámus mii sáhttá dáhpáhuvvat lea, jus gártá gilvu guohtumiid nalde go jeagil fas šaddagoahtá. Jus nu geavvá, de ii doaimma namuhuvvon čoavddus duohtavuođas. Fágalávdegotti oaivila mielde sáhttet guovllut lulábeale Álddesjávrri (Bihppáš) leat áigeguovdilis dálvejagi guohtumat. Fágalávdegoddi ii oainne goitge movt livččii ávkkálaš dán guovllu várret sierra dálvejagi eanamin. Guovllu obbalaš guohtunvalljodagaid árvvoštallama vuođul, oaivvilda fágalávdegoddi ahte ¶ Dálbmá čearru bisuha Láirevákki konvenšuvdnaguohtumin. Dán čovdosa vuođul gártá váttisin sirret Bihppáža nu ahte ii guođohuvvo eará áigodagain go dálvejagis. Dát maiddái ii leatge sávahahtti ahte ii guhtojuvvo, dannego jeagelguohtumiid berre beassat atnit oktan daiguin buriiguin geasseguohtumiiguin mat leat oarjelis. Ii leat heivvolaš guovttegeardánit guođohit guovllu. Danne ávžžuha fágalávdegoddi ahte guovlu ii várrejuvvo Romssa boazodolliide dálvejagi guohtumin, muhto adno ovttas geasseguohtumiiguin oarjelis. Dát ávžžuhus lea almmatge gitta das ahte gávdno čoavddus, mii addá Giellasii seammaárvosaš oktonas vuoigatvuođa geavahit dálá Njuorajávrri ¶ Dálmmá čearus. Anjavuopmia konvenšuvdnaguovllu gullá oktii lagaš duovdagiiguin Ruoŧa bealde ráji. Muhto go dán guovllu boazodoallu johtá nuorttas - oarjjás guvlui, de juohkása dat guovlu, mii lunddolaččat gulašii oktii, Álddesjávrri ja Duortnosjávrri gaskkas, riikarájis. Muđui mandáhttáguovllus lea riikarádji johtingeainnu ektui. Jus riikarádji šaddá formálalaš rádjin, gártá dát stuora váttisvuohtan Dálmmá čerrui. Dálá guođohanáigodat lea dakkár váttisvuohta. Jus konvenšuvdnaguovllu ii galgga sáhttit atnit maŋŋel čakčamánu 15. beaivvi, ferte buot bohccuiguin johtit eret Duortnosjávrri ja Álddesjávrri gaskkas Láimoluovtta gárddiid čađa ovdal dán áiggi. Jus guohtunáigemeari loahpaha, beassá Dálbmá čakčat guođohit dán guovllus, ja dainna lágiin seastá guohtumiid nuorttabeali Láimoluovtta doaresáiddi. ¶ 2.3.3 Sárevuomi čearru ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus leat 64 boazodoalli, geat leat boazobarggus. Alimus boazolohku ii leat mearriduvvon čearuide, muhto dálá láhkaásahusas daddjo oktiibuot galgat leat 36 500 bohcco čuovvovaš čearuin: Geaggán, Lávnnjetvuopmi, Sárevuopmi ja Dálbma. Nudaddjon čielggadeamis evttohuvvo Sárevuopmái dábálaš boazolohkun 12000 bohcco. Mii oaidnit čearu rájiid ja iešguđetge áigodatguohtumiid 2.9 kártagovat. Sárevuomis eai leat earát geaiguin guođohit ovttas guohtuneatnamiid. Davá bealde eai leat lunddolaš oazit. Lea huksejuvvon guhkes gaskaáidi go váilot lunddolaš oazit. Amaset bohccot rasttidit davábeali ráji, lea áidi huksejuvvon measta riikaráji rájes mii manná oktii konvenšuvdnaáiddiin ja vulos geidnui 396 Badje-Sohppora davábeale, muhtinmuddui Lávnnjetjogas Vuoksujärvvi bokte gitta Duortnosjohkii Ounisjoga buohta. Oazit váilot maiddái lulábealdege ja dakko lea huksejuvvon boazoáidi ráji guora. Bievlan ja skábman sáhttá ribahit soames heakka olggobeallái lulábeale ráji, ja danne leage huksejuvvon áidi, mii manná oktii konvenšuvdnaáiddiin norggaráji bokte, lulábealde Gámasjávrri, ja áidi manná gitta Máttajávrái dálvejagi eatnamiidda. Dálvejagis nagoda ealu guođohemiin doallat almmá oziid haga. Dálvejagi eatnamiin nuorttabeale eai leat mearriduvvon rájit. Čearu eallu lea oktaneallun bievlajagis. Nuorttamus siiddat johttágohtet badjelit eatnamiidda go eallu mannagoahtá oarjjás, ja dalle sii guođohit ja goalŋŋadit ealu. Giđđajagi eatnamiidda ruoŧabealde ollejit cuoŋománu, ja norggabeale eatnamiidda fas maŋŋil miessemánu 1.beaivvi. Giđđajagi eatnamat leat várreguovllut Rágesjávrri–Jarin ávssása oarjjabealde, muhto eai mana Anjavuomi oarjjabeale eananosiide. Giđđat guođohit ealu ja dainnalágiin cagget amaset bohccot mannat lobihis guohtumiidda ja giliide gilvojuvvon eatnamiidda. Anjavuomis lea bárisguottetbáiki, muhto eai fal oarjjabeale eananoasit ja Álddesjávrri guovlu. Misiid merkot Gáicacacca gárddis suoidnemánus ja muhtin oasi merkot borgemánus, ja dalle gárddástallet Álddesjár aláža ja Cuovzavári gárddiin. Eallu lea veaiddalis gitta čakčamánu álgui, de bidjet árračavčča Jarina gárdái ja váldet njuovvanbohccuid. Eallu doalahuvvo čakčajagi eatnamiin, mat leat riikarájis gitta vuollugas eatnama nuorttageahčái. Golggotmánu ja skábmamánu birrasiin čohkkegohtet ealu ovdalgo rátkkašit dálvesiidan. Dáinna bargguin gerget juovlamánus, ja dalle leat rátkkašan 5–8 dálvesiidan, ja siiddat johtet árbevirolaš vugiin dálvejagi eatnamiidda. Dálveeatnamat leat Rienakjávrri–Kuortovári ávssásis ja mannet Duortnosjoga davábeale gitta Kuokso birrasiidda. Guovllut, gos lea vieruiduvvan vuoigatvuohta, mannet velá nuortalii johka ráigge. Kuokso guovllu dálveguohtumiin leat ealuin gitta njukčamánnui, das maŋŋil bidjet ealu oarjjás ja giđđajohtin álgá. ¶ Guohtun Sárevuomi čearu guohtunšlájaid juohkáseapmi ( 2.19. ja 2.20. tabealla ). ¶ 23. Dán čilget lagabuidda Dálmma ja Giellasa oktavuođas. ¶ 2.19. tabealla. Ruonasguohtunguovllut ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 0,2 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ ,5 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 9,8 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 1,20,1 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 0 Goike bovdnajeaggi ¶ 1,7 Goike šattolaš jeaggi ¶ 0,20 Daŋas-/goike guolban ¶ 34,6 Varas guolban ¶ 22,9 Njuoskasit rásseeanan ¶ 2,2 Goikásit rásseeanan ¶ – Sieđgarohtu ¶ 14,9 Muorračuohpahat ¶ 0,2 Huksejuvvon guovllut ¶ 0 Juovat ja geađgeeanan ¶ 6,5 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0,3 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ 2.20. tabealla. Gaskajohtolat ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ 0 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 3,6 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 8,0 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 7,2 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 5,8 Goike bovdnajeaggi ¶ 0,6 Goike šattolaš jeaggi ¶ 1,4 Daŋas-/goike guolban ¶ 45,5 Varas guolban ¶ 146,216,9 Njuoskasit rásseeanan ¶ 0,1 Goikásit rásseeanan ¶ 1,1 Sieđgarohtu ¶ 0 Muorračuohpahat ¶ - Huksejuvvon guovllut ¶ 0,20 Juovat ja geađgeeanan ¶ 1,5 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ Čearu geassejagi eatnamiin lea badjel 465,0 km ¶ ruonasšaddošládja ja gaskajohtolagas lea 360,2 km ¶ . Gaskajohtolat lea čearu váldoguohtunbáikin čakčat. Geassejagi eatnamiid ruonasguohtun leat eanas varas guolbanat (271,8 km ¶ ) ja seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi (116,7 km ¶ ). Dát šaddošlájat gokčet 33 % geassejagi eatnamiin. Go satelihttagovain eai boađe njuoskasit rásseeatnamat ovdan, de biddjojit stuora rásseeananareálat geassejagi eatnamiin “daŋas/goike eanan” -šládjii. Nu gártet geassejagi eatnamiid meroštallamis oallut ruonasšattut mat eai boađe ovdan. ¶ Dannego seamulvallji/urtavallji soahkevuovddit ja rásseeatnamat eai registejuvvo, gártá árvvoštallama boađusin ahte geassejagi eatnamat leat buori kvalitehtas. Ábaida maŋŋigeasi lea guohtun buorre go idjagálut álget, go dalle guhtot bohccot seamulvallji/urtavallji soahkevuvddiin. Dasa lassin lea geassejagi eatnamiid nettoareálas 35 % jeageleanan. Jeageleanan lea maid gárttan liiggás ollu šládjameroštallamis dan seammá meari maid njuoskasit rásseeatnamat leat vuollelii meroštallojuvvon, dannego satelihttagovat eai leat dievaslaččat. Vaikko vel ná leage, gávdnojit valjit jeagelbáikkit giđđajagi ja čakčajagi eatnamiin. Dálkkádagaid ektui sáhttá giđđajagi eatnamiid guohtuma sirret giđđadálvveguohtumin. Gaskajohtolagas eai leat ruonasguohtumat nu viidát go geassejagi eatnamis. Eatnama ruonasguohtumat leat varas guolbanat, sieđgarođut ja seamulvallji/urtavallji soahkevuovddit, ja gokčet oktiibuot 33 % nettoareálas. Gaskajohtolaga ruonasguohtunšlájat leat kvalitehta dáfus heajubut, dannego leat ollu goike šaddošlájat, ja leat unnán alla várrebáikkit gosa bohccot bálgalit geasseliehmun. Gaskajohtolagas leat viiddis jeageleatnamat, nappo 393,7 km ¶ jeagelšaddu, ja gokčá 49 % duovdaga nettoareálas. Dát eatnamat adnojit čakčat, skábman ja giđđadálvvi. Go dálvet lea heajos guohtun, guođohit ealu dálvvi miehtá jeageleatnamiin váris. Sárevuomis lea 137,6 km ¶ jeagelguohtun dálvejagi eatnamis. Eambbo jeagelguohtun lea velá eatnamiin gos lea vieruiduvvan guođohanvuoigatvuohta, muhto mat eai adno álohii. Dálvejagi eatnamiin leat liiggás unnán jeageleatnamat. Čearru ferte orrut guhká gaskajohtolagas, amas goaridit nuortta/lulá beale guohtuneatnamiid. Ii leat registejuvvon man viidát muorračuohpahatbáikkit leat. Ii-anihahtti juovva- ja geađgeeananšládja lea unnán geassejagi eatnamiin ja gaskajohtolagas. Geassejagi eatnamiin lea 77,5 km ¶ ii-anihahtti geađgeeanan, dat vástida 6,5 % geassejagi eatnamiid nettoareálas. Gaskajohtolagas leat dát seammá mearit 12,6 km ¶ , mii lea 1,5 %. Geassejagi eatnamiid nettoareálas lea 25,0 % badjelis go 1 000 m bm. Gaskajohtolaga eatnamiin ii leat gostege badjel 1 000 m bm, dannego duššefal 0,1 % areálain lea badjelis dán meari. Nu váilotge Sárevuomis alla várreeatnamat ruoŧabeale, mat livčče bálganbáikin liehmun. Geahča 2.9–2.13 kártta. Mii oaidnit 2.12 ja 2.13 kárttas šaddošlájaid viidánusa. ¶ Oktiigeassu Sárevuomis eai leat dohkálaš eatnamat ruoŧabealde giđđajahkái ja geasseguovdilguohtumat. Lea váttis gávdnat buriid giđđajagi eatnamiid Ruoŧabealde váriin, dannego dulbes eatnamiin ii gávnna bievladielkkuid giđđat ja ádjána bievlat. Čearus let hui ollu maŋŋičavčča- ja skábmaguohtumat viiddis vuollugas eatnamiin. Dálvejagi eatnamat vuollin vuvddiin leat áibbas unnán. Sárevuopmi dárbbaša geassejagi guohtumiid ja buoremuddu maiddái giđđat beassat guođohit norggabealde ráji. Ii leat vejolaš doallat dábálaš várreboazodoalu Sárevuomis, jus Norgga bealde ii oaččo guohtuneatnamiid. ¶ 2.3.4 Fágalávdegotti evttohus ¶ Stálonjárga – Álddesjávri – Sárevuopmi 1. Sárevuopmi, Anjavuopmi, Alddesjávrri davá bealde Álddesjávrri, Fagerfjellet ja Stálonjárga lea okta ollisvuohta. Fágalávdegoddi evttoha ahte Stálonjárga ja Sárevuopmi ásahit oktasašdoalu. Evttohuvvo doallat sierra ealuid sihke bievlajagi ja dálvejagi. Dat mearkkaša ahte bievlla áigge guođohuvvo oarjjabealde Gaicaluovtta áiddi – Dieváidvuovddi bajágeažehaga ja dálvet nuorttabealde dan áiddi. 2. Fágalávdegoddi evttoha Sárevuopmái juohkit konvenšuvdnaguovllu ja čuovvut jagi 1984 konvenšuvnna rievdadeami, ja viiddiduvvo Álddesjávrri boazoorohagas dan duovdagii mii lea dakka davábealde Alddesjávrri ja Mannančearu. Stálonjárga oažžu dálvejagi eatnamiid konvenšuvdnaguovlun Ruoŧas. Stálonjárga oažžu guođohit rádjeguora Álddesjávrri boazoorohaga davit/nuortalit duovdagiin. 3. Fágalávdegoddi evttoha Sárevuopmái juolludit konvenšuvdnaguovllu ja čuovvut jagi 1984 konvenšuvnna rievdadeami. Stálonjárga oažžu dálvet guođohit Mannančearu ja lagas konvenšuvdnaguovllu Ruoŧas. Gaskavákke mielde huksejuvvon konvenšuvdnaáidi Gearggesvuovdái. Stálonjárgga dálvejagi eatnamat ráddjejuvvojit konvenšuvdnaáiddiin dárbbu mielde. ¶ 2.4 Gielas – Álddesjávri – Dálbma ¶ 2.4.1 Gielas boazoorohat ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Orohatrádji lea maŋemus rievdaduvvon jagis 1993. Dalle biddjojedje Gielas, Rivttát ja Stoahčetvággi oktan orohahkan; Gielas šattai orohaga namma. Garžavággi gullá maid Gielas orohatráji siskkobeallái. Orohaga dálá viidodat lea 1.655 km ¶ . Geahča 2.8 kártta. Orohaga lulábeale rádji álgá nuorttal, rádjemearkkas 272:s ja čuovvu riikaráji oarjjás ja luksa dan rádjái go Ofuohta ruovdemáđi manná ráji rastá. Das oarjjás čuovvu orohatrádji boazodoalloráji Nordlándda vuostá Ofuohtavutnii. Oarjjabeale rádji manná Hearjjakvuotnamohkkái, ja das davás badjel čazaid Rivttát vuotnabahtii. Dan vuotnaráigge olggos ja birra Čoarvenjárgga ja Gielasnjárgga gitta Njuorjjojohkanjálbmái. Dasto manná dan johkaráigge bajás badjel čaza ja de Beardu etnui Sætermoena bokte. Dasto čuovvu rádji Beardueanu bajás Sørdala (Sisvákki) johkanjálbmái. Das Sørdala vákki mielde johkaráigge luksa rádjemearkka 272 rádjái fás. Lulábeale orohatráji lea Skievvá orohat, oarjjabealde Roaba orohat ja davábealde lea Stálonjárgga orohat. Giellasa nuorttabeale rádji lea dan oasi vuostá Álttesjávrre orohagas masa Láirevákki konvenšuvdnaguovlu gullá. Dán guovllu atná Dálmmá čearru. Riikarádji lea Giellasa rádji Dálmmá čerrui, ja nu leage Dálmmá čearus ja Giellasis guhkimus oktasaš rádji. Lulábeale rádji ja riikarádji eai leat lunddolaš rájit. Riikaráji nuorta-lulábealde lea muhtin duovdda mii gullá norggabeale konvenšuvdnaguvlui (Njuorajávri) mas leat lunddolaš rájit. Dát lea lulás Duortnosjávrri guvlui ja oarjjabealde fas ruovdemáđi ja gaskariikageainnu guvlui. Guovllu viidodat lea 218 km ¶ ja gullá Dálmmá čerrui, muhto Gielas guođoha doppe dálvet. Dálbma lea hálidan lonuhit Mannančearu alcceseaset, mii lea Álttesjávrri orohagas, ja addit Njuorajávrri Giellasii birrajagiguohtumin. Ávževuomi bajágeahčen manná oanehis rádjeáidi Duortnosjávrái. Dat leat oahcin Njuorajávrri ja Dálmmá (ja Láirevákki) gaskkas. Orohagas eai leat eará rádje- ja gaskaáiddit. Lassin Njuorajávrái lea Giellasis velá okta konvenšuvdnaguovlu, namalassii Bahccajeagil. Dán guovtti konvenšuvdnaguovllus lea alimus boazolohku 1.500 bohcco, ja lassin bohtet jagi miesit. Njuorajávrri guohtunáigodat lea golggotmánu 1. beaivvis – cuoŋománu 30. beaivái. Báhccajeahkális lea lohpi guođohit áigodagas juovlamánu 1.beaivvis – cuoŋománu 30. beaivái. Dábálaččat eai ane dán guovllu nu guhká. Oainnat ferte Duortnosjávrri rastá johtit, ja nu fertejit vuordit dassážii go jávri jiekŋu. Earret guokte smávit duovdaga, gulai Gielas orohat daidda guovlluide maid čearut besse atnit jagi 1919 boazoguohtunkonvenšuvnna mielde. Njárga gaskal Loabága ja Siellaga ii gullan konvenšuvdnaguvlui. Nubbi stuora njárga, gaskal Rivttága ja Loabága, gárttai olggobeallái konvenšuvdnaguovllu maŋŋil jagi 1949, ja seamma dagai orohaga nuortadavit oassi, Garžavággi. Orohaga eará oasit gárte olggobeallái konvenšuvdnaguohtuma jagis 1972 ¶ . Ovdal 1993 lei Gielas orohat rievttimielde dat njárga, mii lea gaskal Siellaga ja Loabága. Gitta 1967 rádjái lei orohaga guohtunáigodat cuoŋománu 15. beaivvis – golggotmánu 15.beaivái. Nu lei maiddái Čoarvenjárggas gaskal Loabága ja Rivttága, muhto dat lei oaivvilduvvon dálveorohahkan. Jagis 1967 šadde orohagat birrajagiorohahkan, dan oktavuođas go Oarje-Finnmárkku boazodoallit johte ealuideasetguin dán guvlui (1965). Ovdalaš Stoahčetvákki orohahkii gulle eatnamat mat ledje nuorttabeale dán guovtti namuhuvvon orohaga gitta riikarádjái. Davábeale rádji lei, go obbalač- čat dadjá, Ruŋggugiera, Snøhetta ja Ávževuopmi. ¶ 24. Geahča kártagova dan oasis mas Romssa guovllu birra čilgejuvvo obbalaččat. ¶ Maŋŋil 1919 konvenšuvnna lei dat seammá go rádji gaskal Garžavákki geasseorohaga ja Stoahčetvákki geasseorohaga. Stoahčetvággi lei fas juhkkojuvvon osiide, ja muhtin ráje Harjangena ja Stormybotn:a giđđaorohagain gulle dán orohahkii. Stoahčetvággi lei konvenšuvdnaguohtun gitta jahkái 1972, muhto ja Rivttága boazodoallit ožžo guođohit doppe dálvet golggotmánu 15. beaivvis – cuoŋománu 15. beaivái, nappo áigodagas go guovlu ii adnon konvenšuvdnaguohtumin. Eanan davábealde Stoahčetvákki ii lean Romssa orohatjuohkimis mielde jagis 1963. Maŋŋil jagi 1949 ii lean guovlu šat konvenšuvdnaguovlun, ja Garžavággi lei áibbas olggobealde buot orohatjuohkimiid gitta jahkái 1993. Giellasis leat hui ollu siskkáldas oazit mat juhket orohaga, ja nu leatge orohagas 5–6 iešguđetlágan guohtunguovllu. Rájit leat sihke luonddu oazit ja olbmuid dahkan oazit. Vuonat ja vákkit leat siskkáldas oazit, muhto lassin daidda leat ollu geainnut mat hehttejit bohccuid lunddolaš johtalemiid. Biilageaidnu, E6, lea juohku mii manná čađa orohaga davil lulás, ja sirre davábeale/oarjjabeale ja lulábeale/nuortabeale guohtuneatnamiid. Obbalaččat ferte olmmoš vuojehit ealu duovdagiid gaskka. Lassin daidda oallut geainnuide, billista Sætermoen báhčinguovlu stuora osiid orohaga nuorttabeale eatnamiin. ¶ Luonddudilálašvuođat Eanas orohagas lea dakkár báktevuođđu mas leat geahppadit mollaneaddji báktešlájat, duššefal ovtta guovllus nuortalulábealde ii leat nu. Dát lea oassin stuorát vuođđobákteguovllus, ja seammá šládja lea maiddái Skievvás ja Njuorajávrri lulimus oasis. Eanan lea asehaš ja unnán šaddu. Ja seammás lea rámššas ja vuollugas eanan orohaga eará guovlluid ektui, mat leat baju eatnamat. Orohaga ollislaš viidodagas lea 7 % čáhci ja jiehkki, ja 9 % lea badjelis 1.000 m bm. Danne sáhttá 16 % bidjan vuođđun go meroštallá ii-anihahtti eatnama viidodaga. Dát ii leat ollu go dán buohtastahttá eará orohagaiguin mat leat riikarádje guora. Eará orohagaid areála, mii lea badjelis 1.000 m bm, lea gaskal 16 ja 26 %. Go geahččá duššefal orohagas topográfiija, de leat orohagas buorit geasseguovdilguohtumat. Mearraáibmu lea gálus bohccuide ja ollu eanan lea badjel 1.000 m bm. Dat mearkkaša ahte báhkaid áigge leat buorit bálganbáikkit. Romssa beale orohagain, main rádji manná merrii, lea Gielas áidna orohat mas ná unnán eatnamat leat vuollelis 200 m bm (13 %). Lassin dasa leat Giellasis unnán eatnamat main leat gággádit mollaneaddji báktešlájat, ja danne šaddá Gielas heajos dálveorohat. Njárggas gaskal Siellaga ja Loabága, leat alla gáissát oarjjás ja lulás. Davábealde leat njuidosit eatnamat ja eambbo vuovdi. Loabága ja Rivttága gaskka leat várit. Suvdečohkka (1.456 m bm) lea lulimusas guovllus. Vákkit ja muotkkit mannet doarrás badjel njárgga. ¶ Guovlu, mii lea njárgga lulábealde, gaskal Siellaga ja Loabága, muhto fal davábeale E6, lea dadjat juo sierra guohtunduovdda. Njuorjovuopmi ráddje guovllu davábealde ja nuorttabealde, ja Ruŋgu fas oarjjabeale ¶ . Lulágeahčen lea alla várri. Dakko leat riiddit Ruŋggu guvlui. Minddar leat guovllus vuollegit eatnamat ja čohkat mat leat 600–900 m bm. Dáid gaskkas leat vákkit ja jávrrit. Luohkáin Njuorjovuomi guvlui ja oarjedavábealde leat vuovdeguovllut. E6 lulábealde leat alla gáissát ja čohkat gitta 1.500 m bm alu, muhto maiddái vákkit, nu movt Stoahčetvággi mii juohká duovdaga gitta riikarádjái. Garžavári davábealde lea vuollegit eanan ja vuovdi, muhto Sætermoen báhčinguovlu lea viidát doppe, nu movt ovdalis daddjon. Oarjjalulil, Bjerkvika ja Roabbák guvlui, lea ovtta saje vuollegit eanan. Orohaga oarjjabealli lea okta dain guovlluin Romssa fylkkas gosa borgá badjel 300 mm. Dát lea eambbo muohta go dábálaččat Ofuohttavuona birrasiin, vuosttažettiin Skievvás ja Roabas. Ii Sis-Romssas ge borgga ná ollu. Várreráidu dat váikkuha gosa muohta gahččá. Seammás lea oarjjil orohagas guovlu gosa arvá 50–100 mm ođđajagimánus ja guovvamánus. Dasa lassin dagaha olu muohta ja bivvalat ahte lea bahá lásset Giellasa dálveguohtumiid. Áidna dálveguohtunbáikkit mearragáttis gos ii leat nu bahá billistit guohtuma, leat dat mihtilmas beahcedievát birrasiid Ruobbága. Vaikko vel leage bahá billistit guohtuma, de ii mearkkaš ahte guohtumat lássahuvvet juohke jagi. Muhtin jagiid eai leat “dábálaš” dálkkádagat, ja dalle sáhttá leat buorre guohtun báikkiin gos ii leat goaivvis leamaš ovddit jagiid. Dálkkádatdilálašvuođaid geažil ferte ipmirdit boazodoallofágalaš áddejumis go 11. kártamielddus gohčoda eatnamiid jeagelguohtumin. Muhtin duovdagiid galget várret giđđa- ja čakčaguohtumin, ja eará eatnamiid fas sáhttet atnit árradálveguohtumin muhtin jagiid. Man dávjá ja goas eatnamiid atná, lea visot luonddudilálašvuođaid hálddus. Lea hui bahá ahte guohtumiid lásse. Orohaga iešguđetlágan eatnamat, nappo alla ja vuollegit eatnamat, váikkuhit ahte rahttá álgá iešguđet áigái dain iešguđetlágan duovdagiin, ja erohusat leat mihá stuoribut go eará orohagain. Šaddoáigodat álgá miessemánu gaskkain ja bistá gitta suoidnemánnui, ja oanehis gaskkain sáhttet leat stuora erohusat šattus. Geasseguohtumat leat dáinnalágiin buorit, go varas guohtun bistá guhkit badjeleappos. ¶ Guohtun Orohagas leat suokkardallan guohtumiid muhtin sajiin. Selskapet for Norges Vel takserii dán guokte stuora oarjjabeale njárgga jagi 1964 kommišuvnna olis. Boazodoalu stádakonsuleanta takserii jagis 1980 go čielggadedje Sætermoen báhčinguovllu. Garžavággi lea váldobáhčinguovllus ja dat gullá orohahkii. Ovdalaš Stoahčetvákki orohagas eai leat suokkardallan guohtumiid. ¶ 25. Jagi 1919 boazoguohtunkonvenšuvnnas lea dát guovlu “Seaidna” geassejagi orohat. ¶ Boazodoallit, geain lei riekti guođohit Garžavákki gitta jahkái 1949, geavahedje orohaga davit duovdagiid giđđaguohtumin. Lulábeale alla gáissát eai heiven giđđaguohtumin, muhto vákkiin ja ávžžiin leat buorit ja valljugas geasseguohtumat. Go Oarje-Finnmárkkus johte ealuiguin dohko, váldojuvvui fas Garžavággi atnui jagis 1968. Obbalaččat lei okta boazoeaiggát sierrasiiddas. Muhtin jagiid anii duovdaga birrajagi, muhto eanas jagiid jođii Njuorajávrái dálvái. Jagis 1979 rájes doallagohte báhčinhárjehallamiid dávjá ja dagahedje váttisvuođaid, iige dan guovllus šat sáhttán guottehit. Báhčinguovlu adnojuvvui nu ollu ahte lei veadjetmeahttun bohccuiguin bargat doppe, ja militearadoaimmat billistedje guohtuneatnamiid. Guovlu lea sakka billistuvvon ja hedjonan ovdalač- ča ektui. Mii namuhit almmatge guohtunsuokkardallamiid, dannego Dálbmá lea beroštisgoahtán dáin duovdagiin. ¶ 2.21. tabealla. Iešguđetlágan guohtunšlájaid juohkás- eapmi (%) Garžavákki guohtunguovllus. ¶ Vuovdeeanan mas lea jeagil ¶ 4 Eará jeageleanan ¶ 14 Jeaggeeanan mas lea jeagil ¶ Jeageleanan oktiibuot ¶ 11 Sarritdaŋaseanan ¶ 7 Eará daŋaseanan ¶ 3 Rásseeanan ¶ 8 Njuoskasit rásseanan ¶ 12 Buorit jeakkit ¶ 8 Ii-anihahtti ¶ Oktiibuot areála km ¶ Dalle go suokkardedje guohtumiid, lei veahá jeagelguohtun guovllus. Jeageleanan lei oalle unnán, muhto lei dan mielde maid geologalaš dili dáfus sáhtii vuordit guovllus. Jeagelšaddu lei eanas goikeeatnamis, ja dat bistevaš billisteamit jeageleatnamiin leat stuorrát. Urttaeanan ja rásseeanan lea oktiibuot 20 %. Go beliid guorahallá buot guohtumiid oktavuođas, leat guovllu geasseguohtumat hui buorit. Álgosaččat lei guovllus buorre giđđa-, geasse- ja čakčaguohtun. Eatnamiin lea oalle ollu vuovdi (32%). Lea sihke soahkevuovdi, muhto viehka ollu maiddái seahkalasat soahki ja beahci. Vuovdi lea árvvolaš iešalddis juo danne go vuovdi suddje giđđat ja čakčat ja velá lea buorre guohtunbáiki. Goalmmádas oasi eatnamiin sáhttá dadjat “jalges eanamin” , ja dakkár eatnamat leat buorit guottetbáikkit. Miessemassu lassánii go jođii earabáikái, ja dat iešalddis čilge man buorit guohtumat obalohkái leat. Eanas eallu lea guhton oarjjabeale duovdagiin, vuosttažettiin Ruŋggu ja Njuorjovuomi gaskka. ¶ Muhtin ráje eallu lea geasset leamaš Čoarvenjárggas (Loabága ja Rivttága gaskkas). ¶ 2.22. tabealla. Iešguđetlágan guohtunšlájaid juohkás- eapmi (%) Čoarvenjárggas. ¶ Rivtták-Loabák ¶ Jeagelšattolaš skierre- ja čáhppesmuorjeguolban ¶ 32 Soahkevuovdi mas lea sarritšaddu ¶ 13 Goikásit ja njuoskasit rásseeanan, soahkevuovdi ¶ 5 Várreguolbanat gos lea rássi ¶ 10 Eará guohtunšlájat ¶ 20 Ii-anihahtti linjás ¶ Netto areála submi ¶ Stuorát ii-anihahtti % ollislaš mearis ¶ Oktiibuot areála km ¶ Jeagelguohtun lea 32 %. Jus nettoareála dehe viidodaga jorgala nuppe láhkái, ollislaš areálan (oktan iianihahtti eatnamiin), leat jeagelguohtumat 23 %. Dat lea sullii nu movt Stádakonsuleanta gávnnahii Garžavákkis. Logut čájehit unnán erohusa dán guovtti njárgga jeagelguohtumis. Ii Čoarvenjárga lean biologalaš ákkaid dihte jurddašuvvon dálveorohahkan. Orohagas leat hirbmat buorit geasseguohtumat. Guođohanáigodat vuolgá vuosttažettiin guovllu árvvus, statusis mii dasa biddjui 1919 konvenšuvnnas. Takserejuvvon guovllus leat obbalaččat valjit šaddoservodagat. Takseremis lea 22 % nettoviidodagas daddjon leat hui buorren dehe erenoamáš buorren geasseguohtumin. “Duovdagiin lea valjit guohtun ja ealu bissu bures”. Nuorttabeale ja lulábealde duovdagat E6 adnojit geasse- ja čakčaorohahkan. Doppe ii leat systemalaččat takserejuvvon. Árvideamis eai dahkan dan go obbalaččat atne orohagas lea “… valljugas ja buorre geasseguohtun.” Orohat anii Báhccajeahkála dálveguohtumin áigodagas 1973 gitta 1990 rádjái. Doppe guođohedje birrasiid 3 mánu. Guođohanáigodat lei dan mađe oanehaš, nu movt ovdalis daddjon, go lei váttis rasttidit Duortnosjávrri. Norggabeale boazodoallit oaivvildit guovllu ii leat sáhttán atnit maŋŋil jagi 1990. Duogážin lea go earát guođohit eatnamiid lobihemiid dalle go sin eallu ii leat doppe. Maŋŋil jagi 1990 sii biebmagohte ealu gaskkohagaid dálvet. Eallu lea sihke bibmojuvvon ja guhton iežaset orohagas ja Njuorajávrris. ¶ Oktiigeassu Eeatnamiid vuođul ii sáhte Giellasa atnit . Sihke dálkkádagat ja guohtunšattut dagahit ahte Giellasa orohat dárbbaša earasajis dálveorohaga. Lunddolaš lea smiehttat orohahkii dálveguohtumiid Ruoŧas. De sáhttá lunddolaš orohaga ¶ bievlaguohtumiid čatnat oktii Dálmmá čearu dálveguohtumiiguin. Dán jurdaga mielde gulašii Álddesjávrri orohagas (Láirevákki) lulimus oasit dása. Gielas ii galgga šaddat Dálmma čearu oassin, muhto galgá hutkat heivvolaš ovttasbarggu eanangeavaheami dáfus. Nubbe vejolašvuohta lea joatkit konvenšuvnna dálá prinsihpaid. Dát lea okta variánta ollislaš čovdosis, muhto erohus lea ahte definerejuvvojit čovdosat mat gokčet buot siiddaid dárbbuid. Dat ii soaitte máksit dan ahte joatká seammá čovdosiiguin go dálá konvenšuvnnas. Lassin dán guovtti vejolašvuhtii, lea fágalávdegoddi árvvoštallan guokte vejolaš heivehusa dálá konvenšuvdnii. Nubbi lea ahte Gielas oažžu Sis-Romssas dálveorohaga, ja nubbi fas lea viiddidit Dálmmá dálá konvenšuvdnaguovllu. Sis-Romssa áidna dálveguohtumat leat Bihppásis Álddesjávrris ¶ . Leat máŋga ákka manne fágalávdegoddi hilgu dán vejolašvuođa. Guovlu lea mávssolaš go árvvoštallá Álddesjávrre lulábeali guovllu ollislač- čat. Jus dán juohká sierra atnui, unnu árvu ¶ duovdaga eará osiin. Lávdegotti mielas lei maiddái dettolaš ahte guovlu lea beare unni, ja jeageletnamat leat čilviluvvan/guorban dálá bievlaguohtuma geažil. Čujuhuvvo maid fágalávdegotti árvalussii heaittihit guohtunáigodaga Láirevákki konvenšuvdnaguvlui. Láirevákki sáhtášii viiddidit jus Bjørnefjell ja Giellasa davvi ja nuorta osiid juohká Dálbmái konvenšuvdnaguohtumin. Dákkár čoavddus eaktuda ahte Gielas massá iežas dálá rivttiid Njuorajávrri guovllus. Guvlui gullet olles boares Garžavákki orohat ja dasa lassin duovdagiid nuorttabeale Njuorajávrri. Fágalávdegotti árvvoštallama vuođđun lea ahte dálá Láirevákki konvenšuvdnaguovllu oarjerádji (Sørdalen) lea hui buorre rádji. Dát čielga rádji lea buorrin goappašat beliide/orohagaide. Jus dán ráji galgá rievdadit, fertešedje buorit ákkat, ja dakkár ákkat eai leat lávdegotti mielas dál. Fágalávdegoddái lea maid dettoláš ahte bohccot, mat livčče galgan guohtut Garžavákkis, vulget luksa go Sætermoen báhčinguovllus hárjehallet. Vaikko ii duođi eanet guorahala báhčinguovllu geavaheami, ferte namuhit ahte dát lea okta dain hárve guovlluin Eurohpas gos lea lohpi soahtebávkkanasaiguin báhčalit. Fágalávdegotti oaivil lea ahte guovllu oažžu geahččat oalát billistuvvon boazoguohtumin, ja lea veadjetmeahttun cakkadit bohccuid boahtimis Giellasa eará duovdagiidda. Dát gal baicca váikkuha orohaga boazoeaiggádiid hui negatiivvalaččat. ¶ 2.4.2 Dálmmá čearru ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus lea 31 boazodoalli, geat barget bohccuiguin. Alimus lobálaš boazolohku ii leat juogaduvvon čearuid gaskka, muhto láhkaásahusa mielde lea boazolohku mearriduvvon 36 500 bohcco čuovvovaš čearuide: Geaggán, Lávnnjetvuopmi, Sárevuopmi ja Dálbmá. Dálbmái lea dábálaš boazolohku evttohuvvon 8 000 bohcco -nammasaš čielggadeamis. Mii oaidnit čearu rájiid ja áigodatguohtumiid 2.9 kárttas. Dálbma čearru juogada Njuorajávrri-guovllu Gielas boazoorohagain, muhto minddár eai leat oktasaš eatnamat lagas čearuiguin. Davil váilu lunddolaš rádji Norgga ráji rájis nuorttasguvlui miehtá čearu guohtuneatnamiid. Eanas oassái čearu davábeale ráji bealde lea huksejuvvon áidi, vai caggá bohccuid bievlan ja skábman. Áidi boahtá oktii konvenšuvdnaáiddiin riikaráji bokte, ja manná gitta Máttajávrái dálvejagi eatnamiidda. Lulil lea Duortnosjávri ja Duortnoseatnu lunddolaš rádjin miehtá čearu guohtuneatnamiid, earret ovtta oanehis gaskkas riikaráji ja Duortnosjávrri gaskka. Oarjjil ii leat riikarádji lunddolaš rádjin. Čerrui lea hui stuora váttisvuohtan go rádji manná nuorttas-oarjjás davábeale Duortnosjávrri ja nu juohká guohtuneatnamiid, mat lunddolaččat leat oktan duovddan. Čearu rádji manná rádjái. Dálvejagis guođoha čearru vuollelis , ja dat lea boares árbevieru vuođul. Dálvejagi nuorttabeale eananosiin eai leat oazit, ja dakko sáhttá reainnidemiin ja vuodjimiin doalahit ealu. Dálveguohtumat mannet nuorttal gitta Vazážii (Vittangi). Čearus lea oktasaš eallu bievlajagis. Giđđajohtin álgá njukčamánu-cuoŋománu birrasiin go dálvesiiddat vuos mastadit ja stellejit ealu oarjjásguvlui mannat guođu. Ealut eai masttat ránnjáčearuiguin, go gohkke ealloravdda. Giđđat reainnidit ealu dássedit gitta geassemánnui. Leat erenoamážit njeallje eananoasi gos reainnidit ealu garrasit: davábealde Pålnoviken, Alddesjávrri ja Straumsli gaskka, davábealde Vuoskkojávrri ja maiddái Duortnosjávrri nuorttageaži osiin. Giđđajagi guohtumat leat nu badjin go Vazášjávrris nuorttal, ja dasa gullet maiddái jeagge- ja vuovdeeatnamat, baju várri gitta Pålnoviken:ii oarjjil. Oaláš guottetbáiki lea oarjjabealde Vákki, doppe váriin ja Koojávrri-guovlluin vuovdeeatnamiin. Geasset leat eallu veaiddalis gitta suoidnemánnui, go bidjet gárdái Láirevákkis miessemearkunáiggi, mainna ádjánit moadde vahku. Geassejagi eatnamat leat várreeatnamat oarjjabealde Laimoviken – nuorttabeale Leinavatn. Muhtin jagiid čohkkejit ealu árranjuovvamii čakčamánu gaskkamuttuin. Čakčamánu loahpas čohkkegohtet ealu ovdalgo rátkkašit dálvesiidan ja njuovadit Gealnam gárddis. Dát barggut leat loahpahuvvon golggotmánu álgui, ja das maŋŋil lea dát golbma dálvesiidda ealuiguin čakčajagi guohtumiid ¶ 26. Eará vejolašvuođaid árvvoštallamiin Álddesjávrris, heive geahčestit Stálonjárgga čilgehusas. 27. Geahča Álddesjávrri orohaga čilgehusas. ¶ vuolit eananosiin. Doppe leat ealuin skábmii ja de johtet dálvejagi eatnamiidda. Dálvejagieatnamiin, mat leat nuortalis Vuolosjávrri – Vazáša – Rienakjávrri, orrot cuoŋománnui. ¶ Guohtun Dálmmá čearu guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) ( 2.23. ja 2.24. tabealla ). ¶ 2.23. tabealla. Ruonasguohtunguovlu ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ 0,4 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 2,1 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 11,6 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 0,2 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 10,20,7 Goike bovdnajeaggi ¶ 0,5 Goike šattolaš jeaggi ¶ 0,6 Daŋas-/goike guolban ¶ 29,1 Varas guolban ¶ 16,5 Njuoskasit rásseeanan ¶ 6,1 Goikásit rásseeanan ¶ 3,6 Sieđgarohtu ¶ 9,1 Muorračuohpahat ¶ 0 Huksejuvvon guovllut ¶ 0 Juovat ja geađgeeanan ¶ 13,4 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ 2.24. tabealla. Gaskajohtolat ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 0,5 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ 5,1 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 24,7 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 28,6 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 5,0 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 5,2 Goike bovdnajeaggi ¶ 0,3 Goike šattolaš jeaggi ¶ 1,7 Daŋas-/goike guolban ¶ 11,1 Varas guolban ¶ 10,0 Njuoskasit rásseeanan ¶ 0,3 Goikásit rásseeanan ¶ 0 Sieđgarohtu ¶ 0 Muorračuohpahat ¶ - Huksejuvvon guovllut ¶ 0 Juovat ja geađgeeanan ¶ 1,9 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ 901,5 Čearu geassejagi ruonasguohtumiid viidodat lea badjel 639,2 km ¶ gaskajohtolagas. Gaskajohtolat álgá oarjjil Vuoskkojávrri-Laimoviken áiddiin ja manná nuorttasguvlui Vazášjávrri buohta. Geassejagi ruonasguohtumiin lea varas guolban (247,8 km ¶ ) ja seamulvallji/urtavallji vuovdi (174,4 km ¶ ) ja njuoskasit rásseeanan (91,4 km ¶ ) eanemus. Dát šaddošlájat leat 34 % geassejagi guohtumis. Dannego rásseeanan ii dulkojuvvo satelihttagovain, čuoldásuvvo rásseeanan norggabealde eatnamiin dan šládji maid gohčoda “daŋas-/goike guolban” . Nu čájehuvvoge geassejagi ruonasguohtumiid oassi vuollelis go lea, das mii guoská šaddošlájaid árvvoštallamii. Geassejagi eatnamat daddjojit buorren, dannego lea ollu seamulvallji/ urtavallji soahkevuovdi ja ollu njuoskasit rásseeanan. Geasi čavččabealde go idjagálut álget ja bohccot mannagohtet soahkevuvddiide, lea guohtumiid kvalitehta hui buorre. Dasa lassin lea jeageleanan 29 % geassejagi nettoareálas. Jeageleatnama mearri lea dulkojuvvon badjelii go lea, seammá mađe go rásseeanan lea dulkojuvvon unnáneabbun, satelihttagovaid váilevašvuođa dihte. Vaikko vel ná leage dilli, lea giđđa ja čakčaeatnamiin ollu jeagil. Dálkkádagaid dáfus sáhttet giđđajagi guohtumat gohčoduvvot giđđadálvvi guohtumin. Gaskajohtolaga ruonasguohtumat leat gáržžibut go geassejagis. Guovllu ruonasguohtumat leat eanas seamulvallji/urtavallji vuovdi ja varas guolban, oktiibuot 39 % nettoareálas. Gaskajohtolaga ruonasguohtumiid kvalitehta ii leat nu buorre, dannego váilot rásseeatnamat ja baju báikkit geassebáhkaid áiggi. Gaskajohtolagas leat viiddis jeageleatnamat, nappo 326, 8 km ¶ eanan gos lea jeagil, dat mearkkaša 36 % guovllu nettoareálas. Dát guohtumat adnojit čakčat, skábman, giđđadálvvi ja giđđat. Go dálvejagi eatnamiin lea heajos guohtundilli, sáhttá gaskajohtolaga jeageleatnamiid guođohit maiddái dálvejagis. Dálmmás lea dálvejagis 137,8 km ¶ jeageleanan. Lea liiggás unnán jeagelguohtun dálvejagi eatnamiin. Čearru ferte guođohit gaskajohtolaga jeageleatnamiid skábman, vai dálvejagi jeageleatnamat eai liiggás garrasit guhtojuvvo. Ii leat registejuvvon leatgo guovllus muorračuohpahagat. Ii-anihahtti geađgeeanan lea ollu geassejagi eatnamiin ja gaskajohtolagas ii báljo leat dakkár. Geassejagi eatnamiin lea 201,3 km ¶ ii-anihahtti geađgeeanan, mii lea 13,4 % geasseguohtumiid nettoareálas. Gaskajohtolagas leat dát seammá logut 17,3 km ¶ , nappo 1,9 %. Geassejagi eatnamiid nettoareálas, earret Njuorajávrri-guovllus, lea 23,4 % badjelis go 1 000 m bm. Badjel 2/3 oassi eatnamis lea norggabealde. Gaskajohtolagas eai leat eatnamat badjelis go 1 000 m bm. Geassejagis leat Dálmmás valjit alla várreeatnamat geassebáhkaide. Geahča 2.9–2.13 kártta. Mii oaidnit 2.12 ja 2.13 kárttas šaddošlájaid viidánusa. ¶ 2.4.3 Fágalávdagotti evttohus ¶ Gielas – Alddesjávrri – Dálbmá 1. Dálbma, Láirevággi ja Gielas leat oktasaš oassi. Fágalávdegoddi evttoha ahte Gielas ja Dálbmá ovttasbarget oktasaš guohtuneatnamiid geavaheami dáfus. Sihke bievlajagis ja dálvejagis leat goabbat siiddas, nu ahte bievlajagis lea oarjjabealde Laimoviken – Vuoskkojávri ja dálvet nuortalis áiddi. Konvenšuvdnaáidi huksejuvvo ruovdemádi guora Njuorajávrri lulit ráji mielde ja viidáseappot Norddalenii. 2. Dálbmá oažžu konvenšuvdnaguovllu nu movt lei jagi 1972 konvenšuvnnas. Gielas oažžu Njuorajávrri konvenšuvdnaguovllu, nu movt lei jagi 1972 konvenšuvnnas, muhto dainna erohusain ahte lulábeale rádji sirdo nu ahte manná ruovdemáđi rádjái. Gielas oažžu dasa lassin dálveguohtumiidda konvenšuvdnaguovllu Ruoŧas. Konvenšuvdnaáidi huksejuvvo ruovdemáđi mielde ja Njuorajávrri lulábeale ráji mielde, ja viidáseappot Norddalenii. ¶ Oktiigeassu Dálmmá čearus lea unnán ruonasguohtun ruoŧabealde ráji. Dilli vádduduvvo velá dannego geasseguohtumiid, ja stuora oassi čakčaguohtumiid juogus, manná nuorttas-oarjjás guvlui riikarájis. Eananoasit goappaš bealde riikaráji fertejit adnot ovttas, dannego lea aibbas veadjetmeahttun caggat bohccuid rasttideamis ráji. Dálmmás lea guhkes riikarádji, nappo 109 km. Ráji guhkkodat, eatnama hápmi ja guovllu muohtadilálašvuođat lea dakkárat ahte ii leat ávki hukset áiddi. Hui čielga oahcin lea Ávževuopmi, mii manná Pålnovikenis gitta Beardu-etnui. Njuorajávrri guovlu lea lunddolaččat earuhuvvon Dálmmá eará bievlajagi eatnamiin. Jus Dálmmás ii leat guođohanvuoigatvuohta guovllus Norggas, davábealde Duortnosjávrri, de eai leat čearus geassejagi eatnamat, maid soahpá atnit, ja seammás gáržot guottetbáiki ja čakčajagi eatnamat sakka. Almma guođohanvuoigatvuođa haga Norggas, ii leat Dálmmá várreboazodoalu vejolaš jođihit. ¶ 3.1. govas oaidnit guovllu orohagaid ja čearuid rájiid. Oktiibuot leat 17 hálddahuslaš ovttadaga. Svaipa (dábálaččat gullá Västerbottenii) ja Jåkkåkaska gullet ¶ maid mielde. Buohkat, earret Jåkkåkaska, mannet riikarádjái. ¶ 3. Davit Nordlánda ja Lulit ja Gaska Norrbotten ¶ 3.1. govva. Davit Nordlándda boazoorohagat ja Lulit ja Gaska Norrbottena čearut. ¶ 28. Vuovdesámičearut bohtet velá lassin. ¶ Davit Nordlánda obbalaččat ¶ Rádjesirdimiid maŋŋil jagis 1999, leat 6 boazoorohaga dán guovllus. Bajilgova oaidnit 3.1. tabeallas ja doaibmaovttadagaid ja olbmuid logu guđege orohagas. Tabeallas čájeha maiddái alimus boazologu man Boazodoallostivra ¶ mearridii. Gaskamearálaš boazolohku lea 355 bohcco guđege dollui. Orohagaid boazologut leat vuollelis go mearriduvvon. Boares Hábmer orohaga muhtin osiide lea mearriduvvon guođohanáigodat 01.01.–05.03. Minddar eai leat mearriduvvon eará guođohanáigodagat go dat maid boazoguohtunkonvenšuvdna lea bidjan. Orohatnamat eai leat vuos mearriduvvon maŋŋil go rájiid leat sirdán. Mii válljiimet dás álkin čállit ja geavahit Saltfjell (Sálttoduoddara) namahusa ovdalaš orohagaide mat ledje Dundare/Harodal/Glommen ja nu maiddái Hábmer go lea sáhka Skotstind/Vinkfjell/Hábmer/Mørkvatn ja Hellemo lulimus oasi birra. ¶ 3.1. tabealla. Doaluid ja olbmuid lohku ja mearriduv- von alimus boazolohku dahtonis 31.03.98. ¶ Doaibma- Olbmuid Alimus ¶ Orohat ¶ ovttagaid lohku boazolohku ¶ lohku ¶ Sálttoduottar ¶ 700 Skievvá ¶ 600 Guovlu ¶ Rájiid mearridettiin bidje vuođđun ahte buot orohagat, earret 2, galge doaibmat dan málle mielde ahte dálvái johtet riddoguvlui (mearragáddái). Dálveguohtumat rittoguovllus lea dábálaš vuohki dán mállet boazodoalus, muhto dan seammás maid biddjui vuođđun ahte dálvejagi sáhttá maid guođohit riikaráji guora lassin rittoguovllu eatnamiidda. Balvatn ja Saltfjell orohagat eai jođe dálvái riddoguvlui. Sis lea konvenšuvnna mielde vuoigatvuohta guođohit Ruoŧa bealde dálvejagis (Älvsbyn ja Storsund). Balvatn orohaga dáfus daddjui orohagaid juohkimis ahte sii divdna dárbbašit dálvejagi guođohit Ruoŧas. Saltfjell (Sálttoduoddara) dáfus daddjui, ja dat lea áidna orohat Nordlándda boazoorohagain obanassiige, ahte orohat sáhttá varieret nu ahte juogo johtit riddoguovlluide dehe siseatnamis guođohit. Dás deattuhuvvui ahte davvieatnamat eai leat doarvái viidát. Jagi 1964 boazoguohtunkommišuvdna árvvoštalai bievlaeatnamiid gierdat 54 800 bohcco ja dálveeatnamat girdet 11 300 bohcco (optimála boazolohku geavvadis). Dalá árvvoštallan dálvejagi eatnamiid hárrái, lea mihá vuollelis go dat mii maŋŋil biddjui alimus boazolohkun. 3.2. tabeallas lea Davvi-Nordlándda eanangeava- heapmi. ¶ 29. Ii leat mearriduvvon alimus boazolohku maŋŋil rádjerievdadeami. Go máŋga orohaga leat biddjon oktii, lea alimus boazolohkun biddjon dat lohku mii dain boares orohagain lei oktiibuot. ¶ 3.2. tabealla. Guohtumiid geavaheapmi davvi Nordlánddas. ¶ Orohat Areála km ¶ Boazolohku ¶ Buvttadeapmi Njuovvandeaddu01.04.98 ¶ kg/boazu miesit (kg) ¶ Skievvá ¶ Ii njuvvon Frostisen ¶ Ii njuvvon Hábmer ¶ 19,9 Saltfjell/ Sálttoduottar ¶ Guovlu ¶ Lea erenoamáš dat ahte 3 davimus orohagas (Skievvá, Frostisenis ja Hábmeris) lea unnán boazu, ja dan guovtti davimusas (Skievvás ja Frostisenis) lea maŋásmanni buvttadeapmi. Sivvan lea go boraspiret váldet eambbo go miesit šaddet jagis, ja doppe ii báljo leat njuovadeapmi. Vaikko vahágiid ovddas oažžu muhtin muddui ruđalaš buhtadusa, de gahččá boazolohku jus eai ostojuvvo ealihanbohccot dađistaga. Golbma ovddit jagiid (1997–1999) lea buvttadeapmi leamaš gaskkal 0,2 ja 2,4 kg Skievvás, ja –24,6 kg ja 0,4 kg Frostisenis. Saltfjell/Sálttoduoddara buvttadeapmi lea maid unnán, muhto boazolohku areála-ovttadagaid nammii lea badjelis, nu ahte boahtteáigi lea čuovgadit. 3.2. tabealla s oaidnit ahte miesit ledje oalle lossadat 1998/99. Hábmera dáfus leat boares Vinkfjella deattut vuođđun. Eará osiin orohagas ii leat njuvvojuvvon nu ollu. 3.2. govas oaidnit njuovvandeattuid riev- dama. ¶ Vinkfjell deattut leat mihá badjelis go eará orohagain. Sivvan veadjá leat go orohat lea aiddobáliid váldon atnui, ja eatnamat eai leat guhkes áigái guođohuvvon. Dábálaččat lávejit bohccot losibut go guhtot eatnamiin mat muhtin áiggi eai leat adnon. Govas oažžut duođaštuvvot ahte leat stuora erohusat jagis jahkái, ja bohccot leat lossadat. Dat guohtuneatnamat, mat váikkuhit njuovvanbohccuid deattuid, leat buorit buot orohagain. ¶ 3.1 Skievvá – Gábna – Leaváš – Girjá ¶ 3.1.1 Skievvá boazoorohat ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Orohaga lulit rádji sirdojuvvui davvelii go rievdadedje orohatarájiid jagis 1999. Rádji čuovvu Skievvávuona mielde ja čážádaga mielde Kjårdavatnet:i riikaráji bokte. Rádji rievdaduvvui dálá geavaheami ja ovdalis šiehtadusaid mielde, iige lean vuosttažettiin danne vai šadda buoret rádji. Oarjjás ja davás lea Ofuohttavuotna rádjin ja guovllurádjin Romssa fylkka guvlui. Rádji Romssa guvlui lea rievttimielde (Gielas orohat) ruovdemáđi mii manná riikarádjái. Riikarádji lea nuorttabeali rádjin ja duššefal teorehtalaš earrun. Minddar leat buorit ja hui buorit rájit. Geahča 3.1 kártta. Skievvá rádji lea golmma čearu guvlui. Lulil lea Girjá, Leaváš ja Gábna. Earret guokte smávva eananoasi, lea dáin čearuin jagi 1972 konvenšuvnna mielde vuoigatvuohta guođohit miehtá riikarádjeguora ¶ . Konvenšuvnna mielde leat ceggejuvvon guokte oalle oanehis gaskaáiddi gaskal Kjårdavatnet ja Iptojávrri, ja Čoarvejávrri bokte. Siskkáldasat orohagas lea máŋga stuora vári, ceakko gáissát ja jiehkit maid meaddel lea váttis bohccuiguin beassat. Orahagas lea gasku várreráidu mi juohká nuorttabeali ja oarjjabeale orohaga guovtti sadjái. Muhtin čážádagat eai anit šat oahcin dulvademiid geažil. Orohahkii eai leat mearriduvvon guođohanáigodagat, earret Norgga-Ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvnna meriid. ¶ Luonddudilálašvuođat Skievvá geologalaš iešvuohta lea dat ahte guovlu lea áidna boazoguovlu Nordlánddas gos vuođđobákti lea oidnosis. Eanas oassi lea nuorttabeale ovtta sárgá mii vuolgá Skievvávuonas, Beisfjordenis ja Ruobbákbađas. Dán guovllus lea almmatge guovtte sajis báitaráktu. Nubbi vuolgá riikarájis Norddala guvlui ja nubbi fas Rombaksbotn:s (Ruobbákbađas) Loslivatnet:a guvlui. Njárggain Ofuohttavuona guvlui lea eanas báitaráktu. 3.2. govva. Davit Nordlándda njuovvandeattut – miesit. ¶ 30. Konvenšuvnna guovlu B.1.a. ¶ Geologalaš beliid sivas heivejit siskkit guovllut buoremusat jeagelguohtumin, ja fas báitaráktoguovllut oarjjabealde šaddadit buori ruonasguohtuma. Vuođđobákteguovlluin lea dábálaččat dušše vákkiin ruonasguohtun. Báitaráktoguovlluin Norddalena badjeosiin leat fas viiddis moreneeatnamat, eanan lea veahá rámššas ja doppe lea veahá jeagelguohtun. Orohaga guovddaš oasit leat gáisáeatnamat ja jiehkit. Dušše okta vággi juohká guovllu; Norddalen. Čohkat leat gitta 1.800 m bm., ja leat belohahkii jihkiid vuolde, mat leat 5 % orohaga ollislaš areálas. Dan seammás ii leat orohagas mihtilmas riddodálveguohtun. Riddogátti orohagain Nordlánddas lea Skievvá dat orohat, mas lea unnáneamos eanan vuollel 100 m bm (3,8 %). Rádjeguovllut, oktan Byrkije siskkit guovlluiguin, leat Nordlánddas áidna viidabuš guovllut gos temperatuvraerohusat leat badjel 20 gráda dálvvi ja geasi gaskkas. Nu leage guovllus kontinentálalaš dálkkádat. Vaikko gaskamearálaš dálvetemperatuvra sáhttá ge leat –16°C, de liikká arvá eambbo go siskkit guovlluin, nu movt Byrkiijes ja Saltfjell:s (Sáltoduoddaris). Eandalii Norddalena lulábeale guovlluin lea gaskamearri 50–100 mm. Dasa lassin lea guovllus gassa muohta. Dat dagaha ahte Skievvás sáhttet guohtumat lássahuvvat bahábut go Byrkijes ja Saltfjell:s (Sáltoduoddaris). Dán dáfus lea ballu dálvet heajuda guohtumiid. Lea árvvoštallama duohken leago dáppe vearrát go eará báikkiin dán guovllus. Eará dálvejagi eanamin lea vejolaš guođohit Rombaksbotn (Ruobbákbađa), Skievvávuona ja várra eandalii Ankenesnjárgga guvlui. Dáin guovlluin lea temperaturerohus gaskal geasi ja dálvvi stuorát go eara riddoguovlluin. Vaikko vel vuovdeeatnamiin Skievvá birrasiid ii leatge nu gassa muohta, leat riddoguovllu guohtumat obbalaččat eahpesihkarat geologiija, topografiija ja dálkkádaga dáfus. ¶ Guohtun Skievvá alimus boazolohkomearri lea 600 bohcco ja doppe leat 2 doalloovttadaga. Jagi 1999 boazolohku lei mihá vuollel meari, ja orohagas gillájit stuora massimiid. Massimat dáhpáhuvvet luonddudilálašvuođaid dihte, go boraspirenáliid ovdánit sakka dán guovllus. Earret Frostisen orohaga, lei Skievvá orohagas stuorámus miessemassu jagiin 1998/99. Orohagas eai leat iskan guohtumiid eaige šattu ollislaččat. Jagi 1964 boazoguohtunkommišuvdna árvvoštalai ii-anihahtti oasi leat 45 %. Dát mearri ii oro leamen nu boasttut, go 11 % lea čáhci ja jiehkit. Čázádatbuođđudemiid oktavuođas lea orohat árvvoštallojuvvon obbalaččat dan seammás go guoskevaš guovllut leat linjátakserejuvvon. Sullii 10 km ¶ manahuvvui čáhcebuođđudemiid geažil. Buođđuduvvon areálas lei 0,3 km ¶ konvenšuvdnaguovllu rájiid siskkobealde. Čáhcebuođđuduvvon guovlluin lea nu ahte ii-anihahtti eanan lea oalle unnán, ja jeagil lea ollu. Jeageleanan lei čievra- ja morenejalggain, ja oalle suohkadit. Earret čáhcebuođu rusttegiid mat leat Båtsvatnet:s, lei dát suodjebáiki. Váikkuhusaid čielggadeapmi deattuha ahte jeageleanan lei ollu, ja ii-anihahtti oassi unnán obbalaš orohagas. Nu gártáge massojuvvon areála margiinálan, mii heajuda siskkit duovdagiid árvvu, erenoamážit dálvejagi eanamin. Linjátakseren govvidage dihto muddui guohtumiid mat leat báhcán, ja 3.3. tabeallas lea čielggadeami oktiigeassu. ¶ 3.3. tabealla. Manahuvvon šaddoareálat Skievvá čázádatbuođđudeamis. ¶ Brutto areálas ¶ Ii-anihahtti oassi ¶ 28 Jeageleanan ¶ 34 Ruonasguohtuma oassi ¶ Oktiigeassu Orohagas leat guokte vuođđohástalusa. Vuosttažettiin lea boraspireváttisvuohta, ja nuppi bealis lea šattuid čohkiidus ja guđiin eananosiin orohagas šattut leat gávdnamis iešguđetge jahkeáiggi. Jus konvešuvdna galggaš veahkkin čoavdime boraspireváttisvuođaid, de fertešii ollásii rievdadit guohtumiid anu orohagas. Vaikko movt dálá konvenšuvnna “rievdada” , eai goitge rievdadeamit váikkut boraspiremassimiid. Rievdadusat, mat vedjet veahkehit čoavdit váttisvuođaid muhtin muddui, lea ahte guohtuneatnamiid atná bievlajagis, ja dálvái johtá eret orohagas. Dalle fertešii johtit Ruŧŧii, vejolaččat ráđđálagaid lagas čearuiguin. Orohaga boazoeaiggádat leat čielgasit dieđihan ahte dát molssaeaktu ii leat áigeguovdil sidjiide. Fágalávdegoddi ipmirda bures sin ákka, dannego dat dagaha áibbas ođđa doaibmamálle dálá doaibmamálle ektui. Nubbi váttisvuohta lea guohtumiid čohkiidus ja guđiin eananosiin guohtumat leat. Orohaga buoremus jeageleatnamat gávdnojit siskkit guovlluin riikaráji guvlui. Dáin guovlluin lea hui váttis árbevirolaččat johtalit, dannego ferte vári badjel johtit. Fágalávdegoddi oaivvilda ahte dán ii leat nu váttis, jus boazoeaiggádat ieža besset mearridit johtináiggi ja gosa johtet. Eará bealit sáhttet maiddái leat mearrideaddjin. Lea bahá masttadit, ja guohtumat sáhttet lássahuvvat. Dát ballu lea lassánan maŋŋil go čázádagaid leat buđđon. Lea vel bahát masttadit ruoŧabeale čearuiguin, jus ruoŧabealde lássahuvvet guohtumat dálvet, ja sii luitet bohccuid rádjeguovlluide guohtut. Jus bohccot bohtet almmá bearráigeahču haga, mastet ruoŧabele ealut Skievvá ellui oanehis áiggis. Dálveguohtumat maiddái hedjonit dáinna lágiin go moattegeardánit guođoha ¶ ovttahat eananosiin. Dát guoská konvenšuvdnaguovlluid siskkobealde, muhto maiddái go bohccot gárggidit olggobeallái rájiid. Veahá masttadeapmi iešalddis ii livčče vahágin, jus gávdnošedje viiddis guohtuneatnamat gos molssaevttolaččat guođoha. Dalle han lei sáhttit gávdnat čovdosiid nu movt Habmerii leat evttohuvvon. Váttisvuohtan lea go duššefal rádjeguovlluin lea gávdnamis doarvai viiddis jeageleanan. Lávdegoddi ii oainne buoret čovdosiid movt suodjalit guovllu, go dat mat leat leamaš maŋŋil jagi 1972. Nu gártáge váttisin geavvadis bidjat vuođđun ahte boahtte áiggis geavahuvvojit siskkit ja granihttaguovlluid goike eatnamat dábálaš dálvejagi guohtumin. ¶ 3.1.2 Gábna čearru ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus lea 11 boazodoalli geat barget bohccuiguin. Alimus lobálaš boazolohku lea dálá láhkaásahusaid mielde 6 500 bohcco. Čearu rájiid ja áigodatguohtumiid oainnát 3.10 kárttas. Gábna ii juogat guohtun- eatnamiid earáiguin. Davil lea Duortnosjávri ja Duortnosjohka lunddolaš oahcin miehtá čearu guohtuneatnamiid, earret ovtta oanehis gaskka riikaráji ja Duortnosjávrri bokte. Oanehis áidi, sullii 20 km guhku, lea huksejuvvon bajábeale Duortnosjoga mielde, vai caggá bohccuid dálvet rasttildeamis joga. Oarjjil ii leat riikarádji lunddolaš rádjin geassejagi eatnamiidda. Lulil lea huksejuvvon áidi, dannego váilot lunddolaš oazit. Rautasjoga čázádat lea lunddolaš rádjin dán jávrris gitta málbmabáne rádjái, ja dán rájis nuorttas, doppe gos leat dálvejagi eatnamat, váilot lunddolaš oazit lulábeale. Čearu rájit davil ja lulil leat mearriduvvon rádjái. Dálveguohtumat vuollelis adnojit boares árbevieru vuođul. Dálvejagi eananosiin lulil ii leat lunddolaš oahci, ja ealu ferte reainnidit, vai nagoda doalahit dihto eatnamiin. Nuorttal lea dálveguohtunrádjin Tärendö-johka. Bievlajagis lea čearus oktasaš eallu. Giđđat johtet sierrasiiddaiguin, árbevirolaš vugiin cuoŋománu álggugeahčen. Ealu luitet veaiddalis vuollegis eatnamiid nuorttabeale eananosiide, maŋŋil go leat mannan meattá málbmabáne Rensjön bokte. Giđđat guođohit váriin ja vuovdeeatnamiid mat leat lahka, ja dat leat Rautas-joga áiddi birrasiin – Duortnosjávri lea nuorttal ja Abiskojávri- Abiskueatnu oarjjil. Oaláš guottetbáikkit leat várreeatnamiin dakka oarjjabealde málbmabáne gitta Ahpparjávrri – Abisko buohta. Mihcamáraid birrasiin čohkkejit ealu ja merkot misiid, ja gerget mearkume suoidnemánu loahpas. Dán áigodagas lea eallu geassejagi eatnamiin, mat leat várreguovllut oarjjabealde Bessesvákki, vággevuođđu Rávttasjávrri oarjjabealis gitta Kaisepakte:i. Dan seammás guođohit rádjeguovlluid norggabealde. Čakčamánu álggugeahčen čohkkehit ealu ja njuvvet nuorra varrásiid Rensjön gárddis. Das maŋŋil luitet ealu čakčaguohtumiidda, ja diktet ealu leat veaiddalis. Čakčajagi eatnamat leat várre- ja várrevuovdeguovllut Gámaeanu – Abiskueanu gaskkas oarjjil, ja áiddi Rautas – Alajávrri bokte nuorttal. Várreeatnamiin ja das nuorttasguvlui čohkkegohtet ealu golggotmánu/skábmamánu birrasiin ja gárddástallet ja rátkkašit dálvesiidan Rensjön gárddis. Sii rátket viđa dálvesiidan, ja johtet árbevirolaš vugiin dálvejagi eatnamiidda. Dálvejagi eatnamat leat namuhuvvon gárddi rájis Tärendö-joga rádjái nuorttal. Dálvejagi eatnamiin orrot gitta dassážii go cuoŋuda, dábálaččat cuoŋománu álggus, ja dalle johttágohtet váriide. ¶ Guohtun Gábna čearu guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) ( 3.4. ja 3.5. tabealla ). ¶ 3.4. tabealla. Ruonasguohtunguovlu ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ 0 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 0,2 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 11,5 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 0 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 0,7 Goike bovdnajeaggi ¶ 0,1 Goike šattolaš jeaggi ¶ 0,6 Daŋas-/goike guolban ¶ 25,0 Varas guolban ¶ 5,8 Njuoskasit rásseeanan ¶ 10,4 Goikásit rásseeanan ¶ 10,8 Sieđgarohtu ¶ 4,3 Muorračuohpahat ¶ – Huksejuvvon guovllut ¶ 0,20 Juovat ja geađgeeanan ¶ 20,5 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ 3.5. tabealla. Gaskajohtolat ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ 0,1 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 2,7 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 23,8 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 0,9 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 2,2 Goike bovdnajeaggi ¶ 0,20 Goike šattolaš jeaggi ¶ 0,5 Daŋas-/goike guolban ¶ 26,7 Varas guolban ¶ 11,8 Njuoskasit rásseeanan ¶ 5,6 Goikásit rásseeanan ¶ 9,0 Sieđgarohtu ¶ 0,4 Muorračuohpahat ¶ - Huksejuvvon guovllut ¶ 0 Juovat ja geađgeeanan ¶ 10,9 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ Čearu geassejagi ruonasguohtumiid viidodat lea badjel 489,9 km ¶ gaskajohtolagas. Gaskajohtolat lea čearu giđđa- ja čakčajagi eanan. Geassejagi ruonasguohtumiin lea eanas seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi (130,7 km ¶ ) ja njuoskasit rásseeanan (118,4 km ¶ ). Dát guohtunšládja dahká 33 % geasseguohtumiin, ja geasseguohtumat leat buorit. Go geassi manná loahpa guvlui ja idjagálut álget, leat guohtumat hui buorit dannego lea ollu seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi. Dasa lassin lea jeagil 25 % geassejagi guohtumiid nettoareálas. Jeageleatnamiid guođohit giđđat, čakčat ja skábman, ja veahá maiddái giđđadálvvi. Gaskajohtolaga ruonasguohtumat eai leat nu viidát go geassejagi guohtumat. Gaskajohtolaga ruonasguohtumiin lea seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi, varas guolban ja rásseeanan, oktiibuot 45 % nettoareálas. Kvalitehta dáfus leat gaskajohtolaga ruonasguohtumat seammá buorit go geasseguohtumat, dannego seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi lea ollu. Dasa lassin leat gaskajohtolagas jeageleatnamat, nappo 173,2 km ¶ jeagil, ja jeageleatnamis lea eallu čakčat, skábman ja dálvet. Gábna čearus lea badjel 190,4 km ¶ jeagil dálveguohtumiin. Jeageleanan sáhttá orrot leamen liiggás unnán, muhto čearu alimus lobálaš boazologu ektui ja váriid jeagelguohtumiid ektui, lea valjit jeageleanan. Ii leat registejuvvon leatgo guovllus muorračuohpahagat. Ii-anihahtti geađgeeanan lea ollu geassejagi eatnamiin ja gaskajohtolagas hui ollu. Geassejagi eatnamiin lea 233,3 km ¶ ii-anihahtti geađgeeanan, nappo 20,5 % geasseguohtumiid nettoareálas. Dát logut leat gaskajohtolagas 64,1 km ¶ , ja mearkkašit 10,9 %. Geasseguohtumiid nettoareálas lea 37,7 % badjelis go 1 000 m bm., ja dat lea hui ollu. Vel gaskajohtolagas nai leat ollu baju eatnamat, olles 18,0 % guovllu nettoareálas leat badjel 1000-mehtara dási. Dan seammás go Gábna čearus leat valjit alla várreeatnamat geassejagis, mat leat buorit geassebáhkaid áiggi, dagahit dat oallut baju eatnamat badjelis 1000 m bm, ahte guohtunkvalitehta hedjona muhtin muddui. Geahča 3.10– 3.14 kártta. Mii oaidnit 3.13 ja 3.14 kárttas šaddo- šlájaid viidánusa. ¶ Oktiigeassu Gábna čearus lea buorit giđđa-, čakča- ja árradálvveguohtumat. Dálvejagi eatnamat eai leat nu viidát, muhto guovllus lea unnán muohta johkagáttiid, ja doppe lea dábálaččat valljugasat guohtun. Riikarádji ii leat lunddolaš rádji geassejagi eatnamiid oarjjabealis, nu movt daddjon ovdalis. Riikarádji lea 26 km guhku ja manná rámšo eatnamiid badjel gokko leat váttis muohtadilálašvuođat. Dáin alla várreeatnamiin ii leat ávki áidut, dannego soames boazu goitge beassá rastá ráji gassa muohttaga dihte. Guovllu geografiija lea dakkár ahte ferte oččodit guohtuneatnamiidda lunddolaš oziid. Jus bidjat lagamus lunddolaš ráji nuorttal, de mearkkaša dat ahte Gábna báhcá oalát baju eatnamiid haga, maid maiddái sáhttá guođohit giđđat ja čakčat. Dát molssaeaktu ii oro leamen vejolaš duohtadilis, jus galgá oažžut ceavzilis boazodoalu dán guovllus. Norggabealde leat lunddolaš oazit, gáissát, ceakko bávttit ja čázádagat, mat juhket eatnamiid lunddolaččat. ¶ 3.1.3 Leaváš čearru ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus lea 17 boazodoalli geat barget bohccuiguin. Alimus lobálaš boazolohku lea dálá láhkaásahusaid mielde 8 000 bohcco. Čearu rájiid ja áigodatguohtumiid oainnát 3.10 kárttas. Leaváš ii juogat guohtun- eatnamiid earáiguin, earret daid eananosiid mat leat nuorttabealde . Dát guovlu lea Tärandö konsešuvdnačearu oassin. Dat mearkkaša ahte dát guovlu guođohuvvo muhtin jagiid guovtte gearddi, ábaida daid jagiid go dálvejagi guohtumat oarjelis leat heajut. Davil lea lunddolaš oziid vátnivuođa dihte huksejuvvon riikaráji ja Ahpparjávrri gaskka áidi. Rautasjoga čáhcesystema lea lunddolaš rádjin namuhuvvon jávrri rájis dakka oarjjabeale málbmabáne. Dán rájis ja nuorttasguvlui, gos dálvejagi eatnamat leat, váilot lunddolaš oazit davil. Čearu rájit leat mearriduvvon ollit gitta rádjái. Oarjjil ii leat riikarádji lunddolaš rádjin geassejagi eatnamiidda. Lulil leat čearus eanas muddui lunddolaš ¶ rájit bievlajagis, ja bajimus eananosiin dálvejagis, dakko bokte go lea gáisáeanan ja Gáláseanu čázádat. Dain eananosiin, main váilot lunddolaš oazit, dehe oazit eai cakka bohccuid skábman ja dálvet, lea áidi huksejuvvon gitta duohkái, gos maiddái lea čearu rádji. Eatnamiid atnin vuollelis dahkko boares árbevieru vuođul, ja lunddolaš oziid vátnivuođa dihte ferte reainnidit ealu. Nuorttal lea áidi mielde lulábeale Gáláseanu, vai caggá ovttaskas bohccuid beassamis nuorttabeali lobihis guovlluide ja dálvejagi eatnamiidda bievlla áiggi. Čearus lea searvesiida bievlajagis. Giđđat johtet siiddat sierralagaid, árbevirolaš vugiin cuoŋománu loahpas. Ealu luitet várreseiboša nuortalit eananosiide vuollegis eatnamiidda, maŋŋil go leat mannan meattá Rautsa-joga – Aitejokk gárddi. Giđđajagi eatnamat álget vuollegis eatnamiin ja mannet gitta Vierrujoga buohta, ja maiddái Alisjávrri lahkosiin ja Luohttiguovlluin. Oaláš guottetbáikkit leat várreeatnamat gaskal Rautasjávrri ja Paittasjávrri, ja oarjjabeali rádjin lea Vierrujohka. Mihcamáraid birrasiid čohkkegohtet ealu miessemearkumii, mii bistá borgemánu álgui. Dán áigodagas guođohit geassejagi eatnamiin, mat leat várreguovllut oarjjabealde Vistasvákki – Vierrujoga. Dan seammás guođohit maiddái norggabeali rádjeguovlluin. Ealu čohkkejit eret norggabeali váriin borgemánu loahpageahčen, ja dolvot ealu nuortalii. Čakčamánu álggus bidjet ealu Aitejokk-gárdái ja njuvvet nuorra varrásiid. Das maŋŋil luitet ealu ruovttoluotta čakčajagi eatnamiidda, gos eallu lea veaiddalis gitta skábmamánnui. Birrasiid golggotmánu/skábmamánu molsumis čohkkegohtet ealu, álggos rádjeváriid guovlluin, rátkámiidda Puollanordda gárdái, gos rátket dálvesiiddaide. Dálvesiiddat leat dábálaččat čieža. Skábmamánu loahpas johtet siiddat dálvejagi eatnamiidda árbevirolaš vugiin. Easka dálvejagi eatnamiin njuovadit siiddat sierralagaid, dannego ii mana biilageaidnu rátkkagárddi lusa. Hui soames hávi sáhttá gártat ealu biillain geasehit, go leat heajos muohta ja jiekŋadilálašvuođat johtingeainnus. Dálvejagi eatnamiid oarjjabealis leat alladit eatnamat, mat heivejit čakčadálvvi guohtumin. Dálvejagi eatnamat álget Girona buohta ja nu let luksa Dearkkiha (Tarendö)rádjái. Dálvejagi eatnamiin orrot dasságo cuoŋuda cuoŋománu birrasiin, ja dasto álgá giđđajohtin. ¶ Guohtun Leaváš čearu guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) ( 3.6. ja 3.7. tabealla ). 3.6. tabealla. Ruonasguohtunguovlu ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ 0 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 0,2 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 4,1 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 0,2 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 0 Goike bovdnajeaggi ¶ 0,1 Goike šattolaš jeaggi ¶ 0,4 Daŋas-/goike guolban ¶ 9,3 Varas guolban ¶ 3,7 Njuoskasit rásseeanan ¶ 108,29,6 Goikásit rásseeanan ¶ 16,3 Sieđgarohtu ¶ 6,0 Muorračuohpahat ¶ – Huksejuvvon guovllut ¶ 0 Juovat ja geađgeeanan ¶ 41,3 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ 3.7. tabealla. Gaskajohtolat ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 0,1 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ 1,5 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 0,9 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 20,2 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 2,0 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 0,5 Goike bovdnajeaggi ¶ 1,8 Goike šattolaš jeaggi ¶ 0,4 Daŋas-/goike guolban ¶ 23,0 Varas guolban ¶ 12,4 Njuoskasit rásseeanan ¶ 10,9 Goikásit rásseeanan ¶ 7,9 Sieđgarohtu ¶ 0,5 Muorračuohpahat ¶ – Huksejuvvon guovllut ¶ 0 Juovat ja geađgeeanan ¶ 133,210,9 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0,1 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ Čearu geassejagi ruonasguohtumiid viidodat lea badjel 401,9 km2 ja 726,6 km ¶ gaskajohtolagas. Gaskajohtolat lea čearu giđđa- ja čakčajagi eanan. Geassejagi ruonasguohtumiin lea eanas goikásit rásseeanan (183,0 km ¶ ) ja njuoskasit rásseeanan (108,2 km ¶ ). Dát guohtunšlájat dahket 26 % geasseguohtumiid nettoareálas. Geasseguohtumiin lea dohkálaš viidodat, mas lea goikásit ja njuoskasit rásseeanan, muhto go leat ollu juovat ja geađgeeanan, heajudit dát guohtuneatnamiid viidodaga sakka ollu. Geasseguohtumat eai leat nu beare buorit. Viidáseappot lea jeagil 9 % geassejagi eatnamiid nettoareálas. Dát eananoassi adno giđđat ja čakčat. Gaskajohtolaga ruonasguohtumat leat viidodaga dáfus beali stuoribut go geassejagi ruonasguohtumat. Gaskajohtolaga ruonasguohtumiin lea seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi, varas guolban ja njuoskasit rásseeanan, oktiibuot 44 % nettoareálas. Kvalitehta dáfus leat gaskajohtolaga ruonasguohtumat buorebut go geasseguohtumat. Vaikko čearu gaskajohtolagas lea unnán rásseeanan, de buhtte dat stuora oassi seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi dán váilli, ja dasto dat go lea unnán juovva ja geađgeeanan. Gaskajohtolagas lea valjit jeageleanan, nappo 291,4 km ¶ jeagil. Dát eanan adno čakčat, skábman ja giđđat, ja muhtin jagiid maiddái giđđadálvvi. Go dálveguohtuneatnamiin lea heittot ealádat, sáhttá dáin vuollegis eatnamiin guođohit maiddái dálvejagis. Leavážis lea 185,6 km ¶ jeageleanan dálveguohtumis. Lea measta unnán jeageleanan čearu alimus lobálaš boazologu ektui. Ii leat registejuvvon leatgo muorračuohpahagat guovllus. Ii-anihahtti geađgeeanan lea ollu geassejagi eatnamiin ja gaskajohtolagas hui ollu. Geassejagi eatnamiin lea 464,1 km ¶ ii-anihahtti geađgeeanan, nappo 41,3 % geasseguohtumiid nettoareálas. Dát logut leat gaskajohtolagas 133,2 km ¶ , ja mearkkašit 10,9 %. Geasseguohtumiid nettoareálas lea 70,3 % badjelis go 1 000 m bm., ja dat lea hirbmat ollu. Dát dilli heajuda geassejagi guohtumiid. Gaskajohtolagas leat 21,1 % nettoareálas badjel 1000-mehtara dási. Dát lea maid ollu, dannego lea sáhka várreeatnamiid vuolládagaid birra. Leaváš čearus leat valjit alla várreeatnamat geassejagis, mat leat buorit geassebáhkaid áiggi. Geahča 3.10– 3.14 kártta. Mii oaidnit 3.13 ja 3.14 kárttas šaddo- šlájaid viidánusa. ¶ Oktiigeassu Leaváš čearus lea buorit giđđa-, maŋŋigeasi-, čakča- ja árradálvveguohtumat. Geasse- ja dálveguohtumat eai leat nu viidát. Čearu rádji oarjjil ii leat lunddolaš rádji geasseguohtumidda, nu movt daddjon ovdalis. Riikarádji lea 28 km guhku ja manná hui alla várreeatnamiid bokte. Lunddolaš oziid vátnivuođa ii sáhte buhttet áidehuksemiin, alla eatnamiid ja muohtadilálašvuođaid dihte. Jus bidjá rádjin lagamus, muhtin muddui lunddolaš oziid nuorttabealis, de dagašii dát ahte čearus eai leat geasseguovdileatnamat, ja daid haga ii birge. Rádjeguovlluin ja oarjjil leat lunddolaš oazit, sihke gáisáeatnamat, ceakko bávttit ja čázádagat, mat dahket dan ahte sáhttá heivehit lunddolaš oziid guohtumiid rádjin. ¶ 3.1.4 Girjása čearru ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus leat 31 boazodoalli, geat barget bohccuiguin. Alimus lobálaš boazolohku dálá láhkaásahusaid mielde lea 12 000 bohcco. Čearu rájiid ja áigodatguohtumiid oainnát 3.10 kártta. Girjása čearru ii juogat guohtumiid ránnjáčearuiguin. Davábealde leat čearus eanas lunddolaš oazit bievlajagi guohtumiin ja nu leat maid dálvejagi guohtumiid bajit osiin oahcin alla várreeanan ja Gáláseatnu. Áiddiid lea ceggen dalle go váilot lunddolaš oazit, dehe go oazit eai doaimma skábman ja dálvejagis. Maiddái lulil leat čearus lunddolaš oazit, nappo Sijddasjávri, Gáidunjávrrit ja Gáidunjohka gitta málbmabáne rádjái, jeakkit Paukijávrái ja Guvžájávri oktan Guvžájogain dohko . Doppe gos eai leat lunddolaš oazit, dehe eai doala bohccuid skábman, leat biddjon áiddit geassejagi ja čakčajagi eatnamiin. Riikarádji lea biddjon sierraládje, dannego eanas saji manná rádji nuorttas-oarjjás. Dát dagaha ahte geassejagi guohtumat juohkásit guhkkodahkii dakko gokko lea veadjetmeahttun caggat bohccuid mannamis rastá riikaráji rádjelagas eananosiin. dohko nuorttasguvlui eai leat mearri rájit, eai davil eaige lulil. Dálvejagi eatnamiid atnu lea vuođđuduvvon árbevirolaš dábi vuođul. Vaikko eai leatge lunddolaš oazit, de nagoda goitge doallat ealu guođohemiin. Dálvejagi eatnamat leat nuorttabeale ráddjejuvvon áiddiin mielde. Čearus lea searveeallu bievlajagis. Giđđat johtet sierrasiiddas ealuiguin, árbevirolaš vugiin, cuoŋománu loahpas. Ealu luitet nuorttabeale vuollegit eananosiide maŋŋil go leat mannan málbmabáne meaddel. Giđđajagi eatnamat álget vuollegis eatnamiin ja viidáseappot oarjjás gitta Jiertajávrri–Viddjajávrri buohta. Oaláš guottetbáikin leat dat eananoasit, mat leat davábealde Gáidunjávrriid, Nikkaluokta–Tjuonajåkk linjjás nuorttal ja dakka oarjjabeallái Tjältajåkk. Miessemearkun lea Kårtjevuolles mihcamáraid áiggi. Mearkuma maŋŋil bidjet ealu oarjelit eananosiide geasseeatnamiin, ja diktet ealu doppe suoidnemánus. Ja seammás guođohit rádjeguovlluid norggabealde ráji. Misiid merkot Lihtijávrri gárddis dáid áiggiid. Suoidnemánu/borgemánu birrasiid sirdet fas ealu ruovttoluotta nuorttalebbui geasseeatnamiin, nu ahte leat nuortalis Tjäktjajåkk. Eallu guohtu lávda dáin eatnamiin ja miehtá vuollegis eatnamiin gitta čakčamánu gaskkamuddui. Dalle čohkkejit ealu gárdái Nikkaluovttas, njuovadit. Čakčajagi eatnamiid guođohit ¶ skábmamánu álgui, de fas gárddástallet Gáidun-gárddis, njuovadit ja rátkkašit guđa-čieža dálvesiidan. Maiddái ránnjáčearut rátkkašit. Dálvejagi eatnamiidda johtet árbevirolaš vugiin ja muhtin vuoru maid biillain dolvot ealu. Dálvejagi guohtumat álget málbmabáne rájes oarjjil gitta rádjái. Oarjjabeali duovdagat leat alla eatnamat, mat adnojit skábmajagis gitta juovlamánu gaskkamuddui, ja das maŋás johtet ealuiguin nuortalii. Dálvejagi eatnamiin orrot juohke jagi gitta dassážiigo cuoŋuda cuoŋománu ja dalle leage giđđajohtináigi. ¶ Guohtun Girjás čearu guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) ( 3.8. ja 3.9. tabealla ). ¶ 3.8. tabealla. Ruonasguohtunguovlu ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ 0,1 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 0,3 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 4,6 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 0,6 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 0,3 Goike bovdnajeaggi ¶ 0,2 Goike šattolaš jeaggi ¶ 1,4 Daŋas-/goike guolban ¶ 18,8 Varas guolban ¶ 10,6 Njuoskasit rásseeanan ¶ 184,213,3 Goikásit rásseeanan ¶ 18,9 Sieđgarohtu ¶ 5,8 Muorračuohpahat ¶ – Huksejuvvon guovllut ¶ 0 Juovat ja geađgeeanan ¶ 22,0 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ 1 388,5 3.9. tabealla. Gaskajohtolat ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 1,4 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ 2,5 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 5,0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 27,3 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 7,6 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 0,9 Goike bovdnajeaggi ¶ 2,4 Goike šattolaš jeaggi ¶ 1,7 Daŋas-/goike guolban ¶ 23,4 Varas guolban ¶ 15,3 Njuoskasit rásseeanan ¶ 4,20,4 Goikásit rásseeanan ¶ 4,1 Sieđgarohtu ¶ 0 Muorračuohpahat ¶ – Huksejuvvon guovllut ¶ 0 Juovat ja geađgeeanan ¶ 2,8 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0,1 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ Čearu geassejagi ruonasguohtumiid viidodat lea 725,5 km ¶ ja gaskajohtolagas lea 625, 9 km ¶ . Gaskajohtolaga duovdagat leat geassejagi eatnamiid ja dálvejagi eatnamiid gaskka ja dat leatge eanas čakčajagi guohtuneatnamat. Geassejagi ruonasguohtumiin lea eanas rásseeanan (261,9 km ¶ ) ja njuoskasit rásseeanan (184,2 km ¶ ). Dát guohtunšlájat leat 32 % geasseguohtumiin, ja danne leage geassejagi guohtun hui buorre. Dasa lassin lea geassejagi eatnamiin jeageleanan 24 % nettoareálas. Jeageleatnamiid guođohit giđđat ja čakčat ovdalgo rátket dálvesiiddaide. Gaskajohtolaga ruonasguohtumat eai leat eatnama dáfus nu viidát go geassejagis. Gaskajohtolaga ruonasguohtumis lea eanas seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ja varas guolbanat, oktiibuot 43 % nettoare ¶ álas. Gaskajohtolaga ruonasguohtumiid kvalitehta lea heajut go geasseguohtumis suoidnemánu, muhto lastamuorat ja rássás eanan dahká gaskajohtolaga buorren čakčageasi eanamin. Gaskajohtolagas leat viidát jeagelguohtumat, nappo 324,4 km ¶ jeageleanan. Jeageleatnamis lea eallu čakčat, skábman ja giđđat, muhtin jagiid maiddái giđđadálvvi. Go dálvejagis lea heajos guohtun, sáhttá ealu guođohit vuollegit eatnamiin jeagelguohtumis miehtá dálvvi. Dálvejagi eatnamis lea Girjásis badjel 531,7 km ¶ jeageleanan. Hui valjit leat jeagelguohtumat. Almmatge leat dálveguohtumiid oarjjabeale duovdagat alla várreeatnamat ja doppe lea ollu muohta dálveguovdil. Dáid eatnamiid guođohit dábálaččat skábman ovdal juovllaid. Vuovdeeatnamiin eai leat registejuvvon leatgo doppe muorračuohpahagat. Ii-anihahtti geađgeeanan lea ollu geassejagi eatnamiin, muhto aibbas unnán gaskajohtolagas. Geassejagi eatnamiin lea 305,3 km ¶ ii-anihahtti oassi, dehe 22 % geassejagi nettoareálas. Seammá logut gaskajohtolagas leat 30,0 km ¶ , dehe 2,8 %. Geassejagi eatnamiin lea 33,3 % nettoareálas badjelis go 1 000 m bm, ja dat lea stuora oassi. Gaskajohtolagas measta oalát váilot eatnamat dán allodagas. Girjása čearu geassejagi eatnamiin leat ollu alla várreeatnamat, mat leat buorit geassebáhkaid. Geahča 3.10–3.14 kártago3.13 ja 3.14 kárttat šaddošlájaid vii- dánusa. ¶ Oktiigeassu Girjása geassejagi eatnamiin lea valjit ruonasguohtun, ja seammás leat čearus buorit giđđa-, čakča- ja dálveguohtumat. Čearus leat hui unnán guohtumat geasseguovdil, dannego riikarádji juohká guohtuneatnamiid nuorttas-oarjjás guvlui. Lea veadjetmeahttun atnit geasseguovdilguohtumiid dainna lágiin ahte ii guođot duovdaga goappaš beali riikaráji, dannego bohccuid ii nagot cakkadit duššefal nuppi beallái ráji. Eanan, mii manná dakko rádjeguora, lea sullii 35 km ja eananmálle ja muohtadilálašvuohta lea nu ahte áidut ii leat ávki. Jus anášii lagamus, ja muhtin muddui lunddolaš oazi duovdaga nuorttabealis, dagahivččii dát ahte čearru báhcá geasseguovdilguohtumiid haga, ja dat ii leat vejolaš. Go ráji veahá heiveha, sáhttá Girjása čearu dálá geasseguovdileatnamiid oažžut oktan duovddan, mas maiddái lea lunddolaš oahci, iige dát heađuš norggabeali boazodoalu dehe gilval dainna. ¶ 3.1.5 Fágalávdegotti evttohus ¶ Skievvá – Gábna – Leaváš – Girjás 1. Fágalávdegoddi evttoha ahte Gábna, Leaváš ja Girjása čearut atnet Skievvá orohaga guohtuneatnamiid, geahča 3.2 kártamildosa. Evttohusa vuođđun lea at Skievvá orohat ja Leaváš čearru ásahit oktasašdoalu dán guovllus. Gábna ja Girjása duovdagat Skievvás biddjojit konvenšuvdnaguovlun. Dálá konvenšuvdnaáidi sáhttá njeidojuvvot. 2. Fágalávdegoddi evttoha guohtuneatnamiid atnit nu movt boahtá ovdan 3.2 kártta. Evttohusa vuođđun lea ahte Skievvá ja Leaváš eai ásat ovttasbarggu. Guovllut, maid ožžot Gábna, Leaváš ja Girjása čearut, biddjojit konvenšuvdnaguovlun. Fágalávdegoddi fuomášuhttá ahte Norddalenis eai leat lunddolaš oazit, ja dan berre vuhtii váldit. Leaváš čearus lea bievlajagis riekti rasttildit Norddalena. Konvenšuvdnaáiddi Iptonjávrris sáhttá njeaidit. ¶ Geahča 3.2 kártta. ¶ 3.2 Girjás – Frostisen – Baste – Unnačearoš guovllut ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Hellemo davágeaži eatnamat ja Skievvá orohaga lulágeaži eatnamat sirdojedje Frostisenii jagis 1999. Lulábeale rádji manná Mannfjordena mielde ja das Caddnejávrái riikáráji bokte. Dákko lea rádji Frostisena ja Hábmera gaskka seammágo Unnačearoža ja Sirgá gaskasaš rádji. Davábealde čuovvu rádji Skievvávuona ja vákki mielde viidáseappot Kjårdavatnet rádjái. Geahča 3.3 kártta. Orohaga olggut rájit luksa, oarjjás ja davás leat buorit, muhto nuorttabealde ii leat riikarádji lunddolaš guohtunrádji. Guohtumat, mat ruoŧabeale čearuide leat várrejuvvon jagi 1972 konvenšuvnna mielde, leat 68 km ¶ . Guovlu lea ráddjejuvvon go leat biddjon máŋggat rádjeáidebáikki merkejuvvon. Geahča 3.3. kártta. Áiddit galget váikkuhit vai eat- nama oasit adnojit lunddolaččat. Lassin konvenšuvdnaáiddiide, lea okta áidi ceggejuvvon Siijddajávrris Forsvatnet rádjái, ja juohká Bastte ja Girjása čearuid. Frostisena boazoeaiggádat leat jagi 1975 rájes moaitán dan gokko rádjeáiddi leat ceggen. Sii čuoččuhit ahte áiddit eai doaimma ovdalgo jávrriin lea jiekŋa mannan. Danne besset ruoŧabeale bohccot hui álkit lávdat eatnamiidda mat lunddolaččat gullet Frostisen geasseorohahkii. Sii leat dovdan dárbbu hárjehit dakkár vuogi ahte guođohit ealu eatnamiin rittu lahka eanas jagi. Sin oaivila mielde lei áidi galgat mannat lulábeale Baugefjellet, vaikkoba ruoŧabeallái. Nu lei eatnamiid sáhttit buorebut atnit ávkin. Frostisen lea maiddái evttohan rievdadit dán vai orohat soahpá guođohit oarjjabeale Kjårdavatnet – Siijddasjávrri. Sii čujuhit gaskaáiddi dalle šaddat oaneheabbon, ja livččii buoret ávki. Girjá vuosttaldii evttohusa, ja oaivvilda áiddi leat muohttaga vuolde dálvet. ¶ Frostisenis leat máŋga lunddolaš siskkáldas ráji. Storvatnet ja Frostisen-jiehkit leat oahcin nu ahte davil lea sierra guohtunduovdda. Seammaládje leatge maid Mannfjorden (orohatrádji lulil) ja Siskkit Divttasvuotna, oktan jihkiigin nuorttabealde, sierra guohtunduovdagat. Oarjjabealde dahká E6 lunddolaš ráji, nu ahte njárga Bállaga oarjjabealde lea sierra guohtunduovddan. Orohagas leat maiddái máŋga smávit eananoasi sierra ja váddása duohken vuonaid ja ceakko rámaid sivas. ¶ Lunddudilálašvuođat Goappaš bealde Efjordena gávdnat stuorámus guovlluid gos čađatgaskka leat gággádit mollaneaddji báktešlájat. Orohaga lulimus eananoassi lea seamma suvrra granihttaguovllus go Hábmera rádjeguovllut. Smávit guovllus, Skievvávuona ja Storvatnet gaskka, gávdno maiddái gággádit mollaneaddji báktešládja. Orohagas lea minddar báitaráktu. Báitaráktoguovlluin lea maiddái gaskkohagaid krystallalaš kalkageađgi, ovdamearkka dihte Håfjellet, mii lea oarjjabealde Bállaga guovddáža. Siskkit vuotnaguovlluin leat gáisáeatnamat, ceakko čohkat ja bávttit mannet njuolga merrii. Ábaida leat Divttasvuotna ja Efjorden gaskka dakkárat. Stetind nammasaš čohkka manná njuolga bajás gitta 1.400 mehtara allodahkii. Dát eatnamat eai heive visot guohtuneanamin, eai goit dálvet, vaikko vel sáhttáge guohtun gávdnot vákkiin čohkaid gaskka. Riddoguovllus ja siskkit eatnamiin leat njuidosit várit ja heivejit buorebut boazodollui. Eai báljo leat eará orohagain na ollu jiehkit ja jasat, mat eai sutta, go Frostisenis (5 %). Oktan čáziin leat eará ii-anihahtti oasit oktiibuot 12,5 % bruttoareálas. Frostisen ja Giccijietnja leat stuorámus jiehkit, muhto gávdnojit eará smávit jiehkit siskkit várreguovlluin. Dušše dain njárggain, mat leat Divttasvuona guvlui, borgá vuollel 150 mm. Dáppe maiddái, nu movt eará orohagai davábealde Saltenfjorden, dagahit riddoguovllu temperatuvrrat dálveguohtumiid eahpesihkarin. Bivvalis dálkkit gaskkohagaid eai nagot buoridit ealádaga ja dipmádit jieŋa. Dákkár geologiijain lea riddoeatnamiin heajos ealádat dálvet, vaikko vel areálat, mat leat vuollelis 100 m bm, leatge 13 % nettoareálas (earret stuora ii-anihahtti osiid) ¶ . Olggut guovlluin lea šattuid šaddanáigodat 160 ja 180 beaivvi gaskka, siskkit guovlluin fas measta dušše 120 beaivvi (jagi gaskamearri). Erohusat leat das goas heaitá šaddu šaddamis. Ruonasguohtuma guhkes šaddanáigodat ii mearkkaš duođi eanet bohccuide, go eanas rássi ja urtta ii guhtojuvvo ná vuolládagain. Guovllut leat goitge anolaččat jus guhká bistá guoppar. ¶ Guohtun Jagi 1964 boazoguohtunkonvenšuvdna meroštalai geavatlaš bievlaguohtuma guoddit 4.000 bohcco ja 1.500 bohcco dálveguohtumis. Dán mielde leat rehkenasten co orohaga geassit 1.300 bohc go adno birrajagiorohahkan, nappo 1,2 bohcco juohke km ¶ . Boazodoallostivra lea mearridan alimus boazologu galgat leat 700 bohcco, ja guokte doalloovttadaga. Jagi 1999 boazolohku lei arvat vuollelis meari. Orohat gillá ollu vahágiid geažil. Vahágiid duogážin leat luonddudilálašvuođat, dannego boraspiriide leat buorit eallineavttut. Lassin Frostisenii, ledje Nordlánddas Skievvá orohagas stuorámus vahágat jagiin 1998/99. Luonddudilálašvuođaid vuođul heivejit moadde guovllu buoremusat dálveguohtumin; Guovllut olggut Efjorden goabbat bealde, Skarberghalvøya, Barøya, ja eananoassi Storvatnet ja Skievvávuona gaskka. Muhtin saji leat guovllut goitge gáržžit. Dáid eananosiid gaskkas leat vuonat, nu ahte duovdagat leat juohkásan sierra oassin, ja ii-anihahtti eanan lea viiddis. Dát guoská eandalii njárggaide lulábealde Efjordena. Guovlluid seastima dihte, lea deaŧalaš guođohit eará eatnamiid orohagas čakča- ja árradálvejagi. Dasa lassin leat veahá jeageleatnamat Geitvatnet-Skårvatnet oarjjabealde, mat adnojit giđđat ja čakčat. Muhtin jagiid sáhttá seammahat eatnamiid atnit skábma- ja dálveguohtumin. Čađatgaskka lea stuora ballu ahte eatnamat jikŋot ja guohtumat lássahuvvet. Dán guovllus lea seammá bahá arvit ođđajagimánus ja guovvamánus movt juo leage rittus, ja seammás lea buollašeabbu gaskamearálaččat. Dalle go čázádagaid dulvadedje siskkit Frostisenis (Skievvá-buođđu), čađahedje sierra takserema Langvatnet guovllu nuorttadavábealde. Doppe čájehii 28 % ii-anihahtti, 11 % rássi ja 61 % jeageleanan. Guovlu daddjui leat hui buorren geasse- ja čakčaeanamin. Lyftingsmo lea árvvoštallan Bállága várreguohtuma. Loahppaboađusin son dadjá ahte eai leat ollu duottarguohtumat Bállágis. Stuorámus guovllut lea Håfjellet ja duovdagat birrasiid Fjelltuva. Frostisena njuovvandeattut leat hui lahka Byrkiije deattuid, gos daddjojit leat Nordlándda buoremus guohtumat. Dát leat badjelis go dakkár riddoguovllus go Toven. Dát muitalage ahte bievlaguohtumat leat buorit. Buot dilálašvuođain čujuhuvvo ahte dálvejagi guohtumat ráddjejit vejolašvuođaid. ¶ Oktiigeassu Máŋgga oktavuođas lea geažuhuvvon ahte Frostisena boazodoallit galggašedje várret riddoguovlluid dálvejagi guohtumin, ja guođohit orohaga siskkit osiid eambbo. Riddoguovllu báktevuođđu lea earálágan go Nordlándda eará riddoorohagain, ja mearkkaša ahte muhtin guovlluin lea buorre šaddu, ja sáhttá adnot ruonasguohtumin. Vaikko vel riddovárit eai leatge nu alladat, leat doppe goitge buorit bálggosbáikkit geasseliehmun. Fágalávdegotti oaivila mielde sáhttá bohccuide leat buorre geasset riddoguovllus, ja dat lea gitta das movt obbalaččat adnojit guohtumat. ¶ 31. Hábmiris lei dát lohku 20,5 %. ¶ Fágalávdegoddi váldá vuhtii ahte orohat lea guhkit áiggi atnán guovllu Storvatnet ja Skievvávuona gaskka dálveoorhahkan. Orohatrádji lea muhttejuvvon, ja guovlu gullá dál orohahkii. Dat oadjebasmahttá dili orohatplánema dáfus. Guovlu lea oalát sierra, ja sáhttá adnot almmá masttademiid haga. Go dáid eananosiid atná ovttas eará smávit jeagelšattolaš eatnamiiguin, de sáhttá dálvejagis guođohit dán guovllus. Ovdalis anu vuođul eai addán rádjerievdadeamit orohahkii ođđa dálveguohtumiid. Eaktun dán orohaga doallat sierra orohahkan lea ahte guovlluid, earret namuhuvvon jeageleatnamiid, sáhttá guođohit giđđa-, geasse- ja čakčajagis. Dalle ferte vuođđun leat ahte ii bággehala oarjelebbui sirdit masttalmasaid dihte. Fágalávdegoddi oaivvilda dán leat heittohin guohtumiid dáfus, vaikko vel doalu doaibmadili dáfus orruge leamen buorre vuohkin. Jus oaivvilda Frostisenis ain galgat iešheanalis boazodoaluin bargat, berre gávnnahit ráddjemiid mat buoremusat juhket nuorta- ja oarjjabeale boazodoalu. Riikarádji ii leat juohku. Váldováttisvuohtan lea go váilot lunddolaš oazit mat mannet davvi-lulli ávssi mielde. Lunddolaš oazit mannet nuorttas- oarjjás, vuosttažettiin viidáseappot vuonaid meaddel. Rádjegeassin siskkit Divttasvuona mielde sáhttá čuovvut guokte molssaeavttu viidáseappot vuotnabađas. Davimus molssaeaktu sáhtášii mannat Austerdalenis Baugevatnet rádjái riikarádjái. Nubbi fas vuona nuortalulit luovttas Gihccijienja jiehkkái, badjel Noaidejávrri, ja čázádaga mielde (ja dálá konvenšuvdnaráji) dassážii go Unnačearoža ja Bastte rájit bohtet oktii Riikarájiin. Goappaš molssaeavttut rahpet Unnačearožii vejolašvuođa oažžut viidát guovllu oarjjásguvlui. Dalle sii besset formálalaččat guođohit lulábealde Gihccejieŋa. Stuorámus ovdamunnin sidjiide lea ahte ožžot bálggosbáikkiid, ja guohtunguovlu nohká lunddolaččat eatnama mielde. Jus válljejuvvo davimus molssaeaktu, beassá maiddái Baste sirdit oarjelii. Jus dán čađaha nu ahte Frostisen velá oažžu guođohit Baugefjellet, boađášii rádji buorebut ávkin, iige šat dárbbaš nu ollu gaskaáiddiid, ja áiddiid sáhttá cegget buoret báikkiide. Go ráji bidjá oarjelii, de fas massá Girjjis ges guohtuneatnama Baugefjellet nuortadavábealde. Rádjegeassin oarjelis sáhttá leat áigeguovdil, jus buorida anu. Rádjegeassin davábealde Siijddasjávrri čilgejuvvo Skievvá orohaga oktavuođas. Fágalávdegoddi ii oainne ahte evttohuvvon molssaeavttut heajudit Frostisena guohtungeavaheami nu stuorrát. Baicca sáhttet evttohuvvon molssaeavttut buktit ovdamuniid, jus doibmet bures. ¶ 3.2.2 Baste čearru ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus leat 30 aktiiva boazobargi geat barget bohccuiguin. Dálá láhkaásahusaid mielde lea čearu alimus lobálaš boazolohku 7000. Mii oaidnit čearu rájiid ja áigodatguohtumiid 3.10 kárttas. Baste ii juogat guoh- tuneatnamiid ránnjáčearuiguin. Davábeali eatnamat dahket lunddolaš oziid: Sijddasjávri, Gáidunjávrrit ja Gáidunjohka málbmabáne rádjái, jeakkit, Paukijávri ja Guvžájávri ja viidásit Guvžájohka rádjái. Báikkiide, gokko váilot lunddolaš oazit dahje gokko lunddolaš oazit eai cakka ealu geasse- ja čakčajagi guohtumis, omd maŋŋičavčča, leat ceggejuvvon áiddit. Čearu rádji lea biddjon duohkái. Dálvejagi eatnamiid nuorttabealis ii leat biddjon rádji davásguvlui. Sii guođohit ja atnet dálveguohtuneatnamiid dološ árbevieru mielde. Riikkarádji oarjjabeale čearu ii leat lunddolaš rádji. Lulil leat jávrrit mat belohahkii leat lunddolaš rájit: Kåbtåjávri, Mattajávri, Dievssajávri ja Beahcáš. Jávrriid gaskkas ja Beahcáš rájes nuorttas váilot rájit, muhto dohko leat dan ovdii ceggejuvvon áiddit gitta vulos . Čearu rádji lullil lea mearriduvvon dievaslaččat. Čearru gohkke ja goalŋŋada ealu dakko gokko váilot lunddolaš oazit dahje áiddit dálveguohtuneatnama davábealde. Olles čearus lea searveeallu bievlajagis. Giđđat johtá juohke dálvesiida sierra, árbevieru mielde cuoŋománu loahpas. Go johttájit Gáidunjoga – Vuottasjávrri gárddis, de luitet ealu mannat. Giđđaguohtuneatnamat álget nuorttabealde várreseiboša ja mannet dohko Nuolpo buohta. Oaláš guottetbáiki lea Tuipe guovlu Gáidunjávrriid guvlui ja nuorttas Nujávrái. Doppe bievlagoahtá árrat ja gávdno suodjebáiki aiddošaddan misiide. Vuosttaš miessemearkun lea geassemánu álggus, maŋŋil go leat johtan Sijddasjávrri meattá. Dasto luitojuvvo eallu oarjjás geasseguovdilguohtumiidda. Suoidnemánu loahpas čohkkejit fas ealu nuorttas Sijddasjávrái ja merkot misiid mat leat geažotbealljin. Čakčaguohtumat álget Nuolpos gitta Gáidunjoga – Vuottasjávrri áiddi duohkái nuortan. Gaskkamuttos čakčamánu bidjet ealu Harrå gárdái, gos njuvvet nuorra varrásiid. Eallu lea čakčajagi guohtumis golggotmánu/ skábmamánu rádjai, go fas bidjet gárdái Harrå:s. Harrå:s fas njuovadit ja rátkkašit njealji- viđa dálvesiidan. Ránnjáčearut rátkkašit maiddái dáid áiggiid, ja siiddat vižžet ránnjáčearuin bohccuideaset. Dálveguohtumiidda johtet árbevirolaš vugiin. Baste dálvejagi eanan lea málbmabáne oarjin gitta nuortan. Eallu lea miehtá dálveguohtuneatnama dassážii go cuoŋuda cuoŋománus ja dasságo johttájit giđđat. ¶ Guohtun Baste čearu guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) ( 3.10. ja 3.11. tabealla ). ¶ 3.10. tabealla. Ruonasguohtunguovlu ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ 0 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 0,7 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 0,1 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 0,2 Goike bovdnajeaggi ¶ 0 Goike šattolaš jeaggi ¶ 3,20,9 Daŋas-/goike guolban ¶ 23,6 Varas guolban ¶ 10,1 Njuoskasit rásseeanan ¶ 25,5 Goikásit rásseeanan ¶ 15,2 Sieđgarohtu ¶ 7,1 Muorračuohpahat ¶ – Huksejuvvon guovllut ¶ 0,1 Juovat ja geađgeeanan ¶ 14,8 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ 3.11. tabealla. Gaskajohtolat ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 1,1 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ 6,6 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 1,2 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 23,7 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 8,1 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 2,2 Goike bovdnajeaggi ¶ 2,1 Goike šattolaš jeaggi ¶ 2,9 Daŋas-/goike guolban ¶ 14,7 Varas guolban ¶ 11,6 Njuoskasit rásseeanan ¶ 2,4 Goikásit rásseeanan ¶ 104,27,0 Sieđgarohtu ¶ 1,2 Muorračuohpahat ¶ – Huksejuvvon guovllut ¶ 0 Juovat ja geađgeeanan ¶ 150,210,1 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ Guohtun Čearus leat badjel 183, 9km ¶ ruonasguohtumat geasset, ja 911,9 km ¶ gaskajohtolagas. Gaskajohtolat lea čearu giđđa- ja čakčaguohtuneanan. Ruonasguohtumiin lea eanas njuoskasit rásseeanan (86,7 km ¶ ) ja rásseeanan (51,5 km ¶ ). Dát šaddošlájat leat 41% geasseguohtumiin. Geasseguohtumat leat erenoamáš buorit, go njuoskasit rásseeanan dahká das njealjádasoasi. Jeagil lea 24 % geasseguohtumiid nettoareálas. Bohccot, mat bázadit, guhtot dán jeageleatnamis maiddái čakčat. Gaskajohtolaga ruonasguohtumat leat viidábut, muhto eai nu buorit go geasseguohtumat. Guovllu ruonasguohtumiin lea eanas seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ja varas rásseguolban, oktiibuot 35 % nettoareálas. Šattolaš jeaggi lea dušše 5 %. Gaskajohtolagas lea jeagilvallji, 250, 9 km ¶ . Gaskajohtolaga eatnamat guođohuvvojit giđđat, čakčat, veahá čakčadálvvi ja muhtin jagiid maiddái giđđadálvvi. Go lea heittot ealádat dálveguohtuneatnamiin, sáhttet vuollegit báikkiide mannat dálvet. Baste hálddaša badjel 433,4 km ¶ jeagelguohtumiid dálvejagi eatnamiin. Jeagelguohtumat leat buorit. Dálveguohtuneatnamiid oarjjabealis leat allavárit. Doppe lea dábálaččat gassa muohta dálvet. Danne adnojit guovllut dušše árradálvvi. Ii leat registejuvvon man viidát muorračuohpahagat leat. Lea ollu ii-anihahtti geađgeeanan geassejagi eatnamiin, muhto gaskajohtolagas maiddái oalle ollu. Geasseguohtuneatnamiin lea 50, 3 km ¶ ii-anihahtti geađgeeanan, mii vástida 14,8 % geasseguohtumiid nettoareálas. Gaskajohtolagas lea 150,2 km ¶ ii- anihahtti, dahje 10,1%. Geassejagi eatnamiid nettoareálas lea 34,9 % badjelis go 1 000 m bm. Dat lea hirbmat stuora oassi. Gaskajohtolagas leat maiddái ollu alla eatnamat, 11% guovllu nettoareálas lea badjelis go 1 000 m bm. Geassebáhkkan leat alla várreeatnamat hirbmat ávkkálaččat čerrui, dannego doibmet bálganbáikin bohccuide. Geahča 3.10–3.14 kártagovat. Mii oaidnit 3.13 ja 3.14 kárttat šaddošlájaid viidánusa. ¶ Oktiigeassu Baste čearus leat hirbmat gáržžes geasseguohtuneatnamat. Dasa lassin ii leat Norgga rádji biddjon lunddolaš rájiid ektui, ii ge riikarádji cakka bohccuid mannamis nuppi riikii. Lea ceggejuvvon áidi Norgga beallái, vai sáhttet guođohit rádjeguovlluid. Áidi ii doaimma riekta bures, erenoamážit giđasgeasi go ain lea gassa muohta. Áidedivodeapmi ja ortnegisdoallan gártá divrrasin muohttaga ja eatnamiid allodaga geažil. Jus galggašii atnit lagamus lunddolaš oziid nuortan, eai livčče čearus šat geasseguovdilguohtumat. Dat gal livččii dieđusge áibbas veadjemeahttun. Norgga bealde leat lunddolaš oazit maid Baste čearru sáhtášii atnit, iige dát čoavddus váikkut boazodoalu Norgga bealde. ¶ 3.2.3 Unnačearoš ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus leat 39 boazodoalli, geat barget bohccuiguin. Alimus lobálaš boazolohku lea 8 000 bohcco dálá láhkaásahusa mielde. Čearu rájiid ja jagiáiggiid guohtuneatnamiid oainnát 3.10 kárttas. Ránnjáčearut eai guođot seamma guohtuneatnamiid go Unnačearoš. Davábealde lea čearus bealohahkii lunddolaš oahci, jávrrit Kåbtåjávri, Máttajávri, Avddajávri, Dievssajávri ja Beahcáš. Dáid jávrriid gaskka ja nuorttasguvlui Beahcášis leat áiddi ceggen oahcin gitta Murjekii dálvejagi eatnamiid rádjái. Oarjjabealde ii leat riikarádji lunddolaš rádji, dannego manná rastá eatnamiid, iige heive geográfalaš dillái. Lulil lea Stuor Juleveanu čázádat lunddolaš oahcin norggarájis gitta Borjosii, manná ovtta oasi dálvejagi eatnamiidda. Dálvejagi eatnamiin váilot oazit Borjosa ja Murjjek gaskka. Dábálaš jagiid buori guohtumis eai masttat ealut dávjá, dannego dálvesiiddat bissot sierralagaid viiddis jeaggeeatnamiin. Unnačearožii leat mearriduvvon rájit sihke bievlajagi- ja dálvejagi eatnamiidda. Bievlla áiggi lea čearus oktasaš eallu. Njukčamánu loahpas dehe cuoŋománus johtet ealuin vári nuorttabeale eatnamiidda, nappo vuollegit váriide Upmasa buohta oarjjil. Guottetbáiki lea oarjelis go Avddajávrri–Ritsem áksi. Guovllus ihtet bievladielkkut árrat, ja eatnamis lea dakkár hápmi, mii addá suoji dálkkiid áiggi. Misiid merkot suoidnemánu Ritsem-Sijddasjávrri geainnu gárddis. Eallu lea geasseorohagas borgemánu lohppii. Dalle johttájit Satis-geainnu badjel čakčaeatnamiidda. Čakčamánu álgogeahčen čohkkejit ealu ja bidjet Ruokto gárdái ja njuovadit nuorra varrásiid. Sii orrot ealuin čakčajagi eatnamiin gitta golggotmánnui/skábmánnui. De čohkkejit ja johtet ealuin ja rátkkašit ja njuovadit Stubba-gárddis. Sis leat 5–6 dálvesiidda. Maŋŋil go leat rátkkašan johtet siiddat dálvejagi eatnamiidda dábálaš johtinmálliin. Dálvejagi eatnamat álget dakko gokko Stuor Juleveatnu golggida ja mannet Muorjjiha buohta málbmabáne guoras. ¶ Guohtun Unnačearoža guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) ( 3.12. ja 3.13. tabealla ). 3.12. tabealla. Ruonasguohtunguovllut ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ 0,2 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 9,2 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 0,1 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 0,3 Goike bovdnajeaggi ¶ 0 Goike šattolaš jeaggi ¶ 0,7 Daŋas-/goike guolban ¶ 8,8 Varas guolban ¶ 4,6 Njuoskasit rásseeanan ¶ 15,8 Goikásit rásseeanan ¶ 14,6 Sieđgarohtu ¶ 65,26,1 Muorračuohpahat ¶ – Huksejuvvon guovllut ¶ 0,2 Juovat ja geađgeeanan ¶ 18,2 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ 3.13. tabealla. Gaskajohtolat ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 4,2 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi 345,9 ¶ 33,1 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 1,5 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 19,7 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 5,0 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 2,2 Goike bovdnajeaggi ¶ 2,3 Goike šattolaš jeaggi ¶ 2,3 Daŋas-/goike guolban ¶ 15,0 Varas guolban ¶ 7,8 Njuoskasit rásseeanan ¶ 0,1 Goikásit rásseeanan ¶ 1,1 Sieđgarohtu ¶ 0 Muorračuohpahat ¶ – Huksejuvvon guovllut ¶ 0 Juovat ja geađgeeanan ¶ 3,3 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ Čearu geassejagi eatnamiin lea badjel 497 km ¶ ruonasguohtun ja gaskajohtolagas lea 719,5 km ¶ . Gaskajohtolat lea čearu čakčajagi guohtuneanan, muhto adno maid árragiđa, nappo cuoŋománu. Geassejagi eatnamiid ruonasguohtumat, mat adnojit maid giđđajagis, leat eanas njuoskasit rásseeanan (168,1 km ¶ ) ja seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi (98, 6 km ¶ ). Dát guohtunšlájat leat 40 % geassejagi eatnamiin. Geassejagi guohtumat leat erenoamáš buorit. Hui ollu lea njuoskasit ja goikásit rásseeanan. Gávdno maid jeageleanan, (29 %), geassejagi/giđđajagi nettoareálas. Jeagelatnamiid guođohit giđđat, muhto veahá maid čakčajagis. Gaskajohtolaga ruonasguohtumat leat viidát, muhto guohtumiid kvalitehta lea arvat heajut go geassejagi guohtumiin. Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi lea goalmmádas oassi nettoareálas, iige gávdno goikásit ja njuoskasit rásseeanan. Dasa lassin leat šattolaš jeakkit aibbas unnán. Gaskajohtolaga jeageleanan lea viiddis, 216,8 km ¶ . Dáid eatnamiid guođohit čakčat ja árragiđa, muhto maid skábman. Go dálvejagi eatnamiin lea heajos guohtun, sáhttá vuollegit eananosiide johtit ealuin ja guođohit jeageleatnamiid eanas áiggi dálvejagis. Unnačearoža dálveorohagas lea 375,4 km ¶ jeageleanan, ja dan sáhttá dadjat buorren. Dilli headjona das go dálvejagi eatnamat leat alla várreeatnamat ja ollu muohta lea ain giđđadálvvi. Muohtadilálašvuođa dihte ii sáhte dálveorohagas giđđadálvvi guođohit nu guhká go livččii sávahahtti, ja ferte árrat johtit vuollegit eatnamiidda. Ii leat registejuvvon man ollu guovllus leat muorračuohpahatbáikkit, gos šaddet lánját. Orohaga geassejagi eatnamiin lea ollu ii-anihahtti geađgeeanan, muhto unnán gaskajohtolagas. Geassejagi eatnamiid ii-anihahtti geađgeeanan lea 194,5 km ¶ , 18,2 % guovllu nettoareálas. Geassejagi eatnamiid nettoareálas lea 29,3 % badjelis go 1 000 m bm., ja dat lea ollu. Gaskajohtolagas eai báljo leat allaeatnamat, lea duššefal 0,5 % nettoareálas badjelis go 1 000mehtara dássi. Unnačearožis leat viehka valjit allaeanan bálggosbáikkit liehmuáiggiide geasseorohagas. Geahča 3.10–3.14 kártta. Iešguđetlágan šaddošlájaid juohkáseami oainnát 3.13 ja 3.14 kártta. ¶ Oktiigeassu Unnačearoža orohagas eai leat nu buorit rájit Norgga guvlui ahte cagget bohccuid rasttideami. Dáidda eatnamiidda lea váttis cegget áiddi. Dákko ferte gávdnat lunddolaš oziid, mat eai leat nu guhkkin, ja iige šatta gilvalit nuppi riikka boazodoaluin. ¶ 3.2.4 Fágalávdegotti evttohus ¶ 1. Fágalávdegoddi evttoha ahte Baste, Unnačearoš ja Girjása čearut ožžot konvenšuvdnaguovlluid nu movt čájehuvvo 3.4 kártta. Buot dálá konvenšuvd- naáiddit njeidojuvvojit visot. Frostisen galgá beassat Siijddasjávrái rasttildit. Baste galgá beassat Isfjelletii rasttildit. ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Jagis 1999 biddjojedje oktan orohahkan dát: Vinkfjell, Skotstind, Hábmer, Mørkvatn ja Hellemo lulimus oasit. Nu gulletge orohahkii areálat, namalassii lulil Leirfjorden/Sørfold ja davil leat fas Divttasvuotna/Manndalen. Engelöya ja Lundöya leat olggobealde orohaga ráji, ja Hulløya dáfus lea Boazodoallostivra áigon maŋŋil čilget guđe orohahkii dát galgá gullat. Olggut rájit lulás, oarjjás ja davás čuvvot riiddid ja vuonaid ja rájit doibmet oahcin. Rádji Sirgá guvlui (riikarádji) lea hui heittot. Geahča 3.5. kartagova. Hábmer lea Nordlánddas nubbi dain rádjeorohagain mii ii addán eret konvenšuvdnaguohtumiid jagis 1972. Rádjeáidi, mii galggai huksejuvvot konvenšuvnna áidešiehtadus ¶ mielde, ii huksejuvvon. Danne váilotge dál sihke lunddolaš oazit ja áidi nuorttabealde. Norgga ja Ruoŧa eiseválddit leat baicca šiehtadan áiddi sadjái galget guođohanbarttat. Mearrádusa evttohii Det faste utvalg (Bistevaš lávdegoddi). Ovdalgo časke oktii orohagaid jagis 1999, ledje orohagas guokte siidda. Boazodoallostivra bijai eaktun ahte orohagat galge juogadit guohtuneatnamiid gaskaneaset. Juohkin sáhttá čuovvut orohatrájiid, ja dalle šaddá 3-juogot orohahkan ja siskkáldas rádjin livččii Sagfjorden ja Hellemofjorden. Dát čoavddus gáibida ahte lulimus guohtunguovllu (Vinkfjell) bohccot gártet johtit gaskaorohahkii (boares Mørkvatn orohat) vai besset dálvejagi eatnamiidda riddobeallái. Leat almmatge maiddái eará čovdosat movt mearridit siskkáldas rájid orohaga oarjjabealde. Orohaga doaibmaplána eaktuda earaládje organiseret. Orohaga juhket oallut vuonat, ja dat doibmet buorren siskkáldas oahcin. Hárji , mii juohká boares orohagaid, Mørkvatn ja Vinkfjell, doaibmá nana oahcin. Orohaga nuorttabealde leat oallut vákkit davás ¶ 32. Artihkal 3 C. ¶ lulás guvlui. Earret daid guovlluid mat leat Linájávrri birrasiid, leat oahcin gáissát, mat álget Kobbvatnet:s ja mannet Veikdalsisenii ja Reinoksfjellet:i, ja viidásit Livssejávrái, ja dat cagget bohccuid beassamis vággái. Livssejávrrie davábeale lea buorre juohku oarjjásdavás Rumbočohkkii. Ruonasvággi juohká maiddái nuortadavil Hellemobotn:a guvlui. Vaikko vel gáissát ja juovat orrotge leamen buorit oazit, besset bohccot almmatge buot dán golmma vákkis máŋgga saji meaddel. Dát guoská erenoamážit čáhcesuohpa bokte. Nordlándda fylkkamánni lea juovlamánu 21. b. 1971 ráhkadan láhkaásahusa movt juohkit “Hábmera guohtuneatnamiid” . Láhkaásahusa vuođul galget dálvejagi guohtumat leat aivvefal davábealde ráji mii vuolgá Sagfjordenis, čađa Rødtangstrømmen, Sisnuore, Varpvatnet ja Dragsvatnet gitta Divttasvutnii. Boazodoallit leat ceggen gaskaáiddi Bonnådalenii amas bohccot mannat boares Vinkfjellas nuorttas. ¶ Luonddudilálašvuođat Orohaga sáhttá obbalaččat juohkit 4 geologalaš oassái. Guovdu orohaga lea smávit eananoassi mas lea báitaráktu. Báitaráktu manná seakka stáhpin lulás Mannfjordenis, ja lea govddimus Rekvatne - Rumbočohka bokte. Das joatká báitaráktostáhpi lulás Mørsvikbotn:a guvlui. Báitaráktoeatnama goabbat bealde lea stuora granihttaguovlu eanas sajiin rádjeguovllus. Oarjjabealde lea dát miehtá boares Hábmer orohaga, lulás meaddel Mørsvikbotn:a, ja manná Storskog orohaga davit eananosiide. Granihttaguovllu oarjjabealde ja lulábealde lea muhtin stuorebuš báitaráktoguovlu, mii lea measta miehtá boares Vinkfjell ja Skotstind orohagaid. Obbalaš čilgehusas báhcet čilgekeahttá deaŧalaš dárkilis dieđut, mat sáhttet leat hui mávssolaččat guohtuma dáfus. Riikaráji mielde, nuorttabealde Linájávrri, lea báitaráktoguovlu, mas lea veahá kálka. Guovddáš guovlluin gávdnojit maiddái kálkasuonat báitarávttus. Granihttaguovlluin lea unnán ja asehis eanavuođđu. Jieŋas lea leamaš oanehis geaidnu merrii ja lea rievdan dehe lihkadan čađatgaskka. Danne leage eanavuođđu veahá assát aivvefal báktealážiid mieđabeliid. Jeakkit leat dávjá coages arvejeakkit, coahkásat ja hui vuorjjes šaddu. Earret oarjedavágeaže ja nuorttimus eananosiid, leat orohagas eanas gáissát ja jiehkit. Hárjjit ja ceakko rámat leat ollu dákkár eatnamis. Erenoamážit siskkit Skotstindas leat dákkár eatnamat ja heajudit guovllu anihahttivuođa. Orohaga eará eananosiin leat jorbačohkat (rádjeguovllus), jalggat dehe vuovdeeatnamat. Oarjedavágeaži eatnamat leat erenoamážat go areálas ¶ lea 20 % vuollel 100 m bm. ¶ Vaikko vel orohaga nuorttidavimus eananosiin (Hellemofjorden birrasiid) leatge jorbasiid várit, leat doppe almmatge ceakko gáissát njuolga bajás mearas, muhto fas aláža alde lea jalgadeabbu. Dušše smávit guovlluin orohagas, nu movt Finnøya oarjjabealde, arvá vuollel 100 mm ođđajagimánus ja guovvamánus. Minddar arvá gaskal 100 ja 150 mm. Gaskamearálaččat šaddá galbmaseabbu rittus siseatnama guvlui ođđajagimánus (–2 gitta –8°C). Danne balahuvvo eanan jiekŋut mađi guhkelii gáidá eret rittus. Go vel diehtit ahte lea eambbo muohta siseatnamis, gártá váttisvuohta vel stuorábun. Vaikko vel dálve- ja geassetemperatuvrra erohus leage birrasiid 18°C, čájehit dálkkádagat ahte guovllus eai leat mihtilmas siseatnandálveguohtumat. Eai jagit dattege leat ovttaláganat. Jus nuorttibiekkat leat dávjá, gahččá eanas borga Ruoŧabeale dálveeatnamiidda. Dalle šaddá rádjeguovlluin buorre guohtun dálvet. Habmiris lea buorre dainnalágiin go lea unnán muohta ja buorre geologiija olggut riddoguovlluin. Vaikko vel oallut vuonat ja báljes bákti leat juohkán eananoasit sierra duovddan, leat guovllus kvalitehtat mat eai leat galli báikkis davábealde Skjerstadfjordena. Geologiija, temperatuvra ja muohtadilálašvuođat dahket buriid dálveguohtumiid. ¶ Guohtun Jagi 1964 boazoguohtunkommišuvdna bijai 600 bohcco vuođđun go Skotstind ja Vinkfjell orohagat leat ovttasiiddas. Dát mielddisbuktá 0,5 bohcco juohke km ¶ nammii, ja dat lea unnimus boazolohku buot birrajagiorohagain Saltenfjorden davábealde. Dan sadjái biddjui vuođđun 1.800 bohcco Hábmerii/Mørkvatn:i. Maŋŋil biddjui alimus boazolohku nu ahte vástida 1,2 bohcco juohke km ¶ nammii. Dat lea eambbo go dábálaš dán boazodoalloguovllus. Kommišuvdna bijai vuođđun ahte geavvadis lei optimála boazolohku bievlaguohtumis 6.200 bohcco, nappo mihá badjelis go dálveguohtumiin. Kommišuvdna bođii dan bohtosii ahte Hellemo:s ii leat leamaš boazodoallu, muhto “bievla- ja dálvejagi guohtumiid guoddilvuohta galgá biddjot vuođđun unnebuš boazodollui.” Sii mearridedje “heivvolaš” boazologu 500 bohccui, mii mearkkaša 0,5 bohcco juohke km ¶ nammii. Hábmera orohagas lea Selskapet for Norges Vel iskan guohtumiid jagis 1969. Dát árvvoštalai vuosttažettiin jeagelguohtuma. Takserejuvvon areálas lei eanas čáhppesmuorje- ja heavošdaŋas (lahka 60 %). Dat maid árvvoštalai ávkeareálan, leat daŋasguolbanat, jeagelšattolaš jeakkit (17 %). Jegelšattolaš beahcevuovdi lea 13 % ja jeagelšattolaš soahkevuovdi lea 6 %. Oktiibuot takserejuvvui ahte lea 36 % jeagelguohtun anihahtti areálas. Lyftingsmo meroštalai anihahtti ¶ 33. Lea eretgesson čáhci ja jiehkki. ¶ areála leat 669 km ¶ . Dat mielddisbuktá ahte 15 % ollislaš areálas lea jeagelguohtun. Eanas heavošdaŋasbáikkiin lei binnánaš jeagil. Dákkár eatnamat leat erenoamáš deaŧalaččat guohtuneanamin, dannego go daŋas dahká ahte eanan ii jieŋo, ja Lyftingsmo geažuha ahte boazo borrá dakŋasiid maid. Dán guovllus, nu movt eará riddoguovlluin, lea eanas ¶ oaivejeagil ja fiskesjeagil. Registemis čájehuvvui ahte jeagil gávdnui duššefal báikkuid sullii beali areálas, ja 20 % areálas lei valjit jeagil. Árbevirolaš eanangeavaheapmi dálvejagis mearkkašii ahte ledje 8–10 eananoasi gos guođohuvvui ovdalaš Hábmeris ja 2–3 guovllu Skotstindas. Sierralagaid leat guovllut smávvat, iige dohko čaga nu stuora eallu. Vásihusaid vuođul sáhttá dadjat ahte Hábmeris eai leat dálveguohtumat davábealde Hellemobotn. Orohagas leat váldosaččat 2 molssaevttolaš guohtunguovllu mat anihit bievlaguohtumin. Dat lea boares Vinkfjell orohat, ja Hábmer/Mørkvatn guovllut nuorttabealde E6 ja Ájluovta geainnu. Vinkfjell orohaga boazodolliid njuovvanbohccuid deattut hui badjin. Misiid gaskamearálaš deaddu lea leamš gitta 26 ja 28 kg. Dat mearkkaša ahte orohagas leat buorit geasseguohtumat, muhto guovlu ii leat akto doarvái stuoris go mihtida dálveguohtumiid vejolašvuođa ektui. Skotstind siskkit guovllut lea ovdal adnon geassejagi guohtumin, muhto guovllus lea lossat johtit. Danne orohat dárbbaša maid guođohit nuorttabealde E6:ža, jus galgá birget. Skotstind/Vinkfjell boazodoallu ii guoskkahuvvo konvenšuvnnas, jus jođihuvvo boahtteáiggis dálá vugiin. Dat doallu guoskkahuvvo konvenšuvnnas gii áigu guođohit Mørkvatn orohaga bievllajagi eanamin. Dálá boazodoallu atná orohaga geasseguohtumin báitaráktoguovlluid Hellemofjordenis Mørsvikbotn:i, ja Slunkaområdet lea dasto lunddolaš guovddášbáiki. Dat báiki gos leat buoremus guottetbáikkit, lea veahá davvelis, Sagfjorden ja Mørsvikbotn gaskkas. Guovllut birrasiin ja measta davábealde Rekvatnet, leat čakčaguohtumii buoremusat. Lassin dán guođohanvuohkái, leat máŋga eará vejolašvuođa olles bievlajagi áigodaga. Norggabeale boazodoallit eai leat guhkes áigái guođohan geassejagis davábealde Hellemofjordena. Rádjeguovllut leat erenoamáš áigeguovdilat. Eatnamat, mat leat Leirfjorden, Hellemofjorden ja riikarádje gaskkas leat sierra diđoštuvvon. Oarjjábealde lea biddjon iskkadanrádji nu ahte iskadeamis leat mielde maiddái Gjerdalen ja Rumbočohkat. Rádjeguovllut leat šattoheamit. Doppe lea eanemusat bákti, čievra, geađggit ja juovat. Jiehkit leat maiddái máŋgga smávit guovllus. Šattohis eanan dehe hui veahá šaddu lea mihtilmassan dán guovllus ja muhtin sajiin fas lea buorebuš šaddu. Dán šlájat eanan lea čađatgaskka Gjerdalenis eanas njárbes soahke- dehe beahcevuvddiin, gos lea daŋasšaddu. Asehis eananvuođus šaddá veahá jeagil beahcevuvddiin. Vákki bajimusas leat veahá jeaggeeatnamat ja njárbadit šaddu. Guovllut heivejit giđđa/árrageasi guohtumin ja čakčajagi eanamin. Linájávrri nuorttabealde dat leat buorit geasseguohtumat, ja dát leage oassin dan guovllus mii manná Ruoŧa beallái. Kálkaeanan gaskkohagaid šaddada máŋggalágan šattuid várreguolbaniidda ja rássečohkiidusaid stuora jasaid gaskii. Reinoksvatnet nuorttabealde ja Kirkfjellet birrasiin leat mávssolaš guohtumat jassagobiin, muhto leat eambbo ii-anihahtti eatnamat go Linájávrris. Dáppe lea ollu muohta mii suddá hiljit ja danne heivege guovlu hui bures maŋŋigeasi guohtumin. Livssejávrri davábealde, Hellemofjordena guvlui, leat maiddái muhtin sajiin stuora jassagobit, muhto dás šaddet mihá eambbo várrešattut ja eanas lea čáhppesmuorji. Veađáhat ráhppát sáhttet muhtin jagiid leat mávssolaš guohtunbáikin bohccuide, ja guovlu lea dábálaččat adnon dego danin ahte muhtomin guođohit doppe, lassin riddoguohtumiidda. Ovdal lei biddjon vuođđun ahte guovlu sáhttá adnot Hellemo orohaga dálvejagi eanamin. Dán guovllus lea almmatge váttis johtit eret jus guohtumat vearránit ja eallu lávdá. Sirgá čearu eallu bođii ovdal dán guvlui, jus eai lean johtán dálveguohtumiidda. Norgga–Ruoŧa oktasaš bargojoavku (1986) árvvoštalai iešguđetlágan ovttasbargovugiid rastá riikarájiid. Hábmer/Mørkvatn ovddidii sávaldaga oažžut dálveguohtumiid Ruoŧabealde go guohtumat hedjonit norggabealde. Sihke Sirgá ja Jåkkågasska hilgguiga dán evttohusa. Bargojoavku guorrasii dasa ahte ii lean vejolaš gávdnat dálveguohtumiid Sirgás, muhto anii rabasin vejolašvuođa addit spiehkastanlobi dalle go dálveguohtumat hedjonit liiggás ollu. ¶ Oktiigeassu Fágalávdegotti oaivila mielde ii leat govttolaš jođihit sierra norggabeale boazodoalu dan guovllus Hábmeris mii lea davábealde Hellemofjordena. Dat lea dannego guovllus eai leat dálveguohtumat. Dálveguohtumat lulábealde vuona, ovdamearkka dihte Livssejávrri ja Hellemofjordena birrasiin, leat maiddái eahpesihkkarat dálvejagis dálkkádagaid geažil. Norggabealde báhcá dasto vejolašvuohtan guođohit dálvet Sisnuores (Innhavet). Lávdegotti mielas lea almmatge buoret molssaeaktu atnit dáid dálveguohtumiid searválaga bievlaguohtumiiguin lulábealde Hellemofjordena. Dalle lea duššefal okta molssaeaktu; namalassii atnit bievlaguohtumiid davábealde vuona ja dálvet johtit Ruoŧa beallái. Fágalávdegoddi čujuha Boazoguohtunkommišuvnna jagi 1964 bargui, mas ávžžuhedje ahte eai Hellemo orohaga boazodoallit sisajođe eambbogat šat, muhto ¶ 34. Oaivejeagil ja fiskesjeagil gáibidit dihtolágan muohtagokčasa ja gávdnojit duššefal soames sajiin riddoeatnamiin. ¶ dan sadjái evttohuvvui ahte Divttasvuona sámi álbmot atná guohtumiid. Fágalávdegoddi guorrasa dasa, ja čujuha dan vejolašvuhtii mii badjána go dán birrasa siiddat ovttasdoibmet Sirgá čearuin. Čearru fertešii beassat lobi guođohit Hábmera orohagas davábealde Hellemofjordena, ja Hábmera boazodoallit fas ožžot dálveguohtumiid Ruoŧas. Dán guovllus leat Hábmiris buoremus riddoguohtumat obalohkái, go árvvoštallá kvalitehta, kvantitehta ja oadjebasvuođa jiekŋuma vuostá. Dát vuođđu gáibida vástideaddji bievlaguohtumiid. Boares Vinkfjell orohagas leat veahá dákkár guohtumat, muhto eai leat doarvái dálveguohtumiid ektui. Guohtunguovllut leat maiddái unohas báikkis daid buoremus dálveguovlluid ektui. Buoremus guovllut, doaibmama dáfus, lea orohaga nuorttaleamos guovllut riikaráji guvlui. Riikarádji ii leat lunddolaš rádji. Fágalávdegotti oaivila mielde lea baicca nu ahte riikarádji juohká eatnama, iige dat heive lunddolaš guohtunguovlluid mielde. Ii leat vejolaš hukset áiddi mii cakkašii bohccuid beassamis ráji rasta giđđat/geasset. Gassa muohta bistá maŋŋigeassái ja dagaha áiddi muohttaga vuollái eanas áiggi goas dat lei galgat doaibmat oahcin. Fágalávdegotti mielas sáhttá guođohemiin caggat ealu nu guhká go lea muohta. Dát ii dattetge čoavdde váttisvuođa geasseguovdil, go guovllu adno guođohanbáikin. Riikaráji norggabealde leat lunddolaš oazit orohatrájis lulil gitta Reinoksfjellet:i, earret geinnodaga mii manná Linájávrri bokte. Dássedis guođoheapmi dákko, ja vaikkoba oazit, addet geavatlaš anihahtii ráji. Dákkár rádji dagahivččii danges ahte Hábmir ii sáhte atnit duovdagiid nuorttabealde Linájávrri ja lulábealde Reinoksvatnet. Dákkár rádji fas nuppi bealis dagaha ahte Hábmir sáhttá atnit Gjerdalena giđđat ja čakčat. Go vihkedallá iešguđetlágan čovdosiid, galgá vuođđun bidjat ahte Hábmir ii goitge sáhte atnit nuortalis guovllu almmá masttakeahttá Sirgásiin. Reinoksvatnet lea juohkun rádjeguovllu oarjenuortti áksása mielde. Fágalávdegoddi oaidná stuorimus váttisvuohtan leat gávnnahit heivvolaš čovdosiid guovlluide dán jávrri ja Hellemobotn:a gaskkas. Guokte beali váikkuhit. Guohtunguovlluin Livssejávrris Hellemofjordena guvlui leat jeagelguohtumat, mat sáhttet adnot lassin riddoguohtumiidda, ja guovlu lea oazi haga, jus Sirgá bohccot vulget oarjjás. Ruonasvággi ii dolle bohccuid mannamis. Bohccot besset vággái riikarájisi ja badjel vákki davvelis ja maiddái lulil nuorttabeale geinnodaga mielde mii lea gaskkal Reinoksvatnet ja Ruonasvákki. Maiddái Ruonasvákki nuorttabealde leat buorit guohtuneatnamat čakčajahkái Hábmera váste, ábaida Hellemobotn guvlui. Guovllut oarjelis leat dattege buorebut. Jus ruoŧabeale ealut johtet eret dán guovllus, sáhttá goit muhtin muddui guođohit dáin guovlluin ovttas oarjelit guovlluiguin. Buoremus geassejagi eatnamat Ruonasvákki nuorttabealde leat lullelis, ja dalle illá gártá moattegeardánit guođoheapmi davimusas. ¶ 3.3.2 Sirgá čearru ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus lea 107 boazodoalli, geat barget bohccuiguin. Alimus lobálaš boazolohku dálá láhkaásahusa mielde lea 15 500 bohcco. Čearu rájit ja jagiáiggiid guohtumat čájehuvvojit 3.15 kárttas. Sirgá guohtuneatnamat eai njuolgut adno ovttas lagas čearuiguin. Čearus leat baicca dihto dálveguohtunguovlu , mii muhtin sajiid lea seammá eanan go Sierri čearus. Dálveguohtumiin lea okta marginála guovlu, dakka oarjjabealde , mii lea oktasaš Duorbun čearuin. Davábealde lea Stuora Juleveatnu lunddolaš rádjin norggarájis Borjusii, muhtinmuddui dálveguohtumiidda. Ii gávdno lunddolaš dálveguohtunrádji Borjusa ja Murjek gaskka. Dábálaš dilis eai masttat čearut báljo goassege, dannego viiddis jeaggeeatnamat doalahit dálveealuid sierralagaid. Murjek rájes Gransjö stášuvdnii lea málbmageaidnu (malmbanen) lunddolaš rádjin. Gransjö ja Svartlå gaskka váilu lunddolaš rádji. Svartlå rájes viidásit nuorttas Bađaluovtta guvlui ráddjejuvvojit guohtumat go davábealde lea Juleveatnu ja huksemat. Davimus rádji lea obbalaččat mearriduvvon. Oarjjabealde ii doaimma riikarádji lunddolaš rádjin dannego rasttida eatnamiid almmá heivetkeahttá geográfalaš beliide. Lulábealde leat jávrrit ja jogat mat muhtin muddui ráddjejit guohtumiid. Dakko gokko eai leat lunddolaš oazit, leat áidon bievlaguohtunguovlluid ja muhtin oasi dálveguohtumiin dakka nuorttabealde Skalkajávrri. Lulábealde ii leat dálveguohtunrádji mearriduvvon. Guohtumiid geavaheapmi lea árbevieru mielde. Lunddolaš oazit váilot ránnjá čearuid guvlui, muhto dábálaš dilis nagoda doallat ealu mearri guohtumiidda. Čearru lea golmmasadjái juhkkojuvvon, namalassii Aktse-Njunjes, Ultevis ja Vaisa. Juogus lea árbevieru mielde, vai boazobargu doaibmá bures ja sáhttá vuohkkasit atnit viiddis bievlaguohtuneatnamiid, maid gaskkas leat jogat oahcin. Aktse-Njunjes lea Soitijaure lulábealde ja manná Laitijaurái ja Tjaktjajaurái. Vaisa-siidda guohtumat leat lulábealde Vuojatänu Vaisaguovllus ja Ultevis-siidda bievlaguohtumat leat čearu guovddáš osiin, nappo Sarek-Padjelanta ja Ultevis várreguovlluin nuorttabealde. Cuoŋománu johtet giđđaguohtumiidda, árbevieru mielde sierralaga ealuiguin dábálaččat. Ultevisa siida johtá vuollegis eatnamiidda nuortalii, Vaisasiida johtá oarjjabeal várreguovlluide badjel Vuojateanu ja AktseNjunjes johtá guovlluide lulábealde Sitojaure. Ealuid guođohit giđđat vai eai mana bohccot guottetbáikkiin eret. Norggabeale ráji bokte lea erenoamáš lossat bargat Vaisaguovllus. Miessemearkun dahkko siiddaid siskkáldas geasseguohtumiin mihcamáraid áiggi ¶ gitta suoidnemánu/borgemánu áigái. Das maŋŋil leat ealut veaiddalis gitta čakčamánu álgui go čohkkegohtet ealuid čakčanjuovademiide. Ultevissiida njuovvá nuorra varrásiid Kuorpak gárddis. Vaisa bidjá ealu Pålno gárdái, ja gorudiid vižžet helikopteriin Ritsemii, ja doppe njuvvet. Aktse-Njunjes geaseha gorudiid iešguđetge čohkkengárddiin ja doalvu Kuorpakii njuovvat. Čakčat čohkkegohtet ealuid go čázádagat jikŋot ja šaddá muohtaskohtersiivu, dábálaččat golggotmánu/skábmamánu. Sihke Ultevis ja Vaisa atnet Kuorpak gárddi go rátket dálvesiiddaide, njuovadit ja merkot misiid. Rátkamiiguin álget loahpageahčen skábmamánu ja jotket barggu nu guhkás go dárbu. Vaisa rátká golmma dehe njeallji smávit dálvesiidan, Ultevis rátká čieža dálvesiidan, ja Aktse-Njunjes lea okta dálvesiida. Ealu fievrridit dálveguohtumiidda biillain dehe johtet dábálaš vugiin. Vaisa dálveguohtumat leat Juleveanu davábealde. Ultevis lea fas goappaš bealde Juleveanu ja Aktse-Njunjes lea Unna Juleveanu lulábealde. Sirgá dálveguohtuneanan lea muhtin muddui oktan guovlun, mii manna Harrejauvrre – Sirgesluovtta gárddis gitta Svartlå rádjái, ja muhtin muddui gullá riddoguovlu Luleju lulábealde maid dasa. Dálveguohtumat adnojit skábmamánus cuoŋománnui. Čearus leat dálvet sihke siseatnama ja riddoguovllu guohtumat. Riddoguovllu guohtumat leat easkka ođđajagimánus dássáduvvan. ¶ Guohtun Sirgá čearu guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) ( 3.14. ja 3.15. tabealla ). ¶ 3.14. tabealla. Ruonasguohtunguovllut ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 0,3 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ 0,8 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 0,2 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 8,0 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 0,7 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 0,5 Goike bovdnajeaggi ¶ 0,1 Goike šattolaš jeaggi ¶ 38,21,4 Daŋas-/goike guolban ¶ 23,2 Varas guolban ¶ 178,26,4 Njuoskasit rásseeanan ¶ 9,9 Goikásit rásseeanan ¶ 17,8 Sieđgarohtu ¶ 5,5 Muorračuohpahat ¶ – Huksejuvvon guovllut ¶ 0 Juovat ja geađgeeanan ¶ 23,5 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ 2778,9 3.15. tabealla. Gaskajohtolat ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 1,9 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi 245,8 ¶ 17,0 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 2,1 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 13,5 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ ,8 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 1,3 Goike bovdnajeaggi ¶ 1,6 Goike šattolaš jeaggi ¶ 2,8 Daŋas-/goike guolban ¶ 3,9 Varas guolban ¶ 6,2 Njuoskasit rásseeanan ¶ 1,1 Goikásit rásseeanan ¶ 15,3 Sieđgarohtu ¶ 0,7 Muorračuohpahat ¶ – Huksejuvvon guovllut ¶ 0 Juovat ja geađgeeanan ¶ 6,9 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ Čearu geasseorohagas lea badjel 1 289, 5 km ¶ gaskaguovllus. Gaskaguovlu adno giđđat ja čakčat, ja dát guohtuneanan leat gaskal geasseorohaga ja Harrejaurre-Sirkesluovtta gárddi. Geasseorohagas lea eanas rásseeanan (495,5km ¶ ), njuoskasit rásseeanan (275,9 km ¶ ), seamul/urtavallji soahkevuovdi (223,7 km ¶ ) ja varas guolban (178,2 km ¶ ). Dát šaddošlájat gokčet 42 % geasseguohtumiin. Geasseguohtumat lea buorit. Lea ollu rásseeanan. Dasa lassin lea 24 % jeageleanan geasseguohtumiid nettoareálas. Jeageleatnamiid sáhttá atnit giđđat ja čakčat. Gaskaguovllu ruonasguohtumat leat hui buorit, vaikko vel seamul/urtavallji goahccevuovdi heajudage guohtuma kvalitehta geasseorohaga ruonasguohtuma ektui. Leat aibbas unnán šattolaš jeakkit, muhto rásseeanan lea viehka ollu. Gaskaguovllu jeageleanan lea hui buorre, ja lea olles 402,1 km ¶ . Dát guohtumat sáhttet adnot giđđat, čakčat ja čakčadálvvi. Go guohtundilálašvuođat hedjonit dálvet, sáhttá jeagelguohtun vuolli eatnamiin leat molssaeaktun dálvvi miehtá. Sirgesis lea badjel 982,8 km ¶ jeagelguohtun dálvet. Jeagelguohtumat leat erenoamáš valjit, maiddái čearu alimus lobálaš boazologu ektui. Sirgesis leat 18,6 km ¶ jeagelguohtumat mat muhtin muddui leat oktasaččat Sierre čearuin. ja leat rádjemearriduvvon. Sirges beassá dálveguohtumiid atnit áigodagas golggotmánnu-cuoŋománnu, iige dárbbaš balalt ahte jeagelguohtumat billahuvvet guhkit áigái. Ii leat registejuvvon gávdnotjitgo doppe muorračuohpahagat. ¶ Ii-anihahtti eanan lea ollu geasseeatnamiin. Muhto aibbas unnán gaskaguovllus. Geasseguohtumiid iianihahtti oassi lea 640, 0 km ¶ , mii mearkkaša 23,5 % guovllu nettoareálas. Geasseguohtumiid nettoareálas lea 31,7 % badjelis go 1 000 m bm., ja dat lea ollu. Gaskaguovllus lea 9,3 % nettoareálas badjel 1 000 mehtar dásis, ja dat leat maid viehka stuora mearri. Sirgesis lea hui buorit alla várreeatnamat geasseorohagas, mat heivejit liehmuáiggiid bálganbáikin. Geahča 3.15–3.19 kártta. Mii oaidnit 3.18 ja 3.19 kártta iešguđetlágan šaddošlájaid viidánusa. ¶ Oktiigeassu Sirgá rádji Norgga vuostá lea measta 60 km guhku ja das váilot oalát lunddolaš oazit mat cagget bohccuid rasttideames ráji. Dat ii leat vejolaš áidut go vuhtiiváldá eatnamiid ja muohtadilálašvuođaid. Dás berre geahččalit oažžut lunddolaš guohtunrájiid. Lea buorre doaivva oažžut dákkár rájiid. Loahpas sáhttá dadjat ahte Sirgesis leat buorit guohtumat obbalaččat. ¶ 3.3.3 Fágalávdegotti evttohus ¶ Hábmer – Sirges 1. – Fágalávdegoddi evttoha Sirgesa ja Hábmira ásahit searvedoalu gaskal Hellemofjorden ja orohatráji Hábmir/Frostisen. Jus áššebealit eai ásat searvedoalu, evttoha fágalávdegoddi ahte guovlu biddjo konvenšuvdnaguovlun Sirgá čerrui. – Orohaga lulimus guovllut biddjojit Sirgá čearu konvenšuvdnaguovlun nu movt čájehuvvo 3.6 kártta. Kulttorhistorjjá vuhtiiváldámušain atná fágalávdegoddi ahte lea vuoigadis hukset geađgeáiddi amas bohccuid ribahit Gjerdalenii. – Fágalávdegoddi evttoha Sirgesii addit rasttidanvuoigatvuođa bievlajagis Reinnoksvatnet nuortamusas gitta Amasjaurre nuortamussii Ruonasvággái. Hábmir oažžu rasttidanvuoigatvuođa dálvet. ¶ Geahča 3.6 kártta. ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Storskog ja Sjunkfjell orohagat biddjojedje oktan orohahkan jagis 1999, ja seammás rievdadedje ráji moatte saji Balvatn ja Hábmer orohagaid (ovdalaš Mørkvatn) guvlui. Earret riikaráji doibmet orohaga olgguldas rájit bures. Geahča 3.7 kártta. Storskog/Sjunkfjell orohagas ii leat konvenšuvdnaguovlu Ruoŧas, ja ránnjáčearus maid ii leat guođohanriekti Norggas, iešalddis konvenšuvdnateavstta mielde. Jagi 1972 konvenšuvnna vuođul lea huksjeuvvon rádjeáidi oarjjabeale riikaráji. Konvenšuvnna § 42 mielde lei Duorbun čearus guođohanriekti nuorttabeale áiddi. Áidi njeidojuvvui go konvenšuvdna rievdaduvvui jagis 1984. Ággan lei ahte áidi dagahii eambbo váttisvuođaid go ávkki. Vaikko vel riikarádji formálaččat šattaige ođđa guođohanrádjin maŋŋil go áidi njeidojuvvui, lea almmatge Duorbun beassan guođohit Storskog/Sjunkfjell orohagas eahpeformála šiehtadusa mielde gaskal orohaga ja čearu. Guovllus eai leat lunddolaš oazit. Oarjelit guohtuneatnamiin (vejolaš árradálveguohtumiin) eai leat oazit ja dalle besset Duorbuna bohccot mannat oarjjásguvlui. Storskog/Sjunkfjell lea juohkásan máŋgga oassái lunddolaš rájiiguin mat sirrejit duovdagiid ja váddudahttet johtima. Dán oktavuođas lea áigeguovdileamos dat “rádji” mii manná Andkilvatnet rájes Flatkjølena ja Rago bokte riikarádjái. Dát dagaha ahte lunddolaš geinnodat mii manná davit guohtunduovdagiidda, manná Duorbuna guovlluid čađa, oarjjabeale Virihaure ja Vastenjaure, ja muhtin muddui maiddái Sirgá čearuid čađa. ¶ Luonddudilálašvuođat Orohaga nuorttabeale oasis leat eanas báitaráktu, muhto várreguovlluin Rago davábealde lea granihttaguovlu mii manná Hábmira orohahkii. Fuoskku čoahkkebáikki nuortadavábeale lea smávit granihttaguovlu. Maiddái orohaga oarjjabealde manná suvrra báktešládja viidát. Orohaga siskkit guovlluin (nuortabealde FuosskuStrávve čaza) lea juohke sajis ollu muohta, ja ođđajagimánus lea vuollel –6°C. Dan seammás lea orohat dakkár guovllus gos arvá ollu dálvet. Go orohagas borgá ja arvá ollu, ja dasa lassin leat galbma dálkkit, dagaha mihá stuorát balu go oarjelis ahte orohaga nuorttimus osiin billista dehe lásse guohtumiid. Gassa muohttaga geažil leat maiddái riddoguovllut eahpesihkkarat guohtuma dáfus, ábaida Helgelánda. Dálkkádagat heajudit orohaga dálveguohtumiid. Earret rádjeguovlluid, suddá muohta árrat. Guovllus gaskal Heggmovatn ja Mistfjorden ádjána muohta guhkit suddat go oarjelit guovlluin, muhto maiddái dáin guovlluin bievlagoahtá geassemánu 1.beaivvis. ¶ Soahkevuovdi šaddá gitta 450–500 m.bm. Vuovdeguovllut goabbat bealde Skjerstadfjordena leat Nordlándda maritiimmalaš soahke- ja beahcevuovdeguovllu lulit oasit, ja doppe šaddá veahá jeagil. ¶ Guohtun Selskapet for Norges Vel lea suokkardan guohtumiid. Mii oaidnit 3.16. tabeallas linjátakserema oktiigeasu, mas orohat juhkkojuvvui siskkit ja olggut guovlun (Storskog ja Sjunkfjell). ¶ 3.16. tabealla. Iešguđetlágan šaddošlájaid juohkás- eapmi (%) Storskog/Sjunkfjell. ¶ Jeagelšatto- Eará daŋas Ii-ani ¶ guohtun laš čáhppes ¶ ja rissehahtti muorje eanan ¶ eanan ¶ Eanas jeagelguohtun gávdno alla várreeatnamiin. Erenoamážit Rago granihttaguovllus. Vuovderámat leat dávjá ceggosat, ja lea ollu “… fierran eanan mas šaddá rássi ja urta bures.” Jeagelguohtun mii gávdno luoh- káin, lea sihkkaris guohtun seakka muohttaga dihte go dákkár báikkiin ii jieŋo. Andkilvatnet, Straumvatnet ja Røyrvatnet guvlui leat dákkár eatnamat. Finneidfjellet rehkenasto leat molssaevttolaš dálvejagi guohtumin. Várri vuolgá Fuosskojekkiin bajás gitta 500 m bm. Vuvddiin leat lunddolaččat soahkemuorat. Smávva beazit šaddet jeaggeguovlluin vuovderavddas ovdalgo alla várreeanan álgá, ja beazit suddjejit jiekŋuma ja biekkaid vuostá rámšo duoddaris. Guohtunsuokkardeami dieđuid mielde leat duoddaris deaškedaŋasguolbanat sullii beali, ja bealli fas guovllut main ii leat šaddu, dehe lea eará šaddu. Eará vejolaš dálveguohtumat leat Budeajjonjárga, Kjerringøy ja vuollegit eatnamat Valnesfjord-jekkiid guvlui. Budeajjonjárggas adnojit eanas siskkit guovllut Heggemovatn:s Mistfjorden guvlui, muhto sihke oarjjabealde ja lulábealde dán guovddáš guovllu lea maid guođohanvejolašvuohta. Kjerringøy adno leat sihkkareamos guohtunguovlu, mii aniha jus eará sajiin hedjona guohtun. Dettolaš bealli guohtumiid árvvoštallamis lea geassejagi guohtumiid kvalitehta. Go Sjunkfjell adno dálvejagis, lea lunddolaš atnit geassejagi guohtunguovlluid dán orohagas. Jus dálvet lea unnán muohta, árrat boahtá giđđa ja liegga geassi, šaddá liiggás oanehis guohtunáigodat, iige biste doarvái guhká varas guohtun bohccuide. Dalle livččii buoret guođohit geassejagis Storskog orohagas, mas leat alit várit. Heittotvuohta lea fas go eai leat oazit Duorbun čearu guvlui, ja dat váttisvuođat mat sáhttet čuožžilit go johtá Sjunkfjellas Storskogii. Misiid njuovvandeattut čájehit geahppasit bohccuid go guovllus muđuid. Dát sáhttá juogaládje čilget geassejagi guohtumiid dili báhkka gesiid, muhto sáhttá maiddái vuolgit das makkár bohccuid vállje njuovvat. ¶ Oktiigeassu Fágalávdegoddi váldá vuhtii ahte dálveguohtumat ráddjejit man viiddis boazodoalu sáhttá jođihit Storskog/Sjunkfjell orohagas. Dát guoská ollislaš kapasitehtii ja man oadjebas sáhttá leat guohtumiid jiekŋuma vuostá. Rievddalmas luonddudilálašvuođat dagahit ahte muhtin sajiin hedjonit dálveguohtumat jiekŋuma geažil bahábut go earasajiin. Almmatge lea mávssolaš sihkkarastit dáid guovlluid vai adnojit dalle go guohtun lea buorre. Nu lassána obbalaš kapasitehta go buoremus molssaeavttuid beassá seastit. Siso ja Rago leat guokte molssaevttolaš guohtunguovllu dálvet Ruoŧa ráji guvlui. Dan seammás go Siso lea molssaevttolaš dálveguohtun Storskog/Sjunkfjell orohahkii, lea dát guovlu maiddái alla várreeanan, Duorbun čearu bálganbáiki. Geavvadis lea veadjetmeahttun easttadit moattegeardánit guođoheami dan guovllus, duššefal ealu guođohemiin. Vásihusaid bokte diehtit ahte ii nagat dán čoavdit oinnolaš oziiguin. Danne fágalávdegoddi oaivvilda ahte áidi ii leat áigeguovdilis čoavddus. Ragoguovllus lea gáhttejuvvon buorebut go Sisos, nu ahte eai beasa bohccot guohtut geasset dáppe. Nuppi bealis lea topografiija dihte váttis johtit dohko almmá jođikeahttá oarjjabealde Virihaure ja Vastenjaure ruoŧabeale riikaráji. Dát guovlu lea aibbas vissasit buorre dálveguohtunoassin Ragoi. Dát gullá lunddolaččat oktii norggabeale duovdagiiguin. Go viiddida nuorttas, eai váikkut dálkkádagat Ragoi nu sakka. ¶ 3.4.2 Duorbun čearru ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus leat 49 boazodoalli, geat leat boazobarggus. Dálá láhkaásahusa mielde lea alimus lobálaš boazolohku 9 000 bohcco. Čearu rájit ja áigodatguohtumat čájehuvvojit 3.15 kárttas. Duorbun atná muhtin osiid ruonasguohtumis oktasaččat Luokta-Mávas čearuin. Oktasašgeavaheapmi lea dannego váilot lunddolaš oazit dehe áiddit gaskal Parka ja riikaráji. Earret dán eai leat čearus oktasašguohtuneatnamat, muhto dálveguohtumiid bajit oasit oarjjabealde leat mearriduvvon galgat leat oktasaččat Užžá čearuin. Duorbuna dálveguohtumiid nuorttamus oasis lea smávit guovlu mii lea oktasaš Sirgá čearuin. Dakko ii leat mearriduvvon rádji ja guovllu geavaheapmi dahkko árbevieru mielde. Davil ráddjejit Vastenjávre, Virihávre ja Sakkat jogat lunddolaččat muhtin osiid geasse- ja čakčaguohtumiin. Earret riikaráji gaskka ja Vastenjávrri, leat áiddit ceggejuvvon go váilot lunddolaš oazit. Sakkat ja gaskka váilu lunddolaš rádji. Vuolábealde ii leat rádji mearriduvvon ja guohtumiid atnu mearriduvvo vieruiduvvan anu mielde. Oarjjabealde ii leat riikarádji lunddolaš rádji. Lulábealde váilot čearus rájit čađatgaskka riikaráji rájes gitta . Čakčaguohtunbáikkiin leat áiddit ceggen rádjin miehtá Parka rájes gitta . Tjavelkjaure ja gaskka ¶ dagaha áidi ahte duohtavuođas ii báljo sáhte obage atnit muhtin dálvejagi eatnamiid. Muđui ii leat dálveguohtumiin lunddolaš oahci. Dálvet lea vejolaš doalahit ealu dihto guohtunbáikkiide. Dálveguohtumis eai leat rájit mearriduvvon čearrodásis, muhto baicca olggut rádji, oktasaš rádji Johkamohki gieldda ja čearuid gaskka, earret Sierre. Čearru guođoha guovtti sajes bievlla áiggi, namalassii Virihauresiida ja Nuortvallesiida. Lea dárbbašlaš doalahit guokte siidda, vai boazobarggu sáhttá lágidit vuohkkasit. Cuoŋománu loahpas johtá Virihauresiida giđđaguohtumiidda oarjjabealehaga váriide lulábealde Virihaurejávrri. Seammá áigodagas johtet Nuortvallesiida giđđaguohtuneatnamiidda, nuorttabeale eanaosiide mat leat lulábealde Karatj ja Peuraute, ja oarjjabealde lea rádjin Parka-Huhttán áidi. Báris guottetbáikkit leat okta oassi Virihaure birrasiin Råvvejaurái, muhtin muddui lulábealde Peuraure Parka guvlui. Dát guovllut bivlet árrat. Geasset lea eallu eatnamiin, mat leat oarjjabeale Huhttán-Parka áiddi. Stuora oassi Arvasjoavkku geasseguohtumiin oarjjabealde Parka adnojit maiddái. Miessemearkun álggahuvvo maŋŋil mihcamáraid ja loahpahuvvo Parkasis birrasiid 10.beaivvi borgemánus. Dalle rátkašit Nuortvallesiida ja Arvassiida ja luitet ealu nuorttas čakčaeatnamiidda. Virihaurejoavkku čakčaguohtumat leat várreguovllu oarjjabeale eatnamat. Álggugeahčen čakčamánu čohkkejit ealuid Parkaáidi nuorttabeallái ja bidjet Puollemåive gárdái vuovdit nuorra varrásiid. Skábmamánu rátkkašit searveealu dálvesiidan Puollemåives. Nuortvallesiida rátká golmma dálvesiidii ja guođohit dálvet oarjjabealde Tårrajaur-Kåbdalis ja dálveguohtumiid nuortadavvi oassi bokte. Varihauresiida johtá čakčaeatnamiin dálveeatnamiidda nuortabeale Tårrajaur-Kåbdalis geinnodaga go dálvesiivu šaddá skábmamánu loahpas. Joavkkus lea searveeallu dálvet. Čearru guođoha maiddái siseatnamis dálvet. ¶ Guohtun Duorbun čearu guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) ( 3.17. ja 3.18. tabealla ). 3.17. tabealla. Ruonasguohtunguovllut ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 0,5 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ 2,6 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 6,2 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 0,4 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 0,6 Goike bovdnajeaggi ¶ 0 Goike šattolaš jeaggi ¶ 1,1 Daŋas-/goike guolban ¶ 22,8 Varas guolban ¶ 5,6 Njuoskasit rásseeanan ¶ 8,9 Goikásit rásseeanan ¶ 24,0 Sieđgarohtu ¶ 5,0 Muorračuohpahat ¶ – Huksejuvvon guovllut ¶ 0 Juovat ja geađgeeanan ¶ 20,0 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ 3.18. tabealla. Gaskajohtolat ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 6,5 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi 596,3 ¶ 37,7 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 2,0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 19,1 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 5,9 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 1,5 Goike bovdnajeaggi ¶ 99,26,3 Goike šattolaš jeaggi ¶ 2,4 Daŋas-/goike guolban ¶ 8,0 Varas guolban ¶ 4,9 Njuoskasit rásseeanan ¶ 0,1 Goikásit rásseeanan ¶ 2,1 Sieđgarohtu ¶ 0 Muorračuohpahat ¶ – Huksejuvvon guovllut ¶ 0 Juovat ja geađgeeanan ¶ 1,6 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ Čearus lea 1 062,0 km ¶ ruonasguohtunšaddu geassejagi eatnamiin ja 1 103,5 km ¶ gaskajohtolagas. Gaskajohtolat lea dat guovlu masa bisánit giđđat ja čakčat ovdalgo johtet geasse- ja dálveeatnamiidda. Gaskajohtolaga atnet čakčaguohtumin, ja muhtin áigodaga giđđat. Duorbun atná maiddái marginála guovllu oarjjabealde Vatsenjávrri, mii gullá Sirgá čerrui. Guovllu ruonasguohtumat lea duššefal 15,0 km ¶ . Geasseeatnamiid guohtumat leat eanas rásseeanan (503,9 km ¶ ), rásseeatnamat (186,7 km ¶ ), seamul/urtavallji soahkevuovdi (130,7 km ¶ ) ja varas guolbanat (118,3 km ¶ ). Dát šaddošlájat gokčet 45 % geasseguohtumiin. Geasseguohtumat leat erenoamáš buorit. Leat ollu goikásit ja njuoskasit rásseareálat. Dasa lassin lea jeageleanan 23 % geasseguohtumiid nettoareálas. Jeageleatnama sáhttá atnit giđđat, čakčat ja árradálvvi. Gaskajohtolaga ruonasguohtumat leat arvat heajubut dannego lea ollu seamul/urtavallji goahccevuovdi, ja measta oalát váilot šattolaš jeakkit ja rásseeatnamat. Gaskajohtolaga jeagelguohtumat leat buorit, namalassii 259,9 km ¶ . Dán guođohit giđđat ja čakčat, ja veahá maiddái árradálvvi. Duorbunis leat 538,4 km ¶ jeageleanan dálvejagis. Leat valjit jeagelguohtumat, vaikko 77,6 km ¶ lea oktasaš eanan Užžá čearuin, iige Duorbun rievttimielde sáhte daid geavahit. Čearru beassá miehtá golggotmánu-cuoŋománu guođohit dálvet jeageleatnamiin, almmá loavttekeahttá jeahkála guhkit áigái. Ii leat registejuvvon man ollu leat vuovdeareálat, gos leat muorračuohpahagat. Geasseguohtumiin lea viehka ollu ii-anihahtti geađgeeanan, muhto aibbas unnán gaskajohtolagas. Geasseguohtumiin lea ii-anihahtti geađgeoassi 419 km ¶ , ja das lea 70,7 km ¶ konvenšuvdnaguovllu siskkobealde. Proseantaloguid mielde leat dasto 20,0 % ruoŧabealde ja 42,8 % norggabealde. Geasseguohtumiid nettoareálas lea 40,2 % badjel 1 000 m bm., ja dat lea ollu. Gaskajohtolagas eai leat alla eatnamat. Duorbunis leat hui hirbmada ollu alla báikkit mat leat buorit geasseliehmu áiggiid. Geahča 3.15–3.19 kártta. Šaddošlájaid viidáneapmi čájehuvvo 3.18 ja 3.19 kárttas. ¶ Oktiigeassu Duorbunis leat buorit guohtumat. Muhto riikarádji ii leat lunddolaš guohtunrádji. Dán guovllus ii leat áidutge ávki, dannego sihke eatnanhápmi ja muohtadilálašvuohta leat dainnalágiin ahte eai cakka bohccuid mannamis meaddel. Guovllu geografiija vuođul lea buorre vejolašvuohta gávdnat lunddolaš oziid. ¶ 3.4.3 Fágalávdegotti evttohus ¶ Storskog/Sjunkfjell – Duorbun 1. Fágalávdegoddi evttoha Duorbunii addit guođohanrievtti rádje guora guođohit Løytadalen ja Sisovannet guvlui bievlajagis. Storskog/Sjunkfjell oažžut rievtti guođohit rádje guora Vastehaure ja Virihaure guvlui dálvet. ¶ 3.5.1 Bálvatn boazoorohat ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Balvatn rádji manná lulil ja oarjjil Saltfjell orohahkii ja davil fas Storskog/Sjunkfjell orohahkii. Nuorttabealde lea Semisjaur-Njarg, Luokta-Mávas ja Duorbun čearut. Dalle go Nordlánddas rievdaduvvui orohatrádji jagis 1999, guoskkahuvvui Balvatn duššefal dan bokte go Storskog/Sjunkfjell rádji muddejuvvui lulábeale Blåmannsisen. Earret nuorttabeale ráji (Ruoŧa guvlui) leat orohagas hui buorit rájit. Geahča 3.8 kárttas. Čázádat mii manná Øvrevatnet rájes Sulissjelmmái ja viidásit Loamejávrái, juohká orohaga nu ahte davimus duovdagat gártet sierra guohtunguovlun. Minddar lea orohat oktasaš duovddan almmá lunddolaš oziid haga. Orohaga viidodat lea 1.778 km ¶ , ja das leat guokte konvenšuvdnaguovllu mat oktiibuot leat 227 km ¶ . Davit vuolgá Loamejávrris ja manná davás Leirvatnet rádjái. Blåmannsisen ¶ ráddje guovllu oarjjabealde. Lulimus guovlu vuolgá Dårrojávrris riikaráji mielde ja manná lulás Saltfjell ¶ ráji duohkái. Maŋemus guovlu lea juhkkon Luokta-Mávas ja Semisjaur-Njarg gaskka. Maŋemus namuhuvvon čearru guođoha dan oasi konvenšuvdnaguovllus mii lea lulábealde Balvatnet jávrri. Dákko doaibmá gaskaáidi bures. Guođohanáigodat lea 1.7.–31. 8 goappaš guovlluin. Lea gaskaneas váttisvuohtan ahte bohccot rasttidit riikaráji omd. Duorbunis. Čearru lea evttohan, vealtan dihte dán váttisvuođas, cegget ođđasit dan áiddi mii ovdalaš áiggi lei gaskal Pieskehaure ja Loamejávrri. ¶ 35. Konvenšuvnna § 1B 2. 36. Konvenšuvnna § 1 B 3 a. ¶ Dán eai vuosttaldan Luokta-Mávas, iige Balvatn, muhto sihke sii ja goappaš riikkaid eiseválddit, eaktudedje dalle ahte Duorbun galgá goasttidit ja doalahit ortnegis áiddi. Loamejávrri bokte sáhtášii cegget gaskaáiddi. Orohagas lea, earret areálaid mat čájehuvvojit kártagovas, vuoigatvuohta guođohit dálvet 1.500 bohcco Älvsbyn:s Ruoŧas. Mearriduvvon guođohanáigi lea 1.10.–30.4. gaskkas, earret ovtta guovllu gos guođohanáigi lea gaskal 1.1.–30.04. (§ 8). Buot eará orohagain Nordlánddas, main lea guođohanriekti Ruoŧas, lea biilageaidnu njuolga Ruŧŧii, muhto Balvatn:s ii leat. Jus orohat hálida earaládje johtit ealuin go árbevirolaš vugiin, ovdamearkka dihte biillain fievrridit ealu, fertejit sii vuodjit guhkes mohkkegeainnu Finneid ja Saltdal bokte. Nubbi vejolašvuohta lea johtit ealuin árbevirolaš vugiin SemisjaurNjarg čađa riikageidnui 95. ¶ Luonddudilálašvuođat Orohagas lea várreeanan mas leat ceakko rámat Junkerdalen-Saltdal guvlui, vuotna ja čázádat Finneidas Langvatnet rádjái. Eallu ii sáhte guohtut dain ceakko rámain vuona guvlui. Várreeatnamis leat várrečielggit mat dahket ahte váris lea veahá variášuvdna, muhto 50 % areálain lea gaskal 600 ja 1.000 m bm. Dán lágan topográfiija heittotvuohta lea ahte jus lássahuvvet guohtumat, de lássahuvvet eanas sajiin orohagas. Orohagain, gos leat iešguđetlágan eatnamat, gávdno goitge guohtun muhtin báikkiin, jus ovttasajis vel lássahuvvetge guohtumat. Eai leat gáissát mat suddjejit bivvala ja arvvi vuostá mii boahtá ábis ja Skjerstadfjordenis, ja danne leage stuora ballu ahte guohtumat lássahuvvet. Dáppe maiddái eai leat mearragáttis eatnamat, gos bodnejiekŋa buorebut suddá ja sakŋá go bivaldaste. Dálkkádagat váikkuhit guohtumiid miehtá orohaga ovttaládje. Danne dárbbaša orohat sihkkaris dálveguohtumiid eará duovdagiin. Lyftingsmo lea meroštallan ahte báitaráktu gokčá 2/3 oasi guovllu báktevuođus. Orjješdavábeale oassi, vuona guvlui ja čázádaga guvlui Sjønstå rádjái, sisttisdoallá kálkaeatnama. Seakka kálkasuonat leat maiddái Saltdalsfjorden, Saltdal ja Junkerdalen guvlui. Dákko lea valjit luovoseanan. Lea maiddái granihttaguovlu Skuortačohka bokte. Leat velá máŋggat morenečoahkit ja bázahusat, maid jiehkit leat čuovuhan. ¶ Guohtun Selskapet for Norges Vel suokkardii orohaga guohtumiid jagis 1959. Areála lea 1.778 km ¶ , ja das meroštallui 700 km ¶ leat šaddi eanamin. Eanas oassi orohagas leat mearat (7,5 %), jiehkit (6,1 %) ja báljes bákti (20 % areálas badjel 1.000 m bm). Vuovdi lea duššefal orohaga olggut ravddain. Eanas lea soahkevuovdi, earret beahcevuvddiid, mat leat vákkiin Junkerdalena ja Sálaha guvlui. Guovllus lea dahkkon linjátakseren. Das gávnnahuvvui ahte leat buorit ja šattolaš geasseguohtumat orohaga siskkit osiin, dain guovlluin gos várreeatnamis leat rásseguolbanat, vuovdesinut ja jasat. Alla várreeananosiin lea boazojeagil, muhto hui vuorjjes šaddu ja “vealu jeagil” . Dát ii leat doarvái dálveguohtumin. Nu dahketge sihke vuorjjes šaddu, dálkkádagat ja topografiija váttisvuođaid. Jagi 1964 boazoguohtunkommišuvdna meroštalai bievla- ja dálveguohtumiid kapasitehtain sáhttit leat goappáge sajis 5.600 ja 600 bohcco. Seammás sii dadjet leat eahpesihkarin doallat birrajagiboazodoalu dán orohagas. Älvsbyn guohtumiid vuođul, leat eará dálveguohtumat árvvoštallojuvvon ja geahččaluvvon. Orohat lea ee. ohcan beassat guođohit Sandhornøya Glommen orohagas Nordlánddas. Muhto eai leat molssaevttolaš dálveguohtunvejolašvuođat Norggas, daid eavttuid vuođul mat biddjojedje dalle go rievdadedje orohatrájiid jagis 1999. Orohatjuohkima eaktu lea ahte Balvatn:a bievlaguohtumat galget adnot ovttas dálveguohtumiiguin Ruoŧas. Dan sadjái go johtit Älvsbyn konvenšuvdnaguvlui, lea orohat gaskaboddosaččat šiehtadan Luokta-Mávas čearuin ahte orohat beassá guođohit dálvet rádjeguovlluid mat leat dakko lahkosiin. Čearru fas guođoha Älvsbyn. Dálá dilis lea ortnet gaskaboddosaš, ja eahpesihkarvuođa geažil ii sáhte plánet guhkelii go jahkái hávális. Boazoorohat hálida atnit rádjeguovlluid ruoŧabealde bievlaguohtumin. Sii dihtet ahte dat sáhttá dahkkot, jus dan seammás addet Älvsbyn eret. Oktasaš čielggadeapmi dahkkui jagis 1985, ja dalle hálidii Luokta-Mávas ráji bidjat oarjelii. Dat guoská Hankenområdet:i, man rájit leat Dorro – Kjelvatnet – Baselva – Ny-Sulitjema – Muorkijávri ja riikarádji. Balvatn orohat mieđai rievdadussii dalle ja maiddái dál. ¶ Oktiigeassu Orohagas leat guokte váttisvuođa sparrolaga. Dálveguohtumat váilot ja dárbbašit ovttasbarggu lagamus ránnjáiguin. Vaikko vel “Mávas” ja guovlluin leatge dássedit dálkkádagat go Balvatn guovllus, de leat guovllut buoremuddui seammaláganat go ieš orohat. Fágalávdegotti oaidná ášši dan láhkái ahte guođohanriekti buorida duššefal muhtin muddui dili. Orohagas ii leat goitge eambbogo okta dálveguohtunvejolašvuohta. Go dát guohtumat leat rádjevárit, gos dálkkádagat eai leat buorit, de lea dát molssaeaktu ilá váralaš jus geahččá guohtumiid geavaheami guhkit áigái. Dat sáhttet čoavdit dárbbu oanehis áigái, muhto fágalávdegoddi ii ane dán leat bistevaš čoavddusin dan ektui ahte Balvatn:s leat valljugas geasseguohtumat. ¶ 3.5.2 Luokta-Mávas čearru ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus lea 28 boazodoallu geat leat boazobarggus. Alimus lobálaš boazolohku dálá láhkaásahusa mielde lea 10 000 bohcco. Čearu rájit ja áigodatguhtumat čájehuvvojit 3.15 kártagovas. Luokta-Mávas atná Duorbuna čearuin oktasaččat daid ruonasguohtumiid, mat leat davábealde Bihtán-čázádaga. Dat lea dannego váilot lunddolaš oazit davábealde. Čearus ii ¶ guođot eará guohtumiid oktasaččat earáiguin, muhto čakčaguohtumiid vuolit oasis guvlui leat guovllut mat adnojit ovttas Ståkke čearuin, ja das leat rájit mearriduvvon. Čearus váilot lunddolaš oazit davábealde, miehtá riikaráji gitta . Čakčaguohtumis lea gaskaáidi ráji mielde Parka rájes ja das nuorttasguvlui. Oarjjabealde ii leat riikarádji lunddolaš rádji, ja nu váilot dan bealde oazit, mat cagget bohccuid mannamis dakko. Lulábealde leat geasseguohtumat, ja giđđa- ja čakčaguohtumat (gaskajohtolat) muhtin muddui ráddjejuvvon go jávrrit, nappo Okesjávri, Gardávrre, Bartávrre ja Labbas leat oahcin ja dasto čázádat, mii manná gitta Kakeljávrái. Sii leat áidon dakko gokko váilot oazit, earret guovllu nuorttabeale Ikesjávrri. Dálveguohtumat leat muhtinráji sierra bievlajagi guohtumiin, muhto váilot oazit ránnjáčearuid guvlui. Dálvet lea almmatge vejolaš gohkket ealu amas guohtut guovlluid gos eai galgga. Dálveguohtumat leat guovtti duovdagis, mat leat goabbat sajis. Oarjjabeale duovdagat leat ja Bredsel gaskkas davábealde Bihtánjoga. Nuorttabeale duovdda lea gaskal Älvsbynja Sikfors nuorttas Bihtánjogas. Dálveguohtunrájit leat mearriduvvon, muhto čearru lea váidalan mearrádusa, ja áššis ii leat vel dahkkon loahpalaš mearrádus. Čearus leat guokte searvesiidda jagi miehtá, namalassii Arvassiida ja Barturtesiida. Siiddat lea juhkkon dannego Bihtánčázádat juohká čearu bievlaguohtumiid. Arvassiida guođoha nuorttabeale čázádaga ja Barturte fas guođoha lulábealde čázádaga. Arvassiida johtá cuoŋománu giđđaguohtumiidda ja bidjá ealu veaiddalassii go olle meaddel . Barturtesiida maid johtá Stenudden buohta. Arvassiida guotteha eanas Parka ja Rävudden gaskka ja Barturte-eananosiin gaskal Låddávrre ja sárgá Fálesjávrre – Bartaurluspen. Dáin guovlluin leat bievllat árrat ja eatnamat suddjejit fasttes dálkkiid vuostá. Misiid merkot suoidnemánu áiggiid. Árvasa geasseguohtumat leat oarjjabealde Fálesjávrri-Parka áiddi. Lulábealde Vájmok ja maiddái Labba birrasiin leat čearus erenoamáš árvvolaš geasseguovdilguohtumat. Barturtesiidda geasseguohtumat lea muhtinráji lulábealde Mávasjávrri ja lagas konvenšuvdnaguovllu, ja muhtinráji fas Gaisenjunne ja mannet vuolás Stenudden buohta. Arvassiida luoitá ealu borgemánus čakčajagi guohtumiidda, mat leat gaskal Fálesjávrri-Parka áiddi ja . Barturtesiidda čakčaguohtumat leat riikarájis vulos Mattaurei ja Saddajávrái. Goappaš siiddat čohkkejit ealuideaset čakčanjuovvamiidda Rävudden ja Stenudden gárddiide. Eallu lea čakčaguohtumis gitta dassážii go rátkkašit dálvesiidan skábmamánus ja álgogeahčen juovlamánu. Searvesiiddat rátkkašit guovtti golmma dálvesiidan. Arvas-siiddat johtet juovlamánus dálveguohtumiidda gaskal ja Bredsela. Seammá áiggi johtet Barturte-siiddat guohtumiidda nuorttabealde Älvsbyn. Siiddaid johtin gártá nu maŋás go dálveguohtumiin lea nákkisvuohta Bihtán-joga bokte. Earret Luokta-Mávas čearu, lea golmma eará čearus dálveguohtun dán guovllus, namalassii Ståkke, Užžá ja Østre Kikkejaure. Muhtin jagiid leat Barturte-siiddat ferten orrut čakčajagi eatnamiin dálvvi miehtá. Dálvejagi eatnamat adnojit dábálaččat cuoŋománu rádjái. Čearus lea vejolaš guođohit siseatnamis dálvet. Nuorttamus guovllut lea nu lahka rittu, ja danne eai dássáiduva muohtadilálašvuođat ovdalgo jahkemolsumis. ¶ Guohtun Luokta-Mávas čearu guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) ( 3.19. ja 3.20. tabealla ). ¶ 3.19. tabealla. Ruonasguohtunguovllut ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 2,9 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ 2,8 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 2,3 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 16,8 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 0,5 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 0,5 Goike bovdnajeaggi ¶ 1,5 Goike šattolaš jeaggi ¶ 0,8 Daŋas-/goike guolban ¶ 24,5 Varas guolban ¶ 9,1 Njuoskasit rásseeanan ¶ 3,4 Goikásit rásseeanan ¶ 11,8 Sieđgarohtu ¶ 4,9 Muorračuohpahat ¶ 0 Huksejuvvon guovllut ¶ 0 Juovat ja geađgeeanan ¶ 15,7 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ 3.20. tabealla. Gaskajohtolat ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 16,4 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi 551,6 ¶ 52,6 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 2,3 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 7,8 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 5,7 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 1,1 Goike bovdnajeaggi ¶ 5,8 Goike šattolaš jeaggi ¶ 1,1 Daŋas-/goike guolban ¶ 3,2 Varas guolban ¶ 1,7 Njuoskasit rásseeanan ¶ 0 Goikásit rásseeanan ¶ 0,5 Sieđgarohtu ¶ 0 Muorračuohpahat ¶ 0 Huksejuvvon guovllut ¶ 0 Juovat ja geađgeeanan ¶ 1,6 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0,1 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ Čearu geasseguohtumiin lea badjel 1 463,4 km ¶ ruonasguohtun ja gaskajohtolagas lea 681,4 km ¶ . Gaskajohtolaga guohtumat leat geasseguohtumiid ja gaskkas, earret ovtta guovllu, mas bruttoareála lea 587,9 km ¶ , ja dat guovlu lea lulábealde Bihtánjoga gaskal Bartaurluspen ja Mattaure, ja dat adno dálvet. Gaskajohtolaga guohtumat davábealde Bihtánjoga adnojit čakčat ja giđđat, ja muhtin muddui maiddái geasset. Lulábealde Bihtánjoga leat eanas čakča- ja dálvegouhtumat. Gaskajohtolaga ruonasguohtumiin lea 535,9 km ¶ mii adno oktasaččat Ståkke čearuin. Geasseeatnamiid ruonasguohtun lea eanas seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi (519,5 km ¶ ), rássás eanan (366,7 km ¶ ), varas guolbba (20,8 km ¶ ) ja njuoskasit rásseeanan (106,9 km ¶ ). Dát šaddošlájat gokčet 41 % geasseguohtumiin. Geasseguohtumiid kvalitehta lea buorre. Lea viehka ollu rássás eanan. Dasto lea 29 % jeageleanan geasseguohtuma nettoareálas. Jeageleanan sáhttá adnot giđđat, čakčat ja árradálvvi. Maŋemus jagiid leat Barturte-duovdagat adnon maiddái dálvejagi guohtumin, go dálvejagi dábálaš guohtuneatnamiin lea boazonákkisvuohta. Gaskajohtolaga ruonasguohtuma kvalitehta lea arvat heajut, dannego Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi lea nu viidát, ja guovllus váilot maiddái šattolaš jeakkit ja rássás eatnamat. Gaskajohtolagas lea jeagelguohtun olamuttus, nappo 229,1 km ¶ . Dán guođohit Arvas-siiddat čakčat, árradálvvi ja giđđat, ja fas čakčat ja dálvet guođohit Barturte-siddat guovllus. Eanas jeagelguohtun gaskajohtolagas (186,6 km ¶ ) lea oktasašguohtun Ståkke čearuin. Luokta-Mávas čearus lea 182,2 km ¶ jeagelguohtun dálveduovdagiin. Jeagelguohtun lea dadjat vátni čearu lobálaš boazologu ektui. Lea dárbu maŋŋit johtit dálveguohtumiidda vai jeagelguohtumat eai noga guhkit áigái. Guovllus eai leat registen vuovdeareálaid gos leat muorračuohpahagat. Geasseguohtumiin lea ollu ii-anihahtti geađgeeanan, muhto unnán gaskajohtolagas. Geasseguohtumiid ii-anihahtti oassi lea 487,5 km ¶ , ja das lea 73,0 km ¶ konvenšuvdnaguovllu siskkobealde. Proseantan dat lea 15,7 % ruoŧabealde ja 34,5 % norggabealde. Geasseguohtumiid nettoareálas lea 22,5 % badjel 1.000 m bm, ja dat lea ollu. Gaskajohtolagas eai lea baju eatnamat. Luokta-Mávas čearus leat valjit alla várreeatnamat geasseguohtumis. Geahča 3.15–3.19 kártta. Mii oaidnit 3.18 ja 3.19 kártta iešguđetlágan šaddošlájaid. ¶ Oktiigeassu Luokta-Mávas čearus váilot lunddolaš oazit Norgga riikaráji guvlui. Rádjeguovllu eanan- ja muohtadilálašvuođaid dihte ii leat ávki áiddiin. Dan seammás gártá cegget guhkes áiddi, ja álohii divodit áiddi dákkár eananguovlluin, ja dat dagaha stuora olggosgoluid juohke jagi. Guovllu geografiija vuođul lea buorre vejolašvuohta gávdnat lunddolaš oziid. ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus lea 31 boazodoalli geat barget bohccuiguin. Alimus lobálaš boazolohku dálá láhkaásahusa mielde lea 8 500 bohcco. Čearu rájit ja áigodatguohtumiid oainnát 3.15 kárttas. Semisjaur-Njarg čearus eai leat oktasaš guohtungeavaheamit eará lagas čearuiguin. Čearus lea baicca okta guovlu davábealde Hornavan, mas leat mearriduvvon rájit, mii adno oktasaččat Ståkke čearuin. Guovlu lea gaskajohtolagas, stuorámus oassi bajábealde . Davábealde leat jávrrit muhtin muddui lunddolaš oahcin geasseguohtumiid, ja giđđa- ja čakčaguohtumiid (gaskajohtolaga) guvlui, ja jávrrit leat Ikesjávri, Gárdavrre, Bartávrre ja Labbas ja viidásit čázádaga mielde Kakeljávrái. Áiddiid leat ceggen dakko gokko váilo lunddolaš oazit, earret ovttasaji nuorttabeale Ikesjávrri. Oarjjabeale ii leat riikarádji lunddolaš rádji, ja váilu oahci mii cakkašii bohccuid mannamis dakko. Lulábealde lea Lais-elven lunddolaš rádji riikarájis Hällbacken guvlui. Viidásit nuorttas leat jávrrit lunddolaš rádjin, namalassii Gruttur, Juhtas ja Aisjávri, ja gaskkas lea ¶ čázádat oahcin, gitta duohkái. Dálveguohtumat, mat leat aibbas sierra bievlajagi eatnamiin, dain váilot eanas sajiin lunddolaš oazit. Dálvet lea almmatge vejolaš lágidit ealu amas guohtut guovlluid gos eai galgga guohtut. Dálveguohtumat leat guovtti goabbatlágan duovdagiin. Davit duovdagat leat ja Bihtáma gaskkas lulábealde Bihtánjoga. Lulit leat Byskejohka ráigge Myrheden rájes ja Bađaluoktariddui. Dálveguohtunrájit leat mearriduvvon, ja leat ollásii vuollelis . Čearru lea guovtti searvesiiddas jagi birra, namalassii Tjidtjak ja Rasjverta (gohčoduvvo maid Tjallassiidan). Siiddat leat sierralagaid goabbatbealse Skielletjoga čázádaga ja dálveguohtumat leat goabbat sajis. Tjidtjaksiida fievrrida ealu biillain giđđaguohtumiidda cuoŋománu loahpas. Seammá áiggi johtá Rasjvertasiida árbevirolaš vugiin giđđaguohtumiidda várreguovllu nuorttabeale duovdagiidda. Goappaš siiddat guođohit lagas vuovdeguovlluin, dalle go lea maŋŋigiđđa ja váris ii leat guohtun. Bárisguottetáigge leat siiddat Rebek-Riebnesluspen sárgás nuorttabealde ja guođohit Verdejávri-Sädvajávrri buohta oarjjabealli, ja viidásit oarjjabealde Tjidtjakgáissa. Dán guovllus leat doarvái bievllat ja dálkesuodji. Geassemánu-suoidnemánu birrasiin mearkugohtet misiid ja gerget mearkumiin vuosttaš vahku borgemánus. Dalle lea eallu geasseguohtumis masa maid gullet lagas konvenšuvdnaguovllut. Eallu leat borgemánus maid doppe. Čakčamánu álgogeahčen čohkkejit searvesiiddat ealui čakčanjuovvamiidda Tjärnberg, Vuolda ja Rebik gárddiide. Dáid áigodagaid ja miehtá golggotmánu guohtu eallu miehtá daid duovdagiid gaskal riikaráji ja gitta duohkái. Searveealu rátkigohtet dábálaččat skábmamánus, ja dalle rátkkašit dálvesiiddaide ja njuovadit. Tjidtjak siida gárddástallá Tjidtak ja Vuolda gárddiin ja Basse ja Rebek leat fas Rasjverta gárdebáikkit. Searveealuid rátket moadden dálvesiidan. Dálveguohtumiidda johttájit skábmanusjuovlamánus ja fievrridit bohccuid biillain. Dálvejagi eatnamiin orrot cuoŋománnui. Čearuin lea vejolašvuohat guođohit riddobeali guohtumiid ja riddolagas siseatnanguohtumiid dálvvi mielde. ¶ Guohtun Semisjaur-Njarg čearu guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) ( 3.21. ja 3.22. tabealla ). 3.21. tabealla. Ruonasguohtunguovllut ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ 0,9 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 21,3 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 0,1 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 0,6 Goike bovdnajeaggi ¶ 0,3 Goike šattolaš jeaggi ¶ 2,1 Daŋas-/goike guolban ¶ 24,7 Varas guolban ¶ 16,2 Njuoskasit rásseeanan ¶ 4,2 Goikásit rásseeanan ¶ 9,1 Sieđgarohtu ¶ 4,7 Muorračuohpahat ¶ 0 Huksejuvvon guovllut ¶ 0 Juovat ja geađgeeanan ¶ 14,6 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ 3.22. tabealla. Gaskajohtolat ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 8,1 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi 584,6 ¶ 36,6 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 1,1 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 34,1 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 3,5 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 0,4 Goike bovdnajeaggi ¶ 2,8 Goike šattolaš jeaggi ¶ 1,1 Daŋas-/goike guolban ¶ 5,1 Varas guolban ¶ 4,0 Njuoskasit rásseeanan ¶ 0,3 Goikásit rásseeanan ¶ 0,3 Sieđgarohtu ¶ 0 Muorračuohpahat ¶ 0 Huksejuvvon guovllut ¶ 0,1 Juovat ja geađgeeanan ¶ 1,3 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0,2 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ Čearus lea badjel 1 360,7 km ¶ ruonasguohtun geassejagi eatnamiin ja gaskajohtolagas leat 1 243,7 km ¶ . Gaskajohtolaga guohtumat leat geasseguohtumiid ja gaskkas. Dáid guovlluid guođohit aivvefal čakčat ja veahá giđđat. Gaskajohtolaga ruonasguohtumiin lea 134,1 km ¶ oktasašeanan Ståkke čearuin. Geasseguohtumiid ruonasšattut leat eanas seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi (568,0 km ¶ ), varas guolbba (432,3 km ¶ ), rássás eanan (242,8 km ¶ ) ja njuoskasit rásseeanan (112,3 km ¶ ). Dát šaddošlájat gokčet 51 % geasseguhtumiin. Geasseguohtumiid kvalitehta lea buorre. Rássás eanan lea hui viiddis. Dasa lassin lea 25 % jeageleanan geasseguohtumiid nettoareálas. Jeageleatnama sáhttá guođohit giđđat, čakčat ja árradálvvi. Gaskajohtolaga ruonasguohtumat leat arvat heajut kvalitehtas, dannego lea ollu seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi, ja unnán leat šattolaš jeakkit ja rássás eatnamat. Almmatge leat ruonasguohtunareálat doarvái gokčat darbbu giđđat ja čakčat. Gaskajohtolagas lea valjit jeagelguohtun, nappo 229,9 km ¶ . Dát guođohuvvo giđđat, čakčat ja árradálvvi. Gaskajohtolaga jeagelguohtumis adno 54,3 km ¶ ovttas Ståkke čearuin. Semisjaur-Njarg čearus leat badjel 200,6 km ¶ jeageleanan dálveguohtumis. Orru leamen buorre jeagelguohtun. Dálveguohtumiid jeageleatnamat leat dan mađe valjit ahte ii goarit guohtumiid vaikko johtáge árrat dohko. Dálveguohtumiin leat duššefal 72,3 km ¶ muorračuohpagat olles vuovddis, ja dat mearkkaša basládje 5 % nettoareálas. Dasto leat duššefal unna oasáš areálain mii ii anit boazoguohtumin. Geasseguohtumiin lea ollu ii-anihahtti geađgeeanan, muhto unnán fas gaskajohtolagas. Geasseguohtumiid ii-anihahtti oassi lea 389, 3 km ¶ , ja dan oasis lea 122,2 km2 konvenšuvdnaguovllu siskkobealde. Proseantaloguin daddjon lea 11,5 % ruoŧabealde ja ja 33,5 % norggabealde. Geasseguohtumiid nettoareálas lea 27,4 % badjel 1 000 m bm, ja dat lea ollu. Gaskajohtolagas váilot areálat badjel 1 000 m bm. Semisjaur-Njarg čearu geassejagi eatnamiin leat valjit alla várreeatnamat. Geahča 3.15–3.19 kártta. Mii oaidnit 3.18 ja 3.19 kártta iešguđetge šaddošlája. ¶ Oktiigeassu Semisjaur-Njarg čearus váilot lunddolaš oazit Norgga ráji guvlui. Ii leat ávki áidut guovllu eatnamiid muohtadilálašvuođaid geažil. Sáhttá maiddái dadjat čearus leat buorit dálveguohtumat. ¶ 3.5.4 Fágalávdegotti evttohus ¶ Luokta-Mávas – Duorbun – Balvatn – SemisjaurNjarg 1. Fágalávdegoddi evttoha addit konvenšuvdnaguovllu čearuide Duorbun ja Luokta-Mávas mas rájit leat ná: Mourkijávrri – Loamijávrri – Langvatnet – Øvrevatn – orohatráji gaskal Balvatn ja Storskog/Sjunkfjell. Huksejuvvo konvenšuvdnaáidi Peskijávrri ja Mourkijávrri gaskka. Fágalávdegoddi evttoha addit bievlaguohtunkonvenšuvdnaguovllu Semisjaur-Njarg čerrui, gos besset bievlajagis guođohit, konvenšuvdnaguovlu lea nudaddjon B3 dan konvenšuvnnas mii dahkkui jagis 1972, ja Balvatn lea rádjin davábealde. Loahppaduovdagat Balvatn boazoguohtunorohagas, ja dát oassi Luokta-Mávas duovdagiin, mat leat lulábealde Bihtánjoga, leat oktan. Fágalávdegoddi evttoha ásahit oktasašdoaimma gaskal Luokta-Mávasja Balvatn. ¶ Geahča 3.8 kártta. ¶ 3.6.1 Sáltoduoddara boazoorohat ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Jagis 1999 biddjojedje oktii orohagat Dunderland, Harodal ja Glommen. Dunderland/Harodal lei ovdal oktan orohahkan, ja dan orohaga boazodoallit ledje ovdal jagi 1999 ožžon Guovllustivrras lobi atnit Glommen orohaga dálveguohtumin. Go rievdadedje rájiid, sirdui Dunderlandas muhtin osiid Ildgrubenii ja muhtin osiid Hestmann/Strantindene orohahkii. Rievdadeami maŋŋil manná rádji ná: Virvasselva, Dunderlandsdalen, Langvasså, Svartisen ja Glomfjorden mielde nu movt čájeha kártagovva. Davábealde lea rádji Skjerstadfjorden ja Saltdalseatnu riikarádjái. Nuorttabealde čuovvu rádji riikaráji. Earret nuorttabeale ráji, leat orohaga olgguldas rájit buorit ¶ . Geahča 3.9 kártta. Lunddolaš oazit biđgejit orohaga máŋgan duovdan. Svartisen ja Beiardalen leat stuorimus rájit. Maiddái vákkit ráddjejit veahá, nu movt Vuovlenjunni ja Bjøllådalen. Dahkkon rájit, ovdamearkka dihte ruovdemáđi ja E6 doibmet muhtin muddui rádjin, muhto johtolatvahágat duođaštit ahte bohccot rasttidit dáid rájiid guohtuma maŋis. Čázádat mii manná Dunderlandsdalenis bajás ruovdemáđi mielde, lea konvenšuvdnaguovllu B.3.b. oarjedavit rádji. Dán guovllu davábeale rádji čuovvu Dypenåga. Orohagas eai leat gaskaáiddit. Orohaga viidodat lea 5.835 km ¶ . Jus ovdalaš orohagaid bidjá vuođđun, lea orohat viidon 5.010 km ¶ 37. Rádjeáidi lulábealde Graddisa čilgejuvvon Semisjaur-Njarg oktavuođas. ¶ Orohat viiddui das go Glommen orohat biddjui oassin ođđa orohahkii. Muhto go fas geahččá Dunderland/ Harodal/Glommen oktan, “manahedje” sii baicca 1.150 km ¶ eatnamis. Dan dagahii lulábeale rájiid rievdadeapmi. Dát ođđa orohat lea Nordlándda stuorimus. Lassin orohaga iežas guohtuneatnamiidda lea Sáltoduoddaris guođohanriekti Storsund konvenšuvdnaguovllus, ja guođohanáigodat lea 01.10.–30.04. Minddar eai leat orohahkii mearriduvvon guođohanáigodagat. Guođohanáigodat lea 01.07.–31.08., muhto guođohanáigodaga sáhttá guhkidit jus guođohuvvo vástideaddji eatnamiin Ruoŧa bealde. ¶ Luonddudilálašvuođat Nuorttabealde Bøllådalen, lulábealde Junkerdalen ja davábealde Nasa leat viiddis guovllut gos lea granihtta ja gneaisa. Dát báktešlájat gávdnojit maiddái goappaš bealde Misværfjorden, ja mannet gitta Harodalføret:i. Dát dagaha asehis ja eallámušvátna eanangierraga. Dat mearkkaša ahte orohagas leat guokte vejolaš jeagelguohtuma, nubbi lea vuotnagáttis ja nubbi siseatnamis. Sáltoduoddaris ja Saltdal oarjjabealde lea fas eanas sajiin báitoráktu ja oalle ollu marmor/kálkageađgi. Leat erenoamážit guokte guovllu oarjjabealde Saltdal ja davábealde Svartisen gos lea kálkageađgi viidát. Dakkár báikkis lea buorre eanavuođđu ja šaddet rásit ja urttat. Riddoeatnamat lea gáissát. Topografiija vuođul dohkkejit duššefal guokte guovllu dálveorohahkan. Olles orohagas lea dušše 7 % guohtumis vuollelis 100 m bm, ja Hábmiris lea dát oassi 20,5 %. Sáltoduoddara siskkit oasit leat duottareanan. Oalle stuora duovdagat leat orohagas šattokeahtes eatnamat. Lassin báljes bávttiide leat jiehkit (su. 6 % ollislašareálas) ja čáhci (su. 4 %). Geahča 3.9 kártagova. Dálvet jikŋot guohtumat Skjerstadfjordenis dávjá. Nuorttadavábealde ii arvve ja borgga nu ollu go orohaga eará guovlluin. Dát lea veahá danne go gártet Svartisen mieđábeallái, ja nu váikkuha dálkkádagaid ja šattu. Guovllus lea siseatnandálkkádat mas unnán arvá ja borgá ođđajagimánus ja guovvamánus. Go geahččá dušše luondugeográfalaš beliid, leat dát eatnamat obalohkái orohaga siskkobealde buoremusat dálveorohahkan. Orohaga guovddáš osiin bistet joavggahagat dábálaččat gitta geassái. Earret jihkiid lea areálain 15 % badjelis 1.000 m bm, ja nu leatge buorit bálganbáikkit. ¶ Guohtun Nu movt Nordlándda orohagain leage dábálaš, lea bievlaguohtumis mihá buoret kapasitehta go dálveguohtumiin. Dát lea beroškeahttá adno go Storsund dálveorohahkan vai ii. ¶ Earret Storsund leat guokte dálveorohatvejolašvuođa. Go leat goike ja dássedis dálkkádagat, lea dávil buorre guohtun, erenoamážit granihtta ja gneaisaguovlluin, mat leat Klettkovenis ja lulás Gåsvatn:i. Nuorttabealehagat, goappaš bealde ruovdemáđi – E6, sáhttá guođohit jus davábealde guohtumat hedjonit. Dáin guovlluin leat juo bievlajagis almmatge guođohan Semisjaur-Njarg čearru, ja nu leage dálveguohtumis heajut kvalitehta go maid livččii vuordán báktevuođu/dálkkádaga dáfus. Dálveguohtumat hedjonit maiddái dannego guođoha meaddel mearriduvvon guođohanáigodaga. Dát “rádjeguora guođoheapmi” dálvet lea čuvvon “ovdalaš doallovuogis” go johte ealuin luksa, mas okta vejolašvuohta lei rádjeguora guođohit dálvet. Dát guođoheapmi dagaha stuora váttisvuođaid Sáltoduoddara birrajagidollui mii dárbbaša dálveguohtuma dáppe. Jus guohtumat lássahuvvet riikaráji bealde, ja Harodal davábealde, mannet bohccot vuvddiide Saltfjell/Lønsdal guvlui. Dákkár jagiid lea veahá guohtun báikkuid, muhto rievddada jagis jahkái dálkkádaga ja topográfiija mielde. Muhtin jagiid eai oba leatge leamaš molssaevttolaš guohtumat. Giđđat guođohit Sáltoduoddara siskkit eatnamiin. Bjøllådalen/Tollådalen ja das lulás Rievvivággái Stormdal guvlui leat guođohanbáikkit. Muohtajagiid mannet bohccot vuollegit eatnamiidda. Guovddáš geasseguohtunbáikkit leat Stormdalen ja Blakkådalen mat leat gaskal Svartisen ja Dunderlandsdalen. Muhtin jagiid sáhttá guođohit davvelis maiddái jus dálkkádagat leat dainnalágiin. Čakčat ja árrádálvvi guođohit davábealde geasseorohaga. Álggos mannet bohccot vuvddiide, ja maŋŋil čoahkkanit Ramskjellvatnet ja Davit Bjøllåvatnet birrasiidda. Orohagas leat suokkardan eanas oasi guohtumiin. Dan dagai Selskapet for Norges Vel. Mii oaidnit 3.23. tabeallas bajilgova orohaga nuorttat oasis, oktasaš- duovdda mii lea 1.000 km ¶ viiddu. Dán guovllus leat 4 duovdaga. Ieš “Sáltoduottar” lea nuorttabealde várreráiddu Fetterbakken – Lønstinden, mii manná riikarádjái. Golbma eará leat fas oarjjabealde “Sáltoduoddara” /tabeallas davil lulás, ja fátmmasta Bjøllådalena birrasiid. Dán guovllus guođohit álo earret geasset. Muhtin osiid guođohit máŋggageardánit go lea konvenšuvdnaguovlu. Guovllus lea aseheamos eanavuođđu. Lea ollu šattokeahtes eanan buot golmma sajis gos lea almmuhuvvon. Lassin viiddis duovdagiidda lea maid registejuvvon 10 ja 18 % šattokeahtes linjjáin nuorttabeale ja oarjedavábeale osiin guovllus. Nettoareálas lea goalmmádas oassi čáhppesmuorjeeanan, ja dán daŋaseatnamis lea fas 5–15 % mas lea jeagil. Nuorttal ja davil leat eanemus jeageleatnamat. Guohtunsuokkardeaddjit árvvoštalle jus mahká geasseorohahkan dát galgá leat, de lea 74 % nettoareálas mii ii leat nu ¶ 5. tabealla. Sáltoduoddara nuortaosiid iešguđetlágan šaddošlájaid juohkáseapmi (%). ¶ “Netto areálas” ¶ “Sáltoduottar” ¶ Skierri-čáhppesmuorjeeanan ¶ 31 Boazojeagil ¶ 14 Vuollegis sarritrámat ¶ 9 Skážerluktiguolban ¶ 3 Ii-anihahtti linjás ¶ 72 Brutto areálas Viidát ii-anihahtti ¶ Nuorttabealehaga asehis eanan lea áibbas nuppelágan go orohaga eará sajiin gos leat buorit geasseguohtumat. Muhtin takserenlinjjáin lea rásseeanan olles 70 % bruttoareálas. Olles orohaga gaskamearri lea 41 %. Oarjjalulábealde daid guovlluid maid 3.23. tabealla čilge, doppe leat 20 % rásseeatnamat, ja 12 % gironlastagobit ja vel 12 % sarritrámat vuolládagain. Vuovlenjunis ja unna Vuovlenjunis gávdnojit dát šaddoservodagat 60 % ja 47 %. Misiid njuovvandeaddu lea badjelis go “dábálaš” viehkagat. Buorit geasseguohtumat dat váikkuhit dan. Boazolohku juohke areálovttadaga nammii lea badjelis go Nordlándda davit oasis (0,3 km2). Nu orrotge Sáltoduoddaris adnome áigodatguohtumat vuohkkaseappot go eará orohagain. Guohtundilli boahtá almmatge ovdan das go balddihahtti láhkái lea boazolohku rievdan. Dušše ovtta jagis, 1957 rájes -58 rádjái njiejai lohku 37 %, ja jagis 1981 rájes -82 rádjái njiejai lohku 31 %, ja njiedjanlohku lea jagis 1990 rájes 91 rádjái ges 25 %. Lássahuvvan dálveguohtumat, mat minddarnai leat unnán, dagahit massu. ¶ Oktiigeassu Guovllu bievlaeatnamat leat historjjálaččat adnon lotnolasat golmmain dálveorohatvejolašvuođain. Riddolagas guohtumat, rádjeguovllu guohtumat ja kontinentála dálveguohtumat. Dáid guohtumiid alde leat Norgga boazodoallit gilvalan Ruoŧa boazodolliiguin. Fágalávdegotti oaivila mielde ii leat dilli buorránan siiddaid gaskka jagi 1972 konvenšuvnna maŋŋil. Guokte beali váikkuhit. Guovttegeardánis guođoheapmi rádjeguovlluin ii leat doaibman doarvái bures. Sáltoduottar ii leat oaidnán vejolažžan dássedit guođohit Storsundguovllus. Orohat dárbbaša buoret ja sihkkarit dálveorohaga, vai sáhttá doaimmahit dohkálaš doalu, oaivvilda fágalávdegoddi. Jus dušše rádjeguovlluid galgá guođohit buorre dehe lea heittot. Semskahøgdas ja Bjøllåvatna bokte leat buorebuš geasseguohtumat. Dakko leat registen buriid rásserámaid johkagáttiin mat bohtet sierra kálkaguovlluin (Bjøllåvatn). ¶ dálvet, de eai ábut earát guođohit daid seammáhat eatnamiid eará áigodagaid. Ná ferte dahkkot vai dálveguohtun lea ollislaš go bohtet orohahkii ealuin. Ovttageardánis atnu álkidahttá nu ahte sáhttá valljodagaid atnit rievttuid. Dát sáhttá mearkkašit ahte muhtin jagiid ii guođot dihto eatnamiid vai besset šaddat, eaige earát galgga guođohit doppe giđđat ja čakčat. Fágalávdegoddi váldá vuhtii ahte rádjeguovllut eai leat erenoamážit geasseguohtumat, muhto dat leat oarjelis. Rádjeguovllus lea jeageleanan. Jus rádjeguovllu galgá várret aivvefal Sáltoduoddarii dálveorohahkan, ferte goit caggat amaset Semisjaur-Njarg guođohit daid rašis eatnamiid. Jus čearru galgá sáhttit guođohit lagas guovlluid riikaráji nuorttabealde, de fágalávdegoddi ii oainne movt galgá nagodit caggat bohccuid mannamis oarjjás. Dán árvvoštallat dálá anu vuođul, ja dan mielde maid gaskaáiddiiguin leat vásihan. Danne ii leat fágalávdegotti mielas ávki fállat Semisjaur-Njarg čerrui molssaevttolaš ja buoret geasseguohtumiid. Sii eai almmatge nagat cakkadit bohccuideaset mannamis namuhuvvon áigeguovdilis guovlluide. Jus Semisjaur-Njarg čearru ain oažžu guođohanrievtti ođđa konvenšuvnna vuođul dálá konvenšuvdnaguovllus, de ferte Sáltoduottar oažžut dálveorohaga Ruoŧas. Prinsihpas oaivvilda lávdegoddi dán dálveorohaga galgat leat Semisjaur-Njargas. Ulbmila ahte galggašedje leat oktasaš dálveguohtumat buot Nordlándda orohagaide, mat guođohit nuorttabealde, ii leat vejolaš ollašuhttit. Dalle gárttašedje fievrridit bohccuid guhkemátki ja fertešedje bisánit gaskkas guđoldahttit bohccuid. Ii leat dušše elliidsuodjalus man ferte vuhtiiváldit, muhto doaibmagolut gártet maid divrrasin. Sáltoduottar sáhtášii rátkit guokten siidan, nubbi guođoha dálveguohtumiid mat leat orohagas, ja nubbi ¶ johtá Ruŧŧii. Eaktun lea ahte dálá konvenšuvdnaguovlu ii viiddiduvvo iige váldde orohaga oassin Dypenåga davit guovllu. Dasa lassin lea eaktun ahte Sáltoduottar ii oažžo lobi rasttidit lagamus guovlluide ruoŧabealde riikaráji ja beassanlobi konvenšuvdnaguovlluide. Fágalávdegoddi lea dan oaivilis ahte ii galgga mannat čovdosiidda mas boahttevaš boazodoallu guođoha konvenšuvdnaguovlluid moattegeardánit. Fágalávdegoddi lea árvvoštallan oktasašsiidda, ja gávnnahan ahte moadde siidda gal sáhttet ovttaiduhttit doaimmaid ja atnit obbalaš oktasašvuođa. Oktasaš geassesiida gal lávdegotti mielas dahká heajos valljodatgeavaheami. Dát čoavddus rahpá vejolašvuođa rádjeguovllu dálveguohtumiid árrat guođohit ja nu maŋŋána dálveorohahkii johtin. Dat maid mielddisbuktá ahte konvenšuvdnaguovllus viiddida SemisjaurNjarg vuoigatvuođa guođohit Norggas sihke áiggi ja báikki dáfus. ¶ 3.6.2 Fágalávdegotti evttohus ¶ Semisjaur-Njarg – Sáltoduottar 1. Fágalávdegoddi evttoha cegget oktasašsiidda gaskal Semisjaur-Njarg-Sáltoduottar 2. Semisjaur-Njarg oažžu konvenšuvdnaguovllu jagi 1972 konvenšuvnna mielde. Semisjaur-Njarg oažžu lobi bievlan rasttidit ráji ja mannat Tjørnfjell-guvlui (E6 orohatrádji Balvatn/Sáltoduottar). Sáltoduottar oažžu konvenšuvdnaguvllu Ruoŧas dálveorohahkan. 3. Semisjáur-Njarg oažžu konvenšuvdnaguovllu jagi 1972 konvenšuvnna mielde. Semisjaur-Njarg oažžu lobi bievlan rasttidit ráji ja mannat Tjørnfjell-guvlui (E6 orohatrádji Balvatn/Sáltoduottar). Sáltoduottar oažžu lobi guođohit rádjeguovllu mii lea Semsjaur-Njarg konvenšuvdnaguovlu ja oažžu dálvet lobi rasttidit Semisjaur-Njarg čearu orjješlulábealdeat guovlluid. ¶ Geahča 3.9 kártta. ¶ 4.1. govva. Helgelándda boazoorohagat ja Västerbottena čearut. ¶ Helgelánda obbalaččat ¶ Rádjesirdimat jagis 1999 mielddisbukte stuora rievdadusat, ja dál leat 6 boazoorohaga guovllus. Mii oaidnit 4.1. tabeallas doalloovttadagaid logu ja galle olbmo gullet orohagaide. Tabeallas čájeha maiddái alimus mearriduvvon boazologu juohke orohaga ¶ nammii, ja dat mearkkaša gaskamearálaččat 360 bohcco juohke doalloovttadahkii. Orohagaid boazologut dáhtonis 31.1.1999 leat vuollelis alimus meari. ¶ 38. Ii leat mearriduvvon alimus boazolohku maŋŋil rádjerievdadeami. Go máŋga orohaga leat biddjon oktii, lea alimus boazolohkun biddjon dat lohku mii dain boares orohagain lei oktiibuot. ¶ 4.1. govas oaidnit mii guovllu orohagaid ja čearuid rájiid. Doppe leat 13 hálddahuslaš ovttadaga, dáin leat 8 riikaráji lahkosiin. ¶ Go rievdaduvvui orohagaid juohkin Nordlánddas, biddjui vuođđun ahte Helgelándda boazodoallu jođihuvvo dainnalágiin ahte muhtin siiddat johte luksa dálvái ja nuppit fas guođohit riddoeatnamiin davvin/ oarjin/allin dálvet, ja nu ledje dálvejagi eatnamat Ruoŧas ja muhtimiin. Helgelánddas leat dáid boazodoallomálliid gaskka lunddolaččat Fiplingdalen, Røsvatnet, Okstindan, Ranfjorden ja Dunderlandsdalen. Dákkár rádjejuogu prinsihppan lea ahte guohtuneatnamat, mat čadnojit oktavuhtii Ruoŧa eatnamiiguin dálvejagis, sihke ovdal jagiid 1919 ja 1972 konvenšuvnnas, leat nuorttabealde dan . Dát fátmmasta ođđa orohatjuohkimis Byrkije ja Ildgruben orohagaid. Lea riidu orohatjuohkima prinsihpalaš vuođu nalde. Dat 4 orohaga, mat ođđa orohatjuohkima mielde galget guođohit dálvejagis rittus, bukte gulaskuddamis ovdan ahte sii hálidit dakkár orohatjuogu mii vuolgá riikarájis mearragáddái, ja mas galgá maiddái leat vejolašvuohta guođohit dálvet rittu ja Ruoŧa gaskka. Dát mielddisbuktá ahte šiehtadallamiin mat maŋŋil dahkkojit, sáhttá bidjat molssaeaktun dan ahte guođohit rádjeguovllu eatnamiid dálvet. Dan seammás mielddisbuktá dát maiddái dan ahte eananoasit oarjelis sáhttet váldot mielde go šiehtadallá ođđa konvenšuvnna. Danne lea fágalávdegotti mielas dárbbašlaš guorahallat rittoguovllu guohtundilálašvuođaid, vaikko dat eai guoskka njuolgut riikarádjái. Almmatge leat guohtun- ja doaibmadilálašvuođat deaŧalebmosat dán guovtti orohagas, main lea rádji ruoŧabeali čearuide. Boazoguohtunkommišuvdna evttohii jagis 1964 ahte Helgelánddas sáhttá geavvadis leat alimus boazolohku gaskal 2,2-5,2 ja 0,6–2,2 bohcco juohke km ¶ nammii, nu movt bievlajagi- ja dálvejagi guohtumiin ¶ . Ođđa dutkamat mat ee. gusket dasa movt jeagil smoaldana, dagahit ahte dáid meroštallamiid ii sáhte njuolgut atnit ávkin. Meroštallamat almmatge čájehit dan guvlui makkár eavttut biddjojedje vuođđun jagi 1972 konvenšuvnnas. 4.2. tabeallas lea čoahkkáigeassu mas čájeha jagiid 1998/99 guohtumiid čoavddaloguid. ¶ 39. Geavatlaš optimála boazolohku definerejuvvui biologalaš optimála boazologus ja de gessui eret eatnamiidda sisabahkkemat ja dat go oamit guhtot eatnamiid. 40. Buvttadanmeroštallan lea dahkkon dan mielde man ollu lea leamaš njuovvanboazu, ealihanbohccuid vuovdin orohagaid gaskka ja boazologuid rievdan. Go boazologu rievdama lea meroštallan, de leat vuhtiiváldon rievdadusat go johtá orohagaid gaskka. 41. Go meroštallojuvvui boazologu rievdama váikkuhus, de leat vuođđun dat logut mat bohtet ovdan dieđuin doaibmajagiin 1998/99. 42. Gaskamearálaččat 30.000 miesi njuvvon Davvi-Trøndelágas. ¶ 4.1. tabealla. Doaluid ja olbmuid lohku ja alimus boazolohku dahtonis 31.03.99. ¶ Lohku Doalloovttadagat ¶ Lohku Olbmot ¶ Alimus boazolohku ¶ 4.2. tabealla. Guohtumiid geavaheapmi Helgelánddas. ¶ Orohat ¶ Boazolohku ¶ Buvttadeapmi ¶ Juohke km ¶ kg/boazu ¶ 21,1 Guovlu ¶ Orohagaid areálat leat dás ođđa orohatjuohkima mielde, ja leat divoduvvon eatnamiid mielde mat adnojit dehe várrejuvvojit boazoguohtunkonvenšuvnna mielde. Buvttadeapmi fátmmasta njuovvama ja boazologu rievdama mii lea rehkenaston kiloide ¶ . Buvttadeapmi lea oalle heittot, sihke areálaid ja boazologu dáfus. Okta sivvan manne buvttadeapmi obbalaččat lea vuollin, lea go boraspiret váldet bohccuid. Jus miessedeattuid bidjá vuođđun mihtidit man buorit guohtumat leat, ja atná 21,5 kg ¶ norbman dehe gaskamearrin, de oaidnit ahte 3 orohaga leat badjelis norpma. Go dáid loguid buohtastahttá Norgga eará orohagaiguin, de leat deattut, mat čájehuvvojit 4. 2. tabeallas, gaskamearálaččat badjelis ja čájehit movt guohtundilli lea. Guđe guvlui lea mannan, dan oaidnit 4.2. govas, mas čájeha Helgelándda njealji “boares” orohagaid deattuid rievdama. Deattut leat váldon olles áigodagas. Lassin dan dábálaš dássái, čájeha 4.2. govas maiddái luonddudilálašvuođaid vuođul erohusaid jagis jahkái. ¶ Njuovvandeaddu miesit kg ¶ 4.1 Riddolagas orohagat Helgelánddas ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Mii oaidnit 4.1 govas ahte Helgelándda riddolagas boazodoalus leat 4 boazoorohaga, main leat guohtumat siskkobealde orohaga rájiid birrajagi. Orohagaid olggut eananosiid juhket 5 stora vuona. Ráddjejupmi lea hui sullii nu movt eatnamat duođai leat adnon 19. jahkečuođi vuosttaš oasis. Eanas orohagat, earret Hestmann/Strandtindene, fertejit rasttidit E6 ja ruovdemáđi, vai besset johtalit guohtuneatnamiid gaskka. Guokte davimus orohaga gártet johtit meara rastá, vai besset dálvejagi eatnamiidda ja doppe fas ruovttoluotta. Ovdal vuojahedje ealu, muhto dál fievrridit ealu fearggain/biillain. ¶ Luonddudilálašvuođat Stuorát osiin Helgelándda riddoguovlluin leat gággádit mollaneaddji báktešlájat. Dát šlájat gávdnojit erenoamáš viidát Voengel-Njaarke ja Hestmann/Strandtindene guovlluin, muhto suvrra báktevuođđu lea mihtilmas maiddái dán guovtti eará orohaga olggut eananosiin. Orohagaid nuortalit eananosiin lea eambbo geahppadit mollaneaddji báktešládja, ja nu šaddetge buorit geasseguohtumat. Erenoamáš mihtilmas lea Syv Søstre/Toven/Røssåga ja Brønnøy/Kvitfjell/Brurskanken guovlluin. Almmatge lea báikkuid maiddái siskkit eananosiin báktevuođđu mii šaddada jeagelguohtuma. Oasit riddolagas suvrra guovlluin eai leat nu sakka váikkuhuvvon jiekŋaáiggis go Helgelándda eará eananoasit. Vuosttažettin oaidnit dan Hestmann/Strandtindene nannámin, gos leat alla várreeatnamat. Danne leage doppe hui váttis bargat boazodoaluin. Várit váikkuhit dálkkádagaid máŋgga dáfus, erenoamážit das movt muohta gokčá eatnama ja man ballu lea ahte arvá ja lásse guohtumiid dálvet. Danne leatge dálvejagi eatnamat hui eahpesihkkarat. Dat vánis jeageleatnamat, mat dán guovllus gávdnojit, adnojit ábaida giđđat ja čakčat. ¶ Guohtun Juohke dáfus go dán guovllu guohtuneatnamiid leat árvvoštallan, leat gávnnahan ahte bievlajagi eatnamat geasášedje eambbo bohccuid go dálvejagi eatnamat. Dálvejagi eatnamiid leat maŋemus árvvoštallan dallego ođđa orohatjuohkin Nordlánddas čielggaduvvui. Mii oaidnit 4.3. tabeallas árvvoštallamiid oktiigeasu. Čielggadeami vuođđun leat Tømmervik ja Villmo guohtuniskkadeamit dain eananosiin Voengel-Njaarke orohagas mat gusket dálveguohtumiidda (Kolbotnguovlu). Eará guohtuniskkademiin, šaddošlájaid čilgemis, areála ja guovllu ovdalis geavaheamis, lea kapasitehta juohke areálovttadaga nammii árvvoštallon modeallaguovllu ektui. Areálvuođđu lea bruttoareála mielde. Dat mielddisbuktá ahte Hestmann/Strandtindene guvlui gártá kapasitehta juohke areálovttadaga nammii badjelis go Syv Søstre:s. Dát lea dannego maŋemus namuhuvvon guovllus lea viidát ii-anihahtti eanan. Vuođđun lea biddjon ahte dálvejagi guohtumat gesset sullii 6 000 bohcco. Dát lohku lea vuollelis 4.2. govva. Misiid njuovvandeattut njealji boazoorohagas Helgelánddas. ¶ go jagi 1964 boazoguohtunkommišuvdna ávžžuhii (8 200 bohcco). Čilgehus dása lea go dál leat eambbo eananduohtadeamit. Meroštallamat čájehit dan guvlui ahte ođđagilvimat juo iešalddiset leat gáržžidan dálvejagi eatnamiid unnimustá 750 bohccuin maŋemus 20 jagis. ¶ 4.3. tabealla. Dálveguohtumiid kapasitehta Helgelándda riddoguovlluin (giđđaeallu). ¶ Dálvejagi eatnamat Dálveguohtun bievla ¶ Dálvejagi guohtuJuohke km ¶ Oktiibuot jagi eatnamiin ¶ mat ollislaččat ¶ Submi ¶ 6000 bohcco lea veahá badjelis go dat maid orohagat leat dieđihan dál ( 4 831 bohcco dáhtonis 01.04.98). Dáid dieđuid mielde lea vejolaš veahá lasihit boazologu. Mii deattuhit ahte meroštallamat leat eahpesihkkarat. Jagi 1964 kommišuvdna meroštalai čáhkat eanemustá sullii 25 000 bohcco bievlajagi eatnamiidda. Vaikko vel dáid meroštallamiid eat leat iskkadan dárkileappot, lea goitge čielggas ahte bievlajagi eatnamat gesset mihá eambbo bohccuid go dálvejagi eatnamat. Danne ráddjejit dálveguohtumat boazodoalu ovdáneami, jus ii gávnna guohtuneatnamiid olggobealde orohaga dálá rájiid. ¶ Oktiigeassu Bievlajagi eatnamiid vejolašvuohta doalvu lunddolač- čat dan jurdagii ahte lea buoremus ohcat dálveguohtumiid olggobealde guovllu duovdagiid. Fágalávdegoddi váldá vuhtii ahte guoskevaš orohagat, dallego orohatrájit rievdaduvvojedje, leat sávvan oažžut dálveguohtumiid Ruoŧas, dehe vuoigatvuođa johtalit gaskal riddoeatnamiid ja siseatnamiid. Guohtumiid ekologalaš oaidninbealis doarju lávdegoddi boazodolliid jurdaga ahte orru leamen lunddolaš ná earáhuhttit guohtumiid geavaheami. Eaktun lea almmatge ahte gávdnojit vejolaš dálveguohtuneatnamat, maid sáhttá atnit ovttas daid geassejagi viiddis guohtuneatnamiiguin. Seammás čujuha fágalávdegoddi ahte dáinna ákkain sáhttá maiddái addit guođohanrievtti riddoguovlluin ruoŧabeali čearuide, geain váilot buorit geasseguohtumat. Mii gártá buoremussan loahpa loahpas, guoská viidábut go dušše guohtunekologiijii. Lea maiddái sáhka boazodoalu buriin ja heajos beliin. Fágalávdegoddi muittuha ahte riddolagas boazodoallu gáibida intensiivvalaš doaibmamálle, vai sáhttá ávkin atnit gáržžes dálvejagi eatnamiid. Jus intensiivvalaš doaibmamálle galgá ovdánit, ferte dát gáhttejuvvot rádjeguovllu ekstensiiva boazodoalu ektui. Dát lea leamaš buot konvenšuvnnaid vuođđun maŋŋil jagi 1919, ja fágalávdegoddi oaivvilda galgat dán bidjat maiddái ođđa konvenšuvnna vuođđun. Boares Røssågå orohat čuoččuha alddineaset leat rievtti guođohit Ramseles. Lávdegoddi ii ovddit oaivila dán áššis, dannego lávdegottis ii leat mandáhtta dálá konvenšuvnna mielde juohkit guohtumiid. ¶ 4.2.1 Sváipa čearru ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus lea 15 boazodoalli, geat barget bohccuiguin. Dálá láhkaásahusa mielde lea alimus lobálaš boazolohku 5 000 bohcco. Čearu rájit ja áigodatguohtumat čájehuvvojit 4.5 kárttas. Svaipa guođoha ja ovttas- bargá Gran čearuin bievlajagi guohtumiid dáfus, gitta dassážiigo rátkkašit dálvesiidan skábmamánus. Čearuin lea ovttasbargu dannego bievlajagi eatnamiin váilot oalát lunddolaš oazit. Svaipa ja Gran leat geavatlaččat okta čearru, mas leat guokte stuora siidda. Hálddatlaččat ja lágalaččat leat dát almmatge guokte sierra čearu, main leat sierra ekonomi- ja mearridandoaimmat. Lassin váilevaš oziide čearuid gaskka, de ii leat riikarádjige lunddolaš rádji oarjjil, muhto rádji manná badjel várreeatnama, mii leat oktan eanamin. Davil lea Lais-johka lunddolaš oahcin riikaráji rájis gitta vulos Hällbackenii. Viidáseappot nuorttasguvlui leat jávrrit Gruttur, Juhtas ja Aisjávri, ja das gaskkas vel čázádat, lunddolaš rádjin, mat mannet gitta rádjái. Dálvejagi eatnamat leat áibbas sierra bievlajagi eatnamiin, ja dain maid eai leat lunddolaš rájit. Dálvejagis sáhttá goitge buorebut reainnidit ealu ja lágidit boazobarggu vai eallu bissu dihto eatnamiin. Dálvejagi eatnamat leat guovtti duovdagis, mat leat goabbat sajis. Davit duovdagat leat gaskal Svanträsk, mii lea lahkosiin, ja Bađaluoktarittu, mii fas lea davvelis Kåge. Lulit duovdagat leat davvelis Ekträsk ja vulos Botsmark-Bygdsilum linjjás. Dálvejagi eatnamiid rájit leat mearriduvvon ja galget leat nuortalis. Dálvejagi eatnamiin johtet ealuin árbevirolaš vugiin daid vuosttaš vuollegis eatnamiidda oarjjabealde Storlaisan ja Lais-joga, dábálaččat cuoŋománus. Jus lea maŋŋigiđđa, luitet ealu guohtut lahppojeahkála Laisjoga nuorttabeallái. Guottetbáikin leat bievlajagi eatnamiid gaskkamus duovdagat oarjjil Båssjosjávrris ja nuorttasguvlui Tjelkesjávrái. Dáin duovdagiin ihtet bievladielkkut árrat, ja maiddái eanan lea dan hámis ¶ ahte suddje. Miessemearkun lea suoidnemánus ja dalle leat ovttas Gran čearuin. Konvenšuvdnaguovlu adno miessemearkunáiggi ja čakčageasi. Čakčat lea veadjetmeahttun caggat bohccuid mannamis dán guvlui, dallego guođohit lagas rádjeguovlluid. Nuorra varrásiid njuvvet vuosttažettiin Gran gárddis Biergenäs:s čakčamánu álggus. Skábmamánus go čázit jikŋot ja lea muohttán, gárddástallet Skieltje ja Biergenäs gárddiin ja rátkkašit dálvesiidan ja njuovadit. Eallu lea čakčat lávda bievlajagi eatnamiin gitta rátkámiidda. Svaipa rátká golmma dálvesiidii. Guokte siidda guođohit dálveguohtumiid davit duovdagiid ja okta siida lea fas lulit duovdagiin. Skábmamánus johtet dálveeatnamiidda, ja ealuid fievrridit biillain. Dálveguohtumiin sii leat gitta cuoŋománnui. Čearru guođoha sihke riddoeatnamiid ja siseatnamiid dálvet. Siseatnanguohtumat leat nu lahka meara ahte bivvalis dálkkit sáhttet váikkuhit guohtumiid dálvet. ¶ Guohtun Svaipa čearu guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) ( 4.4. ja 4.5. tabealla ). ¶ 4.4. tabealla. Ruonasguohtunguovllut ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ 0,2 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 0,1 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 7,7 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 0,7 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 0,3 Goike bovdnajeaggi ¶ 0,8 Goike šattolaš jeaggi ¶ 2,1 Daŋas-/goike guolban ¶ 22,5 Varas guolban ¶ 24,3 Njuoskasit rásseeanan ¶ 6,2 Goikásit rásseeanan ¶ 14,4 Sieđgarohtu ¶ 8,0 Muorračuohpahat ¶ 0 Huksejuvvon guovllut ¶ 0 Juovat ja geađgeeanan ¶ 9,6 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ 1 355,2 4.5. tabealla. Gaskajohtola ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 1,4 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi 559,9 ¶ 37,7 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 0,5 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 27,0 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 2,0 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 1,0 Goike bovdnajeaggi ¶ 4,7 Goike šattolaš jeaggi ¶ 3,2 Daŋas-/goike guolban ¶ 7,4 Varas guolban ¶ 10,2 Njuoskasit rásseeanan ¶ 0,9 Goikásit rásseeanan ¶ 2,4 Sieđgarohtu ¶ 0 Muorračuohpahat ¶ 0 Huksejuvvon guovllut ¶ 0,2 Juovat ja geađgeeanan ¶ 0,2 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0,2 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ Čearu geassejagi eatnamiin lea 778,9 km ¶ ruonasguohtun. Ja giđđa- ja čakčajagi eatnamiin, tabeallas maiddái gohčodit dan gaskajohtolahkan, leat 1 235,8 km ¶ ruonasguohtun. Gaskajohtolagas lea 454,2 km ¶ oktasašeanan Maskaure čearuin. Geassejagi guohtun lea eanas varas guolban (329,5 km ¶ ), goikásit rásseeanan (195,5 km ¶ ), seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi (104,0 km ¶ ), ja njuoskasit rásseeanan (83,9 km ¶ ). Dát šaddošlájat dahket 53 % geasseguohtumis. Geasseguohtumat leat hui buorit, dás namuhit erenoamážit valjit rásseeanan, mii bures dahká 20 %. Dasa lassin lea jeageleanan 25 % geassejagi eatnamiin, ja jeageleatnamis sáhttá guođohit maiddái giđđat, muhto ábaida čakčat ja skábman. Giđđa- ja čakčajagi eatnamiin lea heajubuš guohtun, dannego lea seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi, ja guovllus leat hui unnán šattolaš jeakkit ja rásseeanan. Muhto čakčajohtolaga eatnamat gokčet ollásii ja dohkálaččat árrágiđa ja čavčča dárbbu. Gaskajohtolagas lea valjit jeageleanan, nappo 138,5 km ¶ . Dás guođohit giđđat, čakčat ja skábman. Gaskajohtolaga jeagelguohtumiin atná Maskaure čearru 19,6 km ¶ Svaipas lea badjel 42,1 km ¶ jeagelguohtun siskkáldasat čearu dálvejagi eatnamiin. Jeageleatnamat leat hui gáržát. Árvideamis lea jeagil seamulvallji goahccevuovddis, mii dahká 57 % nettoareálas. Almmatge leat eanas jeageleanan Svaipa čearu giđđa- ja čakčajagi eatnamiin. Dálvejagi jeagelguohtuma sáhttá atnit ávkin duššefal oanehis áiggi dálveguovdil ja giđđadálvvi. Dálveguohtuma vuvddiin lea 192 km ¶ muorračuohpahatbáiki, ja dat lea 12 % nettoareálas. Dáid areálaid ii sáhte dál guođohit dálvet. Geassejagi eatnamiin lea ollu ii-anihahtti geađgeeanan, muhto lea áibbas unnán čakčajagi eatnamiin. Geasseguohtumis lea 129,9 km ¶ ii-anihahtti oassi, ja 12,2 km ¶ dás lea konvenšuvdnaguovllus. Proseantalohkun gártá dát 10,5 ruoŧabealde ja 3,6 norggabealde. Čearu geassejagi eatnamiin leat ollu alla várreeatnamat, nappo 44,4 % badjelis go 1 000 m bm. Čakča- ja giđđaguohtumiin lea vuollel 1 proseantta badjelis go 1 000 m. Geassejagis leat Svaipas ollu alla várreeatnamat. Geahča 4.5–4.9 kártta. Mii oaidnit 4.8 ja 4.9 kárttas šaddošlájaid. ¶ Oktiigeassu Svaipa čearus eai leat lunddolaš oazit Norgga ráji guvlui guđege saji. Dannego Svaipa ovttasbargá Gran čearuin, ferte oktasaš evttohus bievlajagi eatnamiidda dán guovtti čerrui. Dasa lassin sáhttá namuhit ahte Svaipas leat hui unnán dálveguovdilguohtumat. ¶ Areála ja doaibmadilalašvuođat Orohatrájiid rievdadeamis jagis 1999 dahkkojedje golbma stuorát rievdadeami, mat váikkuhedje orohaga guohtungeavaheami. Dunderland, Røssåga, ja ¶ Hattfjelldal orohagain sirde osiid Ildgrubenii, nu ahte dát orohat ovttas Byrkije:n, leat visot dat eanan mii manná riikageainnu mielde Ruoŧa guvlui. Dat mearkkaša fas ahte Ildgrubena ránnjáčearut leat Ubmeje, Ran, Gran, ja Svaipa. Eai leat lunddolaš oazit dáid čearuid guvlui. Rádji mii vuolgá Kruvatn:s ja manná Røsvatnet bokte, Okstindan, Leirskardalen, Randfjorden ja Dundelandsdalen bokte, mannet baicca alla várreeatnamiid mielde ja nu leatge lunddolaš oazit ránnjáorohagaid bealde lulil, oarjjil ja dávil. Lea dušše Røsvatnet ja Okstindan gaskasaš rádji gokko ii leat nu buorre oahci oarjjabealde. Geahča 4.1 kártagova. Grasvatnet ja Okstindan juhket orohaga lulimus eananosiid sierra duovddan. Muhtun muddui sáhttá maiddái dadjat ahte Kaldvatnet ja Grønnfjelldalen leat juohkun orohaga davimus oassái, nu ahte dát gártá sierra guohtunguovlun, muhto ii leat nu čielga oahci go lulit eananosiin. Dasa lassin juhket geainnut/vákkit/ jávrrit orohaga. Geainnut Akersvatnet bokte hehttejit eatnamiid geavaheami. Dasa lassin juhket Kaldvatnetgeaidnu ja gaskariikageaidnu (E79) orohaga oarjin nuorttasguvlui. Vai oažžu eatnamiid juogu buorebun, lea orohagas lohpi guođohit guovllu nuppi bealde riikaráji Umbukta bokte. Dán guovllu sáhtta atnit ovttas guohtuneatnamiiguin mat leat norggabealde ¶ . Orohat atná dasa lassin Ramsele konvenšuvdnaguovllu dálvejagi eanamin. Dáin eatnamiin lea norggabeale boazodolliin vuoigatvuohta guođohit 1.000 bohcco dálvet. Ruoŧa boazodolliin leat guokte konvenšuvdnaguovllu, Spjeltfjelldalen ¶ . Orohaga bruttoareála lea 2.706 km ¶ . Lassin dasa leat velá rádjeguohtuneatnamat ja Ramsele konvenšuvdnaguovlu, mat leat 22 km ¶ . Areálas gessojuvvojit konsešuvdnaguohtumat eret, 160 km ¶ . Loahpalaččat lea orohat 2.635 km ¶ 43. Konvenšuvnna § 9. 44. Konvenšuvnna B4-Ubmeje 45. Gran/Svaipa atná muhtin oasi B3b oasis. ¶ Luonddudilalášvuođat Ildgrubena geologiijas leat suvrra báktešlájat mihtilmasat Mofjellet rájes nuorttasguvlui Akersvatnet guvlui. Dákkár guovlu lea maid Umbukta davábealde davás Kaldvatn meaddel. Dasa lassin lea veaháš gabbro Umbuktas. Guhtumiid váikkuha maiddái kálkageađgi/marmor, mii lea eatnamiin Tverr-Rostafjellet bokte. Dasa lassin lea báktevuođus báitaráktu. Leat jorbahámat čohkat, earret Okstindan gáissáid, mat oidnojit badjel Okstindjiehki Røssåga orohaga ráji guvlui. Dasa lassin dán jiehkkái, gávdno velá unnebuš jiehkki Melkefjellet:s, muhto orohaga brutto areálas lea dušše 1 % jiehkki. Čáhci lea eanemus iianihahtti oasis (sullii 9 %). Eanas leat buođđuduvvon čázádagat, mat válde erenoamáš buriid guohtumiid. Nordlánddas leat dušše Byrkije areálat vuollel 200 m. bm. Areálat lea almmatge váldon industrialiserema atnui/ ja olmmošeatnatvuohta, ja nu leat árrašaddoguovllut gáržžiduvvon. Orohagas lea unnán goahccevuovdi. Orohaga eatnamat leat sihke várrevuovddit ja alla várreeatnamat. Vaikko sullii 10 % areálas lea badjelis 1000 m. bm, lea gaskamearálaš temperatuvra vuollel 6 gráda duššefal Melkefjellet ja Junkerfjellet guovlluin. Eananosiin Okstindan davábealde lea dábálaččat dálvvi ja geasi temperatuvrra erohus 16–20 gráda gaskkas, mii ovdamearkka dihte lea seammá go Brurskanken ja Røssåga guovlluin. Dát mearkkaša unnit erohusa go rádjeguovlluin lullelis, ja orru sulastahttime riddodálkkádagaid. Áidna guovlu gos erohus lea badjel 20 gráda, leat nuortadavvelis Kaldvatnet. Okstindan:s lea eanemus muohta (sullii 60–70 cm). Orohaga eará guovlluin lea dábálaččat 10–20 cm unnit borga, ja unnimusat davvin. Nu leatge dán guovllus seammá unohas dálkkádatrievddadeamit go Brurskanken ja Røssåga guovlluin. Dalle go árvvoštemiin vuođđudedje regulerema, ráhkaduvvui bajilgovva movt dálkkádat váikkuha dálveguohtumiid. Ledje 9 dálvvi oktiibuot 25 dálvvis gaskal jagiid 1939/40 ja 1963/64 goas ledje heajos guohtumat ja maiddái hui heajos guohtumat. ¶ Guohtun Ildgrubena alimus boazolohku galgá leat 900 bohcco. Alimus boazologu mearri dahkkui dan mielde go manahuvvui guohtuneanan measta 600 bohccui olles jagis Bjerka-Plura buođu ¶ oktavuođas. Orohagas eai leat eará guođohanáigodat- mearit go dat mat leat Boazoguohtunkonvenšuvnnas. ¶ Guohtumiid čilget 3 eananoasi mielde: ¶ Guovllut lullelis Okstindan Grasvatnet/Okstindan guohtunguovllu lullelis lea Ubmeje:s konvenšuvdnaguovlu (Spjelfjelldalen). Dat lea jiehki nuortalis ja lulábeale lea Storeelva rádjin ja Steikvasselva fas orjješlulábealde. Davil čuovvu guohtunrádji rádjeáiddi Grasvatn rájes jiehki guvlui. Áidi doaibmá dohkálaččat. Jagis 1972 konvenšuvdna bijai vuođđun ahte maiddái Spjeltfjelldalen galggai ráddjejuvvot áiddiin lulil ja oarjin. Oarjjabealde áidi ceggejuvvui Steikvassdalenii. Lulábeale áidi ii leat oktasaš ipmárdusa vuođul huksejuvvon. Selskapet for Norges vel iskkadii guovllu guohtumiid. Mii oaidnit 4.6. tabeallas iešguđet eananosiid guohtunšlájaid, mat leat mielde iskkadeamis. Iskkadeami mielde lea Krutvatnet davábealde 59% areálain, main lea buorre, hui buorre, dehe erenoamáš buorre guohtun. Miehtá guovllu leat valljugas šlájat, nu movt sarritdakŋasat vuovderáji badjelis. Šaddoservodagat mat váikkuhuvvojit muohttagis, gávdnojit eanas Kruttfjellet oarjjabealde. Vuovderáji ja nuortaKruttfjellet jihkiid gaskka gávdnojit 42 % skážerluktiguolbanat ja gironlastagobit. Dán eananoasi ollislaš areálas leat 22 % iešguđetlágan jeakkit. Dát leat eanas vulos Favnvatnet ja Jovassdalen guvlui. Jeakkit leat rámain ja leat buorit guohtumat. Kruttfjellet orjješdavábeale guovlluin Røssvatnet guvlui lea veahá beahcevuovdi mas lea jeagil. Jagis 1996 áicojuvvui guovlu ja čájehuvvui ahte jeagil lei garrasit guhtojuvvon. ¶ 46. Čuovvovaš jávrriide guoskkai: Grasvatnet, Kjennsvatnet, Akersvatnet, Tverrvatnet ja Kaldvatnet. ¶ Gaskkamus eananoassi Storelva guvlui lea guovtti oasis. Davit guovllus eai leat nu ollu várrešáttut, seammás go guohtuneanan lea asehaš, ja unnán šaddošlájat. Maiddái ii-anihahtti oassi lea eambbogo guohtunguovllus muđui. Dát lea dannego go Storelva guvlui lea bákteeanan, mas lea granihtta ja gneaisa. Spjeltfjelldalen lea leamaš konvenšuvdnaguovlu sihke maŋŋel 1919- ja 1972-konvenšuvnna. Guovllus leat ollu dipmá jeakkit vákkis ja golget jiehkkejogažat. Lyftingsmo rehkenastá 71% areálain leat buorren dehe buoret go buorren guohtumin. Takserenlinjját čájehit oktibuot 17 % jeakki , eanas buorit rássejeakkit. Lea maiddái gironlasta ollu, man árvi ja borga váikkuhit. Duššefal soames sajiin šaddá deaškedaŋas, ovdamearkka dihte Artfjellet alimus oasis. ¶ Orohaga guovddáš oasit. Čázádatreguleremat leat váikkuhan Akersvatnet birrasiid, Grasvatnet- Målvatnet čázádat jna. ja Kaldvatnet. Reguleremiid oktavuođas lea addon áššedovdi cealkámuš (1966), mii vuođđuduvvui ovdalaš takseremii ja lassin lea vel dievasmahtti linjátakseren dahkkon jagis 1965. Velá dahkkui ođđa čielggadeapmi jagis 1971. Čielggadeapmi jagis 1966 buohtastahttá šattu dalá Ildgrubenis guovtti eará orohaga ektui ( 4.7. tabealla ). Dieđut leat njulgejuvvon ii-anihahtti dáfus. Earret Balvatn birra, dadje áššedovdit ahte orohagain leat buorit geasseguohtumat. Ildgrubenis dadjet leat sihke vuollegit- ja alla várreeatnamiid. Lea máŋggašlájat guohtun, ja joganjálmmit ja eatnogáttit runodit árrat. 4.6. tabealla. Iešguđetlágan guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) Okstinden guovlluid lulábealde. ¶ Favnvatnet – Storelva Spjeltfjelldalen Favnvatnet Lulli ¶ Davvi ¶ 150 Skierrit Čáhppesmuorjeeanan ¶ 7 Soahkevuovdi: sarrihat – seamul ¶ 3 Vuollegis-gáisá sarritdaŋaseanan ¶ 16 Skážerluktiguolbanat ¶ 5 Bođu jassagobit ¶ 26 Vuovdesitnu, várreeatnamat ¶ 6 Sieđgarohtu ¶ 10 Bođu jeakkit ¶ 11 Ii-anihahtti ¶ 4.7. tabealla. Guohtumiid čohkiidus golmma orohagas Nordlánddas. ¶ Rásit/urtavallji eatnamat ¶ Risse ja jeageleatnamat ¶ Jeageleanan ¶ Buoremus jeagelšáddu olles Helgelánddas lea registejuvvon Tverrvatnet – Sauvatnet – Kaldvatnet birrasiin. Vaikko eai leat viiddis guovllut, leat dát juo doložis adnon sihkkaris dálveguohtumin. Rássi/urta ja rissi/ jeagelmeari gaska lea 27 rájis 73 rádjái. Dát vástida geologalaš dilálašvuođaide. Reguleremiidda manahuvvui ollu guohtuneanan, erenoamážit giđđa- ja čákča guovlluin Akersvatnet nuorttabealde. Guovllut ledje hui mávssolaččat ja adnojedje ovttas baju eatnama jeagelguohtumiin. Lyftingsmo bijai jagis 1971 vuođđun ahte guovllu sáhtii seastit jus guođoha eambbo Rostafjellet – Tverr Rostafjellet. Dás maŋás čilgejuvvo dan guorahallama birra masa reguleren ii čuohcan. 4.8. tabealla čájeha guohtunšlájaid juohkáseami njeallji guovllus orohagas. Rostafjellet váris leat buorit ja šattolaš suoidneguolbanat measta miehtá. Tabeallas čujuha (Ranunculus glaciális) nammasaš šaddui, go lea merkejuvvon “bođu jassagobit” . Ranunculus glaciális lea šaddu mii ii gávdno dábálaččat nu ollu, aiddo jassaguoraid badjosis eatnamiin. Guovllus lea goitge “dušše” 45 % buorre dehe hui buorre guohtun. Ii-anihahtti oassi váikkuha dán meari. ¶ Tverr-Rostafjellet váris leat máŋggalágan šaddošlájat, erenoamážit vuollegis ja alla várreeatnama gaskkas. Buoremus rássevárri lea nuorttaslulás. Guovlluin leat heajut guohtumat go Rostafjellet:s, muhto jeageleanan lea eambbo. Oarje-Mofjellet ii leat takserejuvvon, muhto buot oktavuođain namuhuvvo dat mávssolaš guovlun, gos leat buorit jeagelguohtumat. Dát lea dan sivas go bákti lea gneaisa. Dálvejagis lea dát eanan mavssolaš. Lyftingsmo (1959) čilge Lappfjellet – Slagfjellet leat “buorit, álbmás rásseeanamin” . Eanan lea gaskkohagaid rámššas, johkagáttiin šaddet sieđggat, rásit ja urttat, ja badjelis leat fas čáhppesmuorje- ja deaškedaŋaseatnamat. Gaskal Kaldvatnet – Melkefjellet lea eambbo jeageleanan go oarjelis (Lappfjellet – Slagfjellet), ja jeagelšattut leat 50% dan oasis mii aniha duoddaris. Lyftingsmo čuoččuha jeagelšattolaš skierre-čáhppesmuorjeeatnamiid ja jeagelšattolaš luomejekkiid leat mihtilmassan váris. Melkefjellet davvelis gávdnjit goitge rásseeatnamat ja jasat alla várreeatnamiin. Badjel 900 m.bm. lea eanas juovva ja bákti, ja unnán šaddu, muhto dat lea mávssolaš báikin báhkaid áiggi. Kaldvatnet oarjjabeale eanan leat oktan duovddan dainna vuolládat eatnamiin mii lea jávrri lulábeale. Guovllus leat buorit jeagelguohtumat, ja ovttas guovlluiguin Melkefjellet nuorttalis, leat dat buorit guovllut skábmajagis, maid sáhttá atnit nubbin vejolašvuohtan Mofjellet:i lassin ja konvenšuvdnaguvlui Ruoŧas. Guovllus sáhttá guođohit eará áigodagain, erenoamážit čakčajagis. Geainnut, mat juhket dán oasi orohagas máŋgan duovddan, leat mielddisbuktán bártahuksemiid ja stuora johtolaga, mii muosehuhttá bohccuid. ¶ Guovllut Kaldvatnet davábealde Orohatrádji manai ovdal Junkerfjellet badjel. Ildgruben lea vuosttažettiin atnán dušše guovlluid várreráiddu lullelis. Guohtumiid takseremis juhke guovllu golmma oassái, nuortan oarjjás guvlui lei Kvefsendalen, Kjerringfjellet ja Kopparvatnet. Vuhtto ahte ráddjen lea dahkkon 1919 konvenšuvnna geasseorohaga juogu mielde. Mii oaidnit guohtumiid árvvoštallama čoahkkáigeasu 4.9. tabeallas. ¶ 4.9. tabealla. Iešguđet guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) dihto guovlluin Kaldvatnet davvelis. ¶ Skierrit Čáhppesmuorjeeanan ¶ 13 Soahkevuovdi čáhppesmuorji – Oaivejeagil ¶ 6 Vuollegis sarritdaŋaseanan ¶ 12 Skážerluktieanan ¶ 25 Gaskkas- skieran ¶ – Lagešvuovddit ¶ 21 Várrevuovdesitnu eanan ¶ 12 Gáisáeatnamis storkenebbeng ¶ 7 Sieđgarohtu ¶ 8 Jeakkit, bođu ¶ 14 Ii-anihahtti ¶ Kvefsendalen fátmmasta areálaid goappaš bealde vákki gitta Junkeråa:i. Iešalddis vággi lea govdat, 4.8. tabealla. Iešguđet guohtunšlajat juohkáseapmi (%) Ildgruben guovddáš osiin. ¶ 45 Deaškedaŋas eanan ¶ 5 Skierrit, čáhppes-muorjeeanan ¶ 9 Soahkevuovdi/Čáhppes-muorjjit- Oaivejeagil ¶ 14 Sarritdaŋas eanan ¶ 2 Skážerlukti eanan ¶ 1 Gaskkas-Skieran ¶ 5 Lagešvuovddit ¶ 21 Várre- vuolleeanan-heavošdaŋas-eanan ¶ 7 Bođu jassagobit ¶ 6 Várre rásseeanan ¶ 14 Giđđasuorbmarássi –gieddedáđir Sieđgarohtu ¶ 7 Bođu jeakkit ¶ 16 Ii-anihahtti ¶ muhto bajás lea ceakkus Junkern guvlui. Doaresjogažat leat gobágahtten ja dahkan guraid vággái. Lyftingsmo čilge dan leat “hui erenoamáš čáppa vággin” . Obbalaččat árvvoštallá son ahte 56% areálain leat buorit, dehe buorebut go buorit guohtumat. Eanas leat skierrit, čáhppesmuorjeguolbanat, sarritdaŋas, lagešvuovdi, gironlastagobit ja sieđgarođut. Dasa lassin lea jeagelšattolaš soahkevuovdi, nappo oaivejeagil. Oktiibuot lea máŋggalágan ja buorre guohtun. Gaskaáidi ráddje konvenšuvdnaguovllu vákkis. Kjerringfjellet lea garra ja guorba várri, muhto muhtin sajiin lea báitaráktu. Earret duoddara leat duolba eatnamat ja smávva jávrrážat. Jávrrážiid birrasiin lea rássešaddu. Badjelis leat dávjá čáhppesmuorjeguolbanat, main lea jeagil, erenoamážit Blerekvatna birrasiin. Guovlu lea muhtin dáfus dievaslaš, gos gávdnojit juohkelágan guohtunšlájat, maid bievlajagis dárbbaša. Nuortadavvelis lea Virvassdalen rádjin. Várregilga lea ceakkus ja rámššas. Kvefsendalen:a ektui ii leat rádjeáidi Virvassdalen:a mielde konvenšuvdnaguovllu guvlui davvelis. Kopparvatnet lea oarjelis Kjerringfjell. Messengåa, Jarfjellet lea guovdu duottaraláža. Guovllus šaddá eambbo várrevuovdesitnu ja leat eambbo jeakkit go Kjerringfjellet:s. Doppe baicca eai leat nu ollu gironlastagobit, vaikko 21% lea ollu. Soahkevuovddis šaddá veahá čáhppesmuorji ja oaivejeagil. Guovllus guhtot ollu sávzzat, ja dat heajuda boazoguohtuma. ¶ Oktiigeassu Orohaga guovddáš oasit Ildgruben orohat lea máŋga jagi atnán Ramsele konvenšuvdnaguovllu dálvejagi eanamin. Konvenšuvdnaguovllu guohtuma dihte lea orohat álohii dárbbašan guođohit molssaevttolaš eatnamiid orohaga siskkobealde dálvet. Dálvedálkkádagat dahket liikká molssaevttolaš eatnamiid eahpesihkarin, ja danne leat gaskkohagaid ferten biebmat bohccuid. Danne oaivvilda fágalávdegoddi deaŧalažžan sihkkarastit orohahkii dálvejagi eatnamiid buorebut go dálá dilis. Seammás berre suddjet dálá molssaevttolaš guođohanguovlluid, nu ahte guovllut eai guhtojuvvo eará áigodagain. Guovllut leat Mofjellet, guovllut ráji mielde Umbukta:s Kaldvatnet:i ja guovllut oarjelis dán jávrri. Dát mearkkaša ahte boares Ildgruben orohaga guovlluid ii sáhte guođohit garraseappot bievlajagis. Fágalávdegoddi lea árvvoštallan sirdit ráji Melkefjellet oarjelis, vai Ran čearru oažžu buoret geasseguovdileatnama. Ovdalis namuhuvvon ákkaid vuođul ii oro riekta sirdit ráji. Dasa lassin massášii Ildgruben iežaset buoremus geasseguovdileatnama. Nu leage sirdimis duššefal teorehtalaš ávki. Fágalávdegoddi oaivvilda leat guokte eananoasi dálá orohaga siskkobealde, mat eai leat mávssolaččat dan siidii, gii dál lea Ildgrubenis. Dát lea guovlu lullelis Grasvatnet/Okstindan (orohaga lulimus oassi), ja guovlu davvelis Junkerfjellet (orohaga davimus oassi). Earret Junkerfjellet lulábeale guovlluid, ii leat lunddolaš dálá siidii atnit dáid eananosiid. Ferte gávdnat eará čovdosa. ¶ Guovllut lullelis Okstindan. Fágalávdegotti mielas eai leat fágalaš ákkat maid vuođul ii galggaše Ubmeje atnit Spjeltfjelldalen konvenšuvdnaguovllu maiddái boahtteáiggis. Earalágan geavaheapmi gáibida ođđa rádjeáiddi Grasvatnet rájes, ja badjel Artfjellet, mii gártá hui divrrasin seammás go heajuda guovllu ávkki. Rievdadus lea maiddái hui stuora vahágin Ubmeje:i. Fágalaš áigeguovdilis gažaldahkan lea movt guovllu ráddjet. Lea deaŧalaš deattuhit guohtumiid ávkki, areálgeavaheami ja vuhtii váldit eará boazosápmelaččaid. Lávdegotti mielas doaibmá Grasvatnet rádjeáidi dohkálaččat. Lávdegoddi lea árvvoštallan bidjat ráji oarjelii, Grasvatnet oarjeleamos luovtta rájes ja lulásguvlui. Earret topografiija lea rádji heittot dakko ahte bohccot báhkkahuvvet gohpái, dego “sehkkii” , dan sadjái go caggá bohccuid. Danne ii berre rievdadit ráji davil. Lulil lea lávdegoddi árvvoštallan ja hilgon čovdosiid mat mielddisbuktet áiddiid Storelva mielde ja viidásit lulás riikarájii mielde. Dát čoavddus lea seammágo jagi 1972 konvenšuvnnas, čoavddus maid áššebealit leat maŋŋil hilgon. Luonddudilalašvuođaid dihte livččii áidi hejot doaibman, ja livččii šaddan hui divrasin. Nubbi vejolaš lulábeale rádji livččii Favnvassdalen, vejolaččat sáhttá áidut vákki. Krutfjellguovlu lea dasto áidna eananoassi mii báhcá Ildgruben lulimus oasis. Vaikko vel anášiige guovllu lotnolasat Jofjell:in Ruoŧa bealde, eai goitge livččege guovllus dárbbašlaš kvalitehtat, mat adnojit jus ásaha sierra boazodoalu dohko dálvejagi eatnamiid vuođul Ruoŧas ¶ . Guovlu lea liiggás gárži ja das váilot dárbbašlaš giđđa- ja čákčajagi eatnamat. Dát fas doalvu dan guvlui ahte buoremus čoavddus lea bidjat Krutfjellet oktan muhtin guovlluin das lahkosiin. Guovllus leat kvalitehtat, mat dahket dan buorren go guođoha ovttas sihke Vapsten ja Ubmeje guohtumiiguin, ja dát guođoheapmi ii váikkut mearkkašanveara oktiige. Jus rádji biddjo Krutåga mielde, ja dát lea ruovttoládje go Favnvassdalen ektui, de šaddá buorre rádji, iige báljo dárbbaš gaskaáiddi. Obbalaš luondduhálddašan geahččanbealis mearkkaša dat ollu norggabeallái. Das gitta makkár čearuin lea, dahje geat ožžot guođohanvuoigatvuođa Jofjellet:s, gáibida dakkár čoavddus gaskaáiddi Övre Jovattnet:s rájes gitta Tängsvattnet:i. Jus dálá konvenšuvdnaguovllu rádji viiddiduvvo Favnvassdalen:i, vejolaččat Krutåga:i, lea dat hui stuora viiddideapmi. Dát addá máŋga vejolašvuođa : ¶ 47. Jagi 1972 konvenšuvdna eaktuda dánlágan geavaheami gos Granø adnui dálvejagi eanamin. ¶ ga doalloovttadaga Ildgrubenis, ja ahte Ildgrubena siiddat rátket sierra dálvet, ja masttadit Ildgrubena dálá siiddain dálvái. ¶ Ubmeje:i. Molssaeaktun dás sáhttá leat ahte Ildbruben oažžu ođđa dálvejagi eatnamiid, ja ahte ođđa siiddat dollet searveealu birra jagi ovttas Ildgrubena dálá siiddaiguin. ¶ Viidát dalvejagieatnamat Ildgrubenii gáibidit ahte mearrida rámmaeavttuid man viiddis galgá leat (lohku ja rádji). Berre bidjat vuođđun ovdalis eavttuid mat ledje Ramseles, oktan dainna viiddiduvvon boazodoaluin. Granø kapasitehta ferte juohkit Ildgruben ja Byrkije gaskka, ja boahtit lassin dasa mii namuhuvvui ovdalis. Fagalávdegotti mielas lea dát čoavddus heajumus, dannego dagaha Ildgrubena jeagelguohtumiid guođohuvvot garraseappot. Áidi Okstindjiehki lulábealde ii leat doaibman rádjin oarjjil. Lávdegotti oaivila mielde ii leat vejolaš oažžut áiddi doaibmat dakko gokko lea biddjon. Vaikko dálá konvenšuvdnaguovlluid bisuha, dahje jus vállje ovtta dán njealji eará namuhuvvon vejolašvuođain, de dárbbaša doaimmaid álggahit, mat cagget bohccuid beassamis oarjjás ja boares Røssåga orohahkii. Man stuoris váttisvuohta šaddá, lea gitta Ubmejea boazologus, muhto buotlágan čovdosat gáibidit sihkkarastima. Leat 2 váttis eanangaskka. Nubbi lea guovlu gaskal Okstindan ja Røsvatnet, masa ferte gávnnahit eará vejolašvuođa go Steikvassdalen. Várrečielgi vákki nuortalis galgá lávdegotti mielas biddjot vuođđun go šiehtadallá gokko rádji galgá huksejuvvot. Seammás galgá caggat Hjartfjellneset bokte, vai bohccot eai beasa njárgii, ja das vuoja rastá Røsvatnet. Lávdegotti oaivila mielde sáhttá dán buoremusat dahkat go hukse seaibbaha dálu(id) badjelii mat leat dakko lahkosiin. ¶ Guovllut Kaldvatnet davábealde. Boazodoallu atná guovllu dušše gaskkohagaid. Fágalávdegotti oaivila mielde sáhttá duogážin leat váilevaš dárbu ja /dahje ballá masttadit ránnjá siiddaiguin konvenšuvdnaguovlluin. Guovlu lea bivnnuhis geassejagi eanan, muhto sáhttá maid adnot giđđat ja čakčat. Fágalávdegoddi oaivvilda gávdnot 4 vejolašvuođa: ¶ čearuin/dahje eambbogiiguin Ruoŧabealde ránnjáčearuiguin. Vejolašvuohtan sáhttá leat oktasiida geasset ja sierra dálvesiiddat. Siidda dálvejagieatnamat berrejit dalle leat lahkalaga orohaga eará dálvejagi eatnamiiguin. ¶ Guokte vuosttaš vejolašvuođa gáibidit gaskaáiddi Virvassdalen mielde gitta dálá áidái Kvefsendalena bajás. Veadjá dárbbašuvvot áidi maiddái 3. ja 4. vejolašvuođa dáfus, muhto lea gitta das makkár čearut oktonassii, dahje ovttas Ildgruben:in, atnet guovllu. Vejolašvuođaid heittotbeallin lea Fagalávdegotti mielas dat go bohccot, mat leat Junkerfjellet:s, bálgalit alla várreeatnamiidda. Go fas luitet vulos, sáhttet mannat juogo luksa dehe davás. Jus mannet luksa, de bohtet jeageleatnamiidda Kaldvatnet bokte, ja dat leat vahágin dálá Ildgrubena boazodollui. Dán vejolašvuođa ferte garvit. Namuhuvvon vejolašvuođat eai ovddit maidege ávkkiid, ja danne leage Fágalavdegoddi árvvoštallan bisuhit guovllu nu movt lea dál. Jus vállje rievdadit, lea guohtunekologiija ja doaibmadilálašvuođaid árvvoštallama vuođul buoremus atnit guovlluid ovttas dálvejagi eatnamiiguin Ruoŧas. Čearut ráji lahkosiin dárbbašit dákkár guohtumiid, ja dat doarju searvedoaimma jurdaga. Makkár čovdosa vállje, lea sparrolaga dainna makkár dálveguohtumat leat atninláhkái. Berre doalahit dálá konvenšuvdnaguovllu, mii lea riikaráji mielde nuortalis Melkefjellet, Kaldvatnet ja Kvefsendalen. Fágalávdegotti mielas ii dárbbaš rievdadit dán guovllus, jus vel áiguge guohtumiin oažžut buoret ávkki. Dalle ferte guovllu čatnat Junkerfjellet eatnamiidda. Guovllus lea veahá erenoamáš rádji, muhto dán galgá fágalávdegotti mielas čoavdit Ruoŧas siskkáldasat. Dálá rádjeáidi ii leat almmatge nu vuogas báikkis. Báikkalaš šiehtadallamiin berre árvvoštallat eará saji cegget áiddi, vai Ildgruben beassá johtit nuorttabeale Kaldvatnet:a. Konvenšuvdna § 9 vuođul lea Ildgrubenis riekti rasttildit riikaráji Övre Uman davvelis. Fágalávdegotti mielas ii dárbbaš rievdadit maidege guohtumiid dáfus. ¶ 4.2.3 Gran čearru ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus leat 18 doalu maidda gullet oktiibuot 41 olbmo. Jagi 1946 láhkaásahusa mielde lea alimus lobálaš boazolohku 8 600 bohcco, earret misiid. Čearu rájit ja áigodatguohtumat leat 4.5 kárttas. Gran guođoha ja ovttasbargá Sváipa čearuin bievlajagis gitta dassážiigo rátkkašit dálvesiidan skábmamánus. ¶ Sii ovttasbarget dannego bievlajagi eatnamiin váilot lunddolaš oazit. Praktihkalaččat sáhttá Gran ja Sváipa gohčodit oktan čearrun mas leat guokte sierra siidda, muhto hálddatlaččat ja lágalaččat leat guokte sierra čearu, main leat sierra ekonomi- ja mearridandoaimmat. Lassin rájiide mat čilgejuvvojit 4.5 kárttas, lea Gran čearus okta gaska gokko rádji lea Ran čearu guvlui Ammarfjäll-duovdaga badjel, mii lea oktan duottareanamin almmá lunddolaš rájiid haga. Oarjjil lea čerrui seammá heittot, váilot lunddolaš oazit dakko gokko riikarádji manná badjel guohtuneatnama, mii lea oktanduovddan. Dálveguohtuneatnamiin váilot maiddái dákkár rájit, nu movt juo ollu dálveguohtuneatnamiin muđuige. Dálveguohtuneatnamiin váilot maid lunddolaš rájit čearuid gaskka, muhto dálvet nagoda buorebut reainnidit ealu ja lágidit boazobargguid nu ahte eallu bissu dihto eatnamiin. Guottetbáiki lea rájes nuortan Vinkelkrokena rádjai, ja dat leage measta visot sin bievlajagi eanan. Čearu eatnamiin Ammarfjäll-guovllus guođohit vuosttažettiin dalle go jávrrit leat jikŋon, mat dalle eai cakka bohccuid mannamis dohko. Erenoamáš deaŧalaš lea Nalovardo várrevuvddiin guođohit juste ovdalaš guotteha, daid áiggiid go cuoŋu lea lássen ealádaga ja boazu gávdná duššefal lahppojeahkála. Björkfjället:s leat árrat bievladielkkut ja vuvddiin lea valjit lahppojeagil, ja danne leatge dát duovdagat Gran čearu oaláš guottetbáikin. Geasset mihcamáraid rájes gitta borgemánu álgui lea eallu riikkaráji guovllus gos Gran ja Svaipa čearut merkot misiid. Čakčageasi guođohit duottarravddain ja jeaggegáttiin vumiin ja vuolládagain duolbasit eatnamiin mat leat Lais-joga ja Vindel-joga gaskka. Čakčageasi njuvvet nuorra varrásiid čearu váldorátkka- ja njuovvangárddis Biergenæs:s. Skábmamánus lea gárddástallanáigi, go lea muohttán ja čázádagat leat jikŋon. Dalle rátkkašit ja njuovadit. Gran ja Svaipa. Váldorátkkašeamit leat Biergenæs- ja Laisheden-gárddiin, gos rátket dálvesiidan. Gran čearus leat vihta - guhta dálvesiidda. Čearru sáhttá geavahit sihke rittu- ja siseatnanguohtumiid dálvet. ¶ Guohtun Gran čearu guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) ( 4.10. ja 4.11. tabealla ). 4.10. tabealla. Ruonasguohtunguovlu ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ 1,3 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 147,3 12,5 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 0,7 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 0,2 Goike bovdnajeaggi ¶ 0,8 Goike šattolaš jeaggi ¶ 5,0 Daŋas-/goike guolban ¶ 349,9 30,5 Varas guolban ¶ 304,3 26,5 Njuoskasit rásseeanan ¶ 9,2 Goikásit rásseeanan ¶ 6,0 Sieđgarohtu ¶ 0 Muorračuohpahat ¶ 0 Huksejuvvon guovllut ¶ 0 Juovat ja geađgeeanan ¶ 39,23,4 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ 4.11. tabealla. Gaskajohtolat ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 1,4 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ 725,3 37,7 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 0,5 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 293,5 27,0 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 2,0 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 1,0 Goike bovdnajeaggi ¶ 4,7 Goike šattolaš jeaggi ¶ 3,2 Daŋas-/goike guolban ¶ 7,4 Varas guolban ¶ 77,8 10,2 Njuoskasit rásseeanan ¶ 0,6 Goikásit rásseeanan ¶ 2,4 Sieđgarohtu ¶ 0 Muorračuohpahat ¶ 217,6 12,0 Huksejuvvon guovllut ¶ 0,20,0 Juovat ja geađgeeanan ¶ 1,20,1 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0,6 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ Viidodagat, mat leat tabeallain juohke šattu nammii, čájehit šaddašlájaid viidánusa áigodatguohtumiin. Čearru hálddaša badjel 718,2 km ¶ ruonasguohtuma bievlajagi eatnamiin. Dán eatnamis lea 100 km ¶ konvenšuvdnaguovllus. Ruonasguohtumat leat seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi (143,7 km ¶ ), varas guolban (304,3 km ¶ ) ja njuoskasit rásseeanan (105,1 km ¶ ). Šattuid dáfus lea bievlaguohtun hirbmat buorre. Dan seammás sáhttá dadjat ahte ruonasguohtumiin leat viiddis báikkit mat áinnas sáhttet guođohuvvot jeagelguohtunáigodagas. Dat áiggit leat giđđat, cuoŋo- ja miessemánu, ja čakčat – čakčadálvvi, čakčamánus - skábmamánnui. Jeagelguohtumat gávdnojit daŋas/goike guolbaniin. Dat leat 349,9 km ¶ ruonasguohtunareálas. Lastamuorat/sieđgarođut, mat leat ruonasguohtun, dahket birrasiid 13 %, ja loktejit eatnamiid árvvu ruonasguohtumin. Gran hálddaša badjel 136,5 km ¶ guohtuneatnama dálvejagi eatnamiin. Jeageleatnamat leat mearkkašahtti gáržžit. Dilli buorrána das go gaskajohtolagas lea jeagelšaddu 185,1 km ¶ , man sáhttet geavahit skábman ja muđui olles dálvvi daid jagiid go lea unnán muohta. Goahccevuovddis šaddá maiddái veahá jeagil seamuleatnamis, muhto jeagelšaddu lea duššefal báikkuid, ja danne ii boađe ovdan šaddokárttain. Dát navdin lea vuođđuduvvon daid vuđolaš boazoguohtundutkamiidda, mat dahkkojedje Norbotten leanas. Doppe čájehuvvui ahte lei dábálaččat goalmmádas oassi jeahkális gávdnamis varas goahccevuvddiin, muhto šaddokárttain ii lean dát obage dulkojuvvon leat jeagelguohtumin. Dálveguohtumiin lea muorračuohpahat 324,7 km ¶ , dahje 12,8 % nettoareálas. Dát eanan ii anit guohtumiin boazodoalu-oainnus. Go vuovddit leat njáskojuvvon jalgadin, de anihit dušše árradálvvi ja árragiđa go bievlagoahtá. Gaskajohtolagas, mii lea ruonasguohtuma ja dálvejagi eatnamiid gaskkas, lea 1292,9 km ¶ ruonasguohtun, vel lassin namuhuvvon jeagelguohtumiidda. Dát ruonasguohtumat leat dušše muhtin muddui ávkin. Muhtin eananosiid oažžu geavahit duššefal golggotmánu 1. beaivvis cuoŋománu 30. beaivái. Dat mielddisbuktá ahte eatnamat mat leat lahkosiin, eai báljo guođohuvvo dalle go lea bahá ribahit bohccuid lobihis eatnamiidda. Dás lea dasa lassin sáhka alla várreeatnamiid birra, dábálaččat guossavuovddi, gos lea gassa muohta dálveguovdil. Ii-anihahtti eana, eandalii geađgeeanan ja ráššá, lea gaskamearálaš dásis Gran čearus, go buohtastahttá eará várreeatnamiiguin Västerbottenis. Geasseguohtumiin lea 39,2 km ¶ ii-anihahtti geađgeeanan, ja das lea 12,2 km ¶ konvenšuvdnaguovllus. 3,3 % lea ruoŧabealde ja 3,6 % norggabealde. Čearu geasseguohtuneatnamiid nettoareálas lea 19,9 % badjelis go 1 000 m bm. Ná badjin lea šattohis, asehis eanan, muhto dákkár eatnamat leat buorit bálganbáikin bohccuide. Ferte gal gávdnot ruonasguohtun alla várreeatnamiid lahkosiin, vuolládagain gos boazu sáhttá guohtut. Eatnamat, mat leat badjelis go 1 000 m bm, leat eanas Ammarfjäll-guovllus. Daid guovlluid ii ane čearru, dannego eatnamat leat Vindel-joga lullelis, ja nu leatge sierra duovddan čearu eará bievlaguohtumiid ektui. Gran čearus leat unnán alla várreeatnamat, mat adnojit bálganbáikkin, eaige čearus leat jiehkitge. ¶ 4.2.4 Ran čearru ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus leat 24 doalu maidda gullet sullii 60 olbmo. Jagi 1946 láhkaásahusa mielde lea alimus lobálaš boazolohku 7800, earret misiid. Mii oaidnit čearu rájiid ja áigodatguohtumiid 4.5 kárttas. Ran ii juogat guoh- tuneatnamiid ránnjáčearuiguin. Davábeale lea bievlaguohtuneatnamiin lunddolaš rádji, nappo Vindelčázádat, mii vuolgá Sorseles ja manná Ammarnäsii. Das viidáseappot oarjjás Ammarfjället badjel gitta riikkaráji rádjai, eai leat lunddolaš oazit. Lea dušše hálddášandásis biddjon njulges rádji, beroškeahttá makkár eatnamat dakko leat. Dan eananoasis, mii manná riikkarájis Ammarfjället guvlui, leat boazoáiddit. Das nuorttas, Ammarfjället:s eai leat oazit mat cagget bohccuid mannamis davás. Dat fas mielddisbuktá ahte Ran čerrui ii leat vejolaš garvit davit eananosiid go sii galget guođohit daid eananosiid duovdagiin mat gullet sidjiide. ¶ Čearu lunddolaš rádji lea Juktåns-čázádat lulil, dakka nuorttabealde sisruovdemáđi ja dat manná gitta Överst-Juktan rádjai. Dan rájes oarjjás Tärnasjön rádjái ja viidáseappot riikkarádjái leat áiddit. Erenoamážit Tärnasjön rájes oarjjás lea biddjon njulges rádji badjel várreeatnama, mii manná oktanduovddan. Boazoáidi lea eaktun dasa ahte Ran ja Storfjellsiida Ubmejes sáhttet guođohit iežaset eatnamiid, almmá stuorit masttademiid haga. Oarjjil ii doaimma riikkarádji lunddolaš rádjin. Ráji mielde oarjjabeale lea ceggejuvvon áidi amaset bohccot rádjeguovllus rasttidit riikaráji Norgii. Ran anii Melkfjell-guovllu geasseguovdileanamin ovdal jagi 1972. Duovdagiin, gos leat dálveguohtumat, váilot oazit, muhto dálvet lea goitge geahppasit goalŋŋadit ealu ja lágidit dihto guohtumiidda. Cuoŋománu loahpas cakkadit ealu oarjjabeallái “gilvinráji". Oaláš guottetbáikin leat Geuverten- ja Ältsvattnet-guovllut, ja maiddái lulábeale Ammarfjället. Doppe bievlá árabut, ja lea maiddái suodjibáiki njuoratmisiide. Geassemánus- suoidnemánus doalahit ealu vári oarjjabeale eananosiin. Sin geasseorohat leage Ältsvattnet gáttes ja Laiva birrasiin gos maiddái merkot misiid. Borgemánus luitet ealu lávdat miehtá guovllu Norgga-Ruoŧa rájis “gilvinráji” rádjai. Čakčamánu álggus njuvvet nuorra varrásiid Kraipes. Sii njuovadit ja maiddái rátkkašit dálvesiiddaide Kraipe gárddis ja Giepperváris lahkosiin. Dát váldorátkkamat, mas rátket dálvesiiddaide, leat čakčadálvvi maŋŋil go čázit leat jikŋon ja lea muohttán. Sii vižžet bohccuideaset nuppiin siiddain go doppe leat gárddástallame seammá áigodagas. Dábálaččat rátket čearus viđa dálvesiidan ovdalgo johtet dálvejagi eatnamiidda. Čearru sáhttá guođohit sihke rittu- ja siseatnanguovlluid dálvet, ja dan dahket juohke jagi. Cuoŋománus johtet siiddat dakka oarjjabeallái . ¶ Guohtun Ran čearu guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) ( 4.12. ja 4.13. tabealla ). 4.13. tabealla. Ruonasguohtunguovlu ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ 0,2 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 86,5 19,2 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 0,3 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 1,1 Goike bovdnajeaggi ¶ 1,2 Goike šattolaš jeaggi ¶ 5,7 Daŋas-/goike guolban ¶ 411,3 27,5 Varas guolban ¶ 299,9 20,0 Njuoskasit rásseeanan ¶ 9,1 Goikásit rásseeanan ¶ 96,26,4 Sieđgarohtu ¶ 2,4 Muorračuohpahat ¶ 0 Huksejuvvon guovllut ¶ 0 Juovat ja geađgeeanan ¶ 4,0 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ 4.14. tabealla. Gaskajohtolat ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 2,0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi 1048,6 42,8 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 325,5 13,3 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 0,9 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 0,2 Goike bovdnajeaggi ¶ 5,8 Goike šattolaš jeaggi ¶ 7,3 Daŋas-/goike guolban ¶ 2,5 Varas guolban ¶ 3,5 Njuoskasit rásseeanan ¶ 0,4 Goikásit rásseeanan ¶ 0 Sieđgarohtu ¶ 0 Muorračuohpahat ¶ 413,9 16,9 Huksejuvvon guovllut ¶ 0,1 Juovat ja geađgeeanan ¶ 0 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 1,0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ Čearru hálddaša badjel 942,8 km ¶ ruonasguohtuma bievlajagis. Das lea 19,9 km ¶ konvenšuvdnaguovllus. Dan eananoasis, mii Ammarfjället:s lea Gran čearu siskkobealde, lea 122,6 km ¶ ruonasguohtun. Dát eananoassi ii leat lunddolaččat sierra oassin Ran čearu guohtuneatnamiin. Dasa lassin leat Gran čearus 233,7 km ¶ dálveeatnamiin dálveguohtunšlájat, ja badjel 1 739,9 km ¶ lea ruonasguohtun ja fas gaskajohtolagas lea 109,2 km ¶ jeagelguohtun. Gaskajohtolaga ruonasguohtumiin lea 971,8 km ¶ oarjjabealde . Go oarjjabealde leat, mearkkaša dat ahte dáid eatnamiid fertejit guođohit bievlan. Gaskajohtolaga dálveguohtumiid sáhttet dábálaččat geavahit duššefal skábman, danne go dát guohtumat leat alla várreeatnamiin, ja doppe lea giđabeallái muohta liiggás gassat. Geasseguohtumiin lea 59,4 km ¶ ii-anihahtti geađgeeanan, ja dán oasis lea 0,1 km ¶ konvenšuvdnaguovllus. Ii-anihahtti proseantalohku lea 4,0 ruoŧabealde ja 0,5 norggabealde. Areálas lea 19,1 % badjelis go 1 000 m bm. Čearus eai oba leatge alla várreeatnamat dain duovdagiin mat leat mearriduvvon rájiiguin. Geahča 4.5 kártta. Čilgehusas oaidnit ahte Ran čearus leat arvat viidát jeagelguohtumat go ránnjás Gran čearus. Ollislaččat daddjon leat Ran čearus buorit jeagelguohtumat dálvet. Čearu jeageleatnama nettoareálas lea 397,6 km ¶ , dahje 10,8 % ođđasit šaddame. Dán eatnama ii sáhte guođohit. Mii oaidnit 4.8 ja 4.9 kárttas šaddošlájaid viidánusa. ¶ 4.2.5 Fágalávdagotti evttohus ¶ Svaipa – Gran – Ran – Ildgruben – Sáltoduottar 1. Fágalávdegoddi evttoha ahte Gran ja Svaipa čearut ožžot ovtta konvenšuvdnaguovllu Ildgruben orohaga davábeale eananosiin ja lulágeaže eananosiid Sáltoduoddara orohagas, nu movt oaidnit 4.2 kárttas. Gran/Svaipa oažžu rievtti rasttidit Kaldvatnet- geaidnu ja E6. Evttohusa eaktun lea ahte rádji gaskkal Ran ja Gran čearuid rievdaduvvo nu ahte Ammarfjället gullagoahtá Ran čerrui. Sáltoduoddaris lea rasttidanriekti nuorttabeale Nasafjället dálvet. Ran oažžu ovtta konvenšuvdnaguovllu, geahča 4.2 kártta. Evttohus mielddisbuktá ahte dálá áiddit galget sirdot dán guovllus. Ildgruben oažžu konvenšuvdnaguovllu dálveguohtuma váste Ruoŧas. ¶ 4.3 Ildgruben – Ubmeje guovlu ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus leat 15 doalu maidda gullet 38 olbmo. Jagi 1946 láhkaásahusa mielde lea alimus lobálaš boazolohku 9 000, earret misiid. Čearu rájit ja áigodatguohtumat bohtet ovdan 4.5 kárttas. Ubmeje ii ane njuolgut daid seammá guohtumiid ovttas ránnjáčearuiguin, muhto sii baicca atnet unná eananoasáža oarjjabealde Tärnasjön, mii gullá Ran čerrui. Dán eananoasi atnima váikkuha dat gokko rádjeáidi lea ceggejuvvon. Davil lea čearru bures earuhuvvon sisruovdemáđi rájes gitta Överst-Juktan:i go dakko lea Juktan čázádat. Das oarjjás Tärnasjön meattá ja gitta Bajit-Uman:i leat áidon. Erenoamážit Bajit-Uman ja Tärnasjön gaskkas lea áidi dárbbašlaš vai Ubmeje ja Ran čearut eai masttat. Praktihkalaš boazobarggu dáfus ii leat riikkarádji lunddolaš rádji oarjjil. Ubmeje ii geavat guovllu, mii lea davábealde Bajit-Uman ja oarjjás Kåtavikena rájes, dannego jávri lea lunddolaš rádji Ildgruben orohaga guvlui. Riikkarádji, mii manná Ammarfjället badjel, ii leat biddjon lunddolaš oziid mielde. Ammarfjället lea oktan eanamin, mas eai leat lunddolaš rájit mat cagget bohccuid. Dakko váilot lunddolaš oazit mat caggat bohccuid rasttildeames ráji, go guođohit ráji duohken. Lulil lea čearus buorre lunddolaš rádji Vapsten čearu guvlui Norgga ráji rájes ja gitta dálvejagi eatnamiidda. Dát lunddolaš rájit leat Jovattsdalen ja dasto Ubmeeanu čázádagat nuorttasguvlui. Nu go maiddái eanas siseatnanguovlluin, de váilot Ubmeje čearus lunddolaš rájit dálveguohtumiin eará čearuid guvlui. Vaikko vel váilotge oazit, lea dálvet goitge muohttaga áiggi álkit sirdit ja gohkket ealu, dannego dálvet lea eallu lodji. Bievlajagis leat čearus guokte siidda, Artfjäll- ja Storfjällsiida. Sii leat goabbat siiddas dannego Ubme-eatnu juohká eatnamiiid lunddolaččat guovtti oassái. Cuoŋománus sii johtet dábálaččat ealuin giđđaguohtuneatnamiidda. Guottetbáikin adnojit guovllut miehtá vuollegis báikkiid rájes gitta Norgga ráji duohkái. Lulli-siidda oaláš guottetbáikin lea Artfjället ja Storfjäll-siidda oaláš guottetbáiki lea oarjjabealde Biellojávrri. Miessemearkunáiggi cagget ealu Artfjällguvlui ja konvenšuvdnaguvlui dakko lahkosiin, Stor ¶ fjällguvlui ja Ryfjället guvlui. Čakčageasi lávdá eallu vumiide, mat leat váriid lahkosiin. Storfjäll-siida njuovvá nuorra varrásiid Biellojávrri gárddis. Artfjällsiida gárddástallá fas Ström ja Strimasund gárddiin. Sii rátkkašit dáin gárddiin dálvesiidan, muhto maiddái nuortalis, nu movt Blaikfjället ja Renberg gárddiin. Dábálaččat leat čearus golbma dálvesiidda, ja dálvejagi eatnamiin leat skábmamánu loahpas cuoŋománnui. Čearu siiddat sáhttet geavahit sihke rittu- ja siseatnanguohtumiid dálvet. ¶ Guohtun Ubmeje čearu guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) ( 4.14. ja 4.15. tabealla ). ¶ 4.14. tabealla. Ruonasguohtunguovlu ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ 0 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 468,8 28,1 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 0,5 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 1,7 Goike bovdnajeaggi ¶ 11,20,7 Goike šattolaš jeaggi ¶ 3,9 Daŋas-/goike guolban ¶ 417,4 25,0 Varas guolban ¶ 181,0 10,8 Njuoskasit rásseeanan ¶ 166,7 10,0 Goikásit rásseeanan ¶ 4,6 Sieđgarohtu ¶ 7,0 Muorračuohpahat ¶ 0 Huksejuvvon guovllut ¶ 1,20,1 Juovat ja geađgeeanan ¶ 6,2 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ 1 669,2 4.15. tabealla. Gaskajohtolat ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 1,4 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi 1 622,0 45,6 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 650,4 18,3 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 0,4 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 0,8 Goike bovdnajeaggi ¶ 4,1 Goike šattolaš jeaggi ¶ 7,0 Daŋas-/goike guolban ¶ 3,1 Varas guolban ¶ 4,0 Njuoskasit rásseeanan ¶ 0,6 Goikásit rásseeanan ¶ 0,3 Sieđgarohtu ¶ 0 Muorračuohpahat ¶ 370,8 10,4 Huksejuvvon guovllut ¶ 0,1 Juovat ja geađgeeanan ¶ 0,5 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0,8 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ Čearru hálddaša badjel 1004,6 km ¶ ruonasguohtumiid bievlajagi eatnamiin. Das lea 75,0 km ¶ konvenšuvdnaguovllus. Ruonasguohtun lea seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi (468,8 km ¶ ), varas guolban (181,0 km ¶ ) ja njuoskasit rásseeanan (166,7 km ¶ ). Bievlaguohtumat leat hirbmat buorit. Mii oaidnit 4.14. tabeallas ahte eatnamiin lea erenoamaš buorre jeagil, go njealjádas oassi nettoareálas lea daŋas-/goike guolban. Eatnamiid sáhttá guođohit giđđat, čakčat ja čakčadálvvi. Ubmeje hálddaša badjel 122,4 km ¶ jeageleatnama dálveguovdilguohtumiin. Dás gullá 12,2 km ¶ konvenšuvdnaguovlui Norgga beale ealuide dálvejagi eana ¶ min. Lea unnán jeagelguohtun dálveeatnamiin, muhto dilli buorrána go lea 51,7 km2 jeagelguohtun ja dálveguovdil guohtumiid gaskkas. Dán guohtuma sáhttá atnit skábman ja muđui go lea unnán muohta dálvet. Ubmeje čearru hálddaša dasa lassin badjel 1 463,1 km ¶ ruonasguohtumiid ja 110,4 dálveguohtuneatnamiid gaskajohtolagas badjelis. Dat eatnamat sáhttet guođohuvvot skábman, ja dainna lágiin seastá dálveguohtumiid. Berre muitit ahte dát guovllut eai sáhte adnot dálveguovdil, eaige giđabeallái, dannego dalle lea hirbmat gassa muohta. Dálvejagi eatnamiin berrešii maiddái leat valjit jeagil dain seamulšattolaš goahccevuvddiin, mat dahket bures sullii 55% nettoareálas. Jeagil lea ođđasit šaddame 260,6 km ¶ Ubmeje dálveguohtumiin, dahje 12,3% nettoareálas. Daid eatnamiid ii ábut guođohit dálvet. Ii-anihahtti juovat ja geađgeeanan leat badjel gaskamearálaš dási Västerbotten čearuin. Šattohis eatnamat, gáissát, gal leat gaskamearálaš ollu. Geasseguohtumiin lea 101,8 km ¶ ii-anihahtti geađgeeanan. Das lea 14,9 km ¶ konvenšuvdnaguovllus. Proseantaloguin lea ii-anihahtti 5,9 ruoŧabealde, ja 11,1 norggabealde. Čearu ruonasguohtumiin lea 19,2 % badjelis go 1 000 m bm. Goappaš stuorasiiddain gávdnojit alla várreeatnamat bálganbáikin geasseguohtuneatnamiin. Geahča 4.5–4.9 kártta. Šaddošlájaid viidánusa oain- nát 4.8 ja 4.9 kárttas. ¶ Oktiigeassu Ubmeje čerrui lea váttis čađahit praktihkalaš boazobarggu Artfjället guovllus almmá rasttitkeahttá riikaráji. Berrešii gávdnat lunddolaš oziid ja heivehit daid mielde boazoguohtumiid, amas dárbbašit atnit áiddiid, main eatnamiid hámi geažil ii goitge leat ávki. Norgga eatnamat, maid Ubmeje geavaha, sáhtašii lonuhit Ildgruben orohagain. Ildgruben oččošii dasto guođohit Ubmeje čearu dálveguohtuneatnamiid nuorttabeali eananosiid. ¶ 4.3.2 Fágalávdegotti evttohus ¶ Ubmeje – Ildgruben 1. Fágalávdegoddi evttoha ovttasbarggu Ubmeje čearu ja Ildgruben orohaga gaskkas čuovvovas guovllus: Grasvatnet – Krutåvassdraget – Artfjället. Konvenšuvdnaáidi Steikvassdalenis sirdojuvvo. 2. Fágalávdegoddi evttoha oktasaš konvenšuvdnaguovlun Ubmeje čerrui bidjat čuovvovaš guovlluid: Grasvatnet – Krutåsvassdraget konvenšuvdnaguovlu. Ildgruben oažžu dálvejagi eanamin konvenšuvdnaguovllu Ruoŧas. Steikvassdalena konvenšuvdnaáidi sirdojuvvo. ¶ 4.4.1 Vapsten čearru ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus leat 9 boazodoallo-ovttadaga ja 24 miellahtu. Jagi 1946 láhkaásahusas mearriduvvui alimus lobálaš boazolohkun galgá leat 5000 bohcco, earret misiid. Čearu rájiid ja áigodatguohtumiid oaidnit 4.10 kárttas. Vapsten čearru ii juogat guohtuneatnamiid eará čearuiguin. Lea baicca okta eananoassi man guođoha sihke Vapsten ja Vilhelmina norra čearru, ja dakko eai leat mearriduvvon rájit. Dát eananoassi lea dálvejagi guohtumiid nuorttabealis ja Nordmaling gaskkas. Davil lea čearus lunddolaš oahci, go dakko lea Jovattsdalen ja vidáseappot Ubmejoga čáhcevuogádat gitta dálvejagi eatnamiid rádjái. Oarjjil lea riikarádji mii ii leat lunddolaš rádji, muhto manná njuolga badjel Södra Storfjället ja Arefjället. Lea boazoáidi Övre Jovattnet ja Arevattnet gaskka, muhto das viidáseappot badjel Arefjället ja gitta Skalmodal:i váilu oahci, mii caggá bohccuid. Geassejagi eatnamiid lulábealis lea áidojuvvon Vilhelmina norra guvlui, dakko gokko váilot lunddolaš oazit. Lulil ii leat mearriduvvon rádji rájis nuorttas. Cuoŋománus lea johttánáigi, ja ealu fievrridit dábálaččat biillain. Guottet álgá cuoŋománu loahpas ja bistá miehtá miessemánu, ja guottetbáiki lea rájis gitta norggabeali ráji duohkái, nappo miehtá bievlajagi eatnamiid. Geasseguovdil, miessemearkunáiggi, lea eallu Gardfjäll-guovlluin ja oarjjás riikáráji duohkái ja dasto velá konvenšuvdnaguovlu dakko lahkosiin. Čakčageasi lávdá eallu ja guohtu miehtá daid duovdagiid mat leat oarjjabealis. Dáid áiggiid leat geargan miessemearkumiin. Boazoáiddi, mii ráddje konvenšuvdnaguovllu oarjjabeali, ferte ollu divodit juohke jagi eatnamiid hámi ja muohtadilálašvuođaid dihte. Nuorra varrásiid njuvvet čakčamánu álggus Abelvattnet ja Atostugan gárddiin. Dálveguohtumiidda fievrridit ealu biillain dehe vácci golggotmánu loahpas dehe skábmamánu mielde. Áigumuš lea doallat ealu čakčajagi eatnamiin nu guhká go vejolaš, vai seastá dálvejagi gáržžes eatnamiid. Dálvejagi eatnamat álget Lycksele buohta ja ¶ mannet gitta Nordmaling rádjái Bađaluovtta-rittu bokte. Dálvet lea oktan siidan muhtin áiggiid, muhto sáhttet maiddái rátkkašan golmma dálvesiidii. Čearru sáhttá guođohit sihke siseatnamis ja riddoguovllus dálvejagis. ¶ Guohtun Vapsten čearu guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) ( 4.16. ja 4.17. tabealla ). ¶ 4.16. tabealla. Ruonasguohtunguovllut ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 0,20 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ 154,8 11,0 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 461,6 32,8 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 0,9 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 1,9 Goike bovdnajeaggi ¶ 0,1 Goike šattolaš jeaggi ¶ ,1 Daŋas-/goike guolban ¶ 226,2 16,1 Varas guolban ¶ 204,8 14,5 Njuoskasit rásseeanan ¶ 7,1 Goikásit rásseeanan ¶ 5,1 Sieđgarohtu ¶ 0 Muorračuohpahat ¶ 0 Huksejuvvon guovllut ¶ 0,1 Juovat ja geađgeeanan ¶ 3,9 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ 4.17. tabealla. Gaskajohtolat ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 0,8 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ 1 935,2 44,8 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 456,210,6 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 1,2 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 0,6 Goike bovdnajeaggi ¶ 6,6 Goike šattolaš jeaggi ¶ 548,1 12,7 Daŋas-/goike guolban ¶ 1,4 Varas guolban ¶ 0,8 Njuoskasit rásseeanan ¶ 0,1 Goikásit rásseeanan ¶ 0,4 Sieđgarohtu ¶ 0 Muorračuohpahat ¶ 519,9 12,0 Huksejuvvon guovllut ¶ 0 Juovat ja geađgeeanan ¶ 0,4 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 1,2 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ 4 321,3 Čearu bievlajagi ruonasguohtumat leat 1 086,4 km ¶ , ja dás lea 19,5 km ¶ konvenšuvdnaguovllus. Ruonasguohtumat leat eanas seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi (461,6 km ¶ ), varas guolban (204,2 km ¶ ) ja njuoskasit rásseeanant (100,3 km ¶ ). Dát guohtunšlájat leat 55 % ruonasguohtuneatnamiin. Bievlajagi eatnamiin lea hui buorre guohtun. Mii oaidnit 4.16. tabeallas ahte várreeatnamiin lea ollu jeageleanan, go juo 16 % areálain lea daŋas-/goike guolban. Dát eatnamat sáhttet adnot giđđat ja čakčat. Dasa lassin lea dain eatnamiin, mat leat ruonasguohtuneatnama ja gaskkas, 963,0 km ¶ ruonasguohtun. Dán ruonasguohtuma kvalitehta lea heajobuš, dannego olles 530, 5 km ¶ lea seamulvallji/urtavallji goahcevuovdi, ja seammás váilot dáin eatnamiin measta oalát njuoskasit rásseeanant ja rásseeanan. Vapstenis lea 167,9 km ¶ dálveguohtunšaddu dálvejagi eatnamiin. Doppe lea measta unnán jeageleanan, muhto berre lea mealgat ollu jeagelguohtun dain seamulvallji/urtavallji goahccevuvddiin, dasgo dat leat 58 % dálveguohtuma nettoareálas. Vapstenis lea áibbas unnán jeagelguohtun (32,5 km ¶ ) dain eananosiin, mat leat ja dálvejagi váldoduovdagiid gaskkas. Dat eananoassi gaskajohtolagas, mii lea oarjjabealde, sáhttá adnot sihke giđđat ja čakčat. Baicca gaskajohtolaga nuorttabeali eananosiin lea unnán árvu guohtuneanamin. Dán eananoasis lea unnán jeagil, ja muohtadilálašvuođaid dáfus lea váttis guođohit dálvet. Dálvejagi eatnamiin lea vuvddiid muorračuohpahateanan 433,5 km ¶ , ja dahká 13 % nettoareálas. Dákkár jeageleatnamat eai heive dálveguohtumin. Lea unnán ii-anihahtti geađgeeanan Vapstenis. Leat áibbas unnán alla várreeatnamat gos ii leat šaddu. Geassejagi guohtumiin lea 54,8 km ¶ ii-anihahtti geađgeeanan, ja 3,9 km ¶ dás lea konvenšuvdnaguovllus. Proseantalohkun ii-anihahtti oassi lea 3,7 ruoŧabealde ja 8,5 norggabealde. Čearu ruonasguohtumiid nettoareálas lea duššefal 7,5 % badjelis go 1 000 m bm. Vapstenis váilot oalát alla várreeatnamat gosa eallu beassá bálgalit geassebáhkaid áiggi. Geahča 4.10–4.14 kártta. Mii oaidnit 4.13 ja 4.14 kárttas šaddošlájaid viidánusa. ¶ Oktiigeassu Boazodoallofágalaš oaidninbealis leat Vapstenis guokte váttisvuođa: oarjjabealde váilot belohahkii lunddolaš rájit ja alla várreeatnamat, ja bálganbáikkit váilot bohccuide geasset. Dálvejagi eatnamat leat Vapstenis buorit čearu alimus lobálaš boazologu ektui. ¶ Areála ja doaibmadilalašvuođat Orohat rievdadii Susendal nama jagis 1991 ja namma lea dál Byrkije. Seammás rivde lulit ja oarjjabeale rájit. Dasa lassin gullá 1999 rájes Hattfjelldala lulimus oassi orohahkii. Mii oaidnit olggumus rájiid 4.3. kártagovas. Oarjerádji čuovvu Fiplingsdalena ja lea buorre rádji. Davil lea rádji Vefsna:s gitta Hattfjelldal:a guovddážii ja de eanas muddui gaskariikageainnu mielde Krutvatnet:i ja riikarádjái. Lulil manná rádji badjel Børgefjella. Dát lea heajos rádji, iige leat gaskaáidi ¶ . Nuorttabealde manná orohatrádji dáidda: Frostviken norra-, Vilhelmina södra, Vilhelmina norra- ja Vapsten čearuide. Buot dán 4 čearus leat konvenšuvdnaguovllut Norggas ¶ . Earret guokte smávit eananoasi ¶ , mearkkaša dát ahte guohtunrádji lea Byrkije siste. Konvenšuvdnaguovllut leat 14 % orohaga ollislaš árealas. Dat oassi B 6 konvenšuvdnaguovllus, mii ovdal lei Østre Røyrvik orohagas Davvi -Trøndelagas, sirdojuvvui jagis 1991 Byrkije. Orohaga eará eatnamat gullet dál Østre-Nååmesjevuemie orohahkii. Eai konvenšuvdnaguovllu rájit, eaige riikarádji leat lunddolaččat. Konvenšuvdnaguovlluin lea gaskaáidi. Boares Hattfjelldal orohagas, mii lea juhkkojuvvon Ildgruben ja Byrkije gaskka, lea dan mielde movt konvenšuvnnas johtingeainnut leat čilgejuvvon vuoigatvuohta dálvejagi eatnamiidda Granöguovllus. Guovllu rádji lea Ramsele guvlui, ja dan atná Ildgruben. Jagis 1968 gitta 1980 rádjái lei Vapstenis ja Hattfjelldalenis searvesiida. Dalle lei Hattfjelldalena lulimus oassi ja Granöguovlu oktasaš guohtuneanamin. Šiehtadus, mii dáhkui čearuin, attii Byrkije:i dálveguohtumiid Løgdeå:s. Dát guovlu addui Meselefors konvenšuvdnaguovllu sadjái. Orohaga viidodat lea 2.248 km ¶ . Dás sirdojuvvui 521 km ¶ Hattfjelldalen:i jagis 1999. Ollislaš viidodagas leat 5 a, 5b ja 6 konvenšuvdnaguovllut mielde, oktiibuot 318 km ¶ . Granö ja Løgdeåguovlu Ruoŧas eai leat mielde viidodatrehkegis. ¶ Orohagas leat 3 vákki. ¶ Luonddudilálašvuođat Orohaga nuorttimus oasis lea ovtta sajis “bodnegranihtta” mihtilmassan. Dasa lassin lea orohaga oarjjabeale eananosiin veahá maiddái earášlájat granihtta ja veahá gneaisa. Vaikko lea suvrra báktevuođđu, ii leat guovlu áigeguovdilis guohtun dálvejagis, muhto vákkiin leat veahá čákčaguohtumat. Davimusas jalggoda várri, eanan lea vuollegit ja rámšasit, leat jávrrit ja jeakkit davil Vefsna ja Hattfjelldalen guovddáža guvlui. Dán guovllus leat jeageleatnamat giđđajagi guohtumin. Earret dan guovtti stuorá guovllu gos lea granihtta, gávdnojit gaskkohagaid gággadit mollaneaddji báktešlájat. Guovlluin, mat leat gaskal dan guokte viiddis guovllu, lea ollu báitaráktu ja veahá kálka. Dát dagaha eanas osiide orohagas assás moreneeatnama, muhto lea unnán humus eanas osiin orohagas. Vorren čilge dáid guovlluid ná: “... Krokena rájes, mii lea Susna:s ja lulásguvlui, lea vuollegit ja jalgadit guovlu, – eatnamis leat alážat ja gobit, ja dasto leat jogažat ja jávrrit, ja veahá jeaggeeanan jávre- ja johkagáttiid ... ”. Viidámus kálkaguovllu gávdná várrevuovdeguovllus nuorttabealde Susna joga. Dušše ovtta báikkis, Rotfjellet, leat dakkár báktešlájat main leat gággadit mollaneaddji minerálat. Orohaga davimus oasis lea eanas báitaráktu – dakkár marmoršládja mii dagaha asehis morenaeatnama, mas lea unnán muoldu. Rievttimielde leat báljes duottarguovllut doppe gos gaskkohagaid gávdno olevingeađgi, mii dahká ceakko alážiid (Hatten várri lea mihtilmas). Guovllus leat maiddái smávit vákkit ja vuollegis mihttot mihtilmasat. Várreráidu oarjin lea allat (alážat gitta sullii 1.700 m.bm.), muhto orohagas leat eanas guovlluin jorbahámat čohkat. 55% areálain leat gaskal 600 ja 1.000 m.bm, dat mearkkaša ahte eanas lea badjelis vuovderáji. Areála lea minddar juohkásan gaskal 200–600 ja badjel 1.000 m.bm. Bievlajahki lea oanehaš, dannego runoda maŋŋit, easka miessemánu loahpas ja geassemánu álggus. Muhto go de runoda, leat orohagas “giđđaguohtumat” geasi miehtá, dannego eatnamat leat nu máŋgga allodagas. Byrkije lea dat orohat Nordlánddas gos dálkkádat lea seammalágan go siseatnamiin; Orohaga stuorámus oasis lea temperatuvraerohus gaskal geasi ja dálvvi badjel 20°C. Dálvejagis lea dálkkádat dásset, eaige guohtumat nu bahuid jieŋo go ránnjáorohagain oarjelis. Oarjjimus várreráiddus (Fiplingdalen guvlui) borgá eanemus (400–500 mm), ja das riikaráji guvlui unnu borgamearri go alla várit suddjejit. ¶ 48. Geahča ovdalis čilgehusa Østre-Nååmesjevuemie boazoorohaga oasis. 49. Konvenšuvdna, § 1B, čuoggát 5a, 5b ja 6. 50. Oasit Vapsten čearu ráji guvlui ja oasit Vilhelmina norra čearu ráji guvlui. ¶ Eanas oassi dain guovlluin gos unnimusat borgá (200–300mm) leat rádjeáiddiid nuortalis. Unnán muohta ja dássedis dálkkádagat váikkuhit nu ahte bissu buorre guohtun dálvejagis. ¶ Guohtun Lea dábálaš áddejupmi ahte dálvejagis lea aibbas unnán guohtuneanan bievlaguohtumiid ektui. Alimus boazolohku mearriduvvui 900 bohccui dan vuođul ahte orohat adno birrajagi eanamin. Meselforsas ¶ lea konvenšuvnna mearrádusas alimus lobálaš boazolohku 1.500 bohcco. Čázádatbuođđudeapmi vahágahttii guovllu, ja eahpeformálalaš šiehtadusain lonuhuvvui guovlu Lögdeå guovlluin. Eai leat mearriduvvon guohtunáiggit orohahkii, earret konvenšuvnna meriid. Dát mearkkaša ahte Byrkije sáhttá guođohit Lögdeå:s duššefal áigodagas 01.10–30.04, ja fas Ruoŧabeale čearut sáhttet guođohit Norggas gaskal 01.07–31.08. Byrkije boazodoallit čujuhit ahte áiddiid “guora” ii šat obbanasiige gávdno jeagil. Danne Byrkije ii ane guovlluid áigeguovdilin giđđa/čakčajagi eanamin, vaikko formálalaččat lea lohpi guođohit guovlluin, eará áiggiid go dalle go čearut guođohit guovlluid. Lyftingsmo lea iskkadan orohaga guohtumiid máŋga eananoasis. Ii leat iskkadan kulttoreatnamiid ja vuovdeguovlluid. Dás leat mii dušše atnán dan oasi barggusm mii čilge šattuid ja guohtumiid ¶ . Tabeallas čájehuvvojit muhtin čoavddalogut. Guovlluin Tiplingen bokte leat oktiibuot 58% “buorit” dahje “hui buorit guohtumat” , omd. 12% gironlastagobit ¶ guovlluin gullá muhtin oassi eatnamiin konvenšuvdnaguovlui Vilhelmina norra Vardofjällsiidii. Buriid/hui buriid guohtumiid oassi lea 60 %, seammás go ii-anihahtti lea dušše 5% ovtta eananoasis. Dáinna iskkadanvugiin eai leat gávdnan nu unnán ii-anihahtti oasi Nordlánddas. Dán golmma davit eananosiin leat maid dohkálaš, dahje hui buorit guohtumat, muhto ii-anihahtti oassi lea mihá alit go Rotfjellet:s. Tiplingdalenis, muhto maiddái Susenfjellet:s, lea erenoamáš ollu jeagelšattolaš skierre-ja čáhppesmuorjeguolbanat. Leat vuollegisja vealu skierrit, ja “valjit” jeagil, eanas “oaivejeagil” . Granihtta, mii gávdno gaskkohagaid, dan váikkuha ja dat váikkuha maiddái viiddis ii-anihahtti oasi (17%). Rotfjellguovllu lulimus eananosiin lea skieran - čáhppesmuorjeguolban davábealdeDaningen jávrri. Davitguovlluin (Midtfjellet – Tverrklubben) lea asehit eanan go muđui guovllus, muhto valjit deaškedaŋas, skierri ja čáhppesmuorji. “… lea valjit jeagil dakŋasiid gaskkas, nu ahte dáppe leat buorit dálvejagi eatnamat bohccuide.” Ii leat systemalaččat iskkadan guovlluid Rotfjellet oarjelis, muhto lea eanas vuovde- ja jeaggeguohtun. Unkervatnet ja Krutvatnet gaskka leat guovllut linjátakserejuvvon gitta soahkevuovddi bajágeahčái oarjjabealde. Dat mearkaša ahte dat stuora beahcevuovdeguovllut oarjjabealde eai leat mielde iskkadeamis. Dát eanan ii leatge nu áigeguovdilis guohtun bohccuide. Lyftingsmo čilge taksejuvvon guovllu birra ahte sávccat leat guhton eanas rámain dáluid guvlui: “sávzzat eai leat goassege guhton duoddariid, …” ¶ 51. Konvenšuvnna § 11. 52. Sin kapasitehtameroštallan lea sávzzaid ja omiid oktavuhtii biddjon. 53. Tiplingan eananoassi lea ráddjejuvvon dáin: Susna – Tiplingelva – Simskarelva – Mjølkelva. 54. Guovllut gaskkal Skarmodalen ja Susendal, earret oarjjabeali guovlluid. 55. Guovllus lea, lassin daidda mat bohtet ovdan tabeallas, registejuvvon 31 % soahkevuovdi mii lea šlájas. ¶ 4.18. tabealla. Iešguđet guohtunšlájat juohkáseapmi (%) dihto guovlluin Byrkije:s. ¶ Rotfjellguovlu ¶ Davvi ¶ Gaskka ¶ 286 Deaškedaŋasguolban ¶ 2 Skierri/ čáhppesmuorje-guolban ¶ 13 Vuovdesitnu guolban ¶ 5 Gironlasta-gobit ¶ 28 Sieđgarohtu ¶ 9 Balsajeakkit ¶ 1 Ii-anihahtti ¶ Dat mii iskkadeamis daddjo lulimus ja gaska oassin, leat guovllut Elsvatnet birrasiin ja das nuorttasguvlui (Arefjellet). Dasto lea davimus oassi viidámus eananoassi ja fátmmasta várreguovllu Risfjellet davvelis Krutvatnet guvlui. Lyftingsmo čilge ahte guovlluin Unkervatnet davvelis, leat gaska ja davimus eananoasiin máŋggalágan šattut ja “buorre guohtun” . “Buorit vuovdesitnu guolgoike eatnamis, gos leat šattolaš rásseeatnamat.” Guovlu lea geologiija ja topografiija dáfus dakkár gos bures šaddet gironlasttat (28%). Ii leat eará sajiin Byrkijes gávdnon ná ollu. Seammás lea ollu skierre- ja čáhppesmuorji. Lyftingsmo čilge leat ollu čáhppesmurjjiid ja unnán skierana dáin bárohis eatnamiin. Dalle go iskkadeapmi dahkkui lei maiddái jeagil, eanas oaivejeagil, čáhppesmuorjedakŋasiid seahká. Orohaga oarjjabeali guohtumat eai leat iskkaduvvon Lyftingsmo vuogi mielde. Tømmervik ja Villmo leaba iskan dán guovllu ¶ guohtumiid dalá Kappfjell/ Bindal orohaga iskkadeami oktavuođas. Čielga erohus lea das ahte Børgefjell oarjjabeale eananosiin lea ii-anihahtti oassi eambbo go orohagas muđui. Bealli areálas lea juogo čáhci, ráššá dahje jiekŋa/jassa. Muhtin erohusat sáhttet boahtit iskkadanvuogis, muhto iskkadeapmi vástida goit dan šaddui, maid sáhttá vuordit luonddugeografalaš dili vuođul. Dat mearkkaša dasto ahte Byrkije oarjjeleamos guovlluin lea mihá heajut guohtun go guovlluin nuortalis. Mearkkašanveara lea jeageloassi, dušše 13,5%. Jus visot oarjjabeale oasi orohagas geahččá oktan, lea liiggás unnán jeageleanan. Guovllut, mat eai leat takserejuvvon, muhto leat dakko lahkosiin, lea vuollegis eatnamat lullelis Hattfjelldal guovddáža. ¶ 4.19. tabealla. Iešguđetlágan guohtunšlájat juohkás- eapmi (%) Byrkije oarjjabeale osiin. ¶ Guohtunšládja ¶ Soahki –sieđgarohtu ¶ 6,0 Sarritdaŋaseanan ¶ 4,2 Eará daŋaseanan ¶ 3,8 Rásseeanan ¶ 12,3 Urtavalljieanan ¶ 3,2 Buorit jeakkit ¶ 3,0 Heajos jeakkit ¶ 1,2 Várreguolbanat ¶ 1,1 Jeageleatnamat ¶ Ii-anihahtti ¶ Ollislaš areála km ¶ Vaikko dás čujuhit iskkadeami osiide mat duođaštit jeagelguohtumiid, lea goige orohagas eanemus ruonasguohtun. Jeageleatnamat leat almmatge buorren lassin dálvejagi eatnamiidda orohaga olggobealde. Dat lea duogážin manne jeageleatnama áigodagat leat váldon orohatkártii. ¶ Oktiigeassu Jus geahččá guohtuma olles jagis, leat fágalávdegotti oaivila mielde eambbo geassejagi eatnamat Byrkije:s go dárbbaša. Jus eatnamiid galgá ávkin atnit, ferte dáid čatnat dálvejagi eatnamiidda orohaga olggobealde. Dat mearkkaša ahte buoremus lea jus ruoŧa čearut atnet orohagas osiid geassejagi eanamiin, ovttas guohtuneatnamiiguin ruoŧabealde riikaráji. Dasa lassin mearkkaša dat maiddái ahte Byrkije boazodoallu galgá oažžut dálvejagi eatnamiid Ruoŧas. Dat lea duogážin manne fágalávdegoddi ávžžuha joatkit konvenšuvnna dálá prinsihpaid. Vaikko orohagas lea dálvejagieanan orohaga olggobealde, dárbbašit sii giđđa- ja čakčajagieatnama orohagas siskkáldasat. Dáid guohtuneatnamiid ii gávnna ruoŧabealde riikaráji. Lea vuogas dálvet guođohit iežaset orohagas daid áigodagaid go Ruoŧas leat heajos guohtumat. Vaikko dálvejagi eatnamat leat gáržžit, ii leat goitge nu ballu ahte guohtumat lássahuvvet, nu movt ránnjáorohagain oarjelis. Dálkkádat dán váikkuha. Go geasse- ja jeagelguohtunguovllut muhtun muddui leat seammá báikkiin, ferte geassejagis guođohit nu ahte báhcá guohtun giđđa-, čakča- ja dálvejahkái. Dát mielddisbuktá ahte mađi eanet guođoha dáid guovlluid dálvet, dađi unnit lea kapasitehta giđđat ja čakčat, ja nuppeládje. Dat čájehuvvo ahte rádjeáiddiid nuorttabealde lea nu guorban ahte ii obanassiige šat gávdno jeagil dan guovllus, vaikko geologiija ja dálkkádaga mielde galggašii dálvejagi eanan leat eanemus. Moattegeardánit guođoheapmi dálá konvenšuvnna vuođul ferte heaittihuvvot, ja dasto deattuhit eambbo jeagelguohtumiid mat leat. Orohaga boazologu galgá heivehit dálvejagi eatnamiidda, ja vissis áiggi dohkkehit dili ahte geassejagi eatnamat leat viidábut go dárbbaša ealu ektui. Vaikko ná leage dilli, berre goitge atnit guohtumiid earaládje dálá konvenšuvnna ektui. Jus ii bija rádjeáiddi Badje-Krutvatnet ja Skarmodalen gaskii, de gullá guovlu Unkervatnet ja Krutvatnet gaskka lunddolaččat Vapsten čerrui. Guovllus eai leat bearehaga jeagelguohtumat, ja danne dat eai dohkke giđđa- čakča- dahje dálvejagi eanamiin. Eai davábealdege guovllu leat doarvái jeagelguohtumat. Guovllus leat baicca hui buorit geassejagi eatnamat. Danne ii heive guovlu dálá Byrkije siidii dahje sierra siidii. Go guorahallá guovllu ovttageardánit duššefal doaibma- ja guohtundilálašvuođaid vuođul, heive ¶ 56. Guovllut gaskkal Fiplingdalføret ja suohkanráji gaskkal Grane ja Árbordi. ¶ ásahit searvesiidda. Sáhtášii ovdamearkka dihte lasihit Byrkije:i doalloovttadagaid, ja dát siiddat/ doalloovttadagat ásahit ovttasbarggu Vapsten:in juohke jahkeáiggis. Dát čoavddus ii gáibit sierra konvenšuvdnaguovlun dán eananoasi Byrkije:s. Nubbi vejolašvuohta searvesiidda sadjái, lea addit Vapsten čerrui guovllu konvenšuvdnaguovlun. Fas nubbi vejolašvuohta lea konvenšuvdnaguovlu mas dálá siida Børgefjell:s oažžu eambbo dálvejagi eatnamiid Ruoŧas (ja nu maid beassá lasihit doalloovttadaid). Lávdegotti mielas lea dát heajut čoavddus go searvesiida, dannego Byrkije jeagelguohtumat, mat leat vel báhcán, guođohuvvojit garraseappot. Ii searvesiida, iige konvenšuvdnaguovlu dárbbaš rádjeáiddi. Boahtteáiggis berre šiehtadallat nuorta-oarje gaskaáiddi, mii caggá bohccuid mannamis luksa dahje oarjjás. Goalmmát vejolašvuohta dán guvlui lea hukset rádjeáiddi. Dat mielddisbuktá dálá áiddi earáhuhttit, ja velá ođđa áiddi cegget, mii manná luksa Arevattnet rájes. Dálá áiddis lea unnán ávkki, dannego Vapsten bohccot besset áiddi meaddel, ja bohccot besset Arefjellet badjel. Rádjeáidi mielddisbuktá ahte dan oasi Byrkije:s sáhttá atnit eará ulbmiliidda. Dát galgá čovdojuvvot siskkáldasat Norggas. Lávdegoddi ii leat árvvoštallan áiddi goluid ávkki ektui. Fágalávdegoddi lea árvvoštallan viiddidit ¶ oarjjásguvlui, vai Varofjelletsiidii leat bálganbáikkit. Sis leat nuortalis rádjeáiddi alla várreeatnamat, sullii iešalddis vári Rotfjellet buohta, muhto viiddidemiin oarjjás oažžu orohat eambbo allaeatnamiid. Báiki gokko rádjeáidi manná, lea nu heittot ahte bohccot besset rasttidit áiddi, ja danne berre rievdadit áiddi duššefal dainna ákkain. Dan sáhttá dahkat go sirdá ráji nuortalii dahje oarjelii. Oarjelii sirdimiin sáhttá veahá hoigadit áiddi Rotfjellet-vári oarjelis, dehe juo bidjat konvenšuvdnaguovlun visot guovllu Susendalen ja Unkervatnet gaskka. Jus hui veahá dušše sirdá, lasiha dálá váttisvuođa ahte guođoha giđđat ja geasset jeageleatnamiid oarjelis Rotfjellet ja davvelis Daningen jávrri. Jus eambbo viiddida, manaha Byrkije boazodoallu guohtuneatnamiid. Goappaš molssaeavttut lássejit dan vejolašvuođa ahte atnit guovllu giđđa-, geasse- ja čákčajagi eanamin smávebuš ellui. Lea nu bahá masttadit ahte dát juo sulastahttá eahpeformála searvesiidadoalu. Danne oaivvilda fágalávdegoddi dán vejolašvuođa leat duššefal jurdagis vejolaš. Dalle lea buoret ásahit formálalaš searvesiidda. Šaddá go rievdadus vahágin Byrkije orohahkii, lea gitta das addojitgo eará jeageleatnamat sadjái eará guovlluin, nappo dálvejagi eatnamat Ruoŧas. Dákkár earáhuhttin sáhttá leat ávkin buohkaide, muhto heajut beallin lea dat ahte Daningen/Rotfjell jeageleatnamat leat eará šlájas go ovdamearkka dihte Lögdeå eatnamat. Danne leat dát molssaeaktun daidda áigodagaide go ruoŧabeale guohtumat leat heajut. Dát čovdosat gáibidit ahte dálá konvenšuvdnaáidi njeidojuvvo. Oarjelii sirdin gáibida ođđa áiddi. Jus guovlu biddjo konvenšuvdnaguovlun, ii dárbbaš nu ollu rádjeáiddi, muhto gaskaáiddi mii caggá bohccuid mannamis luksa. Gokko áidi ceggejuvvo, galgá šiehtaduvvot dárkileappot, muhto Fágalávegoddi oaivvilda vuođu galgá váldit dálá Daningenáiddis. Fágalávdegotti mielas ii buorit guohtumiid geavaheamii ahte rájiid sirdá, iige leat ávki sirdit dan gokko áidi galgá ceggejuvvot guovlluin lulásguvlui DavviTrøndelága boazoorohaga ráji guvlui. ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus leat 25 boazodoalli ja oktiibuot 54 miellahtu. Jagi 1946 láhkaásahusa mielde lea alimus lobálaš boazolohku 8 400 bohcco, earret misiid. Čearu rájit ja áigodatguohtumat čájehuvvojit 4.10 kárttas. Vilhel- mina norra čearru ii juogat guohtuneatnamiid earáiguin. Guovllus lea baicca okta eananoassi man guođohit ovttas Vapsten čearuin, ja dakko eai leat mearriduvvon rájit. Dát eananoassi lea dálvejagi eatnamiid nuorttabealis ja Nordmaling gaskkas. Dasa lassin lea čearu dálveguohtumiin Åsele bokte smávit eananoassi, mas eai leat mearriduvvon rájit, ja dan eananoasi atná ovttas Vilhelmina södra čearuin. Geassejagi guohtumiin davil lea áidi huksejuvvon dakko gokko váilot lunddolaš oazit Vapsten čearu guohtuneatnamiid guvlui. Gaskajohtolagas ii leat davit rádji lunddolaš. Gilvinráji” rájis nuorttasguvlui ii leat mearriduvvon rádji. Dán bealde adno eanan sajáiduvvan dábi vuođul, ja danne atnetge moadde čearu eatnamiid dálvet. Oarjjil ii čuovo riikarádji lunddolaš oziid. Dálá konvenšuvdnaguovllus lea áidi rádjin. Lulil lea áidojuvvon, go váilot lunddolaš oazit mat cagget bohccuid, ja áidi lea riikaráji ja Ransaren gaskkas, ja velá okta oanehit gaska vuollelis dán jávrri. Kultsjön rájes Malgomaj rádjái lea čáhcevuogádat rádjin. Nuorttasguvlui rájis ii leat mearriduvvon rádji. Dálvejagi eatnamiid árbevirolaš geavaheapmi dahká dan ahte muhtin muddui guođohit moadde čearu seammahat eananosiid Åsele birrasiin. Dat eananoasit eai leat viidát. Bievlajagis leat čearus guokte stuorasiidda, Vardofjällsiida ja Marsfjällsiida. Leat guovtti sierra siiddas dannego ruonasguohtumat juohkásit guovtti duovdagii. Lulit siidda oaláš guottetbáiki lea Marsfjällguovlu, ja Vardofjällsiida guotteha fas Södra Gardfjäll guovlluin. Marsfjällsiida mearkugoahtá misiid suoidnemánus ja dasto manná lulitsiida ruonasguohtumiid ¶ 57. Konvenšuvnna kapihtal I, § 1B5b. ¶ oarjjabeali duovdagiidda. Dalle lea davit siida ealuin Vardofjäll sulain. Goappaš siiddat guođohit konvenšuvdnaguovlluin dán áigodagas. Borgemánu loahpageahčen leat geargan miessemearkumiin. Borgemánu loahpas čohkkegohtet ealu ja Froskon gárddis njuvvet nuorra varrásiid. Dát gárdi lea oktasaš gárdi Vilhelmina södra čearuin. Sii rátkkašit dálvesiidan maŋŋil go muohta lea boahtán, dábálaččat skábmamánus, ja dalle lea eallu Klitvallen ja Giellasa gárddis. Dálvesiidan sáhttet rátkit maiddái eará gárddiin gaskajohtolaga oarjjabealis. Vardofjäll siida rátká guovtti dálvesiidii, ja Marsfjällsiiddas lea ges okta dálvesiida. Sii fievrridit ealu dálvejagi eatnamiidda sihke biillain ja árbevirolaš vugiin. Dálvejagi eatnamiin leat sii golggotmánus gitta cuoŋománu gaskkamuddui, áigodat lea das gitta man árrat giđđa lea. Čearus lea dálvejagis vejolaš guođohit ealu sihke siseatnamiin ja rittus. ¶ Čearut Vilhelmina norra čearu guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) ( 4.20. ja 4.21. tabealla ). ¶ 4.20. tabealla. Ruonasguohtunguovllut ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 0,20 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ 3,2 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 0,2 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 469,7 36,3 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 1,3 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 4,1 Goike bovdnajeaggi ¶ 0,2 Goike šattolaš jeaggi ¶ 8,1 Daŋas-/goike guolban ¶ 141,5 10,9 Varas guolban ¶ 202,4 15,7 Njuoskasit rásseeanan ¶ 8,0 Goikásit rásseeanan ¶ 1,7 Sieđgarohtu ¶ 0 Muorračuohpahat ¶ 0 Huksejuvvon guovllut ¶ 0 Juovat ja geađgeeanan ¶ 5,9 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ 1 292,5 4.21. tabealla. Gaskajohtolat ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 1,3 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi 2274,5 44,0 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 589,5 11,4 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 1,3 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 1,6 Goike bovdnajeaggi ¶ 6,5 Goike šattolaš jeaggi ¶ ,4 Daŋas-/goike guolban ¶ 0,9 Varas guolban ¶ 1,2 Njuoskasit rásseeanan ¶ 0,4 Goikásit rásseeanan ¶ 0,5 Sieđgarohtu ¶ 0 Muorračuohpahat ¶ 9,7 Huksejuvvon guovllut ¶ 0,1 Juovat ja geađgeeanan ¶ 1,3 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 90,21,7 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ Čearu bievlajagi ruonasguohtumat leat 1 043,0 km ¶ leat siskkobealde konvenšuvdnaguovllu. Ruonasguohtumat leat eanas seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi (467,7 km ¶ ), goike šattolaš jeaggi (104,5 km ¶ ), varas guolban (202,4 km ¶ ) ja njuoskasit rásseeanant (102,8 km ¶ ). Dát šlájat gokčet 68 % ruonasguohtumis. Bievlajagis leat hui buorit guohtumat. Šattolaš jekkiid oassi lea ollu go buohtastahttá Västerbottena leana eará čearuiguin. Mii oaidnit 4.20. tabeallas ahte ruonasguohtumis lea jeagelšaddu viehka ollu, dannego 11 % areálain lea eanan, mas šaddá jeagil. Jeageleatnama sáhttá atnit giđđat ja čakčat. Dasa lassin lea ja ruonasguohtuneatnamiid eananosiid gaskka 1 838,5 km ¶ ruonasguohtun. Dán ruonasguohtumis lea heajos kvalitehta, dannego olles 1 114, 1 km ¶ lea Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi, ja guovllus leat unnán šattolaš jeakkit, rássejeakkit ja rásseeanan measta ii báljo gávdno. Vilhelmina norra čearus leat 393,4 km ¶ dálveguohtunšattut dálvejagi eatnamiin. Lea ollu jeageleanan “leana” eará čearuid ektui. Dasa lassin lea jeagelšaddu ¶ dain viiddis Seamulvallji/urtavallji goahccevuvddiin, mat leat 56 % dálvejagi nettoareálas. Vilhelmina norras eai báljo leat jeagelguohtumat (25,1 km ¶ ) ja oaláš dálveguohtumiid gaskka. Gaskajohtolaga eananoasit, mat leat oarjelis “gilvinráji", sáhttet adnot veahá giđđat ja čakčat. Gaskajohtolaga nuorttamus eananosiid guohtunšaddošlájat dahket ahte guovlu ii báljo dohkke guohtuneanamin. Guovllus baicca sáhttá leat láhppojeagil, jus lea nu ahte muhtin oassi dain viiddis vuvddiin maiddái lea boarrasit vuovdi. Dálvejagi vuvddiin leat 1 054,1 km ¶ muorračuohpahatbáikkit, mat dahket 16 % nettoareálas. Dákkár eatnamiin ii sáhte dálvejagis guođohit muohttaga dihte, go muohta dahká ahte bohccot eai sáhte guohtut ja minddarnai eanan doldahuvvá ja golla. Ii-anihahtti geađgeeanan lea Västerbottena leana čearuin badjelis gaskamearálaš dási. Leat unnán ráššát. Geasseguohtumiin lea 76,7 km ¶ ii-anihahtti geađgeeanan, ja 15,6 km ¶ lea konvenšuvdnaguovllus. Prosentan dahká dát 5,3 ruoŧabealde ja 11,2 norggabealde. Čearu ruonasguohtuneatnamiin lea duššefal 8 % nettoareálas badjelis go 1 000 m bm. Vilhelmina norras váilot alla várreeatnamat, gosa bohccot sáhttet bálgalit geassebáhkaid. Geahča 4.10–4.14 kártta. Mii oaidnit 4.13 ja 4.14 kárttas šaddošlájaid viidánusa. ¶ Oktiigeassu Vilhelmina norra čearus leat hui buorit dálvejagi eatnamat, muhto eai nu ollu ruonasguohtumat. Ja maiddái leat áibbas unnán alla várreeatnamat geassejagis. Dasa lassin ii leat dálá konvenšuvdnaguovllus lunddolaš ráddjejupmi. ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearus leat 15 boazodoalli ja sullii 50 miellahtu. Alimus lobálaš boazolohku lea 8 600 bohcco, earret misiid. Čearu rájiid ja áigodatguohtumiid oaidnit 4.10 kárttas. Vilhelmina södra juogada guohtuneatnamiid Frostviken norra čearuin bievlajagis. Dálvejagi eatnamiin, main eai leat mearriduvvon rájit, lea čearus smávit eananoassi Åsele guovlluin man juogada Vilhelmina norra čearuin, ja dasto lea stuorebuš eananoassi lullelis man juogada Frostviken norra čearuin. Davil váilot lunddolaš oazit mat cagget bohccuid, ja danne lea áidi huksejuvvon riikarájis Ransaren rádjái, ja velá oanehit gaskka vuollelis dán jávrri. Kultsjön rájes gitta Malgomaj rádjái lea čážádát lunddolaš rádjin. rájis nuorttasguvlui ii leat mearri rádji. Dán guovllus adnojit guohtumat sajáiduvvan vieru mielde, ja danne atnetge moadde čearu ovttahat guohtuneatnamiid Åsele birrasiin. Oarjjil ii leat riikarádji lunddolaš rádji, go manná njuolga badjel Saksien ja Jitneme, mat leat oktan duovddan. Lulil eai leat lunddolaš rájit Norgga riikaráji mielde gitta Borgsjön rádjái, vaikko lea mearriduvvon rádji hálddatlašdásis. Dát dilli čilge dan manne Vilhelmina södra ja Frostviken norra atnet ovttahat guohtuneatnamiid. Borgsjön rájes gitta Norråker rádjái lea Saxån čázádat lunddolaš rádji lulil. Norråker rájis rádjái ii leat hálddatlašdásis biddjon rádji lunddolaš oziid mielde. Nuorttasguvlui rájis ii leat mearriduvvon rádji, ja dat mielddisbuktá ahte namuhuvvon čearut guođohit árbevirolaččat viidát seammá eananosiid Junsele rájis gitta “oaiveruovdemáđi” rádjái. Cuoŋománu-miessemánu birrasiid johtet ealuin vuollegit eatnamiidda ja lagas vuovdeeatnamiidda oarjelis . Dán guovllus lea lahppojeagil mihtilmas guohtumin, go ii leat eará guohtun cuoŋun. Guottetbáiki lea ráji oarjelis, ja Burkfjället nuorttabealis. Mihcamáraid sulain mearkugohtet misiid, ja dalle leat ovttas Frostviken norra čearuin. Miessemearkumiin gerget borgemánu gaskkamuttus. Geassejagis guođohit maiddái konvenšuvdnaguovllus suoidnemánus ja borgemánus. Konvenšuvdnaguovllu leat ráddjen áiddin oarjjabealis. Áiddi ferte juohke jagi divodit eanandilálašvuođaid dihte. Čakčat guođohit riikaráji ja gaskka. Čakčanjuovadeamit leat Froskonbäcken gárddis, ja dalle leat ovttas Vilhelmina norra ja Frostviken norra čearuiguin. Blaikfjället lea heivvolaš báiki ja hui ávkin Vilhelmina södra čerrui, mii guoská áigodatguohtumiid geavaheapmái. Čearu geavatlaš barggu eai heađus stuora goahccevuovddit, nu movt daid čearuid, mat leat davvelis Vilhelmina södra. Skabmamánus ja juovlamánu áiggiid rátkkašit dálvesiidan ja njuovadit Brännåker gárddis. Sii rátket viđa- guđa dálvesiidii. Dálvejagi eatnamiidda johtet sihke biilafievrruin ja árbevirolaš johtinvugiin. Dálvejagi eatnamiin guođohit cuoŋománu lohppii. Čearru sáhttá dálvet guođohit sihke siseatnamis ja riddoguovllus. ¶ Guohtun Vilhelmina södra čearu guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) ( 4.22. ja 4.23. tabealla ). ¶ 4.22. tabealla. Ruonasguohtunguovllut ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ¶ 5,0 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 332,3 21,9 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 0,7 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 5,5 Goike bovdnajeaggi ¶ 0,1 Goike šattolaš jeaggi ¶ 4,1 Daŋas-/goike guolban ¶ 336,9 22,2 Varas guolban ¶ 197,8 13,1 Njuoskasit rásseeanan ¶ 8,2 Goikásit rásseeanan ¶ 117,27,7 Sieđgarohtu ¶ 0,1 Muorračuohpahat ¶ 0 Huksejuvvon guovllut ¶ 0 Juovat ja geađgeeanan ¶ 5,8 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 0 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ 4.23. tabealla. Gaskajohtolat ¶ Guohtunšládja ¶ Jeagelvallji goahccevuovdi ¶ 0,1 Seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi 2728,4 57,4 Jeagelvallji soahkevuovdi ¶ 0 Seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi ¶ 558,8 10,1 Čáhccás šattohis jeaggi ¶ 2,5 Čáhccás šattolaš jeaggi ¶ 0,9 Goike bovdnajeaggi ¶ 6,8 Goike šattolaš jeaggi ¶ 9,6 Daŋas-/goike guolban ¶ 0,5 Varas guolban ¶ 1,0 Njuoskasit rásseeanan ¶ 0,1 Goikásit rásseeanan ¶ 0 Sieđgarohtu ¶ 0,1 Muorračuohpahat ¶ 9,3 Huksejuvvon guovllut ¶ 0,1 Juovat ja geađgeeanan ¶ 0 Eará eanan (kulttoreanan) ¶ 3,4 Itkobealli/Mearritkeahtes ¶ Submi nettoareála ¶ Čearu bievlajagi ruonasguohtumat leat 1 058,4 km ¶ lea konvenšuvdnaguovllus. Ruonasguohtumat leat eanas seamulvallji/urtavallji soahkevuovdi (332,3 km ¶ ), varas guolban (197,8 km ¶ ), njuoskasit rásseeanan (124,4 km ¶ ) ja rásseeanan (117,2 km ¶ ). Dát šlájat leat 59 % ruonasguohtumiin. Bievlaguohtumiid kvalitehta lea hui buorre, ja dan oaidná bures das go šattolaš jeakkit leat lagabui 10 % ruonasguohtumiin. Mii oaidnit 4.22. tabeallas ahte ruonasguoh- tumiin lea stuora oassi jeagelšaddu, dannego 22 % areála šaddošlájas lea jeagil. Jeageleatnamiin sáhttá guođohit giđđat, čakčat ja skábman ovdalgo muohta šaddá liiggás gassat. Dasa lassin lea ruonasguohtumiid ja gaskkas 1 459,4 km ¶ ruonasguohtun. Dán ruonasguohtuma kvalitehta lea heajubuš, dannego olles 1 034,9 km ¶ lea seamulvallji/urtavallji goahccevuovdi ja leat unnán šattolaš jeakkit, ja guovllus váilot maiddái njuoskasit rásseeanan ja rásseeanan. Vilhelmina södra čearus lea 340,8 km ¶ dálveguohtunšaddu dálvejagi eatnamiin. Lea hui valjit jeageleanan ja lea nubbin eanemus jeagil olles Västerbotten leana čearuin. Dasa lassin lea jeagelšaddu dain viiddis seamulvallji/urtavallji goahccevuvddiin, bures 56 % dálvejagi nettoareálas. Vilhelmina södra čearus lea veahá jeagil (47,7 km ¶ ) maiddái ja oaláš dálvejagieatnamiid gaskka. Dáid eatnamiid sáhttá skábman guođohit ovdalgo šaddá liiggás gassa muohta. Gaskajohtolaga oarjjabeali eananosiin lea duššefal 32,7 km ¶ jeageleanan, ja dán guođohit árradálvvi. Dálvejagi eatnamiid vuvddiin lea 733,2 km ¶ muorračuohpahat, 12 % nettoareálas. Dáin eatnamiin ii sáhte dálvet guođohit. Ii-anihahtti geađgeeanan lea badjelis gaskameari Västerbottena leanas. Leat unnán šattohis alla várreeatnamat. Geassejagi eatnamiin lea ii-anihahtti geađgeeanan 87,9 km ¶ , ja dás lea 43,7 km ¶ konvenšuvdnaguovllus. Ii-anihahtti oassi lea proseantalohkun 3,2 ruoŧabealde ja 35,4 norggabealde. Lea erenoamáš ollu ii-anihahtti geađgeeanan, lea badjel golmmageardánit nu ollu go dan guovllus mii lea nubbin dien dáfus. Čearu ruonasguohtuneatnamiin lea duššefal 9,7 % alla várreeanan, 1 000 m bm. Vilhelmina södra čearus váilot alla várreeatnamat, gosa bohccot sáhttet bálgalit geasseliehmun. Geahča 4.10–4.14 kártta. Mii oaidnit 4.13 ja 4.14 kárttas šaddošlájaid viidánusa. ¶ Oktiigeassu Vilhelmina södra čearu guohtuneatnamiin lea buorre šaddu, muhto geassejagis leat hui vátnásat alla várreeatnamat. Dálá konvenšuvdnarájis eai leat lunddolaš rájit. Áiddit doibmet dušše belohahkii dákkár eatnamiin, ja seammás gártet stuora divodangolut. Čearus lea hui buorit dálvejagi eatnamat. ¶ 4.4.5 Fágalávdagotti evttohus ¶ Vapsten – Byrkije 1. Fágalávdegoddi evttoha ahte Vapsten ja Byrkije ásahit oktasašdoalu čuovvovaš guovlluin: Krutvatn – Unkervatn. Konvenšuvdnaáidi njeidojuvvo. 2. Fágalávdegoddi evttoha ahte Krutvatn – Unkervatn guovlu šaddá konvenšuvdnaguovlu Vapstenii. Konvenšuvdnaáigi njeidojuvvo. Byrkije oažžu Ruoŧas konvenšuvdnaguovllu dálvejagis. ¶ Vilhelmina norra – Byrkije 1. Fágalávdegoddi evttoha addit konvenšuvdnaguovllu Vilhelmina norra čerrui, mii manná Daningen:s Skarmodalen:i oarjjabeale Rotfjellet. Konvenšuvdnaáiddi sirdá, nu ahte čuovvu konvenšuvdnaguovllu. Byrkije oažžu Ruoŧas konvenšuvdnaguovllu dálvejagis. 2. Fágalávdegoddi evttoha konvenšuvdnaguovllu (B6), nu movt jagi 1972 konvenšuvnnas. Byrkije oažžu Ruoŧas konvenšuvdnaguovllu dálvejagis. ¶ Geahča 4.4 kártta. ¶ Vilhelmina södra – Frostviken norra – Byrkije 1. Fágalávdegoddi evttoha konvenšuvdnaguovllu (B6), nu movt jagi 1972 konvenšuvnnas. Byrkije oažžu Ruoŧas konvenšuvdnaguovllu dálvejagis. ¶ 5.1. tabeallas mii oaidnit dán guovllu boazoorohagaid ja čearuid rájiid. Leat oktiibuot 13 doalloovttadaga. Dáin leat 9 mat leat riikkaráji lahka. ¶ 5.1. govva. Davvi-Trøndelága orohagat ja Jämtlándda čearut. ¶ Davvi-Trøndelága obbalaččat ¶ Álgosaččat juhke Davvi-Trøndelága orohatrájiid jagis 1894, muhto rájit leat sakka rievdaduvvon 1920jagiin, 1989:s ja dalle go guovlluráji Nordlándda guvlui rievdadedje jagis 1991. Doppe leat dál 6 boazoorohaga, ja njealjis dain leat riikkaráji lahka: Færen, ¶ Skjækerfjell, Låarte ja Østre-Nååmesjevuemie. ØstreNååmesjevuemies lea riekti guođohit Ruoŧas. Eará orohagain ii leat gaskaneas formálalaš riekti guođohit dálá konvenšuvnna vuođul. Mii oaidnit 5.1. ja 5.2. tabeallas movt boazooroha- gat leat lágiduvvon ja movt atnet eatnamiid. ¶ 58. Guoská Østre-Nååmesjevuemie orohahkii earret boares Hartkjøl orohaga. ¶ 5.1. tabealla. Doalloovttadagat, olbmot ja alimus boazolohku dáhtomis 31.08.98 ¶ Orohat ¶ Doallo-ovttadagat ¶ Olbmot ¶ Alimus boazolohku giđđaealus ¶ Ii mearriduvvon Færen ¶ Ii mearriduvvon Østre-Nååmesjevuemies ¶ Ii mearriduvvon ¶ Orohagain leat doarvái guohtumat siskkobealde orohatrájiid juohke jagiáigái. Østre-Nååmesjevuemies ja Åarjel-Njaarkes johtet jagiáiggiid mielde birrasiid 15–20 miilla. Goappašiin leat dálvejagi guohtumat siseatnamis. Earáin leat oanehis johtolagat, eaige leat čielga rájit daid iešguđetge jagiáiggiid mielde. Skjækerfjell:s lea alla boazolohku go dán geahččá eará orohagaid ektui, ja dál leat doaimmaid álggaheame mat galget geahpedit boazologu. Dáin eará orohagain lea lohku vuollin, go buohtastahttá stuora boazodoalloguovlluiguin. Dasa lassin lea ollu guossavuovdi mas ii šatta mihkke, viiddis eanandoalloguovllut ja sávzaguohtuneatnamat, ja johtaleapmi. Nu gártáge stuora erohus bruttoareála ja nettoareála gaskkas. ¶ 5.2. tabealla. Davvi-Trøndelága boazodoalu heiveheapmi eatnamiidda 1998/99. ¶ Orohat ¶ Areála ¶ Boazolohku ¶ Buvttadeapmi Njuovvan-deattut km ¶ juohke km ¶ kg/boazo miesit kg ¶ Supmi ¶ Gaskamearálaččat buvttaduvvo ollu, go buohtastahttá eará orohagaiguin, muhto areálaid ektui gal lea unnán buvttadeapmi, ja sivvan lea go boazolohku juohke areálaovttadaga nammii lea vuollin. Goappaš indikáhtorat čájehit ahte buvttadeapmi lea geahppánan 1990-jagiid álggus, ja boraspirevahágat leat dasa duogážin. Dát oidno eandalii Østre- Nååmesjevuemies, gos geahppánii 16,0 kg rájes juohke bohcco nammii jagiin 1992 / 93 gitta 13,2 kg radjái jagiin 1998/99. Doaibmajagi 1998/99 lei ollislaš miessemassu 29 %, ja dan mearis ledje 89 % boraspirevahágat. Muhtin muddui sáhttá dadjat 5.2. tabealla čajehit eambbo massimiid go dan movt doalut leat heivehuvvon valljodagaide. Muhtin muddui sáhttá maid dadjat ahte misiid njuovvandeattut leat váikkuhuvvon das go boraspiret lassánedje, ja nu bohccot muosehuhttojuvvojedje sakka, ja dat lassánii maŋŋil 1991/92. Dan seammas čájeha 5.2. govva ahte Låartes leat deattut geahppá- nan maiddái 1980-jagiin. Færen ja Skjækerfjell dáfus čájeha boađus dan guvlui ahte bohccot geahppánedje viidáseappot áigodagas, muhto Åarjel-Njaarkes leat njuovvandeattut čađatgaskka badjelis go dain earáin. ¶ Dán guovtti riddoeatnama orohagain ii leat oktavuohta boazodoaluin mii lea riikkaráji lahka. Danne eai guoskka fágalávdegotti mielas Fosen ja ÅarjelNjaarke orohagat konvenšuvdnašiehtadallamiidda. Dasto lávdegoddi čilge dárkileappot duššefal dán njealje rádjeorohaga birra. ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Østre-Nååmesjevuemie boazoorohat gullá DavviTrøndelága boazodoalloguovllu nuortadavit eananosiide. Orohatrájit leat rievdaduvvon máŋgga geardde, maŋemus jagis 1989. Dalle bidje orohagaid Nuorta-Nååmesjevuomie orohahkan. Okta orohagain lei Hartkjøl orohat, mii lea ráji alde Jiingevaerie čearu guvlui. Formálalaččat lei orohat oassin Østre -Nååmesjevuemie boazodoalus. Muhtin eará dain dološ orohagain lei Østre -Røyrvik ¶ . Orohat lea olles Davvi-Trøndelaga stuorimus orohat, geahča 5.1. ta5.1 kártta. Østre-Nååmesjevuemie orohaga ráji lulábealde lea ¶ Låarte boazoorohat. Orohagas lea vuoigatvuohta johtit dán orohaga čađa giđđat ja čakčat. Rádji lea oalle buorre, earret čáhcejuohkána bokte, mii manná badjel Lauvsjøvola. Das luksa lea rádji Skjækerfjell orohahkii (Snoasajávrái) ja oarjjabealde fas Fosen orohat. Oarjjabeale rádji lea Namsena mielde ÅarjelNjaarke orohaga guvlui. Rájit dán golmma orohaga guvlui leat buorit, eai ge leat nu ollu mastadeamit. Oarjedavil ja davábealde leat rádjin Nordlándda boazoguovllu orohagat Voengelh-Njaarke ja Byrkije rájiid. Erenoamažit Byrkije guvlui lea rádji ¶ heittot ja danne dát orohagat masttadit juohke jagi. Orohat lea juhkkojuvvon 3 geassesiidii. Guovttes dain leat riikkaráji lahka. Nuppi siiddas lea 1 doalloovttadat ja johtá vuosttažettiin boares Hartkjøl orohagas. Dákko bohtet álohii ruoŧabeale bohccot ráji badjel. Čáhcejuohku lea norggabealde. Bohccot vulget luonddusteaset vuollin nuorttabeale eatnamiin ja gorgŋejit allavariide, mat leat 1.300–1.400 m bm riikkaráji oarjjabeale. Nuppi siiddas, Jåma/Dærgasiiddas leat fas 6 doalloovttadaga. Siiddaid giđđa-, geasse- ja čakčajagi guohtumat leat davásguvlui riikkaráji mielde. Guohtumat leat vieruiduvvan guovlluid guvlui oarjjabealde Raedtievaerie ja Ohredahke, ja maid Frostviken norra guvlui. Lassin orohaga siskkáldas areálaide, lea sis maiddái guođohanvuoigatvuohta ruoŧabealde riikaráji ¶ . Earret davit konvenšuvdnaguovllu ii leat orohagas lunddolaš oahci nuorttas. ¶ 59. Dat guođohan-vuoigatvuođaid maid Østre -Nååmesjevuemie boazodoallit ožžo Ruoŧas jagi 1972 konvenšuvnnas, gullet ØstreRøyrvik orohahkii. 60. Gaskkal Virmaelven ja Kjukkelvatnet. 61. Jagi 1972 konvenšuvnna § 1, čuokkis 6, Blåsjøkilen ja Sipmek/Leipikvattnet. ¶ Figur 5.2. Misiid njuovvandeattut njealji orohagas Davvi-Trøndelágas. ¶ Golbma stuora jávrri juhket orohaga davimus osiid iešguhtege guohtunguovlun. Goalmmát siiddas leat 5 doalloovttadaga, ja sii guođohit oarjjabealde daid stuora jávrriid. Dan guovtti stuorimus siiddas leat dálveguohtumat meara guvlui. Nuorttabeale lea E6 mii juohká dáid guohtunguovlluid Snoasajávrri rájes Grong radjái, ja dát doaibmá bures rádjin. Maŋemus jagiid leat dát guokte stuorimus siidda rátkán njeallji dálvesiidii. ¶ Luonddudilálašvuođat Børgefjell nuorttabeale ja Dærga davábeale eatnamiin lea ollu vuođđogranihtta. Granihtta manná oktii seammalágan guovlluin Byrkijes. Muđui leat guovllut E6 oarjjabealde oassin stuorát gneaisaguovllus. Dat šaddada buriid čakča-, dálve-, ja giđđaguohtumiid dáidda várreguovlluide. Orohaga eananoasis, mii lea oarjjabealde GrongSnoasajávrri, leage maid dakkár geologiija/eanavuođđu, topografiija ja arve- ja borgadilálašvuohta mii dahká dan buorren dálvejagi guohtumin. Oktan guohtumin duoddaris, leat guossavuovddit dábáleamos luonddušládja go guođoha dálvet. Daid jagiid go dálveguohtun lássahuvvá jiekŋuma dihte, lea boares goahccevuovdi velá gos gávdná ealádaga heađis, muhto ođđaáigásaš vuovdedoallu jalge vuvddiid ja goarida ealádaga. Orohagas leat muđui geahppadit mollaneaddji báktešlájat. Daid geažil šaddá guovlluide buoret eanavuođđu ja nu fas šaddá buoret geasseguohtun. ¶ Guohtun Orohaga guohtun lea golmma sierranas iskkademiin suokkardallojuvvon. Lea Selskapet for Norges Vel mii lea árvvoštallan osiid orohagas jagiin 1948 ja 1969. Boazodoalu stádakonsuleanta lea doaimmahan fealtabarguid miehtá orohaga. Hartkjøl orohaga birra lea ollislaš rapporta. Iskkadeapmi čájeha ahte 12 % areálas lea registrerejuvvon jeageleanamin, bealli dan jeageleatnamis lea jeakkis. 70 % jeageleatnamis lea “njárbes šaddu” . Ii leat registrerejuvvon jeageleanan mas lea suhkkes jeagel šaddu. Dat unnánaš jeagil mii lea, registrerejuvvui guovllu gaskaoasis ja oarjjabealehagas. 71 % bruttoareálas lea buorre ruonasguohtun. Rásseeanan, gobit ja buorit jeakkit leat sullii 24,4 ja 10 % bruttoareálas. Villmo dadjá iežas rapportas ahte “Vásáhusaid bokte eará orohagain lea dát oalle alla lohku.” Dát buorre geas- seguohtun čájeha ahte lea dušše 9 % bruttoareálas mii lea ii-anihahtti oassi. Guohtunsuokkardallan bijai vuođđun ahte orohat adno birrajagiguohtumin, ja dálveguohtumat dat ráddjejit kapasitehta. Biddjojedje golbma deaŧalaš eavttu: Optimála guođoheapmi jeagelguohtumis; dalvet galgá gokčat 5/8 oasi eallámušdárbbus earálagan šattuiguin go jeahkáliin; vierrobohccot eai galgga guohtut orohagas. Jeageleatnamiid guorbama dihte vuoliduvvui ávžžuhuvvon boazolohku 1.300 bohccos gitta 1.000 bohccui. Váldosivva jeageleatnama guorbamii lei go vierrobohccot, Jiingevaerie čearu bohccot, guhto orohagas. Stádakonsuleantta vuođđodieđut leat heivehuvvon jagis 1988 danne vai iešguđetlágan guohtunšlájaid juohkáseapmi boahtá ovdan daid siskkit giđđa-, geasse- ja čakčajagi guohtunguovlluin. Mii oaidnit 5.3. tabeallas dáid meroštallamiid čoavddaloguid. Steinfjellet guovlu (oarjjimus siidda giđđa/čakčaguohtun) ja dálveguovllut eai leat mielde rehkegis. Oarjjimus dálveguohtunguovlluin guođohit dál measta eanas seastahuvvan eatnamiid. Dađi mielde gártet dat siskkit guohtunguovllut oažžut stuorit mearkkašumi veahkkevárrin dán jagi go lea buorre guohtun. Sandøla ja Havdal nuorttabealde eanaosiin lea eanemus jeageleanan. Jeageleatnama kvalitehta lea buorránan maŋŋel go leat dihtomielalaččat seastán eatnama. Báikkiin Limingen ja Tunnsjøen jávrriid gaskka lea buorre jeagil. Dát adnojit sihke giđđajohtima ja čakčaguođoheami oktavuođas. Dærga oarjedavábeale oasi lea maiddái buoret jeageleanan go gaskamearálaččat lea dán guovllus. Nu leage dát guovlu ja maiddái Joma deaŧalaš giđđaguohtun. Muđui lea dain eará guovlluin guohtun mii addá buriid giđđa/ čakčaguohtumiid. Nu lea maiddái Steinfjella, mii ii leat mielde dán iskkadeamis. Váttisvuohta lea go šaddá guođohit guovllu siskkimus eanaoasi giđđat dalle go muohta suddá maŋŋit. ¶ 62. Guovllu juogu vuođul eai leat dat stuora jávrrit mielde areála meroštallamis. ¶ 5.3. tabealla. Guohtunšattuid juohkáseapmi ( % ) Østre-Nååmesjevuemie siskkit osiin. ¶ Proseanta oassi Guohtunguovllu Jeagil ¶ Rásseeanan ¶ Ii-anihahtti areála ¶ 730 Jávrriid gaska ¶ 244 Dærga ¶ 244 Dærga ¶ Dan seammás oaidnit 5.3. tabeallas man heivvolaš Børgefjell lea geasseguovdilguohtumin jasaid dihte, olles 18 % leat jasat váriin mat leat gitta 1.350 m bm radjái. Jomas lea erenoamaš ollu rásseeanan. Guovlu sáhttá adnot sihke giđđa-, ja árrageasseguohtumin, čoaska gesiid maiddái geasseguovdilguohtumin. Go geasset guođoha sáhttá goitge jeagelguohtun billahuvvat ja hedjonit, iige šat anit giđđa- dahje čakčaguohtumin dahje vaikko dálveguohtumin. Njinnjelasaid oassi mat leat vuollel 67 kg ii leat stuoris erenoamažit Steinfjellsiiddas, gos lea 14,7 ja 12% doallojagiid maŋŋel 1996/97. Jåma/Dærgasiiddas lea veahá stuorit oassi, 15 ja 23 % maŋŋel 1997/ 98. Erohusa sáhttá goitge muhtin muddui čilget dainna lágiin ahte lea iešguđetlágan kvalitehta geasseguohtumiin. Nu movt 5.2. govas oaidnit, lea misiid njuovvan- deaddu allat eará orohagaid ektui. Lagamusas lea Skjækerfjell. Østre-Nååmesjevuemies leat deattut bisson dássedin, muhto Skjækerfjellas leat deattut njiedjan daid maŋemus jagiid. Østre-Nååmesjevuemies lea boazolohku lassánan. Áigodagas go njuovvandeattut registrerejuvvojedje ja leat badjelaš 2.400 bohccos sullii 4.000 bohccui giđđaealus. Dát ii leat váikkuhan deattuid, danne go leat eará lahkái geavahišgoahtan guohtuma ja ahte guohtumiin lea buorre kvalitehta. ¶ Oktiigeassu Fágalávdegoddi oaivvilda ahte orohaga oktavuohta konvenšuvdnii ferte árvvoštallot guovtti bealis: Árvvoštallat Hartkjøl geavaheami ja gávdnat čovdosiid váttisvuođaide mat leat riikkaráji bokte davábealde Hartkjøla. ¶ Hartkjøl Dán orohagas ii leat guohtunšattuid čohkiidus dásset, ja nu oaivvildage fágalávdegoddi ahte Hartkjøl ii heive birrajagiguohtumin. Go vel lea váttis johtalit orohagas, lea lávdegoddi dan oaivilis ahte ii leat vejolaš gávdnat 5/8 oasi eallámušdárbbus dálvet eará guohtunšattuin go jeahkális, iige sáhte dan vuođđun bidjat. Nu sáhttá ge dán guovllu buoremusat atnit bievlaguohtumin. De leat 4 vejolašvuođa: ¶ Vuosttaš vejolašvuohta lea dálá eahpeformálalaš geavaheami mielde. Dán oktavuođas heive cegget áiddi oarjjabeale ráji bokte (Låarte guvlui). Ferte biddjot čáhcejuohkámii gaskaáidi (su. 10 km) ja čakčarátkingárdi. Eará áidevejolašvuohta lea sirdit Låarte ráji oarjelii, čazas badjel Lauvsjøvola daidda jávrriide oarjelis. Fágalávdegoddi oaivvilda dán leat heajut čoavddusin, dasgo dat ii suddje seammá bures go gaskaáidi ja rátkkagárdi. Jus ovttageardánit árvvoštalla Låarte ja Hartkjølen guohtumiid čohkiidusa, de livččii jierpmálaš guođohit Låartes. Masttademiid ektui lea dát váttis čoavddus. Ii leat vejolaš johtit Låartes, jus ii leat buorre gaskaáidi riikkaráji mielde. Go geahččá áiddiid mat leat lullelis, de ferte dát áidi mannat doarrás čázádaga rastá, dannego čáhcejuohkán lea oarjelis. Áidi šaddá dasto ceggejuvvot alla várrebáikkiide, gitta 1.300 m bm. Stuorimus boazodoallofágalaš váttisvuohtan šaddá ahte Jiingevaerie bohccot bohtet badjel áiddi ovdal go doaibmagoahtá ja bohccot eai beasa nuorttas, jus eai rátkkaš. Vaikko fágalávdegoddi ii leat árvvoštallan dan áibbas dárkilit, de rehkenastá áiddi fertet leat sullii 40 km guhku. Dákko lea guhkes gaskka geidnui ja eatnama hápmi maid dahká ahte áiddi ortnegisdoallangolut gártet mihá eambbo go omd. jus ceggešii áiddi Lauvsjøvola badjel. Fágalávdegoddi oaivvilda ahte go ovttageardánit geavaha dan bievlaguohtiumin Østre-Nååmesjevuemie orohahkii, de unnu geavaheapmi orohaga dálá bievlaguohtumin. Leat oainnat dálveguohtumat mat gáržžidit boazodoalu. Jus Østre-Nååmesjevuemie unnida dán guovllu geavaheami, de sáhttet earát geavahit dan. Váttisvuohta lea dat seammá dárbu rádjeáidái, man leat juo namuhan. Maiddái masttadeamit leat seammaládje. Njealját vejolašvuohta lea ahte Østre-Nååmesjevuemie ja Jiingevaerie guođohit eatnamiid ovttas. Dat mearkkaša ahte muhtimat Østre-Nååmesjevuemie boazodoalus guođohit Ruoŧas dálvet, ja Jiingevaerie oažžu formálalaš vuoigatvuođa geasseguovdil- ja čakčaguohtumiidda Norggas. Dán čovdosa leatge ØstreNååmesjevuemie ja Jiingevaerie bealis juo soahpan. Østre-Nååmesjevuemie orohahkii mearkkaša ahte boazodoallit lassánit, ja Jiingevaerie orohat oažžu vuoigatvuođa buriid geasseguovdilguohtumiidda. Nu movt vuosttaš vejolašvuođas daddjo, de sáhttá rádjeáidi mannat oarjjabealráji mielde Lauvsjøvola bokte. ¶ Østre-Nååmesjevuemie Fágalávdegotti árvvoštallama vuođul ii leat ØstreNååmesjevuemie orohagas dárbu eambbo guohtuneatnamiidda go dan mii sis juo lea dál. Das leat velá mielde dat guokte konvenšuvdnaguovllu. Leat goitge čielga dárbbut buoret rájiide nuorttabealde, dáin guovlluin mat leat lullulis Leipikvattnet. Ortnet ferte maiddái mielddisbuktit johtinvuoigatvuođaid mearriduvvon johtingeainnuid mielde dálá guohtunbáikkiid gaskka. Ráji rievdadeapmi ii mielddisbuvtte viiddis guođoheami dain guovlluin, muhto rasttidanvuoigatvuođa. ¶ 5.1.2 Jámtlándda leana davvit guovlu ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Čuovvovaš čearut leat Norgga rádjeguovllus: Frostviken norra, Jiingevarie, Njaarke ja Gálpe. Čearuid rájit ja áigodatguohtumat čájehuvvojit 5.5. kárttas. Jagi 1972 konvenšuvnna mielde lea Frostviken norra áidna čearru mas lea guođohanriekti norggabealde ráji. Riikarádji ii leat obanassiige heivehuvvon nu ahte rádjeguovllu guohtuneatnamiid sáhttá ávkkástallat buoremusat. Frostviken norra čearru lea ferten áidut oarjja ¶ beale go eai leat lunddolaš oazit, vai ii masttat siiddaiguin, geat guođohit rádjeguora, ja vai ii ribat ealu lobihis guovlluide. Jiingevarie čearru lea lunddolaš oziid vátnivuođa dihte šiehtadan Østre-Nååmesjevuemie boazoorohagain ovttasbargat. Šiehtadusas lea nu ahte muhtin muddui guođohit ovttasiiddas. Maiddái Jovnevaerie ja Njaarke čearuin, main Låarte orohat lea ránnjásiida norggabeali ráji bealde, váilot lunddolaš oazit riikaráji bokte. Dakko leat áidon ovddemusat danne vai oba leage vejolaš oažžut ávkki rádjeguovlluin, ja vai caggá bohccuid mannamis lobihis guohtumiidda rastá ráji. Gálpe čearus lea guhkes rádji oarjjabealde Skjækerfjell ja Færen boazoorohagaid guvlui, ja dakko váilot lunddolaš oazit, mat cagget bohccuid. Leat guhkes áiddit huksejuvvon vai geahpeda váttisvuođa. Gálpe čerrui livččii buoremus jus livčče lunddolaš oazit goappaš bealde riikaráji. Čearu bievlajagi eatnamiid rájit Ruoŧas eai čuovo lunddolaš oziid. Danne heivešii rájiid sirdit viehka muddui, vuosttažettiin čázádagaid guvlui, vai guohtuneatnamiin oažžu buoret ávkki. Dan seammás geahpedivččii boazobarggu. Alimus boazologu ja duohta boazologu jagis 1996 oainnát 5.4. tabeallas. Tabeallas oaidnit ahte dálá boazolohku lea mealgat vuollelis lobálaš boazologu. ¶ 5.4. tabealla. Boazolohku. ¶ Alimus lobálaš ¶ Boazolohku boazolohku ¶ Guovllus leat oktiibuot 29 doalu ja 99 miellahtu geat leat boazobarggus. Čearuin leat unnán doalut, earret Jiingevaerie. Mii oaidnit 5.5. tabeallas dárkilit dieđuid doaluid birra. ¶ 5.5. tabealla. Doaluid lohku ja boazodoallit. ¶ Doaluid ¶ Boazodolliid lohku ¶ lohku ¶ Mii oaidnit 5.5–5.9 kárttas boazodoalu eanangeava- heami. ¶ Guohtun Mii oaidnit 5.6. tabeallas bievlajagi ja dálvejagi eatna- miid viidodaga. Jiingevaeris leat hui buorit ruonasguohtumat. Guovllu eará čearuin lea maid valjit ruonasguohtun alimus boazologu ektui. Frostviken norra ja Gálpe čearuin leat valjit dálvejagiguohtumat, dan seammás go guovllu eará čearuin leat jeagelguohtumat gáržžibut. Jeagelguohtumat leat vátnásat, dannego guovllus leat goahccevuovddit, ja vuvddiin lea nu suhkkes šaddu ahte jeagil ii nagot šaddat. Nu adnojitge viiddis eatnamat dálvejagis, vai bohccuide lea doarvái jeagelealádat. Frostviken norra ja Njaarke čearuid bievlajagi eatnamiin lea ollu ii-anihahtti geađgeeanan ja sáttorámat. Jiingevaeries ja Jovnevaeries leat fas unnán ja Gálpes lea áibbas unnán. Bievlajagi eatnamiid nettoareálas lea duššefal 0,6–0,9 % badjelis go 1 000 m bm. Ruoŧabealde váilot Jiingevaeries alla várreeatnamat geassebáhkaide. Čearuin leat, earret Jovnevaerie, unnán areálat badjelis go 1 000 m bm. ¶ 5.6. tabealla. Áigodatguohtumat. ¶ Ruonasguohtun ¶ 5.7. tabealla. Alla várreeatnamat ja ruonasguohtu- miid ii-anihahtti oassi. ¶ Nettoareála (%) Nettoareála (%) Čearru ¶ badjelis ¶ ii-anihahtti go 1 000 m bm ¶ oassi ¶ Oktiigeassu Guovllu mihtilmas váttisvuohtan lea go eai leat lunddolaš oazit čearuid eatnamiin. Ránnjáorohagain lea seammalágan dilli. Dain eatnamiin, gos guohtuneatnamat leat oktan duovddan goappaš bealde riikaráji, berre bargat dan nala ahte oažžut eatnamiid geavahit goappaš bealde ráji, nappo guođohit rastá riikaráji. Almmatge dárbbaša áiddiid muhtin sajiin. Go áidu, galgá deattuhit dan ahte áidi galgá nagodit caggat bohccuid. Frostviken norra čearus leat unnán ruonasguohtumat ruoŧabealde. Loahpas váilot Jiingevaeries alla várreeatnamat bálganbáikin geassebáhkaid áiggi. Geahča 5.5–5.9 kártta. ¶ 5.1.3 Fágalávdegotti evttohus ¶ Østre-Nååmesjevuemie – Frostviken norra – Jiingevaerie – Fágalávdegoddi evttoha ahte Østre-Nååmesjevuemie doalaha konvenšuvdnaguovllu Leipikvatnet nu movt jagi 1972 konvenšuvnnas, dainna rievdadusain ahte lulábeale rádji ráddjejuvvo lunddolaččat. – Čuovvovaš guovllus addo Østre-Nååmesjevuemie rasttidanriekti bievlajagis: Leipikvatnet Ankarvatnet – Stor Blåsjön – Lilljorm – Kvesjön. – Østre-Nååmesjevuemie ja Jiingevaerie šiehtadeaba formálalaš vugiin doallat ovttasiidda. Dárbbu mielde huksejuvvon konvenšuvdnaáidi Låarte boazoorohaga guvlui. ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Låarte boazoorohat álggahuvvui jagis 1987 go Luru ja Brandsfjell orohagat časkojuvvojedje oktii. Orohaga oazit lulil ja davil leat stuora vákkit main leat ceakko rámat, earret guovlluin gokko lea čáhcejuohkán nuortabealde. Davil lea juohku gaskal Laksjöen ja Sørli čázádaga. Lulil lea juohku gaskal Imsdalen ja Grønningen/Holdern-čázádaga. Bohccot mannet juohke jagi rádjegaskkaid, erenoamážit čakčat ja dálvet. Geahča 5.2 kártta. Oarjjabeale rádji čuovvu ruovdemáđi. Lea bahá masttadit jus Østre-Nååmesjevuemie atná iežas vuoigatvuođa johtit ráji badjel ja čađa Låarte davit eanaoasi (boares Brandsfjell orohaga). Oahci orohaga nuorttalulábealde lea Jovnevaerie ja Njaarke čearuid guvlui, ja maiddái veahá Jiingevearie guvlui. Leat guokte rádjeáiddi, nubbi gaskal Kingena ja Bjørkvatnet (Jovnevearie guvlui) ja nubbi gaskal Bjørkvatnet ja Holdern (Njaarke guvlui). Áidi Jovnevearie guvlui ceggejuvvui čázádatbuođđudemiid oktavuođas. Buođđudeaddji ovdasvástádus lea doalahit áiddi ortnegis. Njaarke čearru lea aiddo ceggen dan nuppi gaskaáiddi. Vaikko lei rádjeáidi, masttadedje goit dávjá 1970jagiin Jovnevearie ja Låarte siidat, erenoamážit dálvet. Dat mielddisbuvtti ahte Låarte dálveguohtun goariduvvui sakká. Dađisdaga jođii Jovnevaerie eanas ealuin eret rádjeguovlluin čakcat ja dálvet, ja váttisvuođat unno. Erenoamážit daid dálvviid go orohat geavaha oarjelulli eatnamiid dálvejagis sáhttet muhtun bohccot mannat Skjækerfjell orohahkii. Dasa lassin sáhttet Låarte bohccot guohtut vuvddiin Kingene bokte, ja dakko besset ráji badjel Jiingevaerie guvlui. Duovdagiid gaskka eai leat čielga oazit, mat juhket eananosiid sierra guohtunguovlun. Muhtin muddui juhkkojuvvo eanan goitge nuorti čázádagain (Luru-vassdrag) ja orjješ čázádagain (Bergli-dalføret) davvi- ja lulli oassái, muhto čáhcejuohku ii leat mihkke geavatlaš oziid. Nu váilotge oazit, omd. stuora jávrrit, čázádagat dahje várreráiddut, mat leat hui ávkin boazodolliide ja geahpedit guođoheami. Váldosaččat lea goitge nu ahte giđđat/geasset guođohit davábealde namuhuvvon vákkiid ja fas čakčat/ dálvet guođohit lulábealde dán siskkáldas . ¶ Luonddudilálašvuođat Dan sadjái go Færenis leat geahppadit mollaneaddji báktešlájat ja Skjækerfjellas fas lotnolasat lossa ja geahppadit mollaneaddji báktešlájat, de leat Låartes suvrra báktešlájat mat bohtet eamibávttis. Dat mielddisbuktá ahte stuora oassi orohagas lea juogo báljes bákti dahje duottar mas lea asehis bieđggus morenegeardi. Oarje guovlluin leat stuora jeaggeatnamat ja eatnamat main lea asehis humus báktevuođu alde. Eananšlája vuođul leat orohagas vuordimis buoret jeagelguohtumat go ruonasguohtumat. Låarte eatnamat leat sullasaččat daiguin alla várreeatnamiiguin mat mannet Skjækerfjell guovllus viidáseappot Østre-Nååmesjevuemie siskkit osiide. Leat dušše veahá areálat oarjin gokko leat dievvaeatnamat ja dasto Blåfjell-várri Jovnevaerie ráji alde. 1,1 % areálain lea badjel 1.000 m bm, ja dušše 4 % lea vuollel 200 m bm. Davvi-Trøndelagas eai leat earasajiin ná ollu eatnamat mat leat gaskal 200 ja 1.000 m bm. Orohaga nuorttadavábeale eanaosiin arvá ja borgá buot unnimus oba orohagas, nappo 200–220 beaivvi jahkái. Guovddáš báikkiin boahtá vuosttaš muohta čakčamánu gaskkamuttos. Gaskkamearálaččat lea muohta 200–225 beaivvi, ja veahá oanehit áiggi nuortan ja oarjin. ¶ Guohtun Boazodoalu stádakonsuleanta iskkadii dán guovllu guohtumiid jagis 1970. Čohkkejuvvon dieđut leat heivehuvvon fágalávdegotti bargguid oktavuođas. Geahča 5.8. tabealla. ¶ Dieđuid heivehettiin jugiimet orohaga čakča-ja dálvejagi eatnamiid oarje ja nuorta guovlun. Nuorttabeale lea rádji Jovnevaerie čearu guvlui ja lea erenoamáš áigeguovdil. Guovllus lea eanas jeagelguohtun. 70 % jeagelguohtumis lea jalges guolbanis, muđui leat jeakkit ja vuovddit. Guovllus lea maid eambbo ii-anihahtti eanan mihtilmas dan guovtti eará guovllu ektui. Lea eanas beahcevuovdi guohtunguovllu nuorttabeale osiin. Čakča ja dálveguohtumiid oarjeosiin lea unnit jeagelguohtun go dan guovtti eará guovllus, muhto guossavuovddis lea eambbo jeagelšaddu. Vaikko oarjelulábeale lea eanas ruonasguohtun, dagahit dat vuollgis várit ahte guovlu ii leat nu buorre geasseguohtun. Nuorta ja oarje osiid erohus sihke allodagas meara badjelis, dálkkádaga ja guohtunšattu dáfus dahká ahte álkit sáhttá heivehit guohtumiid geavaheami molsašuddi guohtundilálašvuođaide dálvvi mielde. Ruonasguohtun oassi lea 54 % obbalaččat olles orohagas, muhto “heajos jeaggi” lea 14 % olles areálas. Obbalaš govva lea gal “heajos” eatnamat, muhto gávdnojit soames guovllut gos leat buorit geasseguohtumat. Áigodagas 1981–97 lei orohagas geahppaseamus njuovvandeaddu misiin olles Davvi-Trøndelagas. Låarte deattut eai leat rievddadan nu ollu jahkásaččat. Duogážin dasa lea heivehuvvon guohtungeavaheapmi. Boazologu unnideapmi ja unnit masttadeamit eará orohagaiguin, leat buoridan deattuid 1984/85 rájes 1993/94 radjai. Boraspiriid lassáneapmi ja ráfehisvuohta daid geažil sáhtta leat sivvan go bohccot leat gehppon maŋŋel 93/94. Rávis njiŋŋelasaid ealliboazodeattut ledje birrasiid 73 ja 69 kg jagiin 1997/98 ja 1998/99. Maŋemus doallojagi ledje 33 % vuollel mearriduvvon ráji, mii lei 67 kg. Earret Fosen orohagas, eai leat eará orohagain Davvi-Trøndelagas ná stuora oassi bohccuin vuollel deaddoráji. Maŋemus doallojagi vuollegis njiŋŋelasdeaddu ii soaba oktii misiid badjánan njuovvandeattuiguin. ¶ Oktiigeassu Orohaga váikkuhit heajos geasseguohtumat nu ahte gaskkohagaid leat vuollegis ealliboazodeattut ja maiddái njuovvandeattut. Eai leat duohtadilis čađahahtti čovdosat datge ahte ovttasbargat Ruoŧa čearuiguin. Jus dan galgá váldit mielde ođđa konvenšuvdnii, oaivvilda fágalávdegoddi ahte dát ferte dahkkot dalle go mearriduvvo movt galgá Hartkjølen adnot, mii lea Østre-Nååmesjevuemie orohagas. Fágalávdegoddi čujuha divaštallamii guoskevaš orohaga oktavuođas. Fágalávdegotti oaivila mielde lea erenoamaš deaŧalaš orohahki beassat plánet boahtteáiggi dieđidettiin ahte leat sihkkaris dálveguohtumat. Dan sáhttá dahkat juogo sihkkarastimiin siskkáldas valljodagid dahje oažžut guohtuneatnama olggobealde dálá orohaga. Dálvejagi buoremus guohtumat orohagas siskkáldasat leat nuortalulli eanaoasit. Fágalávdegoddi lea divaštallan váikkuhusaid, jus njeaidá dahje sirdá dálá rádjeáiddiid. Vuosttaš vejolašvuohta dagaha ahte Låarte massá dálá dálveguohtumiid dannego Jovnevaerie guođoha geasset dán guovllu. Dat fas mielddisbuktá ahte orohat ferte oažžut dálveguohtumiid Ruoŧas. Låarte orohaga boazolohku lea vuođđuduvvon dasa ahte leat gaskal 2– 3.000 bohcco, muhto dan ii sáhte duohtandahkat, jus orohat ii oaččo sierra definerejuvvon konvenšuvdnaguovllu ¶ . Dákkáráš rievdadus boahtá dagahit ahte Låarte doallogolut lassánit. Ná stuora rievdadusa berre dollui dahkat duššefal dalle jus guoski orohagat/ čearut sáhttet leat ovttaoaivilis dákkár rievdadussii. Go sirddášii veahá ráji davabealde Blåfjell (Vilgesvárre)-aláža, de sihkkaraste ahte Jovnevaerie beassá dán duoddarii geasset. Báiki ii leat nu buorre geasseguohtun, ja nu leage váttis ákkastallat áiddi sirdima guohtundárbbu dihte. Ii sáhte dainna ge ákkastallat ahte lea dárbu bálganbáikái. Dan oktavuođas čujuhit dasa ahte ruoŧabeale riikkaráji várreguovllut leat sullii seamma alu go norggabealde. Nuppi bealis ii dagat Blåfjell (Vilgesvári) manaheapmi ahte Låarte massá guohtuneatnama. Sii geavahit dálvejagi guohtumin vuosttažettiin guovllu gaskal Bergli ja Blåfjell-vári. Fágalávdegoddi ii oainne ahte dát lea doarvái ágga sirdit áiddi. Obbalaččat ii leat ávkin sirdit rádjeáiddi davvelii. Konklušuvnnas ii almmatge daddjo ahte ii gávdno buoret sadji gokko áiddi bijašii buoridan dihte áiddi doaibmama. Sáhttá seammá bures sirdit luksa go davas. Fágalávdegotti mielas leat buoremus doaimmat movt suddjet Låarte dálvejagi guohtumiid golladeami, lea gávdnat buoret báikki rádjeáidái, guođohit ealloravddas/sádduid botkkuhit áide guoraide giđđat, ja johtit eret rádjeguovlluin ovdalgo muohta boahtá. Muhtun áiggiin leat Låarte bohccot guhton Jiingevaerie Rengena lulábealde. Lea erenoamážit dalle go duoddaris lea heajos ealádat ja boazu báhkke vuvd ¶ 63. Vejolašvuođat mat leat gávdnat dákkár guovllu, geahča dan birra Jovnevaerie čearu oasis. ¶ 5.8. tabealla. Iešguđetlágan guohtunšlájaid juohkáseapmi (%) Låartes ¶ Ruonasguohtun ¶ Ii-anihahtti ¶ Supmi Vuovdi ¶ Nuorta oassi- dálvet/čakčat ¶ 18,7 Oarje oassi – dálvet/čakčat ¶ 25,0 Geasset ja giđđat ¶ Olles orohat ¶ diide. Muhtun jagiid lea Jiingevaerie geavahan dán guovllu dálveguohtumin. Fágalávdegotti mielas lea buoremus ahte Låarte geavaha dán guovllu dálveguohtumin. Dát lea Låarte orohahkii ávkin ahte sihkkaraste dálveguohtuma dálá Middagsfjället. Šattašii maiddái buoret balánsa duottar- ja vuovdeguohtuma gaskka. ¶ 5.2.2 Fágalávdegotti evttohus ¶ Låarte – Njaarke – Jovnevarie Ii evttohuvvo rádjerasttideaddji guođoheapmi. ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Skjækerfjell orohaga rájit eai leat rievdaduvvon 1894 rájes. Geahča 5.3 kártta. Lulil ja davil leat lunddolaš rájit, stuora ceakko rámat, main leat unnán geinnodagat. Nuorttal čáhcejuohkánis leat stuora jávrrit mat cagget bohccuid beassamis bievlan Færen ja Låarte gaskka. Snoasačázádat lea oahcin orohagas oarjjás guvlui ja hui buorre rádji. Nuorttal čuovvu orohatrádji riikkaráji, mii ii leat lunddolaš rádjin. Riikkaráji mielde Færena ráji rájes lulil Torrönii, mii lea davábealde, lea ceggejuvovn rádjeáidi ¶ . Áiddi dollet ortnegis sihke Norgga ja Ruoŧa eiseválddit. Áidi lea ávkin sihke geasset ja dálvet, ja biddjo ollu bargu botkkuhit sáttuid vái áidi farggamusat doaibmagoahtá giđđat. Riikaráji mielde ii leat gaskaáidi Torrönas Hordern rádjái, vaikko rádji ii leat lunddolaš oahcin boazodollui. Torrön ja Holdernčázádagas lea nuortalis lunddolaš ráddjejupmi. Dat gii guođoha guovllus lea Skjækerfjell, dan muddui go dat adno. Ráji praktihkalaš geavaheapmi ii leat dahkkon formálalaš soahpamušaid vuođul, muhto hámi dáfus lea seammalágan go rádjeguođoheapmi. ¶ Skjækerfjellas leat máŋga sierra eananoasi, main leat lunddolaš oazit. Nu leat álkit jođihit boazodoalu doppe go dáin eará orohagain. Stuora várreráidu (Skjækerfjell) ja guokte várrevákki leat oahcin duovdagiid gaskka. ¶ Luonddudilálašvuođat Nuorttabeale duovdagiin leat “ođđa” geahppadit mollaneaddji báktešlájat ja oarjjabealde leat fas gággádit mollaneaddji báktešlájat. Geologalaččat leat orohagas siskkáldasat buorit guohtumat juohke jagiáigái. Lulil Skjækerfjell nuortadavábealde lea stuora meahcceguovlu man eai leat lihkahallan vuos. Vaikko vel siskkimus guovlluid eanan leage várreduottar ¶ , leat maiddái vuollegit váriid guovllus. Unnán eatnamat leat badjelis go l 000 m bm. Orohaga nuortalulábealde leat eambbo vuovdedievát, mat muhtimat leat alladat ja nuppe vuoru fas vákkit. Eanas lea goahccevuovdi ja 78 % areálain lea vuovdeeanan. Troandinvuotna váikkuha dálkkádagaid, ja buktá 200–220 arve-/borgabeaivvi gaskamearálaččat. Skjækerfjell orohagas lea, nu movt Davvi-Trøndelága orohagain juo leage, hui dássedit muohtadilli miehtá orohaga. Orohagas lea juohke sajis seammá stuora várra lásset dálveguohtumiid arvvi geažil. Ođđajagimánus lea dattetge bivvalit Snoasajávrri ja Steinkjer guovlluin, og orohaga eará báikkiin. Bivvalis orjješluládat biekkat sakŋádit lássejuvvon guohtumiid dán guovllus buorebut go muđui orohagas. Nu dahketge dálkkádat, lassin daso go guossavuovdi ja várreeatnamat leat goabbat allodagas, orohahkii buoremus dálvejagi guohtumiid. ¶ Guohtun Skjækerfjell duottariid guohtuma lea Selskapet for Norges Vel iskkadan. Dalle go fealtabargu dahkkui, eai lean eatnamat guođohuvvon báljo. Dušše ruoŧabeale bohccot ledje guhton veahá, nu ahte jeagelguotumat ledje buori ortnegis ja buorre šaddu. 5.9. tabeallas leat guohtuniskkadeami dieđuid juoh- kán njealji iešguđetge oassái. Guohtunšlájat leat 3 oassái biddjon, dan sadjái go vuođđodieđun ledje 32 sierra šlája. ¶ 64. Jämtland–Trøndelága šiehtadus, norggabeali boazodoalloeiseválddit doalahit lulábeali áiddis ortnegis, ja ruoŧabeali eiseválddit fas davábeali áideoasi. 65. Viiddis jalges eatnamat ja jorbahámat čohkat. ¶ 5.9. tabealla. Skjækerfjell duoddara guohtunšlájaid juohkáseapmi (%). ¶ Guovlu ¶ Jeageleanan ¶ Eará guohtun ¶ Ii-anihahtti ¶ 4 Heggsjøen jna. ¶ 2 Várreráiddu nuortalis ¶ Nuortadavil (Heggsjøfjellet jna) lea jeagil eanemus ja guovlluin davil-oarjjil Roktdalena. Dáid guovlluid jeageleatnama mearri lea 12 ja 18 proseantaovttadaga badjelis go Færena buoremus báikkiin. Obbalaččat dadjat gávdno deaŧaleamos jeagelšaddu skieraniin/ čáhppemuorjeeatnamiin, jeagelguolbaniin, ja jeagelšattolaš luomebalssain. Guovlluin davil- oarjelis Roktdalena leat dát guohtunšlájat ovttamađe juohke sajis, muhto nuorttabealde lea ollu jeageleanan soahkevuovddis. Danne ii heive guovlu nu bures dálvejagi eanamin, muhto lea baica čakčajagi buorre. Vaikko vel leage ollu jeagil Heggsjøfjell:s jna, de leat dát dakkár guohtun mii lea bahá billohuvvat go bohccot dulbmot dan guođudettiin. Guovllut leat adnon giđđjagi eanamin, čohkkenbáikin ja geassejagi guohtumin dalle go lea davve- ja orjješdavádat dálki. Dál lea heajut jeagelguohtun go iskkademiid áiggi. Dat man gohčoda eará guohtumin, Roktdalena davábealde-oarjjabealde, lea eanas guolban ja jeaggeeanan. Guohtuniskkadeapmi gohčoda dan “rássehitge.” Dát vuolgá báktevuođus, ja guovlu heive buo- remusat dálvejagis. Dasa lassin lea jeagil dakŋasa siste ja nu lea buorebut suodjaluvvon eará šattuid ektui dalle go guhtojuvvo. Daŋaseatnamis maid ii nu bahuid jieŋo eanan. Várreráiddus lea ii-anihahtti oassi veahá eambbo nuorttabeale eananosiin go eará guovlluin. Jeageleanan lea maid unnán geologiija sivas. Nuorttalit guovlluin eai leat jeagelguolbanat. Ogndal oarjjabealehaga guovllut eai leat mielde guohtumiid iskkadeamis. Dat guovllut leat árrdálvejagi guohtumat lassin duovdagiidda, mat lea oarjedavil. Nuorttabealde várreráiddu leat fas geassejagi guohtumat. Obbalaččat sáhttá dadjat ahte orohat lea buorre birrajagiguohtumin. Duovdagat davábealde Roktdalena leat buorit dalvejagis, sihke guohtunšattuid ja dálkkádagaid geažil. Guohtunšattut ja topografiija váikkuhit nu ahte guovlu ii sáhte adnot bievlajagis, ja guohtumat sestojuvvojit, muhto adnojit guottetbáikin ja giđđajagis. Nu leage dát guovlu unnán heivvolaš dálvejagi guohtumin. Misiid njuovvandeattut maŋŋil 1989/90 leat njiedjagoahtán. Boazodoalloagronoma duođaštii lagas oktavuođa dan gaskka go deattut geahppánit ja go eambbo bohccot ja sávzzat guhtot ¶ guovllu. ¶ Oktiigeassu Fágalávdegoddi oaivvilda leat buori balánssa iešguđetge jagiáiggiid guohtumiid gaskkas Skjækerfjell orohagas. Orohaga boazologu heivehanváttisvuođat leat norggabeale siskkáldas ášši. Dát ii berre leat fáddán go šiehtadallá boazoguohtunkonvenšuvnna. ¶ Earret rádjeguovlluid davábealde gaskal Torröna ja Holdern, leat orohagas buorit lunddolaš oazit ja gaskaáiddit. Fágalávdegoddi oaivvilda guovlluide galgat addit guođohanvuoigatvuođa dehe ođđa rádjeáiddi. Guovlu iešalddis ii lasit guohtuneatnamiid Skjækerfjell orohahkii, muhto addá buoret doallodili ja sihkkarastá lagamus guovlluid geavaheami norggabealde riikaráji. ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Davás ja luksa leat orohagas stuora vákkit oahcin, ja dat leat buorit rájit. Geahča 5.4 kártta. Oarjjábealde lea orohatrádji ruovdemáđi mielde. Orohatrádji luksa lea seammá go Lulli-Trøndelága guovllurádji. Orohatrádji oarjjabealde leat daid guovlluid guvlui mat leat boazoorohatráji olggobealde. Riikarádji, mii maiddái lea Gálpe čerrui rádjin, ii leat lunddolaš rádji. Danne leatge guokte gaskaáiddi ceggejuvvon. Nubbi áidi manná Åbos davás Skjækerfjell orohaga ¶ guvlui. Nubbi manná lulil Teveldalenis Skalsvattnet:ii ¶ . Riikarájis ii leat áidi Skalsvattne ja Åbo gaskka. Boazodolliide lea juo čuohtejagi molsuma áiggi duođaštuvvon leat leamaš váttis doallat rájiid. Dálá dilis lea Færena orohagas váttis caggat bohccuid mannamis Middagsfjället:i Gálpe čerrui. Riikaráji oarjjabeale alla várreeatnamat doibmet geassejagi eanamin lotnolasat nuorttabeale vuollegit eatnamiiguin. Dasa lassin lea leamaš váttis go riibaha bohccuid mannat vel nuortalii Gaskabeaiváris vulos vuvddiide. Eai leat nu dávjá masttadan Gálpe čearuin, muhto čearru lea máŋgii váidalan bohccuid guohtuma doppe. Dávjá lea maid leamaš vuostelasvuohta bivdoberoštumiiguin ruoŧabeale riikaráji. Jämtlándda leana Leanastivra lea mearridan guođohandivvaga/sáhku 1999 čavčča lobihis guođoheapmái. Stuora vággi (Inndalen)juohká orohaga guovttu sierra duovdan. Vákki topografiija sulastahttá orohatráji eatnamiid lulábealde ja davábeale, ceakko ja rámšo rámat main leat dušše moadde geinnodaga gokko bohccot besset. ¶ Luonddudilálašvuođaid čilgehus Eanas oassi Færena orohaga báktešlájas lea geahppasit mollaneaddji, mii ii leat dábálaš Davvi-Trøndelágas eará sájis. Dušše smávit eananoasis Levanger nuorttabealde gávdno gággádit ja muttolaččat mollaneaddji báktešládja. Nu dagahage geologiija heajos dálveguohtumiid, muhto dan sadjái šaddá fas ruonasguohtun bures. ¶ 66. Reive, beivejuvvon 03.02.98, Davvi-Trøndelága boazodoallohálddahus. 67. Jämtlánda- Trøndelága proatokoallos, norggabeali boazodoallohálddáhus doalaha ortnegis. 68. Færen orohaga priváhta áidi. ¶ Orohaga oarjjimusas leat čohkat, main leat rámat ja skuržo gorssat. Nuortan duoddariin leat jorbahámat čohkat, maid allodat lea gitta 1.250 m bm. Ollislaččat leat almmatge duššefal 0,3 % areálain ¶ badjelis go 1 000 m bm. Birrasiid 78 % areálain lea vuovdeetanamis. Eatnamiid hápmi ja várreeatnamiid iešguđetlágan allodatrájit dahket ahte orjješbeale guovllut eai heive geasseguohtumin. Eatnama hápmi váikkuha maiddái ahte arve-/borgamearri lea dásset miehtá. Troandinvuotna váikkuha dálkkádagaid. Orohaga oarjjabeale eatnamiin lea bivvaleamos gaskamearálaččat, ja dáin guovlluin, rádjeguovlluid suktii, leat maid 5 gearddi eambbo beaivvit goas garrabiekkat bosodit. Dálkkádat váikkuhit ja sakŋádit jikŋon eatnamiid jođáneappot. Dálvejagis borgá dehe arvá 50–100 mm mánnui. Rittoguovllus lea almmatge bievlan njukčamánu gaskkamuttus. Vákkiin ráji lahkosiin bievla 2–3 vahku maŋŋil. Dat mearkkaša ahte jus oarjeleamos guovlluin guođoha dálvejagis, de ferte johttát nuortalii juo guovvamánu/njukčamánu áiggiid. Dán ferte dahkat, amas gárttat vuostelasvuohta mearragátti eanandoaluin. Nu gártetge orrut dálvejagi guohtumis oanehit áiggi go eatnasat eará orohagain. ¶ Guohtun Boazodoallostivra lea 1600 bohcco mearridan alimus boazolohkun orohahkii. Mearrádusa vuođđun lei ahte orohat lea birrajagiorohahkan, ja jeagelguohtun ráddje dan man olu bohccuid eanan guoddá. Areálaid ávkinatnin lea unnán (0,7 bohcco /km ¶ ), muhto eará orohagaid ektui lea ollu. Orohaga guohtuma leat iskkadan Villmo-vugiin. Dieđuid vuođul leat orohagas čuovvovaš guohtunšlájat: ¶ Areálain lea 49 % vuovdeeanan, eanas seamulvallji/ urtavallji soahkevuovdi. Jeagelguohtun ii lean vuvddiin, muhto jekkiin ja goikeeatnamis. Badjelaš njealljádas oassi ruonasguohtumis šattai buriin jekkiin, mat leatge dán orohaga mihtilmas eananšládja. Jeageleatnamat ledje arvat unnit go eará orohagain, main dát iskkadanvuohki lei vuođđun. Dasa lassin lea šaddu njárbadit. Duššefal 5 % jeahkális lei suhkkes šaddu, 60 % lei gaskamearálaš ja 35 % njárbes šaddu. Goalmmádas oassi jeagelguohtumis lei jekkiin. Vuvddiid leat jalgen muorračuohppamiin, ja jáhkkimis ii gávdno doppe lahppojeagil. Suokkardallamis sirrejuvvui orohat 8 guohtunoassái. Mii oaidnit 5.10. tabeallas jeageleanan oasi, jea- gelšlája ja man suohkadit jeagil šaddá. ¶ 69. Dás meroštallon areála oassin earret jávrriid. 70. Jeagelguohtuma oassi lea dasto sakka vuollelis guohtuneatnama eará osiin. ¶ 5.10. tabealla. Færen orohaga eananosiid iešguđetlágan guohtunšlájaid juohkáseapmi (%). ¶ Guovlu ¶ Areála ¶ Jeagelguohtun proseantameriin ollislaš areálas ¶ Jeagelmearri ¶ Ollis ¶ Vuovde ¶ Eará goike ¶ Suhk ¶ Gaska ¶ Njárlaččat ¶ eanan ¶ eanan ¶ mearálaš ¶ Lulábealde Fjergen ¶ 18 Fjergen – Færen (jávri) ¶ 46 Lulábealde Færen (jávri) ¶ 34 Oarjjabealde Forra ¶ 43 Levanger guvlui ¶ 23 Davábealde Færen (jávri) ¶ 29 Verdal guvlui ¶ 49 Oarjjabealde Juldöla ¶ 30 Nuorttabealde Juldöla ¶ Jeagelguohtun (7 %) lea unnimus oarjjabealde Forra. Vaikko lea unnán dálvejagi guohtun juohke areálovttadaga nammii, lea guovlu goitge áigeguovdil guohtuneanamin. Obbalaš viidodat lea stuoris, ja dán guovllu ii sáhte ávkin atnit eará áigodagaid topografiija ja ollu goahccevuovddi sivas. Dát guovlu lea dakko heittot dálvet, og ferte ealu diktit lávda guohtut, ja nu šaddá váttisin johtit. Nu leage guovlu marginála. ¶ Orjješdavábeale guovlluin (Levanger guvlui) lea buoret dálveguohtun. Guohtuniskkadeami čuoldinvuohki ii lean heivvolaš. Muhtin eananoasit “Verdal guvlui” ja “Levanger guvlui” leat oktan duovddan, ja doppe lea 25 % jeagelguohtun ¶ . Guovllus ii sáhte guođohit eambbo dálvejagis. Nu movt daddjon, leat dán guovllu dálkkádagat maid ovdamunnin guohtuma dohkálašvuođa ektui ođđajagimánus ja guovvamánus. Dán guovtti guovllus davábeale Inndalena leat ¶ ovdamunit heivet dálvejagi guohtumin ovdalii Færena eará guohtunguovlluid. Jeageleatnamat leat oalle ollu, ja seammás sáhttá suddjet vai eai guođohuvvo eará jagiáiggiid. Eará jeageleatnamat (20 %) heivejit buoremusat giđđa- ja geasseguohtumin. Kjølhaugan ja Blåbergan birrasiid leat buorit duovdagat geassejagi guohtumin go leat lotnolasat alla várit, gávdnojit buorit jeakkit (17 % ollislaš areálas), rásseguohtun (10 %) ja urtavallji eanan (5 %) ja jasat (3 %). Dát eatnamat vedjet leat Davvi-Trøndelága buoremus geasseguohtumiid gaskkas. Guovllus, lulábealde dán duovdaga, leat sullasaš kvalitehtat, muhto gávdnojit eambbo buorit jeakkit, muhto fas rásseguohtun lea vánit. Jus visot orohaga atná bievlajagi guohtumin, sáhttá jeageleatnamiid guođohit čakčajagis ja giđđajagis. Dalle eai leat ollu dain orjješlulábeale guovlluin šat obage áigeguovdilat. Dáinna málliin vuordimis orohat gierdá vaikko gitta 3 500 bohcco rádjái, ja dasa lassin vel misiid mat šaddet. Dat mearkkaša 1,4 bohcco/km ¶ . Go orohaga atná birrajagiguohtumin, de ráddjejit dálvejagi eatnamat boazologu. Sáhttá dadjat ahte jeagelguohtumat leat vátnásat. Orjješdavábeale jeageleatnamat leat guođohuvvon duššedal 3–4 maŋemus jagi, ja ovdal dan eai leat adnon. Danne leat guovllus seasttahuvvan jeageleatnamat. Orohaga boazologus dat vuolgá man guhká jeageleatnamat bistet. Davit eananosiid garra guođoheapmi birrajagi dagaha maiddái ahte lassána ballu ja eahpesihkarvuohta dasa movt orohaga boazodoallu ceavzá boahtteáiggis. Ruonasguohtuma kvalitehta dáfus leat imašdahtti gehppes njuŋŋelasat Færen orohagas. Dan seammás lea rievdddalmas dilli jagis jahkái. Jagiid 1996/97, 1997/98 ja 1998/99 daid oassi, mat ledje vuollel 67 kg, 18, 35 ja 28 % ¶ . Davvi-Trøndelága eará orohagain eai leat ná gehppes njiŋŋelasat, earret Fosena. Stuora oassi orohaga ealus lea dán áigodagas guođohuvvon ráddjejuvvon eananosiin lullelis Færen jávrri miehtá bievlajagis, ja dat buoremus duovdagat riikaráji guvlui eai adno doarvái. Dát guođohanvuohki jáhkkimis lea danne go bállet massit bohccuid ráji badjel Gálpe čerrui. Misiid njuovvandeattut mannet geahppuma guvlui. Eandalii jagiin 1995/96 lei dát dilli, muhto maŋemus jagi ledje fas badjelis. 1990-jagiid loahpageahčen lea orohaga boazolohku lassánan. Vaikko dát ii soaitte mearkkašit ahte lea liiggás ollu boazu orohagas bievlajagi guohtumiid ektui, de dátge lea deaŧalaš mearkan dasa ahte guohtumiid geavaheapmi ii leat doarvái bures heivehuvvon boazologu mielde. Njiŋŋelasaid njuovvandeattut duođaštit baicca dan ahte dát lea áiggis gitta ja guohtumiid geavaheamis, iige muital nu ollu orohaga guohtunkvalitehta birra. Okta siida guođohii jagis 1999 duovdagiid Sul davábealde bievlajagis. Dát nanne ahte guohtumiid geavaheapmi lea vuostálaga dainna mii lea ekologalaččat guoddevaš. Jus ollislaš vuođu galgá oažžut guohtunárvvoštallamii, ferte muitit ahte dát orohat lea šaddan gillát eanemus sisabahkkemiid mat oba leatge dahkkon Norgga guohtunguovlluin. Dušše okta smávit eananoasáš lea oarjjabealde Færena mii ii leat duohtaduvvon. ¶ Oktiigeassu Guohtunekologalaš ákkaid vuođul oaivvilda fágalávdegoddi buoremus ávkki oažžut jus guođoha Færen orohaga bievlajagis. Rievdadusa sáhttá čađahit go guođoha Ruoŧas dálvejagis dehe juo siskkáldasat Norggas earáhuhttá málle. Beroškeahttá das adno go orohat birrajagiguohtumin vai dušše bievlajagis, lea almmatge áibbas vuođđoášši ahte sii geavahit daid buoremus geassejagi guohtumiid dakka oarjjabealde riikaráji. De gáibiduvvo juogo guođohanvuoigatvuohta Middagsfjället (ruoŧabealde riikaráji) dehe hui nana gaskaáidi riikáráji mielde. Áidi ferte ceggejuvvot vuohkkasit báikái go dálá áidi. Áiddi ferte maiddái guhkidit Skalsvatnet davábealde. Áidesaji válljema dihte ja go dálá áidi lea hejot divoduvvon, de lea seammá stuora váttisvuohta rádjerasttidemiin dál go dalle go ii oba leange áidi. Guovtti vejolaš čovdosis lea áideceggen heajut čoavddus. Dát lea dannego Middagsfjället lea dego lassin guohtumiidda oarjjabealde ráji, ja maiddái dannego ođđa áiddi dahkamii adnojit ollu ressurssat. Dakko lea guhkki geidnui ja viesuid lusa ja nu gártá áiddi divodeapmi hui divrrasin. Lávdegotti mandáhttan ii leat árvvoštallat ávkki ja goluid vuostálaga. Áibbas vissasit ii sáhte boazoorohat ieš gokčat dáid goluid. Lea evttohuvvon ahte Gálpe čearru ja Færen orohat lonuhit guohtuneatnamiid. Vuođđun lei ahte Gálpe beassá guođohit davábealde Sul, ja Færen fas Middagsfjället. Nu movt dálá guođohanriekti lea diein guovlluin, sáhttá Gálpe čearru guođohit birrajagi Sul davábealde, muhto dat guohtuneatnamat mat leat Ruoŧa bealde, leat duššefal vieruiduvvan vuoigatvuođa vuođul. Færen massášii muhtin oasi várra orohaga buoremus dálvejagi guohtuneatnamiin, ja lonuheapmi dálveguohtumin sáhttá leat eambbo ávkin go heittot beallin. Jus dálveguohtun šaddá seammá buorren dehe buorebun, de oččošii Færen doallo- ja guohtunekologalaš ovdamuniid dákkár lonuhemiin. Orohat sáhttá maiddái dalle atnit sin buoremus geassejagi eatnamiid dan oktavuođas go dat leat lahkosiin guovlluid mat leat Ruoŧas. Jus guođoheami rievdada ná movt evttohuvvon, sáhttet masttadeamit lassánit orohaga davágeahčen Veravatnet birrasiin (Skjækerfjell ja Gálpe gaskkas). ¶ 71. Njiŋŋelasat vihkkejuvvon 2 jagi skábmamánus. ¶ 5.3.3 Fágalávdegotti evttohus ¶ Gálpe – Skjækerfjell – Færen – Fágalávdegoddi evttoha ahte Skjækerfjell oažžu rievtti rasttidit ráji dan guvlui mii lea davvelis Torrön (Edevik). – Fágalávdegoddi evttoha ahte Færen oažžu konvenšuvdnaguovllu Middagsfjället birrasiin. Konvenšuvdnarádji manná geainnuid E75 ja 322 guora. Gálpe oažžu konvenšuvdnaguovllu mas davábeali rádji lea Færen-Skjækerfjell orohagaid ráji mielde ja lulábeali rádji fas lea geainnuid 72 ja 756 guora. Oarjjabeali rádji lea Verdalsøra. Konvenšuvdnaáidi, mii manná Åbo rájis Skjækerfjell oroharádjái, gaikojuvvo. ¶ 6.1 govas mii oaidnit boazoorohagaid ja čearuid rájiid. Oktiibuot leat 10 hálddahuslaš ovttadaga, ja 8 leat riikarádjeorohagat. ¶ 6. Lulli guovlu ¶ 6.1. govva. Lulli-Trøndelága/Hedmark orohagat ja Härjedála čearut. ¶ 6.1. tabealla. ¶ Doalloovttadagat ¶ Olbmot ¶ Alimus boazolohku ¶ Submi ¶ Femunddas lea alimus mearriduvvon boazolohku 9 000 bohcco. Boazolohku lea juhkkojuvvon ovttamađe Riast/Hylling ja Essand orohagaid gaskka. Go 6.2. tabeallas meroštallá boazoeatnatvuođa ja buvtta- deami juohke areálovttadaga nammii, leat Femundda areálat juogáduvvon dán guovtti orohahkii. ¶ 6.2. tabealla. Lulli-Trøndelága/Hedmark boazodoalloguovllu eatnamiid geavaheapmi. ¶ Areála ¶ Boazolohku ¶ Buvttadeapmi km ¶ juohke km ¶ kg/boazu ¶ 11 Femund (dálvejagi guohtun) ¶ Lea mihá eambo boazoeatnatvuohta go Davvi-Trøndelágas, Nordlánddas ja Romssas. Duogážin lea dálvejagi guohtumiid vejolašvuohta, ja áigodaga iešguđetlágan guođohanvejolašvuohta. Earret Elgå, leat Lulli-Trøndelága/Hedmark orohagaid boazoeatnatvuohta vuollelis go Kárášjogas (2,4 bohcco/km ¶ ) ja Oarje-Finnmárkkus (3,1 bohcco/km ¶ ). Riast/Hylling orohagas lea eambbo buvttadeapmi bohcco ektui go dáin earáin, muhto buot orohagaid dássi lea vuollelis go ovdal. Elgå:s lea mearkkašahtti alla boazolohku ja buvttadeapmi juohke areálovttadaga nammii. Eará orohagain Norggas ii dáidde leat ná stuora areálbuvttadeapmi. Maŋemus golmma jagi njuovvandeattuid oaidnit 6.2. tabeallas. Das oaidnit orohagaid siskkáldas ero- husaid jagis jahkái. Dás boahtá ovdan ahte dássi lea veahá vuollelis go Nordlánddas ja Davvi-Trøndelágas ja arvat vuollelis Romssa. Orohagaid siskkáldas erohusat jagis jahkái leat luonddudilálašvuođaid erohusaid geažil, muhto erohusat sáhttet maiddái váikkuhuvvot das makkár bohccuid leat njuovvan ja makkár ealihanbohccot leat. ¶ 6.1 Lulli-Trøndelága/Hedmark – Jämtlándda leana, lulit guovlu ¶ Obbalaččat Prinsihpas eai leat orohatrájit rievdaduvvon jagi 1894 rájes. Rievdadeamit leat váldosaččat dahkkon máŋggaid duomuid vuođul maid Alimusriekti lea meannudan. Das daddjo ahte orohagat leat ovddasvástádussuorggit, ja dat ii dárbbaš mearkkašit ahte dain lea vuoigatvuohta guovlluide. Lávdegotti mandáhttan ii leat čiekŋudit dien áššái, muhto fágalávdegoddi oaidná movt eahpečielga riektedilli lea dagahan labiila dilálašvuođaid. Dán geažil leage lávdegoddái váttis suokkardit dálá guohtuneatnamiid geavaheami ja dan vuođul evttohit rievdadusaid guohtunrájiide. Guovllus leat 6 boazoorohaga. Riast ja Hylling lea oktasaš. Essand ja Riast/Hylling orohagain lea oktasaš dálvejagi guohtun Femunddas. Elgå ja Trollheimen leat fas birrajagiorohagat. Trollheimen lea áidna orohat mii ii leat riikaráji guoras, muhto lea sierra eará orohagain eret. Danne eat čilge dárkileappot dán orohaga birra. Eará orohagaid birra mii čilget oktasaččat. 6.1. ja 6.2. tabeallas oaidnit boazodoalloguovllu struktuvrra ja eatnamiid anu. ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Boazoorohagaid olggobeale rájit leat seammá rájit go sámi boazodoalloguovllu rájit Norggas. Rájiid mearridettiin deattuhuvvojedje eará bealit go boazodoallofágalaš bealit. Danne leat ollu eahpelunddolaš rájit oarjjabealde. Jagis 1971 geahččaledje rájiid rievdadit Femundda viiddideamis, muhto ášši ii ovdánan. Mii namuheimmet juo ovdalis dan dili, namalassii ahte muhtin eananosiin ii leat dál riektilaš vuoigatvuohta guođohit siskkobealde boazoorohagaid. Vuoigatvuođaid rájit maiddái nannosit váldet vuhtii eará beliid go boazodoallofágalaš. Danne ii sáhte guođohit Femundda orohaga oarjjabealde. Dan sadjái ferte orohaga siskkit eananosiid guođohit dálvejagis. Areálat, mat leat tabealla meroštallama vuođđun, čájehit liiggás viiddis eatnama. Dat mearkkaša ahte areálbuvttadan-beaktilvuohta duohtavuođas lea badjelis go tabealla čájeha. Lulli-Trøndelága/Hedmark guovllustivra čujuha cealkámušastis jagis 1998 ahte guovllu boazodoallu lea “gártan eahpedohkálaš dillái, go váilu čielga riektilaš vuoigatvuohta ja dan ektui ahte jođihit lobálaš boazodoalu.” Riikarádji ii leat lunddolaš oahci, ja dálá dilis adno rádjeáidi oahcin Ruoŧa čearuid guvlui. Áiddi leat stáhtat ¶ huksen ja dat ortnegisdollet maid áiddiid. Elgå ortnegisdoallá muhtin oasi áiddis, mii lea Idre čearu bealde. Áidna šihttojuvvon guođoheapmi ráji rastá lea smávit guovlu man Essand guođoha orohaga nuorttadavábealde eananosiin. Essand ja Handölsdalen čearru leat ieža gaskaneaset šiehttan ná dahkat. Norggabeale orohagat masttadit juohke jagi, ja masttadit maiddái rádjelagas čearuiguin. Muhtin jagiid leat stuora masttadeamit. Jus vel olgguldas rájit leat heajut, de iešguđetlágan sisabahkkemat ja johtolat dagahit ođđa “oziid” siskkáldasat orohahkii. Dat heajudit dili vel eambbo guohtuneatnamiid geavaheami dáfus. ¶ Luonddudilálašvuođat Earret Finnmárkku, lea Lulli-Trøndelága/Hedmark áidna boazoorohatguovlu gos leat siseatnandálkkádagat siskkáldasat guođohanguovllus. Lulli-Trøndelága/ Hedmark lea luonddudilálašvuođaid dáfus seammalágan go Finnmárku, ahte dálkkádagat mearridit guohtundilálašvuođa. Dasa lassin lea guovllus maiddái geologalaš ovdamunni go dalvejagi eatnamiin lea erenoamáš buorre suvrra báktešládja. Lea oainnat jiekŋa johtán oarjjás-davás guvlui ja čuovuhan luovosávdnasiid suvrra báikkiin davvelii ráktoguvlui. Miehtá guovllu lulábealde Aursundda leat viiddis sátto- ja čievramorenat. Boazodoalloguovllu davábeale eatnamiin lea geahppadit mollaneaddji báktešládja, muhto liikká gávdnojit maiddái garra bákteoasit. Dáin davit guovlluin lea unnán báljes bákti, muhto duoddara eananvuođđu lea goikkis. Soahkevuvdiin lea eanan viidát hui assái ja šattolaš. Guohtuneatnamat leat ollu badjelis meara. Dušše Essandis leat veahá eatnamat vuollelis go 200 m bm (4 %), ja Femundda dálvejagi eatnamat leat fas eanas gaskal 600–1000 m bm (6,3 % badjel 1 000 m bm). Maiddái Elgå orohagas leat alla eatnamat ja galbma dálkkádat ( 87 % badjel 600 m bm ja eará oasit leat 1 000 m bm). Riast/Hylling orohaga geassejagi eatnamiin leat eambbo allavárit go Essand orohagas, 15 ja 4 %. Goappaš orohagain leat buorit bálganbáikkit ja eananoasit gos šaddu ihtigoahtá geassemánu gaskkamuttus. ¶ 72. Jämtlánda – Trøndelága šiehtadus. ¶ 6.2. govva. Lulli-Trøndelága/Hedmark misiid njuovvandeattut. ¶ Siseatnandálkkádagaid dihte eai báljo goassege váikkut bivvalat ja arvi ahte guohtumat lássahuvvet dálvejagis. Optimála boazolohku juohke areálovttadaga nammii lea vuollelis go Finnmárkkus, dannego Rørosduoddaris lea gasit muohta. ¶ Guohtun 1960-jagiid loahpas lea Selskapet for Norges Vel iskkadan guovllu guohtumiid. Gaskamearálaš loguid, dihto válljejuvvon šlájain, čájeha 6.3. tabealla, nu movt ovdanbohtet 3 iešguđetlágan almmuhemiin. Takserema oktavuođas leat Riast/Hylling juhkkojuvvon guovtti sierra orohahkii, nappo Riasten ja Hylling. Dán guovttis lea Hylling orohat riikarádje guoras gitta Rien jávrriid rádjái. Leat válljejuvvon muhtin šaddošlájat, danne vai lea álkit oažžut bajilgova, muhto dan seammás massá bienasta bitnii dieđuid, mat kvalitehta árvvoštallamii leat mávssolaččat. Geavahuvvon vuohki juohká dárkilit omd. jekkiid iešguđetlágan šládjii. Iešguhtet šládja lea gávdnon nu unnán ahte eai váldo mielde dás. Riasten orohagas lea omd. 28 % jeaggi, mii juhkkojuvvo 12 iešguđetlágan guohtunšládjii. Sihke Riast ja Hyllingen orohagain lea eanas jeagil/ rissi/daŋas, go geahččá guohtunšlájaid nu movt rássi ja urta (su. 75/25). Dán fuomáša das go lei eambbo dehe unnit jeageloassi analysaruvttuin (51 ja 41 %). Dán oasis lei fas stuora oassi, 42 ja 49 %, “hui vuorjjes jeagelšaddu” . Dasa lassin lei jeagil garrasit guhtojuvvon, dan sivas go čakča boahtá árrat ja nu ferte árrat johtit ealuin jeageleatnamiidda. Dan seammás adnojit Femundda orohaga jeageleatnamat liiggás unnán. Fágalaš árvvoštallama mielde ávžžuhit guohtumiid dihte johtit árabut Riast ja Hylling orohagain Femundda orohahkii. ¶ 6.3. tabealla. Guohtunsuokkardallamiid oktiigeassu Essand, Riast/Hylling ja Elgå orohagain. Areáloassi %. ¶ Deaškedaŋas-oktavuohta ¶ 60 – dás: ¶ Skierri.-čáhppesmuorji. Jeagelguolban ¶ 25 Čáhppesmuorješattolaš vuovdi mas lea jeagil ¶ 6 Jeagelšattolaš beahcevuovdi ¶ 28 Sarritdaŋasguolban ¶ 3 Sarritšattolaš soahkevuovdi ¶ 4 Rásse ja urtavallji soahkevuovdi ¶ 2– Sieđgarođut ¶ – Balsajeakkit ¶ 5 Smávit ii-anihahtti ¶ Oktiibuot jeagelguohtun ¶ Essand orohagas eai leat nu ollu deaškedaŋasguolba- nat. Dan sadjái leat baicca jeakkit, - ja alitsuoidnejeakkit. Vaikko rásse-/urtašaddu orru leamen unnán Riast/ Hylling orohagas, leat doppe almmatge deaŧalaš geassejagi guohtunšlájat. Guohtuniskkadeamis árvvoštalle ahte giđđa- ja čakčajagi eatnamat (jeageleatnama viidodagat) ráddjejit boazologu. Vuođđun lea biddjon ahte geassejagi guohtumat leat valljugasat dan ektui man ollu bohcco dálvejagi guohtumat gesset. Essand orohagas lea ollu jeagil (62 %), muhto bealli analyseruvttuin čájehit dušše vuorjjes jeagelšattu. Femundda orohagas eai leat čađahan sierra linjátakserema, earret dain guovlluin mat leat nuorttabealde Feragen jávrri. Almmatge lea Lyftingsmo (1968) árvvoštallan guohtumiid hui viiddis eanangeahčademiid vuođul (befaring), ja árvvoštallan eananosiid sierralagaid. Su loahpalaš oaivil lei ahte orohagas obbalaččat lea “eahpedábálaš valljugas jeagelguovlu” mas vuovdesitnu lea seahká. Nuorttabeale Feragen lea linjátakseremis čájehuvvon 83 % jeageleanan, ja dán oasis lei 59 % ollislaš šaddu. Orohagas lei liiggás unnán guođohuvvon, su árvvoštallama mielde, ja dat fas váikkuhii ahte dat šaddu, mii jagis šaddá, hehttejuvvui. Nu movt namuheimmet, bijai son vuođđun ahte orohahkii galggašii árabut johtit, ja guođohit orohagas čakčat. Allarievtti duomu váikkuhus lea ahte dálvejagis guođohuvvo dain eatnamiin mas guohtuniskkadeapmi bijai vuođđun ahte eatnamat galget adnot čakčajagis/skábmajagis. Dát ferte fas nuppi vuoru buktit váikkuhusaid Riast/Hylling ja Essand guohtuneatnamiid ávkin atnimii. Elgå:s lea maiddái, seammá ládje nu movt Femund- das nai, hui unnán rásse ja urtavallji šaddu. Veahá earálágan lea soahkevuovdi, mii lea Sylen birrasiid ja alla eanan oarjjás Elghogna guvlui, ja dasto luksa gaskariikageainnu guvlui. Guohtuniskkadeami áiggi lei alla eatnamiid guohtun veahá sekundára. Garra guođoheapmi lea nuppástuhttán skierre-čáhppesmuorješattu nu ahte šaddagoahtá jokŋadaŋas. Jeagil, skierri ja eará muorrašládjašattut ledje borrojuvvon nu visot ahte eai lean báhcán eambbo bihtát. Dálá dilli lea seammaládje, mii dahká geassejagi guohtuma vuođu buorrin. Almmatge lea eanavuođđu liiggás goikkis ja asehaš, mii dagaha ahte ii gávdno eambbo hui vuorjjes rássi ja urtavallji jassagobit. ¶ Ii das gállii go báktevuođđu lea gággádit mollaneaddji, muhto dat váikkuha jekkiid maid. Jeaggebotnis lea geađgevuođđu ja leat coages ja šattohis jeakkit. Vaikko iskkadeamis ii boađe ovdan, leat almmatge maiddái veahá valljugas guohtunjeakkit, nu movt Grøvelsjøen lahkosiin. Elgå orohagas lei 77 % jeageleanan, ja 45 % lei suhkkes šaddu. Buohtastahttima dihte muitalit ahte Færenis Davvi-Trøndelágas leiges 18 % jeagil, ja dušše 5 % lei suhkkes jeagelšaddu. FORUT iskkadeapmi duođašta dan stuora jeagelvalljivuođa (61 % ollislaš areálas). Nu leage Elgå orohagas eanas jeagelšaddu. Lyftingsmo čujuha guohtuniskkadeapmái jagis 1948, mas váldokonklušuvdnan lei ahte dát guovlu heive buoremusat boazoguohtumin ovdalii go sávzzaide ja gusaide. Muhto čuoččuhuvvui maiddái ahte jeageleatnamat leat nu sakka guođohuvvon ja nu leatge “eanas muddui guhkes áigái billistuvvon” . Lyftingsmo fas čujuha iskkadeapmái ja lohká guovllu berret ráfáidahttit amas boazolohku liiggás ollu maŋásmannat. Jagis 1971 fuomáša ahte ii leat ovdánan eavttuid mielde, vaikko guovlu maiddái maŋŋil dán áiggi lea guođohuvvon garrasit. Dán dieđu vuođul Lyftingsmo lohká, lassin iežas dieđuide jeagelguohtunmeari birra daŋaseatnamis, ahte orohagas leat “buorit jeageleatnamat mat girdet garra guođoheami” . Jagis 1992 (FORUT) lei 49 % jeageleatnamiin unnán guhtojuvvon, ja guohtumiid dilálašvuohta ja balánsa lei buorre. Lassin jeageleatnamiidda, mat leat buorit čakčajagis, dálvejagis ja giđđajagis, adnojit orohaga areálat garrasit, dasgo seammahat eatnamat adnojit iešguđetláhkái jagiáiggiid mielde. Dát eanangeavahanvuohki addá buori areálbuvttadeami. ¶ Oktiigeassu Dat gullon Allarievttiduomut lea gáržžidan boazosámiid guođohanvuoigatvuođaid dáin guovlluin. Rievttis leat gieđahallame ođđa riidoáššiid, ja dan seammás bargojuvvo boazodollui fas máhcahit muhtin oasi eatnamiin maid leat massán. Dán vuođul ii leatge nu stuora friddjavuohta guohtuneatnamiid geavaheami mearridit, go dábálaš dilis lea. Dát bealli fátmmasta sihke siskkáldasat Norgga bealde, muhto maiddái Ruoŧa boazodoalu dáfus. Vaikko vel dilli leage ná, ja vaikko vel leage LulliTrøndelága boazodoalus buorre buvttadeapmi, de goitge ovttageardánit lea guohtunekologalaš árvvoštallama mielde heivvolaš guohtumiid anu earáhuhttit guovllus. Fágalávdegoddi oaivvilda Elgå orohagas leat erenoamáš heittot balánssa iešguđetge jagiáiggiid guođoheamis, go mihtilmas jeageleatnamiin guođohuvvo birrajagi. Seammás leat maid geassejagi guohtumat eambbo go dárbbašuvvojit Lulli-Trøndelága boazodoalloguovllus. Dát dássetmeahttunvuohta oidnogoahtá vel čielgaseappot ja garraseappot, jus Færen orohaga Davvi-Trøndelágas geassá árvvoštallamii fárrui. Nu livččiige vuogas earaláhkái atnit guohtuneatnamiid, muhto fágalávdegoddi eaktuda ahte LulliTrøndelága guohtumiid ekologalaš heiveheami ferte čoavdit siskkáldasat Norgga doaimmaiguin. Illá jáhkkit ahte Norgga–Ruoŧa boazodoallokonvenšuvnna olis sáhttá čoavdit dáid vuođđováttisvuođaid. Go lávdegotti evttohusas almmatge váldit fárrui dáid árvvoštallamiid, lea duogážin dat go dát čilgejit duohtadili, man galgá atnit vuođđun go árvvoštallá oktasaš doalu Elgå ja Idre ođđa čearu gaskka. Fágalávdegotti oaivila mielde váilu evttohusas guohtunekologaláš vuođđu. Máŋgga gearddi lea evttohuvvon heivehit dálá guohtunrájiid. Essand orohagas lea eahpeformálaš šiehtadus guođohit Ruoŧas. Lea heivvolaš maiddái boahtte áiggis guođohit dáid guovlluin, muhto dán guovllu heive buoremusat atnit čohkkenbáikin. Ruoŧa čearut leat sávvan rievdadit guohtunrájiid Sylen:s (Essanddas) ja Stor-Vigelen:s (Femunddas). Fágalávdegoddi ipmirda sáváldagaid fágalaš vuođu. ¶ 6.2 Jämtlándda leana lulit guovlu ¶ Areála ja doaibmadilálašvuođat Čearut mat leat Norgga ráji lahka leat Handölsdalen, Mittådalen, Ruvhten ja Idre. Čearuid rájiid ja áigodatguohtumiid oaidnit 6.1 kárttas. Jagi 1972 konven- šuvnna mielde ii leat čearuin lohpi guođohit Norgga bealde ráji. Riikarádji hehtte rádjelagas guohtuneatnamiid ávkkástallama buoremus lágiin, dannego váilot lunddolaš oazit ráji lahkosiin. Handölsdalen ja Essand gaskka váilot lunddolaš oazit ja dakko lea áidojuvvon. Dat váikkuha garrasit, juohke jagi leat ortnegisdoallangolut, iige almmatge cakka bohccuid mannamis lobihis eatnamiidda. Guovllus gávdnojit buorit vejolašvuođat atnit ávkki lunddolaš oziin mat earuhit guohtumiid, iige dárbbaš áidut. Mittådalen čearu rájis oarjjil Essand guvlui ii leat lunddolaš oahci ja dakko lea áidojuvvon. Čearu rájis das viidáseappot Riast/Hylling guvlui leat muhtin alla várit dakka oarjelis riikaráji, earret lulimusas, gos lea áidojuvvon, vai caggá bohccuid mannamis lobihis eatnamiidda. Ruvhten čearu rádji oarjjil lea guhkki Riast/Hylling ja Femundda orohagaid bealde, ja dakko ii leat lunddolaččat ráddjejuvvon. Miehtá dákko lea áidojuvvon, vai obanassiige sáhttá bargat boazodoaluin dohkálaš ládje dáin guovlluin, ja atnit ávkki rádjelagas eatnamiin. Vaikko vel leatge áiddit, mannet bohccot almmatge ráji rastá, iige daid nagot caggat. Guovllus leat vejolašvuođat guhkit áigái gávdnat lunddolaš oziid rádjelagas guohtuneatnamiidda, ja nu geahpedit áiduma. Idre čearus váilot lunddolaš rájit oarjjil Elgå guvlui. Danne leatge áidon miehtá dán beali. Čearu rájit bievlajagi eatnamiid dáfus Ruoŧas eai čuovo lunddolaš oziid. Danne leage sávaldat oalle ollu rievdadallat ráji, vuosttažettiin čázádagaid guvlui, vai guohtuneatnamiid beassá atnit nu movt lea vuohkkaseamos. Dalle maid livččii geahppasit guođohit. ¶ Alimus boazolohku ja duohta boazolohku jagis 1996 čájehuvvojit 6.1. tabeallas. Ealut leat dál stuori- but go lobálaš. ¶ 6.4. tabealla. Boazolohku ¶ Alimus lobálaš ¶ Boazolohku boazolohku ¶ Guovllus leat 29 boazodoalu ja 120 boazodoalli geat leat boazobarggus. Čearuid dovdomearka lea ahte leat stuora doalut, alla boazolohku ja ollu olbmot, go buohtastahttá Jämtlándda leana nuorttit osiin. Mii oaidnit 2. tabeallas čearuid doaluid. ¶ 6.5. tabealla. Doalut ja boazodoallit. ¶ Doaluid lohku ¶ Boazodoallit ¶ 6.2 ja 6.3 kárttas oaidnit boazodoalu eanangeava- heami. ¶ Guohtun Mii oaidnit 6.6. tabeallas bievlajagi ja dálvejagi eatna- miid. Handölsdalen čearus lea hui buorre ruonasguohtun. Buorre ruonasguohtun lea maiddái Mittådalenčearus, muhto Ruvhten ja Idre guovllus ii leat nu ollu ruonasguohtun. Dálvejagi guohtumat gal leat valljis dáin guovlluin. Buot čearuin leat ruonasguohtumat mat ráddjejit heivvolaš alimus boazologu guhkit áigái. Dát dilli lea erenoamážit Idre ja Ruvhten čearuin. Lea unnán ii-anihahtti geađgeeanan ja sáttorámat bievlajagi eatnamiin Handölsdalen ja Idre čearuin, ja áibbas unnán Mittådalen ja Ruvhten čearuin. Bievlajagi eatnamiid nettoareálas lea 33 % Handölsdalen čearu guohtumiin badjelis go 1 000 m bm, ja 21, 9 % Mittådalen čerau guohtumiin. Seammá logut Ruvhten ja Idre čearuin leat 9,1 ja 4,3. Dainna lágiin leat Handölsdalen ja Mittådalen čearuin buorit alla várreeatnamat olamuttus geasseliehmu áiggiid, muhto Ruvhten čearus, ja eandalii Idre čearus, leat unnán areálat badjelis go 1 000 m bm. ¶ 6.6. tabealla. Áigodatguohtumat. ¶ Ruonasguohtun ¶ guohtun km ¶ 189,2971,0 6.7. tabealla. Alla várreeatnamat, ja ruonasguohtun- eatnamiid ii-anihahtti oassi. ¶ Nettoareála (%) ¶ Nettoareála Čearru ¶ badjelis 1 000 ¶ ii-anihahtti m bm ¶ oassi ¶ Oktiigeassu Eanas sajiin guovllus váilot lunddolaš oazit rádjin. Rádjelagas boazoorohagain nuppe bealde ráji lea seammá váttisvuohta. Dalle go leat duovdagat goabbat bealde ráji, mat lunddolaččat leat oktan duovddan, ferte bargat dan nala ahte guohtumiid geavaha goappaš bealde ráji, namalassii rasttida ráji. Vaikko vel ráji rasttideapmi leage áigumuššan, dárbbašuvvojit almmatge muhtin áiddit. Go áidu, galgá garrasit deattuhit dan ahte áidi dohkálaččat nagoda caggat bohccuid. Ruvhten čearus, ja velá eambbo Idre čearus, leat unnán alla várreeatnamat badjelis go 1 000 m bm, gos bohccot bálget geassebáhkaid áiggi. ¶ Geahča 6.1–6.5 kártta. ¶ 6.3 Fágalávdegotti evttohus ¶ Essand – Handölsdalen Fágalávdegoddi evttoha ahte Handölsdalen čearru beassá rasttidit raji Norgga beallái Nesjøena guvlui. Essand boazoorohat beassá rasttidit ráji oarjjabeali Enan. Áidi riikaráji bokte váldojuvvo eret. Galgá hukset konvenšuvdnaáidi Nesjøenis gitta Nedalssjøenii. ¶ Mittådalen – Riast/Hylling Ii evttohuvvo rádjerasttideaddji guođoheapmi. ¶ Ruvhten – Femund Ii evttohuvvo rádjerasttideaddji guođoheapmi. ¶ Idre nya – Elgå Ii evttohuvvo rádjerasttideaddji guođoheapmi. ¶ Girjjálašvuohta ¶ Sámi bajásšaddan ¶ Fálaldagaid birra sámi mánáide ja nuoraide ¶ Govvideaddji: Ole Åsheim / Samfoto ¶ Fálaldagaid birra sámi mánáide ja nuoraide ¶ Golggotmánnu 2003 ¶ Mánáid- ja bearašministtar. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 ¶ Sámediggepresideanta . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 ¶ Engerdalas Várjjagii . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 ¶ Gii lea sápmelaš?. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 ¶ Sámediggi. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 ¶ Sámegiella – álmmolaš giella . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 ¶ Sámi álbmotbeaivi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 ¶ ÁIGEGUOVDILIS LÁGAT JA KONVENŠUVNNAT . . . . . . . . . . . . . . . . 10 ¶ ON:a konvenšuvdna mánáid vuoigatvuođaid birra . . . . . . . . . . . . . . 10 ¶ Mánáidgárdeláhka . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 ¶ Oahpahusláhka . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 ¶ ILO-konvenšuvdna nr. 169 - mánát ja nuorat . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 ¶ Sámeláhka . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 ¶ DEARVVAŠVUO&A- JA SOSIÁLAFÁLALDAT – ¶ Dearvvawvuođastašuvdna ja skuvlladearvvašvuođabálvalus . . . . . 12 ¶ Mánáidsuodjalus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 ¶ Bearašsuodjalus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 ¶ Psykálaš dearvvašvuohta . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 ¶ DGT dearvvašvuođabálvalusas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15 ¶ Sámi dearvvašvuođadutkama guovddáš. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15 ¶ Ovdánahttindoarjja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15 ¶ Sámi sisdoallu mánáidgárddis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16 ¶ Ovdamearkkat muhtin sámi mánáidgárddiin. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17 ¶ Statistihkka. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 ¶ Erenoamáš doarjja sámi mánáidgárddiide . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 ¶ Skuvlla mearkkašupmi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 ¶ Sámi sisdoallu oahpahusas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 ¶ Buot skuvllain galget leat dieđut sámi kultuvrra birra . . . . . . . . . . . . 20 ¶ Sámi oahpponeahtta. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 ¶ Kultuvrrálaš skuvlalávka . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 ¶ Sámegieloahpahus olggobealde hálddašanguovllu . . . . . . . . . . . . . 22 ¶ Gáiddusoahpaheapmi. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 ¶ Statistihkka. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 23 ¶ Oahpponeavut . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24 ¶ Internahtaskuvllat máttasámi guovllus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24 ¶ Sámi Váhnenfierpmádat . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 35 ¶ Sisdoallu ¶ Sámi joatkkaskuvla Kárášjogas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 ¶ Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvla Guovdageainnus. . . . . . . 26 ¶ Stipeanda oahppiide geain lea sámegiella joatkkaoahppus . . . . . . 26 ¶ Statistihkka. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 27 ¶ Jurdagat muhtin nuoras . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 27 ¶ SÁMI GIELLA- JA KULTURGUOVDDÁŽAT . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 28 ¶ Filbmafálaldat . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 31 ¶ Mánáid- ja nuoraidmagasiinnat . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 31 ¶ Festiválat. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 32 ¶ Valáštallanfálaldat . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 33 ¶ Teáhter . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 33 ¶ Girjerájus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 34 ¶ Sámi dávvirvuorkkat . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 35 ¶ Sámediggi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 36 ¶ Eará doarjjaortnegat . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 37 ¶ OASÁLASTIN JA VÁIKKUHEAPMI . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38 ¶ Sámedikki nuoraidpolitihkálaš lávdegoddi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38 ¶ Sámedikki nuoraidkonferánsa . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38 ¶ Sámi mánáid- ja nuoraidorganisašuvnnat. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38 ¶ InfoNuorra . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40 ¶ Finnmárkku fylkkagielda . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 41 ¶ Romssa Fylkkagielda . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 41 ¶ Nordlándda fylkkagielda . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 41 ¶ Ovttasbargu kultuvrraid rastá . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 42 ¶ NUORRAN Eurohpas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 42 ¶ Davviriikkalaš ovttasbargu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 43 ¶ Nuoraidbargu Barentsguovllus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 43 ¶ Riikkaidgaskasaš konferánssat álgoálbmotnuoraide . . . . . . . . . . . . . 43 ¶ Dát gihpa galgga ¶ ii addit ideaid ja oaivademiid joatkkabargui buoridandihte sámi mánáid ja ¶ nuoraid bajás ¶ addandili gielddain ja fylkkain miehttá riikka. ¶ Dát ii leat ohcangirji, eai ge dás leat buot die ¶ ut juohke fálaldaga birra. Ulbmil gihppagiin lea ¶ baicce ¶ č ¶ ggabealatvuo ¶ a mii gávdno jagis 2003, ja ¶ č ¶ ájehit ahte leat má ¶ oasá ¶ at mat oktiibuot dahket sámi bajás ¶ addama. ¶ Mii eat sáhte dáhkidit ahte buot die ¶ ut gihppagis leat ollisla ¶ at ja o ¶ asat dan beaivve og ¶ almmuhuvvo. Sivvan dasa lea og dađis dáhppáhuvvá juoga ođđa. ¶ Gihpa lea gávdnamis Mánáid- ja bearašdepartemeantta ja Sámedikki ruovttusiidduin: ¶ www.odin.dep.no/bfd ¶ www.samediggi.no ¶ Mánáid- ja nuoraidpolitihka váldoáigumuš lea ahte buot mánáide ja nuoraide galget sihkarast ¶ tojuvvot buorre ja oadjebas bajasšaddan- ja birgenláhki. Dát mearkkaša ahte buohkat galget ¶ oažžut dásseárvosaš fálaldagaid ja vejolašvuođaid. Sámi mánáide ja nuoraide ektui de dát ¶ mearkkaša ahte mis buohkain fertet lea áigumuš ahte ásahit bajasšaddanbirrasiid gos sámi ja ¶ dáru kultuvrrain livččii seamma árvu ja atnojuvvojit seammaárvosažžan. ¶ Mánáid- ja bearášdepartemeanta lea deattuhan sámi mánáid ja nuoraid bajasšaddaneavttuid ¶ gitta 80-logu álggu rájes, e.e. siera doarjjaortnega bakte man ulbmilin lea buoridit sámi mánáid ¶ bajasšaddanbirrasiid ja sierra doarjjaortnegin sámi mánáidgarddiide. Dáid ortnegiid ¶ hálddašeapmi lea sirdojuvvon Sámediggái, ja lea oassin ovttasbargovuođus gaskal departeme ¶ anta ja Sámedikki. ¶ Lea min oktasaš geatnegasvuohta láhččit dili nu ahte sámi mánát ja nuorat sáhttet váfistit ja ¶ ovdánahttit gielaset, kultuvrraset ja servvodateallima (vrd Vuođđolága § 110 A). Vai bargat ¶ buori barggu de lea áibbas dehalaš ahte lea buorre ovttasbargu buohkaid gaskkas geain lea ¶ ovddasvástádus sámi mánáid ja nuoraid bajasšaddamis, sihke almmolaš eiseválddit ja eakto ¶ dáhtolaš bargit. Viidáset lea dehalaš ahte váhnemat, mánát ja nuorat ieža sáhttet mielde fálal ¶ dagaid ja bálvalusaid hábmemis. ¶ Lea ollu positiiva mii dáhpáhuvva, vaikko soapmásat oaivvildit ii doarvái jođanit. Sámi mánáid ¶ gárddiid lohku lea lassanan jagis jahkai. Dearvvašvuođabálvalusas ásahuvvojit ođđa sámi fálal ¶ dagat vuođđuduvvon sámi kultuvrra ja árbevieruid ala. Lea eanet aht´ eanet geat válljejit ¶ sámegiella vuosttašgiellan skuvllas. Muhto oahpponeavvut gal váilot ollu fágain, seammás go ¶ eai leat doarvái oahppovejolašvuođat mas sámegiella lea váldogiellan. Leat ain ollu hástalusat ¶ maiguin fertet bargat boahttevaš jagiid. ¶ Mánáid ja bearášdepartemeanta ja Sámedikki bealis lea áigumuš ahte dát gihppa galggašii ¶ dagahit ahte sámi mánáid ja nuoraid beroštumit buorebut vuhtiiváldojit. Eanas mánáid ja nuo ¶ raid bajasšaddaneavttut mearriduvvojit suohkanlaš fálaldagaid ja bálvalusaid bakte. Go sámi ¶ mánát ja nuorat oktan váhnemiiguin, háliidit gielalaš- ja kultuvrralaš fálaldagaid mat nannejit ¶ sámi identiteahta, de dát gihpa dagaha suohkaniidda buoret vejolašvuođa dustet dáid dárb ¶ buid ja sávaldagaid. ¶ Mun sávan ahte dát gihppa movttiidahtašii oallugiid joatkit ovdánahttimis otná ¶ norggabeal´sámi mánáide ja nuoraide oadjebas ja buori bajasšaddama. Lea daid báikkalaš ser ¶ vodagain gos mánát ja nuorat orrot ahte ferte eanemusat bargat! ¶ Ovttasdoaibman ja ovttasbargu ¶ Mánát ja nuorat leat okta Sámedikki vuoruhansurggiin. Sii leat boahtteáiggi sámekultuvrra ¶ guoddit, hálddašeaddjit ja gaskkusteaddjit. Mánát ja nuorat geain lea sámi duogáš, dovdet ¶ iešguđetládje gullevašvuođa sámi servodahkii. Leat olu bealit mat mearridit dán variašuvnna. ¶ Váhnemiid válljejupmi, oktavuohta sogain ja eará ollesolbmuiguin, leat ovttas birrasiin mielde ¶ hápmemin sin iešheanálaš olmmožiin. Bajásšaddan ja vásáhusat birrasiin geain lea positiivvá ¶ laš oaidnu sámi árvvuide, leat mielde nannemin mánáid sámi identitehta. Dan oahpu maid sii ¶ ožžot ruovttus, mánáidgárddis, skuvllas, stoahkamis ja astoáiggis, váikkuha dasa makkárin sii ¶ šaddet ollesolmmožiin. ¶ Sámediggi áigu bargat dan ala ahte nannet sámi mánáid ja nuoraid identitehta ja ¶ gullevašvuođa sámi servodahkii, sihkkarastit buori bajásšaddaneavttuid go servodat rievdá ¶ árbevierus ođđaáigásašvuhtii ja addit sámi mánáide ja nuoraide positiivva identitehtaovdá ¶ neami iežaset giela ja kultuvrra ektui. Sii dat galget ovdánahttit ja fievrridit viidáset sámi kul ¶ tuvrra ja árvovuođu boahttevaš buolvvaide. ¶ Mánát ja nuorat fertejit oažžut dieđuid ja máhtolašvuođa iežaset kulturdoaimmaheamis. ONa ¶ mánáidkonvenšuvdna deattuha mánáid vuoigatvuođa eallit iežaset kultuvrrain ja geavahit ¶ iežaset giela. Skuvllain ja mánáidgárddiin lea guovddáš sadji otná servodaga kultuvrragask ¶ kusteamis. Mánát ja nuorat fertejit dovdat ahte birrasis oidnet dehálažžan váldit vára sámi ¶ kultuvrras, ja ahte gávdnojit dieđut sámi árbevieruid, jurddašanvugiid ja bajásgeassinvugiid ¶ Oahpahusláhka addá mánáide ja nuoraide individuála vuoigatvuođa oažžut oahpaheami ¶ sámegielas sihke vuođđoskuvllas ja joatkkaskuvllas. Sámi guovlluin lea buohkain geat leat ¶ vuođđoskuvllaagis vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegillii ja sámegielas. Olggobealde ¶ sámi guovlluid lea unnimusat logi oahppiin ovtta gielddas geat dáhttot oahpahusa sámegillii ¶ ja sámegielas, vuoigatvuohta oažžut dakkár oahpahusa nu guhkká go leat unnimusat guhtta ¶ oahppit vel báhccán jovkui. Gielddain lea ovddasvástádus láhččit ja čađahit dán vuoigat ¶ vuođa vuođđoskuvlladásis, ja fylkkagielddain dahje stádas lea ovddasvástádus láhččit ja ¶ čađahit dán vuoigatvuođa joatkkaskuvlladásis. ¶ Otná mánáid ja nuoraid máilbmi lea earálágan go váhnenbuolvva. Našunála ja riikkaidgaska ¶ saš mediat leat gievra gilvaleaddji sosialiserenbirrasat lágaš bearrašii ja sohkii. Dát gáibida olu ¶ otná ollesolbmuin. Seamma guoská midjiide geat bargat láhččit rámmaeavttuid juohkehačča ¶ ovdáneapmái. Giella lea dehálaš identitehtadagaldat. Bisuhandihte ja ovdánahttindihte ¶ sámegiela, ferte addit sámi mánáide ja nuoraide duohta vejolašvuođa geavahit iežaset giela ¶ árgabeaivvis. Danin lea buorre sámegielat mediafálaldat nu dehálaš. Filbma, tv, video ja ¶ Interneahtta leat mediat mat leat guovddážis nuoraidkultuvrras, ja leat danin stuorra hásta ¶ lussan barggus sihkkarastit ja ovdánahttit sámi giela ja kultuvrra. ¶ Sámediggi oaidná dán gihppaga dehálaš diehtojuohkkingáldun, movttideaddjin ja váikkuhe ¶ addjin gielddaid, fylkkagielddaid ja ásahusaid ektui mii guoská sámi mánáid ja nuoraid ¶ bajásšaddaneavttuid láhččimii olles riikkas. ¶ Mun sávan midjiide buohkaide lihkku dáinna dehálaš bargguin! ¶ Áŋgiruššat mánáid ja nuoraid ¶ Sámediggepresideanta ¶ Sven-Roald Nystø ¶ Engerdalas – Várjjagii ¶ Árbevirolaš sámi ássanguovlu gohčoduvvo ¶ Sápmin. Sápmi ollá nuortan Guoládagas Ruoššas ¶ Lulli-Norgii Engerdala rádjai ja Lulli-Ruŧŧii Idre ¶ rádjai. Nuppiin sániiguin ásset sápmelaččat njeal ¶ lji rikkas – Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas – ¶ ja olles dát guovlu lea Sápmi. ¶ Sápmelaččat leat ássan iežaset guovlluin dološ ¶ áiggi rájes, ja Norgga stáda lea huksejuvvon ¶ guovtti álbmoga eatnamiid ala: sápmelaččaid ja ¶ dážaid. Sápmelaččat Norggas leat norgga álb ¶ motláhttut, muhto sis lea sierra giella, sierra his ¶ Sámi ássanguovllut leat unnon. Álbmoga fárre ¶ mat gusket maiddái sápmelaččaide. Dát ovdáne ¶ apmi lea dagahan ahte otne eai leat galle guovl ¶ lu, earret Sis-Finnmárku, gos sápmelaččat leat ¶ eanetlogus. Eai buohkat dieđe ahte máŋgga ¶ báikkiin Norggas maiddái lea sámi historjá. ¶ Giela vuođul lea dábálaš juohkkit sámi ássangu ¶ ovllu norgga bealde lullisámi, julevsámi ja davvi ¶ sámi guovlluide. Dasa lassin lea unna nuortasámi ¶ joavku Njávdámis Finnmárkkus. ¶ Oslo ja Romsa leat stuorámus "sámi" gávpogat, ¶ muhto maiddái eará gávpogiin ásset sápme ¶ laččat, nu go Troanddimis ja Bergenis. Muhtun ¶ dáid gávpogiin lea sámisearvevuohta čátnon ¶ sámi servviide, sámi mánáidgárddiide, iešguđet ¶ ge lágan deaivvadanbáikkiide ja universitehtai ¶ de. Sápmelaččat geat ásset gávpogiin bohtet ¶ iešguđet ge sajiin riikkas,ja sis lea maiddái ¶ iešguđet lágan čánástat sámegillii ja sámi kultuvrii. ¶ Gii lea sápmelaš? ¶ Sáhttá máŋgga láhkai defineret doahpaga ¶ "sápmelaš" . Eaŋkilobmut geavahit iešguđet ¶ lágan definišuvnnaid go čilgejit iežaset sámi ¶ gullevašvuođa dahje váilevaš gullevašvuođa. ¶ Dát guoská dieđusge maiddái mánáide ja ¶ nuoraide. Dáruiduhttinpolitihkka mielddis ¶ buvttii ahte ollu sápmelaččat biehttaledje ¶ iežaset etnálaš duogáža, ja mii oaidnit ain ¶ otná beaivve váikkuhusaid das. Earret eará ¶ leat ollusat massán iežaset giela. ¶ Norggas daddjo sámelágas ahte son guhte ¶ atná iežas sápmelažžan, ja lea sámegiella ¶ ruovttugiellan, dahje eatnis, áhčis, áhkus, ¶ ádjás, máttaráhkus dahje máttarádjás lea ¶ dahje lea leamaš sámegiella ruovttugiellan, ¶ lea vuoigatvuohta čálihit iežas sámi jienas ¶ tuslohkui. Dát ii mielddisbuvtte ahte dušše sii ¶ geat leat sámi jienastuslogus, leat sápme ¶ laččat, muhto ahte sii sáhttet geavahit vuoi ¶ gatvuošaset jienastit sámi álbmotválljejuv ¶ von orgánii, Sámediggái. ¶ Eanet dieđut sámi jienastuslogu birra: http://www.samediggi.no ¶ Sámediggi ¶ Stuorradiggi mearridii 1978 skábmamánus ¶ dulvadit Áltta-Guovdageainnu eanu ja huk ¶ set elfápmostašuvnna. Dát mielddisbuvttii ¶ ahte sámit ja olbmot biraspolitihkalaš birrasi ¶ in garrasit vuostálastigohte huksema ¶ akšuvnaiguin ja miellačájahusaiguin. ¶ Vuostálastin huksemii bijai leavttu sámi vuoi ¶ gatvuođaid ovddideapmái Norggas. ¶ Eiseválddit bidje Sámi vuoigatvuođalávde ¶ gotti ja Sámi kulturlávdegotti dustet sámiid ¶ gáibadusaid, ja jagis 1987 mearridii ¶ Stuorradiggi sierra sámelága ja dákko bokte ¶ Sámedikki ásaheapmi ¶ Vuođđolága paragráfa 110 A: ¶ Eiseválddit galget láhčit dilálašvuođaid nu ¶ ahte sámi álbmotjoavku galgá sáhttit sihk ¶ karastit ja ovddidit gielas, kultuvrras ja ser ¶ vodateallimis. ¶ Deaŧalaš ágga Sámedikki ásaheapmái lea ¶ ahte sámit go leat unnitlogus eai olat dábá ¶ laš demokráhtalaš orgánaide eanetlohko ¶ demokratiija vuođul. Sámediggi ásahuvvui ¶ juste dan dihte ja vai sámiin lea oktasaš jiet ¶ naguoddi. Dát ii mearkkaš dan ahte buot ¶ Sámedikki áirasat leat gaskaneaset ovttamie ¶ lalaččat, muhto ahte vuođđun daid mearrá ¶ dusaide mat dahkkojuvvojit lea politihkalaš ¶ Sápmelaččat ¶ Dán olis leat sámit ožžon dihto iešmearridan ¶ vuoigatvuođa ovttaskas áššiide nugo ovda ¶ mearkka dihtii áššiin mat gusket gillii, kultuv ¶ rii, ealáhusaide ja oahpahussii. Sámediggi ¶ juohká juohke jagi sullii 112 miljon kruvnnu ¶ iešguđet sámi kultur-, ealáhus-, giella- ja oah ¶ pahusulbmiliidda. ¶ S. M. Gonagas Olav V rabai vuosttaš gearddi ¶ Sámedikki Kárášjogas 1989 golggotmánu 9. ¶ beaivve ¶ Sámegiella – álmmolaš giella ¶ Ođđajagimánu 1.beaivve 1992 šattai sámegi ¶ giellan Norggas. Sámeláhkii mii mearriduvvui ¶ geassemánu 12. beaivve 1987, lasihuvvui de ¶ oassi sámegiela geavaheami birra. Dát lasá ¶ hus gohčoduvvo sámelága giellanjuolgga ¶ Giellanjuolggadusaid ulbmilin lea bisuhit ja ¶ ovdánahttit sámegiela, dákko bokte ahte ¶ erenoamážit nannet sámegiela geavaheami ¶ álmmolaš oktavuođain. Eanet geavaheami ja ¶ oahpahusa bokte, lassána maiddái sámegie ¶ lat gelbbolašvuohta. ¶ Sámegiela hálddašanguovlu ¶ Sámelága giellanjuolggadusat gustojit mear ¶ riduvvon guovllu masa gullet guhtta gield ¶ da/suohkana Finnmárkkus ja Romssas. Dát ¶ gielddat leat Unjárga, Deatnu, Poršáŋgu, ¶ Kárášjohka, ja Guovdageainnu ja Gáivuona ¶ suohkanat. Hálddašanguovllus lea ¶ gielddas/suohkanis geatnegasvuohta geava ¶ hit sámegiela álmmuhusain ja diehtojuohkki ¶ mis olbmuide, doahttalit eaŋkilolbmuid geat ¶ dáhttot geavahit sámegiela álmmolaš oktav ¶ uođain, geavahit giela láhkaásahusaid ja nju ¶ olggadusaid vuođul ja addit virgelobi bálk ¶ káin bargiide oahppandihte sámegiela go ¶ gielddas lea dárbu dakkár gelbbolašvuhtii. ¶ Gielddaid/suohkaniid golut guovttegielat ¶ hálddašeapmái gokčojuvvo. Lea ¶ gielddaid/suohkaniid ovddasvástádus ahte guovttegielat ruđat geavahuvvojit sámegiela ¶ Maiddái eará gielddain lea vejolašvuohta ¶ searvat hálddašanguvlui. Sámediggi lea vál ¶ dán oktavuođa máŋgga gielddaiguin, ja jear ¶ ran dáhttot go sii šaddat oassin sámegiela ¶ hálddašanguovllus. Divttasvuona gielda ¶ Nordlánddas lea dán jearaldaga olis mearri ¶ dan ahte sii dáhttot šaddat oassin ¶ hálddašanguovllus. ¶ Sámedikki giellaossodat Bredbuktnesveien 50 9520 Guovdageaidnu Tlf: 78 48 42 00 Fáksa: 78 48 42 42 E-poasta: samediggi@samediggi.no http://www.samisk-sr.no/ ¶ Guovvamánu 6. beaivi – Sámi álbmotbeaivi ¶ Sámi Álbmotbeaivi, guovvamánu 6. beaivi, ¶ lea oktasaš sámiide, beroškeahttá orrot go ¶ sii Norggas, Ruoŧas, Suomas vai Ruoššas. ¶ Álbmotbeaivi ávvuduvvui vuosttaš geardde ¶ 1993:s go ON riikkaidgaskasaš eamiálbmot ¶ jahki almmolaččat rahppojuvvui Kárášjogas. ¶ Beaivi ávvuduvvo iešguđetládje sámi báikki ¶ Duogáš dáhtonii lea ahte sámiid vuosttaš ¶ riikkačoahkkin dollojuvvui guovvamánu 6. b. ¶ 1917:s Troanddimis. Dalle lei vuosttaš háve ¶ historjjás go davve- ja lullesámit iešguđet ¶ riikkas deaivvadedje divaštallat ja ¶ fuomášahttit oktasaš áššiid ja váttisvuođaid. ¶ Elsa Laula Renberg vuolggahii čoahkkinjur ¶ daga ja duohtan dagai riikkačoahkkima masa ¶ bohte badjel čuođi sápmelačča ja eanašat ¶ sin gaskkas ledje nissonat. ¶ Jagi 2004 rájes lea guovvamánu ¶ 6. b. álmmolaš levgenbeaivi ¶ Sámileavga. Govvideaddji: Ammun Johnksareng ¶ ON:a konvenšuvdna mánáid vuoigatvuođaid birra ¶ Mánáidkonvenšuvdna vuhtiiváldá dan meark ¶ kašumi mii juohke aidna álbmojoavkku árbe ¶ vieruid ja kultuvrrálaš árvvuin lea mánáid ¶ suodjaleapmái ja mánáid harmonalaš ovdáne ¶ apmái. Muhtun artihkkaliin lea erenoamáš ¶ mearkkašupmi sámi mánáid vuoigatvuođaide. ¶ Artihkkal 30 addá čuovvovaš prinsihpa: ¶ "Stáhtain gos gávdnojit etnálaš, vuoiŋŋalaš ¶ dahje gielalaš minoritehta dahje eamiálbmot, ¶ ii galgga biehttaluvvot mánnái mii gullá dák ¶ kár minoritehtii dahje eamiálbmogii, vuoigat ¶ vuohta ávkkástallat iežas kultuvrra, dovddas ¶ tit ja doaimmahit iežas osku dahje geavahit ¶ iežas giela, ovttas earáin iežas joavkkus." ¶ Artihkkal 29 lea oahpahusa birra: ¶ Ulbmil máná oahpahusain galgá leat ■ oahppat árvvusatnit váhnemiid, su iežas ¶ kultuvrrálaš identitehta, giela ja árvvuid, ja ¶ nášuvnnálaš árvvuid dan riikkas gos mánná ¶ ássá, rikkas gos son dal bođeš, ja kultuvrrai ¶ de mat leat earáláganat go su iežas; ■ rahkkanahttit máná ovddasvástáduslaš ¶ eallimii fridja servodagas, deattuhit ádde ¶ jumi, ráfi, gierdavašvuođa, dásseárvvu soh ¶ kabeliid gaskkas ja ustilašvuođa buot álb ¶ motjoavkkuid, etnálaš, nášuvnnálaš ja osk ¶ kolaš joavkkuid gaskkas ja olbmid gaskkas ¶ geat gullet eamiálbmogii; ¶ Riikkaidgaskasaš geatnegasvuođain mat dás ¶ leat namuhuvvon lea mearkkašupmi daža eise ¶ váldiid politihkkii máŋgga surggiin mat gusket ¶ sámi mánáid bajásšaddandillái. Dat guoská osi ¶ ide nu go mánáidgárdi, vuođđoskuvla, joatk ¶ kaskuvla, media ja eará suorggit eallimis gos ¶ álmmolaš eiseváldiin lea ovddasvástádus. ¶ Gielddain lea erenoamáš ovddasvástádus sihk ¶ karastit sámi mánáide ja nuoraide bajásšadda ¶ ma gos sin identitehta ja sin gullevašvuohta ¶ sámi servodahkii nannejuvvo. ¶ Konvenšuvnna gávnnat dáppe: http://odin.dep.no/bfd/ ¶ Mánáidgárdeláhka ¶ Lágas mánáidgárddiid birra čállojuvvo ahte ¶ lea gielddaid ovddasvástádus láhčit fálalda ¶ gaid sámi mánáide: "Mánáidgárddit sámi ¶ mánáide sámi guovlluin galget deattuhit ¶ sámegiela ja sámi kultuvrra" (§ 7, goalmmát ¶ lađas). Rámmaplána, mii lea láhkaásahus ¶ mánáidgárdeláhkii, sistisdoallá sierra kapiht ¶ tala sámegiela ja sámi kultuvrra birra. ¶ Rámmaplána mihttomearit galget šujuhit mo ¶ mánáidgárdefálaldagat sámi mánáide berre ¶ láhčiiduvvot, muhto seammás dohkkehit ¶ báikkálaš heiveheami ja báikkálaš eavttuid. ¶ Oahpahusláhka ¶ Láhka vuođđoskuvlla ja joatkkaoahppu birra ¶ (Oahpahusláhka) oktain láhkaásahusaiguin ¶ mearriduvvui 1999 čakčamánu 1. b. ¶ Lágas geavahuvvo namahus, sámi guovlu, mii ¶ otne lea seamma go sámegiela ¶ hálddašanguovlu. Sápmelačča definišuvdna ¶ lea čádnon sámelága eavttuide čálihit sámi ¶ jienastuslohkui. Lága mielde lea dat golbma ¶ váldo sámegiela Norggas dásseárvosaččat. ¶ Buot sámi guovllu ohppiin lea vuoigatvuohta ¶ oahpahussii sámegillii ja sámegielas. ¶ Olggobealde sámi guovllu, lea joavkkus gos ¶ leat unnimusat logi oahppi geat dáhttot dan, ¶ vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegillii ¶ ja sámegielas, beroškeahttá makkár duogáš ¶ sis lea. Dát vuoigatvuohta doalahuvvo nu ¶ guhkká go leat vel unnimusat 6 oahppi ¶ joavkkus. Dasa lassin lea sápmelažžain okta ¶ gaslaš vuoigatvuohta oažžut oahpahusa ¶ sámegielas vuođđoskuvllain ja joatkkaskuvl ¶ lain miehttá riikka. ¶ Áigeguovdilis lágat ja konvenšuvnnat ¶ ILO-konvenšuvdna nr. 169 – mánát ja nuorat ¶ ILO-konvenšuvdna nr. 169, mii guoskkaha ¶ álgoálbmogiid ja čearddaid iehčanas stáh ¶ tain, mearriduvvui 1989:is. Norga vuolláičálii ¶ konvenšuvnna 1990:is. Norga lea dasto dohk ¶ kehan ahte konvenšuvnna mearrádusat gus ¶ ket sápmelaččaide. Norgga eiseválddit leat ¶ máŋgii deattuhan ahte ILO-konvenšuvdna ¶ sistisdoallá unnimusmeari sihkkarastindihte ¶ eamiálbmogiid beroštumiid ja dárbbuid. Dat ¶ mearkkaša ahte Norgga eiseválddit sáhttet ¶ mannat vel guhkeleabbui go konvenšuvnna ¶ mearrádusat, ovddamearkka dihte sihkka ¶ rastindihte sámi mánáid vuoigatvuođaid ja ¶ boahtteáiggi. ¶ ILO-konvenšuvnna VI oassi gieđahallá sáp ¶ melaččaid vuoigatvuođa iežaset gillii ja ¶ iežaset oahpahussii, ja dasa lassin vuoigat ¶ vuođa váikkuhit oahpahusdagu mii guoská ¶ oahpahussii mii lea sin várás. ¶ Artihkkal 28 deattuha oahpahusa mánáide ¶ iežaset gielas, ja ahte dát oahpahus galgá ¶ leat boađus ovttasbarggus sápmelaččaiguin. ¶ Norgga politihkka lea ahte sámi mánát gal ¶ get ovdánahttit doaibmi ¶ guovttegielatvuođa, ja ahte sis galgá leat ¶ máhtolašvuohta sihke sámi ja dáža kultvrras, ¶ nu ahte sáhttet dovdat oadjebasvuođa guk ¶ tui kultuvrraide. ¶ V oassi konvenšuvnnas mii lea Oaju ja dearv ¶ vašvuođa birra, artihkkal 25, sistisdoallá ¶ mearrádusaid dohkálaš dearvvašvuođabál ¶ valusaid ovdáneami birra sápmelaččaid ¶ várás. Dát galget nu guhkás go vejolaš gávd ¶ not báikkálaš birrasis, ja vuhtiiváldit ekono ¶ málaš, geografálaš, sosiála ja kultuvrrálaš ¶ dilálašvuođaid. Dearvvašvuođabálvalusat ¶ galget hálddašuvvot ja plánejuvvot ovttas ¶ ráđiid sápmelaččaiguin, ja heivehuvvot ¶ muđuid riikka ekonomálaš ja sosiála doaib ¶ mabijuide. ¶ Sámeláhka ¶ Sámelága ulbmil lea láhčit diliid nu ahte sámi ¶ álbmot Norggas sáhttá sihkkarastit ja ovdá ¶ nahttit iežaset giela, kultuvrra ja servodateal ¶ lima. Sámeláhka sistisdoallá mearrádusaid ¶ Sámedikki ja sámegiela birra. ¶ Sámi suopmanguovlluid viidodat. Gáldu: St. die ¶ Dearvvašvuođastášuvdna ja skuvlladearvvašvuođabálvalus ¶ Dearvvašvuođastášuvnnas ja skuvlladearv ¶ vašvuođabálvalusas lea dehálaš rolla das ahte ¶ ovddidit dearvvašvuođa ja eastadit psykálaš ja ¶ fysálaš váttuid áhpehis nissoniin, mánáin ja nuo ¶ rain. Dán dahket bagadallama, fierpmádatbarg ¶ gu, dearvvašvuođaiskosiid ja boahkuid bidjamis. ¶ Dearvvašvuođastášuvdna lea eaktodahtolaš ¶ fálaldat, ja das lea erenoamáš vuolggasadji go ¶ olaha buot mánáid oktain bearrašiiguin. ¶ Lea dehálaš nannet dearvvašvuođabargiid ¶ gelbbolašvuođa mii guoská dasa ahte ¶ bajásšaddat guovttegielat ja guovttekultuvr ¶ rálaš birrasiin, ja vel sámi historjjás, kultuvrras, ¶ árbevieruin, dábiin ja das mo bajásgeassin ¶ dáhpáhuvvá. Dát lea dárbbašlaš e.e. nu ahte ¶ sáhttá veardidit máná dábálaš ovdáneami ja ¶ giellaovdáneami, ja neavvut váhnemiid ¶ iešguđet gážaldagain, nu go giella ja identi ¶ tehtaovdáneapmi, psykálaš dearvvašvuohta, ¶ biebmodili, fysálaš doaimmat jnv. ¶ Diehtojuohkkin máŋggakultuvrrálaš fáttáid ¶ birra sihke sámi ja dáčča mánáide ja váhne ¶ miidda, berre leat lunddolaš oassi dearv ¶ vašvuođastášuvnna ja skuvlladearvvašvuo ¶ đabálvalusa barggus. Dákkár dieđut sáhttet ¶ álkkedit dili mánáin geain lea guovttekultuvr ¶ rálaš duogáš, ja sáhtašii váikkuhit dasa ahte ¶ nannet sámi mánáid identitehta. ¶ Gelbbolašvuohta árvvoštallat sámi mánáid ¶ giellaovdáneami lea dehálaš oassi dearvvaš ¶ vuođastášuvnna doaimmas. Go mánát leat ¶ guovttejahkkásaččat, de lea lunddolaš deat ¶ tuhit eatnigiela ovdáneami. Go mánát leat ¶ njealljejahkkásaččat, de ávžžuhuvvo maiddái ¶ áicat máná giellaovdáneami dárogielas, sis ¶ geain lea dárogiella nubbingiellan. Mánát ¶ geain iešguđet sivaid geažil lea giellaovdáne ¶ apmi maŋŋonan, galget čujuhuvvot PP-bál ¶ valussii veardideapmái. ¶ Vásáhusat čájehit ahte dearvvašvuođadivššár dávjá lea dakkár olmmoš gii oažžu ¶ luohttámuša sámi birrasiin. Danin sáhttá leat ¶ ávkkálaš ahte dearvvašvuođadivššár galleda ¶ mánáidgárddiid ja váhnemiid. Erenoamášit ¶ nuoramus mánáin geat ásset internáhtain ¶ sáhttá leat dárbu erenoamáš čuovvoleapmái. ¶ Gielddat gos leat internáhtaskuvllat berrejit ¶ danin veardidit nannet ¶ skuvlladearvvašvuođabálvalusa. ¶ Sámi mánáin ja nuorain lea dárbu ¶ bissovašvuhtii go sis lea oktavuohta dearv ¶ vašvuođabálvalusain, nu ahte váttisvuođat ¶ mat sáhttet čuožžilit iešguđetge ovdánaht ¶ tindásis dustejuvvojit dainna ¶ gelbbolašvuođain mii lea geavaheaddji ¶ duogáža birra. Dát lea maiddái dehálaš nuo ¶ raidskuvlaagis, danin go ollusat dan áiggis ¶ atnet iežaset etnálaš identitehta váttisin. ¶ Máŋga nuoraidinformašuvdnakántuvrrain ¶ davvin leat sierra neahttasiiddut sámegillii. ¶ Dearvvašvuođastášuvdna berre čájehit gulle ¶ vašvuođa máná sámi birrasii stohporeidema ¶ bokte, čiŋaheami bokte, sámi mánáidgirjjiid ¶ ja duhkorasaid bokte jnv. ¶ Sámedikki oahpahusossodat sáhttá veahkehit ¶ skáhppot sámi mánáidgirjjiid, duhkorasaid jnv. ¶ Sámedikki Oahpahusossodat 9520 Guovdageaidnu Tlf: 78 48 42 00. Telefáksa: 78 48 42 42 E-poasta: samediggi@samediggi.no ¶ Video: Čoavdda guovtti máilmmiide – Prográmma guovttegielatvuođa birra (Nøkkelen til to verdener – Et program om tospråklighet), sáhttá diŋgot dáppe: GOVAT AS, Box 333, 9915 Kirkenes ¶ Váhnenbagadallanprográmma ulbmilin lea ¶ nannet mánáid ja nuoraid fuolahusa ja ¶ bajásšaddama, dainna jurdagiin ahte eastadit ¶ psykososiálalaš váttisvuođaid. Dan maid pro ¶ grámma deattuha lea gulahallama ja ovttas ¶ Dearvvašvuođa- ja sosiálafálaldat – gietkamis nuorravuhtii ¶ doaibmama nannet, mii ovddida dovddu ¶ ahte son nagoda ja buorida iešárvvu sihke ¶ máná ja váhnema gaskavuođas ja váhnema ¶ ja fágaolbmo gaskavuođas. ¶ Deaivvadanbáikkiid láhčin, gos váhnemat ¶ sáhttet loktet gažaldagaid ja lonohallat vásá ¶ husaid mii guoská iežas mánáid bajásgeassi ¶ mii, lea stuorra oassi dán prográmmas. ¶ Dearvvašvuođastášuvnnat, mánáidgárddit ja ¶ skuvllat sáhttet addit dieđuid fálaldagaid ¶ birra lagasbirrasis. ¶ Leat rahkaduvvon diehtojuohkkin- ja baga ¶ dallanávdnasat váhnemiidda ja fágaolbmui ¶ de, sihke dasa mii guoská smávva mánáide ja ¶ mánáide skuvlaágis. Gihppa ”Du og jeg sam ¶ men” ja video ”Go moai ovttastalle” leat jor ¶ galuvvon sámegillii. ¶ Dieđut das movt ja gos váhnenbagadallan ávdnasiid sáhttá diđgot, gávnnat dáppe: http://odin.dep.no/bfd ¶ Mánáidsuodjalus ¶ Mánáidsuodjalusbálvalusat eai leat álo doar ¶ vái bures heivehuvvon geavaheaddjiide, sin ¶ gillii, kultuvrii ja dan báikkálaš servodahkii ¶ gosa sii gullet. Nugo máŋga eará ásahusain ¶ ge, de leat maiddái mánáidsuodjalusas vát ¶ tisvuođat oažžut bargiid geain lea gelbbo ¶ lašvuohta sámegielas ja/dahje sámi kultuvr ¶ ras. Buoridandihte gelbbolašvuođa, lea ¶ Mánáidsuodjalusa Gelbbolašvuođaguovddáš ¶ Davvi-Norggas ožžon doarjaga rahkadit nje ¶ allje fáddágihpagažža mánáidsuodjalusa ¶ birra sámi oktavuođain. Gihppagat galget ¶ geavahuvvot oahpahusas studeanttaide ¶ vuođđo- ja joatkkaoahppus, ja bargiide ¶ mánáidsuodjalusas. Gihppagat galget leat ¶ gárvá 2004:is. ¶ Lea dárbu ovdánahttit ja geahččaladdat ¶ metodaid, veahkkedoaimmaid ja fuolahusdo ¶ aimmaid main lea sámi perspektiiva ja main ¶ vuođđun leat vásáhusat ja báikkálaš árbevie ¶ rut ja servodatdilit. E.e. lea dehálaš dovdat ¶ daid eahpeformálalaš veahkkevuogádagaid ¶ mat gávdnojit nana sohkafierpmádagas ¶ muhtun sámi bearrašiin. Fierpmádaga sáhttá váldit atnui konkrehta áššiin, maŋŋá go lea ¶ veardiduvvon leat go doaibmabiijut main lea ¶ vuolggasadji báikkálaš sámi kultuvrras ja eal ¶ linvugiin buoremusat mánnái. ¶ Biepmoruokt ¶ Mánáidsuodjalanlága mielde galgá válljejuv ¶ vot makkár biepmoruovttuide mánáid bidjá, ¶ máná iešlági vuođul ja dan vuođul makkár ¶ dárbu lea fuolahussii ja oahpahussii stáđuhis ¶ birrasis. Dát mielddisbuktá ahte mánná berre ¶ biddjot birrasii gos sáhttá doalahit ja ovdá ¶ nahttit iežas identitehta. Erenoamážit lea ¶ dehálaš ahte sámi mánát geain lea sámegiel ¶ la eatnigiellan biddjojuvvojit sámegielhálli ¶ biepmováhnemiid lusa ¶ Eanet dieđuid gávnnat dáppe: www.fosterhjem.no. ¶ Gelbbolašvuođa ollislaš govva ¶ Máŋga sámi sosiálabargiin lea nana vásihus ¶ gelbbolašvuohta, man bargama bakte leat ¶ ožžon. Mánáidsuodjalusa ¶ Gelbbolašvuođaguovddáš Davvi-Norggas lea ¶ jagis 2001 rahkadahttán gelbbolašvuođa ¶ gihppaga gos lea listu fágaolbmuid ja fága ¶ birrasiid badjel geain lea sámi giella- ja/dahje ¶ kulturgelbbolašvuohta, mánáidsuodjalanfa ¶ gálaš gelbbolašvuođa lassin. Ulbmil gihppa ¶ gin lea addit mánáidsuodjalussii ja earáide ¶ ollislaš dieđuid fágaolbmuid ja fágabirrasiid ¶ birra geaiguin sáhttá váldit oktavuođa jear ¶ randihte ráđiid ja bagadallama, dahje ¶ muđuid ge lonohallat dieđuid ja vásáhusaid ¶ sámi perspektiivva ektui mánáidsuodjal ¶ anáššiin. Gihppagis leat maiddái dieđut dut ¶ kama ja girjjálašvuođa birra mii lea dehálaš ¶ mánáidsuodjaleapmái sámi oktavuođas. ¶ Gelbbolašvuođa gihppa sáhttá leat vuolgga ¶ sadjin ásahit gielddaidgaskasaš ovttasbarg ¶ gu mánáidsuodjalusa oktavuođas. ¶ Ovttasbargu gielddaid gaskkas sáhttá váik ¶ kuhit dasa ahte eanet gielddat ¶ dovddadišgohtet ja sáhttet váldit atnui sámi ¶ kultuvrrálaš oainnu go barget mánáidsuodja ¶ lusain, ja loktet dási fágalaš barggus. Dat ¶ sáhttá váikkuhit nu ahte buorebut ávkkástal ¶ lá gelbbolašvuođas ja návccain, nu ahte ¶ gielddat/ guovllut doalahit fágaolbmuid. ¶ Mánáidsuodjalusa Gelbbolašvuođaguovddáš Davvi-Norggas Postboks 19. 9038 Tromsø Telefuvdna: 77 75 59 50. Telefáksa: 77 75 59 10 E-poasta: bvunnsekretaer@bvunn.no http://www.bvunn.no/ ¶ Bearašsuodjalus ¶ Bearašsuodjalus lea spesialistabálvalus mii ¶ bargá váttisvuođaiguin mat leat čadnon ¶ bearrašiidda. Bearašsuodjalanguovddážat ¶ addet fálaldagaid dálkkodeami ja ráđđeaddi ¶ ma ektui daid bearrášiidda geain leat váttis ¶ vuođat, riiddut ja heahtedilli. Váttisvuođaid ¶ čovdet ságastallama bokte, ja danin lea ge ¶ giella dehálaš. Dađi eambbo ¶ peršuvnnálažžan váttisvuođat leat, dađi ¶ deháleabbot lea beassat hállat daid birra ¶ iežas eatnigillii. ¶ Sis-Finnmárkku Bearašsuodjalanguovddáš ¶ Sis-Finnmárkku Bearašsuodjalanguovddáš ¶ Kárášjogas ásahuvvui erenoamážit nu ahte ¶ sáhtii addit sámegielat fálaldaga álbmogii ¶ sámi gielddain. Otne lea ovttasbargu máŋga ¶ bearašsuodjalanguovddážiid gaskkas ¶ Finnmárkkus, nannendihte máŋggakultuvrrá ¶ laš gelbbolašvuođa. ¶ Sis-Finnmárkku Bearašsuodjalanguovddáš ¶ lea dutkan sámi mánáid bajásšaddanvásáhu ¶ said bearrašiin gos leat gárrenváttisvuođat, ja ¶ leat maiddái geahččan skuvlla ja veahkedo ¶ aimmahaga ektui. Bearašsuodjalanguovddáš ¶ lea maiddái dutkan fáttá "Sámi bearašvuogá ¶ dagat". Jagis 2003 lei guovddáš bargamin ¶ metodaovdánahttinprošeavttain, mii galgá ¶ loktet gelbbolašvuođa ja dihtomielalašvuođa ¶ sámi bearašvuogádagaid ektui; mo ságastal ¶ lat sámi páraiguin ja bearrašiiguin, mii lea ¶ heahpat ja mat leat bassi fáttát ja mo daid ¶ doahttalit dikšun dilis. ¶ Sis-Finnmárkku Bearašsuodjalanguovddáš Postboks 72 9735 Kárášjohka Tlf: 784 67 072 Telefáksa: 784 67 197 E-poasta: karasjok.familievern@ffk.no ¶ Psykálaš dearvvašvuđabálvalus ¶ Fágaolbmot geain lea sámi duogáš leat ere ¶ noamáš dehálaččat psykálaš dearvvašvuođa ¶ bálvalussii. Iskkadeamis ja dikšumis lea giella ¶ váldoneavvun mearridit rivttes iskkadeami ja ¶ buori divššu. Lea maiddái dehálaš diehttit ¶ ahte sápmelaččain geat muđuid orrot máht ¶ timin dárogiela bures, sáhttet leat váttis ¶ vuođat bures čilget áššid mat gusket dovd ¶ duide, nu go psykálaš ja gaskkavuođa váttis ¶ vuođat. Danin berre erenoamážit vuoruhit ¶ oččodit sámegielat bargiid ja oahpahit bargi ¶ ide sámegiela ja sámi kultuvrra. Máŋgii lea ¶ dulkonbálvalus dárbbašlaš lasahus. ¶ MNP-Kárášjohka ¶ Mánáid- ja nuoraidpsykiatrálaš poliklinihkka ¶ Kárašogas lea erenoamáš dearvvšvuođafálal ¶ dat sámi mánáide ja nuoraide mii guoská ¶ psykálaš dearvvašvuođabálvalussii. Dán poli ¶ klinihkas lea erenoamáš ovddasvástádus ¶ sámi mánáide ja nuoraide miehtá riikka, ja ¶ lea našunala gelbbolašvuođaguovddážiin ¶ psykálaš dearvvašvuođa ektui sámi mánáide ¶ ja nuoraide. MNP Kárášjohka oaidná erenoa ¶ máš bargun ovdánahttit sierra sámi psykiatri ¶ ija. Dat mearkkaša psykiatriija mii lea heive ¶ huvvon sámigillii ja sámi kultuvrii. Klinihkalaš ¶ bálvalusaide lassin, doaibmá ásahus oahpa ¶ husguovddážin sámi fágaolbmuide ja doaim ¶ maha dutkamiid ja ovdánahttinbargguid ¶ psykálaš dearvvašvuođa ektui sámi álbmogii. ¶ Poliklinihka lassin ásahuvvo dál bearašosso ¶ dat ja maiddái psykiatrálaš divššodanruoktu ¶ nuoraide. Dát ossodagat galget váldit vuostá ¶ sámi buhcciid (klientaid) olles riikkas. ¶ MNP-Kárášjohka Sykestugata 64 9730 Kárášjohka Tlf: 784 69 550 Telefáksa: 784 69 551 E-poasta: bupkarasjok@kirkenes-sykehus.no ¶ Sámi nuoraidpsykiatrálaš joavku ¶ Sámi nuoraidpsykiatrálaš joavku (PUT) baji ¶ muš mihttomearrin lea dálkkodit/veajuiduht ¶ tit sámi nuoraid agis 15–30 geain leat gárrin ¶ ja/dahje psykálaš váttisvuođat, ja maiddái ¶ eastadit duođalaš boasttogeavaheami. Dasa ¶ lassin lea joavkkus erenoamáš ¶ gelbbolašvuohta bargat iešsoardimiin. ¶ Joavkkus lea seamma doaibmaguovlu go ¶ MNP Kárášjogas. Fálaldat lea poliklinálaš ja ¶ aiddo sihke sámegillii ja dárogillii. ¶ Sámi nuoraidpsykiatrálaš joavku Sykestugata 64 9730 Kárášjohka Tlf: 784 69 550 ¶ DGT dearvvašvuođabálvalusas ¶ Diehtojuohkin- ja gulahallanteknologiija ¶ (DGT) addá ođđa vejolašvuođaid geavahit ja ¶ ovdánahttit sámi gelbbolašvuođa geavahed ¶ djiide ávkin geat ásset guhkkin eret fágabir ¶ rasiin nugo Romssas ja Kárášjogas. Dát sáhttá ¶ ovdamearkka dihte guoskat: ■ Gáiddusbagádallan bargiide jietna- ja ¶ govvarustega bokte medisiinnálaš ¶ divššudeami vuolde. ■ Gulahallan bargi ja geavaheaddji gaskkas, ¶ guovtteguvlui videogulahallan dahje ¶ dábálaš telefunlinjjáid bokte. ■ Oahpahus/bagadallan oahppodilis ja dul ¶ kon seamma vuogi mielde. ■ Pasientadikšun (ságastallandikšu) lea ¶ geahččaluvvon ja addán buori bohtosiid ¶ psykálaš dearvvašvuođadivššus mánáide ¶ Finnmárkkus. ¶ Nášunála Telemedisiinnálaš Guovddáš Telefuvdna: 77 75 40 00 Fáksa: 77 75 40 98 E-poasta: info@telemed.no http://www.telemed.no/ ¶ Sámi dearvvašvuođadutkama guovddáš ¶ Sámi dearvvašvuođadutkama guovddáš ása ¶ huvvui jagis 2001 ja lea ain álggahanmuttus. ¶ Guovddáža kantuvrrat leat Kárášjogas, ¶ muhto guovddáš gullá Romssa universitehta ¶ Servodatmedisiinna instituhttii. Guovddažis ¶ leat dál 7 dieđálaš virggi. Guoddáš galgá ¶ fágaidgaskasaččat dutkat ja oahpahit sámi ¶ dearvvašvuođafáttáid. ¶ Sámi dearvvašvuođadutkama guovddáš Romssa universitehta Postboks 71 9735 Kárášjohka Telefuvdna 78 46 89 00 Telefáksa 78 46 89 10 http://www.samisk-helseforskning.uit.no ¶ Ovdánahttindoarjja ¶ Sámediggi juohkká jahkkásaččat prošeakta ¶ ruđaid iešguđet ásahusaide, nu ahte sáhttet ¶ láhčit dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid ¶ sámi álbmogii. Jagis 2003 ledje dát doarjagat ¶ sullii 4,5 miljon ruvnnu. Juohke jagi leat ere ¶ noamáš áŋgiruššansuorggit mat vuoruhuv ¶ vojit. Dát sáhttet leat guorahallan- ja ¶ prošeaktabarggut, metodaovdánahttin ja ¶ láhčit doaibmabijuid ja álggahit doaibmabi ¶ juid mat galget loktet gelbbolašvuođa sáme ¶ gielas ja sámi kulturáddejumis. Sámediggi ¶ deattuha ahte prošeavttat galget oanehisái ¶ gái buktit rievdadusaid dearvvašvuođa- ja ¶ sosiálabálvalusas. Dasa lassin galget doaib ¶ mabijut álggahit nuppástuhttinproseassaid ¶ ásahusain, dákko bokte ahte dearvvašvuođa ¶ ja sosiálabargiin lassána gelbbolašvuohta ¶ sámegielas ja sámi kultuvrras. Sáhttá sáme ¶ dikkiin váldit oktavođa oažžundihte eanet ¶ dieđuid ja bagádusa. ¶ Sametinget 9730 Kárášjohka Tlf. 784 74 000 Telefáksa: 784 74 090 E-poasta: samediggi@samediggi.no http://www.samediggi.no ¶ NAČ 1995: 6 Dearvvašvuođa- ja sosialbálvalusaid plána Norgga sápmelaččaid várás: http://www.odin.dep.no/hd/norsk/publ/ utredninger/NOU/030005-020008 ¶ Govvideaddji: Anne Berit Anti ¶ Sámi mánáidgárddiid historjá lea badjelaš 30 ¶ jagi. Dáid jagiin lea leamašan stuorra ovdáne ¶ apmi sihke lohkumearrái ja diđolašvuhtii das ¶ makkáraš sámi mánáidgárdi berrešii leat. ¶ Iešguđet sámi mánáidgárddiid sisdoallu ¶ molsašuvvá ollu sihke dan mielde gos máná ¶ idgárdi lea geografálaččat ja dan mielde ¶ makkár gielalaš ja kultuvrrálaš sájusteapmi ¶ mánáin lea sámi servodagas. ¶ Mánáidgárddi rámmaplána čilge sámi máná ¶ idgárddi ná: ¶ ”Sámi mánáidgárdi lea mánáidgárdi gos leat ¶ sámi sogat mánát – leat sápmelaččat Mánáid ¶ gárddi ulbmilin lea nannet mánáid sámi identi ¶ tehta ovddidettiin sámegiela geavaheami ja ¶ gaskkustettiin sámi kultuvrra. Mánáidgárddi ¶ jođihit sámi pedagogálaš bargit.” ¶ Sámi váhnemat sáhttet válljet háliidit go ¶ bidjat mánáideaset sámi vai dáro mánáid ¶ gárddiide. Dán sáhttet dahkat sihke váhnen ¶ vuoigatvuođa ja mánáidkonvenšuvnna ¶ vuođul ja Unesco-konvenšuvnna vuođul vea ¶ laheami vuostá oahpahusas. ¶ Sámi mánáidgárdi galgá leat veahkin ruoktui ¶ bajásgeassimis ođđa buolvva sápmelaččaid ¶ ja rahkkanahttit bajásšaddi buolvva doaim ¶ maide sámi servodagas ja dákko bokte ráh ¶ kadit vuođu sidjiide doaibmat muđuid servo ¶ dagas. Danin lea guovddáš doaibma mánáid ¶ gárdái positiiválaččat gaskkustit sámi kultuvr ¶ ra ja sámi eallinvuogi. Aktiivválaš miellaávk ¶ kálaš barggu bokte galgá mánáidgárdi veah ¶ kehit, doarjut ja nannet eaŋkil máná nu ahte ¶ dat lihkostuvvá bisuhit ja ovdánahttit iežas ¶ sámi identitehta ja dan láhkai oažžut vuđolaš ¶ oadjebasvuođa leat sápmelažžan. Seammás ¶ lea dehálaš muitit ahte sámi kultuvra lea oas ¶ sin min nášunála árbbis mainna buot mánát ¶ galget oahppásmuvvat. ¶ Strategálaš plána sámi mánáidgárddiide 2002–2005: http://www.samediggi.no/publishing/notat_ eksternt/barnehageplan%20samisk%203.pdf ¶ Sámi sisdoallu mánáidgárddis ¶ Vuođđoelemeanttat sámi kultuvrras sáhttet ¶ leat oassin mánáidgárddi sisdoalus, ovdda ¶ mearkka dihtii fáttábargguid čađa sámi his ¶ Mánáidgárddit ¶ torjjá, servodateallima, duodji, luođi, máidna ¶ siid jnv. birra. Jus mánáidgárddi bargit eai ¶ dovdda dáid fáttáid, de sáhttá leat buorre ¶ jurdda viežžat resursaolbmuid olggobealde. ¶ Danin berre mánáidgárdi deattuhit aktiivvá ¶ laš ovttasbarggu ja oktavuođa báikkálaš bir ¶ rasiin. Lea maiddái sihke dehálaš ja dárbbašlaš ¶ ásahit oktavuođa ja ovttasbarggu sámi ásahu ¶ saiguin, erenoamážit go jurddaša fágalaš dási ¶ ja árvvu. Sámi mánáid bajásgeassin lea ovdalis ¶ leamašan čádnon bargguide ja buolvvas bul ¶ vii sirddihuvvon oahppu. Dát lea juoga maid ¶ sáhttá fievrridit mánáidgárdái. Dán ¶ oktavuođas lea lunddolaš geassit sisa eallilan ¶ olbmuid divrrasis ressursaolbmun. ¶ Lea guovddáš mihttomearri ahte sámi mánát ¶ iešguđetge guovlluin oahppásmuvvet olles ¶ sámi kultuvrii. Mánáidgárddi vuolggasadji ¶ ferte leat báikkálaš biras – mii dáhppáhuvvá ¶ makkár jahkodagas ja manin dat dáhppá ¶ huvvá? Dát mielddisbuktá ahte mánná galgá ¶ oahppásmuvvat árbevirolaš sámi jahkoda ¶ gaide ja oahppat ahte otnáš sápmelaččain ¶ leat váikko makkár virggit. Dát lea juoga ¶ maid sáhttá oainnusindahkat mánáidgárddi ¶ jahkeplánas. Okta vuohkki mo dán sáhttá ¶ čađahit sámi mánáidgárddiin, lea rahkadaht ¶ tit jahkodatkaleandara man vuođđun lea ¶ sámi kaleanddar. Sámi kaleanddar lea ereno ¶ amáš danin go lea juhkkojuvvon gávcci jah ¶ kodagaide: čakča, čakčadálvi, dálvi, giđđadál ¶ vi, giđđa, giđđageassi, geassi ja čakčageassi. ¶ Duhkorasat ja ávdnasat ¶ Stoahkan lea dehálaš mánnái, sihke dego ¶ somás doaibman, muhto maiddái kultuvrra ¶ gaskkusteamis. Danin ferte stoagus oažžut ¶ buori eavttuid mánáidgárddis, dákko bokte ¶ ahte heiveha ja oastá duhkorasaid ja ávdna ¶ siid. Seammás lea maiddái dehálaš ahte ¶ mánáidgárdi ráhkada duhkorasaid ieš, ja ¶ ahte mánát besset aktiivválaččat oassálastit ¶ dan proseassas. Sámi dáidda seinniin sáhttá ¶ leat mielde váikkuheamen mánáid jurdda ¶ govvidussii. Go mánná geahčada dáidaga de ¶ dat addá oaivádeami máná iežas govaid ja ¶ dáidaga ráhkadeapmái. ¶ Dasa lassin sáhttá skáhppot sámi girjjiid, jiet ¶ nagirjjiid, govaid, plakáhtaid, spealuid ja eará ¶ ávdnasiid. Maŋemuš jagiid leat almmuhuv ¶ von girjjit smávvamánáid váste buot golm ¶ ma sámegiel suopmaniidda, ja maid veahá ¶ fágagirjjálašvuohta mánáidgárddiid atnui. ¶ Leat maid almmuhuvvon muhtin ráje pla ¶ káhtat, videofilmmat ja CD:t. Dasa lassin lea ¶ Sámedikkis sierra video-/filbmačoakkáldat. ¶ TV-filmmat mat heivejit maiddái smávimus ¶ mánáide, báddejuvvojit. Dáid besset mánáid ¶ gárddit luoikkahit nuvttá. ¶ Sámi oahpponeahtta: http://www.oahpponeahtta.no ¶ Ovdamearkkat muhtin sámi mánáidgárddiin ¶ Sámi mánáidgárddit leat hui iešguđet lága ¶ nat, sihke hámi ja organiserema hárrái. ¶ Mánáidgárddit leat gávpogiin, smávva ¶ gilažiin, gielddain gos sápelaččat leat eanet ¶ logus ja birrasiin gos dážat leat eanetlogus. ¶ Eanaš mánáidgárddit leat gielddamánáid ¶ gárddit, muhto muhttin ráje leat priváhta ja ¶ daid eaiggáduššet searvvit, eaŋkilolbmot ¶ dahje ovttastusat. Eanaš mánáidgárddit ¶ geavahit sámi jahkodat kaleandara vuođđun ¶ go plánejit jagi. Dás čuvvot muhtin ovdame ¶ arkkat sámi mánáidgárddiin. ¶ Diddi mánáidgárdi Deanus ¶ Mánáidgárdi bidjá áiggi galledit áhkkuid, ¶ adjáid ja váhnemiid geat leat boanddat, bad ¶ jeolbmot dahje geat bivdet ja oggot. Dán ¶ láhkai besset mánát oasálastit beaivválaš ¶ bargguin dáid ealáhusain. Dáid mátkkiid okt ¶ avuođas fitnet vel dávjá galledeamen eará ¶ mánáidgárddiid. Mánáidgárdi čuovvu sáp ¶ melaččaid jahkodagaid. ¶ Čakčat: Vižžet ja dikšot gamasuinniid, čogget ¶ murjjiid. Mánát fidnet oaggumin, vulget eal ¶ gabivdui ja fitnet gárddis gos rátket ja njuv ¶ vet. Mánáidgárddis lea maid olgováhkku ¶ goas vižžet ávdnasiid dálvái, čogget ¶ skálžžuid, vižžet duorggaid ja murrejit dálvái. ¶ Čakčadálvi: Manná dálvvi guvlui ja mánát ¶ buđaldit iešguđetge doaimmaiguin siste. ¶ Earret eará ráhkkanit adventii ja juovllaide. ¶ Mánáidgárdi lea mielde johttimis dálveoro ¶ hahkii ja fitnat gárddis. ¶ Dálvi: Mánát ávvudit sihke sámi álbmotbeaiv- ¶ vi ja dan go beaivváš fas ihttá. Sámi borra ¶ mušárbevierut leat guovddážis ja mánát ¶ veahkehit biergguid ja váimmuid heŋget goi ¶ kat, suovastit biergguid ja málestit. Mánát ¶ maid fidnet čuoigamin, bidjet gielaid ja ¶ geahčadit lottiid ja návddiid. ¶ Giđđadálvi: Juohkelágan olgodoaimmat leat ¶ guovddážis. Mánáidgárddiin fidnet čuoiga ¶ min, fidnet meahccis beatnagiiguin vuodji ¶ min ja skohtermátkkis gos juoŋastit. Dán áig ¶ gis ráhkkanit maid beassážiidda go leat ¶ ipmilbálvalusat, heajat ja mánnagástat. ¶ Giđđa: Luondu fas ealáska. Boazu guoddá ¶ misiid, lea heajos siivu, jogat golggidit ja ¶ jieŋat mannet. Mánát gilvet šattuid, rahkkanit ¶ golgadeapmái ja oaggunáigái, ja čitkáladdet. ¶ Lábbát šaddet ja mánát leat olgun ja mátkki ¶ Giđđageassi: Deatnogáddái divvet fátnasat ja ¶ guollebivdit, ja jogas golgadit. Lea áigi gilvit ¶ buđehiid ja ruotnasiid, gilvit geasserásiid, ¶ čorget olgun ja cizážat fas máhccet. Mánát ¶ ávvudit mihcamáraid ja gilvet eatnamiid ja ¶ fidnet muorrameahccis. ¶ Geassi: Mánát fidnet joga alde, oggot ja fid- ¶ net oalgejogain geahččamin guollešlájaid. Sii ¶ fidnet návehis ja barget lájuin. ¶ Mánáidgárddis lea maid iežas ládjobargu gos ¶ ráhkadit ázi, goikadit suinniid ja skeŋkejit ¶ daid muhtun bondii. ¶ Čakčageassi: Mánáidgárdi ávkkástallá luond- ¶ du riggodagain, murjejit ja fidnet luomejeak ¶ kis. Lea áigi goahkkat buđehiid ja ruotnasiid. ¶ Sii fidnet guliid bivdimin ja vižžet eará ávdna ¶ siid maid áigot čávčča mielde geavahit. ¶ Diddi mánáidgárdi Lyngveien 24 9845 Deatnu Tlf: 78 92 85 85 Geahča maid Deanu gieldda ruovttusiidduid: http://www.tana.kommune.no ¶ Árran mánnágárde lea priváhta sámi mánáid ¶ gárdi Ájluovttas mas lea okta ossodat. ¶ Mánáidgárddis leat sihke sámegielhálli ja ¶ dárogielhálli mánát. Danin lea stuorra hásta ¶ lus gáhttet ja nannet giela, ja váikkuhit nu ¶ ahte dárogiella ii šatta váldogiellan mánáid ¶ gárddi árgabeaivvis. ¶ Mánáidgárddis lea sierra báiki meahccis mii ¶ lea huksejuvvon árbevirolaš sámi šilljun. ¶ Doppe lea mánáidgárdi ceggen goađáža, ¶ lávu, meahccebártta ja nu ain. Deike lea ¶ mánáidgárdi čohkken muhtun ráje sámi duh ¶ korasain. Báiki lea meahccis ja geavahuvvo ¶ ahkama ja máidnasiid bokte. Mánáidgárdi ¶ geavaha maid duoji sámegiel oahpahusas. ¶ Mánáidgárddis lea prošeakta jođus man ¶ mihttomearrin lea oahpahit váhnemiidda ¶ hállat sámegiela. Kursa lea eaktodáhtolaš ¶ fálaldat váhnemiidda ja lágiduvvo eahkedis. ¶ Váhnemat galget vuosttažettiin oahppat hál ¶ lat sámegiela nu ahte sáhttet leat veahkkin ¶ mánáide go sii ohppet giela. ¶ Árran mánnágárde 8270 Drag Tlf: 75 77 51 00 Fáksa: 75 77 51 01 Eanet dieđuid gávnnat dáppe: http://www.arran.no http://www.tysfjord.kommune.no ¶ Cizáš sámi mánáidgárdi Oslos ¶ Máŋgga gávpogiin leat ásahuvvon sámi ¶ mánáidgárddit dahje sámi ossodagat dáža ¶ mánáidgárddiide. Cizáš mánáidgárdi lea ¶ gielddamánáidgárdi Tøyenis mas lea okta ¶ ossodat ja 18 saji. Mánáidgárddis leat sihke ¶ sámegielhálli mánát, sáme/dáro guovttegie ¶ lat mánát ja dárogielhálli sámemánát. ¶ Mánáidgárddi váldogiella lea sámegiella, ja ¶ buot bargit mánáidgárddis leat sámegiela ¶ gat. Mánáidgárdi lea seamma visttis go 2 ¶ dáža mánáidgárddeossodagat. Cizáš mánáid ¶ gárddis lea sierra stoahkanšilju mánáid várás. ¶ Mánáidgárddis leat hui dihtomielalaččat giel ¶ ladillái ja mánáidgárddi rollii mii guoská ¶ sámegiela nannemii mánáid gaskkas. ¶ Mánáidgárddi mihttomearri lea e.e. nannet ¶ sámegiela ja sámi kultuvrra geavaheami, ahte ¶ mánát šaddet doaibmi guovttegiellagat ja ¶ gaskkustit sámi kultuvrra. Mánáidgárdi galgá ¶ maid leat čoahkkananbáiki sámi ovdaskuvla ¶ mánáide, ja ovddidit sámi giela, kultuvrra ja ¶ oktiigullevašvuođa. ¶ Mánáidgárddis leat máŋga seammalágán ¶ doaimmat go sámi mánáidgárddiin olggobe ¶ alde gávpoga. Muhto sivas go mánáidgárdi ¶ lea gávpogis, de ii leat beare dollet meahccái ¶ juohke beaivve. Mánáidgárddis lea iežas sier ¶ ra báiki Østensjøvannet láhka Østmarkas. ¶ Mánáidgárddis lea fásta olgobeaivi, ja dalle ¶ dollejit dávjá mánát ja bargit iežaset báikái. ¶ Muđuid fidná mánáidgárdi e.e. Oslomarka, ¶ Akersjoga ja eanandoalloallaskuvllas Ås:as ¶ gos besset oahppat feara maid. Mánáid ¶ gárddis leat maid buori vejolašvuođat fidnat ¶ dávvirvuorkkain, teáhteriin, sirkusis jnv. Dávjá ¶ geavahuvvo mánáidgárdi ressursa ¶ guovddážin sámi kultuvrra ektui gávpogis, ja ¶ danin fidnet jamma dakkár guossis geat ¶ dáhttot oažžut eanet dieđuid sápmelaččaid ¶ ja sámi diliid birra. ¶ Cizáš sámi mánáidgárdi Oslos Finnmarksgata 27 0563 Oslo Tlf 23 24 43 55 / 23 24 43 64 Fáksa 22 67 63 61 http://www.bydel-grunerlokkasofienberg.oslo.kommune.no ¶ Statistihkka ¶ Jagis 2002 leat registrerejuvvon 44 mánáid ¶ gárddi maid sáhttá gohčodit sámi mánáid ¶ gárdin. Dát fálaldat guoská sullii 960 mánnái. ¶ Dán logus leat sihke suohkanlaš ja priváhta ¶ mánáidgárddit. Dasa lassin lei jagis 2002 ¶ guhtta dáža mánáidgárddi geat ožžo doarja ¶ ga eatnigielaoahpahussi sámi mánáide. Lea ¶ eahpečielggas lea go mánáidgárddiid lohku ¶ lassánan vai unnon. Mánáidlohkku lea sihk ¶ kareabbo. Buohtastahttima dihte sáhttá ¶ namuhit ahte 1999:s ledje 644 máná geaidda ¶ lei fálaldat sámi mánáidgárddiin. Dát čájeha ¶ ahte mánnálohkku geat ohcet ja ožžot saji ¶ sámi mánáidgárddiide lassána olu. ¶ Ođđaseamos loguid gávnnat dáppe: http://www.wis.no/gsi ¶ Erenoamáš doarjja sámi mánáidgárddiide ¶ Sámedikkis lea ovddasvástádus hálddašit ¶ doarjjaortnega sámi mánáidgárddiide. ¶ Erenoamáš doarjja juolloduvvo sámi mánáid ¶ gárddiide miehtá riikka, ja maid dáru máná ¶ idgárddiide main lea sámi ossodat. Áigumuš ¶ doarjagiin lea addit mánáidgárddiide buoret ¶ vejolašvuođa gaskkustit sámegiela ja sámi ¶ kultuvrra. Dasa lassin lea áigumuš nannet ¶ máná identitehta. Mánáidgárdi ferte čájehit ¶ ahte sii duohtan váldet barggu nannet sáme ¶ giela mánáidgárddis, e.e. plánáid, bušeahtaid, ¶ ráporttaid ja rehketdoalu bokte. Doarjja ¶ galgá gokčat daid lassigoluid mat sámi ¶ mánáidgárddiin leat guovtti doaibmangiela ¶ ja mánggakultuvrralašvuođa dihte. ¶ Mánáidgárddit galget maid movttiidahtto ¶ juvvot bargat prošeavttaiguin ja ovddidan ¶ bargguin. Danin juolloda sámediggi jahká ¶ saččat ruđa prošeavttaide ja ovdánahttin ¶ bargguide mat juolloduvvojit sierra ohca ¶ mušaid vuođul. Ruđat almmuhuvvojit jahká ¶ saččat riikkamediain. Maiddái dáru mánáid ¶ gárddit sáhttet ohcat ruđaid eatnigielaoah ¶ pahussii sámegielas. ¶ Dasa lassin juolluduvvojit jahkásaččat ruđat ¶ ovdánahttit mánáidgárddiide heivehuvvon ¶ pedagogalaš neavvuid. Ruđat almmuhuvvojit ¶ juohke jagi ja ohcanáigi lea čakčat. ¶ Sámediggi lea ráhkadan sierra ohcanskovi ja ¶ veahkeha maid ohcama deavdimiin ja prose ¶ assain maŋŋel. ¶ Sámedikki Oahpahusossodat Bredbuktnesveien 50 9520 Guovdageaidnu Telefuvdna 78 48 42 00 telefáksa 78 48 42 42 E-poasta: samediggi@samediggi.no http://www.samediggi.no ¶ Skuvlla mearkkašupmi ¶ Skuvllain oahpahuvvojit árvvut, dieđut ja ¶ miellaguottut buolvvas bulvii. Jus sámi ¶ mánát galget oažžut buoremus coavcci ¶ šaddat áŋgiris servodatberošteaddjin, ferte ¶ skuvla juohke dásis juohkit dieđuid sámi ¶ árbevierrun, gielas ja árvvuin. Go oainnusin ¶ dahkká sámivuođa skuvlla árgabeaivvis, sáht ¶ tá sámivuohta šaddat lunddolaš oassin maid ¶ dái eará mánáid beaivválaš eallimis Norggas. ¶ Guhká sámi servodat lei oainnoheapme skuvl ¶ las. Oahpponeavvuin ii lean áktánas sámi sis ¶ doallu, ja váilevaš dieđuid vuođul leat cieggan ¶ olu cukcasat ja stereotiipat sápmelaččaid birra. ¶ Eai sámi oahppit ge beassan skuvllas oahppat ¶ iežaset álbmoga ja giela birra. ¶ Odne lea sámi servodat integrerejuvvon oas ¶ sin dáčča servodagas. Álmmolaččat lea sámi ¶ giella ja kultuvra dássásaš dárogielain, ja ¶ duohtavuođas lea maid sámi kultuvra šaddan ¶ eanet dássálagaid dáčča kultuvrrain. ¶ Oahppoplánat gáibidit ahte skuvllain leat ¶ eanet dieđut sámi historjjá, kultuvrra ja servo ¶ dateallima birra. Leat ráhkaduvvon oahppone ¶ avut mat čuovvolit dáid gáibádusaid. Sámi ¶ oahppit dovdet eanet oadjebassan skuvllas go ¶ besset oahppat iežaset duogáža birra. Dáčča ¶ oahppit oahppásmuvvet buorebut sápme ¶ laččaide, ja áddejit danin buorebut dačča ser ¶ vodaga ollislašvuođa ja iežaset identitehta. ¶ Sámi sisdoallu oahpahusas ¶ 10-jagi vuođđoskuvlla sámi oahppoplána, L97 ¶ Sámi, ja oahppoplána 10-jagi vuođđoskuvlii, ¶ L97, leat ovttaárvosaš oahppoplánat sihke ¶ struktuvrra, kvaliteahta ja viidodaga hárrái. ¶ L97:as leat dieđut sámi kultuvrra birra olu nan ¶ nejuvvon ovddeš oahppoplánaid ektui. Buot ¶ álmmolaš skuvllat sámegiela hálddašanguovl ¶ lus, nammalassii Unjárggas, Deanus, ¶ Poršáŋggus, Kárášjogas, Guovdageainnus ja ¶ Gáivuonas, fertejit čuovvut L97 Sámi. Skuvllat, ¶ luohkát dahje joavkkut eará sajiin riikkas, sáht ¶ tet oahpahuslága mearrádusaid mielde válljet ¶ čuovvut L97 Sámi. Gielddastivrrat Unjárggas, ¶ Kárášjogas ja Guovdageainnus leat mearridan ¶ ahte sámegiella galgá leat bákkolaš buot ¶ L97 Sámi: http://www.samediggi.no ¶ Sámedikki Oahpahusossodat Bredbuktnesveien 50, 9520 Guovdageaidnu Telefuvdna 78 48 42 00 . Telefáksa 78 48 42 42 E-poasta: samediggi@samediggi.no http://www.samediggi.no ¶ Buot skuvllain galget leat dieđut sámi kultuvrra birra ¶ Sámi kultuvra ja servodateallin lea dehálaš ¶ oassi oktasaš kulturárbbis man buot ¶ vuođđoskuvlla oahppit galget oahppat. ¶ Danin lea ge sámi kultuvra, giella, historjá ja ¶ servodateallin oassin iešguđetge fágain. Sámi ¶ oahppiid oahpahus galgá sidjiide addit gulle ¶ vašvuođa ja oadjebasvuođa iežaset kultuvrra ¶ ektui ja ovdánahttit sámi giela ja identitehta. ¶ Seammás galgá oahpahus addit sámi ohppii ¶ de vejolašvuođa aktiivválaččat oassálastit ser ¶ vodagas ja gazzat oahpu buot dásiin. (L97:65) ¶ Hui olu oahppit ásset ja bajásšaddet olggo ¶ bealde sámegiela hálddašanguovllu, ja ferte ¶ jit čuovvut L97 olles skuvlaáiggis. Dáid ohppi ¶ ide lea erenoamáš dehálaš ahte maiddái ¶ L97:as leat oasit sápmelaččaid birra maid ¶ buohkat galget oahppat. Lea rahkaduvvon ¶ ressursagirjjáš vuođđoskuvlla oahpaheddjii ¶ de ”Sápmelaččat – okta álbmot njeallji riik ¶ kas” – mii gieđahallá sámi sisdoalu L97:as. ¶ Dađis šaddagohtet eanet ja eanet neahttasi ¶ iddut main leat dieđuid sámi dilálašvuođaid ¶ birra. Čujuhusaid dáidda gávnnat dáppe: ¶ www.oahpponeahtta.no ja www.same.net. ¶ Gielddaid ovddasvástádus ¶ Juohke gielddas lea ovddasvástádus fállat ¶ sámegieloahpahusa ohppiide iežaset gielddas. ¶ Gielddas lea maid geatnegasvuohta juohkkit ¶ dieđuid ohppiid vuoigatvuođaid birra sámegi ¶ eloahpahusa oktavuođas. Muhto lea váhnemi ¶ id ovddasvástádus dieđihit mánáideaset dárb ¶ buid birra oažžut sámegieloahpahusa. ¶ Eanet dieđuid dán birra oaččut jus válddat ¶ oktavuođa Stáhta oahpahuskontuvrrain ¶ Finnmárkkus dahje Sámedikkiin. ¶ Vuođđoskuvla ¶ Stáhta Oahpahuskántuvra Finnmárkkus Damsveien 1, 9800 Vadsø Tlf: 78 95 05 55. Telefáksa: 78 95 60 99 E-poasta: postmottak@su-fi.stat.no http://www.fylkesmannen.no/finnmark ¶ Sámi oahpponeahtta ¶ Sámi Oahpponeahtta lea neahttaverrát sámi ¶ skuvllaide ja mánáidgárddiide, sihke ohppii ¶ de, váhnemiidda ja bargiide. Neahttabáiki ¶ álggahuvvui 2003 ođđajagimánus. ¶ Sámi Oahpponeahtta galgá leat diehtoju ¶ ohkkingáldun ja ressursan skuvllaide ja ¶ mánáidgárddiide. Dáppe gávnnat dieđuid ¶ mat leat áigeguovdilat oahpahussii. Sáhttet ¶ leat almmuheamit Sámedikkis, oahppores ¶ sursat ja čujuhusat eará áigeguovdilis neaht ¶ tasiidduide. Skuvllain ja mánáidgárddiin ¶ galgá maid leat vejolašvuohta álmmuhit ¶ bargguid maid leat čađahan. ¶ Dieđuide lassin, fállá Sámi Oahpponeahtta ¶ interaktiiva bálvalusaid. Lea vejolaš lágidit ¶ digáštallamiid neahtas, juohkkit dieđuid ¶ dáhppáhusaid birra neahttasiiddu kaleanda ¶ rii ja bidjat dieđuid diehtotávvali. ¶ Sámi Oahpponeahtta: www.oahpponeahtta.no ¶ Kultuvrrálaš skuvlalávka ¶ Kultur- ja girkodepartemeanta (KKD) ja ¶ Oahpahus- ja dutkandepartemeanta (UFD) ¶ ovttasbargaba ovdánahttit Kultuvrrálaš skuv ¶ lalávkka nu ahte dat attašii ámmátlaš kultur ¶ fálaldaga vuođđoskuvlla ohppiide. ¶ Ulbmil Kultuvrrálaš skuvlalávkkain lea ollis ¶ laččat ja dihtomielalaččat ovdánahttit dáid ¶ dalaš ja kultuvrrálaš hámádagaid skuvlla ¶ oahppoulbmila ollášuhttimis. Dan dahket ¶ earret eará go geavahit dáiddáriid ja kultur ¶ bargiid oahpahusas ja geavahit dáidda- ja ¶ kulturásahusaid ressurssaid ja gelbbolaš ¶ vuođa skuvlla doaimmain. Lea maid sáhka ¶ ahte ávkkástallat dáiddalaš ja kultuvrralaš sis ¶ doalu ja bargovugiid, maid oahpaheaddjit, ¶ skuvllat ja gielddat sáhttet válljet geavahit ¶ Fylkkagielddat, ovttas guovllulaš skuvlaeise ¶ válddiiguin, gielddaiguin ja eaktodáhtolaš ¶ kulturbuvttadeaddjiiguin, leat dehálaččat ¶ Kultuvrrálaš skuvlalávkka ovdánahttimii ¶ iežaset guovllus. Leat eanaš fylkkagielddat ¶ geat hálddašit stádalaš doarjagiid dán várás. ¶ Eanet dieđuid gávnnat dáppe: www.denkul ¶ Ovdamearkkat mo sáhttá geavahit ¶ Kultuvrrálaš skuvlalávkka gaskkustit dieđuid ¶ sámi kultuvrra birra: ■ ”En reise i sameland” lea ovttasbargo ¶ prošeakta Kultuvrrálaš skuvlalávkka ¶ Sandefjord gielddas ja Native production ¶ gaskkas. Sámi lávdedáiddára guovttos ¶ John Arvid Johnskareng ja Magnhild ¶ Johnskareng lágideaba kuršaid njealljátlu ¶ ohkehasaide gos čájeheaba drámatisere ¶ juvvon máidnasa man vuođđun leat dološ ¶ sámi cukcasat ja máidnasat. Kurša maŋŋá ¶ bovdejuvvojit buohkat čájálmassii ”En ¶ reise i Sameland” gos oahppit oassálastet ¶ aktiivválaččat dego muohtovuoidin, lávde ¶ hábmejeaddjin, dánsejeaddjin, lávlin ¶ dahje neavttárin. ■ Unjárgga gielda ja Deanu kulturskuvla ¶ leaba almmuhan oahppo-cd:a mas leat ¶ luođit Unjárggas ja Deanus. Kultuvrrálaš ¶ skuvlalávka lea ruhtadan cd:a. Dađis galgá ¶ maid rahkaduvvot oahppogihpa mas lea ¶ oahppofálaldat luođi birra. ¶ ■ Unjárggas lea čájálmas ”Fra stein til toy” ¶ čájehuvvon oahppiide ja báikki olbmuide. ¶ Sihke Beaivváš Sámi Teáhter ja Deanu kul ¶ turskuvla leaba veahkehan čájálmasain. ¶ Neavttárat ledje nuoraidskuvllaoahppit ¶ guovtte iešguđetge gielddain. ¶ Sámegieloahpahus olggobealde hálddašanguovllu ¶ Sámi ohppiin leat oktagas vuoigatvuohta ¶ oažžut sámegieloahpahusa, beroškeahttá ¶ gos riikkas sii leat, ja beroškeahttá makkár ¶ skuvllas sii leat. ¶ Diimmut sámegieloahpahussii vuođđoskuvllas ¶ Juohke gielddas lea ovddasvástádus fállat sáme ¶ gieloahpahusa ohppiide iežaset gielddas. ¶ Gielddas lea maid geatnegasvuohta juohkkit ¶ dieđuid ohppiid vuoigatvuođaid birra sámegie ¶ loahpahusa oktavuođas. Muhto lea váhnemiid ¶ ovddasvástádus dieđihit mánáideaset dárbbuid ¶ birra oažžut sámegieloahpahusa. ¶ Fylkkamánnit Nordlánddas ja Romssas juohkki ¶ ba diimmuid sámegieloahpahussii ohppiide ¶ iežaset fylkkain. Lea Finnmárkku fylkkamánni gii ¶ juohkká diimmuid sámegieloahpahussii ohppii ¶ de Finnmárkkus ja eará fylkkain Norggas. ¶ Doarjjaortnet mii addá doarjaga sámegieloahpa ¶ hussii almmuhuvvo johtočállaga bokte man ¶ Finnmárkku fylkkamánni sádde. Ohcamuš ¶ oažžut diimmuid sámegiel oahpahussii galgá ¶ sáddejuvvot iežas gieldda bokte, vai gielda ohcá ¶ tiimmuid oahpahussii. ¶ Fylkkamánnit Finnmárkkus, Romssas ja ¶ Nordlánddas leat ovttas Sámedikkiin rahkadan ¶ diehtojuohkkinčállosa mii lea sáddejuvvon gield ¶ daide ja earáide olles riikkas. ¶ Gáiddusoahpahus ¶ Sámi ohppiin lea oktagas vuoigatvuohta ¶ oažžut sámegieloahpahusa. Jus ii leat vejolaš ¶ fidnet sámegieloahpaheaddjiid dan skuvllas ¶ gos oahppi vázzá, sáhttá gáiddusoahpahus ¶ Davvisámegielat gáiddusoahpahus ¶ Finnmárkku fylkkamánni hálddaša davvisá ¶ megielat gáiddusoahpahusprošeavtta gos ¶ maiddái Sámediggi ja Sámi Allaskuvla oassá ¶ lastiba stivrenjoavkkus. Oahppi guhte galgá ¶ oažžut sámegieloahpahusa, čátnojuvvo ovtta ¶ luohkkái muhtin skuvllas gosa váhnemis lea ¶ gullevašvuohta, ja dán láhkai oažžu oahppi ¶ oktavuođa ohppiiguin seamma agis go ieš. ¶ Oahppái oahpahuvvo mo galgá geavahit ¶ intraneahta, webapparáhta ja telefuvnna, ja ¶ jagi mielde beassá oahppi leat guosseoahp ¶ pin dan skuvllas mii fállá sámegieloahpahu ¶ sa. Álggogeahčen skuvlajagi galleda sámegi ¶ eloahpaheaddji iežas oahppi, ja hálešta ¶ skuvlla bargiiguin ja oahppi váhnemiiguin. ¶ Eará ásahusat geat fállet davvisámegielat ¶ gáiddusoahpaheami leat e.e. Sámeskuvla ¶ Romssas, Ráissá joatkkaskuvla, Sámi joatkkas ¶ kuvla Kárášjogas ja E-skuvla. ¶ Sámeskuvla Romssas 9325 Bardufoss Tlf: 77 83 28 30 Telefáksa: 77 83 28 31 E-poasta: bgtriumf.sameskolen@trollnet.no http://home.trollnet.no/sameskolen ¶ Ráissa joatkkaskuvla Postboks 293 9151 Storslett Tlf: 77 77 01 00 Telefáksa: 77 76 53 73 E-poasta: nordreisa.vgs@troms-f.kommune.no http://www.nordreisa.vgs.no ¶ Sámi joatkkaskuvla Kárášjogas Poastastobe 113 9735 Kárášjohka Tlf: 78 46 96 00 Telefáksa: 78 46 96 15 E-poasta: post@sami.vgs.no http://www.sami.vgs.no ¶ E-skuvla Poastastobe 15 9735 Kárášjohka Tlf: 78 46 84 25 Telefáksa: 78 46 84 26 E-poasta: adm@e-skuvla.no http://www.e-skuvla.no ¶ Julevsámegielat gáiddusoahpahus ¶ mi guovddážis lágidit sámegieloahpahusa ¶ vuosttaš-, nubbin- ja C-giellan joatkkaskuvla ¶ dásis, ja vel nubbingiellan ja sámi giella ja ¶ kultuvra vuođđoskuvllas. Oahpahusa fállet ¶ iešguđetge vuođđo- ja joatkkaskuvllaide ¶ videokonfereansarusttegiid bokte ¶ Máttasámegielat gáiddusoahpahus ¶ Nordlándda fylkkamánnis lea ovddasvástá ¶ dus hálddašit prošeavtta: ”Máttasámegielat ¶ oahpahus ruovttubáikki skuvllas” mii lea mát ¶ Leat golbma ressursaskuvlla, Snoasá sámes ¶ kuvla, Arbordde Sámeskuvla ja Brekken ¶ bajásšaddan- ja báikkálašguovddáš geat ¶ addet dán fálaldaga. Dán prošeavttas leat ¶ válljen lotnolasčovdosa gos addet DGT oah ¶ pahusa. Oahpaheaddjit geat oahpahit neah ¶ ta bokte, leat maiddái johtti oahpaheaddjit ¶ geat galledit iežaset neahttaohppiid ruovttuskuvllain. Ohppiin leat maid fáddáváhkkut ¶ gos lea giellalávgun. ¶ Maiddái Røros joatkkaskuvla fállá máttasá ¶ megielat oahpahusa nubbin- ja c-giellan ¶ joatkkaskuvlla dásis. ¶ Sámeskuvla Árbordes Kalkviksv. 1 8690 Hattfjelldal Tlf: 75 18 50 60 Telefáksa: 75 18 50 61 E-poasta: sameh@online.no ¶ Røros Joatkkaskuvla Postuttak A 7361 Røros Tlf: 72 41 93 00 Telefáksa: 72 41 93 45 http://www.roros.vgs.no ¶ Rørossami oahpahusprográmma prošeaktajođiheaddji Toini Bergstrøm bokte Tlf: 907 23 513 E-poasta: toini.bergstrom@roros.vgs.no http://www.ressurssenter.no/samisk ¶ Statistihkka ¶ Tabealla vuolábealde čájeha galle oahppiin ¶ vuođđoskuvllas lei sámegieloahpahus skuv ¶ Oahppit giellajoavkkuid mielde ¶ Oahppit klássaid mielde ¶ Ohppiid lohku ¶ Gánddat ¶ Nieiddat ¶ GS 1. Sámegiella vuosttašgiellan 110 ¶ GS 2. Sámegiella nubbingiellan ¶ GS 3. Sámi giella ja kultuvra ¶ GS 4. Sámegiella vuosttašgiellan ¶ GS 5. Sámegiella nubbingiellan ¶ GS 6. Sámi giella ja kultuvra ¶ GS 7. Sámegiella vuosttašgiellan ¶ GS 8. Sámegiella nubbingiellan ¶ GS 9. Sámi giella ja kultuvra ¶ Ođđaseamos loguid gávnnat dáppe: http://www.wis.no/gsi ¶ Oahpponeavut ¶ Lea mihttomearrin ahte sámi ja dáro ohppiin ¶ leat ovttadássásaš oahpponeavvofálaldat. ¶ Sámediggi lea ráhkadan strategálaš plána ¶ oahpponeavvobuvttadeampái. Juohke jagi ¶ almmuhuvvojit ruđat ohcanláhkai oahppo ¶ neavvobuvttadeami várás, ja oahpponeavvo ¶ prošeavttat juhkkojuvvojit mánáidgárddiide, ¶ vuođđoskuvllaide ja joatkkaskuvllaide. Lihká ¶ váilot ain olu sámi oahpponeavvut, ja ii mana ¶ doarvái johttilit buvttadit ođđa oahpponeav ¶ vuid. Dat boahta sihke das ahte lea váttis fid ¶ net olbmuid geain lea gelbbolašvuohta rah ¶ kadit oahpponeavuid, ja das go ii gávdno ¶ doarvái ruhta álggahit nu olu prošeavttaid ¶ ahte buot fágasurggiid govččašii. ¶ Sámediggi addá dieđuid ja pedagogálaš ¶ bagadallama mo iešguđetge oahpponeavuid ¶ galgá geavahit. Sámedikki oahpahusossoda ¶ gas lea oahpponeavvočoakkáldat gos gávd ¶ nojit oahpponeavvut mat leat rahkaduvvon ¶ Norggas, Ruoŧas ja Suomas. Doppe leat sihke ¶ girjjit, plakáhtat, pedagogálaš dihtorpro ¶ grámmat, videofilmmat ja spealat. Skuvllat ja ¶ mánáidgárddit ožžot luoikat dáid. Dieđuid ¶ oahpponeavuid birra gávnnat Sámi ¶ Oahpponeahtas (www.oahpponeahtta.no) ja ¶ sierra oahpponeavvokatalogain. ¶ Sámedikki Oahpahusossodat Bredbuktnesveien 50, 9520 Guovdageaidnu Telefuvdna 78 48 42 00, telefáksa 78 48 42 42 E-poasta: samediggi@samediggi.no http://www.samediggi.no ¶ Sámi Oahpponeahtta http://www.oahpponeahtta.no ¶ Čuovvovaš sámi lágadusat buvttadit dahje ¶ leat buvttadan sámi girjjiid ja oahpponeavuid ¶ maŋemuš jagiid: Dat OS, Davvi Girji o.s., Iđut, ¶ Báhku, Skánit girji, Čálliidlágadus, E-skuvla, ¶ Internahtaskuvllat máttasámi guovllus ¶ Máttasámi servodat lea oalle unni go geahččá ¶ olmmošlogu ja man viiddis guovllus sii ásset. ¶ Danin lea erenoamáš hástalus máttasámi giela ¶ ja kultuvrra ektui. Dat guokte máttasámi inter ¶ nahtaskuvllat leaba dehálaš ásahusat máttasá ¶ miide. Dán guoktá skuvllain lea sámegiella ja ¶ sámi fáttát gos máttasámi árbevierut leat ¶ vuođđun guovddážis. Seammás leat skuvllat ¶ šaddan deaivvadanbáikin sámi ohppiide geat ¶ bohtet iešguđetge báikkiin máttasámi guovl ¶ lus, nu ahte sii besset oahppásmuvvat ja ovt ¶ tas ovdánahttit ja doalahit kultuvrra. ¶ Ovtta skuvlla váldodoaimmain lea sihkkarastit ¶ máttasámi giela ja identitehta, ja skuvla ¶ čuovvu sámi oahppoplána. Åarjel-Saemiej ¶ skuvle dáhtu šaddat pedagogálaš guovddážin ¶ máttasámegielat gáiddusoahpaheapmái, ja sii ¶ leat bargamin dan ala ahte sáhttit dustet mát ¶ tasámi ohppiid geat háliidit oanehis áigái leat ¶ skuvllas čiekŋudandihte gielas ja kultuvrras. ¶ Skuvllas eai leat nu olu birrajagi oahppi, muhtu ¶ 8 vahkui jagis váldet sii vuostá ohppiid geat ¶ bohtet eará gielddain, ja geat čuvvot fáddámi ¶ el oahpahanfáttá mii lea vuođustuvvon mátta ¶ sámi gillii ja kulturoahpahussii. Skuvla maid ¶ fállá gáiddusoahpahusa teleneahta bokte. ¶ Máttasámegiella lea bákkolaš fága skuvllas, ¶ seammás go oahppit ožžot dieđuid ja ádde ¶ jumi sámi historjái, kultuvrii ja árbevieruide. ¶ Giellaoahpahus lea integrerejuvvon buot ¶ fágaide. Skuvla maid oahpaha fáttáin mat ¶ gusket boazodollui, meahccásteapmái, árbe ¶ vieruide ja duoddjái. ¶ Oahpahus skuvllas lea fáttá- ja prošeakta ¶ guvllot – erenoamážit mii guoská sámegillii ¶ ja fáttáide dego duodji ja boazodoallu (omd. ¶ njuovvan ja giđđajohttin) ja meahccásteapmi ¶ (omd. rievssahiid bivdit, oaggut ja murjet). ¶ Elgå bajásšaddanguovddáš Hedemárkkus ¶ Elgåguovddáš ii leat gal internáhta, muhto ¶ ovttadat mas lea skuvla, mánáidgárdi, ástoái ¶ apmi mánáidgárddis ja máttasámegielat ¶ oahpahus skuvllas. ¶ Bajásšaddanguovddáža vuoruhansuorggit leat ¶ ahkeseaguhuvvon fálaldagat mas sihke máná ¶ idgárdi ja skuvla leaba mielde, ja vel sámegiela ¶ integreren sihke mánáidgárddis ja skuvllas. ¶ Deattuhuvvo ahte fáttát galget leat báikká ¶ laččat vuođustuvvon, nu ahte mánát dovdet ¶ ahte sin duogážis ja vásáhusain lea árvu. ¶ Jagis 2001 oaččui bajásšaddanguovddáš ¶ giellamovttiidanprošeavtta maid Sámediggi ¶ lei álmmuhan. Ovdaprošeakta čađahuvvui ¶ 2001 giđa ja váldoprošeakta galgá bistit 5 jagi. Prošeakta galgá čuovvut mánáid máná ¶ idgárddis gitta skuvlii. ¶ Elgå bajásšaddanguovddáš 2446 Elgå Tlf: 62 45 66 40 E-poasta: eva-kr@online.no http://home.online.no/~eva-kr/ ¶ Sámi Váhnenfierpmádat ¶ Jagis 2002 vuođđuduvvoi Sámi ¶ Váhnenfierpmádaga vuosttaš báikkálaš ¶ searvvi Romssas ja Davvi-Sálttus. Sámi ¶ Váhnenfierpmádat (SVF) lea aiddo álggahuv ¶ von fierpmádat sámi váhnemiid várás ¶ Norggas. Juohke fierpmádat lea iešheanálaš ¶ sierra stivrrain ja sierra ekonomiijain, muhto ¶ jurdda lea ahte dađistaga galggašii boahtit ¶ riikkastivra dahje okta oktasaš orgána man ¶ bokte ovttasbargá ja mii sáhttá ovddastit ¶ buot miellahttuid dárbbu mielde. ¶ Fierpmádat galgá čuollat sámi bearrašiid, ¶ mánáid ja váhnemiid beroštumiid servoda ¶ gas, ja doaimma sáhttá juohkkit golmma ¶ oassái. ¶ 1. Sámi biras ja bajásšaddaneavttut. ¶ Fierpmádat áigu lágidit sosiála, kultuvrrá ¶ laš ja sámegielat doaimmaid mánáide ja ¶ váhnemiidda, ja váikkuhit nu ahte šaddá ¶ buorre biras ja bajásšaddaneavttut sámi ¶ mánáide ja nuoraide. ¶ 2. Vuoigatvuođat. Fierpmádat áigu leat ¶ “fágasearvin” sámi váhnemiidda geain leat ¶ váttisvuođat vuoigatvuođaiguin mánáid ¶ gárddis, oahpahusas ja eará surggiin, ja ¶ áigot bargat dan ala ahte leat doarvái ¶ sámi mánáidgárdesajit ja buorre sámi ¶ oahpaheapmi. ¶ 3. Servodatberoštupmi. Fierpmádat áigu ¶ bargat dan ala ahte máŋggakultuvrrálaš ¶ áddejupmi stuorru, sámivuođa integreret ¶ ja oainnusindahkat servodagas, váikkuhit ¶ nu ahte servodagas leat dieđut, oahppu ja ¶ gelbbolašvuohta dan birra ahte maid sis ¶ tisdoallá leat unnitlogus, leat guovttekul ¶ tuvrrat ja guovttegielat, ja ahte sámi ¶ mánát, sin giella ja kulturduogáš atno árv ¶ vus ja gehččojuvvo ovttadássášažžan. ¶ Fylkkagielddas lea ovddasvástádus addit ¶ dohkkálaš oahpahusa sámi ohppiide iežas ¶ fylkkas, sihke das mii guoská sámegieloahpa ¶ hussii ja oahpahussii sámi diliid birra. ¶ Otne gávdnojit guokte sámi joatkkaskuvlla; ¶ Sámi joatkkaskuvla Kárášjogas ja Sámi joatk ¶ kaskuvla ja boazodoalloskuvla ¶ Guovdageainnus. Lea stáhta mii eaiggádušša ¶ dán guokte skuvlla, muhto leat dál veardide ¶ amen sirdit daid Sámedikki vuollái. Sámi nuo ¶ rain lea ovdavuoigatvuohta oažžut saji dáid ¶ skuvllaide, muhto maiddái earát sáhttet ¶ ohcat. Guktot skuvllat leaba guovttegielat ja ¶ oahppit bohtet miehtá riikkas. ¶ Sámi joatkkaskuvla Kárášjogas ¶ Sámi joatkkaskuvla Kárášjogas fállá oahppo ¶ surggiid dábálaš ja ekonomálaš/hálddahuslaš ¶ fágain, dearvvašvuođa- ja sosiálafágain, huk ¶ senfágain ja mekanálaš fágain. ¶ Buohkain skuvllas lea sámegiella fágan, ¶ juogo vuosttašgiellan, nubbingiellan dahje ¶ B/C-giellan. Maiddái olu eará fágain lea sámi ¶ sisdoallu. Sii geat leat sámegielhállit sáhttet ¶ oahppat eanet iežaset kultuvrra birra, ja sii ¶ geat leat dárogielhállit eai ge dovdda sáme ¶ kultuvrra, ožžot vejolašvuođa dainna oahp ¶ pásmuvvat. ¶ Skuvllas leat maid leamašan oahppit eará ¶ riikkain. Skuvlajagis 2002/2003 lei skuvllas ¶ ovttasbargu skuvllaiguin Østerrikes, Italias ja ¶ Nederlánddas. ¶ Sámi joatkkaskuvla Kárášjogas Poastastobe 113 9735 Kárášjohka Tlf: 78 46 96 00 Telefáksa: 78 46 96 15 E-poasta: post@sami.vgs.no http://www.sami.vgs.no ¶ Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvla Guovdageainnus ¶ Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvla ¶ Guovdageainnus fállá oahpposurggiid dábálaš- ja ekonomálaš/hálddahuslaš fágain, huk ¶ senfágain, hotealla- ja biebmoávnnasfágain, ¶ mekanálaš fágain,hábmenfágain, duojis ja ¶ boazodoalloskuvla. ¶ Skuvllas lea oppalaš sámi profiila. ¶ Ovddamearkka dihte deattuhuvvojit sámi ¶ biebmoárbevierut ja borrandábit hotealla- ja ¶ biebmoávnnasfágain. Hábmenfágain besset ¶ oahppit oahppat sihke garra ja dipma duoji. ¶ Maŋŋelaš sáhttá dát dasto dahkat vuođu jus ¶ áigot váldit fágareivve duojis. ¶ Boazodoalloskuvllas Guovdageainnus ohppet ¶ oahppit sihke meahccásteami ja báberbarg ¶ guid nu ahte sáhttet birget servodagas. ¶ Boazodoallu lea nuppástuvvan, ja boahta ain ¶ nuppástuvvat, ja danin lea dárbu maiddái eará ¶ gelbbolašvuhtii go meahccásteamis. ¶ Boazodoallit galget hálddašit ođđaáigásaš ¶ teknihka, ja sii galget hálddašit báberhivvoda ¶ ga, lassin luondduhálddašeami mii lea boazo ¶ doalu vuođđun. ¶ Sámi Joatkkaskuvla ja Boazodoalloskuvla Ájastealli 5 9520 Guovdageaidnu Tlf: 78 48 45 00 Telefáksa: 78 48 45 10 E-poasta: postmottak@samisk.vgs.no http://www.samisk.vgs.no ¶ Stipeanda oahppiide geain lea sámegiella fágan joatkkaoahppus ¶ Sámediggi juohkká jahkkásaččat giellamovt ¶ tiidanstipeandda ohppiide Norgga joatkkas ¶ kuvllain. Eaktun oažžut stipeandda lea ahte ¶ oahppis lea sámegieloahpahus oahpaheddji ¶ id bokte skuvllas dahje eará oahpahusvugiid ¶ bokte, ja oahppi ferte leat ollesáiggeoahppi ¶ skuvllas mii lea dohkkehuvvon oažžut doarja ¶ ga Stáhta loatnakássas oahpahusa várás. ¶ Stipeandaortnet galgá movttiidahttit joatk ¶ kaskuvllaohppiid válljet sámegieloahpahusa ¶ joatkkaoahppus. Lea čájehuvvon ahte stipe ¶ andaortnet movttiidahttá maiddái daid ohp ¶ piid geain ii leat sámi gullevašvuohta válljet ¶ Joatkkaskuvla ¶ giela. Stipeanda álmmuhuvvo riikka áviissain ¶ juohke jagi. ¶ Sámedikki Oahpahusossodat Bredbuktnesveien 50 9520 Guovdageaidnu Telefon 78 48 42 00 telefáksa 78 48 42 42 E-poasta: samediggi@samediggi.no http://www.samediggi.no ¶ Statistihkka ¶ Riikkadásis lei 1999/2000 skuvlajagis 463 ¶ ohppiin sámegiella joatkkaoahppus, dáid ¶ searvves ledje 228 fylkkagielddalaš skuvllain ¶ ja 235 daid guokte joatkkaskuvllain Sis ¶ Finnmárkkus maid stáda eaiggádušša. ¶ Teoriijas ja duohtavuohta ¶ Cealkámu ¶ at Sigbjørn Skådenis, 27 jagi, eret Skániin Mátta-Romssas. ¶ Lean bajásšaddan sámegilážis Stuornjárggas, muhtin njárggas gaskal Romssa ja Nordlándda fylkkaid. Dán guovllus ii leamašan sámegieloahpahus nu guhkká. Skánit gielddas fál ¶ lojuvvui sámegieloahpahus vuosttaš geardde 1987:as. ¶ Galgen álgit 5. luohkkái Boltås skuvlii ja ledjen okta guoktásis geat válljiime oahppat sámegiela nubbingiellan. Nubbi lei mu ¶ vilbealli, ja moai dat šattaime áidna "sápmelaččat" dán giliskuvllažis sámegilážis Skánis. ¶ Čuvvo olu váttisvuođat das go ledjen válljen sámegieloahpa ¶ husa, vaikko lei gal maid somá. Dát guoskkai sihke Boltås mánáidskuvlii ja Skánit nuoraidskuvlii. Dasa lassin ahte lei váttis rahkadit tiibmoplána ja daid olu bihttáide, de lei váttis gávdnat girjjiid. Eai gávdnon oahpponeavvut. Dahje gávdnojedje gal, ¶ muhto dat dábálaččat eai lean heivehuvvon midjiide, nu ahte šattaimet geavahit oasážiid máŋgga iešguđetge girjjiin. ¶ Girjjit ledje dávjá mánáid birra geat barge bohccuiguin. Mun ¶ ja mu vilbealli ean lean goassige guoskan bohccui ge. Leimme gal guhkkin oaidnán bohcco, muhto ean lean goassige leamašan doarvái lahka ahte sáhtiime guoskat dasa. Sávzzaid, gusaid ja gáiccaid gal baicce dovddaime, go mu ¶ eanu lei váldán badjelasat áddjá dallodoalu. Muhto dákkár elliid birra ii čužžon nu olu girjjiin, ja JUS čuoččui mihkkege de lei dego dát ledje amas áššit maid birra sámemánát eai diehttán olus maidege. Oahpponeavvut leat buorránan meal ¶ gadii dan rájes, muhto leat ain rahčamin čájehit davvisámegielat giellaguovllu máŋggabealátvuođa. ¶ Nuoraidskuvlla maŋŋá álgen Skánit joatkkaskuvlii. Mu vilbeal ¶ li ges álggii mekanálaš fágaide Harstadsbotn joatkkaskuvllas Hárštádas. Mun gal ožžon sámegieloahpahus fálaldaga iežan skuvllas, muhto mu vilbealli gal ii ožžon. Son geahččalii oažžut sámegieloahpahusa gáiddusoahpaheami bokte. ¶ Muhto go ii lean vejolaš ráhkadit tiibmoplána, ja go ledje teknihkálaš váttisvuođat iige gávdnon biras, de son vuollánii. Munnje gal lei álkkit, go mus lei oahpaheaddji geainna ¶ jamma deaivvadin. Váikko vel ledjen ge áidna oahppi min luohkkás gii lohken sámegiela, de ledje earát skuvllas geat maid lohke sámegiela, nu ahte mis šattai buorre biras. ¶ Muhto mii čattaimet gal đađat ballat goas dal de heaittihit fálaldaga. Lei sáhka das ahte Skánit joatkkaskuvla soittii heaittihuvvot. Romssa fylka lei mearridan ahte lei menddo divrras doalahit buot joatkkaskuvlaid. Jus Skánit joatkkaskuv ¶ la lei heaittihuvvot, de livččen massan áidna vejolašvuođa oaččut joatkkaoahppu sámegielas mii lei huksejuvvon mu báikkálaš kultuvrii ja suopmanii, jus juo in livčče mearridan fárret Gironii Ruŧŧii. ¶ Skuvla gal bisui, ja lea ain odne bissumin. Dan mii sáhttit giitit sin geat leat čuoččuhan vuoigatvuođa oažžut joatkkaoahpahusa mii lea čadnon iežaset kultuvrii. Skánit joatkkaskuvla lei ¶ oainnat aidna molsaeaktu doalahandihte suopmana mii muđuid soittii jávkat. Jus skuvlla livčče heaittihan, de dat livčči garrasit váikkuhan márkosámi boahtteáigái. Joatkkaskuvlla maŋŋá lean lohkan sámegiela vuođđofága ¶ Romssa Universiteahtas. Hálan sámegiela, iežan suopmaniin. Dat váilevašvuođat mat gávdnojedje dalle go mun álgen sámegiela lohkat skuvllas, gávdnojit buori muddui ain odne. Mus lea leamašan lihkku, go lean ožžon dan veahki maid lean ¶ dárbbašan skuvllas. Muhto ii leat sihkar ahte earáin lea seamma lihkku. ¶ Sámegieloahpahus lea ovtta daid deháleamos surggiin main ¶ na ferte bargat go guoská sámi giela ja kultuvrra ođđasis ealáskahttimii. Berrešii sihkkarastit ahte buot sámi mánát ja nuorat ožžot vejolašvuođa oahppat iežaset giela, ii dušše teoriijas, muhto maiddái duohtavuođas ¶ Sámi giella- ja kulturguovddážat leat ¶ leamašan hui dehálaččat daid guovlluin gos ¶ sámegiella ii leat nu nanus. Dat doibmet ¶ dego deaivvadanbáikin gos sámegiella oain ¶ nusindahkkojuvvo go geavahuvvo sihke ¶ njálmmálaččat ja čálalaččat, ja go sámegiella ¶ ja sámi kultuvra positiivválaččat gaskkustuv ¶ vo daid iešguđetge guovlluin. Čájehuvvo ¶ ahte guovlluin gos giellaguovddážat leat ása ¶ huvvon, lea sámegiela ovddideapmi lihkos ¶ tuvvon bures. ¶ Odne gávdnojit guhtta giellaguovddáža mat ¶ ožžot fásta jahkkásaš doarjaga Sámedikkis. ¶ Dát leat Sámi giella- ja kulturguovddáš ¶ Poršáŋggus, Sámi giellaguovddáš Gáivuonas, ¶ Várdobáiki Evenáššis, Árran Divttasvuonas, ¶ Isak Saba guovddáš Unjárggas ja Deanu sámi ¶ giellaguovddáš. Leat plánemin ásahit eanet ¶ giellaguovddážiid. ¶ Giellaguovddážiin leat olu iešguđet lágan ¶ barggut ja doaimmat. E.e. sii barget skuvllaid ¶ ektui, ja juhket dieđuid sámi diliid birra, ja sii ¶ ovttasbarget báikkálaš sámi ásahusaiguin ja ¶ organisašuvnnaiguin, ja oassálastet fierpmá ¶ dagain ovttas guovllu sámegieloahpahead ¶ djiiguin, ja sii lágidit kuršaid ja muđuid stuora ¶ ja smávva dáhpáhusaid. Dávjá doibmet giel ¶ laguovddážat maid dakkár báikin gos buolv ¶ vat besset deaivvadit. Eanaš ¶ giellaguovddážat barget ovttas olu gielddai ¶ guin, muhtimat maid máŋga fylkkaiguin ¶ dahje máŋga riikkaiguin. ¶ Sámi giella- ja kulturguovddážat ¶ Árran Julevsámi kulturguovddaš Ájluovttas, Divttasvuonas. Doppe lea e.e. NRK Sámiradios kontuvra. Govvideaddji: Øystein Søbye / NN / Samfoto ¶ Sámi kulturguovddážat ¶ ■ Mearrasámi kulturguovddáš, Billávuotna ■ Ája sámi guovddáš, Gáivuotna ■ Gamtofta, Ráisavuotna ■ Várdobáiki, Evenášši/Skánit ■ Árran julevsámi guovddáš, Divttasvuodna ■ Sijti Jarnge, Árborde ¶ Sámi giella- ja kulturguovddáš Kirkeveien 26 9700 Leavdnja Tlf: 78 46 20 79 dahje 78 46 20 02 Telefáksa: 78 46 22 87 E-poasta: samisk.spraaksenter@c2i.net http://home.c2i.net/samiskspraaksenter ¶ Sámi giellaguovddáš Postboks 235 9144 Samuelsberg Tlf: 77 71 63 80 E-poasta: spraksenteret@kafjord.kommune.no ¶ Várdobáiki Nautå 8536 Evenes Tlf: 76 98 35 85 Telefáksa: 76 98 22 31 E-poasta: samiskpr@online.no http://www.evenes.kommune.no/ forsiden/Vardobaiki/Vardobaiki.htm ¶ Árran julevsámi guovddáš 8270 Drag Tlf: 75 77 51 00 Telefáksa: 75 77 51 01 E-poasta: poassta@arran.no http://www.arran.no ¶ Isak Saba guovddáš 9840 Vuonnabahta Tlf: 78 95 80 10 Telefáksa: 78 95 80 11 E-poasta: varjjatgiella@nesseby.kommune.no http://www.varjjatgiella.no ¶ Billávuona Mearrasámi Gelbbolašvuođaguovddáš 9710 Indre Billefjord Tlf.: 78 46 42 20 ¶ Ája Sámi Guovddáš 9144 Samuelsberg Tlf.: 77 71 62 00 Telefáksa: 77 71 78 14 E-poasta: aja.samisk.senter@kafjord.kommune.no http://www.ajasamisksenter.no ¶ Sámedikki giellamovttiidanbálkašupmi ¶ Ovddeš Sámi giellaráđđi mearridii jagis 1999 ¶ rájes juohkit giellamovttiidanbálkašumi. ¶ Giellamovttiidanbálkašupmi lea ¶ jurddašuvvon eaŋkilolbmuide, ásahusaide ja ¶ organisašuvnnaide geat leat erenoamážit ¶ bargan bisuhit, nannet ja ovddidit sámegiela. ¶ Bálkašupmi lea 10 000 ruvnnu ja vel dáidda ¶ laččat hábmejuvvon diploma. Bálkašupmi ¶ geigejuvvui vuosttaš geardde jagis 2000. ¶ Dalle oaččui váhnenjoavku Árran mánáid ¶ gárddis Divttasvuonas bálkašumi. ¶ Sámedikki giellaossodat 9520 Guovdageaidnu Tlf: 78 48 42 00 Telefáksa: 78 48 42 42 E-poasta: samediggi@samediggi.no http://www.samisk-sr.no http://www.samediggi.no ¶ Mánáin ja nuorain lea dárbu ovttastallat ¶ seamma ahkkásaččaiguin. Danin ferte láhčit ¶ buori ja oadjebas deaivvadanbáikkiid sidjiide ¶ maiddái maŋŋá skuvlaáiggi ja ástoáiggis. ¶ Nu mo mánáidgárddis ja skuvllas, de lea ¶ maid dehálaš ahte astoáiggefálaldagas lea ¶ fálaldat mii duhtada sámi mánáid dárbbuid ¶ ja beroštumiid. Astoáiggefálaldat galgá láhčit ¶ stoahkama, kultur- ja ástoáiggedoaimmaid ¶ mat leat vuođustuvvon máná ahkkái, doaib ¶ madássái ja beroštumiide. Astoáiggefálaldat ¶ galgá skihka doallat ja bearráigeahččat ¶ mánáid. ¶ Ovdamearkkaid mat dás čuvvot leat viežžan ¶ astoáiggefálaldagain main lea erenoamáš ¶ fálaldat sámi mánáide. Muhto osiid dás sáht ¶ tá maid geavahit AÁF:ain eará báikkiin. Dasa ¶ lassin sáhttá gávdnat jurdagiid ja ovdame ¶ artkkaid AÁF sisdollui mánáidgárdeovdame ¶ arkkain ovdalis dán gihppagis. ¶ Buolbmát Sámeskuvlla AÁF ¶ Buolbmát Sámeskuvlla AÁF deattuha garrasit ¶ luonddu lagasvuođa, ja doaimmaid láhčet ¶ jahkodagaid mielde. Mánát murjejit, guhkket ¶ buđehiid, čogget guobbariid, murrejit ja ¶ vižžet gámasuinniid dálvái. Astoáiggefálaldat ¶ fidná maid dávjá meahccis, nu ahte mánát ¶ ohppet dolastit, ja nu ahte ohppet ¶ iešguđetge beliid birra luonddus. Mánát ¶ maid besset oassálastit árbevirolaš doaim ¶ main iešguđetge ealáhusain. E.e. sii bivdet ¶ rievssahiid ja ealggaid, bidjet gielaid, oggot ¶ jogas ja veahkehit lájuin. ¶ AÁF Unjárggas – mearrasámi mánát ¶ Unjárgga astoáiggefálaldaga lagasbirrasis lea ¶ mearra, fiervá, káia ja fátnasat. Sihke giđđat, ¶ álgogeasi ja čakčat lávejit fidnat fiervvás ja ¶ káias. Maiddái eanandoallu lea dehálaš ealáhus ¶ Unjárggas, ja astoáiggefálaldat fidná dávjá ¶ mánáiguin návehiin mat leat láhkosis. ¶ Unjárgga astoáiggefálaldat deattuha maid ere ¶ noamážit doallat oktavuođa vuorrasat gerddi ¶ in, ja deattuha dan maid mánát sáhttet sis ¶ oahppat. ¶ Maŋŋá skuvlaáiggi ¶ Govvideaddji: Nils Henrik Måsø ¶ Lágas čuočču ahte buot gielddain, okto ¶ dahje ovttas eará gielddaiguin, galgá leat ¶ musihkka- ja kulturskuvlafálaldat mánáide ja ¶ nuoraide. Danin leat kulturskuvllat dehálaš ¶ fálaldagat mánáide ja nuoraide gos sáhttet ¶ oahppat eambbo sámi giela ja kultuvrra ¶ birra. Kulturskuvllat sáhttet leat mielde nan ¶ nemin sámi kultuvrra. Ovddamearkka dihtii ¶ sáhttet kulturskuvllat main lea musihkkafá ¶ laldat, álkit integreret sámi musihka iežaset ¶ fálaldahkii. ¶ Ovdamearkkat mat dás čuvvot čájehit ahte ¶ lea dušše jurddagovvidus (fantasiija) mii ¶ bidjá rájáid das mo sámi fálaldat sáhttá leat ¶ kulturskuvllas. Kulturskuvllat sáhttet oažžut ¶ inspirašuvnna ja movttideami olles sámi kul ¶ tureallimis ja sámi árbevieruin. ¶ Ovdamearkkat muhtin kulturskuvllain ¶ Kárášjoga kulturskuvllas lea oahpahus duojis, ¶ bálseduojis, musihkas, juoigamis, tevdnemis ¶ ja málemis, dánsumis ja teáhteris/drámas. ¶ Kulturskuvllas lea dánsunjoavku gos ¶ dánsejeaddjit e.e. geavahit sámi rámma ¶ rumbbuid ráhkadandihte ritmma ja musihka ¶ lihkademiide. ¶ Kárášjoga kulturskuvla Skolegata 9 9730 Kárášjohka Tlf: 78 46 80 57 Telefáksa: 78 46 62 21 ¶ Deanu kulturskuvla lea deaivvadanbáiki ¶ mánáide ja nuoraide kultuvrrálaš ja geogra ¶ fálaš "rájáid" rastá. Dát deaivvadanbáiki ¶ boahta erenoamážit oidnosii joavkodoaim ¶ main; lávlun- ja musihkkastohkosin, valáštal ¶ lamis ja teáhteris, go oahppit bohtet buot ¶ guđa vuođđoskuvllain gielddas. Muhtin ráje ¶ doaimmain leat sámegillii. Valáštallandoaim ¶ main lea e.e. njoarosteapmi, ja kulturskuvllas ¶ sáhttá maid oahppat juoigat. ¶ TDeanu kulturskuvla Miljøbygget 9845 Deatnu Tlf: 78 92 53 00 ¶ Filbmafálaldat ¶ Jagis 1998 ráhkadii Norgga filbmainstituhtta ¶ kataloga mas leat dieđut buot filmmaid birra ¶ mat leat juogo sámegillii dahje mat leat sámi ¶ eallima ja kultuvrra birra. Kataloga gávdno ¶ sihke davvisámegillii, julevsámegillii, mátta ¶ sámegillii ja dárogillii. ¶ Norgga filbmainstituhtta Postboks 482 Sentrum 0105 Oslo Tlf: 22 47 45 50 Telefáksa: 22 47 45 96 E-poasta: kunder@nfi.no http://www.nfi.no ¶ Oasussearvvi Davvinorgga filbmaguovddážis ¶ Ávágis (Honnesvágis) sáhttá láigohit film ¶ maid maid guovddáš lea ruhtadan. ¶ Filbmakataloga gávnnat filbmaguovddáža ¶ neahttasiidduin www.nnfs.no/no/distribu ¶ sjon/dbfilmliste.php ja sii sáddejit dan poast ¶ ta mielde jus váldá oktavuođa guovddážiin. ¶ Davvinorgga Filbmaguovddáš AS Postboks 94 9751 Honningsvåg Tlf: 78 47 64 00 Telefáksa: 78 47 64 10 http://www.nnfs.no ¶ Mánáid- ja nuoraidmagasiinnat ¶ Mánáid- ja nuoraidmagasiinnaid váldodoaib ¶ man lea addit sámegielat fálaldaga mánáide ¶ ja nuoraide, juohkit dieđuid, oassálastit ser ¶ vodatdigáštallama fáttáin main nuorat ¶ beroštit ja addit guoimmuhanfálaldaga. ¶ Bláđiid sáhttá diŋgot vuordinlánjaide, girje ¶ rádjosiidda, skuvllaide ja mánáidgárddiide. ¶ Nuoraidmagasiidna Š ¶ Bláđđi álggahuvvui 1993:as, ja ilbmá dál golb ¶ mii jagis. Bláđđi lea davvisámegillii, ja muhtun ¶ teavsttat leat julev- ja máttasámegillii. Bláđi sii ¶ dolohkku lea gaskal 32 ja 52, ja das leat ivnnit. ¶ Bláđđi lea ožžon prošeaktaruđaid Sámedikkis. ¶ Mánáidbláđđi Leavedolgi ¶ Bláđđi álggahuvvui 1994:is, ja ilbmá dál golbmii ¶ jagis. Bláđđi lea vuosttažettiin davvisámegillii, ja ¶ oažžu fásta doarjaga Sámedikkis. Leavedolggi ¶ doaimmahus láve bovdet e.e. iešguđetge skuvl ¶ laid sáddet tevnnegiid ja teavsttaid. ¶ Vulle Vuojaš ¶ Festiválat ¶ Festiválat váikkuhit movttiidahttit ja ovdá ¶ nahttit sámi dáiddalaš hámádagaid, ja sihkka ¶ rastá arenáid gos sáhttá gaskkustit sámi kul ¶ turhámádagaid. Lea čájehuvvon ahte sámi ¶ festiválat leat dehálaš deaivvadanbáikkit ¶ sámi mánáide ja nuoraide olles Sámis. ¶ Riddu Ri ∂∂ u ¶ Riddu Riđđu lea jahkkásaš kulturfestivála mii ¶ lágiduvvo Gáivuonas suoidnemánu gaskka ¶ muttos. Festivála lea šaddan hui viiddis gos ¶ sihke sámi ja riikkaidgaskasaš álgoálbmotkul ¶ tuvrrat čájehuvvojit. Eará álgoálbmogat olles ¶ máilmmis bohtet guossin festiválii. Riddu ¶ Riđus lea musihkka, lávdedáidda, govvadáid ¶ da, mánáidfestivála, kuršat ja seminárat. ¶ http://www.riddu.com ¶ Davvi Nuorra ovttas Riddu Riđuin lágida ¶ juohke jagi nuoraidleairra álgoálbmotnuorai ¶ de man namma lea Arctic Youth Camp. Dása ¶ čoahkkanit juohke jagi gitta 40 nuora ¶ iešguđetge riikkain geat ohppet guhtet ¶ guimmiideaset kultuvrraid birra. Lágiduvvojit ¶ ja lávlunteknihkat. AYC lágiduvvo Riddu Riđu ¶ oktavuođas ja lea lágiduvvon juohke jagi ¶ Riddu Riđđu Tlf: 77 71 64 04 E-poasta: riddu@riddu.com http://www.riddu.com ¶ Márkomeannu ¶ Márkomeannu lea sámi nuoraidfestivála már ¶ kosámi gilážiin Davvi Nordlánddas ja Mátta ¶ Romssas. Festivála lea lágiduvvon 1999 rájes ¶ ja sisdoallá váikko makkár doaimmaid; semi ¶ nára, márkosámi muitalanárbevierut, sáme ¶ dánssat, duodje-čájáhus, biebmoárbevierut, ¶ čájáhusat ja mánáidteáhter. Oasit festiválas ¶ leat erenoamážit jurddašuvvon mánáid várás. ¶ Márkomeannu Tlf: 99 15 27 77 E-poasta: reivve@markomeannu.no http://www.markomeannu.no ¶ Máttasámi festivála ¶ Máttasámi kulturfestivála Rørosas lágiduvvui ¶ vuosttaš geardde jagis 2002. Jurdda lea ahte ¶ boahtte heave galgá lágiduvvot Ruoŧa beal ¶ de. Festivála lea jurddašuvvon leat kultuvrrá ¶ laš ja sosiála deaivvadanbáikin ¶ sápmelaččaide guktui bealde riikkarájá, ja ¶ prográmma lea sihke mánáid, nuoraid ja olle ¶ solbmuid várás. ¶ Dasa lassin lágiduvvojit eará sámi festiválat ¶ nu mo beassášfestiválat Guovdageainnus ja ¶ Kárášjogas, Nanafestivála Romssas ja ¶ Gamtofta Ráisavuonas. ¶ Valáštallanfálaldat ¶ Valáštallan ovddida sámi identitehta ja gulle ¶ vašvuođa doaimmaid bokte. Danin lea dehá ¶ laš nannet mánáid ja nuoraid oassálastima ¶ sámi valáštallamis. ¶ Juohke jagi lágiduvvojit Davviriikkalaš Sámi ¶ meašttirvuođagilvvohallamat dálve- ja geas ¶ sevaláštallmis. Dasa lassin lágiduvvojit regio ¶ nála cupa ja meašttirvuođagilvvut ¶ spábbačiekčamis, boazovázzingilvvuin ja ¶ heargevuoddjimis. ¶ Sámi Valáštallanlihttu: SVL-N ¶ Sámi Valáštallanlihttu – Norga (SVL-N) álgga ¶ huvvui jagis 1990 ja lea Sámiid Valáštallan ¶ lihttu guovllulihttu. Sámiid Valáštallanlihttu ¶ lea Norgga, Ruoŧa ja Suoma organiserejuv ¶ von sámi valáštallama ovttastus. SVL-N:as ¶ leat 46 báikkálaš searvvi guđa fylkkain ja leat ¶ sullii 2000 miellahtu. ¶ SVL-N váldomihttomearit leat: ■ Čohkket sámi mánáid, nuoraid ja ollesolb ¶ muid sámi valáštallamii ja kultuvrrálaš ¶ doaimmaide. ■ Nannet sámi mánáid ja nuoraid identiteh ¶ ta valáštallama bokte. ■ Nannet sámi giela ja kultuvrra. ■ Hukset sosiála fierpmádaga ja oktiigulle ¶ vašvuođa sámi mánáid ja nuoraid gaskkas. ■ Álggahit doaimmaid mat movttiidahttet ¶ mánáid ja nuoraid aktiivválaččat oassálas ¶ tit sámi valáštallamis. ¶ SVL-N deattuha ovddidit árbevirolaš sámi ¶ valáštallama, nu go čuoigama njoarosteami, ¶ viehkama njoarostemiin, njoarosteami ja ¶ heargevuoddjima. ¶ Geassesiida ¶ 2002 geasi lágiduvvui ”Geassesiida 2002”. Dat ¶ lea doaibmaleaira mii bistá 10 beaivve árkta ¶ laš nuoraid várás geat leat gaskal 15 ja 25 ¶ jagi ja leat e.e. Canadas, Áláskkás, Sibiiras, ¶ Suomas, Ruonáeatnamis ja Ruoššas eret. ¶ Plána mielde galget lágiduvvot sullásaš leair ¶ rat juohke nuppi jagi árktalaš guovllu nuo ¶ raid várás. Jagis 2004 galgaba Canada ja ¶ Árbevirolaš sámi stohkosat ja doaimmat ¶ Deanu valáštallansearvi, Deanu Searat, lea ¶ lágidan prošeavtta man leat gohčodan ¶ "Árbevirolaš sámi stohkosat ja doaimmat ¶ mánáide ja nuoraide". Sii leat čohkken ¶ dieđuid dološ stoahkanvugiin gili vuorrasat ¶ olbmuin. Ulbmiljoavkkus ledje mánát ja nuo ¶ rat gitta 25 jagi rádjai. ¶ Diehtojuohkkinávdnasat: ■ Prošeaktarápporta ■ Videofilbma ”Boađe” ■ Gihpa ”Boađe” mii lea árbevirolaš stohko ¶ siid birra. Gihpa lea davvisámegillii ja ¶ dárogillii. ¶ Deanu Searat Arthur Partapuoli bokte Masjok 9845 Deatnu Tlf: 79 92 75 74 ¶ Teáhter ¶ Váikko lávdedáidda lea oalle ođđa dáidda ¶ hápmi Sámis, de dat aŋkke lea dehálaš oassin ¶ sámi kulturgaskkusteamis. Sámi teáhterat ¶ doibmet arenan gos sámi dáidaga ja kultuvr ¶ ra gaskkusta ja vásiha, ja gos sámegiella ¶ geavahuvvo. ¶ Beaivváš Sámi Teáhter ¶ Beaivváš Sámi Teáhter mátkkoštii jagis 2002 ¶ čájálmasaiguin "Lájlá" ja "Ronjá ¶ Rievvárnieida". Guktui čájálmasain nekte ¶ ođđa, nuorra neavttárat. Álggu rájes lea ¶ Beaivváš ráhkadan lágabui 70 čájálmasaid ¶ buot ahkodagaide. ¶ Jagiin 2001 ja 2002 lea Beaivvážis leamašan ¶ ovttasbargu čájálmasain ¶ mii lea čájehuvvon skuvllain Romssa ¶ fylkkas. Čájálmas lei erenoamážit heivehuv ¶ von mánáide rittus ja dáčča mánáide, ja mui ¶ talii sápmelaččaid ja luođi birra. Mánát liiko ¶ jedje bures čájálmasii ja juige mielde. ¶ Ovttasbargu álggahuvvui Musikk i Troms ¶ vuolggaheami vuođul. Beaivváš ráhkadii ¶ bihttá, ja Musikk i Troms mávssii olggosgolu ¶ id. Dát sáhttá leat buorre jurdda maiddái eará ¶ ovttasbargoguimmiide. ¶ Beaivváš Sámi Teáhter lea nášunala teáhter, ja ¶ danin sii mátkkoštit miehtá Sámi iežaset ¶ čájálmasaiguin. Ollislaš ja ođasmahttojuvvon ¶ Beaivváš Sámi Teáhter Postboks 293 9521 Guovdageaidnu Tlf: 78 48 68 11 Telefáksa: 78 48 68 75 E-poasta: beaivvas@beaivvas.com http://www.beaivvas.com ¶ Åarjelhsaemien Teatere – máttasámi teáhter ¶ lea organisašuvdna mas leat sápmelaččat ¶ geat beroštit teáhteris sihke norgga ja ruoŧa ¶ bealde máttasámi guovllus. Teáhter dáhtošii ¶ erenoamážit olahit mánáid ja nuoraid. Álggu ¶ rájes 1985:as leat sii čájehan máŋga bihttáid ¶ buot ahkodagaide.E.e. bihttá gos ¶ muitaledje máttasámi máidnasiid ja cukcasiid ¶ lávus. Dan oktavuođas fálai teáhter galledit ¶ máŋga mánáidskuvllaid. Åarjelsaemien ¶ Teatere lei maid ráhkadan skuvlafáttá man ¶ gohčodedje "Sámi diibmun" gos oahppit ¶ ohppe sámivuođa birra ovdal čájálmasa. ¶ Maŋemuš bihttá maid teáhter lea buvttadan ¶ lea Existens/Jielie. Dát čájálmas lea čiegus ¶ rasismma birra. Ulbmil Existens/Jielie:n lei ¶ bidjat olbmuid jurddašit das mii rasisma lea, ¶ ja gos dat boahttá ¶ Maiddái eará teáhteriin lea fálaldat sámi ¶ mánáide ja nuoraide: ■ Samovarteateret ■ Totalteateret ■ Gállanuoraid teáhter ¶ Girjerájus ¶ Sámi sierrabibliotehka ¶ Sámi sierrabibliotehka váldodoaibma lea ¶ háhkat, rádjat, láhčit ja gaskkustit girjjiid ja ¶ eará ávdnasiid sámegillii ja muđuid sáme ¶ vuođa birra váikko makkár gillii de leaš. ¶ Girjerádjosii sáddejuvvo okta gáhppalat buot ¶ das mii ilbmá Norggas mas olles dahje oasit ¶ teavsttas lea sámegillii. ¶ Sámi sierrabibliotehka galgá vuosttažettiin ¶ doaibmat girjerádjosiid girjerájosin ja galgá ¶ juohkkit dieđuid iežas doaimma birra ja ¶ muđuid sámi diliid birra, ja vel luoikat ávdna ¶ siid eará girjerádjosiidda. Maŋŋá go girjerájus ¶ fárrii Sámediggái, de galgá sámi sierrabiblio ¶ tehka maiddái doaibmat hálddašangirjeráju ¶ sin Sámedikki hálddáhussii ja politihkkáriid ¶ Girjerádjosis leat badjel 35.000 girjji lassin ¶ videfilmmat, jietnagirjjit, musihkka, mikro ¶ filmmat, giellakuršat, áigečállagat ja áviissat. ¶ Girjerádjosa kataloga gávnnat Interneahtas. ¶ Buohkat sáhttet geavahit girjerádjosa ja ¶ doppe lea nuvttá luoikkahit. ¶ Sámi sierrabibliotehka Kautokeinoveien 50 9730 Kárášjohka Tlf: 78 47 40 51 E-poasta: samediggi@samediggi.no http://www.samediggi.no/default.asp?selNodeID =137&lang=no ¶ Girjebusset ¶ Lassin dábálaš girjerádjosiida, leat muhtin ¶ gielddain girjebusset gos sáhttá luoikkahit ¶ girjjiid sámi kultuvrra birra ja sámegielat girj ¶ jiid mánáid ja nuoraid várás. Muhtin girjebus ¶ set maid fállet videoid ja musihka luoikkasin. ¶ Deatnu ja Unjárga ovttasbargaba girjebusse ¶ ektui dien guovtti gielddain. Seamma dahket ¶ Kárášjohka, Poršáŋgu ja Ohcejohka Suomas. ¶ Guovdageainnus ja Gáivuonas leat sierra gir ¶ jebusset. Máttasámi girjebusse johttá mátta ¶ sámi guovllus, ja julevsámi girjebusse ges ¶ johttá julevsámi guovllus Norggas. ¶ Jagis 2002 Sámediggi ja Romssa fylkkasuoh ¶ kan vuolláičáliiga ovttasbargošiehtadusa, ¶ ahte ásahit girjebusse Davvi Nordlándii ja ¶ Mátta-Romsii. ¶ Kárášjoga, Poršáŋggu ja Ohcejoga girjebusse Tlf: 78 46 80 94 http://www.karasjok.folkebibl.no/bokbuss.html ¶ Máttasámi girjebusse Sveanveien 20 8690 Hattfjelldal Tlf: 75 18 41 70 Telefáksa: 75 18 49 80 E-poasta: gsj@same.net http://www.nordbib.no/0/145 ¶ Julevsámi girjebusse Postboks 57 8271 Drag Tlf: 90 07 44 10 E-poasta: palanen.bokbussen@online.no http://fylkesbibl.monet.no/0/352 ¶ Sámi dávvirvuorkkát ¶ Dávvirvuorkkát mat leat čádnon Sámediggái: ■ Várjjat Sámi Musea ■ Deanu Musea ■ Sámiid Vuorká-Dávvirat ■ Guovdageainnu gilišillju ■ Jáhkovuona mearrasámi musea ■ Gállogiedde musea ■ Árran julevsámi musea ■ Saemien Sijte ¶ Eará sámi dávvirvuorkkát ■ Nuortasámi musea ■ Saviomusea ■ Poršáŋggu musea ■ Ája sámi musea ■ Vilgesvárre ■ Sijte Jarnge ¶ Várjjat sámi musea – ovdamearkan mo dávvirvuorká ja skuvla sáhttiba ovttasbargat ¶ Oahppit dán guovllus leat dehálaš ulbmiljo ¶ avku Várjjat sámi museii. Skuvlajagis ¶ 2001/2002 lea rahkaduvvon ođđa fálaldat gos iešguđetge fáttát deattuhuvvojit. Mánát ¶ besset ieža doaimmahit feara maid ja báikká ¶ laš resursaolbmuin lea ollu earenoamáš gelb ¶ bolašvuohta iešguđetge surggiin. 2001 ¶ čavčča lei geađgeáigi fáddán, ja dalle mánát ¶ ráhkadedje geađgebiergasiid, ohppe dola ¶ bidjat ja málestit vuoššanrokkis. Juoigan, láv ¶ lun ja sámi máidnasat, osku, guolásteapmi ja ¶ bivdin lea leamašan prográmmas 2002 giđa. ¶ Seammás leat ovdánahttimin olgošillju dáv ¶ virvuorkká láhka ja leat das ráhkadeamen ¶ leairasaji, gođiid ja vejolašvuođa lottiid ¶ geahččat. ¶ Dávvirvuorká doaibmá deaivvadanbáikin ¶ sámi kultuvrii ja doppe lágiduvvojit máŋgga ¶ lágan doalut; e.e. Sámi álbmotbeaivvi ávvu ¶ deapmi, konsearttat, juovlameassu, teáhter ja ¶ kurššat maid kulturskuvla lágida. Geasset leat ¶ báikki nuorat offelažžan ¶ Várjjat Sámi Musea Iŋggágoahti 9840 Vuonnabahta Tlf: 78 95 99 20 Telefáksa: 78 95 99 30 E-poasta: info@varanger-samiske.museum.no http://www.museumsnett.no/vsm ¶ Friijafoanda lea stádalaš doarjjaortnet máná ¶ id ja nuoraid várás gos stádalaš ¶ speallanruđaid badjebáza juhkkojuvvo báik ¶ kálaš doaimmaide. Jagis 2002 lei badjelaš 70 ¶ miljovnna ruvdno juohkkinláhkai Friijafoanda ¶ musihkas, Friijafoanda teáhteris ja ¶ Friijafoanda mánát ja nuorat. Leat golbma ¶ váldoorganisašuvnna geat hálddašit ¶ Friijafoandda: ■ Norgga musihkkaráđđi, ■ Norgga Amatevrateáhterráđđi ja ■ Norgga mánáid- ja nuoraidorganisašuvn ¶ naid riikkaráđđi ¶ Friijafoanda mánát ja nuorat juohká ruđaid ¶ lagabui 100 organisašuvnnaid báikkálaš serv ¶ viide, daid searvves sámi ¶ nuoraidorganisašuvdna Davvi Nuorra. Muhto ¶ maiddái báikkálaš organisašuvnnat ja joavk ¶ kut geat eai leat guovddáš organisašuvnnaid ¶ miellahttun sáhttet ohcat doarjaga jus orga ¶ nisašuvdna lea demokráhtalaš ja das lea álb ¶ motávkkálaš mihttomearri. Kulturdoaimmat ¶ fertejit leat oassin doaimmas. ¶ Organisašuvdna dahje joavku ferte bargat ¶ báikkálaš mánáid ja nuoraid várás geat leat ¶ vuollil 26 jagi ja singuin ovttas. Unnimusat ¶ 1/3 oassi miellahttuin fertejit leat vuolil 26 ¶ jagi. Jagis 2002 lei stuorámus doarjjasupmi ¶ 10.000 ruvnnu. ¶ Norgga musihkkaráđđi Tollbugt. 28 0157 Oslo Tlf: 22 42 45 50 Telefáksa: 22 42 44 10 E-poasta: nmr@musikk.no ¶ Norgga Amatevrateáhterráđđi Motzfeldtsgt. 1 Postboks 9136 Grønland 0133 Oslo Tlf: 23 00 21 30 Telefáksa: 23 00 21 39 E-poasta: teater@frifond.no ¶ Norgga mánáid- ja nuoraidorganisašuvnnaid riikkaráđđi Nedre Vollgt. 5 0158 Oslo Tlf: 23 31 06 00 Telefáksa: 23 31 06 01 E-poasta: frifond@lnu.no ¶ Jurddabáŋku lea doarjjaortnet máŋggakul ¶ tuvrrálaš doaimmaid várás mánáide ja nuo ¶ raide. Norgga mánáid- ja nuoraid ¶ organisašuvnnaid riikkaráđđi (LNU) hálddaša ¶ ortnega. Sii geat sáhttet ohcat leat mánáid- ja ¶ nuoraidorganisašuvnnat ja minoritehtaorga ¶ nisašuvnnat mánáid- ja nuoraidguin. Ii leat ¶ fásta ohcanáigi, ja sáhttá ohcat 1000 ruvnnos ¶ gitta 30 000 ruvnnu rádjái. Sáhttá váldit okt ¶ avuođa LNU:ain gos oažžu eanet dieđuid. ¶ Sámediggi ¶ Sámediggi lea várren ruđaid doaimmaide ¶ sámi mánáid ja nuoraid várás. Ulbmil ¶ ruđaiguin lea ovddidit sámi mánáid ja nuo ¶ raid bajásšaddaneavttuid doaimmaid bokte ¶ mat nannejit ja gáhttejit sámegiela ja kul ¶ tuvrra. Sámediggi dáhttu vuoruhit doaim ¶ maid mat ovddidit mánáid iežaset doaibma ¶ ma ja oassálastima. Doarjjaortnegis lea oalle ¶ viiddis ulbmilčilgehus, ja nu addo ge doarjja ¶ viiddis doaibmabiijuide ja prošeavttaide. ¶ Nuppi Sámedikkeáigodagas nubbái, ja jagis ¶ jahkkái sáhttet vuoruheamit muhtin muddui ¶ molsašuvvat, omd. makkár geografálaš ¶ ja/dahje giellaguovlluid vuoruha, makkár ¶ doaimmaid vuoruha jnv. ¶ Stuorát doaluid oktavuođas, nu go festiválain ¶ ja teáhteroktavuođas, lea deattuhuvvon ¶ doarjut doaimmaid gos mánát ja nuorat leat ¶ geavaheddjit ja ulbmiljoavkkus. ¶ Sámedikkis lea maid prošeakta man leat ¶ gohčodan . Prošeavtta ulb ¶ milin lea movttiidahttit mánáid ja nuoraid ¶ gitta 16 jahkkái, čađahit iežaset prošeavttaid ¶ masa sáhttet ohcat ruhtadoarjaga. ¶ Ohcamušat maid mánát ja nuorat leat vuolg ¶ Doarjjaortnegat ¶ gahan ja main leat sámi doaimmat, leat ¶ eanaš vuoruhuvvon. Seamma guoská ohca ¶ mušaide mánáidjoavkkuin. ¶ Geahččalanortnegin almmuhii Sámediggi ¶ jagis 2002 girjjálašvuođastipeandda nuorai ¶ de gaskal 13 ja 28 jagi geat čállet sámegillii. ¶ Ulbmil lea movttiidahttit nuoraid čállit sáme ¶ gillii. ¶ Sámedikki kulturossodat 8270 Drag Tlf: 75 77 56 80 Telefáksa: 75 77 56 88 E-poasta: samediggi@samediggi.no http://www.samediggi.no ¶ Eará doarjjaortnegat ¶ Gávdnojit olu stádalaš doarjjaortnegat main ¶ ulbmiljoavkkut leat mánát ja nuorat. Mánáid ¶ ja bearašdepartemeanta almmustahttá juoh ¶ ke jagi diehtočállosa, mánáid ja nuoraid ¶ áŋgiruššan – Ráđđehusa áigumuš ja ¶ áŋgiruššanguovllut stáhtabušeahtas, gos ¶ gávdná listtu iešguđetge doarjjaortnegiid ¶ Sámedikki nuoraidpolitihkálaš lávdegoddi ¶ Sámedikki nuoraidpolitihkalaš lávdegoddi – ¶ SNPL – ásahuvvui bissovaš orgánan 2003 ¶ rájes, muhto lea gaskaboddosaččat doaib ¶ man 2001 rájes. SNPL bargun lea nannet ¶ sámi nuoraid mielmearrideami ja ¶ vejolašvuođa váikkuhit Sámedikki politihka. ¶ 2003 rájes leat SNPL:s vihtta fásta miellahttu ¶ oktain peršuvnnálaš várreláhttuiguin, ja lea ¶ sámediggeráđđi gii sin nammada. Lahttut ¶ válljejuvvojit miehttá riikka ja leat gaskal 18 ¶ ja 28 jagi. ¶ 2003 rájes lea SNPL:a fápmudus ja organise ¶ ren mearriduvvon. Okta SNPL:a váldodoaim ¶ main lea plánet ja lágidit Sámedikki jahkká ¶ saš nuoraidkonferánssaid. SNPL galgá maid ¶ movttiidahttit eanet nuoraid beroštišgoahttit ¶ servodatáššiin ja politihkas, lasihit nuoraid ¶ oassálastima Sámedikki válggain, ja oččodit ¶ eanet nuorra áirasiid Sámediggái, ja ¶ Sámedikki stivrraide ja lávdegottiide. ¶ SNPL:s lea oalle friddja rolla, ja sáhttá ovdda ¶ mearkka dihte ieš loktet ja bargat daid ¶ áššiiguin mat sin mielas leat dehálaččat, ja ¶ sáhttet friddja vuođu alde buktit ¶ cealkámušaid mediaide ja eará ásahusaide. ¶ SNPL galgá doaibmat ovttastussan gaskal ¶ sámi nuoraid ja Sámedikki, muhto maiddái ¶ gulaskuddanásahussan ja leat váikkuhead ¶ djin ja “bearráigeahččin” nuoraidáššiid ektui ¶ Sámedikkis, ja dán láhkai veahkehit ¶ Sámedikki hábmet dikki nuoraidprofiilla ja ¶ nuoraidpolitihka. SNPL:s lea fásta gulahalla ¶ nolmmoš Sámedikkeráđi láhttuid gaskkas, ja ¶ doallá guokte fásta čoahkkima ¶ Sámediggeráđiin jagis. ¶ Sámedikki hálddáhus kulturossodaga bokte ¶ doaibmá čállingoddin SNPL:ai, ja sáhttá váldit ¶ oktavuođa SNPL:ain hálddáhusa bokte dahje ¶ njuolgga SNPL áirasiiguin. Eanet dieđuid das ¶ geat áirasat ja várreáirasat leat, ja gulahallan ¶ dieđuid ja SNPL:a ollislaš mandáhta, gávnnat ¶ Sámedikki ruovttusiidduin ¶ www.samediggi.no. ¶ Sámedikki nuoraidkonferánsa ¶ Sámediggi lágida jahkásaččat nuoraidkonfe ¶ ránssa movttiidahttindihte ja nannendihte ¶ mánáid ja nuoraid váikkuhanvejolašvuođaid, ¶ aktiivválaš oassálastima ja beroštumi sámi ¶ servodagas. Sámediggi dáhttu čohkket nuo ¶ raid geain leat iešguđetlágán sámi duogážat ¶ nu ahte sii oahppásmuvvet. Mihttomearrin ¶ lea oažžut njuolgga signálaid ja árvalusaid ¶ das mas nuorat beroštit, ja geahčadit mo ¶ Sámedikki nuoraidpolitihkálaš bargu berre ¶ hábmejuvvot ja čađahuvvot. Jahkásaš nuo ¶ raidkonferánssat sáhttet váikkuhit nu ahte ¶ eanet nuorat dieđihit iežaset sámi jienastus ¶ lohkui, aktiivválaččat oassálastet politihka ja ¶ dán láhkai sihkkarastet nuoraid oassálastima ¶ Sámedikkis. Sámedikki vuosttaš nuoraidkon ¶ feránsa lágiduvvui Kárášjogas 2001:as. Fáttát ¶ ledje ja ¶ "Nuorat ja stuorát oassálastin ja váikkuheap ¶ mi". Nubbi konferánsa lei Snoasás 2002:is ¶ namain "Beaivvi bárdni ja Robocop – heivvo ¶ laš čoahkádus vai vártnuhisvuođaseaguhus?”. ¶ Fáttát ledje ”Sámi kultuvra hálbbesgálvun?” ¶ ja ”Árbevierru vrd. ođđaáigásašvuohta?” ¶ Sámi mánáid- ja nuoraidorganisašuvnnat ¶ Sámi mánáid- ja nuoraidorganisašuvnnat ¶ doibmet deaivvadanbáikin sámi mánáide ja ¶ nuoraide, ja servodat- ja kulturdoaimma, ja ¶ politihkálaš barggu foruman. Báikkálaš orga ¶ nisašuvnnain leat dávjá viiddis ja máŋggalá ¶ gán doaimmat, nu go giellabarggut, kultur ¶ festiválat, valáštallandoalut, mátkkit ja dieh ¶ tojuohkkindoaimmat. Organisašuvnnain leat ¶ dávjá seamma lágan mihttomearit, namma ¶ lassii bargat dan ala ahte nannet ja ovdá ¶ nahttit sámegiela ja sámi kultuvrra. Dán láh ¶ kai leat organisašuvnnat dehálaš instrumean ¶ tan nannendihte nuoraid identitehta. ¶ Davvi Nuorra ¶ Davvi Nuorra lea riikaviidosaš ¶ organisašuvdna sámi nuoraid várás geat leat ¶ gaskal 13 ja 32 jagi. Davvi Nuorra lea bello ¶ datpolitihkálaš ja oskuvaš bealákeahttá. ¶ Davvi Nuoras ledje jagis 2003 sullii 200 miel ¶ Oassálastin ja váikkuheapmi ¶ lahtu miehttá riikka. Davvi Nuoras leat sihke ¶ eaŋkilmiellahttut ja báikkálaš searvvit. Davvi ¶ Nuorra oassálastá nášunala nuoraidforain, ¶ earet eará Norgga mánáid- ja nuoraidorgani ¶ sašuvnnaid riikkaráđi bokte. ¶ Davvi Nuora mihttomearri lea earet eará ¶ addit sámi nuoraide dieđuid ja áddejumi ¶ eará sáminuoraid árgabeaivvis ja dilis, nan ¶ net oktiigullevašvuođa, veahkehit sámi nuo ¶ raid hukset iežaset sámi identitehta, ja maid ¶ dai jávkadit dološ áddejumiid das gii sáhttá ¶ gohčodit iežas sápmelažžan ja makkáriin ¶ sápmelaš galgá leat. Davvi Nuorra bargá ¶ earet eará gelbbolašvuođaloktemin sámi ¶ nuoraid gaskkas áššiin mat gusket sápme ¶ laččaide, kuršaid, konferánssaid ja works ¶ hop:aid bokte. ¶ Davvi Nuorra E-poasta: davvinuorra@same.net http://www.davvinuorra.org ¶ Nuoraidlávdegottit ¶ Sihke Norgga Sámiid Riikkasearvvis (NSR) ja ¶ Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvis ¶ (NBR) leat sierra nuoraidlávdegottit. NBRa ¶ nuoraidlávdegoddi bargá eanaš áššiiguin ¶ mat gusket boazosámi nuoraide. NSRa nuo ¶ raidlávdegoddi bargá áigeguovdilis nuoraid ¶ politihkálaš áššiiguin, sihke organisašuvnna ¶ siskkobealde, eiseválddiid ektui ja ja maiddai ¶ Sámedikki ektui. NSR-n lágida maid nuoraid ¶ konferánssaid ja iešguđetge kuršaid ja ¶ prošeavttaid. NSR-n oassálastá nášunala nuo ¶ raidforain, earet eará Norgga mánáid- ja nuo ¶ raidorganisašuvnnaid riikkaráđi bokte. ¶ NSRa nuoraidlávdegoddi Poastastobe 173 9521 Guovdageaidnu Tlf: 78 48 69 55 E-poasta: nsr@nsr.no http://www.nsr.no ¶ NBRa nuoraidlávdegoddi Postboks 508 9255 Tromsø Tlf: 77 66 26 80 E-poasta: nrl@same.net http://www.nrl-nbr.no ¶ Sámi nuoraidorganisašuvnnat Suomas, ¶ Ruoŧas, Norggas ja Ruoššas deaivvadedje ¶ Kárášjogas skábmamanus 1999. Dán deaiv ¶ vadeami boađusin lei Dávgi – Sámi nuorai ¶ dráđi ásaheapmi. Dávgi doaibmá váldoorga ¶ nisašuvdnan sámi nuoraidorganisašuvnnai ¶ de. Dávggi mihttomearrin lea sihkkarastit ¶ sámi nuoraid vuoigatvuođaid oktan álbmo ¶ gin, nannet sámi nuoraid ovttasbarggu ja ¶ deaivvadeami riikkarájáid rastá ja ovddidit ¶ sámi giela ja kultuvrra sámi nuoraid gaskkas. ¶ Dávgi maid bargá nannet oktavuođa eará ¶ álgoálbmogiiguin ja ovttasbarggu singuin. ¶ DSJ lea politihkálaš bealakeahtes ¶ organisašuvdna man bargoguovlun lea olles ¶ julevsámi guovlu. DSJ bargá nannet sámi ¶ mánáid ja nuoraid identitehta ja lea e.e. lági ¶ dan geasseleairra mánáid várás ja Hellemo ¶ spábbačiekčancup. ¶ InfoNuorra ¶ Info Nuorra guovddážat leat rahpasat buot ¶ nuoraide ja juohká e.e. dieđuid oahppu, barg ¶ guid, vuoigatvuođaid, kultuvrra ja astoáiggi ¶ birra. InfoNuorra kántuvrrain oažžu buot daid ¶ dieđuid maid dárbbaša ovtta báikkis, ja ¶ dieđut leat erenoamážit heivehuvvon nuorai ¶ de. InforNuorra kántuvrrain Kárášjogas, ¶ Guovdageainnus ja Nordlánddas oažžu ¶ dieđuid sámegillii. ¶ InfoNuorra Kárášjogas lea suohkanlaš nuo ¶ raid diehtojuohkkin- ja bálvaluskántuvra man ¶ ulbmilin lea čohkket buot nuoraidguoskevaš ¶ dieđuid ovtta báikái. Eanaš eará Norgga nuo ¶ raid diehtojuohkkinkántuvrraid ektui, lea ¶ InfoNuorra vuosttažettiin nuoraidbálvalus ¶ kántuvra. Dát mearkkaša ahte InfoNuorra ¶ aktiivválaččat searvá iešguđetge doaimmai ¶ de ja prošeavttaide mat leat nuoraid várás ja ¶ gos nuorat oasálastet, ja sii barget aktiivvá ¶ laččat lasihandihte nuoraid beroštumi báik ¶ kálaš servodagas. InfoNuorra bagá buot ¶ áššiiguin maid nuorat jearahit. ¶ InfoNuoras ulbmiljoavku leat nuorat gaskal ¶ 15 ja 30 jagi. InfoNuorra deattuha ahte sii gal ¶ get leat positiivválaš ja bealátkeahtes báiki ¶ buot nuoraid várás, ii dušše erenoamáš ¶ joavkkuid várás. Deikka sáhttet nuorat boaht ¶ tit buhtes árkkaiguin ja muitalit dan maid ¶ ieža háliidit. Nuoraidorganisašuvnnat, eakto ¶ dáhtolaš searvvit, váhnemat, skuvla, media ja ¶ earát sáhttet geavahit sin máhtolašvuođa ja ¶ dieđuid das man birra nuorat beroštit. ¶ Lea Nordlándda fylkkagielda gii jođiha ¶ InfoNuora Nordlánddas mii lea álmmolaš ¶ diehtojuohkkinkántuvra nuoraid várás ¶ Nordlánddas. Bálvalusa mihttomearrin lea ¶ veahkehit nuoraid gávdnat vástádusa sin ¶ gažaldagaide fáttáin dego oahppu Norggas ¶ ja olgoriikkas, bargu, kultuvra, astoáigi ja ¶ muđuid servodatdieđut. Nuorat maid sáhttet ¶ oažžut dieđuid iešguđet lágan olgoriikkas ¶ orruma birra, lágaid ja njuolggadusaid birra, ¶ ja fáttáide mat gusket gorudii ja sillui. ¶ Bálvalus lea maid heivehuvvon julevsámegil ¶ InfoNuorra Kárášjogas 9730 Kárášjohka Tlf: 78 46 75 10 E-poasta: post@infonuorra.com http://www.infonuorra.com ¶ InfoNuorra Guovdageainnus Bredbuktnesveien 12 9520 Guovdageaidnu Tlf: 78 48 71 66 E-poasta: infonuorra@trollnet.no http://www.infonuorra.unginfo.no/ ¶ InfoNuorra Nordlánddas Postboks 1115 8001 Bodø Tlf: 75 54 43 50 E-poasta: poassta@infonuorra.no http://www.infonuorra.no ¶ Fylkkagielddat leat dehálaččat go guoská ¶ sámi mánáid ja nuoraid bajásšaddaneavttui ¶ de. Earet eará lea fylkkagielddas ovddasvás ¶ tádus joatkkaskuvllain. Jagis 2002 rahkadeig ¶ ga Sámediggi ja Romssa fylkkagielda formá ¶ lalaš ovttasbargošiehtadusa. Jagis 2003 čuov ¶ volii Finnmárkku fylkkagielda, ja dál ¶ geahččalit oažžut sullasaš šiehtadusaid eará ¶ fylkkagielddaiguin ge. ¶ Finnmárkku fylkkagielda ¶ Ossodatgaskkasaš nuoraidprográmmas ¶ Finnmárkku várás "Nuorra Finnmárkkus" ¶ 2002–2005 leat dálá ja ođđa nuoraid doaib ¶ mabiijut čohkkejuvvon. Váldoulbmilin lea ¶ nannet nuoraidbarggu dakko bokte ahte ¶ báldalastit ja ovdánahttit Finnmárkku nuo ¶ raidvuoruheami. ¶ Ovttasbargošiehtadusas Sámedikki ja ¶ Finnmárkku Fylkkagieldda gaskkas lea sierra ¶ artihkkal mánáid ja nuoraid birra. Das boahta ¶ ovdan ahte "Áššeoasálaččat ovttasbarget ¶ mánáid ja nuoraid doaimmaid, prošeavttaid ¶ ja aktivitehtaid sisdoalu ovdánahttimis vai ¶ sámi giella ja kultuvra ja máŋggakultuvrralaš ¶ perspektiiva buorebut boahtá ovdan. ¶ Erenoamážit gusto dát Kultuvrralaš ¶ Skuvlalávkka oktavuođas ja Nuoraid ¶ Kulturdoaluid oktavuođas". Maiddái eará ¶ artihkkalat ovttasbargošiehtadusat leat ¶ mánáid ja nuoraid birra. ¶ Olles ovttasbargošiehtadusa sáhtat lohkat Finnmárkku fylkkagieldda ruovttusiidduin: http://www.ffk.no ¶ Romssa Fylkkagielda ¶ Romssa Fylkkagieldda mihttomearrin lea ¶ ovdánahttit buorre sámepolitihka. Sierra ¶ sámekonsuleanta galgá maid bargat sámi ¶ mánáid ja nuoraid ektui fylkkas. Fylkkagielda ¶ lágida sámekonferánssa juohke jagi, ja jagis ¶ 2002 ledje nuorat fáddán. Konferánssaid ¶ vuolggasadji lea ásahit deaivvadanbáikki gos ¶ iešguđetge oassálastit ja hálddašandásit ¶ geain lea ovddasvástádus sámepolitihkkii ¶ sáhttet deaivvadit ja ságastallat áigeguovdi ¶ lis sámi hástalusaid birra. ¶ Romssa fylkkagielda lea geavahišgoahttán ¶ Interneahta go leat ráhkadeamen doaibma ¶ prográmma mánáide ja nuoraide Romssas. ¶ Interneahttasiidduin ¶ http://www.ungplan.net sáhttet nuorat ieža ¶ buktit oaiviliid dán plána sisdoalu ja vuoru ¶ heami ektui. ¶ Romssa Fylkkagielda ja Sámediggi leaba ¶ vuolláičállan ovttasbargošiehtadusa. Šiehta ¶ dusas boahta ovdan ahte Romssa ¶ Fylkkagielda galgá fállat sámegiela fágan ¶ buot Romssa joatkkaskuvllaid ohppiide, geat ¶ dan háliidit. Jus ii leat vejolaš fidnet oahpa ¶ headdji, de galgá fállat gáiddusoahpahusa. ¶ Šiehtadusas maid čuožžu ná: "Romssa fylkka ¶ gielda áigu álggahit “sámi kulturmáhtu” loh ¶ kanbádjefágan ja “sámi kulturmáhtu” válljen ¶ fágan Romssa fylkka joatkkaskuvllain. ¶ Romssa fylkkagielda galgá, vai juksa mihto ¶ meari ahte ii oktage oahppi galgga beassat ¶ Romssa fylkka joatkkaskuvllain almmá ¶ vuođđomáhtuid haga sámi dilálašvuođaid ¶ birra, ráhkadit ja fállat deavddaoahppopáhka ¶ buot oahpaheddjiid várás juohke Romssa ¶ fylkka joatkkaskuvllain ja oahpponeavvopáh ¶ ka sámi dilálašvuođaid birra Romssas. ¶ Sámediggi galgá veahkehit Romssa fylkkagi ¶ eldda dán barggu ovddidemiin ja ruhtade ¶ Nordlándda fylkkagielda ¶ Nordland Nordlándda Fylkkagielda juohká ¶ jahkkásaččat oahppostipeandda sámi nuo ¶ raide fylkkas geat váldet alit oahppu. Sámi ¶ organisašuvnnat maiddai ožžot doaibmado ¶ arjaga ja eará doaimmaide mat ovddidit ¶ sámi kultuvrra. Searvvit ožžot doarjaga ¶ doaimmaide gos mánáin ja nuorain lea vejo ¶ lašvuohta deaivvadit eará sámi mánáiguin ja ¶ nuoraiguin, maiddái riikkarájáid rastá. ¶ Nordlándda fylkkas lea sierra sámi lávdegod ¶ di mii oppalaččat bargá sámi áššiiguin. Sámi ¶ lávdegoddi lágidii 2003:as konferánssa mii ¶ deattuhi sámi nuoraid ja identitehta. ¶ Fylkkagielddat ¶ Finnmárkku fylkkagielda ¶ Romssa Fylkkagielda ¶ Nordlándda fylkkagielda ¶ Servodaga ovdáneapmi dáhpáhuvvá ¶ máŋggabealat vuogádagas gos leat ekono ¶ málaš, sosiála ja kultuvrrálaš váikkuheamit ¶ riikkarájáid rastá. Máilmmiservodaga globali ¶ seren eaktuda ahte nuorain leat dieđut eará ¶ riikkaid dili birra ja hárjánit ovttasbargat nuo ¶ rain geain lea eará kultuvra ja biras. Lea dehá ¶ laš ahte mánát ja nuorat buorebut besset ¶ oassálastit riikkaidgaskasaš ovttasbarggus ja ¶ ahte sii ohppet ja ožžot áddejumi eará riik ¶ kaid kultuvrrálaš ja sosiála árbevieruid ektui. ¶ Eanet johtaleapmi mánáid ja nuoraid gaskkas ¶ addá vejolašvuođa buoret áddejupmái. ¶ Váikko vel eaktodáhtolaš organisašuvnnat ¶ leat guovddážis riikkaidgaskasaš barggus, de ¶ lea maid individuála ja organiserenkeahttes ¶ riikkaidgaskasaš oktavuohta ollusiida dehá ¶ Ovttasbargu kultuvrraid rastá ¶ Sámi nuorat ásset njeallji riikkain – Norggas, ¶ Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas. Olbmot leat ¶ guhkká ovttasbargan riikkarájáid rastá, vaikko ¶ vel Ruošša lei ge guhkká ovttasbarggu olg ¶ gobealde. ¶ Norgga nuorat ožžot hárjáneami, dieđuid ja ¶ oktavuođa eará riikkaid nuoraiguin go oassá ¶ lastet riikkaidgaskasaš konferánssain, seminá ¶ rain, festiválain ja oahppomátkkiin. Dát hásta ¶ la earet eará ahte lea dihtomielalaš iešas kul ¶ tuvrra ektui ja lea gierdevaš go deaivvada ¶ eará kultuvrraiguin. ¶ Gávdnojit máŋga ortnega main sáhttá ohcat ¶ doarjaga riikkaidgaskasaš ovttasbargui. ¶ Eurodesk lea eurohpálaš fierpmádat gos ¶ oažžu dieđuid nuoraid, lonuhusa ja johtalea ¶ mi birra. Eurodesk-diehtovuođus leat dieđut ¶ riikkaidgaskasaš ja nášunala doarjjaortnegiid ¶ ja prográmmaid birra oahpaheami- oahppo ¶ ja nuoraidsurggiin. Dieđuid searvves leat ¶ áddehahti čilgehusat maid prográmmat dor ¶ jot, mo galgá ohcat doarjaga – ja maiddái: ¶ Geainna galgá váldit oktavuođa oažžundihte ¶ eanet dieđuid juohke prográmma birra. ¶ Eurodesk Norggas E-poasta: eurodesk@bufa.no http://www.eurodesk.no ¶ NUORRAN Eurohpás ¶ Prográmma NUORRAN Eurohpás galgá ovd ¶ didit oktavuođa ja ovttasbarggu nuoraid ¶ gaskkas miellahttoriikkain ja váikkuhit nu ¶ ahte europeálaš dimenšuvdna vel eanet ¶ gálgá deattuhuvvot riikkaidgaskasaš ovttas ¶ barggus. Norgga oassálastin EEO-šiehtadusa ¶ bokte mearkkaša olu dasa ahte nuoraidjoavk ¶ kut Norggas ožžot ođđa ja viiddiduvvon ¶ vejolašvuođaid europeálaš ovttasbarggus. ¶ Prográmma lea maid heivehuvvon ovttas ¶ barggu ektui goalmmátriikkain, álgovuorus ¶ Gaskaáhpeguovlluin, Latin-Ámerihkkáin ja ¶ Guovddáš- ja Nuorta-Eurohpáin. ¶ Ekonomálaš doarjaga mihttomearrin lea ovd ¶ didit nuoraidjoavkkuid lonohallama, juogo ¶ bilaterála dahje multinášunala dásis. ¶ Ulbmiljoavku leat nuorat gaskal 15 ja 25 jagi ¶ ja eaktuduvvo ahte ovttasbargu lea organise ¶ rejuvvon ja ahte das lea dakkár sisdoallu mii ¶ ovddida bissovaš oktavuođaid ja lea pro ¶ grámma mihttomeariid mielde. Dasa lassin ¶ galgá addit nuoraide gaskal 18 ja 25 jagi ¶ vejolašvuođa leat olgoriikkas gaskal 6 ja 12 ¶ mánu ja eaktodáhtolaččat oassálastit báikká ¶ laš nuoraidbargoprošeavttas nuoraidbarg ¶ gus, birasgáhttemis, sosiála barggus dahje ¶ eará láhkai bálvalit báikkálaš servodaga. ¶ Oahpahallibálvalus dán hámis lea lea ođđa ¶ fálaldat norgga nuoraide. ¶ NUORRAN Eurohpás leat vihtta doaibmabiiju: ¶ 2. Álggahallibálvalus (volontørabálvalus) ¶ 3. Báikkálaš nuoraidprošeavttat ¶ 4. Ovttasbargu eará EU-prográmmaiguin ¶ 5. Oahpaheapmi, diehtojuohkkin ja fierpmá ¶ dat ¶ NUORRAN Eurohpás E-poasta: bufa@bufa.no http://www.ungieuropa.net ¶ Riikkaidgaskasaš ovttasbargu ¶ Davviriikkalaš ovttasbargu ¶ Davviriikkalaš ovttasbarggus leat guhkes ¶ árbevierut ja lea váikkuhan garra oktiigulle ¶ vašvuhtii davviriikkaid gaskkas. Mii guoská ¶ nuoraidpolitihkii, de lea Davviriikkalaš nuo ¶ raidlávdegoddi dat orgána mii addá ráđiid ¶ Davviriikkalaš Ministtarráđđái. ¶ Nuoraidlávdegottis leat áirasat daid departe ¶ meanttain geain lea ovddasvástádus nuorai ¶ dáššiin, nášunala nuoraidráđiin ja áirasat ¶ iešstivrenguovlluin. 2002 rájes lea maid ¶ Dávgi beassan oassálastit čoahkkimiin ovtta ¶ áici áirasin. ¶ Davviriikkalaš nuoraidlávdegottis leat guokte ¶ doarjjaortnega mat galget árvvosmahttit ¶ nuoraidbarggu Davviriikkain, prošeaktadoarj ¶ ja ja organisašuvdnadoarjja. Organisašuvdna ¶ doarjaga sáhttet addit mánáid- ja nuoraidor ¶ ganisašuvnnaid davviriikkalaš ovttasbargo ¶ struktuvrraide. Prošeaktadoarjja lea ovttas ¶ barggu várás gaskal davviriikkalaš mánáid- ja ¶ nuoriadorganisašuvnnaid, servviid ja eará ¶ joavkkuid geat barget mánáid ja nuoraid ¶ ovddas, beali ja siiguin ovttas unnimusat ¶ golmma riikkas dahje iešstivrenguovlluin. ¶ Sámi organisašuvnnat leat ožžon doarjaga ¶ guktui ortnegiid bokte. ¶ Nuoraidbargu Barentsguovllus ¶ Barentsráđđi mearridii jagis 1999 fátmmástit ¶ nuoraidpolitihka okta iežas ovddidansurggi ¶ in. Nuoraidministtarkonferánsa Romssas ¶ 2001:as mearridii sierra doaibmaplána lagát ¶ ovttasbarggu ektui nuoraidpolitihkas ja ¶ eanet ráhčat čađahit nuoraidprošeavttaid ¶ guovllu rájáid rastá. Plána deattuha man ¶ dehálaš lea bisuhit ja ovdánahttit álgoálb ¶ mogiid giela ja kultuvrra, ja sihkkarastit bis ¶ sovaš ovdáneami guovllu ealáhusvuođus. 2003 rájes lea ásahuvvon kántuvra, Barents ¶ Youth Cooperation Office, mas leat guokte ¶ koordináhtora Murmánskkas. ¶ Koordináhtoriid bargun lea addit ráđi ja ¶ bagadallat prošeaktajurdagiid ovdánahtti ¶ mis, čohkket dieđuid ja čuovvolit vejolaš ruh ¶ tadangálduid prošeavttaide ja juohkkit ¶ dieđuid. ¶ Barents guovllulaš bargojoavku ¶ nuoraidgážaldagaid várás, Regional Working ¶ Group on Youth Issues, lea áiddo ásahuvvon. ¶ Sis lei vuosttaš čoahkkin cuoŋománus 2003. ¶ Riikkaidgaskasaš konferánssat álgoálbmotnuoraide ¶ Vuosttaš máilmmikonferánsa álgoálbmotnu ¶ oraide lágiduvvui Canadas jagis 1991, ja das ¶ lei namma World Indigenous Youth ¶ Conferences (WIYC). Das rájes leat lágiduv ¶ von njeallje ođđa konferánssa e.e. Ruoŧas ¶ 1996:as. Maŋemus konferánsa lágiduvvui ¶ Ođđa Sealánddas 1999:is. WIYC čohkke ¶ 300–400 nuora olles máilmmis ja lea dehálaš ¶ deaivvadanbáikin. Konferánssat leat ¶ leamašan ávkkálaš inspiršuvdnii ja fierpmá ¶ dathuksemii. Boahtte konferánsa lea pláne ¶ juvvon Ruonáeatnamis, muhto ii leat vel ¶ mearriduvvon goas. ¶ WIYC lassin, leat lágiduvvon "sorjjasmeaht ¶ Ovddamearkka dihtii lágiduvvui stuorra kon ¶ feránsa Filippiinnáin jagis 2001. ¶ Arctic Youth Camp maid Davvi Nuorra ja ¶ Riddu Riđđu lágideaba lea maid ovdamear ¶ kan bissovaš konferánssaide/leairraide mat ¶ lágiduvvojit álgoálbmotnuoraid várás. ¶ Láhka mánáidáittardeaddji birra mearriduv ¶ vui jagis 1981. Lága goalmmát páragráfas ¶ čuožžu: "Áittardeaddji bargun lea ovddidit ¶ mánáid beroštumiid almmolaš ja priváhta ¶ ektui, ja čuovvut mielde mánáid bajásšadda ¶ neavttuid ovdáneamis." ¶ Dákkár viiddis fápmudus, ja ONa ¶ Mánáidkonvenšuvnna vuođul, mii dál lea ¶ oassin Norgga lágas, galgá ¶ Mánáidáittardeaddji bearráigeahččat mánáid ¶ bajásšaddandilálašvuođaid Norggas. Dát ¶ guoská buot mánáidjoavkkuide, ja buot ser ¶ vodatsurggiide, nu go mat skuvla, ¶ dearvvašvuođabálvalusa, mánát geain váh ¶ nemat leat earránan, mánát ja astoáigi, givssi ¶ deapmi, rassisma, Interneahtta, neahttagula ¶ Mánáidkonvenšuvdna muitala makkár suod ¶ jaleami mánát sáhttet gáibidit, makkár fálal ¶ dagaid servodat berre fállat mii e.e. guoská ¶ dearvvašvuođadikšui ja oahpahussii, ja maid ¶ dái makkár vuoigatvuođat mánáin ja nuorain ¶ lea gullot min servodagas. ¶ Mánát ja nuorat leat dievaslaš indiviiddat ¶ geain lea vuoigatvuohta cealkit oainnuset ja gullot buot áššiin mat gusket sidjiide. Danin ¶ lea dehálaš hukset ja viiddidit demokratálaš ¶ ásahusaid skuvllain ja lágasbirrasis vai dat ¶ sáhttet doaibmat ja ságastallat nuoraid ovd ¶ Mánáid bajásšaddan molsašuvvá min guhkes ¶ riikkas. Mis leat olu iešguđet lágán joavkkut ¶ main leat iešguđet lágán dárbbut. ¶ Mánáidáittardeaddji dáhttu buoridit gulahal ¶ lama sámi mánáidguin ja nuoraiguin. Mii ¶ diehttit ahte sámi mánáid bajásšaddaneavt ¶ tut molsašuvvet seamma olu go muđuid ge ¶ mánáid gaskkas, muhto mii maiddái diehtit ¶ ahte sámi mánáin leat hástalusat mat eará ¶ mánáin eai leat. Dát hástalusat gusket giela ja ¶ kultuvrra viidáset fievrrideapmái ja nannemii, ¶ ja maiddai ráhkadit alcceseaset identitehta ja ¶ gullevašvuođa servodahkii mii rievdá nu ¶ johttilit. ¶ Mánáidáittardeaddji dárbbaša árvalusaid, ¶ earenoamášit sámi mánáin ja nuorain daid ¶ iešguđet ge áššiid ektui mainna mii galgat ja ¶ berret bargat. Dii gávdnabehtet min dáppe ¶ http://www.barneombudet.no, gos sáhtti ¶ behtet midjiide sáddet Čielga Dieđuid, jurda ¶ giid ja kommentáraid. ¶ Mánáidáittardeaddji ¶ Juolludeamit sámi ulbmiliidda ¶ Sápmelaččat leat njealji stáhta eamiálbmot ja unnitlohku, ja sis lea dárbu ja vuoigatvuohta erenoamáš árvui sihke riikkaidgaskasaš ja riikka álbmotrievtti mielde. Norggas lea erenoamáš ovddasvástádus ovddidit sámi giela, kultuvrra ja eallinlági. Vuođđolága § 110 a geatnegahttá stáhta eiseváldiid fuolahit sámi álbmogii vejolašvuođa nannet ja ovddidit gielas, kultuvrras ja servodateallimis. ¶ Gielda- ja guovludepartementtas lea ovddasvástádus ovttastahttit stáhta sámepolitihka. Departementtaid suorgeovddasvástádusprinsihppa gusto buot fágasurggiide, ja departementtain lea ovddasvástádus čuovvolit sámepolitihka iešguđet ge suorggis. Dát gullá maiddái daidda ortnegiidda maid Sámediggi hálddaša. ¶ Dáinna diehtočállosiin dáhttu ráđđehus oanehaččat ja oppalaččat čilget iešguđet departementtaid 2005` juolludanevttohusaid sámi ulbmiliidda. Dát diehtočálus lea almmuhuvvon maiddái 1999:s (johtočálus H-12/98), 2000:s (H-29/99), 2001:s (H-13/00), 2002:s (H-32/01), 2003:s (H-11/02) ja 2004:s (H-22/03). Dán jagi gihppagis leat maiddái juolludeamit mat eai leat ovdal leamaš ja danne ii sáhte buot loguid buohtastahttit diimmá loguiguin. Sámediggi................................................................................................................................... 2 Oahpahus- ja dutkandepartementa ............................................................................................. 3 Kultur- ja girkodepartementa ..................................................................................................... 6 Gielda- ja guovludepartementa .................................................................................................. 8 Dearvvašvuođadepartementa ................................................................................................... 13 Mánáid- ja bearašdepartementa................................................................................................ 14 Eanandoallodepartementa ........................................................................................................ 16 Birasgáhttendepartementa ........................................................................................................ 20 Olgoriikkadepartementa ........................................................................................................... 21 Justisdepartementa ................................................................................................................... 22 ¶ Juolludeamit sámi ulbmiliidda (1 000 kr) ¶ Rehketdoallu 2003 ¶ Salderejuvvon bušeahtta 2004 ¶ Evttohus 2005 ¶ Pst. rievdadus 2004-2005 Oahpahus- ja dutkandepartementa ¶ Gielda- ja guovludepartementa ¶ Dearvvašvuođadepartementa ¶ Mánáid- ja bearašdepartementa ¶ Eanandoallodepartementa ¶ Birasgáhttendepartementa ¶ Ollislaš juolludus ¶ Sámeálbmot foanda ¶ Submi ¶ 1) Ollislaš juolludus sámi ulbmiliidda ii leat mearriduvvon. Justisdepartementa boahtá 2004` čavčča mielde čielggadit Sámi vieruiduvvamat ja riekteoainnut- dutkanprošeavtta loahpaheami formálalaš, fágalaš ja ekonomalaš eavttuid. Sámi vuoigatvuođalávdegotti rámma mearriduvvo ođđajagimánu 2005` álggus. ¶ Sámediggi ¶ 2005:s boahtá Sámediggi bušeahttaárvalusa mielde, hálddašit sullii 234 mill kr sámi ulbmiliidda. Dát lea sullii 7 mill kr lassáneapmi 2004 ektui (3,1 pst). Sámedikki vuosttaš olles doaibmajahki lei 1990, ja dalle lei Sámedikki bušeahtta 31,7 mill kr. Ovdáneapmi čuovvu eiseváldiid ulbmiliid addit Sámediggái stuorát váikkuhanfámu ja válddi sámiid guoskevaš áššiin. ¶ Sámediggi lea ovdal ee. ožžon ovddasvástádusa juohkit doarjagiid sámi organisašuvnnaide, kultur-, ealáhus- ja giellaulbmiliidda, ja olu iešguđet fágadepartementtaid doaimmat main lea erenoamáš mearkkašupmi sámi kultuvrii, leat sirdojuvvon Sámediggái. Máŋŋel go sámeláhka dohkkehuvvui, de lea eaktuduvvon ahte Sámedikkis galgá leat mearkkašahtti iešráđđenriekti ja váikkuhanfápmu dáin gažaldagain. ¶ Sámedikkis lea dihto hálddahuslaš áššiid hálddašanovddasvástádus, nugo Sámediggeválggaid ja iešguđetlágán almmolaš orgánaid ovddasteddjiid nammadeami oktavuođas. Sámedikkis lea dasa lassin váldi ja váikkuhanfápmu go oassálastá ja go ovddastuvvo iešguđet ge lávdegottiin, stivrrain ja ráđiin. Earet dan válddi mii Sámedikkis lea sámelága bokte, de lea Sámedikkis maiddái váldi boazodoallolága, oahpahuslága ja kulturmuitolága olis. ¶ Sámediggi oaččui 1999:s lobi spiehkastit juolludusnjuolggadusa § 4:s bruttobušetterema birra ja oažžu olles juolladusas Gielda- ja guovludepartementtas ovtta 50-poastta bokte. Seammaláhkái juolluduvvojit Mánáid- ja bearašdepartementta, Oahpahus- ja dutkandepartementta, Kultur- ja girkodepartementta ja Birasgáhttendepartementta juolludusat 50-poasttaid bokte. Sámediggi oažžu danne erenoamáš iehčanas friddjadis resursahálddašanovddasvástádusa. Sámediggi juohká juolludusa dievasčoahkkimisttis skábmamánus jus Stuoradiggi dohkkeha bušeahta. Sámediggi juohká juolludusa iežas vuoruhemiid vuođul daid eavttuid mielde mat leat biddjojuvvon Stuoradikki bušeahttamearrádusas. ¶ Sámediggi dieđiha doaimmas birra neahttasiiddus ¶ www.samediggi.no ¶ Foanda ¶ OOD ¶ DD ¶ GGD ¶ Oahpahus- ja dutkandepartementa ¶ Kap. Poasta Doaimmat ¶ Rehketdoallu 2003 ¶ Salderejuvvon bušeahtta 2004 ¶ Evttohus 2005 ¶ Sámi oahpahushálddašeapmi, Doarjja Sámediggái ¶ Sámi oahpahushálddašeapmi, Doarjja Sámediggái ¶ Stuora bierggasoastimat ja máŧasdoallan ¶ Vuođđoskuvlla ja joatkkaoahpahusa oktasaš doaibmabijut, Sámi oahpposuorgi 36 746 ¶ Vuođđoskuvlla ja joatkkaoahpahusa kvalitehtaovddideapmi, Erenoamáš doaibmagolut 2 500 ¶ Stáhtalaš skuvllat main lea joatkkaoahpahus, Doaibmagolut 53 511 ¶ Stáhtalaš skuvllat main lea joatkkaoahpahus, Stuora bierggasoastimat ja máŧasdoallan 1 223 ¶ Oahpahusa sierra IKT-doaimmat, Erenoamáš doaibmagolut 4 000 ¶ Stáhtalaš allaskuvllat, Doaibmagolut ¶ Stáhtalaš allaskuvllat, Erenoamáš doaibmagolut 6 ¶ Stáhtalaš allaskuvllat, Stuora bierggasoastimat ja máŧasdoallan 850 ¶ 50 Stáhtadoarjja ¶ 771 Submi ¶ 1) 52,5 mill kr lea sirdojuvvon kap. 232.01:s. ¶ 2) Meroštallan 3) 2005:s ii leat evttohuvvon juolludus kap. 232, 01 ja 45 poasttaid bokte. Dan kapihttala juolludus lea eanas muddui sirdojuvvon kap. 222:ii. ¶ Dasa lassin juolluduvvojit ruđat sámi ulbmiliidda dáid kapihttaliid ja poasttaid bokte: ¶ Kap. Poasta Doaibmabijut 263 50 ¶ universitehta, Stáhtadoarjja 285 52 ¶ Norgga ¶ dutkanráđđi, Dutkanulbmilat ¶ Kap. 206 Sámi oahpahushálddašeapmi, poasta 50 Doarjja Sámediggái Kapihtal ruhtada Sámi oahpahusossodaga doaibmagoluid, sámi ohppiid oahpponeavvuid buvttadeami ja ráhkadeami, ja oahpaheddjiid neavvuma geat oahpahit mánáidgárddiid, vuođđoskuvllaid ja joatkkaoahpahusa sámi ohppiid. Juolludus Sámediggái evttohuvvo jotkojuvvot seamma dásis go 2004:s. ¶ Kap. 222 Stáhta vuođđo- ja joatkkaskuvllat ja vuođđoskuvlainternáhtat, poasta 01 Doaibmagolut Sámi ohppiid vuođđoskuvllat Dán kapihttala bokte juolluduvvo ruhta sihke sámi ulbmiliidda ja Longyearbyen skuvlii. Ruđat galget ee gokčat skuvlla ja internáhta doaimma Gaska-Norgga Sámiskuvllas, Aarbortes, ja Snåase ja Málatvuomi suohkaniid oahpahus- ja internáhttabálvalusaid oastima. Juolludus galgá maiddái gokčat heaittihuvvon internáhtaid ovddeš bargiid vuordinbálkká goluid. Suohkanšiehtademiid mielde gokčá stáhta Snåase ja Málatvuomi sámiskuvllaid goluid. Duogážin dasa go stáhta jođiha Gaska-Norgga Sámiskuvlla, ja dasa lassin addá sierra juolludusaid Snåase ja Málátvuomi suohkaniid sámi skuvllaide, lea ahte sámi mánát galget oažžut oahpahusvejolašvuođaid mat nannejit sámi giela ja kultuvrra. Prošeavtta "Lullisámi oahpahus ruovttuskuvllas" árvvoštallanraporta gárvana 2004 loahpas. Departementa máhccá fas sámi vuođđoskuvllaoahpahusa organiseremii ja stáhtalaš skuvla- ja internáhttadoaimmaid gažaldagaide. ¶ Stáhta sámi joatkkaskuvllat Kapihttalii gullá ee. doarjja Sámi joatkkaskuvlii Kárášjogas ja Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvlii Guovdageainnus. Skuvllat galget fállat joatkkaoahpu sámi nuoraide, ja 2005 rájes galget skuvllat maiddái viidáseappot ovddidit sámi giela ja kultuvrra gáiddusoahpahusa ja guovllu ealáhusovddideami ja sámi kultuvrra kurse- ja ovddidanbargguid. Ovttasráđiid Sámedikki ja Finnmárkku Fylkkamánni oahpahusossodagaiguin, galget skuvllat maiddái oassálastit sámi álbmoga rávis olbmuid oahpahusa nannemis. Departementa boahtá váldit oktavuođa Finnmárkku fylkkagielddain Ođastus 94` sámi joatkkaoahpahusa árvvoštallama čuovvoleami hárrái. ¶ 2005:s evttohuvvo sámi vuođđo- ja joatkkaskuvllaid juolludus seamma dássái go 2004:s. Kap. 225 Vuođđoskuvlla ja joatkkaoahpahusa oktasaš doaibmabijut, poasta 63 Doarjja vuođđooahpahusa sámegillii Doarjjaortnega ulbmil lea nannet suohkaniid ekonomalaš návccaid fállat oahpahusa sámegielas ja sámegillii, daid vuoigatvuođaid mielde mat bohtet ovdan oahpahuslága § 6-2:s ja 6-3:s. Doarjja addo maiddái nannet oahpaheddjiid sámi giela ja kultuvrra gelbbolašvuođa. 2003-04 skuvlajagi lei sullii 2 800 vuođđoskuvlaoahppis sámegieloahpahus mii lea 7 pst. sturrosaš lassáneapmi 2002-03 skuvlajagi ektui. Lohkanvirggiid lohku lea bisson oalle dássedit maŋemus jagiid. 2004` giđa ledje joatkkaoahpahusas 279 oahppi geat ožžo sámegieloahpahusa, 2003` giđa ledje 232 (Gáldu: GSI). Eatnasat sis ožžo oahpahusa fylkkagielddalaš skuvllain. ¶ 2005` juolludus evttohuvvo jotkojuvvot seamma dásis go 2004:s. Kap. 226 Vuođđooahpahusa kvalitehtaovddideapmi, poasta 21 Erenoamáš doaibmagolut ja kap. 248 Oahpahusa sierra IKT-doaimmat, poasta 21 Erenoamáš doaibmagolut Oahpahus- ja dutkandepartementa lea addán doarjaga Sámediggái movttiidahttit sámi oahpahusa IKT geavaheami, erenoamážit sámi skuvlaneahta ja sámegiel digitála oahpponeavvuid ráhkadeami várás. Dasa lassin lea juolluduvvon doarjja pedagogalaš ovddidanprošeavttaide maid Sámediggi fuolaha, ja lullisámi guovllu gáiddusoahpahussii. Maŋemus jagiid lea vuođđoskuvlii ráhkaduvvon sámegielalaš diagnostalaš lohkandáidogeahččaleapmi. Sámediggi lea fuolahan geahččalemiid skuvllaide main leat sámi oahppit. 2005:s evttohuvvo juolluduvvot 4,5 mill kr sámi ulbmiliidda dán guovtti bušeahttakapihttala bokte. ¶ Kap. 263 Tromssa universitehta, poasta 50 Stáhtadoarjja Tromssa universitehtii juolluduvvui 2001:s ruhta guovtti stipendiáhtavirgái mat leat várrejuvvon sámi dutkamii. 2002 rájes lea juolludus biddjon universitehta bušeahttarámmii. ¶ Kap. 274 Stáhtalaš allaskuvllat, poasta 50 Stáhtadoarjja Árv. S. nr. 12 (2002-2003) ja St. dieđ. nr. 34 (2001-2002) Kvalitehtaođastus Sámi alit oahpu ja dutkama birra meannudettiin, doarjjui Stuoradiggi sámi oahpahusa ja dutkama viidáset nannema. Ráđđehusa ulbmil lea ee. nannet sámi alit oahpu ja dutkama oppalaččat ja buoridit sámegielat studeanttaid rekruterema. Lea mávssolaš buoridit máhtu sámi servodatdili ja sámi giela ja kultuvrra birra. ¶ Sámi allaskuvla lea Stuoradikki meannudeami vuođul St. dieđ. nr. 34 (2001-2002) oktavuođas, evttohan guhkilmas plána dasa movt ásahusa heivešii nuppástuhttit dieđalaš allaskuvlan. NOKUT ferte akrediteret Sámi allaskuvlla dieđalaš allaskuvlan. Dát mearkkaša ahte allaskuvla ferte deavdit daid gáibádusaid mat ovdanbohtet universitehta- ja allaskuvlalága ja priváhta allaskuvlalága akkrediteren-, árvvoštallan- ja dohkkehusnjuolggadusaid § ¶ 7.4:s. Allaskuvla ferte ee. oažžut dohkkehuvvot vuoigatvuođa addit doavttirgráda. Dieđalaš allaskuvlla dohkkeheapmi mearriduvvo gonagaslaš resolušuvnna bokte. ¶ Davviriikkaid ministtarráđđi lea mearridan ahte buot davviriikkalaš instituhtat galget sirdojuvvot iešguđet ruovtturiikkaide ja ahte dat ožžot eanet ovddasvástádusa ruhtadit instituhtaid. 2005 ja 2007 gaskka unnidišgoahtá Davviriikkaid ministtarráđđi Davviriikkaid Sámi Instituhta ruhtadeami. Norgga ruhtadeapmi instituhttii lassána Oahpahus- ja dutkandepartementta bušeahta bokte. Instituhttii lea evttohuvvon juolluduvvot 1,2 mill kr 2005:s. Oahpahus- ja dutkandepartementta mihttu lea ahte Davviriikkaid Sámi Instituhta fágalaš doaibma organiserejuvvo Sámi allaskuvlla vuollái. Ulbmil lea ee. oččodit sámi guovllu oppalaš oahpahus- ja dutkanáŋgiruššama goabbatbeallásaš nannema. Ráđđehus evttoha stuoridit Sámi allaskuvlla bušeahttarámma 500 000 kruvnnoin sámi alitoahpu oahppogirjjiid almmuheami várás. ¶ St. dieđ. nr. 34:s (2001-2002) Kvalitehtaođastus Sámi alit oahpu ja dutkama birra, namu- huvvo lullisámi giela ja kultuvrra ja julevsámegiela nanusnuhttin. Davvi-Trøndelága allaskuvla lea máŋga jagi ožžon 300 000 kr sturrosaš sierra juolludusa lullisámegiela ja kultuvrra várás. Juolludus joatkašuvvá 2004:s. 2005` stáhtabušeahtas árvala Ráđđehus juolludit Budeaju allaskuvlii ja Davvi-Trøndelága allaskuvlii 300 000 kr goabbáinai nannet ja ovddidit julevsámegiela ja lullisámegiela fágasurggiid. ¶ Kap. 285 Norgga dutkanráđđi, poasta 52 Dutkanulbmilat Sámi dutkan oažžu doarjaga kap. 285 poasta 52 bokte. Doarjja addo vuosttažettiin Sámi dutkanprográmma (2001-2005) bokte. Prográmma ruhtaduvvo eanas muddui Oahpahus- ja dutkandepartementta ruđaiguin ja Gielda- ja guovludepartementa juolluda oasi. Prográmma, mas leat sihke humanisttalaš ja servodatdieđalaš suorggit, galgá doarjut gelbbolašvuođaloktema, rekruterema ja movttiidahttit fágaidgaskasaš ja máŋggaásahuslaš ovttasbargui. Sámegiela ovddideapmi dieđagiellan deattuhuvvo erenoamážit. 2004:s ruhtadii prográmma oktiibuot 37 prošeavtta mat ledje sihke humanisttalaš ja servodatdieđalaš dutkanprošeavttat. Sullii viđádasoassi prošeavttain oaččui smávit juolludusaid gaskkusteapmái, mii čuovvu prográmma gaskkustanáŋgiruššama prográmmaáigodaga loahpahettiin. Prográmma áŋgiruššá erenoamážit nissonolbmuid rekruteremis. 2004:s juolluduvvojedje studeantastipenddat logi nissonolbmui ja ovtta dievdoolbmui, doavttirgrádastipenddat guđa nissonolbmui ja guovtti dievdoolbmui ja poastadoavttirstipenda ovtta nissonolbmui. Sullii 6,7 mill kr 2004` poastajuolludusas golahuvvo prográmmii. Prográmmaruđat bisuhuvvojit vuordimis seamma dásis 2005:s. Kap. 285 poasta 52 juolludus lea maiddái golahuvvon sámi prošeavttaide Dutkanráđi eará áŋgiruššansurggiin, ee. KUNSTI-prográmma, Dutkanráđi giellateknologalaš prográmma, gullevaš prošektii. Oahpahus- ja dutkandepartementta kap. 285 poasta 52 ja Dutkan- ja ođasmahttinfoandda kap. 286 poasta 50 ruhtadit KUNSTI-prográmma. Dát foanda ruhtada maiddái eamiálbmotprošeavtta mas globaliserema áŋgiruššama sámi bealli deattuhuvvo. Guovdageainnu dieđavisti Oahpahus- ja dutkandepartementa vuoruha Guovdageainnu ođđa dieđavistti huksenbarggu. Ođđa vistti vejolaš geavaheaddjit leat Sámi allaskuvla, Sis-Finnmárkku studeantaovttastus, Sámi erenoamáš pedagogihkalaš doarjja, Davviriikkaid Sámi Instituhtta, Sámedikki oahpahusossodat, Sámedikki giellaossodat, Eamiálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš ja Sámi arkiiva. Ulbmil ođđa visttiin lea čohkket sámegielalaš doaimmaid ja sámi dieđalaš doaimmaid stuorát birrasii. Statsbygg galgá lágidit ođđa vistti. Ovttasráđiid geavaheddjiiguin lea programerenproseassa ja doaibmaanalysa čađahuvvon. 2004:s lea maiddái lágiduvvon plánen- ja hábmengilvu ja arkiteakta lea válljejuvvon. ¶ Kap. Poasta Doaibmabijut ¶ Rehketdoallu 2003 ¶ Salderejuvvon bušeahtta 2004 ¶ Evttohus 2005 ¶ Sámi kulturulbmilat ¶ Nuortasámi dávvirvuorká ¶ Sámi giellateknologiija ¶ Sámi arkiiva ¶ Doarjja sámi aviissaide ¶ Submi ¶ Dasa lassin juolluduvvojit ruđat sámi ulbmiliidda čuovvovaš bušeahttakapihttaliid bokte: ¶ Doaibmabijut ¶ Kap. 320 Dábálaš kulturulbmilat, poasta 53 Sámi kulturulbmilat 2002` stáhtabušeahta rájes sirdojuvvojit iešguđetlágán sámi kulturulbmiliid juolludusat Sámediggái ovtta poastta bokte. Poasta gokčá doarjagiid sámi sierrabibliotehkii, johtti girjerájusbálvalussii, sámi dáiddárstipenddaide, sámi dáiddaásahusaid čájáhusbuhtadeapmái, báikenammanevvohahkii ja sámi giellalága čađaheapmái, sámi museaide, sámi musihkkafestiválaide ja Beaivváš Sámi Teáhterii. 2005 rájes evttohuvvo ovttasráđiid Sámedikkiin ja Riikaarkivárain 0,7 mill kr sámi arkiivii dán poastta bokte sirdojuvvot stáhtalaš Arkiivadoaimmahahkii. ¶ Kap. 320 Dábálaš kulturulbmilat, poasta 73 Našovnnalaš kulturviesut Nuortasámi dávvirvuorká Njávdámis lea organiserejuvvon prošeaktan maid Sámediggi ja Mátta-Várjjaga gielda ruhtadit. Sámediggi lea válljen Nuortasámi dávvirvuorkká Njávdámis sámi duhátjagibáikin. Sámediggi nammadii dávvirvuorkká stivrra 2004:s. Kultur- ja girkodepartementa lea juolludan oktiibuot 30 mill kruvnno ođđa dávvirvuorkávistti huksemii. Ovdalaččas lea juolluduvvon 3,8 mill kruvnno. Dávvirvuorkká prošekteren álggahuvvo 2004` čavčča ja huksemat vurdojuvvojit álggahuvvot 2005` geasi. 2005` juolludusas našovnnalaš kulturvisttiide evttoha Kultur- ja girkodepartementa 12 mill kruvnno viidásetprošekteremii ja huksemii. Dalle báhcá vel 14,2 mill kruvnno huksendoarjjan boahttevaš jagiide. ¶ Kap. 326 Giella-, girjjálašvuohta ja girjerájusulbmilat, poasta 01 Sámi bibliografiija Našovnnabibliotehkas lea 1993 rájes leamaš sámi bibliografiija vásedin doaibman. Earret sámegielmateriála, de lea maiddái girjjálašvuohta eará gielaide, buot sámi guoskevaš fágasurggiin ja fáttáin váldon fárrui. Ulbmil lea oktasaš davviriikkalaš bibliografiija. Dássožii lea sámi bibliografiija almmuhuvvon deaddiluvvon hámis golmma háve, ja dan sáhttá maiddái dábuhit elektrovnnalaš dokumentan. ¶ Kap. 326 Giella-, girjjálašvuohta ja girjerájusulbmilat, poasta 78 Iešguđet lágán fásta doaimmat Sámi giellateknologiijja ovddideami várás, juolluda Kultur- ja girkodepartementa 1,5 mill kruvnno golmmá jagi badjel sámegiel dárkkistanprográmma ráhkadeapmái maid Sámediggi jođiha. 2005:s evttohuvvo juolluduvvot 0,5 mill kruvnno dán ulbmilii. ¶ Kap. 334 Filbma- ja mediaulbmilat, poasta 72 Guovddášdoaibmaásahusat Eaktuduvvo ahte Davvi-Norgga filbmaguovddáš OS doarju unnimusat ovtta sámi filmma buvttadeami jahkásaččat jus galgá oažžut doarjaga kap. 334 Filbma- ja mediaulbmilat, poasta 72 Guovddášdoaibmaásahusat bokte. ¶ Kap. 335 Preassadoarjja, poasta 75 Doarjja sámi aviissaide Sámi aviissaid doarjja juolluduvvo kap. 335 Preassadoarjja, poasta 75 Doarjja sámi aviissaide vuolde. Sámi aviissat leat ožžon stáhtadoarjaga 1979 rájes, 1987 rájes sierra bušeahttapoastta bokte. Doarjjaortnet lea regulerejuvvon njukčamánu 17.b. 1997` sámi aviissaid doarjaga njuolggadusain. Preassadoarjja lea vuosttažettiin ásahuvvon danne go preassas lea mearkkašupmi demokratiijja ja sátnefriddjavuođa bisuheamis. Dasto lea sámi aviissain deaŧalaš mearkkašupmi sámi čállingiela seailluheamis ja ovddideamis. 2004:s juolluduvvui dán poastta bokte 11,6 mill kr, mii lei 0,4 mill kr eanet go ovddit jagi. 2005 bušeahttaáigodahkii evttohuvvo juolluduvvot 12,9 mill kr. ¶ Kap. 340 Girkolaš hálddahus, poasta 01, Doaibmagolut, poasta 71 Girkolaš ulbmiliid doarjja ja poasta 75 Oskkuoahpahus Doaibmajuolludusas mii addo Girkoráđđái kap. 340, poastta 01 bokte, gullá oassi máiddái Sámi girkoráđđái. Girkočoahkkin ásahii Sámi girkoráđi, ja ulbmilin lea leahket sámi girkogažaldagaid guovddášgirkolaš orgánan. ¶ Poastta 71 bokte Girkolaš ulbmiliid doarjja lea máŋga jagi addon doarjja Norgga Biibbalsearvái ođđasit jorgalit biibbalosiid sámegillii. Ođđa testamentta jorgalus davvisámegillii gárvanii 1998:s. Seammás álggahuvvui bargu jorgalit boares testamentta davvisámegillii. 2005` juolludusevttohus dán poastta vuolde mii lea 1,2 mill kr, gusto eanas muddui dán bargui mii vuordimis bistá 10 jagi. Dán poastta bokte juolluduvvojit maiddái ruđat sámi guovlluid katekehtaid ja diakonaid bálká- ja doaibmagoluide. Dan doarjagis mii juolluduvvo poasta 75 bokte Norgga girku oskkuoahpahusa várás, lea sámi álbmoga oahppofálaldaga ovddideapmi vuoruhuvvon áŋgiruššansuorgi. Davvi-Norgga searvegottiin ožžot máŋga searvegotti main lea sámegielat álbmot 2004 rájes, stáhtadoarjaga čađahit viiddis ja vuogálaš oahpahusfálaldaga. 2005` bušeahttaárvalus lea mearkkašahtti lassáneapmi, ja boahtá mearkkašit stuorát áŋgiruššama maiddái sámi álbmoga guovdu. ¶ Kap. 341 Báhppagoddi, poasta 01 Doaibmagolut Oassin girku báhppabálvalusas, mii ruhtaduvvo kap. 341, poastta 01 bokte, lea maiddái sámi álbmoga girkolaš bálvalus. Dása gullet ee. Davvi-Hålogalándda bismágotti sámegielat báhpat, ja sierra lullisámi báhppa- ja diakonavirgi Nidaros bismágottis. Davvi-Hålogalánddas lea maiddái bismágoddekapellána guhte bargá guovlluin gos sámit ásset bieđgguid. Girkus lea maiddái dulkobálvalus masa gullet golbma dulkka 70 pst. virggis ja guokte dulkka 20 pst. virggis. ¶ Gielda- ja guovludepartementa ¶ Doaibmabijut ¶ Rehketdoallu 2003 ¶ Salderejuvvon bušeahtta 2004 ¶ Evttohus 2005 ¶ 540 50 Sámediggi ¶ 138 750 540 54 Vuoitu Sámeálbmotfonddas ¶ 4 650 541 70 Doarjja sámi ulbmiliidda ¶ 1 100 541 72 Sámi giella ja diehtojuohkin j ea ¶ 2 680 541 73 Boazodoalu riikkaidgaskasaš fága- ja ¶ gaskkustanguovddáš ¶ 542 1 Eamiálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš ¶ 2 050 571 64 Árvvoštusdoarjja ¶ Submi ¶ 156 980 1) Dasa lassin oaččui Eamiálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš 1,2 mill kr Olgoriikkadepartementtas. 2003:s golahii Eamiálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš 361 000 kr eambbo, danne go dihtorrusttegat ja elektrovnnalaš arkiivavuogádatoahpahus mielddisbuvttii vuorddekeahtes goluid. Guovddáš galgá golahit seamma mađi unnit 2004:s. ¶ Dasa lassin juolluduvvojit ruđat sámi ulbmiliidda čuovvovaš bušehttakapihttaliid bokte: ¶ Doaibmabijut ¶ 500 21 Sierra dutkan- ja čielggadandoaimmat 500 50 Norgga dutkanráđi dutkanprográmma 552 70 Našovnnalaš doaibmabijut guovlluovddideami várás, Interreg ¶ Sámepolitihka váldoulbmilat ¶ Vuođđolága § 110a ja sámeláhka leat vuođđun ráđđehusa ulbmilii lágidit sámi álbmogii vejolašvuođa nannet ja ovddidit iežaset giela, kultuvrra ja servodateallima. Ráđđehusa ulbmilat bohtet muđui ovdan čuovvovaš mihttomeriin: ¶ 1. Ovttastahttit sámepolitihka ja ovdánahttit ovttasbargovugiid ja ráđđádallamiid Dálá čađahuvvo sámi ja sámiide guoskevaš bargu ráđđehusa ulbmiliid mielde ollislaš sámepolitihka hárrái, mas sámit ieža Sámedikki bokte ja eará áigeguovdilis organisašuvnnaid bokte váikkuhit ja ovddidit eavttuid. Lea deaŧalaš ahte Sámediggi ja eará áigeguovdilis organisašuvnnat bohtet árrat fárrui láhkabargoprosessaide ja sullasaš bargguide, vai sámi beroštumit vissásit ja duođas besset váikkuhit daidda doaimmaide ja mearrádusaide mat guoskkahit sámi beroštumiid. ¶ Ráđđehus dáhttu ovdánahttit ráđđehusa ja Sámedikki ovttasbargovugiid, ja dáhttu čuovvolit álbmotrievttálaš geatnegasvuođa ráđđádallat sápmelaš eamiálbmogiin dohkálaš vuogi mielde. Lea deatalaš ahte ráđđehus ja Sámediggi bohtet ovttaide movt ovttas meannudit sámi beroštumiid guoskevaš áššiid. Sámediggi ja Gielda- ja guovludepartementa leat danne álggahan ságastallamiid mas lea ulbmilin gávnnahit njuolggadusaid dasa movt stáhtalaš eiseváldit ja Sámediggi galggaše ráđđádallat dain áššiin main lea njuolgga mearkkašupmi sápmelaččaide. ¶ 2. Movttiidahttit geavahit sámegiela aktiivvalaččat eanet oktavuođain Ráđđehussii lea erenoamáš deaŧalaš čalmmustahttit sámegiela, ja áigu láhčit dili nu ahte sámegiella eambbo geavahuvvo maiddái almmolaš oktavuođain. Vuordámuš lea ahte almmolaš doaimmat lágidit čálalaš gulahallama sámegillii. Ráđđehusa mihttu leat almmolaš sámegielskovit, ja ahte sámi namat, báikenamat, čujuhusat jna registrerejuvvojit riekta. Sámegielgeavaheapmi dihtoroktavuođain lea hui deaŧalaš doaibmabidju sámegiela nannedettiin. Danne mearridii Ráđđehus geassemánu 2003:s ahte stáhtalaš etáhtat galget árvvo ¶ štallat sámegieldoarjaga dárbbuid vai fuolaha sámegielgeavaheami go prográmmat/dihtorvuođut ođastuvvojit. Ráđđehusa deaŧaleamos áŋgiruššansurggiide boahttevaš jagiid gullá maiddái sámegiella ja IT. Dát mearkkaša ee. ahte joatkit ovttasbarggu Sámedikkiin čađahit Sámedikki eSápmiplána ja eará IT gažaldagaid, SamIT (Sámegiela ja IT gelbbolašvuođabása – ¶ www.sámit.no ¶ ) ovddideami ja doaimma, davviriikkalaš ovttasbarggu ja vejolaččat ruđalaččat doarjut prošeavttaid mat leat mielde nanneme sámegiela ealli giellan maiddái ITmáilmmis, vrd kap. 541, poasta 72. Ráđđehus lea mearridan ahte buot departementtat galget válbmet iežaset láhka- ja njuolggadusjorgalanplána ovdal njukčamánu 1.b. 2005. Vai stáhtalaš etáhtat fuomášit jorgalandárbbu ja vai sámegielgeavaheapmi dovddusnuvvá, de áigot departementtat juolludusreivviin iešguđet áigeguovdilis stáhtalaš organaide, čilget sámelága giellanjuolggadusaid geatnegasvuođaid. Stáhtalaš doaimmat ávžžuhuvvojit jorgalahttit njuolggadusaid ja almmuhusaid sámelága njuolggadusaid mielde ja maiddái almmustahttit daid. Ovdal 2004` loahpa galget buot departementtaid ja Stáhtaministara kantuvrra dieđut leat sámegillii ODIN` sámegielsiidduin. Teaksta almmuhuvvo eanas muddui davvi-sámegillii, muhto ráđđehus boahtá maid atnit julevsámegiela ja lulli-sámegiela. 2004` čavčča juolludii Kultur- ja girkodepartementa, Oahpahus- ja dutkandepartementa ja Gielda- ja guovludepartementa 6 mill kruvnno elektrovnnalaš teakstameannudeami sámi dárkkistanprográmma ráhkadeapmái. Dát teknologiija – grammatihkka- ja stávendárkkisteapmi, sátnejuohkinprográmma js synonymasátnegirji – lea hui mávssolaš veahkkeneavvu sámegiela ovdáneamis ja áittardeamis. Prošeavtta bohtosat galget leat ávkin buot sámegielat dihtorgeavaheddjiide. Sámediggi galgá jođihit dán máŋggajagi barggu, ja juolluda maiddái 5,3 mill kr prošektii. ¶ 3. Buoridit máhtu sámi dilálašvuođaid birra ja čalmmustahttit sámi kultuvrra lasi dutkama ja gaskkusteami bokte Ráđđehus oaivvilda diehtojuohkima ja máhtolašvuođa sápmelaččaid ja sámi kultuvrra birra, eastadit negatiiva guottuid sámiid ja sámi kulturovddideami guovdu. Ráđđehus dáhttu danne buoridit máhtolašvuođa sámi diliid birra. Sámi "ofelaš" - prošeavtta bokte dáhttu ráđđehus ollistit eará diehtojuohkindoaimmaid ja addit sámi nuoraide barggu juohkit dieđuid dáčča nuoraide sámi giela, kultuvrra ja servodateallima birra. Ofelaččat galget ee. galledit joatkkaskuvllaid miehtá riikka. Golbma sámi ofelačča nammaduvvojedje 2004` Riddu Riđđu festiválas. Nuorat bohtet doaibmat ofelažžan jagi. Sii leat hálddahuslaččat čadnon Sámi allaskuvlii Guovdageainnus, mas lea ovddasvástádus praktihkalaččat čađahit prošeavtta. Gielda- ja guovludepartementa lea ruhtadan prošeavtta. Prošeakta jotkojuvvo 2005:s. ¶ Ráđđehus dáhttu kártet dálá máhtu ja dutkama das manne negatiiva guottut sámiid ja sápmelašvuođa guovdu čuožžilit, ja movt dákkár guottuid sáhttá eastadit. Ráđđehus árvvoštalláálggahit viidáset DjO-doaimma dán suorggis, vrd. doaibmaplána rasismma ja vealaheami vuostá, mii ovddiduvvui suoidnemánu 2002:s. Gielda- ja guovludepartementa ruhtada 2004:s Norgga sámi álbmoga iešvásihuvvon rasisma ja vealaheami iskkadeami. Departementa áigu joatkit iskkademiin 2005:s. Geahča maiddái kap. 500, poasta 21 Sierra dutkan- ja čielggadandoaimmat. ¶ 4. Nannet sámi ealáhusaid Sámi kultuvrra ja giela viidáset ovdáneami eaktun leat nana ja njuovžilis ealáhusat. Ráđđehus áigu nannet sámi ealáhusaeallima oppalaš ealáhuspolitihka bokte. Sis-Finnmárkku ealáhuseallima kapitálavárit fertejit nannejuvvot, seammás go sámi ealáhuseallimii sihkkarastojuvvojit buorit, vurdojuvvon ja bealátkeahtes rámmaeavttut. St. dieđ. nr. 8:s (2003-2004) Finnmárkku ja Davvi-Tromssa doaibmaavádaga birra, čilge ráđđehus guovllu ealáhuseallima ¶ áŋgiruššamiiddis birra. Ráđđehus lea maiddái guorahallan boazodoalu vearro- ja divatortnega árvoháhkama lassáneami olis. Lea ásahuvvon sierra vearrogeasus buot boazodolliide geain lea sisaboahtu boazodoalus. Ráđđehus áigu láhčit dili dasa ahte árbevirolaš máhttu ja ođđaáigásaš teknologiija šattaše vuođđun sámi guovlluid ekonomalaš ođasmahttimii ja boahttevaš ássamii. Ulbmilaš kulturvuđolaš ealáhusovddideami áŋgiruššan ja lagas ovttasdoaibma ealáhuseallima, DjO-birrasa ja kultureallima gaskka, ferte čadnot nanabistevaš ovddidanpolitihkkii. ¶ 5. Nannet davviriikkalaš ja riikkaidgaskasaš ovttasbarggu eamiálbmogiid gaskka ja eamiálbmogiid birra Ráđđehus lea joatkán ovttasbargu sámi áššiid ovddasvástideaddji ministariid ja Suoma, Ruoŧa ja Norgga sámediggepresidenttaid gaskka mii ásahuvvui 2000:s, ja man ulbmil lea jámmadit čuvget, guorahallat ja meannudit sámi gažaldagaid maid hárrái leat oktasaš beroštumit. 2001:s mearridedje ministarat ja sámediggepresidenttat nammadit áššedovdijoavkku mii galgá ráhkadit árvalusa davviriikkalaš sámekonvenšuvdnii. Áššedovdijoavku álggahii barggus ođđajagimánus 2003, ja joavkku áigumuš lea válbmet sámekonvenšuvdnaárvalusa 2005:s. Ministarat ja presidenttat leat maiddái ásahan davviriikkalaš sámi giellabálkášumi – Gollegiella – mainna rámida ja čalmmustahttá davviriikkaid ja Ruošša sámegieláŋgiruššama- ja barggu. Giellabálkášupmi juhkkojuvvo juohke nuppi jagi, vuohččan skábmamánus 2004. ¶ Suoma, Ruoŧa ja Norgga sámedikkit leat ásahan oktasaš ovttasbargoorgána, namalassii Sámi parlamentáralaš ráđi. Ráđđi lea institušunaliserejuvvon ovttasbargu sámedikkiid gaskka dakkár áššiin mat guoskkahit sámiid máŋgga stáhtas dahje sámiid oktan álbmogin. Ráđđi lea deaŧalaš orgána ođđa davviriikkalaš ovttasbarggus, muhto das boahtá maiddái leat mearkkašupmi gaskariikkalaš oktavuođain. Kap. 500, poasta 21 Sierra dutkan- ja čielggadanprográmmat/ kap. 500, poasta 50 Norgga dutkanráđi dutkanprográmma Poasttaide gullet buot Gielda- ja guovludepartementta ovddasvástádussurggiid dutkan- ja čielggadandoaimmat. ¶ Suorgeprinsihpa geažil leat máŋgga departementtas ja vuolit etáhtas DjO-doaimmat (dárogillii FoU) sámi dilálašvuođaid birra. Gielda- ja guovludepartementa lea 2001 rájes juolludan ruđa Norgga dutkanráđi sámi dutkanprográmmii (2001-2005). Prográmma ulbmil lea rekruteret dutkkiid ja movttiidahttit dutkamii mii buvttášii ođđa máhtu ja ođđa perspektiivvaid, ovddidit sámegiela dieđagiellan ja movttiidahttit sámi dutkama fágaidrasttideaddji ja ásahusgaskasaš ovttasbargui sihke riikkadásis, davviriikkalaččat ja riikkaidgaskasaččat. Go prográmmaáigodat nohká, de boahtá Dutkanráđđi árvvoštallat prográmma ulbmila ja árjjalašvuođa ovttasráđiid sámepolitihkalaš ja sámifágalaš birrasiiguin, ja dasto joatkit prográmmain dálá hámis dahje divodemiiguin. Prinsihpalaččat lea Dutkanráđđi geatnegahtton árvvoštallat lea go sámi áššiid dutkan áigeguovdil maiddái eará dutkanprográmmaid oktavuođas. Departementta jahkásaš 1,5 mill kr sturrosaš juolludus Norgga dutkanráđi sámi dutkanprográmmii, evttohuvvo lasihuvvot 2,5 mill kruvdnii 2005:s. Gielda- ja guovludepartementa lea juolludan ruđa Tromssa universitehtii čađahit Norgga birgenlágidutkosa. Dutkkus lea stuora birgenlágiiskkadeami oassi mii čađahuvvo 11 árktalaš guovllu eamiálbmogiid gaskka. Departementa lea maiddái juolludan ruđa Nordlandsforskningii árvvoštallat prosessaid mat leat čadnon guovtti luossa- ja guvžábiebmankonsešuvdnii Mosskes Divttasvuonas. Sámediggi lea ožžon ruđa joatkit prošeavtta Sámi statistihkka man ulbmil lea lágidit dilálašvuođaid kvantitatiiva dieđuid organiseremii. ¶ Kap. 540, poasta 50 Sámediggi Álbmotválljejun orgánan lea Sámedikkis stuora friddjavuohta. Dat ii leat ráđđehusa vuollásaš orgána, ja ráđđehusas ii lea danne ovddasvástádus Sámedikki politihkalaš doaimmas dahje dain politihkalaš mearrádusain maid Sámediggi dahká. Dál hálddaša Sámediggi máŋga doarjjaortnega ja doaimma maid departementtat leat dasa sirdán. ¶ 2005:s evttoha ráđđehus juolludit 143,4 mill kr poasta 50 bokte. 1,5 mill kr dás galgá gokčat sámediggeválggaid oassalasti bellodagaid/organisašuvnnaid/listtuid diehtojuohkinbargguid, ja dat galgá maiddái gokčat Sámedikki diehtojuohkinbarggu 2005` sámediggeválggaid oktavuođas. Dasa lassin juolluduvvo 7 mill kr kap. 571 poasttas 64 Árvvoštusdoarjja, sámegiela hálddašanguovllu gielddaid ja fylkkagielddaid guovttegielalašvuođadoaimmaid várás. ¶ Kap. 541, poasta 54 Vuoitu Sámeálbmotfoanddas Stuoradiggi mearridii geassemánu 16.b. 2000 juolludit 75 mill kr “Sámeálbmotfondii” 2000` dárkkistuvvon našunálabušeahta oktavuođas. Ruhtadanlávdegotti eanetlohku celkkii foandda ulbmila birra ahte foandda vuoitu galgá adnot iešguđet doaibmabijuide mat nannejit sámi giela ja kultuvrra. Stuoradikki mearrádus čilge foandda vuođđudeapmin leat oktasaš buhtadussan daid vahágiid ja vearrivuođaid ovddas maid dáruiduhttinpolitihkka dagahii sámi álbmoga ovdii. Supmis mii biddjo Sámedikki háldui 2005` bušeahta bokte, lea reantovuoitu ođđajagimánu 1.b. 2004 rájes juovlamánu 31.b. 2004 rádjái ja dat lea 4,65 mill kr. Foandda vuoitu ii gula Sámedikki rámmajuolludussii. ¶ Kap. 541, poasta 70 Doarjja sámi ulbmiliidda 2005:s evttoha Ráđđehus juolludit departementta háldui 1,1 mill kr dán poastta bokte. Ulbmil lea seailluhit ja ovddidit sámi identitehta, kultuvrra ja servodateallima. Ovdal almmuhuvvui doarjjaortnet jahkásaččat. Departementa ii ane dan šat ulbmilažžan poastta sturrodaga geažil. ¶ Kap. 541, poasta 72 Sámi giella ja diehtojuohkin 2005:s várrejuvvo 2,68 mill kr ráđđehusa sámegiela ja diehtojuohkin áŋgiruššamiidda. Ulbmil lea láhčit dili lasi almmolaš sámegielgeavaheapmái, eanet almmolaš dieđuid sámegielagiidda ja ahte dieđut sámi dilálašvuođaid birra norgga álbmogii oppalaččat buorránit. ¶ Kap. 541, poasta 73 Boazodoalu riikkaidgaskasaš fága- ja gaskkustanguovddáš Ráđđehusa áigumuš lea ásahit riikkaidgaskasaš fága- ja gaskkustanguovddáža Guovdageidnui 2005` vuosttaš jahkebeali, vai dakko bokte nanne riikkaidgaskasaš boazodoalloovttasbarggu. Guovddáš galgá gaskkustit ja lonuhit dieđuid ja oččodit árktalaš guovlluid boazodoalloálbmogiid fágalaččat ovttasbargagoahtit. Bargu galgá leat ávkin ealáhusdoibmiide, almmolaš eiseváldiide, dutkanbirrasiidda ja eará fágabirrasiidda ja riikkaidgaskasaš organisašuvnnaide ja ovttasbargoorgánaide. Doibmii evttohuvvo juolluduvvot ruhta máŋgga departementabušeahta bokte. Gielda- ja guovludepartementta bealis evttohuvvo juolluduvvot 750 000 kr guovddážii. ¶ Kap. 542, poasta 1 Eamiálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš Eamiálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš Guovdageainnus rahppui virggálaččat čakčamánu 1.b. 2003. Guovddáža deaŧaleamos barggut leat diehtojuohkin, duođašteapmi ja fierpmádathuksen. Lea sávahahtti ahte Guovddáš ásaha fágalaš fierpmádagaid eará ásahusaide mat barget eamiálbmotgažaldagaiguin riikaviidosaččat ja riikkaidgaskasaččat. Guovddáš boahtá čujuhit ođđa dutkandárbbuide, muhto dat ii galgga ieš leat dutkanásahus. Gielda- ja guovludepartementa evttoha juolludit 2,05 mill kr 2005:s. Olgoriikkadepartementa joatká iežas 1,2 mill kr:saš juolludemiin. ¶ Kap. 552, poasta 72 Našovnnalaš doaibmabijut guovlluidovddideami várás ¶ Juolludusa ulbmil lea ovddidit guovlluid ealáhusaid ja árvoháhkama. Dát galgá čađahuvvot nuppástuhttimiid, innovašuvnna ja ođđasisálggahemiid movttiidahttima bokte. Bargu čađahuvvo ovttasráđiid guovllulaš, našovnnalaš ja riikkaidgaskasaš bealálaččaiguin. 2005:s evttohuvvo oppalaččat 269,3 mill kr juolludus kap. 552, poastta 72 bokte. Sámedikki oassálastin rádjerasttideaddji Interreg-prográmmain ruhtaduvvo dán poastta bokte. Sámediggi oaččui 2,2 mill kr 2003:s ja 2,1 mill kr 2004:s. 2005` juolludus čielgá 2004` čavčča mielde. ¶ Dearvvašvuođadepartementa ¶ Kap. Poasta Doaibma ¶ Rehketdoallu 2003 ¶ Salderejuvvon bušeahtta 2004 ¶ Evttohus 2005 ¶ Sámi álbmoga dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusa plána ¶ 1) 2003` juolludusat addojuvvojedje kap. 701 poasta 21 bokte ¶ Dasa lassin juolluduvvojit ruđat sámi ulbmiliidda čuovvovaš bušeahttakapihttaliid bokte: ¶ Kap. Poasta Doaibmabijut ¶ Rehketdoallu 2003 ¶ Salderejuvvon bušeahtta 2004 ¶ Evttohus 2005 ¶ Psykalaš dearvvašvuođasuodjalus ¶ Sámi doaibmabijuid várrejuvvon ruđat mat ovdal juolluduvvojedje kap. 732 poasta 74 bokte, leat 2003 rájes biddjon Dearvvašvuohta Davvin vuođđojuolludussii ja jotkojuvvojit. ¶ Kap. 728. NOU 1995:6 Sámi álbmoga dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusa plána ¶ 2004` doaibmabijut 2004:s biddjo 10,7 mill kruvnno "Girjáivuohta- ja ovttaárvosašvuohta" nammasaš doaibmaplána áigumušaid čađaheapmái. Dát doaibmaplána lea NOU 1995:6 Norgga sámi álbmoga dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusa plána čuovvoleapmi. Ruđain lea 5,1 mill kr sirdojuvvon Sámediggái ja gollá eanasmuddui 2 fágavirgái dearvvašvuođa- ja sosiálaáššiid čuovvoleami várás, rehabiliterenstipenddaid joatkimii ja prošeaktadoaimmaide. 2002` evaluerema mielde, lea Sámedikkis iehčanas ovddasvástádus hálddašit doarjjaruđaid. Sosiála- ja dearvvašvuođadirektoráhta hálddaša reasta 5,6 mill kr eará plánadoaibmabijuid álggaheami várás. Sámi dearvvašvuođa dutkama guovddáš lea 2004:s ožžon 4,3 mill kr dábálaš doibmii ja sámi guovlluid dearvvašvuođa- ja birgenlágiguorahallama gárvvisteapmái. Reasta ruđat adnojit sámi diehtojuohkinbálvalusa ásaheapmái, jorgalanbargguide, dulkaoahpu ovdaprošektii ja sámi logopedavirggi oasseruhtadeapmái mii galgá álggahuvvot Sonjatun dearvvašvuođaguovddážii Ráissas. ¶ 2005` doaibmabijut 2005:s jotkojuvvo "Girjáivuohta ja ovttaárvosašvuohta" doaibmaplána čađaheapmi. Departementa eaktuda lagas ovttasbarggu Sámedikki ja Sosiála- ja dearvvašvuođadirektoráhta gaskka doaibmaplána doaibmabijuid čađahettiin. Doaibmaplána gusto 2002-2005 áigodagas. Plána čuovvoleapmi galgá čielgat 2005 mielde. ¶ Kap. 743 Stáhtalaš doaibmabijut psykalaš dearvvašvuođa arvvosmahttimis Psykalaš dearvvašvuođa Álggahanplánas daddjo ahte sápmelaš olbmuide geat gillájit psykalaččat, galgá nannejuvvot fálaldat gelbbolašvuođaguovddáža huksema bokte ja dikšunbálvalusa viiddideami bokte. ¶ Dearvvašvuođadepartementa áigu joatkit plánain viiddidit Kárášjoga ja Leavnnja psykalaš dearvvašvuođasuodjalusa riikaviidosaš gelbbolašvuođabásan sámi álbmoga bálvalusaid várás. Bearašossodaga ja nuoraidpsykiatriija fáhkkasajiid huksen lea vuoruhuvvon doaibmabidju. Ulbmila ollislaš juolludeapmi 2004:s lea su. 13 mill kr (6 mill kr lassáneapmi 2003 rájes). 2005` juolludeapmi plánejuvvo lasihuvvot sullii 18 mill kruvdnii. ¶ Mánáid- ja bearašdepartementa ¶ Doaibmabijut ¶ Rehketdoallu 2003 ¶ Salderejuvvon bušeahtta 2004 ¶ Evttohus 2005 ¶ 856 50 Doarjja sámi mánáidgárdefálaldagaide ¶ Dasa lassin juolluduvvojit ruđat sámi ulbmiliidda čuovvovaš kapihttaliid bokte: ¶ Doaibmabijut ¶ 854 21 Mánáid- ja nuoraidsuodjalusa doaibmabijut, Sierra doaibmagolut 854 71 Mánáid- ja nuoraidsuodjalusa doaibmabijut, Ovddidan- ja diehtojuohkinbargu j.e. 857 70 Mánáid- ja nuoraiddoaibmabijut, Mánáid- ja nuoraidorganisašuvnnat 857 79 Mánáid- ja nuoraiddoaibmabijut, Riikkaidgaskasaš nuoraidbargu ¶ Kap. 854 Mánáid ja nuoraidsuodjalusa doaibmabijut, poasta 21 Sierra doaibmagolut MBD áigu 2005:s joatkit doaibmadoarjagiin Davvi-Norgga mánáidsuodjalusa ovddidanguovddážii. Guovddáš áŋgiruššá ee. dutkan-, ovddidan- ja gaskkustanbargguin dain oktavuođain go mánáidsuodjalus deaivida máŋggakultuvrralaš servodagain, ja deattuha erenoamážit mánáidsuodjalusa sámi oktavuođain. ¶ Kap. 854 Mánáid- ja nuoraidsuodjalusa doaibmabijut, poasta 71 Ovddidan- ja diehtojuohkinbargu j.e. Lea dárbu buoridit mánáidsuodjalusbálvalusa máŋggakultuvrralaš gelbbolašvuođa, ja nu maiddái mánáidsuodjalanmáhtolašvuođa sámi oktavuođas. Dan vuođul juolludii MBD 2003:s ruđaid Davvi-Norgga mánáidsuodjalusa ovddidanguovddážii hábmet njeallje temágihppaga sámi mánáidsuodjalusa birra mat galget adnot studeanttaid vuođđo- ja joatkkaoahpahusas ja mánáidsuodjalusbálvalusa bargiide. Gihppagat válbmanit 2004 loahpas. ¶ Kap. 856 Mánáidgárddit, poasta 50 Doarjja sámi mánáidgárdefálaldagaide Sámediggi hálddaša sierra doarjaga mii juolluduvvo sámi mánáidgárddiide ja ruđaid ovddidan- ja diehtojuohkinbargguide, rektruterendoaimmaide ja pedagogalaš oahpponeavvuid ráhkadeapmái. Sámediggi lea ođastan sámi mánáidgárddiid sierradoarjaga njuolggadusaid 1.1.2004 rájes. Sierradoarjaga ulbmil lea fuolahit sámi mánáide vejolašvuođa ovddidit ja nannet giela ja kulturduogáža mánáidgárddis. 2003: jugii Sámediggi ruđaid 45 sámi mánáidgárdái (70 ossodahkii). Dasto juolluduvvui maiddái doarjja 16 dáčča mánáidgárddiid sámegieloahpahussii. Sámediggi lágidii riikaviidosaš mánáidgárdebargiid konferánssaid ja fierpmádatčoahkkanemiid. Sámediggi attii maid doarjaga iešguđet lágán prošeavttaide, ee. lullisámi guovllus. ¶ Kap. 857 Mánáid- ja nuoraiddoaibmabijut, poasta 70 Mánánid- ja nuoraidorganisašuvnnat Dán postii gullet doarjagat eaktodáhtolaš mánáid- ja nuoraidorganisašuvnnaid riikaviidosaš bargguide. Ulbmil lea lágidit mánáide ja nuoraide dilálašvuođa searvat mánáid- ja nuoraidorganisašuvnnaide. Doarjagat galget movttiidahttit organisašuvnnaid atnit fuola ja váldit mieldeovddasvástádusa, ja sihkkarastit organisašuvnnaid mieldemearridan- ja demokratiijaarenan. ¶ Kap. 857 Mánáid- ja nuoraiddoaibmabijut, poasta 79 Riikkaidgaskasaš nuoraidovttasbargu j.e. Departementa áigu ain vuoruhit Barentguovllu nuoraidpolitihkalaš ovttasbarggu dan doaibmaplána vuoruhemiid ja evttohusaid vuođul mii dohkkehuvvui Nuoraidministtarkonferánssas Tromssas 2001:s. Maiddái 2005:s várrejuvvojit doarjjaruđat Barentguovllu ¶ mánáid ja nuoraid multilaterála prošeavttaide ja doaimmaide. Barentčállingoddi lea váldán badjelasas Barentguovllu multilaterála nuoraidovttasbarggu doarjjaortnega hálddašeami. Prošeavttat mat ovddidit sámi giela ja kultuvrra ja eamiálbmotnuoraid ovttasbarggu, vuoruhuvvojit. ¶ Eanandoallodepartementa ¶ Kap. Poasta Doaibma ¶ Rehketdoallu 2003 ¶ Salderejuvvon bušeahtta 2004 ¶ Evttohus 2005 ¶ Boazodoallohálddahus ¶ 52 497 1149 50 Árvoháhkan ja ovddidandoaibmabijut eanandoalus 2 000 ¶ Boazodoallošiehtadusa čađaheapmái ¶ Submi ¶ 1) 2002:s ja 2002 rádjai lea ru at juolluduvvon eanandoallušiehtadusas ¶ Kap. 1147 Boazodoallohálddahus ¶ Poasta Doaibmabijut ¶ Rehketdoallu 2003 ¶ Salderejuvvon bušeahtta 2004 ¶ Evttohus 2005 ¶ Doaibmagolut ¶ Stuora bierggasoastimat ja máŧasdoallan, sáhttá sirdojuvvot ¶ Doarjja duottarstobuide ¶ Sis-Finnmárkku nuppástuhttindoaimmat, sáhttá sirdojuvvot ¶ Submi ¶ Boazodoallohálddahus galgá láhčit dili nu ahte boazodoallopolitihka ulbmilat ollašuvvojit. Boazodoallohálddahus hálddaša boazodoallolága ja boazodoallošiehtadusa gaskaomiid. Boazodoallohálddahus lea maiddái Boazodoallostivrra ja guovllustivrraid čállingoddi ja čađaheaddji orgána ja dat doaibmá ráđđeaddin ealáhussii. ¶ Boazodoallopolitihka guokte iehčanas vuođđoárvvu leat ealáhuspolitihkalaš buvttadanárvu ja sámepolitihkalaš kulturárvu. Boazodoallopolitihkalaš ulbmilat leat ovttastuvvon “Nana bistevaš boazodallu” - doahpagis. Dát mearkkaša boazodoalu mas leat ekologalaš, ekonomalaš ja kultuvrralaš návccat. 2003` raporta Ođđajagimánus 2002 mearridii Boazodoallostivra Oarje-Finnmárkku boazodoalloguovllu geasseguohtunorohagaide 63 700 bohcco alimus boazolohkun, dát divvojuvvui maŋŋil 64 300 sturrosaš boazolohkun. Dán mearrádusa čađaheami várás juolluduvvui ruhta ásahit prošeaktakantuvrra mii golmmá jagi áigodagas galgá bargat boazologu heivehemiin. 2003:s lea kantuvra ovttasráđiid guoskevaš boazoeaiggádiiguin ohcan čovdosiid dasa movt heivehit iešguđet orohagaid boazologu nu njuovžilit go vejolaš. Boazolohku ii leat unniduvvon 2002 ektui. Ággan dása lea ee. bohccobierggu váttis márkandilli 2003/2004` čavčča ja dálvvi mii dagahii boazoeaiggádiid njuovvanboazologu lasiheami ovdii. Maiddái Nuorta-Finnmárkku boazologu heiveheapmi guohtuneatnamiidda joatkašuvvá. Dát leat leamaš sihke resursagáibideaddji ja áddjás barggut. ¶ Maŋemus golmmá jagi buorit guohtumat leat lassánahttán Finnmárkku boazologu mearkkašahtti ollu. Buorit dálkkádagat ja unnán muohta lea buoridan guohtumiid. Muhtun guovlluid jeageleatnamat eai leat leamaš guođohuvvon ovdal dál. Danne leat bohccot buori vuoimmi nalde, miesseprosenta lea loktanan ja bohccot leat buorebut seilon. Boazologu lassáneapmi heađušta boazologu heiveheami, ja guhkilmasat boahtá dát vahágahttit ealáhusa ekologalaš návccaid. Boazodoalu boraspirevahágat leat unnon 2000/01 rájes go ledje eanemus, muhto ain leat vahágat dohkkemeahttun stuorrát muhtun guovlluin. Boazodoallohálddahus lea ovttasráđiid Fylkkamánni birasgáhttenossodagaiguin áŋgirit geahččalan buoridit duođaštusaid daid ¶ bohccuid ovddas maid boraspire váldá, ja lea maiddái oččodan boraspiriid máddodatdási čielggaduvvot, ja lágidan ja čađahan doaimmaid maiguin eastada massimiid. ¶ Boazodoallohálddahusas lea ovddasvástádus áimmahuššat boazodoalu areálaberoštusaid dábálaš areálahálddašeamis. Mearkkašahtti oassi hálddahusa návccain manná dákkár áššiide. Hástalussan lea ahte ovttaskas áššit lassánit. ¶ Boazodoallohálddahus lea bargan boazodoalu váikkuhanfámu buoridemiin daid gaskaomiid bokte mat stivrejit areálageavaheami. Areálageavaheami lágaid ja njuolggadusaid rievdadettiin lea hálddahus buktán árvalusaid. Boazodoallohálddahus lea Boazodoalu ovdánahttinfoandda (BOF) čálli ja lea dakko bokte vuoruhan dutkanohcamušaid main lea ulbmil duođaštit boazodoalu areálaberoštusaid ja ovddidit vugiid movt duođaštit boazodoalloguovlluid sisabáhkkemiid váikkuhusaid. Boazodoallohálddahus lea geahččalan oččodit stuorát ipmárdusa dasa movt olu plánejuvvon bieggafápmoprošeavttat vahágahttet boazodoalu, ja maiddái man deaŧalaš lea oažžut ollislaš árvvoštallama dáid prošeavttaid oktavuođas mat leat čađahuvvon ja mat leat plánejuvvome. ¶ Boazodoallohálddahus lea rahpan ođđa neahttasiidduid mas maiddái digitála boazodoallokárttat leat mielde. Boazodoalu ovddidanfonddas lea 2 mill kr sirdojuvvon Sámi ovddidanfondii. ¶ Eanandoallodepartementa lea nammadan lávdegotti mii galgá guorahallat nissonolbmuid dili boazodoalus. Ulbmilin lea ovddidit boazodoalloealáhussii ođđa ja eanet ulbmilaš dásseárvopolitihka vai nissonolbmot beasaše eambbo searvat ja oassálastit boazodoalus. Doarjjaohcan meannudeami heivehettiin, álkidahttidettiin ja beavttálmahttidettiin, lea Boazodoallohálddahus váikkuhan deaŧaleamos rievdademiide mat leat dahkkon. ¶ Ealáhussii leat sáddejuvvon njuolggadusat sihke dárogillii ja sámegillii. Boazodoallohálddahusa beaivválaš ságastallamat boazodolliiguin, sihke meahcis ja kantuvrrain, leat mávssolaččat gustojeaddji politihka gulaheamis. ¶ Boazodoallohálddahus lea 2003:s ráhkadan ođđa bargoveahkanjuolggadusaid ja dasa gullevaš bagadusaid ja virgáibidjanvugiid. Hálddahus lea joatkan barggus hálddahusa gelbbolašvuođaplána ulbmiliid ollašuhttimiin. ¶ 2005` bušeahttaárvalus Boazodoallohálddahus galgá vuoruhit Nuorta-Finnmárkku boazodoalloguovllu orohagaid alimus boazologu mearrideami, ja čađahit Boazodoallostivrra mearrádusa Oarje- Finnmárkku boazodoalloguovllu geasseguohtunorohagaid alimus boazologu mearrádusa, vai boazolohku heivehuvvo guohtunváriide ja vai Finnmárkku boazodoalu návccat nannejuvvojit. Dán oktavuođas čujuhit ásahuvvon prošeaktakantuvrii mii galgá čađahit daid šiehtadusaid mat leat dahkkon boazodolliiguin boazologu unnideami hárrái. Boazodoalu resursaguovddáža ásaheapmi álggahuvvui 2004` čavčča. Guovddáš organiserejuvvo Boazodoallohálddahusa gullevaš prošeaktan. Boazodoallohálddahus galgá váikkuhit dasa ahte guovddáš šaddá daid boazodolliid bálvalusguovddážin geat dáhttot heaitit ealáhusas ja geat ohcet eará sisboađuid. ¶ Hálddahus galgá maid láhčit dili Finnmárkku eará rámmaeavttuid gárvvisteapmái. ¶ Šiehtadusjagi 2004/2005 boazodoallošiehtadusa meannudettiin, deattuhii Stuoradiggi ahte mearriduvvon boazolohku galgá olahuvvot, vrd. Árv. S nr. 242 (2003-2004): Maŋŋel go čakčanjuovvamat leat čađahuvvon, de ferte ođđasis árvvoštallat lea go álggahuvvon doaibmabijuiguin vejolaš unnidit boazologu. Jus eará gaskaoamit dárbbašuvvojit olahit dán ulbmila, de ferte árvvoštallat galgá go ráddjegoahtit iešguđet boazodoallái boazolohkomeari". ¶ Eanandoallodepartementa vuorjašuvvá Finnmárkku alla boazologuin. Buorit dálvvit ja miessás jagit, bohccot mat leat buori vuoimmis ja váttis márkandilálašvuohta, lea dagahan ahte boazologu heiveheapmi šattai stuorát hástalussan go dat maid álggos leimmet vuordán. Eanandoallodepartementa atná áibbas deaŧalažžan heivehit boazologu guohtunresurssaide, ja boahtá dárkilit čuovvut 2004/2005` njuovvanáigodaga ovdáneami. Álggahuvvon proseassa vuođđu lea eaktodáhtolaš boazologu heiveheapmi. Jus dat ii menestuva dohkálaččat, de ferte bargu čađahuvvot boazodoallolága bággodoaibmanjuolggadusaid vuođul. Eanandoallodepartementa ferte dalle máhccat Stuoradiggái dáinna gažaldagain. ¶ Boazodoallohálddahus galgá dábuhit gáibiduvvon vuođđodieđuid, vai Finnmárkku guohtunresursadili dárkkistuvvo dan muddui go dárbbašuvvo. Boazodoallohálddahus galgá ain ásahit fierpmádagaid ja ovttasbargolihtuid eará almmolaš orgánaiguin ja oahpásnuhttit sin boazodoalu dárbui bisuhit oktilis areálaid, ja dasa movt iešguđet doaibmabijut boazoguohtuneatnamiin váikkuhit boazodollui. Hálddahusa bargui gullá maiddái duođaštit boazodoalu areálageavaheami ja almmustuhttit dan gielddaide ja fylkkaide. ¶ Boazodallohálddahus galgá áŋgirit oččodit areálageavaheami stivrejeaddji lágaid ja njuolggadusaid nuppástuhttot. Dasto galgá hálddahus bidjat árjjaid loktet sihke iežas bargiid ja boazodolliid gelbbolašvuođa gustojeaddji láhkamearrádusaid ja njuolggadusaid hárrái. Boazoodallohálddahus galgá joatkit barggus boazodoalu areálaid árvoklassifiseremiin, ja oččodit ođastuvvon orohatplánaid gárvvistuvvot. Boazodoallohálddahus galgá veahkkin loktet boazodoalu árvoháhkama. Hálddahus galgá ovttasráđiid ealáhusa orgánaiguin ja eará oassálastiiguin váikkuhit dasa ahte boazodoallošiehtadusa ekonomalaš resurssat adnojit ulbmillaš vuogi mielde, mii doaibmá bures ja mii lokte árvoháhkama. Dán oktavuođas galgá hálddahus bargat dan badjelii ahte Boazodoalu ovdánahttinfoandda ja Boazodoalu árvoháhkanprográmma gaskaoamit ovttastahttojuvvojit, vai dát guokte ortnega doibmet nu bures go vejolaš. Dasto galgá hálddahus láhčit dili boazodoalloealáhusa, Innovasjon Norge ja iežas hálddahusa positiiva ovttasbargui árvoháhkanprográmma čađahettiin. ¶ Nissonolbmuid ja bearrašiid nannema doaibmabijut álggahuvvojedje 1999:s. Ortnet árvvoštallojuvvui 2004:s. 2004:s guorahallojuvvui maiddái nissonolbmuid dilli boazodoalus. Ovttasráđiid departementtain galgá hálddahus geahčadit árvvoštallama evttohusaid ja daid evttohusaid mat ovddiduvvojedje guorahallamis nissonolbmuid dili birra boazodoalus. ¶ Boazodoallohálddahus galgá leat mielde fuolaheamis ahte doarjjaortnegat adnojit vuogálaččat vai árvoháhkama lokte álkit ja buoret njuolggadusaid bokte. 2005:s galgá Boazodoallohálddahus ain láhčit dili hálddahusa elektrovnnalaš iešbálvalančovdosiidda, vuogádatovddideapmái ja evttohit álkidahttit boazodoallošiehtadusa ekonomalaš gaskaomiid ortnegiid. Dasto galgá hálddahus fuolahit ahte iešguđet boazodoalloguovlluid ovttaskas boazodolliid áššit gieđahallojuvvojit johtilit ja vuoiggalaččat. Oassin bearráigeahččanbarggus galgá hálddahus joatkit bohccuid lohkat iešguđet boazodoalloguovlluin, ja dalle vuoruhit Finnmárkku boazodoalloguovlluid. Jus boazolohkanbohtosiin ja boazodolliid iežaset raporteremiin lea stuora vealla, de galget doaibmabijut álggahuvvot. Boazodoallohálddahus galgá árjjalaččat leat mielde ovddideames riidoeastadeaddji doaibmabijuid eará ealáhusberoštusaid ektui. Ferte ovdamearkka dihte fuolahuvvot ahte riiddut geahpeduvvojit nu olu go vejolaš, eavttuid ja neavvuma bokte dain oktavuođain go áidun ja motoriserejuvvon fievrruid ja neavvuid geavaheapmi lea dárbbašlaš. ¶ Boazodoalu areálageavaheami ja dan vuoigatvuođaid duođašteapmi mearrida ealáhusa boahtteáiggi. Fierpmádagat ja ovttasbargolihtut eará almmolaš orgánaiguin galget almmustuvvat vai boazodoallu buorebut dohkkehuvvo. Dasto gáibiduvvo lagas oktavuohta ealáhusa ¶ ovddasteddjiid ja Boazodoallohálddahusa gaskkas duddjon dihte luohttámuša ja ipmárdusa. Diekkár ovttasbargu lea deaŧalaš jus návccalaš ovdáneapmi galggaš ollašuvvat. ¶ Boazodallohálddahus galgá leat doaibma mii ávkkástallá návccaidisguin buresdoaibmi vuogi mielde, ja mii hálddašeami ja ráđđeaddima bokte sihkkarastá geavaheddjiide buresdoaibmi bálvalusaid. ¶ Boazodoallohálddahus galgá ain áŋgiruššat ovddidit bargiid- ja bálkápolitihka, gelbbolašvuođaloktema, organisašuvdnaovddideami, ekonomiijastivrema, jođiheaddjeovddideami, siskkáldas doaimmaid ja IKT. Gelbbolašvuođaloktema oktavuođas galgá hálddahus erenoamážit vuoruhit bargiide sámegieloahpahusa. ¶ Kap. 1149 Eanandoalu árvoháhkan- ja ovddidandoaibmabijut. Doarjja Eanandoalu ovddidanfondii Maŋemus jagiid lea Sámi ovddidanfondii juolluduvvon 2 milj kr eanandoallošiehtadusa bokte. Dát juolludus jotkojuvvo 2004:s. ¶ Kap. 1151 Boazodoallošiehtadusa čađaheapmái ¶ Poasta Doaibmabijut ¶ Rehketdoallu 2003 ¶ Salderejuvvon bušeahtta 2004 ¶ Evttohus 2005 ¶ Doarjja Ovddidan- ja investerenfondii ¶ Doarjja organisašuvdnabargguide ¶ Goluidgeahpedan- ja njuolggadoarjja, sáhttá sirdojuvvot ¶ 53 900 79 Čálgoortnegat ¶ Bohccobierggu radioaktiivvalašvuođa golut ¶ Submi ¶ Kapihttalii gullet juolludusat boazodoallošiehtadusa čađaheami várás ja juolludusat gokčat goluid maid bohccobierggu radioaktiivvalašvuohta dagaha. Boazodoallošiehtadus ja boazodoalloláhka leat boazodoallopolitihka ulbmiliid ja njuolggadusaid olaheami deaŧaleamos doaibmi gaskaoamit. Boazodoallošiehtadusas mearriduvvo movt ekonomalaš gaskaoamit galget geavahuvvot, ee. boazodoallolága áigumušaid ja mearrádusaid vuođul. Ulbmilat ja strategiijjat čilgejuvvojit dárkileappot st.prp. nr. 65:s (2003-2004) ja Árv. S. nr. 242:s (2003-2004) 2004-2005` boazodoallošiehtadusa birra, goluid gokčan maid bohcco ¶ Birasgáhttendepartementa ¶ Kap. Poasta Doaibma ¶ Rehketdoallu 2003 ¶ Salderejuvvon bušeahtta 2004 ¶ Evttohus 2005 1429 50 Doarjja sámi kulturmuitosuodjaleapmái ¶ Kap. 1429, poasta 50 Doarjja sámi kulturmuitosuodjaleapmái Birasgáhttendepartementa joatká sámi kulturmuitosuodjalanbarggu doarjjaortnegiin. Doarjjaortnet galgá áimmahuššat sámi kulturmuitobarggu ja kulturbirasbarggu váldokulturmuitofágalaš beliid. Ruđat galget eanas adnot máŧasdoallan- ja divodanbargguide. 2005:s lea evttohuvvon juolludit 2 mill kr ulbmilii. Sámediggi hálddaša ruđaid Birasgáhttendepartementta juolludusreivve mielde. ¶ Birasgáhttendepartementa sirddii 2001:s kulturmuitolága válddi Sámediggái. Sámediggi oaččui gaskaboddosaš geahččalanortnega mielde 3 jahkái hálddašanovddasvástádusa sámi kulturmuitoberoštumiin. 2003:s árvvoštalai NIBR geahččalanortnega ja dat guhkiduvvo 2004 lohppii. ¶ Olgoriikkadepartementa juolluda sámi ulbmiliidda dáid kapihttaliid bokte: ¶ Kap. Poasta Doaibma 116 70 Doarjja riikkaidgaskasaš organisašuvnnaide 163 71 Humanitára veahkki ja olmmošvuoigatvuođat ¶ Dasalassin leat čuovvovaš kapihttaliin juolluduvvon ruđat sámi ulbmiliidda: ¶ Doaibma 197 70 Doarjja ii-ODA-dohkkehuvvon riikkaide ja riikkaidgaskasaš birasdoaimmaide ¶ Kap. 116, poasta 70 Doarjja riikkaidgaskasaš organisašuvnnaide Kap. 116, poasta 70 Doarjja riikkaidgaskasaš organisašuvnnaid bokte, juolluduvvo doarjja ee “Eamiálbmogiid oassálastimiii Árktalaš ráđis jna” . Ulbmil juolludemiin lea addit doarjaga álgoálbmogiid ovddasteddjiid searvamii davviguovlluid riikkaidgaskasaš ovttasbargui dain áššesurggiin mat erenoamážit gusket sidjiide, ja muđui doarjut sin vejolašvuođaid searvat dánlágán ovttasbargguide. Juolludus adnojuvvo vuosttažettiin gokčat Sámiráđi ja Ruošša beale álgoálbmotorganisašuvnna RAIPON oassálastima Árktalaš ráđi čoahkkimiin jna. Árktalaš ráđi ovttasbarggus lea buot 8 árktalaš stáhta fárus, namalassii Canada, Danmárku, Suopma, Islánda, Norga, Ruoŧŧa, Ruošša ja USA. Dán sirkumpolára ovttasbarggus lea ulbmilin ovdánahttit birasovttasbarggu ja ovddidit arktalaš guovlluid nanaguoddi ovdáneami. Norgga bealis deattuhuvvo árktalaš eamiálbmogiid oassálastin Ráđis, mas Sámiráđis ja viđá eará eamiálbmorganisašuvnnas lea bissovaš oassálastinstáhtus. Eamiálbmotčállingoddi, Indigenous Peoples Secretariat, mii lea Københámmanis, veahkeha eamiálbmogiid Ráđđeoassálastima oktavuođas. 2001-2004 áigodagas lea juolludus leamaš 400 000 kr jahkái. Vuordimis boahtá 2005` juolludus leat seamma dásis. ¶ Kap. 163, poasta 71 Humanitára veahkki ja olmmošvuoigatvuođat Guovdageidnui lea ásahuvvon eamiálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš st. dieđ. nr. 21 (1999-2000) Olmmošvuoigatvuođaid doaibmaplána evttohusa vuođul. Gielda- ja guovludepartementa ja Olgoriikkadepartementa ruhtadit gelbbolašvuođaguovddáža doaimma. Vuordimis joatkašuvvá 2005` doarjja gelbbolašvuođaguovddážii seamma dásis go ovdal. ¶ Doarjja riikkaidgaskasaš bargui Olgoriikkadepartementa áigu nugo ovdal árvvoštallat Sámedikki doarjjaohcama searvat ON:ii ja eará riikkaidgaskasaš bargguide. ¶ Doaibmabijut ¶ 400 01 - Dutkanprošeakta sámi vieruiduvvamiid ja riekteoainnuid birra Finnmárkku fylkka lulábealde ¶ - Sámi vuoigatvuođalávdegoddi ¶ 440 01 Doarjja politiijaguovlluide main leat gielddat mat gullet sámegiela hálddašanguvlui 470 72 Doarjja Sis-Finnmárkku riekteveahkkekantuvrii ¶ Kap. 400 Justisdepartementa, poasta 01 Doaibmagolut Sámi vieruiduvvamiid ja riekteoainnuid dutkanprošekta ¶ Sámi vieruiduvvamiid ja riekteipmárdusaid dutkanprošeakta lea fágaidrasttideaddji dutkanprošeakta man ulbmil lea čilget sámi riektevieruid ja riekteipmárdusaid mat leat leamaš ja leat sámi guovlluid eatnamiid ja čáziid rivttiid ja geavaheami oktavuođas. Prošeakta lea juhkkojuvvon guovtti oassái, ja dál lea II. oassi jođus, namalassii sámi riektevierut ja riekteipmárdusat Finnmárkku lulábealde. Prošeavtta II. oasi jođiha ođđasisnammaduvvon sámi vuoigatvuođalávdegoddi, man mandáhtta lea čadnon seamma guovlluide. I. oasi bohtosat, sámi riektevieruid ja riekteipmárdusaid čielggadeapmi Finnmárkku fylkkas, leat almmuhuvvon NOU 2001: 34:s. Lea juolluduvvon 2 mill kr prošektii 2002-2004 áigodagas. Justisdepartementa boahtá čielggadit dutkanprošeavtta loahpaheami formálalaš, fágaláš ja ekonomalaš eavttuid 2004` čavčča mielde. ¶ Sámivuoigatvuođalávdegoddi 2004:s lea Justisdepartementa juolludan 4,08 mill kr Sámivuoigatvuođalávdegoddái kap. 400, poasta 01 bokte, ja das lea 2 mill kr várrejuvvon dutkamii. Lávdegotti 2005` rámma mearriduvvo ođđajagimánu álggus 2004. ¶ Kap. 440 Politiijadirektoráhta – Politiija- ja leansmánneetáhta, poasta 01 Doaibmagolut Kap. 440, poasta 01:s leat moanaid jagiid biddjon ruđat politiijaguovlluid atnui main lea guovttegielat álbmot (sámegiella/dárogiella). Tromssa politiijameašttir hálddaša ruđaid sierra njuolggadusa mielde. Ulbmil lea buoridit máhtu sámegiela birra dain politiijaguovlluin gos leat sápmelaččat. Politiijaguovlluin gos guovttegielalašvuohta dagaha lassibarggu, sáhttet danne ohcat doarjaga várrejuvvon ruđain. Juolludusohcamušat rievddadit jagis jahkái, dađi mielde man olu politiijaguovlluid bargit dárbbašit oahpahusa. 2004:s lea dán ulbmilii várrejuvvon 0,4 mill kr. Seamma ollu várrejuvvo 2005:s. ¶ Kap. 470 Nuvttá riekteveahkki, poasta 72 Doarjja sierra riekteveahkkedoaimmaide Sis-Finnmárkku riekteveahkkekantuvra ásahuvvui 1997:s ja prošeaktačilgehusas deattuhuvvo ahte “stuora oassi álbmogis dáppe leat sámit geat leat minorihtajoavku mas leat erenoamáš váttisvuođat, sihke gielalaččat ja geográfalaččat. Dán joavkku riekteveahkkedárbu lea erenoamáš stuoris.” Guovllus leat advokáhtat hárvvibut go riikkadásis. Maiddái danne doaimmahuvvo kantuvra. Justisdepartementta doarjja Sis-Finnmárkku riekteveahkkekantuvrii lea su. 1,25 mill kr 2004:s. Áigumuš lea juolludit seamma olu (haddemuddejuvvon) 2005:s. ¶ Sis-Finnmárkku riekteveahkkekantuvrra áššit unno sakka 2002:s maŋŋil go Stuoradiggi mearridii ahte kantuvra ii šat galgga fállat nuvttá riekteveahki buohkaide, muhto baicca čuovvut nuvttá riekteveahkkenjuolggadusaid, vrd st. dieđ. nr. 25` (1999-2000) Nuvttá riekteveahki birra Árv. S. nr. 181 (1999-2000). Sámediggi lei dáhtton hálddašit SisFinnmárkku riekteveahkkekantuvrra juolludusa. Justisdepartementta ja Sámedikki dialoga lea dál bissehuvvon maŋŋil go Sis-Finnmárkku riekteveahkkekantuvrii addojuvvojedje ođđa doaibmanjuolggadusat. Dát leat heivehuvvon riekteveahkkelága njuolggadusaide seammás go erenoamážit galget dustet sámegielat álbmoga erenoamáš dárbbuid, ja álkidahttit nuvttá ¶ riekteveahki ohcamušaid meannudeami. Maŋŋel go ođđa njuolggadusat ásahuvvojedje, de leat kantuvrra áššit fas lassánan. 2003:s meannudii kantuvra 171 ášši. 187 áššis addui njálmmálaš ráđđeaddin. 2004:s orrot Sis-Finnmárkku riekteveahkkekantuvrra áššit vel eambbo lassáneame. Sihke Sámediggi ja Justisdepartementa leat duhtavaččat dáinna ovdánemiin. ¶ Rundskriv/Johtočála H-2179 ¶ Bevilgninger til samiske formål i statsbudsjettet 2006 ¶ Juolludeamit sámi áigumušaide 2006 stáhtabušeahtta ¶ Juolludusat sámi áigumušaide ¶ Sápmelaččat leat njealji stáhta eamiálbmot ja unnitlohku ja sis lea dárbu ja vuoigatvuohta earenoamáš árvui riikkaidgaskasaš ja riikka álbmotrievtti mielde. Norggas lea earenoamáš ovddasvástádus ovddidit sámi giela, kultuvrra ja eallinlági. Vuođđolága § 110a geatnegahttá státhta eiseváldiid fuolahit sámi álbmogii vejolašvuođa nannet ja ovddidit gielas, kultuvrras ja servodateallimis. Gielda- ja guovludepartementtas lea ovddasvástádus ovttastahttit stáhta sámepolitihka. Departementtaid suorgevddasvástádusprisihppa gusto buot fágasurggiide, ja departementtain lea ovddasvástádus čuovvolit sámepolitihka surggiideaset siskkobealde. Dát gullá maiddái daidda ortnegiidda maid Sámediggi hálddaša. ¶ Dáinna diehtočállosiin áigu Ráđđehus oanehaččat ja oppalaččat čilget iešguđet ge departementtaid jagi 2006 juolludanevttohusaid sámi áigumušaide. Dán jagi gihppagis leat juolludusat maiddái juolludusat mat eai leat ovdal leamaš, ja danne ii sáhte buot loguid álo buohtastahttit diimmá loguiguin (H-22/04). Sámediggi............................................................................................................................... 2 Olgoriikadepartementa ........................................................................................................... 3 Oahpahus- ja dutkandepartementa ......................................................................................... 4 Justis- ja politidepartementa................................................................................................... 8 Kultur- ja girkodepartementa ................................................................................................. 9 Gielda- ja guovludepartementa ............................................................................................ 11 Dearvvašvuođa- ja fuolahussdepartementa.......................................................................... 17 Mánáid- ja bearašdepartementa............................................................................................ 19 Eanandoallo- ja biebmodepartementa .................................................................................. 21 Birasgáhttendepartementa .................................................................................................... 25 ¶ Juolludusat sámi áigumušaide (1000 ru): ¶ Rehketdoallo 2004 ¶ Salderejuvvon bušeahtta 2005 Evttohus 2006 ¶ Pst. rievdadus 2005-2006 Olgoriikasdepartementa ¶ 2 100 ¶ 2 150 ¶ 2 150 ¶ 0,0 Oahpahus- ja dutkandepartementa ¶ 189 089 ¶ 187 847 ¶ 197 814 ¶ 5,3 Justis- ja politidepartementa ¶ 6 280 ¶ 6 000 ¶ 1) ¶ Kultur- ja girkodepartementa ¶ 44 799 ¶ 55 782 ¶ 48 877 ¶ -12,4 Gielda- ja guovludepartementa ¶ 146 921 ¶ 152 330 ¶ 169 530 11,3 Dearvvašvuođa- ja fuolahussdepartementa ¶ 23 700 ¶ 29 000 ¶ 34 000 ¶ 17,2 Mánáid- ja bearašdepartementa ¶ 10 761 ¶ 11 080 ¶ 11 435 3,2 Eanandoallo- ja biebmodepartementa ¶ 144 278 ¶ 147 497 ¶ 144 104 ¶ -2,3 Ođasmahttindepartementa (Statsbygg) ¶ 10 000 ¶ 2) ¶ 100 Birasgáhttendepartementa ¶ 2 000 ¶ 2 000 ¶ 2 000 ¶ 0,0 Ollislaš juolludusat ¶ 569 883 ¶ 593 686 ¶ 619 910 ¶ 4,4 Sámeálbmot foanda ¶ 4 651 ¶ 4 650 ¶ 4 650 0,0 Submi ¶ 574 534 ¶ 598 336 ¶ 624 560 ¶ 4,4 ¶ 1) Ollislaš juolludus sámi ulbmiliidda ii leat mearriduvvon. Sámi vuoigatvuođalávdegotti rámma mearriduvvo ođđajagimánu 2006` álggus. 2) Álgojuolludus ođđa dieđavistái Guovdageainnus (kap. 2445, poasta 31), gč. čilgehusa Oahppo- ja dutkandepartementta vuolde. ¶ Sámediggi ¶ Jagi 2006:as boahtá Sámediggi hálddašit sullii 250 milj. rutil sámi áigumušaide bušeahttaevttohusa mielde. Dát lea sullii ca. 12 milj. rulássáneapmi jagi 2005 (5 pst) ektui. Sámedikki vuosttaš olles doaibmajahki lei 1990, ja dalle lei Sámedikki bušeahtta 31,7 mill. ru. Ovdáneapmi čuovvu eiseváldiid ulbmiliid addit Sámediggái stuorát váikkuhanfámu ja válddi earenoamaš sámiide guokevaš áššiin. ¶ Sámediggi lea ásahuvvon Sámelága geažil ollašuhttit Vuođđolága § 110a. Álbmotválljejuvvon orgánan lea Sámedikkis friddjavuohta. Ii leat etáhta iige vuolit orgána Ráđđehusa ektui, ja iešguhtet ge stáhtaráđis ii leat dan sivas ovddasvástádus Sámedikki politihkálaš doaimmas dahje politihkálaš mearrádusain maid Sámediggi dahká iešguhtet ge suorggis. Gielda- ja guovluministaris lea almmatge bajemus konstitušonálalaš ovddasvástádus go guoská kap. 540 Sámediggi juolludemiid juohkimii. Go guoská juolludemiide Sámediggái eará departementtaid bušeahtaid bokte, lea gullevaš fágastáhtaráđis konstitušonálalaš ovddasvástádus ja ovddasvástádus čuovvolit geavahuvvo go ruhta Stuorradikki eavttuid mielde. Sámediggi oaččui 1999 lobi spiehkastit juolludusnjuolggadusaid § 4:is bruttobušehtterema birra ja oažžu olles juolludusas Gielda- ja guovludepartementtas 50-poasttas. Seamma láhkái juolluduvvojit Mánáid- ja bearašdepartemeantta, Gielda- ja guovludepartemeantta, Kultur- ja girkodepartementta ja Birasgáhttendepartementta juolludusat 50-poastta bokte. Sámediggi oažžu dainna lágiin sierranas iešheanalas ja friddjadis resurssahálddašanovddasvástádusa. Sámediggi juohká juolludusa dievasčoahkkimisttis skábmamánus, jus stuorradiggi lea dohkkahan bušeahtas. Sámediggi juohká juolludusa vuoruhemiidis daid eavttuid mielde mat leat biddjon Stuorradikki bušeahttamearrádusas, ¶ Sámedikkis lea dihto hálddahuslaš áššiid hálddašanovddasvástádus, nugo sámediggeválggaid, ekonomalaš doarjagiid juohkima, skuvlla oahppoplánaosiid mearrideapmi, sámi kulturmuittuid, kulturmuitolága ja gullevaš láhkanjuolggadusaid hálddašeami ja iešguđetlágán almmolaš orgánaid ovddastedjiid nammadeami oktavuođas. Sámedikkis lea dasa lassin váldi ja váikkuhanfápmu go oassálasta ja ovddasstuvvo iešguđetlágán lávdegottiin, stivrrain ja ráđiin. Sámedikkis lea diehtojuohkin doaimmas birra neahttasiiddus ¶ www.samediggi.no ¶ . ¶ 0 50000 100000 150000 200000 250000 ¶ 1990 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 ¶ EBD ¶ BD ¶ Foanda ¶ MBD ¶ KGD ¶ ODD ¶ DFD ¶ GGD ¶ Olgoriikadepartementa ¶ Kap. poasta Doaibma 116 ¶ 70 ¶ Doarjja til riikkaidgaskasaš organisašuvnnaide 163 ¶ 71 ¶ Humanitearaveahki ja olmmošvuoigatvuođat 197 ¶ 70 ¶ Doarjja atomsihkkárvuođadoaimaide, prošeaktaovttasbargu Ruoššain/SUS ja arktalaš ovttasbargu ¶ Dasa lassin lea juolluduvvon ruhta Sámi áigumušaide čuovvovaš kapihttaliid badjel: ¶ Kap. Poasta ¶ Doaibma 197 ¶ 76 ¶ Doarjja riikkaidgaskasaše klima- ja birasgáhttendoaimmaide ¶ Kap. 116, post 70 Doarjja til riikkaidgaskasaš organisawuvnnat Kap. 116, poastta 70 Doarjja til riikkaidgaskasaš orgánišašuvnnaide addo earret eará doarjja ”Eamiálbmotoassálastimii Arktalaš ráđis, Barentsráđis jna.”.Juolludusa ulbmil lea addit doarjaga eamiálbmotovddasteddjiid searvamii riikkaidgaskasaš ovttasbargguide davviguovlluin gos sin beroštumit leat earenoamážit váikkuhuvvon, ja nannet sin eavttuid searvat dakkár ovttasbargui. Juolludus lea vuosttažettiin adnon doarjjan sámeráđđái, Sámedikkepresideantta ja ruošša álgoálbmotorgánisašuvnna RAIPON:a searvamii Árktalaš ráđi čoahkkimiidda jna. Árktalaš ráđi ovttasbargui gullet buot dát gávcci arktalaš riikka: Canada, Danmárkku (Ruonaeana ja Fearsullot), Suopma, Islánda, Norga, Ruoŧŧa, Ruošša ja USA. Norgga bealis deattuhuvvo garrasit man mávssolaš lea ahte árktalaš eamiálbmogat oassálastet árjjalaččat ráđis, mas dain guhtta eamiálbmotsorgánisašuvnnain lea, daid searvvis maiddái Sámeráđđi, lea árvu bissovaš oassálastin. Juolludus adno vuosttažetiin doarjjan sámiide ja ruošša eamiálbmogiidda. Juolludus lea áigodagas 2001-2004 leamaš 400 000 ru jahkásaččat. Jagi 2005 várrejuvvui 600 ¶ 000 ru sihkkarastin dihte eamiálbmogiid searvama maiddái Barentsráđđái, mii guoská vihtta davviriikkaide, Ruššii ja Eurohpakommišuvdnii. Okta eamiálbmotbargojoavku rapportere Barentsráđđái, ja álgoálbmogiid ovddassteaddjit servet Barentsráđi čoahkkimiidda. Evttohuvvo bisuhit jagi 2006’ juolludusa otná dásis. Kap. 163, poasta 71 Humaniteara veahkki ja olmmošvuoigatvuođat Olgoriikadepartementa ja Gielda- ja guovludepartementa ruhtadeaba Álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáža Guovdageainnus, mii lea ásahuvvon Sd.dieđ. nr. 21 (19992000) Olmmošvuoigatvuođaid doaibmaplána evttohusa vuođul. Olgoriikadeparte-mentta oass i ruhtaduvvo kap. 163 poastta 71 Humaniteara veahkki ja Olmmošvuoigatvuođat bokte. Olgoriikadepartemeanta doarjja lei 1,2 mill. kruvnno 2004:s ja 2005:s. Vurdojuvvo ahte gelbbolašvuođaguovddáža doarjja bisuhuvvo seamma dásis go ovdal jagi 2006:as. ¶ Olgoriikadepartemeanta lea ohcamiid vuođul dorjon Sámedikki riikkaidgaskasaš doaimmaid. Jagi 2003’ doarjja lei 200 000 ru, jagi 2004’ 500 000 ru ja jagi 2005’ 350 000 ru. Olgoriikadepartementa áigu nugo ovdal árvvoštallat sámedikki ohcama oažžut doarjaga riikkaidgaskasaš eamiálbmotbargguide. Maiddái dát ruhta juolluduvvo kap. 163 poasta 71 bokte. Kap. 197, poasta 70 Doarjja atomsihkkárvuođadoaimmaide ja prošeaktaovttabargui Ruoššain/SUS:ain Kap. 197, poasta 70 Doarjja til atomsihkkárvuođadoaimmaide ja prošektaovttasbargui Ruoššain/SUS:ain bokte addo ee. doarjja eamiálbmotsprošeavttaide mat váikkuhit demokrati- ija- ja ealáhusovdánahttimii Davvioarje-Ruoššas. Jagi 2005:s addui sullii 1 mill. kruvnno doarjjan dákkar prošeavttaide, dan vuolde 400 000 ru Guoládaga sámeradioi, ja 1 mill. kruvnno muddejuvvon našunálabušeahtta oktavuođas eamiálbmotsprošeavttaide maid Barentsčállingoddi Girkonjárggas hálddaša. ¶ Oahpahus- ja dutkandepartementa ¶ (1000 ru) Kap. poasta Namahus ¶ Rehketdoallu 2004 ¶ Salderejuvvon bušeahtta 2005 ¶ Evttohus 2006:as 206 ¶ 50 ¶ Sámi oahpahushálddašeapmi, Doarjja Sámediggái 27 569 ¶ 28 569 ¶ 29 453 ¶ 222 ¶ 01 og 45 Stáhtá vuođđoskuvllat ja vuođđoskuvlainternáhtat, Doaibmagolut ja rusttetháhkamat, sáhttá sirdit ¶ 25 921 ¶ 80 538 ¶ 1) ¶ 82 ¶ 623 ¶ 224 68 ¶ Vuođđooahpahusa oktasašdoaimmat, sámi oahpahussuorgi, sáhttá sirdit 38 829 ¶ 2) ¶ 225 63 ¶ Vuođđoskuvlla ja joatkkaoahpahusa oktasašdoaimmat, doarjja sámi vuođđooahpahussii ¶ 3) ¶ 40 301 ¶ 46 705 ¶ 226 21 ¶ Kvaliteahtaovdánahttin ¶ vuođđooahpahusas, Earenoamáš doaibmagolut, sáhttá sirdit,sáhttá atnit poasta 70 vuolde 2 300 ¶ 3 500 ¶ 4 000 ¶ 232 ¶ 01 og 45 Stáhta skuvllat main lea oahpahus joatkkaskuvlla dásis, doaibmagolut ja stuorát rusttetháhkamat, sáhttá sidit 56 123 ¶ 4) ¶ 248 21 ¶ Oahpahusa ¶ earenoamáš ¶ IKT-doaimmat, earenoamáš doaibmagolut, sáhttá sirdit , Sáhttá atnit poasta 70 vuolde 4 000 ¶ 1 200 ¶ 5) ¶ 274 ¶ 50 ¶ Stáhta allaskuvllat, Stáhtadoarjja ¶ 34 347 ¶ 33 739 ¶ 6) ¶ 275 50 ¶ Allaskuvllat, ¶ Vuođđoruhtadeapmi stáhta allaskuvllaide 29 ¶ 304 ¶ 51 Boađusvuođustuvvon ruhtadeapmi stáhta allaskuvllaide 2 ¶ 947 ¶ 52 ¶ Dutkama ruhtadeapmi stáhta allaskuvllaide ¶ 2 782 Supmi ¶ 189 089 ¶ 187 874 ¶ 197 814 ¶ 1 ¶ Sivvan lassáneapmái lea juolludusa sirdin kapihttalis 232 poasttaide 01 ja 45 ođđajagimánu 1. beaivvi rájes jagi 2005. ¶ 2 ¶ Juolludus lea sirdon kapihttalis 225 postii 63 ođđajagimánu 1. beaivvi rájes jagi 2005:as. ¶ 3 ¶ Juolludus lea sirdon kapihttalis 224 postii 68 ođđajagimánu 1. beaivvi rájes jagi 2005:as. ¶ 4 ¶ Juolludus lea sirdon kapihttalii 222 poasttaide 01 og 45 ođđajagimánu 1. beaivvi rájes jagi 2005:as. ¶ 5 ¶ Juolludus sirdo kapihttalii 226 postii 21 ođđajagimánu 1. beaivvi rájes jagi 2006:as. ¶ 6 ¶ Universitehtaid ja allaskuvllaid juolludusaid kontoplaána rievdaduvvo ođđajagimánu 1. beaivvi rájes jagi 2006:as Dan oktavuođas sirdo juolludus kapihttalis 274 poasttas 50 kapihttalii 275 poasttaide 50, 51 jag 52. ¶ Dasa lassin juolluduvvo ruhta sámi áigumušaide dain kapihttaliin ja poasttain: ¶ Kap. poasta ¶ Doaimmat 271 50 Tromssá ¶ universitehta, Stáhtadoarjja 285 52 Norgga ¶ dutkanráđđi, Dutkansáigumušaide ¶ Rehketdoallo- ja juolludusslogut gusket dušše dan oassái juolludusas kapihttaliin ja poasttaim mat mannet sámi áigumušaide. ¶ Kap. 206 Samisk oahpahushálddašeapmi, poasta 50 Doarjja Sámediggái Kapihttal ruhtada Sámedikki oahpahusossodaga doaibmagoluid, oahpponeavvuid buvttadeami ja ráhkadeami ohppiide, sámi oahppoplánaid ráhkadeami ja rađđeaddima ja bagadallama oahpaheddjiide geat oahpahit sámi ohppiid mánáidgárddis, vuođđoskuvllas ja joatkkaoahphusas. Juolludus Sámediggái evttohuvvo jotkot seamma dásis go 2005:as. ¶ Kap. 222 Stáhta vuođđo- ja joatkkaskuvllat ja vuođđoskuvlainternáhtat, poasta 01 Doaibmagolut ¶ Sámi ohppiid vuođđoskuvllat Poastta juolludeapmi galgá earret eará gokčat skuvla- ja intenáhtŧadoaimma Gaska-Norgga sámiskuvllas, Aarbortes, ja Snåase ja Málatvuomi sámiskuvllaid oahpahus- ja internáhttabálvalusaid oastima. Juolludus galgá maiddái gokčat Finnmárkku heaittihuvvon stáhtainternáhtaid ovddeš bargiid vuordinbálkká. Juolludus dahká vejolažžan sámi ohppiide oažžut oahppodili mii nanne sámi giela ja identitehta. Prošeavtta «Lullisámi oahpahus ruovttu ¶ skuvllas» raporta orru čájeheamin ahte gáiddusoahpahus šaddá deaŧalaš veahkkeneavvun sámi giela ja identitehta nannenbarggus. Šáddet bissovaš vuogit sámi ohppiid gáiddusoahpahusas. Gaska-Norgga Sámeskuvlla, Aarbottes, boahttevaš doaibma, ja Snåase ja Málatvuomi sámeskuvllad dilli árvvoštallo dán oktavuođas. ¶ Stáhta sámi joatkkasskuvllat Kap. 232 poasta 01 sirdin kahpihttalii 222 postii 01, mas maiddái lea ruhta Sámi joatkkaskuvlii Kárášjogas ja Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvlii Guovdageainnus, lea gustogoahtán 1. beavvvi 2005:as,. Dasa lassin go addet joatkkaoahpahusa sámi nuoraide galget skuvllat ovddidit sámi giela ja kultuvrra gáiddusoahpahusfálaldaga ja kursa- ja ovdánahttinbarggu mii lea guovllu ealáhusaidovdánahttima ja sámi kultuvrra várás. Ovttasráđiid Sámedikki oahpahusossodagain ja Finnmárkku Fylkkamánniin galget skuvllat maiddái searvat bargui nannet rávisolbmuid oahpahusa Sámi álbmogii. ¶ Jagi 2006:as evttohuvvo doalahit juolludusa sámi vuođđo- ja joatkkaskuvllaide seamma dásis go jagi 2005:as. ¶ Kap. 225 Vuođđoskuvlla ja joatkkaoahpahusa oktasaš doaimmat, poasta 63 Doarjja sámi vuođđooahpahussii, sáhttá sirdit Doarjjaortnega ulbmil lea nannet gielddaid ekonomalaš návccaid fállat oahpahusa sámegielas ja sámegillii, daid vuoigatvuođaid mielde mat bohtet ovdan oahpahuslága § 6-2:s og § 6-3:s. Doarjja manná maiddái nannet oahpaheddjiid sámi giella- ja kulturgelbbolašvuođa. ¶ Skuvlajagi 2004–05 lei sullii 3 000 vuođđoskuvlaoahppis sámegieloahpahus mii lea gosii 7 pst. lassáneapmi skuvlajagi 2003–04 ektui. Lohkanvirggiid lohku lea bisson oalle dássedit maŋemus jagiid. Jagi 2005’ giđa ledje joatkkaoahpahusas 310 oahppi/oahpahalli geat ožžo sámegieloahpahusa 279 ektui 2004’ giđa. 297:s ožžo oahpahusa fylkkagieldda skuvllain ja 13:s veaiddalas skuvllain. ¶ Ohppiidlogu lassáneami geažil evttohuvvo juolludus 2006:as lassánit 6,4 mill. kruvvoin jagi 2005 ektui. ¶ Kap. 226 Kvaliteahtaovdánahttin vuođđooahpahusas, poasta 21 Earenoamáš doaibmagolut, sáhttá sirdit, sáhttá atnit poasta70 ja kap. 248 oahpahusas earenoamáš IKT- Doaimmat i o vuolde, poasta 21 Earenoamáš doaibmagolut, sáhttá sirdit, sáhttá atnit poastta 70 vuolde Oahpahus- ja dutkandepartemeanta lea addán doarjaga Sámediggái movttiidahttit sámi oahpahusasa IKT-geavaheami, earenoamážit ovdánahttit sámi skuvlaneahta ja digitála oahpponeavvuid. Leat ráhkaduvvon sámegielat diagnostalaš lohkandáidogeahččaleamit vuođđoskuvlii, ja dat leat fitnemis skuvllaide main leat sámigiel oahppit. Dasa lassin lea juolluduvvon doarjja lullisámi guovllu gáiddusoahpahussii ja pedagogalaš ovdánahttinprošeavttaide maid Sámediggi fuolaha. Ovttas Gielda- ja guovludepartementtain lea juolluduvvon doarjja ovdánahttit elektrovnnalaš sátnedivvunprográmma sámegiela várás. 2005’ rájes addo sierra doarjja sámi oahppoplánabargui. Jagi 2006:as evttohuvvo juolludit oppalaččat 4 mill. kruvnno sámi áigumušaide. Dát máksá ee.e ahte Lullisámi guovllus gáiddusoahpahus, elektrovnnlaš sátnedivvunprográmma ja oahppoplánabargu jotkojuvvojit. ¶ Kap. 271 Universitehtat, poasta 50 Stáhta universitehtaid vuođđoruhtadeapmi Juolluduvvo ruhta Tromssá universitehta ¶ sámi áigumušaide, mii 2002 rájes lea ožžon ruđa guovtti stipendiáhtavirgái várrejuvvon sámi dutkamii. ¶ Kap. 275 Allaskuvllat, poasta 50 Vuođđoruhtadeapmi stáhta Allaskuvllaide Ráđđehus lea geahčádan sámi alit oahpahusa ja dutkama Sámi allaskuvllas ja eará ásahusain oassin kvaliteahtaođastus, gč. Árv S. nr. 12 (2002–2003) ja Sd.dieđ. nr. 34 (2001–2002) Kvalitehtaođastus. Sámi alit oahpahusa ja dutkama birra . Ráđđehus oaidná deaŧalažžan bajidit máhtolašvuođa sámi servodatdili, ja sámi giela ja kultuvrra birra. Dán oktavuođas lea Ráđđehusa ulbmil ee. nannet Sámi alit oahpahusa ja dutkama oppalaččat, ja buoridit sámegielat studeanttaid rekruterema. Okta doaibma mii namuhuvvo St. dieđ. nr. 34 (2001–2002) lea lulliámegiela ja kultuvrra ja julevsámegiela nannen. Davvitrøndelaga allaskuvlii ja Bodeajju allaskuvlii lea jagi 2005 rájes juolluduvvon ruhta nannet ja ovdánahttit lullisámegiela ja julevsámegiela. Sámi allaskuvla lea dan vuođul maid stuorradiggi mearridii Sd.dieđ. nr. 34:s (2001–2002), gč. Árv. S. nr. 12 (2002–2003) maid Stuorradiggi gieđahalai, ráhkadan guhkesáiggi plána das movt ásahusa heivešii nuppástuhttit dieđalaš allaskuvlan. NOKUT ferte akkrediteret Sámi allaskuvlla dieđalaš allaskuvlan. Dát mearkkaša ahte allaskuvla ferte deavdán gáibádusaid mat leat universitehta- ja allaskuvlalága ¶ ja priváhta allaskuvlalága akkreditereren, árvvoštallan ja dohkkehannjuolggadusaid § 7.4:s. Davviriikkalaš ministtárráđđi lea mearridan ahte buot davviriikkalaš instituhtat galget sirdojuvvot iešguđetge ruovtturiikkaide, ja áigodagas 2005–07 unnida Davvirikkalaš ministtarráđđi ruhtadeami Davviriikkaid sámi instituhttii. Lea biddjon vuođđun ahte Norgga ruhtadeapmi instituhttii lassána Oahpahus- ja dutkandepartementta bušeahta bokte. Davviriikkkaid Sámi instituhta fágalaš doaibma lea organiserejuvvon sierra ovttadahkan Sámi allaskuvllas 2005’ rájes. ¶ Sámi dieđavisti Guovdageainnus Ovttas Gieldda- ja guovludepartementtain ja Kultur- ja girkodepartementtain bargá Oahpahuss ja dutkansdepartemeanta cegget ođđa sámi dieđavistti Guovdageidnui. Áigumuš ođđa visttiin lea earret eará čohkket sámgielat bargguid ja sámi dieđalaš doaimma oktan stuorra birasin. Statsbygg lea ožžon ođđa vistti heiveheami bargun. Ovdaprošeakta lea válmmas ja lea dárbu álgojuolludussii vai sáhttá joatkit prošeavtta. Ođđa vistti geavaheaddjit leat Sámi allaskuvla, Sis-Finnmárkku studeanttaid ovttastus, Sámi earenoamášpedagogalaš doarjalus, Davviriikkaid Sámi intstiuhtta, Sámedikki giella- ja oahpahusossodat, Álgoálbmot vuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš, Boazodoalu gaskariikalaš fága- ja gaskkustan-guovddáš ja Sámi arkiiva. Ráđđehus evttoha juolludit 10 milj. ru 2006:s álggahit ođđa dieđavistti huksema Guovdageidnui. ¶ Kap. 285 Norgga dutkansráđđi, poasta 52 Dutkansáigumušat Sámi dutkan oažžu doarjaga kap. 285 poastta 52 bokte. Doarjja addo vuosttažettiin «Sámi dutkama prográmmii» (2001–05). Prográmma váldo ruhtadangáldo lea Oahpahus- og dutkansdepartementa oktan oasseruhtademiin Gielda- ja guovludepartementtas. Sullii 6,7 mill. kruvnno poasttas juolludeamis 2005:as manná prográmmii. Prográmma ruhta bisuhuvvo vuordimis seamma dásis 2006:as, danne go biddjojedje johtui máŋgga jagáš rekruterenprošeavttat maŋŋit prográmmaáigodagas maidda ii lean ruhta bušeahtas prográmmaáigodaga álggus. ¶ Prográmma mas leat leamaš humanistalaš ja servodatdieđalaš dutkansuorggit ja galgá doarjut gelbbolašvuođaloktema, rekruterema ja fágaidgaskasaš ja maŋggaásahuslaš ovttasbarggu. sámegiela ovddideapmi dieđagiellan deattuhuvvo earenoamážit. 2005:as ruhtaduvvo oktiibuot 26 prošeavtta prográmma bokte, mas ledje guhtta smávit juolludeami gaskku-steapmái, gaskkusteami áŋgiruššan lassánii dađistaga prográmma áigodaga loahpas. ¶ Prográmma vuoruha nissonolbmuid rekruterema sámi dutkamii. 2005 ruhtaduvvo golbma studeantastipeandda golmmá nissonolbmui. Doavttergrádastipeanddat gávcci nissonolbmui ja guovtti dievdoolbmui ja poastadoaktárstipeanda ovtta nissonolbmui. Dutkanráđđi bargá dál joatkit sámi dutkanáŋgiruššama. Go ”Sámi dutkanprográmma” jotko áigu Dutkansráđđi veardidit prográmma áigumuša ja resurssageavaheami ovttas sámepolitihkalaš ja sámifágalaš birrasiin. ¶ Dán poastta juolludeamit leat maiddái adnon sámi prošeavttaide mat leat Dutkansrådets eará áŋgiruššansurggiin, ee. KUNSTI-prográmmii, Dutkanráđi giellateknologiijaprográmmii. ¶ Oahpahus- ja dutkansdepartementta ruđain kap. 285 poasta 52 ja Dutkan- ja ođasmahttin- foandda kap. 286 poasta 50 ruhtadit prográmma. Foanda ruhtada maiddái eamiálbmotprošeavtta mas globaliserenáŋgiruššama sámi bealli deattuhuvvo. ¶ Justis- ja politidepartementa ¶ Kap. post ¶ Doaibma 400 01 ¶ Sámerieketlávdegotti 440 ¶ 01 ¶ Ruhta Sámegiela hálddašaguovllu gielddaid politiguovllut 447 ¶ 72 ¶ Doarjja Sis-Finnmárkku Riekteveahkkekantuvrii ¶ Kap. 400 Justisdepartemeanta, poasta 01 Doaibmagolut Jagi 2005:as lea riektedepartemeanta juolludan 4,4 milj. rutil Sámeriektlávdegoddái kapihttal 400:is, poasttas 01, mas 1,6 milj. rulea merkejuvvon dutkanprošektti sámi árbevieruid ja riekteipmárdus olggobealde Finnmárkku gieldda mii heaittihuvvo jagi 2006:as, oassin lávdegotti barggus. Lávdegotti ramma jagi 2006:as mearriduvvo maŋemusat ođđajagimánu 2006:as. Kap. 440 Politidirektoráhta – Politiija- ja leansmánneetáhta, poasta 01 Doaibmagolut Kapihttalis 440, poasttas 01 lea ollu jagiid leamaš Ruhta hálddašan láhkái politiguovlluide main lea guovttegielat álbmot (sámi/dáru). Ruđa hálddaša Oarje-Finnmárkku politimeašttir jagi 2006 rájes sierra njuolggadusa mielde. Ulbmil lea movttiidahttit eambbo máhtu sámegiela birra politiguovlluin gos ásset sápme-laččat. Politiguovlluin main lea lassibargu guovttegielalašvuođa geažil, sáhttet danne ohcat doarjaga várrejuvvon ruđas. Ruhtadárbu rievddada jagis jahkái dađi mielde dárbbašit go bálvvát dahje hálddahusbargit oahpu/kurssaid. Jagi 2005 lea biddjon 400 000 ru. Liikka ollu lea várrejuvvon jagi 2006:as. Kap. 470 Friddja riekteveahkki, poasta 72 Doarjja earenoamáš Riekteveahkkedoaimmaide Sis-Finnmárkku riekteveahkkekantuvra ásahuvvui 1997:as, ja deattuhuvvo prošeaktačilgehusas ahte ”stuorra oasit álbmogis leat sápmelaččat geat leat unnilogujoavku mas leat earenoamáš váttisvuođat, sihke gielalaččat ja geográfalaččat. Dárbu oažžut riekteveahki ferte dán joavkkus rehkenastot leamen earenoamáš stuoris”. Dán guovllus eai leat nu ollu advokáhtat go muđui riikkas. Dát lea maiddái muhtun muddui kantuvrra doaimma duogážin. Justisdepartementta jagi 2005 doarjja Sis-Finnmárkku riekteveahkkekantuvrii lea sullii 1,2 mill. ru. Áigumuš lea juolludit seamma mađe (haddemuddejuvvon) jagi 2006:as. ¶ Kantuvra gieđahalai 215 ášši jagi 2004:is. Lei njálmmalaš ráđđeaddin 146 áššis. ¶ Kultur- ja girkodepartementa ¶ ( 1000 ru) Kap. Poasta Doaimmat ¶ Regnskap 2004 ¶ Salderejuvvon bušeahtta 2005 Evttohus 2006 320 ¶ 53 ¶ Sámi Kultuvraáigumušat ¶ 31 734 ¶ 32 113 ¶ 33 743 320 ¶ 73 ¶ Nuortasámi dávvirvuorká ¶ 296 ¶ 9 000 ¶ 326 78 Sámi ¶ giellateknoliogiija ¶ 500 ¶ 500 335 ¶ 75 ¶ Doarjja sámi aviisaide ¶ 11 619 ¶ 12 969 ¶ 13 169 340 ¶ 71 ¶ Doarjja girkolaš áigumušaide ¶ 1 150 ¶ 1 200 ¶ 1 250 Sum ¶ 44 799 ¶ 55 782 ¶ 48 877 ¶ Dasa lassin juolluduvvo ruhta sámi áigumušaide čuovvovaš bušeahttakapihttaliid badjel: ¶ Kap. Poasta ¶ Doaimmat 326 ¶ 01 ¶ Giella, girjjálašvuohta- ja girjerájusáigumušat (Našuvnnagirjerájus) 329 01 Arkiivaáigumuš 334 72 Guovddášdoaibmaásahusa 340 01 Girkohálddašeapmi, ¶ doaibmagolut 340 ¶ 71 ¶ Doarjja girkolaš áigumuš (diakoniija, oahpaheapmi ja girkomusihkka) 340 75 Oskku ¶ oahpaheapmi 341 01 Báhppagoddi, ¶ doaibmagolut ¶ Kap. 320 Dábálaš Kulturáigumušat, poasta 53 Sámi Kulturáigumušat 2002’ stáhtabušeahta rájes sirdojuvvojit juolludusat iešguđetlágán sámi kulturáigumušaide Sámediggái ovtta postii. Poasta gokčá doarjaga sámi sierragirjerádjosii, johtti girjerájusbálvalussii, sámi dáiddárstipeanddaide, sámi dáiddaásahusaid čájáhusbuhtadeapmái, nammanevvohahkii ja sámi giellalága čuovvoleapmái, sámi dávvirvuorkkáide, sámi musihkkariemuide ja Beaivváš Sámi Teáhterii. ¶ Oassin vuorkádávvirođasmahttinbarggus, gč. Sd.dieđ. nr. 22 (1999-2000) Máhtu ja vásiheami gáldot , lea evttohuvvon lasihit 1 mill. kruvnno dán postii bargat sámi vuorkádávviriid ovtta- stahttinbargui. ¶ Kap. 320 Dábálaš kulturáigumušat, poasta 73 Nasovnnalaš Kulturvisttit Mearriduvvon bušeahttaramma Nuortasámi dávvirvuorkáprošektii Njávddamis lea 30 mill. ru. Huksejeddjiid fálaldat lea ollu badjel bušetterejuvvon huksengoluid. Dát máksá ahte prošeavtta ii sáhte čađahit bušeahttaramma siskkobealde. Visti ii sáhte danne álggahuvvot 2005’ čavčča nugo lei jurddašuvvon. Departementa áigu ságastallat prošeavtta joatkima Sámedikkiin ja Statsbyggain, ja águ boahtit ruovttoluotta áššiin Stuorradiggái. Kap. 326 Giella-, girjjálašvuođa- ja girjerájusáigumušat, poasta 01 Sámi bibliografiija Našovnnagirjerájus lea 1993 rájes leamaš sámi bibliografiija vásedin doaibman. Earret sámegielmateriália váldo maiddái earágielat girjjalašvuohta mielde, buot sámiide guoski fágaid ja fáttaid siskkobealde. Ulbmil lea oktasaš davviriikkalaš bibliográfiija. Dassožii lea lea sámi bibliográfiija almmuhuvvon deaddiluvvon hámis golmma háve, ja dan sáhttá maiddái dábuhit elektrovnnlaš dokumeantan. Kap. 326 Giella-, girjjalašvuođa- ja girjerájusáigumušat, poasta 78 Iešguđetlágán fásta doaimmat Ovddidan dihte sámi giellateknoliogiija ovdánahttima áigu Kultur- ja girkodepartementa addit 1,5 mill. kruvnno golmmá jagi badjel sámi sátnedárkkistanprográmma ráhkadeapmái maid Sámediggi jođiha. Lea evttohuvvon juolludit 0,5 mill. kruvnno dán áigumuššii jagi 2006:s. ¶ Kap. 329 Arkiiváigumuš, poasta 01 Doaibmagolut Sámi arkiiva lea nugo Sámediggi lea dáhtton jagi 2005 rájes sirdon riikaaarkivarai. Juolludus sámi arkivii bissu seamma muttos go jagi 2005’as. Kap. 334 Filbma- ja mediaáigumušat, poasta 72 Guovddášdoaibmaásahusat Eaktuduvvo ahte Davvi Norgga filbmaguovddáš OS AS doarju unnimusat ovtta sámi filmma buvttadeami jahkásaččat jus galgá oažžut doarjaga kap. 334 Filbma- ja mediaáigumušat poasta 72 Guovddášdoaibmaásahusat bokte. Kap. 335 Preassadoarjja, poasta 75 Doarjja sámi aviissaide Sámi aviissaid doarjja juolluduvvo kap. 335 poasta 75 vuolde. Sámi aviissat leat ožžon stáhtadoarjaga jagi 1979 rájes, jagi 1987 rájes sierra bušeahttapoastta vuolde. Doarjjaortnet lea regulerejuvvon njukčamánu 17. beaivvi 1997’ láhkanjuolggadusas sámi aviissaid doarjja. Preassadoarjaga ásaheami ággan lea ahte preassa lea mávssolaš demokratiija ja sátnefriddjavuođa bisuheamis. Dasto lea sámi aviissain deaŧalaš doaibma go guoská sámi čállingiela seailluheapmái ja ovdánahttimii. Jagi 2005:as lea danne láhkanjuolggadus rievdaduvvon nu ahte dat maiddái fátmmasta doarjaga jus nahkkehit julevsámegiel čállosiid ja eará dakkáraččaid avisii, aviissaide mat muđui čállet dárogillii. Dát ortnet viiddiduvvo maiddái guoskat lullisámegillii. Jagi 2005 lea juolluduvvon 12,9 mill. ru, 1,3 mill. ru lassáneapmi ovddit jagi ektui. Jagi 2006 lea evttohuvvon juolludit 13,1 mill. ru. Kap. 340 Girkolaš hálddahus, poasta 01 Doaibmagolut, poasta 71 Doarjja girkolaš áigumušaide ja poasta 75 Oskku oahpaheapmi Doaibmasjuolludusas mii addo Girkoráđđái kap. 340 poasta 01 bokte, gullá oassi maiddái Sámi girkoráđđái. Girkočoahkkimis ásahii Sámi girkoráđi, ja ulbmilin lea leahket sámi girkogažáldagaid guovddášgirkolaš orgánan. Poasttas 71 Doarjja til girkolaš áigumušaide lea ollu jagiid addon doarjja Norgga biibbalsearvái jorgalit biibbalosiid sámegillii. Ođđa testameanta Davvi-sámegiel jorgaleapmi gárvánii 1998:is. Seammás álggahuvvui bargu jorgalit Boares testameantta davvi-sámegillii. 2006’ juolludusevttohusas dán poastta vuolde, mii lea ru 1 250 000, gusto eanas dán bargui mii vuordimis bistá sullii 10 jagi. Ekonomalaš sivaid dihte sáhttá bargu bargu bistit ¶ veahá guhkit. Dán poasttas addi maiddái ruhta sámi guovlluid katekehtaid ja diakonaid bálká- ja doaibmagoluide. Doarjagis mii juolluduvvo poasta 75 badjel oskkuoahpaheapmái Norgga girkus, lea sámi álbmoga oahppofálaldagid ovdánahttin vuoruhuvvon áŋgiruššansuorgi. Davvi-Norgga searvegottiin ožžot máŋga searvegotti jagi 2004 rájes stáhtadoarjaga čađahit viiddis ja vuogálaš oahppofálaldaga. Jagi 2006 bušeahttaevttohusas lea mearkkašahtti lassáneapmi oskku oahpaheapmái Norgga girkus. Kap. 341 Báhppagoddi, poasta 01 Doaibmagolut Oassin girku báhppabálvalusas, mii ruhtaduvvo kap. 341 poasta 01 bokte, leat maiddái sámi álbmoga girkolaš bálvalusat. Dasa gullet ee. Davvi-Hålogalándda bispmagotti sámegielat báhpat, ja sierra lullisámi báhppa-ja diakonavirgi Nidarosa bispmagottis. Davvi-Hålogalánddas lea maiddái bismágoddekapellána guhte bárgá guovlluin gos sápmelaččat ásset bieđgguid. Girkus lea maiddái dulkonbálvalus, masa gullet golbma dulkka 70 pst. virggis ja guokte dulkka i 20 pst. virggis. Jagi 2006:as ruhtaduvvo maiddái sámi katekismusa ráhkadeapmi mii lea huksejuvvon sámi historjái ja kultuvrii kapihttala boke. ¶ Gielda- ja guovludepartementa ¶ (i 1000 ru) Kap. Poasta Doaimmat ¶ Rehketdoallu 2004 ¶ Salderejuvvon bušahtta 2005 Evttohus 2006 540 ¶ 50 ¶ Sámediggi ¶ 133 400 ¶ 138 750 ¶ 155 350 540 ¶ 54 ¶ Sámeálbmofoandda vuoitu ¶ 4 651 ¶ 4 650 ¶ 4 650 541 ¶ 70 ¶ Doarjja til sámi áigumušaide ¶ 1 100 ¶ 1 100 ¶ 1 ¶ 541 ¶ 72 ¶ Sámi giella diehtojuohkin jna. ¶ 2 595 ¶ 2 680 ¶ 5 500 541 73 Boazodoalu ¶ riikkaidgaskas fága.- gaskkustanguovddáš ¶ 750 542 1 Álgoálbmots ¶ vuoigatvuođat gelbboalšvuođaguovdáš ¶ 2 826 ¶ 2 ¶ 2 050 ¶ 2 040 ¶ 3 ¶ 543 ¶ 1 ¶ Luonddu- ja boazodoallobálvalusaid resurssaguovddáš ¶ 880 ¶ 3 ¶ 544 1 Boazodoalu ¶ riikkaidgaskas fága.- gaskkustanguovddáš ¶ 760 ¶ 3 ¶ 545 ¶ 90 ¶ Finnmárkku opmodat ¶ 5 000 571 ¶ 64 ¶ Árvvoštusdoarjja ¶ 7 000 ¶ 7 000 Submi ¶ 151 572 ¶ 156 980 ¶ 174 180 ¶ 1) Poasttat 70 ja 72 evttohuvvot časkot oktii oktan poastan 72. 2) Rehketdoallologuin lea 1,2 mill. ru juolludus Olgoriikadepartementtas. 3) Evttohuvvon juoludus lea muddejuvvon dan sivas go lea álggahuvvon nettobušetteren ja lassiárvodivva biddjo stáhta ásahusaid rehketdollui. Dasa lassin juolludii Olgoriikadepartementtas1,2 mill. ru Álgoálbmot vuoigatvuođaid gelbboalšvuođaguovddážii. ¶ Dasa lassin juolluduvvo ruhta sámi áigumušaide čuovvovaš bušahttakapithttaliid bokte: ¶ Kap. Poasta ¶ Doaimmat 500 ¶ 21 ¶ Earenoamáš dutkans- ja čielggadanbarggut 500 50 Norgga ¶ Dutkanráđi dutkansprográmma 552 70 Riikkaviidosaš ¶ guovluovdánahttindoaimmat, Interreg ¶ Sámepolitihka váldoulbmilat Vuođđolága § 110a ja Sámeláhka leat vuođđun Ráđđehusa ulbmilii lágidit sámi álbmogii vejolašvuođa sihkkarastit ja ovdánahttit iežaset giela, kultuvrra ja servodateallima. Ráđđehusa ulbmilat bohtet ovdan čuovvovaš mihttomeriin: Váldoulbmil 1 Sihkkarastit sámiide oassálastin ja ráđđadallanvejolašvuođa áššiin mat earenoamážit gusket sidjiide Bargomihttomearri 1.1 Ovdánahttit stáhtaens ovttasbargovugiid Sámedikkiin ja sámi siviila servodaga viidáseappot Sámiid riekti beassat ráđđádallamii áššiin mat gusket sidjiide njuolga čuožžu ILOkonvenšuvnna nr. 169:s eamiálbmogat ja unnitčearddat iešheanalas stáhtain (1989) 6. artihkkalis. Ráđđehus ja Sámediggi leaba ovttaoaivilis man láhkái ságastallamat stáhta eiseváldiid ja Sámedikki gaskka galget dáhpáhuvvat áššiin main lea earenoamáš mearkkašupmi sámi álbmogii. Vuogit čállojedje vuollái miessemánus jagi 2005:as. Sámedikki dievasčoahkkin lea dohkkehan vugiid. Vuogit mearriduvvo gonagaslaš resološuvnnain suoidnemánu 1. beaivvi jagi 2005:as. Gieldda- ja guovlludepartemeanta áigot ovttas eará departe-menttaiguin maidda guoská ráhkadit njuolggadusaid man láhkái ráđđádallamatt galget čađa-huvvot. Biddjojit árjjat juohkit dieđuid almmolaš hálddašeddjiide ja sámi servodahkii ráđđádallanvugiid birra ja movt čuovvolit daid. ¶ Konsultašuvdnasprosedyrat geatnegahttet Ráđđehusa, departemeanttaid, direktoráhtaid ja eará vuolit stáhta doaimmaid ságastallat Sámedikkiin, ¶ nu árrat go vejolaš go árvvoštallo sisafievrredit lágaid dahje doaimmaid mat sáhttet váikkuhit njuolga sámi beroštumiide. Vugiid ulbmil lea dahkat stáhta eiseváldiid ja Sámedikki ovttamielalažžan áššin main árvvoštallo sisafievrredit lágaid ja doaimmaid mat sáhttet váikkuhit njuolga sámi beroštumiide. Dakkár oktavuođain gos lágat dahje doaibma váikkuha earenoamážit ovtta sámi beroštupmái dahje orgánisašuvdnii, sáhttá leat dárbbašlaš ráđđadallat dainna beroštumiin/ orgánisašuvnnain deavdin dihte ILO-konvenšuvnna ¶ Bargomihttu 1.2 Ovdánahttit davviriikalaš ja riikkaidgaskasaš ovttasbarggu álgoálbmotgažáldagain ¶ Ráđđehus lea joatkán ovttasbarggu mii ásahuvvui jagi 2000:is gaskkal iešguhtetge ministariid geain lea ovddasvástádus áššiin, ja Suoma, ruoŧa ja Norgga sámediggepresideanttaid, mas dávjá lea diehtojuohkin, ságastallan ja gieđahallan sámi áššit main lea oktasaš beroštupmi. Ovttasbargu lea eahpeformálalaš, muhto lávga čadnon Davviriikkaid ministtárráđđái. Sámi gažáldagaid dávviriikkkalaš ámmátolbmuidorgána ráhkkana ja čuovvola čoahkkimiid. Dán orgánas leat maiddái sámedikkiid ovddasteaddjit, hálddahuslaš dásis. Čállingoddeovddavástádus lea vuorrolaga dán golmmá riikkas. ¶ Davviriikkaid ovttasbarggu ulbmil lea nannet ja ovdánahttit sámi giella, kultuvra, ealáhusaid ja servodateallima. Sámi oahppoplánaid ja oahpponeavvuid IT-čovdosiid davviriikalaš ovttastahttin, diehtojuohkin sámiid diliid birra, sámi dutkan, ealáhusovttasbargu ja sámi giella leat guovddáš suorggit davviriikalaš ovttasbarggus. Norga oassálasta aktiivvalaččat álgoálbmot vuoigatvuođaid ON-julggaštusa šiehtadallamiin.. Sámedikkis lea áirras norgga šiehtadallansáttagottis. Bargu mearridit álgoálbmotsjulggaštusa ii sáhttán heaittihuvvot ON:a álgoálbmotjagi 2004:s. Bargojoavku mii šiehtadalla julggaštusa lea guhkidan mandáhta jagiin, dainna ulbmiliin ahte gárvvistit šiehtadallama ja bidjat dan ON:a Olmmošvuoigatvuođakommišuvdnii njukamánu jagi 2006:as. ¶ Bargomihttu 1.3 Vuogálaš máhttoviežžan árvvoštallamiin ja dutkamiin politihkka- ovdánahttima, mihtto- ja boađustivrema vuođđun Lea dárbbašlaš ahte čađat dahkko kvalitatiivvalaš buorre ja moaittalas dutkan mii lea relevánta sámi servodatdillái, ja dutkan mii buvttiha máhtu mii lea sámi servodaga ovdánahttina ja eiseváldiid sámepolitihka hábmema vuođđu. Ráđđehus hálida kártet dálá máhtu ja dutkama das manne leat negatiiva guottut sámiide ja sámi kultuvrii, ja movt dakkár guottuid sáhttá eastadit. Dan muddui go lea dárbu, hálida Ráđđehus bidjat johtui joatkevaš FoU-doaimmaid dán suorggis, gč. Rasismma ja vealaheami doaibmaplána mii biddjui ovdan suoidnemánus jagi 2002:s. ¶ Bargomihttu 1.4 Oppalaš ja samepolitihkka man vuođđun leat olmmošvuoigatvuođat Ráđđehus deattuha man mávssolaš lea ahte Láhkanjuolggadusat mat čuvvot riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuođakonvenšuvnnain maidda Norga lea miehtan ja mat leat earenoamáš mávssolaččat sámiide, ollašuvvet. Čuovvolanovddasvástádus lea suorgeprinsihppa mielde juhkkon iešguhtetge departementii oktan vuolit doaimmahusaiguin, ja regionála ja báikkálaš dási hálddahusaide. Gielda- ja guovludepartementa mii lea ovttastahttindepartementa sáhttá veahkehit identifiseret surggiid main berre nannet ja evttohit čuovvolandoaimmaid maid bidjá johtui. ¶ Sámi gažáldagaid ovttastahttinlávdegoddi lea mávssolaš fierpmádat barggus sámepolitihkálaš gažáldagaiguin hálddahuslaš dásis departementtain. Gielda- ja guovludepartementtas lea jođihanovddasvástádus ja lea lávdegotti čállingoddi. ¶ Váldoulbmill 2 Sihkkarastit sámi giella, kultuvrra ja eallinlági Bargomihttu 2.1 čalmmustahttit ja gaskkustit sámi kultuvrra Ráđđehusa sávaldat prošeavttain ”sámi ofelaččat” lea leamaš oaččuhit lasi diehtojuohkinsdoaimmaid sámi nuoraide ja addit nuoraide doaibman juohkit dieđuid sámi giela, kultuvrra ja servodateallima birra nuoraide geat eai leat sápmelaččat. Ofelaččat galledit ee. Joatkkaskuvllaid miehtá riikka. Hálddahuslaččat leat sii čadnon Sámi allaskuvlii Guovdageainnus, mas lea ovddasvástadus prošeavtta pratihkálaš čađaheamis. Golbma sámi ofelačča namma-duvvo Riddu Riđđu-riemuin jagi 2004:is. Golbma ođđa ofelačča nammaduvvo sámi riemuin ¶ Márkomeannu, suoidnemánu 30. beaivvi dán jagi. Prošeakta evttohuvvo jotkot jagi 2006:as. Departementta áigumuš lea čađahit prošeaktaárvvoštallama jagi 2008:is. ¶ Gieldda- ja guovludepartementa almmuha elektrovnnalaš ođasreivve Ođđasat sámepolitihka birra 4-6 geardde jagis. Ulbmil ođasreivviin lea sihke gilvit máhtu sámi diliiid birra álbmogii, ja joksat sámi álbmoga áigeguovdilis diehtojuohkimiin. Ođasreive sisttisdoallá áigeguovdilis ságaid sámepolitihkálaš barggus. ¶ 1 ¶ Bargomihttu 2.2 Láhčit dili sámi dutkamii Geahčá čilgehusa kap. 500 vuolde, Poasta 21 Earenoamáš dutkans- og čielggadanprográmma/ kap. 500, Poasta 50 Dutkanprográmmat Norgga dutkansráđi vuolde. Geahčá maiddái čilgehusa Oahppo- ja dutkandepartementta vuolde. Bargomihttu 2.3 Sihkkarastit ahte almmolaš hálddahus vuhtiiváldá sámigielat geavaheddjiid ja sámi geavaheddjiid kultuvraduogáža Sámegiella ja dárogiella leaba ovttaárvosaš gielat, gč. Sámilága kap. 3. Sámegiela hálddašanguovllu siskkobealde leat sámegiella ja dárogiella ovttadássásaš gielat, gos sámi giela geavaheddjiin lea riekti oažžut iešguđelágán almmolaš bálvalusaid sámegillii. Sámigiela hálddašaguovlu leat gielddat Kárášjohka, Guovdageaidnu, Gáivuotna, Unjárga, Porsáŋgu ja Deatnu. ¶ Suorgeovddasvástádusprinsihppa sikkilda ahte bálvalusfálaldat buot joavkkuide álbmogis lea iešguhtetge fágaválddi ovddasvástádus. Dábálaš njuolggadusat ja doaimmat gusket dábálaččat sámi álbmogii. Lea almmatge muhtun háviid dárbbašlaš árvvoštallat leago dárbu rievdadit dahje heivehit bálvalusfálaldagaid sihkkarastin dihte kultuvrralaš dimenšuvnna vuhtiiváldima. ¶ Gielda- ja guovludepartementa álggaha jagi 2005 prošeavtta man ulbmilin lea čielggadit ja veardidit gielddaid rolla bálvalus- ja fálaldatbuvttadeamis sámi álbmogii, earenoamážit olggobealde sámegiela hálddašanguovllu. Departementa áigu ráhkadit diehtojuohkima dán birra gielddaide. KS ja Sámediggi leat vejolaš ovttasbargoskihpárat dán barggus. ¶ Bargomihttu 2.4 Oažžuhit aktiivvalaš sámegielgeavaheami iešguđetlágán oktavuođain Ráđđehusas lea earenoamáš beroštupmi ahte sámegiella galgá leat oidnosis, ja ahte giella galgá adnot almmolaš oktavuođain. Vurdojuvvo ahte almmolaš ásahusat láhčet dili gulahallat čálalaččat sámegillii. ¶ Ráđđehusa ulbmil lea ahte buot almmolaš registarat galget sáhttit registreret sámi namaid, báikenamaid ja adreassaid riekta, ja ahte diekkár dieđuid lonuheapmi registariid gaskka galgá doaibmat. Ráđđehus mearridii danne geassemánus jagi 2003 ahte stáhta etáhtat galget árvvoštallat leago sin dihtorvuogádagas dárbu sámegieldoahttalussii, ja láhčit dili sámegillii dađistaga go prográmmagálvvut/plattforpmat ođasmahttojit. ¶ Buot departemeanttat válbmejedje jagi 2005:s láhka- ja njuolggadusjorgalanplána surggiin maid sii hálddašit. Dahkan dihte hálddahusa eambbo dihtomielalažžan jorgalandárbbu ektui, ja fuomášahttin dihte sámegielgeavaheami njuolggadusaid, áigu departementa namuhit sámelága giellanjuolggadusaid geatnegasvuođaid juolludusreivvestis stáhta doaimmahusaide. Stáhta etáhtat leat maiddái muittuhuvvon jorgalit relevánta njuolggadusaid ja almmuhusaid sámegillii sámilága mielde vai sáhttá dábuhit dieđuid sámigillii. Ollu departementtain ja Stáhtasministara kantuvrras lea dál diehtojuohkin sámegilli sámi siidduin ODIN:is. Teaksta almmuhuvvo vuosttažettiin davvisámegillii, muhto Ráđđehus áigu maiddái geavahit julevsámegiela ja lullisámegiela. ¶ 1 ¶ http://odin.dep.no/rud/norsk/tema/same/nytt/bn.html ¶ Bargomihttu 2.5 Nannet sámi ealáhusaid ja sihkkarastit sámi kultuvrra luondduvuođu Lea mávssolaš Ráđđehussii láhčit dili dainna lágiin ahte sámi ealáhuseallin sáhttá ovdánit. Ráđđehus áigu sihkkarastit sámi ealáhuseallima oppalaš ealáhusspolitihkain. Lea sáhka omd. ruhtaboađu buorideamis ja njuolggadusaid álkideamis. Oppalaš váikkuhangaskaoamit, nugo vearro- ja divvageahpedeapmi, váikkuha maiddái sámi ealáhuseallimii. Sd.dieđ. nr. 8:s (2003– 2004) Girjáivuohta davvin. Finnmárkku ja Davvi-Tromssá doaibmaguovlu č ilge Ráđđehusa resurssabidjama ee. guovllu ealáhusaide. Finnmárkku fylkka riektedili ja eatnamiid ja luondduriggodagaid hálddašeami láhka (Finnmárkkuláhka) sankšonerejuvvui viimmat stáhtaráđis geassemánu 17. beaivvi 2005:as. Justis- og politidepartementa ja Gielda- ja guovlludepartementa juogadeaba ovddasvástádusa čađahit lága ja áiguba lávga bargat ovttas Sámedikkiin ja Finnmárku fylkkagielddain dán barggus. Ektuduvvo ahte Finnmárkkuopmodaga stivra bargagoahtá ođđajagimánu 1. beaivvi rájes 2006:as, dárbbašlaš váldiin čađahit praktihkálaš ráhkkaneami mii dárbbašuvvo váldit eatnama badjelasas Statskog:as. Ráđđehus bidjá nuppádassii eaktun ahte eana sirdojuvvo nuppi goalmmádasoasis jagi 2006:as. ¶ Finnmárkuskommišuvnna ja Finnmárkku meahcástanduopmostuolu ráhkkananbargu lea viiddis, ja áigumuš lea ahte dát orgánat galget doaibmagoahtit ođđajagimánu 1. beaivvi rájes 2007:as. ¶ Ráđđehus áigu láhčit dili sámi guovlluid ovdánahttimii mas árbevirolaš gelbbolašvuođa ja ođđaáigásaš teknologiija leaba oasit ekonomalaš ođasmahttima ja boahtteáiggi ássama vuođđun ¶ . ¶ Kultuvravuođustuvvon ealáhussovdánahttima ulbmilalaš áŋgirušan, ja lagát ovttasargu ealáhusaid, DjO-birrasiid ja kultureallima gaskka, ferte čadnot lávga ceavzilis ja bistilis ovdánahttima politihkkii. Kap. 500, Poasta 21 Earenoamáš dutkan- ja čielggadanprográmma/ kap. 500 Poasta 50 Dutkanprográmma Norgga dutkanráđi vuolde Sd.dieđ. nr. 20:s (2004-2005) dutkandáhttu dadja Ráđđehus ahte Dutkansráđi sámi dutkama prográmma galgá guhkiduvvot ja nannejuvvot. Deattuhuvvo ahte prográmmaáŋgiruššan áimmahušša gaskkustanbargguid sámi álbmogii. Seámmás deattuha dieđáhus ahte sámi váttisvuođat eai galggaše ráddjejuvvot earenoamáš sámi prográmmaáŋgiruššamii, muhto maiddái váldot ovdan eará Prográmmain maid Norgga dutkanáđđi doaimmaha. Jáhkásat juolludus Gielda- ja guovludepartementtas sámi dutkansprográmmii lasihuvvo 1,5 mill. ruuvnnos jagi 2004:is 2,5 mill. ruuvdnii jagi 2005:as. Juolludus evttohuvvo jotkot jagi 2006:as. Dutkanráđđi lea maiddái geatnegahtton veardidit leat go sámi váttisvuođat relevánttat dutkat ja ruhtadit eará dutkansprográmmaid siskkobealde. Ráđđehus áigu leat veahkkin lassánahttit sámegiela geavaheami sámi diliid dutkama vuođđogiellan, earenoamáš go dutkan lea árbevirolaš máhtu birra, ja go dutkanbohtosat galget gaskkustuvvot sámi geavaheddjiide ja birrasiidda. Gielda- ja guovludepartementa juolludii jagi 2004:is 1 mill. ruuvnno liigejuolludussan dutkansráđđái sámi prográmma nannemii ja čalmmustahttit sáme-giela vuođđogiellan dutkamis, ja eanet geavaheaddjiheivehuvvon gaskkusteapmi dutkan-bohtosiid dáfus. ¶ Suorgeprinsihpa geažil leat ollu departementtat ja vuollásaš etáhtat bidjan juohtui DjO-barggu sámi diliid birra. Gielda- ja guovludepartementa leaba juolludan Tromssá Universitehtii ruđa birgenlági guorahallamii Norggas. Guorahallan lea oassi stuorát birgenláhkeiskkádeamis 11 arktakaš regiovnna eamiálbmogiid gaskkas. Departementa lea maiddái addán ruđal Nordlandsforskningai árvvoštallat proseassaid guokte luossa- ja dápmotbiebmankonsešuvnna oktavuođas Moskkis Divttasvuonas. Gávnnahan dihte negatiiva guottuid sámiide ja sámi dilliide lea departementa várren 415 000 ru iešvásihuvvon rasismma ja vealaheami iskkádeapmái sámiid gaskkas. Iskkádeapmi čađahuvvo 1. jahkebeali 2006:as. ¶ Kap. 540, Poasta 50 Sámediggi Evttohuvvon juolludus Sámediggái lea sullii 155,35 mill. ru jagi 2006:as, mii lea 12 pst. lassáneapmi. Ramma siskkobealde lea biddjon på 3 mill. ru lassáneapmi háhkat sámi girjebussiid. Lea maiddái biddjon på 2 mill. ru lassáneapmi, dan sivas go Sámediggi lea viiddidan Sámi ovdánahttinsfoandda doaibmaguovllu ja dahkan ovttasbargošiehtadusaid ollu fylkkagielddaiguin. 7 mill. ru mii lea addon Sámediggái jagiid 2004 ja 2005 nannet sámegiela hálddašanguovllu gielddaid ja fylkkagielddaid guovttegielalašvuođabarggu kap. 571, Poastta 64 Árvvoštusdoarjja bokte, biddjo jagi 2006 rájes Sámedikki ramma sisa. Kap. 541, Poasta 54 Sámeálbmotfoandda vuoitu Reviderejuvvon našunálbušahta gieđahallamis jagi 2000 mearridii Stuorradiggi geassemánu 16. beaivvi jagi 2000 juolludit 75 mill. ru «Sámi álbmoga fondii» . Foandda áigumušaid ektui dajai finanskomitea ahte foandda vuoitu galggai mannat iešguđetlágán doaimmaide mat nannejit sámi giella ja kultuvrra. Stuorradikki mearrádusas čilgejuvvo foandda ásaheapmi leamen oktasaš buhtádus vahágiid ja vearrivuođaid ovddas maid dáruiduhttinpolitihkka lea dagahan ¶ sámi álbmogii. Ruhta mii addo Sámedikki háldui jagi 2006 bušahtas lea reanto-lassáneapmi ođđajagimánu 1. beaivvi jagi 2005 rájes juovlamánu 31. beaivvi rádjai jagi 2005, ja lea 4,65 mill. ru. Foandda vuoitu ii leat oassi Sámedikki rammajuolludusas. Kap. 541, Poasta 70 Doarjja sámi áigumušaide Bušahttapoasttat 70 Doarjja sámi áigumušaide ja 72 Sámi giella, diehtojuohkin jna. Evttohuvvo časkot oktii oktan Poastan 72 Sámi giella, diehtojuohkin jna. Kap. 541, Poasta 72 Sámi giella, diehtojuohkin jna. Ráđđehus áigu joatkit sámi giella- ja diehtojuohkináŋgirušša. Evttohuvvo biddjot 5,5 mill. ru áigumušaide jagi 2006:as, mas 1,6 mill. ru lea ovttagearddejuolludus jagi 2006:as merkejuvvon diehtojuohkindoaimmaide Finnmárkolága birra. Doarjjasortnega ulbmil lea láhčit dili eanet sámegielgeavaheapmái almmolaččat, lassánahttit almmolaš diehtojuohkima sámiide sámegillii, ja sámi diliid birra norgga álbmogii oppalaččat. Kap. 542, Poasta 1 Álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš Ulbmil Álgoálbmot vuoigatvuođaid gelbboalšvuođaguovddážiin lea lasihit máhtu ja ipmárdusa álgoálbmotvuoigatvuođat birra. Guovddáš lea ráhkadan sierra web-siidduid ¶ 2 ¶ . Doppe leat ea.ea dieđut guovddáža ja dán doaimmaid birra ja guorahallamat, raporttat ja artihkkalat álgoálbmot vuoigatvuođaid birra. Guovddáš almmuha maiddái sierra áigečallosa gáldu čála . Gieldda- ja guovlludepartemeanta evttoha várret 2,04 mill. ru jagi 2006:as. Olgoriikadepartemeanta julluda maiddái 1,2 mill. ruuvnno jagi 2006:as, seamma ollu go jagi 2005:as. Guovddážis leat golbma bargi. Kap. 543, Poasta 1 luonddu- ja boazodoallobálvalusaid Resurssaguovddáš Luonddu ja boazodoallobálvalusaid resurssaguovddáš lea ásahuvvon Guovdageidnui oassin Oarje-Finnmárkku boazologu heiveheamis. Guovddáš galgá leat resurssaguovddáš boazoeaiggádiidda geat luhpet ealáhusas ja ohcet molssáevttolaš bargosajiid ja dietnasa. Resurssaguovddáža váldobargun lea duođaštit boazoeaiggádiid árbevirolaš ealáhus- ja luonddugelbbolašvuođa (realgelbbolašvuođa),ja dán vuođul ovdánahttit ja kvaliteahtatssihkkarastit iešguđetlágán bearráigeahččan-, dárkkistan-, dokumenteren-, ja luonddu- ja birashálddašanbálvalusaid mat de fállojit almmolaš ja priváhta fitnodagaide jna. ¶ Guovddáš lea ásahuvvon prošeaktan Gielda- ja guovludepartementta vuolde jagi 2005 rájes. Ulbmil lea nuppástuhttit prošeavtta vuogas iešruhtaduvvon fitnun ovdal jahki 2007 nohká . ¶ 2 ¶ http://www.galdu.org/ ¶ Ovddasvástádus guovddáža hárrái sirdui jag 2005 rájes Eanandoallo- ja biepmodeparte-menttas Gielda- ja guovludepartementii, gč. Sd.prp. nr. 65 (2004-2005). Gieldda- ja guovlludepartemeante evttoha juolludit ru 880 000 guovddážii jagi 2006 kap. 543, Boazodoalu riikkaidgaskasaš fága- ja gaskkustanguovddáš Poastta 1 Doaibmagolut bokte. ¶ Kap. 544, Poasta 1 Boazodoalu riikkaidgaskasaš fága- ja gaskkustanguovddáš Nannen dihte riikkaidgaskas ovttasbarggu boazodoalu hárrái lea Ráđđehus ásahan riikkaidgaskasaš fága- ja gaskkustanguovddáža Guovdageidnui. Guovddáš rahppui almmolaččat čakčamánu 2. beaivvi jagi 2005:as. Deattuhuvvu ahte boazodoallit ja sin organisašuvnnain galgá leat lávga oktavuohta guovddážii, ja dát galgá doaimmahuvvot ovttasráđiid Boazodolliid máilmmiovttastusain. Guovddáš galgá leat váikkuheamin dieđuid gaskkusteami ja lonuhallama ja oaččuhit fágalaš ovttasbarggu árktalaš guovllu boazodolliid gaskka. Bargu galgá joksat ealáhusa bargii, almmolaš eiseváldiid, dutkanbirrasiid ja eará riikkaidgaskasaš organišašuvnnaid ja ovttasbargoorgánaid. ¶ Jagi 2005:as juolludii Gieldda- ja guovlludepartemeanta ruđa guovddážii kap. 541, Poasta 73 Boazodoalu riikkaidgaskasaš fága- ja gaskkustanguovddáš, badjel. Ovddasvástádus guovddáža hárrái sirdui jagi 2005 rájes eanandoallo- ja biepmodepartementtas Gielda- ja guovludepartementii, gč. Sd.prp. nr. 65 (2004-2005). Sirdima geažil biddjo Gielda- ja guovludepartementa jagi juolludus 2006:as sierra kahpittalii kapittel 544, Boazodoalu riikkaidgaskasaš fága- ja gaskkustanguovddáš, Poasta 1 Doaibmagolut. Gielda- ja guovludepartementta bušahtta bokte evttohuvvo juolludit ru 760 000 jagi 2006:as. Nugo 2005:as várrejuvvo maiddái jagi 2006:as seamma ollu guovddážii Olgoriikadepartementta ja eanandoallo- ja biepmodepartemeantta bušahttain. Kap. 544, Poasta 90 Álggahanloatna Ráđđehus dáhttu ságaškuššamiid maŋŋil Sámedikkiin ja Finnmárkku fylkkadikkiin ahte Láhka riektediliid ja eatnamiid ja luondduvalljodagaid hálddaheami birra Finnmárkku fylkkas (finnmárkolága) njuolggadusat mat máinnašit Finnmárkoopmodaga, galget fápmui boahtit 2006 nuppi kvártalas. Áigumuššan lea ahte Finnmárkoopmodaga stivra galgá leat ceggejuvvon ođđajagimánu 1.b. 2006 dárbbašlaš fápmudusain čađahit geavatlaš ráhkkanemiid maid ferte go badjelasas váldá eatnamiid Statsskogas. ¶ Evttohuvvo juolludit eanemusat 5 mill. ru. álggahanloatnan Finnmárkku opmodahkii 2006:s. Kap. 552, Poasta 72 Našunála guovloovdanáhttindoaimmat Áigumuš juolludusain lea ovddidit regionála ealáhussovdánahttima ja árvoháhkama. Dát sáhttá dáhpáhuvvat nuppástuhttima, innovašuvnna ja ođđaásahemiid movttiidahttimiin. Bargu dáhpáhuvva ovttasbargun regionála, našunála ja riikkaidgaskasaš doaimmaheddjiid gaskka. Jagi 2006:as evttohuvvo oppalaččat juolluduit 283 mill. ruuvnno kap. 552, Poasta 72 bokte. Sámedikki oassálastin rádjeguovllu Interreg-prográmmain ruhtaduvvo dán poastta bokte. Sámediggi oaččui jagiid 2003, 2004 og 2005, 2,2 mill. ru, 2,1 mill. ru ja 2,1 mill. ru. Jagi 2006 juolludus čielggaduvvo maŋŋitčavčča jagi 2005 ¶ Dearvvašvuođa- ja fuolahussdepartementa ¶ (1000 ru) Kap. poasta Namahus ¶ Rehketdoallu 2004 ¶ Salderejuvvon bušeahtta 2005 ¶ Evttohuvvon 2006 728 ¶ 21 ¶ Sámi álbmoga dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid plána 10 700 ¶ 11 000 ¶ 11 500 ¶ Dasa lassin juolluduvvo ruhta sámi áigumušaide čuovvovaš bušeahttakapihttaliid bokte: ¶ (1000 ru) Kap. poasta Namahus ¶ Rehketdoallu 2004 ¶ Salderejuvvon bušeahtta 2005 ¶ Evttohuvvon 2006 743 ¶ 75 ¶ Psyhkalaš dearvvašvuođa gáhten ¶ 13 000 ¶ 18 000 ¶ 22 500 ¶ Kap. 724 NOU 1995: 6 Sámi álbmoga dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid plána čuovvoleapmi ¶ Sámi álbmoga dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid ovdánahttin Jagi 2005:as lea biddjon 11 mill. kruvnno čađahit doaibmaplána «Girjáivuohta ja ovttaárvosašvuođa» doaibmaplána. Doaibmaplána lea NOU 1995: 6 Norgga sámi álbmoga dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid plána čuovvoleapmi. Dán ruđas 5,4 mill. kruvnno sirdon Sámediggái ja goláhuvvo eanas ruhtadit guokte fágavirggi dearvvašvuođa- ja sosiáláššiid čuovvoleami várás, joatkit áhtanuššanstipeanddaid ja ruhtadit prošeaktadoaimmaid. ¶ Sosiála- og dearvvašvuođadirektoráhta hálddaša dan eará 5,6 mill. kruvnnu bidjat johtui daid eará doaimmaid plánas. Sámi dearvvašvuođadutkama guovddažii lea jagi 2005:as juolluduvvon 4,3 mill. kruvnno dábálaš doibmii ja guorahallat sámi guovlluid dearvvašvuođa- ja birgenláhkeiskkadeami bohtosiid. Muđui hálddašuvvo ruhta daid eará doaimmaide plánas. ¶ Doaimmat 2006 Doaibmáplána nohká jagi 2005’ loahpas. Departementa lea ovttasráđiid Sámedikkiin mearridan ahte bargu galgá jotkot jagi 2006:as. Girjávuođa ja oktasašárvvu prinsihpalaš árvvoštallamat mat leat dahkkon leat vuođđun bargui ovddosguvlui. Departemeanta lea mearridan addit Finnmarkku fylkkamánni eanet dadjamuša čađahanbarggus. Dát guoská earenoamážit gažaldagaide leat go doarvái bargit gielddain gos leat ollu sápmelaččat. ¶ Lea mearriduvvon ahte galgá ásahuvvot ovttasbargojoavku hálddahuslaš dásis Sámedikki, Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartementa, Bargo- ja sosiáldepartementa, Gielda- ja guovlodepartementa, guoskevaš vuolit etáhtaid ja fágabirrasiid gaskka. Joavku galgá ásahuvvot čačat jagi 2005:as. Joavku galgá lea veahkkin ovdánahttit ovttadássásaš dearvvašvuođa- og sosiálbálvalusaid sámi geavaheddjiide ja muđui álbmogis, ee. ain joatkit ovdánahttime Girjáivuođa ja ovttaárvosašvuođa. . ¶ Jagi 2006 juolludus lea jurddašuvvon lasihuvvot. 11,5 mill. kruvdnii. Lea ee. áigumuš nannet Sámi dearvvašvuođadutkama guovddáža dutkama. Ruhta Sámediggái ja prošeakta- doaimmaide maid Sámediggi hálddaša jotkojuvvojit. Kap. 743 Stáhta doaimmat buoridit psyhkalaš dearvvašvuođa ¶ Psykalaš dearvvašvuođa viiddidanplánas daddjo ahte fálaldat sápmelaččaide geain leat psyhkalaš váttisvuođat galgá nannejuvvot gelbblašvuođaguovddáža huksemiin ja ¶ dearvvašmahttinfálaldaga viiddidemiin. ¶ Dearvvašvuođa- og ovddasmorašsdepartementa áigu joatkit dearvvašvuođasuodjalusa plána dainna lágiin ahte dahkat Kárášjoga ja Leavnnja ja Kárášjoga sámi álbmoga bálvalusaid riikkaviidosaš gelbbolašvuođaguovddážin. Bearašossodaga ja heahtesajiid huksen nuoraide leat vuoruhuvvon doaimmat. Jagi 2006’ juolludus lea jurddašuvvon lasihuvvot 22 mill. kruvdnii, 18 mill. kruvnno jagi 2005’ ektui. ¶ Mánáid- ja bearašdepartementa ¶ ( 1 000 ru) Kap. poasta Doaibma Rehketdoallu 2004 ¶ Salderejuvvon bušeahtta 2005 evttohus 2006 856 50 Mánáidgárddit, ¶ Doarjja ¶ sámi ¶ mánáidgárdefálaldahkii ¶ 10 761 ¶ 11 080 ¶ 11 435 ¶ Dasa lassin juolluduvvo ruhta Sámi áigumušaide čuovvovaš kapihttaliid bokte: ¶ Kap. Post Doaibma 830 21 Ovttaseallindoaimmat ¶ ja váhnenbagadallan, earenoamáš doaibmagolut 854 ¶ 21 ¶ Mánáid- ja nuoraidsuodjalusa doaimmat, earenoamáš doaibmagolut 857 ¶ 70 ¶ Mánáid- og nuoraiddoaimmat, Mánáid- ja nuoraidsorganisašuvnnat 857 ¶ 79 ¶ Mánáid- ja nuoraiddoaimmat, Riikkaidgaskasaš nuoraidbargu jna. ¶ Kap. 830 Ovttaseallindoaimmat ja váhnenbagadallan, poasta 21 Earenoamáš doaibmagolut Mánáid- ja bearašdepartementa lea váhnenbagadallama prográmmain ráhkadan materiála váhnemiidda ja dearvvašvuođastašuvnnaid geavaheami várás mii galgá addit váhnemiidda doarjaga váhnen áittardardan- ja bajásgeassinrollas. Oassi dán materiálas lea jorgaluvvon sámegillii ¶ 3 ¶ . Digáštallangihppa Gávcci ¶ fátta buori ovttasbargui ¶ jorgaluvvo sámegillii jagi 2006:as. Kap 854 Mánáid- ja nuoraidsuodjalusa doaibma, poasta 21 Earenoamáš doaibmagolut Mánáid- ja bearašdepartementa áigu jagi 2006:as joatkit Davvi-Norggas Mánáidsuodjalusa ovdánahttinguovddáža doaibmadoarjaga. Guovddáš áŋgirušša ee. dutkan-, ovdánahttin- ja gaskkustanbargguin dain oktavuođain go mánáidsuodjalusa deaivida máŋggakultuvrras servodagain, ja deattuha earenoamážit mánáidsuodjalusa sámi oktavuođain. Lea dárbu buoridit mánáidsuodjalusa máŋggakultuvrralaš gelbbolašvuođa, ja nu maiddái mánáidsuodjalanmáhtolašvuođa sámi oktavuođas. Dán vuođul juolludii Mánáid- ja bearašdepartemeanta 2003:as ruđa Davvi-Norggas mánáidsuodjalausa ovdánahttinguovddážii hápmet njeallje fáddagihppaga mánáidsuodjalusa birraá sámi oktavuođas mat galge adnot oahpahit studeanttaid vuođđo- ja joatkkaoahpahusas ja mánáidsuodjalusa bargiide. Gihppagat gárvánit 2005’a loahpas. Kap 856 Mánáidgárddit, poasta 50 Doarjja sámi mánáidgárdefálaldagaide Sámediggi hálddaša sierra doarjaga mii juolluduvvo sámi mánáidgárddiide ja ruđa ovdánahttinbargui, rekrutterendoaimmaide, diehtojuohkindoaimmaide ja pedagogalaš oahpponeavvuid ráhkadeapmái. ¶ 2004:is jugii Sámediggi ruđa 45 Sámi mánáidgárdái (70 ossodahkii) jagi. Dasto juolluduvvui maiddái doarjja 16 dáčča mánáidgárddiid sámegieloahpahussii. appot lea Sámediggi lágidii riikaviidosaš mánáidgárdebargiid konferánssaid ja fierpmádatčoahkkanemiid. Dasa lassin lágiduvvuiu davviriikalaš bajasšaddankonferánsa 2004’ čavčča mas lei ulbmilin gilvit vásihusaid ja riikkaidgaskasaš máhtu dan birra movt buoridit ja ovdánahttit mánáidgárdefálaldaga sámi mánáide. Sámediggi attii maiddái doarjaga iešguđetágán prošeavttaide, ee. lullisámi guovllus. Kap 857 Mánáid- ja nuoraiddoaimmat, poasta 70 Mánáid- ja nuoraidsorganisašuvnnat Dán postii gullet gullet doarjagat eaktudáhtolaš mánáid- ja nuoraidsorganisašuvnnaid riikaviidosaš bargguide. Ulbmil lea lágidit mánáide ja nuoraide liibba searvat mánáid- ja nuoraidorganisašuvnnaide. Doarjagat galget movttiidahttit organisašuvnnaid atnit fuola ja ¶ 3 ¶ Oažžun dihte eambbo dieđuid geahčáe www.foreldreveiledning.dep.no ¶ mieldeovddasvástádusa, ja sihkkarastit organisašuvnnaid mieldemearridan- ja demokratiija- arenan. Kap 857 Mánáid- ja nuoraiddoaibma, poasta 79 Riikkaidgaskasaš nuoraidovttasbargu jna. ¶ Juolludusa ulbmil lea mánáid- ja nuoraidsuorggis riikkaidgaskasaš ovttasbargu. Olahanjoavkkut leat eaktudáhtolaš mánáid- ja nuoraidsorganisašuvnnat, ovttaskas olbmot ja mánáid- ja nuoraidjoavkkut, ásahusat mat barget mánáiguin ja nuoraiguin, ja báikkálaš, regionálalaš ja riikaviidosaš almmolaš eiseváldiiguin. ¶ Váldooassi poasttas adno Norgga oassái searvat EU-prográmmii UNG i Europa, ja eará EUprográmmaid searvamii mat leat mánáid ja nuoraid várás. Poasta gokčá maiddái Norgga oasi Eurohparáđi europeálaš nuoraidfoanddas, bilaterála ovttasbarggu, ja lagasguovllu ovttasbarggu goluid, earenoamážit ovttasbargu rammaid siskkobealde mat leat Norgga oassálastimis Barentsráđis ja Nuortamearraráđis, ja eará doaimmaid mat leat čadnon nuoraidsuorggi riikkaidgaskasaš ovttasbargui. Viidáseappot ožžot eaktudáhtolaš mánáid- ja nuoraidorganisašuvnnat vuođđodoarjaga riikkaidgaskaš bargguidasaset poastta bokte. ¶ Eanandoallo- ja biebmodepartementa ¶ (1000 ru) ¶ Kap Namahus ¶ Rehketdoallu 2004 ¶ Salderejuvvon bušeahtta 2005 ¶ Evttohus 2006 1147 ¶ Boazodoallohálddahus ¶ 45 146 ¶ 52 497 ¶ 51 604 1151 Boazodoallosšiehtadusa ¶ čađaheapmái ¶ 99 132 ¶ 95 000 ¶ 92 500 Sum ¶ 144 278 ¶ 147 497 144 104 ¶ Kap. 1147 Boazodoallohálddahus ¶ ( 1000 ru) Post Doaimmat ¶ Rehketdoallu 2004 ¶ Salderejuvvon bušeahtta 2005 ¶ Evttohus 2006 01 ¶ Doaibmagolut ¶ 36 868 ¶ 37 104 ¶ 36 233 45 ¶ Stuorra rusttetháhkamat ja máđasdoallan, sáhttá sirdit 3 317 ¶ 3 232 2 821 70 Doarjja ¶ duottarguosseviesuide ¶ 663 ¶ 659 ¶ 680 71 ¶ Sis- Finnmárkku nuppástuhttindoaimmat, sáhttá siridit 4 298 ¶ 11 502 11 870 Submi ¶ 45 146 ¶ 52 497 ¶ 51 604 ¶ Boazodoallohálddahus galgá láhčit dili dainna lágiin ahte boazodoallopolitihka ulbmilat ollašuvvojit. Boazodoallohálddahus hálddaša boazodoallolága ja boazodoallošiehtadusa váikkuhangaskaomiid. Boazodoallohálddahus lea maiddái boazodoallostivrra ja guovllustivrraid čállingoddi ja doaibmá ráđđeaddin ealáhussii. ¶ Boazodoallopolitihka guokte iehčanas vuođđoárvvu leat; ealáhusspolitihkalaš buvttadanárvu ja sámepolitihkálaš kulturárvu. Boazodoallopoltihkalaš áigumušat leat ovttastuvvon ”Nana ja bistevaš boazodoallo” doahpagis. Dáinna oaivvilduvvo boazodoallu mii lea ekologalaččat, ekomomalaččat ja kultuvrralaččat ceavzil. ¶ 2004 raporta Mearridit Fimmárkku boazodoalu iešguhtetge rammaearvttuid lea váldán ollu návccaid ja áiggi. Dát guoská earenoamážit čuovvolit Boazodoallostivrra mearrádusa alimus boazologu hárrái geasseorohagain Oarje-Finnmarkku boazoguohtunguovllus. Prošeaktakantuvrras lea jagi 2004:is leamaš sullii 30 čoahkkima iešguhtetge siiddaiguin/orohagaiguin mas diehto-juohkin mearrádusa birra, ruđalaš váikkuhandoaimmat ja heaittihanortnegat leat leamaš vuoruhuvvon. Viidáseappot leat orohagaid bargu unnideami plánaiguin/strategiijaiguin ságastallon. Ii lean oktage orohat mi searvvai unnideami doaibmašiehtadussii 2004:is, muhto heattihuvvo 11 doaibmaovttadaga Finnmárkkus. ¶ Finnmárkku boazologu heiveheapmi lea gáibidan almmolaš veahki njuovvama ja bohccobierggu jođiheami dáfus. Jagi 2004 čavčča čađahii Boazodoallohálddahus seminára álggahit viiddis gulahallama guovddáš doarimmaheddjiid gaskka olles árvogoallostusas nugo Eanadoallo- ja biebmodepartementa ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikasearvvi leigga dáhtton. Sihkkarastin ja nannen dihte bohccobierggu jođu eahpedábálaš allahaddebuvttan, orro oassálastit ovttaoaivilis ahte váldohástalus ovddosguvlui lea márkanorienteren, logistihkka ja ovttasbargu. Oaččuhan dihte njuovvama lassánit njuovvanáigodaga 2004-2005 ásahuvvui sierrra njuovvandoarjja jagi 2004 čavčča. Njuovvanedoarjja lei 5 kruvnnu kilus ja lei kg njuovvan ja lei sidjiide geat unnididedje dahje heaittihedje boazodoaluset Oarje-Finnmarkku guohtunguovllus. Dasa lassin ledje golbma stuorra márkankampánja bohccobierggu várás 2004:is. Namuhuvvon doaimmaid, ja eará lassidoaimmaid geažil boazodoallosšiehtadusas, lassanii njuovvan sullii 50.000 bohccos 2003:as sullii 76.000 bohccui 2004:is. Vaikko njuovvan leage lassánan lea Finnmárkku ealuid árvu gorŋgon. Sivvan dasa lea leamaš ahte laskan lea leamaš stuorát go sihke njuovvan ja vahát. Leat buorit dálkkádagat maŋemus ¶ jagiid mat leat dagahan dan. Nuppe dáfus čájehit njuovvandieđut čielgasit ahte stuorrun lea niedjan muhtun orohagain Oarje-Finnmarkku guohtunguovlluin jagi 2004 čavčča. Dát dáhpáhuvai vaikko ledje ge buorit dálkkádagat. Dárkkistan dihte boazologu ovdáneami ja vai lea duogášmateriála mearridit rammaeavttuid iešguđetge orohagaide ja doaibmaovttadagaide leat čađahuvvon almmolaš boazolohkamat. Dakkár dáhpáhusain gos lea leamaš stuorra erohus lohkama loguid ja loguid gaskka maid boazoallit leat dieđihan, leat doaimmat biddjon johtui. Eará rammaeatvvuid bidjama oktavuođas Finnmárkku boazodollui leat biddjon rájit daid golbma johttingeainnuid gaskka Oarje-Finnmarkku guohtunguovllus. Viidáseappot bargui gaskaboddosaš orohatrájit Buolbmágis ja Kárášjogas ja ođđa organiseremiin oarjjabealde Porsáŋgguvuona. Proseassa heivehit boazologu guohtumii joatkašuvai Nuorta-Finnmárkku guohtunguovllus. ¶ Boazodoallohálddahusas lea ovddasvástádus áimmahuššat boazodoalu areálaberoštumiid almmolaš areálahálddašeamis. Mearkkášahtti oassi hálddahusa návccain manná dákkár áššiide. Hástalussan lea ovttaskasáššiid logu lassáneapmi. ¶ Boazodoallohálddahus lea bargan buoridit boazodoalu váikkuhanfámu gaskaomiiguin mat stivrejit areálageavaheami. Go lágat ja njuolggadusat mat stivrejit areálageavaheami rievdaduvvojit lea hálddahus addán árvalusaid/mearkkašumiid. ¶ Gaskaoapmin dahkat boazodoallu dovddusin lea hálddahus bidjan interneahttasiidduidasas areálageavahankárttaid mat čájehit boazodoallu areálageavaheami. Kárttat lea deaŧalaš gaskaoamit gielddaide ja fylkkagielddaide areálahálddašeami oktavuođas, juoga maid lassanan geavaheapmi orru čájeheame. ¶ Maŋemus jagiid lea beroštupmi ásahit bieggamilluid lassánan. Ollu fápmodoaimmahagat leat ohccon biddjon boazoguohtunguovlluide. Boazodoallohálddahus lea ovttas NVE’ain almmuhan raportta ”bieggafápmu ja boazodoallu”. Raporta juohká dieđuid Bieggafápmohuksejeddjiide ja eiseváldiide. Dasa lassin buohtástahtta raporta buot dutkama boazodoalu ja bieggamilluid birra. ¶ Boazodoalloealáhusa jagi 2003/2004 oppalaš rehketdoallu čájeha ahte leat oktiibuot 586 doaibmaovttadaga, ja 95 doaibmaovttadagas lea nissonolmmoš jođiheaddjin. Lea áigumuš lea lasihit boazodoallonissoniid oassálastima boazodoalus. Dán oktavuođas leat doaimmat biddjon johtui čalmmustahttit nissonolbmuid rolla boazodoalus ja boazodoalu dállodoalus. Jagi 2004 ráhkaduvvui raporta mii árvvoštalla doaimmaid ovdanahttin dihte ođđa ja ulbmilaš ovttadássášvuođapolitihka boazodollui. Raporttas leat maiddái oppalaš dieđut nissonolbmo rolla ovdáneami birra boazodoalus, ja mán lágán guottut sáhttet váikkuhit nissonolbmo árvui ealáhusas. Viidáseappot leat váttisvuođat boazodoallolága ektui, ortnegat mat čatnasit boazodoallošiehtadussii ja guovddáš čálgoortnegiid hástalusat guorahallon. Rekrutteren, ásahuvvon oahpahalliortnet, vearro- ja divvarievttalaš dilli ja sohkabealovddasteapmi stivrrain ja hálddašeamis leat maiddái árvvoštallon. ¶ Boazodoalu ovdánahttinfoanddas lea juolluduvvon 2 mill kruvnno sámi ovdánahttinfoandii. ¶ Boazodoallit sáhttet dál buktit dieđáhusskoviid ja doarjjaohcamiid/boraspirevahágiid buhtadusohcamiid elektrovnnalaččat. ¶ Boazodoalloođđasat leat almmuhuvvon 4 geardde. Bláđis leat sullii 1400 abonneantta ja lea boazodolliid ja hálddahusa várás. Lea ásahuvvun sierra mearkaregisttár Boazodoallohálddahusa neahttasiidduin. Boazodoallohálddahus lea ráhkadan ođđa ekonomiijabagadusa. ¶ Bušeahttaevttohus 2006 ¶ Eaktudáhtolaš váikkuhandoaimmat mat ásahuvvo dan oktavuođas maid boazodoallostivra mearridii hárrái Oarje- Finnmárkku guohtunguovllu geasseguohtumiid bajemus boazologu birra lea dál loahpahuvvon. Jagi 2005’ giđa čájehii boađus erohusa mii lei sullii 26.000 bohcco meari ektui. Departementa árvvoštalla dál dili dainna lágiin ahte boazolohkounnideapmi ovddosguvlui dušše ekonomalaš váikkuhandoaimmaiguin ferte dál eanas rehkenastot leamen nohkan. Viidáseappot čuovvoleamis fertejit juridihkálaš váikkuhuhangaskaoamit leat vuođđun. Dán oktavuođas galgá Boazodoallohálddahus leat árjjalaš čuovvolit gustojeaddji njuolggadusaid, ja leat duvdileaddji láhka- ja njuolgga-dusrievdademiid ektui mat stivrejit resurssadili. ¶ Boazodoallostivra lea meannudan rammaeavttuid mearrideami njuolggadusaid. Viidáseappot lea hálddahus ráhkadan 3-jagáš plána mearridit váilevaš rammaeavttuid mas Finnmárku deattuhuvvo eanemusat. Dát guoská omd. Finnmárkku siidajuohkimii, ođđa orohat- ja juohkooráijiid bidjamii, guohtunáiggiid mearrideapmái ja bajemus boazologu čuovvoleapmái. Earret bajit boazologu bidjama ja čuovvoleami Finnmárkkus, galgá hálddahus vuoruhit 3-jagáš plána čađahanbarggu. ¶ Boazodoallohálddahus galgá dábuhit gáibibiduvvo vuođđodieđuid vai guohtundili ja njuovvandeattut dárkkistuvvot dan muddui go dárbbašuvvo. ¶ Boazodoallohálddahus galgá ain ásahit fierpmádagaid ja ovttasbargolihtuid eará almmolaš orgánaiguin, ja oahpásnuhttit sin dárbui bisuhit oktilis areálaid ja dasa movt iešguđetlágán doaimmat boazoguohtuneatnamiin váikkuhit boazodollui. Viidáseappot galgá hálddahusa bargui gullá maiddai duođáštit boazodoalu areálageavaheami ja almmustahttit dan gielddaide ja fylkkaide. ¶ Boazodoallohálddahus galgá áŋgirit oččodit areála stivrejeaddji lágaid ja njuolggadusaid nuppástuhttot. Viidáseappot galgá hálddahus bidjat árjjaid loktet sihke bargiid ja boazodolliid gelbbolašvuođa gustojeaddji lágaid ja njuolggadusaid birra. ¶ Boazodoallohálddahus galgá ain bargat boazodoalu areálaid árvoklassifiseremiin, ja oččdit oažžut ođastuvvom orohatplánaid gárvvistuvvot. ¶ Sierra metoda ásaheami oktavuođas árvvoštallat riiddu earenoamažit guovlluin gos galget huksejuvvot bieggamillut, galgá hálddahus ráhkadit fáddalaš riidoárvvoštallama boazodoalu várás dieđihuvvon ja ohccon bieggafápmoprošeavttaid dáfus. Boazodoallohálddahus galgá veahkkin loktet boazodoalu árvoháhkama. Hálddahus galgá ovttaráđiid ealáhusa orgánaiguin ja eará oassálastiiguin váikkuhit dasa ahte ekonomalaš boazodoallošiehtadusa vuođđodieđuid ressurssat geavahuvvot ulbmilaččat ja mii lokte árvoháhkama buoremusat. Dán oktavuođas galgá hálddahus bargat ahte boazodoalu ovdánahttifoandda ja Boazodoalu árvoháhkanprográmma gaskaoamit ovttastahttojuvvojit vai dát guokte ortnega leaba nu beaktilat go vejolaš. Dasto galgá hálddahus láhčit dili boazodoalloealáhusa, Innovasjon Norge ja iežas hálddahusa positiiva ovttasbargui čađahit árvoháhkansprográmma. ¶ Boazodoallohálddahus galgá áŋgirit bargat oainnusindahkat dárbbu ja láhčit dili nannet nissonolbmuid saji boazodoalus. Ásahuvvon nissonfierpmádagat leat guovddážis dán barggus. Viidáseappot lea guovddážis ahte boazodoalu árvoháhkanbargu gehččo ovttas nissonolbmuid doaimmaid áŋgiruššamiin. Dasa lassin galgá Boazodoallohálddahus bargat ođđa ja boares doaimmaid árvvoštallamiin, ja bargat guottuiguin nissonolbmuide boazodoalus. Rekrutteren lea deaŧalaš ovttadássásašvuođa dáfus. ¶ Boazodoallohálddahus galgá leat mielde fuolaheame ahte doarjjasortnegat adnojit vuogálaččat olahit stuorát árvoháhkama álkit ja buoret njuolggadusaiguin. Jagi 2005 galgá Boazodoallohálddahus ain láhčit dili hálddahusasa elektrovnnalaš iešbálvalančovdosiidda, vuogádatovddi ¶ deapmái ja álkidahttit boazodoallošiehtadusa ekonomalaš gaskaomiid ortnegiid. Dasto galgá hálddahus fuolahit ahte iešguhtetge boazodoalloguovlluid ovttaskas boazodolliid áššit gieđahallojit johtilit ja vuoiggalaččat. Oassin bearráigeahččanbarggus galgá hálddahus joatkit boazolohkamiid iešguđetge guohtunguovlluin, ja dalle vuoruhit Finnmárkku boazodoalloguovlluid. Jus boazolohkanbohtosiin ja boazodolliid iežaset raporteremiin lea stuorra vealla, de galget doaimmat álggahuvvot. Boazodoallohálddahus galgá áŋgirit bargat ovdánahttit riidoeastadeaddji doaimmaid eará ealáhusberoštumiid ektui. Boazodoallus areálageavaheami ja vuoigatvuođaid duođašteapmi mearrida ealáhusa boahtte áigái. Fierpmádagat ja ovttasbargolihttut eará almmolaš orgánaiguin galget almmustuvvat vai boazodoallu dohkkehuvvo buorebut. Dasto gáibiduvvo oktavuohta ealáhusa ovddasteddjiid ja Boazodoallohálddahusa gaskka oaččuhan dihte luohttámuša ja ipmárdusa. Dákkár ovttasbargu lea vealtatmeahttun jus galgá joksat nanu ja ceavilis ovdáneami. ¶ Boazodoallohálddahus galgá leat doaibma mii geavaha resurssaidis beaktilit, ja hálddašemiin ja ráđđeaddimiin sihkkarasta geavaheddjiidasas beaktilis bálvalusaid. Viidáseappot galgá hálddahus atnit Riikarevišuvnna iskkádeami mii lea dan birra movt geavahit Finnmárkku boazoguohtunresurssaid ceavcilit buoridit hálddahusa ruhtageavaheami ja bargguid doaimmaheami. ¶ Boazodoallohálddahus galgá ain áŋgiruššat ovddidit bargiid ja bálkápolitihka, gelbbolaš-vuođa loktema, organisašuvdnaovddideami, ekonomiijastivrema, jođiheaddjiovddideami, sikkáldas doaimmaid ja IKT. Gelbbolašvuođa huksema ektui galgá hálddahus earenoamážit vuoruhit sámegiela oahpaheami bargiidasas. ¶ Kapihttal 1151 Boazodoallošiehtadusa čađaheapmi ¶ (i 1000 ru) Poasta Doaimmat ¶ Rehkedoallu 2004 ¶ Salderejuvvon bušeahtta 2005 ¶ Evttohus 2006 51 ¶ Doarjja ovdánahttin ja háhkanfondii ¶ 36 500 ¶ 33 500 ¶ 34 300 72 ¶ Doarjja til organisasjonsarbeid ¶ 5 600 ¶ 5 800 ¶ 5 900 75 ¶ Golluvuolideaddji ja njuolggo doarjja, sáhttá sirdit 52 373 ¶ 53 900 ¶ 50 500 79 ¶ Čálgoortnegat ¶ 1 800 ¶ 1 800 ¶ 1 800 82 ¶ Golut mat gusket bohccobierggu radioaktivitehtii ¶ 2 859 ¶ Submi ¶ 99 132 ¶ 95 000 ¶ 92 500 ¶ Kapihttalii gullet juolludusat čađahit boazodoallošiehtadusa, ja juolludusat gokčat goluid maid bohccobierggu radioaktivitehta dagaha. Boazodoallošiehtadus ja boazodoalloláhka, leat boazodoallopolitihka áigumušaid ja njuolggadusaid olaheami deaŧaleamos gaskaoamit. Boazodoallošiehtadusas mearriduvvu movt ekonomalaš váikkuhangaskaomiid galget geavahuvvot, ee. boazodoallolága áigumušaid ja mearrádusaid vuođul. Boazodoallopolitihka áigumušat ja strategiat čilgejuvvojit dárkileappot Sd. Proposišuvnnas nr. 63:s (2004-2005) ja Árv S. nr. 226:s (2004-2005) 2005-2006 boazodoallošiehtadusa birra, goluid gokčan maid bohccobierggu radioaktivitehta dagaha ,ja 2005’stáhtábušeahta rievdadusaid birra. ¶ Birasgáhttendepartementa ¶ ( 1000 ru) Kap. poasta Namahus ¶ Rehketdoallu 2004 ¶ Salderejuvvon bušeahtta 2005 ¶ Evttohuvvon 2006 1429 ¶ 50 ¶ Doarjja sámi kultturmuittuid suodjaleapmái ¶ 2 000 ¶ 2 000 ¶ 2 000 ¶ Kap. 1429 poasta 50 Doarjja sámi kulturmuitobargui Birasgáhttendepartementa čuovvula sámi kulturmuitobarggu doarjjaortnega. Doarjjaortnet galgá áimmahuššat bajemus kultturmuitofágalaš beroštumiid sámi kultturmuittuid ja kultturbirrasiid suodjalanbarggus. Ruhta galgá eanas adnot stuorát divodus- ja máđasdoallanbargguide. Lea evttohuvvon ahte 2 mill. ru galgá biddjot áigumuššii jagi 2006:as. Birasgáhttendepartementa juolluda ruđa maid Sámediggi hálddaša juolludusreivviin. Birasgáhttendepartementa lea juolludan válddi kultturmuitolága mielde Sámediggái. ¶ Utgitt av : ¶ Kommunal- og regionaldepartementet ¶ Offentlige institusjoner kan ¶ bestille flere eksemplarer av denne publikasjonen fra: ¶ Statens forvaltningstjeneste Kopi- og distribusjonsservice ¶ E-post: publiksjonsbestilling@ft.dep.no ¶ Telefaks: 22 24 27 86 www.publikasjoner.dep.no ¶ Publikasjonsnummer: H - 2179 ¶ Print: 10/05 - 1000 ¶ Olggosaddán: Gielda- ja guovlodepartemeanta ¶ Almmolaš ásahusat sáhttet diŋgot lassigáhppálagaid dán čállagis ¶ čuovvovaš sajis: Statens forvaltningstjeneste ¶ Kopi- og distribusjonsservice E-poasta: ¶ publiksjonsbestilling@ft.dep.no Fáksa: 22 24 27 86 ¶ www.publikasjoner.dep.no Prentehusnummir: H - 2179 ¶ Deaddileapmi 10/05 - 1000 ¶ RÁDJEKEAHTTESVUOHTA DAVVIN ¶ Bargorapporta ¶ ovttasbarggu birra gaskal ¶ Suoma ja Norgga davviguovlluid ¶ STÁHTAMINISTARII ¶ 2002 čavčča álggahuvvui stáhtaministariid Lipponen ja Bondevik vuolgaga vuođul suoma-norgga rádjeprošeakta davvin. Prošeavtta váldoulbmil lea lasihit outtasbarggu Norgga ja Souma rádjaguovlluid gaska ja dovddidahttit ja veahkehit njeaidit struktuvrralaš hehttehusaid rádjerasttildeaddji gávppašeamis, ovttasbarggus jna. Áigeguovdilis struktuvrralaš hehttehusat sáhttet leat juogo ekonomálaš, juridihkkalaš dehe eará hámis. Oasseváldit leat dát golbma suomabeale sámi rádjesuohkana Ohcejohka, Eanodat ja Anár ja norggabeale rádjesuohkanat; Omasvuotna, Gáivuotna, Ráisá, Guovdageaidnu, Kárášjohka, Deatnu, Poršáŋgu, Unjárga ja Mátta-Várjjat. Prošeavtta birra lei digaštallan ja oaččui doarjaga stáhtaministariid čoahkkimis Romssas ođđajagimánu 11.beaivvi jagi 2003. Álgodásis jođihii prošeavtta Norggabeale Gielda- ja guovlludepartemeantta stáhtačálli Anders Eira ja Suoma stáhtaráđi čállingotti stáhtačálli Rauno Saari. Goappaš riikkain lea nammaduvvon hálddahuslaš gulahallanolmmoš. Dasa lassin leat buot gustovaš suohkaniin maiddai nammaduvvon gulahallanolbmot. Sisriikaministeriija ossodatdirektora, Cay Sevón, válddi badjelasas jođiheami Suomas maŋŋil go Rauno Saari heittii go nammaduvvui Oarje-Suoma leanahearrán. Son guhte joatká doaimma Stáhtaráđi čállingottis lea stáhtačálli Risto Volanen, ja son lea dárkilit čuvvon prošeavtta ja ožžon dieđuid prošeavtta ovdáneamis. Prošeakta lea maid namuhuvvon ja nannejuvvon stáhtaministariid Bondevik ja Vanhanen 2003 borgemánu čoahkkima beavdegirjjis. Stáhtačálli guoktá čoahkkimis, mii lágiduvvui Oslos 2002 skábmamánu, mearriduvvui lágidit oktasaščoahkkima – álggahančoahkkima - 2003. Dát čoahkkin lei Guovdageainnus njukčamánu 10.ja ¶ mearkkat doaibmi ja evttohuvvon ovttasbargoprošeavttaide. Čoahkkimis Guovdageainnus nammaduvvui bargojoavku man ovddasvástádus šattai jođihit barggu ovddasguvlui.Leat lágiduvvon njeallje oktasaščoahkkima suohkaniiguin. Ovddasteaddjit goappaš riikkaid Sámedikkin ja guovllulaš dásis leat aktiivvalaččat searvan čoahkkimiidda. Prošeavtta loahppačoahkkin lágiduvvui guovvamánu 12.ja 13.beivviid 2004 Káregasnjárggas. Čoahkkimis oidne ahte seammás go raportain leat bargan de leat ásahan buori oktavuođaid oassalasttii suohkaniid gaskkas.Prošeavtta rámma siskkobealde leat čielggadan ovttasbargovejolašvuođaid oahpahusa- ja oahpahusásahusaid, dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi, teknihkkalaš suorggi gaskkas ja ealáhusdoaimma ovdanahttimis. Máŋgá daid váttisvuođain maid ságastalle prošeavtta álggadettiin, leat čovdojuvvon prošeavtta áigodagas. Raportas leat ovdamearkkat čovdosiidda mat bures leat lihkkostuvvon. Ovdanahttinevttohusat guske máŋgga oassálasttiide ja hálddašandásiide. Muhttun váttisvuođaid lea vejolaš báikkálaččat dehe guovllulaččat čoavdit, ja eará váttisvuođaid čoavdimis ges gáibiduvvo ahte guovddáš dásis mearridit doaimmaid. Muhttun váttisvuođaid lea dušše vejolaš čoavdit buot dáid oassálasttiid ovttasbarggu bokte. Doaibmaevttohussat leat čohkkejuvvon 6.kapihttalii. Prošeakta lea duođaštan dehalaš mearkkašumi buori ja doaibmi rádjerasttildeaddji ovttasbarggus davimus suohkaniid gaskkas. Mii giitit bargojoavkku buori barggu ovddas ná guhkás. Evttohusat mat raportas bohtet ovdan leat bargojoavkku árvalusat. Oulu, miessemánu 18. b. 2004 Anders Eira ¶ Ritva Viljanen stáhtačálli ¶ hálddahushoavda Jan Sandal ¶ Cay Sevón ekspedišuvdnahoavda ¶ ossodathoavda ¶ Sisdoallu ¶ 1 ¶ PROŠEAVTTA DUOGÁŠ............................................................................................... 7 1.1 Álgu............................................................................................................................ 7 1.1 Giela mearkkašupmi................................................................................................... 8 2 ¶ OVTTASBARGU SUOHKANLAŠ BÁLVALUSAID OKTAVUOĐAS .................... 10 2.1 Oahpahus- ja oahppoásahusat .................................................................................. 10 2.1.1 Ovttasbargu oahpposuorggis .................................................................... 10 2.1.2 Oahpahus sámegillii ja sámegielas.......................................................... 12 2.1.4 Ovttasbarggu eastagat .............................................................................. 13 2.1.3 Ovttasbargu oahppo- ja kultursuorggis ................................................... 16 2.2 Dearvvašvuođa- ja sosialsuorgi................................................................................ 16 2.2.1 Dearvvašvuohta ja buohccidivššu ............................................................ 16 2.2.2 Mánáidgárddit .......................................................................................... 20 2.3 Teknihkkalaš ossodat ............................................................................................... 22 2.3.1 Gádjundoaibma ........................................................................................ 22 2.3.2 Doappargieđadallan.................................................................................. 25 3 ¶ OVTTASBARGU EALÁHUSDOAIMMA OKTAVUOĐAS ...................................... 26 3.1 Dábálaččat................................................................................................................. 26 3.2 Oainnusmahtti ovttasbargu....................................................................................... 26 3.2.1 Prošeakta Arctic Trail II........................................................................... 26 3.2.2 Prošeakta Turisma Davvi Dimenšuvdna (TND) ...................................... 27 3.2.3 Eará ovttasbargu....................................................................................... 27 3.3 Duollo- ja lassiárvodivadatáššit ............................................................................... 28 3.4 Guovllugeavaheapmi ja ealáhusdoaibma ................................................................. 29 3.4.1 Deanučazádaga máŋggageavahanplána ................................................... 29 3.4.2 EU ¶ rámmamearrádus ¶ čázi hárrái .............................................................. 30 3.5 Ovttasbargu bohccobierggu márkanfievrrideamis ja boazoealáhusa oppalaččat ..... 30 4 ¶ SISRÁHKADUS ............................................................................................................ 32 4.1 Diehtojuohkinteknihkka ........................................................................................... 32 4.1.1 Dábálaččat ................................................................................................ 32 4.1.2 Duohtadieđut ............................................................................................ 33 4.1.3 Ovdánanvejolašvuođat ............................................................................. 33 4.2 Girdioktavuođat........................................................................................................ 35 4.3 Luodda- ja johtolatoktavuođat ................................................................................. 36 5 ¶ NORGGAÁITTARDEADDJI........................................................................................ 39 6 ¶ ČOAHKKÁIGEASSU.................................................................................................... 40 ¶ 1 PROŠEAVTTA DUOGÁŠ ¶ 1.1 Álgu ¶ Prošeavttain leat geahččalan váldit ovdan dakkar váttisvuođaid mat čuožžilit báikkálaš ja oainnusmahtti dilálašvuođaid dihte. Evttohusain geahččalit čoavdit daid váttisvuođaid ja mearrideamis dakkar doaimmaid main lea báikkálaš beaktu ja nu čielga áigumuš go vejolaš. Bargu galga vuostažettiin čalmmustahttit daid váttisvuođaid maid báikkalaččat dehe guovllulaččat sáhttá čoavdit vai buoridivččii bálvalusaid álbmogii. Váttisvuođaid maid fuomašat barggadettin ja mat gusket guovddaš eisválddiide, ovddiduvvojit gustovaš departementii viidáset gieđahallamii. Dán barggu vuođđodokumeantan lea leamašan Suoma davimus Sámiguovllu bargojoavkku raporta, mii lea čielggadan ovttasbarggu buoridemiid riikkarájád rasta, earenoamážit suoma oaivila mielde. Suoma sisriikkaministeriija almmuhii raporta 2002 geassemánu. Lei buorre oktavuohta daid prošeavttaid gaskkas goappaš riikkaid suohkaniin mat namuhuvvojedje raportas, Oahpaheapmi ja giellaaoahpahus, mátkeealáhus (turisma) ja sisráhkadus leat earenoamáš čalbmáičuohci suorggit – seamma maid váttisvuođaiguin mat gusket duollomeannudeapmái, ealáhusovttasbargui ja rádjerastildeaddji bargoveaga lonahallami. Almmolaš suorggis lea vejolašvuohta lasihit ovttasbarggu teknihkkalaš suorggis nugomat doapparhálddašeamis ja buollin- ja gádjundustehusas. Lášmadis rádjerastildeaddji johtolatoktavuođat guovllus leat dehalaš bealit go lea sáhka das movt ovttasbarggu galga lágidit ja ovdánahttit. Sisriikkalaš ja olgguldas luodda- ja girdioktavuođat ja beasatlašvuohta leat earenomáš dehalačča ealáhusdoibmii, earenoamážit mátkeealáhussii, fitnodagaid doaibmaeavttuide ja movt daid buoridit. Buresdoaibmi telegulahallama sisráhkadus bálvala sihke ealáhusdoaimma ja servvodatlaš buvttadeaddji bálvalusaid. Dat maiddai dagaha vejolažžan buorebut ovttasbargat rájaid rastá, nugomat oahpahussuorggis, dearvvašvuođa- ja dikšunbálvalusas ja ealáhusdoaimmas. Lei ovttamielalašvuohta dasa ahte giellaváttisvuohta lea stuorimus eastta, ja ahte giellamáhttu dagaha eanet árvvu – deattuhit man dehalaš lea oahppat suomagiela ja sámegiela ja ahte suomabealde maid ohppet juogo ruoŧagiela dehe dárogiela. ¶ Áiggiid čađa lea leamašan oktavuohta ja doaibma rájaid rasta davviguovlluid iešguđet olmmoščearddaid gaskkas. Ođđajagimánu 11.b. 1993 “Girkonjárgga julggaštusain” ovttasbargu Barentsguovllus, dahkkui dehalaš vuođđu ovdánahttit Norgga, Suoma, Ruoŧa ja Ruošša davimus guovlluid. Ámmátlaš mearridanásahusat vuođđuduvvojedje seammas go rádjerastildeaddji ovttasbarggu váste maid ásahuvvojedje ekonomalaš rámmaeavttut. Vássan logijagiis, de lea álgahuvvon stuorit rádjerastildeaddji gulahallanfierpmádat. Ovttasbargu lea sihke ealáhusaid gaskkas, almmolaš ásahusaid gaskkas, mas ovttasbargu suohkaniid gaskkas lea dehálaš iige unnimusat olbmuidgaskkasaš ovttasbargu lea dehalaš. Dán oktavuođas leat ásahuvvon ollu fierpmádaga e.e. girjerájus, huksendoaimmahaga ja fitnodagaid gaskkas ovttasbarggu vai ealáhusovttasbarggu bakte ollášuhttet EO-njuolggadusaid go guoská vuođđoávdnasiidda ja buvttadeapmái. Norggas ja Suomas lea oktasaš rádje mii guoská 11 suohkaniidda goappaš beali rája, 8 norggabealde ja 3 suomabealde. Vejolašvuođat ovdanahttit siskkáldas dilálašvuođaid Suoma ja Norggabeale davimus guovlluid gaskkas leat viidát, sihke almmolaš suorggis ja ealáhusovdáneami oktavuođas. Váilevaš oktasaš giella dattetge leat čielga eastta dákkár ovdáneapmái. Dán guoskkahat lagabui 2.1 kapihttalis. Dárogiella ja suomagiella leat nu go diehtit áibbas guovttelágán giela, go suomagiella gulla suomaugrálaš giellajovkui, ja dárogiella ges gullá germánalaš gielaide. Muhttun oktavuođain leat vásihan ahte sámegiella sáhttá doaibmat oktasaš giellan, muhto dušše spiehkastahkan. Seamma vásáhus lea dasa ahte atnit eŋgelasgiela ovttasbargogiellan. Nubbe eará áddejumi lunddolaš bealli dás lea ahte leat stuora kultuvrralaš erohusat min guovtti riikkaid gaskkas. Dát mielddisbukta ahte dulkonnbálvalusat geavahuvvojit viidát, main lea mearrideaddji mearkkašupmi eanas oktavuođain ja dagaha ollu liigegoluid ovttasbargobealálaččaide. Dulkonnbálvalusaid ovddas šaddet Norggas máksit 24% momsa ja 22% ges Suomas. Dát lea čielga eastta rádjerastildeaddji doaimmaide. Bargojoavku evttoha ahte dulkonnbálvalusaid ovddas ii galggaše máksit momsadivada. Bargojoavkku ságastallamin bođii ge ovdan ahte dulkonnbálvalusat galggeše leat nuvtta ja galggašii hálddašuvvot oktasaš suohkanlaš hálddahusaid bakte. Vásihusaid vuođul diehtit ahte jus galgat lihkostuvvat rádjerastildeaddji ovttasbargo oktavuođaiguin, de berrejit dát prošeassat vuođđuduvvot dan nala ahte buohkat doahttlit ja luhttet guhtet guimmiideaset áigumušaide. Dát eaktuda ahte vuođus lea siskkáldas kultuvrralaš ipmárdus. Dát sáhttá buoriduvvot bargit lonohallamis ja lágidit gallestallamiid bargiide nuppe beallai rája. Seammas diehtit ahte juste giella lea dehalaš kulturárbbi guoddi. Giella lea dehalaš čoavdda dasa ahte beassat vásihit nuppi riika kultuvrra. Min gullevašvuohta lea čadnojuvvon gilli ja gielaid bakte oahppat ipmirdit eará olbmuid. ¶ sámegiella, suomagiella ja dárogiella šaddat geatnegahttojuvvon gielat buot rádjeguovlluid vuođđo- ja joatkkaskuvllaid ohppiide. Berrelivčči vejolažžan dávjjibut deaivvadit rájáid rasta ságastallat oktasaš áiugumušain skuvllaide ja mánáidgárddiide. Ruhtadeapmi berre leat stáhtaid ovddasvástádus, vai livččii vejolašvuohta álggahit jahkasaš deaivvademit gos oktasaš áigumušat ságastallojuvvojit vai sáhtašii ávkkástallat gielalaš ja dieđalaš návccaid mat rádjeguovllus leat. Dát dagahivččii “synergiijabeavttu” mii dagahivččii vejolažžan eanet gulahallat ja ipmirdit guhtet guimmiideaset maiddai rastá gielalaš ja kultuvrralaš rájaid. Mii mieđihit ahte mis leat váttisvuođat ovttasbargguin masa giellaváttisvuođat leat sivvan. Ovttasbargu doaibmá bures go dat dáhpáhuvvo sámegilli, -dalle eai leat erohusat nu stuorrát ja ovttasbargoprošeavttat lihkostuvvet bures. Muhto dakkaviđe go ášši loktejuvvo eará rámma ovttasbarggu siskkobealde de giellaváttisvuođat bohtet oidnosii – suomagiella ja dárogiella. ¶ 2 OVTTASBARGU SUOHKANLAŠ BÁLVALUSAID OKTAVUOĐAS ¶ 2.1 Oahpahus- ja oahppoásahusat ¶ 2.1.1 Ovttasbargu oahpposuorggis ¶ Ovttasbargu lea álggahuvvon sihke dábálaš ja fitnofágalaš oahpahusa oktavuođas (almennfaglig og yrkesfaglig). Sihke dáru, sámi ja suoma oahpaheaddjit lonohallet bargamis skuvllain rájáid rastá. Dát ii dagat earágo váttisvuođaid liige báberhivvodaga skoviid oktavuođas (skjemabyråkrati). Lea maiddai ohppiid lonohallan suohkaniid gaskkas ja oahppit leat sirddihuvvon skuvllaide nuppi beallai rája. Geavatlaččat doaibmá ovttasbargu bures. Vuolábealde govviduvvo ovdamearkat buresdoaibmi ovttasbarggus gaskal Fossheim skuvlla Njávdánis ja Čeavetjávrri skuvlla Anaris. Maiddai Ohcejoga ja Eanodaga skuvllat ovttasbarget iežaset ránjjásuohkaniiguin Norggabealde ráji. Ovttasbargu gaskal Fossheim ja Čeavetjávrri skuvllaid álggahuvvui 10 jagi áigi. Ulbmil lea oahpahit ohppiid riikkaidgaskkasašvuhtii ja oahpahit sin dohkkehet eará kultuvrra go dušše iežaset. Ovttasbargogielat leat suomagiella, eŋgelasgiella ja ruoŧagiella. Ovttasbarggu oktavuođas lágiduvvojit oahpaheaddji deaivvadeamit gos plánejit ovttasbargovugiid ja mearridit gaskaboddosaš áigetabeallaid. Ovttasbargoplána lea maid oassin skuvllaid skuvlajagi bargoplánas. Oktasaš gohttehatskuvllaiguin (leiskoler) álge 2001-2002 skuvlajagi. Skuvllat lágidit maiddai oktasaš falástallanbeivviid. Dása lassin finadit skuvlaklássat guhtet guimmiiset guossis oktii lohkanbájis ja servet skuvlabeai´doaluide lohkanvuogi vuođul. Skuvllat maiddai finadit guhtet guimmideaset guossis eará doaluid oktavuođas. Mátkegoluid leat skuvllat ieaža máksán. Ovttasbargu lea dagahan ahte gierdevašvuohta ja áddejupmi nuppi skuvlla kultuvrra ektui lea buorránan. Oahppit Čeavetjávrri skuvllas leat oahppan ja nannen máhtu eŋgelasgielas ja Njávdán skuvlla oahppit ges suomagielas. Oahppit gulahallet gaskkohagaid e-boastta bakte. Vásihusaid háhkama vuođul joatkit ovttasbarggu. Gávdnojit maiddai plánat maid bakte gáibidit dávjjibut ohppiidlonohallama. ¶ habut ii gávdno dárogielat oahpahus Eanodagas. Go váilot oahpaheaddjit de lea leamašan váttis fállat oahpahusa dárogielas. Livččii sihke beroštupmi ja mokta lohkat dárogiela. Oahppogirjjit ja oahpponeavvut mat dárbbašuvvojit dárgogielat oahpahussii šaddat Norggas oažžut go dat eai leat gávdnamis Suomas. Oahpahus dárogielas iige leat oassin oahpaheaddji oahpahusas. Norggabealde; Guovdageainnus, Deanus ja Kárášjogas fállojuvvo suomagiella nubbingiellan suomagielat mánáide. Riikka váldogiella lea álot geatnegahttojuvvon fáddán. Deanus ja Kárášjogas lea suomagiella válljeláhkai dehe válljefága. Guovdageainnus leat ságastallamat e.e. dagahan ovttasbarggu Eanodaga suohkaniin. Somames háve lea leamašan váttis gávdnat suomagielat oahpaheddji. Go guoská oahpaheddjit lonohallamii, de lea das sáhka organiseremis suohkaniid gaskkas. Omd. Gáregasnjárgga skuvllas lea guokte diimmu dárogielat oahpahus vahkui ja oahpaheaddji boahta Kárášjogas, ja nuppe guvlui fas vuolga oahpaheaddji Gáregasnjárggas Kárášjohkii oahpahit suomagieala 2 diimmu vahkui. Dát duođašta ahte ruhta ii leat ovttasbarggu ektun. Gávdni videorustegiid galggašii ávkkástallat buorebut go odne. Norggabealde leat skuvllat main eai leat diekkár rustegat, ja dat dagaha váttisvuođaid. Lea stuora dárbu rávisolbmuid oahpahussii iešguđetge riikkaid gielain. Gáiddusoahpahus sáhttá dás, nugo earáge oahpahusas, leat ávkkálaš veahkkereaidun. Sierra jietna- ja govvastudio gáiddusoahpahussii dagahivččii giellaoahpahusa beaktilat – omd ahte suomagielat oahppit ožžot dárogielat oahpahusa norggabeale oahpaheaddjis guhte leat studios Norgga bealde. Ráissas lea diekkar studio ásahuvvon, ja lea bures lihkostuvvon. Ollislaš studio gáiddusoahpahussii máksá sullii 200.000 norgga ruvnno. Dát šattašii fálaldahkan man sáhtašii geavahit eará oktavuođain maiddai. Oppalaččat šattašii dát máksit 2,5 – 3 miljovnna norgga ruvnno vai buot Norggabeale suohkaniidda ásahuvvošivvčči dákkar studio. Suomas lea e.e. Eanodaga suohkanis lea gáiddusoahpahus máhttu ja hárjáneapmi vuođđoskuvlla ja joatkkaskuvlla dásis. Sis lea leamašan gáiddusoahpahus sihke giella-, matematihka ja earenoamášoahpahusas. Gáiddusoahpahus lágiduvvo lotnolasvuođa vuogi mielde. Maiddai Ohcejohka lea systemahtalaččat vuoruhan DT ja gáiddusoahpahusa. 2003 giđa álggahuvvui ođđa virtuella prošeakta sámegiela várás Ohcejogas. Prošeavtta ulbmilin lea ovdanahttit DT ja oahpahusvuogádagaid gáiddusoahpahusa várás Gáregasnjárgga, Njuorggán ja Kyrkby sámi skuvllain. Suomas sáhttá suohkan dehe priváhta lihttu lágidit vuođđoskuvllaoahpahusa, joatkaskuvllaoahpahusa ja fitnooahpahusa. Joatkkaskuvlla ja fitnooahpahus sáhttá maid lágiduvvot stáhtalaš oahpahanásahusa bakte. Norggas joatkkaskuvllat fállet sihke joatka- ja fitnooahpu. Norggabeale rádjeguovlluin leat dakkar oahppoásahusat nuppi dási skuvllain Leavnjjas, Deanus ja Mátta-Várjjagis, mat leat fylkka oamastusas. Sámeskuvllat Guovdageainnus ja Kárášjogas leat stáhta skuvllat. Lea soames lágán ovttasbargu gaskal Suomabeale ja Norggabeale oahppoásahusaid. Oassalastit allaskuvllaid gaskkasaš ovttasbarggus leat Norggabealde: Sámi allaskuvla Guovdageainnus, Finnmárkku allaskuvla Álttas. Suomabealde: Suoma sámiguovllu ¶ 1 ¶ Universiteahta Roavvenjárggas, Uleåborg universiteahta ja Suoma sámiguovllu eanadatallaskuvla, sámiguovllu univer ¶ 1 ¶ Suoma sámiguovlu = Lappland ¶ ja iešguđetge oassalastit Suoma sámiguovllu ekonomalaš guovlluin. Barggadettiin ovdanahttit allaskuvllaid ovttasbarggu lea dehalaš muitit ahte studeanttat berrejit oažžut buorebut vejolašvuođaid bures lihkostuvvat lohkamin. ¶ 2.1.2 Oahpahus sámegillii ja sámegielas ¶ Odne Suoma, Norgga ja Ruoŧa sámi oahpahuseiseválddit gaskaneaset bures ovttasbarget. Dát ovttasbargu doaimmahuvvo guovtte ládje: Suoma Sámedikki oahpahus- ja oahpponeavvokontuvra, Norgga Sámedikki oahpahusossodat ja Ruoŧa Sámeskuvllaid hálddašaneiseváldi, Sámeskuvlastivra, lágidit ovttasbargočoahkkimiid gaskal 1 ja 3 geardde jagis. Dáid deaivvademiin sii ságastallet áigeguovdilis gažaldagaid birra, buoridit diehtojuohkima ja šiehtadit ovttasbargoprošeavttaid. Boađusiin maŋimus jagiid ovttasbarggus lea ahte leat čohkkejuvvon dieđut gávdni sámi oahpponeavvuid birra (almmuhuvvo jahkasaččat). Dása lassi leat čađahuvvon smávit oahpponeavvoprošeavttat ja davviriikkalaš oahpponeavvokonfereánsa, mii lágiduvvui Gironis jagi 2003. Ovttasbargu doaibma dál burebut go ovdal ja áigumuš lea álggahit ođđa prošeavttaid. Ovttasbarggus leat čađat leamašan váttisvuođaid dan dihte go riikkain leat iešguđetge oahpahuslágat, erohusat njuolggadusain maid vuođul sámegielaoahpahus fállojuvvo, stuora erohusat ruhtadanvuogádagain, oahppoplánain, oahpahuslávdegottiin, oahpahusdiibmologus, gielalaš erohusat ja váilevaš ovttasbarggu ruhtadeapmi. Erohusat iešguđetge riikkaid gaskkas leat maid dagahan váttisvuođaid bures gulahallat danin go seamma áššis geavahuvvojit iešguđetlágán doahpagat (omd oahppoplána, kursaplána, oahppoplána vuođđu, eatnigiella, vierisgiella, vuosttašgiella, nubbingiella, ruovttugiella). Go leat nu unnán olbmot Suomas ja Ruoŧas de dat eastada ovttasbarggu. Dalle bággejuvvo vuoruhit doaimmaid, go ii geargga buot bargat. Bures doaibmi davviriikkalaš ovttasbargu gáibida doarvái návccaid. Iešguđetge oahpponeavvoprošeavttat galggaše lunddolaš ovttasbargoprošeavttat, muhto eai šatta earágo dušše jurddan dehe áigumuššan, go váilot ruđalaš návccat. Suoma Sámedikkis lea dušše okta bargi geas lea ovddasvástádus oahponeavvuin. 1990 logu loahpas ja 2000 logu álggus ii lean Ruoŧabealde oktage bargi geas lei ovddasvástádus oahpponeavvuin. Čađaheamis oktasaš oahpponeavvo prošeavttaid lea váttis go leat erohusat oahppoplánain ja dasa lassin vel giellaváttisvuođat. Riikka váldogiella lea mearrideaddjin guđe gilli oahpponeavvut čállojuvvojit eaige leat leamašan ruđat gielalaš heivehallamiidda dehe terminologiija-ovttasbargui. Terminologalaš váttisvuođat dagahit veadjetmeahttumin atnit nuppi riikkas buvttaduvvon oahpponeavvuid. Vaikkovel davviriikkalaš giella lea oktasaš Suomas, Ruoŧas ja Norggas de ii leat leamašan vejolažžan oažžut oktasaš oahppoplánaid dehe oktasaš geahččalemiid (ohppid árvvoštallan). Ferte maid čujuhit ahte Davviriikkaid sámi oahpahusa hálddašeamis leat áibbas sierralágan áigumušat ja maiddai leat stuora erohusat ressursadilálašvuođain. Suomas lea Sámedikki oahpahus- ja oahpponeavvokontuvrra ja oahpahus ja oahpponeavvolávdegotti bargun buvttadit oahpponeavvuid ja leat oahpahuspolitihkkalaš oassalasit. Norggabealde Sámedikki oahpahusossodat gal ii buvttat ieš oahpponeavvuid muhto stivre ja ruhtada prošeavttaid. Dasa lassin dát ossodat ovd ¶ hálddaša ruđaid maiguin galget ovdanahttit sámegielat oahpahusa (ee.ruđat earenoamášpedagogalaš oahpponeavvuide ja joatkkaoahpahus oahpaheddjiidejoatkkaoapu. Sin bušeahtta lea máŋggageardásaš go Suomain buohtasdahttá. Ruoŧas sámeskuvllaid halddašaneiseváldi ovddasvástida doaimmaid guđa sierra sámeskuvllain (klássa 1-6 ja ovdaskuvlla) ja čađaha jahkasaš šiehtadusa suohkaniiguin movt lágidit ovttaiduhttojuvvon oahpahusa sámegielas ja sámegilli. Sámeskuvllaid hálddašeapmái lea beare unnán ruhta jus galggaše váikkuhit oahpahuspolitihka. Hálddahus lea iehčanas stáhtalaš hálddašaneiseváldi masa Sámediggi nammada áirasiid. Sámedikkiid ovttasbargoásahus, Sámi parlamentáralaš ráđđi lea álggahan barggu man ulbmilin lea čielggadit davviriikkaid sámi mánáid oahppodilálašvuođa. Čielggadeami doaimmaha Suoma Sámedikki oahpahusčálli, Ulla Aikio-Puoskari. Dán barggu rámma siskobealde lea ulbmil buohtasdahttit oahppodilálašvuođaid ja kártet erohusaid daid áššin mat gusket sámegiela árvui, lágaide, resurssaide, oahppoplánii, hálddašeapmái jna davviriikkaid gaskkas. Raporta oahppodilálašvuođaid birra gieđahallojuvvo Parlamentáralaš ráđi čoahkkimis Kárášjogas njukčamánu 23. ja 24. b. ¶ Stáhtalaš oahpahuseiseválddit, Suoma sámiguovllu leanastivra Oahpahusossodat ja Finnmárkku fylkka oahpahusossodat, lágidit ovttasbargočoahkkimit sullii oktii jagis. Ovddasteaddjit Suoma ja Norgga Sámedikkin maiddai bovdejuvvojit čoahkkimiidda. Čoahkkimis ságastallat áigeguovdilis áššit ja gažaldaid birra, juogadit dieđuid ja šiehtadit áššiin mat leat oktasaččat rádjeguovlluin. Leanastivrraid bargun lea maiddai čohkket ja almmuhit dieđuid oahpahusain sámegilli ja sámegielas. Go čohkkejit ja almmuhit dieđuid internehta bakte de geahččalit vuođđudit oktasaš vuođu man bakte livččii vejolaš čađahit riikkaidgaskkas buohtasdahttima ja dagaha álkibun ipmirdit ránjjáriiika dilálašvuođaid. Leanastivrrat ovttarbarget aktiivvalaččat iešguđetge Sámedikki ossodagaiguin mat barget oahpahusáššiiguin. ¶ 2.1.4 Ovttasbarggu eastagat Dábálaš váttisvuođat oahpahussuorggi ovttasbarggus ¶ Ovttasbargu oahpu ja oahpahusa oktavuođas berre vuhtiiváldit erohusaid mat leat riikkaid oahpahusvuogadagain, ee. oahpahusa huksehus ja sisdoallu, ja maiddai gullevaš lagaid. Dás lea vuostažettiin sáhka ohppiid/studeanttaid riektesihkarvuođas ja vuođđudeaddji friddjavuođain- ja vuogatvuođain: movt galgat dáhkidit suomabeale ássiide fuoladeami mii čuovvu suomabeale lágaid das mii gulla oahpahusa sisdollui, oahpaheddjit gelbbolašvuhtii, oahpahussosiálalaš ovdamunit, gelbbolašvuohta joatkit lohkamin, eiseválddit bearráigeahčču jna fuoladeapmi norggabeale ássiide lágaid vuođul? ¶ Vaikko lea viiddis ovttasbargu dán guovtti riikkaid skuvllaid gaskkas, de leat váttisvuođat das go guoská mánáide vuođđoskuvllas geat šaddet vázzit skuvlla vierisriikkas. Oahppis lea vuoigatvuohta oažžut oahpu iežas riikka oahppoplána mielde. ¶ dát mearkkaša nuvtta oahpahusa ja oahpponeavvuid (omd. girjjiid), skuvlasáhtu ja borramuša skuvllas. Sullálaš gáibádus ahte oažžut beaiveborramuša skuvlaáiggis ii leat Norggas. Dát mielddisbukta váttisvuođaid suomabeale ohppiide geat vázzet skuvlla norggabealde. Dáid váttisvuođaidguin ferte bargat ja gavdnat geavatlaš čovdosiid. Bistevaš čoavddus vuordimis gáibida láhkarievdadusa. Váttisvuođat eai leat nu stuorrát jus jurddeša ohppiidlonohallama oanehat áigái. Dát váttisvuohta iige leat dalle go lea sáhka oahpaheddjit lonohallamis. Davviriikkalaš ovttasbarggu olis gávdno šiehtadus das mii guoská oktasaš bargomárkanii vuođđoskuvlla oahpaheddjiide geain lea unnimusat golbma jagi oahppu. Norggabeale vuolitdási oahpaheddjin lea oaneheabo oahppu go Suomabeale vuođđoskuvlaoahpaheddjin, ja muhttumat leat dán dievasmahttan joatkaoahpuin ja dan oahpu olis leat dohkkehuvvon klássaoahpaheaddjin Suomas 1.-6. klássa dássái. Lea álkibun ovttasbargat nuppi dási ja rávisolbmuid oahpahusain go vuođđooahpahusain. Fitnooahpahusas ja rávisolbmo-oahpahusas berrešii leat vejolašvuohta ovttas oláhit buoret ovttasbarggu. Dáid oahpposurggin ii oahpahusgiella leat seamma váttisvuohtan go vuođđooahpahusas: dasa lassin lea álkibut studeanttaide mátkkoštit. Fitnooahpu ovttasbarggus leat leamašan soames váttisvuođat oahpahusa sisdoalu erohusaid dihte, earenoamážit das mii gullá industriijalaš doaimmaide. Váttisvuođat gáiddusoahpahusas leat go váilot ruđat oastit apparáhtaid, movt ja man ollu apparáhtat geavahuvvojit, pedagogalaš gáibádusat iešguđetge oahpposuorggis, dárbbut joatkaoahpahussii ja sadjasaččat go bargit váldet joatkaoahpu. Suomas ja Norggas oahpahus ii ruhtaduvvo seamma njuolggadusaid vuođul. Suomas stáhta máksá stáhtaoasi ja stáhtadoarjaga ja vel eará doarjaga doaibmagoluide ja rustegiida njuolga dasa gii oahpahusa lágida. Oahpahusa sáhttá juogo suohkan dehe priváhta ovttastus lágidit ja joatka- ja fitnooahpahusas maiddai stáhtalaš oahppoásahus. Ruhtadeapmi lea mearriduvvon lága bakte. Ovdamearkka dihte vuođđoskuvlla ja joatkaskuvlla oahpahussii de stáhta ruhtadanoassi rehkenasttojuvvo ohppiid logu vuođul ja golut einnostuvvojit juohke ovttadaga ja oahppi ektui. Haddi juohke ovttadahkii lea juhkojuvvon iešguđetlágán osiide ja iešguđet lágán válljejumit vuođul. Praktihkkalaš váttisvuođat oahpahusain sámegielas ja sámegilli Norgga, Suoma ja Ruoŧa rádjeguovlluin lea stuora eretfárren, mii lea duogaš dasa go mánáidlohkku geat skuvlii álget lea njiedjan. Eai muđui ge leat nu oallu sámegielat mánát ja soames guovlluin leat váttisvuođat bisuhit klássaid main lea sámegielat oahpahus. Ovttasbargu skuvllaid gaskkas šaddá maiddái váttisin go leat dakkár erohusat oahpahusprográmmain go ovdalis leat čilgen. Dasa lassin leat maiddai váttisvuođat das movt ovttas geavahit oahpaheddjit ja oahpaheddjit gelbbolašvuhtii. Leat beare unnán oahpponeavvut, ja dávjá lea nu ahte nuppi riikkas buvttaduvvon ¶ historjjá- ja servodatfága girjjiid mat leat čállojuvvon dan riikka oahppoplánaid vuođul gos leat buvttaduvvon, ja mat govvidit dan riikka servodaga, ekonomiija ja historjjá. Seammas hilgojuvvojit ránjjá riikka dilálašvuođat dan ládje movt iešguđet riikka vuođđoskuvllas eaktuduvvo. Oahphaheddjit gelbbolašvuođa-gáibádusas eaktuduvvo, go bargi virgáiduvvo, ahte son hálddaša dan riikka váldogiela gosa virgáiduvvo, vaikko son dušše oahpaha sámegielat skuvlaklássa iežaset eatnigillii. Ohcejoga sámi logahagas ¶ 2 ¶ váilot sihke oahpaheaddjit ja oahppit geat máhttet sámegiela. Ohcejoga gielddas lea olmmošlohkku njiedjan sullii 10% 1995 rájes, mii čielgasit boahta oidnosii mánáid logus geat skuvlii álget. Lea ekonomalaččat váttisin bisuhit ovtta logahaga gielddas. Ruđalaš noađđái veahkkin livččii vejolaš váldit maiddai norggabeale ohppit logahahkii. Dát nannešivččii sámegiela árvvu skuvllas danin go skuvllas besset geavahit sámegiela oahpahusgiellan. Lea gal váttis bidjat sámegiela oahpahusgiellan buot fáttáin logahagas vaikko logahatlága vuođul dan sáhttá dahkat. Lea studeantaeksámen suomagilli mii lea easttagin, go oahppit válljejit suomagiela oahpahusgiellan vai sáhttet váldit studeantaeksámena. Váilevaš oahpaheaddjit lea maid váttisvuohtan seamma ládje go váilevaš ávdnasat leat iešguđetge sámegielat oahppofáttáide. Livččii vejolaš dustet váttisvuođaid go oahpaheaddjit váilot jus sáhtašii doarjut davviriikkalaš sámegielat oahpaheddjit mátkoštanvejolašvuođa skuvllaid gaskkas. Sámediggi oažžu jahkasaččat stáhtabušeahta bakte ruđaid oahpponeavvo buvttadeapmái. Doarjaga sturrodat leat bisson seamma dásis 1993 rájes. Maŋimus jagid leat leamašan dušše smávit rievdadusat. 2004 stáhtabušeahtas evttohuvvo 258.000 euro. Doarjagiin leat buvttaduvvon dábáleamos vuođđogirjjit, mielddusávdnasat ja AV-ávdnasat. Eanemusat leat buvttaduvvon oahpponeavvut eatnigiela oahpahussii ja suomagielas jorgaluvvon oahppogirjjit mat leat heivehuvvon 1.klássas gitta 9.klássa dási rádjái. Stuorimus oassi ruđain leat geavahuvvon davvisámegielat oahpponeavvuide, muhto leat maid buvttaduvvon oahpponeavvut Anaraš ja Nuortalaš gielaide, mat leat oahppofáttát ja oahpahusgielat Anar gielddas. Beare unnán doarjja juolluduvvo, man máŋga jagi áigi juo cuiggodišgohte. Oahpahus sámegilli lea dađistaga lassanan, ja leat maid fállagoahtán oahpahusa nuortalaš ja anaraš gielain ja lea danin stuora dárbu álggahit davviriikkalaš oktasašbuvttadeami ja terminologiijaovttasbarggu. Dattetge ii leat ruhtajuolludeapmi lassanan. Maŋimus jagiid lea leamašan dábálaš ahte doarjjaruhta lea nohkan juo árra čavčča ja lea dagahan veadjetmeahttumin virgádit bargit bistevaš virggiide. Go geahčča olmmošlaš návcccaide, de livččii dárbu virgádit bargit geain lea ovddasvástádus oahpponeavvuin Sámedikkis. Dát iešalddis nannešivččii davviriikkalaš oahpponeavvo-ovttasbarggu danin go dálá dilli, ovtta bargiin, ii leat doarvái plánet ja ovdanahttit davviriikkalaš oahpponeavvuid. Dása lassin livččii maid dárbu ásahit oktasaš terminologiija bargojoavkku man bargun livččii heivehit oahpponeavvuid giela ja terminologiija davvisámegiela ektui. Dát gáibidivččii maid sierra ruhtadeami. ¶ 2 ¶ Logahat: gymnasium geavahuvvo Suomabeale Sámis. Norggabealde geavahuvvo joatkkaskuvla ¶ Odne lea aktiivvalaš ovttasbargu oahppo- ja kultursuorggis. Okta buorre ovdamearka rádjerastildeaddji ovttasbarggus lea davviriikkalaš girjebusse man rádjesuohkanat Suomas, Ruoŧas ja Norggas jođihit. Dát suohkanat leat; Muoná, Eanodat, Guovdageaidnu ja Giron. Busses leat mielde suomagielat, dárogielat, ruoŧagielat ja sámegielat girjjit, eaige gávdno makkárge eastagat viiddit dán ovttasbarggu. Ovttasbarggu lea vejolaš viiddidit friidja oahpposuorggis, omd. gaskal Suoma medborgarinstituhtta ja sullálaš oahppoásahusaid Norggas. Lea beroštupmi lágidit omd. sierra giellakurssaid rávisolbmuide, kurssat sámi kultuvrra ja historjjá birra ja kurssat mat gullet astoáiggedoaimmaide, omd. sámi garra ja dipmaduojis. Váttisvuohtan lea leamašan go eai leat gávdnon heivvolaš dieđut ja kursafálaldagat. Go lágiduvvojit kurssat, de berrešii ávkkástallat ovttasbarggu ja gaskaneasvuođa. ¶ 2.2 Dearvvašvuođa- ja sosialsuorgi ¶ 2.2.1 Dearvvašvuohta ja buohccidivššu ¶ Duogáš 1980-logus gaskkaboddosaš bargojoavku guorahalai riikkaid sosiála- ja dearvvašvuođa ministeriijaid dárbbuid, eavttuid ja ovttasbargovugiid dearvvašvuođa ja sosialsuorggis. Das rájes leat riikkat rievdadan iežaset lágaid ja hálddahusaid. Suomas leat gielddat láhkarievdadusaid vuođul ožžon stuorit iešmearrideami. Suopma lea maid ođastan heahteguovddážiid, heaittihan njulggaduslaš stivrejumi sosial- ja dearvvašvuođasuorggis ja baicca lasihan diehtojuohkima jna. Norga lea álggahan fástadoavttirvuogádaga, stáhta lea váldan badjelasas buohcceviesuid ja buohcciidfievrrideami, sirdan Kárášjoga spesialistadoavttirguovddáža Hámmirfeasta buohcciviesu háldui jna. Ovdalis sohppojuvvon ovttasbargohámit eai sáhte geavahuvvot buot surggin. Ovddasguvlui digaštallat ovttasbarggu eastagiid ja vejolašvuođaid dearvvašvuođa – ja buohcciidivššus, earenoamážit vásihusaid vuođul mat leat Deanu ja Ohcejoga gielddaid ovttasbarggus. Maiddai eará gielddat ovttasbarget. Čujuhat dás Omasvuona suohkanii geas lea suomagielat doavttir gii maid bálvala Gilbbesjávrii ássiid doavttirbálvalusaiguin. Maiddai bátnedoavttirbálvalus sáhttá geavahuvvot. Lea maid boahtan sávaldat ahte vel govdadit ovttasbargat bistevaš ortnegiid oktavuođas. Unjárggas lea maid suomagielat doavttir, geas lea iežas biila mas lea suoma biillagalba (biilanummir). Dát dagaha váttisin dán biilla geavahit Norggas. Ráissá suohkan čujuha Sonjatun afasiija ja jietnageavahan dearvvašvuođaguovddážii. Das leat ráhkaduvvon oahpponeavvut sihke suomagilli ja sámegilli. Anar gielda lea ea.ea. ovttasbargan Mátta-Várjjat gielddain spesialistadearvvašvuođa oktavuođas. Maiddai Anar gielda háliidivččii ávkkástallat bálvalusaid maid heahte- ja inceastaguovddáš Kárášjogas fállá. ¶ Rádjeguovlluin orrot ollu bearrašat geain leat fuolkkit goappaš beale ráji. Norgga bealde leat njuoratmáná eatnit geaidda lea lunddolaš geavahit jorttamovrra bálvalusa Suomas, ja Suoma bealde ges eatnit geaidda lea lunddolaš geavahit jorttamovrra bálvalusa Norggas. Seamma maid dearvvašvuođastašeuvnnaiguin. Suomas ja Ruoŧas leat iešguđetlágán screeningsrutiinnat, ja leat maid erohusat omd. boahkuhanprográmmain mánáid várás. Ovttaskas dearvvašvuođadivššohagat leat ovttasbargan ja fáluhan bálvalusaid nuppi beallai rája. Iskkadeapmi ii leat dahkkon das mii guoská divatmearrádusaide. Movt dál de leaš, de fertejit riikkat šiehtadit ovttasbargovugit. Ovttasbargu guoská muhttin muddui jorttamordoibmi ja mánáid dearvvašvuođastašuvnnaid, buohcciviesuid riegádahttin ja mánáidossodagaide Roavvenjárggas, Hámmirfeasttas ja Girkonjárggas. Odne Suomas eai obage gávdno dearvvašvuođabargit mánáid dearvvašvuođastašuvnnain geat máhttet sámegiela. Norggas leat ollu sámegielat divššara mánáid dearvvašvuođastašuvnnain. Deanu gielda lea loahpahan bálvalusa mii vástida bealle dearvvašvuođabargi virggi ja guovtti sámegielat dearvvašvuođabargin nubbi bargá 50% eará barggu. Mánáidbearrášat Ohcejogas geavahit mánáid dearvvašvuođastašuvnna Deanus. Lea leamašan earenoamáš dehalaš sámi bearrašiidda ja mánáide ja miellagiddevaš sámegielat divššariidda ahte ovttasbarggu sáhtašii viiddidit ja buoridit. Maiddai doavttirvuorus dárbbašuvvo ovttasbargu go go eai leat doarvái olmmošlaš návccat dehe eará resursat ja go vel leat nu guhkes gaskkat. Omd Ohcejoga-Kárášjoga-Deanu guovlluin (sullii 200 km guhkes rádjeguovlu gaskal Suoma ja Norgga) lea doavttirvuorru suomabealde beaivet Ohcejogas, ja vahkoloahpaid Avvilis. Lagamus buohcciviessu lea Roavvenjárggas. Buohccibiillat lea Ohcejogas (ovtta olbmos lea bargovuorru ja válda mielde nuppi dearvvašvuođabargi dearvvašvuođaguovddažis jus šadda vuolgit) ja Gáregasnjárggas (ovttas bargovuorru, ja geahččala oažžut nuppi milde jus šadda heahtevuolgga). Soai vurrolagaid bargaba vahku hávalasas. Norggabealde lea doavttirvuorru Kárášjogas ja Deanus (gielddas lea ovddasvástádus doavttirbálvalusas, muhto priváhta doaktáris lea vuorru; Oadjodoaimmahat, ii suohkan, máksá eanas goluid). Goappaš báikkin, Kárášjogas ja Deanus leat goappasnai guokte buohccibiilla vuorus ja goappaš báikkin leat guokte bargi geain lea vuorru birra jándora. Ovttaskas buohccit Gáregasnjárggas vulget doaktára lusa Kárášjohkii já Nuorggamis ges buohccit vulget doaktára lusa Detnui. Suomabeale buohccit mákset iežasoasi seamma ládje go norggabeale buohccit ge dahket ja doaktárat ožžot eará goluid máksojuvvot Norggabeale oadjodoaimmahagas. Ovttasbargu doaktárvuoru, buohccifievrrideami, gádjundoaimma ja eará heahteeiseválddit gaskkas guoskkahat 2.3.1 gurgalusas. Spesialista dearvvašvuođadikšu Spesialistadearvvašvuođabálvalus lea buoret norggabealde. Gitta 1980-logu gaskka rájes lea Suopma oastán bálvalusaid spesialistadoavttirguovddážis ja mánáid- ja nuoraidpsykiahtralaš guovddážis Kárášjogas, vuosttažettin Ohcejoga ássiide. Álgo dásis lei suoma sámiguovllu dearvvašvuođaguovlu gii ostii ja mávssii bálvalusaid. Maŋŋil láhkarievdadeami plánema ja stáhtaoasi birra sosiála- ja dearvvašvuođasuorgái de 1994 rájes Ohcejoga gielda lea oastán bálvalusaid. Maiddai Norga lea čađahan hálddahuslaš ođastusaid. Spesialistadoavttirguovddáš lei álggos priváhta ¶ spesialista dearvvašvuođabálvalus leamašan stáhtalaš ovddasvástádus. Spesialistadoavttirguovddáža vuostáiváldinossodagas Kárášjogas lea okta sisdávda spesialista, okta likkedávdda doavttir, okta bealljedoavttir, okta reumatologa ja okta ortopeda. Dát leat dehalaš bálvalusat mat eai bálljo obage leat suomabealde. Dát dagaha dárbbašlažžan joatkit ovttasbarggu. Lassin de lea maid dovddus ahte sámegielat kardiologa spesialistdoavttirguovddážis Kárášjogas háliidivččii vuovdit bálvalusaid Suomabeallai (Kárášjoga váibmoguovddáš). Kárášjogas fállojuvvojit bálvalusat suomagielat pasienttaide. Spesialistadoavttirguovddáža poliklinihkas lea suoma- ja sámegielat liikedoavttir bistevaš virggis ja spesialisttaid gaskkas geat gaskkohagaid barget doppe lea reumatologa, gastroenterologa ja sisdávdda spesialista geat buohkat hupmet suomagiela. Ovttasbargu spesialisttadoavttirguovddážiin Kárášjogas gal ii galgga loahpahuvvot danin go bálvalus lea nu lahka Ohcejoga (20-120 km ja Roavvenjárgii 460 km). Bálvalus lea leamašan lasahussan eará spesialistadoavttir-fálaldagaide mat leat guhkeleappos eret, ja go vel bálvalusat leat sámegilli de dat lea maid lea dehalaš. Ohcejohka oastá mánáid- ja nuoraidpsykiatralaš bálvalusaid mánáid- ja nuoraidpsykiatralaš poliklinihkas Kárášjogas (MNP). Jagi 2003 Ohcejohka čađahii almmolaš soahpamuša MNP´ain bálvalusaid geavaheamis ja das rájes lea divššohaslohkku bures lihkostuvvan. Suomabealde eai leat mánáidpsykiatralaš bálvalusat sámegilli. Mánáidpsykiatriija oktavuođas lea dárbu viidát ovttasbargat. Bearrášat fárrejit rájaid rastá ja váldet mielde iežaset váttisvuođaid, ja dávjá fárrejit máŋgga geardde gaskal Suoma ja Norgga. Ii leat dušše sámegielat buohccit dihte, muhto maiddai lea dárbu bargiide psykiatriijas geat dovdet dilálašvuođaid goappaš beale rájaid ja dihtet geainna váldit oktavuođa go buohccit dárbbašit divššu ovdasguvlui. Ovdal lei gaskkaneas gulahallan Suoma sámiguovllu váldobuohcciviesu mánáidpsykiatralaš ossodaga ja Kárášjoga mánáid- ja nuoraidpsykiatralaš poliklinihkka gaskkas. Mu dieđu mielde dákkár gulahallan ii leat dál dán guovtti ásahusa gaskkas. Mu dieđu mielde ii leat leamašan ovttasbargu Suoma sámiguovllu dikšunguovllu ja Kárášjoga mánáid- ja nuoraidpsykiatralaš poliklinihkka gaskkas, muhto nuoraidpsykiatriijas lea dehalaš ovttasbargosuorgi. MNP´as lea leamašan psykiatriijalaš nuoraiddoaibmagoddi (ungdomsteam) mii earenoamážit lea bargan nuoraid gárihuhttinmirko ja iešsoardin váttisvuođaiguin (PNT). NMP´as lea maid bearášveajuiduhttin ossodat mii álggahi bárggus jagi 2003. Deanus lea Sieiddájoga mánáidpsykiatralaš dikšunguovddáš ja skuvla, mii lea 6-12 jahkasaš mánáide várás. Maŋimus áiggis lea guovddáš háhkan sámegielat gelbbolašvuođa. Ulmil lea ahte guovddáš galga maid fállat bálvalusaid suomabeale gielddaide. Dát livččii molssaeaktun Suoma sámiguovllu guovddášbuohcciviissui divššohahkan sámi mánáide. Ohcejoga gielda lea vuolggahan jurdaga ahte ovttasbargat dikšunguovddážiin. Dikšunguovddáš galga heaittihuvvot, mii lea šállošahtii, go guovddáš lea báiki gos Ohcejoga bearrášat ja sámegielat oahpaheaddjit sáhttet oažžut doarjaga ja veahki go guovddáža doaibma lea heivehuvvon olbmuide geat leat Ohcejogas eret. ¶ Doaibma lea buori muddui leamašan dego dikšunruoktun. Suoma čujuhusaid vuođul de guovddáš ii sáhte guorahallat ja dikšut olbmuid geat leat vásihan seksualalaš illásteami. Odne eai leat áigumušat ovttasbargat rájiid rastá rávisobmuid psykiatriijain. Norggas lea lávdaduvvon psyhkalaš dearvvašvuođafálaldat rávisolbmuide lágiduvvon golmma guovllupsykiatralaš guovddážiidda (oaniduvvon GPG) mat vástidit iešguđetge geográfalaš guovllu. Finnmárkkus leat rávispsykiatralaš bálvalusat nugomat Deanus. Juohke GPG galga doaimmahit poliklinihka lassin ambulánsadoaibmagotti, galget doaimmahit beaivedivššu, liigeossodaga heahtedili ja dárkuma várás, oanehisáiggedivššu birra jándora, ossodaga guhkitáigge dikšui ja veajuiduhttimii ja ráđđet ja gieđahallat áššit mat gusket suohkanlaš bálvalusaide. Rávispsykiatriijas lea áibbas dárbbašlaš ovttasbargat psykiatralaš divššuin goitot ovttaskas buohccit ektui. Maiddai stuorat perspektiivvas psykiatriija fágaolbmuin lea ollu máid sáhttet guhtet guimmiideasetguin oahppat. Norgga bealde orrot oalle ollu suopmelaččat ja livččii miellagiddevaš divššohahki ja dikšumi ahte suomagielat divššárat sáhttet ovttasbargat Suomabeale psykiatriijain. Norgga bealde leat huksemin sámegielat psykiatriija gelbbolašvuođaguovddáža Leavnjjas. Livččii buorre suomabeale psykiatriijii ásahit oktavuođa dáinna guovddážiin. Earret ovdalis namuhuvvon surggiin dárbbašuvvo maid ovttasbargu ea.ea. heahtedivššus, boarrasiid fuolahusas ja gárihuhttin- ja narkotihkamirkuid geavaheddjiid divššus. Gažaldagat mat gullet sosiálalaš oadjebasvuhtii ¶ Duollet dalle dáhpáhuvva ahte pasieantain leat váttisvuođat gažaldagain mat gusket suomabeale Álbmotoadjoásahussii (FPA) ja norggabeale oadjedoaimmahahkii, omd. boazalmasvuođajávkami, bargolihkohisvuođaide ja lámisvuhti- ja lámisvuođapenšuvdnii. Suopmelaččain sáhttá leat váttisvuohta oažžut rievttes buozalmasvuođadieđáhusa Suomas dohkkehuvvot Norggas go riikkain ii leat seammalágan skovit. Muhtomin lea earenoamáš váttisin suopmelaččaide geat leat leamašan bargolihkohisvuođas oažžut sosiálalaš buriid Norggas. Maiddai ášši mii guoská lámisvuhtii ja lámisvuođapenšuvdnii dagahit váttisvuođaid. Doaivumis gávdnojit doarvái buori davviriikkalaš konvenšuvnnat dán suorgái, muhto buot báikkálaš oadjokontuvrrain ii leat doarvái áššáigullevaš máhttu ja gelbbolašvuohta. Guoskevaš doaktára oainnu mielde de ii leat doarvái ahte oadjodoaimmahagas lea kontuvra Oslos gos lea earenoamáš máhttu gieđahallat áššit mat guske olgoriikkalaččaide. Muhttomin dáidet suopmelaččat dárbbašit bagadallama ja ráđi Suomas gažaldagain mat gusket buozalmasvuođadáhkádussii ja penšuvdnagažaldagaide. Oadjodoaimmahat galggašii fálhit oahpu iežaset bargiide vai ohppet ja dovdet davviriikkalaš konvenšuvnnaid. Sii geat orrot Suomas muhto barget Norggas leat leamašan duhtameahttumat danin go sii eai sáhte oažžut viessodoaktára ja fástadoaktára Norggas vaikko bálkkás mákset ge oadjodivvadaga sosiálalaš oadjebasvuođa dáhkideamis. Ovttasbarggu easttagat ¶ buohkat birgejit suoma/ruoŧa-gielain ja dárogielain dulkka haga. Go terminologiija, hálddašanráhkadus ja doahpagat leat nu iešguđetláganat de dat sáhttet dagahit boastu ipmárdusaid. Okta oahpaheaddji gii dán guovllus bargá cealká ahte livččii buoremus bálkáhit dulkka daid ovttastallančoahkkimiidda mat eai leat bistevačča. Rádjeguovlluin sámi organisašuvnnain ja gielddain leat vejolašvuođat dulkont čoahkkimiid ja sis leat maid sihke dulkkat ja dulkonnrustegat. Dás berrešii ávkkástallat dulkonvejolašvuođaid. Go ovttasbargo lea sajáiduvvon de lávejit suopmelaččaid skuvlaruoŧagilli lasihit dárogielat tearpmaid. Seammás hárjánit norggabeale ovttasbargoguoimmit ipmrdit suopmelaččaid báhkodanvuogi, terminologiija ja hálddašanvugiid. Máŋgga geardde sáhttet oktasaš berošteaddji áššit čilgejuvvot sámegilli jos goappaš bealálaččain leat sámegielat bargit. Hálddahuslaš stuktuvrrat sáhttet ipmirduvvot eahppečielggasin ja moivvasin. Suomas gielddat ruhtadit dearvvašvuođa- ja buozalmasvuođadivššu. Gielddain lea mearridanváldi dáin áššin ja alimus virgeolbmuin leat viiddis fápmudusat. Norggas suohkanat mákset dušše unna oasáža goluin (riegadahttin- ja mánáidguovddažiid) ja guovddáš eiseválddit nannosit ásahallat doaibma. Norgalaččat hárve sáhttet dahkat maidege masa eai gávdno rikkaviidosaš čujuhusat. Norggas leat stáhtalaš ásahusain ovddasvástádus earenoamáš dearvvašvuođadivššus, spesialistadearvvašvuođas, ja ruhtaduvvo buohcooaju bakte (oadjekontuvrra). Suomas lea suohkaniid ovddasvástádus buohccesáhtus, Norggas ges stáhtalaš buohcceviesut ostet buohccesáhtu sierra buovccesáhtuheddjin. Norggas leat leamašan nu ollu nuppástuhttimat ahte suopmelaččaide lea váttis ja veadjetmahttun diehtit buot nuppástuhttimiid. Ovtta suorggis lea nuppástuhttin leamašan seammaládje goappaš riikkain: Suomas leanahearrá goziha leanadoavttir doaimma ja maŋimus rievdadeami vuođul de Norggas fylkkamánne goziha fylkkadoaktára doaimma. Dávjá šaddet luoitováttisvuođat rájarasta gávppašemiin. Suopmalaččat bidjet hatti juohke ovttadaga nammi iežaset bálvalusain, omd beaivedivššus dehe go fitná dearvvašvuođaguovddážis ja leat váldan vuođu das ahte norgalaččat juo leat mearridan hatti juohke ovttadaga nammii. Norggas eai dovdda dien dohpaga ja imáštallet suopmalaččaid “haddedihtomielalašvuođa” . Go suopmelaš jearrá ollu go bálvalus Norggas máksá, de norgalaš dávja ii dieđe hatti. Doaktára dieđuid vuođul guhte barga guovllus de sii sahttet geavahit oadjedoaimmahaga hattiid áibbas váttisvuođaid haga dearvvašvuođa ja buozalmasvuođadivššus. Nu lea Ohcejoga gielda dahkan go leat oastán bálvalusaid spesialistadoavttirguovddážis Kárášjogas. Viidáset leat erehusat das makkár bálvalusaide lasihuvvo divat. Dat dagaha váttisvuođaid go lea sáhka divatvuogis. Go omd bátnedikšu lea nuvttá buohkaide geat leat vuolil 18 jagi ja sii geat leat gaskal 18 ja 20 jagi ges mákset 25%, de lea váttis diehtit makkár divvada galget váldit go pasieanttat ožžot bátnedivššu suomabealde. Máksá go omd. fylka erohusa mii lea das maid pasieanta ieš máksá ja dan man ollu suomabeale bátnedikšu máksá? ¶ 2.2.2 Mánáidgárddit Lea dárbu ovttasbargat das mii guoská mánáidgárddiide ja beaiveruovttuide. Omd. eai leat lihkostuvvan virgádit bargi bearášmánáidruktui mii dárbbašuvvo Näätämäs Anár gielddas, danin go gaskkohagaid ii leat nu stuora dárbu sierra manaidruktui. Maiddai eará gielddain nugomat Ohcejogas ja Deanus lea beroštupmi ovttasbargat. ¶ Jagi 1998 dohkkehii Ohcejoga vuođđooadjebasvuođalávdegoddi (grunntrygghetsnemnd) Venenkenttã beaiveruovttu man Deanu ovttastus doaimmaha, ja mii fáluha priváhta dikšunfálaldaga. Duogáš mearrádussii lei dárbu oažžut sámegielat beaivveruovttu manáide Nuorggámis. Mánáidgárdi dárkkistuvvui ja gávnnahuvvui ahte dat ollášuhttii beaiveruovttu gáibádusaid. Maŋŋil soames áiggi de Nuorggám váhnemat heite geavaheames beaiveruovttu go ledje váttisvuođat sáhtuin eanu rastá. Jus mánáidgárdi fas galga geavahuvvot, de dat fas ferte dárkkistuvvot ođđasit. Anar gielddas lea leamašan ovttasbargu suohkanlaš beaiveruovttuin Njávdánis. Anar gieldda dieđuid vuođul de lea ovttasbargu eiseválddit gaskkas ja praktihkkalaš doaimmaiguin bures lihkostuvvan. Das eaige leat leamašan giellaváttisvuođat. Kulturerohusat rikkaid beaiveruovttuin eaige leat dagahan váttisvuođaid. Dat mii lea leamašan váttisvuohtan Anaris lea ahte eiseválddit eai dovdda nuppi riikka lágaid ja mearrádusaid dehe eiseválddit rávvagiid. Suomas ja Norggas leat guovttelágan lágat mánáidgárddiide, mii ea.ea. lea joavkku sturrodaga ektui, mánáidgárddi sisdoallu ja bargit gelbbolašvuođagáibádus. Byråkráhtadássi barga sihke váddát ja njozet sihke Suomas ja Norggas. Báikkálaš eiseválddit eai hálddaš riikkaidgaskkasaš šiehtadusrievtti, eaige dieđe maid sáhttá lihtodit ja man ládje, movt ovddasvástádusgažaldagat galget čilgejuvvot jna. Báikkálaš eisveválddit eai leat ožžon veahki ja rávvagiid riikka eiseválddin máid sii dárbbašit. Suoma lágat iešalddis gal eai eastat ahte gielddat sáhttet lágidit gielddalaš mánáidgárddi dakko bakte ahte ostet bálvalusaid iežas ássiide norggabeale suohkanis. Suomabeal gielda galgá, go lágida gielddalaš mánáidgárddi, bearráigeahččat ahte bálvalus, sisdoalu ja kvaliteahta dáfus ollášuhtta mánáidgárddelága (36/1973) gáibádusaid. Dáid gáibádusaide gulla joavkku sturrodat, biepmu mii fállojuvvo dikšunbáikkis ja gáibádusat bairgiid gelbbolašvuhtii. Lága vuođul suoma bearrašis lea riekti oažžut mánnái, guhte lea vuolil skuvlaaigi, saji mánáidgárddis mii lea nu movt lágas lea mearriduvvon. Suomas lea váhnemiin riekti, suohkanlaš mánáidgárddi sadjái, vejolašvuohta válljet máná dikšut ruovttus ja ohcat doarjaga ruovttus dikšumii dehe ieš gávdnat mánnái saji priváhta beaivedikšui ja oažžut doarjaga priváhta diškui. Mearrádusat dákkar doarjagi gávdnojit lágas mii guoská mánáid juogo ruovttus dehe priváhta dikšui (1128/1996). Lágat eai ge eastat dulkonjumi ahte norggabeale priváhta beaivedikšu dehe bearášdikšu sáhttá leat priváhta dišku movt lagas čállojuvvo, beare dikšu ollášuhtta lága gáibádusaid. Go álbmotpenšuvdnaásahusas lea mearridanváldi dasa go guoská doarjagii, de lea vuogas siinguin gulahallat lága dulkonma hárrái. Jus lea norggabeal mánáidgárdi dehe bearášmánáidgárdi de galga maid atnit fuola čilget makkár golut leat mánáidgárddi lágideames. Mearrádusat mat gusket priváhta divššu lágideames de ferte rahčat earuhit (suoma) gielddalaš doaimma ja priváhta doaimma. Doarjja priváhta dikšui illá sáhtá geavahit mánáidgárdái norggabeale suohkanlaš dikšui. Jus lágain lea leamaš áigumuš sirret dušše gielddalaš ja obanassiige olggobealde divššu, de ferte guorahallat sáhttá go norgga suohkanlaš beaiveruovttu buohtasdahttit lágas ¶ divššu ektui. ¶ 2.3 Teknihkkalaš ossodat ¶ 2.3.1 Gádjundoaibma Jagi 2004 álggus lávdaduvvui suoma gádjundoaibma nu ahte Suoma sámiguovllu gádjundoaimmas lea ovddasvástádus olles sámiguvlui. Organisatuvrralaččat gullá gádjundoaibma oktii sámiguovllu lihtuin. Dattetge gádjundoaibma measta olles sámiguovllus doaimmahuvvo gielddalaš eaktodáhtolaš buollinveagain, mii mearkkaša viiddis ovddasvástádusa báikkálaš ja dávjá eaktodáhtolaš buollinvehkii. Rádjerastá ovttasbarggus lea stuora mearkkašupmi olles Suoma sámiguvlui go leat guhkes gaskkat ja unnán olbmot guovllu eaktodáhtolaš buollinveagas. Finnmárkku fylkkas lea buollinveaga fágaguovddáš mii lea sajáiduvvon Hámmirfestii. Dát guovddáš galga gaskkustit várrehusaid ja heahtedieđuid olles fylkkas. Bálvalus lea Justidepartemeanta vuollásažžan ja buollin- ja elfápmosihkarvuođa direktoráhtas (DBE) ges lea bearráigeahččanovddasvástádus. Lea leamašan riikkaviidosaš guorahallan- ja nuppástuhttindoaibma guovllulaš várrehusguovddážiid ektui ja ulbmil lea leamašan geahpidit guovddažiid logu nu ahte šaddá seamma lohkku go politibiret Norggas. Dál barget ovdanahttit gádjundoaimma rádjerastildeaddji ovttasbarggu. Konkrehta ovdamearka lea ovttasbargoprošeakta Northern Research and Rescure (SAR), mii lea álggahuvvon ođđa fierpmádagain gádjuneiseválddit gaskkas Suoma sámiguovllus, Davvi-Norggas, Norrbottenis ja Ruoššas. Ovttasbarggu bakte deattuhit riskahálddašeami mii guoská stuorit lihkohisvuođaide rádjeguovlluin, omd. johtolatlihkohisvuođat, hoteallabuollimat, biraslihkohisvuođat, meahccebuollimat ja ohcandoaimmat. Eiseválddit duollet dalle lágidit hárjehallamiid ja daid bakte vuođđudit oktasaš bargovugiid ja vuođu vai ovttasbargu buoriduvvo. Dása lassin lea Suomabealde Ohcejoga ja Anar gielddaid ja Norggabealde Kárášjoga ja Deanu gielddaid gaskkas juo 10 jagi leamašan formálalaš ja geatnegahtti rádjerastildeaddji ovttasbargu buollin- ja gádjundustehusas mii lea bures doaibman buohkaid ektui. Maiddai Eanodaga ja Guovdageainnu suohkanat leat šiehttan ovttasbargat buollin- ja gádjundustehusain. Šiehtadus mielddisbukta ahte suohkanat geatnegahttojuvvojit searvat go leat lihkohisvuođat dehe stuora lihkohisvuođavárra dan ektui man ollu návccat sis leat, jus šihttojuvvon suohkan bivda earenoamáš veahki. Šiehtadusa geográfalaš viidodat fátmmásta ovttasbargi suohkniid ja čilge formálalaš beliid nugomat dáhkádusaid bargiide ja rustegiidda ja movt juogadit goluid go šaddet vuolgit ja movt dikšut bargiid. ¶ ahte rustegis ja dávviriin ii leat seamma mihttu iešguđetge riikkas. Danin lea dárbu oažžut oktasaš davviriikkalaš standárda gádjunrustegiidda/-dávviriidda mii dagahivččii ahte rustegat ja dávvirat sáhttet buoremus lági mielde geavahuvvot mii sihkarsttašii buoremus gádjunbálvalusa ovttasbargoguimmiide. Standárdiseren maid dagahivččii ahte rustegiid ja dávviriid geográfalaš juogadeami sáhttaši ovttastahttit ja juogaduvvot buoremus lági mielde ja váikkuhivččii ahte seastašiivččii resurssaid buorebut go odne. Buohccesáhttu ¶ Heahteguovddášdoaibma Suomas galga ođasmahttojuvvot biriid mielde 2001-2006 áigodagas. Ođastus mearkkaša ahte gádjundoaimma heahteguovddážiid ja politiijáid várrehusguovddážiid sadjái, mat ovdal ledje sirrejuvvon, dál ásahuvvo sierra heahteguovddáš man namahussan šadda Heahteguovddášdoaimmahat ja mii dál galga doaibmat gádjun, politiija- ja sosiála ja dearvvašvuođadoaimmahaga heahteguovddažin. Go ođastus lea čađahuvvon de riikkas leat oktiibuot 15 heahteguovddáža mat gullet Heahteguovddášdoaimmahahkii. Suoma sámiguovllu heahteguovddáš, mii lea Roavvenjárggas, álggahii doaimmas cuoŋumánu 2.beaivvi jagi 2002 ja dan doaibmaguovlu lea olles suoma sámiguovlu. Norggas leat várrenguovddážat (AMK) Kárášjoga buohccesáhttui Hámmirfeasta buohcceviesu jourpoliklinihkas ja Deanu buohccesáhttui ges Girkonjárgga buohcceviesu jourpoliklinihkas, gosa buohccebiillat dolvot pasieanttaid. Guovdageainnus ja golmma eará suohkanin Norggabealde doaibma lassin n.g. Arctic Ambulanse, ja sin doaimma ektui de leat plánegoahtán guorahallat vejolašvuođaid buohccesáhtu oktavuođas ovttasbargat davviriikkaid báikkolaš guovlluin, vuosttamužžan Guovdageainnus, Eanodagas, Muonás ja Gironis. Leavnjjas lea Sea-King gádjunhelikopter mas lea mielde narkosadoavttir, geas lea birra jándora vuorru, ja lea gearggus gádjunmátkái vuolgit ja sáhttá girdit gitta 70 km áimmu mielde. Heahtedilis sáhtte diŋgot Sea King gádjunhelikoptera maiddai suomabeallái ja lea ovdal viežžan roasmmahuvvon olbmuid Ohcejogas. Girdima hálddaša Romssa Universiteahta buohcceviessu AMK. Suoma Aslak-helikopter Soađegilis lea sihke sturrodaga, bargiidlogu ja rustegiid dáfus Sea-king sullásaš helikopter, muhto heahtedilis lea dat guhkelis eret Ohcejogas go Sea-King helikopter lea. Aslak-helikopter lea ávkkálaš go dušše áigu fievrridit veahki ávdin meahccái. Heahtedilis dárbbašuvvo njuovžilis ovttasbarggu buot várrehusguovddažiid, buohccebiillaid, doaktariid gaskkas geat leat bargovuorus ja buohcceviesuid gaskkas. Hahtedillái eai gávdno doarvái buori ovttasbargovuogit. Norggabeale AMK ja Roavvenjárgga heahteguovddáš leat asymetralaš ovttasbargoguoimmit. Norggas leat buohccedivššárat buohcceviesuid vuorrepoliklinihkain geat vuostáiváldet várrehusaid, sis geat suomas vuostáiváldet várrehusaid ii leat dearvvašvuođa- ja dikšunoahppu, muhto sis lea loahppageahččaleapmi (eksamen) mii lea sierra oahppu gádjunguovddážiid heahteguovddáš jođiheddjiide dehe politijjaoahppu. Suomas deaividit heahtedilit gos lea lagat viežžat buohccebiilla ja doaktára Norggabealde ja heahtedilit Norggabealde gos lea lagat viežžat buohccebiilla ja doaktára suomabealde. Dákkar oktavuođain ii leat ovttasbargu álot doaibman nu bures go galggašii. Telefovdnaoktavuohta ovttaskas bálvvain ja máŋgejuvvon ¶ husaid. Stuorimus hástalussan dálá heahtedieđáhusbálvalusa buorideamis, lea sihkarsasttit ássit guovddáš sámi váldoguovlluin jođanis ja rivttes veahki heahtedilis beroškeahttá boahta go diehtu sámegilli vai dárogilli. Kárášjoga gielda lea danin maŋimus jagiid áŋgiruššan čielggadeami das movt buoridit heahtedieđahusbálvalusa mii maiddai vuhtiiválda gielalaš eatagiid. Dán oktavuođas lea maid lunddolaš ságastallat vejolašvuođas viiddidit gádjunbálvalusa vai oaččoše sierra davviriikkalaš sámegielat heahtedieđáhusa. Suoma ja Norgga gaskkas leat soames erohusa das go guoská heahtedieđahusguovddáža vieruin nu movt ovddabealde lea čilgejuvvon. Suomas lea buot eiseválddin oktasaš heahtedieđihanguovddáš. Norggas heahtedieđahus das mii guoská buohccesáhttui hálddašuvvo guovllu buohcceviesu AMK-guovddáža bakte, ja politiijáin ja buollindustehusain leat sierra heahtenummirat. Suomas lea heahtenummir 112 ja Norggas lea buohccesáhtu nummir 113. Go olbmot vánddardit rádjeguovlluin de sáhttá dáhpáhuvvot nu ahte vánddardeaddji ii obage fuomáš ahte telefovdna molsu fierpmádaga ja nu dagaha váttisvuođa jus šadda heahtenummirii čuojahit. Norggabealde leat maid váttisvuođat go geaidnu gokko earrána buohccivisuide ja bahkadasdoavttirstašuvdnii ii leat doarvái bures galbejuvvon. Leat leamašan heahtedilit go olgoriikkalaččat eai leat gádvnan buohcceviesu heahtevuostáiváldima. Dákkar dilálašvuođat ja erohusat eai leat dohkalačča rádjeguovllus. Oktasaš galbema ja heahtenummirvieru berrešivččii čielggadit ovddasguvlui. Oahpahusgažaldagat 1993 Norggas mearriduvvui ođđa buollinláhka. Juohke suohkan ja gielda geatnegahttojovvui ásahit buollindustehusa heivehuvvon olmmošlohkkui ja buollinvárri. Jagi 1995 rádjái galggai buohkain leat dustehus mii dávviriid, olmmošlaš návccaid ektui ja vuorroortnega ektui galggai ollášuhttit láhkaásahusa gáibádusaid. Lágain maid meaerriduvvui makkár oahppu ja hárjáneapmi galggai leat buollindustehusa bargiin. Guhkes mátki riika áidná buollindustehus oahppoásahussii Norggas, dagaha stuora mátkegoluid smávit suohkaniidda geain buollindustehusa bargit dušše leat oassevirgehaččat. Danin sáhtašii ovttasbargu gádjundoaimmas ovdanahttojuvvot earenoamážit das go lea sáhka gádjunbargit oahpaheames. Suomas eaktodáhtolaš buollindustehus oahpaha iežas bargit buollinstášuvnnain. Eaktodáhtolaš buollindustehusa bargit váldet oahpu gádjuninstituhttas Kuopios. FBK-oahppu huksejuvvo smávit ja čielga fáddásurggiid nala, maid sáhttá oahppat juogo eahket dehe váhkoloahpa kurssaid dehe hárjehallandeaivvademiid bakte. Go lea sáhka dákkár oahppoáigodagain de sáhtašii ovttasbargu lasihuvvot omd. nu ahte govdadit dásis guorahallat vejolašvuođaid lágidit oktasaš vuoibmas oahppodilálašvuođaid. Oahpahit eaktodáhtolaš bargit ferte leat intensiivvalaččat čađahuvvot ja nu beaktilit go vejolaš, go eaktodáhtolaš bargit eai sáhtte guhkit áiggi leat oahppoásahusas. Guhkes gaskkat Davvi-Norggas ja Suoma sámiguovllus mearkkaša liige goluid go šaddet guhkes mátkit jus galggaš searvat oahpahussii. ¶ Doappargieđahallamis lea guovllu struktuvrrat ja johtolatoktavuođat dehalačča ovttasbarggus. Jus struktuvra ja johtolatoktavuođat leat ávkkálačča doappargieđahallamii de gánnáha čađahit soahpamušvuođđuduvvon ovttasbarggu. Suomas lea doappargieđahallan oalle viiddis. Suohkan galga lágidit suohkana olbmuin doappariid ođđasit ávkkástallama, dikšuma ja fievrrideami ja eará doappariid go earenomášdoappariid maid lágášvuođa, čoahkádusa ja hivvodaga dáfus sáhttá buohtasdahttit viessodoaluid doappariiguin muhto mat bohtet industriija dehe eará doaimmas. Suohkan galga doaimmahit doappar hálddašeami juogo iežas doaimma bakte dehe oastit doapparhálddašeami olggobealde ovttastusas. Doapparfievrrideapmi galga doaimmahuvvot olles suohkanis. Suohkan sáhttá mearridit ieš fievrridit doappariid dehe oastit fievrridanbálvalusaid earáin. Buohkat galget vuostáiváldit mearriduvvon doapparfievrrideami. Go lea heivvolaš galget suohkanat doaimmahit doapparfievrrideami oktasaččat. Doapparhálddašeapmi gaskal Ohcejoga ja soames Norggabeale gielddaid lea ovdamearka movt ovttasbargu doapparhálddašeamis lea lihkostuvvan. Jagi 1996 mearridii Ohcejoga gielda searvat oktasaš doapparhálddašeapmái man Deanu gielda ja soames eará norgabeale gielddat ledje ásahan. Ohcejohka searvvai ollislaš miellahttun oktasaš doapparhálddašanfitnodahkii Deanus. Fitnodat oamasta doapparbáikki Deanu gielddas. Doapparhálddašeamis máksá Ohcejoga gielda divada juohke 1000 doapparkilos mat dolvojit doapparbáikái. Divat lei 2003 jahkái kr 941.13 norgga ruvnno oktan doapparvearuin. Ohcejohkii lea oktasaš doapparbáiki hui ávkkálaš. Ovttasbarggu bakte lea gielda beassan eret stuora háhkan- ja doaibmagoluin maid iežas doapparbáikki livččii máksán. Go doappar čohkken lea sajáiduvvon ovtta báikkái de birasvahagat leat sakka unnit ja obalohkkái leat golut dušše oasáš dan ektui movt livčče jus sii ieža livčče šaddan hukset ja doaimmahit sierra doapparbáikki. EUnjuolggadusat rádjerastá doapparfievrrideapmái leat átnojuvvon váttisvuohtan, go omd mearrádusat dieđihanvuohkái leat atnojuvvon váttisin ja dagahan liige goluid go lea sáhka fievrridit doappariid gielddalaš doapparovttasbarggu oktavuođas. Ovttasbargu lea goitot doaibman bures danin go lea oláhan synergiijabeavttu doapparhálddašeamis. Ohcejoga gielddas lea juo 1993 rájes leamašan biokomposta stášuvdna, gos maid leat dikšon 3sláji (kategori) njuovvanbázahusaid bohccuin mat leat njuvvojuvvon norggabeale lagasbirrasis. Doaibma lea ráddjejuvvon stašuvnna heajos doaibma- ja vuostáiváldin vejolašvuođa dihte. Dušše bohccuid nálášuhttima dihte iežas birrasis de eaktuduvvo ahte bohccos njuovvanbázahusaid sáhttá dikšut lagasbirrasis gos nálášuhttin dáhpáhuvvo. Guovllus dárbbašuvvo vuogas kompostrenstašuvdna biobázahusaide ja danin berre komposterenstašuvnna doaibmaeavttut ovdanahttojuvvot. ¶ 3 OVTTASBARGU EALÁHUSDOAIMMA OKTAVUOĐAS ¶ 3.1 Dábálaččat ¶ Oljobohkanguovlu Snøhvit Hámmirfeasta olggobealde lea dehalaš álgga ávkkástallat gássa- ja oljoriggodagaid Barentsábis. Boahttevaš jagiid de vuordimis doaimmat lassanit sihke Norgga ja Ruošša bealde. Dán olis dáidet čuožžilit máŋga vejolašvuođa ovttasbargat rájaid rasta, goitot ealáhusdoaimma oktavuođas. Dás lea dehalaš ahte suohkanat geavahit daid vejolašvuođaid mat rahppasit sihke Barentsovttasbarggu ja eará interregprošeavttaid bakte. Juste dál lea unnán njuolga ovttasbargu Norgga ja Suoma fitnodagaid gaskkas. Viiddis ja ovttastahttojuvvon ovttasbarggu ektui de ovttasbargu čađahuvvo earenoamáš ja báikkáláš dárbbuid ektui. Lea gal soames geardde geahččaluvvon oažžut čiekŋalis ja viddis ovttasbarggu. Dán oktavuođas leat lágiduvvon oktasaš čoahkkimat ja seminárat, masa leat hárvenaš bohtosat. Dál lea interreg-prošeakta álggahuvvon mii juste guoskka dáid gažaldagaide. ¶ 3.2 Oainnusmahtti ovttasbargu ¶ 3.2.1 Prošeakta Arctic Trail II 2003 borgemánus álggahuvvui prošeakta Arctic Trail II, mii lea davviriikkalaš ruhtaduvvon ja stivrejuvvon prošeakta. Ulbmil prošeavttain lea ásahit skohterlahttofierpmádaga davvikalohttas ja kártet makkár bálvalusbuvttadeaddjit leat daid lahttuid lahkosis. Rahčamuš lea ahte galget leat ollislaš fálaldagat mátke-, orrun-, borramuš-, áigeájanas (guoimmuhan)- ja prográmmafálaldagat lahttuid lahkosis. Sierra prošeaktabargi doaimmaha vuođđobarggu Ruoŧas ja Norggas ja prošeaktahoavda ges doaimmaha barggu Suomas, ja su konturbáiki lea sámi gielddaovttastusas PohjoisLapin aleyhteisön kuntayhtymäs Soađegilis. Prošeavtta čađaheami hálddašit našuvnnalaš stivrenjoavkkut ja bajimus dásis berráigeahččá riikkaidgaskasaš jođihanjoavku prošeavtta čađaheami. Prošeakta loahpahuvvo 2005 čakčamánu, muhto leat dál juo ohcan prošeavtta guhkiduvvot jagi 2005 loahpa rádjái. ¶ márkanfievrridemin ja dan oktavuođas dárbbašlaš ávdnasiid, omd kárttaid jna. Ulbmil dáinna oktasaš márkanfievrridemin lea gálvomearkka Arctic Trail bakte almmuhit ođđa dálvegálvvu mas leat skohtermatkit mat leat guhkibut go dábálaš mátkit. Márkanfievrrideapmi dahkko riikkaidgaskkasaš márkanis. Erohusat leat stuorrát go lea sáhka lahttuid dikšumis ja merkemis Norgga, Suoma ja Ruoŧabealde. Prošeavtta bakte rahčet oláhit oktasaš bargovuogi. ¶ 3.2.2 Prošeakta Turisma Davvi Dimenšuvdna (TND) ¶ Prošeavtta Turisma Davvi Dimenšuvdna (TND) lea buorre ovdamearka movt leat oláhan ovttasdahttojuvvon ovdáneami ja ovttasbarggu ealáhusdoaimmas. Prošeavttas leat máŋga oasseprošeavtta main fáddá lea rádjerastildeaddji ovttasbargu. Prošeakta gusto “arctalaš golmmačiegaga” (arctiska kilen) gaskal Luosto, Álttá ja Murmánska. Ulbmil lea ahte lagas ovttasbarggu bakte gaskal Finnmárkku, Jiekŋaábi ja Guoládaga-Murmánska guovlluid gaskkas galget ovdanahttit guovllu luonddu- ja kultuvrralaš mátkeealáhusa nu ahte dat sáhttá doaibmat birra jagi. TND-prošeakta álggahuvvui jagi 2002. Prošeavtta ruhtadit ee. EU, Lapplanda lihttu, sámiguovllu leanastivra, sámiguovllu bargofápmo- ja ealáhusguovddáš, Anar, Soađegili ja Ohcejoga gielddat, Finnmárkku Fylkkasuohkan ja mátkeealáhusfitnodagat. Prošeavtta praktihkkalaš čađaheami ovddasvástidit Pohjois-Lapin Matkailu Oy ja Finnmark Reiseliv AS. TND-prošeavtta áigumuš lea buoridit guovllu beakkálmasvuođa ja davviguovllu luonddu álbmoga ja kultuvrra eavttuid vuođul. Áigumuš lea dagahait guovllu luondduturisma dáfus geasuheaddjin, guovlu mii fáluha oktagaslaš allakvaliteahta gálvvuid nugomat luonddu- ja kultuvrra, ráinnasvuođa ja asttoáiggedoaimmaid birra jagi. Márkanfievrrideapmi lea guovddážis dán prošeavttas. Dehalaš vuolggasadji oasseprošeavttain lea ahte ealáhusdoaibma galga buorranit ja barggahus lassanit. Leat guovllu mátkeealáhusfitnodagat oktan vuollásaš lágideddjiiguin, suohkanat ja earát suorggádatfitnodagat geaidda prošeakta lea ávkin ja leatge sii geat leat prošeavtta váldoulbmiljoavkkut Suomas, Norggas ja Ruoššas. Ulbmil lea maid oaččuhit buori ja heivvolaš girdioktavuođaid dán guvlui vai sáhtašii fáluhit ollislaš mátkefálaldagaid ja vai oktagaslaš mátkit rájaid rasta šattaše duohtan. Luonddu- ja kultuvrralaš mátkeealáhusat birra jagi gáibida oahpu fitnodateaiggádiidda, suorggádatberošteddjiide ja omd máinnasoffelaččaide. ¶ 3.2.3 Eará ovttasbargu ¶ Iešguđetge ovttasbargovugiid gaskas mat leat doaibman bures leat iešguđetge geahččalandoaimmat mátkealáhusas. Maŋga mátkefitnodaga Eanodagas lágidit omd. Beaivemátkiid Guovdageidnui, Áltái, Omasvutnii ja Romsii iežaset joavkkuide. Sii finadit omd.Juhls silbarávddis, dávvirvuorkkáin ja eará mátkebáikkin Jiekŋaábi rittus. Dasa lassin leat oktavuođat fitnodagaid gaskkas geat fáluhit skohtermátkiid ja rádjerastildeaddji bálvalusaid. mátkeealáhusfitnodagat lágidit bivdomátkiid norgabeallai, vuostažettiin vai sáhttet “fillet guoli” Jiekŋaábi vuonain dohppet vuggii. ¶ gávppašanmátkiid ja lágidit iešguđetlágan doaluid ja semináraid. Norgga smávvaindustriijafitnodagat finadit duolle dalle ain čájáhusain, Skeankkat Suomas (Gaver fra Finland). (Čájáhusa lágida Eanodaga ealáhussearvi jahkasaččat ođđajagimánu-guovvamánu molsumis). Dasa lassin norgalaččat huksejit barttaid (hyhtaid) Gilbbesjávrri guovllus. Dán oktavuođas lea maid ovttasbargu oassálasttiiguin Gilbesjávrris. Earret dat ovttasbargovuogit mat vuostamužžan gusket fitnodatdoibmi de lea maid ovttasbargu das mii guoská guovllu árgabeaivválaš eallimi. Ovdamearkkat dákkár ovttasbarggus maid sáhtá namuhit leat nugomat huksengálvvuid (dimbbar ja fiellogálvvuid), huksenbálvalusaid, entreprenørabarggut ja boaldinmuorat. Giđđadálvvi lea maid lunddolaš ahte norgalaččat čoahkkanit Gilbbesjávrái ástoáiggedoaimmaid ja skotervuodjima dihte. Ovttaskas suohkanat leat juo čađahan earenoamáš internasjonaliserenprogrammaid, main gielddalaš dásis ee. lea áigumuš kártet rádjeovttasbarggu ulbmiliid. Ee. Anar ja Mátta-Várjjat gielddat leat juo ráhkadan diekkar prográmmaid. ¶ 3.3 ¶ Duollo- ja lassiárvodivadatáššit ¶ Otná dilis duollogažaldagat dagahit váttisvuođaid ovdanahttinbargui. Duollogažaldagat vásihuvvojit váttisin ee. skohtermátkkalaččaide ja go gálvvut galget fievrriduvvot márkanastindoaluide. Norgga mátkefitnodagat áiggoše lágidit skohtermátkit nu ahte vulget Norggas ja loahpahit skohtermátki Suomas ja matkošteaddjit jotket mátkiideaset girdin. Mátkefitnodagat šaddet máksit duollu og fas máhcet Norgii iežaset skohteriiguin. Go fievrrida gálvvuid mielde omd. márkanastindoaluide de šaddet máksit lassiárvidivada gálvvuid ovddas. Divada oažžu ruovttoluotta go máhccá gálvvuiguin, muhto ii njuolga, go šadda vuordit ruđaid ruovttoluotta máksima. Dát dagaha dárbbašmeahttun divada mii šaddá hehttehussan lášmadis ja beaktilis ealáhusdoibmii. Dasa lassin leat duollostašuvnnain iešguđetlágán vierut dán oktavuođas. Duollovuogádaga bargguin mearriduvvojit juridihkkalaš earenoamáš gáibádusat sihke riikka lágaid ja EU-lágaid vuođul. Oainnusmahtti dásis de mearriduvvojit duollu formálaš bealit ja vierut gustojeaddji riikka doaibmi lágaid vuođul. Dát mearkkaša ahte go gálvvuuid doalvu Norggas Supmii, de dat dahkko Suoma duollamearrádusaid vuođul, ja go doalvu gálvvuid Suomas Norgii, de dat ges dahkko Norgga duollomearrádusaid vuođul. EU duollomearrádusat doaibmagohte Suomas ođđajagimánu 1.beaivvi 1995 go Suopma searvvai EU:ii. Go gálvvut fievrriduvvojit ng. goalmmát riikkas ¶ 3 ¶ EU riikii, de šadda lassin duollui maiddai máksit momsa. Gálvvut mat fievrriduvvojit goalmmát riikkas EU:ii vuovdima dihte, iežas geavaheapmái dehe friddja johtui EU siskkobealde de rehkenasttojuvvo daidda duollu, jus sierra mearrádusaid bakte ii leat mearriduvvon ahte gálvvuid oažžu fievrridit riikii duollu haga. Lassiárvodivda láhkavuođđu mearriduvvo EUdásis. ¶ 3 ¶ Goalmmat riikka namahus geavahuvvo riikkaid birra olggobealde Eurohpa Uniovnna. ¶ lea riikka lágaid bajábealde, de ii leat riikka dásis vejolaš daid muddet dehe rievdadit. Go de lea sáhka duollo- ja lássiárvodivadat áššis, de guovllus galggaše bargat oažžut oktasaš vieruid ja nu guhkas go vejolaš daid lášmadahttit. Diehtojuohkin livččii maid dehalaš báikkálaš ealáhusdoibmii. ¶ 3.4 Guovllugeavaheapmi ja ealáhusdoaibma ¶ Guovllu ealáhusdoaimma ovdanahttimii gulla maid guovllu geavaheapmi ja geavahanplána. Luondu ja buot mii lundui gulla leat dehaleamos bealit guovllu ealáhusdoaimma ovdanahttimii, nu ahte oktasaš ja guhkesáiggi plánen das movt birrasa geavahit de čielgasit sáhttá váikkuhit guovllu ealáhusdoaimma eavttuid. ¶ 3.4.1 Deanučazádaga máŋggageavahanplána ¶ Prošeakta “Ođđa máŋggageavahanplána Deanučázádahkii – ovttasbargu Deanuleagi rádjegielddaid gaskkas” , lea ovttasbargu gaskal suomabeale gielddaid Anara ja Ohcejoga ja Norggabeale gielddaid Deanu ja Kárášjoga. Máŋggageavahanplána lea juo nubbe plána dán guvlui. Deanučázádat lea dehaleamos rádjeeatnu gaskal Norgga ja Suoma ja lea historjjálaččat álot leamašan dehálaš Deanuleagi ássamii. Čázádat lea máŋgga ládje guovllu “eallima váldosuotna” ja dehalaš “oktasaš namuheaddji” olbmuide geat ásset Deanuleagis. Gielddaide goappaš bealde riikarája lea eatnu áibbas dehalaš riggodahkan – sihke biraslaččat, ekonomalaččat ja kultuvrralaččat. Deanučázádaga buori hálddašeapmi lea dehalaš sihkarasttimis dietnasa ja eallinkvaliteahta ássiide guhkesáiggi ja nanaguoddevaš peršpektiivvas. Váldohástalussan ferte leat ahte nagoda soabadit das movt ovttas hálddašit čázádaga riggodagaid ja árvvuid, ja movt boahtte áiggis seailluhit eanu kvaliteahta. Ná guhkas plánenbarggus leat čuovvovaš fáddáguovllut áigeguovdilat go lea sáhka hápmemis oktasaš ulbmiliid ja doaimmaid: nuoskkideamit ja luoitimat etnui, luossariggodagaid hálddašeapmi, gili- ja ealáhusovdáneapmi, čáhceváráiduhttin, láhččet bivddu ja vuoiŋŋasteami/astoáiggedoaimmat eatnogáttis, luoddahuksen ja johtolat eatnogáttis ja eanu mielde, biologalaš girjáivuohta, kultturmuittut ja árvvolaš nuppástuhtton eatnamat, luonddusuodjaleapmi, doappardikšun ja nuoskkideapmi, dutkan, oahpahus, árbovirolaš máhttu mii gulla čázádaha geavaheapmái ja hálddašeapmái. Eará suorggit maid dađistaga váldojit mielde plánii. Nu go boahta ovdan gaskaboddosaš plánaevttohusas, de máŋga guovllu mat gullet teknihkkalaš sisráhkadussii (infrastruktuvri), ealáhusovdaneapmái, luonddu- ja birasgahttemi ja vel eará guovllut galget ovttasdahttojuvvo rájáid rastá. Vai Deatnu galga seailluhuvvo luondduluosa eatnun ja vai eanu luondduárvu galga seailluhuvvot ovddasguvlui de eaktuduvvojit einnosteaddji doaimmat mat heivehuvvojit rievdadeaddji dilálašvuođaide ja sisráhkadussii mii ovdanahttojuvvo ja vástida dárbbuid. ¶ Eurohpa Uniovnnas mearriduvvui jagi 2002 loahpageahčen rámmamearádus mii guoská čáhcepolitihkkii (mearradus 2000/60/EU). Mearradusa ulbmilin lea vuođđudit oktasaš rámma dasa movt suddjet čázi EU miellahttoriikkain. Suomas mearkkaša mearradus ahte birasgáhttenláhka ja čáhceláhka ferte rievdaduvvot. Láhkarievdadus evttohusat leat sáddejuvvon gulaskuddamii ja ulbmil lea ahte láhkarievdadus galga mearráduvvot ovdal jagi 2004 loahpa. Čáhcepolitihka rámmamearrádus bidja dábálaš mihtuid main lea ulbmil suddjet, buoridit, ja máhcahit čáhcegávdnoštumi nu ahte eatnan nalde čáhci ja eatnan vuolde čáhci ii nuoskkiduvvo vai čáhci bissu seamma ráinnasin goit jagi 2015 rádjái. Čáhcesuddjema váldo-oassi lea guovlu gos lea čáhceoaivvuš dehe čáhcesuddjenguovlu, mii lea rádjejuvvon oivoža ektui. Suopma lea juhkojuvvon viđa oivošguovlluide. Rádjeeanut Durtnosjohka ja Deatnu-Báhčaveaijohka leat sierra oivošguovllut. Oivošguovlluide galgá gárvvistuvvot sierra hálddašan- ja doaibmaplána ovdal 2009 loahpa. Plána ráhkadeami doaimmahit guovllulaš biraseiseválddit, mii mearkkaša guovllulaš birasguovddážat ovttasráđiid iešguđetge beroštusjoavkkuiguin, mii mearkkaša gielddat, leanastivra, TE-guovddáš, vejolaš meahcceguovddážat ja sii geat ávkkástallet čáhceguovlluid. Hálddašanplánas galget oaivvušguovlluid lunddulaš iešvuođat kártejuvvot, čáhcegávdnoštumi dilálašvuohta obalohkkái ja olmmošlaš doaimma váikkusat guvlui. Dán čielggademi vuođul mearriduvvojit dárbbašlaš doaimmat ja čuovvoleamit. Rámmamearrádusa sáhttá buohtasdahttit ođastusain go lea sáhka čáhcesuddjema čađaheamis ja hálddašeamis. Earrat eara plánen-, klassifiseren ja čuovvolandábin gustojeaddji čáhceriggodagain šaddá seammaládje oba oktasašvuođas. Dasa lassin doaimmat mat váikkuhit ee. čahcemuddema, čáhcehivvodaga, čázi ráinnasvuhtii, čáhcegearraga dási dehe man jođanit čahci govdu šaddet dárkilit vákšojuvvot go ovdal rámmamearrádusa vuođul. Go guoská Suoma sámiguovllu davimus gielddaide de berrešii rámmamearradusa vuođul oalle darkilit vuhtiiváldit ja dárkut čáhceguovllu dehalaš mearkkašumi ealáhusdoibmi ja dakko bakte guovllu ássiid eallindilálašvuođaide. Dan dihte galggašii plánet movt guovllu čáhcceriggodagat ovddasguvlui galget geavahuvvot nu lášmadit go vejolaš ja vuhtiiváldit ja dárkut báikkálaš earenoamášvuođaid. ¶ 3.5 Ovttasbargu bohccobierggu márkanfievrrideamis ja boazoealáhusa oppalaččat ¶ Boazoealáhus vásiha dál váddáseamos áigodaga maid ealáhus goasege lea vásihan. Leat máŋga siva dasa. Váldosivvan lea ahte biergohaddi boazoeaiggadiidda lea njiedjan 25% maŋimus jagi. Maiddai ealáhusdoaimma vuođđudeaddji eavttut leat hedjonan danin go oassi guohtuneatnamiin leat guorban. Dilli lea vearranan maiddai earáid eanangeavaheami dihte, go guohtuneatnamat geavahuvvojit eará doaimmaide de boazodoalu doaibmaeavttut gáržot. Vai dilli boazodollui galga buorranit de gáibiduvvodit nana doaimmat ja mearradusat sihke riikka ja riikkagaskkasaš dásis ja earenoamážit ahte davviriikkalaš guoskevaš bealit ovttasdahttet iežast ¶ mas, Norggas ja Ruoŧas de maiddai lea dárbu oktasaš doaimmaide. Eanemus dárbbašlaš ovttasbargodárbu lea bohccobierggu márkanfievrrideamis. Lea dárbu oktasaččat áŋgiruššat bohccobierggu márkanfievrrideami vai nagodivččii lasihit bohccobierggu gevahusa. Dát eaktuda oktasaš áŋggirdemit ja márkanfievrradoaimmaid ja dasa lassin vel buvttagárgideami. Bohccobierggu earenoamášvuođa ektui lea dárbbašlaš ahte bierggu fáluheamis ja márkanfievrrideamis deattuha bierggu beakkálmasvuođa sámi gálvun. Dán oktavuođas ferte boahttevaš doaimmaid plánemis deattuhit maiddai sápmelaččaid árbevirolaš vuogi geavahit ja reidet bohccobierggu. Bajabealde namuhuvvon doaimmaid čuovvolamis de lea stuorimus hástalussan ovdanahttit oktasaš márkanfievrridanáŋggirdemit ja buvttagárgema. Buohkat geat barget bohccobierggu buvttadusain háliidit lasihit bohccobierggu jođu. Boazoeaiggádiidda lea maid dehalaš ovdanahttit buvttadanvugiid dan dan vuođul buoridit dietnasa mii sidjiide fas boahte buorrin. Ovttasbargu das mii guoská márkanfievrideapmái, buvttagárgemii ja buvttadanvugiide ja guoská olles davviriikkalaš boazodoalloguvlui berrešii farggamusat álggahuvvot. Doaimma sáhttasii álggahit čoahkkimiin masa bovdejuvvojit Suoma, Norgga ja Ruoŧa boazoeaiggádat, ja buvttaorganisašuvnnat, gos sáhtašii šiehtadit makkár doaimmaid sáhtta oktasaččat mearridit. Lassin bargui ahte ovttastahttit riikkaid doaimmaid berre maid álggahit oktasaš strátegiijaid márkanfievrrideapmái ja buvttagárgemii seammas go mearridit oktasaš doaimmaid mat ruhtaduvvojit sihke EU, davvirikkalaš ja riikkasis ruhtajuolludemin. Álggahit ovdalis namuhuvvon ovttasbarggu dagahivččii maid vuođu eanet čiekŋalis ovttasbarggu das go guoská boazodoalu ovdaneapmái. Dat fas buoridivččii eavttuid oažžut oktasaš ulbmila jus galga ráhkaduvvot sierra EU-mearrádus boazodoalu birra. ¶ 4 SISRÁHKADUS ¶ 4 ¶ 4.1 Diehtojuohkinteknihkka ¶ 4.1.1 Dábálaččat Go guoská dihtorgulahallanoktavuođaid ovdanahttimis de leat máŋga ja iešguđetlágan čovdosa iešguđetge dilálašvuhtii. Dihtorgulahallanoktavuohta sáhttá ásahuvvot juogo jođanisfierpmádagain ¶ 5 ¶ mii geavaha optihkkalaš fiibera, dábálaš telefovnnalinjjáid, áibbas fierpmi haga omd. go geavahit TV digitala juogadanfierpmádaga. Rádjeguovlluin gaskal Suoma ja Norgga eai odne vel gávdno oppalaš ja beaktilis dihtorgulahallanoktavuođat. Ovdanahttit dakkára lea áibbas dehalaš go jurddaša guovllu ekonomálaš ja geográfalaš sajadaga ja servodatstruktuvrralaš dilálašvuođaid. Suomas stáhtaráđi mearradusas dadjo ahte buot ássit galget sáhttit ávkkástallat guovllulaš oppalaš jođanisfierpmádaga geavaheddjiide heivvolaš haddái. Ulbmil jođanisfierpmádaga strategiijain lea sihkarasttit ahte sierra doaimmat mearriduvvojit guovluide gos olbmmošlogu dáfus ii gánnit hukset komersiálalaš jođanisfierpmádaga. Suoma davimus sámiguovllu ektui leat dát njuolggadusat positiivvalaččat. Ovdalis namuhuvvon oainnu vuođul ekonomálaš ja geográfalaš dilálašvuođa dihte de jođanisfierpmádaga huksen rádjeguovlluin gaskal Norgga ja Suomas lea áibbas dehalaš eaktun, ii dušše guovlluid ealáhusaid ovdanahttimii, muhto maiddai sihkarastit ahte guovllus leat gávdnamis almmolaš bálvalusat. Dát vuolggasaddji lea mealgadis spiehkastus eará guovlluid ektui sihke Norggas ja Suomas. Danin lea dehalaš eaktun jođanisfierpmádaga huksemis dán guovllus ahte sihkarrastta doarvái buori leahtu fierpmádagas. Go lea sáhka almmolaš bálvalusain de doarvái jođanis fierpmádat sáhttašii dagahit vejolažžan ovdanahttit omd. oktasaš bálkámeroštallan-, skuvla- ja telemedisiinnalaš bálvalusaid. Telemedisiinna oktavuođas, de lea dálá fierpmádagain measta veadjetmeahttun elektrovnnalaččat sáddet røntgengovaid. Go lea sáhka ealáhusaid ovdanahttimis de doarvái buorre fierpmádatleahttu dagaha guovllu eanet miellagiddevažžan olgoriikkalaš fitnodagaide. Omd. biila ja deahkkaindustriija geat jurddešit ja barget buvttagárgemin arctalaš dilálašvuođain dárbbašit jođanis ja doaibmilis dihtorgulahallanoktavuođaid iežaset doibmi. ¶ 4 ¶ Ráhkadus = infrastruktur ¶ 5 ¶ jođanisfierpmádat = bredbånd ¶ vo nu viidát go vejolaš ja eará dihtorgulahallanfierpmádagat ges leat oppalaš vuogádagat. Guovllu ektui de bistevaš jođanisfierpmádat doarvái alla leahtuin lea seamma dehalaš sihke almmolaš bálvalusaid lágideames ja ealáhusdoibmi go eará sisráhkadusat mat leat guovllus omd. luottat ja girdigiettit. ¶ 4.1.2 Duohtadieđut ¶ Go lea sáhka doarvái jođanis dihtorgulahallanoktavuođas mii geavaha fiibera de dilálašvuohta ovdalis namuhuvvon ákkaid dihte ferte ovdanahttojuvvot davvikalohttas. Suomas lea fiiber juo bidjon sihke Avvili ja Gárasavvoni. Norgga bealde lea fiiberfierpmádat biddjon davas gitta Ivgovuona rádjái Romssa fylkkas. Jagi 2006 mielde de “jođanisfierpmádatfylkka” , Romsa lea geassan fiibera gitta Finnmárkku rája rádjái. Ruoššas lea fiiber biddjon Murmánski ja Ruoŧas jođanit huksejit fiiberfierpmádaga, ja 2005 galgá leat fiiber buot suohkanguovddážin ja soames smávit báikkiin ge. Finnmárkku fylkkasuohkan lea álggahan prošeavtta “jođanisfierpmádat Finnmárkkus” mas lea ulbmil ásahit jođanisfierpmádatčovdosa Finnmárkku fylkkas. Prošeavttas árvvoštallet čovdosiid movt čatnat Finnmárkku Ruoŧa, Suoma ja Ruošša fierpmádahkii vai dakko bakte dáhkiidit molssaevttolaš gulahallanvejolašvuođaid. Sierra gulahallanfierpmádat galgá leat ásahuvvon jagi 2006 mielde. Eará guoskevaš dihtorgulahallanoktavuođaid ektui de dilli rievddada. Omd. go lea sáhka jođanisfierpmádagas (dihtorsirddihanleahttu 256 kb/s) mii geavaha telefovdnafierpmádaga dehe juo eará gávdni sisráhkadusa Suoma sámiguovllu váldoneahtas mii juo gávdno buot gielddalaš guovddážiin, muhto bieđgguid guovlluin ii leat dát fálaldat. Sidjiide lea njoazibut fierpmádat áidna molssaeaktu mii geavaha juogo modem dehe mátketelefovnna. ¶ 4.1.3 Ovdánanvejolašvuođat ¶ Buorre ovdamearka praktihkkalaš ovttasbarggus go lea sáhka dihtorgulahallama ovdanahttimis lea Suoma davimus sámiguovllu ekonomalaš guovllu fierpmádat. Almmolaš bálvalusaid dáhkiideamis leat Anar, Ohcejoga ja Soađegili gielddat čađahan sierra ovdanahttinprošeavtta guovlluneahta ektui. Prošeavtta bakte lea guovlluneahtta ovdanahttojuvvon nu ahte vástida diehtojuohkinteknihkkalaš gáibádusaid nu ahte eanet ovttasbargu suohkaniid gaskkas dál lea vejolaš. Dárkilat ja viidát ovdaneamis de lea leamašan dehalaš viiddidit ovttasbarggu dihtorgulahallanoktavuođaid ektui rájaid rasta. Gielddaid gaskkasas ovttasbarggus goappaš balde rájaid leat digaštallan dihtorfirpmádagaid goappaš guvlui oktiičatnan gaskal Suoma ja Norgga. Vuosttažettin danin vai sáhttet bálvalit báikkáláš dárbbuid. Oktiičatnan ii leat čađahuvvon. Go dán digaštallama loktejit guovllulaš dássái de das lea buoret vuođđu gávdnat vel eanet buori ákkaid ja buorebut sáhttet oktiičatnat fierpmádagaid Norggas ja Suomas. “Jođanisfierpmádat Finnmárkkus” ovttasbarga ¶ nat fierpmádagaid. Stuorimus hástalussan dás lea ruđalaš bealli. Suoma ektui geas leat neahttastruktuvrrat gitta Avvili ja Gárasavvoni, de ii gávdno fiiberneahtta Finnmárkkus. Finnmárkkus lea stuora dárbu ásahit buoret jođanisfierpmádat sisráhkadusa. Jus Finnmárku galga nagodit čuovvut ovdáneami dán suorggis ja nagodit dustet stuora hástalusaid maid ee. oljoindustriija, almmolaš ja dárbbašlaš ealáhusovdáneapmi gáibida, de berre buoret jođanisfierpmádaga sisráhkadus ásahuvvot. Guovllupolitihkkalaččat lea dehalaš ahte fierpmádat ásahuvvo Finnmárkkui, ja ovttasbargu Suomain sáhttá leat okta bealli mii doalvvuha barggu ovddasguvlui, muhto dalle maid lea dehalaš ahte prošeakta oažžu sihke politihkkalaš ja ruđalaš doarjaga. Finnmárkky fylkkasuohkan lea álggahan ovttasbarggu Finnmárkku elfápmofitnodagaiguin jođanisfierpmádaga ásaheames mas leat čanastagat olggobeallai fylkka. Dán ovttasbarggu bakte háliidit geavahit juo dan sisráhkadusa mii juo gávdno elrávdnjesirddihanrustegiin maidda sáhtta heaŋgut fiibeoptihkkalaš johtasa allagealddamástaide. Unnimus čoavddus lea sárgojuvvon gurutbealde govvi. Mii jurddešat njeallje čanastaga olggobeallai ¶ fylkka. Dat leat linjjat Romsii, Ruŧŧii, Supmii ja Davvioarje Ruššii. Ođđajagimánu 1.beaivvi jagi 2004 leat dán neahta huksengolut einnostuvvon leat 185 miljovnna ruvnno oktan dihkáduvvon geinnodagain Suoma ja Ruošša rája rádjái. Máŋga ásahusa, fitnodaga ja heahtedoaimmat gáibidit liige heahtečovdosa jus neahttaoktavuohta boatkana. Dát guoská omd. oljobohkamii, gearggusvuhtii, dearvvašvuođaásahusaide ja energiijaváráiduhttimi. “Jođanisfierpmádat Finnmárkkus” lea danin ráhkadahttan heahtekártta Finnmárkui. Ollislaš heahtečoavddus siskkaldasat Finnmárkkus šadda máksit liige 120 mill ruvnno. Jus čatnojuvvo fierpmádahkii Suomas dehe Ruoŧas, de heahtečoavddus sáhttá ásahuvvot dáid fierpmádagaiguin, ja Finnmárkkuneahtta ges sáhttá doaibmat heahtečoavddusin Suoma ja Ruoŧa fierpmádahkii. Dát lea jurddešanvuohki mii oažžu stuora doarjaga eará Davviriikkain. Molssaevttolaš fierpmádagat sáhttet maid dagahit ahte golut unnot. Oktasaš heahtečovdosa ásaheamis sáhttet buohkat seastit goluid dán guovllus jus fierpmádagat huksejuvvojit nu ahte nagodit bálvalit dihtorjjohtolaga sturrodaga. Finnmárkku neahtta galga maid čatnojuvvot Polarnet johtasii mii manna Eŋglánddas gitta Nuortalulli Asiai Nordøstpassasjen bakte. Jođas lea jurddešuvvon boahtit gáddái Gállojoga bakte Čahccesullu ja Várggát gaskkas. Ságastallamiin mat leat leamašan Polarnettain, de leat sii rahpan vejolašvuođa čatnat Finnmárkku siskkáldas neahta oktii Polarneahtain. Go dát vejolašvuohta šadda duohtan de das lea stuora mearkkašupmi dasa ahte eará davviriikkat maid sáhttet goalastit iežaset fierpmádagaid dása. ¶ -Kraftlags trase ¶ -Redundans - Sjøkabel ¶ - Internasjonal tilknytning ¶ --Statnett trase ¶ 4.2 Girdioktavuođat ¶ Doaibmi sisráhkadusas mii sáhttá birra jagi geavahuvvot lea dehalaš mearkkašupmi girdioktavuođaide. Davimus Suoma rádjegielddain leat guokte ođđaáigahas girdigietti, Avvilis ja Eanodagas. Lassaneaddji charterjohtolaga dihte lea girdigiettevisti Eanodagas viiddiduvvon 2003 geasi. Lassaneaddji charterjohtolaga ja eanet mátkkalaččaid dihte lea maid plána viiddidit dan oasi visttis gos mátkkalaččat leat vuolgima/boahtima oktavuođas. Váttisvuohtan girdijohtolagain Eanodagas lea ahte doppe ii leat dábálaš girdijohtolat birra jagi maŋŋil go Finnair jagi 2003´as heaittihi girdima ruđalaš váttisvuođaid dihte. Eanodaga sátnejođiheaddji lea 2003 čavčča Eeanodahkii mearridan ovdanahttinstrategiija ja doaibmaprográmma 2004-2008 áigodahkii. Prográmma dehaleamos vuoruhansuorgi lea mátkeealáhus ja dan ovdanahttin. Dehaleamos eaktun prográmma ollašuhttimis lea ahte jođanit ja álkit beassa dán guvlui. Jus dát eavttut eai ollašuhttojuvvo de eanas prográmma doaimmaid iige sáhtte ollašuhttit. Dáhkideames ja oažžut bistevaš girdioktavuođa Eanodahkii lea doaibmaguovllu dehaleamos gažaldat. Eanodat suohkan ja guovllu mátkeealahusdoallit/oassálastit leat ožžon soahpamuša Söder Airline fitnodagain girdimis Eanodahkii mas lea sáhka guokte girdima vahkus mii lea leamašan giđa rájes, ja mii galgá bistit gitta 2004 loahpa rádjái. Suohkan ja fitnodagat leat čatnan iežaset guhkesáiggi ovttasbargui girdimátkit lágideames ja márkanfievrridit fáldagaid. Ulbmil lea ahte girdima vásihusaid vuođul galget evttohit johtolatministarii ahte girdijohtolat Eanodahkii fas álggahuvvo stáhtalaš fálaldahkan jagi 2005 rájes daid prinsihpaid vuođul maid johtolatministara bargojoavku unnán geavahuvvon girdiruvttuid birra lea evttohan. Guovlu girdigietti lagasbirrasii, masa maid gullet rádjesuohkanat Norggabealde, dagahit oktasaš mátkeguovllu masa gullet viiddis, doaresbeal ávdin guovllut, meahcce ja duottarguovllut ja sámi kultuvra. Guovllu beakkalmasvuhtii váikkuhit nugomat astoáiggevejolašvuođat ja seammalágan (homogena) guovllufuoladeapmi ja davvi Jiekŋaábi earáliigásvuohta. Danin lea dehalaš dagahit girdioktavuođaid álkibun smávvagirdigittide. Guorraseapme ásahuvvo maiddai girdišillju doaibmaguovlluid Norggabealde jus dábálaš girdimat bisuhuvvojit ja ovdanahttojuvvojit. Go guvlui lea álki beassat oaivegávpot guovllus ja Gaska Eurohpas de dat lea áibbas dehalaš jus galggaš nagodit mátkeealáhusa ovdanahttit go leat olgoriikkalaš mátkkošteaddjit geat dagahit suorggádaga ahtanuššama. Ferte dattetge ain bargat ásahit nana nuorta-oarje oktavuođa. Poršáŋggu gielda háliida eanet doaimma girdigiettis Leavnjjas ja birrajagi girdioktavuođa suoma girdijohtolagain Avvilis. Stáhtalaš eiseválddit Norgga ja Suomabealde fertejit ekonomalaš doarjjaortnegiid bakte láhččet rámmaeavttuid vai livččii vejolaš viiddidit dálá girdioktavuođa gaskal Suoma ja Bannak girdigietti Leavnjjas Finnmárkkus vai šattašii birrajagi girdioktavuohta. Dát ovdanahttašvččii ja nannešivččii ealáhuslaš ja kultuvrralaš ovttasbarggu dán guovtti riikkaid/guovlluid gaskkas. Lassin dát daga ¶ ti, de dat dagahivččii buoret vejolašvuođaid girdin doalvut guliid márkaniidda USA´ii ja Asiai. ¶ 4.3 ¶ Luodda- ja johtolatoktavuođat ¶ Riikageaidnu 21/E8 ¶ Riikkageaidnu 21/E8 mii vuolgá Ruoŧabealde mearrabađaluovttas ja manna Jiekŋaáhpái ja Romsii Norggabealde, lea okta dain váldoluottain mat mannet Norggabeallai Suoma sámiguovllu bakte. Luodda geavahuvvo sihke gálvofievrrideapmái ja olbmuid fievrrideapmái, mii bidja garra gáibádusaid dasa makkar dilis luodda lea. Luotta davimus oassi lea heitot nu movt ovdalis lea čilgejuvvon earenoamážit go luodda lea seagga ja moalkái. Luoddadoaimmahagat Suoma sámiguovllus, Ruoŧas Norrbottenis ja Norggas Rommsas leat ovttasráđiid Durtnosleagi ráđiin (Tornedalsrådet) álggahan ovttasbarggu man ulbmil lea ovdanahttit Riikaluotta 21 (E8) riikkaidgaskkasaš mátkeealáhusluoddan. Luoddadoaimmahagat Suoma sámiguovllus ja Romssas leat maid bargan čielggademiin mas lea sáhka ođasmahttit Riikageainnu 21/E8 gaskal Bállojoga –Gilbbesjávrri – Ivgubađa – Romssa, ja dáid čielggademiid vuođul lea bargu juo dahkkon Norggabealde. Suomas lea luodda dušše ođasmahttojuvvon gaskal Gilbbesjávrri ja riikkarájá. Davviguovllu ovdanahttima várás lea dehalaš ođasmahttit luotta maiddai gaskal Bállojoga ja Gilbbesjávrri. Luotta ođasmahttima golut leat nu stuorrat (sullii 28,6 miljovnna euro) ahte dasa dárbbašuvvo sierra stáhtalaš ruhtadeami. Bállojohka – Eanodat – Guovdageaidnu – Áltá – Nordkáhppa Riikageainnu 21´as vuolgá váldoluottaa 79 Bállojogas Eanodaga suohkanguovddaža bakte ja viidáset Norggabeallai, Guovdageidnui, Áltái, Jiekŋaáhpái ja Nordkáhppii. Maŋimus jagiid lea johtolat dán luotta mielde lassanan garrasit, earenoamážit gálvofievrrideapmi ja gássa- ja oljobohkaguovlluide Hámmirfeasttas. Luotta kvaliteahta livččii galgan vástidit lassaneaddji johtolaga dárbbuid, mii lea boahtan gássa- ja oljobohkama olis ja mat daidet bistet máŋggaid logijagit. ¶ Luoddaoktavuođas lea maid váikkuhus mátkeealáhussii. Luotta earáliggásvuohta lea ahte dan mielde besset mátkkalaččat Nordkáhppi, alla váriide ja sámekultuvrii. Goappaš bealde riikkarája leat báikkálaš oassalastit gergosat ovttasbargat dán ektui. Luottas lea maid stuora mearkkašupmi Eanadoaga suohkanguovddáža lagas birrasiidda ja Norggabelde guovlluide lahka Guovdageainnu, ja galggašii danin vuoruhit ovdanahttit dán suorggi. ¶ Doaresoktavuođat ¶ Davvi-Suoma doaresoktavuođaid ovdanahttimis lea stuora mearkkašupmi sihke báikki olbmuide ja olles davvikalohtii. Ođđa luottat dagahit báikki olbmuide buoret vejolašvuođa doaimmahit ealáhusaideaset, omd boazodoalu, eanan- ja vuovdedoalu ja mátkeealáhusa. Doaresoktavuođat ¶ tavuođain lea maid stuora mearkkašupmi buollin- ja gádjundustehusa vejolašvuođaide beassat bargat lihkohisvuođaiguin danin go leat unnit gaskkat lagamus buollin- ja gádjundustehussii. Dál lágiduvvo sierra dárboiskkadeapmi doaresoktavođa birra gaskal Riebanjoga ja Guhttora man goluid Anar ja Gihttel gielddat ja luoddadoaimmahat leat máksán. Dát luoddaoktavuohta galggašii ovdanahttit mátkeealáhusa Hammasduoddara, Leammijoga ja Avvila eanu guovlluin. Dasa lasin lea Eanodaga suohkan ja Duottarsámiguovlu (Fjällappland) ekonomalaš guovlu evttohan doares luoddaoktavuođa Njunnasis Eanodagas ja Pokkaluddii Anaris. Dán luotta dihte lea mátki suoma sámiguvlui oaniduvvon badjel 100 km´in. Njellim – Girkonjárga ¶ Báikkálaš suoma-norgga oktavuođaid ja ealáhusaid dihte de lea dehalaš buoridit luoddaoktavuođa gaskal Njellima ja Girkonjárkka, mii juste dál lea hui váilevaš. Iešguđetge ovdanahttinvejolašvuođaid gaskkas lea luodda Báhčaveailagi čađa šaddan eanet miellagiddevažžan. Bures doaibmi luoddaoktavuohta mearkkaša mealgat buoret beasatlašvuođa dan guvlui mii lea nuorttabealde Anarjávrri ja Vätseri meahcceguvlui, ja das lea maid stuora mearkkašupmi guovllu eanandollui, meahccedollui, guolásteapmái, boazodollui, muorraindustriiji, ruvkedoibmii ja mátkeealáhussii. Vejolašvuohta ahte oažžut luotta lea čielgagduvvon máŋgga oktavuođain vássan jagiin. 2002-2003 álggahuvvui suoma-norgga gaskkas ovttasbargu ja dan oktavuođas čađahuvvui sierra ovdabargu mas galge čielggadit eiseválddit oainnu boahttevaš ođđa riikageidnui. Dalle sohpe álggahit prošeavtta mas galge plánet luotta. 2004 álggahedje oktasaš prošeavtta Suoma ja Norgga eiseválddit gaskkas, man interreg ruhtadii oasi, vai galge ođasmahttit ovdalis ráhkaduvvon plánaid ja čađahit ođđa váikkuhusguorahallama. Ulbmil lea ahte diet bargu galga gárvvistuvvot 2005 loahpa rádjái. Buohtalasat dasa galget maid ráhkaduvvot dárkilis luoddaplánat. Luodda Báhčaveaji bakte lea plánejuvvon mannat álbmotmeahci čađa. Norgga biraseiseválddit árvvoštallet dál oppalaš dásis, movt, “suodjaleami” ja “geavaheami” galga sáhttit ovttastahttit. Maiddai dakko gokko luodda ii mana álbmotmeahci čađa leat dehalaš ovttasbargobealit; váikkuhusat johtolahakii, slájat, (omd gyro), gollu, rádjeguovllulaš rádjebearráigeahču (referansefealta), ja oktasaš mátkeealáhusplánen. Sáhttet maiddai leat ođđa čuolbmabealit, nugomat plánet ja hálddašit ođđa suodjaluvvon guovlluid (suodjemeahcci – omd Ittunjárga) ja vejolaš ásahit ođđa arealavugiid (hálddašanvugiid) rádjeguovllulaš biras – hástalusat davvin. Oktasaš bargut čázádatbealde leat: johkaovddešteapmi, luossahálddašeapmi og – dikšunbargut. ¶ Ohcejohka – Njuorggán ja Gámasjohka – Gáregasnjárga Mátkeealáhus, háhkamat Davvi-Norggas, rádjegávppašeapmi, gielddaássiid vejolašvuohta vánddardit, ovttasbargu rádjeguovlluin ja ealáhusprošeavttaid ektui de lea áigeguovdil ovdanahttit Njuorggán luotta ja stuorit divodemit Gáregasnjárgga luottas. Alaköngäs Deanujogas, mii lea okta Eurohpa dehaleamos gáddebivdobáiki, mii lea Njuoggán luotta guoras. Luodda guoras doaluid oktavuođas Alaköngäsis sáhta bivdoturisma šaddat beaktilat ja fuoladeapmi buoriduvvot ja dan ¶ tojuvvot ja šaddat dehalaš turismaluoddan. Luodda Gápmasis – Gáregasnjárgii lea dehalaš turistaluodda davimus Norgii. Duollostastihkain de 52,1%, 1459 busse vudje Norgii Gáregasnjárgga bakte. Dábálaš billa 33%, 111400 ja guorbmebillat ges 25,8% 3435 vudje Gáregasnjárgga bakte Norgii. Dát meroštallan fástmmásta Geađgeluobbala, Njávdáná, Buolbmát, Ohcejoga ja Gáregasnjárgga duollostašuvnnaid. Luottamielde Gápmas – Gáregasnjárga dagaha luoddaoktavuođa Suoma Davimus sámiguovllus Snøhvit gássabohkanguvlui. ¶ 5 NORGGAÁITTARDEADDJI ¶ Ohcejoga gielda lea árvalan sierra Norggaáittardeaddji áššin mat gusket rádjeovttasbargui. Ulbmil lea ahte Norggaáittardeaddji galga fáluhit máŋggabealát áššedovdi- ja oktavuođabálvalusaid smávit ja stuorebuš fitnodaga ja ahte dat galga leat oktavuođaolmmoš rádjerastildeaddji barggahusgažaldagain. Dasa lassin galga Norggaáittardeaddji ovddidit dábálaš oktasašbálvalusa suohkaniidda rádjeguovlluin ja dábalaččat plánet, ovttastahttit ja veahkehit buot rádjerastildeaddji prošeavttaid ja doaimmaid. Jurdda lea ahte virgi galga sajáiduvvot Ohcejohkii, muhto áittardeaddji doaibma galga sáhttit ávkkástallojuvvot olles guovllu gielddain. Prošeaktaárvalusain leat bargamin ja gieđahallojuvvo Suoma sámiguovllu fylkkas. Jurdda lea ahte prošeakta galga bistit golbma jagi, ja plánejuvvo 2003 – 2006 áigodahkii. Prošeaktagolut leat meroštallojuvvon 220 000 Euroi. Ulbmil lea ahte Lapplands forbund, Ohcejoga ja Soađegili gielddat ja oktasaš gielddaidovttastus Pohjois-Lapin kuntayhtymä ruhtadit prošeavtta. Prošeavtta jođihanovddasvástádus galgá leat Ohcejoga gielddas. Norggaáittardeaddji álggaheapmi Suomabealde galggaše Norggabealde dustet dan ládje ahte sii ásahit sierra Suomaáittardeaddji. Áittardeaddjit berrejit oktiiheivehit rádjegielddalaš ovttasbarggu joatkaga ovttas báikkálaš, guovllulaš ja riikadási eiseválddiiguin iešguđetge riikkas ja bearráigeahččat ahte jurdagat ja doaimmat mat rapporttas evttohuvvojit joatkašuvvet nu heivvolaččat ja ulbmilaččat go vejolaw vai šadda ávkin goappaš riikkaide. ¶ 6 ČOAHKKÁIGEASSU ¶ Rájarasta ovttasabrgoprošeakta gaskal Suoma ja Norgga lea lágiduvvon hui govdadit. Goappaš riikkaid departemeanttat, geat ovddasvástidit suohkanlaš gažaldagaid ja doaimmaid, leat jođihan ja lágidan prošeavtta, muhto čađaheamis leat goappaš riikkaid davvi rádjeguovlluid oassálastit leamašan mielde. Guovllu suohkanat, fylkkat ja goappaš riikkaid Sámedikkiit leat maid oassálastan. Dákkar lágidanhámi olis čuvvot dat váttisvuođat maid prošeakta lea gieđahallan ja masa lea evttohan čovdosiid mat lea oalle viidát ja oalle hástaleaddjin. Prošeavttas leat vuoruhan ovddidit dakkar gažaldagaid ja áššit main lea báikkálaš ja konkrehta vuolggasadji ja evttohusaid hápmemis leat váruhan ahte doaimmat leat nu čielgasat ja beaktilat go vejolaš báikkálaš dási ektui. Prošeavtta ovdanahttinevttohusat guoskkahit máŋga hálddašan- ja oassalastindásiid – muhttun evttohusat sáhttet mearriduvvot juogo báikálaš dehe guovllulaš dásis, eará bealit fas gáibidit guovddáš eiveválddin mearrádusaid ja earát fas buot dáid oassalastit ovttasbarggu bakte. Oahpahus ja kultuvra ¶ - Vejolašvuođat lohkat dárogiela Suoma davimus sámiguovlluin berrejit buoriduvvot. Vuordimis dát eaktuda čuovvovaš beliid: -Dárbbašuvvojit eanet dárogielat oahpaheaddjit. Dárogielat oahpahus berre leat oassin oahpa ¶ Go ohppitlohkku niedja de ovttasbargu šadda vel dehaleappot, earenomážit logahatohppui vai dáhkitdit doarvái kursafálaldagaid. Lea maid dehalaš ahte suoma logahagat vuođđudit fierpmádagaid eará nuppi dási oahppoása- Ovdanahttit oahpponeavvuid alit oahpahussii ¶ eatnigilli. Seamma berre maid leat ámmátoahpahusain sámi studeanttaid leat go sii Suomas vai Norggas eret. - Ovttastahttit alit oahpahusa ja dutkama Lea dárbu ovttastahttit dutkama ja alit oahpahusa. Dát mearkkaša ahte olles sámi peršpektiiva galga buorebut boahtit oidnosii. Maiddai lea dehalaš ávkkástallat dan máhtu mii juo lea sámi servodagas ja mii lea seambarggu bohtosiid galgat ávkkástallat ovdanahttindoaimmaid plánemis. ¶ Sosial- ja dearvvašvuođabálvalusat - Dás evttohusso ahte departemeanttat mat Suomas ja Norggas ovddasvástidit sosial- ja dearvvašvuođaáššit álggason galga ovddidit ášši eará áššedovdái. Go čielggadat iešguhte ruhtadanvejolašvuođaid de lea dehalaš geahčadit ¶ Ráđis. Davviriikkaid Ráđi doaibmaprográmmas lea viiddis davviriikkalaš rájarasta ovttasbargu okta vuoruhan Teknihkkalaš ossodat - Ovttasbargu gaskal Suoma ja Norgga heahteguovddášeiseválddit berre vuoibmáduvvot. Riikkaid heahte Eáláhusdoaima Vai olahit Arctic Trail II prošeavtta ja TND prošeavtta ulbmiliid, det barggu berre doarjut. Dás evttohat álggamediad bakte, dehe ahte lágiduvvojit sierra digaštallamat guovllu ealáhusdolliide ášši birra. ¶ - Deanu čázadaga máŋgageavahusplána ollašuhttin berre dorjojuvvot. Báikkálaš dássai evttohuvvo ahte máŋgga Sisráhkadus ¶ - Dán guovllu báikkalaš eiseválddiide, lassin riika eiseválddit guovddašhálddahusas, geain lea ovddasvástadus dihtorgulahallama ovdanahttimis, evttohuvvo ahte ásahuvvo jođanis dihtorgulahallanfierpmádat, ja earenomážit vejolašvuođaid ektui ahte hukset ja buoridit sisráhkadusa rája rasta. Dán oktavuođas berre earenoamážit vuh ¶ Eara ovddidanevttohusat ¶ - Viiddis dulkabálvalusaid geavaheamis lea stuora mearkkašupmi ovttasbarggu ovdáneamis ja mearkkaša maid ollu liigegoluid ovttasbargoguimmiide. Lassin dulkahattiide boahta vel 24% lassiárvodivat (momsa) Norggas ja 22% Suomas. Das lea alla golut easttan rádjerasta doaimmaide. Danin evttohat riikkaid guovddaáeiseválddiide ahte dulkonnbálvalusaid ovddas dán guovllus ii dárbbaš máksit momsadivada. - Ovttasbarggu kártemis leat boahtan ovdan dieđut mat duođaštit erohusaid riikkaid lágain. Erohusat leat nudis, gáibádusat oahpaheddjit oahppoduogážii jus jurddeša ovttasgeavaheapmái jna, mii dagaha váttisin lágidit ¶ spiehkastit gáibádusain soames surggiid ja áššin nu movt boahta ovdan ovttasbarggus. - Buot fápmodásin galga stuorit beroštupmi deattuhuvvot ovttasbarggu dábálaš ovdáneami bakte, ovttastahttit doaimma ja lasihit diehtojuohkima mii heivehuvvo eará eiseválddiide ja olbmuide. Kártenbargu mii prošeavtta olis lea dahkkon duođašta ahte dákkar doaimmaid bakte lea vejolaš čoavdit ollu váttisvuođain mat leat boahtan oidnosii rájarásata ovttasbarggus. - Norggaáittardeaddji prošeavtta berre doarjut. Báikkalaš dási ektui evttohuvvo ahte dát áššin berre nannosit bargat ovddasguvlui nu ahte Norggabealde sáhtaše álggahit sullásaš prošeavtta ja ásahit Suomaáittardeaddji. ¶ BARGOMEARRÁDUS Čielggadeapmi sámiid ja earáid vuoigatvuođaid birra guolástit mearas Finnmárkku olggobealde Duogáš Stuoradiggi meannudii finnmárkkulága (geassemánu 17. b. 2005-mannosaš lága nr. 85 eatnamiid ja luondduriggodagaid riektedilálašvuođaid ja hálddašeami birra Finnmárkku fylkkas) 2005 giđđasešuvnnastis. Justiisalávdegotti evttohusas (Innst.O.nr.80 (2004-2005)) finnmárkkuláhkii mearkkašii lávdegotti eanetlohku ahte “gažaldat mearraguolásteami vuoigatvuođa ja hálddašeami birra sámi ássanguovlluin lea ollu čielggaduvvon 1990-2001 áigodagas” . Eanetlohku čujuhii viidáseappot dasa ahte “lávdegotti mielas ii sáhte dáhkidemiin dadjat ahte eai leat láidestusat sihke álbmotrievttis ja Norgga rievttis das ahte galggašii erenoamážit váldit vuhtii guolásteami mearrisámi guovlluin hábmedettiin ja čađahettiin guolástushálddašeami. Otná áigeguovdilis dili ektui ii leat konkrehtalaččat čielggaduvvon mo dáid dilálašvuođaid galggašii bevttolepmosit ja ulmmálepmosit váldit vuhtii oktilis guolástushálddašeamis” . Finnmárkkulága meannudeami oktavuođas dagai Stuoradiggi geassemánu 6. beaivvi 2005 čuovvovaš ávžžuhusmearrádusa dan evttohusa vuođul maid Justiisalávdegotti eanetlohku lei ovddidan: “Stuoradiggi bivdá Ráđđehusa johtileamos lági mielde čielggadit sámiid ja earáid vuoigatvuođaid guolástit mearas Finnmárkku olggobealde, dás maiddái daid fatnasiid unnimuseriid mat leat 10 mehtera oaneheabbot, ja ovddidit čuovvolanášši Stuoradiggái dán birra.” Finnmárkkuláhka gieđahallá eatnamiid ja čáziid geavaheami Finnmárkkus ja dáid resurssaid vuoigatvuođaoamasteami. Láhka ii gieđahala mearraguolásteami. Go Sámi vuoigatvuođalávdegoddi fas nammaduvvui suoidnemánu 1. beaivvi 2001, de oaččui dát lávdegoddi dakkár bargomearrádusa mii sisttisdoallá čuovvovačča: “Lávdegoddi berre oppalaččat čielggadit gažaldagaid sámi álbmoga rievttálaš dili das mii guoská eatnamiid ja čáziid vuoigatvuhtii ja daid hálddašeapmái ja geavaheapmái sámi geavahanguovlluin Finnmárkku fylkka olggobealde.” (gč. bargomearrádusa oasi 2.2). Sámi vuoigatvuođalávdegotti čielggadeapmi galggašii gárvánit jagi 2007 vuosttaš jahkebealis. Bargomearrádusas eai leat mahkkege čielga čujuhusaid mearraguolásteapmái. Lávdegoddi mii galgá čielggadit sámiid ja earáid vuoigatvuođaid guolástit mearas Finnmárkku olggobealde, berre váldit oktavuođa Sámi vuoigatvuođalávdegottiin dainna čielggadanulbmiliin lea go ávkkálaš dainna ovttas bargat dahje dainna lonohallat áššái guoski ávdnasiid jna. Oppalaččat sáhttá mearkkašit ahte ráđđehusas dat lea ovddasvástádus gávnnahit man viiddis álbmotrievttálaš geatnegasvuođat Norggas leat ja čađahit doaibmabijuid nu ahte dát geatnegasvuođat bevttolaččat váldojuvvojit vuhtii. ¶ Guolástus- ja riddodepartemeanta lea gohččojuvvon fuolahit ahte Stuoradikki ávžžuhusmearrádus čuovvoluvvo. Ovttasráđiid, ja Sámedikki ja Finnmárkku fylkkagieldda mieđihemiin, galgá ráđđehus nammadit lávdegotti dán bargui. Bargamuš Álggus dáhttot lávdegotti árvvoštallat ja buktit ovdan guovddáš doahpagiid ja válddahallat barggu vejolaš meroštallanráddjemiid. Lávdegotti váldobargu lea prinsihpalaččat čielggadit sámiid ja earáid vuoigatvuođa guolástit mearas Finnmárkku olggobealde. Dás čujuhuvvo erenoamážit sámiid ja earáid vuoigatvuhtii guolástit Finnmárkku mearragáttiin ja vuonain. Nu ii gula bargomearrádussii árvvoštallat mearrarievttálaš gažaldagaid mat gusket resursahálddašeapmái namahuvvon guovllu olggobealde, ja mat eai guoskka resursahálddašeapmái riikkaidgaskasaš soahpamušaid ektui. Dán barggu oassin galgá lávdegoddi guorahallat ja buktit ovdan sámiid ja earáid historjjálaš guolásteami Finnmárkkus, ja maiddái guolástusealáhusa (ja vel dasa guoski gáddebargguid) ekonomalaš ja kultuvrralaš mávssolašvuođa Finnmárkku ássiide. Lávdegoddi galgá maiddái ráhkadit logahallama mii sisttisdoallá áššáiguoski álbmotrievttálaš gálduid ja Norgga rievtti, ovddeš čielggademiid, almmolaš áššebáhpiriid, áššáiguoski riektegeavada ja dakkáraččaid, ja vel muddendoaibmabijuid ja eará mat leat geavahuvvon ollašuhttit áššáiguoski guovlopolitihkalaš ulbmiliid. Lávdegoddi galgá viidáseappot govvidit áigeguovdilis álbmotrievttálaš gažaldagaid nu ahte govvideapmi soahpá ILO-konvenšuvdnii 169 ja ONa konvenšuvdnii siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra (erenoamážit artihkkalii 27) ja daid geatnegasvuođaid maid Norgga riekti, oktan vieruiduvvan rievtti cieggamiin, bidjá stáhtii, ja lávdegoddi gálgá ovddidit evttohusaid vejolaš láhkarievdadusaide ja eará doaibmabijuide mat lávdegotti mielas orrot leamen dárbbašlaččat ja ulmmálaččat. Lávdegoddi galgá maiddái árvvoštallat doiabmabijuin čuovvu váikkuhusaid ja presedeanssa, dás maiddái dilálašvuođa ásahuvvon hálddašeami ektui ja riikkalaš guolástuspolitihkalaš strategiijaid ektui. Lávdegoddi galgá háhkat dieđuid eará riikkain dakkár diliid birra mat gusket daidda gažaldagaide mat galget árvvoštallojuvvot. Mearrádusastis lea Stuoradiggi čielgasit dáhtton čielggadusa ja árvvoštallama daid fatnasiid unnimuseriid hárrái mat leat oaneheabbot go 10 mehtera. Dasa lassin bivdet lávdegotti árvvoštallat eará vejolaš doaibmabijuid. Lávdegoddi galgá čielggadit makkár ekonomalaš ja hálddahuslaš váikkuhusat čuvvot ovddiduvvon evttohusain, sihke almmolaš ja priváhta suorgái, nugo Čielggadanbagadusas daddjo. Lávdegoddi galgá geiget iežas guorahallama maŋimusat juovlamánu 31. beaivvi 2007 almmolaš čielggadeapmin (NOUan). ¶ Náššuvnnalaš ¶ unnitloguálbmogat ¶ ja unnitlogugielat ¶ Čoahkkáigeassu ráđđehusa ¶ unnitlogupolitihkas ¶ Ulbmil ruota unnitlogupolitihkain lea ahte ¶ suddjet náššuvnnalaš unnitloguálbmogiid ja ¶ nannet sin vejolašvuođaid váikkuheapmái ja ¶ doarjut historjjálaš unnitlogu gielaid vai bissut ¶ eallin. Náššuvnnalaš unnitloguálbmogat ¶ Ruotas leat sápmelaččat, ruotasuopmelaččat, ¶ durdnosleagilaččat, romerat ja judálaččat. ¶ Unnitlogugielat leat sámegiella, suomagiella, ¶ meänkieli, romani chib ja jiddisch. ¶ Čohkkejuvvon ruota unnitlogupolitihkka ¶ Unnitlogupolitihka vuođđu gávdno ráđđehusa ¶ proposišuvnnas 1998/99:143 Nationella minoriteter i ¶ Sverige . Evttohusat proposišuvdnii dohkkehuvvojedje ¶ riikkabeaivvis juovlamánus 1999 (bet. 1999/200: KU6, ¶ rskr.1999/2000:69). Das ma..il lea Ruotta searvan ¶ Eurohparáđi vuođđokonvenšuvdnii mii galgá suddjet ¶ náššuvnnalaš unnitloguálbmogiid ja eurohpalaš ¶ njuolggadussii guovllolaš- ja unnitlogugielaid birra. ¶ Náššuvnnalaš unnitloguálbmogat ¶ Ráđđehusa ja riikkabeaivvi unnitlogupolitihkalaš ¶ mearrádus mielddisbuvttii ahte vihtta álbmotjoavkku ¶ dovddastuvvojedje náššuvnnalaš unnitloguálbmogin ¶ Ruotas. Dát unnitlogujoavkkut namahuvvojedje ¶ Eurohparáđi vuođđokonvenšuvdna dohkkeheami ¶ oktavuođas man ulbmil lea suddjet náššuvnnalaš ¶ unnitloguálbmogiid. ¶ Náššuvnnalaš unnitloguálbmogat leat sápmelaččat, ¶ geat maid lea eamiálbmot, ja ruotasuopmelaččat, ¶ durdnosleagilaččat, romerat ja judálaččat. Visot dát ¶ joavkkut lea eallán Ruotas guhkes áiggi ja leat danin ¶ oassi ruota kulturárbbis. Go sámit leat eamiálbmot Ruotas ¶ gávdno maiddái sierra sámepolitihka. ¶ Oktasaš sierraiešvuođat náššuvnnalaš ¶ unnitloguálbmogiin ¶ Unnitlogupolitihkalaš mearrádusa oktavuođas celkojuvvoi ¶ ahte čuovvovaš sierraiešvuođat leat oktasaččat daidda ¶ joavkkuide mat leat dohkkehuvvon náššuvnnalaš ¶ unnitloguálbmogin. ¶ eará álbmoga ektui - lea dakkár sajádat servodagas ahte ¶ ii leat njunnosis. ¶ oktavuohta. Dárbbašuvvo dušše okta dain ¶ sierraiešvuođain. ¶ galgá lea dáhttu ja rahčamuš doalahit iešdovddus. ¶ oktavuohta Ruotain. Dušše dat joavkkut geat ¶ leat gávdnon Ruotas ovdal 1900-jagi molssašumi ¶ árvvoštallojuvvoi deavdit namahuvvon gáibádusa. ¶ Unnitlogugielat ¶ Deatalaš oassi unnitlogupolitihkas lea addit doarjaga ¶ unnitlogugielaide vai bissut eallin. Gielat mat leat ¶ dohkkejuvvon unnitlogugiellan Ruotas lea sámegiella ¶ (visot suopmanat), suomagiella, meänkieli (durdnosleagi ¶ suomagiella), romani chib (visot suopmanat romani ¶ chib gielas) ja jiddisch. Dát gielat gullojit maiddái dan ¶ dohkkeheapmái, eurohpalaš njuolggadussii guovllolaš- ja ¶ unnitlogugielaid hárrái, masa Ruotta lea searvan. ¶ Golbma dain náššuvnnalaš unnitlogugielain; sámegiella, ¶ suomagiella ja meänkieli, leat historjjálaččat nano ¶ geográfalaš gullevašvuohta mii mielddisbuktá ahte daidda ¶ gielaide gávdnojit sierra guovllolaš doaimmat. ¶ Unnitlogupolitihka oktiiheivejupmi ¶ Má.ga deatalaš oasi unnitlogupolitihkas, nugo oahpahus- , ¶ kulturdoaimmat ja doaimmat vealaheami vuostá ¶ čađahuvvojit eará politihkasurggiid siskkobealde. Jus ¶ galgá ollet unnitlogupolitihkalaš ulbmiliidda gáibiduvvo ¶ dasto oktiiheivejumi dán politihkasuorggi ja eará ¶ politihkasurggiid gaskkas. Dán ulbmilii gávdno ráđđehusa ¶ čállingottis sierra bargojoavku mas leat ovddasteaddjit ¶ guoskevaš departemeanttain. ¶ Diehtojuohkindoaimmat ¶ Jus ulbmilat unnitlogupolitihkain galget šaddat duohtan ¶ fertejit visot náššuvnnalaš unnitloguálbmogiid dárbbut ja ¶ beroštumit váldojuvvot vuhtii juohke oasis riikkas ja buot ¶ servodaga dásiin. Dát guoská sihke stáhta eiseválddiide, ¶ gielddaide ja eanadikkiide. Ruotas lea guhkes árbevierru ¶ nano iešmearrideaddji gielddain. Unnitlogupolitihkka ¶ ferte danin čađahuvvot ovttasráđiid stáhta ja gielddaid ¶ gaskkas. Danin čađaha ráđđehus, jagi 2003 rájis, ¶ guovlluguovdasaš konferánssaid gielddaid, eanadikkiid ¶ ja muhton stáhta eiseválddiid váras ulbmiliin ahte juohkit ¶ dieđuid Ruota náššuvnnalaš unnitloguálbmogiid birra ja ¶ unnitlogupolitihka birra. Konferánssaid ma..á bohtet lassi ¶ doaimmat gielddaid váras. ¶ Jagis 2004 loahpahuvvo diehtojuohkinprošeakta ¶ sápmelaččaid ja sámi kultuvrra birra man ráđđehus ¶ álggahii jagis 2001. Ráđđehus juolludii dan bargui ¶ oktiibuot 20 miljuvnna ruvnnu. Ulbmil lea guhkilmasat ¶ buoridit luohttamuša sámiid ja eará olbmoid gaskkas ¶ ja maiddái vuosttildit vealaheami. Ráđđehusa ¶ gohččuma mielde cegge Sámediggi náššuvnnalaš ¶ diehtojuohkinguovddáža man doibmii gullá ¶ juohkit dieđuid sámi kultuvrra birra ja dahkat dan ¶ miellagiddevažžan. Guovddáš galgá maiddái bálvalit ¶ eiseválddiid ja organisašuvnnaid áššiin mat gusket ¶ sápmelašvuhtii. ¶ Eahpe-vealaheapmi ¶ Láhkaásaheapmi mii vuosttilda vealaheami čearddalaš ¶ gullevašvuođa dehe oskku vuodul lea dárbbašlaš jus ¶ unnitlogupolitihkka galgá šaddat jáhkehahtti. Ruotas leat ¶ sierra láhkaásaheamit dan suorggis mii ii dušše siskkil ¶ náššuvnnalaš unnitloguálbmogiid muhto maiddái visot ¶ eará čearddalaš joavkkuid. Deatalaš láhka dán oktavuođas ¶ lea dat mii guoská got galgá vuosttildit čearddalaš ¶ vealaheami bargoeallimis. ¶ Gávdno maiddái sierra láhka dasa ahte allaskuvllaid ¶ oahppit galget oažžut ovttadássásaš gieđahallama. ¶ Suoidnemánus jagis 2003 doaibmagohte ođđa ¶ njuolggadusat mat siskkildedje ahte beaktilis suodjalus ¶ vealaheami vuoste ásahuvvoi maiddái olggobeallái ¶ bargoeallima ja allaskuvlla. Vealahangieldu guoská ¶ vealaheami čearddalaš gullevašvuođa, oskku dahje eará ¶ jáhku, seksuálalaš eallinvuogi ja doaibmahehttejumi ¶ vuođul ja guoská visot daidda vealahanvuođuide dán ¶ vealaheami mii sáhttá dáhpáhuvvat e.e. bargogaskkusteamis, ¶ restaurá.gaealáhusas ja orohatmárkanis. Dasa ¶ lassin guoská gieldu vealahanvuođuide čearddalaš ¶ gullevašvuohta, oskku dahje eará jáhkku áššiin mat ¶ gusket sosiálabálvalusa, sosiáladáhkádusa ja ¶ dearvvašvuođa- ja buohccedikšuma. ¶ Čearddalaš vealaheami vákšujeaddji (DO) bargu lea ¶ cakkadit ja bargat vealaheami vuostá, man vuođul lea ¶ čearddalaš gullevašvuohta dahje osku servodagas ja ¶ geahččat bearrái ahte lágat vealaheami vuostá ¶ váldojuvvojit vuhtii. DO váldá maid vuostá ilmmuheamiid ¶ vealaheami birra. ¶ Romerat ellet eanemus hearkkes dilis máŋggain ¶ riikkain, várra maiddái Ruotas. Danin attii ráđđehus, ¶ skábmamánus jagi 2001, DO:ii bargun čađahit sierra ¶ doaimma man bakte hehtte ja cakkada vealaheami ¶ romeriid vuostá. Bargu lea čilgejuvvon ráđđehussi ¶ njukčamánus jagi 2004. Dát dahkkojuvvo raporttas ¶ Diskriminering av romer i Sverige (Romeriid ¶ vealaheapmi Ruotas) gos boahtá ovdan e.e. moadde ¶ evttohusa makkár doaimmaid galggašii čađahit. ¶ Raporttastis DO deattuha ahte romeriid vealahanáššis lea ¶ dárbu geahččat sihke ovttaskas olbmo, struktuvrralaš ja ¶ unnitlogu oaidninčiegas. ¶ Guovlluguovdasaš doaimmat ¶ Sierra láhkaásaheami bakte lea ovttaskas olbmoin riekti ¶ geavahit unnitlogugielaid sámegiela, suomagiela ja ¶ meänkieli go leat oktavuođat hálddahuseiseválddiiguin ¶ ja duopmustuoluiguin dain geográfalaš guovlluin gos ¶ gielain leat guhkes áiggi árbevierru. Lágat gusket ¶ moadde gielddaide Norrbottena leanas, nu gohččoduvvon ¶ hálddahusguovllut sámegillii, suomagillii ja meänkieli. ¶ Lágaid mielde čuovvu ovddasvástádus hálddahusguovllu ¶ gielddaide addit váhnemiidda vejolašvuođa bidjat ¶ mánáideaset ovdaskuvllaide man olles doaibma dahje ¶ oassi doaimmas jođihuvvo unnitlogugielas. Dát guoská ¶ maiddái boarrásiiddikšumii. ¶ Sierra guorahalli suokkarda dal makkár vejolašvuođat leat ¶ viiddidit suomagiela hálddahusguovllu nu ahte guoskkášii ¶ maid Stockholmma- ja Mälarguovllu. Ráđđehus áigu maid ¶ dutkat vejolašvuođa viiddidit sámegiela hálddahusguovllu ¶ nu ahte gokčá maiddái orjješsámi guovllu. ¶ Oahpahus ¶ Lea deatalaš ahte visot mánát Ruotas ožžot dieđu ¶ náššuvnnalaš unnitloguálbmogiid historjjá, kultuvrra, giela ¶ ja oskku birra. Danin čuožžu ge skuvlla oahppoplánain ¶ ahte oahpahus galgá addojuvvot náššuvnnalaš ¶ unnitloguálbmogiid ja unnitlogugielaid birra. ¶ Eatnigiel- ja guovttegieloahpahus lea deatalaš go áigu ¶ nannet ja doarjut unnitlogugielaid. Skuvladoaimmahat ¶ galgá, vákšunbarggus siste, earenoamážit čuovvut ¶ eatnigiel- ja guovttegieloahpahusa ovdáneami ¶ náššuvnnalaš unnitloguálbmogiid váras. ¶ Skuvllain jođihuvvo maiddái ovdánahttinbargu ¶ buoridadan dihte oahpahusa náššuvnnalaš unnitloguálbmogiidda. ¶ Bargu sisdoallá sihke doaimmaid mat ovddidit ¶ bargoveaga pedagogalaš gelbbolašvuođa ovdaskuvllain ja ¶ skuvllain ja oahpponeavvagiid ovdáneami ja ráhkadeami ¶ sátnebá.kkuin ja sátnegirjjiin iešguđet gielain. ¶ Ovdánahttinbargu dahkkojuvvo ovttasráđiid náššuvnnalaš ¶ unnitloguálbmogiiguin. ¶ Skuvladoaimmahat lea maiddái ožžon ráđđehusas ¶ bargun gártet náššuvnnalaš unnitloguálbmogiid skuvladili ¶ ja ovttasráđiid Eiseválddiin skuvlaovdánahttima váras ¶ analyseret gártema ja evttohit doaimmaid mat buoridivčče ¶ náššuvnnalaš unnitloguálbmogiid dili. ¶ Mediat ¶ Ruota rádio, Oahpahusrádio ja Ruota Televišuvdna, ¶ ožžot jagis 2002 ođđa sáddenlobiid mat earret eará ¶ siskkildit ahte sáddagat unnitlogugielain galget lassánit. ¶ Dát lea o.m.d. mielddisbuktan ahte rádiosáddagat ¶ romani chibgillii leat álggahuvvon. Ovdal leamaš ¶ suoma, sámi ja meänkieli gielain earenomáš sajádat ¶ prográmmadoaimmaheamis. ¶ Parlamentáralaš lávdegoddi lea ráđđehusas ožžon ¶ bargun čielggadit stáhtadoarjagiid beaivválaš aviissaide ja ¶ lávdegoddi galgá e.e. analyseret dárbbu preassadoarjagis ¶ beaivválaš aviissaide mat leat oaivvilduvvon náššuvnnalaš ¶ unntloguálbmogiidda. ¶ Kultuvra ¶ Náššuvnnalaš unnitloguálbmogiin lea rikkis kultuvra ¶ mii e.e. boahtá ovdan iešguđetlágán dáiddalaš bargguid ¶ bakte. Dat dagaha ahte unnitlogukultuvrrat seailluhuvvojit ¶ ja ovddiduvvojit, seammás go maiddái riggodahttá eará ¶ kultureallima. ¶ Jagi 2000 rájis juolluduvvo stáhta doarjagis ¶ 1 miljon ruvnnu jahkásaččat girjjálašvuhtii ja ¶ kulturáigečállagiidda, dan bakte galget náššuvnnalaš ¶ unnitloguálbmogiid dárbbut váldojuvvot vuhtii go ¶ doarjagat juhkojuvvojit. Viidáseabbot, jagi 2002 rájis, ¶ juolluda Stáhta Kulturráđđi ¶ Lassi váikkuhanvejolašvuođat náššuvnnalaš ¶ unnitloguálbmogiidda ¶ Unnitlogupolitihkas lea ášši got náššuvnnalaš ¶ unnitloguálbmogat sáhttet váikkuhit servodateallimii ¶ oalle deatalaš. Danin leat máŋggalágán doaimmat ¶ dahkkojuvvon dasa ahte nannet unnitloguálbmogiid ¶ vejolašvuođaid váikkuhit. Earret eará dollojuvvojit ¶ ráđđehallamat mas oassálastet ovddasteaddjit ¶ ráđđehusas ja unnitloguálbmogiid organisašuvnnain. ¶ Riikkaorganisašuvnnat mat ovddastit náššuvnnalaš ¶ unnitloguálbmogiid ožžot maiddái sierra ruđa mainna ¶ galgá buoridit vejolašvuođaid váikkuheapmái. ¶ Golggotmánu jagis 2002 vuođđudii ráđđehus ¶ Ráđi Romálaš áššiid váras mii lea ráđđeaddi orgána ¶ ráđđehussii. Ráđis lea viiddes romálaš ovddasteapmi, ¶ das leat ovddasteaddjit visot stuorit romálaš joavkkuin ¶ Ruotas, sihke nissonat ja dievddut. Ráđi ságadoalli lea ¶ ovddasvástideaddji stáhtaráđđi. ¶ Nannen dihte romálaš nissoniid dili ja buoridan dihte ¶ sin oassálastima gávdno maiddái sierra eahpevirggalaš ¶ bargojoavku mas leat ovddasteaddjit Ráđđehusa ¶ čállingottis ja romálaš nissoniin. ¶ Eanet dieđut ¶ Son gii háliida lohkat eanet barggu birra gávdná eanet ¶ dieđuid ráđđehusa proposišuvnnas 1998/99:143 Nationella ¶ minoriteter i Sverige . Dát čála gávdno maiddái ráđđehusa ¶ webb-sajis www.regeringen.se. Lea maiddái vejolaš di.got ¶ dan: Riksdagens Tryckeriexpedition, tel. 08-786 58 10. ¶ Áigeguovdilis dieđut ráđđehusa unnitlogubarggu ¶ birra gávnnat interneahtas: www.regeringen.se/sb/ ¶ d/1483/a/12607 dahje jus válddát oktavuođa Ossodagain ¶ álbmotválddi-ovdáneami, olmmošlaš vuoigatvuođa, ¶ Loga eanet: ¶ Sámediggi: www.sametinget.se ¶ Ruotasuopmelaččaid sáttagoddi: www.sverigefi nne.nu ¶ Ruota durdnosleagilaččaid riikkasearvi: www.str-t.com ¶ Riikkalihttu Roma International: www.riksforbundetroma.se ¶ Judálaš Guovddášráđđi (Judiska Centralrådet): ¶ www.jf-stockholm.org/ ¶ Náššuvnnalaš lávdegoddi Ruota unnitlogugielaid váras: ¶ www.sweblul.se ¶ Ráđđehusa web-sadji olmmošlaš vuoigatvuođaid váras: ¶ www.manskligarattigheter.gov.se ¶ 7 miljuvnna ruvnnu jahkásaččat dakkár doaimmaide ¶ maid ulbmil lea ovddidit náššuvnnalaš unnitloguálbmogiid ¶ giela ja kultuvrra. ¶ álbmotlihkadusa ja falaštallama váras: 08-405 10 00 (vxl) ¶ 103 33 Stockholm ¶ Eanet eksempláraid dieđihančállosis sáhttá di.got ¶ Vuoigatvuođadepartemeanttas, tel. 08-405 10 00, fáksa 08-20 27 34. ¶ Ráđđehusa webb-sadji: www.regeringen.se ¶ Vuoigatvuođadepartemeantta e-boasta čujuhus: ¶ registrator@justice.ministry.se ¶ Prentejuvvon XBS Grafi sk service skábmamánus 2004, ¶ Vuoigatvuođadepartemeanta lea buvttadan dieđahančállosa. ¶ Rámmaplána láhkaásahus Sámi allaskuvlla sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpuid 1. – 7. dássái ja 5. – 10. dássái ¶ § 1 – DOAIBMAVIIDODAT JA ULBMIL ¶ Láhkaásahus gusto sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpuide maid Sámi allaskuvla lágida. Allaskuvla lea akkrediterejuvvon universitehtaid ja allaskuvllaid lága § 1-2 ja § 3-1 vuođul. Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu lea ovttaárvosaš našunála vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpuin. Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu oahpahusgiellan lea sámegiella nu guhkás go lea vejolaš. Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjioahpu vuođđogeađgin lea sámekultuvra ja sámeservodat, mas sámi ¶ oahppanáddejumit ja oahpahusvuogit leat ¶ vuolggasadjin. Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu addá máŋggabealat máhtu sámi dilálašvuođain. Láhkaásahus gusto Sámi allaskuvlla 4-jagáš vuođđoskuvlaoahpaheaddjeohppui. Láhkaásahus meroštallá sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpuid 1.–7. dási ja 5.–10. dási rámmaid. Láhkaásahusa ulbmil lea sihkkarastit, ahte Sámi allaskuvla fállá integrerejuvvon, profešuvdnii ráhkkanahtti ja dutkanvuđđosaš vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpuid main lea alla fágalaš kvalitehta. Oahput galget čuovvut Oahpahuslága ja vuođđooahpahussii gustovaš oahppoplánaid. Sámi allaskuvla galgá lágidit integrerejuvvon vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpuid, main lea ollisvuohta ja oktiigullevašvuohta teoriija- ja hárjehallanoahpuiguin, fágaiguin ja fágadidaktihkain ja fágaid gaskkas. Vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahput galget addit kandidáhtaide nana fágalaš ja didákttalaš máhtuid, gealbudahttit sin atnit ávkin dutkama oahpaheaddjeámmáhis ja ámmátlaš ovdáneamis jeavddalaččat. Oahpuid iešvuohtan lea lagas ovttasdoaibman profešuvdnasurggiiguin ja iešguđetlágan servodatdoibmiiguin. Oahput galget čatnat oahpaheaddjeámmáha historjjálaš kontekstii ja áigeguovdilis servodatperspektiivii, ja oahpahit kritihkalaččat reflekteret ¶ ja hukset profešuvdnaáddejumi. Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu galgá čatnat oahpaheaddjeámmáha sámi oktavuhtii ja álgoálbmotoktavuhtii. Vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahput kvalifiserejit kandidáhtaid bastit oahpahit sámi dilálašvuođaid birra ja sii galget diehtit sámi mánáid oahppovuoigatvuođaid, mat albmanit oahpahuslágas ja vuođđooahpahussii gustovaš oahppoplánain. ¶ Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahput gealbudahttet oahpaheddjiid bargagoahtit ja čađahit hástaleaddji ja máŋggabealát ámmáha girjás ja rievdi servodagas. Oahppanjoksosat leat hábmejuvvon našunála kvalifiserenrámmaid vuođul. ¶ Go kandidáhttá lea ollašuhttán vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu, de galgá son leat olahan oahppanjoksosiid mat čilgejuvvojit máhtu, gálggaid ja oppalaš gelbbolašvuođa vuođul. Dát leat vuođđun skuvlabarggus ja viidásut gelbbolašvuođaovdáneamis. Oahppanjoksosat erenoamážit 1.–7. dási kandidáhtaide: Kandidáhtas lea fágalaš ja fágadidákttalaš máhttu sámegielas, matematihkas, dárogielas ja eará oahppofágain ja nana máhttu álgooahpahusas lea máhttu bargat vuođđogálggaiguin (ovdanbuktit njálmmálaččat, lohkat, ovdanbuktit čálalaččat, rehkenastit, geavahit digitála reaidduid) fágaid siskkobealde ja fágaid rastá, ja máhttá lágidit diliid, mat ovdánahttet 1. ¶ 7. dási ohppiide heivehuvvon oahpahusa lea máhttu ollislaš oahppooalis, mas erenoamážit deattuhit sirdašumi mánáidgárddis skuvlii ja mánáidskuvladásis nuoraidskuvladássái Oahppanjoksosat erenoamážit 5.–10. dási kandidáhtaide: Kandidáhtas lea nana fágalaš ja fágadidákttalaš máhttu sámegielas ja eará oahppofágain ja ráddjejuvvon fágaid diehto- ja máhttovuođuin lea máhttu bargat ja ovdánahttit vuođđogálggaid (ovdanbuktit njálmmálaččat, lohkat, ovdanbuktit čálalaččat, rehkenastit, geavahit digitála reaidduid) fágaid siskkobealde ja fágaid rastá, ja máhttá lágidit diliid, mat ovdánahttet 5. ¶ 10. dási ohppiide heivehuvvon oahpahusa lea máhttu ollislaš oahppooalis, mas erenoamážit deattuhit sirdašumi mánáidskuvladásis nuoraidskuvladássái ja nuoraidskuvladásis joatkkaskuvlaoahpu dássái Oktasaš oahppanjoksosat goappaš oahpuid kandidáhtaide: Oahppanjoksosat biddjojit dán guovtti vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu fágaid sisdoaluid ja bargovugiid oktavuhtii. MÁHTTU Kandidáhtas - ¶ lea máhttu skuvlla ja oahpaheaddjeámmáha iešvuođain, historjjás, ovdáneamis ja sajádagas sámi servodagas ja servodagas muđui, ¶ ja skuvlla ulbmila, árvovuođu, lágaid, gustovaš oahppoplánaid ja iešguđetlágan ohppiid vuoigatvuođaid birra - ¶ lea máhttu oahppoplánabargguin ja skuvllas organisašuvdnan - ¶ lea máhttu mánáid ja nuoraid oahppamis, ovdáneamis ja oppalaščuvgejumis ¶ iešguđetlágan sosiála, máŋggakultuvrralaš ja máŋggagielalaš konteavsttain - ¶ lea máhttu luohkkájođiheamis ja luohkkábirrasis ja máhttá ovdánahttit buriid oktavuođaid ohppiiguin ja ohppiid gaskkas - ¶ lea máhttu máŋggalágan bargovugiin ja oahppanresurssain, ja máhttu bargovugiid, sisdoalu ja ohppiid oahppaneavttuid oktiigullevašvuođas - ¶ lea máhttu mánáid ja nuoraid bajásšaddanbirrasa, dásseárvvu ja identitehtabarggu birra - ¶ lea máhttu mánáin, geat leat váttis diliin ja mánáid vuoigatvuođain našunála ja riikkaidgaskasaš perspektiivvas, riikkaidgaskasaš šiehtadusaid vuođul, álgoálbmotjulggaštusaid ja našunála lágaid vuođul - ¶ lea máhttu sámi, našunála ja riikkaidgaskasaš dutkan- ja ovddidanbargguin mat gusket oahpaheaddjeámmáhii - ¶ lea máhttu sámi árbevirolaš máhtus ovttaskas fágasurggiin - ¶ lea máhttu sámi mánáid ja nuoraid bajásšaddandilálašvuođaid hástalusain ¶ GÁLGGAT Kandidáhtta - máhttá iešheanalaččat ja ovttas earáiguin plánet, čađahit ja reflekteret oahpaheami fágaid siskkobealde ja fágaid rastá, mas vuolggasadjin leat sámi árbevirolaš máhttu, dutkan- ja vásáhusvuđđosaš máhttu - máhttá lágidit dili ja láidestit buriid ja hutkás oahppanbirrasiid - máhttá lágidit dili estehtalaš attáldagaid ovdánahttimii, muosáhussii ja dovddiidussii - máhttá heivehit oahpaheami ¶ iešguđetlágan ohppiid dárbbuide ja movttiidahttit oahppanhálu, go čielgasit ovdanbuktá oahppanmihttomeriid, ja geavaha iešguđetlágan bargovugiid olahit ohppiid mihttomeriid - máhttá árvvoštallat ja duođaštit ohppiid oahppama ja ovdáneami oahppomihtuid ektui, rávvet nu ahte ovddida oahppama ja veahkehit ohppiid árvvoštallat iežaset oahppama - máhttá kritihkalaččat reflekteret iežas ja skuvlla geavadiid go ovdánahttá oahpaheaddjerolla ja ámmátetihkalaš gažaldagaid - hálddaša njálmmálaš ja čálalaš sámegiela, máhttá ámmátlaš giellageavaheami ja máhttá oahpahit sámegillii iežas fágain. Hálddaša njálmmálaš ja čálalaš dárogiela, ja máhttá geavahit giela ámmátoktavuođain - máhttá árvvoštallat ja geavahit heivvolaš dutkanbohtosiid ja ieš čađahit systemáhtalaš ovddidanbargguid - máhttá ovttasráđiid váhnenovddasteddjiiguin ja fágalaš ásahusaiguin gávnnahit ja fuobmát ohppiid sierralágan dárbbuid, vai dárbbašlaš doaibmabijut álggahuvvojit - máhttá lágidit dili mii ovddida fidnoálggahangealbbu ¶ (entreprenørskap) ja máhttá searvvahit oahpaheapmái báikkálaš bargo- ja servodateallima, árbediehtoguddiid ja resursaolbmuid - máhttá ávkin atnit sámi oahppan- ja oahpahanvugiid OPPALAŠ GELBBOLAŠVUOHTA Kandidáhtta - bastá oaččuhit ámmátlaš searvevuođa oahpaheddjiiguin nu, ahte ovdánahttá buori geavada ja ámmátetihkalaš geađgejuolggi - bastá oaččuhit ámmátlaš searvevuođa sámi oahpaheddjiiguin dainna ulbmiliin, ahte ovdánahttit buori geavada ¶ ja ámmátetihkalaš geađgejuolggi maiddái riikkarájiid rastá - bastá ovdánahttit demokratiijaáddejumi ja demokráhtalaš oassálastima ja bastá kritihkalaččat reflekteret sierra luohkkádásiid dárbbuid - bastá nannet riikkaidgaskasaš ja máŋggakultuvrralaš áššiid skuvlla barggus - bastá fuobmát iežas oahppan- ja gelbbolašvuođadárbbuid oahpaheaddjeámmáhis - lea háhkan nuppástuhttin- ja ovddidangelbbolašvuođa, mainna bastá dustet skuvlla hástalusaid boahttevuođas - bastá nannet sámi, álgoálbmot ja riikkaidgaskasaš skuvladoaimmaid - bastá doarjut sámi mánáid ja nuoraid ovdáneami ja identitehtahuksema ¶ (1) Spesialiserema ja fágalaš ovttasteami gáibádusat Vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahput leat spesialiserejuvvon skuvlla ahkeluohkáide, ja gealbudahttet oahpahit jogo 1. ¶ 7. dásis dahje 5. ¶ 10.dásis. Oahput lágiduvvojit guovtti čielgasit meroštallojuvvon ja sierranas vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppun vugiiguin, mat sihkkarastet progrešuvnna ollislaš profešuvdnaoahpus. Njealjijagáš 1. ¶ 7. dási oahpaheaddjeoahppu doallá sisttis dábálaččat unnimusat njeallje oahpahusfága, main unnimusat okta fága lea 60 oahppočuoggá ja eará fágat leat unnimusat 30 oahppočuoggá. Váldodeaddu galgá leat álgooahpahusas. Okta oahpahusfága 4. oahppojagis sáhttá buhttet ovtta 30. čuoggá skuvlarelevánta fága. Jus joatká masteroahpuin 3. oahppojagi maŋŋá, de masteroahpu vuosttaš jahki buhtte vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu 4. oahppojagi fágaid. Njealjijagáš 5.-10. dási oahpaheaddjeoahppu doallá sisttis dábálaččat unnimusat golbma oahpahusfága, juohke fága lea 60 oahppočuoggá. Váldodeaddu lea fágalaš čiekŋudeamis. Ovtta oahpahusfága 4. oahppojagis sáhttá buhttet ovttain oahpahusfágain ja ovttain skuvlarelevánta fágain, main goappásge leat 30 oahppočuoggá, nubbi vejolašvuohta lea guokte oahpahusfága, main goappásge leat 30 oahppočuoggá. Jus joatká masteroahpuin 3. oahppojagi maŋŋá, de masteroahpu vuosttaš jahki buhtte vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu 4. oahppojagi fágaid. Geatnegahtton fágat, fágaid ja hárjehallanoahpahusa viidodat Goappaš oahput galget doallat sisttis bagadallojuvvon, árvvoštallojuvvon ja molsašuddi hárjehallanoahpu buot oahppojagiin. Hárjehallanoahppu lea integrerejuvvon oassin buot oahppofágain. Hárjehallanoahpu viidodat lea unnimusat 100 beaivvi njealji jagis; unnimusat 80 beaivvi golmma vuosttaš oahppojagi, unnimusat 20 beaivvi maŋemus oahppojagi. Hárjehallanoahppu čađahuvvo vuođđoskuvllas ja juhkkojuvvo sihke vuolit ja alit ahkeluohkáide dan oahpposuorggis, masa oahppu gealbudahttá. Hárjehallanoahpus galgá leat progrešuvdna ja heivehuvvot studeanttaid válljenfágaide buot oahppojagiin ja čadnojuvvot iešguđetlágan skuvladoaimmaide. Hárjehallanoahpu lágideapmi berre speadjalastit miehtásámi perspektiivvaid. Buot oahpahusfágain galgá leat fágadidaktihkka ja galget leat profešuvdnii ráhkkanahtti oahpaheaddjeoahppofágat. Buot oahpahusfágain, skuvlarelevánta fágain ja fáddájoavkkuin galgá dutkan leat vuođđun ja čanastuvvot dutkanaktiivvalaš fágabirrasiidda. Bachelorbargu lea geatnegahtton goalmmát oahppojagi. Barggu viidodat lea 15 oahppočuoggá pedagogihka ja oahppimáhtu oahppoollisvuođas. Dieđateoriija ja metodat galget čadnojuvvot bachelorbargui. Bachelorbargu galgá leat profešuvdnii gullevaš ja temáhtalaččat čatnasit pedagogihkkii ja oahppimáhttui ja/dahje eará fágaide. Barggus berre leat sámi perspektiiva dahje álgoálbmotperspektiiva. Vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu 1. ¶ 7. dásis leat geatnegahtton fágan pedagogihkka ja oahppimáhttu 60 oahppočuoggá, matematihkka 30 oahppočuoggá, sámegiella 30 oahppočuoggá ja dárogiella 30 oahppočuoggá. ¶ Vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu 5. ¶ 10. dásis leat geatnegahtton fágan pedagogihkka ja oahppimáhttu 60 oahppočuoggá. Ii oktage oahpahusfága leat geatnegahtton. Sámi allaskuvla galgá lágidit dili, vai studeanttat besset váldit riikkaidgaskasaš lohkanbaji 4-jagáš vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpus. (2) Oahpuid lágideapmi Vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu 1. ¶ 7. dássi: 1. ¶ 3 . oahppojahki: Hárjehallanoahppu Pedagogihkka ja oahppimáhttu 60 oahppočuoggá Sámegiella 30 oahppočuoggá Dárogiella 30 oahppočuoggá Matematihkka 30 oahppočuoggá Oahpahusfága 60 oahppočuoggá 4. oahppojahki: Hárjehallanoahppu Oahpahusfága 60 oahppočuoggá, vejolaččat guokte fága goabbáge 30 oahppočuoggá, main nubbi sáhttá leat 30 oahppočuoggá skuvlarelevánta fága. Vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu 5. ¶ 10. dássi: 1. ¶ 3. oahppojahki: Hárjehallanoahppu Pedagogihkka ja oahppimáhttu 60 oahppočuoggá (juhkkojuvvo dábálaččat 15 oahppočuoggái guovtti vuosttaš oahppojahkái ja 30 oahppočuoggái goalmmát oahppojahkái) Oahpahusfága I 60 oahppočuoggá Oahpahusfága II 60 oahppočuoggá 4. oahppojahki: Hárjehallanoahppu Oahpahusfága III 60 oahppočuoggá, vejolaččat guokte fága goabbáge 30 oahppočuoggá, main nubbi sáhttá leat 30 oahppočuoggá skuvlarelevánta fága. § 4 NAŠUNÁLA NJUOLGGADUSAT, PROGRÁMMAPLÁNAT JA INDIKÁHTORAT Vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpuid ¶ fágaide ráhkaduvvojit našunála njuolggadusat ja indikáhtorat, mat meroštallet vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpuid, main lea alla kvalitehta. Láhkaásahusa, našunála ja sámi njuolggadusaid vuođul, galgá Sámi allaskuvla ráhkadit prográmmaplánaid sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpuide. Prográmmaplánat mearridit fágalaš sisdoalu, hárjehallanoahpu, organiserema, bargovugiid ja árvvoštallanortnegiid. Institušuvnna stivra dohkkeha prográmmaplána. § 5 FRIDDJENMEARRÁDUSAT Eksámen dahje geahččaleapmi, mii ii leat čađahuvvon vuođđoskuvlaoahpu oassin, sáhttá leat vuođđun friddjet eksámenis, geahča universitehta- ja allaskuvlalága § 3-5. Oahppu mii sáhttá ¶ leat friddjema vuođđun, galgá leat jogo fága, mii vástida skuvlafága dahje fága mas lea relevánsa vuođđoskuvlla oahpaheaddjebargui, geahča § 1, ja berre fátmmastit fágadidaktihka ja hárjehallanoahpu. Studeanta galgá maiddái sáhttit duođaštit sámegielat gelbbolašvuođa fágas. Vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu 1.–7. dásis sáhttá friddjet, nuppi dáin guovtti dárogiela suopmana geahččaleamis daid studeanttaid, geain eatnigiellan lea sámegiella, kveanagiella, dárogiela seavagiella dahje eará unnitlogugiella ja geat eai leat árvvoštallojuvvon goappaš dárogielain joatkkaskuvlaoahpus. Seamma ládje gustojit friddjenmearrádusat ¶ vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu 5.–10. dási studeanttaide, geat eai vállje dárogiela fágačoakkáhussii. Seammá gusto maiddái olgoriikastudeanttaide, geain ii leat Norgga joatkkaskuvlaoahppu. Studeanttaide, geain dárogiella lea 5.–10. dási vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpus, eai gusto friddjenmearrádusat dárogiela suopmaniid geahččaleamis. Friddjen galgá merkejuvvot oahppoduođaštussii. § 6 FÁPMUIBOAHTIN JA GASKABODDOSAŠ NJUOLGGADUSAT Láhkaásahus lea fámus njukčamánu 1. beaivvi 2010 rájes ja gusto 2010-2011 oahppojagi sisaváldimii. Studeanttain, geat čuvvot ovddeš rámmaplánaid, lea vuoigatvuohta váldit eksámena dáid vuođul gitta juovlamánu 31. beaivái 2015. Dán dáhtona rájes ii leat šat fámus juovlamánu 13. beaivvi 2005 addojuvvon dábálášoahpaheaddjeoahpu rámmaplána láhkaásahus. ¶ (Harald Gaski giittussárdni Davviriikkalaš sámi giellabálkkašumi ¶ juohkima oktavuođas Oslos 18.10. 2006) ¶ ”davvi válljii min / ¶ ja mii / oaččuimet giđa ovddolaš beaivvi / alit ija muitalusaid” ¶ Giittos eatnat, giitu eadnán! ¶ Mun doalan dán sártni dárogillii - dál han buohkat dihtet ahte mun máhtán sámegiela, ja mu sárdni lea sámegiela máidnun maid hálidan ahte dážat ge galget áddet. Sámegiella lea hui rikkis ja erenoamáš giella, muhto geafi go galgá rábmot ja čáppášit. Dan dihtii válljen otne dárustit. ¶ Hui olu giitu bálkkašumi ovddas! Giitu sidjiide geat evttohedje mu, juryai ja bálkkašumi ásaheaddjiide! Ja buot eanemus giitosat mu vánhemiidda geat guldaleigga jierbmás oahpaheaddji rávvaga gii ávžžuhii sudno sámástit mánáiguin; gal skuvla oahpaha sidjiide dárogiela. Ja dan gal dagai ge, muhto ii veadján goit jávkadit min sámivuođa. Das lean mun hui ilus. Illudan maiddá oažžut dán bálkkašumi dan mađe árrat iežan virgeeallimis, go dat dieđusge movttidahttá ain joatkit daid bargguid maiguin lean dássážii hommán. Dat maid duođašta ahte goit muhtumat fuomášit dan mii dáhkko sámegillii, go gaskkohagaid sáhttá olmmoš dovdat iežas hui okto. ¶ Mun hálidan vuosttažettiin giitit mu mánnávuođa báikegotti ja mu ruovttu dan dihtii go doppe elii ja adnojuvvui árvvus njálmmálaš kultuvra. Dan láhkai ohppen jo mánnán áddet ahte giella lea maiddá duhkoras. Ii dušše áddehaddan-ávnnas, muhto maiddá suohttasa gaskaoapmi. Dađistaga mun ieš ge fátmmastuvvojin muitalussii, vuos ollesolbmuid máinnastemiid guldaleaddjin, muhto áiggi mielde maiddá ieš ge bessen muitališgoahtit. ¶ Mu geaidnodoaimmahatáiggis dát joatkašuvai. Doppe mun dáiddán leat eanemus oahppan mo muitalit. Mu bargoguoimmit ledje sápmelaččat, láttánat ja dážat oktanaga. Muitalusat čatne sin oktii. Jo dadjat juohke káfeboddu jorai muitalanboddun. Ja muitalusa erenoamašvuohta han lea ahte dan ii sáhte botket, vaikko vel káfeboddu lea ge meaddil de ferte gárvvihit muitalusa, ja dan láhkai vanai ge boddu vel mottiin minohiin. Go friijavuohta muitalit lea ge stuorámus friijavuohta mii gávdno. Beassat ovddidit iežas oainnuid ja oaiviliid galgat mii atnit divrasemos friijavuohtan mii gávdno. Dovdat dan ahte du guldalit. Maiddá álbmogin. ¶ Mus leamaš Tromssa universitehta bargosadjin maŋimuš guoktelot jagi. Ledjen ovtta gaskka Sámeradios, ja mus lea ain dat buorre dilli ahte lean sis fásta sátneduojár. Muittán ain bures maid mu dalá hoavddat dadje go heiten. Sii oaivvildedje ahte hilggun buriid boahtteáiggi vejolašvuođaid go guođán NRK. “Don gii livččet sáhttit oažžut olles máilmmi bargosadjin!” , nugo okta sis munnje dajai. ¶ Muhto dat dat lei ge maid mun ožžon, olles máilmmi bargosadjin, máilmmi davimus universitehtas sámegiel-bargin. Dáidá heivet muittuhit dán sámi nuoraide geat imaštit manin sii galget šaddat. Lohkat sámegiela sáhttá dahkat du hui riikkaidgaskasažžan; dat soaitá doalvut du arvevuvddiid čiekŋalasvuhtii Gaska-Amerihkás dahje Australia ávdin sáttomehciide. Sámegiella han ieš ge lea riikkaidgaskasaš, mii hállojuvvo, ja juksá olbmuid, njealji riikkas. Ja go gearddi leat sápmelaš, de leat maiddá čadnon báikái ja guvlui vaikko vel lea ge olles máilbmi bargosadjin. Ii oaččo goassige vajáldahttit iežas gullevašvuođa; min lagamus árvvut čatnasit Eatnamii, maid álgo-álbmogat leat navdán eadnin. Min gielat ja kultuvrrat čatnet min oktii sihke Alter Native 'an ja Alternatiivan . ¶ Ásahit sámi girjjálašvuođa universitehtafágan lea buktán máŋga hástalusa. Dat leamaš muhtunláhkai dego heivehit njálmmálaš kultuvra čállaga gáržžes hiŋgalii, muhto dat lea maiddá seammás addán munnje vejolašvuođa geassit ovdan dološ teavsttaid mat ledje vajálduvvomin. Mun leamaš mielde ođasmahttimin daid gielalaččat, ja lean leamaš mielde jorgaladdamin daid min iežamet sámegielaid gaskkas. Dat leamaš hui suohttasis bargu, man geažil orun dovdamin sámi servodaga giitevašvuođa. Mun lean atnán erenoamáš hástalussan oahpásmuhttit sámi teavsttaid skandinava ja riikkaidgaskasaš lohkkiide - dan dihtii lean geavahan olu áiggi jorgalit sámi girjjálašvuođa dáro- ja eangalasgillii, ja dakko bokte váikkuhan fága viidáneapmái máilbmái. ¶ Mu hástalus ministariidda otne lea skáhppot ruđaid vai beassat eanet jorgalit dáro-, ruoŧa- ja suomagillii. Ja eará gielaide ge. Ii leat Sámedikkiid ovddasvástádus geavahit iežaset vátna ruđaid jorgalanbargguide, dasa fertejit riikka eiseváldit gávdnat ruđa. Dan dagu bokte sii maiddá čájehit árvvu ja beroštumi sámi čálakultuvrii. Otne orru dego Norga, Ruoŧŧa ja Supma eai oppanassii ge beroš das mii čállojuvvo sámegillii go eai juollut ruđa jorgalit ovttage sámegiel fága-, oahppo dahje čáppagirjjálaš girjji iežaset gillii. Dan ášši ferte maiddá leat vejolaš loktet dálá Norgga ráđđehusa Oahppoáŋgiruššama hárrái. Dat livččii fuolla eiseváldiid beales ja duođaštus sápmelaččaide ahte mii ge gullat nášuvnna kultuvrii iežamet jienaiguin sihke originála hámis ja jorgalemiid bokte. ¶ Munnje leamaš hui somá juohkit dieđuidan iešguđetge mediaid bokte golmma gillii oktanaga; čálalaččat girjjiid ja artihkkaliid bokte, jietna- ja govvageavaheami bokte radios ja TVas, ja logaldallamiid bokte; sámegillii iežan álbmogii, dárogillii dáža ja davviriikkalaš almmolašvuhtii, ja eaŋgalasgillii olgoriikkaid ja min álgo-álbmot vieljaid ja oappáid várás. Illá láven máhttit jorgalit iežan čállosiid gaskkas, dan dihtii go vuostáiváldi lea nu mearrideaddji dasa mo mun hálan dahje čálán mu guldaleaddjiide ja lohkkiide. Lea áibbas eará logaldallat sámegillii olbmuide geain lea hui olu máhtu áššis dan ektui go galgá olgoriikalaččaid oahpahit, nugo mu buorre ustit, indiána girječálli ja girjjálašvuođadutki, Gerald Vizenor, láve dadjat. ¶ Lea duohta illu čállit iežas gillii. Sámegiella lea nu rikkis giella! Dat lea litna giella, man lea álki sojahit. Sámi vearba sáhttá čilget sihke láhttema čábbodatbeali seammás go dat govve lihkastaga. Mis leat omd. logemađi vearbbat mat muitalit man láhkai olmmoš vážžá. Vázzinlági vuođul sápmelaš árvvoštallá olbmo čábbodaga. Dat gii romet vázzá, son maiddá dávjá romet hállá. Muhto dat guhte čábbát vázzá, son maiddá máhttá sániiguin buorranaddat, stoahkat daiguin, atnit giela fuomášahttin dihtii sihke iežas ja eará olbmuid buorrevuođa. Árbevirolaš sámi kultuvrras leat dievva sátnevádjasat ja dajaldagat mat máidnot giela. Danin gohčodat ge iežamet giela Gollegiellan . Mis ii gávdno dajaldat dego dážain mas daddjo ahte jaskatvuohta lea golli - jus mii dasa livččiimet jáhkkit de mis ii livčče šat leat Gollegiella. Mii eat leat diktán iežamet dájuhit dáža dajaldagas mii livččii min jaskkodahttit - mii baicce leat váibmilat geavahit min gielaid. Buot logi sámegiela! Ja dássážii leat njealjis dain gudnejahttojuvvon Gollegiela bálkkašumiin! ¶ Giittos eatnat dan ovddas! Dat lea duođaid gutni oažžut Gollegiela! ¶ Olggosaddán: Bargo- ja searvadahttindepartemeanta ¶ Almmolaš etáhtat sáhttet diŋgot lassigáhppálagaid čujuhusas: Departementenes servicesenter Post og distribusjon E-poasta: publikasjonsbestilling@dss.dep.no Telefáksa: 22 24 27 86 ¶ Doaibmaplána ¶ Sámegielaid doaibmaplána ¶ Doaibmaplána ¶ Sámegielaid doaibmaplána ¶ Ovdasátni ¶ 8 Viiddis ja guhkesáigásaš áŋgiruššan sámegielaigui ¶ Politihkalaš vuođđu ¶ Riektevuođđu ¶ Geatnegasvuohta gáhttet sámegielaid ¶ Sámedikki bargu sámegielain ¶ Doaibmaplána barggu ja čuovvoleami organiseren ¶ 16 Sámegielaid otnáš dilli ¶ Sámegielaid iskkadeapmi ¶ Mánáidgárddit ja vuođđooahpahus ¶ 19 Makkár vásáhusat leat giellaealáskahttimis eará riikkain ¶ Árvaluvvon ođđa láhka nationála unnitloguid ja unnitlohkogielaid birra Ruoŧas ¶ Ulbmilat, hástalusat, guhkesáigásaš strategiijat ja doaibmabijut ¶ Nannet oahpahusa davvi-, julev- ja oarjilsámegielas ja -gillii buot dásiin ¶ 25 Sámi mánáidgárdefálaldagat ¶ 26 Doaibmabidju 1. Diehtojuohkin mánáidgárdefálaldagaid ásaheami birra sámi mánáid várás ¶ 28 Doaibmabidju 2. Máhttobuorideapmi mii čalmmustahttá giela ¶ 28 Doaibmabidju 3. Pedagogalaš ávdnasiid ráhkadeapmi ¶ 29 Vuođđooahppofálaldat sámegielas ja sámegillii ¶ 30 Doaibmabidju 4. Kártet mo oahppit árvvoštallet sámegiela oahpahusa ¶ 32 Doaibmabidju 5. Oahppoplánaid láidestusat ¶ 32 Doaibmabidju 6. Bearráigeahčču das mo gielddat ja fylkkagielddat čađahit oahppiid vuoigatvuođa ¶ oažžut oahpahusa sámegielas ¶ 32 Doaibmabidju 7. Gáiddosoahpahusa fierpmádat ¶ 33 Doaibmabidju 8. Ovttasbargu Ruoŧain sámegiela oahpahusas ¶ 33 Doaibmabidju 9. Ovttasbargu Suomain sámegiela oahpahusas ¶ 33 Sámi oahpponeavvut ¶ 33 Doaibmabidju 10. Sámegielalaš oahpponeavvut – daid buvttadeapmi, fuolaheapmi geavaheaddjiide ¶ ja jorgaleapmi ¶ 34 Doaibmabidju 11. Sámegiela oahpahusa vuoigatvuođa ja geatnegasvuođa ¶ diehtojuohkindoaibmabijut ¶ 35 Rávesolbmuid giellaoahpahus ja alfabehtten ¶ 35 Doaibmabidju 12. Rávesolbmuid 5-jahkásaš oahpahusprográmma sámegielas ¶ 36 Doaibmabidju 13. Kártet eatnigielalaš analfabetismma ja rávesolbmuid dárbbu oažžut oahpahusa ¶ 37 Doaibmabidju 14. Rávesolbmuid alfabehttenprošeakta Romssa fylkkas ¶ 37 Alit oahpahus ja rekruhtten ¶ 37 Doaibmabidju 15. Sámi oahpaheaddjioahpahus ¶ 38 Doaibmabidju 16. Kártet rekruhttenvuođu ja makkár dárbu lea sámegielalaš oahpaheaddjiide ¶ Doaibmabidju 17. Doaibmabidju mii galgá rekruhttet oahppiid sámi oahpaheaddjioahpahussii ja ¶ oahpaheaddjioahpahussii mas lea sámegiella fágan ¶ 38 Doaibmabidju 18. Rekruhttenáŋgiruššan Finnmárkkus – gollevirgi ¶ 38 Doaibmabidju 19. Oahppoloatnaosiid sihkkun ¶ 38 Doaibmabidju 20. Oahpaheaddjiid joatkkaoahpahus sámegielas ¶ 39 Doaibmabidju 21. Kurssat ja lohkamat ¶ 39 Eará gielladoaibmabijut ¶ 39 Doaibmabidju 22. Sierra doaibmabijut mat galget nannet giellaovdáneami oarjilsámi guovllus ¶ ja julevsámi guovllus ¶ 39 Doaibmabidju 23. Oarjilsámi giellabeassi ¶ 39 Doaibmabidju 24. Ovddidanprošeakta Davvi-Trøndelága fylkkasuohkanis ¶ 40 Doaibmabidju 25. Nuortalaš giela ja kultuvrra ealáskahttin ¶ 40 Doaibmabidju 26. Bihtánsámi giela ja kultuvrra ealáskahttin ¶ Lasihit almmolaš fálaldagaid sámegillii geavaheaddjiide servodaga buot joregiin ¶ 41 Sámelága giellanjuolggadusat ¶ 42 Doaibmabidju 27. Sámelága giellanjuolggadusaid geahčadeapmi ¶ 43 Doaibmabidju 28. Sámelága giellanjuolggadusaid bearráigeahčču ¶ 43 Sámegielalaš bargit almmolaš hálddahusas ¶ 44 Doaibmabidju 29. Dulkaoahpahus ja dulkkaid dohkkeheapmi ¶ 44 Heahtedieđihanbálvalus ¶ 45 Mánáidsuodjalus ¶ 45 Doaibmabidju 30. Joatkkaoahpahusa árvvoštallan ¶ 46 Doaibmabidju 31. Bearráigeahččanortnega láhkaásahusvuođđu ¶ 46 Dearvvasvuođa- ja fuollabálvalusat ¶ 46 Doaibmabidju 32. Dulkonbálvalusat dearvvasvuođafitnodagain ¶ 48 Doaibmabidju 33. Bearráigeahčču ¶ 49 Doaibmabidju 34. Ovttadássásaš bálvalusat julevsámi ja oarjilsámi guovlluin ¶ 49 Doaibmabidju 35. Almmolaš dokumeanttaid jorgaleapmi ¶ 49 Doaibmabidju 36. Dajaldatsátnegirji dearvvasvuođa- ja fuollabálvalusa várás ¶ 49 Doaibmabidju 37. Diehtojuohkinávdnasat bátnedearvvasvuođa birra ¶ 49 Doaibmabidju 38. Bátnedearvvasvuođa kárten ¶ 50 Bargo- ja čálgohálddašeapmi ¶ 50 Doaibmabidju 39. NAVa diehtojuohkin sámegillii ¶ 50 Doaibmabidju 40. Geavaheaddjiid jearahallan ¶ 51 Girkolaš bálvalusat sámegillii ¶ 51 Doaibmabidju 41. Doarjja biibbaljorgaleapmái ¶ 51 Doaibmabidju 42. Sámi searvegoddi oarjilsámi giellaguovllus ¶ 52 Doaibmabidju 43. Ipmilbálvalusteavsttaid jorgaleapmi/heiveheapmi ¶ 52 Vearroetáhta ¶ 52 Doaibmabidju 44. Vearroetáhta – viiddiduvvon fálaldat sámegillii ¶ 53 Doaibmabidju 45. Sámegielalaš giddagasbargiid háhkan ¶ 53 Doaibmabidju 46. Čohkkándilálašvuođaid geahčadeapmi ¶ 53 Doaibmabidju 47. Kriminálafuollaguovddáš mas lea máhttu sámegielas ja sámi kultuvrras ¶ Konfliktaráđiid čállingoddi ¶ 54 Doaibmabidju 48. Sámegiella konfliktaráđiin ¶ 54 Doaibmabidju 49. Eambbo sámegiellamáhttu ja sámi kulturmáhttu politiijii ¶ 54 Doaibmabidju 50. Heivehit sámegielaid elektruvnnalaš prográmmaide ¶ 55 Doaibmabidju 51. Dakkár olbmuid háhkan Politiijaallaskuvlii guđiin lea sámi duogáš ¶ 55 Suodjalus ¶ 55 Doaibmabidju 52. Diehtojuohkin vuosttasgearddesoahtebálvalusa birra ¶ 55 Doaibmabidju 53. Diehtojuohkin ja dieđiheapmi Suodjalusa hárjehallandoaimmaid birra ¶ 56 Ráđđehusa sámegielaid geavaheapmi ¶ 56 Doaibmabidju 54. Eanet ráđđehusdokumeanttat sámegillii ¶ 56 Doaibmabidju 55. Hálddahustearpmat ¶ 56 Doaibmabidju 56. Sámegillii jorgaluvvon lágaid dohkkehanortnet ¶ 57 Doaibmabidju 57. Sámegiella almmolaš registariin – gáibádusat stáhtalaš etáhtaide ¶ 58 Doaibmabidju 58. Sámegiela riektačállinreaidu ¶ 58 Sámegiela sátnegirjjit ¶ 58 Doaibmabidju 59. Sámegiela sátnegirjjiid kárten ja buorideapmi ¶ Oidnosii buktit sámegiela albmohahkii ¶ 60 Sámi báikenamat ja sámegielalaš galbbat ¶ 61 Deaivvadanbáikkit ¶ 62 Doaibmabidju 60. Mánáid ja nuoraid sámegielalaš deaivvadanbáikkit ¶ 63 Interneahtta ¶ 63 Mediat ¶ 64 Doaibmabidju 61. Sámegielalaš aviissat – eambbo julevsámegillii ja oarjilsámegillii ¶ 64 Doaibmabidju 62. Snåsningen nammasaš aviisa: oarjilsámegelalaš aviisasiiddut ¶ 65 Doaibmabidju 63. Oarjilsámi mediaguovddáš ¶ 65 Kultuvra – filbma, teáhter, girjjálašvuohta, girjerádju ¶ 65 Doaibmabidju 64. Sámi girjjálašvuođa oastinortnet ¶ Dárbu dutkat ja ovddidit máhtu ¶ 67 Doaibmabidju 65. Hukset oarjilsámegiela ja julevsámegiela dutkanmáhtu ¶ 68 Doaibmabidju 66. Dutkan- ja fága/resursaguovddáš ¶ 68 Sámi statistihkka ¶ 8 Maŋimuš logiid jagiid leat arvat doaibmabijut álggahuvvon nannen ja ovddidan dihtii sámegielaid servodaga máŋgga suorggis. Dáin doaibmabijuin máŋga doibmet bures, ja leat dagahan dan ahte sámegielat leat ožžon nannosat saji servodahkii. Muhtun sámi guovlluin sámegiella lea beaivválaš gulahallangiella. Guđege olbmo giellamáhttu buorrána lunddolaččat beaivválaš ovttastallamis eará giellageavaheaddjiiguin. Dát guovllut leat dehálaš resurssat sámegiela ovdáneapmái Norggas. Seammás lea nu, ahte eanet sámegielalaš olbmot jávket go sii guđet bohtet sin sadjái, erenoamážit sámegiela hálddašanguovllu olggobealde. Ain váilot ollu sámegielalaš bargit almmolaš ja bođolaš surggiin. Danne lea dárbu eambbo áŋgiruššat ovddidit sámegielaid. ¶ Ráđđehus áigu dáinna doaibmaplánain bidjat vuođu viiddis ja guhkesáigásaš doaimmaide mat galget ovddidit sámegielaid beroškeahttá surggiid rájáin ja hálddahusdásiin. Ulbmil lea ahte Norggas nu šaddá sámegielaide dorvvolaš vuođđu boahtteáigái. Julevsámi ja oarjilsámi guovlluin lea gielladilli erenoamáš váttis. Danne lea dárbu ahte mii bidjat searaid sihkkarastit ahte julevsámegiella ja oarjilsámegiella šaddet ealli geavahan-, ovttastallan- ja máhttogiellan maiddái boahttevaš buolvvaidege. ¶ Máŋga departemeantta leat searvan doaibmaplána bargui. Mis lea leamaš viiddis gulahallan Sámedikkiin ja mii leat joavdan ovttamielalašvuhtii doaibmaplána hárrái ráđđádallamiin. Midjiide leat maid boahtán árvalusat sierranas birrasiin. ¶ Doaibmaplána váldoulbmil lea láhčit dilálašvuođaid nu, ahte sámegielaid aktiivvalaš geavaheaddjit lassánit. Dan galgá šaddat vejolaš duohtan dahkat dainna lágiin ahte sámegiela oahpahus nannejuvvo mánáidgárddiin ja vuođđooahpahusas, ja ahte lágiduvvojit eanet joregat main lea vejolaš geavahit sámegiela, ja dasto vel dainna lágiin ahte návccat biddjojuvvojit oaččuhit eanebuid váldit sámegielalaš oahpu ja oahpu mas sámegiella lea fágan. ¶ Go ráđđehus bidjá eambbo návccaid almmolaš suorggi sámegillii, de háliida nannet guđege sámi olbmo vejolašvuođa áddehallat nuppiiguin sámegillii. Mun dieđán ahte ollugat vásihit dan, ahte eai beasa geavahit iežaset vuoigatvuođa sámástit go sis lea dahkamuš almmolaš hálddahusain ja dearvvasvuođalágádusain – dannego ii oktage sáhte sin bálvalit sámegillii. Dán dili mii dáhttut ovttasráđiid buoridit. ¶ Ráđđehus bijai giđđat 2008 ovdan St.dieđáhusa nr. 28 (2007-2008) Sámepolitihkka. Dieđáhus čilge viidát deháleamos hástalusaid mat Ráđđehusas leat politihkastis sámi servodahkii. Dieđáhusas celkojuvvo ahte sámegielaid dilli lea bahá. Ráđđehus mearridii danne ráhkadit sámegielaid doaibmaplána. ¶ Sámedikki sámegiellaiskkadeamit ja sámelága giellanjuolggadusaid árvvoštallan maid čájehit ahte ain leat ollu hástalusat mat fertejit čovdojuvvot ovdalgo sámelága giellanjuolggadusaid mearrádusat leat ollašuhttojuvvvon ollásit. Dárbu sáhttá leat maid geahčadit sámelága giellanjuolggadusaid riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaideamet čuovggas. Ráđđehus danne áigu geahčadit sámelága giellanjuolggadusaid. ¶ Mun lean hui ilus go ráđđehus ođastuvvon nationálabušeahtas lea árvalan stuorrudit juolludeami Sámediggái, vai Loabága suohkanii lea vejolaš šaddat sámegiela hálddašanguovllu láhttun golggotmánu 1. beaivvi 2009 rájis ¶ Go sámegielat eambbo oidnojit ja gullojit almmolaš báikkiin, nugo min sávaldat lea, de galget leat buohkaide olámuttus. Ulbmil lea ahte sámegielat galget ovdánit servodaga nannejeaddji oassin, ja daidda galgá leat sadji ovdánit buot servodaga surggiin. ¶ Mun dieđán ahte sámit ollu barggu dahket nannen dihtii sámgiela sihke bearrašiin, báikegottiin, mánáidgárddiin ja vuođđooahpahusas, sámi giella- ja kulturguovddážiin, ja sámi organisašuvnnain ja ásahusain. Ain ovddas guvlui lea mearrideaddji dehálaš ahte sámit ieža geavahit gieldaideaset viššalit. ¶ Sámegielaid nannenbargu gáibida guhkesáigásaš ja bissovaš rahčamušaid servodaga eanaš surggiin, ja dat ferte joatkit guhkit áiggi. Doaibmaplána válddahallá danne ráđđehusa barggu guhkibuš áiggi ulbmiliid, namalassii nannet sámegielaid boahtteáigái. Dát ulbmilat leat vuođđun plánaáigodaga doaibmabijuid joatkevaš čađaheapmái. ¶ «Doaibmaplána váldoulbmil lea láhčit dilálašvuođaid nu, ahte sámegielaid aktiivvalaš geavaheaddjit lassánit...» ¶ Ráđđehusa politihka bajimuš ulbmil sámegielaid ávkin lea láhčit nu, ahte Norggas lea oadjebas boahtteáigi sámegielaide – davvisámegillii, julevsámegillii ja oarjilsámegillii. Dehálaš ulbmil lea buoridit sámegielalaš olbmuid loguid. Dat gáibida viiddis ja guhkesáigásaš áŋgiruššama buot servodatsurggiin. ¶ Ráđđehus áigu doaibmaplánaáigodaga bidjat dakkár vuođu mas lea vejolaš buorebut áŋgiruššat sámegielaiguin sierranas servodatsurggiin – erenoamážit oahpahallamiin, oahpahusas, almmolaš bálvalus- ja fuollafálaldagain, ja vel geavahit ja oidnosii buktit sámegielaid almmolaš oktavuođain. Sámegielaid oadjebas boahtteáiggi eaktun lea ahte daid árvodássi buorrána ja ahte daid geavaheaddjiide ja eiseválddiide guđege dásis bohtet oidnosii ásahuvvon giellavuoigatvuođat. Sámegiella ferte dikšojuvvot buot joregiin main sámit leat ja deaivvadit, ja danne lea dehálaš čalmmustahttit sámegielaid joregiid ja daid geavaheaddjiid deaivvadanbáikkiid. ¶ Sámegielaid oadjebas boahtteáigi eaktuda maid ahte guhtege sápmelaš geahččala nanusmahttit ja buoridit iežas sámegiela máhtu, geavahit sámegiela nu ollu dilálašvuođain go sáhteš, ja oahpahit sámegiela mađe muddui lea vejolaš ođđa buolvvaide. ¶ Jos sámegielaid boahtteáigi galggaš leat oadjebas, de gáibiduvvo ahte gielddat ja báikegottit suodjalit ja viššalit geavahit sámegiela iežaset guovlluin dainna fuolain, ahte sámegiela lea vejolaš bures oahpahit mánáidgárddiin, vuođđoskuvllain ja joatkkaskuvllain, ja dainnage fuolain ahte vánhemiidda ja eará rávesolbmuide maid leat buorit vejolašvuođat oahppat sámegiela. Dasto báikegottit berrejit deattuhit dehálažžan lágidit sámegielalaš joregiid mánáide, nuoraide ja rávesolbmuide, ja fállat dakkár gielddalaš bálvalusaid sámi álbmogii, main vuođus lea sámi giella- ja kulturmáhttu. Sámegielalaš galbbat galget leat gielddavisttiid sihke olggobealde ja siskkobealde, ja máŋggagielat geaidnogalbbat váikkuhit dasa ahte sámegiellage lea oidnosis báikkálaš servodagain. ¶ Sámegielaid oadjebas boahtteáigi eaktuda álššalaččat áŋgiruššama julevsámegielain ja oarjilsámegielain, vai dát gielat bissot ealli giellan maiddái boahtteáiggige. Dainnago dáin giellaguovlluin sámit orrot bieđgguid ja leat unnitlogus stuorát álbmoga ektui, de sin joavkkuide lea erenoamáš váttes hástalus fas ealáskahttit gielaset. Nu lea dilli erenoamážit oarjilsámi guovlluin. Oarjilsámit ja julevsámit leat unnitlogut olles sámi servodagas. Danne lea dárbu ahte sii buohkat geain lea ovddasvástádus sámegielain, bidjet erenoamáš searaid dáid gielaid nanusmahttimii. ¶ Nuortalašgiela/golttágiela ja bihtánsámegiela várás áŋgiruššan ferte mearkkašit ahte álggahuvvojit báikkálaš ja rádjarasttideaddji giellaprošeavttat maid vuođđun lea dáid gielaid duohtadilli. Odne ii leat jáhkehahtti atnit dáid gielaid ealli giellan sierranas servodatsurggiin nugo lea vejolaš dahkat davvi- sámegiela, oarjilsámegiela ja julevsámegiela dáfus. ¶ VIIDDIS JA GUHKESÁIGÁSAŠ ÁŊGIRUŠŠAN SÁMEGIELAIGUIN ¶ Ráđđehusa barggus ovddidan dihtii sámegielaid Norggas leat čuovvovaš bajimuš ulbmilat: ¶ Politihkalaš vuođđu ¶ Ráđđehusbellodagaid politihkalaš vuođđu – Soria Moria-julggaštus – almmuha ulbmilin dakkár sáme- politihka čađaheami, mii lea ávkin sámi álbmogii, nu ahte sámi gielas, kultuvrras ja servodateallimis lea sihkkaris boahtteáigi Norggas. ¶ St.dieđáhusas nr. 28 (2007-2008) Sámepolithkka ráđđehus lea dovddahan ahte sámegielat galget leat ealli gielat. Sámegielaid galgá leat vejolaš geavahit servodaga buot joregiin, ja sámegiela geavaheapmi galgá buoriduvvot buot servodatjoregiin. Stuorradiggedieđáhusas nannejuvvo dasto vela ahte sámi gillii ja kultuvrii guoski hástalusat galget ollašuvvat dainna lágiin ahte almmolaš ásahusaid ovddasvástádus ja rolla buoriduvvo sámi geavaheaddjiid várás dakkár guovdilis čálgodoaimmain go dearvvasvuođas, fuolas ja oahpahusas. Dat gáibida aktiiva politihka mii váldá mielde oassin sámegielalaš ja sámekultuvrralaš viidodaga almmolaš bálvalusaide ja fálaldagaide. ¶ St.dieđáhusas nr. 35 (2007-2008) Mål og meining ráđđehus lea árvalusvuođđun hábmen ollislaš giellapolitihka. Gielladieđáhusa ollislaš viidodat mearkkaša ahte sámegiela boahtteáigái sihkkarastin maid gullá bajimuš giellapolitihkalaš ovddasvástádussii oassin. Bargu sámegiela ovddidemiin lea danne maiddái oppalaš giellapolitihkalaš hástalus, iige duššefal dábálaš sámepolitihkalaš hástalus. ¶ Sámegielat, erenoamážit unnibuš gielat, leat ollu váddát dilis go Norgga riikkagiella. Giellajápmu lea duođalaš áitta duoidda unnibuš sámegielaide. Muhto vel davvisámegiellage čilgejuvvo áitojuvvon giellan riikkaidgaskasaš oktavuođain. Go giellajámu lea áigumuš hehttet, de gáibiduvvo čavgadat ja ulbmálat ja dárkilit plánejuvvon áŋgiruššan. Gielladieđáhusas celkojuvvo ahte ráđđehusa barggu ulbmil lea ráhkadit vuođu ođđa sámi giellapolitihkkii mas lea strategalaš ja ollislaš viidodat sámegillii ja sámi servodahkii. Dát doaibmaplána gullá dán bargui oassin. ¶ St.dieđáhusas nr. 23 (2007-2008) Språk bygger broer namahuvvojit doaibmabijut mat gullet ollislaš giellaoahpahuspolitihkkii man vuođđun lea olbmo oppa eallima viidodat ja máŋggagielalašvuođa viidodat. Mánáidgárddit dat leat heivvoleamos joregat go doaibmabijuid ulbmil lea movttiidahttit olbmo jo mánnán oččodit sámegiela. Departemeanta oaidná dárbun árvvoštallat giellakártema ja giellamovttiidahttima reaidduid ja vugiid kvalitehta, vai lea vejolaš gávnnahit mo lea buoremus ovddidit sámegiela. Dasto čilgejuvvo sámegiela sadji maiddái vuođđooahpahusasge, ja departemeanta atná iežas hástalussan sihkkarastit oahppiide oktagaslaš vuoigatvuođa oahppat sámegiela, ee. atnit fuola das ahte leat fidnemis dohkálaččat oahppan oahpaheaddjit ja ahte ráhkaduvvojit ja buvttaduvvojit buorit sámegielalaš oahpponeavvut. Departemeanta ulbmáda buoridit gáiddosoahpahusa fálaldagaid ja gulahit jeavddalaččat ahte oahppiin lea vuoigatvuohta oažžut sámegiela oahpahusa. ¶ Stuorradiggedieđáhus válddahallá dasto universitehtaid ja allaskuvllaid giellafágaid. Sámegielalaš dutkamat ja sámegielalaš oahpaheaddjioahpahusat leat Norggas dehálaš eavttut go galgat seailluhit ja ovddidit sámegielaid ja sámekultuvrra, ja nu maiddái riikkarájáid rastá. Dehálaš lea erenoamážit atnit muittus unnibuš sámegielaid, julevsámegiela ja oarjilsámegiela, ja stuorradiggedieđáhusas čujuhuvvo dasa ahte viggamušaide oččodit oahppiid ohcat ¶ 12 dáidda oahpuide ferte leat stuorra deaddu buot ásahusain main lea dat ovddasvástádus dán suorggis. ¶ St.dieđáhusas nr. 31 (2007-2008) Kvalitet i skolen ráđđehus deattuha ahte lea dárbu árrat vuoruhit guovdilis vuođđogálggaid. Vai sáhttá sihkkarastit juohke oahppái vuogádatlaš čuovvoleami vuost- tamuš skuvlajagiid, de departemeanta áigu geatnegahttit skuvllaid kártet oahppiid lohkančehppodaga sin skuvlavázzima vuosttamuš golbma jagi. ¶ Departemeanta áigu álggahit bissovaš vuogádaga mas oahpaheaddjit sáhttet oažžut lasi oahpu. Stáhta ruhtada lohkansajiid dihto oahpaheaddjilohkui ja fállá gielddaide geavahit dáid oapposajiid. Buot easkkavirgáduvvon rektoriid várás galgá álggahuvvot master-dássásaš oahppofálaldat skuvlajođiheamis. Stáhta máksá lohkansajiid goluid. ¶ Ráđđehus áigu daid skuvllaid ja skuvlaeaiggádiid várás main leat erenoamáš hástalusat, buoridit kvalitehtaárvvoštallama vuogádaga ja vuoruhit skuvllaid ja skuvlaeaiggádiid vástesaš rávvagiid. ¶ St.dieđáhus nr. 11 (2008-2009) Læreren – rollen og utdanningen namaha sámi oahpaheaddjioahpahusa sierra. Ráđđehus árvala máŋga doaibmabiju maiguin galggašii leat álkit oažžut eanebuid váldit sámi oahpaheaddjioahpu, ja ollu dakkárge doaibmabijuid mat movttiidahttet eanebuid váldit sámegiela fágan mii lea oassin sin norgalaš oahpaheddjioahpus. Stuorradiggedieđáhus čujuha maid dasa ahte dat ásahusat mat fállet oahpu sámegielas, fertejit buorebut bargat ovttasráđiid, dasgo dakkár ovttasbarggus leat ollu geavatkeahtes vejolašvuođat. ¶ Riektevuođđu ¶ Arvat riikkaidgaskasaš konvenšuvnnain mat leat unnitloguid ja álgoálbmogiid birra, leat mearrádusat gielaid gáhttema birra. ILO-konvenšuvdna nr. 169 cealká ee. artihkkalis 28 ahte «Doaibmabijut galget álggahuvvot mat seailluhit ja ovddidit dan álbmoga gielaid geavaheami mas lea sáhka.» . Maiddái ONa konvenšuvdnage siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra láidesta Norgga barggu sáme- gielain. Dasto válddahallá ON-julggaštus álgoálbmogiid vuoigatvuođaid birra ee. álgoálbmogiid gielalaš vuoigatvuođaid. ¶ Eurohparáđđi mearridii jagi 1992 Eurohpalaš lihttu regiuvdna- dahje unnitlohkogielaid birra (European Charter for Regional or Minority Languages) áigumušain gáhttet unnitlohkogielaid, vai eurohpalaš kultuvra bisošii ovttastuvvan ja šláddjes kultuvran. Lihttu geatnegahttá nationálastáhtaid čađahit čielga doaibmabijuid seailluhan dihtii regionála- ja unnitlohkogielaid, nu ahte dat bohtet oidnosii sihke politihkas, lágain ja geavadis. Lihtu oassi II mearrida arvat dehálaš ulbmiliid ja vuođđojurdagiid stáhtaid geatnegasvuođa birra nannet unnitlohkogielaid gáhttema. Unnitlohkogielaidlihtu oassi III siskkilda viidát ja dárkilat njuolggadusaid mat čielgasit geatnegahttet eiseválddiid sierranas surggiin, ee. dakkár surggiin go oahpahusas, riektelágádusas ja almmolaš hálddahusas. Norggas lihtu oassi III lea fámuiduvvan davvisámegiela várás. Maŋŋágo Snoasa suohkan ja Divttasvuona suohkan leat váldojuvvon mielde sámegiela hálddašanguvlui, de Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu árvvoštallat galgágo lihtu oassi III gustot maiddái oarjilsámegillii ja julevsámegilliige. ¶ Norga bijai ovdan iežas goalmmát raportta njukčamánus 2005. Eurohparáđi resolušuvdna das mo Norga lea čuovvolan Unnitgielaidlihtu jagi 2007 rájis, buktá čielga árvalusaid čuovvovaš čuoggáiguin: ¶ Eurohparáđi áššedovdi lávdegoddi deattasta ahte julevsámegiella ain lea rašis dilis. Oarjilsámegiela dáfus áššedovdi lávdegoddi dadjá ahte dát giella lea erenoamáš hearkkes dilis ja ahte dan giela várás lea dárbu álggahit ájitkeahttá doaibmabijuid amas giella duššat Norggas. Dárbu lea ulbmálaččat doarjut giela ja hutkat ođđa čovdosiid mat heivejit oarjil ¶ 13 sámegiela erenoamáš dillái. Lávdegoddi deattuha dasto dehálažžan ahte Norga ovttasbargá ruoŧŧilaš eiseválddiiguin buoridan dihtii oarjilsámiid dili. ¶ Norgga njealját raporta gárvánii geasset 2008. Eurohparáđđi ii vel leat meannudan dan gárvásii miessemánus 2009. ¶ Riikkalaš lágain Vuođđolága § 110 a vuođđuda stáhta geatnegasvuođa lágidit dili nu ahte sámi álbmot sáhttá «sihkkarastit ja ovddidit gielas, kultuvrras ja servodateallimis» . Dát dat ee. lei vuođđun go sámeláhkii lasihuvvui ođđa kapihtal 3 giela birra jagi 1990. Njuolggadusat fámuiduvve ođđajagemánu 1. b. 1992, ja leat dainna lágiin doaibman 17 jagi. ¶ Sámelága § 1-5 nanne ahte sámegiella ja dárogiella leat ovttaárvosaš gielat, ja ahte dat galget leat ovttadássásaččat sámelága goalmmát kapihttala mearrádusaid vuođul. Muhtun mearrádusat leat ráddjejuvvon sámegiela hálddašanguvlui, ja muhtun mearrádusain fas eai leat dakkár geográfalaš ráddjejumit. Muhtun mearrádusat leat erenoamážit gielddaid várás, ja muhtumat fas gustojit maiddái stáhtalaš ja guvllolaš eiseválddiide. Láhka cealká ee. ahte lágat ja láhkaásahusat mat erenoamážit gusket oppa sámi álbmogii dahje sámi álbmoga osiide, galget jorgaluvvot sámegillii. ¶ Sámelága giellanjuolggadusat addet riikkaássiide gielalaš vuoigatvuođaid mat doibmet go sis lea dahkamuš almmolaš orgánaiguin. Dat giellanjuolggadusat gustojit njuolggadusaid, almmuhusaid ja skoviid jorgaleapmái sámegillii, vuoigatvuhtii oažžut vástádusa sámegillii, viiddiduvvon vuoigatvuhtii geavahit sámegiela riektelágádusas, viiddiduvvon vuoigatvuhtii geavahit sámegiela dearvvasvuođa- ja sosiálasuorggis, oktagaslaš girkolaš bálvalusaide, vuoigatvuhtii oažžut oahpahallanvirgelobi ja vuoigatvuhtii oažžut sámegiela oahpahusa. ¶ Sámegiela hálddašanguovlu fátmmasta Kárášjoga, Unjárgga, Porsáŋggu ja Deanu gielddaid ja Guovdageainnu suohkana Finnmárkkus, Gáivuona suohkana Romssa fylkkas, Divttasvuona suohkana Nordlánddas, ja Snoasa suohkana Davvi-Trøndelágas. Loabága suohkan Romssa fylkkas lea ohcan beassat sámegiela hálddašanguvlui. ¶ Maŋŋágo Snoasa suohkan ja Divttasvuona suohkan šadde sámegiela hálddašanguvlui, de leat sámelága giellanjuolggadusat viiddiduvvon gustot maiddái oarjilsámegillii ja julevsámegillii. Dat mearkkaša ahte dain gielddain/suohkaniin ja guvllolaš ja stáhtalaš eiseválddiin mat leat dain hálddašanguovllu osiin main dát gielat geavahuvvojit, lea ovddasvástádus giellalága njuolggadusaid čađaheamis guđege giela dáfus. Lágat ja láhkaásahusat mat erenoamážit gusket oppa sámi álbmogii dahje sámi álbmoga osiide, galget jorgaluvvot sámegillii. ¶ Sámelága giellakapihttala mearrádusat leat unnimusgáibádusat. Dat mearkkaša ahte buot almmolaš orgánat ávžžuhuvvojit váldit vuhtii sámegiela geavaheaddjiid, maiddái guhkkelii go maid lága njuolggadusat gáibidit ja hálddašanguovllu ráddjejupmi geatnegahttá. Buori hálddašandábis čuovvu ahte čálalaš oktavuođaváldimii mii lea sámegillii, galgá vástádusge leat sámegillii, maiddái dakkár dáhpáhusain main lága mielde ii leat geatnegasvuohta dasa. ¶ Sámegiela oahpahusa lágalaš vuođđu leat sámeláhka ja oahpahusláhka. Maŋŋágo sámegiela hálddašanguovlu viiddiduvvui nu, ahte dat dál fátmmasta suohkaniid mat leat oarjilsámi ja julevsámi guovlluin, de ipmirduvvo doaba ”sámegiella” siskkildit davvisámegiela, oarjilsámegiela ja julevsámegiela. Seamma definišuvdna lea maid oahpahuslágasge (§ 6-1). Sámelága § 3-8 cealká ahte ”juohkehaččas lea vuoigatvuohta oahppat sámegiela”. Dat gusto sihke sámiide ja dážaide. ¶ Eará guovdilis láhka lea mánáidgárdeláhka, mii mearrida gielddaid ovddasvástádusa lágidit fálaldagaid sámi mánáide. Duopmostuolloláhka čujuha sámelága mearrádusaide go sámegiela geavaheamis lea sáhka. Báikenammaláhka galgá sihkkarastit sámi báikenamaid riikkalaš lágaid ja riikkaidgaskasaš soahpamušaid ja konvenšuvnnaid mielde. Dearvvasvuođalágat muddejit dearvvasvuođabálvalusa doaimmahusaid, bargiid ja dearvvasvuođabálvalusaid geavaheaddjiid gaskavuođaid. Dearvvasvuođarievttálaš hálttis gusto dakkár gáibádus, ahte diehtojuohkin galgá leat ipmirdahtti beroškeahttá giellanjuolggadusaid ráddjejumis, ja sámegielalaš bálvalusfálaldagat maid leat dehálaččat rivttes ja dárbbašlaš iskkadeami ja dálkkodeami geažil, gč. omd. pasieantavuoigatvuođalága. ¶ Geatnegasvuohta gáhttet sámegielaid ¶ Buot almmolaš doaimmahusain lea ovddasvástádus váldit vuhtii sámegielaid geavaheaddjiid iežaset bargosurggiin suorgeovddasvástádusa vuođđojurdaga mielde. Buot almmolaš orgánat maidda sámelága goalmmát kapihttala giellanjuolggadusat gusket, leat geatnegasat gozihit ahte sámelága giellanjuolggadusat čuvvojuvvojit. Dán doaibmaplána doaibmabidjooasis čilgejuvvo dárkileappot makkár ovddasvástádusoktavuođat leat omd. oahpahussuorggis ja dearvvasvuođasuorggis. ¶ Sámedikkis lea ja galgá áin leat erenoamáš guovdilis rolla sámegiela bargguin. Norgga eiseválddit eai dattetge sáhte sirdit alddiineaset Sámediggái bajimuš ovddasvástádusa sámegielas. Álo lea stáhtalaš ovddasvástádus bidjat dárbbašlaš rápmaeavttuid sámegiela gáhttejupmái ja ovddideapmái. Sámedikkis okto ii sáhte lea ovddasvástádus sámegiela ovddideami lágideamis. Sámegiela joatkevaš ovdáneapmi sorjá máŋgga oasálačča áŋgiruššamis, ja das lea maiddái gielddain/suohkaniin ja fylkkagielddain/- suohkaniinge guovdilis doaibma. ¶ Bargo- ja searvadahttindepartemeanttas lea ovddasvástádussan oktii heivehit ráđđehusa sámepolitihka. Sámegiella lea erenoamáš guovdil sámi kultuvrra, ealáhusaid ja servodaga dábálaš ovddideamis. Bargo- ja servadahttindepartemeanta lea danne maŋimuš logiid jagiid álggahan arvat doaibmabijuid sámegiela dihtii. Dainnago Bargo- ja searvadahttindepartemeanttas lea leamaš guovdilis rollan sámegiela gáhtten- ja ovddidanbargu, de sámelága giellanjuolggadusaid formála ovddasvástádus galgá sirdojuvvot Kultur- ja girkodepartemeanttas Bargo- ja searvadahttindepartementii. Bargo- ja searvadahttindepartemeanta goziha dasto sámelága kapihttala 3 njuolggadusaid ollašuhttima. Bargo- ja searvadahttindepartemeanta šaddá maid dan mielde váldit badjelasas ovddasvástádussan oktiiordnet Norgga geatnegasvuođaid čuovvolit unnitlohkogielaidlihtu mearrádusaid. Dainnago Kultur- ja girkodepartemeanta lea giellapolitihkalaš ovddasvástideaddji departemeanta, de das lea bajimuš ovddasvástádus ollislaš ja surggiidrasttideaddji giellapolitihkas. ¶ Bođolaš doaimmahusaide eai guoskka sámelága giellanjuolggadusat. Maŋimuš jagiid mii leat dattetge oaidnán ahte muhtun organisašuvnnat ja fitnodagat leat váldán atnui sámegiela, omd. namaide, almmuhusaide, diehtojuohkimii neahtas ja gihppagiin. Muhtumat leat maid virgádan sámegielalaš bargiid guđet sáhttet bálvalit sámegielalaš geavaheaddjiid. Ráđđehus atná dan lunddolaš čuovvumuššan das, go sámegiella lea ožžon nannosat sajádaga. ¶ Sámedikki bargu sámegielain ¶ Sámelágas lea § 3-12 Sámi giellabargguid organiseren , ja dan mielde Sámediggi galgá bargat nu, ahte gáhtte ja ovddida sámegielaid Norggas. Dasto cealká láhka ahte Sámediggi galgá ráhkadit raportta Gonagassii juohke njealját jagi, mas sámegielaid dilli Norggas čilgejuvvo. ¶ Sámediggi várre juohke jagi ruđaid maid sáhttá juogadit sierranas doaibmabijuide mat nannejit ja ovddidit sámegielaid Norggas . Jahkái 2009 dat supmi lea unnibuš go 60 milj. ruvnnu. Ruđat mannet sámegiela hálddašanguovllu gielddaide ja fylkkagielddaide, giellaguovddážiidda ja sierranas prošeaktaohcciide. Jagi 2008 rájis geavahuvvo maid oassi Sámeálbmotfoandda ¶ vuoittus giellaovddideaddji doaibmabijuide. Lassin Sámediggi hálddaša doarjagiid mat leat mánáidgárdefálaldagaid, oahpponeavvuid ja stipeanddaid várás. ¶ Juolludeapmi mii lea sámelága giellanjuolggadusaid hálddašanguovllu gielddaid ja fylkkagielddaid várás, máksojuvvo jahkásaččat dihto Sámedikki mearridan eavttuid mielde. Dát ruđat galget gokčat lassegoluid mat gielddain leat guovttegielalaš gieldan. Sámediggi galgá gozihit dáid ruđaid geavaheami, ja gielddat ja fylkkagielddat sáddejit jahkásaččat dieđáhusa ruhtageavaheamis Sámediggái. Jahkái 2009 leat várrejuvvon 42,75 milj. ruvnnu. Sámediggi áigu ođasmahttit juolludaneavttuid jagi 2010 bušeahta oktavuođas. ¶ Norgga sámedikkis lea giellastivra mii lea giellafágalaš áššiin Sámediggeráđi rávvejeaddji orgána. Giellastivrras leat lahtut geat ovddastit davvisámegiela, julevsámegiela ja oarjilsámegiela guovlluid. Lahtut davviriikkalaš orgánii Sámi giellalávdegoddái (SGL) válljejuvvojit giellastivrra láhtuid gaskkas. SGL lea Sámi parlamentáralaš ráđi mearridanorgána mii galgá bargat sámi giellaáššiiguin ja ovddidit sámegiela čálalaččat ja njálmmálaččat. Lassin Sámi giellalávdegoddi juohká dieđuid riikkaid giellaorgánaide, ja earáide. ¶ Sámedikki barggut mat leat sámegiela terminologiijas ja normeremis čađahuvvojit ovttasráđiid Sámi giellalávdegottiin. Sámi giellalávdegotti doaibma lea ee. dohkkehit sámegielaide tearpmaid ja normeremiid. Sámi giellalávdegottis leat golbma tearbmajoavkku, davvisámegillii, oarjilsámegillii ja julevsámegillii, ja dain leat fágaolbmot guđet bohtet golmma sámedikkis ja guđege sámegiela guovllus. Maiddái normerema várásge Sámi giellalávdegottis leat giellajoavkkut máin lea giellafágalaš máhttu, maiddái riikkarájáid rastá. Dat mearkkaša ahte giellafágalaš bargu čađahuvvo oktilaččat buot sámegielain ja davviriikkalaš dásis. ¶ Sámedikkis lea sátnebáŋku, Risten.no, mii siskkilda muhtun sámi terminologiijaid. Sámedikkis lea maid ovttasbargu Bargo- ja searvadahttindepartemeanttain ja Máhttodepartemeanttain ”Divvun” nammasaš prošeavtta oktavuođas – mas galget ráhkaduvvot golmma sámegillii divodanprográmmat (geahča doaibmabiju 58). ¶ Sámediggi nammada báikenammakonsuleanttaid ja rávve mo sámegielalaš báikenamat galget geavahuvvot ja mo báikenammaláhka galgá hálddašuvvot. Sámedikkis leat odne golbma báikenammakonsuleantta guđet rávvejit mo Norggas galget čállit sámegielalaš báikenamaid. Nammakonsuleanttain lea ovddasvástádus davvisámegiela, julevsámegiela ja oarjilsámegiela guovlluin. ¶ Jagi 2009 ožžot 10 sámi giellaguovddáža doarjagiid Sámedikkis. Giellaguovddážiid doaibmamuš lea ealáskahttit, seailluhit ja nanusmahttit sámi giela ja kultuvrra. Giellaguovddážiid bargguide gullá ovddidit ja buoridit oahpahusdoaibmabijuid mat leat sámi giela, kultuvrra ja ealáhusaid várás, ja juohkit dieđuid sámi kultuvrra birra. Giellaguovddážat lágidit juohkelágan kurssaid, nugo sámegielas mánáid stoahkangiellan, sámegiela gielddabargiid várás, ja duojis. Giellaguovddážat leat guovlluineaset sámi álbmoga deaivvadansajit, ja danne dat leat dehálaš ásahusat sámegiela nannemis ja ovddideamis. ¶ Sámediggi juohká doarjagiid sámi mánáidgárddiide maid njuolggadusaide lea čállojuvvon ahte mánáidgárdi atná vuođđunis sámi giela ja kultuvrra. Sámedikkis leat maid doarjagat ovttaskas mánáid oahpahussii dáža mánáidgárddiin, gč. válddahallama dán doaibmaplána doaibmabidjooasis. Sámediggi doallá jahkásaš fierpmádatčoahkkimiid mánáidgárddiid sierranas bargiidjoavkkuide, ee. jođiheaddjiide, giellabargiide ja almmáiolbmuide. Sámediggi juolluda doarjagiid oahpponeavvuide mat leat heive- huvvon sámi mánáidgárdemánáide. Oahpponeavvuid ja Sámedikki oahpahussuorggi rolla dáfus, geahča doaibmabidjooasi. ¶ Foanda vuođđuduvvui Stuorradikki bušeahttamearrádusa vuođul, mii dahkkojuvvui geassemánu 16. b. 2000 kollektiiva kompensašuvdnan gielalaš ja kultuvrralaš vahágiidda ja gillámušaide, maid ovddeš dáruiduhttinpolitihkka lea dagahan sámi álbmogii. Foandda ulbmil lea juolludit doarjagiid veahkkin dakkár doaibmabijuide mat nannejit ja veahkehit ealáskahttit sámi giela ja kultuvrra. ¶ Sámediggi juolluda stipeandda oahppiide geain lea sámegiella fágan joatkkaskuvllas . Lassin Sámediggi lea vuođđudan stipeanddaid alit oahpahusa várás, gč. doaibmabidjooasi. ¶ Diehtojuohkin/láidestus vuoigatvuođaid birra: Sámediggái bohtet álbmogis arvat jearaldagat das, makkár vuoigatvuođat guđege olbmos leat go sus lea dahkamuš almmolaš ásahusaiguin. Ovddimusas leat gažaldagat vuoigatvuođas oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii, ja gos oahppit sáhttet oažžut dán vuoigatvuođa ollašupmái. Seamma gažaldaga jerret maid vánhemat geat háliidit bidjat mánáset mánáidgárdái ja dáhttot ahte mánnái das leat fálaldagat mat leat heivehuvvon su gillii ja kultuvrii. Sámedikkis ii leat mihkkege formála válddiid bagadit gielddaid/skuvla- ja mánáidgárdeeaiggádiid, muhto sáhttá daid bagadit mánáidgárddi lážáldaga ja skuvlla oahpahusa hárrái. Sámediggi juohká dieđuid vánhemiidda das maid sii sáhttet dahkat čoavdin dihtii ášši. ¶ Sámediggái bohtet muhtun gažaldagat olbmo vuoigatvuođaid birra oažžut bálvalusaid sámegillii dearvvasvuođalágádusas, riektelágádusas ja girkus, ja maiddái gažaldagaid dulkoma birra sierranas oktavuođain. ¶ Ollu gielddat ja ásahusat bovdejit Sámedikki doallat diehtojuohkinčoahkkimiid, logaldallamiid ja dakkáraččaid sámegiela birra. Lassin addojuvvojit ollu dieđut ja rávvagat čálalaččat ja telefovnnas. Gielddat, skuvllat, mánáidgárddit ja giellaguovddážat leat dat mat dávjjimusat váldet oktavuođa Sámediggái. Oktavuođa váldet Sámediggái maid čállit, mediat ja eará giellageavaheaddjit, omd. terminologiija birra, báikenamaid birra, ja dan birra, mo galggašii nannet ja ovddidit sámegiela sierranas ásahusain. ¶ Sámediggi lea dahkan ovttasbargansoahpamuša Finnmárkku fylkkagielddain, Romssa fylkkasuohkaniin ja Nordlándda fylkkasuohkaniin, ja maiddái ovttasbargansoahpamuša ovttain fylkkasuohkaniin oarjilsámeguovllus. Dáid soahpamušaid ulbmil lea ee. nannet sámi giela ja kultuvrra. ¶ Sámedikki čielga árvalusat dán doaibmaplána bargui bohtet ovdan doaibmaplána doaibmabidjooasis. ¶ Doaibmaplána barggu ja čuovvoleami organiseren ¶ Bargo- ja searvadahttindepartemeanta jođiha sámegiela doaibmaplána barggu. Doaibmaplána lea ráhkaduvvon ovttasráđiid Sámedikkiin, ja dan bargui leat maid searvan earáge áššáigullevaš departemeanttat. ¶ Sámediggepresideanta ja bargo- ja searvadahttinministtar soabaiga jahkebeallásaš ráđđádallančoahkkimis miessemánu 2008, ahte doaibmaplána bargu galgá álggahuvvot dakkaviđe, ja ahte ráđđehusa ja Sámedikki sámegiellabarggut heivehuvvojit oktii. Doaibmaplána barggu botta leat leamaš bissovaš oktavuođat ja ráđđádallamat, ja loahpalaš ráđđádallančoahkkimat dollojuvvojedje sihke hálddahuslaš ja politihkalaš dásis njukčamánu 31. b. ja čuoŋománu 17. b. 2009. ¶ Sámegiela doaibmaplána bargoproseassas Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea doallan čoahkkimiid fylkkamánniiguin, fylkkasuohkaniiguin, gielddaiguin, skuvllaiguin, ásahusaiguin, giellaguovddážiiguin ja eará sámi giellabirrasiiguin ja dutkanbirrasiiguin. Departemeanta lea maid ožžon arvat čálalaš árvalusaid, sihke almmolaš doaimmahusain, organisašuvnnain ja oktagasain. ¶ Doaibmaplána galgá doaibmat vihtta jagi. Guhtege departemeanttas, mii lea čállojuvvon doaibmabiju ovddasvástideaddjin, lea ovddasvástádus doaibmabiju čađaheamis, dasge mo doaibmabidju galgá organiserejuvvot ja ruhtaduvvot. Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu plánaáigodaga oktii heivehit ulbmiliid čuovvoleami ja ovddideami ja doaibmaplána doaibmabijuid. Dat bargu galgá čađahuvvot ovttasráđiid Sámedikkiin, ja go lea dárbu, de departemeanta ráđđádallá Sámedikkiin. ¶ Daid doaibmabijuid čađaheapmi ja viidodat maid doaibmaplána válddahallá, šaddet heivehuvvot jahkásaš bušeahttaárvalusaide ja dasa mo Stuorradiggi daid meannuda. Áigumuš lea ráhkadit jahkásaš dilleraporttaid. ¶ Sámegiella gullá suoma-ugralaš giellajovkui. Sámástit sihke Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas. Buohkanassii leat logi sierranas sámi suopmana dahje giela, ja giellaráját rasttidit riikkarájáid. Guorahallamis maid Sámi ealáhus- ja guorahallanguovddáš čađahii jagi 2000 ¶ Sámi giellaráđi ovddas, meroštallet ahte leat sullii 25 000 sámegielalačča Norggas. Sullii bealli sis sihke sámástit, lohket ja čállet sámegillii, ja bealli fas sis máhttet dušše hállat. Váttis lea dárkilit meroštallat man stuorra lohku lea guđege sámegielas, muhto davvisámegiella lea eahpitkeahttá viidámus sámegiella Norggas. Julevsámegielas ja oarjilsámegielas leat jáhkkimis unnit go duhát geavaheaddji. Viehka unnán olbmot odne máhttet nuortalašgiela/golttágiela ja bihtánsámegiela Norggas. ¶ Nuortalašgiella/golttágiella lea odne Mátta-Várjjaga gielddas. Sámi giellalávdegotti addin dieđuid mielde leat Norggas hárvves olbmot guđet hálddašit nuortalašgiela/golttágiela eatnigiellan. Eanaš nuortalaččat/golttálaččat orrot Suomas ja Ruoššas, main giella ain geavahuvvo. Davvisámegiella hállojuvvo eanaš Finnmárkku fylkkas ja Romssa fylkkas, ja Dielddanuori ja Evenášši suohkaniin Nordlánddas. Norggas julevsámi giellaguovlu lea Nordlándda fylkkas, ja dat ollá máddin Sáltovuonas davás Bálága suohkanii. Divttasvuotna lea odne dat suohkan mas eanaš julevsámegielalaččat orrot. Bihtánsámi biras lea odne suohkaniin Sálttus, Báidaris ja Bodeaju ja Fuoskku osiin. Norggas oarjilsámi giellaguovlu ollá davvin Sáltoduoddaris máttás Engerdálii Hedmárkui, ja oarjilsámit orrot bieđgguid unna servodagažiin. ¶ UNESCO áitojuvvon gielaid ¶ rukses listtus davvisámegiella lea luohkkáduvvon áitojuvvon giellan, ja oarjilsámegiella ja julevsámegiella leat fas luohkkáduv ¶ SÁMEGIELAID OTNÁŠ DILLI ¶ Sámegielaid geavaheami guorahallan. Sámi ealáhusa- ja guorahallanguovddáš, Deatnu golggotmánnu 2000 ¶ 18 von bahás áitojuvvon giellan. Nuortalašgiella/ golttágiella, bihtánsámegiella ja upmesámegiella leat luohkkáduvvon jápma giellan Norggas. Sivva manne oarjilsámegiella adnojuvvo bahás áitojuvvon giellan, lea dat go eanaš oarjilsámegielalaš olbmot leat ádjá ja áhku buolvvas. Viehka unnán mánát ohppet giela, ja ain hárvvibut leat sii guđet hállet giela. Julevsámegiela dáfus, de celkojuvvo ahte dušše unna mánnálogoš ohppet sámegiela ja hirbmat hárvásat hállet giela. Nuorat giellageavaheaddjit leat doaŋggit hállat giela ja válljejit danne geavahit skandinávialaš giela. ¶ Sámegiella lea nannoseabbo dain guovlluin main giella lea leamaš bissánkeahttá gulahallan- ja ovttastallangiellan. Dás lea sáhka ovddimusat davvisámegielalaš guovlluin mat leat sámegiela hálddašanguovllus Finnmárkkus. Dáin guovlluin leat ollu mánát geain sámegiella lea ruovttugiellan jogo oktogiellan dahje nubbi ruovttugiellan dárogiela dahje eará giela bálddas. Sámegiella lea oluide beaivválaš gulahallan- ja ovttastallangiella dáin guovlluin. Sámegiella lea maid oinnolaš báikegottiin ollu eanebut go eará sámi guovlluin. Dát sámegielalaš birrasat leat leamaš ja leat ain dálge dehálaš resurssat davvisámegiela ovdáneapmái maiddái earáge davvisámegiela guovllud osiinge, ja daid rolla lea dehálaš kultuvrralaš ja gielalaš bissovašvuhtii oppa sámi servodagas. ¶ Davvisámegiela guovllus leat mearrasámi ja márkosámi guovllut erenoamážit gillán dáruiduhttindeattu. Ollu dáin guovlluin giellamolsunproseassa lea ollen viehka guhkás. Dáin guovlluin ferte jáhkkit sámegiela ain mannat maŋás, go dain leat unnán mánát geain lea sámegiella ruovttugiellan. Go gielalaš bissovašvuohta boatkana buolvvas bulvii, de dat dagaha ahte máŋga mearrasámi ja márkosámi suopmana leat jávkamin. Maŋimuš logiid jagiid leat dattetge rahčan ealáskahttit kultuvrra ja giela máŋgga mearrasámi guovllus ja márkosámi guovlluin. Go Gáivuona suohkan šattai sámegiela hálddašanguovllu oassin, de dat lea ollu váikkuhan dasa, ahte sámegiella lea ovdánan guovllus. ¶ Julevsámegiela ja oarjilsámegiela dáfus, de dat leat maŋimuš logiid jagiid ovdánan veaháš. Mánáidgárddit leat vuođđuduvvon main oarjilsámegiella dahje julevsámegiella lea váldogiella, ja máŋga oahppi dál ožžot oahpahusa jogo oarjilsámegielas dahje oarjilsámegillii, dahje jogo julevsámegielas dahje julevsámegillii. Dattetge fertet dadjat ahte sámegiella odne lea rašis dilis dáin guovlluin. Dáin guovlluin leat unnán báikegottit main sámegiella lea oinnolaš oassi olbmuid beaivválaš gulahallan- ja ovttastallangielas, ja unnán bearrašiin lea sámegiella ruovttugiellan. Dainnago sámegiela bissovašvuohta beaivválaš giellan lea boatkanan, de ollu mánát ja nuorat geat oahpahallet sámegiela, eai gula sámegiela olbmuid gulahallangiellan eai iežaset bearrašiin eaige iežaset báikegottisge. Dat čuohcá guđege oahpahalli sátnevárrái ja giellahálddašandovdui. ¶ Nuortalaš ja bihtánsámegielalaš birrasiin leat dovddahan beroštumi ealáskahttit nuortalašgiela ja bihtánsámegiela. Nuortalašgielas/golttágielas lea nannosat giellabiras Suoma bealde rájá go Norgga bealde rájá. Bihtánsámegiela dáfus, de dilli lea nu ahte leat hirbmat unnán hállit Ruoŧa bealde. ¶ HUMBOLDT-UNIVERSITEHTA DAVVI-EUROHPA INSTITUHTTA, MII LEA BERLIINNAS, jođiha bihtánsámegiela ja upmesámegiela duođaštanprošeavtta (Ume and Pite Saami Documentation Project). Prošeavtta ulbmil lea ráhkadit ođđaáigásaš sátnelisttuid, oanehis giellaoahpalaš čilgehusaid, ovddežis vurkejuvvon jietnabáttiin čálihemiid ja čielggadeami dain morfofonologalaš alternašuvnnain mat leat dán guovtti sámegielas. Odne hállet 10-15 olbmo bihtánsámegiela, ja eatnašat sis orrot Ruoŧas. Norggas Sálttu bihtánsámesearvi lea ásahan vuođđudusa man namma lea Duoddará ráffe. Vuođđudusa ulbmil lea ovddidit bihtánsámi giela, kultuvrra ja ihčodaga bihtánsámi guovlluide Norgga bealde. Vuođđudus áigu hukset bihtánsámi guovddáža. ¶ Sámegielaid iskkadeamit ¶ Raporttas guovttegielalašvuođa birra sámegiela hálddašanguovllu gielddain, maid Gielda- ja guovlodepartemeanta ráhkadahtii jagi 2002 ¶ , bođii ovdan ahte leat stuorra erohusat hálddašanguovllus ee. gielddaid sámegielalaš bargiid loguid dáfus: Kárášjogas ja Guovdageainnus badjelaš 80 %, Deanus 48 %, Unjárggas 40 %, Gáivuonas 26 % ja Porsáŋggus 21 %. ¶ Sámelága giellanjuolggadusaid árvvoštallan maid Davviriikkaid sámi instituhtta čađahii Kultur- ja girkodepartemeantta ovddas jagi 2007 ¶ , čájehii ahte eanaš almmolaš orgánat maid sámelága giellanjuolggadusat geatnegahttet, eai dievvasii ollašuhte lága gáibádusaid. Deba ii leatge sámegiela hálddašanguovllu olbmuide sihkkarastojuvvon vuoigatvuohta geavahit sámegiela dan muddui go giellanjuolggadusat mearridit. Dainnago Divttasvuona suohkan ja Snoasa suohkan bohte mielde hálddašanguvlui maŋŋágo namahuvvon iskkadallamat čađahuvvojedje, de eai leat vel logut mat muitalit galle sámegielalaš bargi leat dáin suohkaniin. ¶ Maiddái Sámedikki giellaiskkadeamitge čájehit ahte buohkanassii sámegiela geavaheapmi lea unni almmolaš etáhtain ¶ , muhto sodju lea dasa ahte sámegiella geavahuvvo eambbo gielddalaš doaimmahusain go stáhtalaš ja fylkkagielddalaš doaimmahusain. Sámedikki iskkadeapmi jagi 2008 čájeha ahte eai leat stuorra nuppástusat sámegiela geavaheamis ovddeš iskkademiid ektui dain guovlluin main iskkadeamit leat čađahuvvon. ¶ Mánáidgárddit ja vuođđooahpahus ¶ Jagi 2008 ledje 41 sámi mánáidgárddi Norggas, main ledje sullii 950 sámi máná. Eanaš mánáidgárddit leat Finnmárkkus. Sámi mánáidgárddiid lohku lea maŋimuš jagiid bisson viehka dássidit. Sámi mánát guđet leat dáža mánáidgárddiin, sáhttet oažžut fálaldahkan oahpahallat sámegiela. Dát fálaldat leat lassánan maŋimuš jagiid. Jagi 2008 ožžo 19 dáža mánáidgárddi main leat sámi mánát, doarjagiid lágidit sámegiela oahpahusa. ¶ MÁNÁIDLOHKU SÁMI MÁNÁIDGÁRDDIIN 20022008. ¶ Gáldu: Sámediggi ¶ Skuvlajagi 2008-2009 lea 1043 oahppis oahpahus sámegielas vuosttasgiellan, ja 1474 oahppi ožžot oahpahusa sámegielas nubbegiellan (2 dahje 3) ¶ . Eanaš oahppit, 2339, ohppet davvisámegiela. Sis 997 oahppis lea davvisámegiella vuosttasgiellan. 77 oahppi ohppet julevsámegiela; sis 27 oahppis julevsámegiella lea vuosttasgiella, ja 101 oahppi ohppet oarjilsámegiela. Sis 19 oahppis lea oarjilsámegiella vuosttasgiellan. ¶ Unnán nuppástusat leat mannan skuvlajagi ektui. Dalle 1027 oahppi ohppe sámegiela vuosttasgiellan, ja 1515 oahppi ohppe sámegiela nubbegiellan (2 ja 3). Skuvlajagi 2007-2008 ožžo 2354 oahppi oahpahusa davvisámegielas, ja sis 984 oahppi ohppe dan vuosttasgiellan. 79 oahppi ožžo oahpahusa julevsámegielas; sis 25 oahppi ohppe julevsámegiela vuosttasgiellan. 109 oahppi ožžo oahpahusa oarjilsámegielas, sis 18 ohppe dan vuosttasgiellan. ¶ Joatkkaoahpahusas skuvlajagi 2006-2007 ledje 285 oahppi ja fidnooahppi guđet ožžo oahpahusa sámegielas. ¶ Dát lea veaháš hedjoneapmi skuvlajagi 2005-2006 ektui, go dalle ledje 305 oahppi ja 5 fidnooahppi geain lei oahpahus sámegielas. Čieža fylkkasuohkanis oahppit ožžot oahpahusas sáme ¶ Golut mat guovttegielalašvuođa geažil leat gielddain ja fylkkagielddain. Bargojoavkku raporta. Gielda- ja guovlodepartemeanttas miessemánus 2002. ¶ Sámelága giellanjuolggadusaid árvvoštallan. Sámi Instituhtta, 2007. ¶ Sámediggi galgá juohke njealját jagi čađahit giellaiskkadeami, gč. sámelága § 3-12. Iskkadeamit leat lohkamassii dás: www.samediggi.no. ¶ Gáldu: Vuođđoskuvlla diehtojuohkinvuogádat (Grunnskolens informasjonssystem (GSI)) ¶ St.dieđ. nr. 28 (2007-2008) Sámepolitihkka ¶ 20 gielas joatkkaskuvllain ja golmma bođolaš skuvllas. Eanaš oahppit/fidnooahppit ožžot oahpahusa sámegielas Finnmárkkus (139) ja Romssas (92). Nordlánddasge ožžot oahpahusa sámegielas (38 oahppis 23 ohppet davvisámegiela, 11 julevsámegiela ja 4 oarjilsámegiela), ja Oslos fas ledje jagi 2007 golbma oahppi guđet ohppe sámegiela, ja Akershusas okta oahppi. Oarjilsámegielas lei oahpahus Hedmárkkus (2 oahppi), Lulli-Trøndelágas (2 oahppi) ja DavviTrøndelágas (8 oahppi). ¶ Gáldu: GSI ¶ – komentejuvvon statistihkka jagi 2008 maid Sámi statistihka ¶ fágalaš guorahallanjoavku lea ráhkadan, čájehit ahte daid vuođđoskuvlaoahppiid lohku geain lea sámegiella fágan, duppalastojuvvui dan 17 jagis, mat vásse 1990 rájis 2007 rádjai. Dát deattuha ahte beroštupmi lassána das ahte mánát galget oažžut oahpahusa sámegielas. Seammás fágalaš analysajoavku deattuha ahte maŋimuš guovtti jagis sámegiela oahpahalliid buohkanas lohku lea njeadjan mealgat – 3055 oahppis skuvlajagi 2005-2006 gitta 2542 oahppái skuvlajagi 2007-2008. Čilgehus dasa lea várra ahte fágaplána ”sámi giella ja kultuvra” heaittihuvvui jagi 2006, muhto fágalaš guorahallanjoavku oaivvilda leat siva divaštallat nubbegiellaeavttuidge erenoamážit. Sámegiela dáfus vuosttasgieallan, de fágalaš analysajoavku čujuha dasa ahte mii várra leat juksamin daid oahppiid bajimuš logu guđet sáhttet válljet sámegiela vuosttasgiellan otnáš fálaldagaid ja ortnegiid mielde. ¶ Oarjilsámegiela dáfus, de oahppiid lohku lea njiedjan 123 oahppis jagi 2005-2006 gitta 105 oahppái jagi 2008-2009. Daid oarjilsámegiela oahppiid lohku guđet ohppet oarjilsámegiela vuosttasgiellan, lea dattetge njealjegeardásaččat sturron 11 jagis. ¶ Julevsámegiela dáfus, de oahppiid lohku lea njiedjan 88 oahppi rájis skuvlajagi 2005-2006 gitta 79 oahppi rádjai jagi 2008-2009. Daid oahppiid lohku guđet ohppet julevsámegiela vuosttasgiellan, lea dattetge sturron 18 oahppis gitta 25 oahppái logi jagis. Gávpotsuohkaniin oahppiidlogu lassáneapmi lea leamaš 415 % 17 jagis. ¶ . Komentejuvvon statistihkka 2008. Sámi allaskuvla, raporta 2/2008. ¶ Máilmmis leat máŋga duhát giela, ja dat lohku sorjá das maid mii oaivvildit gielain, ja stáhtat eai leat go badjelaš guokte čuođi. De dalle lea čielggas ahte eanaš dáin máilmmi gielain eai leat stáhtain eanetlohkogielat. Stuorra oassi dain gielain mat eai leat stáhtagielat, leat unnit eanet áitojuvvon gielat. Dat mearkkaša ahte giellamolsašupmi dáhpáhuvvá unnitlohkogielas stáhta eanetlohkogillii bearrašiin ja báikkálaš servodagain main olbmot árbevirolaččat leat geavahan unnitlohkogiela. Dainnago unnitlohkogiella hárvvibut ja hárvvibut sirdašuvvá lunddolaččat buolvvas bulvii ruovttuin, de áiggi mielde dađistaga unnu daid olbmuid lohku guđet máhttet gielaset dievas eatnigiellan. Jos giellamolsašupmi dáhpáhuvvá almmá mange caggama haga, de loahpas ii báze ii oktage eatnigielalaš olmmoš. ¶ Dakkár giellamolsašupmái mii gávdnat siva erenoamážit dan duohtadilis, ahte eanaš álgoálbmogiid unnitlohkogielat leat árbevirolaččat gielat main lea unnán árvu. Dán áiggi lea dábálaš ahte dáid gielaid hállit hálddašit guokte giela, go earret eatnigielaset sii hállet maiddái stáhta eanetlohkogiela. Guovttegielalaš vánhemat sáhttet válljet goappá giela soai galgaba oahpahit mánáidasaska ruovttus. Dakkár dilis láve dat giella vuoittahallat mas lea unnimus árvu, namalassii dávjjimusat unnitlohkogiella. ¶ Dán kapihttala čálii vuosttasamanuensa Jon Todal, Sámi allaskuvla. ¶ MAKKÁR VÁSÁHUSAT LEAT GIELLAEALÁSKAHTTIMIS EARÁ RIIKKAIN ¶ MOATTI BUOLVVA ÁIGGI leat čuđiid mielde gielat jávkan. Guovvamánu 21. b. 2009, mii lei Riikkaidgaskasaš eatnigiellabeaivvi, UNESCO almmuhii elektruvnnalaš veršuvnna organisašuvnna átlasis mii čájeha mat gielaid leat áitojuvvon máilmmis. Dát elektruvnnalaš reaidu fállá ođasmahttojuvvon dieđuid dan sullii 2500 áitojuvvon gielas, mat leat máilmmi miehtá, ja dan reaiddu sáhttet geavaheaddjit aiddostit ja áigádit. Átlasis lea vejolaš ohcat máŋgga kriteria mielde, ja áitojuvvon gielat leat ordnejuvvon viđa dássái: Eahpesihk- karis gielat, čielgasit áitojuvvon gielat, bahás áitojuvvon gielat, jábmejassii áitojuvvon gielat ja jápmán/jávkan gielat. www.unesco.no ¶ UNESCO kárta áitojuvvon gielain ¶ Ealáskahttin ¶ Áitojuvvon unnitgiellaservodagain leat dávjá fámut mat vuostálastet giellamolsuma unnitlohkogielas eanetlohkogillii. Sii geain lea dakkár vuosteháhku giellamolsumii, oaivvildit ahte guovttegielalašvuohta ii galgga leat gaskaboddosaš dilli, mas olbmot hilgut iežaset eatnigiela eanetlohkogiela dihtii. Guovttegielalašvuohta galgá joatkit buolvvas bulvii. Vai dat lea vejolaš, de lea dárbu buoridit unnitlohkogiela árvodási nu ollu servodatsurggiin go vejolaš, ja vai unnitlohkogiela lea olbmuide dohkálaš válljet. ¶ Jos giellamolsun lea joavdan dan muddui ahte ii šat leat vejolaš dahje lea váttis vánhemiidda oahpahit dan mánáidasaset, de mánáidgárddit ja skuvla šaddet dađe dehálat giellajoregin main vel lea vejolaš sidjiide nannet unnitlohkogiela sajádaga, geat dan háliidit. Dan barggu, mas ulbmil lea nanusmahttit áitojuvvon unnitlohkogielaid ja jorgalahttit giellamolsašuvvama, mii sáhttit gohčodit gielalaš ealáskahttimin. 1960- ja 1970-jagiid rájis dálážii mii leat vásihan máŋga gielalaš ealáskahttinlihkadusa máilmmi miehtá. ¶ Ieš alddis lea čielggas ahte áitojuvvon unnitlohkogielaid ealáskahttimii leat buoremus vejolašvuođat lihkostuvvat rikkis ja demokráhtalaš servodagain. Árra ja oahpes ovdamearka oarje-eurohpalaš giellaealáskahttimis lea dattetge riika mii daid áiggiid lei geafes stáhta. Maŋŋágo ledje luovus beassan Stuorrabritánnias 1920-logus ođđa irlándalaš stáhta vuoruhii ealáskahttit iragállálaš giela dehálažžan. Ruovttugiellan iragiela geavahii dušše unna unnitlogoš 1920-logus, muhto symbolan iralaš našuvdnii eiseválddit atne dán giela hui dehálažžan. Ovdal iragiella lei leamaš eanetlohkogiella sullos, muhto allaárvosaš eaŋgalasgiella lei njuohkánahttán iragiela, nu ahte šattai dihto guovlluin dušše ruovttugiellan. Nuorra iralaš stáhta almmolaš politihkka lei ahte iragiella galgá ealáskahttojuvvot buot iralaččaid ruovttugiellan riikka miehtá. Dat ii lihkostuvvan, muhto dainnago oahpahusvuogádagas lea sadji iragillii, de odne dili mielde viehka stuorra oassi iralaččain máhttet iragiela. Maŋimuš jagiid leat iragielalaš skuvllat mat oahpahit giellalávgomálle mielde iragiela, lassánan dađistaga. Dáid skuvllaid gielalaš bohtosat leat buorebut go iragiela árbevirolaš oahpahusa bohtosat. ¶ Iragiella lea dattetge spiehkastat dainnago hárve stáhta dáhttu dahkat áitojuvvon unnitlohkogiela iežas boahtteáigásaš váldogiellan. ¶ Giellaealáskahttima ovdamearkkat ¶ Sámepolitihkalaš ja giellafágalaš birrasat leat eanaš bargan ovttasráđiid golmmalágan olgoriikkalaš giellaservodagaiguin. Vuos lea leamaš guhkes árbevierru bargat ovttas eará suoma-ugralaš giellaservodagaiguin gielladieđalaš suorggis. Nuppádassii, de sámi politihkárat leat 1970-logu rájis bargan ovttas álgoálbmotpolitihkáriiguin máilmmi miehtá. Goalmmádassii, de sámi ásahusain lea 1990-logu rájis leamaš dihtolágan giellapedagogalaš ovttasbargu Eurohpa unnitlohkosaš giellajoavkkuiguin, guđet eai ane iežaset álgoálbmogin. ¶ Dás namahan moadde ovdamearkka giellaealáskahttimis mii lea dáhpáhuvvan álgoálbmogiin ja eurohpalaš unnitlohkosaš čearddain. ¶ Ovdamearkkat álgoálbmotgielaid ealáskahttimis Álgoálbmogiin erenoamážit ruonáeatnanlaččat ja maorit guđet orrot Aotearoas/Ođđa Zealánddas, leat dahkan ollu nanusmahttin dihtii iežaset gielaid, ja Ruonáeatnamis ii báljo leat vejolaš gohčodit inuihttagiela áitojuvvon giellan šat. Dihto áiggi ruonáeatnama giella orui vuoittahallamin dánskkagillii, ja maōrigiela mii lea Aotearoas/Ođđa Zealánddas, áitá ain eaŋgalasgiella, mii lea eanetlohkogiella. ¶ 1980-logus čuožžilii mánáidgárdelihkadus maōriálbmogis mii lea Aotearoas/Ođđa Zealánddas. Maōri-giella lea polynesalaš giella maid olbmot hálle Aotearoas/Ođđa Zealánddas ovdalgo eaŋgalasalbmát ihte dohko. Mánáidgárdelihkadusa ulbmil lei oahpahit maōri-kultuvrra ja maōri-giela nuoramus mánáide. Dat dáhpáhuvai dakkár dilis mas hui unnán mánát gulle gielaset ruovttus. Eatnašat sis guđet máhtte maorigiela ledje dalle badjel 50 jagi boarrásat, ja eaŋgalasgiella lei šaddan beaivválaš giellan eanaš maoribearrašiin, muhto ii buot bearrašiin gal. ¶ Aotearoas/Ođđa Zealánddas háliidus lei ahte nuoramus mánát galge beassat leat boarrásat olbmuid luhtte guđet máhtte maorigiela eatnigiellan. Dan sii čađahedje ođđavugiid hutki mánáidgárddiin, ¶ 23 main namma lei Te Kōhanga Reo. Te Kōhanga Reo lea maōrigiella, ja mearkkaša ”giellabeassi”. Giellabesiin galge hállat duššefal maorigiela, ja vuorrasat maori-gielalaččat galge mánáidgárddis bargat ja leat mánáid gielalaš ovdagovvan. ¶ Maid sii čađahedje giellabesiin Aotearoas/Ođđa Zealánddas, ii lea prinsihpalaččat mihkkege ođđasiid. Eará báikkiin máilmmis ledje jo ovddežis sihke giellalávgománáidgárddit ja giellalávgoskuvllat. Mii lei ođas dáin giellabesiin, lei dat go sii dáinna lágiin oahpahedje dakkár álgoálbmotgiela mii lei nu vuollegis árvvus ja rašis dilis go jo sáhtii leat. Giellabesiid erenoamášvuohta lea datge ahte dat deattuhit dehálažžan oahpahit mánáide árbevirolaš kultuvrra. ¶ Te Kōhanga Reo lea hirbmat bures lihkostuvvan, ja hui ollu maorimánát leat álggu rájis, namalassii 1980-logu rájis, beassan mánnán leat giellabeassemánáidgárddis. Dađistaga leat maid ráhkadan skuvlavuogádaga mas maōrigiella geavahuvvo skuvlafágaid oahpahusgiellan. Giellabeassemánáidgárddiid mánát sáhttet álgit daidda skuvllaide, ja dainna lágiin buoridit iežaset giellahálddašeami gitta allaskuvladássái. Allaskuvllatge leat main geavahit maorigiela. ¶ Maiddái Hawaii-sulluinge lea dakkár lihkadus mii lea ráhkadan vuogádaga mii sulastahttá dasa mii lea Aotearoas/Ođđa Zealánddas. Hawaii-sulluid boares (eaŋgalasgiela ovdalaš) giella lea maid polynesalaš giella. Hawaii-lihkadus ii leat viidánan nu ollu go Aotearoa dahje Ođđa Zealándda lihkadus. ¶ Lihkadus Te Kōhanga Reo lea leamaš viehka mávssolaš ovdamearka eará álgoálbmogiidda das mii guoská giela ealáskahttimii. Maōritge (guđet orrot rikkis ja demokráhtalaš stáhtas) leat árjjalaš oasálastit álgoálbmotkonferánssain ja giellakonferánssain main sii muitalit iežaset bargguid birra maiguin ealáskahttet gielaset. Te Kōhanga Reo lea dan geažil viehka dovddus eará álgoálbmogiidda. ¶ Ovdamearkkat eurohpalaš unnitlohkogielaid ealáskahttimis Oarje-Eurohpasge leat máŋga čearddalaš giela mat leat seamma dilis go sámegiellage Skandinávias, vaikko dát giellajoavkkut eai čilgejuvvo álgoálbmogin. Dáin gielain leat omd. báskalašgiella ja katalánagiella maid eahpitkeahttá nanusmuvvan Espánnjas Franco-stivrra gahččama maŋŋá 1970-logus. Stuorrabritánnias leat 1960-logu rájis rahčan ealáskahttit kymrigiela Walesas, ja maŋŋá maiddái geallagiela Skotlánddas. Muhto dan botta go skotlándda geallagiella lea viehka stuorra deattu vuolde, de giela ealáskahttin bures orru lihkostuvvamin Walesas. Sihke skotlándda geallagiella ja kymrigiella leat keltalaš gielat, muhto dat leat gielladieđalaččat viehka sierraláganat, maiguin hállit eai eisege gulahala gaskaneaset. Guktuid gielaid áitá eaŋgalasgiella. ¶ Ovddeš áiggi olbmot hálle kymrigiela Walesa miehtá, ja ovdalaš go eaŋgalasalbmát bohte Stuorrabritánniai, de kymrigiella geavahuvvui ain viidát guovllus. Jagi 1901 álbmotlohkan čáhjehii ahte Walesa álbmogis bealli hálai kymrigiela. Okcilogi jagi maŋŋá, jagi 1991, walisalaččain 19 % máhtte gielaset. Logut čájehit viiddis giellamolsuma vaikko lohkamis eai váldojuvvoše vuhtii olbmot guđet fárrejit Eaŋgalánddas. ¶ 1960-logu rájis olbmot guđet beroštit kymrigiela boahtteáiggis, leat jođihan árjjalaš áŋgiruššama ealáskahttin dihtii giela. Vuos lei doarru oidnosii buktin dihtii giela (omd. kymrigielalaš báikenamaid oažžuma dihtii geaidnogalbbaide ja kárttaide), dasto vuoigatvuođa dihtii geavahit giela servodaga buot surggiin. Maiddái mediagiellage lea leamaš doarruma guovddážis, omd. lea ásahuvvon sierra kymrigielalaš TV-kanála. ¶ Dát visot lea leamaš hirbmat dehálaš buoridan dihtii unnitlohkogiela árvvu ja dainna lágiin bissehit ruovttuid giellamolsuma kymrigielas eaŋgalasgillii. Muhto stuorámus doarru lea leamaš skuvllas. Kymrigiella lea odne buohkaid geatnegas fága guđet vázzet vuođđoskuvlla Walesas. Daidda oahppiide guđet eai hála kymrigiela ruovttuin, lea vejolaš válljet máŋggalágan giellalávgoskuvllaid, main kymrigiella lea oahpahusgiella muhtun fágain dahje buot fágain. ¶ Dat ollu resurssat mat leat geavahuvvon kymrigillii Walesas, leat buktán bohtosiid. Jos mii atnit álbmotlohkamiid gáldun, de mii oaidnit ahte kymrigielalaččaid lohku dál vuosttamuš geardde čuođi jagis lea lassánišgoahtán. Jagi 2001 ál ¶ 24 bmotlohkamis álbmogis 21 % dieđihedje iežaset kymrigielalažžan. Giela boahtteáigái lea erenoamáš dehálaš ahte nuorain stuorát proseantaoassi go gaskaleamos buolvvas máhttet hállat kymrigiela. Dán ovdáneami lei vejolaš oaidnit jo jagi 1991 álbmotlohkamis. ¶ Kymrigiela ovdáneami Walesas ii leat vejolaš eará láhkai čilget go árjjalaš ealáskahttinbarggu ja diđolaš almmolaš giellaplánema boađusin. ¶ Vásáhusaid geavaheapmi ođđa dillái ¶ Áitojuvvon gielaid ovdamearkan namahuvvui iragiella, ruonáeatnangiella, báskalašgiella, katalánagiella, maorigiella, hawaii-giella, skotlándda geallagiella ja kymrigiella. Buot dáin giellaservodagain čađahit árjjalaš ealáskahttinbargguid. Gielladilit leat sierraláganat, iige leat vejolaš mekánalaččat geavahit vásáhusaid sámeguovlluin. Muhto buot dáid giellaservodagaid oktasaš dovdomearka orru leamen dat, ahte ealáskahttinbarggus leat deattuhan giela mánáidgárddiin ja skuvllain. Giellabeassemánáidgárddit ja giellalávgoskuvllat leat dehálaččat. Giela oidnosii buktin ja dan árvvu buorideapmi galget sihkkarastit ahte vánhemat ain oahpahit iežaset unnitlohkogiela mánáidasaset. Mánáidgárddit ja skuvllat galget dalle oahpahit mánáide giela go vánhemat eai nákce dan dahkat vaikko vel sii háliidivčče. ¶ Árvaluvvon ođđa láhka nationála unnitloguid ja unnitlohkogielaid birra Ruoŧas ¶ Ruoŧŧilaš ráđđehus lea ođđajagemánu 29. b. 2009 geigen Láhkaráđđái ođđa árvaluvvon lága nationála unnitloguid ja unnitlohkogielaid birra. Árvalusas leat čuovvovaš váldooasit sámegiela hárrái: ¶ Sámegiela, meänkieli ja suomagiela hálddašanguovlu galgá viiddiduvvot. Sámegiela hálddašanguovlu viiddiduvvo 13 suohkaniin – mat leat Árvesjávri, Berg, Härjedalen, Likšu, Málát, Suorsa, Storuman, Strömsund, Upmi, Vualčir, Åre, Älvdalen ja Östersund. Ovdalis gullet Árjjatluovvi, Jiellevárri, Johkamohkki ja Giron hálddašanguvlui. ¶ Láhkaárvalusas leat njuolggadusat suomagiela, meänkieli ja sámegiela geavahanvuoigatvuođa birra, go olbmos lea eiseválddiiguin ja duopmostuoluiguin dahkamuš. Dasto leat láhkaárvalusas mearrádusat suomagiela, meänkieli ja sámegiela birra mánáidgárddiin ja boarrásiidfuolas. ¶ Mánáidgárddiid dáfus gielddat galget fállat vánhenolbmuide guđet sihtet dan, dakkár mánáidgárdái saji mas olles doaibma dahje oasit doaimmas čađahuvvojit jogo suomagillii, meängillii dahje sámegillii. ¶ Boarrásiidfuola hárrái árvaluvvo nuppástus sosiálabálvalusláhkii, mas daddjo ahte suohkan galgá bargat dan badjelii ahte leat bargit geain lea suomagiela, meängiela dahje sámegiela máhttu, go dasa lea dárbu boares olbmuid fuolas. ¶ Geaidnolágádus oažžu bargun eambbo galbet unnitlohkogielalaš báikenamaid. Stáhtalaš ja gielddalaš eiseválddit ávžžuhuvvojit gáhttet unnitlohkogielalaš báikenamaid ja buktit unnitlohkogielaid oidnosii geaidnogalbbain ja eará mearkkain. ¶ Suomagiela, meänkieli ja sámegiela hálddašanguovllu viiddideapmái biddjojuvvojit 50 milj. ruvnnu, mat mannet stáhtadoarjjan áššáigullevaš gielddaide. Guokte sámi giellaguovddáža ásahuvvojit oarjilsámi guvlui, namalassii Luvlieluspái ja Deardnái. ¶ Ruoŧa sámediggi lea ráđđehusa gohččosa mielde ráhkadan jagi 2008 giellagiehtagirjji gielddaid ja eiseválddiid várás: www.samediggi.se/4009 Giellagiehtagirjji ulbmil lea oidnosii buktit sámegiela ja buoridit bargiid sámegiela máhtu, muhto maiddái oaččuhit álbmoga eambbo geavahit sámegiela go sis lea dahkamuš eiseválddiiguin. Giellagiehtagirjjis leat čielga árvalusat dasa, makkár vuogi mielde sámegiela bargu galgá doaimmahuvvot gielddas, ja giellaprográmmaide ja doaibmaplánaide mállet. Dasto lea das vel formulára gielladili kártema várás. ¶ Ulbmilat, hástalusat, guhkesáigásaš strategiijat ja doaibmabijut ¶ Nannet oahpahusa davvi-, julev- ja oarjilsámegielas ja -gillii buot dásiin ¶ Bearaš lea deháleamos joret mas bidjat vuođu mánáid gielalaš ovdáneapmái. Ollu sámi mánát ožžot álggu rájis jo sámegiela eatnigiellan – ollu sámi mánát maid ožžot guokte eatnigiela, sámegiela ja ovtta eará giela, dávjjimusat dárogiela. Muhtun vánhemat eai dattetge hálddaš sámegiela eaige dan geažil sáhte oahpahit mánáidasaset sámegiela eatnigiellan. ¶ Sámegielaid ealáskahttinbarggus lea dat giellabargu maid mánáidgárddit ja skuvllat dahket, erenoamáš dehálaš, gč. kapihttala Makkár vásáhusat leat giellaealáskahttimis eará riikkain. Giellabeassemánáidgárddit ja giellalávgoskuvllat leat dehálaččat. Mánáidgárddiin ja skuvllain lea dehálaš bargun oahpahit sámegiela mánáide dain dáhpáhusain main vánhemat ieža eai máhte sámegiela, muhto háliidit ahte sin mánát galget šaddat sámegielalažžan. ¶ Mánáidgárdi lea dehálaš go mánát galget oahppat sámegiela buori ovttasdoaibmangiellan. Dain guovlluin main sámegiella ii leat olbmuid ovttastallangiella, lea erenoamáš dehálaš bidjat vuođu máná sámegielalaš ovdáneapmái jo mánáidgárddis. Danne lea dehálaš ahte dilálašvuođat láhččojuvvojit nu, ahte lea vejolaš buoridit sámi mánáidgárdefálaldagaid ja mánáidgárddiid sisdoalu davvisámi, julevsámi ja oarjilsámi guovlluin ja maiddái stuoribuš gávpogiinge. ¶ Go mánát skuvlaáiggi miehtá ožžot oahpahusa sámegielas ja sámegillii, de dat buorida sin sámegiela máhtu, ja dat válmmašta sin searvat sámi servodahkii dievasgielalažžan. Ulbmil lea sihkkarastit fálaldaga oažžut sámegiela vuođđooahpahusa sidjiide geain lea vuoigatvuohta dasa sihke davvisámi, julevsámi ja oarjilsámi guovlluin. Oahpahusa vuođus galget leat buorit válljodatárvvoštallamat. Buorit sámi oahpponeavvut mearkkašit ollu dán oktavuođas. ¶ Jáhkku lea ahte oahpahusa válljodat ja buorre diehtojuohkin sámegiela oahpahusfálaldagaid birra, váikkuhit dasa man olut válljejit sámegiela skuvlaáiggi miehtá. ¶ Nu orru leamen, ahte viehka ollu sámi oahppit heitet oahpahallamis sámegiela go heitet mánáidgárd ¶ 26 dis ja álget skuvlii, go guđđet mánáidskuvlla ja álget nuoraidskuvlii, ja go guđđet vuođđoskuvlla ja álget joatkkaskuvlii. Jagi 2008 mannosaš raporta mii lea Norgga mánáidáitara, Ruoŧa mánáidáitara ja Suoma mánáidáitara ovttasbargoprošeavttas, man namma lea Sámi mánáid ja nuoraid vuoigatvuohta mieldeváikkuhussii ja dadjamuššii, čájeha ahte sihke oahpponeavvodilli, oahpaheaddjidilli ja skuvlajođihangotti miellaguottut leat dehálaš váikkuheaddji bealit mat sáhttet čilget manne nu ollu oahppit heitet oahpahallamis sámegiela. Vai nanusmuvvá vuođđu oaččuhit olbmuid válljet dakkár fidnooahpu mas sámegielalaš máhttu dárbbašuvvo, de lea dehálaš ahte oahppiin leat sámegielas buorit oahpahallanfálaldagat skuvlaáiggi miehtá. ¶ Go dilálašvuođat láhččojuvvojit nu, ahte mánáid vánhemat ja earátge guđet leat mánáid birra, ožžot vejolašvuođa oahppat sámegiela seammás go mánát ieža oahpahallet sámegiela mánáidgárddis ja skuvllas, de mánná sáhttá oažžut doarjaga iežas giellaoahpahallamii. Go báikegottiin ja gávpogiin leat dakkár deaivvadanbáikkit main lea lunddolaš sámástit, det datge váikkuhit dasa ahte sámegiella sáhttá šaddat lunddolaš servvoštallangiellan. ¶ Dehálaš lea oaččuhit olbmuid váldit alit oahpu davvisámegielas, julevsámegielas ja oarjilsámegielas, ja earáge oahpuid main lea dárbu máhttit sámegiela, vai huksejuvvo sámegielas diehtovuođđu servodahkii, ja vai bargoaddit fidnejit bargiid geain lea buorre sámegiela máhttu. Nuorat berrejit diehto- juohkimiin ja dieđuiguin mat leat sidjiide addojuvvon sámegiela oahpahallanvejolašvuođaid birra, movttiiduvvat válljet sámegiela oahpu. Dasto lea dehálaš ahte leat buorit ja ovddalgihtii árvidahtti fálaldagat oahppiide, guđet vejolaččat háliidit váldit alit oahpu davvisámegielas, julevsámegielas ja oarjilsámegielas. ¶ Sámelaga § 3-8 nanne ahte juohkehaččas lea vuoigatvuohta beassat oahpahallat sámegiela. Áigumuš lea addit buohkaide guđet dan háliidit, oáhpahusa sámegielas – jogo davvisámegielas, julevsámegielas dahje oarjilsámegielas. ¶ Čuovvovaš čuoggát galget láidestit joatkevaš bargguid dán suorggis: ¶ • Lágidit nu, ahte eanet mánát ožžot sámegielalaš mánáidgárdefálaldagaid ¶ • Lágidit nu, ahte mánáidgárddis mánát árrat movttiidahttojuvvojit geavahit sámegiela ¶ • Lágidit nu, ahte buot oahppit guđet dan háliidit, besset oahppat sámegiela ¶ • Lágidit nu, ahte oahpahusas lea vejolaš dahkat erenoamáš áššiid julevsámegiela ja oarjilsámegiela oahpaheamis. ¶ • Lágidit nu, ahte leat buorit rápmaeavttut sámegiela oahpahallamii ¶ • Lágidit nu, ahte oahpahus sámegielas ja sámegillii lea buorre ¶ • Movttiidahttit oahppiid joatkit sámegielain nuoraidskuvllas ja joatkkaskuvllas ¶ • Lágidit nu, ahte eanet ja buoret oahpponeavvut leat oahpahusas sámegielas ja sámegillii ¶ • Lágidit nu, ahte eanet sámegielalaččat sáhttet váldit ovdaskuvlaoahpaheaddji oahpu ja oahpaheaddji oahpu ¶ • Lágidit nu, ahte mánáidgárddiid ja skuvllaid oahpaheaddjit ožžot lasseoahpu ja joatkkaoahpu sámegielas ¶ • Lágidit nu, ahte mánáide, nuoraide ja rávesolsámegiela ¶ • Buoridit rávesolbmuide fálaldagaid oahppat davvisámegiela, julevsámegieal ja oarjilsámegiela ¶ • Lágidit nu, ahte bearrašatge sáhttet oahpahallat davvisámegiela, julevsámegiela ja oarjilsámegiela. ¶ Sámi mánáidgárdefálaldagat ¶ Gielddaid geatnegasvuohta sihkkarastit sámi mánáide dakkár mánáidgárdefálaldaga mainna sin giella ja sin kultuvra nanusmuvvá, boahtá čielgasit ovdan mánáidgárdelága paragráfas 8: “Gieldda ovddasvástádus lea atnit fuola das, ahte sámi guovlluin sámi mánáid vástesaš mánáidgárdefálaldaga vuođus leat sámi giella ja kultuvra. Eará gielddain galget dilálašvuođat láhččojuvvot nu, ahte sámi mánát sáhttet sihkkarastit ja ovddidit iežaset giela ja kultuvrra.” Mánáidgárdelága § 2 deattuha ahte ¶ 27 mánáidgárdi galgá vuhtii váldit sámi mánáid giela ja kultuvrra: “Sámi mánáidgárddiide lea dakkár eaktu, ahte dain galget leat bargit guđet dovdet sámi giela ja kultuvrra.” ¶ Odne leat iešguđetlágan sámi mánáidgárddit. Máŋga mánáidgárddi geavahit sámegiela beaivválaš giellan. Eará mánáidgárddiin leat sihke sámegiella ja dárogiella gulahallangielat, ja nuppiin fas dušše dárogiella. Máŋgga dáža mánáidgárddis leat sierranas sámi ossodagat. Bearašmánáidgárdditge leat, main lea sámi ossodat/ruoktu. Dat, go ovttat mánáidgárddi mánáin lea erohus sámegiellamáhtus, lea stuorra hástalus go áigumuš lea nannet sámegiela. ¶ Mánáidgárddi sisdoalu ja doaimmaid rápmaplána cealká ahte “(..) sámi mánát dárbbašit doarjuma vai nagadit seailluhit ja ovddidit gielaset ja kultuvrraset beroškeahttá das gos sii orrot riikkas.” ¶ Sámediggi juolluda ruđaid Máhttodepartemeantta bušeahtas doarjjan sámi mánáidgárddiide, pedagogalaš ávdnasiid ráhkadeapmái, giellaoahpahussii ja diehtojuohkin-, ovddidan- ja rávvendoaimmaide mat leat sámi mánáidgárddiin ja mánáidgárddiin main leat sámi mánát. Sámediggi bargá ovttasráđiid fylkkamánniiguin mánáidgárdesuorggis. Sámediggi lea ráhkadan strategalaš plána sámi mánáidgárddiid várás áigodahkii 2008-2011. Sámedikki ulbmil lea oaččuhit sámi mánáidgárddiide dakkár jođiheami, mas sámi giella ja kultuvra leat guovddážis. Sámediggi danne áigu dán plánaáigodaga vuoruhit sámegiela, mánáid vuoigatvuođaid, guđege oasálaččaid ovttasbarggu, máhttobuorideami ja fierpmádathuksema, pedagogalaš ávdnasiid, rekruhttema ja diehtojuohkima ja rávvema. Sámediggi áigu dán áigodaga árvvoštallat sámi mánáidgárddiid doarjagiid. ¶ Fylkkamánni bidjá johtui mánáidgárdepolitihka stáhtalaš doarjagiid hálddašemiinis, mánáidgárdelága geatnegasvuođaiguin ja gielddaid rávvemiin. Fylkkamánni oktii heiveha ja bidjá johtui ovddidanbargguid gielddain ja mánáidgárddiin, ja lágida ovttasráđiid Sámedikkiin sámi mánáidgárdekonfe- ránssaid. Fylkkamánni juohká dieđuid vuoigatvuođaid ja fálaldagaid birra, ee. daid mánáidgárdefálaldagaid birra mat leat sámi mánáid várás. ¶ MÁRKOMÁNÁK SÁMI MÁNÁIDGÁRDI lea bođolaš mánáidgárdi Skániin Lulli-Romssas. Mánáidgárddi jođiha Várdobáiki sámi guovddáš. Mánáidgárddis leat 18 ollesbeaisaji ja 3,2 bissovaš virggi. Mánáidgárdi addá fálaldagaid mánáide Evenášši, Skániid ja Dielddanuori suohkaniin. Hárvves mánás lea sámegiella ruovttugiellan. Muhtun mánát gullet sámegiela bearašlahtuin, omd. áhkus dahje ádjás. Dárbu livččii eanet sámegielalaš bargiide, vai sámegiella gullošii beaivválaččat. Prošeaktabargi, guhte lea barggus golbma beaivvi vahkus, lea čalmmustahttán njálmmálaš sámegiela lávlumiin ja duhkoraddamiin, sierranas fáttáiguin, nugo gárdumiin ja guollebivdduin, ja eará fáttáiguin main sámi giella ja kultuvra leat leamaš váldofáttát. Spealutge leat leamaš anus, main lea bálkkašanvuogádagat. Mánát leat leamaš mielde sámegielalaš birrasis ja eará birrasiin, main deattuhit sámásteami. Mánáidgárddiid bargit leat oaidnán stuorra ovdáneami. Prošeavtta oktavuođas leat maid deattuhan sierrapedagogalaš máhtu bargiid guovttegielalašvuođa birra. ¶ Sámediggi ruhtadii dán golmmajahkásaš prošeavtta guhkesáiggi áŋgiruššama oassin. Ulbmil lea ahte mánát galget sáhttit oažžut sámegiela oahpahusa vuosttasgiellan go sii álget skuvlii. Dál prošeaktaáigodaga maŋŋá lea mánáidgárdi álggahan prošeavtta ”Oahpat munnje sámegiela ovdalgo skuvla álgá”. ¶ Máhttodepartemeanttas lea bajimuš ovddasástádus mánáidgárdesuorggis válljodaga buorideamis, ja dan stivremis ja ruhtadeamis. Departemeanta juolluda ruđaid Sámediggái kapihttalis 231, poasttas 50. Departemeanta bargá ovttas Sámedikkiin daid ráđđehusa doaibmabijuid čuovvoleamis mat leat ráđđehusa strategiijain mat galget buoridit máhtu ja rekruhttema mánáidgárdesuorgái. ¶ Doaibmabidju 1. Diehtojuohkin mánáidgárdefálalmánáid várás ¶ Diehtojuohkin vuoigatvuođaid ja fálaldagaid birra sámi mánáid várás: Buoret dieđut berrejit addojuvvot daid mánáidgárdefálaldagaid birra mat leat sámi mánáid várás, sihke daid mánáid várás guđet leat sámi mánáidgárddiin, ja daid várás guđet leat dáža mánáidgárddiin. Máhttodepartemeanta galgá ovttasráđiid Sámedikkiin juohkit dieđuid vánhemiidda, gielddaide ja mánáidgárdeeaiggádiidda sámi mánáid vuoigatvuođaid birra, ja dange birra makkár fálaldagat ja doarjjaortnegat leat odne. ¶ Diehtojuohkin gielddaide: Sámediggi áigu ráhkadit láidestusgihppaga sámi mánáidgárddiid vástesaš sierra doarjagiid birra, ja das galget maid leat dieđut das makkár doarjagat leat dárogielalaš mánáide guđet leat sámi mánáidgárddiin. Departemeanta galgá juohkit gihppaga. ¶ Departemeanttas, fylkkamánniin ja Sámedikkis lea oktasaš ovddasvástádus ávžžuhit gielddaid ja mánáidgárdeeaiggádiid ásahit mánáidgárdefálaldagaid sámi mánáide. ¶ Ovddasvástádus: Máhttodepartemeanta ja Sámediggi Áigodat: 2009 ¶ Doaibmabidju 2. Máhttobuorideapmi mii čalmmustahttá giela ¶ Stuorra hástalus lea gávdnat sámegielalaš mánáidgárdebargiid. Máhttodepartemeanta lea ráhkadan sierra Strategiija mo gávdnat ovdaskuvGiella hukse šaldiid deattuha dárbbašlažžan ahte sámi mánáidgárddiin ja mánáidgárddiin main leat sámi mánát, leat bargit guđet dovdet sámi giela ja kultuvrra. Máhttodepartemeanta áigu álššaleappot geahččalit gávdnat eanet ovdaskuvlaoahpaheaddjiid mánáidgárddiide, daid mielde maid sámegielalaš ovdaskuvlaoahpaheaddjiid, gč. doaibmabijuid mat leat St.dieđáhusas nr. 23. ¶ Máhttodepartemeanta lea álggahan sierra máhttostrategiija, ja dan namma lea Máhttu mánáidgárddis – strategiija mo buoridit máhtu mánáidgárdesuorggis 2007-2010 . Giellabiras ja giellamovttiidahttin lea okta njealji vuoruhuvvon suorggis mat leat strategiijas. Deattuhuvvon lea ahte “sámi mánát fertejit oažžut veahki seailluhit gielaset” . Máhttodepartemeanta lea ángiruššanáigodahkii 2007-2010 várren ruđaid máhttobuoridandoaibmabijuide. Mánáidgárdeeaiggát sáhttá ohcat stáhtalaš máhttobuoridanruđaid gielddaid bokte. Dehálaš lea ahte gielddat ja bođolaš mánáidgárdeeaiggádat movttiidahttet sámi mánáidgárddiid ja mánáidgárddiid máin leat sámi mánát, ohcat dakkár ruđaid. ¶ Máhttodepartemeanta áigu bidjat ruđaid daid bargiid giellamáhtu buorideapmái, guđet leat sámi mánáidgárddiin ja mánáidgárddiin main leat sámi mánát. Departemeanta áigu ovttasráđiid Sámedikkiin čilget doaibmabijuid dárkileappot. ¶ Vai sámi mánáidgárddit sáhttet addit buori giellaoahpu, de lea eaktu ahte mánáidgárdebargit máhttet sámegiela ja geavahit dan viššalit. Dehálaš lea ahte mánáidgárdeeaiggát addá bargiidasas vejolašvuođa oahppat sámegiela. Giella lea kulturcaggi ja áibbas guovdilis reaidu sámi árvvuid ja máhtuid seailluheamis. Mánáidgárdeeaiggádat fertejit aktiivvalaččat geahččalit háhkat sámegielalaš bargiid go almmuhit mánáidgárdevirggiid. Erenoamáš dehálaš lea ahte bargiin leat buorit dieđut ja buorre máhttu sierranas árbevirolaš doaimmaid birra, ja ahte sáhttet oahpahit nuorabuidda sániid ja doahpagiid mat leat lunddolaččat dihtolágan dilálašvuođaide. Jos bargiin lea váillálaš máhttu, ¶ 29 de mánáidgárdi berre árvvoštallat geavahit olggobealde máhtolaš olbmuid. Dárbu lea maid ahte mánáidgárdi lea diđolaš sámegiela ealáskahttimis, ja ahte das lea čielga ulbmil dasa, mo áigu bargat sámegiela ealáskahttimiin. Vuogit mat váldojuvvojit atnui, sorjájit ee. báikkálaš dilálašvuođain ja guovllu gielladilis. Dárbu lea ahte mánáidgárddit jeavddalaččat árvvoštallet iežaset vugiid oahpahit sámegiela. Mánáidgárddit berrejit oidnosii buktit sámegiela, sihke iežaset dokumeanttaiguin ja galbbaiguin ¶ Guovttegielalašvuođas lea sáhka das, ahte olmmoš hálddaša guokte giela seamma bures. Guovttegielalaš mánáidgárddiin/ossodagain, main lea sihke sámegiella ja dárogiella, bargit fertejit geavahit arvat strategiijaid, vugiid ja vuođđojurdagiid, vai mánáin ovdána guovttegielalašvuođa diđolašvuohta, ja amaset álo garvit sámegiela gulahallangiellan go leat dárogielalaš olmmoš dahje dáro-sámegielalaš olmmoš das. ¶ Sámegiela oahpaheami várás sámi mánáidgárddiin ja mánáidgárddiin main leat sámi mánát, lea dárbu bargat ovddidemiin ja ráhkadit ovddidanmálliid. ¶ Ovddasvástádus: Máhttodepartemeanta, ovttasráđiid Sámedikkiin ja áššeguovdilis fylkkamánniiguin. Áigodat: 2009-2010 ¶ Doaibmabidju 3. Pedagogalaš ávdnasiid ráhkadeapmi ¶ Dakkár pedagogalaš ávdnasat váilot mat heivešedje sámi mánáide ja mánáidgárddiide, ja mat livčče ávkin mánáidgárddi giellabargui. Mánáidgárddi sisdoalu ja doaimmaid rápmaplána čuovvoleapmin Máhttodepartemeanta lea ráhkadan iešguđetlágan fáddágihppagiid; ja daid gaskkas lea maid fáddágihpa sámi kultuvrra birra mánáidgárddis. Gihppagat leat juogaduvvon riikka buot mánáidgárddiide. ¶ Jagi 2009 galgá ráhkaduvvot gihpa giellabirrasa ja giellamovttiidahttima birra. Gihpa galgá jorgaluvvot sámegillii. Máhttodepartemeanta áigu maid jorgalahttit mánáidgárddi sisdoalu ja doaimmaid rápmaplána julevsámegillii ja oarjilsámegillii. Lassin departemeanta áigu ráhkadahttit jietnafiilla davvisámegillii jorgaluvvon rápmaplánas. Departemeanta áigu maid árvvoštallat nu dahkat maid julevsámegiela ja oarjilsámegiela várás. ¶ Sámediggi lea ovttasráđiid Máhttodepartemeanttain válmmašteamen láidestusgihppaga mii čujuha man guvlui mánáidgárddiid sisdoallu galgá doalvut sámegiela ja sámi kultuvrra. ¶ Stuorra mearkkašupmi lea das go mánáidgárdi ja skuvla barget ovttasráđiid vai sámi mánát sáhttet vásihit bissovašvuođa giellaovdáneamis. Máhttodepartemeanta áigu jorgalahttit davvisámegillii láidestusgihppaga . Dasto árvvoštallojuvvo galgágo dat jorgalahttojuvvot julevsámegillii ja oarjilsámegillii. Láidestusgihpa šaddá leat dehálaš reaidu bargui mii galgá sihkkarastit ahte sámi mánát ja sin vánhemat vásihit buori sirdáseami dan guovtti ásahusa gaskka. ¶ Máhttodepartemeanta galgá ráhkadit láidestusávdnasiid giellamovttiidahttima birra vánhemiid várás geain leat mánát kontántadoarjaga agis. Departemeanta áigu jorgalahttit ávdnasiid davvisámegillii. Dasto árvvoštallojuvvo galgágo jorgaluvvot julevsámegillii ja oarjilsámegillii. ¶ Mánáidgárddiide, mánáidgárdeeaiggádiidda ja gildii mánáidgárdeeiseváldin lea dehálaš oažžut dieđuid mat sáhttet álššaiduhttit ja movttiidahttit bargat gielain mánáidgárddis vai mánáid giellamáhttu buorrána. Máhttodepartemeanta áigu lágidit nu, ahte buriid giellaovddideaddji doaibmabijuid (maiddái sierranas giellalávgoprošeavttaid) dieđut ja vásáhusat biddjojuvvojit departemeantta iežas neahttasiidduide, ođasreiven ja eará heivvolaš kanálaid bokte, vai dat dieđut ollet gielddaide ja mánáidgárddiide. ¶ Ovddasvástádus: Máhttodepartemeanta Áigodat: 2009 ja 2010 ¶ Vuođđooahppofálaldat sámegielas ja sámegillii ¶ Máhttodepartemeanta galgá fuolahit ahte lágat ja vuođđooahppofálaldaga čađaheapmi bissu álbmotrievttálaš rámaid siskkobealde, ja aktiivvalaččat gozihit láhkageavaheamis daid juridihkalaš ja politihkalaš geatnegasvuođaid maid Norga lea váldán badjelasas dohkkehettiinis ILO-soahpamuša nr. 169 ja ON-julggaštusa álgoálbmogiid vuoigatvuođaid birra. ¶ Oahpahusláhka dat mearrida vuođđoskuvlla ja joatkkaskuvlla oahpahusa. Oahpahuslága § 6-2 earuha vuođđoskuvladásis surggiid mat gullet sámegiela hálddašanguovllu siskkobeallái, ja surggiid mat gullet olggobeallái. Hálddašanguovllu siskkobealde buohkain guđet leat vuođđoskuvlaagis, lea vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii. Juohke gielddas mii lea sámelága hálddašanguovllu olggobealde, fertejit leat unnimusat logi oahppi guđet háliidit oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii , ovdalgo sis lea vuoigatvuohta oažžut dakkár oahpahusa, eaige sin joavkkus galgga leat unnit go guhtta oahppi. Dain guovlluin mat leat sámegiela hálddašanguovllu olggobealde, vuođđoskuvlla ahkásaš sámiin lea vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas. Dain dáhpáhusain main ii leat vejolaš addit oahpahusa skuvlalanjas oahpaheaddji bokte, lágat rahpet vejolažžan ”molssaeavttot oahpahanvugiid geavahit”. Geavadis dat mearkkaša omd. gáiddosoahpahusa. ¶ Oahpahuslága paragráfas 6-3 leat mearrádusat sámi joatkkaoahpahusa birra. Das celkojuvvo ahte ”sámiin guđet leat joatkkaoahpahusas, lea vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas”. Dain dáhpáhusain main ii leat vejolaš dan oahppái fállat skuvlaoahpahussan, de lea vejolaš geavahit ee. gáiddosoahpahusa. Lassin dasa mearrádus cealká ahte ”dihto skuvllat galget fállat oahpahusa sámegielas dahje sámegillii, dahje erenoamáš sámefágain mat joatkkaoahpahusas gullet dihto kurssaide dahje dihto joavkkuide. Fylkkasuohkan sáhttá muđuidge fállat dakkár oahpahusa” . ¶ Ovddasvástádus sámegiela oahpahusas lea juhkkojuvvon máŋgga eiseváldái: ¶ – Sámegiela bálddalas oahppoplánaid, ráhkadit bagadallamiid dábálaš fágaide, viežžat bearráigeahču raporttaid, hálddašit Sámedikki juolludemiid oahpahussii sámegielas ja sámegillii, ja ovddideaddji doaibmabijuide mat leat stáhtabušeahta olis, ja válmmaštit guovdilis eksámeniid sámegielas vuosttasgiellan ja nubbegiellan. Ollu dán barggus čađahuvvo ovttasráđiid Sámedikkiin. ¶ Sámediggi mearrida sámegiela oahppoplánaid vuođđoskuvlii ja joatkkaskuvlla oahpahussii, ja oahppoplánaid joatkkaoahpahusa erenoamáš sámi fágaide, ja Sámediggi ráhkada maid láhkaásahusaid riikkalaš oahppoplánaid sisdollui § 2-3 ja § 3-4 vuođul, main leat gohččosat das, ahte galgá oahpahuvvot sámi álbmotjoavkku, giela, kultuvrra ja servodateallima birra, gč. oahpahuslága § 6-4. Sámediggi čađaha suorggis iežas vuoruhusaid, ja ráhkada ja álggaha doaibmabijuid iežas politihka mielde. Sámediggi lea ovttadássásaš ráđđádallanoasálaš stáhtalaš eiseválddiiguin, ja goappašat bealit leat geatnegasat gávdnat ovttamielalaš čovdosiid. ¶ Oahppit geain lea oktagaslaš vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas, sáhttet vuođđoskuvla- ja joatkkaskuvlaoahpahusas válljet čuovvovaš njeallje kombinašuvnna dárogiela ja sámegiela oahppoplánain: ¶ Dat oahppit geain sámegiella lea vuosttasgiella dahje nubbegiella, eai leat geatnegasat válljet vierisgiela/gielalaš čiekŋudeami vuođđoskuvllas ja vierisgiela joatkkaskuvlla oahpahusas, muhto sis lea vuoigatvuohta oažžut dakkár oahpahusa jos sihtet dan. Skuvlaeaiggát sáhttá maid fállat oahpahusa sámegielas vierisgiela oahppoplána mielde. Oahppit guđet ožžot oahpahusa sámegielas vierisgiela oahppoplána mielde, besset oahpahusas ja árvvoštallamis dárogielas oalgegiellan. ¶ Dárogiela ja sámegiela oahpahusa ferte geahčadit ovttas dainnago dárogiellafága “addá” diimmuid sámegiellafágii. Fágain sámegiella ja dárogiella leat ollu oktasaš oasit, ja danne lea dehálaš ahte lea lagaš ovttasbargu dán guovtti fága gaskkas, gč. ulbmiliid mat leat oahppoplánas ja ulbmiliid mat leat oahppoplánas “dárogiella oahppiide geain sámegiella lea vuosttasgiella” . ¶ Skuvllaide ja skuvlaeaiggádiidda lea stuorra hástalus plánet ja organiseret oahpahusa dárogielas ja sámegielas, erenoamážit skuvllain mat leat sámegiela hálddašanguovllu olggobealde. Dat áššit galget čađahuvvot mearriduvvon diibmologuin ja mearriduvvon oahppoplánaid vuođul, ja seammás galget oahppiid vuoigatvuođat oažžut heivehuvvon oahpahusa váldojuvvot vuhtii, gč. oahpahuslága § 1-3. ¶ Sámegiela oahpahusa plánen ja heiveheapmi lea hástaleaddji oahpaheaddjiide. Juohke ahkedásis sáhttet leat oahppit guđet hállet sámegiela njuovžilit, oahppit guđet máhttet veahá sámegiela hállat ja oahppit guđet eai máhte maidege, muhto háliidit oahpahusa sámegielas. Oahpahus galgá heivehuvvot buohkaide. ¶ maid Sámi statistihka fágalaš guorahallanjoavku lea ráhkadan, muitaluvvo ahte sámegiela oahppiid lohku lea njiedjan nubbegiel- lafágas ja ahte livččii sivva divaštallat erenoamážit nubbegiellafága eavttuid. Dakkár divaštallamis lea dárbu geahčadit oahppiid ollislaš bargonoađi ja skuvlla ja oahpaheaddjiid eavttuid heivehit oahpahusa daidda oahppiide. Eavttut maid lea dárbu divaštallat ja árvvoštallat, leat ee. ¶ Ortnega berrejit árvvoštallat. Dárbu livččii geahčadit mo oahppoplána ja diibmologut dárogielas doibmet. Bohtosiid vuođul berre boahtteáigásaš heiveheapmi árvvoštallojuvvot. ¶ Gielddat ja fylkkagielddat ožžot jahkásaččat sierra merkejuvvon doarjaga sámegiela oahpahussii , namalassii sámegillii vuosttasgiellan ja nubbegiellan. Doarjjaruđat galget veahkehit ruhtadit sámegiela oahpahusa vuođđoskuvlla ja joatkkaskuvlla sámi mánáide. Doarjjaruđat galget dasto veahkehit buoridit oahpaheaddjiid máhtu sámegielas ja sámi kultuvrras. Gielddain ja fylkkagielddain lea geatnegasvuohta addit oahpahusa sámegielas daidda oahppiide geain oahpahuslága mielde lea vuoigat ¶ 1. Oahppoplána sámegielas vuosttasgiellan – sámegiella 1 ¶ Oahppoplána dárogielas daidda oahppiide geain lea sámegiella vuosttasgiellan ¶ Oahppiin lea vuoigatvuohta beassat oahpahusas ja árvvoštallamis dárogielas oalgegiellan ¶ 2. Oahppoplána sámegielas vuosttasgiellan – sámegiella 1 ¶ Oahppoplána dárogielas (riikkalaš) ¶ Guokte vuosttasgiela. Oahppiin lea vuoigatvuohta beassat oahpahusas ja árvvoštallamis dárogielas oalgegiellan ¶ Oahppoplána dárogielas (riikkalaš) ¶ Oahppiin lea vuoigatvuohta beassat oahpahusas ja árvvoštallamis dárogielas oalgegiellan ¶ Oahppoplána dárogielas (riikkalaš) ¶ Oahppiin lea vuoigatvuohta beassat oahpahusas ja árvvoštallamis dárogielas oalgegiellan ¶ 32 vuohta oažžut oahpahusa sámegielas. Oahpahus- direktoráhta lea geigen doarjjaortnega árvvoštallama departementii jagi 2008. Máhttodepartemeanta háliida ahte dat galgá čuovvoluvvot sierra dan dáfus ahte das árvvoštallojuvvo boađusjuksan, ja ahte dat buohtastahttojuvvo suomagiela doarjjaortnegiin. Departemeanta lea guhkebuš áiggi vuohttán duhtameahttunvuođa doarjaga sturrodahkii. Máhttodepartemeanta áigu dan váldit árvvoštallamii jahkásaš bušeahttaproseassaid oktavuođas. Dárbu lea deattastit ahte oahppiid vuoigatvuođat bissot beroškeahttá doarjagiid sturrodagain, ja ahte gielddat fertejit bargat dan badjelii ahte addojuvvo dakkár fálaldat mas lea buorre válljodat, nu ahte oahpahusa ulbmilat ollašuvvet. ¶ Doaibmabidju 4. Kártet mo oahppit árvvoštallet sámegiela oahpahusa ¶ Nugo čujuhuvvo St.dieđáhusas nr. 28 (2007-2008) Sámepolitihkka, de máŋgga suorggis váilot dieđut das mii duođaid dáhpáhuvvá skuvlla árgabeaivvis. Earret eará oaidnit ahte daid oahppiid ollislaš lohku guđet válljejit sámegiela fágan, lea njiedjan veahá maŋŋágo Máhttolokten álggahuvvui, ja sin lohku guđet válljejit sámegiela rievddalda fylkkain. Oahpahusdirektoráhta áigu čađahit kártema oažžun dihtii buoret duogášdieđuid das, man muddui oahppit ožžot ollašuhttojuvvot iežaset vuoigatvuođaid beassat oahppat sámegiela, ja das mo oahppit ieža árvvoštallet oahpahusa. Ulbmil lea ee. oažžut buoret vuođu mas čađahit vejolaš nuppástusaid sámegiela oahpahusas, vai dat buorebut duhtada oahppiid oahpahusdárbbuid. ¶ Ovddasvástádus: Oahpahusdirektoráhta Áigodat: 2009 ¶ Doaibmabidju 5. Oahppoplánaid láidestusat ¶ Láidestusat galget hábmejuvvot nu ahte dat buktet oidnosii mo lea vejolaš čađahit bures heivehuvvon oahpahusa. Fágaid oahppoplánaid láidestus ii galgga gokčat olles oahppoplána, muhto čájehit ovdamearkkaiguin mo oahpahusa lea vejolaš plánet ja čađahit, ja vel mo oahppiid lea vejolaš árvvoštallat guđege dásis. Láidestusat berrejit addit čielga ovdamearkkaid das mo máhttoulbmiliidda lea vejolaš bidjat čielga sisdoalu buot dásiin, ja ovdamearkkaid buot dásiid gaskasaš ovdánemiin. ¶ LK06-S vástesaš láidestusat hábmejuvvojit seamma láhkai go LK06 vástesaš láidestusat, namalassii ahte dain leat rávvagat doaibmamuščállosiin maid Máhttodepartemeanta lea sádden Oahpahusdirektoráhtii. ¶ Láidestus galgá leat veahkki sámegiela ja dárogiela oahpahusa organiseremii, nu ahte oahppit ožžot dan oahpahusa masa sis lea vuoigatvuohta gustojeaddji lágaid ja njuolggadusaid mielde. Vuoruhuvvot berrejit láidestusat sámegillii vuosttasgiellan ja sámegillii nubbegiellan. Oahpahusdirektoráhtas lea ovddasvástádus ráhkadit láidestusaid ovttasráđiid Sámedikkiin. ¶ Áigumuš lea ahte láidestusat sámegillii vuosttasgielridit Sámediggi ja Oahpahusdirektoráhta ovttasráđiid. ¶ Ovddasvástádus: Oahpahusdirektoráhta ovttas SáÁigodat: 2010-2012 ¶ Doaibmabidju 6. Bearráigeahčču das mo gielddat ja fylkkagielddat čađahit oahppiid vuoigatvuođa oažžut oahpahusa sámegielas ¶ Oahpahusdirektoráhta ja fylkkamánnit gozihit gielddaid geatnegasvuođaid ja oahppiid vuoigatvuođaid oahpahuslága mielde. Dat maid guoská oahpahussii sámegielas ja sámegillii. Máhttodepartemeanta lea dáhtton Oahpahusdirektoráhta jagi 2009 čađahit bearráigeahču das mo gielddat ja fylkkagielddat čuovvolit daid vuoigatvuođaid mat sámi oahppiin leat oahpahuslága mielde, maiddái makkár oahppo ¶ 33 neavvut leat oahppiide. Sámediggi galgá váldojuvvot mielde bearráigehččui. ¶ Ovddasvástádus: Oahpahusdirektoráhta/fylkkamánnit Áigodat: 2009-2014 ¶ Doaibmabidju 7. Gáiddosoahpahusa fierpmádat ¶ Ollu gielddat barget ovttasráđiid sámegiela oahpaheamis gáiddosoahpahanneavvuiguin. Fylkkamánniid bargu daid oahpaheaddjiid fierpmádagain, guđet doaimmahit gáiddosoahpahusa, berre buoriduvvot, ja guvllolaš čoahkkaneamit berrejit ovttasráđiid allaskuvllaiguin lágiduvvot oahpaheaddjiid várás. Daid oahpaheaddjiid várás guđet doaimmahit gáiddosoahpaheami sámegielas, galgá vuođđuduvvot fierpmádat. Oahpahusdirektoráhta oažžu doaibman heivehit dakkár fierpmádaga. ¶ Ovddasvástádus: Oahpahusdirektoráhta/FylkesmánÁigodat: 2009-2010 ¶ Doaibmabidju 8. Ovttasbargu Ruoŧain sámegiela oahpahusas ¶ Čakčat 2005 ja giđđat 2006 ledje oktavuođat ruoŧŧilaš ja norgalaš departemeanttain main lea ovddasvástádus sámegiela oahpahusas, ja sii galge divaštallat oarjilsámegiela vuođđooahpahusa rádjaguovlluin. Sámi mánáin Ruoŧas eai leat dakkár vuoigatvuođat go sámi mánáin Norggas. Oahppit ožžot fálaldaga oahpahallat sámegiela eatnigiellan, muhto eai leat ráhkaduvvon sierra oahppoplánat sámi oahppiid várás. Čoahkkimiin ee. árvaluvvui ahte guktot riikkat galget iskat makkár vejolašvuođat ja hehttehusat leat lágain dasa mii guoská ovttasbargui vuođđoskuvlaoahpahusas riikkarájáid rastá. Čielggas lea dattetge ahte dás lea jurisdikšuvdnaváttisvuohta masa ii leat álki gávdnat buori čovdosa. Dat guoská ee. dasa goappá riikkas galgá leat váldi riikkarájá rasttideaddji geavatlaš oahpahusas, go muhtun dáhpáhusainhan lea sierramielalašvuohta oahpahusfálaldaga sisdoalus ja/dahje fálaldagaid ruhtadeamis. Dát hástalusat leat boahtán ovdan ođđa sámekonvenšuvnna bargguid mielde. ¶ Dehálaš lea sáhttit bargat ovttas riikkarájáid rastá, erenoamážit das mii guoská oarjilsámegiela ja julevsámegiela oahpahussii ja ovddideapmái. Máhttodepartemeanta áigu dattetge váldit oktavuođa Ruŧŧii vai fas sáhttet divaštallat makkár vejolašvuođat leat gávdnat čovdosiid maiguin oahppit ávkašuvvet guktuid riikkain. ¶ Ovddasvástádus: Máhttodepartemeanta Áigodat: 2009 ¶ Doaibmabidju 9. Ovttasbargu Suomain sámegiela oahpahusas ¶ Ovttasbargu Suomain lea eanaš leamaš Sirpmá ja Ohcejoga skuvllain, main lea leamaš oktasaš oahpahus guktii vahkus. Ulbmil lea joatkit ovttasbarggu. Lassin berre gáiddos oahpahusa plána čuovvoleapmái láhččojuvvot buoret vejolašvuođat bargat ovttas riikkarájáid rástá buot golmma sámegielas. ¶ Ovddasvástádus: Oahpahusdirektoráhta/Nordlándda, Romssa ja Finnmárkku fylkkamánnit Áigodat: 2009 ¶ Sámi oahpponeavvut ¶ Daid ekonomalaš rámaid siskkobealde mat leat stáhtabušeahtas sámi oahpponeavvuide, Sámedikkis lea ovddasvástádus hálddašit ja vuoruhit rámaid siskkobealde. ¶ Ain váilot ollu oahpponeavvut oarjilsámegielas, julevsámegielas ja davvisámegielas mat livčče ráhkaduvvon Máhttoloktemii – Sámegilli. Okta hástalus lea gávdnat doarvái oahppogirječálliid almmá “vieččakeahttá menddo ollu” fágabargiid skuvllain. Sámedikki oahpponeavvoráhkadeami strategalaš plánas 2009-2012 leat vuoruhuvvon oahpponeavvut oarjilsámegillii, julevsámegillii ja davvisámegillii árvalusaid mielde mat leat boahtán guđege giela ¶ 34 guovllu mánáidgárddiin ja skuvllain. Vai lea sihkkar ahte oahpponeavvut jovdet guđege oahppái, de strategiijain lea maiddái dat jurdda ahte oahpponeavvut galget leat nuvttá. Sámediggi lea álggahan ovddasmanni prošeavtta Divttasvuona suohkanii, ja ulbmil lea ovddidit Áiluovtta skuvlla julevsámegiela oahpponeavvuid ráhkadeami resursaskuvlan. Dán ovddasmanni prošeavtta vásáhusat šaddet váldojuvvot vuhtii maiddái resursaskuvllaid ráhkadeapmái máiddái oarjilsámi ja davvisámi guovlluide. ¶ Doaibmabidju 10. Sámegielalaš oahpponeavvut – daid buvttadeapmi, fuolaheapmi geavaheaddjiide ja jorgaleapmi ¶ Máŋgga oktavuođas leat čalmmustahttán sámegiela oahpponeavvuid váilivuođa. Máhttodepartemeantta gohččuma mielde Oahpahusdirektoráhta lea ovttasráđiid Finnmárkku fylkkamánniin čađahan kártema das makkár oahpponeavvut dál leat davvisámegillii, julevsámegillii ja oarjilsámegillii, maid lea vejolaš geavahit Máhttoloktema - Sámegiela oktavuođas, ja kártema dasge makkár oahpponeavvut váilot guđege fágii/fáddái ja dássái. Kárten čájeha ahte ain dárbbašuvvojit ollu sámegiela oahpponeavvut mat heivejit Máhttoloktemii – Sámegillii . ¶ Giđđat jagi 2009 vuođđuduvvo oktasaš bargojoavku man bargun šaddá buktit árvalusaid dakkár doaibmabijuide mat beavttálmahttet sámi oahpponeavvuid buvttadeami. Ovddasvástádus: Sámediggi/Oahpahusdirektoráhta Áigodat: Joavku vuođđuduvvo giđđat 2009 ¶ Doaibmabidju 11. Sámegiela oahpahusa vuoigatvuođa ja geatnegasvuođa diehtojuohkindoaibmabijut ¶ Ráhkaduvvon/heivehuvvot galget buoret dieđut vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid birra mat gullet sámegiela oahpahussii, ja sámegiela oahpponeavvuid birra. Dát dieđut galget leat fylkkagielddaide, gielddaide ja vánhemiidda ja oahppiide. Dieđuin galgá deattuhuvvot ahte skuvlaeaiggát válddedettiin oahppiid skuvlii galgá váldit čielgasa das, galgágo oahppái sámegiela oahpahus. Dát gusto sihke oahppi skuvliiálgimii, skuvlamolsumii ja go son sirdá ođđa oahpahusdássái. Dakkár diehtojuohkin guoská maid rávesolbmuid oahpahussii. ¶ RØROS-SÁMI GUOVLLUS leat ožžon áigái lagaš ovttasbarggu daid ásahusaid gaskkas, main lea ovddasvástádus fállat sámegiela oahpahusa, ja dat lea váikkuhan nu, ahte sámegiela vuođđooahpahusas eai báljo heaitte šat oahppit. Ovttasráđiid skuvllaiguin Aajege sámi giella- ja máhttoguovddáš áimmahuššá sámi oahppi miehtá vuođđoskuvlla oahpahusa, ja dat doarju oahppi go son sirdá mánáidgárddis vuođđoskuvlii, ja viidáseappot vuođđoskuvllas joatkkaskuvlii. Skuvllat, vánhemat ja oahppit ožžot rávvagiid, bagadusa ja dieđuid vuoigatvuođaid, oahppofálaldagaid, giellaválljema, fága diibmojuogu ja diibmoplánema birra. ¶ SVÁHKENA GIELLAMOVTTIIDAHTTINPROŠEAKTA Jagi 2001 Sámediggi álggahii 5-jahkásaš giellamovttiidahttinprošeavtta Sváhkena bajásšaddanguovddážii Engerdálii. Giellamovttiidahttinprošeakta lei mánáidgárddis orgainiserejuvvon dan jurdaga vuođul ahte mánát galget oahppat oarjilsámegiela dan giela lunddolaš ja beaivválaš geavaheamis. Mánáidskuvllas mánát besse oahppat oarjilsámegiela, dasto ožžo oahpahusa oarjilsámegillii arvat fágain. Go prošeakta nogai, de mánát sáhtte áddet dábálaš oarjilsámegiela. Sii maid sáhtte vás ¶ Diehtojuohkin berre ráhkaduvvot nu ahte heive nehttii, ja diehtogihpan. Dieđut galget fuolahuvvot sámi guovlluid olggobealláige. ¶ Ovddasvásrádus: Oahpahusdirektoráhta/FylkkamánÁigodat: Borgemánnu 2009 ¶ Dakkár báikkit mat gohčoduvvojit boaittobeallin riikkalaš oktavuođain, leat dávjá sámi guovddášguovllut ja buorit joregat main lea vejolaš seailluhit sámegiela, kultuvrra ja servodateallima. Vuođđo- ja joatkkaskuvllat leat Máhttoloktema – Sámegiela geažil geatnegasat addit buori oahpahusa man vuođđun lea sámegiella, sámi kultuvra ja sámi servodateallin. Giliskuvllain leat, go leat lahka ealli sámi servodagaid ja árbevirolaš ealáhusaid, buot vejolašvuođat duođaid fállat dakkár buori oahpahusa. Oahpahus ja bajásšaddan sámegielalaš birrasis addet guđege oahppái buriid vejolašvuođaid ovdánit sámegielas nu ahte dat šaddá lunddolaš geavahusgiellan. Resursaolbmuidge lea álkit geavahit oahpahussii go skuvla lea sámi báikegottis. ¶ Jos giliskuvllat heaittihuvvojit, jogo davvisámi, julevsámi dahje oarjilsámi guovllus, de dakkár heaittiheamit sáhttet funet čuohcit sámi servodagaid giellaovdáneapmái ja nu maiddái oppa sámi servodahkiige. Giliskuvllaid heaittiheapmi sáhttá dagahit dan ahte olbmot fárrejit eret sámi gilážiin. Dainna lágiin áitojuvvojit unna sámegielalaš servodagažat mat leat dehálaččat sámegiela seailumii. Eretfárremat sáhttet dagahit dan ahte bajásšaddi buolva massá lagašvuođa báikkálaš servodahkii, lundui ja árbevirolaš ealáhusaide ja daidda gullevaš terminologiijaide, ja dieđuid daid birra. ¶ Gielddain ja fylkkagielddain lea ovddasvástádus almmolaš skuvlastruktuvrras. Ráđđehus ii sáhtte mearridit mo gielddaid ja fylkkagielddaid skuvla- struktuvra galgá leat, go dat lea gielddaid iešstivrema oassi. Seammás gielddain ja fylkkagielddainge lea ovddasvástádus váldit vuhtii sámiid riikkaidgaskasaš geatnegavuođaid vuđul. Diđolašvuohta das berre mearkkašit ahte sámi guovlluin eai galgga buoril heaittihit giliskuvllaid, eaige oppanassiige vuđolaš guorahallamiid haga. Dátge lea ovdamearka dakkár áššiin main Sámediggi sámelága vuođul berre oažžut vejolašvuođa dovddahit iežas oaiviliid. Dattetge lea ovddasvástádus gielddain addit bures heivehuvvon oahpahusfálaldagaid, maiddái sámegielasge ja/dahje sámegilliige, dain skuvllain maidda oahppit sirdojuvvojit. Muhtun dáhpáhusain sáhttet maiddái báikkálaš dilálašvuođat lea dakkárat, ahte stuorát skuvla sáhtášii addit buoret fálaldaga sámegielas. Dan sáhttet buoremusat árvvoštallat báikegottiin. ¶ Sámediggi dáhttu dán doaibmaplána oktavuođas ahte ráđđehus galgá árvvoštallat juolludit merkejuvvon ruđaid giliskuvllaide mat oahpahit sámegiela ja/ dahje sámegillii. Ráđđehus ii ane dan gánnáhahttin, muhto čujuha dasa ahte Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea váldán álgaga lagat ovttasbargui Gielddaid guovddášlihtuin ja Sámedikkiin das mii guoská gielddaid sámepolitihkkii, ja dasa gullet maid fáddán gielddaid mearridan rápmaeavttut sámegiela fálaldagaide. ¶ Rávesolbmuid giellaoahpahus ja alfabehtten ¶ Rávesolbmuid vuođđooahpahusa dáfus jurddašuvvo eará láhkai go mánáid ja nuoraid dáfus das mii guoská vuoigatvuhtii oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii. Dábálaččat berre rávis sápmelaš guhte dárbbaša vuođđoskuvlaoahpahusa, oažžut oahpahusa sámegielas. ¶ Sámelága § 3-8 čilge vuoigatvuođa oažžut oahpahusa sámegielas. Dás lea dattetge eará áššis sáhka go dáin vuoigatvuođain mat čuvvot oahpahuslágas, ja dán lága mearrádusa eavttuin celkojuvvo ee. ahte «Vuoigatvuohta mearkkaša ahte juohkehaš sáhttá gáibidit beassat čađahit dárbbašlaš rávesolbmuidkurssa sámegielas eatnigiellan rávesolbmuid oahpahusa gustojeaddji njuolggadusaid mielde» . ¶ Rávesolbmuid oahpahussii sámegielas ii leat sierra juolludeapmi. Golut fertejit gokčojuvvot gielddaid ja fylkkagielddaid rámaid siskkobealde, ja dakkár fálaldagaid lágideapmi lea guđege gieldda/fylkka ¶ 36 gieldda iežas ovddasvástádus. Danne lea dehálaš ahte dat vuoruhit oahpahusruđaid njuolggadusaid ja oahpahusdárbbuid vuođul. ¶ Sii guđet háliidit rávesolbmuidoahpahusa, fertejit ieža dieđihit iežaset oahpahusdárbbuid. Oahpahus lea nuvttá ja galgá čuovvut gustojeaddji oahppoplánaid. ¶ Gielddat/fylkkagielddat sáhttet addit oahppolihtuide doaibman lágidit oahpahusa jogo vuođđoskuvlla dahje joatkkaoahpahusa dásis. Dallege oahpahus galgá leat nuvttá oasseváldiide. Jos oahppolihtut baicce lágidit oahpahusa vuođđoskuvlla ja/dahje joatkkaskuvlla dásis almmá mange soahpahmuša gielddain dahje fylkkagielddain, de gáibiduvvo kursadivat. Dalle maid váldojuvvo kursadivat go oahppolihtut lágidit kurssaid eará fágain ja fáttáin, ee. sámegielas. ¶ Guokte sámi oahppolihtu leat, Sámi oahppolávdegoddi ja Mearrasámi oahppolihttu, ja sin váldoulbmil lea bargat oahpahusa lágidemiin sámegielas ja sámi kulturárbbis. ¶ Doaibmabidju 12. Rávesolbmuid 5-jahkásaš oahpahusprográmma sámegielas ¶ Sámediggi ja Sámi allaskuvla leat soahpan ráhkadit ja čađahit rávesolbmuid 5-jahkásaš oahpahusprográmma buot sámi giellaguovlluin. Rávesolbmuid oahpahusprográmma ulbmiljoavku leat buot sámit guđet eai máhte sámegiela ja orrot bieđgguid viiddis guovllus. Doaibmabijut álggahuvvojit erenoamážit dain guovlluin maidda dáruiduhttinpolithkka lea čuohcán bahámusat. ¶ Ráves sámit ožžot oahphusfálaldaga davvisámegielas, julesámegielas dahje oarjilsámegielas. Ulbmil lea ahte sámit galget váldit iežaset giela ruovttoluotta ja ahte sámegiela dilli galgá buorránit go eanebut dan hállagohtet. Buot sámi giellabirrasat galget váldojuvvot mielde dán bargui. Dat mearkkaša ahte sámi giellaguovddážat, gielddat ja eará oasálaččat giellabirrasiin galget ovttasráđiid ja lahkalagaid bargat. ¶ Sámi allaskuvla oažžu ovddasvástádussan prošeavtta geavatlaš čađaheami. Doaibmabiju ruhtada Sámediggi Sámi Álbmotfoandda ruđaiguin. ¶ Ovddasvástádus: Sámediggi Áigodat: 2009-2014 ¶ SÁMEDIGGI LEA VUOĐĐUDAN alit oahpahusa stipeandda. Ulbmil lea buoridit sámegielalaš fágaolbmuid rekruhttema sierra fágasurggiide. Jagi 2009 vuoruhuvvojit oahpponeavvopedagogihka alit oahppu, ovdaskuvlla ja dábálaš oahpaheaddjioahpu studeanttat geain lea sámegiella fágan, alit oahpahus oarjilsámegielas, julevsámegielas dahje davvisámegielas, main oarjilsámegiella ja julevsámegiella vuoruhuvvojit ovddimussii, joatkkaoahppu boarrásiidfuolas, ja joatkkaoahppu sámi mánáid ja nuoraid psykososiála gillámušaid eastadeamis ja buorideamis. Jos guđege sti- peandaortnega rámat rasttiduvvojit ollu dohkálaš ohcciid geažil, de várrejuvvon ruđat juogaduvvojit dássidit ohcciide. ¶ NORDLÁNDDA FYLKKASUOHKAN áigu movttiidahttit olbmuid oažžut buoret máhtu sámegielas ee. sihkkarastin dihtii dohkálaš fágaolbmuid geain lea sámegiela máhttu sierranas fidnojoavkkuin. Fylkkasuohkan juolluda giellaoahpahusstipeandda movttiidahttin dihtii olbmuid váldit oahpahusa sámegielas. Sti- peandda sáhttet oažžut ohccit geat lohket sámegiela universitehta- ja allaskuvladásis, ja ohccit geain lea sámegiela oahpahus joatkkaskuvllas. ¶ Doaibmabidju 13. Kártet eatnigielalaš analfabetismoahpahusa sámegielas ¶ Sámdiggi fállá ovttasráđiid Sámi allaskuvllain sámegiela oahpahusa rávesolbmuide viđajahkásaš oahpahusprográmmain. Oažžun dihtii eanet dieđuid dárbbuid birra, de Máhttodepartemanta ovttasráđiid Bargo- ja searvadahttindepartemeanttain áigu álggahit guorahallanbarggu mainna ulbmil lea oažžut sámi álbmogis logu sis guđet njálmmálaččat máhttet eatnigielaset, muhto guđet eai máhte lohkat ja čállit. Guorahallan galgá maid kártet daid sámiid geain leat unnán dahje váillálaš sámegiela gálggat. Viggamuš ii leat oažžut áibbas dárkilis logu dain olbmuin guđet gullet dáidda joavkkuide, muhto guorahallan galgá čájehit váillálaš lohkan- ja čállindáiddu viidodaga, ja árvvoštallat oahpahusdárbbuid. ¶ Almmuhuvvot galgá čielggadan-/dutkanbargu mii dievas barggu ektui bistá jahkebeali rájis beannot jagi rádjai. Sámediggi galgá bovdejuvvot searvat dán bargui. ¶ Ovddasvástádus: Máhttodepartemeanta/Bargo- ja searvadahttindepartemeanta/Oahpahusdirektoráhta Áigodat: Gárvvistuvvo 2010 -2011(gitta das goas guorahallan álgá) ¶ Doaibmabidju 14. Rávesolbmuid alfabehttenprošeakta Romssa fylkkas ¶ Romssa fylkkasuohkan áigu álggahit alfabehttenprošeavtta fylkka rávesolbmuid várás. Prošeavtta ulbmil lea ahte oasseváldit galget movttiidahttojuvvot formaliseret iežaset sámegiela máhtu, nu ahte sii sáhttet geavahit sámegiela sihke njálmmálaččat ja čálalaččat. Áigumuš lea ahte Romssa fylkkas oahppoguovddážat viđa guđa báikkis čađahit kurssaid. Prošeakta namahuvvo Sámedikki ja Romssa fylkkasuohkana ovttasbargansoahpamušas. ¶ Dasto galgá vel rahppojuvvot neahttasadji prošeavtta oasseváldiid várás, mas sii friddja sáhttet geavahit gielaset ja gulahallat guhtet guimmiideasetguin ja prošeaktajođiheaddjiin. ¶ Ovddasvástádus: Romssa fylkkasuohkan Áigodat: 2009-2012 ¶ Alit oahpahus ja rekruhtten ¶ Dárbu lea nannet dutkama ja lohkamiid sámegielas ja sámegillii. Sámi allaskuvla lea guovdilis ásahus sámi dutkanmáilmmis, ja das lea ovddeš Davviriikkaid Sámi Instituhtta dutkanossodat. Romssa universitehta lea ožžon riikkalaš ovddasvástádusa sámi dutkamis ja oahpahusas Norggas. Sámi dutkamaiid guovddáš, mii lea Romssa universitehtas, bargá nannen dihtii universitehta buohkanas dutkan- ja oahpahusdoaimmaid mat gusket sámiid ja álgoálbmogiid dilálašvuođaide. Čielga prošeavttaiguin guovddáš álggaha ja jođiha sierra dutkamiid, ja bidjá johtui ja oktii heiveha fágaidrasttideaddji dutkan- ja oahpahusovttasbarggu. ¶ Bodeaju allaskuvla addá oahppofálaldaga julevsámegielas, mii lea oassin dábálaš oahpaheaddji- ja ovdaskuvlaoahpaheaddjioahpahusas dahje joatkkaoahpahusfálaldahkan. Davvi-Trøndelága allaskuvla lea ožžon riikkalaš ovddasvástádusa oarjilsámegielas, mii gullá oahpaheaddjioahpahusa oktavuhtii. ¶ Sámediggi lea čujuhan dasa ahte fálaldagat fertejit sihkkarastojuvvot dain allaskuvllain main lea sámegiella, beroškeahttá man stuoris dahje unni daid studeanttaid lohku lea, guđet háliidit čađahit oahpu oarjilsámegielas dahje julevsámegielas. Dáin lohkamiin eai šatta goassege leat ollu studeanttat, ja dat mearkkaša ollu erenoamážit unnibuš sámegielaide, ahte lea sámegielalaš máhttu. ¶ Oahpahusásahusain lea autonomiija daid oahppofálaldagaid dáfus maid dat álggahit ja dange dáfus mo daid lágidit. Máhttodepartemeanta áigu ovttasráđiid ásahusaiguin mat fállet oahpuid sámegielas ja sámegillii, geahčadit daid gaskasaš bargo- ja ovddasvástádusjuogu, ja áigu oaččuhit daid ásahusaid gaskaneaset bargat lagabut ovttas, ja maiddái ovttasráđiid eará ásahusaiguin mat leat dakkár guovlluin main olbmuin lea dárbu oahpu oažžut sámegielas. ¶ Oahpahusásahusat sáhttet ohcat oažžut bissovaš oahpposadjemeriid, ee. sámi ohcciide, namalassii dihto oahpuide. Romssa universitehtas, Finnmárkku allaskuvllas, Lillehámmera allaskuvllas ja Veterinearaallaskuvllas leat oahpposadjemearit sámi ohcciid várás. ¶ Doaibmabidju 15. Sámi oahpaheaddjioahpahus ¶ Vai lea dárbbašlaš njuovžilvuohta, de berre Sámi allaskuvla čovdojuvvot riikkalaš rápmaplánas mii lea vuođđoskuvlla oahpaheaddjioahpahusa várás. Departemeanta ulbmáda fápmudit iežas válddi Sámi allaskuvlii das mii guoská ođđa sámi oahpaheaddjioahpu struktuvrii ja huksehussii. Dárbu leat dattetge maid addit bajimuš riikkalaš mearrádusaid (láhkaásahusa) áiggiid guhkodagas ja váldoosiid huksehusas (fágaid, pedagogihka, geavada jna.), mat galget gustot maiddái sámige vuođđoskuvlla vástesaš oahpaheaddjioahpahussii. ¶ Ovddasvástádus: Máhttodepartemeanta Áigodat: 2009-2012 ¶ Doaibmabidju 16. Kártet rekruhttenvuođu ja makkár dárbu lea sámegielalaš oahpaheaddjiide ¶ Dárbu lea álggahit doaibmabiju mii nanne sámegielalaš oahpaheaddjiid rekruhttema. Departemeanta áigu kártet rekruhttenvuođu mii lea sámi alit oahpahusas ja makkár dárbu lea fidnet sámegielalaš oahpaheaddjiid. Dárbu lea maid háhkat dieđuid das makkár oahpaheaddjidilli lea sámi skuvllain olggobealde sámi guovlluid. ¶ Ovddasvástádus: Máhttodepartemeanta Áigodat: 2009-2012 ¶ Doaibmabidju 17. Doaibmabidju mii galgá rekruhttet oahppiid sámi oahpaheaddjioahhussii mas lea sámegiella fágan ¶ Unnán leat ohccit sámi oahpaheaddjioahpahussii, mas ohppet sámegiela ja sámegillii. Dárbu lea liigemovttiidahttimii oaččuhan dihtii ohcciid sámi oahpaheaddjioahpahussii dahje dábálaš dáža oahpaheaddjioahpahussii mas oahppis lea sámegiella fágan. Rekruhttendoaibmabidju berre plánejuvvot ja čađahuvvot dain ásahusain mat fállet oahpu, ja mat buoremusat dovdet daid birrasiid main lea lunddolaš rekruhttet oahppiid. Departemeanta várre ruđaid rekruhttendoaibmabidjui. ¶ Ovddasvástádus: Máhttodepartemeanta Áigodat: 2009 ¶ Doaibmabidju 18. Rekruhttenáŋgiruššan Finnmárkkus – gollevirgi ¶ Sámi allaskuvla, Sámediggi, GG Finnmárku, Finnmárkku allaskuvla ja Finnmárkku fylkkamánni leat álggahan rekruhttenáŋgiruššama oažžun dihtii eanet studeanttaid ohcat saji dan guovtti oahpaheaddjiallaskuvlii. Kampánnja namma lea ”Drømmejobben/Gollevirgi”, http://www.hifm.no/drommejobben ¶ Ovddasvástádus: Finnmárkku fylkkamánni Áigodat: ođđajagemánnu 2009 - geassemánnu 2009 ¶ Doaibmabidju 19. Oahppoloatnaosiid sihkkun ¶ Jagi 2009 álggahuvvui ortnet studeanttaid várás guđet čađahit dihto oahpaheaddjioahpuid, ee. masterprográmma oahpaheaddjioahpus mas lea giella dahje reálafága, nu ahte sin oahppoloanas sihkkojuvvojit oasit. Departemeanta áigu árvvoštallat sullasaš ortnega daidda guđet čađahit unnimusat 60 oahppočuoggá sámegielas iežaset oahpaheaddjivuođđooahpahusa oassin. ¶ Ovddasvástádus: Máhttodepartemeanta Áigodat: 2009-2012 ¶ Doaibmabidju 20. Oahpaheaddjiid joatkkaoahpahus sámegielas ¶ Dan strategiija oktavuođas man namma lea (Máhttu kvalitehta dihtii – joatkkaoahppu oahpaheaddjiide), galgá addojuvvot lohkanfálaldat mii lea gitta 60 oahppočuoggá árvosaš dan golmma sámegielas mat leat Sámi allaskuvllas, Bodeaju allaskuvllas ja Davvi-Trøndelága allaskuvllas. Dihtosis galgá leat goas fálaldagat álggahuvvojit. Dát lohkanfálaldagat leat ovddimusat oahpaheaddjiid várás, muhto dat leat rabas maiddái earáge dohkálaš ohcciide. ¶ Ovddasvástádus: Máhttodepartemeanta Áigodat: 2009-2012 ¶ Doaibmabidju 21. Kurssat ja lohkamat ¶ Departemeanta áigu doarjut máŋggadássásaš kurssaid ja lohkamiid sámegielas maid Sámi allaskuvla, eará oahpaheaddjioahpahusa ásahusat ja sámi giellaguovddážat lágidit. ¶ Ovddasvástádus: Máhttodepartemeanta Áigodat: 2009-2012 ¶ Eará gielladoaibmabijut ¶ Doaibmabidju 22. Sierra doaibmabijut mat galget nannet giellaovdáneami oarjilsámi guovllus ja julevsámi guovllus ¶ Oarjilsámegiella ja julevsámegiella leat rašis dilis ja dárbbašit doaibmabijuid mat leat jure justa erenoamáš dárbbuid várás mat leat dáin servodagain. Dakkár doaibmabijut sáhttet leat oarjilsámegiela resursaguovddážiid vuođđudeapmi ja nannen, dakkár vejolašvuođa lágideapmi go rávesolbmuid oahpahus ja bearrašiid oahpahus julevsámegielas ja oarjilsámegielas ja báikkálaš ja guvllolaš giellajoregiid nannen mánáid, nuoraid ja rávesolbmuid várás. Dehálaš lea ahte oarjilsámi servodat ja julevsámi servodat ieža besset čilget makkár dárbbut sis leat nannet gielaset. Danne várrejuvvojit sierra ohcanvejolaš ruđat prošeavttaide mat sáhttet nannet oarjilsámi ja julevsámi giellabirrasiid. Bargo- ja searvadahttindepartemeanta ulbmáda ahte Nordlándda fylkkamánni galgá váldit badjelasas hálddašit dáid ruđaid. ¶ Ovddasvástádus: Bargo- ja searvadahttindeparteÁigodat: Doaibmaplána doaibmanáigodat ¶ Doaibambidju 23. Oarjilsámi giellabeassi ¶ Nordlándda fylkkamánni ja Sámeskuvlastivra Ruoŧas leat ovttas ráhkadan prošeaktaplána oarjilsámi giellaleairraid várás. Áigumuš lea ealáskahttit, nannet ja ovddidit oarjilsámegiela. Prošeavtta ulbmiljoavku leat buot oahppit guđet ožžot oahpahusa oarjilsámegielas skuvllain, Norggas 6. luohká rájis 9. luohká rádjai, ja Ruoŧas 5. luohkás 8. luohkkái. Dasto vel čuovvoluvvojit leairaoahppiid vánhemat. Sii maid, guđet servet prošeavtta oahpaheaddjin, ovdaságadoallin ja movttiidahttin, ožžot vejolašvuođa čiekŋudit iežaset fágaid go dat lea ávkin prošektii. Vuosttas giellaleaira lágiduvvui Mittådalenii jagi 2008. Giellaleairras ledje 70 oasseváldi. Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea juolludan ruđaid jagi 2008 prošektii, ja áigu ain doarjut prošeavtta. ¶ Prošektii leat plánejuvvon jahkásaččat guokte giellaleairra golbma jagi ovddas guvlui. ¶ Ovddasvástádus: Nordlándda fylkkamánni Áigodat: 2008-2011 ¶ Doaibmabidju 24. Ovddidanprošeakta Davvi-Trøndelága fylkkasuohkanis ¶ Davvi-Trøndelága fylkkasuohkan lea jagi 2008 rájis mielde sámi giellalága hálddašanguovllus, ja áigu jagi 2009 álggahit 3-jahkásaš ovddidanprošeavtta ovddidan ja nannen dihtii oarjilsámi giela ja kultuvrra. Prošeakta erenoamážit deattuha sámegiela oahpahusa oktiiheiveheami. Prošeakta galgá válmmastit málliid das mo oktiiheivehit sámegiela oahpahusa 13-jahkásaš skuvlaáigodahkii ja alit oahpahussii, ja álggahit doaibmabijuid main giella- ja kulturmáhttu adnojuvvojit oktiigullevažžan. Prošeavtta ovttasbargit leat Snoasa suohkan ja eará vuođđooahpahussii ja alit oahpahussii gulli oasálaččat. Bargo- ja searvadahttindepartemeanta doarju prošeavtta. ¶ Ovddasvástádus: Nordlándda fylkkamánni Áigodat: 2009-2012 ¶ Doaibmabidju 25. Nuortalaš giela ja kultuvrra ealáskahttin ¶ Nuortasámi musea Njávdámis lea álggahan 3-jahkásaš prošeavtta man ulbmil lea ealáskahttit ja nannet nuortalaš giela ja kultuvrra dainna lágiin ahte Norgga, Suoma ja vejolaččat Ruošša nuortalččat/ golttát barget ovttas rájáid rastá. Guovdilis birrasat, organisašuvnnat ja ásahusat Suomas ja Norggas leat ásahan oktavuođaid ja ovttasbarggu, vai lea vejolaš johtui oažžut oktasaš nuortalaš/goltálaš giella- ja kulturdoaibmabijuid jagi 2009 rájis. Bargo- ja searvadahttindepartemeanta ruhtada doaibmabijuid. ¶ Ovddasvástádus: Bargo- ja searvadahttindeparteÁigodat: 2008-2010 ¶ Doaibmabidju 26. Bihtánsámi giela ja kultuvrra ealáskahttin ¶ Norggas bihtánsámit leat unna jovkkoš ja bihtánsámi giella ja kultuvra lea lossa deattu vuolde. Bihtánsámit leat maŋimuš logi jagi álggahan bihtánsámi giela ja kultuvrra ealáskahttinbarggu. Dárbu lea álggahit seammamállet doaibmabiju go nuortalašgiela várás. Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu danne várret ruđaid álggahan dihtii bihtánsámi giela ja kultuvrra ealáskahttindoaibmabiju. Áigeguovdilis doaibmabijut galget álggahuvvot ovttasráđiid bihtánsámiiguin, Árraniin - julevsámi guovddážiin ja Sámedikkiin. Áigumuš lea bidjat álgoprošeavtta johtui jagi 2009. ¶ Ovddasvástádus: Bargo- ja searvadahttindeparteÁigodat: 2009-2011 ¶ Lasihit almmolaš fálaldagaid sámegillii geavaheaddjiide servodaga buot joregiin ¶ Gielat ovdánit ja seilot go olbmot gulahallet ja ovttastallet geavahettiineaset giela. Giella mii ii geavahuvvo manná maŋás. Ollu sámit sámástit, muhto eai máhte čállit ja lohkat sámegillii. Dainnago olbmuin lea unnán čállinmáhttu ja go vel váilot heivvolaš sámegielalaš sánit otnáš atnui, de orru leamen álkit geavahit dárogiela. Čuovvumuš sáhttá hui farga leat dat ahte sámegiella njuohkána dárogillii, ja ahte beaivválaš dárbu geavahit sámegiela unnu olbmuid gaskkas. Huksen dihtii giela lea dárbu viiddidit surggiid main giella dárbbašuvvo ja lea ávkkálaš olbmuid gulahallamii sihke beaivválaš eallimis, bargodilis ja go olbmuin lea dahkamuš almmolaš eiseválddiiguin. Dilli gáibida ahte olbmuin lea buoret diđolašvuohta sámegiela geavaheamis sihke oktagassan, sámi servodaga olmmožin, sámi bargosajiin, sámi ásahusain ja almmolaš eiseválddiid luhtte. ¶ Go sámegiela oahpahus nannejuvvo ja sámegiella eambbo geavahuvvo almmolaš ja bođolaš joregiin, de dat buohkanassii sáhttá oaččuhit áigái oktasaš váikkuhusa (synergibeavttu) mii nanne sámegiela beaivválaš dili ja buorida dan dovddu olbmuin ahte ávki lea hálddašit sámegiela. ¶ Sámegiella lea odne máŋgga láhkai šaddan bođolažžan (priváhtan), nu ahte ii šat leat nu dábálaš dan álo geavahit. Ovdamearkka dihtii leat unnán sámegielalaš teavsttat interneahtas. Hárvves girjegávppit vuvdet sámegielalaš girjjiid ja unnán girjerájut luiket sámegielalaš girjjiid. Vai sámegiela geavaheapmi viidánivččii, de lea dehálaš oaččuhit eanet sámegielalaš teavsttaid ja sámegielalaš girjjálašvuođa eanet joregiidda ja nu maid eanet olbmuid olámuddui. ¶ Eanaš sámegielalaš olbmot leat odne doaibmi guovttegielalaš olbmot, guđet máhttet sihke dárogiela ja sámegiela. Sii guđet bajásšaddet ovttagielalaš sámi ruovttus, ohppet dárogiela skuvllas, ustibiin ja muđuid servodagas. Vaikko olut orrot hálddašeamen dárogiela ja sámegiela ovtta bures, de sámegiella goit lea dat giella mainna olmmoš buoremusat dovddaha iežas. ¶ Vuoigatvuohta sáhttit geavahit sámegiela go sis lea dahkamuš almmolaš eiseválddiiguin, lea sámiid deháleamos vuoigatvuohta álbmogin. Go sámelága giellanjuolggadusat biddjojuvvojedje doibmii, de čujuhuvvui dasa ahte vuoigatvuohta geavahit sámegiela galgá vuos ja ovddimusat leat dan dilis mas olbmui lea dárbu dovddahit iežas oaiviliid dárkilit ja deaivilit , ja vai ádde dan mii daddjojuvvo. Dán dáfus dearvvasvuođabálvalus ja riektelágádus leat guovdilat, dasgo jos sámi olmmoš ii gulahala dáin surggiin, de dat sáhttá bahás sutnje čuohcit. ¶ Ráđđehus oaivvilda ahte lea dehálaš oažžut áigái guovttegielalaš servodagaid gosa lea vejolaš, ja dat lea mielas ain eambbo viiddidit sámi giellalága hálddašanguovllu. ¶ Sámelága giellanjuolggadusat addet riikkaolbmuide giellavuoigatvuođaid go sis lea dahkamuš almmolaš orgánaiguin. Dat guoská njuolggadusaid, almmuhusaid ja skoviid jorgaleapmái sámegillii, vuoigatvuhtii oažžut vástádusa sámegillii, sámegiela viiddiduvvon geavaheapmái riektelágádusas, viiddiduvvon vuoigatvuhtii geavahit sámegiela dearvvasvuođa- ja sosiálasuorggis, oktagaslaš girkolaš bálvalusaide, vuoigatvuhtii oažžut oahpahusvirgelobi, ja vuoigatvuhtii oažžut oahpahusa sámegielas. ¶ Sámelága giellanjuolggadusaid árvvoštallan, mii čađahuvvui jagi 2007, buvttii oidnosii ahte eanaš almmolaš orgánat maidda sámelága giellanjuolggadusat gusket, eai ollašuhte lága gáibádusaid dievvasii. Deba ii leatge álbmogii, mii orru sámelága hálddašanguovllus, sihkkarastojuvvon vuoigatvuohtan geavahit sámegiela, go sis lea dahkamuš almmolaš orgánaiguin, namalassii ii nu bures go giellanjuolggadusat gáibidit. Váldosivva orru leamen ahte almmolaš suorggi bargiin váilu sámegiela máhttu. ¶ Váldohástalus lea buoridit sámegiela geavaheami dain guovlluin main giella odne lea rašši, nugo mearrasámi, márkosámi, julevsámi ja oarjilsámi guovlluin. Nubbi stuorra hástalus lea stuorrudit daid almmolaš bargiid logu geain lea sámegiela máhttu, sihkkarastit sámegielalaččaid vuoigatvuođaid kriminálafuolas, ja sihkkarastit buriid dearvvasvuođa-, fuolla- ja sosiálabálvalusaid ja girkolaš bálvalusaid sámegillii sámegielalaš geavaheaddjiide. ¶ Čuovvovaš ulbmilat šaddet leat láidestahkan sámegielalaš almmolaš bálvalusaid joatkevaš buorideapmái: ¶ • Ovddidit dávvisámegiela, julevsámegiela ja oarjilsámegiela terminologiijaid, nu ahte dat leat dohkálaččat dearvvasvuođa- ja fuollabálhálddahussii muđuid ¶ • Ovddidit buriid sámegielalaš dearvvasvuođabálvalusaid sámi mánáide ja nuoraide ¶ • Sihkkarastit sámegielalaš dearvvasvuođabálvalusaid boarrásat sámiide ¶ • Sihkkarastit sámegielalaš olbmuid vuoigatvuođaid kriminálafuolas ¶ • Oaččuhit áigái buori ja buresdoaibmi sámegielalaš dulkonbálvalusa ¶ • Oaččuhit áigái sámi dulkkaid dohkkehanortnega ¶ • Hukset kurssaid sámegielas ja kultuvrras almmolaš bargiid várás ¶ • Ráhkadahttit sátnegirjjiid almmolaš hálddahusa várás davvisámegillii, julevsámegillii ja oarjilsámegillii ¶ • Ráhkadahttit departemeanttaid neahttasiidduid davvisámegillii, julevsámegillii ja oarjilsámegillii ¶ • Álggahit buriid ortnegiid lágaid, láhkaásahusaid ja almmolaš dokumeanttaid jorgaleami várás davvisámegillii, julevsámegillii ja oarjilsámegillii ¶ • Oaččuhit áigái sámegillii jorgaluvvon lágaid dohkkehanortnega ¶ • Sihkkarastit bearráigeahččanortnegiid sámelága giellanjuolggadusaid čuovvoleami várás ¶ • Sihkkarastit ahte stáhtalaš etáhtat válčállinmearkkaid ¶ • Sihkkarastit ahte almmolaš registarat sáhttet geavahit sámi čállinmearkkaid ¶ Sámelága giellanjuolggadusat ¶ Sámelága giellanjuolggadusat mearriduvvojedje jagi 1990. Giellanjuolggadusat addet riikkaolbmuide giellavuoigatvuođaid go sis lea dahkamuš almmolaš orgánaiguin. Giellanjuolggadusat galget vuos ja ovddimusat buoridit sámegiela árvodási ja láhčit dilálašvuođaid nu ahte sámegiella sáhttá geavahuvvot almmolaš bálvalusain. Buot almmolaš orgánain maidda sámelága kapihtal 3 ja dát lahkaásahus gustojit, lea geatnegasvuohta gozihit ahte njuolggadusat čuvvojuvvojit. Juohke orgánas lea ovddasvástádus háhkat dohkálaš sámegielalaš bargiid. Vásáhusat duođaštit dattetge ahte gildii lea váttis ollašuhttit giellanjuolggadusaid mearrádusaid, erenoamážit dannego váilot dakkár olbmot guđet hálddašit sámegiela čálalaččat ja njálmmálaččat, ja maid livččii vejolaš virgádit gildii bargin. ¶ Sámelága giellanjuolggadusat árvvoštallojuvvojedje jagi 2007. Árvvoštallama čađahii Sámi instituhtta Kultur- ja girkodepartemeantta ovddas. Árvvoštallanraporta čájeha ahte almmolaš orgánat maidda sámelága giellanjuolggadusat gustojit, eai ollašuhte lága dievvasii. Váldosivva orru leamen ahte sámegiela máhttu váilu almmolaš etáhtaid bargiin. Olbmot orrot viehka muddui jáhkkimin ahte sámegiella ja dárogiella leat ovttadássásaš gielat. Sámelága giellanjuolggadusaid eará viehka positiiva váikkuhus lea ahte čađahuvvon lea viiddis ja ođđa vugiid geavaheaddji bargu mii galgá ollašuhttit guovttegielalašvuođa ja sámegielalaš bálvalusaid sih- ke gielddalaš, fylkkagielddalaš ja stáhtalaš etáhtain. ¶ Árvvoštallan čájeha dasto vel ahte lea vejolaš eahpidit ahte sámelága giellanjuolggadusat eai doarvái bures ollašuhte daid gáibádusaid maid eurohpalaš lihttu bidjá guovlo- ja unnitlohkogielaid hárrái. Dat deattuhuvvo ahte hálddašanguovllu ráddjen lea mearrideaddji dehálaš sámiid oažžumii vuoigatvuođaid sámelága mielde. Dasa čujuhuvvo ahte unnitlohkogiellalihtu geográfalaš ráddjen lea njuovžilat go dat ráddjen mii lea sámelága giellanjuolggadusain, ja ahte árvvoštallanraportta mielde dan geažil lea huksejuvvon nuppe beales ovttadássásašvuođa vuođđojurdaga ja nuppe beales ovttaárvosašvuođa ja ovttadássásašvuođa vuođđojurdagiid gaskii riidu. Árvvoštallanraporttas danne árvaluvvo ahte njuovžilat geográfalaš ráddjema ášši árvvoštallojuvvo sierra. ¶ Doaibmabidju 27. Sámelága giellanjuolggadusaid geahčadeapmi ¶ Sámelága giellanjuoggadusaid árvvoštallama čuolbmačohkiid vuođul, ja dan vuođul ahte sámelága giellanjuolggadusaid hálddašanguovlu lea viiddiduvvon siskkildit sihke davvisámegiela, julevsámegiela ja oarjilsámegiela, de Bargo- ja searvadahttindepartemeanta atná dárbun dárkileappot geahčadit sámelága giellanjuolggadusaid riikkaidgaskasaš mearrádusaid ektui, mat leat álgoálbmogiid ja unnitloguid gielaid birra. Áigeguovdil lea maid árvvoštallat daid árvalusaid maid Sámediggi ja Sámi girkoráđđi leat buktán, ja mat gusket hálddašanguovllu girkuid guovttegielalašvuođa doibmii. ¶ Bargo- ja searvadahttindepartemeanta danne áigu álggahit barggu mas geahčadit sámelága giellanjuolggadusaid riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid ektui, ja mas árvvoštallet leago dárbu nuppástuhttit sámelága giellanjuolggadusaid. Árvvoštallama dat áigu čađahit ráđđádaladettiinis Sámedikkiin. ¶ Ovddasvástádus: Bargo- ja searvadahttindeparteÁigodat: 2009-2011 ¶ Doaibmabidju 28. Sámelága giellanjuolggadusaid bearráigeahčču ¶ Sámegiela guorahallamat maid Sámediggi čađahii jagi 2000, jagi 2004 ja jagi 2008, oktan sámelága giellanjuolggadusaid árvvoštallamiin jagi 2007, leat čájehan ahte eanaš almmolaš orgánat maidda sámelága giellanjuolggadusat gustojit, eai ollašuhte lága gáibádusaid dievvasii dan vuoigatvuođa dáfus mii olbmos lea geavahit sámegiela go sus lea dahkamuš almmolaš orgánaiguin sámegiela hálddašanguovllus. Guorahallamat čájehit dange ahte dilli lea unnán rievdan áiggi mielde. Departemeanta áigu geahčadettiinis sámelága giellanjuolggadusaid árvvoštallat berrego lágas, sámegiela nannen dihtii, mearriduvvot bearráigeahčču das mo gielddat ja fylkkagielddat čađahit sámelága giellanjuolggadusaid. ¶ Ovddasvástádus: Bargo- ja searvadahttindeparteÁigodat: 2009-2010 ¶ Sámegielalaš bargit almmolaš hálddahusas ¶ Váldosivva go sámelága giellanjuolggadusat eai áibbas ollašuhttojuvvo, orru leamen dat ahte almmolaš hálddahusa bargiin váilu sámegiela máhttu, ja datge ahte unnán leat álbmogis dakkár olbmot geain lea fidnomáhttu ja sámegiela máhttu, geaid sáhtášedje virgádit. Jos daid almmolaš bargiid lohku galggaš stuorrut, geain lea máhttu sámegielas, de gáibiduvvojit buorit ortnegat sámegiela oahpahusa várás ja buorit ortnegat sámegiela deavdda- ja joatkkaoahpahusa várás. ¶ Sámelága § 3-7 cealká ahte bargiin guđet sámegiela hálddašanguovllus leat báikkálaš dahje guvllolaš almmolaš orgánas barggus, lea vuoigatvuohta oažžut bálkáhuvvon virgelobi háhkan dihtii alcceseaset máhtu sámegielas, go su orgána dárbbaša dakkár máhtu. Vuoigatvuođa lea vejolaš čatnat bargi geatnegasvuhtii bálvalit orgána dihto áigemeari oahpahusa maŋŋá. Láhkaásahusa § 2 čiekŋuda dán ášši, ja cealká ahte go lea geavatlaččat ja ruđalaččat ovdun, de sámegiela oahpahus berre čađahuvvot ovttasráđiid máŋggain eará orgánain maidda sámelága kapihtal 3 ja dát láhkaásahus gustojit. ¶ Orgána bargiin geaidda addojuvvo virgelohpi lohkat sámegiela oahpahusásahusas, lea vuoigatvuohta oažžut bálkká oahpahusa áiggi. Geahpeduvvon bálkká lea vejolaš máksit go bargi sámegiela oahpahus lea viidát go dat oahppu maid orgána dárbbaša ja go oahpahus ii leat njulgestaga dárbbašlaš bargi bargui. Dasto láhkaásahusa § 2 cealká ahte maiddái orgánat maidda sámelága § 3-7 ii gusto, berrejit addit virgelobi bargiide oahppat sámegiela go orgána dárbbaša olbmo guhte máhttá sámegiela. ¶ Sámediggi oaivvilda ahte sivva lea jáhkkit ahte almmolaš doaimmahusat eai vuorut bargiidasaset sámegiela oahpahusa. Dát boahtá ovdan ee. Sámedikki čađahan giellaiskkademiin. ¶ Doaibmabidju 29. Dulkaoahpahus ja dulkkaid dohkkeheapmi ¶ Sámegielalaš/dárogielalaš dulkonbálvalusat eai leat álo fidnemis almmolaš bálvalusdoaimmaide. Odne váilot ollu sámegielalaš dulkkat, sihke davvisámegielas, julevsámegielas ja oarjilsámegielas. ¶ Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu ovttas heivvolaš departemeanttaiguin, Sámedikkiin ja Sámi allaskuvllain geahčadit otnáš sámegielalaš dulkonbálvalusaid ja árvvoštallat makkár doaibmabijuid lea dárbu álggahit vai lea dohkálaččat doaibmi dulkonbálvalus. Dan oktavuođas berrejit árvvoštallojuvvot áššit mat gusket dulkonoahpahussii nugo rekruhtten, vejolašvuođat váldit deavdda- ja joatkkaoahpu, Sámi allaskuvlla ja Oslo allaskuvlla vejolaš ovttasbargu dulkaoahpahusa hárrái, ja dáláš dulkadohkkehanortnet. ¶ Ovddasvástádus: Bargo- ja searvadahttindeparteÁigodat: 2009-2010 ¶ JOS ALMMOLAŠ ORGÁNA ii čuovo sámelága giellakapihttala njuolggadusaid, de sáhttá son geasa ášši njuolga guoská, váidalit dan orgánii mii lea lagamus bajábealde eiseváldi dan orgánii man geažil váidá, gč. sámelága § 3-11. Fylkkamánni lea váidalaninstánsa go váidalus guoská gielddalaš dahje fylkkagielddalaš orgánii. Maiddái riikkaviidosaš sámi organisašuvnnain ja riikkamiehtásaš almmolaš orgánain mat leat erenoamáš dehálaččat oppa sámi álbmogii dahje dan osiide, lea váidalanvuoigatvuohta dakkár áššiin. Dat maid guoská áššiide mat eai njulgestaga guoskka dihto oktagassii. ¶ Heahtedieđihanbálvalus ¶ Sámediggi lea máŋgga oktavuođas dovddahan vuorjašumi go heahtedieđihanbálvalus funet doaibmá sámi álbmogii ja sámi guovlluide. Otnáš ortnet lea nu, ahte Finnmárkku buollinlágádusa heahteguovddážis (110) leat sámegielalaš bargit váktaortnegis mii gednojuvvo telefovdnaoktavuhtii go lea dárbu. Politiija (112) ja dearvvasvuođabálvalusa (113) heahteguovddážiin geavahuvvojit sin iežaset organisašuvnnaid sámegielalaš olbmot. ¶ Ráđđehus lea vuođđudan joavkku mii čielggada mo heahtedieđihanbálvalusa galggašii nuppástuhttit. ¶ Joavku galgá geiget iežas raportta geassemánu 1. b. 2009. Sámegielalaš geavaheaddjiid dárbu sáhttit addit heahtedieđáhusaid iežaset gillii lea dán bargui lunddolaš oassi. Go okta guovddáš galgá bálvalit riŋgemiid buot golmma etáhta ovddas, de berre leat álkit fidnet gielalaš bargiid ságaide. ¶ Mánáidsuodjalus ¶ ONa mánáidkonvenšuvnna artihkkala 30 mielde unnitlohkui dahje álgoálbmogiidda gullevaš mánáin ii galgga gildojuvvot vuoigatvuohta eallit su joavkku eará olbmuiguin ovttas iežaset kultuvrra mielde, geavahit iežaset giela ja dovddastit iežaset oskku ja eallit dan mielde. Dát mearkkaša ahte sámi mánáin lea vuoigatvuohta dakkár bajásšaddandillái mas sin čearddalaš gullevašvuohta deattuhuvvo ja oažžu doarvái saji. Mánáidsuodjalusláhka addá dárkilat njuolggadusaid das makkár áššit galget vuhtiiváldojuvvot go mánná biddjojuvvo sadjásaš ruktui, ásahussii dahje oahpahus- dahje dikšunásahussii. Báikki válljejupmi galgá ee. leat dan deastta mielde ahte máná bajásgeassima bissovašvuohta váldojuvvo vuhtii, ja ahte máná čearddalaš, oskkolaš, kultuvrralaš ja gielalaš duogášge váldojuvvo vuhtii. ¶ Dehálaš lea ahte sámi mánáid vuoigatvuohta oažžut gielalaččat ja kultuvrralaččat heivehuvvon fálaldaga váldojuvvo vuhtii. Sámegiela ja kultuvrra máhttu lea dehálaš eaktu mánáidsuodjalusbálvalussii, go galgá sáhttit addit sámi mánáide ja sin bearrašiidda dakkár fálaldaga maid sis lea vuoigatvuohta gáibidit. Mánáidsuodjalusa ovddidanguovddáš Romssa gávpogis bargá sámi mánáidsuodjalussii ráhkadit bargovugiid, ja das lea máhttu bargat mánáid- suodjalusain sámegiela ja kultuvrra vuođul. ¶ Sámi mánáin guđet leat vásihan illásteami, lea vuoigatvuohta ja dohkkehuvvon dárbu oažžut seamma buori veahkkefálaldaga go earáge mánát. Sámi mánáin guđet leat sámegiela hálddašanguovllus eret, lea vuoigatvuohta sámegielalaš oktavuhtii politiija- ja áššáskuhttineiseváldái. Mánáidvissui danne gustojit sámelága giellanjuolggadusat. Sámediggi čujuha dasa ahte otnáš dilli lea dakkár, ahte politiijaetáhtas ja duopmáriin váilu sámegiela ja kultuvrra máhttu, vaikko dutketge sámi mánáid. Nu lea maid go ráva, bagadus ja čuovvoleapmi fállojuvvojit. Dát leat mearkkašahtti stuorra váilivuođat mat čuhcet máná riektesihkkarvuhtiii. ¶ Ráđđehusa ulbmil lea ovddidit fágalaččat buori mánáidsuodjalusa mas lea máŋggakultuvrralaš máhttu ja máhttu daid guovlluid sámi mánáidsuodjalusa birra, main sámit orrot. Oahpahusfálaldat “Mánáidsuodjalus unnitlohkoperspektiivvas” álggahuvvui čakčat 2008. Joatkkaoahpahusa fállet ¶ OVTTASRÁĐIID DIVTTASVUONA SUOHKANIIN Romssa universitehta lágida sámi kulturoahpu lohkama mas čalmmustahttojuvvo julevsámi guovlu. Lohkmii gullet 3 guovttebeaivásaš čoahkkaneami, ja buot čoahkkaneamit galget leat Divttasvuonas. Dat lágiduvvo joatkkaoahpahusa fálaldahkan mii addá logi oahppočuoggá go oahppi lea ceavzán eksámenis. Lohkanfálaldat ráhkaduvvui Ofuohta guvllolaš máhttokontuvrra (RKK Ofoten) ovddas, ja dat lea erenoamážit Divttasvuona oahpaheaddjiid ja oahapahussuorggi eará bargiid várás. Lohkanfálaldat lea maid almmolaš bargiide ja earáide guđet barget sámi áššiiguin dahje máŋggakultuvrralaš oktavuođain. Badjel 80 olbmo ledje dieđihan iežaset lohkamii ja bohte lohkama rahpamii ja vuosttamuš čoagganeapmái. ¶ Finnmárkku allaskuvla, Oslo allaskuvla, Lillehámmera allaskuvla ja Telemárkku allaskuvla. Sámi perspektiiva lea dehálaš oahpahussii ja oktasaš lážáldahkii, erenoamážit Finnmárkku allaskuvllas. ¶ Doaibmabidju 30. Joatkkaoahpahusa árvvoštallan ¶ Joatkkaoahpahus man namma lea “Mánáidsuodjalus unnitlohkoperspektiivvas” , galgá árvvoštallojuvvot. Dan vuođul šaddá árvvoštallojuvvot leago dárbu nannet dán fálaldaga sámi oasi vel eambbo. ¶ Ovddasvástádus: Mánáid- ja dásseárvodepartemeanta Áigodat: 2009-2010 ¶ Doaibmabidju 31. Bearráigeahččanortnega láhkaásahusvuođđu ¶ Mánáidsuodjalus galgá vuhtii váldit sámi mánáid gielalaš ja kultuvrralaš gullevašvuođa go váldá fuola mánás ja fuolaha eará ruktui. Sámi mánáid bearráigeahčču mánáidsuodjalusásahusain galgá čađahuvvot láhkaásahusa vuođul. Dat dáhpáhuvvá ovttasráđiid Sámedikkiin. ¶ Ovddasvástádus: Mánáid- ja dásseárvodepartemeanta Áigodat: 2009-2010 ¶ Dearvvasvuođa- ja fuollabálvalusat ¶ Ráđđehusa ulbmil lea fállat álbmogii ovttadássásaš dearvvasvuođa- ja fuollafálaldagaid beroškeahttá olbmo gielalaš ja kultuvrralaš duogážis. Gielddalaš suorggi návččaiguin Dearvvasvuođa- ja fuolahusdepartemeanta áigu deattuhit dutkama ja máhttoovddideami, pedagogalaš váikkuhangaskaomiid geavaheami, ekonomalaš doarjaga vuoruhuvvon ovddidandoaibmabijuide ja bearráigeahččanvuogi ovddideapmái. Erenoamášdearvvasvuođabálvalusas departemeanta áigu eaiggádin stivret ja gozihit sámi álbmoga vástesaš bálvalusfálaldagaid. ¶ Ovttadássásaš dearvvasvuođa- ja fuollabálvalusat eaktudit ahte sámi álbmoga váldet vuostái bargit geain lea máhttu sámegielas ja kultuvrras. Buori bálvalusfálaldaga eaktun lea dat ahte bargit máhtte sámegiela ja dovdet sámi kultuvrra. Dearvvasvuođabálvalusa doaibma lea fállat buori dearvvasvuođafálaldaga. Jos giellahehttehusat heađuštit dan, de lea dearvvasvuođabálvalusa geatnegasvuohta fuolahit bálvalusa dohkálaš vuogi mielde álbmogii/geavaheaddjiide. Go oktagasat ieža buohccájit, dahje leat buohcci olbmo lagamus olmmoš ja galget čilget dávdamearkkaid dahje vuostáiváldit dieđuid, de lea giella ja kulturáddejupmi hirbmat dehálaččat go olbmot galget bures gulahallat dearvvasvuođabargiiguin. ¶ Gielda, fylkkagielda dahje dearvvasvuođafitnodat galget doaimmahit dárbbašlaš dulkonveahki go bargiin ii leat doarvái giella- ja kulturmáhttu. Geavaheaddjiidjearahallan maid Sámi dearvvasvuođadutkama guovddáš lea čađahan, čájeha ahte geavaheaddjit leat duhtameahttumat dearvvasvuođabargiid sámegiela máhttui, ja dát jearahallan duođašta čielgasit ahte dulkon lea heahtečoavddus. Dearvvasvuođabargiid váillálaš giellamáhttu sáhttá dagahit boastto dálkkodeami ja dange ahte bahás dávdamearkkat eai fuomášuvvo áiggil. ¶ Dearvvasvuođa- ja fuolahusdepartemeanta lea jagi 2008 doaibmadokumeanttainis regionála dearvvasvuođafitnodagaide deattuhan ahte plánemis, čielggadeamis ja mearrideamis galget vuhtii váldit ja oidnosii buktit sámi divššohasaid vuoigatvuođa ja dárbbu oažžut alcceseaset heivehuvvon bálvalusaid. Dearvvavuođafitnodagat galget dieđihit dan birra iežaset jahkásaš dieđáhusas. ¶ Eaktu lea, go sámi álbmogii galgá sihkkarastojuvvot ovttadássásaš dearvvasvuođa- ja fuollabálvalus, ahte dearvvasvuođabargiin lea máŋggakultuvrralaš áddejupmi ja sámegiela ja sámi kultuvrra máhttu. Ovddasvástádus maiddái sámiidge vástesaš buriid dearvvasvuođa- ja fuollabálvalusaid sihkkarastimis, gullá bajimus dássái. ¶ Sámelága § 3-5 válddahallá viiddiduvvon vuoigatvuođa geavahit sámegiela dearvvasvuođa- ja sosiálasuorggis. Maiddái dainge dearvvasvuođaásahusain, mánáidsuodjalusásahusain ja sosiálaásahusain, mat leat sámegiela hálddašanguovllu olggobealde, muhto mat vuostáiváldet divššohasaid hálddašanguovllu gielddas, leat geatnegasvuođat, gč. sámelága § 3-1. ¶ Ovddasvástádusjuohku dearvvasvuođabálvalusas ¶ Stáhtas lea ovddasvástádus oadjomáksimiin, buohcciviesuin (dearvvasvuođafitnodagain) ja eará spesialistalaš dearvvasvuođabálvalusas masa maiddái gullá psyhkalaš dearvvasvuođasuodjalus ja spesialistalaš gárihanfuolla. ¶ Fylkkasuohkaniin lea ovddasvástádus bátnedearvvasvuođabálvalusas. ¶ Gielddain lea ovddasvástádus dábálaš doaktáriid bálvalusas, fysioterapiijabálvalusas, sealgeeadnebálvalusas, dearvvasvuođastašuvdna- ja skuvladearvvasvuođabálvalusas, dikšo- ja fuollabálvalusas, veajuiduhttin- ja barguimáhcahanbálvalusain, ja gielddat leat vuosttamuš dikšundássi psyhkalaš dearvvasvuođabarggus ja gárihan- suodjalusas. ¶ Sámediggi lea stáhtalaš eiseválddiid guovdilis gulahallanguoibmi das mii guoská politihkkaovddideapmái ja sin guovdu geain lea ovddasvástádussan fállat bálvalusaid sámi álbmogii. Dainnago Sámediggi juogada doarjjaruđaid fylkkagielddaid ja gielddaid báikkálaš prošeavttaide, de Sámedikkisge lea vejolašvuohta váikkuhit dearvvasvuođa- ja fuollabálvalusaide mat fállojuvvojit sámi álbmogii. Sámedikki ulbmil dán suorgái lea ahte sámi álbmogii maid galgá fállojuvvot dákkár dearvvasvuođabálvalus mii lea ovttadássásaš dainna mii fállojuvvo álbmogii muđuid. Dearvvasvuođafálaldaga vuođus galget leat sámegiella máhttu ja sámi kultuvra ja dearvvasvuođabargiid sámegiela máhttu ja sámi kulturmáhttu. Sámediggi maid juolluda stipeanddaid joatkkaoahpahussii. Ulbmil lea oaččuhit sámegielalaš fágaolbmuid dán fágasuorgái. ¶ Dearvvasvuođa- ja fuolahusdepartemeanta juolluda doarjagiid doaibmaplána čuovvoleapmái, man namma lea ”Mangfold og likeverd for helse- og sosialtjenester til den samiske befolkning” (Sámi álbmoga dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaid šláddjiivuohta ja dásseárvu), ja nu maiddái juolluda doarjagiid ee. Sámediggái, Sámi dearvvasvuođadutkama guovddážii ja Suoma-Norgga rádjaovttasbargui. ¶ Dearvvasvođabargiid oahpaheapmi Menddo unnán leat dohkálaš dulkkat dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusas. Lassin giellamáhttui dulkabálvalusas ferte leat máhttu sámi kultuvrra ja historjjá birra. Jagi 2008 lasihuvvojedje riikka njealji dearvvasvuođaregiuvnna doaibmadokumeanttaide čuovvovaš sánit: ”Divššohasaide ja geavaheaddjiide ferte leat dat oadjebasvuohta ahte dihtet bálvalusaid leat sin várás ja ahte sin vuostáiváldet fuolain ja árvvusatnimiin. Dán barggus fertejit plánemis, čielggadeamis ja mearrideamis vuhtii váldit ja oidnosii buktit sámi divššohasaid vuoigatvuođa ja dárbbu oažžut alcceseaset heivehuvvon bálvalusaid”. ¶ Dearvvasvuođafitnodagat berrejit álggahit doaibmabijuid buoridan dihtii iežaset bargiid máhtu sámegielas ja sámi kultuvrras. Dehálaš lea maid ahte dearvvasvuođafitnodagat ohcalit dakkár máhtu go virgádit bargiid ja go oidnosii buktet dárbbuid oktavuođaineaset oahpahusásahusaiguin. Dan láhkai dearvvasvuođafitnodagaid dárbbut sámegielas ja sámi kultuvrras bohtet oidnosii. ¶ Sámediggi oaivvilda ahte dehálaš lea oažžut sámegiela ja sámi kultuvrra oahpahusa mielde dearvvasvuođa- ja sosiálafágalaš oahpuide, nu ahte buohkat guđet váldet dearvvasvuođa- dahje sosiálafágalaš oahpu, ohppet juoidá sámegielas ja kultuvrras. Dehálaš lea maid bargat dan badjelii ahte oaččuhit nuoraid geain lea sámegiela ja -kultuvrra máhttu, váldit oahpu dearvvasvuođa- ja sosiálafágalaš oahpu. ¶ Dearvvasvuođabargiid háhkan Romssa universitehtas leat oahpposadjemearit máŋgga oahpposuorggi ohcciid várás geain lea sámi gullevašvuohta. Ovdalgo ohcci lea vejolaš árvvoštallat dán mearrái gullevažžan, de son ferte duođaštit sámi gullevašvuođa sierranas eavttuid mielde. Dearvvasvuohta Davvi (Helse Nord) ohcá almmuhusainis dearvvasvuođabargiid main lea máhttu sámegielas ja -kultuvrras, ja addá diehttevassii almmuhusteavsttas ahte jos ohccis lea seamma buorre fágalaš máhttu go earáin, de válljejuvvo ohcci geas lea máhttu sámegielas ja sámi kultuvrras. Muhtun dáhpáhusain máksojuvvo lassebálká dakkár máhtu geažil. ¶ Sámi allaskuvlla kursapáhkka Guovdageainnus Dainnago lea váillálaš dulkonfálaldat, de Dearvvasvuođa- ja fuolahusdepartemeanta lea Dearvvasvuođadirektoráhta bokte ráhkadahttán árvalussan kursapáhka dearvvasvuođa- ja sosiálabargiid várás Sámi allaskuvlii Guovdageidnui. Kursapáhkas leat fáttát sámegielas ja sámi kultuvrras, sámi vuoigatvuođat ja muhtun doahpagat ja tearpmat mat sáhttet dearvvasvuođabálvalusa gulahallama álkkásmahttit sámi divššohasaiguin. Áigumuš lea lágidit oktasaš čoahkkanemiid máŋgii jagis. Doaibmabidju ain plánejuvvo, iige dan loahpalaš hápmi dahje ruhtadeapmi leat velá čielgan. Sámi nationála máhttoguovddáš psyhkalaš dearvvasvuođasuodjalusa várás (SANKS) SANKS lea ásahuvvon Kárášjohkii, ja das leat golbma ossodaga – rávesolbmuid ossodat, mánáid ja nuoraid ossodat ja Gaska-/Nuorta-Finnmárkku johtti joavku. Sierra Dutkan- ja ovddidanossodagas (DjO) lea ovddasvástádus dutkan- ja ovddidanbarggus. Mánáid ja nuoraid ossodat (BUP) addá spesialistalaš dearvvasvuođabálvalusaid, masa gullet poliklinalaš fálaldat, jándorfálaldat bearrašiidda ja nuoraide, ja vel oahpahus- ja rávvenfálaldat. ¶ Finnmárkku klinihkka mii gullá Dearvvasvuohta Finmárku dearvvasvuođafitnodahkii, galgá ovttas SANKSain ovddasvástidit sierra máhtu ovddideamis ja bisuheamis sámi álbmoga várás gárihandivššus. Nannen dihtii fágaidrasttideaddji spesialistalaš divššus fálaldaga gárrenmirkkuide darvánan olbmuide, de jahkái 2009 juolluduvvui 375 000 ruvnnu ja jahkái 2010 500 000 ruvnnu Dearvvasvuohta Finnmárku dearvvasvuođafitnodahkii Finnmárkku klinihkkii, vai das lea guvllolaš doaibma sámi álbmoga várás. ¶ Jagi 2008 lágidii Helgelándda buohcciviessu dearvvasvuođafitnodat fágabeaivvi sámiid dearvvasvuođa birra ovttasráđiid Helgelándda sámi ovddasteaddjiiguin. Dakkár fágabeaivvit sáhttet leat ovdamearkan das makkár báikegoddái heivvolaš čielga ja ulbmálaš doaibmabijuid lea vejolaš lágidit nannen dihtii dearvvasvuođafitnodagaid giella- ja kulturáddejumi. ¶ Ovttasdoaibmanođastus Ráđđehus lea válmmasteamen dearvvasvuođaođastusa mii oanehaččat daddjon bidjá gielddaide eambbo ovddasvástádusa. Áigumuš lea ahte eanet divššohasat galget dikšojuvvot buohcciviesuid olggobealde. Dat mearkkaša ahte juohke ruvnnu ovddas lea buoret divššohasdikšu ja eambbo dearvvasvuohta. Ráđđehus bidjá ovdan stuorradiggedieđáhusa giđđat jagi 2009 ovttasdoaibmama birra dearvvasvuođasuorggis. Dán proseassas ráđđehus lea váldán oktavuođa Sámediggái. ¶ Doaibmabidju 32. Dulkonbálvalusat dearvvasvuođafitnodagain ¶ Doaibmadokumeanttas regionála dearvvasvuođafitnodagaide lea máŋga jagi gáibiduvvon ahte galget ásahuvvot dulkonbálvalusat divššohasaide geat daid dárbbašit, ja ahte galget álggahuvvot doaibmabijut nannen dihtii bargiid máhtu sámegielas ja sámi kultuvrras. Jahkásaš dieđáhusastis jagi 2008 Dearvvasvuohta Davvi Regionála dearvvasvuođafitnodat dieđiha ahte dearvvasvuođafitnodagaid dulkonbálvalusa čađahanvuohki lea ordnejuvvon, earret Helgelándda buohcciviesus, mas leat bargamin fálaldaga lágidemiin. Sámi dulkonbálvalus doaibmá beaivet sihke Dearvvasvuohta Finnmárkkus ja Davvi-Norgga universitehtabuohcciviesus (UNNas). Dábálaš bargoáiggi maŋŋá Dearvvasvuohta Finnmárku fállá dulkonbálvalusa telefovnnas ja UNNas láigohit dulkkaid dárbbu mielde. Nordlándda buohcciviessu dieđiha ahte dulkonbálvalus doaibmá bures. ¶ Dearvvasvuođa- ja fuolahusdepartemeanta áigu divaštaladettiinis Sámedikkiin árvvoštallat prošeavtta man ulbmil lea buoridit dulkonbálvalusa ain eambbo. Prošeakta álggahuvvo plánaáigodagas, muhto dat lea ain plánejuvvomin, ja loahpalaš hápmi ja ruhtadeapmi eai leat vel čielgan. ¶ Ovddasvástádus: Dearvvasvuođa- ja fuolahusdeparteÁigodat: Plánaáigodagas ¶ Doaibmabidju 33. Bearráigeahčču ¶ Dearvvasvuođa- ja fuolahusdepartemeanta áigu ovttasráđiid Stáhta dearvvasvuođabearráigeahčuin árvvoštallat mo bearráigeahčču fuolaha sámi álbmoga vuoigatvuođa oažžut dearvvasvuođaveahki, ja vel dan mo vuoigatvuohta dárbbašlaš dearvvasvuođaveahkkái ollašuhttojuvvo. ¶ Ovddasvástádus: Dearvvasvuođa- ja fuolahusdeparteÁigodat: Plánaáigodagas ¶ Doaibmabidju 34. Ovttadássásaš bálvalusat julevsámi ja oarjilsámi guovlluin ¶ Dearvvasvuođa- ja fuolahusdepartemeanta áigu ovttasráđiid Sámedikkiin čielggadit dárkileappot mo ovttadássásašvuođa lea vejolaš fuolahit dearvvasvuođabálvalusas julevsámi ja oarjilsámi guovlluin. Dehálaš oassi dán bargui oarjilsámi guovlluin šaddá Snoasa suohkana 3-jahkásaš dearvvasvuođa- ja sosiálaprošeavtta raporta man namma lea ”Sørsamisk rådgivningstjeneste i helse- og sosialspørsmål i sørsamisk område” (oarjilsámi rávvenbálvalus dearvvasvuođa- ja sosiálaáššiin oarjilsámi guovllus). ¶ Ovddasvástádus: Dearvvasvuođa- ja fuolahusdeparteÁigodat: Plánaáigodagas ¶ Doaibmabidju 35. Almmolaš dokumeanttaid jorgaleapmi ¶ Dearvvasvuođa- ja fuolahusdepartemeanta áigu árvvoštallat joargalahttit vuolit etáhtaid áššáigullevaš dokumeanttaid davvisámegillii, julevsámegillii ja oarjilsámegillii, ja almmuhit daid doaimmahusaid neahttasiidduin. ¶ Ovddasvástádus: Dearvvasvuođa- ja fuolahusdeparteÁigodat: Plánaáigodagas ¶ Doaibmabidju 36. Dajaldatsátnegirji dearvvasvuođa- ja fuollabálvalusa várás ¶ Sámedikki prošeaktaruđaiguin lea ráhkaduvvon dajaldatsátnegirji Porsáŋggu buohccisiidda bargiid várás. Girji sáhttá geahppudit divššáriid ja sámi divššohasaid/lagamus olbmuid gulahallama ásahusas ja gieldda dearvvasvuođabálvalusas. Dearvvasvuođadirektoráhta áigu bidjat dan giehtagirjji iežas neathttasiidui. ¶ Ovddasvástádus: Dearvvasvuođa- ja fuolahusdeparteÁigodat: 2009 ¶ Doaibmabidju 37. Diehtojuohkinávdnasat bátnedearvvasvuođa birra ¶ St.dieđáhusas nr. 35 (2006-2007), man namma lea , kapihttalsis 8.4, lea lohkamassii čuovvolančuoggát mat gusket ee. sámi álbmogii. Ráđđehus áigu ráhkadahttit diehtojuohkinávdnasiid dearvvasvuođastašuvdna- ja skuvladearvvasvuođabálvalusa várás, namalassii unnitlohkoálbmoga mánáid ja nuoraid bátnedearvvasvuođa birra. ¶ Dearvvasvuođa- ja fuolahusdepartemeanta lea ožžon dakkár diehtojuohkinávdnasiid ráhkadeapmái juolludettiinis doarjaga nammasaš bátnesuodjalussii, vai ráhkada DVD-filmma mas leat bátnedearvvasvuođalaš dieđut mánáide ja vánhemiidda. Filbma heive bures dearvvasvuođastašuvnna geavaheapmái ja sámegielalaš álbmoga geavaheapmái. Ráhkaduvvon lea maid plásttain skoađastuvvon “gulahallankoarttat” mat leat gielalaččat neutrálat, ja maid lea vejolaš geavahit diehtojuohkinbargui. ¶ Ovddasvástádus: Dearvvasvuođa- ja fuolahusdeparteÁigodat: Plánaáigodagas ¶ Doaibmabidju 38. Bátnedearvvasvuođa kárten ¶ Unnán systemáhtalaš dieđut leat ráves álbmoga bátnedearvvasvuođa birra. Ráđđehus áigu kártehit bátnedearvvasvuođalaš dili ja vejolaš sivaid gaskavuođaid, ovdalgo mearriduvvojit eanet doaibmabijut buoridan dihtii sámi álbmoga bátnedearvvasvuođa (Gč. St. dieđáhusa nr. 35. (20062007)). Sámi dearvvasvuođadutkama guovddáš áigu árvvoštallat álggahit prošeavtta kárten dihtii sámi álbmoga bátnedearvvasvuođa. ¶ Ovddasvástádus: Dearvvasvuođa- ja fuolahusdeparteÁigodat: Plánaáigodagas ¶ Bargo- ja čálgohálddašeapmi ¶ Bargo- ja čálgoetáhta (NAV) galgá vuostáiváldit geavaheaddjiid veahkkáivuođain, árvvusatnimiin, máhtuin, dieđuiguin, asttuin ja buresheivehuvvon bálvalusfáladagaiguin. Geavaheaddjiin leat máŋggalágan duogážat sámegiela ja sámi kultuvrra ja vásáhusaid dáfus, ja dat gáibida ahte bálvalusat leat riekta hábmejuvvon ja heivehuvvon. Etáhta galgá geahččalit addit ovttaárvosaš fálaldaga buohkaide. Ođđa NAV-kontuvrraid vuođđudettiin gielddaide main lea sámi álbmot, lea dárbu árvvoštallat bargiid máhtu sámegielas ja sámi kultuvrras sierra. Bargojoavku bijai jagi 2008 raportta ovdan NAVbargiid sámegiela ja kulturmáhtu birra, ja das árvaluvvojedje arvat doaibmabijut. Raporta lea buorre vuođđu bargui mii galggašii buoridit fálaldagaid sámi geavaheaddjiide. ¶ Bargo- ja čálgoetáhta áigu geahčadit iežas lágaid ja láhkaásahusaid mearridan dihtii maid lágaid lea sámelága § 3-2 mielde áigeguovdil jorgalit sámegillii. Departemeanta lea ávžžuhan etáhta oktilaččat jorgalahttit láhkaásahusaid ja almmuhusaid mearrádusaid vuođul, ja almmuhit jorgaluvvon láhkaásahusaid ja almmuhusaid. Bargo- ja čálgoetáhta galgá dieđihit golbmii jahkái mo dat čuovvola sámelága giellanjuolggadusaid ja čađaha sámegiela geavaheami, ja dieđihit mat lágáid, láhkaásahusaid, skoviid ja eará diehtojuohkinávdnasiid dat lea jorgalahttán sámegillii. ¶ Doaibmabidju 39. NAVa diehtojuohkin sámegillii ¶ www.nav.no lea Norgga stuorámus almmolaš neahttabáiki ja váldokanála mii addá dieđuid bargo- ja čálgobálvalusaid birra. Bargo- ja čálgoetáhta galgá bargat nu ahte dat dieđut maid olbmot eanemusat ohcalit, leat dán čujuhusas: www.nav.no, namalassii sámegillii etáhta addosiid ja vuoigatvuođaid birra, ee. dáinna lágiin: ¶ VUORAS SÁMIID DEARVVASVUOĐADEAIVVADEAPMI Várdobáiki sámi guovddáš čalmmustahttá diđolaččat sámegiela ja sámi kultuvrra. Dearvvasvuođadeaivvademiid ulbmil lea oažžut áigái deaivvadanbáikki mas sámi kultuvra lea guovddážis, mas oasseváldit besset oahppat eambbo dearvvasvuođalaš ja kultuvrralaš fáttáid birra, ja mas besset servvoštallat. Dat sáhttá eastadit buohcuvuođa ja oktovuođa, ja addit olbmuide buoret eallima ja buresloaktima. Vuoras márkosámit geavahit báikkálaš suopmana, muhto sámi girjegiella lea sidjiide váddát. Sii ožžot sámegillii oanehis čállojuvvon teavsttaid ja galget daid lohkat jitnosit, dahje besset ieža čállit sámegiela sániid ja dajaldagaid maid nuppit eavttuhit. Nu geavahuvvo dat máhttu mii lea oasseváldiin sámegielas, ja dat buorida sin lohkanmáhtu. ¶ Bargo- ja čálgoetáhta áigu jorgalahttit iežas váldogihppagiid sámegillii. Gihppagat beaiveruđaid ja ahkepenšuvnna birra galget gárvánit jagi 2009 álgojahkebealis. Gihppagat ja diehtojuohkinpláhkáhat báikkálaš NAV-kontuvrraide hábmejuvvojit sámi kultuvrra vuođul. ¶ Ovddasvástádus: Bargo- ja čálgodirektoráhta Áigodat: Jagi 2010 álggus ¶ Doaibmabidju 40. Geavaheaddjiid jearahallan ¶ Bargo- ja čálgoetáhta áigu čađahit geavaheaddjiidjearahallama juohke jahkebeali, ja jahkásaččat jearahallat bargoaddiid. Etáhta áigu dasto čađahit báikkálaš geavaheaddjiidjearahallamiid sámi hálddašanguovlluin. Geavaheaddjiidjearahallamiid bohtosat galget leat vuođđun etáhta bálvalusfálaldagaid buorideapmái. Raportemis galget sámi geavaheaddjiide čađahuvvon doaibmabijuid vásáhusat čilgejuvvot, dás maiddái dieđut mat leat www.nav.no siiddus ja earáge diehtojuohkinávdnasat, maiddái geavaheaddjiidjearahallamiid bohtosat sámi guovlluin. ¶ Ovddasvástádus: Bargo- ja čálgoetáhta Áigodat: Oktilaččat ¶ Girkolaš bálvalusat sámegillii ¶ Sámi girkoeallima ektui Norgga girku berre atnit eanemus fuola das, ahte sámiid iešáddejupmi ja sámi árbevierut váikkuhit ovdáneapmái. Vai sámiid girkoeallin sáhttá leat sajáiduvvan ovttadássásaš oassi girkoeallimis muđuid, de lea ee. dehálaš joatkit girku liturgiijaid heivehallama sámegillii ja sámi musihkkaárbevieruide, ja fertejit maid ráhkaduvvot eanet ávdnasat sámegillii – erenoamážit julevsámi ja oarjilsámi giellaguovlluid várás. Sálmmaid ja liturgiijaid ođasmahttinbarggus šaddá dehálaš bidjat deattu sámi girkostallanárbevieruide ja sámegillii, musihkkaárbevieruide ja kultuvrii. ¶ Sámelága § 3-6 addá vuoigatvuođa oažžut oktagaslaš girkolaš bálvalusaid sámegillii Norgga girku searvegottiin mat leat hálddašanguovllus. “Oktagaslaš girkolaš bálvalusat mearkkašit vuos ja ovddimusat oktagaslaš sielu divššu. Lassin dajaldat siskkilda ee. gástta, náitima ja eahkedismállásiid. Njuolggadus galgá nu áddejuvvot maŋimuš bálvalustiippaid dáfus, ahte ii oktage sáhte gáibidit daid sámegillii dakkár oktavuođain mat leat buohkaid várás, omd. dábálaš ipmilbálvalusas. Muhto jos báhppa lea mielas addit dakkár bálvalusaid gittauvssaid lágideamis, de lea vejolaš daid gáibidit sámegillii” , gč. Od.prp. nr. 60 (1989-90) Sámegiella, siidu 48. Sámelágas ii leat dainna lágiin regulerejuvvon sámegielalaš girkostallan. ¶ Doaibmabidju 41. Doarjja biibbaljorgaleapmái ¶ Kultur- ja girkodepartemeanta lea guhkibuš áiggi juolludan doarjagiid Norgga biibbalsearvái vai jorgala ja ođasmahttá davvisámegielalaš, julevsámegielalaš ja oarjilsámegielalaš biibbalteavsttaid. Oppa biibbal jorgaluvvui davvisámegillii jagi 1890. Davvisámegielalaš ođđa testameantta ođasmahttin gárvánii jagi 1998, ja dál leat ođasmahttimin Boares testameantta. Ođđa testameanta lea maid jorgaluvvon julevsámegillii, ja muhtun biibbalteavsttat leat jorgaluvvon oarjilsámegillii. Norgga biibbalsearvái ain juolluduvvojit doarjagat. ¶ Ovddasvástádus: Kultur- ja girkodepartemeanta/ Norgga biibbalsearvi Áigodat: Joatkeva ččat ¶ NORGGA GIRKU oskkuoahpahusa ođasmahttimis leat álggahuvvon sierranas doaibmabijut sámi oskkuoahpahusa várás. Sámi oskkuoahpahus galgá leat gitta sámiid vásáhusain ja sámiid báikkálaš girkoeallimis. Sávaldat galgá leat oidnosii buktit guovttegielalašvuođa oskkuoahpahusa geavadis. Sámi girkoráđis ja Girkoráđis lea ovddasvástádus prošeavttas man namma lea “Sámi mánáid ja nuoraid doaibmavuđot oskkuoahpahus neahtas” . Álggahuvvon lea sámi neahttabáiki oarjilsámegillii, julevsámegillii, davvisámegillii, ja dárogillii: www.osko.no ”Osku” mearkkaša tro dahje tillit dárogillii. Neahttabáiki lea ordnejuvvon čieža fáddáoassái: Lávvu, soahki, čáhci, dolla, eana, beaivváš ja girku. Dat čilgejit bures kristtalaš oskku guovdilis osiid sámi perspektiivvas. ¶ Doaibmabidju 42. Sámi searvegoddi oarjilsámi giellaguovllus ¶ Kultur- ja girkodepartemeanta lea juolludan doarjagiid vuođđudit searvegotti oarjilsámi giellaguvlui jagi 2009. Ulbmil lea nannet oarjilsámegielalaš girkoeallima ja oarjilsámegiela. Searvegotti vuođđudeapmi lea organiserejuvvon njealjejahkásaš geahččaleapmin. Departemeanta lea ráhkadahttán ortnegii láhkaásahusa mii fámuiduvvá ođđajagemánu 1. b. 2009. Láhkaásahus galgá jorgaluvvot oarjilsámegillii. ¶ Ovddasvástádus: Kultur- ja girkodepartemeanta/NidaÁigodat: 2009-2012 ¶ Doaibmabidju 43. Ipmilbálvalusteavsttaid jorgaleapmi/heiveheapmi ¶ Jorgaleamit sámegillii ja ipmilbávalusteavsttaid jorgaleapmi ja heiveheapmi buot golmma sámegillii lea biddjojuvvon Girkoráđđái/Sámi girkoráđđái bargun. Jagi 1978 liturgiija lea jorgaluvvon davvisámegillii ja julevsámegilli jagi 2008. Jagi 2007 rájis lea leamaš geahččalanortnegin oarjilsámegielalaš gástaliturgiija. Dál lea ráhkaduvvomin liturgiijagiehtagirji buot golmma sámegillii, ja dan golmma giela girjjit galget gárvánit ja almmuhuvvot jagi 2009/2010. Jagi 1993 ja jagi 1995 almmuhuvvojedje sálbmagirjjit davvisámegillii, ja julevsámegillii jagi 2005. Válljejuvvon oarjilsámegielalaš sálmmat leat váldojuvvon mielde nammasaš girjái. Oarjilsámegielalaš sálbmagirjji ledje ráhkadeamen jagi 2008. ¶ Ovddasvástádus: Kultur- ja girkodepartemeanta/ Girkoráđđi/Sámi girkoráđđi Áigodat: Joatkeva ččat ¶ Vearroetáhta ¶ Doaibmabidju 44. Vearroetáhta – viiddiduvvon fálaldat sámegillii ¶ Vearroetáhta fuolaha sámegillii jorgaluvvon blankeahtaid ja skoviid vearromáksiide guđet daid sihtet oažžut. Daid jagiid maid vearroetáhta lea fállan daid, de leat 140 ja 150 olbmo gaskkas geavahan sámegielalaš blankeahtaid. Earret daid blankeahtaid ja skoviid bissovaš rutiinnaid eai leat ásahuvvon dokumeanttaid jorgaleami ja ođasmahttima várás sámegillii matge rutiinnaid, eaige dakkár dokumeanttaid almmuheami várás ráđđehusa dahje vearroetáhta ruovttusiidduin. Vearroetáhta fállá bálvalusaid dávvisámegillii vearromáksiide dárbbu mielde. Vearromáksit sáhttet válljet davvisámegiela go váldet oktavuođa Vearrodiehtojuohkimii, ja sin dalle bidjet sámegielalaš áššemeannudeaddji oktavuhtii. Dat vearromáksit guđet váldet čálalaš oktavuođa dávvisámegillii, ožžot vástádusa dávvisámegillii. Áššemeannudeaddjit veahkehit ee. čilgedettiineaset makkár dieđut leat diehtojuohkinávdnasiin mat dušše leat dárogillii. ¶ Odne ii leat teknihkalaččat vejolaš sáddet elektruvnnalaš sámegielalaš selvána. Buot skovit mat galget sáddejuvvot elektruvnnalaččat Altinn bokte, fertejit registarastojuvvot Dieđihanregistarii (Oppgaveregisteret), mii ii dohkke sámegiela čállinmearkkaid. Ulbmil lea ahte áiggi mielde galgá leat vejolaš sáddet sámegielalaš selvána elektruvnnalaččat. Geahča muđuid doaibmabiju 56. ¶ Vearroetáhta áigu álkkásmahttit skoviid ja dieđuid fidnema iežas neahttasiidduin. Etáhta áigu maid ásahit rutiinnaid sámegielalaš dokumeanttaid jorgaleami ja ođasmahttima várás. ¶ Ovddasvástádus: Vearroetáhta Áigodat: Joatkevaččat ¶ Kriminálafuolas ii leat statistihkka das man ollu sámit dubmehallet. Ii leat lohpi registarastit ráŋggástussii dubmehallan olbmuid čearddalaš gullevašvuođa. ¶ Sámeláhka suodjala daid sámegielalaš olbmuid vuoigatvuođaid guđet leat dubmehallan ráŋggáštussii. Lága mearrádusat mearkkašit ahte sus guhte háliida geavahit sámegiela bealuštan dihtii iežas ávkki sámegiela hálddašanguovllu kriminálafuola ovdan, lea vuoigatvuohta sámegielalaš bálvalussii. Dakkár vuoigatvuohta lea sihke davvisámi, julevsámi ja oarjilsámi giellaguovlluin. Kriminálafuola giddagasain mat leat sámegiela hálddašanguovllus, čohkkájeaddjiin lea vuoigatvuohta gulahallat gaskaneaset ja lagaš olbmuiguin sámegillii. Vuoigatvuohta geavahit sámegiela gusto maiddái go olmmoš gillá servodatráŋggáštusa ja lea searvamin promillaprográmmii. Čohkkájeaddjiin ja dubmehallan olbmuin lea maid vuoigatvuohta geavahit sámegiela go sii njálmmálaččat váldet oktavuođa kriminálafullii. Kriminálafuolla danne ferte virgádit sámegielalaš bargiid guđet dovdet sámi kultuvrra. ¶ Sámegielalaš bargit leat dehálaččat sihke giddagasain ja friddjafuolas. Giddagasainge lea vejolaš geavahit dulkonbálvalusa, vaikko dat ii leat buot buoremus čoavddus. Dorvvolaš ii oro leamen čađahit friddjafuollakontuvrraid ja dubmehallan olbmo gaskasaš ságastallama dulkkain, dannego dat dahká gulahallama fuonibun. ¶ St.dieđáhusa nr. 37 (2007-2008) Ráŋggáštus mii váikkuha meannudii Stuorradiggi giđđat jagi 2009. Čuovvolan dihtii stuorradiggedieđáhusa Justiisadepartemeanta áigu ráhkadahttit doaibmaplána, mas maiddái sámegielalaš dubmehallan olbmuid čohkkándilálašvuođat ja kriminálafuola sámegiela ja sámi kulturmáhttu gieđahallojuvvojit. ¶ Doaibmabidju 45. Sámegielalaš giddagasbargiid háhkan ¶ Kriminálafuola guovddášhálddahus lea stivrengulahallamisttis Kriminálafuola oahpahusguovddážiin (KRUSain), mii oahpaha giddagasvirggálaččaid, bidjan stivrengulahallamii sierra ulbmilsuorgin háhkat giddagasskuvlii sámegielalaš aspiránttaid. Ulbmil lea juohke jagi váldit vissis logus aspiránttaid guđet máhttet sámegiela. Jos guovtti ohccis árvvoštallojuvvojit leat ovtta buorit báhpárat, de dat ohcci beassá ohppui guhte máhttá sámegiela. Dain aspiránttain guđet gerge oahpus čakčat jagi 2007, lei okta sámegielalaš. ¶ Romssa fylkkas ja Finnmárkku fylkkas leat buohkanassii guokte giddagasa. Romssa gávpoga giddagasas lea okta sámegielalaš bargi, ja čieža eará bargi leat dál vázzimin sámegiela kurssa. Čáhcesullo giddagasas leat guokte sámegielalaš bargi, ja Finnmárkku friddjafuola kontuvrras lea okta sámegielalaš bargi. Lassin lea Bodeaju giddagasas, nammasaš giddagasas ja Ringeriikka giddagasas guđesge okta sámegielalaš bargi. ¶ Dál jo lea váttis háhkat doarvái sámegielalaš bargiid dan guovtti giddagassii, namalassii Romssa giddagassii ja Finnmárkku giddagassii. Danne Justiisadepartemeanta lea lágidan vejolašvuođa čađahit giddagasvirggálačča oahpu gáiddos oahpahussan. Miessemánu 2008 rájis sullii 15 aspirántta leat čađaheamen oahpu Romssa gávpoga ja Čáhcesullo giddagasain, ja dehálaš lea leamaš háhkat sámegielalaš aspiránttaid. Kárášjogas lea friddjafuola vuollásaš kontuvra, muhto das ii leat bissovaš virggis fágaolmmoš. ¶ Ovddasvástádus: Justiisa- ja politiijadepartemeanta Áigodat: Joatkevaččat ¶ Doaibmabidju 46. Čohkkándilálašvuođaid geahčadeapmi ¶ Dubmehallan sámi olbmuid dáfus, de kriminálafuolla lea eanaš váldán vuhtii doaibmabijuid mat dahket vejolažžan geavahit ja seailluhit sámegiela. Justiisapartemeanta danne áigu geahčadišgoahtit sámi dubmehallan ja čohkkájeaddji olbmuid čohkkándilálašvuođaid. Dakkár geahčadeami ulbmil lea kártet makkár dárbu lea resurssaide ja sierra doaibmabijuide mat dubmehallan sámiide mearkkašit eambbo go duššefal giela geavaheami. ¶ Ovddasvástádus: Justiisa- ja politiijadepartemeanta Áigodat: Gč St.dieđáhusa nr. 37 čuovvoleami (20072008) Ráŋggáštus mii váikkuha čuovvoleami ¶ Doaibmabidju 47. Kriminálafuollaguovddáš mas lea máhttu sámegielas ja sámi kultuvrras ¶ Go geahčaduvvo kriminálafuola organisašuvdnavuogádat Romssas ja Finnmárkkus, de galgá maiddái árvvoštallojuvvot galgágo ásahuvvot kriminálafuollaguovddáš mas lea erenoamáš máhttu sámegielas ja sámi kultuvrras. Nuge sáhttá šaddat, ahte ráhkaduvvo giehtagirji sámiid ráŋggáštusčađaheamis. Das sáhttet leat sierra áššit mat galget árvvoštallojuvvot go olmmoš dutkojuvvo ovdal duopmocealkima, go vuosttamuš fágaidrasttideaddji kárten čađahuvvo dallego loahpalaš duopmu lea celkojuvvon kriminálafuolas, go dubmehallan olbmuin lea ságastallan su vuostáiválddidettiin giddagassii, dahje go suinna lea vuosttamuš ságastallan servodatráŋggáštusa friddjafuollakontuvrras. Giehtagirjái šaddá dárbu váldit mielde divaštallama das mo rehabiliterenulbmil ja máhcaheapmi sámi báikkálaš servodahkii áddejuvvojit. Vejolaš ovttasbarganoasálaččat sámiid vástesaš heivehallamis sáhttet leat Sámediggi ja sámi ásahusat ja gielddat. ¶ Ovddasvástádus: Justiisa- ja politiijadepartemeanta Áigodat: Gč St.dieđáhusa nr. 37 čuovvoleami (20072008) Ráŋggáštus mii váikkuha čuovvoleami ¶ Konfliktaráđiid čállingoddi ¶ Máŋgga konfliktaráđi rájáid siskkobeallai gullet sámit. Stuorámus joavku lea Nuorta- ja OarjeFinnmárkkus ja Davvi-Romssas. Oslos ja Romssa gávpogis leat ollu sámit. Nordlándda, Davvi-Trøndelága, Hedmárkku ja Hordalándda konfliktaráđiide maid guoská fáddádat. ¶ Jagi 2009 giđa mielde lea ásahuvvon sámegielalaš soabahanjoavku davvisámi guvlui (Finnmárkui ja Romsii). ¶ Doaibmabidju 48. Sámegiella konfliktaráđiin ¶ Konfliktaráđiid čállingoddi lea jagi 2008 álggahan ođđa diehtojuohkinávdnasiid jorgalahttima sámegielaide. Čállingotti ulbmil lea dađistaga gokčat buot sámegielaid. ¶ Konfliktaráđi ruovttusiiddus leat dieđut konfliktaráđi birra davvisámegillii ja julevsámegillii. Maiddái prentejuvvonge gihppagat leat davvisámegillii ja julevsámegillii, muhto eai nu máŋggaláganat. Čállingoddi lea álggahan diehtojuohkingihppaga ja eará diehtojuohkinávdnasiid jorgalahttima, ja ruovttusiiddu dieđuid ođasmahttima. ¶ Ovddasvástádus: Konfliktaráđiid čállingoddi Áigodat: 2008/2009 ¶ Sámi váldoguovlluin poltitiijaovttadagain berre leat vejolaš háhkat olbmuid guđet sáhttet dulkot ja čálalaččat jorgalit dutkamiid mat leat govviduvvon jienaiguin. Dasto berre leat vejolaš háhkat máhtolaš olbmuid čállit reivviid ja jorgalit skoviid sámegillii, ja vel dulkotge politiijaide guđet ieža eai máhte sámegiela. Áigumuš berre leat háhkat bargiid geain lea máhttu sámegielas ja sámi kultuvrras. ¶ Doaibmabidju 49. Eambbo sámegiellamáhttu ja sámi kulturmáhttu politiijii ¶ Politiija- ja leansmánneetáhtii galgá addojuvvot eambbo giellamáhttu ja kulturmáhttu dainna lágiin ahte lágiduvvojit diehtojuohkimat/kurssat/oahpahusfálaldagat sidjiide guđet leat etáhta bargit. Árvvoštallojuvvot galgá leago dárbu vuođđudit fierpmádaga politiija- ja leansmánneetáhta bargiide, geain lea máhttu sámegielas ja sámi kultuvrras. ¶ Ovttasvástádus: Justiisa- ja politiijadepartemeanta Áigodat: Doaibmaplána áigodat ¶ Doaibmabidju 50. Heivehit sámegielaid elektruvnnalaš prográmmaide ¶ Ulbmil lea ahte sámegielat galget heivehuvvot áššemeannudanprográmmaide mat leat álbmoga várás. Erenoamáš dehálaš lea ahte geatnegasvuođaid ja vuoigatvuođaid birra, mat gullet ráŋggáštusáššiid meannudeapmái ja eará eiseváldegieđahallamiidda, lea vejolaš viežžat dieđuid guđege sámegillii. Stuorámus sámegielalaš joavku ferte vuoruhuvvot ovddimussii. ¶ Ovttasvástádus: Justiisa- ja politiijadepartemeanta Áigodat: Ii mearriduvvon ¶ Doaibmabidju 51. Dakkár olbmuid háhkan Politiijaallaskuvlii guđiin lea sámi duogáš ¶ Politiijaallaskuvla lea iežas gulahallan- ja rekruhttenstrategiijas čalmmustahttán dakkár olbmuid háhkama geain lea unnitlohkoduogáš, daid gaskkas maiddái olbmuid geain lea sámi duogáš. Čielga rekruhttendoaibmabijuin, mat leat álggahuvvon, sáhttit namahit: ¶ Politiijaallaskuvla lea jagi 1993 rájis bargan árjjalaččat háhkan dihtii politiijaohppui ohcciid geain lea čearddalaš unnitlohkoduogáš, nugo sámiin. Politiija- ja leansmánneetáhtas eai leat vuogit maid vuođul gávnnahit daid bargiid logu geain lea čearddalaš duogáš. Dan geažil lea váttis rekruhttemis meroštallat sin logu geain lea unnitlohkoduogáš. (2007-2008) nammasaš prošeakta lea Politiijaallaskuvlla ja Politiijadirektoráhta gaskasaš ovttasbargoprošeakta. Prošeakta vuođđudii ee. resursajoavkku mas leat 30 politiijavirggálačča geain lea unnitlohkoduogáš, golbmasis sis sámi duogáš, ja joavku bargá aktiivalaččat nuoraiguin dainna ulbmiliin ahte oaččuhivččii eanebuid Politiijaallaskuvlii. Jagi 2008 besse guovttis sámi duogážiin Politiijaallaskuvlii. ¶ Politiijaallaskuvlla Bodeaju ossodat álggahii čakčat jagi 2008 prošeavtta man ulbmil lea oaččuhivččii eanet sámiid ohcat politiijaoahpahussii. Diehtojuohkinčoahkkimat šaddet lágiduvvot main nuorra politiijaalbmát ja -nissonat geain lea sámi duogáš juhket dieđuid skuvliibeassama, oahpahusa ja fitnu birra. Lassin galget dieđut juhkkojuvvot aktiivvalaččat sámi aviissaide, Sámi radioi ja eará áigeguovdilis diehtojuohkinkanálaide. Politiijaallaskuvla áigu joatkit barggu man ulbmil lea háhkat eanet vejolaš ohcciid sámiid gaskkas, ja áigu geavahit persovnnalaš oktavuođaid ja čuovvolemiid dain politiijaguovlluin main dat bargu berre dahkkojuvvot. ¶ Ovddasvástádus: Justiisa- ja politiijadepartemeanta Áigodat: Jahkásaš čuovvoleapmi bušeahttabarggus ja stivrengulahallamiin Politiijadirektoráhtain ¶ Suodjalus ¶ Doaibmabidju 52. Diehtojuohkin vuosttasgearddesoahtebálvalusa birra ¶ Suodjalus áigu Soahtebálvaluslágádusa bokte jorgalahttit gihppaga man namma lea ”Du vejolašvuođat vuosttasgearddesoahtebálvalusas” sámegillii, vai dan sáhttá sáddet buohkaide guđet dan sihtet. Gihpa galgá dasto vel biddjojuvvot pdfhámis internehttii, vai olbmot dan álkit gávdnet. Buohkat guđet gohčohallet Sešuvnna vuosttas oassái ja nuppi oassái ožžot Soahtebálvaluslágádusas čujuhusa internehttii, mas gávdnet eanet dieđuid – maiddái sámegilliige. ¶ Ovddasvástádus: Soahtebálvaluslágádus Áigodat: Jagi 2009 mielde ¶ Doaibmabidju 53. Diehtojuohkin ja dieđiheapmi Suodjalusa hárjehallandoaimmaid birra ¶ Suodjalus áigu jagi 2009 mielde doaimmahit ahte jahkebealledieđut váldodoaimmaid birra maiddái almmuhuvvojit sámegillii doppe gos dat lea lunddolaš. Dieđiheamit rekvisišuvnna birra mat gusket sámi hálddašanguovlluide, galget maid leat sámegillii, ee. almmuhussan sámi aviissain. ¶ Ovddasvástádus: Suodjalusa operatiiva váldoguovddáš Áigodat: Jagi 2009 mielde ¶ Ráđđehusa sámegielaid geavaheapmi ¶ Ráđđehusa áŋgiruššan sámegielaiguin galgá maiddái oidnot departemeanttaid iežaset sámegielaid geavaheamis. Ráđđehusa neahttasiidduin www.regjeringen.no lea leamaš vejolaš válljet sámegielalaš teavsttaid jagi 2004 rájis. Sihke dakkár áššiid mat njuolga gusket sámi álbmogii ja riikkalaš áššiid lea vejolaš lohkat dáin siidduin, eanaš davvisámegillii, muhto maiddái julevsámegillii ja oarjilsámegillii. ¶ Dárbu lea eiseválddiid beales eambbo buktit dan golbma sámegiela oidnosii politihka hábmemis, doaibmabijuin ja almmolaš áššebáhpáriid jorgaleamis jna. ¶ Doaibmabidju 54. Eanet ráđđehusdokumeanttat sámegillii ¶ Ráđđehus áigu almmuhit eanet dieđuid sámegillii iežas neahttasiidduin, ja almmuhit eanet sámegielalaš dokumeanttaid. Ráđđehus áigu erenoamážit áŋgiruššat almmuhit eanet dokumeanttaid oarjilsámegillii ja julevsámegillii. ¶ Ráhkaduvvot galgá visogovalaš logahallan mii čájeha makkár dieđut leat fidnemis oarjilsámegillii ja julevsámegillii. Ráđđehus áigu fuolahit ahte sámegielalaš neahttasiiddut ođasmahttojuvvojit ja dárkkistuvvojit systemáhtalaččat. ¶ Ovddasvástádus: Bargo- ja searvadahttindeparteÁigodat: 2009-2014 ¶ Doaibmabidju 55. Hálddahustearpmat ¶ Guovdilis bargu lea ráhkadahttit sámegielalaš tearpmaid mat nannejit ja bisuhit sámegiela geavaheami. Eaktun lea, jos sámegiela galgá leat vejolaš geavahit fágalaš oktavuođain, ahte leat fágaterminologiijat ja fágadoahpagat sámegillii. Sámegiela terminologiijat ráhkaduvvojit sierra prošeaktan, nugo omd. Sámi láhkagiella nammasaš prošeakta mii čađahuvvo Deanu gieldda namas. Dasto vel ovdánanit sámegiela terminologiijat sierranas sámi ásahusaid áššemeannudemiid oktavuođas, omd. Sámedikki áššemeannudeamis. Dehálaš oassi sámegiela terminologiija ráhkadanproseassain lea almmolaš dokumeanttaid jorgaleapmi sámegillii. Sámi giellalávdegoddi, mii lea Sámi parlamentáralaš ráđi vuollásaš, lea almmuhan muhtun terminologiijalisttuid dán neahttasiidui: www.giella.org. ¶ Áigumuš lea ahte buot dokumeanttat maid stáhtalaš orgánat jorgalahttet, galget leat giellafágalaččat dárkkistuvvon, ja daid ođđa terminologiijat leat dohkkehuvvon rivttes vuogi mielde. Departemeanttat geavahit odne ollu jorgaleaddjiid guđet jorgalit lágaid, njuolggadusaid, stuorradiggedieđáhusaid, preassadieđáhusaid jna. sámegielaide. Dainnago ollu váilot sámi juridihkalaš terminologiijat ja hálddahusterminologiijat, de jorgaluvvon teavsttat sáhttet muhtumassii leat eahpedárkilat terminologiija geavaheami dáfus. Buoridan dihtii dili, de Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu ráhkadahttit sámegielalaš ”viessogirjji” maid departemeanttat ja vejolaččat daid vuollásaš etáhtatge sáhtte geavahit. ¶ Ovddasvástádus: Bargo- ja searvadahttindeparteÁigodat: Álggaheapmi jagi 2009 ¶ Doaibmabidju 56. Sámegillii jorgaluvvon lágaid dohkkehanortnet ¶ Áigumuš lea ahte buot dokumeanttat maid stáhtalaš orgánat jorgalahttet, galget leat giellafágalaččat dárkkistuvvon, ja daid ođđa terminologiijat leat dohkkehuvvon rivttes vuogi mielde. Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu maid ásahit dohkálašvuođa dárkkisteaddji ortnega sámegillii ¶ SÁMI LÁHKAGIELLA Prošeakta ”sámi juridihkalaš terminologiija” álggahuvvui jagi 2004 Deanu gieldda namas. Sámi ealáhus- ja guorahallanguovddáš (SEG) jođihii prošeavtta. Prošeavtta ruhtadedje Justiisadepartemeanta, Gielda- ja guovlodepartemeanta, Sámediggi, Finnmárkku fylkkagielda ja Deanu gielda. ¶ Prošeakta Sámi láhkagiella álggahuvvui jagi 2006, ja dan doarjut ledje Bargo- ja searvadahttindepartemeanta ja Sámediggi. Giellafágalaš ja juridihkalaš máhttu lea leamaš dán tearbmaráhkadanbarggus. Prošeavtta álgooasis ráhkaduvvui listu mas ledje 691 sámi juridihkalaš tearpma. Deanu gieldda ulbmil lea ráhkadahttit dievas dárogiel-sámegiel sátnelisttu, mas leat juridihkalaš tearpmat mat leat váldojuvvon riidolágas. Riidoláhka lea leamaš barggu vuođđun, dasgo dat lea guovdilis láhka mas leat ollu juridihkalaš tearpmat mat geavahuvvojit beaivválaččat. Tearpmat biddjojuvvojit neahttasiidui www.risten.no dađistaga go Sámi giellalávdegoddi daid dohkkeha. jorgaluvvon lágaid ja eará almmolaš áššebáhpáriid várás, ja ortnega mii sihkkarastá ahte sámegillii jorgaluvvon lágat maiddái ođasmahttojuvvojit sámegillii go láhka ođasmahttojuvvo. ¶ Ovddasvástádus: Bargo- ja searvadahttindeparteÁigodat: 2009-2010 ¶ Ráđđehusa ulbmil lea ahte buot IKT-ovdáneapmi almmolaš suorggis galgá atnit vuođđun unversála hámi vuođđojurdaga. Ráđđehusa ulbmil lea sihkkarastit ahte buohkain lea vejolašvuohta ja mokta ávkineaset geavahit teknologiija ja ođđa bálvalusaid buorimus lági mielde. ¶ Sámi oktavuođas dat vuos ja ovddimusat mearkkaša ahte sámi olmmoš galgá sáhttit geavahit gielas buot IKT-oktavuođain, namalassii ahte sámi namaid galgá sáhttit čállit riekta almmolaš registariidda, ja ahte galget ráhkaduvvot prográmmaide sámegielalaš vejolašvuođat. Ahte sámegielalaš olbmuide maid sihkkarastojuvvo vejolašvuohta beassat geavahit ođđa teknologiija, lea dehálaš sihke sin searvamii servodahkii ja sámegiela ovdáneapmái. Almmolaš suorggis lea čielga ovddasvástádus gozihit ahte sierranas IKT- ja neahttabálvalusat eai buvtte ođđa heađuštusaid. ¶ Sámegielain leat buohkanassii 15 sierra čállinmearkka lassin dábálaš mearkkaide mat adnojuvvojit anglo-amerihkálaš vuogádagas. Sámegiela čállinmearkkaid ja IKTa dáfus lea maŋimuš jagiid leamaš buorre ovdáneapmi. Sámegiella lea dál válljehahtti giella dábáleamos operatiivavuogádagain. ¶ Doaibmabidju 57. Sámegiella almmolaš registariin – gáibádusat stáhtalaš etáhtaide ¶ Sámi giellajovkui lea dehálaš ahte maiddái čálalaččatge lea vejolaš geavahit sámegiela riekta ja dohkálaččat servodagas. Sámegiela dievas geavaheapmi gáibida ahte vejolaš lea atnit muhtun čállinmearkkaid mat eai leat girjedárus eaige ođđadárus. Boarraseappoš almmolaš registariin eai leat dat čállinmearkkat, ja dat lea dagahan ahte máŋggalágan nuppástuhttinprográmmat mat lonuhit dáid čállinmearkkaid dakkár čállinmearkan maid vuogádagat sáhttet dohkkehit. Dát guoská ee. aiddofal dakkár registariidda go Brønnøysundregistariidda, Álbmotregistarii, Stáhta kártalágádussii (Norgesglasset), Primusii, Askeladdenii ja NAVii. Dat mearkkaša ahte sámi álbmot ja fitnodagat main lea sámi namma eai sáhte registarastojuvvot rivttes namain ja čujuhusain registariidda. Ráđđehus oaivvilda ahte dát dilli lea unohas ja ferte buoriduvvot. ¶ Standárdenráđđi, mii lea Ođasmahttin- ja hálddahusdepartemeantta (FAD) rávvejeaddji orgána IKT-áššiin, lea meannudan áššin čállinmearkkaid geavaheami almmolaš hálddahusas. Árvalusastis, ¶ 58 www.samit.no VAI LEA ÁLKIT almmolaš doaimmahusaide váldit atnui sámi čállinmearkkaid, de vuođđuduvvui sierra máhttovuođđu ja sierra neahttabáiki sámi čállinmearkkaid ja IT várás – samIT – vuođđuduvvui jagi 2003. samIT lea Standard Norge vuollásaš prošeaktan leamaš organiserejuvvon, ja Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea dan ruhtadan. Buot almmolaš doaimmahusat galget sáhttit váldit oktavuođa ja jearrat samIT rávvagiid áššiin mat gusket sámegillii ja ITii. maid FAD dál lea meannudeamen, ráđđi árvala váldit atnui mearkavuogádahkii ISO/IEC 10646 gullevaš UTF-8 veršuvnna almmolaš neahttabáikkiin ja almmolaš registariin. Dát mearkavuogádat geavahuvvo viidát ja gokčá ii duššefal sámi girjegielaid dárbbuid, muhto maiddái máilmmi eanaš gielaid čállinmearkkaid. Teknihkalaččat dát válljen buktá dievas čovdosa teakstačállimii buot dain geavahansurggiin main odne eai leat áibbas dohkálaš čovdosat. ¶ Almmolaš neahttabáikkiide orru leamen viehka álki váldit atnui UTF-8, muhto ovdalgo loahpalaš mearrádus dahkkojuvvo, de ferte čađahuvvot váikkuhusguorahallan, vai lea vejolaš garvit vuorddekeahtes váttisvuođaid. ¶ Dainnago otnáš registariin leat nana čatnasat, de lea dárbu gávdnat jierpmálaš gaskaboddasaš ortnegiid ja heivvolaš vugiid mo čađahit nuppástuhttima. Dát nuppástuhttimat gusket máŋgga oasálažžii. Plánejuvvon lea čađahit váikkuhusguorahallama giđđat jagi 2009. ¶ Ráđđehus dáhttu váldit atnui čállinmearkavuogádahkii ISO/IEC 10646 gullevaš UTF-8 veršuvnna almmolaš neahttabáikkiide ja almmolaš registariidda, muhto ferte vuos árvvoštallat dárkileappot mo dan dahkat ja makkár gaskaboddasaš ortnegat galget geavahuvvot. ¶ Ovddasvástádus: Ođasmahttin- ja hálddahusdeparteÁigodat: Doaibmaplána áigodat ¶ Giellateknologiija lea diehtagiid rasttideaddji doaibma mii siskkilda dakkár dihtorprográmmaid ráhkadeami mat sáhttet bođđet ja ráhkadit olmmošlaš giela cealkagiid, omd. dárogillii dahje sámegillii. Giellateknologiija vuođđun leat ee. diehtojuohkinteknologiija, gielladiehtaga, dahkojierpmi, fonetihka ja kognitiiva psykologiija máhtut. Giellateknologiija juhkkojuvvo dábálaččat guovtti váldosuorgái, dihtorlingvistihkkii ja jietnadanteknologiijii. Dihtorlingvistihkas dutkit eanaš giddejit fuomášumi čállojuvvon teavsttaid bođđemii, mii ee. ovddida ohcanvejolašvuođaid interneahtas ja automáhtalaš jorgaleami. Jietnadanteknologiijas lea sáhka olbmo jietnadeami gieđahallat dihtoriin, erenoamážit bidjat dihtora dovdát olbmo jietnadeami ja ráhkadit olbmo jietnadeami. Jietnadeapmi lea čájehuvvon leat beaktilis vuohki juohkit dieđuid. Jietnadanprográmmat sáhttet addit olbmuide geain lea lohkan- ja čállinváttisvuođat vejolašvuođa ipmirdit iešguđetlágan teavsttaid, fágagirjjiid rájis aviissaid rádjai. Sámediggi lea čielggadan leago vejolaš ráhkadit sámegielaide syntehtalaš jietnadanprográmmaid. Syntehtalaš jietnadeapmi galgá geavahuvvot lassereaidun ovttas dábálaš divodanprográmmaiguin. Vásáhusat čájehit ahte syntehtalaš jietnadeapmi doarju lohkan- ja čállindáiddu. Lassin syntehtalaš jietnadeapmi sáhttá geavahuvvot vuođđun ráhkadit ođđaáigásaš bálvalusfálaldagaid máŋgga suorggis. ¶ GIELLATEKNO Romssa universitehta Sámi giellateknologiija guovddážis lea ulbmil giellaoahpa vuođul ráhkadit giellateknologiija sámegiela ja eará davveguovlluid gielaid várás, omd. teakstačállinprográmmaid, pedagogalaš prográmmaid, digitála sátnegirjjiid ja dahkojietnaprográmma (syntehtalaš jietnadeami). Prošeavtta ruovttusiidduin sáhttet olbmot dál viežžat giellaoahpa árvvoštallanreaiddu davvisámegillii, julevsámegillii, oarjilsámegillii, anárašgillii, nuortalašgillii ja gielddasámegilli. Lassin leat davvisámegillii pedagogalaš prográmmat ja sátnegirjjit. ¶ Doaibmabidju 58. Sámegiela riektačállinreaidu ¶ Sámediggi lea jagi 2004 rájis čađahan prošeavtta (Divvun) mas ráhkaduvvo sámegillii elektruvnnalaš teakstagieđahalli divodanprográmma. Prográmma lea nuvttá ja dan lea vejolaš viežžat interneahtas. Bargo- ja searvadahttindepartemeanta, Máhttodepartemeanta ja Sámediggi ruhtadit prošeavtta «Divvun 2» , mii galgá sihke ortnegis doallat ja geahččalit davvisámegiela ja julevsámegiela stávendárkkástusa, ja ovddidit oarjilsámegillii stávendárkkástusa. Prošeakta galgá bistit badjel 3 jagi, ja ulbmil lea ahte oarjilsámegiela stávendárkkástus galgá leat válmmas jagi 2010 lohppii. ¶ Ovddasvástádus: Máhttodepartemeanta, Bargo- ja searvadahttindepartemeanta ja Sámediggi Áigodat: 2010 ¶ Sámediggi lea bidjan álgagii divaštallama Divvunprošeavtta boahtteáigásaš jođihanorganisašuvnna birra. Dađistaga gielat ovdánit ee. oktilaš terminologiijabargguiguin, ja danne lea dehálaš ahte giellareaiddutge oktilaččat ođasmahttojuvvojit ja buoriduvvojit. Maiddái prográmmabuvttadeaddjiid veršuvnnaid ođasmahttimatge dagahit dárbbu buoridit ja ođasmahttit riektačállinreaidduid. ¶ Sámegiela sátnegirjjit ¶ Odne leat unnán sámegiela sátnegirjjit, erenoamážit julevsámegillii ja oarjilsámegillii. Go sátnegirjjit váilot, de dat dilli sáhttá hehttet gielaid ovdáneames. Ovdamearkka dihtii sáhttet ovttagielalaš sámi sátnegirjjit leat dehálaš váikkuhussan dasa, ahte sámegiella sáhttá doaibmat metagiellange, namalassii dakkár giellan mainna olmmoš čilge sániid mearkkašumi. Eai dárogielalaš olbmuidege gávdno sátnegirjjit, guđet háliidit oahppat davvisámegiela, eaige sámidáru sátnegirjjit mat dárogielalaš geavaheaddjiide čilgejit sámegiela sániid geavaheami. ¶ Doaibmabidju 59. Sámegiela sátnegirjjiid kárten ja buorideapmi ¶ Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu nammadit bargojoavkku mii galgá kártet makkár sátnegirjjit odne leat davvisámegillii, julevsámegillii ja oarjilsámegillii, ja árvalit doaibmabijuid maiguin livččii vejolaš nannet sámegiela sátnegirjjid barggu ovddas guvlui. Sámediggi bovdejuvvo searvat bargojovkui. ¶ Ovddasvástádus: Bargo- ja searvadahttindeparteÁigodat: 2009-2010 ¶ Oidnosii buktit sámegiela albmohahkii ¶ Vai sámegiella nanusmuvvá ealli kulturcaggin, de lea dehálaš ahte sámegiella eambbo oidno albmohagas. Ahte Norgga álbmot deaivvada sámegielaiguin almmolaš joregiin, lea dehálaš vai gielaid árvodássi servodagas buorrána. Dat buoridivččii juohkehačča diđolašvuođa das ahte sámegiella lea dehálaš oassi riikka kultuvrralaš ilmmis. Dasto dat váikkuha buorebussii olbmuid miellaguottuid dáfus ja lassánahtášii sin beroštupmái sámegielas servodagas muđuid. Maŋimuš jagiid sámegiella lea eambbo go ovdal šaddan Norgga kultuvrra oassin. Sámi filmmat, sámi artisttat ja sámi festiválat váikkuhit ollu dasa ahte beroštupmi sámegielas lassána servodagas. ¶ Sámegielaid oidnosii buktin lea maid dehálaš nannen dihtii sámiid gielalaš ja kultuvrralaš ihčodaga. Iiba unnánge leat dán oktavuođas dehálaš ahte sámegielaid šláddjiivuohta oidno eambbo almmolaš joregiin, nu ahte sihke davvisámegielalaččat, julevsámegielalaččat ja oarjilsámegielalaččat sáhttet deaivvahit gielaset nu ollu oktavuođain go fal vejolaš. Mánáidáitariid raporttas man namma lea Retten til medvirkning for samiske barn og unge (Sámi mánáid ja nuoraid vuoigatvuohta leat mielde váikkuheamen), nuorat dovddahit ahte giella lea mearrideaddji dehálaš oadjebas ihčodaga váikkuheaddjin sidjiide – ja ahte hivvomediat menddo unnán gaskkustit fáluid sámi nuoraide. ¶ Go sámegiella eambbo oidno ja gullo almmolaččat, de dat sáhttá beroštahttit eanebuid váldit gielaset ruovttoluotta, dikšut dan ja ovddidan dan. Dat maid lea dakkár dehálaš bealli mii movttiidahttá sámi báikkálaš servodagaid bargat nu ahte sámegiella nanusmuvvá guovllus. Sámi girjjálašvuođas, sámi teáhteris ja sámi filmmain lea dehálaš rolla dahkat giela oahpisin olbmuide ja buoridit sin diđolašvuođa das. Sámegielalaš girjjálašvuođas sáhttá dasto vel leat dakkár dehálaš rolla, ahte ovddida buori sámegiela geavaheami, buorida guđege lohkki máhtuid sámegielas, ja lasiha su čatnaseami gillii. ¶ • Láhčit dilálašvuođaid sámegielalaš joregiid vuođđudeapmái ja nanusmahttimii ¶ • Láhčit dilálašvuođaid sámegielalaš TV- ja radiosáddagiidda ¶ • Láhčit dilálašvuođaid sámegielalaš aviisoarjilsámegielalaš aviisasiidduid ráhkadeapmái ¶ • Buktit oidnosii sámegiela dainna lágiin ahte almmolaš visttit ja báikenamat ožžot sámegielalaš galbbaid ¶ • Buoridit sámegielalaš girjjálašvuođa fállama girjerájuin riikka miehtá ¶ • Nannet teáhtera, filmma, girjjálašvuođa ja girjegoasttideami sihke davvisámegillii, julevsámegillii ja oarjilsámegillii ¶ SÁMI VAHKKU ROMSSA GÁVPOGIS JAGI 2009 Sámi álbmotbeaivvi oktavuođas guovvamánu 6. b. 2009 lágiduvvui Romssa gávpogii sámi vahkku. Prográmma álggii seminárain sámi giela, teknologiija ja ealáskahttima birra Romssa gávpoga girjerájus. Dan vahku lágidedje maid diibmobeallásaš čáŋadan-kurssaid sámegielas girjerájus. Dan vahku ledje maiddái fállamassii ee. sámi girjjálašvuođa oahpásmahttin, sámi dáiddáriid čájáhus, sámi borramuškursa, sámi teáhter, sámi máinnasbottut mánáide ja sámidáru ipmilbálvalus. ¶ • Láhčit dilálašvuođaid nu, ahte šaddet neahtsámegillii ja sámegielaid birra ¶ • Sihkkarastit ahte sámegielalaš teavsttat leat olámuttus interneahtas ¶ Sámi báikenamat ja sámegielalaš galbbat ¶ Dehálaš lea sámi báikenamaid galbet sámegillii (ráhkadit báikenammagalbbaid ja geaidnočujuhusgalbbaid), vai sámegiella ja sámiid orrun bohtet oidnosii. Dat mii mearrida ášši, galgágo galbejuvvot sámegillii, lea dat ahte báikki olbmot geavahit sámegielalaš báikenama. Láhka ii earut guovlluid mat leat sámegiela hálddašanguovllu siskkobealde dain guovlluin mat leat olggobealde. ¶ Fylkkadikkiid álgaga dahkama vuođul lea Romssa fylka ja Finnmárkku fylka ožžon guovttegielalaš nama, dárogillii ja sámegillii. Dán guovtti fylkka guvllolaš stáhtaorgánat galget geavahit guovttegielalaš nama iežaset logoin, reivviin ja galbbain. Dat gusto maid fylkkarájáid geaidnogalbbaide. Fylkkamánnit leat gohčohallan gozihit dan. ¶ Báikenammaláhka galgá sihkkarastit sámegielalaš báikenamaid riikkalaš lágaid ja riikkaidgaskasaš soahpamušaid ja konvenšuvnnaid mielde. Sámegielalaš namma galgá álo leat bajimusas (ovddimusas) go galba lea sámegiela hálddašanguovllus. Stáhta geaidnolágádusa guovlokontuvrraid vuollásaš báikkálaš kontuvrrain lea ovddasvástádus mearridit galbema riikka- ja fylkkageainnuin, ja gielddain fas lea ovddasvástádus mearridit gielddageainnuid galbema (galbenváldi). Galbeneiseváldi sáhttá válljet ahte sámegielalaš namma galgá leat bajimusas dainge guovlluid galbbain mat eai leat sámegiela hálddašanguovllus. ¶ Sámi báikenamat maid báikki olbmot geavahit dahje olbmot geain lea ealáhus báikkis, galget dábálaččat geavahuvvot almmolaš galbbaide, kárttaide jna. (§ 9). Báikenamma vurdojuvvo friddjadáhtus geavahuvvot, namalassii ahte almmolaš orgánat ieža váldet ovddasvástádussaneaset ollašuhttit lága iežaset ovddasvástádussuorggis. ¶ Vejolaš lea váidalit jos mearriduvvon sámegielalaš báikenamma ii galbejuvvo. Jos váidaluvvo, de váidalus galgá sáddejuvvot Kultur- ja girkodepartementii. ¶ MII EAKTUDA BÁIKENAMA MEARRIDEAMI? Soapmásat váldet ovdan nammaášši ja sáddejit dan mearridanorgánii, namalassii gildii, fylkkagildii dahje stáhta kártalágádussii (§ 5). Mearridanorgána válmmašta ášši ja sádde dan sámi nammakonsulentii, guhte das addá gaskaboddasaš árvalusa. Báikenammabálvalus sádde ášši viidáseappot gildii gulaskuddamii. Gielda fuolaha ahte buohkat geain lea gulaskuddandadjamuš, besset cealkit oaivileaset, ja sádde ášši ruovttoluotta báikenammabálvalussii loahpalaš árvaleapmái. Báikenammabálvalus sádde ášši mearridanorgánii, mii dahká das mearrádusa. Mearrádusorgána sádde mearrádusa gildii, mii dan almmuha (§ 7). Mearridanorgána sádde maid mearrádusa báikenammabálvalussii, eará almmolaš orgánaide mat galget geavahit nama bálvalusas, ja Guovddáš báikenammaregistarii. ¶ Sámi báikenamaid nammakonsuleanttat ¶ Báikenammalága § 11 addá Sámediggá válddi nammadit sámi báikenammakonsuleanttaid. Sámediggi oažžu ollu jearaldagaid sámegielalaš báikenamaid geavaheami birra. Sámedikki nammabálvalusa bargu báikenamaiguin siskkilda vuos ja ovddimusat rávvemušaid báikenamaid čállimis. Dađistaga go sámegiella lea váldojuvvon eambbo ja eambbo atnui almmolaš oktavuođain, de báikenamaid ohcaleapmi lea lassánan. Buot mearriduvvon báikenamat čállojuvvojit Guovddášbáikenammaregistara nammasaš diehtovuđđui, maid Stáhta kártalágádus jođiha. ¶ Sámedikki hálddahusa bargamušat leat ee. válmmaštit báikenammaáššiid nammakonsuleanttaide ja sidjiide veahkkin ohcat báikenamaide duogášdieđuid. ¶ Go báikenama čállinvuohki lea lága vuođul mearriduvvon ja čállojuvvon Guovddáš báikenammaregistarii, de dan čállinvuogi galget geavahit buot almmolaš orgánat, doaimmahusat mat leat ollásit almmolaččat, ja buohkat guđet čállet skuvlla várás oahpponeavvuid. ¶ Deaivvadanbáikkit ¶ Mánát ja nuorat dárbbašit sámástit skuvlla maŋŋáge. Báikkálaš deaivvadanbáikkit leat dehálaččat movttiidahttin dihtii olbmuid sosiála, kultuvrralaš ja sámegielalaš ovttastallamiidda. Gielddain lea ovddasvástádus lágidit báikkálaš joregiid ja deaivvadansajiid, muhto maiddái eaktodáhtolaš organisašuvnnatge dahket ollu buori barggu dan dáfus. Eanaš báikkiin lea dárbbašlaš siskkáldas struktuvra go sávaldat lea álggahit doaimmaid mat buoridit sámegiela geavaheami. ¶ Sámediggi juolluda doarjagiid prošeavttaide mat veahkehit oaččuhit áigái mánáid ja nuoraid várás deaivvadansajiid, doaibmabijuid ja dakkár prošeavttaid mat buoridit mánáid bajásšaddanbirrasa, ja mat dainna lágiin mearkkašit ollu sámegiela nannemii ja ealáskahttimii. ¶ MII GÁIBIDUVVO OVDALGO SÁMEGIELALAŠ GEAIDNOGALBA CEGGEJUVVO? Ovdalgo lea vejolaš galbet sámegielalaš báikenamain, de báikenamma ferte leat dohkkehuvvon ja registarastojuvvon Guovddášbáikenammaregistarii. Dakkár galben ii sorjá sámegiela hálddašanguovllus. ¶ Proseassa dábálaččat álgá go gielddat, organisašuvnnat dahje oktagasat váldet oktavuođa galbeneiseváldái. Galbeneiseváldi gulaskuddá Stáhta kártalágádusain leago árvaluvvon báikenamma dohkálaš, ovdalgo galbá diŋgojuvvo ja ceggejuvvo dábálaš vuogi mielde. Dábálaš báikenammagalbba ceggengoluid gokčá Stáhta geaidnolágádus, go galba ceggejuvvo riikkageainnu gurrii, muhto galbengoluid gokčet fylkkagielda ja gielda go lea sáhka fylkkageainnus ja gielddageainnus. ¶ FRIDDJAFOANDAORTNET lea mánáid ja nuoraid várás, ja galgá sin movttiidahttit searvat báikkálaš kulturdoaimmaide. Ruđaid juogadit golbma bajimuš organisašuvnna: Norgga mánáid ja nuoraid organisašuvnnaid riikkaráđđi, Norgga musihkkaráđđi ja Norgga teáhterráđđi. Mánáid ja nuoraid organisašuvnnat ja joavkkut mat eai leat nu čavga organiserejuvvon, sáhttet Friddjafoandda bokte ohcat doarjaga mánáid ja nuoraid doaimmaide. ¶ NUORAID SIIDA Várdobáiki sámi guovddáš lágida márkosámi guovllus sámi nuoraide doaimmaid – Nuoraid Siida. Dat lea dakkár báiki mas sámi nuorat sáhttet deaivvadit. Áigumuš lea fállat sámi nuoraide doaimmaid main sii beroštit, ja seammás sidjiide oahpahit beroštit sámegiela ja sámi kultuvrra seailluheamis ja ovddideamis. Nuoraid siida fállá maid duodjekurssaid, ja dakko das lea lagaš ovttasbargu Skániid joatkkaskuvllain. ¶ Doaibmabidju 60. Mánáid ja nuoraid sámegielalaš deaivvadanbáikkit ¶ Ovddidan dihtii ”giellajoret-prošeavttaid” Mánáid- ja dásseárvodepartemeanta ja Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigot ovttasráđiid Sámedikkiin lágidit konferánssa kultur- ja astosuorggi giellajoregiid birra. Čalmmustahttit áigot mo báikkálaš searaid ja doaibmabijuid lea vejolaš geavahit ráhkadan dihtii mánáid ja nuoraid deaivvadanbáikkiid main sii sáhttet ovttastahttit astoberoštumiid ja beroštumi geavahit sámegiela. Kártenbargguid buriid ovdamearkkaiguin das mo astojoregat sáhttet geavahuvvot giellajoregin, lea áigumuš konferánssas čájehit mo daid lea vejolaš geavahit eará báikkiinge. Konferánsa galgá maid čalmmustahttit mánáid ja nuoraid sávaldagaid ja dárbbu nannet sámegiela astofálaldagaiguin. Konferánsa šaddá dan suorggi joatkevaš barggu vuođđun. ¶ Ovddasvástádus: Mánáid- ja dásseárvodepartemeanta ovttasráđiid searvi departemeanttaiguin Áigodat: 2009-2012 ¶ Interneahtta ¶ Interneahta šaddama ja viidáneami geažil leat ođđa joregat ja vejolašvuođat ihtán unnitlohkogielaide. Teavsttaid, jietna- ja videočuohpaldagaid, ja neahttavuđot oahpahallanreaidduid mat leat sámegillii (ja eará unnitlohkogielaide), šaddá álkit olbmuide olahit. Interneahtas lea vejolaš oahppat ođđa gielaid vaikko goas ja gos. ¶ Wikipedia nammasaš proševttas lea odne vejolaš gávdnat neahttadiehtogirjji máŋgga unnitlohkogillii. Dán bálvalusa dahket eaktodáhtolaš olbmot vejolažžan. Ollu geavahuvvon bálvalus Facebook lea odne omd. dakkár unnitlohkogillii go walisalaš gillii. Lassin vel leat arvat unnitlohkogielaid sátnegirjjit olámuttus Wiktionary nammasaš prošeavttas. Dat lea Wikipedia oalgeprošeakta, mas sátnelisttut ráhkaduvvojit eaktodáhtolaččaid bargovehkiin. ¶ Dáidda bálvalusaide lea dat oktasaš ahte geavaheaddjit dat ieža daid stivrejit. Sávahahtti ii leat ahte stáhtas galgá leat aktiiva rolla interneahta sisdoalu hárrái. Sámegielalaš geavaheaddjit berrejit leat diđolaččat interneahta ja dan iešguđetlágan bálvalusaid vejolašvuođaid hárrái, go sáhka lea sámegielaid ovddideamis. Dasto geavaheaddjit galget aktiivvalaččat bargat veahkkin vai sámegielalaš teavsttaid lohku stuorru sierranas interneahttabálvalusain. ¶ YOUTUBE LEA JULEVSÁMEGIELA geahččalanprošeakta mas háliidus lea neahttavideosáddagiiguin ja ollu olbmuid searvamiin ráhkadit eahpeformála ja interaktiiva jorega julevsámegielalaččaid várás. Doaimmahusas galget leat sámegielalaš báikkálaš nuorat Divttasvuonas eret, ja guovllu sámegielalaččat geain lea journalistalaš hárjáneapmi. Prošeavtta ruhtadit Nordlándda fylkkasuohkan, Sámediggi, STH-foanda ja Bargo- ja searvadahttindepartemeanta. Čakčamánu 2009 rájis galgá čađahuvvot geahččalanprošeakta mas leat vahkkosaš web-TV-sáddagat. ¶ Interneahtavuđot giellajoregat sáhttet leat dehálaš gulahallanjoregat – dakkár joregat main mánáin ja nuorain lea ruovttudovdu ja maid sii sáhttet beaivválaččat geavahit, main sii sáhttet gulahallat sámegillii, ja nu ieža aktiivvalaččat geavahit sámegiela. Ollu neahttabáikkiin olbmot sáhttet blogget, čáhttet ja sáddet jearaldagaid nuppiide ja komeanttaidege sámegillii. ¶ Nordlándda fylkkasuohkan lea máŋga jagi atnán stuorra ovddasvástádusa almmolaš diehtojuohkimis sámegillii nuoraide. www.infonuorra.no lea diehtojuohkinbálvalus sámi nuoraide. Sámediggi, Bargo- ja searvadahttindepartemeanta ja Mánáid- ja dásseárvodepartemeanta leat guhtege juolludan ruđalaš veahki dan rájis go Infonuorra vuođđuduvvui jagi 2004. ¶ Nordlándda fylkkasuohkan, fylkkagirjerádju jođiha neahttabáikki man namm lea www.skrivebua. no. Neahttabáiki addá mánáide ja nuoraide geaid agit leat 10 jagis 20 jahkái, vejolašvuođaid sáddet neahttabáikái iežaset teavsttaid. Dan siidui lea maid biddjojuvvon Den samiske skrivebua . ¶ Nordlándda fylkkasuohkan jođiha Dearvvasvuođadirektoráhta addin doarjagiin maiddái jearaldatsiiddu man namma lea , www.klara-klok.no. Dan neahttabáikki bálvalusat leat sihke dárogillii ja sámegillii. ¶ www.diggi.no. lea neahttabáiki nuoraide guđet háliidit eambbo oahppat Sámedikki ja sámepolitihka birra. Deháleamos ulbmiljoavku leat nuorat guđet leat jienastanagi birrasiin, ja earátge geat dárbbašit vuođđodieđuid politihkalaš vuogádaga birra. ¶ Mediat ¶ NRK Sámi Radio ođasfálaldagat radios siskkildit guokte julevsámegielalaš sáddaga ja guokte oarjilsámegielalaš sáddaga vahkkui. Jagi 2007 nannejuvvojedje báikkálaš kontuvrrat mat leat Divttasvuonas ja Snoasas goabbáge ovttain journalistavirggiin, ja dan geažil leat sámegielalaš ođassáddagat radios ja tvs riggon sisdoalu ja geográfalaš viidodaga dáfus. Virggit sirdojuvvojedje dohko váldodoaimmahusas mii lea Kárášjogas. Snoasa ja Divttasvuona tv-sáddagat ráhkaduvvojit oarjilsámegillii ja julevsámegillii. Dán guovtti suopmana lea dainna lágiin dál vejolaš gullat vahkkosaččat riikkaviidosaš sáddagiin mat leat NRK1 tv-kanálas. ¶ NRK lea sáddegoahtán tv-sáddagiid sámi nuoraide, ja daid sáddagiid namma lea Izu. NRK Sámi Radio sáddii 5 prográmma jagi 2008, ja pláne sáddet 10 ođđa prográmma jagi 2009. Nuoraidprográmmaid sádde NRK3, ja dat bistet 20 minuhta. Izu lea sámi nuoraid konseapta masa dál jo gullet radio-sáddagat ja sierra neahttasiidu. Sámediggi lea jo čujuhan dasa ahte eai buohkat sámi guovlluin sáhte geahččat NRK3-sáddagiid. Sámediggi oaivvilda maid ahte otnáš mediafálaldagat oarjilsámegillii ja julevsámegillii eai leat dohkálaččat. ¶ Nord-Salten avis nammasaš aviissas leat odne julevsámegielalaš siiddut. Lassin dasa ahte julevsámi álbmot beassá lohkat ođđasiid iežas gillii, de lea dehálaš ahte sámegiella báikegottiid giellan oidno báikkálaš aviissas. ¶ Doaibmabidju 61. Sámegielalaš aviissat – eambbo julevsámegillii ja oarjilsámegillii ¶ Sámegielalaš aviissain lea dehálaš rolla mii guoská sámegielaid seailluheapmái ja bisuheapmái, ee. oahpponeavvun skuvllaide. ¶ Preassadoarjja sámegielalaš aviiissaide, mii juhkkojuvvo Kultur- ja girkodepartemeantta bušeahta kapihttala 335 poasttas 75, galgá ee. buhttet sámegielalaš aviissaid almmuheami liigegoluid. Doarjja stuorruduvvui viđain milj. ruvnnuin jagi 2008 ja golmmain milj. ruvnnuin jagi 2009. ¶ Láhkaásahusat mat mearridit mo preassadoarjagat galget juhkkojuvvot sámi aviissaide, nuppástuhttojuvvojedje jagi 2008. Nuppástusat mearkkašedje ee. ahte stuorábuš oassi doarjagiin juogaduvvojit nugohčoduvvon “rievddaldeaddji doarjjan” mat aivvestassii leat sámegielalaš aviissaid várás. Dasto vel viiddiduvvui ortnet mas doarjja juhkkojuvvui julevsámegielalaš siidduid prentemii dárogielalaš ¶ DAKKÁR FILMMAT GO GUOVDAGEAINNU stuibmi ja Ofelaš (maid guktuid lea Nils Gaup regiijen) oahpistit olbmuid sámi historjái ja árbevirolaš kultuvrii, ja dat mearkkašit ollu go čalmmustahttet sámegiela. Filmmaid leat ollugat Norggas ja olgoriikkas geahččan. Filmmat maid vuite arvat norgalaš ja olgoriikkalaš bálkkašumiid. aviissain, nu ahte maiddái oarjilsámegielalaš siiddutge oažžot dakkár doarjaga. ¶ Ráđđádallamiid vuođul Sámedikkiin departemeanta lea álggahan čielggadanbarggu das mo doarjjaortnet buorebut sáhttá movttiidahttit olbmuid geavahit buot sámegielaid čálalaččat. Dan oktavuođas departemeanta áigu maid árvvoštallat dárbbašuvvojitgo ortnegat main leat doarjagat eambbo sámegielalaš aviisafálaldagaid vuođđudeapmái. ¶ Ovddasvástádus: Kultur- ja girkodepartemeanta Áigodat: 2009 ¶ Doaibmabidju 62. Snåsningen nammasaš aviisa: Oarjilsámegelalaš aviisasiiddut ¶ Snoasa suohkan lea jagi 2008 rájis leamaš mielde Sámegiela hálddašanguovllus. Suohkan lea dan oktavuođas álggahan prošeavtta . Prošeavtta váldoulbmil lea čalmmustahttit ja ealáskahttit oarjilsámi giela ja kultuvrra, ja ovddidit guovttegielalašvuođa Snoasas ja Davvi-Trøndelágas. Dát mearkkaša ahte ulbmil lea aktiiva ja viiddiduvvon oarjilsámegiela geavaheapmi, ja eambbo oarjilsámegiela geavaheapmi almmolaš oktavuođain. ¶ Álggus mediat šaddet leat dehálaččat diehtojuohkima dáfus das ahte Snoasa lea guovttegielalaš suohkan. Davvisámi guovlluid vásáhusat čájehit ahte aviissat leat dehálaččat giellaoahpahusas. Jos giella ja kultuvrra dovddaheamit leat eambbo oidnosis almmolaš servodagas, de dat sáhttá dasa váikkuhit ahte oarjilsámegiela geavaheapmi lassána, ja dan mielde sáhttet čuovvut dakkár váikkuhusat mat dahket ahte miellaguottut earáhuvvet ja olbmot ožžot eambbo diđolašvuođa sámegielas ja kultuvrras. ¶ Snåsningen aviisa álggaha geasset 2009 prošeavtta mii mearkkaša ahte oarjilsámegielalaš aviisasiiddut ja eambbo čállosat oarjilsámi dili birra prentejuvvojit. Dat sáhttá šaddat vuođđun dasa ahte aviisa oažžu sámi aviissaid preassadoarjaga jagi 2010 rájis. Bargo- ja searvadahttindepartemeanta doarju prošeavtta jagi 2009. ¶ Ovddasvástádus: Bargo- ja searvadahttindeparteÁigodat: 2009 ¶ Doaibmabidju 63. Oarjilsámi mediaguovddáš ¶ Sámediggi áigu álggahit prošeavtta kárten dihtii makkár vejolašvuođat leat ráhkadit oarjilsámegielalaš mediafálaldagaid. ¶ Ovddasvástádus: Sámediggi Áigodat: 2009 ¶ Kultuvra – filbma, teáhter, girjjálašvuohta, girjerádju ¶ Filbma Norgga filbmapolitihkka galgá leat veahkkin seailluheamen ja ovddideamen sámi kultuvrra. Stáhtalaš doarjagat filbmabuvttadeapmái leat dehálaš váikkuhangaskaoamit mat sihkkarastet ahte olbmuide fállojuvvojit buorit filmmat sin iežaset gillii, ja filmmat maid vuođđu lea geahčadeaddjiid iežaset kultuvra. Nu lea sámi filmmaid hárrái, nugo dáru filmmaidge hárrái. Vuoruhuvvon suorggit, lassin sámi filmmaid ovdabargui ja buvttadeapmái, leat maiddái mánáid ja nuoraid filmmaid ráhkadeapmi ja sámi filmmaid gaskkusteapmi. ¶ Áigumuš lea álggahit riikkaidgaskasaš sámi filbmaguovddáža Guovdageidnui. Ráđđehus atná ¶ 66 buorrin ahte dakkár filbmaguovddáš vuođđuduvvo, mii sáhttá buoridit ain eambbo sámi filbmabuvttadeami. ¶ Vai sámi álbmot ieš sáhttá hálddašit kulturpolitihka sámi servodagas, de Sámediggái lea biddjojuvvon sámi teáhtera, girjjálašvuođa, girjelágádusaid ja girjeráju ortnegiid hálddašeapmi. ¶ Teáhter Beaivváš Sámi Teáhter lea riikkalaš institušuvdna mii viiddis teáhterfálaldagaiguin vuos ja ovddimusat bálvala sámi álbmoga Norggas, muhto mii maiddái johtá ránnjáriikkaid sámi guovlluinge. Teáhter lea áidna fitnolaš ásahus Norggas mas sámegiella lea lávdegiellan. Hálddahuslaš ovddasvástádus Beaivváš Sámi Teáhteris lea Sámedikkis, go dat hálddaša Kultur- ja girkodepartemeantta rápmadoarjagiid. ¶ Vuođđuduvvon sámi teáhteriin lea dehálaš doaibma sámegiela geavaheami dáfus. Teáhterat leat sámegiela geavaheami ja oidnosii buktima joregat. Máŋga klasihkalaš teáhterčájálmasa – nugo Hamlet – jorgaluvvojit sámegillii, ja ollu ođđa sámegielalaš čájálmasat buvttaduvvojit. Eahpefitnolaš teáhterdoaimmat, erenoamážit dat maidda mánát ja nuorat servet mánáid ja nuoraid várás, lasihit mánáid ja nuoraid sámegielalaš joregiid logu. Åarjelhsaemien Teatere/Sydsamisk teater lea dehálaš oarjilsámi kultuvrra, giela, ihčodaga ja iešdovddu nannemii. Teáhter lea jagi 2006 rájis ožžon bissovaš doarjaga Sámedikki bušeahtas. Bargu lea jođus mii galggašii sihkkarastit teáhterii lasi doarjaga Sámedikki ja oarjilsámi guovlluid fylkkasuohkaniid ovttasbargosoahpamušain. ¶ Girjerádju Ulbmilin, sihke norgalaš eiseválddiin ja Sámedikkis, lea sihkkarastit buriid girjerádjofálaldagaid sámi ál- bmogii. Odne Sámedikkis lea bajimuš ovddasvástádus nannet ja viiddidit girjerádjofálaldagaid sámi álbmogii, ja norgalaš eiseválddiid ovddasvástádus gis lea ollislaš riikkalaš girjerádjopolitihka rámaid siskkobealde sihkkarastit buriid girjerádjofálaldagaid buot álbmotjoavkkuide. Kultur- ja girkodepartemeanta áigu bidjat ovdan stuorradiggedieđáhusa girjerájuid birra jagi 2009. Departemeanta áigu ovttasráđiid Sámedikkiin árvvoštallat sámi girjerádjoáššiid dieđáhusa barggu oktavuođas. ¶ Girjjálašvuohta Sámediggi juolluda doarjagiid sámegielalaš girjjálašvuhtii. Sámediggi hálddaša sierra doarjjaortnega girjelágádusaid várás mat eanaš almmuhit girjjiid sámegillii. Dat lea lassin daid várrejuvvon ruđaide mat leat girjjálašvuođa várás dan doarjjaortnegis mii lea sámi girjjálašvuođa ovddideami várás. Girjelágádusa doarjjaortnega váldoulbmil lea sihkkarastit ahte sámi girjjálašvuohta buvttaduvvo ja geavahuvvo eambbo ja bisuhit sámi girjebuvttadanfitnodagaid. ¶ Doaibmabidju 64. Sámi girjjálašvuođa oastinortnet ¶ Sámi girjjálašvuođa sierra oastinortnega ulbmil lea movttiidahttit sámi girjjálašvuođa geavaheami ja viidáneami, ja vai dan dihtii almmuhuvvojit doarvái sámegielalaš girjjit main lea alla dássi. Sámedikki ja Sámiid dáiddačehpiid searvvi gaskasaš dáiddársoahpamušas jahkái 2009, leat áššeoasehasat lihtodan vuođđudit golmmaolbmo bargojoavkku, mii galgá geahčadit ortnega mii sihkkarastá álbmogii sámi čáppagirjjálašvuođa ja musihka/juigosiid buvttadeami ja fidnema. Bargojoavkkus galget leat dáiddárorganisašuvnnain guovttis ja Sámedikki okta lahttu. Sámediggi lea álgán čielggadit sámi čáppagirjjálašvuođa ja musihka/juigosiid oastinortnega. ¶ Ovddasvástádus: Sámediggi Áigodat: Čielggadeapmi galgá gárvánit jagi 2009. ¶ Sámegiella lea vuos ja ovddimusat ovdánan giellan njálmmálaččat buolvvas bulvii. Sámegielaid ovdáneapmi čállingiellan lea viehka gieskadaš ášši. Vai sámegielat sáhttet geavahuvvot dađistaga eanet áššiid birra sihke čálalaččat ja njálmmálaččat, de lea dárbu ráhkadahttit terminologiijaid davvisámegillii, julevsámegillii ja oarjilsámegillii. Gielaid joatkevaš ovdáneapmái lea dutkan dehálaš vuođđu. ¶ Stuorra erohusat leat sámi báikegottiin ja sámi guovlluin das mii guoská man ollu sámegiella geavahuvvo beaivválaš ovttasdoaibman- ja gulahallangiellan. Dehálaš lea diehtit eambbo das mo dakkár áššit go sámegielalaš olbmuid lohku earáid ektui, biđgolas ássan, báikkálaš miellaguottut ja kultuvrralaš ja gielalaš unnitlohkodilli doibmet sierranas eaktun sámegiela ovdáneapmái guđege sámi guovllus. Erenoamážit lea dehálaš oažžut čielgasat gova daid gielaid dilis ja ovdánanvejolašvuođain mat leat mearrasámi ja márkosámi guovlluin, ja julevsámi ja oarjilsámi guovlluin. ¶ Ollu ortnegat ja doaibmabijut leat álggahuvvon nannen dihtii sámegielaid ovdáneami. Vai leat ovttalágan ovdánaneavttut sámegielaide, de lea dárbu geahčadit man muddui ortnegat ja doaibmabijut leat dássážii nannen sihke davvisámegiela, julevsámegiela ja oarjilsámegiela. Dakkár diehtu livččii dehálaš vuođđu joatkevaš bargui sámegielaiguin. ¶ Máŋgga guovllus main sámegiella lea mannan maŋás, lea odne nu ahte gielaid oahpaheapmi buolvvas bulvii mealgadii lea sirdašuvvan mánáidgárddiide ja vuođđo- ja joatkkaskuvllaide. Dat buktá áigái nuppástuvvan rápmaeavttuid sámegielaid ovdáneapmái, sihke oktagasaide, sámi báikegottiide ja oppa sámi servodahkii. Dárbu lea oažžut buoret systemáhtalaš dieđuid dáid gielaid ovdánanproseassaid birra vai mii áddet sámegielaid boahtteáigásaš ovdánaneavttuid. ¶ Dárbu lea maid buoret dieđuide das mo sámegielat ovdánit ovttastallan- ja gulahallangiellan sámi bearrašiin, sámi mánáid ja nuoraid, ja sámi vánhemiid ja eará rávessámiid beaivválaš eallimis, sihke davvisámi, julevsámi ja oarjilsámi guovlluin. ¶ Go sámi servodagas ovdáneapmi lea viidát mannamin árbevirolaš bargguin ođđaáigásabbo fitnuide, de jávket geavahusas ollu árbevirolaš sánit ja namahusat mat gullet vuođđoealáhusaide, ja máhttuge daid birra. Dehálaš lea ahte dát dieđut čohkkejuvvojit ja vurkejuvvojit dehálaš oassin sámi kulturárbbis ja vuođđun sámi terminologiijaid ovddideapmái. ¶ Dánnego giellamolsun sámegielas dárogillii lea máŋgga guovllus joavdan hui guhkás, de leat nuortalašgiela ja bihtánsámegiela ja earáge sámi suopmaniid beaivválaš geavaheapmi mealgadii jávkan. Dát sámi gielat ja suopmanat leat sámi šláddjiivuođas dehálaš oassi, ja danne lea dehálaš daid birra seailluhit dieđuid. ¶ DÁRBU DUTKAT JA OVDDIDIT MÁHTU ¶ Sámediggi čujuha dasa ahte ain lea dárbu doarjut dábálaš vuođđodutkama sámegielaid birra, sihke gielladiliid, girjjálašvuođa ja eará fáttáid birra – namalassii davvisámegielas, julevsámegielas ja oarjilsámegielas. Duoid nuppiid sámegielaid maid lea dárbu nu dutkat. Jos čohkkejuvvojit systemáhtalaš dieđut sámegielaid birra, de dat šattašii ávkin buot surggiid giellaovddideapmái. Sámediggi berošta das maid, ahte ulbmálaččat rekruhttejuvvojit sámegielalaš dutkit, ja ahte dainna lágiin sámegiella nanusmuvvá dieđagiellan ja oažžu terminologiijaid sierranas fágasurggiide. Sámediggi árvala ahte galgá álggahuvvot sierra dutkanprográmma sámegielaid dutkama várás. ¶ Dutkanráđi Program for samisk forskning I nammasaš prográmma bisttii áigodaga 2001-2005. Jagi 2007 rájis lea ođđa dutkanprográmma álggahuv- von – Program for samisk forskning II. Prográmma áigodat lea 2007-2017. Prográmmas deattuhuvvo sámegielaid birra ee. ahte dehálaš lea movttiidahttit olbmuid geavahit sámegiela dutkamis ja dainna lágiin leat mielde huksemin sámegielalaš dieđaárbevieru. Dasto celkojuvvo ahte oarjilsámegiella, julevsámegiella ja nuortalašgiella leat unna gielažat ja áitojuvvon dilis. Deattuhuvvo ahte prográmma erenoamážit hástala álggahit dakkár prošeavttaid mat sáhttet čuvget ja nannet sámi unnitlohkogielaid dili. ¶ Doaibmabidju 65. Hukset oarjilsámegiela ja julevsámegiela dutkanmáhtu ¶ Odne leat unnán systemáhtalaš dutkamat oarjilsámegielas ja julevsámegielas. Systemáhtalaš máhttohuksen ja dutkan dáin gielain leat dehálaš vuođđu joatkevaš bargui mii galgá nannet ja ovddidit oarjilsámegiela ja julevsámegiela. Danne lea dárbu hukset dutkanmáhtu oarjilsámegielas ja julevsámegielas. Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu jagi 2009 stuorrudit juolludeami Dutkanráđi sámi dutkama II prográmmii, mii galgá geavahuvvot oarjilsámegillii ja julevsámegillii, maiddái doavttergráda stipendiáhtavirggiide. ¶ Ovddasvástádus: Bargo- ja searvadahttindeparteÁigodat: Álggaheapmi 2009 ¶ Doaibmabidju 66. Dutkan- ja fága/resursaguovddáš ¶ Sámi parlamentáralaš ráđđi áigu ráhkadahttit árvalusa das mo ođđasis organiseret sámi giellabargguid sámedikkiid ovddasvástádussurggiin. Árvalusain lea okta dat, ahte galgá huksejuvvot oktasaš dutkan-, fága- ja resursaguovddáš sámegielaid várás. Dán orgána barggut šaddet ee. leat gielladutkamat, gielladikšun, giellaovddideapmi, terminologiijabargu, normeremat, nammabálvalus, báikenamat ja diehtojuohkin sámi giellafágalaš áššiin. ¶ Sámedikki oaidnu lea ahte buoremus livččii čohkket sámi giellafágalaš barggu ovtta dutkan- ja fága/ resursaguovddážii. Dainnago sámi giellabarggut čađahuvvojit sierranas riikkain, de oktasaš “buotsámi” resursaguovddáš nannešii sámi giellafágalaš barggu. Go oktasaš fágalaš orgána dahje oktasaš fágainstitušuvdna vuođđuduvvo, de šaddá álkit buorebut geavahit olmmošlaš návccaid ja ruđalaš resurssaid sámegielaid nannemii ja ovddideapmái. Suoma sámediggi dál bargá ovttasráđiid Norgga sámedikkiin ja Ruoŧa sámedikkiin oažžut áigái ovdaprošeaktaohcama man áššin lea dutkan- ja fága/resursaguovddáš. ¶ Ovddasvástádus: Sámediggi Áigodat: 2009 ¶ Sámi statistihkka ¶ Girji Samisk statistikk 2008 maid Statistihkalaš guovddášdoaimmahat lea almmuhan, siskkilda statistihkaid mat čájehit sámi servodatdilálašvuođaid Norggas. Statistihkas lea eanaš geográfalaš lahkananvuohki, ja deattuha sámi ássamiid Sáltoduoddara davábealde. Lassin lea riikkaviidosaš sámi statistihkka. Girjji vuođđun lea statistihkka maid Statistihkalaš guovddášdoaimmahat jo lea čohkken ja almmuhan, dahje ávdnasat maid sierranas sámi ásahusat leat diktán geavahit. ¶ Girji ulbmil lea addit čohkkejuvvon ja ođasmahttojuvvon gova sámi statistihkas. Girjji giella lea dárogiella ja davvisámegiella. Sámi statistihkas almmuhuvvo juohke nuppi jagi ođasmahttojuvvon hápmi. Lassin Statistihkalaš guovddášdoaimmahat áigu dađistaga almmuhit ođđa sámi statistihkaid dán neahttabáikkis: www.ssb.no/samer. ¶ Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea ovttas Norgga sámedikkiin dahkan álgaga almmuhit jahkásaš raportta oktan komeanttaiguin sámi statistihkkii. Dát guokte soahpamušbeali leat vuođđudan guorahallanjoavkku sámi statistihka várás, mii galgá čađahit barggu. Guorahallanjoavkku bargomearrádus ii leat statistihka ráhkadeapmi, muhto ráhkaduvvon statistihkaid ohcan ja daid komenten. Raporta man namma lea , mii komentejuvvui sámi statistihkas jagi 2008, almmuhuvvui čakčamánus jagi 2008. ¶ Olggosaddán: Bargo- ja searvadahttindepartemeanta ¶ Almmolaš etáhtat sáhttet diŋgot lassigáhppálagaid čujuhusas: Departementenes servicesenter Post og distribusjon E-poasta: publikasjonsbestilling@dss.dep.no Telefáksa: 22 24 27 86 ¶ Doaibmaplána ¶ Sámegielaid doaibmaplána ¶ Adreassalisttu mielde ¶ Dáhton ¶ GULASKUDDAN - Rámmaplána láhkaásahus Sámi allaskuvlla sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpuin ¶ Stuoradiggi gieđahalai St.dieđáhusa nr. 11(2008-2009) Læreren—rollen og utdanningen ja Innst. S.nr. 185, ja dan vuođul nammadii Máhttodepartemeanta čakčamánu dán jagi lávdegotti. Lávdegotti bargun lei ráhkadit sámi ođđa oahpaheaddjeohppui rámmaplánaevttohusa, mii galgá buhttet dálá sámi oahpaheaddjeoahpu 2010 čavčča rájes. ¶ Jođiheaddji Vuokko Hirvonen (professor Sámi allaskuvllas) Asta Balto (vuosttašamanuensa Sámi allaskuvllas) Jan Idar Solbakken (allaskuvlalektor Sámi allaskuvllas) Grete Bergstrøm (allaskuvlalektor Sámi allaskuvllas) ¶ Sonja Guttorm (rektor Sirpmá skuvllas, Deanu gielddas) Reidar Erke (kultur- ja mánáidgárdeossodaga jođiheaddji, Guovdageainnu suohkanis) Marit Helene Pedersen (guovlludirektevra NHO Finnmárku) Sigrid Stångberg (Sámi parlamentáralaš ráđđi) Dasa lassin áicin lea leamaš Heidi Salmi Sámedikki ovddasteaddjin. Åse Gunleiksrud ja Karin Helle leamašan Máhttodepartemeantta bealis áicin. Lávdegotti čállin leamaš Svein Lund, gean Sámi allaskuvla lea virgádan. Ođđa vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu ulbmil lea integrerejuvvon, profešuvdnii ráhkkanahtti ja dutkanvuđđosaš oahpahus, mii geasuha, lea innovatiiva ja hástaleaddji ja mas lea alla kvalitehta. ¶ Oahppu galgá gokčat vuođđoskuvlla oahpaheaddjegelbbolašvuođadárbbuid ja hukset buori vuođu ovddidit gelbbolašvuođa oahpaheaddjebarggus. Dát gáibádusat biddjojit juohke oahpaheaddjeoahppoinstitušuvdnii miehtá riikka ¶ Lávdegotti mandáhtas daddjo earret eará ahte rámmaplána lea láhkaásahusa hámis ja galgá čilget vurdojuvvon oahppanjoksosiid. Dáid vuolggasadjin leat našunála kvalifikašuvdnarámmat ja oahpaheaddjekandidáhtaid gelbbolašvuođasuorggit, nu movt daddjo Stuoradiggedieđáhusas. Sámi rámmaplánalávdegoddi oaččui bargun árvvoštallat guokte váldovejolašvuođa: - Oktasaš láhkaásahus, masa biddjojit sierra mearrádusat ja vejolaš spiehkasteamit, mat gustojit sámi oahpaheaddjeohppui. - Sierra láhkaásahus sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeohppui. Lávdegoddi ávžžuha ráhkadit sierra láhkaásahusa sámi oahpaheaddjeohppui. Čujuhuvvo lávdegotti ákkastallamiidda, mat albmanit gulaskuddannotáhtas mii lea mielddusin. Departemeanta sádde gulaskuddamii láhkaásahusevttohusa vuođđoskuvlaoahpaheaddjeohppui, man Sámi allaskuvlla lágida. Mielddusin leat láhkaásahusevttohus ja gulaskuddannotáhta. Gulaskuddannotáhtas leat lávdegotti evttohan mearrádusat, lávdegotti árvvoštallamat ja departemeantta árvvoštallamat. Sihke láhkaásahusevttohus ja gulaskuddannotáhtta atnet vuođđun Sámi rámmaplánalávdegotti evttohusa, mii lea sáddejuvvon departementii skábmamánu 2. beaivvi 2009. Departemeanta lea dattege gávnnahan sivaid rievdadit ja čielggasmahttit evttohusa, man sádde gulaskuddamii. Dáidda gullet rievdadusat earet eará: Láhkaásahusa doaibmaviidodat Oahpahusgiellagažaldat Geatnegahtton dárogiela 1. – 7. dásis Geatnegahtton sámegiela 5. – 10. dásis Friddjenmearrádusat Rievdadusat bohtet ovdan láhkaásahusevttohusas, mii lea mielddusin ja ákkastallamat bohtet ovdan gulaskuddannotáhtas. Gulaskuddannotáhta sisttisdoallá duššefal mearrádusaid, mat gullet erenoamážit sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeohppui. Dat oasit mearrádusas mat leat seammaláganat go našunála láhkaásahusas, de čujuhuvvo dan gulaskuddannotáhtii. Sámi rámmaplánalávdegotti bargun lea maiddái heivehit oktii barggu našunála oahpaheaddjeoahppoproseassain ovddidit našunála njuolggadusaid ja indikáhtoriid. Lávdegottit galget evttohit našunála njuolggadusaid ja indikáhtoriid ođđajagemánu 20. beaivái 2010. Gulaskuddanáigemearri lea mánnodat guovvamánu 8.beaivi 2010 . Gulaskuddancealkámušat sáddejuvvojit Máhttodepartemeantta epostii ¶ postmottak@kd.dep.no ¶ Gulaskuddamii ii ¶ addojuvvo maŋiduvvon cealkináigi ođđa vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu ovdáneami ja implementerema geažil. Dearvvuođaiguin Toril Johansson ¶ ekspedišuvdnahoavda ¶ Karin Helle seniorráđđeaddi ¶ Sámediggi/Sametinget ¶ Kárášjoga gielda /Karasjok kommune Guovdageainnu suohkan/ Kautokeino kommune Deanu gielda/Tana kommune Unjárgga gielda /Nesseby kommune Porsáŋggu gielda/ Porsanger kommune Gáivuona suohkan/ Kåfjord kommune Loabát suohkan/ Lavangen kommune Divtasvuona suohkan/Tysfjord kommune Snåasen tjïelte /Snåsa kommune ¶ Gulaskuddannotáhtta - Ođđa rámmaplána láhkaásahus Sámi allaskuvlla sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpuid 1. – 7. dássái ja 5. – 10. dássái ¶ 1. Rámmaplána láhkaásahusa duogáš Sámi allaskuvlla sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpuin ¶ Gulaskuddannotáhtta fátmmasta erenoamážit sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu Sámi allaskuvllas. Láhkaásahusevttohus gullá rámmaplánii sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpuid 1.-7. dássái ja 5.-10. dássái, maid Sámi allaskuvla lágida. Láhkaásahusevttohus vuođđuda guovtti evttohussii, main nubbi lea sámi rámmaplánalávdegotti evttohus skábmamánu 2. beaivvi 2009 ja nubbi lea našunála vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu láhkaásahusevttohus, man departemeanta sáddii gulaskuddamii skábmamánu 6.beaivvi 2009. Oahpuid lágideapmi, struktuvra ja eanas dajaldagat leat goappaš láhkaásahusevttohusain oalle ovttaláganat. Čujuhit našunála vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu gulaskuddannotáhtii dalle, go láhkaásahusdajaldagat leat ovttaláganat, geahča ovddabealde namuhuvvon Máhttodepartemeantta reivve. Sierra vai oktasaš láhkaásahus: Lávdegotti árvvoštallan: Sámi rámmaplánalávdegoddi lea guorahallan sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeohpu guovttelágan láhkaásahusčovdosa: 1. Oktasaš láhkaásahus, masa biddjojit sierra mearrádusat ja vejolaš spiehkasteamit, mat gustojit sámi oahpaheaddjeohppui. 2. Sierra láhkaásahus sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeohppui. Sámi rámmaplánalávdegoddi lea mearridan evttohit sierra láhkaásahusa sámi ¶ vuođđoskuvlaoahpaheaddjeohppui. Lávdegotti ákkastallamat golggotmánu 29.beaivvi 2009 ¶ čudjet ná: " Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjioahpu sierra láhkaásahus čalmmustahttá ja ¶ ovddida sámiid oktasaš áigumuša beassat ásahit iežaset oahppo- ja skuvlenásahusaid ja ¶ beassat mearridit daid sisdoaluid. Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjioahpu láhkaásahus lea ¶ lávkin dan guvlui, mainna sámiid iešmearrideapmi dahkko duohtan ja čalmmustahttojuvvo ¶ Norggas ja eará Davviriikkain. Dat addá stuorát autonomiija hábmet oahpuid sisdoaluid ¶ dakkárin, ahte dat speadjalastet sámi servodagaid dálá ja boahttevaš dárbbuid, nu mo ¶ maiddái Norgga dohkkehan riikkaidgaskasaš soahpamušain ILO 169 (§ 27) ja ¶ álgoálbmotjulggaštusas (2007, § 14) daddjo. Sierra láhkaásahus sámi ¶ vuođđoskuvlaoahpaheaddjeohppui čielgasit profilere, ovddida ja čalmmustahttá sámi áššiid." ¶ Departemeantta árvvoštallan: Departemeanta oaidná dehálažžan doalahit, ahte leat ollu oktasašvuođat sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpus ja našunála vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpus. Departemeanta vállje almmatge nannosit deattuhit lávdegotti árvvoštallamiid, main čujuhuvvo sierra láhkaásahusa ovdamuniide. Dan dihte sáddejuvvo gulaskuddamii sierra láhkaásahusevttohus vuođđoskuvlaoahpaheaddjeohppui, man Sámi allaskuvla lágida. Departemeantta mielas lea maiddái dárbbašlaš oainnusmahttit sámi beliid našunála vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpus. Dan dihte namuhuvvo našunála vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu láhkaásahusa ulbmilparagráfas sámi mánáid oahpahusvuoigatvuohta. 2. Ovttaskas paragráfat mearkkašumiiguin ¶ § 1 – DOAIBMAVIIDODAT JA ULBMIL ¶ Lávdegotti láhkaásahusevttohus ¶ Láhkaásahus gusto universitehtaide ja allaskuvllaide Norgga, mat fállet sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu ja leat akkrediterejuvvon universitehtaid ja allaskuvllaid lága § 1-2 ja § 3-1 vuođul. Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu lea ovttaárvosaš našunála vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpuin. Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu oahpahusgiellan lea sámegiella. Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjioahpu vuođđogeađgin lea sámekultuvra ja sámeservodat, mas sámi ¶ oahppanáddejumit ja oahpahusvuogit leat ¶ vuolggasadjin. Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu addá máŋggabealat máhtu sámi dilálašvuođain. Láhkaásahus gusto 4-jagáš vuođđoskuvlaoahpaheaddjeohppui. Láhkaásahus meroštallá sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpuid 1.-7. dási ja 5.-10. dási rámmaid. Láhkaásahusa ulbmil lea sihkkarastit, ahte oahpaheaddjeoahppoinstitušuvnnat fállet integrerejuvvon, profešuvdnii ráhkkanahtti ja dutkanvuđđosaš vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpuid main lea alla fágalaš kvalitehta. Oahput galget čuovvut Oahpahuslága ja vuođđooahpahussii gustovaš oahppoplánaid. Institušuvnnat galget lágidit integrerejuvvon vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpuid, main lea ollisvuohta ja oktiigullevašvuohta teoriija- ja hárjehallanoahpuiguin, fágaiguin ja fágadidaktihkain ja fágaid gaskkas. Vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahput galget addit kandidáhtaide nana fágalaš ja didákttalaš máhtuid, gealbudahttit sin atnit ávkin dutkama oahpaheaddjeámmáhis ja ámmátlaš ovdáneamis jeavddalaččat. Oahpuid iešvuohtan lea lagas ovttasdoaibman profešuvdnasurggiiguin ja iešguđetlágan servodatdoibmiiguin. Oahput galget čatnat oahpaheaddjeámmáha historjjálaš kontekstii ja áigeguovdilis servodatperspektiivii, ja oahpahit kritihkalaččat reflekteret ja hukset profešuvdnaáddejumi. Sámi oahpaheaddjeoahppu galgá čatnat oahpaheaddjeámmáha sámi oktavuhtii ja álgoálbmotoktavuhtii. ¶ Vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahput kvalifiserejit kandidáhtaid bastit oahpahit sámi dilálašvuođaid birra ja sii galget diehtit sámi mánáid oahppovuoigatvuođaid, mat albmanit oahpahuslágas ja vuođđooahpahussii gustovaš oahppoplánain. Mearkkašumit § 1 A) Láhkaásahusa doaibmaviidodat: Lávdegotti árvvoštallan Lávdegoddi evttoha dán áddejumi čatnat "universitehtaide ja allaskuvllaide mat fállet sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu”. Departemeanta lea diđolaš, ahte lávdegoddi lea digaštallan evttohusa. Departemeantta árvvoštallan: Departemeanta deattuha, ahte láhkaásahusa doaibmaviidodat gusto vuođđoskuvlaoahpaheaddjeohppui, man Sámi allaskuvla lágida. Mii čujuhit Stuoradiggedieđáhussii nr. 11 (2008-2009): "Sámi allaskuvla lea áidna ásahus mii fállá ollislaš sámi mánáidgárde- ja vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu. Oahpahusgiellan lea sámegiella, eanas dáhpáhusain davvisámegiella. Allaskuvllas lea maiddái ovddasvástádus julevsámegielas ja máttasámegielas. (... ). Berre leat vejolaš váldit oahpaheaddjeoahpu, mas erenoamáš deaddu lea davvi-, julev-, máttasámegielas ja kultuvrras. Bodåddjå ja Davvi-Trøndelága allaskuvllaid ovddasvástádussan lea fállat julevsáme- ja máttasámegiela ja kultuvrra oahpahusa, mat lea oahpaheaddjeoahpu oassin dahje viidáset oahppun. Sámi allaskuvllas lea našunála ovddasvástádus sámi oahpaheaddjeoahpus ja oktiiordnet fierpmádathuksema Bodåddjå ja Davvi-Trøndelága allaskuvllaiguin. Departemeanta árvvoštallá lávdegotti evttohusa buktit stuora organiseren ja ekonomalaš váikkuhusaid, mat eai lean rámmaplánalávdegotti mandáhta oassin. Departemeantta oaidnu doalahuvvo, nu mo dat ovdanboahtá Stuoradiggedieđáhusas nr. 11 (2008-2009). Departemeantta evttohus boahtá ovdán láhkaásahusevttohusa mielddusteavsttas. B) Sámegiella geatnegahtton oahpahusgiellan: Lávdegotti árvvoštallan: Lávdegoddi evttoha ahte sámi oahpaheaddjeoahpu oahpahusgiellan lea sámegiella. Lávdegoddi ákkastallá ášši ná: " Sámi rámmaplánalávdegoddi dáhttu erenoamážit čujuhit álgoálbmotjulggaštusa artihkkalii 14, § 1, mii deattuha vuoigatvuođa oahppat ja oažžut oahpahusa álgoálbmogiid iežaset gielain ja iežaset oahppan- ja oahpahusvugiin. Ákkastallan vuođđuda oahpahuslága §:i 6-1 ja mearkkaša davvi-, julev- ja máttasámegiela, ja lea maiddái čadnojuvvon sámelága giellanjuolggadusaide. Sámelága § 1-5 vuođul lea sámegiella dássálagaid dárogielain." Lávdegoddi lea maiddái fuomášuhttán ahte sámegiella oahpahusgiellan lea erenoamáš dárbbašlaš ovddidit sámegiela akademalaš giellan, mii fas lea dehálaš vai bastá oahpahit buot skuvlafágain sámegillii. Lávdegoddi oaivvilda, ahte go láhkaásahusas mearriduvvo sámegiella leat oahpahusgiellan Sámi allaskuvllas, de dát doarju Ráđđehusa giellapolitihka nu mo dat ¶ ovdanboahtá earret eará Sámegielaid doaibmaplánas (2009) ja St. dieđáhusas nr. 23 (20072008). Departemeantta evttohus boahtá ovdán láhkaásahusevttohusas, mii lea mielddusin. Departemeantta árvvoštallan: Departemeanta lea ovttamielalaš lávdegottiin, ahte sámegiella galgá leat oahpahusgiellan Sámi allaskuvlla vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpuin. Departemeanta evttoha, ahte dárogiella galgá leat geatnegahtton vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu 1. - 7. dásis. Dán fága galgá oahpahit dárogillii. Departemeantta áddejumi mielde váilu velá veahá bargu ovdalgo sámegielas leat buot dajaldagat ollislaččat sámegillii buot fágaide. ¶ Dan dihte departemeanta evttoha veahá ložžet gáibádusa ahte sámegiella lea oahpahusgiellan, ja lasihit dajaldaga "nu guhkás go vejolaš" . Departemeantta evttohus boahtá ovdan láhkaásahusevttohusas, mii lea mielddusin. ¶ Lávdegotti láhkaásahusevttohus ¶ Oktasaš oahppanjoksosat kandidáhtaide goappaš oahpuin: Oahppanjoksosat biddjojit dán guovtti vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu fágaid sisdoaluid ja bargovugiid oktavuhtii. MÁHTTU Kandidáhtas - ¶ lea máhttu skuvlla ja oahpaheaddjeámmáha iešvuođain, historjjás, ovdáneamis ja sajádagas sámi servodagas ja servodagas muđui, ¶ ja skuvlla ulbmila, árvovuođu, lágaid, gustovaš oahppoplánaid ja iešguđetlágan ohppiid vuoigatvuođaid birra - ¶ lea máhttu mánáin, geat leat váttis diliin ja mánáid vuoigatvuođain našunála ja riikkaidgaskasaš perspektiivvas, riikkaidgaskasaš šiehtadusaid vuođul, álgoálbmotjulggaštusaid ja našunála lágaid vuođul - ¶ lea máhttu sámi, našunála ja riikkaidgaskasaš dutkan- ja ovddidanbargguin mat gusket oahpaheaddjeámmáhii - ¶ lea máhttu sámi árbevirolaš máhtus ovttaskas fágasurggiin - ¶ lea máhttu sámi mánáid ja nuoraid bajásšaddandilálašvuođaid hástalusain GÁLGGAT Kandidáhtta - máhttá iešheanalaččat ja ovttas earáiguin plánet, čađahit ja reflekteret oahpaheami fágaid siskkobealde ja fágaid rastá, mas vuolggasadjin leat sámi árbevirolaš máhttu, ja dutkan- ja vásáhusvuđđosaš máhtu - hálddaša njálmmálaš ja čálalaš sámegiela, máhttá ámmátlaš giellageavaheami ja máhttá oahpahit sámegillii iežas fágain - máhttá lágidit dili mii ovddida fidnoálggahangealbbu ¶ (entreprenørskap) ja máhttá searvvahit oahpaheapmái báikkálaš bargo- ja servodateallima, árbediehtoguddiid ja resursaolbmuid - máhttá ávkin atnit sámi oahppan- ja oahpahanvugiid OPPALAŠ GELBBOLAŠVUOHTA ¶ Kandidáhtta - bastá oaččuhit ámmátlaš searvevuođa sámi oahpaheddjiid gaskkas dainna ulbmiliin ahte ovdánahttit buori geavada ja ámmátetihkalaš vuođđojuolggi maiddái riikkarájiid rastá - bastá nannet sámi, álgoálbmot ja riikkaidgaskasaš skuvladoaimmaid - bastá doarjut sámi mánáid ja nuoraid ovdáneami ja identitehtahuksema Mearkkašumit § 2 Lávdegotti árvvoštallan Sámi rámmaplánalávdegoddi lea ráhkadan sierra oahppanjoksosiid sámi gelbbolašvuođa hárrái, mat leat našunála vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu oahppanjoksosiid lassin, dahje leat earáhuhttojuvvon hámis. Departemeantta árvvoštallan Departemeanta oaivvilda dárbbašlažžan, ahte sámi bealit bohtet čielgasit oidnosii dáin válddahusain ja doarju lávdegotti ollislaččat. ¶ Lávdegotti láhkaásahusevttohus ¶ (1) Spesialiserema ja fágalaš ovttasteami gáibádusat Vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahput leat spesialiserejuvvon skuvlla ahkeluohkáide, ja gealbudahttet oahpahit jogo 1.-7. dásis dahje 5.-10.dásis. Oahput lágiduvvojit guovtti čielgasit meroštallojuvvon ja sierranas vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppun vugiiguin, mat sihkkarastet progrešuvnna ollislaš profešuvdnaoahpus. Njealjijagáš oahpaheaddjeoahpu 1.-7. dássi doallá sisttis dábálaččat unnimusat njeallje oahpahusfága, main unnimusat okta fága lea 60 oahppočuoggá ja eará fágat leat unnimusat 30 oahppočuoggá. Fágačoakkáhasas lea okta 30 oahppočuoggá skuvlii guoskevaš fága, mii ii leat oahpahusfága. Váldodeaddu galgá leat álgooahpahus. Masteroahpuin joatkin goalmmát oahppojagi maŋŋá sáhttá buhttet ovtta oahpahusfága. Njealjijagáš oahpaheaddjeoahpu 5.-10. dássi doallá sisttis dábálaččat unnimusat golbma oahpahusfága, main unnimusat guovtti fágas leat 60 oahppočuoggá goappásge. Ovtta oahpahusfága sáhttá buhttet ovttastumiin, mas lea okta 30 oahppočuoggá oahpahusfága ja 30 oahppočuoggá skuvlarelevánta fága. Masteroahpuin joatkin goalmmát oahppojagi maŋŋá sáhttá buhttet ovtta oahpahusfága. (2) Geatnegahtton fágat, fágaid ja hárjehallanoahpahusa viidodat Goappaš oahpuin galgá hárjehallanoahppu doallat sisttis bagadallama ja árvvoštallama buot oahppojagiin. Hárjehallanoahppu lea integrerejuvvon oassin buot oahppofágain. Hárjehallanoahpu viidodat lea unnimusat 100 beaivvi njealji jagis; unnimusat 80 beaivvi golmma vuosttaš oahppojagi, unnimusat 20 beaivvi maŋemus oahppojagi. Hárjehallanoahppu čađahuvvo vuođđoskuvllas ja juhkkojuvvo sihke vuolit ja alit ahkeluohkáide dan oahpposuorggis, masa oahppu gealbudahttá. Hárjehallanoahpus galgá ¶ leat progrešuvdna ja heivehuvvot studeanttaid válljenfágaide buot oahppojagiin ja čadnojuvvot iešguđetlágan skuvladoaimmaide. Hárjehallanoahpu lágideapmi berre speadjalastit miehtásámi perspektiivvaid ja čađahuvvot unnimusat guovtti Davviriikka skuvllain. Buot oahpahusfágain galgá leat fágadidaktihkka ja leat profešuvdnii gullevaš oahpaheaddjeoahppofágat. Buot oahpahusfágain, skuvlarelevánta fágain ja fáddájoavkkuin galgá dutkan leat vuođđun ja čanastuvvot dutkanaktiivvalaš fágabirrasiidda. Bachelorbargu lea geatnegahtton goalmmát oahppojagi. Barggu viidodat lea 15 oahppočuoggá pedagogihka ja oahppimáhtu oahppoollisvuođas. Dieđateoriija ja –metodat galget čadnojuvvot bachelorbargui. Bachelorbargu galgá profešuvdnii gullevaš ja temáhtalaččat čatnasit pedagogihkkii ja oahppimáhttui ja/dahje eará fágaid. Barggus berre leat sámi perspektiiva dahje álgoálbmotperspektiiva. Vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu 1.-7. dásis leat geatnegahtton fágan pedagogihkka ja oahppimáhttu 60 oahppočuoggá, matematihkka 30 oahppočuoggá ja sámegiella 30 oahppočuoggá. Vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu 5.-10. dásis leat geatnegahtton fágan pedagogihkka ja oahppimáhttu 60 oahppočuoggá ja sámegiella 30 oahppočuoggá. Oahpaheaddjioahppoinstitušuvnnat galget lágidit dili, vai studeanttat besset váldit riikkaidgaskasaš lohkanbaji 4-jagáš vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpus. (3) Oahpuid lágideapmi Vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu 1.-7. dássi: 1.- 3. oahppojahki: -Hárjehallanoahppu -Pedagogihkka ja oahppimáhttu 60 oahppočuoggá (juhkkojuvvo dábálaččat 15+15+30) -Matematihkka 30 oahppočuoggá -Sámegiella 30 oahppočuoggá (álggahuvvo dábálaččat vuosttaš oahppojagi) -Oahpahusfága 60 oahppočuoggá ( dábálaččat 30+30 oč.,main vejolaččat okta lea leat skuvlarelevánta fága) 4.oahppojahki: -Hárjehallanoahppu -Oahpahusfága 60 oahppočuoggá, dahje guokte 30 oč. fága, nubbi sáhttá leat 30 oč. skuvlarelevánta fága. Vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu 5. -10. dássi: 1.- 3. oahppojahki: -Hárjehallanoahppu -Pedagogihkka ja oahppimáhttu 60 oahppočuoggá (juhkkojuvvo dábálaččat 15 +15+30) -Sámegiella 30 oahppočuoggá (álggahuvvo dábálaččat vuosttaš oahppojagi) Oahpahusfága 90 oahppočuoggá (dábálaččat 60+30, main okta lea skuvlarelevánta fága) ¶ 4.oahppojahki: -Hárjehallanoahppu -Oahpahusfága 60 oahppočuoggá, dahje guokte 30 oč. fága, nubbi sáhttá leat 30 oč. skuvlarelevánta fága. Mearkkašumit § 3 ¶ a) Sirdašuvvan oahppoinstitušuvnnas nubbái ja internašunaliseren Lávdegotti árvvoštallan Lávdegoddi evttoha sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeohppui dávgasut fágajuogu go našunála vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpus. Dan sadjái go mearridit fágajuogu golmma oassái: 1.-2. oahppojahkái ja 3. ja 4. oahppojahkái, evttoha sámi lávdegoddi guokte oasi: 1.-3. oahppojahki ja 4. oahppojahki. Sámi oahpaheaddjeoahpus leat studeantajoavkkut smávvát. Lea dárbbašlaš organiseret fágajuogu dávggasin, iige čatnat ovtta oahppojagi seamma čavgadit go našunála láhkaásahusas, vai bastá doaibmat beaktilit ja fállat oahpahusfágaid buriin fágalaš govdodagain. Lávdegotti ággan lea " go pedagogihkas ja oahppimáhtus oktan hárjehallamiin, ja buot eará fágain, lea oahpahus sámegillii ja lea sámi perspektiiva”. Lávdegotti mielas dárbbašuvvojit golbma jotkkolaš oahppojagi, vai studeanttat ohppet doarvái bures sámegiela ja oahpu sisdoalu. Dávgasis ¶ organiseren maiddái buorida vejolašvuođaid čuovvut ja ieš oassálastit allaskuvlla dutkan- ja ovddidanbargguide. Lávdegoddi evttoha maiddái organiseret hárjehallanoahpu nuppe ládje go našunála láhkaásahusas. Dát čatnasa muhtin muddui fágaid juohkimii, geahča ovdalis. Hárjehallan šaddá dávgasut, go 80 beaivvi hárjehallama váldá golmma vuosttaš oahppojagi ja 20 beaivvi maŋemus oahppojagi. Lávdegoddi evttoha hárjehallanoahpu lágidit nu, ahte dat speadjalastá miehtásámi perspektiivva ja čađahuvvo unnimusat guovtti Davviriikka skuvllain. Departemeantta árvvoštallan Departemeanta doarju lávdegotti árvvoštallamiid earret evttohusa ahte čađahit hárjehallama unnimusat guovtti Davviriikka skuvllain. Departemeanttas ii leat láhkavuođđu geatnegahttit eará riikkaid fállat hárjehallama. Dát ii almmatge hehtte Sámi allaskuvlla hukset hárjehallanovttasbargošiehtadusaid rastá riikkarájiid. Departemeantta evttohus boahtá ovdan láhkaásahusevttohusas, mii lea mielddusin. b) Dárogiella geatnegahtton vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu 1. – 7. dásis Lávdegotti árvvoštallan Sámi rámmaplánalávdegoddi evttoha ahte dárogiella ii leat geatnegahtton fágan 1. – 7. dási vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpus. Lávdegoddi čállá : "Jus sámi oahpaheaddjeoahpus galget leat golbma geatnegahtton fága, de 1.- 7. dási studeanttaide báhcet válljenvejolašvuohtan dušše 90 oahppočuoggá. Váikkuhussan lea, ahte gáržžes válljenmunni ii govčča skuvllaid dárbbu, mii guoská oahpahusfágaid fágalaš govdodahkii. Lávdegotti mielas sáhttet studeanttat, geat háliidit oahpahit dárogiela fágan dahje eará Davviriikkaid váldogielaid, váldit dárogiela válljejuvvon oahpahusfágan. Departemeantta árvvoštallan: ¶ Departemeantta mielas lea dárbbašlaš gáibidit 30 oahppočuoggá dárogiela geatnegahtton fágan 1. – 7. dási vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpus. Mánát, geain lea sámegiella vuosttaš- dahje nubbingiellan, galget oahppat dárogiela oahpahuslága mearrádusaid § 2.3 vuođul. Dan dihtii galget oahpaheaddjit, geat oahpahit sámi hálddašanguovllu skuvllain, leat gelbbolaččat oahpahit dárogiela sámemánáide. Almmá dákkár gelbbolašvuođa haga leat sin bargovejolašvuođat gáržžiduvvon. Jus dárogiella ii leat geatnegahtton fágan Sámi allaskuvlla oahpaheaddjeoahpus, de lassána hástalus oažžut gelbbolaš oahpaheddjiid sámi skuvllaide. Departemeanta oaidná lávdegotti ákka ahte geatnegahtton dárogiellafága gáržžida válljenfágaid, muhto oaivvilda dehálabbon, ahte buot sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjit ožžot gelbbolašvuođa oahpahit sihke dáčča ja sámi skuvllas, ja bastet oahpahit dárogiela sámi mánáide. Departemeantta evttohus boahtá ovdán láhkaásahusevttohusa mielddusteavsttas. ¶ c) Geatnegahtton fágat vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu 5. – 10. dásis Lávdegotti árvvoštallan Sámi rámmaplánalávdegoddi evttoha sámegiela 30 oahppočuoggá geatnegahtton fágan 5. – 10. dásis. Lávdegoddi ákkastallá, ahte dát oahpaheaddjit galget oahpahit sámegillii iežaset fágain. Lávdegoddi čállá viidáset: "Seamma ládje go Stuoradiggediedáhus nr. 11 (2008-2009) ákkastallá dárogiellafága mávssolašvuođa našunála oahpaheaddjeoahpus, man mielde dárogiellafága galgá fuolahit vuođđogálggaid, de háliida sámi rámmaplánalávdegoddi čalmmustahttit sámegiela sajádaga sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpus. Sámegiella galgá nannet sámi ohppiid vuođđogálggaid lohkamis, čállimis ja njálmmálaš ovdanbuktimis. Lávdegoddi evttoha, ahte dábálaččat sámegiela fága (30 oč.) álggahuvvo vuosttaš oahppojagi. Lávdegotti jođiheaddji lea maŋŋil čilgen lasi ja čujuhan ahte sámegiella dárbbaša nannosit sihkkarastima go dárogiella, dan dihtii go sámegiella lea áitojuvvon álgoálbmot- ja unnitlogugiella. Čujuhuvvo Ođastusa 97 (O97S) árvvoštallamii. Das gávnnahuvvui ahte sámegiela oahpahus nuoraidskuvladásis lea rašes dilis ¶ sámegiela hálddašanguovllus. Sivvan lea earret eará go skuvllain váilot sámegielat fágaoahpaheaddjit dahje oahpaheaddjit, geat leat gelbbolaččat oahpahit sámegillii iešguđetge fágain, vaikko ohppiin lea vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas. Cuigejuvvo dasa ahte dárbbašuvvojit nannosit doaibmabijut, maiguin oččodit eambbo sámegielat fágaoahpaheddjiid gokčat dáid dárbbuid. Erenoamáš dárbbašlaš lea 5.-10. dási oahpaheddjiide addit gelbbolašvuođa oahpahit sámegillii buot fágain ja ovddidit sámegielat fágaterminologiija ja resurssaid ja oahpponeavvuid. Lávdegoddi digaštalai vejolašvuođa mearridit sámegiela geatnegahtton 60 oahppočuoggá fágan, muhto árvvoštalai ahte fágačoakkáhusas dárbbašuvvo fágalaš govdodat, ja nu mearridii lávdegoddi ahte 30 oahppočuoggá leat doarvái. Departemeantta árvvoštallan Stuoradiggedieđahusas nr. 11 (2008-2009) Læreren – rollen og utdanningen ( Oahpaheaddji –rolla ja oahppu ) geažuhuvvui ahte departemeanta sirdá válddi Sámi allaskuvlii hábmet ođđa oahpaheaddjeoahpu struktuvrra ja lágideami, muhto seammás galgá dát čuovvut našunála bajimus mearrádusrámmaid. Evttohus, ahte sámegiella 30 oahppočuoggá lea geatnegahtton fágan 5. – 10. dási vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpus, rihkku prinsihpa ahte dán dásis eai leat geatnegahtton fágat, earret go 60 oahppočuoggá pedagogihkka ja oahppimáhttu. ¶ Departemeanta lea ovttamielalaš lávdegottiin, ahte studeanttaid sámegiela giellaoahpalaš gelbbolašvuođa, terminologiija ja terminologiija ovddideami berre nannet, vai sii bastet oahpahit sámegillii iežaset fágain. Departemeanta čujuha Sisaváldinláhkaásahusa mearrádusaide, mat eaktudit sámegiela gelbbolašvuođa beassat sámi oahpaheaddjeohppui. Eaktun beassat sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeohppui lea, ahte studeanttain lea dohkálaš fágalaš dássi sámegielas. Departemeantta beroštupmi lea ahte sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu studeanttain galgá leat seammá válljenmunni ja seammalágan fágalaš čiekŋudangáibádusat go našunála oahpaheaddjeoahpus. Jus mearrida 30 oahppočuoggá ovtta geatnegahtton fágii, mainna álgá vuosttaš oahppojagi, de gáržžida válljenvejolašvuođa ja nu maid vejolašvuođa fágalaš govdodahkii ja čiekŋudeapmái. Studeanttain, geat váldet 5. – 10. dási oahpaheaddjeoahpu, leat dábálaččat golbma oahpahusfága, ja nuoraidskuvladásis gáibiduvvo unnimusat 60 oahppočuoggá oahppu máŋgga oahpahusfágas go galgá oahpahit dáin fágain. Lea erenoamáš dehálaš ahte sámi vuođđoskuvlla oahpaheddjiin lea fágalaš govdodat earret eará danne, go sámeguovlluid skuvllat leat oalle smávvát. Viidáset dieđiha St. dieđáhus nr. 11 (2008-2009) ahte " fágalaš gelbbolašvuohta boahtteáiggis čatnasa eambbo oahpaheapmái iige duššefal virgádeapmái ". Departemeanttas ipmirdit, ahte lávdegoddi lea vihkkedallan guokte vejolašvuođa: nuppi bealis vejolašvuođa fágalaš čiekŋudeapmái ja fágalaš govdodahkii ja nuppi bealis dárbbu nannet sámegiela oahpahusa, terminologiija ja terminologiija ovddideami. Departemeantta oaidná, man váttis vihkkedallan dát lea, muhto hástala allaskuvlla guorahallat oahpahusa organiserema vai goappaš beliid sáhttá váldit vuhtii. Departemeanta evttoha, ahte dan seammás go bargá fágalaš njuolggadusaiguin ja fágaplánaiguin, main áigemearri lea ođđajagemánu 20. beaivi, de várre maiddái dili bargat fágaid organiseremiin, vai dárbbašlaš giella- ja terminologiija oahpahusa sáhttá integreret iešguđetge fágaovttadahkii. Departemeanta vállje sáddet gulaskuddamii 5. – 10. dási vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu mearrádusevttohusa, mii geatnegahtton fágaid dáfus čuovvu našunála oahpu. Almmatge dáhttut sakka deattuhit njuolggadusbarggu bohtosiid, ja nu maiddái dán oassái gullevaš gulaskuddancealkámušaid, ovdalgo mearriduvvo loahpalaččat. Departemeantta evttohus boahtá ovdán láhkaásahusevttohusa mielddusteavsttas. d) Bahcelorbargu Lávdegotti árvvoštallan Sámi rámmaplánalávdegoddi oaivvilda bachelorbarggu galgat speadjalastit sámi dahje álgoálbmotperspektiivva. Ákkastallama vuođuštussan daddjo, ahte studeanttaide lea dehálaš oažžut gelbbolašvuođa sápmelaččaid ja álgoálbmogiid mihtilmas oahpahus- ja oahppanvugiin ja máhttit reflekteret dáid oahpus ja geavatlaš barggus. Departemeantta árvvoštallan Departemeanta doarju lávdegotti evttohusa ahte bachelorbarggu galgat speadjalastit sámi dahje álgoálbmotperspektiivva. ¶ e) Gelbbolašvuođaláhkaásahus Lávdegotti árvvoštallan ¶ Lávdegoddi evttoha rievdadit Gelbbolašvuođaláhkaásahusa (Kompetanseforskriften), (Oahpahuslága láhkaásahusa § 14) nu, ahte go oahpaheaddji virgáduvvo nuoraidskuvladásis sámegiellafága oahpaheaddjin, galgá sus leat unnimusat 60 oahppočuoggá relevánta fágaoahppu. Departemeantta árvvoštallan Departemeanta váldá dán árvalusa vuhtii, go árvvoštallá gelbbolašvuođaláhkaásahusa rievdadeami. § 4 NAŠUNÁLA NJUOLGGADUSAT, PROGRÁMMAPLÁNAT JA INDIKÁHTORAT ¶ Lávdegotti láhkaásahusevttohus ¶ Láhkaásahusa, našunála ja sámi njuolggadusaid vuođul, galget oahppoinstitušuvnnat ráhkadit sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpuid prográmmaplánaid. Prográmmaplánat mearridit fágalaš sisdoalu, hárjehallanoahpu, organiserema, bargovugiid ja árvvoštallanortnegiid. Institušuvnna stivra dohkkeha prográmmaplána. Mearkkašumit § 4 Lávdegotti árvvoštallan Lávdegottis eai leat mearkkašumit evttohussii. Departemeantta árvvoštallan Dajaldagaid vuođđun 4. paragráfas lea, ahte evttohuvvon láhkaásahus gusto eanet institušuvnnaide go Sámi allaskuvlii. Go lea nu, ahte departemeanta sádde gulaskuddamii evttohusa, mas doaibmaviidodat lea sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu, man Sámi allaskuvla lágida, de evttohit ahte láhkaásahusevttohusa dajaldagat leat dan ektui. Departemeantta dáhttu mearkkašit ahte ráhkaduvvojit našunála njuolggadusat vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpuide ja indikáhtorat, maiguin ođđa oahpaheaddjeoahppu dovdojuvvo. Oahppoinstitušuvnnaid prográmmaplánat, mat gustojit dáidda oahpuide, galget čuovvut našunála njuolggadusaid. Departemeanta árvvoštallá dárbbašlažžan maiddái Sámi allaskuvlla fátmmastit našunála njuolggadusaide dain vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu fágain, mat eai leat "mihtilmas" sámi (sámi duodji, sámegiella). Sámi allaskuvla galgá oahpahit oahpaheddjiid, geat leat gelbbolaččat oahpahit sihke sámi ja dáru vuođđoskuvllain. Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpus, man Sámi allaskuvla fállá, gáibiduvvojit seammalágan vuođđorievdadusat go našunála oahpaheaddjeoahpus. Gáibádussan leat earret eará buorebut oktiiheivehit teoriija ja geavatlaš barggu, dutkančanastumi, oahppoprográmmaid progrešuvnna ja profešuvdnii ráhkkaneami jeavddalaččat. Njuolggadusat galget almmatge heivehuvvot vai gokčet sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu doaibmaguovllu dárbbuid. ¶ Lávdegotti láhkaásahusevttohus ¶ Eksámen dahje geahččaleapmi, mii ii leat čađahuvvon vuođđoskuvlaoahpu oassin, sáhttá leat vuođđun friddjet eksámenis, geahča universitehta ja allaskuvlalága § 3-5. Oahppu mii sáhttá leat friddjema vuođđun, galgá leat jogo fága, mii vástida skuvlafága dahje fága mas lea ¶ relevánsa vuođđoskuvlla oahpaheaddjebargui, geahča § 1, ja berre fátmmastit fágadidaktihka ja hárjehallanoahpu. Studeanta galgá maiddái sáhttit duođaštit sámegielat gelbbolašvuođa fágas. Sámi oahpaheaddjeoahpu studeanttat, geat váldet dárogielas 30 oahppočuoggá, friddjejuvvojit nuppis dáin guovtti dárogiela suopmana geahččaleamis. Sii geat váldet 60 oahppočuoggá dárogiela, eai friddjejuvvo dákkár geahččaleamis. Lávdegotti árvvoštallan Lávdegoddi lea evttohan ovdalis namuhuvvon friddjenmearrádusaid almma dárkilut čilgemiin. Departemeantta árvvoštallan Departemeanta imaštallá friddjema gáržžideami nuppi dáin dárogiela suopmaniin, ja árvvoštallá našunála láhkaásahusa addit viidát vejolašvuođaid. Allaskuvllas lea almmatge vejolašvuohta ráhkadit báikkálaš mearrádusaid. Departemeanta lea dattege ovttamielalaš sámi rámmaplánalávdegottiin das, ahte friddjema eaktun galgá leat duođaštuvvon sámegielalaš gelbbolašvuohta. Departemeantta evttohus boahtá ovdán láhkaásahusevttohusa mielddusteavsttas. § 6 FÁPMUIBOAHTIN JA GASKABODDOSAŠ NJUOLGGADUSAT ¶ Lávdegotti láhkaásahusevttohus ¶ Láhkaásahus lea fámus njukčamánu 1. beaivvi 2010 rájes ja gusto 2010-2011 oahppojagi sisaváldimii. Studeanttain, geat čuvvot ovddeš rámmaplánaid, lea vuoigatvuohta váldit eksámena dáid vuođul gitta borgemánu 1. beaivái 2015. Dán dáhtona rájes ii leat šat fámus juovlamánu 13. beaivvi 2005 addojuvvon dábálášoahpaheaddjeoahpu rámmaplána láhkaásahus. Lávdegotti árvvoštallan Lávdegoddi čujuha ahte čavčča 2009 dábálašoahpaheaddjeohppui álgán studeanttat leat maŋemuččat, geat váldojuvvojedje sisa ja plána mielde sii gerget 2013 giđa. Vásáhusat leat čájehan ahte muhtin studeanttat dárbbašit guhkit oahppoáiggi iešguđetlágan sivaid dihtii. Rámmaplánalávdegoddi lea dán váldán vuhtii ja bidjan 1.08. 2015 maŋemus áigemearrin čađahit eksámena ovddeš rámmaplánaid vuođul. Departemeantta árvvoštallan Departemeanta čujuha našunála lávdegotti evttohussii. Dat evttohus lea áibbas ovttalágan dáinna, earret maŋemus áigemeari čađahit eksámena ovddeš rámmaplánaid vuođul. Departemeanta navdá dán oasi šaddan fuomáškeahttá boastut, ja áigemearri berre leat seamma go našunála láhkaevttohusas, namalassii 31.12.2015. Departemeantta evttohus boahtá ovdán láhkaásahusevttohusa mielddusteavsttas. ¶ Dálkkádathástalusat – eanandoallu mielde čovdosis 1 Dieđáhusa váldosisdoallu 1.1 Dálkkádathástalusat – eanandoallu sáhttá addit positiiva veahki ¶ Dálkkádathástalusat ja biebmodorvvolašvuohta ¶ ON' dálkkádatpánela lea máŋggain raporttain duođaštan dálkkádatrievdamiid ja nuoskoluoitoscenarijaid ja globála liegganeami váikkuhusaid. Dálkkádatpánela maŋemus váldoraporta ii loga lieggaset dálkkádaga dovdomearkkaid leat nu čielggasin. Temperatuvrra lassáneapmi lea dál juo váikkuheame luonddu oallut guovlluin. Dálkkádatpánela oaivila mielde lea jáhkkehahtti ahte dálkkádatgásaluoittuid leat olbmot mielddisbuktán. Dálkkádathástalusaid ferte čoavdit oktasaš rahčamiin miehtá máilmmi. ¶ Dan seammás lea biebmodorvvolašvuohta – dat ahte lea doarvái ja luohttehahtti biebmu - áitojuvvon muhtin báikkiin máilmmis. Máilmmi olmmošlohku lassána sakka. Danne dárbbašuvvo biebmu ja energiija. ON' organisašuvdna biepmu ja eanandoalu várás lea meroštallan ahte lagabui ovtta miljárdda olbmo, 14 proseanta máilmmi olbmuin, ožžo unnit biepmu go maid ledje dárbbašit jagis 2008. Jagis 2050 sáhttá máilmmi olmmošlohku leat ovcci miljárdda olbmo; dalle ferte buvttadit duppál nu olu biepmu, vai garvit nealggi ja heahtedili. ¶ Lea stuora hástalus buvttadit doarvái biepmu ja energiija máilmmi olbmuide dakkár vugiin maid eanan guoddá ja mii ii goarit dálkkádaga. Dálkkádatváttisvuohta stuorruda hástalusaid. Máilmmi biebmobuvttadeapmi gáibida ahte luonddus lea balánsa. Temperatuvrra gaskamearálaš lassáneapmi sáhttá maiddái addit vejolašvuođa geavahit eará eatnamiid eanandollui. Meroštallamat leat eahpesihkkarat dan dihte go eai leat dieđut das movt báikkálašdálkkádagat rivdet, muhto Davvi-Amerihkás leat meroštallan ahte eatnamat, mat heivejit eanandoalu geavahussii, lassánit 20-25 proseanttain. Seammaládje leat Ruoššas meroštallan lassáneami leat 40-70 proseantta. Jeaggeeatnamiid gilvin ja vuovdeeatnamiid massin mielddisbuktá dálkkádatgásaluoittu eanandoalus. Afrihkká lullelis Sahara sáhttá massit eatnamiid mas buvttaduvvo biebmogálvu árvvu mielde lagabui 9 proseantta dáláža ektui. ¶ Eanandoallu lea okta dain surggiin masa dálkkádatrievdamat čuhcet eanemusat. Máilmmeoasit gos leat goikkádagat, sáhttet deaividit vel stuorát hástalusaiguin biebmobuvttadeami dáfus boahttevuođas. Biebmobuvttadeapmi ja biepmu olahahttivuohta ii leat ovttaládje ¶ juohke sajes. Veahkki, mii sáhttá ovdánahttit geafes riikkaid eanandoalu, lea mearrideaddjin. Dan seammás go dáhkida biebmodárbbu, de maiddái boanda oažžu sisaboađu das ja maiddái riika, jus biebmobuvttadeami badjebáhcaga sáhttá vuovdit riikkaidgaskasaččat. ¶ Dáru dálkkádatulbmilat stuora áigumušaiguin Norga lea, ovdavázzi ja njunnožis, oallut dálkkádatgažaldagain aktiivvalaččat oassálastán riikkaidgaskasaš politihkalaš ráđđádallamiin dálkkádathástalusaid hárrái ja movt daid sáhttá dustet. Dáru dálkkádatstrategiija lea dihtomielalaš ja lea dahkkon čuovvovaš doaimmaid bokte: St. dieđáhus nr. 34 (2006-2007) Norsk klimapolitikk ja dán dieđáhusa Stuoradiggemeannudeamis, geahča maiddái Avtale om klimaforliket ođđajagimánu 2008 ja Innst. S. nr. 145 (2007–2008) . Norga hálida láidestit barggu oažžut ođđa ja eambbo dihtomielalaš dálkkádatšiehtadusa riikkaidgaskasaččat. Dat ulbmil ahte globála temperatuvrra lassáneapmi galgá bissut vuollel guokte gráda go buohtastahttá ovdalindustriijalaš dásiin, váikkuhit nuoskoluoitogáržžiidemiid eará riikkain ja geahpedit máilmmiviidosaš dálkkádatgása nuoskoluoittuid mat vástidit 30 proseantta Norgga nuoskoluoittus jagis 1990. ¶ Lea vejolaš olahit meari ahte gáržžidit nuoskoluoittuid Norggas 15-17 miljovnna tonna CO ¶ 2 ¶ -ekvivaleanttaid referánsabana ektui, nu movt dat lea ovdanboahtán riikkalaš bušeahtas jahkái 2007, mas vuovdi lea mielde. Dát mielddisbuktá dasto ahte sulaid guokte goalmmádasoassi Norgga ollislaš nuoskoluoitogeahpádusas váldo riikkalaččat. ¶ Ulbmilin lea ahte Norga galgá leat karbonneutrála jagis 2030, ja dalle ii oaččo leat dálkkádatgásaid netto nuoskkoluoitu. ¶ Ráđđehus dáhttu vuoruhit doaibmabijuid mat váikkuhit positiivvalaččat vai vuostábargá dálkkádatrievdamiid, ja positiiva dahje dohkálaš beaktilvuođa bisuhit biologalaš šláddjivuođa ja eará dehálaš birasárvvuid. ¶ Dálkkádatdieđáhusas namuhuvvo, lassin riikkaidgaskasaš bargguid ja riikkalaš dálkkádatmihtuid strategiijaide, maiddái Norgga iešguđetge surggiid dálkkádatbargu, nu maiddái eanandoallu. Buot suorggit geatnegahttojit bargat doaibmabijuiguin mat unnidit nuoskoluoittuid ja eará doaibmabijuiguin mat sihkkarastet Norgga positiivvalaččat váikkuhit vai geahppána máilmmi dálkkádatgásaid nuoskoluoittu. ¶ Buot suorggit galget unnidit dálkkádatgásaid nuoskoluoittu – eanandoallu galgá váldit ovddasvástádusa ¶ Riikkalaš nuoskoluoittuid juohkit njeallji váldosuorgái oktan sierra mihttomeriiguin nuoskoluoitogeahppáneami hárrái jagis 2020. Suorggit leat: petroleum ja energiija, fievrrideapmi, vuođđoealáhusat ja doabbarat ja industriija. ¶ Ráđđehusa mihttomearri vuođđoealáhusaide ja doapparsuorgái, geahča dálkkádatdieđáhusa, lea ahte vuođđoealáhusaid ja doapparsuorggi dálá ja ođđa váikkuhangaskaoamit veahkehit geahpedit nuoskoluoitogásaid 1,0 – 1,5 miljovnna tonna CO ¶ 2 ¶ -ekvivaleanttaid jahkái 2020 dáin surggiin mat leat Stáhta nuoskkidanbearráigeahču 2007' doaibmabidjoanaliisas. Surggiid mihttomearit leat meroštallamat ja dáidet rievdaduvvot jus boahttevaš einnostusat, golut, teknologiovddideapmi dahje eará dettolaš, rievdi eavttut gáibidit dan. Jus rievdá dan guvlui ahte mihttomearit eai ollašuva, árvvoštallá ráđđehus eará doaibmabijuid. ¶ Jagis 2006 ledje eanandoalu nuoskoluoittut 60% dán suorggis, ja doabbariid ja guolástusa luoitu lei 21 ja 18 proseantta. Konkrehtalaš doaibmabijut iešguđetge suorgái árvvoštallojuvvojit dan mielde man beaktilin sáhttá oažžut goluid, čađahanvejolašvuođa ja stivrema. Ráđđehusa oaivila mielde lea dárbbašlaš ollislaš politihkain balánseret eanandoallopolitihkalaš mihttomeriid, dálkkádat- ja birasmihttomeriid ja vuhtiiváldit golaheddjiid ja eallinkvalitehta. Eanandoallu sáhttá positiivvalaš láhkái leat mielde čoavdit dálkkádathástalusaid. ¶ Dálkkádatdieđáhusa ja dálkkádatsoabadeami čuovvoleapmin ovddida ráđđehus stuoradiggedieđáhusa eanandoalu ja dálkkádathástalusaid birra. Lea meroštallojuvvon ahte eanandoalu dálkkádatgásaid nuoskoluoitu lea ovcci proseantta Norgga dálkkádatgásaid nuoskoluoittuin. Dás leat mielde eanandoalu CO ¶ 2 ¶ luoittut go geavahit fosiila energiijagálduid. Nuoskoluoittut bohtet eanas šibitdoalus, duktemis ja eatnama dikšumis. Eanandoallu ferte, vai sihkkarastá legitimitehta ja ovdáneami, váldit ovddasvástádusa ja geahpedit dálkkádatgásaid nuoskoluoittu. Ráđđehusa oaivila mielde sáhttet máŋggat ovttaskas doaibmabijut, maid sáhttá fargga álggahit, oktiibuot veahkehit geahpedit eanandoalu dálkkádatgásaid luoittu. Okta váldoulbmil lea geahpedit dálkkádat- ja birasnoađi juohke buvttaduvvon ovttadaga nammii iešguđetlágan gálvvuin, muhto galgá vuhtiiváldit ahte iešguđetlágan gálvvuin lea iešguđetlágan eallámušárvu. Áigumuš lea maiddái lasihit CO ¶ 2 ¶ - njammaseami eanandoalus doaibmabijuiguin main lea čielga ulbmil. ¶ Dieđáhusas ovdanbuktit doaibmabijuid ja váikkuhangaskaomiid, mat leat doarvái, luvvet dan teknihkalaš vejolašvuođa mii lea 1,1 miljovnna tonna CO ¶ 2 ¶ -ekvivaleanttat maid SFT 2007 ' doaibmabidjoanaliisa lea bidjan. Dát mielddisbuktá ahte suorgi ollašuhttá unnimusat iežas oasi vuođđoealáhus- ja doapparsuorggi mihttomearis mii lea 1,0 – 1,5 miljovnna tonna CO ¶ 2 ¶ - ekvivaleanttat. ¶ Ođđa máhttu dárbbašuvvo Norgga areálain lea birrasiid golbma proseanta gilvojuvvon eanan ja sullii 37 proseanta lea vuovdeeanan. Ráđđehus atná vuođđun ahte Norga galgá biebmat golaheddjiid biepmuin maid ieža leat buvttadan, váldoulbmiliid mielde mat daddjojit St. Dieđáhusas nr.19 (1999-2000) Om norsk landbruk og matproduksjon . Dál importeret mii beali dan biepmus maid mii borrat. Riikkalaš biebmobuvttadeapmi lea dehálaš oassi guhkesáiggi biebmováráiduhttinstrategiijas, ja biebmosihkarvuođa bealis lea vuođđoáššin doalahit buvttadanvejolašvuođaid Norggas guhkit áigái. Norgga oppalaš biebmobuvttadeapmi fátmmasta maiddái guolásteami, man birra dát dokumeanta ii namut eambbo. Eanandoallu bargá luonddušláddjivuođa ja luonddu buvttadannávcca vuođul. Dálkkádatrievdamat váikkuhit sihke lunddolaš biologalaš šláddjivuođa ja šláddjivuođa mii gullá biebmošattuide. Dát šláddjivuohta dáhkida min boahtteáiggi ja dan galgá fuolahit ja ávkkástallat doaibmevaččat go bargá dálkkádatváttisvuođaid ráddjemiin. Eanandoalloealáhusaid biologalaš buvttadeapmi čuovgaoktemiin (fotosyntesain) ja karbonbirrajoruin lea máŋggageardánis ovttasdoaibman mas CO ¶ 2 ¶ ja eará dálkkádatgásaid njammaseapmi ja luoitin dáhpáhuvvet lunddolaš vugiin. Stuora oassi eanandoalus dárbbaša ja lea heivehuvvon dálkkádatdillái ja dainna lágiin sáhttet dálkkádatrievdamat dása čuohcat eambbo go eará ealáhusaide. Netto CO ¶ 2 ¶ -njammama sturrodat norgga vuvddiin lea maŋemus jagiid leamaš 25-32 miljovnna tonna jahkái. Dát lea sullii bealli norgga ollislaš dálkkádatgásaluoittuin. Netto CO ¶ 2 ¶ -njamman rievddada jagis jahkái dan sivas go jahkodagaid šaddu, dálkkádatrievdan, vuovdedikšun ja čuohppan lea iešguđet ládje. Eanandoalu gilvin šattut leat ovttajagáš dahje máŋggajagáš šattut main lea oanehis eallináigodat, dasgo daid láddjejit dahje guhtot. Dat njammet olu CO ¶ 2 ¶ , mii fas manná bibmui ja eallefuođđariidda. Eanandoalus lea hui olu CO ¶ 2 ¶ bruttonjamman, muhto karbona čatnaseapmi šattuide bistá dušše oanehis áigodaga dálkkádatperspektiivvas. Eanandoalu dálkkádatrehketdoalus lea netto dálkkádatgásaid luoitu, muhto das ii leat mielde karbona čatnaseapmi gittiide ja guohtumiidda mineráleatnamiin. Dárbbašuvvojit buoret dieđut das man láhkái karbona čatnasa gittiide ja ¶ guohtumiidda, vai sáhttá muitalit man stuoris dát njammaseapmi sáhttá leat. Bioforsk raporta jagis 2008 lohká leat olu karbona čatnasan eanandoalloeatnamiidda, sullii 200 miljovnna tonna. Doaibmabijut mat buoridit karbonačatnaseami eanandoalloeatnamiidda, leat dehálaččat dálkkádatoktavuođas. ¶ Dieđusge dárbbašit mihá eambbo diehtit karbona čatnaseamis eatnamii, lustagásamassu ja šibitdoallobuvttadeami luoittuid birra. Dát eai leat beare norgga hástalusat. Eanandoallobuvttadeapmi ii sáhte garvit metána ja lustagása luoittuid. Lea ain unnán máhttu dáin luoittuin, eandalii lustagása birra. Dutkamat eai leat dássážii gávnnahan doaibmabijuid mat dettolaččat geahpedit lustagásaluoittuid almmá ahte dat dettolaččat geahpedit maiddái biebmobuvttadeami. Bargu lea jođus oažžut máhtu ja dieđu luoittuid birra ja movt dát sáhttet váikkuhit biebmobuvttadeami. Ráđđehus oaivvildage dasto fertet nannet dutkama ja máhttoovddideami, nu maid riikkaidgaskasaš dutkama, vai gávnnaha buoret vuođu luoitogeahpedeami doaibmabijuide. Norga berre leat njunušriikkaid gaskkas dán suorggi máhttobuvttadeamis. Dan seammás ii sáhte maŋidit doaibmabijuid dan botta go vuordá ođđa máhtu; doaibmabijuid čađaheapmi ja ođđa máhtu háhkan galgá muhtin háve mannat buohtalaga. ¶ Mii bálkut biepmuid bearehaga – biebmobázahusat buktet dálkkádatluoittu Máilmmi ollislaš biebmodili vuođul lea resurssaid, birrasa ja morálalaš beali dáfus váttisvuohtan go norgga golaheaddjit ja eallámušindustriija dahket badjel ovtta miljovnna tonna biebmobázahusaid jagis. Biebmobázahusat buktet dálkkádatgásaluoittuid juohke oassái biebmogollosis. Norgga golaheaddjit bálkestit 50 proseantta eambbo biepmu ja loahpaid go 10 jagi dás ovdal. Árvideamis lea stuora oassi dán biepmus áibbas dohkálaš ja dorvvolaš biebmu dearvvašvuođa dáfus. Norgga dálkkádatgásarehketdoalu mielde lea metánaluoitu njuoskaorgánalaš doapparrádjosiin birrasiid 2,5 proseantta norgga dálkkádatgásaluoittuin. Ráđđehus bidjá johtui doaibmabijuid vai olbmot eai bálkes nu olu biepmu, ja lassin ovddidit doaibmabijuid mas biebmoloahpaid energiija- ja duktenárvvut bohtet buorebut ávkin. Eanandoallu galgá heivehit ođđa dálkkádateavttuide ¶ Dál galgat sakka vuoruhit eanandoallobuvttadeamis dakkár heivehemiid mat addet buoret dálkkádatvuoittuid. Dan seammás galget doaibmabijut, mat geahpedit dálkkádatgásaluoittuid ja lasihit CO ¶ 2 ¶ njammaseami, hábmejuvvot nu ahte eai buvtte fas eará servodatlaš váttisvuođaid. Dálkkádagaid liegganeapmi rievdada eanandoalu eavttuid, ja sihke dat mo luoitu boahtegoahtá ja dálkkádatgásaid čatnasanviidodat sáhttá rievdat. Eanandoallu ferte heivehit dálkkádatrievdamii guhkesáiggi strategiijaid ja ¶ konkrehtalaš doaibmabijuid bokte, mas maiddái galgá árvvoštallat ja ávkkástallat ođđa vejolašvuođaid. ¶ Dálkkádatrievdan čuovuha ođđa hástalusaid ja ođđa vejolašvuođaid šaddo- ja eallebuvttadeapmái. Rievdamat sáhttet váikkuhit šaddandili, erošuvnna ja čáhcegolgama ja dálkkádatgásaluoittu, šaddo- ja ealledearvvašvuođadili, elliidčálggu, doaibmamálliid, gávpašeami, buvttadannávccalašvuođa ja golaheaddjeminsttara. Biebmo- ja eanandoallogálvvuid buvttadeami ferte heivehit rievdi dillái, vai dáhkida valljit biebmobuvttadeami globálalaččat. Njuolggadusat galget ođastuvvot ođđa máhtu ja rievdi dili vuođul. Eanandoallo- ja biebmohálddašeamis galgá vuoruhit loktet gelbbolašvuođa ja máhtu dálkkádatrievdamiid birra ja dálkkádatdoaibmabijuid. Riikkalaš ja riikkaidgaskasaš ovttasbargu lea áibbas dárbbaslaš dan dihte go biologalaš buktagiid ja gálvvuid dáfus manná gávppašeapmi dađistaga globálalaš dásis. ¶ Ođđa šaddo- ja elliiddávddaid boahtin sáhttá lassánit – dehálaš nannet gearggusvuođadustema ¶ Dálkkádatrievdamat sáhttet mielddisbuktit ođđa šattuid ja elliid ihtima ja ođđa šaddo- ja elliiddávddaid sajáiduvvama Norgii. Bearráigeahččan, kárten, riikkaidgaskasaš ovttasbargu ja dutkan leat, lassin buriid gearggusvuođa-, dieđihan- ja eastadanvugiide, dehálaččat doalahit buori šaddo- ja elliidčálggu Norggas. Elliin galgá leat buorre dearvvašvuohta, go dát lea biebmodorvvolašvuođa, oppalaš biebmosihkarvuođa ja buori elliidčálggu dehálaš vuođđoeaktun. Servodagas leat maiddái álgán mihá eambbo deattuhit ealledoalu etihkalaš beliid. Golaheaddjit jearahit buktagiid mat buvttaduvvojit vugiin mas elliidčálgu ja biras vuhtiiváldojuvvo. Veahkkeávdnasat galget rievttes láhkái geavahuvvot ja doallat buori kvalitehta, nu movt siepmanat, fuođđarat, gilvvagáhttenávdnasat ja duktenávdnasat, dasgo dát leat dehálaččat dálá ja boahtteáiggi dáfus ekonomalaš, dearvvašvuođa guoskevaš ja dálkkádat- ja birasguoskevaš ákkaiguin. ¶ 1.2 Eanandollui guoski dálkkádatdoaimmat Eanandoalu dálkkádatbargu fátmmasta oallut politihkkasurggiid: eanandoalu, boazodoalu, biebmobuvttadeami, vuovdedoalu, dutkama, energiija, biologalaš šláddjivuođa, eanangeavaheami ja nu ain. Dán dieđáhusas addo govdadis stáhtos, dálkkádatbarggu vejolašvuođat ja hástalusat mat čatnasit eanandollui, ja atnet vuođđun dálkkádatpolitihkalaš vuođđovuolggasaji daddjojuvvon St. dieđáhusas nr. 34 (2006-2007) Norsk klimapolitikk ja Stuoradikki dieđáhusgieđahallamis. ¶ Dieđáhusas ráđđehus árvvoštallá eanandoallosuorggi dálkkádatgásaid luoittuid ja njammaseami, ja boahtte áigái heivehemiid ja váikkuhangaskaomiid vai oažžut nana, dálkkádahkii heivehuvvon eanandoalu. Ráđđehusa evttohus dadjá čiekŋaleappot ja buktá lassi sisdoalu St. dieđáhussii nr. 34 (2006-2007) eanandoalu dáfus. Dieđáhus adnojuvvo maiddái, nu mo ovdagihtii lea dieđihuvvon, vuođđun dálkkádatpolitihka ođđasit árvvoštallat ja geahčadit galget go leat earalágan váikkuhangaskaoamit jagis 2010. Dieđáhusa doaibmabijut fátmmastit sihke daid doaibmabijuid mat veahkehit Norgga ollašuhttit luoitogeahpedeami geatnegasvuođaid Kyotošiehtadusa vuođul, ja eanandoalu eará doaibmabijuid mat buktet positiivvalaš bohtosiid ollislaš luoitorehketdollui. ¶ Ollislaččat, norgga dálkkádatgásaluoittut lassánedje sakka jagis 2007 SSB dieđuid mielde. Ollislaš luoittut ledje dalle 55,1 miljovnna tonna CO ¶ 2 ¶ - ekvivaleantta. Dat mearkkaša ahte ledje 1,6 miljovnna tonna, dahje golbma proseantta eambbo go jagis 2006. Lassáneapmi bođii vuosttažettiin Melkeøya luonddugásarusttega stuora luoittuid dihte, mat mielddisbukte 10,5 proseantta luoittolassáneami oljo- ja gásadoaimmain. Luoittuid lassáneapmi bođii maid das go geaidnojohtolat, mearrafanasjohtolat ja eará johtaleaddji gáldut ain lassánit. Dasa lassin lassánedje eanandoalu luoittut 2,1 proseantta 2006 rájes 2007 radjái dan dihte go šibihat ja goanstaduktemat lassánedje. Dát gáldu luoitá almmatge unnit luoittu go jagis 1990. Luoittut geahppánedje 55,1 jagis 2007 gitta 53,8 miljovnna tonnii CO ¶ 2 ¶ -ekvaleanttat jagis 2008. Geahppáneapmi bođii go fosiila boaldámuša geavaheapmi lea unnon, erenoamážit lea unnon mearrafanasjohtolaga boaldámušávnnas. Luoittut geahppánedje maiddái viehka olu dan dihtii go mineráladuvttaid buvttadeapmái leat háhkan birasteknologiija. Dálkkádatgásaluoittut leat almmatge 7,4 proseantta badjelis dan dási masa Norggas lea geatnegasvuohta Kyotoprotokollas. ¶ Kyotoprotokolla mielde sáhttá Norga áigodagas 2008-2012 luoitit sullii 50 tonna CO ¶ 2 ¶ -ekvivaleanttaid juohke jagi. Luoittuid geahpedeapmái dálá dásis dan dassái maid luoitogeatnegasvuohta lea bidjan, galgá dáhpáhuvvat luoitogeahpedeaddji doaibmabijuiguin, dahje lassin geavahit daid fleksibalaš mekanismmaid mat leat Kyotoprotokollas. Norga lea válljen mihttomeari mii mielddisbuktá ahte dát geatnegasvuođat ollašuvvet 10:n proseanttain badjel dan meari. Norga dáhttu velá ollašuhttit luoitogeatnegasvuođa 1,5 miljovnna tonnain CO ¶ 2 ¶ - ekvivaleanttaid go váldá mielde dan maid vuovdi njammá, geahča kapihttal 6. ¶ Ráđđehusa vuođđun lea heivehit eanandoallogulli dálkkádatdoaibmabijuid ollislaš eanandoallo- ja biebmopolitihkkii, mas okta ulbmil lea bisuhit dahje lasihit biebmobuvttadeami. ¶ Dán dieđáhusas Ráđđehus evttoha dálkkádatdoaibmabijuid eanandollui mat veahkehit geahpedit Norgga dálkkádatgásaluoittu bures 1,1 miljovnna tonna CO ¶ 2 ¶ -ekvivaleanttaid. Dát doaibmabijut buoridit eanandoallosuorggi dálkkádatrehketdoalu ja váikkuhit vai Norga ollašuhttá luoitogeahpedeami geatnagasvuođaid Kyotoprotokolla hárrái áigodagas 2008 – 2012. ¶ Ráđđehus evttoha maiddái soames doaibmabijuid eanandollui mat váikkuhit eará luoitosurggiide go vuođđoealáhusaide ja bázahusaide. Ráđđehusa oaivila mielde berre mihttomearrin leat heaittihit fosiila energigeavaheami liggenulbmiliidda eanandoalus jahkái 2020. Dát doaibma váikkuha energiija- ja fievrridansuorggi dálkkádatrehketdoalu ja das sáhttet leat vejolaš luoitogeahpádusat sullii 50 000 tonna CO ¶ 2 ¶ - ekvivaleantta. ¶ Ráđđehus evttoha máŋggaid positiiva dálkkádatdoaibmabijuid eanandollui mat váikkuhit CO ¶ 2 ¶ -njammama ja karbona čatnaseami guhkit áigái. Dát doaibmabijut eanandoalus ja vuovdedoalus buktet buori dálkkádahkii, muhto eai boađe oidnosii Norgga almmolaš dálkkádatgásarehketdollui oanehit áigái dan geažil mo mearrádusat dál leat hábmejuvvon. ¶ Áigeguovdilis doaibmabijut geahpedan dihtii eanandoalu dálkkádatgásaluoittu ja lasihit CO ¶ 2 ¶ -njammaseami ja karbona čatnaseami eanandoalus ja vuovdedoalus, leat loguiguin čilgejuvvon kapihtalis 1.3. ¶ Ráđđehus evttoha maiddái moanat doaibmabijuid nannet positiiva dálkkádatdoaimmaid eanandoalus. Doaibmabijut namuhuvvojit vuollelis. ¶ Riikkaidgaskasaš bargu Dálkkádathástalusat leat máilmmiviidosaččat ja daid ferte čoavdit sihke riikkaidgaskasaš ovttasbarggus ja vásedin riikkalaš doaibmabijuiguin. ON dálkkádatpánela lohká leat hoahpu gávnnahit buriid čovdosiid. Dan seammás FAO čielggadeamit čájehit ahte máilmmi ollislaš biebmobuvttadeapmi ferte lassánit 50 proseanttain 2030 radjái dan dihte go olmmošlohku lassána sakka. Dát guovttelágan hástalusat váikkuhit nubbi nuppi, ja dan dihte galgá ge eanandoalu dálkkádatgažaldagaid gieđahallat bálddalaga dárbbuin buvttadit biepmu ja energiija mii dárbbašuvvo go olmmošlohku máilmmis lassána dađistaga. ¶ Ráđđehus dáhttu ¶ Bargat oažžut áŋggirdeaddji, riikkaidgaskasaš dálkkádatšiehtadusa ja oanehit áigái ges doaibmevaš luoitogeahpedemiid, earret eará doaibmabijuiguin maiguin geahpeda ovddádusriikkaid vuovdečuohppama ja vuovdeheajudeami. ¶ Bargat ovddidit vai biebmodorvvolašvuohta searvvahuvvo oassin dálkkádatoaivečoahkkima (COP 15) čuovvoleamis Københámmánis. ¶ Bargat loktet riikkaidgaskasaččat nannejumi dáhkidan dihte guoddevaš ja dálkkádatustitlaš eanandoalu máilbmái, earret eará lasihettiin eanandoalloveahki multilaterála ja bilaterála doaibmabijuiguin. ¶ Veahkkin čuovvolahttit riikkaidgaskasaš digaštallamiid máilmmi biebmodilálašvuođain ja dálkkádathástalusain, geahča biebmooaivečoahkkima Romas jagis 2008, ja doaimmalaččat bargat vai biebmodorvvolašvuohta gullo riikkaidgaskasaš ságastallanbáikkiin. ¶ Lasihit norgga veahki eanandoallosuorgái oktan oassin suorggi riikkaidgaskasaš nannenbargguin ¶ Bargat ovddidit riikkaidgaskasaš doaibmabijuid maiguin ráddje dálkkádaga čuovvu vahátdivrriid ja dávddaid viidáneami šaddo- ja šibitbuvttadeamis. ¶ Atnit vuođđun áŋggirdeaddji ja ollislaš lahkoneami vuovdegažaldagaide rikkaidgaskasaš vuovde- ja biraspolitihkalaš barggus ja bidjat vuovddi eambbo guovddážii boahttevaš riikkaidgaskasaš njuolggadusain dálkkádatdoaibmabijuid várás ¶ Doaimmalaččat nannet bargama čađahit ON eaktudáhtolaš šiehtadusa vai oaččuhit máilmmi vuovderesursahálddašeami guoddevažžan. ¶ Bargat oažžut guovlolaš šiehtadusa nu ahte Eurohpa vuovderesursaide šaddá guoddevaš hálddašeapmi ¶ Eanandoalu dálkkádatrehketdoallu ¶ Norggas lea geatnegasvuohta raporteret riikkaidgaskasaš dásis Dálkkádatkonvenšuvnna ja Kyotoprotokolla vuođul. Raporttas galget ovdanboahtit eanandoalu dálkkádatgásaid luoitu ja man muddui lea vuvddiid ja eanandoalloeatnamiid CO ¶ 2 ¶ njamman. Norgga dálkkádatrehketdoallu galgá leat nu buorre go vejolaš, vai nagoda čađahit deaivilis ja beaktilis dálkkádatdoaibmabijuid eanandoalus. Dálkkádatrehketdoalu dieđut, mat addojit riikkaidgaskasaš raporttas, atnet vuođđun buoremus olahahtti metodaid ja dieđuid. Norgga dálkkádatrehketdoallu lea reviderejuvvon ja dohkkehuvvon ON dálkkádatpánela joavkkus jagis 2007. Almmatge galgá ain bargat buoridit metodaid ja diehtovuođu. ¶ Ráđđehus dáhttu ¶ Buoridit eanandoalu dálkkádatrehketdoalu vai buorida vuođu čađahit doaibmabijuid, dása gullet maiddái ovddidit buoret máhtu ja buoret vugiid meroštallat karbona čatnaseami eatnamii. ¶ Láhčit dili buorebut máŧasdoallat kártavuođu vai buorebut sáhttá čuovvut areálarievdamiid ¶ Dáhkidit joatkkevašvuođa eanandoalloeatnamiid dálá statistihkalaš iskkademiin vai oažžu govdadit vuođu árvvoštallat eanandoalu dálkkádatdoaibmabijuid. ¶ Nannet Norgga riikkaidgaskasaš dálkkádatraporterema vuođu ja ovddidit dálkkádatguovddášdoaimma Norsk institutt for skog og landbruk-ásahussii. ¶ Areálpolitihkka Eananvuođđu lea karbona čatnaseapmái okta dain deháleamos beliin eananjorbadasa alde. Áibbas dehálaš lea eananresursaid hálddašit dainna lágiin ahte karbona čatnaseapmi ii heajuduvvo. Seammás leat stuora vejolašvuođat lasihit karbona čatnaseami eatnamii. Lea dehálaš bisuhit eananresursaid biebmobuvttadeapmái lassáneaddji olmmošlohkui. Norggas lea dikšojuvvon eanan dušše golbma proseantta. Dát lea unnán eanas eará riikkaid ektui. Dan dihte lea hui dárbbašlaš seailluhit dáid areálaid, ja beaktilis njuolggadusaiguin dáhkidit dáidda guoddevaš hálddašeami. ¶ Ráđđehus dáhttu ¶ Geavahit areálpolitihka doaimmalaččat reaidun go bargá geahpedit dálkkádatgása luoittuid, fuolahit eanandoalu vejolašvuođa dálkkádatgásaid njammat ja dáhkidit ahte gilvojuvvon ja gilvvehahtti eatnamat – vuođđoresursa, ráddjejuvvon resursa – fuolahuvvo sihke suohkaniid guhkesáigge plánemis ja areálhálddašeamis ja johtolatpolitihkas ja johtolatprošeavttain. ¶ Árvvoštallat dárbbu nannet eanangáhttenmearrádusaid dainna ulbmilin ahte dáhkidit vai fuolahuvvo dálkkádatvuhtiiváldin ¶ Vuovdi ¶ Vuovdi ja vuovdeeatnamat leat dehálaš karbončadnit. Dáid lea dehálaš seailluhit ja ovddidit. Šaddi vuovdi njammá CO ¶ 2 ¶ ja dán njammama sáhttá lasihit doaimmalaš vuovderesursahálddašemiin. Norggas njammá vuovdi sullii beali dain dálkkádatgásaluoittuin maid olbmot mielddisbuktet. Muora berre eambbo geavahit huksemiidda, eará ávdnasiid sadjái mat eai leat nu dálkkádatustitlaččat, ja muora berre geavahit energiijaulbmiliidda dan sadjái go koala, oljju ja gása. Vuovderesursaid sáhttá eambbo geavahit váikkuhangaskaoapmin dálkkádatpolitihkas. Dát eaktuda dan seammás ahte vuhtiiváldá biologalaš šláddjivuođa, kulturárvvuid ja muosáhuskvalitehta. Norga ¶ lea guorrasan ON njuolggadusaide mat fátmmastit riikkalaš vuovdeprográmma. Ráđđehus atná vuođđun ahte ollislaš riikkalaš vuovdepolitihkalaš nannen ja Norgga riikkaidgaskasaš vuovdepolitihkalaš bargu, ovttas ollistit riikkalaš vuovdeprográmma mii soahpá oktii UNFF njuolggadusaiguin. ¶ Ráđđehus dáhttu ¶ Atnit vuođđun áŋggirdeaddji ja ollislaš lahkoneami vuovdegažaldagaide rikkaidgaskasaš vuovde- ja biraspolitihkalaš barggus ja atnit vuolggasadjin ahte vuovddis galgá leat stuorát sadji boahttevaš riikkaidgaskasaš njuolggadusain dálkkádatdoaibmabijuid hárrái. ¶ Fuolahit vai vuovdehálddašeapmi ja guoddevaš vuovdedoallu šaddet dehálaš oassin norgga veahkehanpolitihkas. ¶ Doaimmalaččat nannet bargama čađahit ON eaktudáhtolaš šiehtadusa ahte oaččuhit máilmmi vuovderesursahálddašeami guoddevažžan. ¶ Oktiiheivehit vuovdepolitihka osiid vai sohpet oktii riikkaidgaskasaš njuolggadusaiguin riikkalaš vuovdeprográmmaid várás. ¶ Bargat oažžut áigái guovlolaš šiehtadusa mii Eurohpa vuovderesursaide addá guoddevaš hálddašeami ¶ Láhčit dili vuvddiid guoddevaš hálddašeapmái Norggas, ja árvvoštallat doaibmabijuid mat veahkehit lasihit dálkkádatvuoittuid ¶ Nannet vuovdepolitihkalaš váikkuhangaskaoapmegeavaheami ulbmiliin ahte eambbo njammat CO ¶ 2 ¶ dan bokte go lea guoddevaš, doaibmevaš vuovdedoallu, gilvin, gilvvagieđahallan ja soames eará vuovdedoaibmabiju ¶ Láhčit dili vai muorra eambbo geavahuvvo ja ulbmil dainna lea ahte karbona ja birasvuoittut galggašedje čatnasit bistevaččat go geavaha muora dan sadjái go eará ja eambbo dálkkádatnjeaidi ávdnasiid ¶ Vuoruhit doaibmabijuid mat buktet buori ja hehttejit dálkkádatrievdamiid ja addet positiiva ja dohkálaš ávkki seailluhit biologalaš šláddjivuođa ja eará dehálaš birasárvvuid ¶ Nannet vuovdedoalu birasvuhtiiváldimiid dan bokte ahte geavahit ođđa váikkuhangaskaomiid luonddušláddjivuođalágas ja vuovdedoalu váikkuhangaskaomiid; earret eará birasregistrerema, diehtolonohallama ja ealli vuovde-standárdda, vai sáhttá lasihit vuovddi biomássa váldima dan seammás go fuolaha biologalaš šláddjivuođa. ¶ Eanandoallu, biebmu ja golaheaddjepolitihkka ¶ Ráđđehusa ulbmil lea ahte dálá ja ođđa váikkuhangaskaoamit vuođđoealáhusain ja doapparsuorggis geahpedit dálkkádatgásaluoittuid 1,0 -1,5 miljovnna tonna CO2-ekvivaleanttaiguin dán suorggis dan referánsabána ektui man Statens forurensingstilsyn atná vuođđun 2007 doaibmabidjoanaliisas. Suorgemihtut leat meroštallamat, ja galget ođđasit árvvoštallojuvvot jus nu gáibidit boahttevaš einnostusat, golut, teknologiijaovddideapmi dahje eará dettolaš, rievdan eavttut. Jus rievdá nu ahte mihtut eai ollašuva, de ráđđehus árvvoštallá lassi doaibmabijuid. FAO atná vuođđun ahte biebmobuvttadeapmi galgá leat 50 % badjelis jagis 2030 go dat mii dál lea, ja duppálasto jagis 2050. Dán oktavuođas lea maiddái Norggas čielga geatnegasvuohta hálddašit areálaid bures, vai buvttada borramuša iežas álbmogii. Biebmobuvttadeapmi galgá dáhpáhuvvat guoddevaš vugiin. Olmmošlogu prognosa mielde lassána norgga álbmot ovttain miljovnnain jahkái 2030. Maiddái Norgga eanandoallo- ja biebmopolitihkka galgá dan guvlui bargat ahte háhkat biepmu lassáneaddji olmmošlohkui. Eanandoallobuvttadeapmi lea oassin karbona birrajorus. Gilvojuvvon šattut čatnet stuora karbonhivvodaga, ja geavahuvvojit dávjá biebmun dahje šibitfuođđarin. Karbona manná biepmuide. Biebmu ja biebmobázahusat mannet čoavjái ja háddjanit doppe, nu ahte buot karbona fas measta ollásii boahtá áibmogeardái CO ¶ 2 ¶ hámis. Dát lohkkojuvvo nullasummaspeallun dálkkádatoktavuođas. Dasa lassin bohtet eanandoallobuvttadeami luoittut nu movt metána, lustagása, ja fosiila energiija geavaheapmi. ¶ Eanandoalu ja biebmobuvttadeami dálkkádatgásaluoittut galget ráddjejuvvot dan seammás go biebmobuvttadeapmi galgá lassánit. Dán olaheapmái galgá doaibmabijuid álggahit buot osiin biebmoárvogollosis. Dán dihtii leage dehálaš lasihit karbona eatnamis, geahpedit dálkkádatgásaluoittu eatnamis, ja optimaliseret nitrogena geavaheami, geahpedit biebmobázahusaid ja geavahit biebmobázahusaid energiijaulbmilii. ¶ Ráđđehus dáhttu ¶ Bargat ovddidit vai biebmodorvvolašvuohta lea searvadahttojuvvon oassin dálkkádatoaivečoahkkima (COP 15) čuovvoleamis Københámmánis. ¶ Čađahit luoitogeahpedemiid eanandoalus, ja ovdanbuktit dás doaibmabijuid main lea vejolašvuohta geahpedit 1,1 miljovnna ¶ tonna CO ¶ 2 ¶ -ekvivaleanttaid jahkái 2020 – doaibmabijut galget čađahuvvot eanandoallopolitihka mihttomeriid mielde, Stuoradikki mearrideami vuođul. ¶ 2010 sisa árvvoštallat iešguđetlágan váikkuhangaskaomiid vai luvve teknihkalaš geahpedanpotensiála mii earret eará lea biogásabuvttadeamis ¶ Álggahit doaibmabijuid mat lasihit karbončatnaseami eanandoalu eatnamiidda ¶ Láhčit dili vai dálkkádatguoski máhttu konvenšuvnnalaš ja ekologalaš eanandoalus lea ávkin oažžut buriid heivehemiid ja geahpedit dálkkádatgásaluoittuid ¶ Nannet ja systematiseret máhtu biebmoárvogollosa ollislaš birasdeattus ¶ Bargat ain ovddidit báikkálaš biepmu ja sesoŋŋagálvvuid ovttas buvttadeddjiiguin ja biebmogálvosurggiin, dan dihtii vai geahpeda biepmu ollislaš dálkkádatnoađi. ¶ Váikkuhit doaibmabijuide mat addet guoddevaš šaddaneavttuid biebmogálvvuide, oktanis guoddevaš biebmogolahemiin, biebmobázahusaid unnidemiin ja vugiin mas buorebut geavahit biebmoloahpaid. ¶ Ođasmahtti energiija ¶ Ovdalindustriijalaš áiggis dálá áigái lea ii-ođasmahtti energiija – koala, oljju ja gása geavaheapmi sakka lassánan. Máilmmi oppalaš energiijageavaheapmi lassána ain garrasit. Lea áibbas dárbbašlaš energiijageavaheami eambbo jorahit ođasmahtti energiijagálduide. Norgga eanandoalus leat buorit vejolašvuođat buvttadit servodahkii ođasmahtti energiija biomássas – muoras ja eananbázahusain ja nu ain. Norgga vuovdedoalus čuhppet muoraid dál duššefal 50 % muorrašaddama ektui mii jagis šaddá. Danne leat teknihkalaččat buorit vejolašvuođat eambbo buvttadit bioenergiija vaikko dán ekonomalaš eavttut eai leat heivehuvvon olahahtti dássái vuos odne. Eanandoalus leat maiddái ollu resursat mat eai geavahuvvo ja mat leat dohkálaččat bioenergiija buvttadeapmái. ¶ Ráđđehus dáhttu ¶ Dáhkidit vai váikkuhangaskaomiid geavaheapmi doaibmá ulbmiliid ektui ja ovttaidahttojuvvo vai lassána bioenergiija huksen gitta 14 TWh 2020 sisa. ¶ Movttiidahttit vai buorrána guoddevaš bioenergiija buvttadeapmi eanandoalu resursaiguin, áinnas geavahettiin vuovdedoalu ¶ vuođđoávdnasiid ja buorebut geavahit lassibuktagiid ja eanandoalu bázahusaid. ¶ Háhkat ollislaš váikkuhangaskaoapmepáhka biogása ovddideapmái, nu maid gávnnahit oppalaš čovdosiid orgánalaš doabbariid ja šibitduvttaid gieđahallamii, dan bokte ahte lea organiserejuvvon ovttasbargu eanandoalu, industriija ja suohkanlaš dásis ¶ Movttiidahttit vai bioenergiija eambbo geavahuvvo liggemii eanandoallosuorggis ja nannet eanandoalu sajádaga biolieggasa lagadeaddjin ¶ Veahkehit teknologiovddideapmái ja máhttobuvttadeapmái nubbebuolvvat bioboaldámuša birra mii earret eará boahtá bázahusain ja muorain ¶ Láhčit dili vai ođasmahtti ja dálkkádatustitlaš elektrisihtehta ovddideapmi smávvafápmorusttegiid olis šaddá guoddevažžan ¶ Dálkkádatheiveheapmi ¶ Máilmmiviidosaš liegganeapmi buktá dálkkádatrievdamiid – maiddái Norggas. Stuora oassi eanandoalus lea sorjávaš ja heivehuvvon dálkkádahkii, ja dasa sáhttá garraseappot čuohcat go eará ealáhusaide. Das sáhttet boahtit positiiva váikkuhusat go lieggaset ilbmi máŋgga báikkis ii šat hehtte biologalaš buvttadeami. Seammás buktá dálkkádatrievdan negatiiva čuovvumušaid go rivdet arve- ja borgamállet, garradálkkit, erošuvdna, eallámušsálti ja sullasaččat čuvvot golgi čáziid. Dát buktet maid balu ahte dálkkádatgásaid luoitu lassána. ¶ Lea stuorát ballu ahte ođđa vahátdahkkit ja šaddo- ja elliiddávddat sajáiduvvet. Nu leage dárbbašlaš hukset gearggusvuođa vahátdáhkkiid ja šaddo- ja elliiddávddaid vuostá, ja ásahit doaibmabijuid maiguin heiveha dálkkádatrievdamiidda. ¶ Ráđđehus dáhttu ¶ Nannet ja joatkit badjeliigeahččama ja raporterendagaldusaid čuovvun dihtii ovdáneami ja gozihit vejolaš bohtosiid dálkkádatrievdamis, oažžun dihtii vuođu árvvoštallat doaibmabijuid ¶ Láhčit dili šaddogieđahallamii ja šládjaovdáneapmái vai heiveha dálkkádagaide ja oažžu buoret dálkkádatvuoittuid ¶ Nannet badjeliigeahččama ja gearggusvuođa šaddo- ja elliiddávddaid ektui ja zoonosaid (dávddaid mat njommot elliid ja olbmuid gaskka), ja veahkehit vai ovdánit ja váldojuvvojit atnui ođđa teknologiija ja badjeliigeahččama vuogit ¶ Dáhkidit ahte njuolggadusat ja bearráigeahčču veahkehit eastadit šaddo- ja elliiddávddaid ja zoonosaid viidáneami ¶ Láhčit dili ulbmillaš dutkamii oažžun dihtii máhtu doaibmevaš ja birasustitlaš hehttendoaimmaid birra vai hehtte šaddovahágahttejeddjiid viidáneami. ¶ Láhčit dili vai kulturváikkuhuvvon eanadatšlájaid hálddašeapmi šaddá guoddevažžan, ja vai maiddái fuolahuvvojit biologalaš šláddjivuođa ja kulturmuittuid árvvut ¶ Dutkan, ovdáneapmi ja gelbbolašvuohta Dálkkádathástalusat gáibidit guhkesáigge ja vuoimmálaš dutkanstrategiija servodaga, hálddašeami ja ealáhusaid ektui. Dárbbašuvvo máhttu dáid birra: dálkkádatovdáneami ja dálkkádatrievdama váikkuhusaid ja dasa heiveheami, dálkkádatpolitihka, doaibmabijuid ja luoitogeahpedemiid. Dutkan, ovddideapmi ja gelbbolašvuođalokten leat vuođđoeavttut nannet dálkkádatbargguid eanandoallosuorggis. Lea dehálaš áddet movt karbona ja nitrogena birrajorru lea ja mo karbona lea vuorkáresursan, vai sáhttá álggahit golloseastevaš doaibmabijuid eanandoalus. Ođđa máhttu galgá maiddái veahkehit vai ieža sáhttit buvttadit olu biepmu ja duohtandahkat vejolašvuođaid ođđahutkamiidda ja innovašuvdnii rievdi dálkkádagas. ¶ Ráđđehus dáhttu ¶ Nannet dutkama teknologiija ja ođđa doaibmavuohkebargguid dáfus ja nu ain vai eanandoalus geahpeda metána, lustagása ja CO ¶ 2 ¶ luoittuid. ¶ Ahte Norga galgá leat njunuš riikan mii bargá máhttobuvttademiin vai máhttá eanandoalu heivehit dálkkádahkii ¶ Láhčit dili nannejuvvon dutkanovttasbargui riikkaidgaskasaččat, eandalii eará davviriikkaiguin, Eurohpain, ja USA:in ja Canadain. ¶ Láhčit dili vai dutkamat buktet eambbo dievaslaš dieđuid das mo dálkkádatrievdamat váikkuhit šattuid ja elliid norgga eanandoalus ¶ Vuoruhit dutkama mii buorida birrajorroáddejumi ja karbona ja nitrogena vuorkáresursaid ¶ Láhčit dili dynamalaš ja ulbmillaš vuogádahkii mii ovddida máhttobuvttadeami, ovddida gelbbolašvuođa ja gaskkusta máhtu, vuođđuduvvon ovttasdoaibmamii gaskal ealáhusa, dutkama ja hálddašeami. ¶ Nannet máhttobuvttadeami mii fátmmasta eanandoalu dálkkádatdoaibmabijuid váikkuhusaid mat gusket biologalaš šláddjivuhtii ja eará birasárvvuide ¶ 1.3 Doaibmabijut Tabeallat oktiigesset eanandollui gullevaš dálkkádatdoaibmabijuid mat sáhttet leat áigeguovdilat geahpedit eanandoalu dálkkádatgásaluoittuid ja lasihit CO ¶ 2 ¶ njammaseami. Luoitogeahpedeami doaibmabijuid vuođđun lea SFT doaibmaanaliisa 2007. Dálkkádatávkki ja goluid árvvoštallama bargu dávista SFT njuolggadusaide. Tabeallain oaidnit váikkuhangaskaomiid mat sáhttet ávkkuhit luvvet doaibmabijuid ja man áigodahkii iešguhtet ge doaibmabidju sáhttá addit dálkkádatávkki. ¶ Tabealla 1.1 čájeha áigeguovdilis dálkkádatdoaibmabijuid eanandoalus mat ávkkuhit ollašuhttit Norgga geatnegasvuođaid geahpedit dálkkádatgásaluoittuid 2020 sisa. Áigeguovdilis doaibmabijut galget boahtit eanandoalus ja čilgejuvvojit eambbo 7. kapihtalis. Biogása lea doaibmabidju mii addá buoret vuoittu. Eará doaibmabijut gullet šibitdoalu metánaluoitui ja doaibmabijut geahpedan dihtii lustagásaluoittu go duktemii geavahit nitrogena. Tabealla 1.2 čájeha áigeguovdilis dálkkádatdoaibmabijuid vuovdedoalus ja eanandoalus, geahča 6. ja 7.kapihtala, mat lasihit CO ¶ 2 ¶ njammaseami guhkii vuollái. Doaibmevaš doaibmabijut ođasmahttit vuovddi ja háhkat ođđa vuovddi sáhttá dettolaččat lasihit vuovddi positiiva dálkkádatávkki. Doaibmabijut eai buvtte váikkuhusa dálkkádatrehketdollui mii guoská Norgga geatnegahttojuvvon luoitogeahpedeapmái. Doaibmabijut eai oidno dálkkádatrehketdoalus nu movt riikkaidgaskasaš njuolggadusat dál leat hábmejuvvon. ¶ Doaibmaplána / ¶ Olggosaddán: Sosiála- ja dearvvašvuođadepartemeanta ¶ Almmolaš ásahusat sáhttet diŋgot lassigáhppálagaid dán čállagis čuovvovaš sajis: ¶ Deaddileapmi: www.kursiv.no 09/2001 – 1000 ¶ Sámás: www.abc-company.no ¶ Máŋggabealatvuohta ja ovttadássásašvuohta ¶ Ráđđehusa dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid doaibmaplána Norgga sápmelaččaid várás 2002–2005 ¶ Doaibmaplána / ¶ Máŋggabealatvuohta ja ovttadássásašvuohta ¶ Ráđđehusa dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid doaibmaplána Norgga sápmelaččaid várás 2002–2005 ¶ Ovdasátni ¶ 1. Ovttadássásašvuohta dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi hástalussan ¶ 1.1 Sámi doaibmaplána dárbu ja ulbmilat............................................................................................. 6 ¶ 1.2 «Máŋggabealatvuođa ja ovttadássásašvuođa» duogáš.................................................................. 6 ¶ 1.3 Lagabut sápmelaččaid oktavuođas dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaide ................................ 7 ¶ 1.4 Riektegeatnegasvuođat sámi geavaheaddjiid ektui ...................................................................... 8 ¶ 1.5 Doaimmat, maiguin loktet bálvalusaid dási ................................................................................. 10 ¶ 2. Rollajuohku ja ovttasdoaibman ¶ 2.1 Sámepolitihkalaš perspektiivvat .................................................................................................... 12 ¶ 2.2 Riikkaviidosaš diehtojuohkindoaimmat ....................................................................................... 13 ¶ 2.4 Geahččoeiseválddiid rolla .............................................................................................................. 16 ¶ 3. Sámi perspektiiva iešguđet bálvalussuorggis ¶ 3.1 Mánáid ja nuoraid dearvvašvuođaváttuid eastadanbargu .......................................................... 18 ¶ 3.2 Sámi mánáid ja nuoraid bajásšaddaneavttut ................................................................................ 19 ¶ 3.3 Dábálašdoavtterbálvalus ja fástadoavtterortnet sámi álbmoga ektui........................................ 22 ¶ 3.4 Somáhtalaš spesialistabálvalusat................................................................................................... 23 ¶ 3.5 Fálaldat olbmuide, geain leat miellaváttut ................................................................................... 25 ¶ 3.6 Sámi álbmoga veajuiduhttinfálaldat .............................................................................................. 27 ¶ 3.7 Dikšun- ja fuolahusbálvalusat ........................................................................................................ 28 ¶ 3.8 Bátnedearvvašvuođabálvalus ........................................................................................................ 33 ¶ 3.9 Eallineavttut sámiguovlluin............................................................................................................ 33 ¶ 3.10 Vuosttaš linnjá sosiálabálvalusaid doaibmaplána – máhttu ja oktavuođat ................................ 35 ¶ 3.11 Boazodoalu olgo- ja bargobiras ..................................................................................................... 35 ¶ 4.1 Kvalitehta eaktun leat bargit.......................................................................................................... 37 ¶ 4.2 Gelbbolašvuođa nannen ja juohkin............................................................................................... 37 ¶ 4.3 Alit oahppu ja dutkan...................................................................................................................... 38 ¶ 4.4 Vuođđo- ja joatkkaoahpu oahpahus sámi diliid birra.................................................................. 39 ¶ 4.5 Joatkkaoahppu................................................................................................................................. 39 ¶ 4.6 Lassioahppu ja oaidnemeahttun gelbbolašvuođarájuid johtuibidjan ........................................ 40 ¶ 4.7 Sámi bargiid rekruteren................................................................................................................. 40 ¶ 4.8 Informašuvdna- ja kommunikašuvdnateknologiija ..................................................................... 41 ¶ 5. Riikkaidgaskasaš ovttasbargu ¶ 5.1 Bálvalusaid ovdánahttin riikkarájáid rastá ................................................................................... 42 ¶ 5.2 Álgoálbmotdearvvašvuođaovttasbargu Máilmmi dearvvašvuođaorganisašuvnna ¶ 6. Hálddahuslaš ja ekonomalaš čuovvumušat ¶ Doaimmat ¶ Gáldolistu ¶ Dás ovdanbuktit «Máŋggabealatvuohta ja ovttadássásašvuohta – ráđđehusa dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid doaibmaplána Norgga sápmelaččaid várás 2002-2005» . Dokumeanta čilge oppalaččat, mo čuovvulit NOU 1995:6:s, Plan for helse- og sosialtjenester til den samiske befolkningen i Norge (Dearvvašvuođa- ja sosiálaplána Norgga sámi álbmoga várás), evttohuvvon doaimmaid. ¶ Sámediggi lea ráđđehusa deháleamoš eavttuid bukti ovttadássásaš dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid ovddideames sámi álbmoga várás. Politihkalaš sávaldat dáhkidit sámi geavaheaddjiid bálvalusaid dási lea maid čuovvuluvvon iešguđet stuorradiggedieđáhusain, earret eará stuorradiggedieđáhusas Sámedikki doaimmaid birra, mii geigejuvvo juohke jagi, ja stuorradiggedieđáhusain mielladearvvašvuođafuolahusa, fástadoavtterortnega ja veajuiduhttima birra. Dat lea dahkkojuvvon sámi fágaolbmuid álgagiid vuođul. ¶ Bálvalusat šaddet das, go dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi ovttaskas bargit deaivvadit geavaheaddjiiguin. Geavaheaddji vásáhus persovnnalaš deaivvadeamis mihtida bálvalusa dási. Doaibmaplánas deattuhuvvojit danin doaimmat bargiid hárrái. Ráđđehus háliida lágidit dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid oktagaslaš dárbbuid mielde, vrd. earret eará pasientavuoigatvuođaid lágain ja dearvvašvuođabargiid lágain. Sámi geavaheaddjiid bálvalusaid vuođđun ferte leat sámegielmáhttu ja sámi kulturmáhttu. Ráđđehus deattuha sámegiela ja sámi kulturáddejumi gelbbolašvuođa loktema, ja sámi bargiid bálkáheami. Dan ektui leat juo gaskaoamit, ja suorggi bargoaddiin lea stuorra ovddasvástádus geavahit daid eanet go ovdal. ¶ Ráđđehus áigu ruhtadit dehálaš oktasašdoaimmaid, nugo suorggi dulkaoahpu ja diehtojuohkinbálvalusa. Gielddat, fylkkagielddat, dearvvašvuođafitnodagat ja eará stáhtadoaimmat fertejit maid iežaset álgagiiguin ollašuhttit doaimmaid, mat sihkkarastet bálvalusaid dási. Ráđđehus sávvá, ahte plána movttiidahttá ja bagada báikkálaš doaimmaid čađaheapmái. Ollu sáhttá dahkkot organisatovrralaš láhčimiin, geavaheaddjiid orienteremiin ja vuoruhemiiguin dálá rámmaid siskkobealde. ¶ Oslo, čakčamánus 2001 ¶ 1.1 Sámi doaibmaplána dárbu jaulbmilat ¶ NOU 1995:6 Plan for helse- og sosialtjenester til den samiske befolkningen i Norge (Dearvvašvuođa- ja sosiálaplána Norgga sámi álbmoga várás) dokumentere, ahte sápmelaččat sáhttet vásihit stuorra váttisvuođaid dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid oktavuođas. Gielalaš hehttehusat váttásmahttet sihke guorahallama, diagnostiserema, gieđahallama, divššu, fuolaheami ja dieđuid addima geavaheaddjái. Go dearvvašvuođa- ja sosiálabargit eai riekta dovdda sámekultuvrra, eai sámi geavaheaddjit álo oaččo rievttes čuovvuleami, ja sáhttet ballagoahtit ja massit luohttámuša Norgga eiseválddiide. ¶ Ráđđehus hálida dáinna plánain buoridit dili, nu ahte sámi álbmot sáhtášii deaivvadit dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaiguin seammá dásis riikka eará ássiiguin. Ulbmil seammádássásaš bohtosiid juksamis galgá gustot álo beroškeahttá makkár giella- dahje kulturduogáš veahki dárbbašeaddjis lea. Doaibmaplána ulbmil lea sihkkarastit, ahte sámi álbmot vásiha buoret kvaliteahta dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid oktavuođas. ¶ Ráđđehusa politihkka sámi álbmoga hárrái vuođđuduvvá Bargiidbellodaga prinsihppa- ja bargoprográmmii 2001-2005, seamma áigodaga sámepolitihkalaš vuđđosii ja Stuorradiggedieđáhussii nr. 55 (2000-2001) Sámepolitihka birra. Dáin dokumeanttain bohtet ovdan ee. čuovvovaš ulbmilat ja árvovuđđosat: ¶ Dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi hástalus lea geavadis ollašuhttit ulbmiliid, ja ávkkástallat dan oktavuođas dieđuid sámi geavaheaddjiid vásáhusduogážis. Plána sisttisdoallá geahčastagaid maid dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi olggobealde. Sápmelaččaide lea hui mávssolaš ahte sin dárbbut váldojit vuhtii, ja ahte sin váldet vuostái seammá gudnejahttimiin go earáge riikkaássiid, vaikko sii hálletge iežaset giela ja gullet iežaset kultuvrii. ¶ «Máŋggabealatvuohta ja ovttadássásašvuohta» čuovvula maiddái ođđa pasientavuoigatvuođalágaid ja lága dearvvašvuođabargiid birra. Lágaid ulbmil lea aiddo fal sihkkarastit geavaheaddji integritehta ja, fuolahit ovttadássásašvuođas ja bálvalusfálaldagaid oažžumis. Riekteprinsihpaid ovttadássásašvuođa ja olahahttivuođa dáfus sáhttá juksat dušše, juos leat doarvái gelbbolaš olbmot, geat fállet olbmuide veahki go sii dan dárbbašit. Ráđđehusa politihkka, man ulbmil lea bálkáhit ja gealbudahttit dearvvašvuođa- ja sosiálabargiid, lea danin maiddái dehálaš sámiide. Ráđđehus áigu movttiidahttit eambosiid, geain lea sámegiela ja sámi kultuvrra gelbbolašvuohta, váldit dán suorggi oahpu. ¶ 1.2 «Máŋggabealatvuođa jaovttadássásašvuođa» duogáš ¶ Dáinna dokumeanttain ráđđehus čájeha, ahte Norgga sámipolitihkka lea duođas váikkuhišgoahtán ođđa servodatsuorggis. Sullii 40 jagi dassái fuomášahtii almmolaš sámi kommišuvdna guovddášeiseválddiide, ahte dearvvašvuođa- ja sosiálapolitihkas galggašii váldit vuhtii sápmelaččaid giella- ja kulturduogáža. ¶ 1. OVTTADÁSSÁSAŠVUOHTADEARVVAŠVUOÐA- JA SOSIÁLASUORGGIHÁSTALUSSAN ¶ olbmuid fuola nu, ahte dálkkasdiehtaga lohkamii Bergenis ásahedje earresajiid sámi studeanttaid várás. 80-logu beallemuttus ásahuvvojedje sámi ámmátorganisašuvnnat (doaktáriid, buohccedivššáriid, sosiálabargiid ja sosionomaid sierra searvvit). Dat leat leamaš nannosit mielde buktimin ovdan suorggi sámi čuolbmaásahusaid. ¶ Jagis 1987 nannejuvvui sámiláhka ja dan giellanjuolggadusat, mat nannejit vuoigatvuođa sámegielat gulahallamii dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggis. Giellanjuolggadusat leat váikkuhan vaikkoba Finnmárkku ja Romssa fylkkagielddaide nu, ahte leat váldigoahtán ovdan dákkár áššiid. Finnmárkku fylkkagielda lea jagi 1988 rájes ovddidan doaimmaid sámi álbmoga várás spesialistadearvvašvuođabálvalusas, ja ráhkadii jagi 1991 fylkkagieldda sámi dearvvašvuođa- ja sosiálaplána (rievdaduvvon maŋimus jagi 1995). Sosiála- ja dearvvašvuođadepartemeanta lea dorjon Spesialistadoavtterguovddáža ja fylkkagieldda psykiatriija dearvvašvuođafuolahusa Kárášjogas. Go Finnmárkku fylkkagielda lei váldán vuosttaš plánamearrádusa, dáhtui Sámediggi Sosiála- ja dearvvašvuođadepartemeantta ráhkadit riikkaviidosaš plána. Čakčat 1991 namuhii departemeanta lávdegotti, mii galggai ráhkadit plánaevttohusa. Lávdegotti bargu almmustuvai 16.02.95, NOU 1995:6:n, Plan for helse- og sosialtjenester til den samiske befolkning. Čálus sáddejuvvui dasto gulaskuddamii. ¶ Sosiála- ja dearvvašvuođadepartemeanta dáhtui čakčat 1996 Sámedikki namuhit referánsajoavkku, mii galggai veahkehit departemeantta ráhkadit eanet stuorradiggedieđáhusaid, main lea sámi perspektiiva. Seammá jagi álggahii departemeanta geahččalanprográmma, mainna čuovvulit NOU 1995:6. Dan olis leat dorjon oahppodoaimmaid mat ovddidit sámi giella- ja kulturáddejumi, diehtojuohkima, geahččalan- ja ovddidanbarggu ja dulkoma. Earret eará lea Romssa fylkkagielda ásahan Romssa guovllubuohcceviesu oktavuhtii bálvalandoaimma, mii gohčoduvvo Sámi ossodahkan. ¶ Romssa universitehta Sámi dearvvašvuođadutkama guovddáš (sajuštuvvo Kárášjohkii) ásahuvvo jagis 2001 sosiála- ja dearvvašvuođadepartemeantta ruhtademiin. Guovddáža dutkan-, dokumenteren- ja oahpahusdoaimmat sáhttet leat mearkkašahttit sámi álbmoga dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid ovddideamis. 01.01.02 rájes stáhta váldá badjelasas spesialistadearvvašvuođabálvalusaid eaiggátvuođa. Bálvalus organiserejuvvo viđa guovllu doibmet ođđa dearvvašvuođafitnodagaid lága vuođul. Dat ásaha dearvvašvuođabálvalusaid čađaheapmái ođđa rámmaeavttuid. Sámi álbmoga dárbbuid hárrái ođastus addá vejolašvuođa geavahit ođđa stivrenneavvuid. ¶ Árvvoštallama maŋŋá, jagi 2002 lea ráđđehusas doarvái vuođđu mearridit, mo stáhta galgá joatkit doaimmaid sámi álbmoga buorrin. ¶ 1.3 Lagabut sápmelaččaidoktavuođas dearvvašvuođa- jasosiálabálvalusaide ¶ Máŋga sápmelažžii lea dehálaš beassat hállat eatnigielas ságastaladettiin doaktáriin, sesteriin, sosiálabargiin ja eará dearvvašvuođa- ja sosiálabargiiguin. Giellaváttisvuođaid geažil sáhttá šaddat eahpesihkkarvuohta dan hárrái, oažžugo olmmoš fágalaš rievttes iskkadeami ja divššu. Dearvvašvuođa- ja sosiálabargit vuhttet dávjá, leatgo geavaheaddjis váttisvuođat buktit ovdan áššiid dárogillii. Dearvvašvuođa- ja sosiálalágádus ii dattetge nagot čoavdit váttisvuođa. Leat uhccán olbmot, geain lea sámi gelbbolašvuohta, eaige dulkonbálvalusat leat doarvái viidát oažžumis. Máŋgasat eai mielas muital, ahte sii eai ádde dahje dárbbašit dulkoma. Ovttaskas sápmelaččat eai danin ohcal dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid, vaikko sii čielgasit dárbbašivččege veahki. Sihke stáhtas ja buot gielddain ja fylkkagielddain, main orrot sápmelaččat, lea ovddasvástádus giellaváttisvuođaid vuhtiiváldimis, nu ahte geavaheaddjiid vuođđovuoigatvuođat ollašuvvet. Dearvvašvuođabargiidlága § 10, mii gieđahallá dieđuid addima pasienttaide, ja pasientavuoigatvuođalága § 3-1, mii gieđahallá vuoigatvuođa informerejuvvon miehtamii, leat ovdamearkkat dakkár vuoigatvuođain. ¶ Sámegiela hállet áidna giellan mánát, geat eai leat vel álgán skuvlii, bázáhallan olbmot ja boarrásat. Jos sii gártet dikšui muhtin ásahussii, sáhttá dilli leat hui amas sidjiide. Ollu earáidege go ovttagielagiidda lea váttis gulahallat dárogielain ja áddet dárogielat informašuvnna heahtedilis, omd. buohcuvuođa dahje persovnnalaš váttisvuođaid oktavuođas. Dát joavku galggašii beassat geavahit iežas giela dearvvašvuođaja sosiálabargiiguin. Maiddái sápmelaččat, geat máhttet dárogiela, vásihivčče bálvalusaid buorebun, juos sii gulahalašedje sámegillii. Sámegiella ii nappo galgga leat unna ovddožin, maid juolludit dušše daidda, geat dan eanemusat dárbbašit. ¶ Dearvvašvuođa- ja sosiálabargiid ja sápmelaččaid gaskasaš kultuvrralaš gulahallanváttisvuođat šaddet das go bargit eai dovdda eaige ádde sámiid duogáža ja sin jurddašan- ja eallinvuogi. Sámi kultuvrii gullá maiddái teknologalaš modernitehtta, mii ovttastuvvo vuosttažettiin sámi, iige norgga stuorraservodaga árvvuiguin. Nuppe dáfus leat dán áigge maid ollugat, geaid ruohttasat leat sámi birrasiin, muhto geat ieža eai šat meroštala alcceseaset sámi identitehta. ¶ Máŋgasat ballet deaivvadeami norgga bargiiguin, earret eará dearvvašvuođa- ja sosiálabargiiguin. Dasa lea váikkuhan dáruiduhttinproseassa garra deaddu ahte buohkat galget leat seammáláganat. Boađusin leat máŋgga buolvvas identitehtaváttisvuođat ja heajos iešdovdu. Nubbi, mii váikkuha, lea ahte dearvvašvuođa- ja sosiálabargit barget geavaheaddjiiguin dakkár vugiiguin, mat leat sámi kultuvrra dáfus apmasat. Sámit soitet erenoamážit amašit norpmaid, mo geavaheaddjit galggašedje láhttet ja ásahusviesuid fysihkalaš iešvuođaid, nugo guhkes váccahagaid ja oktasašvuođa váiluma. ¶ Sámi ássiin lea nana árbevierru veahkehit ieš iežas persovnnalaš fierpmádagaid vehkiin. Dan láhkai sii eastadit dearvvašvuođaváttuid ja čovdet persovnnalaš váttisvuođaid. Sápmelaččat sáhttet vásihit váttisin oažžut dearvvašvuođa- ja sosiálalágádusa doaibmat ovttas sin resurssaiguin, nu ahte dat dievasmahtášedje guhtet guoimmiset. Dearvvašvuođa- ja sosiálabargit sáhttet eahpidit lagaš birrasa álbmotdálkkodeami ja vuoiŋŋalaš doarjaga. Olmmoš sáhttá dan geažil dovdat, ahte ferte válljet, geavahago almmolaš bálvalusaid vai viežžágo fámuid lagaš birrasistis ja kultuvrrastis. Boađusin sáhttá leat ambivalensa dahje passiviseren. Erenoamážit psykososiála váttisvuođaid oktavuođas sápmelaččat luhttet dábálaččat eambbo lagaš birraseaset. Máŋgasat eai jáhke, ahte fidnomáhtolaš veahkkeapparahtta sáhttá áddet sin dili. Muhtumat válljejit njulgestaga eallit bákčasiiguin ja váttisvuođaiguin ozakeahttá veahki. ¶ Fágabargiid váilevaš giella- ja kulturmáhttu sáhttá ráddjet bálvalusaid čađaheami, ja hehttet gulahallama ja ovttasbarggu bargiid ja sámi geavaheaddjiid/lagaš olbmuid gaskka. Juos ii gulahala albmaláhkai, lea váttis oažžut geavaheaddjiid oahppat, hárjehallat ja veahkehit ieš iežas. Muhtin sámi geavaheaddjiid hárrái vásset áiggit, ovdal go sii luohttigohtet dearvvašvuođa- ja sosiálabargiide, ja sii sáhttet ovdanbuktit váttisvuođaid eahpenjuolgga. Danin sáhttet konsultašuvnnat ádjánit. ¶ erfaring for mange samer [er] at de kan forvente å bli feiltolket når det skal forholde seg til norske offentlige institusjoner. Mange har også erfaringer i å mislykkes når de skal forklare kompliserte sammenhenger i eget liv, og de unngår derfor slike situasjoner så langt som mulig» (máŋgga sápmelačča guovddášvásáhus [lea] ahte lea vuordimis, ahte sii áddejuvvojit boastut norgga almmolaš ásahusaid oktavuođas. Máŋgasat leat maid vásihan, ahte sii leat bártidan geahččalettiineaset čilget mohkkás áššiid iežaset eallimis, ja nu sii vigget nu guhkás go vejolaš vealtat dakkár dilálašvuođaid). Sámi geavaheaddjit hállet dávjá metaforaiguin ja sis leat ollu eará gulahallanvuogit go giella. Dan geažil galgá divššár dovdat sámi kultuvrra, ja galggašii maid sáhttit váldit analyhtalaš gaskka. Sáhttá leat váttis earuhit, goas geavaheaddji dávdamearkkain lea juoga dahkamuš kulturduogážiin. ¶ Sámi geavaheaddjiid dilli geahppánivččii sakka, juos sin livčče dikšumin bargit, geain lea dovdu dakkár kulturáššiin. Dat váikkuha ollu dasa, mo olbmot vásihit bálvalusaid, ja oaččošii sin dovdat stuorát oadjebasvuođa. Berre sáhttit vuordit ahte guovllus, gos sámit orrot, dieđášedje ja dovddašedje buot bargit kultuvrralaš áššiid dihto unnimusmeari veardde. ¶ 1.4 Riektegeatnegasvuođat sámigeavaheaddjiid ektui ¶ Doaibmaplána vuođđuduvvá rivttiid dáfus sámilága giellanjuolggadusaide (láhka Sámedikki birra ja eará sámi riektedilálašvuođaid birra, 12.6.1987 nr. 56), sosiálabálvalusláhkii mii lea ásahuvvon 13.12.1991 nr. 81, ja 2.7.1999 dohkkehuvvon pasieantavuoigatvuođaláhkii, nr. 63 ja láhkii dearvvašvuođabargiid birra, nr. 64. Maiddái olmmošvuoigatvuođaperspektiiva lea doaibmaplána vuođđun. Plána vuođđuduvvá riikkaidgaskasaš riektenjuolggadusaide ja norpmaide, maid Norga lea dohkkehan. Ráđđehus hálida erenoamážit buktit ovdan ILO-konvenšuvnna nr. 169 eamiálbmogiid ja čearddaid birra iehčanas stáhtain, jagi 1966 ON-konvenšuvnna siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra artihkal 27, ja Eurohpa šiehtadusa guovllu- dahje unnitlogugielaid hárrái. ¶ Dearvvašvuođalágat sihkkarastet geavaheaddjiid vuoigatvuođa oažžut dárbbašlaš dearvvašvuođaveahki ja dieđuid, maid sii áddejit, seammásgo dearvvašvuođabargiid ja sin bargoaddiid geatnegasvuohta lea fállat fágalaččat dohkálaš dearvvašvuođaveahki - mii lea dohkálaš maiddái gulahallama dáfus ¶ geavaheaddjiiguin. Sámiláhka meroštallá sámegiela hálddašanguovlun Kárášjoga, Guovdageainnu, Unjárgga, Deanu, Porsáŋggu ja Gáivuona gielddaid. Dain gielddain lea geavaheaddjiin vuoigatvuohta oažžut bálvalusaid sámegillii sihke čálalaččat ja njálmmálaččat; ja sis lea maid vuoigatvuohta dulkomii dallego ii leat vejolaš oažžut sámegielat bálvalusa (vrd. sámilága §§ 3-2, 3-3 ja 3-5). Vuoigatvuođat gustojit maid Romssa ja Finnmárkku fylkkagieldda ja stáhta bálvalusaid ektui, mat gokčet namuhuvvon gielddaid. ¶ Dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi ovddasvástádusjuohku meroštallá, geas lea ovddasvástádus ollašuhttit dán suorggis giellalága gáibádusaid. 01.01.02 rájes ovddasvástádusjuohku lea dákkár: ¶ Sámilága giellanjuolggadusat leat vuođuštuvvon kulturpolitihkalaččat. Hálddašanguovllu guoskevaš ráddjehus lea rivttiid dáfus minima, unnimusmearri. Kulturdepartemeantta áigumuš lea, ahte maiddái eará gielddat ja fylkkagielddat/bálvalanbiret áŋgiruššet vai dat sáhttet fállat giela dáfus heivehuvvon bálvalusaid. Jos geahččá dearvvašvuođarievtti geahččanguovllus, de ii gáibádus áddehahtti dieđuid oažžumis čatnas giellalága ráddjehusaide, veardit ee. pasientavuoigatvuođalága § 3-5:in. Seammá guoská vuoigatvuhtii oažžut dárbbašlaš dearvvašvuođaveahki, ovdamearkka dihte juos giellahehttehusat eaktudit doaimmaid, maiguin rievttes guorahallan, diagnostiseren ja dikšu sáhttet sihkkarastot. ¶ Go bálvalusbargit deaivvadit sámi geavaheaddjiiguin hálddašanguovllu olggobealde, sii fertejit hávis hávvái árvvoštallat, gáibiduvvogo gielalaš heiveheapmi. Sámi álbmoga bálvalusfálaldagaid dási oppalaš lokten eaktuda, ahte áŋgiruššat sámilága giellanjuolggadusaid hálddašanguovllu olggobealde. Guovttegielalašvuođaruđat juolluduvvojit dattetge dušše guovllu siskkobeallai, ja buot dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi doaimmat, main lea ovddasvástádus ¶ Sámi álbmotdálkkodeapmi ja árbevierut ¶ Sámi álbmotdálkkodeapmi lea máŋggadáfot doaba. Dasa gullá luonddudálkasiid, nugo urttaid, rásiid,lasttaid, guobbariid ja murjjiid geavaheapmi ja erenoamážit iešguđetlágan bohccobuktagiid geavaheapmidálkkasin. Sápmelaččat leat maid geavahan seammálágan álbmotdálkkodeami, go máilmmi nuorttauniversitehta vuollái) berrejit sáhttit oassálastit dán bargui. ¶ Čállosa vuođđun lea NOU 1998:21 Alternativ medisin ¶ dattetge geatnegasvuohta áŋgiruššat dan ovdii, ahte sámi bargit bálvalivčče sámi geavaheaddjiid, ja juos dat ii leat vejolaš, de geavahuvvo dulka. ¶ Dearvvašvuođa- ja sosiálalágaid vuođđun lea buorre muddui gielddaid iešstivrejupmi. Gielddat ja fylkkagielddat besset oalle friija meroštallat, mo sii hábmejit bálvalusaid ja galgetgo sii guldalit iešguđet geavaheaddjijoavkkuid. Seammás ILO-konvenšuvdna nr. 169 addá álgoálbmogiidda vuoigatvuođa dearvvašvuođabálvalusaide, maid sii ieža stivrejit ja gozihit. Jus bálvalusfálaldat lea hejot heivehuvvon sámi geavaheaddjiid ektui, de dan sáhttá atnit Norgga rihkkumuššan riikkaidgaskasaš riektegeatnegasvuođaid hárrái. Geavadis lea váttis juridihkalaččat árvvoštallat, goas fálaldat lea nu heittot. Ráđđehusa mielas báikkálaš iešstivrejupmi ja sámi geavaheaddjiid ovdanbuktin dárbbut sáhttet mannat ruossalassii. Ráđđehusas lea ovddasvástádus dakkár ruossalasvuođaid čoavdimis. Ráđđehus áigu danin ovttasráđiid Sámedikkiin álggahit dialoga Gielddaid guovddášlihtuin (Kommunenes Sentralforbund) sámi álbmoga dárbbuid birra. Guovlluid dearvvašvuođafitnodagaid ja eará stáhta doaimmaid hálddahusstivremis SDD:s lea vejolaš váikkuhit njuolggabut. ¶ 1.5 Doaimmat, maiguin loktetbálvalusaid dási ¶ Geavaheaddjiid oassálastin ja ovttasbargubuoret dearvvašvuođa ovdii ¶ Sámi álbmogii lea ovdun, juos geavaheaddjit besset oassálastit ja ovttasbargat dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi iešguđet aktoraiguin. Sáhttit buoridit bálvalusaid ja bajidit geavaheaddjiid duhtavašvuođa juos: ¶ – ovttasdoaibmat bálvalusdásis ¶ dearvvašvuođa- ja sosiálabargiin ¶ Dan sadjái ahte fállat bálvalusaid dihto joavkkuide, omd. boarrásiidda dahje doaibmahehttejuvvon olbmuide, sáhttit bálvalusaid gaskasaš ovttasbargguin ovddidit báikkálaš servodaga, mas váldet vuhtii buot ássiid. Dan ollašuhttimis lea dehálaš bargat ovttas eaktodáhtolaš servviiguin. Báikkálaš bargit ja hálddahus galget maid sáhttit oahpásmuvvat persovnnalaš fierpmádagaiguin, mat doibmet sámiid veahkkevuogádahkan. ¶ Sápmelaččat eai máŋggain gielddain oassálastte searvedoaimmaide nu áŋgirit, go eará ássit, eaige čoahkkan daid sajiide, main lea stuorámus mearkkašupmi báikkálaš servodagas. Erenoamážit máttasámi guovlluin leat sápmelaččain iežaset fierpmádagat, maid servodaga eará oasit eai olus oainne. Danne sáhttá geavvat nu, ahte sámiid dárbu dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaide, mat buorebut livčče olámuttos, ii fuomášuvvo. Sámi fierpmádagat ollet dávjá gielddarájáid rastá, ja danin veajášii leat buorre, juos gielddat barggašedje ovttas. Vuosttaš lávkin sáhtášii bovdet sámiservviid oassálastit gielddaid plánenproseassaide. Maiddái sámi fágabirrasiin ja ásahusain sáhttá jearrat ráđiid. ¶ Buoret kvalitehtta sámi giella- jakulturgelbbolašvuođain ¶ Buorre bálvaluskvaliteahtta eaktuda, ahte sámi geavaheaddji sáhttá váttisvuođaid haga gulahallat dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid bargiiguin. Dat eaktuda ahte: ¶ suokkardallat makkárin buot geavaheaddjit vásihit kvaliteahta. Norgga buorredilistáhta vuođđuduvvá ovttadássásašvuođa ideologiijai, mii ii rádjašuva dasa, ahte buohkat galget leat seammáláganat formála vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid ektui. Máŋgii vurdojuvvo, vaikko vel ii jitnosit daddjoge, ahte almmolaš bálvalusaid geavaheaddjit livčče seammáláganat maiddái kultuvrra dáfus dahje sii unnimusat láhttešedje dážaid váldooasi láhkai, go sii geavahit dákkár bálvalusaid. Čuovvumuš sáhttá leat, ahte sápmelaččat eai oaččo seammá ávkki bálvalusain go eanaš dážat. Dat rihkku politihkalaš ulbmila, man mielde ovttaárvosaš bálvalusat, olahahttivuohta ja bálvalusaid bohtosat galget leat buohkaide nu seammáláganat go vejolaš. ¶ Eaktu ášši njulgemii lea, ahte sihke bargit, hálddahus ja politihkalaš orgánat dohkkehit Norgga historjjálaččat máŋgakultuvrralaš servodahkan. Bargiid guottut mearkkašit seammá ollu bálvaluskvalitehttii go fáktadieđut geavaheaddjiid giela ja kultuvrra birra. Galggašii maid dovdat eanetlogu ja unnitlogu gaskavuođa, ja diehtit mo olbmot vásihit gullevašvuođa unnitlohkui. Dakkár kulturáddejumi oahppá buoremusat, go bidjá oahpahusa vuođđun geavaheaddjijoavkku, geaid bargit šaddet bálvalit, dán oktavuođas sápmelaččaid bokte. Go vuos dovdá ovtta unnitlohkoálbmoga, lea álki fuobmát oahpes minstariid maiddái eará unnitloguid diliin. ¶ Dehálaš vuohki lea bálkáhit bargiid, geain juo lea sámi giella- ja kulturáddema gelbbolašvuohta. Galggašii maid ovddidit «sámi eavttuid ja kultuvrralaš gáibádusaid» fágagelbbolašvuohtan, ja ovttaidit dan ee. sámi ássanguovlluid dábálašdoavtterbálvalussii, dearvvašvuođaguovddáža doaimmaide ja bátnedearvvašvuođa bálvalusaide. Go geavaheaddji ja dikšu sámásteaba ráđđádallamis, lassána sudno gaskasaš luohttámuš. Váldoprinsihppa lea, ahte geavaheaddji ja bargit galget gulahallat njuolgga bargiid sámástit ráđđádallamiin. Ii leat vealttakeahttá doarvái ahte ovttaskas olbmot máhttet sámegiela dahje dovdet sámiid kultuvrra ja historjjá, go leat ordnemin ovttadássásaš bálvalusfálaldaga sápmelaččaide. Veadjá leat nu, ahte olles ásahusas galgá vuhttot sámiid diliid ádden ja gudnejahttin. Sáhttá omd. buktit sámiid árvvuid čielgasit oidnosii, dahje ovttasdoaibmat ođđa vugiid mielde bálvalussurggiid rájáid rastá ja lagaš olbmuiguin/persovnnalaš fierpmádagaiguin. Ollašuhttimis dárbbašit ollu sámi bargiid, ja veajášii leat buorre, juos ásahus maid livččii sámi guovllus. ¶ Ipmilbálvalusat ja eará oskkoldatbálvalusat/-girjjit leat hui mávssolaččat ollu sámi geavaheaddjiide. Dearvvašvuođa- ja fuolahusásahusat berrejit bargat ovttas girkuin ja daid searvegottiiguin, maidda geavaheaddjit gullet, nu ahte sii sáhttet fállat bálvalusaid ja girjjiid sámegillii. ¶ Sámi geavaheaddjiid ovttaárvosašvuohta eaktuda, ahte dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusas geavadis leat eanet sámegielat bargit, go maid sámi geavaheaddjiid dárbu sierranassii gáibida. Dalle, go bargit eai bálval sápmelaččaid, sii barget eará geavaheaddjiid buorrin. Go eará geavaheaddjit ožžot bálvalusaid guovttegielat bargiin, čalmmustahtto sámegiella ja sámi kultuvra ja vejolaš ovdagáttut sáhttet geahppánit. Das lea juo árvu alddes. ¶ Ráđđehusa ulbmil lea fállat ovttaárvosaš bálvalusaid. Dan ollašuhttin sáhttá gáibidit oktagaslaš heivehusa dálá ráhkadusa siskkobeallai. Bálvalusaid sajáiduvvan sámi guovlluide sáhttá buoridit dili. Dalle sáhttá beaktilit háhkat guovtte- ja maiddái golmmagielat (maiddái suomagielat) gelbbolašvuođa. Ii leat áigumuš ásahit sierra bálvalusaid dušše sámi álbmogii. Sámi kultuvrra galgá dahkat čalmmusin seammás go sápmelaččat ieža besset nannoseappot váikkuhit bálvalusaid ja eastadandoaimmaid hábmemii. ¶ 2.1 Sámepolitihkalaš perspektiivvat ¶ 2.1.1 Sosiála- ja dearvvašvuođagaskavuohta ¶ Sosiála- ja dearvvašvuođadepartemeanttas lea ovddasvástádus das, ahte sámi perspektiiva lea mielde dehálaš dearvvašvuođa- ja sosiálapolitihkalaš guorahallamiin ja mearrádusdokumeanttain, nugo stuorradiggedieđáhusain, doaibmaplánain, bušeahttajuolludemiin, lágain, láhkaásahemiin ja bagadusmateriálain. Sosiála- ja dearvvašvuođadepartemeanta dárbbaša Sámedikkis ráđiid dan barggus, nu ahte stáhta dearvvašvuođa- ja sosiálapolitihka kvalitehta sáhtášii sihkkarastit sámepolitihkalaš oaidninsajis. Departemeanta dárbbaša maid ráđiid hábmedettiin sámi almmolaš diehtojuohkima ja sámi dulkonbálvalusa. Sámediggi berre dasa lassin ieš váldit álgaga dearvvašvuođa- ja sosiálapolitihka áššiide, mat gusket sámi álbmogii. SDD áigu nannet Sámedikki hálddahusa ee. nu ahte dat dahkko vejolažžan. Sámedikki oassálastin sáhttá čuovvuluvvot ovdamearkka dihte guovlluguovdasaš dearvvašvuođafitnodagaid eaiggátstivremiin (gč. kap. 3.4). Departemeanta áigu deattuhit sámepolitihkalaš áššiid johtočállagiin ja raporterengáibádusain, ovdamearkka dihte mielladearvvašvuođa, boarrásiidfuolahusa, borasdávdafuolahusa ja bargiidrekruterendoaimmaid buoridanplánaid oktavuođas. Sámedikkis lea vejolašvuohta váikkuhit maiddái dalle, go iešguđet dokumeanttat sáddejuvvojit gulaskuddamii. ¶ Sosiála- ja dearvvašvuođadepartemeantta ja Sámedikki rollajuohku galgá beassat ovdánit vehážiidda. Ráđđehussii lea mávssolaš ovttasbargat Sámedikkiin ja čoavdit gažaldaga das, geas galgá leat ovddasvástádus iešguđet erenoamáš bálvalusain, mat leat sápmelaččaid várás. Ieš dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid jođihanovddasvástádus čatnasa ain seammá hálddahusorgánaide, go riikka earáge guovlluin. Gielddain lea dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggis viiddis iešstivrejupmi. Ráđđehus áigu ¶ Sámedikkiin guorahallat dan rolla gieldda dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid organiserema ja ovddideami ektui. ¶ Sámedikki rolla ráđđeaddi instánsan viđa davimus fylkkagielddas ja Hedmárkku fylkkagielddas vuođđuduvvá Birasgáhttendepartemeantta johtočállagii T-3/98 B (bargu fylkkaplánaiguin). Sámediggi sáhttá maid buktit cealkámušaid guovlluid dearvvašvuođafitnodagaid jahkedieđáhusain ja plánaárvalusain (gč. kap. 3.4). ¶ Jagi 1999 rájes lea dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusa ovddidandoaimmaid doarjjaruđaid hálddašeami eanaš oassi sirdojuvvon Sosiála- ja dearvvašvuođadepartemeanttas Sámediggái (4.6 miljovnna ruvnno jahkái 2001). Doarjjaruđaiguin Sámediggi sáhttá vuoruhemiidis mielde addit doarjaga kvalitehtaloktendoaimmaide gielddain, fylkkagielddain ja oahppoásahusain, buohtastahte kap. 1.5. ¶ Sámediggi sáhttá šiehtadit lagabut departemeanttain, ja oažžut hálddašandoaimmaid ovttaskas dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusa doarjjadoaimmaid oktavuođas. Diehtojuohkinbálvalusa ovddasvástádus sirdojuvvo Sámediggái. Sosiála- ja dearvvašvuođadepartemeanta mearrida juohke jagi dakkár doaimmaid ja eará doaimmaid áŋgiruššanrámmaid. Doarjjaruđaid hálddašeapmi lea leamaš mávssolaš lávki Sámediggái dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi gelbbolašvuođa háhkamis. Áššemeannudankapasitehta nannemii lea dattetge ain stuorra dárbu. Sámediggái šaddá buoret vuođđu iehčanasat hábmet politihkas, ja dat nanne rolla eavttuid buktin ráđđehusa sámipolitihkkii dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggis. ¶ 2.1.2 Hálddašandásiid bálddalastin jabálddalastin geográfalaš rájáid rastá ¶ Ráđđehus galgá koordineret sámepolitihkalaš stivrejumiid eará stivrensignálaiguin, maid dat addá ¶ 2. ROLLAJUOHKU JA OVTTASDOAIBMAN ¶ gielddaide, gielddaide ja iešguđet bálvalansurggiid stáhta ásahusaide. Nana beroštumi haga sáhttet sámi perspektiivvat álkit báhcit duogábeallai go báikkálaš dásis ollašuhttigoahtit dearvvašvuođa- ja sosiálapolitihkalaš áŋgiruššamiid. Sáhttá maid geavvat nu, ahte sámi doaimmat dahkkojit soaittáhagas, ja báikkálaš, koordinerekeahtes álgagiiguin, nu ahte ollislaš resursamearis, mii geavahuvvo sámi álbmoga buorrin, ii oaččo doarvái buori beaktilvuođa. ¶ Dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi sámi fágagelbbolašvuođa galgá ovddidit ja geavahit gielddaid, fylkkagielddaid ja guovlluid dearvvašvuođafitnodagaid ovttasbarggus, ja geográfalaš rájáid rastá. Stáhtas lea bajimus ovddasvástádus dan ollašuhttimis. Máŋgga sajis ii leat vuođđu sierra sámi fágabirrasiidda, ja sihke bálvalusaid fálliide ja geavaheaddjiide lea ovdun, juos gievrrat aktor veahkeha geahnoheappu. Vai sámi geavaheaddjiide sáhtášii fállat gielalaččat bures heivehuvvon bálvalusaid, sáhttá ovttaskas dáhpáhusain leat jierpmálaš dikšut pasientta nuppi gielddas/ fylkkagielddas, dahje geavahit vuoigatvuođa ieš válljet buohcciviesu. ¶ Buot dát dilálašvuođat čujuhit dan guvlui, ahte sámiid várás oaivvilduvvon doaimmaid hárrái galggašii nannet oktavuođa sierra hálddašandásiid gaskka ja sierra geográfalaš guovlluid gaskka. Lea mávssolaš, ahte stáhta bajimuš dási ovddasvástádusas, mii das lea sámi álbmoga dearvvašvuođabálvalusaid hábmemis, lea čielga organisatovrralaš sadji. DavviNorgga guovllu dearvvašvuođafitnodat (Helse Nord) sáhtášii leat ulbmillaš organisatovrralaš rámma ráđđehusa sámepolitihka čađaheapmái ja spesialistadearvvašvuođabálvalusa bálddalastindárbui. Guovlluid dearvvašvuođafitnodagat ja ovttaskas dearvvašvuođafitnodagat (doaimmat, maid čađahit guovlluid dearvvašvuođafitnodagain) sáhttet ovddidit ovttasbarggu, masa gielddat maid oassálastet, ja mii meannuda čuolbmaásahemiid sihke spesialistabálvalusaid ja gielddaid gaskavuođa hárrái ja gielddarájáid rastá. Stáhta ásahusat, mat leat guovllu olggobealde, sáhttet dárbbu mielde čadnot ovttasbargui. ¶ Sámiide oaivvilduvvon doaimmaid prográmmastivra, mii livččii Helse Nord ja Helse Midt-Norge oktavuođaš, sáhtášii leat ulbmillaš gaskoapmi, mainna ollašuhttit ovttasbargguid geográfalaš ja hálddahuslaš rájáid rastá, ja mainna sáhtášii ollašuhttit doaimmaid, maid buktit ovdan «Máŋggabealatvuohta ja ovttadássásašvuohta» - dearvvašvuođafitnodagat ja dihto gielddat, main orrot ollu sápmelaččat, oassálastet. Helse Nord sáhttá dađi mielde ovdánit bargoneavvun guhkes áiggi áŋgiruššamis sápmelaččaid várás oaivvilduvvon doaimmaid hárrái. Dán láhkai oažžut buorebut koordinerejuvvon ja beaktilut áŋgiruššama, go aivve fal prošeaktadoaimmaiguin. Nannosat áŋgiruššama Helse Nord olis galgá árvvoštallat dárkileappot kapihttalis 1.2. namuhuvvon árvvoštallama maŋŋá, ja juos Sámediggi lea ovttaoaivilis. Sámedikkis galget leat doarvái hálddahuslaš resurssat ja duođalaš váikkuhanváldi doaimmaid hábmemii ja ruđaid geavaheapmái. ¶ 1. SDD áigut ruhtadit Sámedikkihálddahussii fásta virggi, mii bargá aiddodearvvašvuođa- ja sosiálasuorggičuovvulemiin, nu ahte Sámediggi ovddidaain rollas, masa gullá sámepolitihkalašeavttuid buktin dearvvašvuođa- jasosiálasuorggis. ¶ 2. SDD áigu doarjut iešguđethálddašandásiid ovttasbarggu jabálddalastima geográfalaš rájáid rastá, miiovddida sámi álbmoga dili. ¶ 2.2 Riikkaviidosašdiehtojuohkindoaimmat ¶ Sámi hálddašanguovllu almmolaš eiseválddit leat Sámilága vuođul geatnegasat juohkit dieđuid bálvalusfálaldagaideaset birra sámegillii. Dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggis lea ovttaskas geavaheaddjiin dasa lassin vuoigatvuohta oažžut sámegielat bálvalusaid. Dat gusto čálalaš (galbbat, gihppagat, čállagat ja skovit, sihke pasientagirji juos geavaheaddji dan gáibida) ja njálmmálaš diehtojuohkimii. Stáhtas lea ovddasvástádus jorgalahttit dieđuid, main lea mearkkašupmi olles sámi álbmogii. Dat gusto vuosttažettiin dokumeanttaide, mat čilgejit ođđa dearvvašvuođa- ja sosiálapolitihkalaš ođastusaid ja njuolggadusaid rievdadeami, ja oppalaš diehtojuohkimii iežas vuoigatvuođaid birra, sierralágan dearvvašvuođaváttuid/sosiála váttisvuođaid hehttemii ja dikšui. Go stáhta váldá badjelasas spesialistadearvvašvuođabálvalusa ovddasvástádusa, de dat oažžu maid viidát ovddasvástádusa bálvalusdiehtojuohkimis. ¶ váldit vuostá almmolaš diehtojuohkima dakkár hámis, go dat addojuvvo. Guovddášeiseválddiid ja gieldda dearvvašvuođabálvalusa sierralágan diehtojuohkingeahččaleamit leatge danin dehálaččat. Erenoamáš hástalus lea lágidit fáhkkaválmmašvuođa, nu ahte heahtediliin sáhttá juohkit dieđuid sámegillii. Dan mearkkašupmi bođii čielgasit ovdan Černobyla lihkohisvuođa oktavuođas. Erenoamážit fáhkkadiliin lea dehálaš oažžut buriid rávvagiid, movt dieđuid galgá heivehit ulbmiljovkui. Galgá árvvoštallat dieđuid njálmmálaš juohkima eaktodáhtolaš servviid ja persovnnalaš fierpmádagaid bokte sihke dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusain ja daid olggobealde. ¶ Sámegiella ja sámi informašuvdna gullet ráđđehusa áŋgiruššansurggiide. Ulbmil lea čuovvulit sámilága áigumušaid ja vuoigatvuođaid sámegiela viidásut geavaheamis, erenoamážit guđa gielddas, mat gullet sámilága giellanjuolggadusaid hálddašanguvlui. ¶ Sámediggái juolluduvvo ovddasvástádus dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi almmolaš sámi diehtobálvalanguovddáža jođiheames. Dakkár sadji livččii hui ávkkálaš, mii dovddašii buot sámegielat dearvvašvuođa- ja sosiálafágalaš diehtojuohkima ja fágagirjjálašvuođa, mii lea gávdnamis, ja mii maiddái sáhtášii muitalit, geas lea fágagelbbolašvuohta guđege bálvalusain. ¶ Guorahallan, maid Sámi ealáhus- ja guorahallanguovddáš Sámi giellaráđi ovddas čađahii sámegiela hálddašanguovllus jagis 2000, čájehii ahte dušše 11 % sis, geat hálidivčče sámástit dearvvašvuođabálvalusaid olis, dahket dan, vaikko 70 proseanttas guovllu dearvvašvuođa- ja sosiálaásahusain leat sámegielat bargit. Dát lea aiddo dat servodatsuorgi, mas geavaheaddjiin lea stuorámus sávaldat beassat sámástit, erenoamážit doaktára luhtte ja sosiálakantuvrras. ¶ 1. Sosiála- ja dearvvašvuođadepartemeantaáigu ruhtadit dearvvašvuođa- jasosiálasuorggi riikkaviidosaš sámidiehtojuohkinbálvalusa. Sámediggi jođihabálvalusa, man ulbmil lea juohkit sáme- jadárogillii dieđuid olbmuide, fágabargiide jasuorggi hálddahusaide. Bálvalus galgájuohkit dieđuid sámi dilálašvuođain, sámigeavaheaddjiid heiveheami dárbbuin, sin vuoigatvuođain, ja gaskkustit oktavuođaidsámi fágabargiide. 2. SDD áigu nannet lágaid, njuolggadusaid jaeará diehtomateriála jorgalanbarggu. Ođđalágat galget jorgaluvvot sámegillii. ¶ 3. Dearvvašvuođafitnodagain ja eará stáhtaásahusain lea ovddasvástádus bidjatdoar vái ruđaid geavaheaddjiideoaivvilduvvon diehtomateriálajorgalahttimii sámegillii. ¶ Dulkon lea dohkálaš minimačoavddus vai dearvvašvuođa- ja sosiálabargit gulahalašedje sámegielat geavaheaddjiiguin. Nu guhká go váilot sámegielbargit, lea vealtameahttun dulkot. Dilli joatkášuvvá dákkárin guhkás boahtteáigái. Dulkonbálvalusat eai leat viidásit oažžumis, ja daidda lea mihtilmas ahte dulkageavahanrutiinnat leat soittolaččat. Dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggis leat uhccán gelbbolaš dulkkat, ja oahppokvalitehtta lea váilevaš dán suorggi doaimmaid dáfus. Ideála dilis livččii dulkkas giellagelbbolašvuođa ja dulkonteknihka lassin juogo dearvvašvuođa- dahje sosiálafágalaš gelbbolašvuohta ja kulturanalyhtalaš (antropologalaš) máhttu. ¶ Dulkkat vásihit dávjá, ahte sii gártet váttis dillái geavaheaddji ja dikšára gaskii. Olgoriikkadirektoráhta dulkonnjuolggadusaid mielde dulka galgá dulkot dušše dan, mii daddjo, «lasitkeahttá ja maidege eret guođekeahttá» . Máŋgii sáhttá dulka leat áidna olmmoš, gean geavaheaddji deaivá ja gii dovdá su kulturduogáža. Sámi geavaheaddjit ja sin lagašolbmot vurdet dávjá, ahte dulka sihke doallá sin beali dearvvašvuođalágádusa vuostá, čilge dan mii daddjojuvvo ja dulkojuvvo, ja vel servvoštallá singuin. Dat ii leat Olgoriikadepartemeantta njuolggadusaid mielde. Muhto juos dulka ii vanat njuolggadusaid, massá geavaheaddji álkit luohttámuša ja geassáda iežas sisa. Erenoamážit psykiatriijas dat sáhttá hehttet buori divššu. ¶ Bargit dat dárbbašit dulkka, iige geavaheaddji. Bargit leat bargiidlága vuođul geatnegasat fállat fágalaččat dohkálaš bálvalusaid. Bargoaddis lea ovddasvástádus lágidit diliid nu, ahte dearvvašvuođabargit sáhttet ollašuhttit geatnegasvuođaideaset ámmáhis, vrd. ee. dearvvašvuođabargiid lága § 16:in. Heahtečoavddusin sáhtášii fitnodaga siste skuvlet sámegielat dearvvašvuođabargiid dulkoma várás. Dulkongolut eai leat mielde, go rehkenastet stáhta ásahusaid, fylkkagielddaid ja gielddaid doaibmarámmaid. ¶ dulkomii, muhto dat eai govčča lahkage buot goluid. Sámi giellalága hálddašanguovllu olggobealde eai sáhte geavaheaddjit gáibidit dulkoma. Doppe galget dearvvašvuođa- ja sosiálabargit árvvoštallat nugo earáge unnitloguid hárrái, leago fágalaččat dohkálaš leat fálakeahttá dulkoma. ¶ Ulbmilat: ¶ Ráđđehusa ulbmil lea ráhkadit fágalaččat dohkálaš dáro/sáme-sáme/dáro dulkonbálvalusa, mii livččii buorebut geavaheaddjiid olámuttos. ¶ Strategiijat: ¶ Dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggi dulkoma galggašii ovddidit sierra fágan. Dat eaktuda, ahte Sámi allaskuvla fállá dulkonoahpu. Fága galgá ovddidit ovttasbarggus Sámedikkiin ja sámi dearvvašvuođa- ja sosiálabargiiguin. Livččii buorre, juos oahpu oassin livččii hárjehallanáigodat. Eará oasseulbmiliid vuolde namuhuvvon eará doaimmaid sáhttá ollašuhttit dušše dalle, juos eanet dulkkat leat olámuttus. ¶ Virgenjuolggadusaid mearrideapmi gullá ovttaskas bargoaddái. Dattetge livččii dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggis buorre ovddidit oktasaš oainnu dan ektui, movt dulkkat galget bargat. SDD áigu danin oažžut dahkkojupmái standárda virgeinstruvssa, mii sáhttá bagadit áššis. Standárda ráhkaduvvo dan geažil, ahte soaitá leat dárbu árvvoštallat ođđasit dulkkaid rollajuogu, maid Olgoriikkadirektoráhta bidjá vuođđun. Eiseválddit berrejit gávdnat dássedeattu, mas dulkkat sáhttet doaibmat neutrála vugiiguin dulkomis, ja mas seammás sáhtášii nannet ja legitimeret sin doaimma sosiála doarjjan ja kulturgaskkusteaddjin. ¶ Dulkondárbbu galgá čielggadit nu árrat iskkadeamis dahje divššus go vejolaš. Dulka galgá maid leat álkit olámuttos. Guovdageainnu gielda lea ovddidan rutiinnaid dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaidis oktavuođas. Sihke geavaheaddjit ja dikšut galget leat diđolaččat áššis, nu ahte dulka geavahuvvo dárbbašettiin. Buot gielddain ii leat seammá álki fáhtet dulkka. Unnimusgáibádus lea ahte dain gielddain, main orrot ollu sápmelaččat, lea báikkálaš dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid buot dásiin gelbbolašvuohta árrat meroštit, goas dulkon dárbbašuvvo. Erenoamážit dábálašdoaktárat, bátnedoaktárat ja vejolaččat earát, geat sáddejit geavaheaddjiid dikšui dahje iskkademiidda, sáhttet almmuhemiin veahkehit ollu ásahusaid ja bálvalusaid, gosa sii olbmo sáddejit. Dearvvašvuođa- ja geavaheaddjiide muitaluvvo dulkka jávohisvuođageatnegasvuođa birra. ¶ Giellalága hálddašanguovllu olggobealde leat uhccán dulkkat. Danin livččii buorre ásahit dulkonbálvalusa, mii govččašii sámi ássanguovlluid ja stuorámus gávpogiid. Dat eaktuda namuhuvvon dulkaoahpu johtuibidjama. Bálvalus sáhtášii doaibmat dulkafierpmádahkan, mas dulkkat barget iešguđet báikkiin miehtá riikka ja leat válmmasin vuolgit dulkot. Dalle, go ii leat vejolaš dahje dárbbašlaš boahtit báikki ala, sáhttá dulkot telestudio dahje govvatelefovnna (ruoná nummira) bokte. Dalle, go fierpmádaga dulkkat eai leat dulkomin, sii sáhttet maid jorgalit čálalaš dieđuid, mat addojit geavaheaddjiide. Dákkár bálvalusa ovddideami galgá oaidnit ollislaš áŋgiruššama oassin telematihkkabálvalusaid várás ja sámi oahpponeavvuid ja veahkkeávdnasiid ovddideami oassin. ¶ 1. SDD ja GOD (girko-, oahpahus- jadutkandepartemeanta) áigot ovttasruhtadit Sámi allaskuvlla dulkonoahpu. ¶ 2. Sámi allaskuvla láhčá diliid dulkomajoatkkaohppofálaldahkii, mii oaivvilduvvoolbmuide, geat dovdet dearvvašvuođa- jasosiálasuorggi, ja maiddái MBDovddasvástádussuorggi. Ovddidanbargguruhtada SDD. ¶ 3. Ráđđehus dahká álgaga nu ahteovddidišgohtet dearvvašvuođa- jasosiálasuorggi virgenjuolggadusaidovttasráđiid áigeguovdilis fágabirrasiiguinja hálddašanorgánaiguin. ¶ 4. SDD áigu dahkat álgaga dasa ahte sámigiellalága hálddašanguovllu gielddat jafylkkagielddat ráhkadit rutiinnaiddearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaiddulkomii. Guovlluid dearvvašrutiinnat. ¶ 5. SDD áigu dahkat álgaga dasa, ahteskoviide, maiguin sáddejit geavaheaddjiiddikšui dahje iskkademiidda, lasihitgažaldaga dulkoma birra. ¶ 6. Helse Nord ja sámi giellalágahálddašanguovllu gielddat ja fylkkagielddat ¶ berrejit ásahit fásta dulkaveaga, kánskeovttasbarggus nubbi nuppiin, nu ahte datsáhttet deavdit giellalága geatnegasvuođaid.Dulkkaid fáhtema sáhtášii álkidit dán guovlluolggobealdege ođđa teknihkalaš čovdosiiguin. ¶ 2.4 Geahččoeiseválddiid rolla ¶ Stáhta dearvvašvuođageahčus lea dearvvašvuođabálvalusaid bajit geahččoovddasvástádus. Dan olggut ossodat, fylkkadoaktárat, gozihit fylkka dearvvašvuođabálvalusa ja dearvvašvuođabargiid, ja galget gozihit riikkaássiid dearvvašvuođadiliid, buohtastahte geahččolágain (lov nr. 15 av 30.03.1984 om statlig tilsyn med helsetjenesten). Ossodat galgá váikkuhit dasa, ahte dearvvašvuođapolitihkalaš mearrádusat ollašuhttojit ja politihkalaš bargoaddit, bargit, geavaheaddjit ja ássit besset oahpásmuvvat vásáhusaiguin, mat čoggojit geahččodoaimmain. Geahčču čađahuvvo dan láhkai, ahte ossodat viežžá statistihka, dutkan- ja eará guorahallandieđuid vuogádatgozihemiin ja eará olggut doaimmaiguin. Dán láhkai gehččo, ahte njuolggadusat čuvvojuvvojit ja fágalaš dohkálašvuohta sihkkarasto. Ossodat addá maid fágalaš ráđiid departementii ja ollašuhtti dearvvašvuođabálvalusaide, erenoamážit vuoruhuvvon politihkalaš áŋgiruššamiid oktavuođas. Fylkkamánni goziha fylkkas sosiálabálvalusaid. Dasa lassin juolludit sihke fylkkamánnit ja fylkkadoaktárat doarjjaruđaid stáhta doaibmaplánaid, viiddidanplánaid jnv. ollašuhttimii. ¶ Fylkkadoaktáris ii leat lágalaš vuođđu gozihit giellalága mearrádusaid čuovvuma. Fylkkamánni ii dán áigge gozit giellalága čuovvuma. Sihke fylkkadoaktáriin ja fylkkamánniin lea ovddasvástádus fuolahit, ahte bálvalusfálaldat lea ovttaárvosaš buot álbmotjoavkkuide. Fylkkadoaktárat sáhttet dattetge vuogádatgoziheamiset oktavuođas árvvoštallat dearvvašvuođabálvalusaid gielalaš beliid ja veardidit, devdetgo dat dohkálašvuođagáibádusaid, vuoigatvuođa beassat geahččat buohccigirjji (journála), vuoigatvuođa informerejuvvon miehtamii ja nu ain. Dakkár vuhtiiváldimiid sáhttet maid árvvoštallat oktagaslaš goziheamis (goziheamis, mii vuođđuduvvá dáhpáhussii ain hávil). ¶ Sámi giellalága hálddašanguovllu dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusat berrejit sáhttit duođaštit, ahte sis leat rutiinnat, maid mielde sii čuvvot sámilága mearrádusaid, veardit siskkáldas goziheami geatnegasvuođain. Dán láhkai sáhttá fylkkamánni sámilága giellanjuolggadusaid mearrádusaid čuovvuma. Fylkkadoaktáris ii leat láhkavuođđu gozihit giellalága mearrádusaid čuovvuma. Jagi 2003 rájes sáhttá siskkáldas goziheami lahkonanvuogi, mainna gozihit giellanjuolggadusaid čuovvuma, geavahit maiddái dearvvašvuođabálvalusaid gehččui. Dalle fylkkadoaktárat ja oahppodirektevrrat gullagohtet fylkkamánni vuollái. Dat rahpá vejolašvuođaid bálddalastit iešguđet gozihan- ja ráđđeaddindoaimmaid čađaheami. ¶ Ulbmilat: ¶ Geahččoeiseválddit galget bearráigeahčuin váikkuhit dasa ahte dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusain váldet vuhtii geavaheaddjiid vuoigatvuođa oažžut áddehahtti informašuvnna ja vuoigatvuođa informerejuvvon miehtamii, ja fágalaččat dohkálaš doaimmaid giellagáibádusaid. Dat gusto olles riikii. Finnmárkku ja Romssa fylkkamánnit galget bargat dan ovdii, ahte dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusa olis dovdet sámilága giellanjuolggadusaid. ¶ Strategiijat ja doaimmat: ¶ Geahčču: ¶ Bajit geahčču: ¶ Fylkkadoaktárat ja fylkkamánnit galget árvvoštallat, movt sámi álbmoga vuoigatvuohta dárbbašlaš dearvvašvuođaveahkkái ja giellalága mearrádusat váldojit vuhtii gielddaid, fylkkagielddaid ja guovlluid dearvvašvuođafitnodagaid dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid plánemis. Guovlluid dearvvašvuođafitnodagaid plánat ovddiduvvojit SDD dohkkeheapmái, ja SDD bivdá árvvoštallamiid geahččoeiseválddiin. ¶ Doaibmabearráigeahčču: ¶ Sámi hálddašanguovllus galgá fylkkamánni bearráigeahččandoaimmaidis olis árvvoštallat doaimmaid rutiinnaid, maiguin ollašuhttit sámilága. Fylkkadoavttir galgá bearráigeahččandoaimmaidis olis árvvoštallat sullasaš rutiinnaid, maiguin čuovvut mearrádusaid áddehahtti dieđuid addima birra ja dearvvašvuođalága dohkálašvuođagáibádusa giellaaspeavttaid. Dakkár doaimmat galget gullat doaimmaid siskkáldas bearráigeahččovuogádahkii. Livččii maid buorre, juos hálddašanguovllu olggobeale doaimmain, mat bálvalit sámi geavaheaddjiid, biddjošii deaddu sin vuhtiiváldimii siskkáldas bearráigeahččovuogádagas. ¶ Oktagasgoziheapmi: ¶ Fylkkadoavttir goziha dearvvašvuođabargiid dáhpáhusaid vuođul. Geavaheaddjit, geat vásihit ahte singuin eai láhtte nu movt galggašedje, sáhttet váidalit fylkkadoaktárii. Dearvvašvuođabálvalusas lea geatnegasvuohta dieđihit bálvalusain dáhpáhuvvan bárttiin ja dilálašvuođain, main masa leat bártidan. Váidalanvuoigatvuođa geavaheapmi lea dattetge veadjemeahttun geavaheaddjiide, geat eai hálddaš formála, čálalaš gulahallama. Sámi geavaheaddjit galggašedje sáhttit váidalit njálmmálaččat, man vuođul fylkkadoavttir de čállá váidaga, dárbbu mielde dulkka vehkiin. ¶ Ráđđeaddindoaimmat: ¶ Geahččoeiseválddit galget sámi hálddašanguovllu siskko- ja olggobealde rávvet ja bagadit gielddaid, fylkkagielddaid ja dearvvašvuođa- ja sosiálabargiid dan hárrái, mii adno ovttaárvosaš ja vealtameahttun dearvvašvuođaveahkkin/sosiála bálvalussan sámi geavaheaddjiid ja klienttaid hárrái. Erenoamážit gielddat, mat leat giellalága guoskevaš guovllu olggobealde, muhto main orrot ollu sápmelaččat, galget oažžut ollu fuomášumi. ¶ Dán suorggis sáhtášii leat buorre lonuhit vásáhusaid hálddašanrájáid rastá ja gulahallat Sámedikkiin sámi geavaheaddjiid diliid hárrái. Iešguđet fylkkadoaktárat ja fylkkamánnit sáhttet rávvet Sámedikki, go dat árvvoštallá ohcamušaid, maid doarjagiid Sámediggi hálddaša. ¶ Guovlluid geahččoeiseválddit hálddašit eanet gielddaid ja fylkkagielddaid merkejuvvon doarjagiid go ovdal. Dat guoská erenoamážit bargiid joatkka- ja viidásatoahpu doarjagiidda. Gelbbolašvuođalokten- ja rekruterendoaimmat sáhttet lea mielde vuhtiiváldimin sámi geavaheaddjiid dárbbu gulahallat sámegillii. Lea áigeguovdil, ahte gielddat, fylkkagielda, guovlluid dearvvašvuođafitnodagat, oahppodirektevra ja geahččoeiseválddit lágidit ovttas dakkár doaimmaid. Gielddaidgaskasaš doaimmat sáhttet leat áigeguovdilat, erenoamážit lassioahpus. ¶ 1. SDD áigu hálddahusstivremiin fuolahitahte fylkkadoaktárat ja fylkkamánnit lágiditbargiidoahpahandoaimmaid, maiguinfuolahit geavaheaddjiid dárbbus gulahallatsámegillii. ¶ 2. SDD áigu nannet fylkkadoaktáriidgelbbolašvuođa sámi geavaheaddjiid jasámegiela hárrái. Departemeanta áigu leatdialogas fylkkamánniiguin ja fylkkageavaheaddjiide. ¶ 3.1 Mánáid ja nuoraiddearvvašvuođaváttuideastadanbargu ¶ 3.1.1 Álggahus ¶ Sámi mánáid- ja nuoraidpolitihka hábmema vuođđun leat sihke riikkaidgaskasaš ja riikka siskkáldas mearrádusat, omd. ON:a konvenšuvdna mánáid vuoigatvuođaid birra. Vuođđun leat maiddái dálá lágat, mat gustojit mánáid- ja nuoraidsuorgái. Politihkka galgá maid vuođđuduvvat sámiid iežaset eavttuide nu guhkás go vejolaš. Sámediggi lea ráhkadan mánáid- ja nuoraidplána, mii govvida viidát sámi iešguđet mánáid- ja nuoraidjoavkkuid eallindili ja sin várás oaivvilduvvon almmolaš bálvalusfálaldaga. Evttohuvvon doaimmat čuvvot buorre muddui NOU 1995:6 evttohusaid. Ráđđehus áigu searválágaid Sámedikkiin čuovvulit Sámedikki mánáid- ja nuoraidplána. Mánáidáittardeaddji lea maid kárten sámi mánáid ja nuoraid dili, ja lea ságastallamin Sámedikkiin mánáid- ja nuoraidplána fágalaš čuovvuleami birra. ¶ 3.1.2 Dearvvašvuođastašuvdna- jaskuvladearvvašvuođabálvalus ¶ Dearvvašvuođastašuvdna ja skuvla leat áidna sajit, gos dearvvašvuođabálvalus deaivvada buot mánáiguin ja nuoraiguin. Dat lea áidnageardánis vejolašvuohta ovddidit dearvvašvuođa ja hehttet váttuid olles álbmoga mánáid ja nuoraid, sihke sin bearrašiid ektui. Ráđđehus áigu nannet dearvvašvuođastašuvdna- ja skuvladearvvašvuođabálvalusa stáhta iešguđet áŋgiruššamiiguin. Sd.prp.nr. 63:s (1997-98) Opptrappingsplan for psykisk helse 1999-2006 (Mielladearvvašvuođa ovddidanplána 1999-2006) rávvejuvvo nannet riikka mielladearvvašvuođabálvalusaid 800 jahkebargguin, mat juohkásit plánaáigodagas iešguđet fágajoavkkuide. Lea ulbmil nannet psykososiála váttisvuođaid hehttenbarggu. Nasjonal kreftplan - našunála borasdávdaplánas (Sd.prp.nr. 61, (1997-98)) leat deattuhan eastadandoaimmaid nugo borramuša válljema, lihkadeami, borggutmeahttunvuođa ja báikkálaš doaimmaid, mat laktásit dáidda surggiide. Dearvvašvuođastašuvdna ja skuvladearvvašvuođabálvalus ovttasbarget mánáidgárddiiguin, skuvllaiguin ja eará dehálaš aktovrraiguin. Jagiid 1999-2003 doaibmaplánas, mii gieđahallá sávvameahttun áhpehisvuođa ja aborttaid hehttema (Førebygging av uønsket svangerskap og abort 19992003, I-0952), lea nuoraid dearvvašvuođastašuvdna dehálaš veahkkeneavvu. SDD lea sádden riikka gielddaide johtočállaga, mas lea čoahkkáigeassu stáhta áŋgiruššamiin dearvvašvuođastašuvdna- ja skuvladearvvašvuođabálvalusa oktavuođas (I-47/99). ¶ Lea dehálaš nannet máhtu dan hárrái, movt lea bajásšaddat guovttegielat ja guovttekultuvrralaš birrasis, ja nannet máhtu sámi historjjá, kultuvrra, árbevieruid ja bajásgeassinnorpmaid ja -minstariid birra. Dat dárbbašuvvo ee. vai sáhttá árvvoštallat máná ahtanuššama ja erenoamážit su gielalaš ovdáneami ja vai sáhttá bagadit váhnemiid iešguđet gažaldagaid, omd. giela ja identitehta ovdáneami, borramuša, fysihkalaš bajásgeassima ja lihkohisvuođaid hehttema olis jnv. ¶ Gelbbolašvuohta árvvoštallat sámi mánáid giellaovdáneami (gielladiagnostiseren) lea dehálaš barggadettiin mánáiguin, geain leat gielalaš váttisvuođat. Diagnostiseremis galgá guorahallat sihke eatnigiela ja vejolaš nuppi giela, ja čielggadit máhttágo mánná duođaid eatnigiela buorebut. Mihtilmas dáža birrasiin ii leat álo nu. Juos mánná dárbbaša spesiálapedagogalaš goziheami, de dan berre fuomášit nu árrat giellaovdáneamis go vejolaš. Dat eaktuda, ahte buot dearvvašvuođastašuvnnain lea sámegielat spesiálapedagogalaš gelbbolašvuohta ja ahte dat barget lávgalagaid skuvllaid PP-bálvalusain, mas lea ovddasvástádus maiddái vuollel skuvlaahkásaš mánáin. ¶ Vásáhusaid mielde sámi birrasat luhttet dávjá dearvvašvuođadivššárii. Sáhttá leat buorre, ahte dearvvašvuođadivššár gallestallá mánáidgárddiid ja váhnemiid. Erenoamážit unnimus mánát, geat orrot ¶ 3. SÁMI PERSPEKTIIVA IEŠGU 100 Oktiibuot ¶ Gáldu: Finnmark 1979: 337 ¶ Vaikko guollebivdiid ollislaš lohku lea beliin unnon dán áigodagas, lea mohtorfatnasiid lohku lassánan sakka. Lea ovddemustá ođđa teknologiija ovdáneapmi mii lea buoretdoaibmin ráhkadan bivdoneavvuid, fatnasiid ja doalu. Olbmot juohke fatnasa nammii leat danin unnon. Mii oaidnit guokte ovdánanmálle 1970 rádjái. Ovtta- ja guovtteolbmo šárkkat ¶ leat lassánan, ja nu leat maid áhpenuohttunfatnasat ja snoranuohttunfatnasat ¶ . Gaskastuoru fatnasiid lohku gal baicca lea unnon (Finnmark 1979: 337-339). Čuovvovaš cealkka govvida servodaga maŋŋel soađi vel čielgaseappot go Finnmárkku servodaga ovdal soađi: "Guolásteapmi lea buot deaŧalaččamus ealáhusvuođđu dán báikki olbmuide" (Mehamn 1969: 6). Omd. lea Muosát čielga guolástussuohkan gos leat olu ja aktiiva fatnasat. 1958:s ledje doppe 122 skoavdefatnasa ja 86 rabas fatnasa, ja dain lei oalle oanehis mátki guollebáikkiide (Schei-komiteen = Scheilávdegoddi 1960: 43). Sállannuoris lei 4-5 nauttalaš miilla ¶ lagamus áhpeguollebáikkiide, ja dábálaš mohtorskeittáin ádjánii 2-3 diimmu bivdobáikái (Myhre 1957: 54). Schei-lávdegoddi celkkii 1960:s Muosáha ealáhuseallima mannolatvuogi birra ahte ledje veahá šibihat, muhto šibitdoallu lei nohkagoahtán maŋimus áiggi (Schei-lávdegoddi 1960: 43). Davvenjárggas ii namut lávdegoddi obanassiige eanandoalu ealáhussan. Porsáŋggus gal ledje eanandoallu ja guolásteapmi váldoealáhussan. Eanandoalut ledje dábálaččat smávvát, muhto ledje oalle buorit gilvinvejolašvuođat. Eanandoallu lei ovdáneame, muhto guollebivdu ii gal lean "beare nanus suohkanis" (ibid s. 49). Guollebivdu šattai eambbo olggutriddobivdu go ovdal. Siskkit vuotnaguovlluin bargagohte dađistaga eambbo eanandoaluin, ja doppe lei ge lotnolasdoaibma seilon buoremusat. OMD. lei guolásteapmi váldoealáhus Davvesiiddas: "Dát lea áidna ealáhussan olggut ¶ guovlluin ". Muhto siskkit guovlluin lei eanandoallu ovdánišgoahtán, ja doppe ledje lotnolasdoaimmat (ibid s. 54). Soađi áigge lassánišgohte dađistaga áidnafidnoguolásteaddjit Sállannuoris, ja soađi maŋŋel manai vel čielgaseappot dan guvlui. Stuora fatnasiin fertii dássedit bivdit birrajagi jus galggai gánnáhit. Áidnafidnoguolásteaddji lei ge gaskamearálaččat 32 vahku bivddus. Váldofidnoguolásteaddji sullii 19 vahku, ja lassiguolásteaddji dušše 8 vahku bivddus (Myhre 1957: 54). 1950 olmmošlohkama mielde elle 1369 olbmo guolástemiin ja bivdduin Sállannuoris. Muhto lotnolasdoaimmat eai lean áibbas nohkan, danin go 75:s barge dasalassin eanandoaluin. Muhto fertejit leamaš eanebut geain lei goit eanandoallu lassiealáhussan (geahča vuollelis). Ii leat čielggas man oallugiin ledje eará doarjjaealáhusat (ibid s. 54). Sállannuori ealáhuseallin lei nappo unnán differensierejuvvon. Earenoamáš headjuvuohtan doppe lei (nu go muđui Finnmárkkus), ahte ealáhuseallin lei eambbo áigodagaid mielde go muđui Norggas. Eai lean dušše guollebivddus áigodagat. Maiddái eanandoalus ja eará ealáhusain ledje áigodagat, nu go huksen- ja rusttetealáhusain (áigodagat ledje maid oaneheappot go muđui Norggas): " Lotnolaseanandoallu geasset ja guolásteapmi dálvet lea hui dábálaš, ja orrot bures geavaheame bargonávccaid dáinna lágiin. Muhto duohtavuođas šaddá olu joavdelasáigi go galget lonuhit bargonávccaid ovtta doaimmas nuppi doibmii máŋgga geardde jagis. Dasalassin lea maid oalle olu bargguhisvuohta ja oalle olu joavdelasáigi (ibid s. 51). Álggos ii báljo rievdan ássanmálle ođđasishuksenáigge ¶ (dađistaga rievddai dát sakka). Vaikko muhtun guollebivdohámmanat báhce ávdimin, de lei goitge dábálaččat seammá ássanmálle go ovdal soađi. "Muhto okta rievdadeapmi čuovui ođđasishuksema. Olu guollebivdit geat ovdal soađi barge lotnolasat guolástemiin ja eanandoaluin, šadde dan áigodagas huksen-, rusttet- ja industribargin" (Fiskerinæringa i Finnmark 1977: 13). Eiseválddit maid čielgasit sávve ahte guollefatnasat galge nuppastuvvat eambbo áhpebivdofanasveahkan mas ledje eanas smávva áhpenuohtástanfatnasat. Guolleoastit berrejit danin bargat eambbo stuora, guovddáš rusttegiid badjelii gos lea máŋggalágan buvttadeapmi. "Dárbbašuvvui ávkkálaš ássan dán čađahit" (ibid s. 13. Gč. maid fylkkamánni Hans Gabrielsena FFF:s 1948: ášši 21: "Jus Finnmárku galgá birgehit iežas máilmmemárkana gilvvus, ferte olu garraseappot rahčat jođánit ja gánnáhahtti vugiin ođastit ja viiddidit sihke bivdofatnasiid, buvttadanrusttegiid ja olgoriikii vuovdima" . Gč. maid Innst. 1956: 48: 1947` dorskebivdolávdegoddi lei ávžžuhan háhkat stuorit guollefatnasiid. Muhto dát ii livčče vuotnabivdiide ávkin, oaivvildii Sámelávdegoddi). Suohkansiskkaldas čoahkkanandoaibma ¶ lei guhká juo leamaš, vaikko čoahkkanandoaibma mannagođii sakka jođáneappot maŋŋel soađi. Mohtordoaimma váikkuhussan "lea šaddan nu ahte hámmandilálašvuođat ja guollebivdohámmana guovddáš sajádat riddoruvttu ¶ johtolaga ektui lea deaŧalaččat go lagamus johtolat guollebáikái. Dát mannolat lea maid nuppástuhttan Muosát gieldda ássama nu ahte Ávanuoris ¶ lassánedje olbmot sakka eambbo go muđui suohkanis." (Flf 1952: 339340). ¶ Maŋŋel soađi mannolahkii lea guolástanrájiid viiddideapmi mihtilmasvuohtan. Ovdal sáhtte ábi lohkat gurremeahttumin, ja sáhtte danin čuovvut moadde álkis vuođđojurdaga: Ii oktage eaiggáduššan guolleriggodagaid, ja nappo lei buohkain friddja lohpi bivdit. Muhto ođđa, buresdoaibmi bivdoteknologiijain ja buoret guollejođuin šadde dát vuođđojurdagat váralažžan guolleriggodagaide (Finnmark 1979: 335). Seammaládje go muđui nai go Finnmárkku luondduriggodagat vátnot, sávve ráfáiduhttima dahje várret guliid dušše báikki olbmuide. Dákkár evttohusat leat maid ovdal soađi leamaš. omd. go háliidedje snoranuohttungildosa Finnmárku vuonaide. Dán evttohii Fálesnuori álbmotčoahkkin 1923:s (FFF 1923: ášši 18, s. 62-64). Áhpenuohttun suhttadii olbmuid earenoamážit, ja bohciidahtii garžžidangáibádusaid mat eai galgan gustot dušše gáddegurrii, muhto áhpeguollebáikkiide maid. Fylkkamánni Hans Gabrielsen celkkii ge 1948:s: Olgoriikka áhpenuohtástanfatnasat leat olu bivdán jur min lagamus áhpeguollebáikkiin, vahágin Norgga guollebivdiide (FFF 1948: ášši 54, s. 236). ¶ 5. KAPIHTTAL ¶ Muorjjit/luopmánat ¶ borramuššattut ¶ Dálbmeluovtta 1905 NGO` topográfalaš iskamis čuožžu: "Luopmánat leat - buriid jagiid valjit - eanas jekkiin, ja goitge eai lubme gosge duođi eambbo" (NGO Talvik 1905, s. 52). Eananmihtideaddji jurddašii árvvusge vuosttažettiin luopmána gávpeárvvu birra. Earret muhtun stuora luomejeaggeeaiggáda Dávdnesálas ¶ , eai geavahan murjjiid/luopmániid nu gánnáhahtti ládje ovdal go 1930-jagiin. Muhto 1938/39 dálvvi vuođđuduvvojedje omd. máŋga báikkálaš lubmensearvvi Finnmárkkus (Ytreberg 1959: 2). Gáldut leat gal ovttaoaivilis ahte olbmot čogge murjjiid/luopmániid ruovttudollui, muhto eai leat ovttaoaivilis das man deaŧalaččat dat ledje ekonomalaš oktavuođas jahkečuođi molsuma birrasiid, ee. Porsáŋggus (Hanssen 1986: 239. Gč. maid ámttamánnidieđáhusaid 1886-1890: 26 ja 1896-1900: 44). Kaptein Mamen oaivvildii 1904:s ahte muorje-/luomečoaggin ii addán makkárge dietnasa Sállannuoris. Muhto 1906:s logai sátnejođiheaddji ahte murjen/lubmen attii oalle olu boađu (NGO Sørøysund 1904: 30 ja lasáhus 1906:6). Helland duođaštii dan seammá jagi: "Várra leat vuovdán ¶ sullii 10 hl. luopmániid jahkásaččat" (Helland 1906 III: 224). 1911-15 ámttamánnidieđáhusas daddjo: Muhtun guovlluide lei murjen/lubmen hui deaŧalaš (Amtmann 1911-15). Nu lei earenoamážit Porsáŋggus, Davvesiiddas, Unjárggas ja Mátta-Várjjagis. Heajos johtolatvejolašvuođat várra ledje ártan dasa go siseatnansuohkaniin ii lean seammaládje. Murjema/lubmema ekonomalaš deaŧalašvuohta goitge lassánii sakka maŋŋel 1900. Omd. lohke sihke NGO-raporttat ja Helland ahte 1900 birrasiid eai oba lean ge luopmánat gávpegálvun Buolbmágis (Helland 1906 III: 445 ja NGO Polmak 1886-1904 kap. Næringsveie og Industri (ealáhusat ja industriija)). 50 jagi maŋŋel muitalii Eidheim alddiineaset leamaš oalle buriid lassidietnasiid, guhkit áigge vuollái (Eidheim 1958: 36). Luopmánat dáidet danin unnán geavahuvvon, go eai leat sihkkarat juohke jagi, eai ge leat nu stuora hivvodagat. Čáhppesmuorjjit baicca leat olu geavahuvvon, vaikko dain leat olu unnit vitamiinnat ja minerálat. Subarktalaš ¶ guovlluin, omd. Ruonáeatnamis ja Islánddas, leat čáhppesmuorjjit guhká geavahuvvon ruovttudoalus. Mearrasápmelaččain dáidá čáhppesmuorji leamaš dábálaččamus muorješaddu dássožii. Suvramielki seaguhuvvon čáhppesmurjjiiguin lea árbevirolaš mearrasámi biebmu. Daid čogge čakčat, ja seaguhusa bidje olggos go galmmii. Galmmasnaga riibbai dat biebmu dálvvi (Hanssen 1986: 237-239). Helland muitala ahte boazosápmelaččat borre luopmániid ja mielkki seammaládje (Helland 1906 II: 193). Čoalmmis ledje unnán sihke sarrihat, luopmánat ja joŋat. Čáhppesmuorjjit gal ledje juohkesajes, ja dan seaguhedje ee. vuoivasiin ja borre guliin. Kolsrud gohčoda dan (Kolsrud 1943: 161). Lágesvuonas orrot mearrasápmelaččat leamaš váibmileappot čáhppesmurjjiide go eará murjjiide. "Eai sii čoaggán alcceseaset eai sarrihiid eai ge eará murjjiid, mat ledje valjit vuonaid birra" (Falkenberg 1938:75). Čáhppesmurjjiid soitet danin čoaggán ovdalii eará murjjiid, go dat riibá olu buorebut go omd. sarrihat. Muđui lea váibmilvuohta maid eambbo mearrideaddjin go doaivut máŋgii. Kvenaid eai loga leamaš nu váibmilin mearalottiide, mearalottimoniide ja gáiccamielkái, ja Guovdageainsápmelaččat fas eai leat rievssahiid borran (NEG 21127 Kautokeino 1968). Čielgasit dáččaguovlluin orrot dálá dábálaš muorješlájaide leamaš hui váibmilat, earenoamážit luopmániidda. Kamøyværas ¶ muitaluvvo: "Čogge sarrihiid, joŋaid ja luopmániid máid ráhkadedje riibanládje dálvái" (Ivar Iversen 1987). "Iežan mánnávuođas muittán earenoamážit ahte ávžžis ja duoddaris ledje olu luopmánat ja sarrihat, ja muhtun báikkiin dat ledje juo earenoamáš olu." Lassin guolásteapmái lei vel šibitdoallu, ja dainna lágiin "birgejedje olbmot bures čielga luondduruovttudoaluin dakkár jagiid go ruhta lei vánis" muitaluvvo Donjevuonas (Mehamn 1969: 8). "Muhtun Ráiru olmmái čokkii hui olu luopmániid Suoidneleavššis ¶ , vuovdinváste. Ovdalaš áigge lei dat dábálaš, muhto dál (1987) čogget dušše alcceseaset leat olu muorješlájat, eai ge leat unnán luopmánat ge. Buriid luomejagiid čogget máŋggaid čuđiid kiluid", čállá Gamst (Gamst 1967: 17). Olbmot eai čoaggán dušše murjjiid, muhto maiddái borramuššattuid ja urtasiid ¶ . Lágesvuonas čogget ¶ 988 subarktiske 989 váilu sámegielnamma 990 Sennalandet 991 urter ¶ mearrasápmelaččat olles juopmo ¶ hivvodagaid main vušše máli. Čoalmmis maid borre juomu. Daid čogge gihpuide, botnje smávisin ja gazze gusamilkkiin ja gáiccamilkkiin. Earenoamážit čakčat borret bierggu ja guoli searvvis iešguđet lágan šattuid. Eai sii geavahan šaddoávdnasiid ollásit, ee. kárveniid ¶ borre unnán dahje eai oba ge. Muhto olbmot manne Stierdnái boskkaid čoaggit, mat doppe leat hui olu. Ruohttasa eai geavahan, muhto lasttaid goikadedje sávzafuođarin. Gohččira ¶ gárvvihedje ja dasto borre dan njuoskkasnaga varas, vuššon guliin ja guolevuoivasiin. Boskkaid fertii árrat čoaggit, ovdal go dat dipme. ¶ Muorje-/luomečoaggin lei deaŧalaš maiddái soađi maŋŋel, muhto 1950-jagiin boahtegohte olggobealolbmot giliide gilvalit riggodagaid nalde. Luomečoaggin lea lájuiguin oktanis, suoidnemánu loahpas borgemánu álgui. Omd. lei Mázes nanu dáhpin ahte ii oktage lubmegoahtán ovdal lájuiguin gerge. Muhto 1960 birrasiid eai šat čuvvon dán dábi nu čielgasit, ja olbmot lubmejedje lájuid áigge. Jus fásta ássit galge vuordit dassožii go gerge lájuiguin, de eai livčče ráđđen ovttage luopmána, go romsalaččat ja riddosuohkanássit čoaggigohte olu ovdal go luopmánat ládde (Steen 1963: 106-107). Eidheim` cealkka muitala ahte luomi lei deaŧaleamos muorji: "Go porsáŋgulaččat hupmet murjjiid birra, de oaivvildit ovddemustá luopmániid" (Eidheim 1958: 36). Daiguin leat olbmot bures lassin dinen. Buriid luomejagiid manne measta buohkat lubmet. Gilli lei guoros, go lei hoahppu. Luopmánat leat jur guokte vahku čoakkehahttit, ja dávjá lea guhkki jekkiide. Muhtun báikkiin šaddet luopmánat oalle sihkkarit juohke jagi, ja Suoma bealde maid čogge olu suoidnemánu loahpas gitta borgemánu gaskkamuddui. Nu go juo namuhuvvon, de ledje muorjjit/luopmánat deaŧalaččat beaivválaš borramuššan. Ledje nu deaŧalaččat ahte heajos luomejagiid čogge dušše alcceseaset, muitala Eidheim. Čakčat čogge maid veahá joŋaid alcceseaset (ibid s. 36). "Muorjjit, earenoamážit luopmánat, leat deaŧalaš borramušat. Riddoguovlluin, gos eanas boazosápmelaččain lea geasseorohat, eai dábálaččat leat nu olu luopmánat go siseatnamis. Danin mannet boazosápmelaččat, earenoamážit nissonolbmot, siseatnamii lubmenáigge" (Dieđut 1979: 29). Steen čálii ahte Mázes čogget olu joŋaid buriid muorjejagiid, sihke ruovttudollui ja vuovdinváste. Joŋaid čogge maŋŋi čavčča, dávjá dassožii go borggai. Joŋat dárbbašit goit ovtta buolašija. Čogge maid sarrihiid ja jierehiid ¶ . Lubmedettiin dávjá firbmo vel rávddu ¶ duottarjávrriin. Dávjá manai olles bearaš meahccái, lávuin, noađđeheasttain dahje traktoriin ja traktorskearruin. Beaivet lubmejedje ja eahkes suhppo firpmiid (Steen 1963: 107). ¶ Lubmen sáhtii leahkit buorre lassidienas, jotkkii Steen. Buriid luomejagiid sáhtii okta bearaš čoaggit 2-300 kg 4 gitta 7-8 kruvdnui kg:i. "Muhto luomejagit ledje hui eahpesihkkarat" (ibid s. 103). Eidheim maid deattuha ahte lubmen, nu go rievssatbivdu ja luossabivdu nai, lei "hui rievddadeaddji dienasgáldu" (Eidheim 1958: 36). Omd. lei 1950 vánes jahki, ja 1951:s maid ledje hui unnán luopmánat. 1952 gal baicca lei measta buoremus luomejahki obanassiige, ja vuvde 50-60 tonna 5 kr kg suohkana gávpeolbmáide. 1953:s vuvde 40 tonna hálbbibui (3.50-4 kr. kg) go eará báikkiin Norggas maid ledje olu luopmánat. 1952:s čogge eanas ruovttudoalut 2-300 kg:s gitta 4-500 kg:i. Moadde mánnájoavkku bukte badjel 1000 kg. Neaktá olun, muhto go juohká sisaboađuid buot jagiide, de ii šatta jahkásaš dienas beare olu (ibid s. 36). Finnmárkku Eanadoallosearvvi (Finnmark Landbruksselskap) jahkedieđáhusain maid deattuhuvvo ahte jagit ledje iešguđetláganat. Omd. lei 1952 hui buorre muorjejahki, earenoamážit luopmániid dáfus. Sáddejedje olles luomehivvodagaid lulás riibadahttinfabrihkaide ¶ , ja luomečoggiin lei olu dálvviluomi. 1954 luomejahki ges lei "arvat heajut go gaskamearri" . Nuppe dáfus ledje eambbo joŋat ja sarrihat go dábálaččat (Landbruksmelding 1954: 16). ¶ "Ledje valjit muorjjit buot giliolbmuide, ja eatnasat čogge alcceseaset luopmániid, joŋaid ja sarrihiid, muhtumat maid vuovdinváste. Eanas muorjjit ledje stáhta eatnama nalde, ja buohkain lei friddja lohpi čoaggit" , čuožžu 1978 Finnmárkku čielggadusas (NOU 1978 18 A: 186). Buohkain lei friddja čoagginlohpi, ii ge lean, dahje lei unnán ipmárdus, čoaggima gáržžidanevttohusaide. Nu lei ee. čurročoaggimiin. Easkka 1930-jagiin nuppástuvvagohte oaivilat. Olbmot oaivvildedje priváhta eatnama murjiid gullat eananeaiggádii, guhte várjalii ovddemustá luomejekkiid. Joŋaiguin ja sarrihiiguin ii lean nu váralaš. Maŋŋel soađi lea dilli rievdan heajut guvlui, dadjá seammá čielggadus: "Eatnasat oaivvildit dál arvat unnit murjjiid go soađi ovdal, vaikko álo leat muorjejagit rievddadan jagis jahkái. Leat olu garraseappot čoaggigoahtán maŋŋel soađi, nu ahte ferte dađistaga dobbeliidda mannat jus murjjiid, earenoamážit luopmániid, galgá gávdnat. Várra čuohcá eanandolliide eanemusat, go sis lea heajumus astu vuolgit guhkás lubmet." Luomečoaggin oainnat lea lájuiguin oktanis. Deattuhedje maid ahte muorjjit/luopmánat ledje deaŧalaš riggodahkan vitamiinnaid dáfus. Vuovdimiin gal dine unnán dan ektui man olu bargu lea (ibid s. 186). Orru ovttaoaivilvuohta dasa ahte muorjjit/luopmánat vatnugohte maŋŋel soađi. Porsáŋggu SLF sáhttá juste muitalit goas váttisvuohta álggii Porsáŋggus: "Ledje valjit muorjjit/luopmánat dáin guovlluin gitta álgo 50-jagiide" (Fastboendes rettigheter 1958: 44). Sámelávdegotti 1956` evttohusas daddjo ahte "murjema/lubmema boađut ledje ovdal hui mávssolaččat. Eanas Finnmárkku sámigiliid bearrašat lubmejedje vuovdinváste. Dál čogget eanas bearrašat dušše alcceseaset, jus obanassiige leat luopmánat" . Čurruid ¶ čoaggin lea okta sivain. Dat billista jekkiid maŋit áigái, go gaiku oktan lasttaiguin (Innst. 1956: 50). Ii dáidde leahkit soaitimis ahte 1953:s bohte vuosttaš luomečoaggima gáržžidanmearrádusat Finnmárkui. Dan rajes besse dušše finnmárkulaččat friddja lubmet. Muhto 1956 Sámelávdegoddi fas juo manai viidáseappot, go háliidii dáhkidit giliolbmuide vuosttašrievtti. Eará muorješlájaide gal ii atnán sierra njuolggadusaid dárbbašlažžan (ibid s. 50). ¶ 6. KAPIHTTAL ¶ Lottit - Monit - Uvjjat ¶ 1911-15 ámtamánnidieđáhusas muitaluvvo ahte earret rievssatbivddu, mii muhtun báikkiin lea deaŧalaš lassiealáhus, de ii leat bivdu ealáhussan (Amtmann 1911-15). Lodderiggodagat ledje dáinnalágiin: a. Siseatnamis ja siskkit vuotnaguovlluin Earret rievssahiid bivde maid čáhcelottiid ¶ , čuotnjágiid ¶ , beahcelottiid ¶ , bagguid ¶ , állaha (ja eará cizážiid) ja gazzalottiid ¶ . Lei eanas biergu man dihte bivde, muhto čogge maid veahá dolggiid. Rievssahat adde ruhtaboađu. Seammaládje go murjen, lei maid rievssatbivdu gávppi váste oalle ođas máŋgga báikkis. Nu lei ee. Njávdámis: "Rievssahiid vuovdigohte veahá sulli 1900 rájes. Vuovdigohte dađistaga eambbo ja gávpi šattai deaŧalaš" (NEG 21400 Neiden 1969). Bivdoáiggi guhkideami oallut ohcámiin 1920-30-jagiin oaidnit ahte rievssatbivdu lei hui mávssolaš. Earret jievjaskuolffi ¶ , máid borre, ledje gazzaloddebivddus guokte ulbmila, namalassii ruđa dábuhit báhčinbálkán ¶ ja unnidit gazzalottiid rievssatčivggaid várjalan dihte. b. Rittuin ja olggut vuotnaguovlluin Doppe bivde eanas mearalottiid nu go hávdda ¶ , ruohki ¶ , bovttaža ¶ ja cagana ¶ . Lottibierggu borre dábálaččat ieža. Moniid ja uvjjaid baicca lávejedje vuovdit. Muhto muhtun eanemus fuođđut ledje áigá juo unnugoahtán, ja lei garra álbmotoaivil ¶ ráfáiduhttit daid. Rievssahiiguin ii gal lean nu. Soahtegaskaáigge eai šat čoaggán uvjjaid. Hjalmar Pavel dadjá ahte 1970-jagiin ii lean bivdu ja meahcásteapmi šat nu deaŧalaš go ovdal. Muhto ain dál čogget veahá mearaloddemoniid ja -uvjjaid, ja buriid rievssatjagiid sáhttá rievssatbivdu leahkit oallugiidda dienaslassin. Dát doaimmat leat mávssolaččamusat lassiealáhussan, ja goit biebmolassin ruovttudollui. Dasto lea dán áigge "bivdu ja jávrrebivdu dađistaga lassánan vuoiŋŋastan- ja astoáigedoaibman" (Finnmark 1979: 369-370). Vaikko oppalaččat sáhttit lohkat bivddu ja meahcásteami nohkan Finnmárkku olbmuid váldoealáhusvuođđun, de dat leat ain deaŧalaččat muhtun unnit giliservviide ja báikkiide. Nu lea maid ain murjemiin/lubmemiin ja sáivabivdduin. ¶ 6.1 BIVDOÁIGGI JA BÁLKÁBIVDDU GUHKIDEAPMI 19201970 ¶ Máŋga suohkana ohce jahkásaččat soahtegaskaáigge guhkidit rievssatbivddu njukčamánu 31. beaivái (FFF 1924: ášši 80, s. 471. FFF 1934: ášši 47, s. 222. FFF 1936: ášši 68, s. 329). Smávvafuođđuid bivdoáigi lei dalle čakčamánu 10. beaivvis njukčamánu 15. beaivái. Kárášjoga ovdagoddi ákkastii 1934 vuostečállosis manne lei dárbbašlaš guhkidit bivddu: livččii "hui mávssolaš siseatnansuohkanássiide - earenoamážit dáid heajos áiggiid - jus bivdu sáhtášii guhkiduvvot" (FFF 1934: ášši 47, s. 222). Porsáŋggu gielda bivddii guhkideami ja fylkkadiggi mearridii guhkidit bivdoáiggi njukčamánu olggos (FFF 1936: ášši 68, s. 329). 1932 láhkarievdademiin oaččui fylkadiggi válddi sihke mearridit galggai go báhčinbálká gazzalottiide, ja bálkká sturrodaga. Juovlavuonas ¶ ohce máŋggas báhčinbálkká ásaheami gazzalottiid báhčimii. Muhto nu go máŋgga geardde ovdal soahtegaskaáigge, de ii háliidan fylkkadiggi lasihit goluid (FFF 1936: ášši 76, s. 344. Alfred Johansen ja earát). Golle guokte jagi ovdal fylkkadiggi, maŋŋel go Guovdageaidnu ávžžuhii dan, máksigođii báhčinbálkká goaskimii (2 kr.), rievssatfállái ¶ ja bárbmofállái ¶ ja vel vuoncáfállái ¶ ja cizášfállái ¶ (kr. 1.50). Lensmánni Arvid Dahl ákkastii báhčinbálkká sávaldaga ná: "Fálli ja goaskin lea lassánan hirbmosit Guovdageainnus maŋimus jagiid, ja dahket olu vahága. Rievssatfállát ja vuoncáfállát goit leat hui olu dáppe" (FFF 1938: ášši 46, s. 193). ¶ 6.2.1 Siseatnamis ¶ Rievssatbivdu lei Guovdageainnus hui mávssolaš ekonomalaččat. Vuvde buot rievssahiid, eanas Ruŧŧii dahje Bossegohmárkaniin, go "iežaset han eai lohkan rievssahiid borrat" . Muitaluvvo ahte go guovdageaidnulaččat gulle sápmelaččain geat Alaskái ledje mannan, ahte sii borre rievssahiid, de imaštalle hirbmosit: Lei go duođai biebmu nu vánis doppe? Jievjaskuolffi gal baicca borre guovdageaidnulaččat (NEG 21127 Kautokeino 1968). ¶ Sii geat eanemus bivde rievssahiid siseatnamis, lávejedje guhká orrut duoddaris, bivdogođiin dahje boazosápmelaččaid luhtte. Dávjá bohte dušše sotnabeaivái ruoktot vahku rievssahiiguin. Orrot leamaš olu eambbo rievssahat Mázes ovdal, muitala Adolf Steen. 1960 birrasiid lohke buorren bivdun jus godde 3-400 rievssaha ja muhtun njoammila. Ovdal godde 1000 rievssaha, ja muhtomin 15-1600. Čáhcelottit ledje ráfáidahtton, muhto goitge loddejedje giđđat. Veahá bivde maid čuvčča ¶ , goahppila ¶ ja boaimmáža ¶ . Buolbmátlaččat dinejedje olu eambbo rievssatbivdduin ja rievssatgárdumiin go boraspirebivdduin. "Ja mu rehkenastima mielde ledje sullii 80 olbmá geat stuorrát bivde rievssahiid" . Heajos jagiid dieđusge ledje unnit. Muhto dienas rievddadii oba olu go rievssathivvodagat maid rievddadedje jagis jahkái. 1950:s bivde omd. 50-60 000 rievssaha, 1952:s dušše birrasiid 1000 rievssaha. Vuvde buot rievssahiid suohkana gávpeolbmáide (Eidheim 1958: 37). Gárdo giđđat. Dál lea dušše rievssahiid lohpi gárdut. Dološ áigge (1925-30) lei lodden ¶ áibbas dábálaš Porsáŋggus, ja 1950-jagiin ii ge lean lodden vuos nohkan. Muhto dál (1958:s) ii šat leat lottibiergu deaŧalaš borramuš (ibid s. 37-38). Guovdageainnus ledje gitta 6-olbmá bivdosearvvi loddeme giđđat, muitalii Johan M. Klemetsen 1993:s: Ledje duhtavaččat jus báhče 10-15 lotti. Ii son jáhke lottiid nohkat loddemiin. Lodden gildojuvvui 1950-logus, muhto ožžo máŋga jagi sierralobi loddet. 1960-jagiin čuovvugohte gildosa garraseappot. Maŋimus áiggiid leat báikkálaš loddema doarjjaolbmot ja luonddusuodjaleaddjit garrasit digaštallan loddema nalde (Eriksen 11/10-1993). ¶ Nu go siseatnamis ge, de loddejedje vuonain nai eanas dálvemánuid, ja loddejeaddjit sáhtte dávjá jávkat vahkoviissaid. Rievssahiid, ja eará lottiid maid, dábálaččat gárdo. Muhto muhtun báikkiin, nu go Čoalmmis, gal báhče rievssahiid. Meahcci ii lean heivvolaš gárdumii. Dávjá lea garra biegga, ja gárddit jovgojit (Kolsrud 1943: 143). Fálesnuoris bivde unnán beatnagiin, muhto "soames dáččas lei loddebeana" (NEG 16388 Kvalsund (1961-62?). Porsáŋggu bivdiin ledje ovtta bivdosearvvis "iežas bivdogoađit mearriduvvon guovllus, ja nuppi bivdosearvvis fas lei iežas goahti nuppi leagis" (Fastboendes rettigheter 1985: 42). Mearalottiid báhče, muhto bivde eanemusat firpmiin. Maŋŋel 1945 beroštišgohte unnit mearalottiin, earenoamážit bierggus ja uvjjain. Loddebivddáhassan oaivvildit dál ovddemustá rievssahiid. Bivdovuohki maid rievddai. Bivdigohte dađistaga eambbo beatnagiiguin, ja gárdun nohkagođii. 1960 birrasiid muitaluvvui Fálesnuoris ahte gárdun gal lei dološ áigge dábálaš ja dáidá nu leahkit eará suohkaniin ain dál, muhto ii min ( ) (NEG 16389 Kroa gård Kvalsund (1961-62?). Gulahallanolmmái: Georg Johansen.) ¶ Ovdalaš áigge gárdo olu rievssahiid Riehppovuonas, čálii Nesheim 1949:s. Báhče maid muhtun rievssaha. Gárdo smávvalottiid giđđat heasttaguolgagielaiguin, ja mearalottiid, earenoamážit hávdda, bivde firpmiin (Nesheim 1949: 43). Loddebivddáhasat váikkuhedje unnán Čoalmmi ekonomiijii. Muhto čavčča ja dálvvi mielde bivde veahá rievssahiid - sihke alcceseaset ja vuovdinváste. Eai šat bivdán eará lottiid 1940 birrasiid, ráfáiduhttima geažil. Ovdal báhče lottiid, earenoamážit hávdda, muhto maiddái čáhcelotti, skávlli, čielkká ja cagana. Albma loddebávttit eai gávdnon, nu ahte olbmot unnán čogge moniid (Kolsrud 1943: 142-143). Soahtegaskaáigge heite uvjjaid čoaggimis Dávdnásállas, muhto ain čogge máŋga duháha mearalottimoni jahkásaččat ( Ytreberg 1942: 271). Dál geavahit dán sullos dušše luomejekkiid, mat leat priváhta eatnamat. Fálesnuoris lei rievssat, njoammil, rieban ja mearaloddi dábálaččamus bivddáhassan. Muhtun jagiid ledje unnán rievssahat, muhto eará eallit gal ledje sihkkarat juohke jagi. Borre olu njoammila, "go das lei rievssaha máhku" (NEG 16388 Kroa gård Kvalsund (1961-62?). Čáhcelottit, čuotnjágat ja baggot ja muhtun eará lottit leat dušše jávregáttiin, muhto muhtun gáhkkora sáhtte báhčit mearragáttes. Állaha "bivde dušše dološ áigge" (ibid). Dološ áigge (várra ovdal soađi) báhče juohke lágan lottiid Fálesnuoris: "Dál lea dušše ruohkki, čielkkis, hávda ja skávli min guovllus" (ibid). Muhto dábálaččat bivde mearalottiid firpmiiguin. Ruohki, bovttaža, hávdda ja skávlli bivde maid vuokkaiguin, vuoivvassevttiin. Vuokka darvvihedje fillui máid čatne gártniin fiervágeađgái. Vaikko hávda lei ráfáidahtton, de bivde soađi áigge olu hávddaid, "borramušdábuheami geažil" (ibid). Skávlli ja garjjá ¶ maid atne loddebalddahallin gordnebealdduin ja guollejilliin. Dološ áigge lei loddebivdu buorren lassin ruovttudollui, ja vuvde maid lottiid gávpeolbmáide. Muhto 1960 birrasiid bivde unnán lottiid Fálesnuoris, ja bierggu atne dušše ieža. Monnečoaggin baicca lei ain deaŧalaš dienaslassin ja borramušlassin, go ain leat buorit monnehattit. Lotti dolggiid čogge dalle nai ja vuvde - ovdal lihtiid siste, dál seahkaid siste gávpegálvun (NEG 16389 Kvalsund (1961-62?)) Álttás bivde sihke rievssaha ja állaha, juogo gárddiiguin dahje firpmiiguin mat ledje gierdun. Čuvččas ledje dávjá iežaset bálgát eatnamis, ja dan gárdo luovosčievrras dahje luovossáddos gokko loddi bođii dušket čáhcái. Mearalottiid bivde firpmiiguin. Olgolis vuonain lei loddi ovdalaš áigge deaŧalaš borramuš. Dávjá ledje valjit ruohkit, ja dáid lávejedje sáltet. Dasto čogge sihke mearalodde- ja beahceloddemoniid ja gádde- ja mearaloddedolggiid atne gávnniin (NEG 21000 Alta 1968). Buollánávžžis báhče sihke čáhcelottiid ja jievjaskulffiid borramuššan, ja čahceloddedolggiid atne gávnniid siste. Go báhčinbálkká álggahedje 1938:s, báhčigohte maid goaskiniid, fálliid ja skulffiid ¶ (NEG 21070 Tverrelvdal 1968). Annejogas báhče sihke cizáš-, vuonccá- ja rievssatfálli, "nu maid bahádahkki garjjáid" (NEG 16330 Vestre Jakobselv (1961-62?)). Sihke garjját ja gáranasat ¶ gilvalit garrasit rievssatbivdiiguin, go borret olu rievssatmoniid. Muhtumat čuoččuhedje ahte "muhtun ¶ olbmuin ledje máŋga čuođi rievssatgiela. Dál gal lea lohku unnon " (sullii 1960). Ovdalaš áigge báhče maid čáhcelottiid ja čuotnjágiid. Báhče maid mearalottiid iežaset atnui ovdal, ja báhčet ain dál olggobealde ráfáiduhttináiggi. " Uvjjat ja dolggit lei hui bivnnuhis gálvu ovdalaš áigge. Rievssahiid eai oastán ovdal go Stuorravuona ¶ márkanat álggahuvvojedje, muhto rievssatdolggit ja -uvjjat ja eará lottiid dolggit ja uvjjat ledje ja leat ain, dakkár gálvu máid gávpeolbmát háliidit ". Muhto monit eai gal leat leamaš mávssolaččat (NEG 16331 Vestre Jakobselv (1961-62?)). Soaitá danin go Ánnejogas leat leamaš olu kvenat. Muhtun Njávdángáldu (1970) muitala ahte olbmot eai bivdán eará mearalottiid go daid ruhkiid mat darvánedje guollefirpmiide mearas: " Borre unnán mearalotti. Eatnasat ledje suopmelaččat geat eai lean hárjánan mearalottiide. Leat gal čoaggán moniid, muhto ledje olbmot geat eai borrán mearalotti moniid. Dolggiid čogge ja vurkejedje, ja ráidnejedje lievllas. Dál eai čoakke dolggiid" (NEG 21399 Neiden 1970). Rievssatbivdu gal lei deaŧalaš. Dávjjimustá gárdo rievssahiid danin go eai háliidan báhčimiin baldit rievssatdohkiid. Geavahedje maid veahá beahcelottiid ruovttudoalus, ja ovdalaš áigge gárdo daid nai. Dát gáldu muitala ahte báhče čáhcelottiid ja ruhkiid (NEG 21400 Neiden 1970). Ruovdavuonas ¶ lávejedje gitta 2-300 rievssatgárddi dološ áigge. Beahcelottiid maid firbmo, muhto dat ledje unnán. Mearalottiid firbmo, muhto "dat eai leat beare mávssolaččat leamaš ekonomiija dáfus" . Veahá čogge moniid ja vuvde, ja dolggiid atne gávnniin (NEG 21515 ja 21517 Jarfjord 1969). ¶ 6.2.3 Riddu ¶ Láhpis bivde rievssahiid, njuorjjuid ja mearalottiid, čálii løytnant Haffner 1904:s dáinna lágiin: Láhpis leat buorit loddebáikkit, ja mearalotti biergu ja monit leat sullo vuosttamuš ja buoremus hersko. Báikkálaš olbmot bivde nappo mearalottiid eanas miessemánu ja geassemánu, ja eanas firbmo lottiid. Kaptein Tang vástidii dása 1916:s ahte dát lei dološ govvideapmi. Maŋimus 30 jagi ledje dušše moattes bivdán lottiid. Dasto lei loddefirbmun gildojuvvon (NGO Loppa 1904 ja 1916, s. 55). Muhto lei nu go juo leat čájehan: Loddefierbmun bisttii gitta soahtegaskaáigái, nu ahte ferte leamaš de facto bábermearrádus. Dávjá eai doahttalan láhkagildosiid. Nappo dadjet ge: "Min dieđu mielde eai leat dáppe davvin leamaš bivdoáigemearrádusat" (NEG 16388 Kvalsund (1961-62?) ja "Ii oktage čuoččuhan bivdorievtti ii ge oktage oastán bivdogoartta stáhta eatnan nala" (NEG 21120 Akkarvik 1968). Láhpis ja eará riddobáikkiin eai mannan nu guhkes bivdomátkkiide: "Bivde rievssahiid ja mearalottiid nu go eará vuotnaguovlluin. Manne dušše beaivemohkiid váris ja meara nalde" (NEG 18845 Loppa 1964). Akkarviikas ¶ báhče maid veahá rievssahiid ja mearalottiid. Eanas rievssahiid ja muhtun ruohki vuvde Hammerfeasttas. "Mearaloddi lei dološ áigge oalle deaŧalaš borramuššan. Dál eai šat nu olu bora daid" (NEG 21120 Akkarvik 1968). ¶ 1026 Karlebotn 1027 Jarfjord 1028 váilu sámegielnamma ¶ Davvesiiddas gárdo mánát állahiid giđđat. Bivde maid jievjaskuolffi ja skávlli, earenoamážit skierru ¶ máid bivde roahkaniin, liinnáin dahje skierroruvddiiguin ¶ dolggiid dihte. Dávjá báhče maid gáhkkora, danin go dat stuora gáhkkor "biepmai máŋgá olbmá" NEG 22152 Lebesby 1971). Sáhtte leahkit oalle stuora monnehivvodagat. Dákka maŋŋel soađi (1945) vulge muhtun Keaisvági olbmot oanehis mátkái Stappenii ¶ , go lei jur "monnenáigi, ruohki monnenáigi, ja buohkat orro dárbbašeame moniid" . Sii čogge birrasiid 3 000 moni máid válde Romsii (Gjesvær 1977: 40-50. Bjørgvin Jenssen lea muitalan). ¶ 6.3 RÁFÁIDUHTTINMEARRÁDUSAT JA EVTTOHUSAT 1920-1940 ¶ 1800-logu vuosttaš oasis váidaledje earenoamážit Hammerfeastta fáldiguovllus, ahte mearrasápmelaččat báhče hávdda dálvet (dalle várra bivde dušše mearrasápmelaččat). Vuonaid siste lohke monne- ja uvjabáikkiid jur vahátládje maŋos mannan (Amtmann 1851-55). 1842:s juo bođii vuosttaš hávdaráfáiduhttinláhka, ja monne- ja uvjabáikkiid ráfáiduhttin. 1860 lága olis ráfáidahttojuvvui hávda birrajagi Romssa bismaguovllus ¶ , muhto 1899 bivdolága bokte nogai dat ráfáiduhttin. Dan rájes sáhtte čuovvut dábálaš ráfáiduhttináiggi mearrádusaid, muhto ledje gal ain mearrádusat ahte muhtun sulluid (monne- ja uvjabáikkiid) sáhtii ráfáiduhttit. Dán vuođul fertet geahččat daid olu ráfáiduhttinávžžuhusaid dan rájes. Fylkkamánni mieđihii álo ávžžuhusaide, omd. Prestholmena ¶ Muosáhis, Skarholmena ¶ Deanus ja Storholmena ¶ Dálbmeluovttas monne- ja uvjabáikin (FFF 1920: ášši 31, s. 215. FFF 1934: ášši 16, s. 54 (Iver Iversen ávžžuhus, Lillemolvik). FFF 1948: ášši 57, s. 241). Muhto earenoamážit lei hávdda birra sáhka: 1926:s dagai Davvesiidda suohkanstivra ráfáiduhttincealkámuša, vai lottit mat "dál leat hui unnán, eai galgga oalát nohkat" (FFF 1926: ášši 88, s. 337). Gč. maid FFF 1925: ášši 28, s. 77). Muosát gielda árvalii 1931:s ráfáiduhttit hávdda birrajagi. 5 riddosuohkana dorjo dan, ja 9 ledje vuostá (FFF 1931: ášši 53, s. 191). Loddelogu unnumii sáhttit čujuhit máŋga árta. Muosáha gielddastivra čujuhii ahte Stappene ¶ loddelohku unnui jagis jahkái, go olbmot čogge ¶ 1029 krykje 1030 krykjejern 1031 váilu sámegielnamma 1032 váilu sámegielnamma 1033 stift 1034 váilu sámegielnamma 1035 váilu sámegielnamma 1036 váilu sámegielnamma 1037 váilu sámegielnamma 1038 váilu sámegielnamma ¶ beare olu moniid váriin ja go báhčalemiin balde lottiid besiin eret. Galggašii ee. olggobealsuohkanássiide gielddus čoaggit moniid (FFF 1926: ášši 29, s. 58-59). Gáŋgaviikka gielddastivra ávžžuhii ráfáiduhttima 1931:s go Deanu riebandolliid bivdit báhče olu lottiid, vel lállináigge ¶ nai (FFF 1931: ášši 54, s. 192). Carl Schøyen, gii lei almmolaš barggus 1936 geasi iskame hávdahivvodaga, gávnnahii ahte dat lei dušše 1/4 dan logus mii lei 10 jagi ovdal. Okta ártan lei go muhtumat manne seaktečoaggima namas sulluid mielde uvjabáikkiid lahka, ja bivde lottiid sihke govddodanliinnáin ¶ ja firpmiiguin gárderibaniidda fuođarin. Vuvde hávdda skárfan ¶ ja válde 40 evrre bihtás. "Hávdalogu hirbmat maŋosmannama geažil go olbmot beroškeahttá spedjet buot min mearalottiid" lea ráfáiduhttin dárbbašlaš (FFF 1937: ášši 71. s. 258-260). Váttisvuođat šadde eambbo oinnolažžan soađi áigge ja maŋŋel soađi- Fylkkamánni čujuhii ahte mearaloddehivvodat unnui garrasit soađi áigge, go sihke duiskkalaččat ja dáččat bivde garrasit. Čogge maid lobihemet olu moniid ja uvjjaid. Danin mearridii omd. Sállannuori suohkanstivra ráfáiduhttit 6 sullo monne- ja uvjabáikin olggobealde Skjellbukt ¶ Sállannuori Gyfjordas ¶ (FFF 1948: ášši 10, s. 57). Eai ballan dušše mearalottiid nohkat. Maiddái gáddelottiid balle nohkat máŋgga báikkis. Lea maid čielggas ahte riddosuohkaniin dat lei eanemus heahti maŋosmannamiin. 1923:s árvalii omd. Davvesiida ahte rievssahat galggaše oppalaččat ráfáidahttojuvvot guovtti jahkái, danin go "divdna dárbbašuvvo Finnmárkkus, gos rievssahat fargga eai oba leat ge šat" (FFF 1923: ášši 7, s. 18). ¶ Fylkadiggi mearridii 1925:s oppalaččat ráfáiduhttit čuvčča ja goahppila 5 jahkái Porsáŋggus. Porsáŋggu gielddastivra ákkastii dainna ahte dát lottit leat unnán Porsáŋggus, ja nappo ekonomalaš deaŧalašvuođa haga. Muhto oaivvildedje lottiid goitge anolažžan, ja ráfáiduhttimiin doivo lasihit lottiid "gieldda loddevánes vuvddiin" (FFF 1925: ášši 22, s. 59. FFF 1926: ášši 87, s. 336). ¶ 1039 rugetiden 1040 snik 1041 skarv 1042 váilu sámegielnamma 1043 váilu sámegielnamma ¶ 7. KAPIHTTAL ¶ Eanan- ja mearanjiččehasaid bivdu ¶ 7.1 Resursadábuhanvejolašvuohta ¶ Go omd. murjema/lubmema ekonomalaš mávssolašvuohta lassánii 1900-jagiid álggu rájes, manai bivdu dássedit maŋos. Earenoamážit unnui stuorimus njiččehasaid bivdu, guovža-, gumpe- ja goddebivdu. Mádjit nogai ovdal 1900. Ealgabivdu gal baicca lea mihá eambbo lassánan maŋŋel soađi go ovdal. Finnmárkkus ledje dušše veahá ealggat 1940jagiid rádjái. Dalle lei ge ealga oppalaččat ráfáidahtton. Maŋŋel soađi lassánedje ealggat ja levve dađistaga ođđa guovlluide Finnmárkkus. Gáržžideamit ¶ ja ráfáiduhttin leat ge dagahan unnit bivddu. ¶ Njoammelgárdun lei maid guhká deaŧalaš lassiealáhussan: "Ja vaikko soahtegaskajagiin lei haddi nu vuollin go 1 kr, de gárttai goitge veaháš. Muhtun mu gálduin muitá ahte okta bivdi sáhtii bivdit gitta 450 njoammila ovtta dálvvis" , muital Adolf Steen Mázes (Steen 1963: 74). Lea leamaš veahá njoammelbivdu maid soađi maŋŋel, muhto 1950-jagiid álggu rájes leat beatnagiiguin bivdán. Deaŧaleamos bivddáhassan leat almmotge leamaš rievssahat (gč. 6. kap. Lottit - monit - uvjjat). Muitalit muhtun Reašvuona bivdi mannan beaivemohkiid váris rievssaha ja riebana bivdit. Muhto eanemustá son bivddii rievssahiid, ja sus ledje 4500 gárddi (NEG 21308 Rafsbotn 1969. Bivdi namma lei Hans Pietilæ). Goitge leat 1600-logu gaskkamuttos gáldut mat muitalit lassáneaddji meahceeallebivddu gilvvu. 1900-logu álggus ledje gottit nohkan, ja stuora boraspiriid lohku maid lei garrasit unnume (NEG 17889 Bognelvdal i Talvik 1963. Duoddaris lohket almmotge oidnon goddeealu maŋŋel soađi. 1950 birrasiid vigge bivdit stuora varrása Bognelvdalenis, muhto eai ožžon dan. Moadde beaivve maŋŋel báhče Báttáris ¶ 160 kilosaš varrása.) Ledje oalle olu guovžžat 1900-jagiid álggus. Adolf Steen čállá ahte Mázes ledje olu geatkkit 1900-logu álgojagiin, ja 2. máimmisoađi áigge, go ii lean lohpi bissu fievrredit. Muhto 1960 birrasiid lei geatki measta nohkan. Gumppet ledje juohke jagi 1932 geassái, go geaidnu bođii Mázii. Maŋŋel soađi leat ain leamaš gumppet, muhto eai lahka ge nu olu. Čeavrát ja buoidagat maid leat vátnon. Smávva eallit, omd. njoammilat, gal leat olu, muhto maiddái dat leat eambbo leamaš ovdal soađi. Ealggat baicca leat lassánan (Steen 1963: 20-23). Soahtegaskaáigge lei morša áigá juo nohkan, ja fálláid bivde dušše nuppevuoro. Bivde vásedin fálesskeittáiguin áhpelis. Dáinna lágiin dahke go fáleslohku unnui issorasat ovdal go dat ráfáidahttojuvvui 1905:s ja go guollebivdiin lei garra vuosteháhku fálesbivdui. 1930:s šattai smávvafálesbivdu lobálažžan, go Johannes ja Hjalmar Valen Uhcavuonažis Muosáhis oaččuiga doaibmalobi. Muhto lei oba deardagis ¶ fylkadikkis, 12 jiena 11 jiena vuostá. Unnitlohku háliidii guollebivdiid jienasteami ovdal doaibmalobi addima (FFF 1930: ášši 62, s. 299, 436). Dološ vallji dealljá ja čeavrá bivddus Oarje-Finnmárkku sulluin ledje dušše bázahusat vel báhcán. Dáidá deaŧaleamos ártan ahte eallit ledje vátnon, ja dan geažil birgejedje dušše muhtumat bivdduin, vaikko lei čeavrá- ja vievssi náhkis buorre haddi, muitala Kolsrud 1942:s. Dál "ii leat bivddus šat árvu. Dušše bázahusat muittuhit ovdalaš dili. Guollebivdu lei olbmuid birgejumi vuođu váldooassin. Muhto seammás dagahii guolásteami mannolat ahte soahtegaskaáigge luovvanedje bargonávccat eanandollui, mii dalle lei easkka álggahuvvome" , joatká son (Kolsrud 1943: 144). Čoalmmis eai lean galle doaibmi bivdoolbmá šat. Eai sii ge birgen dáinna ealáhusain, go dalle ledje eallit vátnásat. Johtaleapmi ja bivdu fertii šaddat lassiealáhussan (ibid s. 139). Maŋit áigge gálduin maid deattuhit ahte dološ áigge birgejedje oallugat bivdduin. Muhto "ođđaset áigge leat eanas aktoealihat ¶ geain bivdu lea ealáhussan leamaš " (NEG 21070 Tverreelvdalen 1968), muitaluvvo Buollánávžžis 1968:s. Fálesnuoris muitalit ahte dološ áigge ledje hárvát geat eai bivdán: " Dál bivdet eanas suohttasa dihte " (NEG 16388 Kroa gård, Kvalsund (1961-62?). Mázes ges ledje dušše soapmásat geat bivde, " go eanas fuođđu lea nohkan, ja go eanandoallu ja eará doaimmat gáibidit nu olu áiggi ahte eai šat astta bivdit nu movt ovdal" (Steen 1963: 71). ¶ Olbmot fuomášišgohte resurssaváni ¶ eambbo go ovdal, earenoamážit maŋŋel soađi. Muhto Gállojoga 1850-55 eananoamastanduođaštusaide ledje biddjon eavttut ¶ eananeaiggáda bivdo-, murjen- ja guolástanrivttiide. Muhto muitaleaddji lasiha: "Ovdal eai beroštan nu olu bivddus ja guolásteamis, muhto dál (1970) gal čuoččuhit vuoigatvuođa" (NEG 21572 Skallelv 1970). ¶ Bivdu ruovttudollui ja vuovdima váste ¶ Vaikko fuođđu lei vátnon, de lei sihke čáhce- ja eananfuođđu, deaŧalaš lassiealáhussan muhtumiidda guhká maŋŋelii soađi. Dasto lei vel deaŧalaš biebmolassin muđui ovttageardánis ja várra geafivuođalaš borramuššii. "Borre olu guoli, lievssi ja fálkka. Njuorjjobierggu maid borre" , muitalit Keaisvágis (Gjesvær 1977: 27). Kamøyværas ¶ lei bivdu dávjá dárbbašlaš ealihaneaktun: "Meastta juohke bearrašis bivddii muhtun. Bivdu lei dárbbašlaš dábuhit borramuša. Muhtun juovllaid 30-jagiid loahpas bážii mu viellja njuorjju fiervvás. Dat lei mis dan jagi juovlabiergun. Njoammilat ledje valjit, ja eanas njoammiliid bivde dáluid lahka" (Ivar Iversen 1987). Muhtun Reašvuonolbmá birra muitaluvvo: "Son lei áŋgiris bivdi ja sutnje lei bivdu deaŧalaš ealáhussan dálvet. Son huksii goađi várrái, ja sáhtii orrut mánu hávális, dađimielde man buorre bivdu lei" . Goađis sáhtte 3-4 olbmá orrut. Sii juhke meahci gaskaneaset, eai ge mannan nuppi olbmo guovlluide. Jus ledje bivdán olu, de dolvo bivddáhasaid ruoktot guovtti vahku bivddu maŋŋel. Ruovttus ledje dušše dassožii go bivddáhasaid ledje dolvon. Sihke bierggu ja náhki vurkejedje, dassožii go vuvde daid boalváriiddá (dávjá lulliboalváriidda) Bossegohmárkaniin (giđđat). Lei dárbbašlaš fievrredit dohko olu gámasuinniid, vái juohke beaivve sáhtte ođđasit dállastit ¶ . Eanas atne sámi gárvvuid, muhto atne maid gákkesbuvssaid ¶ ja gálssohiid ¶ vuolde (NEG 21308 Rafsbotn 1969. Olmmái lea Hans Pietilæ). Láhpi Langfjordhavnas ¶ bážii ja vuvddii muhtun olmmái nu valjit rievssahiid ja njoammiliid, ahte dáinna doalai bearrašii "gáfiid, sohkkariid, vuoja ja duhppáha. Ja jus vel deaivvai báhčit čeavrá ja riebana, de gal oaččui vel jáfuid ja bázii vel veahá ruhta" (NEG Langfjordhavn 1972. Bivdi lei F. Henriksen, 82 jahkásaš 1972:s. Su atne ovdal soađi juo oalle jábálažžan ¶ ). Vaikko Kolsrud ii oaivvildan ge bivddu mearrideaddjin ealáhuseallimis, de deattuhii son goitge dán deaŧalažžan juohke bivdoolbmái - sihke dienasin ja borramuššan. ¶ 1049 ressursknappheten 1050 klausuler 1051 váilu sámegielnamma 1052 skifte sennagress 1053 vadmelsbukser 1054 mannsbellinger 1055 samiske skinnbukser 1056 váilu sámegielnamma 1057 velstående ¶ čiehkadalai ávdin vuonain dahje Sállannuori guovllus. Dan lávejedje hávláriin báhčit. Ovdal lávejedje maid fierbmut vievssi, muhto dat heivii buoremusat Álttás. Ođđaset áigge, ođđamállet bivdoneavvuiguin, ledje maid báhčigoahtán Atlánta ¶ arktalaš njuorjjuid ¶ go dat miessemánus bohte Jiekŋamearas ¶ . Čoalmmis eai bivdán nu olu njuorjju ja daid arktalaš njuorjjuid. Dát bivdu lei eanas Sállanuoris, nuori davit njálmmis, ja Stiertná ja Sievjju báktegahčahagain ¶ . 1940:s eai lean ge šat nu gallis geat bivde njuorjjuid, dušše muhtumat bivde olggut Čoalmmis. Muhto ledje buorit hattit vievssi náhkis, ja goappeš njuorjošlájat ledje buorit borramuššan ruovttudollui (Kolsrud 1943: 143-144. Jiekŋamearra: mearaguovlu mii ii leat dárkilit čilgejuvvon, muhto danin gohčodit dávjá guovlluid Karamearas ¶ Davisnuorrái ¶ (nappo maiddái Barentsábi ¶ )). Buot oarjesulluin leat čeavrát. Daid báhče dahje bivde ruvddiiguin. Vaikko ledje hárvát geat dássedit bivde ruvddiiguin, de lei dán bivdovuogis goitge ekonomalaš deaŧalašvuohta. Nu lei danin go čeavrris lea hui árgi - dat bivdá ihkku ja danin lea váttis báhčinmuddui beassat. Muhto hávlár ja earenoamážit ruovddit unnidedje goitge divrras čeavránáli. Čeavránáhkis mákse 1. máilmmesoađi ovdal juo 25 kr, ja soađi maŋŋel 50-100 kr. Danin eai olbmot ieža geavahan čeavránáhki, muhto vuvde boalváriidda. Seammaládje lei buoidagiin (ibid s. 141-142). Sihke Deanus, Buolbmágis, Kárášjogas ja eará báikkiin atne čeavránáhki fiergin ¶ . Dákkár náhkki ii oainnat bizo. Čeavrábierggu borre dološ áigge, muhto soahtegaskaáigge gal eai dáidde dan šat dahkan. Riehppovuonas bivde maid njuorjjuid, čeavráid ja buoidagiid, ja ledje máŋga bivdovuogi. Njoammiliid bivde meissetgielaiguin, njuorjju bivde firpmiiguin dahje báhče, ja čeavrá, buoidaga, gumppe, riebana ja geatkki mirkkohuhtte, báhče dahje bivde riđáiguin ¶ . Mirkkuid leat várra viežžan Hammerfeastta apotehkas dahje boazosápmelaččat leat Suomas viežžan daid (Nesheim 1949: 153). Bivdu mirkkuiguin dagahii soahpameahttunvuođaid eanandoaluin ja murjemiin/lubmemiin, ja gildojuvvui 1932:s. ¶ 7.1.3 Bálkábivdu ¶ Bivddu ulbmilin ii lean dušše dábuhit bierggu ja náhki alcceseaset dahje vuovdima váste. Boraspiriid bivde vuosttažettiin bálkábivdun, nappo dábuhit ruđa. Nubbin deaŧalaš beallin dán bivddus lei várjalit šibihiid, bohccuid ja fuođđuid nu go njoammiliid ja rievssahiid. 1920-jagiin gottahalle dušše Guovdageainnus jahkásaččat sullii 250 bohcco ja vel ¶ sávzzat, birrasiid 20 000 kr ovddas. Náhkiin oaččui buori dietnasa, earenoamážit gumppenáhkis. Boraspiriid almmolaš báhčinbálká álggahuvvui 1846:s ja lei dalle 3 speciedálera. 1924:s biegui Guovdageainnu suohkanstivra go gumppe báhčinbálká lei 1899 rájes juo leamaš 25 kr: "Ruđa duohta árvu dan rájes lea gahččan dovdomassii, nappo lea bálkká árvu dušše goalmmádas álgobálkkás. Haddeloktanemiid geažil lea gumppe vahága árvu maid mihá stuorit go ovdal. Dalle lei bohcco árvu 15-18 kr, ja dál dat lea 70-80 kr. Bivdoneavvut leat maid divron, ja bargohattit maid. Danin ii leat gumpebivdu šat gánnáhahtti, earenoamážit jagi áigodagas go náhkis ii báljo leat haddi. Goddet gal soames gumppe duollet dálle, muhto ii oktage albmaládje bivdde gumppiid" (FFF 1924: ášši 28, 161). Suohkanstivra mearridii dasto ahte sii mákset 25 kr juohke gumppes máid goddet, jus fylka lasiha iežas bálkká 25 kruvnnos 50 kruvdnui. Áltá, Kárášjohka ja Mátta-Várjjat dorjo evttohusa. Sadjásaš fylkkamánni L. Hermansen diđii vahága máid gumpe dagai, ja oaivvildii ahte "bálkká lasiheapmi movttidahtášii olbmuid áŋgireappot bivdit gumppe go dál" . Muhto ii su mielas ábuhan fylkka bušehttii šat eanet goluid bidjat. Muhto fylkkadiggi gal doarjjui evttohusa (ibid, ášši 28, s. 160, 162, 566). ¶ 7.1.4 Soahpameahttunvuođat eará ealáhusaiguin ¶ 1922:s evttohii Sállannuori suohkanstivra gieldit mirkkuid meahceelliid bivddus. Sii ákkastedje ee. dainna ahte Fálás ledje mirkkuid geavahan boastut. Šibihat ledje jápmán, ja mirkkut sáhtte olbmuide nai leahkit várálaččat murjemis ja lubmemis. Fylkkamánni bealistis sáhtii čujuhit fylkkadiggemearrádussii 1919:s. Das čujuhuvvui ahte mirkkuid geavaheapmi lei várálaš go "meahcceláidumat dađistaga eambbo mirkkohuvvet" (FFF 1922: ášši 36, s. 173). Sihke fylkkamánni ja fylkkadiggi dorjo láhkagildosa. Davvesiidda suohkanstivra maid bivddii 1924:s riebanbivddu gildojuvvot mirkkuiguin suohkanrájiiid siskkobealde, maŋŋel go 9 bivdi ledje háliidan dan (FFF 1924: ášši 27, s. 157). Muhto goappešiid háve biehttalii Eanandoallodeapartementa. Dán áššis ledje gal guokte beali. 1928:s bivddii Davvesiidda suohkanstivra fas gildosa, ja fylkkadiggi fas doarjjui dan, ovttain eavttuin: "... ii galgga gustot siseatnansuohkaniin Buolbmágis, Kárášjogas ja Guovdageainnus, gos bivdu lea deaŧalaš ealáhussuorgin ja gos geavahit measta aivve mirkkuid" (FFF 1928: ášši 91, s. 495). Go mirkkuid gilde 1932:s, doarjjui fylkkadiggi fas ahte siseatnansuohkaniidda ii galgan gustot dát mearrádus, go boraspiret vahágahttet boazodoalu (FFF 1933: ášši 42, s. 355). Orui dainna lágiin ahte riddosuohkanat eambbo ovddidedje ráfáiduhttináššiid, ja eambbo vuosttaldedje lasihit boraspiriid báhčinbálkkáid go siseatnansuohkanat. Omd. háliidedje Sállanuori-, Muosát- ja Davvenjárgga gielddat ráfáiduhttit njoammila Fálás, ČohkaLáhtás ¶ ja Máhkarávjjus. Áltá ja Porsáŋgu fas háliidedje heaittihit njála ráfáiduhttima. Porsáŋgu, Deatnu ja Kárášjohka vuosttaldedje maid ollásit ráfáiduhttit ealgga (gč. ee. FFF 1933: ášši 42, s. 196 ja ášši 63: 272, FFF 1934: ášši 48, s. 223 ja FFF 1936: ášši 68, ¶ s. 329 ja ášši 69: 330). Dás oaidnit mii oalle bures gos fuođđoriggodagat ¶ ledje, ja ahte lei iešguđetlágan ealáhusvuođđu Finnmárkku iešguđet báikkiin. ¶ Maiddái 1977 fuođđostatistihkas deattuhuvvo dákkár guovllu juohku. Omd. lei ealgga lohpi báhčit Mátta-Várjjagis, Unjárggas, Deanus, Kárášjogas, Guovdageainnus, Álttás, Fálesnuoris, Porsáŋggus ja Davvesiiddas. 3 118 olbmo ledje fuođđodivatgoartta ¶ oastán. Suohkaniin main leat eambbo go 100 bivdi, leat dávjá ovttahat bivdit. Fálesnuorri ja Davvesiida eai leat šat mielde, ja Hammerfeasta ja Čáhcesuolu leat fas ođđasat (Finnmark 1979. Tab. s. 487). Dát duođašta guokte ášši: Báikki olbmuin leat ovdamunnin go ásset lahka buoremus fuođđoguovlluid. Muhto seammás leat gávpogiid ja čoahkkebáikkiid astoáiggebivdit gilvališgoahtán singuin. Dát mannolat guoská maid rievssatbivdui, murjemii/lubmemii ja sáivabivdui. 1984-89 áigodagas ledje omd. gaskal 16,9% ja 37,9% bivdogoarttain vuvdon olggobealde Finnmárkku bivdiide (Småviltjakt i Finnmark 1989-90: 15). Dakka maŋŋel soađi orrot leamaš oalle olu boraspiret Finnmárkkus. 1948:s muitaledje ahte dan dálvvi lei gumpe olu speadjan. Gumpe lei goddán birrasiid 2-300 bohcco, ja 20 gumppe ledje báhččon (FFF 1948: ášši 54, s. 237). 1945 suoidnemánus geassemánu 30. beaivái 1946 báhče 80 geatkki Finnmárkkus. Juohke geatkki ovddas mákse 3 500 kr, oktiibuot mákse 280 000 kr getkkiid báhčinbálkán (Steen 1963: 73. Steen lea veahá eahpečielggas báikki dáfus, muhto su oppalaš ságain ipmirdan ahte son oaivvilda Finnmárkku). Geatkebáhčinbálká lei dássedit lassánan 1944 rádjái, muhto 1946:s juo vuolui bálká 2 500 kruvdnui, ja 1959:s 500 kruvdnui. Vaikko vuolideami eaktun lei ahte juogo suohkan dahje fylka galggai máksit seammá olu dahje eambbo, váikkuhii vuolideapmi goitge ahte boraspirebivddu beroštupmi maid unnui. Nuppe dáfus sáhttit dulkot loguid dainnalágiin ahte boraspiret eai lean šat áittan bohccuide ja šibihiidda. 1950 birrasiid sáhttit dilálašvuođa čilget ná: Gumppiid ja getkkiid lohku lei mihá unnit go ovdal soađi. Danin lei maid váddáset goddit daid hárváid mat vel ledje. Njálla lei ráfáidahtton 1930:s, muhto njálat eai lean lassánan. Ruksesriebanat ¶ baicca lassánedje, vaikko lei báhčinbálká. Mátta-Várjjagis ledje hui olu riebanat maŋŋel soađi. Dušše 1949 ođđajagemánus mákse báhčinbálkká 52 riebana ovddas (Flf 1952: 379). Guovdageainnus lei riebanbáhčinbálká 17,50 kr, muhto náhkis "ii báljo leat árvu, ja olbmuid mielas lea nu heajos báhčinbálká ahte ii gánnát bivdit riebaniid" (ibid s. 73). Muhto rieban borrá sihke lábbáid ja rievssatčivggaid, ja suoláda rievssahiid ja njoammiliid gielain. Jotke riebanbivdduin vai dat gul unnu gilvaleaddjin. Maiddái eará guovlluin fylkkas gullat ahte ledje olu ruksesriebanat, ee. Skáidejárguovllus: "Leat ain olu rievssahat, njoammilat ja riebanat dáppe" (Skaidiprosjektet 1975-76. Den samisk ¶ etnografiske delrapport v/ Bjørn Aarseth s. 26 (Sámi-čearddalaš oasseraporta s. 26 Bjørn Aarseth` bokte)). Buoidda maid lea billár ¶ . Dat borrá sihke rievssatmoniid ja rievssatčivggaid, ja suoláda rievssahiid gielain. Buoiddanáhkis lea veaháš árvu, buori náhkis oaččui 10 kr 1950-jagiin. Oarribivdu gal unnui, go náhkiin ii báljo lean šat árvu. Ovdalaš áigge bivde ja rievssahiid gárdo okta dahje moattis juohke bearrašis Porsáŋggus. Maŋŋel soađi ii lean šat ovttasge "boraspirebivdu ealáhussan, ii ge sáhte dadjat ovttasge bivddu leahkit dábálaš lassiealáhussan ge" (Eidheim 1958: 37). Boraspirebivddu ferte gohčodit soaittáhatbivdun, vaikko muhtun ovttahat namat gal leat bivdobálkáčállosiin. Sii maid dábálaččat bivde dušše dalle go ledje vuohttán boraspiriid. Vulge hárve summál ¶ bivdit daid. Muhto 1950:s ožžo vel 30 olbmá boraspiriid ja gazzalottiid báhčinbálkká Buolbmágis (ibid s. 37). Lei goitge čielga maŋosmannan, ja dan oaidnit maid tabeallas mii čájeha Buolbmát lensmánnekantuvrra máksin báhčinbálkkáid. Bálkkáin manai vuollel 10% gazzaloddebáhčimiidda, eanas fállebáhčimiidda. Tab. 7.1: Buolbmát lensmánnekantuvrra máksin báhčinbálkkát: Jahki: Kr: 1949 ¶ 1 113 Gáldu: Eidheim 1958: 37 Dál bivdet eanannjiččehasain ¶ ovddemustá ealggaid ja njoammiliid. Muhto dološ ealáhusbivdu gal lea unnit eambbo nohkan. Njoammiliid gal ain bivdet oalle olu, muhto Adolf Steen muitalii juo 1963:s: "Astoáiggebivdit beatnagiiguin goddet eanas njoammiliid, ja lea oalle hárve njoammil máid báikki olbmot (mázelaččat) goddet" (Steen 1963: 74). Dat gal lei ovdal earaládje, loahpaha son. Ealga lea lassánan ja leavvan fylkii, vaikko lohket olu suolabivddu. Dálbmeluovttas ii šaddan ealgabivdu lobálažžan ovdal 1986:s. Fálesnuorrái leat dál easkka boahtán ealggat ja Ráirus maid leat oaidnán ealgga, mii duođašta ahte ealggat leat boahtigoahtime dohko nai (Finnmark Dagblad 21.10.1993. Bihtá namma lea ). Tab. 7.2: Ealgabivdolobit ja báhččon ealggaid lohku 1968-72 (jahkodagaid gaskamearrelogut): ¶ Suohkan: Lobit: ¶ Báhččon ealggat: Guovdageaid nu 18 ¶ Áltá ¶ 7 Porsáŋgu ¶ 6 Kárášjohka ¶ 14 Deatnu ¶ 7 Unjárga ¶ 7 Mátta-Várjjat 28 ¶ 24 . Gáldu: Statistisk fylkeshefte for Finnmark 1980: 110. Maŋimus jagiid bivdiid lohku lea leamaš gaskamearálaččat 5 000, čállá kánttorhoavda Hjalmar Pavel 1979:s (Finnmark 1979: 370). 1970- ja 1980-jagiin leat bivdogoarttaid ostiid lohku rievddadan gaskal 2 500 ja 5 000 (Småviltjakt i Finnmark 1989-90. 15). ¶ 8. KAPIHTTAL ¶ Guollebivdu jogain ja jávrriin ¶ Sáivaguollebivddus leat maid stuora guovlluerohusat Finnmárkkus. Sáivabivdu lea earenoamáš mávssolaš leamaš siseatnanguovlluin ja stuora eatnogáttiin. Amund Helland čálii 1906:s ahte luossabivdu lea váldoealáhusgeaidnun Buolbmágis (Helland 1906 III: 442). 50 jagi maŋŋel deattuha Eidheim ahte eanandoallu ja johkabivdu leat dássožii leamaš ealáhusvuođu váldooassin. Guollebivdu lea leamaš deaŧalaš go dainna leat olbmot ruđa dinen. Guollebivdduin ožžo maid eatnasat dálvviniestti alcceseaset. Guollebivdu unnui sakka go gáidánuohttebivdu šattai dábálažžan 1900 álgomoaddelohjagiin. Olmmošlassáneami geažil šadde eanebut geat galge juogadit buriid. Luossabivdu ekonomalaš ulbmiliin lea guhká juo maŋos mannan. Bivdu rievddada jagis jahkái. Buolbmágis leat maŋimus eallenagiáigodagas rievddadan gaskal 4 ja 12 tonna (Eidheim 1958: 33). Mázes lohká Steen 1963:s leamaš bivddu ja guollebivddu hui deaŧalažžan ovdal. Dál dat ii leat lahka ge nu mávssolaš go ovdal: "Guollebivdduin eai leat goasse nu olu ruđa dinen, muhto olbmot leat ožžon deaŧalaš borramušoasi luondduruovttudollui" (Steen 1963: 74). ¶ Sáivabivdu lea leamaš deaŧalaš ruđa dábuheapmái ja iešbirgejupmái, seammaládje go murjen/lubmen, bivdu, monnečoaggin jna. Helland muitala Kárášjohbivddu birra: "Deanu luossabivdu lea deaŧalaš gieldda ássiide; eai loga nu olu vuovdit luosa, muhto olu luosa atnet gieldda ruovttudoalut ieža" (Helland 1906 III: 320). Lars Reinton lohká luosa, dápmoha, čuovčča ja hárri leamaš nu deaŧalažžan Kárášjogas ahte guolli lei deaŧaleamos geassesajborramuššan earret vuoja (Reinton 1955: 247). Guollebivdu ii lean oaiveártan geassesadjái sirdimiidda olbmo muittus, čállá Sonja Westrheim, muhto 10:s su 38 muitaleddjiin leat buohtastahttán guohtuma ja guollebivddu fárrenártan. Dasalassin lohkaba guovttes guohtuma, fuođarčohkkema ja guollebivddu ártan. Olu geassesajit gosa manne gitta 1960-jagiin, ledje álgo-álggus luossabáikkit, nu go Deatnogátti geassesajit, ja Ássebákti ja Buollonjárga, mat gulle kárášjohkalaččaide. Oalgejogaid dápmotbivdu ii leat goasse váikkuhan doallovuohkái ii ge geassesajiid válljemii. Luossabivdu gal lea leamaš nu deaŧalaš ahte ođđa geavahanmálle bohciidii: Luossageassesajdoallu buohtalaga ládjogeassesajiin (Westrheim 1978: 86). Luossageasesajdoallu "lea leamaš dábálaš sápmelaččain, ja várra maid muhtun kvenain" (ibid s. 234). ¶ Kárášjoga gáldut duođaštit ahte "meahccefuođarčohkken lea leamaš deaŧalaš, ja ledje seammá olbmot geat luosaid bivde ja meahccefuođđara čohkkejedje, rávis dievddut ja nuorat" , muitala Westrheim. Son deattuha ahte vaikko meahccelájut eai lean njuolggo ártan geassesadjái fárremii, de lei goitge čielggas ahte olbmot geavahedje luonddu vejolašvuođaid (ibid s. 87). Deatnogátti ja Skuvvanvári ¶ ássit maid deattuhedje luossabivddu mávssolašvuođa, joatká Westrheim: "Eanas dinejedje lubmemiin ja luossabivdduin. Muhtun guollebáikkit dahje avádagat ledje jur geassesajiid buohta. Doppe čuoččuhit ahte manne geassesajiide luossabivddu dihte" (ibid s. 200). Earret luosa, bivde maid olu eará guollešlájaid. "Muhtun jávrriin eai oba leat ge guolit, muhtun jogain ja jávrriin ges leat valjit dápmohat ja maiddái rávddut, máid báikki olbmot bivdet liikká olu" , čálii Mona Beichmann 1939:s (Beichmann 1939: 85), ja jotkkii: "buoremusat gottii guoli boaittobealde guovlluin gosa fierbmun ii lean vel čuohcan" (ibid s. 86). Duoddaris lei čuovžabivdu deaŧalaččamus, ja Adolf Steen čálla ge dan birra. Rávddu atne buoremus guollin, lohká son, muhto čuovžabivdu lei eahpitkeahttá deaŧalaččamus. Nu lei maid soahtegaskaáigge. Vuskona eai atnán buorren guollin, eai ge bivdán dan earenoamážit. Muhtumat maid eai liikon hávgii, juogo dainna go dat lea ropmi dahje mágu geažil, muhto eatnasat borre hávgga. Goikaduvvon hávgganáhkki (nu go eará guliid náhkit) čilge gáfe, ja addá buori mágu (Steen 1963: 76-79). Eai bivdán njágá ge, ropmivuođa geažil, ja dušše soapmásat borre njágá, muhto das lea buorre vuoivvas, ja livssiin lea buorre náhkiid dikšut, ja čázehiid ja sisttehiid vuoidat. Hárri atne heajos guollin go borrá luosa ja vuokka luosaid bivddidettiin (ibid s. 76-77). Njávdánkvenat bivde olu hárriid. Sii bidje stuora, luovos rissegimppuid ¶ johkii. Hárri čiehkádii dáid sisa, ja go loktii gimppuid bajás, de čuvvo hárrit daid (NEG 222524 Neiden 1972). Dát fas čájeha ahte geavahedje riggodagaid hui máŋgga ládje, seammás go máhku ja liikon rievddadii guovlluid mielde ja mearridii makkár buktagiid olbmot geavahedje. Johs. Falkenberg duođašta ahte ledje guovlluid mielde erohusat. Son čuoččuha ahte Davvesiiddas bivde unnán jogaid, vaikko ledje luossajogat sihke Skiessvuona ¶ siste ja Storfjordenis ¶ . Porsáŋggus bivde olbmot eanas alcceseaset, muhto muhtumat bivde maid vuovdima váste. Earenoamážit Skáidejávrris bivde guoli vuovdima váste soahtegaskaáigge (Skaidiprosjektet 1975-76. Samisk-etnografisk delrapport s. 25 (sámi etnográfalaš oasserapporta s. 25). Dat lea Lars Persen Birkeli` lágiduvvon bivddu birra 4:in fatnasiin ja veagain)). Bissojoga ¶ kvenaide lei luossabivdu jogas seammá deaŧalaš go áhpebivdu (Mikkelsen vuođđologu haga, s. 18). Muhto dalle lei ge "olu eambbo dápmot ja luossa jogain ja jávrriin go dál" (ØSIGD-prosjektet 1978: 11. Hans Mikkelsen Bissojogas muitala.) Samuli ¶ 1076 Skoganvarre 1077 risknipper 1078 Lille Porsangerfjord 1079 váilu sámegielnamma 1080 Børselv ¶ Paulaharju oaivvilda ahte Bissojogas ja Njávdámis ledje guolit olu vátnon 1920-jagiin juo (Paulaharju 1928: 144). Deanubivddu 1888-lága ja 1905 luossalága bokte ii leat Deanu ja Álttá luossabivdu buohkaide lobálaš. 1964 luossalága bokte gustogohte gáržžideamit maiddái Njávdámii. Álgo- álggus bivde ge gilisearvvit ja johgátteolbmot Finnmárkku jogaid (Tønnesen 1979: 241). 1888-láhka bođii várjalit Deanuleagi ássiid vuoigatvuođaid. Das lei mearrádus ahte galggai eaiggáduššat dahje láigohit matrikulerejuvvon eatnama. 1911 gonagaslaš resolušuvnnas álggahuvvui maid ássan- ja doaimmahangeasku ¶ . Nappo galggai bivdi ássat dan eatnama nalde, ii ge guhkkelis go 2 km jogas eret, ja doppe galgá muhtun jagiid gilvojuvvon unnimustá ovtta gusafuođarnáre (2 000 kg suoidni) (Moen 1991: 60). Deanuleagi, Njávdánjoga ja Porsáŋggujogaid olbmot ledje measta aivve sámi- ja kvenasogas. Álttás gal ledje olu dáččat, geat dinejedje Álttájoga láigguin ja dasalassin bivde duottarjávrriid viššalit, sihke vuovdima váste ja ruovttudollui (Sverre Eilertsen 1987 ee. Viggo Kjellmann birra). Álttájoga bivddu dietnasat leat oamasteami bokte gullan johgátteássiide geain lea gusa biebman náre gilvojuvvon gieddi (120 suoidneguorpmi ¶ ). Sii vuođđudedje oasussearvvi ¶ , Alta Laksefiskeri-Interessentskap (Álttá luossabivdiid searvi (dás jorgaluvvon namma)), čálii sátnejođiheaddji Heitmann 1952:s. Alta Laksefiskeri(Flf 1952: 298). Jahki Láigolihttodivat Bivdojuvvon Miellahttolohku 1910 ¶ 4 000 birrasiid 291 1945 ¶ ii lean láigohuvvon 5 000 birrasiid 282 1947 ¶ 252 . Gáldu: Finnmark fylkesleksikon 1952: 299 ja Medisinalrapport 1910-11 Buollánávžilaččat ja eaibuleagilaččat fertejedje oastit (dahje lonuhit alcceseaset) mearaguoli Bossegohpis dahje Joganjálmmis. Danin eai borran nu olu mearaguoli dain ávžžiin. Muhto borre "olu sáivaguoli nu go dápmoha, čuovžža ja luosa" (NEG 21096 Tverrelvdal og Eibydal 1968). Daid bivde eanemustá lájuid ovdal ja maŋŋel, veahá duottarjávrriin čakčat, ja muđui giđđajieŋa nalde sihke jogain ja jávrriin. ¶ Njávdánjoga luossabivdu lei álggos nuortalaš ¶ searvebivdu. Muhto 1848 duopmocealkámuša ¶ bokte, ožžo maid Njávdáma ođđa ássit, geat ledje kvenat, seammá bivdorievtti Njávdánjogas. Buot Njávdáma eananeaiggádat besset dál miellahttun :i (Njávdáma guollesearvi (dás jorgaluvvon namma)). 1970 birrasiid ledje 5 12-olbmá sturrosaš searvvi mat bivde Skoltefossenis ¶ (gäbbäläbivdu). Juohke oasálaš searvvis galggai oažžut 10 kg luosa, ja jus bázii, de galggai eará servviide mannat dat. 1968:s oaččui juohkehaš badjel 30 kg, muhto suoidnemánu gaskkamuddui 1969 eai báljo lean goddán luosaid. Guollebivdovuoigatvuođaid láigohemiin dinejedje oalle olu, nu movt Álttá- ja Deanujogaláigohemiin nai. 1968:s dinejedje 36 000 kr (NEG 22524 Neiden 1972). Eará Finnmárkku luossajogaid lea stáhta lihttoláigohan báikkálaš guollebivdoservviide, mat vuvdet guollegoarttaid. Dienas manna johkadoaimmaide (Finnmark 1979: 440). "Siseatnangiliin eai leat galle bearraša mat eai unnit eambbo bivdde sáivaguoli alcceseaset. Oallugat dábuhit dálvvi guoli, ja muhtumat bivdet maid vuovdima váste" , čállá Hjalmar Pavel (ibid s. 368). Dát duođašta dan máid Adolf Steen lea dadjan ovdal: Guovdageaineanu ja Máze jávrriid bivdu lea doloža rájes leamaš hui mávssolaš (Steen 1963: 75). Steen deattuha ahte jogain ja Máze jávrriin lea oktasaš bivdu ja juohkehaš oažžu bivdit gos háliida. Muhtun bearrašat lávejedje maid fárrolaga vuolgit vahkosaš mátkkiide gitta Návuona ¶ ráji duohkái. Ovdal vuvde olu guliid boazosápmelaččaide dahje lonuhedje bierggu ja náhkiid/gápmasiid guliin. Dát lonohusgávpi lei measta nohkan 1960 birrasiid, ja olbmot bivde dan rájes dušše ruovttudollui (ibid s. 81). Buolbmágis lei guollebivdu ain hui deaŧalaš. Eanas ruovttudoalut, earret dáččaid, bivde luosaid jahkásaččat, ja dinejedje veahá dainna. Dienas rievddadii veahá, muhto 1958:s bođii 2-800 kr juohke guollebivdi nammii (Eidheim 1958: 34). Vuolábealde oaidnit tabeallas sullii man olu kiluid ja kruvnnuid Buolbmát sáivaguollebivdu attii 1950 birrasiid: Tab. 8.2: Buolbmát sáivaguollebivdu: Jahki ¶ 74 000 . Gáldu: Eidheim 1958: 74 Lensmánni lea 1950 rájes, guolástusbearráigeahčči addán geaskkuin, iežas árvvoštallamiin jorben guollebivdiin ožžon loguid bajásguvlui. Árvvoštalle ahte veahá manai alcceseaset máid eai almmuhan (ibid s. 35). Maŋŋel soađi leat leamaš buoret hattit, ja gávpeolbmát válde buot máid ožžo oastit, sádden váste lulás. Dát dagahii ahte luosa sálten dálveniestin unnui sakka. Muhto eará ¶ 1084 skoltesamisk 1085 domsavgjørelse 1086 váilu sámegielnamma 1087 Kvænangen ¶ sáivaguliid (dápmot, rávdu, hárri ja čuovča) leat eanas ieža borran ja iežaset galmmihanbumbbáide bidjan. Dievddut manne 3-4 beaivásaš guollebivdomátkkiide, earenoamážit jávrriide ja jogaide oarjjabealde Deanu. Dát guollebivdu "lea leamaš mávssolaččamus daidda ruovttudoaluide main lea heajumus ruhtadilli. Lea váttis árvvoštallat dán bivddu árvvu ja sturrodaga, muhto oallut ruovttudoaluin lea sáivaguolli oassin beaivválaš biepmus geasse- ja čakčamánuid" (ibid s. 35). Sáivaguollebivdu lea dađistaga lassánan vuoiŋŋastan- ja lustaáiggedoaibman ¶ . Luossabivdu lea oalle deaŧalaš Fálesnuoris, sihke nuohtásteapmi ja "dat eambbo suohttasa dihte johkabivdu" (Flf 1952: 318). Suohttasa dihte bivde vuokkain ja stákkuin, ja ealáhusváste bivde firpmiin dahje nuhtiin. Ovdamearkan mannolahkii soađi maŋŋel sáhttá namuhit Fylkkadikki mearrádusa 1947:s: Fierbmun šattai lobálažžan Counjajavrres (Čuonjájávrris) Guovdageainnus dušše suoidnemánu, muhto oaggun šattai lobálažžan birrajagi (FFF 1947: 213). Finnmárkkus ledje sullii 50 000 lustabivdi 1970-jagiid gaskkamuttos. Dán logus leat gal mielde sihke eará fylkkaid dáččat ja olgoriikkalaččat. Dalle ii dáidde sáhttit guollebivddus lohkat nu stuora ekonomalaš árvvu go ovdal. Vaikko báikki olbmot sáhttet sáivaguolásteami lohkat áigeguovdilis riggodahkan, de sáhttá leahkit váttis sirret astoáiggebivddu ja ruovttodoallobivddu (biebmolasi) ja dáid ealáhus-ekonomalaš ulbmiliid (Skaidiprosjektet 1975-76. Samisk-etnografisk delrapport s. 26). Nubbi ášši lea ahte guolli adno herskon. Dat lea hersko danin go lea mearri man olu dan goddá, ja go dan ii oaččo oastit dábálaš vuogi mielde márkanis. Sáivaguolli ii leat nappo dárbbašlaš ealiheapmái, muhto eallin šaddá goitge geafit dan haga. ¶ 9. KAPIHTTAL ¶ Darfi ja vuovdi ¶ Finnmárkku dálkkádatdilálašvuođaid geažil ferte leamaš deaŧalaš ahte lei álki dábuhit boaldámuša. Knut Kolsrud čuoččuha omd. ahte boaldenmuorra ja čáhci ledje guovddážis mearrideame báikki gosa olbmot ásaiduvve (Kolsrud 1943: 98). Rittus, gos lei unnán vuovdi dahje ii oba ge lean vuovdi, sáhttet riehkit dan dáfus leamaš mearrideaddjin. Muhto lea mearri vuovddi ođđasis šaddamis, ja earenoamážit nohkagođii vuovdi Finnmárkku olggut guovlluin áigá juo. Álttás šattai gielddusin gili olggobealássiide 1963:s juo čuohppat vuovddi (Tønnesen 1979: 81. Son čujuhii Tingbok for Finnmark (Finnmárkku Diggegirjái) man originála lea Romssa Stáhtaarkiivvas (Statsarkivet i Tromsø), fol. 184r, fol. 188v ja fol. 189r). Muhto váttisvuođat gul lassánedje muđui nai Finnmárkkus. 1860 birrasiid čuoččuhii omd. Goaskinvákki ¶ ja Čuđegietti ¶ lensmánni ahte Bissojoga vuovdi lei nohkan (Hanssen 1986: 202). Eiseválddit, ja earenoamážit vuovdeossodat ¶ , ballágohte vuovddi boahtteáiggiin. Vaikko buohkain ii lean ge nu sevdnjes oaidnu, ávžžuhedje Finnmárkku eiseválddit garrasit lasihit darfeboaldima 1890-jagiin (Amtmann 1896-1900, s. 22). ¶ Darfi boaldámuššan lei ođđa riggodat. Easkka birrasiid 1870 rájes šaddagođii darfeloggun dábálažžan. Čájehuvvui ahte darfi lei hui buorre čoavddus váttisvuođaide, sihke vuovddi maŋos mannama ja boaldámušváni dáfus. Knut Kolsrud duođašta ahte darfeloggun lei dábálaš omd. Čoalmmis: "Boaldenmuoraid čuohppan goasii billistii vuovddi 1800 loahpas. Muhto darfeloggun lea gádjon vuovddi, ja dál (1943) lea vuovdi fas šaddagoahtán" (Kolsrud 1943: 87). 1800-logu loahpas loggugohte mearrasápmelaččat darffi, ja buohkain lei darfi boaldámuššan soahtegaskaáigge: "Danin leat olbmot ožžon ođđa barggu guovdu geasi, darfelogguma" (ibid s. 99). Njálmmálaš muitaleamit duođaštit ahte riddoguovlluin ovddemus geavahišgohte darffi: Boarráset olbmot muitalit ahte sii ledje fas boarráseappuin gullan ahte Sállanis bolde darffi. Cuokcavuona vuosttaš ássit bolde muoraid, muhto go vuovdi nogai, de boaldigohte darffi. Dát dáhpáhuvai 1870-80 birrasiid (NEG 21365 Nuvsvåg 1969). Sállanássit muitalit ahte sii ledje vuosttažat geat čuohppagohte darffi, ja eará davvinorgalaččat ohppe sis dan. Dát heive Láhpi, Skiervvá ¶ ja Návuona dieđuide (NEG 22359 Hasvik 1971). Sihke Cuokcavuonas, Sállanis ja eará báikkiin oaivvildit buohkat ahte ovdal lei oalle olu vuovdi, muhto dat lea nohkan muorračuohppamiin (NEG 21365 Nuvsvåg 1969). Robert Paine muitala omd. ahte Jáhkovuonas ¶ bolde dušše muoraid ovdal 1870. 1870-1917 gaskal maid bolde eanas muoraid, muhto maiddái veahá darffi. Maŋŋel 1930 boaldigohte maid koalaid ¶ , ja dat bođii dađistaga eambbo darffi sadjái. Sauhavnas ¶ Jáhkovuonas lei koalla váldoboaldámuššan 1954:s (Paine 1957 I: 59). ¶ Davvi-Várjjagis muitalit ahte ovdalaš áigge geavahedje dušše daŋasdarffi. Dan loggo ja goikadedje. Doppe gos šadde vuollegis skierrit ja sieđggat, gaiko daid eret ja loggo 15-20 cm asu darffi. 1900 birrasiid čuohppagohte jeaggedarffi. Čuhppe njealječihkii ja goikadedje. Juohke assas čoalttu ¶ čuhppe 3-5 sadjái maid assodat lei sullii 10 cm. Áibbas goikkisin ledje dat nu garrasat ahte daid fertii veahčiriin mollet. Girsi jekkiin sullii 1/2 m čiekŋalasas dagahii váttisvuođaid sihke darfečuohppamii, ja go maŋŋel áigo veltut jekkiid (NEG 19710 Skallelv - Salttjern - Ekkerøy 1965). Geavahedje sihke jeagge- ja daŋasdarffi boaldámuššan, muhto dát rievddadii olu báikkis báikái. Olggut Deanus geavahedje jeaggedarffi, Sállanis geavahedje goappešagaid. Čuhppe darffi dakkaviđe go jeakkit ledje suddan. Daŋasdarffi sáhtii loggut geasi, danin go dat goikkai álkit. Veahá darffi gal atne gávgasin ¶ návetlahttái, muhto jeaggeruohttasiid čuoladedje, goikadedje ja atne boaldámuššan. Cuokcavuonas gal geavahišgohte darfegávgasiid easkka ođđaset áigge. Doppe geavahedje maid jeaggedarffi, muhto lavnnji ¶ gal eai váldán. Muhto jus daŋasdarfi lei olu, de atne dan loahppenboaldámuššan návehis. Seammaládje dahke Ruovdavuonas. Doppe gal muđui geavahedje unnán darffi go lei doarvái soahkevuovdi (Gč. NEG 20649 Olggut Deatnu ¶ 1092 Skjervøy 1093 Revsbotn 1094 kull 1095 váilu sámegielnamma 1096 lump 1097 torvstrø 1098 gresstorv ¶ 1967, NEG 21113 Akkarvik 1968, NEG 21365 Nuvsvåg 1969 ja NEG 21547 Jarfjord 1969). Girsi galggai vuos suddat, ovdal go darfelájut álge geassemánu loahpas ja biste 1-2 vahku. Buoremus darfi lei čáhppes geađgedarfi (veažerdarffi) máid válde čiekŋaleamos jeaggebotniin. Lei dávjá dárbbašlaš guhkás mannat dábuhit buori darffi. 1920-jagiin ain manne Várjjatvuona davábeale ássit Mátta-Várjjaga sulluide gos ledje stuora, čiekŋalis jeakkit. Lei álki fievrredit darffi ruoktot, go bivde guliid doppe ja dušše viežžaledje darffi gáttis fatnasii (NEG 20652 Vadsø 1969). Dat maid rievddadii man olu geavahedje darffi. Dábálaš ruovttudoalus Čoalmmis ledje guokte-golbma dolastansaji oktan návetgoađi árraniin, ja rehkenaste boaldit ovtta seahká 30-40 bihtáin beaivái. Jahkái manne 8-10 000 bihtá (Kolsrud 1943: 99-100). Ákŋoluovttas rehkenaste dábálaš ruovttudollui mannat 3000 assás čoalttu (birrasiid 12 000 bihtá) dálvái boaldámuššan. Muhtumat leat maid vuovdán darffi gávpeolbmáide ja guosseguollebivdiide (NEG 22359 Hasvik 1971). Gilisearvvis ledje ovttaoaivilis ahte lei sin oktasaš jeaggedarfi, ja buohkat oasálaste loggumis. Rávis olbmot loggo ja guottašedje, ja mánát bajidedje darffiid (gč. NEG 20649 Ytre Tana 1967, NEG 21113 Akkarvik 1968 ja NEG 21365 Nuvsvåg 1969). Sáhtte maid lonohallat bargguid, muitaluvvo Cuokcavuonas. 1960-jagiin gal lei darfegeavaheapmi measta oalát nohkan. Eananvuovdinkantuvrra darfegirjjit máid báikkálaš darfebearráigeahččit čálle, loahpahuvvojedje 1965:s. Ovdalaš áigge olu darfegeavaheapmi lei dál measta nohkan, muitaluvvo olggut Deanus 1967:s (NEG 20649 Olggut Deatnu 1967). Darfi lei ovdal váldoboaldámuššan Akkarvikas ¶ (NEG 21113 Akkarvik 1968). Ákŋoluovttas geavahedje unnán darffi 1971:s, go ruhtadilli lei buorránan (NEG 22359 Hasvik 1971). Ihkkohis ¶ ja Gállonjárggas ¶ lei sierra vuohki ráhkadit darffi. Stuora ruksesjeaggemuoldobovnnaid ¶ dulbmo bákteráguide čáziin, ja dikte dáiggi nuppi jahkái. Dalle čuohpadedje dan assás čoalttuide, dolvo goikadanbáikái gos goikadedje, ja dat šattai buorren darfin. Dan darffi gohčodedje cábmonmuoldun (bankimulta). Go čuhppe darffi báktegurain, de devde daid fas ođđa dáiggiin (NEG19710 Skallelv - Salttjern - Ekkerøy 1965). ¶ 9.3 VUOVDI JA VUOVDEBUKTAGAT ¶ Finnmárkku goahccevuovdi lea seammá go beahcevuovdi. Beazit leat stuorit johkalegiin, nu go Álttás, Báhčaveajis ja Kárášjogas. Báhčaveajis gal leat maid veahá guosat. Máilmmi davimus guossavuovdi lea Rávttošnjárgga álbmotmeahcis ¶ ja davimus lastavuovdi lea Čorgašnjárggas ¶ 1099 váilu sámegielnamma 1100 Ekkerøy 1101 Skallnes? 1102 rødmoldstuene 1103 Stabbursdalen nasjonalpark 1104 Nordkynhalvøya 1105 Oksfjorddalen ¶ Nubbi goahccevuovdeguovlu lea bajit Báhčaveaji álbmotmeahcci mii lea 63 km². Carl Schøyen evttohii 1948:s ráfáiduhttit 160 km² stuoru guovllu. Hálddašeaddjit vuosttaldedje dan, ja unnidedje guovllu (Lunde 1979: 752). Finnmárkkus lea 4,2 % buvttadeaddji vuovdi (nappo 2 mill. daa), muhto dušše 40 % das lea goahccevuovdi. Stáhta eaiggáduššá 99,7 % buot vuovddis (Finnmark Skogselskap 1975: 32). Finnmárkkus lea vuovdesuodjaleapmi hui guovddážis ja lea mannan ovdalii go báikkálaš olbmuid vuovdečuohppanriekti. Miessemánu 27. b. 1775 gonagaslaš resolušuvnna olis lea omd. boahtán mearrádus man bokte ožžo ássit dain giliin gos lei soahkevuovdi (dahje buot lastavuovdi) rievtti váldit dan máid dárbbašedje, ámtamánni addin lobiin. Dán resolušuvnna olis lea fylkkamánni suoidnemánu 9. b. 1936 ráhkadan njuolggadusaid stáhta vuovddi geavaheapmái. Ii leat riekti vuovdit dan čujuhuvvon sárggá muoraid ja riekti lei muđui muddejuvvon boaldámuša dábuheapmái (Innst. 1956 del 2 (innst. om lov og forskrifter om Statens umatrikulerte grunn): 22 (stáhta čálekeahtes eatnamiid láhka- ja njuolgadusevttohusat). Dán vuovdesuodjaleami njuolggo váikkuhussan vuođđuduvvui Finmarkens Amts Træplantingsselskap 1900:s. Searvi lonuhii nama 1927:s, ja šattai Finnmark Skogsselskap (Finnmárkku vuovdesearvi) (Finnmark Skogselskap 1975: 5). Dát vuovde- ja vuovdedoaibmaberoštupmi dagahii ee. ahte gilvigohte vuovddi. Báhčaveajis gilvigohte 1906:s. 1907-10 áigodagas veltegohte maid eatnama doppe (Lunde 1979: 448). Finnmárkku vuovdesearvvi 1975 ávvočállosis ¶ čuoččuhuvvo ahte 1920 birrasiid lei vuovdi boaris ja šattoheapmi. 1924:s álggahii Det norske Skogforsøksvesen (Norgga vuovdegeahččaladdanossodat) systemáhtalaš buvttadan- ja ođastanguorahallamiid. Vuovdesearvi oaivvildii veaháš buori ovdáneami, man ártan lei buoret dálkkádat ja buoret vuovdedikšun (Finnmark Skogselskap 1975: 32-33). Magnhild Bjørgan maid čuoččuhii 1952:s ahte dálkkádat lei buorránan. Dálbmeluovtta orda ¶ lei jahkečuođimolsuma rájes "sirdásan badjelii" (Flf 1952: 405). 1920-jagiin 1970-jagiide lea stuora vuovdi čuhppojuvvon dimbbarin ja ođđaset vuovdi ovdánišgoahtán buvttadanvejolašvuođaiguin. Muhto goitge lea gaskamearálaš šaddu juohke daa nammii nu vuollin ahte doaimmahedje vuovdedoalu dakkar báikkiin máid Østlánddas livččii heajos eanamin gohčodan. Finnmárkku beahcevuovdi oainnat lea polára goahcceorda ¶ Vuovdima váste vuovdedoaibma soahtegaskaáigge ¶ Lei A/S Sydvaranger` rusttet mii álggahii Mátta-Várjjaga vuovdedoaimma stuora ovdáneami. Fitnodat dárbbašii ávdnasiid ee. doaibmavisttiide ¶ , orrunviesuide ja ¶ gaskal Girkonjárgga ruvke ja Guovžajávrri ¶ (Lunde 1979: 446). Stáhta osttii 1920:s Johkanjárgga ¶ sahenrusttega mii vuođđuduvvui 1912:s (ibid s. 447). 1926:s bođii mearrádus ahte stáhta galggai dušše iežas atnui vuovdit dimbara, mii dagahii ee. ahte Kvien priváhta fitnodat fertii heaittihuvvot (ibid s. 454). Priváhta dáčča beroštumiiguin vuođđuduvvui A/S Pasvik Timber Co. 1921:s. Ártan dása lei maid ahte Báhčaveadji lei šaddan rádjejohkan Supmii maŋŋel 1. máilmmesoađi. Suopmelaččat doaibmagohte olu eambbo go ovdal, ja sis lei maid lahttendoaimmahat ¶ . Searvvi ulbmilin lei váldit Suoma dimbariid Anárguovllus. Doppe ledje dimbbarhivvodagat mihá stuoribut go máid stáhta sáhtii Báhčaveaivuvddiin čuohppat. 1930-jagiid gaskkamuttos čuohpai omd. Statens sagbruk (stáhta sahádoaimmahat) 30 000 dimbara jahkái, ja A/S Pasvik Timber válddii vuostá olles 400 000 dimbara. 1926-35 logijagiáigodagas lahttejuvvojedje 300 000 dimbara stáhta vuovdedoaimmahaga ovddas, muhto A/S Pasvik Timber válddii vuostá badjel 2 miljovnna dimbara (ibid s. 450). Deatnu oaččui ovdal soađi dimbariid ja muorraávdnasiid Ánarjoh- ja Kárášjohguovllus, muitalii sátnejođiheaddji K. Rasmussen 1952:s: "Dimbarat lahttejuvvojedje johkaráigge vulos lahttaiguin" . 1925 birrasiid huksejuvvui sahenrusttet Bokcái ¶ , muhto dan sirde Kárášjohnjálbmái go lei guhkes ja váttis lahtten johkaráigge (Flf 1952: 414). Báhčaveaji dimbbarčuohppanmearri šattai 1916-19 árvvoštallama maŋŋel 10 000 m³ dahje 30 000 dimbara. Orru leamen nu ahte bures leat doahttalan meari, vaikko muhtun jagiid 1930 birrasiid gal čuhppe 15 000 m³ (Lunde 1979: 447). 1940:s bohte duiskkalaččat ja sin mielde garra vuovdečuohppan. Dan áigge atne dan "vuovdespeadjamin" , nu go Álttá sátnejođiheaddji D. Heitmann gohčodii dan (Flf 1952: 299). Olbmuide lei dát jur suorggahahtti, go sii atne buot vuovddi suodjaluvvon vuovdin ja danin gieđahalle dan várrogasat (Jordbruket i Finnmark 1946: 4). Duiskkalaččat čuhppe badjelmearálaččat 30 700 m³ vuovddi soađi áigge (Lunde 1979: 746). Álttás lei stáhta vuovdešaddu 2 256 m³ ja jahkásaččat čuhppe 2 000 m³. Duiskkalaččat čuhppe árvvu mielde 80 000 m³ beahce- ja soahkevuovddi boaldámuššan ja huksehusaide. "Sii lea ee. čuohppan visot dan čáppa Altagård-vuovddi, mii suddjii Joganjálmmi dáluid biekka ja dálkki vuostá (Flf 1952: 299). Duiskkalaččaid čuohppan čuzii earenoamážit Ráirovuovdái ¶ , muitaluvvo Dálbmeluovttas (ibid s. 405). Earret boaldámuššan ja bráhkkaávnnasin dárbbašedje duiskkalaččat muorraávdnasiid guhkes muohtaráiggiide ja girdišilljuide maidda bidje fiellovuođu (Petterson 1984: 34). Muhto veahá goitge gádjo. Anárjohleahkái Bassevuovddi buohta ledje guođđán 3-4 000 dimbara. Ossodatingeniora Kristian Sørensen lahttehii dimbariid Dorvonjárgii ¶ gos muhtun saháeaiggát lei birgehan eanas veahkkeneavvuid. Sáhejuvvon ávdnasiid atne šaldehuksemii (Vegfolk forteller 1991: 119-120). ¶ 1110 tresviller 1111 Bjørnevatn 1112 Elvenes 1113 fløtingsvirksomhet 1114 Boftsa 1115 Leirbotnskogen 1116 Dorvinjarga (sic.) ¶ Ii várra lean nu heajos dilli go doivo vuosttaš jagiid maŋŋel soađi, ii goit Báhčaveaileagis. 1950-jagiid loahpas fuomášedje ahte Báhčaveaivuovddit šadde buorebut go ovdal ledje árvvoštallan, badjel 20 000 m³ 15 000 m³ ektui, máid doivo. 1920-40 jagiid ledje dasto čuohppan 4 000 m³ unnit go dárbbašlaš (Lunde 1979: 746). ¶ Vuovdima váste vuovdedoaibma maŋŋel soađi ¶ A/S Pasvik Timber Co., mii lei davviriikkain okta dain ođđaáigásaččamus sahenrusttegiin, bávkaluvvui áibmui 1940:s ja olles rusttet ja eanas dimbarat bulle. Johkanjárgga sahenrusttet boldojuvvui golggotmánus 1944 (Flf 1952: 385). Lahtten gáibida ahte goappeš beale gáttiid oažžu geavahit. Danin ii lean vejolaš ođđasis hukset Pasvik Timber maŋŋel go Báhčaveadji šattai rádjejohkan Ruššii. Johkanjárgga sahen- ja heavvalastinrusttegis ledje sullásaš váttisvuođat. Dat oaččui gal dimbara Norgga beale vuvddiin, muhto lahtten nogai seammá árttaiguin, ja dat dagahii váttisvuođaid sahenrusttetdoibmii. Álggos čovde váttisvuođa go sahejedje dimbariid unnit sahenrusttegiin dimbbarčuohppansaji lahka ja de dolvo daid biillain Girkonjárgii (Solhaug 1982: 46-48. Gč. maid Ffl 1952: 146). Johkanjárgga sahenrusttega dahke ođđasit Girkonjárgii 1951:s (Lunde 1979: 751). Finnmárkku boaldin dagahii stuora dimbbardárbbu, ja danin álggii buvttadeapmi jođanit (ibid s. 747). Muhto Finnmárku dárbbašii divdna earasajes buktin dimbariid. 1965-66 jagiid čuhppe 52 330 m³ dimbara, mii lei buot fylkkaid gaskkas unnimus lohku. Dušše 43 % vuvde, ja Hedmárkkus vuvde omd. 90 %. Nappo geavahit olu dimbara fylkkas. Leat máŋga ártta dasa go vuvdet ja čuhppet nu unnán dimbara. Olles 88 % areálas lea lastavuovdi, mihtiduvvon kubikkaid mielde lea dát dušše oasáš Hedmárkku ektui. Šaddá divrrasin fievrredit dimbariid guhkes mátkkiid viidáset buvttadeapmái. Dasto lea hui bieđggus buvttadeaddji vuovdi vuolábealde goahcceordda. Badjel 80 % vuovdindimbariin leat sahendimbarat ¶ (Finnmark Fylke. Naturgrunnlag og økonomi 1970: 5). 1956 Sámelávdegotti evttohusas daddjo maid ahte olles viidodagain eai leat čuohppan dimbariid go lea váttis fievrredit. Eanas beahcevuovddi leat sahen guhpan smávva ruovttusahenrusttegiin mat muhtun ráje dimbariid leat Suomas ožžon (Innst. 1956: 49). Maŋŋel soađi lea jahkásaš dimbbarčuohppan unnon. 1974-75:s čuhppe birrasiid 27 000 m³ (Store Norske Leksikon bd 4 1979: 277). Tab. 9.1: Dimbbarčuohppan vuovdimassii ja industribuvttadeapmái. 1967/68-1971/72 jahkásaš gaskamearri, fásta mihttu m³. Goahccemuordimbarat/ -guppolat ¶ Oktiibuot Sáhejuvvo n dimbarat ja fiellut ¶ Eará Boalden- muorat ¶ --------------------------------------------------------------------------------------------------- -------- Áltá 3855 3360 2078 ¶ 244 Porsáŋgu ¶ - 30 Kárášjohka 4330 ¶ 78 Mátta-Várjjat 13783 11094 ¶ 335 Oktiibuot 22011 18443 11755 ¶ 69 687 %:n olles riikkas 0,3 % ¶ ∗ 1970/71-1971/72 jagiid gaskamearri ¶ Gáldu: Statistisk Fylkeshefte for Finnmark 1973: 109. Báikki olbmuide čujuhit dál olu unnit lastavuovdesárggáid go ovdal. 1950-jagiin omd. čujuhedje jahkásaččat birrasiid 20 000 m³ lastavuovddi (gč. tabealla vuollelis) (Innst. 1956, del 2 (Stáhta čálekeahtes eatnama lágaid ja njuolggadusaid birra): 22). Stáhta eaiggáduššá, nu go namuhuvvon, eanas Finnmárkku vuovdeareálaid. Priváhta vuovddit leat eanas lastavuovddit, mat leat boaldámuššan geavahuvvon. ¶ Tab. 9.2: Eaiggáduvvon vuovddit sturrodaga ja buvttadanareála ja suohkaniid mielde. Buvttadeaddji vuovdeareála oktiibuot eaiggátvuođa ja suohkaniid mielde. Lohku ¶ Buvttadeaddji vuovdi, daa ¶ Das stáhtaeaiggáduv von, daa _______________________________________________________________________ __ Guovdageaidnu 1 ¶ Áltá ¶ 220 Láhppi ¶ Sállannuorri ¶ Fálesnuorri ¶ Muosát ¶ Porsáŋgu ¶ 97 Kárášjohka ¶ 794 Davvesiida ¶ 2 Gáŋgaviika ¶ Čáhcesuolu ¶ Deatnu ¶ Unjárga ¶ Bearalváhki ¶ Báhcavuotna ¶ Mátta-Várjjat ¶ 446 Oktii: 501 ¶ 155 %:n olles riikkas ¶ 22,3 Gáldu: Statistisk Fylkeshefte for Finnmark 1973: 108 ¶ 9.3.3 Goahte- ¶ Lavnnji geavahedje maid earái go boaldámuššan, earenoamážit iešguđetlágan gođiide. Muhto ledje 1800-loahpas juo huksegoahtán dimbbarviesuid orrun- ja searvegođiid sadjái, ja dát mannolat lei vel jođáneabbo birrasiid 1910 rájes. 1910:s ledje ain 20 searvegoađi Porsáŋggus. 1920:s ledje 2 vel báhcán. Dasa lassin ledje sullii 15 orrungoađi (Helse 1893-1926). 1940-jagiin orro ain muhtumat gođiin, rittuin maid. Návetgoađit ledje dábálaččat, muitala Kolsrud. Buori Čoalbmedállui gulle 2-3 áitti ja návsti. Buot muorraviesut ledje oston dahje ráhkaduvvon nannanmuorraávdnasiin. Sáhtte geavahit ruoššadimbariid, muhto válljejedje Álttá dimbara ovdalii go dát unnit goabagii, ii nu jođánit mieskan ja lei maid garraset muorra: "Álttá dimbariid ledje eanas Álttá kvenat buvttadan" (Kolsrud 1943: 119, 122). ¶ 9.3.4 Fuođaršlájat ja bargoneavvut ¶ Šibitfuođarin geavahedje vuovddis eanemustá: ¶ Dálverissiid: dábálaččat rissiid ja seakka ovssiid, earenoamážit dálvesoahkerissiid, muhto máiddái goahcceovssiid ¶ . Urbeovssiid ¶ (giđabeallái), earenoamážit soahkeovssiid, muhto maiddái eará muoraid ovssiid. Iešguđet muorrašlájaid bárkku ¶ . Dáid fuođaršlájaid geavaheapmi vulggii ollásit das guđe báikkis ain lei Finnmárkkus. Nu go dadjet Jogas Láhpis: Eai láve bárkku geavahit, eanas danin go áidna vuovddis leat unna, roaŋke soagážat (NEG 9662 Bergsfjord, 1950-jagiid). Seammaládje lei dálve- ja goahcceovssiiguin, ja urbeovssiiguin (NEG 9791 Bergsfjord, 1950-jagiid?). Cuokcavuonas, mii lea seammá suohkanis, gal fasko skáhpebárkku ¶ , muhto go lei nu unnán vuovdi, de dat gal nogihii ja geavahišgohte sieđggaid ja sogiid (NEG 21373 Nuvsvåg 1970). Seammá dilli lei maid rissegaikumiin: Lei nu unnán vuovdi ahte dat nogai oalát (NEG 21366 Nuvsvåg 1970). Dát lea seammá váttisvuohta go ovdalis namuhuvvon: Lei dábálaš oaidnu ahte vuovdi sáhtii nohkat Finnmárkku rittuin. Cuokcavuonas muitaluvvo maid ahte olbmot máttahedje muoraid gos háliidedje, go vuovdi lei stáhtaalmennet, ja danin nogai vuovdi jođanit. Garraset njuolggadusat gustojedje vuosttažettiin goahccevuvddiide. Gulahallanolmmái čuoččuha maid ahte go heite gusaiguin ja gáiccaiguin soađi maŋŋel, de šaddagođii fas vuovdi (ibid). Eará guovlluin leat sullasaš oaivilat. Ákšovuonas ¶ muitalit geavahan olu urbeovssiid doppe gos veahá lei vuovdi. Stáhta, stuorimus eananeaiggát, gilddii váldimis urbeovssiid danin go vuovdi lei oalát billohuvvan muhtun báikkiin (NEG 22335 Øksfjord 1971). Dálbmeluovttas maid gilddii stáhta váldimis urbeovssiid. Muhtun guovlluide lei urbeoakseváldin čuohcán vuovdái nu garrasit ahte vuovdi nogai priváhta eatnamiin (NEG 22285 Østre Talvik 1971). Dakkár guovlluin gos eambbo lei vuovdi, eai lean dákkár váttisvuođat nu dávjá. Fálesnuoris fasko veahá bárkku, muhto eanas válde sieđgarissiid (dálverissiid) ja dakŋasa (NEG 9569 Kvalsund, 1950-jagiid?). Ruovdavuonas bibme earenoamážit urbeovssiiguin ja bárkkuiguin. Doppe válde eanas sieđga- ja soahkebárkku (NEG 21536 Jarfjord 1969). Álttás maid geavahedje eambbo skáhpebárkku go urbeovssiid. Šibihat ledje váibmileappot bárkui, muitaluvvo (NEG 21373 Alta 1969). Dološ áigge geavahedje olu urbeovssiid Gáiddošjogas ja Eaibuleagis. Muhto "ođđaseamos áigge" heite daid geavaheames, go atne heittohin dálu mii geavahii diekkár fuođđara (NEG 21095 Tverrelvdal, Eibydal 1968). ¶ Buolbmágis gal bibme olu skáhpe-, sieđga- ja soahkeurbeovssiiguin, vel "ovddit giđa" nai (1966) (NEG 20699 Polmak 1967). Ráhkadedje maid bargoneavvuid vuovdeávdnasiin. Beahceveattis ¶ ráhkadedje báttiid ja gáinnuid ¶ . Sieđgaruohttasiin čatne lišša nađđii, dahje dainna čatne buddogeađggi (givtta) ¶ ja gávvala fierbmái dahje ráhkadedje gusaide čeabetbátti ¶ . Muhto dákkár bargoneavvuid ledje áigá juo heaitán atnimis. Sihke Álttás, Mátta-Várjjagis, Deanus, Ákŋoluovttas ja Láhpis lohke 1960-jagiin ahte vettiid jna. atne ovdal dahje dološ áigge (Gč. ee. NEG 21331 Alta 1969 ja NEG 19932 Tana 1966). Mázes ii diehtán oktage ledje go atnán soahke- ja sieđgaruohtasrešmmiid ¶ (veadderešmmiid). Muhto veaddegáinnuid gal leat čuovžafirpmiin atnán gitta 1920jagiide. Muhtun lea maid geahččalan dahkat smávva fatnasiid duottarjávrebivdui, muhto ii oktage leat johkafatnasiid dahkan (Steen 1963: 80-81). ¶ 9.4 GÁMASUOINNIT JA HEAVNNISÁVZZAT ¶ Gámasuidnen ja šluvgin lea dievas homma. Bearrašii mannet gaskamearálaččat 50-60 kg gárvves suoinnit jahkái, čálii Adolf Steen. Muhtumat atne šluvggekeahtes suinniid guottáin ¶ dahje seaŋgavuođus. Máze dálonat jođihedje valjit gámasuoinni, muhto 1950-jagiin ledje boazosápmelaččat ieža suidnegoahtán. Dálonat ledje maid geavahišgoahtán sáppáhiid ¶ , bieksuid ja eará gápmagiid. Muhtumat gal almmotge dinejedje olu gámasuidnemiin. Steen muitala muhtun nissona jagis vuovdán gitta 500 kg gárvves suinniid 4 kruvdnui kg. 1959:s son omd. ii munnen čuohppat nu olu go livččii jođihan. Duodjegávppit ledje maid álgán oastit gámasuinniid (ibid s. 89). Maŋŋel soađi eai leat šattuiguin báidnán, eai ge heavnnisávzzaid geavahan. Máŋgga Finnmárkku báikkis lávejedje seaguhit heavnnisávzzaid ulluide daid gárredettiin. "Muhtun nisu muitalii munnje (Steen) ahte máŋgii ledje fáhcat hui rašit máid Bossegohmárkaniin ledje oastán, danin go heavnnisávzzat ledje seaguhuvvon sávzzaulluide" (ibid s. 96). ¶ 10. KAPIHTTAL ¶ Johtolat ¶ 1869:s juolluduvvodedje vuosttaš ruđat Finnmárkku geaidnohuksemiidda. Dat ledje Strand ¶ geidnui Beahčeveaileagis. Finnmárkkus dahkagohte luottaid ¶ 1131 váilu sámegielnamma 1132 váilu sámegielnamma ¶ maŋŋit muđui riikka ektui. Jáhkečuođimolsuma birrasiid ledje dušše moadde váldogeainnu Finnmárkkus, earret Várggáid-Ráttovuona ¶ geainnu, namalassii badjel Alteidet ¶ ja Báhčaveajis. Norgga vuosttaš geaidnolágas, 1824 lágas, ledje eavttut ahte geainnut galge mearriduvvot váldogeaidnun ¶ dahje giligeaidnun ¶ . Dát juohku bisui dassožii go 1963 geaidnoláhka jugii almmolaš geainnuid riikkageaidnun ¶ , fylkkageaidnun ¶ ja suohkangeaidnun ¶ . Dasto ledje gávpogiin dieđusge gáhtat ja daid searvvis ng. guollebivdohámmangáhtat. Lei dárbbašlaš hukset dákkár geainnuid fievrredit guliid guollerusttegiin ¶ mearragáttes jilliide mat sáhtte leahkit guhkkin eret (Vegfolk forteller 1991: 48). Telegráfhoidu gal jođánit huksejuvvui sullii oktanis miehtá Norgga. 1855:s rahppui Norgga vuosttaš dábálaš telegráfguovddáš ja 1870:s juo lei vuođđolinnjá ¶ biddjojuvvon Norgga čađa gitta Várggáide. 1890-jagiin viiddidišgohte telefonlinjjáid olámutto. 1921:s lei telefonvuođđolinnjá biddjon buot stuorit Finnmárkku gávpogiidda ja čoahkkebáikkiide. 1936:s girdigođii vuosttaš mearagirdiruktu ¶ Finnmárkkus, muhto easkka 1963:s gárvánii váldogirdifierbmádat ¶ , ja dan maŋŋel oanehisgirdišillju ¶ 1970- ja álgo 1980-jagiin. Geainnuid ja telegráfa huksema jođánisvuođa erohusa ártan lei vuosttažettiin guolástusaid ovdánandárbu ja Norgga čohkkensávaldat: Nu go dutki ja politihkar Ole Jakob Broch dajai 1860-jagiin: "Norga ii lean Giliid čoakkáldat, muhto oppalaš Riika" , danin fertejit "rahčat doalahit riikka čoahkis" , ja dan sáhtte dušše dahkat telegráfain ja dámpajohtolagain (Rafto 1955: 78). Ii lean čielgan ahte biilageainnut sáhtte dahkat seammá ávkki. Easkka go biillat bohte, mannagođii geaidnohuksen jođánit. Finnmárkkus dahke geainnuid earenoamáš hilljánit vuosttažettiin danin go ledje guhkes gaskkat ja unnán ássit. Heastasáhtuin lei geaidnojohtin hui divrras ja divrrui mađi guhkit lei mátki. Dasto ásse eanas olbmot rittuin gos mearra lei johtolatgeinnodahkan (Fixdal 1938: 58). Nu guhká go fylka ja suohkan galge máksit, de ledje báikkálaččat unnán ruđat geaidnohuksemiidda. Muhto 1851 geaidnolágain bođii gal stáhta aktiivvalaččabut searvái. 1912 geaidnoláhka nannii dan ahte stáhta máksá ođđa váldogeaidnodahkamiid dahje ovddeš geainnuid divvumiid. Stuoradiggi sáhtii mearridit guovlluoasi ¶ sturrodaga ja sáhtii addit doarjaga go giligeainnuid dahke maidda bođii šaldi. Fylka doalai ortnegis daid ¶ geainnuid máid stáhta ii lean geatnegahtton divodit, ja suohkanat doalahedje giligeainnuid ortnegis. Suohkan sáhtii maid stáhta- ja fylkkagielddadoarjagiin bálkáhit geaidnobearráigehččiid divvumii (Bjørnland 1989: 37-39). 1920:s álggahuvvui geaidnofoanda ¶ . Stáhta juolludii muđui riikii 40 % doarjaga, ja Finnmárkui 50 %. 1926:s válddii stáhta badjelasas buot deaŧalaš geaidnodivodemiid. Dat mii Finnmárkku geaidnojohtolatvejolašvuođaid ovdáneami duvddii, lei nappo ekonomalaš ovdánandárbu ja riikka čohkkensávaldat, ng. "Náššuvnnalaš ákkat" . Finnmárkkus lei čohkkensávaldat earenoamáš deaŧalaš daid ollislaš čearddalašvuođaid geažil ja earenoamážit "suoma vára" geažil (nappo go oaivvildedje Suoma geahččalit viiddidit iežaset mearridanválddi kvenaid ássanguovlluide). Dát ákkat deattuhuvvojedje sihke geainnuid, telegráfa, telefovnna ja áibmomedia ¶ sáddenvejolašvuođaid oktavuođas. Earenoamážit geaidnodahkamiidda ledje vel eará árttat. Soahtegaskaáigge lei bargguhisvuohta mii seailluhii geaidnohuksema. Máŋggaid suohkaniid sávvojuvvon geaidnohuksemat bissehuvvojedje álggos ruhtaváni geažil, muhto álggahuvvojedje fas heahtebargun. Sáhtte váldit áibbas oahpameahttun geaidnobargiid, danin go earret moadde spesiálistta, de gáibidii geaidnobargu unnit fágamáhtu go omd. hámmániid huksen. Gov. 10.1: 1920 geainnut ja dálvemáđijat Gáldu: Nordlandet 1920: 128 Sihke norgalaččaid ja duiskkalaččaid militeara beroštumit ja dárbbut leat váikkuhan sihke das gokko geaidnu galggai mannat ja guđet geainnut galge ráhkaduvvot. Dálkkádaga ja geográfalaš dilálašvuođaid geažil ráhkadedje maid geainnuid dan sadjái go dušše mearajohtolaga doalahit. ¶ Muhtun geainnuid, šaldiid ja maŋŋel báktesisgeainnuid ¶ ráhkadedje álkidahttit beaivválaš eallima ja buoridit olbmuid dili. Oadjebas skuvlavázzin lei okta ágga. Nubbi lei ahte geaidnoráigge šattai doaktárii ja jortamorai álkit boahtit. Ja dieđusge gullet biila ja geaidnu oktii. Biilla haga livčče unnán geainnut ja geaidnoguhkkodat ii livčče deaŧalaš. Geaidnodirektora Johs. Skougaard dajai nu áigá go 1909:s juo: Biilajohtolat šaddá nu deaŧalaš johtolatmállen ahte ferte vuhtii váldit dan geaidnohuksemiin ja -divodemiin (Skougaard 1914: LII). Mearagirdiruvttu bođii Finnmárkui 1936:s, muhto ovdal go váldogirdiruvttut ¶ ja oanehisšilljogirdimat ¶ bohte, ledje dát eatnasiidda eksohtalaš fievrun. 1950-jagiin eai lean vel go 1-2000 čuvvodeaddji ¶ Finnmarkoruvttus, mii vulggii Romssa gávpogis ja manai Girkonjárgii. Deaŧaleamos lei dat poastasáddemiidda. Fylkkamánni Hans Gabrielsen diđii 1937:s juo dadjat ahte albmá buorre dilli šaddá easkka "go girdiruvttuid álggahit" , go fatnasiin ja ruovdemáđijain Oslo rájes ádjánii 5 jándora (Gabrielsen 1937: 590). ¶ 10.2.1 Geainnut ekonomalaš gaskaoapmin ¶ Davvi-Norgga gávpemárkaniid oktavuođas Budeajjus 1937:s čálii R.M.B. Schølberg: "Go Finnmárkui boahtá ja fylkka geaidnogáibádusaid birra lea sáhka, de lea hui váttis válljet dan geaidnohuksema mii sáhttá maŋiduvvot. Finnmárkkus leat garra riddobáikkit ja measta mearihis duoddarat, ja juohke geaidnomehter lea ávkkálaš. Riikkageainnu oalgegeainnut ja evttohuvvon geainnut Ruŧŧii ja Supmii bohciidahttet olu stuorit ekonomalaš vejolašvuođaid go čielga turistadoaimmaid... Eanandoallit leat bisánan ovdalaš ávkkehis eatnamiidda. Geainnut leat maid bohciidahttán eará dienassurggiid" (Schølberg 1937: 594, 596). Oallugat ledje ovttaoaivilis dása. Geaidnovátni hehttii buot ealáhussurggiid ovdáneami, ja earenoamážit guolástusa ja eanandoalu. Geainnut fertejedje ráhkaduvvot fievrredit gálvvu márkaniidda. Guollebivdit fatnasa haga ja fievrredanbargit ¶ sáhtte álkibut beassat buvttadanbáikái. Dán ákkasteami ferte geahččat oktanis mannolagain go fatnasat šadde stuoribun ja muhtun báikkit bázahalle go ii lean buorre hámman. Fertejedje doalvut guliid máid doppe godde, riddoruvttu bisánanhámmaniidda. DavviNorgga guollebivdiid searvvit gáibidedje ge juovlamánu 1933 ng. ¶ guolledoalvungeainnuid. Várra lei Kamøyværa ¶ guollebivdosearvi mii vuolggahii gáibádusa (Hanssen 1990: 378). Sii mearridedje gáibidit 3 dákkár geainnu: Riibmá ¶ , Nuortaváhki ¶ - Goaskinvákki ¶ (Gč. Nagell 1950: 19 ja FFF 1934: ášši 31, s. 113. Searvvit ledje Finnmark Fiskerlag, Nord-Norges Fiskarfylking ja Nordland Fylkes Fiskerlag). Dáin geainnuin ii ollašuvvan Nuortavági-Goaskinvákki geaidnu goassege. 10-15 jagi das ovdal ii lean nu garra geaidnogáibádus rittus. Nord-Norges Fiskerforbund (Davvi-Norgga guollebivdiid searvi) deattuhii 1919 cealkámušas dávjjibut oažžut riddoruvttu- ja gálvofanasvuodjimiid. Geainnut dárbbašuvvojedje dušše siseatnamis vai besset searvái riikka oktasaš johtolatvejolašvuhtii, mii lei mearra (FFF 1919: ášši 77, s. 407). Finnmárkku rittus eai leat smávva báktesulložat, ¶ ja leat unnán lunddolaš hámmanat. Danin lea stuora hámmanrusttetdárbu, ja šattai maid divraseabbon go eará báikkiin, čálii fylkkamánni Hans Gabrielsen 1937:s. Muhto son deattuhii maid ahte olbmot háliidedje ollašuhttit riikkageainnu Vuorjánjohkii ¶ (Gabrielsen 1937: 590). Fylkkamánni čujuhii 1937:s deaŧaleamos ártta riddoássiid oainnu rievdadeapmái: Smávvá guollebivdohámmanat eai beassan ollásit geavahit iežaset guollebivdohámman vejolašvuođaid go váttis lei beassat stuorit hámmaniidda. Dát guoskkai earenoamážit varasguollevuovdimii, "mii dáiddii eanemus gánnáhahttin oppa guollebivdoealáhusas" . Lei badjelmeare divrras doalvut unnit varasguollehivvodagaid mohtorfatnasiin, muhto geainnuid mielde livččii vejolaš sáddet guliid stuorit hámmaniidda biillain, beroškeahttá man stuoris hivvodat lei (FFF 1937: ášši 45, s. 167 ja Hanssen 1990: 377). Finnmárkku bajimusingeniora (nappo geaidnohoavda) ákkastii seammaládje go lei Sandøybotn ¶ geainnu birra sáhka: Buoret geainnuin Sállana badjel Sállannuori beallái livččii álkit beassat riddogeainnuide ja dát ovddidivččii varasguollevuovdima. Seammaládje lei Donjevuona ¶ -Gáŋgaviika ¶ geainnuin (Nagell 1950: 436, 441). 1938:s čuoččuhii fylkkadiggi ahte dákkár geainnut livčče "oba mávssolaččat" Finnmárkku ekonomalaš ovdáneapmái (FFF 1938: 313). Fylka lei vuođđudan heahtedillelávdegotti mii galggai evttohit movt bargguhisvuođa ja geafivuođa unnidit. Oppalaččat ledje evttohan geadnobargguid ja muđui ráhkadit bárrobuođuid ¶ ja -duvdagiid ¶ (FFF 1936: ášši 73, s. 398-99). Oaiveártan dákkar bargoevttohusaide lei go oahpameahttumat sáhtte bargat daid bargguid. Eanandoalloguovllut atne eambbo ávkki geainnuin go guollebivdohámmanat, nu go soahtegaskaáigge oidne dan. Jus daid buot dobbeleamos guovlluid galggai ovddidit, de ledje dušše geainnut mat ávkkuhedje. 1938:s ávžžuhii heahtedillelávdegoddi stáhta ¶ 1154 váilu sámegielnamma 1155 Nordmannset 1156 váilu sámegielnamma 1157 Nordvågen 1158 Kjelvik 1159 Skjøtningsberg 1160 skjærgård 1161 Grense Jakobselv 1162 váilu sámegielnamma 1163 váilu sámegielnamma 1164 Mehamn 1165 Gamvik 1166 molo 1167 stø ¶ ráhkadit kolonisašungeainnuid vai gilvinguovlluid ja ođđa eanandoalloguovlluid ollásit sáhttá geavahit (FFF 1938: 313). Eanandoallodeapartementa lei juolludan doarjagiid dákkar ulbmiliidda 1919 rájes. Bajimusingeniora čálii 1930:s Karpelv ¶ -Lanabukt ¶ geainnu birra ahte dihkáduvvon geinnodaga ¶ guoras lei oalle olu gilvvehahtti eanan (Nagell 1950: 436). Geaidnu Luoktejohleagi ¶ ráigge Deanus, mii gárvánii 1939:s, lei ollislaččat ráhkaduvvon ođđa doaluid huksenruđaiguin (ibid s. 464). Ledje gal maid várren olu ruđa dán bargui dáruiduhttinpolitihka geažil (gč. kap. 10.2.3 Náššuvnnalaš beroštumit). 1934 geaidnobušeahttaproposišuvnnas čálii bajimusingeniora ahte SkiippagurraBuolbmát galggai leahkit vuosttaš mihtiduvvon eananbihttá ¶ oktiičatnangeainnus Deanuleagi bajás. Dássožii ledje fatnasiin vuodján geasset ja heasttain dálvet. Heargesáhttu maid lei leamaš, muhto dat lei nohkame. Guhkes gaskkaid ii leat gánnáhahtti dákkar vuojániiguin vuodjit. Muhto geaidnu leagi čađa baicca geahpidahtašii eanandoalu, gávppašeami ja buoridivččii guovllu gálvojođu, nu go bierggu, luosa, fuođđu ja murjjiid/luopmániid, ja "dasto vel váikkuhivččii eanet turistajohtolahkii" (ibid s. 444). Biilaturisma lassánii soahtegaskaáigge, muhto njuolgut geaidnoráhkadeami hoahpuheaddjin ii lean turisma eambbo ng. Davvenjárggageidnui, mii lea gaskal Smiervuona ¶ ja Davvenjárgga, ja lea fearga Máhkarájnuori ¶ rastá. Landsforeningen for Reiselivet i Norge (Norgga johtolateallima riikkasearvi) válddii Davvenjárgga geainnu áššin 1908:s juo. Sihke geaidnodirektora ja Bargodepartementa oaivildedje dušše turismaberoštumiid geainnus (ibid s. 437). Honningsvåg og Omegn Turistforening (Honnesvági ja birrasa turistasearvi) árvalii 1933:s ahte Davvenjárggageaidnu galgá šaddat riikkageaidnun, ja Davvenjárgga suohkanstivra doarjjui dan (Hanssen 1990: 383). Obanassiige lei suohkanis ja turistasearvvis lagas ovttasbargu. Ártan lei go Davvenjárga dáiddii leat áidna Finnmárkku suohkan gos turistadoaimmain lei oalle olu ekonomalaš mávssolašvuohta. Geainnuin livččii eambbo turistajohtolat suohkana čoahkkeássanguovddážiid čađa daiguin ekonomalaš oalgeváikkuhusaiguin ¶ máid dat buktá, ja dasto livččii báikkálaš ássiide ávkin. Muhto geaidnodirektora ja Stuoradiggi gal várra dainna nu čielgasit dorjo geainnu iežaset 1939 bušeahtas, go organisašuvnnat nu go Nord-Norges Turisttrafikk-Forbund (Davvi-Norgga turistajohtolatsearvi) ja Landslaget for Reiselivet (Norgga johtolateallima riikkasearvi) čujuhedje ahte "mii eat dáidde ipmirdan Davvenjárgga dinenládje geavahit" (Nagell 1950: 438-39). Dainna oaivvildedje ahte Davvenjárga šattašii ekonomalaččat váikkuhit olu eanebuidda go dušše Davvenjárgga suohkanii. Turistadoaimma mávssolašvuohta čájehuvvui maid Svanvik ¶ -geainnuin Suoma rádjái (dálá Ruošša). Ii dáidde "šaddat duođi eambbo turistajohtolat Báhčaveaileagis dahje muđui dan guovllus ovdal go šaddá boatkkakeahtes geaidnu Girkonjárggas rádjái, oaivvildii geaidnodirektora. Váldogeaidnun ¶ šattašii dat vel eambbo mávssolažžan, ¶ 1168 váilu sámegielnamma 1169 váilu sámegielnamma 1170 trasé 1171 Luftjokdalen 1172 parsell 1173 Smørfjord 1174 Magerøysundet 1175 ringvirkninger 1176 váilu sámegielnamma 1177 stamvei ¶ jotkkii son (ibid s. 451). Muhto lei maid vuosteháhku ng. turistageainnuide (gč. kap. 10.3.4 "Soahpameahttunvuođat maŋŋel soađi" ). ¶ 10.2.2 Heahtebargu ¶ Geaidnoossodat ¶ lea deaŧalaš bargosuorgi ¶ Norggas. Soahtegaskaáigge šattai dat measta jur veahkke- dahje heahtebargun, máid buoremusat sáhttá dálá márkandoaimmaiguin buohtastahttit. Geaidnodoaimmahat ¶ oaččui bargun bargosajiid háhkat 500 olbmui, go A/S Sydvaranger nallasii ¶ 1925:s. Earenoamážin lei nu go namuhuvvon, ahte geaidnohuksemii ii dárbbašuvvon nu olu fágamáhttu. 1931:s čujuhedje omd. Bargiidbellodat ja fylkka searveorganisašuvnnat ¶ "ahte ferte bargat buot máid sáhttá gávdnat barggu nu olu barggukeahtes olbmuide, guollebivdiide ja smávvadálolaččaide miehtá fylkka, go vejolaš" (FFF 1931: ášši 77, s. 292. Reive fylkkamánnái Finnmárkku Bargiidbellodagas, Vest-Finnmark Faglige Distriktsorganisasjon:s (Oarje-Finnmárkku fágalaš guovlluorganisašuvnnas) ja Øst 1923 maŋŋel álggahuvvojedje dahje maŋŋel ollašuvvojedje buot fylkka geaidnobarggut heahtebargun. 1922:s ávžžuhuvvojedje buot Finnmárkku suohkanat sáddet geaidnosávaldagaideaset fylkkageaidnostivrii. Muhto eai lahka ge buot sávaldagat váldon vuhtii. Gamst ja Samuelsberg čáliiga omd. ahte Láhppi šattai oalle olu maŋábeallái maŋŋel go geaidnostivra lei "ráidnen" plána. "Muhto galggai mannat earaládje. Fertejedje hobehit ¶ geaidnoráhkadeami háhkat barggu heađi gillájeddjiide" (Gamst og Samuelsberg 1983: 274-75). Sosialdepartementtas lei vejolašvuohta ruđaid juolludit dákkár doaimmaide. Muhto 1916:s juo čálii fylkkaingeniora A. Rode ahte lei vejolaš bálkáhit barggukeahtes olbmuid dálvegeaidnobargguide Goađát ¶ -geidnui ja Leavnnja-Kárášjogageidnui. Muhto ii oro dákkár bargu leamaš ovdal 1920 dahje 1921 (FFF 1917: ášši 63, s. 16), danin go váilo bargit. 1. máilmmesoađi maŋŋel ledje olu doaimmat ja ee. billohuvve guollebivdohámmangeainnut go lei veadjemeahttun bargiid oažžut geaidnodivvumiidda. Olbmot dinejedje buorebut eará bargguin (FFF 1919: 509). Soahtegaskaáiggi mielde šattai geaidnohuksen nu deaŧalaš bargosuorgin ahte geaidnodirektora 1939:s dovddahii ahte su mielas ii lean Guovdageainnu geainnu mašiidnajalgen dušše buorre. Mašiidnabargoneavvut ledje dalle vuosttaš geardde anus fylkka geaidnohuksemiin. Lohpi addojuvvui easkka go fylkka geaidnohoavda dajai ahte sii eai ollen gárvet geainnu plána mielde dušše olmmošlaš návccaiguin (Vegfolf forteller 1991: 70). ¶ 1185 váilu sámegielnamma ¶ 10.2.3 Náššuvnnalaš ¶ beroštumit ¶ Mašindoaimmaide lei deaŧaleamos ártan go eiseválddit atne "stuora náššuvnnalaš bargun" gárvet váldogeainnu (riikkageainnu 50=E6) fylkka čađa (ibid s. 79). Olgoriikkaministtar Koht:s lei hui stuora beroštupmi oažžut eambbo geainnuid fylkii, ee. danin go lei olgoriikkapoltihkalaš heahtedilli 1936 čavčča: Ruošša geassádeapmi Álbmotlihtus (Folkeforbundet) ja Norgga ballu ahte Ruošša ja Duiska soađáskit davviguovlluin (Ørvik 1961 II: 326). Muhto geaidnohuksen náššuvnnalaš árttaiguin lea olu áigahaččat. Vuosttaš stáhtadoarjagat 1869:s juo máksojuvvojedje dán vuođul. Stuoradikkeproposišuvnna ákkasteamis daddjo ahte Mátta-Várjjaga geaidnu dagašii guovllu "orohahttin dáčča Eallinvieru Olbmuid fásta Ássamii" . Sávve maid ahte geaidnobargit, geat ledje aivve lulli- norgalaččat, ásaiduvaše eanandoallin, ja nu geavai ge muhtun muddui (Eriksen og Niemi 1971: 70). Lei danin go nu olu kvenat ásaiduvve earenoamážit Nuorta-Finnmárkui. Guovddáš eisseválddit ákkastedje dainna ahte Finnmárku lea áitojuvvon rádjeguovlu, mii earenoamážit dárbbaša doarjaga ovddidit ealáhusgeainnuidis, ja ekonomalaš dássedisvuođa oažžut, vai álbmot livččii gievrrat birgejumi dáfus. Buoremus vuohki buoret birgejupmái lei johtolatvejolašvuođaid buorideapmi. Finnmárku lei politihkalaččat áitojuvvon guovtte ládje. Suopma lei stuorafyrstagoddi cára ¶ vuolde 1809 rájes, ja Ruošša maid atne vejolaš áittan, goit 1905 rádjái. Dan áigge lei bohciidan suoma náššunvuoigŋa ¶ mii háliidii sihke Ruoššas sierranit ja vuođđudit Stuora-Suoma. Norgga kvenaid atne danin áittan. Danin orui norgalaš Finnmárkku várra vel stuorit go Suopma lei šaddan sierra riikan 1917:s. Norgga ballu bisui maiddái dainna go náššunvuoiŋŋalaš ja fascistalaš lihkadusat go Lappo-lihkadus ja Det akademiske karelske selskap (Karela akademihkalaš searvi) ledje váikkuhišgoahtán Suomas. Sápmelaččaid eai atnán seammá várálažžan, muhto dalá jurddašanvugiin ledje sii amas čearda. Danin berrii buoridit ekonomalaš dili sihkkarastit dássedisvuođa (Hanssen 1974: 4, 16. Gč. maid Hanssen 1990: 303). Dan dáfus bođii juoga buorre dáruiduhttimis, earenoamážit Nuorta-Finnmárkui. Dan haga livččii siseanan eahpitkeahttá eambbo boaittobealde rittu ektui ja ožžon unnit ruđa go máid dagai áigodagas 1940 rádjái. Omd. čálii Rode 1919:s ahte ledje olu "geainnut mat ráhkaduvvojit oalle unnán ássiid váste, muhto máid ferte ráhkadit náššuvnnalaš árttaiguin" . Dát guoskkai ee. Buolbmága geidnui, Geavgŋá ¶ meaddel ja Deanuleahkeráigge bájás, gos ledje nu unnán ássit ahte "geaidnu ráhkaduvvui gal measta dušše náššuvnnalaš árttaiguin" . Ruovdávuona-Vuorjánjoga geaidnu adnojuvvui "čielga náššungeaidnun seailluhit dáčča ásaidumi" Vuorjánjogas (FFF 1919: 496, 506. Gč. maid FFF 1917: ášši 63, s. 2. Bisma Eivind Berggrav oaivvildii ahte suoma vára vuostá fertii maid suodjalit girku, oahpu ja johtolatvejolašvuođaid (Gč. Eriksen og Niemi 1981: 263)). Eanandoalloálggahandoaimmat ¶ stáhta olis álggahuvvojedje stuorrát Báhčaveaileagis 1928:s, ja 1940 rádjái lei ráhkaduvvon 93 km geaidnu, ee. Guovžajávrri-Nyrud ¶ -geaidnu, eanandoalloálggahanulbmiliin (Eriksen og Niemi 1981: 236). ¶ 1186 tsaren 1187 fennomani 1188 Storfossen 1189 bureisningstiltak 1190 váilu sámegielnamma ¶ Finnmárkku báikkálaš eiseválddit stáhta Suoma doaimmaiguin davvin, earenoamážit Suoma váldogeainnu ráhkademiin. Mátta-Várjjagis suhttadahtii olbmuid earenoamážit go Norggas eai orron seammá garrasit rahčame váldogeainnu ráhkadit Norgga čađa. 1927:s čálii Sydvaranger Avis ahte eai sáhte dohkkehit bázahallat logiin jagiin: "Mii háliidit ovdánit iežamet riikkas" (Lunde 1979: 472. Gč. maid s. 484). 1930:s celkkii fylkkadiggi ahte dalá juolludemiiguin gollá olbmoahki ovdal váldogeaidnu válbmana. Buohtastahtte Suomain mii lei ráhkadan Roavvenjárgga ¶ -Beahcán ¶ - geainnu (600 km) 10 jagis. Dat gárvánii 1931:s (FFF 1930: 462). Fylkkamánni Gabrielsen čujuhii maid dán geidnui: "Náššuvnnalaš, báikkálaš ja militeara ákkat gáibidit" ahte Norgga geaidnoráhkadeapmi hobehuvvo no olu go vejolaš (FFF 1931: ášši 86, s. 319). Dáruiduhttima oassin lei maid ahte galge dárustit buot norgga geaidnorusttegiin. Dan ii lean álo nu álki čađahit. Eilif Os muitala iežas ožžon guokte ráđi go bargagođii bearráigeahččin Stuorravuona ¶ -geaidnobarggus 1930-jagiid gaskkamuttos: "Galggat lihtiid bassat álo go leat boradan, it ge galgga suovvat suomagiela hupmat bargoviesuin. Goappeš áššiiguin heaitásin moadde beaivvi maŋŋel" (Vegfolk forteller 1991: 60). ¶ 10.2.4 Geográfija ja dálkkádat ¶ Vaikko fanas lei ge deaŧalaččamus fievru rittuin, de oidne muhtumat geainnuid boahtteáigin doppe nai. Earenoamážit lei Rode viššal ovddidit geaidnoráhkademiid guollebivdohámmaniin ja guollebivdohámmaniid gaskal. Finnmárkku rittuin lei dávjá dálki, ja dalle lei veadjetmeahttun beassat fatnasiin gosage. Geaidnu gaskal Andsnes ¶ Láhpis Silvetváhkái ¶ Romssas ráhkaduvvui ge geahpedit mátkki go finnmárkulaččat dálkin fertejedje lulábeallái mannat gáddái, ja romsalaččat davábeallái njárgga gaskal Návuona ja Joahku ¶ (FFF 1919: 501). Vuotnarittuid olggobealde sáhtte maid leahkit guhkes coaganat ¶ maid geažil sáhtii gáddái beassat easkka guhkkin eret dan báikki gosa áiggui. Oanidit guhkes mohkiid fatnasin sáhtii maid hukset geainnuid mutkkiid rastá. Dákkar muotki lei Stuoragohpi ¶ - Riibmá Máhkarávjjus. Dohko bođii geaidnu 1915:s (Hanssen 1990: 303-304). Nuori ¶ buohta čoahkkanedje guollebivdit sihke Lágesvuona ja Deanu beallái. Geaidnohuksema ákkastedje dainna ahte dát seasttášii guollebivdiid guhkes mátkkiin Čorgašnjárgga birra, ee. seavtti viežžat. Seammás sáhtte geasehit smávit fatnasiid muotkki badjel jus lei buoret bivdu nuppe bealde (Nagell 1950: 442). ¶ 1191 Rovaniemi 1192 Petsamo 1193 Karlebotn 1194 Gandvik 1195 váilu sámegielnamma 1196 Segelvik 1197 Stjernsund 1198 utgrunner 1199 Storbukt 1200 Hopseidet ¶ 10.2.5 Geaidnu ¶ ovddideaddjin ¶ Jurdda ahte geaidnu galgá buoredili ovddideapmin, ii ge dušše ekonomalaš deaŧalašvuohtan, lea sakka ovdánan maŋŋel soađi. Dat ágga lea dávjá geavahuvvon Máhkarávjui nannangeainnu gáibádusain. Muhto eai soahtegaskaáigge ge oalát hilgon dán jurdaga. Lei maid eará mihttomearri geainnuin go dušše fievrredit gálvvu dakko. Nu go Rode dajai 1919:s: Guollebivdohámmangeainnut eai huksejuvvon dušše danin ahte vánddardit dakko, muhto maiddái ovddidit " bearráigeahču ja albma ássama ja buori čorgatvuođa doppe gos olu olbmot leat čoahkis" (FFF 1919: 500). Geaidnu gaskal Irevuona ¶ GáddeIččáhis "dagahivččii nannoset eallindilálašvuođaid mat muđui guollebivdoguovlluin rievddadit gos leat heajos johtolatvejolašvuođat ja leat dan duohken movt guollebivdduin manná" , čállá geaidnodirektora 1934:s (FFF 1934: ášši 31, s. 110). Geaidno- ja šalderáigge šaddá álkit viežžat doaktára ja jortamora, ja skuvlamánáide šaddá skuvlamátki oadjebasat. 1919:s bivde Dálbmeluovttahasat geainnu Hestnesbergene ¶ čađa Joahkus ¶ , "vuosttažettiin skuvlavázzima geažil" (FFF 1919: 501-02). Svanvik ¶ -ráji geaidnu livččii hui mávssolaš sihke skuvlavázzimii, duollobálvalusaide jna., nu go daddjo 1938 geaidnobušeahttaproposišuvnnas (Nagell 1950: 451). Geainnut dagahedje maid ahte earenoamážit gávpotolbmot ja stuorit čoahkkebáikeolbmot manne iežaset ruovttubáikkis dobbeliidda, ja geavahišgohte guovlluid máid báikkálaš ássit eanas ledje ieža geavahan ovdal. Klaus Iversen dadjá dáinnálágiin: "Hammerfeastalaččaide rahpasii dat bivnnuhis vuoiŋŋastanguovlu Riehppovuonávži geaidnoráhkademiin. Nappo sáhtte astoáiggeguovllu hukset, ja nu álggii bartahuksen duođas" (Iversen 1989: 102). ¶ 10.2.6 Álggaheaddjit ja vuostálastit ¶ Earret guovddáš eiseválddiid ledje maid báikkálaččat Finnmárkkus muhtun joavkkut ja ovttaskas olbmot geat háliidedje buoret johtolatvejolašvuođaid. Gávpeolbmát ledje áŋgirat 1800- ja álgo 1900-logus ovddidit ášši: Buohkat háliidedje dámppa bisánanbáikki dahje telefovnna ja geainnu iežaset gávpebáikái. Guollebivdit maid beroštišgohte dás. Guosseguollebivdit háliidedje telegráfa ja telefovnna, ja maiddái guollebivdohámmangeainnuid. Omd. ákkastii fylkkadiggi Goaskinvákki guollebivdohámmangeainnu dainna ahte go dohko giđđat bohte sullii 1000 olbmá, de ii leat šat manahahtti dohko ja čorgatvuohta lea hui heittot, "Eanan duolmmahallá jur dildá Buvrun" (Hanssen 1990: 302). Báikkálaččat maid serve muhtun báikkiin buot ássit geaidnogáibádusa ovddidit. 1900:s dolle bására Čuđegiettis ¶ ja kr 196,17 biddjui báŋkui Golbmalohnjárgga ¶ - Leaibevuona geidnui (Hanssen 1986: 359). ¶ 1201 Tufjord 1202 váilu sámegielnamma 1203 váilu sámegielnamma 1204 Stjernsund 1205 váilu sámegielnamma 1206 Kistrand 1207 Treviknes ¶ 1934:s dolle Deanus álbmotčoahkkimiid mat gáibidedje geainnu gaskal Birkestrand ¶ . Buot almmolaš johtolat oainnat manai Deanu rastá, ja giđaid go jiekŋa manai ja čakčat go jiekŋugođii ii sáhttán vánddardit dakko. Nu šadde guhkes áiggiid oktavuođa haga eará báikkiiguin (FFF 1934: ášši 31, s. 106-07). Čuđegietti, Muosáha ja Fálesnuori ássit ohce 1934:s geaidnodirektoras JáhkovuonaSmiervuona geainnu huksejuvvot. Dát lei šaddan vejolažžan go geaidnoeiseválddit ledje válljen Riehppovuona-Smiervuona-geinnodaga váldogeidnui, eai ge Rávttošnjárgga ¶ - geinnodaga (ibid s. 106). Skreifjord ¶ geinnodaga ássit sáddejedje suoidnemánu 8. b. 1938 telegrámma fylkkadiggái ovddidit Kårhamn ¶ -váldogeaidnoplána (FFF 1938: 283). Soahtegaskaáigge duvdigohte maid suohkanstivrrat, bellodagat ja fágasearvvit stáhtaeiseválddiid oažžut sin juolludit ruđaid geaidnohuksemii vuolidit bargguhisvuođa. Geaidnohuksemiidda ii várra lean vuosteháhku soađi ovdal. In leat omd. gávdnán ovdamearkkaid dasa ahte boazosápmelaččat vuosttaldedje geainnuid vaikko sis dáide leamaš jurdagat sihke geaidnohuksemiid, dulvademiid ja ruvkedoaimmaid birra. Dat máid vuosteháhkun sáhttá gohčodit, lei váilevaš beroštupmi. Ekonomalaš váttisvuođat sáhtte maid bissehit geaidnoráhkadanáigumušaid almmá geaidnovuosttaldemiid haga. Nu lei omd. Muorralvuona ¶ -geainnuin, masa Muosát gielda lei ohcan doarjaga 1917:s. Muhto dát livččii šaddan nu divrrasin ahte suohkan ii nagodan iežas oasi máksit (=guovlluoasi) (FFF 1919: 502). Militeareiseválddit maid vuostálaste muhtun geaidnodoaimmaid rádjeguovlluin. Sii árvaledje 1919:s váldogeainnu mannat siseatnama čađa, vai meara bealde eai fallehuvvo (ibid s. 494). Dán jurdaga vuostá gal fas ieža manne maŋŋel. Sihke ovdal ja maŋŋel maŋimus soađi oaivvildii militeara ahte siseatnama váldogeaidnu álkidahttá vejolaš falleheami nuortan. Doppe gos mearra lea johtolatgeinnodahkan "ii leat seammá dárbu vánddardit eatnama mielde go siseatnangiliin" , čálii Rode 1919:s (ibid s. 500), ja jotkkii: Geaidnodoaimmahagas ledje váttisvuođat guollebivdohámmaniid eananeaiggádiiguin "main oalát váilu ipmárdus dasa ahte geainnu ráhkadit eatnama mielde - ahte dat ii sáhte meara mielde mannat - ja ahte geaidnu gáibida oalle olu eatnama" (ibid s. 509). Davvenjárgga-geidnui maid lei veahá vuostemiella. Vuostažettiin lei soahpameahttunvuohta gokko geaidnu galggai mannat. Hammerfeasttas ja Muosáhis oainnat balle massimis iežaset Davvenjárggajohtolaga jus bidje geainnu Davvenjárgga suohkana čađa. Sii livčče háliidan johtolaga Jáhkovuona-Muorralvuona-Gáhppovuona ¶ čađa Máhkarájonuorrái. Muhto dása lei vuosteháhku ee. fylkkadikkis, go eai háliidan ¶ 1208 váilu sámegielnamma 1209 Luftjok 1210 Stabbursnes 1211 váilu sámegielnamma 1212 váilu sámegielnamma 1213 váilu sámegielnamma 1214 váilu sámegielnamma 1215 váilu sámegielnamma 1216 váilu sámegielnamma 1217 Snefjord 1218 váilu sámegielnamma 1219 Kobbefjord ¶ válljet dákkar geinnodaga mii lei eambbo turisttaid váste go báikkálaš ássiid váste (Hanssen 1990: 384, 483). ¶ váldogeainnut ¶ Vuosttaš gaidnoráhkademiid ulbmilin lei čatnat dakkár guovlluid go Báhčaveaileagi, Deanuleagi, Lakselvdalen ¶ ja Badje-Álttá vuonaide ja daid báikkálaš ruvttuide. Dát geainnut ledje báikkálaččat mávssolaččat. "Eai arvan ráhkadišgoahtit njuolggo čanastatgeainnuid ¶ omd. iešguđet vuotnaguovlluid gaskkal, go ledje badjelmeare guhkes gaskkat". Guhkit gaskkaid lei divrras vuodjit ovdal go biila bođii, čálii bajimusingeniora Fixdal 1938:s (Fixdal 1938: 58). Áidna báikkit gos sáhtte heivehit báikkálaš beroštumiid guhkit geainnuid huksemiidda, ledje Deatnu ja Várjjat. 1916:s gárvánii Ráttovuona-Ladnesundda ¶ -geaidnu. Dalá geainnut ledje hui seakkit dálá gáibádusaid mielde, vel váldogeainnut nai. Geainnut eai govddiduvvon soahtegaskaáiggi mielde ge. Dábálaš govdodat lei gaskal 3 ja 3,5 m. Fálesnuori-Skáiddi geaidnu, mii gárvánii 1929:s, lei 3,6 m govddu. Nordelv ¶ - Ruoššaluovtta giligeaidnu Álttás, mii gárvánii 1926:s, lei maid seammá govdat. Smiervuona-Jáhkovuona-geaidnu lei 3,25 m govddu (Nagell 1950: 434, 454, 456). 1900 birrasiid bohciidii jurdda ráhkadit geainnu Davvi-Norgga čađa, ja dasa ledje eambbo náššuvnnalaš ja kultuvrralaš ákkat go ekonomalaš ákkat. Ámttaingeniora evttohii 1908:s geainnu Davvi-Norgga čađa (FFF 1917: ášši 63, s.2). Lulli-Norgga váldogeainnuide gal juolludii Stuoradiggi oalle stuora ruhtasupmiid, muhto Davvi-Norgga váldogeaidnu ii gárvánan ovdal 1941:s. 1937/38 lei váldogeainnu vuoitojahki ¶ (Bjørnland 1989: 65). Rode ovddidii fylkkadikki ságastallamis 1919:s jurdaga fylkka ovttastahttit geainnuiguin. Earret Rávttošnjárggageinnodaga, lei plána loahpalaš geinnodatválljema mielde. Rávttošnjárgga geinnodaga sadjái bođii Riehppovuona-Leaibevuona-geaidnu. 1923:s juolludedje ruđaid vuosttaš geardde (FFF 1919: 493-96). Dás lei čanastat 20-jagi boares geaidnoplánai, mii galggai gustogoahtit 1923 rájes. Bivde buot suohkaniid sáddet geaidnogáibáduslisttu ja válljet guđiid geainnuid berrii ráhkadit dán 20 jagis ja guđiiguin ii lean nu hoahppu. Áiggi mielde ráhkadedje eanas dáid geainnuid, earret muhtun boaittobealbáikkiide, nu go Sieidevutnii ¶ , Máhkirii ¶ ja Ohppánii ¶ . Oktasaš dáin lei ahte dát geaidnogáibádusat ledje 1922:s juo vuoruhuvvon maŋimussii. Áidna stuorit geainnut mat eai vel leat ráhkaduvvon, lea Várggáid-Báhcavuona-riddogeaidnu ja Fálesnuori-Álttá-riddogeaidnu. Váldogeaidnu šattai "riikkaáššin" , nu go gohčoduvvui vahkočállagis 1937:s. "Riikkaášši" -doaba lei deaŧalaš ákkasteapmin gáržžes báikkálaš politihkalaš beroštumiid ¶ 1220 váilu sámegielnamma 1221 sambindingsveier 1222 Bussesund 1223 váilu sámegielnamma 1224 gjennombruddsår 1225 Finnkongkeila 1226 Sværholt 1227 Makkaur 1228 Opnan ¶ vuostá, ja maiddái daid Lulli-Norgalaččaid vuostá mat oppalaččat ledje Davvi-Norgga huksemiid vuostá, dahje fallehedje dan máid gohčodedje unnán gánnáhahtti guovllupolitihkkan (Schølberg 1937: 594 (ja eará čállosat Farmand čállagis nr. 22-1937) ja Rafto 1955: 78, 269-270). Fylkkamánni Johan Rivertz dajai dan birra ná go Finnmárkku suohkaniin vigge jurddašit báikkálaččat ovdal go riikka dási: Váldogeainnu illá sáhttá "dábálaš bargomálliin ovddidit fylkkadikkis, go báikkálaččat eai oro doarjume dan" (FFF 1919: ášši 56, s. 342). 1938 čavčča ráhkaduvvui váldogeainnu 2-jagi ollašuhttinplána Romssa rájis Girkonjárgii, ja maŋimus bihttá (dálá riikkageaidnu nr. 98 Idjavuonduoddara ¶ badjel) gárvánii skábmamánus 1940 (Vegfolk forteller 1991: 69). Seammá jagi gárvánii maid Kárášjohgeaidnu, mii maŋŋel šattai E6-oassin. Várjjatvuonbađa-Girkonjárgga-geaidnu gárvánii 1938:s. Bajimusingeniora Waarum evttohii 1939:s siskkit váldogeainnu Kárášjoga ja Guovdageainnu čađa Ráisii ¶ . Geaidnu Deanus Guovdageidnui rahppui 1977:s. ¶ 10.2.8 Biila ¶ hobeheaddjin ¶ Eai buohkat váldán biilla seammá bures vuostá go dat bođii. Lei soahpameahttunvuohta sin gaskal geat háliidedje ruovdemáđija ja geat háliidedje geainnu. "20-jagiid loahpas oidnogohte johtolatpolitihka ideologalaš oasit duođas go lei sáhka biilla vuostehágu birra. Dát vuosteháhku lea dan rájes seilon johtolatpolitihkas, vaikko dat muhtun áigodagaid liberalistalaččat oainnuiguin lea loažžan" , čálii dutki Dag Bjørnland (Bjørnland 1989: 137). 1920 Prinsihppalávdegoddi (máid Bargiidbellodat lei vuođđudan) gávnnahii ee. ahte gálvofievrredeapmi biillain lei hálbbit go ruovdemáđijain, goit oanehet gaskkaid. Stuoradiggi čuovvolii muhtun ávžžuhusaid go 1923:s mearridii heaittihit plánejuvvon ruovdemáđirusttegiid ja bidjat geaidnorusttegiid ja biillaruvttuid sadjái. Geaidnodirektora Baalsrud čálii 1926:s ahte biila lea dakkar fievru mii lea heive Norgii, gos leat guhkes gaskkat ja gos nu bieđggus ásset olbmot ahte ruovdemáđidoaibma ii leat gánnáhahtti (ibid s. 139). Fylkkamánni Rivertz deattuhii 1919:s ahte: "Automobilruvttuiguin otnot mearihis gaskkat" sakka (FFF 1919: ášši 33, s. 177). Go biila bođii, de unno golut ja šattai eambbo gánnáhahttin guhkes gaskkaid vánddardit. Danin šattai dárbu váldogeainnuide mat čatnet riikka guovlluid oktii. 1927 geaidnoplánain váldojuvvojedje ođđa dárbbut vuhtii nu ahte dat fylkkat main váilo botkekeahtes geainnut ja geainnut mat dolvo riikkageainnuide, ožžo juolluduvvot eambbo ruđaid go ovdal. Nu lei maiddái Finnmárkkuin (Fixdal 1938: 59). Olles soahtegaskaáigge lassánii gálvofievrredeapmi geaidnoráigge, dušše veahá unnui 1920-jagiid gaskkamuttos. "Gálvobiila ovdánišgođii juo oalát 1920 birrasiid" , čálii Bjørnland (Bjørnland 1989: 119). Finnmárkkus maid basai bajimusingeniora oaidnit ahte geaidnojohtolat "lassána dađistaga lassáneaddji biilajohtolaga geažil" (FFF 1931: ášši 26, s. 59. Gč. maid Lunde 1979: 469). Geainnuid buorideapmi deattuhuvvui maid danin go vurde biilajohtolaga lassánit (Nagell 1950: 449 ja 455). ¶ Tabealla 10.1: Mohtorfievrruid lohku Finnmárkkus 1930-84: _____________________________________________________________________ ¶ Jahki: Čálihanguovlu: ¶ Várggát ¶ Čáhcesuolu ¶ Mátta-Várjjat 82 ¶ Oktiibuot 244 443 ¶ ∗ gusto dušše persunbiillaide ¶ Gáldu: Nord-Norge. Næringsliv og økonomi. Skrift nr. 26-1961, s. 191. FFF 1938, ášši 15, s. 52. Kunnskapsforlagets Store Norske Leksikon bd 4 1979: 275. NAF avd. Hammerfest-Karasjok 50 år 1934-84, s.13. Ruktobiilajohtolat maid dađistaga lassánii ja doppe gos lei duppal johtolat fatnasiin ja biillain, vuodjigohte ruktobiillat ¶ dađistaga eambbo, čálii Fixdal 1938:s (Fixdal 1938: 62). 1918:s álggahuvvui juo Norgga guhkimus biilaruktu, mii manai Ladnesunddas Ráttovutnii. 1930-jagiin ledje 8 ruktobiilasearvvi Finnmárkkus ja dan seammá logijagi sisa vuodjigohte muohtaboltun ¶ biillat doalahit geainnuid rabasin dálvet, omd. Čáhcesullo-Deanu-geainnu dálvet 1933-34 (Jakobsen 1966: 75 ja NAF avd. Hammerfest(NAF Hammerfest-Karasjok 1984: 19 ja 26). ¶ 10.2.9 Dálvemáđijat ¶ , johkafatnasat, guorbmevávdnageainnut ¶ "Dálvemáđijat leat leamaš ja leat ain hui mávssolaččat siskkit guovlluin, vaikko eai leat šat nu deaŧalaččat dál go leat boahtán eambbo geainnut" , čálii Fixdal 1938:s. Máđiráigge vudje heasttain ja reagain, herggiin ja geresiin ¶ ja dálvemáđijat manne jekkiid ja jávrriid rastá, ja ledje dihkkáduvvon ¶ . Stáhta doalahii ortnegis Álttá-Guovdageainnuriikkaráji-máđija, Álttá-Kárášjoga-máđija ja Buođggáidvuona-riikkaráji-máđija. Stáhta dahje suohkana ortnegis doalahan máđijat ledje Skiippagura-Šuošjávrri ¶ -máđidja, Deatnoráigge, Kárášjohráigge ja Iešjohráigge. Dasa lasiin ledje muhtun oanehet máđijat Kárášjogas, Porsáŋggus, Deanus ja Mátta-Várjjagis. 1938 rádjái lei Porsáŋggu-Kárášjoga máđija ráigge eanemus johtolat, go Kárášjoga ja Suoma gaskka vudje eanas dálvet, muhto maŋŋel go Kárášjohgeaidnu gárvánii "vudje eanas" biillaiguin (Fixdal 1938: 64). Guovddáš dálvemáđidja lei omd. Deanu johkaráigge mii doalahuvvui dassožii go geaidnu bođii 1977:s. Duottarstobut ledje maid johtolaga oassin. Finnmárkkus ledje duottarstobut máđija juohke 30-50 km gaskka, mii lei heivvolaš beaivás ¶ heasta- dahje heargesáhtuin. Duottarstobuin galge olbmot beassat hálbái idjadit go duoddariid badjel ledje vánddardeame. Lulli-Norggas huksii geaidnodoaimmahat eanas duottarstobuid. Muhto earenoamážit Finnmárkkus lea vuosttaš duottarstobuid álggaheapmi eambbo eahpečielggas. 1860 birrasiid šattai dábálažžan hukset duottarstobuid Finmarkens Brændevinskasse (Finnmárkku Buolliviidnegássa) ruđaiguin. 1876 rájes válddii stáhta duottarstobuid badjelasás, ja geaidnodoaimmahat bearráigeahčai visttiid (Bjørnland 1989: 71). 1930-jagiin lei muhtun siseatnanguovlluin johkafanasjohtolat hui deaŧalaš. Eanemus johte Deatnoráigge ja Kárášjoh- ja Anárjohráigge, mat ledje oalgejogat ja Buolbmága ja Kárášjoga ássiid čanastagat. Lea álki johtit Deatnoráigge, earret Geavgŋá ja Badjegeavgŋá ¶ . Muhto goike gesiid, nu go 1937:s lei, eai sáhttán johkaráigge johtit go lei beare coagis. Šadde rahčat ja ádjánit čuoibmumiin, muhto "birrasiid 15 jagi dás ovdal" vuodjigohte fanasmohtoriiguin, čálii Fixdal 1938:s. Skiippaguras Kárášjohkii ádjánii bures 2 beaivvi, muhto vuloseano ii ádjánan go beaivvi go dábálaš olu čáhci lei (Fixdal 1938: 64). Báhčaveaieanus leat máŋga goržži ja guoikka, ja dohko leat huksejuvvon guorbmavávdnageainnut. Bidje fatnasa guorbmevávdnii ja hoige dan guoikka meaddel vásedin guorbmevávdnageaidnoráigge. Guorbmevávdnageainnuid eai huksen dušše lahttema geažil. Ulbmilin lei geahpidit eanandolliid johtolaga ja oažžut Suoma beale johtima eret (Eiksen og Niemi 1981: 247). ¶ 10.2.10 Telegráfa ja telefuvdna ¶ Siskkaldasdepartementta evttohusas Norgga telegráfa huksema birra daddjo ahte huksejedje "Ealáhusaid veahkehit" , earenoamážit guollebivddu (Rafto 1955: 39). Historjádutki Randi Rønning Balsvik čálii ahte Várggáin háliidedje áigá juo geavahišgoahtit telegráfa, go johtolatvejolašvuođat muđui ledje heittohat. Ovdagoddi sáddii guhkes, dárkilis čállosiid ámtamánnái oažžut su ovddidit ášši. "Oaiveártan ledje guolástusat, nu go dávjá muđui nai" (Palsvik 1989 1: 203). Guollebivdiide ja guolleostiide lei omd. deaŧalaš diehtit gos mearas ain ledje guolit, geat buoremusat mákse jna. 1860-70-jagiin dinejedje guollebivdduin hui olu. 1870:s lei guollebivddu dienas sullii 20% buot olgoriikkavuovdingálvvuin oktii skiippajohtolagain. Sallitbivdu buorránii dalle. Seammás lei Norggas measta aktoriekti ráktoguollái ¶ (Hanssen 1986: 352). Telegráfahuksen lei maid deaŧalaš oassin nannet Finnmárkku dáččavuođa. Guhkes gaskkaiguin ja bieđggus ássamiin lei váttis oktavuođa ja náššuvnnalaš oktasašdovddu bohciidahttit. Telegráfahuksen lei danin riikkadoaibma sihke ekonomalaččat ja politihkalaččat (ibid s. 352). Dát lei ge maid ulbmilin soahtegaskaáigge. Gávpedepartementta 1931/32 bušeahttaevttohusas bidje omd. 9 000 kr Tårnet ¶ -telefonrusttegii "dáččavuođa ovddideapmin" (Hanssen 1974: 63). Nu lei maid Čáhcesullo áibmomediaguovddážiin 1934:s, mii dalle lei Norgga nubbin gievrramus rusttet. Boasta-, telegráfa- ja riddojohtinlávdegotti ovttajienalaš evttohusas Stuoradiggái daddjui: Sajádat mearriduvvo iskama maŋŋel "mas váldet vuhtii sihke ekonomalaš ja naššuvnnalaš beliid" (ibid s. 55). Eará beliin sáhttá namuhit turistajohtolaga. "Turistajohtolaga čuovui maid olu telegrámmastallan... Ledje olgoriikkalaččat geat sihtagohte telegráfarusttega Davvenjárgii" čálii Torolf Rafto 1955:s (Rafto 1955: 238). 1890-jagiin huksegohte olu telefonlinjjáid, muhto Finnmárkkus gal ii lean telefonoktavuohta lulás ovdal máŋga jagi maŋŋel. Easkka 1911:s evttohuvvui váldotelefonlinnjá Troanddimis Nuorta-Finnmárkui. 1917:s biddjui Čáhcesuolu dán linjái, ja eará gávpogat ja čoahkkebáikkit fas 1921:s (ibid s. 269, 281). Finnmárkkus ledje 75 teleguovddáža 1921:s. Eatnasat ledje hui unnit (NOS. Norges telegrafvesen 1920-21). 1948:s ledje 169 telefon- ja telegráfaguovddáža. 1944:s lei Finnmárkku telegráfaguovllus (Finnmárku oktan Ráissain, Návuonain ja unnit oassi Skiervvás) 10 000 km duppaltelefonlinnjá. Oaláš Finnmárkkus ledje 74 200 telefonstoalppu riikkalinjjáin (Gjenreisningen 1948: 195). Soađi maŋŋelii ledje dušše áibmolinjját telegráfai ja telefovdnii. Válde gal saji, muhto ledje dárbbašlaččat danin go ledje hálbbibut, vuohkkaseappot ja nannoseappot. Stráŋggaid sáhtii bidjat nu movt ledje, nappo suodjaleaddji ávdnasa haga, danin go áibmu lea heajos elrávdnjejođiheaddji. Stráŋggaid darvvihedje porselen- dahje láseerreldagaide ¶ mat doaresruvddiin ledje giddejuvvon stoalppuide. Čáhci ja eanan ¶ 1241 klippfisk 1242 váilu sámegielnamma 1243 váilu sámegielnamma 1244 isolatorer ¶ doalvu elrávnnji hui bures, ja eananjohtasiid ¶ fertii suddjet ollislaččat. Muhto šattai váttisvuohtan go stoalppuide bohte badjelmeare linjját, mii dagahii ahte gulahallan boatkanattai. Muđui boatkanedje linjját muohttaga, jieŋa ja bizi geažil ja linjját gahčče dálkin ja skoahraideamit šadde eananrávnnjiid, elrávdnjelinjjáid ja ránnálinjjáid geažil, jna. Danin geavahišgohte 1920-jagiid rájes eananjohtasiid Norggas, vuosttažettiin stuora gávpogiin. Várggáin lei 1948:s 8,5 km eananjođas mii oktiibuot vástidii 245 km telefonlinjjá, ja dábálaš áibmolinnjá stoalppuid mielde mas lei 16 km duppal telefonlinnjá (Flf 1952: 276). Telefonstoalppuid sadjái leat dađistaga boahtán johtasat ¶ , nu ahte dál geavahit daid dušše doallan ¶ - dahje lagasgulahallamii ¶ , eai ge guhkásgulahallamii. Dan sadjái leat ge olu elrávdnjelinjját huksejuvvon maŋŋel soađi. ¶ 10.2.11 Soahtejagit ¶ 1930-jagiid gaskkamuttos bođii Davvi-Norga Norgga strategalaš árvvoštallama guovddážii. Dán oktavuođas lei geaidnoráhkadeapmi, earenoamážit váldogeainnu ollašuhttin, hui deaŧalaš (Ørvik 1961 bd 2: 325-326). Militeara háliidii váldogeainnu ollašuhttojuvvot, "ja Geaidnodoaimmahagas ja militearas lei dávjá oktavuohta. Militeara gearggusvuođabušaehtas ¶ bođii stuora oassi ruđas gárvet geainnu", čálii ovddeš bajimusinšenevra Knut Waarum (Vegfolk forteller 1991: 69). Earenoamážit maŋŋel go Dálvesoahti buollái skábmamánus 1939, ráhkkanišgohte Finnmárkkus nai stuorrát norgga mihtuid mielde. Várjjatguovllus ledje 4 000 olbmá geain ledje niestehivvodagat Deanus. Dát gáibidii buoret fievrredanvejolašvuođa. Várjjatvuonbađa-Girkonjárgga geaidnu galggai danin govddiduvvot 3,6 meteris 5 meterii (Irgens 1982: 32 ja Vegfolk forteller 1991: 40, 44). Muhto soahtebuollán cuoŋománu 1940 bissehii dán áigumuša. Sihke Banak ¶ ja Áltá huksejedje norgga militeara girdišiljuid ovdal soađi. Dasto geavahedje smávvagirdit meahccegirdišilju Stuorravuonas 1939 geasi, ja dát lei luonddus jalga mii lei gárvvis váldot atnui (Gamst 1948: 47). Duiskkalaččaid bággomárran ¶ hobehii muhtun ráje johtolatvejolašvuođaid huksema. Omd. govddiduvvui Nuvvosguolbana-Girkonjárgga geaidnu 1943:s duppalgeaidnun (7 mehterii) (Vegfolk forteller 1991: 123). Johkannjárgga ¶ -Lávvonjárgga ¶ -geaidnu gal ollašuvai, ja seammá dagai Kárášjohgeaidnu Suomarádjái. Duiskkalaččat maid alidedje luottaid garra báikkiide, máid norgalaččat gal eai nagodan ruđalaččat (Irgens 1983: 35 ja Vegfolk forteller 1991: 83). ¶ 1245 jordkabler 1246 kabler 1247 abonnenement 1248 nærnettet 1249 beredskapsbudsjett 1250 váilu sámegielnamma 1251 Svartnes 1252 okkupasjon 1253 Elvenes 1254 Jakobsnes ¶ Dan oktavuođas go duiskkalaččat fallehedje Ruošša 1941:s, viiddijedje duiskkalaččat Nuvvosguolbana. Duiskkalaččat áitojuvvojedje dađistaga eambbo Nuortaábis ¶ , ja 1943 čavčča fertejedje sii viiddidit Čáhppesnjárgga meahccegirdišilju ja hukset ođđasa Bearalváhkái jagergirdiid ¶ guovddážin (Gamst 1984: 18). Guovdageaidnu maid oaččui meahccegirdišilju 1943:s, muhto jagi ovdal juo lei dohko ráhkaduvvon seakka heahtegirdišillju ¶ (ibid s. 47). Gávvuona ¶ ja Lákkovuona mearramilitearguovddážiid ¶ dađistaga lassáneaddji beallálaga ¶ áibmoáitaga geažil buoridedje Joganjálmmi, ja dat biddjojuvvui duiskka militeara jagergirdiid guovddážin 1943:s (ibid s. 162). Lea olu sáhka leamaš dan birra ahte barge go duiskkalaččat maidege buriid johtolatvejolašvuođaid ráhkadeamis. Omd. bođii birrajagegeaidnu Girkonjárgii easkka 1960-jagiid ja duiskkalaččat geavahedje muorratuneallaid dasa. Ráhkadedje gal muhtun geaidnobihtáid, muhto geaidnohoavda Trygve Gimnes čálii: Oppalaččat ii vástidan geaidnu dasa man olu barge. Duiskkalaččat barge gal olu Suoidneleavšši ¶ geainnuin, ja Háhttirgeainnuin Riehppovuonas Čuđegieddái. Muhto "eanas lei njuhttenbargu ja manai njozet. Ii lean goit joatkevašvuohta dan barggus" (Vegfolk forteller 1991: 84). Historjádutki Guri Hjeltnes dadjá maid ahte: Dáidá nu "ahte jus 1935-40 vuogit livčče jotkojuvvon, almmá duiskkalaččaid bággomárrama haga, de várra livčče Norgga ealáhuseallimis ja ekonomiijas buoret bohtosat" . Vaikko duiskkalaččat huksejedje ge viidáseappot, de golai geaidnu issorasat ja unnán divodedje (Hjeltnes 1987: 70-71). Soađi áigge huksejuvvojedje Norggas oktiibuot dušše beali unnit geainnut go ovddit 5 jagis, 1935-40 . Finnmárkkus huksejedje dan 5 jagis 327 km geainnu ja 1940-44 jagiin 289 km. Soahtejagiin lea veaháš eambbo gaskamearálaš jahkelassáneapmi, muhto go vuhtii váldá daid olu billistemiid ja maŋidemiid máid dat dagahedje, de livččii Finnmárku leamaš olu gievrrat duiskkalaččaid bággomárrama haga. Dušše Idjavuonas Romsii ledje 156 geaidnobávkaleami ja 177 šaldebávkaleami. Divodedje geainnuid gitta 1960 rádjái (Gamst 1984: 197). ¶ 10.3 ÁIGI SOAĐI MAŊŊEL ¶ 10.3.1 Geaidnodási ¶ buorideamit ¶ Geaidnohuksemiid dáfus ferte juohkit áiggi soađi maŋŋel guovtti oassái, ovdal ja maŋŋel 1960. 1960 rádjái huksejedje unnit geainnuid go omd. soađi áigge (1944-59, gč. tabealla maŋŋelis). Ádjánedje eanas ođđasis huksemiin, muhto dalle deattuhedje maid geaidnodási buorideami veahá eambbo go ovdal. Ee. ráhkadedje govddit geainnuid. 1961:s lei omd. Hammerfeastta-Skáiddi-geaidnu 4 m govddu, Deanu-Ohcejoga ¶ - geaidnu 5 m govddu ja Várjjatvuonbađa-Várggáid-geaidnu 5,5 m govddu. Várjjatvuonbađa-Várggáid-geaidnu lei gal dušše 3,5 m muhtun sajiid. Dát mihtut leat gaskamearálaččat gitta 2 m govddibut go ovdal soađi geainnut (NAF Veibok 1961: 642164). 1961:s lei dušše 19 km bistevaš geaidnogovččas ¶ Finnmárkkus. 1972:s lei 137 km (+ 575 km oljočievra) ja 1983:s lei 1 998 km (ibid s. 210. Statistisk fylkeshefte for Finnmark 1972: 124. Statistisk Årbok 1984: 234). Govus 10.3: Finnmárkku geainnut 1992:s: Gáldu: NAF geaidnogirjji kártačuovus 1992 ¶ Tab. 10.2: Finnmárkku geaidnoguhkkodagat 1892-1959: Jahki Váldogeaidnu/riikka-geaidnu Fylkkageaidnu Giligeaidnu Oktiibuot 1892 ¶ Johtolaga ¶ mearas eatnama nala ¶ Várjjat- ja Riehppovuonguovlluin várra ovddemus nuppástuhtte johtolaga mearas eatnama nala. Bajimusingeniora čálii 1935:s ahte "lea ... sáhka heaittihit Várjjatvuona báikkálaš skiippa ja bidjat dan sadjái biila- ja mohtorfanasruvttuid" . Dán birra lei 1929:s juo leamaš sáhka ja son oaivvildii sáhttit seastit 100 000 kr jahkásaččat dákkár nuppástuhttimiin (FFF 1935: ášši 55, s. 217). Finnmark fylkesrederi (FFR) maid nuppástuhttigođii ovddemus Várjjatvuonas ja vel Riehppovuonas (Jakobsen 1966: 132). Ledje máŋggas geat eai beroštan dán mannolagas dahje duvde dan eret. Scheilávdegoddi dadjá omd. ahte Muosát "lei jur geainnuid haga... Leat bargan oažžut geainnu Jáhkovuonas Vuorjenjárgga davágeahčái. Dákkár plána dáidá buoremusát leahkit guhkesáiggeplánan, ja dákkar geainnus eai dáidde sulluin beroštit, gos leat mearrajohtolaga duohken. Keaisváhki lea earret dán, go dat galgá oažžut geainnu Máhkarávjju badjel Honnesváhkái" (Scheilávdegoddi 1960: 43-44). Lávdegoddi oaivvildii gal ahte Davvenjárggageaidnu iešalddis ii lean vuođđun sirdit Keaisvági Muosáhis Davvánjárgga suohkanii. Nuppeládje šaddá go Keaisvági geaidnu gárvana "vaikko doppe ealáhuseallimii gal dalle ain lea hámman ja mearrajohtolat sierra ovdamunnin" (ibid s. 145). FFR lei 1955:s nuppástuhttigoahtán johtolaga Lákkovuonas Dálbmeluovttas, gos unnidedje skiipabisáneami 3 geardde vahkus dušše ovtta hávvái. Dát dagahii "oalle olu rieja" álggos, muhto fanas jávkkai oalát dán vuonas maid. Johtolatnuppástuhttin mearas ¶ eatnama nala "lei guovddážis čuovvovaš 10 jagi" . Dávjá álggahuvvui nuppástuhttin geassejagis, go geaidnoráigge lei manahatti. Nu lei Kamøyværain ¶ ja Skárfvákkiin ¶ 1956:s, Ákšovuonbađain ¶ ja Ákšovuonain ¶ 1960:s, Ákŋoluovttain-Márregobiin ¶ 1963:s ja Davvesiiddain-Irgevuonain 1964:s (Jakobsen 1966: 132. Gč. maid Olsen 1965: 279). 1945-60 áigodagas heaittihedje 72 skiipabisáneami Finnmárkkus, eanas eretfárremiid geažil, muhto sadjái bohte 21 bisáneami "mearrajohtolaga nuppástuhttima geažil eatnama nala johtolahkii" (ibid s. 143). Oažžu dasto jearrat heaittihit go ruvttuid maŋŋel go olbmot leat fárren eret, vai váikkuhit go ruvttuid nuppástuhttimat eretfárremii. Finnmárkku báikki áviissain goit leat váidalan ahte ruvttuid rievdadeamit dahje gáržžideamit measta bággejit olbmuid fárret. Maŋimus jagiid leat maid nuppástuhttán feargajohtolaga šalde- ja mearavuolástuneallaid johtolahkii. ¶ 10.3.3 Girdišiljohuksemat ¶ Romssa-Girkonjárgga mearragirdiruktu álggahuvvui fas soađi maŋŋel. Eai sáhttán girdišiljuid váldit atnui go duiskkalaččat ledje bávkalan girdilangeainnuid ¶ , boaldán fiellogovččahagaid, doartnaid ja eará visttiid. Mearagirdiide eai čáhkan nu olu čuvvodeaddjit ¶ , lei divrras doallat daid ja ledje eistton dan fylkkamánni Gabrielsena, vuosttažettiin heivvolaččat boastta jođánit fievrredit. 75100% gálvvus lei ge boasta. 1948:s fievrrededje omd. busset 17 830 čuvvodeaddji, báikkiskiippat 18 070 ja girdit 591 Hammerfeastta boahti- ja manni čuvvodeaddji (Flf 1952:250). Váldogirdiruktu ásahuvvui danin go dárbbašuvvui jođánet johtolat mii fievrredii eambbo. 1952:s gárvánii Budeajju girdišillju ja 1965:s fas Bardufossa ¶ girdišillju. Go Finnmárkui galge viiddidit ruvttu, fertejedje váldit atnui Álttá, Banak ja Nuvvosguolbana. Doppe ledje juo, nu go namuhuvvon, gaskaboddosaš girdišiljut ovdal soađi juo ja girdilangeainnut ledje nu stuorrát ahte šattai hálbbibun viiddidit daid go hukset áibbas ođđa girdišiljuid. 1941:s ráhkadedje duiskkalaččat guokte girdilangeainnu Nuvvosguolbanii, ja dat ledje 1000 ja 1 200 m guhku (Store Norske Leksikon 1978: 627). Siviila áibmojohtolat ii várra livčče nu áigá go 1963:s boahtán, dáinna golmmain váldogirdišiljuin, militeara huksema haga (Hven Hva Hvor 1976: 272). ¶ 1264 váilu sámegielnamma 1265 Skarsvåg 1266 Øksfjordbotn 1267 Øksfjord 1268 Sørvær 1269 rullebane 1270 passasjerer 1271 váilu sámegielnamma ¶ Muhto ledje oanehisšilljoruvttut mat duođai buori girdijohtolatvejolašvuođaid dahke. 1974:s huksii stáhta dákkáriid Hammerfestii, Donjevutnii ¶ , Bearalváhkái ja Čáhcesullui, ja Honnesváhkái vel 1977:s. Muhto omd. Bearalvágis ledje priváhta álggahemiin juo divodan ja geavahišgoahtán dan duiskka girdilangeainnu. A/S Varangerfly háliidii hukset nu olu seaivunsajiid go vejolaš. Deaŧalaččamus lei ambulansegirdima dahkat sihkkareabbon ja buorebun. Máŋgii eai sáhttán girdit dálkki geažil. Go goitge girdiledje dálkin mearagirdiguin, de dat ii lean mihkkege buriid mátkkiid buohccái gii šattai rabas fatnasiin fievrreduvvot girdái. 1970:s sáhtte geavahišgoahtit Bearalváhki girdilangeainnu. A/S Varangerfly manai dasto ee. Detnui, Ákŋoluktii, Gáŋkaviikii ja Báhcavutnii geahččat, go suohkanat ja báikkálaš girdisearvvit ledje dáhtton dan. Røde Kors Hjelpekorps ráhkadii Gáŋgaviikka girdilangeainnu1971:s, báikki ássiid čoaggin ruđaiguin ja A/S Varangerfly doarjagiin. Earret Gáŋgaviikka ožžo maid Ákŋoluokta, Báhcavuotna ja Gilivuotna ¶ ambulanse- ja taxigirdinšiljuid searvvi doarjagiin (linnjátaxi lea álkit ruktogirdinmálle. Ii dárbbaš girdilit jus eai leat čuvvodeaddjit). Báhcavuona girdišillju guhkiduvvui 800 m:ii 1975:s, ja DavviNorgga vuosttaš linnjátaxigirdin álggahuvvui 1978:s gaskal Girkonjárgga, Čáhcesullo ja Báhcavuona. Ákŋoluokta, Várggát ja Báhcavuotna bohte 1980-jagiid mielde oanehisšilljoruktui (Bentzen 1984: 29, 30, 33, 37). Oalle olu eanan manai dán viiddis girdišilljohuksemii, ee. girdilangeainnuide, boahtingeainnuide, girdivisttiide jna. (gč. tab. vuollelis). Tab. 10.3: Girdilangeainnuid areála 1975:s (logut muitalit guhkkodaga ja govdodaga meteriid mielde): ______________________________________________________________________ 800x3 4 1000x60 1 1200x40 1 1270x40 1 1600x40 1 2600x30 1 ______________________________________________________________________ Gáldu: Hvem Hva Hvor 1975, s. 313-314. Tabeallas leat 6 siviila girdišilju mielde (Áltá, Nuvvosguolbba, Hammerfeasta, Donjevuotna, Bearalváhki ja Čáhcesuolu) ja 3 militeara šilju (Banak, Čáhppesnjárga ja Guovdageaidnu). ¶ 10.3.4 Soahpameahttunvuođat ¶ Nu go soahtegaskaáigge, de lei vuosttaš moaddelohjagi soađi maŋŋel unnán vuosteháhku, dahje ii oba ge, geaidnohuksemiidda. Baicca ledje mielas geainnuide. 1956 Sámelávdegotti árvalusas siseatnama eanandoalu eavttuid birra daddjo ná: "Leat unnán geainnut ja danin leat váttis johtolat- ja fievrredandilálašvuođat" (Innst. 1956: 45). ¶ Boazodollui maid ledje geainnut mávssolaččat lávdegotti oainnu mielde: GuovdageainnuSuoma-geainnu huksen lea hui deaŧalaš Guovdageainnu boazonjuovahaga gánnáheapmái. Geainnut ledje maid dárbbašlaččat álkidahttit unnit, báikkálaš njuovahagain fievrredeami (ibid s. 41). Lávdegoddi oaivvildii maid ahte siskkit váldogeaidnu livččii mávssolaš Sis-Finnmárkku "oppalaš ealáhuseallimii" (ibid s. 51). Muhto dakkár geaidnoráhkademiid máid oaivvildedje čielga turistageaidnun, eai váldán nu bures vuostá. Davvenjárgga sátnejođiheaddji Erling Andreassen dajai ná: Jus lei geaidnoráhkdemiin bargame, de ii berren "hupmat jitnosit dan birra ahte das ledje turistaberoštumit searvvis" , danin go de šattai dat doaibma buot vuolimussii. Nu go muhtun Geaidnodirektoráhta olmmái dajai sutnje: Állet huma nu olu turisttaid birra go geaidnodirektorain ságastallabehtet (Nord-Norge. Næringsliv og økonomi. Skrift nr. 18- 1956: 32). Dán duogážin lea oaidnu ahte turistaealáhus ii leat nu mávssolaš go eará ealáhusat. Nu go geográfa Knut B. Lindkvist dajai: Soitet danin viggat turistaealáhusa atnit heajubun go eará ealáhusaid go turistadoaimma sisdoalu eai ane nu árvvus. Das ii lat mihkkege eará fállat go álkis johtolat ja buorit hoteallaseaŋggat (Lindkvist 1993: 10). Nordlándda Inndyr ¶ sátnejođiheaddjis Reidar Juliussenis lei dákkar oaidnu: "Riikkageaidnu 50, man mu mielas livččii ožžon gohčodit Turistageaidnu 50" lei dušše árrun suohkanii, go galggai divodit geainnu almmá oažžut maidege ávkkiid das. Geaidnu manná dušše meahcceguovlluid čađa dušše turisttaide suohtasin. Ruhtadjuolludeamit dakkár geainnuide unnidit ruhtajuolludemiid geainnuide mat galggaše ráhkaduvvot vai olbmot beasaše bargat "ealáhusaideasetguin doppe gos ásset" (Nord-Norge. Næringsliv og økonomi. Skrift nr. 18-1956: 39). Vaikko johtolat lei ge muhtun muddui nuppástuvvan eatnama mielde johtolahkan, de eai lean vel oalát geainnuid nuojis, ee. go dalle ii lean vel biila dábálaš olbmuid gaskkas ja mearra maid ain lei deaŧalaččamus báikki buktagiid fievrredeapmái, goit rittuin. Danin oaivvildedje oallugat ahte geainnut dobbeliidda eai guoskan sidjiide nu olu. 1960-jagiid rájes, muhto earenoamážit 1970- ja 80-jagiin, leat boazosápmelaččat eahpidan muhtun geaidnodoaimmaid dárbbašlašvuođa. Leat dakkár geainnut mat gusket boazoguohtunguovlluide, nu go siskkit váldogeaidnu ja Čorgašgeaidnu. Siskkit váldogeaidnu galggai mannat gitta Ráisii, muhto maŋimus bihttái, Biedjovákkis Ráisii, lei nu garra vuosteháhku ahte šluhttejedje dan. Muhto dál lea sihke Ráissa ja Guovdageainnu ealáhuseallimis beroštupmi ođđasit gieđahallagoahtit geaidnoplána. Čorgašgeainnu geinnodaga birra lei garra riidu. Mearrasámigilli Lággu maid šattai searvái dán riidui. Doppe ledje geainnu vuordán 1924 rájes. Fylkkamánni čálii 1974:s ahte jus maŋida Lákku geainnu huksema dassožii go Čorgašgeaidnu lea ráhkaduvvon Nikolasdalenii ¶ , de šattašii hálbbit geaidnu Lággui (Bottolfsen 1990: 457). Muhto Čorgašgeainnu huksejedje oarjelii seastit boazoguohtunguovlluid. Davvenjárgga boazosápmelaččain ja báikki olbmuin gal baicca leat leamaš ovttalágan beroštumit Máhkarávjju nannangeainnu dáfus, eai ge leat riidalan nu go Davvesiidda suohkanis. Ii goabbáge bealli háliidan geainnu njuolga duoddara badjel Davvenjárgii. Boazosápmelaččat oainnat eai háliidan massit guohtuneatnamiid ja báikki olbmot háliidedje geainnu Honnesvági čađa. ¶ 1274 váilu sámegielnamma 1275 váilu sámegielnamma ¶ 11. KAPIHTTAL ¶ Báktedoaimmahat ¶ 1820-25 jagit lei deaŧalaš áigodahkan Davvi-Norgga báktedoaibmaindustriijii, go iske Álttá (ja Návuona) veaikemálbma ¶ hivvodaga ja roggagohte daid (NGU nr. 204-1964: 48). Finnmárkku vuosttaš stuorit ruvkedoaibma lei Gávvuona veaikeruvke máid doaimmahedje guokte áigodaga, 1826-78 ja 1890-1909. Oallugat roggagohte ¶ 1800-logu loahpas, čállá historjádutki Age Lunde. Mátta-Várjjat šattai hui bivnnuhin várra danin go doppe gávdnui ruovdemálbma ¶ 1866:s juo. Eurohpás maid lassánii ruovdemálbmadárbu dalle (Lunde 1979: 301). Vuosttaš stuorit ruovdemálbmahivvodaga gávdne Krokvannet ¶ davábealde 1902:s. A/S Sydvaranger buvttadišgođii dan 1910:s, duiskka ruhtademiin. Vaikko olu eará Finnmárkku báikkiin lea ge málbma, de leat dušše Mátta-Várjjagis nu olu málbma ahte lea vuođđun leamaš ovtta Norgga stuorimus báktedoaibmaindustriijii. Eanas Norgga málbma lea boahtán doppe. ¶ Finnmárkku deaŧalaččamus gávdnojumit ¶ , nu go oppalaččat ge Norggas, leat kiisa ¶ ) ja ruovdemálbmagávdnamat (NGU nr. 204-1964: 37). Gávvuona ruvke mii heaittihii doaimmaidis 1908:s, rogge oktiibuot 140 000 tonna veaikemálmma mas lei 8500 tonna veaiki (ibid s. 50). Borssi ¶ veaikeruvke Fálesnuoris ¶ 1276 veaikemálbma 1277 skjerping 1278 jernmalm 1279 váilu sámegielnamma 1280 forekomster 1281 kis 1282 svovel 1283 kopperkis 1284 Porsa ¶ lea ođđaset veaikeruvke. Doppe lei doaibma 1900-1913 jagiid. Geahččaledje fas álgit 1917-1919 jagiid ja 1923-1931 jagiid. Stáhtaministtar Christian Michelsen lei háhkan alcces Borssi vuoigatvuođaid 1. máilmmesoađi ovdal. Dán guovllu golbma ruvke buvttadedje 1900-1913 ja 1923-1931 jagiid birrasiid 100 000 tonna málmma mas lei 1 200-1 500 tonna veaiki (NGU nr. 204(Hanssen 1986: 294-295). Geahččalandoaibma maid lei oalle máŋgasii bargun. Porsáŋggus ledje 20 olbmá bálkáhuvvon 1905 rájes ja Borssis ledje 8 olbmá fásta barggus 1920-1923 jagiid. Golli johkasáddos muitaluvvui vuosttaš geardde Kárášjogas 1866:s, ja dan rájes lat gávdnan golli jur buot čázadagain Deanu rájes Ráissætnui, earenoamážit Kárášjogas, Bávttajogas, Anárjogas ja Skiehččanjogas. Deaŧaleamos guovllut leat Sáđgejohka ¶ Bávttajoga lahka, Geavŋŋis ja Nieidajávri Kárášjogas ja Bassevuovdi ¶ Anárjogas (NGU nr. 204-1964: 37). 1934:s álggahedje mášinroggamiid 30 olbmáin, muhto dat ii lean gánnáhahtti. Eai eará báikkiin ge lihkostuvvan dákkár geahččalemiiguin (NOS Bergverksdrift 1933: 39 ja 1934: 39). Nubbi boares Finnmárkku riggodat lea ráktu ¶ . Norgga stuorimus ráktobuvttadeapmi lea Álttás, ja doppe buvttadit ge eanemus kvartsittrávttu ¶ . Láhpis leat maid buvttadan kvartsittrávttu, ja Irgevuonas Lágesvuonas leat roggan láirerávttu ¶ . Vuosttaš sihkkaris ráktobuvttadanduođaštus (dahkkegeađgin ¶ ) Álttás lea 1858:s, muhto 1890 rádjái buvttadedje eanas alcceseaset. Hammerfeastta gávpotbuollin dan jagi dagahii ráktojođu Norggas. 1929:s vuovdigohte rávttuid olgoriikkii (Petterson 1977:5, 9, 19). Ráktodoaibma álggii Buollánávžžis. Maŋŋel jagi 1900 álggii doaibma maid Beaskkas ¶ , Ráfttesváris ja Detsikas ¶ . Ođđaseamos dain stuorebuš rogganbáikkiin lea Stilla ¶ 1927 rájes (ibid s. 9). Álttá ráktodoaimmas lea sierralágan málle. Eanas barge doaimmain čakčat ja dálvet lassiealáhussan. Juohke ráktobargis lei iežas guovlu gos rokkái ráktostobus ¶ . Ráktoguovllut leat stáhta eatnama nalde ja 1933 rájes lea A/S Alta Skiferbrudd-searvvis (ráktobargiid searvi) leamaš láigolihttu ráktoguovlluide (Finnmark 1979: 353). Dálá bargit (1993) leat oasseáiggebargit, ollesáiggebargit ja industriijadoaimmaheaddjit. ¶ 1285 Sargejok 1286 Helligskogen 1287 skifer 1288 kvartsittskifer 1289 leirskifer 1290 takstein 1291 Peska 1292 váilu sámegielnamma 1293 váilu sámegielnamma 1294 skiferstue ¶ Dálbmeluovttas maid lea leamaš veahá doaibma, ee. 1934-35 doaibmajagis go válde 50 000 dahkkegeađggi (NOS Bergverksdrift 1935: 40). Láhpis rogge veahá rávttuiid 1941:s, ja jotke dáinna maŋŋel soađi (NOS Bergverksdrift 1941: 50). Irgevuonas ráhkadedje dahkkegeđggiid 1930-jagiid rájes. Dát leat čáhppes geađggit ja eará kvalitehta go omd. Álttá rávttuin (Danche 1986: 312). Finnmárkku báktedoaimma vuođđun lei nappo vuosttažettiin Mátta-Várjjaga ruovdemálbmaroggan. 1910-1964 jagiid vuvddii A/S Sydvaranger 200 000 tonna čilgekeahtes málmma ¶ ja 23 000 000 tonna rigguduvvon ruovdemálmma ¶ . Hivvodaga mielde lei dát Norgga stuorimus ruvkedoaibma (NGU nr. 204-1964: 52). A/S Sydvaranger beasai hálddašit 56 km² eatnama ruvkiide, ruovdemáđiijaide, kájaide, elrávdnjefievrredanrusttegiidda ja goržegeavaheapmái (Lunde 1979: 306, 309). Lunde namuha váttisvuođaid máid dat dagahii báikki álbmogii: Guovlu máid válde, lei šibihiid ja bohccuid guohtuneanan ja doppe ledje jeaggeniittut ja vuovdi dálvefuođarlassin. Doppe válde maid boaldinmuoraid ja -darffi ja sámmála fuođarin. Guohtuneatnamiid vahátbuhtadus lei nu unnán ahte geavaheddjiide gárttai dát stuora vahágin (ibid s. 313(ibid s. 327). Álbmoga dáččalohku lassánii 20%:s 60%:i. Ledje oainnat alla vuordámušat Sydvarangerii dáruiduhttinoassin, lohkaba Niemi ja Eriksen. Bargit berrejedje omd. leahkit norgalaččat dahje ruoŧelaččat. Olgguštedje earenoamážit suopmelaččaid, maiddái sin geat olbmoagi ledje dáppe ássan, muhto geat eai lean Norgga stáhtaborgárat. Sis ledje leamaš váttisvuođat oažžut eretfárrenduođaštusaid Suomas. Muhto 1. máilmmesoađi áigge fertejedje váldit suopmelaččaid bargui gokčat Englándda ruovdedárbbu, go ledje váttisvuođat oažžut doarvái báikki olbmuid bargin. Muđui ii livčče fitnodat ožžon koala doppe dámpaelrávdnjerusttegii ¶ (Eriksen og Niemi 1981: 128). "Vaikko álgo mearriduvvon virgáibidjanpolitihkas dušše oasit šadde čađahuvvot, de ii dáidde eahpádus ge das ahte fitnodat dagahii ahte Mátta-Várjjat duođai šattai dáččaluvvat sihke kultuvrra ja čearddalašvuođa dáfus 1900-1920 moaddelohjagis" , joatkiba soai (ibid s. 131). Soahti bissehii A/S Sydvarangera doaimmaid. Bargiidlohku unnugođii 1940 rájes juo, várra danin go duiskkalaččat ohce bargiid rusttetdoaimmaide. Ođđajagemánus 1942 heaittihedje duiskkalaččat maid doaimma. Koala dámpaelrávdnjerusttegii lei vánis, eai ge sii juolludan doarvái fatnasiid fievrredit koala davás. Dan rájes nogai buvttadandoaibma, muhto jotke ain roggat málmma (Lunde 1979: 721. Gč. maid NOS Bergverksdrift 1942: 46-47). Duos dás ain bávkaledje bombbaid 1942-44 jagiin, ja dat billistedje rusttega. 1944:s billistuvvojedje 90% Girkonjárgga ja Guovžajávrri rusttegat. Tårnet ¶ elrávdnjerusttegat ja Guovžajávrri-Girkonjárgga-ruovdemáđidja vel báhce (ibid s. 722. Gč. maid Flf 1952: 144). ¶ 1295 stykkmalm 1296 jernmalmkonsentrat, slig 1297 dampkraftverk 1298 váilu sámegielnamma 1299 Kobbholmfjorden ¶ Álttá ráktodoaimmat maid dađistaga nohke, ee. go váilo bargit, petroleum čuovggaide, guorbmebiillat ja jáfofuođar geađgegeaseheaddji heasttaide. 1944:s billistedje duiskkalaččat buot ráktostobuid (NOS Bergverksdrift 1940: 51, 1941: 49 ja 1944: 48). ¶ Maŋŋel soađi oaivvildedje oallugat ahte Álttá ovttaolbmo ráktodoaimmaide berrešii boahtit industriála ráktobuvttadeapmi lassin. 1952:s vuođđuduvvui A/S Skifer, muhto geahččaleapmi ii lihkostuvvan ja searvi heaittihuvvui 1961/62:s. 1972:s geahččaledje ođđasit A/S Industriell Skiferdrift-servviin, muhto ii dat ge ceavzán. Muhto doaimmat jotke A/S Stensliperiet dihte, mii vuođđuduvvui 1958:s muohkádit rávttuid. Dábálaš doaimmain oainnat ii nagodan háhkat doarvái vuođđoávdnasiid doalahit fitnodaga jođu. Loahpas osttii A/L Alta Skiferbrudd goappeš fitnodagaid (Danche 1986: 312). Ráktobargiid lohku lea unnon. 1961-70 jagiid ledje gaskamearálaččat 408 bargi ja 19711975 jagiid ges ledje 312. 1984:s ledje 260-270 bargi. Dálá ráktobargiin lea ráktodoaibma eanas birrajagi bargun. Danin ii leat buvttadeapmi unnon nu olu. 19611970 jagiid gaskamearálaš buvttadeapmi lei 545 000 m² ja 1971-1975 jagiid fas 444 000 m². Eanemusat leat buvttadan 700 000 m (Petterson 1977: 41 ja NOU 1984: 375). Ovdal ráhkadedje Álttá rávttuin eanas dahkkegeđggiid, ja dál ráhkadit vuosttažettiin boarddacehkiid ¶ ja láhttiid. Oaidnit dán tabeallas vuolábealde. Tab. 11.1: Ráktodahkkegeđggiid buvttadeapmi Álttás 1931/32-1950/51 doaibmajagiid miljonbihtaid mielde: ______________________________________________________________________ 1931/32 3,500 1933/34 5,311 1941/42 0,562 1946/47 0,585 1948/49 1,729 1950/51 6,000 ______________________________________________________________________ Gáldu: NOS Bergverksdrift 1932-1951 Irgevuona ráktorusttega ođđasishuksen álggahuvvui 1946:s ja guovllus lei buvttadeapmi 1947:s. Earret moadde bisáneami, de lei guovllus doaibma 1970 rádjái. Muhto go eaiggát Voss skiferbrudd ii šat atnán gánnáhahttin jotkit doaimmaid, de dat bisánedje. Jahkebuvttadeapmi rievddadii gaskal 600 000 ja 900 000 dahkkegeađggi (Danche 1986: 312). Láhpis ja Breivikas ¶ maid lea duollet dálle leamaš ráktodoaibma. A/S Sydvarangera stuora váttisvuohtan lea leamaš háhkat ruđa sihke čorgenbargui ja ođđa ruvkiide. Ođđasishuksemat álge duođas 1948:s go Stuoradiggi lei mearridan ruhtadit ođđasishuksema. Buvttadeapmi álggahuvvui 1952:s (Lunde 1979: 723-24). Mátta-Várjjagis leat oalle olu málbmahivvodagat, muhto eai leat nu álbmát go lea birrasiid 32% ruovdi málmmas. Guovžajávrregávdnamat leat dan dáfus riggámusat. Málmma cuvkejit beaiveruvkes ¶ 1300 trappetrinn 1301 váilu sámegielnamma ¶ Eai buot stálledoaimmahagat ¶ sáhttán váldit vuostá rigguduvvon, millejuvvon málmma. Soahtegaskaáigge vuovdigohte ge rigguduvvon málmma bihttán. Muhto ii dat lean hálbbes vuohki. Dan geažil álge beallegárvvesbuvttadeami ¶ 1969:s. Beallegárvvesbuvttadeamis ráhkadit jorbbaid rigguduvvon málmmas mas lea 65% ruovdi ja dasto goikadit ja boldet. Beallegárvvesbukta lea bealledagaha buvtta ruovde- ja stálleindustriijii (ibid s. 348). A/S Sydvaranger lea olgoriikii vuovdán eanas buktagiid (gč. tabealla vuollelis). Tab. 11.2: Muohkaduvvon vuođđomálbma ¶ (rigguduvvon ja bihttán ráhkaduvvon) 1000 tonniid mielde: ______________________________________________________________________ 1923 ¶ ∗ cuoŋománu rájes doaibma ¶ Gáldu: NOS Bergverksdrift 1929-60 A/S Sydvarangeris lea maid prospekterenossodat ¶ mii doaibmá miehtá Norgga. Finnmárkkus leat iskan earenoamážit Báhčaveaji, Deanu, Guovdageainnu ja Kárášjoga. 1973 rájes leat kvartsa ¶ geahččalandoaimmat leamaš Juovlavuonas ¶ ja seammá jagi válddii Biedjovákki ruvke ossosiid ¶ badjelasas. 1980-jagiid šadde váttisvuođat maid geažil unno fitnodaga doaimmat. Folldal Verk oaččui vuoigatvuođaid 1970:s Riehppovuonas Fálesnuoris, Nordiska Gruvaktiebolaget:s, geas ledje leamaš vuoigatvuođat 1903 rájes. Rigguduvvon veaikkis doppe lea 37% veaiki. Fitnodat sáhtii doaibmat danin go lei stuorit konsearnnas ¶ mielde, vaikko ledje heajos hattit ja buvttadeapmi muhtun guhkit áigodagaid oalát bisánii. Vuosttaš jagiid buvttadedje 7 500 tonna rigguduvvon veaikki. 1977 rájes unnui buvttadeapmi 4 500 tonnii. Cuvkegohte unnit vuođđomálmma guhkidit doaimmaid, go eai gávdnan ođđa málmma earret álgo 10 mill. tonna. Ođđa gávdnamiid haga eai sáhttán joatkit doaimmaid ja fitnodat heaittihuvvui 1979:s (ibid s. 325-353). Ruoŧa searvi Boliden Gruveaktiebolag ohcagođii 1953:s málmma Guovdageainnus, muhto ii ožžon doaibmalobi. 1956-65 jagiid čađahedje stáhta ruhtadan iskamiid Biedjovákki birra. 1960:s ledje 60 olbmá bálkáhuvvon ohcamiidda. Gávdne ovtta stuorit ja golbma unnit veaikemálbmahivvodaga (NOS Bergverksdrift 1953: 40 ja 1957: 36. Gč. maid Finnmark 1979: 349-350). ¶ A/S Bleikvassli bargagođii huksemiiguin ja doaimmain, ja rusttetbargu álggii 1968:s. Eanemusat ledje measta 100 bargi. Ruvkedoaibma álggii 1970:s, muhto ovdagihtii eahpedovddus áššiid geažil šadde beaiveruvkes bargat 1974 rádjái (Danche 1986: 313 ja Finnmark1979: 350). Dan geažil šadde stuora dálkkádat- ja teknihkalaš váttisvuođat. Liggenrusttegat virgidedje, elrávdnjebiergasat čahkke jna. (Gustavsen 1972: 25). Doaimmat bissehuvvojedje 1975:s go ledje earenoamáš heajos veaikehattit máilmmemárkaniin. Viidáset doaimmaide dárbbašit gávdnat ođđa málmma (Finnmark 1979: 350). 1950-jagiin ohcagohte nefelinsyenihta, álggos Sievjjus ja maŋŋel Stiertnás. Doppe gávdne 1953:s dálá stuora hivvodaga mainna ain dál barget. Rusttetbargu álggii 1959:s ja Norsk Nefelin buvttadišgođii 1961:s. Maŋŋel leat viiddidan rusttega. Hivvodat lea sullii 1800 m guhkki ja 300 m govddu ja das lea máŋga mill. tonna. Málmma cuvkejit ceahkkedoaimmain ¶ (málbmacuvkehagas leat ceahkit, dego boardagis) eatnama vuolde (ibid s. 350). Nefelinsyenihtta lea láse- ja porselenindustriija lassiávnnas ¶ . Eanas lea lásekvalitehta ja dasto lea bálsekvalitehta ¶ , mii sáhttá dagahit váttisvuođaid 1990-jagiin go geavahišgohtet returláse. 1970-jagiid jahkásaš buvttadeapmi lei birrasiid 220 000 tonna mas vuvde 99% olgoriikkii. 1990-92 jagiid buvttadedje badjel 300 000 tonna. Bargoveagas leat 120 olbmo (ibid s. 350. Gč. maid Finnmark Dagblad 5.4.1994). ¶ 12. KAPIHTTAL ¶ Fápmorusttegat ¶ Norgga vuosttaš čuovgarusttet doaimmai oljjuin. Dat lei Lisleby Brug Fredrikstad:s 1877:s. Muhto dakkár riikkas gos leat olu goržžit, šadde dat ovttatmanu váldoenergigáldun elrávdnjebuvttadeamis. Omd. lei Hammerfeasta vuosttaš suohkan mii oaččui čáhcefápmoelrusttega ja máilmmi vuosttaš elgeaidnočuovggaid 1891:s. Muhto bisánii dáinna ovttain geahččalemiin. Finnmárkku suohkanat álge maŋŋit čáhcedulvademiiguin, nu movt geaidnohuksemiiguin ge. Dainna leat eanemustá soađi maŋŋel bargan (Hanssen 1988: 10 ja Cappelens Norges historie, bd 12 1978: 148). Jahkečuođimolsumis lei birrasiid 10% Norgga ruovttuin ožžon elčuovgga. 1920 birrasiid lei 2/3 ožžon elčuovgga. Historjádutki Per Fuglum oaivvilda ahte elrávdnjehuksen manai hiljánit danin go lea váttis fievrredit elrávnnji buohkaide viiddis ja bieđggus eatnamis gos leat unnán ássit, ii ge danin ahte olbmuin váillui beroštupmi dahje divrrášedje elrávdnjemávssu (Cappelens Norges Historie, bd 12 1978: 146). Dát ferte leamaš divrras Finnmárkkus, gos eanas olbmot ásse rittuin, guhkkin eret čáhcedulvadanresurssain. Guhkes fievrredanlinjjáid golut ledje stuorrát. Finnmárkku elrávdnjelávdegoddi celkkii ge 1924:s ahte Áttánvuona ¶ dulvadeapmi šaddá badjelmeare divrrasin. Danin fertejit gávdnat elrávdnjegáldu lagabus Nuori go "rávdnjefievrredeaddjit ¶ juo mákset 80% buot oppalaš goluin" (FFF 1924: ášši 45, s. 300). ¶ Stáhta maid juolludii beare unnán doarjaga, oaivvildii ingeniora Sverre O. Kleven 1937:s: Elektrisitetsforsyningskomitéen ¶ (mii 1921:s searvvai Norges Vassdrags- og elektrisitetsvesen ¶ :ii) lei ávžžuhan stáhta máksit dábálaš elrávdnjeháhkangoluid Finnmárkku earenoamáš dilálašvuođaid geažil (Kleven 1937: 602). ¶ Ámtadiggi mearridii 1917:s iskat ja plánet Gámajoga ¶ dulvadit, háhkat elrávnnji Čáhcesullo ja Várggáid gávpogiidda, ja Várggáid ja Dávvi-Várjjaga suohkaniidda. Dasto galge vel iskat Honnesvági ja Nuortavági ¶ elrávdnjeháhkanvejolašvuođaid. 1917-18 oljováni geažil fertejedje ohcat eará elrávdnjegáldu. Muhto dát doaimmat eai čađahuvvon go stáhtadoarjja ii juolluduvvon (FFF 1919: ášši 45, s. 300). Hámmerfeasttas dagahii oljovátni ahte measta bággehalle elfápmohuksemiidda. Muhto buoret birgejumi geažil ovdalaš 1. máilmmesoađi ja soađi áigge, golahedje maid eambbo elrávnnji. Hammerfest Elektrisitetsverk (Hammerfeastta elfápmodoaimmahat) viiddidii vuosttaš geardde 1911:s. Dán doivo gokčat guhkes áiggi elrávdnjedárbbu. Muhto dárbu lassánii mihá jođáneappot go doivo. Priváhta olbmot geavahedje eambbo elrávnnji. Olbmot geavahišgohte elfápmoommaniid, -elliggenommaniid ja liktenruvddiid ¶ . Suohkanpolitihkkarat ledje movttidahttán dása boaldámušváni geažil. Hammerfest provianteringsråd (Hammerfeastta biebmoháhkanráđđi) oaččui 1917:s válddi ¶ oastit elrávdnjevuoššan- ja liggenommaniid máid priváhta olbmot bijahedje iežaset viesuide. Elrávdnji lei hálbbimus čuovggaide, nubbin hálbbimus vuoššamii ja divraseamos liggemii (Iversen 1989: 206). Elrávdnji dárbbašuvvui sáhttit guolástusrusttegiid buorebut geavahit ja maiddái háhkat elrávdnječuovgga dábálaš geavaheapmái. Nu go fylkkamánni Johan Rivertz dajai 1918:s: Dainna gilvvuin mii riikkaid gaskii sihkkarit boahtá maŋŋel soađi, livččii ovdamunnin nuppástuhttut guolleealáhusa vai vuođđobuktagiid buorebut geavahit sáhttá fylkkas. Dása dárbbašuvvojedje mášiinnat mat háhket elrávnnji fylkkas: "Sihke dasa ja čuovgadárbbu gokčat livčče čáhcefápmorusttegat dat bajimusat" Finnmárkui (FFF 1918: ášši 56, s. 252-53). Finnmárkku čáhceelfápmokantuvra ásahuvvui 1921:s guorahallat guđiid čázadagaid heivešii dulvadit. Dát bargu gárvánii 1927:s. Elfápmoháhkanlávdegoddi ¶ almmuhii Finnmárkku elfápmoháhkanplána 1920:s. Plána galggai viidáset guorahallamiid vuođđun. Finnmárkku bajimusingenevra Sunde dajai dán birra 1922:s: Earret Mátta-Várjjaga, man elfápmodárbbu A/S Sydvarangera elrávdnjerusttet sáhttá gokčat, šattaše eanas Finnmárkku guovlluid huksemat badjelmeare divrrasin sihke rusttethattiid ja gánnáheami dáfus. Kárášjogas ja Guovdageainnus gul ledje nu unnán olbmot ahte sidjiide gánnáhii elrávnnji háhkat. ¶ 1316 Elrfápmoháhkanlávdegoddi (dás jorgaluvvon namma) 1317 Norgga čázadat- ja elfápmodoaimmahat (dás jorgaluvvon namma) 1318 Komagelv 1319 Nordvågen 1320 strykejern 1321 bemyndigelse 1322 elektrisitetsforsyningskomitéen ¶ Njeallje (sic) guovllu vel báhce: Hammerfeasta, Varnjárga, Máhkarávju ja Vuorjenjárga ja Áltá. Hammerfeasta sáhtii oastit elrávnnji Borssis, gos ruvkedoaibma lei heaittihuvvon, lassin Hammerfeastta Elfápmorusttegii. Borssi ruvkiin gal fas šattai doaibma 1923-31 jagiin. Várnjárga sáhtii dábuhit doarvái elfámu oalle hálbái Strommavuonas ¶ dahje Gandviikkas ¶ jus jođihivčče oalle olu. Máhkarávjui ja Vuorjenjárgii šattašii nu divrras rusttet ahte fertešii geahččalit unnit rusttegiid ráhkadit maiguin Honnesváhkái maid sáhtii addit elrávnnji. Bossegohpái, Buktai ¶ ja Joganjálbmái háhkat elrávnnji sáhtii Gávvutnii dahje Fállejohkii hukset rusttega, oaivvildii Sunde (FFF 1922: ášši 79, s. 382-392). Finnmárkku 1924 riikkaplánas válljejuvvui Kåven ¶ Áltái ja Návutnii, ja Strommavuotna Várnjárgii. Sunde maid namuhii ahte elrávdnjerusttegat galge ekonomalaččat doaimmahuvvot, ja ahte rusttetdoaimmaid eai sáhttán ovttatmanu álggahit. Finnmark fylkes elektrisitetskomité ¶ celkkii 1924:s Fálejoga birra Reihvákkis ¶ ahte vaikko dát lei ge hálbbimus rusttet, de lei dat maid veahá divraset go berrii leahkit: "Muhto dát rusttet lea áidna mii nagoda doarvái elrávnnji háhkat 5. guvlui, ja danin ferte ávžžuhit hukset dan go haddedilálašvuođat dahket huksema vejolažžan" (FFF 1924: ášši 45, s. 298). Kåvenjoga gal livččii hálbi dulvadit, muhto fievrredangolut ledje badjelmeare divrasat. Dasto galggai huksejuvvot unnit rusttet stáhta tuberkuloseruktui Dálmeluktii, ja danin lei eambbo gánnáhahtti láigohit elrávnnji stáhta rusttegis Gávvuonas (ibid s. 299). 1926:s fievrredišgohte elrávnnji Gávvuonas Joganjálbmái-Bossegohpái. Gávvuona veaikeruvke lei 1903:s huksen elrávdnjerusttega Mølleelvai ¶ , jur ruvke buohta. Stáhta osttii elrávdnjerusttega maŋŋel go ruvke heaittihuvvui 1908:s, ja jotkkii vuovdit elrávnnji dábálaš geavaheapmái. Dulvi billistii rusttega 1932:s ja stáhta huksii dan sadjái Gávvagoržži ¶ elfápmorusttega mii gárvánii 1937:s (Bottolfsen 1990: 283-284). A/S Sydvaranger dulvadii Tårnelva ¶ 1928-30:s. Dát rusttegat háhke elfámu ruvkedoibmii ja dábálaš elfápmogeavaheapmái Girkonjárgii ja birrasii. 1930-jagiid lohppii eai šat dulvadan eambbo, vuosttažettiin danin go eai ožžon stáhtadoarjagiid. 1936:s ávžžuhii fylkkadiggi fylkkamánni ja fylkkalávdegotti fas bargagoahtit háhkat elrávnnji boaittobealsuohkaniidda (FFF 1936: 406). 1936:s ledje ain 700 000 olbmo Norggas elrávnnji haga. Eai suohkanat eai ge priváhta olbmot nagodan ruđalaččat fievrredit elrávnnji sidjiide. Danin juolludišgohte 1938:s stáhtadoarjagiid daidda guovlluide main ii lean vel elrávdnji (Kraft til vekst gjennom 100 år 1985: 33). Troms Kraftforsyning (Romssa elrávdnjeháhkan) oaččui bargun plánet Finnmárkku elrávdnjehuksemiid (Danche 1986: 305). Čázádatdirktora 1919-22 ráhkadan plánas Norgga čáhcefámu birra, muitaluvvo ahte Norggas lei dalle 9,2 mill. kW anehahtti čáhcefápmu (=80 milliárdda kWh). Dás lei ¶ 1324 váilu sámegielnamma 1325 váilu sámegielnamma 1326 váilu sámegielnamma 1327 Finnmárkku elfápmolávdegoddi 1328 Repvåg 1329 váilu sámegielnamma 1330 Mattisfoss 1331 váilu sámegielnamma 1332 Kobbholmvassdraget ¶ Finnmárkkus 154 000 kW. 1937:s lei ain dušše 3% (4 400 kWh) dás dulvaduvvon ja geavahuvvon indusriijii ja ruovttudoaluide. Olles Norggas lei 13% geavahuvvon. Dasa lassin lei 3 200 kW mii lei várrejuvvon dušše industriijii (Kleven 1937: 598). Kleven dajai 1937:s ahte dulvademiid ulbmilin ii lean dušše háhkat elrávnnji industridoaimmaide, muhto maiddái buoridit olbmuid birgejumi (ibid s. 602). 1937:s lei 74,5%:s Norgga ássiin elfápmu. Muhto Finnmárkkus lei elfápmu dušše 11 800:s oktiibuot 53 308 olbmos, nappo 22,7%:s. Olbmo nammii lei maid hui unnán elrávdnjedábuheapmi, dušše 0,03 kW dan ektui go muđui riikkas lei 0,23 kW (ibid s. 602). Fylkkamánni Gabrielsena 1937 čállosis NVE (Norgga čázádat- ja elfápmodoaimmahat) váldostivrii muitaluvvui ahte mohtorfápmu dábuhii eanas dan veahá elfápmočuovgga ja elfámu mii Finnmárkkus lei. Dát lei divrras fápmu vel čuvgemii nai, juohke kWh mávssii 50-60 evrre. Veahá stuorábuš čáhcefápmorusttegat ledje dušše Hammerfeasttas, MáttaVárjjagis ja Álttás. Hammerfeasta galggai maid váldit badjelasas Borssi fápmorusttega. Stuorit dámpa- dahje oljorusttegat ledje Mátta-Várjjagis, Davvenjárggas, Várggáin, Čáhcesullos ja Bearalváhkis. Ledje maid muhtun unnit rusttegat fylkkas, eanas oljorusttegat. Muhto Sállannuoris, Davvesiiddas, Deanus, Buolbmágis, Unjárggas, DavviVárjjagis ja Várggáid suohkanis ii lean elrávdnji. Earret Hammerfeastta elrávdnjedoaimmahaga mii lei suohkana ja Gávvagoržži mii lei stáhta, lei Finnmárkkus elrávdnjeháhkan priváhta ruhtaduvvon (FFF 1937: ášši 57, s. 211, čuovus). Gabrielsen dajai maiddái ahte eai go stáhta bargobeaivásruhtadeamit livčče ávkkálaččabut jus dat geavahuvvoše elektrifiseremii. Ii oktage suohkan sáhttán ieš čoavdit váttisvuođaid. Son bijai ovdamuniid njealljen čuokkisin: 1. Olbmuin ii lean masa dorvvastedje jus guollebivdduin manai hejot. Finnmárkkus ii lean makkárge stuorábuš industriija earret A/S Sydvarangera. Buoret elrávdnjeháhkamiin sáhttá álggahit smávvaindustriija ja ruovttuindustriija. Dat attášii barggu dálvet go eanemus lea bargguhisvuohta. 2. Vai guolástusat gánnáhivčče buorebut, ferte hukset ođđaáigásaš guolástushámmaniid oktan industrirusttegiiguin. Muhto eaktun lei vuos hálddašit elfámu. 3. Guollái ja eanandoallobuktagiidda ledje stuorit gáibádusat. Jus omd. bohccobiergohaddi galgá doalahuvvot gánnáhahtti dásis, ferte háhkat njuovvanvisttiid galmmihanrusttegiiguin. 4. Buot guovlluin gos vuovddit ja jeakkit ledje vátnásat, lei boaldámušvátni. Eanandoallodepartementa vuođđudii 1936:s jeagge- ja eanansuodjalanlávdegotti riddogiliide, gávnat čovdosiid dása. Earenoamážit bivde lávdegotti guorahallat sáhttá go boaldámušváni čoavdit čázádagaid dulvademiiguin. Lávdegoddi lei geahččame Finnmárkku seammá jagi. Gabrielsen oaivvildii iežaset sáhttit doarjut juohke buori evttohusa mii veahkehivččii háhkat fámu čuvgemii ja vuoššamii, ja muhtun muddui liggemii (ibid s. 273). Máhkarávjju 1940 elfápmoháhkanplánas daddjo omd. ahte ođđa fitnodatáigumušat bisánedje dahje hehttejuvvojedje go ii lean hálbbes ja doarvái elrávdnji. Omd. balai Honnesvági goanstaduktaráhkadandoaimmahat huksemis ođđa sallitoljoráhkadandoaimmahaga. Nubbi eará fitnodat gopmánii dakkaviđe go šadde bijahit priváhta oljomohtoriid. Buktagat šadde dainnalágiin nu divrasat ahte eai šat johtán. Honnesvági mohtorrusttega lassáneaddji deattu geažil sáhtte nappo dušše unná energioasáža geavahit fápmun. Vuovdinoasi unnideamit maid čuozáše guollerusttegiidda ¶ mat dárbbašedje doaibmafámu sáidefaskkoniidda ¶ , vinttaide ¶ , pumppiide ja jiekŋamilluide (Plan for Magerøyas elektrisitetsforsyning 1940: 3. Gč. maid Hansen 1988: 15-16). Hammerfeasttas mearridedje 1938:s bargat eambbo Borssiin go Michelsens fond` doaibmalohpi nogai. Borssi ruvke fápmorusttet lei 1918:s huksejuvvon, muhto ruvkedoaibma heaittihuvvui oalát 1931:s. Guovddáš eiseválddit ledje mielas dasa ahte Hammerfeastta elrávdnjedoaimmahat oažžu vuoigatvuođaid, muhto stáhtadoarjaga eaktun lei ahte Fálesnuorri ja muđui Fálá galggai oažžut elrávnnji. Huksema atne olles riikka elektrifiserenplána oassin. Huksen maŋiduvvui soađi geažil, muhto Vuolit Borssi fápmu biddjui johtui 1941:s. 1944:s livččii Bajit Borssi dulvadeapmi leamaš gárvvis álggahuvvot, muhto buollima geažil bisánii bargu gaskaboddosaččat (Iversen 1989: 208Kraftverker I 1954: 435). ¶ 12.2 ÁIGI ¶ 1947:s ledje billistuvvon fápmorusttegat ođđasit huksejuvvon. Dábálaš elrávdnjeháhkan lei fas "šaddan roahkka seammán go ovdal soađi" dajai fylkkamánni Gabrielsen (Danche 1936: 305). 1949:s lei 1/3 álbmogis elrávdnji (Flf 1952: 73). 1957:s lei 69% Finnmárkku álbmogis elrávdnji, riikkadási 93% ektui. 1950 jagiin lei dát lohku lassánan olu, muhto buot fylkkaid gaskkas lei Finnmárkkus ain unnimus olmmošlohku mas lei elfápmu (Hvem Hva Hvor 1958: 222). ¶ Finnmárkkus ledje 1945:s eahpitkeahttá hui ovttaoaivilis ahte eai galgan dušše ođđasit hukset ovddeš fápmorusttegiid, muhto hobehit elrávdnjeháhkama olles fylkii. Nu go Hammerfeastta konsula C. Robertsen dajai: Čáhcefámu geavaheapmi lea "eaktun Finnmárkku ođđasis huksemii" (Gjenreisningen av Finnmark og Nord-Troms 1948: 64). Guolleindustriijii goit lei dát earenoamáš deaŧalaš (ibid s. 22). Fylkkakánttorhoavda Odd Woxholt deattuhii dan 1950:s go humai man hirbmat olu vahága ja váttisvuođaid dagaha ealáhuseallimii go elrávdnji jávká buoremus áigodagaid. Dát guoská earenoamážit guolleindustriijii. Danin lei deaŧalaš ahte lei nu buorre kapasitehta go vejolaš (Hanssen 1988: 35). 1954:s čuoččuhii Muosát gielda ahte "lea jur heahtedilli Muosáha ealáhuseallimis" go elfápmoháhkan maŋŋonii. Reihvákki ¶ elfápmodoaimmahat ákkastii 1954 earenoamáš ruhtaohcamis (man vuođul ožžo ruđaid 1955:s) ahte buot ealáhusgeainnut elfápmoháhkanguovllus ledje njuolgut guolleealáhusa duohken, ja danin ii čuoze heajos guollebivdu (nu go 1953:s) dušše álbmotoassái, muhto olles guvlui. Stivra oaivvildii ahte nu ovttageardánis ealáhus ii lean buorre, muhto ferte vuos háhkat elrávnnji jus ođđa ealáhusaid galgá sáhttit álggahit (ibid s. 43). Elrávdnjeráššuvnda gal maid lei jahkásaččat. Vaikko omd. Oarje-Finnmárku lei ovttastuvvon 1959:s, de eai beassan ráššuvnnas ovdal go 1965:s go A/S Kvænangen Kraftverk:in ovttastuvvui (Návuona fápmorusttet). Nuorta-Finnmárkkuin ovttastedje 1972:s go Áttánjoga dulvadedje (ibid s. 40). Maŋŋel soađi dulvadedje veahážiid mielde. Skábmamánus 1946 gárvánii plánaevttohus FFE for elektrisitetsforsyning i Finnmark (Finnmárkku elfápmoháhkanplána). 1947:s bođii fylkkalávdegotti hoahpumus fápmorusttethuksemiid vuoruhuvvon ¶ listu. Dás ledje Juovravuonnarusttet Várjjagii, Reihvákkerusttet Davvenjárgii-Muosáhii-Porsáŋgui, Goahtečor ¶ rusttet Sállanii, Kåvenii Álttás ja Láhppái, ja Borsi Hammerfestii ja Fálesnuorrái. Industridepartementta vuoruhuvvon rusttethuksemiid mielde huksejuvvojedje njeallje ovddemus namuhuvvon rusttega 1948-52 jagiid, earret Reihvákkerusttega mii gárváni 1953:s. Maŋŋonedje ee. fágabargiid- ja veaikeváni geažil. Fágabargit váilo miehtá riikka ja dat čuzii earenoamážit Finnmárkui. 1952:s váilo fágabargit ovddemustá danin go dulvadedje Aura- ja Røssågajogaid ja huksejedje máŋggaid stuora militearrusttegiid. Veaiki ja eará metállat ¶ ledje vátnás vuosttažettiin Korea-soađi geažil (ibid s.29 ja Danche 1986: 306. Gč. maid Norske kraftverk I 1954: 432, 433 ja 436). NVE (Norgga johka- ja elrávdnjedoaimmahat) evttohii viidáset čáhcedulvadanoassin dulvadit Dáibaravuona ¶ Čorgašnjárgii ja Luostejoga ¶ Kárášjohkii ja Porsáŋggu guovlluosiide. Dasa lassin bohte Borsi I ja Čábardašjohka Guovdageidnui. Dát gárvánedje 1956-59 jagiid (Danche 1986: 306). Borssi boares fápmorusttet billohuvai muhtun muddui soađi áigge, muhto dan huksejedje ođđasit 1947:s. Go rusttet ii nagodan geavahit go oasi joga čáhcefámus, álggahedje vuos Borsi I 1959:s ja Borsi II 1962:s. Boares Borserusttet heaittihuvvui go Borsi I válddii das čázi (Norske kraftverk II 1966: 253). ¶ Norga šiehtadalai Ruoššain 1955-58:s geavahit Báhčaveaijoga vuolit goržžiid. Norga oaččui ruošša vuoigatvuođaid eaiggátmolsumis ¶ joga gaskkamus oassái, Skogfossii ¶ ja Máiddihii ¶ rusttet doaibmagođii 1964:s (ibid s. 254). Ruoššat ledje gal háliidan hukset stuora rusttega joga bájit oassái, muhto Norgga šiehtadallit nagodedje caggat dan go dulvadeapmi livččii bidjan birrasiid 25 000 dekára Norgga eatnama čácevuollái ja oalát dulvadan muhtun dáluid. Go baicca huksejedje guokte rusttega, ii dulvaduvvon go 2 500 dekára eanan, buot gilvvekeahtes ja ávdin guovllut. Skogfoss ¶ rusttet dulvadii 6 500 dekára eatnama, nu ahte váldogeainnu šadde sirdit veahá (Lunde 1979: 727-728). Tabeallas vuollelis oaidnit ahte vuosttaš huksenáigodat lasihii Finnmárkku elrávdnjeháhkama sakka. Turbinnávccat lassánedje 5 000 kW:s 1943:s 70 000 kW:i 1957:s. Tab. 12.1: Biddjon turbinnávccat 1000 kW:in 1943-1957: 1943 ¶ ∗ Lohku unnui 1944:s duiskkalaččaid billistemiid geažil go geassádedje ruovttoluotta. ¶ Gáldu: Hvem Hva Hvor 1958 Finnmárkku fápmorusttegat 1954 ¶ 1341 makeskifte 1342 váilu sámegielnamma 1343 Melkefoss 1344 váilu sámegielnamma 1345 váilu sámegielnamma ¶ Gov. 12.1: Finnmárkku fápmorusttegat 1954: Gáldu: Norske kraftverker I 1954: 430-431 ¶ Maŋimus stuora dulvadeamit ledje Áttánjoga ja Irgevuonjoga dulvadeamit 1970-72:s, Máiddit 1979:s ja Áltá-Guovdageaineatnu 1982-87:s. Áltá-Guovdageainnu dulvadeapmi addá sullii seammá meare energiija go ovddeš dulvadeamit oktii. Finnmárkkus lea 2779 GWh energiija máid sáhttá geavahit. 1982:s lei 710 GWh dán energiijas dulvaduvvon (Statistisk årbok 1984: 177). Finnmárkku elrávdnjegeavaheapmi juohke ássi nammii lei 1938:s 90 kWh, mii dalle lei 12% riikka gaskamearis. 1982:s lei dát lassánan 6 551 kWh:i, mii lei 102,5% riikka gaskamearis (ibid s. 179 ja Flf 1952: 72). ¶ 12.2.2 Soahpameahttunvuođat ¶ Dulvadeapmi dagaha váttisvuođaid vuosttažettiin boazodollui, ealáhus- ja astoáiggeguollebivdui ja birrasii. Lyftingsmo čálii 1962:s ahte čázadagaid dulvadeamit boazoguohtunguovlluin dábálaččat vahágahttet boazodoalu unnit dahje eambbo. Guovllus ii leat šat lunddolaš hápmi. Dákkár kultursisabáhkkemat sáhttet čuohcit dego issoras luonddudáhpáhussan ealáhussii mii lea báikkis ja árbevieruin gitta (Lyftingsmo 1962: 276). Siseatnanguollebivddu birra dajai Lyftingsmo: "Boazosápmelaččain lea dat deaŧalaš ealuhusvuođđooassin. Sii ožžot dás dietnasa mii sis ii livčče muđui" (ibid s. 285). Direktoratet for jakt, viltstell og ferskvannsfiske (bivddu, fuođđodoaimmaid ja sáivaguolásteami direktoráhta) miettaštalai omd. Mardas ¶ ja Muorahisjávrri dulvademiid Irgevuonjogas go dat "čuozáše dáid jávrriid guolásteapmái" (St. prp. nr. 136 (1969-70): 7). Fálesnuori Saltvatn ¶ guovllu dulvadanplánas namuhuvvui ahte orohat 22 Fiettar juo lei massan guohtuneatnamiid sihke "Borssi dulvadeami geažil" , Riehpponávžži bartahuksemiid ja Folldal Verk ruvkedoaimma geažil (Kvalsund Kraftverks reguleringsområde. Natur- og kulturhistoriske undersøkelser 1978. 8). Áttánjoga-Irgevuonjoga dulvadeami Stuoradiggeproposišuvnnas daddjo ahte "guokte ođđa joga dákko šaddet ođđa hehttehussan" boazodoalu johtolatgeinnodagaide ja lustaguollebivdiid geainnuide. Muhto nuppedáfus šaddet láddot oktan rusttetgeainnuin "ovdamunnin boazodollui ja guovllu eará johtolahkii" (St.prp. nr. 136 (1969-70): 3). Eai boazodoalu bealis ge, man Nuorta-Finnmárkku sámefáldi ovddastii, vuosttaldan nu garrasit. Deaŧaleamos gáibádussan lei giddet rusttegeainnu almmolaš johtolahkii (ibid s. 10-11). Buot bealit deattuhedje buriid máid earenoamážit riddoálbmot oaččui ođđa fápmorusttegiin. Finnmárkku luonddusuodjalansearvi celkkii: Lea váidalahtti go fas ođđa guoikka dulvadit, muhto lea "doloža rájes áigumuš háhkat riddoguovlluide elfámu divdna dárbbašlaš guoleindustriijii, ja dasalassin gokčat olles Nuorta-Finnmárkku elrávdnjedárbbu. Ii leat eará vejolašvuohta" (ibid s. 4). ¶ 1346 váilu sámegielnamma 1347 váilu sámegielnamma 1348 váilu sámegielnamma ¶ Obanassiige lei hui buoremielalaš oaidnu dulvademiide. Almmolaš ságastallan lei dávjá dan birra go nu njozet ovdánii. Eai ovttaskas olbmot eai ge earát geat bihko omd. priváhta eatnama billistemiin, vuosttaldan dulvademiid. Sii dušše gáibidedje buhtadusa vahágiid ovddas. 1964:s sáddii Kárášjoga johttisámiid searvi ohcama Repvåg Kraftlag A/L:i (Reihvákki elrávdnjedoaimmahahkii) Muorralvuona geasseviesuide bidjat elrávdnjelinjjáid. Doppe vástidedje ahte go sii leat dulvadan boazoguohtuneatnamiid makkárge buhtadusa haga, de sáhttá fápmodoaimmahat bidjat sidjiide elrávnnji (Repvåg Kraftlag A/L`s historiske arkiv. Kárášjoga johttisámi searvvi 14.1.64 čállin reive ja Anders S. Utsi 26.8.1963 čállin reive (4 boazosámibearraša ovddas)). Vuosttaš duođai garra riidu šattai easkka Áltá-Guovdageaineanu dulvadanevttohusaid geažil. Dalle ohcaluvvui maid dulvadeami duogáš. Vuosttaš almmolaš ságastallan šattai 1970:s go Statskraftverk` (stáhta fápmorusttega) áigumuššan lei Máze bidjat čázevuollái. Dán vuosttaldedje olbmot nu garrasit ahte heaittihedje áigumušaid ja adde Mázii bistevaš suodjalusa 1973:s (Bottolfsen 1990: 446-447). 1973:s bođii ge vuosttaš Norgga čázadagaid suodjalanplána. Iešjávrri ja Joatkajávrri ođđa dulvadanáigumušaid maid vuosttaldedje báikki olbmot. 1974 álggahuvvon doaibmalobigieđahallama vuolde gáržžiduvvojedje áigumušat dađistaga eambbo (Hvem Hva Hvor 1981: 245). Skábmamánus 1978 adde vuosttaš geardde doaibmalobi bidjat 150 MW ja hukset 110 m alu buođu Šávžui ¶ . Dán vuosttaldedje muhtun joavkkut garrasit. Suodjaleaddjit ákkastedje dainna ahte čázádat lea deaŧalaš luossajohka ja ahte dat váikkuha Álttá eanandollui ja dálkkádahkii. Dulvadeapmi maid guoskkaha sámi guovlluid ja árbevirolaš sámi ealáhusaid. Vuosttaldeaddjin ledje sámi organisašuvnnat ja iešguđet luonddu- ja birasorganisašuvnnat, mat čoahkkanedje Álbmotákšuvdnan Áltá-Guovdageaineanu dulvadeami vuostá (Bottolfsen 1990: 446-47). Go Stuoradiggi 1979:s goalmmes mearridii dulvadit Álttá-eanu, šadde stuorimis miellačájeheamit ¶ Norgga ođđaset áiggis. Siviila doahttalkeahtesvuođat ¶ maŋidedje rusttebargguid (Hvem Hva Hvor 1982: 265). Ságastallan, masa oallut norgalaččat serve, dagahii vuosttaš geardde Norgga historjjás riekteáššin geahččalit Stuoradikki mearridan dulvadanmearrádusa gustovašvuođa (Hvem Hva Hvor 1981: 245-47). Álttá suohkanrievtti 1980 duomus celkojuvvui ahte dulvadeapmi lea lobálaš. Guovvamánu 1982 celkkii Alimusriekti ovttaoaivilvuođa Gielddarivttiin ja Álbmotákšuvdna nogai. Álttá Fápmorusttet doaibmagođii 1987:s (Bottolfsen 1990: 447). ¶ 13. KAPIHTTAL ¶ Čoahkkáigeassu ¶ 13.1 BOAZODOALLU ¶ Finnmárkku boazodoallu lei čielga sámi ealáhusvuohki, maiddái ovdal 1978 boazodoallolága. 1900-70 áigodagas rievddai dat oalle intensiiva vuogis eambbo ekstensiiva vuohkái. Dát lei dihtomielalaš dahku. 1950-jagiin eambbo bieđganii dábálaš boazodoallovuohki. Luondduruovttudoallu rievddai ruhtaruovttudoallun, ealut unno ja daid eai guođohan šat nu olu. Eanangeavaheapmi lea nu movt doloža rájes lea leamaš. Boazolohku lea rievddadan olu. Muhto soahtegaskaáigge eai dáidán eambbo go 80 000 bohcco. Maŋŋel soađi leat viidánan ¶ eambbo. Máŋgga sajes leat bearehaga guođohan. Juohke km² eanan mii masso geaidnohuksemiid, čoahkkebáikeviidáneami ja sullásaččaid geažil, vástida 5 bohccui masson guohtuneanan. Nuppedáfus lea boazodoallu ožžon oalle olu eatnama go niittuid measta oalát leat heaitán láddjemis ja go olu dálut leat báhcán ávdimin. Eanangeavaheami oktavuođas lea dušše boazu mii sáhttá jeagelguohtumiin ráhkadit olbmoborrámuša. Muđui lea skierre-daŋasvilttiin unnán árvu šibitguohtumin, muhto dat leat hui deaŧalaččat bohccuide. ¶ Dán áigodaga eanandoallu lei eanas šibitdoallu ja fuođargilvin. Áigodaga mihtilmasvuohtan lea maid dat olu niitoláddjen. Niittut ledje dávjá hui bieđgguid viiddis guovllus, ja sáhtte leahkit guhkkin eret ruovttugiettis. Soahtegaskaáigge ain sáhtii olu báikkiid eanandoalu gohčodit ládjodoallun. Meahccegeavaheapmi jotkkii soađi maŋŋel, muhto unnui dađistaga. Nubbi mihtilmasvuohta lei eanandoalu-guolásteami lotnolasvuohta. Sihke ovdal ja maŋŋel soađi oaivvildedje olbmot ahte hárvát sáhttet birget dušše eanandoaluin. Eará lotnolasvuođat maid bohte áiggi mielde. Soahtegaskaáigi lei nuppedáfus ođđamállet eanandoalu álggahanáigin. Dovdomassii bargagohte stuorit doaluiguin, ja bargagohte eambbo gánnáhahtti vugiiguin, ee. barge eambbo ruovttugittiid gilvimiiguin. Dán mannolaga oaidnit eanemustá buoremus eanandoalloguovlluin. Rittuin lei earalágan ovdáneapmi. Doppe gáide eambbo ja eambbo eanandoalus, earenoamážit lotnolasdoaibman. Soađi maŋŋel manai vel jođáneappot dan guvlui. Niitogeavaheapmi lea leamaš olu deaŧalaččat go máid álgo geahčastemiin fuobmá, vaikko lei ge dákkar mannolat. Vuosttažettiin lea váttis fuobmát niittuid oppalaš logu, ee. go oallugiin ii lean eananeaiggátvuohta ¶ ortnegis. Dát guoská earenoamážit soahtegaskaáigái. Dasto eai láddjen buot niittuid jahkásaččat. Ja nuppedáfus lei daid ekonomalaš árvu olu stuorit go dušše fuođarárvu. Niittut ledje mielde dásseme suoidnebuktaga rievddademiid. Lea váttis sirret ovttaskas olbmuid čearddagullevašvuođa mielde go buohkat eai mieđit iežaset identitehta. Muhtun guovlluin ja suohkaniin ges leat olbmot nu seahkálaga ahte lea váttis čielga rájiid bidjat álbmogiid gaskii. Muhtun guovlluin gal sáhttit oaidnit daid. Vuosttažettiin leat olmmošlohkamat mat muitalit veahá čearddaid guovllujuogu birra. Nubbin leat dutkamat njuolga muhtun čeardda birra. Dáid vuođul sáhttit gohčodit omd. Čoalmmi, siskkit Lágesvuona, Máze ja Buolbmága sámi guovlun. Seammaládje leat ee. Bissojohka, Buođggáidnjárga ja Ánnejohka kvena guovllut. Goalmmádin leat jearahallamat čearddajuoguid birra, omd. ahte bajit Álttá ássit ledje kvenat ja dáččat. Lea váttis soahtegaskaáiggi álbmogiid sirret čielgasit go niitoláddjema ja lassifuođđara birra lea sáhka. Mađi lagabui boahtit meara, dađi unnit erohusat leat. Čielga erohus gal lea eambbo dan relatiiva juogus, sihke niitoláddjema ja oppalaččat eanandoalu dáfus. Sápmelaččat ledje sorjasepmosat vuođđoealáhusain (boazodoalus, eanandoalus ja guollebivddus). Kvenat ledje sullii seammá gitta eanandoalus go sápmelaččat ja veahá unnit gitta guollebivddus. Dáččat ledje unnán gitta eanandoalus, muhto sii ledje eambbo gitta guollebivddus ja ođđaáigásaš fitnuin, nu go báktedoaimmain, fápmorusttegiin ja johtolagas. Muhto loahpalaččat livččii lohku de go omd. 1920:s, seammá olu dáččat go sápmelaččat eanadoalus gitta, ja kvenalohku livččii fas veahá unnit. Šibitdoallu lea doloža rájes leamaš sihke sámi ja dáčča guovlluin, muhto eanandikšun lea dábálaččat čadnon kvenaide. Ođđáigásašvuohta orru álggos boahtán dáčča-kvena guovlluide, earenoamážit dohko gos eanandoallu juo lei nanus. Siseatnansápmelaččain maid ovdánii eanandoallu sakka soahtegaskaáigge, muhto doppe orru guhkit bistán niitoláddjen soađi maŋŋel. Muhto mearrasápmelaččat gal ledje "báikkolaččat" bázahallan, ee. ruhtaváni, dieđuid, boaittobealássama ja eananváni geažil. ¶ Guollefatnasiid ođasteapmi lei bárrahis álgán ovdal 1920 juo. Šadde ollesáiggebivdit, geat fertejedje ollásit bargat guollebivdduin. Nu rievddai lotnolasdoaibma aktofidnu guolásteapmin. Sturrodaga dáfus dovdui dát mannolat eaemusat gávpogiin ja stuorit guollebivdohámmaniin, maŋŋel 1945. Ođđáigásašvuođa boađusin lei eambbo čoahkkeássan ja lassáneaddji dáruiduhttin. Oallut vuotnabivdit measta "bággejuvvojedje" eanandollui go eai birgen nu bures gilvvus. Pomorgávppašeami nohkan dakka maŋŋel 1. máilmmesoađi ja soađi áigge, čuzii vel earenoamážit smávvafanasbivdiide. Dát lei oallugiidda stuora vahágin. Heajut ekonomiija geažil bázahalle vel eambbo áhpeguolásteddjiid ektui. Dán guovtti guolásteaddjejoavkku gaskii šattai čielga ekonomalaš rádji. Vuonain ja unnit báikkiin jotke ge lotnolasdoaimmaguin maŋŋel 1945. Golmmasiessagiiguin ¶ ja gávccesiessagiiguin bivde guoli nu lahka gátti go vejolaš. Ovdal 1. máilmmesoađi ja soađi áigge, go mohtorfanas šattai eambbo dábálažžan, leat mannan dađistaga dobbeliidda. 1920-jagiin bivdigohte áhpeguollebáikkiin, ja muhtumat manne gitta Bjørnøyai ja Svalbárdii. Nappo lassánii bivdoguovlu sakka: Áhpeviidodat gos sáhtte bivdit, lei olu viidát go Finnmárkku eananviidodat. Buot gálduin vuohttá ahte guolásteapmi lei buot čearddaid oaiveealáhus. Muhto dáččat ja kvenat orrot ovddemus ođasmahttimii searvan. Omd. ledje Davvi-Várjjagis kvenat ovddasmannit. Muhtun mearrasámi guovllut eai birgen "ođastusa biekkain" mii Finnmárkkus lei; muhto doppe maid ledje guovlluerohusat, Oarje-Finnmárku birgii buorebut go Nuorta-Finnmárku. ¶ Gjenreisningsnemda (Ođđasishuksenlávdegoddi) dajai 1948.s ahte Finnmárkku álbmot oalle viidát ferte dinet bivdduin, meahcástemiin, lubmemiin/murjemiin ja sáivaguollebivdduin. Eará meahcceriggodagat leat darfi ja vuovdi. Doloža rájes gitta ođđa áigái leat olbmot bargan dáiguin lassiealáhusaiguin birgejumi váste ja sii leat maid oalle olu ruđa dinen daiguin. Ruđa dinen lea leamaš deaŧalaš earenoamážit boazodolliide ja eanandolliide. Rittuin dinejedje olbmot ruđa guollebivdduin, muhto lassiealáhusat ledje dárbbašlaččat borramušdábuheapmin. Dáin ealáhusain lei unnán vuovdin, ja danin lea váttis diehtit dáid ealáhusaid árvvu. Siseatnamis lea veahá álkit, go mii diehtit ahte muhtun boazosápmelaččain dahke lassiealáhusat 80% buot dietnasis. Muhto sii atne goitge iežaset boazosápmelažžan. Rittuin lei nu ahte meahcceriggodagaid geavaheddjiid atne geafibun go earáid. Dat lei juoga máid lei bággu bargat háhkat borramuša ja boaldámuša. Ákŋoluovttas heite omd. darfelogguma go ruhtadilli buorránii. Ollesáiggeguolásteaddji maid unnán asttai lassiealáhusaiguin bargat. Eanan- ja mearanjiččehasaid bivdu maid unnui. Boraspirebivdu lei measta nohkan 1950 birrasiid. Siskkit guovlluin gal lei ain veahá njoammelbivdu ja ealgabivdu šattai deaŧalažžabun. Lubmen/murjen, rievssatbivdu ja sáivaguollebivdu lei hui deaŧalaš olles ¶ dan áigodaga man birra lea sáhka. Dát lea čielgasit riggodatdábuheamis gitta. Rittuin ledje eananresurssat vátnáseappot. Sihke stuora ja smávva njiččehasaid lohku lei sakka unnon. Mearalottiid maid bivde garrasit. Soađi maŋŋel lea siseatnama resurssagilvu dađistaga lassánan, ee. danin go olbmuin lea eambbo friddjaáigi ja buoret birgejupmi. Muhtun bearrašiidda, gilážiidda dahje giliservviide sáhttet meahcceriggodagat leahkit hui mávssolaččat ekonomiija dáfus. Muhtumiidda sáhttá fas leahkit váttis bidjat čielga ráji gaskal ekonomalaš dietnasa ja astoáiggedoaimma. Eanas finnmárkulaččaide lea luondu suohtasin ja astoáiggegollun. Dan oaidnit čielgasit bartahuksemis mii lassánii sakka 1960-jagiin. ¶ FÁPMORUSTTEGAT JA VUOVDEDOAIMMAT. ¶ Oktasažžan dáidda doaimmaide lea ahte huksen ja doaibma lei ja lea áibbas gitta olggobeale ruđas. Dát lei eanas stáhta ruhta. Ráktodoaimmaide gal baicca leat bidjan olu priváhta ruđa, sihke Lulli-Norggas ja olgoriikkas. Vel ráktoealáhussii ge bođii Lulli-Norgga ruhta ovdal 1940. Nubbi oktasaš ášši lea ahte doaimmat leat oalle ođđaáigásaččat, 1800-logu rájes, muhto eanemusat lassánedje doaimmat easkka 1900-logus. Čáhcefámu geavahišgohte nu easkka go 1945:s. Báktedoaimmain leat maid dušše Álttá ráktoealáhus ja Mátta-Várjjaga ruovdemálbmaroggan mat leat seilon olles 1920-70 áigodaga. Eará doaimmat, earenoamážit veaikeruvket, leat bistán oalle oanehaš, unnán gánnáhahtti gávdnamiid ja heajos máilmmemárkanhattiid geažil. Áltái ja earenoamážit Mátta-Várjjagii gal leat báktedoaimmat leamaš hui deaŧalaččat. Mátta-Várjjagis gal maid lea hui olu vuovdedoaibma leamaš. Doppe leat stáhta dahje lulli-norgalaččaid ruhtadan stuora, ođđaáigásaš sahárusttegat . Mátta-Várjjaga báktedoaimmat ledje maid jurddašuvvon oassin dáruiduhttinbarggus. A/S Sydvaranger lei eahpitkeahttá deaŧaleamos beallin Mátta-Várjjaga rievdamis sámi/kvena suohkanis dáčča suohkanii, sihke čearddalaččat ja kultuvrralaččat. Ii dát ádjánan go 20 jagi. Johtolatvejolašvuođat ledje deaŧaleamos dáruiduhttinoassin. Vaikko ii livčče leamaš ruđalaččat gánnáhahtti hukset geainnuid ja telegráfa/telefovnna, de fertejedje dahkat dan ng. náššuvnnalaš árttaiguin, nappo sihkkarastit Finnmárkku čearddalaččat, kultuvrralaččat ja politihkkalaččat. Ee. galge geaidnorusttetbargit hupmat dárogiela. Nubbi guovddáš jurdda lei ahte doppe gos lei geaidnu, dohko bođii maid ealáhuseallin. Soahtegaskaáigge čovde dan stuora bargguhisvuođa geaidnohuksemiin. Seammá jurdda lei maid čáhcefápmorusttegiid huksemiid duohken. Álge han vel hui áigá čáhcefámuin. Hammerfeasttas lei vuosttaš suohkanlaš čáhcefápmorusttet 1891:s, muhto sihke suohkana ja priváhta ruhtaváni geažil Finnmárkkus lei bargu guhká dušše áigumuššan. ¶ Vuosttaš prošeavttat álge 1939:s, muhto maŋiduvvojedje soađi geažil. Dat olu čáhcefápmorusttethuksemat álge 1945:s ja ledje bajimusas Álttá-Guovdageaineanu dulvademiin. Soađi maŋŋel lea joatkevaš johtolatvejolašvuođaid huksemat, ođđa geainnut ja girdišiljut, ruvkedoaimmat ja earenoamážit fápmorusttegat, dagahan soahpameahttunvuođaid luonddusuodjalanberoštumiiguin, astoáiggeulbmiliiguin ja boazodoaluin. Dán áigodagas eai lean datte stuora soahpameahttunvuođat. Lea váttis fuobmát sullasaš soahpameahttunvuođaid ovdal 1970, várra eanas danin go ledje juste nuppelágan gáibádusat ja sávaldagat. Olbmot háliidedje geainnuid, elrávnnji ja ođđa bárgosajiid. ¶ 14. KAPIHTTAL ¶ Finnmárkku riekteoainnut ¶ Falkenberg čálii 1938:s ahte "otná dán beaivvi ii dáidde bealis ge vuotnasápmelaččain eananeaiggátvuohta ortnegis" (Falkenberg 1938: 68). Sverre Eilertsen muitala ahte Álttás ja Dálbmeluovttas "ii lean muhtumiin eananoamastanduođaštus ruovttugittiide ge" (Sverre Eilertsen 1987). Salamon Klemetsen muitala ahte soahtegaskaáigge ledje juohke Reinelv ¶ bearrašis (Davvenjárgga suohkanis) iežaset ládjogiettit. Muhto eai sii eaiggáduššan ládjogittid, sii ¶ 1355 váilu sámegielnamma ¶ ledje dušše oamastan daid. Bearrašiin lei jaskes soahpamuššan doahttalit guhtet guimmiideaset oamasteami. Lei álkis vuođđojurdda dasa movt oamastišgoahtit eananbihtá: "Vuosttaš gii joavdá millo lusa, oažžu millet" (Salamon Klemetsen 1988). Juohke bearrašis ledje iežaset báikkit, ii ge oktage mannan ránná darfeloggunbáikái, sárggái dahje niitui, muitala Peder A. Persen Rávttošnjárgga, Beavgohpi ja Igeldasa birra soahtegaskaáigge ja vuosttaš jagiid soađi maŋŋel (Peder A. Persen 1987). Kamøyværas ¶ ledje juohke bearrašis iežaset ládjobáikkit máid atne alcceseaset gullat, muitala Ivar Iversen: "Dáid oamastedje go olu jagiid ledje láddjen doppe. Olbmot oamastišgohte báikki gos áin láddjejedje, vaikko ii lean makkárge almmolaš duođaštus dasa. Ránnáin lei seammá oaidnu" (Ivar Iversen 1987). Irevuonas Máhkarávjjus láddjejedje olbmot buot ruonas meahccegittiid ja mohkiid vuotnagáttiin. Juohke bearrašis ledje iežaset láddjenbáikkit doppe (Edgar Ingebrigtsen 1987). Čoalmmis lei bearrašiin "muhtunlágan oamastanriekti ¶ muhtun guovlluide ". 1920jagiin mihtidedje niittuid, " measta dološ oamasteami mielde", čálii Kolsrud 1943:s (Edgar Ingebrigtsen 1987). Dákkar cealkagiid vuođul fertet jáhkkit ahte oamastanvierru ¶ lei dábálaš oba Finnmárkkus, earenoamážit soahtegaskaáigge. Oallugat barge eanandoaluin almmá almmolaš eaiggáduššanrievtti haga. Nuppedáfus meannudedje sii dego sis livččii dákkár riekti. Olbmot nappo doahttaledje guđetguimmiideaset oamasteami. Dákkár dilálašvuođas atne oamasteami ovttadássásažžan formálalaš eaiggáduššanrivttiin. Dán oaidnit ee. das go riidu oamastuvvon niittuid nalde sáhtii bullehit seammá garra dovdduid dego livčče priváhta eatnamat. Falkenberg čálii 1938:s ahte hárváin "lea dássožii leamaš eaiggáduššanriekti eatnamii. Dan geažil leat nákkáskan muhtun geassesaji nalde, muitala Peder Larsen Reinanvikas ¶ . Sáhtii šaddat dan meare soahpameahttunvuohta ahte eiseválddiin dárbbašit veahki. Sáhtii leahkit váttis mearrádus jus ii goappáge bealis lean ámttaduođaštus ¶ dahje ráđđehuseananoamastanduođaštus ¶ . Nuppedáfus lei vierru ahte go muhtun gallánii iežas geassesadjái, de attii dan ustibiidda dahje verddiide, geat geavahišgohte geassesaji" (Falkenberg 1938: 66). Ivar Iversena oaivila mielde lei Kamøyværas ¶ dainnalágiin ahte jus lei "láddjen ovttahat sajes máŋggaid jagiid, de ii ábuhan nubbi mannat dohko amas šaddat ránnáriidu" (Ivar Iversen 1987). Darfebáikkit maid gulle oamastanvirrui. Dákko ferte sirret dan máid sáhttit dás gohčodit priváhtan (ovttaskas olbmo dahje bearraša báikin) dahje oktasaš oamasteapmin. Juohke ¶ 1356 váilu sámegielnamma 1357 hevdsrett 1358 hevdsskikken 1359 váilu sámegielnamma 1360 amtssedler 1361 regjeringsskjøter 1362 váilu sámegielnamma ¶ bearaš oamastii darfebáikki (Salamon Klemetsen 1988). Seammaládje lei Irevuonas Máhkarávjjus (Edgar Ingebrigtsen 1987). Olggut Deanu jekkiid gal atne oktasašopmodahkan ¶ ja buohkat serve darfeloggumii (NEG 20649 Ytre Tana). Lei oktasaš bargu maid dalle. Soaitá leamaš seammaládje Akkarvikas ¶ ja Cuokcavuonas. Akkarvikas ¶ muitaluvvo ahte buohkat galge bargat ovttas (NEG 21113 Akkarvik i Sørøysund). Cuokcavuonas searvvai olles bearaš darfehommáide ja sáhtte lonohallat bargguid (NEG 21365 Nuvsvåg i Loppa). Várra lea leamaš nu ahte sii geat eai loggon darffi, veahkahalle eará bargguiguin. Priváhta eanan lei nappo eanan masa lei almmolaš dohkkeheapmi dahje ránná dohkkeheapmi. Almmolaš dohkkeheapmin oaivviliduvvo dás gulahuvvon ¶ eanan. Ránnáin oaivvilduvvo maid gilisearvi jna. Darfeloggunbáikkiid dahje murrensárggáid máid báikkálaš servodat anii ovttas, fertejedje eará báikkálaš servodagat dohkkehit. Peder A. Persen muitala ahte juohke giliservodagas galge leahket sárggát doppe gos ásse. Beavgohpi ássiin ledje sárggát várregilggás gili badjelis ja dohko eai mannan earát (Peder A. Persen 1987). Eanas luopmánat/muorjjit šaddet stáhta eatnama nalde ja 1953 rádjái lei buohkain friddja lohpi lubmet/murjet. Muhto luopmánat/muorjjit mat leat priváhta eatnama nalde, "gullet geavaheddjiid oainnu mielde eananeaiggádii" , čálii Ercka T. Helskog 1978:s. Dán oktavuođas lei sáhka luopmániid birra, danin go joŋain ja sarrihiin eai dette beroštan (NOU 1978: 18 A: 186). Peder A. Persen muitala ahte lagasguovllut "ledje juhkkojuvvon fásta geavaheaddjeavádahkan. Mii Beavgohpilaččat čokkiimet dušše Ráfttošjoga davábealde. Sihke luopmánat, joŋat ja sarrihat ledje oktasaččat, ja eará suohkaniid olbmot maid čogge daid" . Beavgohpis eai lean fásta geavaheaddjeavádagat olggobealolbmuide. Sii čogge ovttas ustibiiguin ja fulkkiguin (Peder A. Persen 1987). "Fuođđut ledje maid friddja resurssan buohkaide, nu go luopmánat/muorjjit ge" , čálii Ericka T. Helskog (NOU 1978: 18 A: 186). Muhto olu báikkiin, ee. Porsáŋggus, ledje šaddan "geavahanavádatrájit iešguđet giliservviid, gilážiid ja muhtun muddui bearrašiid gaskal" , čállá Bjørn Aarseth 1976:s (Skaidiprosjektet 1975-76. Samisk-etnografisk delrapport s. 24). Dát galggai gustot buot bivdui, muhto rievssatbivddus ii orron nu čielga avádatjuohku: "Son gii bođii ovddemus muhtun báikái gárdut maŋŋel go muohta lei bisánan, beasai dábálaččat bivdit doppe. Sii geain ledje bivdogoađit, ledje dávjá vuosttažat dan báikkis. Rievssatbivddus bissuin eai lean avádatrájit. Báhčči bivddii ovddemustá olggobealde dan guovllu gos su gárddit ledje" (ibid s. 24). Reašvuonas muitaluvvo ahte bivdit juogadedje meahcceguovllu gaskaneaset, eai ge sii mannan nuppi guovllu siskkobeallái (NEG 21308 Rafsbotn 1969). Adolf Steen čálii 1963:s ahte Máze johka- ja jávrebivddu guovddáš beallin lei ahte bivdu lei oktasaš. Juohkehaš oaččui bivdit gos háliidii (Steen 1963: 81). Luopmánid/murjjiid, fuođđuid, moniid ja uvjjaid dáfus gal dušše hárve sáhtte hupmat priváhta eaiggáduššanrievtti birra. Vuosttažettiin ledje dat Dávdnesálla priváhta eaiggáduvvon luomejeakkit. Muhtun eaiggáduvvon eatnamiid čuvvot murjen/lubmen-, bivdo- ja guolástanvuoigatvuođat: "Bivddus ja guolásteamis eai beroštan nu olu ovdal, muhto dál čuoččuhit ¶ 1363 váilu sámegielnamma 1364 felleseie 1365 váilu sámegielnamma 1366 váilu sámegielnamma 1367 tinglyst ¶ vuoigatvuođaid ", muitaluvvo omd. Gállojogas 1970:s (NEG 21572 Skallelv 1970). Muorjevuoigatvuođa (earenoamážit luomevuoigatvuođa) gal baicca leat álo čuoččuhan. Muhtun monne- ja uvjabáikkit ledje (ja leat) priváhta. Oallugat leat maid atnán stáhta eatnama friddjan, ahte ássit ožžot ollásit geavahit dan. " Ii oktage čuoččuhan bivdorievtti ii ge oktage oastán bivdogoartta stáhta eatnama nala", muitaluvvo dan birra movt Akkarvikas ¶ lei ovdal maŋimus soađi (NEG 21120 Akkarvik 1968). Peder A. Persen maid dadjá seammá sullii: "Eat goassege leat eiseválddiin ohcán dahje jearran maidege, eat dalle go bijaimet guvžá- dahje meararávdofierpmi dahje go bivdogođiid ceggiimet meahccái" (Peder A. Persen 1987). Lea dábálaš dadjat dál: Dáppe leat olu friddja eatnamat gos sáhttá guolástit ja murjet/lubmet almmá gevrehallat eret (Salamon Klemetsen 1988). Vaikko makkár oaidnu Finnmárkku olbmuin livččii fylkka riggodagaide, de ráđđejedje báikkálaš servodagat goitge riggodagaid iežaset lagas guovllus, go ledje guhkes gaskkat ja heajos johtolatvejolašvuođat soahtegaskaáigge. Soađi maŋŋel rievddai dát hui olu go johtolatvejolašvuođat buorránedje, birgejupmi buorránii ja astoáigi lassánii. Eará joavkkut, nu go turisttat, bartaeaiggádat ja eará báikkálaš servodagaid ássit oamastallagohte báikkiid máid báikkálaš servodagaid ássit ledje atnán iežasin (sin luomejeaggi, sin guollejávri, sin bivdoguovlu). Go eanandoallit gávnnahedje ahte gánnáha geavahit gittiid buorebut go niittuid láddjet, seammás go formálalaš eaiggáduššanriekti šattai eambbo dábálažžan, de nogai oamastanvierru dađistaga. Eanandoaluid lohku maid unnui soađi maŋŋel. Eambbo eanan luovvanii go meahci geavahišgohte unnit. Bjørn Aarseth dajai 1976:s Skáiddajoga ¶ dulvadanáigumušaide: "Eanandoallosápmelaččat ledje eanas heaitán mannamis geassesajiide 1900-logu gaskkamuttos. Niitoláddjema heite sullii seammá áigge" (Skaidiprosjektet 1975-76. Samisk-etnografisk delrapport s. 23). Go eanandoalu meahccegeavaheapmi unnui, šadde soahpameahttunvuođat dáloniid ja boazoeaiggádiid gaskii eanan- ja čáhcevuoigatvuođaid birra. "1960 birrasiid ribaheimmet mii dálonat buot vuoigatvuođaideamet boazodollui" , dadjá Peder A. Persen (Peder A. Persen 1987). Vuosttaldeaddji riekteoainnut bohtet ovdan das máid Odd Erling Smuk celkkii 1987:s: "Sámi guovlluid areálgeavaheamis ferte boazodoalu vuhtii váldit ovdalii buot eará. Boazodoalus lea eahpitkeahttá iežas geavaheami bokte nannoseamos vuoigatvuohta guovlluide" (Finnmark Dagblad 25.5.1987. NBR:a ovdaolbmo rahpansártnis NBRa 40. jahkečoahkkimis) 1840:s juo gáibiduvvojedje Finnmárkku báikki álbmogii earenoamáš mearabivdovuoigatvuođat Máhkarávjjus ja Porsáŋggus (Finnmarken Amt. Journaláššit. Pb. 177 1835-1841. J. nr. 624 (1841). Statsarkivet i Tromsø (Romssa stáhtaárkiiva)). Omd. gáibidedje Porsáŋggus sáidebivdogildosa, máid sáhttá atnit seammasullásažžan (Hanssen 1986: 331. Porsáŋggu guollebivdit gáibidedje sáidenuohttungildosa ovdal ¶ 1368 váilu sámegielnamma 1369Skaidivassdraget ¶ čakčamánu 1. b. Guolástusbearráigeahčči Gerhard Sørensen oaivvildii ruovttubivdiid geahččalan dáinnalágiin doalahit olggobeale bivdiid eret). Ii 1800-logus dahje maŋŋel dáidde guollebivdiin leamaš dábálaš oaidnun ahte ábi guolit gullet earenoamáš guollebivdihámmana dahje vuona ássiide. Dábálaš oaidnun dássožii lea leamaš ahte ii oktage eaiggáduša guolleriggodagaid ja ahte buohkat ožžot bivdit daid (Finnmark 1979: 335). Dát oaidnu vuhtto Skarsvåg Fiskarlag - (Skárfvákki ¶ guollebivdosearvvi) cealkámušas 1985:s: Allot bargga nu ahte buot Finnmárkku guollebivdohámmanat gáibidit sierra bivdobáikkiid dainna ahte "mii ássat dáppe - dat lea min áhpi ja min guolit" (Skarsvåg Fiskarlag 1985. Dán celke Irevuona guollebivdosearvvi (Gádde-Iččáhis) snoranuohttegildosa gáibádusa oktavuođas vuođđolinjjá siskkobealde (12 beanagullama)). Muhto earenoamážit 1980- ja -90-jagiin lea goit čielggas ahte Finnmárkku riddoássit gáibidit sierra áhpeguovlovuoigatvuođaid báikki ássiide. Ovdamearkan dákkár vuoigatvuođaoainnu rievdamii lea gáibádus ahte guolit máid leat bivdán Finnmárkku riddogáttis galget buktojuvvot Finnmárkui. ¶ Oanádusat, prentejuvvon gáldut ja girjjit ¶ (Čuđegietti olbmuid 1893-1926 dearvvašvuođa ja čorgatvuođa-raporta): Helse 18931926 (Dearvvašvuohta 1893-1926) ¶ čálekeahtes eatnamiid birra Finnmárkkus, 1962): (Jordsalgsloven 1962) 1962 eananvuovdinláhka ¶ loahpalaš ávžžuhus, 1962) (Scheikomitéen): Scheilávdegoddi ¶ (Landbruksmelding): Eanandoallodieđáhus ¶ mihtideamit)): NGO ¶ Gáldut ja girjjit ¶ Čállis lea kopija dákkar gálduin máid lea váddásit dábuhit, omd. Reihvákki fápmorusttega árkiivva čállosat. ¶ Gáldut mat eai leat deaddiluvvon ¶ Oassi V Einar Niemi Nuortalaččat - riggodatgeavaheapmi ja vuoigatvuođat ............................................................................................ 1 1.KAPIHTTAL ............................................................................................ 2 Álggaheapmi ............................................................................................ 2 1.1 MUDDEN 2 1.2 DUTKANHISTORJJÁLAŠ ¶ GOVVIDEAPMI 3 2. KAPIHTTAL ............................................................................................ 9 Nuortalaččaid historjjá govvideapmi ............................................................................................ 9 2.1 TERMINOLOGIIJA 9 2.2 BOARES ¶ KULTUVRA 11 2.3 NUORTALAČČAT JA KLOSTERIID LEAVVAN 13 2.4 NUORTALAČČAT JA GÁVPEVIIDÁNEAPMI 14 ¶ 2.5 NUORTALAČČAID SIIDAGUOVLLUT 15 2.5.1 Siiddaid rádjebidjamiiid vuođđojurdagat. ¶ 15 2.5.2 Suonjilsiida ¶ 16 2.5.3 Beahcánsiida ¶ 18 2.5.4 Báhčaveaisiida 20 2.5.5 Servodatorganiseren 25 3. KAPIHTTAL ............................................................................................ 28 Njávdáma nuortalaččat ............................................................................................ 28 3.1 VEAHÁ GÁLDUID BIRRA 28 3.2 VEAHÁ VÁTTISVUOĐAID JA TEORIIJA BIRRA 29 3.3 GUOVLU 31 3.4 JAHKODATJORRU JA JOHTINMÁLLE 33 3.5 HEIVEHEAPMI, DUVDIN JA VUOIGATVUOĐAID BEALUŠTEAPMI 38 (1600-1700-LOGUS) ............................................................................................ 38 3.6 NUPPÁSTUVVAN ¶ ÁIGI 45 3.9 LUOSSA MASSO EARENOAMÁŠ VUOIGATVUOHTAN 47 3.10 FÁSTAÁSSIID BOAZODOALU BOHCIIDEAPMI 49 3.11 SKOALTAEALLU 52 3.12 OKTASAŠEANAN MASSO 55 3.13 MAŊIMUS DOARJAGAT 57 3.14 LOAHPPAČÁLUS - DAHJE MAŊŊEL SOAĐI ÁIGGE GOVVIDEAPMI 62 3.14.1 Johttisápmelaččaid boazodoallu vuođđuduvvo 62 3.14.2 "Vai lea čielggas ahte mii leat ain eallime" 64 3.14.3 Lágasteapmi 64 Girjjálašvuohta ja gáldut ............................................................................................ 68 ¶ Einar Niemi ¶ Nuortalaččat - riggodatgeavaheapmi ja vuoigatvuođat ¶ Gov. 1 Davvikalohta siiddat (Vorren 1989 girjji mielde) ¶ 1. KAPIHTTAL ¶ Álggahus ¶ 1.1 MUDDEN Dát čielggadeapmi lea nuortalaččaid birra dan njealji siiddas gos sii ledje; Njávdámis, Báhčaveajis, Beahcánis ja Suonjilis. (Siida-doahpaga birra gč. omd. NOU 1984: 18. Sámi riektedili birra: 72, Solem 1933/1970: 81 ff., Tanner 1929: 338 ff). Čielggadeapmi válddahallá historjjálaččat buot njeallje siidda, váikko dál lea dušše Njávdánsiidda orohat mii njuolgut bohciidahttá Norgga riektehistorjjálaš gažaldagaid. Buot njeallje siidda ledje 1800-logu rádjái Norgga ja Ruošša (Ruoŧŧa/Norgga ja Ruošša/Suoma) oktasašguovllus. Siiddat ledje lahkalaga ja dain lea eanas oktasaš historjá. Geahččama ja oppalašvuođa geažil lea dárbbašlaš dovdat dan oktasaš historjjá ovdal go guorahallagoahtit ovtta válljejuvvon siidda. Dán čielggadeamis áigut vuođđohistorjjálaš oasis vuos guoskkahit dan golbma nuorttimus ja lulimus siidda. Guokte siidda dáid searvvis, Suonjil ja Beahcán, gárttaiga Ruošša ja Norgga 1826 rádjesoahpamušain áibbas olggobeallái Norgga guovllu. Golmmát siida - Báhčaveadji - luoddanii birrasiid 100 jagi maŋŋel ja siida nogai oalát Norgga bealde. Dasto lea čielggadeapmi earenoamážit Njávdáma birra. Dálá Njávdán lea gilli Mátta-Várjjaga suohkana oarjjageažis Finnmárkkus. 1900-logu álggus lea Njávdán maid leamaš dán suohkanoasi skuvlaguovddážin. Gilli lei Finnmárkku stáhtainternáhtaid huksenprográmmas, stáhta skuvlapolitihka oassin, man ulbmilin lei dáruiduhttin. Fossheim ¶ internáhtta Njávdámis ja Strand ¶ internáhtta Báhčaveajis ledje vuosttaš stáhtainternáhtat mat huksejuvvojedje Norggas, goappešagat 1905:s. Girkuid maid huksegohte dađistaga eambbo jahkečuođimolsumis, álggos Njávdán kapealla mii vihahuvvui 1902:s. Muđui šattai gilli suohkana olu duollodoaimmahathuksemiidda searvat, go duollobearráigeahčču bođii 1911:s, seammá jagi go Girkonjárga šattai sierra duollobáikin. Johtolatvejolašvuođaid huksemiin 2. máilmmesoađi maŋŋel nannejuvvojedje gili guovddášdoaimmat vel eambbo, ee. go gaskariikkageaidnu bođii Supmii. Njávdánjoga luossabivdu lea earenoamážit turisttaid geasuhan Njávdámii. Njávdán lea nappo maiddái dološ njávdánsápmelaččaid siidda namma, dan siidda mii 1826 rádjegeassimiin juhkkojuvvui sullii guovtti ovttastuoru guovlun. Muhto Njávdánsiida, dahje rievttabut Njávdáma Norgga beale siiddaoassi, ii formálalaččat bieđganan goassege, nu go Báhčaveaisiida. Báhčaveaisiida bieđganii Norgga gullevašvuođa dáfus 1920-jagiin. Dalle ledje Njávdáma nuortalaččat ¶ heahtedilis. Muhto nuortalaščearda ii nohkan goassege Njávdámis. Sii leat čearddalaččat leamaš dássožii. Sis ¶ váilu sámegielnamma ¶ váilu sámegielnamma ¶ lea danin earenoamáš historjá go dat lea boatkkakeahtes historjá dálážii Norgga rájiid siskkobealde. Dasa lassin lea njávdánsápmelaččaid riektedilli áigeguovdilin leamaš maŋimus jagiid. (Dás duohko geavahan doahpaga "njávdánsápmelaččat" buohtalaga doahpagiin "Njávdáma nuortalaččat" ). Deaŧalaččamus gažaldagat dán čielggadeamis leat čadnon geográfalaš muddemii, ránnáid gaskavuhtii ja stáhtavuođđudeapmái ja sin stáhta- ja náššunásahanrahčamiidda, servodatorganiseremii, riggodatgeavaheapmái ja vuoigatvuođaide, buot historjjálaš geahččamiin. Váldodeaddu boahtá leahkit riggodatgeavaheami ja vuoigatvuođaid nalde. Sámi vuoigatvuođalávdegotti 1984 čielggadeamis (NÁČ 1984: 18 (Sámi riektedili birra) lea iešguđet sámi joavkkuid birra čilgejuvvon ja daid earuheami ¶ historjjálaš eavttut (bihttá 3.1-3.3, seammáládje go Sámekulturlávdegotti vuosttaš oassečielggadusas, NÁČ 1985: 14 Sámi kultuvra ja oahpahus. Doppe lea nuortalaččaid historjá oanehaččat muitaluvvon (NÁČ 1985: 14: 30-31). Mátta-Várjjaga boazodoalu ovdáneami válddahallama maŋŋel ja movt njeavdánsápmelaččaiguin manai dán dáfus, loahpahuvvo nuortalaččaid historjáčielggadeapmi dáinnalágiin: "Norgga bealde leat dušše moattis geat atnet iežaset skoaltasápmelažžan ¶ (nuortalažžan). Nuortalaččaid maŋisboahttit, geat eai goassege leat leamaš nu oallugat, leat eanas seahkánan ¶ álbmogii. Nuortalaččaid dološ kulturmálles leat dušše kulturmuittut báhcán Norgga beallái". (NOU 1985: 14: 30-31, dás jorgaluvvon sitáhta). Dán čielggadeamis lean maid válddahallan áiggi maŋŋel 2. máilmmesoađi, muhto dan áigodaga in válddahala nu čiekŋalit. Čielggadeapmi váldá danin ovdan čujuhuvvon bihtá loahpa. Muhto áiggun dál juo deattuhit ahte Njávdáma nuortalaččain eanas áigge soađi maŋŋel lea leamaš joavkodiđolašvuohta ¶ ja ahte sii formálalaččat leat čearda. Čeardan sii leat riekteáššiiid fievrredan maŋimus logi jagi čuoččuhit árbevirolaš vuoigatvuođaid. Álggahettiin dáidá leahkit heivvolaš girjjiid ja dutkanstátusa muitalit. ¶ Dađistaga lea dutkangáldut lassánan sápmelaččaid birra ja dain lea unnimus čállojuvvon nuortalaččaid birra (vrd. Storå 1971: 24: 27 ff.). Máŋggain dutkanbargguin ja earenoamážit mátkeválddahallamiin ii leat čielga earru gaskal nuortalaččaid ja eará sámi joavkkuid, nu go ruošša sámiid nuortalaččaid siiddaid nuortalis ja Suoma vuovdesápmelaččaid, geat ledje lulliránnát. Dainnalágiin šaddet muhtun ráje dutkanbargguin mat árvvusge ¶ galge leahkit nuortalaččaid birra, eahpesihkkarat go earenoamážit joavkoprofilerema birra lea sáhka. Gávdnojit gal muhtun barggut. Eanas leat ráddjejuvvon dihto áššiide dahje kulturdovdomearkkaide dahje muddejuvvon geográfalaš guovlluide, omd. ovttaskas siiddaide. Dušše hárváin lea oktiičatnan ¶ ulbmil oppalaš nuortasámi guovlluin. Väinö Tannera 1929` "antropogeográfalaš" dutkan, Skolt-lapparna, lea ain oahppáseamos nuortalaččaid birra. Dutkan lei oassin dan stuora dutkanprošeavttas . Beahcán ¶ gullagođii Supmii maŋŋel Suoma veahkagotti ¶ Beahcámis ja Dorpotráfi Ruoššain 1920:s, ja šattai bivnnuhis guovlun Suoma servodat- ja kulturdutkiide. Tanner bidjá nuortalaččaid viiddis kultuvrralaš, geográfalaš ja historjjálaš oktavuhtii ¶ , ovdal go dárkilit čielggada nuortalaččaid ekonomiija, álbmothistorjjá ja organisašuvnna. Vaikko sus lea ge buohtastahtti ¶ ulbmil, de deattuha son Beahcán-siidda. "Norgga" siiddat, Njávdán ja Báhčaveadji, válddahallojit earenoamážit kapihttalis , ja earenoamážit deattuha son riggodatgeavaheami ja jahkodatjoru ¶ . Dán guovtti siiddas lea Báhčaveaji birra eambbo sáhka (s. 103-160); Njávdámii ii leat juolluduvvon go sullii 10 siiddu (s. 214-223). Tannera dutkanbargu lea almmotge ain vuođđočálus nuortalaččaid birra. Dat lea earenoamáš ja das leat gáfadis olu duođaštusat; viiddis árbevirolaš vuođustuvvon guovlludieđut leat mielde lassin árkiivaávdnasiidda ja girjjiide. Čielggadeapmi lea muhtun sajiid báiti čálus, čiekŋalis máhtuin ja oppalaččat maid nanu doarjagiin ja ráhkisvuođain čállon. Muhto muhtun sajiid lea čielggadeapmi báidnojuvvon sosiáldarwinistalaš ja deterministalaš jurdagiiguin - dat maŋit goit vuhtto earenoamážit soahtegaskaáigge Njávdáma čielggadeamis. Máŋga eará Suoma dutki leat čállán deaŧalaš čállosiid nuortalaččaid birra. ¶ T. I. Itkonen čálii guhká - sullii 1913 rájes 1970-jagiide - muhtun dutkosiid nuortalaččaid birra mas leat deattuhuvvon iešguđet sihke ávnnaslaš ja eambbo immateriála ¶ kulturdilálašvuođat. Son lea ee. almmuhan nuortalaš (ja Guoládaga sámi) máinnasgirjji (1931) ja fonehtalaš nuortalaš sátnegirjj (1958). Helmer Tegengrena gáfadis ¶ čálus En utdöd lappkultur i Kemi Lappmark. Studier i Nordfinlands kolonisationshistoria (1952) (Giema ¶ nohkan sámikultuvrra dutkanbargu. Davvi-Suoma koloniserenhistorjjá guorahallan) válddahallá vuovdesápmelaččaid historjjá ja kultuvrra, muhto dat guoská maid nuortalaččaide dainna viiddis historjjálaš ja kultuvrralaš geahččanmálliin ja go Guoládaga sápmelaččat ledje nuortalaččaid lulliránnát. M. A. Castréna bargguin leat maid muhtun ráje áigeguovdilis dieđut (Castrén 1842; 1852-70), vaikko Castrén eanemustá doaimmahii guovlludutkamiiddis ¶ nuortaleappos ja lullelis. Doaimmalaš álbmotdutki Samuli Paulaharju olu monografiijain lea maid nuortalaččaid dutkanbargu, Kolttain mailta (1921, 1914 guovlludutkamiid vuođul), áššeguorahallan Suonjila sápmelaččaid birra. Dat lei vuosttaš čiekŋalet nuortalašguorahallan. Paulaharju atná suonjilsápmelaččaid vuovdesápmelažžan, ja su čielggadeapmi lea eanas Suonikylä/Suonjila gili eallima birra, dan boares dálvegili birra. Sullii seammá áigge barggai Gustaf Hallström, Nordiska museet i Stockholm- bargi, guovlludutkamiid davvi Ruošša sámiguovlluin. Son deattuhii ávnnaslaš kultuvrra árbevirolaš oskkučađaheami. Son guorahalai maid nuortalaččaid, almmá sin earenoamážit dutkat. Čiekŋaleamos bargu lea čálus (Guoládatsámiid áitojuvvon eallin) (Hallström 1912). Kustaa Vilkuna doaimmahii máŋga smávit guorahallama nuortalaččaid birra, earenoamážit sin ávnnaslaš kultuvrra birra. Vuosttaš bargu lei 1929:s, ja dalle deattuhii Báhčaveai- ja Beahcánsápmelaččaid. Nubbi Suoma dutki earret Tannera, gii nuortalaččaid lea guorahallan, lea Karl Nickul. Son almmuhii Suonjil- ja Beahcánsápmelaččaid birra dutkanbargguid 1930-jagiid álggus gitta 1970-jagiide. Earret ekonomiija ja jahkodatjoru lea vuoigatvuođahistorjá guovddážis Nickula bargguin (vrd. Nickul girjjis Bergland 1977: 166 ff.). Váldobargun lea maid Suonjilsiidda dárkilis guorahallan 1938 jahkodaga, mii lei maŋimus ¶ "dábálaš" jahki árbevirolaš eallinvugiin, ovdal go 2. máilmmesoahti rievdadii buot, 1939 Dálvesoađi buollámiin. Dat bargu guoská maid eará nuortalaš siiddaid guorahallamiidda árbevirolaš servodatvuogádaga maŋimus áigodagas (Nickul 1948). Loahpalaččat vel namuhan Suoma etnologa Nils Storåsa monografiija Burial Customs of the Skolts Lapps (1971), mii hávdádanvieruid dárkilis guorahallama lassin maid čielggada nuortalaččaid historjjá ja riggodatgeavaheami. Dasa lassin muitala dat dutkangirjjálašvuođa, mii lea maiddái dán barggus leamaš ávkin. Ruošša bealde lea N. Charuzina čiekŋalis ruoššasámiguorahallan, Russikie lopari (1890) oahppáseamos, vaikko lea duođaštuvvon ahte Charuzinas lea veaháš váttis gáldogeavaheapmi go son oinnolaččat muitala dainnalágiin ahte dieđut eai soaba oktii, omd. go geavaha oarjeguovllosámiid válddahalli dieđuid ruošša sámiid válddahallamis (vrd. Storå 1971: 31). Ruoššaregima áigge ledje dutkanbarggut sápmelaččaid ideologalaš oainnuiguin báidnojuvvon, eai ge oro earenoamážit govvidan nuortalaččaid oktan joavkun. Dása dáidá Aleksej Kiseljov & Tatjana Kiseljova unná girjjáš (1979) ovddasteaddjin (girji lea jorgaluvvon ruoŧagillii 1981:s), Samerna i Sovjetunionen. Historia, næringsliv og kultur. (Gč. dárkileappot ruošša girjjálašvuođa birra girjjis Niemi & Salvesen 1987: 87-88, note 2.) Soađi maŋŋel lea Čeavetjávrri ¶ servvodaga birra buot eanemus sáhka leamaš. Veahá čilgehussan dáidá leahkit dán servodaga dáhpáhusvallji ¶ historjá. Čeavetjávri šattai ođđa ássanbáikin nuortalaččaide geat soađi ovdal ledje Suonjilsiiddas ássan ja muhtun ráje Báhčaveaisiiddas (gč. maŋŋelis 2.3.2). Máŋga eŋgelasgieldutkanbirrasa sosiálantropologa leat guorahallan dán báikkálaš servodaga ja máilmmegillii almmuhemiiguin ožžon olu olbmuid diehttát áššiid. Vuosttaš lei amerihkkálaš antropologa P. J. Pelto, geas ledje Suoma ruohttasat. Son doaimmahii guovlludutkamiid doppe 1958-59:s. Su monografiijas (Pelto 1962) lea veahá leaikastalli ¶ hápmi. Vuogi sáhttá moaitit, muhto monografiijas leat oba olu kultuvrralaš ja olmmošhistorjjálaš dieđut. Eŋgelas antropologa Tim Ingold doaimmahii viiddis guovlludutkama Čeavetjávrris 1970-jagiid álggus ja son lea almmuhan vuđolaččamus dutkanbarggu dássožii báikki servodatorganiserema birra, vuosttažettiin ¶ The Skolt Lapps Today (1976). Eará dutkanbargguin maid leat geavahan Čeavetjávrri guovlludutkama ávdnasiid (vrd. Ingold 1980). Čeavetjávrri earenoamáš historjá lea bohciidahttán ipmárdusaid dan servodaga birra dego garra dutkamiid laboratorian álbmoga birra mii lei "ceavzán" dahje mii "fargga jávká" . Ii dát leat aivve bures váikkuhan. Muhtun stuora davviriikkalaš dutkanprográmma čujuhii Čeavetjávrri earenoamáš kultuvrralaš ja genehtalaččat sierranan báikin, dubmejuvvon jápmit ođđaáigásaš máilmmi deaivvademiin. Juohke ášši galge guorahallat máŋggalágan dutkandieđuiguin, go vel lei áigi. Bajimusas lei doaibma suoidnemánu 1969 go ovcci riikka 80 dutki ledje čoahkkanan guovlludutkamiidda, viiddis mediačájehemiiguin, maiddái TV-sáddemiin. Dát fallehanvuohki lei eahpitkeahttá heittot máŋgga dáfus. Siskkáldas geahččanmálle govviduvvui unnán, omd. nuortalaččaid iežaset oaidnu iežaset dili birra ja sin servodatorganiseren iežaset oainnu mielde (vrd. Ingold 1976: 12). Čeavetjávrri servodat ja Suonjilsiidda mannolat lea maid geasuhan duohtagirjjálašvuođa ¶ čálliid ja čáppagirjjálašvuođa ¶ čálliid. Norgga beale Reidar Hirsti lea čállán duohtavuođaválddahallama ¶ álbmot) lea čáppagirjjálašvuohta, muhto das lea čielga Suonjilsápmelaččaid historjá ja árbevierrodieđut vuođđun. Maiddái dán girjjis lea vuolláneami hápmi; girjji vuosttaš cealkka juo govvida dan: "Dás muitaluvvo álbmoga birra mii galgá jápmit" . Fránskka girječálli Robert Crottet orui guhká Suonjilsápmelaččaid luhtte, vuosttaš geardde 1938:s. Su olu čállosat dán álbmoga birra leat ipmárdusain ja doarjjaoainnuin čállon, ja oallugat leat lohkan daid. Maŋŋel go son lei vásihan muhtunlágan ođđa Suonjila Čeavetjávrris soađi maŋŋel, lei sus nuppelágan oaidnu go ee. Kåre Holtas. Suonjilsápmelaččat lei Crottet mielas ain čearda máid sivilisašuvdna ii vel lean olahan, ja sin servodat lei paradiisa - "dál dieđán ahte paradiisa ii goassege noga" (Måne over Suonjil, 1952: 7). Norgga bealde lea Ørnulf Vorren eanemusat dutkan nuortalaččaid historjjá ja kultuvrra. Son lea almmuhan máŋga čállosa main lea guorahallan nuortalaččaid, earenoamážit sin riggodatgeavaheami ja servodatorganiserema máid lea dárkilastán ekologalaš mállen. Das lea ¶ váilu sámegielnamma ¶ johtalaŋkultuvra guovddážis, muhto dat lea maiddái čállojuvvon unnitloguálbmot/stuoraservodat-geahččanmálliin. Dárkilepmosit lea son guorahallan Njávdánsiidda, mas čiekŋalepmosit lea Mátta-Várjjaga sápmelaččaid birra čállán, barggus Sør-Varangers historie (Lunde 1979: 51 ff.). Eanas dáin bargguin lea buohtastahtti oaidnu guovddážis, go válddahallá nuortalaš kultuvrra siiddaid buohtastahttimiin. Vorrena váldofáddá lea riggodategeavaheapmi, kultuvra ja servvodat. Riektehistorjá deattuhuvvo veahá unnit, vaikko máŋgga čielggadeamis lea nuortalašservvodagaid ja stáhtavuođđudeami gaskavuohta fáddán (vrd. Vorren 1979 b, Aarseth 1989: 12 ff. ja Vorren & Manker 1957/1976: 119 FF., 188 FF (siidočujuhus 1976-deaddeluvvomii)). Čuovvovaš Njávdánválddahallamii lean earenoamážit geavahan Vorrena bargguid. Asbjørn Nesheim lea čállán diehtovallji ¶ historjjálaš ja kulturhistorjjálaš diehtočállosa Njávdáma nuortalaččaid birra, dábálaš olbmuide diehtun (Nesheim 1969). Samuli Paulaharju, geainna juo leat oahpásnuvvan Suonjilsiidda guorahaladettiin, finai maid Njávdámis. Son jođii dávjá Davvikalohtas dutkanmátkkiin. Earenoamážit 1926-27 jagiin čokkii son dieđuid DavviNorgga kvenaid birra. Dáid dieđuid almmuhii son stuora monográfiijas 1928:s, Ruijan Suomalaisia, jorgaluvvon ruoŧagillii 1973:s veahá heivemeahttun namain Finnmarkens folk (Finnmárkku álbmot). Dás lea sierra kapihttal Njávdáma birra; lunddolaččat lea kvena sisafárren- ja ássanhistorjá deattuhuvvon eanemusat. Son čállá gal maid veahá nuortalaččaid dološ historjjá gilis ja movt singuin manai. Vuhtto čielgasit maŋosmannan ja vuolláneapmi kvenaid ektui vuhtto čielgasit nuortalačča válddahaladettiin, "skoaltariehpu bálvala eahpeipmiliid ja bassi trifonaid ¶ ". Nuortalaččat ledje álo leamaš geafit ja unnán, " moadde vánddardeaddji bearraša ". Sii ledje gal " álgoálbmot ", muhto sii ledje " stuorit ja nohkki dološ vuovdeálbmoga bázahusat ". Muhtumiidda lea čielggas ahte Paulaharju čilge maŋosmannama máid lohká oaidnán dala ovdánanjurdagiiguin ja sosialdarwinismain. Lea gal maid čielggas ahte son oaidná čanastagaid riggodagaid ja eatnamiid gáržžideapmái ja ribadeapámi, earenoamážit kvenaid dáfus go " bohte váriid ja jekkiid badjel ja rivvejedje skoalttain dološ ávdin mehciid ja guollejávrriid - vel Storforsena ¶ maid dan goargŋu luosaiguin (...) [gos] skoaltariebuin doloža rájes lea leamaš sin iežaset luossabáiki, ja sin áibbas earenoamáš bivdoneavvu lei nuohtti máid bálkestedje ja máid gohčodedje käpälan ja mainna bivde luosa" (Paulaharju 1973: 134 ff.). ¶ váilu sámegielnamma ¶ Hans Kr. Eriksen lea máŋggaid jagiid čađa almmuhan ođđaáigásaš čállosiid ja bihtáid nuortalaččaid birra, earenoamážit gihppagis Nordnorsk Magasin. Girjjis På mjuke skinnsko gjennom historia (1989) čilge son eambbo oppalaččat sihke Njávdáma ja Čeavetjávrri sápmelaččaid birra árbevieru dieđuid ja girjjálaš gálduid vuođul. Birrasiid 2/3 girjji 150 siiddus lea nuortalaččaid birra. Dáin lea oalle stuora oassi mii muitala movt dihto olbmuiguin lea mannan. Árbevieru dieđut ja indiviidahistorjá lea miellagiddevaš. Njávdámis eai leat fitnan nu olu ođđaáigásaš servodatdutkit go Čeavetjávrris. Mu dieđu mielde lea dušše okta sosiálantropologalaš iskan čađahuvvon Njávdámis; váldobárgu Nederlándda gillii (Amsterdama Universitehta eksámenii 1975:s). Čielggadeami lea Walin T. Gorter čállán (maŋŋel Gorter-Grønvik). Dás deattuhuvvo eanemusat gili golmma čeardda ruovttudoalloorganiseren. Muhtun unnit čállosiin guoskkaha Gorter (Gorter-Grønvik) iešguđet historjjálaš, kultuvrralaš ja riektedili dilálašvuođaid Njávdámis (Gorter 1975, 1981, Gorter-Grønvik 1988). Njávdánsápmelaččaid girjjálašvuođas lea unna čállosaš Østsamene i Neiden (1984) áibbas earenoamáš. Dan lea nuorra nuortalaš, Rolf Enbusk, čállán. Dat almmuhuvvui girjjážin maŋŋel go ieš jámii 1968:s. Enbusk barggai čállosiin 1960-jagiin. Son lea gieđahallan fáttá mii lea oahpis ja man birra lea olu ságastallojuvvon, earenoamážit Njávdámis, muhto mii unnán lea gulustuvvan njuolggo dutkanbargguin, namalassii njávdánsápmelaččaid masson vuoigatvuođat. Muhtun girječállit leat gal guoskkahan ášši, nu go A. B. Wessel (1938/1977) ja Vorren; muhto unnán lea koŋkretiserejuvvon deaŧalaš dáhpáhusaiguin soahtegaskaáigge ja soađi maŋŋel. Enbusk lea álggaheaddji riektehistorjjálaš guorahallamis, vaikko su barggu vuosttažettiin ferte atnit njávdánsápmelaččaid bealuštančálusin ja eiseválddiid sivahallančálusin, nu go lei ge oaivvilduvvon. Dál gal lei sápmelaččaid ođđaáigásaš riektehistorjjá dutkan álggahuvvon. Nu go diehtit, lei Sverre Tønnesena juridihkalaš nákkosgirji Retten til jorden i Finnmark (Vuoigatvuohta Finnmárkku eatnamiidda) álgun. Dán čielggadeamis guoskkaha Tønnesen maid njávdánsápmelaččaid riektehistorjjá beliid, earenoamážit luossabivddu. Dan barggu áigeguovdilis dieđuide čujuhan maŋŋelis. Oažžu maid fuomášit ahte Erik Solema girji Lappiske rettsstudier (1933) almmuhuvvui ođđasit dalle (1970). Nákkosgirjjis leat maid oalle olu nuortalaš birrasa ovdamearkkat. Einar Niemi lea oanehis čállosis gieđahallan riggodat- ja vuoigatvuođaáššiid Njávdámis historjjálaš čuvgemiin (1989), seammá jagi almmukeahtes bargguid vuođul. Njávdáma birra ii leat stuorit, oppalaš riektehistorjjálaš čielggadeapmi nu go nuortaránnásiidda, Báhčaveaji, birra. Astri Andresen lea čállán ¶ váldobargun (1983) historjjálaš čielggadeami, ja dat lea girjin almmuhuvvon 1989:s, Siidæn som forsvant. Østsamene i Pasvik etter den norsk-russiske grensetrekning i 1926 (Siida mii jávkkai. Báhčaveaji nuortalaččat Norgga-Ruošša rádjegeassima maŋŋel 1926:s). Čielggadeapmi lea 1924 rádjái, go Norgga ja Suoma rádjesoahpamušas celkojuvvui ahte Báhčaveaisápmelaččain eai atnán vuoigatvuođaid Norgga bealde. Muhtun muddui gieđahallaba Knut E. Eriksen ja Einar Niemi maid nuortalaš vuoigatvuođadilálašvuođa Njávdámis ja Báhčaveajis girjjis Den finske fare. Sikkerhetsproblemer og minoritetspolitikk i nord 1860-1940 (1981) (Suoma várra. Sihkárvuođa ja unnitálbmoga váttisvuođat davvin 1860-1940). Steinar Wikan maid guoskkaha Báhčaveaji sámi historjjá girjjis Kolonisering og bureisning i Pasvikdalen (Koloniseren ja ođđasishuksen Báhčaveaileagis) (1980). Oscar Albert Johnsena girji Finmarkens politiske historie (Finnmárkku politihkalaš historjá) (1923) lea ain Norgga ja Ruošša rádjepolitihkalaš dilálašvuođaid vuođđogirjin rádjebidjama rádjái 1826:s. Muhtun kapihtaliin girjjis Pomor. Nord-Norge og Nord-Russland gjennom tusen år (1992) (Pomora. Davvi-Norga ja Davvi-Ruošša duhát jagi čađa) leat veahá áigeguovdilis čállosat nuortalaččaid historjjás "rádjeálbmogin" (Niemi 1992, earenoamážit Nielsen: 42 ff.). Ja loahpas namuhan Knut Odnera stuora monográfiija The Varanger Saami. Habitation and Economy AD 1200-1900 (1992) (Várjjatsápmelaččat. Heiveheapmi ja ekonomiija 1200-1900 áigodagas). Dás lea olu čállojuvvon nuortalaččaid birra čielggadeami buohtalas ¶ geahččanmálliin ja teoriovdánemiin mas čujuhuvvo nuortalaččaid organiseremii ¶ Maŋŋel go dát bargu gárvánii, lea čálli gullan ahte Steinar Wiken lea čállán stuora mánusa (mii galgá girjin šaddat) ja dat lea hui áigeguovdilis čálus. Njávdáma guollebivdosearvi lea bivdán su dan čállit. Čállosa namma lea (Rádjegilli Njávdán. Čearddaid gávnnadeapmi ja riggodatgilvu) (mánus čakčamánus 1994). Dađi bahábut ii leat leamaš vejolaš geavahit dan stuora barggu. ¶ Govus 2. Nuortalaččaid njeallje siidda áigodatorohagaiguin (Vorren 1989 ja Tanner 1929 mielde). ¶ 2. KAPIHTTAL ¶ Nuortalaččaid historjjá govvideapmi ¶ 2.1 TERMINOLOGIIJA Boarráseamos dánska-norgga gálduin gohčoduvvojit sámijoavkkut mat ásse dálá Mátta-Várjjagis ja nuorttas Guoládatnjárggas "nuortaábisápmelažžan" , muhto geavahuvvojit maid namahusat "ruoššasápmelaččat" ja "rádjesápmelaččat" . Dát namahusat govvidit daid sámijoavkkuid sajádaga sihke stáhtapolitihkalaš oktavuođas ja "kultuvrralaš rádjeguovllus" , nu go Vorren ja Manker dadjaba (Vorren & Manker 1976: 129). Dánska-Norgga stáhtaguovllu terminologiijas lei olles guovlu Várjjaga lullelis ja nuortalis "nuortaábi guovlu" . "Nuortaábisápmelaččat" ii leat nu gáidan nuortalaččaid iežaset namahusas, nuortalaččat (pl.), mii juo muitala ahte ledje nuorta olbmot (Vorren & Manker 1976: 121). Namahusa leat eanas geavahan dušše ruošša-ortodoksa sápmelaččaide, eai ge lutherána sápmelaččaide. Dát álgo siskkildasjoavkonamahus ii gal báljo leat girjjálašvuođas geavahuvvon, ii ge njálmmálaččat eará birrasiin go nuortalaččaid birrasis. Easkka maŋimus áiggiid leat earát geavahišgoahtán dán iežaset namahusa, nu go eará sámi siskkildasjoavkonamahusaid ge. Dát lea dieđusge lassáneaddji čearddalaš ja kultuvrralaš diehttáma boađus. Nu lea ge lunddolaš dán čielggadeamis geavahit namahusa nuortalaččat. Nuortalaččaid leat maid gohčodan skoaltan, suomagillii koltta ja dárogillii skolt. Eŋgelasgielas maid geavahit dárogielsáni skolt. Ruoššagielas gal ii leat dat namahus, eai ge loga eará namahusa ge nuortalaččain, earret oktasaš sápmelašnamahusa lopari (pl.), dahje namahusat mat njuolga leat čadnon oskui, omd. , tersápmelaččat Guoládatnjárgga davvioarjelepmosis (vrd. Hansen 1984: 90). Skoalta/koltta lea leamaš nu dábálaš namahus ahte nuortalaččat maid leat geavahan sáni oalle olu, nu go Tanner muitala Suonjilsápmelaččaid birra. Sii válljejedje koltta ovdalii suomagiela lappalaiset (pl.), danin go sii atne lapp eambbo luthersápmelažžan, varjelas, ja kolttat ledje ruošša- ortodoksa sápmelaččat (Tanner 1929: 85). ¶ Ii leat álki diehtit man viidát geográfalaččat álgo skoalta-namahus fátmmastii. Muhtun girječállit leat maid geavahan dán namahusa maiddái sápmelaččaide Guoládatnjárgga nuortalis, Gieldda ¶ sápmelaččaide ja tersápmelaččaide, nappo buot ruošša-ortodoksa sápmelaččaide (Johnesen 1923: 204). Amund Helland geavaha namahusa buot ruošša-ortodoksa sápmelaččaide Guoládatnjárgga-Imandra gaskka oarjelis (Helland II 1906:6; vrd. Tanner 1929: 85-86). Dáinna namahusain leat dađistaga navdigoahtán dušše Norgga, Ruošša ja Suoma rádjeguovlosiiddaid sápmelaččaid, nappo Njávdánsiidda (dárogillii Neiden, suomagillii Näätämö), Báhčaveaisiidda (Báhččeveaj, Paččevei, Pattsvej jna., dárogillii Pasvik, suomagillii Patsjoki), Beahcánsiidda (Beahcam, Peahccam jna., dárogillii Petsjenga ja suomagillii Petsamo) ja Suonjilsiidda (dárogillii Suenjel, suomagillii Suonikylä) sápmelaččaid. Báikenamat leat iešguđetládje čállon girjjiide. Dán čielggadusas geavahuvvojit namahusat mat leat ruođuid ovddabealde. Vuosttaš golbma siidda ledje ábi lahka davvin ja goalmmát, Suonjil, lei čielga siseatnansiida. Golbma maŋimusa gohčoduvvojit dávjá Suoma girjjálašvuođas oktasaččat Petsamosiidan dahje Petsamoguovllu siidan danin go buot golmma siiddas lei oktavuohta dan eatnamii máid Suopma oaččui Ruoššas 1920 Dorpat-ráfis ja guovllu gohčodišgohte oskkunamahusain Petsamo. Girjjálašvuođas leat olu čállán skoalta-namahusa birra. Sátneálgo- ja suorgásanoahpu ¶ mielde (etymologalaččat) lea skoalta "oaivi" . Nannenčilgehus lea leamaš ahte nuortalaččain guhká lea leamaš dihto oaiveasibostta ¶ mii dávjá njárbudii vuovttaid ja muhtomin báljagahtii olbmo (vrd. Friis 1871/1880: 114; siidočujuhus lea 1880-deaddeleapmái). Gittá 1900-lohkui lea dát leamaš nanu teoriija ja orru dego livččii vásáhusvuođđu ¶ dása, váikko seammás orro dávda dađistaga unnon (Reusch 1895: 92-93, Solberg 1913 nr. 477, Tanner 1929: 84, Nickul 1948: 82). Nubbe čilgehus nuortalaččaid vuoktašaddanvigiide lea ahte ii sis lean dávda, muhto sii ieža dagahedje dáid: Dievdoolbmot basse oaiveasi sáltečáziin vai báljagit ja nu besset ruošša militearbálvalusas (Keilhau 1831: 48). Mu dieđu mielde lea vuosttažettiin "čielga" Ruošša siiddain leamaš báljisvuohta ja oaiveasibostta váttisvuohtan, ii ge nu olu Njávdámis. Jus dát vuohki leaččai militearbálvalusa beassama dihte geahččaluvvon, de ii dáidde nu bures lihkostuvvan go diehtit ahte Ruoššabeale nuortalaččat maid šadde cára soahtevehkii. ¶ Lea vejolaš ahte dákkár fuomášeamit čilgejit skoalta-namahusa. Nuortalaš gielas lea namahus oaivebostagii mii báljagahttá, kenna (Storå 1971: 62). Muhto ii dáidde nu ahte njárbes vuoktašaddu ja báljisvuohta oppalaččat lei nuortalaččaid čeardda dovdomearkan. Skoaltanamahus ii várra leat nu dološ namahus nuortalaččaide; ii dáidde geavahuvvon ovdal 1800-logu. Boarráseamos geavaheapmi máid lean oaidnán, lea 1820-jagiid loahpas go geologa finai Báhčaveaisiiddas iežas dutkanmátkkis Davvi-Norggas ja Spitsebergenis (Keilhau 1931: 48). Lea maid čielggas ahte goit Norgga bealde lea skoalta-namahus geavahuvvon cielossátnin. Maiddái sápmelaččat leat atnán dan veahá fastin. Leat ovdamearkkat eará dákkáraš sániide mat duođaštit dan, buot dat leat geavahuvvon 1800-jagis (vrd. máid Friis čálii "jurá Bostta-skoalta" , dása lea maid Storå 1971: 62 čujuhan). Obanassiige atne nuortalaččaid veahá heajubun, maiddái eará sámijoavkkuid ektui. Dásseovdáneami earuhanráidalasas, ¶ máid fysalaš antropologiija ráhkadii čearddaide ja náliide 1800-logu molsašumis 1900lohkui, biddjojedje nuortalaččat buot vuolimussii dásseráidalassii, eará sámijoavkkuid vuolábeallái. Sii ledje "heajos nálli, eallinnávccaid ja boahtteáiggi haga" . Sin navde billohuvvan nállin ¶ : "Sis leat roavva ámadajut ja leat romit, sis lea govda njunni ja njálbmi fárdan, jietna dego nohkan, dego livčče čergon bearehaga" (Helland II, 1906: 6, Eriksen & Niemi 1981: 326). Vejolaš čilgehussan dán dásseearuheapmái sáhttá leahkit ahte nuortalaččat vuođustedje ekonomiijaset bivdui ja meahcásteapmái, ekonomalaš doibmii man atne jur "ovdáneami" ja "buorráneami" vuostelasvuohtan; dát namahusat mat sosiáldarwinistalaš ja nállevealahanjurddašeami áigge ledje deaŧalaččat ja buorit. Loahpalaččat sáhttit čuovvovaš dilálašvuođa namuhit mii dagaha nuortalaččaid earenoamáš sámi čeardan: Vuosttažettiin leat sii ássan geográfalaš gávnnadanbáikkis Davvikálohta stáhtavuođđudeami dáfus. 1751 stáhtarádji (Norgga ja Ruoŧa gaskal), 1826 rádji (Norgga ja Ruošša gaskal), 1920 rádji (Suoma ja Ruošša gaskal), 1924 rádji (rádjesoahpamuš Norgga ja Suoma gaskal) ja 1944 rádji (Suoma ja Ruošša gaskal) váikkuhedje garrasit eanas nuortalaš siiddaide. Nuppedáfus ásse nuortalaččat maid kultuvrralaš rádjeguovllus nuorta, lulli ja oarjeguovlluid iešguđet seaguhuvvon kulturváikkuhusaiguin. Ruošša kulturguovllu báidnimat ledje guhká gievrramusat. Osku čájeha dan čielgasepmosit - ruošša-ortodoksa osku lei nuortalaš kultuvrra vuođđomihtilmasvuohtan. 1800-logus ja 1900-logu álggus váikkuhedje ¶ earenoamážit Suomá kulturluoikkaheamit. Goalmmát áššin lea ahte bivdu ja meahcásteapmi bisttii sis ekonomiija vuođđun, nu go namuhuvvon, guhkit go guđege eará sámi guovllus. Nuortalaččat ledje "johtalankultuvrra maŋimus bealušteaddjit" nu go Vorren čállá (Vorren ee. 1979 b, 1989: 38). Sii eai lean goassege nu oallugat, earenoamážit go buohtastahttá oarjelet sámičearddaiguin. Muhto sii leat leamaš čielga ¶ čeardan, guhká vel seaillui sin iežaset giella. ¶ KULTUVRA Dákko ii heive nu čiekŋalit guorahallat sámi earuhanproseassa ja iešguđet sámi čearddaid álggu (vrd. NOU 1984: 18 Sámi riektedilli: 72-73). Muhto lea ávkkálaš veahá čilget dutkansajádagaid, oassin dán čielggadeapmái; dan dagan maŋŋelis čielggadusas (čuokkis 3.2). Dál áiggun vuos oanehaččat muitalit máid dutkamiid vuođul sáhttet dadjat dan áigodaga birra máid nuortalaškultuvra dáidá fátmmastit. Njávdáma gieđahaladettiin máhcan fas vásáhusvuđđui ja áigerehkenastima ¶ dásiide (čuokkis 3.4.). ¶ Olu áššiin vuohttá ahte nuortalaš kultuvrras leat hui dološ ruohttasat ja nanu kultuvrralaš joatkevašvuohta ¶ dain guovlluin máid gohčodit sin sámi siidan. Orru obanassiige dakkár kultuvra mas lea bisánkeahtes mannolat dološ historjjálaš áiggi rájes. Dutkit atne muhtun kulturosiid áigá juo earenoamáš dološáigásažžan ¶ , omd. dan nanu bivdo- ja meahcástanárbevieru ja ii unnimustá servodatorganiserema. Oahppáseamos buot árbevirolaš sámi organiserenvugiin lea nuortalaš sosiála organiserenvuohki danin go ain lei sihke njálmmálaš árbevierru ja čálálaš duođaštus dan birra dalle go dutkit duođas beroštišgohte nuortalaččain (vrd. Odner 1983: 41). Tanner` dutkamat leat vuđolaččat, ja Solem:s vel leat olu lassidieđut. Suonjila dološ nuortalaš árkiivva gávdnamis maid ledje deaŧalaš duođaštusat servodatorganiserema ja vuoigatvuođaid birra. Dan árkiivvas lei 1601-1776 áigodaga báberčoakkáldat máid siida lea vurkkodan dan rájes go dat dokumenttat ráhkaduvvodedje. Dat bábir máid nuortalaččat ieža atnet buot divraseamosin, lea Stuora Petera (Peter den store) 1697 almmuhuvvon vuoigatvuođareive. Suoma Suonjilkoloniserema áigge čujuhedje Suonjilsápmelaččat čađat dan reivii (vrd. Nickul 1948 govva oktan čállosiin pláhtta II, Nickul Bergslanddas 1977: 166 ff.). ¶ Leat maid imaštan lea go son nuortalaš organiserenvuohki oba sámikultuvrra álgoorganisrenvuohki (Tanner 1929: 411, Solem ¶ 1933/1970: 106). Giema guovllu 1700-logu dutkamiin oaidná ahte dan guovllu vuovdesápmelaččain lei hui nuortalaččaid sullásaš servodatvuogádat ja ekonomiija (Tegengren 1952: Earenoamážit 126128). Nanu meahcástankultuvrra vuođđu mii maid lei eará sámi čearddain, váikkuhii máŋgii sosiálalaččat ja orgineserema dáfus. Ledje juohkimat ja oktasašopmodat - commune bonum - gotti ja mádjiha bivddus, eai dušše bivdiin, muhto buohkain báikkálaš siiddas, boarrásiin, buhcciin ja gefiin. Dát árbevierut duođaštuvvojit ee. diggečoahkkanemiin miehtá Davvikalohta 1600- ja 1700-logus (vrd. Storå 1971: 39, čujuhus ee.: Felmann 1910 III: 62, 117 f. ja Tanner 1929: 361). Dát rievddai sihke suoma eanandoallokolonisašuvnna váikkuhemiin, Norgga ja Ruošša hálddahusain ja viidáneaddji johttiboazodoaluin. Nannoseamos lei juste nuortalaš siidda servodatorganisašuvdna. Danin go eará sámi čearddaid árbevirolaš organiserenmálle dieđut leat váilevaččabut, leat girječállit oalle dávjá heivehan ¶ nuortalaš organiserema oppalaččat buot sámi servodagaide ja sámi historjái, juste dainna jurdagiin ahte nuortalaš servodatorganiseren lea álgo sámiorganiseren (vrd. omd. Roung 1969: 35 ff.). Arkeologalaš gávdnamiid vuođul lea nuortalaš siiddaid kultuvrralaš bisankeahtesvuohta duođaštuvvon áigá dološ áigge rájes. Eanemusat leat iskan Báhčaveai- ja Njávdánsiidda riddoguovlluid. Doppe lea 1800-logu gaskkamuttos leamaš arkeologalaš bargu. Ole Solberg` álgo 1900-logu iskamat leat leamaš deaŧalaččamusat. Maŋŋel 2. máilmmesoađi leat olu arkeologat bargan doppe; Povl Simonsen njunnožis. Romssa arkeologa Bjørnar Olsen lea ođđasit dulkon ja oktiičatnan guovllu ovdalaš historjjá (Olsen 1984, 1994; dás čujuhuvvo earenoamážit 1994`girjái). Iežas ja earáid ovdalaš golmma sajádaga iskamiid vuođul Várjjatvuonas; Mestersandenis ¶ Dálmmáhis ¶ (Báhčaveaisiiddas) ja Gievjjus ¶ (Njávdánsiiddas) lea Olsen gávnnahan dán: Vuosttažettiin lea maŋit áigerehkenastinrádji olu áigahaččat go ovdalaš teoriijain, birrasiid jahkái 900 o. Kr. "Árra metállaáiggi" maŋimus oasi, birrasiid 900-0 o. Kr., gohčoda son "Dálmmát-áigin" , earenoamážit bálseduoji geažil mii lea dábálaš gávdnon bázahus dan áiggis. Nuppedáfus čuoččuha son ahte buot golbma ássanbáikki leat geasseorohagat; ee. duođaštit dáktegávdnosat ¶ dan, nu dahká maid dat go measta oalát váilot dološ viessoduktásajit. Goalmmát ášši lea ahte gávdnosiin vuohttá systemáhtalaš oktavuođa siseatnamiin, oktavuođa mas vuohttá ¶ váilu sámegielnamma ¶ váilu sámegielnamma ¶ áigodatásaidumi (Olsen 1994: 115 ff.). Obanassiige lea "Dálmmát-áiggi" kultuvra ja ássanmálle hui sullásaš Várjjaga dološ sámi kultuvrra. Vaikko unnán bázahusat leat gávdnon maŋŋel dan áigge, de dáidá leamaš bisánkeahtes mannolat historjjálaš áiggi rádjái (vrd. vásáhusvuođu ovdamearkka 3.4. čuoggás). Olsen gávnnaha ahte jahkečuođis o. Kr. lei "čearddalaš nannen ¶ ", ja dalle vuođđuduvvojedje hámit máid historjjálaš áiggis atnit sámihápmin. Mátta-Várjjaga nuortalaš siidaguovlluin, earenoamážit rittus, leat earenoamáš vejolašvuođat dán proseassa guorahallat (Olsen 1994: 139). Su meahcástanteoriija boazodoalu ektui áiggun eará oktavuođas gieđahallat (3.2. čuoggás). ¶ 2.3 NUORTALAČČAT JA KLOSTERIID LEAVVAN Gaskaáiggi molsašumis ođđaset áigái deaividit nuortalaččaid čálálaš gálduiguin, earenoamážit guovtti dilálašvuođa geažil; vuosttažin lea Ruošša miššuvdna ja nubbin lea eurohpálaš gávpevuogádagaid ovdáneapmi davvikalohtas. Solovetskiklostera (Solovkiklostera) vuođđudemiin Onegaluovttas Vilgesmearas 1430-jagiin, nannejuvvui Ruošša miššuvdna garrasit davviguovlluin. Dát kloster šattai guhkes áiggiid Vilgesmeara ja davvelet guovlluid váldobáikin, ii dušše religiovnna dáfus, muhto maiddái ekonomalaččat ja politihkalaččat. 1500-logus huksejuvvogohte klosterat Guoládatnjárgga davágeahčái ja Norgga rádjeguovlluide. 1550-jagiin huksejuvvui kloster Beahcánleahkái (suomagillii Petsamo), Bassi Trifona kloster mii lei Golmmaoktasažžii vihahuvvon. Klostera navde muŋka Trifon namain, son gii šattai davvi Ruošša apostalin ja Beahcánklostera vuođđudeaddjin. Trifona birra lea olu muitalusdieđut gártan áiggiid čađa ja njálmmálaččat maid leat muitalan su birra báikkálaččat davviguovlluin (vrd. Friis 1884). Trifon gul lea boahtán 1520-jagiin juo Beahcánjohgáddái. Son oaččui issoras cára Ivana (Tsar Ivan den grusomme) lobi bidjat viiddis guovlluid klostera vuollásažžan, oarjjás gitta Njávdámii. Beahcánklostera rievidedje ja bolde Suoma-Ruoŧa soahteveagat ¶ Ruošša ja Ruoŧa gaskasaš guhkes sođiin. Huksejedje jođánit ođđa klostera nanu Guoládat-gávpogii Guoládatvuona siskkimussii, mii maid lei gávpeguovddáš ja máilmmálaš báikkihálddahusa guovddáš. Birrasiid 1530 rájes lei doppe juo unna Petri ja Paul-klosteraš, mii dál ovttastuvvui ođđasishuksejuvvon Beahcánklosteriin. (1800-logu loahpas huksejuvvui Beahcánkloster ođđasit Beahcánleahkái). ¶ Stuora Petera (Peter den store) áigge heaittihuvvojedje eanas guovllu ja ekonomalaš vuoigatvuođat. Muhto kloster lei 150 jagi juo olu resurssaiguin nannen iežas sajádaga guovllus ja beassan báidnit nuortalaččaid. Muhto dalle ledje ge klosteris leamaš stuora resurssat nannet iežas sajádaga guovllus ja váikkuhit nuortalaččaid. Nuortalaččaid ruošša-ortodoksa oskku čanastat lei vuođđuduvvon. Vaikko guovllu stáhtarájit eai vuos lean nannejuvvon ¶ , de šadde nuortalaččat eambbo mielde Ruošša hálddahusvuogádahkii go Dánska-Norgga ja Ruoŧa hálddahusvuogádahkii. Nu šattai vaikko sihke Ruoŧas ja DánmárkuNorggas ledje čuoččuhusgáibádusat "Davvivárrái" , nu movt gohčodedje guovlluid nuorta Máttá-Várjjagis ja nuorttas Guoládatnjárgii. ¶ 2.4 NUORTALAČČAT JA GÁVPEVIIDÁNEAPMI Sullii seammá áigge ovdánedje eurohpálaš ja Ruošša gávpevuogádagat Davvikalohtas. Ovdal juo ledje dáppe leamaš márkanat, earenoamážit vuotnabađain. 1500-logu mielde gilvališgohte dađistaga eambbo Jiekŋameara guollebuktagiid nalde. Ruoŧa gonagasa sámieatnanpolitihkka lei vuostálaga Dánska-Norgga bajimusmearridangáibádusain ¶ . 1500logu gaskkamuttos ledje ruoŧelaččat huksen guolleguovddážiid nuortadavábeallái ja gitta Várjjagii. Dál viiddiduvvui maid gávpi sakka "nuortaábi guvlui" . Oarjemáilmmis berošteaddjit fuomášedje ođđasit davvi Ruošša márkaniid ja čáhcegeainnuid lulás go Richard Chancellor joavddai Dvinanjálbmái 1553:s. (Dáččat ledje, nu go diehtit, borjjastan doppe máŋga čuođi jagi ovdal 1200-logu). Ruošša davvigávppašeapmi ja Oarjedavvigeinnodaga ¶ niehku váikkuhii dasa ahte Norgga ja Ruošša rádjeguovllut šadde sakka mávssolaččabut. Dohko maid šadde olu deaŧalaš márkanbáikkit, mat lávejedje maid leahkit bisánanbáikin gávpemátkkiin nuorttas ja Vilgesmearragáddái. Stuorimus márkanbáikkit ledje Várjjatvuonmárkan vuona siskkimusas (maŋŋel gohčodedje dan Stuorravuonmárkanin), Kjørvågmárkan Fiskerhalvøyas ¶ (Kegor, Aidegohppi, Vaidaguba) ja Gieldda márkan Gieldasullos Guoládatvuona dakka nuorttabealde. Várjjatvuonmárkanat ledje dálvemárkanat ja doppe ii lean njuolggo mearabuvttagávppašeapmi ¶ . Dat guokte eará márkana gal ledje geassemárkanat. Dohko bohte oalle olu gávppašeaddjit, nu go Ruošša- ja Norggabeale áigodatguollebivdit ja meahcásteaddjit, sihke oarjeeurohpálaš ja Ruošša stuora gávpeolbmát ja ¶ váilu sámegielnamma ¶ sápmelaččat. Márkaniid lávejedje maid gohčodit "sámimárkanin" danin go lei mihtilmas sámivuohta sihke gálvvuin ja olbmuin. Dákko ledje nuortalaččat hui olu searvvis. Oarjesiiddat manne earenoamážit Várjjatmárkanii, ja Kjørvåg ¶ márkan lei fas Beahcánsiidda johtolaga siskkobealde - Kjørvåg ¶ šattai ge Beahcánsápmelaččaid earenoamáš márkanin. Gieldda márkaniidda ges manne Gieldda Guoládatsápmelaččat. Gieldda gohčodit maid Kildinin dahje Munomasksiidan (vrd. Hansen 1987: 228, 1990: 140-143). Guovtti oarjeleamos siiddas, Báhčaveajis ja Njávdámis, šattai nu go gullat maŋŋelis, earenoamáš gávpeoktavuohta ¶ Várjjatvuona guovtti stuorimus gávpebáikái, Njávdámis Čáhcesullui ja Báhčaveajis Várggáide. Dat siida mas unnimus njuolggogávpeoktavuohta lei márkaniiguin, lei siseatnansiida Suonjil, vaikko dieđusge gávppašedje doppe nai. Nu šadde nuortalaččat maid áigá searvat davvi ja oarjeeurohpálaš gávpevuogádagaide, nu movt eará sámičearddat nai. Márkanoktavuohta šattai ekonomioassin. Muhto seammás lea čielggas ahte integrašuvdnadássi lei muddejuvvon omd. go buohtastahttá oarjelet riddosámiiguin. Dakkár duvdi dagaldat nugo eanandoallokolonisašuvdna ii boahtán nu johtilit sin lusa go omd. Giema guovllu vuovdesápmelaččaid lusa (vrd. Tegengren 1952: 57 ff., Fellman I 1906: 654, III 1906: 406407). Doppe seaillui álgo resurssavuođđu guhkit go eará sámiguovlluin. Nu ii ovdánan ge garra háliidus ođastit ¶ ekonomiija ja servodatorganiserema. Geopolitihkalaš sajádat, stáhtafámuid rádjeguovllus, sáhttá maid leamaš nuortalaččaide buorren. Ovdal Kalmarsoađi (1611-13) gilvaledje ja riidaledje stáhtat sakka, earenoamážit Ruošša ja Ruoŧŧa, ja 1500-logu loahpas maiddái Dánmárku-Norga ja Ruoŧŧa. Vearrobearramis sáhtte buot gullevaš stáhtaid fálddit meannudit garrasit. Kalmarsoađi bokte šadde riddosápmelaččat Divttasvuonas ¶ gitta Várjjagii Dánska-Norgga vuollásažžan. Siseatnamis gal ain lei oktasašguovlluid ráđđenvuohki ¶ . Buot bealálaččat dihte gal ahte oktii goitge šaddá guovlu biđgejuvvot mearriduvvon riikkarájiiguin. Stáhtapolitihkalaš, taktihkalaš árttaiguin meannudedje stáhtat várrogasat rádjeguovlluin, amaset neaktit heittohin sápmelaččaid mielas, earenoamážit nuortalaččaid mielas ja amaset ránnástáhtaid háhttet ¶ . 1600- ja muhtun ráje 1700-logus lea olu mii čájeha ahte nuortalaččat atne dán dilálašvuođa alcceseaset ávkin. ¶ váilu sámegielnamma ¶ váilu sámegielnamma ¶ Áiggi vuollái šattai dát rádjesajádat heavaheapmin nuortalaččaide, earenoamážit 1900-logus. Dat ekonomiija ja servodatorganiseren man hámi oaidnit ain ođđaset áigge rahpaseamis juo, gal oalle muddui lei čavddis 1800-logus vuos, ja muhtun ráje vel 1900-logus. ¶ 2.5.1 Siiddaid rádjegeassimiid vuođđojurdagat Nuortalaččaid 1800-logu ja veahá 1900-logu siidarájit dáidet leahkit oalle boarrásat - nu go Tanner dajai: dat "dáidet leahkit don doloža rájes" , "dološ oamasteami" vuođul, ja álggu dahje vuosttaš geavaheami vuođul, jus primo occupantis (Tanner 1929: 99). Dákkar ákkasteami gávdna ge Tanner juste siiddaid rádjegeassimis. Rádjegeassimiin orrot vuhtii váldán meahcástan- ja bivdodilálašvuođaid, eai ge dan boazodoalu mii muđui ovdánii sámi guovlluin 1500-/1600logus. Rádjegeassimiid vuođđojurddan lei ahte čáhcerájit leat mearridan rájiid dainnalágiin ahte váldočázadat lea juohke siidda nervus rerum ( ). Dát ii leat álo viiddis ¶ boazodoalu lunddolaš vuođđojurdda, go dat ferte vuhtii váldit viiddis guohtuneatnamiid dárbbu. Dárbbaša sihke vuovddi ja duoddara, johtolatgeinnodagaid, guotteteatnamiid jna. Nuortasiiddaid rájit čuvvo luonddurájiid dakko gokko ránnážat gulahalle heajumusat ja gos unnimusat geavahedje resurssaid ja nappo gokko unnimusat sáhtte soahpameahttunvuođat bohciidit. Go bohciidedje soahpameahttunvuođat, de lei siidarádji "lihkadeaddji gaskaneasmieđihuvvon ¶ rádji" máid siiddaid boares duopmostuollováldi sáhtii sirddašit, nu go maŋŋelis gullat. Dát lei áibbas earaládje go máid muđui dahke sámi guovlluid rádjesoahpameahttunvuođaiguin 1600- ja 1700-logus gos boazosápmelaččat (johttisápmelaččat) dávjá jorahedje ¶ ránná eatnama alcceseaset (Tanner 1929: 99-100). Nuortalaš siiddain lei maid vejolaš boazodoalu doaimmahit, ja dan dahke ge, muhtumat barge garrasit. Muhto deaŧalaš diehtit lea ahte meahci rájit ¶ eai oro váldán sierra ja viiddis boazodoalu dárbbuid vuhtii rádjebidjamis. Rádjebidjan lea boarraset go dát boazodoallovuohki. Dán vuoru doalahit Njávdáma olggobealde siidarájiid válddahaladettiin. ¶ 2.5.2 Suonjilsiida Suonjilsiida (suomagillii Suonikylä, ruoššagillii Songelsk) lei, nu go namuhuvvon, áidna dan njealji siiddas mii ii lean rittus. Dat lei Nuettjaurgáttis, vuovdeeatnamis. (Geavahan dás Nickul 1948 čállinvuogi, man vuođul muđui čielggadan Suonjilsiidda dás. Suopma-Ruošša soahtegaskaáiggerádji manai siidda čađa oarjjáslulás-nuorttasdavás, nu ahte birrasiid 1/4 álgo siidaguovllus gullagođii Ruššii. Suonjilsápmelaččat mat šadde Suomabeallái,šadde Suoma stáhtaborgárin, ja sii geat válljejedje bissut nuorttabealde, šadde Ruošša stáhtaborgárin. Muhtumat válljejedje johtit oarjjás, maiddái olggobeallái siidaguovllu, omd. Báhčaveadjái. Siidda sturrodat mii Suoma beallái gárttai, lei birrasiid 4 800 km². Suonjilsiidda birra lea čállojuvvon 1500-logus juo dánska-norgga gálduin ja lea gohčoduvvon Søndergield dahje Syndergield. Siida lea maid merkejuvvon Simon von Salingen` 1601 kártii. Suoma namahus gávdno vuosttaš geardde Bureus` 1611 kárttas (Tanner 1929. 195). Suonjilis leat earenoamáš olu jávrrit ja jogat; Luohtojohka (Lott, Luttojoki) oktan oalgejogaiguin lea váldosuotnan. Dat golggida Nuettjávrái (Nuettjaur). Doppe golgá Tuollamjohka (Tuoloma) Guoládatvutnii. Oarjelet guovlluin leat viiddis beahcevuovddit ja buorre jeagil, nuortaleappos leat eambbo rássegiettit ja -vuovdeguolbanat. Nu leat siiddas sihke dálve- ja geasseguohtumat orohaga sikkobealde. Siida lea oarjelulábealde Suoma vuovdesámi Anár ¶ siidda ránná, oarjedavábealde oanehit gaskka Báhčaveaisiidda ránná ja davábealde Beahcánsiidda ránná. Nuorttabealde ledje Guoládatsámit; lagamus ránnát ledje Gieldda sápmelaččat ja daid searvvis nuortalet sisafárrejeaddjit, nu go syrjenat (komisámit) ja samojedat (maiddai nenetsan gohčoduvvon). Nenetsaid oarjerádji lei álggos Mesenjohgáttis, nappo Vilgesmeara nuortadavábealde. Rádji gul gustui formálalaččat 1545 rájes juo (Hallström 1911: 242). 1800-logu loahpas ledje unnit joavkkut fárren oarjjás Kandalaks- ja Imandraguovlluide. Nenetsat orrot oallugat álgán guođoheaddjin viidáneaddji syrjenaide geat maid johte oarjjás 1800-logu loahpas, eret Pechoraguovllus, várra ¶ boazodávddaid ja nákkisvuođa geažil. Sii besse bisánit guovlluide Lovoserska buohta. Syrjenat ásse fásta ja barge eanadoaluin lassin boazodollui, muhto boazodoalu dáfus sii manne viidát. Sis gul leat leamaš 5 000 bohcco maiguin johte ja boazolohku lassánii sakka (Hallström 1911: 242-244). Gaskamearalaččat leat juohke syrjena ruovttudoalus olu eambbo bohccot go Ruošša-sámi ruovttudoaluin. Ruošša gálduid mielde oaivvilda Hallström ahte 1889:s ledje gaskamearálaččat 30 bohcco juohke Ruošša-sámi ruovttudoalus (vaikko 50-200 heakka lei dábálaš) 80 bohcco ektui juohke syrjena ruovttudoalus (Hallström 1911-246). Suonjilsápmelaččain ii oro leamaš nu olu dahkamuš eará nuortalašjoavkkuiguin, vaikko eai lean makkárge čáhcejeahkki rájit. Nickul` oaivila mielde lei nu sihke danin go sis eai lean nu olu oktasaš ekonomalaš beroštumit ja go čáhcerájiid geažil ii lean geasset nu álki gulahallat. Suonjilsápmelaččat orro eanas dálvvi ovttahatsajis dálvesiiddas (Nickul 1948: 13). 1938:s ledje siiddas 30 doalu dahje bearraša (Nickul geavaha goappaš doahpagiid). Orohat lei juhkkojuvvon 30 siidii, juohke bearrašii sierra geavahanguovlu. Nickul lea bienasta bitnii ¶ válddahallan juohke bearraša jahkodatjoru ja johtinmálle nu movt dat lei 1938:s; málle dáidá seilon doloža rájes juo oalle muddui. Dálvesiida (Talvsijd) lei siidda váldoássanbáiki ja bearrašiid deaivvadanbáiki. Doppe dolle skuvlla ja diggečoakkániid. Dálveorohagas ledje juovllaid ovddabealde gitta cuoŋománu lohppii. Dalle johttájedje bearrašat giđđaorohahkii gos orro maŋŋelii guotteha miessemánus. Dasto johte ealuin giđasgeasseorohahkii mii lei buori guollejargáttis ja rásseguohtuneatnamis. Oaláš geasseorohahkii johte geassemánus, ja dat lei dábálaččat stuora jávregáttis. Doppe orui bearaš gitta čakčamánnui go jođii vuosttaš čakčaeatnamii, máid ledje guođđán golggotmánu go johte eará čakčaeatnamiidda, mat ledje maid giđđaorohahkan. Siidda jávrebivdu lei várra seammalágan go eará Ruošša sámiid bivdu. Siseatnanguoli riibadedje ¶ dábálaččat goikademiin, seammaládje go rittus goikadedje mearaguoli - Murmánskarittu mielde goikadedje maid guoleoivviid (Hallström 1911: 250). Čakčaorohagas orro juovllaide goas bearrašat čoahkkanedje dálveorohahki (Vorrenis lea maid čoahkkáigeassu Nickul girjjis, Vorren Aarsethas 1989: 29). Oba nuortalaš guovllus lea seammá organiseren go dás oaidnit resurssagevaheami ja jahkodatjoru oktavuođas. Jagi áigodagaid barge olbmot bearaš- dahje ruovttudoallodásis dahje eará organiserejuvvon joavkkuin; omd. manne dievddut fárrolaga goddebivdui, muhtomin fas ¶ manne moadde bearraša/ruovttudoalu fárrolaga, ja loahpalaččat - dálveorohagas - ledje buohkat čoahkis. Dákkar heivehanmunni ¶ lei maid máŋgga eará meahcástan- ja bivdoservodagas. Dakkár teoridoahpagat máid sosiálantropologat leat ráhkadan joavkkuide, leat task group unnimus jovkui, local band nuppi dási jovkui ja regional band oppalaš jovkui, dán olis olles orohahkii (vrd. Odner 1992: 75-76). 1938:s lei ain guollebivdu siidda váldoealáhussan. Sii bivde cuoŋománus/miessemánus skábmamánnui/juovlamánnui. Sis ledje maid veahá gusat ja sávzzat dalle, ja bivdu váikkuhii ain olu ekonomiijii. Ovdal lei maid helbmobivdu mearas leamaš oalle mávssolaš (Storå 1989: 1920). Ovtta ládje gal lei 1800-logu loahpas ja 1900-álggus leamaš garra viidáneapmi, namalassii boazodoalu dáfus. Go 1. máilmmesoahti buollái, de ledje 8-10 000 bohcco. Dovdui čielgasit ahte boazodoalu ledje olggobeale váikkuheaddjit váikkuhan. Oktan Báhčaveaji boazodolliiguin ledje sii ásahan boazodoallosearvvi man suopmelaš jođihii. Sii válde atnui Suoma bargovugiid, ee. huksejedje čuoikasuodjalanvistti ja iešguđetlágan gárddiid, mat siiddas eai lean leamaš ovdal. Geresii lei boahtán gilvaleaddji, syrjena sanreahka. Boazolohku lei lassánan 1. máilmmesoađi rájes. 1938:s lei ovtta bearrašis 1000 eallu, mii lei liige stuorimus bearašeallu. Nubbin stuorimus eallu lei 500 birrasiid. Golmma eará bearrašis ledje guđesge badjel 200 bohcco ja viđa eará bearrašis eambbo go 100. Visot bearrašiid gaskamearri lei birrasiid 130 bohcco (Nickul 1948: 66). Goddebivdu lei vel oalle mávssolaš 1900-logu álggus Ruošša sámiid oppalaš ekonomiijii. 1908:s ja 1910:s doaimmahii Gustav Hallström guovlludutkamiid Ruošša-sámi siiddain. Su muitaleaddjit dihte muitalit bárraha goddebivddu ain vaikko goddelohku lei sakka unnon ja dál dušše ledje "oalle olu" vel Imandra birrasiin ja duottarguovlluin oarjjás, nappo Suonjilsiidda guvlui. Sii bivde nu movt dološ áigge, golggotmánu ja giđasdálvve. Bivddáhaslogu dáfus muitalii Hallström bivdoolbmá gii akto lei báhčán 30 gotti ovtta jagis, nuppi olbmá vehkiin vel dasa lassin 20 gotti (Hallström 1911: 252-253). Nu go ovdal juo namuhuvvon, de lei 1938 maŋimus "dábálaš" jahki Suonjilsiidda guovdu. Muhto Nickul` dárkilis iskamat siidda eallimis dan jagi čájehit ahte Suonjilsápmelaččain lei buore muddui ain eallime sin árbevirolaš kulruvra. Seammá oažžu maid dadjat árbevirolaš ásahusaid birra dás máŋŋelis. ¶ Suonjilsiidda davit guovlu lei rievdadanmuni guovlu, muhtun lágan oktasaš guovlu - merjiennam - gos Beahcánsápmelaččat ledje davviránnát. Árbejuvvon šiehtadusaid mielde sáhtte Beahcánsápmelaččat čakčat bivdit guoli merjiennam jávrriin jus sin iežaset siiddas lei heajos dilli, go Suonjilsápmelaččat fas besse geasset bivdit guoli Beahcánsiiddas. Siidda lulágeahčen maid ledje sullásaš ortnegat ránnáiguin (Nickul 1977: 2-3). 2. máilmmesoahti gárttai issoras dáhpáhussan Suonjilsiidii. Guovlu šattai iešguđetge soahteveagaid soahtešilljun ja eaiggátkeahtes eanamin. Suoma borgárat go ledje, šadde eanas rávis dievddut searvat Suoma soahtevehkii Dálvesoađis juo (muhtumat ledje juo soahtan Ruošša cára soahteveagas 1. máilmmesoađis). Olbmot báhtaredje Supmii, guovtti oasis, 1939:s ja 1944:s. 1945 ráfišiehtadusain fertii Suopma addit Ruššii olles dan guovllu mii Suonjilii lei gullan, dasa lassin olles Beahcánsiidda ja Báhčaveaisiidda "Suoma" oasi. Suonjilsápmelaččat ožžo, nu go juo leat gullan, guovllu Čeavetjávrri lahka, Anárjávrri nuortadavábealde, gosa johte cuoŋománus 1949. Suoma stáhta lei ceggen gárvves viesuid gosa besse fárret (Ingold 1976: 5, Nickul 1977: 56. ¶ 2.5.3 Beahcánsiida Suonjilsiidda davviránnás, Beahcánsiiddas, lei orohat Beahcánjohgáttis; orohat lei birra čázadaga. Lei seakka, guhkes guovlu. Beahcámis gal ledje mearariggodagat máid besse hálddašit, mat Suonjilsiiddas eai lean. Nuortarádji manai Muetkeduoddara mielde Beahcánjoga ja Valesjohráigge Fiskarhalvøya ¶ duohkai ja das njuolga nuorttasdavás rastá Fiskarhalvøya ¶ . Suoma ja Ruošša soahtegaskaáigge rádjegeassin lei dagahan ahte Beahcánsápmelaččat masse Fiskarhalvøya ¶ . Nuortaránnán lei Guoládatsámisiidda Muetke dahje Gielda. Siidii gulai maid Vuorjánjoh ¶ njálbmi oarjeguovllus riddogáttis. Lulás manai siidarádji gaskal Beahcána ja Báhčaveaji duoddariid ja várregilggaid mielde mii maid lea Báhčavaijoga rádji. Siiddat sirddašedje ieža ráji veahá áiggi mielde (Tanner 1929: 87 ff.). Boarráset dánska-norgga gálduin gohčoduvvojit Beahcánsápmelaččat maid (Peisena sápmelaččat). (Peisen lea Petsjenga boarráset dánska dadjanvuogi mielde) Sin gohčodedje maid (Karlgamsápmelažžan) (Karlsgammen lei boarráset namahus Fiskarhalvøya ¶ olggumus guvlui, Kegora buohta, gos ¶ váilu sámegielnamma ¶ váilu sámegielnamma ¶ váilu sámegielnamma ¶ váilu sámegielnamma ¶ Beahcánsápmelaččain ledje guollegoađit). Sin dovde olggobeale olbmot bures go bivde rittus ja go gávppašedje Kegormárkaniin. Beahcánsápmelaččat ledje árvvusge daid searvvis maid birra Stephen Burrough čállá maŋŋel go finai Kegormárkaniin 1557:s. Sii vuvde guoli ja lonuhedje alcceseaset ee. alit, ruoná ja rukses bivttasdiŋggáid (Hakluyt 1589/1965 I: 294). Beahcánsápmelaččaid dálvesiidda (Peahccamsit Tannera čállinvuogis) gohčodedje ruoššat Moskovan. Dat lei Beahcánjoga oarjegáttis birrasiid beanagullama eret joganjálmmis ja sulli beanagullanbeali badjelis ođđasishuksejuvvon Beahcánklostera, "Bajit klostera" . Tanner ii loga báljo gávdnot buoret "bealle-johttiolbmuid dálveorohaga" (Tanner 1929: 163, čuovvovaš lea maid Tannera: 161 ff. mielde). Doppe lei vuovdi ja buorit boazoguohtumat. Seammaládje go Suonjilis, johte iešguđet bearrašat dálveorohahkii juovllaid ovdalaš. Dálvesiiddas "hávskohalle ovttas" ; buriid ja lagas guohtumiid geažil lei olu friddjavuohta go eai dárbbašan čađat guođohit. Kloster (ođđasishuksejuvvon) mii lei das lahka, dagahii maid oadjebasvuođa (Tanner 1929: 167). Njukčamánu/cuoŋománu molsašumis johte Beahcánsápmelaččat dálveorohagas mearragáddái guoli bivdit. 1600-logus juo gullat "Peisena sápmelaččaid" guollebivddu birra ja Fiskarhalvøya ¶ guollesajiid birra. Mearragáttis lei juohke bearrašis iežas dállu ja iežaset áittit. Sii johte bohccuiguin Fiskarhalvøyai ¶ geasseorohahkii, gos guottehedje. Johtima vuolde lonuhedje dálvebiergasiid eret ja válde geassebiergasiid Jiernnis (Nurmensätti, Nordmanset). Smávva, gorrojuvvon fatnasiiguin doaimmahedje dábálaš mearrabivddu, ja manne oarjjás Vuorjánjohkii (Vuerjemjohka), gos bivde luosaid maid ja Áinnesulluide ¶ . Nissonolbmot ja mánát gesse nuohti gáddeguoraid (kessem`nuett). Go oaláš guollebivdu nogai suoidnemánu, de čoahkkanedje bearrašat. Boarráset áigge lei dalle márkanáigi; luosa jođihedje dábálaččat Guoládatgávpogii. 1700-logu rájes, go klostersierralobit ¶ heaittihuvvojedje, lei Beahcánsápmelaččain measta aktovuoigatvuohta luossabivdui. Borgemánu gaskkamuttos čohkkejedje ealu ja johttájedje badjosiidda čakčaorohagaide mat ledje buriid guollejárgáttiin. Juohke bearrašis lei sierra guollebáiki, Tanner` áigge olbmo muittus ledje 1-4 bearraša juohke jávregáttis, oktiibuot 12-13 bearraša (bearrašiid lohku lei dássedit sullii seammaládje 1700-logu gaskkamutto rájes). Čakčaorohat lei juhkkojuvvon guovttesadjái, lulimus jávregáttiin ledje ¶ váilu sámegielnamma ¶ váilu sámegielnamma ¶ maŋŋičakčaorohagat. 1800-logu nuppi oasis ledje measta heaitán geavaheames lulimus čakčaorohagaid. Beahcánsápmelaččaid boazodoalu birra leat olu unnit dieđut go Suonjilsápmelaččaid boazodoalu birra. Tannera áigge árbevieruid mielde eai galgga guđege bearrašis leamaš badjel 300 eallu. 1820-jagiin lei vuosttaš stuora heajos servodatdilálašvuohta Beahcánsiiddas ja dat lei ge boazodoalu oktavuođas. Dalle johtigohte boazosápmelaččat (duottarsápmelaččat) guovlluide duođas, ja dat álggii juo 1700-logus. Dalle johte muhtun Norgga boazosámibearrašat vel nuortalii, nappo nuortalaččaid siiddaid čađa ja rastá sin rájiid (Tanner 1929: 72 ff.). Boazosápmelaččain lea leamaš 6- 10 000 eallu. Dát čuzii garrasit Beahcánsápmelaččaide. Sii fertejedje guođohišgoahtit garraseappot, ja ádjánedje dainna eaige astan eará deaŧalaš doaimmaiguin nu olu bargat, omd. guoli bivdit. Muhtomin bálkáhedje geafes Norggabeale riddosápmelaččaid reaŋgan vai ieža aste guoli bivdit. Muhto lei lossa riidu. Nuortalaččat maste boazosápmelaččaide - ja mađi bozolaččabut boazosápmelaččat šadde, dađi eambbo boazohuvve nuortalaččat. Geavai vel nu ahte boazosápmelaččat geahččagohte nuortalaččaid čorragaččaid muhtun áiggiid (Tanner 1929: 177). Šattai váddáset boazodoallu Beahcánguovllu koloniserema maŋŋel. Koloniseren álggii 1800-logu gaskkamuttos. Álggos ledje suopmelaččat, dasto ruoššat, karelat ja dáččat kolonisereme. Dát lei Beahcánsápmelaččaid nuppi heajosáigge álgu. Go heite bohccuiguin, de váikkuhii dát máŋgga ládje. Ee. šattai váddáset johtit čakčat go eai lean bohccot nu olu. Áhpebivdu maid gáržžiduvvui dalle, muhto dasa ledje eará árttat. Ođđa Beahcánkloster gáibidii klosterii sierraovdamuniid ja luossabáikkiid, nu go vuosttaš klostera áigge ledje leamaš. Sii ožžo maid dáid, dan ovdii go muŋkkat válde badjelasaset Beahcánsápmelaččaide addit girkobálválusaid. Gávpeguovddážiid ásaheapmi dán guovllus, maiddai Norgga gávpeguovddážiid ásaheapmi, dagahii vel eambbo ahte nuortalaččat gáide árbevirolaš eallinlágis márkanekonomalaš heiveheami guvlui. Goalmmát heajosáigi álggahuvvui 1. máilmmesođiin ja lei alimusas Dorpat-ráfi áigge. Čieža Beahcánsápmelačča gohččojuvvojedje soahtái, golmmas eai máhccan šat ruoktot; siiddas ledje 76 olbmo. Maŋŋel soađi boatkanedje olu ovdalaš čanastagat, earenoamážit Ruššii. Beahcánsápmelaččat šadde Suoma stáhtaborgárat. Iešguđet doaimmaid bokte ja "Petsamobolaget" (Beahcánsearvvi) bokte veahkehedje sápmelaččaid. Geahččaledje fas álggahit boazodoalu. Muhto ođđa ¶ riikkarádji lei ludden áibbas dárbbašlaš geasseorohaga Fiskarhalvøyas ¶ . Eai gávdnon molssaeavttut gokčat vahága. Siida lei oalát bieđganeame Tannera áigge. 2. máilmmesođiin nogai árbmu. Beahcán šattai maid soahtešilljun, seammaládje go Suonjilsápmelaččaid guovlu. Sii šadde maid báhtarit guovtte geardde, nu go sin lulliránnát. Soađi maŋŋel háliidedje vuorraset olbmot fárret ruovttoluotta, nu go daddjo raporttas Suoma náššunalčoahkkimii: "Sin stuorimus sávaldat lea fas eallit friddjan dan guovllus mii juhkkojuvvui Dorpat-ráfis" . Nuorat baicca eai háliidan máhccat dohko; orro nu eahpeoadjebas dilálašvuođat ja boahtteáigi. Sii balle njuolgut ahte guovllus ledje láddagas miinnat ja granáhtat. Loahpalaččat ožžo sii, oktan báhtaran Beahcánsápmelaččaiguin, guovllu boares "Jieknamearageinnodaga" buohta Beahcánii, gaskal Avvila ¶ ja Nellima Anárjávrri nuortalulálbealde, nappo oalle lahka Čeavetjávrri (Ingold 1976: 5-6, Nickul 1977: 56). Muhtumat sis ja sin maŋisbohttiin ásset ain doppe. ¶ 2.5.4 Báhčaveaisiida Báhčaveaisiidda váldočázadat lei dieđusge Báhčaveaieatnu oktan oalgejogaiguin ja jávrriiguin. Lulli- ja nuortaránnáid rájit leat čilgejuvvon ovdalis. Anársiidda rádji lei čáhcerádji váris Rissnjunni sullii dakko gokko dálá riikkarádji nai lea, muhto rasttidii Báhčaveaieanu bajit oasi Nautsi buohta. Mearragáttis manai nuorta siidarádji Vuoddasvakke (Vouddasváhki) oarjjabealde, dárogillii Sandhavn dahje Pasvik havn, mii lea gaskal Ruovdavuona oarjin ja Vuorjánjoga nuortan. Oarjjabealde lei siiddarádji lulimusas Anársiidda guvlui, davvelis lei Njávdámis ja Báhčaveajis oktasaš rádji gitta Várjjatvutnii, gokko rádji manai Báhčaveaivuona oarjjabealde nu ahte Báhčaveaisápmelaččat ožžo Sállana ¶ nuorttabeali, Dálmmáha ja Reainnáha. Nappo lei sis measta olles Báhčaveaieatnu ja gáhčahagat vutnii Várjjatvuona guvlui. Boarráseamos dánska-norgga gáldut gohčodit báhčaveaisápmelaččaid guovllu Pasvig bye ja sápmelaččaid Pasvig finner. Vuosttaš oktavuohta dáččaiguin lei várra Várjjatvuonas Báhčaveaihámmanis giđđaguollebivddus. Báhčaveaisápmelaččaid ássanbáikkiid ja johttinmálliid ovdal 1826 eai leat bienasta bitnii gávnnahan. Ii dáidde vejolaš dahkat dan čálalaš dieđuid vuođul ja dál lea juo maŋŋit geavahit njálmmálaš árbevirolaš gálduid. ¶ váilu sámegielnamma ¶ Dálvesiidda sirde máŋgii, maŋŋel siidadikki (norraz, sobbar (soppar)) čoahkkimiid. Dálvesiida gos Keilhau finai 1827:s, lei báhčaveaisápmelaččaid maŋimus dálveorohat Norgga bealde ráji. Ássanbáikái manadettiin oinnii son maid muhtun boares dálveorohaga. Dat boares, ávdin ássanbáiki ii sáhte leamaš nu guhkkin eret Svanviikkas ¶ , várra Skoltevann ¶ -gáttis (Vorren 1979: 62). Ássanbáiki máid Keilhau gávnnai, gal lei anus, sullii guokte diimmu vázzima duohken Salmijärvis, muhtun báikkis máid Báhčaveaisápmelaččat gohčodedje Nakkejaursit ja gos leat gávdnon kapeallabázahusat. Báhčaveaji dálvesiiddas lea gul leamaš kapealla Trifona beivviid rájes. Orohagas soitet maid leamaš máŋga dálvesiidda oktanis (Tanner 1929: 107). Boaldámušdábuheapmi ja boazoguohtun mearridedje sajádaga ja johtolaga. Gávdnojit maid dieđut dálvesiidda Seckasit birra Seckajohgáttis (suomagillii Pikko Kolosjoki) moadde kilomehtera davábealde Kauluntunturi (sullii 1880), Mualkk`jaursit Markkinajärvi buohta guokte kilomehtera nuorttabealde Salmijärvi (1870-logus) ja muhtun eará dálveássanbáikkit. Markkinajärvi orru leamaš siidda oktasaš dálvesiida jahkečuođimolsumis; dan gohčodedje ge maid Bajit Skoaltasiidan (Wessel 1902/ 1979: 38). Maŋimus dálvesiida ovdal go siidda oalát bávkaledje 1920 birrasiid, lei Cuonni`jokksit, Ruošša Pasrjetsk (Tanner 1929: 105). Dán ássanbáikki válddahalai ja mihtidii Vilkuna 1927:s (vrd. Vilkuna govvosa Andresen 1989: 123). Dálvesiiddas ledje maid oalle nanu dimbbarviesut, nu go dain eará siiddain. Ledje viesut juohke bearrašii, muhtumiin maid fulkkiide ja bálvváide, ja dasa lassin ledje muhtun áittit. Dálvesiida lei dego unná čoahkkebáikkáš. Dálvesiiddas Báhčaveajis lei skuvla ja eará bálvalusat, nu go eará siiddaid dálvesiiddain. (Dát ja čuovvovaš lea earenoamážit Tanner 1929: 103 ff. vuođul). Bearrašat čoahkkanedje dávjá maŋŋel Báhčaveaidálvesiidii go nuorta ja lulli ránnásiiddat, jur juovlamánu loahpas dahje ođđajagemánu álggus. Ođđajagemánu 6. beaivvi berrejedje buohkat searvat "čáhceburessivdnidanbeaivái" (cad`res`bæive). Báhčaveajis maid ledje dálvet eanemus sosiála oktavuođat obanassiige jagis; dalle ledje ráđđádallamat, sosiála deaivvadeamit, stoagus ja maid dánsa, lohpadaddamat ja heajat; náittusvihaheapmi galggai árbevieru mielde ovdal beassážiid. Beassážiid basuhedje ávžegáttis, Boris ja Gleb kapealla lahka (Boris Gleb), mii ceggejuvvui vuosttaš miššunáigge (1800-loahpas ceggejedje ođđa girku). Nu go diehtit, de lea kapeallbáiki Báhčaveaieanu Norgga bealde, ¶ váilu sámegielnamma ¶ váilu sámegielnamma ¶ dego sierra unna stáhtaš eará stáhta siskkobealde ¶ . Dán báikki atne dego Ruošša bassi eatnama oassin. Boris ja Gleb leigga Ruošša-ortodoksa árbevierus sullásaš dásis go Bassi Olav. Kapealla birra ceggejuvvui maid Báhčaveaisápmelaččaid árragiđasiida, jur Geavgŋá goržegáddái máid ain gohčodit Skoltefossen:n dárogillii (Keunjes (Geaunnis), suomagillii Köngäs). (Vilguna sárggui maid nuortalašsiidda Boris Gleb 1927:s; govva Andresen 1989: 136). Doppe ledje Báhčaveaisápmelaččat beassážiid ovddabealde gitta dassožii go jiekŋa manai eanus ja vuonas ii lean šat jiekŋa. Geavŋŋás sii divodedje guollebivdoneavvuid ja fatnasiid; dohko rádje maid dálvegálvvu čakčii. Dološ áigge lei giđasdálvi maid goddebivddu áigi, cuoŋun. Dan muitala Rathke go lei fitnan Boris Glebas cuoŋománu 1802. Nuorra dievddut ledje mannan fárrolaga Njávdáma bivdoolbmáiguin "Davvivárrái" ( ) (Rathke 1899/1981). Lojes bohccuid maid fertejedje guođohit ovdal go johttájedje mearariikkii. Siiddas ledje doloža rájes veahá sávzzat, muhto gusat ledje easkka birrasiid 1860 maŋŋel, go vuosttaš geardde ledje gusat ovttage bearrašis. Gussadoallu ii šaddan dábálažžan siiddas. Árbevieru mielde ledje Báhčaveaisápmelaččain 12 luossabáikki Báhčaveaivuonas ja Ruovdavuonas. Guollebáikkiide manadettiin manne Trifonbáktelanja meaddel Báhčaveaieanunjálmmis, gos gudnijahtte bassi gova ¶ . Sin fásta luossabáikkit ledje vuonaid siste bistevaš geasseássanbáikki ja darfegođiid lahka. Doppe orro nissonolbmot, boares olbmot ja mánát ja gohkkejedje luossafirpmiid. Nikolajmeassuid (miessemánu 9. b. birrasiid) lávejedje goddigoahtit guliid. (Bivdoteknologiija ja guollebáikkiid birra, gč. omd. Andresen 1989: 75 ff.). Nuorat ja rávis dievddut manne guolleguovddážiidda áhpeliidda bivdit, earenoamážit áhpedorski. Sandhavn ¶ ja Dálmmát (Talme) ledje váldoguovddážat. Sandhavnas ¶ lei ovdal leamaš muhtun muddui seammá doaibma go Boris Gleb; doppe lei kapealla, skuvla jna. Doppe fitne dássedit Várjjatvuona davábeale gávpeolbmát ja Ruošša gávpeolbmát, pomorat. 1700-logus bohte pomorat Báhčaveaivutnii maid, gos oste sallihiid nuortalaččain (Schnitler I: 349). Báhčaveaivuonas lei olu sallit, mii muđui lei unnán geavahuvvon resurssa Finnmárkkus. Áhpebivdu nogai dábálaččat Iljabeaivve, suoidnemánu 20. b. Borgemánu 1. b. lávejedje doallat diggečoahkkima - sobbara dahje norraza - Boris Glebas. Jus lei earenoamáš buorre guollebivdu, de sáhtte fas bivdit oanehaš maŋŋel diggečoahkkima. ¶ váilu sámegielnamma ¶ váilu sámegielnamma ¶ Iljabeaivve gal ledje bearrašat dábálaččat fas čoahkkanan Boris Glebii, gos ledje dušše moadde vahku. Daid vahkuid bivde luosa Geavgŋá vuolde. 1910 birrasiid gávnnahii Hallström ahte doppe lea buorre bivdu ja ahte dienas lei siidda, , oktasaš dienas. Lei maid dáhpáhuvvan ahte nuortalaččat ovttasráđiid mearridedje láigohit goržži ja luossabivddu earáide, nu go 1883:s (eŋgelasolbmuide) ja 1908:s (A/S Sydvarangerii). Dienas šattai siidda oktasaš dienasin (Hallström 1911: 247-248). Borgemánu loahpas fas johte siseatnamii iešguđet čakčaorohagaide, nu go diehtit lulli ja nuortasiiddat maid dahke. Okta oahppáseamos nuortalaš hávdebáikkiin lea čakčaorohatguovllus, Vaggetem ¶ (Cievve`suel (-soulu)) gos Feodotov ja Titiv bearrašat orro johtima maŋimus gaskkain. Hávdebáiki lei Gravholmenis ¶ , nuortalaš gillii Todd`suel. Báhčaveaieanu dulvadanáigumušaid oktavuođas iske arkeologat doppe 1950-jagiid loahpas. Povl Simonsen jođihii barggu. Sii gávdne 31 hávddi, beaivádeapmi fátmmasta áigodaga 1500-logus gitta 1900-lohkui. Báikki árbevieruid mielde muitaluvvo maŋimus hávdádeapmi leamaš nu easkka go 1925:s. Todd`suel gávdnamat leat leamaš deaŧalaččat ođđaset dutkamiin nuortalaččaid hávdevieruid birra ja movt sii atne jápmima ja eallima maŋŋel jápmima (vrd. Simonsen 1959 I: 47-48, Simonsen 1959 II: 23-24, Storå 1971: 135-158). Árra čavčča rátkkašedje. Buot čájeha ahte Báhčaveaisápmelaččat barge oalle ole boazodoaluin: "...golbmalohjagi dás ovdal vel barge Báhčaveaisiiddas oba buori vuogi mielde boazodoalu" (Tanner: 1929 135). Nu go muđui nuortalaš siiddain, de lea váttis diehtit boazologu juste. Tannera1920 muitaleddjiid mielde lea boazodoallu leamaš bajimusas 1867 birrasiid go ledje "eambbo go" 2 000 "rávis bohcco" . Dalle ledje siiddas birrasiid 20 bearraša. Dán mielde leat juohke bearrašis gaskamearálaččat leamaš sullii 100 rávis bohcco. Muhto bearrašiid boazolohku gal dieđusge ii lean okta. Eanemus mii ovttage bearrašis lea leamaš, lea measta 1000 heagga. Dakka maŋŋel jahkečuođimolsuma doaimmahii dáčča etnográfa guovlludutkamiid siiddas. Dalle lei ain oalle olu boazodoallu. Máŋgga bearrašis ledje 100-200 bohcco. Ovtta bearrašis ledje nu easkka go 1910:s birrasiid 500 bohcco (Solberg 1913: nr. 490). 1920 rádjái gal unnui eallu nu olu ahte 1926:s eai lean go birrasiid 500 bohcco (Tanner 1929: 134, 152). Lea áibbas čielggas ahte 1. máilmmesoađi soahtedilli ja áigi maŋŋel soađi unnidii ealuid sakka, dáppe nu go eará siiddain. Ođđaset áigge bivde dávjá Báhčaveaisápmelaččaid geahččat fástaássiid bohccuid. Sii oainnat ledje oahppan boazobargit ja ledje rehálaš ja ¶ váilu sámegielnamma ¶ váilu sámegielnamma ¶ luohtehahtti boazogeahččit (viesu luhtte boazodoallu, vrd. 3.10 maŋŋelis). Mátta-Várjjaga fástaássit gul háliidedje bohccuideaset nuortalaččaid gehččui ovdalii go Norgga boazosápmelaččaid gehččui (Solem 1933/1970: 197, Helland II 1906: 160). Sullii seammaládje dahke Njávdámis, nu go gullat maŋŋel (3.10). Jahkečuođimolsuma birrasiid mákse fástaássit Báhčaveaisápmelaččaide 2 kr juohke hearggi ovddas máid ieža ledje luoitán veaiddalassii geassái, ja máid nuortalaččat dasto válde gitta ja dolvo fásta ássiide (Wessel 1902/1979: 55-56). Báhčaveaisápmelaččaiguin manai seammasullásaččat go daid eará siiddaid sápmelaččaiguin máid leat juo gullan, gos dihto áššit vurrolaga čuhce kultuvrii ja servodatortnegiidda - sisafárren ja kolonisašuvdna, duottarsámiid boazodoallu beroškeahttá siidarájiin, stáhtapolitihkka ja soahti. Boazodoallu ja guollebivdu ledje ovttas ekonomiija vuođđogeađgin - dat ledje ovtta deaŧalaččat (Tanner 1929: 152). Earenoamážit 1800-logu maŋit oasis šadde goappeš doaimmat váddáseabbon. Ruošša ja Norgga 1826 rádješiehtadusas juo vuohttit makkár jurdagiid stáhtaberoštumiid ja resurssaid dáfus galge deattuhuvvot. Norga dajai ahte Mátta-Várjjagis ledje nu buorit eanandoallo- ja dimbbarčuohppanvejolašvuođat, ja lei "vejolaš ahte Stáhtakássii maid boahtá oalle olu Dienas" (Andresen 1989: 42). Norgga šiehtadallit eai orron atnime guovllu makkárge sierra dilálašvuođas nuortalaččaid árbevirolaš geavaheami geažil. Atne baicca ahte oktasašguovlu galggai gullagoahtit Norgii ja ahte doppe galge "seammá njuolggadusat go muđui fylkkas" (Tønnesen 1972/79: 122). Muhto Ruošša šiehtadallit ja báikkálaš eiseválddit gal bealuštedje nuortalaččaid. Boađusin šattai ahte rádjesoahpamuša 5. artihkkalii čállojuvvui ahte bearrašiin mat rádjeguovllus ásse, nappo nuortalaččain, lei riekti "ássat ain dálá Ruovttus, dahje fárret nuppi Fámu Guovllu siskkobeallái" . Fárrenáigemearri lei golbma jagi. Friddja oskkudoaimmaheami lohpi čállojuvvui 6. artihkkalii; ožžo girkostallat beroškeahttá rájiin. 7. artihkkalis earuhuvvojedje čielgasit rádjeguovllu ovdalaš ássit ja sii geat áigot sisafárret maŋŋel rádjesoabadallama. Ovdalaš ássiin galggai molsašumi áigodagas, 6 jagi badjel, riekti friddja vánddardit ráji rastá guoli bivdit ja meahcástit, "nu go dássožii,..." . Ođđa ássit gal galge bissut "daid Rájiid siskkobealde Guovllus mii Boahttevuođas gullá dan Fápmui man Vuollásaččat sii leat, eai ge galgga guđege dáfus Oasi oažžut dan Rievttis mii dáid Guovlluid Álgoássiin lea bivdit ja meahcástit nuppi Fámu Guovllu siskkobealde" . 8. artihkkalis garžžiduvvo guovllugeavaheapmi ja johtin. Dás daddjo namalassii ahte galggai šaddat gielddusin "Norgga ja Ruošša Sápmelaččaide" johtit bohccuiguin ja eará elliiguin ráji rastá ja "guođohit Bohccuid Guovllus mii ii leat šat sin Oktasaš Guovlu" (Norges traktater 1661-1966, bd. I: 10). Maŋimus cealkka čájeha ahte eiseválddit dohkkehedje ahte ovdal lei guovlu nuortalaččaid oktasaš guovlu. ¶ Eiseválddit orro oaivvildeame ahte rádjesoahpamuš loahpahii dán eaiggátvuođa. Lea muđui eahpečielggas máid šiehtadallit leat oaivvildan doahpagiin "gullat sidjiide oktasaččat" . Ruošša ja Ruoŧŧa-Norgga šiehtadallit dáide guovtteládje ipmirdan eaiggáduššandoahpaga, dan erohusa vuođul movt oarjin ja nuortan atne doahpaga. Boazojohtingielddus rájiid rastá dáiddii guoskan vuosttažettiin Norgga viiddis boazosámijohtimiidda ii ge nuortalaččaid unnit ealuid johtimiidda. Doloža rájes ledje nuortalaččat johtán ealuideasetguin mearragáddái geasset ja deaŧalaččamus geasseorohat lei Dálmmát (Schnitler I: 335). Sii johte ealuiguin maŋŋel 1826 maid. Šiehtadussii galggai vel loahpalaš rádješiehtadus (vrd. Andresn 1989: 40-41). Astri Andresen lea čájehan ahte nuortalaččat eai atnán rádješiehtadusa buorren ja ohce doarjaga Ruošša bealde. Čuovvovaš jagiid dorjo ge Ruošša eiseválddit sin dološ vuoigatvuođa gáibádusaid, maiddái boazojohtimiid. 1834 Protokolla bođii rádjesoahpámuša maŋŋel. Protokolla heaittihii rádjesoahpamuša 7. artihkkala. Muhto Báhčaveaisápmelaččaid Norgga beale vuoigatvuođat sihkkarastojuvvojedje buoremuddui, go doalahedje mearaluossabivdorievtti Báhčaveaivuonas ja Ruovdavuonas, vaikko ieža válljejedje šaddat Ruošša stáhtaborgárin (Andresen 1989: 47 ff.). Vaikko 1834-protokolla ferte atnit árbevirolaš vuoigatvuođaid formálalaš dohkkeheapmin, de lei oba rádješiehtadeapmi guovtti gáržžesáigge álgun. Báhčaveaisápmelaččat gulle dál guovtti riikkii; sii fertejedje rasttidit ráji jođidettin. Dáččat ja suopmelaččat koloniserejedje jođánit viiddis osiid Norgga beale dološ siidaguovllus (vrd. Wikan 1980, Lunde 1979: 116 ff). Eanandoallu, dálloboazodoallu, dimbbardoaimmat, Norgga mearaluossabivdu, Báhčaveaji goržefámu geavahanjurdagat, A/S Sydvarangera ruvkedoaimma álggaheapmi - buot ledje árbevirolaš resurssageavaheami ja jahkodatjohtolagaid garžžideapmin. Dan áigge lei maid boazosuolavuohta dábálaš ja lassánii maid (vrd. Tanner 1929: 134). Norgga bealde rahče gávdnat liibba gáržžidit mearaluossabivddu, áiggi mielde loahpaheami jurdagiin. 1899:s vuođđudedje Norgga-Ruošša lávdegotti, Báhčaveailávdegotti, maiddái gohčoduvvon "Skoaltalávdegoddin" , mii galggai guollebivdovuoigatvuođaid árvvoštallat (Andresen 1989: 101 ff.). Norgga áirasat, main ámtamánni Truls Graff lei nubbi, oaččui čiegus gohččuma mii ee. bággii sin čuoččuhit ruoššaide ahte Norgga eiseválddiin lei iehčaneaset vejolašvuohta heaittihit nuortalaččaid luossabivddu (Andresen 1989: 97-98). Muhto ruoššat eai mieđihan formálalaš heaittiheapmái. Danin eai dalle goit rievdan Báhčaveaisápmelaččaid vuoigatvuođat Norgga eatnamis. Norgga vuohki šattai eahpealmmolaš gáržžidanvuohkin (Andresen 1989: 130-131). ¶ Dihto soahpameahttunvuohta 1916:s sáhttá leahkit ovdamearkan movt iešguđet duopmostuollodásiin árvvoštalle nuortalaččaid vuoigatvuođaid. Muhtun Norgga borgár áššáskuhttui duolbman Báhčaveaisápmelaččaid guollebivdovuoigatvuođaid vuonas. Várjjaga sunddi mielduopmárrievttis son dubmehalai dáinna. Riekti čujuhii dasa ahte nuortalaččaid guollebivdoriekti "álohii lea (leamaš) adnon vuosttašriektin, nu ahte Norgga hálddašeddjiin lea leamaš bággu doalahit gaskka nuortalaččaid guollebáikkiide iežaset bivdoneavvuiguin, amaset vahágahttit sin guollebivddu" . Vuoittahalli váiddii ášši Alimusriektái, ja doppe mieđihedje sutnje danin go Alimusrievtti oainnu mielde lei duopmo vearrut 1834protokolla ja 1826 rádješiehtadusa dulkoma vuođul. Muhto Eanandoallodepartementa celkkii duomu geavatlaš čađaheami birra: Norgga vuollásaččat eai galgan hehttet nuortalaččaid guollebivddu ovdal go bivdu lei formálalaččat heaittihuvvon; dán doivo šaddat go šiehtadalle ruoššaiguin. Hálddašeamis ledje politihkalaš vuhtiiváldimat deaŧalaččat (Andresen 1989: 133). 1. máilmmesoahti ja "váikkuhusat soađi maŋŋel" čuhce garrasit báhčaveaisápmelaččaid viidáset eallimii. 16 siiddaolbmá šadde Ruošša soahtevehkii; ledje máŋggas geat eai máhccan šat goassege. Soađit gaskal vielgadiid ja ruoksadiid Suomas ja Ruoššas čuhce "mearihis ládje skoaltasápmelaččaid eallimii" (Tanner 1929: 157). Oallugat báhtaredje Norgga beallái. 1920:s maid geavai seammaládje Suoma veahkagottiin, ¶ mii dagahii Dorpat-ráfi. Čuovvovaš jagit ledje moivasat Báhčaveaisápmelaččaid guovdu. Árbevirolaš servvodatvuogádagas billohuvai olu. Sii fertejedje maid ohcat ekonomalaš veahki. Norgga ja Suoma rádješiehtadallamiid oktavuođas lei nuortalaččaid viidáset eallin guovddáš áššin. Sihke Suopma ja Norga háliideigga heaittihit nuortalaččaid árbevirolaš ekonomiija ja dása čadnon vuoigatvuođaid. Dán guovtti riikka rádješiehtadus gárvánii 1924:s. Loahppaprotokolla 2. artihkkalis heaittihuvvojedje Báhčaveaisápmelaččaid vuoigatvuođat loahpalaččat Norggas: Vuoigatvuođaid vuvde 12 000 gollekruvdnui máid Norgga stáhta galggai máksit Suoma stáhtii, mii bealistis lohpidii ruđaid geavahit "buorrin dáidda sápmelaččaide" . Vuoigatvuođaid jođiheapmi lei juo leamaš ságas Norgga eiseválddiid gaskkas 1890-logus juo (Andresen 1989: 157 ff., Eriksen & Niemi 1981: 170 ff.). Rádjesoahpamuš šattai formáliserejuvvon doaimmaid maŋimus lađasin mii sihke de jure ja de facto čuzii nuortalaččaid servodahkii ja mii loahpas billistii olles árbevirolaš ekonomiija vuođu. Dasalassin ledje eará dilálašvuođat golahan siidda siskkaldasa, nu go koloniseren, ođđaáigásaš stuoraservodaga ovdáneapmi ee. A/S Sydvarangera ruvkedoaimmain ja Pasvik Timbera stuora sahárusttegiin Báhčaveaivuonas. Nu go Tanner ¶ dajai njálmmálaš gálduidis vuođul: "...oppalaš unohisvuohta ráđđii siiddas" (Tanner 1929: 143). Jahkečuođi molsuma rájes ledje juo smávvát ásaiduvvagoahtán fásta, ja sihke gussadoallu ja dálloboazodoallu šattai dábálažžabun (Vorren Aarsethas 1989: 34-36). Omd. šattai Boris Gleb birrajagi ássanbáikin. Seammás go árbevirolaš servodat bieđganii, lassánedje nuortalaččat Báhčaveadjái; 1926:s ledje 39 bearraša doppe; nappo measta beali eambbo go 1800-logu gaskkamuttos. Árbevirolaš servodagas lei bearrašiid lohku ain oalle vuollin ja dásset. Ássiidlassáneapmi váikkuhii maid bieđganeapmái. Go Cuonni`jokksit dálveorohat bázii ávdimin 1918:s, jávkkai maid árbevirolaš kultuvrras deaŧalaš govva, vaikko muhtun áigge gal vel johte geasseguollebivdobáikkiide. Eanas Báhčaveaisápmelaččaide šattai fásta ássan ja ruhtaekonomiija ilgadin (vrd. Tanner 1929: 155). Dát garttai divrrasin, soahtegaskajagiid ledje namalassii stuora sosiála váttisvuođat ja čeardda joavkoiešdovdu jávkkai Báhčaveajis. ¶ 2.5.5 Servodatorganiseren Mii leat juo veahá guorahallan nuortalaččaid servodatorganiserema ja servodatásahusaid. Leat maid namuhan ahte dát ledje hui dološ ortnegat mat seilo guhkit go eará sámi guovlluin. Dakkar servodat man eanas vuođđun lei luondduruovttudoallu ja viiddis resurssageavaheapmi ráddjejuvvon guovllu siskkobealde, ferte leamaš bures organiserejuvvon, earenoamážit go ledje olu áigodatorohagat ja resurssageavaheapmi jahkodatjoru mielde. Organisašuvnna vuođđoásahus lei bearaš dahje ruovttudoallu oaivámušainis, dáluisidiin. Go dáluisit jámii, oaččui boarráseamos bárdni dahje eará olmmoš ovddasvástádusa, ja oaččui namahusa "ruovttudoaluoaivámuš" , muhtomin šattai leaska danin. Servodatortnega vuođđojurdda lei čielga patriarkála jurdda. (Dát ja čuovvovaš lea eanas Tanner 1929: 345 ff. mielde, vrd. maid Solem 1933/1970: 79 ff. ja Vorren & Manker 1976: 188 ff.). Buot bearašoaivámuččat ledje norrazis mielde. Norraz lei olles siidaguovllu oktasaš diggi.Sátneálgo- ja suorgásanoahpu mielde lea Norraz ráinnas sámi tearbma. Dan sadjái boahtegođii sobbar (soppar), mii orru vuolgán ruoššagiela čoahkkin dahje čoakkalmas sánis. Muđui šattai sobbar maid dan stuorit dikki namahussan mas ledje áirasat buot Guoládaga siiddain. ¶ Norraza jođihii primus inter pares, maiddái gohčoduvvon oaiveolmmájin. Norraz lei siidda alimus váldi. Dan mearrádusat ledje loahpalaččat ja buot siiddaolbmot šadde čuovvut daid. Nuortalaččain lei maid dakkár oaidnu ahte norraz lei buolvvaid máhtu ja viissisvuođa guoddi ja muitaleaddji. Norraz gieđahalai buot lágan siiddaáššiid, maiddái persovnnalaš nákkuid. Earenoamáš guovddážis lei bearrašiid resurssajuohkin ja daid rievdadeamit - guollebáikkiid, guohtumiid, murrenbáikkiid sirddašeamit jna. Norraz maid galggai bealuštit siidda beroštumiid olggosguvlui. Tanner namuha máŋga siskkildas ášši máid gieđahalle, omd. boazosuolavuođa ráŋggášteami. Olggobeale áššiide maid leat máŋga ovdamearkka čállojuvvon gitta 1500-logu rájes. Leat maid ovdamearkkat dasa ahte máŋga siidda barge ovttasráđiid, olggobeale máilmmi vuostá. Čáhcesullo borgemánu 1731 dikki justitsprotokollas lea ovdamearka. Njávdáma, Báhčaveaji ja Beahcána nuortalaččat bohte diggái ja bivde beassat dánskka gonagasa vearus danin go Ruošša eiseválddit mávssihedje sin "friddjavuođadivvaga" go ledje beassan militearbálvalusas (Tanner 1929: 351). Norraz maid gieđahalai olggobeale olbmuid siidamiellahttovuođa, maiddái go olbmot geat eai lean sápmelaččat, galge lahtuduvvot ee. náitalemiid dahje koloniserema geažil. Dološ áigge rájes lei juo leamaš nu ahte nuortalaččat eai náitaladdan iežaset čeardda olbmuiguin ¶ , genehtalaš ákkaiguin go siiddas ledje nu unnán bearrašat. Vuosttaš Suoma kolonisttat mat ásaiduvve Báhčaveaileahkái maŋŋel 1800-logu gaskkamutto, ledje vuos ožžon lobi norrazis. Daid áiggiid lahtuduvvui ge karela Bogdanoff siidii norraza dohkkehan náittusdili bokte Báhčaveaisiidda nieiddain. Dáhpáhuvai maid ahte norraz mearridii "muddejuvvon geavaheami" dainna lágiin ahte sisafárrejeaddji ii ožžon ollislaš vuoigatvuođaid ja dasto oaččui heajut guollebákkiid jna., dakkaraččaid main siida ii beroštan (Tanner 1929: 341). Nuortalaččain ledje máŋgga dáfus earalágan riektenjuolggadusat go dat máid eará sámisiiddain diehtit leamaš maŋimus moadde čuođi jagi, omd. árbema ja eaiggáduššanrievtti birra. Persovnnalaš eaiggáduššanrievtti vuollái bohte eanas dušše persovnnalaš diŋggat, viessobiergasat ja visttit. Eanan- ja čáhceriekti, earenoamážit goddebivddu ja mádjitbivddu dienas ja buot luondduriggodagaid hálddašeapmi lei siidda searveopmodat - lei commune bonum - máid leat juo gullan (vrd. 2.2.). Dalle go bearrašat orro čakča- ja giđđaorohagain iehčaneaset dahje unnit joavkkuin, lei guollebivdu dieđusge ruovttudoalu váste. Nu lei maid boazodoallu guhká. Searvevuođđojurdagat maid eai hehtten sierra gudnijahttima, earenoamážit bivddu ja meahcásteami dáfus. Dán vieru čuvvo omd. go hávdádedje buoremus bivdoolbmáid sierra sadjái. ¶ Eaiggáduššangažaldaga dáfus šadde boazodolliin oalle iešguđetlágan riektenjuolggadusat. Juohkehačča sierra boazoeaiggáduššanrievtti mielde "lassánii" "eaŋkilolbmo ja juohke bearraša vejolašvuohta atnit ávkki ¶ riggodagain nu ahte čuzii siiddaoktavuhti " (Vorren ja Manker 1976: 193). Solem gohčoda dán álgo siidaortnega " sierraovdáneapmin earenoamážit heivehuvvon boazodollui " (Solem 1933/1970: 106). Servodatorganiseren šattai muhtun muddui Ruošša váikkuheami vuollái, earenoamážit nuorttamus siiddaid dáfus; soaitá juo 1600-logu rájes šaddan nu. Ruoššat ledje gal smáđáhkkat sápmelaččaiguin gitta 1900-logu rádjái. Ruošša davviguovlluid guovllu ja báikkálaš hálddašeami ovdánemiin ožžo Ruošša sámit iežaset " fáldiguovllu ", volost, Arkhangelska ráđđehusa vuollái. Dán fáldiguovllu juhke fas " válgabiriide " máid fas juhke " sámigielddaide ", pogosttaide. Juohke pogosta lei okta siida. Juohke pogosta válljii ovdaolbmo jahkái hávális, oaiveolbmá. Dát čájeha ahte Ruošša hálddahusvuogádat ii biđgen nuortalašvuođa; baicca heivehedje ruoššavuođa sámivuhtii ja seaguhedje daid. 1920-jagiin lei norraz measta nohkan almmolaš orgánan, vaikko oaidnit ásahusas báhcán osiid eahpeformálaš ja formálalaš oktavuođain, omd. Báhčaveajis 1925:s ain (Tanner 1929: 385). Suonjilis oaidnit Nickula dutkamiin ahte norraz-árbevierru bisttii " maŋimus dábálaš jahkái ", 1938 rádjái. 1925:s go suopmelaččat mearridedje lága sin ođđa Beahcánguovllu ássandilálašvuođaide, de eai diehtán Suonjilsiidda norraza birra (dahje sobbara, nu movt dalle dábálaččat gohčodedje ásahusa). Muhto norraz baicca barggai áššiin, ja loahpas šattai nu ahte Suoma sisriikkadepartementa 1932:s álggahii Suonjila dahkat sierra " nuortalašguovlun" gos galge sámi kultuvrii addit suodjaleami ja ovdáneami nu movt sii háliidit. Stáhtalaš lávdegoddi mii galggai Suoma sámiguovllu ¶ ekonomalaš ovdáneami plánet, gal hilggui árvalusa 1938:s. Seammá jagi sierranii Suoma sámiguovlu Uleåborga leanas ja šattai sierra leanan, Lapin lääni. Suoma sámiguovllu leanahearrá, Karlo Hillilä, dovddahii garra beroštumi Suonjilii. Son ii vuollánan "nuortalaš guovllu" jurdagiin. Su háliidusa mielde dollojuvvui Suonjila dálvesiiddas čoahkkin cuoŋománus 1938. Doppe čilgejedje Suonjila sápmelaččat iežaset árbevirolaš vuoigatvuođaid Suoma ovddasteddjiide ja bivde Suoma stáhta dohkkehit daid almmolaččat. Čoahkkinreferáhtas maŋŋel dan čoahkkima mii formálaččat lei Suoma eiseválddiid ja Suonjilsiidda norraza gaskal, čilgejuvvojit vuoigatvuođat oktan buot ássanbáikkiiguin bienasta bitnii, nu maid norraz-ásahus. Boares cára-dokumenttat máid ovdal leat ¶ namuhan, maid čájehuvvojedje. Referáhtta loahpahuvvo dainnalágiin ahte čoahkkin doarju ávžžuhit Suoma eiseválddiid dohkkehit boares vuoigatvuođaid "dan muddui go Suoma lága vuođul lea vejolaš" (Nickul 1948: 15-18). Referáhta mielde eai bargan goassege. Soađi buolláma haga livččii soaitán juoga dáhpáhuvvat. Norraz ii álggahuvvon šat boares doaimmadisguin maŋŋel go Čeavetjávrái fárrrejedje. Ođđaáigásaš Suoma politihkalaš ja juridihkalaš ásahusat ja ođđaáigásaš organisašuvdnadoaimmahat bođii dan sadjái, vaikko gilisearvvis lei muhtun ságadolliin ¶ ain veahá fápmu ¶ boares vuoigatvuođaid vuođul (Ingold 76: 213 ff.). 3. gov. Njávdánsiida ¶ ----- Riikkarádji ___ Siiddarádji ¶ ♦ Dálveorohat ¶ Kártamihttu: 1: 400 000 Kárta lea Vorren 1959 girjji mielde ¶ 3. KAPIHTTAL ¶ Njávdáma nuortalaččat ¶ BIRRA Dán oasis geavahan seammalágan gálduid go ovddit oasis, nappo iešguđetlágan girjjálašvuođa, oktan girjjálašvuođa čujuhuvvon vuođđodieđuiguin. Muhto lassin geavahan veahá originalčállosiid gáldun, nu go olmmošlohkamiid ja almmolaš árkkiivvaid iešguđet dokumenttaid, ja duopmočállosiid. Lean veahá geavahan Njávdáma nuortalaš birrasa priváhta gálduid, vuosttažettiin Neiden fisker- og gaardbrukerforeninga (Njávdáma guollebivdo- ja eanadoallosearvvi) čoahkkinprotokolla. Ja dasto lean geavahan máŋgga jaga čohkkejuvvon njálmmálaš dieđuid, go lean hupman ja ovttastallan Njávdáma olbmuiguin. Maŋimus jagiid guovtti riekteáššis, gielddarievttis ja gaskarievttis ¶ , ledjen guldaleaddjin ja čállen miellagiddevaš dieđuid riektešiehtadallamiin ja vihtandutkamiin. ¶ 3.2 VEAHÁ OVDANBUKTIMA JA TEORIIJA BIRRA Maŋimus jagiid ságastallamiin ja riektenákkuin Njávdáma sápmelaččaid árbevirolaš vuoigatvuođaid birra lea guovddáš áššin leamaš Njávdáma sápmelaččaid boazodoalu sturrodat. Girjjálašvuođas ja riekteásahusain lea čuoččuhuvvon ahte lei unnán boazodoallu ja ahte johttisápmelaččat áigá doaibmagohte siidaguovllus. Dán čielggadusas áiggun geahččalit mihtidit boazodoalu, dán čuoččuhusa geahččalit, earenoamážit dan boazodoalu ektui mii muđui lea sámi ássanguovllus. Gaskaboddosaš čuoččuhusat dego "hui unnán boazodoallu" ja "unnán deaŧalaš boazodoallu" leat dávjá duottarsápmelaččaid boazodoalu ovdáneami vuođul, earenoamážit 1800- ja 1900-logus, ii ge muital duohtavuođa buohtastahttidettiin dalá eará guovlluiguin. Muđui lea maid guovddážis Njávdámis geahčadit oppalaš riggodatgeavaheami ja bohcco sajádaga dákkar oktavuođas. ¶ Njávdáma boazodoallu bohciidahttá maid dan dábálaš váttisvuođa sámi kultuvrra rievdan- ja earuhanproseassa oktavuođas. Goas, movt ja manne rievddai bivdo- ja meahcástanservvodat sierra boazodoallun, dahje guolleeanandoallun? (Vrd. NOU 1984: 18. Sámi riektedili birra: 74-75.) Leat ságastallan earenoamáš olu bivddu ja meahcásteami rievdama birra viiddis boazodollui (dutkandieđuid birra gč. omd. Lundmark 1982: 13 ff., Kvist 1989: 10 ff., Hansen 1990: 4 ff., Hansen 1994). Girjjálašvuođas lea bivdo- ja meahcástanservvodat dávjá čilgejuvvon álgo riggodatheiveheapmin, iešháhkanekonomiijan vallji guolle- ja fuođđohivvodagain - muhtunlágan . Dakkár servodagas livččii boazodoallu galgan leahkit dárbbuheapmi, earret veahá bohccuid vuojánin ja vuođgŋinboazun. Stuorit boazodoallu "ii lean áigeguovdil ekonomalaš vuođđun" (Vorren 1978: 145 ff.). Nu guhká go olggobealde fápmu ii čuohcán bearehaga álgo "johtalanservvodagaide" , ledje sii heivehan iežaset dakkár ekonomiijii man vuođđun eanas lei luondduriggodagaid geavaheapmi. Ovddemustá ledje olggobeale dilálašvuođat sivvan go johtalanservodagat manne bieđganeami dahje earuheami guvlui, ja go biras servodagat dađistaga eambbo čavgagohte johtalanservodagaid. Tim Ingold lea almmuhan guovddáš teoriija bohcco ávkkástallama rievdadama birra. Das leat golbma áigodaga ja deattuha eambbo siskkáldas mekanismmaid, almmá áibbas vajálduhttit olggobeale čuohcimiid. Vuosttaš áigodagas, čielgaseamos bivdo- ja meahcástanservodagas, leat gul bivdán gottiid dušše servodaga geavaheapmái. Nuppi áigodagas gul leat veahá bohccot juo leamaš, muhto ain ovddemustá iežaset atnui. Goalmmát áigodagas gal rievddai viiddis boazodoallun ja seahkánii márkanekonomiijii. Dát golbma áigodaga bohtet terminologiijalaččat ovdan Tim Ingolda girjjis gos teoriija almmuhuvvo, Hunters, Pastoralits and Ranchers (1980). Várjjagii lea almmuhuvvon teoriija njuolggomanuin bivddus ja johtaleamis viiddis boazodollui, nappo , -áigodaga haga (Olsen 1984: 230 ff.). Dát jurdda lea moitojuvvon earenoamážit báikki 1600- ja 1700-logu mearrasápmelaččaid gáldoávdnasiid vuođul (Nielsen 1986: 30). Odner maid lea eahpidan ovdalaš dohkkehuvvon nuppástumi áigerehkenastima. Son viiddidivččii ee. sámi šibitdoalloáigodaga oalle olu boarráseabbon (Odner 1992: ee. 181, Niemi 1991: 505-507). Dán vuođul lea lunddolaš jearrat man roahtá dat nuppástupmi obanassiige lea leamaš ja man muddui servodagat leat leamaš "čielgasat" . Gažaldat lea maid čadnon dábálaš váttisvuhtii kultuvrra joatkevašvuođa ja rievdama gelddolašvuođa birra. Mii leat oaidnán ahte nuortalaččat ovddemustá leat adnon "johtaleaddjin" gitta árbevirolaš kultuvrra ¶ bieđganeapmái 1900:s. Girjjálašvuođas muitaluvvo eanas ahte boazodoallu lei dušše "veahkkeealáhus" heivehuvvon bivddu ja johtaleami dárbbuide (Vorren & Manker 1976: 127). Dán barggus lea okta hypotesa ahte boazodoallu lei stuorit go máid dákkár cealkagat muitalit ja ahte nuortalaččaid ekonomiija áigá juo lei eambbo earuhuvvon go máid dat unnit eambbo čielga govva čájeha. Mii geahččalit hypotesa earenoamážit Njávdánsiidda čielggadeamis maŋŋelis. Min hypotesa vuođđun lea maiddái goalmmát nuppástumi- ja earuhangažaldaga oaidnu, mii maid gáidá oainnus dábálaš ovttageardánis ¶ , dássedis ja unnit eambbo čielga "johtalaŋkultuvrra birra" . Dát goalmmát oaidnu lea ee. gohčoduvvon "olmmošlaš ¶ lahkoneapmin " dahje " emisk siskkobealde olggos"-lahkoneapmin mii sakka deattuhaindividuálalaš dagu ja rasjonálitehta mihttomearálaš láhttemis ¶ . Vaikko dát láhtten lea organiserejuvvon servodaga siskkobealde, de dát oaidnu goitge deattuha individuálitehta ja ruovttudoalloiešstivrema ¶ . Knut Odner lea almmuhan dákkar teoriija iežas stuora barggus Várjjatsápmelaččaid birra (Odner 1992, ee. čujuhusaiguin girjái Riches 1982). Dát oaidnu deattuha maid dan ahte servodagas ledje erohusat áigá juo. Várjjagis álge ee. sávzzaiguin ja gáiccaiguin 1300 birrasiid juo (Odner 1992: 181), seammás go geavahedje olu eará riggodagaid. Omd. gávppašedje olbmuiguin geat eai lean sápmelaččat. Lars Ivar Hansen lea earenoamážit deattuhan gávppašeami sajádaga boarráset sámi kultuvrras. Buohtastaladettiin sámi guovlluid, gávnnaha son ahte Finnmárkku oarjedavimus guovllut birgejedje gávppášeamis golmmain stuora gávpevuogádagain, DánskaNorgga, Ruoŧa ja Ruošša gávpevuogádagaiguin. Seammás ledje dát golbma guovllu mat guhkimus doalahedje viiddis meahcástan- ja bivdokultuvravuođu. Meahcástan- ja bivdokultuvra seaillui gitta 1700lohkui ee. danin go náhkke- ja duolljegálvu lei hui jođánis gávpegálvu (Hansen 1990, 1994). Orru leamen buorre árta ođđasit guorahallat ovdalaš oainnuid boares sámi kultuvrra hárrái, go oaivvildit dan ovttageardánin, unnán "ovdánan" , čielggasin ja čielga ekonomiijarájiiguin ja dássedisvuođain ¶ . Nu lea jur nuppelágan govva mii ráhkaduvvo, gos earuheapmi ja heivehanmunni leat mihtilmasat ja gos maid leat siskkáldas soahpameahttunvuođat. Dát guoska maid nuortalaš sámi kultuvrii. ¶ Maiddái don doloža dáfus lea leamaš ságastallan bohcco sajádaga birra sámi ekonomiijas, Dálmmát-gávdnamiid vuođul. Simonsen dulko olu boazočorvviid gávdnamiid dainnalágiin ahte lea leamaš boazodoallu ovdal, áigodatjohtolagaiguin gaskal siseatnama ja rittu, nu go historjjálaš áiggis diehtit leamaš. Olsen gal ákkasta dainnalágiin ahte lei bivdo- ja meahcástanservodat ja ahte dákte- ja čoarvegávdnosat eanas ledje bargoneavvoávdnasat máid bivddus- ja meahcásteamis ledje viežžan siseatnamis. Earenoamáš gávdnosat máid Olsen oaivvilda mearkkašit bivdoservodaga, leat hervejuvvon ¶ njuollanjunit ja sáitenjunit, árvvusge eaiggátmearkkaiguin (vrd. 3.4.). Dáid oaivvilda Olsen ártan navdit "leamaš geavahuvvon goddebivddus" (Olsen 1994: 135). Mus ii leat gelbbolašvuohta ságastallat dan birra arkeologalaš gávdnosiid vuođul. Almmá mu oaivila buktima haga "Dálmmát-áigodaga" dilálašvuođain, áiggun goitge čuoččuhit ahte ii dárbbaš leamaš juogo dušše bivdu dahje boazodoallu. Oppalaš oainnu dáfus mii deattuha earuheami ja heivehanmuni lea váldoáššin ahte bivdu ja boazodoallu ledje buohtalaga. Don doložis lei ge nu jur juste nuortalaš siiddain, nu go juo leat ovdamearkkain oaidnán. ¶ 3.3 GUOVLU Nu go Tanner dadjá: Njávdán "lei ovdal oalle stuora sámi siida" . Boarráseamos gálduid mielde, 1500-logu maŋit oasi rájes, vikkai siidda vel viiddidit iežas guovllu oarjjás gitta Detnui oktan Buolbmát oalgejogain. Norgga eiseválddit vuostálaste ja váide Ruošša eiseválddiide dassožii go "ruoššat" Buolbmátjohgáttis geassádedje ruovttoluotta (Johnsen 1923: 83, 88). 1600-logus vikkái Njávdánsiida maid viidánit oarjjáslulás Anársiidda ráji badjel. Anárdikkis 1671:s ja 1672:s bođii ovdan ahte Anársiida ovdal lei njávdánsápmelaččaid suovvan Anársiidda siskkobeale jávrriid bivdit, muhto dál ledje šaddan beare roahkkadat ja orro bearehaga doppe. Danin mearridii diggi ahte sii galge gáikkodit viesuideaset doppe ja geassádit ruovttoluotta. Ii leat veadjetmeahttun ahte Ruošša eiseválddit ja Ruošša-ortodoksa girku ávžžuhedje viidánit oassin oktasašguovllu ribadeamis (Tanner 1929: 214-215). Dákkár dáhpáhusat gal leat hárve Njávdánsiidda rádjehistorjjás. Rájit ledje hui dássedat guhkes áiggiid, seammalágan heivehanmuniin go leat gullan nuortasiiddain lea leamaš. ¶ Njávdánorohat lei Njávdán- ja Uvdojogaid ¶ birra. Goappeš jogat golget Gievjovuona sisvuonaide. Njávdánsiiddas maid ledje gullevaš čáhcerájit ¶ rádjin. Muhto geavatlaččat ledje muhtun earretvuođa ¶ čáhcerádjevuođđojurdagis, heivehanmuni geažil ránnáiguin. Oarjin/oarjedavvin lei Njávdán Várjjaga mearrasámisiidda ránná. Mearragáttis manai rádji nuorttabealde Buođggáidvuona ¶ ja siseatnamis Garsjøena ¶ nuorttabealde. 1744:s gal muitalii Schnitler ahte Njávdáma sápmelaččat bivde sihke Garsjøena ¶ ja Dirgejávrri bures oarjjabealde ráji, ja dan ovdii besse Várjjatsápmelaččat muhtun áiggiid mannat lulás gitta Njávdánjohkii iežaset bivdduin ja boazodoaluin. Seammaládje leat mii juo oaidnán dákkár heivehanmuni Anára rádjeguovlluin; dát gal šattai váttisvuohtan fas Anársápmelaččaide. 1700-loahpas oaidnit ahte stuora Ijávrri ¶ lulábealde ráji bivde sihke Anár-, Njávdán- ja Ohcejoga (Aritzby) sápmelaččat. Radji manai jur Ijávrri davábealde dakko gokko Njávdánjohka golggiida ábi guvlui, ja nuorttas davábealde Guollejávrri (Kuollisjávri dahje suomagillii Tsuolisjärvi) rádjemerkii, gaskal Anára, Njávdáma ja Báhčaveaji Rissenjuni buohta. Dákko manai rádji Njávdáma ja Báhčaveaji gaskka Veahčir vári ja čáhceráji mielde Uvdovuona ¶ nuorttabeale nu ahte Sállana oarjjabealli ja olles Gievju, gullágohte Njávdámii. Nuortarádji Várjjatvuona buohta nogai Geresgohpái Sállana olggumusas, ja oarjerádji Buođggáidvuona nuorttimus njárgii. Jur olgolis lea Buođggát (Buođggáidnjárga), mii boarráset Ruošša gálduin gohčoduvvo Veres navolok:n. Ruoššaide lei dat juogalágan "rádjemearkan" gaskal Ruošša ja Norgga ovdal 1826 rádjegeassima. Scnitlera oaivila mielde ledje Buođggát ja vuonat siskelis leamaš Várjjaga sápmelaččaid bivdo- ja meahcástanguovlun, dávjá ovttasráđiid njávdánsápmelaččaiguin. Muhtun mearrasámi vihtan válddahalai Schnitlerii dáinnalágiin 1740-jagiin: Sullii 30 jagi das ovdal leigga soai vieljašguovttos leamaš njuorjjobivddus (Kobbeskiøtteri) Buođggáidvuonas Njávdáma sápmelaččaiguin. Sii juogadedje bivddáhasaid Njávdáma sápmelaččaiguin ( ). Sullii logenárjagi ( ) das ovdal ledje Várjjaga sápmelaččat ásaiduvvagoahtán vutnii. Dábálaččat eai bivdán Njávdáma sápmelaččat vuonas guoli eai ge eará, nu go dalle "go ledje ain 30 bearraša" . Dál ledje dušše 8 bearraša vel - sii ledje "maŋos mannan dušše 8 bearrašii" (Schnitler I: 434). ¶ váilu sámegielnamma ¶ váilu sámegielnamma ¶ váilu sámegielnamma ¶ Njávdán massii rádjegeassimis, nu go namuhuvvon, sullii bealli iežas guovllus oktan eanas ovdalaš čakča- ja dálveorohagain. Oaivilin lei álggos leamaš bidjat ođđa riikkaráji boares Anár- ja Njávdánsiidaráji mielde. Muhto eahpečielggasvuohta rádjegeassimis dagahii ahte gesse ráji Reisagura ja Reisaoaivvi gaskka, ja nu šattai Njávdánsiida juhkkojuvvot. Ruošša ovddasteaddjit orrot eambbo beroštan Báhčaveajis go Njávdámis; eai sii fitnan ge Njávdámis. Njávdáma rájit šadde ge biddjot veahá soaittáhagas (Andresen 1989: 55-40). Rádješiehtadusa mielde galge Njávdáma sápmelaččat beassat geavahit iežaset boares čakča- ja dálveguovllu nu guhká go sii elle geat 1826:s ledje "siidaisidat" . Suoma ja Norgga 1852 rádjedahppan ii oro váikkuhan dása danin go dat gustui dušše oarjelet rádjegaskii, dasa mii šiehtaduvvui 1751:s. Vorrena sátneoaivila mielde jotke Njávdáma sápmelaččat johtimiiguin Suoma beale boares ássanbáikkiide gitta 1884 rádjái (Vorren Lundes 1979: 63). Dál čuoččuhuvvo njálmmálaš dieđuid vuođul ahte ledje unnit johtimat dáidda báikkiide gitta 1900-logu álgui, muhto dál unnán bearašjohtimat. Suoma eiseválddit eai oro diehtán dan ovdal go Njávdáma sápmelaččaid johtimat nohke oalát (vrd. Hålogaland lagmannsrett, váiddaášši nr. 36/86 A; Riektegirji riekteáššis golggotmánus 1988:5.) Boarráset Dánska-Norgga gálduin gohčoduvvojit Njávdáma sápmelaččat (Njávdáma sápmelaččat), (Njávdáma Ruošša sápmelaččat) jna. Njávdáma nuortalaččaid birra orru leamen vuosttaš čálálaš gáldu 1517 dokumenta, ng. Moskva cárai ja stuorafyrstii, Vasilij III Ivanovitsjii, ja lei álggus vearronjuolggadusbábir cára guovtti fáldái sámi guovlluin. Dáin njuolggadusain dáhkidii cára "doarjaga ja suodjalusa" sápmelaččaide ránnáid vuostá, geat galge doalahit iežaset eret sin guovlluin. Dan ovdii galge sii vearu máksit cára fálddiide, maiddái Njávdáma sápmelaččat ( "udi Niafdain" ). (Vrd. Johnsen 1923: 80-81; Lilienskiold lea ollislaččat jorgalan ja muitalan njuolggadusaid girjjis Nordnorske samlinger III, Speculum Boreale II: 185 ff.). Dološ Guoládatvearu ( ) mákse dalle ee. bohcconáhkiiguin (Broch & Stang 1961: 28). Nuortalaččaid vuoigatvuođat ja suodjaleapmi váldui fas ovdan 1556 cárareivves ja "soahpamušas" gaskal cára ja Dánska-Norgga gonagasa 1563:s maŋŋel go Njávdáma sápmelaččat ledje váidalan ahte Norgga vuollásaččat hehttejedje sin áhpebivddu. Cára lei gonagasain hupman váidaga birra ja "soahpamuš" lei boađusin. Doppe duođaštuvvojit ja suodjaluvvojit sápmelaččaid vuoigatvuođat. Dalle lei buorre šiehtadan- ja ovttasbargodilálašvuohta dan guovtti riikka gasakkas danin go oktasaš gilvaleaddjin lei Ruoŧŧa, mii guhká lei njunnožis leamaš davviguovllu politihkas. Máŋgga ovdamearkkas oaidnit ahte Dánmárku-Norga meannudii várrogasat Ruoššain rádjeguovlluin ja garasvuođain fas iežas ¶ vuollásaččaiguin geat meannudedje heivemeahttumit. Dát politihkka šattai dávjá nuortalaččaide buorren. Ovdamearkan garra dánska-dáčča láhkačađaheapmái ¶ lea 1567:s go Oluff Jempt Ižžohis ¶ sáhkkohalai go lei leamaš "nuortan" ja bilkidan Ipmila. Nubbi ovdamearka lea go Endre Pedersen Čáhcesullos sáhkkohalai 1590-jagiin go lei suoládan bohccuid nuortalaččain (Niemi 1983: 151). Maiddái nubbi Ruošša dokumenta čuvge Njávdáma boares historjjá. Vasili Agalin ráhkadii vuosttaš Ruošša "eanangirjji" davviguovlluid badjel 1574:s. Girji lea láhppon, muhto Alaj Mikhalkova 1606-1608 "olmmošlogut" galget leahkit Agalina girjji mielde. Doppe namuhuvvo gos ásset vearromáksi "eanandoallit" , geat ráđđejit -joga luossabivddu ja guollebáiki sullo lahka, mii árvvusge lea Geavju. Njávdánsápmelaččaid "vilgesguollebivdu" jávrriin maid namuhuvvo, nu maiddái sin vearrosturrodagat ja gaskavuohta Beahcáŋklosterii (Gorter-Grønvik 1988: 45-46; čállosa lea Alexander Perminov jorgalan ruoššagielas 1965:s Charusin 1880 čállosa vuođul. Perminov bargá Slávalaš-báltalaš instituhtas, Oslo Universitehtas). 1590-jagiid vearro- ja rádjenákkuid oktavuođas, álggos Ruošša ja Ruoŧa gaskal (mii loahpahuvvui Teusinaráfiin 1595:s), dasto Ruoŧa ja DánmárkuNorgga gaskal (mii mearriduvvui 1611-13 Kalmarsoađis ja čuovvovaš Knæred-ráfiin), oažžut eambbo dieđuid Njávdánsiidda birra. Buot orru čájeheame ahte siida birgii bures dalle ja adnui riggodahkan stáhtagássa sisaboađuid ¶ dáfus. 1593 rájes gávdnojit dánska-dáčča vearrolisttut maid vuolde lea maid Njávdán. Dan jagi ledje 10 vearromáksi Njávdámis, 1596:s 8. Dás lea eanas sáhka bearašoaivámuččaid birra. Lea measta seammá lohku 1700- ja 1800-logus. - Mii máhccat fargga 1600-logu gáldoávdnasiidda. ¶ 3.4 JAHKODATJORRU JA JOHTINMÁLLE Vorren lea earenoamážit válddahallan jahkodatjoru ja johtinmálle; su čállosiidda lea ge čielggadus eanemusat huksejuvvon (omd. Vorren Lundes 1979: 60-61, Vorren Aarsethas 1989: 27-29). Árbevirolaš ássanbáikkit ledje Báhkkanjohgáttis (Bak'kanjohka) (suomagillii Pakanjoki), Vuottasjárgáttis (Vuoddasjávri) ja Jienajárgáttis; Báhkkanjohka lei várra deaŧalaččamus. Báhkkanjohka / Pakanajoki lea várra suomagielnamma; orru leamen "báhkiniid johka" . Nama čilgehussan orru leamen ahte dán báikkis lei kapealla, Girkojárgáttis (Kirkkojärvi, ¶ ), ja ahte suopmelaččat soitet badjelgeahččan nuortalaččaid "eahpeipmilbálvaleami" "govvagudnijahttimiin" go ikonaid ovddas sihke russejedje ja gopmirdedje. Várra lei dát báiki gosa ceggejedje Trifona kapealla. Viessosadji lea bures vuhtton gitta dássožii. 1902:s finai guovlludoavttir A. B. Wessel báikkis ja čađahii ovttageardánis registrerema. Kapealla vuođđoareála lei birrasiid 6 x 5 mehtera, nappo veahá stuorit go dálá St. Georg kapealla Geavgŋá ¶ vuolábealde Njávdán gili (Wessel 1938/1977: 100, vrd. Paulaharju 1973: 35). Dál gal maid leat muhtun eará kulturmuittut Njávdáma sápmelaččaid dálveorohagas, omd. áitesajit. Njávdánsápmelaččaid dálveorohagas lei eallin seammasullásaš go muđui nuortalaš guovllus. Cuoŋománu guđđe dálveorohaga ja johttájedje giđđaorohagaide, Skoltebyen ¶ bokte Geavgŋá vuolábealde Njávdánjohgáttis. Dohko rádje dálvegálvvu ja ohce geassebiergasiid. Maŋŋel go oanehaš ledje orron Skoltebyenis ¶ , juohkásedje bearrašat guollebáikkiide Gievjovuonas ¶ , omd. Nirvagohppái ¶ , Čoalgámii ¶ . Nissonolbmot, mánát ja boaresolbmot báhce dohko luosaid bivdit ja dievdoolbmot manne áhpebivdui man guovddážin lei Geavju. Minstár lea nappo áibbas seaammalágan go Báhčaveaji sápmelaččaid minstár. Lilienskiold dajai Geavjju guolleguovddáža birra 1690-jagiin juo: "Geavju, doppe gos Njávdáma Sápmelaččat Guollebivdoáigge ásset, lea olggumusas Geavjovuona ¶ njálmmis, sullii 1 1/2 Miilla Čáhcesullos lulás-oarjelulás. Lea unná, muhto ruonas Sulloš" (Lilienskiold, Nordnorske Saml. IV/2, 2: 84). Buot čájeha ahte Geavju dalle lea leamaš áigodatorohahkan máŋga čuođi jagi, soaitá sullii 800/900 o. Kr. rájes (Olsen 1984: ee. 52, Olsen 1994: 115 ff.). Seammaládje orru čielggas ahte Dálmmáhis, jur Sállana nuorttabealde, Báhčaveaisiidda siskkobealde lea joatkevaš historjá guhkás don doloža rádjái. Gáldu mii čájeha dan, leat dološáigásaš hervejuvvon njuolla- ja sáitenjunit mat leat gávdnon Mestersandenis ¶ Dálmmáhis ja máid 1900-logu nuortalaččat leat dovdan. Ole Solberg ¶ váilu sámegielnamma ¶ váilu sámegielnamma ¶ Storbukt ¶ váilu sámegielnamma ¶ váilu sámegielnamma ¶ gávnnai ee. dakkár hervejuvvon biergasiid Dálmmátroggamiin. Tanner čájehii dakkár gávdnamiid ođđasisráhkadeami muhtun Suonjil- ja Beahcánsápmelaččaide. Vaikko eai diehtán maidege dan birra gos duojit ledje boahtán, dadje sii ovttatmanu ahte hearvvat ledje Báhčaveaisiidda dološ eaiggátmearkkat ¶ . Dát hervemat nappo leat guhkes árbevieru guoddit, dakkár árbevieru mii sáhttá leahkit duhát jagi boaris (Tanner 1929: 371-72, Storå 1971: 90, Simonsen Lundes 1979: 38, Olsen 1984: 109-111, 164., Olsen 1983: 321, Olsen 1994: 135 ff.). Major Schnitler maid gávnnahii iežas 1744 iskamis ahte Njávdáma sápmelaččat atne Geavjju, maid son gohčoda , nu go "doloža rájes" , "eai ge Vihtanat muitte ahte lei earaládje, eai ge leat Váhnemiin gullan earaládje" . Dál ledje dušše gávcci bearraša "muhtun Sávzzaiguin" , "muhto ovdalaš Áigge ledje leamaš eambbo,..." (Schnitler I: 334). Dán muitaleami vuođul orru dábálaččat bearaš čuvvon gitta áhpeguollebáikái. Vuotnaluossabivdu orru šaddan eambbo dábálažžan 1800-logu mielde. Schnitlera áigge gal ledje earát nai beroštišgoahtán Geavjjus. Dohko suhke dál sihke mearrasápmelaččat ja dáččat. Muhto sis eai lean iežaset viesut nu go njávdánsápmelaččain, eai ge sii beassan darffi loggut sullos eai ge guođohit doppe - dan besse dušše njávdánsápmelaččat. Guollebivdoáigge orro dáččat ja mearrasápmelaččat njávdánsápmelaččaid gođiin, ja dat "válde bures vuostá sin" . Muhtun Norgga mearrasápmelaš lei gal ásaiduvvan sullui birrasiid vihtta jagi das ovdal, "muhto dása ledje Njávdáma sápmelaččat lobi addán" (Schnitler I: 427). Njávdánsápmelaččaid servodatorganiseren lei ain ollislaš Schnitlera gálduid vuođul go lea sáhka siidaberoštumiin olggosguvlui ja sin riekteoainnut leat dohkkehuvvon, masa leat ovdamearkkat vuollelis. Schnitlera "gažadanprotokollat" leat deaŧalaš duođaštussan ránnáid riekteoainnuide go su "diggevihtanat" Várjjagis ledje mearra- ja boazosápmelaččaid ja dáččaid ovddasteaddjit - doppe ii lean oktage nuortalaš "diggevihtanin" . Giđđaorohagas maid gávppašedje Čáhcesullo dáččaiguin ja pomoraiguin. 1600-logus juo čadnui Njávdán earenoamážit Čáhcesullo gávppašeapmái, ja Báhčaveadji čadnui Várggáid gávppašeapmái (vrd. 3.5.). Mihcamáráigge fárrejedje bearrašat geasseorohahkii Geavgŋá (suomagillii Isokängäs dahje Kolttakängäs) vuolábeallái Njávdánjohgáttis. Buori ja guhkes dorskebivddu áigge vuonain lávejedje nissonolbmot, mánát ja boares olbmot fárret ovddemus. Mihcamáráigge lávii maid Ruošša muŋka fitnat sin luhtte. Muŋka lávii "oahpahit" sin St. Georga kapeallas. Náittusvihahemiid gal galge vuosttažettiin doallat "Kloster-Girkus" Báhčaveajis (vrd. Shcnitler III: 72). Bearrašat orro Skoaltabáikkis nu ¶ guhká go jogas lei luossabivdu. Bálko maid veahá nuohti guoikkas, livjelak. Maŋŋel go kvenat fárrejedje gillái ja oassálastigohte bivddus, bođii suomagielnamahus käpälä dan sadjái, ja namahus lea ain anus, ja bivdu maid lea ain. Muhtomin golgadedje guoikka vuolábealde, golgasted. Ovdalaš áigge leat njávdánsápmelaččat maid buđđon vuolábealde goržži (Leem 1767: 350-351). Gitta guhkás 1800-jagiide doalahedje njávdánsápmelaččat johkaluossabivddu earenoamáš vuoigatvuohtan, veahá muddemiin ¶ dološ áigge, nu go oaidnit maŋŋelis. Buot dábuhuvvon gáldut duođaštit dan (vrd. Tønnesen 1972/1979: 254). Omd. deattuha Schnitler máŋgii, iskamiiddes maŋŋel 1740-jagiin, ahte earenoamáš riekti gusto ain. Vaikko njávdánsápmelaččat muhtun áiggiid juogadedje eanas eará riggodagaid ránnáiguin, de lea "Goitge Luossa-Bivdu ... Njávdán sápmelaččat iehčaneaset ráđđejit, nu ahte (sii) dán Luossabivddus álohii leat doalahan Norgga vuollásaččaid eret" (Schnitler I: 425). Dán guollebivddu "Ruošša(Tanner 1929: 215-216, Fellman 1910 I: 307). Dás boahtá čielgasit ovdan ahte Skoaltabáikkis ledje viesut ja doppe ledje doaimmat geasset ja ahte ruoššain lei almmolaš hálddašeapmi ja gávpi doppe. Eanas luosat várra manne Beahcánklosterii, dasto Guoládahkii (vrd. Leem 1767: 350 ff.). Vaikko njávdánsápmelaččain ledje boares duođaštuvvon vuoigatvuođat Njávdánjohkii ja joga luossabivdui, de fertejedje klostersierraovdamuniid geažil juogadit herskkuid muŋkkaiguin. Muhtun 1620-30-jagiid Ruošša dokumenttas lea čállojuvvon ahte 3/4 Njávdánjohka gullá njávdánsápmelaččaide ja 1/4 gullá muŋkkaide geat bivde doppe (Broch & Stang 1961: 28). Ii mihkkege čájet ahte earát go dát guokte joavkku bivde Njávdánjoga. Anársápmelaččaid birra daddjo čielgasit ahte sii eai bivdán Njávdámis. Muhto luosaid gal sáhtte earát maid oastán go ruoššat 1600 birrasiid juo. Hollándda kárttain lea Njávdán imašlaš dávjá dalle, vuosttaš geardde 1595 eurohpákárttas máid 1500-logu oahppáseamos kartográfa, ¶ modifikasjon ¶ hollándalaš Gerhard Mercator, ráhkadii. Njávdán lea doppe čállojuvvon . (Mercator birra gč. Nissen Willochas 1960: 34). Njávdán, , gávdno maid hollándalačča Simon von Salingen dovddus nuorttadavvi Eurohpá 1601 kárttas. (Von Salingen birra gč. Nissen Willochas 1960: 36). 1594 rájes maŋai son njealji dutkanmátkái dánskanorgga gonagasa, álggos Fredrik 2., dasto Christian 4., gohččuma mielde. Son manai Davvi-Norgii, Guoládatnjárgii ja Vilgesmerrii. Hollándalaččat borjjastedje áŋgirit "nuortan" ja manne sihke Vilgesmearas ja rittu sámimárkaniin. Sii ledje árvvusge Guoládagas ja oste luosaid muŋkkain (Leem 1767: 350, vrd. Storå 1971: 81-82), geat ledje luosaid dábuhan nuortalaččain, maiddái Njávdáma nuortalaččain. Várra manne ieža maid Njávdámis, seammaládje go diehtit sii fitne Deanunjálmmis. Njávdáma báikenamat sáhttet mearkkašit dan, namalassii johka Kiparijoki, sámegillii Giperjohka, dárogillii Kyperelva, ja Bøkkermyra ja Bøkkermælen. vuolgá , mii lei dološ namahus, sámegillii fárppaldahkki. Vuolleduiskka doaba lea (latingielas ), nederlándda gillii (Qvigstad & Olsen 1924: 291, Paulsen vuođđologu haga: 86). Soaitá dalle juo leamaš farppaldahkkivisti mas lea luossavuostáváldin ja sáltevisti. Michalkova "olmmošlogus" álgo 1600logus, masa juo lean čujuhan, namuhuvvo "Njavdemahuset" gos lea "guollebáiki gosa Michailovsjohka golgá" (Gorter-Grønvik 1988: 45). Sáhttá go dat leamaš fárppaldahkki viessu ja Giperjohka mii lea Mikkelsnesas ¶ Njávdámis? Mii diehtit muđui ahte Čáhcesullogávppis lei reaŋga goit 1690-jagiid rájes "Njávdánjoga fárppaldahkki" luhtte (Niemi 1983: 279). Njávdáma "fárppaldahkkivisti" Čáhcesullo gávppi áigge lea maid namuhuvvon 1700jagiid mielde (Qvigstad & Olsen 1924: 291, Beronka 1933: 42). Geassesajis Geavgŋá vuolábealde ceaggá ain St. Georg kapealla. Kapealla lea jáhkkimis huksejuvvon Trifona áigge, sullii seammá áigge go Boris ja Gleba kapealla Báhčaveajis, mii gul lea vihahuvvon 1565:s (vrd. Johnsen 1923: 83). Bealistan in dieđe dása ollislaš duođaštusaid. Dálá Njávdáma kapealla ii leat teknihkalaš árvvoštallamiid mielde nu boaris, várra 1800logu álggu rájes. Lea imašlaš go boarráseamos áigge eai leat namuhan kapealla, eai dakkár gálduin ge gos vuorddášii dákkar namuheami, omd. Lilienskiold 1690-jagiin mii iežas topográfalaš válddahallamis olu guorahalai gaskavuođaid ruoššaide. Son válddahalla vuđolaččat MáttaVárjjaga, , vuonaid, sulluid ja jogaid, ja oaivvilda báikki ovdal gullan Norgii. ( "..., mat ovdal leat leamaš Din Gonagaslaš Vuollásaččaid rievttes Orohagat ja Ealáhusbáikkit, muhto dál leat dohko eambbo boahtán Bergena heajos Dilálašvuođat Olmmošsuohkadiin ja Ruoššaiguin, Suopmelaččaiguin ja Muŋkkaiguin, mat dađi roavváseappot geavahit Herskkuid, dan Báikkis gosa Riikka Ássit eai beasa, ..." ). ¶ váilu sámegielnamma ¶ Báhčaveaji ja Klosterfjordena ¶ (Báhčaveaivuona siskkimusas) válddahallama oktavuođas namuhuvvo Báhčaveaisápmelaččaid (Ruošša girku) buohta, muhto ii namuhuvvo mihkkege kapealla birra go Gievjovuona ja Njávdáma birra lea sáhka (Lilienskiolda Speculum Boreale, Nordnorske samlinger IV, Finnmark omkring 1700, II, 2. hefte: 84-86). Vuosttaš geardde go kapealla Geavgŋá vuolábealde namuhuvvo, orru leamen 1744:s go Schnitler válddahallá ruošša muŋkka oahppaladdama doppe mihcamáráigge ja juovllaid áigge (vrd. Shcnitler III: 72), dasto 1763:s go Jessen-Schardebøl čállá "Njávdánjohgáttis lea ruošša Kapealla dahje Skuvla" (Jessen-Schardebøl 1763-250). Goitge sáhttet ovdalaš ruošša miššunáigge leamaš guokte kapealla Njávdámis, nubbi dálveorohagas ja nubbi geasseorohagas, nu movt orru maid Báhčaveajis leamaš. Jus nu, de ferte álgo geassekapealla gáikkoduvvon ja ođas boahtán sadjái, dat mii ain dál ceaggá. 1800-logu mielde geavahedje Skoaltabáikki dađistaga eambbo, nu šattai ge dárbu buoret kapellii. Geasset ledje bohccot Sállanis (dološ gálduin Salem, dárogillii Skogerøya, ruoššagillii Ostrov Salim) (vrd. Paulsen vuođđologu haga: 32-33). Burman muitala maid boazodoalu ja geasseorohaga birra - dáinnalágiin hupmá son guovtti deaŧalaččamus riggodaga birra Njávdánsiiddas, luosa ja bohcco birra: "Muhtun Suolu lahka Njávdánvuona gohčoduvvo Salemin, ja ollá gitta Räffuas Wonoi (Revøysundii ¶ ), ja lea oba stuora Suolu, birrasiid golbma stuora Miilla birra, geasset atnet Sápmelaččat buot Bohccuideaset doppe ". Lilienskiold maid gohčoda Sállana njávdánsápmelaččaid geasseorohahkan, " Sullo Geavahedje njávdánsápmelaččat Boazoguohtumin" (Lilienskiold Speculum Boreale, Nordnorske samlinger IV, Finnmark omkring 1700, II, 2. hefte: 84). Sállan geavhuvvui njávdánsápmelaččaid geasseguohtumin, nu go gullat, gitta 1900-lohkui. Borgemánu loahpas jođii siida čakčaorohahkii, gos bearrašat rátkkašedje Goahtejávrái ¶ ja Neuttejávrái ¶ Njávdánjoga bajit njálbmái. ¶ váilu sámegielnamma ¶ váilu sámegielnamma ¶ Fáldi Nils Knag válddahallá juste iežas jahkásaš "čuoččuhusmátkkis" Guoládahkii (Malmis) goas dološ áigge johte gaskal čakča- ja dálveorohaga. Fáldi bođii dálvesiidii juovlamánu 21. b. 1690 diggestevdnet "Ruošša Sápmelaččaid" Njávdámis, muhto sii "eai lean boahtán Siidii, dainna go ledje ain Čačkaorohagas" . Muhto eatnasat bohte gal maŋit beaivve, nu ahte sáhtte doallat diggečoahkkimiid gos deaŧalaččamus áššin lei vearrorehkenastin, nappo maŋit jagi vearrogeassin mii galggai čađahuvvot mearragáttis geassemánu. Sáhttosteamis maid gesse vearu. Lea čielggas válddahallama vuođul ahte fáldi ja norraz šiehtadalaiga vearrorehkenastimis. (vrd. Danske Magazin V, 1756, Varanger Årbok 1982: 102-103). Dološ áigge mearkkašii juovladiggi čakča- ja dálveorohaga geavaheami earu. Schnitlera áigge bođii ruošša muŋka dálveorohahkii "oahpahit Njávdáma Sápmelaččaid" , seammaládje go geasseorohahkii ja kapellii dohko bođii muŋka mihcamáráigge (Schnitler III: 72). Dát málle lei várra miššunáigge rájes juo ja bisttii gitta dassožii go árbevirolaš johtimat nohke. Giela dáfus mearkkaša Schnitler` válddahallan ahte ruošša muŋkka bođii Skoaltabáikái sihke geasset ja dálvet. Dát ii dáidde doallat deaivása dađimielde go dovdat johtinmálle. Dálveorohat gal ain orru leamaš siseatnamis, ja muŋka dáidá dohko mannan iežas dálvemátkkis njávdánsápmelaččaid lusa. ¶ ČAVGAN JA VUOIGATVUOĐAID BEALUŠTEAPMI ¶ (1600-1700-LOGUS) 1600- ja 1700-logus lassánii dánska-norgga oarjjit nuortalašsiiddaid beroštupmi. Maŋŋel Kalmarsoađi ii lean šat Ruoŧŧa ribadeame guovllu. Oktavuohta Ruoššain lei dásset, ja boahttevaš rádješiehtadallamiid dáfus livččii leamaš buorre go lea fápmu guovllus. Go Ruošša klostersierraovdamunit nohke, de šadde maid eará gávppolaččaide buoret vejolašvuođat nuortalašsiiddain. Nu lei lassáneaddji beroštumis čielga stáhtapolitihkka ja stáhtakássa sisaboađuid jurdda. Dasa lassin bođii vel gávpeoktavuođa ja báikkálaš ekonomiija viidodat. Luossa šattai earenoamáš jođánis gávpegálvun lagamus gávpebáikkiin Čáhcesullos ja Várggáin. Ránnáálbmogat maid beroštišgohte eambbo siidaguovlluid báikkálaš riggodagain. 1600- ja 1700-logus lea ássanmálle ja ekonomiija nuppástuvvama áigi Várjjagis. Dát čuzii maid nuortalašsiiddaide, gos Njávdán lei rášimus sajis lagas ránnáoktavuođa geažil singuin geat háliidiedje viiddidit guovlluset. Njávdánsiiddas fertejit maid sierra demográfalaš dilálašvuođat váikkuhan. Mii leat ovdal muitalan ahte siidda bearašlohku lei hui dásset, 1500-logu ¶ rájes 1900-lohkui. 1600-loahpas gal lei lohku 17, 1716:s jur 22, muhto dát logut gal leat áibbas earenoamážat. Schnitler dajai ge 1744:s, go ledje 8 Njávdánsámi bearraša, ahte "Dološ áigge ... ledje oallugat" (Schnitler I: 348). 1600-loahpa ja 1700-álggu loguid lassáneapmi dáidá čilgehussan dasa ahte njávdánsápmelaččat maid vigge viidánit, lulás nu go leat oaidnán, muhto maiddái oarjjás Dirgejávrri guvlui (Schnitler I: 348). 1600-logu gaskkamuttos oidnui čielgasit ahte Čáhcesullo-gávpi lei oažžugoahtán Njávdáma luossagávppašeami alcces, ja Várggát lei seammaládje beassagoahtán ráđđet Báhčaveajis. 1600-logu vuosttaš oasis lei maid čielga stáhtalaš doaibma luossabivddus oasi oažžut. Dan čájeha omd. Christian 4.` Njávdáma luossadiiddu 1639 mearrádus, geardduhuvvon 1640:s. 1639-resolušuvnnas deattuhuvvo ahte njávdánsápmelaččat galge máksit dábálaš "Máksámuša ja Diiddu" juohke jagi, ja "iežaset fuomášuvvon Árbevierru" máid ledje atnigoahtán, ja máid ledje gohčodan, hilgojuvvo. 1640-resolušuvdna čájeha veahá njávdánsápmelaččaid diidomáksinvuosttaldeami ákkasteapmi dánska-norgga eiseválddiide: Muŋkkat Várggáidladni nuorttabealde eai mávsse diiddu, danin galggaše sii nai beassat (Lilienskiold` Speculum Boreale II, Nordnorske samlinger, VII, Finnmark omkring 1700, 3: 251- 252). Báikenamat Gievjovuonas, omd. Brashavn ¶ , duođaštit ahte Čáhcesullo gávpeolbmát leat Njávdánsiiddas leamaš dalle. Čáhcesullos lea Bras-goargu oahpis eanas 1600-logus; lei measta dynastiija, mii vuođđuduvvui Čáhcesullui 1620-jagiin juo (Niemi 1983: 215-216, Beronka 1933: 27). Dađimielde go bergenlaččat šadde oahppáseappot Várjjagii, de beroštišgohte eambbo nuortalaččaiguin gávppašit (vrd. Nilsen 1966: 42). 1691 oktroija bokte juhkkojuvvui Čáhcesuolu ja Várggat formálalaččat. 1700-logu mielde, go Várggát manai garrasit maŋos, šattai goappeš siiddaid Norgga gávpi Čáhcesullo vuollái (Niemi 1983: 215-216, 278-280). Bergen massii iežas gávpeaktorievtti Finnmárkkuin 1715:s (álggii 1681:s), nu go diehtit. Aktoriekti álggahuvvui fas maŋŋel áigodaga go lei measta friddja gávppašeapmi (1715-28), muhto dál addojuvvui dat Københámmana gávpeolbmáide. Iešguđet hálddašanfámuid bokte doalahii Københámman aktorievtti loahpalaš friddjaaddimii 1789:s. Bergenlaččat vigge fas beassat guovddážii ruoššagávpái ohcámiiguin oažžut finnmárkkugávppašeami ruovttoluotta, omd. 1736:s. Dat čájeha ahte ruoššagávpi ain lei bivnnut (Nilsen 1966: 178). ¶ váilu sámegielnamma ¶ váilu sámegielnamma ¶ 1653:s orrot stáhtaberoštumit ja gávpi njuolgut goallostuvvon oktii Čáhcesullo čakčadiggečoahkkimis gos diggevihtanat ja gávpeolbmát oaivvildedje ahte Várjjat- sápmelaččain, geat čielgasit ledje Norgii "rieviduvvon" sápmelaččat, ovdal lei leamaš Njávdáma luossabivdu (Niemi 1983: 278, Tanner 1929: 215-16 čujuhusain Solbergii 1910). Dát ii sáhte leamaš riekta, nu go juo ovdal nai lea daddjon. Dikki áigumuš lei várra báikkálaš sávaldagaid vuođul oažžut Njávdáma luossabivddu ja luossagávppašeami dáčča stivrejumi vuollái (vrd. maid Tanner 1929: 215216). Čájehii ge juoidá ahte Brasbearráša oaivámuš ieš lei dán diggečoahkkimis jođiheame vihtanuššamiid. Luossagávppis ledje stuora hivvodagat ja árvvut. 1700 maŋit oasi loguin oaidnit ahte Čáhcesullo-gávpi sáhtii oastit birrasiid 7 000 kg luosa Njávdáma sápmelaččain ovtta mánus (Vorren Lundes 1979: 86). Ii dáidán leat olu earalágan dilli 1600-logus. Vaikko klostersierraovdamunit heaittihuvvojedje, de lei goitge veahá ruošša gávpi Njávdámis; 1700-logus jotke pomorat gávppi. 1700-logu gaskkamuttos 1810 rádjái doaimmahii Arkhangelska-giehmánni Sergei Kolokoff dábálaš gávppi Brashavnas ¶ Gievjovuona njálmmis. Dan báikki gohčodedje ruoššagillii Shapkinon. Dát hámman lei jur Njávdáma sápmelaččaid áhpebivdobáikki buohta. 1791:s muitaluvvo ahte pomorat nuppevuoro lávejedje orrut dálvvi Njávdánsiiddas, ja dalle lávejedje maid vuovdit jáfuid Anársápmelaččaide (Tanner 1929: 219). Earret luosa, lei njávdánsápmelaččaid buvttadan áhpeguolli maid jođánis gávpegálvu. Sii ledje dovddus áhpebivdit, dánskka ráđđehusekonoma Carl Pontoppidan 1790 čállagiid mielde (Pontoppidan 1790: 234). Čáhcesullo 1713 diggi čájeha bures mainnalágiin njávdánsápmelaččaiguin lei gávppašit. Lei gul dološ vierru ahte nuortalaččaid gálvvu (luosa, goikeguoli, lievssi) mákse lotnolasat ruđain ja gálvvuin. Lei dábálaš máksit luosa, lievssi ja 1/3 goikeguolis ruđain, ja loahppa 2/3 goikeguoli gálvvuin. Gávpeolbmát ledje geatnegahtton dábuhit nuortalaččaide olu sáltti. Gávpi galggai juohke jagi nohkan "Petri-Pauli-beaivve" ( "Biehtármeassu" ), geassemánu 29. beaivve. Dalle lei joga váldobivdu nohkan; seammás lei maid giđđaguollebivdu nohkan. Gávpečoahkkaneapmi heivehuvvui oktanis vearro- ja máksámušbearramiiguin (Niemi 1983: 278-279). Njávdánsápmelaččat vikkahuvvojedje stáhtakássasisaboahtopolitihkain - vearromáksimiin - dánska-norgga stáhta vuollásažžan, nu go leat oaidnán. Dán guovllu vearrogeassin bohciidahtii olu smávit soahpameahttunvuođaid gaskal Norgga ja Ruošša báikkálaš eiseválddiid. Guovlu han lei ain Norgga ja Ruošša oktasašguovlu. Omd. gilddii Ruošša fáldi njávdánsápmelaččaid máksimis luossabivdodiiddu dánska-norgga eiseválddiide (Niemi 1983: ¶ váilu sámegielnamma ¶ 278). 1600-logu maŋit oasis orro njávdánsápmelaččaid stáhtakássa sisaboađu ¶ gaskavuohta Dánmárku-Norgii jaskkodan. 1690 birrasiid mákse nuortalaččat 3 goikeguollevoaga juohke vearrogeassi nammii dábálaš vearrun ja 1/2 voaga fáldi gáibádussan. Vearu mákse dávjá gávpeolbmái "Guollin ja eará Gálvun" , guhte fas "Fáldái doalvvui dáid Ruhtan" (Resen II: 14-16). Davvi ja oarjeránnáid ássama ja riggodatgeavaheami viidun ja rievdan dagahii eambbo deattu Njávdánsiidii. Várjjatvuona davábeale guollehámmanálbmot geavahišgođii eambbo vuona lulábeale guovlluid. Sii borde sámmála fuođarin, čuhppe muoraid boaldámuššan ja ávnnasin, bivde njuorjjuid jna. Almmolaš ásahusat maid geavahedje nuortalašsiiddaid riggodagaid, nu go Várggáidladni militeara. 1691 gonagasreive gohčui čuohppat dimbariid Várjjaga ođđa girkui ja Čáhcesullo ođđa ámtamánnigárdimii Njávdánvuvddiin (Niemi 1983: 333). Njávdánsápmelaččat čuhppe olu dimbara ja fievrrededje dan herggiiguin vutnii vuovdima váste. 1600-logu gaskkamuttos váidaledje njávdánsápmelaččat máŋgii go Norgga geavaheapmi čuzii sin ealáhusvuđđui. Ledje maid njuolggo vahágahttimat, nu go lobihis bivdu, gođiid billisteapmi, jna. Mearra- ja johttisápmelaččaid viidáneapmi maid čuzii seammasullásaččat. 1600-logu loahpas manne Várjjaga mearrasápmelaččat Buođggáidvuona rastá, boares siidaráji rastá. 1700-logu mielde vuođđodedje sii ássanbáikkiid Várjjatvuona lulábeallái Ruovdavutnii, guhkás Báhčaveaisiidda guovllu siskkobeallái. Boazosápmelaččat johtigohte nuorttas 1700-logu álggus, nu go juo leat gullan. Lulábealde orrot Anársápmelaččat muhtun muddui leavvan Njávdánsiidii, nu maid várra Ohcejohsápmelaččat (vrd. Vorren Lundes 1979: 77, Schnitler I: 348). Dáinnalágiin báhkkahuvai Njávdánsiida máŋgga guovllus, ja siidarájiid rasttidedje sihke siseatnamis ja mearagátte. Njávdánsápmelaččat vuosttaldedje dan, ja dánska-norgga eiseválddit dorjo sin muhtun muddui, muhto almmotge dohkkehuvvui sin iežaset riektevuogádat ¶ oalle muddui. Dalá áššiin máid dovdat ja mat šadde báikkálaš diggái, ožžo njávdánsápmelaččat guhká doarjaga iežaset vuoigatvuođagáibádusaide. Earenoamážit orru čielggas ahte njávdánsápmelaččat guhká ožžo dohkkehuvvot aktorievtti goddebivdui, boazodollui ja luossabivdui (vrd. Tønnensen 1972/1979: 120-121). Earáid riggodatgeavaheapmi, nu go ¶ vuotnabivdu, fuođarváldin, muorra- ja dimbbarčuohppan jna., čađahuvvui guhká njávdánsápmelaččaid lobi addimiin. Sin dárbbu ektui lei muhtun áigodagaid stuorát riggodatvallji go sii ieža dárbbešedje. Schnitleris leat máŋga ovdamearkka mat duođaštit njávdánsápmelaččaid siidahálddašeami. Mii leat juo gullan ahte muhtun Norggabeale mearrasápmelaš ceggii goađi Gevjui go njávdánsápmelaččat adde lobi. Dáččaid vuovdegeavaheapmi čađahuvvui almmá "Vuosttaldemiiguin" (Schnitler I: 348). Go (árvvusge) vuosttaš mearrasápmelaš ásaiduvai Buođggáidvuona nuorttabeallái, lei dát njávdánsápmelaččaid lobi addimiin. Dás leat olu soahpamušat ja ovttasbargu iešguđet sámijoavkkuid gaskal. Govvideaddji ovdamearkan lea Norggabeale boazosápmelačča Carl Andersena boazoguođoheapmi Sállanis ja Brashavnfjellet ¶ nannamis oarjjabealde sullo. Andersen lei geavahan sullo ovcci jagi (1730-1740 gaskal) dassožii go jámii. Go lei johtán ruoktot ovdan Buođggáidvutnii ja váriide doppe, de lei Brashavnfjellet ¶ mielde johtán ja vuojahan Vestre Leirvåga ¶ bokte. Dan ovddas lei son geahččan njávdánsápmelaččaid bohccuid. Schnitler dadjá čielgasit ahte dát lei šiehtadus (Schnitler I: 424, 426, 428). 1740jagiid álggus ledje ledje njávdánsápmelaččat šaddan johtit gaskaboddosaččat eret Sállanis gumppe speadjama geažil. Sis eai lean alddiineaset doarvái guođoheaddjit. Dál sii ožžo veahki , boazosápmelaččain. Schnitler dadjá ahte su áigge "soabadedje Norgga- ja Njávdánsápmelaččat juohke Ládje hui bures" (Schnitler III: 71). Muhtun áigge maŋŋel Andersena jápmima orrot máŋga joavkku ovttas geavahan Sállana, ee. njeallje dáčča bearraša. Muhto sii ledje dušše ovtta dálvvi orron doppe, dálkki, dálkkádaga ja Gievjovuona jiekŋuma geažil (Schnitler I: 335). Njávdánsápmelaččat ledje danin nu smáđáhkkat ránnáiguin geat háliidedje siidda geavahit, go ieža dárbbašedje sis veahki ja ovttasbarggu. 1600/1700 jahkečuođimolsuma áiggi viidáneami maŋŋel lei sihke olmmošlohku ja boazolohku unnon. Ássiidlohku sáhttá unnon álgo 1700logu rohtudávddaid geažil mat Várjjagis hearjidedje. Schnitlera diggevihtaniin oaivvildii muhtun ahte Báhčaveaisápmelaččaid logu lei rohttudávda unnidan 40:s gitta "Logenáre Bearrašii" (Schnitler I: 435). Diehtit maid ahte 1700-logu vuosttaš oasis ja gaskkamuttos lei váttis dilli boazodoalu guovdu, ja ealut unno dovdomassii (Niemi 1983: 300). ¶ váilu sámegielnamma ¶ váilu sámegielnamma ¶ váilu sámegielnamma ¶ Olmmošlogu ja boazologu unnun sáhttá luvven siidda riggodagaid, seammás go ovttasbargodárbu lassánii. ¶ RIEKTEOAIDNU? Lea gal čielggas ahte šattai oinnolaččat riidovuođđu 1700-logu maŋit oasis ja 1800-logu álggus. Eai Schnitlera áigge ge álo doahttalan njuolggadusaid. Muhtun diggevihtanat mieđihit omd. ahte vaikko njávdánsápmelaččat ledje gieldán báhčimis gottiid Brashavnváris ¶ , de muhtun Várjjatsápmelaččat goitge bivde (Schnitler III: 424, 426). Siiddas lassánii lobihis riggodatgeavaheapmi ( ). Rathke válddahallá 1802:s boazosápmelaččaid "stuora Ealu" mii báhkkii Njávdámii. Boazosápmelaš Rikkis Gjermund ( ) lei boahtán nu lahka Njávdánsiidda nu stuora ealuin "ahte ii Ieš ge diehtán Logu" . Njávdánsápmelaččat "eai háliidan dákkár Ránnávuođa, go sin Stuora Ealut billistedje njávdánsápmelaččaid Boazoguohtuma, ja čuoččuhedje ahte lei nu duođalaš Nággu ahte Buhtadusa ledje gáibidan ja ožžon" (Rathke 1899/1901: 42). Dál ledje vel riekteásahusat nai beahttigoahtán nuortalaččaid, várra álbmoga deattuin go gáibidedje Mátta-Várjjaga riggodagaid ( "eanetlogu dárbu" ) ja Tønnesen gohčodan "dábálaš bieđganeami álgu" riektedoaimmas ¶ álggii Finnmárkkus 1700-logus (Tønnesen 1972/1979: ee. 121). Gudmund Sandvik lea gohčodan riektemannolaga ¶ báikkálaš álbmoga válddálašvuođahuhttimin ¶ , earenoamážit stáhta Finnmárkku čálekeahtes eatnama "oahpu" bohciideami čujuhusain (Sandvik Thuenis 1980: 59-60). Njávdánsápmelaččat eai nagodan šat fámu čájehit gáibádusaideasetguin. Go Várggáid 1773 dikkis fas válde ovdan dilálašvuođaid máid atne árbejuvvon vuoigatvuođaid duolbmumin, ožžo dán vástádusa ámtamánnis: "Njávdánsápmelaččat eai galgga hehttet Várjjatsápmelaččaid bivdimis Njuorjju, Čeavrá ja Lottiid ja Gottiid Oktasaš báikkiin ja muđui galget soabalaččat láhttet guhtet guimmiideaset vuostá, almmá moaráhuhttit guhtet guoimmis" (Tønnesen 1972/1979: 121). Vaikko dákkár riektedulkon ii váikkuhan nu olu geavatlaččat álggos, de botke dat čielgasit ovdalaš oainnu - ja lea mearkan dasa movt 1800- ja 1900-logus galggai geavvat. Ámtamánni vuođđojurdda su ¶ váilu sámegielnamma ¶ riekteoahpaheamis, lea ovttalágan riekti buohkaide gilisearvvis, vuođđojurdda mii čielgasit čuzii unna unnitlogujovkkožii. Dánska-Norgga eiseválddit beroštišgohte áibbas čielgasit eambbo MáttaVárjjagis 1700-logu loahpas. Ámtamánni Ole Hannibal Sommerfeldt barggai áŋgirit Norgga viidánemiin oktasašguovllus. 1780- ja 90-jagiin áŋgirušai son máŋgii oažžut dáččaid ásaiduvvat Reainnáhii ja Sállanii, daidda vallji- ja strategalaš deaŧalaš sulluide borjjastangeinnodagas Báhčaveaji- ja Njávdánnjálmmis, vaikko sus lei heajos stáhtariektevuođđu. Mátta-Várjjat dieđusge ii lean 1775 eananvuovdinresolušuvnna vuollái boahtán, danin go ii lean Norgga guovlu - dat lei ain oktasašguovlu. Sommerfeldt čuoččuhii ahte dánskanorgga berošteddjiide lei "dárbbašlaš" lahtudit guovlluid "čielga Norgga eanamin" go muhtomin galggai rádješiehtadus dahkkot. Dát mearkkašii árvvusge ahte Sommerfeldt háliidii meannudit terra-nullius oainnu vuođul, mas koloniseren lea guovddáš guovllugáibádusa veahkkeneavvu. 1751 Ruoŧa-Norgga rádjegeassima maŋŋel lei dušše Norgga ja Ruošša gaska mii ii lean rádjesoahpamušas mielde. Dál dihte ahte dat fargga šattai čađahuvvot. Dánska-Norgga sajádaga nannema oktavuođas lei dáčča koloniseren deaŧalaš. Lei maid sáhka hehttet nuortalaččaid "gávdnamis Liibba ... rivvet ¶ dán Sullo " (dás lei Reainnáha birra sáhka; Johnsen 1923: 215, 326). Go ákkastii garraset Mátta-Várjjat beroštumi ovddas, čujuhii Sommerfeldt guovllu strategalaš sajádahkii ja guovllu riggodatvalljái, earenoamážit Njávdámis: " Njávdámis lea buoremus Luossajohka, valjit Beahce- ja soahkevuovdi, ja Oaivejeagil" (Johnsen 1923: 325). ¶ 3.7 "... LIHKOLAŠ JA DUHTAVAŠ" ? Njávdánsápmelaččaid árbevirolaš servodat lei 1800-logu álggus vuos hui ealas ja ollis, vaikko lei lassáneaddji deaddu dasa. Buot čájeha ahte njávdánsápmelaččat birgejedje bures ekonomalaččat dan áigge, vaikko eanas finnmárkulaččain lei nuppelágan dilli. Nuortasápmelaččaid gesse ovdamearkan vel muđui álbmogii. Jagiin ovdalaš 1790, Finnmárkku gávppašeami čiekŋalis čielggadeami ja ságastallama oktavuođas, gávnnahii dánska ekonoma Carl Pontoppidan vuđolaš Finnmárkku iskamiid vuođul, ahte "Ruoššasápmelaččat" ledje duođaštussan dasa ahte vealggáidumi haga sáhtii birget danin go sii goit birgejedje dan haga, vaikko sis lei garra vearrodeaddu (Pontopiddan 1790: 234). ¶ Rathke válddahallá sápmelaččaid liggosit ja liikomiin, maŋŋel go lea fitnan Njávdámis 1802:s. Son rámpo sin čorgatvuođa (máid son čatná oskudoaimmaheapmái) ja maid sin ekonomiija. Son oaivvilda maid, nu go Pontopiddan, ahte vaikko Njávdáma nuortalaččain lei eambbo vearrodeaddu go mearrasápmelaččain, de ledje sin "Ruovttudoaluin ... muhtun Ovdamunit eambbo go Norgga Mearrasápmelaččain" . Su oaivila mielde lei njávdánsápmelaččain buorre eallin - sii ledje "lihkolaččat ja duhtavaččat" . Sis orui olles servodatorganiseren, oaiveolbmáin, máid Rathke gohčoda (boarráseamos) dahje (Rathke 1899/1901: 43). Rathke válddahallá muđui njávdánsápmelaččaid oalle seammaládje go Keilhau válddahallá Báhčaveaisápmelaččaid 25 jagi maŋŋel (Keilhau 1831: 46 ff., 54). Dán buori dilálašvuođa čilgehussan, go buohtastahttá muđui Finnmárkku dilálašvuođaiguin, dáidá leahkit ahte nuortalaččat ledje guhkit birgen márkanekonomiija ja áigodatnuppástuhttimiid ¶ haga mat muđui ledje. Sis lei gal leamaš dahkamuš márkaniiguin máŋga čuođi jagi, nu go leat gullan. Muhto dan gávppašeamis mas sii ledje searvvis, eai lean nu olu márkanintegrašuvnnat ja márkansorjjasvuohta go eará joavkkuin, earenoamážit dáččain. Guhkes áiggi čađa lei márkangullevašvuohta heivehuvvon áigodatjohtimiidda ja árbevirolaš riggodatgeavaheapmái. Árbevirolaš eallinláhki lei sidjiide buorren dalle go garraset márkanintegrašunjoavkkuin lei heahtedilli. 1831 diggedutkamis Čáhcesullos muitaluvvo ahte njávdánsápmelaččain lei seammalágan johtinmálle ja riggodatgeavaheapmi go ovdal. Siidda guhtta bearraša elle ain geasset luossabivdduin Njávdámis, ja dálvet siseatnamis "nuppebealde ráji Ruošša eatnamis" gos bivde jávrriid ja guođohedje bohccuid. 1836 Čáhcesullodikkis muitaluvvui ahte sii bivde luosaid Njávdánjogas ja máŋgga sajes Gievjovuonas ja Korsfjordenis ¶ (Qvigstad 1926: 17). Njávdánsápmelaččaide lei goit dat mávssolaš ahte guokte deaŧalaččamus riggodaga ledje ollásat ja ain earenoamáš riektin sis, namalassii luossa ja boazu. Luosa mii gal leat juo gieđahallan. Dál galgat hupmat bohcco birra ja geahčadit movt ovdalaš siiddas dainna lei. Boazu lei guovtte ládje riggodahkan; goddin ja boazun. Goddebivdu lei dieđusge áibbas dološ Njávdámis nu go dain eará siddain nai. Siidaguovllu siskkobealde leat gávdnan máŋga goddebivdirusttega, vaikko ii oktage dain leat dakkár sturrodagas go Várnjárgga earenoamáš stuora goddebivdorusttegat. Njávdámis bivde maid gielaiguin, seammaládje go nuorta- ja lullisiiddat. Njávdáma goddebivdu bisttii gitta 1800-lohkui. Go Rathke finai Njávdámis 1802:s, de logai son ain bivddu ¶ váilu sámegielnamma ¶ bistime. Nuorat bivdoolbmát čoahkkanedje "unna Searvvážiidda" ja "manne oahpes Davviváriide sihke gárdut ja báhčit Gottiid ja Riebaniid, Getkkiid ja vahá Lottiid" (Rathke 1899/1901: 43, vrd. maid 2.3.4. ovdalis). Njávdánsápmelaččaid boazodoallu lea dološ, nu go leat oaidnán. Girjjálašvuođas lea dábálaš oaidnun ahte lei dušše hui veahá boazodoallu. Goddebivddus leat gul ožžon dárbbašlaš bierggu, ja dasto ii mannan nu olu biergu oskku geažil. Oaivečuokkisin dán čielggadeamis lea ahte goddebivdu ja boazodoallu eai dárbbašan hoigadit nuppi eret. Buot nuortalaš siiddain doaimmahedje boazodoalu ja goddebivddu ja -báhčima buohtalaga, ja dása lea juo vásahusvuođđu ¶ mis. Várjjatguovllus ii loaktán boazosápmelaččaid boazodoallu goddeealu oanehis áiggis. 1700logus gullat ahte Várnjárggas báhčaledje gottiid bissuiguin (Niemi 1983: 301). Goddeealu maŋimus bihtáid eai loaktán ovdal krimsoađi áigge (1853-56), go lei niestedábuhanheahtedilli riddodahppama geažil. Lea dieđusge duohta ahte lei unnán boazodoallu daid ealuid ektui mat šadde boazosámiid boazodoalus. Ii goitge ábut doaivut ahte lojes boazu ii lean deaŧalaš borramuš-ja bivttas- ja bárgoneavvoávnnaslassin. Go Burman 1598:s muitala njávdánsápmelaččaid ealu guhton Sállanis, de lei árvvusge stuorit čora go dušše vuollel logi bearraša moadde hearggi. Schnitlera cealkka "boazoriggát" duođašta dan, seammaládje go ahte njávdánsápmelaččat máŋgga geardde čuoččuhedje báikkálaš dikkis siidaguovllu viiddis jeageleatnamiid gullat alcceseaset earenoamáš vuoigatvuohtan. Lojes bohccot adnojedje borramušlassin ja bargoneavvoávnnasin, vuođgŋinboazun goddebivddus, vuojánin dimbbargeaseheamis ja johtimis, ja eiseválddiid vuojáhallamii dárbbašuvvojedje maid sávrres vuojánat. Lojes bohccot ledje maid deaŧalaš hearbevárrin jus goddebivdduin manai hejot. Boazosápmelaččaid eallosturrodagat soitet maid váikkuhan. Dákko sáhttá maid rápmi ¶ leamaš mielde váikkuheame. Seammaládje go bivdu lei ovttaskas olbmo rápmi, de soaitá maid eallosturrodat leamaš danin. Nu go leat oaidnán, de lei eará nuortalaš siiddain dan meare stuora boazodoallu ahte fertejit leamaš eará dárbbut go dušše vuojánin ja vuođgŋinboazun. Árvvusge ii lean earalágan dilálašvuohta Njávdámis, vaikko lea gal váttis dološ boazodoalu sturrodaga diehtit. 1826 rádjegeassima birrasiid leat maŋimus dieđut njávdánsapmelaččaid boazodoalu birra ovdal go siidda ásaidumi stuora nuppástumit álget. Dalá eallaseamos muitalus lea Keilhaua 1827 giđa fearán go manai Gievjovuona sisa, seammás go njávdánsápmelaččat johte ealuineaset ¶ geasseorohahkii Sállanii. Vuojahedje ealu rastá vuona ovtta saje gokko "ii várra lean govddit go okta Bissobážagaskka" , ja lei eahpitkeahttá seakka nuori birra sáhka, jur Norskbukt ¶ ja Nord-Leirvåg ¶ . Dat lei árbevirolaš vuojahat. Doppe oinnii Keilhau ahte "... muhtun Ruoššasápmelaččat vuojahedje Bohccuideaset Sállanii gos Bohccot guhto Geassemánuid. Dát lei eallasis ja čáppa Dáhpáhus. Dievddut ja Nissonat barge veahá Fatnasiin ja veahá Gáttis daiguin vilda Bohccuiguin, ja muhtun sakka viššalis Beatnagat doalahedje Ealu čoahkis Vuojahanbáikkis dahje jorgalahtte daid mat ledje eret mannan. Olbmuid hohccaleamit ja Beatnagiid ciellan skájai Báktegaskkaid" (Keilhau 1931: 31). Keilhau ii namut makkárge logu ealus máid vuojahedje Gievjovuona rastá, muhto orru dego livččii oalle eallu, sullii viđa bearraša bohccot. Seammá muitaleamis lohká son ahte muhtun Báhčaveaibearrašiin su áigge sáhtte leahkit gitta 100 bohcco, muhtumiin (Keilhau 1831: 46). Keilhau` muitalemiid vuođul lea Kristian Nissen geahččalan árvvoštallat báhčaveaisápmelaččaid oppalaš ealu; son lea gávnnahan ahte ledje birrasiid 1 000 bohcco (Nissen 1919: 31). Báhčaveaji birrasiid 20 bearrašis livččii de leamaš 50 heagga gaskamearálaččat juohkehaččas. Ii Njávdámis dáidán leahkit nu olu earalágan eallosturrodat. Lei dábálaš dušše rávis bohccuid lohkat. Man olu dahke dasto 50 rávis bohcco ovtta bearrašii? Boazodoalu boarráset áigodagas, nappo ovdal 1800-logu, lei dábálaš rehkenastit ovtta bearrašii/ruovttudollui mii birgii dušše boazoadoaluin, birrasiid 50 rávis bohcco bearraša ealiheapmái, muhtomin rehkenastet 50 rávis njiŋŋelasa. Lassiealáhusaiguin sáhtii boazosámibearaš birget veahá unnibuin (vrd. Paus 1768: 263-264, Hultblad 1968: 146-147). Dáin loguin vihku ahte ii nuortalaš boazodoallu sáhte leamaš áibbas "árvvu haga" . 1800-logu maŋit oasis, go boazoealáhus lei garrasit viidánan ja ealut ledje sturron, de rehkenaste Finnmárkku ámttaeiseválddit ahte bearaš dárbbašii 100 rávis bohcco, nappo njiŋŋelasaid ja varrásiid, dieđusge eanas njiŋŋelasaid (Niemi 1989: 31). Vai lea mihttu mainna buohtastahttá nuortalaš siiddaid boazodoalu 1800logu vuosttaš oasis, de lean geahčadan Guovdageainnu boazodoalu 1835 olmmošlohkamiid vuođul (mii lea vuosttaš lohkan mas šibihat, ja dan vuolde boazodoallu, lea mielde). Guovdageaidnu lei ámtta stuorimus boazodoalloguovlu. ¶ váilu sámegielnamma ¶ váilu sámegielnamma ¶ váilu sámegielnamma ¶ Guovdageainnus ledje juohke doalus gaskamearálaččat sullii 140 bohcco. Oallugiin lei mihá unnit eallu. 139 ruovttudoalus ledje dušše 5 doalu main ledje badjel 1 000 bohcco; dát dieđusge gesse gaskameari hui bajás. Jus dáid earenoamáš ealuid doalahit olggobealde, de šaddá juohke bearraša gaskamearri olu unnit, gaskal 50 ja 100. Guovdageainnu dáloniin geat barge lotnolasat šibitdoaluin, meahcástemiin ja boazodoaluin, ledje gaskamearálaččat 12 bohcco (Niemi 1989: 31-32). Vaikko boazodoalu loguin leat eahpesihkkaris bealit, de dat muitalit boazologu sulá. 1835-logut eai muital Njávdáma birra (eai ge Báhčaveaji). Mii fertet maŋit olmmošlohkamiid geahččat, 1845-loguid, gávdnat Njávdáma birra dieđuid. Nuortalaččain ledje dál 4 bearraša geain gaskamearálaččat ledje 1,5 "stuora šibiha" , 5,5 sávzza ja 30 bohcco, mii lei searveopmodat. Dan logi kvena sisafárren bearraša buohtalas logut ledje 1,8 "stuora šibiha" , 2,6 sávzza ja oktiibuot 5 bohcco (0,5 juohke bearrašis). Muđui ledje Mátta- Várjjaga boazodolliin (mearrasápmelaččain, kvenain, dáččain) gaskamearálaččat 5,8 bohcco juohke ruovttudoalus (Niemi 1989: 32). Lei oahpes ášši ahte Mátta-Várjjaga šibitdoaluid boazodoallu ovddemustá lei vuodjima ja fievrredeami váste. Muhto nu go oaidnit, de lei dát boazodoallu olu unnit go nuortalaččaid boazodoallu. Jus Ingold` teoridoahpagiid galgá geavahit, de lei nuortalaččaid doallu , ja boazosápmelaččaid viiddis boazodoallu lei dahje lei šaddame . Maŋimus jahkečuođimolsumis árvvoštalai kulturgeográfa Amund Helland (geas lei hui radikála sajádat Norgga dutkanbirrasis) njávdánsápmelaččaid eallima ja ekonomiija. Dat máid son gávnnahii, gustui várra guhkás doložii. Son gávnnahii namalassii ahte dán servvodaga dovdomearkan lei ahte dan ekonomiijas ii lean dušše okta suorgi, ii guđege dáfus. Mihtilmasvuohtan lei juste dat ahte servodat lei máŋgga ekonomalaš heivehanmálle rádjeguovllus: "Skolttaid eallin lea imašlaš gaskadilli guollebivdi, bivdoolbmá, johttisápmelačča ja fástaássi álbmoga eallimis" (Helland 1906 II: 159). Muhto dat nanu čanastat máid son oinnii njávdánsápmelaččain boazodollui, dagahii ahte Helland buohtastahtii sin boazosápmelaččaiguin: Vaikko guollebivdu dáiddii leahkit sin deaŧalaččamus ealáhus, "lea sis olu mii muittuha johttisápmelaččaid" (Helland 1906 II: 157). Muhto jorggihetnot dál fas 1800-logu ovddit oassái, Njávdánsiidda vuosttaš albma nákkisvuođa áigái. ¶ ÁIGI ¶ Jus njuiket njávdánsápmelaččaid 1700-loahpa ja 1800-álggu válddahallamis sullii čuohtejagi maŋŋelii, de lea surgadis álbmot- ja servodatgovva. Jur jahkečuođimolsuma maŋŋelaš čállá Helland: "Eanas skoaltasámibearrašiin lea heahti ja geafivuohta, ja sihke sin gárvvut ja viesut leat hui duolvasat" (Helland 1906 II: 156-157). Eai deattuhan dušše sosiála ja ekonomalaš dilálašvuođaid, muhto maiddái luonddu ja olggobeale hámi, nu go leat gullan ovdalis (vrd. 2.1.). Dán válddahalláma dieđusge ferte moaitimiin árvvoštallat. Ovttatmanu sáhttá dadjat ahte áššit eai leat jur dieinnalágiin, ja ahte sosiáldarwinistalaš ja nállevealahanoainnut, máid dutkan maid ovddastii, leat báidnán ášši (vrd. Eriksen ja Niemi 1981: 324 ff.). Dasalassin sáhttá eiseválddiid politihkalaš dilálašvuođa oaidnu bohciidahttán loahppadili válddahallamiid (vrd. Báhčaveaisiidda čielggadeami 2.3.4.). Helland` áigge gávdnojit maid Njávdánválddahallamat mat eai čujut nuortalaš loahppadili, muhto duođalaččabut čilgejit Njávdánservvodaga stuora nuppástuvvamiid maŋimus 20 jagi, máid fargga gullat. Muhto dat sevdnjes čilgehusat duođaštit gal ekonomalaš, kultuvrralaš ja sosiála maŋosmannama - ja maid hirbmat statusgahččama goit olggobeale oainnuin. Mii lei dáhpáhuvvan gaskal álgo 1800-logu ja álgo 1900-logu? Muhtun dilálašvuođat leat dagahan njávdánsápmelaččaide heahtedili áiggi, go sin boares kultuvra áitojuvvui duođas. Rádjegeassima oktan dan váikkuhusaiguin leat juo namuhan. Dat čuzii garrasit Njávdámii; vaikko ii jur ovttatmanu gal. Nubbi ášši lea go Mátta-Várjjagii fárrejedje nu olu dáččat ja kvenat geat ásaiduvve dohko eanandoallin ja guollebivdin. 1700kolonoserengeahččaleamit eai lean lihkostuvvan. 1800-logus fárrejedje dáččat eanas suohkana nuorttabeallái, nappo Báhčaveaisiidii. Muhtun muddui stivrejedje eiseválddit náššunalberoštumiiguin dáčča kolonisašuvnna daid "rášes rádjeguovlluide" . Njávdámii eai fárren goassege nu olu dáččat. 1920:s ledje doppe dušše 5-6% álbmogis dáččat ¶ , eanas dáččat doppe ledje almmolaš virgeolbmát oktan bearrašiiguin. Báhčaveadji maid šattai kvenaide deaŧalaš ássanguovlun. Njávdansiiddas ledje eanemus kvenat. Njávdáma suohkan šattai oktan Buođggáidnjárggain suohkana stuorimus báikkálaš kvena servodahkan. Vuosttaš kvenabearaš lea ásaiduvvan Njávdámii 1821:s. Álggos sávve Norgga eiseválddit sidjiide bures boahtima danin go sii ledje dássedis, fástaássi eanandoallit. 1870 máŋŋel rivde oainnut. Dál atne sin náššuvnnalaš váttisvuohtan nu lahka Suoma ja Ruošša rájiid, ja riggodagaid ja bargosajiid nalde gilvaleaddjin, muhto sisafárren gal ii ¶ bisánan dan dihte. 1845:s ledje Njávdámis 45 kvena ja 28 nuortalačča. 1869:s ledje 138 kvena ja 11 nuortalačča. Njávdámis eai orron dáččat eai 1845:s eai ge 1869:s. Nuortalaččat šadde nappo oanehis áiggis unnitlohkui iežaset gilis. Jahkečuođimolsumis čálii Helland ahte Njávdámis ráđđejedje kvenat, geat "doalahit kvenagiela hupmangiellan" (Helland 1906 III: 511). Earret dan moadde dáčča geat bohte gillái jahkečuođimolsuma maŋŋel, lei sulli seammá dilli gitta 2. máilmmesoađi rádjái. Boazosámi viidáneapmi jotkkii ain 1800-logus. 1800-logu álggus geavahišgohte boazosápmelaččat Báhčaveaisiiddas Holmengrånesset ¶ guohtuneanamin. 1875 olmmošlohkamis leat 135 Mátta-Várjjaga olbmo čállojuvvon johtti-/boazosápmelažžan. Maŋŋel go Suoma ja Norgga rádji dahppui 1852:s, lassánii Mátta-Várjjaga guohtuneatnamiid deaddu. 1854 lága ja čuovvovaš plakáhta vuođul šattai gielddusin geassejagis guođohit bohccuid doppe. Guohtumiid galge seastit dálvái, muhto Várnjárga galggai leahkit geasseorohahkan. Ii mas ge vuohte ahte dát láhka doahttaluvvui (Vorren 1951: 114 ff., Vorren Lundes 1979: 79). Várra lei duohta dilli duogážin go guokte boazosápmelačča ožžo 1866:s lobi Mátta-Várjjaga atnit geasseorohahkan (Vorren 1951: 115). 1850-60-jagiin ledje suohkana boazosápmelaččain gul badjel 20 000 bohcco, nappo lei 2/3 olles Nuorta-Finnmárkku boazolohku doppe. Ledje olu eambbo bohccot go máid 1852:s ledje mearridan oba Nuorta-Finnmárkku alimus boazolohkun (Vorren 1951: 114-115). Dalle ain orrot boazosápmelaččat obalohkái dohkkehan Njávdáma nuortalaččaid siidan. Dan vuohttit das go boazosápmelaččaid váldo johtolatgeinnodat lei Suoma ráji mielde Báhčaveaji bajágeahčái ja muhtun muddui Holmengrånessii ¶ . Goitge dettii dát stuora viidáneapmi guohtuneatnamiid ja obanassiige nuortalaš kultuvrra. Mearrasápmelaččat geat ain fárrejedje Davvi-Várjjagis ja Unjárggas, ledje muhtun muddui heaitán boazosápmelaččat. Sii lassánedje Mátta-Várjjagii árvvu mielde 130:s 500 olbmui 1800 ja 1870 gaskal. Njávdánsiidii ásaiduvve muhtun mearrasápmelaččat, nu go Buođggáidvuona nuorttabeallái ja vuotnabahtii, Gievjovutnii, Njávdánvutnii ja Uvdovutnii ¶ . Ii mas ge vuohte ahte njávdánsápmelaččat ledje fárrema searvvis , nu go 1700-logus ledje. Vaikko eai leat čielga ávdnasat dán birra, de orru nu ahte ovdalaš riektedilli ja nuortalaččaid riekteoainnuid doahttaleapmi lei garrasit maŋos mannan. ¶ váilu sámegielnamma ¶ váilu sámegielnamma ¶ Leat unnán dieđut dan birra ledje go Mátta-Várjjaga mearrasámiin bohccot ovdal 1800-logu gaskkamutto; muđui Várjjagis gal ledje doloža rájes leamaš mearrasápmelaččain veahá bohccot. Wessel oaivvilda ahte kvenaid sisafárren movttiidahtii mearrasápmelaččaid bargagoahtit eambbo bohccuiguin go vuodjin- ja fievrredandárbu lassánii (Wessel 1938/1977: 138). 1875 olmmošlohkama vuođul ledje 92 mearrasámi guollebivdo- ja eanandoallobearrašis 34 bearraša main ledje bohccot. Eatnasiin ledje 1-10 bohcco, muhtumiin (9 bearrašis) ledje 12-60 bohcco, ja ovtta bearrašis ledje birrasiid 100 bohcco. Sii geain eanemus ledje bohccot, ledje boazosápmelaččat geat ledje fásta ássagoahtán (Vorren Lundes 1979: 91). Olles gielddas lassánii mearrasámi boazodoallu gaskal 1865 ja 1875 lagabui 500 bohccos birrasiid 800 bohccui. A/S Sydvarangera álggaheapmi dakka maŋŋel jahkečuođimolsuma, ja eará industridoaimmaid plánen suohkanis, maid dieđusge duvddii garrasit eambbo dáčča ásaidumi, muhto dat lei maid áittan nuortalaččaide, nu go gullat maŋŋelis (3.12.). Dalle ledje juo nuortalaš suodjalusat gahččagoahtán. ¶ 3.9 LUOSSA MASSOJUVVO EARENOAMÁŠ VUOIGATVUOHTAN 1828 vuolitriekteduomus ¶ masse njávdánsápmelaččat iežaset dološ earenoamáš luossabivdorievtti Njávdánjogas. Dát riekti orru leamaš dohkkehuvvon gitta dassožii go suopmelaččat duođas fárregohte dohko. Riekteášši vuođđun lei go Njávdáma nuortalaččat ovttas suopmelaš sisafárrejeddjiin Paul (suomagillii Paulu) Ekdahlain, áššáskuhtte guhtta gili kvena joga luossabivddu oktavuođas čujuhettiin boares vuoigatvuođaide. Ekdahlas ledje alddis leamaš nuortalaččaiguin soahpameahttunvuođat joga luossabivddu birra (Ekdahla birra gč. Paulaharji 1973: 135-136). Ášši birra lea čállojuvvon máŋgga čállosis (gč. omd. Vorren Lundes 1979: 64, 86, Gorter 1981: 12, Niemi 1989: 30, NOU 1993: 34 Finnmárkku eatnamiid ja čáziid riekti ja hálddašeapmi: 155). Áidna vuđolaš gieđahallan riektehistorjjálaš oainnuin gal ain lea Tønnesena čálus (Tønnesen 1972/1979: 122-125, 254-257). Oanehaččat muitaluvvon ákkastii riekti dainna ahte Njávdán lei 1775 eananvuovdinresolušuvnna 6. § mielde okta Finnmárkku "stuora Jogain" , ja dáid jogain galge buot gili ássit ¶ beassat bivdit. Go giliássit juo ledje searválaga bivdán, de galggai ain leahkit nu resolušuvnna mielde. Ii ¶ galgan váldot vuhtii gos gilis olmmoš ásai, dahje lei go sisafárrejeaddji dahje gili álgoássi. Deaŧalažžan lei dat ahte go fal lei gili ássi, de lei sus bivdovuoigatvuohta seammaládje go buot earáin gilis. Rievttis čujuheigga goappeš bealit ámttaduođaštusaide maid bokte oaččui bivdit. Ekdahla ja dan guđa njávdánsápmelačča (várra buot ruovttudoallooaivámušaid) ámttaduođaštusat ledje čállojuvvon 1845:s (gulahuvvon ¶ Čáhcesullo áššáskuhttin ¶ - ja vearrodikkis suoidnemánus 1845), luossabivdonákku geažil. Ámttaduođaštusain deattuhuvvo ahte duođaštusguddiin lei riekti "ránnáiguin ovttas" bivdit luosaid ¶ Skoaltabáikki bajábeale goržži rádjái. Ekdahl orru leamaš muhtunlágan arkitekta nuortalaččaid ámttaduođaštusháhkamis, go ovttasráđiid nuortalaččaiguin geahččalii sihkkarastit alcceseaset mearriduvvon bivdoguovllu (vrd. Nuorta-Finnmárkku sunddiguovllu 1829-46 pántagirjji, folio 116, STATØ). Ámttaduođaštusat galge lasihit riektesuodjalusa. Muhto kvenat eai lean dohkkehan dan dihto johkabáikki. Rievttis nappo eai beroštan ámttaduođaštusain. Duomus vuhtto - vaikko loahppa šattai earalágan - ahte lei veahá ipmárdus nuortalaččaid gáibádussii, omd. go lei friddja áššejođiheapmi ¶ : Nuortalaččat ledje: "Joga ovdalaš Hálddašeaddjit, gos sii guhká leat iehčaneaset bivdán, ja lea nappo lunddolaš ahte sii, ovdal go dohkkehedje kvena sisafárrejeddjiiguin juogadit Oktasašrievtti, háliidedje Duopmustuoluid mearridit Rievtti" (Nuorta-Finnmárkku sundiguovllu duopmoprotokolla 1846-1855. 1948; STATØ). Nuortalaččaid dološ vuoigatvuođat eai vajálduvvon maŋŋel 1848. Go 1870-jagiin lei ságas hukset luossagorkŋohaga Geavgŋái, de vuosttaldedje nuortalaččat dan. Vuosttaldeapmi várra dagahii ahte heaittihedje áigumušaid álgovuorus (vrd. Finnmarksposten 13/1881, Enbuskas 1984: 10). Mátta-Várjjaga gielddastivra celkkii Eanandoallodepartementii 1906:s muhtun luossanákku oktavuođas: "Njávdánjoga guollebivdu lei oktan eará vuoigatvuođaiguin ng. stáhta eatnama nalde, ártan dasa go olbmot obanassiige ásaiduvve leahkái. Dat gulai skoaltasápmelaččaide olu ovdal go dát riikkaoassi bođii Norgga hálddahusa vuollái, ja go dát sápmelaččat 1826 rádjerievdadeami maŋŋel válljejedje bissut Norggas, dáiddii eaktun leamaš ahte sii galge doalahit birgejumi gálduid mat dassožii ledje sis leamaš" (Rt. 1955: 887, Tønnensenas 1972/1979: 123). ¶ váilu sámegielnamma ¶ Finnmárkku ámtamánni, A. T. Urbye, celkkii 1909 čielggadusas seammá ášši birra Eanandoallodepartementii ee. ahte 1848-duomu vuođđu lei "oba luovos" danin go 1775-resolušuvdna (6. §) dušše čujuhii "oba gili dološ geavaheapmái..." . Urbye mielas lei danin "oalle heivemeahttun" dán vuođul addit "juohke ássái rievtti oktasašbivddu gáibidit" . Son čuoččhii maid dákkár dulkoma "čielga vuostelasvuohtan" dasa máid Norga ja Ruošša soabaiga 1834-protokolla ráhkadettiin. Resolušuvdna han ii lean guston, nu go juo leat gávnnahan, dalle go Mátta-Várjjat ii vel lean stáhtarievttalaččat Norgii gullevaš (Kopigirji nr. 69 Finmarkens Amt, STATØ). - Urbye lei njunuš láhkaoahppavaš; son lei ee. leamaš sadjásaš ráŋggáštusriekte ¶ professor ja Karlstadšiehtadallamiid čálli ovdal go šattai Finnmárkku ámtamánnin, 1906-12. Maŋŋel son lei bargoministtárin (1913) ja justisministtárin (1916-17). Son šattai dr.juris. 1909:s (NOU 1993: 34, Finnmárkku eatnamiid ja čáziid riekti ja hálddašeapmi: 424). Urbye čielggadus lea deaŧalaš vuođđun Tønnesen` loahppacealkagii 1848duomu birra: "Nanu skoaltasámi árbevierroriekti ii oba leat ge vuhtii váldon. Njávdánskoalttaiguin lea Norgga riektehistorjjás hejot meannuduvvon" (Tønnesen 1972/1979: 123). Maŋit duomuin leat goitge 1848-duomu váldočuoggát bisuhuvvon ja guorahallojuvvon ja čilgejuvvon. Muhto guollebivddu riektebeliid birra lea leamaš moivi ja eahpečielggasvuohta gitta dássožii; dat olu riekteáššit čájehit dan. Njávdáma luossabivdoriiddut maŋŋel 1848 leat eanas leamaš dan nalde go gili olbmuin (nuortalaččain ja sisafárrejeddjiin ovttas) vai stáhtas mearridanriekti bivddus ja láigolihttodilálašvuođaid birra. 1860-jagiin álggahuvvui luossadiggi, vuosttaš lei 1864:s, ja dan jođihii fáldi (Várjjat sunddiguovllu 1857-1864 justisprotokolla, STATØ). Neidenelvens Fiskefellesskap ¶ lea 1891 rájes hálddašan joga. Muhtun jagiid láigohedje olgoriikka lustabivdit guollebivddu dahje oasi bivddus ja dienas manai guollebivdosearvái. Ovdalaš nuohttegeassin máid doaimmahedje ovttas 5-600 m bihtás Geavgŋá vuolábealde, gildojuvvui 1895 gonagaslaš resolušuvnna bokte. Eiseválddit nappo stivrejedje bivddu eambbo ja eambbo, ja báikkálaš hálddašanásahus lei sihke vuoste- ja mielbargi. Njávdánjoga guollebivdosearvi lea oainnat lágastan máŋgga geardde ii dušše priváhta beroštumiid ovddas, muhto maiddái stáhta ovddas. Dás eat sáhte guorahallat eaŋkiláššiid ja soahpameahttunvuođaid; eai ge dat leat áigeguovdilat dán oktavuođas. Čujuhan baicca Tønnesen:i (earenoamážit 255 ff.) ja Falch:i (Falch 1988: 22-25, 29-32). Muhto Njávdáma nuortalaččaid árbevierut ja vuoigatvuođat leat váikkuhan guollebivdosearvvi sierranjuolggadusaid ¶ Njávdánjoga guollebivdosearvi (dás jorgaluvvon namma) ¶ čuoččuheapmái Njávdánjogas. Nu go daddjo muhtun 1965 gaskariekteduomus: "Njávdánjoga luossabivddu sierraortnega duohken lea skoaltasápmelaččaid dološ geavaheapmi" (Hålogalándda gaskariekti suoidnemánu 16. b. 1965, Váiddaoassi Hålogalándda gaskariektái. Váiddaášši nr. 15/1990 A, oassi II: 202). ¶ 3.10 FÁSTAÁSSIID BOAZODOALU BOHCIIDEAPMI 1800-logus geavahedje -doahpaga sisafárrejeddjiid birra geat elle šibitdoaluin, dahje šibitdoaluin lotnolasat guollebivdduin, nappo dáččaid, kvenaid ja mearrasápmelaččaid birra. Boazosápmelaččaid eai goassege gohčodan . Eai nuortalaččaid ge gohčodan nu guhká go sii johte árbevirolaččat. Njávdánsápmelaččat heite dađistaga johtimis 1800-logu loahpas, muhto 1910-20 jagiin eai goit vel gohčodan sin . Mátta-Várjjaga 1911-12 boazodoalu lohkanbáhpiris leat guokte njávdánsápmelačča ja vieljažagat Boris ja Mikit Ivanovitsj čállon johttisápmelaččaid searvái. Boazosápmelaččaid boazodoalus ledje váttisvuođat maŋŋel 1800-logu gaskkamutto, ee. badjelmeare viidáneami geažil ja oarjelis maid rádjedahppama geažil. Muhto fástaássiid boazodoallu gal ovdánii jođánit, vaikko sis ii lean almmolaš dohkkeheapmi ja vaikko Mátta-Várjjat lei gildojuvvon geasseorohahkan. Fástaássit bargagohte sin iežaset ruovttubáikki boazodoalloárbevieruid mielde, kvenat fas Suoma dálloboazodoalu mielde ja mearrasápmelaččat fas veahá Várjjatvuona siskkit guovlluid boazodoalu mielde ja veahá boazosápmelaččaid boazodoalu mielde. 1860- ja 70-jagiin dagahedje váttisvuođat heargesáhttoguovddáža vuođđudemiin fástaássiid boazodoalu lobálažžan, seammás go dát láivudii 1854 mearrádusa gieldit Mátta-Várjjaga geasseorohahkan; mearrádusa man muđui geardduhedje ja čavgejedje máŋgga geardde (ee. 1892 njuolggadusain). Heargesáhttováttisvuođa geahččaledje čoavdit dainnalágiin ahte bálkáhedje moadde boazosápmelačča jođihit sáhttoguovddáža, ee. geahččat fástaássiid bohccuid, man alimus lohkun galggai leahkit 200 ja gos sáhttovuojániid galge viežžat (1866 gonagaslaš resolušuvdna). Nu go leat gullan, de ledje 1870-jagiid fástaássiin olu eambbo bohccot go 200. 1888:s ledje juo measta 800, 1898:s measta 2 000 ja 1910:s birrasiid 2 700, almmolaš loguid mielde. Dáid ferte atnit unnimus lohkun, nu go ¶ maiddái boazodoallobearráigeahčči Kristian Nissen dajai (Nissen 1919: 60). Ámtta- ja riikkadási eiseválddit balle ahte fástaássiid boazodoallu galggai dagahit boazosápmelaččaid boazodoalu ovdii. Muhto báikkálaš eiseválddit gal baicca dorjo fástaássiid boazodoalu geavatlaš ja ealáhuslaš árttaiguin, soitet maid leamaš ideologalaš árttat. Loahpalaččat šattai soahpamuš mas mearriduvvui ahte ii oktage fástaássi ožžon atnit eambbo go 15 bohcco, gielddas eanemusat 300 bohcco. Seammás rahppui Sállan fástaássiid bohccuide geasseorohahkan. Nuortalaččain gal ain lei suolu boazoguohtuneanamin.1880-jagiid álggus celkkiiga dat guokte boazosápmelačča boazogeahččansoahpamuša eret. Gielddastivra balai makkar dilli šaddá - bohccot šadde dás áibbas veaiddalassii. Gielddastivra mearridii dasto bivdit Mátta-Várjjaga nuppi sámijoavkku geain maid lei guhkes boazodoallohárjáneapmi, namalassii nuortalaččaid, váldit geahččandoaimma badjelasas. 1883:s álggiiga dasto guokte Njávdánnuortalačča geahččat fástaássiid bohccuid, mat dál masttahuvvojedje nuortalaččaid ellui. Dán olles ealu mainna nuortalaččat dál galge bargat, gohčodedje nuortalaččaid bohccuid mielde (vrd. Vorren 1951: 117-118: Reinbeitekommisjonen av 1909, Innstilling: 36-39). Guođohanšiehtadusa bienaid ¶ eat dovdda. Danin eat dieđe mainnalágiin nuortalaččat árvvoštalle Sállana rahpama ja oktasaš ealu guođoheami. Siidda dološ verddevuođa árbevierut iešguđet sámijoavkkuid gaskkas, máid 1700-logus leat oaidnán, sáhttet dagahan ahte vuoigatvuođaid árvvoštallama oktavuođas ii lean dát nu stuora dáhpáhus. Soitet maid váldán badjelasaset doaimma vai gievrrabut šaddet váikkuheamis ja mearrideamis dan mannolagas mii ii orron garvimis. Šiehtadus ođastuvvui logi jagi maŋŋel, 1893:s, várra seammá mearrádusaiguin go ovdalaš soahpamušas ledje. Nuortalaš boazogeahččiguovttos Boris ja Mikit Ivanovitsj leigga šiehtadusa mielde váldán badjelasaskka "guođohit iežaska ja Mátta-Várjjaga Fástaássiid Bohccuid Bálkká ovddas geasset Sállanis..." . Formálalaččat lei ain fástaássiid bohccuide alimus lohku. Nuortalaččaide gal eat leat gullan goassege lei biddjojuvvon alimus boazolohku, vaikko eiseválddit gal dađistaga háliidedje Mátta-Várjjaga boazologu geahččat oktan. Nuortalaččat guođohedje olles ealu gitta 1929 rádjái; dalle heite ja ledje dáhpáhusat dan oktavuođas. Dan birra gullat eambbo maŋŋelis (3.13.). ¶ Eiseválddit ledje jávohaga dohkkehan ahte Sállan geasseorohatgielddus ii doahttaluvvon. Sii soitet danin dohkkehan dili go nuortalaččat guođohedje ealu - suolu han lei nuortalaččaid dološ geasseorohat. Muhto 1898:s gal vieljažagat gohččojuvvuiga riektái ¶ go leigga doppe guođohan stuorit ealu go lei lobálaš - 300 bohcco ja eanemustá 15 heakká juohke bearraša nammii - ii ge danin go ledje geavahan Sállana. Riekti gávnnahii ahte moatti boazoeaiggádis ledje eambbo bohccot go lei lobálaš. Nappo sáhkkohalai váldoguođoheaddji Boris Ivanovitsj (Meddomsrett 23.11.1898, 15/1968 Reindriftsarkivet/Pk 17, RA). Guokte jagi das ovdal leigga vieljažagat váidojuvvon ja mannan friddja go eaba gul lean guođohan ealu doarvái bures, nu ahte bohccot ledje gittiid billistan (Meddomsrett 27.1.1986). Báikki eisseválddit eai beroštan nu olu go ámttaeiseválddit das ahte lobálaš boazolohku dollojuvvui. Sii dorjo ain juohke ládje fástaássiid boazodoalu. Go 1909 Boazoguohtunlávdegotti boazolága árválus gárvánii, vuosttaldedje sihke Ruovdavuona ja Njávdána báikki álbmot gili-, guollebivdo- ja eanandoalloservviid ja gielddastivrra bokte árvalusa heaittihit Mátta-Várjjaga geasseguohtuneanamin ja dan ahte árvalus garrasit deattuhii johttisámiboazodoalu. Lea áibbas čielggas ahte lávdegoddi balai das go atne Mátta-Várjjaga fástaássiid boazodoalu mannolaga áibbas rájiid haga. Lávdegoddi balai earenoamážit go dađistaga eambbo sarváid "lobihaga" dikte veaiddalassan "feara gos Mátta-Várjjagis" . Sii oaivvildedje ahte geassejagis eai oba galgga ge sarvát leahkit suohkanis (Innstilling 1909: 38). Ámta mieđihii dál ja doarjjui 1912 cealkámušas Mátta-Várjjaga oainnuid (Vorren 1951: 118). 1910 rájes organiserejuvvui suohkana boazodoallu boazodoalloservviide. Dát doaibma lei eahpitkeahttá oaivvilduvvon suodjalit ja ovddidit fástaássiid boazodoalu máid rahčamiin ledje ožžon, guhká guovllu- ja guovddášeiseválddiid miela vuostá. Boazodoallobearráigeahčči Nissen guorahalai Mátta-Várjjaga ja Suoma ja Ruošša rádjeránnáguovlluid boazodoalu hui vuđolaččat čiegus 1919 Grænsekomiteena (rádjelávdegotti) ovddas (lávdegotti birra, gč. Eriksen & Niemi 1981: 161 ff.). Doppe cealká son ahte fástaássiid boazodoalu ovdáneapmi lea garrasit čuohcán Mátta-Várjjaga johttisámiboazodollui mii lea hirbmadit maŋos mannan. Son maid namuha, seammaládje go 1909 boazodoallolávdegoddi, ahte fástaássiid boazodoallu lei billistišgoahtán guohtuneatnamiid muhtun guovlluin; sii ledje lobihaga luoitán sarváid veaiddalassii. Nissen celkkii fástaássiid boazodoalu lobivuođu ¶ birra ná: ¶ "Mátta-Várjjaga fástaássit leat áigá ja lobi haga ja láhkavuođu ¶ haga álggahan boazodoalu suohkanis". Dát lei seammalágan oaivil go boazodoallolávdegottis. Nappo lei rivvema ¶ birra sáhka (Nissen 1919: 56-60). Boares mállet nuortalaš boazodoallu oanehet johtolagaiguin ja Mátta-Várjjaga duottarsámi geavaheapmi ja rádjeguovllut dálveguohtumin ledje dál áitojuvvon go fástaássiin ledje bohccot. Dán čilge Nissen muhtun oktavuođas "Mátta-Várjjaga mihtilmas luonddu- ja ássandilálašvuođa vuođul" . Dál ledje bohccot miehtá suohkana birra jagi, guođoheaddjin ledje "moadde boazosápmelačča ja skoaltasápmelačča, geain alddiineaset leat oalle olu bohccot ealus" (Nissen Schøyenis 1920: 67). Eiseválddit meannudedje guohtungažaldaga máŋgga geardde 2. máilmmisoađi rádjái, muhto dilli ii rievdan. Movt manai dasto nuortalaččaid boazodoaluin maŋŋel 1800-gaskkamutto stuora nuppástumiid? ¶ 3.11 SKOALTAEALLU Mii leat nappo gullan ahte dan searveealu máid Ivanovitsj-vieljažagat galggaiga guođohit, gohčodišgohte . Muhto movt manai dainna albma skoaltaealuin? Lea olu mas vuohttá ahte njávdánsápmelaččain lassánedje bohccot veahá 1800-logu maŋit oasis, nu go dain eará nuortalašsiiddain nai. Boazosápmelaččaid boazodoallovuohki sáhttá báidnán sin. Nuortalaččat soitet danin bargan garraseappot vai birgejit dálloboazodoalu ja boazosámidoalu vuostá. Muhto deaŧalaččamus ártan nuortalaččaid garraset boazodollui gal dáiddii leamaš ahte masse eará vuođđoriggodagaid mat sis dassožii ledje leamaš jur earenoamášvuohtan, nu go luosa, fuođđu ja čakča- ja dálveorohagaid. Nuortalaččat fertejedje garraseappot bargagoahtit boazodoaluin go oba dološ eallinláhki áitojuvvui. Ole Solberg lea válddahallan Báhčaveaisiidda mannolaga dán dáfus maŋŋel jahkečuođimolsuma. Nu go muitit, de muitalii Tanner stuora nuortalaš ealuid ain 1910 birrasiid (čuokkis 2.3.4.). Njávdánsiidda birra eai leat dákkar čielggadeamit, muhto doppe dáiddii leamaš seammaládje. Vorren čujuha ge juste dan go čállá Njávdáma birra 1800-logu maŋit oasis: "Skoalttaid boazodoallu maid lassánii dalle ja sii maid dahke nu go earát, lasihedje njiŋŋelasaid ealus" (Vorren 1951: 116-117). ¶ Nominatiiva namuheaddji olmmošlohkamat 1865 rájes muitalit maid veahá šibitdoalu birra; dan vuolde lea maid boazodoallu. Earenoamážit boazodoallodieđut eai várra leat nu juste riekta, danin go ealut ledje dálveorohagas dalle go olbmuid lohke; eaiggádát háliidedje almmuhit unnit loguid go duođas ledje, livnnega dihte jna. Šibitdoalu logut gal baicca dáidet rievttabut. Mii ferte danin atnit boazodoalu loguid unnimus lohkun. 1855 olmmošlohkan ii leat oppalaččat nominatiiva, dušše čoahkkáigeassun ruovttudoaluid- ja gilidásis. Njávdánis gal goitge leat buot bearašoaivámušaid namat čállojuvvon. Njávdámis ledje lohkan 16 kvena ruovttudoalu oktiibuot 10 bohccuin, nappo gaskamearálaččat 0,6 bohcco bearraša nammii. Seammás lohke doppe golbma nuortalaš bearraša main guoktásis ledje bohccot, 67 ja 63 heakka. Soitet gal leamaš eambbo bearrašat Njávdánsiiddas, muhto mat ledje gaskaboddosaččat ¶ manus, omd. boares dálveorohagain mat ain ledje Suoma bealde. Dan guovtti nuortalaš bearrašis main ledje bohccot, ledje maid "stuora šibihat" ja sávzzat. Goappešagat ledje stuora ruovttudoalut, logi olbmo goappásge. Dat ruovttudoallu mas eai lean bohccot, lei unni - dušše 4 olbmo - ja sis eai lean eará šibihat go okta sávza. Lei árvvusge geafes bearaš. 1865 olmmošlohkama vuođul vihku ain eambbo ahte eai buot nuortalaš bearrašat lohkkojuvvon, várra danin go lohkama áigge ledje nuppi riikkas, Suomas. Omd. livččii dovddus Andrevitsj-bearaš namuhuvvon, maŋŋel gohčoduvvon Ivanovitsj-bearašin, Njávdámis. Dalle lohke dušše guokte nuortalaš ruovttudoalu Njávdámis, mas nubbi 1855-lohkamis lea searvvis. Njávdámis ledje 1864 báikkálaš olmmošlohkamis lohkan njeallje nuortalaš ruovttudoalu. 1865-lohkama guovtti ruovttudoalus ledje Roman Fodorovitsja bearrašis čieža olbmo geat buohkat ledje (duohtavuođas Ruošša-ortodoksat), ja dáin lei okta biigá ja okta guossi. Ruovttudollui leat čállán 1 gusa, 5 sávzza ja 30 bohcco. Anders Forovitsj` (mii ferte leamaš Fodorovitsj) ruovttudoalus ledje vihtta olbmo, ja okta dáin lei guossi. Sis ledje 2 sávzza ja 5 bohcco. Goappeš bearašoaivámušat leaba fidnočállosii čállojuvvun guollebivdin. Gili 16 kvenas ledje guhttasis bohccot, njealljásis 1-2 ruovttudoalu nammii. Guovtti ruovttudoalus leat eanebuš, Johan Persen Enbuskas 9 ja Paul Ekdalas (Ekdahlas) 10 bohcco. ¶ Njávdáma kvenaid boazodoallu lei olmmošlohkama mielde seammá dásis 1875:s. Lea maid čielggas ahte kvenat barge dalle eambbo buđetgilvimiin; doppe lei šaddagoahtán dássedis eanandoalloservodat. Dál lohke golbma nuortalaš ruovttudoalu, buohkat ledje "greikkakatolihkat" . Ivan Petrof Lavriaa ruovttudoalus ledje eamit, nieida ja guokte kvena mat orro su luhtte. Ii leat muitaluvvon mihkkege boazodoalu dahje šibitdoalu birra. Su fidnun lea čállojuvvon "Muorračuohppi , Guollebivdi, Eanandoalli" . Muitalemiid mielde lei Lavriaa (Ivan Peter Lauri) álggos sisafárren karela guhte náitalii nuortalašsiidii. Su namma lea nappo ruoššaluvvon dahje "nuortaluvvon" . Ivan Andrevitsja dállodoalus ledje vihtta olbmo, oktan nuortalaš reaŋggain. (Nubbi bárdni lei maŋŋel dat dovddus boazoguođoheaddji Boris Ivanovitsj, gean birra juo leat gullan, riegádan 1870:s, jápmán 1946:s). Ivan Andrevitsj lea čálihuvvon "Guollebivdi, ja sus leat bohccot. Eanandoalli. Ieš eaiggát" . Su viellja, Nikolai Andrevitsj, ruovttudoalus ledje vihtta olbmo, okta dáin lei su eadni, leaska Avdatje Vasiliovna (riegádan 1806:s Ruoššas). Doppe maid orui okta guossi guhte lei guollebivdi ja beaivebargi. 1875-lohkamis ii leat nuortalaččaid šibitdoallu ja boazodoallu earuhuvvon. Njávdáma nuortalašsiida lea lohkamis čielgasit adnon ain searveservodahkan, muhto kvena servodagain ii leat nu. Nuortalaš oktasašdoaibma lea olmmošlohkamis deattuhuvvon dainna ahte Nikolai "bargá ovttas " vieljainis ja ahte sudnos leat 5 sávzza ja 50 bohcco. Go 1900 olmmošlohkama geahččat, de oaidnit ahte doppe eai leat šibitdoalu ja boazodoalu logut čállojuvvon. Dalle leat čállojuvvon vihtta nuortalaš ruovttdoalu Skoltebyenis ¶ Njávdámis: Mikit Ivanovitsj (ovcci olbmo), Boris Ivanovitsj (guhtta olbmo), Nicolai Andrevitsj (5 olbmo), Åndre Jakobovitsj (3 olbmo) ja Natali Sava (leaska, 3 olbmo). Mikita fidnu lea "Guollebivdu, Šibitdoallu, Boazodoallu" . Borisii lea seammaládje čállojuvvon. Nicolai lea čállojuvvon guollebivdin ja šibitdoallin, muhto boahtá ovdan ahte sus leat sávzzat ja bohccot. Åndres, gean birra lea čállojuvvon ahte son lea gaskaboddosaččat , várra Suoma bealde, lea guollebivdu ja boazogeahčču fidnun, ja ahte sus leat sávzzat ja bohccot. Oaidnit nappo ahte dološ nuortalaš sávza- ja boazodoallolotnolasbargu ain orru bistime. Vaikko máŋgga Njávdáma kvena ruovttudoalus 1900:s leat bohccot šibitdoalus, de ii leat oktage kvena čállojuvvon fidnolistui "boazodoallin" , "boazogeahččin" dahje eará fidnonamahusain máid sáhttá boazodollui čatnat. ¶ váilu sámegielnamma ¶ Lea čielggas ahte nuortalaččat ain doaimmahedje dan máid olmmošlohkkit leat gohčodan gili boazodoallun. Vuosttažettiin ferte gáldu dulkot dainnalágiin ahte nuortalaččat ledje gili stuorimus boazoeaiggádat, ja ahte sis dat lei boazodoallomáhttu. Ovdamearkan dan maŋit áššái lea maid ahte sii guođohedje "skoaltealu" . Gáldoávdnasiin maid vuohttit ahte njávdánsápmelaččain ii lean dat geafivuohta ja vuolláneapmi máid Helland válddahallá dan áigge. Dat dilli mii govviduvvo olmmošlohkandieđuin, orru baicca heiveme eambbo dasa movt Ole Solberg oppalaččat čilge nuortalaččaid birra jahkečuođimolsuma birrasiid. Dat lea gal vuosttažettiin Báhčaveaisiidda guovllubargguid vuođul čállojuvvon (Solberg Nissenis 1919: ee. 56). 1900 olmmošlohkan muitala obanassiige hui doaibmi ja nanu nuortalašservodaga Njávdámis leamaš. Mikit Ivanovitsj` ruovttudoalus lei okta návetbiigá, okta mánnabiigá, guokte šibit- ja boazodoalloreaŋgga ja okta geafesduotna mii čázehiid goarui (ja son lei ruošša). Mikita vieljas Borisis ledje guokte guollebivdi/šibitdoallobargi, okta reaŋga ja okta geafesduotna. (Lasáhus: Nuortalaš namat lea oalle máŋggaládje čállojuvvon olmmošlohkamis. Mun lean geahččalan gehppes heiveheami gávdnat 1900-lohkama vuođul. Lean geavahan mikrofilbmejuvvon originállisttuid). Stáhtačálli Arnold Ræstad (maŋŋel dr.juris., dieđalaš girječálli, olgoriikkaministtár 1921-22) finai Njávdámis 1907:s ja čálii veahá njávdánsápmelaččaid birra, sihke iežas geahččamiid vuođul ja oahpaheaddji Johs. Haaheima ja katekehta J. M. Urbye dieđuid vuođul. Nuortalaččat ledje dál eanas fástaássin, muhto dušše moaddelohjagi das ovdal lei sis ain leamaš dološ johtinmálle, čálii Ræstad. Dimbbarviesut ledje boahtegoahtán darfegođiid sadjái, ja dat ledje stuoribut ja buorebut go Báhčaveaisiidda sápmelaččaid viesut (Ræstad lei doppe maid leamaš). Nuortalaččat ledje veahá kvenaluvvan, nu ahte sii máhtte dál suomagiela. Muhto Ræstad muitaleami mielde háliidedje sii ain suodjalit iežaset earenoamášvuođa ja eallinvuogi. Geavgŋá vuolábeale eatnama ja kvenaid gaskkas lei áidi. Sii eai háliidan bártniideaset náitalit kvenanieiddaiguin danin go sii eai lean hárjánan bohccuiguin bargat, "nu movt Ruošša skoaltáhkut" . (Lei boares árbevierru náitaladdat báhčaveaisápmelaččaiguin). Sii manne unnán Guovžajávrri ruvkerusttegiin. Vaikko okta bearaš lei lonuhan oskku ja manai Norgga ipmilbálvalusain, de manne eatnasat ain dan boares kapellii ja dan Ruošša báhpa gullat, guhte ain bođii oahppaladdat sin, hárvebut gal dál go ovdal. Ræstada muitalemiid mielde ledje njávdánsápmelaččat hui doaimmalaččat sihke eatnama ja čázi nalde (Reinbeitearkivet, 15/1968 pk 17, RA). ¶ Lea njálmmálaččat muitaluvvon ahte Njávdámis náitalii kvena nuortalaš nieiddain vuosttaš geardde 1917:s. Nuortalaččaid giellan lei 1900-lohkamiid mielde (nuortalašgiella) ja . 1865-lohkamiin muitaluvvo ahte nuortalaš bearašoaivámušat . Ii lean gal várra nu vuđolaš dárogielmáhttu, baicca lei nuppeládje. Helland čálii ge dakka maŋŋel jahkečuođimolsuma ahte "eanas" nuortalaččat "eai ipmir dárogiela" (Helland 1906 III: 502). Dalle lei gilis eahpitkeahttá garraset kvenaiduhttin go dáruiduhttin. Muhto dilli rievddai go skuvla álggahuvvui dakka maŋŋel. Nuortalaččat nappo ain hálddašedje "skoaltaealu" . Vieljažagat Mikit ja Boris leigga guođoheaddjin ja Borisis lei váldoovddasvástádus. Ræstad čállá 1907:s ahte moatti nuortalaččas ledje 100-200 bohcco. 1911-12 boazolohkamis, mas Mikit ja Boris leaba čállojuvvon johttisápmelaččaid searvái, árvvoštallui ahte "skoaltaealu" boazolohku lei 1 000, ja nuortalaččat gul eaiggádušše sullii 200 heakka. Goappeš logut dáidet leat unnimuslogut. Dát lohku lea muđui sullii seammá go dan áigge ruoššasápmelaččain lei; sin ruovttudoaluin han ledje gaskal 50 ja 200 bohcco (Hallström 1911: 246). Jus logut ležžet riekta, de eaiggádušše Njávdáma nuortalaččat dalle 1/5 ealus, ja ieža sii ledje 5% Njávdáma ja Buođggáidvuona álbmogis ( "skoaltaealu" eaiggádiid váldoguovlu; dasalassin eaiggádušše eará fástaássit muhtun bohccuid, ee. Korsfjorden ¶ olbmot. 1915-16 boazolohkamis ain árvvoštalle olles ealus 1 000 bohcco main 600 gul ledje fástaássiid bohccot. De gal ferte nuortalaččain leamaš olu eambbo boazu go 1911-12:s. Sin boazolohku lei várra árvvoštallon vuolibun go lei 1911-12:s. Boazodoallobearráigeahčči Kristian Nissen maid namuha dan stuora, "albma" skoaltaealu 1915-16:s, ja son orru duođašteame dan ahte eallu lei "dego ovddeš áigge muittuhussan, dalle go njávdánsápmelaččat ráđđejedje iehčaneaset dáid guovlluid ..." . Nuppe dáfus oaivvildii son ahte Njávdáma oppalaš boazolohku lei rehkenaston vuollelii go duođai lei (Nissen 1919: 62). Lea almmotge čielggas ahte njávdánsápmelaččaid boazodoaluin manai bures 1900-logu álgoguoktelohjagi, ja ain lei njávdánsápmelaččain gili buoremus boazodoallomáhttu. Nu movt Helland čállá, de lei nuortalaččaid boazodoallu fástaássiid vuođđun ja eaktun. Lei maid nu ahte "Skoaltasápmelaččat dollet Mátta-Várjjagii vuojániid" (Helland 1906 II: 161). ¶ váilu sámegielnamma ¶ 1910 olmmošlohkamis ásse 27 olbmo Njávdáma Skoltebyas ¶ , viđa ruovttudoalus. 25 olbmo ledje "čielga" nuortalaččat, okta lei kvena ja okta lei "kvenasápmelaš" (Wessel 1938/1977: 95). Nu lei nuortalaččaid bearaš- ja fuolkevuohta ain seailume ovdalaš geasseorohagas, mii dál lei birrajagiorohat. Muhto dál lei jur ovdalaš go duođas mannagođii maŋos. Masson vuoigatvuođaid váikkuhusat čuohcigohte čielgaseappot, sosiálalaččat, kultuvrralaččat ja ekonomalaččat. Ja árbevirolaš kultuvrra buot maŋimus doarjagat luoitigohte. ¶ 3.12 OKTASAŠEANAN MASSOJUVVO Dalle go Amund Helland dakka maŋŋel jahkečuođomolsuma čohkkii Finnmárkku oasi dieđuid iežas stuora topográfalaš bargui, de logai son ain Njávdáma nuortalaččaid eallit "searveeatnamis" (Helland1906 III: 502). "Skoaltaeanan" Geavgŋá vuolábealde lei searveopmodat ja doaimmahuvvui searvevuođas, seammás go doppe maid ledje nuortalaččaid viessosajit ja rusttegat. Muhto go eambbo bargagohte šibitdoaluin ja ássagohte fásta, de gilve eatnama fuođargieddin; maŋážassii gilvigohte maid buđehiid doppe. Ovdalaš ámttaduođaštusaid juohkin (vrd. 3.9.) ii lean movtge juridihkalaččat dahje ekonomlaččat váikkuhan eatnama geavaheapmái dahje eaiggáduššanriektái. Dološ eatnama oktasašeananeaiggátvuohta Geavgŋá vuolábealde lei dál heaittihuvvome. Formálaččat dahkkui dainnalágiin ahte eananbihtát juhkkojuvvojedje ja eanančálihuvvojedje, nu go muđui nai dahke eanandoalloeatnamiiguin. A. B. Wessel lea čilgen dán duogáža ja mannolaga. Čuovvovaš lea eanas su čielggadeami vuođul (Wessel 1938/1977: 94-96). Wesselis gal dáiddii áššemáhttu go lei sihke báikkálaš servodaga dutkan ja politihkalaš doaimmain leamaš dalle go heaittiheapmi čađahuvvui (son lei MáttaVárjjaga sátnejođiheaddji 1905-1910:s, guovlludoavttir ja servodat-, kultur- ja historjádutki; r. 1858, j. 1940). Wessel čállá ahte direktora Chr. Anker` ja easkkavuođđuduvvon ruvkesearvvi dárbbu bággolotnut almmolaš ja priváhta eatnamiid MáttaVárjjagis, jus dárbbašuvvui, ja oktasašeatnama heaittiheami gaskkas lei njuolggo oktavuohta. (Suomagillii gohčoduvvui Skoaltaeanan Koltankenttälaiset-doaba ( "gieddeálbmot" ) Njávdáma nuortalaččaid birra.) Buohkat jáhkke Anker` oažžut doarjaga jus háliidii Geavgŋá dulvadit čáhcefápmun A/S ¶ váilu sámegielnamma ¶ Sydvarangera "ruovderáhkadanmášiinnaide" . Son lei gul ožžon ovdagiehtii lohpádusa. Váttisvuohtan dulvadeapmái lei su oainnu mielde juste dát oktasašeanan. Njávdáma topográfalaš dilálašvuođaid geažil fertii lossa elrávdnjeásahusaid juste dakko bidjat jus dulvadedje. Oktasaš eaiggátvuohta dagahii su oainnu mielde oastima dahje bággolotnuma váttisin. Muhto formálalaš bihtten unna priváhta eananbihtážiidda ja eanančáliheapmi dagahivččii lotnuma álkibun. Oktasašeaiggávuođa geažil han lei "geafes skoaltasápmelaččain ain oalle nanu dáhkádus doalahit sihke eatnama ja goržži luossabivddu nu movt lei" . Goržži luossabivdu doaimmahuvvui kvenaiguin ovttasráđiid. Sierra eaiggáduššanriekti ¶ álkidahttá bággolotnuma dahje oastima ja buhtadeami šiehtadallamiid. Oktasašeanan mas lei kapealla ja girkogárdi, lonuhuvvui eiseválddiid doarjumiin ja nuortalaččain jearakeahttá. Dat njeallje bearraša mat dalle ásse doppe, ožžo juohkehaš "hui unna eananbihtáža, mii ii dáidán doarvái ovtta sávzii ge, priváhta eaiggáduvvon eanamin" . Nappo šattai, nu go Wessel čállá, "nuortalaččain rieviduvvot eananbihttá guoihgáttis mii sis lei leamaš oktasašeaiggáduvvon eanamin don doloža rájes, ..." . Eananprotokollas ¶ masa eananjuohkin čállojuvvui, daddjo ahte gávpi dahkkui "Finm. Ámtamánni njálmmálaš Gohččuma mielde" (Máátta- Várjjaga suohkan lea addán eananprotokolla kopiija girječállái). Ræstad čállá 1907 raporttas ahte Finmarkens Jordsalgskommisjon (Finnmárkku eananvuovdinlávdegotti) ovdaolmmoš lei muitalan ahte ámtamánni Truls Graff` áigge (1897-1906) "gullevaš Skoalttaid dáhttuma haga biđgejedje sin oktasašeatnama" ja dasto šattai eanan "earenoamážit juhkkojuvvut" . Ártan lei go balle oktasašeatnama šaddat "unna Ruošša stáhtažin Norgii" (Reindriftsarkivet 15/1968 pk 17, RA). Rádjeguovlluid "náššunála dilálašvuođa" árvvoštallamiin ja davviguovlluid Norgga dalá politihkain, dáidá jahkehahtti ahte A/S Sydvarangera konkrehta dárbbut čadnojuvvojedje Ruoššaballui. Ámtamánni Graff háliidii earenoamážit industriálggaheami, dáruiduhttima ja mihtilmas náššunála čájeheami rádjeguovlluin (vrd. Eriksen & Niemi: 66 ff.). Nu go juo leat gullan, de barggai son áŋgirit jahkečuođimolsuma birrasiid gáržžidit báhčaveaisápmelaččaid luossabivdovuoigatvuođaid Báhčaveaivuonas (vrd. 2.5.4). Lea seammá ámtamánni guhte 1906 bijahallui eret virggis go lei váldán vuostá priváhta ruđaid dan ovddas go jođánit lei gieđahallan Chr. Ankera eananoastináššiid ¶ Mátta-Várjjagis (Lunde 1979: 312). Eananjuohkin dahkkui 1903-04:s. Ođđa eatnamat ožžo eanančáliheamis ođđa dárogielnamaid, nu go 1902 eananvuovdinlága njuoggadusain lei ¶ mearriduvvon (seammá jagi) (5. § čuokkis d.). Eananvuovdinlágas oktan njuolggadusaiguin lei maid dakkár politihka váikkuhus mii eanemustá deattuhii "náššuvnnalaš beliid" rášes sajádaga rádjeguovllus (lága ja dan duogáža birra, gč. NOU 1993:34 Finnmárkku eatnamiid ja čáziid hálddašeapmi: 421 ff.). Boris Ivanovitsj` eanan gohčoduvvui (matr. nr. 423), Anna, Mikit Ivanovitsja leaskka eanan, gohčoduvvui . 1920:s ledje doppe vihtta nuortalaš eaiggáduvvon eatnama. Earret dan guovtti namuhuvvon eatnama, ledje vel , ja (Wessel: 1938/1977: 96). Eananjuohkin fátmmastii maid nuortalaš girkogárddi St. Georg kapealla birra, mii lei geavahusas gitta 1902 rádjái dassožii go Njávdáma ođđa kapealla oktan girkogárddiin vihahuvvui. Boares girkogárddi boarráseamos oasi rogge dutkit 1915:s juo, ja olu dákterikkiid oktan oaiveskálžžuiguin sáddejedje Kristiania Universitehta anatomalaš ossodahkii (Wessel 193/1977: 93, Paulaharju 1973: 141). ¶ 3.13 MAŊIMUS DOARJJA Njávdánnuortalaččaid 1920- ja 30-jagiid govva lea earalágan ja seavdnjadet go 1900-1910-govva, vaikko válddahallamiin ain oažžu veahá eahpidit muhtun áššiid. Dávjá leat dat njálmmálaš ja persovnnalaš muitaleamit máid ovttahat báikkálaš dáčča gulahallanolbmát leat muitalan (vrd. Tanner 1919: 222-224). Okta dain áibbas guovddáš muitaleddjiin guhte muitalii jur buot olggobeale olbmuide geat Njávdáma birra ohce dieđuid, muhtun oahpaheaddji gilis, ii čiegadan ge iežas sosiáldarwninistalaš- ja badjelgeahččanoainnu nuortalaččaid dáfus (Tanner 1929: 223). Dasalassin lei son ieš poltihkalaččat searvvis rádjeguovllu "náššunála gažaldagain" , mii váikkuhii dasa ahte ii son atnán kvenaid ge alla árvvus (Eriksen & Niemi: 137-138). Ee. oaivvildo son ahte Njávdáma nuortalaččat ledje billohuvvan náli olbmot ¶ "somáhtalaččat" [somáhtalaččat = rumašlaččat.] (Tanner 1929: 222). Soahtegaskaáigge gal lei njávdánsápmelaččaid dilli váttis. 1920-jagiid gaskamuttos ožžo máŋga bearraša almmolaš veahki, ja nu lei maid báhčaveaisápmelaččaiguin. Muhto dalle ledje earát maid seammá dilis, vaikko guđe čeardda olbmot. Dát lei obanassiige váttis sosiála ja ekonomalaš áigi; eanas Finnmárkku báikkiin lei gefiidveahkki dábálaš. Muhto orru leamaš nu ahte nuortalaččat gillájedje earenoamážit. Assimilerenpoltihkka máid doaimmahedje unnitálbmogiid vuostá čuohcigođii čielgasit kultuvrralaččat, sosiálalaččat ja psykalaččat. Nuortalaččat ledje biddjon buot vuolemussii nállehygienalaš ja sosiáldarwinistalaš ráidalasaide, maiddái sápmealččaid gaskkas. Mátta ¶ Várjjaga servodatmannolat mas A/S Sydvaranger hirbmat ođđaáigásašdoaimmaidisguin lei hui guovddážis, ii ge lean buorren sin árbevirolaš eallinvuohkái. Olbmot náitaladdagohte eambbo beroškeahttá čearddalaš rájiin. Báhčaveaisiidda áibbas dárbbašlaš oktavuohta lei boatkanan. Ruošša báhpabálvalus nogai 1. máilmmesoađi áigge; dan vuostá lei Norga bargan náššunála árttaiguin. Nuortalašgiella mannagođii jođánit maŋos. Nuorat fárredadde eret, maiddái Girkonjárgga ruvkebirrasii. Tanner lei ovttaoaivilis iežas váldomuitaleddjiin Njávdámis guhte 1926:s čuoččuhii ahte moatti jagi geahčen "lea čielga skoaltanálli ... áibbas nohkan ja Njávdáma skoaltaservodat maid jávká skoaltasiidan, oktan skoaltagielain ja skoaltadábiiguin ... Luonddubirrasa álbmot nohkagoahtá ja jávká oalát ja dan sadjái boahtá ođđa ja gievrrat kulturáigi" (Tanner 1929: 222-224). Dat heahteáigi mii Njávdáma nuortalaččain dál lei, lei sihke ovttaskas dáhpáhusaid boađus ja guhkes áiggi dáhpáhusaid boađus. Árbevirolaš eallinlágis ledje eanas cakkit áigá nohkan, nu go luossabivddu aktoriekti, oktasašeanan ja áigodatjohtimat. Dušše okta vuođđocakkiin lei báhcán, namalassii boazodoallu. Maŋŋel 1920 birrasiid orru "albma" "skoaltaeallu" unnon. 1920-jagiid gaskkamuttos muitalii Tannera muitaleaddji ahte dalle lei 50-100 bohcco eallu, ja dušše guovtti bearrašis ledje nállehanbohccot ¶ (Tanner 1929: 223). Dát logut gal várra ledje unnibut go duohtavuođas ja vaikko ii leat dalá olles Njávdánealu lohku, de lei árvvusge nu ahte nuortalaččaid boazodoallu lei maŋos mannan fástaássiid boazodoalu ektui. 1930-jagiid maŋit oasis dadjá Wessel ahte Njávdáma nuortalaččat "ledje nohkkon measta visot" (Wessel 1938/1977: 95). Nuortalaččat maid ieža oaivvildit ahte sin eallu unnui hirbmadit, earenoamážit 1920-jagiid loahpas. Mii lei dáhpáhuvvan? Mu gáldodieđuid vuođul ii leat vejolaš čilget árttaid bienasta bitnii, muhto orrot doarvái dieđut váldoárvvoštallamii. Fertet dasto ovdalaš áiggi birra juo hupmagoahtit. Neiden fisker- og gaardbrukerforening, Njávdáma báikkálaš guollebivdiid- ja eanandolliid searvi, orru leamaš hui guovddážis gili boazodoalu mannolagas, álggaheami rájes 1911:s soahtegaskaáigge lohppii - ja nuortalaččaid boazodoalu loahpaheamis. Eat dieđe juste goas searvi vuođđuduvvui danin go protokolla ovcci vuosttaš siiddu leat láhppon. Danin váilot maid álgomearrádusat. (Lean geavahan protokolla priváhta govvakopiijaid). Vuosttaš čálus - 10. siidu - ¶ lea juovlamánu 31. b. 1911 álbmotčoahkkinreferáhtta, masa "Neiden fisker- og gaardbrukerforening lea gohččon" , mii dieđusge muitala ahte searvi lei vuođđuduvvon ovdal. Bohte sullii beannotčuođi olbmo, eanas "oarje Mátta-Várjjaga fástaássi boazodoallit" . Čoahkkima váldoulbmilin lei vuosttaldit ođđa boazolága evttohusa; evttohus várra bohciidahtii searvvi vuođđudeami (vrd. 3.10.). Čoahkkin mearridii dakkár cealkámuša mii garrasit moittii ahte boazoguohtunlávdegoddi čoahkkima oainnu mielde lei "moatti boazosápmelačča ovddas bargan stuora eanandoalloálbmoga vuostá" . Čoahkkin maid vuosttaldii čuoččuhusa ahte boazosápmelaččat ledje gillán "Njávdáma kvenaid" geažil. Lávdegotti árválus oainnat lei čujuhan juogamasa máid boazosápmelaččat ledje dadjan, namalassii ahte njávdánsápmelaččat gilde boazosápmelaččaid johtimis mearragáddái dálvái danin go kvenain ledje bohccot doppe. Lei gul maiddái dáhpáhuvvan ahte fástaássit ledje vuojehan boazosápmelaččaid ealu Suoma ráji rastá (Reinbeitekommisjonen av 1909. Innst.: 39) Vaikko searvi álggus gieđahalai gili eará guoskevaš áššiid, omd. boastta, geainnu jna., de lei boazodoallu čielga váldoáššin čađat gitta soađi rádjái. Searvi adnui ja lei eahpitkeahttá "fástaássiid boazodoalu" ságadoalli. Earenoamážit gozihedje Njávdánguovllu birrajagiguohtuma dáfus. Njávdáma nuortalaš birrasis lea maŋŋel leamaš olu ságastallan árttain dasa go protokolla álgo ovcci siiddu váilot. Searvvi ulbmilmearrádusat ¶ ledje árvvusge čállojuvvon dohko, nu go juo ovdalis lea daddjon. Nuortalaččat leat čuoččuhan ahte dohko lei čállojuvvon "šiehtadus" nuortalaččaid ja searvvi gaskal boazodoalu birra. Mus eai leat dieđut mat duođaštit dahje hilgot dien jurdaga. Muhto čielggas gal lea dálá protokolla vuođul ahte searvvis ii lean makkárge beroštupmi sierra hábmejuvvon nuortalaš boazodollui dahje eará nuortalaš áššiide. Nuortalaččat maid eai lean goassege searvvi stivrras. Kvenat oktan mottiin almmolaš ámmátdáččain (oahpaheaddjit, okta duollobearráigeahčči) ledje njunnožis. Buođggáidvuona mearrasápmealččat maid ledje dássedit mielde. Dát dilálašvuohta ii soaba dan guovddáš sajádahkii mii nuortalaččain ain lei Njávdáma boazodoalus. Fástaássit maid ain bivde nuortalaččain veahki áššiin masa adnui máhttu. Go boazolohku ain lassánii, gávnnahii searvvi stivra ahte lea dárbu eanet guođohit. Ođđajagimánu 1. b. 1914 biddjuiga "skoaltaealu" ovdalaš geahččiguovttos Mikit ja Boris Ivanovitsj formálalaččat geahččin ovttasráđiid nuortalaš ránnáin Oskar Sava Romanoffain. Bálkká birra ledje čielga mearrádusat ja lei álkis njuolggadus boazogehččiid geatnegasvuođaid birra. Dán virgáibidjama sáhttá maid geahččat dego ovdalaš guođohanšiehtadusa ođasteapmin, muhto dál dat lei searvvi ¶ jođiheami vuolde. Buot golmmas leat vuolláičállán šiehtadusa, buohkat dollojuvvon peannain. 1916 ja 1927 gaskal lea protokolla čállojuvvon suomagillii, earret ovtta čoahkkima. Searvi šattai dađistaga eambbo čielga boazodoallosearvin. Protokollas maid leat geavahuvvon namahusat nu go "boazoguohtunsearvi" ja "boazodoallostivra" searvvi birra. Olu áššit leat boazoguođoheami birra. Orru čielga vuohki: Dat friddjavuohta mii guođoheddjiin dássožii lei leamaš, gáržžiduvvui dađistaga. Guođohannjuolggadus čavgejuvvui guođoheami dáfus ja olggobealeolbmuid guohtuneatnamiid gaskavuođa dáfus. Mearriduvvui ee. ahte ii oktage guođoheaddjin galgan beassat akto vánddardit Sállanealu luhtte amas "beaskanáhmisiid" báhčit vihtániid haga (ášši 2 borgemánu 10. b. 1924 čoahkkimis). Boris Ivanovitsjai gal eahpitkeahttá lei ain luohttámuš. Čoahkkimis njukčamánu 20. b. 1924 daddjui ahte sus "guhte lei boarráseamos boazogeahčči galggai leahkit eanemus váldi buot boazogehččiin" . Earát galge jeagadit su "buotlágan dilálašvuođain" . Jus biehttaledje, de sáhtii stivra bidjat sin eret "vaikko goas" . 1928:s dahke duohtan organiseret searvvi čielga boazodoallosearvin. Ákkasteami čálle dáinnalágiin ráhkkananstivračoahkkimis: "Gávnnahit ahte boazodoallovuohki mii dássožii lea leamaš, ii leat šat dohkálaš; dál lea áigi rievdadit vuogi" . Ii čilgejuvvo gal dárkileappot mii dat lea doalus mii ii leat šat dohkálaš. Váldočoahkkin mii mearridii earalágan organiserema, dollojuvvui cuoŋománus seammá jagi Fossheim skuvllas Njávdámis. Searvvi ođđa namman šattai Vestre Sørvaranger rendriftslag (Oarje Mátta-Várjjaga boazodoallosearvi). Ulbmilmearrádusain ledje guokte oasi: 1. "Ahte boazodoallu doaimmahuvvo dohkálaččat buoremus ávkin fástaássiide" . 2. "Ahte boazodoallu ii šatta eaŋkilolbmo doaibman, muhto guovllu geafesolbmuid lassiealáhussan" . ( "Geafes" - sáni leat várrogasat sihkkon protokollas; sátni ii soaitte dohkkehuvvon čoahkkimis, dahje soaitá maŋŋel sihkkojuvvon. Maŋimus oasi sosiála govvideapmi sáhttá maid leamaš dalá bargiidsearvvi nanu dási mearkan gilis). Bienalaš ¶ láhkačálus gieđahallojuvvui gaskaboddosaččat; dat galggai loahpalaččat dohkkehuvvot nuppi dábálaš váldočoahkkimis (njukčamánu 3. b. 1929). In oainne gal protokollas ahte dát dahkkui. Ođđaorganiserenčoahkkimis nannejuvvui fas Boris Ivanovitsj ealu váldoguođoheaddjin. Muhtun čuovvovaš stivračoahkkimis mearriduvvojedje ođđa ja hui bienalaš guođoheaddjenjuolggadusat. Njuolggadusain vuohttá buorredoaibmi, ¶ gánnáhahtti ja bearráigeahčahahtti boazodoalu mihttomeari, ja ahte guođoheaddjit eambbo go ovdal galge stivrra diktit mearrádusaid dahkat. Njuolggadus orru čielgasit gohčodeame guođoheddjiid dábálaš bálkábargin. Njuolggadusain ii oba boađe ge ovdan ahte váldoguođoheaddji ieš lei oalle stuora boazoeaiggát, ja ahte sus ledje alddis bohccot dan ealus máid lei bálkáhuvvon geahččat. Seammá čoahkkimis biddjojedje guokte ođđa guođohaddji virgái, vuosttaš geardde go eai lean nuortalaččat: Per Amund Mortensen ja Ole Andreas Magga. Maŋit (riegádan 1900:s) šattai guovddáš boazodoalloovdáneami váikkuheaddjin guovllus guhkás soahtegaskaáigái, nu go gullat maŋŋelis. Son lei 1928:s mearrasápmelaš ja ásai Buođggáidvuonas. Njukčamánu 3. b. 1929 váldočoahkkimis, árváluvvui 2. ášši vuolde, ahte boazogeahččit "farggamusat" biddjojit eret virggis ja dieđihuvvo okta guođoheaddjevirgi guorosin. Lea čielggas ahte evttohus bođii fáhkka čoahkkimii ja ahte ságastallui, muhto protokollii ii leat ságastallan čállojuvvon nu movt lei. Evttohus mearriduvvui 49 jienain 7 jiena vuostá. Muhto seammás mearridedje sáddet deputašuvnna ¶ fylkkamánnái geahččalit mearrádusa ovdal go čađahedje dan. Dát maid čielgasit čájeha ahte ášši lei stuora dáhpáhus ja nággoášši ¶ . 14:s jienastedje dákkar deputašuvnna vuostá. Eará váldočoahkkinášši vuolde hubmojuvvui ahte boazogeahččit ledje "alcceseaset merken" muhtun geažotbeljiid ¶ . Jahkečoahkkin mearridii dušše várrehusa addit. Seammá jagi miessemánu stivračoahkkimis čujuhuvvuiga ovdaolmmoš ja nubbinovdaolmmoš áirrasin fylkkamánni gohččun čoahkkimii boazodoalu birra. Protokollas ii boađe ovdan manaiga go soai čoahkkimii dahje mii čoahkkinboađusin lei. Muhto geassemánu 26. b. 1929 gal lei čoahkkin Girkonjárgga diggestobus Mátta-Várjjaga boazodoalu birra, ja doppe lei maid fylkkamánni. Oarje Mátta-Várjjaga boazodoallosearvvi ovddas oasálasttii ovdaolmmoš, duollobearráigeahčči Ole Gabrielsen, ja nubbinovdaolmmoš, gávpeolmmái A. K. Mikkola (guhte maŋŋel lei stuoradiggeolmmájin Bargiidbellodaga ovddas). Čoahkkima vuđolaš referáhtas ii čuoččo mihkkege Mátta-Várjjaga boazogehččiid eretbidjama birra. Jus dán ášši gieđahalle, de ferte dat eahpeformálalaččat dahkkon. Muhto referáhtas vuhtto ahte Njávdáma áirasat meannudedje dainnalágiin ahte doppe váilo guođoheaddjit. Gabrielsen čuoččuhii omd. referáhta mielde ahte: "Geasseguođoheapmi livččii stuora ávkin Oarje MáttaVárjjaga boazodoallosearvái" . Ja Mikkola lasihii: "lean ovttaoaivilis ahte ¶ geasseguođoheapmi livččii buorre" (Eanandoallodep., boazodoalu ja sáivaguolásteami kantuvra, páhkkaáššit RJ, pk 5, RA). Searvi gal gozihii boazogeahččeášši. Borgemánu 7. b. 1929 miellahtočoahkkima 1. ášši vuolde ledje golbma ohcáma boahtán almmuhuvvon guođoheaddjevirgái. Vaikko dat ii boađe ovdan, de fertejit dat ođđa guođoheaddjit oktan Boris Ivanovitsjain dalle de facto biddjon eret virggis, almmá formaliserejuvvoma haga - muđui gal livččii čállon protokollii. Ohcciin ii leat oktage nuortalaš, ii ge oktage Njávdángili olmmoš. Ole Andreas Magga, Boris Ivanovitsj ovdalaš boazoreaŋga, biddjui ođđa - ja áidna - boazoguođoheaddjin. Magga guođohii Njávdánealu measta golbmalohjagi. Son šattai guovllu boazodoalu teknihkalaš jođiheaddjin ¶ ja muhtunlágan dynastivuođđudeaddjin. Su jođihemiin nuppástuvai boares siida dađistaga boazo- dahje johttisámidoallun, ja dán dili ¶ jokse formálalaččat 1960jagiin. Ole Andreas Magga lea Fosshaugsiidda (Maggasiidda) váldoolbmuid áhčči 4-5 B orohagas mii oktan stáhtain áššáskuhttui 1980-jagiid gaskkamuttos guovllu boazodoallovuoigatvuođaid oktavuođas (vrd. Deanu ja Várjjaga gielddarievtti ášši nr. 116/1984 A: 5; Hålogalándda láhkaolbmáriekti, váiddaášši nr. 35/1986, golggotmánu 1988 rekteášši riektegirji). 1920-jagiid mannolaga riekteguorahallan, Njávdáma boazodoalu mearrideaddji áigodat, bohciidahttá máŋga gažaldaga: Manne lei nu deaŧalaš bidjat virggiin eret dan golbma guođoheaddji - dahje dahkaluddat ahte váilo guođoheaddjit? Manne lei nu deaŧalaš ođđasit almmuhit virggi? Manne lei nu deaŧalaš diktit fylkkamánni dán mearrádusa formálaččat geahččalit (mii gal várra ii dahkkon)? Ja movt válddii Boris Ivanovitsj dán ášši; manne son ii ohcán dan ođđa virggi? Gálduin ii gávnna albma vástádusa. Muhto dat bohciidahttet árvvoštallama ¶ . Ii sáhte čilget dainna ahte ledje eahpeduhtavaččat guođoheddjiiguin, vaikko dieđut dovddahit boasttu meannudeami barggus. Ivanovitsj han lei easkka ožžon nanu luohttámuša searvvis, nu go fargga gullat. Ja ođđa guođoheaddji, Magga, han stivra lei aittobáliid bidjan reaŋgan. Nuortalaččaid govvideapmi lea ahte mannolagas lei dahkamuš fástaássiid sávaldagain visot heaittihit nuortalaš boazodoalu oktan daid vuoigatvuođaiguin mat vel ledje báhcán. Dát sávaldat lei gul čadnon garraset ođđaáigásaš ja gánnáhahtti boazodoalu sávaldahkii ja garraset fástaássiid beroštumiid čájeheapmái. ¶ In leat gullan movt "vuostebealli" čilgeš mannolaga, earret dan čuoččuhusa ahte Boris Ivanovitsj lei boarásnuvvan ja geanohuvvan. Nuortalaččat eai mieđit dan čuoččuhussii ahte son ii šat nagodan albmaládje guođohit. Son lei 58 jahkásaš 1928:s. Leat gullan ahte searvvis lei nanu fágalaš luohttámuš sutnje, vaikko dáhpáhuvai dáinnalágiin. Ja gullat ahte son oaččui vel eambbo luohttámuša. Ii masge vuohte ahte sus atne váilut oppalašvuođa ¶ dahje eará. Nuortalaš čilgehus lea čállojuvvon cealkámuššan máid Johan Jarva čálálaččat lea duođaštan. Son lei kvena ja sadjásaš ¶ stivralahttu 1918/29:s. Golbma-njeallje jagi maŋŋel náitalii son nuortalaš nissoniin Njávdámis, Ellen Anne Borriseniin, Boris Ivanovitsj nieiddain. Duođaštusa beaivádeapmi lea 1986. Das dadjá Jarva ahte stivra su mielas čielgasit, ovdal go ášši formálalaččat gieđahallojuvvui, "systemáhtalaččat lei bargan skoalttaid guohtunguovlovuoigatvuođaid vuostá" . Muhtun stivralahtut ledje eahpidan lei go sis láhkavuođđu heaittihit nuortalaččaid boares "skoaltaealu" vuoigatvuođaid. Danin válljejedje čoahkkinolbmuid geat galge fylkkamánnái ovddidit ášši. Stivra oaččui njálmmálaš raportta fylkkamánni čoahkkimis - fylkkamánni lei gul dadjan ahte "skoalttain eai lean eambbo vuoigatvuođat guohtuneatnamiidda go earáin" . Nu go namuhuvvon, de ii leat protokollai čállojuvvon fylkkamánni čoahkkima birra ii ge dákkar čoahkkinbohtosa birra. Jarva ii loga makkárge fylkkamánnereivve boahtán stivrii - ja dákkar reivve gal árvvusge livččii protokollii čállán. Jarva oaivvilda ahte Boris Ivanovitsj ii ohcán ođđa almmuhuvvon guođohanvirggi go dovddai iežas vuoigatvuođaid ja go lei čeavlái - son ii vuollánan ohcat "iežas ealu guođoheaddjin" (Čálalaš vihtanuššan, Girkonjárga ođđajagemánu 25. b. 1986, priváhta eaiggáduvvon. Jarva jámii 1988:s). Searvi orru maid dego árvvoštallan ahte Ivanovitsj ii áigon ohcat virggi. Guođoheddjiid eretbidjama ja dušše ovtta guođoheaddji virgáibidjama sáhttá maid čilget searvvi heajos ekonomiijain. Muhto dákkár deaŧalaš ártta gal várra livččii protokollii čállán, ja dan eai leat dahkan. Árvvusge áigo unnidit boazologu veahá, nu movt eiseválddit ain háliidedje, nu ahte ii čuohcán fástaássiid boazolohkui. Go nuortalaččat eai lean šat searvvis, de lei álkit unnidit olles boazologu sin boazologu unnidemiin. Nu go leat gullan, de eai lean nuortalaš boazolohkui bidjan alimus meari ovdal, nu go Mátta-Várjjaga eará boazodollui. Muhto jur dáid stuora ¶ dáhpáhusaid geažil mearridedje alimus boazologu 1929 geasi. Dát mearrádus nanne árvvoštallama ahte gievrras fámut searvvis barge nuortalaš boazodoalu vuostá, vaikko muhtun miellahtuid mielas lei dát lobálašvuođa ja dohkálašvuođa ráji nalde. Eahpádus ja morálalaš oamedovdováivvádus vuhttui borgemánu 7. b. 1929 mielahttočoahkkimis go Magga biddjui virgái. Maŋŋel go virgáibidjama mearrádus lea čállojuvvon protokollii, lea álggos čállojuvvon "Čoahkkin loahpahuvvon" ovdaolbmo vuolláičállagiin. Dasto lea dát sihkkojuvvon, ja ovdaolmmoš árvalii ahte Boris Ivanovitsj válljejuvvo "searvvi luohttevašolmmožin vuoigatvuođain atnit 50 - vihttalogi - bohcco" (mun lean finjučállagiin ¶ merken). Nubbi eará stivralahttu buvttii vuosteevttohusa sihkkut cealkaga rievtti birra bohccuid atnit, muhto doalahit cealkaga luohttevašolbmodoaimma birra. Ovdaolbmo evttohus mearriduvvui 24 jienain 18 jiena vuostá. Muitaluvvo ahte Ivanovitsj lei ieš čoahkkima vuosttaš oasis mielde, muhto vulggii ovdal go čoahkkin loahpahuvvui. Su namma ii gal leat ge protokolla vuolláičállosiid searvvis mat čállojedje go čoahkkin loahpahuvvui. Dát mearrádus lei gal juogalágan gudnin Boris Ivanovitsjai. Boazolohku mii mieđihuvvui muitala maid ahte su áigge lei ain oalle olu boazodoallu. Muhto ii dákkár luohttevašolbmonamahus lean seammá go dat ovddasvástádus ja gudni máid hálddašeapmi mielddisbuvttii. Su čielga boazodoalu njunušvirgi lei symbolalaččat mearkkašan olu - dat lei duođaštussan ahte Njávdáma nuortalaš kultuvra ain lei eallime. Su guovdu dagahii guođohanvirggi massin ahte su eallu maid unnui moatti jagis. Go Boris Ivanovitsj celkojuvvui eret virggis, de eai hávdádan dušše Njávdáma nuortalaš boazodoalu bázahusaid. Maŋimus nuortalaš doarjja maid lei gáhččan. Nu go Johan Jarva cealká duođaštusastis: Boazodoallu lei Njávdáma nuortalaččaid maŋimus doarjja. Dál lei vel dat nai masson. ¶ 3.14 LOAHPPASÁTNI - DAHJE MAŊŊEL SOAĐI ÁIGGE GOVVIDEAPMI Mus ii leat leamaš vejolašvuohta ráhkadit makkárge dutkkusvuođustuvvon čielggadusa maŋŋel soađi áigge birra. Lea maid heajos ja váttis gáldodilálašvuohta, ee. daid vuostelasvuođaid ja gealddagas diliid geažil mat giliservodaga joavkkuid ja berošteddjiid gaskkas leat leamaš. Nuortalaš historjá ja nuortalaš maŋosmannanproseassa lea leamaš ¶ deaŧalaš duogážin. Danin šaddá čielggadusa loahpahanoassi oanehaš ja govuslaš. Dat dilli ahte olu mu gáldodieđuin leat riektečállosat, čájehit ge nappo vuostelasvuođaid ja gealddagas dili. ¶ 3.14.1 Johttisápmelaččaid boazodoallu vuođđuduvvo Njávdán-guovllu boazodoalus lei moivedilli jagiin soađi maŋŋel. Stuora militearveagat ledje duos dás leamaš guovllus, ja soađi maŋimus áiggiin lei guovlu soahtešilljun. Lei eahpečielggasvuohta eallosturrodaga ja eaiggávuođa dáfus. Ole Andreas Magga jotkki maŋŋel 2. máilmmesoađi ealu váldoguođoheaddjin. Ealus ledje iešguđet eaiggádat, muhto dan guođohedje ain čoahkis. Magga geahčus lassánii su bearraša boazolohku sakka, ja 1950-jagiin lei su bearaš liige bozolaččamus oba boazodoallosearvvis (Deanu ja Várjjaga gielddarievtti riektegirji. Váldošiehtadus ášši nr. 116/1984 A: 5; ja čuovvovaš lea maid dán gáldu mielde). Olles eallu maid lassánii, nu sakka ahte fylkkamánni 1957:s čavgii ovddeš alimus logu bákku - lei dego 1800-logu fearána geardduheapmi. Juohke dállodoalus galge leahkit eanemustá 20 bohcco. Dát lohku čájeha ahte eiseválddit ain atne Mátta-Várjjaga boazodoalu ovddemustá dálloboazodoallun. Dát mearrádus dagahii ahte juohke boazodoalli boazolohku unnui. Mearrádus galggai gustogoahtit juovlamánu 1958 čohkkenáigge rájes. Dalle lei Magga heaitán boazoguođoheaddjin ja addán barggu - ja stuora ealus, mii várra lei birrasiid 500 heakka - bárdnásis Paul (Magga) Fosshaug, gii maid orui Buođggáidvuonas. Sámifáldi čálii sutnje earenoamáš reivve skábmamánus 1958, ahte jus son galggai beassat joatkit boazodoaluin searvvis, de galggai son nai unnidit ealus 20 heggii, nu go earát. Jus háliidii joatkit stuorit doaluin, de fertii boazodoallolága vuođul ohcat geasseorohaga orohahkii nr. 6 (Varangernesset ¶ Várnjárggas). Muhto bearaš ii doahttalan sámifálddi mearrádusa, ii boazologu unnideami dáfus ii ge johtima dáfus. 1958/59 jahkemolsumis ledje dan bearrašis ain 317 bohcco searvealus. Soahpameahttunvuohta vearáskii. Juovlamánus 1959 attii fylkkamánnii sámifáldái lobi bákkuin unnidit boazologu. ¶ Dát ii gal čađahuvvon goassege, vaikko ođđasit sihte unnidit, dahje johtit, 1962:s, maŋŋel go Fosshaug (Magga) ii lean ohcamiin ožžon lobi atnit 6700 bohcco Oarje Mátta-Várjjaga boazodoallosearvvi orohagas. Duohtavuođas ledje eanas searvvi bohccot dál Fosshaug-bearraša. (Dás ¶ váilu sámegielnamma ¶ duohko čálán ; boazodoalloberaš lea gohčoduvvon sihke Fosshaug-bearašin ja Fosshaug/Magga-bearašin). Boazodoallosearvvi siskkobealde ledje maid soahpameahttunvuođat ja vuostelasvuođat. Stivra mearridii miellahttočoahkkimis 1962:s ahte stivra fas galggai geahččalit váldit oktavuođa eiseválddiiguin ja oažžut Fosshaug-bearraša unnidit boazologuset. Ja okte vel, 1963:s, mearridii fylkkamánni čohkkema, lohkama ja unnideami; alimus lohku váldoguođoheaddjái galggai leahkit 350 bohcco ja 15 bohcco juohke dállodollui. Ovdalaš guođohaddji Ole A. Magga oaččui earenoamáš reivve unnidit 20 bohccui jus ain háliidii searveguovllus bargat bohccuiguin. Eai dán háve ge čađahan bággomearrádusaid. Muhto dál lei guovddášeiseválddiid oaidnu loažžan dán soahpameahttunvuođa dáfus. 1963:s celkkii Eanandoallodepartementa ahte bággounnidemiin galggai várrogasat meannudit ja ahte váldoguođoheaddji galggai gohčoduvvot johttisápmelažžan (Riektegirji: 6). Boazodoallosearvi lei dál oalát bieđganeame. Searvvis ledje guokte stivrra 1964:s; nammariekti ¶ gávnnahii nuppi lobiheapmin. Nuortalaččat guđđe vuostálastimiin maŋimus dábálaš váldočoahkkima 1964:s, čoahkkima oaiviliid geažil - doppe válljejuvvui dat stivra mii gávnnahuvvui lobiheapmin. Vaikko 1965:s dolle earenoamáš váldočoahkkima masa fylkkamánni lei gohččon, de loahpahuvvui boazodoallosearvi de facto. Nu go namuhuvvon riektegirjái lea čállojuvvon: "Dan rájes stivregođii Magga/Fosshaug joavku oalát boazoguohtunguovlluid doppe, ja skoaltasápmelaččain eai leat dan rájes leamaš bohccot" (Riektegirji: 7). Vaikko boazodoallosearvvi nággu ovddiduvvui Siviláittardeaddjái ¶ 1968:s, ja vaikko vuođđuduvvui guohtuniskanlávdegoddi, Loyd Villmolávdegoddi (Loyd Villmo lei boazodoalu stáhtaráđđeaddi), de eai njulgejuvvon dilálašvuođat goassege. Lávdegoddi almmuhii 1969:s gaskaboddosaš cealkámuša gos dajai ahte loahpalaš evttohusa easkka áigo ráhkadit maŋŋel 1970-71 guohtuniskamiid. Muhto lávdegottis ii boahtán duođi eambbo šat. Fosshaug-joavku šattai de facto gohčoduvvot johttisápmelažžan ja besse birrajagi guođohit ovdalaš searveguovllus, nappo dološ Njávdánsiiddas. ¶ 3.14.2 "Vai ¶ lea ¶ čielggas ahte mii leat ain eallime" ¶ Báikkálaš áviissas Finnmarken njukčamánu 6. b. 1965 lei bihttá mii bohciidahtii sága. Muhtumat geat lohke bihtá, atne ahte unnitčearda "lei ¶ bajásčuožžilan jápmimis... " (Eriksen 1989: 33). Earát, ja várra eatnasat, eai váldán dan duođas. Bihttá gieđahalai " agálaš nákkuid johkabivddu- ja boazodietnasa juohkima birra " ja jearai Njávdáma riektedili birra nuortalaš oainnuin. Bihttá čuoččuhii ahte nuortalaččain ledje buot vuoigatvuođat rivvejuvvon, ja loahpahii dáinnalágiin: " Ii várra oktage jierbme olmmoš dáidde jáhkkit dán dáhpáhuvvan skoalttaid buressivdnáduisain. Vai lea čielggas ahte mii leat ain eallime, de vuolláičállit namain Njávdáma nuortalaččat" (Eriksen 1989: 33). Boares njávdánsápmelaš Jogar Ivanowitz (1897-1981) čálii oanehet bihtá áviisii moadde vahku maŋŋel. Doppe son čujuhii nuortalaččaid guovddáš saji Njávdáma historjjás ja man deaŧalaš lei ahte dát čearda ii noga (Eriksen 1989: 33). Ivanowitz lei olu jagiid okta nuortalaš beroštumiid ságadolliin, maŋŋel go son lei leamaš mielde vuolggaheame ealáskahttindoaimma ¶ Go dát dáhpáhuvai juste dalle, 1960-jagiid gaskkamuttos, de sáhtte dan čilget ovttamanu guvttiin dilálašvuođain: Vuosttažettiin boazodoalu bahča vásáhusaiguin ja boazodoallosearvvi bieđganemiin ja nubbin Trifona miššundoaimma ja Boris Gleb ja Njávdán kapeallaid (dát kapeallat várra huksejuvvojedje oktanis) 400-jagi ávvudemiin 1965:s. Veahá maŋŋelaš gárvánii Rolf Enbusk` unna - ja riidobohciideaddji ¶ čálus Njávdáma birra (vrd. 1.2.). Čálus lei deaŧalaš Njávdáma servodahkii psykologalaččat ja maiddái gili "čiegus historjjá" duođašteamis. Vuosttaš geardde lei nuortalaš čállán vuđolaččabut nuortalaš historjjá birra ja riektegažaldagaid divvon historjjálaš oktavuođas. Muhto ádjánii vel ovdal diehtu lassánii ja ođđaseslihkkandoaimmat šadde formálaččat. Dát dáhpáhuvai cehkiid mielde, álggus riektelanjas ¶ 3.14.3 Lágasteapmi 1978:s ovddidedje Njávdáma nuortalaččat boazodoalloášši fylkkamánnái advokáhta bokte, reivekopiijain Paul Fosshaugii. Dalle bivddii fylkkamánni dalá boazodoallolága 4. § vuođul ráddjet sidjiide earenoamáš boazoguohtunguovllu mii lei seammá go Norgga beale ovddeš Njávdánsiida. Fosshaug-joavkku advokáhtta ii mieđihan dán gáibádussii, ee. dakkár ákkastemiin ahte Njávdáma nuortalaččain eai goassege lean leamaš earenoamáš vuoigatvuođat doppe. Fylkkamánni vástidii 1979:s ahte ii lean eahpádus ge ahte goappeš beliin lei vuoigatvuohta bargat bohccuiguin, "seammaládje go johttisápmelaččain" . Ođđa boazodoallodoalu ¶ čađaheami geavatlaš váttisvuođaid galge ¶ boazodoallohálddašaneiseválddit čoavdit (Várjjaga ja Deanu gielddarievtti riektegirji. Váldošiehtadallan. Ášši nr. 116/1984 A: 8-9). Nuortalaččat váide Eanandoallodepartementii go fylkkamánni ii mieđihan earenoamáš vuoigatvuođaid nuortalaččaide. Departementa geahččalii oasussearvejurdagiin čoavdit ášši, muhto Fosshaug-joavku ii dohkkehan šiehtadallamiid dán vuođul. 1983:s loahpahii departementa áššegieđahallama. Ii goabbáge bealli lean boahtán šiehtadallamiidda. Čujuhettiin suoidnemánu 1.b. 1979 boazodoalloláhkii hilggui departementa nuortalaččaid gáibádusa. Guovddáš ákkasteapmin lei ahte Fosshaug-joavku lei maŋŋel go ođđa láhka gustogođii, doaimmahan boazodoaluset lága formálalaš njuolggadusaid mielde. Nuortalaččat váide departementta mearrádusa Gonagassii stáhtaráđis, mii golggotmánu 28. b. 1983 gonagaslaš resolušuvnnas nannii departementta mearrádusa. Earenoamášrievtti gažáldaga ávžžuhedje duopmostuologieđahallamii ovddidit (Riektegirji: 11-12). Nuortalaččat mearridedje ohcat riekteveahki iežaset gáibádusaide. Dáinnalágiin álggahuvvui guhkes geainnu vánddardeapmi riekteásahusaid čađa. Dán ášši oktavuođas gávnnadedje Njávdáma nuortalaččaid viđa maŋimus bearraša ovddasteaddjit vuolláičállit šiehtadusa ovttas ovddidit ja bargat áššiin. Dađistaga vuolláičálle 30 Njávdánsámisogálaččat šiehtadusa (njálmmálaš diehtu). Otto Borrisen (r. 1927), ovddeš guođoheaddji Boris Ivanovitsj` nieidda bárdni, válljejuvvui ságadoallin. Borrisen maid válljejuvvui jođiheaddjin dan searvái máid Njávdáma nuortalaččat maŋŋel formálalaččat vuođđudedje, Østsamene i Neiden. Njávdáma earenoamáš historjjá ja konkrehta váttisvuođaid oktavuođas mat gullogohte 1960-jagiid gaskkamuttos, ii dáidde eahpádus ge ahte riektehistorjjá ja čearddalašvuođa oppalaš ságastallan 1970-jagiin ja maŋŋel lea movttidahttán nuortalaš oktasašbarggu Njávdámis. Njávdáma nuortalaččat áššáskuhtte Fosshaug-joavkku ja stáhta Eanandoallodeapartementta bokte. Ášši lei ovdan 1984 čavčča Deanu ja Várjjaga gielddarievttis. Duomus, beaiváduvvon skábmamánu 18. b. 1984, hilgojuvvui earenoamášrievtti gáibádus ja Fosshaug-joavkku boazodoalloriekti nannejuvvui; seammás go njávdánsápmelaččaide prinsihpalaččat mieđihuvvui boazodoalloriekti, muhto geavatlaš álggaheapmi biddjui boazodoalloeiseválddiid bargun. Nappo lei seammasullásaš duopmu go fylkkamánni 1979 loahppaoaidnu. Gielddariekti čovddii nuortalaččaid áššegoluin danin go rievtti oaivila mielde lei ášši "bohciidahttán eahpečielga ja prinsihpalaš gažaldagaid, nu ahte vuoittahalli beallái lei buorre oažžut riekteloahpaheaddji mearrádusa dán áššis" (Riektegirji: 38). ¶ Duopmu váidojuvvui gaskariektái, mii gieđahalai ášši golggotmánu 1988. Gaskariekti gávnnahii dan seammá go gielddariekti. Lasáhusain cealká riekti ahte dat ii gávnnahan dárbbašlažžan guorahallat Fosshaug-joavkku ja boazodoallosearvvi gaskavuođaid "mannolaga maŋŋel 1928" danin go "dát eai lean nuortalaččaid beroštupmin" (Hålogalándda gaskarievtti riektegirji, váiddaášši nr. 36/38 A: 14). Riekti deattuhii ahte ii vuosttal nuortalaččaid boazodoalu guovllus, muhto ođđaálggaheapmi ferte mannat dábálaš gieđahallama čađa boazodoallolága mielde. Riekti hilggui earenoamáš rievtti sihke historjjálaš vuođuin ja duohta dili vuođul 1800logu loahpa rájes. Duopmu čuoččuha ahte nuortalaččat eai lean goassege ovdal gáibidan earenoamáš rievtti dahje dákkár dohkkeheami ožžon. Sis lei leamaš áibbas unnán boazodoallu. Guovllu boazodoalu doaimmaheapmi gitta 1800-logu rádjái lei leamaš dakkár "ahte doaimma oažžu atnit buohkaid opmodahkan ¶ (Riektegirji: 16; mu finjučála). 1800- ja 1900- logu mannolat nanne rievtti oainnu mielde dakkár boazodoallohámi mii lei "buohkaid opmodat dahje searvevuoigatvuođa doaimmaheapmi" (Riektegirji: 18). Riekti deattuhii garrasit ahte eará doallu go nuortalaš boazodoallu de facto lei ovdánan, ja dát orru dáhpáhuvvan almmá nuortalaš vuosttaldemiin. Dat čuoččuhii maid ahte nuortalaš boazodoallu nogai "jagiin maŋŋel 1928" vuosttažettiin danin go Njávdáma nuortalaččain lei unnán beroštupmi boazodollui... " (Riektegirji: 19). Gaskariekti maid čovddii bealálaččaid áššegoluid, seammaládje go gielddariekti, danin go riekti gávnnahii áššis máŋga garra prinsihpalaš beroštumi gažaldaga. Dá lei várra maŋimus Norgga guovlu mas " vuovdeboazodoallu fáhkka nuppástuvai dábálaš boazodoallun ". Váldonákku, earenoamáš boazodoallorievtti birra, eai lean duopmostuolut ovdal gieđahallan. Danin lei " prinsihpalaš beroštupmi dán oažžut riektegieđahallojuvvot ", earenoamážit guoskkai dat dilálašvuođaide " 1826 rádjái" (Riektegirji: 20). -Dát cealkka, seammaládje go gielddarievtti cealkka áššegoluid birra, muittuha oalle olu ovdalaš namuhuvvon 1848 luossabivddu vuolitriekteduopmocealkámuša (vrd. 3.9.). Áššáskuhttin hilgojuvvo ¶ , muhto rievtti oainnu mielde leat prinsihpalaš miellagiddevaš gažaldagat. Nuortalaččat váide duomu Alimusriektái, ja dát bođii Alimusrievtti váidinlávdegoddái ¶ cuoŋománu 1989. Váidinlávdegoddi mearridii ovttajienalaččat ahte berrii gieldit ášši ovddideames Alimusriektái, "áššelága ¶ 373. § goalmmát lađđasa nr. 1 mearrádusa mielde" (dataguovddáža čálus, UP - 1989 - 1172). ¶ Njávdáma nuortalaččat mearridedje ášši ovddidit Strasbourga eurohpálaš olmmošvuoigatvuođalávdegoddái ¶ . Ášši ovddiduvvui ( ) olmmošvuoigatvuođa duopmostullui skábmamánus 1989 ja "čállojuvvui" ( ) ođđajagemánu 1990. Guovvamánu 1992 mearridii olmmošvuoigatvuođa duopmostuollu (ovddidit ášši gullevaš riikka ráđđehussii). Norgga ráđđehusa árvvoštallan gárvánii cuoŋománus 1992 ja áššáskuhttiid loahpalaš kommentárat suoidnemánus 1992. Ođđajagemánus 1993 gárvánii olmmošvuoigatvuođa duopmostuolu loahppagieđahallan. Olmmošvuoigatvuođa duopmostuollu gávnnahii čuovvovačča, maŋŋel go dárkilit lei guorahallan Norgga duopmostuollovuogádaga áššegieđahallama: Vuosttažettiin eai leat olmmošvuoigatvuođaduopmostuolu oainnu mielde Norgga duopmostuolut bargan máidege vearrut, eai vuogi dáfus eai ge ášši dáfus, nappo eai Njávdánsiidda earenoamáš boazodoallorievtti dáfus. Dasto deattuha olmmošvuoigatvuođa duopmostuollu ahte Njávdáma nuortalaččain lea riekti bargat bohccuiguin ja ahte dát riekti ii leat váldojuvvon sis eret, ii goit Norgga duopmostuoluid gieđahallamiin. Nu guhká go dat ii leat dáhpáhuvvan, de ii sáhte olmmošvuoigatvuođa duopmostuollu bargat eambbo gažaldagaiguin (European Commision of Human Rights, Council of Europe. Application No. 15997/90, sáddejuvvon 26.1.93). Nie lea ášši dál. Lea dovddus ahte Nuortasámisearvvi siskkobealde leat leamaš soahpameahttunvuođat ja vuostelasvuođat, ja nu leat maid Njávdángilis leamaš. Dan vuohttá báikkálaš áviissačállosiin. Ii heive dás guorahallat dáid soahpameahttunvuođaid. Muhto ii dáidde vearrut navdit ahte ii leat dušše gili bargosaje- ja bargodoaibmagažaldagaid birra sáhka, ii dušše dálá turisma ráhkadit ealusvuođđun ja oppalaččat kultursuodjalusa birra sáhka vuostálaga ekonomalaš huksengažaldagaiguin. Ii dáidde eahpádus ge ahte dát gealdagasvuođat eanas vulget giliservodaga earenoamáš historjjás ja earenoamážit dán historjjá čearddalaš bealis. Ii leat soaittáhagas ahte áššit nu go "nuortalaššilju" (dávvervuorká- ja kultursuodjalanguovddáš) ovddideapmi ja nuortalaš kultuvrra muitaleapmi ja márkanfievrredeapmi leat earenoamážit vuostelasvuođaiguin dievva. Joga luossabivdu lea ain veahá unohisvuođa fáddán gilis. Go dasalassin vel šaddá boazodoalloášši birra sáhka, de šaddet historjjálaš linját oalle čielgasat. ¶ Girjjálašvuohta ¶ gáldut ¶ Oassi VI ¶ Girječálliid birra ¶ Girječálliid birra ¶ Steinar Pedersen (r. 1947) lea váldán oahpeheaddjeoahpu Romssa oahpaheaddjeskuvllas (1970) ja cand.philol. oahpu, historjá váldofágan, Romssa universitehtas (1985). Son barggai oahpaheaddjin 1980 rádjái, ja maŋŋel lea bargan Davviriikkaid Sámi Instituhtas Guovdageainnus, gos lea bargan historjjálaš fáttáiguin riggodatgeavaheami ja riektehistorjjá oktavuođas. Dál sus lea dutkanvirgi instituhtas ja bargá lappekodisilla geavahemiin Suoma/Norgga ráji bakte. Son lei 1980-jagiin mielde sámikulturlávdegottis ja luossa- ja sáivaguollelávdegottis, ja lea maid leamaš sámi- ja bellodatpolitihkas mielde. Dan oktavuođas lea son leamaš politihkalaš ráđđeaddin Gieldda- ja bargodepartementtas. Dál lea Bargiidbellodaga joavkojođiheaddjin Sámedikkis. Su čálalaš bargguin namuhit: ¶ Kodisillen - en generell sikring av rettighetene til den ? Almmuhuvvon , Dieđut nr. 1. 1989, Sámi Instituhtta, Guovdageaidnu 1989. ¶ State or Saami Ownership of land in Finnmark? Some Remarks on Saami Rights and historical Evidence. Almmuhuvvon , Center for Arctic Cultural Research, Umeå Universitet 1991. Son lea muđui čállán olu bihtáid riggodatgeavaheami ja vuoigatvuođagažaldagaid birra Norgga ja davviriikkalaš čállosiin. ¶ Hans Prestbakmo (r. 1936) lea váldán sivilagronoma oahpu Norgga Eanandoalloallaskuvllas (1963). Son lei Romssa boazodoalloagronoma jagiin 1965-1972 ja 1979-1982, ja luonddusuodjalanbagadallin Romssas jagiin 1972-1979. Sus lei virgelohpi dan virggis jagiin 1975-1978 go lei Finnmárkku Riggodatlávdegotti čállin. Lávdegotti čielggadus lea almmuhuvvon NOU:n 1978: 18 A ja 18 B Finnmarksvidda. Son lea maid leamaš čállin eará lávdegottiin mat boazodoallogažaldagaid leat čielggadan. Prestbakmo bargá dál freelancerin boazodoallogažaldagaid áššedovdin ja bagadallin. Dan oktavuođas lea son ee. čielggadan váikkuhusaid Boazodoallohálddahusa ja Suodjalusdepartementta ovddas, ja son lea bargan luonddusuodjalanáššiiguin ja boazodoallorivttiin. Son lea leamaš miellahttun lávdegottis Utmarkskommisjonen for Nordland og Troms (Nordlándda ja Romssa meahccelávdegottis) 1986 rájes, ja muđui lea son nammaduvvon áššedovdin máŋgga árvvoštallanáššis Finnmárkku boazoorohagaid sisabáhkkemiid oktavuođas. Su deaŧalaččamus čállosiin namuhit: ¶ NOU 1978: 18 A ja 18 B Finnmarksvidda. Prestbakmo lei, nu go namuhuvvon ovdalis, čállin lávdegottis ja mielčállin čielggadeami osiin. ¶ Samfunnsutviklinga og reindrifta med særlig vekt på tida etter 1945. Dat lea 1983 čielggadeapmi, mii čállojuvvui ovddas, mii čielggadii masson guohtuneatnamiid buhtadusgažaldaga, 1983. ¶ Inngrep i reinbeiteland (searválaga Sven Skjennebergain) Småskrift nr. 2 for 1991, Boazodoallohálddahus, Áltá. ¶ Lavbeitene på Finnmarksvidda, Småskrift nr. 1 for 1994, Boazodoallohálddahus, Áltá 1994. Einar Richter Hanssen (r. 1942) lea váldán cand.philol. oahpu, historjá váldofágan, Oslo universitehtas (1974). Son lei dutkanveahkki jagiin 1975-1976 ja lektorin Honnesvági guolástus- ja joatkkaskuvllas jagiin 1976-1979. Son lea muđui leamaš bálkáhuvvon freelancehistorjábargin 1976 rájes, ja lea dan oktavuođas almmuhan muhtun girjjiid, girjjážiid ja bihtáid: ¶ Pomorhandelen i Finnmark, gihpaš máid Skuvladirektora/Finnmárkku Allaskuvla lea almmuhan 1977. ¶ Hellas` og Tyrkias medlemsskap i Nato, čálus girjjis (Terje Tonstadain), Universitetsforlaget, Oslo 1981. ¶ Profinske holdninger i mellomkrigstiden, čálus nr. 127/128:s, Romssa Universitehta, 1981. ¶ Årbok for Nordkapp 1982-89 (doaimmaheaddjin ja bihtáid čállin), Davvenjárgga gielda, 1985. ¶ Honningsvåg kirke 100 år (doaimmaheaddjin ja bihtáid čállin), Davvenjárgga gielda, 1985. ¶ Minneskrift for frigjøringen 8. mai 1945, Davvenjárgga gieldda almmuhuvvon girjjáš 1985. ¶ Porsanger bygdebok bind 1, Porsáŋggu gielda 1986. ¶ Repvåg Kraftlag 40 år, 1948-1988, Repvåg Kraftlag A/L, Honnesváhki 1988. ¶ Hammerfestbilder av Roald E. Hansen (ráhkadan váldočállosa govvaráidui), Hammerfeasta 1989. ¶ Gards- og ættesogn for Eidfjord av Tobias og Agnes Lægreid (doaimmaheaddjin ja bihtáid čállin), Eidfjord gielda 1992. ¶ Ættarbok for Granvin - Henrik M. Kvalen (doaimmaheaddjin ja bihtáid čállin); Granvin herad, 1995. Einar Niemi (r. 1943) lea váldán cand. philol. oahpu, historjá váldofágan, Oslo universitehtas (1972). Son lea leamaš lektorin Čáhcesullo joatkkaskuvllas (Vadsø gymnas) jagiin 1972-1975, amanuensisin Romssa universitehtas jagiin 1975-1977, Finnmárkku fylkakonservahtorin jagiin 1977-1989 ja professor II Romssa universitehtas jagiin 1984-1989. Son lea leamaš professoran seammá báikkis 1989 rájes. Niemi lei Sámekulturlávdegotti lahttun jagiin 1980-1987, ja dál son lea Sámi dutkamiid guovddáža stivralahttun ja Romssa universitehta ráđi sátnejođiheaddjin. Sus leat muđui muhtun fágapolitihkalaš doaimmat Norgga dutkanráđis, Norges Forskningsråd. Su deaŧalaččamus čállosiin namuhit: ¶ Trekk fra Nord-Norges historie (váldočálli ja doaimmaheaddji), Oslo 1977. ¶ Niemi lea muđui leamaš mielčállin ja oassečállin olu eará girjjiin, ja lea čállán olu bihtáid Norgga ja olgoriikka áigečállagiidda, earenoamáš unnitčeardda ja guovlluhistorjjálaš fáttáid birra, muhto maiddái dutkanhistorjjá, historjjá vuogi ja teoriija birra. ¶ NOU 2001: 35 1. ja 11. kapihttalat sámegillii jorgaluvvon ¶ Boazodoalloláhkalávdegotti evttohus ¶ Ovdasátni ¶ Eanandoallodepartemeanta nammadii lávdegotti skábmamánu 5. beaivvi 1998, guorahallat geassemánu 9. beaivvi 1978 nr. 49 boazodoallolága, dainna ulbmiliin ahte evttohit rievdadit mearradusaid mat gusket boazodoalu hálddašeapmái ja siskkáldas dilálašvuođaide, dás maiddái iešguđet boazoeaiggádiid riektedilálašvuodaide. Boazodoalloláhkalávdegoddi ovddidii iežas evttohusa njukčamánu 15. beaivvi 2001 ja dat lea almmuhuvvon NOU 2001: 35. 1. kapihtal Čoahkkáigeassu ja 11. kapihtal Láhkaevttohus ja dasa mearkkašumit ¶ leat jorgaluvvon sámegillii ja almmuhuvvojit dá sierra. Inger-marie A. Oskal lea evttohusa jorgalan sámegillii. Lávdegoddelahttu John Henrik Eira lea guorahallan ja divodan jorgaleami. Lávdegottis leat leamaš čuovvovaš lahtut: ¶ Kirsti Strøm Bull Jođiheaddji ¶ Nils Oskal ¶ Unit-Issáha Juhán Máhtte ¶ Juhán-Niillasa Káre Márjá ¶ Oskal-Máhte-Ántte Niillas ¶ John Henrik Eira ¶ Atte-Káre Jovnna ¶ Iŋgos-Máhte Jovnna ¶ Tor Kjøllesdal Lávdegotti čálli ¶ Kapihtal 1 ¶ Čoahkkáigeassu ¶ Nammadeapmi ja váldi ¶ 2. kapihttalis čilgejuvvo lávdegotti nammadeapmi ja váldi. Boazodoalloláhkalávdegoddi ¶ nammaduvvui skábmamánu 5. beaivvi 1998, 11 lahtuin. Okta lahttu manai eret lávdegottis njukčamánus 2000 ja bargu loahpahuvvui báhcán 10 lahtuin. Lávdegottis lea leamaš čuovvovaš váldi: Lávdegoddi galgá guorahallat geassemánu 9. beaivvi 1978 nr. 49 boazodoallolága ulbmiliin rievtedilálašvuođa. ¶ Eaktuduvvo ahte boazodoalu vuoigatvuođaid vuođđogažaldagat gieđahallojit Sámevuoigatvuođa lávdegotti viidáset barggu olis, gč. dán birra St.prp. nr. 49 (1997–98) čuoggá 8.3. ¶ Dálá dilálašvuođat ja gustojeaddji njuolggadusat (3. kap. – 8. kap.) ¶ 3. kapihtal govvida dálá boazodoalu. Boazodoallu doaimmahuvvo sullii 140 suohkanis ja areálas mii brutto dahká 40 % Norgga eatnamiin. Cuoŋománu 1. beaivvi 2000 lei boazolohku sullii 170.000. Ealáhusas leat 561 doalu (driftsenhet) ja daidda gullet oktiibuot buori 2800 olbmo. Sullii 70 % boazodoalus lea Finnmárkkus. Sámi boazodoallu lea juhkkojuvvon guhttan boazoguohtunguovlun, mat fas leat juhkkon 78 orohahkan. Boazodoalu doallovuohki ja iešguđet áigodatguohtumiid dárbu govviduvvo dán kapihttalis. Boazodoalus leat nanu árbevierut ja čilgejuvvo lagabut sosiála ja ovttasbargo-oktavuođa – siidda birra, mii lea boazodoalloservodaga guovddážis. Gilvaleaddji ealáhusdoaimmaid deaddu boazodoalu vuostá guoskkahuvvo maiddái. 4. kapihttalis muitaluvvo boazodoalu ja alm- molaš eiseválddiid oktavuođa birra. Eiseválddiin lea ¶ leamaš ¶ rievddadeaddji ¶ oaidnu ¶ sámi dilálašvuođaid hárrái, muhto maŋŋel Álttá-ášši lea leamaš stuorát beroštupmi sámi- ja boazodoalloáššiide. Dat lea vuhtton maiddái lágain. Riikkaidgaskasaš soahpamušat ja šiehtadusat leat ožžon eanet fuomášumi ja leat dál deaŧalaš vuođđun eiseválddiid politihkas sámiid guovdu. Juohke jagi šiehtadallet stáhta ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi (NBR) boazodoallošiehtadusa, mas leat iešguđetlágán doarjjaortnegat boazodoalloealáhussii. 5. kapihttalis muitaluvvo dálá boazodoallo- hálddašeami birra mii doaimmahuvvo Ráđđehusa, Eanandoallodepartemeantta, Boazodoallostivrra, guovllustivrraid ja orohatstivrraid, ja Boazodoallohálddahusa olis. Dáid ásahusaid bargu ja sajádat čilgejuvvo vuđolaččat. 6. kapihttalis čilgejuvvojit dálá njuolggadusat vuoigatvuođa birra eaiggáduššat bohccuid ja doaimmahit boazodoalu. Sámi boazoguohtunguovlluin lea boazodoallovuoigatvuohta dušše sámi sogat olbmuin geat ásset Norggas. Olggobealde sámi boazoguohtunguovlluid lea prinsihpas buohkain vuoigatvuohta geain leat doarvái viiddis ja heivvolaš eatnamat dakkár doibmii, muhto sii dárbbašit doaibmalobi (konsešuvnna). Maiddái doallo-ortnet (driftsenhet) čilgejuvvo ja makkár sisdoallu das lea rievttálaš ja ekonomalaš oktavuođain. 7. kapihttalis lea sámi boazodoalu riektevuođu ja geavahanvuoigatvuođaid birra. Lágat guorahallojuvvojit, ja daid ovdabarggut, riektegeavaheapmi ja teoriija. Dál ii šat eahpiduvvo ahte boazosámiid geavahanvuoigatvuođain lea iešheanalaš riektevuođđu beroškeahttá lágas, ja ahte dáin vuoigatvuođain lea bággolotnunsuodjalus. 8. kapihttalis lea eará riikkaid boazodoalu birra, vuosttažettiin Suoma ja Ruoŧa. ¶ Lávdegotti árvvoštallamat ja evttohusat (9. ja 11. kap.) ¶ Oppalaš árvvoštallamat ¶ Dálá láhkamearrádusain boazodoalu siskkáldas áššiid birra lea vuosttažettiin almmolašrievttálaš sisdoallu. Olu áššit leat eiseválddiide mearridit. Geassemánu 9. beaivvi 1978 nr. 49 boazodoallolága ¶ (dás duohko maiddái gohčoduvvon 1978-láhkan) njuolggadusat leat hábmejuvvon nu ahte juohke ášši mearrideamis lea stuora árvvoštallanmunni. Láhka lea huksejuvvon dan oidnui ahte mearridanorgánat, ležžet dál orohatstivrrat, guovllustivrrat, Boazodoallostivra dahje departemeanta, sáhttet hui friddja mearridit. Leat unnán njuolggadusat hálddahusa árvvoštallamii, earret oppalaš hálddahuslaš prinsihpaid kontradiktoralaš gieđahallama ja bealákeahtesvuođa birra, ja dan birra ahte mearrádus galgá leat áššálaš, ii ge mielddisbuktit áššehis vealaheami. Leat unnán njuolggadusat lágas alddis mat njuolga regulerejit vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid boazodolliid gaskasaš oktavuođain. Láhka sáhttá addit dan ipmárdusa ahte easkka eiseválddiid mearrádusaid bokte dihto áššiin leat boazoeaiggádat geatnegasat čuovvut lágaid ja njuolggadusaid. Dalle šaddet almmolaš stivrenásahusat mearridit prinsihpaid ja njuolggadusaid boazodolliid gaskasaš áššiin. Dat dahká boazodolliide váttisin diehtit mii ain áigges áigái gusto, maiddái dan dihte go leat unnán johtočállosat ja njuolggadusat ráhkaduvvon lága olis. Lávdegotti oaidnu lea ahte dálá láhká ii doarvái bures čájet daid vuoigatvuođaid mat boazodolliin leat gaskaneaset. Dat ipmárdus ahte buot boazodolliin lea ovtta meari vuoigatvuohta geavahit guohtuneatnamiid, ja ahte lea hálddašan-orgánaid friddja árvvošteami duohken juohkit ja ráddjet nu ahte doaimmahuvvo bures ordnejuvvon boazodoallu, ii heive dainna oainnuin mii boazodolliin alddiineaset lea siskkáldas dilálašvuođaid birra. Dan dihte ferte njuolggadusaid ráhkadit ealáhusa árbevieruid ja sosiála vuogádagaid vuođul, ja daidda čatnat vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid. Dat ii mávsse dan ahte eiseválddit eai šat dárbbaš reguleret ja bearráigeahččat ahte 1978-lága ulbmilparagráfa ulbmilat vuhtii váldojuvvojit, muhto baicca ahte lávdegotti árvalusa vuođul šaddá eiseválddiid doaibma earalágán go dálá dilis. Láhkalávdegoddi atná deaŧalažžan oažžut áigái njuolggadusaid boazodoalu iežas árbevieruid ja kultuvrra vuođul, mat dasa lassin fuolahit ovttaskas boazodolliid riektesihkarvuođa. 1978-lágas leat doallu (driftsenhet) ja orohat boazodoalu vuođđo-ovttadahkan, muhto dat ii heive boazodoalu árbevirolaš ekonomalaš ja sosiála vugiide. Hui hárve bargá boazodoalli akto. Son bargá ovttas earáiguin, ja sii gullet ovtta siidii. Lávdegoddi atná hui deaŧalažžan bidjat siidda guovddážii ođđa lágas. Vai boazoeaiggádiidda šaddet ovdalgihtii čielgaset dilálašvuođat ja stuorát riektesihkarvuohta, de ferte lágas čielgaseappot daddjot makkár vuoigatvuođat ja geatnegasvuođat juohkehaččas leat. Lávdegoddi lea mielas doalahit orohat-ortnega, muhto nu ahte orohatstivrras eai šat galgga leat almmolašrievttálaš doaimmat. Seammaládje háliida lávdegoddi doalahit ortnega mas lea okta ovddasvástideaddji jođiheaddji. Lávdegoddái lea leamaš stuora hástalussan gávnnahit njuolggadusaid mat ásahit oktavuođa ovddasvástideaddji doalu, siidda ja orohaga gaskka. Jus ii boađe áigái oktavuohta dáid gaskka, de šaddet resursahálddašanváttisvuođat ain bistit. Láhkalávdegoddi lea atnán dárbbašlažžan ođasmahttit 1978-lága hámi. Lea dárbbašlaš juohkit soames paragráfaid vai njuolggadusat šaddet čielgaseappot. Dasto lea sávahahtti sirddášit soames mearrádusaid. Danne lea lávdegoddi gávnnahan ahte ođasmahttima boađus berre leat ođđa boazodoalloláhkaevttohus. Departemeanta diehtá lávdegotti oainnuid dán dáfus, ii ge leat vuosttaldan dakkár jurdaga. Ferte deattuhuvvot ahte lávdegoddi lea árvvoštallan dušše daid njuolggadusaid maid lávdegotti váldi sisttisdoallá. Mearrádusat mat gusket boazodoalu ja olggobeale máilmmi gaskavuođaide, namalassii 1978-lága 3. ja 6. kapihttalat ja 28., 29. ja 30. paragráfat čuvvot ođđa láhkaevttohussii seamma sisdoaluin, muhto eará paragráfanummariiguin. Lea maiddái olggobealde lávdegotti válddi evttohit njuolggadusaid doarjagiidda Boazodoallošiehtadusa olis. Almmátge oaivvilda lávdegoddi ahte doarjjaortnega berre dárkileappot guorahallat dainna ulbmiliin ahte ásahit boazoeaiggádiidda stuorát riektesihkarvuođa. Lávdegoddi deattuha ahte ođđa láhkamearrádusat iešalddiset eai ásat stuorát riektesihkarvuođa ja buoret hálddašeami. Dasa lassin dárbbašit guoskevaš eiseválddit eambbo máhttu sámi boazodoalu birra. Dat ii guoskka dušše boazodoallohálddahusa virgeolbmuide, muhto maiddái eará almmolaš ásahusaid virgeolbmuide geat gieđahallet boazodollui guoskevaš áššiid, ja nu maiddái justissuorgái, nugo politiijai ja duopmostuoluide. Virgeolbmot geain ii leat dát máhttu, berrejit oažžut dárbbašlaš oahpu. ¶ čilgejuvvo dárkileappot mii lea siida ja dan sajádat láhkaevttohusas. Gohčodit juoidá siidan eaktuda boazosámi ipmárdusa mielde čuovvovačča: a) boazoealu ¶ 1. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶ b) ahte eallu dollojuvvo čoahkis ja guođohuvvo/ bearráigehččojuvvo c) dábálaččat ovtta dahje eanet boazodoallobearrašiid geain leat bohccot ovttas ¶ Siida ii leat dušše bargo-oktavuohta, muhto maiddái boazoguohtuneatnamiid árbevirolaš geavaheami vuođđun. Lávdegotti hástalussan lea leamaš ráhkadit njuolggadusaid mat heivejit iešguđetlágán siidaortnegiidda mat leat sámi boazodoalus. Dan dihte eai berre njuolggadusat leat beare čavga, muhto eai nu loažža ge ahte dain duohtaságas ii leat rievttálaš mearkkašupmi. Lávdegoddi lea evttohan njuolggadusaid mat vuhtii váldet sihke geassesiidda ja dálvesiidda. Siidda rievttálaš dárkkuhus boahtá ovdan máŋgga dáfus: 1. Orohatstivren . Evttohuvvon njuolggadusain orohatstivrra birra lea eaktuduvvon ahte buot geassesiiddain (geasseorohagain) galgá leat iežas stivramiellahttu, gč. čuoggá 1.3.6 dás maŋŋelis. Jus orohagas leat eanet go čieža geassesiidda, de evttoha lávdegotti eanetlohku, buohket earret okta, ahte stivradoaibma manná vuoruid mielde. Livččii sávahahtti ahte maiddái buot dálvesiiddat oččoše stivralahtu, muhto de šattaše olu orohatstivrrat beare stuorrát. Dan sadjái evttoha eanetlohku ahte geassesiidda stivradoaibma manná vuoruid mielde geassesiidda iešguđet joavkkuid gaskka. Muhtun sajiin leat dát iešguđet joavkkut dálvesiiddat. Eará sájiin lea earaládje, muhto dat ii mávsse ahte eai sáhte leat iešguđet joavkkut doppe nai. Boazodoallit mearridit ieža movt sii háliidit leat joavkun. 2. Guohtungeavahan - njuolggadusat . Orohatstivrra deaŧaleamos doaimmaid gaskkas lea ráhkadit guohtungeavaheapmái njuolggadusaid, gč. čuoggá 1.3.7 dás maŋŋelis. Dát guohtungeavahan-njuolggadusat ¶ galget ¶ ráhkaduvvot iešguđet siiddaid árbevirolaš guohtungeavaheami vuođul, sihke geasse- ja dálvesiiddaid dáfus. Maŋemus logijagiid lea siiddaid árbevirolaš geavaheapmi iešguđet sivaid geažil leamaš garra deattu vuolde. Lávdegotti oainnu mielde lea deaŧalaš fas oažžut áigái árbevirolaš geavaheami, ja ráhkadit njuolggadusaid mat suodjalit dan. 3. Boazolohku . Lea siida, ii ge orohat man vuođul boazolohku galgá mearriduvvot, gč. čuoggá 1.3.8 dás maŋŋelis. 4. Siidaoassi . ¶ Nugohčoduvvon ¶ siidaosiid ásaheami bokte mearridit siidda boazodoallit ieža man galle ovddasvástideaddji doalu siiddas galget leat, geahča čuoggá 1.3.3 dás maŋŋelis. ¶ Lávdegoddi evttoha maiddái njuolggadusaid siidda siskkáldas dilálášvuođaide, dás maiddái njuolggadusaid siidastivrra, siidakássa ja siidafoandda birra ja bargogeatnegasvuođaid ja investeremiid birra, geahča láhkaevttohusa § 8–10 rájes § 8–16 rádjái. ¶ Siidaoassi ¶ Lávdegoddi evttoha ahte dálá doallo-ortnet (driftsenhet) heaittihuvvo ja dan sadjái boahtá siidaoassi, geahča dárkileappot čuoggá 9.3 ¶ ja láhkaevttohusa § 4–2 § 4–4 rádjái. Lávdegotti oainnu mielde leat dálá doallo-ortnegis máŋga heajos beali. Earret eará ii váldde doalloortnet vuhtii dan ahte siida lea bargo-oktavuohta. Seammás lea dárbu dárkileappot čielggadit gii lea doalu ovddasvástideaddji jođiheaddji – sihke siskkáldasat ja muđui servodaga ektui. Sáhtášii gal maiddái dahkat siidda ovddasvástideaddji ásahussan, muhto siiddas sáhttet olbmot lotnahuvvat ja erenoamážit rievddada dálvesiiddastallan. Lávdegoddi dáhttu doalahit dan ortnega ahte sis geain lea gullevašvuohta boazosámi álbmogii, galgá leat viiddis vejolašvuohta eaiggáduššat bohccuid, nu ahte sii sáhttet dainna lágiin doalahit gullevašvuođa boazodollui. Seammás ferte leat áibbas čielggas gii lea doalu ovddasvástideaddji ja jođiheaddji. Vuosttažettiin ferte lágas čielgasit daddjot geas lea ovddasvástádus fuolahit ahte lága mearrádusat boazologu ja guohtunáiggiid birra čuvvojuvvojit. Dan dihte eat beasa das ahte ovddasvástádus ferte biddjot ovttaskas olbmuide. Lávdegoddi ¶ oaidná ¶ maid ¶ dárbbašlažžan gáržžidit álggahemiid boazodollui, muhto oaivvilda ahte boazodoallit ieža fertejit eanet stivret geat galget beassat álgit. Siida ferte ieš mearridit gii galgá oažžut ovddasvástádusa doaimmahit boazodoalu doppe. Dálá ortnega mielde gáibiduvvo ahte doallu (driftsenhet) vuos oažžu doaibmalobi eiseválddiin. Go lávdegoddi evttoha ahte ealáhus ieš – namalassii siida – eanet galgá mearridit ođđaálggahemiid, de leat válljen garvit sáni driftsenhet, masa juo boazodoallu muđui ii leat nu mielas. Dan sadjái leat mii ásahan ođđa sániid: siidaoassi ja siidaoasi ovddasvástideaddji jođiheaddji – čájehan dihte ahte doallu man birra dás lea sáhka ii sáhte gehččot sierra, muhto ahte dat gullá stuorát oktavuhtii, namalassii siidii. Lávdegoddi evttoha ahte dálá doaluid (driftsenhetaid) jođiheaddjit šaddet siidaosiid jođiheaddjit, gč. evttohusa § 4–3, 1. čuoggá. Ođđa siidaosiid ásaheapmi gáibida ovttamielalašvuođa siiddas, gč. § 4–3, 2. čuoggá. Lassi eaktun lea ahte ođđa siida ¶ 2. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶ osiid ásaheapmi ii dagat ahte siidda mearriduvvon boazolohku lassána. Jus dál leat omd. guokte doalu muhtun siiddas, de daid eaiggádat šaddaba evttohusa mielde goabbat siidaoasi jođiheaddjin ja sáhttiba ásahit siidii eanet siidaosiid jus leaba ovttaoaivilis. Go dás namuhuvvo siida, de oaivvilduvvo geassesiida, namalassii sii geain lea oktasaš geasseorohat. Dat geat leat geasset ovttas, sáhttet muđui jagis leat unnit joavkun, mii dalle lea bargo-oktavuohtan. Dákkár unnit siiddat berrejit sáhttit ásahit ođđa siidaosiid, vaikko eai buohkat geasseorohagas leat ge mielas dasa. Dalle lea nu ahte ovdal go sii besset ásahit ođđa siidaosiid, de ferte sidjiide mearriduvvot sierra boazolohku, ja sii galget doalahit boazologu dan mielde, gč. evttohusa § 4–3, 2. čuoggá mearkkašumiid. Siidaoasi ovddasvástideaddji jođiheaddji galgá sáhttit sirdit jođihanovddasvástádusa soapmásii gii sáhttá doaimmahit boazodoalu su maŋŋel, gč. evttohusa ¶ Geasa ¶ sáhttá ¶ sirdit jođihanovddasvástadusa lea seamma go 1978-lága 4. § mielde, muhto lávdegoddi lea geahččalan njulget dálá njuolggadusain unohis beliid. Čujuhit evttohuvvon § 4–7 ja § 4–9 ja daid mearkkašumiide. Okta lávdegotti lahtuin ii ollásit doarjjo evttohuvvon njuolggadusaid siidaoasi birra. ¶ Bálddalas álggahanoassi ¶ Dála njuolggadusaid dáfus doalu (driftsenhet) birra lea leamaš váttisvuohtan áigái oažžut njuovžilis buolvamolsunortnegiid. Njulgen dihte dán de evttoha lávdegoddi ahte ásahuvvo ortnet man sáhttá gohčodit bálddalas álggahanoassin, gč. čuoggá 9.3.3 ¶ . Lávdegoddi evttoha ahte siidaoasi jođiheaddji galgá sáhttit ásahit bálddalas álggahanoasi, man nuorat buolvva olmmoš nammaduvvo jođihit. Diekkár bálddalas álggahanoasi ii sáhte ásahit ovdal go siidaoasi jođiheaddji deavdá 50 jagi, geahča evttohusa § 4–4. Addimiin ¶ bálddalas ¶ álggahanoasi ¶ nuorat buolvva olbmui sihkkarastojuvvojit sutnje oadjebas bargodilálašvuođat dassá go dábálaš siidaoasi jođiheaddji heaitá. Bálddalas álggahanoasi ortnet galgá sihkkarastit njuovžilis buolvamolsuma. Diekkár vejolašvuođa haga šattašii garra deaddu ásahit ođđa siidaosiid. Namahus bálddalas álggahanoassi lea válljejuvvon čájehan dihte ahte dat gullá dábálaš siidaoassái ja ahte dat galgá sihkkarastit nuorat buolvva vuoigatvuođaid. Bálddalas álggahanoasi jođiheaddjis leat doaimma dáfus seamma vuoigatvuođat, ovddasvástádus ja geatnegasvuođat go siidaoasi jođiheaddjis. Lávdegotti eanetlohku, buohkat earret okta, evttohit ahte sáhttá ásahuvvot dušše okta bálddalas álggahanoassi guđe nai siidaoassái. Dat mearkkaša ahte jus bearrašis leat eanet mánát boazodoalus, de fertejit váhnemat válljet guhte sis oažžu bálddalas álggahanoasi. Vaikko dušše okta mánná sáhttá oažžut bálddalas álggahanoasi, de ii dárbbaš dat mearkkašit ahte dat earát masset vejolašvuođa oažžut siidaoasi. Jus siidda siidaosiid jođiheaddjit leat ovttaoaivilis, de sáhttet sii ásahit ođđa siidaosiid eará mánáide. Stuora siiddain gos leat olu siidaoasit sáhttá gal leat váttis olahit ovttamielalašvuođa ođđa siidaosiid ásaheapmái jus dat mielddisbuktá ovdamuniid ovtta bearrašii earáid ovdalii. Unna siiddažiin, gos soitet leat dušše guokte siidaoasi, sáhttiba dat ásahit bálddalas álggahanoasi goabbá nai ja dasa lassin soahpat ásahit vel ođđa siidaosiid. ¶ Mearka ¶ evttoha lávdegoddi joatkit dálá njuolggadusaid mearkka birra, muhto nu ahte njuolggadusat biddjojit njuolga láhkii, eai ge láhkaásahusaide nugo dál. Dát evttohuvvo earret eará deattuhit daid nanu árbevieruid mat gullet boazomerkii. Lávdegoddi evttoha rievdadit merkema dála áigemeriid. 1978-lága mearrádusain daddjo ahte miessi galgá merkejuvvot ovdal golggotmánu 31. beaivvi, muhto ahte lea vejolaš máŋidit miessemánu 31. beaivái. Dát vuosttaš áigemearri lea dagahan ahte muhtumat navdet geažotbealji leat almmolaš opmodahkan maŋŋel golggotmánu 31. beaivvi. Lávdegoddi evttoha dušše ovtta áigemeari merkemii, namalassii miessemánu 31. beaivvi jagi maŋŋel go lea riegádan. Geahča eanet lávdegotti evttohan merkennjuolggadusaid birra láhkaevttohusa 7. kapihttalis. ¶ Orohat ja orohatstivren ¶ guorahallojuvvo orohaga ja orohatstivreme ortnet. Lávdegoddi evttoha doalahit orohatortnega ja evttoha njuolggadusaid orohatjuohkimii, geahča evttohusa § 8–1. Orohatstivrii gullet dál sihke priváhtarievttálaš ja almmolašrievttálaš doaimmat, ja dat dahká váttisvuođaid. Bealálašvuođavárra lea stuoris, ja dan lea Siviilaáittardeaddji mearkkašan. ¶ 3. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. 4. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. 5. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶ Orohatstivrra válddi eahpečielga njuolggadusat addet orohaga eanetlohkui vejolašvuođa boastut geavahit iežaset válddi ovddidit iežaset beroštumiid ovdalii orohaga oktasaš beroštumiid, njuolggo vahágin unnitlohkui. Berre ain leat orohatstivra man orohaga boazodoallit válljejit, muhto stivra berre leat priváhtarievttálaš orgána. Dán stivrra sáhttá buohtastahttit gilialmennega stivrrain. Priváhtarievttálaš orgánan oažžu orohatstivra válddi mearridit iešguđet siskkáldas áššiid, áššiid mat gusket resursahálddašeapmái ja guohtumiid suodjaleapmái. Áššit mat gusket ovttaskas olbmuid boazodollui leat olggobealde orohatstivrra válddi. Seammaládje go eará priváhtarievttálaš orgánaiguin nai, de ferte orohatstivra maid leat vissis almmolaš bearráigeahču vuolde. Go orohatstivrra lahtut ieža nai leat boazodoallit, ja alddiineaset lea gullevašvuohta olu daid áššiide maid gieđahallet, de lea deaŧalaš sihkkarastit ahte eanetlohku ii geavat iežas válddi govttohemet duolbmat unnitlogu beroštumiid. Lea nappo deaŧalaš ásahit čielga njuolggadusaid dasa maid stivra sáhttá mearridit, ja nu eastadit soaittáhagaid. Deaŧalaš vuohki sihkkarastit ahte unnitlogu beroštumit vuhtii váldojuvvojit lea ásahit njuolggadusaid mat dáhkidit iešguđet siiddaide stivrasaji. Lassin dása evttoha lávdegoddi boazoeaiggádiidda geat atnet iežaset govttohemet gieđahallon, vejolašvuođa ovddidit orohatstivrra gieđahallama bealákeahtes orgána árvvoštallamii. Orohagat leat iešguđet sturrodagas, stuora orohagaid rájes gos iešguđet joavkkut doibmet áibbas sierralaga, unna orohagažiid rádjai mat leat birra jagi dahje osiid jagis ovttas. Evttohuvvon njuolggadusat leat nu ahte heivejit buot sturrosaš orohagaide. Láhkaevttohusa mielde galget orohatstivrras orohaga iešguđet joavkkut ovddastuvvot. Stivra nappo ii válljejuvvo jahkečoahkkimis, gos buohkain leat ovttadássásaš jienat. Dakkár ortnet sáhtášii dagahit ahte seammahagain álo livččii eanetlohku orohatstivrras. Orohatstivra galgá hálddašit orohaga oktasaš resurssaid, nugo guohtumiid, ja dalle ferte dáhkiduvvot ahte orohaga buot guohtunguovllut leat áiggi vuollái ovddastuvvon stivrras. Dan dihte válljejit dat siidaoasit stivralahtuid ovttas geat leat ovttas geasseorohagas. Geassesiiddas sáhttet leat máŋga joavkku, dálvesiiddat dahje bearrašat. Dát váldojuvvo vuhtii mearrádusain iešguđet geassesiiddaid orohatstivraevttohasa válljema birra. Maiddái geassesiidda stivraovddasteaddji válljemis galgá fuolahit ahte okta joavku ii álo oaččo stivraámmáha, geahča evttohusa § 8–2 nuppi ja goalmmát lađđasiid. Lávdegoddi lea juohkásan orohatstivrra válljema njuolggadusaid dáfus. Eanetlohku evttoha ahte orohatstivra válljejuvvo geassesiiddaid vuođul, gč. čuoggá 9.5.2.1 ¶ . Unnitlohku evttoha válgabiiriid daid orohagaide main leat eanet go čieža geassesiidda, geahča čuoggá 9.5.2.2 ¶ . Lávdegoddi evttoha maiddái dárkilet njuolggadusaid orohaga jahkečoahkkima birra ja geas lea jienastanvuoigatvuohta, geahča evttohusa § 8–8 ja § 8–9. Evttohuvvojit njuolggadusat orohatkássa ja orohaga boazodoallofoandda birra ja dáid ruđaid dárkkisteami (revišuvnna) birra, geahča § 8–5, § 8–6 ja § 8–7. ¶ Geavahan-njuolggadusat ¶ čilge lávdegoddi geavahan-njuolggadusaid dárbbu duogáža. Orohatstivrra deaŧaleamos doaimmaid gaskkas lea ráhkadit geavahannjuolggadusaid. Dán birra leat njuolggadusat láhkaevttohusa ¶ kapihttalis. ¶ Erenoamáš deaŧalaččat ¶ leat ¶ njuolggadusat ¶ guohtungeavaheami ja boazologu birra. Láhkaevttohusas leat maid sierra mearrádusat maid ferte muittus atnit diekkár njuolggadusaid ráhkadettiin, geahča evttohusa § 9–3 ja § 9–4. Orohat galgá geavahan-njuolggadusain maiddái mearridit orohaga oktasaš rusttegiid geavaheami, nugo gárddiid ja eará oktasaš rusttegiid. Galget ráhkaduvvot njuolggadusat mohtorfievrruid geavaheami birra guohtuneatnamiid vuhtii váldima várás. Orohaga eará oktasaš resurssat sáhttet leat boazodoallofoanda ja eará ruđat. Orohagas sáhttá máŋgga dáfus leat dárbbašlaš ráhkadit njuolggadusaid iešguđet jagiáigeguohtumiid geavaheapmái. Man dárkilat dat galget leat, lea iešguđet guovlluid dilálašvuođaid duohken. Mađi stuorát soahpameahttunvuođat siiddaid gaskka leat guohtumiid geažil, dađi dárkileappot fertejit njuolggadusat leat. Unnimus mearis galget njuolggadusat čielggadit dáid beliid: 1. Iešguđet jagiáigeguohtumiid guohtunáiggiid, jus eai leačča birrajagi guohtumat 2. Juohke dálvesiidda guovddáš siidasaji 3. Njuolggadusaid johtima birra earáid geasseorohagaid čađa 4. Njuolggadusaid johtima birra eará dálvesiiddaid guovddáš siidasajiid čađa 5. Govvidit geasseorohaga ¶ 6. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. 7. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. 8. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶ 6. Govvidit johtimiid iešguđet jagiáigeguohtumiid gaskka 7. Njuolggadusaid johtimiid birra ¶ Njuolggadusat guohtungeavaheami birra galget ráhkaduvvot eatnamiid árbevirolaš geavaheami vuođul ja ovddidit ávkkálaš geavahanortnegiid. Eanetlohku, buohkat earret okta lahttu, dáhttot maiddái mearrádusa dan birra ahte guohtungeavaheami ¶ njuolggadusat ¶ eai ¶ galgga ¶ šaddat vuostálaga ovttaskas siidda vuoigatvuođaiguin maid siida lea ásahan erenoamáš riektevuođu olis, geahča evttohusa § 9–3 nuppi lađđasa. Lávdegoddi lea maiddái geahččalan láhkii evttohit njuolggadusaid buori boazodoallovieru birra. Dat leat njuolggadusat guođoheami birra, § 6–2, geahčadeami birra, § 6–3, eará siiddaid bohccuid áimmahuššama birra, § 6–4, rátkkašeami birra, § 6–5, ja njuolggadusat gárddástallamiid dieđiheami birra, § 6–6. ¶ Boazolohku ¶ guorahallojit dála njuolggadusat boazologu birra. Váttisvuohtan dálá njuolggadusaiguin lea ahte boazologu njuolggadusat leat čadnon orohahkii ja dollui (driftsenhet). Boazologu mearrideapmi mii ii váldde vuhtii siidda, sáhttá unohasat čuohcat. Lávdegoddi oaivvilda ahte boazologu mearrideamis ferte vuhtii váldit siiddaid ja daid guohtuneatnamiid mat siiddain leat. Lávdegotti evttohusa mielde galgá bajimus boazolohku mearriduvvot geassesiidii, geahča evttohusa § 9–4. Orohagain gos dálveguohtumat bidjet rájiid, sáhttá boazolohku mearriduvvon geasseguohtumiid ektui šaddat beare allat. Orohaga boazologu ii sáhte nappo dušše geasseguohtumiid vuođul mearrridit. Ferte buot jagiáigeguhtumiid geahččat ovttas, ja gáržžimus guohtumat šaddet mearridit man allat boazolohku sáhttá leat. Boazologu mearridettiin ferte maiddái muittus atnit guohtunáiggiid, gč. § 9–5. Jus dálveguohtumat leat gáržžimusat, de leat maiddái guohtunáiggit deaŧalaččat. ¶ Boazodoalu hálddašeapmi ¶ Čuokkis 9.8 ¶ lea boazodoalu hálddašeami birra. Lávdegoddi ¶ čujuha ¶ boazodoallohálddašeami guorahallamii man Norsk institutt for by- og regionforskning, NIBR lea čađahan, ja mii lea almmuhuvvon NIBR-Prošeaktaraportan 2000: 16, Reindriftsforvaltningen – en evaluering av organisasjon og virksomhet (Boazodoallohálddašeapmi – organisašuvnna ja doaimma evalueren). Ásahus lea unni dan ektui go dasa gullá sihke náššuvnnalaš ja guovllulaš/báikkalaš boazodoalu hálddašeapmi, ja unni bargguid viidodaga ja hivvodaga ektui. Dát šaddá ge erenoamáš čielggasin go buohtastahttá hálddahusa Finnmárkku ossodaga eanandoalu vástideaddji hálddašanorganisašuvnnain. NIBR mielde lea boazodoallohálddahusas váilevaš gelbbolašvuohta. Dál leat stuorát gelbbolašvuođagáibádusat – boazodoallofágalaččat, ekonomalaččat ja juridihkalaččat – go boazodoallohálddahusa ásahettiin 1970-logu loahpas. Maiddái jođiheapmái leat dál eará gáibádusat go dalle. Lávdegotti oaidnu dálá boazodoallohálddahusa organiserema ja doaimma dáfus lea mihá muddui seamma go NIBR oaidnu lea evaluereme vuođul. Váttisvuođat leat vuosttažettiin guovtti oasis: 1. Hálddahus ii čuovvol lágaid ja njuolggadusaid rihkkuma 2 . Hálddahus lea beare sierra eará almmolaš hálddašeami ektui mas lea dahkamuš boazodoaluin ¶ 1. čuoggás namuhuvvon dilálašvuođat leat dábálaččat dan sivas go láhkamearrádusat leat eahpečielgasat. Lávdegoddi lea dán geahččalan njulget iežas láhkaevttohusa bokte. Láhkamearrádusat iešalddiset eai leat doarvái njulget diekkár diliid. Lassin gáibiduvvo hálddahusas gelbbolašvuohta gieđahallat váttis juridihkalaš gažaldagaid ¶ mat ¶ bohciidit ¶ boazodoallolága čađaheamis ja čuovvoleamis. Lávdegotti oainnu mielde lea dálá ortnega headjuvuohtan ahte boazodoallohálddahus lea unni ja nu sierra eará hálddašeamis. Dálá ekonomalaš ja olmmošlaš návccaiguin lea hálddahussii váttis hukset doarvái gelbbolašvuođa buot sávahahtti surggiin. 2. čuoggás namuhuvvon dilálašvuođat gusket erenoamážit areálahálddašeapmái. Deaŧalaš mearrádusat areálageavaheami birra dahkkojit doppe gos boazodoalus ii leat ovddasteaddji ja gos boazodoalu beroštumit dávjá vuoittahallet gilvaleaddji eanangeavaheddjiide. Hálddahusa ¶ sierravuođas ¶ lea ¶ maiddái mearkkašupmi eará deaŧalaš boazodoalloáššiin, nugo ovdamearkka dihte boraspirehálddašeamis, birashálddašeamis ja servodatplánemis. Norggas doaimmahuvvo boazodoallu mehciin gos maiddái leat bivdu ja eará meahcce-ealáhusat, ¶ 9. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. 10. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶ turisma ja bartahuksen. Dáin guovlluin soitet eiseválddit ¶ maiddái ¶ háliidit ¶ doarjut ¶ stuorát ealáhusovddidemiid, nugo minerálaindustriija, elfápmohuksemiid jna. Boazodoalus leat olu sajiin guohtuneatnamat giliid lahka gos huksenáigumušat leat boazodollui áittan. Johtti ealáhussan rasttida sámi boazodoallu suohkanrájiid ja vásiha beaivválaččat ahte boazodoallu lea unnán adnon árvvus suohkaniin mat eai leat boazodolliid ruovttusuohkanat. Guohtuneatnamiid gáhttema rahčámuš lea losimus suohkaniin mat eai leat boazodolliid ruovttusuohkanat. Vel ruovttusuohkaniin nai vásihit oallut boazodoallit unnán ipmárdusa boazodoalu dárbbuide. Hálddahusa sierra sajádat ja váilevaš oktavuohta eará guovllulaš ja báikkálaš hálddašeapmái dagaha máŋgga dáfus váttisin ealáhussii oažžut oainnuidis ovdan deaŧalaš servodatplánaáššiin. Olles lávdegoddi oavvilda ahte lea dárbbašlaš rievdadit hálddašanortnega. Lávdegotti eanetlohku, buohkat earret okta, evttohit hálddašanvuogi mas fylkkaboazodoallostivra ja fylkkamánni dan čállingoddin atná hálddašanovddasvástádusa ¶ guovllulaš ¶ dásis. Náššuvnnalaš dásis lea hálddašanovddasvástádus Boazodoallostivrras oktan guovddáš čállingottiin – Stáhta boazodoallohálddahusain. Unnitlohku ballá ahte boazodoalloberoštumit vuoittahallet gilvvus eará beroštumiiguin jus hálddašeapmi sirdo guovllu dásis fylkkamánnái, erenoamážit areálaáššiin. Eanetlogus lea nappo eará oaidnu dás ja bidjá eanemus deattu dasa ahte fylkkamánnis lea juo ovddasvástádus áššiin mat leat mearrideaddji deaŧalaččat boazodollui. Go fylkkamánnis dál ii leat ovddasvástádus boazodoalu áššiin, de leat dat lávdegotti oainnu mielde sivvan dasa go fylkkamánni ii čájet doarvái beroštumi boazodoallogažaldagain. Fylkkamánni ii leat politihkalaš orgána, ii ge galgga politihkalaččat vuoruhit ja vihkkedit iešguđet beroštumiid nugo fylkkagielda dahje departemeanta. Fylkkamánni bargu lea fuolahit ahte náššuvnnalaš politihkka čađahuvvo guovlluin. Fylkkamánni lea nappo hárjánan doaibmat iešguđet departemeanttaid ja direktoráhtaid ektui. Eanetlogu oainnu mielde ferte fylkkamánni maiddái doaibmat Sámedikki politihka ektui dađi mielde go Sámedikki váldi lassána. Dálá guovllukantuvrraid sirdin fylkkamánni vuollái mielddisbuktá ahte ásahuvvo sierra boazodoallo-fágaossodat fylkkamánni doaimmahussii, seammaládje go juo leat eanan- ja vuovdedoalus ja birasgáhttemis. Ii leat nappo sáhka bidjat boazodoalloáššiid juo ásahuvvon ossodagaide fylkkamánni doaimmahusas. Ahte hálddašeapmi sirdojuvvo fylkkamánni vuollái, ii dárbbaš mearkkašit ahte buot virgeolbmot sirdojuvvojit dohko gos fylkkamánni lea. Dárbbašuvvojit guovllukantuvrrat mat eai leat beare guhkkin eret boazodolliid ássanja orrunbáikkiin. Guovllukantuvrrat galget leat service- ja veahkehandoaimmahusat, muhto dain ii galgga leat mearridanváldi. Nu movt namuhuvvon, de árvala lávdegotti eanetlohku ahte ásahuvvo ođđa stivra fylkkadásis ja ahte dát stivra oažžu sullii seamma doaimma go dálá guovllustivrrain lea. Fylkkaboazodoallostivrras šaddá eará oktiibidjan go dálá guovllustivrrain, geahča čuoggá 9.8.7 ¶ . Fylkkaboazodoallostivrii galget boazoeaiggádat ieža válljet áirasiid, ja nu maiddái Sámediggi ja fylkkadiggi. Boazoeaiggádat galget leat eanetlogus stivrras. Fylkkamánni (boazodoallo-ossodaga bokte) doaibmá fylkkaboazodoallostivrra čállingoddin ja oažžu maid muhtun áššiin mearridanválddi. Evttohuvvo ahte Stáhta boazodoallohálddahus fuolaha náššuvnnalaš dási doaimmaid boazodoal- lostivrra jođiheami olis. Evttohus lea dálá Boazodoallostivrra ja boazodoallohálddahusa Álttás joatkin. Boazodoallostivrii nammadit áirasiid boazodoallit, Sámediggi ja fylkkadiggi. Boazodoallit galget leat eanetlogus. Boazodoallostivra oktan Stáhta boazodoallohálddahusain lea váidinásahussan fylkkaboazodoallostivrra ja fylkkamánni mearrádusaid dáfus. Departemeanta galgá ain leat boazodoallohálddašeami bajit ásahus, ja atnit láhkaaddi ovddasvástádusa ja fuolahit láhka- ja njuolggadusbarggu bokte ahte ráđđehusa politihkalaš ulbmilat čađahuvvojit. Departemeanttas galgá ain leat váldi stivret Boazodoallostivrra ovttaskas áššiin, dahje ieš ¶ dahkat ¶ mearrádusaid ¶ orgánan hálddašanlága olis. Lávdegotti mielas galgá maiddái Sámedikkis leat guovddáš sadji náššuvnnalaš boazodoallopolitihkas, ja dan oktavuođas berre Sámediggi searvat láhkaásahusaid ráhkadeapmái boazodoallolága olis. Unnitlohku, okta lahttu, evttoha doalahit dálá ortnega oktan guovllustivrrain ja boazodoallokantuvrraiguin, ii ge hálit hálddašeami sirdot fylkkamánnái. Unnitlogu evttohusa mielde berre Sámediggi oažžut hálddašanovddasvástádusa, ja boazodoallohálddahus Álttás šattašii dalle Sámedikki vuollásaš fágaossodahkan. Unnitlogu evttohusa mielde ii galgga leat boazodoallostivra čadnon guovddáš hálddahussii. Dálá boazodoallostivrra doaimmaid galggaše Sámediggi ja fágaossodat váldit badjelasáset. ¶ 11. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶ Lávdegoddi evttoha ásahuvvot sierra boazobearráigeahču Stáhta luonddubearráigeahču vuollái (čuokkis 9.8.9 ¶ ). Boazobearráigeahčču galgá dárkkistit ahte orohaga geavahan-njuolggadusat čuvvojuvvojit ja galgá leat oidnosis mehciin ja nu eastadit ja čoavdit riidduid. Lávdegoddi atná deaŧalažžan čoavdit orohagaid, siiddaid ja ovttaskas olbmuid gaskasaš riidduid. Lea deaŧalaš čoavdit riidduid dainna lágiin ahte bealálaččat maŋŋel sáhttet ovttasbargat. Dan dihte árvala lávdegoddi ahte ásahuvvo soabahanortnet (čuokkis 9.8.10 ¶ Ráŋgumat ¶ Čuokkis 9.9 ¶ gieđahallá ráŋgumiid. 1978-lága ráŋgun-njuolggadusat leat eahpečielgasat. Dat mielddisbuktá ahte boazodoallit eai dieđe mii lea váikkuhussan jus sii rihkkot lága, njuolggadusaid dahje eiseválddiid mearrádusaid. Eahpečielggasvuohta dagaha maiddái ahte hálddahus lea eahpesihkar dan dáfus movt mearrádusaid galgá čuovvolit. Dan dihte berre láhka leat mihá čielgaseabbo dán dáfus. Eaktun dasa ahte eiseválddit bidjet ráŋgumiid johtui, lea ahte áššis lea almmolaš beroštupmi mii lea dakkár ahte soahpameahttunvuohta ii berre biddjot priváhta gieđahallamii dahje orrut dagakeahttá maidege. Lága mearrádusain leat máŋga siskkáldas ortnet- ja ovttasbargonjuolggadusa maid rihkkuma eiseválddit eai ráŋggo. Loahpa loahpas lea bealálaččaid iežaset duohken vuodjit ášši duopmostuoluide jus lea dárbbašlaš. Nuppe bealis sáhttet bohciidit dilálašvuođat main eiseválddiin lea čielga beroštupmi ja geatnegasvuohta fuolahit ahte mearrádusat doahttaluvvojit. Jus juogá doaimmahuvvo mearrádusaid dahje njuolggadusaid vuostá, de sáhttet eiseválddit gohččut lobihis doaimma heaittihuvvot. gč. evttohuvvon § 13–2. Árvaluvvo ásahuvvot váldi bidjat bággensáhku, mii lea ekonomalaš vuohki bágget gohččuma ollašuhttojuvvot. Nu guhká go gohččun ii čuvvojuvvo, de lassána sáhkku. Bággensáhkku sáhttá geavahuvvot buot dilálašvuođain goas gohččun dahje gielddus ii čuvvojuvvo, gč. evttohuvvon § 13–3. Evttohuvvo divat guohtungeavahan-njuolggadusaid rihkkuma oktavuođas, gč. § 13–4. Dás lea sáhka hálddashuslaš mearriduvvon divadis mii gáibiduvvo dalle go soames lea oktasaš resurssain geavahan eambbo go mii sutnje gullá. Máksojuvvon divat manná oktasaš doaimmaide. 1978-lága §:s 8b lea vástideaddji mearrádus resursadivada birra. Guokte lahtu eai doarjjo diekkár divdada ásaheami. Evttohuvvo maiddái váldi cealkit sáhku, mii lea gohččun čuovvut ovdalaččas addon gohččuma, gč. § 13–5. Dát lea seammaládje go eará lágain. Son geasa sáhkku celkojuvvo, sáhttá ovddidit dan duopmostuoluide dihto áigemearis. Jus dat ii dahkko, de lea sáhkkocealkámušas seamma bággenvuoibmi go loahpalaš duomus. Jus eará váikkuhandoaimmat eai adno ávkkálažžan, de sáhttet mearriduvvot bággendoaimmat, gč. § 13–6. Bággendoaimmat ¶ sáhttet ¶ leat ¶ omd. iešguđetlágán doaimmat ja dárkkisteamit bohccuid dahje ealu dáfus, boazologu unnideapmi dahje lobihis rusttegiid ja visttiid gaikun. Okta lahttu ii doarjjo bákkolaš boazologu unnideami. Bággendoaimmaid mearrádusain lea bággenvuođđu, muhto bággendoaimmaid čađaheapmái gáibiduvvo ¶ searvan, ¶ earret gohččumiid čađaheapmái mat gusket dárbbašlaš bargguide bohccuiguin dahje ealuin dahje daid dárkkisteapmái. Evttohuvvo ahte dat ásahusat main lea váldi mearridit bággendoaimmaid maiddái galget sáhttit gáibidit bággočađaheami nammarievtti bokte bággočađahanlága § 13–14 vuođul. Iešguđet ráŋgumat sáhttet geavahuvvot ovttas dahje sierralaga. Ráŋgumat galget almmotge leat govttolaččat rihkkuma ektui. Ráŋgumat oktiiheivehuvvojit dainna lágiin ahte eai čuoza govttohemet, geahča evttohuvvon § 13–1 nuppi lađđasa. ¶ Hálddahuslaš, ekonomalaš ja biraslaš váikkuhusat ¶ 10. kapihttalis árvvoštallojuvvojit evttohusaid háld- dahuslaš, ekonomalaš ja biraslaš váikkuhusat. Lea dárbu vissis muddui nannet hálddahusa, erenoamážit regiovnnalaš dásis. Lávdegotti oainnu mielde lea dát dárbbašlaš dasa ahte Norga sáhttá deavdit iežas náššuvnnalas ja riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid sámi álbmoga guovdu. Lávdegoddi jáhkká ahte evttohusat oktiibuot buktet positiiva servodatekonomalaš váikkuhusaid ja duohtavuođas čielga seastimiid. Boazodoallu ii birge biologalaš resurssaid haga, ja daid geavaheapmi ferte leat guoddinanus áiggi vuollái. Lávdegoddi lea evttohan lága mii lea mielde ásaheame vuođu boazodollui mii lea heivehuvvon luondduvuđđosii. ¶ 12. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. 13. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. 14. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶ Kapihtal 11 ¶ Láhkaevttohus ja dasa mearkkašumit ¶ 1. Kapihtal. Lága ulbmil ja sámi boazodoalu riektevuođđu ¶ § 1–1. Sámi boazodoallu ¶ Sámi boazodoallu galgá bisuhuvvot deaŧalaš vuođđun sámi kultuvrii ja servodateallimii. Lága ulbmil lea lágidit dilálašvuođaid nu ahte sámi boaárbevieruid ja vieruiduvvama ¶ mielde, ja ahte boaollašuvaše. ¶ Mearkkašumit § 1–1: ¶ Mearrádus lea sullii seamma go 1978 lágá ulbmilparagráfa, § 1. Go boazodoalloláhka vuosttažettiin čielggada sámi boazodoalu dilálalašvuođaid, de Boazodoalloláhkalávdegoddi evttoha ahte ulbmilparagráfa juhkkojuvvo, nu ahte dát paragráfa guoskkaha boazodoalu sámi boazoguohtunguovllus, ja ahte evttohusa § 1–3 guoská boazodollui muđui riikkas. Diekkár juohkimiin boahtá čielgaseappot ovdan ahte láhka galgá lágidit dilálašvuođaid sámi boazodollui Vuođđolága § 110a ja Norgga riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid mielde, gč. vuosttaš lađđasa . Dajaldagat leat veahá rievdaduvvon vai njuolggadus šaddá čielgaseabbo ja buorebut heivehuvvon lága njuolggadusaide. Čujuhuvvo maiddái ođđa olmmošvuoigatvuođaláhkii, miessemánu 21. b. 1999 nr. 30. Erenoamážit lea mearkkašanveara ahte jagi 1966 ON-konvenšuvnna 27. artihkal lea váldon láhkii. Dát mearrádus gáhtte maiddái sámi kultuvrra ávnnaslaš eavttuid, ja lea erenoamážit boazodollui hui deaŧalaš mearrádus. 27. artihkkala kultuvra-doahpaga ipmárdusa dáfus čujuhuvvo čuoggái 4.4.1 dás ovdalis ¶ . Nuppi lađđasa mearrádusat vástidit mihá mud- dui 1978-lága vuosttaš oassái, geahča almmátge maŋŋelis boazodolliid vuoigatvuođaid nannema birra. Nuppi lađđasis lea doaba «ekologalaš» doalahuvvon, muhto dan dáfus deattuha lávdegoddi ahte dán doahpage ferte geahččat sámi árbevirolaš boazodoalu oktavuođas. Sihke dan dihte go lávdegoddi lea dáhtton garraseappot deattuhit sámi boazodoalu, ovdamearkka dihte siidda, gč. čuoggá 9.2 ovdalis ¶ , de lea evttohuvvon ahte dilálašvuođat galget lágiduvvot boazodollui sámi árbevieruid ja vieruiduvvama mielde . Doahpaga sámi boazoguoh- tunguovlu dáfus čujuhuvvo láhkaevttohusa § 3–1. Vaikko 1978-lága ulbmilparagráfa, § 1, lea ge nu movt lea, de leat dan lágas mearrádusat mat vuoruhit eará beroštumiid go boazodoalu. Čujuhuvvo ovdamearkka dihte 11. ja 15. paragráfaide ja 5. kapihttalii. Lea olggobealde lávdegotti válddi evttohit dáid mearrrádusaid rievdaduvvot. Mearrádusaid ferte nappo dulkot boazosámiid vieruiduvvan vuoigatvuođaid vuođul. Jus dát vuoigatvuođat šaddet gáidat namuhuvvon láhkamearrádusaid ¶ 1. Jorgaleamis lea adnon sátni vieruiduvvan go dárogillii lea sedvane. Muhtumat livčče baicca háliidan dákko geavahit sáni vierrodáhpi. 2. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. 3. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶ geažil, de galgá addot buhtadus dábálaš bággolotnun-njuolggadusaid vuođđojurdagiid mielde, gč. Vuođđolága § 105. Njuolggadusat fertejit maiddái dulkojuvvot Norgga álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid olis. Dát eaktu lea dan dihte vai min siskkáldas njuolggadusat eai šatta vuostálaga min olmmošvuoigatvuođalaš geatnegasvuođaiguin. Maŋŋel go ONkonvenšuvnna 27. artihkal siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra lea láhkii heivehuvvon, lea čielgan ahte njuolggadusat mat mannet dan mearrádusa vuostá galget gáidat, gč. olmmošvuoigatvuođalága 3. §. Goalmmát lađđasis čujuhuvvo dasa ahte sámi boazodoalu riektevuođđu lea geavaheapmi doloža rájes, das lea nappo iešheanalis riektevuođđu. Čujuhuvvo čielggadeapmái čuoggás 7.1. dás ovdalis ¶ . Vai ii leat makkárge eahpádus, ja maiddái deattuhan dihte ahte sámi boazodoalus lea iešheanalis riektevuođđu, de lea evttohusa §:s 1–2 dat ¶ daddjon ¶ čielgasit, ¶ gč. ¶ dan ¶ paragráfa mearkkašumiid. 1978-lága 1. § nuppi cealkagis daddjo ahte ealáhusa ovdáneapmi ja doaimmaheapmi berre addit ¶ oadjebas ¶ ekonomalaš ¶ sosiála dilálašvuođaid sidjiide guđiin lea boazodoallu fidnun, seammás go sin vuoigatvuođat sihkkarastojuvvojit . Lea veahá eahpečielggas mii dáinna ceal- kagiin oaivvilduvvo go boazodoalloláhka ii sihkkarastte boazodolliide guohtumiid jus lea gilvu eará beroštumiiguin, omd. areálaáššiin. Nuppe bealis geažuha mearrádus prinisihpa man maiddái ferte geahččat ovttas ulbmiliin ahte sihkkarastit boahttevaš sámi boazodoalu, gč. evttohusa vuosttaš ja nuppi lađđasiid. Dan dihte evttoha lávdegoddi ahte 1978-lága vuosttaš lađđasa nubbi cealkka doalahuvvo, muhto nu ahte deattuhuvvo ahte maiddái eará doaimmat, ovdamearkka dihte ekonomalaš doarjjaortnegat, leat deaŧalaččat dasa ahte boazodoallu sáhttá ávkkástallat iežas vuoigatvuođaid. Dan dihte lea lávdegoddi válljen dadjat evttohusa goalmmát lađđasis leat mielde sihkkarastime . Jus boazodoallu galgá bisuhuvvot ja ovdánahttojuvvot sámi álbmoga ealáhussan, de lea áibbas dárbbašlaš ahte eará hálddašanbealit dihtet boazodoalu vuoigatvuođaid birra. Dan dihte livččii leamaš sávahahtti boazodoalloláhkiii bidjat dákkár oppalaš mearrádusa: ¶ «Almmolaš válddi doaimmaheamis eará lágaid mielde ¶ galget ¶ eiseválddit ¶ vuhtii ¶ váldit dárbbašlašvuođa gáhttet sámi boazodoalu sámi kultuvrra ja servodateallima vuođđun.» ¶ Diekkár njuolggadusa evttoheapmi láhkii lea nappo olggobealde lávdegotti válddi, ja dan dihte ferte lávdegoddi duhtat dasa ahte dušše čujuhit diekkár njuolggadusa dárbbašlašvuhtii. Lávdegoddi čujuha erenoamážit plánaeiseválddiid ovddasvástadussii fuolahit boazodoalu areáladárbbuid. Dán oktavuođas sáhttá čujuhit Sámevuoigatvuođalávdegotti evttohussii NOU 1997: 4, Sámi kultuvrra luondduvuođus, siidu 545, čuovvovačča lasiheami birra geassemánu 14. beaivvi 1985 nr. 77 plána- ja huksenlága 2. §:ii: ¶ «Plánemis dán lága olis galgá deattuhuvvot sihkkarastit sámi kultuvrra, ealáhusaid ja servodateallima luondduvuđđosa.» ¶ Lávdegoddi doarju diekkár mearrádusa, muhto vállješii dadjat nugo njealjis Sámevuoigatvuođalávdegotti lahtuin evttohedje: ¶ «Plánemis dán lága olis galgá deattuhuvvot sihkkarastit sámi kultuvrra, ealáhusaid ja servodateallima luondduvuđđosa, dás maiddái gáhttet guoddinana boazodoalu.» ¶ Njealját lađđasis leat evttohuvvon seamma mearrá- dusat go 1978-lága 1. § nuppi lađđasa 3. ja 4. čuoggáin, muhto lea deattuhuvvon ahte siskkáldas áššiid heiveheapmi galgá dáhpáhuvvat vieruiduvvan geavaheami vuođul, gč. čuoggáid 7.3 ja 9.6 ¶ dás ovdalis ja evttohusa § 8–1 ja § 9–3 oktan mearkkašumiiguin. 1978-lága § 1 goalmmát ja njealját lađđasat leat evttohusa §:s 2–1. ¶ § 1–2. Riektevuođđu ¶ Riekti sámi boazodollui lea vuođđuduvvon dan geaboazodoallu lea doaimmahuvvon dološ áiggi rájes. ¶ Mearkkašumit § 1–2: ¶ Dákkár njuolggadusa lea Sámevuoigatvuođa lávdegotti eanetlohku evttohan, gč. NOU 1997: 4 Naturgrunnlaget for samisk kultur (Sámi kultuvrra luondduvuođus), s 329, ja dan lea Sámediggeráđđi dorjon 30.5.2000, áššis 7/01, dan oktavuođas go gaskabođđosaččat gieđahalai Sámedikki boazodoalloplánalávdegotti evttohan boazodoalloplána, gč. kapihttaliid 5 ja 9.1 ¶ . Ii eahpiduvvo ahte evttohuvvon njuolggadus čuovvu dála gustovaš rievtti, gč. čuoggá 7.1 ¶ . Juo Lappekodisiila eaktuda boazosámiid vieruiduvvan ¶ 4. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. 5. Eai leat sámegillii jorgaluvvon. 6. Eai leat sámegillii jorgaluvvon. 7. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶ vuoigatvuođaid. Ođđaset riekteáššit, erenoamážit Rt. 1968 siiddu 429 rájes, Álttesjávrri (Altevatn) ášši, atnet vuođđun ahte lea sáhka vuoigatvuođain dološ áiggi rájes geavaheami vuođul. Vaikko mearrádus mii evttohuvvo láhkii juo čuovvu čálekeahtes njuolggadusain, de lea mihá buoret ahte njuolggadus čállojuvvo láhkii, nu ahte dán prinsihpa ii galgga sáhttit boastut áddet. Lea oainnat oalle viidát ain dat ipmárdus ahte boazosámiin ii leat seamma vuoigatvuođasuodjalus go omd. ¶ almennetvuoigatvuođalaččain. ¶ Muđui čujuhuvvo NOU 1997: 4, 327. siiddu rájes. ¶ § 1–3. Eará boazodoallu ¶ Olggobealde sámi boazoguohtunguovllu galgá láhka lágidit dilálašvuođaid ekologalaš guoddinana geasaid mielde. ¶ Mearkkašumit § 1–3: ¶ Čujuhuvvo § 1–1 mearkkašumiide dás ovdalis. ¶ 2. Kapihtal. Lága doaibmaviidodat ¶ § 2–1. Geográfalaš doaibmaviidodat ¶ Dát láhka lea riikkas fámus dainna gáržžádusain mii boahtá ovdan lágas geassemánu 9. beaivvi 1972 nr. 31 Norgga ja Ruoŧa soahpamuša vuođul boadal. ¶ Mearkkašumit § 2–1: ¶ Vuosttaš lađas : Mearrádus lea dat seamma mii lea 1978-lága 1. § vuosttaš lađđasis . Nubbi lađas: Seamma mearrádus lea 1978-lága 1. § goalmmát lađđasis. ¶ § 2–2. Áššálaš doaibmaviidodat ¶ Láhka gusto sámi boazodollui ja boazodollui mii doaimmahuvvo olggobealde sámi boazoguohtunguovllu . ¶ 3. Kapihtal. Boazoguohtunguovlu ¶ § 3.1. Sámi boazoguohtunguovlu ¶ Sámi álbmogis lea vuoigatvuohta doaimmahit boaguovlu). ¶ Mearkkašumit § 3–1: ¶ Paragráfa lea seamma mearrádus go 1978-lága 2. §. 2. paragráfas leat hui olu mearrádusat. Vai šaddá čielgaseabbo ja álkit gávdnat daid, de lea dála 2. § juhkkojuvvon máŋgga paragráfii. Paragráfa čujuha sámi boazoguohtunguovllu. Dán guovllus lea dušše sámiin vuoigatvuohta doaimmahit boazodoalu. Dát vuoigatvuohta lea almmátge dušše dain sámiin mat devdet § 4–1 eavttuid, gč. erenoamážit § 7–3. Mearrádus ii galgga ipmirduvvot dainna lágiin ahte sámiin ii leat vuoigatvuohta doaimmahit boazodoalu olggobealde sámi boazoguohtunguovllu, muhto dalle galget sii čuovvut § 3–5. ¶ § 3–2. Sámi regiovnnalaš boazoguohtunguovllut ¶ Gonagas ¶ 1 juohká sámi boazoguohtunguovllu reginoamáš riektedilálašvuođain. ¶ Mearkkašumit § 3–2: ¶ Dát mearrádus lea seamma go 1978-lága 2. § vuosttaš lađas. ¶ § 3–3. Sámi orohagat ¶ Boazodoallostivra ¶ juohká regiovnnalaš boazorádusaid mielde . ¶ 8. Unnitlohku, Jon Meløy, evttoha Sámedikki. 9. Unnitlohku, Jon Meløy, evttoha Sámedikki. ¶ Mearkkašumit § 3–3: ¶ Dát evttohuvvon mearrádus lea seamma go 1978lága 2. § nubbi lađas. Mearrádus lea evttohuvvon sierra paragráfan vai čielgaseappot boahtá ovdan. Dárkilet orohatjuohkin dahkko § 8–1 njuolggadusaid mielde. ¶ § 3–4. Bággolotnun sihkkarastit boazodollui guohtuneatnamiid ¶ Gonagas sáhttá stáhtii gáibidit luvvejuvvot eatnama ja vuoigatvuođaid, dás vuolde maiddái vuoigatlotnunáššiid birra. ¶ Mearkkašumit § 3–4: ¶ Paragráfa lea seamma go 1978-lága § 31. Rievdaduvvon leat dušše čujuhusat eará paragráfaid ja kapihttaliid ođđa nummarloguide. ¶ § 3–5. Boazodoallu olggobealde sámi boazoguohtunguovllu ¶ 1. Olggobealde sámi boazoguohtunguovllu, gč. § 3– 1, ii oaččo boazodoallu doaimmahuvvot Gonagasa erenoamáš lobi haga. Dakkár lobi sáhttá oažžut duššefal son, guhte sáhttá duođaštit ahte eananeaiggádat ja vuoigatvuođalaččat geaidda su doallu boahtá guoskat, leat addán sutnje lobi čállosa bokte, dahje lea dahkkon mearrádus nugo 2. čuoggás namuhuvvon, ja ahte lohpi dahje mearrádus čájeha ahte son oažžu geavahit doarvái viiddis ja heivmaŋŋel ¶ go guođohanvuoigatvuohta ¶ lea eret gahččan. Dollui sáhttet biddjot dárkilet eavttut. 2. Ovttaseaiggáduvvon eanan olggobealde boaguohtunguovllu, ¶ boazodoallu ¶ ii ¶ šattaš mearkkašahtti vahágin dahje hehttehussan sidjiide geain lea geavahanvuoigatvuohta. Mearrádus dakbealde ¶ boazoguohtunguovllu ¶ adnojuvvojit ¶ 17. § mearrádusat lágas geassemánu 6. b. 1975 nr. 31 ee. vuoigatvuođaid ja eananopmodahkii gulli vuoi(várreláhka). ¶ Mearkkašumit § 3–5: ¶ Paragráfa lea seamma go 1978-lága 5. §. Leat dušše redakšuvnnalaš rievdamat evttohuvvon vai mearrádusat šaddet čielgaseappot. 1978-lága 5. § njealját lađđasis lea čujuhus 1955 eananláhkii. Dát láhka lea heaittihuvvon ođđa eananjuohkinlága olis miessemánu 12. beaivvi 1995 nr. 23, ja oktasaš doaimmaid mearrádus lea dál eananjuohkinlága 2. § e-bustávas. ¶ 4. Kapihtal. Vuoigatvuohta doaimmahit boazodoalu sámi boazoguohtunguovllus ¶ § 4–1.Vuoigatvuohta eaiggáduššat bohccuid ¶ Dušše sámi sogalaččain ja sis geain lea vuoigatvuovddasvástideaddji ¶ jođiheaddji ¶ č. §§ njuolggadusaid mielde. Jus leat erenoamaš ákkat, de sáhttá fylkkaboazoFylkkaboazodoallostivra ¶ sáhttá ¶ maiddái mieđihit priváhta olbmuid dahje ásahusaid eaigvot dihto eavttuid vuođul. ¶ Mearkkašumit § 4–1: ¶ Paragráfa boahtá 1978-lága 3. § sadjái. Vuosttaš lađas muitala gii oaž ž u eaiggáduššat bohccuid sámi boazoguohtunguovllus. Mearrádus boahtá 1978-lága 3.§ vuosttaš lađđasa sadjái. Dála 3. § vuosttaš lađđasa prinsihppa gal jotkojuvvo, veahá rievdademiin. 3. § nubbi cealkka lea sirdojuvvon njuolggadusaide mearkka birra, gč. § 7–3. Gáibádus ahte galgá gullat boazosámi sohkii ja leat mearkavuoigatvuohta, guoská buotlágán boazoeaiggáduššamii. Dál lea ipmárdussan ahte 1978lága 3. § vuosttaš lađas guoská dušše bohccuide meahcis, muhto ii dikšojuvvon eatnamiin dahje hiŋgáliin. Vai njuolggadusat šaddet čielgaseappot ja vai boazodoallu sihkkarastojuvvo sámi ealáhussan, de háliida lávdegoddi čavget njuolggadusaid. Dat almmotge ii mearkkaš ahte earát go sii geat vuosttaš lađđasis namuhuvvojit, eai beasa eaiggáduššat bohccuid, muhto ahte dasa gáibiduvvo fylkkaboazodoallostivrra addin lohpi. Dálá lágas gáibiduvvo ahte olmmoš galgá ássat Norggas ovdal go oažžu eaiggáduššat bohccuid. Lávdegoddi oaivvilda ahte lea doarvái ahte gáibádus guoská siidaoasi jođiheaddjái, gč. § 4–2 vuosttaš lađđasa nuppi cealkaga. Sámi servodagas lea dábálaš sirddášit riikkarájiid rastá. Mánát geat ollesolmmožin fárrejit nuppi riikkii, galget dan dihte ain beassat eaiggáduššat bohccuid váhnemiid luhtte. Nuppi lađđasis lea ain gáibádus ahte boazu galgá gullat siidaoassái dahje bálddalas álggahanoassái, geahča eanet dán birra paragráfain 4–2 ja 4– 4, gč. maiddái § 4–9. Mearrádus guoská sihke dábálaš boazodollui ja hiŋggalboazodollui ja boazodollui áidojuvvon duktaeatnamis. 1978-lága njuolggadusat eai hehtte turistadoaimmahaga atnimis bohccuid čájeheapmái ja vuodjimii priváhta eatnamis. Lávdegoddi oaivvilda ahte dákkár boazodoallu ii berre sirrejuvvot iežas ealáhuslaš oktavuođas, muhto baicca ovdánahttojuvvot ovttas boazodoaluin ja bohccot galget gullat siidaoassái dahje bálddalas álggahandolluii, nugo nuppi lađđasis daddjojuvvo. Fylkkaboazodoallostivra ¶ sáhttá ¶ almmátge ložžet nuppi lađđasa gáibádusas, gč. goalmmát lađđasa. Goalmmát ja njealját lađđasat vástidit lága 3. § njealját lađđasii, muhto lávdegoddi árvala ahte fylkkaboazodoallostivra ii ge Gonagas mearrida dáid áššiid. Fylkkaboazodoallostivra sáhttá nappo ložžet vuosttaš lađđasa gáibádusaid das ahte galgá leat sámi sogalaš ja mearkavuoigatvuohta ovdal go oažžu eaiggáduššat bohccuid. Vaikko evttohuvvon njuolggadusaid mielde šaddá ge garraset gáibádus go 1978-lágas, de berre fylkkaboazodoallostivra leat várrogas biehttalemiin vuoigatvuođa olbmuide geat dál eaiggáduššet bohccuid 1978-lága mielde, muhto geat eai beasaše dan dahkat ođđa mearrádusaid olis. Evttohuvvon ¶ njuolggadusat ¶ čuhcet vuosttažettiin sidjjide geat boahtteáiggis háhket bohccuid vaikko eai deavdde vuosttaš ja nuppi lađđasiid eavttuid. Finnmárkku nuortalepmosis lea boazodoallu man dáfus lea eahpiduvvon devdet go boazodoallit 1978-lága 3. § vuosttaš lađđasa. Lea sávahahtti ahte sin dilálašvuohta čielggaduvvo, ja ahte formála lohpi ár vvoštallojuvvo § 4–1 goalmmát lađđasa njuolggadusaid vuođul. Inger Anita Smuk deattuha ahte formála lobi árvvoštallamis galgá dien joavkku doaibmavuohki ja resursageavaheapmi árvvoštallojuvvot. ¶ § 4–2. Siidaoassi ¶ Siidaosiin oaivvilduvvo bearaš mii lea oassi ovtta siiddas, gč. § 8–10, ja mii doaimmaha boazodoalu ovtta olbmo jođiheami dahje náittosguimmežagaid/ ovttasássiid oktasaš jođiheami vuolde. Siidaoasi jođiheaddji galgá ássat Norggas. ¶ Siidaoasi ovddasvástideaddji jođiheaddji mearja áhči soga siidaoasis. ¶ Mearkkašumit § 4–2: ¶ Njuolggadus siidaoasi birra boahtá mearrádusaid sadjái doalu birra. Doallu (driftsenhet) ásahuvvui áiggistis sávaldagain ásahit álggahanbearráigeahču. Láhka ii leat almmotge hehtten boazoeaiggádiid doaimmahit iežaset boazodoalu fulkkiid ásahuvvon doaluid olis, geahča ovdalis čuoggáid 6.2.4 ja 6.2.6 ¶ . Nu lea erenoamáž it doppe gos siidda bargofámuid dárbu lea leamaš stuorát go siidda doaluid lohku. Siidaosiid juolludeamis ferte nappo vuhtii váldit sihke bargofámuid dárbbu ja álggahanbearráigeahču, ja geahččalit ráhkadit njuolggadusaid mat devdet goappaš dáid ulbmiliid. Njuolggadusaid hábmemis siidaoasi birra leat goappaš dát dárbbut geahččaluvvon vuhtii váldot, ja ulbmilin lea leamaš garvit dan mii oallugiid mielas lea leamaš vuoigatmeahttun dála doallo-ortnegiin. Sátni driftsenhet lea dihtomielalaččat garvojuv- von. Dan sadjái lea válljejuvvon sátni siidaoassi, čájehit ahte boazodoallu man birra dás lea sáhka, ii sáhte okto gehččojuvvot, muhto gullá oktavuhtii, namalassii siidii. Lávdegoddi háliida doalahit dálá ortnega dan dáfus ahte dollui (siidaoassái) sáhttet gullat máŋgga olbmo bohccot. Muhto gáibádussan lea ahte doalus galgá leat dušše okta (dahje beallelaččat/ovttasássit ovttas) ovddasvástideaddji jođiheaddji. ¶ ii ¶ leat ¶ ovddasvástideaddji jođiheaddji, de šaddet eahpečielggasvuođat, ja lea váttis diehtit geainna galgá oktavuođa atnit dollui guoski áššiin. Dat mielddisbuktá maiddái dan ahte son gii eaiggáduššá bohccuid, muhto ieš ii leat siidaoasi jođiheaddji, ferte atnit bohccuidis soapmása siidaoasis. Siidaoasi jođiheaddjis ii leat dušše iežas bohccuin ovddasvástádus, muhto maiddái earáid bohccuin mat leat su siidaoassái registrerejuvvon. § 4–9 muitala geas sáhttet leat bohccot siidaoasis. Vuosttaš lađas : Deattuhettiin ahte siidaoassi gullá bearrašii, dáhttu lávdegoddi oažžut ovdan ahte boazodoallu ii leat ovttaskas olbmo doaibma, muhto dasa gullá olles bearaš. Almmotge lea dárbbašlaš nammadit ovtta olbmo siidaoasi boazodoalu ovddasvástideaddjin. Olgguldas ovddasvástádus ii sáhte juhkkojuvvot buohkaide geain leat bohccot siidaoasis. Dat guoská oktavuhtii sihke eiseválddiiguin, ja guovllu eará boazoeaiggádiiguin. Jus doalu ovddasvástideaddji náitala, de šaddá guoibmi maiddái ovddasvástideaddjin, jus sus fal leat bohccot ealus, gč. § 4–5. Seamma guoská ovttasássái. Dát mearkkaša ahte go náittosdilli dahje ovttasássan boahtá áigái nugo namuhuvvon §:s 4–5, de šaddaba goappašagat jođiheaddjin jus nubbi oažžu siidaoasi dahje bálddalas álggahanoasi § 4–4 mielde. Jus náittosdilli dahje ovttasássan nohká, de gustojit § 4–6 mearrádusat. Earát go náittosguimmežagat/ovttasássit eai sáhte ovttas leat siidaoasi jođiheaddjin. Jođiheaddji ferte ássat Norggas § 4–6 mearrádusaid mielde. Nubbi lađas : § 4–1 ja § 7–3 mearrádusat čilgejit bohccuid eaiggáduššama vuođđoeavttuid. Muhto nugo § 4–1 cealká, de galgá boazu gullat siidaoassái, ja eai buohkat geat devdet vuođđoeavttuid sáhte eaiggáduššat bohccuid muhtun siidaoasis. Lassin vuođđoeavttuide, de galgá olmmoš leat daid searvvis geat leat namuhuvvon §:s 4–9. Vaikko lea ge daid gaskkas geat namuhuvvojit §:s 4–9, de sus almmotge ii leat iešalddis vuoigatvuohta eaiggáduššat bohccuid siidaoasis. Siidaoasi jođiheaddji mearrida geaid bohccuid son váldá iežas siidaoassái. Jođiheaddji váldi mearridit gean bohccuid son váldá gehččui iežas siidaoassái, lea dan vuođul ahte sus lea ovddasvástádus dain bohccuin mat gullet su siidaoassái, ja sus ferte leat friddjavuohta mearridit ealu eaiggátvuođa ja geaid son háliida iežas siidaoassái ovttasbargoguoibmin. Son geas leat siidaoasis bohccot, ferte dohkkehit dan jus jođiheaddji sihtá su eret sirdit. Dalle ferte son gávdnat eará siidaoasi gos sus lea § 4–9 mielde vuoigatvuohta atnit bohccuid, ja gosa jođiheaddji fuollá su. Jus olmmoš ihcalis čievččastuvvo eret siidaoasis vaikko lea olu das bargan, ii ge gávnna eará siidaoasi masa searvá, de sáhttá leat ágga addit sutnje sierra siidaoasi § 4–3, 4. čuoggá mielde. Eaktun lea dieđusge ahte doppe lea birgenláhki ođđa siidaoassái, ja ahte § 4–3, 2. čuoggá eavttut devdojuvvojit. Lea siidaoasi jođiheaddji gii mearrida guđet bohccot ¶ galget ¶ njuvvojuvvot ¶ vuovdimassii, beroškeahttá das gean bohccot dat leat. Diekkár ¶ 10. Eai leat sámegillii jorgaluvvon. ¶ vuoigatvuohta jođiheaddjái lea dárbbašlaš vai ellui šaddá buoremus čoahkkádus. Dát sáhttá dagahit ahte muhtun ferte njuovvat buot bohccuidis, muhto dat fas ii dárbbaš mearkkašit ahte son massá gullevašvuođa siidaoassái. Sus lea ain mearka dán siidaoasis, ja sáhttá háhkat ođđa bohccuid dohko. Goalmmát lađas : Okta boazoeaiggát ii sáhte leat ovddasvástideaddji jođiheaddjin eambbo go ovtta siidaoasis. Ii guhtege sáhte eaiggáduššat bohccuid eambbo go ovtta siidaoasis. Jus muhtumis lea sihke oabbá ja viellja goabbatge siidaoasi jođiheaddjin, de son ii sáhte atnit bohccuid goappaš siidaosiin. Almmotge árvaluvvo njealját lađđasis spiehkastat agivuloš mánáide geaid váhne- mat eai eale ovttas. Sii ožžot atnit bohccuid sihke áhči ja eatni beale siidaosiin. Dát ár valuvvo danin vai mánás sáhttá leat boazodoallo-gullevašvuohta goappaš váhnemiidda ja sudno fulkkiide, ja eastadan dihte ahte gullevašvuođa válljen šaddá riidoáššin nu guhká go mánná lea agivuloš. Go mánná šaddá válddálaš, de ferte válljet goappá sajis atná bohccuidis. ¶ § 4–3. Siidaoasi ásaheapmi ¶ 1. Doallu (driftsenhet) mii pr. (dán lága fápmuideavdá § 4–1 eavttuid. ¶ Ođđa siidaoasi ásahettiin galgá boazolohku doalaásaheami formála eavttut leat devdojuvvon ¶ . 3. Njuolggadusat 2. čuoggás gustojit seammaláhkai go okta siidaoassi sirdojuvvo eará siidii, gč. § 8– 10. 4. Fylkkaboazodoallostivra ¶ sáhttá, ¶ erenoamáš ákkaid vuođul, gohččut orohaga dahje siidda ásahit ovtta dahje eanet siidaosiid. Ođđa siidanammadit jođiheaddji. ¶ Mearkkašumit § 4–3: ¶ 1. čuokkis : Dat geain dál lea doallu (driftsenhet) ožžot automáhtalaččat siidaoasi. 2. čuoggá vuosttaš lađđasis daddjo ahte ođđa siidaosiid sáhttá ásahit go siidda buot siidaosiid jođiheaddjit leat ovttamielalaččat dasa. Dát lea ođđa ortnet dálá njuolggadusaid ektui doaluid ásaheami birra. Olmmoš ii sáhte duohta ságas áibbas akto doaimmahit boazodoalu, muhto bargá ovttas earáiguin, namalassii siidaguimmiiguin. Siidaguimmežagat leat ieža dat geat buoremusat dihtet galle boazodoalli siidii čáhket, ja sii berrejit dan beassat mearridit. Lea mearri das man gallis siidii čáhket, ja dat ahte buohkat galget leat ovttaoaivilis, dahká ahte dárkilit árvvoštallojuvvo galle doaibmi boazodoalli siidii čáhket, dan boazologu ektui mii siiddas lea. Dán njuolggadusa deaŧalaš eaktu lea ahte ođđa siidaosiid ásaheapmi ii galgga dagahit ahte boazolohku šaddá alit go siidii mearriduvvon alimus lohku, geahča dás maŋŋelis. Man muddui lea eallinláhki rievddada guovlluid mielde, ja siida ieš diehtá galle siidaoasi siidii čáhket. Jus lágas mearrida unnimus boazologu siidaoassái, de sáhttá šaddat váttisin siidaosiid ásahemiin hukset bajás siidda mas leat leamaš stuora vahágat, ja gos juste bargofápmu dárbbašuvvo vai siida fas beassá julggiid nala. Go mearrádusain daddjo ahte siidaosiid jođiheaddjit galget leat ovttaoavilis, de dahkko dat deattuhan dihte ahte juste jođiheaddjit dat galget leat ovttaoaivilis. § 8–8 mielde leat juohke siidaoasis vihtta jiena jahkečoahkkimis, muhto ođđa siidaosiid ásaheami gažaldagas lea juohke siidaoasis okta jietna. Dainnalágiin mearridit siidaoasi jođiheaddjit dien ášši. 2. čuoggá mearrádusaid dáfus sáhttá jerrojuvvot guđe siiddas lea sáhka. Leat go geasse- vai dálvesiiddaid jođiheaddjit geat galget leat ovttaoaivilis? Sáhttit vástidit dien gažaldaga, de ferte vuos atnit muittus ahte ođđa siidaosiid ásaheapmi ii ¶ 11. Unnitlohku, Jon Meløy ja Arne G. Arnesen, evttoheaba čuovvovaš lasáhusa 2. čuoggá njealját oassái: «Fylkkaboazodoallostivra sáhttá biehttalit dohkkeheami jus juohke siidaoasi gaskamearálaš boazolohku šaddá vuollel 250 bohcco siidda/orohaga alimus boazologu ektui.» ¶ galgga lasihit boazologu meaddel dan mii lea mearriduvvon guovllus gosa ođđa siidaoassi lea jurddašuvvon. Vástádus dasa geat galget leat ovttaoaivilis, lea nappo dan duohken lea go alimus boazolohku biddjon geassesiidii, vai lea go maiddái dálvesiidii biddjon alimus boazolohku. Geahča eanet dán birra §:s 9–4 oktan mearkkašumiiguin. Jus alimus boazolohku lea biddjon dušše geassesiidii, de fertejit geassesiidda buot siidaosiid jođiheaddjit miehtat ásahit ođđa siidaoasi. Jus maiddái dálvesiidii lea mearriduvvon alimus boazolohku, de sáhttet dálvesiidda siidaosiid jođiheaddjit soahpat ásahit ođđa siidaoasi. Siidda siskkobealde – geassesiiddas dahje dálvesiiddas – ožžot jođiheaddjit ieža mearridit man galle siidaoasi dohko ásahuvvojit. Jus mahkáš ii leat mearriduvvon alimus boazolohku dálvesiidii, de galget namalassii buot geassesiidda jođiheaddjit leat ovttaoaivilis. Unna geassesiiddažiidda, omd. main lea okta bearaš, lea friddja mearridit galle siidaoasi sii dáhttot ásahit. Stuora geassesiiddain gos leat olu bearrašat sáhttá leat váttis olahit ovttamielalašvuođa. Jus geassesiiddas leat eanet juogut, de sáhttá álkit dáhpáhuvvat ahte ii oktage udno earáide eanet siidaosiid. Jus dilálašvuođat leat nie, de sáhttet unnit juogu boazodoallit, omd. dálvesiida bivdit ahte mearriduvvo alimus boazolohku sidjiide, gč. § 9–4. Dalle ožžot dán siidda siidaoasit vuođu mearridit ásahit ođđa siidaosiid. Jus unnit juohku geassesiidda siskkobealde dáinnalágiin ásaha ođđa siidaosiid, de sii eai sáhte vuosttaldit ahte geassesiidda eará siidaoasit sohpet lasihit siidaosiid logu dan boazologu siskkobealde mii sis dasto lea. Dát boazolohku lea geassesiidda boazolohku minus dat boazolohku mii mearriduvvo sierra ávžžuhusa mielde. Ovdamearkkas lea dálvesiida mii bivdá sierra mearriduvvot boazologu. Nu sáhttá maiddái geassesiidda eará čoahkkádus dahje joavku dahkat. Sáhttit govahallat ahte dálvesiida dahje eará joavku mii lea ožžon mearriduvvot sierra alimus boazologu, ja lea ásahan ođđa siidaosiid, ii šat hálit sierra alimus boazologu, muhto ahte geassesiidda boazolohku galgá leat áidna mearri. Dat ii sáhte čađahuvvot jus geassesiidda buot siidaosiid jođiheaddjit eai leat ovttaoaivilis. Muđui sáhtášii unnit joavku dábuhit alcces eanet siidaosiid earáid meaddel ja nu maiddái stuorát boazologu geassesiidda meriid siskkobealde. Dalle go dálvesiida dahje geassesiidda eará joavku dáid prinsihpaid mielde lea ásahan ođđa siidaoasi, de berrejit sii ovttasbarggu dihte earáiguin válljet jođiheaddjin dakkára gii lea siiddas bargan ja dovdá dilálašvuođaid. ¶ Dárkilvuođa dihte namuhit ahte ođđa siidaoassái galgá nammaduvvot ođđa jođiheaddji. Ii sáhte nappo addit ođđa siidaoasi olbmui geas juo ovdalaččas lea siidaoassi. Almmátge sáhttá ovttamielalašvuođas rievdadit bálddalas álggahanoasi siidaoassin, gč. § 4–4. Dat váikkuhivččii dasa ahte dát oassi ieš beassá ásahit bálddalas álggahanoasi, ja friddjabut earái jorahit doalu, gč. § 4–4 ja § 4–7 ovttas. Rievdamiin oaž ž u doallu maiddái eanet jienaid, gč. § 8–8. Go bálddalas álggahanoasi nie rievdada siidaoassin, de galgá sáhttit eaktudit ahte siidaoassi mas bálddalas álggahanoassi oktii vulggii, ii oaččo ásahit ođđa bálddalas álggahanoasi § 4–4 mielde ja ahte dat ii ge oaččo daguhuvvot earái. Dát ii mana vuostálaga dainna mii ovdalis lea daddjon dan birra ahte ii sáhte eavttuid bidjat ođđa siidaosiid ásaheapmái. Eavttut mat dás biddjojit, eai rievdat dan siidaoasi riektedili mas rievdaduvvon bálddalas álggahanoassi vulggii. Juo bálddalas álggahanoasi ásahettiin han massii siidaoassi vejolašvuođa daguhit jođihanovddasvástádusa earái ja massii maiddái vejolašvuođa ásahit ođđa bálddalas álggahanoasi. Mearrádusas čujuhuvvo maiddái dasa ahte galgá vuhtii váldit su barggu gii ohcá siidaoasi, gč. 2. čuoggá goalmmát lađđasa . Dát mielddisbuktá ahte olmmoš gii bargá bohccuiguin siiddas galgá válljejuvvot ovdalii dakkára gii ii leat searvan bargguide. Viidáseappot namuhuvvo ahte galgá vuhtii váldit ohcci eallindilálašvuođaid. Omd. lea govttolaš válljet bearašolbmo ovdalii ovttaskas olbmo. Bearaš almmotge ii leat ovdamunnin jus ii leat searvan boazodoalu bargguide. Lea maid lunddolaš válljet nuorra olbmuid ovdalii boarráseappuid. Dás gal almmotge sáhttet leat olbmot geat guhkes áiggi leat bargan boazodoalus, muhto eai leat ožžon doalu (driftsenhet), ja áigumuš lea formaliseret sin gullevašvuođa siidii siidaoasi ásahemiin. Jus son gean siida nammada siidaoasi jođiheaddjin lea náitalan, de rehkenastojuvvo maiddái su guoibmi jođiheaddjin, gč. § 4–5, 1. čuoggá. Ii sáhte nappo mearridit ahte guoibmi ii galgga leat jođiheaddjin. Seammaládje lea ovttasássiin, gč. § 4–5, 2. čuoggá. Ođđa siidaoasi ásaheapmái ii sáhte bidjat eavttuid mat eai boađe ovdan dán lágas. Ii sáhte omd. mearriduvvot ahte soames oažžu siidaoasi dainna eavttuin ahte ii ásat bálddalas álggahanoasi, dahje ahte son go heaitá, geatnegahtto addit siidaoasi dihto olbmui. Jus dákkár eavttuid bidjan ii gildojuvvo, de sáhttet áigái boahtit A, B ja C siidaoasit, mat sáhttet dagahit unohis dásse-erohusaid siidaosiid gaskka. ¶ Sihkkarastit ahte eai ásahuvvo siidaoasit almmá deavddikeahttá formála eavttuid, de ii leat ođđa siidaoassi ásahuvvon ovdal go fylkkaboazodoallostivra lea dan dohkkehan, geahča 2. čuoggá njealját lađđasa. Fylkkaboazodoallostivrra dárkkisteapmi lea čielga formála dárkkisteapmi, nugo dárkkistit dan ahte buot siidaosiid jođiheaddjit leat mieđihan ja ahte ođđa siidaoasi jođiheaddji lea válddálaš ja ássá Norggas. Jus siidaoassi ásahuvvo geassesiidda unnit čoahkkádussii, de galgá fylkkaboazodoallostivra dárkkistit ahte dán unnit čoahkkádusa siidaosiid jođiheaddjit leat mieđihan. Fylkkaboazodoallostivra galgá viidáseappot dárkkistit ahte dán unnit čoahkkádussii lea mearriduvvon alimus boazolohku, gč. mearkkašumiid ovdalis 2. čuoggá vuosttaš ja nuppi lađđasiidda. Jus fylkkaboazodoallostivra gávnnaha ahte ođđa siidaoasi ásaheami eavttut eai leat devdojuvvon, de ođđa siidaoassi ii dohkkehuvvo. Ođđa siidaoasi dohkkeheami biehttaleami sáhttá váidit Boazodoallostivrii. Maiddái ođđa siidaoasi dohkkeheami sáhttá váidit soames gii oaivvilda ahte eavttut eai leat devdojuvvon ja geas leat rievttalaš beroštumit áššis. Unnitlohku, Jon Meløy ja Arne G. Arnesen , evttoheaba čuovvovaš lasáhusa 2. čuoggá goalmmus boazologu ektui. Mearkkašupmi 2. čuoggá goalmmát lađđasa nuppi cealkagii: Unnitlogu evttohus lea seamma go eanetlogu evttohus, muhto dainna erohusain ahte unnitlohku háliida ásahit vejolašvuođa dalle go ođđa siidaoasi ásaheapmi sáhttá dagahit siidaosiid gaskamearálaš boazologu vuollel 250. Diekkár njuolggadusa haga ballaba soai ahte siida ii nagot vuosttaldit sávaldaga ásahit menddo olu siidaosiid. Dat fas sáhttá dagahit ahte siidaosiide šaddá nu vuollegis boazolohku ahte ii šat lea birgenláhki. Njuolggadus mearkkaša nappo ahte fylkkaboazodoallostivra ferte árvvoštallat lea go bealuštahtti ásahit eanet siidaosiid. Njuolggadus mearkkaša maiddái ahte jus siidaosiin šaddá boazolohku vuollel 250, de ferte siida bures ákkastallat manne áigu ásahit ođđa siidaoasi. Ágga addit lobi, sáhttá leat ahte orohaga dahje siidda doallovuohki lea dakkár ahte sáhttá leat bealuštahtti atnit unnit boazologu siidaosiin, ovdamearkka dihte jus stuora oassi sisaboađus boahtá duojis. Eará ágga sáhttá leat ahte okta dahje eanet siidaoasit main lea boazolohku vuollin leat nugohčoduvvon buolvadoalut, mat leat namuhuvvon § 4–4, 6. čuoggás ja mat iežaset iešvuođaid geažil eai berre lohkkot siidaosiid gaskamearálaš boazologu rehkenastimis. Dás deattuhuvvo ahte gaskamearálaš boazologu rehkenastimis galgá adnot mearriduvvon boazolohku, ii ge duohta boazolohku. Jurddašetnot čuovvovaš ovdamearkka: A-siiddas lea duohta boazolohku 900 ja leat golbma siidaoasi. Siida háliida ásahit ođđa siidaoasi. Dat lea álki jus siidda mearriduvvon alimus boazolohku lea 1000 dahje eanet. Jus alimus boazolohkomearri lea vuollel, de galget leat erenoamáš ákkat ovdal go fylkkaboazodoallostivra mieđiha ásahit ođđa siidaoasi. 3. čuoggás leat njuolggadusat dasa jus siida- oassi sirdojuvvo eará siidii. Dákko evttohuvvo seamma njuolggadus go ođđa siidaoasi ásaheapmái lea. 4. čuokkis : Sáhttá leat nu ahte orohat dahje geassesiida dárbbahivččii ođđa siidaosiid, muhto eai oaččo dan áigái dábálaš njuolggadusaid mielde go ii olahuvvo ovttamielalašvuohta. 4. čuoggá mearrádus lea njuolggadus mii galgá hehttet muhtun guovllu boazodoalu nohkamis. Mearrádus lea dakkár man galgá várrogasvuođain atnit. Lea čájehuvvon ahte boazodoalu ásaheapmi guovllu eará boazodolliid miela vuostá hárve lihkostuvvá. Mearrádus sáhttá maid adnot dalle go muhtun siidaoasi jođiheaddji ii šat fuola boazoeaiggáda iežas siidaoasi vuollái, vaikko son lea olu bargan siiddas ja siidaoasis, ja jođiheaddji seammás maiddái vuosttalda addimis dán boazoeaiggádii sierra siidaoasi. ¶ § 4–4. Bálddalas álggahanoassi ¶ 1. Siidaoasi ovddasvástideaddji jođiheaddji sáhttá, go lea deavdán 50 jagi, mearridit ahte ásahuvvo bálddalas álggahanoassi mii lea čadnojuvvon siidaoassái. Diekkár bálddalas álggahanoasi jođihanovdlađđasat seammaládje. ¶ 3. Juohke siidaoassi sáhttá ásahit dušše ovtta bálddalas álggahanoasi ¶ . Bálddalas álggahanoasi jođihanovddasvástánjuolggadusaid mielde. ¶ Mearkkašumit § 4–4: ¶ Lávdegoddi evttoha ahte siidaoassái sáhttá ásahuvvot bálddalas álggahanoassi, mii galgá sihkkarastit njuovžilis buolvamolsuma. Geahča dárkileappot evttohusa duogáža birra čuoggás 9.3.3 ¶ dás ovdalis. Bálddalas álggahanoasis galget álgovuorus leat seamma vuoigatvuođat, ovddasvástádus ja geatnegasvuođat go siidaoasis. Sátni bálddalas álggahanoassi lea válljejuvvon čájehit ahte dat gullá dábálaš siidaoassái ja galgá sihkkarastit nuorat buolvva vuoigatvuođaid. Bálddalas álggahanoasi ásaheapmi mielddisbuktá ahte dat siidaoassi masa bálddalas álggahanoasi ásahuvvo, ii sáhte sirdojuvvot earái go bálddalas álggahanoasi jođiheaddjái, gč. § 4–7, 1. čuoggá ovttas § 4–4, 4. ja 6. čuoggáiguin. Bálddalas álggahanoasi jođiheaddji galgá áiggi mielde badjelasás váldit dábálaš siidaoasi. Ahkerádji 50 jagi dasa ahte beassat ásahit bálddalas álggahanoasi, lea sihkkarastin dihte bálddalas álggahanoasi ulbmila, mii lea buolvamolsun. Diekkár ahkeráji haga sáhtáše bálddalas álggahanoasit ásahuvvot eará ulbmiliid dihte, ja sáhtášii geavvat nu ahte siidaosiid lohku lassánivččii beliin. ¶ Go náittosguimmežagat dahje ovttasássit ovttas jođiheaba siidaoasi, de sáhttá bálddalas álggahanoassi ásahuvvot go nubbi sudnos deavdá 50 jagi. 1. čuoggá vuosttaš lađas mearrida ahte lea siida- oasi jođiheaddji gii ieš sáhttá ásahit bálddalas álggahanoasi ja ieš nammadit dasa jođiheaddji. Jus náittosguimmežat/ovttasássit ovttas jođiheaba, de ferteba soai leat ovttaoaivilis das gii nammaduvvo bálddalas álggahanoasi jođiheaddjin. Bálddalas ¶ álggahanoasi ¶ ásaheapmái ¶ eai dárbbaš siidda eará siidaosiid ovddasvástideaddji jođiheaddjit miehtat. 1. čuoggá nubbi lađas almmuha gii sáhttá oažžut bálddalas álggahanoasi jođihanovddasvástádusa. Dat leat vuosttažettiin dábálaš siidaoasi jođiheaddji mánát ja mánáidmánát. Lávdegoddi evttoha viidáseappot ahte maiddái earà lagas fuolkkit sáhttet nammaduvvot bálddalas álggahanoasi jođiheaddjin. Sii leat namuhuvvon §:s 4–9, muhto galget gullat nuorat bulvii go siidaoasi jođiheaddji. Vejolašvuohta ásahit bálddalas álggahanoasi earái go iežas mánnái dahje áhkkubii/áddjubii addá sidjiide geain eai leat maŋisboahttit geat álget boazodollui, vejolašvuođa háhkat veahki. Dán veahkkái mielddisbuktá njuolggadus fas vejolašvuođa bargat boazodoalus. Lea dattege deattuhuvvon ahte son galgá gullat nuorat bulvii, namalassii bulvii mii lea maŋŋelis jođiheaddji buolvva. Ii sáhte nappo nammadit iežas ahkáhačča jođihit bálddalas álggahanoasi. Ulbmil bálddalas álggahanosiin lea oažžut áigái njuovžilis buolvamolsuma, ja lágidit nuorat bulvii vejolašvuođa joatkit boazodoalus. Dušše válddálaš agi olbmot sáhttet oažžut bálddalas álggahanoasi jođihanovddasvástádusa. Dasa lassin galgá son boazodoalus unnimusat golbma jagi bargan buot bargguid ovttas siidaoasi jođiheddjiin. Mánná mii lea čuvvon váhnemiid doalu unnivuođa rájes, deavdá dábálaččat dán eavttu go šaddá válddálaš. Ii leat nappo dárbu bargat vel golbma jagi maŋŋel go lea ollen válddálašvuođa ahkái. Golmma jagi bargama gáibádus lea sihkkarastin dihte ahte sus gii oažžu bálddalas álggahanoasi jođihanovddasvástádusa leat návccat oažžut diekkár ovddasvástádusa. Gáibádus galgá maiddái sihkkarastit ¶ ahte ¶ dovdá ¶ dan ¶ siidda dilálašvuođaid gos oažžu mieldeovddasvástádusa. 1. čuoggá goalmmát lađas : Bálddalas álggahan- oasi jođiheaddjis leat seamma vuoigatvuođat ja geatnegasvuođat go siidaoasi jođiheaddjis, muhto daid gáržžádusaiguin mat čuvvot bálddalas álggahanoasi. Dát mielddisbuktá ee. ahte doaluid jođiheaddjit galgaba ovttas doaimmahit boazodoalu. Bálddalas álggahanoasi jođiheaddji ii sáhte ¶ 12. Unnitlohku, Karen Marie Eira Buljo, ii hálit vejolašvuođa gáržžidit dušše ovtta mánnái. 13. li leat sámegillii jorgaluvvon. ¶ johtit eará orohahkii dahje geasseorohahkii dábálaš siidaoasi addin lobi haga. Bálddalas álggahanoasi jođiheaddji ii leat almmotge juohke oktavuođas dábálaš siidaoasi vuollásaš. Bálddalas álggahanoasi jođiheaddji galgá seammaládje go siidda eará jođiheaddjit miehtat ođđa siidaoasi ásaheapmái § 4–3 mielde. Lea bálddalas álggahanoasi jođiheaddji gii galgá boazodoalu joatkit boahtte buolvvas, ja dan dihte lea hui deaŧalaš ahte son beassá leat mielde mearrideame geat su boahttevaš ovttasbargoguoimmit šaddet. Bálddalas álggahanoasi jođiheaddjis lea maiddái orohaga ja siidda jahkečoahkkimiin jienastanvuoigatvuohta, muhto sus leat dušše guokte jiena, gč. § 8–8. Jus son gii oažžu bálddalas álggahanoasi, lea náitalan, šaddá maiddái guoibmi bálddalas álggahanoasi jođiheaddjin, gč. njuolggadusaid §:s 4–5, 1. čuoggá. Seammaládje lea ovttasássiin § 4–5, 2. čuoggá mielde. Bálddalas álggahanoasi jođiheaddji ii sáhte ieš ásahit bálddalas álggahanoasi, ii ge sáhte siidaoasi jođiheaddji mieđieheami haga sirdit jođihanovddasvástádusa earái, gč. mearrádusaid 3. čuoggás. Geahča dábálaš siidaoasi ja bálddalas álggahanoasi gaskavuođa birra čuoggás 9.3.3 ¶ dás ovdalis. 2. čuokkis : Bálddalas álggahanoasi ásahettiin galgá vuhtii váldit seamma dilálašvuođaid go dábálaš siidaoasi ásaheamis, gč. § 4–3, 2. čuoggá nuppi ja goalmmát lađđasiid, ja čujuhuvvo dáid mearrádusaid mearkkašumiide. Nu go namuhuvvon, de lea njuolggadusa ulbmil sihkkarastit njuovžilis buolvamolsuma. Dát mielddisbuktá dábálaččat ahte bálddalas álggahanoasi jođiheaddji dábálaččat gullá nuorat bulvii go siidaoasi jođiheaddji. Nu lea ge deattuhuvvon ahte mánná dahje áhkkut/áddjut sáhttá jođihit bálddalas álggahanoasi. Jus eará fuolki válljejuvvo bálddalas álggahanoasi jođiheaddjin, de galgá son maid gullat nuorat bulvii go siidaoasi jođiheaddji, gč. 1. čuoggá nuppi lađđasa. Seammaládje go ođđa siidaosiid ásahettiin, gč. § 4–3, de galgá maiddái bálddalas álggahanosiid ásahettiin doahttalit siidii mearriduvvon alimus boazologu, gč. § 9–4. Jus siidda siidaosiide lea mearriduvvon alimus boazolohku, gč. § 9.5 viđát lađđasa vuosttaš cealkaga, de várra galggašii gáibidit ahte siidaoasi ja dasa gulli bálddalas álggahanoasi boazolohku ii galgga oktiibuot leat badjel siidaoassái mearriduvvon boazologu. Diekkár njuolggadusa livččii datte váttis čuovvut. Dál lea gal nu ahte evttohuvvon njuolggadus mielddisbuktá ahte eará siidaoasit šaddet unnidit boazologu dađi mielde go bálddalas álggahanoassi ovdána, muhto go buot siidaosiin lea vejolašvuohta ásahit bálddalas álggahanoasi, de dát ortnet ii dagat govttohis siskkáldas dilálašvuođaid. Maiddái bálddalas álggahanoasi ásahettiin bohciida gažaldat guđe siidii boazolohku gullá. Dás čujuhuvvo mearkkašumiide § 4–3, 2. čuoggái. 3. čuokkis : Dábálaš siidaoassái ii sáhte ásahuv- vot eambbo go okta bálddalas álggahanoassi. Jus leat eanet mánát geat háliidivčče siidaoasi, de ožžot sii siidaoasi dušše jus siidda buot siidaoasit mihtet dasa. Maiddái bálddalas álggahanoasi jođiheaddjit galget mieđihit, go sis leat seamma vuoigatvuođat go dábálaš siidaosiin, gč. 1. čuoggá goalmmát lađđasa. Bálddalas álggahanoassi lea čadnon siidaoassái dainna lágiin ahte bálddalas álggahanoassi ii sáhte sirdot earái dan siidaoasi jođiheaddji mieđiheami haga, mas bálddalas álggahanoassi vuolgá ¶ . 4. čuokkis : Jus dan siidaoasi, mas bálddalas álg- gahanoassi lea vuolgán, jođiheaddji jápmá dahje heaitá, de časkojuvvojit bálddalas álggahanoassi ja siidaoassi automáhtalaččat oktii ja siidoasi ođđa jođiheaddjin šaddá buohtalas doalu jođiheaddji, gč. 4. čuoggá. Dasto sáhttá ásahuvvot ođđa bálddalas álggahanoassi. 5. čuokkis : Seammaládje go ođđa siidaoasi ása- hettiin, gč. § 4–3, galgá bálddalas álggahanoasi ásaheapmi dieđihuvvot fylkkaboazodoallostivrii, mii dárkkista ahte formála eavttut devdojuvvojit. Easkka go dat lea dahkkon, lea ásaheapmi rievttálaččat ásahuvvon. 6. čuokkis : Dilálašvuođat sáhttet rievdat nu ahte lea lunddolaš ahte bálddalas álggahanoasi jođiheaddji sirdá siidaoasi jođiheaddji sadjái. Soai sáhttiba dalle soahpat lonuhit sajiid. Bálddalas álggahanoassi ¶ šaddá ¶ dábálaš ¶ siidaoassi. ¶ Dat mearkkaša earret eará ahte das leat vihtta jiena orohat- ja siidajahkečoahkkimiin, eai ge guokte. Ovdalaš siidaoassi šaddá dál bálddalas álggahanoassi ja dasa gustojit seamma njuolggadusat go bálddalas álggahanoassái buolvamolsuma várás. Dieđusge ii leat lunddolaš dán gohčodit bálddalas ¶ álggahanoassin, ¶ muhto ¶ baicca penšonistaoassin. Dan ii sáhte sirdit earái, ja go jođiheaddji jápmá, de mánná dát doallu dábálaš siidaoassái. Ii leat dárbu gáržžidit vejolašvuođa sirdit diekkár dábálaš siidaoasi, go dat áiggi mielde ii galgga jorrat buohtalas penšonistaoassáii. Dábálaš siidaoasi sáhttá dalle sirdit § 4–7 njuolggadusaid ¶ 14. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. 15. Unnitlohku, Karen Marie Eira Buljo, ii hálit gáržžidit vejolašvuođa dušše ovtta mánnái. Su sierracealkámuš lea mielddusin (dárogiel teavsttas). ¶ mielde. Ođđa bálddalas álggahanoasi gal ii sáhte ásahit nu guhká go penšonistaoassi bistá. ¶ § 4–5. Náittosguoimmi/ovttasássi sadji ¶ 1. Jus siidaoasi ovddasvástideaddji lea náitalan dac) soai leaba ovttas eallán vihtta jagi. ¶ Mearkkašumit § 4–5: ¶ 1. čuoggá vuosttaš lađas vástida 1978-lága 4. § nuppi lađđasa nuppi cealkagii. Jus náittosguimmežagain lea oktasaš siidaoassi, de soai maiddái ovttas ovttasvástideaba buot geatnegasvuođaid. 1. čuoggá nubbi lađas : Lea iešalddis buorre ahte náittosguimmežagat ovttas jođiheaba doalu, muhto dán oktasašvuođas lea maiddái ovddasvástádusa bealli. Dan guoibmái geas leat dušše moadde bohcco, ii ge bargga ieš boazodoalus, sáhttá dát ovddasvástádus ¶ gártat ¶ noađđin. ¶ Dakkár dilálašvuođain galgá leat sudnuide vejolaš soahpat ahte dušše nubbi lea jođiheaddji. Maiddái eará olbmot han sáhttet eaiggáduššat ealus bohccuid almmá dan haga ahte šaddat solidáralaš ovddasvástideaddjin ovttas siidaoasi jođiheddjiin, ii ge leat dárbu ráhkadit náittosguoibmái garreset njuolggadusaid. Diekkár vejolašvuohta náittosguoibmái cealkit eret solidára-ovddasvástádusa leat ovddasvástideaddji jođiheaddjin, čuovvu njuolggadusaid mat muđui gustojit náittosguimmežagaide. Máŋgga oktavuođas ii soaitte olmmoš háliidit almmuhit iežas gullevašvuođa náittosguoibmái, gč. ovdamearkka dihte suoidnemánu 4. beaivvi 1991 náittoslága nr. 47, 40. § dan birra ahte náittosguoibmi akto ovddasvástida dan vealggi maid váldá badjelasás. Almmotge lea okta gáržžádus skábmamánu 21. beaivvi 1952 nr. 2 vearromáksinlága 37. §:s, mas ¶ daddjo ¶ ahte ¶ náittosguimmežagat solidáralaččat ovddasvástidit dan vearu mii biddjo sudnuide oktii; muhto das sáhttá nubbi náittosguoibmi beassat jus gáibida sierra livdnema. Náittosguimmežagat berrejit nappo sáhttit dieđihit ahte sudnos ii leat oktasaš ovddasvástádus siidaoasi dáfus. Dás čujuha lávdegoddi muđui Sámedikki miessemánu 30. beaivvi 2000 boazodoalloplána čuoggái 13.1. Dat mii dás daddjo vejolašvuođa birra cealkit eret jođiheami mieldeovddasvástádusa, guoská maiddái dalle go náittosguimmežagain lea goabbat siidaoassi, gč. 1. čuoggá goalmmát lađđasa . Dan náittosguoimmis mii ii čálit iežas mieldeovddasvástideaddjin boazodoallo-dieđáhussii, lea dasto oađđi siidaoassi nu guhká go náittosdilli dahje ovttasássan bistá. 1. čuoggá goalmmát lađđasa mearrádus mield- disbuktá ahte vaikko náittosguimmežagain lea goabbat siidaoassi, de soai náittosdilis eaba leat eará rievttálaš dilis go sii geat ovttas jođihit ovtta siidaoasi. Jus náittosdilli nohká, de šaddet fas rievttálaččat guokte siidaoasi, gč. § 4–6. 2. čuoggá mearrádus lea ođas, ja dás ár valuvvo ahte vissis ovttasássamat leat ovttadássásaččat náittosdiliin dan dáfus ahte sáhttit eaiggáduššat bohccuid, ja jođihit siidaoasi. Leat biddjon eavttut dasa gii rehkenastojuvvo ovttasássin. Eavttut leat vižžojuvvon eará lágain mat atnet náittosdili ja ovttasássama ovttadássásažžan. Ovttasássit mat bohtet njuolggadusa vuollái, leat ovttasássit geain leat oktasaš mánát, dahje bárat mat ovdal leat leamaš náitalan goabbat guimmiin, gč. guovvamánu 28. beaivvi 1997 nr. 19 álbmotoadjolága § 1– 5. Viidáseappot leat mielde ovttasássit geain eai leat oktasaš mánát, muhto geat leat ovttas eallán unnimusat vihtta jagi. Lávdegoddi oaivvilda ahte maiddái ovttasássan mánáid haga sáhttá leat nu bistevaš ¶ ahte ¶ dat ¶ boazodoallolágas ¶ berre buohtastahttot náittosdiliin. Eará oktavuođain, gč. omd. suoidnemánu 4. beaivvi 1991 nr. 45 lága dállodoallo-ovttastumiid birra, mas rádji lea guokte jagi. Boazodoallolága njuolggadusaid dáfus atná lávdegoddi guokte jagi beare oanehis áigin, ja lea dan dihte gávnnahan ahte viđa jagi ovttasássan lea heivvolaš mearri ovdal go ovttasássan buohtastahtto náittosdiliin. ¶ § 4–6. Náittosdili dahje ovttasássama nohkan ¶ Jus náittosguimmežagat/ovttasássi guimmežagat leat ovttas jođihan siidaoasi, gč. § 4–5, ja nubbi sudkaboazodoallostivrii . ¶ Mearkkašumit § 4–6: ¶ Mearrádusas ¶ leat ¶ njuolggadusat ¶ daid dilálašvuođaide ¶ goas ¶ náittoguimmežagain/ ovttasássiin lea leamaš oktasaš siidaoassi. Vuosttaš lađas regulere dilálašvuođaid jus nubbi jápmá. Dán mearrádusa mielde oažžu báhcán guoibmi (leaska dahje báhcán ovttasássi) iešalddis akto jođihanovddasvástádusa. Jus náittosguimmežagat/ovttasássit eaba leat ovttas leamaš siidaoasi ovddasvástideaddjin, de ii leat báhcán guoimmis ¶ vuosttašriekti ¶ oažžut ¶ siidaoasi jođihanovddasvástádusa. ¶ Dalle ¶ sirdin dáhpáhuvvat § 4–7 njuolggadusaid mielde. Jus guimmežagain lea leamaš goabbat siidaoassi, de nubbi siidaoassi loahpahuvvo jus báhcán guoibmi váldá badjelasás jápmán guoimmi siidaoasi. Jus jápmán guoimmi siidaoassi daguhuvvo maŋisboahttái dahje eará olbmui § 4–7 mielde, de sáhttá báhcán guoibmi fas jođihit iežas siidaoasi, geahča dás ovdalis mearkkašumiid 1. čuoggá goalmmát lađđasii. Nubbi lađas regulere dilálašvuođaid earrá- neami ja goabbat sadjái fárrema dáfus. Mearrádusa sisdoallu lea ahte náittosguoibmi gii náittosdili bokte oaččui mieldeovddasvástádusa siidaoasi dáfus, massá dán ovddasvástádusa jus sierraneaba dahje earráneaba. Ovttasássama dáfus lea seammaládje jus mannaba goabbat sadjái. Náittosguimmežagat ¶ mat ¶ earránit ¶ dahje ovttasássit mat mannet goabbat sadjái, sáhttet soahpat ahte son gii massá mieldeovddasvástádusa, ain oažžu eaiggáduššat bohccuid siidaoasis, ja soai oažžuba maid soahpat ahte son akto váldá siidaoasi ovddasvástádusa. 1978-lága mielde lea juo diekkár vejolašvuohta, muhto dasa gáibiduvvo guovllustivrra mieđiheapmi. Lávdegoddi ii ane eiseválddiid mieđiheami dárbbašlažžan. Jus beallelaččat ieža soahpaba ahte nubbi jođihišgoahtá doaimma, de lea juo čielggas ahte son geas lea vuosttašvuoigatvuohta ieš ii beroš, ja dalle ii leat eahpelunddolaš ahte nubbi joatká akto-ovddasvástideaddjin. Dalle eai šat dárbbaš eiseválddit dan dohkkehit. Jus guimmežagain lea goabbat siidaoassi, de čuovvu § 4–5, 1. čuoggá njuolggadusaid goalmmát lađđasis, gč. 2. čuoggá, ahte soai ovttaseallimis adnojuvvoba oktan siidaoassin. Jus earráneaba/ fárreba goabbat sadjái, de rehkenastojuvvo sudnos fas goabbat siidaoassi, ja beallelaččat šaddaba goabbat siidaoasi jođiheaddjin. Diekkár oktavuođain sáhttá šaddat váttis sudnuide joatkit ovtta siiddas. ¶ § 4–7. Siidaoasi jođihanovddasvástádusa sirdin ¶ 1. Jus bálddalas álggahanoassi nugo namuhuvvon §:s 4–4 ii leat ásahuvvon, de sáhttá siidaoasi jođiheaddji sirdit siidaoasi jođihanovddasvástáseammaládje. ¶ 3. Siidaoasi sirdin galgá dieđihuvvot fylkkaboazoeavttut leat devdojuvvon. ¶ Mearkkašumit § 4–7: ¶ Dát ¶ paragráfa ¶ lea ¶ jurddašuvvon ¶ reguleret dilálašvuođaid jus siidaoasi jođiheaddji heaitá jođiheaddjin dahje jápmá. 1. čuoggá vuosttaš lađđasa mielde sáhttá olmmoš guhte ii šat hálit jođihit siidaoasi, sirdit jođiheami mánnái, áddjubii/áhkkubii dahje eará olbmui geas § 4–9 mielde lea vuoigatvuohta eaiggáduššat bohccuid siidaoasis. Molssaeaktun lea heaittihit siidaoasi, gč. § 4–8. Jođihanovddasvástádusa sirdin – ja nu siidaoasi joatkin – lea ahte ii leat ásahuvvon bálddalas buolvamolsunoassi, gč. § 4–4, Jus dat lea ásahuvvon, de bálddalas álggahanoasi jođiheaddji šaddá automáhtalaččat dábálaš siidaoasi jođiheaddjin, gč. § 4–4. 4. čuoggá, jus dábálaš siidaoasi jođiheaddji heaitá dahje jápmá. 1. čuoggá nubbi lađas eaktuda ahte son gii váldá badjelasás siidaoasi lea válddálašvuođa agis, namalassii badjel 18 jagi. Eavttu ii sáhte ložžet. Válddálašvuođa gáibádus guoská maiddái dábálaččat mánnái dahje áddjubii/áhkkubii, muhto das sáhttá fylkkaboazodoallostivra erenoamáš dilálašvuođain dohkkehit sirdima agivuloš olbmui. Lávdegoddi čujuha 1978-lága 4. § vuosttaš cealkaga ovdabargguide. Ot.prp. nr. 28 (1994–95) sámegiel jorgaleamis daddjo 43. siiddus ahte sáhttá dohkkehit sirdima agivuloš olbmui dain oktavuođain go válddálašvuođa gáibádus ii leat govttolaš, ja go sirdin muđui lea heivvolaš. Fylkkaboazodoallostivrra dohkkeheami eaktun sirdit siidaoasi agivuloš olbmui lea ahte soames eará lea siidaoasi ovddasvástideaddjin dassážii go ieš šaddá válddálaš. Diekkár gáibádus čuovvu cuoŋománu 22. beaivvi 1972 nr. 3 vergemålsloven ¶ nuppiid ¶ opmodaga hálddašeami birra). Sáhttá maid ložžet gáibádusa golmma jagi bargama birra boazodoalus. Sáhttá jurddašit ovdameakkaid dakkáriid go ahte mánná oalle maŋŋit álgá boazodollui, jus omd. soaitá leat eará guovllus riikkas ássan mánnávuođas. Son sáhttá liikká váldit badjelasás siidaoasi jus duođaštuvvo ahte son sáhttá eará ládje oahpu gazzat, ja go siidda eará boazodoallit áigot veahkehit su. 2. čuoggás leat njuolggadusat siidaoasi sirdima birra go jođiheaddji jápmá. Mearrádusa dárkilet ipmárdusa ¶ hárrái ¶ čujuhuvvo ¶ čuoggá mearkkašumiide. Maiddái dalle go siidaoasi jođiheaddji jápmá, galgá dat mánná dahje áddjut/ áhkkut gii váldá doalu badjelasás, leat válddálaš, muhto fylkkaboazodoallostivra sáhttá ložžet gáibádusa. Eará olmmoš gii váldá doalu badjelasás, galgá leat válddálaš, ja das ii sáhte ložžet. Geahča mearkkašumiid 1. čuoggá nuppi lađđasii. Mearrádus mielddisbuktá ahte siidda eará boazoeaiggádat galget vuhtii váldit siidaoasi sirdima go jođiheaddji jápmá. Siidaoasi jođihanovddasvástádusa ii almmotge sáhte vaikko gii váldit, muhto dušše olmmoš gii lea namuhuvvon § 4–9 vuosttaš lađđasis. Mearrádus ii regulere dárkileappot sin gaskavuođaid geat devdet eavttuid váldit badjelasáset siidoasi. Sii fertejit soahpat guovvamánu 21. beaivvi 1930 árbejuohkinlága ja njukčamánu 3. beavvi 1972 nr. 5 árbelága mielde. Lávdegoddi lea árvvoštallan berrejit go ráhkaduvvot njuolggadusat dan birra gii galgá siidaoasi váldit badjelasás jus árbbolaččat eai ieža soaba, omd. ¶ ahte ¶ boarráseamos ¶ mánás ¶ livččii vuosttašvuoigatvuohta. Lávdegoddi ii leat atnán riektan evttohit diekkár njuolggadusaid, go dat sáhttá bearehaga rihkkut árbevieruid. Boazodoalus oainnat ii leat boarrásepmosis diekkár vuosttašvuoigatvuohta nugo omd. norga boandarievttis. Sámi ser vodagain lea baicca nuoramusas leamaš vuoigatvuohta. Almmotge lea váttis lágas mearridit nuoramussii vuosttašvuoigatvuođa, go diekkár njuolggadus ii leat vuoiggalaš jus siidaoasi jođiheaddji jápmá nuorran, ja nuoramus lea beare nuorra váldit badjelasás ovddasvástádusa. Dás ii leat leskii/báhcán guoibmái ge ár valuvvon ¶ vuosttašvuoigatvuohta ¶ váldit ¶ siidaoasi jođihanovddasvástádusa. Dat dieđusge guoská daid dilálašvuođaide goas sus ii leat mieldeovddasvástádus siidaoasi jođiheamis. Jus sus lea mieldeovddasvástádus, de gustojit § 4–6 vuosttaš lađđasa mearrádusat. ¶ § 4–8. Siidaoasi heaittiheapmi ¶ siidaoasi ¶ ovddasvástideaddji ¶ jođiheaddji heaittiha iežas boazodaolu dahje jus son jápmá ja ovddasvástádus ii sirdojuvvo earái § 4–4 nr. 4 dahje § 4–7 njuolggadusaid mielde, de galgá siidaoassi heaittihuvvot ja bohccot vuvdojuvvot jus eai sirdodan siidaoassái masa ásahuvvui. ¶ Heaittiheapmi vuosttaš ja nuppi lađđasa mielde dieđihuvvo fylkkaboazodoallostivrii. Jus siidaoasi dahje bálddalas álggahanoasi boadieđihit ¶ siidaoasi ¶ jođiheaddjái ¶ čuovvovaš heaittiheami birra. Dieđihuvvot galgá unnimusat guhtta mánu ovdal nuppe jagi boazodoallodieđáhusa ¶ sáddema ¶ áigemeari. ¶ Heaittiheami čađaheami mearrádus vuosttaš lađđasa mielde doaimmahuvvo seammaládje. Olbmos gii heaittiha siidaoasi dahje bálddalas álggahanoasi, lea almmotge vuoigatvuohta eaiggoalmmát lađđasa njuolggadusaid mielde. ¶ Mearkkašumit § 4–8: ¶ Vuosttaš lađas : Jus siidaoassi heaittihuvvo, de jođiheaddji dábálaččat ieš fuolaha ahte bohccot njuvvojit dahje mannet eará siidaoassái. Jus heaittiheapmi lea jápmima geažil, de árbbolaččat dábálaččat fuolahit dárbbašlaš heaittihandoaimmaid. Dábálaččat dáidà lagas fuolki badjelasás váldit siidaoasi jođiheami § 4–7 mielde. Jus siidaoassái lea ásahuvvon bálddalas álggahanoassi, de dan jođiheaddji váldá badjelasás siidaoasi jođiheami, gč. § 4–4, 4. čuoggá. Muhto jus dat ii dáhpáhuva, de galgá siida fuolahit ahte bohccot vuvdojuvvojit. Dát ovddasvástádus lea siidda stivrras, jus dakkár lea ásahuvvon, gč. § 8–11. Jus ii leat ásahuvvon siidastivra, de lea siidda nammadan gulahallanolbmos diet ovddasvástádus, gč. § 8–12, 4. čuoggá. Nubbi lađas regulere dilálašvuođaid dalle jus bálddalas buolvamolsunoasi jođiheaddji heaitá dahje jápmá. Jus bálddalas álggahanoassi ii sirdojuvvo § 4–4, 3. čuoggá nuppi lađđasa mielde, de dan siidaoasi jođiheaddji mas bálddalas álggahanoassi lea vuolgán, váldá badjelasás bálddalas álggahanoasi bohccuid ovddasvástádusa. Diekkár heaittiheapmi mielddisbuktá ahte dábálaš siidaoasi jođiheaddji sáhttá ásahit ođđa bálddalas álggahanoasi olbmui gii deavdá § 4–4 eavttuid. Goalmmát lađas čuovvu lunddolaččat siidaoasi dahje bálddalas álggahnaoasi ásaheami dieđihangeatnegasvuođa, gč. § 4–3, 2. čuoggá njealját lađđasa ja § 4–4, 5. čuoggá, dahje siidaoasi jođihanovddasvástádusa sirdima, gč. § 4–6 goalmmát lađđasa ja § 4–7, 3. čuoggá. Njealját lađas: Siidaoasi ovddasvástideaddji jođiheami eaktun lea ahte sus lea ealu ovddasvástádus. Jus eai leat vissis meari bohccot, de lea dušši hupmat ovddasvástádusa birra. Lea maiddái deaŧalaš eastadit doaluid, nugo leat ovdamearkkat 1978-lága olis. Dan dihte ár vala lávdegoddi ahte siidaoassi gahččá eret jus boazolohku boahtá vissis meari vuollelii. Boazodoalus sáhttet almmotge leat stuora rievdamat. Boraspiret, lássahuvvon guohtumat dahje lihkohisvuođat sáhttet sakka unnidit boazologu, ja siidaoassi gahččá eret easkka go boazolohku lea máŋga jagi leamaš vuollel dihto meari. Go boazolohku 5 jagi lea leamaš vuollel 50, de lea boazodoallu mannan nu maŋos ahte ii leat lunddolaš doalahit sierra siidaoasi daid vuoigatvuođaiguin ja geatnegasvuođaiguin mat dan čuvvot. Deattuhuvvo ahte diet vihtta jagi eai gollagoađe ovdal go evttohuvvon njuolggadusat leat fápmui boahtán. Mii dás lea daddjojuvvon, gusto seammaládje bálddalas álggahanoassái. Jus diekkár oassi gahččá eret vuollegis boazologu geažil, de sáhttá siidaoasi jođiheaddji ásahit ođđa bálddalas álggahanoasi. Jođiheaddji sáhttá diktit seamma olbmo gii aiddo lea massán iežas bálddalas álggahanoasi, jođihit ođđa doalu. Dáidá gal dáhpáhuvvat ahte jođiheaddji dán háve vállje eará. Go siidaoasis lea njeallje jagi maŋŋálaga leamaš boazolohku vuollel 50, de galgá jođiheaddjái dieđihuvvot ahte doallu heaittihuvvo jus boazolohku nuppi dieđáhusas ii leat badjel 50. Lea dárbbašlaš dieđihit vai doallu beassá ráhkkanit heaittiheapmái. Son beassá máiddái cegget ealu 50 bohccui dahje badjelii. Dieđiheapmi lea maid dárbbašlaš vai boazoeaiggát sáhttá fuolahit ahte su bohccot sirdojuvvojit eará siidaoasi gehččui. ¶ § 4–9. Geas sáhttet leat bohccot siidaoasis ¶ Earret jođiheaddji iežas bohccot, sáhttet siidaoasis leat čuovvovaš olbmuid bohccot, jus sii fal devdet § 4–1 ja § 7–3 eavttuid: a) Jođiheaddji náittosguoimmi dahje ovttasássi, gč. § 4–5 nr. 2. b) Jođiheaddji fulkkiid njuolga bajás- dahje vulos5, 2. čuoggá. ¶ Olbmos geas leat leamaš bohccot siidaoasis mii sirdojuvvo ođđa jođiheaddjái, galgá ain leat vuoigateavttuid . ¶ Mearkkašumit § 4–9: ¶ Siidaoassái sáhttet gullat maiddái earáid go jođiheaddji bohccot. Seammalágán njuolggadus lea 1978-lága 4. § nuppi lađđasa guđát cealkagis. Nugo ovdalis namuhuvvon čuoggás 6.2.4 ¶ de leat dáin njuolggadusain muhtun unohis bealit. Lávdegoddi lea árvvoštallan ii evttohit eará ráddjejumiid bohccuid eaiggáduššamii go daid mat leat mearkavuoigatvuhtii § 7–3 mielde. Muhto nu eatnagiid birra go das lea sáhka, de sáhttá siidaoasi jođiheaddjái šaddat váttisin vuosttaldit sin sávaldaga atnit bohccuid siidaoasis. Nie oallut olbmuid gaskkas fertešii maid ráddjet geain galgát leat boazodoallovuoigatvuođat. Eai buohkat sáhtáše oažžut daid vuoigatvuođaid mat leat namuhuvvon láhkaevttohusa 5. kapihttalis. § 4–9 muitala nappo geat sáhttet siidaoasis eaiggáduššat bohccuid, muhto dát iešalddis ii mearkkaš ahte sii sáhttet gáibidit atnit siidaoasis bohccuid. Lea siidaoasi jođiheaddji gii § 4–2 nuppi lađđasa mielde mearrida besset go §:s 9–4 namuhuvvon olbmot eaiggáduššat bohccuid su siidaoasis, gč. mearkkašumiid § 4–2 nuppi lađđasii. Vuođđoeaktun beassat eaiggáduššat bohccuid siidaoasis lea ahte son deavdá § 4–1 ja § 7–3 eavttuid. Čujuhuvvo dan dáfus dieid paragráfaid mearkkašumiide. Dasa lassin galgá son leat dakkár oktavuođas siidaoasi jođiheaddjái go namuhuvvo vuosttaš lađđasa a-f bustávain. Sáhttet čuožžilit erenoamáš váttisvuođat jus jođihanovddasvástádus sirdojuvvo dahje siidaoassi heaittihuvvo, muhto dat lea geahččaluvvon regulerejuvvot nuppi ja goalmmát lađđasiin. Njealját lađđasis addo vejolašvuohta garvit gullevašvuođa vuosttaš lađđasa mielde. ¶ Vuosttaš ¶ lađđasa ¶ a-bustáva ¶ mielde ¶ lea jođiheaddji náittosguoimmis dahje ovttasássis vuoigatvuohta eaiggáduššat bohccuid. Dán mearrádusa ¶ mielde ¶ rehkenastojuvvo ¶ ovttasássin olmmoš gii deavdá § 4–5, 2. čuoggá eavttuid. Vaikko son ii deavdde ge § 7–3 vuosttaš lađđasa eavttuid mearkavuoigatvuođa birra, de oažžu son náittosdili dahje ovttasássama olis vuoigatvuođa merkii § 7–3 goalmmát lađđasa mielde. A-bustáva njuolggadus gusto dušše dalle go náittosguoimmis/ovttasássis ii leat mieldeovddasvástádus siidaoasi dáfus § 4–5 mielde. Vuosttaš lađđasa b-bustáva mielde sáhttet jođiheaddji mánát, mánáidmánát jna. vulosguvlui eaiggáduššat bohccuid siidaoasis. Seamma guoská jođiheaddji váhnemiidda, váhnenváhnemiidda ja máttarváhnemiidda. Vuosttaš lađđasa c-bustáva mielde sáhttet siida- oasi jođiheaddji oappát/vieljat ja sin mánát eaiggáduššat bohccuid siidaoasis. Vuoigatvuohta eaiggáduššat bohccuid ii mana dađi guhkkelii vulos dán siidolinjá mielde. Oappáid/vieljaid mánáidmánát eai nappo sáhte eaiggáduššat bohccuid dán siidaoasis, jus nuppi ja goalmmát lađđasa njuolggadusat eai gustoš sidjiide. Vuosttaš lađđasa d-bustáva mielde sáhttet siida- oasi jođiheaddji muoŧát, goaskkit ja siesát, ednot, eagit ja čeazit geat leat su áhku/ádjá mánát, eaiggáduššat bohccuid su siidaoasis. Seamma guoská sin mánáide nai. Sin maŋisboahttit sáhttet bohccuid eaiggáduššat dán siidaoasis dušše jus nuppi ja goalmmát lađđasa njuolggadusat gustojit sidjiide. Vuosttaš lađđasa e-bustávas mearriduvvo ahte daid fulkkiid náittosguoibmi dahje ovttasássi, geat leat namuhuvvon b-, c- ja d-bustávain maiddái sáhttet eaiggáduššat bohccuid siidaoasis, jus fal lea mearkavuoigatvuohta, gč. § 4–1 ja § 7–3 vuosttaš ja nuppi lađđasa. Mearrádus mearkkaša ahte omd. manjit ja vivat sáhttet eaiggáduššat bohccuid siidaoasis, nappo seamma ealus go beallelaš. Dan eai beasa dahkat 1978-lága mielde, ja dat ii leat vuogas. Eaktun ávkki atnit dán mearrádusas lea ahte sus lea alddis mearkavuoigatvuohta § 7–3 mielde. Lea dušše jođiheaddji náittosguoibmi/ovttasássi gii sáhttá náittosdili/ovttasássama olis oažžut mearkavuoigatvuođa, gč. § 7–3 goalmmát lađđasa. Olbmuid dáfus namuhuvvon vuosttaš lađđasa bustávain a-e, geahča govvosa 11.1. Vuosttaš lađđasa f-bustávva addá jođiheaddji náittosguoimmi/ovttasássi fulkkiide vejolašvuođa eaiggáduššat bohccuid siidaoasis. Fuolkkit leat dat mat namuhuvvojit b-, c- ja d-bustávain, geahča govvosa 11.2. ¶ 16. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶ Dát mearkkaša ahte náittosguoimmi/ovttasássi sierra mánát ja mánáidmánát sáhttet eaiggáduššat bohccuid siidaoasis. Seamma guoská náittosguoimmi/ovttasássi váhnemiidda ja váhnenváhnemiidda, gč. b-bustáva. Viidáseappot sáhttet náittosguoimmi/ovttasássi oappát/vieljat ja sin mánát, gč. c-bustáva, eaiggáduššat bohccuid siidaoasis. Seamma guoská náittosguoimmi/ovttasássi váhnemiid oappáide ja vieljaide ja sin mánáide. Náittosguoimmi/ovttasássi fulkkiid vuoigatvuohta eaiggáduššat bohccuid siidaoasis gusto ain maŋŋel go siidaoasi náittosguoibmi/ovttasássi lea jápmán, muhto ii earráneami dahje goabbat sadjái mannama maŋŋel. Dán sáhttá álmmotge ložžet njealját lađđasa mearrádusaid mielde. Juste earráneami/goabbat sadjái mannama oktavuođas sáhttet ge leat garra ákkat ložžet § 4–9 mearrádusaid dan birra gii sáhttá eaiggáduššat bohccuid siidaoasis, geahča mearkkašumiid njealját lađđasii. Nugo boahtá ovdan vuosttaš lađđasa mearrádusain, de ferte náittosguoimmi/ovttasássi fulkkiin alddiineaset leat mearkavuoigatvuohta § 7–3 vuosttaš ja nuppi lađđasiid mielde. Vuosttaš lađđasa f-bustáva mearrádus gusto dušše dalle go náittosguoibmi/ovttasássi ii leat siidaoasi mieldeovddasvástideaddji jođiheaddji, gč. § 4–5, 1. čuoggá nuppi lađđasa. Jus lea mieldeovddasvástideaddji, de gustojit vuosttaš lađđasa b-, c- ja d-bustávat namuhuvvon fulkkiid vuoigatvuođaide eaiggáduššat bohccuid siidaoasis. Dákko nugo muđuige, mearrida § 4–5 njuolggadusaid 2. čuokkis dan gii rehkenastojuvvo ovttasássin. Nubbi lađas : 1978-lága mielde massá boazoeaig- gát gii daguha iežas doalu muoŧŧalii/ goaskibii/ siessalii/neahpái/eahkebii/čeahcebii ¶ vuoigatvuođa eaiggáduššat bohccuid doalus. Dat lea unohis njuolggadus, mii hehtte doalu daguheami eará olbmui. Eastadit dien unohisvuođa evttohuvvon siidaosiid dáfus, de evttoha lávdegoddi ahte olmmoš gii daguha eret iežas siidaoasi jođihanovddasvástádusa, ain galgá sáhttit atnit bohccuid siidaoasis, gč. § 4–7, 1. čuoggá goalmmát lađđasa gos dát lea deattuhuvvon. Seamma guoská earáide geain leat leamaš bohccot siidaoasis, muhto geat eai leat nu lagas fuolkkit ođđa jođiheaddjái ahte leat namuhuvvon § 4–9 a-f bustávain. Vuoigatvuohta lea gáržžiduvvon sidjiide geat boazodoallodieđáhusa mielde, gč. § 4–10, ledje dieđihuvvon boazoeaiggádin dalle go siidaoassi sirdojuvvui. Goalmmát lađas : Siidaoasi jođiheaddji sáhttá háliidit heaittihit iežas doalu almmá dan haga ahte sirdit jođihanovddasvástádusa earái, gč. § 4–7, 1. čuoggá ja § 4–4, 5. čuoggá. Dalle ferte siidaoassi heaittihuvvot ja bohccot dieđihuvvot eará siidaoassái dahje njuvvot. Dakkár oktavuođain ii berre lávdegotti mielas geahččat sohkagullevášvuođa, jus eará siidaoasi jođiheaddji mieđiha váldit heaittihuvvon siidaoasi bohccuid iežas gehččui. Goalmmát ¶ lađđasa ¶ mearrádus ¶ addá vejolašvuođa sirdit bohccuid geassesiidda eará siidaoassái. Vejolašvuohta lea gáržžiduvvon geassesiidda eará siidaosiide. Vuoigatvuohta lea dasa lassin gáržžiduvvon dušše sidjiide geain ledje boazodoallodieđáhusas, gč. § 4–10, dieđihuvvon bohccot dalle go siidaoassi heaittihuvvui. Njealját lađas : Dán mearrádusa mielde sáhttá fylkkaboazodoallostivra ložžet fuolkevuođa-gáibádusa. Vuosttaš lađđasa mearrádusaid ložžen sáhttá omd. leat jus jođiheaddji náittosguoimmi/ ovttasássi fuolki massá vuoigatvuođa eaiggáduššat bohccuid siidaoasis earráneami dahje guovttesadjái mannama geažil. ¶ § 4–10. Bohccuid atnin 4. kapihttala njuolggadusaid vuostá ¶ Son gii atná bohccuid 4. kapihttala njuolggadusaid vuostá, sáhttá gohčohallat heaittihit lobihis dili 13. kapihttala njuolggadusaid mielde. ¶ Mearkkašumit § 4–10: ¶ Bohccuid atnin 4. kapihttala njuolggadusaid vuostá sáhttá leat máŋgga sivas. Sáhttá jurddašit ahte olmmoš ii deavdde § 4–1 eavttuid eaiggáduššat bohccuid. Dalle ferte son njuovvat bohccuid dahje daguhit daid earái geas lea vuoigatvuohta eaiggáduššat bohccuid. Eará ovdamearkkas sáhttá olbmos leat vuoigatvuohta eaiggáduššat bohccuid, muhto su bohccot eai gula siidaoassái nu movt § 4–1 nubbi lađas eaktuda. Dalle sáhttá son gohčohallat heaittihit lobihis dili. Dat sáhttá dahkkot dainna lágiin ahte bohccot sirdojuvvojit muhtun siidaoassái. Jus dat ii dáhpáhuva, omd. dan dihte go ii oktage fuola su iežas siidaoassái, de fertejit bohccot njuvvot dahje daguhuvvot earái. Jus gohčus ii čuvvojuvvo, de sáhttet čađahuvvot bággodoaimmat 13. kapihttala mielde. Bággendoaimmat sáhttet leat bággensáhkku dahje bággonjuovvan. Bággonjuovvan čađahuvvo dušše jus eará doaimmat eai leat ábuhan. Lassin dáidda ráŋgumiidda, sáhttá maid šaddat ráŋggáštusovddasvástádus sidjiide geat rihkkot 4. kapihttala njuolggadusaid, gč. § 13–7. Gohččumiid § 4–10 mielde sáhttá fylkkaboazodoallostivra addit. ¶ Govvosat 11.1 ja 11.2 čájehit guđet siidaoasi jođiheaddji fulkkiin sáhttet eaiggáduššat bohccuid siidaoasis § 4–9 vuosttaš lađđasa mielde. ¶ Govus 11.1 § 4-9 vuostta ¶ š lađas, bustávat a-e ¶ Govus 11.2 § 4-9 vuostta ¶ š lađas, f – bustávva ¶ Olmmoš gii oaivvilda ahte boazodoallu doaimmahuvvo evttohusa 4. kapihttala njuolggadusaid vuostá, ii dárbbaš vuordit dassážii go fylkkaboazodoallostivra vuolggaha ášši evttohusa 13. kapihttala mielde. Eará boazoeaiggádat, dahje earát geain lea rievttálaš beroštupmi dasa ahte dilli heaittihuvvo, sáhttet ovddidit ášši ja gáibidit dili heaittihuvvot. ¶ heaittiheami ¶ duopmu ¶ sáhttá bággočađahuvvot geassemánu 26. beaivvi 1992 nr. 86 bággočađahanlága olis. ¶ § 4–11. Dieđáhus boazodoalu birra ¶ Siidaoasi jođiheaddji galgá jahkásaččat addit Dieđáhusa boazodoalu birra fylkkaboazodoallostivlága ¶ Guovvamánu ¶ 10. beaivvi ¶ 1967 Hálddašanlága §§ 13 a –13 e gustojit seamma láhkái . ¶ Mearkkašumit § 4–11: ¶ Dát mearrádus lea seamma go 1978-lága 19. §, muhto lea álkidahtton. 1978-lága 19. §:s leat maiddái njuolggadusat bohccuid lohkama birra, muhto dat berrejit biddjot eará sadjái, gč. § 13–6. Vuosttaš lađas : Lea siidaoasi jođiheaddji gii addá dieđáhusa. Seamma guoská bálddalas buolvamolsunoasi jođiheaddjái, gč. § 4–4, 1. čuoggá goalmmát lađđasa. Dieđáhusas dieđihuvvo geain leat bohccot ja mearka siidaoasis, gč. § 4–9. Maiddái siidagullevašvuohta galgá dieđihuvvot, namalassii guđe geassesiidii ja dálvesiidii siidaoassi gullá. Dieđut gusket vássan jahkái, dan rájes go ovddit dieđáhus addui. Sáhttá maid leat vuogas almmuhit geain siidaoasis lea jienastanvuoigatvuohta, gč. § 8–8 nuppi lađđasa. Dieđut mat leat dárbbašlaččat eará lágaid čuovvumii, fertejit dáid lágaid olis vižžojuvvot. Seamma guoská doarjagiid máksimii Boazodoallošiehtadusa olis. Diekkár dieđuid ii sáhte dáid njuolggadusaid mielde gáibidit, muhto baicca Boazodoallošiehtadusa doarjjanjuolggadusaid olis. ¶ Kopiija dieđáhusas galgá sáddejuvvot orohatstivrii. 1978-lága 19. § nuppi lađđasa mielde galgá dieđáhus sáddejuvvot orohatstivrii. Lávdegoddi árvala eará vuogi, namalassii ahte dat sáddejuvvo fylkkaboazodoallostivrii, ii ge orohaga bokte. 1978-lága 19. § njealját lađđasa mielde galgá orohat addit jahkásaš dieđáhusa guovllustivrii. Evttohuvvo dan sadjái ahte orohat ráhkada jahkedieđáhusa, gč. § 8–9 vuosttaš lađđasa a-bustáva ja goalmmát lađđasa. Nubbi lađas : Departemeanta sáhttá njuolggadu- said bokte dárkileappot mearridit maid dieđáhus galgá sisttisdoallat. Eaktun almmotge lea ahte dieđut galget leat dárbbašlaččat boazodoallolága njuolggadusaid čuovvumii. 1978-lága 19. § mielde addá Gonagas dárkilet njuolggadusaid dieđáhusa sisdoalu birra. Dát váldi lea ¶ sirdojuvvon ¶ Lávdegoddi evttoha ahte dat šaddá lága njuolggadussan. Goalmmát lađas : Fylkkaboazodoallostivrras lea boazodoallodieđáhusa dieđuid dáfus jávohisvuođageasku guovvamánu 10. beaivvi 1967 hálddašanlága 13. ja čuovvovaš §:id mielde. Evttohusa mielde eai leat orohagas šat hálddašandoaimmat, gč. čuoggá 9.5.1 ¶ ovdalis, ja hálddašanlága jávohisvuođageaskku mearrádusat eai gusto orohahkii. Lávdegotti mielas berre maiddái orohahkii biddjot jávohisvuođageasku dieđuid dáfus mat bohtet ovdan boazodoallodieđáhusas, earret eará boazologu birra. Dan dihte lea goalmmát lađđasis deattuhuvvon ahte hálddašanlága §§ 13 a – 13 e gustojit orohahkii. ¶ 5. Kapihtal. Boazodoallovuoigatvuođa sisdoallu ¶ § 5–1 Guohtunvuoigatvuohta ¶ Boazoguohtunvuoigatvuohta sisttisdoallá vuoigatguovlluide boazoguohtungildosa vissis áigái, go ¶ 17. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶ adnojuvvo dárbbašlažžan vuovdeođasmahttima ja ođđasit šaddama geažil. Gonagas sáhttá maiddái muđui ráfáiduhttit dárkileappot mearriduvvon guovlluid go leat erenoamáš ákkat dasa. Ráfáiduhtmiiguin doppe gos lea vejolaš. ¶ Mearkkašumit § 5–1: ¶ Dát mearrádus lea seamma go 1978-lága 11. §. Mearrádusa livččii sávahahtti rievdadit, muhto dat lea olggobealde lávdegotti válddi. Mearrádus orru vuođustuvvon dan áddejupmái ahte guođohanvuoigatvuohta manahuvvo jus omd. meahcce-eanan dikšojuvvo. Lávdegoddi čujuha dasa ahte nu ii leat, go juo dál lea dohkkehuvvon ahte boazosámiid geavahanvuoigatvuođas lea riektevuođđu olggobealde lága, namalassii dološ áiggi rájes geavaheapmi. Jus guohtumat gáržžiduvvojit eanet go dat mii čuovvu heivehangeatnegasvuođas, de lea lávdegotti oainnu mielde boazodoalus ¶ vuoigatvuohta ¶ oažžut ¶ buhtadusa Vuođđolága § 105 prinsihpaid mielde, gč. čuoggá 7.5 ¶ . Dás čujuhuvvo § 1–2 ja § 5–9 ja daidda mearkkašumiide. ¶ § 5–2. Jagiáigeguohtumat ¶ Guođohanvuoigatvuohta sisttisdoallá vuoigatvuođa dárbbašlaš ¶ jagiáigeguohtumiidda, ¶ namalassii giđđa-, geasse-, čakča- ja dálveguohtumiidda, dás maiddái johtolahkii, guottet-eatnamiidda ja ragateatnamiidda. ¶ Mearkkašumit § 5–2: ¶ Lea deaŧalaš oainnusin dahkat lágas makkár guohtumiid boazodoallu dárbbaša. Ii leat sáhka dušše vissis meari eatnamiin, muhto maiddái vejolašvuođas geavahit iešguđetlágán guohtumiid miehtá jagi. Dás leat njeallje jagiáiggi namuhuvvon, muhto boazodoallojagis leat rievtti mielde gávcci jagiáiggi, maid namahusat leat davvisámegillii: Dálvi, giđđadálvi, giđđa, giđasgeassi, geassi, čakčageassi, čakča, skábma (čakčadálvi). Oarjelsámegillii leat vástideaddji namahusat: Daelvie, gijredaelvie, gijre, gijregiesie, giesie, tjaktjegiesie, tjaktje, tjaktjedaelvie. 11.5.3 ¶ § 5–3. Vuoigatvuohta visttiide, áittiide jna. ¶ Boazodoallovuoigatvuohta addá mehciin vuoigatlađđasa eavttuid. ¶ Mearkkašumit § 5–3: ¶ Mearrádus lea seamma go 1978-lága 10. § vuosttaš lađđasa 1. ja 2. čuoggáin ja 10. § nuppi lađđasis. 1978-lága 10. §:s leat maid eará mearrádusat mat ¶ regulerejit ¶ dilálašvuođaid ¶ mat ¶ leat olggobealde lávdegotti válddi evttohit rievdadit. Lávdegotti oaivila mielde berrejit dat biddjot sierra paragráfaide vai šaddet čielgaseappot, gč. láhkaevttohusa § 5–4, mii vástida 1978-lága 10. § vuosttaš lađđasa 4. čuoggái ja 10. § nuppi lađđasii ja láhkaevttohusa § 5–7 mii vástida 1978-lága 10. § vuosttaš lađđasa 3. čuoggái. ¶ § 5–4. Johtolagat ¶ Boazodolliin lea lohpi friddja ja hehttekeahttá vuojehit ja sirdit bohccuid dain osiin boazoguohtungeainnu rahpama geažil, galgá buhttejuvvot ¶ 18. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶ árvvošteami olis man eananjuohkindiggi jođiha, jus muđui ii soabaduvvo. Gonagas sáhttá mearridit ahte maiddái gažaldat movt dat ođđa johtingeaidnu galgá leat, galgá biddjojuvvot árvvošteami háldui. ¶ Mearkkašumit § 5–4: ¶ Mearrádus lea seamma go 1978-lága 10. § vuosttaš lađđasa 4. čuokkis. Mearrádusas lea sierranjuolggadus johtolagaid birra, mii maid lea ovddit boazodoallolágain. Čujuhuvvo ¶ maiddái ¶ johtolagaid ¶ gáhttemii njukčamánu 12. beaivvi 1965 eananvuovdinlága 2. § b-bustávvii. Lea olggobealde lávdegotti válddi evttohit rievdadit njuolggadusaid johtolagaid birra, muhto lávdegoddi čujuha muhtun beliide dán njuolggadusa oktavuođas. Vaikko lea ge sierranjuolggadus johtolagaid birra, de ii galgga dat áddejuvvot dainna lágiin ahte boazodoalu eará guohtuneatnamat eai leat gáhttejuvvon. Nugo namuhvvon ovdalis, čuoggás 7.1 ¶ , de lea dál dohkkehuvvon ahte boazosámiid guođohanvuoigatvuohta lea oamastuvvon čuđiid jagiid geavaheami vuođul. Sin vuoigatvuođat eai leat dušše lága olis, muhto dološ áiggi rájes geavaheami vuođul, gč. § 1–2. Boazosámiid vuoigatvuođain lea nappo bággolotnunsuodjalus, gč. evttohusa § 5–9. Dát suodjalus ii guoskka dušše johtolagaide, muhto guođohanvuoigatvuhtii opplaččat miehtá boazosámi guohtunguovlluid, gč. evttohusa § 5–1 ja § 5–2. ¶ § 5–5. Boaldámušat ja muorat ¶ Vuoigatvuohta boaldámušaide ja muoraide mielde) ostemii ja bárkemii. ¶ Varas lastamuorat ja varas rissit eai galgga váldosáhttá ¶ mávssu ¶ gáibidit. ¶ ii ¶ šatta ovttamielalašvuohta mávssu nalde, de sáhttá gáibiduššefal čájeheami mielde. ¶ Mearkkašumit § 5–5: ¶ Mearrádus lea seamma go 1978-lága 13. §. Lea olggobealde lávdegotti válddi evttohit dán njuolggadusa rievdadit. ¶ § 5–6. Bivdu ja guolásteapmi ¶ Bivdo- ja guolástanvuoigatvuohta addá lobi lobálaš boazodoalu doaimmahettiin boazoguohtunguovllus bivdit ja guolástit stáhta oktasašmehciin ja dakkár stáhtaeatnamiin mat eai leat erenoamážit mihtiduvge goartadivat . ¶ 19. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶ Mearkkašumit § 5–6: ¶ Mearrádus lea seamma go 1978-lága 14. §. Lávdegoddi čujuha dasa ahte boazoeaiggádiin sáhttet leat guolástan- ja bivdovuoigatvuođat mat leat viidábut go dán mearrádusas boahtá ovdan. Viiddit vuoigatvuođat sáhttet leat dološ áiggi geavaheami vuođul. Čujuhuvvo Rt. 1968 s 394 ja Rt. 1968 s 429, gč. maiddái Rt. 1975 s 552 ja Rt. 1975 s 920. Bivdo- ja guolástanvuoigatvuođat leat ságastallojuvvon moanat čoahkkimiin maid lávdegoddi lea doallan boazodoaluin. Lávdegoddi oaidná dárbbu geahčadit dáid njuolggadusaid dárkileappot, muhto ii sáhte evttohit rievdadusaid, go gažaldahkan leat áššit mat leat olggobealde lávdegotti válddi. Almmátge ii divtte lávdegoddi ealgabivddu leat komenterekeahttá. Boazoeaiggát dieđusge sáhttá ovtta dásis earáiguin searvat ealgabivdinlobi vuorbádemiide, muhto ii leat sihkkarastojuvvon oažžut bivdinlobi iežas orohagas. Lávdegoddi oaivvilda ahte boazodoalu orohagain gos eai báhččo buot ealggat bivdináiggis, ásahuvvo ortnet man mielde guovllu siidaoasit besset sear vat bivdui, nu ahte bivdoearri devdojuvvo. Lávdegoddi atná govttolažžan bivdit dán ášši čielggaduvvot. ¶ § 5–7. Mohtorjohtolat ¶ Sus gii bohccuiguin bargá lea lohpi geavahit dárbbašlaš fievrruid gustovaš orohatplána mielde, vrd. § 9–6. Galgá unnimus lági mielde bievlan vuodjit meafylkkaboazodoallostivrrain. ¶ Mearkkašumit § 5–7: ¶ Mearrádus lea seamma go 1978-lága 10. § vuosttaš lađđasa 3. čuokkis. Lea olggobealde lávdegotti válddi evttohit rievdadusaid dása. Almmotge leat dárbbašlaš muddemat evttohuvvon váldeorgánaid rievdadeami geažil. Guovllustivrra sadjái evttohuvvo fylkkaboazodoallostivra. 11.5.8 ¶ § 5–8. Áiddit ja eará rusttegat ¶ Vuoigatvuohta ásahit rusttegiid mat dárbbašuvvojt boazodoalus addá lobi hukset gárddiid ja áiddiid, njuovvanrusttegiid, šaldiid ja eará rusttegiid maid boazodoalus dárbbaša. Áiddit ja rusttegat eai galgga biddjot nu ahte šaddet dárbbašmeahttun fastin dahje mearkkašahtti vahágin dahje hehttehussan eananmat eai leat šat anus. ¶ Mearkkašumit § 5–8: ¶ Mearrádus lea seamma go 1978-lága 12.§. Lea olggobealde lávdegotti válddi evttohit rievdadusaid dása. Lávdegoddi lea almmotge, dálá čađaheami vuođul, evttohan ahte lea departemeanta ii ge Gonagas, mii dohkkeha áiddiid jna. Leat maiddái dárbbašlaš rievdadusat mat čuvvot váldeorgánaid rievdadeami evttohusa. Guovllustivrra sadjái boahtá fylkkaboazodoallostivra ja boazodoal- loagronoma sadjái fas fylkkamánni . ¶ § 5–9. Bággolonistanrievttálaš suodjalus ¶ Sisabahkkemiid ¶ ovddas ¶ boazosámiid ¶ vuoigatlonistanrievttálaš vuođđoeavttuid mielde . ¶ Mearkkašumit § 5–9: ¶ Dákkár njuolggadusa lea Sámevuoigatvuođalávdegotti eanetlohku evttohan, gč. NOU 1997: 4 Naturgrunnlaget for samisk kultur (Sámi kultuvrra luondduvuođus), s 329. Ii leat eahpádus das ahte evttohuvvon njuolggádus lea dálá gustovaš rievtti mielde, gč. ovdalis čuoggá 7.5 ¶ . Juohke boazoeaiggáda geavahanvuoigatvuođas lea bággolonistansuodjalus. Dat lea nannejuvvon máŋgga riektecealkámušas. Dát mielddisbuktá ahte vuođđolága § 105 gusto boazodoalu geavahanvuoigatvuođaide, ja ahte dán geavahanvuoigatvuođa sáhttá gáržžidit dušše bággolotnunrievttálaš dábálaš njuolggadusaid olis, gč. lága golggotmánu 23. beaivvi 1959 nr. 3, ja lága cuoŋománu 6. beaivvi 1984 nr. 17. Lassin dása boahtá ahte vejolašvuohta bággolotnut boazosámiid geavahanvuoigatvuođaid lea váddáseabbo go eará geavahan-vuoigatvuođaid lotnut. Jagi 1966 ON-soahpamuša siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra 27. artihkal ja ILO-soahpamuš nr. 169 gáržžidit sisabahkkemiid boazosámiid vuoigatvuođaide maiddái bággolotnuma bokte. Jagi 1966 ON-soahpamuša 27. artihkal lea olmmošvuoigat-vuođaid lága olis miessemánu 30. beaivvi 1999 váldojuvvon Norgga láhkan, ja manná ovdalii eará lágaid, maiddái bággolotnunlága, gč. olmmošvuoigatvuođalága 3. §. Nugo juo namuhuvvon, de čađahuvvo dát prinsihppa dál juo, vaikko ii leat čállojuvvon gosage. Lávdegoddi evttoha dan nannejuvvot lágas. Lea buoret ahte njuolggadusat bohtet čielgasit ovdan lágas, vai ii galgga leat vejolaš eahpidit dán prinsihpa. Lea oainnat ain oallugiid ipmárdus ahte boazodoalus ii leat seamma vuoigatvuohtasuodjalus go omd. almennet-vuoigatvuođalaččas. Čujuhuvvo muđui NOU 1997: 4, s 327 jv. ¶ 6. Kapihtal. Dábálaš mearrádusat boazodoalu doaimmaheami birra ¶ § 6–1. Boazobargu ¶ Boazoeaiggát galgá iežas boazodoalu doaimmahetsaid olis . ¶ Mearkkašumit § 6–1: ¶ Dán mearrádusa vuosttaš lađđasis lea oppalaš njuolggadus dan birra movt boazodoallu galgá doaimmahuvvot. Mii dás daddjo, čuovvu gal juo lága eará njuolggadusain, muhto lávdegoddi atná deaŧalažžan ahte buori boazodoallodábi oppalaš prinsihpat bohtet ovdan sierra mearrádusas. Mearrádusa nubbi lađas lea iešalddis diehtun, muhto lávdegoddi atná maid deaŧalažžan deattuhit ahte juohke boazoeaiggádis lea iešheanalaš ovddasvástádus dasa ahte boazodoallu masa su bohccot gullet, doaimmahuvvo lága mearrádusaid mielde – ja dieđusge maiddái geavahan-njuolggadusaid mielde mat mearriduvvojit 9. kapihttala olis. ¶ § 6–2. Guođoheapmi ¶ Bohccot galget guođohuvvot dainna lágiin ahte buoremus lági mielde hehttejuvvojit dahkamis vahága, mannamis olggobeallái lobálaš guohtonleappot mearridit guođoheami birra, gč. § 9–3. ¶ Mearkkašumit § 6–2: ¶ Vuosttaš lađas : Guođohangeatnegasvuohta lea oas- sin 1978-lága njuolggadusain doaimmahan-geatnegasvuođa birra, § 20. Lávdegotti oavila mielde berre earuhit doaimmahangeatnegasvuođa ja guođohangeatnegasvuođa. Evttohuvvon mearrádus lea vižžojuvvon geassemánu 9. beaivvi 1972 lágas (13. §) boazoguohtuma birra Norgga ja Ruoŧa soahpamuša olis guovvamánu 9. beaivvi 1972 boazoguohtuma birra. Lobálaš boazoguohtumii gullá dat guovlu gos boazoeaiggát oažžu atnit iežas bohccuid. Jus boazoeaiggát guođoha bohccuidis olggobealde sámi boazoguohtunguovllu, de son ii leat lobálaš guohtumis, jus ii leačča soahpamuš eananeaiggádiin dahje mearrádus § 3–5 mielde. Sámi boazoguohtunguovlu lea fas juhkkojuvvon regiovnnalaš boazoguohtuneanamin, mii dasto juhkkojuvvo orohahkan. ¶ 20. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶ § 4–1 nuppi lađđasa mielde galget bohccot gullat siidaoassái, mii fas gullá siidii, gč. § 4–2 vuosttaš lađđasa. Siida lea čadnon geográfalaš eatnamii, geassesiidii dahje dálvesiidii, gč. § 8–10. Siida gullá orohahkii. Boazoeaiggát galgá fuolahit ahte bohccot doalahuvvojit orohaga rájiid siste, jus eará ii čuvoš § 8–1 vuosttaš lađđasa olis. Gáibádusaide doalahit ealu lobálaš guohtuneatnamiin gullá maiddái ahte galgá čuovvut orohaga geavahan-njuolggadusaid. Galgá čuovvut gustovaš guohtunáiggiid, gč. § 9–5, ii ge leat omd. dálveguohtuneatnamiin guohtunáiggiid olggobealde. Jus orohagas leat guohtungeavahan-njuolggadusat main boahtá ovdan gos guđege siida galgá leat, gč. § 9–3, de daid rihkkun mielddisbuktá ahte boazodoallu lea lobihis guohtuneatnamis. Siidda ¶ geavahanvuoigatvuođaid ¶ dáfus čujuhuvvo čuoggáide 9.2.3 ja 9.6.2 ¶ ja evttohusa § 9–3 mearkkašumiide. 1978-lága 1. § mielde lea guođohanvuoigatvuohta váriin ja eará meahcceeatnamiin, geahča maiddái evttohusa § 5–1. Jus meahcceeanan dikšojuvvo, de lea 1978-lága eaktu ahte boazoeaiggádat masset guođohanvuoigatvuođa guoskevaš eatnamis. Boazu mii boahtá dikšojuvvon eatnamii, ii leat nappo 1978-lága ipmárdusa mielde lobálaš guohtuneatnamis. ¶ Muhto ¶ boazoeaiggádiid guođohanvuoigatvuođain lea bággolotnunsuodjalus seammaládje go eará geavahanvuoigatvuođain, eai ge sáhte sihkastuvvot dušše dainna go meahcceeanan dikšojuvvo. Jus huksen dahje dikšun lea dahkkojuvvon almmá vuhtii válddikeahttá njuolggadusaid mat suodjalit boazosámiid geavahanvuoigatvuođa, de ii sáhte dušše dainna go eanan lea dikšojuvvon, lohkat ahte boazu lea lobihis guohtumis. Dán oktavuođas čujuhuvvo Kirsti Strøm Bull, studier i reindriftsrett (1997) 56. siiddu rájes. § 6–2 njuolggadusaid rihkkun sáhttá mielddisbuktit doaimmaid 13. kapihttala mearrádusaid mielde. Dat sáhttet omd. leat ahte boazoeaiggát sáhkkohallá jus ii fuolat guođohangeatnegasvuođa, ja sáhku sadjái sáhttá leat bággensáhkku, gč. § 13–2 ja 13–3. Sáhttá maid leat eret vuojeheapmi § 13–6 vuosttaš lađđasa a-bustáva mielde. Guhte doaibma dál de válljejuvvošii, de galgá dat heivehuvvot dilálašvuođaide. Eai galgga čađahuvvot garraset doaimmat go dárbbašlaš. Omd. jus eret vuojeheapmi ii lihkostuva § 13–6 vuosttaš lađđasa b-bustáva mielde, de ii sáhte bohccuid goddit jus eai leat garra ákkat. Ahte ii lihkostuva vuojehit bohccuid eret lobihis guohtumis, ii leat iešalddis doarvái dasa ahte goddit bohccuid. Dasa lassin galget vel leat dilálašvuođat mat dahket dárbbašlažžan goddit eastadan dihte duođalaš vahága. ¶ § 6–3. Geahčadeapmi ¶ Siiddas mas lea ágga navdit ahte sin bohccot leat mastan eará siidda ellui, lea vuoigatvuohta geahčadit ealu gávnnahit leat go sis bohccot doppe. Geahčadit sáhttá dušše jus dán siiddas lea olmmoš das. Siidda ovddasteaddji(t) galgá/galget lágidit ealu geahčadeapmái. Muđui galgá geahčadeapmi leat guovllu boazoeaiggádiid vieruid ja dábiid mielde. Orohaga geavahan-njuolggadusain sáhttá dárkileappot mearridit geahčadeami birra, gč. § 9–1. ¶ Mearkkašumit § 6–3: ¶ Vuosttaš ¶ lađas : Geahčadanvuoigatvuohta ¶ lea dárbbašlaš dasa ahte olahit buori ja doaimmalaš boazodoalu. Boazodoalus lea dát riekti árbevierrun juo. Dan dihte lea mávssolaš ahte dát riekti boahtá láhkii. Nubbi lađas : Geahčadeapmi čađahuvvo dihto vieruid mielde. Geahčadit ii sáhte jus siidda ovddasteaddji ii leat doppe gos navdá bohccuid leat. Jus das ii leat siidda ovddasteaddji, de ferte siiddain gulahallat ovdal go sáhttá geahčadit. Siida galgá dan muddui go vejolaš, lágidit ealu geahčadeapmái, ii ge viggat dan hehttet. Nugo namuhuvvon, de leat árbevirolaš njuolggadusat dasa movt geahčadeapmi galgá čađahuvvot. Lea váttis bidjat dáid njuolggadusaid láhkii, go dat eai leat ovttalágánat buot guovlluin. Sáhttá leat váttis geahčadit guottetáigge, ja leat máiddái eará áiggit jagis goas ii berre geahčadit. Nuppe bealis lea geahčadanvuoigatvuohta nu nanus ahte galgá leat várrogas ihcalis biehttalit nuppi geahčadeamis. Muhtun guovlluin lea boahtán dat heittot dáhpi ahte siida guođđá guohtunguovlluid ovdal go lea diktán eará siiddaid geahčadit go dat oaivvildit alddiineaset bohccuid ealus. Ávžžuhusat leat biehttaluvvon dainna ákkain ahte ii gul heive dál, muhto maŋŋel. Dasto johttá siida eret guovllus ovdal go earát besset geahčadit. Lea omd. hui deaŧalaš ahte beassá geahčadit ovdal go eallu johttá eret dálveguohtumiin. Maŋŋel lea eallu veaiddalis, ja dalle lea váttis geahčadit, ii ge sáhte gáibidit ealu čohkkejuvvot geahčadeapmái. Vaikko eallu lea ge veaiddalis, de almmotge lávejit bohccot čoahkkanit čoran, ja čorragiid gal sáhttá geahčadit. Vaikko eallu lea ge veaiddalis, de almmotge sáhttá geahčadit giikaniin, nu ahte ii dárbbaš čohkket. ¶ 21. Eai leat sámegillii jorgaluvvon. ¶ Goalmmát lađas : Dárkilet njuolggadusaid geahčadeami birra sáhttá addit geavahan-njuolggadusain, gč. § 9–1 nuppi lađđasa g-bustáva. Geahčadeami njuolggadus gusto dieđusge maiddái dalle go lea ágga navdit ahte bohccot leat mastán eará orohahkii. Guovtti orohahkii sáhttá leat ávkkálaš ráhkadit oktasaš njuolggadusaid geahčadeami birra, gč. § 9–1 goalmmát lađđasa. Geahčadeami njuolggadusaid rihkkun sáhttá ráŋggáštuvvot lága 13. kapihttala njuolggadusaid mielde. Sáhttet omd. gohččumat addot § 13–2 mielde ja bággensáhkku § 13–3 mielde. Dábálaččat leat dilálašvuođat nu ahte ii leat vejolaš oažžut fylkkamánni dahje fylkkaboazodoallostivrra áššái. Dárbbu mielde sáhttá baicca bivdit boazobearráigeahču, mii lea guovllus gč. § 12–4, geahččalit čoavdit riiddu. Lea deaŧalaš deattuhit ahte vaikko eiseválddiid ii sáhte seaguhit áššái, de lea geahčadeami vuoiggalaš ávžžuhusa biehttaleapmi buori boazodoallodábi njuolggadusaid duođalaš rihkkun. Dakkár njuolggadusaid rihkkun sáhttá ráŋggáštuvvot § 13–7 mielde. Máŋgga geardde rihkkuma geažil sáhttá ráŋggáštuslága 29. § mielde gildojuvvot doaimmaheamis boazodoalu. ¶ § 6–4. Eará siiddaid bohccuid gieđahallan ¶ Siida mii iđiha vierrobohcco iežas ellui, galgá jođneamos lági mielde dan dieđihit guoskevaš siidii. Rátkkašeapmi čađahuvvo § 6–5 njuolggadusaid mielde. Jus nuppi siidii lea váttis viežžat iežaset bohccuid dahje ii leat vejolaš rátkkašit, de lea dat siida mii lea bohccuid iđihan, geatnegas áittardit daid dassážii go sáhttet rátkojuvvot ja vižžojuvvot. Orohaga geavahan-njuolggadusain sáhttá dárkigč. § 9–1 . ¶ Mearkkašumit § 6–4: ¶ Vuosttaš lađas : Olmmoš gii váillaha bohcco, ii dieđusge dieđe gosa dat lea šaddan, ja dan dihte lea sutnje deaŧalaš gávnnahit gos dat lea. Paragráfa vuosttaš lađđasa vuosttaš cealkka, mii lea seamma go 1978-lága 21. § vuosttaš lađđasa vuosttaš cealkka, sisttisdoallá dábálaš olmmošvieru vuogas boazodoallovieru mielde. Lađđasa nubbi cealkka lea čujuhus evttohusa §:ii 6–5, rátkima birra . Nubbi lađas : Mearrádus sisttisdoallá dábálaš fuolahangeatnegasvuođa mii olbmos lea go háldosis oažžu earáid opmodaga. Das lea maiddái pedagogalaš árvu go mearrádus celkojuvvo lágas, gč. 1978-lágas vástideaddji mearrádusa 21. § nuppi lađđasa nuppi cealkagis. 1978-lága 21. § nuppi lađđasis leat mearrádusat goluid máksima birra masttademiid oktavuođas, ja ahte boazodoallostivra sáhttá mearridit mávssu meriid. Diet mearrádus ii oro leame geavahuvvon, ja lávdegoddi ii ane ávkkálažžan joatkit dakkár mearrádusa. Dat almmotge ii mearkkaš ahte ii leat govttolaš máksit dan ovddas go eará leat áittardan nuppi olbmo bohccuid. Geavahan-njuolggadusain sáhttá dárkileappot mearridit eará siiddaid bohccuid áittardeami birra, gč. § 9–1 nuppi lađđasa g-bustáva. Jus guovtti orohaga gaskka álo leat riiddut masttademiid geazil, de sáhttá fylkkaboazodoallostivra gohččut dan guokte orohaga ráhkadit dárkilet njuolggadusaid dilálašvuođa hárrái, gč. § 9.1 goalmmát lađđasa. § 6–4 vuosttaš lađđasa njuolggadusaid rihkkun dieđiheami birra rievttes eaiggádii ja nuppi lađđasa rihkkun earáid bohccuid áittardeami birra, sáhttá ráŋggáštuvvot § 13–7 mielde. Bohcco mearkka rievdadeapmi dahje bohcco njuovvan ¶ sáhttá ¶ dasalassin ¶ ráŋggáštuvvot ráŋggáštuslága njuolggadusaid olis suoládeami dahje njihtama birra. Lea váttis jurddašit eará ráŋgumiid lága 13. kapihttala njuolggadusaid mielde konkrehta áššis, go rievttes eaiggát han ii dieđe gos boazu lea, ja beassá diehtit easkka go lea menddo maŋŋit. Dáid mearrádusaid máŋgga geardde rihkkun sáhttá almmotge dagahit ahte boazodoallovuoigatvuohta massojuvvo ráŋggáštuslága 29. § olis. ¶ § 6–5. Rátkkašeapmi dahje čanadeapmi ¶ Son geas leat bohccot earáid ealuin, sáhttá gáibidit rátkkašeami vai beassá bohccuidis viežžat. Earát geain leat bohccot ealus leat geatnegasat lágidit dilálašvuođaid nu ahte sáhttá rátkit. Ii oktage galgga ráfehuhttit rátkkašeami. Rátkit berre ovdal go eallu johtá eret áigodatguohtumis. Rátkkašeami ii sáhte gáibidit guottet- ja ragatáiggi dahje jus rátkkašeapmi miettaštallojuvvo elliidgáhttema ákkaiguin. Geavahan-njuolggadusain sáhttá dárkileappot mearridit rátkkašeami birra, gč. § 9–1. ¶ Mearkkašumit § 6–5: ¶ Vuosttaš lađas : Juohkeokta geas leat bohccot ovttas earáiguin, sáhttá gáibidit rátkima, gč. 1978-lágá 21. § vuosttaš lađđasa vuosttaš ja nuppi cealkagiid. Mearrádus ¶ sáhttá ¶ adnot ¶ iešguđet dilálášvuođain. ¶ Sáhttá omd. leat nu go § 6–4 čilge, ahte ovtta siidda bohccot leat mastan eará siidda ellui. Dalle sáhttá gáibidit rátkima vai beassá oažžut iežas bohccuid. Sáhttá maid leat nu ahte eanet boazoeaiggádat leat leamaš ovttas geasseorohagas, muhto áigot rátkkašit ovdal go johtet dálveorohahkii, dahje sáhttá leat nu ahte muhtumat leat ovtta dálvesiiddas, muhto iešguđet geasseorohagain, ja fertejit rátkkašit ovdal go johttájit geasseorohahkii. Juohke boazoeaiggát sáhttá vuosttaš lađđasa mielde gáibidit rátkima. 1978-lágá 22. § vuosttaš lađđasa vuosttaš ja nuppi cealkagiid mielde lea dát vuoigatvuohta ¶ biddjon ¶ orohatstivrii, ¶ dahje vejolaččat guovllustivrii, ja – go leat erenoamáš ákkat dasa – boazodoalloagronomii ja boazodoallohovdii. Gč. maiddái 22. § nuppi lađđasa nuppi ja goalmmát cealkaga eiseválddiid vejolašvuođa birra gáibidit ja vejolaččat čađahit bákkolaš rátkima. Lávdegotti evttohusas lea eiseválddiid vejolašvuohta gáibidit ja čađahit rátkima regulerejuvvon 13. kapihttalis. Nubbi lađas : Leat iešguđetlágán rátkimat, ja dat čađahuvvojit iešguđetládje. Muhtun rátkimat leat stuorábut go earát, ja adnojit iešguđet sánit ja doahpagat bohccuid rátkima oktavuođas: gárdi: jorba áidi man siste atná bohccuid luovos eana: go ii leat áidi/gárdi čuoldit: sirret eret bohccuid soppiin luovos eatnamis njoarostit: suohpaniin váldit bohcco gitta doahput: gieđaiguin dollet bohcco (geassit) rátkka: bohccuid (mastan ealu dahje orohatealu)sirren máŋgga sadjái. rátkit: rátkit bohccuid (iešguđetládje) earáid ealus, almmá čanadeami haga čanadit: sirret eret ovttaskas bohccuid ja čatnat daid miesttagii dahje gurpat gurpat: čatnat bohcco julggiid oktii lagadit: lágidit ealu lagabui eará ealu vai doppe oažžu iežas bohccuid iežas ellui girdnu: doahpungárdi, gos bohccuid váldá gitta (geassá) doahpumiin jorri: unnit go gárdi, adno unnit meari bohccuid rátkimii, sáhttá leat gárddi lahka, muhto sáhttá maid leat sierra ¶ Bohccuid rátkin sáhttá čađahuvvot iešguđetlágán gárddiin dahje luovos eatnamis. Ovdal lei dábáleabbo rátkit luovos eatnamis go gárddis. Sáhttá máŋgga ládje rátkit. Čuoldit lávejit dušše luovos eatnamis, muhto njoarostit gál sáhttá sihke luovos eatnamis ja gárddis. Doahput sáhttá dušše girtnos dahje doahpungárddis. Go čuoldá, de ii leat man ge lágán áidi, muhto sáhttá gal maid atnit jori go rátká luovos eatnamis. Rátkkašeapmi lea stuorát doaibma go čanadeapmi. Rátkkašit sáhttá luovos eatnamis ja iešguđetlágán gárddiin. Go rátkkaša, de lea sáhka eanet bohccuin go dalle go čanada. Ii leat heivvolaš lágas reguleret movt rátkkašeapmi galgá čađahuvvot. Dat ferte dahkkot dihto dilálašvuođas ja sámi árbevieruid ja dábiid mielde. Nuppi lađđasis addojit dušše oppalaš njuolggadusat veahkehangeatnegasvuođa birra lágidit nu ahte rátkka sáhttá čađahuvvot buoremus lági mielde, gč. 1978-lága 22. § nuppi lađđasa vuosttaš cealkaga. Mearrádusas daddjo ahte rátkka galgá čađahuvvot ovdal go eallu johttá áigodatguohtunguovllus, dan dihte vai bohccot eai čuovo vierroealu eará áigodatguohtunguovlluide. Jus ealuin johttá ovdal go lea rátkojuvvon, de lea eaiggádii váddáseabbo ¶ bearráigeahččat ¶ mii ¶ bohccuin dáhpáhuvvá go čuovvu vierroealu guohtumii. Goalmmát lađas : Muhtun muttuid jagis ii leat heivvolaš rátkkašit, muhto diktit bohccuid leat ráfis, gč. 1978-lága 22. § vuosttaš lađđasa goalmmát cealkaga, omd. guottet- ja ragatáigge. Sáhttá maid leat váttis rátkkašit borgemánu loahpas, Bártevahkkus. Karen Marie Eira Buljo čilge dan birra ná: ¶ «Dán muttos bohccot bieđggistit. Mannet vumiide ja vákkiide. Viimmat lea divri nohkagoahtán ja boazu beassá ráfis guohtut. Dán muttos leat maŋemus báhkat ja bálgamat. Bohccot leat bieđggul, guhtot ovttaid mielde. Vistta álgá (boazu manná guobbara maŋis). Dál galgá ge boazu buoidut fas maŋŋel báhkaid ja ovdal ragaha. Lea váttis čohkket ealu, ja jus geahččala, de dat leat oalle geahččalus iešalddis.» ¶ Maiddái Hilbivahkkus, golggotmánu loahpas, lea váttis čohkket bohccuid. Dien áiggi čilge son ná: ¶ «Golggotmánu 14. beaivvi lea Dálveidja. Vahkku gohčoduvvo Dálvevahkkun. Golggotmánu 14. beaivvi rájes eai šat álddut njamat misiid ja miesit eai šat čuvot áldduid. Miesit sierranit ealus ja šaddet miessečorragat. Sihke miessi ja áldu dovdaba ahte ođđa miessi lea šaddame. Go miessi ii šat beasa njammat, de dat váikkuna stuorrumii. Álddut mat eai leat čovjon, njamahit ain miesi, ja miessi čuovvu álddu ii ge dárbbaš sierranit. Dábálaččat sturrot dát miesit eambbo go dat mai eai šat njama. Áldu mii dálvvi miehtá njamáha miesi gohčoduvvo čearpmateadnin. Maŋŋel ragaha leat varrásat váiban, golggohat. Eai njiŋŋelasat ge leat beassan ráfis guohtut rágatáigge, muhto ¶ dat eai almmotge guoirra dan dihte. Hilbivahkku rájes guohtugohtet bohccot fas albmaládje, ja boazu fas álgá bieđggistit dego Bártevahkkus, muhto dál lea Golgguhilbi, bieđggisteapmi maŋŋel ragaha.» ¶ Maiddái elliidsuodjaleami dihte ii berre rátkkašit omd. giđasdálvve jus leat heittot guohtumat. Njealját lađas : Iešguđet orohagain leat iešguđet rátkkašandábit. Dan dihte lea vuohkkaseamos geavahan-njuolggadusaide bidjat dárkilet meriid dan birra, gč. § 9–1 nuppi lađđasa g-bustáva. Jus guokte siidda álo masttadit ja riidalit rátkkašettiin, de sáhttá leat sávahahtti ráhkadit dárkilet njuolggadusaid rátkkašemiid birra § 9–1 goalmmát lađđasa mielde. Rátkkašan-njuolggadusaid ¶ rihkkun ¶ sáhttá mielddisbuktit ráŋggaštusaid lága 13. kapihttala olis. Geahča mearkkašumiid §:i 6–6. ¶ § 6–6. Dieđiheapmi gárddástallamiid birra ¶ Ovdal go eallu biddjo gárdái, de galgá dieđihuvvot siiddaide main leat bohccot ealus. Dieđihuvvot berre maiddái earáide geain sáhttet leat bohccot ealus. Orohaga geavahan-njuolggadusain sáhttá dárkileappot mearridit dieđiheami birra, gč. § 9–1. ¶ Mearkkašumit § 6–6: ¶ Mearrádus geatnegahttá su gii áigu ealu bidjat gárdái, dieđihit dan eará boazoeaiggádiidda geain sáhttet leat bohccot ealus, gč. 1978-lága 23. § vuosttaš lađđása gos leat njuolggadusat ealu čohkkema dieđiheami birra. Dieđihit galgá siidaosiid jođiheddjiide dahje sin ovddasteddjiide. Diekkár dieđiheapmi lea buori boazodoalu vieruid ja dábiid mielde, ja galgá sihkkarastit ahte buot eaiggádat besset iežaset fuolaid gáhttet go eallu lea gárddis. Maiddái earát geain sáhttet leat bohccot ealus, galget oažžut dieđu, omd. ránnásiiddat. Maiddái dát lea buori boazodoalu vieruid ja dábiid mielde. Son gii dieđiha sáhttá dasto vuordit ahte sutnje maid dieđihuvvo go earát gárddástallet. Orohaga geavahan-njuolggadusain sáhttá dárkileappot mearridit dieđiheami birra, gč. § 9–1 nuppi lađđasa g-bustáva. Jus orohagaid riidduid geažil lea dárbbašlaš, de sáhttá fylkkaboazodoallostivra geatnegahttit orohagaid ráhkadit dárkilet njuolggadusid dieđiheami birra, gč. § 9–1 goalmmát lađđasa. ¶ Jus rihkku § 6–4 vuosttaš lađđasa njuolggadusaid earáide dieđiheami birra goas ealu bidjá gárdái, de sáhttá ráŋggáštuvvot § 13–7 mielde. Jus váilevaš dieđiheapmi dagaha ahte rievttes eaiggát ii beasa viežžat bohccuidis, de sáhttá dat deaivvahallat suoládeami dahje njihtama njuolggadusaide, dahje lohkkot lobihis dahkui searvamin. Eará ráŋgumat 13. kapihttala njuolggadusaid olis eai dáidde leat vejolaččat dákkár áššis, go rievttes eaiggát han ii dieđe ahte earát gárddástallet, ja beassá diehtit easkka go lea beare maŋŋit. Dáid mearrádusaid máŋgga geardde rihkkun ja duođalaš rihkkun sáhttá dagahit ahte mássá boazodoallovuoigatvuođa ráŋggáštuslága 29. § mielde. Jus gárddástallit dieđihit nu maŋŋit ahte earáide ii leat vejolaš ollet áiggebále, de sáhttá § 13–2 mielde addot gohččun dan birra ahte eai oaččo luoitit ealu. Dábálaččat ii olle fylkkaboazodoallostivra čoahkkanit addit diekkár gohččuma. Fylkkaboazodoallostivra sáhttá fylkkamánnái addit válddi dan doaimmahit. ¶ 7. Kapihtal. Bohccuid merken ja mearkka sisačáliheapmi ¶ Čujuhuvvo 4. kapihttalii dás ovdalis. Dán kapihttala njuolggadusat leat veahá rievdadusaiguin seammat go 1978-lágas IV. kapihttalis ja Eanandoallodepartemeantta geassemánu 12. beaivvi 1984 merkennjuolggadusain. Geahča merkema birra eambbo čuoggás 9.4 ¶ § 7–1. Geatnegasvuohta merket bohccuid ¶ Buot bohccot sámi boazoguohtunguovlluin galget merkejuvvot eaiggáda merkii. Boazu galgá merkejuvvot eaiggáda sisačálihuvčuohppat eambbo go 1/3 . ¶ Mearkkašumit § 7–1: ¶ Mearrádus lea seamma go 1978-lága 16. § vuosttaš ja nubbi lađđasat. Mearrádusas leat maid njuolggadusat mat dál leat Eanandoallodepartemeantta geassemánu 12. beaivvi 1984 addin láhkaásahusain ¶ 22. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶ merkema birra, 9. §:s, gč. 1978-lága 18. §. Leat evttohuvvon eará merkenáigemearit. Dálá njuolggadusaid mielde galgá merket ovdal golggotmánu 31. beaivvi seamma jagi go miessi šaddá, gč. 1978-lága 16. §. Maŋŋel dán áigemeari gáibiduvvo guovllustivrra mieđiheapmi. Muhtun guovlluin leat dán njuolggadusa ipmirdan dainna lágiin ahte maŋŋel golggotmánu 31. beaivvi gullá geažotbealmiessi orohatkássii. Sáhttet leat máŋga siva dasa go miessi ii leat merkejuvvon ovdal golggotmánu 31. beaivvi, ja lávdegoddi atná unohassan njuolggadusa mii oalgguha alcces váldit earáid geažotbealmisiid maŋŋel golggotmánu 31. beaivvi. Dan dihte evttoha lávdegoddi heaittihit dán áigemeari, nu ahte lea dušše okta áigemearri, ahte merkejuvvot galgá ovdal miessemánu 31. beaivvi jagi maŋŋel go miessi lea riegádan. Goalmmát lađđasa nuppi cealkaga mearrádus vástida juovlamánu 20. beaivvi 1974 nr. 73 elliidsuodjalanlága 13. § 2. čuoggái. ¶ § 7–2. Merkenvuogit ¶ Sámi boazoguohtunguovllus galget bohccot merkevuosttaš dahje nuppi lađđasa mielde. ¶ Mearkkašumit § 7–2: ¶ Vuosttaš lađas sisttisdoallá mearrádusa mii dál lea geassemánu 12. beaivvi 1984 merkennjuolggadusaid 3. § vuosttaš lađđasis. Nubbi lađas : Mearrádus lea seamma go geas- semánu 12. beaivvi 1984 merkennjuolggadusaid 3. § nuppi lađđasa a-bustávva. Goalmmát lađas : Mearrádus lea ođas ja čilge mii gaskaboddosaš merken lea. Mearrádus deattuha ahte bealljegilkor ii sáhte adnot árbevirolaš bealljemearkkaid sajis. Gaskaboddosaččat merkejuvvo go eaiggátvuohta lea eahpečielggas, geahča omd. láhkeevttohusa § 7–8, dahje jus lea nu buolaš ahte ii berre dábálaš vugiin merket. ¶ § 7–3. Vuoigatvuohta merkii ¶ Vuoigatvuohta merkii lea Norggas ássi sámi sogat olbmuin geat devdet čuovvovaš eavttuid: a) Sus geas pr. (dan beaivvi go dát láhka boahtá fápmui) alddis lea boazodoallu váldoealáhussan orohagas, lága mielde geassemánu 9. beaivvi 1978 nr. 49, § 3, dahje geas b) váhnemiin dahje váhnenváhnemiin lea boazoc) son gullá siidaoassái, gč. § 4–9. ¶ Sus gii lea váldon oami iežas mánnán (adopterejuvmái. ¶ Mearkkašumit § 7–3: ¶ Mearrádusas leat njuolggadusat dan birra geas lea vuoigatvuohta merkii, ja lea sisdoalu dáfus seamma go 1978-lága 3. § vuosttaš lađas. Vuosttaš lađas, a- ja b-bustávat vástidit 1978-lága 3. § vuosttaš lađđasii dárbbašlaš muddemiiguin vai heivejit ođđa láhkaevttohussii. Lávdegoddi lea ár vvoštallan sánis sátnái geardduhit 1978-lága mearrádusa 3. § vuosttaš lađđasa nuppi cealkága, muhto lea gávnnahan vuohkkaseamosin heivehit mearrádusa ođđa láhkii. Ulbmilin ii leat leamaš rievdadit sisdoalu. Vuosttaš lađđasa c-bustávas deattuhuvvo ahte olbmos galgá leat gullevašvuohta siidaoassái. Dat mearkkaša ahte son ferte deavdit § 4–9 eavttuid, ja oažžut guoskevaš siidaoasi jođiheaddjis lobi gullat su siidaoassái, gč. § 4–2. Nubbi lađas : Mearrádus čuovvu guovvamánu 28. beavvi 1986 lága nr. 8, 13. § adopšuvnna birra, ja lea seamma go 1978-lága 3. § nubbi lađas. Goalmmát lađas : Mearrádus lea § 4–5 olis, gč. 1. čuoggá ja 2. čuoggá. Njealját lađas : Mearrádus lea § 4–6 olis, gč. vuosttaš lađđasa maŋemus cealkaga ja nuppi ¶ lađđasa maŋemus cealkaga. Ii leat almmotge oaivil ahte su mielde čuovvu vuoigatvuohta vejolaš ođđa náittosguoibmái dahje ovttasássái gii ieš ii deavdde vuosttaš lađđasa eavttuid. Viđát lađas : Nugo juo boahtá ovdan, de lea mearrádus § 4–1 goalmmát lađđasa olis. Jus fylkkaboazodoallostivra lea addán olbmui, gii ii deavdde § 4–1 vuosttaš lađđasa eavttuid, lobi atnit bohccuid sámi boazoguohtunguovllus, de ferte son dalle go bohccot gullet siidaoassái, maiddái oažžut vuoigatvuođa merkii vai sáhttá fuolahit iežas eaiggáduššanrievtti. ¶ § 7–4. Mearkka sisačáliheapmi ¶ Juohke regiovnnalaš boazoguohtunguovllus, gč. § 3– 2, válljejuvvo mearkalávdegoddi mas leat unnimulága nr. 4 mielde . ¶ Mearkkašumit § 7–4 ¶ Paragráfa golmma vuosttaš lađđasis leat mearrádu- sat mat dál leat geassemánu 12. beaivvi 1984 merkennjuolggadusaid 4. ja 5. §:in. Lea dasto evttohuvvon rievdadussan ahte fylkkaboazodoallostivra vállje lahtuid mearkalávdegoddái ja fylkkamánni fas nammada čálli. Mearkalávdegotti lahtut galget boahtit guovllu iešguđet orohagain. Dan dihte lea ge daddjon ahte sis galget leat persovnnalaš várrelahtut. Goalmmát lađđasis daddjo ahte ođđa mearkka sisačáliheamis galgá fuolahit ahte dat ii sáhte seahkánit eará mearkkaide. Seahkáneapmi sáhttá dagahit váttisin diehtit rievttes eaiggáda. Lea maiddái deaŧalaš ahte mearkkat eai sáhte rievdaduvvot eará mearkan. Lea viidáseappot daddjon ahte mearkaoalit galget doalahuvvot sogas, geahča eanet dan birra čuoggás 9.4.2 ¶ dás ovdalis. Berre maiddái váruhuvvot ahte eai sisačálihuvvo ovttalágán mearkkat, maiddái dalle go boazoeaiggádat leat guhkkálaga, ii ge leat seahkánanvárra. Njealját lađđasis deattuhuvvo ahte mearkaláv- degoddi ii dárbbaš dohkkehit mearkka sirdima eará olbmui seamma guovllus. Dan galgá dušše dieđihit fylkkamánnái. Mearkka sirdin ođđa guvlui gal galgá álo dohkkehuvvot, gč. nuppi lađđasa. Diekkár sirdin lea seamma go ođđa mearkka ohcan. Dat ii guoská dušše dalle go mearka sirdojuvvo eará guovllu olbmui, muhto maiddái dalle go olmmoš ieš johtá bohccuidisguin eará boazoguvlui. Dan guovllu mearkkat gosa johtá, mannet álo ovdalii. Viđát lađđasis lea evttohuvvon njuolggadussan ahte mearkkaid ii sáhte gálvomearkan atnit. Dat lea gáhtten dihte boazomearkka dan atnui masa lea ásahuvvon, namalassii bohcco eaiggátvuođa čájeheapmái. Jus boazomearkka anášii gálvomearkan, de livččii dan váldime eret kultuvrralaš oktavuođas. ¶ § 7–5. Áššegieđahallan ¶ Mearkalávdegoddi galgá almmuhit mearkaohcaMearkalávdegotti ¶ mearrádus ¶ almmuhuvvo seammaládje. Mearkalávdegotti mearrádusa sáhttá váidit Boazodoallostivrra nammadan váidinlávdegoddái. Departemeanta sáhttá mearridit dárkilet njuolgnjuolggadusaid. ¶ Mearkkašumit § 7–5: ¶ Dán paragráfa mearrádusat leat dál geassemánu 10. beaivvi 1984 merkennjuolggadusain, muhto leat álkidahtton. Nu go dál nai, de berrejit áššegieđahallama dárkilet njuolggadusat mearriduvvot láhkaásahusaid hámis. Lea gal dás evttohuvvon ahte ohcan sáddejuvvo njuolga guoskevaš ¶ 23. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶ siidaosiide, ii ge orohahkii nu go dál, geahča čuoggá 9.4.3 ¶ § 7–6. Rievdadeapmi ¶ Jus sisačálihuvvon váldomearka dahje sátnelasánamuhuvvon § 7–4 goalmmát lađđasis. ¶ Mearkkašumit § 7–6: ¶ Dán paragráfa mearrádusat leat dál merkennjuolggadusaid 8. §:s. ¶ § 7–7. Guoros mearka (Mearka mii ii leat anus) ¶ Sisačálihuvvon mearkka mii ii leat anus (guoros mearkka) sáhttá eaiggát doalahit gitta logi jagi. Jus mearka ii leat dieđihuvvon guorosin, de galgá sihkárbbolaččat ¶ geat ¶ mearkavuoigatvuođa eavttuid, dieđihit mearkka guorosin gitta logi jahkái maŋŋel go eaiggát jámii . ¶ Mearkkašumit § 7–7: ¶ Dán paragráfa mearrádusat leat dál merkennjuolggadusaid 8. §:s. Lassin lea vel mearrádussan ahte mearkaeaiggát dahje árbbolaččat sáhttet mearkka dieđihit guorosin gitta 10 jahkái. Diekkár ortnet lea sávahahtti dan dihte vai mearkaoalit bissot sogas. Ii leat vejolaš atnit mearkka guorosin eambbo go 10 jagi. Diekkár rádji lea dárbbašlaš eastadan dihte ahte mearkkat orrot guorosin máŋggaidlogiid jagiid omd. árberiidduid geažil. Jus mearka lea leamaš guorosin 10 jagi, de sihkkojuvvo. ¶ § 7–8. Vierro geažotbeallji ¶ Eará siidda geažotbeallji mii čuovvu merkejuvvon álddu, galgá farggamusat merkejuvvot miesi eaigmerkejuvvot dan merkii mii álddus lea. ¶ Geazotbealmiessi mii ii čuovo merkejuvvon álddu, galgá gaskaboddosaččat merkejuvvot guolgageavaheapmi). ¶ Mearkkašumit § 7–8: ¶ Dán paragráfa mearrádusat leat dál merkennjuolggadusaid 10. §:s. Njealját lađđasii lea lasihuvvon mearrádus mii dadjá ahte earáid misiid merken alcces rehkenastojuvvo suolavuohtan. ¶ § 7–9. Rievdadeapmi ¶ Ii leat lohpi rievdadit mearkka. Lobihis rievdadeapmi ráŋggáštuvvo ráŋggáštuslobihis geavaheapmi). ¶ Mearkkašumit § 7–9: ¶ Dál ii leat mearkka rievdadeami birra njuolggadus. Lávdegoddi almmotge deattuha ahte mearkka ii leat lohpi rievdadit. Jus bohcco eaiggátvuohta jorrá eará olbmui, de ferte dat merkejuvvot lassisániiguin. Lea sávahahtti láhkii lasihit čielga mearrádusa dan birra ahte lobihis mearkarievdadeapmi ráŋggáštuvvo suolavuohtan. ¶ § 7–10. Geažotbeljiid vuovdin ¶ Ovddit jagiid riegádan boazu mii ii leat miessemánu 31. beaivvi rádjái merkejuvvon lobálaš merkii, galgá vuvdojuvvot orohatstivrra, dahje siidastivrra ovddasvástádusa olis. Vuovdima boahtu gahččá eaiggádii. Jus eaiggát ii leat dihtosis, de gahččá boahtu dan siidii masa boazu gullá. Jus siida ge ii leat dihtosis, de gahččá boahtu orohahkii. ¶ Mearkkašumit § 7–10: ¶ Dán paragráfa mearrádusat leat dál 1978-lága 16. § goalmmát lađđasis, gč. maiddái čakčamánu 5. beaivvi 2000 láhkaásahusaid geažotbeljiid ja dovda ¶ 24. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶ meahttun bohccuid vuovdima birra ja merkennjuolggadusaid 12. §, muhto leat veahá rievdaduvvon. Dan muddui go diehtá eaiggáda, de galgá son oažžut vuovdima boađu. Vaikko ii dieđe eaiggáda, de ii dárbbaš vuovdima boahtu mannat orohahkii, jus diehtá gullevaš siidda. Jus eaiggátvuohta ii leat dihtosis, de manná geažotbealji vuovdinboahtu orohaga boazodaollofondii, gč. § 8–6, dahje siidafondii, gč. § 8–15. Lea evttohuvvon ahte orohatstivra ain galgá fuolahit geažotbeljiid vuovdima. Geažotbeallji sáhttá leat geassesiidda geasseorohagas ja dalle lea lunddolaččamus ahte geassesiidda stivra fuolaha vuovdima. ¶ § 7–11. Merken olggobealde sámi boazoguohtunguovlluid ¶ Departemeanta mearrida dárkilet njuolggadusaid mearkkaid ja merkema birra olggobealde sámi boazoguohtunguovllu . ¶ Mearkkašumit § 7–11: ¶ Olggobealde sámi boazoguohtunguovllu leat erenoamáš dilálašvuođat. Dálá láhkaásahusain lea máŋgga sajis eaktuduvvon ahte doppe sáhttet eará njuolggadusat gustot. Lávdegoddi atná vuohkkaseamosin ahte departemeanta addá njuolggadusaid merkema birra olggobealde sámi boazoguohtunguovlluid. ¶ 8. Kapihtal. Boazodoalu organiseren – orohat ja siida ¶ Čujuhuvvo dálá ortnega čilgehussii 3. ja 5. kapihttaliin ja lávdegotti ár vvoštallamiidda čuoggáin 9.2 ja 9.5 ¶ § 8–1. Orohat ¶ Boazodoallostivra ¶ juohká sámi regiovnnalaš boamat leat máŋgga orohagas. ¶ Orohatjuohkin ii hehtte boazodolliid ovttasbargamielde ¶ . Ođđa orohatjuohkima dahje ovdalaš ráji rievdadiggái . ¶ Mearkkašumit § 8–1: ¶ Orohatjuohkima birra leat dál njuolggadusat 1978lága 2. §:s, gč. čuoggá 3.3 ¶ . Lea čielgaseamos go bidjá njuolggadusaid sierra paragráfan. Orohatjuohkin berre lávdegotti mielas eanemus lági mielde čuovvut guoskevaš guovllu siiddaid riektedilálašvuođaid. Almmotge ii leat vejolaš dan čađahit bienasta bitnii, ja lávdegotti (eanetlogu) mielas berre lágas deattuhuvvot ahte orohatrádji ii dárbbaš leat seamma go guođohanrádji. Erenoamáž it dálveguohtumiin lea dárbbašlaš guođoheami heivehit, ja dát heivehanvejolašvuohta ferte maiddái gullat sidjiide geat guođohit orohatrájiid lahka. Orohatjuohkin ii sáhte muhtumiin váldit eret árbevirolaš guođohanvuoigatvuođaid, gč. ovdamearkan Brønnøysund gielddarievtti duomu borgemánu 27. beaivvi 1984 ¶ . Maiddái Korssjøfjellduopmu, Rt. 1988 s 1217, atná dán ipmárdusa vuođđun. Nu movt orohat dás lea jurddašuvvon, de ii mearkkaš dat ahte rádji lea siiddaid čielga vuoigatvuođarádji, muhto doaibmá baicca hálddahuslaš rádjin daidda boazodolliide geain lea váldogullevašvuohta orohahkii. Vuosttaš lađas : Boazodoallostivra mearrida oro- hatrájiid. Seamma njuolggadus lea 1978-lágas, gč. 2. § nuppi lađđasa njealját cealkaga. Orohatjuohkin ii leat loahpalaš. Boazodoallostivra sáhttá dan rievdadit. Go daddjo ahte «Vieruiduvvan geavaheami vuođul galgá deattuhuvvot ahte orohahkii šaddet doalu dáfus lunddolaš ja ávkkálaš rájit» , de lea dat 1978-lága 2. § nuppi lađđasa njealját cealkaga ¶ 25. Eai leat sámegillii jorgaluvvon. 26. Unnitlohku, Jon Meløy, evttoha Sámedikki. 27. Unnitlohku, Arne G. Arnesen, evttoha sihkkut dán cealkaga, geahča mearkkašumiid paragráfii. Jus ii sihkkojuvvo, de evttoha čuovvovaš lasáhusa: «Dakkár oktavuođain berre fylkkaboazodoallostivra árvvoštallat rievdadit orohatrájiid nu ahte dat vástidit riektedilálašvuođaide.» 28. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. 29. Dán duomu lea Kirsti Strøm Bull guorahallan, gč. Studier i reindriftsrett, Oslo 1997, 93. s. rájes. ¶ mielde. «Doalu dáfus» ii mearkkaš ahte orohaga boazodoallit doaimmahit ealáhusa ovttas. Boares siiddastallan bissu, ja oažžu láhkaevttohusa mielde čielgaset saji go dálá láhkanjuolggadusain. Orohatjuohkimis galgá vuhtii váldit árbevirolaš geavaheami, gč. maiddái 1978-lága 2. § nuppi lađđasa viđát cealkaga. Dat mearkkaša ahte orohahkii galget gullat dat siiddat mat árbevirolaččat leat leamaš orohaga geográfalaš guovllus. Dát boazodoallit leat ge geat lunddolaččat hábmejit guovllu geavahan-njuolggadusaid, ja sis lea oktasaš beroštupmi gáhttet guohtumiid. Vieruiduvvan geavaheapmi lea ge maiddái mii čujuha orohaga geográfalaš rájiid mearrideami. Ovdal go mearrida orohahkii rájiid, de lea dárbbašlaš diehtit orohaga siiddaid guohtungeavaheami, ii dušše dálá, muhto maiddái ovdalaš geavaheami. Jus guovlluid geavaheapmi lea rievddadan áiggiid mielde, nu ahte ii oktage sáhte alddis čuoččuhit leat vieruiduvvan vuoigatvuođa, de leat Boazodoallostivrras luvvoset vejolašvuođat bidjat rájiid. Boazodoallostivrra orohatrájiid mearrideami sáhttá ovddidit eananjuohkinrievtti ovdii njealját lađđasa mielde, geahča eanet dan birra dás maŋŋelis. Deattuhuvvo ahte vieruiduvvan geavaheamis ii leat mearkkašupmi dušše dalle go galget mearriduvvot rájit eará orohagaid ektui. Maiddái orohaga siste lea ovttaskas joavkkuid/siiddaid vieruiduvvan geavaheamis mearkkašupmi, omd. geavahannjuolggadusaid ráhkadeamis láhkaevttohusa 9. kapihttala mielde. Orohaga siste eai leat buot siiddain ihcalis ovttalágán vuoigatvuođat miehtá orohaga. Árbevirolaš siidasajit galgá bisuhuvvot. Nuppi lađđasis daddjo ahte orohat galgá vuosttažettiin sisttisdoallat buot jagiáigeguohtumiid visot orohahkii gulli boazodolliide. Finnmárkkus leat jagiáigeguohtumat dál máŋggain orohagain. Jus daddjo ahte muhtun kárášjohboazoeaiggát gullá dán dahje duon orohahkii, de oaivvilduvvo geasseorohat. Sus soaitá datte leat čakčaguohtun 17. orohagas, ja dálveguohtun 18. orohagas. Jus sus dasto soaitá leat geasseguohtun olggumus njárggas dahje sullos, de johtá son earáid geasseorohagaid čađa. Seammaládje lea Guovdageainnus, gos muhtun boazoeaiggdis omd. lea geasseguohtun Fálás, 20. orohagas. Sus lea čakčaguohtun 30. orohagas, dálveguohtun 31. orohagas, ja johtá 22 Fieddara ja 23 Seainnus/Návggastaga čađa, mat leat eará boazodolliid geasseguohtumat. Dál leat bargame ođđa orohatjuohkimiin Finnmárkkus. Ulbmilin lea čohkket siidda iešguđet jagiáigeguohtumiid ovtta orohahkii. Dat almmotge ii mearkkaš ahte orohaga olles viidodat lea buohkaide oktasaš, ja ahte boazoeaiggát sáhttá guođohit gokko ieš háliida orohaga siste. Guovlluid vieruiduvvan geavaheapmi bisuhuvvo. Nugo láhkaevttohusa 9. kapihttalis boahtá ovdan, de galget orohahkii ráhkaduvvot geavahan-njuolggadusat, ja dat galget ráhkaduvvot guovlluid árbevirolaš geavaheami vuođul. Stuorát orohagain lea álkit geahččat eatnama geavaheami ollislaččat. Dál ii leat omd. sis geat johtet earáid geasseorohaga čađa formálalaččat makkárge váikkuhus dán orohaga plánaide, gč. 1978-lága § 8a. Stuora orohagaide lea álkit doallat čállingotti, ja dainna lágiin fuolahit iežaset areálaberoštumiid. Nordlánddas, gos orohatjuohkin lea easkka čađahuvvon, sisttisdoallá juohke orohat dál buot boazodolliid jagiáigeguohtumiid, earret sin geain leat dálveguohtumat Ruoŧas. Vaikko Finnmárkkus lea jođus bargu ođđa orohatjuohkimiin, man ulbmil lea oažžut buot jagiáiggiid guohtumiid orohatrájiid sisa, de sáhttet dan dáfus leat guovllut maid lea jierpmálaš juohkit máŋgan orohahkan. Ii leat ge mearriduvvon mii Finnmárkku orohatjuohkima boađus galgá šaddat. Láhkalávdegotti evttohus ii sáhte dušše ovtta čovdosii guorrasit, muhto ferte maiddái ráhkadit njuolggadusaid dan dáfus jus orohagaid jagiáigeguohtumat ain šaddet máŋgga orohaga sisa. Goalmmát lađđasis deattuhuvvo ahte orohat- rájiid ii leat áibbas gielddus rasttidit, muhto ahte lea vejolaš ovttasbargat orohatrájiid rastá, gč. lađđasa vuosttaš cealkaga. Dat orošii gal leame čielggas, muhto ferte almmotge deattuhuvvot go dálá njuolggadus muhtomin ipmirduvvo earaládje. Ovttasbargu sáhttá omd. leat guovtti ránnjáorohaga stivrraid gaskka. Ovttasbargu sáhttá maiddái leat iešguđet orohagaid boazodolliid gaskka. Ovttasbargu lea erenoamáš áigeguovdil guovtti, goabbat orohahkii gulli siidda gaskka, main leat guohtumat goabbat bealde orohatráji. Nugo ovdalis daddjon, de eai leat orohatrájit álo seamma go vuoigatvuođarájit. Orohahkii gullet boazoeaiggádat geain eanas muddui leat guohtumat orohagas, muhto ii almmotge sáhte vajálduhttit ahte sii muhtomin guođohit olggobealde orohaga rájiid. Erenoamážit eai leat dálveguohtumiin leamaš siidarájit. Dat leat guovllut gos dihto siiddas lea vuosttašvuoigatvuohta čakčadálvvi, muhto maid earát sáhttet guođohit go duot vuosttaš lea eret mannan doppe. Heittot dálvviid sáhttet siiddat ovttas geavahit guovlluid, ja dakkár ovttasbargu sáhttá čađahuvvot orohatrájiid rastá. Jus nu ii sáhte, de šattašii siiddaide mat guođohit orohatrájiid lahka sakká váddáset dilálašvuohta go orohaga eará siid ¶ daide. Dakkár ipmárdus orohatrájiid dáfus, mii boahtá ovdan goalmmát lađđasis, dahká dasto orohatrájiid mearrideami unnit riiddufáddán go garraset njuolggadus dagašii. Goalmmát lađđasa nuppi cealkaga dáfus lea lávdegoddi juohkásan. Eanetlohku háliida láhkii mearrádussan ahte orohatjuohkin ii hehtte guohtumiid geavaheami eará orohagas go dat dahkko erenoamáš riektevuođu mielde. Eanetlohku oaivvilda ahte evttohuvvon mearrádus lunddolaččat čuovvu dan mii juo lea daddjon orohatjuohkima birra. Orohagas lea vuosttažettiin mearkkašupmi hálddahuslaš oktavuođas. Guovlluid geavaheapmi buolvvaid mielde sáhttá addit vuoigatvuođaid vieruiduvvan geavaheami prinsihpaid mielde, ja dákkár vuoigatvuođaid ii sáhte ihcalis sihkastit orohatjuohkimiin. Ovdamearkan dasa lea Brønnøysund gielddarievtti duopmu borgemánu 27. beaivvi 1984. Dákkár ¶ evttohuvvon ¶ njuolggadus ¶ lea dárbbašlaš dalle go doalaha ortnega dahje máhccá ortnegii man mielde jagiáigeguohtumat leat máŋgga orohaga siste. Diekkár ortnet dahká ahte siida ferte earáid orohaga čađa johtit iežas geasseorohahkii. Diekkár boares johtolaga ii sáhte giddet ođđa orohatjuohkimiin. Unnitlohku, Arne G. Arnesen , evttoha sihkkut goalmmát lađđasa maŋemus cealkaga. Son oaivvilda ahte orohatrájit maiddái leat vuoigatvuođarájit, ja ahte evttohuvvon njuolggadus hástala boazodolliid rihkkut orohatrájiid. Jus eanetlogu evttohus doalahuvvo viidáset láhkabarggus, de evttoha son čuovvovaš lasáhusa: Dakkár oktavuođain berre fylkkaboazodoalloNjealját lađas : Lávdegoddi evttoha sáhttit boa- zodoalu áššiid ovddidit eananjuohkindiggái. Dat gal dieđusge eaktuda ahte eananjuohkindikki boazodoallofágalaš gelbbolašvuohta buoriduvvo. Orohatstivra dahje siidaoasi jođiheaddji sáhttá ovddidit orohatjuohkima áššiid dábálaš duopmostuoluide ovdalii go eananjuohkindiggái. Boazoeaiggát gii ii geavat vejolašvuođa ovddidit ođđa orohatrájiid mearrádusa eananjuohkindiggái dahje eará duopmostullui, ii masse vuoigatvuođaid maid lea oamastan vieruiduvvan ja dološ áiggi rájes geavaheami vuođul. Vuoigatvuohta šáddá dalle eará orohaga rájiid siste, dan sadjái go iež as orohaga siste. Vaikko ii masse ge vuoigatvuođaid ođđa orohatjuohkima olis, de sáhttá almmotge leat dárbu dárkkistit orohaga rájiid mearrideami. Dan muddui go vejolaš galgá rádji biddjot árbevirolaš geavaheami mielde, gč. vuosttaš lađđasa, ja dán árvvoštallama galgá leat vejolaš dárkkistahttit. Dalle go eai leat ásahuvvon vuoigatvuođat mat čielgasit čujuhit orohatrájiid, ja Boazodoallostivrra mearrideapmi šaddá ár vvoštallamiid mielde, de galgá maiddái leat vejolaš dárkkistahttit dán árvvoštallama. ¶ § 8–2. Orohatstivra ¶ Juohke orohagas mii lea ásahuvvon § 8–1 mielde galgá leat orohatstivra man orohaga jienastanvuoilis ¶ . Jus leat garra ákkat, de sáhttá boazodoallostivra mearridit ahte geassesiiddas mii lea mihá stuorát go orohaga gaskamearálaš siida, galgá leat stuorát ovddasteapmi stivrras go dat mii boahtá ovdan nuppi lađđasa njuolggadusain. Geassesiiddas almsiiddaid/joavkkuid ¶ mielde ¶ goalmmát lađđasa njuolggadusais mielde ¶ . Jus orohat vástida geassesiidda, de gustojit § 8– 11 njuolggadusat stivrra válljema birra, muhto almleat unnit go njeallje ¶ lahtu, de lea dat mearridanválddálaš dušše jus olles stivra lea čoahkis. Jus jie ¶ 30. Unnitlohku, Jon Meløy, evttoha earaládje cealkit nuppi lađđasa, gč. mearkkašumiid. 31. Unnitlohku, Jon Meløy, evttoha njealját lađđasa sihkkojuvvot. 32. Dárogielteavsttas lei «golbma» , muhto galgá leat njeallje. ¶ nasteamis šaddet ovtta meari jienat, de mearrida jođiheaddji jietna. Orohatstivrra čoahkkimiin galgá beavdegirji čállot. Beavdegirji vurkkoduvvo sihkkaris sajis. ¶ Mearkkašumit § 8–2: ¶ 1978-lága 8. § vuosttaš lađđasa mielde galget orohaga boazodoallit válljet orohatstivrra iežaset gaskkas. Dát njuolggadus lea evttohusa vuosttaš lađđasis. Láhkaevttohusa § 8–3 mielde galgá orohatstivra bargat dan guvlui ahte doalahit orohaga resursan orohaga boazodollui. Nu galgá ge orohatstivra bargat areálagáhttemiin. Orohahkii šaddet maiddái doaimmat areála siskkáldas hálddašeami dáfus, earret eará geavahan-njuolggadusaid ráhkadit. Lávdegotti evttohusas lea orohatstivrras guovddáš doaibma, earret eará geavahan-njuolggadusaid hábmema olis. Lea hui deaŧalaš orohatstivrra luohttevašvuođa dihte ahte dat ovddasta iešguđet beroštumiid orohagas. Máŋgga orohagas lea dál duhtameahttunvuohta dainna ahte eanetlohku stivre unnitlogu. Dat lea ge duogážin dasa go lávdegoddi lea evttohan njuolggadusaid orohatstivrra čoahkkádusa birra, gč. paragráfa nuppi gitta njealját lađđasiid. Stuora orohagain gos buot bealit eai leat stivrras, lea hui deaŧalaš ahte buohkat, maiddái sii geain ii leat stivraovddastupmi, besset oaiviliiddeset ovdanbuktit ovdal go orohatstivra dahká mearrádusaid. Diet lea lávdegotti duogáš árvalit geavahan-njuolggadusaid, gč. § 9–2. Lávdegotti buot lahtut leat ovttaoaivilis dasa ahte namuhuvvon beliid galgá vuhtii váldit orohatstivrraid njuolggadusaid ráhkadeamis. Lávdegottis leat datte guokte oainnu das movt dáid buoremusat sáhttá vuhtii váldit dalle go geasseorohagas leat eanet go čieža geassesiidda, ja gos buohkat eai sáhte oktanis oažžut stivraovddastumi. Lávdegotti mielas lea dárbbašlaš ásahit orohatstivrii dárkilis njuolggadusaid, garvit eahpečielggasvuođaid. Čujuhuvvo ahte maiddái eará vástideaddji ovttastumiin leat dárkilis njuolggadusat diekkár diliid birra, gč. omd. geassemánu 19. beaivvi 1992 nr. 59 lága gilialmennegiid birra. Dálá njuolggadusat orohatstivrraid birra leat láhkaásahusain, gč. eanandoallodepartemeantta njukčamánu 4. beaivvi 1987 addin láhkaásahusaid orohatstivrra valljema ja dan bargo-ortnega ja doaimma birra, ja 1978-lága 8. § viđát lađđasa. Dát njuolggadusat leat almmotge oalle eahpečielgasat. Lea sávahahtti dákkár njuolggadusaid oažžut láhkii. Láhkanjuolggadusaid ovdabarggut ja komentárat prentejuvvojit oainnat maiddái, mii dábálaččat ii dahkko láhkaásahusaid ráhkadeapmái. Ovdabarggut sáhttet čielggadit vejolaš dulkonáššiid. Vuosttaš lađas : Orohaga jienastanvuoigat- vuođalaččat válljejit iežaset gaskkas orohatstivrii lahtuid, gč. vástideaddji mearrádusa 1978-lága 8. § vuosttaš lađđasis. Jienastanvuoigatvuođalaččat leat siidaoasi jođiheaddjit, gč. § 4–2, bálddalas álggahanosiid jođiheaddjit, gč. § 4–4 ja § 8–8 nuppi lađđasa. Siidaoasis sáhttet maiddái leat earáid bohccot, ja gažaldahkan lea galgá go sis leat jienastanvuoigatvuohta ja sáhttet go sii válljejuvvot stivrii. § 8–8 nuppi lađđasis lea evttohuvvon ahte juohke dábálaš siidaoasis leat vihtta jiena ja bálddalas álggahanoasis fas guokte. Jođiheaddjis alddis lea unnimusat okta jietna, dahje guokte dalle go náittosguimmežagain ¶ dahje ¶ ovttasássiin ¶ lea oktasaš siidaoassi. Eará jienaid sáhttá/sáhttiba siidaoasi jođiheaddji(t) addit siidda eará válddálaš boazoeaiggádiidda dahje ieš/ieža atnit visot jienaid. Stivrii sáhttet válljejuvvot buohkat geain dán vuogi mielde lea jienastanvuoigatvuohta. Nubbi lađas : Lea hui deaŧalaš ahte orohatstivrra čoahkkádus šaddá nu ahte orohaga buot beroštumit ovddastuvvojit, dan muddui go vejolaš. Maiddái dálá njuolggadusaid mielde lea dát mihttomearrin, ¶ gč. ¶ eanandoallodepartemeantta njukčamánu 4. beaivvi 1987 addin láhkaásahusaid oroahtstivrra valljema ja dan bargo-ortnega ja doaimma birra. Dálá stivraválljema njuolggadusat almmotge eai sihkkarastte ahte dát vuhtii váldojuvvo, geahča čuoggá 9.5.1 ¶ . Dan dihte ferte válljennjuolggadusain juo dadjat ahte stivradoaibma manná vuoruid mielde iešguđet siiddaid gaskka, ja nu ahte ii ovttage joavkkus sáhte leat eanetlohku máŋga válgaáigodaga. Njuolggadusat mat sihkkarastet ahte stivradoaibma lea vuoruid mielde, sáhttet iešalddiset hehttet eanetlogu boastut geavaheamis iežaset fámu, go dihtet ahte sis ii leat stivrejupmi «agi beaivvi» . Jurddan diekkár fápmomuddemiin lea ahte dat mielddisbuvttášii ovttasbarggu. Lávdegoddi atná nappo hui deaŧalažžan ahte njuolggadusat ovddidit ovttasbarggu. Dálá njuolggadusat eai daga dan doarvái. Lága mearrádusain leat olu mat eaktudit boazodoalloeiseválddiid dohkkeheami, ja dan sadjái go oččodit ovttasbarggu, de baicca dagahit bajilvulos-stivrejumi. Geassesiidda boazoeaiggádat vállejit iežaset ovddasteddjiid orohatstivrii. Dát válljen čađahuvvo geassesiidda jahkečoahkkimis, gč. § 8–11. Buot geassesiiddat galget leat stivrras ovddastuvvon, jus ¶ 33. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶ fal eai leat badjel čieža. Stivrras sáhttet oainnat leat eanemusat čieža lahtu. Jođiheaddji válljejuvvo orohatjahkečoahkkimis daid evttohasaid gaskkas geaid geassesiiddat leat válljen iežaset ovddastit. Earát šaddet dalle stivralahttun. Evttohusa mielde lea buot geasseorohagain, beroštkeahttá sturrodagas, ovtta meari stivraovddasteapmi. Lávdegoddi lea guorahallan livččii go riekta addit stuora geasseorohagaide eanet ovddasteami, muhto lea atnán váttisin evttohit dasa njuolggadusaid. Lea deaŧalaš ahte buot beroštumit ovddastuvvojit stivrras, sihke smávvat ja stuorrát. Stuora geasseorohagain lea iešalddiset fápmu sturrodaga olis ja bastet nu fuolahit beroštumiideaset. Sáhttá almmotge leat nu ahte muhtun geassesiida lea mearkkašahtti stuorát go eará geassesiiddat, ja goas ovtta meari ovddasteapmi ii leat govttolaš. Ovdamerkan leat dilálašvuođat Várjagis. Dan dihte evttoha eanetlohku ahte jus leat garra ákkat, de sáhttá Boazodoallostivra ložžet njuolggadusaid ovtta meari ovddasteami birra ja addit geassesiidii eanet ovddasteami stivrras. Almmotge ferte váruhit ahte muhtun geassesiida ii akto oaččo eanetlogu stivrras, gč. goalmmát lađđasa. Ovddasteapmi geasseorohaga vuođul sáhttá dahkat váttisin geasseorohaga unnit čoahkkádusaide oažžut váikkuhanválddi stivrras. Orohagas sáhttet leat geassesiiddat mat leat sakka stuorábut go earát, ja mat dálvet rátkkašit máŋgan dálvesiidan. Gažaldahkan lea dalle ahte sáhttet go dat gáibidit stuorát ovddasteami stivrras. Sáhttá omd. leat riekta ahte muhtun geassesiida oažžu guokte áirasa stivrii, dainna eavttuin ahte dat gullaba goabbat jovkui geassesiiddas. Lávdegotti eanetlohku ii hálit ¶ evttohit ¶ njuolggadusaid ¶ láhkii, ¶ go dilálašvuođat sáhttet leat nu iešguđetlágánat iešguđet orohagain. Čujuhuvvo baicca Boazodoallostivrra váldái ložžet lága njuolggadusaid stivraovddasteami birra, orohagain main leat geassesiiddat stuorábut go gaskamearálaš siiddat, gč. goalmmát lađđasa. Dalle berre Boazodoallostivra gáibidit ahte áirasat gullet geasseorohaga iešguđet joavkkuide. Jus orohagas leat eanet go čieža geassesiidda, de válljejuvvojit guhtta lahtu vuorbádemiin iešguđet geassesiiddaid gaskka. Maŋit stivrraid válljen dáhpáhuvvá maid vuorbádemiin, jus orohaga jahkečoahkkin ii mearrideačča sierra njuolggadusaid stivraovddasteami vuoruid birra. Sihkkarastit ahte njuolggadusat duođai vuhtii váldet lága ulbmila dan dáfus ahte stivraovddasteapmi duođai manná vuoruid mielde, de ferte fylkkaboazodoallostivra dohkkehit njuolggadusaid. Ovdalis lea jerrojuvvon berrejit go stuora geassesiiddat oažžut stuorát ovddasteami stivrras. Jus leat badjel čieža geassesiidda, de lea gažaldat berrejit go stuora siiddat oažžut ovddasteami dávjjit. Unnitlohku háliida dán vuhtii váldit baicca válgabiire-njuolggadusaid bokte, geahča eanet dan birra dás maŋŋelis. Lávdegotti eanetlohku atná unnitlogu válgabiire-njuolggadusaid beare váttisin, ja ballá dasa lassin ahte evttohus ii váldde vuhtii buot beliid vejolašvuođa ovddastuvvot stivrras vissis áiggis. Eanetlohku evttoha baicca ahte Boazodoallostivra beassá, go leat garra ákkat, addit geassesiidii dávjjit ovddasteami, gč. goalmmát lađđasa. Stivralahtut válljejuvvojit guovtti jahkái hávális. Eastadit ahte buot stivralahtut lotnahuvvet oktanis, sáhttá jahkečoahkkin mearridit ahte gitta bealli vuosttaš stivrra lahtuin válljejuvvojit jahkái. Guđemuččat lotnahuvvojit, mearriduvvo vuorbádemiin. Dalle lea bealli stivralahtuin válggas juohke jagi. Goalmmát lađas : Dás lea evttohuvvon ahte Boa- zodoallostivra, go leat garra ákkat, sáhttá addit geassesiidii stuorát ovddasteami stivrras go dat mii čuovvu nuppi lađđasa njuolggadusas. Čujuhuvvo dasa ¶ mii ¶ lea ¶ daddjon ¶ lađđasa mearkkašumiin. Jus leat unnit go čieža geassesiidda, ja buohkat nappo besset stivrii, de sáhttá leat nu ahte stuora geasseorohat oažžu guokte stivralahtu. Dat galgaba dasto gullat goabbat jovkui. Jus leat badjel čieža geassesiidda, de eai beasa buot siiddat orohatstivrii ja ovddasteapmi manná dasto vuoruid mielde. Dalle sáhttá Boazodoallostivra, jus leat garra ákkat, addit stuora geassesiidii dávjjit ovddasteami go unnit geassesiiddaide. Diekkár ložžen goalmmát lađđasa mielde berre gustot dušše dihto áiggi, omd. logi jagi, nu ahte de sáhttá ođđasit árvvoštallat ášši. Njealját lađas : Lea hui dábálaš ahte boazodoal- lit geat geasset leat ovtta siiddas, rátkkašit dálvái máŋgga sadjái. Geasseeallu rátkojuvvo máŋgga dálvesiidii ovdal go johttájit dálveorohahkii. Dalle leat dán unnit dálvesiidda boazodoallit geat doaimmahit boazodoalu ovttas dan dálvvi. Dát vuogádat sáhttá dagahit ahte olbmot geain geasseorohagas leat oktasaš beroštumit, sáhttet leat vuostálaga eará áiggiid, omd. dálveguohtumiid nalde. Lea deaŧalaš dán vuhtii váldit orohatstivrra válljedettiin. Geassesiidda boazodolliid gaskkas válljemis ovddasteddjiid orohatstivrii lea deaŧalaš vuhtii váldit ahte dihto joavku ii álo oaččo stivradoaimma. Stivradoaibma galgá mannat vuoruid mielde dálvesiiddaid gaskka. Dat galgá sihkkarastojuvvot geassesiidda stivrra válganjuolggadusain. Ovdamearkka dihte sáhttet dálvet siiddastallat iešguđet geassesiiddaid olbmot ovttas. Dalle ii leat ¶ seamma lunddolaš ahte dálvesiiddat leat vuolit joavkun. Sáhttá baicca bearašjoavku leat lunddolaš unnit čoahkkádus. Lea siidaosiid duohken mearridit joavkogullevašvuođa geassesiidda siskkobealde. Čujuhuvvo § 8–11 goalmmát lađđasii. Geassesiida galgá nappo ieš válljet evttohasa orohatstivrii, ja dat dahkko vuorbádemiin dálvesiiddaid dahje eará čoahkkádusaid gaskkas, jus siidajahkečoahkkin ii leačča ráhkadan eará njuolggadusaid stivraovddasteami vuoruid birra. Njuolggadusat eai galgga leat nu ahte olmmoš gean geassestivra evttoha, muhto gii ii beasa orohatstivrii, ii sáhte leat evttohassan nuppi válljemis. Lea oainnat stivrasadji mii manná vuoruid mielde, ii ge evttohuvvon namma. Jus boazoeaiggát oaivvilda ahte geassesiidda válganjuolggadusat eai doarvái bures vuhtii váldde dan maid galgá vuhtii váldit, de sáhttá fylkkaboazodoallostivra rievdadit daid, gč. § 8–11 goalmmát lađđasa goalmmát cealkaga. Boazoeaiggát ieš dieđiha guđe dálvesiidii, dahje eará čoahkkádussii son gullá. Jus čoahkkádus háliida lohkkot dálvesiidan dahje bearašjoavkun siidaoasi ásaheami njuolggadusaid oktavuođas, gč. § 4–3, 2. čuoggá, de dáidet sii maid háliidit fuolahit iežaset beroštumiid stivralahtu válljema olis, muhto sii dieđus eai dárbbaš dan dahkat. Muhtun boazoeaiggádat sáhttet stivraválljemis doaibmat joavkun, muhto boazologu ja siidaoasi njuolggadusaid ektui háliidit sii geassesiidda leat rámman. Ii mihkke hehtte dan. Viđát ¶ lađas : ¶ Go ¶ láhkaevttohus ¶ rahpá vejolašvuđa atnit jagiáigeguohtumiid máŋgga orohagas, gč. § 8–1 nuppi lađđasa nuppi cealkaga, de sáhttá leat nu ahte orohat lea seamma go geassesiida. Dalle doaibmá orohatstivra maiddái siidastivran, ja válljejuvvo lága § 8–1 njuolggadusaid mielde. Deattuhuvvo ahte dakkár oktavuođain lea bággu válljet stivrra. Guđát lađđasis leat njuolggadusat dan birra goas stivra lea mearridanválddálaš. Lea maid daddjon ahte jus leat ovtta meari jienat, de lea orohatstivrra jođiheaddjis duppaljietna. Čihččet lađas : Njuolggadus beavdegirjji birra lea seamma go geassemánu 19. beaivvi 1992 nr. 59 lágas gilialmennegiid birra, § 3–1. Unnitlohku, Jon Meløy , evttoha ahte § 8–2 nubbi ja goalmmát lađđasiin daddjo ná: Orohatstivrras lea juohke geassesiiddas ovddasralahtuid gaskka. ¶ Jus leat badjel čieža geassesiidda, de juohká fylkkaboazodoallostivra ¶ geassesiiddaid ¶ válgabiiren, main buohkain válljejuvvo okta áirras orohatstivrii. Valgabiiriin main leat eanet go okta geassesiida, ii sáhte guđege geassesiiddas lea stivradoaibma guhkit go guokte áigodaga. ¶ Mearkkašumit unnitlogu evttohussii: ¶ Vuhtii váldit stuora ja unna geassesiiddažiid dássedeattu orohagain gos leat máŋga geassesiidda, galgá daid juohkit čiežan válgabiiren. Čuoggás 9.5.2.2 ¶ lea čájehuvvon movt válgabiiret leat jurddašuvvon organiserejuvvot. Eanetlogu ja unnitlogu evttohusain lea erohus dušše dalle go leat eanet go čieža geassesiidda. Unnitlogu evttohusa mielde ii leat dasto darbbašlaš ráhkadit njuolggadusaid mat dáhkidit ahte stivradoaibma manná vuoruid mielde geasseorohaga unnit čoahkkádusaid gaskka, nu movt eanetlohku evttoha. Unnitlohku evttoha maiddái ahte stivrra jođiheaddji ja nubbinjođiheaddji válljejuvvojit jahkečoahkkimis válljejuvvon stivralahtuid gaskka. Stivra nappo ii vállje ieš jođiheaddji. Unnitlohku ii leat ovttaoaivilis dasa ahte stivraovddasteapmi manná vuoruid mielde dálvesiiddaid gaskka. Unnitlogu mielas ii leat diekkár vurostallan čielggas ja dagaha ahte olbmot geain lea luohttámuš ja čehppodat vuoruhuvvojit eret stivrras. Muđui doarju unnitlohku § 8–2 vuosttaš lađđasa, njealját, viđát, guđát ja čihččet lađđasiid evttohusaid. ¶ § 8–3. Orohatstivrra doaimmat ja váldi ¶ Orohatstivra ¶ ovddasta ¶ orohaga ¶ boazodoallonoamáš beroštumiid . ¶ Mearkkašumit § 8–3: ¶ Mearrádus deattuha ahte orohatstivra galgá fuolahit boazodoalu beroštumiid ja ovddastit boazodol ¶ 34. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶ liid oktasaš áššiin. Dál daddjo dat 1978-lága 8. § nuppi lađđasis. Orohat lea dieđusge guovddážis areálaáššiin, namalassii go lea sáhka earaládje geavahišgoahtit orohaga eatnamiid. Orohatstivra-ortnet almmotge ii hehtte dihto boazodoallojoavkkuid fuolahit iežaset beali areálaáššiin. Dát lea erenoamáš deaŧalaš dan siidii mas alddis ii leat ovddasteaddji orohatstivrras, ja dan sivas ii soaitte oažžut seamma coavcci go siiddat main lea ovddasteapmi. Čujuhuvvo muđui dasa mii lea daddjon dán ášši birra čuoggás 5.3.2.3 ¶ . Evttohuvvon njuolggadusaid mielde ii rehkenasto orohat šat almmolašrievttálaš orgánan. Orohaga mearrádusaid ii sáhte váidit eará bajit ásahussii hálddašanlága njuolggadusaid mielde. Fylkkaboazodoallostivra galgá gal datte dohkkehit stivraválga-njuolggadusaid, gč. § 8–2 nuppi lađđasa. Fylkkaboazodoallostivra galgá maiddái dohkkehit geavahan-njuolggadusaid, gč. § 9–2. Dát almmotge ii mielddisbuvtte ahte fylkkaboazodoallostivra oažžu válddi seaguhit iežas orohaga beaivválaš doaimmaide. Fylkkaboazodoallostivra lea dás seamma dilis go buot eará almmolaš orgánat mat leat ožžon dohkkehanválddi priváhta doaimmaid dahje organisašuvnnaid dihto áššiin, gč. omd. geassemánu 19. beaivvi 1992 lága nr. 59 gilialmennegiid birra, § 3–8. ¶ Orohatstivra sáhttá dihto áššiin addit stivrastivralahtuin fápmudusa doaibmat stivrra ovddas. ¶ Mearkkašumit § 8–4: ¶ Sáhttá leat jierpmálaš ásahit njuolggadusa fápmudusa birra. Seammalágán mearrádus lea geassemánu 19. beaivvi 1992 lágas nr. 59 gilialmennegiid birra, § 3–3. ¶ Juohke orohagas galgá leat orohatkássa. Buot siidabearrama vuođđun. ¶ Mearkkašumit § 8–5: ¶ Paragráfas leat seamma mearrádusat go 1978-lága 8. § njealját lađđasis divada birra, muhto dás lea adnon sátni doarjja, mii buorebut gokčá dan mas lea sáhka. 1978-lága mielde mearrida boazodoallostivra divada orohatkássii. Lávdegoddi evttoha ahte doarjaga mearrideapmi biddjo orohahkii. Orohat ieš diehtá man olu ruđa sii dárbbašit hálddašit orohaga. Kássa ruđat leat evttohusa § 8–7 mielde dárkkisteami vuollásaččat. Vuosttaš lađđasa vuosttaš ja nubbi cealkagat vás- tidit 1978-lága 8. § njealját lađđasa vuosttaš ja nuppi cealkagii. Lađđasa goalmmát cealkagis čujuhuvvo masa doarjja galgá adnot, gč. 1978-lága nejalját lađđasa njealját cealkaga. Doarjja galgá gokčat orohaga hálddašeami goluid, namalassii buhtadusa jođiheaddjái ja eará stivralahtuide, čállibálkká, rehketdoallodárkkisteami, ¶ mátkegoluid ¶ čoahkkimiidda jna. Gollu mii sáhttá šaddat stuoris, lea advokáhttagollu areálaáššiin. Dás fertet eaktudit ahte dálá ortnet joatkášuvvá, man mielde oažžu nuvttá riekteveahki geassemánu 13. beaivvi 1980 nr. 35 riekteveahkkelága olis. Eaktun lea maiddái ahte Boazodoalu ovddidanfoanda doarju diekkár áššiid. Go stuorát oassi resursahálddašeamis sirdojuvvo stáhtalaš hálddašeamis ovttaskas orohagaide, de ferte dat váikkuhit doarjagiidda maid orohagat dál ožžot boazodoallošiehtadusa olis, hálddašangoluid máksimii jna., gč. čuoggáid 4.3.2 ja 6.2.8.4 ¶ . Dát doarjja ii berre nu go dál, leat dan duohken ahte orohaga siidaoasit leat deavdán njuovvangáibádusaid. Orohaga hálddašeapmái mannet resurssat mat eai leat dan duohken movt iešguđet ¶ boazodoallit ¶ doibmet. ¶ Orohaga hálddašeapmi ii galgga vuhtii váldit dušše dálá boa ¶ 35. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶ 36. Eai leat sámegillii jorgaluvvon. ¶ zodolliid beroštumiid, seamma deaŧalaš lea boahtteáiggi boazodolliid beroštumiid fuolahit. Nugo juo namuhuvvon, de berre doarjaga sturrodaga – bohcco nammii – orohat ieš mearridit, ja dat dahkko orohaga jahkečoahkkimis, geahča nuppi lađđasa vuosttaš cealkaga . Orohatstivra alm- motge ferte rehkenastit iešguđet siiddaid doarjjaoasi, geahča lađđ asa nuppi cealkaga . Siiddaid doarjjamáksu orohatkássii rievddada dan mielde man olu bohccot guđenai siidaoasis leat. Lea dieđáhusa boazolohku, gč. § 4–9, mii adno vuođđun doarjaga rehkenastimii, jus ii leačča ágga navdit ahte dát lohku lea boastut. Dieđáhusa lohku sáhttá leat sihke beare stuoris ja beare unni. Sáhttá leat nu ahte siidaoasi jođiheaddji ii dohkket dan doarjjasturrodaga mii siidaoasis gáibiduvvo, go son omd. oaivvilda ahte orohatstivra atná vuođđun beare alla boazologu. Dalle sáhttá doarjaga sturrodaga ovddidit fylkkaboazodoallostivrra mearrideapmái, gč. goalmmát lađđasa . Fylkkaboa- zodoallostivrra doaibma lea dárkkistit ahte mearriduvvon doarjja lea riekta. Áigemearri ovddidit ášši fylkkaboazodoallostivrii lea gávcci vahkku. Nu guhkes áigemearri lea biddjon dan dihte go meahccedoaimmat ja eará dárbbašlaš doaimmat boazodoalus sáhttet dahkat váttisin doallat nu oanehis áigemeriid go eará riektedilálašvuođain leat. Lea čájehuvvon ahte eai buohkat mávsse mearriduvvon doarjaga. Dan dihte árvala lávdegoddi joatkit 1978-lága 8. § njealját lađđasa njealját cealkaga njuolggadusa dan birra ahte mearriduvvon doarjaga sáhttá bággobearrat, gč. njealját lađđasa . Go láhkateavsttas daddjo loahpalaš mearrádus, de oaivvilduvvo dainna ahte mearrádus siidaoasi doarjjasturrodaga birra ii leat loahpalaš nu guhká go vejolaš váiddaášši fylkkaboazodoallostivrii ii leat čielgan. Lávdegoddi evttoha dasa lassin ahte son gii ii mávsse doarjaga orohatkássii massá jienastanvuoigatvuođa dassážii go vealgi máksojuvvo. ¶ § 8–6. Boazodoallofoanda ¶ Orohagas galgá leat boazodoallofoanda. Fondii mannet: a) buhtadus ¶ orohahkii ¶ guohtunvuoigatvuođaid bággolonisteami ovddas jna. b) buhtadus orohahkii vahágiid, hehttehusaid ovddas jna. c) doaibmalobi divat (konsešuvdnadivat) orohahe) divat ¶ geavahan-njuolggadusaid ¶ rihkkuma ovddas, gč. § 13–4 ¶ Orohatstivra hálddaša foandda ruđaid njuolggab-bustáva olis. ¶ Mearkkašumit § 8–6: ¶ Dát mearrádus lea seamma go 1978-lága 32. § boazodoallofoandda birra. Dan mielde galgá juohke regiovnnalaš boazoguohtunguovllus leat foanda, dahje sáhttet orohagat ovttas ja orohat sierra ásahit foandda. Lávdegoddi evttoha ahte ásahuvvo dušše sierra foanda juohke orohahkii, geahča ¶ vuosttaš ¶ lađđasa, ¶ ahte ¶ foanda hálddašuvvo orohaga iežas njuolggadusaid mielde. Fondii mannet seamma ruđat mat dálá njuolggadusaid mielde nai, geahča Eanandoallodepartemeantta addin njuolggadusaid guovvamánu 14. beaivvi 1992. Konsešuvnadivat namuhuvvon c-bustávas, lea konsešuvdnadivat dulvademiid ovddas. Nugo ovdalis namuhuvvon čuoggás 9.2.3 ¶ , de sáhttá dulvadeapmi dahje eará sisabahkken guoskkahit dušše ovtta siidda, ii ge olles orohaga. Jus dušše ovttaskas siiddaide guoská, de berre fuolahit ahte dát siiddat dat ož ž ot buhtadusa. Dán sáhttá vuhtii váldit foandda ruđaid hálddašan-njuolggadusain, geahča maŋŋelis, dahje sáhttá siidii ásahuvvot sierra foanda, gč. § 8–13. Go siida ieš ovddida buhtadusgáibádusa sierra, ii ge orohaga olis, de manná vejolaš buhtadus álo njuolga siidda fondii. Buhtadus jd. mii máksojuvvo njuolga ovttaskas olbmuide, manná njuolga sidjiide, ii ge fondii. Lávdegoddi evttoha ahte orohat ieš galgá sáhttit mearridit njuolggadusaid foandda hálddašeami ja ruhtageavaheami birra, gč. evttohusa § 9–1 nuppi lađđasa a-bustáva, gč. nuppi lađđasa . Fylkka- boazodoallostivra galgá almmotge dohkkehit njuolggadusaid, gč. evttohusa § 9–2, vuosttaš lađđasa. Geavatlaččat lea áigeguovdil geavahit ruđaid «boazoealáhusa ovdánahttimii» , gč. 1978lága 32. § goalmmát lađđasa. Foandda hálddašeapmi lea dárkkisteami vuollásaš § 8–7 mielde. Dálá guovllulaš boazodoallofoanddat evttohuvvojit heaittihuvvot ja ruđat juhkkojuvvot guoskevaš orohagaide. Dán birra sáhttet addot dárkilet njuolggadusat, gč. evttohusa § 14–2 nuppi cealkaga. ¶ 37. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶ § 8–7. Dárkkisteapmi (revišuvdna) ¶ Jahkečoahkkin vállje rehketdoallodárkkisteaddji mii galgá leat registrerejuvvon dahje stáhtaautorisereide . ¶ Mearkkašumit § 8–7: ¶ Seammaládje go eará orgánaid mat hálddašit ruđaid, berre maiddái sorjjakeahtes dárkkisteaddji dárkkistit orohatstivrra orohatkássahálddašeami. Váldonjuolggadus lea ahte dat berre leat registrerejuvvon dahje stáhtadohkkehuvvon dárkkisteaddji, gč. ođđajagemánu 15. beaivvi 1999 nr. 2 revisorlága. Eai dárbbašuvvo eará dárkkistandohkálašvuođa njuolggadusat go dat mat leat revisorlágas, § 4–1. Unna orohagažiin main leat unnán ruđat, ja go dárkkistangolut šaddet stuorrát orohaga ruđa ektui, de sáhttá fylkkaboazodoallostivra dohkkehit ahte baicca ásahuvvo dárkkistanlávdegoddi. Dárkkistanlávdegotti lahtut eai galgga ieža leat stivralahtut, eai ge galgga ovddastit joavkku mas lea stivralahttu. Unna orohagažiin, go omd. leat dušše guokte-golbma joavkku, sáhttá dát šaddat váttisin, ja de fertejit dárkkistanlávdegottis leat buot joavkkuid ovddasteaddjit. Dárkkistanraporta sáddejuvvo fylkkaboazodoallostivrii jahkedieđáhusa fárus. ¶ § 8–8. Orohatjahkečoahkkin ¶ Orohaga boazoeaiggádat galget doallat jahkečoahkJahkečoahkkinšiehtadallamiin ¶ válljemiin galgá čállot beavdegirji, mii lohkkojuvvo buohkaide čoahkkima loahpas ja man guokte válljejuvvon beavdegirjedárkkisteaddji vuolláičálliba. ¶ Mearkkašumit § 8–8: ¶ Lávdegoddi ¶ oaivvilda ¶ ahte ¶ njuolggadusat jahkečoahkkima birra berrejit seammaládje go eará njuolggadusat orohatstivrema birra boahtit ovdan lágas eai ge dušše láhkaásahusain nugo dál. Eará riektesurggiin čužžot dákkár njuolggadusat lágas, gč. omd. geassemánu 19. beaivvi 1992 lága gilialmennegiid birra, 3. kapihttala. § 8–8 mearrádusa mállen lea gilialmennegiid lága § 3–13. Juohke siidaoasis leat vihtta jiena ja juohke bálddalas álggahanoasis leat guokte jiena. Siidaoasi ja bálddalas álggahanoasi jođiheaddjit sáhttet addit muhtun jienaid siidaoasi eará boazoeaiggádiidda, muhto eai eanet go ahte jođiheaddjái alcces báhcá jienastanvuoigatvuohta. Dát mearkkaša ahte jus siidaoasis lea dušše okta jođiheaddji, de ožžot siidaoasi eará boazoeaiggádat njeallje jiena. Jus náittosguimmežagat dahje ¶ ovttasássit ¶ ovttas jođiheaba siidaoasi, gč. § 4–5, de galgá goappásge leat unnimusat okta jietna, ja dalle ožžot siidaoasi eará boazoeaiggádat golbma jiena. Jus jienat eai leat addon earáide, de leat jođiheaddjis alddis buot vihtta jiena. Jus ¶ náittosguimmežagain/ovttasássiin ¶ lea goabbat siidaoassi, de šaddá nubbi siidaoassi «oađđi» siidaoassin nu guhká go náittosdilli dahje ovttasássan bistá, ja náittosguimmežagat/ ovttasássit čuvvot seamma njuolggadusaid go náittosguimmežagat/ovttasássit ¶ mat ¶ ovttas ¶ jođihit oktasaš siidaoasi. Dát mearkkaša ahte sudnos leat vihtta jiena oktii eai ge logi. Jienaid juohkin berre gustot jahkái hávális. Stivralahttu datte ii berre massit jienastanvuoigatvuođa nu guhká go sus lea stivradoaibma orohagas dahje siiddas. ¶ § 8–9. Orohatjahkečoahkkima doaibma ja váldi ¶ Jahkečoahkkin galgá: a) Addit cealkámuša orohatstivrra jahkedieđáhuscealkámuša. ¶ Áššiin main jahkečoahkkimis lea cealkinvuoigatjahkedieđáhusa sisdoalu birra. ¶ Mearkkašumit § 8–9: ¶ Dán mearrádusa mállen lea gilialmennegiid lága § 3–14. Áššiid dáfus mat namuhuvvojit vuosttaš lađđasis , čujuhuvvo paragráfaide mat namuhuv- vojit das. Nugo evttohusas boahtá ovdan, de lea jahkečoahkkimis cealkinvuoigatvuohta moanat áššiin, muhto dat nappo ii sáhte čatnat stivrra, geahča nuppi lađđasa. Jus jahkečoahkkima cealkámušat čanaše stivrra, de dat dagašii dan ovdii mii lea lávdegotti evttohusa ulbmil orohatstivremiin: ahte fápmu ferte dássejuvvot, eat ge galgga vásihit mii dál muhtomin dáhpáhuvvá, ahte eanetlohku stivre unnitlogu áššiin main unnitlogus lea vuoigatvuohta oažžut iežas beroštumiid várjaluvvot. 11.8.10 ¶ Dán lágas lea siida geográfalaš ja sosiála joavku mas ¶ leat ¶ boazoeaiggádat ¶ mat ¶ doaimmahit boazodoalu ovttas dihto eatnamiin. Dát láhka earuha geassesiidda ja dálvesiidda. Geassesiida doaimmaha boazodoalu ovttas vuosttažettiin geasseeatnamiin. ¶ Mearkkašumit § 8–10: ¶ Lea ovdalis čilgejuvvon dárkilit mii siida lea, čuoggáin 3.5 ja 9.2 ¶ . Nugo doppe čilgejuvvon, de lea siidavuogádat ain hui guovddážis boazodoalus. Siida lea bargo-oktavuohta ja lea árbevirolaš guohtungeavaheami deaŧalaš vuođđu. Dan dihte eat sáhte láhkaaddimis vajálduhttit siida-vuogádaga. Siida lea davvisámegiel sátni, oarjelsámegillii dadjet sijte. Paragráfa goalmmát ja njealját cealkagiin lea čilgejuvvon mii oaivvilduvvo geassesiiddain ja dálvesiiddain. Nugo namuhuvvon čuoggás 9.2.2 ¶ de ii leat geassesiida dábálaš namahus Finnmárkkus. Doppe lohket geasseorohat. Láhkateknihkalaš ákkaid vuođul atnit mii almmotge sáni geassesiida. Jus ođđa, stuora orohagaid ásaheapmi Finnmárkkus čađahuvvo, de vástidit geassesiiddat dálá geasseorohagaide. Muhtun geasseorohagat leat dál juhkkojuvvon iešguđet joavkkuide main eai leat makkárge oktasaš doaimmat, ja doppe leat dat geassesiiddat. Dán láhkaevttohusa mearrádusat eai hehtte geassesiiddaid rievdama, omd. ahte joavkkut mat dál leat sierralaga mannet oktii geasseorohagas. Jus Finnmárkku boahttevaš orohatjuohkimis vállje doalahit geasseorohagaid sierra orohahkan, de orohagat sáhttet maiddái rehkenastot geassesiidan, ja dalle gustojit sihke orohaga ja geassesiidda njuolggadusat daidda. Muhto doppe gos geasseorohat lea juhkkojuvvon máŋgan sierra geasseguohtuneanamiin, omd. Orohat 16 A Finnmárkkus, doppe ii šatta oktiisuddan, go doppe šaddet geassesiidda njuolggadusat gustot juohke sierra jovkui orohagas. Lágas adno sátni geassesiida, vaikko dat ii leat dábálaš sátni gielas. Lágas adno dat teknihkalaš doaban daid boazoeaiggádiid ja bohccuid birra mat leat ovttas geasseguohtumis, geasseorohagas. Lága definišuvdna galggašii de dahkat čielggasin mas lea sáhka. ¶ 38. Eai leát sámegillii jorgaluvvon. 39. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶ Nordlánddas, gos easkka lea čađahuvvon ođđa orohatjuohkin, vástidit eanas ovdalaš orohagat daid ođđa siiddaide (oarjelsámegillii sijte ), ođđa orohagaid siste, gč. čuoggá 9.2.4 ¶ § 8–11. Geassesiidastivra (Geasseorohatstivra) ¶ Geassesiidii galgá válljejuvvot stivra man ovddasjođiheaddji jietna ¶ . Siidastivrra čoahkkimiin galgá beavdegirji čállot. Beavdegirji vurkkoduvvo sihkkaris sajis. ¶ Mearkkašumit § 8–11: ¶ Lávdegotti mielas berre juohke geassesiiddas dábálaččat leat stivra, geahča vuosttaš lađđasa vuosttaš cealkaga , ja siidda jahkečoahkkin vállje dan, geahča lađđasa nuppi cealkaga . Lea siida- stivrra ovddasvástádus lágidit oktasaš doaimmaid geasset, nugo merkema, njuovadeami, áidedivodeami jna. Almmotge ii leat gáibádus ahte geassesiidastivra ásahuvvo. Muhtun geassesiiddat leat nu unnit ahte livččii čielga formalisma gáibidit stivrra ásahuvvot. Danne lea addon jahkečoahkkimii váldi mearridit ahte siidii ii dárbbaš ásahuvvot stivra, geahča vuosttaš lađđasa goalmmát cealkaga . Lea stivra man bokte omd. orohat, fylkkaboazodoallsotivra dahje eará eiseválddit galget geassesiiddain gulahallat. Jus ii leat ásahuvvon siidastivra, de fertejit siidaosiid jođiheaddjit soahpat gii ovddasta geassesiidda olgguldasat, gč. evttohusa § 8– 12 njealját lađđasa. Jus orohat lea seamma go geassesiida, de orohatstivra doaibmá maiddái siidastivran, ja dalle galgá ásahuvvot stivra, vaikko eanetlohku boazodolliin ii gáibit ge dan, gč. § 8–2 viđát lađđasa. Jienastanvuoigatvuohta lea siidaoasi ja bálddalas álggahanoasi jođiheaddjiin ja sis geat leat ožžon jođiheaddjis jienastanvuoigatvuođa, gč. § 8–8 nuppi lađđasa, mii gusto seammaládje siidajahkečoahkkimii, gč. § 8–12 nuppi lađđasa njealját cealkaga. Nubbi lađas : Eai sáhte leat eanet go čieža stiv- ralahtu, eai ge unnit go guokte. Jahkečoahkkimis mearridit jienastanvuoigatvuođalaččat galle áirasa stivrii galget. Jus geassesiiddas leat eanet unna jovkkožat, omd. fásta dálvesiiddat dahje bearašjoavkkut, de sáhttet dat gáibidit stivrasaji, ja dalle lea stivralahtuid lohku dan mielde man galle joavkku dáhttot stivrasaji, gč. goalmmát lađđasa . Goalmmát lađas : Vaikko geassesiidda boazo- doallit doaimmahit boazodoalu ovttas dihto eatnamiin, de sáhttet maiddái doppe leat iešguđet joavkkut ja vuostevuođat. Maiddái geassesiiddas ferte váruhit ahte eanetlohku ii badjelduolmma unnitlogu. Seammaládje go orohatstivrii válljemiin, de ferte maiddái siidastivrii válljedettiin fuolahit ahte ii oktage joavku oaččo beare olu fámu, muhto ahte fápmu ¶ dássejuvvo ¶ áiggi ¶ vuollái, ¶ geahča mearkkašumiid evttohusa § 8–2 nuppi lađđasii. Lávdegoddi lea maiddái dákko gávnnahan riektan atnit dálvesiidda vuođđun, maiddái danne go doppe lea lagas ovttasbargu, vuosttažettiin bearašgullevašvuođa dihte, maiddái geasset. Dálvesiida datte ii dárbbaš leat lunddolaš čoahkkádus. Omd. sáhttet iešguđet dálvesiiddaid olbmot geasset gullat ovtta jovkui, ja dalle sáhttet sii gáibidit stivrasaji. Dalle go nuppi lađđasa njuolggadusat geavahuvvojit, lea stivraáirasiid lohku dan duohken galle joavkku gáibidit stivrasaji, muhto eai sáhte leat eanet go čieža. Jus eanet go čiežas gáibidit stivra ¶ 40. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. 41. Dát cealkka lea dárogielas ovddit lađđasis. ¶ saji, de válljejuvvojit stivralahtut vuorbádemiin sin gaskkas. Siidajahkečoahkkin sáhttá maiddái mearridit ahte stivrasadji manná vuoruid mielde iešguđet joavkkuid gaskka, ja movt dat čađahuvvo. Jienastanvuoigatvuođalaččat sáhttet ovttamielalaččat mearridit ahte stivrras galget leat eanet go čieža lahtu, jus lea sávahahtti ahte buohkaide galgá stivrasadji. Diekkár njuolggadusaid mearrida jahkečoahkkima dábálaš eanetlohku. Jus oktage oaivvilda ahte mearriduvvon njuolggadusat eai vuhtii váldde stivrasaji vuoru iešguđet joavkkuide, de sáhttá fylkkaboazodoallostivra guorahallat dan, ja vejolaččat gohččut rievdadit njuolggadusaid. Nugo boahtá ovdan § 8–2 nejalját lađđasis, de § 8–11 goalmmát lađđasa njuolggadusat gustojit maiddái orohatstivrii evttohasa válljemii. Unnitlohku, Jon Meløy , ii doarjjo evttohusa ahte stivrasadji manná vuoruid mielde. Su oaivila mielde lea diekkár vurostallan eahpečielggas ja sáhttá dagahit ahte olmmoš geas lea luohttámuš ja gelbbolašvuohta vuoruhuvvo eret stivrras. Njealját lađđasis leat njuolggadusat dan birra goas stivra lea mearridanválddálaš. Lea maid daddjon ahte jus leat ovtta meari jienat, de lea orohatstivrra jođiheaddjis duppaljietna. Viđát ja guđát lađđasiid njuolggadusat vástidit mearrádusaide orohatstivrra birra § 8–2 guđát ja čihččet lađđasiin. ¶ § 8–12. Geassesiidda (geasseorohaga) jahkečoahkkin ¶ Geassesiida galgá doallat jahkečoahkkima juohke jagi ovdal miessemánu loahpa. Buohkain geain leat bohccot ¶ siiddas, ¶ lea ¶ vuoigatvuohta ¶ searvat jahkečoahkkimii ságastan- ja evttohanvuoigatmielde, ¶ njeallje ¶ vahkku ¶ ovdal jahkečoahkkima. Stivrra ¶ jahkedieđáhus ¶ rehketdoallu, jahkečoahkkináššelistu ja diehtu vejolaš jođiheaddjeJahkečoahkkin ¶ vállje ¶ čoahkkinjođiheaddji. Čoahkkin lea gitta čoahkkin, jus jahkečoahkkin ii mearrideačča eará. ¶ Jahkečoahkkinšiehtadallamiin ¶ válljemiin galgá čállot beavdegirji, mii lohkkojuvvo buohkaide čoahkkima loahpas ja man guokte válljejuvvon beavdegirjedárkkisteaddji vuolláičálliba. ¶ Mearkkašumit § 8–12: ¶ Siiddas galgá dollot jahkečoahkkin, leažžá dál sierra siidastivra vai ii, gč. § 8–11. Dieđusge sáhttá siida muđui nai doallat čoahkkimiid. Jus ii leat válljejuvvon stivra, de ferte geassesiida válljet olbmo gii galgá gulahallat orohatstivrrain. Dát olmmoš galgá fuolahit ahte gohččojuvvo jahkečoahkkimii mii vállje evttohasa orohatstivrii. Su lea maid ovddasvástádus hálddašit vejolaš siidakássa ja siidaoasi heaittiheami § 4–8 vuosttaš lađđasa njuolggadusaid mielde. ¶ § 8–13. Siidajahkečoahkkima doaibma ja váldi ¶ Jahkečoahkkin galgá: a) Válljet siidastivra, gč. § 8–11. b) Válljet evttohasa orohatstivrii, gč. § 8–2. c) Mearridit doarjaga siidakássii, gč. § 8–14. d) Mearridit siidakássa njuolggadusaid, gč. § 8–14. e) Mearridit siidafoandda njuolggadusaid, gč. § 8–15 vuosttaš lađđasa. f) Válljet rehketdoallodárkkisteaddji (revisora), gč. § 8–15. g) Válljet gulahallanolbmo, gč. § 8–12 njealját lađđasa. ¶ Jahkečoahkkin sáhttá njuolggadusaid hámis mearrigustot siidajahkečoahkkimii. ¶ § 8–14. Siidakássa ¶ Jus lea ásahuvvon siidastivra § 8–11 mielde, de galgá maiddái ásahuvvot siidakássa. Jus geassesiidhatkássa, gč. § 8–15 nuppi oasi . ¶ Mearkkašumit § 8–14: ¶ Siidakássii manná siidaosiid doarjjamávksu siidaosiid boazologu mielde, gč. njuolggadusaid siidakássa birra, § 8–5. Siidajahkečoahkkin mearrida doarjaga sturrodaga, gč. § 8–13 c-bustáva. Siidakássas máksojuvvojit siidda oktasaš doaimmaid golut, geahča § 8–5 mearkkašumiid. Galget ráhkaduvvot njuolggadusat siidakássa geavaheami birra, ja daid galgá siidajahkečoahkkin dohkkehit, gč. § 8–13 d-bustáva. Sihkkarastit ahte siidda kássa geavahuvvo ulbmiliid mielde, sáhttá juohke siidaoasi jođiheaddji gáibidit kássa dárkkistuvvot. Jus siiddas lea sierra dárkkisteaddji, válljejuvvon § 8–15 nuppi lađđasa mielde, de galgá son maiddái kássa dárkkistit. Jus ii leat válljejuvvon sierra dárkkisteaddji, de galgá orohaga dárkkisteaddji dárkkistit kássa, muhto dalle galgá siida, ii ge orohat bálkáhit su. ¶ § 8–15. Siidafoanda ¶ Jus siidii bohtet ruđat nugo namuhuvvon §:s 8–6, de galgá ásahuvvot boazodoallofoanda siidii, ja galget ráhkaduvvot njuolggadusat foandda ruđaid gearehketdoallodárkkisteaddji ¶ siidaosiid soahpama mielde. Jus siiddas ii leat sierra revisora, de galgá orohaga rehketdoallodárkkisteaddji dárkkistit siidafoandda . ¶ Mearkkašumit § 8–15: ¶ Nugo namuhuvvon § 8–6 mearkkašumiin, de sáhttet buhtadusruđat jd. juolluduvvot njuolga siidii, gč. Alimusriekteduomu Rt. 2000 s. 1578. Dalle galgá siidii ásahuvvot boazodoallofoanda. Dat lea erenoamáš deaŧalaš dalle go buhtadusmáksu maiddái galgá gokčat hehttehusaid ja váikkuhusaid boahttevaš boazodolliid guovdu. Dalle galgá buhtadus hálddašuvvot nu ahte ii boađe buorrin dušše dálá boazodolliide. Dan dihte galget fondii ráhkaduvvot njuolggadusat, ja daid galgá fylkkaboazodoallostivra dohkkehit, jura sihkkarastin dihte ahte foanda geavahuvvo dainna lágiin ahte sihkkarastá gullevaččaide ávkki foanddas. Foanda lea dárkkisteami vuollásaš daid njuolggadusaid mielde mat dárkkuhuvvojit §:s 8–7. 11.8.16 ¶ § 8–16. Barggu ja investeremiid juohkin ¶ Jus siidaosiid jođiheaddjit eai leat eará soahpan, de galget guođoheapmi, gárddiid ja eará rusttegiid fuojuohke ¶ siidaoasi ¶ boazologu ¶ mielde ¶ oktan geahččobohccuiguin. Jus siidaoassi heaittihuvvo ja jođihanovddasdan maid almmolaš doarjagat leat gokčan ¶ Mearkkašumit § 8–16: ¶ Dán mearrádusa njuolggadus gusto bargguide ja investeremiidda sihke geasse- ja dálvesiiddas. Vuosttaš lađđasa vuosttaš cealkaga njuolggadus dárkkuha movt bargonoađđi galgá juhkkojuvvot siidda boazodolliide. Diekkár njuolggadusat leat dál lágas geassemánu 18. beaivvi 1965 nr. 6, ovttaseaiggáduššama birra, 9. §:s, ja dát prinsihppa lea heivvolaš maiddái earalágan oktasaš geavahemiid dáfus. Erik Solem namuha ahte siidda guođohangeatnegasvuohta juhkkojuvvo guđege boazologu mielde. Son čállá: ¶ «Guođohangeatnegasvuohta ¶ lea ¶ guđege bearraša boazologu mielde. Jus bearrašis leat unnán bohccot, muhto olu olbmot geat sáhttet guođohii, de ožžot sii bálkká dan barggu ovddas maid barget earret dan mii lea geatnegasvuohta sin boazologu mielde.» ¶ Bargogeatnegeasvuođa dáfus sáhttet siidaoasi jođiheaddjit ieža soahpat. Vaikko ii leat čielgasit daddjon, de ferte atnit vuođđun ahte diekkár soahpamuš ii sáhte bidjat ovttaskas boazodoallái stuorát geatnegasvuođa go dan mii lágas čuovvu, jus son ieš ii mieđit dasa. Vuosttaš lađđasa nuppi cealkagis dárkkuhuvvo ahte juohkeokta oažžu bargat eanet go dan mii dás ¶ 42. Unnitlohku, Jon Meløy, ii hálit dákkár njuolggadusa mii lea evttohuvvon njealját lađđasis. 43. Erik Solem, Lappiske rettsstudier, 2. preanttus, Oslo-Bergen-Tromsø, 1970, s 185. ¶ daddjojuvvo. Stuora boazoeaiggádat eai galgga bargguin olgguštit boazoeeaiggáda geas leat unnán bohccot. Nuppi ¶ lađđasa mearrádus lea iešalddis dárbbašmeahttun, muhto sáhttá leat ulbmillaš ahte juohke boazoeaiggáda geatnegasvuohta searvat bargguide celkojuvvo čielgasit. Goalmmát lađđasis leat njuolggadusat oktasaš doaimmaid investerengoluid juogadeami birra siidaosiid gaskkas. Njuolggadus lea dábálaš prinsihppa, mii earret eará lea lágas geassemánu 18. beaivvi 1965 nr. 6, ovttaseaiggáduššama birra 9. §:s Njealját lađas : Eanetlohku, buohkat earret Jon Meløy , evttoha ahte son gii heaitá, oažžu ruovtto- luotta máksojuvvot dálá árvvu iežas investeremiin. Eará njuolggadus sáhtášii dagahit ahte olbmot eai sáhte heaitit, ja sáhttá maid dagahit ahte vuoras olbmot eai leat seamma mielas investeret go earát, go sii ieža ožžot das ávkki oanehit áiggi. Investeremiidda rehkenastojuvvo omd. ávdnasiid oastin, muhto ii iežas bargu. Njealját lađđasa njuolggadus geavahuvvo dalle go boazodoalli heaitá ja jođihanovddasvástádus ii sirdojuvvo earái. Muđui lea lunddolaš ahte boares ja ođđa jođiheaddji soahpaba investeremiid mávssu dáfus. Unnitlogu mielas diekkár ortnet ii čuovo ealáhusa dábálaš riekteáddejumiid. Su ipmárdusa mielde ásaha njuolggadus riidduid ja stuora goluid easkkaálgiide. ¶ 9. Kapihtal. GeavahanOrohatplána ¶ § 9–1. Geavahan-njuolggadusat ¶ Orohaga resurssaid hálddašeapmái ja geavaheaphaga geavahan-njuolggadusain. ¶ Dalle go lea dárbbašlaš, de sáhttá fylkkaboazohuvvon. ¶ Mearkkašumit § 9–1: ¶ Evttohuvvon geavahan-njuolggadusat leat seamma málle mielde go geassemánu 19. beaivvi 1992 nr. 59 gilialmennetlágas, § 3–7. Gilialmennetlágas leat olu ja dárkilis nuolggadusat hálddašeami birra. Máŋgga dáfus lea heivvolaš buohtastahttit boazodoallo-orohaga gilialmennegiin, ja lávdegotti oaivila mielde lea čájehuvvon ahte maiddái orohagaide sáhttá leat dárbbašlaš ásahit oalle dárkilis njuolggadusaid resursavuođu geavaheapmái. Ovdalaš árbevierut eai leat nu nannosit cieggan boazodollui go ovdal, seammás go lea dárbbašlaš čielggadit man muddui orohat sáhttá ráhkadit njuolggadusaid mat geatnegahttet ovttaskas boazodolliid. Geahča eanet lávdegotti geavahannjuolggadusaid árvvoštallamiid birra čuoggás 9.6 ¶ . Vuosttaš lađđasis lea namuhuvvon maid geava- han-njuolggadusat galget reguleret. Erenoamáš deaŧalaččat leat geavahan-njuolggadusat guohtungeavaheami ja boazologu birra. Láhkaevttohusas leat ge nappo sierra njuolggadusat maid ferte vuhtii váldit diekkár njuolggadusaid ráhkadeamis gč. evttohusa § 9–3 ja § 9–4. Orohat galgá geavahan-njuolggadusaid olis maiddái rahkadit njuolggadusaid orohaga oktasaš resurssaid geavaheami birra, nugo áiddiid/gárddiid ja eará oktasaš rusttegiid. Mohtorvuojániid geavaheami birra galget maid leat njuolggadusat, vuhtii váldin dihte guohtuneatnamiid. Orohaga eará oktasaš resurssat sáhttet leat boazodoallofoanda ja eará ruđat. Eará maid sáhttá geavahan-njuolggadusaid olis reguleret, leat dárkilet njuolggadusat geahčadeami rátkkašeami jd., birra, gč. evttohusa § 6–3 – § 6–5. Nubbi lađas : Fylkkaboazodoallostivrra gáibá- dusa mielde sáhttet guokte dahje eanet orohagat gohččojuvvot ráhkadit oktasaš geavahan-njuolggadusaid ovtta dahje eanet daid áššiid dáfus mat leat vuosttaš lađđasis namuhuvvon. Dat sáhttá leat omd. dalle go moadde orohaga johtet ovtta johtolaga mielde. Sáhttá maid leat ahte moadde orohaga álo masttadit, ja fylkkaboazodoallostivra gohčču daid ráhkadit dárkilet njuolggadusaid rátkkašeami ja geahčadeami birra. ¶ 44. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶ § 9–2. Geavahan-njuolggadusaid ráhkadeapmi ja dohkkeheapmi ¶ Orohatstivra ráhkada geavahan-njuolggadusaid ja daid galgá fylkkaboazodoallostivra dohkkehit. Guohtungeavaheami ¶ njuolggadusat ¶ § 9–3 mielde, galget ráhkaduvvot ovttasráđiid orohaga siiddaiguin. Seammaládje lea boazologu mearridejahkečoahkkima. ¶ Cealkámušat ¶ mat ¶ bohtet jahkečoahkkimis, sáddejuvvojit fylkkaboazodoallodás ovdalis namuhuvvon vuogi mielde . ¶ Mearkkašumit § 9–2: ¶ Evttohuvvon njuolggadusat leat seamma málle mielde go geassemánu 19. beaivvi 1992 nr. 59 gilialmennetlágas, § 3–8. Go orohatstivra lea evttohan geavahan-njuolggadusaid, galget dat ovddiduvvot jahkečoahkkimii cealkámušáššin, gč. § 8–8. Cealkámuš oktan orohatstivrra evttohusain sáddejuvvo fylkkaboazodoallostivrii dohkkeheapmái. Fylkkaboazodoallostivra galgá dárkkistit ahte lága mearrádusat geavahan-njuolggadusaid ráhkadeami birra leat čuvvojuvvon. Dat ii guoskka dušše čielga áššegieđahallamii, muhto maiddái leat go § 9–3 mearrádusat čuvvojuvvon. Fylkkaboazodoallostivra galgá earret eará bearráigeahččat ahte geavahan-njuolggadusat doar vái gáhttejit orohaga unnitlogu, seamma go dan mii lea gilialmennetlága § 3–8 fuolla, gč. maiddái geassemánu 18. beaivvi 1965 nr. 6 lága oktasaš eaiggáduššama birra, 6. § nuppi lađđasa, gč. RG 1991 s 721. Fylkkaboazodoallostivra ii galgga ieš čađahit guorahallamiid, jus ii oktage boazoeaiggát leat čuoččuhan ahte vuoigatvuođat eai leat doahttaluvvon. Fylkkaboazodoallostivra datte berre dárkkistit ahte § 9–3 mearkkašumiin namuhuvvon čieža čuoggá leat mielde geavahan-njuolggadusain. Jus eai leat, de berre dat čujuhuvvot ja njulgejuvvot, jus orohagas ii leačča doarvái buorre čilgehus dasa manne buot čuoggát eai leat mielde. Nuppi lađđasis lea mearrádus guohtungeava- han-njuolggadusaid ráhkadeami ja boazologu mearrideami birra. Dat galgá dahkkot ovttasráđiid orohaga buot siiddaiguin. Dát lea erenoamáš deaŧalaš dalle go buot joavkkuin ii leat stivrasadji. Orohatstivra galgá gulahallat orohaga buot joavkkuiguin, sihke geassesiiddain ja dálvesiiddain. Juohke joavku berre nammadit gulahallanolbmo geainna orohatstivra gulahallá, geahča eanet dan birra čuoggáin 9.6.2 ja 9.6.3 ¶ . Dat dáhkida ahte orohatstivra oažžu dárbbašlaš dieđuid buot guoskevaš siiddain, ja ahte buohkat fas ožžot dieđu geavahan-njuolggadusaid ráhkadeami birra. Nu šaddá buoret vuođđu doahttalit njuolggadusaid, mii iešalddis lea deaŧalaš. Gáibádussan lea nappo ahte orohatstivra galgá geavahan-njuolggadusaid ráhkadettiin ja boazologu mearridettiin ságastallat orohaga buot joavkkuiguin. Erenoamážit dálveguohtumiid geavaheami dáfus lea deaŧalaš ahte iešguđet dálvesiiddat maid leat fárus, eai ge dušše geasseorohagaid ovddasteaddjit. Loahpas lea orohatstivra mii ovddida evttohusa, ii ge leat gáibádussan ahte buohkat galget doarjut dan. Muhto nugo §:s 9–3 namuhuvvon, de galget guohtungeavahan-njuolggadusat ráhkaduvvot vieruiduvvan geavaheami vuođul, eai ge galgga rihkkut vuoigatvuođaid mat leat oamastuvvon dološ áiggi rájes geavaheami vuođul. ¶ § 9–3. Guohtungeavaheapmi ¶ Guohtungeavaheami njuolggadusaid bokte galget orohaga ¶ boazoeaiggádiidda ¶ sihkkarastojuvvot dárbbašlaš guohtumat, dás maiddái guottetbáikkit, johtolagat ja ragatbáikkit. Njuolggadusat galget vuholis ásahuvvon ¶ . Galget mearriduvvot njuolggadusat guohtunáigmearridan § 9–5 mielde. ¶ 45. Eai leat sámegillii jorgaluvvon. 46. Unnitlohku, Arne G. Arnesen, evttoha sihkkut dán cealkaga. ¶ Siidaoasi jođiheaddji sáhttá ovddidit mearriduverenoamáš riektevuođu olis ásahuvvon ¶ . Jus leat garra ákkat, de sáhttá fylkkaboazo13. kapihttala njuolggadusaid mielde. ¶ Mearkkašumit § 9–3: ¶ Guohtungeavahan-njuolggadusaid olis čujuhuvvojit juohke siidii guohtumat miehtá jagi. Njuolggadusaid ulbmil lea dárkileappot čilgejuvvon čuoggás 9.6.2 ¶ . Guohtungeavahan-njuolggadusat galget sihkkarastit guohtumiid čorgadis ja bealuštahtti geavaheami. Man dárkilat dat galget leat, lea iešguđet guovlluid dilálášvuođaid duohken. Mađi stuorát riiddut leat siiddaid gaskkas guohtumiid nalde, dađi dárbbašlaččat leat dárkilis njuolggadusat. Unnimusat ferte árvvoštallojuvvot ráhkadit njuolggadusaid čuovvovaš dilálášvuođaid birra: 1. Guohtunáiggiid birra iešguđet guohtumiidda, jus eai leačča birrajagi guohtumat 2. Juohke siidda váldo siidasaji birra dálveorohagas 3. Johtolagaid geavaheami birra earáid geasseorohagaid čađa 4. Johtolagaid geavaheami birra eará siiddaid váldo siidasajiid čađa dálveorohagas 5. Geasseguohtumiid (geasseorohaga) čilgema birra 6. Johtinmálle birra iešguđet jagiáigeguohtumiid gaskka 7. Njuolggadusaid johtima birra. ¶ Vuosttaš lađas : Deattuhuvvo ahte guohtungeava- han-njuolggadusat galget sihkkarastit orohaga boazoeaiggádiidda dárbbašlaš guohtumiid miehtá jagi, namalassii guohtumiid dan gávcci jagiáigái mat sámegillii leat: Dálvi, giđđadálvi, giđđa, giđasgeassi, geassi, čakčageassi, čakča ja skábma (čakčadálvi). Oarjelsámegillii leat vástideaddji namahusat: Daelvie, gijredaelvie, gijre, gijregiesie, giesie, tjaktjegiesie, tjaktje, tjaktjedaelvie. Geahča eanet čuoggás 9.6.2 ¶ . Viidáseappot lea deattuhuvvon ahte njuolggadusat galget čuovvut buori boazodoalu vieruid, gč. ee. evttohusa 6. kapihttala njuolggadusaid. Nuppi lađđasis lea deattuhuvvon ahte guohtun- geavaheami njuolggadusat galget vuhtii váldit vieruiduvvan geavaheami. Seammaládje lea daddjon stivrenjoavkku válddi čilgemis, Finnmárkku ođđa orohatjuohkima oktavuođas. Guohtungeavaheami njuolggadusat eai ge sáhte leat vuostálaga vuoigatvuođaiguin mat leat oamastuvvon erenoamáš riektevuođu olis, nugo oamasteami dahje dološ áiggi rájes geavaheami vuođul. Dás čujuhuvvo dasa mii lea daddjon čuoggáin 9.2.3 ja 9.6.2 ¶ . Unnitlohku, Arne G. Arnesen , ii leat dása ovtta- oaivilis ja evttoha cealkaga sihkkojuvvot. Unnitlogu oaivila mielde ii vástit dát siskkáldas oktasaš riektevuđđui. Son oaivvilda ahte oamasteapmi ja dološ áiggi rájes geavaheapmi leat eksklusiiva vuoigatvuođat ja hehttejit earáid ávkkástallamis dán buori. Boazodoalu siskkáldas dilálašvuohta lea juoga eará – namalassii oktasaš buriid juogadeapmi. Goalmmát lađđasis lea daddjon ahte galget mearriduvvot guohtunáiggit, jus fylkkaboazodoallostivra ii leat daid mearridan § 9–5 njuolggadusaid mielde. Go fylkkaboazodoallostivrii lea addon diekkár iešheanalis váldi mearridit guohtunáiggiid, de leat dat heivehan dihte guohtunáiggiid ránnjáorohagaid gaskka. Njealját lađas : Guohtungeavaheami ja guovllu vieruiduvvan geavaheami njuolggadusat leat boazoeaiggáidiidda guovddáš áššit. Dan dihte berrejit sii beassat ovddidit daid sorjjakeahtes ásahusa árvvoštallamii. Lávdegoddi evttoha ahte guohtungeavaheami njuolggadusat sáhttet ovddiduvvot eananjuohkindikki ¶ guorahallamii. ¶ Diekkár vejolašvuohta lea dál guohtunvuoigatvuođalaččain guohtumiid geavaheami dáfus gilialmennegiin ja stáhtaalmennegiin, geahča juovlamánu 21. beaivvi 1979 nr. 77 eananjuohkima birra, 33. § nuppi lađđasa. Jus eananjuohkindiggi galgá oažžut válddi maiddái boazodoalu dáfus, de ferte eananjuohkindikkiid boazodoallofágalaš gelbbolašvuohta buoriduvvot. Eananjuohkindiggi ¶ sáhttá ¶ duššindahkat guohtungeaveaheami njuolggadusaid mat rihkkot vuoigatvuođaid mat leat oamastuvvon oamasteami dahje dološ áiggi rájes geavaheami bokte. Dat čuovvu nuppi lađđasa njuolggadusas. Fertet gal deattuhit ahte dás berre seamma prinsihppa gustot ¶ 47. Unnitlohku, Arne G. Arnesen, evttoha sihkkut osiid dán cealkagid, nu ahte šaddá: Eananjuohkindiggi sáhttá duššindahkat guohtungeavaheami njuolggadusaid mat leat soapmásiidda govttoheamit. 48. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. 49. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. 50. Eai leat sámegillii jorgaluvvon. ¶ go eananjuohkimis, namalassii ahte son geas lea geavahanvuoigatvuohta ferte dohkkehit geavahanortnegiid mat mielddisbuktet rievdamiid ovdalaš geavaheami ektui, dan muddui go sutnje ii šatta heajut dilli ođđa ortnegiin. Guohtungeavaheami mudden guohtunáiggiiguin gáhttet guorban guohtumiid, sáhttá čađahuvvot beroškeahttá oamastuvvon vuoigatvuođain, geahča eanet dan birra čuoggáš 9.6.2 ¶ . Viđát lađđasis addo fylkkaboazodoallostivrii vejolašvuohta ložžet guohtungeavahan-njuolggadusaid. Diekkár ložžen sáhttá leat áigeguovdil doppe ¶ gos ¶ heajos ¶ guohtumiid ¶ lea dárbbašlaš. ¶ Sáhttá ¶ dušše ¶ hui ¶ erenoamáš dilálašvuođain ložžet geavahan-njuolggadusaid iešguđet siiddaid siidasajiid birra. Ložžet ii berre dalle go ohcci ieš lea dagahan dan dilálašvuođa man vuođul ohcá njuolggadusaid ložžema (dispensašuvnna). Guohtunáiggiid ložžema dáfus čujuhuvvo evttohusa § 9–5 nuppi lađđasii. Jus ¶ boazo ¶ lobihemet ¶ guovlluin guohtungeavahan-njuolggadusaid vuostá, de ferte bohcco eaiggát fuolahit ahte dat vuojehuvvo eret guovllus. Dat čuovvu juo § 6–2 mearrádusain. Ráŋgumiid dáfus čujuhuvvo § 6–2 mearkkašumiide. ¶ § 9–4. Boazolohku ¶ Geavahan-njuolggadusain, gč. § 9–1 galgá mearrimearriduvvon lohkui. ¶ Mearkkašumit § 9–4: ¶ 1978-lága 2. § mielde galgá «mearridit alimus boazologu mii áigges áigái oažžu leat guđege orohagas» . Lávdegotti evttohusa mielde ii adno boazologu mearrideamis orohat vuođđon, muhto baicca siida. Lávdegotti evttohus lea vuđoleappot čilgejuvvon čuoggás 9.7 ¶ . Dá lea oanehis čoahkkáigeassu. Jus boazologu mearrideamis atná vuođđun orohaga ollislaš guohtumiid, ii ge geahča movt dat leat siiddaide ja jagiáigeguohtumin juhkkojuvvon, de sáhttet das leat hui unohis váikkuhusat. Boazo-orohagaid ii sáhte buohtastahttit goddeguovlluiguin, gos gottit ieža mannet guohtumiid mielde. Nugo ovdal juo namuhvovn, de leat orohaga guohtumat juo juhkkojuvvon iešguđet siiddaide, ja dat ferte ge vuhttot boazologu mearrideamis. Orohaga boazolohku šaddá dasto siiddaid boazolohku oktiibuot. Geahča eanet dan birra čuoggás 9.7.1 ¶ . Vuosttaš lađas : Juohke geassesiidii galgá mear- riduvvot alimus boazolohku. Boazologu vuođđun ii leat dušše geasseguohtun. Jus dálveguohtumat leat gáržžimusat, de ferte dat mearridit man stuora boazolohku siiddas sáhttá leat. Ferte geahččat buot jagiáigeguohtumiid go mearrida geassesiidii boazologu. Man olu gáržžimus/heajumus guohtumat galget mearridit, lea maiddái guohtunáiggiid duohken. Jus siida lea guhká gáržžes/heajos guohtumiin, de sáhttá atnit unnit meari bohccuid go dalle go oanehit áiggi guođoha doppe. Boazologu mearrideami ja iešguđet jagiáigeguhtumiid guohtunáiggiid ferte nappo geahččat ovttas. Vai šaddet buorit njuolggadusat dálveguohtumiin, de sáhttá leat dárbbašlaš mearridit alimus boazologu maiddái dálvesiiddaide. Dat ii mearkkaš ahte dálvesiiddat eai sáhte rievddadit. Guohtungeavaheami njuolggadusain § 9–3 mielde sáhttá dálvesiiddaide mearriduvvot guovddáš siidasadji. Nugo namuhuvvon čuoggás 9.6.2 ¶ , de dát ii mearkkaš ahte dálvesiiddat eai sáhte rievddadit olbmuid dáfus. Seammaládje lea dalle go lea mearriduvvon alimus boazolohku dálvesiidii. Boazologu siskkobealde oažžu ain rátkit sierra siidii dahje ovttasbargat eará siiddaiguin. Eaktun lea ahte ¶ 51. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. 52. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. 53. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. 54. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶ ollislaš boazolohku ii šatta alit go iešguđet siiddaide lea biddjon. Karen Marie Eira Buljo deattuha ahte boazo- lohku ii galgga leat nu áibbas čavga. Boazolohku sáhttá rievddadit jagis jahkái. Earret eará sáhttá siidda boazolohku lassánit náitaleami geažil, muhto nuppe jagi sáhttá fas njiedjat go soames náitala eará siidii. Boazologu nappo ii galgga gáibidit ovttatmanu vuolidit, muhto easkka dalle go dat lea šaddan bissovaččat badjel mearriduvvon logu. Nubbi lađas : Nugo mearriduvvon § 4–3, 2. čuoggá nuppi lađđasis, de galgá ođđa siidaoasi ásahettiin doalahit boazologu siidda meriid siste. Dás lea geassesiida vuođđun, ja eaktun lea ahte geassesiidda buot siidaoasit leat ovttaoaivilis ođđa siidaoasi ásaheapmái. Stuora geassesiiddain, dahje geassesiiddain gos leat siskkáldas riiddut, sáhttá leat váttis olahit ovttamielalašvuođa. Dálvesiida, dahje eará joavku geassesiiddas, sáhttá maid ásahit ođđa siidaoasi go leat ovttamielalašvuohta. Dát eaktuda gal ahte jovkui mearriduvvo sierra alimus boazolohku, jus ii de sáhttá dat dagahit dássehisvuođa geassesiidii ja dagahit ahte ásahuvvojit eanet siidaoasit go maidda livččii sadji, geahča mearkkašumiid § 4–3, 2. čuoggái. Diekkár dilálašvuođain sáhttá nappo dálvesiida dahje eará joavku bivdit alcceseaset mearriduvvot alimus boazologu. Dát boazolohku rehkenasto geassesiidda olles boazologu vuođul nugo dat lea mearriduvvon vuosttaš lađđasa mielde. Jus dálvesiidii juo lea mearriduvvon sierra boazolohku vuosttaš lađđasa mielde, de adno dat vuođđun. Dáid unnit joavkkuid boazologut fertejit heivehuvvot geassesiidda olles boazologu ektui. Goalmmát lađas : Boazologu mearrideapmi guoskkaha boazoeaiggádiidda deaŧalaš juogadangažaldagaid. Ovttaskas siiddat eai geahča dušše iežaset boazolohkui, muhto maiddái ránnjásiidda lohkui. Dat ii leat dušše dan dihte go ballet ahte «ránnjá oažžu eambbo go mun» , muhto maiddái dan dihte go ránnjá dárbbaša ja geavaha seamma guohtumiid. Dan dihte dáidá leat unnán jahkehahtti ahte ieš dohkkeha unnidit boazologu, jus ránnjá ii dárbbaš unnidit. Dán vuođul lea deaŧalaš deattuhit dan njuolggadusa mii dadjá ahte boazologu unnideapmi ferte dahkkot lagas gulahallamiin buot siiddaiguin, geahča § 9–2 nuppi lađđasa. Ii leat vejolaš mearridit juste man olu bohccuid siidda guohtumat guddet. Dás, dego eará nai resursahálddašeamis dáidá leat máŋggaoavilvuohta nákkisvuođa jd. birra. Boazologu mearrideapmi guoskkaha ge deaŧalaš juogadanáššiid. Dan dihte lea deaŧalaš ahte alimus boazologu mearrideami eavttut ja vuođđu čilgejuvvojit buoremus ládje. Galgá leat vejolaš dárkkistahttit daid árvvoštallamiid mat leat vuođđun leamaš. Orohatstivrra evttohuvvon ¶ boazolohku ¶ galgá ¶ ovddiduvvot jahkečoahkkimii ja dohkkehuvvot fylkkaboazodoallostivrras, gč. § 9–2. Go fylkkaboazodoallostivra lea dohkkehan, de sáhttá siidaoasi jođiheaddji ovddidit boazologu mearrádusa eananjuohkindikki ár vvoštallamii. Ii leat dušše iežas siidda boazologu mearrádus man sáhttá ovddidit eananjuohkindiggái, muhto maiddái eará siidda logu dalle go das lea alcces mearkkašupmi. Njealját lađas : Dán mearrádusas leat njuolgga- dusat boazologu unnideami birra. Unnidit galgá proseanttaid mielde, dan duohken man olu bohccot siidaoasis leat. Sullasaš njuolggadus boazologu unnideapmái lea leamaš ovdalaš lágain maid, gitta jagi 1897 Tillægslappeloven (Lassisámelága) rájes. Mearrádus lea guovtti juogus. Vuos galget dat siidaoasit unnidit main leat badjel 200 bohcco. Sii galget proseanttaid mielde unnidit. Jus eai ovttasge leat badjel 200 bohcco, de galget buot siidaoasit unnidit proseanttaid mielde. 4. kapihttala njuolggadusain čuovvu ahte siidaoasi jođiheaddji mearrida guđet bohccot galget eret, gč. § 4–2 mearkkašumiid. Viđát lađas : Orohat sáhttá mearridit alimus boazologu siidaoasi nammii. Maiddái dán galgá fylkkaboazodoallostivra dohkkehit maŋŋel go lea gieđahallon orohaga jahkečoahkkimis. Mearrádusa ulbmil lea ee. hehttet ahte boazodoallu čohkkejuvvo dušše moatti stuora siidaoassái. Njuolggadus iešalddis ii dagat ahte siidda boazolohku unnu, muhto mearkkaša ahte siidda boazolohku galgá juhkkojuvvot eanet siidaosiide. Fertejit ásahuvvot ođđa siidaoasit vai siidaosiid boazolohku ii šatta alit go mearriduvvon. Ovdamearkan sáhttit jurddašit geassesiidda gos leat dušše guokte siidaoasi, ja goappás nai leat 1200 bohcco. Jus siidaoasi alimus boazolohkun mearriduvvo 600, de fertejit ásahuvvot guokte ođđa siidaoasi. Diet guokte siidaoasi sáhttiba 4. kapihttala njuolggadusaid mielde ieža mearridit geat ođđa siidaosiid ožžot. Dán njuolggadusa ulbmilin lea ee. bisuhit orohaga guohtumiid boazodoalu resursan. Jus dolliid lohku šaddá beare vulos, de šaddá váttis doalahit boazodoalu sierra ealáhussan eará geavahanberoštumiid ektui. Muđui čujuhuvvo § 4–3, 4. čuoggái. Geahča čuoggás 9.7 ¶ eanet njuolggadusa duogáža birra. ¶ 55. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶ Jus siidaoassái lea mearriduvvon alimus boazolohku, de galgá siidda boazolohku unniduvvot njealját lađđasa olis álggos nu ahte dat siidaoasit main leat beare olu bohccot, unnidit mearriduvvon lohkui. Dárkkistan dihte ahte boazolohku lea dán paragráfa mearrádusaid mielde, sáhttá fylkkaboazodoallostivra dahje Boazodoallostivra logahit ealu. Jus siidaoasi jođiheaddji ii doahttal mearriduvvon boazologu, de sáhttá addot unnidangohčus 13. kapihttala njuolggadusai mielde. Loahpa loahpas sáhttá šaddat bággonjuovvan § 13–6 njuolggadusaid vuosttaš lađđasa c-bustáva olis, muhto easkka go lea čielgan ahte eará doaimmat 13. kapihttala mielde eai leat ábuhan. ¶ § 9–5. Guohtunáiggit ¶ Go lea dárbbašlaš jagiáigeguohtumiid gáhttema dihte, de sáhttá fylkkaboazodoallostivra mearridit iešguđet jagiáigeguohtumiidda guohtunáiggiid. Siidoallostivra dohkkehit . ¶ Mearkkašumit § 9–5: ¶ Gáhtten dihte iešguđet jagiáigeguohtumiid lea deaŧalaš ásahit guohtunáiggiid. Dákkár mearrádusat leat guhká leamaš boazodoalus, gitta 1854 rájes, go ¶ Suoma-Norgga ¶ rádji ¶ bođii ¶ dagahii dárbbašlažžan gáhttegoahtit dálveguohtumiid. Mearrádus addá válddi mearridit guohtunáiggiid dalle go lea dárbbašlaš boazodoalu iežas dihte, namalassii dalle go lea dárbbašlaš gáhttet dihto jagiáigeguohtumiid, dahje jus lea várra ahte guohtunáiggiid mearrideami haga šaddet váttisvuođat siiddaid gaskii. Mearrádus ii atte válddi mearridit guohtunáiggiid vuhtii váldin dihte guovllu eará geavaheddjiid. Dalle gal fertešii válddi oažžut eará njuolggadusaid olis, omd. evttohusa § 10–1 mielde, mii vástida 1978-lága 15. §. Vuosttaš lađas : § 9–3 mielde galgá orohatstivra mearridit guohtunáiggiid orohaga iešguđet jagiáigeguohtumiidda. § 9–5 njuolggadus mii addá fylkkaboazodoallostivrii vuoigatvuođa iešheanalaččat mearridit guohtunáiggiid, lea jurddašuvvon daid dilálašvuođaide go lea dárbbašlaš ovttastahttit moatti orohaga guohtunáiggiid. Lea unohas jus guovtti ránnjáorohagas leat dálveguohtumiin goabbat guohtunáiggit. Dat sáhttá oalgguhit boazoeaiggádiid geat árabut bohtet dálveguohtumiidda maiddái guođohit ránnjáorohaga, ovdal go dat ieža ollejit dohko. Nubbi ¶ lađas : Sáhttá leat dárbu ložžet guohtunáiggiid, erenoamážit jus guohtumat leat lássahuvvan. Guohtumat sáhttet lássahuvvat dálkkádagaid geažil nugo geavai Finnmárkkus 1997 dálvvi ja giđasdálvvi ja Tromssas fas jagi 2000 dálvvi. Guohtumat sáhttet lássahuvvat maiddái jus earát vuoigatmeahttumit leat rihkkon guohtungeavahan-njuolggadusaid. Goappaš ovdamearkkain lea siida sivakeahttá gártan váttis dillái, ja sáhttá leat dárbbašlaš ložžet guohtunáiggiid. Sierralohpi (guohtunáiggiid ložžen) ii gusto dušše guohtunáiggiide mearriduvvon § 9–5 olis, muhto maiddái guohtunáiggiide mearriduvvon § 9–3 olis. Maiddái fylkkamánni sáhttá addit sierralobi. Go lávdegoddi lea válljen addit dán válddi maiddái fylkkamánnái, de lea dan dihte go sierralobi ohcan lea hoahppuášši, ii ge olle čohkket fylkkaboazodoallostivrra. Jus lea sáhka guhkit áiggi sierralobis, de gal ferte fylkkaboazodoallostivra mieđihit. Guohtunáiggiid rihkkuma dáfus čujuhuvvo § 9–3 viđát lađđasa njuolggadussii, ja lávdegotti mearkkašumiide dán mearrádussii. ¶ § 9–6. Orohatplánat ¶ Orohatstivra galgá ráhkadit orohahkii orohatplána mas galget leat orohaga doaimmaid birra dieđut mat leat dárbbašlaččat almmolaš plánemis. Orohatplána galgá sisttisdoallat: a) čilgehusa orohaga johtinvuogádagaid birra b) čilgehusa jagiáigeguohtumiid, guottetbáikkiid jd. birra. c) listtu mas namuhuvvojit dárbbašlaš fievrrut, maiddái meahccefievrrut ja vejolaš áigeráddjera ¶ Siidaoasi jođiheaddji lea geatnegas addit plána ráhkadeapmái dárbbašlaš dieđuid. Suohkaniidda/gielddaide ja fylkii berre dieđihit plánabarggu birra ja daidda galgá plána váldosisniidda/gielddaide ja fylkkagildii, ja guoskeváš ¶ ránnjáorohagaide. Plána galgá maiddái sáddejuvvot fylkkaboazodoallostivrii . ¶ Mearkkašumit § 9–6: ¶ Mearrádus boahtá 1978-lága § 8a sadjái orohatplána birra. 1978-lága § 8a ulbmil lei nannet boazodoalloealáhusa resursastivrema. Ovdabargguid mielde lea plána almmolaš dokumeanta mii galgá čájehit orohaga resursageavaheami ja muđui orohaga geavaheami, omd. johtolagaid, dálá ja jurddašuvvon rusttegiid ja mohtorjohtolaga. Plána lea boazodoallohálddahusa vuođđun stivret boazoealáhusa ja dokumeanta mii addá areálaplána-eiseválddiide dieđuid boazodoalu areálageavaheami birra, gč. Ot.prp. nr. 28 (1994–95) sámegiel jorgaleami s 30 ja 45. Nu movt mearrádus lea hábmejuvvon, de mielddisbuktá dat ahte orohatplána ii sisttisdoala dušše dieđuid main lea mearkkašupmi almmolaš plánemii, erenoamážit areálaplánemii, muhto maiddái dieđuid main lea mearkkašupmi orohaga siskkáldas organisermii ja doibmii. Diet maŋemus lea juoga man lávdegotti oainnu mielde baicca berre reguleret geavahan-njuolggadusain, gč. evttohusa § 9–1. Orohatplána berre sisttisdoallat dieđuid orohaga birra main lea mearkkašupmi almmolaš plánemii. Dakkár plána lea dárbbašlaš dasa ahte areálaplána-eiseválddit sáhttet doarvái vuhtii váldit boazodoalu areálageavaheami. Evttohuvvojit veahá álkit gieđahallanvuogit go 1978-lága mielde. Nu movt dat leat, de sáhttet gielddat ja fylkkagielddat navdit ahte sis lea stuorát váikkuhanváldi plánaide go dat mii rievttálaččat lea. Seammás lea deaŧalaš ahte gielddat ja fylkkagielddat dovdet movt boazodoallu geavaha gieldda areálaid, ja dakkár dieđuid ožžot dat orohatplánaid bokte. ¶ 10. Kapihtal. Oktavuohta eará geavaheapmái ¶ § 10–1. Opmodaga geavaheapmi boazoguohtunguovllus ¶ Eananeaiggát dahje son geas lea geavahanvuoigatjuvvot . ¶ Mearkkašumit § 10–1: ¶ Mearrádus lea seamma go 1978-lága 15. §, muhto lea heivehuvvon nu ahte soahpá lávdegotti evttohussii dan dáfus ahte guovllustivrra sadjái boahtá fylkkaboazodoallostivra. Lávdegoddi oaivvilda ahte dán mearrádusa berre árvvoštallat rievdadit, gč. čuoggá 7.4 ¶ , muhto lávdegottis ii leat váldi evttohit rievdadusaid dán vuoru. Lávdegoddi almmotge deattuha ahte mearrádus nu movt lea, maiddái guoskkaha daid dilálašvuođaid goas boazosámiin leat vuoigatvuođat dološ áiggi rájes geavaheami vuođul, mas lea nappo eará riektevuođđu go láhka. Dalle leat vuoigatvuođat suodjaluvvon daid prinsihpaid mielde mat bohtet ovdan §:s 5–9. § 10–1 mearrádusa ferte dalle nappo dulkot dán prinsihpa vuođul. Geahča muđui čuoggá 7.4 ¶ § 10–2. Jeagilbordin (jeagildoahpun) ¶ Gonagas sáhttá láhkaásahusaid bokte heivehit jeaadnojuvvo dárbbašlažžan boazodoalu geažil. ¶ Mearkkašumit § 10–2: ¶ Mearrádus lea seamma go 1978-lága 30. § vuosttaš lađas. 1978-lága nuppi lađđasis lea njuolggadus boazofárpma birra, muhto dat ii leat dása váldon, go láhkaevttohus § 4–1 juo sisttisdoallá dan. ¶ 56. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. 57. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶ § 10–3. Johtaleapmi guovlluin gos bohccot leat guohtume ¶ Juohkehaš guhte johtala guovlluin gos bohccot leat guohtume, ¶ lea ¶ geatnegas ¶ geavahit ¶ iežas fuolalašvuođain ja várrogasvuođain nu ahte dárbbašmeahttumit ii ráfehuhte ii ge gavdnje bohcoainnus cealkit . ¶ Mearkkašumit § 10–3: ¶ Mearrádus lea seamma go 1978-lága 28. §. Lea olggobealde lávdegotti válddi evttohit dása rievdadusaid, muhto lávdegoddi lea evttohan dárbbašlaš rievdadusaid mat čuvvot lávdegotti evttohusa hálddašanortnega rievdadeami olis. Lávdegoddi čujuha ahte jus báikkálaš politieiseválddit galget dohkkehit lágideami, de sáhttet sii maid gieldit dan eastadan dihte vahágiid guovllu boazodollui. Politiija sáhttá maid bidjat eavttuid lágideapmái. Politiija berre juohke háve go lea ságas dohkkehit lágideami guovllus gos lea boazodoallu, dieđihit guovllu boazodolliide ovdal go dohkkeha lágideami. Lávdegoddi čujuha ahte mearrádus maid guoská eananeaiggádiidda ja eará vuoigatvuođalaš eanangeavaheddjiide doppe gos lea boazodoallu, g č. vuosttaš lađđasa. Oallugat oainnat navdet ahte mearrádus ii guoskka sidjiide, muhto nu nappo ii leat. Nuppi lađđasa mielde sáhttá bidjat eavttuid dahje dihto áigái áibbas gieldit stuorát lágidemiid, valáštallamiid, bivdobeanageahččalemiid dahje sullasaš doaimmaid mat sáhttet leat erenoamáš vahágain boazodollui. «Sullasaš doaimmat» leat omd. bivdu. Dan oktavuođas deattuha lávdegoddi ahte ealgabivdu sáhttá sakka ráfehuhttit boazodoalu. Maŋemus logijagiid lea ealgalohku sakka lassánan. Maiddái bivdit leat lassánan, ja nu bivdobeatnagat ja njealljejuvllagat. Maiddái lea eanet guovlluin dál bivdu, ja olu sajiin lea bivdináigi guhkiduvvon. ¶ Buot doaimmat mat čuvvot ealgabivddu, ráfehuhttet boazodoalu hui sakka. Boazu šaddá mihá árggit ja váddáseabbo guođohit. Bohccot muosehuvvet ragatáigge. Dáhpáhuvvá maiddái ahte bivdit báhčet bohcco, go navdet ealgan. Ovdamearkan čájehit dás orohaga gos maŋemus jagi ledje a) 26 bivdinguovllu b) su. 130 bivdi (+ guossebivdit) 3 – 5 vahkku c) 150 ealgga bivdomearri d) 78 beatnaga bivddus 3 – 5 vahkku e) 52 njealljejuvllaga jođus 3 – 5 vahkku ¶ § 10–3 olis berre – eanet go dál – bidjat eavttuid bivdui boazodoalloguovlluin. ¶ § 10–4. Beatnagat ¶ Boazoguohtunguovlluin mat leat ásahuvvon § 3–2 vuođul, leat fámus čuovvovaš mearrádusat beatnageahču ¶ vuolde. ¶ Beatnaga ¶ eaiggát ¶ dahje hálddašeaddji galgá fuolahit ahte beana, vaikko vel lea ge geahču vuolde dahje báttis, ii dárbbašmeahttudilálašvuođain ¶ čoavdit ¶ eaiggáda ¶ dahje hálddašeaddji geatnegasvuođas veaddit beatnaga báttis dahje visttis dahje áiddi siste, maŋŋel go guosbearráigeahčči ja politiija dahje olmmoš guhte daid ¶ ovddas doaibmá. Beatnaga mii ruohttá luovosin guovlluin gos lea veaddingeatnegasvuohta goalmhárrái, nu guhkás go láhka heive . ¶ Mearkkašumit § 10–4: ¶ Mearrádus lea seamma go 1978-lága 29. §. Lea olggobealde lávdegotti válddi evttohit rievdadusaid dás, earret dan mii lea dárbbašlaš heivehit mearrádusa lávdegotti eará evttohusaide. Muđui čujuhuvvo dasa ahte Justisdepartemeanta gulaskuddancealkámušas golggotmánu 20. beaivvi 2000 lea evttohan rievdadit dán mearrádusa beatnatlágaid oktiiheiveheami olis, geahča evttohusa 63. siiddu. Maiddái dákko árvaluvvo (dárogiel teavsttas) ahte sátni tamrein lonuhuvvo sániin rein . ¶ 11. Kapihtal. Ovddasvástádus vahágiid ovddas. Buhtten ¶ § 11–1. Objektiivvalaš ja oktasaš ovddasvástádus ¶ Earret dán lága sierra mearrádusaid ja ložžemiid vuođul lea boazoeaiggádis ovddasvástádus vahága ovddas maid boazu dagaha, geahčakeahttá siva. Vahága ovddas maid boazu dagaha orohaga siskluotta (regressa). ¶ Mearkkašumit § 11–1: ¶ Mearrádus lea seamma go 1978-lága 25. §. Buhtadanovddasvástádus man 1978-láhka sisttisdoallá, lea garas ja hui viiddis ¶ . Lávdegoddi atná dárbbašlažžan rievdadit buhtadan-mearrádusaid, muhto dat lea olggobealde lávdegotti válddi. Láv ¶ 58. 1978-lága 24. – 26. §§ buhtadannjuolggadusaid lea Kirsti Strøm Bull guorahallan girjjis Studier i reindriftsrett, Oslo 1997, 104. s. rájes. ¶ degoddi almmotge fuomášuhttá ahte orohagaid oktiičaskin ¶ stuorát orohahkan ¶ dahká ¶ ahte solidáralaš ovddasvástideddjiid lohku lassána sakka. Lága mearrádusaid mielde guoskkaha buhtadanovddasvástádus maiddái boazoeaiggádiid geat eai leat leamaš lahkage báikki gos vahát lea dáhpáhuvvan. Fertet navdit ahte dat dáhpedorpmis čuovui ođđa orohatjuohkima, ja ahte dan dihte lea dárbbašlaš rievdadit buhtadan-njuolggadusaid. ¶ § 11–2 Ovddasvástádusaid ložžen mat čuvvot § 11–1 ¶ § 11–1 mearrádusat buhttenovddasvástádusa birra geahčakeahttá siva eai galgga gustot vahágiidda mat šattažet lobálaš johtima geažil, bisáneami dahje guođoheami geažil johtolagaid nalde dahje guohtunSeammaládje ¶ sáhttá eananeaiggát ¶ oažžut eananjuohkindikki árvvošteami čilget berre go oassi diekkár áiddi huksengoluin mii lea namuhuvvon §:s 5–1 ja dán paragráfa nuppi oasis, biddjojuvvot boazoeaiggádiid nala. ¶ Mearkkašumit § 11–2: ¶ Mearrádus lea seamma go 1978-lága 26. §. ¶ Lávdegoddi anášii dárbbašlažžan maiddái dán mearrádusa rievdadit. Earret eará ferte geaččat daid ovttas dábálaš buhtadanrievttálaš njuolggadusaiguin vaháguvvan olbmo sear vama birra, ja ložžemiid ektui geassemánu 13. beaivvi 1969 nr. 26 vahátbuhtaduslága §§:in 5–1 ja 5–2. Lea olggobealde lávdegotti válddi evttohit rievdadusaid buhtadan-njuolggadusaid dáfus. ¶ § 11–3. Buhtadusárvvošteapmi ¶ Jus ii leat ovttamielalašvuohta man boazoeaiggát dahje orohatstivra ovdaolbmo bokte lea čálalaččat duođaštan, mearriduvvo buhtadusgáibádus vahága ovddas maid bohccot leat dagahan, eananjuohkinGáibádus ¶ doallat ¶ riekteárvvošteami ¶ galgá ovdandivvojuvvot jođáneamos lági mielde. Dákkár gáibádusas galget addojuvvot nu dárkilis dieđut go vejolaš áiggi birra ja saji birra goas ja gos vahát lea dahkkojuvvon, vahága šlájá birra ja viidodaga ja buhtadusgáibádusa sturrodaga birra. Jus lea vejolaš, de berrejit maiddái addojuvvot dakkár dieđut main sáhttá leat ávki go galgá čilget geasa gullet bohccot mat vahága leat dagahan. Vejolaš vihtanat ja eará duođaštusat berrejit maiddái dieđihuvvot. Dikki ovdaolmmoš galgá farggamusat mannat geahčadit vahága go árvvošteami gáibádus lea ovdandivvojuvvon. Geahčadeamis galget leat guosvahága árvvu ja mearridit buhtadusmávssu. ¶ Mearkkašumit § 11–3: ¶ Mearrádus lea seamma go 1978-lága 27. §. ¶ Nugo namuhuvvon, de lea olggobealde lávdegotti válddi evttohit rievdadusaid buhtadan-njuolggadusaid dáfus. ¶ 12. Kapihtal. Váldeásahusat ¶ § 12–1. Boazodoallostivra ja Stáhta boazodoallohálddahus – doaibma ja áššegieđahallan ¶ Náššuvnnalaš dásis gullet boazodoalloáššit Boazodokaboazodoallostivrii ja fylkkamánnái ¶ Mearkkašumit § 12–1: ¶ Nugo namuhuvvon čuoggás 9.8.6 ¶ , de evttoha lávdegotti eanetlohku ahte ovttaskas áššiid mearrideapmi sirdojuvvo eret departemeanttas ja biddjojuvvo Boazodoallostivrii ja Stáhta boazodoallohálddahussii. Lea departemeanta mii mearrida láhkaásahusaid válddi sirdima birra Boazodoallostivrras Stáhta boazodoallohálddahussii, muhto lea Boazodoallostivra mii mearrida galgá go váldesirdinvejolašvuohta geavahuvvot. ¶ § 12–2. Fylkkaboazodoallostivra ja fylkkamánni – doaibma ja áššegieđahallan ¶ Fylkkas ¶ gullet ¶ boazodoalloáššit ¶ fylkkaboazoáššiin. ¶ Mearkkašumit § 12–2: ¶ Nugo namuhuvvon čuoggáin 9.8.4 ja 9.8.5 ¶ de evttoha lávdegoddi ahte fylkkamánni ja fylkkaboazodoallostivra váldet badjelasásaset ovddasvástádusa mii dál lea boazodoallokantuvrrain ja guovllustivrrain. Fámu sirdin dieinna lágiin sihkkarastá boazodoalloáššiid gieđahallama ja dahká boazodoalu eanet oidnosii maiddái fylkkamánni eará hálddašandoaimmaid dáfus, erenoamážit areála- ja birasgáhttenáššiid ¶ dáfus ¶ eanandoallohálddašeami ektui. Fylkkamánnis lea gelbbolašvuohta oallut fágasurggiin, mii maiddái livččii boazodollui ávkin; sihke ekonomiija- ja bargiidhálddašeamis ja dasa lassin juridihkkalaš gelbbolašvuohta. Áššegieđahallama láhkaásahusaid dáfus leat lávdegottis evttohusat dás maŋŋelis. Mearrádus mii dás lea evttohuvvon, lea seamma go miessemánu 12. beaivvi 1995 nr. 23 eananlága 3. §. Datte ii leat boazodoalu dáfus evttohuvvon njuolggadus mii lea eananlága 3. § vuosttaš lađđasis. Dat lea dan dihte go boazodoalu hálddašeapmi ferte biddjot ásahussii mii lea bajábealde suohkana, go boazoguohtumat dábálaččat leat máŋgga suohkana rájiid siste. ¶ § 12–3. Boazodoallostivrra ja fylkkaboazodoallostivrra nammadeapmi ¶ Náššuvnnalaš Boazodoallostivrras leat čieža ¶ lahtu persovnnalaš várrelahtuiguin. Sámediggi namlahtu várrelahtuiguin ¶ . Sámediggi, departemeanta ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi namjođiheaddji ovttasráđiid. ¶ 59. Unnitlohku, Jon Meløy, evttoha eará hálddašanvuogádaga, gč. čuoggá 9.8.8. 60. Gokko eanetlohku evttoha fylkkamánni, evttoha unnitlohku, Jon Meløy, boazodoalloagronoma. 61. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. 62. Eai leat sámegillii jorgaluvvon. 63. Unnitlohku, Jon Meløy, evttoha vihtta. 64. Unnitlohku, Erik Keiserud, ii dáhtoše addit Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvái nammadanválddi. ¶ Boazodoallostivrii ja fylkkaboazodoallostivrii lahtuid válljen galgá leat almmuhuvvon unnimusat guđa vahkku áigemuniin. Norgga Boazosápmelogus. ¶ Mearkkašumit § 12–3: ¶ Dát mearrádus lea dárkileappot čilgejuvvon čuoggás 9.8.7 ¶ . Unnitlohku, Erik Keiserud , ii attáše NBR:i njuolggo nammadanválddi. ¶ § 12–4. Boazobearráigeahčču ¶ Stáhtalaš luonddubearráigeahčču, gč. lága geasčuvvojuvvojit. ¶ Mearkkašumit § 12–4: ¶ Čujuhuvvo čuoggái 9.8.9 ¶ . Geassemánu 21. beaivvi 1996 nr. 38 lágas stáhtalaš luonddubearráigeahču birra 2. §:s daddjo ahte stáhtalaš luonddubearráigeahčču galgá dárkkistit máŋggaid lágaid čuovvuma, nugo luonddugáhttenlága, lága mohtorjohtolaga birra mehciin ja čázádagain, fuođđolága ja maiddái kulturmuitolága. Luonddubearráigeahčus leat nappo dál juo olu doaimmat dain guovlluin gos maiddái lea boazodoallu. Dan dihte evttoha lávdegoddi ahte dat maiddái oažžu doaimmaid boazodoallolága olis. Dat dieđusge eaktuda ahte bargit ož ž ot oahpu ja ahte virggiide biddjojit olbmot geat dovdet sámi boazodoalu ja máhttet sámegiela. 2. § maŋemus oasi mielde sáhttá departemeanta addit bearráigehččui ođđa doaimmaid. Jus dat mearrádus mearkkaša ahte dušše Birasgáhttendepartemeantta ovddasvástadussuorggit gullet dasa, de evttoha lávdegoddi ahte láhka stáhtalaš luonddubearráigeahču birra rievdaduvvo. ¶ § 12–5. Soabaheapmi ¶ Fylkkaboazodoallostivra sáhttá iežas fápmudusa mielde dahje siidaoasi jođiheaddji, siidda dahje oroFylkkaboazodoallostivra ¶ dahje ¶ Boazodoallodusaid soabaheami čađaheami birra. ¶ Mearkkašumit § 12–5: ¶ Evttohusa duogáš lea čilgejuvvon čuoggás 9.8.10 ¶ . Dán mearrádusa mielde sáhttá fylkkaboazodoallostivra iežas fuomášumi mielde mearridit ahte soabaheapmi galgá čađahuvvot. Sáhttá leat ahte fylkkaboazodoallostivra oaidná ahte guovtti siiddas dahje orohagas leat riiddut mat eai leat dušše alcceseaset vahágin, muhto maiddái earáide, ja dalle sáhttá fylkkaboazodoallostivra iežas fápmudusain mearridit čađahit soabaheami. Sáhttá maid leat nu ahte okta riiddu bealálaččain dáhttu soabaheami. Almmotge lea fylkkaboazodoallostivra mii mearrida galgá go soabaheapmi čađahuvvot. Dat nappo ii dáhpáhuva iešalddis. Muđui sáhtášii soabaheapmi gáibiduvvot givssidan dihte nuppi. Fylkkaboazodoallostivra ¶ nammada ¶ soabaheaddji. Dat sáhttá leat okta gii ieš lea fylkkaboazodoallostivrras, dahje olggobeale olmmoš. Eaktun almmotge lea ahte goappaš beliin lea sutnje luohttámuš. Njuolggadusaid mielde máksá hálddahus soabaheami goluid. Guhki vuollái hálddahus oainnat seastá ruđaid jus jođánit lihkostuvvá soabahit. ¶ 13. Kapihtal. Ráŋgumat ¶ § 13–1. Oppalaččat ¶ Juohkehaš lea geatnegas čuovvut mearrádusaid dán lágas dahje dan olis. Seamma guoská mearrádučuvvot rihkkuma . ¶ 65. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. 66. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶ 67. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶ Mearkkašumit § 13–1: ¶ Dá lea mearrádus mii oppalaččat guoská ovttaskas riektesubjeavttaid geatnegasvuođaide čuovvut mearrádusaid addon lágas dahje dan olis ja guoská orohahkii, siidaoasi jođiheaddjái ja ovttaskas boazoeaiggádii. Dás lea sáhka lága iežas mearrádusain ja mearrádusain mat leat láhkaásahusain lága olis. Geatnegasvuohta lea maiddái mearrádusaid dáfus mat leat dahkkon lága dahje láhkaásahusa olis. Vuosttaš lađđasa ulbmilin lea fuomášuhttit geat- negasvuođaid mat čuvvot lága, láhkaásahusaid ja ovttaskas mearrádusaid olis, ja dan dihte lea mearrádusas vuosttažettiin dieđáhuslaš mearkkašupmi. Ovdamearkka dihte lea orohaga geatnegasvuohta ráhkadit geavahan-njuolggadusaid juo namuhuvvon § 9–1 vuosttaš lađđasa mearrádusain. Nuppi lađđasis lea deattuhuvvon ahte ráŋgumat galget leat govttolaččat rihkkuma ektui, ja ahte ii galgga ráŋgut garraseappot go dárbbašlaš. Mearrádus lea seamma go geassemánu 14. beaivvi 1985 nr. 77 plána ja huksenlága § 166b. Čujuhuvvo maiddái evttohusa §:i 13–2 gos daddjo ahte fylkkaboazodoallostivrra gohččun galgá addot dušše jus nu berre dahkkot almmolaš beroštumiid geažil, geahča mearkkašumiid dán mearrádussii. ¶ § 13–2. Lobihis doaimma heaittiheami gohččun (váguhus) ¶ Jus juoga doaimmahuvvo dáid mearrádusaid dahje dán lága olis addon mearrádusaid vuostá, de galgá Boazodoallostivra dahje fylkkaboazodoallostivra, go almmolaš fuolaid geažil nu berre, addit dárbbašlaš gohččumiid heaittihit lobihis doaimma, dás maiddái gohččut njulget ja gaikut lobihemet ceggejuvvon visthovdii ja fylkkamánnái. ¶ Mearkkašumit § 13–2: ¶ Gelbbolaš eiseválddit sáhttet dán mearrádusa olis cealkit sáhkuid lobihis doaimmaid geažil, dás maiddái lobi haga ceggejuvvon visttiid ja rusttegiid geažil. Árvvoštallama maŋŋel sáhttá biddjot áigemearri čađaheapmái. Heaittiheami dahje njulgema geatnegasvuohta čuovvu iešalddis das juo ahte mearrádus dahje njuolggadus lea rihkkojuvvon. Jus omd. evttohusa § 9–5 vuosttaš lađđasa nuppi cealkaga guođohannjuolggadusat leat rihkkojuvvon, de lea boazoeaiggát geatnegas vuojehit bohcco/bohccuid eret beroškeahttá das lea go addon gohččun. Go gohččun addojuvvo, de mearkkaša dat ahte rihkkun lea dáhpáhuvvan ja ahte eiseválddit leat gávnnahan dárbbašlažžan seahkánit áššái go boazoeaiggát ieš ii leat vuojehan bohcco/bohccuid eret. Nu lea ge evttohusa mielde eaktu ahte das lea almmolaš beroštupmi. Čuoggás 9.9.3.1 ¶ lea oppalaččat guorahallon mat leat priváhta ja mat leat almmolaš beroštumit. Dát erohus lea deaŧalaš go almmolaš eiseválddiid galget fuolahit ahte mearrádusat ja njuolggadusat čuvvojuvvojit. Nuppe bealis leat mearrádusat mat leat sikkáldas ortnet- ja ovttasbargonjuolggadusat ja maid rihkkuma eiseválddit eai sáhte ráŋgut. Dasto leat mearrádusat maid dáfus eiseválddiin lea geatnegasvuohta fuolahit ahte dat doahttaluvvojit. Eiseválddiid ár vvoštallamis das ahte galgá go gohččuma addit, lea ge deaŧalaš earuhit almmolaš ja priváhta beroštumiid. Jus ¶ Boazodoallostivra ¶ lea ¶ mearridan guohtunáiggiid § 9–5 olis, de lea dábálaččat maiddái geatnegasvuohta čuovvolit ášši jus mearrádus ii doahttaluvvo. Almmolašrievttálaš mearrádusa olis čuovvu iešalddis ahte das lea almmolaš beroštupmi. Dát guoská opplaččat boazodoallohálddahusa ovttaskas mearrádusaide. Jus omd. siiddas leat siskkáldas soahpameahttunvuođat, de lea dat dilálašvuohta masa almmolaš eiseválddit dábálaččat eai seagut iežaset. Árvaluvvo baicca ahte ásahuvvo soabahanásahus čoavdit diekkár soahpameahttunvuođaid, geahča láhkaevttohusa § 12–5. Sáhttet gal dieđusge leat guhkes áiggi dilálašvuođat siiddas dahje siiddaid gaskka mat leat vahágin boazodollui, ja ieža eai nagot čoavdit ášši. Dalle sáhttá leat almmolaš beroštupmi ahte eiseválddit addet gohččumiid ja bákkolaččat čađahit doaimmaid. Jus eiseválddit gávnnahit ahte áššis leat almmolaš beroštumit, de galget dárbbašlaš mearrádu- sat dahkkot. Muhtun dilálašvuođain sáhttá leat dárbu sirdit válddi nappo fylkkamánnái dahje Stáhta boazodoallohálddahusa hálddahuslaš jođiheaddjái. Deattuhuvvo almmotge ahte mearridanváldi lea stivrenorgánain, nu ahte válddi sirdin berre dahkkot dušše jus leat erenoamáš ákkat dasa, omd. jus lea hoahppu mearridit juoidá. ¶ 68. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶ § 13–3. Bággensáhkku ¶ Gohččumis § 13–2 mielde sáhttá Boazodoallostivra dahje ¶ fylkkaboazodoallostivra ¶ mearridit ¶ bágbággočađahanlága § 7–2 d-bustáva. ¶ Mearkkašumit § 13–3: ¶ Lea oalle dábálaš ahte lágain leat mearrádusat bággensáhku birra. Čujuhuvvo ee. geassemánu 14. beaivvi 1985 nr. 77 plána- ja huksenláhkii, § 116b, geassemánu 13. beaivvi 1975 nr. 46 láhkii dienaslaš šibitdoalu birra, 6. § nuppi lađđasii ja geassemánu 5. beaivi 1987 nr. 26 buollinsuodjalusláhkii, 39. §. Ulbmilin lea bágget juoidá čađahit dainna lágiin ahte sáhkku lassána nu guhká go ii mihkke dahkko njulget ášši, ja mearrádus sáhttá adnot buot dilálašvuođain goas lea addon gohččun dahje gielddus. Sáhku sturrodat mearriduvvo guoskevaš ášši guorahallama vuođul, muhto eaktuduvvo ahte ráhkaduvvojit dárkilet mearrádusat sáhku sturrodaga ja sáhkkoheami birra. ¶ § 13–4. Divat geavahanoktavuođas ¶ Boazodoallostivra dahje fylkkaboazodoallostivra sáhttá, Gonagasa addin dárkilet mearrádusaid mielde, cealkit siidaoasi jođiheaddjái divada § 9–1 olis ráhkaduvvon geavahan-njuolggadusaid rihkgč. bággočađahanlága § 7–2 e-bustáva. ¶ Mearkkašumit § 13–4: ¶ Dákko ásahuvvo vejolašvuohta gáibidit divada lobihis guođoheami geažil, dás maiddái guohtunáiggiid rihkkuma geažil, ja alimus boazologu rihkkuma geažil. Mearrádus ferte čuohcat siidaoasi jođiheaddjái. Divada mearrádusa ovdal ii dárbbaš leat mearriduvvon eretvuojeheapmi dahje boazologu unnideapmi. Lea doarvái ahte dilálašvuohta lea dihtosis. Almmotge galgá ovdalgihtii dieđihuvvot hálddašanlága 16. § mielde, nu ahte son beassá oainnus cealkit áššis. Jus sáhttá duođaštit ahte son ii sáhte sivahallot áššis, de ii galgga gáibiduvvot divat. Dás lea nappo sáhka ruovttogežiid duođaštangeatnegasvuođas. Divat lea hálddahuslaččat celkojuvvon divat dasa gii lea oktasaš buriin geavahan eambbo go sutnje gullá. Dála boazodoallolágas lea vástideaddji mearrádus §:s 8b resursadivada birra. Go buhttengeatnegasvuohta lea hui guovddážis, de berre máksojuvvon divat mannat báikkálaš oktasaš geavahussii, ii ge stáhtii dahje eará almmolaš geavahussii. Dán dáfus evttohuvvo nuppeládje go mii lea sáhku dahje eará ruđalaš ráŋguma dáfus. Nu boađášii maid čielgaseappot ovdan ahte leat olggobealde EOK (Eurohpa olmmošvuoigatvuođaid konvenšuvnna) ráŋggáštusipmárdusa (dárogillii EMK, Den europeiske menneskerettighetskonvensjonen, 4.11.1950), geahča čuoggá 9.9.3.2 ¶ . Evttohusa mielde galgá fylkkaboazodoallostivra dahje Boazodoallostivra mearridit divada, go orohatstivrras eai galgga šat leat almmolašrievttálaš doaimmat. Eaktuduvvo ahte ráhkaduvvojit darkilet njuolggadusat diekkár divada ja divdada sturrodaga birra. Dálá mearrádus spiehkasteami birra «máksolágas» ( ) ii jotkojuvvo. Čujuhuvvo mearkkašumiide dán birra 9. kapihttalis ¶ . Čujuhuvvo muđui mearrádusaide guohtundivada birra Norgga ja Ruoŧa guovvamánu 9. beaivvi 1972 soahpamušas boazoguohtumiid birra ¶ § 13–5. Sáhkkocealkin ¶ Boazodoallostivra dahje fylkkaboazodoallostivra sáhttá sáhkkohit su gii dihto áigemearis ii leat ollašuhttán gohččuma § 13–2 mielde. Jus lea gollan badjel 6 mánu dan rájes go gohččun addojuvvui, de galgá son geasa sáhkku celkojuvvo beassat cealSon ¶ geasa ¶ sáhkku ¶ celkojuvvo, ¶ sáhttá čuoččaldahttit ášši guorahallat eiseválddi sáhkkocealkima. Jus ášši ii čuoččaldahttojuvvo 60 beaivvi ¶ 69. Unnitlohku, Karen Marie Eira Buljo ja Betty Kappfjell, eaba hálit njuolggadusaid árvaluvvon §:s 13–4. 70. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. 71. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶ sisa dieđiheami rájes, de lea sáhkkocealkimis seamma doaibma go loahpalaš duomus, ja sáhttá čađahuvvot duopmonjuolggadusaid mielde. Boazomielde. ¶ Mearkkašumit § 13–5: ¶ Dáinna mearrádusain boahtá vejolašvuohta čállit sáhkuid. Čuoggás 9.9.3.3 ¶ lea dan birra čállojuvvon eambbo. Go sáhkku celkojuvvo, de sáhttá son geasa dat celkojuvvo, 60 beaivvi sisa gáibidit mearrádusa guorahallot ođđasis. Dán mielde lea vejolaš vuodjit ášši dábálaš duopmostuoluide, muhto dat eaktuda ahte son ieš aktiivvalaččat ovddida ášši. Sáhkkocealkin lea nappo earáládje go dábálaš vuohki man mielde eiseválddit fertejit vuodjit ášši vai ožžot bággočađahanvuođu. Loahpalaš duomu ja seammadássásaš sáhkkocealkima váikkuhus lea ahte eiseválddit sáhttet čađahit dárbbašlaš doaimmaid su rehkega nala geasa sáhkkocealkka guoská, nu ahte dasa ii dárbbašuvvo riektecealkámuš bággočađahanlága § 13–14 olis. Lea evttohuvvon 60 beaivvi áigemearri čuoččaldahttit ášši vai boazoáiggát olle guorahallat ja vejolaččat háhkat advokáhttaveahki. Boazodoallu lea dakkár ahte sáhttet gollat oallut beaivvit go ii beasa poastta dahje eará ođđaáigásaš vugiid bokte gulahallat ja dan dihte dárbbašuvvojit guhkit áigemearit go servodagas muđui. Sáhkku sáhttá celkojuvvot buot dilálašvuođain goas lága olis lea addojuvvon gohččun. Jus lea gohččojuvvon gaikut lobihis áiddi, de sáhttá celkojuvvot sáhkku jus gohččun ii čuvvojuvvo. ¶ § 13–6. Bággendoaimmat ¶ Boazodoallostivra dahje fylkkaboazodoallostivra sáhtta mearridit bággendoaimmaid, jus gohččun § 13–2 mielde ii leat čuvvojuvvon, ja eará doaimc) unnidit ovtta siidaoasis boazologu ¶ , d) gaikut lobihemet ceggejuvvon barttaid, áiddiid ja rusttegiid. ¶ Boazodoallostivra ja fylkkaboazodoallostivra sáhttet sirdit iežaset válddi mearridit bággendoaimmaid vuosttaš lađđasa a-bustáva mielde nappo boazodoalbággočađahit, ¶ gč. ¶ bággočađahanlága ¶ § 13–2 vuosttaš lađđasa. Mearrádusa vuosttaš lađđasa avuođđun. ¶ Mearkkašumit § 13–6: ¶ Dán paragráfas leat njuolggadusat mearrádusaid bággočađaheami birra. Vástideaddji mearrádus dálá boazodoallolágas lea 34. §. Dihto dilálašvuođain sáhttá leat dárbbašlaš ahte eiseválddit ieža fertejit mearrádusaid čađahit bággemiin. Eará váikkuhandoaimmat, omd. bággensáhkku, ii soaitte leat čađahahtti dahje ii leat ábuhan. Nuppi lađđasis namuhuvvojit vejolaš bággen- doaimmat. a-bustávas namuhuvvojit iešguđet doaimmat mat sáhttet leat dárbbašlaččat mearrádusaid dárkkisteami dahje čađaheami oktavuođas. b-bustávas ¶ namuhuvvo ¶ ahte ¶ sáhttá ¶ leat dárbbašlaš goddit bohccuid dihto dilálášvuođain. c-bustávas lea siidaoasi boazologu unnideami birra. d-bustávas mielde addo váldi čađahit bággo- doaimmaid go barttat, áiddit ja rusttegat leat lobihemet ceggejuvvon. Goalmmát lađđasis addo vejolašvuohta sirdit válddi fylkkamánnái dahje boazodoallohovdii. Dat gusto dušše doaimmaide namuhuvvon a-bustávas. Eará ¶ namuhuvvon ¶ dilálašvuođat ¶ leat ¶ 72. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. 73. Unnitlohku, Karen Marie Eira Buljo, ii hálit njuolggadusaid nugo namuhuvvon c-bustávas. ¶ duođalaččat ahte kollegiála ásahusat ieža berrejit daid árvvoštallat ja mearridit. Njealját lađđasa vuosttaš cealkka nanne ahte boazodoalloásahusaid mearrádusain dan mielde lea bággenvuođđu. Ii leat nappo dárbbašlaš duopmocealkámuša dahje sáhkkocealkima bokte oažžut bággenvuođu, gč. § 13–5. Dát lea spiehkasteapmi das mii muđui livččii dábálaš, namalassii ahte ferte vuddjot ášši ovdal go addo bággenvuođđu. Njealját lađđasa nuppi cealkaga mielde sáhttet boazodoalloeiseválddit čađahit bággenmearrádusa a-bustáva mielde almmá nammarievtti duopmocealkámuša haga bággočađahanlága § 13–14 olis. Dát leat dábálaččat doaimmat mat eai leat nu stuorrát, ja maiguin lea hoahppu. Son geasa mearrádusa čuohcá, sáhttá dasalassin gáibidit ášši bissehuvvot gaskaboddosaččat jus dáhttu ášši gieđahallot duopmostuoluin ja bissehit čađaheami. Mearrádusaid b-, c- ja d-bustávaid mielde berre lávdegotti oainnu mielde sáhttit bággočađahit dušše ¶ lea ¶ dan ¶ nannen bággočađahanlága § 13–14 olis. Nammarievtti gieđahallan lea hálddahusa bággenmearrádusa dárkilet guorahallan mii lávdegotti mielas lea dárbbašlaš riektesihkarvuođa dihte. Lávdegoddi atná viidáseappot vuogasin ahte dat ásahus mii lea b-,c- dahje d-bustáva mielde dahkan ¶ mearrádusa, ¶ maiddái ¶ galgá ¶ sáhttit čuoččaldahttit ášši nammariektái mearrádusa bággočađaheami birra. Dán dáfus leat soames geavatlaš bealit vuhtii váldit, geahča 9.8.6 ¶ . «Mearkkašahttivuođa-gáibádus» dálá lága 34. §:s ii leat jotkojuvvon. Eiseválddit sáhttet čađahit bággodoaimmaid § 13–6 mielde go leat konkrehtalaččat árvvoštallan ášši, ja dán árvvoštallamii gullá guorahallat man mearkkašahtti dat lea. Dasto lea juo gávnnahuvvon ahte áššái lea almmolaš beroštupmi dan bokte go gohččun lea addon § 13–2 olis. Dasa lassin sáhttet leat dilálašvuođat goas lea dárbbašlaš čađahit bággodoaimmaid boazoeaiggáda guovdu, vaikko su rihkkun lobálaš mearrádusa ¶ vuostá ¶ iešalddis ¶ ii ¶ leat ¶ nu mearkkašahtti. Dát sáhttá guoskat stuorát akšuvnnaide main bággu čuohcá buohkaide jus galgá sáhttit čađahuvvot. ¶ § 13–7. Ráŋggáštusovddasvástádus ¶ Jus guhtege rihkku dán lága dahje láhkaásahusaid, gohččosiid, gildosiid dahje eará mearrádusaid mat leat addojuvvon dahje doalahuvvon dán lága vuođul, de ráŋggáštuvvo son sáhkuin jus rihkkun ii deaivvahala garraset ráŋggáštusmearrádusaide. Geahččaleapmi ráŋggáštuvvo seammaládje go ollašuhttojuvvon dahku. Maiddái láhkarihkkun várráŋggáštuvvo. ¶ Mearkkašumit § 13–7: ¶ Dát lea seamma go 1978-lága 36. § ja geavahuvvo juohke háve go láhka, láhkaásahus ja ovttaskas mearrádus rihkkojuvvo. Lávdeogddi lea ár vvoštallan dárbbašuvvo go garraseappot ráŋgut dihto dilálašvuođain. Buohtastahttit sáhttá njukčamánu 26. beaivvi 1999 nr. 15 lágain searvama birra guollebivdui ja bivdui (searvanlágain, ) man mielde sáhttá dubmet giddagassii jus máŋgga geardde rihkku lága dahje eará duođalaš dilálášvuođain. Lávdegoddi lea gávnnahan ahte dákkár mearrádus ii leat dárbbašlaš dás. Lága mearrádusaid rihkkun mii ráŋggáštuvvo, sáhttá duođalaš dilálašvuođain dagahit ahte massá boazodoallovuoigatvuođa, gč. ráŋggáštuslága 29. §. Boazodoallovuoigatvuođa massin sáhttá maiddái dubmejuvvot jus rihkku ráŋggáštuslága mearrádusaid boazodoalu doaimmahettiin. Erenoamáš áiegeguovdil lea dat boazosuolavuođa áššiin dahje jus dubmehallá veahkaválddálašvuođa geažil, geahča muđui lávdegotti mearkkašumiid evttohusa 6. kapihttala mearrádusaide. ¶ 14. Kapihtal. Loahpaheaddji mearrádusat ¶ § 14–1. Láhkaásahusat ¶ Departemeanta sáhttá mearridit dárkilet láhkaásahusaid dán lága čađaheapmái. ¶ Mearkkašumit § 14–1: ¶ Departemeanta sáhttá mearridit dárkilet láhkaásahusaid. Dan vuođul go Sámediggi berre eambbo sear vat ¶ boazodoallopolitihkkii, ¶ berrejit láhkaásahusat ráhkaduvvot ovttasráđiid Sámedikkiin. Láhkaásahusaid ráhkadeapmi berre lunddolaččat maiddái dahkkot ovttasráđiid boazodoallohálddahusain muđui ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasear vi berre leat gulaskuddanásahus, gč. hálddašanlága 37.§. ¶ 74. Ii leat sámegillii jorgaluvvon. ¶ § 14–2. Fápmuiboahtin ¶ Láhka boahtá fápmui dan rájes go Gonagas mearlága mearrádusaiguin vuostálaga. ¶ NOU 2007: 13 Ođđa sámevuoigatvuohta ¶ NOU 2007: 13 Ođđa sámevuoigatvuohta ¶ Duogáš ¶ Sámi vuoigatvuođalávdegoddi nammaduvvui fas 2001 čielggadan dihtii eatnamiid ja čáziid vuoigatvuođaid ja hálddašeami ja geavaheami árbevirolaš sámi guovlluin earret Finnmárkku fylkkas. Namalassii Romssas, Nordlánddas ja Davvi - Trøndelágas, Fosen-njárgga osiin ja guovlluin ruoŧarájá vuostá MáttaTrøndelágas, Hedemárkku davvinuorta osiin, ja dihto guovlluin Trollheimenis ja dan birrasis. Lávdegoddi galggai čielggadit historjjálaš diliid ja gustojeaddji vuoigatvuođa dáid guovlluid eatnamiid ja čáziid geavaheamis. Dat galggai vel árvvoštallat vuoigatvuođadili nuppástuhttimiid dárbbu. Dán vuođul lea lávdegoddi evttohan ođđa lágaid dáid birra: ¶ eatnamiidda ja luondduriggodagaide árbevirolaš sámi guovlluin Romssa rájes ja máttás, ¶ stáhtaeatnamiidda Nordlánddas ja Romssas, ¶ dakkár doaimmaid oktavuođas mat soitet váikkuhit árbevirolaš sámi guovlluid luondduvuđđosa Norggas. Lávdegoddi lea vel evttohan nuppástuhttimiid moanaid eará lágain, earret eará várrelágas, boazodoallolágas, plána- ja huksenlágas ja báktedoaibmalágas. Lávdegotti láhkaevttohusat leat váldon mielde NOU 2007: 13:s Ođđa sámevuoigatvuohta . Historjjálaš čielggadeamit leat almmuhuvvon NOU 2007: 14:s Samisk naturbruk og rettssituasjon fra Hedmark til Troms . Goappašiid almmuhemiid sáhttá diŋgot dáppe: ¶ Telefovdna: 22 18 81 00 e-poasta: ¶ Čielggadeami geigemis ledje lávdegottis dát miellahtut: Jon Gauslaa (jođiheaddji), Oslo ¶ Else Grete Broderstad, Romsa ¶ Gunveig Elvsæter Eggen, Drevsjø Kristina J. Eira, Deannjá ¶ Eilif O. Larsen, Sámmolvárri ¶ Roger Pedersen, Ráhkká ¶ Nanni Westerfjeld, Snoasa ¶ Evttohusaid várddus ¶ Sámi vuoigatvuođalávdegotti okta váldoulbmilin lea láhčit dili vai stáhta álbmotrievttálaš geatnegasvuođat sápmelaččaid ektui beaktilit čađahuvvojit. Dehálaš deasta lea vel ahte eatnamiid ja luondduriggodagaid galgá hálddašit dássidis ja ekologalaš ceavzilis vuogi mielde, ja buoremussan sihke sámi kultuvrii ja ealáhusaide, báikegoddái muđui ja almmolašvuhtii. Dan dovddasteamis ahte sápmelaččat ja earát guhkes áiggi eatnamiid ja čáziid geavaheamis sáhttet leat háhkan vuoigatvuođaid eatnamiidda ja luondduriggodagaide, evttoha lávdegoddi kommišuvnna mii galgá kártet dáid vuoigatvuođaid. Lávdegoddi evttoha vel sierraduopmostuolu mearridit nákkuid vuoigatvuođaid hárrái. Evttohus lea bálddalas finnmárkolága 5 kapihttala. Dát lea ovddiduvvon deavdin dihtii stáhta geatnegasvuođaid ILO-konvenšuvnna nr. 169 14 artihkkala mielde. Lávdegoddi evttoha ođđa dahje nuppástuhtton hálddašanortnegiid stáhtaeatnamiidda maidda earát eai leat háhkan oamastanvuoigatvuođaid. Evttohusat galget deavdit ILO-konvenšuvnna 15 artihkkala gáibádusaid sámiid oassálastimii sámi guovlluid eatnamiid ja luondduriggodagaid hálddašeamis. Eanetlohku (ovcci miellahtu) evttoha sirdit stáhtaeatnamiid Nordlánddas ja Romssas , sullii 30 000 km ¶ , guovllu oamasteapmái Hålogalandalmennegii . Dán ođđa oamastanorgána stivrras galget leat guhtta miellahtu, guokte nammada Sámediggi, guokte Nordlándda fylkkadiggi ja guokte Romssa fylkkadiggi. Oamastanráđastallan lea gáržžiduvvon daid ektui guđiin leat geavahanvuoigatvuođat Hålogalandalmennega eatnamiin. Vuoigatvuođaid hálddašit earret eará oapmeguohtumiidda, bivdui, guolásteapmái, ja muorračuohppamii, evttohuvvo biddjot gitta guđa guovllu meahccestivrii . Dáin galget leat boazodoalu, eanadoalu ja bivddu, guolásteami ja olgunastinberoštumiid ovddasteaddjit. Meahccestivrraid galget gielddat nammadit, muhto dain galgá leat sorjjasmeahttun sajádat sihke gielddaid ja Hålogalandalmennega ektui. Evttohus ii nuppástuhte boazodoalu vuoigatvuođa Hålogalandalmennega eatnamiin. Evttohuvvo láhkanannet daid vuoigatvuođaid mat gullet eanadoalloopmodahkii. Njuolggadusat bivddu ja guolásteami hárrái stáhtaeatnamiin eanaš joatkkašuvvojit. Evttohus nanne dattege báikkálaš geavaheaddjiid ja báikegottiid sajádaga. Earret báikkálaš oassálastima hálddašeamis, lea vel láhččon nu ahte dat boađut maid dát ávkkástallan dagaha, galget máhcahuvvot báikegottiide. Uhcitlohku (golbma miellahtu) evttoha ahte stáhtaeatnamat árbevirolaš sámi guovlluin Mátta-Norggas galget gullat Hålogalandalmennegii. Evttohusa mielde galget Sámediggi ja guoski fylkkadikkit nammadit golbma stivralahtu guhtege. Stivra galgá ovddasvástidit sihke oamastanhálddašeami ja meahccehálddašeami. Eará uhcitlohku (guokte miellahtu) evttoha joatkit Statskog SF eanaoamastansajádaga Nordlánddas ja Romssas, muhto nu ahte oamastanráđastallamis leat dihto gáržžideamit. Evttohus láhčá vel nu ahte sámi ja guovllu oassálastin nannejuvvo hálddašeamis guovllu meahccestivrraid bokte. Dáid stivrrain lea dehálaš rolla Statskoga mearrádusaid ráhkkanettiin. Stáhtaoamastuvvon árbevirolaš sámi guovllut Mátta-Norggas hálddašuvvojit eanaš várrelága mielde. Lávdegoddi evttoha viiddidit várrestivrraid viđas čieža miellahtui stáhtaalmennegiin gos jođihuvvo sámi boazodoallu. Boazodoallu ja eanadoallu fidneba goabbáge guokte miellahtu. Evttohuvvojit vel nuppástuhttimat lága ¶ muhtin eaŋkilmearrádusaide vai oainnusin oažžu boazodili vuoigatvuođaid. B oazodoallolágas evttoha lávdegoddi bálddalastit njuolggadusaid boazodoalliid buhtadusovddasvástádusas njuolggadusaiguin eará guohtunealliid oamasteaddjiide. Leat vel evttohan aiddostahttit lága njuolggadusa gaskavuođas gaskal boazodillevuoigatvuođa ja eará vuoigatvuođaid boazodoalloguovlluin, deattuhan dihtii ahte vuoigatvuohta sámi boazodollui lea ieahčanas geavahanvuoigatvuohta dološ áiggi rájes geavaheami vuođul. Sullasaš nuppástuhttimat leat vel evttohuvvon lága muđui muhtin mearrádusain. Olles lávdegoddi evttoha dárkilat áššemeannudan- ja ráđđádallannjuolggadusaid go vihkkedallo diktit álggahit doaimmaid mat soitet váikkuhit árbevirolaš sámi guovlluid luondduvuđđosa Norggas. Evttohus láhčá dili sámi oassálastimii mearridanproseassain daid áššiin mat soitet leat mearkkašahttin sámi vuoigatvuođalaččaide ja beroštumiide ILOkonvenšuvnna nr. 169 6, 7 ja 15 artihkkaliid mielde. Bajit ulbmilin lea garvit doaimmaid mat leat vuostá álbmotrievtti gáibádusa gáhttet sámi ávnnaslaš kultuvrra. Lassin dábálaš lága mii čielggadahttá gustojeaddji áššemeannudan- ja ráđđádallanprinsihpaid, evttoha lávdegoddi erenomáš njuolggadusaid dán birra báktedoaibmalágas, luonddugáhttenlágas ja plána- ja huksenlágas. Evttohusat láhčet ráđđádallamiidda sihke almmolaš orgánaid ja Sámedikki gaskka, ja almmolaš orgánaid ja eará sámi vuoigatvuođalaččaid ja beroštumiid gaskka. Lávdegoddi ii evttot njuolga nuppástuhttimiid mearraguolásteami láhkamearrádusaide. Oppalaš áššemeannudan- ja ráđđádallannjuolggadusat gal bohtet gustojupmái guolástanmuddemiid mearrádusain. Galgá vel sáhttit kártet mearraguovlluid vuoigatvuođaid. Kártet ja dohkkehit vuoigatvuođaid eatnamiidda ja luondduriggodagaide Sámi vuoigatvuođalávdegoddi evttoha ahte lávdegotti mandáhtaguovllus galgá kártet geavahan- ja oamastanvuoigatvuođaid. Guokte orgána galget dán čađahit: ¶ Ortnet lea evttohuvvon muddejuvvot: Lágas kártet ja dohkkehit dálá vuoigatvuođaid eatnamiidda ja luondduriggodagaide árbevirolaš sámi guovlluin Romssa fylkkas ja máttás (kárten- ja dohkkehanláhka) ILO-konvenšuvnna nr. 169 14 artihkkala deavdin lea váldovuođustus evttohusas. Dán lea olles lávdegoddi evttohan. Evttohus sakka sulastahttá vuoigatvuođakártema mii galgá leat Finnmárkkus. Dán guovtti orgána guovddáš bargun gártá mearridit leat go háhkkon vuoigatvuođat guhkes áiggi geavaheamis, vuoigatvuođaid maidda eai leat ”báhpárat”. Sáhttá mahkáš leat vuoigatvuohta sáivaguollebivdui, guohtumii ja murremii. Sáltečáhceguolásteami ja eará mearrariggodagaid vuoigatvuođaid mearrasámi riddo- ja vuotnaguovlluin sáhttá čielggadit. Kárten galgá leat gustojeaddi nationála rievtti vuođul. Sii geat dáhtošit Kártenkommišuvnna čielggadit áššiid, fertejit dasa ovddidit gáibádusa . Áigemearri lea 10 jagi das rájes go lága mearrádus boahtá fápmui. Kommišuvdna sáhttá gal iešge álggahit čielggademiid. ¶ Go kommišuvdna álggaha doaimmastis, ja maŋŋil go lea mearriduvvon ahte muhtin guovlu galgá čielggaduvvot, de galgá almmuhuvvot ávžžuhus vejolaš vuoigatvuođalaččaide dieđihit iežaset kommišuvdnii. Almmuhus galgá earret eará leat báikkálaš mediain. Dat muitala mo sáhttá dieđihit ahte lea gáibádus. Muhtin vuoigatvuođalaččaide ja beroštumiide dieđihuvvo lassin vel sierra. Kommišuvnnas galget leat vihtta miellahtu . Juohke čielggadeamis galgá guoktásis leat oktavuohta dan fylkii masa čielggadeapmi guoská. Kommišuvdna ovddasvástida ahte ášši čuvgejuvvo doarvái. Áššedieđut sáhttet omd. leat áššedovdi čielggadeamit. Fuolahan dihtii oasehasaid deastta ja govdadamos mearridanvuođu, evttohuvvo ásahit govdadit čohkkejuvvon referánsajoavkku mii galgá čuovvut kommišuvnna barggu. Sámi elementtaid gáibádus lea guovddážis das maid galgá kártet, muhto lávdegotti eanetlohku evttoha ahte earátge go sápmelaččat galget sáhttit ovddidit gáibádusa. ¶ Gáibádusaid mat eai adno heivet meannuduvvot dán guovtti orgánas, sahttá ollásit dahje belohahkii hilgut. Dákkár gáibádusaid sáhttá dan sadjái čujuhit dábálaš duopmostuoluide dahje eanajuohkedikkiide. Go kommišuvdna lea geargan čielggadeamen muhtin guovllu, de galgá dat addit raportta geavahan- ja oamastanvuoigatvuođain maidda lea ovddiduvvon gáibádus. Raporta sulastahttá duomu. Jus oasehasat eai leat ovttamielas kommišuvnna konklušuvnnain, de sáhttet sii bivdit kommišuvnna soabahit . Kommišuvnna meannudettiinge gustojit dábálaš soabahannjuolggadusat. Jus ii vel leat ovttamielalašvuohta vuoigatvuođaid hárrái dakkár guovlluin maid ¶ Guokte miellahtu evttoheaba dákkár vuoigatvuođa dušše sápmelaččaide. ¶ kommišuvdna lea čielggadan, de sáhttet oasehasat lágidit ášši Meahcceduopmostullui. Dát lea sierraduopmostuollu mas galget leat vihtta miellahtu. Nugo dábálaš duopmostuolusge, de lea oasehasaid duohken duođaštallat daid čuoččuhusaid mat buktet ovdan. Meahccesduopmostuollu sáhttá soabahit oasehasaid gaskka. Stáhta máksá dárbbašlaš goluid mat oasehasain leat áššiin duopmostullui. Meahcceduopmostuolu duomuid sáhttá guoddalit Alimusriektái. Kártenkommišuvdna lea čielggadeaddji orgána mii sáhttá čielggadit vaikke makkár geavahan- ja oamastanvuoigatvuođaáššiid beroškeahttá ovddeš duomuid. Meahcceduopmostuollu cealká datte rievttálaš čadni duopmuid. Evttohuvvo ahte Meahcceduopmostuollu, go leat erenomaš ákkat, sáhttá meannudit gáibádusaid maid muhtin duopmostuollu ovdal lea mearridan. Erenomáš ákkat sáhttet omd. leat ahte sámi geavaheapmi muhtin guovllus lea ovddit duomus váilevaččat čielggaduvvon. Jus Meahcceduopmostuollu dás gávnnaha ahte ovddit duopmu lei boastut, de eai galgga oasehasat guđet leat iežaset heivehan dán oskkus, gillát moktege ruđalaččat. Danne leat evttohuvvon njuolggadusat bággolonisteami ja buhtadusa birra. Sihke Kártenkommišuvnna raporttat ja Meahcceduopmostuolu duomut galget leat nuvttá fidnemis Interneahtas. ¶ Lávdegoddi lea bivdon erenomážit árvvoštallat ahte berrejitgo stáhtaeatnamat Nordlánddas ja Romssas , mat leat 45 % dán guovtti fylkka eatnamiin, hálddašuvvot várrelága mielde. Datte leat gávnnahan ahte stáhtaeatnamiidda Nordlánddas ja Romssas ii berre várrelága iige finnmárkolága málliin joatkit daid nuppástuhtekeahttá. Ođđa hálddašanortnega evttohusas dáid eatnamidda, leat datte váldán osiid goappašiid namuhuvvon lágain. ¶ Eanetlogu evttohus ¶ Ovcci miellahtu ¶ evttohit sirdit Statskog SF eatnamiid oamastanvuoigatvuođa Nordlánddas ja Romssas Hålogalandalmennegii . Ortnet lea evttohuvvon muddejuvvot: Lágas riektediliid ja eatnamiid ja luondduriggodagaid háldema birra Hålogalandalmennega eatnamiin Nordlánddas ja Romssas (hålogalandláhka) Lága ulbmilmearrádus namuha sihke sámi kultuvrra ja ealáhusaid, báikeolbmuid muđui ja almmolašvuođa deasttaid. Dása leat vel váldon mielde mearrádusat ahte láhka galgá gustot daid gáržžidemiiguin mat čuvvot álbmotrievtti , ja ahte dat ii daga maidege daid vuoigatvuođain mat leat erenomáš riektediliid dahje boazodoallolága vuođul. Ođđa oamastanorgána stivrras galget leat guhtta miellahtu. Sámediggi, Nordlándda fylkkadiggi ja Romssa fylkkadiggi galget guhtege nammadit guokte miellahtu. ¶ Sii galget váldonjuolggadussan ássat nuppi dán ¶ Okta miellahttu lea subsidiáralaččat guorrasan evttohussii. ¶ Guovttis guđet gullaba dán eanetlohkui evttoheaba ahte Sámediggi nammada golbma stivralahtu, ja ahte dat guokte fylkkadikki ovttas nammadit dan golbma eará. ¶ guovtti fylkkas. Stivrajođiheaddji ámmát galgá jorrat gaskal Sámedikki (bárralohkojagiid) ja fylkkadikkiid (leaskalohkojagiid). ¶ Daid eatnamiid maid Hålogalandalmennet oamastivččii maŋŋil go vuoigatvuođakárten lea čađahuvvon, leat eatnamat maidda earát eai leat háhkan oamastanvuoigatvuođaid ja maid stáhta lea oamastan. Stivračoakkádus navdo danne eahpitkeahttá deavdit álbmotrievtti gáibádusa sámi oassálastimii hálddašeamis. Hålogalandalmennegis galgá leat dárkkistanlávdegoddi, mas stáhtas ja guđege nammadanorgánas galgá leat okta ovddasteaddji. Lávdegoddi galgá gozihit ahte stivra jođiha Hålogalandalmennega hålogalandlága ja eará láhkamearrádusaid mielde. Hålogalandalmennet šaddá leat iehčanas riektesubjeaktan . Dat galgá ovddasvástidit doaimmastis ja bargiid virgádemiid. Guđet Hålogalandalmennega ásaheami botta leat barggus Statskogas bargobáikkiin Nordlánddas dahje Romssas, lea vuoigatvuohta oažžut barggu Hålogalandalmennegis seamma eavttuiguin go Statskogas. Hålogalandalmennegis lea eanaoamasteaddjin oamastanráđastallan eatnamiidda láhkamearrádusaid meriid siskkobealde. Ráđastallan lea datte eanet gáržžiduvvon go eará eanaoamasteaddjiid ráđastallan. Hålogalandlága mearrádusat ulbmila, gaskavuođas álbmotriektái ja eará vuoigatvuođalaččaid birra, bidjet dihto gáržžidemiid. Vai oamastanorgána ii seagut dakkár vuoigatvuođaide mat lea erenomáš riektediliid dahje láhkamearrádusaid vuođul, de leat vel evttohan eará gáržžidemiid oamastanráđastallamis. Galget gustot vel dihto áššemeannudannjuolggadusat oamastanorgána háldduide, ja muhtin erenomáš gáržžideamit ¶ oamastanráđastallamii vuoigatvuođaid kártedettiin. Hålogalandalmennet vel váguhuvvo máhcahit viehka olu eanaoamastanboađuidis báikegottiide. ¶ Visot almmolaš stivrengaskaoamit háldet eatnamiid ja luondduriggodagaid gustojit Hålogalandalmennega eatnamiin. Almmolašvuođas lea seamma vejolašvuohta gáržžidit eanaoamstanráđastallama duhkodaga, go eará eanaoamasteaddjiide. Hålogalandalmennet ii sáhte ovdamearkka dihtii vuosttaldit ahte areálageavaheapmi muddejuvvo gieldda areálaplánemis plána- ja huksenlága mielde. Almmolaš orgánat sáhttet maiddái bággolonistit eatnamiid ja vuoigatvuođaid Hålogalandalmennegis. Dasto gustojit Hålogalandalmennega eatnamiinge gildosat vaikke makkár doaimmaide, mahkáš mohtorjohtolahkii meahcis dahje ráfáiduhttin eallenáliid bivdui. Eatnamiid sáhttá vel gáhttet luonddugáhttenlága mielde. Vel ain gáržžideapmi oamastanráđastallamis čuovvu das go hålogalandlágas leat erenomáš njuolggadusat vuoigatvuhtii geavahit meahcceriggodagaid Hålogalandalmennega eatnamiin ja dáid vuoigatvuođaid hálddašeapmái. Vuoigatvuođaid hálddašeapmi evttohuvvo biddjot gitta guđa guovllu meahccestivrii . Guovllut galget ráddjejuvvot láhkaásahusa mielde, ja vuoigatvuođalaččaid, guoski beroštumiid, Sámedikki ja gielddaid mielváikkuhemiin . Guovllu gielddastivrrat galget nammadit meahccestivrraid, muhto dat leat iehčanasat eaige leat vuollásaččat Hålogalandalmennega eanaoamasteaddjin eaige daid gielddaid mat leat daid nammadan. Stivrrain galget leat uhcimusat čieža miellahtu, muhto guovllu juohke gielddas galgá leat uhcimusat okta stivralahttu. ¶ Stivramiellahtuid lohku sáhttá danne molsašuvvat guovllus guvlui, muhto stivrras galget álo leat uhcimusat guokte boazodoalu ovddasteaddji ja guokte eanadoalu ovddasteaddji. Jus stivrras leat eanet go čieža miellahtu, de lasihuvvo boazodoallo- ja eanadoalloovddasteaddjiid lohku nu ahte dáid vuoigatvuođalašjoavkkuin álo ovttas lea stivrras eanetlohku. Jus guovllus ležžet eará meahcástanávkkástallama geavahanvuoigatvuođalaččat , de galgá sisge leat stivrras sadji, mas vel dábálaš bivdo-, guolástan- ja olgunastinberoštumit galget leat ovddastuvvon. Vuoigatvuohta boazodollui Hålogalandalmennega eatnamiin lea dološ áiggi rájes geavaheami vuođul ja lea dárkilat muddejuvvon boazodoallolágas. Eanadoalloopmodagaide leat vuoigatvuođat oapmeguohtumiidda ja čujuhit muoraid dállodárbui ja dárbbašlaš geassesajiid ja lassi eatnamiid. Vuoigatvuođat leat máŋggalágan gáržžidemiid vuollásaččat, earret eará guovllu boazodoalu ja eará vuoigatvuođalaččaid deasttas. Bivdo- ja guolástan vuoigatvuođaid njuolggadusat jotket dálá njuolggadusaiguin stáhtaeatnamiin. Dáid geavahanvugiid vuoigatvuođadiliid nuppástuhttimat eai leat danne láhkanuppástuhttimiid boađus, muhto baicce šaddet vuoigatvuođakártema geažil. Láhkaevttohusas leat vel njuolggadusat vuoigatvuhtii giliássiide čujuhit lastamuoraid boaldámuššan, ja vuoigatvuhtii viežžat duodjeávdnasiid sámi ja eará duodjái. Riggodatávkkástallan mii gustojeaddji rievtti mielde gullá eanaoamasteaddjái ja mii ii leat muddejuvvon hålogalandlágas, gullá Hålogalandalmennegii. Dát guoská earret eará go geavaha sáddo ja čievrra . Álbmoga vuoigatvuohta johtalit meahcis ja eará vuoigatvuođat mat leat muddejuvvon olgunastinlágas eai váikkuhuvvo ¶ eanaoamastandili evttohuvvon nuppástuhttimis. ¶ Meahccestivrraid bargun galgá leat hálddašit vuoigatvuođaid ávkkástallama mii lea muddejuvvon hålogalandlágas. Dát galgá geavvat lága ulbmila, eará láhkamearrádusaid mielde ja vuhtii válddedettiin earáid vuoigatvuođaid Hålogalandalmennega eatnamiin. Meahccestivrrat sáhttet earret eará muddet oapmeguohtuma ávkkástallama ja fuolahit čujuhit muoraid dállodárbbuide ja geassesajiid ja lassieatnamiid. Dat galget vel fuolahit bivdo- ja guolástankoarttaid vuovdima, ja sáhttet departemeantta mearridan meriid siskkobealde mearridit koartahattiid. Láhkamearrádusaid meriid siskkobealde sáhttet dat vel muddet bivddu ja guolásteami. Stivrra doaibma galgá dihto áššemeannudannjuolggadusaid čuovvut. Galgá earret eará leat sierra gulaskuddan, ja vejolaččat vel čađahit ráđđádallamiid. Meahccestivra galgá gozihit meahccegeavaheami dan guovllus. Stivrra doaibma ruhtaduvvo belohahkii Hålogalandalmennega eanaoamastanboađuin ja belohahkii bivdokoarttaid ja guolástankoarttaid jna. vuovdimiin. Vejolaš badjebáza galgá adnot maŋggalágan láhčindoaimmaide. ¶ Hålogalandalmennet – Mátta-Norggasge ¶ Golbma miellahtu evttohit ahte hálddašanortnet mii ovddabealde lea máinnašuvvon, gustogoahtá sámi guovlluid stáhtaeatnamiin Davvi-Trøndelágas, MáttaTrøndelágas ja Hedemárkkus. Dát miellahtut leat guorrasan mearrádusaide ulbmila ja gaskavuhtii álbmotriektái ja dálá vuoigatvuođaide birra. Sii leat vel guorrasan evttohusaide muddet Hålogalandalmennega riektedili, ordnema ja láhkanannejuvvon gáržžidemiid dan oamastanráđastallamis. ¶ Sii datte evttohit molssaevttolaš evttohusa oamastanorgána stivrra čoakkádussii, nu ahte Sámediggi galgá nammadit golbma miellahtu, ja dan golbma eará miellahtu nammadit searválaga daid fylkkaid fylkkadikkit gos Hålogalandalmennet šattašii eanaomasteaddjin. Dasto evttohit sii ahte meahccevuoigatvuođaid hálddahus ii galgga leat guovllu meahccestivrrain, muhto leat njuolga Hålogalandalmennega stivrra vuollásažžan. Dán vuođul evttohit sii vel ahte goziheapmi biddjo Hålogalandalmennegii. Sii eai evttot makkárge njuolggadusaid daid vuoigatvuođaide mat gullet eanaopmodahkii. Muđui leat sii eanaš guorrasan eanetlogu evttohussii muddet vuoigatvuođadiliid ja vuoigatvuođaid hálddahusa dáfus. ¶ Ođastuvvon Statskog ¶ Guokte miellahtu dáhttuba joatkit Statskog SF oamastansajádaga Nordlánddas ja Romssas, ¶ muhto nu ahte dálá hálddašanortnet ođastuvvo: Lágas riektediliid ja háldema birra stáhta eatnamiid ja luondduriggodagaid Nordlánddas ja Romssas Láhkaevttohusas leat mearrádusat ulbmila , ja gaskavuođas álbmotrievtti ja dálá vuoigatvuođaid birra. Lea vel ovdandollon ahte Sámediggi ja boazodoallu galggašedje sáhttit evttohit ovddasteaddjiid Statskog SF stivrii. Evttohus gáržžida Statskoga oamastanráđastallama. Guoski vuoigatvuođalaččaid galgá gullat go doaibma vihkkedallá eanaháldduid dahje áigu luohpat eatnamiid ja vuoigatvuođaid. Láhččo vel nu ¶ Nubbi dán guovtti miellahtus dáhttu ahte meahccestivrraid galget gielddastivrrat njuolga nammadit, ja ahte eanadoalu vuoigatvuođaid sihkarastá seammaláhkai go eanetlogu evttohusas hålogalandlágas. ¶ ahte Statskog váldonjuolggadussan ii galgga ná háldet vuoigatvuođakártedettiin. Evttohus láhčá nu ahte nannejuvvo sámi ja guovllu mielváikkuheapmi meahccehálddašeamis guovllu meahccestivrraid bokte. Sámedikkis, boazodoalus ja fylkkadikkiin šaddá leat njuolga, ja gielddain eahpenjuolga rolla dáid nammademiin. Meahccestivrrain galgá leat iehčanas rolla Statskoga ektui. Doaimma eanaháldduid ja meahccegeavaheami boađuid galggašii sáhttit máhcahit guovlluide ja báikegottiide, muhto njuolggadusat eai leat seamma geatnegahtti go eanetlogu evttohusas. Meahccestivrraid okta váldodoaibman šaddá ráhkadit guovllu plánaide evttohusaid mo guovlluid hálddašit ja ovddidit. Plánaid galgá Statskog SF stivra nannet. Muđui evttohuvvojit njuolggadusat boazodoallovuoigaduvvomiid ja eará geavahanvuoigatvuođalaččaid vuoigatvuođaide ; guohtuma, geassesaji ja lassieatnama eanadoalloopmodahkii čujuheamis; muorračuohppamis: ja bivddus ja guolásteamis. Dát mearrádusat eai nuppástuhte gustojeaddji rievtti. Árbevirolaš sámi guovllut máddin ¶ Sámi vuoigatvuođalávdegoddi evttoha dihto nuppástuhttimiid hálddašanortnegis stáhtaoamastuvvon árbevirolaš sámi guovlluide Mátta-Norggas. 11 miellahttosaš eanetlohku evttoha, oktan subsidiára guorrasemiin velá golmma miellahtus, várrelágas máŋga nuppástuhttima. Dáid nuppástuhttimiid navdit sihkarastit stáhta álbmotrievttálaš geatnegasvuođa deavdima sámi oassálastima dáfus eatnamiid ja luondduriggodagaid hálddašanortnegis máttasámi guovlluin. ¶ Olles lávdegoddi lea vel evttohan mearrádusa vuoigatvuođas váldit duodjeávdnasiid stáhteatnamiin máttasámi guovlluin. ¶ Várrelágas nuppástuhttimat ¶ Nuppástuhttimiid evttohus várrelágas lea geografalaččat ráddjejuvvon stáhtaalmennegiidda Davvi-Trøndelágas, Mátta-Trøndelágas ja Hedemárkkus, gos jođihuvvo sámi boazodoallu, ja gos vuoigatvuođaid kárten ii bija vuđđosa nuppástuhttit oamastandiliid. Oainnusin oažžut boazodili vuoigatvuođaid stáhtaalmennegiin, evttohuvvo mearrádus várrelágas ahte boazodillevuoigatvuohta lea iehčanas geavahanvuoigatvuohta dološ áiggi rájes geavaheami vuođul. Boazodillevuoigatvuohta evttohuvvo vel čielgasabbun oidnot lága mearrádusas Statskoga lobis álggahit eanaháldduid ja luohpat eatnamiid, ja mearrádusain várrestivrra oapmeguohtumiid háldduin ja geassesaji ja lassieatnamiid čujuheamis. Nuppástuhttimat galggašedje čielggadit ahte go dáid vuoigatvuohtavuođu geavaha, de ferte váldit boazodillevuoigaduvvomiid vuhtii. Lea vel evttohuvvon mearrádus ahte galget leat oktavuohtačoahkkimat gaskal várrestivrraid ja boazodoalu guovllustivrraid. Lávdegoddi evttoha dasto nannet boazodili oassálastima várrestivrrain. Dálá ortnet boazodilleovddasteamis várrestivrrain daid stáhtaalmennegiin gos jođihuvvo sámi boazodoallu, evttohuvvo geatnegas ortnegin. Boazodili ovddastupmi ii galgga nugo dál buhttet eanadoalu ovddastumi, muhto goappašiid joavkkuin galget leat guokte stivramiellahtu. Dán ollašuhttimii evttohuvvo ahte stivramiellahtuid lohku lasihuvvo viđas čieža rádjai daid guoski várrestivrrain. Lea vel evttohuvvon vuoigatvuohtavuođđu ahte Gonagas sáhttá ovttastahttit guovtti dahje eanet várrestivrraid doaibmaguovllu, ¶ jus sámi boazodoalu deasta várrestivrraid hálddašanguovllus dan beariha. ¶ Eará nuppástuhttimat ¶ Vai sihkarastá sámi váikkuheami stáhta eanaoamastanháldduin stáhtaalmennegiin ja eará guoski stáhtaeatnamiin MáttaNorggas, de rávve lávdegoddi ahte Staskoga njuolggadusat rievdaduvvojit, nu ahte okta stivralahtuin nammaduvvo Sámedikki evttohusa mielde. Leat vel evttohan váldit mielde ovtta mearrádusa olgonastinlágas vuoigatvuođa birra muorraávdnasiid váldit duodjedoaimmaide árbevirolaš sámi guovlluin Mátta-Norggas, sihke stáhtaalmennegiin ja eará stáhtaeatnamiin. Nuppástuhttimat boazodoallolágas ¶ Sámi vuoigatvuođalávdegoddi evttoha dihto nuppástuhttimiid boazodoallolágas. Evttohusat gusket miehtá sámi boazoguvlui. § 3:s gaskavuođas álbmotriektái váldo mielde čujuhus ILO-konvenšuvdnii nr. 169. Prinsihppamearrádus § 4:s boazodillevuoigatvuođa riektevuđđosa ja buhtadusrievttálaš gáhttema birra, evttohuvvo aiddostahttot nu ahte dáid prinsihpaid duhkodat boahtá čielgasabbot ovdan. Lávdegoddi evttoha čielggadit bággolonistanvuođu doaibmaguovllu lága § 7:s sihkarastin dihtii boazoguohtumiid. Lága 3 kapihttala muhtin mearrádusat boazosápmelaččaid vuoigatvuođaid birra meahcis, ettohuvvojit aiddostahttot deattuhan dihtii ahte boazodillevuoigatvuohta lea iehčanas geavahanvuoigatvuohta. Evttohat vel fámohuhttit lága vuođu ráfáiduhttit guovlluid boazoguohtumii. Daid deasttaid maid dát vuođđu lea ¶ Evttohusa dorjot čieža miellahtu, ja subsidiáralaččat dorjot dan vel njeallje. ¶ oaivvildan fuolahit, fuolahuvvojit lávdegotti oaivila mielde buorebut eará mearrádusaid geavahettiin. Evttohat nuppástuhttimiid mearrádusain ealgabivddu birra sámi boazoguovllus daid eatnamiin maid stáhta, Finnmárkoopmodat ja Hålogalandalmennet oamastit. 11 miellahtu evttohit ahte sámi boazodoallit bivddu oassálastima muddemis, galget adnot giliássin sihke ruovttugielddas ja gielddain gos muđui jođihit boazodoalu. Njeallje miellahtu evttohit ahte dákkár eatnamiin galgá boazodoalliin leat vuoigatvuohta searvat ealgabivdui iežaset doalloguovlluin. Lága 8 kapihttalis gaskavuođas eará geavaheapmái, evttoha lávdegoddi aiddostahttit boazoguovlluin gaskavuođa gaskal boazodillevuoigatvuođa, eanaoamastanvuoigatvuođa ja eará vuoigatvuođaid . Jurddan lea čielgasit geažidit ahte lea sáhka máŋggalágan joavkku dássálas vuoigatvuođalaččaid birra. ¶ Evttohat láivudit 9 kapihttala njuolggadusaid boazodoalliid buhtadusovddasvástádusa hárrái. Áigga lea nu guhkás go vejolaš bálddalasat muddet buhtadusovddasvástádusa bohccuid dagahan vahágiid daid mearrádusaiguin mat eará guohtunealliid oamasteaddjiin leat buhtadusovddasvástádusas. Dárkilat evttohuvvo ahte buhtadusgáibádus álggos ferte ovddiduvvot vahágahtti ealliid oamasteaddjái. Evttohat dasto aiddostahttit ahte vahátbuhtadanlága oppalaš njuolggadusat mielmađđása ja ložžema birra bohtet gustojupmái bohccuid vahágahttimisge, ja dihto njuolggadusat áidedoallama birra ođđagilvimis. Áššemeannudeapmi ja ráđđádallamat ¶ Riikkaidgaskasaš eamiálbmotriekti deattuha dađis eanet eamiálbmogiid vuoigatvuođa oassálastit mearridanproseassain daid áššiin mat leat njuolga mearkkašahttin sidjiide. ILO gieđaškuššanorgánat leat ¶ gohčodan ráđđádallamiid ja oassálastima prinsihpaid ILO-konvenšuvnna 6, 7 ja 15 artihkkaliin, konvenšuvnna čiehkajuolgin . Dasto lea ON Olmmošvuoigatvuođalávdegoddi selvehan ráđđádallan- ja oassálastinprinsihpa konvenšuvdnii siviilla ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra (SP) 27 artihkkalis. Olles lávdegoddi lea dán álbmotrievttálaš ovdáneami vuođul evttohan: Lága áššemeannudeami ja ráđđádallamiid birra doaimmain mat soitet váikkuhit luondduvuđđosa árbevirolaš sámi guovlluin (áššemeannudan- ja ráđđádallanláhka) Vai čuovvut ovdáneami leat vel evttohan nuppástuhttimiid eará láhkamearrádusain, earret eará plána- ja huksenlágas, luonddugáhttenlágas ja báktedoaibmalágas. ¶ Áššemeannudan- ja ráđđádallanláhka ¶ Áššemeannudan- ja ráđđádallanláhka eanaš čielggadahttá gustojeaddji prinsihpaid dohkálaš áššemeannudeamis, ja lea lasáhussan dálá gustojeaddji njuolggadusaide. ¶ Láhka galgá gustot visot árbevirolaš sámi guovlluin Norggas, ja maiddái doaimmaide mat soitet váikkuhit guolásteapmái dahje eará ávnnaslaš kulturdoaimmaide mearrasámi guovlluin. Láhkaevttohusa 2 kapihtal sisttisdoallá dábálaš áššemeannudannjuolggadusaid. Njuolggadusat eai ásat ođđa geatnegasvuođaid. Dat čielggadahttet makkár geatnegasvuođat mearridanorgánain leat sámi deasttaid fuolaheamis áššeráhkkaneamis ja mearrádusaid dagadettiin. Eaŋkilmearrádusaide ja eará ovttaskas mearrádusaide álggahit doaimmaid mat soitet váikkuhit luondduvuđđosa sámi guovlluin, evttoha lávdegoddi njuolggadusa dieđihit ohccon doaimma birra. Evttohat vel njuolggadusaid gulaskuddama birra ja ahte mearridanorgána lea geatnegas čielggadit doaimma váikkuhusaid sámi ávnnaslaš kulturdoaimmaheapmái. Sámediggi galgá sáhttit addit čujuhusaid mearridanorgánaide sámi deasttaid árvvoštallamis. Čujuhusat eai leat čadni dasa makkár mearrádusaid dahká, dahje mo sámi beroštumiid deasttat galget vihkkedallot ovdamearkka dihtii ealáhusovdáneami dárbbu ektui. Dát datte sihkarasttášii ahte sámi deasttat šaddet oassin vihkkedallanvuđđosis ovdal go mearrádusa dahká. Evttohat vel mearrádusa kvalifiserejuvvon beroštusbadjedeattu birra vai doaimma maid sáhttá diktit álggahit daid guovlluin mat leat erenomáš dehálaččat sámi geavaheapmái ja gos doaibma soaitá sakka negatiivvalaččat váikkuhit guovllu geavaheapmái. Mearrádus čielggadahttá SP 27 artihkkala váldoguovllu. Evttohusas lea vel lassi komponeantan mearridanorgána lohpi mearridit eavttuid váikkuhan dihtii vuostá ahte doaibma čuohcá unohasat sámi ávnnaslaš kulturdoaimmaheapmái. Lávdegoddi evttoha lassin mearrádusa láhkaásahusaid ja oppalaš muddenmearrádusaid birra, mahkáš guolástanmuddemiid, mat šaddet mearkkašahttin eatnamiid ja riggodagaid geavaheapmái árbevirolaš sámi guovlluin. Dásge lea mihttun ahte áššeráhkkaneapmi galgá čielggadit láhkaásahusa váikkuhusaid sámi ávnnaslaš kulturdoaimmaheapmái, ja sihkarastit ahte kulturdoaimmaheapmi váldo doarvái vuhtii mearrádusas ja láhkaásahusaid geavaheamis. Láhkaevttohusa 3 kapihttalis leat njuolggadusat ráđđádallamiid birra. Njuolggadusat leat evttohuvvon čađahan dihtii stáhta ráđđádallangeatnegasvuođa dan oasi álbmotrievtti mielde, mii guoská ¶ eatnamiid ja luondduriggodagaid geavaheapmái, norgalaš rievttis. ¶ Geatnegasvuođa váimmus lea ahte eamiálbmotjovkui, masa plánejuvvon doaibma sáhttá njuolga leat mearkkašahttin, lea doaibmi oassálastima gáibádus mearridanproseassain gitta doaimma álggaheapmái. Jovkui galgá addit duohta vejolašvuođa váikkuhit sihke proseassa ja mearrádusa sisdoalu. Ii leat makkárge gáibádus ahte ferte leat ovttaoaivilvuohta, dahje ahte eamiálbmot galgá oažžut mearrideaddji váikkuheami ášši bohtosii. Ráđđádallamat fertejit datte čađahuvvot buriin dáhtuin ja leat anolaš reaidun olahit ovttaoaivilvuođa dan guoski doaimma dáfus. Ráđđádallanmearrádusat gustojit hábmemis láhkamearrádusaid, láhkaásahusaid, eaŋkilmearrádusaid, muddendoaimmaid ja eará doaimmaid mat soitet váikkuhit luondduvuđđosa árbevirolaš sámi guovlluin. ¶ Earret Sámedikki, leat vel eará sámi vuoigatvuođalaččain ja beroštumiin, mahkáš boazodoalliin ja báikegottiid áirasiin, vuoigatvuohta ráđđádallamiidda, jus doaibma soaitá njuolga leat mearkkašahttin sidjiide. Erenomážit eaŋkiláššiin lea áigeguovdil ráđđádallat vuoigatvuođalaččaiguin ja beroštumiiguin. Stáhta eiseválddit, oktan ráđđehusain, departementtaiguin ja eará vuollásaš stáhta etáhtaiguin leat dilálašvuođaid mielde geatnegasat ráđđádallat. Seamma guoská gielddaide ja fylkkagielddaide, jus dat dahket mearrádusaid mat soitet leat njuolga mearkkašahttin eatnamiid ja riggodagaid ávkkástallamii árbevirolaš sámi guovlluin. Ráđđádallangeatnegasvuohta álbmotrievtti mielde soaitá vel oažžut gustojumi daid orgánaide mat doaimmahit stáhta oamastanráđastallama eamiálbmotguovlluin, ja láhkaáššiid meannudeapmái stáhta láhkaaddi čoahkkimis. Lávdegoddi evttoha mearrádusaid dusten dihtii dáid dáhpáhusaid. ¶ Láhkaevttohusas leat vel mearrádusat ahte ráđđádallamiid čađaheapmi galgá leat buriin dáhtuin. Dasa lassin lea evttohuvvon mearrádusat dieđiheamis beroštumiide main lea vuoigatvuohta ráđđádallot, áigemeriid, beavdegirječállima ja almmolašvuođa birra, ja fágadepartementtaid ja Sámedikki erenomáš rollain ráđđádallamiin – ja njuolggadus áššiin maid ráđđehus meannuda. Láhkaevttohusa 4 kapihttalis lea prinsihppamearrádus ahte Sámediggi ja eará sámi beroštumiid vejolaš ovddasteaddjit, jus jo eará ii leat mearriduvvon, lea vuoigatvuohta ovddastuvvot nammaduvvon orgánain mat meannudit eatnamiid ja čáziid geavaheami ja ávkkástallama áššiid árbevirolaš sámi guovlluin. ¶ Sámi vuoigatvuođalávdegoddi lea árvvoštallan areálaplánema plána- ja huksenlága mielde. Leat guorrasan Plánaláhkalávdegotti NOU 2003: 14 evttohussii viiddidit lága doaibmaguovllu mearas; čujuhussii sámi kultuvrii ulbmilparagráfas; ja váidinvuoigatvuhtii ja vuostálastinvuoigatvuhtii Sámedikkis dakkár áššiin mat leat sakka mearkkašahttin sámi kultuvrii. Lávdegoddi lea vel guorrasan Plánaláhkalávdegotti evttohussii ahte lasiha čalmmustahttit sámi areálageavahanberoštumiid gieldda areálaplánema mearrádusain. Plána- ja huksenlága njuolggadusain fylkkaplánameannudeami birra, ja gielddaplána ja muddenplána meannudeamis evttoha lávdegoddi váldit mielde čujuhusaid ráđđádallamiid mearrádusaide áššemeannudan- ja ráđđádallanlágas. Sámediggi galgá dasto sáhttit addit plánačujuhusaid mat šattašedje muhtinlágan riikapolitihkalaš čujuhusat. Dat eai danne leat rievttálaččat čadni bođu olbmuide, muhto soitet leat dehálaš váikkuhanoapmin ¶ sihkarastit sámi areálageavahanberoštumiid fuolaheami. Čuozahusčielggademiid mearrádusat evttohuvvojit lasihuvvot čujuhusaiguin sámi areálageavahanberoštumiide ja áššemeannudan- ja ráđđádallanláhkii. ¶ Sámi vuoigatvuođalávdegoddi lea erenomážit árvvoštallan áššiid mat gusket árbevirolaš sámi guovlluid gáhttemii . Evttohat láhkanannet ahte deasta seailluhit sámi ávnnaslaš kulturvuđđosa galgá čilgejuvvot gáhttenulbmilin. Lávdegoddi evttoha dasto mearrádusaid mo ovdandivvut, ráđđádallat ja deattuhit sámi beroštumiid gáhttenproseassain. Dát mearrádusat gustojit sihke gáhttenmearrádusas ja geavahanmearrádusaid hábmemis dan guvlui mii gáhttejuvvo. Dat vel lea mearkkašahttin dálá gáhttenguovlluid geavaheami gustojeaddji mearrádusaid ođasteamis. Leat vel evttohan ahte Hålogalandalmennega ásaheapmi ii galgga váikkuhit lohpái mearridit guovllugáhttema. Njeallje miellahtu evttohit gaskaboddosaš háldogáržžideami lobis ásahit ođđa álbmotmehciid vuoigatvuođaid kártedettiin. Eanetlohku evttoha molssaeaktun ahte jus kárten čájeha oamastan- dahje geavahanvuoigatvuođaid gáhttejuvvon guovllus, de galget mearrádusat guovllu geavaheamis nuppástuhttot dán mielde. ¶ Nuppástuhttimat báktedoaibmalágas ¶ Lávdegoddi lea báktedoaibmalágas evttohan dihto nuppástuhttimiid. Evttohat earret eará ahte ohcan (šerpen) nu gohčoduvvon ozolaš (lossa) minerálaid dakkár guovllus gos leat dohkkehuvvon sámi oamastanvuoigatvuođat, ja eará guovlluin mat leat sakka mearkkašahttin sámi ávnnaslaš kulturdoaimmaheapmái, eaktuda miehtama oamasteaddjis/geavahanvuoigatvuođalaččain. ¶ Lága § 7 a mas lea njuolggadus dieđiheami birra ovdal go šerpen álggahuvvo Finnmárkkus, evttohuvvo addot gustojupmái árbevirolaš sámi guovlluinge Romssa fylkkas ja máttás. Dasto evttohuvvo dieđihanáigemearri guhkiduvvot ovtta vahkkus ovtta mánnui. Vástideaddji viiddideapmi geografalaš doaibmaguovllus evttohuvvo §§:in 22 a ja 39 b áššemeannudeamis lobiid čállimis ozolaš minerálaid muhtemii (geahččalandoibmii) ja mihtádussii (doibmii) Finnmárkkus. Mearrádusaiguin evttohat joatkit, muhto nu ahte sámi ja eará vuoigatvuođalaččaid deasta boahtá oidnosii eanebut go dál. Lávdegoddi evttoha dasto addit áššemeannudan- ja ráđđádallanlága njuolggadusaid gustojumi lassin muđui gustojeaddji áššemeannudannjuolggadusaid meannudettiin ohcamiid muhtemii ja mihtádussii árbevirolaš sámi guovlluin. Evttohat vel nuppástuhttima mii diktá addit mearrádusaid ahte ruvkeoamasteaddji galgá máksit divada geavahanvuoigatvuođalaččaidege árbevirolaš sámi guovlluin. Riddo- ja vuotnaguolásteapmi ¶ Sámi vuoigatvuođalávdegoddi govdadit válddahallá stáhta álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid mearrasámi riddo- ja vuotnaguolásteamis. Válddahallan čielggadahttá ahte stáhta lea geatnegas áimmahuššat ja sihkarastit dán doaimma. Lávdegoddi geassá datte ovdan deasttaid beali ja vuostá diktit buohkaid guolástit uhcit fatnasiiguin passiivva bivdosiiguin. Ságaškuššo vel ahte berrešii go ásahit erenomáš gáhttema mearas gos lea mearrasámi riddo- ja vuotnaguolásteapmi. Čujuhat vel vejolašvuhtii ásahit hálddašanráđđenvugiid mat diktet doalahit guolleeriin stuorát osiid riddo- ja vuotnaguolásteaddjiide, ja mat sáhttet addit ¶ guolástanberoštumiide gullevaččat mearrásámi guovlluide eanet váikkuheami hálddašeapmái. Vejolašvuhtii ásahit eanet báikevuođđuduvvon hálddašanortnegiid leat velá gesson ovdan. Lávdegoddi geahčada vel Sámedikki sajádaga guolástanhálddašeamis. Earret eará namuhuvvo vejolašvuohtan ásahit bistevaš ovttasbargoorgána gaskal Sámedikki ja Guolástus- ja riddodepartemeantta vai guolásteamis áimmahušašii sámi beroštumiid. Ferte muđui navdit ahte lávdegotti máŋga evttohusain muđui soitet positiivvalaččat váikkuhit dan guolásteami mii lea mearrasámi riddo- ja vuotnaguovlluid vuođul. Dát áinnas soaitá gustot áššemeannudan- ja ráđđádallannjuolggadusaide mat bohtet gustojupmái guolástanmuddemiid mearrideamis. Evttohusain vuoigatvuođakártema birra mearas ja ahte viiddida plána- ja huksenlága doaibmaguovllu, soaitá leat positiivva beaktu mearrasámi riddo- ja vuotnaguovlluide. ***** ¶ NAČ 2001:22 oanehis oassi ¶ Geavaheaddjis boargárin ¶ Doaimmashehttejeaddji eastagiid geahpideami ulbmilat ¶ Ovdasátni ............................................................... ¶ 5 1 Fápmudus, čoahkádus ja lávdegotti bargu ............................................................... ¶ 7 3Olmmošárvu, solidariteahta ja servodat buohkaide ....................................... ¶ 8 4 Duogáš ja ovdánahttindovdomearkkat ........ ¶ 9 5 Riikkaidgaskkasaš geatnegasvuođat ........... ¶ 10 6 Demokráhtalaš vuoigatvuođat ..................... ¶ 10 7 Ekonomálaš eallindilit ................................... ¶ 13 8 Oláheapmi ...................................................... ¶ 12 9 Fievrrideapmi ................................................ ¶ 14 10 Diehtojuohkin ja gulahallanteknologiija ..... ¶ 16 12 oahppu ............................................................ ¶ 16 13Bargu .............................................................. ¶ 18 14 Kultuvra – ja astoáiggefálaldagat ................. ¶ 19 15 Dearvvašvuođa- ja sosiálbálvalus ................. ¶ 19 16 Doaibmahehttejuvvon sápmelaččat ja sisafárrejeaddjit .......................................... ¶ 21 17 Persovnnalaš integritehta, bearašeallin ja seksuálalaš eallin ....................................... ¶ 21 18 Dutkan ............................................................ ¶ 22 19 Vásáhusat strategiijaiguin mat leat adnon Norggas ........................................ ¶ 23 20 Bajilgovva strategiijain mat leat adnon eará riikkain ........................................ ¶ 24 21 Strategiijat ja gaskaoamit .............................. ¶ 26 22 Ekonomalaš čielggadeamit ja váikkuhusat .................................................... ¶ Ovdasátni ¶ (geavaheaddjis boargarin) oanehis oassi lea geahččaleapmi fáluhit buori oahpisteami čielggadeapmái mas leat 330 siiddu. Čielggadeamis lávdegoddi bures govvida doaibmahehttejuvvon olbmuid dilálašvuođaid buot servodatsurggiin. Lávdegoddi maiddái dárkilit gieđahallá norgga lágaid ja riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid. Čilgehusat eai guoskahuvvo dán oanehis čállosis. Oanehis oasis lávdegoddi deattuha árvvoštallamiid ja evttohusaid. Son guhte hálida vuđđoleabbot dieđuid ferte lohkat NAČ-girjji. Vai šaddá álkit sidjiide geat maiddái háliidit lohkat (olles girjji), lea kapihttaliin seamma namma ja nummar. Dát lea dagahan ahte oanehis čállosis ii leat NAČ kapihttal 2, mii lea čoahkkáigeassu. ¶ Fápmudus, čoahkádus ja lávdegottibargu ¶ Lávdegotti bargofápmudus lea hui viiddis ja sisttisdoallá govdadit beali čuolmmain. Lávdegoddi galgá earret eará árvvoštallat iešguđetlágan áigumušaid ja doaimmaid main lea ulbmil oláhit olles oassálastima ja dásseárvvu. Lávdegoddi galgá čilget ásahuslaš ja struktuvrralaš rámmaid maid doaibmahehttejuvvon olbmot vásihit iešguđetge guovlluin ja iešguđetge muttuin eallimis. Lávdegoddi galgá árvvoštallat leatgo doaibmahehttejuvvon olbmuid vuoigatvuođat bures vuhtiiváldon, ja leago vuoigatvuođaid deattuheapmi lágas doarvái buorre reaidun joksat mihtuid. Lávdegottis leat leamašan čuovvovaš lahtut: ¶ Sigurd Manneråk Jođiheaddji ¶ Ann-Marit Sæbønes ¶ Jan Tøssebro Berit Vegheim ¶ Vegard Ytterland ––––––––––––––––––– Grete Hjermstad Anne Lieungh Mariann Helen Olsen May Schwartz ¶ Lávdegoddi lea ipmirdan fápmudusa nu ahte galgá vuostažettiin geahčadit politihkkalaš mearrádusaid ja praktihkkalaš doaimmaid, heivehuvvon doaibmahehttejuvvon olbmuide ja makkár eastagat leat birrasis. Danin gažaldagat mat gusket geahpiduvvon doaibmanávcca dálkkaslaš, psykologalaš ja pedagogalaš dálkkodeapmái unnán dás guoskkahuvvojit, eaige gažaldagat mat gusket eastadeapmái dehe suokkardallami- ja dálkkodancuggii. ¶ Doaba doaimmashehttejupmi ¶ Doahpaga doaimmashehttejumi birra cealká lávdegoddi ahte dat lea nu máŋggabeallásaš ahte dárbbaša máŋga doahpaga: geahpiduvvon doaibmanákca dehe doaibmagáržžideapmi mearkkaša ahte rumašlahttu váilu, dehe lea vaháguvvon, dehe leat váilevašvuođat rupmaša psykologalaš, fysiologalaš dehe biologalaš doaimmain. Doaibmahehttejeaddji dilalašvuohta čilge váilivuođaid dehe vearrivuođaid mat leat ovttaskas olbmo eavttuin ja birrasa ja servodaga gáibádusain doaibmama ektui, surggiin mat leat dehálaččat iešheanalis ja sosiálalaš dilalašvuođa ásaheamis ja bisuheamis. Go atná doaibmahehttejuvvon namahusa olbmuid birra, de čujuhuvvo ahte sin praktihkalaš eallin garrasit gáržžiduvvo váilivuođas ja vearrivuođas mat leat eahpiduvvon doaibmanávcca dihte ja servodaga/birrasa gáibádusain. ¶ Doahpagat dásseárvu ja ollásit oassálastin ¶ Politihkas doaibmahehttejuvvon olbmuid ektui lea loahpalaččat sáhka demokratiijas. Das lea sáhka servodateallima oassálastimis, ja ahte buohkat leat seamma árvosaččat. Dásseárvu govvida vuođđudeaddji ovttaárvosašvuođa norpma- muhto ovttaárvosašvuohta ii mearkkaš ahte buohkat leat seammaláganat, dehe galget meannuduvvot seammaládje. Formálalaš seammaláganvuohta ii leat doarvái dásseárvvu oláheamis, mihtun ferte leat duođalaš dásseárvu. Lávdegoddi dulko dásseárvvu mihtu ahte lea seamma máŧolašvuohta, mii mearkkaša ahte buohkain duođaid galget leat seamma vejolašvuođat eallimis ja oassálastimis. Olles oassálastin ferte mearkkašit vejolašvuođa iežas eavttuid vuođul searvat servodahkii mas lea sadji iešguđetlágan doaibmavugiide. Váldohástalusat olles oassálastima ja dásseárvvu oláheamis leat čadnojuvvon servodathábmemii. Galget go dát mihtut vuhtiiváldojuvvot, de dat eaktuda sihke resursaid ja gelbbolašvuođa. Riekti oassálastit servodateallima lea vuođđudeaddji olmmošvuoigatvuohta. Dán dilis ii leat ekonomiija nu dehálaš, vaikko ressursadilli sáhttá dagahit guhkit áiggi mihtuid oláhit. ¶ Lágideapmi, oláheapmi ja ollislaš hábmen ¶ Otná norgga servodat ii leat hápmejuvvon buohkaide, hábmema vuođđun lea buresdoaibmi servodatássi atnon. Vaikkuhus go álbmoga girjáivuohta ii leat atnon vuođđun, lea servodat mas oallu doaibmahehttejuvvon olbmot vásihit olmmošráhkaduvvon easttagiid. Dáid easttagiid sáhttá geahpidit earenoamáš láhččemiin. Dát mielddisbuktá liigegoluid, main livččii sáhttán eretbeassat. Go lávdegoddi atná doahpagiid oláheapmi ja lágideapmi lea dainna ipmárdusain ahte oláheapmi ja lágideapmi galgá leat dábálaš ja fátmmastit buohkaid. Oláheapmi buohkaide lea servodatlaš vuoigatvuohta ja galgá prinsihpalaččat leat olámuttos váldočovdosiid bakte. Universealla hábmen lea hábmen - ja plánenstrategiija mii deattuha dásseárvvu dehálaš beallin servodaga fysalaš hábmemis. Buktagat, visttit, olgobiras ja fievrrut galget leat hápmejuvvon nu ahte čovdosat leat ávkkálaččat ja anihahtti buohkaide. Čovdosat galget dagahit dásseárvvu buohkaide vuođđohábmemis, iige galgga dárbbašit ásahit liigečovdosiid. ¶ Olmmošárvu, solidariteahta ja servodat buohkaide ¶ Lávdegotti árvosaš vuođđu čilgejuvvo lávdegotti fápmudusas, mii ges válda vuođu odná ulbmiliin politihkas doaibmahehttejuvvon olbmuid ektui. Ii dáidde leat mearkkašahtti ideologalaš soahpatmeahttunvuohta ulbmiliid nalde, ja árvosaš hástalusat eai leat čadnon dárbbuide ideálaid ođasmahttit. Váldohástalus lea ahte ideálat soames háve leat dego rámponsánit maid eai áibbas váldde duođas. Váldohástalusas lea maid árvosaš bealli, mii lea čadnon dasa maid sáhttá gohčodit čielga ja bistevaš árvvut, dehe rabas ja čiegus árvvut. Rabas árvvuiguin oaivvildit árvvuid masa dorvvástit, ja mat gessojit ovdan ulbmilčuoggain dehe cealkámušain árvvuid birra. ‚iegus árvvut eai namuhuvvo, eaige leat unnit dehálaččat dasa maid geavatlaččat bargá. Nugomat go ránnjágottis garrasit vuostalastet go doaibmahehttejuvvon olbmot fárrejit ránnjágoddái, seammásgo garrasit vuostalastet ahte sis leat heajos miellaguottut doaibmahettejuvvon olbmuide. Baicca čuožžuhit ahte doaibmahehttejuvvon olbmot eai heive ránnjágoddái, omd. váilevaš biilaguođđinsajit dihte ja heivetmeahttun olgonastinguovlu jna. Váttisvuođat rabas ja čiegus árvvuid ektui leat dattetge čadnon dasa maid gohčodit eará dilalašvuođaid dajakeahttes vuoruheamit - dilalašvuođaide mas eai leat nu dihtomielalaččat. Das sáhttet leat má1ga hámi: Okta hápmi sáhttá leat «buot maid ii obage jurddeš» . Go čoahkkinlatnja lea nu ahte juvlastuologeavaheaddjit besset dohko, muhto eai sártnestulluide eai leat jurddašan ahte logaldalli sáhttá čohkkát juvlastuolus. ¶ Ollu dákkár ovdamearkkat gávdnojit, ja oallugat dáidet dohkehit ahte leat vajálduhttan dehe unna meattáhusaš mii lea sivvan. Váttisvuohtan lea go meaddádat šaddet vierrun, go de ii šat leat meaddádat. Dat ahte álelassi vajáldahttá vuhtiiváldit olmmošlaš erohusaid obbalaččat šaddá oassin min servodaga struktuvrras ja danin oassin servodaga árvovuogádagas. Lávdegoddi lea barggustis oaidnán dehálažžan dovddusindahkat árvovuogádaga dajakeahtes oasi. Dieđuin das movt servodat lea hálddašan doaibmahehttejuvvon olbmuid gávdnat ollu ovdamearkkaid ja čilgehusaid mat duođaštit ahte olmmošárvu ii leat vuhtiiváldojuvvon. Doaibmahehttejuvvon olbmuid olmmošárvvu suodjaleapmi dárbbaša earenoamáš fuomášumi, maiddai čiegus árvvuid ektui. Govadahkan lea duppalvuohta mii lei mihtilmas guoktelogát čuohtejagi álggus. Nuppi bealde ortnegat mat dađistaga ásahuvvojedje ja mat šadde buresbirgenstáhta dovdomearkkat, ja nuppi bealde ges garra oassálastin eugenalaš ja árbehygienalaš jurddašeamis, man dábáleamus doaimmat ledje interneren ja steriliseren. Riikkaidgaskkasaččat lei dát áigodat go ceggejedje stuora institušuvnnaid (ásahusaid) doaibmahehttejuvvon ja psyhkalaš buohcci olbmuid váste. Dehalaš vuođđojurdda lea ahte olmmošárvvu ii sáhte mihtádallat. Soames oktavuođain sáhttá dattetge jearrat ahte iibat leat juste mihtádallan mii dáhpáhuvvá ea.ea. olbmuid doaibmanávcca vuođul. Guhkit áiggi lea juo leamašan dakkár jurdda ahte buohcci olbmuide eai sáhttán transplanteret ođđa monimuččaid. Ákkat ledje praktihkalaččat, muhto jáhkkimis lei diet obanassige amas jurdda. Maŋŋil vuosttašmonimušsirdima soames jagi áigi Riikabuohcciviesus lea čuohpadeapmi dahkkon dávjjibut ja vásáhusat buorit. Gažaldagas ahte galgágo dohkehit aborta eugenismma dihte lea ges nubbe ehtalaš hástalus. Dálá abortaláhka dohkeha aborta gaskal 12.ja 18 vahku go lea ballu ahte mánná sáhttá oažžut várálaš dávdda. Dát fátmmásta oallu dilálašvuođaid mat eai heive eallimii, muhto maiddái dili mas lea ballu ahte mánás sáhttá leat doaibmahehttejupmi. Go dál gávdnojit dálkkodan vejolašvuođat, de šaddá lagas čanastat gaskal ohkediagnostihka ja selektiivvalaš aborta. Lea váttisin go ságastallan mii guoská ohkediagnostihkkii ja abortii maŋŋil 12’at.vahku ii guoskkat ehtalaš bealli, ¶ muhto ¶ dušše ¶ deattuha ¶ eastadeaddji dearvvašvuođasuodjalusa. Dás ii leat vuođđu sivahallat váhnemit geat čađahit aborta danin go leat oassin sirrenprošeavttas, seammásgo iige leat vuođđu jáhkkit ahte doaktárat geat ovddidit ja atnet ohkediagnostihka eai bargga sihkarasttit ahte eanemus mánát riegáduvvojit dearvvašin. Muhto servodatdásis sáhttá váikkuhussan leat ahte abortalága vuođul ogis mas lea doaibmahehttejupmi ii leat seamma riekti go earáin. ¶ Otná áiggis go teknihkkalaččat lea vejolaš doaimmahit dan mii ovdal sihke buriid ja baháid bealis lei jahkkitmeahttun, de lea dehálaš ahte leat lágat ja vierut mat eai geanohuhte ja goarit min oainnu ahte buot olbmot leat seammaárvosaččat eaige badjelgehččojuvvo. Lávdegoddi oaidná hui dehálažžan doalahit digaštallama áššin mat gusket dálkkaslaš teknologijii, dearvvašvuođabálvalusa vuoruhemiide, olmmošárvui ja ovttaárvosašvuhtii. Loahpadettiinlávdegoddi čujuha ahte integreren doahpagis leat muhtun váttisvuođat mat lea vuođđun dasago oallugat ákkastallet eret molsut doahpaga. Sátni integrerejuvvon lea ain anus – otná bajásšaddi mánáid birra. Sátni atno dego jurdilkeahttá olbmuid birra geat gullet jovkui geaidda servodat ovdal lei ásahan earenoamáš ortnegiid dehe gos soapmásat oaivvildedje ahte sii dárbbašedje earenoamáš bálvalusaid. “Min klássas leat 25 oahppi, guovttis dain leaba integrerejuvvon», lea okta vuohki movt čilget ahte ii leat nu diehttelas ahte dát guovttis maid gullaba klássii. Oallugat háliidit danin molsut integreren sáni inkluderen sátnin, vai dakko bakte deattuhit ahte doaibmahehttejuvvon olbmot eai galgga sisačálihuvvot gosage – muhto ahte sii leat. Doahpamolsumis lea maid eará bealli: Integreren sátni atno go galgá soapmása doalvvuhit gosanu, omd. dábálaš skuvlii, muhto nu ahte skuvllas eai rievdat maidege. Dat mii deattuhuvvo lea dan maid doalvvuha sisa, iige dohko gosa doalvvuhuvvo. E1glánddas lea integreren sihke doaba ja prográmma movt rievdadit skuvlla dehe eará servodatásahusaid vai buorebut heivejit buot olbmuide. Inkluderen mearkkaša ollislašvuođa rievdadit nu ahte buohkaide lea sadji, ja ovddasta nie geahččanguovllu rievdadeami. Danin lea oktavuohta gaskal inkluderendoahpaga ja ođđaáigasaš ipmárdusas doaimmashehttejumi ektui. Lea maid čanastat strategijii mii gullá dasa maid gohčodat oppalaš hábmen. ¶ Duogáš ja ovdánahttindovdomearkkat. ¶ Doaimmat doaibmahehttejuvvon olbmuide leat leamašan oassin čálgopolitihkas, muhto eai leat goassege leamašan guovddážis. Norgga sosialpolitihka ovdáneamis lea dahkkon nu ahte dađistaga eanet veahkkedárbbašeaddji joavkkut veahkehuvvojit eret gefiidkássas ja šadde sierrafuolahusa ja sierrakágaid vuollái. Oppalaš doaimmat heivehuvvon olbmuide geain ledje doaibmaváttisvuođat eai vuoruhuvvon. (Láhka čalmmehemiid ja lámisolbmuid birra) 1936 rájes fátmmástii dušše soames joavkkuid ja dábálaš lámisoadju ii boahtán ovdalgo 1960. Oallu lámisolbmuide lei gefiidkássa áidna veahkkevejolašvu ¶ ohta. Easka 1960 álggu rájes ásahuvvui oktasaš politihkka doaibmahehttejuvvon olbmuid ektui. Dán áigodaga rájes rivde guottut norgga servodagas ja dalle hilgojuvvui segrerenjurdda, mii dassážii lei leamašan guovddážis. Bargojuohku gaskal eaktodáhtolaš ja almmolaš veahkkedoaimmaid rievddai, ja dagahii doaibmahehttejuvvon olbmuid organisašuvnnaide áibbas eará rolla. Organisatuvrralaš ja sosiálalaš lei vuođđun go ovdánahte doaimmaid, ja ollu organisatuvrralaš veahkkeneavvut váldojedje atnui. Vuoigatvuođajurddašeapmi ¶ geavaheaddjiváikkuheapmi šadde dehálaš čoavddasánit. Servodatlaš ovdáneamis lea mearkkašupmi strategiijaid ja veahkkedoaimmaid válljemis politihkas doaibmahehttejuvvon olbmuid ektui boahttevaš jagiid. Danin leat maiddái guovddáš ovdánahttindovdomearkkat oanehaččat dás guoskkahuvvon: lávdadeapmi ja priváhtiseren, mat eai leat ođđasat, muhto dábit mat leat váikkuhan servodahkii soames áiggi. Das maŋŋil guoskkahuvvojit demográfalaš rievdamat, ekonomiija globaliseren, diehtojuohkinservodaga šaddan ja oktagaslašvuođa deattuheapmi. ¶ Riikkaidgaskkasašgeatnegasvuođat ¶ Ii guđesge riikkaidgaskkasaš/eurohpalaš olmmošvuoigatvuođakonvenšuvnnain leat mearrádusat mat gusket doaibmahehttejuvvon olbmuide. Bargu oaččuhit sierra konvenšuvnna mii galggašii heaittihit doaibmahehttejuvvon olbmuid vealaheami ii leat lihkostuvvan. Mánáidkonvenšuvdna 1989 rájes lea áidna konvenšuvnnain mas dadjo ahte vealaheapmi doaibmahehttejumi dihte ii leat dohkkalaš. Nuppi artihkkalis dadjo ahte ii oktage galgga vealahuvvot doaibmahehttejumi dihte, ja art. 23 guoskkaha psykalaš ja fysihkkalaš doaibmahehttejuvvon mánáid rievtti eallit ollislaš ja dohkkalaš eallima. 21.05.99 olmmošvuoigatvuođaláhki leat ovttastahttán golbma dehálaš olmmošvuoigatvuođa-konvenšuvnnaid. Dát golbma leat eurohpálaš olmmošvuoigatvuođakonvenšuvdna oktan protokollaiguin, riikkaidgaskkasaš konvenšuvdna ekonomálaš, sosiálalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođain ja riikkaidgaskkasaš konvenšuvdna siviila ja politihkkalaš vuoigatvuođain. Dát doibmet seamma dásis go Norgga lágat. Dál leat maid bargagoahtán ovttastahttit eará konvenšuvnnaid norgga lágaide, ea.ea Mánáidkonvenšuvnna. Oassin barggus ovddidit olmmošvuoigatvuođaid lea ráđđehus ovdanbidjan olmmošvuoigatvuođaid doaibmaplána, St.dieđahus nr. 21 (1999-2001) Olmmošárvu guovddážis. Doaibmahehttejuvvon olbmuid dilálašvuođat leat guoskkahuvvon doaibmaplána kap. 4.6.7. ¶ Fáttát mat guoskkahuvvojit leat bákkolašvuođa atnu doaibmahehttejuvvon olbmuid ektui, barggahus ja eallindilli, ja seksuálalaš veahkaválddálašvuohta doaibmahehttejuvvon mánáid vuostá. ON standárdnjuolggadusat mat dáhkidit seamma vejolašvuođaid olbmuide geain lea doaibmahehttejupmi, dohkehuvvojedje ON váldočoahkkimis jagis 1993. Njuolggadusat eai čana juridihkkalaččat, muhto leat hábmejuvvon rávvagin miellahttoriikkaide. Baicca dat leat garra morálalaš ja politihkkalaš geatnegasvuohtan stáhtaide. Njuolggadusat leat hábmejuvvon ON Doaibmahehttejumi logijagi vásáhusaid vuođul. Olmmošvuoigatvuođakonvenšuvnnat dahket politihkkalaš ja morálalaš vuođu njuolggadusaide. Ulbmil lea sihkkarasttit ahte doaibmahehttejuvvon olbmuin leat seamma vuoigatvuođat ja geatnegasvuođat go earáin servodagas. Njuolggadusaid čuovvoleapmi riikkaidgaskkasaš dásis dahkko earenoamáš dárkkisteaddji bakte gii bearráigeahččá movt njuolggadusat čuvvojuvvojit. Ossodaga ovddasvástádusprinsihpa vuođul lea juohke Norgga departemeanttas ¶ ovddasvástadus ¶ bearráigeahččat ahte njuolggadusat iežaset fágasuorggus čuvvojuvvojit. Lávdegoddi deattuha ahte standárdnjuolggadusat dušše mearridit vuolleráji. Njuolggadusat leat mearriduvvon ja gustojit riikkaid main leat iešguđetlágán eavttut ja návccat. Mihttun lea ahte njuolggadusat ollásit galget čađahuvvot Norggas, muhto ahte muhtun surggiin lea dárbu mannat guhkelii gonjuolggadusat ávžžuhit. Norga, mii ressursaid dáfus lea buoremusaid gaskkas, berre leat ovdavázzinriika politihkas doaibmahehttejuvvon olbmuid ektui. Muhtun surggiin lea jahkkimis dilli buorebut go dat maid standárdnjuolggadusat ávžžuhit. Olmmošvuoigatvuođa kommišuvdna Genèvas lea ožžon válddi guorahallat vugiid movt nannet ja bearráigeahččat doaibmahehttejuvvon olbmuid olmmošvuoigatvuođa dili. Dán barggus lea doaibmahehttejuvvon olbmuid konvenšuvdnaárvalus guovddážis. Guorahallan galgá gárvvistuvvot jagis 2002. ¶ Demokráhtalaš vuoigatvuođat ¶ Demokratiija deháleamos dovdomearkan lea ahte buot rávisolbmuin lea seamma vejolašvuohta politihkkalaš váikkuheapmái. Vuollegis válgaoassálastin ja váttisvuohta ¶ oažžut ¶ olbmuid ¶ searvat ¶ politihkkalaš luohttevašdoaimmaide lea dilálašvuohta mii vuođđuda fuolastuvvi dili. Váilevaš válgaoassálastin ja váilevaš politihkkalaš oassálastin čilgejuvvo máŋgga ládje: vuosttaldeapmin, berošmeahttunvuohta, politihkkalaš gaska dehe fámohisvuohta. Dás gávnojit maid eará ja čoahkádus čilgehusat mat eai huksejuvvo válljejeddjit bealálaš vásáhusaid nala. Diekkár čilgehus lea ahte oassálastineavttut eai leat seammaláganat buohkaide, go rápma ¶ eavttut eai doaimma seammaládje buot joavkkuide. Maŋimus áiggi leat maid ovddiduvvon moaitevaš cuiggodeamit demokratiijii minoritehtaperspektiivva vuođul. Váttisvuođat maid čearddalaš minoritehtat vásihit giella- ja kultureastagiid dihte leat leamašan guovddážis. Sámediggi ásahuvvui go sápmelaččat oaivvildedje ahte demokratiija ii doaibman nu go galggai. Unnán ságastallan lea leamašan daid eastagiid ektui maid doaibmahehttejuvvon olbmot vásihit doaimilis politihkkalaš oassálastimis, ja unnán maid deattuhuvvon maid birrasa váilevaš láhččen dagaha demokrahtalaš váttisvuođa. Doahpagat nugomat álbmotláhttu ja politihkkalaš vuoigatvuođat eai bálljo obage guoskkahuvvo politihkkalaš čállagiin mat hápmejit mihtuid ja njuolggadusaid politihkii doaibmahehttejuvvon olbmuid ektui. Doaibmahehttejuvvon olbmuid ossálastin lea dábálaččat ipmirduvvon nu ahte lea sáhka fysalaš oláheamis. Muhto viiddiduvvon oláheami doahpagin maid čuožžileddje váttisvuođat mat guske diehtojuohkin- ja gulahallanservodaga oassálastimii. ¶ Sátnefriddjavuohta ¶ Sátnefriddjavuohta rehkenasttojuvvo vuođđudeaddji vuoigatvuohtan demokráhtalaš stáhtas. Vuoigatvuohta galgá fátmmástit friddjavuođa doalahit iežas oaiviliid ja oažžut ja addit dieđuid almmá almmolaš eiseválddiid seaguheami haga. Diehtojuohkinfriddjavuohta, mii mearkkaša friddjavuođa ohcat ja vuostáiváldit dieđuid lea dehalaš oassin sátnefriddjavuođas. Demokratiija vuođđun lea ahte olbmot ieža stivrejit ja mearridit iežaset oaiviliid servodahkii guoskevaš áššiin, ja dovdet goappaš beali ákkaid almmolaš digaštallamis. Dát bealli demokratiijas lea seamma dehalaš go mearridanbealli. Sáhttá lohkat ahte sátne- ja diehtojuohkinfriddjavuohta lea seamma dehálaš servodahkii go ovttaskas olbmuide. Formálalaččat leat doaibmahehttejuvvon olbmuin seamma rievttit go muđui álbmogis dieđuid háhkamis, searvat almmolaš ságastallamii ja váikkuhit politihkkalaš mearrádusaid. Duohtavuođas lea nu ahte eanet joavkkut vásihit easttagiid ja gáržžidemiid. Olbmot geat leat bealljeheamit, čalmmeheamit dehe lea lossagullu, garra oaidnin- dehe lohkanváttut ja olbmot geat iešguđetge sivaid geažil eai sáhtte ovddidit oainnuset, vásihit váilevaš diehtojođu. Válgaoassálastin bealljehemiid gaskkas lea vuollegeabbo go sin gaskkas geain eai leat gullánváttut, masa váilevaš diehtojuohkin sáhttá sivván. Árbevirolaččat lea sátnefriddjavuohta vuosttažettin atnojuvvon suodjalussan stáhta ságastallan gáržžideami vuostá. Odne lea viiddiduvvon ipmárdus das makkár ovddasvástádus stáhtas lea: Stáhta galgá doaibmilit láhččet almmolaš ságastallama ja diehtojođu. Dás ii leat vuođđuduvvon dábálaš riekti gáibidit heivehuvvon dieđuid almmolaš eiseválddin. Nana politihkkalaš ja morálalaš čujuhusain daddjo baicca ahte diehtojuohkin eanemus lági mielde galgá láhččejuvvot. Minoritehtaid eavttut ja vejolašvuođat searvat almmolaš ja bajasčuvgejeaddji ságastallamin sáhttá leat geahččaleapmin movt sátnefriddjavuođa eavttut doibmet servodagas. Vai olles oassálastima ja dásseárvvu galgá oláhit de lea áibbas dehalaš ahte dieđut gávdnojit. ¶ Jienastanvuoigatvuohta ja oassálastin politihkkalašbarggus ¶ ON olmmošvuoigatvuođa máilmmijulggaštus art.1, cealká ahte juohkehaččas lea riekti searvat riikka stivrejupmái, njuolga dehe friddja válljejuvvon áirasiid bakte. Riikkaidgaskkasaš siviila ja politihkkalaš vuoigatvuođa konvenšuvdna deattuha ahte buot ássiin, almmá erohusmeannudeami, galgá leat riekti searvat almmolaš doaimmaide, jienastit ja ieš válljejuvvot friddja válggain. Soapmásat geain lea doaibmahehttejupmi vásihit váttisvuođaid go galget jienastit. Oallugat vásihit váttisvuođaid ea.ea. go válgalanjat ja jienastanhiŋgalat eai leat olámuttos. Olbmot geat leat čalmmeheamit dehe geain leat oaidninváttut vásihit praktihkkalaš easttagiid go ieža eai nagot lohkat jienastanlihpuid, ja go jienastanhiŋgalat eai leat merkejuvvon čuokkisgielain ja stuorit čáhppes bustávain. Sihke Norgga čalmmehemiidlihttu (Norges Blindeforbund) ja Stáhtalaš ráđđi doaibmahehttejuvvon olbmuide leat válgaláhkalávdegoddái ovddidan gažaldaga das movt buoridit vejolašvuođa jienastit. NAČ 2001:3 čielggadeamis »Velgere, valgordning, valgte» (válljejeaddjit, válgaortnet, válljejuvvon) čujuha válgaláhkalávdegoddi dasa ahte lea govttolaš ahte válgalatnja almmolaš báikkiin galgá leat olámuttos buohkaide, maiddái doaibmahehttejuvvon olbmuide, muhto ahte šaddá bienasta bitnii reguleren suohkaniid badjel jus dán gálgá lága bakte mearriduvvot. Válgaláhkalávdegoddi eaktuda ahte departemeanta, ovttasráđiid doaibmahehttejuvvon olbmuid organisašuvnnaiguin, geatnegahttá suohkaniid leat áicilat dán válljejeaddji joavkku dárbbuide ja earenoamážit fuolahit dán joavkku. Lávdegoddi ii leat ovttaoaivilis válgáláhkalávdegottin ahte eará bealit, nugomat suohkaniid bienasta bitnii reguleren, gálgá deattuhuvvot eanet go ahte sihkarasttit doaibmahehttejuvvon olbmuide duohta válga oassálastinvejolašvuođa. Muhtun doaibmahehttejuvvon olbmot maid vásihit easttagiid das ahte searvat politihkkalaš bargui. Váttisvuođat rievdadit doaibmahehttejumi ektui. Olbmuide geain lea lihkadaneastta leat váttisvuođat ahte suohkanstivralanjat eai leat sidjiide heivehuvvon. Sidjiide geain leat oaidninváttut sáhttet leat váttisvuođat lohkat ¶ čállosiid. Iige buot suohkanstivrra lanjaide ge leat bidjon telefiškkon (teleslynge), mii dagaha váttisin searvat sidjiide geain leat gullanváttut. Sis geain leat gullanváttut ja dárbbašit dulkka, de mearrádus ahte go dušše ožžot ávkkástallat dulkka 70 diimmu jagis de dat gáržžida oassálastinvejolašvuođaid. Buohkat, jus válljejuvvojit, vásihit dávjá praktihkkalaš váttisvuođaid maid álggos šaddá čoavdit ovdalgo sáhttet álgit politihkkalaš doibmi. ¶ Ekonomálaš eallindilit ¶ Čálgopolitihka váldomihttun lea láhččet oadjebasvuođa joavkkuide geat ellet váttis ja vártnuhis dilis. Buohkat galget oažžut govttolaš oasi servodaga ávnnaslaš riggodagain ja riggodagat galget juogaduvvot buorebut ja vuoiggaleabbo go odne. Olbmot geain lea doaibmagáržžideapmi lea oktiibuot mealgat heajut eallindilli go muđui álbmoga gaskamearis. Juohke logát olbmos lei jagi 1995 guđasis heajut dehe mealgat heajut eallindilli. Olles álbmogis lei dušše 28% dákkár heajos dili. Dušše 14% lei hui buori dehe oalle buorre eallindilli. Erohusat gaskal doaibmahehttejuvvon olbmuid ja earáid leat stuorit vuorraset gearddis go nuorabuin, muhto leat maid doaibmahehttejuvvon nuorat geain lea váttis eallindilli. Jagi 1995 ledje dállodoaluin mas ledje doaibmahehttejuvvon olbmot gaskamearálaš dienas sullii 15% unnit go dállodoaluin gos eai lean doaibmahehttejuvvon olbmot, ja gaskamearálaš dienasdássi doaibmahehttejuvvon olbmuin lea dušše golbma-njealljádasat go muđui álbmogis. Ollu doaibmahehttejuvvon olbmuin lea stuorit dárbu dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusaide, bátnedikšunbálvalusaide ja dálkasiidda ja leat danin stuorit golut. Mánnosaš gaskamearálaš golut iešguđetlágán dálkasiidda lea mealgat stuorit vuostáiváldiide vuođđoja veahkkedoarjaga dihte go muđui álbmogis. Lassin dábálaš dearvvašvuođagoluide, de leat oallugin maiddái liigegolut doaibmahehttejumi dihte. Norggas eai gávdno makkárge dieđut dákkár liigegoluin, muhto ruoŧa guorahallan duođašta ahte bealis doaibmahehttejuvvon olbmuin ledje čiegus golut badjel 10 000 ruvnno ovddas jagis. Maiddái Norggas lea geafivuohta váttisvuohtan soames doaibmahehttejuvvon joavkkuin. Olles 73%, dehe birrásiid 10 000 lámisoajuhuvvon olbmo fuolahit vuolil 18 jahkasaš mánáid, ja sis lea dienas mii lea vuolábealde vuolimus dienasráji. Lea maiddái nu ahte nissonolbmuin lea heajut dilli go dievdduin oadjoortnegiid oktavuođas. Erohusat gaskamearálaš ealáhatdoarjagis gaskal nissoniid ja dievdduid leat stuorrát, ja rivdet heajut guvlui boahttevaš jagiid liigeealáhatvuogádaga ovdáneami dihte. ¶ Váilevaš bargomárkanoassálastin lea stuorimus eastta dasa ahte lea bálká mainna birge. Sulli bealli doaibmahehttejuvvon olbmuin leat barggu haga geain oadju lea áidna dienasgáldu. Oadju lea mealgat unnit go bargobálká. Gaskamearálaččat leat maid doaibmahehttejuvvon olbmuin unnit bálkkát. Oallugat barget oasseáiggi, muhto maiddái erohusat fidnoválljemis ja oahpus sáhttet dagahit erohusaid. Oahppu lea dehálaš eaktun bargooassálastimii. Oahpus ja earenoamážit alitoahpus, lea mealgat stuorit mearkkašupmi doaibmahehttejuvvon olbmuide go earáide dasa ahte ožžot go barggu. Dilálašvuohta nugomat ahki ja oahppu sáhttá čilget manne eai leat seamma oallu doaibmahehttejuvvon olbmot dábálaš dienasbarggus go earát, muhto maiddái bargomárkana ja oadjovuogádaga iešvuogit, nugomat hilgondoaimmat leat dehálaš muittuhansánit. Nubbe eará eastta lea doaibmahehttejumi dihte lassigoluid váilevaš buhtadeapmi. Álbmotoadju gokčá oasi lassigoluin, muhto arvat iskkadeamit duođaštit ahte oallugat geat ožžot vuođđo- ja veahkedoarjaga eai oaččo ollásit buhtaduvvot iežaset lassigoluid. Danin lea vuođđu dadjat ahte mihttu sihkarasttit vuoiggalaš juogadeami gaskal dietnasiid ja eallindili ja doaibmahehttejuvvon olbmuid duođalaš dilli ii dávis. ¶ Oláheapmi ¶ Fysihkkalaš birrasa oláheapmi ¶ Odná dilálašvuohta lea nu ahte olgobirrasa ja visttit oláheapmi ja geavatlašvuohta ii dagat doaimmashehttejuvvun olbmuide oassálastima mii earáiguin lea seammaárvosaš. Ulbmilat mat ovdanbohtet politihkas leat buorit, muhto lávdegoddi ohccála dáhtu ja doaimmaid mihtuid oláheamis. Dasa eai leat bidjon áigemearit, ráŋggáštanmearrádusat eaige ekonomálaš movttidandoaimmat mat dagahivčče ahte bajitdási mihtut oláhuvvojit Norggas, nu movt oallu eará riikkat leat dahkan. Vaikko maŋimus 20-25 jagis lea leamašan ovdáneapmi, de lea ain oallu mii lea dagakeahttá. Leat stuora erohusat fáttás fáddii suohkanis suohkanii. Ii unnimusat leat erohusat das makkár doaibmahehttejumi ektui doaimmat heivehuvvojit. Eanemus doaimmat álggahuvvojit olbmuid ektui geain leat lihkadanváttut, muhto maŋimus jagiid leat váttisvuođat mat gusket sisbirrasii ja nuoskkideapmái deattuhuvvon. Leat čađahuvvon mealgat unnit doaimmat heivehuvvon čalmmehemiide, bealljehemiide ja olbmuide geain leat kognitiivvalaš váttisvuođat. Dat mii dás orruleamen vuođđoipmárdus lea ahte vuolil bealli dárbbašlaš doaimmain joksat vuođđooláheami leat čađahuvvon. Dát guoská váttisvuođaide ¶ mas čoavddus lea dovddus, ja mas čovdosat leat namuhuvvon láhkaásahusain ja čujuhusčállosin- čovdosat ja doaimmat mat eai áibbas čielgasit leat namuhuvvon illá čađahuvvojit. Lea earenoamážit láhkaásahusgáibádusain geavatlašvuhtii doaibmahehttejuvvon olbmuide mat hilgojuvvojit. Dát guoská earenomážit bargovisttide ja álbmotvisttiide. Stuorimus váttisvuohtan orru leame go lea vejolaš dohkehit spiehkastemiid. Vaikko lea nu ahte ii galgga álki dohkehit spiehkastemiid, de dat dávjá dohkehuvvojit. Hálddašanlága dieđihangeasku hárve čuvvojuvvo, ja doaibmahehttejuvvon organisašuvnnat hárve dehe eai goassege oažžo dákkár áššiid gulaskuddamii. Maiddái eiseválddit deattuhit spiehkastanáššiid logu unnidit, ja johtočálus T 5/99, oláheapmi buohkaide lea veahkkeneavvu dán oktavuođas, muhto lea beare árrat čilget johtočállaga váikkuhusa. Plána ja huksenlágas leat ráŋggáštanmearrádusat, muhto eai gávdno čujuhusat ahte diet mearrádus goassege lea geavahuvvon. Eará riikkain ráŋggášteapmi (omd. sáhkku ja geavahusgielddus) lea doaibmilis reaidun joksat oláheami buot dásin. Plána ja huksenláhka mearrida geavaheaddjioassálastima plánaproseassas, muhto oassálastin gulahallandásis dušše deaivida 37% suohkanin. Huksenáššiin ii gávdno mearrádus mii dáhkida geavaheaddji oassálastima, mii lea dagahan ahte doaibmahehttejuvvon olbmuid organisašuvnnat plánendásis oallu stuorit huksenprošeavttain maŋimus jagiid oalát leat hilgojuvvon. ¶ Oláheapmi buktagiidda árgabeaivválaš eallimis. ¶ Buktagiid universella hápmen ja buvttadiehtojuohkin lea leamašan guovddážis, muhto dattetge eai oro namahanveara bohtosat. Váilevaš buvttatdieđuid láhččen dagaha ahte čalmmeheamit, bealljeheamit ja sii geain leat kognitiivvalaš váttisvuođat hilgojuvvojit, seammásgo eastada iešheanalisvuođa. Earenoamážit čalmmehemiin leat stuora váttisvuođat. Olbmuide geain lea astma- ja allergiijavigit sáhttá váilevaš diehtojuohkin dagahit duođalaš váikkuhusaid. ¶ Dieđuid gávdnamis ¶ Dieđut mat odne juhkojuvvojit norgga mediaid bakte leat unnán hápmejuvvon nu ahte buohkaide lea ávkin. Sis geas leat gullanváttut, oaidninváttut ja lohkan- ja čállinváttut vásihit ahte sii duvdojuvvojit eret diehtojuohkinsuorggis. Bealljeheamit leat, nu movt Norgga Bealljehemiidlihttu oaidná, duvdojuvvon olggobeallai diehtojuohkinservodaga, mii dagaha ahte bealljeheamit dávjá ožžot unnit dieđuid servodat dilálašvuođain. Radio lea veadjetmeahttumis diehtojuohkingaskaoapmin. Fáktá ja digaštallanprográmmat TV´s eai tekstejuvvo eaige dulkojuvvo. Bealljehis olbmuin lea heajos giellaipmárdus ja lohket unnit áviissaid go earát. Go nu unnán dieđuid juhkojuvvojit mearkagilli, de dat váikkuha ahte bealljehemiide lea váttis vuhtiiváldit iežaset politihkkalaš, siviila ja sosiálalaš vuoigatvuođaid. Guovlu ii leat láhkanjuolggadusa bakte regulerejuvvon, ja leat váilevaš čujuhusat ja mearrádusat mat sihkarastet doaibmahehttejuvvon olbmuide seamma dieđuid go earáide. Dál leat bargamin vuogádagain man bakte TV-sáddagat tekstejuvvojit njuolga, nu ahte bealljeheamit sáhttet čuovvut servodatdigaštallamiid. Vuogádat leat juo anus USA´s, Stuor-Británnias ja Nederlánddas. USA´s leat lága bakte geatnegahttan ahte buot TV-apparáhtain stuorit go 13 dumá, gálgá leat (čalmmus teaksta jus deaddila boalu), ja buot sisriikkalaš ođasprográmmain, beakkán TV-ráidduin, falástallanprográmmain ja máinnussáddagin eahkedit galgá leat teaksta maid sáhttá TVsuojus oaidnit. Stuorimus váttisvuohtan Norgii leat ahte mis vuos eai leat dárbbašlaš vuođđonávccat nugomat nášunála giellavuorká. USA´s lea maid nu ahte buot almmolaš TV-diehtojuohkinprográmmat, mat leat ruhtaduvvon stáhtalaš ruđaiguin, galget sáddejuvvot vuogádagain. Lávdegoddi váillaha čujuheaddji álbmotlaš standárda dieđuid ovdanbuktimis, ja čujuha Dánmárkui gos juo lea ásahuvvot kvalitehtasihkarastinvuogádat mii bidjá gáibádusaid ja dárkkista stáhtalaš interneahtafierpmmi sidduid hámi. Lea ollu dagakeahttá ovdalgo áviissat, radio ja girjjálašvuohta lea hápmejuvvon nu ahte leat olámuttos ja geavatlaččat buohkaide, vaikko Norggas leage leamašan ovdáneapmi maŋimus jagiid, ovdáneapmi mii vuosttamužžan lea movttiduvvon Ráđđehusa doaibmahehttejuvvon doaibmaplána prošeaktaruđaiguin. ¶ Teknihkkalaš veahkkeneavvut olámuddus ¶ Veahkkeneavvuid oláheapmi lea suorgi mas Norga, vaikkovel leat váilivuođat, lea ollen guhkkelii go eará riikkat. Veahkkeneavvosuorgi lea maŋimus guoktelot jagi bures lassánan, ja lea maid ožžon buori politihkkalaš beroštumi ja vuoruheami. Riekti veahkkeneavvuide lea dehálaš vuoigatvuohta, danin go veahkkeneavvuid oláheapmi lea dehálaš mearkkašupmi iešheanalisvuhtii ja oassálastimii. Universella hábmen ii goassege hilggo veahkkeneavvuid dárbbu, muhto sáhttá dárbbu geahpidit. Vuosttažettin ferte norgalaš veahkkeneavvuid vuoigatvuođa- ja juogadanvuogádaga gohčodit buorren, muhto oallugat oaivvildit ahte fágalaš juohkin maŋimus jagiid lea hedjonan hálddašeami deadduheami ektui. Vuogádat doaibmá iešguđetládje fylkkas fylkii ja leat ain stuora hástalusat das ahte buoridit kvali ¶ tehta bálvalusain mat fállojuvvojit. Riekti veahkkeneavvuide lea máŋgga láhkaásahusain gáržžiduvvon go leat biddjon eavttut, nugomat doarjjasturrodaga rádjá (gullanapparáhta), diibmomearri jagis (dulka) ahki (veahkkeneavvut hárjehallamii / movttideapmái) ja váikkuhusat ja váikkuhus lea ahte ii fállojuvvo seammaárvosaš fálaldat iešguđetge joavkkuide. Vaikkovel geavaheaddji oassálastin leage láhkanuolggadusa bakte nannejuvvon, de organisašuvnnat vásihit ahte sin oaivilat eai vuhtiváldojuvvo doarvái bures, ii indiviida- iige vuogádatdásis. ¶ Fievrrideapmi ¶ Fievrruid gávdnamis lea oassálastima eaktun ollu eará guovlluin, nugomat skuvlla, barggu, asttoáiggi ja kultuvrra. Máŋga politihkkalaš čállosa 1990-loguin deattuhit ahte mihttun lea oktasašfievru buohkaide. Dattetge lea gaskka ovttastahtti fievrridanpolitihka mihtus ja odná duođalaš dilis. Praktihkkalaš doaimmat politihkkalaš mihtuid oláheamis eai leat leamašan doarvái buorit. Johtáleaddjin vásihit doaibmahehttejuvvon olbmot stuora easttagiid. Oallugat bággejuvvojit avkkástallat earenoamáš fievrruid go almmolaš fievrrut eai leat láhččejuvvon buohkaide. Našunála fievrridanplána 2002-2011 geardduha mihtuid ahte galgá leat oktasašfievru buohkaide, muhto plánas eai evttohuvvo makkárge konkrehta doaimmat mihtuid joksamis. Oallu eará riikkat, nugomat Eŋglánda, Ruoŧŧa ja USA sáhttet, čielga ja beaktilis veahkkeneavvo geavaheami dihte (lágat, ráŋggáštusat, doaibmalobiid, áigemeari doaibmaplánat ja ekonomalaš doaimmat), duođaštit ahte oktasašfievrru oláheapmi lea buoret go Norggas ja mealgat buoret ovttasdoaibma mihtu ja duohtavuođa gaskkas. Johtolatdepartemeanta lea árvvoštallan lágaid čađaheamis, muhto lea gávnnahan ahte gustovaš njuolggadusčállosin leat mearrádusat maid vuođul sáhttá gáibidit oláheami. Láhkaásahusain eai leat diekkár konkrehta gáibádusa. Busse ja dákse doaibmalobi juohkima oktavuođas eaige biddjo gáibádusat. Danin leage stuora gaska politihkkalaš mihtu ja duohtavuođa gaskkas. ¶ Oláheapmi stašuvnnain ja stašuvnnaide ¶ Iešguđetlágán doaimmat maŋimus jagiid leat váikkuhan buoret guvlui dasa mii guoská oláheapmái stašuvnnain ja terminálain sihke luodda, ruovdemáđiijá, áibmo ja mearra fievrruide, earenoamážit doaibmahehttejuvvon olbmuide. Lea dattetge ain nu ahte eai buohkat vel sáhttá ávkkástallat fálaldaga. Iešguđetge joavkkut vásihit iešguđetlágán váttisvuođaid. Olbmuin geain leat lihkadanváttut leat váttisvuođat go boares ruovdemáđiijá vovnnáid oláheapmi ii leat nu buorre, ja ođđa ja stuorit stášuvnnain ges lea heajos čalmmálaš geavaheaddjidieđut (galben, čálahámit, čuovga ja váilevaš symbolageavaheapmi) mat dagahit váttisvuođaid olbmuide geain leat áiccanváttut. Bealljehis olbmuin ges leat váttisvuođat gullat dieđut mat juhkojuvvojit skájanasaid bakte go ii leat telefiškkan (teleslynge), ja rievdadeapmi bálvaleaddji rasttidanbáikkis iešbirgejeaddji rasttidanbáikái lea hástalussan buot joavkkuide. Plána ja huksenláhka oktan teknihkkalaš láhkaásahusain, bidjá gáibádusa dasa ahte láhččet dili olbmuide geain leat áiccan- ja lihkadanváttut, ja gáibádusat leat nu ahte galggašivččii vuođđudit buori čovdosiid. Gáibádusat leat doaibmagáibádussan hápmejuvvon, eaige danin leat nu ahte eai sáhte rievdaduvvot. Dávjá gáibádusat eai čuvvojuvvo, eaige leat makkárge váikkuhusat huksejeaddjái. Ráŋggášteamit, mat leat leamašan beaktilat ameriikkalaš politihkas go almmolaš ruđaid leat juohkán, eai leat geavahuvvon Norggas. Danin vásihit ahte áloládje ráhkaduvvojit easttagat doaibmahehttejuvvon olbmuide iešguđetge prošeavttain. Velá ođđa prošeavttat, nugomat váldogirdišillju ja ođđa Našunálteáhtera stášuvdna, huksejuvvojit nu ahte leat easttagat doaibmahehttejuvvon olbmuide. ¶ Sisa- ja olggosbeassan ¶ Lágat ja njuolggadusčállosat eai doarvái bures sihkkarastte oláheami go fievrruide galgá sisa ja olggos. Ruovdemáđiijá láhkaásahusat gáibidit láhččema sidjiide geain leat áiccan- ja lihkadanváttut, muhto eai dátge gáibádusat leat áibbas čielgasat ja lea danin dárbu nannoset gáibádusaide. Eanas oktasašfievrrideapmái juolluduvvo stáhtadoarjja, muhto stáhta ii leat válljen sorjjástit doarjaga dasa ahte fálaldat árjjida mearriduvvon standárda. Fylkasuohkaniin lea vejolašvuohta bidjat oláhangáibádusa go juolludit doaibmalobi busse- ja feargafidnodagaide, muhtu lávdegotti dieđuin dát vejolašvuohta ii leat geavahuvvon. ¶ Mátkkošteaddji mielde fievrrus ¶ Mátkkošteaddjin oallugat maid vásihit gáržžidemit. Beaktilastin ¶ fuoladoaimmaid ¶ rievdan ¶ hilgu iešguđetge joavkkuid. Boradanvovdna gáibida johtaleami (mobilitet) almmá juvlastuolu haga, ja ollu teknihkkalaš čovdosat gáibidit buori áiccannávcca. Dát dagaha ahte olbmot geat ovdal ledje iešbirgejeaddjin, dál dárbbašit earáin veahki. ¶ Geavaheaddjin galget doaibmahehttejuvvon olbmot eanemus lági mielde bálvaluvvot dábálaš vuogádagaid láhččema bakte. Earenoamáš čovdosat galget leat las ¶ sin. Oallu olbmot leat geavahišgoahtán earenoamášfievrruid dan dihte go oktasašfievrrut leat doaimmashehttejeaddjin. Fylkasuohkanlaš fievrobálvalus rievddada garrasit sihke sisdoalu ja viidodaga dáfus suohkaniid ja fylkkaid gaskkas, ja leat stuora erohusat das makkár joavkkuide juolluduvvo fievrofálaldat. Olbmot geat dárbbašit fievrofálaldaga eastaduvvojit oassálastit váilevaš fálaldaga dihte. Oallu báikkin ii juolluduvvo fievru oahppo- ja bargomárkkiide, mii ii heive mihtui ahte doaibmahehttejuvvon olbmuid ii galgga áiddastit váldimis oahppu ja barggu. Lea vuos beare árrat dadjat makkár váikkuhus lea geahččalanortnegis mas ožžot fievrru go váldet oahpu dehe barggu. Doarjja biilaoastimii lea hui dehálaš riekti, ja oallugiidda eaktun jus galget sáhttit bargat, ja searvat árgabeaivválaš doaimmaide. Ortnegiid gáržžideapmi maŋimus jagiid lea dagahan mealgat heajut fálaldaga geavaheddjiide. Uvssas-uvssa rádjái fáladahkii ii leat ráhkaduvvon doaibmaplána, vaikko johtolatdepartemeanta dan jearahii nu árrat go 1992. Maiddái doaibmahehttejuvvon organisašuvnnat ja politihkkarat leat máŋgga geardde jearahan dákkár plána. Eiseválddit leat ráhkadahttan čujuheaddji njuolggadusaid, muhto dain ii leat makkárge árvu go eai leat geatnegahtti njuolggadusat. ¶ 10 Diehtojuohkin ja gulahallanteknologiija ¶ Diehtojuohkin ja gulahallanteknologiija ii leat velá ovttaárvosaččat olámuttos buohkaide. Sivvan lea ea.ea. go suorgi ii leat ovdánahttojuvvon rustegiid ja prográmmaid dáfus ahte lea almmulaččat láhččejuvvon, vaikko muhtun surggiin dáinna bargojuvvo. Teknologiijas leat vuostelasvuođat go dat rahpá ođđa vejolašvuođaid seammásgo gidde eará. Oallu doaibmahehttejuvvon olbmot duvdojuvvojit eret dehálaš guovlluin, nugomat oassálastin sosiála oktavuođain, politihkas, vejolašvuođain váldit oahpu ja barggu. Dat mii dán suorggi dovdomearkan lea ahte eai leat ráhkaduvvon oallu geatnegahtti mihtomearit eaige stáhtalaš eiseváldit ge leat bidjan makkárge áigumušaid movt sihkarasttit dásseárvvu doaibmahehttejuvvon olbmuide. Ráđđehusas lea eNorga-plánain mihttun ahte Norga galgá leat diehto- ja oahpposervodat mas buohkat oassálastet. Viidáset galgá Norga leat máilmmi njunnožis interneahta fierpmádaga ja giehtatelefuvnnaid geavaheamis. Doaibmahehttejuvvon olbmuid ektui de leat unnán konkrehta árvalusa maid bargat. Veahkkedoaimmaid geavaheamis nugomat láhkaheivehemiin ja oastinpolitihkkain de leat soames riikka joavdan guhkelii go Norga dásseárvvu vuhtiváldimis. Vásáhusat USA´s čájehit ahte iešguđetlágán reguleremat ja ráŋggáštanvejolašvuođat, ea.ea ahte ii beasa ávkkástallat almmolaš oastimiid, sáhkut ja vahátbuhtadasat, leat dagahan ahte suorgi ieš álgá deattuhit diehtojuohkima ja movttidahttit ovdánahttindoaimmaid. Dat mii orruleamen boađus go Norga ii deattut garraset stivren- ja veahkkeneavvuid dán suorggis, de maiddái eará báikkolaš doaimmain lea garžžiduvvon beaktu. ¶ Diehtojuohkinservodat lea guovtteávjjut miehkki ¶ Teknologiija doaibma nu ahte lea sihke oassádalli ja olggušteaddjin. Interneahtta dagaha vejolažžan gulahallat earáiguin teavstta, hupmáma dehe govaid bakte, giehtatelefuvdna sáhttá atnot teakstatelefuvdnan ja dihtormášiidnan. Muhto sii geas eai leat dát rustegat, dehe eai máhte daid atnit, sii olgguštuvvojit. ¶ Bálvalusdoaimmaid automatiseren ođđaáigahašteknologalaš vuogádahkii, dagaha váttisvuođaidoallugiidda. ¶ Doaibmahehttejuvvon olbmot eai leat ovttalágánat ja seamma čoavddus ii heive buohkaide. Dat mii muhtumiidda lea buorre ii dáidde earáide obage heivet. Olbmuin geain leat oaidnin-, lihkadan- dehe kognitiivvalaš váttut leat iešguđetlágán váttisvuođat avkkástallat gráfalaš fálluid dehe mákšinautomáhtaid. ¶ Gáržžideapmi lea gáibádusain maid eat ovddit ¶ Diehtojuohkinteknologiija dagaha vejolašvuođa lágidit hui fatnilis čovdosiid. Teknologiijain sáhttá buorebut go ovdal fáluhit dárkilis ja spesialiserejuvvon čovdosiid. Omd. gávdnojit dihtorprográmmat mat hupmet telefuvnnas, satelihtta ságastallančujuheaddji ja mikroprosessor bealljeapparáhta mii buorida gulu. Lea maid vejolaš heivehit ollu eará doaimmaid standárdačovdosiidda ja dihtorprográmmaide. Gáržžideapmi gal leat iešalddis teknologiijas, muhto vuostažettin ekonomálaš ja politihkalaš vuoruhemiin.Gávpemárkan stivre teknologiija ovdáneami, ja doaibmahehttejuvvon olbmot eai leat stuora geavahanjoavkun. Jus ii leat bajitstivrejupmi, de doaibmahehttejuvvon olbmot duvdojuvvojit eret, danin go sii čujuhuvvojit earenoamáš čovdosiidda, mat lea divraseabbon oastit ja lea heajut kvalitehta go standárdačovdosiin lea. Dat mii leat dehaleamos eastta dábálaš olaheapmái lea váilevaš láhkareguleren, váilevaš njuolggadusat ovdáneapmái ja geavaheapmái, váilevaš standárda ja gáibádusa movt rustegat ja prográmmat galget hápmejuvvot ja váilevaš strategiijat almmolaš oastimii ja heivehuvvon teknologiija geavaheapmi. ¶ Ássanpolitihka váldomihttu lea ahte buohkat galget háldet buori ássanviesu buori ássanbirrasis. Nu guhkas go vejolaš galget buohkat sáhttit atnit ávkki seamma čovdosiin. Váilevaš ollislaš jurddašeapmi ja vierut movt vuhtiiváldit iešguđetge dárbbuid mat leat viesuin doaibmahehttejuvvon olbmuide leat leamašan Norgga ássanpolitihkka dovdomearkkat. Go leat plánen ja huksen ássanviesuid de leat váldan vuođu olbmuin geain ii leat doaimmashehttejupmi. Dat mii maŋimus logi jagis lea deattuhuvvon lea ahte ássanpolitihkka galgá leat oassádallin, ja sidjiide geain leat veahkkedárbbut galgá fállojuvvot iežas viessu okta veahkkefálaldagaiguin ovdalgo institušuvnnasaji. Vaikkovel dát leat deattuhuvvon, de leat ain oallu doaibmahehttejuvvon olbmot ¶ geat ¶ leat ¶ sirrejuvvon ¶ institušuvdnalágán dilálašvuhtii. Norgga láhka ii vuođđut oktagaslaš vuoigatvuođa heivehuvvon ásodahkii, vaikkovel sosialbálvaluslágas lea mihttun ahte buohkaide galgá addot vejolašvuohta iešheanalaččat ássat ja eallit. Doaibmahehttejuvvon olbmuin geat ovdal ásse institušuvnnain lei riekti ásodahkii heaittihanlága bakte, muhto ruovttus ássi doaibmahehttejuvvon olbmot eai ožžon seamma vuoigatvuođaid, mii lea dagahan ahte oallugat ain vurdet oažžut iežaset ásodaga. Leat ain olbmot geain leat iešguđetlágán doaibmahehttejumid geat ásset boarrásiid ja buhcciidruvttuin, muhto orru leame nu ahte movttidandoarjja mii galggai movttidit olggosfárrema, lea doaibman nuorabuid fysalaš doaibmahehttejuvvon olbmuid ektui. ¶ Ásodaga ja ássanguovllu oláheapmi ¶ Leat oallu olbmot geat vásihit doaimmashehttejeaddji easttagiid ja váilevaš oláheapmi dagaha doaibmahehttejuvvon olbmuide unnit vejolašvuođaid ássodaga olaheamis. Plána ja huksenlágas eai leat láhkamearrádusat mat earenoamážit sihkarastet olaheami doaibmahehttejuvvon olbmuide. Láhka iige leat doarvái čielggas das ahte sáhttá gáibidit eallinagistandárda reguleren ja huksehanplánain. Váikkuhus lea ássodagat mas dušše unna oasáš lea nu ahte lea olámuttos buohkaide. Lávdegoddi oaivvilda ahte láhka ja njuolggadusčállosat dán suorggis leat beare heitogat ja maid ahte eai leat leamašan doarvái čielgasat das ahte dagahit ássodagaid eanet olámuttos. Viessobáŋkku ássodatdoarjagin ja loatnalasahusain, mat lea ekonomálaš veahkkeneavvut joksat oláheami ja eallinagistandárda, eaige leat leamašan doarvái buorre beaktu. Lea gal ain politihkkalaš mihtun ahte ássanviesuid lohkku ja ássodatguovllut main lea eallinagistandárda galget lassánit ja ahte lea dehálaš gávdnat ođđa veahkkeneavvuid maid lea rievttes beaktu. ¶ Gáržžideami ássanviesuid válljemis ¶ Ollu doaibmahehttejuvvon olbmuin leat gáržžiduvvon vejolašvuođat viesu ja ássanbáikki válljemis. Sivvan ii leat dušše váilevaš oláheapmi ja siskkáldas struktuvra, muhto maiddái ahte bálvalusfálaldat muhtun suohkanin lea heivehuvvon dihto ásodagaide. Válljenvejolašvuođat leat earenomážiid gáržžiduvvon olbmuin geat dárbbašit sihke láhččejuvvon ássodagaid ja bálvalusaid. Fuolahusásodagat ovttas bálvalusaiguin huksejuvvojedje álggos fálaldahkkan vuorrásiidda geat dárbbašedje earenoamáš divššu, muhto maiddái doaibmahehttejuvvon olbmuid ja eará dikšodárbbašeaddjit leat maŋimus jagiid heivehuvvon dákkár fuolahusbirrasiidda. Olbmuin geaidda fállojuvvo fuolahusviessu, leat dávjá unnán vejolašvuohta ieš válljet ásodaga, ja bákkejuvvojit oktasašvuhtii earáiguin maid dávjá vásihit dego smávva-institušuvdnan. Orru leame nu ahte ássan ja bálvalusfálaldat hápmejuvvojit suohkanit gánnihahttin ja beaktilvuođa dárbbuid vuođul, ovdalgo čovdosit mat buoremusat leat ávkin ovttasgassi. ¶ Ásodatpolitihkka rievdá suohkanis suohkanii. ¶ Vuostamužžan orru ásodatpolitihkka vuođđun leamen kategoriijajurddašeapmi. Doaibmahehttejuvvon olbmot dávjá árvvoštallojuvvojit oktan joavkun, mas leat seammalágán dárbbut, sávaldagat ja eavttut. Ásodat leat hárve integrerejuvvon dábálaš ásodagaiguin. Bálvalusat heivehuvvojit ásodahkii iige ovttaskas olbmo dárbbuide. Doaibmahehttejuvvon olbmuin leat maid unnán vejolašvuođat fárret eará suohkanii. Suohkanii gosa fárre leat geatnegasvuohta vuostáiváldit ja láhččet veahkkefálaldaga, muhto ii leat geatnegahtton čuovvut veahkkefálaldaga maid oaččui dan suohkanis gos fárrii. ¶ Ekonomiija ¶ Doaibmahehttejuvvvon olbmuin leat dávjá unnit dietnasat go earáin, seammásgo leat stuora lassigolut doaimmashehttejumi dihte. Ekonomiija maid gáržžida ásodagaid ja čovdosiid válljemis. ¶ 12 oahppu ¶ Mánáidgárdi ¶ Mánáidgárdi lea institušuvdna mii buoremusat orru doaibmamin mánáid ektui das ahte fáluhit mánáide ve ¶ jolašvuođa oassálastit seammásgo lea oassádallin. Buori mánáidgárddit ásahit oassádalli birrasa, ja mánáin lea stuora vuođđu čájehit fuola solidaritehta stoahkama bakte nu ahte heivehit njuolggadusaid ja stohkosiid nu ahte doaibmahehttejuvvon mánát maid sáhttet searvat. Ollu váhnemat šaddat váidagiid bakte bargat oaččuhit mánáidasaset dohkkalaš fálaldaga. Guorahallamat čájehit ahte leat duođalaš váilivuođat ollu mánáidgárddit fysalaš oláheamis, sisbiras ja olgobiras. Earenoamášvuohta mánáidgárdesuorggis lea ahte buot surggiin gos leat doaimmashehttejeaddji easttagat, leat maid veahkkeneavvut mat geavahuvvojit. Stuora váiddaáššit lohku mat leat duođaštuvvon, duođašta ahte lágat doibmet, muhto ahte áddjás bargu oažžut dohkkalaš fálaldaga. Obbalaččat oavvilda lávdegoddi ahte rievttes strátegiijaid leat geavahuvvon go mánáidgárde suorggis leat geavahan láhkageatnegahtton ovdamuni, lága bakte mearriduvvon riekti earenoamášpedagogalaš veahkkái, ja čadni doarjagat doaibmahehttejuvvon mánáid dili láhččemii. Muhto leat beare oallu váidaga dan ektui ahte sáhttá leat duhtavaš, ja sáhttá jearrat ahte leago PP-bálvalus doarvái iešlágalaš suohkana ekonomiijas ja maiddái dan ektui ahte galgá doaibmat áššedovdi ásahussan. ¶ Vuođđoskuvla, joatkkaoahpahus jarávisolbmuidoahpahus ¶ Skuvlavuogádagas leat dađistaga čađahuvvon oalle stuora rievdadeamit oktagaslaš vuoigatvuođaid hárrái mánáide, nuoraide ja rávisolbmuide. Lassi earenoamášoahpahus vuoigatvuhtii, leat maŋimus jagiid ođđa lágat mearriduvvon maid ulbmil lea buoridit kvalitehta ja riektesihkarvuođa. Dát guoská vuoigatvuhtii oažžut oahpu mearkagillii ja mearkagielas, ja riekti ohppui čuokkisčála. Dát gusto ođđa gáibádusaide áššedovdi čielggadeami sisdollui, ja mearrádusat movt suohkanat earenoamážit galget čilget manin áššedovdi čielggadeapmi ii čuvvojuvvo. Seammas leat maid mearrádusat mat gusket oktagaslaš oahppoplánaide ja ovttasbargui váhnemiiguin ja ohppiiguin earenoamášoahpahusas, lea oassin kvalitehta sihkarasttin doaimmain. Das lea maid árvaluvvon ahte ohppiid bargobiras galgá láhkageatnegahttojuvvot. Oahpahussuorgi, gitta alit oahpu rádjái, lea okta daid surggiin go doaibmahehttejuvvon olbmuin leat oktagaslaš vuoigatvuođat. Daningo dát suorgi leat lága bakte regulerejuvvon nu movt lea, de dat dáidá leat váikkuhan buoret guvlui ovdáneami maid leat oaidnán gitta 1970-loga rájes. Seammás lea oassádalli skuvla mearrediđolaš mihttu ja lea ain ollu dagakeahttá ovdal go skuvla joksá dien mihtu. Oassádalli skuvla lea skuvla mii ii earut gaskal dábálaš ja earenoamáš oahpahusa. Vuođđoskuvlla ja joatkkaoahpahusa dovdomearkkat leat ahte oahppit beare dávjá sirdojuvvojit eret dábálaš klássas, go galget hárjehallat juoga maid eai máhte. Skuvla lea beare unnán nagodan vuhtiiváldit earenoamáš beroštumiid oahpaheami oktavuođas, iige leat dahkkon doarvái joksat oassádalli skuvla mihtu. Dán suorggis ferte movttidahtti čađahit kordinerejuvvon ja mearrediđolaš ovdánahttinbarggu, bargu mas berre oassádallat guorahallamiid doaibmi buori vieruin, ja mearrediđolaš geahččalanprošeavttaid. Juohke háve go mánáidgárddis geargá ja álgá vuođđoskuvlii ja dasto joatkkaskuvlii de ásahuvvojit easttagat njoazes ja heajos ráhkkaneami dihte sihke skuvllaid ja suohkaniid /fylkasuohkaniid bealis. Dát guoská visttiid fysalaš láhččemii ja skuvlafálaldaga sisdoallui. Ohppiide dát mearkkaša kvalitatiivvalaš heajut skuvlaálgima go dat maid earát vásihit. Sis geas leat oaidninváttut ja dyslektihkarat eai oaččo ollášuvvot sin vuoigatvuođa oahpponeavvuide seammaládje go earát. Danin dáid joavkkuin ii leat duođalaš riekti oahpahussii go earáin. Das ii leat leamašan doarvái lága bakte mearridit vuoigatvuođa oahpponeavvuide, nu guhká go ráŋggáštanvejolašvuođaid eai leat čadnon vuoigatvuhtii. Stuora váilivuođat fysalaš oláheamis čuohcá sidjiide geain leat áican- ja lihkadanváttut. Ain huksejuvvojit ođđa skuvllat gos doaibmahehttejuvvon olbmot eai sáhtte atnit buot fágalanjaid skuvllas. Oslo suohkana iežas kontorfidnodat almmustahtii ahte buot gávcci osloskuvlla maid dárkkisteddje mat ledje ođastuvvon dehe áibbas ođđasat jagis 1999, ledje rihkkon plána- ja huksenlága gáibádusaid ahte skuvllat ja lanjat galge olámuttos doaibmahehttejuvvon olbmuide. Lea maid duođalaš doaibmahehttejeaddji eastta ahte nu oallu skuvllain lea nu heajos sisbiras ahte oahppit geat bures doibmet ruovttubirasas, šaddet doaibmahehttejuvvon go skuvlii bohtet. Seamma go dilálašvuođat ovdaskuvla agi mánáide, de oaivvilda lávdegoddi ahte sii orrot fuomášan beare ollu váiddááššit. Jahkkimis ferte njuolggadusčállosiid aiddostahttit ja álggahit ortnegiid mat eastadit suohkaniid dinemis ruđaid go hilgot dehe geahpidit áššedovdi neavvafálaldaga. Dás berre maid árvvoštallat ahte leago PP-bálvalus doarvái iešlágalaš suohkankássas áššedovdi doaimma ektui. ¶ Vuolgga skuvllas-bargui ¶ Lea eastta ahte skuvla ii doarvái bures ráhkkanahtte ohppiid bargoeallimii, ja iešalddis vuolggagii skuvllas bargui. Olles skuvlamanus váilu systemáhtalaš bargu mas bargu lea mihtun. Maiddái váilu čielggadeapmi das mii joatkkaskuvllaid sisdoallu galgá leat garrasit doaibmahehttejuvvon nuoraid ektui ja skuvllain váilu ain gelbbolašvuohta das makkár vejolašvuođat doaibmahehttejuvvon olbmuin lea bargoeallimis. ¶ Rávisolbmuid ektui gal dilli lea rievdan buoret guvlui go riekti vuođđo- ja joatkkaskuvlii dál lea láhkamearrádus. Dás lea Norga guhkelis ovddabealde eará riikkaid. Lea dattetge váttis oaidnit movt mihttu eallinagi oahppan buot rávisolbmuide galgá čađahuvvot go eai leat álggahuvvon doaimmat heivehuvvon olbmuide geat leat olggobealde bargomárkana. Lassija joatkkaoahpahusođastusas orru leame dakkár hápmi mii lasiha erohusaid gaskal sin geat leat bargoeallimis ja sin geat leat olggobealde. ¶ Alit oahpahus ¶ Alit oahpahus ii leat čuvvon seamma positiivvalaš ovdáneami go oahpposuorgi muđui. Dán suorggis juohke ovttaskas olmmoš vásiha stuora easttagiid, muhto dát ii leat servodatekonomálaččat jierpmálaš ge. Oahpahus lea vuođđudeaddji eaktun dasa ahte doaibmahehttejuvvon olbmot sáhttet bargat. Doaimmaid maid Girko,- oahpahus- ja dutkandepartemeanta lea álggahan alit oahpahusas leat beare heitogat, ja oahppoásahusain váilu doarvái ipmárdus das mii galgá dahkkot vai fállojuvvo buorre fálaldat doaibmahehttejuvvon studeanttaide. Eai oahpahusfáladagat eaige lohkandilalašvuođat leat doarvái buorit. Riikkat nugomat USA, UK ja Dánmárku leat atnán vuoigatvuođalaš beali vuođđun iežaset lágain mat dán suorgái gusket. Vásáhusat Amerihkas, gos lágat guhkimusat leat doaibman, lea ahte láhkaheiveheapmi lea dagahan ahte oahpahusbáikkit deattuhit láhččema ja ahte doaibmahehttejuvvon studeanttaid lohku lea lassánan. Lea hoahppu ásahit doaimmaid mat sihkarasttet ahte studeanttat geat mannu sivaid geažil atnet guhkit áiggi go doaimmasdearvvaš oahppit eai hilgojuvvot oahpahusain gánnihahttima dihte. Doaibmahehttejuvvon studeanttat atnet dávjá guhkit áiggi čađahit oahpu. Vuostamužžan dagaha doaibmi ¶ doaibmahehttejuvvon ¶ studeanttaide vejolašvuođa oažžut stuorit oahppoloanaid go earát ja dakko bakte divrudahttá oahpu. Nuppin sániin de ii leat doaibmahehttejuvvon studeanttain seamma vejolašvuohta oahppui go earáin. ¶ 13 Bargu ¶ Ollásii barggaheapmi lea ekonomalaš politihka bajitdási mihttu. Bargolinnjá lea válljejuvvon váldostrategiijan vai oláha mihtu. Bargolinnjá, mii mielddisbuktá ahte bargu galgá leat ovddemusas, eaktuda dattetge ahte juohkehaččas lea duođai vejolašvuohta válljet barggu. Dakkár válljenvejolašvuođat eai leat doaibmahehttejuvvon olbmuin odne, vaikko sis sáhttet leat buorit gelbbolašvuođat. Hui ollu doaibmahehttejuvvon olbmot gahččet olggobeallái bargoveaga danin go vuostáiváldet bargonávccahisvuođaoaju dehe eará doarjagiid, dehe leat biddjon bargohehttejuvvon olbmuid kategoriijii. Bargohehttejuvvon olbmuid eai rehkenastte leat válbmasin bargguide ja danin sii eai leat registrerejuvvon bargguheapmin. Almmolaš digaštallamat ja dutkamat leat unnán deattuhan doaibmahehttejuvvon olbmuid barggahandilálašvuođaid. Unnán dárkilis máhttu barggahandávjodaga ja duohta bargguhisvuođa birra doaibmahehttejuvvon olbmuid gaskkas, lea duođalaš hehttehussan oainnusindahkat dán bargguhisvuođa sosiálalaš váttisvuohtan. ¶ Indiviidaváste doaimmat ¶ Barggahanpolitihkka mii lea leamaš jođihuvvon doaibmahehttejuvvon olbmuid ektui lea eanasmuddui leamaš nu ahte bargguhisvuohta čilgejuvvo indiviidadásis. Adno juo diehttelassan ahte doaibmahehttejupmi lea váldosivvan bargguhisvuhtii. Dát bargguhisvuođa ipmárdus lea dagahan ahte adnojit ollu indiviidavuođđuduvvon doaimmat ja doarjjaortnegat. Gaskaoamit leat leamaš dan váste ahte galget divvut ja buhtadit doaimmashehttejumi. Doaibmahehttejuvvon olbmuid fysalaš, geavatlaš ja miellaguottulaš cakkiid divvun ja rievdadeapmi lea dábálaččat leamaš gaskkustanapparahta doaibmasuorggi olggobealde. Eiseválddiid nákcabidjamat jávkadit cakkiid ja nagodit birget olggušteami ja hilgun beliiguin lea leamaš beare láivi. Ii leat doarvái bidjat návccaid indiviiduálalaš buhtadeaddji doaimmaide. Lea maid dárbbašlaš láhčit dilálašvuođaid bargoeallimis, nu ahte buohkat sáhttet searvat iešguđet eavttuid vuođul. Norgga bargomárkanpolitihkka lea hui unnán leamaš dan guvlui ahte váikkuhit dehe rievdadit bargoeallima rámmaeavttuid. Amsterdamsoahpamuša artihkal 13 gieldá bargoeallimis vealahit doaibmahehttejuvvon olbmuid. Rávvagis lea aitto váldon atnui jorggu duođaštusdeattuheapmi vealaheami áššiid dáfus. Norggas lea aitto ásahuvvon láhkamearrádus suodji mii eastada olbmuid vealaheami sin doaimmashehttejumi dihte (bargobiraslága § 55a). Vásáhusat USA:s čájehit ahte ii-vealahanlágat jáhkkimis leat eanemusat ávkin sidjiide geat juo leat barggus. Norggas mii diehtit ahte bargoohccit ja bargoaddit dihtet unnán mearrádusaid birra ahte láhčit bargosajiid veahkkeneavvuiguin ja eará doaimmaiguin. Guhkes áššemeannudanáigi go ohcet dárbbašlaš veahkkeneavvuid dagaha stuora eahpesihkarvuođa ja bahámusat sáhttá vaikko bargofálaldat nohkat. Danin berre dárkilit čuovvut ođđa mearrádusaid. Doaibmahehttejuvvon olbmuid váilevaš earuheapmi lea leamašan váttisvuohtan bargomárkandoaimmaid dáfus. Iešguđet mállet ja dását doaimmashehttejumit váikkuhit hui iešguđetládje juohke bargái. Doaimmaid bistu ja viidodat ferte dan vuhtiiváldit. Bálká ¶ doarjjaortnet lea muhtin ovdamearka dasa ahte váilevaš earuheapmi bargoohcciin dagaha váidalahtti váikkuhusaid. Ortnega golmma jagi ráddjen čuohcá sidjiide geat dárbbašit bistevaš ortnegiid danin go sis leat heajubut bargonávccat go bargoolbmáin. Lávdegotti ¶ váikkuha bargonávccahisvuođaoaju njuolggadusaid geahpedeapmi dasa ahte olbmot geain leat garra doaimmashehttejumit dehe bistevaš vigit besset atnit ressursaideaset bargoeallimis. Bargu ja oadju lotnolagaid lea buorre ovdamearkan dasa ahte servodagas sáhttá ollu viežžat jus ávkkuha otná liiggásbargofámu ollásii. ¶ 14 Kultuvra – ja astoáiggefálaldagat ¶ Kultuvrra- ja astoáiggedoaimmaid oláheapmi lea dehálaš oassi doaibmahehttejuvvon olbmuid oktasaš politihkas. Dán suorggis maid gávdnojit muhtin cakkit mat hehttejit oassálastima ja muhtun muddui maid olgguštit olbmuid geain leat heajubut doaibmannávccat. Leat ain ollu hástalusat. Olbmot geain leat doaimmashehttejumit servet unnibut go earát kultuvrra- ja astoáiggedoaimmaide. Unnán oassálastin lea dan olis go fysalaš oláheapmi lea heittot, ja dat lea dan olis go olbmuin geain leat heajubut doaibmannávccat deaividit váttisvuođaide go leat olggušteaddji miellaguottuid, fievrredeami, lassigoluid oktavuođas ja dalle go dárbbašit veahki oassálastit doaimmaide. Leat váldon atnui máŋga iešguđetlágan gaskaoami, nugo movttidandoaimmat ja doarjjaortnegat maiguin ovddida dábálaš kulturásahusaid fálaldagaid. Muhtin suohkanat leat ásahan ofelastinortnega ja astoáiggevehkiid. Norgga Doaibmahehttejuvvon olbmuid Falástallanlihttu lea ráhkadan njuolggadusaid mot falástallanrusttegiid jv. galgá láhčit, nu ahte daid sáhttet doaibmahehttejuvvon olbmot geavahit. ¶ Oláheapmi ¶ Buot rustegat maid huksejit spealloruđaid doarjagiiguin galget nu ahte dat lea olaheamis ja geavahanládje olbmuide geain leat heajubut doaibmannávccat. Iskkadeamit čájehit dattetge ahte rusttegiid dohkálašvuohta ii leat álot gáibádusaid mielde. Dasa lea ovddemusat čilgehussan ahte gárvves rusttegiid čuovvolit ja bearráigehččet beare heittohit, muhto maiddái ahte suohkanat addet dispensašuvnnaid maŋŋel go rusttegat leat dohkkehuvvon ja spealloruđat juolluduvvon. Spealloruđaid mákset vuoruid mielde, ja okta ráŋggaštusvejolašvuohta lea bissehit máksámušaid jus eai čuovo gáibádusaid. Dát eaktuda ahte spealloruđaid juolludeaddji ásaha dássedis vuogi bearráigeahččat rusttegiid go daid huksejit. Lávdegoddi ii dieđe ahte dát vejolašvuohta lea váldon atnui. Lea váttis dadjat maidege makkár effeakta Kulturdepartementta rusttetgáibádusaid birra bagadusgihppagiin lea, muhto ollugat jearahit gihppagiid. Beassan girkovisttiide lea ollu buorránan maŋemus jagiid, muhtin muddui danin go Girkoráđi bealis leat dihtomielalaččat geavahan gaskaomiid (sierra konsuleantta, bagadalliid, telesáddenrusttegiid buot girkovisttiin, čuokkisčállojuvvon biibbal ja sálbmagirji j.e.). Bealjehisolbmuid organisašuvnnat dieđihit dattetge ahte rusttegiid bearráigehččet ja ortnegisdollet dávjá hui hejot. Lagasguovlluin ja vuoiŋŋastanguovlluin lea iešguđet dásat obbamáilmmásaš hábmen. Muhtin suohkaniin lea alla oláheapmi, dihtomielalaš vuoruheami geažil. Várrejuvvon láhčinruđaid geavaheapmi (ea.ea prošeaktadoarjja ja spealloruđat) čájehuvvojit leamaš dehálaš gaskaoapmin maiguin lea joksan buriid čovdosiid. Ollugiidda leat earáid miellaguottut stuora caggin go galget oassálastit. Ollugat garvet doaimmaid/lágidemiid go ballet olgguštuvvot. Dákko leat sihke mánát ja nuorat erenoamáš hearkkit. Lea dárbu doaimmaide mat sáhttet dagahit ahte eiseválddit, plánejeaddjit ja bálvalusapparahta bargit ožžot buoret ipmárdusa ja eanet máhtu. Ofelastinortnet lea dehálaš, ja ollugiidda lea eaktun, go galgá buoridit oassálastima vejolašvuođaid. Astoáiggeveahkit lea buorre ortnet, muhto stuora heittotvuohta ortnegiin lea ahte dat lea eaktodáhtolaš, ja suohkaniin dihtet unnán ovdamuniid birra mat leat go dan galgá váldit atnui. Ollu suohkanat leat geavahišgoahtán ortnega, muhto ruhtadit dan doarjjaolbmoortnegiin. Dalle sáhttá álkit čuožžilit heittot ja gilvaleaddji dilálašvuohta guokte guovttelágan bálvalusaid gaskii, main lea čielga guovttelágan sisdoallu ja mas dušše nubbi (doarjjaolmmošortnet) lea láhkaregulerejuvvon. Golut go geavaha iešguđetlágan kulturfálaldagaid dehe mátkkoštit lupmui olggušta ollugiid. Dat lea erenoamážit sin dáfus geat dárbbašit ofelaččaid ja dábálaččat šaddet máksit duppál hatti. ¶ 15 Dearvvašvuođa- ja sosiálbálvalus ¶ Norga lea riika gos čálgofálaldagat ja doarjjaortnegat leat bures huksejuvvon. Leat dattetge muhtin heittotvuođat dan ektui mot bálvalusat doibmet. Norgga čálgovuogádat eaktuda ahte juohkehaš ieš ohcala bálvalusdoaimma. Ieš ferte beassat sin ságaide, čuovvolit ja vejolaččat ovttastahttit iešguđet doaimmaid. Gáibida ressursaid ja návccaid galgat hupmat iežas ášši. Go álgga lea biddjon juohkehačča háldui, návccahis joavkkut šaddet erenoamáš rašit. Muhtimat báhcet áibbas olggobeallái vuogádaga, ja ollugat eai oaččo dan bál ¶ valusfálaldaga ¶ maid ¶ dárbbašit. ¶ Dearvvašvuođabálvalusaid iskkadeapmi doaibmahehttejuvvon olbmuide govvida dan. Viidáset čájeha iskkadeapmi ahte olbmuin geain leat psykalaš gillámušat leat heajumus suohkanlaš fálaldagat ja heajumus birgeneavttut. ¶ Suohkanlaš iešstivrejupmi ja indiviiduálalašvuoigatvuođat ¶ Bajitdási caggi lea viidodatsuorggis suohkanlaš iešstivrejumi ja indiviiduálalaš vuoigatvuođaid gaskkas. Lea poltihkalaš mihttomearrin ahte galgá unnimusat ráddjet suohkaniid doaibmafriddjavuođa. Dát sávaldat sáhttá leat vuostálagaid mihttomeriin ahte galget leat ovttaárvosaš bálvalusat. Gealbudahttin ja veajuiduhttin lea suorggit main leat fuobmán ollu hástalusaid. Geavatlaččat leat stuora erohusat bálvalusain suohkaniid gaskkas, ja fálaldagain leat maid variašuvnnat iešguđet mállet doaimmashehttejumiid dáfus. Sihke sosiálbálvalusalága ja suohkandearvvašvuođalága vuoigatvuođamearrádusat leat eahpečielgasat. Daid vuođul lea vuoigatvuohta oažžut dárbbašlaš dohkálaš dását dearvvašvuođabálvalusaid, muhto daid vuođul leat maid stuora vejolašvuođat variašuvnnaide viidodaga ja kvalitehta dáfus. Lávdegotti mielas galgá doaibmahehttejuvvon olbmuin leat láhkagáibádussan ahte sosiál- ja dearvvašvuođabálvalusat eai dušše galgga duhtadit dárbbašlaš dárbbuid, muhto dat galget sihkkarastit vejolašvuođa oažžut buoremus doaibmanja máhttinnávccaid, iešbirgenlági ja vejolašvuođa aktiivvalaččat searvat servodateallimii. Galgá leat vejolaš hábmet čielgaseappot gáibádusaid kvalitehtii ja viidodahkii, ja addit juohkehažžii eanet rievtti ieš mearridit makkár mállet veahkkedoaimmat galget leat. Muhtin surggiin leat njuolggadusaid geavaheapmi mii dagaha cakkiid. Váilevaš duohtan dahkan áššemeannudannjuolggadusain sosiálbálvalusaid juolludemiid dáfus leat muhtin ovdamearkan dasa. Lea dárbu lasihit hálddašeami máhtu láhkamearrádusaid dáfus vai sihkkarastá rievttes duohtan dahkama. ¶ Váilevaš bargit ja váilevaš ovttastahttin ¶ Bargiid vátni lea hehttehussan buori bálvalusfálaldahkii. Dát lea stuora váttisvuohta dikšo- ja fuollasuorggi siskkobealde. Unnán bissovašvuohta ja ovttalašvuohta bargiidjoavkkus dagaha stađuhisvuođa ja heittot ovddidan ja áigeloavttu eavttuid sidjiide geat geavahit bálvalusaid.. Ollugat vásihit bálvalusásahusa leat váttisin ja eahpečielggasin. Okta váldováttisvuohta lea váilevaš ovttastahttin. Váilevašvuođat dahket váttisin oažžut buriid ja ollislaš doaimmaid juohkehažžii, ja dat lea noađđin ieš šaddat doaibmat iešguđet doaimmaid ja bálvalusaid ovttasteaddjin. Sáhttá máid leat noađđin gávdnat ovdan vuogádagas. Sáhttá leat buorre gaskaoapmin láhkavuođustit indiviiduálalaš plánaid vai sihkkarastá ollislaš fálaldaga, muhto dat eaktuda ahte suohkanat nagodit dan čuovvolit geavatlaččat. Indiviiduálaš plánaid vuoigatvuođa ferte viididit maiddái fátmmastit sosiála bálvalusaid. ¶ Deaivvadeapmi bálvalusásahusain sáhttá leat hástalus. Fámohisvuođa ja gutnehuhttima vásihusat leat dábálaččat. Vaikko fuollabálvalusat addojuvvojit priváhta ruovttuin, leat bálvalusplánat ja bargiid doaimmat ásahuskultuvrra hámis. Bálvalusfálaldaga váilevaš rievddadanmunni ja diehttevašvuohta ráddje geavaheddjiid válljenfriddjavuođa. Lea váttis ja lossat go ieš ii beasa mearridit goas áigu nohkat, goas áigu boradit dehe goas áigu riššus basadit, muhto dat maid dahká juoidá iešdovdduin ja mot vásiha iežas árvvu. Vuogádatdásis oaidná ea.ea dan ahte váilu indiviidalaš jurddašeapmi go hirbmadit vuoruhit kollektiiva ássančovdosiid ja ovttastahttojuvvon fuollaásodagaid. Joavkkojurddašeapmi goarida indiviidalaš beroštumiid ja čovdosiid, ja lea ovttaárvvu ja normáliserema mihttomeriid vuostá. ¶ Stuorát bálvalusdárbu ¶ Leat gárgadassat ja vuordinlisttut, sihke áibbas vuođđobálvalusaid siskkobealde nugo buohcceviesuin ja ruovttubálvalusas, ja iešguđet ásodanmálliid siskkobealde. Dát čájeha ahte bálvalusaid viidodaga ferte lasihit. Dat gullá maiddái ođđa mállet bálvalussii nugo geavaheaddjihálddašuvvon ¶ persovnnalaš veahkkái (GPV), mas lea ulbmil addit dikšo- ja fuollabálvalusa geavaheddjiide eanet iešmearrideami ja iehčanasvuođa. ¶ Ekonomalaš cakkit ¶ Alla iežasmávssut dagahit ahte ollu doaibmahehttejuvvon olbmot rahčet stuora goluiguin, ja danin sis ii leat ráđđi oažžut buoremus divššu/veajuiduhttima. Dát lea maid hehttehussan buori dearvvašvuođabálvalussii ja ipmirduvvo leat liigevearrun go buozanvuođas lea vearru, mii lea ovttadássásašvuođa mihttomeari vuostá. Ekonomalaš hástalus lea bistevaš váttisvuohtan suohkaniidda, ja dás ferte stáhta čuovvolit iežas ekonomalaš ovddasvástádusa mihá eambbo vai joksá mihttomeriid. ¶ 16 Doaibmahehttejuvvon sápmelaččatja sisafárrejeaddjit ¶ Dásseárvvu ja servodahkii ollásii oassálastima mihttomearit gullet buot doaibmahehttejuvvon olbmuide. Vai mihttomeriid galgá duohtandahkat, de ferte oainnusindahkat ja bidjat vuođđun minoritehtaperspektiivva oassálasti servodaga politihka hábmemis. Lea erenoamáš stuora hástalus demokráhtalaš servodagas fuolahit ahte minoritehtat ožžot vejolašvuođa vuhtiiváldit iežaset beroštumiid, ja seammás sihkkarastit sidjiide seamma vuoigatvuođaid ja vejolašvuođaid go mat álbmogis muđui leat. Sápmelaččaide, ja erenoamážit doaibmahehttejuvvon sápmelaččaide, deaividit gielalaš ja kultuvrralaš hehttehusat mat lasihit váttisvuođaid ja dahket váttisin sihke oahpu, diagnostiserema, divššu, veajuiduhttima ja geavaheddjiidinformašuvnna. Dát ii heive vuoigatvuođaide mii sápmelaččain eamiálbmogin lea duođai leat ovttadássážžan eará norgga stáhtaboargáriiguin, dehe vuoigatvuođaide doaimmaide mat hehttejit negatiiva vealaheami. Mihttomeari joksamis ferte álggahit eanet ja viidát doaimmaid vai doaibmahehttejuvvon sápmelaččaid dustejit bargit geat máhttet sámegiela ja dovdet sámi historjjá, kultuvrra, norpmaid ja eallinvuogi. Sápmelaččaide geain leat iešguđetlágan doaimmashehttejumit mat dagahit gulahalanváttuid, lea erenoamáš dehálaš ahte leat fágabargit geat máhttet giela ja dovdet eallindilálašvuođa. Dáid joavkkuide ja earáide geat dárbbašit guhkit veajuiduhttinfálaldagaid, ferte árvvoštallat ásahit sámegielat veajuiduhttinásahusa. Earenoamášpedagogalaš váldobáikki huksen sámi geavaheddjiide ferte dahkkot jođaneappot ja leat viidát go lea jurddašuvvon, ja suorgái ferte hukset sámi fierpmádaga. Dearvvašvuođa- ja sosiálbálvalusaid doaibmaplána sámi álbmogii, konkrehtalaš doaimmaiguin ja juolludanplánain, ferte farggamusat mearriduvvot, ja álggahuvvot jagi 2002 rájes. Sámi dutkama ja duođaštusčohkkema ferte nannet. Lea ea.ea. stuora dárbu oažžut buoret dieđuid sámi birgenlágiid ja servodatdilálašvuođaid birra. ¶ Čearddalaš minoritehtat ¶ Gávdno hui unnán dutkojuvvon máhttu doaibmahehttejuvvon sisafárrejeddjiid ja čearddalaš minoritehtaid birra. Iskkadeapmi ollesolbmuid birra čájeha ahte sii vásihit stuora váttisvuođaid ea.ea. barggu ja orrunviesu dáfus, ja almmolaš bálvalusásahusa dáfus. Ollislaš váttisvuođat šaddet stuorábut go váttisvuođaid submi mii iešguđet joavkkuin lea sierranasat. Sáhttá maiddái dadjat ahte lea duppál namahusas sáhka. Doaibmahehttejuvvon sisafárrejeaddjit lea minoritehtan minoritehtaid gaskkas. ¶ Buozanvuohta ja doaimmashehttejupmi sáhttet maid adnot kultuvrralaš ráhkaduvvon oassin ja daid ferte ipmirdit leat relatiivalaš doahpagin. Norgga dearvvašvuođadoaimmahaga deaivvademiin sáhttet doaibmahehttejuvvon olbmot vásihit ahte sin meahtaliid ja ipmárdusvugiid eai ipmir. Sáhttá maiddái váttis ipmirdit fágabargiid perspektiivva . Deaivvademiin sisafárrejeddjiid bearrašiid ja fágabargiid gaskkas lassánit ja ilbmet oidnosii obbalaš gulahallanváttisvuođat. Seammás ihtet erenoamáš čuolbmačilgehusat giellaváttisvuođaid, kulturerohusaid ja miellaguottuid dáfus. Sisafárrejeddjiin lea stuora dárbu oažžut dieđuid bálvalusásahusa, vuoigatvuođaid ja vejolašvuođaid birra. Dárbu dattetge molsašuvvá gielladáidduid, oahpahusduogáža, bargomárkanii gullevašvuođa, ja dan mielde man guhká Norggas lea orron ja man muddui lea orron sierra. Erenoamážit analfabehtat, doaibmi analfabehtat ja olbmot váilevaš oahpuin ja unnán dárogielmáhtuin vásihit ahte lea ollu «diehtojuohkinhehttehus» . Diehtojuohkin- ja gulahallanhehttehus ii leat dušše minoriehtaid váttisvuohta, muhto maiddái servodaga. Dábálaš ásahus mii addá bálvalusaid doaibmahehttejuvvon olbmuide, ferte ovddidit buriid fálaldagaid buot joavkkuide – sihke ovttaiduvvon ja erenoamáš fálaldagaid, buot dásiin. Dát fertejit fálaldagat mat vuhtiiváldet indiviidalaš dárbbuid. ¶ 17 Persovnnalaš integritehta,bearašeallin ja seksuálalaš eallin ¶ Ollásii oassálastin ja ovttadássásašvuohta doaibmahehttejuvvon olbmuide galgá gustot buot eallima surggiide, maiddái ahte lea vuoigatvuohta bearašeallimii ja seksuálalaš eallimii. Vuoigatvuohta bearašeallimii lea vásedin vuhtiiváldojuvvon álbmotrievttálaš konvenšuvnnaid bokte, ea.ea. eurohpalaš álbmotvuoigatvuođakonvenšuvnna –EÁK – art. 8 bokte. Norgga lágat eai leat riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid vuostá, ja formálalaččat leat Norggas dán suorggis ii-vealaheaddji láhkamearrádusat. Sáhttá jearrat dahká go Norga doarvái riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid ektui vai doaibmahehttejuvvon olbmot sáhttet garvit váttisvuođaid mat sidjiide deaividit. Vásihusat láhkamearrádusaid duohtan dahkamis čájehit ahte leat hehttehusat go gáibiduvvojit eará ja muhtomin garraseappot gáibádusat doaibmahehttejuvvon olbmuin. Dát lea erenoamáš čalbmáičuohcci mánáidsuodjaluslága ja adopšuvdnalága duohtan dahkamis. Berošteaddji-organisašuvnnat dieđihit ruovttoluotta ahte lea vealaheapmi dearvvašvuođa njuolggadusaid duohtan dahkamis go doaibmahehttejuvvon olbmot ohcet lobi adopteret. Iskkadeapmi čájeha maiddái ahte ¶ mánáidsuodjalusláhka ollu oktavuođain geavahuvvo iešguđetládje doaibmahehttejuvvon mánáid go eará mánáid vuostá. ¶ Vuoigatvuohta bearrašeallimiii ja leat váhnemiin ¶ Sihke veahkkeapparahtas ja servodagas muđui orru leamen váilevaš máŋggabealát govva doaibmahehttejuvvon váhnemiid fuollanávccas. Ii biddjojuvvo munni ahte doaibmahehttejuvvon váhnemiid joavkkus maiddái leat seamma stuora variašuvnnat návccain mat sis lea addit dohkálaš mánáidfuola, nugo eará ge váhnemiid gaskkas. Doaibmahehttejuvvon váhnemat dávjá vásihit ovdagáttuid ja negatiivvalaš miellaguottuid váhnendoaimma ektui, sihke lagasbirrasis ja go deaividit bálvalusapparahtain. Sin deaividit ovdagáttut nugo ahte sii hálidit máná go sis lea dárbu oažžut veahki praktihkalaš bargguide, ja sidjiide eai jáhke ahte maiddái doaibmahehttejuvvon olbmuide sáhttá leat lunddolaš oassin eallimis šaddat váhnemin. Muhtin doaibmahehttejuvvon váhnemat dárbbašit veahki persovnnalaš dikšui ja beaivválaš viessobargguide, lassin dasa ahte bearráigeahččat ja dikšut mánáid. Ekonomlaš oktavuohta veahkkeapparahtain dagaha ahte dát váhnenjoavku eanet gillá bearráigeahčuid go earát. Go veahkkeapparahtas lea eanet aktiiivvalaš doaibma go muđui, vásihit máŋggas iežaset vákšojuvvon ja ahte biddjo stuorát gáibádus sin váhnenvuhtii go earáid váhnenvuhtii. ¶ Seksuálalaš veahkaváldimat ¶ Ođđaseappot dutkan čájeha ahte doaibmahehttejuvvon olbmot, erenoamážit mánát, gillájit mihá eanebut seksuálalaš veahkaváldimiid go earát. Okta čilgehus lea ahte ollugat orrot beaive- ja jándorásahusain. Go áigu eastadit ja hehttet ahte mánát gillájit veahkaváldimiid, de lea dehálaš láhčit dilálašvuođaid nu ahte lea buorre ovttasbargu váhnemiid, veahkkefuolaheaddji ja bargiid gaskkas. Olgoriikka dutkan maiddái orru čájeheame ahte sihke doaibmahehttejuvvon nissonolbmot ja dievddut gillájit mihá eanet veahkaváldimiid go earát. Veahkaváldimiid dahket dávjá olbmot geaidda sis lea luohttámuš, mii dahká váttisin dieđihit veahkaváldimiid birra. Heahteguovddážat leat dávjá heittohit láhččejuvvon doaibmahehttejuvvon olbmuid váste dulkonbálvalusa, fysalaš láhččema ja fievrredeami dáfus. ¶ Vuoigatvuohta seksuálalaš eallimii ¶ Lea unnán máhttodássi sihke bálvalusapparahtas ja servodagas obbalaččat dáid gažaldagaid birra. Danin dárbbašuvvo eanet máhttu ja oahpahit dearvvašvuođabargiid dán birra, nu ahte sii buorebut sáhttet duhtadit geavaheddjiid dárbbu dieđuide ja bagadallamii. Váilevaš máhttu sáhttá leat danin go dearvvašvuođabargit duođai eai dieđe man birra galget muitalit, omd. sis ii leat doarvái máhttu dan birra makkár doaimmashehttejumit čuvvot soga, ja ahte dearvvašvuođabargit eai dieđe mot sii galget ovdanbuktit dan máhtu mii sis soaitá leat. Gávdno ollu eahpečielggasvuohta das mii oaivvilduvvo doahpagiin vuoigatvuohta seksuálalaš eallimii, ja mielddisbuktá go dat eanet go suodjaleami veahkaváldimiid ja vealaheami vuostá. Sáhttá deattuhit ahte lea dehálaš láhčit dilálašvuođaid nu ahte doaibmahehttejuvvon olbmot ožžot vejolašvuođa ásahit iežaset priváhta ávvosa dán suorggis. Dát lea erenoamážit dan joavkku dáfus man birastahttet dikšo ja dearvvašvuođabargit eanasáiggi jándoris. Lea viidáset hui dehálaš ahte olbmot geat dárbbašit divššu ja fuola ožžot formálalaš seksuáloahpu. Dat šaddá erenoamáš čalbmáičuohcci doaibmahehttejuvvon mánáid dáfus go sii dávjá masset eahpeformálalaš vejolašvuođaid oahppat goruda ja seksuálitehta birra stohkosa bokte ja go ovttastallet seammaahkásaš mánáiguin. Unnán máhttu bálvalusásahusas ja unnán informašuvdna dahká váttisin bidjat rájiid dasa mii lea dábálaš seksuálalaš oktavuohta ja veahkaváldin. ¶ 18 Dutkan ¶ Dutkan lea dehálaš gaskaoapmi vai joksá ollásii oassálastima ja ovttadássásašvuođa mihttomeari. Dađistaga dutkojuvvo dál muhtin surggiin mat njuolgut gusket doaibmahehttejuvvon olbmuide, vaikko ollu dán dutkamis lea bieđggus, sihke geográfalaččat ja fágalaččat. Lávdegoddi deattuha guokte váttisvuođa mat gullet dutkamii doaibmahehttejuvvon olbmuid birra, lea beare unnán viidodat, ja lea leamaš summális organiseren. Ain leat ollu suorggit main sihke diehtoárvu ja dutkanáŋgiruššan lea unnán ovddiduvvon. Eanasoassi dutkamis lea ain čoahkáiduvvon indiviiduálalaš perspektiivva birra ja ollu lea diagnosavuođđuduvvon dutkan. Dehálaš oktasaš namuheaddjin «dasa mii váilu» lea eanet servodatgullevaš dutkan. Váilu dutkan mas fuomášupmi lea biddjon birrasiidda ja dasa mii dahká hehttehusaid. Dutkan iige leat dagahan digaštallama gaskaomiid birra nugo dat livččii sáhttán dahkat. Leat máŋga siva go dilli lea nu, muhto váilevaš beroštupmi iešguđet beliin lea okta dehálaš sivva. Eaŋkildutkit ja muhtin birrasat leat áigodagain dutkan doaibmahehttejuvvon olbmuid eallindilálašvuođa ja iešguđet ortnegiid/doammaid, muhto doaibmahehttejuvvon olbmuid organisašuvnnat ja Stáhta doaibmahehttejuvvon olbmuid ráđđi dat bággii oažžut sierra dutkanprográmma. Prográmma ásahuvvui maiddái ¶ Stuoradikki gohččosa vuođul. Departementtain lea mearkkašahtti doaibma go leat bargoaddin dutkamii, muhto ovddemusat Sosiál- ja dearvvašvuođadepartementa, Girko,- oahpahus- ja dutkandepartementa dat leat čájehan beroštumi doaibmahehttejuvvon olbmuid dutkamii. Dárbbašuvvojit eanet ressursat dutkamii. Ressursagažaldat ii leat dattetge dušše ruhtagažaldat, muhto maiddái gažaldat olmmolaš ressursaid birra. Galget gávdnot doarvái dohkálaš dutkkit geat beroštit dán suorggis, ja geat hálidit bidjat áiggi ja karrieara dasa, go suorgi lea dan mutto ollislaš ahte ii sáhte dušše njuikut olggos ja sisa. Hástalussan lea geasuhit váldofága- ja doavttirgrádastudeanttaid suorgái, boktit ođđa dutkiid beroštumi ja bisuhit ásahuvvon dutkkiid. Ruhtavallji lea mearkkašahtti boahttevaš ovddideapmái, ja dan berre lasihit, muhto seammás ferte jurddašit vuđoleappot makkár ordnejeaddji doaimmat sáhttet nannet fágasuorggi. Dutkanhálddatlaš orgánat leat unnán čađahan iešguđetge ordnejeaddji evttohuvvon doaimmaid. Lávdegoddi oaivvilda ahte muhtin dutkanbirrasiid berre movttiidahttit viidáset ovddideapmái ordnejeaddji doaimmaiguin, omd. oaččuhanruđaiguin. Deaivvadanbáikkit ja fágalaš digaštallama báikkit, ja oktavuohta bargoustibiiguin olggobealde bargosaji leat maid dehálaš doaimmat. Universitehtat eai leat leamaš erenoamážat doaibmahehttejuvvon olbmuid dutkama dáfus, muhto doppe lea maid govva rievdan veaháš maŋemus logenar jagis. Universitehtain lea dehálaš doaibma oaččuheami dáfus. Váldofága- ja doavttirgrádaoahput leat váldogáldun man bokte oaččuha olbmuid. Lea álkibut geasuhit studeanttaid jus gávdnojit báikkálaš prošeavttat ja bagadallit geat dovdet suorggi. Muhtin ordnejeaddji doaimmaid berre hábmet oaččuheami áigumuša dárbbu mielde. Ovdal lea evttohuvvon ásahit sihke njunušvirggiid ovtta dehe guovtti universitehtii, ja bidjat ruđaid dutkanoaččuheapmái, muhto lávdegoddi gal ii oainne ahte dakkár evttohusat leat čuovvoluvvon. ¶ 19 Vásáhusat strategiijaiguin mat leatadnon Norggas ¶ Lágat strategiijan ¶ Lágat leat dábálaččat adnon leat heivvolaš gaskaoapmin go galgá joksat iešguđet mihttomeriid: nugo dásset birgenlági dehe ovttadássásašvuođa. Norggas adnojit lágat leat okta máŋga gaskaomiin maiguin sihkkarastá ahte buot boargáriin leat seamma vuoigatvuođat ja vejolašvuođat servodagas. Doaibmahehttejuvvon olbmuin ii leat makkárge sierra riektedilli Norgga lágaid ektui. Áibbas nuppeládje go muhtin riikkain lea, de ii leat ráhkaduvvon sierra láhka mii galgá sihkkarastit dán joavkku erenoamážit, omd. nu mot ii-vealahanláhka dahká. Áigumuššan lea ahte dábálaš láhka galgá vuhtiiváldit doaibmahehttejuvvon olbmuid vuoigatvuođaid. Muhtin surggiin lea dattetge leamaš dárbbašlaš ovttaiduhttit sierra vuoigatvuođaid dábálaš lágaide, nugo oahpahuslágas ja mánáidgárddelágas. Lágain lea leamaš iešguđetlágan ávki leat strategiijan mainna doaibmahehttejuvvon olbmot jokset ovttadássásašvuođa. Dehálaš vásáhus lea ahte lága gaskaomiid eai ávkkut doarvái bures. Leat erenoamážit vejolašvuođat bidjat gáibádusaid, maid unnán geavahit. Lea maiddái nu ahte lága jurddašuvvon ávki lea maid dan duohken makkár ekonomalaš, sosiála ja politihkalaš oktavuođas láhka lea. Lágain lea hárve váikkuhus go lea áidna strategiijan, muhto dat sáhttá váikkuhit positiivvalaččat jus dan geavaha lotnolagaid eará strategiijaiguin. ¶ Geavaheddjiid-oassálastin strategiijan ¶ Geavaheddjiidoassálastin lea demokrahtalaš vuoigatvuohta mii mielddisbuktá ahte oktagaslaš olbmot oassálastet mearridanproseassaide mat gullet sin iežaset eallindillái (indiviidadássi) dehe organisašuvnnaid áirasat oassálastet hábmet bálvalusaid ja doaimmaid (vuogádatdássi). Geavaheddjiid-oassálastin lea bargovuohki mii mielddisbuktá ahte doalaha alla dási bálvalusja doaibmahábmemis, go vásáhusvuođđuduvvon máhttu fievrreduvvo sidjiide geat mearridit ja geat doaimmahit bálvalusaid. Dát lea maid strategiijan das ahte joksat mihttomeari ahte servodat galgá buohkaid váste. Leat erenoamážit doaibmahehttejuvvon olbmuid golmma doaibmaplánaid prošeavttaid bokte ahte lea ožžon vásáhusaid maid sáhttá olahit geavaheddjiidoassálastimiin ja makkár eavttut fertejit gávdnot vai geavaheddjiid-oassálastin galgá doaibmat. Lea soabatmeahttunvuohta guđe muddui geavaheddjiid-oassálastin lea buktán bohtosiid. Gávdnojit geavaheaddji, bálvalusapparahta ja vuogádatbeali ovddasteaddjit, geat vásihit geavaheddjiid-oassálastima unohassan, ressursaja áigegáibideaddjin ja ahte das gártet unnán bohtosat. Doaibmaplánaprošeavttaid vásáhusat čájehit ahte geavaheaddjit hálidit váldit ovddasvástádusa hábmet doaimmaid ja bálvalusaid, ja bohtosat šaddet earáládje geavaheddjiid-oassálastimiin go dan haga. Dat ahte vuhtiiváldit geavaheddjiid dárbbuid, sávaladagaid ja vásáhusaid, lea buoremus dáhkádussan dasa ahte bálvalusapparahta fálaldagat doibmet sidjiide geaidda galget. Geavaheddjiid-oassálastin lea čalmmustahttán hehttehusaid maid doaibmahehttejuvvon olbmot vásihit otná servodagas, ja rievdadus mii lea dáhpáhuvvan oainnuin maŋemus logi vihttanuppelot jagis doaibma ¶ hehttejuvvon olbmuid birra, lea jáhkkimis dan geažil go lea leamaš eanet geavaheddjiid-oassálastin. ¶ Doaibmahehttejuvvon olbmuid suohkanlaš ráđit jasuohkanlaš doaibmaplánat ¶ Eanas suohkanat mat leat ásahan ráđiid vásihit dan ávkkálažžan. ¶ Bargodutkaninstituhtta ¶ jagi ¶ 2001 árvvoštallan čájeha ahte dalle go ráđiid rávvejit, de lea dainna ovttain čilgehusain ahte lea dehálaš deattuhit doaibmahehttejuvvon olbmuid dárbbuid, ja ahte suohkan dárbbaša evttohusaid joavkkus. Dalle go ráđiid hilgot, de čilgejuvvo ahte doaibmahehttejuvvon olbmuid dárbbut leat ja berrejit leat lunddolaš oassin suohkana eará orgánaid ovddasvástadusas, ja sii galget dehe sii galget fuolahit daid. Muhtin suohkanat leat eahpesihkkarat man ulbmálaš lea go ráđđi lea modeallan, ja oalle ollu suohkanat eai hálit dán oássálastinmálle. Vásáhusat suohkanlaš doaibmaplánaiguin eai leat dušše positiivalaččat. Vaikko lea leamaš beroštupmi ja buorit áigumušat, de muhtin plánat leat juo measta leamaš áibbas bohtosiid haga. Plánain mat čuvvot buriid ja guhkesáigge plánen- ja hálddašanstrategiijaid lea mihá stuorát vejolašvuohta addit bohtosiid go dat mat leat huksejuvvon summálet organiserema ja oanehisáigge jurddašeami ala. Politihkalaš ja ulbmillaš vuođđu, ja buorit bargonávccat lea hui mávssolaččat jus galgá lihkostuvvat suohkanlaš ja fylkkagielddalaš doaibmaplánaid čađahanbarggus. ¶ Ráđđehusa doaibmaplánat doaibmahehttejuvvonolbmuid váste ¶ 1990-logus váldojedje doaibmaplánat atnui ođđa strategiijan doaibmahehttejuvvon olbmuid politihkas. Leat leamaš golbma plána 1990 rájes otnážii. Strategiijan ledje doaibmaplánat juoga ođđasat, muhto okta dain deháleamos gaskaomiin lei geavaheddjiid-oassálastin. Plánat ledje hábmejuvvon ákšuvdnaplánan, ja mihttomearrin lei álggahit ođđa doaimmaid muhtin surggiin. Dasa lassin atne doaibmaplánaid politihkalaš dokumeantan mat hábmejedje doaibmahehttejuvvon olbmuid bajitdási mihttomeriid. Vásáhusat čájehit ahte muhtin doaimmat mat muđui eai livččii álggahuvvon, álggahuvvojedje dihtomielalaš plánenbarggu geažil. Ollu doaimmat leat jotkojuvvon bistevaš doaibman. Doaibmaplánaid bargu maid almmustahttii muhtin hástalusaid doaibmahehttejuvvon olbmuid politihkas. Ea.ea. deattuhuvvui man oanehažžii ¶ Norga ¶ lea ¶ bargguin ¶ láhčit dilálalašvuođaid buohkaide leat lunddolaš oassin servodatplánemis. Doaibmaplánat maid almmustahtte muhtin hástalusaid maid ii sáhte čoavdit doaibmaplána bokte, danin go eai leat leamaš geatnegahtti gaskaoamit. ¶ HVPU-ođastus ¶ Doaibmahehttejuvvon olbmuid ođastus mearriduvvui Stuoradikkis 1987:s, ja váldoulbmil lei heaittihit buot Psykalaš Doaibmahehttejuvvon olbmuid Dearvvašvuođasuodjalusa (HVPU) ásahusaid. Ulbmil lei buoridit birgenlági, ovttaiduhttima ja normáliserema ja 5100 olbmo galge fárret ásahusain iežaset ásodagaide. Heaittihanlága vuođul almmuhuvvojedje guokte láhkaásahusa, ja erenoamážit váidinláhkaásahus adnui dehálažžan danin go dat ovttas lágain galggai sihkkarastit fálaldagain kvalitehta. Sosiáldepartementa maid almmuhii muhtin johtučállosiid, mat ledje mearrideaddjin ođastusa mihttomeriide ja čađaheapmái. Johtučállosat gáibidedje doaibmaplánaid, áigemeriid ja addojedje ekonomalaš hoahpuhanruđat mat ledje erenoamáš stáhtadoarjagat. Árvvoštallan čájeha ahte obbalaččat šattai positiiva ovddideapmi ovdalaš HVPU-ássiid eallineavttuin. Erenoamážit buorránedje orrundilálašvuođat. Vaikko ođastusas lei unnán láhkamudden, de ledje eiseválddiid láidesteamit čielgasat. Ođastusa ideologalaš beali iige galgga fuonášit, erenoamážit ii lotnolagaid eanet bákkolaš dilálašvuođaiguin mat gulle dasa ahte ásahusat njuolgut jávke. ‚ájehuvvui ahte movttiidanruđat ovttas áigemeriiguin ledje dehálaš gaskaoamit mat doibme. ¶ 20 Bajilgovva strategiijain mat leatadnon eará riikkain ¶ Iešguđet riikkat leat válljen iešguđetlágan strategiijat joksat mihttomeriid ahte doaibmahehttejuvvon olbmot galget oažžut seamma vuoigatvuođaid ja vejolašvuođaid go eará boargárat buot servodatsurggiin. Sáhttet leat juohkásan ja vuostálasti oainnut das makkár strategiijat ja gaskaoamit leat ulbmálaččamusat ja beaktilepmosat vai joksá ovttadássásašvuođa, ja danin šaddet riikka historjjálaš, kultuvrralaš ja sosiála dilálašvuođat dávjá mearrideaddjin strategiijaválljemii. Oktasažžan presenterejuvvon riikkaide, lea ahte sis lea jáhkku mainstreaming:ai ja máilmmálaš hábmemii. Doahpagat adnojit veahaš iešguđeládje iešguđet riikkain, muhto oktasaš lea ahte birrasiid rievdadeapmi lea guovddážis go galgá oažžut fárrui buot olbmuid. Strategiijat mat ovdanbuktojuvvojit leat doaibman gullevaš riikkas, ja dain lea fievrredanárvu norgga dilálašvuođaide. ¶ Lágat ¶ Eanet riikat atnigohtet lága gaskaoapmin mainna sihkkarastet doaibmahehttejuvvon olbmuide seamma vu ¶ oigatvuođaid ja vejolašvuođaid oassálastit servodahkii go earáide. Lea dattege nu ahteUSA láhka dat lea leamaš vuđoleamos. USA lea čađat válljen lága strategiijan buot surggiin, ja dat čájehuvvo leat leamaš buorre gaskaoapmin. Láhka ii galgga dušše rievdadit servodaga miellaguottuid, muhto dat galgá maiddái rievdadit servodaga sisstruktuvrra. Dasa lassin addá dat doaibmahehttejuvvon olbmuide vuoigatvuođaid ja riektesuodjalusa vealaheami vuostá. Dat manin amerihkálaš láhka lea nu erenoamáš, lea dan doaibmaplánaid hápmi mas lágalaččat gáibiduvvo ahte dáid plánaid galgá čađahit. Láhka ja dan čuovvu láhkaásahusat muitalit makkár áigemeriide doaimmaid galgá čađahit, nannejit ovddasvástádusásaheami ja bidjet gáibádusaid raporteremii. Leat lága vuođul ráhkaduvvon bienalaš bitnii gáibádusat maid ferte duhtadit. Láhka gullá sihke priváhta ja almmolaš suorgái, ja vuođđuda ráŋggáštusaid jus doaibmaplánaid eai čuovo. Láhkamearrádusat láhččejit ahte riidduid sáhttá čoavdit soabademiin. Iešguđet departementtain lea iežaset surggiid ovddasvástádus. Lassin USA:i lea Stuorra Británnias maid ii-vealaheaddjiláhka. Duiskkas lea ii vealaheaddjiparagráfa iežas ráđđehushámis, nu mot Suomas maid lea, Canadas lea vuođđoláhkanannejuvvon suodjalus ja sierra olmmošvuoigatvuođaláhka ja Irlánddas lea ovttadássásašvuođaláhka mii obbalaččat gieldá buot vealahemiid eanas surggiin. ¶ Gaskaoamit bargomárkansuorggis ¶ Gávdnojit ollu gaskaoamit maiguin olaha bargomárkana. Ruoŧas lea sierra láhka mii gieldá bargoeallimis vealahit doaibmahehttejuvvon olbmuid . Láhka gusto álgoálggus buot lágan bargosajiide, beroškeahttá man stuorrát ležžet. Ii leat dattetge lagabut čilgejuvvon maid bargoaddi láhčingeatnegasvuohta sisttisdoallá, muhto bargoaddi geatnegasvuohta ii galgga leat govttotmeahttun noađđin. Bargoaddis lea ovddasvástádus čájehit ahte vealaheapmi ii leat dáhpáhuvvan. Sivavulošáittardeaddjis lea ovddasvástádus čuovvolit lága, ja sus lea áššefápmudus oktagaslašolbmuid olis bargoduopmostuolu áššiin. Bargoaddi lea buhtadanovddasvástideaddji, muhto riekteapparahta moitojuvvo go buhtadusmeroštallamat leat beare unnit. Duiska, Fránkariika, Espánnja, Irlánda ja Stuorra Británnia geavahit bargoeallimis earreortnegiid doaibmahehttejuvvon olbmuide. Oktasažžan riikkaide lea ahte jus rihkku mearrádusaid, de bargoaddi sáhkkohallá. Duiskkas ja Fránkariikkas, árvvoštallet ortnegis leat positiiva ávkki danin go doppe lea ráhkaduvvon beaktilis bearráigeahččovuogádagat. Stádalaš suorgái orru ortnet váikkuheame positiivvalaččat bargoaddi miellaguottuide das ahte virgáibidjat doaibmahehttejuvvon olbmuid. Eari váikkuhus lea belohahkii positiiva. Vuostehágut lea dan guvlui ahte earrevuogádat sáhttá doaibmat fitnodagaid ektui mat eai nagot ruđain čoavdit iežaset dan geatnegasvuođas. Viidáseappot moitojuvvo ortnet dainna ahte ii leat doarvái beaktil oaččuhit ođđa olbmuid bargui. Dánmárkkus lea ásahuvvon ortnet mas doaibmahehttejuvvon olbmot sáhttet oažžut virgáibiddjot persovnnalaš veahki bargoeallimis gaskamearálaččat gitta 20 diibmui vahkkus. Ferte ieš nagodit doaimmahit dan mii gullá barggu sisdollui, persovnnalaš veahki bargu lea dušše geavatlaččat veahkehit. Ortnet lea mearriduvvon láhkamearrádusain ja dat hálddašuvvo bargomárkanásahusa bokte. Dánmárkkus leat maid sierra sivavuloškonsuleanttat báikkálaš bargomárkankantuvrrain. Gáibiduvvo ahte dakkár sivavuloškonsuleantavirggiin barget doaibmahehttejuvvon olbmot. Sivavuloškonsuleanttaid ortnega árvvoštallet menestuvvan bures, ja lea dehálaš oassin das ahte háhkat doaibmahehttejuvvon olbmuide barggaheami dábálaš bargomárkanis. ¶ Miellaguottuid áŋggirdeamit ¶ Máŋga riikka leat geavahan miellaguottuid-áŋggirdemiid buriid bohtosiiguin. Dánmárkkus lea áŋggirdeapmi váikkuhan fuomášumi váttisvuođaide mat doaibmahehttejuvvon olbmuin leat bargomárkanis, ja dat lea rievdadan bargoaddiid miellaguottuid buori guvlui. Dán duođašta dát go dán suorggis ohcalit eanet dieđuid, ja ahte leat ollu eanet geavahišgoahtán muhtiniid dain doaimmain man birra lea muitaluvvon. ¶ Sirdin skuvllas bargui ¶ USA barguimáhcahanláhka, láhkamearrida ovttasbarggu gáibádusa dan guovtti eiseválddi gaskka main lea barggu ja oahpahusa ovddasvástádus. Biddjojuvvo gáibádus ahte juohke sierra oktavuođas ráhkaduvvo indiviiduálalaš plána vai juohke doaibmahehttejuvvon olmmoš galgá beassat bargui maŋŋel go geargá oahpuin. Dát Individual Transition Plan fátmmasta skuvlla, fidnooahpu ja beaivválaš doaimmaid hárjehallamiid. Plána lea njealljejahkáš ja lea huksejuvvon nu ahte ovdáneapmi lea cehkkiid mielde. Plánas galgá ea.ea. láhčit hárjehallamiid iešguđet bargosajiin, maŋŋel go oahpuin lea geargan, vai nu olaha ávkkálaš bistevaš virgáibidjama. Veajuiduhttinplánat galget gávdnot ovdal go oahppi guođđá skuvlla, ja galgá čađahuvvot čuovvolangalledeapmi ovdal go loahpalaš árvvoštallan dahkko. Láhka bidjá dán ovttasbarggu leat eaktun go juolluduvvojit federála ruđat doibmii. Lassin dán gáibádussii, mii lea hui ávkkálaš, de sisttisdoallá láhka áigemeriid dasa goas ovttasbargu galgá álgit, mot ovttasbargu galgá oktiiheivehuvvot ja mot ovddasvástádusbidjan lea iešguđet áigge. ¶ Dánska lea geavatlaččat ruhtadorjojuvvon praktikántaortnet mii galgá váikkuhit dasa ahte aittooahppan doaibmahehttejuvvon olbmot besset háhkat bargohárjáneami. Ortnet addá aittooahppan olbmuide vejolašvuođa geahččalanbotta virgáibiddjot doibmii guđa mánus gitta ovcci mánu rádjái. Bargoaddi oažžu geahččalanáiggis buhtaduvvojit 50 proseantta bálkágoluin. ¶ Gaskaoamit fievrredansuorggis ¶ Ain eanet riikkat leat geavahišgoahtán lágaid mat sihkkarastet ahte doaibmahehttejuvvon olbmot ožžot dohkálaš fievrredanfálaldaga. USA lea dat riika mii lea ollen guhkelepmosii, ja áidna riika mii lea bidjan áigeplána dasa goas ođđa rusttegiin ja dálá johtolatrusttegiin galget olahangáibádusat devdojuvvon. Seamma jagi go láhka bođii fápmui galge buot ođđa ruovdemáđiistášuvnnat ja ávdnasat deavdit gáibádusaid. Mearriduvvui maiddái ahte buot boarraseappot ruovdemáđiijat galget maid lea olaheamis jagi 2010 rádjái. ¶ Gaskaoamit diehtojuohkin- ja gulahallanteknologiijasuorggis ¶ Dánnmárkkus lea doaibmaplána Digitála Dánmárku, mas doaibmahehttejuvvon olbmuid doaimmat leat ovttaiduvvon obbalaš doaimmaide. Dánmárku lea maid mearridan TV2 njuolggadusain ahte stuorát oassi dánskagielat prográmmain galget tekstejuvvot. Jahkásaš raporttat galget addojuvvot ovddideami birra. Tekstema goluid galgá ruhtadit liseansadivvaga lasáhusain. USA atná lága vai sihkkarastá doaibmahehttejuvvon olbmuide seamma olaheami elektruvnnalaš ávdnasiidda go earáin lea. Lágas lea ea.ea. okta mearradus mii heiveha stádalaš oastima. ¶ Bearráigeahččoorgánat ¶ Máŋga riikka leat ásahan iežaset bearráigeahččoorgána mii čuovvola lágaid doaibmahehttejuvvon olbmuid ektui. USA:s lea Justisdepartementtas váldoovddasvástádus, ja iešguđet depertementta siskkobealde lea kantuvra mii meannuda vealaheami váidagiid. Stuorra Británnia lea aitto ásahan Disability Rights Commisson, Irlánddas lea Equal Authority. Ruoŧas lea Sivavulošáittardeaddji ja Dánmárkkus Center for Ligebehandling av Funksjonshemmede, mat goappešagat leat orgánat mat leat ásahuvvon beroškeahttá ii-vealahanlága vuođul. ¶ 21 Strategiijat ja gaskaoamit ¶ Lávdegotti guorahallan doaibmahehttejuvvon olbmuid eallindilálašvuođain čájeha ahte eanas eallinsurggiin lea stuora earru politihkalaš ulbmiliid ja duohtavuođa gaskka. Vaikko máŋgga suorggis lea buorránan dilli, de ii leat doarvái, geavatlaččat, nagodan duohtan dahkat daid vuođđoprinsihpaid man ala servodat galggai huksejuvvot. Váldováttisvuohta lea ahte hárve vuhtiiváldojuvvo dárbu ahte buohkat galget beassat oassálastit ja sis galget seamma vejolašvuođat leat dehálaš eaktun plánemis, mearridanproseassain dehe dalle go doaimma vásedin hábme. Lávdegotti loahppacealkka lea ahte lea dárbbašlaš geavahišgoahtit ođđa ja eanet geatnegahtti gaskaomiid ja evttoha bajitdási strategiija mas ulbmilin lea rievdadit doaibmahehttejuvvon olbmuid sajádaga servodagas, dainna lágiin ahte bargagoahtit politihkalaš kanálaid ja doaimmaid guvlui. Lávdegoddi evttoha strategiija mii fátmmasta golbma iešguđet lađđasa: ¶ Strategiija vuosttaš lađas- doaimmaid maiguin gidde earumihttomeriid ja duohtavuođa gaskkas ¶ Vuosttaš lađas sisttisdoallá ovddidit vuogádaga mainna sihkkarastá ahte áššit váldojuvvojit ovdan ja ahte álggaheapmi čuovvoluvvo ja bearráigehččojuvvo. Evttohus mielddisbuktá muhtin oasi politihkalaš doaimmaid, mat sáhttet nannet barggu giddemis earu nieguid ja duohtavuođa gaskka. Eastadit ahte stuorát oassi álbmogis ain galgá vásihit doaimmashehttejumi hehttehusaid ja gillát vealaheami, de ferte ásahit eará ja eanet geatnegahtti gaskaomiid go maid mii dábálaččat leat geavahan Norggas. Dálá láhka ii vuhtiiváldde doarvái doaibmahehttejuvvon olbmuid dárbbuid, danin evttoha lávdegoddi: Iivealahanláhka doaibmahehttejuvvon olbmuid váste Iivealahanláhka galgá sihke njuolgut ja eahpenjuolgut gieldit vealaheamis doaibmahehttejuvvon olbmuid, ja ovttadássásašvuohta galgá leat ulbmilin. Mihttomearri lágain lea sihkkarastit ahte oažžu servodaga mii lea olaheamis doaibmahehttejuvvon olbmuide nugo earáide ge, ja dainna lágin unnidit sierračovdosiid dárbbu. Láhka šaddá leat dehálaš doaibman nannemis lágaid mat juo gávdnojit, erenoamážit doppe gos eará lágat leat eahpečielgasat ja váilevaččat, doaibmahehttejuvvon olbmuid vuoigatvuođaid dáfus. Láhka galgá fátmmastit sihke priváhta ja almmolaš suorggi. Lávdegoddi maiddái evttoha ahte čuovvovaš doaimmat fertejit guovddážis lága hábmemis: Láhka berre vuođđdudit ahte galgá leat positiiva sierrameannudeami vejolašvuohta muhtin surggiin, dat berre sisttisdoallat gáibádusaid ahte galget biddjot standdárddat. Lágas berre fárus gáibádus ahte buot almmolaš guorahallamat ja dieđáhusat galget guorahallat makkár váik ¶ kuhusat doaibmahehttejuvvon olbmuide leat ja sisttisdoallat gáibádusa ahte almmolaš ruhtajuolludemiin eaktuduvvo ahte galgá láhččet dili doaibmahehttejuvvon olbmuid váste. Láhka berre addit oktagaslašolbmuide vejolašvuođa ovddidit váidagiid go sii dovdet vealaheami, ja lága vuođul galgá maid vejolašvuohta cegget ášši. Berre ásahit juohkašuvvan duođaštanovddasvástádusa. Láhka ferte sisttisdoallat ráŋggáštusmearrádusaid. Lávdegoddi evttoha ahte farggamusat ja maŋemusat jagi 2002 loahpas vuođđuduvvo láhkalávdegoddi mii guorahallá ja hábme dakkár lága. Nannet dálá lága Lávdegotti mielas lea čielga dárbu nannet dálá lága ja fuolahit ahte geavahuvvojit dat gaskaoamit mat juo leat siste lágas: vejolašvuohta bidjat eavttuid gullevaččat dispensašuvnnaide, lobiide ja konsešuvnnaide. Lávdegoddi evttoha danin ahte departementtat ¶ gohččojuvvojit ¶ guorahallat ¶ lága, árvvoštallat ferte go dan dievasmahttit ja dárkilastit. Departementtain ferte vuođđun heittotvuođat ja váilevašvuođat maid guorahallan lea almmustahttán ja erenoamážit fuolahit ahte visttit, buktagat ja bálvalusat leat olaheamis buohkaide. Lávdegoddi evttoha ahte geavaheddjiid-oassálastin, vuođđuduvvo vuoigatvuohtan lágas ja ahte láhka ferte sisttisdoallat nannoseappot ja čielgaseappot indiviidalaš vuoigatvuođaid doaibmahehttejuvvon olbmuid váste. Doaibmahehttejuvvon olbmuid vuoigatvuođaid bearráigeahčču Hehtten dihte doaibmahehttejuvvon olbmuid vealaheami ja sihkkarastit sin erenoamáš ja obbalaš vuoigatvuođaid evttoha lávdegoddi ásahit doaibmahehttejuvvon olbmuid vuoigatvuođaid bearráigeahčču DVB. Dán bearráigeahččoorgána ásaheapmi lea riikkaidgaskasaš ovddideami mielde, mas máŋga eará riikka buriid bohtosiiguin leat ásahan iešguđetlágan orgánaid. DVB váldobargu galgá leat gozihit ON standárdnjuolggadusaid ja ahte lágat- ja njuolggadusat vuhtiiváldojuvvojit. DVB:s galgá leat sobadan- ja áššefápmudus, ja dat galgá addit juridihkalaš rávvema/bagadeami eaŋkiláššiin main lea prinsihpalaš mearkkašupmi. DVB galgá duođaštit makkár mállet ja man ollu vealaheapmi lea ja fuolahit ahte áššit mas doaibmahehttejuvvon olbmot vealahuvvet leat áššelisttus. Lávdegoddi háliida nannoseappot bearráigeahču mas lea váldi ja deaddu. Bajitdási ovddasvástádus evttohuvvo biddjot stivrii, ja beaivválaš doaimma fas fágaidgaskasaš oktiibiddjon čállingoddái. Jođiheaddji berre virgáibidjat njealji jahkái. Ovddemusat háliida lávdegoddi ahte DVB organiserejuvvo njuolgut Stuorádikke vuollái, nugo Riikarevišuvdna. Jus dat ii menestuva, de evttoha lávdegoddi ahte DVB biddjo muhtin ovttastahttindepartementtaid vuollái. Ráđđehus nammada DVB stivrra. ¶ Dutkan ¶ Lávdegoddi deattuha ahte váilu máhttu muhtin surggiin, ja ahte dutkojuvvo unnán surggiin mat leat dehálaččat doaibmahehttejuvvon olbmuide. Erenoamážit váilu dutkan mas deaddu lea biddjon birrasiidda ja mat dagahit hehttehusaid. Guorahallan čájeha ahte leat eanasmuddui leamaš ovttaoaivilis makkár doaimmaid galgá álggahit dutkama dáfus, ja lávdegoddi evttoha danin ahte Girko,- oahpahus – ja dutkandepartementa addá Norgga dutkanráđđái bargun fuolahit ahte dát doaimmat čađahuvvojit. Ferte joatkit ain buorebut ovttastahttojuvvon nákcabidjama, nu mot Dutkan doaibmahehttejuvvon olbmuid birra lea odne. Dutkanráđđi ferte fuolahit ahte dutkan doaibmahehttejuvvon olbmuid birra šaddá oassin buot prográmmasurggiin, ja raporteret mot dat vuhtiiváldojuvvo. Fertejit ráhkaduvvot deaivvadanbáikkit mat sihkkarastet ovttastahttima ja ovttasbarggu dutkansuorggis ja doaimmain mat sihkkarastet oaččuhit studeanttaid. Áigeguovdilis vejolašvuohta lea dakkár sullásaš ortnet go mánáiddutkan. Lávdegoddi evttoha maiddái ahte ásahuvvo duođaštusguovddáš, mii galgá čohkket ja juohkit máhtu, ja das galgá leat bajilgovva dutkan- ja ovddidanbargguin mat leat ovdal leamaš ja maiguin leat bargame. ¶ Doaibmahehttejuvvon olbmuid organisašuvnnat ¶ Bargu gokčat earu mihttomeriid ja duohtavuođa gaskkas eaktuda ahte čađaáigge leat ruovttoluotta dieđut dain geaidda hehttehusat čuhcet. Doaibmahehttejuvvon olbmuid organisašuvnnain lea dehálaš doaibma leat goziheaddjin eiseválddiid ektui. Danin go sis lea máhttu ja eallinvásáhus, de sis maid lea gelbbolašvuohta mii dahká sin guovddáš oassálastin gávdnat čovdosiid go bargá olahit dan mihttomeari ahte buohkain lea oassálastin ja ovttadássásašvuođa vuoigatvuohta servodagas. Geavaheddjiid-oassálastin lea guovddáš prinsihppa doaibmahehttejuvvon olbmuid politihka hábmemis. Hálddašeapmi dohkkeha ahte organisašuvnnain lea gelbbolašvuohta mii lea mávssolaš. Doarjjaortnegiid bokte doaibmahehttejuvvon olbmuid organisašuvnnaide addá stáhta ruđaid maiguin nanne organisašuvnnaid barggu. Lávdegoddi evttoha sakka lasihit doaibmadoarjaga doaibmahehttejuvvon olbmuid organisašuvnnaid berošteaddjipolitihkalaš bargguide, nu ahte sis nannejuvvojit vejolašvuođat váikkuhit ja ovttasbargat eiseválddiiguin. Lávdegoddi evttoha maiddái ásahit ortnegiid nu ahte berošteaddjiorganisašuvnnaid áirasat ožžot buhtadusa go masset bargodietnasa go oassálastet almmolaš nammaduvvon bargojoavkkuin ja lávdegottiin. ¶ Suohkanlaš ráđit ja doaibmaplánat ¶ Lávdegoddi lea bivdojuvvon árvvoštallat mot doaibma ¶ hehttejuvvon olbmuid dárbbuid buoremusat sáhttá sihkkarastit suohkanlaš plánemis, nugo mat berrejit go suohkaniin leat iežaset doaibmaplánat ja suohkanlaš ráđit doaibmahehttejuvvon olbmuid váste. Lávdegoddi oaivvilda ahte buot riikka suohkanat galget ásahit geatnegahtti deaivvadanbákkiid doaibmahehttejuvvon organisašuvnnaid áirasiid ja politihkáriid/hálddahusa gaskkas, muhto lávdegoddi lea juohkásan oainnus ahte galgá go lágas mearriduvvon ahte galget leat suohkanlaš ráđit doaibmahehttejuvvon olbmuid váste. Lávdegotti eanetlohku (Manneråk, Brandsnes, Brattstrøm, Grasli, Kjellevold, Stenberg, Sæbønes ja Tøssebro) ávžžuhit ahte suohkanat galget geatnegasat organiseret váikkuheaddjibáikkiid, muhto sii leat friddja das mot hálidit organiseret dáid báikkiid. Unnitlohku (Buvik, Pettersen, Vegheim ja Ytterland) čujuhit dasa ahte suohkanlaš ráđit doaibmahehttejuvvon olbmuid váste leat buorit váikkuhanbáikkit, ja sii oaivvildit ahte dušše láhkamearrádus geatnegahttá suohkaniid ásahit dakkár báikkiid. ¶ Strategiija nubbe lađas – golbma vuoruhuvvonvuoruhansuorggi ¶ Eanas hehttehusat mat doaibmahehttejuvvon olbmuide deaividit leat olbmot ráhkadan, ja dat leat boađusin das go servodat ii leat plánejuvvon ja hábmejuvvon álbmoga girjaivuođa beroštumi dáfus. Ekonomalaš meroštallamat mat leat dahkkon lávdegotti barggu oktavuođas čájehit ahte lea divrras jávkadit dálá hehttehusaid. Ovdalgihtii gáibádusaid ja ođđainvesteremiid golut leat smávvat go buohtastahttá. Gáibádusat mat eai gáibiduvvo odne – dagahit liigegoluid ihttin. Lávdegoddi oaivvilda mii leat ollen áigeerrui. Mii eat sáhte šat dohkkehit ahte servodat hábmejuvvo čađat ođđa doaimmashehttejumi hehttehusaiguin – hehttehusat mat šaddet midjiide divrasin maŋŋil jávkadit. Danin fertejit dás duohko biddjot politihkalaš láidesteamit nu ahte buot surggiid ja plánaid galgá hábmet nášuvnnalaš olaheamistanddárdaid ektui. Lávdegoddi lea vuoruhan golbma vuoruhansuorggi mat ¶ leat ¶ mávssolaččat ¶ oassálastimii ¶ ja ovttadássásašvuhtii. Surggiid mihtilmasvuohtan leat stuora olmmošráhkaduvvon ja olggušteaddji hehttehusat, muhto oalle oanehis áiggis sáhttá oažžut stuora ovdáneami. Lávdegoddi evttoha ahte ráhkaduvvojit geatnegahtti doaibmaplánat lotnolagaid našuvnnalaš olaheamistanddárdaiguin, ekonomalaš hoahpuhemiiguin ja čadni áigemeriiguin, dán golmma suorggis. Vuoruhansuorgi 1 – Dievas fievrredanoláheapmi buohkaide ¶ Váldomihttomearri ¶ Kollektiivafievrrut oktan gullevaš sisstruktuvrrain (fievrrut ja terminálat) galget leat oláheamis jagi 2012 rádjái. Mihttomearri mielddisbuktá čovdosiid nu ahte buohkat sáhttet mátkkoštit almmolaš fievrruiguin jagi 2012 rádjái. Ii leat vejolaš oažžut áibbas dohkálaš fievrredanfálaldaga jagi 2012 rádjái, daningo fievrrut bistet guhká ja daid lonuhit hui hárve. Golut mat vulget kollektiivafievrredeami láhčimis leat stuorrát. Dasa lassin go investeren- ja ortnegisdoallanruđat juolluduvvojit jahkásaš bušeahtaid oktavuođas, de evttoha lávdegoddi ahte ráddjejuvvo sierra vuoruhan-ruhtagárri mainna láhčče dálá fievrruid ja terminálaid. Dát lea seamma čoavddus go Ruoŧas leat válljen. Evttohuvvo ráddjet 300 milj. jahkásaččat viđa jahkái. Našuvnnalaš standárda kollektiivafievrredeami olaheapmái galgá leat vuođđun go ohcá vuoruhanruđaid, ja vuosttaš ohcanjagi šaddá leat 2004. Vuoruhansuorgi 2 – Dievas oláheapmi visttiide ja olgoguovlluide ¶ Váldomihttomearri ¶ Buot álbmotválljejuvvon orgánaid báikkit galget jagi 2005 rádjái leat olaheamis biras-, dádjadan- ja lihkadanhehttejuvvon olbmuide, muhto álbmotválljejuvvon áirasiin lea gáibádus beassat dakkár báikkiide válgaáigodaga vuosttaš beaivvi rájes juo. Buot visttit main leat bálvalusat olbmuide, galget jagi 2006 rádjái leat olaheamis biras-, dádjadan- ja lihkadanhehttejuvvon olbmuide. Mánáidgárddit, skuvllat ja universitehtat galget jagi 2007 rádjái olaheamis buohkaide, muhto doaibmahehttejuvvon ohppiin/studeanttain lea vuosttaš mánáidgárdde-/skuvla-/oahppobeaivvi rájes gáibádus beassat oahpahusásahussii. Visttit ja lanjat main leat bargosajit galget jagi 2008 rádjái leat olaheamis buot bargiide ja gussiide. Lávdegoddi evttoha ahte ráddjejuvvo movttiidahttindoarjja láhččenbargguide, 150 miljovnna ruvnno jahkásaččat viđa jahkái. Vuoruhansuorgi 3 – Dievas oláheapmi dieđuide ja diehtojuohkin- ja gulahallanteknologiijai ¶ Váldomihttomearri ¶ Seamma oláheapmi almmolaš dieđuide jagi 2005 rádjái. Mihttomearri mielddisbuktá ahte galgá sihkkarastit ahte buot almmolaš dieđuid galget sáhttit vuostáiváldit buot boargárat dainna gaskaomiin mainna háliidit. ¶ Seamma oláheapmi teknologiijai jagi 2005 rádjái. ¶ Mihttomearri mielddisbuktá ahte diehtojuohkin- ja gulahallanteknologiija juoga dahkkojuvvo olaheamis juo ¶ ovddidanmuttos dehe heivehuvvo nu ahte šaddá olaheamis doaibmahehttejuvvon olbmuide. Lávdegoddi evttoha ahte obbalaččat ráddjejuvvo 300 miljovnna ruvnno movttiidanruhta áigodagas 2002 rájes 2005 rádjái mii galgá dán vuoruhansuorggi doaimmaid váste. ¶ Strategiija goalmmát lađas – vuoruhuvvon doaimmat ¶ Strategiija goalmmát lađas fátmmasta vuoruhuvvon doaimmaid listtu, mii lea dehálažžan joksat bajitdási mihttomeari ahte lea ollásii oassálastin ja ovttadássásašvuohta doaibmahehttejuvvon olbmuide. Doaimmat leat dihtomielalaččat válljejuvvon dan vuođul ahte galget dievasmahttit strategiija eará lađđasiid, ja dat leat heivehuvvon dasa mot lávdegoddi árvvoštallá iešguđet surggiid váilevašvuođaid. Lávdegoddi lea deattuhan ahte dát leat doaimmat mat sáhttet álggahuvvot dakkaviđe beroškeahttá strategiija eará lađđasiin. ¶ 22 Ekonomalaš čielggadeamit javáikkuhusat ¶ Lea váttis dahkat standárd ávke/golločielggadeami doaibmahehttejuvvon olbmuid váste. Lea erenoamáš váttis gávdnat rehkenastojuvvon logu ávkebealis, muhto maiddái gollobealis čájehuvvo ahte lea váttis gávdnat čielga loguid iešguđet doaimmaide. Iige leat buot maid ehtalaš bealušteaddji dáfus sáhttá mihtidit ávkeoktavuođas. Ekonomalaš čielggadeamit berrejit dakkár oktavuođas baicca soaitit leat dan birra ahte biddjojit gáibádusat standdárddaide maid geahččala deavdit hálbbimus vuogi mielde. Lávdegoddi lea bivdán Møreforskning árvvoštallat ekonomalaš váikkuhusaid strategiija nuppi lađđasa guovtti vuoruhansurggiid evttohusain: fievrredeapmi ja visttit/olgobiras: ¶ Fievrredeami olahandoaimmaid golut ¶ Obbalaččat šaddá máksit sullii 6,0 milliárdda ruvnno dehe sullii 550 miljovnna ruvnno jahkásaččat vai almmolaš fievrrut galget olaheamis doaibmahehttejuvvon olbmuide jagi 2012 rádjái. – Gávpotbusset/báikkálašjohtalus – Bussebisánansajit – Gáiddusbusse – Guovllubusse – NSB – Guhkesgaska – NSB-Gaskagaska – NSB-Oanehisgaska – Girditoga – Čanastatstášuvnnat – Girdifievrredeapmi (terminálvisttit) – Feargafievrredeapmi ¶ Dattetge lea stuora eahpesihkarvuohta loguid dáfus. Lassigolut dahkat gávpotbussiid olaheamis doaibmahehttejuvvon olbmuide sáhttet duohtavuođas šaddat unnibut go meroštallojuvvon, danin go lea jáhkkimis ahte dađistaga go buoret olaheami gáibádusat ásahuvvojit, de vuollegisláhttatbusset standárddiserejuvvojit eanet. Ruovdemáđiija dáfus sáhttet golut šaddet mihá stuorábut. NSB navdá ahte máksá sullii 500-600 miljovnna ruvnno jahkái, jus gáibiduvvo ahte galgá ollásii oláheapmi buohkaide jagi 2012 rádjái. Molsut fearggaid šaddá maid máksit oalle ollu. Jus váldá rehkegii maid fárrui togaid ja fearggaid ođastemiid ja lagasbussejohtalusa goluid geahpedeami, de šaddet ollislaš golut go almmolaš fievrredemiid galgá dahkat olaheamis buohkaide jagi 2012 rádjái máksit sullii 26 milliárdda ruvnno dehe 2,4 milliárdda ruvnno jahkásaččat. Dattetge ii leat riekta ahte buot golut gullet olaheamigáibádusaide, danin go togaid ja fearggaid aŋkke ferte ođastit muttágis áiggi siste. Saddá hálbbit bidjat gáibádusaid standárddaide ja fievrredanávdnasiida ja –sisstruktuvrii ovdagihtii, go divvut/rievdadit maŋit áiggis. Dađistaga go gáibádusat ásahuvvojit, de ođđa biergasiid ja ávdnasiid vuovdit standárddiserejit buktagiid nu ahte gáibádusat mat leat vuođđun leat devdojuvvon. Diehttelasat boahtá oastinhattis oaidnit liigebiergasiid ja heivehemiid gáibádusaid. Aŋkke šaddá dát haddegoargŋun unnit go golut jus galgá divodit ja rievdadit boares ávdnasiid. ¶ Olahandoaimmaid golut visttiid dáfus ¶ Roavva meroštallama mielde šaddá máksit 4,6 milliárdda ruvnno dehe sulli 700 miljovnna ruvnno jahkásaččat ordnet dáid mállet almmolaš visttiid nu ahte dat leat olaheamis doaibmahehttejuvvon olbmuide dihto áigemeriide: – Visttit main lea mearkkašupmi demokráhtalaš oassálastimii jagi 2005 rádjái – Visttit main leat álbmotbálvalusat jagi 2006 rádjái – Mánáidgárddit jagi 2010 rádjái – Vuođđo- ja joatkkaskuvllat jagi 2010 rádjái – ¶ Universitehtat ja allaskuvllat jagi 2010 rádjái – Bargovisttit maid Statsbygg hálddaša jagi 2008 rádjái ¶ Maiddái álbmotvisttiid dáfus navdojuvvo ahte geahpeduvvojit muhtin dárbočoavddus váttisvuođat mat doaibmahehttejuvvon olbmuin leat, beroškeahttá biddjojuvvo go olaheamigáibádus vai ii. Vuosttažettiin ja ovddemusat lea gažaldat áiggi birra. Statsbygg dieđiha ahte eai gártta stuora liigegolut go láhčče dilálašvuođaid doaibmahehttejuvvon olbmuide ođđa álbmotvisttiin. Doaimmat doaibmahehttejuvvon olbmuid ola ¶ heami váste dahket dalle dušše unna oasáža ollislaš huksengoluin ja sáhttet gilvalit bures ođđainvesterenprošeavtta eará poasttaiguin. Loahppacealkkan lea ahte dahkat almmolaš fievrredeami ja visttiid/olgobirrasiid ollásii olaheamis buohkaide sáhttá šaddat hui divrras. Čájehuvvo ahte lea hálbbit álggahit olahandoaimmaid ođđainvesteremiin go divvut/huksemiin rievdadit boares ávdnasiid. Danin berre njuolggadusaid ja lágaid bokte gáibiduvvot ahte ávdnasiid galgá hábmet ovdagihtii. ¶ Loahppacealkkan ferte leat ahte šaddá hálbbit ásahit standárda gáibádusaid, nu ahte ferte vuhtiiváldit doaibmahehttejuvvon olbmuid dárbbuid ovdal ođđainvesteremiid. Govttolašvuođagáibádus ahte buot kollektiivafievrredeapmi ja buot almmolaš visttit galget ollásii olaheamis oalle fargga, šaddá badjelmeari divrras. Dan ahte gáibidit olaheami doaibmahehttejuvvon olbmuide buot fievrredanfálaldagaid ja visttiid ođđainvesteremiin, gal lea baicca dohkaleabbu danin go dat sáhttá gilvalit bures ođđainvesterenprošeavtta eará poasttaiguin. ¶ Ekologalaš guoddevaš boazologu eavttut/čujuhusat ¶ Eanandoallo- ja biebmodepartemeantta nammadan bargojoavkku raporta ¶ Geassemánu 2008 ¶ Sisdoallu: 1.1 ¶ Álggahus ¶ s. ¶ 2 ¶ 1.2 Bargojoavkku mandáhtta ¶ s. ¶ 3 1.3 Ođđa boazodoallolága čujuhusat, doaibmanjuolggadusat ja boazolohku ¶ s. 3 2. Norgga boazodoallu ¶ s. ¶ 4 3.1 ¶ Guohtun s. ¶ 4 ¶ 3.2 Boazolohku ja buvttadeapmi ¶ s. 6 4.1 Eavttut/čujuhusat boazolohkui mii lea ekologalaččat guoddevaš ¶ s. 8 4.2 Čujuhusaid/eavttuid ¶ norpmat ¶ s. ¶ 10 4.3 Bargojoavkku rávvagiid čoahkkáigeassu ¶ s. ¶ 11 4.4 ¶ Bagadus ¶ ”boazolohkoskovvái” ¶ s. ¶ 12 MILDOSAT 1. ”Boazolohkoskovvi” ¶ s. ¶ 13 2. Lávdegoddelahtu Johan Anders Eira sierracealkámuš ¶ s. 14 ¶ 1.1 Álggahus Ođđa boazodoallolágas mii bođii fápmui suoidnemánu 1.b. 2007, álggahuvvo ođđa proseassa resursahálddašeami ja boazologu mearrideami hárrái. Dán oktavuođas lea doaibmanjuolggadusaid ráhkadeapmi guovddážis, ja dasa gullá maiddái boazologu mearrideapmi. Lea orohat mii ráhkada doaibmanjuolggadusaid mat dasto galget dohkkehuvvot guovllustivrras, ja boazodoallostivra fas dohkkeha boazologu. Lassin orohagaid kvalitatiiva čilgehussii, de ferte boazodoalu stivrenorgánain leat árvvoštallanvuođđu mainna sáhttet dahkat duohta iskkadeami boazologus. Dasa leat guokte ákka; sihkkarastit ahte eiseválddiid bajemus ovddasvástádus ekologalaččat guoddevaš resursahálddašeami hárrái fuolahuvvo, ja sihkkarastit ahte iešguđet boazoorohagaid boazolohkoárvvoštallamii lea ollislaš fágalaš árvvoštallan/vuođđu. Lea deaŧalaš ahte eiseválddit ja ealáhus leat ovttaoaivilis das mii ekologalaččat guoddevaš boazologu vuođđu duođai lea. Danne čađahuvvo sierra bargu dan birra ođđa lága fápmuiboahtima oktavuođas. Dan barggu duogáš čilgejuvvo Od. prp. nr. 25 (2006-2007) Lága birra boazodoalu hárrái (s. 47): ”Viidáseappot sáhttá orohatstivrra barggu ja eiseválddiid dohkkehangieđahallama oktavuođas leat oppalaš dárbu ovdánahttit objektiiva/dieđalašeavttuid omd. bohcco vuoimmi, buvttadeami, boazologu dássetvuođa, biologalaš šláddjivuođa jd.hárrái. Departemeanta áigu dán čuovvolit, ja nammadit joavkku mas lea fágaidrasttideaddji gelbbolašvuohta sihke dutkama ja ealáhusa bealde.” Ođđajagimánus 2008 nammadii Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta (EBD) bargojoavkku mas leat fárus boazodoalu, dutkandoaimma ja eiseválddiid ovddasteaddjit, dan nammii ahte ráhkadit ekologalaččat guoddevaš boazologu eavttuid. Boazodoalloovddasteddjiid nammadii Norgga boazosápmelaččaid riikkasearvi (NBR). Joavkkus leat čuovvovaččat leamaš mielde: 1. Nils Jovnna Eira Meløy, boazoeaiggát, Kárášjohka 2. Nils Mathis M. Sara, boazoeaiggát, Guovdageaidnu 3. Johan Anders Eira, boazoeaiggát, Loabát 4. Torstein Appfjell, boazoeaiggát, Trofors 5. Algot Jåma, boazoeaiggát, Limingen 6. Inge Even Danielsen, boazoeaiggát, Brekkebygd 7. Øystein Holand, professor, Universitetet for biovitenskap og miljø, Ås 8. Kari Anne Bråthen, dutki, Tromssa universitehta 9. Ing-Lill Pavall, Nordlándda boazodoallohálddahus 10. Marit Jane Myklevold, Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta, jođiheaddji Sunna Marie Pentha, Eanandoallo- jabiebmodeaprtemeanta, čálli Bargojoavku álggahii barggus seminárain guovvamánu 1.b. mas ledje fágalaš ovdanbuktimat. Dasto leat doallan vihtta dábálaš čoahkkima. Raporta sáddejuvvo gulaskuddamii geassemánus 2008. Eavttut/čujuhusat ekologalaččat guoddi boazologu várás mearriduvvojit loahpalaččat bargojoavkku rávvagiid ja evttohusaid vuođul gulaskuddama maŋŋel. Bargojoavku lea fárus maiddái dan barggus. Galgá ráhkaduvvot boazologu mearrideami bagadus sihke ealáhusa ja eiseválddiid várás. Departemeanta sádde dan bagadusa 2008 čavčča mielde. ¶ 1.2 Bargojoavkku mandáhtta Bargojoavkkus lea leamaš čuovvovaš mandáhtta: Ođđa lága olis lea dál boazodoalus álddis ovddasvástádus mearridit alimus boazologu orohaga doaibmanjuolggadusaid mearrideami oktavuođas. Doaibmanjuolggadusat galget maid sihkkarastit guohtuneatnamiid guoddevaš geavaheami. Orohatstivra galgá iešheanalaš vuođul čielggadit doaibma- ja guohtundilálašvuođalaš árvvoštallamiid mat leat mearriduvvon boazologu vuođđun. Orohatstivrra mearrádus sáddejuvvo Boazodoallostivrii loahpalaš nannemii ja dohkkeheapmái. Bargojoavku bivdojuvvo evttohit eavttuid/čujuhusaid mat galget leat buori ja doaibmi resursahálddašeami vuođđun. Eavttut/čujuhusat galget leat bagadeaddji vuođđun ja čujuhussan orohatstivrraide ja eiseválddiide boazologu mearrideami hárrái. Deattuhuvvo ahte eavttut/čujuhusat eai galgga áddejuvvot ođđa vuohkin man mielde eiseválddit mearridit boazologu. Bargojoavku lea vuđolaččat guorahallan doahpaga ekologalaš guoddevaš resursahálddašeami ja boazologu sisdoalu. Leat olu deattuhan boazodoallofágalaš máhtu daid áššiid birra, ja joavku lea oččodan oktasaš ipmárdusa dieđavuođđuduvvon ja vásáhusvuođđuduvvon máhtus. Dasto leat boazodoalloovddasteaddjit ožžon árvalusaid iežaset guovlluid orohatovdaolbmuin ja johtolatovdaolbmuin. Orohatovdaolbmuid ja johtolatovdaolbmuid árvalusat leat leamaš hirbmat ávkkálaččat dannego bargojoavku dakko bokte lea ožžon konkrehta árvalusaid eavttuide ja norpmaide iešguđet guovlluin. Bargojoavku lea oaidnán ahte lea ovttamielalašvuohta das ahte guohtunvuođđu, bohccuid lohku, vuoibmi ja buvttadeapmi leat oktiičadnon. Ekologalaččat guoddevaš boazodoalu dáfus oaivvilduvvo ahte guohtungeavaheapmi ii billis guohtunkvalitehta dahje elliid ja šattuid valljodaga iešguđet áigodatguohtumiin. Mihttun lea maiddái ahte guohtungeavaheapmi galgá dagahit buori elliidsuodjalusa ja vejolašvuođa njuovvat bohccuid main lea buorre kvalitehta. Jahkásaš dálkerievdamat, boraspiremuosehuhttimat ja eará ealáhusberoštumit váikkuhit maiddái guohtumiid ja nu maiddái ekologalaš guoddevaš boazodoalu vuođu. Muhtun guovlluin sáhttet massimat heajos dálveguohtumiid ja boraspiriid geažil leat nu stuorrát ahte dat váikkuha boazodoalu vejolašvuođa mearridit boazologu ovdáneami. Bargojoavku lea geahččalan dan vuhtiiváldit go lea hábmen dáid eavttuid, muhto barggu váldodeaddu lea čadnon boazologu ja guohtuma oktavuhtii. 1.3 Ođđa boazodoallolága čujuhusat, doaibmanjuolggadusat ja boazolohku Ođđa lága mielde galgá boazolohku mearriduvvot geassesiidadásis, ja dan galgá siida ja orohatstivra dahkat. Dat mearkkaša ahte boazolohku dál galgá mearriduvvot ”vuođđodásis”, ja daid guohtuneatnamiid ektui maid siida hálddaša. Eiseválddit oaivvildit ahte boazodoalus leat buorit vejolašvuođat nagodit dan dahkat vásáhusvuođđuduvvon luonddumáhtu vuođul. Dattege leat orohatstivrras muhtun hástalusat boazologu mearrideami hárrái. Boazologu mearrideami vuođđu čilgejuvvo guohtungeavaheami njuolggadusas (§ 59), dárbbašlaš guohtumiid sihkkarastima birra. Vuođđun lea geassesiida, muhto ferte maiddái vuhtiiváldit visot eará áigodatguohtumiid kapasitehta nu ahte dat guohtun mii lea unnimusmearrin vuhtiiváldojuvvo. Guohtunnjuolggadusat čielggasin dahket makkár guohtumiid siida/orohat sáhttá geavahit. Hástalussan lea ahte muhtun guovlluin leat iešguđet áigodatguohtumat máŋgga orohaga siskkobealde. Dain boazoorohagain gos leat buot áigodatguohtumat orohaga siskkobealde šaddá dilli álkit go guohtuneatnamiid dalle juhket siskkáldasat orohagas. Dát čuovvoluvvo dárkileappot doaibmanjuolggadusaid barggus. ¶ 2. Norgga boazodoallu Boazodoalu guohtunvuogádaga dovdomearka leat áigodatguohtumat main boazu gávdná guohtuma birra jagi. Guohtungeavaheapmi ja johtinvierut leat oktiičadnon ja dat leat mearrideaddjin dasa man bures iešguđet áigodatguohtumiiguin ávkkástallá ja boazodoalu buvttadeapmái. Boazodoalu johtimat rievddadit sihke guovllu, guhkkodaga ja áiggi dáfus, dat leat namalassii luonddudilálašvuođaid duohken. Finnmárkkus leat dálveguohtumat siseatnamiid jeageleatnamiin ja geasseguohtumat fas ruonaseatnamiin rittus dahje sulluin. Giđđa- ja čakčaguohtumat leat eanemusat dakko gaskkas. Orohagat/siiddat čuvvot iešguđet johtinvuogádaga vai johtin iešguđet áigodatguohtumiid gaskka heivehuvvo, ja oanehet dahje guhkit áigodagaid sáhttet dihto eatnamiin leat guokte dahje eanet siiddat. Máŋgga orohagas Finnmárkkus, erenoamážit orohagain gos lea alla boazolohku, lea buvttadeapmi rievddadan sakka maŋemus 20-30 jagi. Buolbmágis/Várjjagis lea fas leamaš jámmadis ovdáneapmi, alla buvttadeapmi ja buorit njuovvandeattut. Tromssas johtet oanehet gaskkaid ja dávjá orohaga rájiid siskkobealde. Tromssa guovllus leat eanas ruonasguohtumat, ja dálkkádaga dáfus leat ealáhusa dálveguohtundilálašvuođat gáržžit. Nordlánddas johtet guovtteládje, muhtun orohagat johtet rádjeguovlluide dahje dálveguohtumiidda Ruoŧas, earáin fas lea dálveguohtun rittus. Tromssas ja Nordlánddas leat oppalaččat alla njuovvandeattut. Guovlluin lea dattege buvttadeapmi sakka rievddadan. Maŋŋel 2000/01 leat Tromssas buori muddui positiivadit ovdánan, muhto go buohtastahttá eará guovlluiguin de leat ain stuora massimat ja unnán produktivitehta. Nordlánddas lea dilli veahá máŋggageardánet. Lulde leat bures ovdánan, muhto davviorohagat eai leat iešguđet ákkaid geažil nagodan lasihit boazologu, ja oažžut doaibmi boazodoalu maŋŋel stuora massimiid 1990-logu loahpas. Davvi-Trøndelágas leat eanas orohagaid dálveguohtumat rittuid lahka, muhto leat gal dálveguohtumat maiddái siseatnamiin. Lulli-Trøndelágas/Hedmárkkus johtet ges bievlaeatnamiin davvin dálveguohtumiidda lulde. Trøndelága guovlluin leat oppalaččat dássedis boazologut, buvttadeapmi ja njuovvandeattut, erenoamážit LulliTrøndelágas/Hedmárkkus ja boazoservviin. Davvi-Trøndelágas lea ovdal leamaš alla buvttadeapmi, muhto stuora massimat 1990-logu álgobáliid leat dagahan ahte sihke njuovvanhivvodat, buvttadeapmi ja boazolohku lea gahččan mearkkašahtti olu. Maŋemus doaibmajagis leat dattege veahá ovdánan go massimat proseanttaid mielde leat veahá unnon. Boazodoalu vahágiidda leat olu árttat, dábálaččat heajos dálke- ja guohtundilálašvuođat, boraspiret, dávddat, lihkohisvuođat ja suoládeapmi. Buot guovlluin nanne ealáhus ahte boraspiret váldet stuorámus oasi ollislaš massimiin. Maŋemus jagiid leat sihke boraspirenálit ja massimat boraspiriide lassánan eanas boazodoalloguovlluin, ja dainna fuolastuvvet erenoamážit Davvi-Trøndelágas, Tromssas ja Nordlánddas. 3.1 Guohtun Boazodoalus lea sáhka guovttelágán guohtumiin, ruonasguohtumat ja jeagelguohtumat. Ruonasguohtumiin leat eanas ruonas rássešattut, ja dat leat álbmámus ja bibmoseamos guohtumat. Dat leat vuđolaš geasseguohtumat, muhto leat maiddái deaŧalaččat giđđa- ja ¶ čakčaguohtumiin. Jeagelguohtumiin leat iešguđetlágán jeagelšattut, dat eai leat nu álbmát ja dat adnojit eanas dálveguohtumiin. Dain guohtumiin rievddada dattege kvalitehta sakka iešguđet šlájaid mielde. Ruonasšattuin lea iešguđetlágán kvalitehta bohcco borramuššan dannego dain lea iešguđetlágán kjemiija ja nu maiddái suolbmuduvvojit iešguđetládje. Oppalaččat suolbmuduvvojit urtasat ja rásit jođáneappot go luktásuoinnit ja upmolsuoinnit, dasto čuvvot daŋasšattut ja de vel áloruonasšattut. Seammaládje leat jeagelšattut iešguđetlágánat. Boazu millosepmosit guohtu bohccojeahkála, diehppejeahkála ja lahpu, ovdalii geađgeganaid, ja sáltejeagil ja jeagil mas leat nitrogenafiksejeaddji debbot dohkkejit dušše de go lea áibbas heitot guohtun. Mearkkašan veara ruonasšattuid dáfus lea ahte šattuid eananduhttin čuovvu seamma ortnega go bohccos. Danne lea nu ahte go guohtumiin leat eanas urtasat ja rásit, de guohtu boazu šattuid mat jođánit suddet ja dalle manná maiddái eananduhttin eatnamis jođáneappot. Guohtunšattuid álbmi buorrána go šaddan ođasmahttojuvvo ja beaktiluvvá. Guohtun lea danne heiveheaddji resursa mii rievddada kvalitehta ja hivvodaga mielde ja mii lea sorjavaš das ahte makkár šattut guohtuneatnamiin eanasmuddui leat. Oppalaččat leat guohtumat nannoseappot olgguldas váikkuhusaid vuostá jus leat olu iešguđetlágán ruonasšattut, ja dalle sihkkarastojuvvo maiddái jámmadet šaddobuvttadeapmi. Go guohtun lea valjis de lea das maiddái stuorát variašuvdna guohtunšattuid dáfus mii addá eambbo bibmosiid bohccui. ¶ Jus rásseguohtumiid šattut eai duohtaduvvo, de bohtet šlájat dađistaga rievdat (suksešuvdna), namalassii nu ahte vuosttaš pionèrašattuid sadjái mat leat jođánat šaddagoahtit, bohtet šlájat mat eai nu jođánit šaddagoađe báikái. Rásseguohtumiid pionèrašlájat leat dábálaččat rásit ja urtasat. Dat leat álbmábut, dain lea stuorát produktivitehta ja leat buoret guohtunšattut go šlájat mat suksešuvnnas leat hilljánat. Buriin guohtumiin leat olu pionèrašlájat mat girdet guohtuma, muhto mat goitge bisuhit buori šaddobuvttadeami. Guohtu eallit muosehuhttet sihke šaddogokčasa ja jeagelgokčasa, ja dainnalágiin vurjet dat dan suksešuvnna mii lea dáhpáhuvvame. Guohtu eallit sáhttet doalahit rásseguohtumiid produktiivadeabbon ja bibmoseabbon go de jus guohtumat eai duohtaduvvo. Seammaládje sáhttet jeageleatnamat leat eambbo produktiivat jus doppe leat eallit mat guhtot, muhto jeageleana lea hearkkit duolbmuma ja guohtuma vuostá, ja dat nohká jođáneappot. Lea namalassii váttis ođasmahttit produktiivadet guohtumiid. Eanas boazodoalu rásseguohtunareálain leat šaddagoahtán skierrešattut maid boazu hejot suolbmuda. Dakkár eatnamat eai heivestuva geasseguohtumin, erenoamážit jus lea olu čáhppesmuorji. Dál ii gávdno nu olu máhttu das makkár guohtungeavaheapmi vuorjjašii daŋasšattuid nu ahte produktiivadet guohtunšattut šaddagoađašivčče. Dát bealit leat maiddái áigeguovdilat šibitealáhusaide mat atnet šibihiid guohtumiin. Boazu guohtu viiddis duovdagiid gos leat olu iešguđetlágán lunddolaš resurssat, ja daid resurssaid lotnolasvuohta lea dávjá áibbas erenoamáš iešguđet orohagas. Árvomerošteapmi mii lea rehkenaston daid fuođđarovttadagaid vuođul mat mannet ovtta bohcco biebmamii olles jagi, ja 2007 boazologu vuođul, čájeha ahte Norgga boazoguohtumiid ollislaš árvu lea 150 miljovnna kruvnno jahkásaččat. Dattege lea váttis árvvoštallat rásseguohtumiid ja jeagelguohtumiid geavaheami. Lea guhká leamaš sáhka Finnmárkku dálveguohtumiid geavaheamis go jeagelguohtumiid šaddodássi lea hedjonan seammás go bohccuid guohtun lea lassánan. Ođđa dutkamušat čájehit ahte maiddái rásseguohtumiid kvalitehta lea hedjonan dain guovlluin gos lea garrasit guhttojuvvon maŋemus logiid jagiid. Finnmárkku jeagelguohtumiid kárten ja goziheapmi álggahuvvui álggogeahčen 90-logu, ja leat leamaš álggahuvvon iešguđetlágán doaimmat eastadit eatnamiid guorbamis. Seammalágán kárten ja goziheapmi rásseguohtumiid dáfus ii leat álggahuvvon. Maiddái Suomas leat gozihan šaddoovdáneami ¶ reaidun áigodatguohtumiid hálddašeamis. Ruoŧas lea álggahuvvon stuorát kárten ja bearráigeahččan meahcceriggodagaid hárrái vai sihkkarastá boazodollui guhkilmas guohtungeavaheami. 3.2 Boazolohku ja buvttadeapmi Nu movt ovdalis daddjon de stivrejit luondduvuođđu, dálkkádat ja guohtu eallit iešguđet guohtunšattuid šattu. Dat ráddje man olu bohccuid guovlu gierdá ja man stuora badjelbáza buvttaduvvo ja man stuora osiin ávkkástallá. ¶ 1. figuvra. Prinsihppagovva buvttadeamis juohke bohccos (kg juohke bohcco nammii) areála ektui ( kg juohke km² nammii) go guohtun lassána. Ceahkkelinnjá čájeha ahte buvttadeapmi njiedjá juohke bohcco nammii go guohtundeaddu lassána. Olles linnjá čájeha ahte buvttadeapmi lassána areála mielde go guohtundeaddu lassána vuollegis dásis gaskadássái, ja buvttadeapmi njiedjá go guohtundeaddu lassána gaskadásis alla dássái. ¶ Produksjon per dyr - Buvttadeapmi juohke bohccos Produksjon per areal - Buvttadeapmi areála mielde Lavt – Vuollegis, Middels – Gaskadássi, Sterkt - Alla Beitetrykk - Guohtundeaddu Go lea unnán guohtundeaddu de ii leat áktánas gilvu guohtunresurssaid nalde, ja buvttadeapmi areála mielde lassána vaikko guohtundeaddu lassána. Buvttadeapmi juohke bohccos (kg bohcco nammii) lea allat, ja buvttadeapmi juohke areálaovttadaga mielde lassána boazologu mielde. Jus guohtundeaddu lassána vel eambbo, de boahtá dattege šaddu juohke bohccos njiedjat go gilvu guohtunriggodagaid nalde lassána. Bohccuin mat leat heajos vuoimmis hedjona miessešaddu, ja misiid seailun unnu. Jus guohtun ain eambbo hedjona, de jápmigohtet maiddái rávis bohccot. Buvttadeapmi areála mielde njiedjagoahtá go guohtundeaddu lea nu stuoris ahte bohccodeattut unnot, miessešaddu unnu ja bohccot jápmigohtet. Buvttadankurvvat nu movt 1. fig. čájeha, eai čájet dattege davviguovlluid guohtunvuogádaga dievaslaš dynamihka. Dat lea dannego dálkkádat sihke geasset ja dálvet sakka rievddada, ja dat sáhttá dagahit ahte maiddái buvttadeapmi sakka rievddada. Iskkadeamit Norggas lea čájehan ahte dálkkádaga negatiiva váikkuhusat sturrot go lea olu boazu ja dat leat heitot vuoimmis; ealut main misiid gaskamearálaš njuovvandeaddu lea ¶ vuollel 18 kg, leat hearkkimusat. Dain guovlluin gos gaskamearálaš miessedeattut leat 20-21 kg, oaidná ahte boazolohku lea dásset ja buvttadeapmi lea jámma dásset. Go olles dahje muhtun oassi dálveguohtumis lea leamaš lássejuvvon guhkit áiggi, de leat orohagain gos leat unnit bohccot, gillán eambbo massimiid go dábálaččat. Muhto dávjá leat dat massimat aŋkke unnibut go dain orohagain gos leat olu bohccot. Vaikko dát oktavuođat leat čielgasat, de sáhttá goitge leat váttis gávnnahit boazologu mii lea ekologalaččat guoddevaš. Ovdamearkka dihte leat buorit dálvvit dagahan ahte Kárášjoga ja Oarje-Finnmárkku boazolohku ja miessešaddu lea hirbmadit lassánan maŋŋel jagi 2000 goavvedálvvi. Nu lea leamaš vaikko boazojápmu ii leat hupman veara lassánan. Muhtun guovlluin leat almmotge njuovvandeattut dál nu vuollin ahte lea jáhkehahtti ahte goavve dálvvit ja giđat sáhttet unnidit sihke boazologu ja buvttadeami. Guorahallamat Norggas čájehit ahte jus njiŋŋelasaid gaskamearálaš njuovvandeaddu lea badjel 29 kg, de sáhttá maksimeret miessebuvttadeami ja ealu lassáneami. Gaskamearálaččat leat dalle badjelaš 90 % buot njiŋŋelasain čoavjjis, muhto dat sáhttá rievddadit ealuid gaskka. Sis-Finnmárkku vihkkenprošeavtta oktavuođas mii álggahuvvui 1996:s, rávvii Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi ahte rávis njiŋŋelasat (badjel 2 jagi) mat galget ealihuvvot buvttadeami várás, guhkit áiggi vuollái galggaše deaddit 60 kg dahje eambbo. Álddu vuoibmi ja nákca birgehit miesis lea hui olu dálveguohtundilálašvuođa ja geasseguohtuma kvalitehta duohken. Misiid massin árra geasi lea boazodoalus vuollel 5 % go leat buorit guohtumat ja unnán boraspire muosehuhttimat. Muhtun guovlluin sáhttá misiid massin leat vuollel 2% go leat erenoamáš buorit eavttut. Dat massin lassána mearkkašahtti olu go leat heajos dálkkit ja guohtumat. Massimat maŋŋelis jagis leat maiddái čadnon dasa makkár vuoimmis boazu lea. Čájehuvvo ahte heajos dálveguohtumis atná áldu eambbo návccaid iežas birgehit go miesi, mii lea nuppeládje go de go leat buorit dálveguohtundilálašvuođat. Dain guovlluin gos leat guhkilmas heajos dálvvit, lea leamaš dárbu biebmat bohccuid oanehet áiggi maŋŋidálvvi vai eastada massima. Boazomáddodagain gos ođđa šaddu njuvvojuvvo, šaddá sihke boazolohku ja bohccobiergobuvttadeapmi dásset. ¶ 8 16 ¶ Gjennomsnittsvekt varit i kg ¶ 25 ¶ 50 ¶ Figuvra 2. Figuvra čájeha vuogi njuovvat bohccuid (kg juohke ealihanbohcco nammii) gaskamearálaš varitdeattuid (njuovvandeattuid) ektui. Jus máŋga jagi maŋŋálaga leat vuollegis gaskamearálaš deattut, de njuvvojuvvo eambbo go de go leat alla gaskamearálaš deattut. Uttak i kg per rein - Njuovvan kg mielde juohke bohcco nammii Gjennomsnittsvekt varit i kg - Gaskamearálaš varitdeaddu kg 2. figuvrra modealla lea boazodoallu ovdanbuktán, ja dat čájeha movt sáhttá stivret njuovvama varihiid gaskamearálaš njuovvandeattuid ektui. Dán modeallas čájehuvvo ahte bohcco vuoibmi geažuha lea go boazolohku heivehuvvon guohtumii, ja man olu ferte njuovvat. Njulges sáhcu čujuha man olu berre njuovvat go ealu varihiid gaskamearálaš njuovvandeaddu lea nuo ja nuo stuoris. Dán modeallas lea vuođđun ahte varihiid unnimus mearri gaskamearálaš njuovvandeattu dáfus lea 25 kg. Jus deaddá vuollel 25 kg., de čujuha dat ahte leat beare olu bohccot. Dalle ferte njuovvat eambbo. Jus varihat deddet eambbo go 25 kg, de sáhttá unnidit njuovvama jus leažžá dárbu lasihit bohccuid goavvejagiid maŋŋá jna. Dán modeallas lea maiddái ulbmilin buvttadit unnimusat 8 kg juohke bohcco nammii giđđaealu ektui jus varihat deddet 25 kg. Vásihuvvo ahte guovlluin gos lea buorre miessebuvttadeapmi ja unnán massimat, de ferte njuovvanmearri biddjot 10-12 kg bohcco nammii giđđaealu ektui vai doalaha dássedis boazologu. Dáin guovlluin leat maiddái varihiid ja njiŋŋelasaid gaskamearálaš njuovvandeattut arvat badjel 30 kg. Ruksesgottiid hálddašeamis oaidná ahte jus njuovvá goasii 60% jagi buvttadeamis, eanemusat misiid ja varrasiid, de sáhttá maksimeret sihke náli šaddama ja biergobuvttadeami. Dalle eaktuduvvo ahte ruksesgoddelohku lea jámmadit dakkár dásis mii mearkkaša náli šaddama, namalassii ahte miessešaddu lea maksimála dásis. Vai lohku bisuhuvvo dássedin, de heivehuvvo njuovvan buvttadeami rievdamiid mielde, ja dalle njuvvojuvvo eambbo daid jagiid go lea alla buvttadeapmi, ja fas unnit dalle go buvttadeapmi lea unni. Boazodoalus lea sullasaš dilli. Dain guovlluin gos njuvvojuvvo gaskal 50 ja 60 % ja gos njuvvojuvvojit eanas miesit ja varrasat, ja gos dušše buvttadanbohccot ealihuvvojit, lea buvttadeapmi ja miessešaddu hui stuoris. ¶ 4.1 Eavttut/čujuhusat boazolohkui mii lea ekologalaččat guoddevaš Bargojoavkku hástalussan lea leamaš válljet eavttuid/čujuhusaid mat devdet ekologalaš guoddevašvuođa gáibádusaid, mat leat anihahttit ja mat vástidit boazodoalu fágalaš oainnuide. Danne leat árvvoštallan eavttuid mat leat eaŋkalat, objektiivat ja maid sáhttá dárkut. Leat maiddái árvvoštallan muhtun subjektiiva eavttuid, ee dannego go ii leat vel dárkilis máhttu buot beliid birra buvttadeamis, ja maiddái dannego boazodoalu iežas eavttuid ii leat nu álki mihtidit. Bargojoavku lea ovttaoaivilis das ahte dálá dieđuid mielde de lea vuosttažettiin dat makkár vuoimmis bohccot leat mii čujuha heive go dihto boazolohku guohtunvuđđui. Lea čielggas ahte dát lea eahpenjulges vuohki árvvoštallat guohtumiid guoddevašvuođa, ja dat vuohki lea hearki rievdamiidda main lea eará ágga go lohku. Bargojoavku rávve aŋkke geavahit iešguđet bohccuid gaskamearálaš njuovvandeattuid čujuhussan, 90-logu loahpa rájes lea gártan oalle buorre lohkomateriála njuovvandeattuid hárrái resursarehketdollui man vuođđun lea sohkabealli ja ahki, ja maid dán oktavuođas sáhttá atnit. Muhtun guovlluin sáhttet dattege njuovahagaid dieđut deattuid birra leat váilevaččat iešguđet sivaid geažil; ovdamearkka dihte soaitá njuvvojuvvon unnán stuora massimiid geažil. Dakkár dilálašvuođain rávve danne bargojoavku eiseválddiid rahpat vejolašvuođa atnit dieđuid ealli deattuid ¶ birra lassin njuovvandeattuide. Geavahit njiŋŋelasdeattuid čujuhussan sáhttá maiddái leat váttis dannego siiddat/orohagat oppalaččat njuvvet unnán njiŋŋelasaid, ja dannego eai earut njiŋŋelasaid iešguđet agiid. Njiŋŋelasat njuvvojuvvojit dábálaččat go leat heitot vuoimmis ja galget eret buvttadeamis, ja dat sáhttá dagahit erenoamáš hástalusaid dain guovlluin gos dál leat hui gehppes bohccot. Guhkilmasat oaivvilda bargojoavku ahte galgá leat vejolaš atnit njiŋŋelasaid njuovvandeattuid čujuhussan. Boazodoalus leat maiddái eará vuogit árvvoštallat bohcco vuoimmi vaikko dál orru deaddu leame buoremus čujuhussan. Boazoeaiggát geahččá čorvviid, čorvviid gassodaga, ivnni ja go čallagohtet námiid. Dasto gehččet guolgga, kvalitehta ja goas borgáda. Bohcco hápmi maid muitala man buori vuoimmis dat lea. Dakkár paramehterat sáhttet leat eambbo hearkkit guohtuma rievdamii, ja dat sáhttet ealus sakka rievddadit áigodagaid mielde ja jagiid mielde. Boazobargiid máhttu bohcco olgguldas hámiid, goruda ja struktuvrra (morfologiijja) birra leat aŋkke deaŧalaččat, ja addet buriid čujuhusaid dasa makkár guohtunáigodat lea leamaš. ”Hárjánan čalbmi” oaidná bohcco dili miehtá guohtunáigodaga. Dat dárkun ii suolát návccaid ja dat dahkko beaivválaš boazobarggus. Bargojoavku oaivvilda danne ahte dát leat mávssolaš lassidieđut go lea árvvoštallame optimála boazologu ja go orohaga doaibmanjuolggadusat galget hábmejuvvot. Deattut váikkuhit sakka ealu buvttadeapmái, ja bargojoavku oaivvilda danne ahte sihke miesseproseanta ja biergobuvttadeapmi sáhttá leat diehtun lassin daidda dieđuide maid deattut addet guohtundili birra. Váttisvuohtan dál lea ahte eai gávdno dieđut main leat objektiiva metodat vuođđun mihtidit miesseproseantta ja massimiid boraspiriid geažil. Danne lea sihke miesseproseanta ja biergobuvttadeapmi subjektiivadet eaktu. Bargojoavku lea almmotge atnán ávkkálažžan árvvoštallat miesseproseantta dássedisvuođa čakčat (miesit mat leat ceavzán) lassin deaddoeavttuide. Go miessebuvttadeapmi sakka rievddada ja go vel leat geahppasat, de čujuha dat ahte boazolohku ii leat guoddevaš. Jus livččii sihkkaris vuohki mihtidit miesseproseantta, de sáhtášii dan atnit objektiiva eaktun dasa ahte lea go boazolohku heivehuvvon resursavuđđui. ¶ Biergobuvttadus rehkenaston biergokilon juohke bohccos giđđaealu ektui , lea bargojoavkku oaivila mielde maiddái anihahtti liigeeaktun deattuide lassin. Jus biergobuvttadus sakka rievddada, dahje jus guhkit áigái njuvvojuvvo unnán ja leat vuollegis deattut, de čujuha dat ahte boazolohku ii leat guoddevaš. Massimat boraspiriide váikkuhit maiddái biergobuvttadussii. Bargojoavku oaivvilda danne ahte lea dárbu oažžut logu daidda massimiidda ovdalgo biergobuvttadus sáhttá geavahuvvot objektiiva eaktun. Váttisvuohtan sihke daiguin eavttuiguin mat leat eanet dieđalaččat ja daiguin mat leat eanet boazodoallofágalaččat, lea ahte daidda váikkuhit ealáhusdili rievdamat mat eai čuožžil boazologu geažil. Dat sáhttet leat heajos guohtumat dálkkiid geažil, go čakča/giđđaguohtuneatnamat jikŋot, go olu borgá ja arvá dálveguohtuneatnamiin ja dat jikŋot, geassebahkat ja divri ja eará muosehuhttimat boraspiriid dahje olbmuid doaimmaid geažil. Dál eai leat makkárge dievaslaš metodat mihtidit movt dát bealit váikkuhit deattuide ja iešguđet buvttadančujuhusaide. Ovddeš vásáhusat boazologuin, ja mat leat čájehuvvon addit buori produktivitehta , sáhttet maiddái leat veahkkeneavvun boazologu mearrideamis. Dat gusto erenoamážit daidda guovlluide gos leat stuora massimat boraspiriide ja/dahje buvttadeapmi rievddada dálkkádaga dahje eará muosehuhttimiid geažil. Guohtumiid dilálašvuohta ja buot áigodatguohtumiid ovdáneapmi lea njuolggo vuohki árvvoštallat dihto boazologu guohtunkvalitehta ja resursavuođu. Guohtumiid goziheapmi addá oppalaš gova guohtumiid dilálašvuođas, ja vuođu árvvoštallat lea go guohtungeavaheapmi, dálkkádátrievdan dahje eará sivvan nuppástuvvamii. Goziheapmi addá maid fáktávuođu das ahte makkár guohtunresurssaid bohcco eavttuid ektui sáhttá árvvoštallat. Dál leat dušše Finnmárkku jeagelguohtumat kártejuvvon ja gozihuvvome. Bargojoavku oaivvilda ahte leat eiseválddit mat fertejit álggahit vejolaš kártema ja goziheami iešguđet áigodatguohtumiid ektui. Jus eiseválddit álggahit kártema, de rávve bargojoavku ahte čuovvovaččat guorahallojuvvojit: makkár guohtunresurssat gávdnojit (ovdamearkka dihte juohkit guohtundilálašvuođaid unnán buori rájes hui buori rádjái), vástidit go guohtunresurssat guovllu guohtunresursavejolašvuođaide, movt juhkkojuvvojit guohtunresurssat eatnamiin ja orohagaid siskkobealde, ja leat go dat duođaid boazodoalu olámuttus. Bargojoavku rávve maiddái ahte jus áigodatguohtumiid kárten ja goziheapmi álggahuvvo, de berre vuoruhit daid guovlluid gos guoddevaš boazologu mearrideapmi lea leamaš erenoamáš hástalussan. Juohke orohaga/siidda boazoeaiggádiin lea iežaset vásáhusaid bokte ja árbejuvvon máhtu bokte, stuora máhttu das makkár guovllut leat optimálat guohtuneanamin iešguđet áigodagaid. Dat máhttu lea maiddái iešguđetlágán dálkkiid ja muohtadilálašvuođaid birra, ja guđiin guovlluin boazu bissu iešguđet áiggiid. Dál lea guohtunresurssaid detáljamáhttu boazodoalus alddis; danne oaivvilda bargojoavku ahte ferte deattuhit orohagaid árvvoštallamiid áigodatguohtumiid kvalitehta ja valljivuođa hárrái go boazolohku mearriduvvo. 4.2 Čujuhusaid/eavttuid norpmat Eavttut čujuhit dasa mii galgá mihtiduvvot , norpmat fas čujuhit makkár árvvut leat guoddevaš boazologu mihttun. Bargojoavku lea eanas muddui ovttaoaivilis das ahte sihke boazodoallofágalaš máhttu ja dátávuođđu mii odne lea fidnemis, muitala makkár deaddomihtut čájehit ahte bohccot iešguđet agis ja sohkabealis leat buori vuoimmis. Lea maiddái vejolaš dadjat makkár buvttadanmihtut dat leat mat vástidit dasa ahte bohccot leat buori vuoimmis. Earret ovtta lahtu, de dáhttot danne bargojoavkku lahtut rávvet norpmaid mat oppalaččat čujuhit ahte bohccot ealus leat buori vuoimmis, vrd. mielddus 2 mas lea ¶ sierracealkámuš. Seammás lea čielggas ahte guohtun- ja doaibmaeavttut sakka rievddadit iešguđet guovlluin. Bargojoavku oaidná maiddái ahte sáhttá leat váttis olahit ealu optimála dili ja buvttadeami ovtta njuovvanáigodagas, Danne sáhttá dain guovlluin gos deattut ja buvttadanmihtut leat vuollin, leat dárbu cehkiidmiel prosessii. Bargojoavku lea gávnnahan ahte ealus mas bohccot leat buori vuoimmis berrejit misiid gaskamearálaš njuovvandeattut leat 17-19 kg, ja varihiid gaskamearálaš njuovvandeattut fas 25-27 kg. Bargojoavku rávve ahte dain guovlluin gos leat erenoamáš vuollegis njuovvandeattut, addo siiddaide/orohagaide vejolašvuohta buoridit buvttadanbohccuid vuoimmi, ja ahte dan áigodagas eai geavahuvvo njiŋŋelasaid deaddonorpmat. Guhki vuollái rávve bargojoavku ahte njiŋŋelasaid mat leat badjel 2 jagi gaskamearálaš njuovvandeaddu berre leat 27-29 kg. Buot bohccuid dáfus berre vuhtiiváldit ovddeš vásáhusaid siidda/orohaga njuovvandeattuin, ovdamearkka dihte maŋemus 5-10 jagi. Jus siidda dahje orohaga bohccot leat vuollel dáid rávvagiid, de čujuha dat ahte boazolohku lea beare allat. Bargojoavku rávve maiddái ahte biergobuvttadus ii berre leat vuollel 8-9 kg bohccos giđđaealus. Berre šaddat vejolaš meroštallat massimiid boraspiriide buvttadeami ektui, vaikko dál ii sáhte addit dárkilis loguid dasa. Váilevaš diehtovuođu geažil ii leat vejolaš dál vel bidjat miesseproseantta norpma. Dattege rávve bargojoavku ahte dain guovlluin gos guohtun ii leat bistevaččat heitot dálvet ja gos eai leat olu boraspiret, ii berre miesseproseantta rievddadit eambbo go 10-15 % jagis jahkái. Bargojoavku oaivvilda ahte muhtun guovlluin lea ain vejolaš optimaliseret buvttadeami dakko bokte ahte ain heivehallá boazologu. Dakkár heiveheapmi mielddisbuktá ahte deattut bohtet seammá dássái go dain guovlluin gos lea dássedis alla biergobuvttadeapmi/njuovvan ja dássedis alla njuovvandeattut. Daid dieđuid vuođul mat dál leat fidnemis mearkkaša dat ahte misiid gaskamearálaš njuovvandeaddu lea 20-21 kg. Varihiid ja njiŋŋelasaid gaskamearálaš njuovvandeaddu lea badjel 29 kg. Maiddái biergobuvttadeami dáfus lea sadji optimaliseret buvttadeami nu ahte biergobuvttadus lea badjel 11 kg bohccos giđđaealus. Dain guovlluin gos massimat dálvedálkkádaga ja boraspiriid geažil leat nu stuorrát ahte dat váikkuhit boazodoalu vejolašvuođa stivret boazologu ovdáneami, lea maiddái váddáset bohcco vuoimmi ja buvttadeami vuođul, árvvoštallat lea go dihto boazolohku ekologalaččat guoddevaš guohtunvuođu ektui. Dat lea dannego massimiid stuora logut mielddisbuktet ahte guovlluin lea vuolleget buvttadeapmi go miessešaddu ja biergohivvodat juohke bohcco nammii. Nubbe váttisvuohta lea ahte šaddá atnit heajut bohccuid ealihanboazun, ja dat sáhttá guhki vuollái váikkuhit ahte gaskamearálaš deattut njidjet. Bargojoavku oaivvilda ahte dain guovlluin leat ovddeš vásáhusat deattuiguin ja buvttadandieđuiguin dat mat addet buoremus gova das mii boazologu guohtunvuođđu lea. Bargojoavku rávve maiddái ahte boazolohku evaluerejuvvo jámmadit danne go deattut ja buvttadeapmi vástida oalle jođánit boazologu rievdamiidda. Optimála resursageavaheami sihkkarastima várás oaivvilda bargojoavku ahte lea ulbmillaš jahkásaččat čuovvolit, ja ahte boazolohku árvvoštallojuvvo juohke 3. jagi. Dannego maiddái eará bealit go boazolohku váikkuhit dan ovdáneami, de oaivvilda bargojoavku ahte 10-15 % sturrosaš rievddadeapmi lea lunddolaš. Dattege berre boazolohku ollislaččat doalahuvvot dássedin 3-jagi áigodagas. Jus eiseválddit álggahit goziheami guohtuneatnamiin, de berre dat dahkkot seamma áiggis go boazologu árvvoštallan, namalassii juohke 3. jagi. Goziheami norbman berre leat ahte guohtumat eai hedjon. ¶ 4.3 Bargojoavkku rávvagiid čoahkkáigeassu ¶ čujuhussan ja mihttun. Ealli deattut sáhttet adnot lassin. ¶ deattuide. Boazodoalu iežas árvvoštallamat das makkár vuoimmis bohccot leat, adnojit subjektiiva lassičujuhussan. ¶ heivehuvvon guohtunvuđđui. Dat ii sáhte odne geavahuvvot dannego iešguđet áigodatguohtumiid kárten lea váilevaš. Dál lea boazodoalus alddis dárkileamos diehtovuođđu. Orohagaid iežaset guohtunárvvoštallamat adnojit danne čujuhussan lassin deattuid čujuhussii. ¶ guovllut gos boazologu mearrideapmi lea erenoamáš váttis, vuoruhuvvot. ¶ (25-27 kg) ja njiŋŋelasaid badjel 2 jagi (27-29 kg). Rávvejuvvo maiddái norbma biergobuvttadussii (8-9 kg bohccos giđđaealus), ja miesseproseantta normálarievddadeapmái čakčat (10-15%). Árvvut norpmaid vuolábealde čujuhit beare alla boazologu. Iešguđet eavttuid ulbmilolaheapmi berre oktiivástidit. Dain guovlluin gos leat hui vuollegis deattut addojuvvo vejolašvuohta cehkiid mielde joksat mihtuid. ¶ 4.4 Bagadus boazolohkoskovvi Geasseguohtun lea boazologu vuođđu, muhto siiddas/orohagas fertejit leat buot áigodatguohtumat. Lassin geasseguohtumiidda fertejit unnimusat čilgejuvvot makkár dálve-, giđđa- ja čakčaguohtumiid siida/orohat beassá atnit. Das berre maiddái čilget eará siiddaid guohtungeavaheami. Siida/orohatstivra galgá čilget daid guohtun- ja doaibmaguoskevaš árvvoštallamiid mat leat vuođđun boazolohkui. Das sáhttá ovdamearkka dihte čilget iešguđet guohtumiid maid geavaha, muosehuhttimiid, boraspiriid jna. Berre erenoamážit čilget iešguđet áigodatguohtumiid kvalitehta. Siida/orohat berre čilget eavttuid ja norpmaid mat vurdojuvvojit devdot evttohuvvon boazologuin. Das galgá maiddái čilget vurdojuvvon gaskamearálaš njuovvandeattu njiŋŋelasain badjel 2 jagi, varihiin ja misiin. Erenoamážit berre čilget njiŋŋelasnjuovvama ektui, ovdamearkka dihte jus olu njuovvá heitot bohccuid jna. Buvttadeapmi biergokiloid mielde bohccos giđđaealu ektui ja miesseproseantta rievdamat maŋemus 5 jagis, čilgejuvvojit maiddái. Jus vuordá erohusaid čuožžilit, de berre dan sierra čilget, ja berre čujuhuvvot plánii das movt orohat áigu olahit mihtuid áiggi vuollái. Jus siida/orohat dan dáhttu, de sáhttá ovdanbuktit dárkilet boazodoallofágalaš čielggadeami subjektiiva mihtuid hárrái das makkár vuoimmis bohccot leat ja makkár dilálašvuođat ellui leat iešguđet áiggiin jagis. ¶ MIELDDUS 1 ¶ Boazolohkoskovvi : ¶ Guohtunvuođđu (guohtungeavahannjuolggadusa vuođul) Geasseguohtun Čakčaguohtun Dálveguohtun Giđđaguohtun Siidda/orohaga árvvoštallamat (boazolohkonjuolggadusa olis) Guohtunárvvoštallamat (dás maiddái áigodatguohtumiid kvalitehta čilgehus): Doaibmaárvvoštallamat: Addá vuođu čuovvovaš boazolohkui Bohccot giđđaealus: Čujuhusat dasa ahte dát lea ekologalaččat guoddevaš boazolohku Siidda/orohaga gaskamearálaš njuovvandeaddu; Misiin: Varihiin: Njiŋŋelasain badjel 2 jagi: Siidda/orohaga biergobuvttadeapmi (kg juohke bohcco nammii): Siidda/orohaga miesseproseantta rievdan: Siidda/orohaga čilgehus das leat go eavttut olahuvvon rávvejuvvon norpmaid dahje árvvuid ektui maŋemus 5-10 jagi gaskameriid vuođul: Siidda/orohaga čilgehus/plána movt optimaliseret buvttadeami: Eará árvvoštallamat (mat leat čujuhusaid vuođul mat leat vásihuvvon): ¶ MIELDDUS 2 ¶ LÁVDEGODDELAHTU JOHAN ANDERS EIRA SIERRACEALKÁMUŠ ¶ BOAZOLOGU MEARRIDEAPMI, ČUJUHUSAT JA NORPMAT ¶ Mun guorrasan raportta čilgehussii dain oppalaš čujuhusain/eavttuin mat galget doaibmat bagadussan alimus boazologu mearridettiin. Dattege eahpidan ulbmilašvuođa das ahte mearridit deaddologu norpmaid, ja ahte dat fas leat mearrideaddjin alimus boazologu hárrái. Mun oaivvildan ahte deaddorájiid livčče siiddat/orohagat galgan beassat dárkilit guorahallat báikkálaččat vai dat stivrejuvvojit iežaset ealáhuslaš ulbmiliid guvlui. Lea maiddái várra ahte deattut ja deaddonorpmat navdojuvvojit leat eiseválddiid bággodoaibman, mii fas suoláda fuomášumi das ahte doaibma ja boazolohku lea boazoeaiggádiid iežaset ovddasvástádus. Mun eaktudan ahte láhkaaddi áigumuš dainna ahte boazolohku galgá mearriduvvot siidadásis, lei ahte guhtege siida galgá smiehtadit ja árvvoštallat báikkálaš eavttuid, boazomateriála, šattuid, guohtuneavttuid, boazolohkojuogadeami, guohtungeavaheami, biergomárkana jna. Dat dat lea mii galgá leat vuođđun vejolaš doaibmarievdademiide dahje boazolohkorievdademiide vai optimalisere doaimma ja maksimere ekonomiijja. Lassin ekonomalaš ja ekologalaš guoddevašvuhtii, de lea siiddas ja maiddái eiseválddiin ovddasvástádus boazodoalloservodaga kultuvrralaš guoddevašvuođas. Mu prinsihpalaš oaidnu lea ahte alimus boazologu eavttut ja norpmat galget leat bagadeaddjin. Eiseválddiid njuolggadusat mat bienasta bitnii ja loahpalaččat mearridit orohagaid boazologu, eai vástit boazodoalu iežas resursahálddašeapmái ja dat eai vástit Stuoradikki mearrádusa prinsihpaide ođđa boazodoallolága oktavuođas, gos Stuoradiggi deattuhii addit boazodollui eambbo iešstivrejumi ja ovddasvástádusa. ¶ Od.prp. nr. 21 ¶ (2004–2005) ¶ Láhka rievdadit geassemánu 12.b. 1987 nr. 56 lága Sámedikki ja eará sámi riektedilálašvuođaid birra (sámeláhka) ¶ Gielda- ja guovlodepartemeantta ávžžuhus skábmamánu 19.b. 2004, Dohkkehuvvon stáhtaráđis seamma beaivvi. (Bondevik II Ráđđehus) ¶ 1 Álggahus ja čoahkkáigeassu ¶ Gielda- ja guovlodepartemeanta evttoha dán proposišuvnnas rievdadit sámelága § 2–4 dainna áigumuš ¶ ain ahte váldit atnui Sámedikkis njeallje dássenmandáhta ja sidjiide várreáirasiid, ja ahte Sámedikki válgalávdegoddi juohká dássenmandáhtaid dan njealji válgabiirii mat leat olahan eanemus dohkkehuvvon jienaid válggas. Sámediggi dagai čakčamánu 19.b. 2002:s áššemearrádusa 35/02 mas evttohii ahte ođastit sámelága ja sámedikki válgganjuolggadusaid. Mearrádusa leat dahkan viiddis guorahallama vuođul mas sierra válganjuolggaduslávdegoddi lea lagabut geahčadan válgaortnega ja válganjuolggadusaid. Mearrádus sisttisdoalai earret eará evttohusa ahte sámi jienastuslogu čáliheami čohkket ovtta sadjái (guovdálastit). Miessemánu 14.b.2004:s bođii fápmui rievdadus ahte sámi jienastuslogu čáliheami galgá Sámediggi fuolahit suohkaniid sajes.Sámediggi mearridii seammás ahte galgá váldit atnui dássenmandáhtaid ja dát galge várrejuvvot sohkabeallái mas leat unnit ovddasteapmi ja vuolimusrádji biddjojuvvo leat 4% go galgá joksat dássemandáhta. Departemeanttas ja Sámedikkis lea guovttelágan oaidnu das makkár eavttut galget vuođđun dássemandáhtaid juohkimii. Sámedikki mearkkašumit ¶ Rievdadusaid evttohit doaibmagoahtit 2005 válgga rájes. Evttohus ii vurdojuvvo dasto njuolgut váikkuhit nammadanproseassaide mat álget 2004 č ¶ avčča, muhto boahtá váikkuhit iešalddis válgabohtosiidda 2005 čavčča. ¶ 2 Duogáš ja cealkámušat evttohussii ¶ 2.1 Duogáš ¶ Sámediggeválggas lea riika juohkásan 13 válgabiirii ja juohke biirres leat 3 áirasa, beroškeahttá man ollu olbmot leat čálihuvvon jienastuslohkui dahje man ollugat leat jienastan iešguđetge válgabiirres. 2001:s ledje čálihuvvon 9921 olbmo sámi jienastuslohkui. Lohku dain geat leat čálihuvvon jienastuslohkui ja man ollu jienaid iešguhtet áirras lea ožžon, rievddadallá ollu, omd. ledje 174 čálihuvvon jienastuslohkui Davit Nordlándda válgabiirres ja 1500 Guovdageainnu válgabiirres (2001). Dálá válgaortnega leat cuiggodan, erenoamážit stuorámus válgabiirret main leat unnit áirasat go mat galggaše leat jienastuslogu mielde válgabirriid ektui main leat unnán olbmot čálihuvvon jienastuslohkui. Dohkkehuvvon jienaid lohku lea ná juohkásan gaskal njealji ¶ 2 ¶ Od.prp. nr. 21 ¶ 2004–2005 ¶ Láhka rievdadit geassemánu 12.b. 1987 nr. 56 lága Sámedikki ja eará sámi riektedilálašvuođaid birra (sámeláhka) ¶ huvvon jiena. Válgabiirret main ledje unnimusat dohkkehuvvon jienat seamma válggas: Davit-Nordlánda 121, Lulli-Romsa 234, Gaska-Nordlánda 289 ja Lullisámeguovlu 375 dohkkehuvvon jiena. Sohkabeali juohku Sámedikkis lea šaddan ain botnjubut. 2001:s ledje dušše 7:s (17,9%) dikki 39 áirasiin nissonolbmot. 1989:s ledje 13 nissonolbmo áirrasin dikkis, 1993:s 12 nissonolbmo ja 1997:s ledje 9 nissonolbmo áirrasin. Buohtastahttima dihte lei fylkkadikkiin riikadásis nissonolbmuid áirraslohku 42% 1999:s ja Stuoradikkis lei 36% 2001:s. Stuoradikki gielddakomitea cealká Evtt.S. nr. 110:s (2002–2003) St.dieđáhussii nr. 55 (2000– 2001) sámepolithka birra ja lassidieđáhussii, St.dieđ. nr. 33 (2001–2002), ahte válgaortnet ferte sihkkarastit ahte lea stuorát oktiivástideapmi gaskal addojuvvo jienaid ja man ollu áirasat válljejuvvojit. Viidáset oaidná komitea eanetlohku ahte lea ii leat buorre go leat unnán nissonolbmo áirasat Sámedikkis. Komitea eanetlohku oaivvilda ahte dat vuollegis áirraslohku sáhttá leat dan geažil go válgabiirejuohku lea dainna lágiin ahte eanas listtut ožžot dušše ovtta áirasa, ja eanas listtuin leat dievddut biddjon vuosttaš sadjái. Komitea lea mearkkašan ahte Sámediggi hálida dássenmandáhtaid ortnega ja áigu Sámedikki meannudeami vuođul bivdit Ráđđehusa árvvoštallat galgá go váldit atnui dakkár ortnega. Eanetlohku lea mearkkašan ahte Sámediggi bidjá vuođđun ahte dássemandáhtat galget dan sohkabeali váste mii lea unnitlogus ja bivdá ráđđehusa árvvoštallat dakkár ortnega. ¶ 2.2 Dássenmandáhtaid válljen – rievdadus § 2–4 ¶ Dássen dihte muhtin muddui dan bonjuvuođa mii Sámedikkis lea unnimus ja stuorámus válgabiirriid áirrasovddasteami dáfus, de evttoha Gieldda- ja guovlodepartemeanttas rievdadit sámelága § 2- 4 dainna ahte válljet 4 dássenmandáhta oktan sadjásaš áirasiiguin Sámediggái maid juohká dan njealji válgabiirii mat leat ožžon eanemusat dohkkehuvvot jienaid válggas. Rievdadusevttohus mielddisbuktá ahte Sámedikkis lassána áirraslohku 39 áirasis 43 áirasii. Dássenmandáhtaid atnuiváldimis, deattuha sihke departemeanta ja Sámediggi prinsihpa ahte leat jienasteaddjit geat vulget jienastit geat mearridit válgga. Evttohuvvo danin ahte vuođđun olahit dássenmandáhta leat biirriid dohkkehuvvon jienat , dan sadjái go man ollugat biirriin leat čálihuvvon jienastuslohkui. ¶ Rievdadus bovde garraset álgagii oažžut eambbosiid registreret iežaset sámi jienastuslohku, ja ahte eanebut bohtet jienastit boahttevaš válggain. Stuorámus vejolašvuohta oažžut ain eambbogiid registreret iežaset jienastuslohkui lea jáhkkimis muhtin dain biirriin gos leat unnimusat dál čálihuvvon jienastuslohkui. Evttohuvvo viidáset ahte Sámedikki válgalávdegoddi juohká dássenmandáhtaid ja buot sadjásaš áirasiid. Geavatlaččat dat dáhpáhuvvá maØØØØel go válgaloahpaheami bohtosat riikka 13 biirriin leat gárvásat. Dikki mandáhtaválljema njuolggadusat bohtet maid gullet dássenmandáhtaid ja sadjásaš áirasiid válljemii. ¶ 2.3 Sámedikki evttohus ja gulaskuddancealkámuš ¶ Sámediggi lea čakčamánu 19.b. 2002:s áššemearrádusas 35/02 sámelága ja Sámedikki válgga njuolggadusaid ođasteami evttohusas, bidjan vuođđun ahte sámelága § 2–4 rievdadusevttohusas ferte áigumuššan dásset veaháš bonjuvuođas mii lea Sámedikki sohkabeale ovddasteamis ja ahte dássenmandáhtat várrejuvvojit sohkabeallái mii lea unnitlogus dassážii go goappeš sohkabeliid ovddasteapmi unnimusat lea 40%. Mearrádusas lea eaktun ahte dušše listtut mat sámediggeválggas ožžot unnimusat 4% buot dohkkehuvvon jienain, sáhttet oažžut dássenmandáhtaid. Sámediggi eaktuda dasto ahte sámelága § 2–4 maŋŋemus lađas galgá leat ná: ¶ «Dasa lassin válljejuvvojit njeallje dássenmandáhta oktan sadjásaš áirasiiguin. Dáid juohká Sámedikki válgalávdegoddi sohkabeallái mii lea unnitlogus dassážii go goappeš sohkabeliid ovddasteapmi lea 40%. Vuolimus rádji lea 4%.» ¶ Sámedikki evttohus ovddiduvvo Sámedikki válganjuolggaduslávdegotti guorahallanbarggu vuođul. Sámediggi oaivvilda lea dárbu evttohit doaibmabijuid mat sáhttet nannet unnitlogu sohkabeale ovddasteami vejolašvuođaid. Erenoamáš hástalusat mat sámediggeválggas leat, dahká dárbbašlažžan geahččalit eará doaibmabijuid go mat leat dábálaččat eará válggain. Rievdadus sáhtášii sihkkarastit buoret sohkabeale ovddasteami Sámedikkis ja dakko bokte movttiidahttit eambbogiid čálihit iežaset sámi jienastuslohkui ja oassálastit sámediggeválgii. Sáhttá leat iešguđetlágan ákkat geavahit dássenmandáhtaid, muhto dat leat reaidun mat galget ¶ 3 ¶ 2004–2005 ¶ Od.prp. nr. 21 ¶ Láhka rievdadit geassemánu 12.b. 1987 nr. 56 lága Sámedikki ja eará sámi riektedilálašvuođaid birra (sámeláhka) ¶ mandáhtat dagahit politihkalaš dássema, ja daid ožžot dat bellodagat main leat unnit áirasat go mat sis livčče galgan leat jienastanlogu ektui go geahččá obba riikka ovttas. Gulaskuddancealkámušas departemeantta suoidnemánu 5.b. 2004 gulaskuddančállosii čujuha Sámediggi fas áššemearrádussii 35/02 beaiváduvvon čakčamánu 19.b. 2002 Sámedikki válganjuolggadusat ja geardduha: ¶ «lea lunddolaš ahte Sámediggi ieš, sámi álbmotválljejuvvon orgánan, ságastallá ja mearrida daid čuolbmačilgehusaid maid gávnnahit áigeguovdilin Sámedikki válganjuolggadusaid oktavuođas. Sámedikki válganjuolggaduslávdegoddi lea su 2001 raporttas, čuoggáš 7.2 cealkán ahte das lea sáhka vuođđo demokráhtalaš rievttis sámi álbmogii ahte ieža oassálastit hábmeme iež ¶ aset boahtteáiggi. Dat lea maid deattuhuvvon Vuođđolága § ¶ 110a:s. Dát prinsihppa lea vuođđun Sámedikki bargui ja gullá maiddái válganjuolggadusaid hábmemii.» ¶ Sámediggi cealká viidáset: ¶ «Sámedikki oaidnu ferte leat hui mávssolaš válganjuolggadusaid hábmemis. Mii šallošit garrasit go departemeantta mielas ii leat vuođđu vuhtiiváldit Sámedikki mearrádusa das ahte várret dássemandáhtaid sohkabeallái mii lea unnitlogus. Departemeanta iige leat guorrasan Sámedikki evttohussii ahte leat dušše listtut mat Sámediggeválggas ožžot unnimusat 4% buot dohkkehuvvon jienain mat sáhttet oažžut dássenmandáhta. Sámediggái válljet áirasiid lea našuvnnalaš válljejupmi, ja lea dárbbašlaš oaidnit makkár doarjaga okta bellodat/listoovddideaddji obbalaččat oažžu. Dássenmandáhtaid juohkimis berrejit dušše dat bellodagat/listoovddideaddjit geat leat olahan vissis mutto doarjaga oažžut dássenmandáhtaid.» ¶ Sámediggi bisuha dasto ovdalaš áššemearrádusa 35/02 dássenmandáhtaid dáfus ja evttohusa mot áigot rievdadit sámelága § 2–4. Sámediggi evttoha maiddái ahte «čađahuvvo ollislaš guorahallan Sámedikki válgaortnega birra mas erenoamážit deattuha válgabiirriid čoahkádusa, vuogi mot Sámediggeválggat organiserejuvvojit, dasa gullá nugo informašuvdna, jienastuslogu eavttut, jienastuslogu organiseren, vuolimusrájit ja juohku gaskal sohkabeliid mas lea erenoamáš dehálaš oažžut vástádusaid manin Sámedikki nissonoassi ii leat dohkálaš. Dan oktavuođas nammaduvvo viiddis čoahkkáibiddjon lávdegoddi mas leat politihkkarat ja fágaolbmot. Dán lávdegotti bargu ja evt ¶ 2.4 Eará gulaskuddancealkámušat ¶ Váldit atnui njeallje dássenmandáhtaid ¶ Gulaskuddančálus evttohusain válljet njeallje dássenmandáhtaid Sámediggeválgii sáddejuvvon olgguldas gulaskuddamii suoidnemánu 5.b.2004:s departemeanttaide, suohkaniidda, sámi organisašuvnnaide sáddejuvvon sidjiide geat ceggejedje listtuid 2001 sámediggeválgii. Ii ovttage dan 10 departemeanttas mat bukte cealkámuša lean mearkkašumit evttohussii. ¶ Røyrvik suohkan ¶ ii doarjjo láhkarievdadusa evttohusa danin go dat ii boađe nannet lullisámi ovddasteami Sámedikkis. Bargiidbellodaga sámedigge ¶ listu lullisámeguovllus ¶ maiddái vuosttilda evttohusa dainna ákkastemiin ahte minoritehtat sámi birrasis berrejit oažžut eanet ovddasteami. Dássenmandáhtaid juohkásan demográfalaš vuođu alde boahtá nannet erohusaid sámi birrasis ja leat vahágin lullisámeguovllu kultuvrii ja gillii. Mátta-Várjjat suoh ¶ kan ¶ maiddái ballá váikkuhusain maid vejolaččat dássenmandáhtaid juohkin sáhttá dagahit smávit válgabiirriide. Guovdageainnu suohkan ja Guovda ¶ geainnu Johttisámiid listu ¶ oaivvilda ahte njeallje dássenmandáhtat eai leat doarvái dagahit vuoiggalaš ja demokráhtalas válgaortnega, danin go erohusat leat beare stuorrát gaskal válgabiirriid. Sii dorjot liikká departemeantta evttohusa danin go ii leat vejolaš č ¶ ađahit stuorát rievdadusaid mat vuhtiiváldet válgabiirriid sturrodaga, geográfiija ja man ollu válgabiirret leat. ¶ Gažaldat unnitlogu sohkabeali birra ¶ antta evttohusa ja ákkastallama ahte dássenmandáhtat eai galgga buorrin unnitlogu sohkabeallái. Leaŋŋgáviika ja Álttá suohkan doarju departeme ¶ Mátta-Várjjat suohkan ¶ oaivvilda ahte ferte erenoamážit deattuhit departemeantta evttohusa ahte Sámediggi sáhttá gáibidit unnimusat 40–60% sohkabeali juogu listtuin mat ceggejuvvojit válgii. Kárášjoga gielda, Norgga sámiid riikkasearvi ¶ (NSR) ja Bargiidbellodaga Sámediggelistu válgabiir re 1:s – Unjárga ¶ oaivvildit ahte dássemandáhtaid galgá eaktudit sohkabeallái mii lea unnitlogus. ¶ Norgga sámiid riikkasearvi ¶ oaivvilda maiddái ahte departemeanta ii doarvái ákkastala manin hilgu Sámedikki gáibádusa. já viidáset ahte Sámedikkis lea sierra sajádat eamiálbmotparlameantan ja danin ii sáhte dan buohtastahttit eará válggaiguin nu mot departemeanta doalahá iežas gulaskuddančállosis. Maiddái Norgga sámiid riikkasearvi dad Sortlándda ¶ 4 ¶ Od.prp. nr. 21 ¶ 2004–2005 ¶ Láhka rievdadit geassemánu 12.b. 1987 nr. 56 lága Sámedikki ja eará sámi riektedilálašvuođaid birra (sámeláhka) ¶ 4% vuolimusrádji ¶ Sortlándda suohkan ¶ doarju departemeantta evttohusa ahte ii galgga leat 4% vuolimusrádji go galgá sáhttit oažžut dássenmandáhta, Kárášjoga gielda fas oaivvilda ahte 4% vuolimusrádji berre leat eaktun dakkár juohkimii. Seamma oaivvildit Norgga sámiid ¶ riikkaseravi ja Bargiidbellodaga sámediggelistu vál gabiirre 1:s – Unjárga. ¶ Buot 27 gulaskuddancealkámušain mat leat boahtán, dorjot eatnasat departemeantta evttohusa ahte Sámedikkis váldit atnui njeallje dássenmandáhtaid, ahte dat eai várrejuvvo sohkabeallái mii lea unnitlogus ja ahte ii ásahuvvo 4% vuolimusrádji eaktun dasa ahte galgá leat vejolašvuohta oažžut dássenmandáhta. ¶ 2.5 Departemeantta árvvoštallan ¶ Departemeantta mielas ii leat vuođđu doarjut Sámedikki evttohusa das ahte njeallje ođđa dássenmandáhta galget boahtit buorrin sohkabeallái mii lea unnitlogus. Eai leat mearrádusat sohkabeale eriid birra makkár ge eará válggain, ja ii berre lágain reguleret sohkabeale čoahkádusa Sámedikkis mii lea álbmotválljejuvvon orgána. Departemeanta lea dán oktavuođas mearkkašan maid gielddakomitea eanetlohku dadjá ja lea ovttaoaivilis dainna, vrd. Evtt. S. nr. 110 (2002–2003) go dat jáhkká « ahte ii mak kárge oktavuođas boađe leat doarvái dasa ahte sihk karastime dohkálaš dásseárvvu sohkabeliid ovddaste ¶ amis». ¶ Baicca berre bellodagain /organisašuvnnain/ válgalisttuin ain leat váldoovddasvástádus sihkkarastit dássejuvvon sohkabealalaš ovddasteami listtuin mat ceggejuvvojit válgii. Departemeanta evttoha danin sámediggeválgga láhkaásahusa evttohusas ahte Sámediggi sáhttá bidjat gáibádussan válgalisttuid evttoheddjiide ahte galgá leat unnimusat 40% sohkabeale juohku listtuin maid ceggejit válgii. Sámedikkis ii leat dál dakkár lohpi. Departemeanta mielas eaige leat doarvái ákkat doarjut Sámedikki evttohusa ahte dušše listtut mat olahit unnimusat 4% buot dohkkehuvvon jienain sámediggeválggas galget oažžut dássenmandáhta. Vuolimusrádji boahtá oidit bellodagaid ja čoahkádusaid mat leat registrerejuvvon riikaviidosaš listun sámelága § 2–7 mielde, muhto boahtá olgguštit báikkálaš listtuid main lea olu doarjja oažžumis dássenmandáhta. ¶ Departemeanta doarju dattetge Sámedikki oainnu das ahte dárbbaša dahkat stuorát guorahallama Sámedikki válgaortnega birra ja ahte dát guorahallan earret eará berre geahččalit čielggadit lea go dárbu rievdadit válgabiirejuoguid ja man galle áirasa iešguhtet ge biirriin galget leat. Departemeanta lea dan oktavuođas mearkkašan ahte gielddakomitea eanetlohku, vrd. Evtt. S. nr. 110 (2002–2003) oaivvilda válgabiirejuogu, man geažil eanas listtut dušše ožžot ovtta áirasa, sivvan dasa go leat nu unnán nissonáirasat, ja ahte eanasgerddiid leat dievddut biddjon vuosttaš sajiide listtuin. Departemeanta áigu veahkehit čađaheame dakkár ollislaš guorahallama numot Sámediggi evttoha, ja ahte jus ilbmet dárbbut rievdadit Sámedikki válganjuolggadusaid, de daid árvvoštallat ja vejolaččat čađahit láhkarievdadusaiguin ovdal 2009 válgga. ¶ 3 Ekonomalaš ja hálddatlaš váikkuhusat ¶ Sámedikki áirasiid logu lasihit 39 rájes 43 rádjái dagaha 2005 bušeahttajahkái kr 400 000 lassigoluid ja dasto sullii kr 800 000 lassigoluid jahkásaččat. Departemeanta lea dán meroštallamis bidjan vuođđun ahte lassin Sámedikki vuođđudančoahkkimii 2005 golggotmánus, čađahuvvo dievasčoahkkin 2005 skábmamánus komitea- ja joavkočoahkkimiiguin. Muđui lea departemeanta bidjan vuođđun ahte válgaáigodagas čađahuvvojit, nugo ovdal, njeallje dievasčoahkkima jahkásaččat. Sámedikki válgalávdegoddi juohká dássenmandáhtaid ja buot sadjásaš áirasiid. Evttohus rievdadit sámelága § 2–4 gáibida seammalágan ođasteami Sámedikki válgga láhkaásahusas. ¶ Gielda- ja guovlodepartemeanta ¶ Á v ž ž u h a : ¶ Ahte Gonagaslaš Májestehta dohkkehat ja vuolláičálát proposišuvnaevttohusa mii lea ovdanbiddjon Stuoradiggái lága rievdadit geassemánu 12.b.1987 nr. 56 lága Sámedikki ja eará sámi riektedilálašvuođaid birra (sámelága). ¶ 5 ¶ 2004–2005 ¶ Od.prp. nr. 21 ¶ Láhka rievdadit geassemánu 12.b. 1987 nr. 56 lága Sámedikki ja eará sámi riektedilálašvuođaid birra (sámeláhka) ¶ Mii HARALD, Norgga gonagas, ¶ n a n n e t : ¶ Stuoradiggi bivdojuvvo dahkat mearrádusa láhkii ahte rievdadit geassemánu 12.b. 1987 nr. 56 lága Sámedikki ja eará sámi riektedilálašvuođaid birra (sámeláhka) mielddus evttohusa vuođul. ¶ Evttohus ¶ láhkii rievdadit geassemánu 12.b. 1987 nr. 56 lága Sámedikki ja eará sámi riektedilálašvuođaid birra (sámeláhka) ¶ I ¶ mus dohkkehuvvon jienaid válggas. Sámedikki vál ¶ Geassemánu 12.b. 1987 nr. 56 lágas Sámedikki ja ¶ galávdegoddi nammada dássenmandáhtaid ja buot ¶ eará sámi riektedilálašvuođaid birra (sámeláhka) sadjásaš áirasiid.» ¶ galgá § 2- 4 ođđa nubbi lađas leat ná: ¶ «Dasa lassin válljejuvvojit 4 dássenmandáhtat maid ¶ II ¶ juohká dan njealji válgabiirii mat leat ožžon eane Dát láhka biddjojuvvo fápmui dakkaviđe. ¶ Od.prp. nr. 38 ¶ (2004–2005) ¶ Láhka Geassemánu 12. beaivvi 1987 nr. 56 lága Sámedikki ja sámi vuoigatvuođaid hárrái rievdadeami birra ¶ Kultur- ja girkodepartemeantta juovlamánu 17. beaivvi 2004 árvalus, dohkkehuvvon stáhtaráđis seamma beaivvi. (Bondevika II ráđđehus) ¶ 1 ¶ Láhkaárvalusa duogáš ¶ Kultur- ja girkodepartemeanta ovddida dáinna proposišuvnnain láhkaárvalusa rievdadit Geassemánu ¶ 12. b. 1987 lága nr. 56 Sámedikki ja sámi vuoigat ¶ vuođaid hárrái (sámelága). Geassemánu 12. b. 1987 nr. 56 sámelága dálá § 3–1 nr. 1 čuodjá ná: ¶ «Sámegiela hálddašanguovlluin oaivvilduvvo Kárášjoga, Guovdageainnu, Unjárgga, Porsáŋggu, Deanu ja Gáivuona gielddat.» ¶ Ođđajagimánu 28. b. 2004:s sáddii Kultur- ja girkodepartemeanta gulaskuddanevttohusa mas sámeláhka evttohuvvo rievdaduvvot, nu ahte iešguđet suohkanat mat gullet sámi giellaguvlui eai šat mearriduvvo lágas, muhto baicca láhkaásahusas man Gonagas dohkkeha. Evttohusa duogáš lea go Sámedikki dievasčoahkkin guovvamánu 25. b. 2003:s ovttajienalaččat mearridii dáhttut Kultur- ja girkodepartemeantta árvalit láhkarievdadusa sámelága § 3–1 hárrái, danne vai Divttasvuona suohkan sáhttá ovttastahttojuvvot sámegiela hálddašanguvlui. Miessemánu 2002:s čađahii Sámediggeráđđi iskkadeami mas guhtta suohkana, mat eai vuos gula sámegiela hálddašanguvlui, ožžo jearaldaga dáhttot go sámelága giellanjuolggadusaid gustot suoh ¶ leat Davvi-Trøndelága, Nordlándda ja Tromssa fylkkain. 2003 čavčča oaččui maiddái Omasvuona suohkan Tromssas jearaldaga lea go beroštupmi searvat sámegiela hálddašanguvlui. Sámediggi lea gáibidan departemeantta ovttastahttit duššefal Divttasvuona suohkana hálddašanguvlui. Ovttastupmi sáhttá dattege šaddat áigeguovdilin maiddái eanet suohkaniidda. Danne lea láhkaásahusvuođđu heivvolaččat go dan ahte lágas č ¶ ilget guđet suohkanat sámegiela hálddašanguovllus leat (vrd. 3. čuoggá čilgehusa). Árvalusa ferte árvvoštallat dálá sámepolitihka ektui, ja dálá Norgga láhkavuođu ja unnitlogu gielaid suodjaleami riikkaidgaskasaš soahpamušaid ektui. Vuođđolága § 110 a bokte lea stáhta eiseválddiid geatnegasvuohta láhčit diliid nu ahte sámi álbmotjoavku sáhttá seailluhit ja ovddidit iežas giela, kultuvrra ja servodateallima. Sámi kultuvrra ovddidettiin lea aktiiva ja viiddis sámegielgeavaheapmi hui mávssolaš. Vuoigatvuohta beassat atnit iežas giela ja oažžut oahpahusa iežas gielas lea okta dain vuđoleamos ja deataleamos vuoigatvuođain mat sámi álbmogis leat (vrd. ee. St. dieđ. nr. 55 (2000– 2001) Sámepolitihka birra). Gulaskuddanevttohusas ovddidii departemeanta maiddái evttohusa defineret maid sámegiella mearkkaša lágas. Gulaskuddancealkámušain bođii ov ¶ 2 ¶ 2004–2005 ¶ Od.prp. nr. 38 ¶ Láhka Geassemánu 12. beaivvi 1987 nr. 56 lága Sámedikki ja sámi vuoigatvuođaid hárrái rievdadeami birra ¶ kileappot guorahallat ovdal go ovddida ođđa evttohusa. ¶ 2 ¶ Proposišuvdnabargu ¶ Ođđajagimánu 28. b. 2004 gulaskuddanevttohus sáddejuvvui čuovvovaš ásahusaide: Buot departemeanttaide Sámediggái Norgga Sámiid Riikasearvái Sámi eatnasearvái Sámi álbmotlihttui Norgga boazosápmelaččaid riikkasearvái Njávdáma nuortasámiide Norgga nuortasámiide Davviriikkalaš sámi giellalávdegoddái Sámi Instituhttii Boazodoallohálddahussii Finnmárkku fylkkasuohkanii Tromssa fylkkasuohkanii Nordlándda fylkkasuohkanii Davvi-Trøndelága fylkkasuohkanii Lulli-Trøndelága fylkkasuohkanii Hedmárkku fylkkasuohkanii Finnmárkku fylkkamánnái Tromssa fylkkamánnái Nordlándda fylkkamánnái Davvi-Trøndelága fylkkamánnái Lulli-Trøndelága fylkkamánnái Hedmárkku fylkkamánnái Tromssa universitehtii Sámi allaskuvlii Norgga giellaráđđái Ája giellaguovddážii Porsáŋggu sámi giellaguovddážii Skániid/Evenášši sámi giellaguovddážii Árran sámi giellaguovddážii Ájluovttas Divttasvuonas Deanu sámi giellaguovddážii Moskavuona sámi giellaguovddážii Tromssas Issat Sábá guovddážii Unjárggas Finnmárkku suohkaniidda Tromssa suohkaniidda Nordlándda suohkaniidda Davvi-Trøndelága suohkaniidda Lulli-Trøndelága suohkaniidda Hedmárkku suohkaniidda ¶ Gulaskuddanáigemearri lei njukčamánu 9. b. 2004. Oktiibuot 26 gulaskuddancealkámuša leat ovddiduvvon. Gulaskuddancealkámušaid sisdoallu čilge ¶ at buktán mearkkašumiid ja evttohusaid mat leat váldon mielde árvalussii. ¶ 3 ¶ Mearkkašumit árvalussii ¶ 3.1 ¶ Láhkaásahusvuođu ásaheapmi – sámegiela hálddašanguovllu viiddideapmi ¶ 3.1.1 ¶ Gulaskuddanevttohusa evttohusat ¶ Sámelága § 3–1:s čilgejuvvo mat suohkanat sámegiela hálddašanguvlui gullet. Jus hálddašanguvlui searvan šaddagoahtá áigeguovdilin eará suohkaniidda, de ii leat láhkateknihkalaččat heivvolaš lágas presiseret suohkannamaid. Danne evttohii departemeanta rievdadusa vai ieš láhka ii šat mearrit guđet suohkanat sámegiela hálddašanguvlui galget gullat, muhto ahte Gonagas mearrida dan láhkaásahusas. Gulaskuddanevttohusas evttohuvvo ođđa § 3–1 mii čuodjá ná: "Sámegiela hálddašanguovllus galget juohkehaččas leat sámegielvuoigatvuođat dán kapihttala mearrádusaid mielde. Gonagas mearrida láhkaásahusa bokte guđet suohkanat sámegiela hálddašanguvlui gullet" . ¶ 3.1.2 ¶ Gulaskuddanásahusaid oaivilat ¶ Eanas gulaskuddanásahusat ledje ovttaoaivilis departemeanttain ásahit láhkaásahusvuođu mas Gonagas mearrida guđet suohkanat sámegiela hálddašanguvlui gullet. ¶ Oahpahus- ja dutkandepartemeanta č ¶ ujuha Geassemánu 17. b. 1996 láhka nr. 61 vuođđoskuvlla ja ¶ joatkkaoahpahusa birra ¶ (Oahpahuslága) § 6–1:ii mas «sámi guovllu» defineren oahpahusoktavuođ ¶ ain, čilgejuvvo sámelága dálá § 3–1 vuođul. Rievdadusárvalus boahtá váikkuhit sámi oahpahusa hálddašanguvlui. Oahpahus- ja dutkandepartemean ¶ ta ¶ dáhttu bisuhit dálá oahpahuslága ortnega, namalassii ráddjet paragráfa viidodaga dálá sámi guovllu definišuvdnii. Dalle ferte oahpahusláhka rievdaduvvot nu ahte njuolggadusat šaddet seammalágánat go sámelága § 3–1 nr. 1 dálá definišuvdna. Norgga giellaráđđi čujuha gulaskuddancealká- mušastis áššemeannudanváttisvuođaide go ođđa suohkanat galget váldot fárrui, ja jearrá ii go áššemeannudanváikkuhusaid berre dárkileappot guorahallat. Norgga giellaráđđi oaivvilda ahte evttohusa mielde orru šaddame vejolaš ovttain čabu suohkanstivramearrádusain ovttastahttit suohkana hálddašanguvlui, ja oaivvilda fertet dárkileappot guora ¶ 2004–2005 ¶ 3 ¶ Od.prp. nr. 38 ¶ Láhka Geassemánu 12. beaivvi 1987 nr. 56 lága Sámedikki ja sámi vuoigatvuođaid hárrái rievdadeami birra ¶ dán berret prinsihpalaččat čielggadit, go dás lea sáhka iešguđet dovduičuohcci oaiviliid birra, ja maiddái danne go ollu ruhta juolluduvvo hálddašanguovllu suohkaniidda. ¶ Justiisadepartemeanta ¶ doarju árvalusa sihkkut § 3–1 nr. 1 suohkaniid namaid mat gullet sámegiela hálddašanguvlui, ja baicca reguleret dán láhkaásahusa bokte. Departemeanta čujuha ahte ođđa § 3–1 árvalusa vuosttaš čuoggáin orru leame de go gáržžideame kapihttalii doaibmasuorggi, go muhtun njuolggadusat 3. kapihtalis sáhttet dagahit v áikkuhusaid sámegiela hálddašanguovllu olggobealde. Justiisadepartemeanta rávve sihkkut vuosttaš čuoggá. ¶ Justiisadepartemeanta ¶ oaivvilda evttohusa šaddat vuohkkaseabbon jus ovttastahttá ođđa § 3–1 árvalusa ovddeš § 3–1:ain, vai ii dárbbaš ođđasis nummarastit paragráfaid dahje bidjat bustávanummariid. Máŋga gulaskuddanásahusa ovddidedje mearkkašumiid guovllu viiddideami ekonomalaš váikkuhusaide. ¶ Sámediggi ¶ eaktuda ahte hálddašanguovllu viiddideami oktavuođas, juolluduvvo eanet ruhta guovttegielalašvuođa doaimmaide, vai dálá sámegiela hálddašanguovllu guđa suohkana juolludeamit eai unno. ¶ Suohkanat ¶ oaivvildit ahte suohkanjuolludeamit fertejit lassánit, vai dat buorebut sáhttet ođđasis ealáskahttit sámegiela. Davvi-Trøndelága fylkkaráđđi oaivvilda fertet eaktudit ahte guoskevaš bealit ovttasráđđádallet, jus ođđa guovllut ovttastahttojuvvojit hálddašanguvlui láhkaásahusa bokte. ¶ 3.1.3 ¶ Deapartemeantta árvvoštallan ja árvalus ¶ Ággan ođđa § 3–1 sierra láhkaásahusvuođu ásaheapmái, lea čalmmustahttit láhkaásahusvuođu sierra njuolggadussan, ja ahte láhkaásahusvuođđu ii gula láhkateknihkalaččat definišuvdnanjuolggadussii, vrd. dálá lága § 3–1 nr. 1 – 4. Gulaskuddancealkámušastis lohká Justiisadepartemeanta leat dohkálažžan mearridit láhkaásahusvuođu definišuvdnaparagráfii. Departemeanta doarju Justiisadepartemeantta oaiviliid, ja árvala ovttastahttit ođđa § 3–1 árvalusa dálá § 3–1:ain. De ii dárbbaš ođđasis nummarastit čuovvovaš paragráfaid ja bidjat bustávanummariid. Dasto čujuha Justiisadepartemeanta ahte ođđa § 3–1 árvalusa vuosttaš čuokkis gáržžida kapihttala doaibmasuorggi, danne go muhtun njuolggadusat váikkuhit sámegiela hálddašanguovllu olggobeallái. Árvalusa ulbmil ii leat gáržžidit kapihttala doaibmasuorggi, dat galgá baicca čilget oppalaččat makkár gielalaš vuoigatvuođat ássiin leat go šaddet sámegiela hálddašanguvlui. Departemeanta doarju dattege Justiisadepartemeantta oaiviliid ja árvala sihkkut vuosttaš čuoggá. Ođđa suohkaniid ovttastahttinohcamušaid meannudettiin, lea departemeanta atnán vuođđun ahte iešguđet suohkanat galget álggos ieža mearridit searvat giellaguvlui, ja dasto ságastallojuvvo dát Sámedikkiin. Sámelága § 2–2 mielde berrejit "eará almmolaš ásahusat addit Sámediggái vejolašvuođa iežas oainnu čilget ovdalgo mearridit maidege áššiin mat gullet Sámedikki bargosurggiide" . Sámedikki bargosuorgái gullet buot áššit mat erenoamážit váikkuhit sámi álbmogii, vrd. sámelága § 2–1. Sámediggi ferte árvvoštallat gažaldaga, ja dasto ođđasis mearridit galgá go sámegiela hálddašanguovlu viiddiduvvot. Giellaráđi mearkkašumi dáfus, č ¶ ujuha departemeanta danne ahte lea Sámediggi mii ovddida evttohusa Kultur- ja girkodepartementii viiddidit sámegiela hálddašanguovllu. Dasto boahtá departemeanta čuovvolit dan evttohusa, ja árvvoštallagoahtit galgá go sámegiela hálddašanguovllu láhkaásahusevttohus rievdaduvvot. Láhkaásahusa rievdadusaid mearrida Gonagas, danne go viiddideapmi čuozašii ekonomalaččat máŋgga departementii. Hálddašanguovllu viiddideapmi láhkaásahusa bokte, ferte dahkkot Guovvamánu 10. b. 1967 hálddahusáššiid meannudanvuogi ¶ lága ¶ njuolggadusaid mielde (hálddašanlága), kap. 7 Láhkaásahusaid, áššečielggadeami geatnegasvuođa, gulaskuddama ja hápmegáibádusaid birra. ¶ 4 ¶ Ekonomalaš ja hálddahuslaš váikkuhusat ¶ Go Divttasvuotna ovttastahttojuvvo hálddašanguvlui, de meroštuvvojit dievaslaš ekonomalaš váikkuhusat boahtit máksit sullii 4,5 – 5 mill kr. Lea eaktuduvvon ahte golut mat čuožžilit go Divttasvuona suohkan ovttastahttojuvvo guvlui, galget goastiduvvot daid bušeahttarámmaid siskkobealde mat ain gustojit iešguđet departemeanttain. Golut mat čuožžilit jus hálddašanguovlu ain eambbo viiddiduvvo, fertejit árvvoštallojuvvot jahkásaš bušeahttaovddidemiid oktavuođas. Ođđa § 3–1 árvalus lea hálddahuslaš álkidahttin, danne go boahttevaš viiddideamit sáhttet čađahuvvot láhkaásahusrievdadeami bokte, almmá láhkarievdadusa haga. ¶ 4 ¶ 2004–2005 ¶ Od.prp. nr. 38 ¶ Láhka Geassemánu 12. beaivvi 1987 nr. 56 lága Sámedikki ja sámi vuoigatvuođaid hárrái rievdadeami birra ¶ Kultur- ja girkodepartemeanta ¶ árvala: ¶ Ahte Majestehta Gonagas dohkkeha ja vuolláič ¶ állá proposišuvdnaevttohusa mii ovddiduvvo Stuoradiggái láhka Geassemánu 12. b. 1987 nr. 56 lága Sámedikki ja sámi vuoigatvuođaid hárrái rievdadea- mi birra. ¶ Mii HARALD , Norgga Gonagas ¶ duođaštit: ¶ ahte dáhttut Stuoradikki mearridit lága Geassemánu 12. b. 1987 nr. 56 lága Sámedikki ja sámi vuoigatvuođaid hárrái rievdademiid, dán árvalusa mielde. ¶ Árvalus ¶ Láhka Geassemánu 12. b. 1987 nr. 56 lága Sámedikki ja sámi vuoigatvuođaid hárrái rievdadusaid birra ¶ I ¶ Geassemánu 12. b. 1987 nr. 56 lágas Sámedikki ja sámi vuoigatvuođaid hárrái, galgá ¶ § 3–1 čuodjat ná: § 3–1 Definišuvnnat Dán kapihttalis oaivvilduvvo: ¶ 1. ¶ sámegiela hálddašanguovlluin: dat gielddat maid Gonagas láhkaásahusa bokte lea mearridan galget gullat sámegiela hálddašanguvlui 2. almmolaš orgánain: juohke stáhta ja gieldda or- gána, 3. báikkálaš almmolaš orgánain hálddašanguovl ¶ lus: juohke ¶ gieldda, fylkkagieldda ja stáhta orgána mas lea bálvalanviidodahkan olles gielda dahje oassi gielddas sámegiela hálddašanguovllus, ¶ 4. guovllu ¶ almmolaš orgánain hálddašanguovllus: ¶ juohke ¶ fylkkagieldda ja stáhta orgána mas lea bálvalanviidodahkan ollásit dahje muhtun muddui gielddat sámegiela hálddašanguovllus, muhto mii aŋkke ii leat riikkaviidosaš. ¶ II ¶ Láhka gustogoahtá dan rájes go Gonagas dan mearrida. ¶ Váldi guorahallat osku- ja eallinoaidnopolitihkka ¶ Duogáš ja mas dat vuolgá Ráđđehus lea mearridan bidjat johtui lávdegotti mii galgá dárkkistit stáda osku- ja eallinoaidnopolitihkka. Lávdegoddi galgá ovdanbuktit evttohusaid mat sáhttet vuođđudit eambbo ollislaš politihkka dan suorggis. ¶ Daid maŋemus logi jagi norgga servodat lea vásihan stuorra rievdadusaid, kulturáláš ja oskkolaš valljivuohta lea lássanan. Sullii 80 proseantta olbmuin ¶ gullojit Norgga Girkui, muhto Norgga Girkku olggobealde sihke osko- ja eallinoaidnoservodagaid ja olbmuid lohku mat gullojit daidda servodagaide lea lassaneame. 2009 gávdnojedje Norgga Girkku olggobealde sullii 400 000 miellahttu mat leat vuogáiduvvon oažžut doarjaga osku- ja eallinoaidnoservodagain ja sullii 600 iešguđetlágan osku- ja eallinoaidnuservodaga. ¶ Daid maŋemus jagiid stáda, servodaga, indiviidda, oskku ja eallinoainnu oktavuohta lea boahtán politihkalaš áššelistui nannosit dásis Norggas ja olu iežá riikkain. Gažalmas lea sihke makkár ovddasvástádus almmolaš eiseválddiin, servodagas ja indiviiddain lea oskku ja eallinoainnu ovddas , ja makkár ovdasvástádus osku- ja eallinoaidnoservodagaid ovddas áirasiin lea stáda, servodaga ja indiviidda hárrái. Máŋgga dási digaštallamat leat jođus árbevieru, valljivuođa ja máŋggaidlogu hárrái ja makkár sajis osku ja eallinoaidnu galget leat almmolaš dilis. Dát lea dahkan ahte eambo olbmot leat čalmmustahttán dárbbu ollislaš osku- ja eallinoaidnopolitihkkii ja leat gáibidan almmolaš guorahallama dan suorggis. ¶ Stáda osku- ja eallinoaidnupolitihka lea ovdánan guhkes áigodagas. Vuođđun stádagirkoortnegis ja vuođđojurdda ahte galgá oažžut seammalágan ekonomalaš gieđahallama ja ahte ii galgga vealahuvvat almmolaš eiseválddit leat ovddidan aktiiva politihkka mii doarju osku- ja eallinoaidnoservodagaid. ¶ Riekti osku- ja eallinoaidnofriddjavuhtii lea vuđolaš olmmošvuoigatvuohta. Osku- ja eallinoaidnofriddjavuohta guoská sihke ovttaskasolbmo riektái jáhkit masa son háliida, molssut oskku ja atnit eallinoainnu mii mearkkaša ahte sus ii leat vuoiŋŋalaš osku ja ii dárbbaš vuoiŋŋalaš norpmaid čuovvut. Osku lea maid oktasaš dáhpáhus, ja osku- ja eallinoaidnofriddjavuođas lea danin oktasaš bealli. Dát guoská friddjavuhtii čoahkkanit vuoiŋŋalaš ulbmiliid dihte, ja searvat vuoiŋŋalaš rituálaide ja dát guoská maid riektái hálddašit oktasaš oskkolaš eallima. ¶ Váldi ¶ Lávdegoddi galgá dárkkistit stáda osku- ja eallinoaidnopolitihkka ja galgá ovddidit evttohusaid rievdadusaide mat sáhttet álggahit ollislaš politihkka dan suorggis. Lávdegoddi galgá váldit vuhtii ahte stáda ovddimus doaibma osku- ja eallinoaidnopolitihkkas lea sihkarástit ja várjalit osku- ja eallinoaidnufriddjavuođa, nu ahte dát lea sihkaráston internašuvnnalaš šiehtadusain ja našuvnnalaš rivttiin. ¶ Viidáseabbo galgá lávdegoddi láhčit dili nu ahte stáda galgá joatkit jođihit aktiiva osku- ja eallinoaidnopolitihkka rámmaid siste guovddáš vuođđojurdagiid ektui nugo demokratiija, riektestáda ja olmmošvuoigatvuođat. Indiviidalaš ja oktasaš osku- ja eallinoaidnofriddjavuohta ii biste alu. Dát sáhttá gáržžiduvvot lága bokte jus dát lea dárbbašlaš iežá deaŧalaš oainnu dihte, earenoamážit iežá olmmošvuoigatvuođaid dihte nugo sátnefriddjavuohta ja gielddus vealaheami vuostá. Dan maŋemus áiggi olu áššit almmolaš digaštallamis leat čalmmustahttán riidduid mat sáhttet ihttit osku- ja eallinoaidnofriddjavuođa ja norgga servodaga vuđolaš norpmaid ja árvvuid gaskkas. Dát lea dárbbašlaš gávdnat dássádatdilálašvuođa mii váldá vuhtii sihke osku- ja eallinoaidnofriddjavuohta ja iežá vuoigatvuođat ja guovddaš vuođđojurdagat. Lávdegoddi sáhttá veardidit jus gávdnojit iežá vuđolaš norpmat ja árvvut mat galget hábmet dan suorggi politihkka. ¶ Lávdegoddi galgá vuođđun atnit šiehtadusa cuoŋománu 10. b. 2008 rájes Stuorradiggi politihkalaš bellodagaid gaskkas stádagirkoortnega hárrái. ¶ Lávdegoddi galgá: ¶ Árvvoštallat ortnegiid doarjju dihte, logahallamiid oskuservodagaid dihte ja almmolašrievttalaš doaimmaid osku- ja eallinoaidnoservodagaid ektui go jurddaša ahte stáda galgá aktiiva áššeguottu atnit mii doarju, ja galgá evttohit rievdadusaid, Norgga girkku otná ruhtadanortnega vuođđun. Lávdegoddi galgá doarjuortnega dárkkistit ja árvvoštallat got bearráigeahččin, olmmošsuodjalus ja áššeoasálašgeahčadeapmi leat váldon vuhtii. Lávdegoddi galgá maid árvvoštallat guhte dásis eavttut sáhttet dahje galget gáibiduvvot osku- ja eallinoaidnoservodagaid ekonomalaš doarjju dihte. ¶ Árvvoštallat galgá go joatkit ortnegiin logahallat oskuservodagaid, ja jus joatká galgá go earuhit oskuservodagaid gaskkas mat leat logahallamis ja mat eai. Lávdegoddi galgá dasa lassin árvvoštallat man dásis osku- ja eallinoaidnoservodagat galget hálddašit almmolaš doaimmaid ja jus de ožžot hálddašit almmolaš rievttalaš doaimmaid galgá go de gáibiduvvot eanet eavttut omd. miellahtuid logu jnv. ¶ Árvvoštallat dárbbu láhka- ja njuolggadusčállosa ja hálddašeami iešguđetlágan servodatsurggiin báldalastit vai sihkarástit eanet ollislaš osku- ja eallinoaidnopolitihkka, ja ovdanbuktit evttohusaid doaimmaide got buoridit báldalastima. ¶ Árvvoštallat makkár saji osku ja eallinoaidnu galggalii atnit iešguđetlágan almmolaš ásahusain, earret earáid vuoiŋŋalaš ja eallinoainnuslaš bálvalusain, rohkkos-/meannolatnjii beassama ektui, sierra gáibádusat bibmui, biktasiid hárrái jnv. ¶ Árvvoštallat got osku- ja eallinoaidnupolitihka váikkuha ovttaiduhttima min servodagas. Lávdegoddi galgá maid árvvoštallat jus olu dain otná ruhtadanortnegiin mat gusket osku- ja eallinoaidnoservodahkii váikkuhit oasseváldima servodaga oktasaš arenain ja jus galgá evttohit rievdadusaid. ¶ Viežžat dieđuid osku- ja eallinoaidnopolitihkka birra ja daid árvvoštallat iežá davviriikkalaš riikkaid ektui ja iežá riikkaid válljenmuni ektui mat buohtastahttet Norgga. ¶ Guorahallat ekonomalaš ja hálddahuslaš bohtosiid evttohusaid ektui. Dát lea sávahahtti ahte lávdegoddi bargá vuorrohálešteami bokte osku- ja eallinoaidnoservodaga ja iežá áššáiosolaččaid ovddas servodagas. Ulbmil lea ahte lávdegoddi galgá ovdanbuktit evttohusa maid olugat sáhttet dohkkehit. Lávdegoddi galgá ovdanbuktit iežás guorahallama ovdal go 2012 nohká. ¶ MD ¶ www.samediggi.no ¶ 5 200 232 72 Riddu ¶ Riđđu-festivalen ¶ 2009 stáhtabušeahta mielddus Prentehusnummir: A - 0024 B/S ¶ Juolludeamit sámi áigumušaide 2009 stáhtabušeahtta ¶ Almmolaš ásahusat sáhttet diŋgot ¶ lassigáhppálagaid dán čállagis ¶ čuovvovaš sajis: ¶ Fáksa: 22 24 27 86 ¶ Deaddileapmi 10/2008 - 500 ¶ Juolludeapmi sámi ulbmiliidda ¶ Álgoálbmogiin ja unnitálbmogiin njealji riikkas lea sápmelaččain earenoamáš dárbu ja vuoigatvuohta earenoamáš árvui riikkaidgaskasaš ja riikkalaš rievtti ektui. Norggas lea earenoamáš ovddasvástádus ovdánahttimis sámi giela, kultuvrra ja birgenlági. Vuođđolága § 110a geatnegahttá stáhtalaš eiseválddiid láhčit dili nu ahte sámi álbmot sáhttá sihkkarastit ja ovddidit gielaset, kultuvrraset ja servodateallima. ¶ Bargo- ja searvadahttindepartemeantas lea bálddalastinovddasvástádus stáhtalaš sámepolitihka hárrái. Departemeanttaid suorgeovddasvástádusprinsihppa gusto buot fágasurggiide, ja departemeantas lea ovddasvástádus čuovvolit sámepolitihka iežaset ossodagain. Dat guoská maiddái daid ortnegiid mat leat sirdojuvvon Sámediggái. Dáinna diehtočállosiin áigu ráđđehus ovddidit oanehis ja čohkkejuvvon govvádusa iešguđege departemeanttaid juolludemiin sámi ulbmiliidda 2009:is. Dán jagáš girjjáš fátmmasta juolludemiid mat ovdal eai leat namuhuvvon, nu ahte loguid soames oktavuođain ii sáhte buohtastahttit diimmá girjjáža loguiguin. ¶ Sámediggi .................................................................................................................................. 2 Bargo- ja searvadahttindepartemeanta ...................................................................................... 3 Olgoriikadepartemeanta ............................................................................................................ 8 Máhttodepartemeanta .............................................................................................................. 10 Justisa- ja politidepartemeanta ................................................................................................ 13 Kultur- ja girkodepartemeanta ................................................................................................ 14 Gielda- ja guovlodepartemeanta .............................................................................................. 17 Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta ............................................................................. 18 Mánáid- ja dásseárvodepartemeanta ....................................................................................... 19 Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta ................................................................................... 20 Birasgáhttendepartemeanta ..................................................................................................... 24 ¶ Ollislaš govva juolludemiin sámi ulbmiliidda (1000 ru): ¶ 2007 rehketdoallu 2008 salderejuvvon bušeahtta 2009 árvalus ¶ Pst. rievdadus 2008-2009 Olgoriikkadepartemeanta ¶ Máhttodepartemeanta ¶ Kultur- ja girkodepartemeanta ¶ Gielda- ja guovlodepartemeanta ¶ Bargo- ja searvadahttindepartemeanta ¶ Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta ¶ Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta ¶ Birasgáhttendepartemeanta ¶ Oktiibuot juolludeapmi ¶ Sámeálbmot foanda ¶ Submi ¶ Submi lea meroštus juolludemiin sámi ulbmiliidda/álgoálbmotulbmiliidda. Submi sáhttá veaháš stuorrut tabeallalogu ektui. ¶ Submi lea meroštus juolludemiin sámi ulbmiliidda. ¶ Juolludeapmi juhkkojuvvo maŋŋil. ¶ Sámediggi ¶ Sámediggi hálddaša 2009:is bušeahttaárvalusa mielde sullii 334 mill. ruvnno sámi ulbmiliidda. Dát lea sullii 23 mill. ru lassáneapmi 2008 rájes (7,4 pst). Sámedikki vuosttaš olles doaibmajahki lei 1990:is, ja dalle Sámedikki bušeahtta lei oktiibuot 31,7 mill. ruvnno. Ovdáneapmi lea eiseválddiid áigumuša ektui ahte Sámedikkis galgá leat stuorit váikkuhanvejolašvuohta ja váldi daid áššiin maidda sápmelaččain lea earenoamáš beroštupmi. ¶ KGD ¶ MD ¶ DFD ¶ GGD ¶ BSD ¶ Sámediggi lea ásahuvvon sámelága olis ollášuhttimis Vuođđolága § 110a. Álbmotválljen ásahussan lea Sámedikkis stuorra friddjavuohta. Dat ii leat ossodat iige vuollásažžan ráđđehusa ektui ge, ja ovttaskas stáhtaráđđi danin ii ovddasvástit Sámedikki politihkalaš doaimma iige Sámedikki iešguđege surgiid politihkalaš mearrádusaide. Bargo- ja searvadahttinministaris lea dattege konstitušuvnnalaš ovddasvástádus juolludemiin kápihttala 680 Sámedikki bakte. Go guoská juolludemiide Sámediggái eará departemeanttaid bušeahtaid bakte, de lea dan departemeanta fágastáhtaráđis konstitušuvnnalaš ovddasvástádus ja čuovvolanovddasvástádus dan ektui ahte geavahuvvojit go juolluduvvon ruđat Stuorradikki eavttuid mielde. ¶ Jagi 1999 rájes oaččui Sámediggi spiehkastanvejolašvuođa juolludannjuolggadusaid § 4:is ja oažžu das rájes olles juolludeami Bargo- ja searvadahttindepartemeantas ovtta 50-poastta bakte. Vástideaddji juolludeami mii boahtá Máhttodepartemeantas, Kultur- ja girkodepartemeantas ja Birasgáhttendepartemeantas 50-poastta bakte. Sámediggái lea dán ládje addon earenoamáš iehčanas ovddasvástádus ja friddjavuohta resursageavaheami hárrái. Sámediggi juohká juolludeami skábmamánu dievasčoahkkimis, dainna eavttuin ahte Stuorradikki bušeahttamearrádus čuovvu árvalusa. Daid čujuhusaid vuođul mat leat Stuorradikki bušeahttamearrádusas, juohke Sámediggi juolludeami iežas vuoruhemiid vuođul. Sámediggi lea ožžon hálddašanovddasvástádusa soames hálddahuslaš dilálašvuođain, nugo mat válggat sámediggái, juohkimis ekonomalaš doarjagiid, mearridit dihto mearriduvvon osiid skuvlla oahppoplánas, hálddašit sámi kulturmuittuid kulturmuitolága ja guoskevaš láhkaásahusaid vuođul ja nammadeames ovddasteddjiid iešguđege almmolaš ásahusaide. Sámediggi doaimmaha dasa lassin válddi ja váikkuheami searvama ja ovddastusa bakte moanat lávdegottiin, stivrraid ja ráđiin. Sámediggi almmuha dieđuid doaimmaset birra neahttasiiddus ¶ www.samediggi.no ¶ Bargo- ja searvadahttindepartemeanta ¶ Kap. Poasta Doaimmat 2007 rehketdoallu 2008 salderejuvvon bušeahtta 2009 árvalus 680 50 Sámediggi ¶ 203 735 680 54 Sámediggi ¶ Sámegiella, diehtojuohkin jna. ¶ 9 055 681 74 Duođašteapmi, gaskkusteapmi jna. ¶ 1 357 682 01 Gáldu ¶ Álgoálbmotvuoigatvuođaid ¶ gelbbolašvuođaguovddáš ¶ Stuorit dávvirháhkamat ja áimmahuššan, sáhttá sirdojuvvot ¶ 683 01 Luonddu- ja boazodoallobálvalusaid resursaguovddáš ¶ Boazodoalu riikkaidgaskasaš /fága- ja gaskkustanguovddáš 3 977 ¶ Stuorit dávvirháhkamat ja áimmahuššan, sáhttá sirdojuvvot ¶ Submi ¶ Rehketdoallolohku siskkilda ea.ea. 1,2 mill. ruvdnosaš juolludeami Olgoriikkadepartemeanttas ja prošeaktaruđat ¶ Dása lassin oaččui Gáldu velá 1,2 mill. ruvnno Olgoriikkadepartemeanttas. ¶ Go Stuorradiggi meannudii St.prp. nr. 12 (2007 – 08) mearriduvvui heaittihit Luonddu- ja boazodoallobálvalusaid resursaguovddáža Guovdageainnu 2008 ođđajagimánu 1.beaivvi rájes. Guovddáža doaimmat sirdojuvvojedje NAV-Finnmárkui. ¶ Rehketdoallolohku fátmmasta prošeaktaruđaid 1,6 mill ruvnno ¶ Lassin dása juolluduvvojit ruđat sámi ulbmiliidda čuovvovaš bušeahttakápihttaliid bakte: ¶ Doaimmat 601 21 Earenoamáš ¶ doaibmagolut 601 50 Norgga ¶ dutkanráđđi, sámi dutkama prográmma ¶ Váldoulbmilat sámepolitihkas Ráđđehus atná vuođđun ahte stáhta Norga lea vuođđuduvvon guovtti álbmoga eatnamiid ala, sámiid ja dážaid, ja ahte goappaš álbmogiin lea seamma vuoigatvuohta ja seamma gáibádus gielaset ja kultuvrraset ovdánahttimis. Doaibmi sámepolitihkka galgá bálvalit sámi álbmoga, nu ahte sámi gielas, kultuvrras ja servodateallimis lea oadjebas boahtteáigi Norggas. ¶ Ráđđehusa sámepolitihka riikkalaš vuođđun lea Vuođđolága § 110a ja sámeláhka. Ráđđehus deattuha ahte riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuođakonvenšuvnnat maid Norga lea dorjon ja main lea earenoamáš mearkkašupmi sápmelaččaide, ea.ea. ON-konvenšuvdna siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra (earenoamážiid artihkal 27) ja ILO-konvenšuvdna nr. 169 álgoálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid birra iešmearrideaddji stáhtain, ollašuvvo. Ráđđehusa mihttomearri ovdanboahtá muđui čuovvovaš mihttomeriin: ¶ 1. Viidáset ovdánahttit stáhta ovttasbarganvugiid Sámedikkiin ja sámi siviila servodagain Soahpamuš ráđđádallanbargovugiid birra gaskal stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki dahkkui 2005 miessemánu 11.beaivvi. Bargovuogit mearriduvvojedje gonagaslaš resolušuvnna bakte 2005 suoidnemánu 1.beaivvi. Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea ovttasráđiid eará departemeanttaiguin ráhkadahttán oaivádusa stáhtalaš eiseválddiid ráđđádallamiidda Sámedikkiin ja vejolaš eará sámi beroštumiiguin. Ráđđádallanbargovuogit ja oaivádus lea gávdnamis Bargo- ja searvadahttindepartemeanta interneahttasiidduin. ¶ Lea dehálaš ahte Sámediggi eanet go odne beassá searvat ráhkadeames bušeahta sámi ulbmiliidda ja Sámediggái. Ráđđehus áigu lágidit bistevaš ráđđádallamiid gaskal ruhtadanministara, sámi áššiid stáhtačálli ja Sámedikki ovddabeale ráđđehusa vuosttaš bušeahtta ¶ konferánsa. Ráđđehus áigu bovdet Sámedikki ráđđádallamiidda dákkár bušeahttavugiid hábmema oktavuođas. Jus lea vejolaš de dáid vugiid mielde bargat go ráhkadišgoahtit 2010 stáhtabušeahta. ¶ 2. Oppalašvuohta ja oktavuohta sámepolitihkas riikkalaččat ja riikkaidgaskasaččat Ráđđehusa sámepolitihka riikkalaš vuođđun lea Vuođđolága § 110a ja sámeláhka. Ráđđehusa sámepolitihka politihkalaš vuođđu ovdanboahtá St.dieđ. nr. 28 (2008-2009) Sámepolitihkka. Ráđđehus deattuha ahte riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuođakonvenšuvnnat maid Norga lea dorjon ja main lea earenoamáš mearkkašupmi sápmelaččaide, ea.ea. ON-konvenšuvdna siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra (earenoamážiid artihkal 27) ja ILO-konvenšuvdna nr. 169 álgoálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid birra iešmearrideaddji stáhtain, ollašuvvo. ¶ Ovddasvástádus čuovvolit bajábealde namuhuvvon riektenjuolggadusaid ja konvenšuvnnaid lea suorgeprinsihpa mielde juhkkojuvvon iešguđet departemeanttaid ja daid vuollásaš ásahusaid gaskkas, ja hálddahusat báikkálaš ja guovlulaš dásis, dás suohkanat ja fylkkasuohkanat. ¶ Ekspeartajoavku, ovddasteddjiiguin máid davviriikkaid ráđđehusat ja Sámedikkit Norggas, Ruoŧas ja Suomas lea nammadan, ovddidii 2005 čavčča sámekonvenšuvnna árvalusa. Ministtar- ja presideantačoahkkimis 2006 čavčča Suoma, Ruoŧa ja Norgga ráđđehusain lei ovttamielalašvuohta joatkit barggu davviriikkaid sámekonvenšuvnnain, joatki riikkalaš bargun mas čuovvolit gulaskuddancealkámušaid ja vejolaš váikkuhusguorahallamiid. Ulbmil lea ahte sámeministarat ja sámediggepresideanttat 2008 čavčča oktasaščoahkkimii leat čielggadan iežaset sajádagaid. ¶ 3. Nannet sámi ealáhusaid ja sihkkarastit sámi kultuvrra luondduvuođu Lotnolasealáhusaid árvoháhkanprográmma lea ásahuvvon 2008:s 6,5 mill. ruvnnuin, SoriaMoria-julggaštusa áigumušaid mielde. Prográmma sisdoallu ja organiseren lea leamašan fáddán go leat ráđđádallan Sámedikkiin. Prográmma hálddaša Sámediggi. Prográmma váldoulbmilin lea ovddidit ceavzilis fidnodoaimmaid, ja oaččuhit nanaguoddevaš ovdáneami sámi servodagas. Prográmma berre oaidnit oktii eará prográmmaiguin ja áŋgiruššamiin mii dahkko ealáhusovdáneami ja mátkkoštanealáhusa oktavuođas. Sámedikki sávaldaga vuođul ahte ain ovdánahttit dán prográmma, de ráđđehus árvala lasihit Sámedikki bušeahta guovtti mill. ruvnnuin 2009:s. ¶ Norga lea ratifiseremis biologalaš šláddjivuođa konvenšuvnna geatnegahttán iežas áimmahuššat sápmelaččaid árbevirolaš máhtu, nu movt ovdanboahtá konvenšuvnna 8 (j) artihkkalis. Ráđđehus háliida nannet barggu kártemis, duođašteames ja seailluheames árbevirolaš sámi máhtu Norggas. Dákkár bargu lea dehálaš doaibma jus galgá sihkkarastit biologalaš šláddjivuođa ceavzilis geavaheami, ja vuhtiiváldimis sámi kultuvrra ja eallinvuogi. Dehálaš lea ovdánahttit heivehuvvon vuogádagaid logahallamis árbevirolaš máhtu, gávdnat gealbbu ja vuogádagaid čohkkemis, ja čilgemis áigumušaid ođđa duođaštandoaimmain. Ulbmil lea ahte barggus galgá leat sihke báikkálaš čanastat ja galgá doahttalit artihkkala 8 (j) áigumušaid. Ráđđehus háliida nu joatkit barggu duođašteames sámi árbevirolaš máhtu Norggas, vrd. kap. 681 Doarjja sámi ulbmiliidda, poasta 74 Duođašteapmi, gaskkusteapmi jna. ¶ 4. Ovddidit sámegiela geavaheami ja sihkkarastit ahte almmolaš hálddahusat vuhtiiváldet sámi geavaheddjiid kulturduogáža Barggadettiin St.dieđ. nr. 28 (2007-2008) Sámepolitihkka mearridii ráđđehus ahte galgá álggahuvvot bargun ovttasráđiid Sámedikkiin ovdánahttit sámegiela doaibmaplána. Bargu ahte nannet sámegiela gáibida guhkesáigge ja oktilaš rahčamušaid eanas suorgeguovlluin, ja ferte leat guhkit áiggi proseassa. Ulbmilin lea ahte doaibmaplána, lassin dasa ahte fátmmasta konkrehta oanehisáiggi doaibmabijuid, maiddái čilge guhkesáiggi strategiija movt nannet sámi giela. Sámegiela doaibmaplána ulbmilin lea oaidnit ollislašvuođa dan barggus mii dahkko ¶ sámegiela ovddas odne, ja ovttasráđiid Sámedikkiin ja eará áigeguovdilis ásahusaiguin árvvoštallat deháleamos áŋgiruššamiid vai sihkkarastá sámegiela ealli ja kulturguoddi giellan boahtte áiggis. Ráđđehus árvala ahte juolluduvvo oktiibuot 8 mill. ruvdno sámegiela doaibmaplána bargui. ¶ Lea dárbbašlaš nannet nuortasámi kultuvrra ja giela Norggas. Nuortasámit leat smávva joavkun, ja nuortasámi kultuvra Norggas lea garrasit uhkiduvvon. Nuortasámi dávvirvuorká, mii plána mielde galgá gárvánit 2008 čavčča, šaddá leat dehálaš nuortasámi kultuvrra ja historjjá gaskkustansajádat, vrd. oasseulbmil 6. Áigeguovdilis nuortasámi kultuvrra ja giela ođđasis ealáskahttindoaimmat dáidet, ovttasráđiid nuortasápmelaččaiguin, Mátta-Várjjat gielddain, Finnmárkku fylkkasuohkaniin ja Sámedikkiin, árvvoštallojuvvo sajáiduvvot dávvirvuorkái. ¶ NAV-ođastus galgá leat čađahuvvon 2010 rájes buot suohkaniin Norggas. NAV-ođastusa bakte galget suohkanat ja Bargo- ja čálgoetáhta ásahit oktasaš báikkálaš NAV-kantuvrraid. NAVkantuvrrain lea čuovvolanovttasvástádus maiddái sámi geavaheddjiid ektui. Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea juolludanreivves Bargo- ja čálgodirektoráhtii 2008 ovddas bidjan gáibádusaid movt etáhta galgá čuovvolit sámi geavaheddjiid. Deanu ja Unjárgga gielddaide ja Gáivuona suohkanii lea plánejuvvon ásahit NAV-kantuvrra 2009. Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu dikšut ja viidáset gaskkustit eará departemeanttaide daid vásáhusaid máid departemeanta oažžu stivrenčujuhusain ja raportagáibádusain sámi geavaheddjiid ektui 2008 juolludanreivves Bargo- ja čálgodirektoráhttii. ¶ Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu ovttasráđiid áigeguovdilis departemeanttaiguin árvvoštallat movt fylkkamánni neavvunrolla suohkaniid ektui sáhttá ovdánahttojuvvot sámi dilálašvuođaid hárrái. Bargo- ja searvadahttindepartemeanta áigu bovdet KS ja Sámedikki lagat ovttasbargui suohkaniid sámeáššiid barggu birra. ¶ 5. Láhčit vejolašvuođa sámi dutkamii ja ovdánahttit buori máhtolašvuođa vuođu sámepolitihkkii Lagabui čilgehus lea gávdnamis kap. 601, poasta 21 Earenoamáš doaibmagolut\Kap. 601, poasta 50 Norgga dutkanráđđi, sámi dutkama prográmma. ¶ Lea ásahuvvon fágalaš guorahallanjoavku sámi statistihka várás mii jahkásaččat galgá ovddidit raporta mii govvida ja guorahallá sámi servodaga dili ja ovdáneami. Árvvoštallanjoavkku vuosttaš raporta vurdojuvvo gárvvistuvvot 2008 čavčča. ¶ 6. Oainnusindahkamis ja gaskkusteames sámi kultuvrra, giela ja identitehta Diehtojuohkin ja lassi máhttu sápmelaččaid ja sámi kultuvrra birra sáhttá eastadit heajos guottuid sápmelaččaide ja sámi kulturilbmaneapmái. Ráđđehus háliida joatkit politihkain mii oppalaččat buorida álbmoga, hálddahusaid ja oahpahusvuogádaga máhtolašvuođa sámi dilálašvuođaid birra. ¶ Viđat sámi ofelaččaid joavku almmuhuvvui Márkomeanu festiválas suoidnemánu 25. beaivvi 2008. Prošeavtta ruhtada Bargo- ja searvadahttindepartemeanta. ¶ Bargo- ja searvadahttindepartemeanta almmuha ođasreivve Ođđasat sámepolitihkas 2–4 geardde jagis. Ođasreivve ulbmiliin lea álbmogii lávdadit máhtu sámi dilálašvuođaid birra ja olahit áigeguovdilis dieđuiguin sápmelaččaide. Kap. 601, poasta 21 Earenoamáš doaibmagolut /Kap. 601, poasta 50 Norgga dutkanráđđi, sámi dutkama prográmma Norgga dutkanráđđi álggahii ođđa prográmma sámi dutkama várás jagi 2007:as. Dat galgá bistit logi jagi ja galgá árvvoštallojuvvot gasku prográmmaáigodagas. Prográmma ulbmiliin lea ovddidit guhkesáiggi dutkama mas lea alla kvalitehta sámi dilálašvuođaid birra, ja buoridit bestema ja nannet sámegiela dieđalašgiellan. Dasa lassin deattuhuvvo riikkaidgaskasaš ¶ dutkanovttasbargu, fierpmádathuksen ja dutkanbohtosiid gaskkusteapmi. Prográmmaáigodat lea viiddiduvvon 5 jagis 10 jahkái. Ođđa prográmmastivra lea viiddiduvvon nu ahte sámi dutkanbirrasiin Ruoŧas ja Suomas ja Sámedikkis lea okta áicilahttu stivrras. Prográmma lea ruhtaduvvon doarjagiin Máhttodepartemeantas ja Bargo- ja searvadahttindepartemeantas. Sámi dutkanberoštumit vuhtiiváldojuvvojit maiddái eará dutkanprográmmain. 2008:is juolluduvvui sullii 8,7 mill. ruvdno Dutkanráđi sámi prográmma II-ii. Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lasihii iežas juolludeami 0,5 mill. ruvnnuin álgoálbmotdutkamii davviguovlluin. Máhttodepartemeanta ja Bargo- ja searvadahttindepartemeanta evttoheaba joatkit juolludeami sámi prográmmii 2009:is. Bargo- ja searvadahttindepartemeanta juolludeapmi Sámedikki ovttasbargui Statistihkalaš guovddášdoaimmahagain ja Davviriikkaid Sámi Instituhtain juohke nuppi jagi almmuheames sámi statistihkalaš jahkegirjji lea jotkojuvvon. Kap. 680, poasta 50 Sámediggi Ráđđehus árvala ahte 2009:is juolluduvvo 203,735 mill. ruvdno Sámediggái Bargo- ja searvadahttindepartemeantta bušeahta bakte. ¶ Sámediggi lea bušeahttamearrádusain earret eará vuoruhan sámi giela ja buohtalasealáhusaid árvoháhkanprográmma, vrd. kap. 18 áššis 60/07 Sámedikki 2008 bušeahtta. Sámedikkis lea hui guovddáš sajádat sámegiela barggus. Áŋgiruššama oppalaš juolludeamis 8 mill. ruvnnos sámegiela doaibmaplána bargui Bargo- ja searvadahttindepartemeanta bušeahta bakte (vrd. kap. 681, poasta 72 Sámi giella, diehtojuohkin), árvala departemeanta danin ahte 5 mill. ruvdno sirdojuvvo Sámediggái. Viidáset ráđđehus lea gearggus miehtat Sámedikki sávaldaga ahte ain ovdánahttit buohtalasealáhusaid árvoháhkanprográmma 2 mill. ruvnnuin. Dán vuođul departemeanta árvala lasihit Sámedikki bušeahttarámma 7 mill. ruvnnuin 2009:is. ¶ Juolludanárvalus sisttisdoallá maiddái 1,5 mill. ruvnno viessoláigobuhtadasa danin go Sámedikki kantuvrrat Guovdageainnus galget fárret ođđa dieđalaš vistái go dat gárvána 2009 geasi. ¶ Sámediggi bivddii ráđđádallančoahkkimis Bargo- ja searvadahttindepartemeanttain 2008 miessemánus ahte 1,5 mill. ruvdno juolluduvvo Njávdámii gullii dákteriggeávdnasiid ođđasis hávdádeapmái. Plánaid mielde galget dákteriggeávdnasat, mat dál vurkojuvvojit Oslo Universitehtas, ođđasis hávdáduvvot skoaltagávpoga hávdesadjái Njávdámis. Ráđđehus árvala ahte 2009:is juolluduvvo 1,5 mill. ruvdno dán ulbmilii. Viidáset árvaluvvo 2,9 mill. ruvdno 2009:is juolluduvvot Sámedikki bargui 2009 sámediggeválggaid čađahanbargguide. Sámediggi oaččui 2008:is 8,4 mill. ruvnno luvvodagaide ja dávviriidda Guovdageainnu dieđalaš vistti lanjaide máid Sámediggi galgá geavahit. Dát lei oktanis juolludeapmi iige danin jotkojuvvo 2009:is. Kap. 680, poasta 54 Sámeálbmot foandda reantovuoitu Meannudeames 2000 reviderejuvvon nationálabušeahta mearridii Stuorradiggi 2000 geassemánu 16. beaivvi juolludit 75 mill. ruvnno «Sámeálbmot fondii» . Foandda ulbmiliid birra celkkii ruhtadanlávdegotti eanetlohku ahte foandda reantovuoitu galggai geavahuvvot iešguđetlágan doaimmaide mat nannejit sámi giela ja kultuvrra. Stuorradikki mearrádusas foandda ásaheapmi gohčoduvvo oktasaš buhtadassan daid vahágiid ja vearrivuođaid máid dáruiduhttinpolitihkka lea dagahan sámi álbmogii. ¶ Sámediggi meannudii 2006 guovvamánu foandda njuolggadusaid. Njuolggadusat mearriduvvojedje gonagaslaš resolušuvnna bakte 2006 čakčamánu 22. beaivvi. Sámediggi mearridii 2007 skábmamánus atnuiváldit Sámeálbmot foandda. Mearrádusas daddjui ahte Sámedikki dievasčoahkkin lea foandda stivra, ja ahte foandda reantovuoittu geavaheami ¶ mearrida Sámediggi jahkásaš bušeahttamearrádusain. Sámediggi lea mearridan vuoruhemiid ja áŋgiruššansurggiid Sámeálbmotfoandda geavaheapmái 2008-2009 áigodahkii. Oassi foandaruđain galget geavahuvvot giellaovdánahttindoaimmaide, girjjálašvuhtii ja árbevirolaš máhtu duođašteapmái ja gaskkusteapmái. ¶ Jahkái 2009 árvaluvvo juolluduvvot 4,7 mill. ruvdno, mii lea seamma go foandda 2008 reantovuoitu. Foandda reantovuoitu ii leat oassin rámmajuolludeamis Sámediggái. Kap. 681, poasta 72 Sámegiella, diehtojuohkin jna. Ráđđehus áigu ovttasráđiid Sámedikkiin ovdánahttit sámegiela doaibmaplána ja árvala danin lasihit kap. 681 Doarjja sámi ulbmiliidda, poasta 72 Sámi giella, diehtojuohkin jna. 3 mill. ruvnnuin 9 mill. ruvdnui 2009:is. Sámegiela barggu ovddas lea Sámedikkis hui guovdilis sajádat. Oktiibuot 8 mill. ruvdnosaš juolludeamis sámegiela doaibmaplána bargui Bargo- ja searvadahttindepartemeanta bušeahta bakte sirddihuvvo danin 5 mill. ruvdno Sámedikki bušehttii, vrd. kap. 680, poasta 50 Sámediggi. ¶ Árvaluvvon juolludeapmi galgá maiddái ruhtadit «Sámi ofelaččaid » prošeavtta, lullisámi skuvlafálaldaga Engerdal suohkanis, sámegiela ja DT máhtolašvuođa diehtovuođu, Divvun 2 ja nuortasámi kultuvrra ja giela ođđasis ealáskahttindoaimmaide vai nanne nuortasámi kultuvrra ja lullisámi giela. Kap. 681, poasta 74 Duođašteapmi, gaskkusteapmi jna. Ráđđehus árvala ahte 1,3 mill. ruvdno juolluduvvo sámi máhtolašvuođa áŋgiruššamii kap. 681 Doarjja sámi ulbmiliidda, poasta 74 Duođašteapmi, gaskkusteapmi jna. Ruđat galget geavahuvvot doaimmaide mat earret eará nannejit barggu mas kártejit, duođaštit ja seailluhit sámi árbevirolaš máhtu Norggas. 2009 eaktuduvvo ahte oppalaš juolludeapmi juhkkojuvvo Sámi allaskuvlii, guhte lea ovdánahttán álgoprošeavtta Árbediehtu – kártet, seailluhit ja geavahit sámi árbevirolaš máhtu. Prošeakta álggahuvvo 2008 čavčča ja lea plánejuvvon bistit golbma jagi. Kap. 682 Álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš, poasta 1 Doaibmagolut ja 45 Stuorit dávviriid háhkan ja áimmahuššan, sáhttá sirdojuvvot Ráđđehus árvala 2,9 mill. ruvdnosaš juolludeami guovddáža 2009:i doibmii. Juolludeapmi fátmmasta 105.000 ruvnno viessoláigobuhtadasa danin go Gáldu – Álgoálbmotvuoigatvuođaid Gelbbolašvuođaguovddáš galgá fárret ođđa dieđalaš vistái go dat gárvána 2009 geasi. ¶ Jagi 2008 juolluduvvui 650 000 ruvdno kap. 682, poastta 45 stuorit dávviriid háhkan ja áimmahuššan bakte luvvodagaide ja dávviriidda daid lanjaide máid Gáldu – Álgoálbmotvuoigatvuođaid Gelbbolašvuođaguovddáš galgá geavahit. ¶ Dan oktavuođas go Gáldu galgá fárret ođđa dieđalaš vistái Guovdageainnus, áigu ráđđehus árvvoštallat ahte galgá go guovddáš organisatuvrralaččat čadnot Sámi allaskuvlii. Kap. 684 Boazodoalu Riikkaidgaskasaš fága- ja gaskkustanguovddáš, poasta 1 Doaibmagolut ja 45 Stuorit dávviriid háhkan ja áimmahuššan, sáhttá sirdojuvvot Ráđđehus árvala juolludit 3,3 mill. ruvnno guovddáža doibmii 2009:is. Juolludeamis lea 102.000 ruvdno viessoláigobuhtadassan danin go Boazodoalu Riikkaidgaskasaš fága- ja gaskkustan-Vuolddáš galgá fárret ođđa dieđalaš vistái go dat gárvána 2009 geasi. ¶ Jagi 2008:is juolluduvvui 550 000 ruvdno kap. 684, poasta 45 bakte Stuorit dávviriid háhkan ja áimmahuššan dávviriidda ja luvvodagaide daid lanjaide máid Boazodoalu Riikkaidgaskasaš fága- ja gaskkustanguovddáš galgá geavahit. ¶ Olgoriikadepartemeanta ¶ poasta Doaimmat 115 70 ¶ Doarjja ¶ kultuvrra ja diehtojuohkinulbmiliidda 116 ¶ Doarjja riikkaidgaskasaš organisašuvnnaide 118 ¶ Davveguovlluid doaimmat ja prošeaktaovttasbargu Ruoššain 163 71 ¶ veahkki ja olmmošvuoigatvuođat ¶ Kap 115 Preassa-, kultuvrra- ja diehtojuohkinulbmilat, poasta 70 Doarjja preassa, kultuvrra ja diehtojuohkingažaldagaide Doarjja dán poasttas galgá ea.ea. váikkuhit dasa ahte beroštupmi ja máhtolašvuohta Norgga birra olgoriikas nannejuvvo, ja nannet kultureallima riikkaidgaskasaš ovttasbarggu. Olgogovvemis Norgga guovddáš oassálastin davviguovlluin lea oassin dán barggus. ¶ Jagi 2008:s ráddjejuvvui 10 mill. ruvdno doaimmaide mat leat čadnon Davveguovlluid strategiijii. Álgoálbmotdimenšuvdna lea integrerejuvvon oassi eanas prošeavttain dáid ruđaid hárrái. Jagi 2008 prošeavttat main lea earenoamáš álgoálbmotčanastat de sáhttá namuhit doarjja sámi filbmii, doarjja Riddu-Riđđu festiválii, doarjja sámi kulturlonohallanprošektii ja mátkedoarjja julevsápmelaččaide/ vepsalaččaide. ¶ 2007:as juolluduvvui doarjja oktiibuot 652 000 ruvnno kap 115 poastta 70 bakte earenoamážiid sámi kulturulbmiliidda. Čuovvovaš prošeavttat ožžo doarjaga: ¶ - Sámi Filbmafestivála – 50 000 ruvnno - Riddu-Riđđu festivála – 100 000 ruvnno - Sámi oassálastin Fargo-festiválas – 15 000 ruvnno - Mearrasámi oahppolihttu – 170 000 ruvnno - Sámi ealáhusvuođustuvvon kulturprošeakta Lujávrris, Ruoššas – 317 000 ruvnno ¶ Doarjja prošeavttaide mat galget nannet álgoálbmotdimenšuvnna einnostuvvo leat sullii 1 mill. ruvnno jagi 2008:is. Das leat maiddái ruđat mat juolluduvvojit sámi dáidáriidda ja eará sámi oassálastimiidda doarjaga oktavuođas festiválaide, musihkkariemuide ja eará kultuvrralaš deaivvademiide, dákko bakte Barents Spektakel ja Barents-beaivvit. ¶ Bargu davveguovllustrategiija oktavuođas plánejuvvo jotkojuvvot seamma dásis jagi 2009:is. Kap. 116 Oassálastin riikkaidgaskasaš organisašuvnnain, poasta 70 Doarjja riikkaidgaskasaš organisašuvnnaide Doarjja juolluduvvo álgoálbmogiidda oassálastimis Arktalaš ráđi, Barents-ráđi jna. Juolludeami ulbmiliin lea doarjut álgoálbmotovddasteddjiid go oassálastet riikkaidgaskasaš ovttasbarggu Davve-guovlluin. ¶ Ruđat geavahuvvojit vuosttažettiin mátkegoluide sápmelaččaide ja ruoššabeale álgoálbmogiidda. Jagi 2008 lei rápma 600 000 ruvnno ja vurdojuvvo jotkojuvvot seamma dásis 2009:is. Kap. 118 Davveguovlludoaimmat jna., poasta 70 davveguovlludoaimmat ja prošeaktaovttasbargu Ruoššain Dát juolludeapmi fátmmasta viidát gierddu prošeavttaid, dákka bakte álgoálbmotprošeavttat. Doarjja prošeavttaide main álgoálbmogat leat olahusjoavkun, juhkkojuvvui čuovvovaš váldošlájaid mielde 2007:s: ¶ - OD doarjja ovttasbargoprošeavttaide Davvioarje-Ruoššas mat fátmmastit álgoálbmogiid ¶ (dávjjimusat sápmelaččat) – 1,2 mill. ruvdno ¶ - Doarjja norgga Barentsčállingottis álbmotgaskasaš prošeavttaide norgga ja ruošša beale ¶ oasit Barentsguovllus ja mat fátmmastit sápmelaččaid ja eará álgoálbmogiid – 2,2 mill. ruvdno ¶ - Doarjja álgoálbmotprošeavttaide dan doarjagis mii lea ráddjejuvvon arktalaš ¶ ovttasbargui, čadnon dasa go Norga jođiha Arktalaš ráđi ovdagotti – 0,9 mill. ruvnnuin ¶ Oktiibuot juolluduvvui 2007 4,3 mill. ruvdno álgoálbmotprošeavttaide dán juolludeami vuolde. 2008 eai leat logut velá gárvásat, muhto navdimis doarjja bisuhuvvo sullii seamma dásis go 2007:as. Eai leat nu beare galle buori álgoálbmotprošeavtta, muhto jus ilbmet miellagiddevaš prošeaktaohcamuša de lea bušeahta bakte vejolašvuohta lasihit doarjaga álgoálbmotprošeavttaide 2009:is. Dan oktavuođas sáhttá namuhuvvot ahte norgga Barentsčállingoddi lea bargagoahtán kártet ja árvvosmahttit áigeguovdilis álgoálbmotbirrasiid ráhkadahttit prošeaktaárvalusaid. Kap. 163 Heahteveahki, humanitára veahki ja olmmošvuoigatvuođat, poasta 71 Humanitára veahki ja olmmošvuoigatvuođat Olgoriikadepartemeanta juolludii 2008:is 1,5 mill. ruvnno Gáldui – Álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođa guovddážii Guovdageainnus. Doarjja lea addon Gáldu bargui riikkaidgaskasaš álgoálbmotvuoigatvuođaiguin. ¶ Viidáset doarju Olgoriikadepartemeanta Sámedikki riikkaidgaskasaš barggu álgoálbmotvuoigatvuođaid ovddas. 2008:is lea Olgoriikadepartemeanta juolludan Sámediggái 650 000 ruvnno. ¶ Dasa lassin lea Olgoriikadepartemeanta 2008:is juolludan 390 000 ruvdnosaš doarjaga Sámeráđi riikkaidgaskasaš bargui. Sámeráđđi oažžu vástideaddji submi ruoŧa ja suoma eiseválddiin. ¶ Olgoriikadepartemeanta áigumuš lea 2009:is joatkit juolludeames doarjaga Gáldui, Sámediggái ja Sámeráđđái. ¶ Máhttodepartemeanta ¶ (1000 ru) Kap. poasta Namahus 2007 rehketdoallu 2008 salderejuvvon bušeahtta 2009 árvalus 206 222 50 01/45 ¶ Sámi oahpahushálddahus Doarjja Sámediggái Stáhta vuođđoskuvllat ja vuođđoskuvlla internáhtat, Doaibmagolut ja dávviriid háhkan, sáhttá sirdojuvvot ¶ Sámi oahpahushálddahussii Doarjja Sámediggái ¶ Doarjja sámi vuođđooahpahussii, sáhttá sirdojuvvot ¶ Kvalitehtaovdáneapmi ¶ vuođđooahpahusas, Earenoamáš doaibmagolut ¶ Doarjja sámi mánáidgárdefálaldagaide ¶ Allaskuvllat, stáhtalaš allaskuvllaid vuođđoruhtadeapmi ¶ Stáhtalaš allaskuvllaid boađusvuođustuvvon ruhtadeapmi 3 525 ¶ Stáhtalaš allaskuvllaid dutkanruhtadeapmi ¶ 6 808 Submi ¶ Juolludeapmi lea 2008 ođđajagimánu 1.beaivvi rájes sirdojuvvon kap. 223 poasta 50 ¶ Vuođđun lea 2007 salderejuvvon bušeahtta nu movt lea čállojuvvon reivves KD:s ID:i 07.09.07 ¶ Vuođđun lea Oahpahusdirektoráhta 2008 juolludanreive ¶ Lassin juolluduvvojit ruđat sámi ulbmiliidda dáid kápihttaliid ja poasttaid bakte: ¶ Doaibmabidju 271 50 Romssa ¶ Universiteahta ¶ 285 52 Norgga ¶ dutkanráđđi, Dutkanulbmiliidda ¶ Kap. 222 poasta 01 Stáhtalaš vuođđo- ja joatkkaskuvllat ja vuođđoskuvlla internáhtat Juolludeapmi dán poastta bakte fátmmasta earret eará: ¶ - skuvlla ja internáhtta doaimma Gaska-Norgga sámeskuvllas Árbordes - Oahpahus- ja internáhtabálvalusat suohkanlaš sámeskuvllain Snoasas ja Málatvuomis - Doaimma Sámi joatkkaskuvllas Kárášjogas ja Sámi joatkkaskuvlla- ja ¶ boazodoalloskuvllas Guovdageainnus ¶ - Vuordinbálká bargiide heaittihuvvon stáhtainternáhtain Finnmárkkus ¶ Juolludeami ulbmiliin lea sámi ohppiide addit oahpahusdilálašvuođa mii váikkuha nannemis sin giela ja identitehta. ¶ Gaska-Norgga sámeskuvllas, Árbordes, ledje 2007–08 oahppojagis logi fásta oahppi. Vihtta oahppi orro birra jagi internáhtas ja guokte oahppi jahkebeali. 24 oahppi vuostáiválde lullisámegiela gáiddusoahpahusfálaldaga. Dáin ohppiin serve oktanuppelohkái ja velá njealjenuppelohkái eará ovttaidahttinfálaldahkii. ¶ Sámeskuvllat Snoasas ja Málatvuomis lea suohkanlaš skuvllat, ja stáhta Oahpahusdirektoráhta bakte oastá bálvalusaid doallosuohkaniin. Skuvllas Snoasas ledje 2007-2008 oahppojagis 21 fásta oahppi, ja fálai gáiddusoahpahusa lullisámegielas 17 oahppái. Čieža oahppi orro internáhtas. Skuvllas Málatvuomis ledje guoktenuppelohkái oahppi 2007-08 skuvlajagis, ja fálai gáiddusoahpahusa davvisámegielas ovcci oahppái. Vihtta oahppi orro internáhtas. ¶ Oahpahusdirektoráhtta lea ráhkadahttán oktasaš plána gáiddusoahpahusa várás davvi-, lulli- ja julevsámegielaide, ja plána lea sáddejuvvon departementii dohkkeheapmái. ¶ 2007–08 skuvlajagi ledje Sámi joatkkaskuvllas Kárášjogas 118 oahppi ja diibmá ges ledje 104 oahppi. Sámi joatkkaskuvllas ja boazodoalloskuvllas Guovdageainnus ledje 83 oahppi ja diibmá ges ledje 92 oahppi. ¶ 2007 geasi ovddiduvvui raporta bargojoavkkus man bargun lei čielggadit sámi joatkkaskuvllaid boahttevaš hálddašanmodealla. Raporttas ovttajienalaš bargojoavku árvala šiehtadallagoahtit fylkkasuohkaniin skuvllaid hálddašeami ektui. Departemeanta sáddii raportta oktan árvalusain Sámediggái viidáset árvvoštallamii. Sámediggi gieđahalai raportta dievasčoahkkimis 2008 guovvamánus, muhto ii dorjon bargojoavkku ođđa hálddašanmodealla árvalusa. Sámediggi mearridii baicca álggahit čielggadanbarggu man ulbmiliin livččii ásahit hálddašanásahusa Sámedikki vuolde vai Sámediggi sáhttá badjelasas váldit ovddasvástádusa skuvllaid hálddašeames. Máhttodepartemeanta diehtun váldá Sámedikki mearrádusa ja áigu Stuorradiggái buktit viidáset árvvoštallamiid maŋŋil go Sámediggi ovddida čielggadeami bohtosiid. Kap. 223 poasta 50 Sámi oahpahushálddahus Juolludeapmi fátmmasta: ¶ - Doarjja Sámedikki oahpahus, giella ja kulturbuvttadanossodaga doibmii - Doarjja ovdánahttit oahpponeavvuid sámi ohppiide, dás maiddái ¶ earenoamášpedagogalaš oahpponeavvuid ¶ - Doarjja oahppoplána bargu ja – ovdánahttimii - Doarjja neavvut ja bagadallat oahpaheddjiid geat oahpahit sámegielat ohppiid ¶ mánáidgárddis, vuođđoskuvllas ja joatkkaoahpahusas ¶ 2007 juolludeapmi lea ollásit sirdojuvvon Sámedikki háldui. ¶ 2009:s evttohuvvo joatkit juolludemiin seamma dásis go 2008:s. Kap. 225 poasta 63 Doarjja sámegillii vuođđooahpahusas Doarjjaortnega ulbmiliin lea váikkuhit dasa ahte fállojuvvo oahpahus sámegilli ja sámegielas vástideaddji daid vuoigatvuođaid maid oahpahuslága § 6-2 ja § 6-3 mearrida, ja nannet oahpaheddjiid sámegielat gelbbolašvuođa. ¶ Skuvlajagi 2007–08 ožžo 2 538 vuođđoskuvlla oahppi sámegielat oahpahusa, ja mannán jagi ges 2 672 oahppi. Dát mearkkaša ahte lohku lea njiedjan 134 ohppiin, ja mearkkaša sullii 5 proseanta njiedjama skuvlajagi 2006–07 ektui. Lohku sámi lohkanvirgelobi lea leamašan sullii seamma dásis daid maŋimus jagiid. Skuvlajagi 2007-08 ožžo 288 oahppi ja oahpahalli sámegiela oahpahusa joatkkaoahpahusas fylkkasuohkanlaš skuvllain, mannán jagi ektui go 285 sámegiela oahpahusa. ¶ 2009 einnostan čájeha ahte unnit oahppit válljejit sámegiela vuođđoskuvllas, ja poasta lea danin árvaluvvon unniduvvot vástideaddji submin Kap. 226 poasta 21 Kvalitehtaovdáneapmi vuođđooahpahusas Juolludeapmi mearkkaša kvalitehtaovdánahttindoaimmaid sámegiela ektui vuođđooahpahusas. ¶ 2007:s geavahuvvojedje ruđat ovdánahttindoaimmaide, earret eará viidáset ovdánahttimis gáiddusoahpahusa ja gelbbolašvuođaid sámegielas. 2009:s árvaluvvo joatkit juolludemiin seamma dásis go 2008:s. Kap. 231 Mánáidgárddit, poasta 50 Doarjja sámi mánáidgárdefálaldagaide Ulbmil doarjagiin lea váikkuhit dasa ahte sámi mánát ožžot láhččojuvvon mánáidgárdefálaldaga mii lea heivehuvvon sin giella ja kulturduogážii. Doarjjaortnet fátmmasta doarjaga sámi mánáidgárddiide, doarjja gielladoaimmaide dáru mánáidgárddiin mas leat sámegielat mánát ja ruđaid diehtojuohkin- ja ovdánahttinbargguide ja bagadallamiidda. Sámediggi hálddaša doarjjaortnega. 2007:s juolluduvvui doarjja 41 sámi mánáidgárddiide, ja 14 dáru mánáidgárddi ¶ main leat sámi mánát ožžo doarjaga sámegielat oahpahussii. Sámediggi jugii viidáset doarjaga ovdánahttindoaimmaide ja pedagogalaš ávdnasiidda mánáidgárddiin. Árvaluvvo ahte 2009 juolludeapmi jotkojuvvo seamma dásis go 2008:s. Kap. 271, poasta 50 Vuođđoruhtadeapmi stáhtalaš universitehtaide Romssa universitehta bakte juolluduvvojit ruđat sámi ulbmiliidda. 2002 rájes lea juolluduvvon doarjja guovtti stipendiáhtavirgehasaide čadnojuvvon sámi dutkamii. Kap. 275, poasta 50 Vuođđoruhtadeapmi stáhtalaš allaskuvllaide Sámi alit oahpahusa ja dutkama Sámi allaskuvllas ja eará ásahusain lea guorahallojuvvon Kvalitehtaođastusa stáhtusa árvvoštallama oktavuođas, vrd. árvalus S. nr. 12 (2002–2003) ja St.dieđ. nr. 34 (2001–2002). Ráđđehus oaidná dehálažžan buoridit máhtolašvuođa sámi dilálašvuođaid birra, ja maiddai sámi giela ja kultuvrra birra. Ráđđehus áigu danin earret eará nannet sámi alit oahpahusa ja dutkama oppalaččat, ja lasihit sámegielat studeanttaid rekrutterema. Davvi-Trøndelaga allaskuvla ja Bådåddjo allaskuvla leaba 2005 rájes ožžon ruđaid nannemis ja ovdánahttimis lullisámegiela ja julevsámegiela. ¶ Sámi allaskuvla lea ráhkadahttán guhkesáigge plána vai sáhttá dohkkehuvvot dieđalaš allaskuvlan, vrd. Árvalus. S. nr. 12 (2002–2003) ja St.dieđ. nr. 34 (2001–2002). ¶ Sámi dieđalaš visti Guovdageainnus Ovttasráđiid Bargo- ja searvadahttindepartemeanttain ja Kultur- ja girkodepartemeanttain bargá Máhttodepartemeanta gárvvisteames ođđa sámi dieđalaš vistti Guovdageainnus. Visti vurdojuvvo gárvvistuvvot sisafárrenláhkái 2009:s. Ođđa vistti ulbmiliin lea earret eará čohkket sámegielat ja sámi dieđalaš doaimmaid stuorit birrasii. Sámi allaskuvla, Sis-Finnmárkku studeanttaid ovttastus, Sámi earenoamášpedagogalaš doarjalus ja Davviriikkaid Sámi ¶ Instituhtta leat ovttas Sámedikki giella- ja oahpahusossodagain, Gáldu – Álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddážiin, Boazodoalu riikkaidgaskasaš fága- ja gaskkustanguovddážiin ja Sámi arkiivvain ođđa vistti geavaheaddjit. Jagiid 2007 ja 2008 juolluduvvui 15,7 mill. ruvdno til dávviriidda daid geavaheddjiide mat gullet Máhttodepartemeanta vuollái. ¶ Máhttodepartemeanta árvala juolludit 11,7 mill. ruvnno olles viessoláigobuhtadasa Sámi allaskuvlii go fárrejit ođđa vistái. Kap. 275, Allaskuvllat, poasta 52 Dutkanruhtadeapmi Jagi 2009:s nannejuvvo Sámi allaskuvla dákko bakte ahte juolluduvvojit ruđat ovtta stipendiáhtavirgehassii. Kap. 285, Norgga dutkanráđđi, poasta 52 Dutkanulbmilat Ruđat sámi dutkamii kap. 285 poastta 52 bakte mannet vuosttažettiin sámi dutkama prográmmii, mii lea ruhtaduvvon Máhttodepartemeanta ja Bargo- ja searvadahttindepartemeanta bakte. Sámi dutkama prográmma II álggahuvvui 2007:s. Dat galgá bistit logi jagi, ja galgá árvvoštallojuvvot gasku áigodagas. Prográmma deattuha guovddáš hástalusaid sámi dutkamis, nugo mat rekrutterema, gaskkusteami ja nannemis sámegiela dieđalaš giellan. ¶ Kap. poasta Doaibmabijut 400 01 ¶ Sámi ¶ vuoigatvuođalávdegoddi/ Dutkanprošeakta sámi árbevierut ja riekteipmárdusat 440 01 ¶ Ruđat politiijaguovlluide main leat sámegiela hálddašanguvlui gullevaš suohkanat 470 72 ¶ Doarjja ¶ Sis-Finnmárkku Riekteveahkkekantuvrii ¶ Kap. 400 Justisdepartemeanta, poasta 01 Doaibmagolut Dutkanprošeakta sámi álbmot, luonddugeavaheapmi ja riektedilálašvuođat loahpahuvvui 2007:s. Prošeavtta jođiheaba Sámi Vuoigatvuođalávdegoddi Romssa Universiteahta Sámi dutkamiid Guovddáš. Jagi 2007 geavaheapmi čadnon Sámi Vuoigatvuođalávdegoddái lei oktiibuot sullii 3,59 mill. ruvdno. Sámi Vuoigatvuođalávdegoddi ovddidii árvalusastis 2007:s, vrd. NAČ 2007: 13 Ođđa sámeriekti ja NAČ 2007: 14 Sámi luonddugeavaheapmi ja resursadilli mii guoská guovlluide Hedemárku rájes gitta Romssa rádjai. 2008:s lea Justisdepartemeanta juolludan 250 000 ruvnno dán bargui. Rehketdollui fievrriduvvon golut 2008 borgemánu loahpa rádjái ledje sullii 70 000 ruvnno. Prošektii ii juolluduvvo eanet ruhta 2008:s ja 2009:s. Kap. 440 Politiijadirektoráhtta - Politiija- ja leansmánneossodat, poasta 01 Doaibmagolut Kap 440, 01 poasttas leat máŋggaid jagiid leamašan ráddjejuvvon ruđat daid politiijaguovlluid geavahussii main leat sámi giellalága hálddašanguvlui gullevaš suohkanat. Mihttomearrin lea movttidahttit máhtolašvuođa buorit sámegiela birra politiijaguovlluin gos leat sámi ássit. Politiijaguovllut geain lea liigebargu guovttegielat hálddašeami olis, sáhttet ohcat doarjaga dáid ráddjejuvvon ruđain.. Ortnega hálddaša Oarje-Finnmárkku politiijaguovllu politimeašttir iežaset njuolggadusaid mielde. ¶ Jagi 2008 lea ráddjejuvvon 400 000 ruvdno. 2007 rehketdoalu olis šaddá árvvoštallojuvvot ahte galgá go juolludeapmi muddejuvvot 2009:s. Kap. 470 Friddja riekteveahkki, poasta 72 Doarjja earenoamáš riekteveahkkedoaimmaide Sis-Finnmárkku riekteveahkkekantuvra ásahuvvui 1997:s. Prošeaktačilgehusas deattuhuvvo ahte "stuora oassi álbmogis dás leat sápmelaččat geat leat minoritehtajoavkun earenoamáš váttisvuođaiguin, sihke gielalaččat ja geográfalaččat. Dán joavkku riekteveahkkedárbbu ferte einnostuvvot earenoamáš stuorisin”. Guovllus leat hárvvit advokáhtat go muđui riikkas. Dát lea maiddái okta duogážiin go dát kantuvra lea dáppe. ¶ 2007 geavaheapmi lei 1,28 mill. ruvdno. 2008:s Justisdepartemeanta doarjja Sis-Finnmárkku riekteveahkkekantuvrii lea sullii 1,3 mill. ruvdno. Lea áigumuš juolludit vástideaddji submi 2009:s. ¶ Kantuvrra meannudii 178 ášši 2007:s. Njálmmálaš rávvagiid adde 245 áššiin. ¶ Kultur- ja girkodepartemeanta ¶ (1000 ru) Kap. Poasta Doaimmat 2007 rehketdoallu 2008 salderejuvvon bušeahtta 2009 árvalus 320 ¶ Sámi kulturulbmilat ¶ Nuortasámi dávvirvuorká ¶ Ája Sámi Guovddáš ¶ 5 200 232 72 Riddu ¶ Riđđu-festivála ¶ Sámi giellateknologiija ¶ Doarjja sámi aviissaide ¶ Doarjja girkolaš ulbmiliidda ¶ 1 400 Submi ¶ Lassin juolluduvvojit ruđat sámi ulbmiliidda čuovvovaš bušeahttakápihttaliid bakte: ¶ Doaibma 326 ¶ Giella, girjjálašvuohta- ja girjerájusulbmilat (Nationálabibliotehka) 329 01 Arkiivaulbmilat 334 72 Guovddášásahusat 340 ¶ Girkolaš hálddahus, doaibmagolut 340 ¶ Doarjja girkolaš ulbmiliidda (diakonija-, oahpahus ja girkomusihkka) 340 75 Oskuoahpahus 341 01 Báhpagoddi, ¶ doaibmagolut ¶ Kap. 320 Dábálaš kulturulbmilat, poasta 53 Sámi kulturulbmilat Doarjja sámi doaimmaide Kultur- ja girkodepartemeanta bušeahta bakte leat čohkkejuvvon dan poastta vuolde. Das lea doarjja sámi sierrabibliotehkii, johtti bibliotehkabálvalussii, sámi dáiddastipeanddaide, čájáhusbuhtadasat sámi dáiddaásahusaide, báikenammanevvohahkii ja sámi giellalága čuovvoleapmái, sámi dávvirvuorkkáide, sámi musihkkafestiválaide ja Beaivváš Sámi Teáhterii. ¶ Kultur- ja girkodepartemeanta árvala ahte 2009:s várrejuvvo 62 mill. ruvdno kap. 320, poasta 53 bakte Sámi kulturulbmiliidda. 450 000 ruvdno lea ráddjejuvvon doarjjan Nuortanástái. Juolludeapmi sámi kulturulbmiliidda lea nu lassánan 29,8 mill. ruvnnuin njealji jagis. ¶ Kap. 320 Dábálaš kulturulbmilat, poasta 73 Riikkalaš kulturvisttit Nuortasámi dávvirvuorkká gollorámma lea mearriduvvon 42 mill. ruvdnui. Statsbygg lea hukseheaddji. Visti galgá leat gárvvistuvvot 2008 mielde, ja Nuortasámi dávvirvuorká álgá fárremis ođđa vistái. 2009 árvaluvvo juolluduvvot 2,5 mill. ruvdno. Submi galgá earret eará geavahuvvot čájáhusaide ja luvvodagaide. ¶ Statsbygg lea hukseheaddji Ája Sámi guovddáža viiddideames. Prošeakta fátmmasta ođđa lanjaid dávvirvuorkká doibmii ja sámi girjerádjosii. Prošeakta galgá čađahuvvot departemeanta 22 mill. ruvdnosaš doarjagiin. Árvaluvvo 5,2 mill. ruvdno viidáset prošekteremii ja huksema álggaheapmái. ¶ Kap. 323 Musihkkaulbmilat, poasta 72 Guovddášásahusat Riddu Riđđu-festivála lea 2009 rájes dohkkehuvvon guovddášásahussan ja árvaluvvo 1,5 mill. ruvdnosaš doarjja, vrd. kap. 323, poasta 72. Kap. 326 Giella-, girjjálašvuođa - ja bibliotehkaulbmilat, poasta 01 Sámi bibliografiija Nationálabibliotehkas lea 1993 rájes leamašan sámi bibliografiija earenoamáš doaibman. Lassin sámegielat ávdnasiidda gávdno maiddai girjjálašvuohta eará gielaide, buot fágain ja fáttáin mat guoskkahit sámi dilálašvuođaid. Ulbmilin lea oktasaš davviriikkalaš bibliografiija. ¶ Kap. 329 Arkiivaulbmilat, poasta 01 Doaibmagolut Sámi arkiiva lea 2005 rájes Sámedikki sávaldagaid vuođul sirdojuvvon Sámedikkis Riikkaantikvárii. 2009 doaibmajuolludeapmi Arkiivadoaimmahahkii galgá gokčat lassi doaibmagoluid ja viessoláiggu 2,2 mill. ruvnnuin dan oktavuođas go Sámi arkiiva oažžu ođđa bistevaš lanjaid Sámi dieđalaš visttis Guovdageainnus. Sisafárren lea mearriduvvon 2009 cuoŋománu 1.beaivái. Kap. 334 Filbma- ja mediaulbmilat, poasta 72 Guovddášásahusat Davvinorgga filbmaguovddáža OS doarjaga eaktun kap. 334 Filbma- ja mediaulbmilat, poastta 72 Guovddášásahusat bakte, lea ahte galgá buvttaduvvot unnimusat okta sámi filbma jagis ásahusa doarjagiin. Sámi filbmabuvttadeapmi ja doarjagat sámi filbmabuvttademiide lea lagabui čilgejuvvon St.dieđ. nr. 22 (2006-2007) Ofelaš. Norgga filbmaáŋgiruššamii . Kap. 335 Preassadoarjja, poasta 75 Doarjja sámi aviissaide Doarjja sámi aviissaide juolluduvvo kap. 335, poastta 75 bakte. Sámi aviissat leat ožžon stáhtadoarjaga 1979 rájes, 1987 rájes sierra bušeahttapoastta bakte. Poastta bakte juolluduvvo doarjja sámi áviissaid buvttadeapmái ja julev- ja lullisámegielat áviisasiidduid buvttadeapmái. Dasa lassin juolluduvvo ráddjejuvvon doarjja Nuortanástái. Mediabearráigeahčču hálddaša doarjjaortnega mii muddejuvvo 1997 njukčamánu 17. beaivvi láhkaásahusain nr. 248 doarjja sámi áviissaide. Preassadoarjja lea vuosttažettiin vuođuštuvvon das makkár mearkkašupmi preassas lea demokratiijii ja sátnefriddjavuhtii. Dása lassin lea sámi áviissain earenoamáš doaibma das ahte seailluhit ja viidáset ovdánahttit sámi čállingiela. Váikkuheames dasa ahte sámi áviissaid dávjjibut almmuhuvvot de poasta lasihuvvui 5 mill. ruvnnuin 2008:s. Seamma vuođuštusain árvala ráđđehus lasihit juolludeami 2009:s velá 3 mill. ruvnnuin 21,6 mill. ruvdnui. Seammás árvaluvvo ahte doarjja Nuortanástái sirdojuvvo Sámediggái 2009 rájes. Kap. 340 Girkolaš hálddahus, poasta 01 Doaibmagolut, poasta 71 Doarjja girkolaš ulbmiliidda ja poasta 75 Oskuoahpahus Doaibmajuolludeapmi mii juhkkojuvvo Girkoráđđái kap. 340 poastta 01 vuolde fátmmasta maiddái juolludeami Sámi girkoráđđái. Girkočoahkkin 1992:s dat ásahii Sámi girkoráđi. Ráđđi galgá ovttastahttit girku áŋgiruššama sámi olmmoščearddaid gaskkas ja bargat dan badjelii ahte olbmot buorebut oahpásmuvvet sámi girkoeallimiin. ¶ Poastta 71 bakte lea máŋggaid jagiid juolluduvvon doarjja Norgga Biibbalsearvái jorgalahttit biibbalteavsttaid julev-, lulli- ja davvi sámegillii. Doarjja geavahuvvo vuosttamužžan boares testameanta jorgalit davvisámegillii, mii álggahuvvui 1998:s ja galgá gárvvistuvvot logi jagis. Ekonomalaš sivaid dihte lea jorgalanbargu maŋŋonan. 2009:s árvaluvvo juolluduvvot 1,4 mill. ruvdno dán bargui. ¶ Doarjagiin mii juolluduvvo poastta 75 bakte Doarjja oskuoahpahussii Norgga Girkus, lea vuoruhansuorgin bargu mas ovdánahttet oahppofálaldaga mas sámi giella, kultuvra ja historjá deattuhuvvo. Ođastusa vuosttaš vihtta jagi lea leamašan geahččalan- ja ovdánanáigodahkan ja das lea earret eará čađahuvvon prošeakta Sis-Finnmárkku proavásgottis, goas stuora oassi sámegielagiin orrot, ja leat ásahan neahttasiiddu sámi oskuoahpahusa birra, mas leat dávvirat davvisámegilli, julevsámegillii, lullisámegillii, kveanagilli ja dárogillii. 2009 rájes ođastus rievdá čađahandássái. Oskuoahpahus sámegielat guovlluin vuoruhuvvo ođastusbarggus ovddasguvlui. ¶ Lassi dása čađahuvvojit doaimmat Sámi girkoráđi bakte, earret eará rekrutteremis sámegielagiid girkolaš virggiide. 2009 bušeahttaárvalus mearkkaša velá lasáhusa juolludeapmái oskuoahpahusođastussii. Kap. 341 Báhpagoddi, poasta 01 Doaibmagolut Juolludeapmi báhpagoddái kap. 341, poastta 01 bakte, fátmmasta maiddái girkolaš bálvalusaid sámi álbmogii. Davvi-Hålogalándda bismágottis leat máŋga sámegielat báhpa, ja okta bismáguovllukapellána guhte bargá bieđgguid orru sápmelaččaid gaskkas. Norgga girkus lea maiddái iežas dulkonbálvalus, mii fátmmasta golbma dulkka 70% virggis ja guokte dulkka 20% virggis. Lullisámi giellaguvlui gullet Nidarosa bismágoddi ja oasit Lulli -Hålogalándda ja Hámara bismágottiin. Lea sierra báhppa - ja diakonaijavirgi mii galgá bálvalit lullisápmelaččaid bismágottis ja departemeanta ráhkadahttá sierra láhkaásahusa sierra sámi searvegotti ásaheami várás lullisámi giellaguovllus. Danin lea juolludeapmi dán poastta vuolde árvaluvvon lasihuvvot 0,5 mill. ru. Poasta fátmmasta maiddái juolludemiid Girkolaš oahpahusguovddážii Davvin. Oahpahusguovddáš ásahuvvui Romssas jagi 1997:s dainna ulbmiliin ahte fállat girkolaš oahpahusfálaldaga davvin, ja earret eará dainna mihttomeriin ahte oainnusindahkat sámi perspektiivva praktihkalaš-girkolaš oahpahusas. Speallanruđat sámi falástallamii Norsk Tipping OS 2007 speallanjagi badjebáhcaga juogadeapmi 2008 falástallandoaimmaide, ráddjejuvvui 600 000 ruvdno sámi falástallamii. Doarjja sirdojuvvui Sámediggái, ja ovddasvástida ruđaid viidáset juogadeami doarjaga mihttomeari mielde. Speallanruđaid váldojuogadeami oktavuođas 2009 giđa de vejolaš juolludeapmi sámi falástallamii 2009 ovddas árvvoštallojuvvo. Doarjaga ulbmiliin lea doarjut ahte mihtus sámi falástallandoaimmat, mat leat oassin árbevirolaš sámi kultuvrras, bisuhuvvojit ja viidáset ovdánahttojuvvojit. Doarjja galgá vuosttažettiin geavahuvvot doaimmaide heivehuvvon mánáide (6-12 jahkásaččat) ja nuoraide (13-19 jahkásaččat). ¶ Gielda- ja guovlodepartemeanta ¶ Kap poasta Namahus ¶ 2007 rehketdoallu 2008 Salderejuvvon bušeahtta 2009 árvalus ¶ 552 72 Riikkalaš doaibmabijut guovllu ovdánahttima várás, sáhttá ¶ sirdojuvvot 300 ¶ Kap. 552 Riikkalaš ovttasbargu guovllu ovdánahttima várás, poasta 72 Riikkalaš doaibmabijut guovllu ovdánahttima várás, sáhttá sirdojuvvot Gielda- ja guovlodepartemeanta juolluda 2,1 mill. ruvnno jahkásaččat sámi prográmma čađaheapmái Interreg bakte. Sámi prográmma, Sápmi, lea mielde Interreg IV Davvi oasseprográmman. Interreg IV Davvi váldoulbmiliin lea lasihit guovllu buori doaibmama ja givrodaga ovttasbarggu bakte ealáhusaid siskkáldas struktuvrra birra, ja ovdánahttimis earenoamáš gelbbolašvuođa ja identitehta ja ásaheaddji áŋgiruššama. Sámi oasseprográmmas Sápmi de lea earenoamáš áigumuš oaččuhit máŋggabealat servodaga mii lea vuođđuduvvon sámi kultuvrra, ealáhusaid, árbevieruid, identitehta, ja giela nala. Ruđain ruhtadit stáhtalaš oasi rádjeguovlulaš prográmmain. Sámediggi lei sámi oasseprográmma čállingoddin 2006 rádjai. Čállingoddedoaibma juhkkojuvvo dál gaskal Romssa fylkkasuohkana ja Davvi-Trøndelaga fylkkasuohkana. ¶ Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta ¶ Kap. poasta namahus 2007 rehketdoallu 2008 Salderejuvvon bušeahtta 2009 árvalus 724 21 ¶ Geahččaleamit ja ovdánahttin vuođđodearvvašvuođa bálvalusas jna., sáhttá geavahuvvot poastta 70 vuolde 12 200 ¶ Dasa lassin juolluduvvojit maiddái ruđat sámi ulbmiliidda čuovvovaš bušeahttakápihttala bakte: ¶ Kap. poasta Namahus 2007 rehketdoallu 2008 Salderejuvvon bušeahtta 2009 árvalus 743 ¶ Doarjja nannemis psykalaš divššu, sáhttá sirdojuvvot ¶ Kap. 724 Dearvvašvuođabargit ja doarjja bargiiddoaimmaide, poasta 21 Geahččaleapmi ja ovdánahttin vuođđo dearvvašvuođabálvalusas jna; sáhttá geavahuvvot poastta 70 vuolde ¶ Ovdánahttimis dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid sámi álbmogii Jagi 2008 geavahuvvo 13 mill. ruvdno joatkit doaimmaid “Máŋggabealátvuođa ja dásseárvvu” doaibmaplána vuođul. Dán submis lea 6,1 mill. ruvdno sirdojuvvon Sámediggái. Dearvvašvuođadirektoráhtta hálddaša sullii 6,6 mill. ruvnno. Dán submis ges lea 2008:is juolluduvvon 5,8 mill. ruvdno Sámi dearvvašvuođadutkama guovddážii. Doarjja fátmmasta maiddái rádjesuohkanovttasbarggu gaskal Davvi-Suoma, Finnmárkku ja Davvi-Romssa suohkaniid sullii 1,1 mill. ruvnnuin. ¶ Departemeanta galgá ovttas Sámedikkiin joatkit barggu. Váldojurdagat ”Máŋggabealátvuođa ja dásseárvvu” doaibmaplánas ja St.dieđáhusas nr. 28 (2007-2008) Sámepolitihkka birra leat vuođđun joatki barggus. Muđui čujuhuvvo 743 kápihttalii Stáhta psykalaš dearvvašvuođa árvvosmahttin-doaimmaide mas čilgejuvvojit movt ovdánahttit riikkalaš gealbovuođuid psykalaš divššu bálvalusain sámi álbmoga váras. ¶ Jagi 2009 árvaluvvo ahte juolludeapmi jotkojuvvo seamma dásis go 2008:s. ¶ Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta áigu ovttas Sámedikkiin árvvoštallan movt dulkonbálvalus sámi álbmogii sáhttá buoriduvvot dearvvašvuođabálvalusas, vrd St. dieđ. nr 28 (20072008) Sámepolitihkka. ¶ Kap. 743 Stáhta psykalaš divššu árvvosmahttin, Doarjja nannemis psykalaš divššu, sáhttá ¶ sirdojuvvot ¶ Sámi gealboguovddáš mii ovdánahttá psykiátralaš bálvalusaid sámi álbmogii jođiha Cearáossodaga Kárášjogas ja rávisolbmuidossodaga Leavnnjas, vrd. St.prp. nr. 63 (1997-1998). Ráđđehus evttoha ahte 2009 juolluduvvo 28,7 mill. ruvdno dán ulbmilii. Muđui čujuhuvvo Kap.743 Stáhtalaš árvvosmahttindoaimmat psykalaš dearvvašvuhtii, poasta 75 Doarjja psykalaš dearvvašvuođadivššu nannemii ja lagabui čilgehussii ovdánahttimis riikkalaš bálvalusaid gealbovuođuid psykalaš dearvvašvuođasuodjalussii sámi álbmoga várás. ¶ Mánáid- ja dásseárvodepartemeanta ¶ Doaibmabijut 857 ¶ Doarjja riikkaidgaskasaš nuoraidbargui jna; sáhttá sirdojuvvot 855 ¶ Stáhta mánáidsuodjalusa hálddašeapmi, earenoamáš doaibmagolut 850 01 Mánáidáittardeaddji, ¶ doaibmagolut ¶ Kap 857 Mánáid- ja nuoraiddoaimmat, poasta 79 Doarjja riikkaidgaskasaš nuoraidbargui jna., ¶ sáhttá sirdojuvvot ¶ Ulbmil doarjjapoasttain lea movttiidahttit riikkaidgaskasaš ovttasbarggu mánáid- ja nuoraidsuorggis. Ulbmiljoavkkut leat eaktodáhtolaš mánáid- nuoraidorganisašuvnnat, ovttaskas mánát ja nuorat ja mánáid ja nuoraidjoavkkut, ásahusat mat barget mánáid ja nuoraiguin, ja almmolaš eiseválddit báikkálaččat, guovlulaččat ja riikkalaččat. Dán poastta rámma siskkobealde áigu Mánáid- ja dásseárvodepartemeanta váikkuhit Davviguovllustrategiija čađaheami dakko bakte ahte vuoruhit Barentsguovllu nuoraidpolitihkalaš ovttasbarggu. Ruđat ráddjejuvvojit multilaterála prošeavttaide ja doaibmabijuide mánáid ja nuoraid váste Barentsguovllus. Juolludeami ulbmiljoavkkut leat Barentsguovllu 13 biriid ja álgoálbmogiid mánát ja nuorat. Ruđaid hálddaša Barentsčállingoddi Girkonjárggas. ¶ Kap. 855 Stáhta mánáidsuodjalusa hálddašeapmi, Poasta 21 Earenoamáš doaibmagolut Mánáidsuodjalusa ovdánahttinguovddáš Davvi-Norggas oažžu ruđaid dán poastta bakte earret eará áimmahuššamis sámi gelbbolašvuođa mánáidsuodjalusas. Kap. 850 Mánáidáittardeaddji Poasta 01 Doaibmagolut Mánáidáittardeaddjit Norggas, Ruoŧas ja Suomas leat ovttasbargan prošeavttain mas áittardeaddjit leat guorahallan sámi mánáid ja nuoraid mieldeváikkuhanrievtti mánáidkonvenšuvnna 12. ektui. Raporta "Sámi mánáid ja nuoraid oasálastin ja váikkuhanvuoigatvuohta " almmuhuvvui 2008 giđa ja čilge máid prošeakta lea gávnnahan. Mánáidáittardeaddji mielas lea ásahuvvon buorre ovttasbargu Sámediggeráđiin das mii guoská sámi mánáid skuvladilálašvuhtii. Dát bargu joatkašuvvo ja nannejuvvo. Doaibmajuolludeapmi Mánáidáittardeaddjái 2007:s nannejuvvui 1 mill. ruvnnuin. Dat čadnui Mánáidáittardeaddji bargui sihkkarastimis sámi mánáid ja nuoraid vuoigatvuođaid. Nannejupmi 1 mill. ruvnnuin jotkojuvvo maiddái 2009:s. ¶ Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta ¶ Kap Namahus 2007 rehketdoallu 2008 salderejuvvon bušeahtta 2009 árvalus 1147 Boazodoallohálddahus ¶ 60 795 1151 Boazodoallošiehtadusa ¶ čađaheapmái ¶ 97 000 Submi ¶ Kap. 1147 Boazodoallohálddahus ¶ Poasta Doaimmat 2007 rehketdoallu 2008 salderejuvvon bušeahtta 2009 árvalus 01 Doaibmagolut 47 ¶ Stuorit dávviroastin ja áimmahuššan, sáhttá sirdojuvvot ¶ 6 775 70 Doarjja ¶ duottarstobuide ¶ 680 680 71 Nuppástuhttindoaimmat ¶ Sis-Finnmárkkus, ¶ sáhttá sirdojuvvot 9 ¶ Radioaktiivadoaimmat, sáhttá sirdojuvvot ¶ Submi ¶ Boazodoallohálddahus galgá láhčit dili nu ahte boazodoallopolitihka ulbmilat joksojuvvojit. Boazodoallohálddahus hálddaša boazodoallolága ja boazodoallošiehtadusa doaibmabijuid. Boazodoallohálddahus lea Boazodoallostivrra ja guovllustivrraid čállingoddi ja doaimmaheaddji ásahus, ja das lea ráđđeaddi doaibma ealáhusa ektui. Boazodoallopolitihkka huksejuvvo guovtti iešheanalaš árvovuođu nala; ealáhuspolitihkalaš buvttadanárvu ja sámepolitihkalaš kulturárvu. Boazodoallopolitihkalaš ulbmilat leat čoahkkáigesson "nanaguoddevaš boazodoallu" doahpagis. Dainna oaivvilduvvo ekologalaš, ekonomalaš ja kultuvrralaš nanaguoddevaš boazodoallu. ¶ 2007 raporta Boazodoallohálddahus galgá váikkuhit dasa ahte sihkkarastá nanaguoddevaš boazodoalu resursavuođu. Dát fátmmasta ovdamearkka dihte ahte hálddahus ovttasráđiid ealáhusain galgá mearridit rápmaeavttuid, doaimmahit neavvuma vai olahit buori vuoittu ja dárkkistit ahte rápmaeavttut čuvvojuvvojit. Resursadilli ja boraspire gávdnostupmi sakka váikkuha doaibmadilálašvuođaid boazodoalus. Danin lea dehálaš ahte lea lagas ovttasbargu iešguđet guovlluid boraspirehálddašeami ja Boazodoallohálddahusa gaskkas. Dát lea jotkkolaš bargu mas čohkkejit dieđuid boazologu, vahágiid, guođohanvieruid ja resursadilálašvuođa birra jna. Dát dáhkiduvvo almmolaš lohkamiid, guohtuniskama, fievrridanhálddašeami, rádjeáiddiid ođasteami ja áimmahuššama bakte, ja diehtojuohkimiin ja neavvumis orohatstivrraid, avádatstivrraid, siiddaid ja ovttaskas boazoeaiggádiid. Resursahálddašeami oktavuođas čađahuvvo maiddái doaibmadárkkisteapmi, riidočoavdin ja soahpamušdoaimmaid dárkkisteapmi. 2006:as álggahii hálddahus barggu golmma jagi plánain mas mearridit eará rápmaeavttuid Finnmárkkus. Plánain lea Riikkarevišuvnna Finnmárkku guohtunvalljodagaid nanaguoddevaš geavaheami guorahallama čuovvoleapmin. Earret guovllurájáid mearrideapmi gaskal Oarje- ja Nuorta-Finnmárkku ja Oarje-Finnmárkku ja Romssa, de ii leat dát bargu, iešguđege sivaid geažil, olahan čielga soahpamuša guohtumiid juogadeami hárrái. Dan oktavuođas namuhuvvojit čuolbmabealit vuoigatvuođaid ektui, ja dorvvuhisvuohta boazoeaiggádiid gaskkas dasa ahte formálalaš šiehtadusat sáhttet eastadit dárbbašlaš rievdadanmuni go dilálašvuođat dan gáibidit. Vaikko prošeavttain unnánaččat leat olahan konkrehta soahpamušaid, de lea dattege geahččaluvvon bargovuohki mas ealáhus ieš buori muddui lea hálddašan prošeavtta ovdáneami ja čovdosiid. Dát šaddá leat ávkkálaš ođđa lága čuovvoleamis geavahannjuolggadusaid hábmemis. ¶ Geavahannjuolggadusaid hábmenproseassa bakte galget earret eará guođohanvierut, boazolohku ja guođohanáiggit čielggaduvvot rápmaeaktun juohke ovttaskas orohahkii. Boazodoallohálddahus lea leamašan guovddáš oasálastin ođđa boazodoallolága hábmemis ja ođđa lága ollašuhttimis. Boazodoallohálddahus lea ovttasráđiid Eanandoallo- ja biebmodepartemeanttain ráhkadahttán diehtojuohkingihppaga mii lea sáddejuvvon buot boazoeaiggádiidda, ja ráhkkanahttán ja čađahan diehtojuohkinčoahkkimiid ealáhusain buot boazodoalloguovlluin. ¶ Boazodoallohálddahusas lea ovddasvástádus vuhtiiváldit boazodoalu eananberoštumiid dábálaš eananhálddašeamis. Stuorra oassi hálddahusa návccain geavahuvvojit juste dákkár áššiide. Hástalussan lea ahte ovttaskas áššiid hivvodat dađistaga lassána. Boazodoallohálddahus lea bargan dan badjelii ahte buoridit boazodoalu váikkuhanvejolašvuođa daid doaibmabijuid bakte mat mearridit eanangeavaheami. Rievdadeames lágaid ja láhkaásahusaid mat mearridit eanangeavaheami de lea hálddahus ovddidan árvalusaid ja oainnuid. ¶ Boazodoallohálddahus oasálastá dialogaprošeavtta "oktasaš politihkka duottarguovlluide" , mas fáddán lea boazodoallu ja areálaplánen. Prošeakta lea Lulli-Trøndelaga Fylkkamánni bakte. Ulbmiliin lea buoridit guovtteguvlosaš ipmárdusa ja gulahallama vai ásaha buoret vuođu olahit oktasaš politihka duottarguovlluide. Mihtomearrin lea ahte prošeavtta bohtosiin sáhttá leat positiiva váikkuhus eará boazodoalloguovlluide. Boazodoalu ovdánahttinfoanddas lea sirdojuvvon 2 mill ruvdno Sámediggái. ¶ Ovttas eará doaibmabijuiguin lea diehtojuohkin geavahuvvon olaheames stuorit ipmárdusa Boazodoallohálddahusa ovddasvástádussurggiide. Njuolga ja aktiivvalaš diehtojuohkinstrategiija bakte háliida hálddahus olahit luohttevašvuođa ja ipmárdusa ealáhusas, mii lea mearrideaddjin ollašuhttimis nanaguoddevaš boazodoalu mihttomeari. ¶ 2009 bušeahttaárvalus Ođđa boazodoalloláhka fápmuibiddjui 2007 suoidnemánu 1.beaivvi. Boazodoallohálddahus galgá viidáset bargat ođđa lága čađahemiin, ja láhčit ođđa njuolggadusaid jođánis ollášuhttima čálalaš dieđuid, diehtojuohkinčoahkkimiid ja konkrehta neavvuma bakte. ¶ Olaheames dárbbašlaš dárkkástusa ealáhusovdánemiin, galgá hálddahus sihkkarastit ahte dárbbašlaš vuođđodieđut earret eará guohtundilálašvuođaid ja njuovvanviehkagiid birra čohkkejuvvojit. ¶ Boazodoallohálddahus galgá joatkit ásaheames fierpmádagaid ja lihtuid eará almmolaš ásahusain, ja sidjiide juohkit dieđuid boazodoalu oktilaš areáladárbbuid birra, ja movt iešguđetlágan doaimmat guohtuneatnamiin váikkuhit boazodollui. Viidáset galgá hálddahus bargat duođašteames boazodoalu eanangeavaheami ja daid dieđuid čilget suohkaniidda ja fylkkaide. ¶ Boazodoallohálddahus galgá leat aktiivvalaš láidesteaddjin das ahte rievdadit daid lágaid ja láhkaásahusaid mat stivrejit eanangeavaheami. Viidáset galgá hálddahus bargat gelbbolašvuođa nannemis guoskevaš njuolggadusčállosiid ektui sihke iežaset bargiid ja boazosápmelaččaid gaskkas. Dan oktavuođas go Stuorradiggi lea mearridan ođđa plánaoasi Plána- ja huksenláhkii, galgá hálddahus ovttasráđiid Eanandoallo- ja biebmodepartemeanttain ráhkadahttit oaivádusa boazodoalu ja eananhálddašeami birra mii lea heivehuvvon ođđa láhkii. Boazodoallohálddahus galgá gárvvistit barggu árvošláddjemis boazodoalloeatnamiid. ¶ Dan oktavuođas go lea ásahuvvon riidoárvvoštallanvuogádat earenoamáš guovlluide bieggamillohuksema oktavuođas, galgá hálddahus čađat ráhkadit fáttálaš riidoárvvoštallama boazodoalu ektui dieđihuvvon ja ohccojuvvon bieggamilloprošeavttaid dihte. ¶ Boazodoallohálddahus galgá veahkehit doaimmaheames Norgga-Ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvnna, ja vejolaš guohtunsoahpamušaid Plassje guovllus. Boazodoallohálddahus galgá váikkuhit dasa ahte árvoháhkan boazodoalus lassána. Ovttasráđiid ealáhusa ásahusaiguin ja eará oasálaččaiguin, galgá hálddahus váikkuhit dasa ahte boazodoallošiehtadusa ekonomalaš resursat geavahuvvojit ulbmillaččat vai olaha buori beavttu ja árvoháhkama. Dán oktavuođas galgá hálddahus váikkuhit ahte boazodoalu Árvoháhkanprográmma ja Boazodoalu ovdánahttinprográmma doaibmabijut koordinerejuvvojit, vai dán guovtti ortnegiin olaha buoremus beavttu. Viidáset galgá hálddahus bargat dan badjelii ahte olaha positiivva ovttasdoaimma gaskal boazoealáhusa, Innovasjon Norgga ja iežas hálddahusa árvoháhkanprográmma čađaheami oktavuođas. ¶ Boazodoallohálddahus galgá aktiivvalaččat bargat oainnusindahkamis nissonolbmuid dárbbuid ja nannemis sin sajádaga boazodoalus. Viidáset lea dehálaš geahččat árvoháhkanbarggu boazodoalus ovttas dainna áŋgiruššamin mii dahko doaibmabijuid ektui nissonolbmuid várás. Dehálaš dilálašvuohta dásseárvvus lea besten. ¶ 2008:is galgá Boazodoallohálddahus fuolahit joatkaga barggus láhčimis hálddahussii elektrovnnalaš iešhálddašančovdosiid, vuogádatovdánahttimin ja ovddidit árvalusaid movt álkidahttit boazodoallošiehtadusa ekonomalaš doaibmabijuid. Viidáset galgá hálddahus bargat dan badjelii ahte iešguđet boazodoalloguovlluid ovttaskas boazoeaiggádiidda dáhkiduvvo jođánis ja ovttalágan meannudeapmi. Oassin dárkkistanbarggus galgá hálddahus joatkit lohkamis bohccuid iešguđet boazodoalloguovlluin. Jus leat stuorra erohusat lohkanbohtosiid ja boazoeaiggádiid iežaset raporttaid gaskkas, de galget vuolggahuvvot doaibmabijut. Boazodoallohálddahus galgá aktiivvalaččat searvat ovdánahttimis riidoeastadeaddji doaimmaid eará ealáhusberoštumiid ektui. ¶ Duođašteames boazodoalu eanangeavaheami ja vuoigatvuođaid lea áibbas mearrideaddjin ealáhusa boahtteáigái. Fierpmádagat ja lihtut eará almmolaš ásahusaide galget almmuhuvvot ja váikkuhit ahte boazodoallu dohkkehuvvo. Viidáset leat gáibádusat dasa ahte lea lagas oktavuohta gaskal ealáhusa ovddasteddjiid ja Boazodoallohálddahusa vai hukse luohttevašvuođa ja ipmárdusa. Dákkár ovttasbargu lea dehálaš jus galgá juksat nanaguoddevaš ovdáneami ulbmila. Boazodoallohálddahus galgá leat doaibma mii buoremusat ja beaktilit geavaha iežas resurssaid, ja mii hálddašeami ja ráđđema bakte dáhkida geavaheddjiide beaktilis bálvalusaid. ¶ Boazodoallohálddahus galgá joatkit barggu ovdánahttimis bargiid- ja bálkápolitihka, buoridit máhtolašvuođa, organisašuvdnaovdánemiin, ekonomiijastivrejumiin, hovdengotti ovdánahttimiin, bargobirrasiin, siskkáldas doaibmabargguiguin ja DGT. Buorideames máhtolašvuođa galgá hálddahus earenoamážiid vuoruhit sámegiela oahpahusa bargiide. Kápihttal 1151 Boazodoallošiehtadusa čađaheapmái ¶ Poasta Doaibmabijut 2007 rehketdoallu 2008 salderejuvvon bušeahtta 2009 árvalus 51 ¶ Doarjja ovdánahttin - ja háhkanfondii ¶ Doarjja organisašuvdnabargui ¶ Gollogeahpideaddji ja njuoggodoarjagat, sáhttet sirdojuvvot 48 ¶ Čálgoortnegat ¶ Golut mat gusket radioaktiivvalašvuhtii bohccuin ¶ Submi1151 ¶ Kápihttal fátmmasta juolludemiid boazodoallošiehtadusa čađaheapmái. Boazodoallošiehtadus lea, lassin boazodoalloláhkii, deháleamos reaidun čuovvoleames boazodoallopolitihka ulbmiliid ¶ ja njuolggadusaid. Ekonomalaš doaibmabijuid geavaheapmi mearriduvvo, earret eará boazodoalolága ulbmiliid ja mearrádusaid mielde. Eanet dieđut boazodoallopolitihka ulbmiliid ja strategiijaid birra de čujuhat St. prp. nr. 63 (2007-2008) ja Árvalus. S. nr. 319 (2007-2008) 2008-2009 Boazodoallošiehtadusa birra, ja rievdadusaid birra 2008 stáhtabušeahttas . ¶ Birasgáhttendepartemeanta ¶ (1000 ru) Kap. poasta Namahus 2007 rehketdoallu 2008 salderejuvvon bušeahtta 2009 árvalus 1429 ¶ Doarjja sámi kulturmuitosuodjalanbargguide ¶ Kap. 1429 Riikkaantikvára, poasta 50 Doarjja sámi kulturmuitosuodjalanbargguide Birasgáhttendepartemeanta bisuha ortnega mas juolluduvvo doarjja sámi kulturmuitosuodjalanbargui. Doarjjaortnet galgá vuhtiiváldit bajimus dási kulturmuitofágalaš beroštumiid go barget sámi kulturmuittuiguin ja kulturbirrasiiguin. Ruđat galget vuosttažettiin čadnot stuorit divodan- ja ođasmahttinbargguide. Lea árvaluvvon ahte 2009:s ráddjejuvvo 3 mill. ruvdno dán ulbmilii. ¶ Birasgáhttendepartemeanta lea sirddihan válddi kulturmuitolága vuođul Sámediggái. ¶ REFERÁSAJOAVKU LOBIHIS FIILAJUOGADEAMI BIRRA Bargomearrádus Ráđđehusa politihka vuođus áigodahkii 2009-2013 (Soria Moria II) siiddus 62 čuožžu ee. ahte ¶ “Ráđđehus áigu ¶ [...] geahčadit mo dahkkivuoigatvuohta, dáiddáriid sisaboađut ja vuoigatvuođat ¶ sáhttet sihkkarastojuvvot go dáidda ja kultuvra gilvojuvvojit digitálalaččat.” Dahkkivuoigatvuođalaččat suodjaluvvon materiála lobihis fiilajuogadeapmi, nugo musihkka, filmmat, dihtorspealut, girjjit ja jietnagirjjit, leat dađistaga lassáneaddji áitta dahkkivuoigatvuođalaččaid vejolašvuhtii dinet ruđaid iežaset dáiddabargguin. Seammás sáhttá dahkkivuoigatvuođa hálddašeapmi Interneahtas dagahit hástalusaid mat čatnasit geavaheaddjiid persovdnasuodjaleapmái ja riektesihkkarvuhtii. ¶ Ođđa teknologiija ja ođđa geavaheaddjiminstarat leat addán mearkkašahtti buoret rámmaeavttuid ¶ gaskkustit ja viidáseappot geavahit digitála sisdoalu. Hástalus lea gávdnat čovdosiid mat fuolahit sihke dahkkivuoigatvuođalaččaid ja geavaheaddjiid, mat váikkuhit dasa ahte lobálaš bálvalusat eambbo geavahuvvojit, ja dasa ahte lobihis geavaheapmi ráddjejuvvo. ¶ Čuvgen dihtii dáid čuolbmačilgehusaid lea Kulturdepartemeanta mearridan vuođđudit referánsajoavkku. Joavku galgá válljet vejolaš doaibmabijuid mat sáhttet ráddjet lobihis fiilajuogadeami ja seammás váikkuhit olbmuid geavahit lobálaš bálvalusaid. Lobihis fiilajuogademiin oaivvilduvvo vuoigatvuođalaččat suodjaluvvon materiála lásten ja lástemii guoski materiála ¶ Interneahtas dahkkivuoigatvuođalaččaid miehtama haga Referánsajoavku galgá barggustis bajimus politihkalaš ulbmiliid vuođul sihkkarastit dáiddáriid sisaboađuid go lea sáhka dahkkivuoigatvuođalaččat suodjaluvvon materiála digitála ¶ gilvimis. Riektenjuolggadusaid beaktilis hálddašeami lassin guovllus šaddet geavaheaddjiid beroštumit ja vuordámušat, dás maiddái lobálaš vejolašvuođat viidáseappot ovddidit digitála sisdoalu, persovdnasuodjaleami ja riektesihkkarvuođa, leat dehálaš bajimus deasttat ¶ . Seammá gusto bevttolaš ja boahtteáigásaš elektrovnnalaš gulahallanbálvalusaide. Joavku galgá doaibmat referánsan departemeantta bargui go dat lea ollislaččat ¶ ođasmahttimin ¶ vuoigŋadaguslága. Referánsajoavku galgá erenoamážit árvvoštallat: - Leat go dáláš dahkkivuoigatvuođaid rihkkumiid hálddašanvejolašvuođat Interneahtas ¶ doarvái buorit ja árvalit vejolaš doaibmabijuid mat sáhttet buoridit vejolaš váilivuođaid. Joavku galgá dan oktavuođas geahčadit olles áigelinnjá iskandásis gitta formála rievttálaš prosessii. ¶ - Vejolašvuođa váldit atnui “litnásat” vugiid ráddjen dihtii lobihis fiilajuogadeami. - ¶ Mo iešguđetlágan gávpemállet, dás maiddái máksinmállet ja fidnosuorggi doaibmiid ¶ gaskavuođat, sáhttet váikkuhit lobihis fiilajuogadeami vuostá. ¶ - ¶ Eará doaibmabijuid mat sáhttet ovddidit lobálaš gávppašeami kreatiivvalaš (hutkkálaš) sisdoaluin Interneahtas. ¶ Lobálaš lástema ja fiilajuogadeami ráját, gč. vuoigŋadaguslága § 12, eai galgga álgovuorus árvvoštallojuvvot. Referánsajoavkku bargu galgá loahpahuvvot ovdal geassemánu 1. beaivvi 2010. ¶ Konvenšuvdna Norgga ja Ruoŧa gaskka rádjerasttildeaddji boazodollui ¶ Norgga ja Ruoŧa ráđđehusat, mat dan olis go sápmelaččat leat eamiálbmot geat boazodoaluin leat álgoáiggiid rájes rasttildan ealuiguin dan ráji mii dálá áiggis lea riikkarádjin Norgga ja Ruoŧa gaskka, mat vuhtiiváldet rádjesoahpamuša vuosttaš lasáhusa (kodicilla) golggotmánu 7. ja 18.b. 1751, mii nanne sápmelaččaid vuoigatvuođa johtit bohccuiguin nuppi riikii ja doppe ávkkáštallat vuoigatvuođaid dološ vieruid mielde, mat vuhtiiváldet ahte dokumeantta 3 vuođul sámi álbmoga birra, mii lei mielddusin dan dokumentii mii láidii Ruoŧa searvat Eurohpalaš uniovdnii, leat dat gullevaš áššebealit dohkkehan Ruoŧa geatnegasvuođaid sámi álbmoga ektui náššuvnnalaš ja internáššuvnnalaš rievtti vuođul, ¶ mat, nu guhká go boazosápmelaččat goappaš riikkain eallinvuogi ja ealáhusa seailluheami dihtii dárbbašit rádjerasttildeaddji boazodoalu, áigot doalahit ja seammás láhčit dilálašvuođa dása, leat ovttaoaivilis čuovvovačča hárrái: ¶ Kapihtal 1. Vuođđoprinsihpat ¶ Artihkal 1 Dát konvenšuvdna guoská rádjerasttildeaddji boazodollui Norgga ja Ruoŧa gaskka. Konvenšuvnna mearrádusat gusket orohahkii dahje orohaga boazodoallái ja čerrui dahje čearu boazodoallái. ¶ Artihkal 2 Konvenšuvnna ulbmil lea ovddidit ja ¶ ovdánahttit ovttasbarggu riikkaid gaskka, orohagaid ja čearuid gaskka ja ovttaskas boazodolliid gaskka vai guohtuneatnamat geavahuvvojit vugiin mii addá guhkilmasvuođa ekologalaš, ekonomalaš ja kultuvrralaš nana boazodollui goappaš riikkain. Konvenšuvdna galgá adnojuvvot nu ahte ii hehtte ođđa heivvolaš doallovugiid boazodoalus mat čuvvot lunddolaš servodatovdáneami. Artihkal 3 Rádjerasttildeaddji boazodoallu galgá čuovvut vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid mat leat náššuvnnalaš rievttis dan riikkas gos boazodoaluin bargá, jus eará ii leat daddjojuvvot dán konvenšuvnnas. ¶ Artihkal 4 Náššuvnnalaš eiseváldi nuppis dán guovtti riikkas, mii veardádallá galgá go addojuvvot lohpi álggahit doaimma guovlui mii dán konvenšuvnna mielde sáhttá adnojuvvot rádjerasttildeaddji boazodollui, galgá veardádallamis fuolahit vai guovlu nu guhkás go lea vejolaš suodjaluvvo doaimmaid vuostá mat dettolaččat sáhttet váddudit boazodoalu dán guovllus. Jus dákkár doibmii goitge addojuvvo lohpi, de galgá riika fuolahit ahte boazoguohtundárbbut dáhkiduvvojit dahje, jus dát ii leat vejolaš, máksit ekonomalaš buhtadusa náššuvnnalaš rievtti mielde. ¶ Artihkal 5 Konvenšuvnna čađaheapmái galget ásahuvvot guokte bistevaš orgána, oktasaš goappaš riikkaide; hálddašanorgána, Norgga-ruoŧa guohtunlávdegoddi (Guohtunlávdegoddi) ja dárkkistangoddi, Norgga-ruoŧa dárkkistangoddi (Dárkkistangoddi). ¶ Artihkal 6 Orohagat ja čearut sáhttet nuppi riikka ¶ eatnamiid atnit boazodollui nu movt daddjojuvvo sierra beavdegirjjis (guovlobeavdegirjjis) mii lea dán konvenšuvnnas mielddusin (1. mielddus). Artihkal 7 Orohat ja čearru sáhttá dahkat ovttasbargosoahpamuša mii spiehkasta guovlobeavdegirjjis. Dát soahpamuš sáhttá duššefal fátmmastit daid vuoigatvuođaid mat gullojit boazodollui ja guoskat duššefal guovlluide mas unnimustá nuppi šiehtadusosolaččas lea vuoigatvuohta bargat boazodoaluin náššuvnnalaš lágaid mielde dahje dán konvenšuvnna mielde. Ovttasbargosoahpamuš ii galgga mielddisbuktit dettolaš váttisvuođa eará guoskevaš beroštumiide. Soahpamuš berre sisttisdoallat govttolas eretcealkineavttuid. Ovttasbargosoahpamuša galgá Guohtunlávdegoddi dohkkehit ovdalgo lea dohkálaš. Soahpamuša gieđahallamis galgá lávdegoddi geahččat bearrái ahte soahpamuš boahtá ávkin konvenšuvnna ulbmila ollašuhttimii 2. artihkkala mielde. Lávdegoddi sáhttá ovdalgo dohkkeha soahpamuša, addit earáide go šiehtadusosolaččaide vejolašvuođa buktit cealkámuša áššái. Dán konvenšuvnna mearrádusat gustojit nu guhkás go dat leat heivejit guovlluide mat fátmmastuvvojit ovttasbargošiehtadusain mat leat dohkkehuvvon goalmmát oasi mielde. Jus soahpamuš loahpahuvvo, de boahtá guovlobeavdegirji fápmui. ¶ Artihkal 8 Guohtunguovllut mat leat čállojuvvon guovlobeavdegirjái dahje ovttasbargosoahpamušaide eai mearkkaš makkárge oaivilváldima eaige leat stáhtaid oaivilat das man viidát vieruiduvvan riekti fátmmasta. Dat mielddisbuktá ahte konvenšuvdna ii váikkut vieruiduvvan rievtti boazoguohtumii mii nuppi riikka boazodolliin lea nuppi riikkas. Áššegeahččaleapmi das man viidát ¶ vieruiduvvaon riekti manná ii gáržžiduvvo ge dasto dán konvenšuvnnas, muhto dat dahkkojuvvo priváhtarievtti mielde Norggas guhkesáigge eanangeavaheami vuoigatvuođa hárrái ja Ruoŧas guhkesáigge eanangeavaheami vuoigatvuođa hárrái. Jus geatge oaivvildit alddineaset leat vieruiduvvan riekti boazoguohtumii nuppi riikkas olggobealde daid guovlluid mat guovlobeavdegirjjis leat mearriduvvon, de sáhttet cegget ášši duopmostullui dán riikkas vai ášši geahččaluvvo. Dakkár áššeceggen galgá ovddiduvvot guoskevaš diggegoddái Norggas ja diggeriektái Ruoŧas. Jus riektevuoimmálaš duomuin čájehuvvo ahte nuppi riikka boazodoallis lea vuoigatvuohta boazoguohtumii nuppi riikkas, de duopmu manná ovdalii dán konvenšuvnna. Nubbi riika galgá fuolahit vai boazodoallit geaidda guoská, ožžot vejolašvuođa atnit ávkin dán vuoigatvuođa dahje jus dát ii leat vejolaš, ožžot ekonomalaš buhtadusa náššuvnnalaš rievtti mielde. Kapihtal 2. Rádjerasttildeaddji boazodoalu sierra vuoigatvuođat ¶ Artihkal 9 Vuosttaš rádješiehtadusa kodicilla golggotmánu 7. ja 18.beivviid 1751 ii bija, riikkaráji rasttildeamis, eará noađuhemiid rádjerasttildeaddji boazodollui eará go dat mat daddjojit kodicillas. ¶ Dán konvenšuvnna vuođul galgá duollo-, vearro- ja divatfriddjavuohta gustot buot dain diliin mat namuhuvvojit dán artihkalis ja 10. artihkalis. ¶ Sus gii dán konvenšuvnna mielde bargá bohccuiguin nuppi riikkas lea čuovvovaš riekti 1. boazobarggu oktavuođas rasttildit riikkaráji ja orrut nuppi riikkas 2. nuppi riikkas dain guovlluin mat adnojit 6. dahje 7. artihkkaliid mielde ja njuolggadusaid mielde mat gustojit riikka iežas boazodolliide, ¶ a. váldit boaldámuša ja muoraid boazodoalu atnui b. cegget rusttegiid dahje viesu maid dárbbaša boazodoalus c. bivdit ja guolástit 3. jus dárbbašuvvo boazodoalu atnui galgá duollo-, vearro- ja divatfriddjavuohta gustot nuppi riikkas, fievrridit ja, siskkobealde daid njuolggadusaid mat gustojit riikka iežas boazodolliide atnit a. beatnagiid, heasttaid dahje eará elliid b. biergasiid, boazofuođđariid, reaidduid ja ávdnasiid maiguin cegge ja divoda rusttegiid jna. c. vearjjuid ja báhčinneavvuid d. rádiojietnasádden- ja jietnavuostáiváldinreaidduid e. mohtorfievrruid ja meahccevuodjinfievrruid f. eará dárbbašlaš biergasiid. Artihkal 10 Sutnje gii dán konvenšuvnna mielde bargá boazodoaluin rastá riikkaráji gustojit čuovvovaččat: 1. Geažotbeallji dahje dovdameahttun boazu fuolahuvvo daid mearrádusaid mielde mat gustojit dan riikkas gos boazu lea. 2. Eallibohccot ja njuvvojuvvon bohccot ja boazobuktagat iežas atnui sáhttet fievrriduvvot nuppi riikii mas duollo-, vearro- ja divatfriddjavuohta galgá gustot. 3. Bohccuid sáhttá njuovvat nuppi riikkas ja dasto fievrridit ruovttoluotta ruovtturiikii mas duollo-, vearro- ja divatfriddjavuohta galgá gustot. 4. Bohccuid sáhttá njuovvat nuppi riikkas ja vuovdit daid doppe dan riikka sisafievrridan- ja vuovdinmearrádusaid mielde. 5. Unnit meari bohccuid sáhttá spiehkkasemiin njuovvat nuppi riikkas ja vuovdit doppe mas duollo-, vearro- ja divatfriddjavuohta galgá gustot, jus vissásit lea soameheapmi fievrridit bohccuid ruovtturiikii. 6. Bohccuid fievrrideapmi mohtorfievrruin ¶ riikkaid gaskka sáhttá dahkkojuvvot mohtorfievrruin mii lea dohkkehuvvon dán lágán fievrrideapmái juoppá riikkain. Kapihtal 3. Norgga-ruoŧa guohtun ¶ Artihkal 11 Guohtunlávdegottis galget leat vihtta lahtu geat nammaduvvojit njealji jahkái. Goabbatge riikka ráđđehusat nammadit guokte lahtu, mas nuppis sudnos galgá leat nana máhtolašvuohta boazodoalu birra ja nammaduvvo riikka boazoealáhusa árvalusa mielde. Dasa lassin galget ráđđehusat ovttasráđiid, Norgga ja Ruoŧa sámedikkiid árvalusa mielde, nammadit ovtta lahtu gii galgá leat lávdegotti jođiheaddjin. Juohke lahttui nammaduvvo persovnnalaš várrelahttu seammá eavttuiguin go váldolahttu. Jođiheaddji várrelahttu lea Guohtunlávdegotti nubbinjođiheaddjin. ¶ Artihkal 12 Dan muddui go ii leat mearriduvvon guovlobeavdegirjjis, sáhttá Guohtunlávdegoddi, guovlluid várás mat fátmmastuvvojit beavdegirjjis, mearridit 1. guhte orohat dahje guhte čearru sáhttá atnit dihto guovllu 2. guohtunáiggiid 3. alimus boazologu. Dasa lassin sáhttá Guohtunlávdegoddi maiddái mearridit 4. johtimiid čađaheami 5. ealuid čohkkema ja rátkima 6. sierra bearráigeahččan- ja guođohan- mearrádusaid 7. spiehkastemiid guovlobeavdegirjji mearrádusain 8. dohkkehit ovttasbargosoahpamuša 7. artihkkala mielde 9. cealkámuša 13. artihkkala mielde 10. buhtadusa 24. artihkkala mielde 11. lágalaš gohččosiid ja doaimmaid 25. ja 26. artihkkaliid mielde 12. konvenšuvdnadivada 27. artihkkala ¶ mielde 13. ruđaid olggosmáksit sisamáksojuvvon konvenšuvdnadivadis 28. artihkkala mielde 14. veahá sirdit saji gokko konvenšuvdnaáiddit galget ceaggát Guohtunlávdegoddi galgá čuovvut rádjerasttildeaddji boazodoalu ovdáneami ja jahkásaččat dieđihit riikkaid ráđđehusaide. Artihkal 13 Goappaš riikkaid guovddáš, guovllulaš ja báikkálaš eiseválddit galget vieččahit cealkámuša Guohtunlávdegottis ovdalgo gustovaš eiseváldi dahká mearrádusaid mat sáhttet guoskkahit rádjerasttildeaddji boazodoalu. Dán lágan gulaskuddan ii dušsindaga ráđđádallangeatnegasvuođa sámi beroštumiid hárrái nu guhká go dán geatnegasvuođa vuođus lea náššuvnnalaš dahje internáššuvnnalaš riekti. ¶ Artihkal 14 Guohtunlávdegotti mearrádusat galget leat eanetlohkomearrádusat (dábálaš eanetlohku). Jus jienasteamis ii leat ovttasge eanetlohku, de mearrida jođiheaddji jietna. Guohtunlávdegoddi lea dohkálaš dahkat mearrádusaid go jođiheaddji ja unnimustá okta lahttu goappáge riikkas oassálastá mearrideamis. Áššeráhkkaneamis, dahje lágalaš gohččumiid gárvvisteamis 25. artihkkala vuosttaš oasi mielde ja 26. artihkkala vuosttaš oasi mielde sáhttá jođiheaddji akto mearridit. ¶ Artihkal 15 Guohtunlávdegotti dahkan mearrádusat sáhttet biddjojuvvot fápmui vaikko mearrádus váidaluvvo Dárkkistangoddái. Guohtunlávdegoddi sáhttá goitge mearridit ahte dahkkojuvvon mearrádusa ii galgga bidjat fápmui ovdalgo váidináigemearri lea vássan. ¶ Dárkkistangoddi sáhttá mearridit ahte váidaluvvon mearrádus ii galgga fápmuiduvvvat ovdalgo váidalus lea loahpalaččat mearriduvvon. Artihkal 16 Áššeosolaččat dahje earát geaidda mearrádus čuohcá sáhttet váidalit Guohtunlávdegotti mearrádusaid Dárkkistangoddái. Mearrádusaide, maid lea vejolaš váidalit, gusto njeallje-vahkkosaš váidináigemearri dan beaivvi rájes go mearrádus lea vuostáiváldojuvvon. Váidalus galgá leat ollen Guohtunlávdegoddái ovdal dán áigemeari. Jus váidalus olle ilá maŋŋit, galgá Guohtunlávdegoddi hilgut váidalusa. ¶ Kapihtal 4. Norgga-ruoŧa dárkkistangoddi ¶ Artihkal 17 Dárkkistangottis galget leat vihtta lahtu geat nammaduvvojit njealji jahkái. Ráđđehusat nammadit guokte lahtu goabbáge ja nuppis sudnos galgá leat nana máhtolašvuohta boazodoalu birra ja nammaduvvot riikka boazoealáhusa árvalusa mielde ja nuppis galgá leat duopmárgelbbolašvuohta. Dasa lassin galget ráđđehusat ovttasráđiid, Norgga ja Ruoŧa sámedikkiid árvalusa mielde, nammadit ovtta lahtu gii galgá leat dárkkistangotti jođiheaddjin. Jođiheaddji galgá leat duopmár dahje galgá leat nana duopmárhárjánupmi. Juohke lahttui nammaduvvo persovnnalaš várrelahttu seamma eavttuiguin go váldolahttui. Jođiheaddji várrelahttu lea Dárkkistangotti nubbinjođiheaddjin. ¶ Artihkal 18 Dárkkistangotti mearrádusat galget leat eanetlohkomearrádusat (dábálaš eanetlohku). Jus jienasteamis ii leat ovttasge eanetlohku, de mearrida jođiheaddji jietna. Dárkkistangoddi lea mearrádusfámolaš go buot lahtut oassálastet mearrádusas. ¶ Áššeráhkkaneami dáfus sáhttá jođiheaddji akto mearridit. Dárkkistangotti mearrádusa konvenšuvdnadivada hárrái 27. artihkkala mielde, sáhttá son gii lea geatnegahttojuvvon máksit konvenšuvdnadivada, badjelduolbmamiid dihte mat dahkkojuvvojit Norggas váidalit diggegoddái ja Ruoŧas váidalit ášši Leanariektái Norrbottena leanas. Dasa lassin ii sáhte doalvut Dárkkistangotti mearrádusaid diggegoddái dahje váidalit Leanariektái. Stevnnegii dahje váidalussii gusto njealljevahkkosaš váidináigemearri dan beaivvi rájes go mearrádus lea vuostáiváldojuvvon. Stevnnet dahje váidalus galgá leat ollen diggegoddái dahje Leanariektái Norrbottena leanas ovdal dán áigemeari. Jus stevnnet dahje váidalus lea ollen ilá maŋŋit, galgá duopmostuollu hilgut váidalusa. Kapihtal 5. Norgga-ruoŧa guohtunlávdegotti ja Norgga-ruoŧa dárkkistangotti oktasaš mearrádusat ¶ Artihkal 19 Guohtunlávdegoddi ja Dárkkistangoddi galget áššiid gieđahallamis leat iešheanalaččat eaige váldit ovttage osolačča beali. ¶ Artihkal 20 Guohtunlávdegotti dahje Dárkkistangotti dahkan mearrádusat sáhttet fápmui biddjojuvvot iešguđege riikkas seammá njuolggadusaid mielde go riekteválddálaš duopmu náššuvnnalaš duopmostuolus. Náššuvnnalaš duopmostuolu mearrádus 18. artihkkala goalmmát oasi mielde sáhttá fápmui biddjojuvvot váidi ruovtturiikkas seammá njuolggadusaid mielde go riekteválddálaš duopmu. ¶ Artihkal 21 Guohtunlávdegoddi ja Dárkkistangoddi bidjet johtui daid iskkademiid ja guorahallamiid mat leat dárbbašlaččat vai sáhttet doaimmahit dán konvenšuvnna mielde mearriduvvon bargguid. Guohtunlávdegoddi ja Dárkkistangoddi sáhttet njuolga váldit oktavuođa eiseválddiiguin goappaš riikkain ja bivdit sin veahki. Dárbbu mielde sáhttet goappaš lávdegottit atnit áššedovdiid veahkkin sierra guorahallanbargguide. Artihkal 22 Guohtunlávdegotti ja Dárkkistangotti lahtut, áššedovdit ja olbmot geat gullet lávdegottiid čállingottiide sáhttet rasttildit riikkaráji gokko heive lávdegottiid bargguid dáfus, mas duollo-, vearro- ja divatfriddjavuohta galgá gustot, ja fievrridit fárusteaset dárbbašlaš biergasiid. ¶ Artihkal 23 Guohtunlávdegotti ja Dárkkistangotti njuolggadusat leat dán konvenšuvnnas mielddusin (2. mielddus). Guohtunlávdegoddi ja Dárkkistangoddi ráhkadit iešguđege bušeahttaevttohusa juohke jagi. Bušeahtaid dohkkehit ráđđehusat. Golut juogaduvvojit ovttamađe goappaš riikkaide. Ráđđehusat mearridit ovttasráđiid rehketdoallo- ja rehketdoallodárkkistanvugiid. ¶ Kapihtal 6. Mearrádusat bohccuid ruovttoluotta fievrrideami ja badjelduolbmamiid birra ¶ Artihkal 24 Jus orohaga dahje čearu bohccot orrot nuppi riikkas vaikko konvenšuvdna ii atte dan vejolašvuođa, dahje iežas riikka orohaga dahje čearu bohccot orrot dakkár guovllus gos ii leat lohpi konvenšuvnna mielde, de galgá orohat dahje čearru farggamusat máhcahit bohccuid ruovttoluotta lobálaš guohtunguovlluide. Ovdalgo bohccuid doalvu ruovttoluotta de ¶ galgá, jus lea vejolaš, dieđihuvvot daidda orohagaide dahje čearuide maidda guoská. Rátkimat dahje miessemearkumat eai goitge oaččo lágiduvvot jus buori áiggis ii leat dieđihuvvon daidda orohagaide dahje čearuide maidda guoská. Orohat dahje čearru galgá, maŋŋel rátkimiid farggamusat doalvut bohccuid lobálaš guohtunguovlui jus gullevaš áššeosolaččat eai leačča soahpan earaládje gaskaneaset. Jus orohat dahje čearru mii lea ožžon dihtosii rátkimiid birra, ii boađe, ja jus bohccuid ii sáhte máhcahit ruovttoluotta mealgat liigebarggu haga, de sáhttá dat orohat dahje dat čearru gii doaimmaha rátkimiid, njuovvat bohcco ja vuovdit dan boazoeaiggáda nammii. Jus eai leat soahpamuša bokte mearridan eará, de galgá orohat dahje čearru máksit buhtadusa sutnje gii fuolaha ja fievrrida bohccuid ruovttoluotta. Nu maiddái galgá boazoeaiggát máksit njuovvan- ja vuovdingoluid. Go lea sierramielalašvuohta buhtadusa sturrodagas, de mearrida Guohtunlávdegoddi dán. Artihkal 25 Jus orohat dahje čearru ii fievrrit bohccuid ruovttoluotta nu movt 24. artihkkalis daddjojuvvo, de sáhttá Guohtunlávdegoddi, go son gii lea vaháguvvan dahje gillá heittotvuođa gáibida dan, addit gohččuma orohahkii dahje čerrui mearriduvvon áigái doalvut bohccuid eret. Jus gohččun ii čuvvojuvvo, de mearrida Guohtunlávdegoddi gii galgá sáhttit juogo fievrridit bohccuid ruovttoluotta dahje njuovvat ja vuovdit daid boazoeaiggáda nammii. Lávdegoddi sáhttá mearridit ahte dákkár doaimmat galget fuolahuvvot riikka ovddasvástideaddji eiseválddi bokte dahje orohaga ja čearu bokte mii lea váldán badjelasas čađahit dákkár doaimma. Ruovttoluotta máhcahangoluid galgá máksit dat ¶ gullevaš orohat dahje čearru mii lea ožžon gohččosa dan dahkat vuosttaš lađđasa vuođul. Njuovvan- ja vuovdingoluid galgá ¶ boazoeaiggát máksit. Ruhta mii báhcá njuovvamis ja vuovdimis gullá boazoeaiggádii. Artihkal 26 Boazoeaiggát, orohat dahje čearru gii ii čuovo mearrádusaid mat dán konvenšuvnnas leat mearriduvvon dahje ii čuovo mearrádusa man Guohtunlávdegoddi dahje Dárkkistangoddi lea dahkan, sáhttá Guohtunlávdegottis oažžut gohččuma mearriduvvon áigái dahkat dahje guođđit dahkamis dihto doaimma. Gohččumis sáhttá bággosáhkku mearriduvvot. Jus lea heivvolaš, sáhttá bággosáhku mearriduvvot jotkkolaččat. Go mearrida bággosáhku sturrodaga galgá vuhtiiváldit dan vahága mii sáhttá čuožžilit jus gohččun ii čuvvojuvvo, ekonomalaš diliid sus gii galgá čuovvut gohččuma ja maiddái eará dilálašvuođaid. Guohtunlávdegoddi galgá, jus gohččun ii čuvvojuvvo, mearridit makkár ruhtasubmi loahpalaččat galgá máksojuvvot ja goas maŋemus máksináigi lea. ¶ Artihkal 27 Guohtunlávdegoddi sáhttá mearridit ahte boazoeaiggát, orohat dahje čearru galgá máksit konvenšuvdnadivada lobihis guođoheami geažil jus nuppi riikka bohccot orrot nuppi riikkas vaikko konvenšuvdna ii atte dan vejolašvuođa, dahje jus iežas riikka bohccot orrot guovllus gos ii leat lobálaš leat konvenšuvnna mielde. Go veardádallá konvenšuvdnadivada sturrodaga, de galgá vuhtiiváldit earret eará dan vahága man rihkkumuš lea mielddisbuktán ja guoskevačča vejolašvuođa eastadit rihkkumuša. Jus leat earenoamáš ákkat, de sáhttá konvenšuvdnadivada sihkkut oalát. Jus bággosáhkku lea loahpalaččat mearriduvvon 26. artihkkala goalmmát oasi mielde, de ii sáhte gáibidit konvenšuvdnadivada dan rihkkumuša ovddas mii gohččumii gullá. ¶ Konvenšuvdnadivada galgá máksojuvvot njealji vahku siste dan beaivvi rájes go mearrádus lea dahkkojuvvon. Artihkal 28 Bággosáhkku ja konvenšuvdnadivat 26. ja 27. artihkkaliid mielde galgá mearriduvvot velggolačča náššuvnnalaš ruhtašlájain. Bággosáhkku ja konvenšuvdnadivat galgá máksojuvvot Guohtunlávdegoddái ja adnojuvvot buhtadussan dan orohahkii dahje dan čerrui mii lea vaháguvvan rihkkumuša geažil, ja muđui nai doaimmaide mat leat rádjerasttildeaddji boazodoalu buorrin. Guohtunlávdegottis lea ovddasvástádus bággosáhku ja konvenšuvdnadivada oaččuhit sisa. ¶ Kapihtal 7. Sierra mearrádusat ¶ Artihkal 29 Go sisačáliha boazomearkka, galgá geahččat bearrái ahte mearka lea earálágan go dohkkehuvvon boazomearkkat guoskevaš guovllus nuppi riikkas. Goappaš riikkaid mearkačálihaneiseválddit galget gulaskuddat nuppi riikka mearkačálihaneiseválddiin ovdalgo boazomearka sisačálihuvvo. ¶ Artihkal 30 Jus Guohtunlávdegoddi dahje Dárkkistangoddi lea dahkan mearrádusa man vuođul sáhtášii ovddidit buhtadusášši ¶ jus dakkár mearrádus livččii mearriduvvon náššuvnnalaš eiseválddiin, de lea sus geasa mearrádus čuohcá vuoigatvuohta cegget ášši lávdegottiid vuostá náššuvnnalaš lága mielde. Ášši mii guoská soapmása vuoigatvuođaid gáržžideapmái sáhttá čuoččaldahttojuvvot dan riikkas gos vuoigatvuođat gáržžiduvvojit. Eará jearaldagain sáhttá ášši ovddiduvvot ruovtturiikka duopmostullui. ¶ Artihkal 31 Jus nuppi riikkas rievdaduvvo boazodoalu organiseren dahje almmolaš hálddašeapmi mii mielddisbuktá ahte riektesubjeavttas masa dát konvenšuvdna guoská, rievdá namahus dahje organiserenvuohki, galget konvenšuvnna mearrádusat gustot daidda riektesubjeavttaide ¶ mat bohtet daid ovddibuid sadjái. Guoskevaš riikka ráđđehus galgá dieđihit dakkár rievdadusaid birra nuppi riikka ráđđehussii, Guohtunlávdegoddái ja Dárkkistangoddái. Kapihtal 8. Fápmuiboahtin ja gustonáigodat ¶ Artihkal 32 Go dát konvenšuvdna fápmuiduvvá, de ii galgga šat gustot beavdegirji juovlamánu 13. beaivvi 1971 Norgga ja Ruoŧa gaskka mii guoská daid boazoáiddiid ceggemii ja ortnegisdoallamii mat mannet muhtin sajiin riikkaráji guora (Davvi-Trøndelága ja LulliTrøndelága fylkkain ja Jämtlándda leanas). ¶ Artihkal 33 Dát konvenšuvdna galgá dohkkehuvvot ja boahtá fápmui golbmalogi beaivvi maŋŋil go áššeosolaččat leat dieđihan gaskaneaset čálašeami bokte ahte náššuvnnalaš konstitušunála ášševuogit fápmudeami ¶ hárrái leat devdojuvvon. Dárogielat ja ruoŧagielat teavsttat gustojit dássálaga. Konvenšuvdna galgá jorgaluvvot davvisámegillii, julevsámegillii ja lullisámegillii. ¶ Artihkal 34 Konvenšuvdna lea fámus golbmalogi jagi dan rájes go álgá gustot. Jus konvenšuvdna ii loahpahuvvoš maŋemusat vihtta jagi ovdal dán áigodaga, de dat gusto velá logi jagi ja galgá maŋŋil guhkiduvvot logi jahkái hávális jus ii oktage dan celkkeš eret guokte jagi ovdalgo logijagi-áigodat vássá. ¶ Mielddus 1 Konvenšuvdnaguovllu ¶ šiehtadus Norgga ja Ruoŧa rádjerasttildeaddji boazodoalu várás Álggaheaddji mearrádusat § 1 Dán ¶ šiehtadusas ¶ leat ¶ dárkilet mearrádusat das makkár guovlluid čearut ja orohagat ožžot geavahit nuppi riikkas Norgga ja Ruoŧa rádjerasttildeaddji boazodoalu konvenšuvnna artihkal 6 olis. Geográfalaš ¶ namat, ¶ čilgehusat ¶ ja koordináhtat (WGS 84 Norggas ja SWER ¶ EF99 ¶ TM ¶ Ruoŧas) ¶ mat šiehtadusas geavahuvvojit leat váldon almmolaš kárttain. Norggas leat dat M711 ¶ kártaráiddus, ¶ ja ¶ Ruoŧas Översiktskartan nammasaš kárttas maid Lantmäteriet ¶ almmuha. ¶ Guovllut čájehuvvojit kártamildosiin 1-4. § 2 Boazoorohagas ja čearus mas lea vuoigatvuohta guođohit nuppi riikka guovllu, lea vuoigatvuohta johttit guvlui ja das eret. Johttin galgá dieđihuvvot guoskevaš boazoorohagaide ja čearuide. Jus ¶ johtingeainnu ¶ hárrái ¶ ii ¶ leat ovttaoaivilvuohta, ¶ de ¶ mearrida Boazoguohtunlávdegoddi ášši. Mearrádusat ¶ guohtuneatnamiid hárrái § 3 Dolpi Tromssa fylkkas Dolpi guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Davil: ¶ Riikkarájis ¶ golmmariikka ¶ rádjemearkkas ¶ Golddajávrri ¶ ja Govdajoga ¶ (Breidalselva) ¶ mielde Govdajávrái, das viidásit čázádaga mielde Čazajávrái, dan jávrri mielde davimus luovtta rádjái (34 W 469568 7676869), das viidásit joga mielde Siktaguras ¶ ja ¶ Gaskasuorggis Čoalgedanvuovddijohkii (Kitdalselva), dan joga mielde Omasvuona (Storfjord) rádjái, vuona mielde ja Čiekŋaleanu (Signaldalelva) mielde E6 geainnu rádjái, das viidásit E6 geainnu mielde Gárgámii ¶ (Nordkjosbotn), ¶ dasto Gárgámis ¶ Báhccavuona ¶ mielde (Balsfjord) Sørkjosenii. Oarjin: Njuolga linjjás Kjoselva njálmmis (34W 431426 7680211) ¶ Stuorajávrri ¶ (Storvatnet) davimus luovtta rádjái (34 W 432918 7675123), Stuorajávrri mielde gitta lulimus luovtta rádjái (34W 432776 7672860), das viidásit njuolga linjjás Ándorjávrri oarjedavimus luovtta rádjái (34 W 431195 7670635), dán jávrri mielde lulimus luovtta rádjái (34 W 432113 7669074), das njuolga linjjás Svensborgelva njálbmái Geatkejávrris viidásit Geatkeeanu mielde Øverbygd rádjái. Lulil: Målselva mielde Øverbygd rájes Vuolit Rostojávrri rádjái, das viidásit Rostoeanu mielde Rostojávrái ja dán jávrri mielde gitta riikkarádjái Rr 287 bokte. Nuortan: Riikkaráji mielde Rostojávrri ¶ rájes ¶ Golmmariikka rádjemerkii. Dolpi ¶ lea ¶ juhkkojuvvon ¶ golmma oasseguvlui, A, B ja C. A guovlu lea Geaggánvuomi (Könkämä) čearu guohtunguovlu. B guovllu sáhttá Geaggánvuomi ¶ čearru ¶ geavahit cuoŋománu 1.b.-skábmamánu 14.b., ja Basevuovddi ¶ (Helligskogen) boazoorohat sáhttá geavahit guovllu skábmamánu 15.b.-njukčamánu 15.b.. C guovllu sáhttá Geaggánvuomi čearru geavahit cuoŋománu 1.b.- golggotmánu 31.b., ja Meavkki (Mauken) orohat fas skábmamánu 15.b. – njukčamánu 31.b.. A guovlu lea dat oassi Dolppis mii lea ¶ lulábeale ¶ linjjá ¶ Čieknjalvuovdi (Signaldalen) – Bulljáraš (Stordalen) – Stordalselva dasságo boahtá oktii Govdajogain ja nuorttabeale linjjá Sørkjosen ¶ – ¶ Marknesdalen ¶ – Svensborgdalen ¶ – ¶ Fjellfroskvatn nuorttamus luovtta, das njuolga linjjás Stormyra rádjái (34 W 438450 7661983) Dápmotjoga (Tamokelva) buohta, dan joga mielde dassá go boahtá oktii Rostoeanuin. B guovlu (Márkos-Malla/Markusfjellet) lea dat oassi Dolppis mii lea davábeale linjjá Čieknjalvuovdi – Bulljáraš – Stordalselva dasa gokko boahtá oktii Govdajogain. C guovlu (Marknesdalen) lea dat oassi Dolppis mii lea oarjjabealde linjjá Sørkjosen - Marknesdalen - Svensborgdalen - Fjellfroskvatn nuorttamus luovtta, das njuolga linjjás Stormyra (34 W 438450 7661983) rádjái Dápmoteanu bokte, dán joga mielde dasa gokko boahtá oktii Rostoeanuin. Láhku/Guhkesvággi ¶ (Lakselvdal/Lyngsdal) boazoorohagas lea riekti johttit Dolppi čađa. Johttin galgá leat Dolppi davábeale oasi čađa eanemusat 14 beaivvi čakčat ja eanemusat čieža beaivvi giđđat, ja galgá dieđihuvvot Geaggánvuomi čerrui unnimusat čieža beaivvi ovdal. Áiddit: Áiddit galget leat: 1. Golmmariikka rádjemearkkas , Govdavákki (Breidalen) mielde ja Govdajávrri mielde gitta Gaskasuorgái Kitdalenis. 2. Øvergård rájes Oteren rádjái E6 oarjjabealde. § 4 Saivomuotka Norrbottena leanas Saivomuotka guovllus leat čuovvovaš rájit ¶ (Kártamielddus ¶ 1): ¶ Oarjin: ¶ Muonáteanu (Muonioälven) (SWER EF99TM 836982 7586385) rájes Kallojärvi (SWER EF99TM 836324 7586235) buohta, njuolga linjjás dán jávrri rastá Kuoppajärvi (SWER EF99TM 835251 7585953) rádjái, das viidásit njuolga linjjás Hanhijärvet (SWER EF99TM 832002 ¶ 7582217) ¶ – ¶ Jupukkajärvi (SWER EF99TM 833442 7579181) - Kelojärvi (SWER EF99TM 830208 7577052) - Kalattomajärvi (SWER EF99TM ¶ 829336 ¶ 7573901) ¶ - Nuulankijärvi (SWER EF99TM 830152 7572032) - Rukojärvi (SWER EF99TM 833331 7572032) mielde. Lulil: Čázádat Rukojärvi rájes rastá Rukolompolo dan báikái ¶ gokko ¶ johka ¶ rasttida meahcceluotta Tervaharjutii (SWER EF99TM 836523 7566449), das njuolga linjjás Heinäjärvet (SWER EF99TM 837971 7567795) rádjái, viidásit njuolga linjjás Muodosjärvi (SWER EF99TM 846709 7566808) rádjái ja geainnu 99 rádjái Kahtovaara (SWER EF99TM 850009 7567946) buohta. Nuortan ja davil: Geainnu 99 mielde maŋemus namuhuvvon báikkis Noijanpolanvaara (SWER EF99TM 848218 7572225) buohta, das fas njuolga nuorttas Muonáteanu (SWER EF99TM 848891 7572377) ¶ rádjái, ¶ das ¶ viidásit Muonáteanu bajás dasságo lea Kallojärvi (SWER EF99TM 836982 7586385) buohta. Saivomuotka lea guohtunguovlu Tromssa boazodoalloguovllu boazoorohagaid váste. Guovlu sáhttá geavahuvvot golggotmánu 1.b. – cuoŋománu 30.b.. Muđui jagis ii galgga guovllus doaimmahuvvot boazodoallu. Áiddit: Áidi galgá leat geaidnu 99 rájes Palolaki buohta guovlluráji mielde oarjin ja lulde gitta geainnu 99 rádjái Kahtovaara buohta. § 5 Likká Tromssa fylkkas ¶ Likkás ¶ leat ¶ čuovvovaš ¶ rájit (Kártamielddus 1): Davil: Rostojávrris Rr 287 , Rostoeanu (Rostaelv) mielde Vuolit Rostojávrái (Litle Rostavatn), dan jávrri mielde ja Rostojoga bokte dasságo jogat mannet oktii Dieváideanuin (Divielva) Rostanes bokte. Oarjin: Dieváideanu mielde Rostanes rájes bajás Hávgajoga ¶ njálbmái ¶ maŋemus namuhuvvon eanus. Lulil: Hávgajoga mielde ¶ Dieváideanu ¶ rájes ¶ bajás Hávgajávrri oivošii, das njuolga linjjás Gorvvejávrri ¶ orjješdavimus ¶ luovtta rádjái ¶ riikkaráji ¶ bokte. ¶ Nuortan: Riikkaráji ¶ mielde ¶ Gorvvejávrris Rostojávrái. Likká lea guohtunguovlu Lávnnjitvuomi (Lainiovuoma) čearu váste. Davvi-Sažža (Nord-Senja) boazoorohat galgá beassat geavahit Čavári guovllu Likkás ¶ dálveguohtumin, ¶ go guohtundilálašvuohta Davvi-Saččas lea heittot. Dakkár guohtungeavaheapmi galgá ¶ ovdalgihtii ¶ dieđihuvvot Lávnnjitvuomi čerrui. Jus ii leat ovttaoaivilvuohta guođoheami hárrái de galgá ¶ Boazoguohtunlávdegoddi mearridit áššis. Lávdegoddi sáhttá maiddái addit dárkilet mearrádusaid geavaheami birra. Čaváris ¶ leat ¶ čuovvovaš ¶ rájit (Kártamielddus 1): Davil: Dieváidjoga njálmmis Rostoeanus ja Rostoeanu mielde Vuolit Rostojávrri rádjái, das viidásit dán jávrri mielde Rostoeanu njálbmái Vuolit Rostojávrris. Nuortan: Rostoeanu mielde dan báikái gokko Rostoeatnu boahtá oktii Sørdalselvain, viidásit Sørdalselva mielde Tverrelva njálbmái Sørdalselvas (34 W 447227 7647617), ¶ das ¶ njuolga ¶ linjjás Devddesjávrri davimus luovtta rádjái (34 W 446777 7643686), dán jávrri mielde Devddesjoga rádjái. Lulil: Devddesjohka Dieváideanu rádjái. Oarjin: Dieváideanu mielde dasa gokko boahtá oktii ¶ Rostoeanuin. Áiddit: Áiddit galget leat: 1. Riikkaráji mielde Rr 287 rájes Rostojávrri bokte dan báikái gos álbmotmeahccerádji ¶ boahtá ¶ oktii riikkarájiin, ¶ viidásit ¶ Rostoeanu davábealde Rostobartta lusa. 2. Ráji mielde Likká ja Ánjavuomi guohtunguovlluid gaskka riikkaráji rájes Julusjoga rádjái Dieváidvuovddis. § 6 Ánjavuopmi Tromssa fylkkas Ánjavuomis ¶ leat ¶ čuovvovaš ¶ rájit (Kártamielddus 1): Davil: Kirkeselva njálmmi ¶ rájes ¶ Målselvas, ¶ viidásit Målselva mielde Dieváideanu (Divielva) njálbmái. Nuortan: Dieváideanu mielde Hávgajoga ¶ njálbmái ¶ Dieváideanus, viidásit Hávgajoga mielde Hávgajávrri oivošii, das viidásit njuolga linjjás Gorvvejávrri davimus luovtta rádjái, das viidásit riikkaráji mielde dán báikkis Lenesjávrri ¶ (Leinavatn) ¶ nuorttamus luovtta rádjái. Lulil: Lenesjávrri mielde, dasto Álttesjávrri (Altevatn) mielde Koievasselva ¶ njálbmái. ¶ Oarjin: Koievasselva ¶ mielde ¶ Koievatnet davimus luovtta rádjái, viidásit dan báikki rájes Kopparskarstinden (aláš 1387) rádjái, ja das njuolga linjjás dasa gokko ¶ Kopparskarselva ¶ ja Skinnskarselva bohtet oktii, das viidásit njuolga linjjás Tverrelva lulimus báikái Tverrelvdalenis ¶ (34 ¶ W ¶ 401809 7635197), viidásit dán joga mielde dasa gokko Skardelva ja Påveskardelva bohtet oktii, das viidásit njuolga linjjás dasa gokko Frøkentindelva ja Iselva bohtet oktii, ja das Iselva ja Kirkeselva mielde dan njálbmái Målselvas. Ánjavuopmi lea juhkkojuvvon guovtti oasseguovlun; A ja B. A guovlu lea guohtunguovlu Sárevuomi (Saarivuoma) ¶ čearu váste. B guovllu sáhttá Sárevuomi čearru geavahit cuoŋománu 1.b. – golggotmánu 15.b., ja Stálonjárgga (Hjerttind) boazoorohat sáhttá geavahit guovllu skábmamánu 1.b. – njukčamánu 31.b.. A guovlu lea dat guovlu Ánjavuomis mii lea nuorttabeale linjjá mii manná Kirkeselva njálmmi rájes Målselvas, viidásit Kirkeselva mielde Sauskarselva njálbmái Kirkeselvas, ja das viidásit njuolga linjjás Kirkestind (aláš 1677) bokte Gaskasjoga njálbmái Álttesjávrris. B guovlu lea dat guovlu Ánjavuomis mii lea ¶ oarjjabealde ¶ linjjá ¶ Kirkeselva njálmmis Målselvas – viidásit Kirkeselva mielde Sauskarselva njálmmi rádjái Kirkeselvas, ja dasto njuolga linjjás Kirkestind (aláš 1677) bokte Gaskajoga njálbmái ¶ Álttesjávrris. Biilabisánanbáikki rájes Álttesjávrris Koievasselva rádjái gusto vuoigatvuohta cegget ¶ dárbbašlaš ¶ orrunsaji boazodoallolága mearrádusaid vuođul maiddái Sárevuomi čerrui. Davvi-Sačča boazoorohat galgá beassat geavahit ¶ Langfjellet, ¶ A ¶ guovllu siskkobealde ¶ dálveguohtumin ¶ go guohtundilálašvuohta Davvi-Saččas lea heittot. Dakkár geavaheapmi galgá ovdalgihtii ¶ dieđihuvvot ¶ Sárevuomi čerrui. Jus ii leat ovttaoaivilvuohta de mearrida Boazoguohtunlávdegoddi áššis. Lávdegoddi sáhttá maiddái addit dárkilet mearrádusaid geavaheamis. Langfjellet guovllus leat čuovvovaš rájit: Nuortan dan rájes gokko Dieváideatnu ja Rostoeatnu bohtet oktii, Dieváideanu mielde Høgskardhus rádjái. Lulil: Høgskardhus rájes njuolga linjjás Høgskardvatnet ¶ rastá ¶ dasa ¶ gokko Leaddojohka ja Beagasanjohka bohtet oktii. ¶ Oarjin: ¶ Sandelva ¶ mielde Sandelvvatnet davimus báikái. Viidásit njuolga ¶ linjjás ¶ Målselva ¶ lulimus mohkkái (34 W 427073 7653954) ¶ Alvheim bokte. Davil: Målselva mielde Dieváideanu njálbmái Målselvas. Stálonjárgga boazoorohat galgá beassat geavahit Mannančearu A guovllu siskkobealde ¶ dálveguohtumin ¶ go guohtundilálašvuohta ¶ orohaga dálveguohtuneatnamiin ¶ Norggas ¶ ja Ruoŧas lea heittot. Dakkár geavaheapmi galgá ovdalgihtii dieđihuvvot Sárevuomi čerrui. Jus ii leat ovttaoaivilvuohta geavaheami ¶ birra ¶ de ¶ galgá Boazoguohtunlávdegoddi ¶ mearridit áššis. Lávdegoddi sáhttá maiddái addit dárkilet mearrádusaid geavaheamis. Mannančearus leat čuovvovaš rájit: Davil: ¶ Suttesgáldojoga ¶ njálmmis Álttesjávrris Langbukta bokte, viidásit njuolga linjjás Darfaljávrri (34 W 459639 7600773) nuortalulimus luovtta rádjái, ja das njuolga linjjás Rr 280 rádjái. Nuortan: Riikkaráji mielde Rr 280 rájes Lenesjávrri rádjái. Lulil ja oarjin: Lenesjávrri mielde, viidásit Álttesjávrri mielde ¶ Suttesgáldojoga ¶ njálbmái Langbuktas. Áiddit: Áiddit galget leat: 1. ¶ Koievasselva ¶ njálmmi ¶ rájes Álttesjávrris ¶ guovlluráji ¶ mielde Kopparskardtinden heŋggo rádjái (34 W 414092 7625460). 2. Kopparskardtangen rájes (34 W 410188 ¶ 7627400) ¶ dasa ¶ gokko Vasskardelva ja Strømslitelva bohtet oktii. 3. Rr 279A rájes riikkaráji mielde Lenesjávrri rádjái. § 7 Duoddaras Tromssa fylkkas Duoddaras guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Davil: Lenesjávrri (Leinavatn) mielde riikkarájis viidásit Álttesjávrri (Altevatn) ja Álttesjoga (Barduelva) mielde Sørdalselva oivošii Øyvoll bokte. Oarjin: Sørdalselva rájes ¶ dan namuhuvvon báikkis gokko jogat bohtet oktii Grensevatnan ja Rr 272 rádjái riikkarájis. Lulil ja nuortan: Riikkaráji mielde Rr 272 (Pålnorøset) rájes Lenesjávrái. Duoddaras lea Dálmmá (Talma) čearu guohtunguovlu. Áiddit: Áiddit galget leat: 1. Bolnnuluovtta (Pålnoviken) rájes Sørdalenii. 2. Vuohpi rájes 1 km nuortalulábealde Čuolbmaeanu njálmmi Skierreluktii. 3. Hávgaluovtta rájes Álttesjávrái. § 8 Njuoravuopmi Norrbottena leanas Njuoravuomis leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Lulil: Riikkarájis ruovdemáđii mielde Tornehamn kapealla rádjái. ¶ Nuortan: ¶ Njuolga ¶ linjjás Tornehamn kapealla rájes Rr 272 (Pålnorøset) rádjái. Davil ja oarjin: Riikkaráji mielde Rr 272 dan báikki rádjái gokko ruovdemáđii rasttilda riikkaráji. Njuoravuopmi ¶ lea ¶ guohtunguovlu Giellasa (Gielas) boazoorohaga váste. § 9 Báhcajeagil Norrbottena leanas Báhcajeahkális leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Oarjin ja lulil: Čázádat Duortnosjávri (Torneträsk) - Dárrajávri - Jiegajávri - Alajávri - Váhkujávri - Nuorajávri gitta Gállojávrri (Kallojärvi) rádjái. Nuortan ja davil: Gállojávrri rájes čázádaga mielde Lulip Vuolusjávri ¶ - ¶ Davip ¶ Vuolusjávri, maŋemus ¶ namuhuvvon ¶ jávrri oarjedavimus luovtta rájes njuolga linjjás Lulip Stálojávrri nuortalulimus luktii, viidásit čázádaga mielde Lulip ¶ Stálojávri - Stálojohka – Gorttojávri (Korttojärvi) - Duortnosjávri. Báhcajeahkála ¶ sáhttá ¶ Giellasa boazoorohat geavahit ođđajagimánu 15.b. – cuoŋománu 30.b.. Báhcajeahkála sáhttá Dálmmá (Talma) čearru atnit miessemánu 1.b. – ođđajagimánu 14.b.. § 10 Skaitelandet/Anttis Norrbottena leanas Skaitelandet/Anttis ¶ guovllus ¶ leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Oarjin ja lulil: Lappmarksgränsena mielde Duortoseanu (Torneälven) rájes Millojoga (Myllyjoki) rádjái, das njuolga linjjás Järvikaiset (SWER EF99TM 809026 7503418) rádjái ja viidásit ruovttoluotta Duortnosetnui Juopakoski vuolde ¶ (SWER ¶ EF99TM ¶ 813533 7504215), dán eanu viidásit Paavosaari rádjái ¶ (SWER ¶ EF99TM ¶ 847353 7487712) ¶ Lehonsuantos. ¶ Nuortan: Paavosaaris njuolga linjjás jávrrážii (SWER EF99TM 843432 7487712) nuortadavvelis Saukkuvuoma ja viidásit Pellijoki rádjái (SWER EF99TM 843514 7488384), dán joga mielde bajás Pellijärvái (SWER EF99TM 835201 7494173), dan rájes njuolga linjjás Ainettijoki ¶ nuortalulimus ¶ mohkkái (SWER EF99TM 833534 7496231), viidásit Ainettijoki mielde Lávnnjiteanu (Lainioälven) ¶ rádjái, ¶ Lávnnjiteanu mielde bajás Rauvoskoski rádjái (SWER EF99TM 824811 7519771). Davil: Maŋemus ¶ namuhuvvon ¶ báikkis Lávnnjiteanus Suolojávrái (Saarijärvi) (SWER EF99TM 823259 7519274), viidásit njuolga linjjás rastá Tonkijärvi ja Liikamaa ¶ gitta ¶ dasa ¶ gokko lappmarksgränsen ¶ rasttilda Duortnoseanu. Skaitelandet/Anttis ¶ lea ¶ Tromssa boazoguohtunguovllu boazoorohagaid ja Skievvá ¶ (Skjomen) ¶ boazoorohaga guohtunguovlu. ¶ Guovlu ¶ sáhttá ¶ geavahuvvot ¶ golggotmánu ¶ 1.b. ¶ – cuoŋománu 30.b.. Muđui jagis ii galgga guovllus doaimmahuvvot boazodoallu. Áiddit : Áiddit galget leat: 1. Guovlluráji mielde Duortnoseanu rájes lappmarksgränsena bokte Rauvosniemi rádjái Lávnnjiteanus ja 2. ¶ guovlluráji ¶ mielde ¶ Ainettijoki njálmmis Lávnnjiteanus Duortnoseanu rádjái Paavosaari bokte. § 11 Beatnakvuopmi Nordlándda fylkkas Beatnakvuomi guovllus leat čuovvovaš rájit ¶ (Kártamielddus ¶ 1): ¶ Davil: Ruovdemáđii mielde riikkarájis Gátterat (Katterat) stašuvdnii. Oarjin: Gátterat stašuvnnas Ruoidnačohkkii (aláš 1360) lulimus Ruoidnajávrái, dasto njuolga linjjás Beajojikŋii (aláš 1475), das njuolga linjjás Váhttečohkkii (aláš 1494), das njuolga linjjás Basejávrri davimus luktii, das seamma jávrri lulimus luktii, das njuolga linjjás (Basejieŋa rastá) Leirvatnet nuorttamus luktii, das njuolga linjjás Máhcalaga (Storsteinsfjellet) (aláš 1379) rádjái. Lulil: Máhcalagas (aláš 1379) njuolga linjjás jiehki mielde Sealggajávrri lullebeali (aláš 1289) rádjái, das njuolga linjjás várreheŋggo mielde Ákšui, das njuolga linjjás Čunojávrri rastá dán jávrri nuorttamus luktii, dás fas dan báikái gos rádji gaskal Gapná (Gabna) ja Leaváža (Laevas) čearuid boahtá oktii riikkarájiin Rr 263 bokte. Nuortan: Riikkaráji Rr 263 rájes davás dan báikái gos ruovdemáđii rasttilda riikkaráji. Beatnakvuopmi ¶ lea ¶ juhkkojuvvon guovtti oasseguovlun; A ja B. A guovlu lea dat oassi Beatnakvuomis mii lea nuorttabeale njuolga linjjá Gátterat rájes Ristačohkkii (aláš 1683), das njuolga linjjás aláš 1289:ii (33 W 622780 7572394) Sealggajávrri ¶ lullebeali. Guovlu lea guohtunguovlu Gapná čearu váste. B guovlu lea dat oassi Beatnakvuomis mii lea oarjjabealde njuolga linjjá Gátterat - Ristačohka (aláš 1689), das njuolga linjjás aláš 1289:ái (33 W 622780 ¶ 7572394) ¶ Sealggajávrri lullebeali. Guovllu sáhttá Gapná čearru geavahit miessemánu 1.b. – čakčamánu 30.b. ¶ ja ¶ Skievvá ¶ boazoorohat golggotmánu 1.b. – cuoŋománu 30.b.. § 12 Njuorjjonjunni Nordlándda fylkkas Njuorjjonjunis leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Davil: Dan báikki rájes gokko rádji gaskal Gapná ja Leaváža čearuid boahtá oktii riikkarájiin Rr 263 bokte, das njuolga linjjás Losijávrri (Lossivatnet) oivošii. Oarjin lea njuolga linjjás namuhuvvon oivošis aláš 1727:ii (33 W 613104 7562205) (Durmålstinden nuortadavábealde), dasto Rundtuvái (aláš 474) Sørdalenis, dasto njuolga Sørelvenii (33 W 605538 7561408). Oarjin ja lulil: Sørelva mielde Rundtuva buohta, viidásit Kobbelva mielde Njuorjjojávrái (Kobbvatnet), das viidásit Njuorjjojávrri nuortalulimus luktii, das Njuorjjojoga, Guovdelisjávrri ja Vanasjávrri mielde dan báikái gokko Leaváža ja Girjása (Girjas) čearuid rádji boahtá oktii riikkarájiin Rr 259 (Ivarstein) bokte. Nuortan: Riikkaráji mielde dan báikkis gokko Leaváža ja Girjása čearuid rádji boahtá oktii riikkarájiin Rr 259 bokte, dan báikái gokko rádji gaskal Gapná ja Leaváža čearuid boahtá oktii riikkarájiin Rr 263 bokte. Njuorjjonjunni lea juhkkojuvvon guovtti oasseguovlun A ja B. A guovlu lea guohtunguovlu Leaváža čearu váste. Guovlu lea dat oassi Njuorjjonjunis mii lea lullelis linjjá ¶ gokko rádji gaskal Gapná ja Leaváža čearuid boahtá oktii riikkarájiin Rr 263 bokte, das viidásit njuolga linjjás Gállančohka (aláš 1171) guvlui, njuolga linjjás Stohkkenjunnái (aláš 1226), das njuolga linjjás oarjjás Čáihnavárrái (aláš 1381), das jiehki rastá aláš 1727 rádjái (33 W 613104 7562205) Durmålstinden nuortadavvelis. B guovllu sáhttá Leaváža čearru geavahit geassemánu 15.b. – čakčamánu 30.b., ja Skievvá boazoorohat golggotmánu 1.b. – geassemánu 14.b.. Guovlu lea dat oassi Njuorjjonjunis mii lea davvelis linjjá gokko rádji gaskal Leaváža ja Gapná čearuid boahtá oktii riikkarájiin Rr 263 bokte, ¶ viidásit ¶ njuolga ¶ linjjás Gállančohka guvlui (aláš 1171), njuolga linjjás Stohkkenjunnái (aláš 1226), das njuolga linjjás oarjjás Čáihnavárrái (aláš 1381), das jiehki rastá aláš 1727 rádjái (33 W 613104 7562205) Durmålstinden nuortadavvelis. § 13 Skávhlá Nordlándda fylkkas Skávhla guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1) Davil: Njuorjjonjuni lulábeal rádji riikkarájis Rr 259 bokte Njuorjjojávrái, das čázádaga mielde njálbmái Skievvás, das vuona mielde olggos. Oarjin: Skievvá ja Frostisena boazoorohagaid ¶ orohatráji ¶ mielde Sørskjomenii ja gitta Vuotnabáhtii (Skjombotn), ¶ das ¶ njuolga ¶ linjjás Vasstjørnan rádjái Kjårdadalenis, dán jávrrážis Kjårdavatn davimus luktii, das Kjårdavatn lulimus luktii riikkaráji bokte. Lulil: Riikkaráji mielde dan báikái gokko rádji gaskal Girjása ja Leaváža čearuid boahtá oktii riikkarájiin Rr 259 bokte. Skávhlá lea guohtunguovlu Girjása čearu váste. ¶ § 14 Stuorrijda ¶ Nordlándda ¶ fylkkas ¶ ja Norrbottena leanas Stuorrijda guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Kjårdavatnet lulimus luovtta rájes riikkaráji bokte Kjårdavatn davimus ¶ luktii, ¶ das ¶ Vasstjørnanii Kjårdadalenis, jávrrážis njuolga linjjás Vuotnabáhtii ¶ (Skjombotn), ¶ das Gangarnesetii, viidásit njuolga linjjás Nordre Bukkevatnet oivošii, das njuolga linjjás Jiekŋavárrái (Isfjellet) aláš 1437 rádjái, das njuolga linjjás dán jávrri lulimus luovtta rádjái mii lea 700 allodagas (34 W 578072 7556164), das njuolga ¶ linjjás ¶ Bávgejávrri (Baugevatnet) oarjjimus luovtta rádjái, viidásit dán jávrri ja čázádaga mielde Ruonasjávrri rastá Siiddasjávrái, dás njuolga linjjás Kjårdavatnet lulimus luovtta rádjái riikkaráji bokte. Stuorrijda lea Frostisena boazoorohaga ja Girjása (Girjas) ja Bastte (Baste) čearuid oktasaš guohtunguovlu. Oktasaš guohtun dán guovllus eaktuda ahte boazoorohagas ¶ ja ¶ čearuin ¶ lea ovttasbargošiehtadus ¶ konvenšuvnna artihkal 7 olis. Jus dakkár šiehtadus ii boađe áigái dahje jus dat loahpahuvvo, de lea čuovvovaš guovlu guohtunguovlun Girjása ja Bastte čearuid váste: Riikkarájis Kjårdavatnet lulimus geaži bokte, dán jávrri mielde davit geahčái, das njuolga linjjás Middagsvatnet lulit geahčái, dán jávrri mielde johkii (33 W 595197 7560246) mii golgá dán jávrái, johkanjálmmis njuolga linjjás Vabakkvatn rádjái, dán jávrri ja joga mielde Forsvatn rádjái, dán jávrri ja joga mielde Siiddasjávrái, johkanjálmmis njuolga linjjás oarjelulás badjel ¶ Bávgečohka ¶ (Baugefjell) Bávgejávrri seakkimus čoalbmái (33 W 585121 7553741), viidásit dán jávrri mielde nuorttas ja čázádaga mielde gitta riikkarádjái. ¶ Áiddit : Áiddit galget leat: 1. Forsvatnet rájes Siiddasjávrái (geahča § 46). 2. Forsvatnet rájes Guovdelasjávrri (Langvatnet) rádjái (geahča § 46). Jus lea ovttasbargošiehtadus de galgá guohtunguovllus ¶ maiddái ¶ leat rátkkagárdi. § 15 Bávgi Nordlándda fylkkas Bávgi guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1) Davil: Riikkarájis gokko Bávgejohka golgá rastá riikkaráji Bávgejávrri (Baugevatn) oivošii, dán jávrri mielde gitta jávrri oarjjimus luovtta rádjái, das njuolga linjjás jávrái mii lea allodat 700:s (33 W 578072 7556164) ¶ ja ¶ čázádaga ¶ mielde Austerdalenis ¶ Innerpollena ¶ rádjái Divttasvuonas ¶ (Tysfjorden). ¶ Oarjin: Innerpollena rájes Divttasvuona mielde Slábávutnii ¶ (Sørfjorden), ¶ das Baddjejávrre ¶ (Øver-Sørfjordvatnet) rádjái. ¶ Lulil: ¶ Baddjejávrre ¶ rájes, čázádaga bajás Sadjemjávrre nuorttamus luktii, das njuolga linjjás allodat 1236:ii Gihtsejiegnas, ¶ das ¶ njuolga ¶ linjjás Noaidejávrri oarjjimus luktii, dán jávrri mielde Lavzejávrái, das fas čázádaga mielde Bovrojávrái, dán jávrri mielde riikkarádjái. Nuortan: Riikkaráji mielde dan báikái gokko Bávgejohka rasttilda riikkaráji. Bávgi lea guohtunguovlu Bastte čearu váste. . § 16 Slahpenjárgga Nordlándda fylkkas Slahpenjarggas leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 1): Davil: Dan báikkis gokko riikkarádji rasttilda Bovrojávrri davit gátti, dán jávrri ja čázádaga mielde ¶ Lavzejávrri rádjái, viidásit Noaidejávrri rádjái ja dán jávrri oarjjimus luktii, dan luovttas njuolga linjjás allodat 1236:ii Gihtsejiegnas, ¶ das ¶ njuolga ¶ linjjás Sadjemjávrre nuorttamus luktii, dán luovttas jávrri rastá čázádaga mielde Baddjejávrre ¶ (Øver-Sørfjordvatnet) rádjái, viidásit Slábávuodna (Sørfjorden) rádjái. Oarjin: Slábávuodna rájes, Divttavuona (Tysfjorden) mielde ja nuori gaskal Hulløya ja nánnáneatnama. Lulil: Nuori ¶ rájes ¶ sisa ¶ Mannfjordenii vuotnabáhtii gokko Storvatnet golgá vutnii, dán čázádaga mielde Storvatnet lulimus luovtta rádjái, luovtta rájes njuolga linjjás Čoadnejávrri davimus luktii, das dán jávrri ja čázádaga mielde viidásit riikkarádjái. Nuortan: Riikkaráji mielde davás dan báikái gokko riikkarádji boahtá Bovrojávrri davit gáddái. Slahpenjargga lea guohtunguovlu Unna Čeruža (Sörkaitum) čearu váste. § 17 Ruonasvágge Nordlándda fylkkas Ruonasvákkis lea čuovvovaš rájit (Kártamielddus 2): Davil: Riikkarájis Valddajávrris ja čázádaga mielde Gussajávrái, viidásit Njallajåhkå mielde dasságo dat boahtá oktii Sørelvain. Oarjjás ja lulás: Ravggajåhkå (Sørelva) mielde ¶ ja ¶ viidásit ¶ čázádaga Ruonasvákkis riikkaráji rádjái. Nuortan: Riikkaráji mielde Valddajávrái. Ruonasvágge lea guohtunguovlu Sirges čearu váste ja sáhttá geavahuvvot suoidnemánu 1.b. – čakčamánu 15.b.. § 18 Lijná Nordlándda fylkkas Lijná guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 2): Davil: Rr 246 rájes ¶ Sávtsasj ¶ bokte ¶ njuolga ¶ linjjás Heargejávrri ¶ (Reinoksvatnet) nuortalulimus luovtta rádjái, dán jávrri mielde jávreoivošii. Oarjin: Njuolga linjjás Heargejávrri oivošis Jierdajávrri rádjái, dasto čázádaga mielde álggos Juoksajávrái, das fas Gaskajávrriide, ja dás viidásit Linájávrái (33 W 552429 7503370) ¶ ja ¶ dán ¶ jávrri ¶ mielde Goržejávrri lulimus luovtta rádjái. Lulil: Namuhuvvon luovtta rájes njuolga linjjás Ridoalggičohkkii, aláš 1273, viidásit njuolga linjjás Rr 244:ii Hurreváris. Nuortan: Rr 244 rájes riikkaráji mielde Rr 246:ii Sávtsasj bokte. Lijná lea guohtunguovlu Sirges čearu váste. § 19 Sijddas ¶ Nordlándda ¶ fylkkas ¶ ja Rastesvárre Norrbottena leanas Rastesváris ¶ leat ¶ čuovvovaš ¶ rájit (Kártamielddus 2): Davil: Dan báikkis Trolldalenis gokko rádji gaskal Sirges ja Tuorpun ¶ čearuid ¶ boahtá ¶ oktii riikkarájiin, ¶ čearuid ¶ ráji ¶ mielde Vastenjávrre ¶ rádjái, ¶ das ¶ badjel Vuojatsavon gitta Virihávrre rádjái. Nuortan: Rastá Virihávrre Tukijåkkå njálbmái. Lulil: Tukijåkkå mielde Gasakjávrre rádjái, viidásit čázádaga mielde dan báikái (33 W 555288 7464930) gokko čázádat boahtá oktii riikkarájiin Leirvatnet bokte. Oarjin: Riikkaráji mielde Leirvatnet rájes Trolldalen rádjái. Sijddas guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 2): Davil: Rr 242A rájes Snøtoppenis njuolga linjjás Ragoelva njálbmái Storskogvatnetis, das lulábeale gátti mielde Storskogvatnet oivošii, viidásit njuolga linjjás Bassejávrri oarjjimus luovtta rádjái, dán luovttas njuolga linjjás Skardvatnet rádjái, das fas Lappelva mielde Andkjelvatnet rádjái. Oarjin: Andkjelvatnet rájes Fagerbakk ¶ elva mielde Siiddasjávrri oivošii, viidásit dán jávrri rastá jávrri lulimus luovtta rádjái. Lulil: Namuhuvvon luovtta rájes njuolga linjjás Sisovasstinden rádjái, aláš 1411, das fas rastá Ålmåjalosjiegna (Blåmannsisen) ¶ Leirvatnet ¶ rádjái, viidásit dán jávrri rastá riikkarádjái (33 W ¶ 555288 ¶ 7464930). ¶ Nuortan: Riikkaráji mielde Leirvatnet rájes Rr 242A:ii Snøtoppenis. Sijddas ja Rastesvárre lea Duokta (Storskog/Sjunkfjell) boazoorohaga ja Tuorpun čearu oktasaš guohtunguovlu. Oktasaš guohtun dán guovllus eaktuda ahte boazoorohagas ja čearus lea ovttasbargošiehtadus ¶ konvenšuvnna artihkal 7 olis. Jus dakkár šiehtadus ii dahkkojuvvo dahje jus dat loahpahuvvo, de lea riikkarádji boazoorohaga ja čearu rádji. § 20 Sálla Nordlándda fylkkas Sálla guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 2): Davil ja oarjin: Dan báikkis (33 W 555288 7464930) gokko Leirvatnet boahtá riikkarádjái, dán jávrri rastá Ålmåjalosjiegna (Blåmannsisen) rádjái, dán jiehki rastá aláš 1283 rádjái (33 W 547133 7456435), das njuolga linjjás Storelvvatnan oarjelulimus luovtta rádjái, das njuolga linjjás dan báikái gokko riikkarádji raste Labbasjávrri davit gátti. Nuortan: Riikkaráji mielde Labbasjávrris Leirvatnetii. Sálla lea guohtunguovlu Tuorpon ja Luokta – Mavas čearuid váste. Áiddit : Áiddit galget leat Loamejávrri rájes Bieskehávrre rádjái. § 21 Gráddas Nordlándda fylkkas ¶ Gráddas guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 2): Davil ja oarjin: Rr 235 rájes Bálljávrre nuortalulimus luovtta rádjái, dán jávrri rastá gitta lulimus luktii, das njuolga linjjás dasságo Arggalijjåhkå ja Skiejddejåhkå bohtet oktii, das fas Skiejddejåhkå mielde dasa gokko dat boahtá oktii Gráddasjåhkåin. Lulil: Dan namuhuvvon báikki rájes gokko jogat mannet oktii, Gráddasjåhkå mielde dasa gokko dát golgá rastá riikkageainnu ¶ 77, ¶ das ¶ fas ¶ dán geaidnoráigge riikkaráji rádjái. Nuortan: Riikkaráji mielde dan báikki rájes gokko riikkageaidnu 77 rasttilda riikkaráji Rr 235 rádjái. Gráddas lea guohtunguovlu SemisjaurNjarg čearu váste. Áiddit : Áiddit galget leat: 1. Ikesjávrre ¶ rájes ¶ Bálljávrre nuortalulimus luovtta rádjái. 2. Bálljávrre ¶ luovtta ¶ rájes Skiejddevágge buohta čázádaga mielde čađa Skiejddevágge dan báikái gokko vággi boahtá oktii Arggalijvákkiin. 3. Arggalijvággebartta rájes Tausafjellet rádjái (33W 532558 7412483). 4. Klibbo oarjelulábeale vieltti rájes Skáiti nuortalis (33W 531559 7409416) Nyslåttbekken rádjái Fredheim lullelis. 5. Golmma oanehis gaskka Graddiselva mielde. § 22 Älvsbyn Norrbottena leanas Älvsbyn guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 2): ¶ Holmsel ¶ rájes geaidnoráigge Åträsket nuortalulimus geahčái, dás njuolga linjjás Manjärv jávrri ¶ oarjjimus ¶ luktii, ¶ das ¶ fas geaidnoráigge Manjärv rájes geainnu 94 rádjái Vistheden bokte, viidásit geainnu 94 mielde Bihtámeanu (Piteälven) rádjái, das fas dán eatnoráigge oarjjás Holmsel rádjái. ¶ Älvsbyn lea guohtunguovlu Balvatn boazoorohaga ¶ váste ¶ ja ¶ sáhttá geavahuvvot ¶ golggotmánu ¶ 1.b. ¶ – cuoŋománu 30.b.. § 23 Svanjggá Nordlándda fylkkas Svanjggá guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 2): Dan báikkis gokko geaidnu 77 boahtá riikkarádjái, das dán geainnu mielde E6 rádjái, das fas E6 mielde luksa dan báikái gokko E6 rasttilda ¶ Nordlandsbána, ¶ dan ruovdemáđii ¶ mielde ¶ dasságo ¶ lea Ståhkkåhajåhkå buohta, viidásit dán joga mielde dan báikái gokko rádji gaskal Semisjaur-Njarg ja Svaipa čearuid boahtá riikkarádjái (33 W 518200 7375859), riikkaráji mielde davás dan báikái gokko geaidnu 77 rasttilda riikkaráji. Svanjggá lea juhkkojuvvon guovtti oasseguovlun; A ja B. A guovlu lea dat oassi Svanjggá guovllus mii lea Dybenåga davvelis. Guovllu sáhttá Semisjaur-Njarg čearru geavahit suoidnemánu 1.b. – čakčamánu 15.b. ja Saltfjellet boazoorohat čakčamánu 16.b. – geassemánu 30.b.. B guovlu lea dat oassi Svanjggá guovllus mii lea Dybenåga lullelis. Guovllu sáhttá Semisjaur-Njarg ¶ čearru ¶ geavahit miessemánu 1.b. – skábmamánu 10.b. ja Saltfjellet boazoorohat skábmamánu 11.b. – cuoŋománu 30.b.. § 24 Storsund Norrbottena leanas Storsund guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 2): ¶ Storsund ¶ rájes ruovdemáđii mielde Storträskliden – Koler geainnu rádjái, dán geaidnoráigge Lillpiteälven rádjái, dán joga mielde ¶ luoddaearu ¶ rádjái ¶ Lillpite oarjedavábealde, das fas geaidnoráigge Granträsket rádjái, viidásit geaidnoráigge Liden badjel Arvidsträsk rádjái, das viidásit geaidnoráigge Teugerträsk rastá Storsund rádjái. Storsund lea Saltfjellet boazoorohaga guohtunguovlu ja sáhttá geavahuvvot golggotmánu 1.b. – cuoŋománu 30.b.. § 25 Aahkavaerie /Andfjellet Nordlándda fylkkas Aahkavaerie/Andfjellet guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Davil: Dan báikki rájes gokko rádji gaskal Semisjaur-Njarg ja Svaipa čearuid boahtá riikkarádjái (33 W 518200 7375859) ¶ Ståhkkåhajåhkå ¶ rádjái, Ståkkåhajåhkå mielde dasa gokko dat boahtá oktii Ruovadajåhkåin (Randalselva). ¶ Oarjin: ¶ Dan ¶ rájes ¶ gokko Ståhkkåhajåhkå ja Ruovadajåhkå bohtet oktii, Ruovadajåhkå ja Ranelva mielde Messingåga ¶ njálbmái ¶ dán ¶ eanus, Messingåga mielde dasságo Jarfjellbekken ja Kjerringelva bohtet oktii, das fas njuolga linjjás Giftfjellet rádjái (aláš 1127), das viidásit njuolga linjjás Jånghkere rádjái (aláš 1459). Lulil: Jånghkere rájes (aláš 1459) njuolga linjjás Kvepsendalstjønna davimus luktii, viidásit njuolga linjjás Rundbjorvatnet oarjjimus luktii, das fas njuolga linjjás dan báikái riikkarájis gokko Gran ja Ran čearuid gaskasaš rádji álgá (Rr 223). Nuortan: Riikkaráji mielde Rr 223 rájes koordináhta 33 W 518200 7375859 rádjái Ståhkkåhajåhkå bokte. Aahkavaerie/Andfjellet ¶ lea juhkkojuvvon guovtti oasseguovlun; Aahkavaerie ja Andfjellet. Andfjellet lea dat oassi Aahkavaerie/Andfjellet guovllus mii lea nuorttabealde Virvassåga - Bjoråga gitta ¶ koordináhta 33 W 510805 7350489 rádjái, das viidásit njuolga linjjás Kvepsendalstjønna ¶ davimus ¶ luovtta rádjái. Andfjellet lea Svaipa ja Gran čearuid guohtunguovlu. Aahkavaerie ¶ lea ¶ dat ¶ oassi Aahkavaerie/Andfjellet guovllus mii lea oarjjabealde Virvassåga - Bjoråga gitta koordináhta 33 W 510805 7350489 rádjái, das viidásit njuolga linjjás Kvepsendalstjønna ¶ davimus ¶ luovtta rádjái. Aahkavaerie sáhttet Svaipa ja Gran čearut geavahit miessemánu 1.b. – golggotmánu ¶ 15.b., ¶ ja ¶ Ildgruben boazoorohat golggotmánu 16.b. – cuoŋománu 30.b.. Áiddit : Áiddit galget leat: 1. ¶ Áidi ¶ Kvepsendalstjønna ¶ rájes oarjedavás koordináhta 33 W 507222 7349428 rádjái gokko goarpmasta Jånghkerii. 2. ¶ Rátkkagárdi ¶ vuogas ¶ báikkis Virvassdalenis. § 26 Goepsetjahke Nordlándda fylkkas Goepsetjahke guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Davil ja oarjin: Rr 223 rájes, gokko Gran ja Ran čearuid rádji álgá, njuolga linjjás Rundbjorvatnet oarjjimus luovtta rádjái, das viidásit njuolga ¶ linjjás ¶ Kvepsendalstjønna davimus luktii, das fas Goepsejohke mielde dan njálbmái Kvepsendalsbuktas, das njuolga linjjás Kjerrtjønna oarjjimus luovtta rádjái, das fas njuolga linjjás Rr 220A:ii. Lulil ja nuortan: Rr 220A rájes riikkaráji mielde Rr 223:ii. Goepsetjahke lea guohtunguovlu Ran čearu váste. Áiddit : Áidi galgá leat Rr 223 rájes guohtunguovllu ráji mielde Kaldvatnet rádjái, das jávrri nuorttabeale ja lulábeale gátti mielde guohtunguovllu ráji rádjái ¶ Kjerrtjønna bokte, viidásit dán ráji mielde Rr 220A rádjái. § 27 Gierkietjahke Västerbottena leanas Gierkietjahke guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Nuortan: Rr 220A rájes njuolga linjjás Kåtaviken nuorttamus luovtta rádjái Över-Umanis. Lulil: Över-Uman Kåtaviken rájes Rörsundet čađa Krabbfjällnäset lulimus báikái, das njuolga linjjás dan báikái gokko riikkarádji rasttilda Graesiejaevrie (Grasvatnet) davábeal gátti. Oarjin ja davil: Rr 217A rájes riikkaráji mielde Rr 220A rádjái. Gierkietjahke ¶ lea ¶ guohtunguovlu Ildgruben boazoorohaga váste. Áiddit : Áiddit galget leat: 1. Rr 220A rájes Kåtabäcken njálbmái Kåtavikenis. 2. Över-Uman rájes Graesiejaevrie Fjällripfjället oarjjabealde. § 28 Ovlevuelie Nordlándda fylkkas Ovlevuelie guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Davil: Riikkarájis Graesiejaevries (Grasvatnet), das viidásit koordináhta 33 W 472797 7326613 rádjái Oksfjellhumpen bokte. Oarjin: Namuhuvvon ¶ koordináhtas ¶ njuolga linjjás Steiktuva rádjái (aláš 1058), das fas njuolga linjjás Bessedørelva njálbmái Reevhtses (Røssvatnet), das dán jávrri mielde Sørdalselva rádjái Sørdalenis. Lulil: Sørdalselva mielde Varnvatnet rádjái, das viidásit Famnvasselva mielde Famnvatnet rádjái, das fas Bolvasselva mielde ¶ Bolvatnet ¶ rádjái, ¶ dasto geaidnoráigge Joesjö guvlui dan báikái gokko dat rasttilda riikkaráji. Nuortan: Dán báikki rájes riikkaráji mielde Graesiejaevrie rádjái. ¶ Ovlevuelie lea guohtunguovlu Ubmeje čearu váste. Áiddit : Áidi galgá leat koordináhta 33 W 472797 7326613 rájes Oksfjellhumpen bokte Oksskoltena davimus heŋggo rádjái. § 29 Ramsele Västerbottena leanas Ramsele guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): ¶ Oarjin: Riikkageaidnošalddi rájes Ubmejejeanoe (Umeälven) rastá Ottonträsk bokte, geaidnoráigge rastá Sundö ja Skivsjö, Skivsjö lulimus geahčái. Lulil: Njuolga linjjás Skivsjö lulimus luovtta rájes Harrselsfors rádjái. Nuortan ja davil: Harrselsfors rájes geaidnoráigge Sarsjöliden - Högås - Nyby Ubmejejeanoe rádjái, ¶ viidásit ¶ dán ¶ eatnoráigge Ottonträsk rádjái. Ramsele lea guohtunguovlu Ildgruben boazoorohaga váste ja dat sáhttá geavahuvvot ¶ golggotmánu ¶ 1.b. ¶ – cuoŋománu 30.b.. § 30 Kruvhtegenvaerie/Vaekie Nordlándda fylkkas Kruvhtegenvaerie/Vaekie guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Davil: Dan báikki rájes gokko geaidnu gaskal Joesjö ja Varntresk rasttilda riikkaráji, dán geainnu mielde Valenii Famnvatnet bokte, das viidásit dán jávrri mielde ¶ ja ¶ Famnvasselva ¶ mielde Varnvatnet rádjái, das fas Sørdalselva mielde Reevhtse (Røssvatnet) rádjái. Oarjin: Reevhtse mielde Bjørkåselva njálbmái jávrris, das njuolga linjjás rastá Aalesjaevrie (Elsvatnet) davimus luovtta gitta ¶ Åanghkejaevrie ¶ (Unkervatnet) davimus ¶ luovtta ¶ rádjái. ¶ Lulil: ¶ Åanghkejaevrie ja Skardmodalselva mielde riikkarádjái. Nuortan: Riikkaráji mielde Skardmodalselva rájes dan báikái gokko geaidnu gaskal Joesjö ja Varntresk rasttilda riikkaráji. Kruvhtegenvaerie/Vaekie ¶ lea guohtunguovlu Vapsten čearu váste. Áiddit : Áiddit galget leat: 1. Geainnu mielde davábealde Kalven jávrri ¶ rájes ¶ Tverrelva ¶ njálbmái Famnvatnetis. 2. Famnvatnet rájes Reevhtse jávrái Sørdalen bokte. § 31 Mejvankilen Västerbottena leanas Mejvankilen guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Oarjin: Álgá njuolga linjjás Grundforsdammen rájes Ubmejejeanoes ¶ (Umeälven) ¶ Yttre Joranträsk davimus luovtta rádjái (SWER EF99TM 617299 7204173), das njuolga linjjás Björnabäcksjön rádjái, dán jávrris čázádaga mielde Paubäcken rádjái, viidásit Paubäcken mielde dán joga nuortalulimus mohkkái (SWER EF99TM 635569 7187833), dán báikkis njuolga linjjás Örnträsket davimus luktii. Lulil: Örnträsket davimus luovttas njuolga linjjás Rusträsket oivošii, das viidásit ¶ Rusbäcken ¶ mielde Ubmejejeanoe ¶ rádjái. ¶ Nuortan: Rusbäcken ¶ njálmmis ¶ Ubmejejeanos Grundforsdammen rádjái. Mejvankilen ¶ lea ¶ guohtunguovlu Ildgruben boazoorohaga váste ja sáhttá geavahuvvot ¶ golggotmánu ¶ 1.b. ¶ – cuoŋománu 30.b. § 32 Råaksoentjahke Nordlándda fylkkas Råaksoentjahke guovllus leat čuovvovaš ¶ rájit (Kártamielddus 3): Davil: Dan báikki rájes gokko Skardmodalselva rasttilda riikkaráji, dán joga mielde Finnskardbekkena njálbmái Skardmodalselvas. ¶ Oarjin ¶ ja ¶ lulil: Finnskardbekken mielde Finnskardtjørna rádjái, ¶ das ¶ njuolga ¶ linjjás Råaktjoenjaevrie (Rotvatn) davimus luovtta rádjái, dán jávrri ja Rotvaselva mielde dan báikái gokko johka rasttilda riikkaráji. ¶ Nuortan: ¶ Maŋemus namuhuvvon báikkis riikkaráji mielde dan ¶ báikki ¶ rádjái ¶ gokko Skardmodalselva rasttilda riikkaráji. Råaksoentjahke sáhttá Vilhelmina norra čearru geavahit suoidnemánu 1.b. – borgemánu 31.b., ja Byrkije boazoorohat čakčamánu 1.b. – geassemánu 30.b.. Vilhelmina norra čearru sáhttá maiddái geavahit guovllu eará áiggiid, go boazodoallu ¶ doaimmahuvvo ¶ lagas rádjeguovllus Ruoŧas. Áiddit : Áidi galgá leat Ritterifjellet rájes guohtunguovllu ráji mielde Raastetjahke rádjái ja das fas Vaaltanjaevrie rádjái. § 33 Raajnese Nordlándda fylkkas Raajnese guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Davil: Álgá njuolga linjjás riikkarájis Vaaltanjaevrie (33 W 475165 7240956) bokte Luvlie Diehpele (Austre Tiplingen) jávrri nuorttamus luovtta ¶ rádjái. ¶ Oarjin ¶ ja ¶ lulil: Namuhuvvon luovtta rájes rastá Luvlie Diehpele ¶ dasságo ¶ Muerhkienjeanoe (Tiplingelva) ¶ ja ¶ Råtnoenjohke (Simleelva) bohtet oktii, das viidásit njuolga linjjás Råtnoenjaevrie (Råtnan) oarjjimus luovtta rádjái, dán jávrri ja čázádaga mielde gitta riikkarádjái Bijjie Raentseres (Ranseren). Nuortan: Bijjie Raentsere ¶ rájes ¶ riikkaráji ¶ mielde koordináhta 33 W 475165 7240956 rádjái riikkaráji nalde Vaaltanjaevrie bokte. ¶ Raajnese sáhttá Vilhelmina norra čearru geavahit suoidnemánu 1.b. – borgemánu 31.b. Áiddit : Áiddit galget leat Vaaltanjaevrie rájes dasa gokko Råtnoenjohke ja Ranserelva bohtet oktii. § 34 Lögdeå ¶ Västerbottena ¶ ja Västernorrlándda leanain Lögdeå guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus ¶ 3): ¶ Lögdeälvena njálmmi rájes Nordmalingsfjärdenis, joga ¶ mielde ¶ Klösforsenii, ¶ dasto geaidnoráigge Yttre Lemesjö rádjái, das viidásit geainnu mielde Flärke rádjái, das fas Husån mielde dan njálbmái Bottenvikenis, das fas Degerfjärden mielde Nordmalingsfjärden ¶ rádjái ¶ ja Lögdeälvena njálbmái. Lögdeå lea guohtunguovlu Byrkije boazoorohaga váste ja dat sáhttá geavahuvvot ¶ golggotmánu ¶ 1.b. ¶ – cuoŋománu 30.b.. § 35 Jitnemen ¶ Nordlándda ¶ ja ¶ DavviTrøndelága fylkkain Jitnemen guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Davil: Riikkarájis Bijjie ¶ Raentseres ¶ (Ranseren), Raentserenjeanoe ja čázádaga mielde jávrri ¶ oarjelulimus ¶ luovtta ¶ rádjái Flåfjellet (33 W 458364 7227126) nuorttabealde. Oarjin: Namuhuvvon luovtta rájes njuolga linjjás Jitnemenjaevrie lulimus luovtta rádjái, Bijjie. Lulil: Dán luovtta rájes čázádaga mielde Jitnemenjaevrie rádjái ja das viidásit dan báikái gokko Jitnemenjohke rasttilda riikkaráji. Nuortan: Riikkaráji mielde Jitnemenjohke rájes Bijjie Raentsere rádjái. ¶ Jitnemen lea guohtunguovlu Vilhelmina södra čearu váste. Áiddit : Áidi galgá leat Raentserenjeanoe njálmmis ¶ Bijjie ¶ Raentsere ¶ rájes guohtunguovllu ¶ ráji ¶ mielde ¶ gitta Jitnemenjaevrie rádjái, Bijjie. § 36 Sipmehke Davvi-Trøndelága fylkkas Sipmehke guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 3): Davil: Dan báikkis gokko Jitnemenjohke rasttilda riikkaráji ja čázádaga mielde Jitnemenjaevrie, Bijjie lulimus luovtta rádjái. Oarjin: Namuhuvvon luovtta rájes njuolga linjjás Såålejaevrie lulimus luovtta rádjái, das viidásit ¶ čázádaga ¶ mielde ¶ BijjieSipmehke (Vestre Sipmeken) rádjái, das fas čázádaga mielde riikkarádjái VuelieSipmehke (Austre Sipmeksjøen) bokte. Nuortan: Riikkaráji mielde VuelieSipmehke rájes dan báikái gokko Jitnemenjohke rasttilda riikkaráji. Sipmehke lea guohtunguovlu Frostviken Norra čearu váste. Áiddit : Áidi galgá leat Jitnemenjaevrie, Bijjie rájes guohtunguovllu ráji mielde Vuelie-Sipmehke rádjái. § 37 Baajme Jämtlándda leanas Baajme guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 4): ¶ Álgá ¶ riikkarájis Sipmehkejaevrie bokte Sipmehkejukke rádjái, dán čázádaga mielde dasa gokko boahtá oktii Gavostjukkiin, dán čázádaga Leipikvattnet rádjái, rastá Leipikvattnet ja Bjurälven ja Storälven mielde (Leipikvattnet ¶ 1:1 ¶ opmodatrádji Straejmie ¶ (Strömsund) ¶ suohkanis) riikkarádjái ¶ ja ¶ riikkaráji ¶ mielde Sipmehkejaevrie rádjái. ¶ Baajme ¶ lea ¶ guohtunguovlu ¶ Østre Namdála boazoorohaga váste. Áiddit : Áidi galgá leat Sipmehkejaevrie rájes Ankarvattnet rádjái. § 38 Mesklumpen Jämtlándda leanas Mesklumpen guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 4): Álgá dan báikkis gokko Guevtelejohke (Storälven) boahtá riikkarádjái Ingenmansland bokte, dán joga mielde ja Bjurälven mielde Leipikvattnet ¶ rádjái, ¶ viidásit Leipikvattnet lulábeale gátti mielde Leipikelvenii, ¶ dán ¶ eanu ¶ mielde Ankarvattnetii, rastá jávrri ja čázádaga mielde Stor-Blåsjönii, dán jávrri mielde Stora ¶ Blåsjön ¶ gillái, ¶ viidásit geaidnoráigge Östra Vallervattnetii ja das riikkaráji mielde Guevtelejohke (Storälven) rádjái. Mesklumpen ¶ lea ¶ Østre ¶ Namdála boazoorohaga ja Frostviken Norra čearu oktasaš guohtunguovlu. Oktasaš guohtun dán ¶ guovllus ¶ eaktuda ¶ ahte boazoorohagas ¶ ja ¶ čearus ¶ lea ovttasbargošiehtadus ¶ konvenšuvnna artihkal 7 olis. Jus dakkár šiehtadus ii dahkkojuvvo dahje jus dat loahpahuvvo de lea Mesklumpen ¶ Østre ¶ Namdála boazoorohaga guohtunguovlun ja sáhttá geavahuvvot ¶ golggotmánu ¶ 1.b. ¶ – cuoŋománu 30.b.. Skábmamánu 1.b. – 30.b. sáhttá maiddái Frostviken Norra čearru geavahit eatnamiid. § 39 Jorm Jämtlándda leanas Jorm guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 4): Geainnu mielde riikkarájis Östra Vallervattnet bokte ¶ Stora Blåsjön gillái, das fas Stor-Blåsjön - Lill-Blåsjön – Blåsjöälven - Stor Jorm – Kycklingvattnet - Kvarnbergsvattnet gitta Gäddede šalddi rádjái, das viidásit geaidnoráigge Murusjøenii, ja das riikkaráji mielde Östra Vallervattnetii. Guovlu ¶ lea ¶ guohtunguovlu ¶ Østre Namdála ¶ boazoorohaga ¶ váste. Boazoguohtuneana ¶ (Renbetesfjället) Blåsjökilen sáhttá geavahuvvot birra jagi. Eará guovllut Jormas sáhttet geavahuvvot ¶ golggotmánu ¶ 1.b. ¶ – cuoŋománu 30.b.. Áiddit : Áidi galgá leat Lill-Väktaren jávrri rájes sullii 2 kilomehtera LillBlåsjön guvlui(se § 46). § 40 Mealhkoe Davvi-Trøndelága fylkkas Mealhkoe guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 4): Rengen rájes Sørlias Sørličázádaga mielde Lenlingen davimus luovtta rádjái, das riikkageaidnoráigge Lauvsjølia badjel šalddi rádjái Laksjøen ja Sandsjøen muotkki nalde, das viidásit Sandsjøen mielde Gamvollbekkenii, das riikkageainnu mielde Kveeidet rádjái, viidásit Murusjøen dan báikái gokko geaidnu 74 boahtá riikkarádjái, das riikkaráji mielde Rengen rádjái Sørlias. Mealhkoe ¶ lea ¶ guohtunguovlu Jiingevaerie čearu ja guovtti siidaoasi váste geat gullaba Østre Namdála boazoorohahkii. Dát guokte siidaoasi sáhttiba maiddái geavahit Jiingevaerie čearu guohtunguovllu Ruoŧas. § 41 Laadth–gieles Jämtlándda leanas Laadth–gieles guovllus leat čuovvovaš rájit ¶ (Kártamielddus ¶ 4): ¶ Nuortan: Riikkarájis Holdernis rastá jávrri lulimus luovtta rádjái, das fas Holdersströmmen ¶ mielde Torrön jávrái. Lulil: Torrön mielde badjel Gaunviken ja Gaunan riikkarádjái. Oarjedavil: Gaunan rájes riikkaráji mielde Holdernii. Laadth–gieles ¶ lea ¶ guohtunguovlu Skæhkere ¶ boazoorohaga ¶ váste. Bivdinriekti guovllus gullá aŋkke duššefal Kall čerrui. Áiddit : Áidi galgá leat Långnäset rájes Jävsjönis Torrön rádjái. § 42 Enan Jämtlándda leanas Enan guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 4): Davil: Riikkaráji rájes ¶ E14 ¶ mielde ¶ Rundhögen luoddaerrui. Nuortan ja lulil: Dán luoddaearus geaidnoráigge Rundhögenii, viidásit njuolga linjjás Sevedholm rádjái ja das njuolga linjjás badjel Blåhammarkläppen riikkarádjái Svaletjahke (SWER EF99TM 356084 6997276) bokte. Oarjin: Riikkaráji mielde Svaletjahke rájes E14 rádjái. Enan ¶ lea ¶ guohtunguovlu ¶ Essand boazoorohaga váste. Dat oassi guovllus mii ¶ lea ¶ boazoguohtuneatnamiid (renbetesfjäll) ¶ siskkobealde ¶ sáhttá geavahuvvot birra jagi. Eará oasit Enan guovllus ¶ sáhttet ¶ geavahuvvot golggotmánu 1.b. – cuoŋománu 30.b.. Áiddit : Áidi galgá leat Rundhögenis guohtunguovllu ráji mielde riikkarádjái Svaletjahkes. § 43 Bealjehkh Lulli-Trøndelága fylkkas Bealjehkh guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus 4): Davil: Riikkarájis Svaletjahkes (33 V 356084 6997276) njuolga linjjás Gorfuglhåmmåren (aláš 839) rádjái, das njuolga linjjás Nesjøenii Esna (33 V 349336 6993114) bokte. ¶ Oarjin: Esna rájes Nesjøen mielde Storbekken (33 V 352037 6986732) njálbmái. Lulil: Dán njálmmis njuolga linjjás Neklumpenii (aláš 1014), das njuolga linjjás dan báikái gokko Ekornåa boahtá riikkarádjái. Nuortan: Riikkaráji mielde Ekornåa rájes Svaletjahke rádjái. Bealjehkh ¶ lea ¶ guohtunguovlu Handölsdalen čearu váste. Áiddit : Áiddit galget leat: 1. ¶ Riikkarájis ¶ Svaletjahkes guohtunguovllu ráji mielde Esna rádjái Nesjøen bokte. 2. Storbekken njálmmi rájes Nesjøenis guohtunguovllu ráji mielde dan báikái gokko Ekornåa boahtá riikkarádjái. § 44 Grövelsjön Dalarna leanas Grövelsjön guovllus leat čuovvovaš rájit (Kártamielddus ¶ 4): ¶ Riikkarájis Grövelsjön bokte, dán jávrri mielde Grövlan njálbmái, dás njuolga linjjás Rr 140A rádjái, viidásit riikkaráji mielde Grövelsjön rádjái. Grövelsjön lea guohtunguovlu Elgå boazoorohaga váste. Dat oasit guovllus mat leat birrajagi guohtuma siskkobealde sáhttet geavahuvvot golggotmánu 1.b. – cuoŋománu 30.b.. Áiddit : Áidi galgá leat Grövlan njálmmi rájes Grövelsjönis guohtunguovllu ráji mielde gitta Rr 140A rádjái. Sierra njuolggadusat áiddiid birra § 45 Sierra ¶ riikkarádjeáiddit ¶ DavviTrøndelága, ¶ Lulli-Trøndelága ¶ ja Hedmárkku fylkkain ja Jämtlándda ja Dalarna leanain ¶ Áiddit galget leat riikkaráji nalde: 1. Gaskal Loarte boazoorohaga ja Jovnevaerie čearu Stor-Kingen jávrri rájes Björkvattnet rádjái (se § 46). 2. Gaskal Loarte boazoorohaga ja Njaarke čearu Björkvattnet rájes Jävsjön rádjái. 3. Gaskal Skæhkere boazoorohaga ja Kall čearu ja maiddái gaskal GaaskenLaante boazoorohaga ja Kall čearu Torrön jávrri rájes Breivatnet rádjái. 4. Gaskal Gaasken-Laante boazoorohaga ja Kall čearu Skalsvattnet rájes Teveldal stašuvnna rádjái (geahča § 46). 5. Gaskal Essand boazoorohaga ja Handölsdalen ja Mittådalen čearuid Ekornåa rájes Rr 153 rádjái (geahča § 46). 6. Gaskal Riast-Hylling boazoorohaga ja Mittådalen čearu ja maiddái gaskal Riast-Hylling boazoorohaga ja Ruvhten siijte čearu Hyddsjön rájes Rr 146 Aa rádjái. 7. Gaskal Femund boazoorohaga ja Ruvhten siijte čearu Rr 146 Aa rájes Rogshåen rádjái Røa eanus. 8. Gaskal Elgå boazoorohaga ja Idre Nya čearu Rogshåen rájes Røa eanus Grövelsjön rádjái. 9. Elgå boazoorohaga bokte Rr 140 A rájes dan báikái gokko geaidnu 218 rasttilda riikkaráji. § 46 Daid áiddiid dáfus mat namuhuvvojit §§ 14, 39 ja § 45 1, 4 ja 5 mat leat ceggejuvvon eará geatnegasvuođaid geažil go dat maid dán guovtti riikka soahpamuš mielddisbuktá, ii rievdda gustojeaddji ovddasvástádusdilálašvuođaid. § 47 Ovddasvástádusa juohkin dán guovtti riikka gaskka cegget ja máŧasdoallat áiddiid ¶ mat ¶ namuhuvvojit ¶ dán šiehtadusas, ¶ čilgejuvvo ¶ šiehtadusa mildosis (Sierra mielddus). ¶ Áiddit mat leat ceggejuvvon dán guovtti riikka ovddeš soahpamušaid vuođul, ja mat eai leat mielde dán šiehtadusas galget gaikojuvvot. Seamma gusto daidda rusttegiidda main ii leat šat doaibma rádjerasttildeaddji boazodoalu oktavuođas. Ovddasvástádus gaikut lea dan ¶ riikkas ¶ mas ¶ lea ¶ leamaš ovddasvástádus daid cegget. Loahppamearrádusat § 48 Jus ¶ goappáge ¶ riikka ¶ našuvnnalaš eiseváldi, ¶ ovdalgo ¶ konvenšuvdna rádjerasttildeaddji boazodoalu hárrái lea boahtán fápmui, lea addán lobi doibmii mii ¶ mearkkašahtti ¶ láhkái ¶ dagaha váttisvuođaid doaimmahit boazodoalu guohtunguovllus dán šiehtadusa olis, de galgá ¶ dat ¶ riika ¶ sihkkarastit boazoguohtundárbbu ¶ nuppi ¶ riikka guoskevaš boazoorohaga dahje čearu várás. § 49 Dat guokte riikka galget ovdalgo rádjerasttildeaddji ¶ boazodoalu konvenšuvdna lea boahtán fápmui, dahkat sierra soahpamuša áiddiid ja rusttegiid ceggema ja gaikuma áigeplána hárrái. ¶ Mielddus 2 ¶ Njuolggadusat – Norgga-ruoŧa guohtunlávdegoddi ja Norgga-ruoŧa dárkkistangoddi ¶ Álgomearrádusat ¶ § 1 Dát njuolggadusat sisttisdollet Norgga-ruoŧa guohtunlávdegotti (Guohtunlávdegotti) mearrádusaid ja Norgga-ruoŧa dárkkistangotti (Dárkkistangotti) mearrádusaid konvenšuvnna 23. artihkkala mielde Norgga ja Ruoŧa gaskka rádjerasttildeaddji boazodoalu hárrái. ¶ § 2 Guohtunlávdegottis ja Dárkkistangottis galgá leat goabbat čállingoddi. Čállingottit galget leat goabbat sajis muhtin fylkkas dahje leanas gos konvenšuvdna gusto. Guđe báikkis lávdegottit galget leat mearridit ráđđehusat ovttasráđiid maŋŋil go leat ráđđádallan sámedikkiiguin Norggas ja Ruoŧas. Ráđđehusat sáhttet ovttasráđiid mearridit ahte náššuvnnalaš eiseváldi galgá čállingoddebargguid doaimmahit. ¶ § 3 Lávdegottiid jođiheddjiin lea geatnegasvuohta jođihit ja bearráigeahččat áššeráhkkaneami. Jođiheaddji galgá fuolahit nu ahte áššit gieđahallojuvvojit farggamusat. Lávdegottiid lahtut galget jođiheaddji čoahkkingohččuma mielde oassálastit lávdegoddečoahkkimiin ja dárbbu mielde veahkehit áššiid ráhkkaneamis. ¶ § 4 Lávdegoddelahtuid ja várrelahtuid doaibmabuhtasa mearridit ráđđehusat ovttasráđiid. ¶ Áššegieđahallama oktasaš mearrádusat § 5 Čálalaš gulahallamat lávdegottiiguin sáhttet dahkkojuvvot juogo dárogillii, ruoŧagillii dahje sámegillii. Njálmmálaš šiehtadallamis sáhttá gevahit buot dáid gielaid. Jus jorgaleapmi dahje dulkon lea dárbbašlaš, fuolahit lávdegottit dán. Lávdegottiid beavdegirjjit ja mearrádusat galget čállojuvvot dárogillii dahje ruoŧagillii ja dárbbu mielde maiddái sámegillii. ¶ § 6 Áššegieđahallan lea njálmmálaš, čálalaš dahje dahkkojuvvo earáládje, dan mielde movt lávdegottit mearridit. Go ášši lea mearriduvvon galgá čálalaš mearrádus dieđihuvvot farggamusat. Mearrádusat leat almmolaččat. ¶ § 7 Son gii oassálastá áššegieđahallamis muhtin áššis lea bealálaš jus: a) son ieš lea osolaš áššái b) son lea náitalan dahje ovttasorru soapmásiin gii lea osolaš áššis dahje lea sogalaš dahje náittusdili bokte sogalaš bajásmanni- ja vulosmanni linjjás, dahje doarrásmanni linjjás gitta vilbeliid/oambeliid rádjái dahje sullasaš lagašvuohta c) sus lea virgeoktavuohta dahje lea juogalágan alebuš-/vuolebušvuođa oktavuohta áššeosolaččain d) leat sierra dilálašvuođat mat mielddisbuktet ahte luohttámuš iešheanalašvuhtii ja bealátkeahtesvuhtii hedjona. ¶ § 8 Ovddasteaddji sáhttá ovddastit áššeosolačča. Ovddasteaddji galgá hálddašit ruoŧagiela, dárogiela dahje sámegiela. Áššeosolaš galgá ovddasteaddjái addit fápmudusa juogo njálmmálaččat lávdegottis dahje čálalaččat. Jus ovddasteaddji lea heivetmeahttun, sáhttá ¶ lávdegoddi hilgut ovddasteaddji. § 9 Čállagat ja eará áššebáhpirat galget sáddejuvvot áššeosolaččaide ja eiseválddiide maidda ášši guoská. Dárbbu mielde sáhttá áššeosolaččaide addit dieđu náššuvnnalaš dieđihaneiseválddi bokte. Earenoamáš dilálašvuođain sáhttá dieđáhusa almmuhit unnimustá ovtta aviissas man olbmot dábálaččat lohket dán guovllus. ¶ Norgga-ruoŧa guohtunlávdegotti áššegieđahallan ¶ § 10 Ohcamuš mii ovddiduvvo Guohtunlávdegoddái galgá sisttisdoallat čuvgehusaid mat dárbbašuvvojit ášši gieđahallamii. Buot vuosteosolaččat geat leat dihtosis, galget oažžut dieđu lávdegottis oktan ávžžuhusain vástidit dihto áigemearrái. Jus ohcamuš lea váilevaš, galgá Guohtunlávdegoddi addit gullevažžii áigemeari njulget váilevašvuođa. Jus váilevašvuohta ii njulgejuvvo mearriduvvon áigái, de sáhttá ohcamuš hilgojuvvot. ¶ § 11 Jus Guohtunlávdegoddi gávnnaha ahte ohcamuš ii gullo lávdegotti barggu ovddasvástádusa siskkobeallái, de galgá hilgut ohcamuša. Seammaládje gusto maiddái jus ohcamuš lea ovddiduvvon soapmásis geas ii leat doarvái gullevašvuohta gažaldahkii. ¶ § 12 Jus Guohtunlávdegoddi gávnnaha ahte lávdegotti mearrádus lea čielgasit boastut ođđa dilálašvuođaid dihte dahje eará ákkaid dihte, de galgá lávdegoddi rievdadit mearrádusa jus dan sáhttá dahkat fargga ja álkit iige leat vahágin guhtiige geaid váste mearrádus leai dahkkojuvvon dahje muđui nai guoská. Váidalus gahččá eret jus lávdegoddi rievdada ¶ mearrádusa nu movt váidi bivdá. Norgga-ruoŧa dárkkistangotti áššegieđahallan ¶ § 13 Dárkkistangotti lahttu galgá leat dahkan duopmárváli dahje duopmárdáhkádusa ruovtturiikkas. ¶ § 14 Váidalus Dárkkistangoddái berre sisttisdoallat a) guhte mearrádus váidaluvvo b) dilálašvuođaid maid atná alccesis doarjjan c) duođaštusaid ja d) čuoččuhusaid mat galget gustot Jus váidalus lea váilevaš galgá Dárkkistangoddi addit váidái áigemeari njulget váilevašvuođa. Jus váilevašvuohta ii njulgejuvvo mearri áigái, sáhttá váidalus hilgojuvvot. ¶ § 15 Dárkkistangoddi galgá hilgut váidalusa jus lea ovddiduvvon soapmásis geas ii leat doarvái gullevašvuohta áššái. ¶ § 16 Váidalus galgá sáddejuvvot ášši vuosteosolažžii cealkámuša dihte. Cealkámuš berre sisttisdoallat daid čuvgehusaid mat namuhuvvojit 14. §:s vuosttaš oasis b-d. ¶ § 17 Čoahkkingohččuma mielde galgá áššeosolaš oassálastit persovnnalaččat. ¶ Áššeosolaččat gohččot ieža vihtaniiddiset ja áššedovdiideaset ja mákset goluid mat čuvvot gohččuma. ¶ Dárkkistangoddi sáhttá ieš gohččut vihtaniid dahje áššedovdiid ja máksit goluid mat čuvvot gohččuma. Geavatlaš ákkaid dihte sáhttá telefovdna, videokonferánsa dahje eará veahkkeneavvu geavahuvvot. Njálmmálaš šiehtadallan leat ¶ almmolaš, jus sierra ákkat eai leat hehttehussan dasa. Vihttan gii oassálastá njálmmálaš šiehtadallamis galgá ávžžuhuvvot muitalit duođa ja dahkat duohtavuođadáhkádusa. § 18 Jus áššeosolaš dohkálaš ákka haga ii boađe njálmmálaš šiehtadallamii dahje ii atte dieđu mearriduvvon áigái, de sáhttá Dárkkistangoddi goitge vuodjit ášši. ¶ § 19 Dárkkistangoddi sáhttá ođđasit gieđahallat ášši mii lea loahpalaččat mearriduvvon jus a) mearrádus lea dieđihuvvon vaikko áššeosolaš ii leat beassan cealkit áššis dahje searvat njálmmálaš šiehtadallamii ja áššeosolaš sáhttá duođaštit alddis leat leamaš dohkálaš ákka jávkamii ja mearrádus lea mannan áššeosolačča vuostá b) ođđa dilálašvuođat ovdanbohtet mat čielgasit čájehit ahte mearrádus lea boastut dahje c) leat áššegieđahallanmeaddimat mat leat mearrideaddji láhkái mearkkašan loahppabohtosii. ¶ Diehtu ¶ BOAZODOALLOLÁGA BIRRA ¶ geassemánu 15.b. 2007 ¶ Govven ovdasiiddu ja dán siiddu: Per Torbjørn Jystad ¶ Almmuheaddjit: Eanandoallo- ja Borramušdepartementa, Poastaboksa 8007 Dep., 0030 Oslo Kanturčujuhus: Akersgata 59, Oslo. www.regjeringen.no Boazodoallohálddahus, Poastaboksa 1104, 9504 Áltá. Kanturčujuhus: Markveien 14, Áltá. www.reindrift.no ¶ Almmuhuvvon: Juovlamánu 2007 Preantalohku: 3000 ¶ Mis lea dál ođđa boazo doallo láhka. Lága formálalaš namma lea Láhka geassemánu 15. b. 2007 nr. 40 boazodoalu birra (boazo doalloláhka). Ođđa láhka dohkkehuvvui Stuoradikkis geassemánus 2007, ja bođii fápmui suoidnemánu 1. b. 2007:s. Go ođđa boazo doalloláhka dál lea fápmui boahtán, de lea boares boazodoalloláhka 1978 rájes (Láhka geassemánu 9. b. 1978 nr. 49 boazodoalu birra) heaittihuvvon. ¶ Dán gihppagis leat dieđut lága dea ŧa lea mos rievdadusaid birra mat váikkuhit re sur sa háld da šeami ja boazoeaiggádiid vuoi gatvuo đaid ja geatnegasvuođaid. Gihpa sáhttá maiddái leat ávkin earáide geat dáhttot dieđuid ođđa boazo doallo lága birra. Rievdadusat čilge juv vo jit seamma ortnega mielde go lágas nai. Dás čilget erenoamážit siidda rolla, rievdadusaid orohatstivremis ja doaibmanjuolggadusaid ráhkadeami. ¶ Ođđa lága vuođđun leat Boazodoalloláhkalávdegotti čielggadeami evttohusat 2001 rájes (NAČ 2001:35 Boazodoallolága rievdadusevttohusat). Lávdegoddi nammaduvvui earet eará NBR’ ja Sámedikki evttohasaid vuođul. Boazoeaiggádat ledje eanetlogus lávdegottis mas ledje oktiibuot 11 lahtu (10 lahtu barggu loahpahettiin). Dan áiggis go departemeanta lea bargan ođđa lágain, de leat leamaš ráđđá dallamat NBR: in ja Sámedikkiin. Ođđa lága ráhkadettiin leat dásse árvo gažaldagat leamaš guovddážis. Dasa leat Norgga geatnegasvuođat ON’ nis son kon ven šuvn na olis lea maš ¶ Mihttomearrin lea leamaš ahte eanas mearrádusat mat gusket boazodollui galget gávdnot lágas vai eai dárb ba šuv vo nu olu liige láhkaásahusat. Dalle šaddá geavaheddjiide álkit meannudit dušše lága ektui, eai ge sihke lága ja láhkaásahusaid ektui. Danne leat earet eará mearrádusat merkema birra, mat ovdal ledje sierra láhkaásahusas, dál váldon mielde láhkii. Leat nappo meark ka šaht ti unnit láhkaásahusat maid boazoeaiggádat dál fertejit vuhtiiváldit. ¶ Lea deaŧalaš muitit ahte olu 1978-lága mearrádusain eai leat rievdan ođđa lágas. Dat guoská ovdamearkka dihte 3., 8., 9. ja 10 kapihttala mearrádusaide. Ođđa sámi vuoi gat vuo đa láv degod di mii ovddidii iežas čielg gadeami juovlamánu 2007:s lea earet eará evttohan rievdadusaid boazo doal u vuoi gat vuo đaid mear rá dusaid hárrái. Sámi vuoigat vuođalávdegotti evttohusat sáht tet addit vuođu ođđa rievdadusaide boazodoallolágas. ¶ Boazoeaiggádiidda lea dárbbašlaš oahpásmuvvat lága mearrádusaide. Láhkateaksta lea mielddusin dán gihppagis ja dat mii dán diehtogihppagis čilge juvvo, ferte čadno juvvot láhkatekstii. Gihppagis eai lea vástádusat buot gažalda gaide, ja leat láhkateavsttat ja lága ovdabarggut mat leat dea ŧalep mo sat go iešguđet áššit galget dárkileappot čielggaduvvot. ¶ Boazodoallopolitihka bajemus ulbmilin lea lágidit dili boazo dollui mii lea ekologalaččat, ekonomalaččat ja kultuvrralaččat guod devaš. Boazodoalloealáhussii lea dárb baš laš ahte dat ipmirduvvo ja háldda šuvvo ealáhussan mas lea eko no ma laš árvoháhkan ja beaktilis buvttadeapmi. Jus dat galgá leat vejo laš, de fertejit ealáhusdoallit beassat háhkat doh ká laš áigái boađu ealáhusain. Ealáhusa háldda šeamis lea maiddái deaŧalaš deattuhit boazodoalu kultuvrra ja árbevieruid. ¶ Boazodoalloláhka lea, oktan boazodoallo šiehta dusain, deaŧaleamos reaidu dáid ulbmiliid olaheamis. Nu čilge juvvo maiddái lága ulbmilmearrádusas: ¶ Sámi boazodoalloguovllus galgá láhka lágidit dili boazovuođđun. ¶ Láhka galgá leat mielde sihkvuođa laččain ja eiseválddiin. ¶ Olggobealde sámi boazo doallomielde. ¶ Sihke sámi boazodoalloguovllusa bohccuide. ¶ Ođđa lágas lea boazodoalu rolla guovddá žis. Iešguđet mearrádusaid bokte ovddiduvvo ahte ealáhus galgá ieš leat mielde váikkuheame ja váldime ovddasvástádusa boazodoalu guodde vašvuhtii. ¶ deatalaš reaidun ¶ Odda lágas lea boazodoalu rolla guovddážis. Iešgudet mearrádusaid bokte ovddiduvvo ahte ealáhus galgá ieš leat mielde váikkuheame ja váldime ovddasvástádusa boazodoalu guoddevašvuhtii. ¶ Láhka lágida dili ealáhusa siskkáldas iešstivrejupmái. Siida lea ožžon guovddáš saji, ja lea deaŧalaš oassi siskkáldas organiserema mearrádusain. Lullisámi guovlluin lea sáhka sitjes. Doaba siidaoassi boahtá dálá doallodoahpaga sadjái. Dál rahpasa maiddái vejolaš vuohta ásahit buohtalas álggahanoasi vai buolvvaid gaskka sirdimat šaddet njuovžilat. ¶ Láhka deattuha sihkkarastit ovttaskas boazodoalli riekte sihkarvuođa. ¶ Boazodoalloorohagaid ortnet joatkašuvvá, muhto orohatstivra doaibmá dál čielga sit priváhtarievttálaš orgánan. Dat mearkkaša ahte orohatstivrras eai leat šat almmolašrievttálaš doaimmat. Boazodoalloorohaga váldodoaibman šaddá organiseret boazodoalu orohaga siskkobealde, ja siida ja siidaoassi fas doaimmahit praktih kalaš boazobargguid. ¶ Okta orohatstivrra deaŧaleamos doaimmain šaddá doaibmanjuolggadusaid ráhkadeapmi. Doaibma njuolggadusat leat dárkilet mearrádusat orohaga resurssaid háld da šea mis. Galget ain ráhkaduvvot orohatplánat, muhto dain galget dál dušše leat dieđut orohaga boazodoalu birra mat leat dárb baš laččat alm mo laš plánemis vai boazodoalu beroštumit vuhtiiváldojuvvojit nu bures go vejolaš. ¶ Vuordámuššan lea ahte boazodoallit lága bokte ieža ohcet ja gávnnahit jierpmálaš ja guhkilmas čovdosiid. Muhto soames háviid sáhttá dárbbašuvvot veahkki čoavdit riidduid almmá lágastemiid haga. Danne lea vejolaš vuohta geavahit soaba hanort nega mii lea riektevuogádaga olggobealde. ¶ Vaikko šaddá ge siskkáldas ieš stiv re jupmi, de dárbbašuvvo eiseválddiid čuovvoleapmi dihto dilálaš vuođain. Resursavuođu ja eará servodatberoštumiid vuhtiiváldima hárrái sáhttá leat dárbu eiseválddiid doaibmabijuide. Nu sáhttá maiddái leat jus boazo doalu siskkáldas ovttasdoaibman ii doaimma, ja go čuož žilit čuolmmat maid ii nagot čoav dit eiseválddiid veahki haga. Leat ráhkaduvvon ođđa ráŋggáštusmearrádusat mat sáhttet čađahuvvot jus ovda mearkka dihte lobihis doaibma ii heaittihuvvo. ¶ Almmolaš organiserema hárrái (boazodoallostivrra, guovllustivrraid ja boazodoallohálddahusa), eai leat dahkkon rievdadusat. ¶ Láhka lea redakšuvnnalaččat dárkkistuvvon ja čorgejuvvon. ¶ odda lágas ¶ Kapihtal 1 Álggaheaddji mearrá dusat. ¶ Dán kapihtalis eai leat ođđa mearrádusat main lea njuolgga mearkkašupmi boazodolliide. Ulbmilparagráfas leat muhtun rievdadusat. Ee. celkojuvvo dál ahte láhka galgá leat mielde sihkkarastime boazodoalloareálaid sámi boazodoalloguovllus boazodoalu deaŧaleamos resursavuođđun. Ulbmilmearrádus addá mávssolaš čujuhusaid go galgá áddet ja geavahit lága eará mearrádusaid. ¶ Kapihtal 2 Boazodoallu sámi boazodoalloguovllus ¶ Kapihttalis leat olu ođđa mearrádusat das ahte gii oažžu eaiggá duš šat bohccuid sámi boazodoalloguovllus, ođđa siidaosiid ásaheami hárrái, siidaosiid sirdima hárrái ja maiddái náittosguimmežiid ja ovttasássiid hárrái. ¶ Siidaoassi doalu sadjái ¶ Buohkat geat orohatstivrras ledje čálihuvvon doalu jođiheaddjin suoidnemánu 1.b. 2007:s, čálihuvvojedje dan rájes siidaoasi jođiheaddjin. ¶ Vuoigatvuohta eaiggáduššat bohccui sámi boazodoalloguovllus ¶ Jus galgá beassat eaiggáduššat bohccuid sámi boazodoalloguovllus, de ferte leat vuoigatvuohta atnit mearkka. Go ohcá mearkka de ferte váhnemiin dahje ádjáin ja áhkuin leamaš boazodoallu váldoealáhussan. Ohcci bohccot fertejit maiddái leat siidaoassái dahje buohtalas álggahanoassái gullevaččat. Mearkkaeaiggát ii dárbbaš leat fuolki dan siidaoasi jođiheaddjái gos bohccot leat. ¶ Ođas lea ahte vuoigatvuohta eaiggáduššat bohccuid sámi boazodoalloguovllus dál guoská juohkelágán boazoeaiggádušša nvugiide. Ovdamearkka dihte ii leat iešalddis lohpi doaimmahit boazodoalu áidojuvvon báikki dahje gárddi siskkobealde, dahje ellidpárkkas čájáhussan. Nu lea váldonjuolggadus muhto Boazodoallostivra oažžu vejolašvuođa addit sierralobi earáide eaiggáduššat bohccuid sámi boazodoalloguovllus vaikko eai deavdde boazoeaiggáduššangáibádusaid. Dat mearkkaša ahte láhka lágida dili ee. sidjiide geain eai leat sámi máttut, muhto geat dál doaimmahit boazodoalu Finnmárkku nuorttamus guovlluin, ain joatkit boazodoaluin boazodoallolága mearrádusaid mielde. ¶ Siidaoassi ¶ boahtá dál doalu sadjái. Siidaoassi lea joavku, dábálaččat bearaš dahje ovttaskas olmmoš gii lea lahttun siiddas ja gii doaimmaha boazodoalu maid okta olmmoš dahje náit tosguim me ža gat dahje ovttasássit jođihit. Gáibiduvvo ahte siidaoasi jođiheaddji ássá Norggas. ¶ Siidaoasi jođiheaddji stivrenvuoigatvuohta ¶ lea dárkilit čilgejuvvon ođđa lága § 10:s. Lea siidaoasi ovddasvástideaddji jođiheaddji gii mearrida gii oažžu eaiggáduššat bohccuid siidaoasi vuolde ja man olu. ¶ válddahallan ¶ siidaoasi ovddas. ¶ Boazoeaiggát sáhttá leat dušše ovtta siidaoasi ovddasvástideaddji jođiheaddjin, ii ge sáhte eaiggáduššat bohccuid eambbo go ovtta siidaoasis. Dan mearrádusas spiehkastuvvo agivuloš máná dáfus gean váhnemat eaba eale ovttas. Mánás lea dalle lohpi eaiggáduššat bohccuid sihke eatni ja áhči beale siidaosiin iežas mearkkas. ¶ Siidaoasi ásaheapmi. ¶ § 11:s mearriduvvo ahte siidda siidaosiid jođiheaddjit sáhttet mearridit ásahit ođđa siidaoasi siiddas jus leat ovttamielalaččat. Árvvoštaladettiin ásahit ođđa siidaoasi, galgá vuhtiiváldit dan ahte ásaheapmi ii dagat siidda ekologalaš, ekonomalaš ja kultuvrralaš guoddevašvuođa ovdii. Mearrádusas celko maiddái ahte mearridettiin gii ođđa siidaoasi galgá beassat ásahit, galget ee. siidda eallindilálašvuođat ja bargofámut vuhtiiváldojuvvot. Dat mearkkaša ovdamearkka dihte ahte son guhte aktiivadit searvá bargguide galgá válljejuvvot ovdalii ohcci guhte ii leat searvan bargguide. Siida sáhttá maiddái árvvoštallat eará áššiid maid dáhttu deattuhit. Ođđa siidaoasi ásaheapmi galgá dieđihuvvot guovllustivrii dohkkeheapmái. Dieđáhusas guovllustivrii čilgejuvvo mii lea deattuhuvvon mearridettiin ásaheami. ¶ Guovllustivra galgá dárkkistit leat go § 11’ formálalaš eavttut devdojuvvon siidaoasi ásahettiin, ee. dan lea go leamaš ovttamielalašvuohta. Dasa lassin galgá guovllustivra árvvoštallat rihkku go ásaheapmi guoddevaš boazodoalu ulbmila. Guovllustivra sáhttá biehttalit ásaheami vuollel 250. ¶ Ođđa siidaoasi ásahettiin galgá boazolohku doalahuvvot siidda mearriduvvon alimus boazologu siskkobealde. Dat sáhttá dagahit ahte earát siiddas fertejit unnidit iežaset boazologu jus mearriduvvon boazologu vuođul eai čága eanet bohccot siidii. ¶ Jus siiddas ii leat mearriduvvon alimus boazolohku dohkkehuvvon doaibmanjuolggadusaid bokte, de ferte siida vuordit ásaheamis ođđa siidaosiid dasságo leat ráhkaduvvon dohkkehuvvon doaibmanjuolggadusat. ¶ Buohtalas álggahanoassi ¶ Siidaoasi jođiheaddji sáhttá ásahit buohtalas álggahanoasi mii lea čadnon siidaoassái vai siidaoasi sirdin buolvvaid gaskka šaddá ulbmillaččat. § 12 mielde eaktuda buohtalas álggahanoasi ásaheapmi ahte mearriduvvo alimus boazolohku maid siidaoassi ja buohtalas álggahanoassi oktiibuot doalaheaba. Dan boazologu mearrida siida ieš. Ii sáhte ásahuvvot eambbo go okta buohtalas álggahanoassi guđenai siidaoassái. Lea dábálaččat siidaoasi jođiheaddji guhte mearrida gii buohtalas álggahanoasi galgá beassat ásahit. Gáibádussan ođđa jođiheaddjái lea ahte sus lea vuoigatvuohta atnit mearkka, ahte lea nuorat buolvva olmmoš, ja ahte lea searvan buot boazobargguide jođiheaddji fárus unnimusat golbma jagi. Buohtalas álggahanoassi sáhttá dušše doalahuvvot čieža jagi rádjái, ja de eaktuduvvo ahte dahkkojuvvo soahpamuš siidaoasi sirdima várás. ¶ headdji dieđihit guovllustivrii ahte ásaheapmi lea dahkkojuvvon. Earret dieđuid buohtalas álggahanoasi doalli birra, de galgá maiddái čilgejuvvot leat go namuhuvvon eavttut devdojuvvon. Maiddái siidaoasi jođiheaddji ja álggahanoasi jođiheaddji soahpamuš galgá čuovvut dieđuid. Guovllustivra galgá dárkkistit ahte ásaheami formálalaš eavttut devdojuvvojit. ¶ Ovdalgo buohtalas álggahanoasit sáhttet ásahuvvot, de galget dohkkehuvvon doaibmanjuolggadusat masa siida gullá leat sajis. ¶ Náittosguimmežagat ja ovttasássit dássiduvvojit ¶ mii lea rievdan 1978-lága rájes. Muhto § 13 mearrida ahte dat gusto dalle go ovttasássiguoktás leat leamaš dahje leat oktasaš mánát, jus leaba leamaš náitalan dahje jus leaba ovttas eallán guokte jagi náittosdili sullasaš oktavuođas. ¶ Náittosguimmežagain/ovttosdilis/ovttasássandilis. ¶ Jus dat guokte siidaoasi leat seamma siiddas, de sáhttiba doalahit goabbat siidaoasi maiddái náittosdilis/ovttasássandilis. Muhto jus áigu sirdit siidaoasi eará siidii, de ferte čuovvut § 11 mearrádusaid siidaoasi ásaheami hárrái. Dat mearkkaša ahte ii leat vejolaš sirdit eará siidii ovdalgo ođđa siidda siidaosiid jođiheaddjit ovttamielalaččat addet lobi nu dahkat. ¶ Siidaoasi jođihanovddasvástádusa ¶ sirdin § 15’ mearrádus mearkkaša ahte siidaoasi eará olbmui gii deavdá eavttuid bohccuid eaiggáduššama birra siidaoasis. Dattege ii sáhte nu dahkat jus lea ásahuvvon buohtalas álggahanoassi. Ođđa jođiheaddji galgá leat válddálaš ja galgá leat searvan buot boazodoalu bargguide jođiheaddji fárus unnimusat golbma jagi. Muhtun erenoamáš oktavuođain sáhttá dán gáibádusas spiehkastit. ¶ Jus siidaoasi jođiheaddji jápmá, ii ge leat ásahuvvon buohtalas álggahanoassi, de lea mánás, áhkkubis/áddjubis dahje eará olbmos geas lea vuoigatvuohta eaiggáduššat bohccuid, vuoigatvuohta badjelasás váldit siidaoasi. Dat dattege ii gusto jus leaska dahje báhcán ovttasássi geavaha iežas vuoigatvuođa badjelasás váldit siidaoasi. ¶ Siidaoasi sirdin galgá dieđihuvvot guovllustivrii mii galgá dárkkistit ahte sirdima formálalaš eavttut devdojuvvojit. Ovdamearkan formálalaš eavttuide sáhttá leat ahte son guhte oažžu ovddasvástádusa lea válddálaš ja mearkavuoigatvuođalaš, dahje ahte leaska dahje báhcán ovttasássi addá mieđáhusa jus eará olmmoš galgá váldit badjelasás siidaoasi ovddasvástádusa. Guovllustivra lea maiddái ožžon vejolašvuođa dohkkehit ahte siidaoassi vurkejuvvo dasságo son guhte galgá váldit badjelasás siidaoasi lea válddálaš. Dat njuolggadus galgá čavgadit geavahuvvot. ¶ Siidaoasi heaittiheapmi. ¶ 1978-lága ektui lea dál rievdaduvvon nu ahte leat mearrádusat siidaoasi heaittiheami hárrái, ja das mii de galgá dáhpáhuvvat ¶ lea ožžon ovddasvástádusa heaittiheami hárrái. Siidda stivra dahje gulahallanolmmoš lea geatnegahtton bearráigeahččat ahte siidaoassi duođai heaittihuvvo jus siidaoasi jođiheaddji mearrida heaitit boazodoaluin dahje jus son jápmá ja ovddasvástádus ii sirdojuvvo earáide namuhuvvon njuolggadusaid mielde. Siidastivrras dahje gulahallanolbmos lea maiddái ovddasvástádus dieđihit heaittiheami guovllustivrii. Heaittiheami golut gokčojuvvojit bohccuid vuovdima bokte. Jus buohtalas álggahanoasi jođiheaddji mearrida heaittihit boazodoalus dahje jápmá, de eai gusto siidaoasi heaittihannjuolggadusat. Dat oassi biddjo dalle dan siidaoassái mas álggahanoassi vuođđuduvvui. ¶ Jus siidaoasi dahje buohtalas álggahanoasi boazolohku lea leamaš vuollel 50 bohcco vihtta jagi, de galgá dat heaittihuvvot siidaoassin. Dakkár heaittiheami galgá guovllustivra mearridit. Go boazolohku lea njealját jagi vuollel 50, de galgá guovllustivra dieđihit siidaoasi jođiheaddjái ahte siidaoassi heaittihuvvo. Dieđiheapmi ferte dahkkot unnimusat guhtta mánu ovdal nuppe jagi boazodoallodieđáhusa sáddema áigemeari. Go heaittiheapmi lea dohkálaččat mearriduvvon, de oažžu siida dieđáhusa dan birra guovllustivrras. Dalle lea siiddas ovddasvástádus bearráigeahččat ahte siidaoassi duođai heaittihuvvo ja dieđihuvvo guovllustivrii. Goluid gokčama dáfus gustojit seamma njuolggadusat go dat mii namuhuvvui ovdalis. ¶ Dás eai leat duohta rievdadusat main lea mearkkašupmi boazodollui ja boazodolliide. ¶ Kapihtal 4 Dábálaš mearrádusat boazodoalu birra ¶ Dát kapihtal lea ođas 1978-lága ektui. Dás láhkanannejuvvojit buori boazodoallovieruid njuolggadusat. Muhto kapihttala čuoggáin eai leat ođđa njuolggadusat boazodoalu jođiheami birra, ovdamearkka dihte geahččogeatnegasvuođa, geahčadanvuoigatvuođa dahje eará siiddaid bohccuid hálddašeami birra ¶ Kapihtal 5 Bohccuid merken ja mearkkaid sisačáliheapmi ¶ Bohccuid merkema ja mearkkaid sisačáliheami mearrádusat 12.6.84 láhkaásahusa bokte, leat váldojuvvon fárrui dán kapihttalii soames rievdadusaiguin. Lea veahá rievdaduvvon muhto rievdadusain ii leat vuoigatvuođalaš mearkkašupmi. Boazodoallostivra nammada sierra váiddaásahusa mearkaáššiid várás. ¶ Kapihtal 6 Boazodoalu organiseren – orohat ja siida ¶ Orohagat ¶ § 42 nanne ahte boazodoalloorohagaid juohkima ortnet bisuhuvvo. Ođđa lága orohatnjuolggadusat lea čiekŋudahttin 1978-lága njuolggadusain, ja dat aiddostahttet dálá rievtti. Orohatjuohkimis galgá váldit vuođu vieruiduvvan geavaheamis ja seammás galgá deattuhit ahte orohagaid rájit šaddet lunddolaččat ja ulbmillaččat boazodoalu doaimmahea ¶ bokte, massit boares áiggi rájes vuoigatvuođaid jus vel maŋŋel čájehuvvo ge ahte rájit eai deavdde dakkár vuoigatvuođaid. ¶ Mearrádusas boahtá muđui ovdan ahte orohatjuohkin ii hehtte ovttasbarggu orohatrájiid rastá go dat fal ii dagat eará boazodolliid vuoigatvuođaid ovdii. ¶ Dát njuolggadusat gustojit beroškeahttá das ahte leat go orohagas buot áigodatguohtumat vai leat go áigodatguohtumat máŋgga orohagas. ¶ Orohatstivra ¶ § 43:s leat rievdadusat 1978-lága ektui das movt orohatstivra galgá válljejuvvot ja geat stivrras galget leat lahttun. Stivrra jođiheaddji vállje orohatjahkečoahkkin, mii galgá dollojuvvot ovdal geassemánu loahpa. Eará stivralahtut galget leat guđege geassesiidda ovddasteaddjit. Movt geassesiida vállje lahtus, mearriduvvo jahkečoahkkima ja orohatstivralahtuid válljema njuolggadusain, geahča dás vuollelis. Jus leat eanet go 7 geassesiidda, de válljejuvvojit guhtta stivralahtu vuorbádemiin iešguđet geassesiiddaid stivralahttoevttohasaid gaskkas, earret dan siidda mas lea ovdaolmmoš. ¶ Ovdamearka: Jus orohagas leat 10 geassesiidda, de vállje jahkečoahkkin jođiheaddji dan 10 evttohasa gaskkas. Dasto válljejuvvojit 6 miellahtu vuorbádeami bokte 9 eará geassesiidda evttohasaid gaskkas. ¶ Jahkečoahkkin sáhttá dattege mearridit ahte geassesiiddain guovllustivra dohkkehit. ¶ Boazodoallostivra sáhttá mearridit ahte stivrras galget leat 11 miellahtu rádjái jus dasa leat erenoamáš ákkat. Boazodoallostivra sáhttá maiddái mearridit ahte geassesiiddas mii lea mihá stuorát go orohaga gaskamearálaš siiddat, galgá leat stuorát ovddasteapmi go dan mii dábálaččat gusto. ¶ Jus geassesiidda boazodoallit muđui jagis rátket unnit dálvesiidan, de sáhttet dálvesiidda siidaosiid jođiheaddjit, dahje eanet dálvesiiddat ovttas dahje eará čoahkkádus, gáibidit ahte geassesiidda stivrasadji orohatstivrras galgá leat vurrolaga dálvesiiddaid/joavkkuid gaskka. ¶ Jođiheaddji ja eará stivralahtut válljejuvvojit guovtti jahkái hávális. ¶ Dassážii go ođđa orohatstivra ásahuvvo, doibmet dat orohatstivrrat mat leat válljejuvvon 1978-lága mielde. ¶ Orohatstivrra doaibma ja váldi ¶ Orohatstivrra doaimma hárrái leat rievdadusat 1978-lága ektui. Dat boahtá ovdan § 44:s. 1978lága mielde ledje orohatstivrras almmolašrievttálaš doaimmat, ovdamearkka dihte gáibidit doallat rátkkašeami dahje gáibidit čohkket bohccuid ja maiddái gáibidit sirdit bohccuid mat lobihemet guhtot. Ođđa lága mielde sáhttá dušše guovllustivra addit dakkár gohččumiid, vejolaččat boazodoallostivra. Dál beassá orohatstivra baicca fuolahit orohaga ¶ mearrádusaid mielde. ¶ Nu movt ovdal nai, de galgá orohagas leat orohatkássa masa buot orohaga siidaoasit galget máksit jahkásaš doarjaga. Ruđat galget gokčet orohatstivralahtuid buhtadusa ja eará goluid orohaga hálddašeami oktavuođas. ¶ Boazodoallofoanda ¶ § 47 mielde galgá orohagas leat boazodoallofoanda. Dan mearrádusa mielde galget čuovvovaš ruđat mannat fondii: ¶ 1. buhtadus orohahkii guohtunvuoigatvuođaid bággolonisteami ovddas jna. 2. buhtadus orohahkii vahágiid, hehttehusaid ovddas jna. 3. doaibmalobi divat (konsešuvdnadivat) orohahkii bággolotnuma ovddas, 4. boahtu geažotbeljiid ja lobihemet merkejuvvon bohccuid vuovdimis, 5. doaibmanjuolggadusaid rihkkuma divat, 6. eará ruđat mat bohtet orohahkii. ¶ Lea deaŧalaš fuomášit ahte 6. čuokkis lea ođas 1978-lága ektui. Dat sáhttet leat ruđat mat luvvejuvvojit ovdamearkka dihte de go orohat dahká šiehtadusa huksejeddjiin guohtuneatnamiid geavaheami hárrái mas vahágat boazodollui buhtaduvvojit ekonomalaččat šiehtadusa bokte. Maiddái dakkár ruđat galget dál biddjot boazodoallofondii mii hálddašuvvo njuolggadusaid mielde mat leat mearriduvvon orohaga doaibmanjuolggadusain. ¶ ođđasat 1978-lága ektui. Lága § 49:s leat dárkilis njuolggadusat jahkečoahkkimii, dás maiddái jienastemiide. Buot orohaga boazoeaiggádat sáhttet oassálastit jahkečoahkkimis ságastan- ja evttohanvuoigatvuođain. Iešguđet siidaoasis ja buohtalas álggahanoasis lea jienastanvuoigatvuohta jahkečoahkkimis. Siidaoasis leat vihtta jiena ja buohtalas álggahanoasis lea guokte jiena. Siidaoasi jođiheaddji mearrida jienaid siidaoasi eará boazoeaiggádiidda. Jođiheaddjis galgá alddis leat unnimusat okta jietna, dahje guokte jus náittosguimmežagat dahje ovttasássit ovttas jođiheaba siidaoasi. Orohatjahkečoahkkima njuolggadusain leat maiddái njuolggadusat jahkečoahkkima áššelisttu ja áššebáhpiriid sáddema birra, ja čoahkkima jođiheami birra. ¶ Orohatjahkečoahkkima áššit ja váldi ¶ Lága § 50:s leat dárkilis njuolggadusat das makkár áššiid jahkečoahkkin galgá gieđahallat, ja makkár váldi das lea. Njuolggadusain mearriduvvo maiddái ahte jahkečoahkkimis lea cealkinvuoigatvuohta máŋgga áššis, muhto dat ii sáhte čatnat stivrra. Ovdal geassemánu 2008 loahpa galgá leat dollojuvvon orohatjahkečoahkkin mas orohatstivrra jođiheaddji válljejuvvo, ja mas muđui galge leat iešguđet geassesiiddaid ovddasteaddjit. ¶ Siiddas lea guovddáš sadji lágas boazodoalu organiserema ja stivrema dáfus. Dat lea njuolgga mearriduvvon §§ 51–56:s. Dán lágas mearkkaša siida joavkku mas ¶ eatnamiin. Láhka earuha geassesiidda ja dálvesiidda. Geassesiida doaimmaha boazodoalu vuosttažettiin geasse- ja čakčaguohtumiin. Dálvesiida ges doaimmaha boazodoalu vuosttažettiin dálve- ja giđđaguohtumiin. ¶ Lága mearrádusaid vuođđun lea geassesiida (geasseorohat). Dat boahtá ovdan máŋgga láhkái. Leat ovdamearkka dihte geassesiiddat mat válljejit ovddasteddjiid orohatstivrraide. Geassesiiddat leat maiddái vuođđun doaibmanjuolggadusaid ráhkadettiin, dás maiddái boazologu mearridettiin. Iešguđet geassesiiddaid boazolohku galgá dál mearriduvvot daid guohtuneatnamiid vuođul maid siida hálddaša. ¶ Siidastivra galgá válljemearrideačča eará ¶ Lága § 52 mielde galgá geassesiidii válljejuvvot stivra mas lea ovddasvástádus lágidit oktasaš doaimmaid ja hálddašit siidda oktasaš rusttegiid. Stivrra vállje siidajahkečoahkkin. ¶ Fuomáš ahte láhka cealká ahte jahkečoahkkin sáhttá mearridit ii válljet siidda stivrra. Muhto jus jahkečoahkkin vállje ahte siiddas ii galgga leat sierra stivra, de ferte jahkečoahkkin válljet muhtuma gulahallanolmmožin siidda ja orohatstivrra gaskka. ¶ Jus orohat lea seamma go geassesiida, de doaibmá orohatstivra maiddái siidda stivran. Dain oktavuođain galgá orohatstivra válljejuvvot § 52 njuolggadusaid mielde, muhto stivrra ásaheapmi lea geatnegahtton, vrd. § 43 viđat ¶ galgá doallat jahkečoahkkima ovdal miessemánu loahpa juohke jagi. Fuomáš ahte dás ii leat válljenfriddjavuohta das ahte galgá go lágiduvvot jahkečoahkkin vai ii. Lága mielde leat geassesiidda jahkečoahkkimis olu doaimmat: ¶ - válljet siidastivrra, dahje vejolaččat mearridit ahte ii válljejuvvo stivra, - válljet evttohasa orohatstivrii - mearridit doarjaga siidakássii - mearridit siidafoandda njuolggadusaid - válljet rehketdoallodárkkisteaddji - válljet gulahallanolbmo siidda ja orohatstivrra gaskka jus siidastivra ii válljejuvvo ¶ Siida mearrida ieš movt lágida gohččuma jahkečoahkkimii, gii galgá jođihit jahkečoahkkima, galgá go leat gittačoahkkin, movt jienasteamit galget dahkkot, galgá go čállojuvvot beavdegirji jna. ¶ Ovdal miessemánu 2008 loahpa, ferte vuosttaš geassesiidajahkečoahkkin leat dollojuvvon mas geassesiidastivra dahje gulahallanolmmoš válljejuvvo, ja gos maiddái orohatstivrra evttohas válljejuvvo. ¶ Jus orohagas ii leat eambbo go okta siida, de eai geavahuvvo dát mearrádusat. Dalle gustojit § 49 mearrádusat orohatjahkečoahkkima birra. ¶ Siidakássa ¶ Siida ferte ásahit siidakássa jus jahkečoahkkin vállje siidii iežas stivrra. § 55:s mearriduvvo ahte jahkečoahkkin sáhttá mearridit ásahit siidakássa vaikko ii váll ¶ ovttaskas siidaosiid jođiheddjiid doarjja maid guhtege máksá iežas boazologu vuođul. Jahkečoahkkin mearrida man stuoris doarjja galgá leat juohke bohcco nammii. § 46 njuolggadusat orohatkássa divada mearrideami birra, gustojit maiddái go siidajahkečoahkkin mearrida siidakássa divada. Siidakássas ii gáibiduvvo rehketdoallodárkkisteapmi, muhto juohke siidaoasi jođiheaddji sáhttá gáibidit rehketdoallodárkkisteaddji dárkkistit siidakássa daid njuolggadusaid vuođul mat gustojit siidafoandda rehketdoallodárkkisteamis. Ii leat eaktun ákkastallat dakkár gáibádusa. ¶ Jus orohagas ii leat eambbo go okta siida, de eai geavahuvvo dát mearrádusat. Dalle gustojit § 46 mearrádusat orohatkássa birra. ¶ Siidafoanda ¶ Jus siidii bohtet ruđat nu movt namuhuvvo § 47:s (buhtadus, doaibmadivat jna.), de galgá siidii ásahuvvot boazodoallofoanda. Jahkečoahkkin ferte dalle ráhkadit njuolggadusaid dasa movt foandda ruđat galget geavahuvvot. Dat njuolggadusat galget sáddejuvvot guovllustivrii dohkkeheapmái. Siidafondii gáibiduvvo rehketdoallodárkkisteaddji. Lea jahkečoahkkin mii vállje rehketdoallodárkkisteaddji. § 48 njuolggadusat orohaga boazodoallofoandda dárkkisteami hárrái, gustojit maiddái siidafondii jus leažžá dakkár. ¶ Jus orohagas ii leat eambbo go okta siida, de eai geavahuvvo dát mearrádusat. Dalle gustojit § 47 mearrádusat boazodoallofoandda birra. ¶ Doaibmanjuolggadusat ¶ Ođđa lága deaŧaleamos oassi resursahálddašeami dáfus, leat orohagaid doaibmanjuolggadusat. Doaibmanjuolggadusat bohtet dálá orohatplána siskkáldas osiid sadjái. Galget ain ráhkaduvvot orohatplánat, muhto dain galget leat dieđut orohaga doaimmaid birra mat dárbbašuvvojit almmolaš plánemis. Doaibmanjuolggadusat galget sihkkarastit orohaga guohtumiid ekologalaččat guoddi geavaheami ja das galget leat dárkilet mearrádusat ¶ - guohtungeavaheami birra - boazologu birra - gárddiid ja eará searverusttegiid geavaheami ja máŧasdoallama birra - mohtorfievrruid geavaheami birra - boazodoallofoandda hálddašeami birra - orohaga eará opmodaga hálddašeami birra - bargogeatnegasvuođaid ja investeremiid birra - eará áššiid birra maid lea vuogas čielggadit orohaga doaibmanjuolggadusain ¶ Orohatstivra ráhkada doaibmanjuolggadusaid ja guovllustivra galgá daid dohkkehit. Iešguđet siidda boazolohku galgá maiddái ovddiduvvot boazodoallostivrii loahpalaš nannemii ja dohkkeheapmái. Ovdalgo doaibmanjuolggadusat sáddejuvvojit dohkkeheapmái, de galgá árvalus meannuduvvot orohaga jahkečoahkkimis. ¶ duvvot doaibmanjuolggadusat iešguđetge orohahkii. Dalle lea orohatstivrraid ovttasbargu dárbbašlaš. ¶ Doaibmanjuolggadusaid čuoggát mat leat guohtungeavaheami ja boazologu birra, mearriduvvojit dárkileappot § 59:s ja § 60:s. ¶ Dat orohatstivrrat mat ledje válljejuvvon ovdalgo dát láhka bođii fápmui, leat beassan ráhkkanišgoahtit doaibmanjuolggadusaid ráhkadeami. Lea buorre jus proseassa jođánit boahtá johtui vai dohkkehuvvon doaibmanjuolggadusat válbmanit nu fargga go vejolaš. Doaibmanjuolggadusat leat orohaga doaimma vuođđu, ja earet eará lea ođđa siidaosiid dahje buohtalas álggahanosiid ásaheapmi dan duohken leat go gárvves dohkkehuvvon doaibmanjuolggadusat. Ođđa orohatstivrrat mat lea nammaduvvon ođđa lága vuođul, leat aŋkke dat mat fertejit hábmet doaibmanjuolggadusaid ja dat dáhpáhuvvá árvalusa mielde mii meannuduvvo nuppi orohatjahkečoahkkimis. Ođđa mearrádusaid mielde galgá jahkečoahkkin leat dollojuvvon ovdal 1.7.08, ja danne sáhttet doaibmanjuolggadusárvalusat áramusat meannuduvvot 2008 liigejahkečoahkkimis, dahje 2009 jahkečoahkkimis. ¶ Guohtungeavaheapmi ¶ § 59 mearrádusaid mielde guohtungeavaheami birra, galget iešguđet siiddaid guohtunguovllut olles jagi várás čilgejuvvot. Jus máŋga orohaga atnet seamma áigodatguohtumiid, de fertejit ráhkaduvvot guohtunnjuolggadusat iešguđet orohahkii, geahča tit čorgadis ja dohkálaš guohtungeavaheami, ja dat galget ráhkaduvvot ovttasráđiid orohaga siiddaiguin. Njuolggadusat galget vuhtiiváldit boazodoalu árbevirolaš vuogi ja ovddidit rašunála geavahanortnegiid. Njuolggadusaid dárkilvuohta lea dan duohken movt dilálašvuođat iešguđet guovlluin leat, muhto berre unnimusat árvvoštallat mearridit njuolggadusaid čuovvovaččaid birra: ¶ 1. Iešguđet áigodatguohtumiid guohtunáiggiid birra, jus eai leačča birrajagi guohtumat 2. Iešguđet dálvesiidda váldoguovllu birra 3. Njuolggadusaid johtingeainnuid birra earáid geasseguohtumiin (geasseorohagain) 4. Njuolggadusaid johtingeainnuid birra eará dálvesiiddaid váldoguovlluid čađa 5. Geasseguohtumiid (geasseorohagaid) čielggadeapmi 6. Johtinminsttar iešguđet áigodatguohtumiid gaskka 7. Johtima njuolggadusaid ¶ Jus siidaoasi jođiheaddji ii leat ovttaoaivilis mearriduvvon guohtungeavaheami njuolggadusaide, de sáhttá njuolggadusaid ovddidit eananjuohkindiggái § 59 njealját lađđasa mearrádusaid mielde. Áigemearri lea guđa mánu siste maŋŋel go guovllustivra lea dohkkehan njuolggadusaid. ¶ Boazologu mearrideapmi ¶ Go guohtungeavaheami njuolggadusat leat ráhkaduvvon, de lea vuođđu mearridit iešguđet siidda boazologu. 1978-lága mielde mearriduvvui boazolohku orohaga várás. Ággan dasa ahte boazo ¶ vuohta vuhtiiváldit movt orohaga guohtuneatnamat heivejit siiddaide ja áigodatguohtumiidda. ¶ Ođđa lága § 60 mielde galgá iešguđet geassesiidii mearriduvvot bajemus boazolohku daid guohtumiid ektui mat iešguđet siiddas leat. Dás ferte maiddái vuhtiiváldit eará áigodatguohtumiid, nu ahte vuhtiiváldá daid guohtumiid mii lea unnimusmearrin. Ii sáhte dušše geasseguohtumiid ektui mearridit boazologu. Jus lea dárbbašlaš olahan dihte bealuštahtti dálveguohtuma, de sáhttá maiddái mearriduvvot boazolohku iešguđet dálvesiiddaide. Dálvesiida dahje eará čoahkkádus sáhttá bivdit alcces mearriduvvot boazologu. Sáhttá maiddái mearriduvvot alimus boazolohku juohke siidaoassái. ¶ Boazologu mearridettiin ferte orohatstivra ovttasbargat orohaga siiddaiguin. Dan mearrida § 58 nuppi lađas. Orohat ferte čielggadit daid doaibma- ja guohtunárvvoštallamiid mat leat leamaš evttohuvvon boazologu vuođđun. Boazologumearrideami oktavuođas lea álggahuvvon bargu hábmet eavttuid mat galget leat sihke orohagaide ja eiseválddiide veahkkin dan barggus. Eavttut galget doaibmat čuokkislistun ja korrektiivan orohatstivrraide ja eiseválddiide boazologu mearrideamis. Čuokkislisttu galget eiseválddit ja ealáhus ovttasráđiid ráhkadit. ¶ datguohtumiid guohtunáiggiid ektui. ¶ Dat boazolohku mii ovdal lea mearriduvvon, gusto ain dassážii go dohkkehuvvon doaibmanjuolggadusat boazodoalu hárrái leat sajis. Boazologu mearrádusat mat lea dahkkon 1978-lága olis, gustojit nappo dassážii go ođđa boazologu mearrádusat dahkkojit oassin doaibmanjuolggadusaid dohkkeheamis. Maiddái eará mearrádusat ovdamearkka dihte guohtunáiggiid birra, gustojit dassážii go dohkkehuvvon doaibmanjuolggadusat leat mearriduvvon. ¶ Boazologu unnideapmi ¶ Jus siidda boazolohku lea alit go dat mii lea mearriduvvon doaibmanjuolggadusain, de ferte dat § 60 mielde vuoliduvvot lobálaš dássái. Lea siida mii vuosttažettiin galgá dan fuolahit unnidanplánain. Eiseválddit eai dáhto čujuhit movt unnideapmi galgá dahkkot iešguđet siidaosiid gaskka. Dan mearrida siida ieš. ¶ Muhto jus siida ii ráhkat unnidanplána, dahje ii nagot čađahit plána, de gohčču láhka juohke siidaoasi unnidit iežas boazologu gorrelogu mielde. Lea boazodoallostivrra ovddasvástádus ahte boazologu unnideapmi čađahuvvo, ja dat sáhttá earet eará bidjat gáibádusa ja áigemeriid. ¶ Siidda alimus lobálaš boazolohku lea mearriduvvon 800 bohccui. Duohta lohku lea 1000. Siida ferte unnidit boazologu 20 %:ain. ¶ Siiddas leat golbma siidaoasi – A, B ja C. A:s ja B:s leat 300 bohcco goappásge, ja C:s leat 400 bohcco. A ja B ferteba goabbáge unnidit 60 bohccuin, ja C ferte unnidit 80 bohccuin. A:s j B:s leat unnideami maŋŋel 240 bohcco goappásnai, ja C:s fas 320 bohcco, oktiibuot 800 bohcco. ¶ Orohatplána ¶ § 62 mielde galget ain ráhkaduvvot orohatplánat. Plánas galget leat orohaga doaimmaid birra dieđut mat lea dárbbašlaččat almmolaš plánemis. Lága ulbmilparagráfa nanne ahte láhka galgá leat mielde sihkkarastime boazodoalloeatnamiid boazodoalu deaŧaleamos resursavuođđun. Danne lea eará almmolaš eiseválddiide deaŧalaš dovdat iešguđet guovlluid boazodoalu. Orohatplána eaktuduvvo leat guovddážis dakkár oktavuođain. Siidaoasi jođiheaddji lea geatnegas addit plána ráhkadeapmái dárbbašlaš dieđuid. ¶ Mearkkaš ahte ođđa lága mielde ii galgga šat plánaárvalus sáddejuvvot gulaskuddamii suohkanii, fylkkasuohkanii ja fylkkamánnái nu movt lei 1978-lágas. Dat eiseválddit eaktuduvvojit aŋkke oažžut dieđuid plánabargguin, ja galget oažžut diehttevassii plána váldosisdoalu ovdalgo dat dohkkesuohkaniidda, fylkkamánnii ja guoskevaš fylkkasuohkanii. Guovllustivrras ii leat šat rolla pláne nannema oktavuođas, muhto nu movt eiseválddiide nai de galgá plána sáddejuvvot guovllustivrii ja guoskevaš ránnáorohagaide. ¶ Kapihtal 8 Oktavuohta eará geavaheapmái ¶ Eai leat rievdadusat 1978-lága ektui. ¶ Kapihtal 9 Ovddasvástádus vahágiid ovddas. Árvvoštus ¶ Eai leat rievdadusat 1978-lága ektui. ¶ Kapihtal 10 Váldeásahusat ¶ Eai lea stuorát rievdadusat guovllustivrra dahje boazodoallostivrra hárrái, eai nammadeami eai ge doaimmaid dáfus. ¶ Soabaheapmi ¶ Dát oassi lea ođas ja lea ahte guovllustivra sáhttá iežas fápmudusa mielde dahje siidaoasi jođiheaddji, siidda dahje orohaga dáhtu mielde mearridit ahte galgá dollot soabaheapmi jus guokte beali eai nákce ovttasbarggu bokte čoavdit riiddu. Dat sáhttá ovdamearkka dihte leat ovttaskas boazodolliid gaskka, guovtti siidda gaskka dahje guovtti orohaga gaskka. Soabaheaddjin galgá guovllustivra nammadit olbmo geasa navdá goappaš beliid luohttit. Ortnet addá boazodolliide vejolašvuođa oažžut veahki gávdnat čovdosiid mat muđui ledje soaitit gártat riektedoaimma siskkobeallái. Soabaheami ferte ¶ guovllustivra mii mearrida galgá go dollot soabaheapmi. ¶ Veahá eiseválddiid rolla birra ¶ Vaikko láhka lea buori muddui vuođđuduvvon siskkáldas iešstivrejumi nala, de fertejit aŋkke eiseválddit fuolahit iežaset bajemus ovddasvástádusa guoddevaš boazodoalus. Dat ovddasvástádus fuolahuvvo dábálaččat nu ahte eiseválddit maŋŋel loahpalaččat dohkkehit daid mearrádusaid mat leat dahkkon boazodoalus. Doaibmanjuolggadusat galget danne dohkkehuvvot guovllustivrras. Ja siiddaid boazolohku galgá loahpalaččat nannejuvvot boazodoallostivrras. ¶ Ođđa siidaoasi ásaheapmi galgá dieđihuvvot guovllustivrii, mii dárkkista ahte ođđa siidaoasi ásaheami eavttut leat devdojuvvon, ja dalle maiddái ahte ásaheapmi ii áitte siidda ekologalaš, ekonomalaš ja kultuvrralaš guoddevašvuođa. Guovllustivrras lea maiddái vejolašvuohta biehttalit dohkkeheamis ásaheami jus iešguđet siidaoasi gaskamearálaš boazolohku maŋŋel ásaheami lea vuollel 250. ¶ Buohtalas álggahanoasi ásaheapmi galgá dieđihuvvot guovllustivrii. Guovllustivra dárkkista ahte formálalaš eavttut devdojuvvojit, dás maiddái ahte lea mearriduvvon alimus boazolohku nu movt láhka gáibida. ¶ Jahkásaš dieđáhus boazodoalu birra galgá sáddejuvvot nu movt dál. ¶ Eiseválddiin lea dasa lassin lohpi bidjat gáibádusa ja álggahit ráŋg ¶ Dás leat mearrádusat mat addet vejolašvuođa álggahit doaibmabijuid ja ráŋggáštusaid jus lágat ja njuolggadusat eai doahttaluvvo. 1978-lága ektui lea eanas dál ođas. Leat olu doaimmat maid lea vejolaš álggahit jus čájehuvvo ahte lea dárbu dan dahkat olahan dihte čorgadis ja buresdoaibmi boazodoalu ja eará servodatberoštumiid. §§ 76–79 mearriduvvo ahte eiseválddit sáhttet iešguđet dilálašvuođain čađahit máŋggalágán doaimmaid, ovdamearkka dihte bággensáhku, sáhkkocelkosa dahje doaibmanjuolggadusaid rihkkuma divada. Guovllustivra dahje boazodoallostivra galgá fuolahit ahte ráŋggáštusat leat govttolaččat rihkkuma ektui. ¶ Láhka cealká ahte juohkehaš lea geatnegas čuovvut mearrádusaid dán lágas dahje dan olis. Seamma guoská mearrádusaide mat leat dáid mearrádusaid olis dahkkon. Jus juoga doaimmahuvvo dáid mearrádusaid vuostá, ja go almmolaš fuolaid geažil nu lea buoremus, de oažžu guoskevaš boazoeaiggát vuos gohččuma heaittihit lobihisvuođa. Dat sáhttá maiddái leat gohččun njulget ja gaikut lobihemet ceggejuvvon visttiid ja rusttegiid jna. Dan sáhttá sihke guovllustivra ja boazodoallostivra gohččut. Jus gohččun áigemeari sisa ii ollašuhttojuvvo, de sáhttá guovllustivra dahje boazodoallostivra mearridit čuovvovaš ráŋggáštusaid: ¶ Bággensáhkku: Mearriduvvo bággensáhkku juohke beaivvi, vahkku dahje mánu nammii mii gollá maŋŋelii áigemeari mii lei biddjon gohččuma ollašuhttimii. ¶ sáhttá mearriduvvot siidaoasi jođiheaddjái doaibmanjuolggadusaid rihkkuma ovddas. Dannego orohatstivrra váldi ja doaimmat leat rievdan, de ii leat das šat makkarge rolla go doaibmanjuolggadusaid rihkkuma divat mearriduvvo. Dál lea guovllustivra dahje boazodoallostivra mii mearrida dan divada. Doaibmanjuolggadusaid rihkkuma divat manná siidafondii jus leažžá dakkár, dahje boazodoallofondii. Divadii galget ráhkaduvvot dárkilet njuolggadusat. Divada mearrádus lea bággobearrama vuođđun. ¶ Sáhkkocealkkus: Sáhkkocealk- kus sáhttá mearriduvvot sutnje gii dihto áigemeari siskobealde ii doahttal gohččuma § 75 mielde. Maiddái sáhkkocelkosa bidjá guovllustivra dahje boazodoallostivra. Jus lea gollan badjel 6 mánu dan rájes go gohččun addojuvvui, galgá son gii sáhkkohuvvo, beassat buktit cealkámuša ovdalgo sáhkku mearriduvvo. Son gii sáhkkohuvvo sáhttá čuoččaldahttit ášši stáhta vuostá oažžun dihte sáhkkocelkosa guorahallojuvvot. Jus ášši ii čuoččaldahttojuvvo 60 beaivvi sisa, de lea sáhkkocelkosis seamma vuoibmi go loahpalaš duomus. ¶ Bággodoaimmat: Jus lobihis doaimmaid heaittiheami gohččun ii leat čuvvojuvvon, ja eará doaimmat eai adno ulbmillažžan, de sáhttet eiseválddit álggahit bággočađaheami. § 79 mearrida ahte dat sáhttá leat ovdamearkka dihte ahte doaimmahuvvo dárbbašlaš bargu ja bearráigeahčču vai gohč- čun čohkket ja rátkit bohccuid čađahuvvo. Ođđa láhka addá eiseválddiide vejolašvuođa álggahit ja gaikut lobihis visttiid, gárddiid ja rusttegiid. ¶ Ráŋggáštusovddasvástádus: Dát mearrádus lea seamma go 1978-lágas. Mearrádus mii ođđa lágas lea § 80:n, sáhttá geavahuvvot lágaid, láhkaásahusaid ja ovttaskas mearrádusaid rihkkuma oktavuođas. ¶ Goas almmolaš eiseválddit seaguhit iežaset áššái: §74:s boahtá ovdan ahte juohkehaččas lea geatnegasvuohta čuovvut boazodoallolága njuolggadusaid dahje mearrádusaid mat leat dáid njuolggadusaid vuođul mearriduvvon. §75:s daddjo ahte eiseválddiin lea váldi addit dárbbašlaš gohččumiid heaittihit lobihis doaimma go almmolaš beroštumit leat ártan. ¶ Ágga manne galgá almmolaš beroštupmi lea čadnon ealáhusa siskáldas iešstivrejupmái. Ii leat lunddolaš ii ge riekta ahte eiseválddit seahkanit buot áššiide. Goas eiseválddit seaguhit iežaset áššái ferte árvvoštallojuvvot iešguđet dilálašvuođas. Ilá alla boazolohku mearrádusa ektui dahje bissovaš áidi ceggejuvvon eiseválddiid dárbbašlaš dohkkehemiid haga, leat ovdamearkkat dilálašvuođaide main lea mearkkašupmi almmolaš beroštumiide. ¶ Kapihtal 12 Loahpaheaddji mearrádusat ¶ Dán kapihttalis čilgejuvvojit formálalaš áššit ođđa lága álggaheami oktavuođas, ovdamearkka dihte mii ferte rievdaduvvot eará lágain vai ođđa boazodoalloláhka lea fámus. ¶ Boazodoalloláhka ¶ Beaivi: LÁHKA-2007-06-15-40 Departemeanta: EBD (Eanandoallo- ja borramušdepartemeanta) Almmuhuvvon: I 2007 gihpa 6 Fápmuiboahtin: 2007-07-01 Rievdada: Láhka-1959-10-23-3, Láhka 1978-06-09-49, Láhka-1979-12-21-77. Láhka-1981-05-29-38, Láhka-1984-12-21-101, Láhka-1992-05-15-47, Láhka-2003-07-04-74, Láhka-2005-07-17-101 ¶ Vrd. ovdalaš lága geassemánu 9. beaivvi nr. 49 boazo- doalu birra. ¶ Kapihtal 1 Álggaheaddji mearrádusat ¶ § 1. Lága ulbmil ¶ Sámi boazodoalloguovllus galgá láhka lágidit dili boazodollui mii lea ekologalaččat, ekonomalaččat ja kultuvrralaččat guoddevaš ja mii lea vuođđuduvvon sámi kultuvrra, árbevieruid ja dábiid ala ávkin boazodollui alccesis ja servodahkii muđui. Olahan dihte dáid mihttomeriid galgá láhka addit vuođu boazodoalu ulbmillaš organiseremii ja hálddašeapmái. Boazodoallu galgá bisuhuvvot sámi kultuvrra ja servodateallima deaŧalaš vuođđun. Láhka galgá leat mielde sihkkarastime boazodoalloareálaid sámi boazodoalloguovllus boazodoalu deaŧaleamos resursavuođđun. Boazodoalu areálaid sihkkarastima ovddasvástádus lea sihke boazodoallovuoigatvuođalaččain, eará vuoigatvuođalaččain ja eiseválddiin. Olggobealde sámi boazodoalloguovllu galgá láhka lágidit dilálašvuođaid dasa ahte boazoguohtumat geavahuvvojit ekologalaččat ja ekonomalaččat guoddi vugiin, báikkálaš kultuvrra ja árbevieruid vuođul dain guovlluin gosa lea addon lohpi doaimmahit boazodoalu § 8 mearrádusaid olis. Sihke sámi boazodoalloguovlluin ja daid olggobealde galgá láhka leat mielde sihkkarastime bohccuide bealuštahtti elliidsuodjalusa. ¶ § 2. Doaibmaviidodat ¶ Dát láhka lea riikkas fámus daid gáržžádusaiguin mat bohtet ovdan lágas geassemánu 9. b. 1972 nr. 31 Ruoŧa boazoguohtuma birra Norggas ja Norgga boazoguohtuma birra Ruoŧas. Trollheimen ja biras boazodollui gustojit mearrádusat juovlamánu 21. b. 1984 lágas nr. 101 boazodoalu birra suohkaniin Meldal, Midtre Gauldal, Oppdal, Rennebu, Rindal, Sunndal ja Surnadal. ¶ § 3. Boazodoalloláhka ja álbmotriekti ¶ Láhka galgá adnot álbmotrievtti mearrádusaid mielde álgoálbmogiid ja unnitloguid birra. ¶ § 4. Sámi boazodoalloguovlu ¶ Sámi álbmogis lea dološ áiggi rájes geavahemi vuođul vuoigatvuohta doaimmahit boazodoalu dain osiin Finnmárkku, Romssa, Nordlándda, Davvi-Trøndelága, Lulli-Trøndelága ja Hedmárkku fylkkain gos boazosámit doložis leat doaimmahan boazodoalu (sámi boazodoalloguovlu). Sámi boazodoalloguovllu siskkobealde galgá adnot vuođđun ahte doppe lea boazoguohtunvuoigatvuohta dán lága olis, jus eará ii čuvoš erenoamáš riektedilálašvuođain. Sisabahkkemiid ovddas boazosámiid boazodoallovuoigatvuođaide galgá máksot buhtadus dábálaš bággolonistanrievttálaš vuođđoeavttuid mielde. ¶ § 5. Sámi regiovnnalaš boazodoalloguovllut ¶ Sámi boazodoalloguovlu juhkkojuvvo sámi regiovnnalaš boazodoalloguovlun gos boazodoallu oažžu doaimmahuvvot dakkár erenoamáš vuoigatvuođaiguin ja geatnegasvuođaiguin mat leat mearriduvvon dán lágas dahje dán lága olis. Gonagas mearrida juohkima. ¶ § 6. Sámi orohagat ¶ Boazodoallostivra juohká regiovnnalaš boazodoalloguovlluid sámi orohahkan § 42 mearrádusaid mielde. ¶ § 7. Bággolotnun sihkkarastit boazodollui guohtumiid ¶ Gonagas sáhttá stáhtii gáibidit luobahuvvot eatnama ja vuoigatvuođaid, dás maiddái vuoigatvuođaid namuhuvvon 3. kapihttalis, ja maiddái vuoigatvuođa buhtadusaide vahágiid ovddas maid bohccot leat dagahan, go nu gávnnahuvvo dárbbašlažžan boazodoalu geažil sámi boazodoalloguovllus, ja go ferte vuordit ahte dákkár dahku eahpitkeahttá gártá eambbo ávkin go vahágin. Jus áššin lea luobahit vuoigatvuođaid namuhuvvon 3. kapihttalis, de sáhttá ášši vuolggaheaddji beassat buhtadeamis vástideaddji áššegoluid jus vástideaddji šiehtadallamiid maŋŋel lea hilgon dahje ii leat vástidan fálaldaga, ja vástideaddji riekteárvvošteami mearrádusa olis ii oaččo eambbo go fálaldaga. Muđui gustojit áššegollomearrádusat lágas geassemánu 1. b. 1917 nr. 1 árvvoštus- ja bággolotnunáššiid birra. ¶ § 8. Boazodoallu olggobealde sámi boazodoalloguovllu ¶ Olggobealde sámi boazodoalloguovllu ii oaččo boazodoallu doaimmahuvvot Gonagasa addin erenoamáš lobi haga. Dakkár lobi sáhttá oažžut duššefal son guhte sáhttá čájehit čálalaš duođaštusa das ahte guoskevaš eananeaiggádat ja vuoigatvuođalaččat geaidda su boazodoallu boahtá guoskat leat addán sutnje lobi dahje jus son eará vuođul sáhttá geavahit doarvái viiddis ja heivvolaččat ráddjejuvvon duovdagiid boazodollui. Lohpi ii berre addojuvvot goddeguovlluin. Berre maiddái leat várrogas addimis lobiid guovlluin mat leat dainna lágiin lahka boazodoalloguovlluid ahte riiddut sáhttet čuožžilit. Lohpi sáhttá addojuvvot vissis áigái, ii ge dat leat guđege ládje gustovaš maŋŋel go guohtunvuoigatvuohta lea eret gahččan. Dollui sáhttet biddjot dárkilet eavttut. ¶ tá geavahuvvot boazodollui eaiggátsearvvi eanetlogu mearrádusa mielde lága vuođul geassemánu 18. b. 1965 nr. 6 searveopmodagaid birra. Jus eaiggádat ja geavaheaddjit guđet hálddašit eanas oasi dakkár duovdagiin mat leat heivvolaččat boazodollui, háliidit duovdagiid geavahuvvot dasa, muhto eai beasa go muhtun eananeaiggádat eai dáhto mieđihit, de sáhttet eananjuohkinlága § 2 e-bustáva mearrádusat oktasaš doaimmaid birra geavahuvvot dán dáfus. Gonagasa dohkkehemiin sáhttá almennetstivra gitta 10 jahkái hávális addit lobi doaimmahit boazodoalu gilialmmennegis olggobealde boazodoalloguovllu, jus boazodoallu ii šattaš mearkkašahtti vahágin dahje hehttehussan sidjiide geain lea geavahanvuoigatvuohta. Boazodoalu birra stáhta almennegiin olggobealde boazodoalloguovllu gusto § 17 várrelágas geassemánu 6. b.1975 nr. 31. ¶ Kapihtal 2 Boazodoallu sámi boazodoalloguovllus ¶ § 9. Vuoigatvuohta eaiggáduššat bohccuid sámi boazo ¶ doalloguovllus Dušše sis geain lea mearkavuoigatvuohta, gč. § 32, lea vuoigatvuohta eaiggáduššat bohccuid sámi boazodoalloguovllus. Lea eaktun ahte bohccot gullet siidaoassái dahje buohtalas álggahanoassái man jođiha ovddasvástideaddji jođiheaddji § 10 ja č. §§ mearrádusaid mielde. Jus leat erenoamaš ákkat, de sáhttá Boazodoallostivra mieđihit ahte olmmoš gii ii deavdde eavttuid vuosttaš dahje nuppi lađđasis, oažžu eaiggáduššat bohccuid sámi boazodoalloguovllus. Boazodoallostivra sáhttá maiddái mieđihit ovttaskas olbmuid dahje ásahusaid eaiggáduššat bohccuid dutkamiid ja geahččalemiid várás almmolaš jođiheami dahje geahču vuolde. Diekkár lobit galget addojuvvot dihto áigái ja dihto eavttuid vuođul. ¶ § 10. Siidaoasi ¶ Siidaosiin oaivvilduvvo bearaš dahje ovttaskas olmmoš mii gullá siidii, gč. § 51, ja gii doaimmaha boazodoalu ovtta olbmo jođiheami dahje náittosguimmežagaid dahje ovttasássiid oktasaš jođiheami vuolde. Siidaoasi jođiheaddji galgá ássat Norggas. Siidaoasi ovddasvástideaddji jođiheaddji mearrida gii oažžu eaiggáduššat bohccuid siidaoasis ja man olu bohccuid. Boazoeaiggát sáhttá leat dušše ovtta siidaoasi ovddasvástideaddji jođiheaddjin, ii ge sáhte eaiggáduššat bohccuid eambbo go ovtta siidaoasis. Agivuloš mánná gean váhnemat eai eale ovttas, oažžu almmotge eaiggáduššat bohccuid siidaoasis sihke eatni ja áhči bealde. ¶ § 11. Siidaoasi ásaheapmi ¶ Doalloovttadat mii lága fápmuiboahtimis lea sisačálihuvvon guovllustivrii, rehkenasto siidaoassin dán lága mearrádusaid mielde. Son gii lága fápmuiboahtimis lea doalloovttadaga eaiggát lea dán siidaoasi ovddasvástideaddji jođiheaddji. headdjit ásahit siidii ođđa siidaoasi man jođiha dihto olmmoš gii lea válddáláš ja gii deavdá § 9 eavttuid bohccuid eaiggáduššama birra. Galgá fuolahuvvot ahte ásaheapmi ii dagat siidda ekologalaš, ekonomalaš ja kultuvrralaš guoddevašvuođa ovdii. Ođđa siidaoasi ásahettiin galgá boazolohku doalahuvvot siidda alimus boazologu siskkobealde, gč. § 60 vuosttaš ja nuppi lađđasiid. Jus ásaheapmi dagaha boazologu badjel mearriduvvon logu, de ferte lohku vuoliduvvot § 60 goalmmát ja njealját lađđasiid mearrádusaid mielde. Mearridettiin gii ođđa siidaoasi galgá jođihit, galget ee. siidda bargofámut ja ohcci eallindilálašvuođat, ja lága ulbmil vuhtii váldojuvvot. Ođđa siidaoasi ásaheapmi galgá dieđihuvvot guovllustivrii dohkkeheapmái. Guovllustivra galgá dárkkistit ahte ođđa siidaoasi ásaheami formála eavttut leat devdojuvvon, maiddái ahte ásaheapmi ii dagat siidda ekologalaš, ekonomalaš ja kultuvrralaš guoddevaš boazodolu ovdii. Guovllustivra sáhttá biehttalit dohkkeheamis siidaoasi jus siidaosiid gaskamearalaš boazolohku šaddá vuollel 250 siidda alimus boazologu ektui. Mearrádusat nuppi lađđasis gitta viđát lađđasii gustojit seammaládje siidaoasi sirdima dáfus eará siidii. Guovllustivra sáhttá, erenoamáš ákkaid vuođul, gohč- čut orohaga dahje siidda ásahit ovtta dahje eanet ođđa siidaosiid. Ođđa siidaoasi jođiheaddji nammaduvvo mearrádusaid mielde nuppi lađđasis gitta viđát lađđasii. Jus ii šatta ovttamielalašvuohta, de galgá guovllustivra nammadit jođiheaddji. ¶ § 12. Buohtalas álggahanoassi ¶ Siidaoasi ovddasvástideaddji jođiheaddji sáhttá mearridit ahte ásahuvvo buohtalas álggahanoassi mii gullá siidaoassái. Buohtalas álggahanoasi ásaheami eaktun lea ahte dábálaš siidaoassái ja buohtalas álggahanoassái mearriduvvo alimus boazolohku man siskkobealde siidaoassi ja buohtalas álggahanoassi galgaba doalahit logu. Ii sáhte ásahuvvot eambbo go okta buohtalas álggahanoassi guđenai siidaoassái. Buohtalas álggahanoassi sáhttá doalahuvvot gitta čieža jagi, ja diekkár buohtalas siidaoasi ásaheamis eaktuduvvo ahte seammás dahkkojuvvo soahpamuš badjelasás váldit siidaoasi. Buohtalas álggahanoasi jođihanovddasvástádus sáhttá addojuvvot dušše mánnái, áddjubii/áhkkubii dahje eará nuorat buolvva olbmui gii deavdá § 9 eavttuid bohccuid eaiggáduššama birra. Son galgá leat válddáláš ja galgá leat searvan buot boazodoalu bargguide jođiheaddji fárus unnimusat golbma jagi. Buohtalas álggahanoasi jođiheaddjis leat seamma vuoigatvuođat ja geatnegasvuođat go dábálaš siidaoasi jođiheaddjis, jus eará ii čuvoš dán lága olis. Jus siidaoasi jođiheaddji jápmá dahje heaitá ovddasvástideaddji jođiheaddjin, de šaddá buohtalas álggahanoassi oktii siidaosiin ja buohtalas álggahanoasi jođiheaddji šaddá ođđa jođiheaddjin. Buohtalas álggahanoasi ásaheapmi galgá dieđihuvvot guovllustivrii, mii dárkkista ahte buohtalas álggahanoasi ásaheami formála eavttut leat devdojuvvon. ¶ Jus ovddasvástideaddji siidaoasi jođiheaddji lea náitalan dahje náitala, de sáhttiba goappaš náittosguimmežagat leat siidaoasi ovddasvástideaddji jođiheaddjit. Dat gusto maiddái dalle go dušše nubbi sudnos deavdá § 9 vuosttaš lađđasa eavttuid bohccuid eaiggáduššama birra. Diekkár oktasaš siidaoassi mearkkaša ahte náittosguimmežagat leaba solidáralaččat ovddasvástideaddji jođiheaddjit. Jus náittosguimmežagat soahpaba ahte goappašagat leaba siidaoasi ovddasvástideaddji jođiheaddjit, de ferteba dan dieđihit boazodoallodieđáhusas, gč. § 18. Náittosguimmežagat geat goappašagat deavdiba § 9 vuosttaš lađđasa eavttuid bohccuid eaiggáduššama birra, sáhttiba leat goabbat siidaoasi ovddasvástideaddji jođiheaddjin, daid gáržžádusaiguin mat bohtet ovdan lágas muđui. Mearrádusat vuosttaš lađđasa rájes goalmmát lađđasa rádjái gustojit seammaládje náitalkeahtes olbmuide geat ealliba ovttas (ovttasássiide) jus 1. sudnos leat dahje leat leamaš oktasaš mánát, 2. soai ovdal leaba goabbat guimmiineaska leamaš náitalan, dahje 3. leaba ovttas eallán guokte jagi náittosdili sullasaš oktavuođas. ¶ § 14. Jus náittosdilli dahje ovttasássan nohká ¶ Jus náittosguimmežagat dahje ovttasássi guimmežagat leaba ovttas jođihan siidaoasi, ja nubbi sudnos jápmá, de šaddá báhcán bealli akto siidaoasi ovddasvástideaddji jođiheaddjin. Dát gusto maiddái dalle go báhcán bealli ii deavdde § 9 vuosttaš láđđasa eavttuid bohccuid eaiggáduššama birra. Jus náittosdilli dahje ovttasássan loahpahuvvo eará árttaiguin go jápmima geažil, de massá dat náittosguoibmi dahje ovttasássi gii lea mieldeovddasvástádusa ožžon náittosdili dahje ovttasássama bokte, vuoigatvuođa leat mieldeovddasvástideaddji jođiheaddjin. Bealit sáhttiba soahpat ahte son almmotge ain beassá atnit bohccuid siidaoasis dahje ahte son akto doaibmagoahtá siidaoasi jođiheaddjin. Dát gusto maiddái dalle go son ii deavdde § 9 vuosttaš lađđasa eavttuid bohccuid eaiggáduššama birra. Jođihanovddasvástádusa rievdamat vuosttaš ja nuppi lađđasa mielde galget dieđihuvvot guovllustivrii. ¶ § 15. Siidaoasi jođihanovddasvástádusa sirdin ¶ Jus ii leat ásahuvvon buohtalas álggahanoassi, de sáhttá siidaoasi jođiheaddji sirdit siidaoasi jođihanovddasvástádusa mánnái, áddjubii/áhkkubii dahje eará olbmui gii § 9 vuosttaš lađđasa mielde deavdá eavttuid bohccuid eaiggáduššama birra siidaoasis. Siidaoasi ođđa jođiheaddji galgá leat válddáláš ja galgá leat searvan buot boazodoalu bargguide jođiheaddji fárus unnimusat golbma jagi. Guovllustivra sáhttá almmotge erenoamáš dilálašvuođain dohkkehit sirdima mánnái dahje áddjubii/áhkkubii gii ii deavdde dáid gáibádusaid. Maŋŋel siidaoasi jođihanovddasvástádusa sirdima lea siidaoasi ovdalaš jođiheaddjis ain vuoigatvuohta atnit bohccuid siidaoasis. mearrádus nugo namuhuvvon vuosttaš lađđasis, de lea mánás, áddjubis/áhkkubis dahje eará fuolkkis gii deavdá § 9 vuosttaš lađđasa eavttuid bohccuid eaiggáduššama birra, vuoigatvuohta badjelasás váldit siidaoasi ovddasvástádusa jus leaska dahje báhcán ovttasássi ii váldde ovddasvástádusa badjelasás § 14 njuolggadusaid mielde. Nuppi lađđasa mearrádusat gustojit dán dáfus. Jápmima oktavuođas sáhttá ohcat guovllustivrras lobi vurket siidaoasi dassážii go mánná, áddjut/áhkkut dahje eará olmmoš gii deavdá § 9 vuosttaš lađđasa eavttuid bohccuid eaiggáduššama birra, lea šaddan válddáláš. Siidaoasi sirdin galgá dieđihuvvot guovllustivrii mii dárkkista ahte sirdima formála eavttut leat devdojuvvon. ¶ § 16. Siidaoasi heaittiheapmi ¶ Jus siidaoasi ovddasvástideaddji jođiheaddji heaittiha iežas boazodoalu dahje jus jápmá ja ovddasvástádus ii sirdojuvvo earái § 12 ja §15 mearrádusaid mielde, de galgá siidaoassi heaittihuvvot ja bohccot vuvdojuvvot jus eai sirdojuvvo eará siidaoassái dahje buohtalas álggahanoassái. Geassesiidda stivra, gč. § 52, dahje § 53 nuppi lađđasa mielde válljejuvvon gulahallanolmmoš, galgá fuolahit ahte siidaoassi heaittihuvvo. Heaittiheami golut gokčojuvvojit bohccuid vuovdima bokte. Jus buohtalas álggahanoasi ovddasvástideaddji jođiheaddji heaittiha iežas boazodoalu dahje jus son jápmá ja ovddasvástádus ii sirdojuvvo earái, de manná buohtalas álggahanoassi dan siidaoassái mas ásahuvvui. Heaittiheapmi vuosttaš ja nuppi lađđasiid mielde galgá dieđihuvvot guovllustivrii. Jus siidaoasi dahje buohtalas álggahanoasi boazolohku lea leamaš vuollel 50 vihtta jagi, de ferte dat heaittihuvvot siidaoassin. Guovllustivra mearrida heaittiheami. Go boazolohku lea njealját jagi vuollel 50 de galgá guovllustivra dieđihit siidaoasi jođiheaddjái čuovvovaš heaittiheami birra. Dieđihuvvot galgá unnimusat guhtta mánu ovdal nuppe jagi boazodoallodieđáhusa sáddema áigemeari. Vuosttaš lađđasa mearrádus heaittiheami čađaheami birra gusto dán dáfus. ¶ § 17. Bohccuid oamasteapmi 2. kapihttala njuolggadu ¶ said vuostá Son gii oamasta bohccuid 2. kapihttala njuolggadusaid vuostá, sáhttá gohčohallat heaitit 11. kapihttala njuolggadusaid mielde. ¶ § 18. Boazodoallodieđáhus ¶ Siidaoasi jođiheaddji galgá jahkásaččat addit boazodoallodieđáhusa guovllustivrii. Dieđáhusas galget siidaoasi boazolohku ja boazoeaiggádat, ja siidagullevašvuohta boahtit ovdan. Dieđáhusa kopiija sáddejuvvo dan orohaga stivrii gos boazodoallu doaimmahuvvo. Departemeanta addá dárkilet mearrádusaid dan birra mii muđui galgá dieđihuvvot, áigemeari birra jna. Boazodoallodieđáhusa dieđuid dáfus gusto jávohisvuođageasku ovttaskas olbmuid boazologu ja sin eará persovnnalaš dilálašvuođaid birra, jus eará ii čuvoš ovttage lága olis. Hálddašanlága § 13 a rájes § 13 e rádjái gustojit dán dáfus. ¶ sisdoallu ¶ § 19. Guohtunvuoigatvuohta ¶ Boazodoallovuoigatvuohta sisttisdoallá vuoigatvuođa boazoguohtumiidda váriin ja eará duovdagiin, nu maiddái ovdalaš gilvojuvvon eatnamiin ja ovdalaš ládjosajiin mat leat sierra ja mat eai gula ássanguovlluide eai ge dakkár gilvojuvvon eatnamiidda mat leat anus, jus dat eai leat áimmahuššon eai ge leat anus dikšojuvvon guohtuneanamin, jus fal eanan ii leat áidojuvvon dakkár áiddiin mii doallá bohcco. Gonagas sáhttá addit dárkilet mearrádusaid dan birra mii oaivvilduvvo dajaldagain áidi mii doallá bohcco. Gonagas sáhttá mearridit dihto goahccevuovdeguovlluide boazoguohtungildosa vissis áigái, go adnojuvvo dárbbašlažžan vuovddi ođasmahttima ja ođđasit šaddama geažil. Gonagas sáhttá maiddái muđui ráfáiduhttit dárkileappot mearriduvvon guovlluid dihto áigái go leat erenoamáš ákkat dasa. Ráfáiduhttinmearrádus sáhttá maiddái gustot johtimii bohccuiguin. Eatnamat gos gildojuvvo boazoguohtun, berrejit buhttejuvvot seammasullasaš guohtuneatnamiiguin jus dat lea vejolaš. ¶ § 20. Áigodatguohtumat ¶ Guohtunvuoigatvuohta sisttisdoallá vuoigatvuođa dárbbašlaš áigodatguohtumiidda, namalassii giđđa-, geasse-, čakča- ja dálveguohtumiidda, dás maiddái johtingeainnuide, guottet- ja ragatbáikkiide. ¶ § 21. Vuoigatvuohta visttiide, áittiide jna. ¶ Boazodoallovuoigatvuohta addá mehciin vuoigatvuođa cegget dárbbašlaš barttaid ja gođiid olbmuid várás ja vuoigatvuođa cegget áittiid, buvrriid, luviid ja suonjiriid biergasiid ja borramuša várás. Boazodoalli sáhttá mávssu ovddas oažžut čájehuvvot orrunviessosaji jus son ii earaládje dábut orrunviesu maid dárbbaša doaimmahit ulbmillaš boazodoalu. Jus áššái gulli bealit eai soabat dan alde leat go eavttut devdojuvvon oažžut viessosaji čájehuvvot, dahje gos viessosadji galgá leat, viessosaji sturrodaga dahje ráddjema alde, eavttuid alde dahje mávssu alde, de mearriduvvo gažaldat eananjuohkindikki árvvošteami bokte. Eanan mii lea váldojuvvon atnui dahje čájehuvvon ja visttit ja rusttegat mat leat dán paragráfa vuosttaš ja nuppi lađđasiid vuođul ceggejuvvon, eai sáhte Gonagasa dohkkeheami haga ja eananeaiggáda lobi haga geavahuvvot eará ulbmiliidda go boazodollui eai ge daguhuvvot earáide go boazodolliide ja ulbmiliidda mat devdet vuosttaš ja nuppi lađđasiid eavttuid. ¶ Boazodolliin lea lohpi friddja ja hehttekeahttá vuodjelit ja sirdit bohccuid dain osiin boazodoalloguovllus gos boazu lobálaččat oažžu leat ja lohpi johtit bohccuiguin árbevirolaš johtingeainnuid mielde. Johtingeaidnun oaivvilduvvojit maiddái bissovaš sisa- ja olggoslástensajit boazofievrredeami várás. muhto Gonagas sáhttá addit lobi nuppástuhttit johtingeainnu ja rahpat ođđa johtingeainnuid go vuoiggalaš beroštumiid geažil nu berre dahkkot.Vahát mii šattaš nuppástuhttima geažil dahje ođđa johtingeainnu rahpama geažil, galgá buhttejuvvot árvvošteami olis man eananjuohkindiggi jođiha, jus muđui ii soabaduvvo. Gonagas sáhttá mearridit ahte maiddái ođđa johtingeainnu dárkilet mearrideapmi galgá biddjot árvvošteami háldui. ¶ § 23. Mohtorjohtolat ¶ Sus gii doaimmaha boazodoalu, lea lohpi geavahit dárbbašlaš fievrruid gustovaš orohatplána mielde, vrd. § 62. Galgá unnimus lági mielde bievlan vuodjit meahccefievrruiguin ja galgá dan muddui go vejolaš vuodjit dihto máđijaid mielde. Mohtorjohtolat dahje girdin guovllus mii lea ráfáidahtton lága olis geassemánu 19. b.1970 nr. 63 luonddugáhttema birra galgá dáhpáhuvvat mearriduvvon láhkaásahusaid mielde gáhttema birra. Diekkár johtaleami birra ráfáidahtton guovllus sáhttá guoskevaš hálddašaneiseváldi láhkaásahusaid bokte mearridit dárkilet njuolggadusaid ovttasráđiid orohatstivrrain ja guovllustivrrain. ¶ § 24. Áiddit ja eará rusttegat ¶ Vuoigatvuohta doaimmahit boazodoalu addá vuoigatvuođa hukset gárddiid ja áiddiid, njuovvanrusttegiid, šaldiid ja eará rusttegiid maid boazodoalus dárbbaša. Áiddit ja rusttegat eai galgga biddjot nu ahte šaddet dárbbašmeahttun fastin dahje mearkkašahtti vahágin dahje hehttehussan eananeaiggádii dahje eará vuoiggalaš beroštumiid guovdu. Áiddit ja rusttegat mat galget čuožžut guhkit go ovtta áigodaga jagis, eai galgga huksejuvvot departemeantta dohkkeheami haga. Stuorát bistevaš rusttegat eai sáhte dohkkehuvvot ovdal go lea dollon buot biraslaš váikkuhusaid fágamáhtolaš guorahallan ja váikkuhusaid árvvoštallan rusttega boazodoallofágalaš dárbbuid ektui. Jus eananeaiggát ja vejolaš vuoigatvuođalaš eanangeavaheaddjit eai mieđa dasa, de sáhttá departemeanta addit lobi hukset rusttega mávssu ovddas eananjuohkindikki árvvošteami vuođul vahágiid ja hehttehusaid birra. Áiddiid ja rusttegiid mat eai leat vuosttaš dahje nuppi lađđasiid mearrádusaid mielde, sáhttá guovllustivra gáibidit ovddasvástideaddji njeaidit dahje rievdadit. Jus dat ii leat dahkkojuvvon dihto áigemeari sisa, de sáhttá boazodoalloagronoma ovttatmanu gaikkuhit dahje rievdadahttit daid. Guovllustivra sáhttá válddi dán mearrádusa mielde addit boazodoalloagronomii. Goluid doaimmaide dán mearrádusa mielde máksá ovddasvástideaddji ja dat leat bággobearrama vuođđun. Departemeanta sáhttá addit dárkilet mearrádusaid das gosa áiddit ja eará rusttegat galget biddjot ja man málle mielde galget ráhkaduvvot, nu maiddái ee. áideávdnasiid hárrái. Departemeanta sáhttá maiddái addit mearrádusaid das mainna lágiin bissovaš áiddit ja rusttegat galget ortnegis dollojuvvot ja mearrádusaid geatnegasvuođa birra gaikut áiddiid ja rusttegiid mat eai dollojuvvo ortnegis dahje mat eai leat šat anus. ¶ Sámi boazodoalloguovllus mielddisbuktá boazodoallovuoigatvuohta lobálaš boazodoalu doaimmahettiin, vuoigatvuođa iežas atnui váldit lastamuoraid, miestagiid, gaskasiid, sieđggaid, soahkerissiid, sorvviid, goike bieggagahčahasaid, gahččan ovssiid ja rissiid, jalgŋáid ja gudduid, bessiid ja bárkku, sihke almmolaš ja priváhta eatnamis, go dat galget geavahuvvot: 1. boaldámuššan, 2. gođiide, gámmiide, áittiide, buvrriide, suonjiriidda ja luviide biergasiid ja borramušaid várás, 3. goahtemuorran/lávvomuorran, bargoneavvun ja smávit atnubiergasiid ávnnasin 4. gárddiide (jorriide/girtnuide, gárddiide), 5. ostemii ja bárkemii. Varas lastamuoraid ja varas rissiid ii galgga váldit jus dakko dahje dakko lahkosiin gávdnojit eará muorat mat heivejit seamma atnui. Vuovdeeaiggát sáhttá gáibidit mávssu varas lastamuoraid ovddas mat váldojuvvojit priváhta vuovddis, muhto muđui ii sáhte gáibiduvvot máksu muoraid ovddas mat lobálaččat váldojuvvoit dán paragráfa vuođul. Eananeaiggádii galgá dakkaviđe dieđihuvvot go dakkár muorat váldojuvvojit maid ovddas son sáhttá mávssu gáibidit. Jus ii šatta ovttamielalašvuohta mávssu alde, de sáhttá gáibidit ahte mávssu sturrodat mearriduvvo eananjuohkindikki árvvošteami bokte. Finnmárkkuopmodat ii sáhte dán lađđasa mearrádusaid olis gáibidit mávssu. Nu guhkás go čájehuvvo leat dárbbašlažžan vuovddi seailluheami, ođasmahttima dahje ođđasit šaddama dihte dahje dan dihte go guovllus lea muorravátni, de sáhttá Gonagas láhkaásahusaid bokte gáržžidit dahje áibbas gieldit muoraid váldima dárkileappot mearriduvvon guovlluin, ja dan olis mearridit ee. ahte varas muorat sáhttet váldot duššefal čájeheami mielde. ¶ § 26. Bivdu ja guolásteapmi sámi boazodoalloguovllus ¶ Sámi boazodoalloguovllus mielddisbuktá boazodoallovuoigatvuohta lobálaš boazodoalu doaimmahettiin vuoigatvuođa bivdit ja guolástit stáhta almennegiin, ja dakkár stáhtaeatnamiin mat eai leat erenoamážit mihtiduvvon ja Finnmárkkuopmodagas dan orohaga siskkobealde gos boazodoallu doaimmahuvvo, seamma eavttuiguin mat leat gieldda, gili dahje báikegotti ássiin gos almennet, stahtaeanan dahje Finnmárkkuopmodaga guoskevaš eanan lea. Stáhta mihtiduvvon vuvddiin ja duoddariin boazodoalloguovllu siskkobealde galgá boazodolliid bivdin- ja guolástanvuoigatvuohta leat nu movt lea leamaš doložis. Gonagas sáhttá mearridit ahte boazodolliin galgá leat aktovuoigatvuohta geavahit gitta guollebivdoneavvuid dárkileappot mearriduvvon jávrriin ja johkaosiin eará stáhtaeatnamiin go stáhta almmennegiin. Gonagas sáhttá maiddái mearridit ahte vissis jávrriid ja johkaosiid mat leat eatnamiin namuhuvvon ovddit cealkagis, galget beassat bivdit duššefal sii guđet doaimmahit boazodoalu. Bivddu ja guolásteami ovddas dán paragráfa mearrádusaid vuođul ii galgga máksojuvvot láigu ii ge goartadivat. ¶ boazodoalu birra ¶ § 27. Boazodoallu ¶ Boazoeaiggát galgá iežas boazodoalu doaimmahettiin vuhtii váldit eará boazodolliid doaimma, ii ge geavahit guohtumiid dainna lágiin ahte dat hedjonit eará boazoeaiggádiidda. Boazoeaiggát ii galgga earáid hehttet doaimmaheamis sin vuoigatvuođalaš boazodoalu. Boazoeaiggát galgá fuolahit ahte boazodoallu doaimmahuvvo dán lága meriid mielde ja orohaga doaibmanjuolggadusaid mielde. ¶ § 28. Geahčču ¶ Bohccot galget gehččojuvvot nu ahte buoremus lági mielde hehttejuvvojit dahkamis vahága, mannamis olggobeallái lobálaš guohtunguovllu dahje mastamis eará ealuide. Orohaga guohtungeavaheami njuolggadusain sáhttá dárkileappot mearridit geahču birra. ¶ § 29. Geahčadeapmi ¶ Siiddas mas lea ágga navdit ahte sin bohccot leat mastan eará siidda ellui, lea vuoigatvuohta geahčadit ealu gávnnahit leat go sis bohccot doppe. Geahčadit sáhttá dušše jus dán siiddas lea ovddasteaddji das. Ovddasteaddji galgá fuolahit ealu geahčadeapmái. Muđui galgá geahčadeapmi leat guovllu boazoeaiggádiid dábálaš vieruid mielde. Orohaga doaibmanjuolggadusain sáhttá dárkileappot mearridit geahčadeami birra. ¶ § 30. Eará siiddaid bohccot ¶ Siida mii iđiha vierrobohcco iežas ellui, galgá jođáneamos lági mielde dan dieđihit guoskevaš siidii. Rátkkašeapmi čađahuvvo § 31 mearrádusaid mielde. Jus nuppi siidii lea váttis viežžat iežaset bohccuid dahje ii leat vejolaš rátkkašit, de lea dat siida mii lea bohccuid iđihan, geatnegas áittardit daid dassážii go sáhttet rátkojuvvot ja vižžojuvvot. Orohaga doaibmanjuolggadusain sáhttá dárkileappot mearridit eará siiddaid bohccuid hálddašeami birra. ¶ § 31. Rátkkašeapmi ¶ Son geas leat bohccot ealus ovttas earáiguin, sáhttá gáibidit rátkkašeami vai beassá bohccuidis sierra rátkit. Earát geain leat bohccot ealus, leat geatnegasat lágidit dilálašvuođaid nu ahte sáhttá rátkit. Ii oktage galgga ráfehuhttit rátkkašeami. Rátkit berre ovdal go eallu johttá eret áigodatguohtumis. Rátkkašeami ii sáhte gáibidit guottet- ja ragatáigge dahje jus rátkkašeapmi ii leat bealuštahtti elliidsuodjalanákkaid vuođul. Ovdal go eallu biddjo gárdái, de galgá dieđihuvvot siiddaide main sáhttet leat bohccot ealus. Orohaga doaibmanjuolggadusain sáhttá dárkileappot mearridit rátkkašeami ja dieđiheami birra. ¶ mearkkaid sisačáliheapmi ¶ § 32. Mearkavuoigatvuohta Mearkavuoigatvuohta lea sámi sogat olbmuin: 1. geain lága fápmuiboahtimis alddiineaset lea boazodoallu váldoealáhussan orohagas lága mielde geassemánu 9. b. 1978 nr. 49 boazodoalu birra, gč. § 4, vrd. § 3, dahje 2. geain váhnemiin dahje váhnenváhnemiin lea boazodoallu leamaš váldoealáhussan, ja 3. geat gullet siidaoassái dahje bohtet gullat siidaoassái mearrádusa mielde § 10 nuppi lađđasa olis dahje geat galget jođihit siidaoasi dahje buohtalas álggahanoasi § 11 rájes gitta § 15 olis. Son gii adopterejuvvo, oažžu seamma mearkavuoigatvuođa dego jus livččii leamaš adoptiivaváhnemiid iežasriegádahtton mánná, vaikko son ii livčče ge sámi sogas. Sus gii lea náitalan siidaoasi ovddasvástideaddji jođiheddjiin, muhto ieš ii deavdde mearkavuoigatvuođa eavttuid vuosttaš lađđasa mielde, lea mearkavuoigatvuohta. Seamma vuoigatvuohta lea ovttasássis, gč. § 13 njealját lađđasa. Jus goalmmát lađđasis namuhuvvon olmmoš váldá badjelasás siidaoasi jođiheami, gč. § 14, de lea sus mearkavuoigatvuohta nu guhká go son lea siidaoasi ovddasvástideaddji jođiheaddjin. Su ođđa náittosguoimmis dahje ovttasássis ii leat mearkavuoigatvuohta goalmmát lađđasa mielde. Jus Boazodoallostivra lea § 9 goalmmát lađđasa mielde addán olbmui vuoigatvuođa eaiggáduššat bohccuid, de sáhttá Boazodoallostivra maiddái addit sutnje mearkavuoigatvuođa dalle go lea dárbbašlaš dohkálaš boazodoalu doaimmaheapmái. ¶ § 33. Merkengeatnegasvuohta ¶ Buot bohccot sámi boazodoalloguovllus galget merkejuvvot eaiggáda sisačálihuvvon merkii. Boazu galgá merkejuvvot eaiggáda sisačálihuvvon merkii ovdal golggotmánu 31. beaivvi seamma jagi go lea riegádan. Guovllustivra sáhttá erenoamáš dilálašvuođain mieđihit ahte dát áigemearri guhkiduvvo, muhto ii guđege dáfus maŋŋelii go miessemánu 31. beaivái nuppe jagi. Merken galgá dáhpáhuvvat lága mielde juovlamánu 20. b.1974, nr. 73 elliidsuodjaleami birra. ¶ § 34. Merkenvuogit ¶ Sámi boazodoalloguovllus galget bohccot bealljemerkejuvvot boazoeaiggáda sisačálihuvvon bealljemerkii. Váldomearkka lassin sáhttá biddjot bealljegilkor go ovdalaččas merkejuvvon boazu jorrá ođđa eaiggádii. Gaskaboddosaččat sáhttá guolgamerket dahje bidjat bealljegilkora. Gaskaboddosaš merken čájeha eaiggátvuođa dassážii go boazu merkejuvvo vuosttaš dahje nuppi lađđasa mielde. ¶ § 35. Mearkka rievdadeapmi ¶ Ii leat lohpi rievdadit mearkka. Rievdadeapmi ráŋggáštuvvo ráŋggáštuslága 24. kapihttala mearrádusaid mielde. ¶ vuovdin Ovddit jagiid riegádan boazu, mii ii leat miessemánu 31. beaivvi rádjái merkejuvvon lobálaš merkii, galgá dábálaččat vuvdojuvvot orohatstivrra, dahje siidastivrra ovddasvástádusa olis. Vuovdima boahtu gahččá eaiggádii. Jus eaiggát ii leat dihtosis, de gahččá boahtu dan siidii masa boazu gullá. Jus siida ge ii leat dihtosis, de gahččá boahtu orohahkii. ¶ § 37. Mearkalávdegoddi ja váiddaásahus ¶ Juohke sámi regiovnnalaš boazodoalloguovllus válljejuvvo mearkalávdegoddi mas leat unnimusat golbma ja eanemusat vihtta lahtu iešguđet orohagain, ja persovnnalaš várrelahtut. Orohatovdaolbmot válljejit lahtuid ja várrelahtuid. Boazodoallohálddahus nammada lávdegoddái čálli. Boazodoallostivra nammada váiddaásahusa. ¶ § 38. Mearkka sisačáliheapmi ja sihkkun ¶ Mearkalávdegoddi galgá dohkkehit buot mearkkaid ovdal go dat váldojit atnui regiovnnalaš boazodoalloguovllus. Boazodoallohálddahus sisačállá boazodoalloguovllu dohkkehuvvon mearkkaid. Mearka galgá leat dakkár ahte ii sáhte seahkánit dahje boastut geavahuvvot. Mearkalávdegoddi galgá, dohkálaš boazodoalu vuhtii válddidettiin, doalahit mearkkaid árbevirolaš hámis ja geavaheamis, earret eará doalahit soga árbevirolaš mearkaoali. Mearkka ii sáhte registreret gálvomearkan njukčamánu 3. b.1961 lága nr. 4 mielde. Sisačálihuvvon mearka galgá sihkkojuvvot go mearkaeaiggát jápmá ja jus sus eai báze bohccot mat ovttas mearkkain jorret beallelažžii dahje árbbolažžii. Jus mearka ii leat leamaš anus maŋemus 4 jagi, de sáhttá mearkalávdegoddi sihkkut mearkka. Jus sisačálihuvvon mearka lea dakkár ahte sáhttá seahkánit dahje boastut geavahuvvot, de sáhttá mearkalávdegoddi sihkkut mearkka. Boazodoallostivrra dohkkehemiin sáhttá mearkalávdegoddi mearridit dievasmahtti njuolggadusaid mearkkaid birra jna. ¶ § 39. Áššegieđahallan ¶ Mearkalávdegoddi galgá almmuhit mearkaohcamiid siidaosiid jođiheddjiide guoskevaš orohagas ja ránnjáorohagain. Galgá maiddái almmuhuvvot Suomas ja Ruoŧas. Mearkalávdegotti mearrádus ohcama hárrái galgá almmuhuvvot seammaládje. Mearkalávdegotti mearrádusa sáhttá váidit váiddaásahussii. Departemeanta mearrida dárkilet njuolggadusaid mearkalávdegotti áššegieđahallamii, dás maiddái čálihandivada, ja váiddagieđahallama njuolggadusaid. ¶ § 40. Dievasmahtti njuolggadusat mearkkaid birra ¶ Departemeanta sáhttá mearridit dárkilet njuolggadusaid bohccuid merkema ja mearkkaid sisačáliheami birra, ja nu maiddái dakkár mearkkaid sirdima ja sihkkuma birra mat eai leat anus. ¶ § 41. Merken olggobealde sámi boazodoalloguovllu ¶ Departemeanta mearrida dárkilet njuolggadusaid mearkkaid ja merkema birra olggobealde sámi boazodoalloguovllu. ¶ – orohat ja siida ¶ I. Orohagat ¶ § 42. Orohat ¶ Juogidettiin sámi regiovnnalaš boazodoalloguovlluid orohahkan galgá Boazodoallostivra deattuhit ahte orohaga boazodollui šaddet vieruiduvvan geavaheami vuođul lunddolaš ja ávkkálaš rájit. Orohat galgá vuosttažettiin sisttisdoallat buot áigodatguohtumiid orohahkii gulli boazodolliide. Jus lea ulbmillaš, de sáhttet áigodatguohtumat leat máŋgga orohagas. Orohatjuohkin ii hehtte boazodolliid ovttasbargamis orohatrájiid rastá, jus fal dakkár ovttasbargu ii dagat eará boazodolliid vuoigatvuođaid ovdii. Orohatjuohkin ii hehtte guohtumiid geavaheami ge eará orohagas go dat dahkko erenoamáš riektevuođu mielde. ¶ § 43. Orohatstivra ¶ Juohke orohagas galgá leat orohatstivra man orohaga jienastanvuoigatvuođalaččat válljejit iežaset gaskkas nuppi ja goalmmát lađđasiid mearrádusaid mielde. Orohatjahkečoahkkin vállje stivraovdaolbmo, gč. § 49. Muđui galget orohaga buot geassesiiddat ovddastuvvot stivrras, gč. § 54 vuosttaš lađđasa nr. 2. Siidajahkečoahkkin vállje siidda stivralahtu, gč. § 53. Jus leat eanet go čieža geassesiidda, de válljejuvvojit guhtta stivralahtu vuorbádemiin siiddaid evttohasaid gaskkas, earret dan siidda mas lea ovdaolmmoš. Orohatjahkečoahkkin sáhttá dan sadjái mearridit ahte geassesiiddain galgá leat stivrasadji vuoruid mielde. Dakkár njuolggadusaid galgá guovllustivra dohkkehit. Jođiheaddji ja eará stivralahtut ja sidjiide persovnnalaš várrelahtut válljejuvvojit guovtti jahkái hávális. Jus leat erenoamáš ákkat, de sáhttá Boazodoallostivra mearridit ahte stivrras galget leat gitta 11 lahtu. Jus leat garra ákkat, de sáhttá Boazodoallostivra mearridit ahte geassesiiddas mii lea mihá stuorát go orohaga gaskamearálaš geassesiiddat, galgá leat stuorát ovddasteapmi stivrras go dat mii boahtá ovdan nuppi lađđasa mearrádusain. Dán geassesiiddas almmotge ii sáhte leat eanetlohku stivrras. Jus geassesiidda boazoeaiggádat muđui jagis rátkkašit unnit dálvesiidan, de sáhttet dálvesiidda siidaosiid jođiheaddjit, dahje eanet dálvesiiddat ovttas dahje eará joavku, gáibidit ahte stivrasadji galgá leat vurrolaga dálvesiiddaid/joavkkuid gaskka. Jus orohat lea seamma go geassesiidda, de gustojit § 52 mearrádusat stivrra válljema birra, muhto almmotge nu ahte stivra galgá juohke dáfus válljejuvvot. Stivra lea mearridanválddáláš go unnimusat bealli stivralahtuin leat čoahkis. Orohatstivra mas leat unnit go golbma lahtu, lea datte mearridanválddáláš dušše jus olles stivra lea čoahkis. Jus jienasteamis šaddet ovtta meari jienat, de mearrida jođiheaddji jietna. ¶ § 44. Orohatstivrra doaibma ja váldi ¶ Orohatstivra ovddasta orohaga boazodoalloberoštumiid. Orohatstivrra doaibma lea fuolahit orohaga boazoguohtumiid lágaid ja doaibmanjuolggadusaid mielde. áššáskuhttit ja áššáskuhttojuvvot orohaga boazodolliid namas orohaga oktasaš áššiin. Dat guoská maid eanangáhttenáššiide vaikko dat eai guoskkaše ge buot boazodolliide. Dat almmotge ii hehtte ovttaskas siiddaid dahje boazoeaiggádiid fuolaheamis iežaset erenoamáš beroštumiid. ¶ Orohatstivra sáhttá dihto áššiin addit stivrajođiheaddjái ovttas stivračálliin dahje ovttas eará stivralahtuin fápmudusa doaibmat stivrra ovddas. ¶ Juohke orohagas galgá leat orohatkássa. Buot siidaoasit leat geatnegasat máksit jahkásaš doarjaga orohatkássii. Orohatkássa galgá máksit orohatstivrra lahtuide buhtadusa barggu ovddas ja orohaga eará hálddašangoluid. Doarjaga sturrodat rehkenasto boazologu mielde ja dan mearrida orohatjahkečoahkkin orohatstivrra evttohusa mielde, gč. § 50 vuosttaš lađđasa nr. 7. Orohatstivra rehkenastá juohke siidaoasi doarjaga siidaoasi boazologu mielde, oktan geahččobohccuiguin. Mearrádusa siidaoasi doarjaga birra sáhttá ovddidit guovllustivrii, mii sáhttá rievdadit mearrádusa jus doarjja ii leat govttolaš orohaga doaimmaid ektui. Diekkár mearrideami sáhttá siidaoassi gáibidit gávcci vahkku sisa maŋŋel go oaččui dieđu doarjjamearrádusa birra. Jus doarjja ii máksojuvvo, de massá siidaoassi iežas jienastanvuoigatvuođa dassážii go vealgi lea máksojuvvon. Doarjaga loahpalaš mearrádus lea bággobearrama vuođđun. ¶ § 47. Boazodoallofoanda ¶ Orohagas galgá leat boazodoallofoanda. Fondii manná: 1. buhtadus orohahkii guohtunvuoigatvuođaid bággolonisteami ovddas jna. 2. buhtadus orohahkii vahágiid, hehttehusaid ovddas jna. 3. doaibmalobi divat (konsešuvdnadivat) orohahkii bággolotnuma ovddas, 4. boahtu geažotbeljiid ja lobihemet merkejuvvon bohccuid vuovdimis, 5. doaibmanjuolggadusaid rihkkuma divat, gč. § 77, 6. eará ruđat mat bohtet orohahkii. Orohatstivra hálddaša ja mearrida foandda ruđaid njuolggadusaid mielde ásahuvvon § 57 nuppi lađđasa nr. 5 olis. ¶ § 48. Rehketdoallodárkkisteapmi ¶ Jahkečoahkkin vállje rehketdoallodárkkisteaddji mii galgá leat ámmátregistrerejuvvon dahje stáhtaautoriserejuvvon, lága mielde ođđajagemánu 15. b.1999 nr 2 revišuvnna ja revisoraid birra. Guovllustivra sáhttá dohkkehit ahte ámmátrehketdoallodárkkisteaddji sadjái ásahuvvo dárkkistanlávdegoddi masa válljejuvvojit guokte dahje golbma lahtu orohaga jienastanvuoigatvuođalaččaid gaskkas. Lahtut eai galgga ieža leat stivralahtut, ii ge sis galgga leat erenoamáš gullevašvuohta stivralahtuide. ¶ Orohaga boazoeaiggádat galget doallat jahkečoahkkima juohke jagi ovdal geassemánu loahpa. Čoahkkimii gohččojuvvo orohaga dábálaš vieru mielde, unnimusat njeallje vahkku ovdal jahkečoahkkima. Jahkečoahkkimis lea juohke boazoeaiggádis ságastan- ja evttohanvuoigatvuohta. Jienastemiin lea juohke siidaoasis jienastanvuoigatvuohta dainna lágiin ahte juohke siidaoasis leat vihtta jiena. Buohtalas álggahanoasis leat guokte jiena. Siidaoasi jođiheaddji mearrida jienaid siidaoasi eará boazoeaiggádiidda. Jođiheaddjis galgá alddis leat unnimusat okta jietna, dahje unnimusat guokte jus náittosguimmežagat dahje ovttasássit ovttas jođiheaba siidaoasi. Stivrra jahkedieđáhus ja rehketdoallu, ja evttohus boazodoallofoandda ruđaid geavaheapmái, jahkečoahkkináššelistu ja diehtu vejolaš jođiheaddjeevttohusa birra galget sáddejuvvot orohaga siidaosiid jođiheddjiide unnimusat njeallje vahkku ovdal jahkečoahkkima. Jahkečoahkkima jođiha čoahkkinjođiheaddji man jahkečoahkkin vállje. Ðoahkkin lea gitta čoahkkin, jus jahkečoahkkin ii mearrideačča eará. Jahkečoahkkinšiehtadallamiin ja válljemiin galgá čállot beavdegirji, mii lohkkojuvvo buohkaide čoahkkima loahpas ja man guokte dasa válljejuvvon čoahkkinoasseváldi vuolláičálliba. ¶ § 50. Orohatjahkečoahkkima áššit ja váldi ¶ Jahkečoahkkin galgá: 1. addit cealkámuša orohatstivrra jahkedieđáhussii ja mearridit jahkerehketdoalu 2. addit cealkámuša orohatstivrra evttohan doaibmanjuolggadusaide, gč. § 57 3. addit cealkámuša orohatstivrra evttohan orohatplánii, gč. § 62 4. válljet orohatstivrra ovdaolbmo § 43 mielde 5. mearridit orohatstivrra válljema njuolggadusaid § 43 nuppi lađđasa mielde 6. mearridit orohatstivrra lahtuide buhtadusa barggu ovddas 7. mearridit orohatkássii doarjaga bohcco nammii, gč. § 46 8. válljet rehketdoallodárkkisteaddji (revisora), dahje dárkkistanlávdegotti, gč. § 48 9. addit cealkámuša áššái man soames, geas lea vuoigatvuohta boahtit jahkečoahkkimii, lea unnimusat vahkku ovdal jahkečoahkkima ovddidan orohatstivrii ja gáibidan gieđahallot 10. addit cealkámuša eará áššiide maid orohatstivra ovddida ja maidda bivdá jahkečoahkkimis cealkámuša. Áššiin main jahkečoahkkimis lea cealkinvuoigatvuohta, lea cealkámuš čujuheaddjin stivrii, muhto ii geatnegahtti. Jahkedieđáhus galgá sáddejuvvot guovllustivrii. Departemeanta addá dárkilet njuolggadusaid jahkedieđáhusa sisdoalu birra. ¶ Dán lágas mearkkaša siida joavkku mas leat boazoeaiggádat mat doaimmahit boazodoalu ovttas dihto eatnamiin. Dát láhka earuha geassesiidda ja dálvesiidda. Geassesiida doaimmaha boazodoalu ovttas vuosttažettiin geasse- ja čakčaguohtumiin. Dálvesiida doaimmaha boazodoalu ovttas vuosttažettiin dálve- ja giđđaguohtumiin. ¶ § 52. Geassesiidastivra ¶ Geassesiidii galgá válljejuvvot stivra man ovddasvástádus lea lágidit dilálašvuođaid oktasaš doaimmaide ja hálddašit siidda oktasaš rusttegiid, nugo njuovvanrusttegiid, gárddiid, áiddiid jna. Siidda jahkečoahkkin vállje stivrra. Jahkečoahkkin sáhttá mearridit ahte siidii ii válljejuvvo stivra, gč. § 53 nuppi lađđasa. ¶ § 53. Geassesiidda jahkečoahkkin ¶ Geassesiida galgá doallat jahkečoahkkima juohke jagi ovdal miessemánu loahpa. Buohkain geain leat bohccot siiddas, lea vuoigatvuohta searvat jahkečoahkkimii ságastan- ja evttohanvuoigatvuođain. Jienastanvuoigatvuohta lea siidaosiin. § 49 nuppi lađđasa mearrádusat gustojit dán dáfus. Jus geassesiiddas ii leat sierra stivra, de ferte jahkečoahkkin válljet muhtuma siidda olbmuin leat gulahallanolmmožin siidda ja orohatstivrra gaskka. Lea su geatnegasvuohta gohččut jahkečoahkkimii. ¶ § 54. Siidajahkečoahkkima áššit ja váldi ¶ Jahkečoahkkin galgá: 1. válljet siidastivrra § 52 mielde 2. válljet evttohasa orohatstivrii § 43 mielde 3. mearridit doarjaga siidakássii, gč. § 55 4. mearridit siidakássa njuolggadusaid, gč. § 55 5. mearridit siidafoandda njuolggadusaid, gč. § 56 vuosttaš lađđasa 6. válljet rehketdoallodárkkisteaddji (revisora), gč. § 56 nuppi lađđasa 7. válljet gulahallanolbmo, gč. § 53 nuppi lađđasa Jahkečoahkkin sáhttá njuolggadusaid bokte mearridit ahte okta dahje eanet mearrádusat mat gustojit orohatjahkečoahkkimii, gč. § 50, maiddái galget gustot siidajahkečoahkkimii. ¶ § 55. Siidakássa ¶ Jus lea válljejuvvon siidastivra § 52 mielde, de galgá maiddái ásahuvvot siidakássa. Jus geassesiiddas ii leat sierra stivra, de sáhttá jahkečoahkkin mearridit ahte ásahuvvo siidakássa man gulahallanolmmoš hálddaša, gč. § 53 nuppi lađđasa. Siidakássa geavaheapmái galget ráhkaduvvot njuolggadusat. § 46 njuolggadusat vuosttaš lađđasis gitta goalmmát lađđasii gustojit dán dáfus. Juohke siidaoasi jođiheaddji sáhttá gáibidit ahte rehketdoallodárkkisteaddji dárkkista orohatkássa § 56 nuppi lađđasa mearrádusaid mielde. ¶ § 56. Siidafoanda ¶ Jus siidii bohtet ruđat nugo namuhuvvon §:s 47, de galgá ásahuvvot boazodoallofoanda siidii, ja galget ráhkaduvvot njuolggadusat foandda ruđa geavaheapmái. Guovllustivra galgá dohkkehit foandda njuolggadusaid. ¶ de rehketdoallodárkkisteaddji dárkkistit foandda. Jus siiddas ii leat sierra jahkečoahkkin, de válljejuvvo rehketdoallodárkkisteaddji siidaosiid jođiheddjiid soahpama mielde. Jus siida ieš ii nammat rehketdoallodárkkisteaddji, de galgá orohaga rehketdoallodárkkisteaddji dárkkistit siidafoandda. ¶ Kapihtal 7 Orohaga doaibmanjuolggadusat. Orohatplána ¶ § 57. Doaibmanjuolggadusat ¶ Orohaga resurssaid hálddašeapmái ja geavaheapmái galget ráhkaduvvot doaibmanjuolggadusat. Doaibmanjuolggadusat eai galgga rihkkut dán lága. Doaibmanjuolggadusat galget sihkkarastit orohaga guohtumiid ekologalaččat guoddi geavaheami ja sisttisdoallat dárkilet mearrádusaid dáid birra: 1. guohtungeavaheami birra, gč. § 59 2. boazologu birra, gč. § 60 3. gárddiid, áiddiid ja eará oktasaš rusttegiid geavaheami ja máŧasdoallama birra 4. mohtorfievrruid geavaheami birra 5. boazodoallofoandda geavaheami birra, gč. § 47 6. orohaga eará opmodaga hálddašeami birra 7. bargogeatnegasvuođaid ja investeremiid juogu birra 8. eará áššiid birra maid lea vuogas čielggadit orohaga doaibmanjuolggadusain. Dalle go lea dárbbašlaš, de sáhttá guovllustivra gohč- čut guokte dahjet eanet orohagaid ráhkadit oktasaš doaibmanjuolggadusaid ovtta dahje eanet áššiin mat leat vuosttaš lađđasis namuhuvvon. ¶ § 58. Doaibmanjuolggadusaid ráhkadeapmi ja dohkke ¶ heapmi Orohatstivra ráhkada doaibmanjuolggadusaid ja daid galgá guovllustivra dohkkehit. Guovllustivra galgá, lassin dasa go dárkkistit ahte lága mearrádusat doaibmanjuolggadusaid ráhkadeami birra leat čuvvojuvvon, maiddái árvvoštallat addet go doaibmanjuolggadusat vuođu doaimmahit ekologalaččat guoddevaš boazodoalu orohagas. Guohtungeavaheami njuolggadusat § 59 mielde galget ráhkaduvvot ovttasráđiid orohaga siiddaiguin. Seammaládje lea boazologu mearridemiin § 60 mielde. Ovdal go doaibmanjuolggadusat sáddejuvvojit guovllustivrii dohkkeheapmái, de galgá evttohus leat gieđahallon orohaga jahkečoahkkimis. Evttohus galgá sáddejuvvot orohaga siidaosiid jođiheddjiide unnimusat guokte mánu ovdal jahkečoahkkima. Cealkámušat mat bohtet jahkečoahkkimis, sáddejuvvojit guovllustivrii oktan evttohuvvon doaibmanjuolggadusaiguin. Jus guovllustivra ii dohkket evttohuvvon doaibmanjuolggadusaid, de galgá boazodoalloagronoma veahkehit orohaga ráhkadit ođđa evttohusa mii gieđahallo dás ovdalis namuhuvvon vuogi mielde. Jus dát ii lihkostuva, de galgá guovllustivra ráhkadit orohahkii doaibmanjuolggadusaid. Jus eanetlohku orohaga jahkečoahkkimis dan gáibida, dahje jus guovllustivra gáibida, de galget ráhkaduvvot ođđa doaibmanjuolggadusat dás ovdalis namuhuvvon vuogi mielde. duvvot Boazodoallostivrii loahpalaš nannemii ja dohkkeheapmái. ¶ § 59. Guohtungeavaheapmi ¶ Guohtungeavaheami njuolggadusaid bokte galget orohaga boazoeaiggádiidda sihkkarastojuvvot dárbbašlaš guohtumat, dás maiddái guottetbáikkit, johtingeainnut ja ragatbáikkit. Njuolggadusat galget vuhtii váldit buori boazodoalu vuođđojurdagiid sámi árbevieruid ja dábiid mielde. Guohtungeavaheami njuolggadusat galget vuhtii váldit etnamiid árbevirolaš geavaheami ja ovddidit ulbmillaš doaibmaortnegiid. Guohtungeavaheami njuolggadusat eai galgga leat vuostálaga siidda vuoigatvuođaiguin mat leat erenoamáš riektevuođu olis ásahuvvon. Galget mearriduvvot njuolggadusat guohtunáiggiid birra, jus guovllustivra ii leačča daid mearridan § 61 olis. Siidaoasi jođiheaddji sáhttá ovddidit guohtungeavaheami njuolggadusaid eananjuohkindiggái guđa mánu sisa maŋŋel go guovllustivra lea daid dohkkehan. Eananjuohkindiggi sáhttá duššindahkat guohtungeavaheami njuolggadusaid mat leat soapmásii govttoheamit, dahje rihkkot vuoigatvuođaid mat leat erenoamáš riektevuođu olis ásahuvvon. Jus leat garra ákkat, de sáhttá guovllustivra sierralobi (dispensašuvnna) bokte ložžet guohtungeavaheami njuolggadusaid. Guohtungeavaheami njuolggadusaid rihkkun sáhttá gieđahallojuvvot 11. kapihttala njuolggadusaid mielde. ¶ § 60. Boazolohku ¶ Doaibmanjuolggadusain, gč. § 57, galgá mearriduvvot bajimus boazolohku juohke geassesiidii. Boazolohku mearriduvvo daid eatnamiid ektui mat iešguđege siiddas leat. Doaibmanjuolggadusain galgá dárkileappot čilget doaibma- ja guohtundilálašvuođalaš beliid mat leat mearriduvvon boazologu vuođđun. Jus lea dárbbašlaš olahan dihte bealuštahtti dálveguohtuma, de sáhttá maiddái mearriduvvot boazolohku iešguđet dálvesiiddaide. Dálvesiida dahje eará čoahkkádus sáhttá bivdit alcces mearriduvvot boazologu. Jus siidda boazolohku lea alit go boazolohku mii lea mearriduvvon vuosttaš dahje nuppi lađđasa mielde, de galgá siida ráhkadit unnidanplána. Jus siida ii daga dan, dahje ii nagot čađahit plána, de galgá juohke siidaoassi unnidit badjelmearálaš boazologu gorrelogu mielde. Lea Boazodoallostivrra ovddasvástádus ahte diekkár unnideapmi čađahuvvo. Galget mearriduvvot áigemearit plánaid ráhkadeami ja boazologu unnideami hárrái. Sáhttá mearriduvvot alimus boazolohku juohke siidaoassái. Siidda boazologu vuolideapmi goalmmát lađđasa mielde galgá dalle dáhpáhuvvat dainna lágiin ahte siidaoasit main lea alit boazolohku go dat mii lea mearriduvvon siidaoassái, vuos vuolidit mearriduvvon lohkui. Departemeanta sáhttá láhkaásahusaid bokte mearridit dievasmahtti njuolggadusaid boazologu mearrideami hárrái. Diekkár njuolggadusat sáhttet ráddjejuvvot guoskat ovtta dahje eanet orohagaide dahje ovtta dahje eanet boazodoalloguovlluide. ¶ Go lea dárbbašlaš áigodatguohtumiid gáhttema dihte, de sáhttá guovllustivra mearridit iešguđet áigodatguohtumiidda guohtunáiggiid. Siidaoasi jođiheaddji galgá fuolahit ahte sin ealu bohccot eai leat guohtuneatnamiin dáid mearrádusaid vuostá. Go dilálašvuođat dahket dárbbašlažžan, de sáhttá boazodoalloagronoma ložžet guohtunáiggiid. Dat guoská maiddái guohtunáiggiide mearriduvvon § 59 mielde. Guohtunáiggiid ložžema eambbo go njealji vahkkui mearrida guovllustivra. ¶ § 62. Orohatplánat ¶ Orohatstivra galgá ráhkadit orohatplána mas galget leat orohaga doaimmaid birra dieđut mat leat dárbbašlaččat almmolaš plánemis. Orohatplánas galgá: 1. čilget orohaga johtinvieruid 2. muitalit áigodatguohtumiid, guottetbáikkiid jna. 3. muitalit makkár dárbbašlaš fievrrut leat, maiddái guđiid meahccefievrruid orohat geavaha ja vejolaš áigeráddjejuvvon helikoptera dahje eará áibmofievrru geavaheami. Plánas galget maiddái bievlavuodjinnjuolggadusat boahtit ovdan 4. muitalit buot bistevaš áiddiid ja rusttegiid, ja dan muddui go vejolaš maiddái gaskaboddosaš áiddiid ja rusttegiid 5. čilget vejolaš johtolatjuogu (guohtunguovlojuogu) Siidaoasi jođiheaddji lea geatnegas addit plána ráhkadeapmái dárbbašlaš dieđuid. Suohkaniidda/gielddaide, fylkkagildii ja fylkkamánnái berre dieđihit plánabarggu birra ja daidda galgá plána váldosisdoallu almmuhuvvot ovdal go dat mearriduvvo. Mearriduvvon plána galgá sáddejuvvot suohkaniidda/gielddaide, fylkkagildii ja fylkkamánnái, ja guoskeváš ránnjáorohagaide. Plána galgá maiddái sáddejuvvot guovllustivrii. ¶ Kapihtal 8 Oktavuohta eará geavaheapmái ¶ § 63. Opmodaga geavaheapmi boazodoalloguovlluin ¶ Eananeaiggát dahje son geas lea geavahanvuoigatvuohta, ii galgga geavahit iežas eatnama boazodoalloguovllus man ge ládje mii lea mearkkašahtti vahágin dahje hehttehussan boazodollui mii doaimmahuvvo dán lága mielde. Ovddit cealkka ii datte hehtte eatnama dábálaš geavaheami eanandollui, vuovdedollui dahje duovdagiid eará geavaheami eanandoalloulbmiliidda. Ovdal go álggahuvvo dakkár doaibma mii sáhttá šaddat mearkkašahtti vahágin dahje hehttehussan boazodollui, de galgá dat dieđihuvvot guoskevaš orohatstivrii. Diehtu galgá addojuvvot maŋemusta golbma vahkku ovdal go lea jurdda álggahit. Jus diehtu ii leat addojuvvon, dahje bealit eai soaba dan alde gusto go vuosttaš lađđasa mearrádus doibmii, de sáhttá guovllustivra gieldit álggaheami dassážii go soahpamuš lea dahkkon dahje eananjuohkindiggi lea gieđahallan ášši. đasa mearrádusain, sáhttá ovdalgihtii čilgejuvvot eanan- juohkindikki árvvošteami bokte. Árvvošteapmi sáhttá maiddái mearridit movt ja makkár eavttuiguin doaibma sáhttá čađahuvvot. Árvvošteami dollojuvvot sáhttá gáibidit son guhte áigu doaimma álggahit dahje orohatstivra orohatovdaolbmo bokte. Jus orohatstivra ii leat ásahuvvon, de sáhttá boazodoalli dan orohagas masa doaibma gártá guoskat gáibidit árvvošteami dollojuvvot. ¶ § 64. Jeagelbordin (jeageldoahpun) ¶ Gonagas sáhttá láhkaásahusaid bokte heivehit jeagelbordima boazoorohagain ja sáhttá dárkileappot ráddjejuvvon guovllus áibbas gieldit jeagelbordima, jus nu adnojuvvo dárbbašlažžan boazodoalu vuhtii váldima dihte. ¶ § 65. Johtaleapmi guovlluin gos bohccot guhtot ¶ Juohkehaš guhte johtala guovlluin gos bohccot guhtot, lea geatnegas geavahit iežas fuolalašvuođain ja várrogasvuođain nu ahte dárbbašmeahttumit ii ráfehuhte ii ge gavdnje bohccuid mat leat guohtume, johtime jna. Erenoamáš fuolalaš galgá leat ragatáigge, guottetáigge, mearkun-, rátkkašan- ja njuovadanáigge. Guovllustivra sáhttá, guoskevaš orohatstivrra dahje guovllu boazoeaiggádiid ávžžuhusa mielde, bidjat eavttuid dahje dihto áigái áibbas gieldit stuorát lágidemiid, valáštallamiid, bivdobeanageahččalemiid dahje sullasaš doaimmaid mat sáhttet leat erenoamáš vahágain boazodollui. Mearrádus galgá gustot dihto mearriduvvon guovllus ii ge sáhte dahkkot ovdal go eananeaiggát ja suohkan leat oainnuideaset cealkán. Jus mearrádus gusto dihto lágideapmái, de galgá maiddái lágideaddji beassat oainnus cealkit. ¶ § 66. Beatnagat ¶ Beatnaga sihkkarastima, luovosbeatnaga gitta váldima, beatnaga heakkahuhttima, reakšuvnnaid hárrái beanahálddašeaddji vuostá jna. gusto beanaláhka. Beanaeaiggát ja beatnaga hálddašeaddji leaba geatnegasat nubbi nuppi ovddas máksit buhtadusa vahága ovddas maid beana dagaha bohccuide ja goluid ja hehttehusaid ovddas mat boazoeaiggádii gárttažet go beana lágahemet oaguha dahje gavdnje bohccuid mat lobálaččat leat orrume dahje johtime, geahčakeahttá siva. ¶ Kapihtal 9 Ovddasvástádus vahágiid ovddas. Árvvoštus ¶ § 67. Objektiivvalaš ja oktasaš ovddasvástádus ¶ Earret dán lága čuoldimiid, de lea boazoeaiggádis ovddasvástádus vahága ovddas maid boazu dagaha, geahčakeahttá siva. Vahága ovddas maid boazu dagaha orohaga siskkobealde, lea buot orohaga boazodolliin ovddasvástádus buohkaid ovddas ja buohkain ovtta ovddas. Jus olggobealde orohaga leat vahága dagahan bohccot mat navdojuvvojit gullat eaiggádiidda mat doaimmahit boazodoalu orohagas das lahka, de lea dán orohaga boazodolliin seammaládje nuppis nuppi ovddas ovddasvástádus sin ektui geat leat vahága gillán. Gonagas sáhttá ráddjet man guhkás olggobeallái orohaga dakkár solidáralaš ovddasvástádus galgá gustot. ¶ hit geat § 8 vuođul, gč. várrelága § 17, doaimmahit boazodoalu olggobealde boazodoalloguovllu, leat sii guđet doaimmahit boazodoalu dan guovllus gosa vahágahtti bohccot navdojuvvojit gullat, ovddasvástideaddjin okta buohkaid ovddas ja buohkat ovtta ovddas. Buhtadus vahága ovddas nuppi lađđasa vuođul sáhttá gáibiduvvot guoskevaš orohagas ovdaolbmo bokte dahje njuolga daid bohccuid eaiggádis, mat leat dagahan vahága. Buhtadus mii gáibiduvvo orohagas orohatstivrra bokte, galgá orohaga jahkečoahkkin livdnet boazoeaiggádiidda guđege boazologu ektui, muhto fal nu ahte boazoeaiggádat geat duođaštit ahte sin bohccot eai leat leamaš mielde vahága dahkamis, eai leat geatnegasat máksit maidege vahágis. Livdnejuvvon buhtadusmáksu lea bággobearrama vuođđun. Jus duođaštuvvo ahte leat eará orohaga bohccot dagahan vahága dahje leat leamaš mielde vahága dagaheamis, de sáhttá dán paragráfa mearrádusaid olis gáibiduvvot dan orohagas máksu ruovttoluotta (regressa). ¶ § 68. Objektiiva ovddasvástádusas čuoldin ¶ § 67 mearrádusat buhttenovddasvástádusa birra geahčakeahttá siva eai gusto vahágiidda mat šattažet lobálaš johtima geažil, bisáneami dahje guohtuma geažil johtolagaid alde dahje guohtuneatnamiin váriin dahje duovdagiin mat leat namuhuvvon §:s 19 jus ii leačča šaddan mearkkašahtti stuorát vahát go mii adnojuvvo dábálažžan ulbmillaš ja dohkálaš doalus, dego omd. jus guohtunlohpi jna. lea adnojuvvon dainnalágiin ahte boazodoallu lea muhtun eananeaiggáda dahje vuoigatvuođalaš geavaheaddji oapmeláidumiidda dahje vuovdái sierranassii čuohcan. § 67 mearrádusat ovddasvástádusa birra geahčakeahttá siva eai gusto vahágiidda ge maid boazu lobálaš orodettiin dagaš láddjejuvvon šaddui jus šaddu ii leat áidojuvvon áiddiin mii doallá bohcco, dahje earaládje dohkálaččat suodjaluvvon. ¶ § 69. Áideárvvoštus ¶ Jus earaládje ii sohppojuvvo dan hárrái, de sáhttá orohagas sihke orohatstivra ja ovttaskas boazoeaiggát oažžut eananjuohkindikki árvvošteami bokte čielggaduvvot galgá go boazoeaiggát beassat hukset áiddi mii lea veahkkin sutnje ollašuhttit doallogeatnegasvuođa dahje mii gáhtte su buhttenovddasvástádusain. Eananjuohkindiggi galgá dalle maiddái mearridit gokko áidi galgá ceggejuvvot ja movt dat galgá huksejuvvot. Eananjuohkindiggi sáhttá maiddái bidjat guoskevaš eananeaiggáda ala govttolaš oasi huksengoluin ja áiddi divondangoluin maŋit áiggiid, dan ektui movt eananeaiggát bealistis gártá atnit ávkki áiddis. Seammaládje sáhttá eananeaiggát oažžut eananjuohkindikki árvvošteami mearridit berre go oassi diekkár áiddi huksema goluin mii lea namuhuvvon §:s 19 ja § 68 nuppi lađđasis biddjojuvvot boazoeaiggádiid ala. ¶ § 70. Buhtadusárvvoštus ¶ Jus ii leat ovttamielalašvuohta man boazoeaiggát dahje orohatstivra ovdaolbmo bokte lea čálalaččat duođaštan, de mearriduvvo buhtadusgáibádus vahága ovddas maid bohccot leat dagahan, eananjuohkindikki dahje diggerievtti árvvošteami bokte. jođáneamos lági mielde. Árvvošteami gáibádusas galget addojuvvot nu dárkilis dieđut go vejolaš áiggi birra ja saji birra goas ja gos vahát lea dahkkojuvvon, vahága šlája birra ja viidodaga ja buhtadusgáibádusa sturrodaga birra. Jus lea vejolaš, de berrejit maiddái addojuvvot dakkár dieđut main sáhttá leat ávki go galgá gávnnahit geasa gullet bohccot mat vahága leat dagahan.Vejolaš vihtanat ja eará duođaštusat berrejit maiddái dieđihuvvot. Dikki jođiheaddji galgá farggamusat mannat geahčadit vahága go árvvošteami gáibádus lea ovddiduvvon. Geahčadeamis galget guoskevaš suohkana ja boazodoallohálddahusa ovddasteaddjit leat mielde dikki jođiheaddjái fágalaš árvvoštallanveahkkin. Jus vejolaš de galgá maiddái guoskevaš orohaga ovdaolmmoš leat mielde, ja maiddái son guhte lea árvvošteami gáibidan. Jus lea čielggas ahte ii leat dáhpáhuvvan vahát bohccuid geažil, de sáhttá dikki jođiheaddji iežas válddiin hilgut árvvošteami gáibádusa. Árvvošteapmi galgá ovddiduvvot nu fargga go vejolaš. Jus vahága leat dahkan bohccot mat navdojuvvojit gullat dihto orohahkii, de galgá orohatstivra ovdaolbmo bokte álo gohččojuvvot árvvošteapmái. Árvvošteami jođiheaddji sáhttá juohke dásis áššemeannudeamis geahččalit áššebeliid soabahit joksan várás soabatlaš čovdosa. Árvvošteamis galgá guorahallot leat go bohccot dagahan vahága ja lea go vahát dakkár ahte sáhttá buhtadusa gáibidit ja jus nu, de mearridit vahága árvvu ja mearridit buhtadusmávssu. ¶ Kapihtal 10 Váldeásahusat ¶ § 71. Boazodoallostivra ¶ Nammaduvvo Boazodoallostivra mas leat čieža lahtu ja persovnnalaš várrelahtut, geain Gonagas nammada njeallje lahtu ja várrelahtuid ja Sámediggi golbma lahtu ja várrelahtuid. Boazodoallostivra lea guovddáš boazodoallohálddahusa, boazodutkamiid ja bagadanbálvalusa fágalaš ráđđeaddi, ja galgá gieđahallat áššiid mat čuvvot dán lága ja Gonagasa addin dárkilet mearrádusaid olis. Boazodoallostivrra doaibmaviidodat sáhttá gáržžiduvvot fátmmastit duššefal boazodoalu mii doaimmahuvvo sámi boazodoalloguovllus. Go Boazodoallostivrii nammada lahtuid de galgá deattuhit govttolaš ovddasteami iešguđet guovlluin, viiddis fágalaš duogáža ja servodathárjáneami, ja nu ovtta meari olbmuid goappá nai sohkabealis go vejolaš. Stivrra lahtuid gaskkas galget leat beaivválaš bargi boazodoallit boazodoalloguovlluin. Boazoealáhusa organisašuvnnain lea evttohanvuoigatvuohta. Gonagas addá dárkilet mearrádusaid Boazodoallostivrra doaimma, válddi ja bargoortnega birra. ¶ § 72. Guovllustivra ¶ Juohke boazodoalloguovllus galgá leat guovllustivra mas leat vihtta dahje čieža lahtu ja persovnnalaš várrelahtut. Fylkkadiggi nammada golbma, vejolaččat njeallje lahtu ja várrelahtuid ja Sámediggi nammada guokte, vejolaččat golbma lahtu ja várrelahtuid. Guovllustivra nammaduvvo 4 jahkái hávális vuhtii válddidettiin seamma eavttuid go § 71 nuppi lađđasis. ¶ ra doaimma ja mearridanválddi birra lassin dasa mii njulgestaga čuovvu lágas. Gonagas sáhttá addit mearrádusaid guovllustivrra bargoortnega birra. Gonagas sáhttá addit dievasmahtti mearrádusaid guovllustivrra válljema birra, earret eará dasa jus boazodoalloguovlu ii ollásit leat ovtta fylkka rájiid siskkobealde ja stivralahtuid doaibmaáiggi birra vuosttaš válljemis. Jus erenoamáš ákkaid geažil ii leat muhtun boazodoalloguovllus dárbu guovllustivrii, de sáhttá Gonagas čuoldit geatnegasvuođas nammadit guovllustivrra. ¶ § 73. Soabaheapmi ¶ Guovllustivra sáhttá iežas fápmudusa mielde dahje siidaoasi jođiheaddji, siidda dahje oroahga dáhtu mielde mearridit ahte galgá dollot soabaheapmi jus guokte beali eai nákce ovttasbarggu bokte riiddu čoavdit. Guovllustivra dahje Boazodoallostivra nammada soabaheaddjin olbmo geasa navdá leat goappaš beliin luohttámuš. Soabaheaddji gohčču čoahkkimii govttolaš áigemeriin, ja goappaš bealit leat geatnegasat boahtit. Departemeanta mearrida dárkilet njuolggadusaid soabaheami čađaheami birra. ¶ Kapihtal 11 Ráŋggáštusat ja bággodoaimmat ¶ § 74. Geatnegasvuohta čuovvut lága ¶ Juohkehaš lea geatnegas čuovvut mearrádusaid dán lágas dahje dan olis. Seamma guoská mearrádusaide mat leat dáid mearrádusaid olis dahkkojuvvon. Rihkkun sáhttá mielddisbuktit ráŋggášteami dahje bággodoaimmaid dán kapihttala mearrádusaid mielde. ¶ § 75. Lobihis diliid heaittiheami gohččun ¶ Jus juoga doaimmahuvvo dáid mearrádusaid dahje dán lága olis addojuvvon mearrádusaid vuostá, de galgá Boazodoallostivra dahje guovllustivra, go almmolaš fuolaid geažil nu berre, addit dárbbašlaš gohččumiid heaittihit lobihisvuođa, dás maiddái gohččut njulget ja gaikut lobihemet ceggejuvvon visttiid, rusttegiid jna. Dan sáhttá gohččut dahkat dihto áigemearis. Boazodoallostivra dahje guovllustivra sáhttá sirdit válddi dán paragráfa mielde nappo boazodoallohovdii ja boazodoalloagronomii. ¶ § 76. Bággensáhkku ¶ Gohččumis § 75 mielde sáhttá Boazodoallostivra dahje guovllustivra mearridit bággensáhku juohke beaivvi, vahkku dahje mánu nammii mii gollá maŋŋelii áigemeari mii lei biddjon gohččuma ollašuhttimii, dassážii go dat lea ollašuhttojuvvon. Gonagas sáhttá addit dárkilet njuolggadusaid bággensáhku mearrideami ja sturrodaga birra. Boazodoallostivra dahje guovllustivra sáhttá oalát dahje belohahkii sihkkut gártan bággensáhku jus dasa leat garra ákkat. Bággensáhkku lea bággobearrama vuođđun. ¶ Boazodoallostivra dahje guovllustivra sáhttá, Gonagasa addin dárkilet mearrádusaid mielde, mearridit siidaoasi jođiheaddjái divada § 57 olis mearriduvvon doaibmanjuolggadusaid rihkkuma ovddas. Diekkár divat manná guoskevaš fondii, gč. § 47. Divada mearrádus lea bággobearrama vuođđun. ¶ § 78. Sáhkkocealkkus ¶ Boazodoallostivra dahje guovllustivra sáhttá sáhkkohit su gii dihto áigemearis ii leat ollašuhttán gohččuma § 75 mielde. Jus lea gollan badjel 6 mánu dan rájes go gohččun addojuvvui, de galgá son gii sáhkkohuvvo, beassat cealkámuša buktit ovdal go sáhkku mearriduvvo. Sáhkkocelkosis galget almmuhuvvot mearrádusat mat bohtet ovdan nuppi lađđasis ja dan muddui go lea vejolaš galgá sáhkkocealkkus dieđihuvvot sutnje geasa guoská. Son gii sáhkkohuvvo, sáhttá čuoččaldahttit ášši stáhta vuostá oažžun dihte sáhkkocelkosa guorahallojuvvot. Jus ášši ii čuoččaldahttojuvvo 60 beaivvi sisa dieđiheami rájes, de lea sáhkkocelkosis seamma vuoibmi go loahpalaš duomus, ja sáhttá čađahuvvot mearrádusaid mielde duomuid birra. Boazodoallostivra dahje guovllustivra sáhttá guhkidit áigemeari. Sáhkkocelkosa ii sáhte váidit. Jus loahpalaš duomu dahje seammadássásaš sáhkkocelkosa gohččun ii čuvvojuvvo, de sáhttá Boazodoallostivra dahje guovllustivra čađahit dárbbašlaš doaimmaid su rehkega ala geasa sáhkkocealkkus dahje duopmu guoská, almmá riektecealkámuša haga bággočađahanlága § 13-14 mielde. ¶ § 79. Bággodoaimmat ¶ Boazodoallostivra dahje guovllustivra sáhtta, jus gohččun § 75 mielde ii leat čuvvojuvvon, ja eará doaimmat eai adno ulbmillažžan, mearridit bággočađaheami. Bággodoaimmat sáhttet leat: 1. ahte doaimmahuvvo dárbbašlaš bargu ja bearráigeahčču vai gohččun čohkket, rátkit, merket, vuojehit ja lohkat bohccuid čađahuvvo, 2. bohccuid goddin dalle go ii sáhte eret vuojehit, 3. siidaoasi boazologu unnideapmi, 4. gaikut lobihemet ceggejuvvon barttaid, áiddiid dahje rusttegiid. Boazodoallostivra ja guovllustivra sáhttet sirdit iežaset válddi mearridit bággodoaimmaid vuosttaš lađđasa nr. 1 ja 2 mielde nappo boazodoallohovdii ja boazodoalloagronomii. Mearrádusaid vuosttaš lađđasa mielde sáhttá bággočađahit bággočađahanlága 13. kapihttala mielde. Mearrádusat čađahuvvojit bággočađahanlága § 13–14 mielde. Boazodoallostivra ja guovllustivra sáhttet gáibidit bággočađaheami. Mearrádusaid vuosttaš lađđasa nr. 1 mielde sáhttá čađahit almmá nammaeiseválddiid gieđahallama haga. Goluid doaimmaide dán paragráfa mielde galgá boazoeaiggát máksit ja dat leat baggobearrama vuođđun. ¶ § 80. Ráŋggáštusovddasvástádus ¶ Jus oktage rihkku dán lága dahje láhkaásahusaid, gohččumiid, gildosiid dahje eará mearrádusaid mat leat addojuvvon dahje doalahuvvon dán lága vuođul, de sáhkkohuvvo son jus rihkkumii eai guoskka garraset ráŋggáštusmearrádusat. Geahččaleapmi ráŋggáštuvvo seammaládje go ollašuhttojuvvon rihkus. Maiddái várahis rihkkun ja searvan sáhttá ráŋggáštuvvot. ¶ mearrádusat ¶ § 81. Láhkaásahusat ¶ Departemeanta sáhttá mearridit dárkilet láhkaásahusaid dán lága čađaheapmái, dás maiddái bohccuid logaheami ja boazologu dárkkisteami birra. ¶ § 82. Fápmuiboahtin ¶ Láhka boahtá fápmui dan rájes go Gonagas mearrida ¶ . Seammás heaittihuvvo láhka geassemánu 9. b.1978 nr. 49 boazodoalu birra. Gonagas sáhttá addit gaskaboddosaš mearrádusaid, dás maiddái mearridit man muddui mearrádusat ovddit lága olis ain leat fámus, jus fal eai leat vuostálaga dán lága mearrádusaiguin. ¶ 1. Suoidnemánu 1. beaivvi 2007 rájes, geassemánu 15. b. 2007 res. nr. 627 olis. ¶ § 83. Eará lágaid rievdamat ¶ Šiehtadus Sámedikki ja Birasgáhttendepartemeantta gaskka suodjalanplána njuolggadusaid hárrái luonddusuodjalanlága mielde sámi guovlluin ¶ Sámiin go lea eamiálbmot lea vuoigatvuohta konsulteret áššiin main sáhttá šaddat njuolga mearkkašupmi sidjiide. Vai sihkkarasto ahte bargu suodjalanáššiiguin mat gusket sámi guovlluide čađahuvvojit dohkálaš vugiin, lea Birasgáhttendepartemeanta ja Sámediggi šaddan ovttaoaivilii ahte njuolggadusat mat leat mildosis biddjojuvvojit áššemeannudeami vuođđun konsultašuvnnaide stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki gaskka. ¶ Oslo, ođđajagimánu 31. b. 2007 ¶ Helen Bjørnøy birasgáhttenministtar ¶ Aili Keskitalo Sámedikki presideanta ¶ Álggahus ¶ Dáid áššemeannudannjuolggadusaide vuođđun luonddusuodjalanlága mielde sámi guovlluin, leat: ¶ šiehtadus, mearriduvvon gonagaslaš resolušuvnnain suoidnemánu 1. b. 2005 ¶ 1 ¶ §1 Ulbmil: ¶ Njuolggadusaid ulbmilin lea sihkkarastit ahte konsultašuvnnat buot suodjalanevttohusaid oktavuođas luonddusuodjalanlága mielde sámi guovlluin čađahuvvojit buriin jáhkuin ja dainna ulbmilin ahte juksat ovttaoaivilvuođa stáhta ja Sámedikki/sámi beroštupmiorganisašuvnnaid/sámi riekteoamasteaddjiid gaskka. ¶ §2 Doaibmaguovlu: ¶ Njuolggadusat gusket buotlágan suodjalemiide luonddusuodjalanlága mielde Finnmárkku, Romssa, Norlándda ja Davvi-Trøndelága fylkkain, ja dasto Osen, Roan, Åfjord, Bjugn, Rissa, Selbu, Meldal, Rennebu, Oppdal, Midtre Gauldal, Tydal, Holtålen ja Røros gielddain Mátta ¶ 1 ¶ Erenoamážit; ILO-konvenšuvdna nr. 169 eamiálbmogiid ja earddalaš álbmogiid hárrái iešmearrideaddji riikkain, ONa konvenšuvdna siviila ja politihkalaš vuoigatvuo aid hárrái, art. 1 ja 27 ja ONa biologalaš šláddjivuo a konvenšuvdna. ¶ Trøndelága fylkkas, ja Engerdal ja Rendalen, Os, Tolga, Tynset ja Folldal gielddain Hedmárkku fylkkas ja Surnadal ja Rindal gielddain Møre og Romsdal fylkkas. Ii leat dárbu čuovvut dáid njuolggadusaid dakkár luondduguovlluid ektui gos lea ovttamielalašvuohta ahte suodjaleames ii leat njuolga mearkkašupmi sámi beroštumiide. ¶ §3 Diehtojuohkin: ¶ Stáhtalaš eiseválddit ja Sámediggi leat geatnegasat addit ollislaš dieđuid buot áššái guoski beliin buot dásiin suodjalanplánaáššiid meannudeames. Diehtojuohkin galgá addojuvvot dainna lágiin ahte ášši ovddosjohtu sihkkarastojuvvo. ¶ §4 Beavdegirji: ¶ Buot konsultašuvdnačoahkkimiin stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki/sámi beroštupmiorganisašuvnnaid/sámi riekteoamasteaddjiid gaskka suodjalanplánašši buot dásiin galgá fievrriduvvot beavdegirji. Beavdegirjjis galgá oanehaččat čilgejuvvot masa ášši guoská, oainnut ja konklušuvdna. Beavdegirjeevttohusa čállá stáhtalaš eiseváldi, ja beavdegirjji galget dohkkehit sihke stáhtalaš eiseválddit ja Sámediggi/sámi beroštupmiorganisašuvnnat/sámi riekteoamasteaddjit. Áššeoasálaččat sáhttet spiehkastit jos leat ovttaoaivilis ahte ii fievrriduvvo beavdegirji seiva diehtojuohkinčoahkkimiin. ¶ §5 Meannudanproseassa: ¶ Fylkkamánnis, Luondduhálddašan direktoráhtas ja Birasgáhttendepartemeanttas dat lea ovddasvástádus plánaáššiiguin bargat ja ráhkkanahttit suodjalanevttohusa luonddusuodjalanlága mielde. § 5.1 Áššemeannudeapmi báikkálaš-/guovllulaš dásis. 1. Stáhta guoskevaš fylkkamánni bokte galgá nu árrat go vejolaš dieđihit Sámediggái plánaid birra suodjalanplánabarggu álggaheames. Dan maŋŋá galgá Sámediggi nu johtilit go vejolaš golmma vahku áigerámma siste dieđihit guoskevaš fylkkamánnii leago sávaldat čađahit konsultašuvnnaid. Fylkkamánni galgá dan maŋŋá guorahallat ja geahččalit boahtit ovttaoaivilii Sámedikkiin movt lea ulbmillaš ja movt geavatlaččat organiseret suodjalanplánaproseassa báikkálaš-/guovllulaš dásis nu ahte sámi beroštumit gozihuvvojit geavatlaš ja konstruktiiva vugiin. Formalalaččat sáhttá suodjalanplánabarggu álggaheames dieđihuvvot easkka maŋŋá go dát guorahallamat leat loahpahuvvon. Jos muhtun áššeoasálačča mielas lea ulbmillaš, de galgá fylkkamánni ásahit sierra bargolávdegotti mii galgá veahkehit fylkkamánni suodjalanplánabarggus. Bargolávdegotti čoahkádusas galget leat earret eará guoskevaš sámi beroštupmiorganisašuvnnaid/sámi riekteoamasteaddjiid ovddasteaddjit. Bargolávdegotti mandáhta ja čoahkádusa mearrida fylkkamánni konsultašuvnnaid maŋŋá Sámedikkiin. Bargolávdegoddi galgá sáhttit ovddidit evttohusa sierranas čielggadusaid hárrái vai sihkkarastojuvvošii buoremus vejolaš mearrádusvuođđu gažaldagain mat gusket suodjalan ja eará áššiide maid lea dárbu lagabui čilget dien dási áššemeannudeames, ja main lea mearkkašupmi suodjalanáššái. ¶ Jos áššeoasálaččat eai šatta ovttaoaivilii konsultašuvdnaprosedyra hárrái, maiddái čielggadusdárbbu hárrái, de galgá fylkkamánni doalvut ášši Luondduhálddašan direktoráhtii. Jos lea dárbu, de sáhttá Direktoráhta doalvut ášši Birasgáhttendepartementii. 2. Fylkkamánni galgá johtočállosa T-3/99 II Suodjalanbargu čk. 1 – 4 ektui ráhkadit suodjalanplánaevttohusa ja čađahit konsultašuvdnačoahkkimiid j.d. Sámedikkiin/sámi beroštupmiorganisašuvnnaiguin/sámi riekteoamasteaddjiiguin daid njuolggadusaid mielde maid hárrái stáhta eiseválddit ja Sámediggi leat šaddan ovttaoaivilii čuoggás 1. Suodjalanáššiin mat gusket sámi guovlluide galget, jos eará ii sohppojuvvo, čađahuvvot báikkálaš/guovllulaš ja guovddáš gulaskuddamat guovtti sierra vuorus nu ahte Sámediggi oažžu vejolašvuođa oahpásmuvvat sámi organisašuvnnaid/-servviid ja sámi riekteoamasteaddjiid oainnuide ovdalgo Sámediggi ieš konsulteregoahtá stáhtalaš eiseválddiiguin ja/dahje buktá cealkámuša suodjalanevttohussii. 3. Jos šaddá sierramielalašvuohta fylkkamánni ja sámi beroštumiid gaskkas bargolávdegottis gč. čuoggá 1, de galgá fylkkamánni gulaskuddanávdnasis selvehit daid iešguđet oainnuid. Jos bargolávdegotti eanetlohku gáibida, dahje jos sámi ovddasteaddjiid eanetlohku bargolávdegottis gáibida, de galgá fylkkamánni ovttas iežas gulaskuddanevttohusain ovddidit gulaskuddamii molssaevttolaš suodjalanevttohusa(id). 4. Fylkkamánni fágalaš árvalus suodjalanáššiin lea almmolaš ja dat galgá sáddejuvvot viidáseappot Luondduhálddašan direktoráhtii. Áššebáhpiriin galgá oidnot makkár čuoggáin lea ovttamielalašvuohta guovllulaš dási stáhtalaš eiseválddiid ja sámi beroštumiid gaskka ja makkár čuoggáin lea sierramielalašvuohta. Dakko gokko lea sierramielalašvuohta galget Sámedikki árvvoštallamat ja oainnut leat ovddihuvvon. Jos bargolávdegoddi lea ovddidan sierra molssaevttolaš evttohusa gulaskuddamis, de galgá dat evttohus válddahallojuvvot lagabui ovttas sisaboahtán mearkkašumiiguin evttohussii. 5. Ovttamielalašvuohta dán dási áššemeannudeames biddjojuvvo vuođđun ášši viidáseappot meannudeapmái. Erenoamáš oktavuođain sáhttá leat ágga ahte fylkkamánni háliida muddet dan ovttamielalašvuođa mii lei šaddan fylkkamánni ja sámi beroštumiid gaskka. Fylkkamánni galgá dalle dieđihit Sámediggái, vai Sámediggi sáhttá oažžut vejolašvuođa dávistit rievdadusaide mat dahkkojuvvojit, ja buktit mearkkašumiiddis mat galget váldojuvvot mielde fylkkamánni loahpalaš árvalussii. § 5.2 Áššemeannudeapmi guovddáš dásis. 1. Luondduhálddašan direktoráhta jođiha gulaskuddama guovddáš dásis, gč. johtočállosis T3/99, II Suodjalanbargu čk. 5. Direktoráhta galgá nu johtilit go vejolaš váldit oktavuođa Sámedikkiin ja šiehtadit konsultašuvnnaid. Jos direktoráhta pláne sáddet guovddáš gulaskuddamii suodjalanevttohusa mas leat eará oasseevttohusat go mat bohtet ovdan fylkkamánni árvalusas ja/dahje dalle go lea jáhkku ahte evttohus sáhttá leat vuostálaga sámi beroštumiiguin, de galgá rahppojuvvot konsultašuvdnavejolašvuohta Sámedikkiin. Gulaskuddanávdnasis galgá selvehuvvot Sámedikki ja direktoráhta oaidnu, jos ii leat šaddan ovttamielalašvuohta áššeoasálaččaid gaskka ovdal guovddáš gulaskuddama. Jos bargolávdegoddi ovddida máŋga evttohusa, gč. § 5.1, čk. 3, de galget dat maiddái sáddejuvvot guovddáš gulaskuddamii. 2. Ovdalgo loahpalaš árvalus sáddejuvvo direktoráhtas departementii, de galgá direktoráhta čielggadit Sámedikkiin ahte leago dárbu eanet konsultašuvnnaide. Beroškeahttá das ahte čađahuvvogo sierra konsultašuvdnavuorru vai ii, de galgá direktoráhta árvalusas selvehuvvot ¶ makkár čuoggáin lea ovttamielalašvuohta direktoráhta ja Sámedikki gaskka ja makkár čuoggáin fas lea sierramielalašvuohta. Dokko gokko lea sierramielalašvuohta galget Sámedikki árvvoštallamat ja oainnut boahtit čielgasit ovdan árvalusas. § 5.3 Ráđđehusa meannudeamit ¶ 1. Birasgáhttendepartemeanta čielggada suodjalanášši politihkalaš meannudeami, gč. johtočállosis T-3/99, II Suodjalanbargu čk. 6. Suodjalanmearrádusa galgá Gonagas stáhtaráđis dahkat. Departemeanta galgá oassin dán barggus váldit oktavuođa Sámedikkiin ja čielggadit lagabui ášši eanet konsultašuvnnaid hárrái; vejolaččat šiehtadit lagabui movt dákkár konsultašuvdna galgá dahkkojuvvot. Sáhttá leat maid dárbu čađahit sierra konsultašuvnna maŋŋá ovddiheami ja ovdalgo departemeanta loahpaha barggus áššiin ja ovdalgo Ráđđehus dahká loahpalaš mearrádusa. Álohii galgá addojuvvot vejolašvuohta doallat dán lágan loahpaheaddji konsultašuvdnačoahkkima jos maŋŋá departemeanttas ovddiheami šaddet rievdadusat dan ektui mas stáhtalaš eiseválddiin ja Sámedikkis ovdal lea leamaš oktasaš oaidnu. Duohta konsultašuvnnaide galgá addojuvvot doarvái áigi, muhto ii nu ahte dat joavdelasat ájiha áššemeannudanprosedyraid. 2. Gonagaslaš resološuvnna sáhkavuorus galgá sierra čuoggás ovdanboahtit makkár čuoggáin lea ovttamielalašvuohta Birasgáhttendepartemeantta ja Sámedikki gaskka ja makkár čuoggáin lea sierramielalašvuohta. Dokko gokko lea sierramielalašvuohta galget Sámedikkit árvvoštallamat ja oainnut boahtit ovdan. § 5.4. Bargu hálddašanplánain . Luondduhálddašan direktoráhtas dat lea váldi dohkkehit hálddašanplánaid. Barggus dákkár plánaiguin čuvvojuvvojit dát áššemeannudannjuolggadusat §§ 1 – 5.2. ¶ § 6 Hálddašeapmi ¶ Suodjalanguovllu suodjalanmearrádusat dat mearridit gii galgá leat suodjalanguovllu hálddašanváldi, ja galgágo ásahuvvot ráđđeaddi lávdegoddi suodjalanguovlluid hálddašeapmái. Hálddašanváldi galgá fuolahit ahte sámi beroštumit gozihuvvojit buori vuogi mielde ja ahte hálddašanregime árvalus dávista stáhta ja Sámedikki gaskasaš konsultašuvdnašiehtadussii. ¶ Sáhkavuorru Gollegiella-bálkkašumi juohkimis 2006 ¶ Stáhtaráđit, guossit ja bálkkašumi vuoiti guovttos. ¶ Lihku buohkaide, muhto erenoamážit sávvat lihku Harald Gaskii ja Jouni Moshnikoffii. Dán jagi bálkkašumi vuoiti guovttos leaba máŋgga láhkai sámi ja riikkaidgaskasaš giellabarggu áivanat. Soai goappašagat leaba máŋga logijagi iežaska gelbbolašvuođain bargan áŋgirit sámegiela nannemiin, ja eaba leat goassige vuollánan. Ja goappašagat leaba leamaš deaŧalaš eavttuid biddjin sámi giellaovddideamis. Go bargá gielain, de ferte duostat bargat guhkes áiggi perspektiivvain. Dakkár perspektiivvain mii manná guhkkeleabbui go dan mii lea dábálaš go bargat prošeavttaiguin áiggis áigái. Guhkkeleabbui go du iežat karriera ollá. Go mii bargat sámegiela nannemiin, de fertet mii duostat geahččat meaddel min iežamet sohkabuolvvaid. Dán jagáš giellabálkkašumi vuoiti guovttos leaba čájehan dan. ¶ Easkka dalle go mii duostat geahččat albmeravdda badjel, ja easkka dalle go mii duostat geahččat maŋosguvlui daid várrečohkaid duohkai mat leat báhcán, de mii áddegoahtit daid doaibmabijuid mearkkašumi maiguin mii iešguhtege leat rahčan sámegiela oktavuođas. Beaivválaččat sáhttá leat ollu mii orru smávis ja ovttageardán, ja mas álohii ii leat nu stuorra mearkkašupmi. Muhto go mii čohkket daid ollugiid bargguid bohtosiid, geat leat bargat gielain, de dalle dovdat doaivaga badjáneamen váimmuineamet. Ja sáhttit dovdat oadjebasvuođa ja iešdovddu leavvamin dego dat livččii liekkas mii leavvá go coggat liegga biktasa. ¶ Paulus Utsi lea dadjan ná: ¶ Giella lea oadjebasvuohta, ja eatnigiella addá lihku vaikke gos dal leš olmmoš dán máilmmis. Ja áiggi mielde dat šaddá ain divraseabbon go dat jávkagoahtá. ¶ Háliidan vel iežan bealis lasihit: ii mihkkege atte dakkár lihku, ii ge mihkkege leat divraseappot midjiide go aiddo dat váimmu giella maid olmmoš lea rahčan oažžut ruovttoluotta. Duhát giitu Harald Gaski ja Jouni Moshnikoffi guoktái. Giitu go leahppi válljen dákkár geainnu ja dákkár eallimiid, nu ahte mii earát ge beassat daid bohtosiid muosáhit ja dovdat gitta váimmuineamet. Ja sávan doai atnibeahtti dán bálkkašumi giittusin mis buohkain máŋgga jagi barggu ovddas, ja oalgguhussan joatkit dán deaŧalaš barggu ávkin sámegillii maiddái boahtteáiggis. ¶ Sávan oktii vel lihku dán jagi Gollegiella-bálkkašumiin. Giitu beroštumis. ¶ Dát lea informašuvdnareive Norgga stáhtalaš sámepolitihka birra. Informašuvdna ilbmá guktii golbmii jagis. Ulbmiljoavkun leat gielddat, fylkkagielddat, institušuvnnat, organisašuvnnat ja earát geain lea dahkamuš sámi dilálašvuođaiguin ja áššiiguin, lassin Sámediggái ja earáide geat gullet sámi veahkadahkii ja ovddastit dan. ¶ Sámediggeviesu Kárášjogas vihahii S.M. Gonagas skábmamánu 2. 2000. ¶ Stáhtaráđđi Sylvia Brustad sáhkkehallojuvvo ¶ Geahča siiddus 2 ¶ Sámepolitihka birra ¶ Stuorradiggedieđáhus sámepolitihka birra biddjojuvvon ovdan Engerdal gielddas borgemánu 17. ¶ Ráđđehus bijai ovdan stuorradiggedieđáhusa Sámepolitihka birra borgemánu 17. 2001. Gielda- ja guovloministtar Sylvia Brustad, gii maiddái lea sámeministtar, ovdanbuvttii dieđáhusa ruovttugielddastis Engerdalas Hedmárkku fylkkas seamma beaivvi. ¶ Ráđđehus atná sámepolitihka deaŧalaš vuođusin ahte Norgga stáhta álgovuolggalaččat lea vuođđuduvvon guovtti álbmoga – sámiid ja dážaid – eanaguovllu ala, ja ahte goappašiid álbmogis lea seamma vuoigatvuohta ja seamma gáibádus beassat gárgedit iežas kultuvrra ja giela. Dát prinsihpalaš ovttaárvosašvuohta lea nannejuvvon Vuođđolága §:s 110a. ¶ Stáhtaráđđi dadjá ahte ráđđehusa vuođđoprinsihppan lea ahte kultuvrralaš máŋggadáfotvuohta lea riggodahkan servodahkii, ja ahte Norga lea riika mas lea luomusvuohta, ja vejolašvuohta, kultuvrralaš máŋggadáfotvuhtii. ”Gaskaneas árvvusatnin iešguđetlágan joavkkuid gaskkas lea deaŧalaš vai sihke stuorraservodat ja báikkálašservodagat galget ¶ Brustad deattasta ahte stuorradiggedieđáhus Sámepolitihka birra maiddái lea lávki Sámedikki rolla, válddi ja ovddasvástádusa čielggadeami guvlui. ¶ ”Lassin lea deaŧalaš ahte miellaguottut sámiide ja sámi dilálašvuođaide máinnašuvvojit, ja ahte ráđđehus dál oaidná dárbbu lasihit dieđiheami ja bajásčuvgehusa dán oktavuođas,” dadjá Brustad. Maŋimuš momeanta man son geassá ovdan, lea dat mearkkašupmi mii sámi giela máhtus lea sámi kultuvrra seailluheapmái ja viidásetgárgedeapmái. ”Sámi giella lea oalle govdadit máinnašuvvon dieđáhusas. Dát lea danne go ráđđehus dovddasta ahte sámi veahkadaga vejolašvuohta máhttit iežas giela lea áibbas guovdil sámi kultuvrra boahtteáigái,” loahpaha stáhtaráđđi. ¶ ■ ¶ sáhttit doaibmat. Oktasaš árvun fertejit leat demokratiija, dásseárvu, ovttasvásttolašvuohta ja gierdevašvuohta. Áiggi guhkkodahkii lei virggálaš politihkkan ahte sámi giella ja sámi kultuvra galggai lonuhuvvot dáru gielain ja dáru kultuvrrain. Dálá politihka ulbmilin ii leat addit sámiide sierrasajádaga, muhto njulget ovddeš dáruiduhttinpolitihka heajos váikkuhusaid, juksat duođalaš ovttagieđahallama ja vuostáduddjot vealaheami,” dadjá gieldaministtar. ¶ ”Engerdal lea máddeleamos gielda Norggas gos gávdno sámi boazodoallu. Hui eatnat olbmot jurdilit dušše Finnmárkkuduoddara go gullet sáni sápmelaš,” dadjá Brustad. Davvisámit leat stuorámus sámi joavku. Muhto lassin gávdnojit unnit joavkkut geain leat iežaset suopmanat mat leat osohahkii hui earaláganat go davvisámegiella – dáid searvvis leat oarjelsámit, nuortasámit/ goltásámit ja julevsámit. Bihtánsámit maid gávdnojit. ¶ ”Iige leat riekta, nugo eatnagat gáddet, ahte buot sámit leat boazoeaiggádat,” joatká gieldaministtar. ”Duohtadilis leat eanet sámit geat barget guolástemiin ja eanadoaluin go boazodoaluin. Iige olmmoš galgga vajálduhttit ahte olu sámit dán áigái váldet alit oahpu ja barget almmolaš ja priváhta suorggis, seamma láhkai go stuorra oassi riikka veahkadagas muđui.” Stáhtaráđđi muitala iežas oahppan olu min eamiálbmoga birra das rájes go álggii bargosis birrasiid bealnuppi jagi áigi. ¶ Geat leat eamiálbmogat? ¶ Ii gávdno makkárge oppalaš riikkaidgaskasaččat dohkkehuvvon eamiálbmotmeroštallan. ILO-soahpamuš nr. 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid birra iešstivrejeaddji stáhtain sisdoallá almmatge artihkkalis 1b eamiálbmoga meroštallama, mii maiddái adnojuvvo stuorradiggedieđáhusas Sámepolitihka birra: ¶ ” Álbmogat iešstivrejeaddji stáhtain mat leat adnojuvvon álgovuolggalažžan dasgo surggiidit álbmogiin mat ásse riikkas dahje geográfalaš guovllus masa riika gullá dalle go vuollásteapmi ja koloniseren dáhpáhuvai dahje dalle go dálá stáhtaráját mearriduvvojedje, ja geat – beroškeahttá sin rievttálaš dilálašvuođas – leat bisuhan buot dahje muhtun iežaset sosiála, ekonomalaš, kultuvrralaš ja politihkalaš institušuvnnaid.” ¶ Eamiálbmogiid meroštallan ILO-soahpamušas nr. 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid birra iešstivrejeaddji stáhtain lea álbmotrievttálaččat geatnegahtti Norgii dan duovdaga siskkabealde man soahpamuš gokčá. Alimusrievtti duomus 21.06.2001 celkojuvvo ahte ILO-soahpamuš nr. 169, art. 1 nr. 1 b, eahpitkeahttá addá sámiide stáhtusa eamiálbmogin Norggas, maiddái oarjelsámi guovllus. ¶ Govva čájeha 11 nissona oktiibuot 40 nissonis geat oassálaste oktasaš davvi- ja oarjelsámi riikkačoahkkimii, mii dollojuvvui 1917s. Sii leat: Maŋábealde: Lisa Barrock, Brita Brantfjeld, Sofie Mathiasen, Malla Vesterfjeld, Kristine Stinnerbom. Čohkut: Elsa Laula Renberg, Ellen Lie, Ellen Oskal, Gunhild Granefjeld. Ovddabealde: Anna Andersen, Maria Pedersen. ¶ Govvejeaddji: Hilfling-Rasmussen, kopiija Troandima Universiteahttabibliotehkas. ¶ Ráđđehus oaivvilda lunddolažžan ahte Sámedikkis lea ovddasvástádus dahkamušain mat dušše fal, dahje goit eanaš, gustojit sámi veahkadahkii, vai mearrádusaid dahká dat orgána mas lea buoremus diehtu sámi dilálašvuođaid birra ja mii dovdá dárbbuid buoremusat. Ráđđehus áigu deattuhit ahte ovddasvástádusduovdagat mat sirdojuvvojit Sámediggái, leat čielgasit meroštallojuvvon ja ahte daid lea geavadis álki earuhit eará hálddahusorgánaid ovddasvástádusduovdagiin. Ovdamearkka dihtii galgá gielddaid guovttegielatvuođa (sáme- ja dárogiela) lassegoluid ruđaid hálddaheapmi sirdojuvvot Sámediggái. ¶ Fápmudus mearridit láhkaásahusa bajit ja prinsihpalaš njuolggadusaid birra Sámedikki válggaide ¶ Sámedikki válljejit sámit sámiid gaskkas sámediggeválggaid bokte juohke 4. jagi seamma beaivvi go stuorradiggeválggat leat. Njuolggadusat Sámedikki válggaid birra leat dál mearriduvvon sámelágas ja láhkaásahusas Sámedikki válggaid birra. Ráđđehus áigu bidjat ovdan evttohusa rievdadit sámelága, nu ahte Sámediggái addojuvvo fápmudus mearridit láhkaásahusa bajit ja prinsihpalaš njuolggadusaid Sámedikki válggaide. Dát gusto ovdamearkka dihtii ¶ Sámediggi ¶ – eanet váldi ja stuorát oassálastin ¶ njuolggadusaide válgabiirriid ja mandáhttajuogu birra. Dát njuolggadusat lea vuosttamustá juoga mat gusket sámi veahkadahkii. Ráđđehusa oainnu mielde ollašuvvá juksanmearri ahte Sámediggi ieš galgá mearridit áššiid mat erenoamážit gusket sámi veahkadahkii, buorebut go diktá Sámedikki iežas oažžut válddi dáid gažaldagaid badjel. ¶ Doarjjahálddaheami sirdin Kultuvradepartemeanttas ¶ Stáhtalaš ruđat sámi kulturdoaibmabijuide ja institušuvnnaide main lea sámi dáidda ja kultuvra bargoduovddan, berrejit nu guhkás go vejolaš juolluduvvot Sámedikki ja Sámedikki orgánaid bokte. Stáhtadoarjagiid hálddaheapmi čuovvovaš doaibmabijuide lea áigeguovdil sirdojuvvot Sámediggái Kultuvradepartemeantta duovdagis: • Beaivváš Sámi Teáhter ¶ Kultuvradepartemeanta áigu árvvoštallat sirdit eanet sámi kulturdoaibmabijuid Sámediggái. ¶ Sámi áššiid dahkamuš- ja ovddasvástádusjuogu árvvoštallan ¶ Lea dárbu árvvoštallat sámi áššiid dahkamuš- ja ovddasvástádusjuogu. Sámi áššit eai máinnašuvvon sierra dieđáhusas st.meld. nr. 31 (2000-2001) Kommune, fylke, stat – en bedre oppgavefordeling (Gielda, fylka, stáhta – buoret dahkamušjuohku). Gávdnojit máŋga iešguđet molssaeavttu dasa mo sáhttá árvvoštallat sámi gažaldagaid dahkamuš- ja ¶ ”Girdinoaiddi Loddi” Aage Gaup:a govvačuolahus 1988. Muorra ja ruosttokeahtes stálle 2,75 x 5 m. Govva: Aage Gaup. ¶ Trygve Lund Guttormsen. Fárgun, citna. Govva: Ivar Myrberg. ¶ ovddasvástádusjuogu. Okta vejolašvuohta lea nammadit govdadit čoakkáduvvon ¶ almmolaš lávdegotti . Nubbi ¶ vejolašvuohta lea ahte ¶ departemeanttaidgaskasaš bargojoavku mas lea ovddastus Sámedikkis čađaha dákkár ¶ árvvoštallama. Goalmmát vejolašvuohta lea ahte čađahuvvo dutkan- ja ¶ čielggadanbargu . Bargu sáhttá ¶ vejolaččat čađahuvvot ¶ “ovttaolbmočielggadeami” hámis. ¶ Ráđđehus áigu gulahallamiin Sámedikkiin gávdnat ulbmillaččamus vuogi čađahit dán árvvoštallama. Lassin sámi áššiid dahkamuš- ja ovddasvástádusjuogu oppalaš árvvoštallamii, áigu ráđđehus joatkit ja nannet dálá gulahallama mii iešguđet departemeanttas lea Sámedikkiin. ¶ Riikkaidgaskasaččat lea leamaš mearkkašahtti digaštallan eamiálbmogiid ja iešmearrideami doahpaga birra. Riikkagottálaččat lea dát digaštallan leamaš čadnojuvvon Sámedikki váldái. Deaŧalaš oasit gárgedeamis sámiid iešmearrideami ja vejolašvuođa oassálastit mearrádusaide mat gusket sámi beroštusaide sáhttet guovdilastojuvvot sámiid mieldemearridanvuoigatvuođa birra. Dát siskkilda vuoigatvuođa oassálastit buot mearridandásiide áššiin mat gustojit láhkamearrádusaide ja hálddahussii. ¶ Sámediggi bovdejuvvo danne gulahallamii iešmearrideami doahpaga sisdoalu birra. ¶ Ráđđehus ovdeha almmatge ahte gárgedeapmi galgá dáhpáhuvvat dálá sorjjasmeahttun ja demokráhtalaš stáhta rámmaid siskkabealde, ja Norgga dálá geográfalaš rájáid siskkabealde. Ráđđehus dovddaha maiddái ahte ii sáhte mieđihit juksanmeriide maid Sámediggi lea báhkkodan iešmearrideami viidodaga hárrái. ¶ Dieđihanrahčamušat ¶ Ovddeš áiggiid politihkka, mas dihtomielalaččat bargojuvvui dan guvlui ahte sámi giella ja kultuvra galggai jávkat, dagahii ahte gárgeduvve heajos miellaguottut sámiid ektui. Dáruiduhttinpolitihkka lea dál guđđojuvvon dássi. Vaikko vel áddejupmi sámi kultuvrra hárrái dál gárgeduvváge buori guvlui, de leat ain báhcán muhtun ráje miellaguottut mat leat cieggan doložis. Go ođđa sámi vuoigatvuođalávdegoddi galgá bargat vuoigatvuođagažaldagaiguin ¶ Sámepolitihka rievttálaš vuođus ¶ Norgalaš eiseválddit leat sihke álbmotrievtti ja riikkagottálaš rievtti bokte geatnegahttojuvvon láhčit dilálašvuođaid nu ahte sámi álbmotjoavku sáhttá váfistit ja gárgedit iežas giela, kultuvrra ja servodateallima. ¶ Deaŧalaččamus riikkaidgaskasaš neavvut maidda Norga lea guorrasan, ja main lea mearkkašupmi etnalaš veahádagaid ja eamiálbmogiid riektedillái, leat: ¶ ■ ¶ ON:a konvenšuvdna 1966 siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra, erenoamážit artihkal 27 ¶ ■ ¶ ILO-soahpamuš nr. 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid birra iešstivrejeaddji stáhtain ¶ ■ ¶ ON:a konvenšuvdna máná vuoigatvuođaid birra ¶ ■ ¶ Eurohparáđi lihttu guovlo- dahje veahádatgielaid várás ¶ ■ ¶ Eurohparáđi rámmakonvenšuvdna riikkagottálaš veahádagaid suodjalusa birra ¶ Riikkagottálaš láhkamearrádusat main lea erenoamáš ¶ mearkkašupmi sámiide, leat: ¶ ■ ¶ Vuođđolága §110 a ¶ ■ ¶ Sámeláhka (Láhka geassemánu 12. 1987 nr. 56 Sámedikki ja eará sámi vuoigatvuođaid hárrái birra) ¶ ■ ¶ Olmmošvuoigatvuođaláhka (Láhka miessemánu 21. 1999 nr. 30 olmmošvuoigatvuođaid dili birra norgalaš rievttis) ¶ ■ ¶ Oahpahusláhka (Láhka geassemánu 17. 1998 nr. 61 vuođđoskuvlla ja joatkkaoahpahusa birra) ¶ ■ ¶ Boazodoalloláhka (Láhka geassemánu 9. 1978 nr. 49 boazodoalu birra) ¶ guovlluin mat leat máddelis Finnmárkku, de lea ovdamearkka dihtii stuorra mearkkašupmi das ahte ožžojuvvo ovdan mearrediđolaš ja áššálaš informašuvdna das maid dát bargu sisdoallá. Diekkár informašuvdna lea deaŧalaš vai garvojuvvojit boasttuáddejumit almmolaš digaštallamis. ¶ ILO-soahpamuša nr. 169 birra. ¶ Norggas leat sullii 25 000 olbmo juohkásan golmma hui iešguđetlágan váldosuopmanii, geat máhttet hállat ja/dahje áddet sártnodeami sámegillii. Eanet go 10 000 olbmo geain lea sámi gielladuogáš, eai máhte lohkat eaige čállit sámegiela. Ráđđehus áigu veahkehit álggahit doaibmabijuid mat sáhttet váfistit ahte eambbosat geain lea sámi gielladuogáš, sáhttet oahppat lohkat ja čállit sámegiela: ¶ Stuorradiggedieđáhusa eará fáttát leat: ¶ • sámiid historjá ¶ • sámi mánát ja nuorat ¶ • oahppu ¶ • dearvvasvuođa- ja sosiálagažaldagat ¶ • kultuvra ja girku ¶ • sámi kultuvrra ávnnaslaš vuođus, dán vuolde maiddái ealáhusgárgedeapmi, eallindilit ja areálahálddaheapmi guovlluin gos lea sámi veahkadat ¶ • davviriikkalaš ja riikkaidgaskasaš ovttasbargu ¶ • sámepolitihka bálddalastin ¶ Gielda- ja guovlodepartemeanttas lea guovdilis ovddasvástádus bálddalastit barggu sámi gažaldagaiguin. Gielda- ja guovlodepartemeanttas lea maiddái sierra sámi áššiid stáhtačálli. Nannen dihtii barggu sámiid ja riikkagottálaš veahádagaid hárrái ásahuvvui geassemánu 15. 2001 rájes sierra Sáme- ja veahádatpolitihkalaš ossodat Gielda- ja guovlodepartementii. ¶ Stuorradiggedieđáhus Interneahtas ¶ Stuorradiggedieđáhus nr. 55 (2001-2002) Sámepolitihka birra lea Interneahtas: ¶ Ođđa Sámi vuoigatvuođalávdegoddi ¶ Ođđa Sámi vuoigatvuođalávdegoddi nammaduvvui Stáhtaráđis geassemánu 1. 2001. Dat galgá čielggadit eatnamiid ja luondduburiid geavaheami ja hálddaheami sámi ássanguovlluin olggobealde Finnmárkku fylkka. ¶ Mánáidsuodjalusa gelbbolašvuođa oppalašgeahčaldat sámi oktavuođas ¶ Mánáidsuodjalusa gárgedanguovddáš lea ráhkadan oppalašgeahčaldaga mii čájeha fágaolbmuid ja fágabirrasiid geain lassin mánáidsuodjalusfágalaš gelbbolašvuhtii maiddái lea sámi giella- ja/dahje kulturgelbbolašvuohta. Ulbmilin lea addit oppalašgeahčaldaga mii čájeha fágaolbmuid ja –birrasiid geaiguin sáhttá váldojuvvot oktavuohta ráđiid ja nevvodeami dihtii dahje diehtoja dovddiidusgaskkusteami dihtii sámi perspektiivva birra mánáidsuodjalusáššiin. Projeakta lea ráhkaduvvon Mánáid- ja bearašdepartemeantta daguheami mielde. Raporta lea fidnemis Davvi-Norgga Mánáidsuodjalusa Gárgedanguovddážis. ¶ Dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaid sámi sisdoallu ¶ Sosiála- ja dearvvasvuođadepartemeanta lea ráhkadan dahkoplána čuovvolan dihtii NOU 1995:6 Plan for helse- og sosialtjenester til den samiske befolkningen (Dearvvasvuođaja sosiálabálvalusaid plána Norgga sámi veahkadahkii). Sámedikkis lea dearvvasvuođaja sosiálaáššiid áššegieđahalli, ja sierra projeaktaruđat. Addojuvvojit ruđat čielggadanbargui, metodagárgedeapmái, dearvvasvuođa- ja sosiálabargiid gelbbolašvuođagárgedeapmái jdd. Ulbmilin lea ovttaárvosaš dearvvasvuođa ¶ ja sosiálabálvalusaid gárgedeapmi. Sámediggi lea lágidan konfereanssaid sámi perspektiivva ovttaiduhttimis dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaide. Ođđa dovddiiduskonfereansa lágiduvvo čakčat 2001. ¶ Konvenšuvdna biologalaš eatnatgeardáivuođa birra (CBD) ¶ Dieđáhusas st. meld. nr. 42 (2000-2001) Om biologisk mangfold (Biologalaš eatnatgeardáivuođa birra) válddahuvvojit sihke konvenšuvdna biologalaš eatnatgeardáivuođa várás ja sámi dilálašvuođat. Sámediggi lea ráhkadan sierra mildosa stuorradiggedieđáhussii. ¶ Norga nannii ON konvenšuvnna biologalaš eatnatgeardáivuođa birra 1993s. Konvenšuvdna lea oppamáilmmálaš soahpamuš mii skihkke oassálasti riikkaid gárgedit strategiijaid, plánaid ja prográmmaid juksan dihtii guoddinnávccalaš biologalaš eatnatgeardáivuođa geavaheami. Deasta biologalaš eatnatgeardáivuođas galgá nu guhkás go vejolaš ovttaiduhttojuvvot suorgeplánemii ja –doibmii, ja riikkagottálaš mearridanproseassaide. Artihkal 8(j) skihkke stáhtaid seailluhit ja bisuhit dieđuid eamiálbmogiid ja báikkálašservodagaid birra iežaset riikkagottálaš láhkamearrádusain. Miessemánus 2000 mearriduvvui bargoprográmma čuovvolan dihtii konvenšuvnna artihkkala 8j. Sámediggi bovdejuvvo oassálastit norgalaš sáttatgoddái konvenšuvnna dáfus. ¶ Agenda 21 lea dahkoplána ONkonfereanssas birrasa ja gárgedeami birra 1992s. Riikkat ávžžuhuvvojit ráhkadit strategiijaid guoddinnávccalaš gárgedeapmái, sosiálalaččat, ekonomalaččat ja ekologalaččat. Deattuhuvvo eamiálbmogiid oassálastin proseassaide mat váikkuhit sin iežaset dili. ¶ Birasgáhttendepartemeantta arvvosmahttinprográmmabarggus doarjun dihtii ja movttiidahttin dihtii gielddaid, organisašuvnnaid ja ealáhuseallima bargat Báikkálaš Agendain (BA 21), lea dahkkojuvvon golmmajagi ovttasbargošiehtadus Sámedikkiin geahččaladdan dihtii BA 21 sámi čanusbáikki. Sámediggi lea mearridan strategiijaplána iežas BA 21 bargui. ¶ Plánaláhkalávdegoddi ¶ Plánaláhkalávdegoddi lea addán vuosttas raporttas, NOU 2001:7 ”Bedre kommunal og regional planlegging etter plan- og bygningsloven” (Buoret gielddalaš ja guovlluguovdasaš plánen plána- ja huksenlága mielde), mas sámi beroštusat máinnašuvvojit. Lávdegoddi galgá bargat dahkat plána- ja huksenlága (PBL) buoret váikkuhangaskaoapmin várehit biologalaš eatnatgeardáivuođa, ja váfistit luondduvuđđosa. Plánaláhkalávdegoddi galgá árvvoštallat dilálašvuođaid main lea mearkkašupmi boazodollui ja eará sámi areálageavahusberoštusaide. Lávegoddi lea čujuhan ahte livččii dárbbašlaš buorebut bálddalastit boazodoallolága ja plána- ja huksenlága, ee. boazodoalu plánendárbbuide gieldda- ja fylkkarájáid rastá. Sámi ovddasteapmi lea deaŧalaš sámi areálaberoštusaid govdodaga váfisteapmái lávdegotti viidáset barggus. ¶ Guoddinnávccalaš gárgedus ¶ Guoddinávccalaš gárgedus vuođđuduvvá golmma ovttaárvosaš ollái: birasgáhtten, ekonomalaš gárgedus ja sosiála deasttat. Máilmmekommišuvdna birrasa ja gárgedusa várás meroštalai 1987s guoddinnávccalaš gárgedusa gárgedussan mii duhtada dálá dárbbuid almmá bilitkeahttá boahttevaš buolvvaid vejolašvuođaid duhtadit iežaset dárbbuid. Válljodatvárrevuođus ferte seailluhuvvot dainna lágiin ahte ekonomalaš ja sosiála gárgedus šaddá vejolažžan. Lassin leat demokratiija ja mieldeváikkuhanfápmu guovdilis oasit guoddinnávccalaš gárgedusas. ¶ Boazodoallolága rievdadusevttohusaid árvalus ¶ Eanadoallodepartemeanta lea háliidan dárkkistit Boazodoallolága mearrádusaid mat gustojit boazodoalu stivrejupmái ja hálddaheapmái ja ealáhusa siskkáldas gaskavuođaid ásahallamii. Lávdegoddi attii árvalusas eanadoalloministarii njukčamánu 15. 2001. Lávdegoddi lea deattuhan ahte boazodoallu lea sorjavaš biologalaš valljodatváriin, ja ahte guohtungeavaheapmi ferte leat guoddinnávccalaš guhkesáiggeperspektiivvas. Boazodoalu sosiála ja barggolaš searvevuohta, siida, lea guovdil evttohusas. Lávdegoddi evttoha ee. ahte dálá doalloovttadatortnet lonuhuvvo ortnegiin mas lea siidaoassi. Lávdegotti árvalus olggosaddojuvvo almmolaš čielggadussan (NOU), mii sáddejuvvo viiddis gulaskuddamii. ¶ Árvolokten boazodoalus ¶ Boazodoallošiehtadusas 2001/2002 leat várrejuvvon 7 miljovnna kruvnnu boazodoalu árvoloktenprográmmii. Prográmma lea organiserejuvvon nu ahte lea stivrenjoavku mas ¶ leat miellahtut Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvis (NBR) ja Sámedikkis. Jođiheaddji lea maiddái mielde Biebmobuvttadeami árvoloktenprográmmas. Prográmma hálddaheapmi biddjojuvvo Stáhta ealáhus- ja guovllugárgedanfondii (SND). ¶ Gonagasreappá hálddaheapmi ¶ Eatnat fierbmeguolásteaddjit, eandalitge Nuorta-Finnmárkkus, leat šaddan hui váttes dillái liigesállaša geažil maid ođđa nálli gonagasreabbá gártada. Vuođđuduvvon lea bargojoavku, mas Sámediggi lea ovddastuvvon, mii galgá čielggadit gonagasreappá boahttevaš hálddahanstrategiija. Joavkku jođiha Guolástusdepartemeanta, ja dat galgá gárvvistit barggus ovdal borgemánu loahpa 2001. ¶ Biebmanealáhus sámi ássanguovlluin ¶ Áhpedoalus leat stuorra ovdánanvejolašvuođat, sihke luosa ja eará náliid nugo dorski, báldá jna. biebmamis. Maiddái sámi ássanguovllut galget sáhttit oažžut dás áigáiboađu. Áigumuš lea juolludit guokte konsešuvnna Oarjjevudnii Divtasvuona suohkanii. Dát galgá nannet Mosske julevsámi servodaga. ¶ Duodjegelbbolašvuohta ¶ Duoji oahppaplána bokte lea ¶ duodji ožžon saji fágan skuvlii. Duojis lea maiddái stáhtus gáhttenveara fágan. Leat gárgeduvvon njuolggadusat sváinnasdutkosa čađaheapmái duojis. Sváinnasdutkkusortnet lea váfistan árvvolaš gelbbolašvuođasirdima eallilan ja hárjánan duojáriin bargoohppiide. Deaŧalaš lea viidásetgárgedit bargooahppiortnega váfistan dihtii bestema fágii. Sámediggi lea ráhkadan viđajagi gárgedanprográmma duodjái. ¶ Mátkeeallinealáhus sámi eavttuide mielde ¶ Sámi kultuvra sáhttá gárgeduvvot mátkeeallinealáhusa mearkkašahtti árjabuvttadahkkin. Eanet ja eanet turisttat háliidit oahpásmuvvat báikkálašservodagaid iešláhkái, historjái ja kultuvrii. Ráđđehus lea čilgen ealáhuspolitihka váldohástalusaid mátkeeallinealáhusaide dieđáhusas st. meld. nr. 15 ¶ (1999-2000) Lønnsomme og konkurransedyktige reiselivsnæringer (Gánnáhahtti ja gilvonávccalaš mátkeeallinealáhusat). ¶ Stuorradikki ealáhuskomitea lea mearkkašan ahte mátkeeallindoaimmas lotnolassii eará ealáhusaiguin lea stuorra ovdánanvejolašvuohta sámi guovlluin ja sámi ealáhus- ja kultureallimii. Dán ovdánanvejolašvuođa ollašuhttima dihtii ferte sámi mátkeeallin hábmejuvvot sámi eavttuid mielde, ja báikkálaš mieldeleahkima veagas. SND lea leamaš mielde váikkuheamen álggahit smávvamahtosaš buvttadeami. Boazodollui vuođđuduvvan turisma sáhttá leat vejolaš lasseealáhus. Nubbi eará ovdánanvejolašvuohta lea meahcce- ja mearrabirrasiid ja - valljodatváriid geavaheapmi. Deaŧalaš lea ahte dát dáhpáhuvvá báikkálaš heivehemiin vai árvolokten sáhttá bisuhuvvot báikkis. Diekkár vuolggasajiin sáhttá olmmoš gárgedit guoddinnávccalaš turismma dáid guovlluin mii ii uhkit guovllu luonddu iige sámiid kultuvrra. Kultuvra mii gaskkustuvvo, ferte leat buiga ja jáhkehahtti. Dat ferte čuovvut, iige nordat sámi árvvuid, norpmaid ja vieruid. Dárbbašlaš lea hukset kultuvrralaš gelbbolašvuođa ja báikkálaš dieđu mat atnet deastta dás. Dát ovdeha guhkesáiggeplánema, gelbbolašvuođa gárgedeami ja lasihuvvon bálddalastima. Dás leat fylkkaid turistaorganisašuvnnat deaŧalaš oassádallit. ¶ Informašuvdnareivve olggosaddá: Gielda- ja guovlodepartemeanta Sáme- ja veahádatpolitihkalaš ossodat Poastaboksa 8112 Dep., 0032 Oslo Tel. 22 24 71 75, fáksa: 22 24 95 38 Hábmen: www.kursiv.no Deaddilan: www.kursiv.no Preantalohku: 3000 ¶ Doaimmahus: Wenke Brenna ja Anne Liltved. Informašuvdnareivve doallan lea nuvttá. Juos háliidat diŋgot, váldde oktavuođa: astrid.thiruselvam@krd.dep.no tel. 22 24 71 75. ¶ SÁMI ÁLBMOTBEAIVI ALMMOLAŠ LEAVGABEAIVIN ¶ Departemeanttaidgaskasaš bargojoavkku raporta skábmamánus 2003 ¶ 1. BARGOJOAVKU JA BARGOMEARRÁDUs ¶ 2 ¶ 2. BARGU DÁSSÁŽII – DUOGÁŠ ¶ 3 ¶ 3. SÁMI LEAVGGA DÁLÁ GEAVAHEAPMI JA SÁMI ÁLBMOTBEAIVVI ČALMMUSTAHTTIN ¶ 4 ¶ 4. SÁMI ÁLBMOTBEAIVI ALMMOLAŠ LEAVGABEAIVIN NORGGAS ¶ 6 ¶ 5. SÁMI LEAVGGA GEAVAHEAPMI STÁHTA VISTTIIN ¶ 7 5.1 Álggaheapmi ¶ 7 ¶ 5.2 Prisihpalaš ja stáhtarievttálaš mearkkašumit ¶ 7 ¶ 5.3 Jus guovvamánu 6. beaivi šaddá almmolaš leavgabeaivin, sáhttit go ieža eaktodáhtolaččat mearridit geavahit sihke Norgga stáhtaleavgga ja sámi leavgga? ¶ 7 ¶ 5.4 Jus guovvamánu 6. beaivi šaddá almmolaš leavgabeaivin, sáhttit go válljet geavahit Norgga leavgga dahje sámi leavgga? ¶ 8 ¶ 6. SÁMI ÁLBMOTBEAIVVI ČALMMUSTAHTTINVIERUT RÁĐĐEHUSKVARTÁLAS ¶ 8 6.1 Levgen sámi leavggain ráđđehuskvartálas sámi álbmotbeaivvi ¶ 8 ¶ 6.2 Earalágan čalmmustahttin go levgen ráđđehuskvartálas ¶ 9 ¶ 7. RIIKKAIDGASKASAŠ BEALLI ¶ 9 ¶ 8. LOAHPPAÁRVVOŠTALLAMAT JA RÁVVAGAT 10 8.1 Bargojoavkku loahppaárvvoštallamat 10 ¶ 8.2 Rávvagat 11 ¶ 8.3 Ekonomalaš ja hálddahuslaš váikkuhusat 12 Mildosat: Sáme dikki ¶ mearrádus 43/01 Sámi leavgga geavaheapmi Sámeráđđ i ¶ sámi leavgga ¶ ja ¶ sámi leavgabeivviid ¶ birra ¶ 1. BARGOJOAVKU JA BARGOMEARRÁDUs Sámi álbmotbeaivvi čalmmustahtte 2003 ráđđehuskvartálas geasidettiin sámi leavgga Norgga leavgga báldii. Maiddái Stuorradikki olggobealde lávgejedje sámi leavggain. Dán beaivvi čalmmustahttima politihkalaš ja almmolaš beroštupmi lea lassánan mearkkašahtti láhkai maŋimuš jagiid. Ráđđehus lea Sd.dieđ. nr. 33 (2001-2002) ja Od.prp. nr. 34 (2002-2003) dieđihan ahte áigot árvvoštallat galget go ásahit guovvamánu 6. beaivvi, sámi álbmotbeaivvi, almmolaš leavgabeaivin Norggas. Danne nammadii ge ráđđehus čakčamánu 11. beaivvi 2003 departemeanttaidgaskasaš bargojoavkku mas lei čuovvovaš bargomearrádus: ”Bargojoavku berre árvvoštallat 1. gažaldaga galgá go ásahit guovvamánu 6. beaivvi almmolaš leavgabeaivin – mii mielddisbuvttášii ahte ferte levget Norgga leavggain stáhta visttiin, 2. mo de vejolaččat galggašii geavahit sámi leavgga stáhta visttiin, ja 3. mo galgá čalmmustahttit sámi álbmotbeaivvi ráđđehuskvartálas, mii maid Bargojoavkku lahtut leat leamaš vuosttaškonsuleanta Kristin Ryan Justisdepartemeanttas, vuosttaškonsuleanta Nancy V. Olsen ja ossodatdirektora Ninni Kate Rognli Gielda- ja guovludepartemeanttas ja ráđđeaddi Svenn Bjerkem, ráđđeaddi Ylva Bie ja ossodatdirektora Thomas Hauff Olgoriikadepartemeanttas. Gielda- ja guovludepartemeantta ovddasvástádus lea leamaš jođihit barggu ja doaibmat čállingoddin. ¶ 2. BARGU DÁSSÁŽII – DUOGÁŠ Sámi leavga dohkkehuvvui 13. Sámekonferánssas Åres borgemánu 15. beaivvi 1986. Dáiddár Astrid Båhl lea leavgga sárgon. Váldomotiivva son lea váldán goavdásis ja lullisámi Anders Fjellnera (1795-1876) divttas ”Beaivvi bártnit”. Fjellner govvida sámiid beaivváža bárdnin ja nieidan. Leavgga gierddut ovddastit beaivváža (ruoksat) ja mánu (alit). Leavggas leat ivnnit ruoksat, ruoná, fiskat ja alit (oza eanet dárkilis dieđuid ¶ sámi leavgga birra). Sámi leavga lea sámiid rájáid rastá ovttastahtti symbola ja dan geavahit Norgga, Ruo ¶ ŧa ja Suoma sámedikkit, fylkkagielddat, gielddat, organisašuvnnat, muhtun stáhta ¶ ásahusat ja priváhta geavaheaddjit. Leavgga geavahit almmolaš riikkalaš leavga beivviid, ¶ sámi leavgabeivviid ¶ ja a llaáigásaš oktavuođain. Sámiráđđi mearridii ahte juohke riikka leavganjuolggadusat galge mearridit sámi leavgga geavaheami. Norggas ráhkadii Olgoriikadepartemeanta sámi leavgga ja eará leavggaid gaskasaš vuorroortnega várás gaskaboddosaš njuolggadusaid. Erenoamážit guovvamánu 6. beaivvi ektui, mii lea sámi álbmotbeaivi, leat ohcalan sámi leavgga geavaheami lagat njuolggadusaid. Danne nammadii Gielda- ja guovludepartemeanta bargojoavkku mas ledje Sámedikki, Olgoriikadepartemeantta ja Gielda- ja guovludepartemeantta ovddasteaddjit. Joavku geigii suoidnemánu 2001 raportta ” Sámi leavgga geavaheapmi” mas evttohiinjuolggadusaid mo sámi leavgga galggašii geavahit. Raporta sáddejuvvui gulaskuddančujuhussii, ja 27 gulaskuddanvástideaddjis ii oktage cealkán maidege sámi leavgga geavaheapmái guoski evttohuvvon njuolggadusaid vuostá. Raportta gulaskuddama oktavuođas maerridii Sámediggi njuolggadusaid sámi leavgga geavaheam i várás ( ¶ áššis 43/01 ¶ ). Sd.dieđ. nr. 33 (2001-2002) dovddahuvvui ahte ráđđehus gulaskuddancealkámušaid vuođul árvvoštallá rievdadit lága levgema birra gielddaid almmolaš visttiin, ja evttohusa ásahit guovvamánu 6. beaivvi almmolaš leavgabeaivin. Od.prp. nr. 34 (2002-2003) Sámilága rievdadusaid birra ea.ea. ovddidii ráđđehus evttohusa ásahit njuolggadusaid sámi leavgga geavaheami birra Norgga láhkii Stuorradiggi guorrasii evttohussii meannudettiinis ášši cuoŋománus 2003. Árvalus.O. nr. 59 (2002-2003) Gielddalávdegotti eanetlohku čujuha mearkkašumiide Árvalus.S. nr. 33 (2001-2002) Sámepolitihka birra, mas lávdegotti eanetlohku, buohkat earret Ovddádusbellodaga áirasat, ledje mieđđasat ráđđehusa dieđihan láhkarievdadeapmái sámi leavgga geavaheami birra almmolaš visttiin – dannego dál eai leatnjuolggadusat sámi leavgga geavaheami birra, earret Olgoriikadepartemeantta gaskaboddosaš njuolggadusat sámi leavgga ja eará leavggaid gaskasaš vuorroortnega birra. Lávdegoddi oaivvildii maiddái ahte lea dárbu dárkilet mearrádusaid addit sámi leavgga geavaheami birra. Danne miehtá eanetlohku Ráđđehusa láhkarievdadanevttohussii čujuhettiin ahte láhkarievdadus lea ráhkaduvvon dan evttohusa vuođul, maid Gielda- ja guovludepartemeantta vuođđudan bargojoavku evttohii ja mii sáddejuvvui viiddis gulaskuddamii ee. Sámediggái, gielddaide, fylkkagielddaide ja sámi organisašuvnnaide. Eanetlohku dadjá maiddái ahte láhkarievdadanevttohus ii dagat erenoamáš dahje lassi goluid, ii ge gáibádusaid ja geatnegahttimiid gielddaide ja fylkkagielddaide. ¶ Láhkamearrádus sisttisdoallá vuosttažettiin suoidnemánu 29. beaivvi 1933 nr. 2 lága rievdadusa gielddaid almmolaš visttiid levgema birra nu ahte sámi leavga maiddái máinnašuvvo: ¶ ”Gielddaid almmolaš visttiin ja opmodagain dahje visttiin ja opmodagain maid gieldda ásahusat eanemusat geavahit, galgá geavahuvvot dušše dat leavga (mas ii leat split dahje tunge) mii lea máinnašuvvon juovlamánu 10. beaivvi mannosaš lága 1. §:s, sámi leavga dahje Gonagasa dohkkehan gávpot-, gieldda- dahje fylkkaleavga.” ¶ Viidáseappot addo Sámediggái sámelága ođđa §§ 1-6 Sámi leavga vuođul váldi mearridit láhkaásahusaid leavgga geavaheami birra: ¶ ”Sámi leavga lea leavga maid 13. sámkonferánsa dohkkehii borgemánu 15. beaivvi 1986. Sámediggi sáhttá láhkaásahusain addit dárkilet mearrádusaid sámi leavgga geavaheami birra.” ¶ Dán mearrádusa veagal lea Sámediggi ožžon válddi juohkit dieđuid leavgga birra seammás go sámi leavga lea mearriduvvon lága hámis. Sámediggi ii sáhte geange geatnegahttit sámi leavgga geavahit. Sámediggi áigu mearridit láhkaásahusaid sámi leavgga geavaheami birra 2004 vuosttaš jahkebealis, dábálaš gulaskuddama maŋŋil. 3. SÁMI LEAVGGA DÁLÁ GEAVAHEAPMI JA SÁMI ÁLBMOTBEAIVVI ČALMMUSTAHTTIN Maŋŋá go láhka gielddaid almmolaš visttiid levgema birra lea rievdaduvvon, sáhttet gielddat geavahit sámi leavgga. Gielddat ja fylkkagielddat mearridit ieža háliidit go geavahit sámi leavgga, ja man mearis. Raportta ”Sámi leavgga geavaheapmi” ráhkadeami olis dáhtto dihto gielddain dieđuid sámi leavgga geavaheami birra. Dieđuid dáhtto ođđajagemánus 2000. Dieđuid bivde Sámi ovddidanfoandda ¶ 1 ¶ doaibmaguovllu eanaš gielddain, ja vel muhtun lullisámi gielddain ja muhtun gávpotgielddain – oktiibuot 23 gielddas. Sámegiela hálddašanguovllu buot guđa gielddas leat iežaset njuolggadusat ja vierut sámi leavgga geavahit. Eanaš gielddain mat jerrojedje, maiddái hálddašanguovllu olggobealde, leat jo vierut levget sámi leavggain guovvamánu 6. beaivvi. Divttasvuona suohkan Nordlánddas levge buot leavgabeivviid. Gáivuona suohkan Romssas lea mearridan levget sámi leavggain njealji sámi leavgabeaivvi, ja vel dan beaivvi go lea sámediggeválga ja go Sámediggi ásahuvvo juohke njealját jagi. Dákkár praktihkalaš váttisvuođat go leavgastákkuid vátnivuohta deattastit erenoamážit unna gielddažat. Máŋgga gielddas ii leat vejolašvuohta levget guvttiin dahje eanet leavggaiguin oktanaga. ¶ 1 ¶ Sámi ovddidanfoandda doaibmaguovlu lea: Finnmárkkus: a) Unjárgga gielda b) Deanu gielda, Nuorttat Nuorevuotna ja Uhcavuotna Gáŋgaviikka gielddas. c) Kárášjoga gielda d) Guovdageainnu suohkan e) Porsáŋggu gielda. Vuotkevuotna, Muotki, Muorralvuotna, Gádde-Iččát Muosáid gielddas, Dáigevuona skuvlabiire, Siskkit Lágesvuotna Sáltesavjjus - Beahkkirvuona sisa ja vuotnaráigge Davvesiidda gielddas f) Fálesnuori suohkan ja ovddeš Dálbmeluovtta suohkan earret ieš čoahkkebáiki Dálbmeluokta Álttá suohkanis. Romssas: g) Návuona suohkan, Gáivuona suohkan ja Omasvuona suohkan h) Moskaluovtta, Leaibedievvá, Várpenjárgga ja Guohcavuomi skuvlabiirret Moskavuonas Romssa suohkanis. Sámi álbmot Sáččás ja loahppaoassi Leaŋgaviikka suohkanis i) Ruŋggu vuođđobiire Loabága suohkanis ja Vadnjajávrri, Vuopmegeaži, Vuomi, Sáttiidvuomi, Láberjja ja Sáltejávrri biirret Skániid suohkanis. Gilit Ølči, Skáidi, Dalsletta, Skikta ja Gálavuopmi Rivttáid suohkanis.Nordlánddas: j) Evenáššmárkku biire ja Duorga Evenášši suohkanis, ja válgabiirret Veahčču ja Áravuopmi (oktan Luotnegobiin) Narviikka suohkanis k) Rutnavuotna ja guovllut Oarjevuonas ja Ájluovttas Divttasvuona gielddas. l) Sámi álbmot lullisámeguovllus ¶ Gulaskuddanvuorus ”Sámi leavgga geavaheami”-raportta maŋŋá 2001 čavčča dadjet muhtun gielddat ahte leat mearridan dahje áigot mearridit njuolggadusaid sámi leavgga geavaheami birra. Ovdamearkka dihtii lea Bearddu suohkan Romssas mearridan levget sihke Norgga ja sámi leavggain sihke miessemánu 17. beaivvi ja guovvamánu 6. beaivvi. Máŋga gieldda dovddahit ahte háliidit čielgaset njuolggadusaid sámi leavgga geavaheami hárrái. Muhtun gielddat, ovdamearkka dihtii Røros gielda Lulli-Trøndelágas, leat hákan leavgga, muhto eai leat dan geavahan ovdalgo čielgaset njuolggadusat bohtet. Romssa fylkkas levgejit sámi leavggain buot fylkkagieldda leavgastákkuin guovvamánu 6. beaivvi rájes 2002. Fylkka huksenhoavddas lea ovddasvástádus dán čuovvolit. Fylkkaráđđealmmái lea reivvestis fylkkagieldda ásahusaide, joatkkaskuvllaide ja bátneklinihkaide ávžžuhan čalmmustahttit sámi álbmotbeaivvi (reivves veaiváduvvon ođđajagemánu 16. beaivvi 2003). Fylkkaráđđealmmái atná lunddolažžan sámepolitihkalaš ovdáneami geažil ja fylkkagieldda iežas áŋgiruššama geažil sámi gažaldagaid hárrái, ahte sámi álbmotbeaivi čalmmustahttojuvvo aktiivvalaččat Romssa fylkkagielddas. Fylkkaráđđealmmái atná vejolažžan ahte juohke jagisáhtášii lágiduvvot ”fylkkagielddalaš váldočalmmustahttin”, báikkálaš čalmmustahttimiid sierranas bargosajiid lassin. 2003, levgema lassin, lágiduvvojedje doalut bargiide Fylkkaviesu kantiinnas – mii guossohii sámi borramuša dán beaivvi – mas fylkkasátnejođiheaddji doalai sártni ja mas ledje kulturoasit ja čájáhus. Muđuid lea fylkkaráđđealmmái dovddahan ahte lea lunddolaš ahte fylkkagieldda bargit ožžot virgelobi bálkkáin ohcama vuođul vai besset eará čalmmustahttimiid čuovvut jus eai leat čalmmustahttimat bargosajis. Dannego guovvamánu 6. beaivi lea sámi álbmotbeaivi, ja ahte máŋggas háliidit ávvudit beaivvi, leat fylkkagieldda eiseválddit ávžžuhan garvit bidjamis čoahkkimiid, konferánssaid jna. Dán beaivái 2004 rájes. Finnmárkku fylka levge golmmain leavggain fylkkaviesu olggobealde Čáhcesullos go lea fylkkadiggi. Norgga leavga gesso bajimusas ja sámi leavga ja fylkkagieldda iežas leavga gessojit vuollelis. Fylkkagielda oaivvilda ahte sámi leavgga geavaheapmi lea sámi álbmogii dehálaš symbolaášši. Finnmárkku fylkkagielda dadjá viidáseappot áššeovddideamis ahte ”mii guoská gažaldahkii galggašii go sámi álbmotbeaivi šaddat almmolaš leavgabeaivin Norggas, de lea dát váttis gažaldat. Buohkat geat háliidit, sáhttet levget dán beaivvi. Geatnegahttin ii dáidde olus váikkuhit álggus. Nuppe dáfus čuvgešii olbmuid sámiid birra ja attášii sámiide stáhtusa álgoálbmogin jus sámi álbmotbeaivi livččii almmolaš leavgabeivviid listtus. Guhkit áigái váikkuhivččii dát dasa ahte sámi leavgga geavaheapmi lassánivččii ja viidánivččii ođđa geavahanvuohkin. Diehtojuohkin sámi leavgga birra ja sámi leavgabeivviid birra lea dehálaš ja galggašii leat sihke Sámedikki ja guovddášeiseválddiid ovddasvástádus.” Sámi álbmotbeaivvi 2003 lágidii Oslo gielda leavgageassima mas Oslo sátnejođiheaddji ja oslosámiid ovddasteaddjit dolle sártniid, ja guossohedje iđitborramuša bovdejuvvon gussiide, ee. Sámediggepresidentii ja Gielda- ja guovludepartemeantta politihkkáriidda. Levgejuvvui guvttiin sámi leavggain Ráđđeviesu šiljus. Stuorradiggi čalmmustahtii beaivvi levgedettiin guvttiin sámi leavggain. Ráđđehus čalmmustahtii sámi álbmotbeaivvi vuosttaš geardde 2003 levgedettiin sihke sámi ja Norgga leavggain ráđđehuskvartálas. Gielda- ja guovludepartemeanta lea dušše buriid gullan das mo sámi álbmotbeaivvi čalmmusteapmi almmolaččat čađahuvvui 2003. Rámiideaddjiid gaskkas dovddahii ¶ Sámediggi ahte lea duhtavaš čalmmustemiin Oslos ja deattastii ee.ahte čalmmusteamis lea symbolabeaktu ja veahkeha sámi kultuvrra gudnejahttit ja oidnosii buktit. 4. SÁMI ÁLBMOTBEAIVI ALMMOLAŠ LEAVGABEAIVIN NORGGAS Go leimmet bargamin raporttain ” Sámi leavgga geavaheapmi” Sámediggi evttohii ásahit guovvamánu 6. beaivi almmolaš leavgabeaivin Norggas. Go beaivi dahkkojuvvo almmolaš leavgabeaivin sisttisdoallá ahte galgá levget Norgga leavggain stáhta visttiin dan beaivvi. Jus guovvamánu 6. beaivi galggaš šaddat almmolaš leavgabeaivin, de ferte šaddat gáibádus, dat mearkkaša ahte beaivemeari ferte čállit Leavgaláhkaásahussii . Odne lea Leavgaláhkaásahusa § 4, 3. lađas mii rahpá dan vejolašvuođa ahte oažžu stáhtaleavggain levget maiddái ”eará allaáiggálaš ja ávvodilálašvuođain riikkas” . Dain gulaskuddaneiseválddiin maŋŋá bajábealde máinnašuvvon raportta mat sáddejedsje cealkámuša geat celke sámi álbmotbeaivvi ásaheami birra almmolaš leavgabeaivin, dorjo bealleveadi dákkár evttohusa. Máŋga gulaskuddaneiseválddi deattuhedje man mávssolaš almmolaš levgen sámi álbmotbeaivvi livččii sámiide lihkuheapmin ja gudnejahttimin iežaset gielddas dahje fylkkagielddas. Dasa lassin čujuhuvvo ahte almmolaš levgen bajidivččii sámiid árvodási álgoálbmogin. Dat gulaskuddancealkámušat mat lea evttohusa vuostá ásahit guovvamánu 6. beaivvi almmolaš leavgabeaivin, oaivvildit ahte gielddat ja fylkkagielddat ieža galget beassat mearridit levgejit go guovvamánu 6. beaivvi ja leat ovttaoaivilis departemeanttaid ovddasteaddjiiguin geat ”oaivvildit ahte dákkár evttohusa ii berre vel ovddidit, ja čujuhit baicce Leavganjuolggadusaid § 4, 3. lađđasii, mii rahpá vejolašvuođa levget stáhtaleavggain ”eará ge allaáigásaš ja ávvodilálašvuođain riikkas”.” Dannego lea sávaldat čalmmustahttit ahte stáhta dohkkeha sámi kultuvrra, giela ja identitehta ovttadássásažžan (vrd. Vuođđolága § 110 a ja vel Sd.dieđ. nr. 33 (20012002) ), de orru almmolaš levgen Norgga leavggain guovvamánu 6. beaivvi leamen okta vejolašvuohta, sihke sámi álbmotbeaivvi ávvudeapmin, muhto maiddái geavatlaš čoavddusin dálá njuolggadusaid ektui. Dat mearkkaša ahte Norgga stáhtaleavga gessojuvvo stáhtii gulli visttiin, ja erenoamážit ráđđehusa visttiin. Dalle lassánit Norgga almmolaš leavgabeivviid lohku. Daid lohku lea dál jo allat, ja bargojoavkku vuođđooaivil lea ahte berrešii leat várrugas lasiheames dálá logu ii ge seammás suokkardallat lea go vejolaš dán buhttet dainna lágiin ahte sihkku muhtun eará almmolaš leavgabeaivvi. Olgoriikadepartemeanta lea leavgaáššiid fágadepartemeanta ja dat sáhtášii vaikko ovddidit gonagaslaš resolušuvnna mas mearridivččii ahte guovvamánu 6. beaivi, sámi álbmotbeaivi, dohkkehivččii Norgga almmolaš allaáiggálaš beaivin. Daid láhkaásahusaid vuođul mat gusket stáhtaleavgga ja gávpeleavgga geavaheapmái (leavganjuolggadusaide) lea levgen geatnegahtton dušše stáhta almmolaš opmodagain almmolaš leavgabeivviid. Vaikko leavganjuolggadusat eai geatnegahte gielddaid ja fylkkagielddaid almmolaš leavgabeivviid, de lea dábálaš ahte gielddat ja fylkkagielddat čuvvot leavganjuolggadusaid ja levgejit gielddaid ja fylkkagielddaid visttiin ja ásahusain buot almmolaš leavgabeivviid. Dán vuođul ii mearkkaš almmolaš levgen guovvamánu 6.beaivvi ahte gielddain lea geatnagasvuohta levget sámi ¶ álbmotbreaivvi, muhto lea eambbo garra ávžžuhus ahte čuvvot stáhta levgema ovdamearkan ja levgejit gieldda visttiin sámi álbmotbeaivvi. 5. SÁMI LEAVGGA GEAVAHEAPMI STÁHTA VISTTIIN 5.1 Álggaheapmi ¶ Levgen Norggas lea ásahallon juovlamánu 10. beaivvi 1898 mannosaš lágas dasa gulli láhkaásahusas ja njuolggadusčoahkis. Leavgaláhkaásahusa mielde galgá levget Norgga stáhtaleavggain stáhta almmolaš visttiin Norgga almmolaš leavgabeivviid. Dálá njuolggadusat nappo eai daja maidege sámi leavgga geavaheami birra stáhta visttiin almmolaš leavgabeivviid. Sámediggi lea ”Sámi leavgga geavaheapmi”-raportta gulaskuddancealkámušastis dorjon ahte sámi álbmotbeaivi šaddá almmolaš leavgabeaivi, ja dadjá dan oktavuođas ahte ”sámi leavgga sáhttá geavahit oktanaga Norgga leavggain, dahje jo okto” (mearrádus 43/01). Sámediggi láve almmolaš leavgabeivviid levget sihke Norgga ja sámi leavggain. Maiddái Sámi allaskuvla levge dán láhkai. 5.2 Prisihpalaš ja stáhtarievttálaš mearkkašumit Sámi leavga lea Norgga, Ruoŧa, Suoma ja Ruošša sámiid oktasaš leavga, ja lea ge dainna lágiin sámi álbmoga oktasaš symbola. Dan rájes go Sámekonferánsa Åres dohkkehii leavgga, de leat sámedikkit Norggas, Ruoŧas ja Suomas ja sámeorganisašuvnnat Ruošša bealde dan geavahan. Sámi leavga ovddasta stuorát ovttadaga (sámi álbmoga) ii ge dušše sámejoavkkuid Norggas. Nu dan ferte áddet ”riikkaidrastásažžan”. Deattastuvvo ahte sámi leavgga vejholaš geavaheapmi stáhta visttiin Norggas galgá dáhpáhuvvat daid rájáid siskkobealde ahte ii bohciit gažaldat Vuođđolága § 1 (”Norgga Gonagasriika lea…juohkemeahttun”) ja § 111 (”Norgga Leavgga Hámi ja Ivnni learrida Láhka”) , mat eaktudit ahte lea dušše okta leavga. Ii galgga addot dakkár govva omd. Lea iešguđetlágan konstitušuvnnalaš diládat sierranas eanaviidodagain dahje ahte Norgga álbmotjoavku ii leat heivvolaš láhkai ovddastuvvon Norgga leavggain. Levgen sámi leavggain nappo ii galgga bohciidahttit eahpádusa guđemuš leavga dat álbmotrievttálaččat ja stáhtarievttálaččat ovddasta gonagasriikka Norgga. Dát caggá levgema sámi leavggain Norgga olgoriikastašuvnnain, gos dán livččii álki boastut áddet. Viidáseappot dát caggá sámi leavgga geavaheami almmolaš dovdomearkan ee. Norgga skiippain. 5.3 Jus guovvamánu 6. beaivi šaddá almmolaš leavgabeaivin, sáhttit go ieža eaktodáhtolaččat mearridit geavahit sihke Norgga stáhtaleavgga ja sámi leavgga? Odne lea jo rikkis leavgaárbevierru dan láhkai ahte gielddalaš ja fylkkagielddalaš leavggat dávjá geavahuvvojit oktanaga Norgga leavggain, main dat maŋimuš adno gudnibus. Viidáseappot ii mihkkege gieldde sámi leavgga geavaheami stáhta visttiin dahje daid olggobealde. Eaktodáhtolaš dásis ii oro miige hehttemin sihke Norgga ja sámi leavgga geavaheami go dat orru leamen lunddolaš. Muhto dát dáhpáhuvvá gustojeaddji njuolggadusaid ja leavgavieru vuođul. ¶ 5.4 Jus guovvamánu 6. beaivi šaddá almmolaš leavgabeaivin, sáhttit go válljet geavahit Norgga leavgga dahje sámi leavgga? ¶ Lea árvideamis ahte erenoamážit sámi ásahusat (nugo Sámediggi, Sámi allaskuvla ja Álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš) hálidivčče levget dušše sámi leavggain sámi álbmotbeaivvi. Dál ii miige dan cagga. Leavgaláhka ja leavgaláhkaásahus gusket dušše Norgga gávpelevgii/stáhtalevgii. Dat mearkkaša ahte jus guovvamánu 6. beaivvi dahket almmolaš leavgabeaivin gonagaslaš resolušuvnnain, dát mielddisbuvttášii geatnegasvuođa levget Norgga leavggain stáhta visttiin. Dán oktavuođas čujuhuvvo árvvoštallamiidda prinsihpalaš ja stáhtarievttálaš mearkkašumiid čuoggá vuolde bajábealde. Almmolaš leavgabeaivi mielddisbuvttášii dušše geatnegasvuođa geavahit Norgga gávpeleavgga/stáhtaleavgga, iige sámi leavgga. Jus sámi álbmotbeaivi šaddá almmolaš leavgabeaivin, de ii beasa levget dušše sámi leavggain. 6. SÁMI ÁLBMOTBEAIVVI ČALMMUSTAHTTINVIERUT RÁĐĐEHUSKVARTÁLAS ¶ 6.1 Levgen sámi leavggain ráđđehuskvartálas sámi álbmotbeaivvi Dássážii ii leat leamaš miige dagalduvvan vieruid čalmmustahttit sámi álbmotbeaivvi ráđđehuskvartálas. Ráđđehus čalmmustahtii vuosttaš geardde sámi álbmotbeaivvi 2003 go levgii sihke sámi ja Norgga leavggain ráđđehuskvartálas. Levgema joatkin guovvamánu 6. beaivvi ráđđehuskvartálas ovdalgo dát vejolaččat geatnegahttejuvvo almmolaš leavgabeaivin, ii leat Leavgaláhkaásahusa § 4, 3. lađđasa vuostá mii stipulere ahte maiddái levgejuvvo Norgga stáhtaleavggain ”eará allaáiggálaš ja ávvodilálašvuođain riikkas” . Leavgaláhka mii lea láhkaásahusa vuođđu, máinnaša aivve ovtta leavgga – Norgga leavgga. Mii guoská levgemii sámi leavggain Norgga leavgga lassin, ii daddkjo miige lágain ja njuolggadusain. Ii leat mihkkege mii caggá levgema sihke Norgga leavggain ja sámi leavggain ráđđehuskvartálas guovvamánu 6. beaivvi, vrd. Čuoggá 5.1. Prinsihpalaččat galgá sámi leavga sadji lea vuolit go Norgga leavgga sadji. Levgen Norgga ja sámi leavggain ráđđehuskvartálas guovvamánu 6. beaivvi sáhttet joatkit lága dahje láhkaásahusa rievdadeami haga. Olgoriikadepartemeanttas, fágadepartemeantan, ii leat dál láhka- dahje láhkaásahusvuođuid geatnegahttit levgema eará stáhta ásahusain, etáhtain ja visttiin. Muhto lea jáhkkimis ahte leavgga geavaheapmi sáhttá geatnegahttot dábálaš instukšuvdnaválddiin. Dat mearkkaša ahte bajitválddálaččat sáhttet addit lagat njuolggadusaid vejolaš leavgageavaheami birra, jus geavaheapmi lea gustojeaddji lágalaš rájáid siskkobealde. Norgga stáhtaleavgga levgemiin ráđđehuskvartálas stáhtaeiseválddit gelbbolaččat čalmmustahttet sámi álbmotbeaivvi guovvamánu 6. beaivvi. Dát dávista ráđđehusa sámepolitihkalaš sávaldagaid. Mii guoská čalmmustahttima levgenoassái 2003 čalmmustahttimis gessui Norgga stáhtaleavga nugo dábálaččat stuorra leavgastággui mii čuožžu okto ráđđehusvistti (H-blohka) váldoussa ovdabealde Akersgáhtas Sámi leavga lei gesson eará Norgga leavgga báldii olgešbeallái H-blohka boagáldaga gurii. Dan vuođul mii bajabealde lea namahuvvon, ii miige oro caggamin sullasaš čalmmustahttima boahtte jagi ge. Bargojoavku mearkkašii ahte sámi leavga ii lean ¶ doarvái oidnosis. Danne berre jurddašit dahkat sámi leavgga oidnoseabbun guovvamánu 6. beaivvi čalmmustahtidettiin. 6.2 Earalágan čalmmustahttin go levgen ráđđehuskvartálas Gielda- ja guovludepartemeantta Sáme- ja minoritehtapolitihkalaš ossodat lea maŋimuš guokte jagi bovden eará departemeanttaid bargiid geaiguin ovttas barget, llenšii ja nu čalmmustahttit sámi álbmotbeaivvi. Departemeantta sámi áššiid stáhtačálli lea doallan beaivvi sártni. Gielda- ja guovludepartemeanta árvvoštallá viiddidit čalmmustahttima, ja dan oktavuođas áigot ee. Ávžžuhit kantiinna guossohit sámi borramušaid guovvamánu 6. beaivvi. Gielda- ja guovludeaprtemeanta oaivvilda ahte dát lea vuogas ja rivttes dilálašvuohta čalmmustahttit sámi kultuvrra departemeantta bargiide. Mii guoská ráđđehusovddasteaddjiid oassálastimii sámi álbmotbeaivvi čalmmustahttimis, čujuhuvvo virrui miessemánu 17. beaivvi ávvudeami oktavuođas: Eai leat biddjon mahkkige láidestusaid miessemánu 17. beaivvi oassálastimii čalmmustahttimiin dannego dán beaivvi atnet priváhta ávvudanbeaivin. Stáhtaráđit ja stáhtaministtar válljejit ieža guđemuš čalmmustahttimiin sii háliidit leat mielde. Lunddolaš lea ahte čuovvut seamma vieru sámi álbmotbeaivvi ávvudettiin ge. 7. RIIKKAIDGASKASAŠ BEALLI ¶ Čoahkkimisttis njukčamánus 2003 Davviriikkaid sámeáššiid ámmátolbmo rgána ¶ 2 ¶ sám i leavgga geavaheami ja sámi álbmotbeaivvi almmolaš leavgabeaivin. Dán čoahkkima loahppajurdda lei ahte golmma riikka sáttagottit geahččalit gávdnat oktasaš rávvagiid ja čovdosiid maidda ministarat ja sámediggepresideanttat sáhttet guorrasit. Čuolbmačilgehus guoská Ruošša eiseválddiide ge. Ámmátolbmoorgána digáštalai ášši ođđasit fas čoahkkimisttis golggotmánus 2003. Dán čoahkkimis bohte dan loahppajurdagii ahte sámi álbmotbeaivi ja sámi leavga leat dehálaččat sámi álbmoga čalmmustahttimis servodagas. Ámmátorgánalea rávven ahte ášši ovddiduvvo sámeministariid ja sámediggepresideanttaid oktasaš davviriikkalaš čoahkkimii skábmamánu 12. beaivvi 2003. Ruoŧas lea ráđđehusas váldi mearridit almmolaš leavgabeivviid. Muhto ii leat miige lágaid mii geatnegahttá gielddalaš/stáhtalaš ásahusaid levget almmolaš leavgabeivviid. Mii guoská juridihkalaš gelbbolašvuhtii mearridit leavgga árvodási, ferte iskat lea go dat Riikabeivviin vai ráđđehusas. ¶ 2 ¶ Ruoŧa, Suoma ja Norgga eiseválddit leat ovttas bargan sámi gažaldagaiguin dan rájes go Davviriikkaid ovttasbargoorgána sáme- ja boazodoalloáššiid várás ásahuvvui Gonagaslaš resolušuvnnain 1964. Ovttasbargoorgána sadjái ásahuvvui 2001 Davviriikkaid sámeáššiid ámmátolbmoorgána mas lea sámedikkiid ovddasteaddjit ge.2000:s álggahuvvui bistevaš ovttasbargu gaskal sámediggepresideanttaid ja ministariid geain lea ovddasvástádus sámi áššiin Suomas, Ruoŧas ja Norggas. Ministarat ja sámediggepresideanttat čoahkkimastet jeavddalaččat čuvget, digaštallat ja meannudit sámi áššiid mat leat oktasaččat ja mat buohkaid beroštahttet. Ođđa davviriikkaid ovttasbarggu ulbmil lea nannet ja ovddidit sámi giela, kultuvrra, ealáhusaid ja servodateallima. 2003:s lea Norgga ovddasvástádus fuolahit čállingoddedoaimmaid. Gielda- ja guovludepartemeanta lea ovddasvástideaddji departemeanta Norggas. ¶ Suomas guoská leavgaláhka dušše Suoma levgii. Eai leat mearrádusat eará leavggaid hárrái. Sámi leavgga gesset dál sámi ássanguovllu. Eai leat leamaš váttisvuođat ja digaštallamat sámi leavgga geassima birra. Suoma eiseválddit dieđihit čuovvovačča: “Suomas juhket leavgabeivviid almmolaš ja dábálaš leavgabeaivin. Priváhta olbmot, searvvit ja fitnodagat sáhttet maiddái leveget eará beivviid ge go almmolaš ja dábálaš leavgabeivviid. Levgemiin sáhttet dovddahit ávvudeami, gudnejahttima ja morraša ge. Almmolaš leavgabeaivvit ¶ 3 ¶ leat mearriduvvon njuolggadusain Suoma leavgga geavaheami birra. Leat guhtta almmolaš leavgabeaivvi jagis. Almmolaš leavgabeivviid galget departemeanttat (eiseválddit) ja ásahusat levget. Leat logi dábálaš leavgabeaivvi ¶ 4 ¶ jagis. Gullá buori levgenkultu vrii levget Suoma leavggain mearriduvvon leavgabeivviid seamma láhkai go almmolaš leavgabeivviid ja maiddái eiseválddit ja ásahusat levgejit. Min levgenkultuvrii gullá ahte buohkat, eiseválddit ja ásahusat, priváhta olbmot, searvvit ja fitnodagat levgejit almmolaš ja dábálaš leavgabeivviid. Eiseválddit ja ásahusat sáhttet levget sámi leavggain sámi iežaset leavgabeivviid.” 8. LOAHPPAÁRVVOŠTALLAMAT JA RÁVVAGAT 8.1 Bargojoavkku loahppaárvvoštallamat ¶ Ráđđehusas lea áigumuš čalmmustahttit sámi kultuvrra almmolaš sajiin, maiddái dain guovlluin mat eai gula árbevirolaš sámi guovddášguvlui, vrd. Sd.dieđ. nr. 33 (20012002). Levgen – Norgga leavggain ja/dahje sámi leavggain – sámi álbmotbeaivvi lea dákkár čalmmustahttin. Jus geahččá áššiid ovddeš áiggiid dáruidahttinpolitihka ja positiiva riekteovdáneami sámiid hárrái maŋimuš logijagiid ektui, de lea levgen sámi álbmotbeaivvi dan symbolan, ahte stáhta dohkkeha sámi álbmoga kultuvrra, historjjá ja identitehta ovttaárvvosažžan Norgga kultuvrrain, historjjáin ja identitehtain. Norga lea Vuođđolága § 110 a:in geatnegahttán iežas láhčit diliid nu ahte sámi álbmotjoavku Norggas sáhttá biduhit ja ovddidit gielas, kultuvrras ja servodatealimmis. Maiddái sámelágain, oahpahuslágain, boazodoallolágain ja kulturmuitolágain ja vel riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid vuolláičállimiin lea Norga váldán badjelasas geatnegasvuođaid sámiid hárrái. Guovddášeiseválddit ovttas Sámedikkiin galget fuolahit ahte dát mearrádusat maiddái ollašuhttojjuvvojit konkrehta ja positiivvalaččat boahtteáigái čujuheaddji sisdoallun. Go mii ásahit guovvamánu 6. ¶ 3 ¶ Almmolaš leavgabeaivvit leat: guovvamánu 28 beaivi, Kalevalabeaivi, Suoma kultuvrra beaivi. Miessemánu 1. beaivi, Suoma barggu beaivi. Miessemánu nubbi sotnabeaivi, eatnibeaivi. Geassemánu 4. beaivi, suodjalusa lihppofeasta, dl. Suoma marskálkka C.G.E: Mannerheima riegádanbeaivi. Lávvordat gaskal geassemánu 20. ja 26. beaivvi, dl. Mihcamárbeaivi, Suoma leavgga beaivi. Juovlamánu 6. beaivi, iehčanasvuođabeaivi. Dat beaivi goas lea stáhtaválga, gielddaválga, ovddasteaddjiid válljen Eurohpaparlamentii dahje álbmotjienasteapmi. Dat beaivi goas republihka presideanta biddjo ámmáhii. ¶ 4 ¶ Dábálaš leavgabeaivvit leat: Guovvamánu 5. beaivi, Runebergbeaivi. Cuoŋománu 9. beaivi, Mikael Agricolabeaivi, suomagiela beaivi, maiddái Elias Lønnrota riegádanbeaivi. Cuoŋománu 27. beaivi, Riikka veteránaidbeaivi. Miessemánu 12. beaivi, Snellmanbeaivi, suomavuođa beaivi. Miessemánu goalmmát sotnabeaivi, soađis gahččiid beaivi. Suoidnemánu 6. beaivi, Eino Leino beaivi, divttaid ja geasi beaivi. Golggotmánu 10. beaivi, Aleksis Kivi beaivi, suoma girjjálašvuođa beaivi. Golggotmánu 24. beaivi, ON-beaivi. Skábmamánu 6 beaivi, Ruoŧa beaivi. Skábmamánu nubbi sotnabeaivi, áhčibeaivi. ¶ beaivvi almmolaš leavgabeaivin ja ávžžuhit sámi leavgga geavahit oktan Norgga leavggain, ráđđehus háliida symbolalaččat čielgasit čalmmustahttit ahte dan sámepolitihkalaáš áigumušat čuovvoluvvojit. Mii guoská vejolaš váikkuhusaide ja dávistemiide ásahit sámi álbmotbeaivvi almmolaš leavgabeaivin, čujuha bargojoavkudasa ahte dát beaivi čalmmusuvvo máŋgga láhkai miehtá riikka, vrd. 3. čuoggá. Boargojoavkku dieđus eai leat leamaš dávisteamit dán čalmmustahttima vuostá. Dat ”Sámi leavgga geavaheapmi”-raportta gulaskuddancealkámušat mat dovddahit vuostemiela ásahit guovvamánu 6. beaivvi almmolaš leavgabeaivin, oaivvildit ahte gielddat ja fylkkagielddat galget ieža beassat mearridit galgá go levgejuvvot guovvamánu 6. beaivvi. Muhtun gielddat mat dan celket han leat ieža jo mearridan njuolggadusaid levget sámi leavggain sámi álbmotbeaivvi. Gielddat ja fylkkagielddat eai leat geatnegahtton levget almmolaš leavgabeivviid, muhto lávejit dan liikáge dahkat. Sámepolitihka ovdáneapmi maŋimuš logijagiid lea garrsit ealáskahttán sámi politihka, kultuvrra ja giela. Máŋgga guovllus gos sámegiella ja sámi kultuvra moaddelot jagi dás ovdal ii vuhtton almmolaš sajiin, leat dál árjjalaš birrasat ja dat doibmet áŋgirit báikkálaš servodagas. Sámi giela ja kultuvrra čalmmustahttin muhtun báikkálaš servodagain lea dagahan ahte álbmot lea juohkásan guovvte sadjái ja leat šaddan guokte vuostálas joavkku. Muhtumat vásihit sámi giela ja kultuvrra áittan, ja sii dovdet ahte dáža beallái čuohcá go sámi bealli ovddiduvvo. Dákkár dovddut leat vuhtton ee. Sámi oahpoplánadigáštallamis. Go leat gáibidan sámi báikenamaid geavahit báikenammalága vuođul, de leat dákkár gáibádusat vuolggahan nammavuolláičállimiid sámi báikenamaid geavaheami vuostá. Lea moadde jagi dasságo ledje dakkárat. Danne sáhttet deaividit dávisteamit mat leat dan vuostá ahte sámi álbmotbeaivi ásahuvvo almmolaš leavgabeaivin. Mii guoská vejolaš dakkár dávistemiide eará servodatjoavkkuin mat háliidivčče ásahit sierra almmolaš leavgabeaivvi, čujuha bargojoavku dasa ahte sámiin lea sierra dilli álgoálbmoga stáhtusa geažil. 8.2 Rávvagat ¶ Bargojoavku lea ollislaš árvvoštallamiid vuođul mearridan addit dáid rávvagiid: Sámi álbmotbeaivi almmolaš leavgabeaivin Og áigumuš orru leamen davviriikkalaš ovttasbargu, de oaivvilda bargojoavku sámi álbmotbeaivi berrešii ásahuvvot almmolaš leavgabeaivin oktanaga Ruoŧas, Suomas ja Norggas. Muhto bargojoavku oaivvida ahte ii oro vejolaš juksat oktasaš mearrádusa seamma oktanaga buot golmma riikkar ásahit sámi álbmotbeaivvi almmolaš leavgabeaivin dannego almmolaš leavgabeivviid njuolggadusat ja vierut Ruoŧas, Suomas ja Norggas dan mađe sierralágánat. Bargojoavku rávve dán vuođul ahte sámi álbmotbeaivi, guovvamánu 6. beaivi, ásahuvvo almmolaš leavgabeaivin Norggas. Dát mielddisbuktá ahte galgá levget Norgga leavggain stáhta visttiin dán beaivvi. ¶ Sámi leavgga geavaheapmi stáhta visttiin almmolaš leavgabeivviid Bargojoaku čujuha ahte ii miige cakka levgema sámi leavggain almmolaš leavgabeivviid go seammás levge Norgga leavggain, vrd. Čuoggá 5.3. Danne sáhttet stáhta doaimmahagat geavahit sámi leavgga oktanaga Norgga leavggain sámi álbmotbeaivvi, go dat orru leamen lunddolaš. Sámi leavggas lea vuolit árvodássi go Norgga leavggas, muhto dat lea gievrrat. Go gielddalaš ja fylkkagielddalaš ja vaikko guovlulaš leavggat. Sámi álbmotbeaivvi čalmmustahttin ráđđehuskvartálas Bargojoavku rávve ahte sámi álbmotbeaivi juohke jagi čalmmustahttojuvvo levgemiin sámi leavggain ge ráđđehuskvartálas. Dán oktavuođas berre sámi leavga leat eambbo oidnosis go dat lei sámi álbmotbeaivvi 2003. Bargojoavku rávve ahte sámi álbmotbeaivi ja sámi kultuvra čalmmustahttojuvvojit ráđđehuskvartálas heivvolaš vuogi mielde, ja dan berre Gielda- ja guovludepartemeanta mas lea oktiiordnenovddasvástádus, čuovvolit. ¶ 8.3 Ekonomalaš ja hálddahuslaš váikkuhusat ¶ Sámi álbmotbeaivvi ásaheapmi almmolaš leavgabeaivin dagaha smávva ekonomalaš ja hálddahuslaš váikkuhusaid stáhta doaimmahagaide. Eai leat eará golut go leavggaid bajás ja vulosgeassimii daid beivviid go guovvamánu 6. beaivi ii leat árgabeaivi.Sámi leavgga ja/dahje leavgastákku vejolaš hákhkan eai dagat olus goluid. ¶ Mielddus 1. Bušeahttavugiid árvalus mearkkašumiiguin ¶ § 1 Ulbmil vugiiguin Bušeahttvugiid ulbmil lea: 1. váikkuhit geavatlaš čađaheapmái stáhta álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid dáfus 2. oččodit Ráđđehusa ja Sámedikki ovttamielalašvuođa Sámedikki doaimma váldo ekonomalaš rámmaid ja sámi ulbmiliid juolludusaid bušeahta hárrái 3. lahčat dili Ráđđehusa ja Sámedikki searvevuođaperspektiivva ovdáneapmái mii duddjo sámi kultuvrra ja servodaga nannema 4. oččodit oktasaš áddejumi sámi servodagaid dilálašvuođa ja ovdáneami hárrái § 1 Vugiid ulbmil - mearkkašumit Bušeahttavuogit galget váikkuhit geavatlaš čađaheapmái stáhta álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid dáfus. Ulbmilmearrádusa sánit guorrasit buori muddui miessemánu 1.b. 2005`stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki ráđđádallanšiehtadusa mearrádusaide mat dohkkehuvvojedje Gon. res. suoidnemánu 1.b. 2005:s. Leat dattege veahá rievdadan čalmmustahttin dihte ahte bušeahttavuogit njuolgut čilgejit bušeahta ja ekonomalaš rámmaid. § 1 nr. 2:s ovdanboahtá ahte leat Sámedikki doaimma ja muđui sámi ulbmiliid váldo ekonomalaš rámmat mat galget šiehtaduvvot. § 2 Doaibmasuorgi Bušeahttavuogit heivehallet Sámedikki doaimma ja eará sámi ulbmiliid váldoekonomalaš rámmaid bušeahta šiehtadallamiid ja šiehtadusaid dahkama. § 2 Doaibmasuorgi - mearkkašumit Mearrádusas deattuhuvvo ahte Sámedikki ekonomalaš rámmaid šiehtadallamat galget dáhpáhuvvat váldodásis. Šiehtadallamiid boađus ferte leat nu ahte Sámedikki dievasčoahkkimis lea duohta vejolašvuohta dahkat vuoruhemiid mearriduvvon ekonomalaš rámmaid siskkobealde. Dat mearkkaša ahte šiehtadallanbohtosis ii galgga bienasta bitnii čujuhuvvot movt ruđat galget golahuvvot. Vaikko šiehtadallojuvvo váldodásis, de ii mearkkaš dat liikká ahte ii sáhte loktet ovttaskas fáttáid šiehtadallamiidda. Lea deaŧalaš ahte šiehtadallamiin lea diehtovuođđu ja raporttat sámi servodaga dilálašvuođa ja ovdáneami birra. Dakkár raporttat leat vuođđomateriálan go lea dárbu čilget surggiid maid ferte erenoamážit fuomášuhttit jahkásaš šiehtadallamiin. Guovddáš vuođđodokumeanta šaddá lea Fágalaš analysajoavkku jahkásaš raporta sámi servodagaid dilálašvuođa ja ovdáneami birra, vrd. § 4 nr. 3. Vaikko Sámedikki doaimma ekonomalaš rámmaid šiehtadallamat dáhpáhuvvet váldodásis, de fertejit šiehtadallamat maiddái čilget daid áššesurggiid ekonomalaš rámmaid maid ráđđádallanvugiid bokte lea sohppojuvvon sirdit Sámedikki hálddašeapmái. Bušeahttašiehtadallamiin sáhttá maiddái ságaskuššat riikka ođastusaid bušeahttaváikkuhusaid ja dakkár áŋggirdemiid váikkuhusaid mat njuolgut váikkuhit sámi álbmogii, ovdamearkka dihte kultuvrralaš skuvlalávka, našovnnalaš dearvvašvuođaplána jna. Sápmelaččaid vuoigatvuohta váikkuhit ekonomalaš eavttuid ii ráddjejuvvo das movt bušeahttaruđat sirdojuvvojit sámi ulbmiliidda. Danne eai leat doaibmasuorggit dušše dan ¶ bušeahtas mas Sámedikki juolludusat leat, muhto dat sáhttá maiddái boahtit eará juolludusaid vuollái mat juolluduvvojit sámi ulbmiliidda Sámedikki rámma olggobealde. Eanandoallo- ja biebmodepartemeantta bušeahta doaimmat mat juolluduvvojit boazodoallošiehtadusa bokte maŋŋel ráđđehusa ja NBR šiehtadallamiid, eai leat ráđđehusa ja Sámedikki šiehtadallamiin. Eará doaimmat mat leat njuolga stáhtahálddašeami ja ráđđehusa bagadanválddi vuollásaččat, ovdamearkka dihte Boazodoallohálddahus, eai ge boađe šiehtadallamiid vuollái. § 3 Bealit 1. Šiehtadallanbealit leat stáhta nuppi bealde ja Sámediggi nuppi bealde. 2. Šiehtadallamiin ovddasta sierra šiehtadallanlávdegoddi stáhta mas leat ovddasteaddjit maid stáhta lea nammadan. Sámedikki ovddasta šiehtadallanlávdegoddi mas leat ovddasteaddjit maid Sámediggi lea nammadan. 3. Maŋŋel go šiehtadallanlávdegotti ovddasteaddjit leat nammaduvvon, de galget dieđut sin birra addojuvvot nuppi beallái buori áiggis. 4. Bealit sáhttet viežžat oainnuid organisašuvnnain ja earáin maidda Sámedikki bušeahtta erenoamážit guoská. § 3 - mearkkašumit Mearrádusa nr. 1 nanne ahte šiehtadallamat galget dáhpáhuvvat stáhta ja Sámedikki gaskka. Dás áddejuvvo ráđđehus leat stáhtan. § 3 nr. 2 čilge ahte šiehtadallamat dáhpáhuvvet guovtti šiehtadallanlávdegotti gaskka, ja ahte bealit galget dieđihit guđetguoibmáseaset geat lávdegottis leat ovddasteaddjin buori áiggis maŋŋel nammadeami. Vai šiehtadallamat šaddat nu konstuktiivvat ja čoavddusdeattuheaddjin ja ovddideaddjin go vejolaš, de lea lunddolaš ahte lávdegottiin eai leat beare olu olbmot, muhto seammás galget šiehtadallamat gokčat nu olu fágasurggiid go vejolaš. Šiehtadallanlávdegottiin eai berre danne leat eambbo go vihtta lahtu, ja daid berre ráddjet golmmá lahttui. Lassin šiehtadallanlávdegottiide sáhttet bealit geavahit eará ráđđeaddiid mat sáhttet buktit fágalaš árvvoštallamiid ja oaiviliid jus bealit dan dáhttot šiehtadaladettiin. Sátnádeapmi ”buori áiggis” mearrádusa nr. 3:s lea jurddašuvvon danne vai lea vejolaš álgit šiehtadallamiiguin nu jođánit go vejolaš maŋŋel go gáibádusat ja fálaldagat leat ovdanbiddjon, vrd. § 4 nr. 1. Šiehtadallanlávdegottit berrejit leat geargan go Sámediggi ovddida gáibádusa § 4 nr. 1 mielde. Mearrádusa nr. 4 lea čadnon sámi ulbmiliid bušeahta šiehtadallamiidda, namalassii daidda osiide bušeahtas mat eai gula Sámedikki ekonomalaš váldorámmaide. 2007:s šaddet dat bušeahttapoasttat doaibmadoarjjan sámi kultur-, oahpahus-, dutkan-, gelbbolašvuođa- ja resursaásahusaide, sámi eaktodáhtolaš organisašuvnnaide, sámi aviissaide ja dearvvašvuođabálvalusaide. Dain poasttain leat máŋga sámi ásahusa ja beroštusorganisašuvnna main šiehtadallanbeliin sáhttá leat ávki ja beroštupmi višžžat oaiviliid. Dat mearrádus sáhttá maiddái nannet ja formaliseret daid sámi organisašuvnnaid ja ásahusaid ovttasdoaibmama maidda eai juolluduvvo bušeahttaruđat Sámedikkis. ¶ § 4 Šiehtadallamiid ovdánanvuohki ja áigerámmat 1. Sámediggi ovddida bušeahttagáibádusastis maŋemusat 47. vahkku guoskevaš bušeahttajagi, ja stáhta ovddida fálaldagas maŋemusat golbma vahkku dan maŋŋel. Gáibádus ja fálaldat galgá leat guorahallanláhkái sámi áššiid stáhtaráđi ja sámediggepresideantta ráđđádallančoahkkimis mii dollojuvvo juohke jahkebeali (vrd. Stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki ráđđádallanvugiid, čuo. 5). Bealit galget dan ¶ ráđđádallančoahkkimis oččodit ovttaoaivilvuođa daid servodatsurggiid hárrái mat galget erenoamážit deattuhuvvot šiehtadallamiin. 2. Šiehtadallamiid vuođđu leat dábálaččat fálaldagaid ja gáibádusaid bargodokumeanttat ja daid revišuvdna. Šiehtadallamiin galget ekonomalaš váldorámmat deattuhuvvot. 3. Šiehtadallamiid vuođđomateriálan lea Fágalaš analysajoavkku jahkásaš raporta, vrd. Stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki ráđđádallanvugiid, čuo. 8. Fágalaš analysajoavku sáhttá veahkehit beliid čiekŋudeaddji árvvoštallamiiguin ja sáhttá maid dárkileappot čielggadit materiála jus bealit dan dáhttot. 4. Bealit sáhttet ieža geahččalit diđoštit vai gávnnahit vejolašvuođaid šiehtadusčovdosiidda. Dat mii dakkár diđoštemiid vuolde boahtá ovdan eai leat ovddiduvvon dahje čadni áššit beliide, jus ii leačča sohppojuvvon sierra ahte nu galgá leat. 5. Beliid loahpalaš oainnut ja dat maid šiehtadallanlávdegottit leat šiehttan čállojuvvojit beavdegirjái. Go bealit oaivvildit šiehtadallamiid leat loahpahuvvon de galgá dollojuvvot loahpahančoahkkin ovddasvástideaddji stáhtaráđi ja sámediggepresideantta gaskka ovdalgo loahpalaš beavdegirji vuolláičállojuvvo. 6. Šiehtadallamat galget válbmanit buori áiggis ovdal Stuoradikki giđđabaji loahpaheami vai Stuoradiggi beassá oaidnit šiehtadallabohtosa. § 4 - mearkkašumit Mearrádus nr. 1 čielggasin dahká ahte lea Sámediggi mii bidjá vuosttamuš šiehtadallaneavttuid ovddidettiin iežas bušeahttagáibádusa. Go ráđđehusa fálaldat ovddiduvvo vuostefálaldahkan manná maiddái meannudeapmi njuovžileappot ráđđehusas dannego gáibádus ja fálaldat ovddiduvvojit oktanis. Dalle garvá guokte meannudeami ráđđehusas sihke fálaldaga hárrái ja Sámedikki gáibádusa dárkilet vástádusaid hárrái.. Áigerámmaid dáfus lea deaŧalaš ahte šiehtadallanálggu eavttut čilget ovdal juovllaid. Šiehtadallanbargovugiid mielde meannuduvvo Sámedikkis ovdalgo ráđđehus ovddida stuoradiggeproposišuvnna, ja de meannuduvvo Stuoradikkis giđđabaji mielde, vrd. §§ 6 ja 7. Šiehtadallamiid áigerámmat váikkuhit ráđđehusa meannudanáigái ja Sámedikki dievasčoahkkimiidda, vrd. § 6. Áigerámmat mearkkašit ahte šiehtadallamat berrejit álggahuvvot árrat ođđajagimánus ja dábálaččat loahpahuvvot maŋemusat njukčamánu primo. Go gáibádusat ja fálaldagat leat válbmas ovdal sámi áššiid stáhtaráđi ja sámediggepresideantta jahkábeallásaš ráđđádallančoahkkima, de ožžot bealit vejolašvuođa oppalaččat čilget gáibádusaid ja fálaldagaid ja čielggadit eahpeselvviid ja boasttuáddejumiid jus dakkárat ležžet. Jahkebeallásaš ráđđádallančoahkkin dollojuvvo dábálaččat juovlamánu gaskkamuttuin. Nr. 1 maŋemus čuokkis ferte dulkojuvvot ulbmilmearrádusa § 1 nr. 1 ektui. Dat mearrádus čilge ahte bealit sáhttet erenoamážit deattuhit čielggadit Sámedikki ollislaš bušeahttaovddasvástádusa dárkilet definerejuvvon servodatsurggiid siskkobealde nugo ovdamearkka dihte dutkamis ja oahpahusas, kultuvrras (gielain ja diehtojuohkimiin), ealáhusovdánahttimis jna. Mearrádus lahčá dalle saji Sámedikki geavatlaš bušeahttaovddasvástádusa doaimmaheapmái áiggi vuollái. Dát seahtá maiddái árvvoštallojuvvot sierra ráđđádallanproseassaid oktavuođas Sámedikki láhkahálddašanválddi hárrái. Mearrádusa nr. 2 čilge ahte šiehtadallanvuohki mielddisbuktá ahte bealit dábálaččat atnet čálalaš dokumenttaid ja daid revišuvnnaid vuođđun. Dat lea danne vai olaha dárbbašlaš dieđuid šiehtadallandilálašvuođas. Nr. 2 nubbi čuokkis čilge dárkileappot dan mii ovddiduvvo § 2:s ja dan mearkkašumiin. ¶ Mearrádusa nr.3 čuovvola ráđđadallanvugiid 8. čuoggá Fágalaš analysajoavkku nammadeami birra mii earet eará sámi statistihka vuođul galgá ráhkadit raportta sámi servodagaid dilálašvuođa ja ovdáneami birra. Dat raporta lea maiddái deaŧalaš vuođđun bušeahta ja ekonomalaš váldorámmaid šiehtadallamiin. Mearrádus maiddái rahpá vejolašvuođa Fágalaš analysajovkui veahkehit šiehtadallamiin darkilet árvvoštallamiid dahkat dakkár čuolmmain mat leat njuolgga relevánttat šiehtadallamiin. Vai bealit eaba galgga sáhttit eastadit nubbi nuppi dahkamis dakkár árvvoštallamiid, de lea doarvái ahte juobbá bealli dáhttu. Eaktuduvvo aŋkke ahte goappašat bealit leaba ovttaoaivilis geavaheames Fágalaš analysajoavkku. Mearrádus nr. 4 dahká šiehtadallanproseassa njuovžileabbon nu ahte beassá ovdánit jus šiehtadallandilálašvuohta lea darvánan. Lea dattege deaŧalaš ahte goappašat bealit ipmirdeaba mat diđoštallamat leat ja mat šiehtadallamat leat. Mearrádusa nr. 5 duođašta ahte šiehtadallamiin galgá čállojuvvot loahppabeavdegirji. Das fertejit beliid oainnut ja dat mas leat olahan ovttaoaivilvuođa, čielgasit boahtit ovdan. Movt beavdegirji hábmejuvvo ferte mearridit § 2 ektui ja dan mearkkašumiid ektui Sámedikki bušeahttaguoskevaš friddjavuođa hárrái. Loahpalaš beavdegirji válmmastuvvo ja vuolláičállojuvvo sámi áššiid stáhtaráđi ja sámediggepresideantta loahpahančoahkkimis. Mearrádusa nr. 6 čilgejuvvo muhtun muddui dán paragráfa nr. 1 mearkkašumiid vuolde. Šiehtadallamat berrejit dábálaččat leat loahpahuvvon primo njukčamánu vai bahcá áigi dan meannudit Sámedikkis ja báhcá áigi ráhkadit Stuoradiggeproposišuvnna mii ovddiduvvo Stuoradiggái giđđat. ¶ § 5 Dieđut šiehtadallamiid birra 1. Šiehtadallamat ja dokumeanttat mat adnojuvvojit šiehtadallamiin leat čiegusdieđut jus šiehtadallanlávdegoddi ii leačča eará soahpan, vrd. almmolašvuođalága § 19. 2. Šiehtadallamiid vuolde eai sáhte bealit almmostahttit eará dieđuid go daid maid šiehtadallanlávdegoddi lea soahpan almmostahttit. 3. Maŋŋel go šiehtadallamat leat loahpahuvvon, de sáhttá ráđđehus/stáhta ja Sámediggi almmuhit: a. Šiehtadallamiid beavdegirjji b. Šiehtadallamiid bargodokumeanttaid c. Fágalaš analysajoavkku árvvoštallamiid ja dieđuid šiehtadallanbeliide. § 5 - mearkkašumit § 5 mearrádus čilge ahte šiehtadallamiin galgá luohttámuš leat vuođđun ja ahte dain galgá oččodit čovdosiid maid goappašat bealit dohkkeheaba. Dokumeanttat mat adnojuvvojit šiehtadallamiin eai dárbbaš leat almmolaččat, vrd. almmolašvuođalága § 19 Spiehkastagat dokumeanttaid dáfus mat lonohallojuvvojit ráđđádallamiin Sámedikkiin j.ea. ¶ Go šiehtadallamat leat loahpahuvvon, de lea váldonjuolggadus ahte šiehtadanbeliid dokumeanttat leat almmolaččat, muhto dan árvvoštallá diehttelasat goabbáge bealli ieš. ¶ § 6 Sámedikki meannudeapmi Ovddasvástideaddji stáhtaráđi ja sámediggepresideantta loahpalaš beavdegirji, lea vuođđun áššái maid Sámediggeráđđi ovddida Sámedikki dievasčoahkkimii. Sámedikki ¶ Mearrádus cealká: ”Lea vejolaš spiehkastit das ahte dokumeanttat leat almmolaččat daid dokumeanttaid dáfus mat geavahuvvojit stáhtalaš orgánaid ja Sámedikki ja sámi organisašuvnnaid ráđđádallamiin ILObirra artihkal 6. Dát ii guoskka dokumeanttaide mat geavahuvvojit oassin almmolaš gulaskuddamis.” ¶ dievasčoahkkinmearrádus lea gárvvis ovdalgo Ráđđehus ovddida iežas proposišuvnna Stuoradiggái Sámedikki doaimma ja sámi ulbmiliid bušeahta váldoekonomalaš rámmaid birra. § 6 - mearkkašumit Sámedikkis galgá leat vejolašvuohta mearridit oaivilis šiehtadallanbohtosa hárrái. Šiehtadallamiid loahpalaš beavdegirji lea danne vuođđun áššis maid Sámediggeráđđi ovddida Sámedikki dievasčoahkkima ovdii. Ráđđehus ferte vuordit Sámedikki dievasčoahkkinmearrádusa áššis ovdalgo ovddida proposišuvnna Stuoradiggái. Dat mearkkaša ahte Sámedikki mearrádus sáhttá váldot fárrui ja/dahje biddjo mielddusin stuoradiggeproposišuvdnii. Lea deaŧalaš ahte Sámedikki oaidnu boahtá ovdan proposišuvnnas maid ráđđehus ovddida Stuoradiggái. Jus nu šaddá ahte Sámedikki dievasčoahkkin ii dohkket šiehtadallanbohtosa maid Sámediggeráđđi lea rávven Sámedikki dievasčoahkkimii, de ii leat ráđđehus geatnegahtton ođđasis šiehtadallat ja čielggadit rámmaid Sámedikkiin. Lea vuođđu dadjat ahte ráđđehus dalle lea juo čađahan dan proseassa maid lea geatnegahtton čađahit álbmotrievtti mielde. Ráđđehus sáhttá liikká dan dahkat eará ákkaid geažil jus ieš dáhttu. Jus ráđđehus stuoradiggeproposišuvnnas čilgegoahtá vuoruhemiid ja doaimmaid mat eai leat šiehtadallamiin leamaš ovdan šiehtadallanvugiid mielde, de eaktuduvvo ahte daid hárrái lea ráđđádallojuvvon ráđđádallanvugiid mielde. § 7 Šiehtadallanbohtosa ovddideapmi 1. Šiehtadallanboađus oktan dárbbašlaš juolludusaid evttohusaiguin ovddiduvvo Stuoradiggái. 2. Stáhta sirdimat mat leat šiehtaduvvon lea Stuoradikki juolludusaid duohken. Šiehtadallanboađus lea Stuoradikki mearrádusa vuolde. 3. Stuoradikki mearrádus Sámedikki doaimma ja sámi ulbmiliid bušeahta váldoekonomalaš rámmaid birra gusto čuovvovaš jagi. § 7 - mearkkašumit Nr. 1 mearrida ahte šiehtadallanboađus ovddiduvvo sierra proposišuvdnan Stuoradiggái. Stuoradiggi beassá de sierra áššin mearridit oainnus sámi ulbmiliid ja Sámedikki doaimma bušeahta váldoekonomalaš rámmaid hárrái boahttevaš jagi ovddas. Dalle rahpasa sadji digaštit sámepolitihka ovdáneami boahtteáiggi perspektiivvas. Dat váldá vuhtii guovddáš áigumuša sámelága § 1-3 mearrádusain das ahte Sámedikki jahkedieđáhus sáddejuvvo ráđđehussii. Sierra Stuoradiggeproposišuvdna sáhttá buhttet dálá vuogi mas almmuhuvvo jahkásaš stuoradiggedieđáhus Sámedikki doaimma birra. Nr. 2 čilge ahte Stuoradiggi lea juolludeaddji eiseváldi, ja ahte Stuoradikkis lea dievasválddálaš dahkat dan mearrádusa maid dáhttu. ILO-konvenšuvnna nr. 169 mielde ii leat Stuoradikkis geatnegasvuohta ráđđádallat dahje šiehtadallat Sámedikkiin. Dat ii hehtte dattege ahte Stuoradiggi dihto dilálašvuođain maiddái bušeahttaoktavuođas sáhttá atnit dan lunddolažžan. Nr. 3 duođašta ahte sámi ulbmiliid bušeahtta ja Sámedikki rámmat čuvvot dábálaš bušeahttajagi. Stuoradiggemearrádus šaddá dalle fárrui ráđđehusa bušeahttaproposišuvdnii mii ovddiduvvo čakčat. ¶ 3. mielddus Válddi ja doarjjaortnegiid sirdin Sámediggái Lovdata, bušeahttaproposišuvnnaid, stuoradiggedieđáhusaid ja juolludusreivviid vuođul Sámediggái 1989 rájes 2007 rádjái. ¶ Válddahallan ii soaitte leat ollislaš. ¶ 1987 Sámeláhka addá njuolggadusaid Sámedikki ásaheami birra ja Sámedikki bargosurggiid ja válddi birra. 1989, ásaheami oktavuođas Sámediggi váldá badjelasas doaimma Norgga sámiráđis Gieldadepartemeanta: Sirdá Sámedikki háldui - Sámi organisašuvnnaid doarjaga juolludeami (1990:s 2,35 milj. kruvnno). - Duodjedoarjaga juolludeami (sámi duodji/sámi dáiddavisttiide) (1990:s 2,85 milj. kruvnno). Doarjagat juolluduvvojedje departemeantta njuolggadusaid mielde. - Sámi ovdánahttinfoandda doarjagiid juolludeapmi (1990:s 8,2 milj. kruvnno) Gon.res. 31.10.1975 njuolggadusaid mielde mat maŋŋel rievdaduvvojedje. 1990 Gieldadepartemeanta: Sámediggi fápmuduvvo nammadit stivrra Sámi ovdánahttinfondii. 1991 Gieldadepartemeanta: - 700 000 kruvnno doarjjan Sámedikki joavkočalliide. Sámediggi mearrida eavttuid juolludit ruđaid seammaládje go Stuoradikki sullasaš ortnet. - dáhttu Sámedikki árvvoštallat viiddidit Sámi ovdánahttinfoandda doaibmaguovllu. 1992 Gieldadepartemeanta: Gon. res. guovvamánu 7.b. 1992 oažžu Sámediggi viidát fápmudusaid Sámi ovdánahttinfoandda hárrái. Kulturdepartemeanta: Sámeláhka rievdaduvvo, kap. 3 sámegiela birra lasihuvvo. Sámediggi nammada Sámi giellaráđi. 1993 Mánáid- ja bearašdepartemeanta: Doarjjahálddašeami sámi mánáid bajásšaddaneavttuid doaimmaide (1,23 milj. kruvnno). Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeanta: Sámi nuoraid oahppostipeandda hálddašeapmi (0,7 milj. kruvnno). Departemeanta mearrida njuolggadusaid. Sámediggi sáhttá árvalit rievdadusaid. Dasa lassin oažžu Sámediggi válddi nammadit Sámi oahpahusráđi, sámi joatkkaskuvllaid stivrra, Arborde sámi vuođđoskuvlla stivrra ja vejolaččat ovddasteddjiid Sámi allaskuvlla stivrii. ¶ Gieldadepartemeanta: - Departemeanta sirddii Sámediggái válddi juolludit doarjaga guovttegielalaš gielddaide ja fylkkagielddaide, ja Sámediggi mearridii ahte Sámi giellaráđđi galggai juolludit ruđaid (Sámi giellaráđđi heaittihuvvui 2005:s ja Sámedikki doarjjastivra juolluda dál ruđaid). Sámediggi oažžu juolludusreivves válddi ráhkadit njuolggadusaid doarjaga juolludeapmái (16,65 milj. kruvnno). - Sámediggi fápmuduvvui mearridit njuolggadusaid sámi organisašuvnnaid ja sámi duoji doarjjajuolludeapmái. Dábálaš váidinvuogi rievdadusevttohusat galget ovddiduvvot Gonagassii. Kulturdepartemeanta sirdá čuovvovaš ortnegiid Sámediggái: - Norgga kulturráđi oasi sámi kultuvrii (ásahii Sámi kulturfoandda 1994 stáhtabušeahtas) - Doarjja sámi lágádusdoibmii - Doarjja sámi dáiddárorganisašuvnnaide - Doarjja Sámi dáiddaguovddážii Kárášjogas - Doarjja Sámi kulturguovddážii Arbordes Dása juolluduvvui oktiibuot 8 milj. kruvnno. Sámediggi ”hálddaša juolludusa kulturulbmiliidda iežas árvvoštusa mielde” (reive 25.1.1993). Juolludusreivves celkojuvvo ahte jus váidda ii ovddiduvvo Kulturdepartementii de eaktuda departemeanta ahte Sámediggi ráhkada evttohusa sierranjuolggadusaide. Sámediggi ásahii Sámi kulturráđi, ja mearridii njuolggadusaid kulturráđđái ja sámi lágádusdoarjaga juolludeapmái. Dasto sirdojuvvui Sámediggái váldi nammadit stivrra Sámi sierrabibliotehkii ja sámeradio prográmmaráđđái. 1994 Birasgáhttendepartemeanta sirddii sámi kulturmuitosuodjalusa ovddasvástádusa Sámi kulturmuitoráđđái. Ráđi nammadii Sámediggi ja hálddahuslaš ruđaid hálddaša Sámediggi. Sámi kulturmuitoráđđi ásahuvvui 1.9.1994:s ja das lei sierra fágahálddahus. Fápmudanmearrádusas (borgemánu 31.b. 1994) celkojuvvo ahte Sámi kulturmuitoráđis lea kulturmuitolága mielde seamma váldi ja doaimmat sámi kulturmuitosuodjalusas go fylkkagielddain lea kulturmuitosuodjalusas muđui. Riikaantikváras lea bajemus fágalaš ovddasvástádus ja fágalaš bagadanváldi, ja lea maiddái váidinásahus. Dat mearkkaša ahte Sámi kulturmuitoráđi politihkalaččat válljejuvvon lahtuin lea politihkalaš ovddasvástádus Sámedikki guovdu muhto leat fágalaččat Riikaantikvára vuollásaččat. Kulturdepartemeanta/Gieldadepartemeanta: - Sámi kulturfoanda ásahuvvo 1994`stáhtabušeahtas (vrd. St.prp. nr. 1 (1993-1994)). . Stuoradiggi guorrasa dasa ahte Sámediggi mearrida dárkilet njuolggadusaid foandda ruhtageavaheami hárrái. Sámediggi mearrida ahte Sámi kulturráđđi lea foandda stivra (2005 rájes Sámedikki doarjjastivra). - 700 000 kruvnno sirdojuvvo Árran julevsámi guovddáža doibmii Divttasvuonas. 1996 Eanandoallodepartemeanta: Čuovvovaš váldi addojuvvo boazodoallolága olis (fápmuiboahtán suoidnemánu 1.b. 1996:s): § 6. Boazodoallostivra. Sámediggi nammada 3 lahtu (oktan várrelahtuiguin). ¶ § 7. Guovllustivra. Juohke boazodoalloguovllus galgá leat guovllustivra mas leat 5 dahje 7 lahtu peršovnnalaš várrelahtuiguin. Fylkkadiggi nammada 3 dahje 4 lahtu (várrelahtuiguin), ja Sámediggi nammada 2 dahje 3 lahtu (várrelahtuiguin). 1998 Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeanta: Oahpahuslága § 6-4 addá Sámediggái láhkaása- husválddi ja doaimmaid vuođđoskuvlla ja joatkkaoahpahusa sisdoalu hárrái. Sámediggi addá láhkaásahusaid departemeantta mearri rámmaid siskkobealde, dahje ráhkada ovttasráđiid departemeanttain láhkaásahusevttohusaid. Gielda- ja guovlodepartemeanta: Sirddii Sámediggái politihkalaš joavkodoarjaga hálddašeami (0,45 milj. kruvnno). Ortnega ásahii GGD 1996:s. Departemeanta bidjá dihto čujuhusaid ruhtajuolludeapmái. Birasgáhttendepartemeanta: Riikaantikvára bušehttii ásahuvvo doarjjaortnet sámi kulturmuitosuodjalusa konkrehta suodjalandoaimmaide. Sámi kulturmuitoráđđi hálddaša doarjaga. 1998:s juolluduvvo 0,5 milj. kruvnno ulbmilii (kap. 1429, poasta 72.7) Doarjja sámi kulturmuittuide – eahpesihkar goas dát doarjjaortnet ásahuvvui). 1999 Gielda- ja guovlodepartemeanta: Jahkásaš juolludus biddjo Sámedikki háldui ovtta 50-poastta vuollái, spiehkastuvvo Juolludusnjuolggadusaid § 4:s (dál § 3). Prinsihpalaččat eai galgga biddjot eará čujuhusat dasa movt juolludus galgá juhkkojuvvot go dat váldovuoruheamit mat dahkkojit bušeahttaproseassas. 2000 Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeanta: Sámi oahpahusráđi čállingoddi (sullii 25 virggi) sirdojuvvo Sámediggái. Seammás ásahuvvo departemeantta bušeahtas (spiehkasteapmi Juolludusnjuolggadusaid § 3:s) sierra 50-poasta Sámediggái. 2000` juolludus lei 23,5 milj. kruvnno, ja gokčá doaibmagoluid Sámedikki oahpahusossodaga hálddahusas, sámi ohppiid oahpponeavvui ráhkadeami goluid, erenoamáš pedagogalaš oahpponeavvuid, ja rávvagiid ja bagademiid oahpaheddjiide geat barget sámi mánáidgárde-, vuođđoskuvla- ja joatkkaskuvlaohppiiguin. Juolludusreivves oalle dárkilis čujuhusat Sámedikki doibmii. Kulturdepartemeanta: Sirdá Sámi sierrabibliotehka hálddašeami Sámediggái (3,6 milj. kruvnno, beali stuorát juolludus ovddit jagi ektui ja bibliotehkii ásahuvvojit oktiibuot njeallje virggi). 2001 Mánáid- ja bearašdepartemeanta: Sirdá sámi mánidgárddi sierra doarjaga hálddašeami Sámediggái (8,1 milj. kruvnno, lassánan 1,1 milj. kruvnnuin 2000 rájes). Mánáid- ja bearašdepartemeantta bušeahtas ráhkaduvvo sierra 50-poasta Sámediggái. Juolludusreivve vuođul lea Sámediggi fápmuduvvon ieš mearridit ortnega ulbmiliid ja boađusgáibádusaid. Birasgáhttendepartemeanta: Sámediggi oažžu sámi kulturmuittuid hálddašanovddasvástádusa ¶ kulturmuitolága lága vuođul (ovdal lei váldi fápmuduvvon Sámi kulturmuitoráđđái). Bi- ¶ rasgáhttendepartemeanttas ja Riikaantikváras lea bagadanváldi ja rievdadangelbbolašvuohta ¶ váidagiid hárrái ja iežas oainnu mielde, vrd. láhkaásahusa fágalaš ovddasvástádusjuohkima birra kulturmuitolága mielde, kap. 3 Fápmudeapmi kulturmuitolága mielde § 12. 2002 Kulturdepartemeanta: Ođđa poasta 320, poasta 53 Sámi kulturulbmilat ásahuvvo. Sámediggi hálddašišgoahtá ja juolludišgoahtá doarjaga - Sámi festiválaide (0,4 milj. kr) - Sámi dáiddárstipeandda ja stipeandalávdegoddebuhtadusa (1,2 milj. kr) - Čájáhusbuhtadusa sámi dáiddaásahusaide (0,1 milj. kr) - Beaivváš Sámi Teáhterii (10,2 milj. kr) - Báikenammabálvalussii (1 virgi, 0,5 milj. kr) - Sámi giellanjuolggadusaid čuovvoleapmi. Eahpesihkar maid dat mearkkaša. - Johtti girjeráđusbálvalus – sámi girjebusset (3,2 milj. kr) - Sámi museat museadoarjaortnegis - Sámi vuorkádávvirat (2,87 milj. kr) - Sámi arkiiva (0,65 milj. kr) (2005:s sirdojuvvon Riikaantikvárii) Ollislaš juolludus 29,1 milj. kruvnno. Vrd. juolludusreivve masa lea biddjon ”2 milj. kruvnno duohtalassáneapmin namuhuvvon ulbmiliid nannemii ja hálddašeapmái”. Eahpesihkar makkár fápmudusat leat addon ortnegiid njuolggadusaid dohkkeheami hárrái. 2003 Gielda- ja guovlodepartemeanta Sámedikkis lea sámelága § 1-6 nuppi lađđasa mielde váldi mearridit láhkaásahusaid sámi leavgga geavaheapmái (lasihuvvon Cuoŋománu 11.b. 2003 lágas nr. 22). Dakkár njuolggadusat dohkkehuvvojedje Sámedikkis miessemánu 27.b. 2004:s. Birasgáhttendepartemeanta: Juolludus Sámediggái addo 50-poastta bokte (kap. 1429, post 50 Doarjja sámi kulturmuitosuodjalus bargui). Seammás duppalastui doarjja 2 milj. kruvdnui. 2005 Kulturdepartemeanta: Sámediggi válddii badjelasás Sámi arkiiva vuođđudusa hálddašeami 2002:s, seammás go olu eará kulturortnegiid hálddašanovddasvástádus sirdojuvvui Sámediggái. Sámediggi bivddii Riikaantikvára 2002:s čielggadit sámi álbmoga arkiivabálvalusaid huksema ja organiserema. Maŋŋel dan čielggadeami ja Sámedikki mearrádusa sirdojuvvui Sámi arkiiva 2005:s organisatoralaččat ja ekonomalaččat Riikaantikvára vuollái. Seammás sirdojuvvui Sámedikkis 0,7 milj. kruvnno Riikaantikvárii. Sámi arkiiva lea Arkiivadoaimmahaga vuollásaš ossodat ja ruhtaduvvo stáhtabušeahta bokte ja Guovdageainnu suohkana doarjaga bokte. ¶ http://www.riksarkivet.no/samisk/om.html ¶ . ¶ Máhttodepartemeanta: ¶ Universitehta ja allaskuvlalágas (fápmuiboahtán borgemánu 1.b. 2005), § 9-4 (5), oažžu ¶ Sámediggi válddi nammadit olggobeal stivralahtuid Sámi allaskuvlii. Birasgáhttendepartemeanta: ¶ Láhkaásahusas láhkaásahusa rievdaeami birra fágalaš ovddasvástádusjuohkima hárrái j.ea. kulturmuitolága mielde (fápmuiboahtán ođđajagimánu 1.b. 2005) oažžu Sámediggi válddi ¶ kulturmuitosuodjalussuorggis (ovdal lei Sámi kulturmuitoráđis dát váldi). Sámediggi lea sámi kulturmuitosuodjalusa suorgeeiseváldi plána- ja huksenáššiin plána- ja huksenlága olis. Lassin ¶ formála mearrádusgelbbolašvuhtii kulturmuitolága bokte, lea Sámedikkis ovddasvástádus áittardit sámi kulturmuitobeliid plána- ja huksenáššiin plána- ja huksenlága olis. Dasto leat Sámedikki doaimmaide njuolggadusat. Birasgáhttendepartemeanta: ¶ Láhkaásahusas boraspiriid hálddašeami birra (fápmuiboahtán cuoŋománu 1.b. 2005), § 5 ¶ oažžu Sámediggi válddi nammadit lahtuid guovlluid boraspirenammagottiide Hedmárkkus davás. 2006 Justiisadepartemeanta: Finnmárkkuláhka (fápmuiboahtán suoidnemánu 1.b. 2006) addá Sámediggái čuovvovaš válddi (dás jorgaluvvon): - § 4: Sámediggi sáhttá addit njuolggadusaid dasa movt nuppástuvvon meahccegeavaheami váikkuhusat sámi kultuvrii, boazodollui, meahcásteapmái, ealáhusdoibmii ja servodateallimii galget árvvoštallojuvvot. Njuolggadusaid galgá departemeanta dohkkehit. Departemeanta iská leat go njuolggadusat vuosttaš čuoggá rámmaid siskkobealde, ja leat go heivvolaččat hábmejuvvon. - § 7: Stivranammadeapmi Finnmárkkuopmodaga stivrii. Máhttodepartemeanta: ¶ Láhkaásahus mánáidgárddiid sisdoalu ja doaimma rámmaplána birra , kap. 5 Ovttasbargu, ¶ čuokkis 5.6. Sámediggi:. ”Sámediggi hálddaša ruđaid mat geavahuvvojit mánáidgárddiid sámi mánáid doaimmaide ja sáhttá addit bagadeami ja veahki bargiide beroškeahttá das gos riikkas mánáidgárdi lea.” Bargo- ja searvadahttindepartemeanta ¶ Sámeálbmotfoandda njuolggadusain, dohkkehuvvon čakčamánu 22.b. 2006 gon.res. ¶ čilgejuvvo Sámedikki rolla foandda hálddašeamis, ee. ahte Sámediggi nammada foandda stivrra ja sáhttá mearridit dárkilet njuolggadusaid ja vuoruhemiid foandda vuoittu hálddašeami dáfus njuolggadusaid vuođul. Maiddái foandda stivrra mearrádusaid váidingeaidnu čilgejuvvo. Kulturdepartemeanta: ¶ Báikenammalágas (rievdadus fápmuiboahtá borgemánu 1.b. 2006) addo čuovvovaš váldi ¶ Sámediggái (dás jorgaluvvon): § 10 Váidin: ”Prinsihpalaš váidináššiin sáhttá váidinnammagoddi addit Norgga giellaráđđái, Sámediggái ja departementii vejolašvuođa buktit cealkámuša.” § 11: Sámediggi nammada sámi báikenammakonsuleanttaid. Ealáhus- ja gávpedepartemeanta ¶ Báktelágas § 7a. Sierranjuolggadusat roggama birra Finnmárkkus lea Sámediggi okta dain ¶ ásahusain maiddá roggi galgá dieđihit. § 22a:s Sierranjuolggadusat ohcama birra Finnmárkkus lea Sámediggi okta dain ásahusain mii galgá oažžut vejoalšvuođa buktit cealkámuša ohcanlobiid birra. Jus Sámediggi dahje Finnmárkkuopmodat vuođđoeaiggádin hilgu ohcamuša, de galgá departemeanta mearridit ohcamuša. 2007 Kulturdepartemeanta: ¶ Láhkaásahusas kulturbiergasiid olggosdoalvuma ja sisafievrrideami birra (fápmuiboahtán ¶ ođđajagimánu 1.b. 2007), § 7 lea Sámediggi nammaduvvon váidinásahussan sámi kulturmuittuid áššiin. ¶ Mielddus 4. Sámedikki doarjjajuohkin 2005-2007 ¶ Vrd. Sámedikki bušeahttamearrádusa skábmamánu 2006, Ášši 046/06 Sámedikki bušeahtta 2007 ¶ Tabealla 4.0 ¶ Čohkkentabealla – Sámi oahpahus ¶ (1000 kr:n) ¶ Poasta ¶ Doaibma ¶ RR 2005 Buš 2006 Rev 2006 ¶ Buš 2007 ¶ +/- 07-Rev 06 ¶ Erohus % ¶ 100 ¶ Vuođđoskuvla ja joatkkaoahp.-oahpponeavvoráhk. ¶ 14 168 ¶ 14 675 ¶ 14 675 ¶ 15 175 ¶ 500 ¶ 3,4 % ¶ 101 ¶ Gelbbolašvuođalokten ¶ 2 963 ¶ 3 250 ¶ 3 250 ¶ 3 550 ¶ 300 ¶ 9,2 % ¶ 102 ¶ Mánáidgárddit ¶ 9 744 ¶ 10 423 ¶ 10 423 ¶ 10 708 ¶ 285 ¶ 2,7 % ¶ Submi ¶ 26 875 ¶ 28 348 ¶ 28 348 ¶ 29 433 ¶ 1 085 ¶ 3,8 % ¶ Tabealla 4.1 ¶ Vuođđoskuvla joatkkaoahpahus ¶ 3,5 % ¶ 1000 kr:n) ¶ Poasta 100 ¶ Doaibma ¶ RR 2005 Buš 2006 Rev 2006 ¶ Buš2007 ¶ +/- 07-Rev 06 ¶ Erohus % ¶ 10000 ¶ Dábálaš oahpponeavvut (sámi) ¶ a) ¶ 0 ¶ 8 400 ¶ 8 400 ¶ 8 900 ¶ 500 ¶ 6,0 % ¶ 10001 ¶ Erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvut ¶ 0 ¶ 1 900 ¶ 1 900 ¶ 1 900 ¶ 0 ¶ 0,0 % ¶ 10002 ¶ IKT - oahpponeavvut ¶ 0 ¶ 2 575 ¶ 2 575 ¶ 2 575 ¶ 0 ¶ 0,0 % ¶ 10003 ¶ Oahpponeavvoráhk. DjO-ruđat ¶ (ovdal poasta 22) ¶ 1 842 ¶ 1 800 ¶ 1 800 ¶ 1 800 ¶ 0 ¶ 0,0 % ¶ Submi ¶ 14 168 ¶ 14 675 ¶ 14 675 ¶ 15 175 ¶ 500 ¶ 3,4 % ¶ a) 2006:s sirdojuvvui kr 500 000 poasta 100:s poasta 899:ii oahpponeavvodoarjaga evaluerema geažil, dat sirdin máhcahuvvo 2007:s. ¶ Tabealla 4.2 ¶ Gelbbolašvuođa lokten ¶ 3,5 % ¶ (1000 kr:n) ¶ Poasta 101 ¶ Doaibma ¶ RR 2005 Buš 2006 Rev 2006 ¶ Buš 2007 ¶ +/- 07-Rev 06 ¶ Erohus % ¶ 10100 ¶ Sámi joatkkaskuvllaohppiid stipeanda ¶ 0 ¶ 1 100 ¶ 1 100 ¶ 1 400 ¶ 300 ¶ 27,3 % 10101 ¶ Fágalaš gelbbolavuođa lokten ¶ 0 ¶ 1 750 ¶ 1 750 ¶ 1 750 ¶ 0 ¶ 0,0 % ¶ 10102 ¶ Alit oahpu stipeanda ¶ 0 ¶ 400 ¶ 400 ¶ 400 ¶ 0 ¶ 0,0 % ¶ Submi ¶ 2 963 ¶ 3 250 ¶ 3 250 ¶ 3 550 ¶ 300 ¶ 9,2 % ¶ Tabealla 4.3 ¶ Mánáidgárddit ¶ (1000 kr:n) ¶ Poasta 102 ¶ Doaibma ¶ RR 2005 Buš 2006 Rev 2006 ¶ Buš 2007 ¶ +/- 07-Rev 06 ¶ Erohus % ¶ 10200 ¶ Doarjja sámi mánáidgárddiide ¶ 0 ¶ 9 480 ¶ 9 480 ¶ 9 765 ¶ 285 ¶ 3,0 % ¶ 10201 ¶ Oahpponeavvut mánáidgárddiide ¶ 0 ¶ 843 ¶ 843 ¶ 843 ¶ 0 ¶ 0,0 % ¶ 10202 ¶ Sámi mánáidgárddiid áigečála ¶ 0 ¶ 100 ¶ 100 ¶ 100 ¶ 0 ¶ 0,0 % ¶ Submi ¶ 9 744 ¶ 10 423 ¶ 10 423 ¶ 10 708 ¶ 285 ¶ 2,7 % ¶ Tabealla 5.0 ¶ Čoahkketabealla - Sámegiella ¶ (1000 kr:n) ¶ Poasta Doaibma ¶ RR 2005 Buš 2006 Rev 2006 ¶ Buš 2007 ¶ +/- 07-Rev 06 ¶ Erohus % ¶ 150 ¶ Guovttegielalašvuođadoarjja 33 ¶ 850 ¶ 33 850 ¶ 33 850 ¶ 38 350 ¶ 4 500 ¶ 13,3 % 151 ¶ Hálddašanguovllu giellaprošeavttat ¶ 0 ¶ 1 160 ¶ 1 160 ¶ 1 360 ¶ 200 ¶ 17,2 % 152 ¶ Giellaprošeavttat hálddašanguov. olggobealde ¶ a) ¶ 3 704 ¶ 2 550 ¶ 2 550 ¶ 2 850 ¶ 300 ¶ 11,8 % 153 ¶ Giellaguovddážiid vuođđodoarjja ¶ 3 600 ¶ 4 050 ¶ 4 050 ¶ 4 176 ¶ 126 ¶ 3,1 % ¶ 154 ¶ Sámegiella lea tøffa - Čuovvolandoaibma (Ođđa) ¶ 0 ¶ 1 000 ¶ 1 000 ¶ 400 ¶ -600 ¶ -60,0 % 155 ¶ Sámegiel divodanprográmma ¶ 3 583 ¶ 2 743 ¶ 2 743 ¶ 3 243 ¶ 500 ¶ 18,2 % ¶ Submi ¶ 44 737 ¶ 45 353 ¶ 45 353 ¶ 50 379 ¶ 5 026 ¶ 11,1 % ¶ a) 2005 rehketdoallologut leat sihke siskkobealde ja olggobealde hálddašanguovlluid. ¶ Tabealla 5.1 ¶ Guovttegielalašvuođa doarjja ¶ (1000 kr:n) ¶ Poasta 150 ¶ Doaibma ¶ RR 2005 Buš 2006 Rev 2006 ¶ Buš 2007 ¶ +/- 07-Rev 06 ¶ Erohus % ¶ 15000 ¶ Guovdageainnu suohkan/Kautokeino kommune ¶ 7 431 ¶ 7 431 ¶ 7541 ¶ 110 ¶ 1,5 % ¶ 15001 ¶ Kárášjoga gielda/Karasjok kommune ¶ 7 140 ¶ 7 140 ¶ 7307 ¶ 167 ¶ 2,3 % ¶ 15002 ¶ Deanu gielda/Tana kommune ¶ 4 995 ¶ 4 995 ¶ 5069 ¶ 74 ¶ 1,5 % ¶ 15003 ¶ Porsánggu gielda/Porsanger kommune ¶ 5 379 ¶ 5 379 ¶ 5299 ¶ -80 ¶ -1,5 % 15004 ¶ Unjárgga gielda/Nesseby kommune ¶ 2 812 ¶ 2 812 ¶ 2850 ¶ 38 ¶ 1,4 % ¶ 15005 ¶ Gáivuona suohkan/Kåfjord kommune ¶ 3 503 ¶ 3 503 ¶ 3463 ¶ -40 ¶ -1,1 % 15006 ¶ Finnmárkku fylkkagielda/Finnmark fylkeskommune ¶ 1 400 ¶ 1 400 ¶ 1411 ¶ 11 ¶ 0,8 % ¶ 15007 ¶ Romssa fylkkasuohkan/Troms fylkeskommune ¶ 1 190 ¶ 1 190 ¶ 1201 ¶ 11 ¶ 0,9 % ¶ 15008 ¶ Tysfjord kommune/Divttasvuona suohkan ¶ 0 ¶ 0 ¶ 3008 ¶ 3 008 ¶ - 15009 ¶ Nordland fylkeskommune/Nordlándda fylkkagielda ¶ 0 ¶ 0 ¶ 1201 ¶ 1 201 ¶ - ¶ Submi ¶ 33 850 ¶ 33 850 ¶ 33 850 ¶ 38 350 ¶ 4 500 ¶ 13,3 % ¶ Tabealla 5.2 ¶ Giellaprošeavttat hálddašanguovllu siskkobealde ¶ 0,0 % ¶ (1000 kr:n) ¶ Poasta 151 ¶ Doaibma ¶ RR 2005 Buš 2006 Rev 2006 ¶ Buš 2007 ¶ +/- 07-Rev 06 ¶ Erohus % ¶ 15100 ¶ Giellaprošeavttat hálddašanguovllu siskkobealde ¶ 0 ¶ 1 160 ¶ 1 160 ¶ 1 360 ¶ 200 ¶ 17,2 % ¶ Submi 0 ¶ 1 160 ¶ 1 160 ¶ 1 360 ¶ 200 ¶ 17,2 % ¶ Tabealla 5.3 ¶ Giellaprošeavttat hálddašanguovllu olggobealde ¶ 0,0 % ¶ (1000 kr:n) ¶ Poasta 152 ¶ Doaibma ¶ RR 2005 Buš 2006 Rev 2006 ¶ Buš 2007 ¶ +/- 07-Rev 06 ¶ Erohus % ¶ 15200 ¶ Giellaprošeavttat hálddašanguovllu olggobealde ¶ 3 704 ¶ 2 550 ¶ 2 550 ¶ 2 850 ¶ 300 ¶ 11,8 % ¶ Submi 3 ¶ 704 ¶ 2 550 ¶ 2 550 ¶ 2 850 ¶ 300 ¶ 11,8 % ¶ Tabealla 5.4 ¶ Giellaguovddážiid vuođđodoarjja ¶ (1000 kr:n) ¶ Poasta 153 ¶ Doaibma ¶ RR 2005 Buš 2006 Rev 2006 ¶ Buš 2007 ¶ +/- 07-Rev 06 ¶ Erohus % ¶ 15300 ¶ Porsáŋgu ¶ 450 ¶ 450 ¶ 450 ¶ 464 ¶ 14 ¶ 3,1 % ¶ 15301 ¶ Gáivuotna ¶ 450 ¶ 450 ¶ 450 ¶ 464 ¶ 14 ¶ 3,1 % ¶ 15302 ¶ Divttasvuotna ¶ 450 ¶ 450 ¶ 450 ¶ 464 ¶ 14 ¶ 3,1 % ¶ 15303 ¶ Evenášši ¶ 450 ¶ 450 ¶ 450 ¶ 464 ¶ 14 ¶ 3,1 % ¶ 15304 ¶ Unjárga ¶ 450 ¶ 450 ¶ 450 ¶ 464 ¶ 14 ¶ 3,1 % ¶ 15305 ¶ Deatnu ¶ 450 ¶ 450 ¶ 450 ¶ 464 ¶ 14 ¶ 3,1 % ¶ 15306 ¶ Moskavuotna ¶ 450 ¶ 450 ¶ 450 ¶ 464 ¶ 14 ¶ 3,1 % ¶ 15307 ¶ Røros ¶ 450 ¶ 450 ¶ 450 ¶ 464 ¶ 14 ¶ 3,1 % ¶ 15308 ¶ Áltá ¶ 0 ¶ 450 ¶ 450 ¶ 464 ¶ 14 ¶ 3,1 % ¶ Submi ¶ 3 600 ¶ 4 050 ¶ 4 050 ¶ 4 176 ¶ 126 ¶ 3,1 % ¶ Tabealla 5.5 ¶ Sámegiella lea tøffa - Čuovvolandoaibma ¶ 0,0 % ¶ (1000 kr:n) ¶ Poasta 154 ¶ Doaibma ¶ RR 2005 Buš 2006 Rev 2006 ¶ Buš 2007 ¶ +/- 07-Rev 06 ¶ Erohus % ¶ 15400 ¶ Sámegielkampánjjat ¶ 0 ¶ 600 ¶ 600 ¶ 0 ¶ -600 ¶ -100,0 % 15401 ¶ Tearbmaprošeavttat – davviriikkalaš ovttasbargu ¶ 0 ¶ 400 ¶ 400 ¶ 400 ¶ 0 ¶ 0,0 % ¶ Submi 0 ¶ 1 000 ¶ 1 000 ¶ 400 ¶ -600 ¶ -60,0 % ¶ Tabealla 5.6 ¶ Sámegiel divvunprográmma elektrovnnalaš teakstagieđahallamii ¶ (1000 kr:n) ¶ Poasta 155 ¶ Doaibma ¶ RR 2005 Buš 2006 Rev 2006 ¶ Buš 2007 ¶ +/- 07-Rev 06 ¶ Erohus % ¶ 15500 ¶ Sámegiel divvunprográmma - olggobeal ruhtadeapmi ¶ 0 ¶ 1 500 ¶ 1 500 ¶ 1 500 ¶ 0 ¶ 0,0 % ¶ 15501 ¶ Sámegiel divvunprográmma - siskkáldas ruhtadeapmi ¶ 0 ¶ 1 243 ¶ 1 243 ¶ 1 243 ¶ 0 ¶ 0,0 % ¶ 15502 ¶ Lullisámegiela stávvaldárkkisteami ráhkadeapmi ¶ 0 ¶ 0 ¶ 0 ¶ 500 ¶ 500 ¶ - ¶ Submi ¶ 3 583 ¶ 2 743 ¶ 2 743 ¶ 3 243 ¶ 500 ¶ 18,2 % ¶ Tabealla 6.0 ¶ Čoahkketabealla -Kultuvra (1000 kr:n) ¶ Poasta ¶ Doaibma ¶ RR 2005 Buš 2006 ¶ Rev 2006 ¶ Buš 2007 +/- 07-Rev 06 ¶ Erohus % ¶ 200 ¶ Sámi kulturfoanda ¶ a) ¶ 7 625 ¶ 9 447 ¶ 9 447 ¶ 10 157 ¶ 710 ¶ 7,5 % ¶ 201 ¶ Sámi lágádusat ¶ 1 673 ¶ 2 273 ¶ 2 273 ¶ 2 473 200 ¶ 8,8 % ¶ 202 ¶ Sámi kulturviesut ¶ 5 735 ¶ 6 245 ¶ 6 245 ¶ 6 434 ¶ 189 ¶ 3,0 % ¶ 203 ¶ Sámi kulturorganisašuvnnat ¶ 1 296 ¶ 296 ¶ 296 ¶ 306 ¶ 10 ¶ 3,4 % ¶ 204 ¶ Sámi festiválat- vuođđodoarjja ¶ 1 520 ¶ 1 680 ¶ 1 680 ¶ 1 730 50 ¶ 3,0 % ¶ 205 ¶ Sámi valáštallan ¶ 1 225 ¶ 1 025 ¶ 1 025 ¶ 1 225 ¶ 200 ¶ 19,5 % 206 ¶ Sámi teáhter ¶ 11 800 ¶ 13 900 ¶ 13 900 ¶ 14 318 ¶ 418 ¶ 3,0 % ¶ 207 ¶ Sámi dáidda ¶ 325 ¶ 4 325 ¶ 4 325 ¶ 4 685 360 ¶ 8,3 % ¶ 208 ¶ Sámi álmmuheamit ¶ 1 650 ¶ 1 950 ¶ 1 950 ¶ 1 813 ¶ -137 ¶ -7,0 % ¶ Submi ¶ 32 849 ¶ 41 141 ¶ 41 141 ¶ 43 141 ¶ 2 000 ¶ 4,9 % ¶ a) Sámi viessu Oslos evaluerejuvvo áramusat 2007:s. Sámedikki doarjjastivra árvvoštallá addit kr 50 000 dan bargui. ¶ Tabealla 6.1 ¶ Sámi kulturfoanda ¶ 0,0 % (1000 kr:n) ¶ Poasta 200 ¶ Doaibma ¶ RR 2005 Buš 2006 ¶ Rev 2006 ¶ Buš 2007 +/- 07-Rev 06 ¶ Erohus % ¶ 20000 ¶ Girjjálašvuohta ¶ 3 086 ¶ 3 086 ¶ 3 236 ¶ 150 ¶ 4,9 % ¶ 20010 ¶ Musihkka ¶ 1 400 ¶ 1 400 ¶ 1 550 ¶ 150 ¶ 10,7 % 20020 ¶ Govvadáidda/duodji ¶ 670 ¶ 670 ¶ 670 ¶ 0 ¶ 0,0 % ¶ 20030 ¶ Teáhterulbmilat ¶ 420 ¶ 420 ¶ 500 80 ¶ 19,0 % 20040 ¶ Mánáid bajásšaddaneavttut ¶ 1 870 ¶ 1 870 ¶ 1 900 ¶ 30 ¶ 1,6 % ¶ 20050 ¶ Eará doaimmat ¶ 2 001 ¶ 2 001 ¶ 2 001 ¶ 0 ¶ 0,0 % ¶ 20060 ¶ Sámegiel lohkanráiddut ¶ a) b) ¶ 0 ¶ 0 ¶ 300 300 ¶ - ¶ Submi 7 625 ¶ 9 447 ¶ 9 447 ¶ 10 157 ¶ 710 ¶ 7,5 % ¶ a) 2006:s gulai dát poasta 208:ii sámi almmuheamit. b) Sámedikki doarjjastivra árvvoštallá doarjut sámegiel lohkanráidduid davvi-, julev- ja lullisámegillii ohcamušaid mielde. ¶ Tabealla 6.2 ¶ Sámi lágádusat ¶ 3,5 % (1000 kr:n) ¶ Poasta 201 ¶ Doaibma ¶ RR 2005 Buš 2006 ¶ Rev 2006 ¶ Buš 2007 +/- 07-Rev 06 ¶ Erohus % ¶ 20100 ¶ Sámi lágádusat ¶ 1 673 ¶ 2 273 ¶ 2 273 ¶ 2 473 ¶ 200 ¶ 8,8 % ¶ Submi ¶ 1 673 ¶ 2 273 ¶ 2 273 ¶ 2 473 ¶ 200 ¶ 8,8 % ¶ Tabealla 6.3 ¶ Sámi kulturvisttit ¶ 3,5 % (1000 kr:n) ¶ Poasta 202 ¶ Doaibma ¶ RR 2005 Buš 2006 ¶ Rev 2006 ¶ Buš 2007 +/- 07-Rev 06 ¶ Erohus % ¶ 20200 ¶ Árran Julevsame Guovdasj, Divttasvuotna ¶ 1 353 ¶ 1 353 ¶ 1 394 41 ¶ 3,0 % ¶ 20201 ¶ Sámi Dáiddaguovddáš, Kárášjohka ¶ 1 307 ¶ 1 307 ¶ 1 346 ¶ 39 ¶ 3,0 % ¶ 20202 ¶ Ája Samisk Senter, Gáivuotna ¶ 900 ¶ 900 ¶ 927 ¶ 27 ¶ 3,0 % ¶ 20203 ¶ Sjøsamisk kompetansesenter, Billávuotna ¶ 320 ¶ 320 ¶ 330 10 ¶ 3,1 % ¶ 20204 ¶ Sijti Jarnge, Arborde ¶ 1 120 ¶ 1 120 ¶ 1 154 ¶ 34 ¶ 3,0 % ¶ 20205 ¶ Várdobáiki, Evenášši/Skánit ¶ 500 ¶ 500 ¶ 515 ¶ 15 ¶ 3,0 % ¶ 20206 ¶ Gamtofta, Ráisavuotna ¶ 35 ¶ 35 ¶ 36 1 ¶ 2,9 % ¶ 20207 ¶ Bihttámsámi viessu ¶ 135 ¶ 135 ¶ 139 ¶ 4 ¶ 3,0 % ¶ 20208 ¶ Sámi viessu Oslos ¶ 200 ¶ 200 ¶ 206 ¶ 6 ¶ 3,0 % ¶ 20209 ¶ Vilgesvárri ¶ 25 ¶ 25 ¶ 26 1 ¶ 4,0 % ¶ 20210 ¶ Lásságámmi ¶ 200 ¶ 200 ¶ 206 ¶ 6 ¶ 3,0 % ¶ 20211 ¶ Sámi viessu Saččas ¶ 150 ¶ 150 ¶ 155 5 ¶ 3,3 % ¶ Submi ¶ a) ¶ 5 735 ¶ 6 245 ¶ 6 245 ¶ 6 434 189 ¶ 3,0 % ¶ a) Sámedikki doarjjastivra árvvoštallá addit doarjaga Álttá siidii, ohcamuša mielde. ¶ Tabealla 6.4 ¶ Sámi kulturorganisašuvnnat ¶ 0,0 % (1000 kr:n) ¶ Poasta 203 ¶ Namma ¶ RR 2005 Buš 2006 ¶ Rev 2006 ¶ Buš 2007 +/- 07-Rev 06 ¶ Erohus % ¶ 20300 ¶ Sámi Fágalaš girječálliid ja Jorgaleaddjiid Searvi ¶ 119 ¶ 119 ¶ 123 ¶ 4 ¶ 3,4 % ¶ 20301 ¶ DSJ-Doajmmasiebbre Julevsábme ¶ 107 ¶ 107 ¶ 111 4 ¶ 3,7 % ¶ 20302 ¶ Sámi museasearvi ¶ 70 ¶ 70 ¶ 72 ¶ 2 ¶ 2,9 % ¶ Submi ¶ 1 296 ¶ 296 ¶ 296 ¶ 306 10 ¶ 3,4 % ¶ Tabealla 6.5 ¶ Sámi festiválat - Vuođđodoarjja ¶ 0,0 % (1000 kr:n) ¶ Poasta 204 ¶ Doaibma ¶ RR 2005 Buš 2006 ¶ Rev 2006 ¶ Buš 2007 +/- 07-Rev 06 ¶ Erohus % ¶ 20400 ¶ Riddu Riđđu 640 ¶ 640 ¶ 659 19 ¶ 3,0 % ¶ 20401 ¶ Guovdageainnu musihkkafestivála 640 ¶ 640 ¶ 659 ¶ 19 ¶ 3,0 % ¶ 20402 ¶ Markomeannu 200 ¶ 200 ¶ 206 6 ¶ 3,0 % ¶ 20403 ¶ Kárášjoga beassášfestivála 200 ¶ 200 ¶ 206 6 ¶ 3,0 % ¶ Submi ¶ a) ¶ 1 520 ¶ 1 680 ¶ 1 680 ¶ 1 730 ¶ 50 ¶ 3,0 % ¶ a) Sámediggi árvvoštallá addit doarjaga Skiippágurrafestiválii, ohcamuša mielde. ¶ Tabealla 6.6 ¶ Sámi valáštallan ¶ 0,0 % (1000 kr:n) ¶ Poasta 205 ¶ Doaibma ¶ RR 2005 Buš 2006 ¶ Rev 2006 ¶ Buš 2007 +/- 07-Rev 06 ¶ Erohus % ¶ 20500 ¶ Sámi Válaštallan Lihttu (SVL) - Norga ¶ a) ¶ 1 225 ¶ 825 ¶ 825 ¶ 925 100 ¶ 12,1 % 20501 ¶ Sámi spábbačiekčanlithttu (SSL)-Samisk fotballforbund ¶ 0 ¶ 200 ¶ 200 ¶ 300 ¶ 100 ¶ 50,0 % Submi ¶ 1 225 ¶ 1 025 ¶ 1 025 ¶ 1 225 ¶ 200 ¶ 19,5 % a) Dasa lassin lea SVL-Norga ožžon kr 300 000 spealloruđain GGD:s 2006:s. ¶ Tabealla 6.7 ¶ Sámi teáhter ¶ 3,5 % (1000 kr:n) ¶ Poasta 206 ¶ Doaibma ¶ RR 2005 Buš 2006 ¶ Rev 2006 ¶ Buš 2007 +/- 07-Rev 06 ¶ Erohus % ¶ 20600 ¶ Beaivváš Sámi Teáhter ¶ 11 800 ¶ 13 300 ¶ 13 300 ¶ 13 700 ¶ 400 ¶ 3,0 % ¶ 20601 ¶ Máttasámi teáhter ¶ 0 ¶ 600 ¶ 600 ¶ 618 ¶ 18 ¶ 3,0 % ¶ Submi ¶ 11 800 ¶ 13 900 ¶ 13 900 ¶ 14 318 ¶ 418 ¶ 3,0 % ¶ Tabealla 6.8 ¶ Sámi dádda ¶ 0,0 % (1000 kr:n) ¶ Poasta 207 ¶ Doaibma ¶ RR 2005 Buš 2006 ¶ Rev 2006 ¶ Buš 2007 +/- 07-Rev 06 ¶ Erohus % ¶ 20700 ¶ Sámi dáiddáršiehtadus ¶ 1237 ¶ 4000 ¶ 4000 ¶ 4 350 350 ¶ 8,8 % ¶ 20710 ¶ Čájáhusbuhtadus sámi dáiddáriidda ¶ 325 ¶ 325 ¶ 325 ¶ 335 10 ¶ 3,1 % ¶ Submi ¶ 325 ¶ 4 325 ¶ 4 325 ¶ 4 685 360 ¶ 8,3 % ¶ Tabealla 6.9 ¶ Dáiddáršiehtadus ¶ Poasta 207 ¶ Doaibma ¶ RR 2005 Buš 2006 ¶ Rev 2006 ¶ Buš 2007 +/- 07-Rev 06 ¶ Erohus % ¶ 20700 ¶ Dáiddafoanda ¶ 0 ¶ 0 ¶ 700 ¶ 700 ¶ - 20701 ¶ Stipeanda sámi dáiddáriidda ¶ 0 ¶ 0 ¶ 1 750 ¶ 1 750 ¶ - 20702 ¶ Doaibmadoarjja dáiddárorganisašuvnnaide ¶ 0 ¶ 0 ¶ 1 550 ¶ 1 550 ¶ - 20703 ¶ Govvadáidaga ja dáiddaduoji oastinortnet ¶ 0 ¶ 0 ¶ 350 ¶ 350 ¶ - ¶ Submi ¶ 0 ¶ 0 ¶ 0 ¶ 4 350 ¶ 4 350 ¶ - ¶ Tabealla 6.10 ¶ Sámi almmuheamit ¶ 0,0 % (1000 kr:n) ¶ Poasta 208 ¶ Doaibma ¶ RR 2005 Buš 2006 ¶ Rev 2006 ¶ Buš 2007 +/- 07-Rev 06 ¶ Erohus % ¶ 20800 ¶ Nissonbláđđi Gába ¶ 0 ¶ 400 ¶ 400 ¶ 500 100 ¶ 25,0 % 20801 ¶ Nuorttanáste ¶ 0 ¶ 200 ¶ 200 ¶ 230 ¶ 30 ¶ 15,0 % 20802 ¶ Mánáidbláđđi 0 ¶ 300 ¶ 300 ¶ 310 10 ¶ 3,3 % ¶ 20803 ¶ Nuoraidbláđđi Š ¶ 0 ¶ 750 ¶ 750 ¶ 773 ¶ 23 ¶ 3,1 % ¶ 20804 ¶ Sámegiel govvaráiddut ¶ a) ¶ 0 ¶ 300 ¶ 300 ¶ 0 ¶ -300 ¶ -100,0 % Submi ¶ 1 650 ¶ 1 950 ¶ 1 950 ¶ 1 813 ¶ -137 ¶ -7,0 % a) 2007:s sirdojuvvo poasta 20804 sámegiel govvaráiddut sámi kulturfoandda postii 20060. ¶ Tabealla 7.0 ¶ Sámi girjerájusbálvalus ¶ 3,5 % ¶ (1000 kr:n) ¶ Poasta ¶ Doaibma ¶ RR 2005 ¶ Buš 2006 ¶ Rev 2006 ¶ Buš 2007 ¶ +/- 07-Rev 06 ¶ Erohus % ¶ 250 ¶ Johtti girjerájusbálvalusat 5 ¶ 116 ¶ 4 905 ¶ 4 905 ¶ 5 407 ¶ 502 ¶ 10,2 % 251 ¶ Sámi girjerájusbálvalusat ¶ 0 ¶ 200 ¶ 200 ¶ 200 ¶ 0 ¶ 0,0 % ¶ 252 ¶ Sámi girjebussiid investeremat ¶ 0 ¶ 3000 ¶ 3000 ¶ 3000 ¶ 0 ¶ 0,0 % ¶ Submi ¶ 5 116 ¶ 8 105 ¶ 8 105 ¶ 8 607 ¶ 502 ¶ 6,2 % ¶ Tabealla 7.1 ¶ Doarjja sámi girjebussiide ¶ 3,5 % ¶ (1000 kr:n) ¶ Poasta 250 Doaibma ¶ Juolludus 2005Juolludus 2006 ¶ Buš 2007 ¶ Erohus 07 - 06 ¶ Erohus i % ¶ 25000 ¶ Kárášjohka ¶ 466 ¶ 466 ¶ 500 ¶ 34 ¶ 7,3 % ¶ 25001 ¶ Porsáŋgu ¶ 466 ¶ 466 ¶ 500 ¶ 34 ¶ 7,3 % ¶ 25002 ¶ Guovdageaidnu ¶ 185 ¶ 200 ¶ 224 ¶ 24 ¶ 12,0 % ¶ 25003 ¶ Deatnu/Unjárga ¶ 1 051 ¶ 1 051 ¶ 1135 84 ¶ 8,0 % ¶ 25004 ¶ Gáivuotna ¶ 489 ¶ 489 ¶ 547 ¶ 58 ¶ 11,9 % ¶ 25005 ¶ Julevsámi ¶ 1 061 ¶ 1 061 ¶ 1188 ¶ 127 ¶ 12,0 % ¶ 25006 ¶ Lullisámi ¶ 1 172 ¶ 1 172 ¶ 1313 ¶ 141 ¶ 12,0 % ¶ Submi ¶ 4 890 ¶ 4 905 ¶ 5 407 502 ¶ 10,2 % ¶ Tabealla 8.0 ¶ Čoahkketabealla – Sámi ealáhusat ¶ (1000 kr:n) ¶ Poasta ¶ Doaibma ¶ RR 2005 Buš 2006 Rev 2006 ¶ Buš 2007 ¶ +/- 07-Rev 06 ¶ Erohus % ¶ 300 ¶ Sámi ovdánahttinfoanda ¶ 22 486 ¶ 22 600 ¶ 24 450 ¶ 21 820 ¶ -2 630 ¶ -10,8 % 301 ¶ Duodjeásahusat ja organisašuvnnat ¶ 3 150 ¶ 1 950 ¶ 1 950 ¶ 2 459 ¶ 509 ¶ 26,1 % 302 ¶ Goahtegearret ¶ 250 ¶ 250 ¶ 250 ¶ 250 ¶ 0 ¶ 0,0 % ¶ Submi ¶ 25 886 ¶ 24 800 ¶ 26 650 ¶ 24 529 ¶ -2 121 ¶ -8,0 % ¶ Tabealla 8.1 ¶ Sámi ovdánahttinfoanda ¶ 3,5 % ¶ (1000 kr:n) ¶ Poasta 300 ¶ Doaibma ¶ RR 2005 Buš 2006 Rev 2006 ¶ Buš 2007 ¶ +/- 07-Rev 06 ¶ Erohus % ¶ 30000 ¶ Guolástus ¶ 4 100 ¶ 4 100 ¶ 4 050 ¶ -50 ¶ -1,2 % ¶ 30010 ¶ Eanandoallu ¶ 3 000 ¶ 3 000 2 950 ¶ -50 ¶ -1,7 % ¶ 30020 ¶ Duodješiehtadus ¶ a) ¶ 8 500 ¶ 8 500 8 220 ¶ -280 ¶ -3,3 % ¶ 30030 ¶ Molssašuddi ealáhuseallin ¶ 6 000 ¶ 6 000 5 900 ¶ -100 ¶ -1,7 % ¶ 30040 ¶ Interreg ¶ b) ¶ 1 000 ¶ 2 850 700 ¶ -2 150 ¶ -75,4 % ¶ Submi ¶ c) ¶ 22 486 ¶ 22 600 ¶ 24 450 ¶ 21 820 ¶ -2 630 ¶ -10,8 % ¶ a) 2006:s addui organisašuvdnadoarjja duodjeásahusaide/organisašuvnnaide dán poastta vuolde. 2007:s sirdojuvvo Olmmáivákki duodjesearvi, Unjárgga Sámiid Duodje ja ¶ Duojáriid Dállu OS 301 postii Duodjeásahusat ja organisašuvnnat. b)Kr 700 000 lea biddjon Interregprogrammii. c) 2007:s sirdojuvvo kr 500 000 300 poasttas 899 postii sámi ovdánahttinfoandda doarjagiid evaluerema geažil ¶ Tabealla 8.2 ¶ Duodješiehtadus ¶ Poasta 300 ¶ Doaibma ¶ RR 2005 Buš 2006 Rev 2006 ¶ Buš 2007 ¶ +/- 07-Rev 06 ¶ Erohus % ¶ 30020 ¶ Duodji doaibmadoarjja ¶ 3 280 ¶ 3 280 ¶ 3 000 ¶ -280 ¶ -8,5 % ¶ 30020 ¶ Duodji investeren- ja ovdánahttindoarjja ¶ 3 000 ¶ 3 000 ¶ 3 200 ¶ 200 ¶ 6,7 % ¶ 30020 ¶ Duodji - čálgoortnegat ¶ 320 ¶ 320 ¶ 320 ¶ 0 ¶ 0,0 % ¶ 30020 ¶ Duodji – fága ja ekonomalaš lávdegoddi ¶ 0 ¶ 0 ¶ 200 ¶ 200 ¶ - 30022 ¶ Olmmáivákki duodjesearvi ¶ 100 ¶ 100 ¶ 0 ¶ -100 ¶ -100,0 % 30023 ¶ Unjárgga Sámiid Duodje ¶ 100 ¶ 100 ¶ 0 ¶ -100 ¶ -100,0 % 30024 ¶ Duojáriid Dállu OS ¶ 100 ¶ 100 ¶ 0 ¶ -100 ¶ -100,0 % 30025 ¶ Duojáriid Ealáhus Searvi ¶ 450 ¶ 450 ¶ 450 ¶ 0 ¶ 0,0 % ¶ 30026 ¶ Sámiid Duodji OS ¶ 1 050 ¶ 1 050 ¶ 1 050 ¶ 0 ¶ 0,0 % ¶ SD ja DeS ovttastupmi ¶ 100 ¶ 100 ¶ 0 ¶ -100 ¶ -100,0 % ¶ Submi ¶ 0 ¶ 8 500 ¶ 8 500 ¶ 8 220 ¶ -280 ¶ -3,3 % ¶ Tabealla 8.3 ¶ Duodjeásahusat ja organisašuvnnat ¶ Poasta 301 ¶ Doaibma ¶ RR 2005 Buš 2006 Rev 2006 ¶ Buš 2007 ¶ +/- 07-Rev 06 ¶ Erohus % ¶ 30100 ¶ Duodjeinstituhtta ¶ 1 950 ¶ 1 950 ¶ 2 009 ¶ 59 ¶ 3,0 % ¶ 30022 ¶ Olmmáivákki duodjesearvi ¶ 0 ¶ 0 ¶ 150 ¶ 150 ¶ - 30023 ¶ Unjárgga Sámiid Duodje ¶ 0 ¶ 0 ¶ 150 ¶ 150 ¶ - 30024 ¶ Duojáriid Dállu OS ¶ 0 ¶ 0 150 ¶ 150 ¶ - ¶ Submi ¶ 3 150 ¶ 1 950 ¶ 1 950 ¶ 2 459 ¶ 509 ¶ 26,1 % ¶ Tabealla 8.4 ¶ Goahtegearret ¶ Poasta 302 ¶ Doaibma ¶ RR 2005 Buš 2006 Rev 2006 ¶ Buš 2007 ¶ +/- 07-Rev 06 ¶ Erohus % ¶ 30200 ¶ Goahtegearret ¶ a) ¶ 250 ¶ 250 ¶ 250 250 ¶ 0 ¶ 0,0 % ¶ Submi ¶ 3 150 ¶ 250 ¶ 250 ¶ 250 ¶ 0 ¶ 0,0 % ¶ a)Doarjja máksojuvvo dainna eavttuin ahte buot gáibádusat juolludusreivves devdojuvvojit. ¶ Tabealla 9.0 ¶ Čoahkketabealla – Sámi biras- ja kultursuodjalus ¶ 0,0 % ¶ (1000 kr:n) ¶ Poasta ¶ Doaibma ¶ RR 2005 Buš 2006 Rev 2006 ¶ Buš 2007 ¶ +/- 07-Rev 06 ¶ Erohus % ¶ 400 ¶ Kulturmuitosuodjalus ¶ 1 538 ¶ 1 500 ¶ 1 500 ¶ 1 884 ¶ 384 ¶ 25,6 % 401 ¶ Museat ¶ 10 793 ¶ 12 483 ¶ 12 483 ¶ 12 887 ¶ 404 ¶ 3,2 % ¶ 402 ¶ Dutkan ja dok. Divttasvuona rádjelosat ¶ 0 ¶ 1 000 ¶ 1 000 ¶ 0 ¶ -1 000 ¶ -100,0 % ¶ Submi ¶ 12 331 ¶ 14 983 ¶ 14 983 ¶ 14 771 ¶ -212 ¶ -1,4 % ¶ Tabealla 9.1 ¶ Kulturmuitosuodjalus ¶ 3,5 % ¶ (1000 kr:n) ¶ Poasta 400 ¶ Doaibma ¶ RR 2005 Buš 2006 Rev 2006 ¶ Buš 2007 ¶ +/- 07-Rev 06 ¶ Erohus % ¶ 40000 ¶ Sámi kulturmuitosuodjalus ¶ 1 538 ¶ 1 325 ¶ 1 325 ¶ 1 702 ¶ 377 ¶ 28,5 % 40001 ¶ Cevzegeađnjárga kulturmuitosuodjalus (Várjjat Sámi Musea) ¶ 0 ¶ 100 ¶ 100 ¶ 104 ¶ 4 ¶ 4,0 % ¶ 40002 ¶ Nuortalaččaid kulturbiras (Nuorta-sámi musea) ¶ 0 ¶ 75 ¶ 75 ¶ 78 ¶ 3 ¶ 4,0 % ¶ Submi ¶ 1 538 ¶ 1 500 ¶ 1 500 ¶ 1 884 ¶ 384 ¶ 25,6 % ¶ Tabealla 9.2 ¶ Museat ¶ 3,5 % ¶ (1000 kr:n) ¶ Poasta 401 ¶ Doaibma ¶ RR 2005 Buš 2006 Rev 2006 ¶ Buš 2007 ¶ +/- 07-Rev 06 ¶ Erohus % ¶ 40100 ¶ Várjjat Sámi Musea ¶ 0 ¶ 1 401 ¶ 1 401 ¶ 1443 ¶ 42 ¶ 3,0 % ¶ 40101 ¶ Deanu Musea ¶ 0 ¶ 270 ¶ 270 ¶ 278 ¶ 8 ¶ 3,0 % ¶ 40102 ¶ Sámiid Vuorká-Dávvirat ¶ a) ¶ 0 ¶ 3 840 ¶ 3 840 ¶ 0 ¶ -3 840 ¶ -100,0 % 40103 ¶ GuovdageainnuGilišilju ¶ a) ¶ 0 ¶ 270 ¶ 270 ¶ 0 ¶ -270 ¶ -100,0 % 40104 ¶ Goavkejoga mearrasámi musea ¶ a) ¶ 0 ¶ 270 ¶ 270 ¶ 0 ¶ -270 ¶ -100,0 % 40105 ¶ Gállogiedde musea ¶ 0 ¶ 70 ¶ 70 ¶ 73 ¶ 3 ¶ 4,3 % ¶ 40106 ¶ Árran julevsámi musea ¶ 0 ¶ 2 693 ¶ 2 693 ¶ 2774 ¶ 81 ¶ 3,0 % ¶ 40107 ¶ Saemien Sitje ¶ b) ¶ 0 ¶ 1 570 ¶ 1 570 ¶ 2132 ¶ 562 ¶ 35,8 % 40108 ¶ Porsáŋggu musea ¶ a) ¶ 0 ¶ 270 ¶ 270 ¶ 0 ¶ -270 ¶ -100,0 % 40109 ¶ Savio musea ¶ 0 ¶ 220 ¶ 220 ¶ 227 ¶ 7 ¶ 3,2 % ¶ 40110 ¶ Nuorta-sámi musea ¶ c) ¶ 0 ¶ 359 ¶ 359 ¶ 400 ¶ 41 ¶ 11,4 % 40111 ¶ Museaođastus ¶ b) ¶ 0 ¶ 1 250 ¶ 1 250 ¶ 250 ¶ -1 000 ¶ -80,0 % 40112 ¶ Davvioarjesámi museasiida (ođđa) ¶ a) ¶ 0 ¶ 0 ¶ 0 ¶ 5310 ¶ 5 310 ¶ - ¶ Submi ¶ 10 793 ¶ 12 483 ¶ 12 483 ¶ 12 887 ¶ 404 ¶ 3,2 % ¶ a) SVD, Guovdageaidnu, Goavkejohka ja Porsáŋgu doibmet 01.07.06 oktasaččat Davvioarjesámi museasiidda bokte. Davvioarjesámi museasiida lea ožžon kr 500 000 museaođastusa bokte (poasta 40111) fásta doaibmadoarjjan. b)Samien Sitje lea maiddái ožžon kr 500 000 museaođastusa bokte( poasta 40111) fásta doaibmadoarjjan. c) Nuortasámi musea ii leat ožžon doarvái ruđa doibmii ja lea ožžon doarjaga kulturfoanddas. Doarjja berre danne lasihuvvot. ¶ Tabealla 10.0 ¶ Sámi dearvvašvuođa- ja sosiálaáŋgiruššan ¶ Poasta ¶ Doaibma ¶ RR 2005 Buš 2006 Rev 2006 ¶ Buš 2007 ¶ +/- 07-Rev 06 ¶ Erohus % ¶ 450 ¶ Dearvvašvuođa- ja sosiálaáŋgiruššan ¶ a) ¶ 4 100 ¶ 4 400 ¶ 4 400 ¶ 3 850 ¶ -550 ¶ -12,50 % ¶ Submi ¶ 4 100 ¶ 4 400 ¶ 4 400 ¶ 3 850 ¶ -550 ¶ -12,50 % ¶ a) 2006 stáhtabušeahtas oaččui Sámediggi kr 5 400 000 prošeaktaruhtan Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanttas. 2006` juolludusreivves lei 2006` juolludus kr 5 700 000. Sámediggi eaktuda unnimusat seamma supmi 2007:s. Kr 1 200 000 manná postii 01 guovtti virggi bálkái, kr 150 000 manná postii 800 Dearvvašvuođa- ja sosiálasemináraide ja kr 500 000 manná postii 899 doarjagiid evalueremii. ¶ Tabealla 11.0 ¶ Guovllu ovdánahttin ja ovttasbargu ¶ (1000 kr:n) ¶ Poasta ¶ Doaibma ¶ RR 2005 ¶ Buš 2006 ¶ Rev 2006 ¶ Buš 2007 ¶ +/- 07-Rev 06 ¶ Erohus % ¶ 500 ¶ Ovttasbargošiehtadusat fylkkagielddaiguin ¶ 820 ¶ 1 550 ¶ 1 550 ¶ 3 100 ¶ 1 550 ¶ 100,0 % ¶ Submi ¶ a) ¶ 820 ¶ 1 550 ¶ 1 550 ¶ 3 100 ¶ 1 550 ¶ 100,0 % ¶ a) Kr 100 000 várrejuvvo Guovdageainnu filbmafestiválii ja doarjja earret dan ohccojuvvo Finnmárkku fylkkagieldda ovttasbargošiehtadusa bokte. ¶ Tabealla 12.0 Riikkaidgaskasaš bargu (1000 kr:n) ¶ Poasta ¶ Doaibma ¶ RR 2005 Buš 2006 Rev 2006 ¶ Buš 2007 +/- 07-Rev 06 ¶ Erohus % ¶ 551 ¶ Barentsovttasbargu ¶ 340 ¶ 325 ¶ 325 ¶ 325 ¶ 0 ¶ 0,0 % ¶ 552 ¶ Eará riikkaidgaskasaš bargu/Eamiálbmotvuoigatvuođat ¶ 330 ¶ 200 ¶ 200 ¶ 200 ¶ 0 ¶ 0,0 % ¶ 553 ¶ Doarjja rádjerasttildeaddji doaimmaide ¶ 549 ¶ 549 ¶ 549 ¶ 556 7 ¶ 1,3 % ¶ 554 ¶ Sámi Valášštallan Lihttu (SVL) - Arctic Winter Games ¶ 0 ¶ 500 ¶ 500 ¶ 150 ¶ -350 ¶ -70,0 % ¶ Submi ¶ 1 219 ¶ 1 574 ¶ 1 574 ¶ 1 231 ¶ -343 ¶ -21,8 % ¶ Tabealla 12.2 Barentsovttasbargu ¶ 0,0 % (1000 kr:n) ¶ Poasta 551 Doaibma ¶ RR 2005 Buš 2006 Rev 2006 ¶ Buš 2007 +/- 07-Rev 06 ¶ Erohus % ¶ 55100 ¶ Barentsovttasbargu ¶ 340 ¶ 150 ¶ 150 ¶ 150 ¶ 0 ¶ 0,0 % ¶ 55101 ¶ Barentseamiálbmotkantuvra Murmánskkas ¶ 0 ¶ 175 ¶ 175 ¶ 175 0 ¶ 0,0 % ¶ Submi 340 ¶ 325 ¶ 325 ¶ 325 0 ¶ 0,0 % ¶ Tabealla 12.3 Eará riikkaidgaskasaš bargu /Eamiálbmotvuoigatvuođat ¶ 0,0 % (1000 kr:n) ¶ Poasta 552 Doaibma ¶ RR 2005 Buš 2006 Rev 2006 ¶ Buš 2007 +/- 07-Rev 06 ¶ Erohus% ¶ 55200 ¶ Eará riikkaidgaskasaš bargu/Eamiálbmotvuoigatvuođat ¶ 330 ¶ 200 ¶ 200 ¶ 200 ¶ 0 ¶ 0,0 % ¶ Submi 330 ¶ 200 ¶ 200 ¶ 200 ¶ 0 ¶ 0,0 % ¶ Tabealla 12.4 Doajja rádjerasttildeaddji doaimmaide ¶ 0,0 % (1000 kr:n) ¶ Poasta 553 Doaibma ¶ RR 2005 Buš 2006 Rev 2006 ¶ Buš 2007 +/- 07-Rev 06 ¶ Erohus % ¶ 55300 ¶ Doarjja rádjerasttildeaddji sámi organisašuvnnaide ¶ 549 ¶ 549 ¶ 549 ¶ 466 ¶ -83 ¶ -15,1 % 55301 ¶ Doarjja rádjerasttildeaddji kulturbargui ¶ 0 ¶ 0 ¶ 0 ¶ 90 ¶ 90 ¶ - ¶ Submi 549 ¶ 549 ¶ 549 ¶ 556 7 ¶ 1,3 % ¶ Tabealla 12.5 Sámi Valášštallan Lihttu (SVL) - Arctic Winter Games ¶ 0,0 % (1000 kr:n) ¶ Poasta 554 Doaibma ¶ RR 2005 Buš 2006 Rev 2006 ¶ Buš 2007 +/- 07-Rev 06 ¶ Erohus % ¶ 55400 ¶ Sámi Valáštallan Lihttu (SVL) - Arctic Winter Games ¶ 0 ¶ 500 ¶ 500 ¶ 150 ¶ -350 ¶ -70,0 % ¶ Submi 0 ¶ 500 ¶ 500 ¶ 150 ¶ -350 ¶ -70,0 % a) 2007:s eai lágiduvvo Artic Winter Games. Juolludus addojuvvo hálddahusgoluid gokčamii. ¶ Tabealla 13.0 ¶ Dásseárvodoaimmat oppalaččat ¶ (1000 kr:n) ¶ Poasta ¶ Doaibma ¶ RR 2005 Buš 2006 Rev 2006 ¶ Buš 2007 ¶ +/- 07-Rev 06 ¶ Erohus % ¶ 650 ¶ Dásseárvodutkan ¶ a) ¶ 199 ¶ 200 ¶ 200 ¶ 0 ¶ -200 ¶ -100,0 % 651 ¶ Eará dásseárvodoaimmat ¶ 251 ¶ 250 ¶ 250 ¶ 450 ¶ 200 ¶ 80,0 % 652 ¶ Sohkabealdásseárvu geavatlaš politihkas - SPR-N ¶ 0 ¶ 200 ¶ 200 ¶ 200 ¶ 0 ¶ 0,0 % ¶ Submi ¶ 450 ¶ 650 ¶ 650 ¶ 650 ¶ 0 ¶ 0,0 % ¶ a) Dásseárvodutkan sirdojuvvo postii 651, vai buot dásseárvodoaimmat šaddet ovtta sadjái. ¶ Tabealla 14.0 ¶ Sámi statistihkka ¶ (1000 kr:n) ¶ Poasta ¶ Doaibma ¶ RR 2005 Buš 2006 Rev 2006 ¶ Buš 2007 ¶ +/- 07-Rev 06 ¶ Erohus % ¶ 700 ¶ Sámiguoskevaš statistihkka Norggas ¶ 300 ¶ 300 ¶ 300 ¶ 300 ¶ 0 ¶ 0,0 % ¶ Submi ¶ 300 ¶ 300 ¶ 300 ¶ 300 ¶ 0 ¶ 0,0 % ¶ Tabealla 15.0 ¶ Eará doarjagat – doarjja politihkalaš bargguide ¶ 0,0 % ¶ (1000 kr:n) ¶ Poasta Doaibma ¶ RR 2005 ¶ Buš 2006 ¶ Rev 2006 ¶ Buš 2007 +/- 07-Rev 06 Erohus % ¶ 750 ¶ Sámi váldoorganisašuvnnat ¶ a) ¶ 2 051 ¶ 1 951 ¶ 1 951 ¶ 1 951 0 ¶ 0,0 % ¶ 751 ¶ Sámedikki politihkalaš joavkkut ¶ 1 800 ¶ 1 800 ¶ 1 800 ¶ 1 800 ¶ 0 ¶ 0,0 % ¶ 752 ¶ Opposišuvnna bargoeavttut ¶ 700 ¶ 700 ¶ 700 ¶ 700 ¶ 0 ¶ 0,0 % ¶ 753 ¶ Sámediggeválggaid listtut ¶ 1 457 ¶ 0 ¶ 0 ¶ 0 0 ¶ - ¶ Submi ¶ 6 008 ¶ 4 451 ¶ 4 451 ¶ 4 451 0 ¶ 0,0 % ¶ a)Sámediggi doarjjastivra áigu árvvoštallat addit ásahandoarjaga eará sámi váldoorganisašuvnnaide ohcamuša mielde. ¶ Tabealla 16.0 Konferánssat (1000 kr:n) ¶ Poasta 800 Doaibma ¶ RR 2005 Buš 2006 ¶ Rev 2006 ¶ Buš 2007 +/- 07-Rev 06 ¶ Erohus % ¶ 80001 ¶ Nuoraidkonferánsa ¶ 0 ¶ 300 ¶ 300 ¶ 300 0 ¶ 0,0 % ¶ 80002 ¶ Mánáidgárdebargiid jahkásaš konferánsa ¶ 0 ¶ 200 ¶ 200 ¶ 200 ¶ 0 ¶ 0,0 % ¶ 80003 ¶ Dásseárvokonferánsa ¶ a) ¶ 0 ¶ 0 ¶ 0 ¶ 0 ¶ 0 ¶ - 80004 ¶ Jahkásaš konferánsa gielddaiguin ja fylkkagielddaiguin ¶ 0 ¶ 135 ¶ 135 ¶ 135 ¶ 0 ¶ 0,0 % ¶ 80005 ¶ Bibliotehkakonferánsa ¶ 0 ¶ 100 ¶ 100 ¶ 100 0 ¶ 0,0 % ¶ 80006 ¶ Skuvlakonferánsa (ovdal DjB ruđaid vuolde) ¶ 0 ¶ 200 ¶ 200 ¶ 200 ¶ 0 ¶ 0,0 % ¶ 80007 ¶ Dearvvašvuođa- ja sosiálaseminára ovdal doaibmaháld. vuolde) ¶ 0 ¶ 150 ¶ 150 ¶ 150 ¶ 0 ¶ 0,0 % ¶ Submi ¶ 733 ¶ 1 085 ¶ 1 085 ¶ 1 085 ¶ 0 ¶ 0,0 % ¶ a) Sámediggi lea 2006:s juolludan ruđaid poasttas 651 “Eará dásseárvodoaimmat” dásseárvokonferánsii. Danne eai leat várrejuvvon sierra ruđat konferánsii 2007:s. ¶ Tabealla 17.0 ¶ Bálkkašumiid juohkin ¶ (1000 kr:n) ¶ Poasta 850 ¶ Doaibma ¶ RR 2005 Buš 2006 Rev 2006 ¶ Buš 2007 ¶ +/- 07-Rev 06 ¶ Erohus % ¶ 85001 ¶ Dásseárvobálkkašupmi ¶ 0 ¶ 100 ¶ 100 ¶ 0 ¶ -100 ¶ - 85003 ¶ Nuoraid valáštallanbálkkašupmi ¶ 0 ¶ 0 ¶ 0 ¶ 100 ¶ 100 ¶ 100,0 % ¶ Submi ¶ 0 ¶ 100 ¶ 100 ¶ 100 ¶ 0 ¶ 0,0 % ¶ Tabealla 18.0 Eará ruhtagaskaoamit (1000 kr:n) ¶ Poasta 899 Doaibma ¶ RR 2005 Buš 2006 ¶ Rev 2006 ¶ Buš 2007 +/- 07-Rev 06 ¶ Erohus % ¶ 89900 ¶ Doarjjaruđaid evalueren ¶ a) ¶ 0 ¶ 500 ¶ 500 ¶ 1 000 ¶ 500 ¶ 100,0 % 89901 ¶ Sámi ásahusaid ja organisašuvnnaid evalueren ¶ 0 ¶ 0 ¶ 0 ¶ 474 ¶ 474 ¶ - 89902 ¶ Eanandoallodieđáhus ¶ 0 ¶ 0 ¶ 0 ¶ 200 ¶ 200 ¶ - ¶ Submi ¶ 0 ¶ 500 ¶ 500 ¶ 1 674 ¶ 1 174 ¶ 234,8 % ¶ a) 2007:s sirdojuvvo kr 500 000 poasttas 300, ja kr 500 000 poasttas 450 postii 899 sámi ovdánahttinfoandda ja dearvvašvuođa- ja sosiálaruđaid doarjjaortnega evaluerema geažil ¶ . ¶ Mielddus 5. Sámedikki nammadeamit/searvan stivrraide, ráđiide ja lávdegottiide ¶ Válddahallan ii leat ollislaš. ¶ Sámedikkis lea váldi nammadit dahje evttohit stivralahtuid čuovvovaš lágaid ja láhkaásahusaid olis: - Boazodoalloláhka, § 6 Boazodoallostivra ja § 7 Guovllustivra - Universitehta- ja allaskuvlaláhka, § 9-4 Stivra (Sámi allaskuvla) - Finnmárkkuláhka, § 7 Finnmárkkuopmodaga stivra - Láhkaásahus boraspiriid hálddašeami birra (fápmuiboahtán cuoŋománu 1.b. 2005), § 5 guovllu boraspirelávdegottit - Báikenammaláhka, § 11 Sámediggi nammada sámi báikenammakonsuleantta. Sámedikkis lea stivranammadanovddasvástádus j.ea. máŋggaid sámi ásahusaide: - Friddja ásahusat maidda Sámediggi juolluda eatnasa doaibmadoarjagis (Sámiid Vuorká-Dávvirat, Beaivváš, Nuortasámi musea) - Friddja ásahusat maidda Sámediggi ii atte doaibmadoarjaga, muhto nammada stivraovddasteddjiid (Álgoálbmogiid vuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš, Finnmárkkuopmodaga stivra ja Finnmárkkuopmodaga dárkkistanlávdegoddi) - Hálddašanorgánat main Sámedikkis ii leat njuolgga stivradialoga (Boazodoallostivra, Guovllustivrrat). - Sámedikkis lea muhtun oktavuođain doaibman evttohit iešguđet stivrraide ovddasteddjiid (Sámi allaskuvla, Dearvvašvuođafitnodat, Sámi joatkkaskuvllaide) Eará nammadeamit ja searvamat: - Boazodoallokonvenšuvnna šiehtadallanlávdegoddi - Sámi vuoigatvuođalávdegoddi lulde - Eurohpapolitihkalaš forum, Sámediggeráđđi oassálastá - Davviriikkalaš sámi áššiid ámmátorgána. Suoma, Norgga ja Ruoŧa ráđđehusaid ja sámedikkiid hálddahuslaš ovddasteaddjit. Sámedikki direktovra ovddasta Sámedikki. - Boraspirehálddašeami oktavuođalávdegoddi - Boazodoalu árvoháhkanprográmma BÁP-boazu stivra - Norgga-Ruošša oktasaš guolástuskommišuvdna - Guolástusšiehtadallanráđđi - Guolástusa regulerenčoahkkin - Mearranjuiččehasráđđi - Anadroma luossaguollehálddašeami ovttasbargočoahkkin - Davvi-Tromssa ja Finnmárkku dustehusstašuvnnaid foandda lahttu - Álttá máilmmeárbbi/báktegovaid bargojoavku - Davvi-Trøndelága, Nordlándda ja Lulli-Trøndelága biras- ja kultureatnamiid joavku, Sámedikki hálddahus oassálastá. - Birasforum dain fylkkain mat leat Sámedikki hálddašanguovllu olggobealde. Muđui oassálastá Sámedikki hálddahus bargojoavkkuin maid departemeanttat ásahit ovttaskas áššiid čielggadeami várás. ¶ Sámedikki formálalaš sajádat ja bušeahttavuogit ¶ Raporta geigejuvvon cuoŋománu 27. b. 2007 ¶ Álggahus ja čoahkkáigeassu.................................................................................................... 5 Barggu duogáš........................................................................................................................ 5 Mandáhta................................................................................................................................ 5 Bargojoavku ........................................................................................................................... 6 Bargojoavkku evttohusa čoahkkáigeassu............................................................................... 6 I oassi. Vuođđomateriála – guovddáš surggiid stáhtus....................................................... 10 1. Álbmotrievttálaš ja našovnnalaš geatnegasvuođat........................................................... 10 1.1. Riikkaidgaskasaš ¶ riektenjuolggadusat...................................................................... 10 1.1.1. ¶ Artihkal 27 ON` 1966 konvenšuvnnas siviila ja politihkalaš rivttiid hárrái .... 10 1.1.2. ¶ ILO-konvenšuvdna nr. 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid hárrái iešmearrideaddji riikkain.................................................................................................. 11 1.1.3. Sámi ¶ iešmearridanrievtti ¶ prinsihppa................................................................. 13 1.2. Sápmelaččaid stáhtarievttálaš dilli ........................................................................... 14 2. Sámediggi......................................................................................................................... 16 2.1. ¶ Sámedikki doaimma válddahallan ........................................................................... 16 2.2. ¶ Sámediggi ovddasteaddji álbmotválljejuvvon orgánan............................................ 17 2.3. Sámedikki ¶ hálddahus................................................................................................ 18 2.4. ¶ Sámedikki bargo- ja fápmosuorgi ............................................................................ 21 2.5. Ášševuolggahangelbbolašvuohta ............................................................................. 24 2.6. Siviilaáittardeaddji ¶ Sámediggi ............................................................................. 26 2.7. Ráđđehusadvokáhtta ja Sámediggi........................................................................... 27 2.8. ¶ Sámediggi ja stáhta bargorievttálaš mearrádusat ..................................................... 28 2.9. Sámediggi ¶ almmolašvuođalága ja hálddašanlága oktavuođas ................................. 29 2.10. ¶ Sámedikki bušeahtta ja gullevašvuođahápmi stáhta ektui ................................... 30 2.10.1. Dálá ¶ bušeahttabargovuogit............................................................................... 31 2.10.2. Sámedikki bušeahta ovdáneapmi ..................................................................... 33 2.11. Sámedikki ¶ bearráigeahččan ja revišuvdna ........................................................... 34 2.12. ¶ Sámedikki ja stáhtaráđi konstitušuvnnalaš ovddasvástádus................................. 35 2.13. ¶ Sámedikki oktavuohta Stuoradiggái..................................................................... 38 2.14. ¶ Sámedikki oktavuohta gielddaide ja fylkkagielddaide......................................... 39 3. Stáhtalaš orgánaid gullevašvuođahámit ........................................................................... 41 3.1. Hálddašanorgánat ..................................................................................................... 41 3.1.1. Dábálaš ¶ hálddašanorgánat ................................................................................ 41 3.1.2. ¶ Hálddašanorgánat main leat sierra fápmudusat................................................ 42 3.1.3. ¶ Eará stáhtalaš friddjadoaimmat ........................................................................ 42 3.2. ¶ Doaimmat mat leat organiserejuvvon sierra riektesubjeaktan ................................. 44 3.3. Stuoradikki ¶ vuollásaš ¶ ásahusat................................................................................. 45 4. Gielddaid ¶ fylkkagielddaid oktavuohta ráđđehussii ...................................................... 47 4.1. ¶ Stáhtalaš stivreprinsihpat gielddasuorggi guovdu.................................................... 47 4.2. ¶ Stáhtalaš dárkkisteapmi gielddasuorggi sisaboahtorámmain................................... 48 4.3. ¶ Stáhta ja gielddasuorggi ráđđádallamat.................................................................... 50 4.4. ¶ Gollomeroštallamat ja ekonomalaš analysat ............................................................ 51 5. Davviriikkalaš ja riikkaidgaskasaš dili............................................................................. 52 ¶ Eamiálbmogiid dilli Suomas, Ruoŧas, Danmárkkus, Canadas ja Ođđa Zealanddas 52 5.2. ¶ Davviriikkalaš sámekonvenšuvnna árvalus ............................................................. 55 II oassi. Bargojoavkku árvvoštallamat ja árvalusat ........................................................... 57 6. Árvvoštallamat Sámedikki formála dili hárrái ................................................................. 57 6.1. ¶ Sámedikki rievttálaš dilli.......................................................................................... 57 6.1.1. Sámediggi ¶ stáhta ¶ juridihkalaš peršovnna oassin .............................................. 58 6.1.2. ¶ Sámediggi iešstivrejeaddji riektesubjeaktan .................................................... 59 6.1.3. ¶ Bargojoavkku árvvoštallamat ja árvalusat Sámedikki rievttálaš dili hárrái..... 61 6.2. ¶ Sámedikki iešstivrejumi prinsihpa láhkanannen ...................................................... 61 6.3. Ráđđádallanrievtti láhkanannen ............................................................................... 62 6.4. Doarjjahálddašeami ¶ láhkaásahusgelbbolašvuohta ................................................... 63 6.5. ¶ Sámedikki doaimma raporteren ............................................................................... 64 6.6. Konstitušuvnnalaš ¶ rámmat ....................................................................................... 65 7. Bargojaovkku ¶ árvalusa ¶ váikkuhusat ¶ Sámedikki formála dili hárrái ................................ 65 7.1. ¶ Gaskavuohtá hálddašan- ja almmolašvuođaláhkii ................................................... 65 7.2. Bargiid ¶ dilli .............................................................................................................. 66 7.3. ¶ Konstitušuvnnalaš ja parlamentáralaš ovddasvástádus ............................................ 66 7.4. Bearráigeahččanortnegat ja revišuvdna.................................................................... 67 7.5. Eará ¶ váikkuhusat ...................................................................................................... 69 8. Bargojoavkku ¶ árvalusat ¶ Sámedikki ¶ formálalaš sajádaga birra ........................................ 71 8.1. Láhkaárvalusat ......................................................................................................... 71 8.2. Mearkkašumit ¶ láhkaárvalusaide............................................................................... 71 9. Ođđa bušeahttabargovugiid árvvoštallamat ja árvalusat.................................................. 73 9.1. Álbmotrievttálaš ¶ árvvoštallamat .............................................................................. 73 9.2. ¶ Dálá bušeahttaproseassaid árvvoštallan ................................................................... 75 9.3. ¶ Fágalaš analysajoavkku raportta geavaheapmi ........................................................ 78 9.4. Ođđa bušeahttaprosedyraid sisdoallu ....................................................................... 78 9.5. Bušeahttavugiid ¶ evttohus ......................................................................................... 79 9.5.1. Modealla ¶ 1........................................................................................................ 79 9.5.2. Modealla ¶ 2........................................................................................................ 81 9.5.3. Modealla ¶ Bargojoavkku oppalaš árvvoštallamat ođđa bušeahttavugiid birra.......................... 84 9.6.1. ¶ Dustet álbmotrievtti geatnegasvuođaid ............................................................ 84 9.6.2. ¶ Nannet demokráhtalaš proseassaid sámi servodaga ovdánahttimis ................. 84 9.6.3. ¶ Sihkkarastit Sámediggái vejolašvuođa ieš vuoruhit ruđaid sámi kultuvrii ...... 84 9.6.4. Nannet ¶ ráđđehusa ja Sámedikki ovttasdoaimma.............................................. 85 9.6.5. Buoridit ¶ ráđđehusa barggu sámi áššiid dáfus................................................... 85 9.6.6. Láhčit diliid nu ahte sáhttá ovdánahttit Sámedikki ovddasvástádusa ja válddi ja čalmmustahttit Sámedikki iešheanalašvuođa ................................................................... 85 9.6.7. ¶ Bargojoavkku árvvoštallamiid ja evttohusaid čoahkkáigeassu........................ 85 ¶ Figuvrrat Figuvra 1. Sámedikki politihkalaš organiseren ........................................................................ 16 Figuvra 2. Sámedikki hálddahusa organiseren......................................................................... 20 Figuvra 3. Juolludusat 1990-2007............................................................................................ 33 Figuvra 4. Sámi ulbmiliidjuolludusaid ovdáneapmi (divvojuvvon 2006-hattiid mielde)........ 34 Mildosat Mielddus 1. Bušeahttabargovugiid árvalus mearkkašumiiguin Mielddus 2. Sámedikki áššehivvodat 1999-2006 Mielddus 3. Válddi ja doarjjaortnegiid sirdin Sámediggái Mielddus 4. Sámedikki doarjjajuohkin 2005-2007 Mielddus 5. Sámedikki nammadeamit/searvan stivrraide, ráđiide ja lávdegottiide Mielddus 6. Sámedikki bušeahttaproseassa Mielddus 7. Departemeanttaid juolludusat sámi ulbmiliidda 2005-2007 Sierra mielddus: Eamiálbmogiid konstitušuvnnalaš, rievttálaš ja ekonomalaš sajádat Suomas, Ruoŧas, Danmárkkus, Canadas ja Ođđa Zealánddas. Oanehis buohtasteaddji čilgehus. John B. Henriksen, juovlamánu 1.b. 2006. ¶ Álggahus ja čoahkkáigeassu ¶ Barggu duogáš Ráđđádallančoahkkimis maid sámediggepresideanta ja bargo- ja searvadahttinministtar doallaba juohke jahkebeali, sohppojuvvui juovlamánu 14.b. 2005:s nammadit bargojoavkku mii galgá ovddidit árvalusa movt sáhtášii ásahit ođđa bušeahttavugiid ráđđehusa ja Sámedikki gaskka ja guorahallat Sámedikki formála sajádaga stáhta ektui. Dán barggu álggaheami duogáš lea guovtti oasis. Cuoŋománus 2005:s ovddiduvvui raporta Sámedikki bearráigeahččanortnegiid birra ¶ . Raportta ráhkadii bargojoavku maid Gielda- ja guovlodepartemeanta lei nammadan ovttasráđiid Sámedikkiin ja Riikarevišuvnnain. Raporttas divvu bargojoavku gažaldaga eambbo iešstivrejeaddji dilálašvuođa birra Sámedikki dáfus. Čujuhuvvo dálá vuostelasvuhtii das go Sámediggi lea sihke stáhtaorgána/hálddašanorgána ja iehčanas álbmotválljen orgána. Bargojoavku oaivvilda ahte vejolaš čoavddus maid seahtá darkileappot guorahallat, lea ásahit Sámedikki sierra riektesubjeaktan nu ahte Sámediggi oažžu seamma iešstivrejeaddji árvvu politihkalaččat ja bušeahta dáfus go fylkkagielddat ja gielddat. Bargojoavku cealká maiddái ahte berre árvvoštallojuvvot movt sámeláhka, Sámedikki juolludanvuogádat ja Sámedikki bearráigeahččanortnegat ja revišuvdna galggašii rievdaduvvot. Sámediggi meannudii raportta miessemánus 2005:s ja dáhtui Gielda- ja guovlodepartemeantta ovttasráđiid Sámedikkiin čielggadit berre go Sámediggi sirrejuvvot sierra riektesubjeaktan. Cuoŋománus 2005:s ovddidii nubbi bargojoavku raportta mas árvaluvvui ásahit stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki ráđđádallanvugiid. Dán barggu duogáš lei sápmelaččaid vuoigatvuohta beassat ráđđádallat eiseváldiiguin sámiidguoskevaš áššiin mii lea vuoigatvuohta maid álbmotrievttálaš njuolggadusat nannejit, erenoamážit ILO-konvenšuvdna nr.169 iešmearrideaddji stáhtaid eamiálbmogiid ja čearddaid birra. Maiddái digaštallamat das movt ráđđádallan galggai čađahuvvot, ovdamearkka dihte finnmárkkulága barggu oktavuođas lei vuođđun dán bargui. Bušeahttaproseassa ráđđádallamat eai dattege gieđahallojuvvon. Sohppojuvvui dárkileappot ja sierra čielggadit Sámedikki bušeahttaráhkadeami vugiid dannego bušeahttabarggu vuogit dávjá čuoččaldahttet erenoamáš gažaldagaid ja čuolmmaid. Ráđđádallanšiehtadusa vuolláičáliiga sámediggepresideanta ja gielda- ja guovloministtar miessemánus 2005:s ¶ Mandáhta Dán barggu mandáhta lea Sámediggi ja ráđđehus ovttasráđiid bidjan: Bargojoavku galgá árvvoštallat ja buktit evttohusaid dasa movt Sámediggái sáhttá formálalaččat čađahit eanet sorjjasmeahttunis sajádaga. Bargojoavku galgá árvvoštallat vejolaš váikkuhusaid Sámedikki bearráigeahččanortnegiidda ja revišuvdnii ja Sámedikki ášševuolggahangelbbolašvuhtii iešguđetlágán áššiin. Joavku galgá erenoamážit deattuhit vejolaš čovdosiid maid vuođđu lea ahte Sámediggi ain bissu oassin dan juridihkalaš peršovnnas mii stáhta lea. Vejolaš váikkuhusat stáhtaráđiid konstitušuvnnalaš ja ¶ Bearráigeahččanortnegat Sámedikkis ja Sámedikki várás ¶ , Bargojoavkku raporta njukčamánu 2005. Geahča maiddái čilgehusa St. dieđ. nr. 44 (2004-2005) Om Sametingets virksomhet i 2004, ¶ Bargo- ja searvadahttindepartemeantta neahttasiiddut sámiguoskevaš áššiid ráđđádallangeatnegasvuođa birra http://www.regjeringen.no/nb/dep/aid/tema/Samepolitikk/Konsultasjonsplikt-i-samiske-saker.html?id=86931 ¶ parlamentáralaš ovddasvástádussii Sámedikki juolludemiid hárrái, galget maiddái čielgasit ovdanboahtit. Bargojoavkku mandáhtii eai gula vejolaš gažaldagaŧ mat lea čadnon Sámedikki formála árvui olgoriikkas. Bargojoavku galgá maiddái evttohit bargovugiid ráđđehusa ja Sámedikki bargui Sámedikki bušeahtain. Evttohusa vuođđun galget leat áššáiguoskevaš álbmotrievttálaš geatnegasvuođat mat stáhtas lea eamiálbmoga guovdu, ja dat galgá huksejuvvot daidda álbmotrievttálaš árvvoštallamiidda mat leat stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki ráđđádallanvugiid raporttas. Bargojoavku galgá árvvoštallat evttohusaid ekonomalaš ja hálddahuslaš váikkuhusaid ja oktavuođa eará lágaide. Bargojoavku ovddida evttohusaidis ovdal njukčamánu 15.b. 2007. ¶ Bargojoavku Bargojoavkkus leat leamaš lahttun Sámedikki ja departemeanttaid ovddasteaddjit. Sámedikki ovddasteaddjit leat leamaš ráđđeaddi Carl Erik Moksness, ráđđeaddi Veslemøy Dahl, ráđđeaddi Ingar N. Kuoljok, ossodatdirektovra Tommy Somby, vuolit direktovra Hege Fjellheim Sarre (1.1.2007 rádjái) ja seniorráđđeaddi Torvald Falch (1.1.2007 rájes). Departemeanttaid bargojoavkolahtut leat leamaš vuosttaškonsuleanta Benny Solheim Láhkaossodagas, Justiisadepartemeanttas, ráđđeaddi Nancy V. Olsen, ráđđeaddi Cecilie Haare ja prošeaktajođiheaddji Ninni Kate Rognli Bargo- ja searvadahttindepartemeantta Sámi- ja unnitlogupolitihkalaš ossodagas ¶ . Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea doaibman bargojoavkku jođiheaddjin ja čállin. Joavku álggahii barggus čakčamánu 2006 ja lea doallan 5 čoahkkima. ¶ Bargojoavkku evttohusa čoahkkáigeassu Vuođđomateriálas čilgejuvvo dálá dilli, ee. Sámedikki barggu ja válddi suorgi, dálá bušeahttarutiinnat, ášševuolggahangelbbolašvuohta ja oktavuohta Ráđđehusadvokáhttii. Bargojoavku lea geahččalan addit ollislaš gova Sámedikki doaimmas ja ovdáneamis sihke hálddašansuorggis ja politihkalaš suorggis. Joavku atná mávssolažžan čalmmustahttit Sámedikki iešguđet doaimmaid dannego das lea mearkkašupmi dasa movt Sámediggi berre organiserejuvvot stáhtalaš eiseválddiid ektui. Bargojoavku lea buohtastahttán gielddaid oktavuođa ráđđehussii guorahallan dihte sáhttá go dan sirdit Sámediggái. Dasto leat áigeguovdilis gažaldagat Suoma, Ruoŧa, Canada ja Ođđa Zealándda eamiálbmogiid diliid hárrái čilgejuvvon. Árvvoštallamiid dáfus deattuha bargojoavku ahte Sámediggi lea doaibma mii lea sihke iešstivrejeaddji, álbmotválljejuvvon orgána ja stáhtalaš hálddašanorgána. Lea maiddái deaŧalaš ahte Sámediggi mii lea sápmelaččaid ovddasteaddji orgána, vuoruha sámi kultuvrra, iige ráđđehus. Ráđđádallanriekti lea maiddái guovddážis ráđđehusa ektui. Bargojoavku čujuha ahte dát bealit dahket Sámedikki erenoamáš huksehussan, ja danne lea váttis válljet ”oppalaščovdosiid” Sámedikki dili formaliseremii ráđđehusa ektui, sihke čatnanhámi dáfus ja bušeahttaoktavuođain. Bargojoavkku árvvoštallamat Sámedikki formála dili Sámedikki formála dili čilgehus lea čuovvoleapmi eará bargojoavkku raporttas (ovddiduvvon cuoŋománus 2005:s), mas evttohuvvo ahte ”vejolaš čoavddus maid berre dárkileappot ¶ 2005` čavčča ráđđehusmolsuma oktavuođas sirdojuvvui Sámi- ja unnitlogupolitihkalaš ossodat Gielda- ja guovlodepartemeanttas Bargo- ja searvadahttindepartementii. ¶ geahččat lea Sámedikki ásaheapmi sierra riektesubjeaktan nu ahte Sámediggi oažžu seamma sorjjakeahtes dili politihkalaččat ja bušeahta dáfus go fylkkagielddain ja gielddain lea”. Dan oktavuođas dáhtui Sámediggi ášši guorahallojuvvot ráđđálaga Sámedikkiin. Sámedikki rievttálaš árvvu hárrái, lea bargojoavku ovddidan ovtta evttohusa mas Sámediggi ain lea oassin stáhta juridihkalaš peršovnnas, ja ovtta evttohusa mas Sámediggi ásahuvvo iešstivrejeaddji riektesubjeaktan. Bargojoavku oaivvilda ahte čoavddus mas Sámediggi ásahuvvo iešstivrejeaddji riektesubjeaktan mii lea formáladit friddja ráđđehusas, jáhkkimis lea buoremus čoavddus dálá geavada ja oainnu vuođul das ahte Sámediggi lea iešstivrejeaddji álbmotválljejuvvon orgána. Bargojoavku oaivvilda dán čovdosa čuovvut dan sorjjakeahtes árvvu mii Sámedikkis juo lea, ja ahte dát čoavddus buorebut čilge gažaldagaid stáhtaráđiid bagadanválddi ja konstitušuvnnalaš ja parlamentáralaš ovddasvástádusa hárrái. Dasto oaivvilda bargojoavku ahte jearaldat Sámedikki ášševuolggahangelbbolašvuođa hárrái čielggašii, ja maiddái ahte ráđđehusadvokáhtas ii leat ovddasvástádus doarjut Sámedikki. Bargojoavku ovddida muđui nai máŋga láhkarievdadusevttohusa mat formaliserejit Sámedikki dili iešstivrejeaddji álbmotválljen orgánan. Bargojoavku čujuha ahte láhkarievdadusevttohusat leat jurddašuvvon ollislaččat. Eanas árvalusat eai leat dan duohken ásahuvvogo Sámediggi sorjjakeahtes riektesubjeaktan dahje ii. Dat leat eanas árvalusat mat njuolggadusnannejit dálá praksisa ráđđehusa bagadanválddi hárrái Sámedikki, ekonomiijahálddašeami ja doarjjahálddašeami guovdu. Bargojoavku evttoha ahte ráđđádallanriekti nannejuvvo sámelágas, ja ahte lága § 1-3 mii mearrida ahte Sámedikki jahkedieđáhus sáddejuvvo Gonagassii, fámohuhttojuvvo. Goappaš modeallat Sámedikki formála dili hárrái, mielddisbuktet ahte sámeláhka ferte rievdaduvvot. Goappaš modeallaid dáfus berre dálá geavat leat njuolggadussan. Evttohus mas Sámediggi ásahuvvo sorjjasmeahttunis riektesubjeaktan mielddisbuktá dasalassin ahte Riikarevišuvnna dárkkisteapmi Sámedikki stáhtajuolludusgeavaheami hárrái ferte láhkaregulerejuvvot. Jus Sámediggi ain galgá leat oassin stáhta juridihkalaš peršovnnas, de oaivvilda bargojoavku ahte gáibiduvvojit dihto lágalaš doaimmat čalmmustahttit gustojeaddji rievtti, ja ahte Sámedikki ášševuolggahangelbbolašvuođa riektedilli berre ain eambbo čielggaduvvot. Ráđđehusadvokáhtta berre geatnegahttojuvvot veahkehit Sámedikki buot áššiin mat eai leat Sámedikki ja stáhtalaš eiseválddiid gaskasaš riiddut jus Sámediggi formaliserejuvvo dainnalágiin ahte šaddá oassin stáhta juridihkalaš peršovnnas. Bargojoavku oaivvilda ahte seađašii árvvoštallat galgá go dat ovdanboahtit njuolga sámelágas. Bargojoavku oaivvilda ahte goappaš modeallaid dáfus galgá hálddašan- ja almmolašvuođaláhka gustot nu movt dál, ja bargiid dilli ii galgga rievdat. Bargojoavkku árvvoštallamat ođđa bušeahttabargovugiid hárrái Bargojoavkku bušeahttabargovugiid evttohus galgá , vrd. mandáhta, vuođđuduvvot daidda álbmotrievttálaš geatnegasvuođaide mat stáhtas leat eamiálbmogiid guovdu. Bargojoavkku evttohus galgá maiddái vuođđuduvvot daidda álbmotrievttálaš árvvoštallamiidda mat leat stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki ráđđádallanvugiid raporttas. Dasto deattuha maiddái bargojoavku sámepolitihkalaš ovdáneami, erenoamážit Sámedikki ovdáneami iešmearrideaddji álbmotválljejuvvon orgánan. ¶ Bargojoavku oaivvilda ahte vuogas bušeahttabargovuohki modealla seahtá - čuovvut álbmotrievttálaš ráđđádallangeatnegasvuođaid - oččodit beaktilet ovttasdoaimma ráđđehusa ja Sámedikki gaskka - bures doaibmat ráđđehusa dábálaš bušeahttaproseassa ektui - bidjat stuorát ovddasvástádusa departemeanttaide go dál lea dakko bokte ahte bušeahttaproseassas deattuhuvvo oktasaš ipmárdus sámi servodaga dilálašvuhtii ja ovdánandárbui - váikkuhit ráđđehusa barggu ja oktiiheiveheami nannemii ja doaimmaheapmái sámiguoskevaš áššiin - nannet Sámedikki vejolašvuođa ieš vuoruhit doaimmaid sámi kultuvrra várás - nannet Sámedikki ságastallama sámi siviila servodagain - láhčit dili ovdánahttit Sámedikki ovddasvástádus- ja fápmosuorggi - váikkuhit dasa ahte čielggadit Sámedikki sorjjakeahtes dili. Ráđđádallanvugiid ásaheami oktavuođas sohppojuvvui vuođđudit Fágalaš analysajoavkku mii jahkásaččat buktá raportta sámi servodaga dili ja ovdáneami birra ee. sámi statistihkaid vuođul. Bargojoavku navdá dán raportta mávssolaš oassin ođđa bušeahttabargovugiin. Dat lea buorren vuođđun guorahallamiidda sámi ulbmiliid bušeahta ja sámi doaimmaid áŋgiruššamiid oktavuođas. Bargojoavku čielggada golbma iešguđetlágán modealla: ¶ 1.modealla vuođđun leat dálá bušeahttarutiinnat ja ráđđádallanvuogit. Modealla mielddisbuktá ahte sámi ulbmiliid bušeahttaráđđádallamiid čađaheapmái ráhkaduvvojit dárkilet njuolggadusat. Dan modealla mielde ovddiduvvo giđđat sierra stuoradiggedieđáhus sámi servodaga dili ja ovdánandárbbu birra, mas ráđđáhus sáhttá Sámediggái addit eanet geatnegahtti signálaid das movt ráđđehus ieš árvvoštallá ee. Sámedikki bušeahttadárbbu čuovvoleami, doaimmaid mat ovddiduvvojit Fágalaš analysajoavkku raporttas ja čuoggáid maid Sámediggi ja iešguđet ráđđehusat leat soahpan maŋemus jagiid ráđđádallančoahkkimiin. Sámi ulbmiliid juolludemiid loahpalaš juohkin ovddiduvvo dattege easkka go stáhtabušeahtta ovddiduvvo golggotmánus. Bargojoavkku lahtut Sámedikki bealis eai oaivvil dán modealla deavdit daid álbmotrievttálaš gáibádusaid mat biddjojit daid doaimmaid ráđđádallamiidda main lea njuolgga mearkkašupmi sápmelaččaide ja Sámedikki riektái ovdánanhttit ja háldet iežas ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš ovdáneami. 2.modealla vuođđu lea ahte Sámediggái sirdojuvvo dihto proseantaoassi sámi ulbmiliid stáhtabušeahtas. Modealla vuođđu lea ahte sápmelaččain lea riekti iešmearrideapmái ja riekti vuoruhit iežaset ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš ovdáneami. Bargojoavkku lahtut departemeanttaid bealis eai jáhke dán modealla leat vejolažžan duohtandahkat. 3. modealla vuođđu lea gielddaid ja fylkkagielddaid dilli bušeahttaoktavuođain ja dovddus jahkásaš váldošiehtadallamat stáhta ja ealáhusorganisašuvnnaid gaskka eanandoalu ja boazodoalu siskkobealde. Modealla deattuha maiddái ahte stáhta ja Sámediggi leat ovttaárvosaš bealit, vrd. ráđđádallanvugiid. ¶ Modealla mearkkaša ahte giđđat ovddiduvvo stuoradiggeproposišuvdna seammaládje go gielddaid lohkočielggadeami ja boazodoallošiehtadallamiid dáfus, mii mielddisbuktá ahte sámi ulbmiliid bušeahttarámmat leat čielggaduvvon buori áiggis ovdalgo ođđa bušeahttajahki álgá. Dalle buoriduvvo maiddái Sámedikki áššemeannudeapmi aktiivadit, ja Sámediggi sáhttá doaimmahit buriid proseassaid dain ásahusain maidda das lea ovddasvástádus, ja muđui nai sámi siviila servodagas vuoruhemiid hárrái ekonomalaš rámmaid siskkobealde. Modeallaid oppalaš árvvoštallama vuođul lea bargojoavku gávnnahan ahte 3.modealla (šiehtadallamat) buoremusat vuhtiiváldá daid beliid maid bargojoavku lea deattuhan ođđa bušeahttabargovugiid hábmemis. ¶ I oassi. Vuođđomateriála – guovddáš surggiid stáhtus ¶ 1. Álbmotrievttálaš ja našovnnalaš geatnegasvuođat ¶ Riikkaidgaskasaš riektenjuolggadusat Norga lea searvan máŋgga riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaide, julggaštusaide ja šiehtadusaide main lea mearkkašupmi eamiálbmogiid ja čearddaid riektedillái. Deaŧalaččamus riikkaidgaskasaš instrumeanttat maid Norga lea dohkkehan dán oktavuođas leat: ¶ ON`1966 konvenšuvdna siviila ja politihkalaš rivttiid birra ¶ ILO-konvenšuvdna nr. 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid hárrái iešmearrideaddji riikkain ¶ ON`konvenšuvdna mánáid rivttiid birra ¶ , vrd. kapihtal 9 ¶ Eurohparáđi soahpamuš guovlo- dahje unnitlogugielaid birra ¶ , vrd. kapihtal 7 ¶ Eurohparáđi rámmakonvenšuvdna našovnnalaš unnitloguid suddjema hárrái ¶ Eará riikkaidgaskasaš šiehtadusat main lea mearkkašupmi leat ¶ Biologalaš girjáivuođa konvenšuvdna ¶ ja Agenda 21, ¶ kapihtal 26 ¶ eamiálbmogiid ja sin servodagaid dohkkeheami ja nannejumi birra 1992` Birrasa ja ovdáneami máilmmikonferánssa julggaštusas ( ¶ Riojulggaštus ¶ ). Álbmotrievttálaččat leat dattege art. 1 ja 27 ON` 1966 konvenšuvnnas siviila ja politihkalaš rivttiid birra, ja 1989` ILO-konvenšuvdna nr. 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid hárrái iešmearrideaddji riikkain, dat mat mearridit norgga sámepolitihka rámmaid. Norga lea searvan máŋgga riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaide, julggaštsaide ja šiehtadusaide main lea mearkkašupmi eamiálbmogiid ja čearddalaš unnitloguid riektedilálašvuhtii. ¶ Artihkal 27 ON` 1966 konvenšuvnnas siviila ja politihkalaš rivttiid hárrái Art. 27 ON`1966 konvenšuvnnas siviila ja politihkalaš rivttiid hárrái lea guovddáš njuolggadus unnitloguid suddjemis riikkaidgaskasaččat. Artihkal cealká ahte dain stáhtain gos leat čearddalaš, religiovnnalaš dahje gielalaš unnitlogut, eai galgga sii geat daidda unnitloguide gullet, massit rievtti ovttas earáiguin seamma joavkkus ovddidit iežaset kultuvrra, dovddastit ja geavahit iežaset religiovnna dahje atnit iežaset giela. Norgga eiseválddit leat dan rájes go sámeláhka 1987:s meannuduvvui dohkkehan ahte stáhtas lea geatnegasvuohta positiivadit váikkuhit sámi álbmoga eavttuid ovddidit iežaset kultuvrra, ja ahte dát geatnegasvuohta maiddái mearkkaša kultuvrra materiálalaš eavttuid. Dat boahtá čielgasit ovdan Od.prp. nr. 33:s (1986-87) ja Árv. O. nr. 79:s (1986-87) sámelága birra. Od.prp. nr. 53:s (2002-2003) čuožžu ahte SP art. 27 sihke suddje sápmelaččaid vuoigatvuođa ovddidit kultuvrraset, ja geatnegahttá maiddái eiseválddiid čađahit aktiiva doaimmaid dalle go dat dárbbašuvvo kultursuodjaleami gáibádusaid deavdit, ja ahte kulturdoaba ferte dulkojuvvot dainna lágiin ahte maiddái sisttisdoallá kultuvrra materiálalaš eavttuid. ¶ Sámegillii: ¶ http://www.regjeringen.no/se/dep/aid/Fadda-/Samepolitihkka/Konvenuvdna-nr-169Eamialbmogiid-ja-eard.html?id=451312 ¶ Guovddáš gažaldat art. 27 dulkojumis lea leamaš kulturdoahpaga sisdoallu, ja dalle maiddái daid geatnegasvuođaid sisdoallu mat das ovdanbohtet. Artihkal nanne ideealla kultuvrra ja kultuvrralaš ovdanbuktimiid suodjalusa nu go giela ja oskku. Dábálaš dulkojupmi lea ahte njuolggadus maiddái sisttisdoallá sápmelaččaid ollislaš kulturovddideami materiálalaš eavttuid. Njuolggadusa mearkkašupmi sápmelaččaid riektedillái lea vuđolaččat guorahallojuvvon NAČ 1984:18:s Sápmelaččaid riektedili birra. Olu gažaldagat main lei eahpesihkarvuohta 1984:s, leat maŋŋel čielgan ON` olmmošvuoigatvuođa lávdegotti geavada bokte mii goziha konvenšuvnna. Lávdegotti mearrádusat ja cealkámušat nannejit dan dulkojumi mii dahkkui NAČ 1984:18:s art. 27 viidodaga hárrái. Das celkkii Sámi vuoigatvuođalávdegoddi ahte art. 27 ii duššefal suddje stáhtalaš billistemiid vuostá mat gáržžidit joavkku kulturovdanbuktima, muhto ahte stáhtain lea maid dihto geatnegasvuohta sihkkarastit ahte unnitlogut ožžot aktiiva doarjaga. Sámi vuoigatvuođalávdegoddi ákkastalai maiddái ahte art. 27 sisttisdoallá kultuvrra seailluheami ja ovdánahttima materiálalaš eavttuid. ON` olmmošvuoigatvuođalávdegoddi lea atnán dán materiálalaš kulturdoahpaga vuođđun eamiálbmogiid hárrái. Lávdegoddi čujuha maiddái ahte njuolggadus gáibida doaimmaid mat sihkkarastet beaktilis searvama dain mearrádusain mat sidjiide gusket, vrd. 1994`General Comment No. 23 art. 27 radjái. Álbmotriektejoavku NAČ 1997:5 oktavuođas Eamiálbmogiid eananvuoigatvuođat álbmotrievtti ja olgoriikkalaš rievtti mielde, oaivvilda ahte art. 27 dulkojupmi riikkaidgaskasaččat eamiálbmogiid dáfus, lea manname seamma guvlui go ILO-konvenšuvdna nr. 169. Miessemánu 21.b. 1999 láhka nr. 39 olmmošvuoigatvuođaid dili nannema birra norgga rievttis (olmmošvuoigatvuođaláhka) addá siviila ja politihkalaš rivttiid konvenšuvdnii norgga lága árvvu, ja jus leaš vuostelasvuohta de mannet konvenšuvnnaid ja beavdegirjjiid njuolggadusat mat leat namuhuvvon lágas ovdalii eará lágaid njuolggadusaid, vrd. olmmošvuoigatvuođalága § 3. ¶ ILO-konvenšuvdna nr. 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid hárrái iešmearrideaddji riikkain 76. riikkaidgaskasaš bargokonferánsa (International Labour Organization) dohkkehii 1989:s konvenšuvnna nr. 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid hárrái iešmearrideaddji riikkain. Go Norga dohkkehii dan 1990:s de gustogođii konvenšuvdna sápmelaččaide. ILO-konvenšuvdna nr. 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid hárrái iešmearrideaddji riikkain lea oktan 1958` ILO-konvenšuvnnain nr. 107 eamiálbmogiid ja eará čearddaid birra geat ollásit dahje muhtun muddui ellet čeardan iešmearrideaddji riikkain, dássožii áidna riikkaidgaskasaš rievttálaš instrumeanttat mat njuolga čilgejit eamiálbmogii suddjema. ILOkonvenšuvnna nr. 169 váldoprinsihppa lea eamiálbmogiid riekti várjalit ja ovdánhattit kultuvrraset, ja eiseválddiid geatnegasvuohta doarjut dan barggu doaibmabijuid bokte. ILO-konvenšuvnnas nr. 169 leat njuolggadusat eamiálbmogiid rievtti birra ieža beassat mearridit iežaset ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš ovdáneami, beassat oahppat atnit iežaset giela ja beassat ásahit iežaset ásahusaid mat ovddastit daid eiseválddiid guovdu. Konvenšuvdna dohkkeha maiddái eamiálbmogiid dáhtu ja dárbbu beassat hálddašit iežaset ásahusaid, iežaset eallinvuogi ja ekonomalaš ovdáneami. Dakko bokte dohkkehuvvo eamiálbmogiid dáhttu bisuhit ja ovdánáhttit iežaset identitehta, giela ja oskku daid stáhtaid rámmaid siskkobealde gos sii ellet. Konvenšuvnnas leat maiddái njuolggadusat eananvuoigatvuođaid, barggaheami ja bargoeallima, oahpahusa, oaju ja dearvvašvuođa birra. Konvenšuvnnas čilgejuvvojit stáhtaid geatnegasvuođaid oppalaš njuolggadusat. Váldoprinsihpat ovdanbohtet art. 2:s mas celko: ”Ráđđehusain lea ovddasvástádus veahkkálagaid daiguin álbmogiiguin maidda dat gusket, fuolahit koordinerejuvvon ja vuogádatlaš doaimmaid suodja ¶ lan dihte álbmogiid vuoigatvuođaid ja dáhkidit sin guoskameahttunvuođa.” Dakkár doaibma galgá sihkkarastit ahte guoskevaš álbmoga lahtut galget beassat ávkkástallat vuoigatvuođaiguin ja vejolašvuođaiguin seammaláhkái go earát álbmogis. Dasto galget doaimmat ovddidit ahte daid olbmuid sosiála, ekonomalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođat ollásit duohtandahkkojuvvojit, ja sin sosiála ja kultuvrralaš identitehta, árbevierut ja ásahusat doahttaluvvojit. Dát prinsihppa čiekŋuduvvo ja nannejuvvo art. 4:s nr.2 mas celkojuvvo ahte stáhta lea geatnegahttojuvvon doahttalit eamiálbmogiid čielga dáhtuid go álggaha erenoamáš doaimmat mat sáhttet váikkuhit ovttaskas olbmui dahje eamiálbmogiid ásahusaide, opmodahkii, kultuvrii, bargui dahje birrasii. Sámi oktavuođas mearkkaša dat ahte doaimmat mat váikkuhit dáiddá namuhuvvon surggiide eai sáhte álggahuvvot čielga dáhtuid ja vuoruhemiid vuostá, vuosttažettiin Sámedikki bealis maid ferte gohčodit sámi eanemus legitiima ásahussan. ¶ ILO-konvenšuvnna nr.169 dohkkehettiin, de lea ráđđehus geatnegahttán iežas ráđđádallat guoskevaš álbmoga ulbmilaš ortnegiid bokte ja erenoamážit sin ovddasteaddji orgánaid bokte go lea árvvoštallame álggahit lágaid dahje hálddahuslaš doaimmaid mat sáhttet njuolgga váikkuhit guoskevaš álbmoga, vrd. art. 6. Dat lea mielddisbuktán ráđđádallanvugiid šiehtadusa stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki gaskka. ¶ ILO-konvenšuvnna nr. 169 dohkkehettiin 1990:s, celkkii Norga ahte Norgga láhkavuođđu vástidii konvenšuvdnii, vrd. St. prp. nr. 102 (1989-90). Dát oaidnu dáidá leat veahá rievdan dan maŋŋel, vrd. ráđđehusa láhkaárvalusa i Od. prp. nr. 53:s (2002-2003) Finnmárkkulága birra, ja daid heivehallamiid mat maŋŋel dahkkojuvvojedje dan nammii ahte sihkkareappot deavdit álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid, vrd. Árv. O. nr. 80 (2004-2005) ¶ . 2003:s dovddahii ILO áššedovdijoavku ahte ráđđehusa finnmárkkulága evttohus ii deavdán konvenšuvnna mearrádusaid, muhto ahte lávdegoddi sáhttii dohkkehit ráđđehusa evttohusa jus Sámediggi dan dohkkeha. ¶ ILO-konvenšuvnna nr. 169 dohkkeheami oktavuođas celkkii Sámediggi ahte ”eahpida deavdá go norgga láhkavuođđu ja geavat ollásit daid gáibádusaid mat ovddiduvvojit K-169:s”, vrd. St. prp. nr. 102 (1989-90), siidu 12. Sámediggi dattege čujuhii daidda čielggademiide maid Sámi vuoigatvuođalávdegoddi lei álggahan dainna ulbmiliin ahte vejolaččat ráhkadit ođđa láhkavuođu, ja rávvii dohkkeheami dainna ákkain ahte dohkkeheapmi boahtá cegget gáibádusaid riektečielggadeapmái ja jáhkkimis maiddái dihto láhkarievdadusaid maŋit áigái. Sámedikki prinsihpalaš oaidnu lea 1993 rájes leamaš dat ahte ILO-konvenšuvdna nr. 169 galgá inkorporerejuvvot njuolga olmmošvuoigatvuođalága bokte mii manná ovdalii eará lágaid. ILO-konvenšuvdna nr. 169 ásaha eamiálbmogiid rievttálaš suddjema unnimusmeriid. Ráđđehus oaivvilda ahte Norgga sámepolitihka dáfus eai leat dát mearit goarideaddjin eaige gáržžideaddjin. Muhtun lágat nu go sámeláhka, deavdá máŋgga sajis vel eambbo go dat geatnegasvuođat maid Norga lea badjelasás váldán konvenšuvnna bokte. Maŋŋel go konvenšuvdna nr. 169 fápmuibiddjui de lea Norga raporteren ILO:i nu movt organisašuvnna njuolggadusat ¶ Vrd. suoma-norgga-ruoŧa-sámi áššedovdijoavkku davviriikkalaš sámekonvenšuvnna hárrái, s. 146. Geahča http://www.regjeringen.no/Upload/AID/temadokumenter/sami/sami_samekonvensjon_samisk_H-2183.pdf ¶ Miessemánu 11.b. 2005:s vuolláičáliiga gielda- ja guovloministtar ja sámediggepresideanta ráđđádallanvugiid šiehtadusa stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki gaskka. Sámedikki dievasčoahkkin dohkkehii dan geassemánu 1.b. 2005:s. Geassemánu 1.b. 2005` gon.res. bokte mearriduvvui ahte sohppojuvvon vuogit galget gustot olles stáhtahálddahusas. ¶ Justiisalávdegotti láhkaárvalus Finnmárkku fylkka eatnamiid ja luondduriggodagaid riektedili ja hálddašeami birra (Finnmárkoláhka). ¶ gohččot. Sámediggi lea ovddidan oainnus njuolga ILO:i mildosiin mat čuvvot ráđđehusa raporterema. ¶ Sámi iešmearridanrievtti prinsihppa Álbmogiid iešmearridanrievtti jurdagat leat gávdnon fránskalaš ja amerihkalaš revolušuvnnaid rájes, ja dan vuođđu vuolgá 1700-logu jurdagiin álbmotsuverenitehta birra. Jurdagat leat dađistaga láddan danin álbmotrievttálaš prinsihppan masa dál lea viiddis ovttaoaivilvuohta, ja mas lea nanu riikkaidgaskasaš doarjja. Vaikko riektepinsihpas lea nanu riikkaidgaskasaš doarjja, de ii leat dattege seamma viiddis ovttaoaivilvuohta prinsihpa dárkilet viidodaga hárrái. Iešmearridanrievtti prinsihpa dárkilet sisdoalu hárrái (”Self-determination”), ja geaidda dat gusto ovdána geažosáiggi riikkaidgaskasaš riektedilis. Vaikko álbmogiid iešmearridanrievtti jurdagat leat guhká gávdnon, de lea aŋkke ovddeš koloniijariikkaid dekoloniseren dat mii lea hábmen prinsihppa riikkaidgaskasaš dulkojumi. Iešmearridanrievtti doaba lea dábálaččat leamaš čadnon dekoloniseremii ja vuollásaš riikkaid sorjjakeahtesvuhtii. Danne lea riekteprinsihppa vuosttačettiin ožžon riekterelevánssa go lea olgguldas iešmearridanrievttis sáhka, namalassii álbmoga iešmearridanriekti stáhta siskko- bealde olggobeal riikkaidgaskasaš beliid guovdu. Ođđa girjjálašvuođas boahtá almmotge ovdan ahte álbmogiid iešmearridanriekti lea juoga mii geažosáiggi ovdána, ja ahte eamiálbmogiid iešmearridangáibádusa ferte dan vuođul árvvoštallat. Geažuhuvvo ahte eamiálbmogiid iešmearridanriekti sáhttá mielddisbuktit eará go árbevirolaš olggobeal iešmearridanrievtti, ja ahte das sáhttá leat mearkkašupmi eará oktavuođain nai go dušše dábálaš koloniseren- ja okkupašuvdnaoktavuođain. ¶ Dalle ákkastallojuvvo ahte álbmogiid iešmearridanrievtti prinsihpa sisdoallu sáhttá rievddadit dađimielde makkár oktavuođas dat geavahuvvo. Čuoččuhuvvo ahte riekteprinsihppa ferte dynámalaččat dulkojuvvot, ja ahte prinsihppa maiddái sáhttá mearkkašit siskkáldas iešmearrideami, ovdamearkka dihte go eamiálbmot gáibida iešmearrideami dan stáhtavuođđudusa ektui mii lea sin árbevirolaš eamiálbmotguovllus. St.dieđ. nr. 55:s (2000-2001) Sámepolitihka birra čilge ráđđehus iežas oainnu iešmearridanrievtti hárrái sápmelaččaid guovdu ( ¶ ). Ráđđehus eaktuda ahte sámi iešmearrideami ovddideapmi gálgá dáhpáhuvvat dálá sorjjakeahtes ja demokráhtalaš stáhta rámmaid siskkobealde, ja dálá Norgga geográfalaš rájiid siskkobealde. Ráđđehus oaivvilda maiddái ahte iešmearridanrievtti guovddášbealli sápmelaččaid dáfus, sáhttá deattuhuvvot sápmelaččaid mieldemearridanrievtti oktavuođas: Sápmelaččaid iešmearrideami ovdánahttima deaŧalaš oasit sáhttet deattuhuvvot sápmelaččaid mieldemearridanrievtti oktavuođas. Dán riektái gullá riekti oassálastit buot mearridandásiin láhkaaddin- ja hálddašanáššiin, ja sápmelaččaid politihkalaš vuogádagaid bisuhan- ja ovddidanbarggus. Sápmelaččaid iešmearrideami vuođđu ferte danne leat riekti oassálastit mearrádusain mat váikkuhit sidjiide. Sámi iešmearrideapmi lea, norgga oktavuođas, dalle gažaldat nagoda go min demokráhtalaš vuogádat addit sápmelaččaide doarvái váikkuhanválddi dain našovnnalaš politihkalaš pro Riekti iešmearrideapmái oaivvilduvvo leat vuđolaš oktasaš olmmošvuoigatvuohtan. Dat ovddiduvvo ¶ ON-soahpamuša ¶ ulbmilis, art. 1:s nr. 2. Dasa lassin ovddiduvvo prinsihppa sullasaš ¶ mearrádusain ON-konvenšuvnnas siviila ja politihkalaš rivttiid birra (SP) art. 1:s ja ¶ ONkonvenšuvnnas ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš rivttiid birra ¶ Lea guhká digaštallajuvvon gokčá go iešmearridanriekti maiddái eamiálbmogiid ásahuvvon stáhtaid siskkobealde. ON`olmmošvuoigatvuođalávdegoddi lea máŋgii čuoččuhan ahte maiddái eamiálbmogat gullet SP ja ESK art. 1 vuollái. Norgga ráđđehusa njealját áigodatraportta meannudettiin golggotmánus 1999:s., dáhtui Olmmošvuoigatvuođalávdegoddi Norgga ráđđehusa čilget movt sápmelaččaid iešmearridanrievtti SP ja ESK vuođul sáhttá implementeret. Go Olmmošvuoigatvuođalávdegoddi meannudii Norgga viđát áigodatraportta, de cealká lávdegoddi ahte illuda stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki ráđđádallanvugiid šiehtadusain mii dohkkehuvvui miessemánu 11.b. 2005:s, ja maiddái finnmárkkulága dohkkehemiin mii ovdánahttá konvenšuvnna 1. ja 27. artihkkaliid. Sámediggi ja ráđđehus leat dattege dovddahan goabbatlágán oainnu das ahte gullet go eamiálbmogat art. 1 vuollái SP:s ja ESK:s. Iešmearridanrievtti sisdoallu ja viidodat go dan galgá čađahit demokráhtalaš stáhta siskkobealde, lea ain ovdáneame. ILO-konvenšuvdna nr. 169 art. 7 nanne ahte eamiálbmogis lea riekti ieš vuoruhit ja dárkut iežas ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš ovdáneami. ILO-konvenšuvnna nr. 169 art. 7 vástida iešmearridanrievtti sátnádeapmái oktasaš art.1:s nr. 1:s ON` konvenšuvnnain siviila ja politihkalaš rivttiid birra ja ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš rivttiid birra. ¶ Vaikko ILOkonvenšuvnnas nr. 169 leat dihto mearrádusat main leat oasit mat gusket sámi iešmearrideapmái, de ii leat aŋkke riekta atnit konvenšuvnna vuođđun čuoččuhit sámi iešmearrideami álbmotrievttálaš ipmárdusa mielde dannego konvenšuvnnas lea sierra mearrádus art. 1:s (3) mii mielddisbuktá ráddjema álbmogiid iešmearrideami rievtti hárrái. Dás ferte dattege deattuhit ahte ILO ieš cealká ahte ILO-konvenšuvdna nr. 169 ii ásat makkárge oppalaš ráddjema eamiálbmogiid iešmearridanrievtti hárrái, ja ahte dan sáhttá ovttastit vaikko makkár riikkaidgaskasaš instrumeanttain mii ásaha dahje definere dakkár rievtti eamiálbmogiidda. ¶ Sápmelaččaid stáhtarievttálaš dilli Sámi álbmoga erenoamáš stáhtarievttálaš dilli boahtá ovdan iešguđetládje Ruoŧas, Suomas ja Norggas (geahča maiddái kap. 5). Sápmelaččaid vuođđonjuolggaduslaš dilálašvuohta nannejuvvo njuolga Suoma ja Norgga vuođđolágain. Norgga beale sápmelaččaid vuođđonjuolggadussuodji lea nannejuvvon Vuođđolága § 110A:s. Njuolggadus lasihuvvui miessemánu 27.b. 1988 ja čuodjá ná: Stáhta eiseválddit leat geatnegahtton lahčit dili nu ahte sámi álbmot sáhttá sihkkarastit ja ovdánahttit gielas, kultuvrras ja servodateallimis.” Vaikko Ruoŧabealde ii reg- ulerejuvvo sápmelaččaid erenoamáš dilli njuolgga, de leat Ruoŧas aŋkke eará riektegálduid mielde geatnegasvuođat sámi álbmoga guovdu nu go omd. ”Protokoll 3 om det samiska folket” ¶ . Lassin formála stáhtarievttálaš njuolggadusaide, de lea maiddái dohkkehuvvogoahtán ahte sápmelaš álbmot galgá beassat eallit iežas guovllus davviriikkalaš stáhtaásahemiid oktavuođas. Okta guhte álgoálggus juo sátnádii dán vuođđojurdaga lei alimusrievttijustitiarius ¶ Vrd. suoma-norgga-ruoŧa-sámi áššedovdijoavkku árvalusa davviriikkalaš sámekonvenšuvdnii, s. 147 ¶ Henriksen, Scheinin, Åhrén: Sámi álbmoga riekti iešmearrideapmái, s.309-310, Davviriikkalaš sámekonvenšuvdna: Suoma-norgga-ruoŧa-sámi áššedovdijoavkku árvalus, geigejuvvon golggotmánu 26.b. 2005. Oslo 2005 ¶ Davviriikkalaš stáhtaid EO-miellahttovuođa šiehtadallamiid oktavuođas 1994:s, mearriduvvui ahte lea dárbu čielggadit árbevirolaš sámi sierravuoigatvuođaid nu movt dat ovdanbohtet guđege riikka rievttis, ja Romatraktáhtas. Protokoll 3 lei dakkár čielggadeapmi. Dát beavdegirji lea dál oassi EO-njuolggadusain ja njuolgga geatnegahtti sihke Supmii ja Ruŧŧii. ¶ . Gonagas Harald dovddahii dán vuođđojurdaga goalmmát Sámedikki rahpansártnis golggotmánu 7.b. 1997: "Norgga stáhta lea vuođđuduvvon guovtti álbmoga guvlui – dáččaid ja sápmelaččaid. Sámi historjá lea nannosit čadnon dáčča historjái. Dál fertet atnut ándagassii daid vearredaguid ovddas maid Norgga stáhta ovdal lea dahkan sámi álbmoga guovdu garra dáruiduhttinpolitihka bokte Danne lea norgga stáhtas erenoamáš ovddasvástádus lahčit dili nu ahte sámi álbmot sáhttá hukset nanu ja gievrras servodaga”. Dát oaidnu boahtá maiddái ovdan máŋgga eará oktavuođain, ee. St.dieđ. nr. 21:s (1999-2000) ”Menneskeverd i sentrum” ¶ , ja Norgga raporteremis ON`olmmošvuoigatvuođalávdegoddái 2004:s ¶ . Mieđiheapmi dasa ahte stáhtas lea ovddasvástádus ovddeš vearredaguide sápmelaččaid vuostá lea maiddái mieđiheapmi mas lea stáhtarievttálaš sisdoallu. Dat lea váldon mielde St.dieđ. nr. 21:s (1999-2000) čuokkis 4.6.2: ”Sápmelaččat leat šaddan gillát garra ja guhkilmas dáruiduhttinpolitihka... Politihkka mielddisbuvttii duođalaš olmmošvuoigatvuođa rihkkumiid.” ¶ Sihke Vuođđolága § 110a, dohkkeheapmi das ahte Norga lea ásahuvvon guovtti álbmoga guvlui ja ovddeš vearredaguid mieđiheapmi , mearkkaša ahte stáhta politihkka sápmelaččaid guovdu lea ođastuvvon. Dáid beliid rievttálaš sisdoalu ferte dulkot seanadeami ja ođasteami doahpagiid vuođul. ¶ Ovddeš norgalaš našovnnalaš “oktakultuvrralaš” iešgovva lea eahpitkeahttá rievdame. Nubbi gažaldat lea mielddisbuktet go dát prinsihpat geatnegasvuođaid eiseválddiide, mat leat viidábut go dat mii ovdal lea leamaš vuođđun Vuođđolága § 110a olis. Go § 110a dohkkehuvvui, de ii čalmmustahttojuvvon ovddasvástádus divvut daid vahágiid maid dáruiduhttinpolitihkka mielddisbuvttii. Dat ovdáneapmi mii lea leamaš maŋŋel § 110a dohkkeheami, mielddisbuktá stáhtii eará ja viidát ovddasvástádusa go dat mii lea dássožii leamaš. Stáhta ovddasvástádus dán oktavuođas, lea maiddái vuođđun sáme- ja eamiálbmotpolitihka guovddáš prinsihpaide, nu movt ovdamearkka dihte boahtá ovdan Norgga raporttas ON`olmmošvuoigatvuođalávdegoddái 2004:s ¶ Geahča ¶ Seanadeapmi ja ođasteapmi mearkkaša proseassa man ulbmilin lea ásahit oktasaš duohtavuođagova ovddeš daguin ja boahttevaš proseassa man vuođđun lea oktasaš vuoiggalašvuođa áddejupmi mainna sáhttá oččodit seanadeami. Olmmošvuoigatvuođadutki guovttos Skaar ja Andreassen leaba deattuhan ahte ekonomalaš ja sosiála juohkin ja juolludeapmi ođđa demokráhtalaš dilálašvuođas lea deaŧalaš bealli seanadanproseassain. Dutkit deattuheaba návcca čađahit ekonomalaš politihka mas lea juohkinmálle mii doarju morálalaš seanadeami, vrd. Andreassen og Skaar ”Forsoning eller rettferdighet?”, Cappelen 1998, s. 24. ¶ 2. Sámediggi ¶ Sámedikki doaimma válddahallan Sámediggi ásahuvvui geassemánu 12.b. 1987 nr. 56 lága Sámediggi ja eará sámi riektedilit (sámelága) vuođul. Sámediggi lea ásahuvvon sápmelaččaid ovddasteaddji álbmotválljen orgánan sápmelaččaid várás. Sámedikkis lea parlamentáralaš politihkalaš vuogádat, mas Sámediggeráđđi vuođđuduvvo Sámedikki dievasčoahkkima eanetlogu vuođul, ja ráđis lea čađaheaddji ja hálddahuslaš doaimma politihkalaš ovddasvástádus. Dat maid ovdanboahtá čielgasit čoahkkinjođihangotti sierra bargoveaga bokte mii organisere ja doaimmaha dievasčoahkkima doaimma. ¶ Oppalaš doaba Sámediggi sisttisdoallá čuovvovaš doaimmaid: 1) dievasčoahkkin (parlameantadoaibma mas leat lávdegodde- ja dievasčoahkkimat njeal- je geardde jagis, čoahkkinjođihangoddi mas lea sierra čállingoddi mii jođiha ja hálddaša dievasčoahkkima doaimma), 2) Sámediggeráđđi (dievasčoahkkima eanetlohku válljen, politihkkaovddidandoaibma, ja parlamentáralaš ovddasvástádus dievasčoahkkima ektui), 3) doarjjastivra (doarjjahálddašanovddasvástádus daid njuolggadusaid mielde maid dievasčoahkkin lea bidjan ja hálddahusa rávvagiid mielde) ja giellastivra (sámi termi- nologiijja ja čállinvuogi fágalaš mearrádusorgána), 4) fágalaš hálddašeapmi ja hálddahuslaš doaibma (oahpahuslága, kulturmuitolága ja sámelága doaimmaid hálddašeapmi, ja iešguđetlágán gulaskuddanáššit mat guoskkahit doaimmaid main lea mearkkašupmi sámi servodahkii, ja maiddái ollislaš doaimma ekonomiija ja bargiidstivren.). Heive dadjat ahte Sámedikki doaibma sulastahttá Stuoradikki, ráđđehusa, departemeantta ja direktoráhta barggu mii gokčá eanas servodatsurggiid. Sámedikki formála ja duohta váldi iešguđet surggiin lea máŋggasuorat ja iešguđetlágán. Figuvra 1. Sámedikki politihkalaš organiseren ¶ Sámedikki máŋggageardánis doaibma dagaha ahte dat áddejuvvo iešguđetládje iešguđet oktavuođain, ja eandalii dannego dulkojuvvo ollislaš politihkalaš orgánan, erenoamášberoštupmin dahje vuollásaš etáhtan. Dat lea hástaleaddji sihke stáhtalaš eiseválddiide ja máŋgii maiddái Sámediggái alcces. Sámediggi lea sakka ovdánan maŋemus jagiid. ¶ Ovdal lei organiserejuvvon vuollásaš ráđiide main ledje iežaset hálddahusat čielga surggiid siskkobealde, muhto dál lea Sámediggeráđis ollislaš ovddasvástádus dievasčoahkkima guovdu. Seammás lea Sámediggi maŋemus jagiid váldán badjelasás olu doaimmaid nugo Sámi oahpahusráđi ja Sámi sierrabibliotehka, ekonomalaš doarjjaortnegiid sámi ásahusaide ja gielddaide ja olu eará doarjjaortnegiid mat leat jurddašuvvon sámi álbmogii. ¶ Sámediggi ovddasteaddji álbmotválljejuvvon orgánan Sámediggeválggat dollojuvvojit oktanis stuoradiggeválggain juohke njealját jagi. Sámediggi lea bajemus válgaváldi Sámedikki válggain. Stuoradiggi dohkkeha Sámedikki válganjuolggadusaid, ja Gonagas stáhtaráđis dohkkeha láhkaásahusaid. Buohkain geain lea jienastanvuoigatvuohta biire gielddastivraválggas, ja geat válgabeaivvi lea čállojuvvon biire sámi jienastuslohkui, lea jienastanvuoigatvuohta Sámedikki válggain. Sámediggi ráhkada sámi jienastuslogu álbmotregistara dieđuid vuođul, maŋemus válgga sámi jienastuslogu vuođul ja daid gáibádusaid vuođul mat lea ovddiduvvon sisačáliheami dahje sihkkuma dáfus válgaáigodagas. Sámi jienastuslohku dollojuvvo gielddaid mielde. Skábmamánu 1.b. ledje 12 538 olbmo čálihuvvon sámi jienastuslohkui. Sámedikki ovddasteaddjit válljejuvvojit 13 válgabiires ¶ . Juohke válgabiires leat 3 ovddasteaddji. Dasto válljejuvvojit 4 dássenáirasa dan njealji válgabiires gos leat eanemusat jienastan. Sámedikki dievasčoahkkimis leat dalle 43 áirasa. Sámediggi vállje čoahkkinjođihangotti mas lea jođiheaddji (Sámedikki dievasčoahkkinjođiheaddji), nubbinjođiheaddji ja golbma lahtu. Dat čađahuvvo gorrelohkoválgan. Čoahkkinjođihangoddi ráhkada áššelisttu, gohčču Sámedikki dievasčoahkkimii ja jođiha dievasčoahkkimiid. Maŋŋel go Sámediggi lea konstitueren iežas maŋŋel válggaid, de válljejuvvo válgalávdegoddi mas leat 5 lahtu ja liikka olu várrelahtut. Válgalávdegoddi oažžu Sámedikkis válddi buktit árvalusa lávdegottiid, doarjjastivrra ja Sámi parlamentáralaš ráđi lahtuid válljemis. Joavkkuid evttohusaid mielde vállje Sámedikki dievasčoahkkin Sámediggeráđi mas leat 5 ovddasteaddji. Sámedikki dievasčoahkkin jienasta olles ráđi čoahkádusa. Sámediggeráđđi válljejuvvo jus oažžu eambbo go beali dain jienain mat ledje vuosttas jienasteamis. Danne lea Sámediggeráđđi vuođđuduvvon čielga eanetlogu vuođul Sámedikki dievasčoahkkimis. Sámedikki dievasčoahkkin vállje lahtuid njealji lávdegoddái. Plána- ja ruhtadanlávdegottis leat 14 lahtu, Bajásšaddan- ja oahpahuslávdegottis leat 13 lahtu, Ealáhus- ja kulturlávdegottis leat 11 lahtu ja Bearráigeahččanlávdegottis leat 5 lahtu. Jahkásaččat dollojuvvojit 4 dievasčoahkkima ja 4 lávdegoddečoahkkima. Lávdegottit galget ovddidit árvalusaid dievasčoahkkimii dain áššiin maid čoahkkinjođihangoddi sádde lávdegottiide. Bearráigeahččanlávdegoddi galgá ovddidit árvalusaid sierra mearriduvvon njuolggadusaid mielde. ¶ Vrd. sámelága ¶ Go Sámediggi ođđasis organiserejuvvui 2000:s ja Sámi kulturráđđi, Sámi ealáhusráđđi, Sámi kulturmuitoráđđi ja Sámi oahpahusráđđi heaittihuvvojedje, ásahii Sámediggi 2001:s Sámedikki doarjjastivrra mas lea ovddasvástádus hálddašit Sámedikki doarjjaruđaid. Sámedikki doarjjastivrra njuolggadusat dohkkehuvvojedje Sámedikkis skábmamánu 9. 2000:s ja bohte fápmui ođđajagimánu 1.b. 2001:s. Doarjjastivrra čieža lahtu leat válljejuvvon Sámedikki áirasiid ja várreáirasiid gaskkas. Lahtut válljejuvvojit ovtta válgaáigodahkii. Sámedikki doarjjastivrra njuolggadusaid § 1 mielde lea Doarjjastivra Sámedikki hálddašanorgána daid foanddaid ja doarjjaruđaid ovddas maid Sámediggi bidjá doarjjastivrii hálddašit. ¶ Stivra hálddaša earet eará Sámi ovdánahttinfoandda ja Sámi kulturfoandda. Dasa lassin hálddaša stivra máŋggaid kultur- ja ealáhusovdánahttin, oahpahus, giella, kulturmuitosuodjalus ja dearvvašvuođa- ja soaiálabálvalus stipeanda- ja doarjaortnega. Sámedikki dievasčoahkkin juolluda jahkásaččat ruđaid maid stivra hálddaša. Dat ortnegat maid Sámedikki doarjjastivra hálddaša, ovdanbohtet Sámedikki jahkásaš bušeahtas. Sámediggeráđđi galgá jođihit ja doaimmahit Sámedikki bissovaš doaimma. Sámediggeráđđi ovddida áššiid čoahkkinjođihangoddái mii fas ráhkada áššelisttu ja juohká áššiis lávdegottiide. Lávdegottit ovddidit dasto árvalusaid dievasčoahkkimii. ¶ Sámedikki hálddahus 2007:s ledje Sámedikkis su. 120 hálddahusbargi. Go Sámediggi ásahuvvui 1989:s, válddii dat badjelasás Norgga sámiráđi bargguid, ja maiddái Norgga sámiráđi hálddahusa mas ledje 7 bargi ¶ . Dađistaga go Sámedikki doaibma viiddui hálddašanortnegiid sirdima geažil, de leat maiddái hálddahuslaš resurssat lassánan. Sámediggi lea dattege máŋgii cuigen go hálddahuslaš resurssat eai leat lassánan hálddašanortnegiid sirdima oktavuođas. Hálddahusa viiddideapmi lea maiddái čadnon Sámedikki politihkalaš doibmii mii dađistaga viidána – ja mii fas lea sámepolitihkalaš ovdáneami ja eamiálbmotrievtti riikkaidgaskasaš ovdáneami boađus. Sámedikki hálddahusas leat, vrd. kap. 2.1, olu iešguđetlágán doaimmat ja dat lea máŋgii leamaš ođđasis organiserejuvvon, politihkalaš dási organiserema mielde. Jagiid maŋŋel Sámedikki ásaheami lassánii bargiidlohku 15 bargái 1992:s. 1993 rájes oaččui Sámediggi sámi giellaruđaid ja sámi kulturruđaid hálddašeami ja sámi kultursuodjalandoaimmaid departemeanttain siskkáldas ja olggobeal proseassaid maŋŋá. ¶ Skábmamánu 1992:s mearridii Sámediggi ásahit fágapolitihkalaš vuollásaš ráđi mii galggai hálddašit daid sámi doarjjaortnegiid mat dalle sirdojuvvojedje Sámediggái. Seammás mearriduvvui ahte vuollásaš ráđiid hálddahusat galge biđgejuvvot sámi guovllus. Dáid ortnegiid sirdima oktavuođas oaččui Sámediggi 13 ođđa virggi (ja daidda gullevaš doaibmaruđa) ¶ . 1994:s ásahuvvui Sámi kulturmuitoráđđi ja dat šattai Sámedikki vuollásažžan. Birasgahttendepartemeanta ruhtadii 1999 rádjái 12 virggi kultursuodjalusbargui. ¶ Sámi kulturmuitoráđđi heaittihuvvui 2000:s ja dan hálddahus šattai de ossodahkan Sámedikki hálddahusas. ¶ Sámedikki mearrádus áššis 44/00 Sámedikki doarjjastivrra njuolggadusat. ¶ Gielda- ja guovlodepartemeantta St.prp. nr. 1 (1989-90) siidu 54. ¶ Vihtta virggi Sámi giellaráđđái ja Sámi kulturráđđái, njeallje sámi kulturmuitobargguide, golbma virggi ásahii Stuoradiggi bušeahttameannudeami oktavuođas mat várrejuvvojedje Sámi kulturráđđái, ja okta virgi (váldo)hálddahusa oppalaš nannemii, vrd. KAD` St.prp. nr. 1 (1992-93) siidu 60 ja 25.1.1993` juolludusreivve. ¶ Earret dan njeallje virggi mat sirdojuvvojedje 1993:s (vrd. nohta ovdalis), oaččui Sámediggi 1994:s njeallje ođđa virggi, vrd. GGD`juolludusreivve 19.1.1994. 1995:s guokte virggi kulturmuitosuodjalussii mii ruhtaduvvui ¶ Stuoradiggi dohkkehii 1997:s bušeahttaođasteami mii mielddisbuvttii ahte juolludusnjuolggadusaid § 10 ja virgevuođđovuogádat heaittihuvvui. Dat mearkkašii ahte Sámediggi ieš sáhtii lasihit bargiid go fal bálkágolut ledje doaibmajuolludusa siskkobealde. 1997:s ledje Sámedikkis 40 hálddahusbargi. 1999 rájes go Sámediggi álggii nettobušetteret (geahča kap. 2.10), de lea Sámedikki dievasčoahkkima duohken juohkit ruđaid poasttaide, ja nu maiddái mearridit ruhtajuolludusa Sámedikki hálddahuslaš resurssaide. Sámediggevisti Kárášjogas rahppojuvvui almmolaččat skábmamánu 2.b. 2000:s. Seamma jagi šattai Sámi sierrabibliotehka mii ovdal lei leamaš gieldda doaimma vuolde, Sámedikki vuollásažžan ¶ . Sámediggi organiserii dalle bibliotehka oassin Bibliotehka- ja diehtojuohkinossodahkii. Sámi sierrabibliotehka lea sámediggevistti guovddážis ja dohko besset buohkat geat dárbbašit sámi girjerájusbálvalusaid. Sámi oahpahusráđđi mii ásahuvvui 1976:s Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeantta ráđđeaddi orgánan heaittihuvvui 1.1.2000:s. Oahpahusráđi hálddahus sirdojuvvui Sámediggái seammás go olu doaimmat maid šadde Sámedikki vuollái. Dalle lassánii Sámedikki bargiidlohku 25 bargiin. Go Mánáid- ja bearašdepartemeanta 1.1.2000:s sirddii sámi mánáidgárddiid sierradoarjaga (7 milj. kruvnna 2000:s) Sámediggái, lasihii vel departemeanta juolludusa 1,1 milj. kruvnnuin ja eaktudii ahte várrejuvvojit doarvái hálddahuslaš resurssat hálddašit ortnega. Sámediggi mearridii bidjat 0,6 milj. kruvnno (ovtta virggi) dán bargui. ¶ Miessemánus 2000:s mearridii Sámediggi rievdadit Sámedikki struktuvrra ja vuollásaš fágaráđiid. Ráđit heaittihuvvojedje ja mearriduvvui ásahit politihkalaš doarjjastivrra ja fágalaš giellastivrra. Duogážin dasa lei ahte Sámediggi dáhtui eanet ollislaš hálddašeami ja čielgadet rollajuohkima. Dat buvttii váikkuhusaid vuollásaš ráđiid hálddahusaide. Dat šadde dalle Sámedikki hálddahusa vuollái, mii Sámedikki mearrádusa mielde organiserejuvvui ossodagaide. 1.1.2002 rájes oaččui Sámediggi hálddašanovddasvástádusa máŋgga ortnegii maid Kulturdepartemeanta ovdal lea hálddašan ¶ . Kulturdepartemeanta lasihii juolludusa dáidda ortnegiidda 2,9 milj. kruvnnuin ovddit jagi ektui, nu ahte ollislaš juolludus lei 29,1 milj. kruvnno. Kulturdepartemeanta eaktudii ahte hálddahuslaš resurssat galge gokčojuvvot dáinna juolludusain, ¶ BD bušeahta bokte – 1996 rájes biddjui dat ruhta Sámedikki bušehttii. 1998:s juolluduvvui ruhta ovtta virgái kulturmuitosuodjalusbarggus, vrd. juolludusreivve 8.1.1998, ja 1999:s juolluduvvui ruhta ásahit kantuvrra Nordlándii, vrd. 1999`juolludusreivve. Departemeanta ii leat lasihan hálddahuslaš resurssaid dán bargui 1999 rájes. Sámediggi lea dattege atnán ovtta oasi BD`bušeahta jahkásaš juolludusas sámi kulturmuitosuodjalusa (2 milj. kr. jahkásaččat 2003 rájes) prošeaktavirgái. ¶ Juolludus bibliotehkii duppalastojuvvui 1999 rájes 2000 rádjái 3,5 miljovnna kruvdnii. Das ledje 2 ođđa virggi (oktiibuot 4 bargi). 2000:s ja 2001:s oaččui Sámediggi ruđaid bibliotehkii Stáhta bibliotehkabearráigeahčus mii maiddái ráhkadii juolludusreivve. 2002 rájes bohte ruđat bibliotehkii oassin Kulturdepartemeantta juolludusas. ¶ Nammaduvvui bargojoavku (Mánáid- ja bearašdepartemeanta, Gielda- ja guovlodepartemeanta ja Sámediggi) mii árvvoštalai sámi mánáidgárddiid ovddasvástádusa sirdima, dás maiddái ekonomalaš ja hálddahuslaš váikkuhusaid Sámediggái. Raporta ovddiduvvui čuoŋománus 2000:s. ¶ Juolludusat ulbmiliidda 2001:s: Sámi festiválat (0,4 milj. kr), Sámi dáiddastipeanda ja stipeandalávdegoddebuhtadus (1,2 milj. kr), Čájáhusbuhtadus sámi dáiddaásahusaide (0,1 milj. kr), Beaivváš Sámi Teáhter (10,2 milj. kr), Báikenammabálvalus (1 virgi, 0,5 milj. kr), Sámelága giellanjuolggadusaid čuovvoleapmi, Johtti girjerájusbálvalus – sámi girjebusset (3,2 milj. kr), Sámi museat museaid doarjjaortnega vuolde (3,6 milj. kr), Sámi vuorkádávvirat (2,87 milj. kr), Sámi arkiiva (0,65 milj. kr), Sámi sierrabibliotehka (3,6 milj. kr). ¶ mii sirdojuvvui 50-postii ¶ . Earret dan virggi mii čuovui báikenammabálvalusa, mearridii Sámediggi bušeahttamearrádusastis ásahit ovtta virggi mii fuolaha museafágalaš hástalusaid. Sámedikkis lea áššehivvodat sakka lassánan maŋemus jagiid. 1999:s registrerejuvvojedje veahá vuollel 18 000 dokumeantta, 2005:s ledje olles 27 000 dokumeantta, ja 2006 fas registrerejuvvojedje sullii 25 500 dokumeantta (geahča mielddus 2). Áššehivvodaga lassáneapmái leat máŋga siva. Sámediggi lea váldán badjelasás ortnegiid hálddašeami máŋgga departemeanttas (geahča mielddus 3). Go sámepolitihkalaš ovdáneamis lassánit doaimmat - namalassii go áššesuorggit main lea mearkkašupmi sámepolitihkkii lassánit – de váikkuha maiddái dat Samedikki bargodillái. Sámedikki hálddahus lea 2005 rájes leamaš organiserejuvvon golmmá ossodahkii; Oahppo-, giella- ja kulturossodat, Vuoigatvuohta-, ealáhus- ja birasossodat, ja Hálddahusossodat. Dasto leat ásahuvvon guokte bargoveaga dievasčoahkkima ja Sámediggeráđi ovddas (geahča kap. 2.11 dievasčoahkkinbargoveaga ásaheami birra). Figuvra 2. Sámedikki hálddahusa organiseren ¶ 2007:s várrejuvvui 58,245 milj. kruvnno Sámedikki hálddahuslaš doaibmagoluide, ja 1,5 milj. kruvnno investeremiidda ja 2,875 milj. kruvnno erenoamáš prošeavttaide. Buohtastahttin dihte sáhttá namuhit ahte Guolástus- ja riddodepartemeanttas iežas su. 105 jahkebargguin, lea 97,1 milj. kr. iežas doaibmabušeahtas 2007:s. ¶ Dál leat Sámedikkis čieža kántuvrra miehtá riikka. Sámedikki váldohálddahus lea Kárášjogas. Eará kántuvrrat leat buori muddui seamma sajiin go sámi kulturásahusat, ovdamearkka dihte Snoaases gos lea Saemien Sijtien ovttas, Divttasvuonas lea Árran julevsámi guovddážiin ovttas, Evenáššis lea Várdobáikki sámi guovddážiin ovttas, Gáivuonas lea Ája sámi guovddážiin ovttas ja Unjárggas gos Sámedikki kántuvrrat leat seamma sajis gos Várjjat Sámi Musea. Sámedikki kántuvra Guovdageainnus galgá plána mielde sirdojuvvot Dieđavistái go dat válbmana 2009:s. Sámediggi lea maiddái lágidan gáiddusbargosajiid muhtumiidda iežas bargiide ja politihkkariidda. ¶ Vrd. ”Juolludusat sámi ulbmiliidda 2002”, siidu 7. Juolludusat dáidda ulbmiliidda lasihuvvojedje 2,9 milj. kruvnnuin 2001 rájes 2002 rádjái. Bargojoavku diehtá ahte ii árvvoštallajuvvon erenoamážit makkár dárbbu hálddahuslaš resurssaide dán barggu sirdin dagahii Sámediggái. ¶ Guolástusdepartemeantta kap.1000 poasta 01, bálkágolut, čielggadeamit, mátkkit, kánturbálvalusat, gelbbolašvuođalokten, biergasat ja rusttegat ja diehtojuohkindoaibma, vrd. GRD` St.prp. nr. 1 (2006-2007). ¶ Sámedikki bargo- ja fápmosuorgi Sámedikki formála sadji Norgga stivrenvuogádagas čuovvu geassemánu 12.b. 1987`lága nr. 56 Sámedikki ja eará sámi riektediliid birra (sámelága). Dan olis ásahuvvo Sámediggi sápmelaččaid ovddasteaddji álbmotválljejuvvon orgánan sápmelaččaid várás. Sámedikki áššesuorgái gullet buot áššit mat dikki ipmárdusa mielde ”erenoamážit gusket sámi álbmogii”, vrd. Sámelága § 2-1 vuosttaš lađđasa. Sámelága § 2-1 njealját lađas rahpá Sámediggái vejolašvuođa oažžut mearridanválddi, muhto duššefal de go eará mearrádusat lágas dan suvvet dahje jus dat eará láhkái mearriduvvo. Jus mearridanváldi ii leat čielgasit dohkkehuvvon sámelágas dahje lága láhkaásahusain, de gustojit dábálaš vuođđonjuolggadus- ja hálddašanrievttálaš njuolggadusat fápmudeami birra. Sámeláhka ii atte iešalddis makkárge fápmoaddinláhkavuođu. Sámi vuoigatvuođalávdegotti sámelága evttohusas ovddiduvvui ahte Sámediggi galgá leat eará eiseválddiid ráđđeaddi orgána dakkár áššiin mat váikkuhit sámi álbmogii, ja dat čilgejuvvui Sámi vuoigatvuođalávdegotti sámelága evttohusa § 2-2:s. Dat ii váldon mielde loahpalaš láhkamearrádusas. Lea dattege olu mii geažuha ahte dat rolla lei jurddašuvvon Sámediggái. Sámelága § 2-1 njealját lađas cealká ahte Sámedikkis lea mearridanváldi go ”eará láhkamearrádusat dan mielddisbuktet dahje jus dat eará láhkái mearriduvvo”. Dat mearkkaša ahte Sámedikkis ii leat mearridanváldi jus Sámediggái ii leat addojuvvon dakkár váldi, sámelága vuođđooaivila mielde ferte danne Sámediggi gohčoduvvot ráđđeaddi orgánan. Sámedikki áššiide gullet buot áššit mat dikki ipmárdusa mielde ”erenoamážit gusket sámi álbmogii”, vrd. sámelága § 2-1 vuosttaš lađđasa. Sámelága § 2-1 nuppi lađđasis celko ahte ”[S]ámediggi sáhttá iešheanalaččat cegget ja addit cealkámuša buot áššiin iežas bargosuorggi siskkobealde”. Sámedikkis lea alddis gelbbolašvuohta árvvoštallat lea go ášši dakkár mii ”erenoamážit guoská sámi álbmogii.” Dat árvvoštallan lea biddjon hálddahusa friddja árvvoštusa vuollái, ja dan ii sáhte rievttálaččat dárkkistit. ¶ Danne eai dáidde geavatlaččat čuožžilit váttisvuođat das ahte gullá go ášši Sámedikki bargo- ja fápmosuorggi vuollái go Sámediggi iešheanalaččat cegge áššiid, vrd. sámelága §2-1 nuppi lađđasa. Eará orgánaide mat árvvoštallet addit Sámediggái vejolašvuođa buktit cealkámuša ovdal go mearrádus dahkko sámelága § 2-2 vuođul, sáhttá dattege leat váddáset árvvoštallat gullá go ášši Sámedikki bargo- ja fápmosuorgái. Jus lea eahpesihkarvuohta dan hárrái, de lea dattege eaktuduvvon ahte guoskevaš orgána galgá jearrat Sámedikkis dáhttu go Sámediggi gieđahallat ášši dahje ii. ¶ Go ášši ”erenoamážit guoská sámi álbmogii” de ii sáhte dat mearkkašit ahte ášši galgá duššefal sápmelaččaid guoskat vai biddjo Sámedikki bargo- ja fápmosuorggi vuollái. Sámedikkis lea danne váldi maiddái gieđahallat áššiid dalle go ášši váikkuha eará joavkkuide dahje beroštumiide. Sámedikki gulaskuddanvuoigatvuohta lea vuođđuduvvon sámelága § 2-2:ii. Dan mearrádusa mielde berrejit eará almmolaš orgánat ”addit Sámediggái vejolašvuođa buktit cealkámuša ovdalgo dahket mearrádusaid Sámedikki bargosuorggis”. Gulaskuddannjuolggadusa ferte čatnat sámelága § 2-1:ii mii čilge Sámedikki bargosuorggi. Sámelága § 2-2 ferte maiddái čatnat ILO-konvenšuvnna 169 artihkal 6:ii ja 7:ii ja stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki ráđđádallanšiehtadussii mii dohkkehuvvui suoidnemánu 1.b. 2005`gon. res:s. Go lea eamiálbmot de lea sápmelaččain riekti ráđđádallat sidjiide guoskevaš áššiid hárrái. Dat riekti lea nannejuvvon ILO-konvenšuvnna nr. 169 6. artihkkalis. Stáhtalaš eiseválddiid ja ¶ Skogvang: Samerett (Oslo, 2002) siidu 127. ¶ NOU 1984: 18 siidu 588 ja Ot.prp. nr. 33 (1986-1987) siidu 117. ¶ Sámedikki ráđđádallanšiehtadusas maid gielda- ja guovloministtar ja sámediggepresideanta dagaiga miessemánu 11.b. 2005, leat dárkilet vuogit dasa movt ráđđádallamat Sámedikkiin galget čađahuvvot. Sámedikki dievasčoahkkin dohkkehii bargovugiid geassemánu 1.b. 2005:s. Suoidnemánu 1.b. 2005`gonagaslaš resolušuvnnas mearriduvvui ahte vuogit galget gustot olles stáhtahálddahusas. ¶ Gulaskuddanvuoigatvuohta gusto buohtalaga ráđđádallangeatnegasvuođain ii ge dan sajis . Sisdoalu dáfus lea ráđđádallangeatnegasvuohta viidát go gulaskuddanvuoigatvuohta, ja ráđđádallamat addet Sámediggái stuorát vejolašvuođa váikkuhit go dan maid gulaskuddanvuoigatvuohta addá. Dattege lea guláskuddanvuoigatvuohta viidát go ráđđádallanšiehtadus ovtta doaibmasuorggis: Gulaskuddanvuoigatvuođa doaibmasuorgi čujuha ”almmolaš orgánaide” mat leat orgánat sihke guovddáš, guovllu ja báikkálaš dásis, vrd. Od.prp. nr. 33 (1986-87) siidu 118. Ráđđádallanšiehtadus gusto ges dušše ráđđehussii, departemeanttaide, direktoráhtaide ja eará vuollásaš doaimmaide, vrd. ráđđádallanšiehtadusa 2. čuoggá. Sámedikki váldi juhkkojuvvo guovtti váldooassái, láhka ja/dahje láhkaásahus addon váldi ja váldi juohkit juolludusaid. Sámediggái lea addon váldi lága/láhkaásahusa vuođul viđá suorggis. Dat leat: 1. Kulturmuitoláhka sámi kulturmuittuid hárrái. Dat váldi lea addon láhkaásahusa bokte, ja Sámediggi lea fágalaččat Riikaantikvára/Birasgáhttendepartemeantta vuollásaš. Ortnet lea dál geahččaluvvome, ja lea bargu jođus guorahallat movt válddi bissovaččat sirdá Sámediggái. ¶ 2. Hálddašit sámelága giellanjuolggadusaid, vrd. Ot.prp. nr.114 (2001-2002). 3. Oahpahusláhka ja váldi mearridit láhkaásahusaid vuođđoskuvlla ja joatkkaoahpahusa sámegieloahpahusa oahppoplánaid hárrái (geavatlaččat giella, duodji, boazodoallu). Váldi lea láhkafápmuduvvon. 4. Láhkadelegerejuvvon váldi addit láhkaásahusaid sámi leavgga geavaheami hárrái, vrd. sámelága § 1-6. 5. Láhkafápmuduvvon váldi mearridit njuolggadusaid meahccegeavaheami rievdama hárrái, vrd. finnmárkkulága § 4. Sámediggi lea dovddahan ahte prinsihpalaččat oaivvilda iežas válddi fertet leat vuođđuduvvon njuolgga lágas. Dat gáhtte sihke Sámedikki sorjjakeahtes dili departemeanttaid ja direktoráhtaid guovdu, ja sihkkarastá ahte lea Stuoradiggi mii formáladit meannuda Sámedikki válddi čađaheami ektui. Das movt válddi juohká Sámediggái lea maiddái mearkkašupmi dasa makkár rievttálaš saji Sámediggi oažžu. Mielddus 3 čilge daid ortnegiid ja válddi mii lea sirdojuvvon Sámediggái. Sámediggi lea ožžon stuorát ovddasvástádusa ja iešmearrideami bušeahttaoktavuođas go Sámediggi lea 1999 rájes beassan spiehkastit Juolludusnjuolggadusaid § 3:s (dalá § 4), vrd. St.prp. nr. 1 Tillegg nr. 5 (1998-1999) ja Stuoradikki mearrádusa juovlamánu 8.b. 1998:s. Jahkásaš stáhtabušeahtaid dáfus, juohká Sámediggi iešguđet departemeanttaid juolludusaid skábmamánu dievasčoahkkimis. Dat dahkko ovdal go Stuoradiggi dahká iežas loahpalaš ¶ Departemeantta neahttasiidu ráđđádallanšiehtadusa birra ¶ http://www.regjeringen.no/se/dep/aid/Fadda/Samepolitihkka/Konsultauvdnageatnegasvuohta-sami-aiin.html?id=86931 ¶ 2005:s nammaduvvui bargojoavku mas Sámediggi, Riikaantikvára, Birasgáhttendepartemeanta ja Bargo- ja searvadahttindepartemeanta leat ovddastuvvon. Raporta válbmana 2007 giđá, vrd. ¶ Sámedikke doaimma birra 2005, ¶ bušeahttamearrádusa, danne ferte vuordit Stuoradikki loahpalaš bušeahttamearrádusa. Sámediggi juohká juolludusaid iežas vuoruhemiid vuođul, daid rávvágiid mielde mat leat Stuoradikki bušeahttamearrádusas (geahča maiddái kap. 2.10.1 bušeahttaproseassa birra). Sámedikkis lea mearridanváldi máŋgga suorggis. 4. mildosis čilgejuvvo dárkileappot guđiid doarjjaortnegiid Sámediggi hálddaša. Sámediggi mearrida doarjjahálddašeami njuolggadusaid, muhtun oktavuođain ovttasráđiid guoskevaš departemeanttain. Doarjjahálddašeami sáhttá juohkit čieža oassái: - Njuolgga doaibmadoarjja organisašuvnnaide (ealáhus- ja kulturorganisašuvnnaide, riikaviidosaš sámi organisašuvnnaide) - Njuolgga doaibmadoarjja friddjaásahusaide (vuođđudusaide, miellahttoásahusaide) - Njuolgga doaibmadoarjja gielddaoamastuvvon ásahusaide (museaide, giellaguovddážiidda) - Njuolgga doaibmadoarjja gielddaide giellabargguid ovddas - Doaibmadoarjja mánáidgárddiide, girjebussiide ohcama/duođaštusaid vuođul - Doarjja ohcama vuođul kultur-, ealáhus-, giella- ja kulturmuitoprošeavttaide, ja oahppo- ja dáiddárstipeanddaide - Doarjja oahpponeavvuid ráhkadeapmái ja diŋgomii Doarjjahálddašeami dáfus lea Riikarevišuvdna 2006:s cuigen váttisvuođa Sámedikki njuolggadusaid ja rutiinnaid hárrái doarjjaortnegiid hálddašeamis. Muhtun njuolggadusat sáhttet neaktit láhkaásahussan hálddašanlága § 2 c olis, ja daid berre sirret njuolggadusain main leat hálddahuslaš bagadusat ja organisatoralaš mearrádusat. ¶ Sámedikkis ii leat dál láhkavuođđu ráhkadit dárbbašlaš njuolggadusaid láhkaásahussan. Dakkár láhkavuođu sáhttá vejolaččat addit sámelágas. Sámediggi nammada dahje evttoha stivralahtuid máŋgga sámi ásahussii, ja hálddašanorgánaide gos Sámedikkis ii leat njuolgga stivrendialoga (ovdamearkka dihte Boazodoallostivrii). Muhtun oktavuođain lea dat doaibma nannejuvvon lágas (ovdamearkka dihte boazodoallolágas, finnmárkkulágas ja universitehtaid ja allaskuvllaid lágas) (geahča mielddus 5 gos Sámedikki stivranammadeamit jnv. leat čilgejuvvon). Vaikko Norgga Sámedikkis ii leat formála váldi riikkaidgaskasaččat de ovddasta dat sápmelaččaid maiddái riikkaidgaskasaččat. Sámedikkis lea danne erenoamáš sadji norgga vuogádagas, ja dan rollas ii sáhte Sámediggi bagaduvvat, eaige dan rolla sáhte stáhtalaš eiseválddit váldit Sámedikkis. ON- vuogádagas lea dát vuođđuduvvon dainna lágiin ahte Sámediggi oažžu vejolašvuođa sáddet mielddusraporttaid máŋggaid ON-orgánaide, ja ahte Sámediggi oažžu doalahit eará posišuvnnaid go daid maid Norga doalaha riikkaidgaskasaš oktavuođain. Lea šaddagoahtán mállen ahte Sámediggi oassálastá ollislaš lahttun Norgga sáttatgottiin riikkaidgaskasaš forain. Stáhta ja Sámediggi gávnnahit ráđđádallamiin oktasaš čovdosiid Norgga posišuvnnaid hárrái sámiide guoskevaš áššiin. ¶ Ášševuolggahangelbbolašvuohta Leat olu eavttut dahje proseassaeavttut jus duopmostuollu galgá sáhttit duohtagieđahallat ášši. Dat mii mearrida lea go Sámedikkis ášševuolggahangelbbolašvuohta lea bealálašnákca ja pro ¶ , čuokkis 6.2.1.2 Regelverk ¶ seassuála doaibmanákca. Bealálašnávccain oaivvilduvvojit dat gáibádusat mat biddjojit olbmui dahje ovttastussii vai sáhttá leat bealálažžan áššis mii boahtá duopmostuoluid ovdii. Prosessuála doaibmanákca mearkkaša ges dan guhte sáhttá ovddastit ja čađahit bealálašvuoigatvuođaid ášši beliid ovddas. Nákca leat bealálažžan áššis ii muddejuvvo njuolgga riidolágas, muhto čuovvu viiddis riektegeavada. Ođđa Riidolágas ¶ leat dálá rievtti dárkilet eavttut čilgejuvvon § 2-1:s Partsevne (bealálašnákca) ja dat čuodjá ná (dás jorgaluvvon): ” (1) Bealálašnákca lea a) juohke fysalaš olbmos, b) stáhtas, gielddain ja fylkkagielddain, c) gávpevuođđudusain, dás oasusvuođđudusain, ovddasteaddji gávpevuođđudusain ja kom- ovttastusa ulbmila ja man birra ášševuolggaheapmi lea”. Gustojeaddji rievtti mielde lea juohke fysalaš ja jurdihkalaš peršovnnas bealálašnákca. Jus ovttastus galgá sáhttit lohkkot juridihkalaš peršovdnan de ferte dan konkrehtadit ja ollislaččat árvvoštallat juohke háves. Stáhtas, fylkkagielddain ja gielddain lea bealálašnákca. Dan seamma lea almmolaš ásahusain mat leat organiserejuvvon sierra riektesubjeaktan. Lea go Sámedikkis bealálašnákca lea dan duohken lohkko go Sámediggi juridihkalaš peršovdnan. Vuođđooaidnu lea ahte Sámediggi lea stáhta orgána. Nuppi dáfus hálddaša Sámediggi iežas opmodatvalljodaga daid rámmaid siskkobealde maid Stuoradikki bušeahttamearrádus addá. Sámedikki dooaibma lea maiddái máŋggabealát. Láhkafápmuduvvon váldi nu movt kulturmuitolága láhkaásahusat addet mas Sámediggi doaibmá vuollásaš hálddašanorgánan, ja doarjjahálddašeapmi mas Sámediggi maiddái doaibmá hálddašanorgánan muhto dattege friddjadet rollas, leat ovdamearkkat dasa ahte Sámediggi lea unnán sorjjasmeahttun stáhta eiseválddiid ektui. Sámedikki politihkalaš doaibma dan geažil go Sámediggi lea sápmelaččaid álbmotválljejuvvon orgána sápmelaččaid várás, čájeha ges ahte lea sorjjasmeahttun stáhtas. ¶ . Maiddái Sámedikki opmodatvalljodaga dáfus lea Sámediggi sakka eanet sorjjasmeahttun stáhta eiseválddiid ektui Sámedikki politihkalaš doaimma hárrái. Sámediggi ieš juohká juolludusaid jahkásaš bušeahttamearrádusaid vuođul, ja dat mearrida maiddái doarjjaortnegiid njuolggadusaid. Danne lea eanemus lunddolaš earuhit iešguđet doaimmaid maid Sámediggi čađaha. Orru leame čielggas ahte Sámediggi čielga hálddašandoaimmainis lea dan mađi lahka čadnon stáhtalaš eiseválddiide ahte lea váttis dain oktavuođain navdit Sámedikki sierra ¶ Lov 17.06.2005 nr. 90 Lov om mekling og rettergang i sivile tvister (riidoláhka). Láhka fápmuiboahtá go Gonagas dan mearrida, ja dalle heaittihuvvo borgemánu 13.b. 1915`láhka nr. 6 riidoáššiid meannudeami birra (riidoláhka). ¶ Mii lea juoga mii maiddái čuovvu sámelága § 2-1. ¶ riektesubjeaktan ¶ , muhto jearaldaga lea go Sámediggi politihkalaš doaimmainis sierra riektesubjeakta gal sáhttá cegget. Riektegeavadis leat olu ovdamearkkat dasa ahte almmolaš orgánat mat gullet stáhtii ja main lea oalle stuora sorjjasmeahttunvuohta dábálaš hálddašeami ektui, leat ožžon bealálašnávcca, geahča ovdamearkka dihte Rt. 1963 s. 146 (Bergen Universitehta) ja Rt. 1992 s. 1105 (NSB). Juridihkalaš teoriijjas moaitá Skoghøy ¶ dán ja čilge (dás jorgaluvvon): ”Mu oaivila mielde berre doalahit ahte orgánain dahje fitnodagain mat eai leat organiserejuvvon iešstivrejeaddji riektesubjeaktan, ii sáhte leat dábálaš bealálašnákca. Daid háviid go ášši vuolggahuvvo orgánaid dahje fitnodagaid bealis dahje vuostá ja dain ii leat bealálašnákca, de berre mu oaivila mielde navdit stáhta […]bealálažžan, ja dat orgána mii ovddasta ášši ferte navdojuvvot danin instánsan mii čađaha stáhta […] prosessuála doaibmanávcca.” St. dieđ. nr. 55 (2000-2001) ¶ :s mii čilge Sámedikki oktavuođa Ráđđehusadvokahttii lea ráđđehus cealkán (dás jorgaluvvon): ”Ráđđehusadvokáhtta lea vuosttažettiin ráđđehusa ja departemeanttaid advokáhtta. Su doarjja vuollásaš etáhtaide ferte mannat ovddasvástideaddji departemeantta čađa. Sámedikki doaibma politihkalaš orgánan ii gula ráđđehusa dahje muđui stáhtahálddahusa bearráigeahččan- ja bagadanválddi vuollái, ja Sámedikkis sáhttet leat oaivilat mat mannet ovdamearkka dihte departementála oaiviliid vuostá. Sámedikki politihkalaš doaibma sáhttá dagahit ahte Sámediggi ovddida áššiid eará stáhta orgánaid vuostá, mii mielddisbuktá ahte Ráđđehusadvokáhtta ii sáhte veahkehit Sámedikki go eará stáhtalaš beršotumit dahje stáhtalaš doaimmat fallehuvvojit. […] Dan vuođul oaivvilda ráđđehus ahte Sámediggi ii sáhte ávkkástallat Ráđđehusadvokáhta bálvalusaiguin. Dán árvvoštallamis deattuha ráđđehus Sámedikki iešstivrejeaddji ja sorjjakeahtes saji ráđđehusa ektui. Eanemus heivvolaš dán sorjjasmeahttunvuhtii lea ahte Sámediggi ieš vállje iežas advokáhtaid.” Dán sáhttá dulkot nu ahte lea eaktuduvvon ahte Sámedikkis muhtun oktavuođain lea bealálašnákca, ii ge mieđihuvvo dasa ahte Sámediggi galgá sáhttit čađahit prosessuála doaibmanávcca stáhta bealis go stáhta eiseválddiin ja Sámedikkis sáhttet leat goabbatlágán politihkalaš oainnut konkrehta áššiin, ja go sáhttet čuožžilit dilálašvuođat main Sámediggi falleha stáhta mearrádusaid. Viidáseappot čuožžila eará bealli mii sáhttá dagahit bealálašnávcca, namalassii dat ahte Sámedikkis muhtun oktavuođain lea eará oaidnu stáhtalaš eiseválddiid álbmotrievttálaš geatnegasvuođaide sápmelaš eamiálbmoga guovdu, ja man muddui konkrehta stáhtalaš mearrádus čuvvot dáid geatnegasvuođaid. Dábálaš njuolggadus norgga rievttis lea leamaš nu ahte jus galggaš sáhttit vejolaš álbmotrievtti rihkkuma vuolggahit áššin, de ferte ovttastahttojuvvon konvenšuvdna leat rihkkojuvvon. Jus ii leačča eará vuođđu, de sáhttá jearaldat das ahte leat go rihkkon dábálaš álbmotrievttálaš njuolggadusaid dahje konvenšuvnnaid mat eai leat ovttastahttojuvvon, dábálaš oaivila mielde duššefal prejudisiáladit iskkaduvvot oassin našovnnalaš rievtti vuoigatvuođaid dahje geatnegasvuođaid mearrideamis. Norga lea dohkkehan ILO-konvenšuvnna 169, muhto dat ii leat vel ollásit ovttastahttojuvvon. ¶ Lea dattege lunddolaš dulkot ILO-169 12. artihkkala vuosttaš čuoggá dainna lágiin ¶ Danne orru leame unnán mii duođašta ahte Sámedikkis lea bealálašnákca. ¶ Jens Edvin Skoghøy: Tvistemål 2. almmuhus 2001, Universitetsforlaget. ¶ Finnmárkkulágas manná dattege ILO-konvenšuvdna ovdalii, lága doaibmasuorggi siskkobealde. ¶ ahte eamiálbmogiin galgá leat vejolašvuohta cegget ášši duopmostuoluid ovdii, juogo ovttaskas olmmožin dahje iežaset orgánaid bokte vai sin vuoigatvuođat bures suddjejuvvojit. Dakkár dulkon nannejuvvo vel eambbo njuolggadusa duogáža bokte, ja dát dulkon lea dat mii buoremusat heive dábálaš riekteideálaide. Sámi vuoigatvuođalávdegoddi lea maiddái bidjan vuođđun ahte sáhttá čujuhit ILO-konvenšuvnna rihkkumiid duopmostuoluide ¶ . Juridihkalaš teoriijjas doarjuba Skoghøy ¶ , ja Skogvang ¶ dán. Maiddái Riidoláhkalávdegoddi lea dása čujuhan iežas ovdabarggus ođđa riidolága ráhkadeami oktavuođas. Go lea sápmelaččaid ovddasteaddji orgána de ii sáhte Sámediggi ihcalis olgguštuvvot dakkár áššiin main álbmotriekterihkkun vuolggahuvvo áššin duopmostuoluide, ja dat orru čájeheame bealálašnávcca dákkár áššiin. Ii leat almmotge vejolaš čielgasit dadjat ahte Sámedikkis dáid namuhuvvon beliid vuođul, lea bealálašnákca. Nuppi dáfus lea dán bargojoavkku barggu vuođđoeaktu árvvoštallat Sámedikki formála dili, dás dalle galgá go Sámediggi organiserejuvvot sierra riektesubjeaktan. Deaŧalet oaidnu lea dat maid Stuoradiggi anii vuođđun go dohkkehii sámelága mas Sámediggi vuosttažettiin veardiduvvo lea stáhta eiseválddiid ráđđeaddi orgánan sámepolitihkas. Vaikko Sámedikki árvu lea nannejuvvon dan rájes, ee. ráđđádallanšiehtadusa ja finnmárkkulága bokte, de eai leat vuos makkárge autoritatiiva riektegáldut Norgga lágain mat čielgasit dadjet ahte Sámediggi galgá lohkkot sierra riektasubjeaktan danne go lea sápmelaččaid álbmotválljejuvvon orgána. ¶ Siviilaáittardeaddji ja Sámediggi Siviilaáittardeaddji bargosuorgi čilgejuvvo Lov om Stortingets ombudsmann for forvaltningen ¶ nammasaš lágas § 4:s. Áittardeaddji bargosuorgi čuovvu buori muddui hálddašanlága ¶ ja almmolašvuođalága ¶ . Lea ieš Siviilaáittardeaddji guhte geavatlaččat dárkileappot árvvoštallá makkár orgánat su bargosuorgái gullet. ¶ čujuhuvvo ahte dáidá leat vuoiggalaš ”fanahit” áittardeaddji gelbbolašvuođa veahá guhkkelii ”erenoamážit beallealmmolaš ásahusaid guovdu mat almmolaš ruđaiguin doaimmahit doaimmaid main lea eanet almmolaš ja servodatlaš hápmi.” Buot almmolaš orgánat maid sáhttá gohčodit hálddašanorgánan leat áittardeaddji bargosuorggi vuollásaččat. Sáhttá leat váttis earuhit almmolaš hálddašanorgánaid ja sierra riektesubjeavttaid mat eai gula áittardeaddji bargosuorgái. Áittardeaddji ferte konkrehtadit árvvoštallat ja guovddáš oasit leat dalle oamastandilálašvuohta, organisašuvdnamálle, ruhtadeapmi, doaibmašládja, almmolaš stivrema dássi ja áittardeaddji dárkkisteami dárbu. Sámedikki hálddašandoaimmat gullet čielgasit Siviilaáittardeaddji bargosuorgái, ja dan čájeha maiddái Siviilaáittardeaddji iežas geavat nai dain áššiin mat leat ovddiduvvon duohtagieđahallamii Sámedikki doarjjahálddašeami oktavuođas. ¶ NOU 1997: 5 siidu 48-49. ¶ Jens Edvin Skoghøy: Tvistemål 2. almmuhus 2001, Universitetsforlaget, siidu 285. ¶ Susann Skogvang: Samerett, Universitetsforlaget 2002, siidu 91-92. ¶ Láhka guovvamánu 10.b. 1967 hálddašanáššiid meannudanvuogi birra. ¶ Láhka geassemánu 19.b. 1970 almmolašvuođa birra hálddašeamis. ¶ Maiddái Stuoradiggi sáhttá addit dárkilet njuolggadusaid dán hárrái, muhto dat ii leat dássožii dahkkon. ¶ Sámedikki čielga politihkalaš doaimmat ¶ leat dattege bealit mat eai boađe Siviilaáittardeaddji bargosuorggi vuollái ¶ . Sámepolitihkalaš orgánan lea Sámediggi friddja buktit cealkámušaid movt ieš dáhttu. Eará orgánat eai sáhte bagadit Sámedikki makkár cealkámuša dat oažžu buktit ja mas dat oažžu buktit. Dán friddjavuođas leat máŋga vuođu. Sámediggi lea ožžon demokráhtalaš lobálašvuođa njuolgga válggaid bokte mas sámi álbmot vállje iežas ovddasteddjiid. Danne lea dušše sámi álbmot mii njuolgga válggaid bokte juohke 4. jagi, sáhttá bagadit Sámedikki. Dat friddjavuohta lea maiddái láhkanannejuvvon sámelága § 2-1:s ja maiddái Sámedikki ásaheami oktavuođas. ¶ Ráđđehusadvokáhtta ja Sámediggi Ráđđehusadvokáhta váldobargun lea doaimmahit diggeáššiid stáhtaásahusaid ovddas, addit cealkámušaid ja čielggademiid rievttálaš gažaldagaid birra, ja muhtun muddui veahkehit hálddahusa šiehtadallamiid oktavuođas. Sámediggi lea ovdal jearran sáhttá go Sámediggi geavahit Ráđđehusadvokáhta. Konkrehta ággan dasa lei ahte Sámediggi 1999:s dáhtui Ráđđehusadvokáhta Sámedikki bealis, árvvoštallat stevdnet Statskog SF dubmendihte Finnmárkku eanavuovdinstivrra mearrádusa addit doaibmalobi roggat Riebanvári ja Náranaša Guovdageainnus, ja Statskog SF` mearrádusaid váidináššiin, lobiheapmin. Ráđđehusadvokáhtta hilggui Sámedikki jearaldaga dainna ákkain ahte Ráđđehusadvokáhtta máŋgga áššis ovddasta Statskog SF ja doaibmá dan ráđđeaddin. St. dieđ. nr. 55:s (2000-2001) kap. 5.1.2 lea dalá ráđđehus guorahallan Sámedikki oktavuođa Ráđđehusadvokáhttii, ja gávnnaha ahte Sámediggi ii sáhte atnit Ráđđehusadvokáhta bálvalusaid. ¶ Stuoradiggedieđáhus geahččala maiddái suokkardit Sámedikki iešguđet doaibmasurggiid (dás jorgaluvvon): ”Heive jearrat sáhttá go Ráđđehusadvokáhtta veahkehit SámedikRáđđehusadvokáhtta ii atte juridihkalaš rávvagiid Stuoradiggái, ii hálddašanáššiin ge. ” Lea čielggas ahte dát leat váttis čuolmmat. Guovddáš ágga dán bargojoavkku nammadeapmái lea dattege gávnnahit daidda čuolmmaide vástádusaid vai sáhttá čilget Sámedikki formála dili. Stuoradikkiin buotastahttit ii ge oro áibbas riekta go Stuoradiggi lea láhkaaddi váldi, ja danne orru Ráđđehusadvokáhta bargosuorggi ráddjen eambbo guoskkaheame vuođđoláhkanannejuvvon fápmojuohkinprinsihpa go daid parlamentáralaš beliid Stuoradikkis mat sulastahttet Sámedikki. Sámedikki organiseren ii ge leat seamma go Stuoradikki dannego das lea sihke parlameantadoaibma ja vel dakkár doaibma mii sakka sulastahttá departemeanttaid. Ráđđehusadvokáhta veahkki dárbbašuvvo divdnasepmosit justejurá Sámedikki ”departemeantadoaimmain”. Sihke doarjjahálddašeami dáfus mas Sámediggi mearrida ¶ sihke vuollásaš orgánan ja váidinorgánan, ja maiddái dain surggiin main Sámediggi lea váldán badjelasás hálddašandoaimmaid nu go kulturmuitohálddašeamis. Kulturmuitohálddašeamis leat Sámedikkis geavatlaččat ekonomalaš golut nai go dahket iskkademiid, ja das lea ovddasvástádus daid gáibidit muhto ii leat doarvái gelbbolašvuohta rievtti rádjái mannat daid gáibideamis. ¶ Maiddái doarjjahálddašeapmi lea muhtun ládje politihkalaš doaibma, muhto das ferte čuovvut seamma hálddašanrievttálaš njuolggadusaid go buot eará stáhta orgánat mat doaimmahit doarjjahálddašeami. ¶ Vaikko eai leat čielga mearrádusat dasa movt rádji lea, de ferte aŋkke navdit dán leat sihkkaris riektin. ¶ Geahča sitáhtaid Sámedikki ášševuolggahangelbbolašvuođa čilgejumi kap. 2.5:s. ¶ Stáhtabušeahtaid rámmaid siskkobealde ja iešguđet doarjjaortnegiid njuolggadusaid mielde. ¶ Dáid ákkaid vuođul orru lunddolaš ahte Sámedikkis muhtun oktavuođain lea riekti oažžut Ráđđehusadvokáhta veahki. ¶ Sámediggi ja stáhta bargorievttálaš mearrádusat Sámelága gaskaboddosaš mearrádusaid olis válddii Sámediggi badjelasás buot vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid mat Norgga sámiráđis ledje ovdal. Dat mielddisbuvttii maiddái bargoaddiovddasvástádusa Norgga sámiráđi fásta bargiide. Álgoálggus virgádii departemeanta Norgga sámiráđi bargiid, muhto dat virgádanváldi sirdojuvvui maŋŋel Norgga sámiráđđái. Sámedikki ásaheami rájes ii leat goasse leamaš gažaldat das makkár árvu Sámedikki bargiin lea stáhta bargorievttálaš njuolggadusaid ektui, muhto lea leamaš eaktuduvvon ahte bargit gullet virgeolbmolága, virgeriidolága, Stáhta ealáhatkássa lága ja almmolaš virgeolbmuid ahkemearri lága vuollái. Sámelága § 2-12 nuppi čuokkis dohkkeha spiehkasteami virgeolbmolága § 5:s dalle go virgádanváldi lea biddjon Sámediggái. Od.prp. nr. 33 (1986-87) ákkasta dan spiehkasteami ná (dás jorgaluvvon): ”Departemeanta oaivvilda ahte dás lea sáhka suorggis mas stáhtalaš stivrendárbu berre čáhkket saji sámi iešmearridanriektái”. Justiisadepartemeantta mearkkašumiin Od.prp. nr. 33:s (1986-87) § 2-12 hárrái, boahtá dattege ovdan ahte go lea váldi virgádit, de čuovvu maiddái váldi mearridit bargiidnjuolggadusaid ja virgenjuolggadusaid dan muddui go lea dárbu. Go Sámediggi nettobušetteregođii 1999 rájes, lasihuvvui § 2-12:ii ođđa lađas mii čielgasit nanne ahte Sámedikki bálvalusbargit gullet virgeolbmolága, virgeriidolága, almmolaš virgeolbmuid ahkemeari lága ja Stáhta ealáhatkássa lága vuollái dan muddui go dat fal heive sámelága njuolggadussii Sámedikki virgádanrievtti hárrái ¶ . Sámedikki direktovra nammaduvvo mearreáiggevirgái ja dan virgádeami dahká Sámedikki dievasčoahkkin. Sámedikki bargiid muđui virgáda virgádanráđđi. Sámedikki bargiidnjuolggadusat leat dohkkehuvvon Sámedikki dievasčoahkkimis miessemánu 31.b. 2005. virgeolbmuid bálkádilli muddejuvvo stáhtalaš váldotariffasuorggis ja sierrašiehtadusaid mielde. Lea ásahuvvon sierra ealáhatortnet ”Sámediggelahtuide geat doaimmahit iežaset ámmáha ollesáiggis” , vrd. sámelága § 2-15. Go Sámediggi ásahuvvui lei duššefal sámedigge- presideanta ollesáiggepolitihkkár. Sámedikki presideantavirgi biddjui stáhta bálkáregulatiivii, mii ii vástit virggi sisdollui. Danne ásahuvvui sierra ortnet vai presideantta ealáhatvuoigatvuođat suodjaluvvojit. Ortnega hálddaša Stáhta ealáhatkássa. Dárkilet njuolggadusat ealáhatvuoigatvuođaid merošteami birra ja ealáhatortnega čađaheami birra leat nannejuvvon láhkaásahusas ¶ . Muđui čujuhuvvo ¶ . Ain eanet dieđuid sámediggeáirasiid bargodili ja buhtadusaid birra gávnnat http://www.samediggi.no/Filnedlasting.aspx?FilId=459&back=1&MId1=230&MId2=257& ¶ maid Sámediggi lea dohkkehan. ¶ Sámediggi almmolašvuođalága ja hálddašanlága oktavuođas Sámediggi lea almmolaš orgána ja lea čielggas ahte sihke hálddašanláhka ja almmolašvuođaláhka geavahuvvo Sámedikki doaimmas. Sámedikki ásahettiin nannii justiisalávdegoddi ahte ¶ Sámediggeáirasiid ealáhatortnega láhkaásahus 2003-11-07 nr 1323 ¶ Sámediggi lea nu movt sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusas ovddiduvvo, almmolaš orgána mii lea dákkár orgánaid áššemeannudeami dábálaš njuolggadusaid vuollásaš, ee. Hálddašanlága ja almmolašvuođalága, vrd. Árv. O. nr. 79 (1986-87). Seammás eaktuduvvui ahte jus váldi fápmuduvvo, dahje jus Sámediggi erenoamáš láhkamearrádusa bokte oažžu mearrideaddji válddi, de šaddá dárbu čilget ee. váidin vuogi. 1997:s lasihuvvui sámelága § 2-12:ii ahte “ovttaskas mearrádusat” maid “Sámedikki nammaduvvon stivrrat, ráđit dahje lávdegottit” leat dahkan hálddašanlága mearrádusaid mielde, sáhttet váidojuvvot “Sámediggái dahje vásedin váidinlávdegoddái maid Sámediggi lea nammadan” . Dain oktavuođain go Sámedikki mearridanváldi dahkat ovttaskas mearrádusaid lea fápmudeami vuođul, lea dábálaččat vejolaš váidit seammás go fápmudeaddji eiseváldi bisuha vejolašvuođa dárkkistit mearrádusa, vrd. hálddašanlága § 28 nuppi lađđasa maŋemus čuoggá. Ot.prp. nr. 9:s (1996-97) cealká Gielda- ja guovlodepartemeanta ahte dat ovdáneapmi mii lea dáhpáhuvvan Sámedikki ásaheami rájes, ja § 2-1 rievdadus hálddašanválddi sirdima láhkavuođu hárrái, ii eaktut ahte váidinlobi mearrádus mearriduvvo lága hámis. Dat čilgejuvvo dainna ahte mearrádus gusto mearridanválddi sirdimii daid politihkalaš ja ekonomalaš rámmaid siskkobealde maid Stuoradiggi ja ráđđehus bidjá jahkásaš bušeahttamearrádusain, juolludannjuolggadusain ja departemeantta juolludusreivviin. Dat váldi mii lea sirdojuvvon Sámediggái, lea váldi vuoruhit ja juohkit stáhta juolludusaid sámi giela, kultuvrra ja servodateallima vásedin doaimmaide. Sámedikki mearrádusat dán oktavuođas eai ásat individuála hápmásaš vuoigatvuođaid, muhto leat jurddašuvvon olles Norgga sámi álbmogii buorrin. Mearrádusat eai leat ovttaskas mearrádusat, ja danne ii sáhte daid váidit hálddašanlága njuolggadusaid mielde. Sámediggi lea iežas organiseremis eaktudan ahte daid háviid go mearridanváldi lea biddjon Sámedikkis nammaduvvon ráđđái, stivrii dahje lávdegoddái, de galgá Sámediggeráđđi leat váidinorgánan. Ot.prp. nr. 9:s (1996-97) čujuha Gielda- ja guovlodepartemeanta hálddašanlága dábálaš eavttuide ahte hálddašanáššiin galgá leat vejolašvuohta guovtteceahkkemeannudeapmái, ja oaivvilda ahte dat vuohki mii adno Sámedikkis lea doaibman ulbmilaččat ja danne ásahuvvo láhkii oppalaš mearrádus mas ovdanboahtá ahte Sámediggi dahje dat orgána maid Sámediggi vállje galgá leat daid áššesurggiid váidinorgánan maid Sámediggi ieš lea fápmudan iežas vuollásaš orgánaide, vrd. sámelága § 2-12. Mearrádus ii gusto dakkár áššiin main lea dakkár fágalaš hápmi ahte lea sirdojuvvon Sámediggái. Dat lea omd. sámi kulturmuittuid hálddašeapmi mas Sámediggi lea fágalaččat Riikaantikvára ja Birasgáhttendepartemeantta vuollásaš. Sámelága § 2-12 ii geavahuvvo oaidningáibádusa meannudeamis dálá almmolašvuođalága mielde. Dat lea dannego lea Sámedikki hálddahus mii dahká biehttalanmearrádusa ja dat ii leat dalle mearrádus mii dahkko ”lávdegottiin, ráđiin dahje sullasaččat”. Dasto oaivvilduvvo maiddái ahte mearrádusat mat dahkkojit almmolašvuođalága mielde eai sáhte gohčoduvvot ovttaskas mearrádussan, nu movt sámelága § 2-12 gáibida jus váidda galgá sáhttit meannuduvvot ”Sámedikkis dahje vásedin váidinlávdegottis” maid Sámediggi lea nammadan. Geavatlaččat lea dattege nu ahte oaidningáibádusa meannuda vuosttažettiin Sámedikki hálddahus ja ahte Sámediggeráđđi meannuda oaidningáibádusa biehttaleami váidima. Ođđa almmolašvuođalágas mii jáhkkimis fápmuiboahtá ođđajagimánu 1.b. 2008:s (láhka miessemánu 19.b. 2006 nr. 16) galgá nannejuvvot láhkaásahusas movt váidinvuogádat galgá leat ¶ dákkár erenoamáš dilálašvuođain. Bargojoavku jáhkká ortnega mas Sámediggeráđđi meannuda váidága, joatkašuvvat. ¶ 2.10. Sámedikki bušeahtta ja gullevašvuođahápmi stáhta ektui Doaba gullevašvuođahápmi leat rievttálaš oktavuođat čađaheaddji stáhtaválddi (ráđđehusa ja departemeanttaid) ja doaimma gaskka maid stáhta jođiha, oamasta dahje ruhtada. Gullevašvuođahápmi mearrida stáhtaeiseválddiid stivrenvejolašvuođaid rámmaid ja stáhtalaš doaimmaid doaibmafriddjavuođa (geahča maiddái čuokkis 3). Go Sámediggi ásahuvvui 1989:s de mearriduvvui ahte Sámediggi galggai váldit badjelasás buot doaimmaid, seamma vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid mat dassožii ledje gullan Norgga Sámiráđđái maid stáhta lei nammadan. Bušeahttarutiinnat mat ovdal ledje ásahuvvon Norgga Sámiráđi vástte, sirdojuvvojedje almmá makkárge árvvoštallamiid haga das movt Sámedikki árvu álbmotválljejuvvon orgánan lea. Sámediggi lei ásaheami rájes gitta 1998 lohppii organiserejuvvon dábálaš hálddašanorgánan, mii oaččui juolludusaid poastadásis (doaibma- ja doarjjapoasttat). 1999 rájes oaččui Sámediggi spiehkastit bruttobušetterenprinsihpas, ja lea dál doaibma mas leat erenoamáš fápmudusat (vrd. čuokkis 3.1). Sámediggi oažžu dál olles juolludusa Bargo- ja searvadahttindepartemeanttas, Máhttodepartemeanttas, Kultur- ja girkodepartemeanttas ja Birasgáhttendepartemeanttas 50-poasttaid badjel. Nettobušetterema ulbmil lei ahte Sámediggi oažžu dalle stuorát friddjavuođa ja vejolašvuođa ieš vuoruhit sámi kultuvrra ja sámi servodaga boahtteáiggi. Go juolludus čohkkejuvvo ovtta postii, de sáhttá Sámediggi ieš lagabui veardidit juolludusaid iešguđet doaimmaide. Go dát čoavddus evttohuvvui, de árvvoštalai departemeanta maiddái vejolašvuođa sirddášit bušeahttapoasttaid gaskka. ¶ Dat vuohki nevttii dattege sakka moalkábun ja formalisttalažžan go dakkár čoavddus mas olles juolludus lea ovtta poasttas. Nettobušetteren lea njuovžilet sihke ekonomalaččat ja doaimma dáfus, ja lea heivehuvvon hálddašanorgánaid main leat eará sisaboađut go dušše stáhtabušeahtajuolludusat. Sámedikkis eai leat nu olu eará sisaboađut. Danne ii lean nettobušetterenágga dat ahte friddjadit beassat golahit ruđa. Sámedikki brutto sisaboađut ja golut biddjojit Sámedikki rehketdollui. Sámediggi addá mánnosaččat raportta Stáhtalaš ekonomiijastivrejumi guovddážii máksinnávccaid rievdamiid birra iežas Norgga Báŋkku čielggadankonttuin. Jagi loahpas raporterejuvvo maiddái mii čielggadankonttuin lea kapitálarehketdollui dan departemeantta bokte mii lea juolludan ruđa. Sámediggi gullá Stuoradikki juolludusnjuolggadusaid vuollái. Sámedikki ekonomiijahálddašeapmi galgá dahkkot Stáhta ekonomiijastivrema njuolggadusaid mielde, Stáhta ekonomiijastivrema mearrádusaid mielde ja Ruhtadandepartemeantta johtočállosa mielde ekonomiijanjuolggadusaid viidodaga birra stáhtalaš doaimmaid guovdu mat spiehkastit bruttobušetterenprinsihpas ( ¶ ) 21.12.2005. Sámedikki ekonomiijahálddašeami rámmaid mearrida Bargo- ja searvadahttindepartemeanta departemeantta váldobagadusas Sámedikki ekonomiijahálddašeami hárrái. Váldobagadus gusto maiddái ruđaide mat juolluduvvojit eará departemeanttaid bušeahta badjel ja sisaboađuide mat bohtet earasajis. Bagadus lea dohkkehuvvon sámelága § 2-1, goalmmát ¶ Vrd. raportta ”Konsekvenser forbundet med overgang til større budsjettmessig frihet for Sametinget”. Interdepartementála bargojoavkku ja Sámedikki raporta, njukčamánu 1996: http://www.regjeringen.no/Upload/AID/temadokumenter/sami/sami_rapport_sametinget_1996.pdf ¶ čuoggá láhkavuođuin. Váldobagadusas lea departemeanta mearridan ahte Stáhta ekonomiijanjuolggadusat ja Stáhta ekonomiijastivrema mearrádusat maiddái gustojit Sámediggái. Dattege eaktuduvvo ahte ekonomiijanjuolggadusat ja mearrádusat adnojit dakkár málle mielde ahte Sámediggi álbmotválljejuvvon orgánan oažžu vejolašvuođa ieš árvvoštallat. Lea vejolaš spiehkastit nettobušetterejuvvon doaimmaid ekonomiijanjuolggadusain, muhto dat ii leat dássožii leamaš áigeguovdil Sámedikki dáfus. Go Sámediggi nettobušetteregođii 1999 rájes, ráhkadii Gielda- ja guovlodepartemeanta ođđa bušeahttabargovugiid nannen dihte departemeanttaid ovttasdoaibmama. Dat lei dannego čájehuvvui ahte ođđa doaimmat maid lea dáhttu čađahit sámepolitihkalaš suorggis, dávjá leat ekonomalaččat ráddjejuvvon doaimmat maidda almmotge lea váttis gávdnat saji gustojeaddji rámmaid siskkobealde. Danne mearriduvvui ahte sámi áššit galget čohkkejuvvot ja oktanis ovddiduvvot ráđđehusa bušeahttakonferánssaide. Ulbmilin lea beassat veardádallat sámepolitihkalaš áŋgiruššamiid ollislaččat. Dat mielddisbuktá ahte buot departemeanttaid árvalusaid sámiguoskevaš ulbmiliid oktavuođas ovddida dat ministtar geas lea ovddasvástádus oktiiheivehit sámi áššiid. Ulbmil ođđa bargovugiiguin lei čalmmustahttit sámi doaimmaid vuohkkaset oktiiheiveheami bokte, ja nannet vejolašvuođa olahit bohtosiid bušeahttaproseassas. Seamma jagi ásahuvvojedje fásta čoahkkimat sámediggepresideantta ja áššáiguoskevaš stáhtaráđiid gaskka Sámedikki bušeahttaárvalusa hárrái, ja dát lei maiddái oassin sámi áššiid čalmmustahttimis. Áigumuššan lei loktet sámi áššiid ráđđehusvuogádaga bajit dássái, ja dakko bokte buorebut váikkuhit bušeahttaproseassa. 1999 rájes ráhkaduvvo jahkásaš johtočálus ¶ bušeahttabarggu sámi áššiid meannudeami ja oktiiheiveheami birra. ¶ 2.10.1. Dálá bušeahttabargovuogit Sámedikki rutiinnat bušeahttaproseassas leat čilgejuvvon 6. mildosis. Geavatlaččat bargá Sámediggi golmmáin iešguđet jagiid bušeahtain lassin ovddit jagi rehketdoaluin. Sámedikki hálddahus álggaha ovdamearkka dihte barggu 2009-bušeahta áŋgiruššanevttohusain juo 2007 giđa. Seammás reviderejuvvo dán jagi bušeahtta (2007-bušeahtta), ja dasto rahkkanuvvo boahtte jagi bušeahta (2008) juolludemiide. Buot ásahusat ja organisašuvnnat mat ožžot njuolggadoarjaga Sámedikki bušeahtas, galget borgemánu 1.beaivái sáddet jahkedieđáhusa, doaibmaplána, rehketdoalu ja boahtte jagi bušeahttadárbbu. Hálddahus guorahallá organisašuvnnaid árvalusaid, ja de biddjojit vejolaččat bušeahttaevttohussii (2008) ja/dahje bušeahttaáŋgiruššanevttohussii (2009). Sámediggeráđđi doallá čoahkkimiid daiguin ásahusaiguin ja organisašuvnnaiguin geat dáhttot čoahkkima bušeahttaproseassa oktavuođas. Dakka maŋŋel go ráđđehus lea ovddidan boahttevaš jagi (2008) bušeahttaárvalusas golggotmánus, ovddida Sámedikki hálddahus divoduvvon bušeahttaáŋgiruššanevttohusa (2009) Sámediggeráđđái. Sámediggeráđi signálat bušeahttaevttohusa ráhkadettiin leat dalle váldon fárrui, ja evttohus lea divoduvvon stáhtabušeahta rievdadusaid ektui. Sámedikki hálddahus ¶ rahkkana seammás boahttevaš jagi (2008) juolludemiide maid Sámediggi dohkkeha skábmamánus Stuoradikki juovlamánu bušeahttamearrádusa eavttuiguin. Go ráđđehus ovddida stáhtabušeahta golggotmánu álggus, de galgá Sámediggeráđđi su. golmmá vahkkus válbmet iežas evttohusa bušeahttajuolludeapmái (2008) ja bušeahttaáŋgiruššamiidda (2009), mii fas sáddejuvvo čoahkkinjođihangoddái seammás go almmuhuvvo (su. golggotmánu loahpas). Čoahkkinjođihangoddi sádde ášši plána- ja ruhtadanlávdegoddái mii meannuda gažaldagaid čoahkkimis guokte vahkku ovdal jagi maŋemus dievasčoahkkima. Sámedikki dievasčoahkkin meannuda ja mearrida bušeahttajuolludusaid (2008) ja bušeahttaáŋgiruššamiid/bušeahttadárbbuid (2009) skábmamánu loahpa čoahkkimis. Sámediggeráđđi doallá dábálaččat čoahkkima bargo- ja searvadahttinministariin ja vejolaččat ruhtadanministariin ja/dahje eará stáhtaráđiiguin bušeahttadárbbu (2009 bušeahttaáŋgiruššamiid) birra juovlamánus/ođđajagimánus. Dat čoahkkimat lea čielga čielggadan- ja digaštallančoahkkimat. Sámediggái eai addojuvvo oskkáldasvuođadieđut, ja stáhtaráđiin geat servet čoahkkimiidda eai leat čadnon makkárge geatnegasvuođat. Bušeahttamearrádus guoskkaha máŋga fágasuorggi ja nu maiddái máŋga departemeantta. Vaikko Bargo- ja searvadahttindepartemeanttas lea ge bajimus ovddasvástádus stáhta sámepolitihkkii, de lea aŋkke fágalaš ovddasvástádus dihto sámi áššiin iešguđet fágadepartemeanttaid duohken. Dat mearkkaša ahte iešguđet fágadepartemeanttain lea bušeahttačuovvolanovddasvástádus, maiddái daidda ortnegiidda mat 1993:s ja maŋŋel leat sirdojuvvon Gielda- ja guovlodepartemeantta bušehttii. ¶ Danne lea juohke departemeanttas ovddasvástádus ovddidit evttohusaid sámi ulbmiliidda iežas bušeahtas. Fágadepartemeanttat árvvoštallet Sámedikki bušeahttaevttohusa (seammaládje go vuollásaš etáhtaid/doaimmaid) mii gusto guoskevaš fágasuorgái, ja ovddidit de árvalusaid bušeahttaproseassas jus ležžet. Sámi áššiid evttohusat ovddiduvvojit ráđđáhusa bušeahttakonferánssain. Dat mearkkaša ahte bargo- ja searvadahttinministtar geas lea oktiiheivehanovddasvástádus sámii áššiin ovddida buot departemeanttaid áŋgiruššanevttohusat sámi ulbmiliid dáfus – jus ležžet dakkárat. Muđui doalahuvvojit ráđđehusa dábálaš vuogit ja njuolggadusat bušeahttabarggus. Sámedikki hálddahus doallá giđa mielde čoahkkimiid muhtun fágadepartemeanttaiguin iešguđet fágasurggiid bušeahttadárbbuid birra. Guđiiguin departemeanttaiguin čoahkkimat dollojuvvojit lea daid rutiinnaid duohken mat departemeanttaid ja Sámedikki ovttasbarggus leat. Sámediggi boahtá diehtit ráđđehusa bušeahttaárvalusa dalle go dat almmuhuvvo. ¶ 2.10.2. Sámedikki bušeahta ovdáneapmi Sámedikki vuosttaš ollislaš doaibmajahki lei 1990. Sámedikki bušeahtta lei dalle 31,7 milj. kruvnno. 2007:s juolluduvvo 690 milj. kruvnno sámi ulbmiliidda. ¶ Das hálddaša Sámediggi ¶ Gieldadepartemeantta St. prp. nr 1:s (1992-1993) celkojuvvo dáid ortnegiid sirdima oktavuođas ahte (dás jorgaluvvon) ”Iešguđet fágastáhtaráđiin lea ain ovddasvástádus jus ležžet juolluduslassáneamit sin surggiin” (siidu 59). Lea čájehuvvon ahte bušeahttalassáneapmi lei áibbas unni 1993-1998 áigodagas dain surggiin mat fágalaččat gullet earáide go Gieldadepartementii. ¶ 1999 rájes leat stáhtabušeahta juolludusat sámi ulbmiliidda almmuhuvvon sierra čálusin. Dan čállosa ulbmil lea ollislaččat čájehit departemeanttaid sámi doaimmaid, čalmmustahttit doaimmaid mat eai boađe ovdan bušeahttaproposišuvnnain ja addit ollislaš gova ráđđehusa ekonomalaš doaimmain sámepolitihkalaš suorggis. 2007-bušeahta čálus lea: ¶ http://www.regjeringen.no/se/dep/aid/pressesenter/pressemeldinger/2006/Juolludeamitsami-doaimmaide.html?id=419921 ¶ Ovddit jagiid oainnát http://www.regjeringen.no/nb/dep/aid/tema/Samepolitikk/Hoyremeny/Publikasjoner.html?id=434542#Rundskriv ¶ 275 milj. kroner. Sámediggi oažžu – dahje lea ožžon – fásta juolludusaid Bargo- ja searvadahttindepartemeanttas, Mánáid- ja dásseárvodepartemeanttas, Dearvvašvuođadepartemeanttas, Gielda- ja guovlodepartemeanttas, Kultur- ja girkodepartemeanttas, Máhttodepartemeanttas, Eanadoallo- ja biebmodepartemeanttas (eanandoalo- ja boazodoallošiehtadusa bokte), Birasgáhttendepartemeanttas ja Olgoriikadepartemeanttas (jahkásaš ohcama mielde). Bušeahttamearrádusas bokte bidjá Stuoradiggi muhtun eavttuid daid ruđaid geavaheapmái mat juolluduvvojit stáhtabušeahta badjel. Seammás biddjo juohke stáhtaráđđái konstitušuvnnalaš ovddasvástádus fuolahit ahte Stuoradikki mearrádusa eavttut devdojuvvojit (vrd. kap. 2.12 konstitušuvnnalaš ovddasvástádusa birra). Dat mearkkaša ahte ruhta mii juolluduvvo ovdamearkka dihte Máhttodepartemeantta bušeahta badjel galgá golahuvvot daidda ulbmiliidda mat adnojedje vuođđun Stuoradikki bušeahttameannudeamis. Figuvra 3. Juolludusat 1990-2007 ¶ Foanda ¶ MDD ¶ KGD ¶ MD ¶ DFD ¶ GGD ¶ BSD ¶ Sámedikki bušeahta ovdáneami oainnát 3. figuvrras. Erenoamážit maŋemus jagiid lea Sámedikki bušeahtta lassánan. Dán lassáneami sáhttá buori muddui čatnat dasa ahte Sámediggi lea váldán badjelasás máŋggaid ortnegiid hálddašeami mat ovdal leat gullan ee. departemeanttaide. 4. figuvra čájeha oppalaš ovdáneami sámi ulbmiliid juolludusain, mat leat divvojuvvon hadde- ja bálkágoargŋuma mielde. Figuvra lea ráhkaduvvon jahkásaš”Juolludusat sámi ulbmiliidda” nammasaš almmuhusa vuođul. Dárkilet válddahallan daid ortnegiid badjel maid Sámediggi hálddaša ja goas ortnegat sirdojuvvojedje lea 3. mildosis. Dárkilet válddahallan departemeanttaid juolludusaid badjel sámi ulbmiliidda golbma maŋemus jagi lea 7. mildosis. ¶ Figuvra 4. Sámi ulbmiliidjuolludusaid ovdáneapmi (divvojuvvon 2006-hattiid mielde) ¶ Mearkkašupmi 4. figuvrii: 1997-2000 áigodagas juolluduvvui oktiibuot su. 120 milj. kruvnno Sámediggevistái. Stuorámus oassi juolludeamis (70 milj. kruvnno) juolluduvvui 1999:s. Figuvrra logut leat 1000 kr. ¶ 2.11. Sámedikki bearráigeahččan ja revišuvdna Sámediggái lea áibbas deaŧalaš bisuhit luohttámuša ja legitimitehta sihke sámi servodagas ja stuoraservodagas. Danne lea deaŧalaš ahte Sámedikkis leat vuogádagat ja rutiinnat mat devdet daid bearráigeahččandárbbuid mat geažosáiggi gáibiduvvojit. Go lea álbmotválljejuvvon orgána ja hálddašanorgána de lea Sámediggi ásahan bearráigeahččanortnegiid mat devdet sihke parlamentáralaš goziheami ja siskkáldas hálddahuslaš goziheami: ¶ gozihit doaimma maid Sámedikki bušeahtta ruhtada. Bearráigeahččanlávdegotti eanetlohku sáhttá Riikarevišuvnna raporttaid vuođul, eará iskkademiid vuođul ja iešheanalis ovddidit áššiid Sámedikki dievasčoahkkimii. ¶ dikki hálddahusas. Rutiinnat galget fuolahit ahte ekonomalaš riggodagat golahuvvojit dasa maid Sámediggi lea mearridan, ahte ruđat geavahuvvojit nu ulbmilaččat ja beaktilit go vejolaš, ahte raporterenvuogit leat doallevaččat, ahte bušeahtta dollojuvvo ja ahte ekonomiijahálddašeami njuolggadusat geažosáiggi čuvvojuvvojit. Riikarevišuvnnas mii lea Stuoradikki revišuvdna- ja bearráigeahččanorgána, lea ovddasvástádus jahkásaččat revideret Sámedikki doaimma, vrd. Riikarevišuvdnalága § 9. Gielda- ja guovlodepartemeanta nammadii 2004:s bargojoavkku mii galggai dárkileappot guorahallat daid bearráigeahččanortnegiid mat Sámediggái gusket. Raporta geigejuvvui Gielda- ja guovlodepartementii ja Sámediggái cuoŋománu 15.b. 2005:s, ja Sámediggi meannudii raportta miessemánu 31.b. 2005:s. Bargojoavkku mandáhtta lei čilget pvddasvástáduslinjjáid Sámedikki doaimma hárrái, ja siskkáldas dárkkisteami, bearráigeahču ja revišuvnna Sámedikkis ja Sámedikki guovdu. Joavku galggai árvvoštallat leat go ortnegat dohkálaččat ja cuiget váilevašvuođaid, ja dasa lassin árvvoštallat Sámedikki dárkkistanlávdegotti rolla. Jus ležže váilevašvuođat de galggai joavku árvalit doaimmat movt daid divvu. ¶ Sámedikki bušeahtta ¶ Sámi ulbmilat, earret Sámedikki bušeahtta ¶ Raporttas gávnnaha joavku ahte Sámedikki siskkáldas bearráigeahčču lea dohkálaš, muhto das lea buoridanmunni. Earet eará rávvejuvvojedje čuovvovaš doaimmat: ¶ surssaid áššemeannudandoibmii. ¶ organisatoralaččat sorjjasmeahttun Sámediggeráđis. Bearráigeahččanlávdegotti áššemeannudandoaibma biddjo dievasčoahkkinčállingotti vuollái. ¶ bearráigeahččanlávdegotti návccaid. ¶ bearráigeahču várás, ja Sámedikki bušeahtta berre dalle lasihuvvot 600 000 kruvnnuin dán ulbmilii. ¶ Sámediggi sirrejuvvot sierra riektesubjeaktan ja movt galggaš dan dahkat. Stuoradiggi čuovvolii bargojoavkku rávvaga ja Sámedikki bušeahtta lassánii 600 000 kruvnnuin 2005:s RNB 2005 meannudeami oktavuođas. Lassijuolludus galggai nannet Sámedikki hálddahusa siskkáldas goziheami ja Sámedikki bearráigeahččanlávdegotti áššemeannudannávccaid, vrd. St.prp. nr. 65 (2004-2005) ja Árv.S. nr. 240 (2004-2005). Dát juolludus ii joatkašuvvan 2006 stáhtabušeahtas. Áššis 050/04 Sámedikki bušeahtta 2005 mearridii Sámediggi nannet Sámedikki hálddahusa ovttain controller-virggiin. Dasto lea Sámediggi áššis 058/05 Sámedikki bušeahtta 2006 lasihan juolludusa Sámedikki bearráigeahččanlávdegotti barggu nannemii. Hálddahuslaš ođđasisorganiserema oktavuođas 2005:s ásahii Sámediggi sierra dievasčoahkkinbargojoavkku. Dievasčoahkkinjoavkku ovddasvástádussan lea lávdegottiid ja dievasčoahkkimiid lágideapmi, meannudit áššiid čoahkkinjođihangoddái, válgalávdegoddái ja válganammagoddái, doaibmat čállin bearráigeahččangoddái, sámediggeválggat ja válganjuolggadusat ja diehtojuohkin iežas suorggis. Bargojoavkku jođiha bargojoavkku jođiheaddji. Direktovrras ja dievasčoahkkinbargojoavkku bargoaddiovddasvástádus, ja čoahkkinjođiheaddjis lea bagadanváldi. ¶ 2.12. Sámedikki ja stáhtaráđi konstitušuvnnalaš ovddasvástádus Dán oasis čilget ovttaskas stáhtaráđiid dahje ráđđehusa konstitušuvnnalaš ovddasvástádusa dan doaimma guovdu maid Sámediggi doaimmaha. Bargo- ja searvadahttindepartemeanttas lea bajemus ovddasvástádus oktiiheivehit sámi áššiid. Bargo- ja searvadahttindepartemeantta ovddasvástádus sihkkarastit ahte ráđđehusa ollislaš sámepolitihkka čađahuvvo, mielddisbuktá ahte das leat iešguđet rollat nuppiid departemeanttaid guovdu; dieđuid juohkit sámepolitihka birra ja gozihit ahte sámepolitihkka lea fárus go suorgepolitihkka hábmejuvvo, gozihit ja árvvoštallat suorgepolitihka váikkuhusaid sámepolitihkkii, doalahit oppalaš gova sámepolitihkalaš doaimmaid juolludusain, doaibmat fágadepartemeanttaid ja Sámedikki gaskaolmmájin ja sihkkarastit ahte gulaskuddan- ja oassálastinvuogit čuvvojuvvojit. Dasa lassin galgá Bargo- ja searvadahttindepartemeanta veahkehit eará departemeanttaid mat guorahallet sámi álbmogii guoskevaš áššesurggiid. Fágadepartemeanttain lea maiddái ovddasvástádus iežaset surggiid siskkobealde. Juohke fágadepartemeanttas lea ovddasvástádus ieš čuovvolit sámepolitihka čađaheami iežas surggiid siskkobealde. Dat gusto maiddái daidda ortnegiidda maid Sámediggi hálddaša. ¶ Prinsihpalaččat sáhttá stáhtaráđđi ovddasvástáduslága § 11 vuođul, šaddat váldit ovddasvástádusa jus doaimmat sámi giela, kultuvrra ja serovdateallima nannema várás eai álggahuvvo. Dat ovddasvástádus sáhttá maiddái gustot jus dieđut sámi giela, kultuvrra ja servodateallima stáhtusa birra leat váilevaččat. Jus ovdamearkka dihte čájehuvvo ahte lea dárbu álggahit doaimmaid vai sámi gielat eai jávkka, ja dat ii čuovvoluvvo beaktilis doaimmaid bokte, de sáhttá dat leat áššáiguoskevaš stáhtaráđi konstitušuvnnalaš ovddasvástádus. Bargo- ja searvadahttindepartemeantta bajemus ovddasvástádus ja iešguđet fágadepartemeanttaid ovddasvástádus iežaset surggiid siskkobealde, cegge gažaldaga stáhtaráđiid konstitušuvnnalaš ovddasvástádusa hárrái ja das man viiddis dat ovddasvástádus lea, ja das movt stáhtaráđiid konstitušuvnnalaš ovddasvástádusa prinsihppa oktiiheive Sámedikki sorjjasmeahttunvuođa prinsihppii. Konstitušuvnnalaš ovddasvástádus lea čadnon Vuođđolága njuolggadusaide riikarievtti hárrái. Vuođđolága § 86 mielde lea Riikariekti dubmejeaddji váldi dakkár áššiin mat čuoččaldahttojuvvojit ráđđehuslahtu vuostá, Stuoradikki vuostá dahje Alimusrievtti vuostá go galgá leat dahkan láhkarihkkuma iežas doaimma čađaheami oktavuođas. Konstitušuvnnalaš ovddasvástádus lea dalle ráŋggáštusovddasvástádus ja materiála ráŋggáštusmearrádusat čuvvot guovvamánu 5.b. 1932 lága nr. 1 Ráŋggáštusa birra daid daguid ovddas mat áššáskuhttojuvvojit riikkarievttis (ovddasvástádusláhka). Lágas eai leat njuolggadusat mat njuolgga gustojit stáhtaráđiid konstitušuvnnalas ovddasvástádussii dalle go lea fápmuduvvon, muhto dattege sáhttet olu dáin mearrádusain leat áigeguovdilat. ¶ Ovddasvástáduslága § 8 b bustáva mielde, sáhttá ráđđahuslahttu guhte ii čađat Stuoradikki mearrádusa, dahje guhte doaimmaha stuoradiggemearrádusa vuostá, ráŋggáštuvvot. § 10 bidjá ráŋggáštusa ráđđehuslahttui guhte dagaha dahje váikkuha dasa ahte stáhta opmodagat dahje eará ruđat eai geavahuvvo dahje stivrejuvvo dohkálaš vuogi mielde dahje guhte earaládje jierpmemeahttumit doaimmaha doaimmas. ¶ Go árvvoštallá ovttaskas stáhtaráđiid konstitušuvnnalaš ovddasvástádusa daid mearrádusaid ovddas maid Sámediggi dahká, de ferte dat sorjjasmeahttunvuohta mii Sámedikkis lea sámelága mielde ja maŋit áiggi ovdáneapmi sámepolitihkas leat deaŧalaš vuođđun. Álbmotválljejuvvon orgánan lea Sámedikkis stuora friddjavuohta. Sámediggi ii leat dábálaš etáhta dahje ráđđehusa vuollásaš orgána, ja danne ii sáhte ráđđehus váldit ovddasvástádusa Sámedikki politihkalaš doibmii dahje politihkalaš mearrádusaide maid Sámediggi dahká iešguđet surggiin. Stáhtabušeahta juolludusaid dáfus lea dattege stáhtaráđis ovddasvástádus fuolahit ahte Stuoradikki mearrádusaid eavttut čuovvoluvvojit. Dan čilge Justiisadepartemeantta láhkaossodat ođđajagimánu 26.b. 1995 reivves Gielda- ja guovlodepartementii ná (dás jorgaluvvon) ”Sámedikki sorjjasmeahttunvuođas lea mearkkašupmi stáhtaráđi konstitušuvnnalaš ovddasvástádussii. Dannego stáhtaráđis ii leat bagadan- dahje bearráigeahččanváldi Sámedikki guovdu, de ii leat vuođđu váldit konstitušuvnnalaš ovddasvástádusa Sámelága vuođul, (b) stuoradiggemearrádusa vuođul dahje (c) eará vuođu vuođul doaim ¶ Vrd Ođđajagimánu 26. b. 1995 reivve Justiisadepartemeantta láhkaossodagas Gielda- ja guovlodepartementii, áššenummar (94/1422 E). ¶ Lassin konstitušuvnnalaš ovddasvástádussii dáidá maiddái čuožžilit parlamentáralaš ovddasvástádus. Parlamentáralaš ovddasvástádus mearkkaša dábálaččat ráđđehusa dahje ovttaskas stáhtaráđi geatnegasvuođa geassádit go stuoradiggi mearrádusa bokte ovddida eahpeluohttámuša. ¶ maha válddi dahje doaimma mii gullá stáhtaráđi bagadan- dahje bearráigeahččanláhkavuođu dulkoma duohke.” ¶ Láhkaossodat cealká ahte Sámediggái eai leat lága bokte dahje láhkavuođu bokte biddjon barggut mas láhka seammás bidjá ráđđehussii dahje departementii bagadan- dahje bearráigeahččanválddi Sámedikki guovdu. Sámi kulturmuitosuodjalusa dáfus leat dattege barggut ja váldi fápmuduvvon Sámediggái ja Sámediggi gullá dalle fágalaččat Riikaantikvárii. Láhkaossodat čujuha juolludusnjuolggadusaid § 10:ii (ovddeš § 17) dárkkistanvejolašvuođa birra, erenoamáš gozihan- ja bagadanválddi hárrái mas lea Stuoradikki mearrádus vuođđun. Dat gusto ee. almmolaš orgánaide mat eai leat departemeantta dárkkisteami ja goziheami vuolde ja dat čuodjá ná: ”Go stáhtaruđain addojuvvo doarjja almmolaš dahje priváhta doibduvvo eará, dárkkistit ahte ruđat geavahuvvojit evttolaččat”. Sámedikki sorjjasmeahttumis dili geažil, jáhkká Láhkaossodat ahte juolludusnjuolggadusaid § 10 (ovddeš § 17) maiddái gusto dalle go ruđat juolluduvvojit Sámediggái. Láhkaossodat jáhkká maiddái ahte dan mearrádusa rihkkun sáhttá prinsihpalaččat mielddisbuktit konstitušuvnnalaš ovddasvástádusa. Lassin juolludusnjuolggadusaid § 10:ii (ovddeš § 17) sáhttá ovttaskas juolludusmearrádus mielddisbuktit ahte ráđđehus dahje departemeanta oažžu bearráigeahččan- dahje bagadanválddi Sámedikki guovdu juolluduvvon ruđaid geavaheami (juohkima) oktavuođas. Man viidát dat váldi manná, lea guoskevaš juolludusmearrádusa dulkoma duohken. Bagadan- dahje gozihanváldi Sámedikki guovdu ráddjejuvvon surggiin eará vuođuin go lágain dahje stuoradiggemearrádusain, lea gažaldat maid Láhkaossodat čilge nu ahte vejolaš vuođđu lea fápmudeami ráđđehusas dahje departemeanttas Sámediggái. Dan oktavuođas cealká Láhkaossodat ahte (dás jorgaluvvon) ”Dannego Sámediggi ferte lohkkot sorjjakeahtes orgánan ráđđehusa/departemeantta ektui, de lea eahpesihkar sáhttá go (ja man muddui) ráđđehus/departemeanta fápmudárkilet láhkavuođu birra Sámedikki fápmudeami hárrái.” Dainna eavttuin ahte ráđđehusa/departemeantta fápmudeapmi (mas ii leat sierra láhkavuođđu lágas) Sámediggái lea lobálaš, de sáhttá Láhkaossodaga oaivila mielde (dás jorgaluvvon) ”…jearrat makkár ovddasvástádus fápmudeaddji válddis lea Sámedikki fápmočađaheamis (ja juolluduvvon ruđaid ovddas). Ovddasvástádus lea nannosit čadnon daidda dárkkistanvugiide mat fápmudeaddji orgánas leat. Fápmudeaddji orgánas leat vejolašvuođat gohcit fápmudanmearrádusa vuođul dan suorggis mas váldi lea addojuvvon.” Láhkaossodat čujuha Frihagenii, Forvaltningsrett oassi 1, 1991, s 242 mas celkojuvvo (dás jorgaluvvon): ”Fápmudeapmi ii mearkkaš ahte dat orgána mii lea fápmudan, lea eret addán ¶ Reive sáddejuvvui ”Konsekvenser forbundet med en overgang til en friere budsjettmessig stilling for Sametinget” nammasaš raportta ráhkadettiin mii ovddiduvvui njukčamánu 1996:s. ¶ iežas gelbbolašvuođa. Das ii leat duššefal vejolašvuohta doaimmahit bearráigeahču, muhto dat lea dábálaččat geatnegahtton bearráigeahččat movt fápmuduvvon váldi geavahuvvo ja vejolaččat maiddái addit dárkilet njuolggadusaid. Dat orgána mii lea fápmudan [...]ferte maiddái sáhttit addit direktiivvaid das movt konkrehta áššit galget mearriduvvot. Nu ferte leat vaikko dat orgána mii fápmuduvvo iešalddis ii leat fápmudeaddji orgána vuollásaš mohttege.” Láhkaossodat gávnnaha ođđajagimánu 26.b. 1995`reivvestis ahte fápmudeaddji orgána iešalddis sáhttá addit oppalaš bagadusaid, njuolggadusaid áššemannudeami hárrái, geavahit lága ja doaimmahit árvvoštallama ja addit rávvagiid ovttaskas áššiin, ja sáhttá ieš mearridit makkár gozihanbeliid dat dáhttu bisuhit alddis. Jáhkkimis lea fápmudeaddji orgánas ovddasvástádus gozihit Sámedikki doaimma ja seaguhit iežas áššái jus fuomáša moaittáhahtti diliid fápmuduvvon válddi geavaheamis. Láhkaossodaga oaivila mielde sáhttá dat mielddisbuktit ovddasvástádusa jus dat gozihanbealit mat fápmudeaddji orgánas leat dihto dilálašvuođas, eai váldojuvvo atnui, muhto dat lea dilálašvuođa duohken. Sámi ulbmiliid hálddašeami dáfus, mearrida Sámedikki dievasčoahkkin ruđaid juolludeami njuolggadusaid. Departemeanttaid ovddasvástádus dán oktavuođas lea bearráigeahččat ahte Sámedikki doarjjageavaheami njuolggadusat vástidit stáhta ekonomiijamearrádusaide. Jus njuolggadusat eai čuovo ekonomiijamearrádusaid, de mielddisbuktá dat jáhkkimis konstitušuvnnalaš ovddasvástádusa ovddasvástideaddji stáhtaráđđái. ¶ 2.13. Sámedikki oktavuohta Stuoradiggái Stuoradiggi lea váldán mállen addit Sámediggái vejolašvuođa doallat viidát ja sierra čoahkkimiid lávdegottiiguin go dain leat áššit meannudeapmái main lea mearkkašupmi sámi beroštumiide. Muhtun háviid lea Stuoradikki presideantagoddi váikkuhan dasa ahte leat dollojuvvon rabas gulaskuddančoahkkimat Sámedikki ja lávdegottiid gaskka. Go Stuoradiggi meannudii finnmárkkulága, de formaliserejuvvui Stuoradikki ja Sámedikki dialoga nu ahte Justiisalávdegoddi mearriduvvui doallat Sámedikkiin ráđđádallamiid. Duogáš dasa lei ahte stáhta galggai lága meannudettiin deavdit iežas ráđđádallangeatnegasvuođa ILOkonvenšuvnna nr. 169 olis. Sámediggi oaččui ráđđádallamiid maŋŋá árvalusa meannudeapmái ovdal go lávdegoddi ovddidii iežas loahpalaš árvalusa. ILO-konvenšuvnna nr. 169 mielde lea dábálaččat ráđđehus geatnegahtton ráđđádallat. Muhto nu movt finnmárkkulága meannudettiin, de sáhttá muhtun oktavuođain leat lunddolaš ahte Stuoradiggi ráđđádallá Sámedikkiin. Muđui gieđahallá Stuoradiggi jahkásaččat stuoradiggedieđáhusa Sámedikki doaimma birra. Dan dieđáhusa meannudettiin dollojuvvo rabas gulaskuddančoahkkin Sámedikkiin. Lávdegotti mearkkašumit jahkedieđáhussii ja ráđđehusa vástádus Sámedikki jahkedieđáhussii boahtá ovdan lávdegotti árvalusas ¶ . Stuoradiggi meannuda gažaldagaid mat leat čadnon Sámediggái maiddái stáhtabušeahta gieđahallama oktavuođas. Muđui lea sámedikkiid oktavuohta našunalčoahkkimiidda čilgejuvvon davviriikkalaš sámekonvenšuvnna 18. artihkkalis. Artihkal evttoha reguleret sámedikki ja našunalčoahkkima oktavuođa, ja celkojuvvo ee. ahte gažaldagain main lea mearkkašupmi sápmelaččaide, galgá sámedikki oaivil vuhtiiváldojuvvot dakkár áššiin mat erenoamážit gusket sápmelaččaide. Dán ¶ Geahča ovdamearkka dihte Árv. S. nr. xxx (2006-2007). ¶ evttohusa mielde lea Sámedikkis riekti čilget oainnus njuolga našunalčoahkkimii dahje lávdegottiide dahje eará orgánaide mat gullet našunalčoahkkimii. Lea našunalčoahkkin mii iežas njuolggadusaid bokte mearrida movt áššit galget gieđahallojuvvot. ¶ 2.14. Sámedikki oktavuohta gielddaide ja fylkkagielddaide St.dieđ. nr. 55:s (2000-2001) ¶ Sámepolitihka birra guorahallojuvvo Sámedikki oktavuohta báikkálaš ja guovllu dássái ( ¶ ). Stáhta ovddasvástádus fuolahit ahte sápmelaččaid vuoigatvuođat eamiálbmogiin devodojuvvojit, ii sáhte sirdojuvvot vuolit hálddašandásiide nugo gildii dahje fylkkagildii. Lea stáhta ovddasvástádus fuolahit ahte leat doarvái doaibmaneavvut deavdit geatnegasvuođaid. Vuđolaš vuoigatvuođaid dáfus sáhttá danne leat dárbu addit dihto stáhtalaš čujuhusaid nannen dihte stáhta sámepolitihkalaš geatnegasvuođaid ollašuhttima buot hálddašandásiin. St.dieđ. nr. 55:s nannejuvvo ahte gielddat berrejit ávžžuhuvvot ieža vuhtiiváldit sámi beroštumiid, ja gielddat fertejit oažžut doarvái dieđuid almmolaš sámepolitihka birra ja rievttálaš vugiid birra mat leat ásahuvvon – ja ahte lea stáhta geatnegasvuohta fuolahis dárbbašlaš dieđuid buot dásiid almmolaš bargiide. Sámelágas, mánáidgárdelágas ja oahpahuslágas leat mearrádusat mat njuolgga váikkuhit gielddaide, ja dat leat dalle mielde reguleremis dihto oktavuođaid Sámedikki ja stáhta gaskka. Fylkka- ja gielddaplánemis leat stuora váikkuhusat sámi beroštumiide, ealáhusaide ja kultuvrii dain guovlluid gos sápmelaččat ásset. Plána- ja huksenláhka lea luonddu- ja resursahálddašeami deaŧalaččamus láhka. Sámi servodatberoštumiid vuhtiiváldin ii leat sierra namuhuvvon lágas. Dat perspektiiva lea guovtti johtočállosis maid Birasgáhttendepartemeanta lea čállán. T-2/98 johtočálus cealká ahte fylkkagielddat ja gielddat berrejit váldit fárrui Sámedikki plánaid fylkka- ja gielddaplánemis dain guovlluin gos leat sámi beroštumit. T-3/98 johtočállosis ges celkojuvvo ahte fylkkaplánen maid galgá leat mielde sámi kultuvrra, servodaga ja ealáhusaid nannemis ja ovdánahttimis, ja ahte Sámediggi galgá váldot fárrui fylkkaplánemii ráđđeaddi orgánan dain fylkkain gos leat sámi ássan- ja geavahanguovllut. 2007 giđa dáidá Stuoradiggái ovddiduvvot ođđa plána- ja huksenláhka. Plánaláhkalávdegoddi ¶ evttoha ahte sámi beroštumit namuhuvvojit sierra lágas. Plánaláhkalávdegoddi evttoha maiddái ahte Sámedikkis galgá leat váidalusriekti dain áššiin main lea erenoamáš mearkkašupmi sámi kultuvrii, ealáhusdoaimmaheapmái dahje servodateallimii. Sámedikki ovttasbargu gielddaiguin lea positiivadit ovdánan áiggi mielde, erenoamážit dain gielddain mat gullet Sámi ovdánahttinfoandda geográfalaš doaibmaguvlui ja sámegiela hálddašanguvlui. Sámediggi lea leamaš ja boahtá ain leat aktiiva beallin iežas doaibmaneavvuid geavaheami bokte mat adnojit báikkálaš doaimmaid álggaheapmái ealáhuseallima, giela- ja kultursuoggis. 2002-2006 áigodagas lea Sámediggi dahkan ovttasbargošiehtadusaid fylkkagielddaiguin Finnmárkku rájes gitta Hedmárkui. Sámedikki ja fylkkagielddaid ovttasbargošiehtadusat lea ođđa elemeanttat sámepolitihkas ja guovllupolitihkas, main sáhttá leat stuora mearkkašupmi máŋgga oktavuođas. Golmmá davimus fylkkagielddaiguin leat dahkkon sierra šiehtadusat, ja lullisámi guovllus lea dahkkon oktasaš šiehtadus Nordlánddain, Trøndelágafylkkaiguin ja Hedmárkkuin. Šiehtadusaid ulbmil lea nannet sámi kultuvrra, giela ja servodateallima, ja nannet fylkkaid ja Sámedikki ovttasbarggu ja ovttasbargoarenaid. Šiehtadusain lea veahá iešguđetlágán hápmi. Muhto buot šiehtadusat mielddisbuktet viiddis ja konkrehta ovttasbarggu mii lea vuođđuduvvon iešguđetge beali politihkalaš jođiheapmái. ¶ Šiehtadusat ovddidit maiddái oktasaš ovddasvástádusa ollislaš servodatovdáneamis, ja dat sisttisdollet sihke politihkkaovdánahttima ja geažosáiggi ovttasbarggu hálddašeamis ja máŋgga eará suorggis. Ealáhusovdánahttin ja guovllu plánen ja areálahálddašeapmi leat guovddážis šiehtadusain. Ovttasbargu lea eaktodáhtolaš ja beliid buoredáhtu duohken. Ovttasbargošiehtadusat leat juo mielddisbuktán olu konkrehta ja buriid bohtosiid. ¶ Šiehtadusat leat Sámedikki neahttasiiddus: http://www.samediggi.no/fil.asp?MId1=1&MId2=261&FilkategoriId=44&back=1 ¶ 3. Stáhtalaš orgánaid gullevašvuođahámit ¶ Hálddašanorgánat Hálddašanorgánat lea stáhtalaš doaimmaid organiserema váldovuohki, ja lea oppalaččat daid njuolggadusaid vuollásaš mat gustojit stáhtahálddašeapmái, dasa gullet Stuoradikki juolludannjuolggadusat, stáhta ekonomiijahálddašeami njuolggadusat, almmolašvuođaláhka ja hálddašanláhka. Bargit leat stáhtavirgeolbmot geat gullet virgeolbmolága ja virgeriidolága vuollái. Hálddašanorgánaid sáhttá bajit váldi geažosáiggi bagadit ¶ Stuoradikki stáhtabušeahttameannudeamis ja departemeanttaid jahkásaš juolludanreivviin leat dárkilet gáibádusat ja čujuhusat iešguđet hálddašanorgánii. Dábálaččat earuhuvvojit golmmalágán hálddašanorgánat: ¶ Dábálaš hálddašanorgánat Dábálaš hálddašanorgánaid sáhttá oanehaččat čilget ná ¶ : Stivren- ja ovddasvástádusdilit ¶ bagadusa bokte; dat leat njuolgga Gonagasa ja guoskevaš departemeantta organiseren- ja stivrenválddi ja dábálaš bagadusa vuollásaččat. ¶ mas (jus eiseváldi ii leačča ráddjen dán lága bokte). ¶ Ekonomiija ja bargiid hálddašeapmi ¶ ja háhkama oppalaš njuolggadusat gustojit. ¶ departemeanttas juolludusnjuolggadusaid ja stáhta ekonomiijanjuolggadusaid mielde. ¶ njuolggadusaid mielde ja Stuoradikki juolluduseavttuid mielde. Bargiid árvu ja almmolašrievttálaš geatnegasvuođat ¶ ralágain ii leačča celkon earaládje. Hálddašanlágas leat eareteará njuolggadusat bealálašvuođa birra ja njuolggadusat váidinvejolašvuođain, váidinmeannudeamis ja das gii lea váidinásahus. ¶ Čilgehusat dás leat eanas muddui váldon ¶ Iešguđetlágán mállet organiseret stáhtalaš orgánaid. ¶ kapihtal 5.4.2 ¶ mearriduvvon lágas dahje lága olis. Lága doaibmaviidodat lea vuđolaččat seamma viiddis go hálddašanlága. ¶ Hálddašanorgánat main leat sierra fápmudusat Hálddašanorgánat main leat sierra fápmudusat leat dábálaččat doaimmat main leat erenoamáš bušeahttafápmudusat. Dat lea eanas muddui čadnon dasa ahte doaibma lea nettobušetterejuvvon ja nappo oažžu juolludusa 50-poastta bokte, nu movt Sámediggi oažžu. Stuoradiggi dahká duššefal ovtta dahje muhtun bušeahttamearrádusaid mas stáhtakássa ekonomalaš doarjja mearriduvvo. Sisaboađut ja golut mat leat eambbo go dát juolludusat eai boađe ovdan stáhtabušeahtas ja doaibma sáhttá ieš mearridit juolludeami doibmii ja investeremiidda. Nettobušetteren addá stuorát ekonomalaš ja doaimmalaš njuovžilisvuođa. Maŋemus logijagis leat olu stáhtalaš doaimmat rievdaduvvon dán čatnanmállii. Doaimmat sáhttet oažžut liigefápmudusaid, ovdamearkka dihte hálddahuslaš, fágalaš dahje bargiideguoskevaš gažaldagaid hárrái. ¶ Dát čatnanmálle lea erenoamážit adnon dutkamis ja alit oahpus. ¶ Hálddašanorgánat main leat sierra fápmudusat šaddet eanasmuddui stáhta ekonomiijanjuolggadusaid vuollái, ja Ruhtadandepartemeanta lea juovlamánu 21.b. 2005 johtočállosis (R106) mearridan dárkilet njuolggadusaid dasa makkár spiehkasteamit leat áigeguovdilat. Eanas hálddašanorgánat main leat sierra fápmudusat leat fágalaččat sorjjasmeahttumat juogo njuolggadusaid dahje lága bokte. Nettobušetterejuvvon hálddašanorgánain sáhttet muhtun ovttaskas oktavuođain leat sierraortnegat bargiide, ovdamearkka dihte spiehkasteamit virgeolbmo- ja virgeriidolágas, ja spiehkasteamit hálddašanlágas ja/dahje almmolašvuođalágas. Dat doaimmat eai leat sierralágán doaimmat ja daidda sáhttet gullat dutkaninstituhtat, universitehtat ja allaskuvllat, doarjja- ja foandahálddašeapmi ja árvovuođđuduvvon doaimmat main lea gelbbolašvuohta dihto fágasuorggis, ovdamearkka dihte Dásseárvoguovddáš ja Geavaheddjiid áittardeaddji. Maiddái Gonagaslaš Hoffa, Ráfikorpsa ja Svalbárdabušeahtta ožžot juolludusaid 50-poastta bokte. Doaimmain lea buori muddui iešstivrejupmi vaikko ožžot ruhtajuolludemiid stáhtas. Doaimmat leat oassin stáhtas juridihkalaš peršovdnan, ja dain váldá stáhta politihkalaš ja ekonomalaš ovddasvástádusa. Ággan nuppástuhttit dábálaš hálddašanorgánaid orgánan main leat sierra fápmudusat, lea dat go leat sávvan stuorát ekonomalaš doaibmanfriddjavuođa lassisisaboađuid hálddašettiin. Čatnasupmi stáhtii muddejuvvo juolludanmearrádusaid hábmema bokte ja ekonomiijanjuolggadusaid hábmema bokte, ja sáhttá muddejuvvot lága bokte nu movt ovdamearkka dihte universitehta- ja allaskuvlaláhka dahká. ¶ Eará stáhtalaš friddjadoaimmat Leat olu friddja stáhtalaš doaimmat mat leat organiserejuvvon hálddašanorgánan dakko bokte ahte jahkásaš ruhtajuolludeamit luvvejuvvojit stáhtabušeahta doaibmapoasttain. Doaimmat eai heive Ruhtadandepartemeantta definišuvdnii hálddašanorgánas mas leat sierra fápmudusat dannego juolludusat eai addo 50-poastta bokte. Muhtun doaimmaide sáhttá dušše Gonagas stáhtaráđis addit fágalaš bagadusa nu ahte konstitušuvnnalaš ja parlamentáralaš ovddasvástádus fágalaš gažaldagain gáhččá ráđđehusa nala. Dat guoská ovdamearkka dihte áššáskuhttineiseváldái. Muhtun doaimmaide ii leat Gonagasas stáhtaráđis ge makkárge fágalaš baga ¶ , mearkkašumit juolludusnjuolggadusaide, čuokkis 2.2.2.5. ¶ 2004 rájes lea buot stáhtalaš universitehtain ja allaskuvllain dát čatnanvuohki. ¶ danváldi, muhto dain doaimmain lea departemeanttas dahje ráđđehusas dihto gelbbolašvuohta/bagadanváldi eahpe-fágalaš gažaldagain. Duopmostuolut gullet dán jovkui ¶ . Duopmostuollohálddahus Duopmostuollohálddahus ásahuvvui Troandimis 1.11.2002 ja das lea hálddahuslaš ovddasvástádus duopmostuoluide. Duopmostuollohálddahus lea organiserejuvvon sorjjakeahtes stáhtalaš orgánan ja dan jođiha stivra. Stuoradikki, ráđđehusa, Justiisadepartemeantta ja Duopmostuollohálddahusa ovttasdoaibma suddjejuvvo Duopmostuollohálddahusa doaimma láhkaaddon rámmaeavttuid vuođul. Rámmaeavttut čuvvot njeallje váldoprinsihpa ¶ hálddahuslaš áššiin dan doaibmiválddi návcca vuođul maid Vuođđolága § 3 addá. ¶ mat leat biddjon Duopmostuollohálddahussii guovddášmearriduvvon njuolggadusaid. ¶ narmearradusa bokte dábálaš vuogi mielde ráđđehusa árvalusa vuođul. ¶ hálddahuslaš ovttaskasáššiid ektui. Duopmostuollolága kap. 1 A ¶ čilge Duopmostuollohálddahusa doaimma. Láhka nanne ahte Duopmostuollohálddahusa doaimma ja duopmostuoluid hálddašeami jahkásaš njuolggadusat galget mearriduvvot Stuoradikki bušeahttaárvalus meannudeami bokte. Duopmostuollohálddahus galgá ovddidit duopmostuoluid bušeahttaárvalusa departementii (§ 33 c). Duopmostuollokommišuvnna eanetlohku ¶ evttohii láhkanannet dan ahte bušeahttaárvalus dovddusindahkko Stuoradiggái. Departemeanta ii dorjon dan, muhto Justiisalávdegoddi celkkii ahte ”dat ii dattege hehtte duopmostuollohálddahusa sáddemis bušeahttaárvalusa Stuoradiggái.” ¶ Jahkásaš bušeahttameannudeami rámmaid siskkobealde, eaktuduvvo ahte Duopmostuollohálddahusas galgá leat mearkkašahtti doaibmafriddjavuohta oasseulbmiliid hábmemis ja doaibmabijuid válljemis. Jus leažžá dárbu daguide gaskaáigodagas, de ferte ráđđehus čađahit iežas bagadanrievtti dahje ovddidit sierra evttohusa Stuoradiggái. Riikarevišuvdna bearráigeahččá Duopmostuollohálddahusa ja dat gullá Siviilaáittardeaddji vuollái seammaládje nu movt eará stáhtalaš orgánat. Duopmostuollohálddahusa doaibma lea gullevaš hálddašanlága ja almmolašvuođalága vuollái (Duopmostuolloláhka § 33 b). Duopmostuollohálddahus oažžu juolludusas Justiisadepartemeantta kap. 411, poastta 01 bokte. Evttohusastis boahttevaš ovddasvástádusjuohkimii ja rámmaeavttuide guovddáš duopmostuollohálddahusa hárrái (vrd. Od.prp. nr. 44 (2000-2001)), deattuhii Justiisadepartemeanta seammaládje go Duopmostuollokommišuvdna, ahte go lea sáhka ráđđehusa ja duopmostuoluid hálddahusa oktavuođa birra, de ferte parlamentáralaš ovddasvástideaddjis leat dihto ovddasvástádus. Justiisadepartemeanta ii loga leat áigeguovdilin váldit Stuoradikki stivrema ja dárkkisteami eret, ja čujuha ahte ii oktage stáhtalaš doaibma leat dakkár ahte ii leat gullevaš ¶ departemeanttaid ja stáhtaráđiid vuollái nu ahte stáhtaráđis ja ráđđehusas lea parlamentáralaš ja konstitušuvnnalaš ovddasvástádus Stuoradikki ektui doaimma dahje doaibmaosiid dáfus. Diehtobearráigeahčču ja Personsuodjaluslávdegoddi Diehtobearráigeahčču lea sorjjakeahtes hálddašanorgána mii hálddahuslaččat gullá Gonagasa ja departemeantta vuollái. Ráđđehusas ii leat bagadanváldi Diehtobearráigeahču badjel dalle go Diehtobearráigeahčču lága vuođul čađaha válddis ovttaskas oktavuođain, vrd. Persondiehtoláhka § 42 ¶ . Bearráigeahčču ásahuvvui ođđajagimánu 1.b. 1980:s ja dat galgá dárkkistit ahte persondiehtoláhka čuvvojuvvo. Diehtobearráigeahčču lea sihke bearráigeahčči ja áittardeaddji, ja dat lea friddja departemeantta ja ráđđehusa ektui. Diehtobearráigeahču barggut ja váldi lea čilgejuvvon persondiehtolágas. Daid mearrádusaid maid Diehtobearráigeahčču dahká ovttaskas áššiin sáhttá váidit Personsuodjaluslávdegoddái, ja muhtun oktavuođain Gonagassii. Personsuodjaluslávdegoddi mearrida váidagiid mat leat boahtán Diehtobearráigeahču mearrádusaide, vrd. persondiehtolága § 43. Personsuodjaluslávdegoddi lea sorjjakeahtes hálddašanorgána mii hálddahuslaččat gullá Gonagasa ja departemeantta vuollái. Stuoradiggi nammada Personsuodjaluslávdegotti jođiheaddji ja nubbinjođiheaddji. Gonagas ges nammada vihtta eará lahtu. Gonagas sáhttá addit dárkilet njuolggadusaid Personsuodjaluslávdegotti organiserema ja áššemeannudeami hárrái. Bearráigeahččaneiseválddit sáhttet, vrd. persondiehtolága, gáibidit daid dieđuid maid dárbbašit nu ahte sáhttet doaimmahit iežaset doaimmaid. Diehtobearráigeačču sáhttá gáibidit ahte persondieđuid meannudeapmi mii rihkku lága galgá bissehuvvot, dahje bidjat eavttuid mat galget ollašuhttot vai meannudeapmi čuovvu lága. Diehtobearráigeahčču sáhttá maiddái sáhkkohit. Diehtobearráigeahčču ja Personsuodjaluslávdegoddi ovddidit jahkedieđáhusaid Gonagassii, vrd. §§ 42 ja 43. Jahkedieđáhusat biddjojit ovdan Stuoradiggái jahkásaš stuoradiggedieđáhusas mas maiddái leat departemeantta mearkkašumit jahkedieđáhusaide. Juolludusat addojit Ođasmahttin- ja hálddašandepartemeantta bušeahta bokte. ¶ Doaimmat mat leat organiserejuvvon sierra riektesubjeaktan Go stáhtalaš doaibma lohkko sierra riektesubjeaktan, de mearkkaša dat ahte doaibma juridihkalaččat ii leat oassin stáhtas. Iešstivrejeaddji stáhtalaš doaimmat sáhttet organiserejuvvot ¶ Rievttálaš reguleren daid stáhtalaš doaimmaid dáfus mat leat organiserejuvvon sierra riektesubjeaktan lea dan organisašuvdnamálle duohken mii doaimmas lea. Stáhtaoamastuvvon gávpevuođđudusaid dovdomearkkat leat ahte dat leat iešbirgejeaddji riektesubjeavttat main leat iežaset stivrenorgánat ja alddiineaset ovddasvástádus iežaset ekonomiijii. Dasto lea stáhta gávpevuođđudusaid oamasteaddji ja stivre oamasteaddji sajis (generálačoahkkin/fitnodatčoahkkin/jahkečoahkkin) gávpevuođđudusa eará orgánaid ektui. Gávpevuođđudusat ruhtadit ¶ doaimma eanas muddui márkansisaboađuiguin, ja maiddái stáhtalaš juolludusaiguin mii lea dego buhtadussan doaimmaid ovddas maid servodat gáibida (muhtun háviid maiddái divvagiiguin). Bajemus gávpevuođđudusorgána vállje revisora. Riikarevišuvnna váldi lea gáržžiduvvon dasa ahte bearráigeahččat ahte guoskevaš stáhtaráđđi čađaha oamastandoaimmas rievttes ja oadjebas vuogi mielde, ja bearráigeahččat ahte vejolaš juolludusat adnojit Stuoradikki eavttuid mielde (stáhtaráđi konstitušuvnnalaš ovddasvástádus). Iešalddis ii gusto hálddašanláhka ja almmolašvuođaláhka gávpedoaimmaide, muhto dat gustojit doaimmaide mat leat čadnon válddi čađaheapmái dahje servodatlaš doaimmaide. Bargit eai leat stáhtavirgeolbmot ja sii eai gula dábálaččat stáhtain sohppojuvvon tariffašiehtadusaide. Dearvvašvuođafitnodatlágas ¶ leat moanat sierramearrádusat mat leat heivehuvvon suorgái ja daidda erenoamáš stivrendárbbuide mat suorggis leat. Láhka nanne ahte hálddašanláhka gusto dearvvašvuođafitnodagaid doaimmaide. Ovttaskas mearrádusaid maid fitnodagat leat dahkan, sáhttá váidit departementii, jus sierra váidinásahus ii leat nannejuvvon lágas dahje láhkaásahusas. Departemeanta sáhttá addit láhkaásahusa das ahte gii galgá doaibmat váidinásahussan ovttaskas mearrádusaide maid fitnodagat leat dahkan. Dasto gusto maiddái almmolašvuođaláhka fitnodagaid doaimmas. Bargit eai leat stáhtavirgeolbmot, vrd. lága § 5. Láhka cealká maiddái ahte dearvvašvuođafitnodagat galget lohkkot almmolaš orgánan. Stáhtalaš doaimmat sáhttet maiddái organiserejuvvot vuođđudussan. Vuođđudus lea iešoamasteaddji ovttadat. Dan ii eaiggáduša stáhta dahje priváhta riektesubjeavttat. Vuođđudus sáhttá stivrejuvvot sierralágaid bokte, gáibádusaid bokte mat biddjojit njuolggadusaide ásaheami oktavuođas, lobi bokte nammadit stivrra/stivralahtuid ja bistevaš ruhtadeami bokte stáhtalaš doarjjan. Iešguđetlágán organisašuvdnamálliid dárbu ja dárkilet hábmen lea olu áššiid ja árvvoštallamiid duohken, ee. doaimma ulbmila ja bargguid, doaimma márkanvuođu dási ja iešguđetlágán málliid duohken almmolaččat regulerejuvvon doaimmaid hárrái. ¶ Stuoradikki vuollásaš ásahusat Stuoradikki vuollásaš ásahusat leat Suodjalusa áittardeaddjelávdegoddi, Stuoradikki hálddahusa áittardeaddji, Stuoradikki bearráigeahččanlávdegoddi, iskan-, vákšun- ja sihkarvuođabálvalusa hárrái ja Riikarevišuvdna. Dat leat olgguldas, parlamentáralaš veahkkeorgánat Stuoradikki ráđđehus- ja hálddahusdárkkisteapmái. ¶ Oktasaš dáidda ásahusaide lea ahte daid lea Stuoradiggi ásahan, dain lea sorjjakeahtesvuohta hálddahusa ektui, Stuoradiggi addá doaimmaide bagadusa – ee. almmolašvuođa hárrái, ja dat raporterejit njuolga Stuoradiggái. Siviilaáittardeaddji ja Riikarevišuvnna doaibma lea ásahuvvon lága bokte. Jahkásaš doaibmabušeahta dáfus, sádde Stuoradikki hálddahus bušeahttaárvalusa Ruhtadandepartementti. Ruhtadandepartemeantta St.prp. nr. 1:s (2006-2007) (prográmmaoasis 00.40), lea ráđđehusa 2007 bušeahttaárvalus seamma go Stuoradikki hálddahusa árvalus. Stuoradikki hálddahusáittardeaddji, Siviilaáittardeaddji Siviilaáittardeaddji galgá Stuoradikki luohttevašolmmožin, sihke váikkuhit dasa ahte olmmošvuoigatvuođat doahttaluvvojit, ja bearráigeahččat ahte almmolaš hálddašeamis eai dahkkojuvvo boasttuvuođat ovttaskas boargára vuostá. Dát galgá vuosttažettiin gozihuvvot ¶ Dát lea dárkileappot čilgejuvvon ¶ , čuokkis 2. ¶ iskkademiid bokte ja ovttaskas olbmuid ášševáidagiid meannudeami oktavuođas. Siviilaáittardeaddji ovddida maiddái áššiid iešheanalis. Siviilaáittardeaddji nammadeapmi čilgejuvvo Vuođđolága § 75:s l ¶ . Stuoradikki áittardeaddji njuolggadusat leat mearriduvvon lágas ¶ . Áittardeaddji doaimma bagadusa mearrida Stuoradiggi, vrd. § 2. Áittardeaddji doaimmaha muđui doaimmas iešheanalaččat ja sorjjasmeahttumit Stuoradikkis. Áittardeaddji galgá addit jahkásaččat dieđu Stuoradiggái doaimmas birra, vrd. § 12. Jahkásaš juolludus addo Ruhtadandepartemeantta bušeahttakapihttala 43, poastta 01 (37,1 milj. kr 2007:s) bokte. Riikarevišuvdna Riikarevišuvnna jođiha kollegiija mas leat vihtta riikarevisora maid Stuoradiggi vállje njealji jahkái. Riikarevišuvnna ulbmil, doaibma ja rámmaeavttut leat nannejuvvon Riikarevišuvnna lágas ¶ . Doaimmat leat lagabui čilgejuvvon Sturoadikki bagadusas ¶ Riikarevišuvnna doaimma oasis, vrd. riikarevišuvdnalága § 3. Stuoradiggi sáhttá gohččut Riikarevišuvnna álggahit erenoamáš iskkademiid. Stuoradikki riikarevisoranammadeapmi lea čilgejuvvon Vuođđolágas § 75 k:s ¶ . Láhka Riikarevišuvnna birra cealká Riikarevišuvnna sorjjasmeahttunvuođa birra ahte Riikarevišuvdna galgá doaimmahit doaimmaidis sorjjasmeahttumit ja iešheanalaččat, ja ahte Riikarevišuvdna ieš mearrida movt bargu galgá lágiduvvot ja organiserejuvvot. Bušehta ja rehketdoalu hárrái (§ 8) ovddida Kollegiija Riikarevišuvnna bušeahttaárvalusa njuolgga Stuoradiggái. Kollegiija mearrida Riikarevišuvnna rehketdoalu, ja revisora maid Stuoradiggi lea nammadan revidere rehketdoalu. Reviderejuvvon rehketdoallu ja revišuvdnačilgehus sáddejuvvo Stuoradiggái. ¶ Dás jorgaluvvon: ”…nammadit Olbmo guhte ii leat Stuordiggeáirras, dakkár vuogi mielde mii lea lagabui mearriduvvon Lágas, bearráigeahččat almmolaš Hálddašeami ja buohkaid geat dan bálvalit, sihkkarastin dihte ahte eai dahkkojuvvo Vearrivuođat ovttaskas Boargára vuostá;” ¶ oktan mearkkašumiiguin. ¶ Dás jorgaluvvon: ”nammadit vihtta Revisora geat jahkásaččat galget geahččat Stáhta Rehketdoaluid ja das almmuhit Osiid ja danne galget Rehketdoalut addojuvvot dáidda Revisoraide maŋemusat guhtta Mánu maŋŋel dan Jagi Loahpa man ovddas Stuoadikki Juolludusat leat addojuvvon, ja maiddái dahkat Mearrádusaid Decisionválddi Ortnega hárrái Stáhta Rehketdolliid oktavuođas;” ¶ 4. Gielddaid ja fylkkagielddaid oktavuohta ráđđehussii Bargojoavku mii gieđahalai Sámedikki bearráigeahččanortnegiid oaivvildii ”ahte vejolaš čoavddus maid seađašii lagabui guorahallat, lea Sámedikki ásahit sierra riektesubjeaktan nu ahte Sámediggi oažžu seamma sorjjasmeahttumis dili politihkalaččat ja bušeahta dáfus go fylkkagielddat ja gielddat.” Dán kapihttalis čilget gielddaid ja fylkkagielddaid oktavuođa ráđđehussii čujuhettiin dasa ahte leat go buorrevuođat maid sáhtášii sirdit Sámedikki formála dilálašvuođa ektui, ja Sámedikki ja ráđđehusa dialoga ektui. ¶ Stáhtalaš stivreprinsihpat gielddasuorggi guovdu ¶ Norgga servodagas adno báikkálaš iešstivrejupmi guovddáš árvun. Gielddat ja fylkkagielddat leat iešbirgejeaddji riektesubjeavttat, dain lea iešmearrideaddji váldi ja iešbirgejeaddji ovddasvástádus iežaset doaimma ovddas. Stáhtas ii leat oppalaš bagadanváldi gielddaid ja fylkkagielddaid badjel. Danne čađahuvvo stáhtalaš stivren gielddaid ja fylkkagielddaid dáfus eanas muddui lágaid, bušeahttamearrádusaid ja šiehtadallamiid bokte. Gieldda iešstivrenprinsihppa ii leat nannejuvvon vuođđolágas, muhto lea aŋkke ovttastuvvon ja nanu oassi Norgga politihkalaš stivrenvuogádagas. Gielddaláhka addá nanu suoji stáhtalaš liiggálaš stivrema vuostá gielddaid doaibmačoavdima hárrái. Go gielddat ožžot ieža rehkega iežaset válljejumiid ovddas, de addojuvvojit seammás insentiivvat golloseasti doibmii. Gielddat ja fylkkagielddat váldet ieža ovddasvástádusa iežaset resursageavaheami ovddas ja fertejit heivehit doaimmaid sisaboađuide. Ráđđehus ferte ges sihkkarastit doaimmaid ja ekonomalaš rámmaid oktiiheiveheami. Buori báikkálaš heiveheapmái gáibiduvvo ahte gielddat ožžot doaibmavejolašvuođaid. Ráđđehus dáhttu unnimus lági mielde detáljastivret gielddaid, ja nu guhkás go vejolaš stivret ekonomiijja ja njuolggadusaid rámmaid bokte. Stáhta stivren gielddasuorggi hárrái ferte dásseduvvot nu ahte bálvalusfálaldat lea seammaárvosaš beroškeahttá ássangielddas ja ahte gielddaid ja fylkkagielddaid dárbu addit bálvalusaid ássiid sávaldagaid ja dárbbuid mielde, vuhtiiváldojuvvo. Rámmadoarjja ja vearrosisaboađut leat gielddasuorggi friddja sisaboađut. Dat leat sisaboađut maid gielddat ja fylkkagielddat besset friddjadit golahit almmá makkárge eará čujuhusaid haga go lágaid ja njuolggadusaid. Vai gielddat ja fylkkagielddat bisuhivčče friddjavuođa heivehit bálvalusfállama ássiid dárbbuide, de lea ráđđehusa prinsihppa ahte gielddasuorggi galgá váldoáššálaččat ruhtaduvvot dakkár sisaboađuiguin. Nu unnán doarjja go vejolaš galgá juolluduvvot várrejuvvon ruhtan. Dat galget eanemus lági mielde dušše juolluduvvot nuppástuhttináigodagain, ovdamearkka dihte jus lea bálvalusa hukseme, dahje daid háviid go doarjja dušše addo muhtun moatti gildii. Dannego gielddain ja fylkkagielddain lea deaŧalaš ovddasvástádus fuolahit našovnnalaš čálgoortnegiid dego mánáidgárddiid, vuođđoskuvlla, joatkkaoahpu ja dikšun- ja ovddasmorašbálvalusaid, lea dattege lunddolaš ahte riikka eiseválddit sáhttet álggahit ođastusaid ja stuorát áŋggirdemiid dáin surggiin. Riikka ođastusaid ja stuorát áŋggirdemiid čađaheapmi ja ruhtadeapmi lea máŋgii dáhpáhuvvan rámmaruhtadanvuogádaga olggobealde nu ahte máksojuvvojit sierra várrejuvvon ruđat doarjjan ruhtadit lassi doaibma- ja investerengoluid. ¶ Dieđut leat váldon ¶ Stáhtalaš dárkkisteapmi gielddasuorggi sisaboahtorámmain ¶ Jahkásaš sisaboahtorámmaid mearrideapmi lea dat mainna stáhta sáhttá váikkuhit gielddasuorggi doaibmadási. Gielddaid váldogáldu iežaset doaimmaide leat Stuoradikki jahkásaš juolludusat. Stáhtalaš juolludusat gielddaide juhkkojuvvojit 60-poasttaid bokte stáhtabušeahtas. Poasttat gokčet gielddasuorggi ollislaš sisaboahtorámma (vearrosisaboađut, rámmadoarjagat, divvagat ja várrejuvvon doarjagat). Juolludusnjuolggadusain maid Stuoradiggi lea dohkkehan, leat mearrádusat das ahte guoskevaš departemeanttat galget oažžut dieđuid sin ovddasvástádussurggiin, vai ee. sáhttet raporteret Stuoradiggái olahuvvon bohtosiid birra, vrd. Juolludusnjuolggadusaid § 13. Stáhta ekonomiijanjuolggadusaid prinsihppa lea ahte jus soames ulbmilii lea juolluduvvon ruhta, de ferte maiddái govttolaččat dárkkistit ahte ruhta golahuvvo eavttuid olis, ja ahte árvvoštallojuvvo leat go olahan jurddašuvvon ulbmila, vrd. ekonomiijanjuolggadusaid §§ 14 ja 15. Gielddalágas leat mearrádusat mat geatnegahttet gielddaid ja fylkkagielddaid ráhkadit ekonomiijaplánaid ja bušeahtaid boahttevaš kaleanddarjahkái. Ekonomiijaplána galgá sisttisdoallat unnimusat boahttevaš njeallje bušeahttajagi, ja dat galgá gokčat olles gieldda dahje fylkkagieldda doaimma ja addit realisttalaš gova plánaáigodaga vejolaš sisaboađuin, vurdojuvvon goluin ja vuoruhuvvon doaimmain. Jahkebušeahtta lea geatnegahtti plána álbmoga čálgofálaldagas daid sisaboađuid vuođul maid Stuoradiggi buori muddui váikkuha mearrádusaidis bokte. Gielddalágas lea láhkanannejuvvon ahte ekonomiijaplána ja jahkebušeahtta galgá sáddejuvvot stáhtalaš eiseválddiide diehtun. Ággan dasa lea dárbu čuovvut gielddaid doaimma, ee. rávvagiid ja bagadeami vuođđun. Gielddain ja fylkkagielddain lea rehketdoallogeatnegasvuohta, ja dat galget gielddalága § 48 vuođul, ráhkadit jahkerehketdoalu ja jahkedieđáhusa juohke kaleanddarjagi. Jahkerehketdoallu galgá čájehit man olu ruhta sáhttá geavahuvvot ja movt dat lea geavahuvvon. Jahkedieđáhus galgá ee. čilget diliid maid lea deaŧalaš diehtit go gielddaid ja fylkkagielddaid ekonomalaš dilli ja doaimmaid bohtosat árvvoštallojuvvojit, ja mat eai boađe ovdan jahkerehketdoalus. Geažosáiggi diehtojuohkin gielddaid ovdáneamis lea eaktun vai stáhta sáhttá fuolahit iežas bajemus ovddasvástádusa gielddasuorggi bealis. Gielddat ja fylkkagielddat leat danne geatnegahtton raporteret stáhtii ee. resursageavaheami ja bálvalusbuvttadeami birra KOSTRA-málle mielde. ¶ KOSTRA (KOmmune-STat-Rapportering dahje GISTRA GIelda-STáhta-RAporteren, muhto dás KOSTRA) lea našovnnalaš diehtojuohkinvuogádat mii addá stivrendieđuid gieldda doaimmain. Dieđut gielddalaš bálvalusain ja resursageavaheamis iešguđet bálvalussurggiin registrerejuvvojit ja oktiiheivehuvvojit vai mearrádusdahkkit sihke riikka dásis ja báikkálaš dásis ožžot áššáiguoskevaš dieđuid. Dieđut galget addit buoret vuođu analysii, plánemii ja stivremii, ja dakko bokte veahkehit dat árvvoštallat olahuvvojit go našovnnalašulbmilat. KOSTRA galgá álkidahttit raporterema gielddain stáhtii dainnalágiin ahte dieđut raporterejuvvojit dušše oktii vaikko sáhttet geavahuvvot iešguđetlágán áššiide. ¶ Gielddalága § 59 mielde sáhttet golbma áirasa dahje eanebut gielddastivrras dahje fylkkadikkis ovttas fievrridit mearrádusaid maid álbmotválljejuvvon orgána dahje gieldda dahje fylkkagieldda hálddahus lea dahkan departemeantta (fylkkamánni ¶ ) dárkkisteami ovdii árvvoštallan dihte mearrádusa lobálašvuođa. Sii geat sáhttet fievrridit gažaldagaid lobálašvuođadárkkisteapmái, leat duššefal fásta gielddastivraáirasat ja fylkkadieggáirasat. Dasalassin lea Gielda- ja guovlodepartemeanttas láhkavuođđu § 59 nr. 5 vuođul iešheanalis váldit ovdan mearrádusaid dárkkisteapmái. Lobálašvuođadárkkisteapmi mearkkaša ahte mearrádus lea gustojeaddji go dahkko, muhto mearrádusa sáhttet stáhtalaš eiseválddit dahkat eahpegustojeaddjin jus mearrádus manná lága vuostá. Gielda sáhttá dattege álggahit ovdamearkka dihte bušeahttamearrádusa vaikko lobálašvuođadárkkisteapmi dahkko. Lobálašvuođadárkkisteapmi lea vejolaš neavvu ee. jahkebušeahta, loatnaváldima, dáhkádusbidjama ja eará geatnegasvuođaid ektui mat sáhttet golahahttit gielddaid. Dohkkehangáibádus mearkkaša ges eará go lobálašvuođadárkkisteapmi, namalassii ahte gieldda mearrádus easkka lea gustojeaddji go stáhta lea dan dohkkehan. Gielddalágas (§ 60) leat muhtun deaŧalaš mearrádusat stáhtalaš dárkkisteami birra ja ekonomalaš geatnegasvuođaid dohkkeheami birra. Loatnaváldima mearrádusat dahje mearrádusat das ahte guhkilmasat soahpat láigohit visttiid, rusttegiid, ja bistevaš doaibmaneavvuid mat sáhttet dagahit goluid gildii dahje fylkkagildii guhkit go boahttevaš njealji bušeahttajahkái, eai leat gustojeaddjit ovdal go departemeanta lea dan dohkkehan, jus: a. gielddastivra dahje fylkkadiggi lea mearridan dohkkehit jahkebušeahta vaikko buot golut eai leat bušeahtas gokčojuvvon, b. gielddastivra dahje fylkkadiggi lea mearridan dohkkehit ekonomiijaplána vaikko buot golut eai leat gokčojuvvon ekonomiijaplánas, c. gielddastivra dahje fylkkadiggi § 48 nr. 4 nuppi čuoggá vuođul lea mearridan ahte rehketdoalu vuolláibáza galgá juhkkojuvvot boahttevaš bušeahttajahkái maŋŋelgo rehketdoallu lea ovddiduvvon, dahje d. gielda dahje fylkkagielda ii čuovo dohkkehuvvon vuolláibázadivvuma plána Jus okta eavttuin vuosttaš lađđasa a bustáva rájes d bustáva rádjái lea devdojuvvon, de galgá departemeanta dárkkistit gieldda dahje fylkkagieldda bušeahttamearrádusa lobálašvuođa Gielddalága § 60 nr. 3 vuođul, lea ráhkaduvvon registtar masa lea biddjon dat gielddat ja fylkkagielddat mat leat dohkkehangáibádusortnega vuolde. Registtar gohčoduvvo ROBEK (Register Om Betinget godkjenning og Kontroll). Dain gielddain ja fylkkain mat leat biddjon registarii, eai leat čuovvovaš mearrádusat gustojeaddjit ovdalgo departemeanta (fylkkamánni) lea daid dohkkehan: ¶ sáhttet golahit gielddaid ja fylkkagielddaid guhkit go boahttevaš njealjje bušeahttajagi. Daid gielddaid ja fylkkagielddaid dáfus mat leat biddjon ROBEK:ii, galgá departemeanta (fylkkamánni) maiddái dárkkistit gielddastivrra/fylkkadikki bušeahttamearrádusaid lobálašvuođa. ¶ Fylkkamánni lea fápmuduvvon váldi guhte sihke oažžu dahkat lobálašvuođadárkkisteami ja dohkkehit gielddamearrádusaid. ¶ Njuolggadus gieldda bargiid, ásahusaid dahje gieldda mearrádusaid dohkkeheami hárrái lea gievrras stáhtalaš stivrenneavvu, dannego dat čuohcá njuolgga gieldda doibmii go stáhta ferte váikkuhit dasa ahte gieldda mearrádusat šaddet gustojeaddjin. ¶ Stáhta ja gielddasuorggi ráđđádallamat ¶ Jagi 2000:s ásahuvvui stáhtii ráđđehusa bokte ja gielddasuorgái KS bokte ráđđádallanortnet stáhtabušeahta gielddaoasi hárrái. Ráđđádallanortnegiin ráhkaduvvui fásta arena mas stáhta ja gielddasuorgi deaivvadeaba politihkalaš dásis, ja mas guorahallaba fáttáid ja áššiid main lea mearkkašupmi suorgái. Stáhta álggahuvvon doaimmat ja ođastusat sáhttet ovddiduvvot ráđđádallanortnegis vai KS árrat beassá buktit oaiviliid doaibma- dahje njuolggadusrievdadusaide j.su. KS sáhttá dán ortnega bokte ovdamearkka dihte addit áššáiguoskevaš duogášdieđuid mat adnojit vuođđun váikkuhusmeroštallamiidda, ja váikkuhit dasa ahte ođastusat ja stáhtalaš stivren álkibut implementerejuvvo. Ráđđádallamiid vuođđu lea oktasaš áddejupmi das ahte lea Stuoradikki ja ráđđehusa ovddasvástádus mearridit gielddasuorggi ekonomalaš ja politihkalaš ulbmiliid. Ráđđádallamiid áigumuš ii leat unnidit našovnnalaš stivrenvejolašvuođaid, muhto dahkat stivrema eanet ulbmilažžan. Dat maid ráđđádallamiiguin dáhtošii olahit lea ásahit vugiid vuhtiiváldet dárbbu čalmmustahttit našovnnalaš ulbmiliid guovddáš čálgopolitihkalaš doaimmain maid gielddasuorgi čađaha, ja maiddái váikkuhit dasa ahte ulbmil-, rámma- ja boađusstivrenvuogádaga positiiva bohtosat olahuvvojit. Ráđđádallamat galget prinsihpalaččat gokčat buot surggiid main lea mearkkašupmi gielddasuorgái. Ráđđádallanortnet galgá veahkehit olahit čuovvovaš guhtta mihttomeari: ¶ boahtorámma siskkobealde sáhttá duohtandahkat. Dat sáhttá veahkehit gielddasuorggi ruhtadanpolitihkalaš stivrema. ¶ unnideamis stáhta njuolggadus- ja ruhtavárrenstivrema. ¶ ja nannet báikkálaš demokratiijja. ¶ rejumi. ¶ geahččalit. Jagis dollojuvvojit njeallje čoahkkima. Čoahkkimat čuvvot stáhtabušeahta barggu fásaid. Čoahkkimiin eai guorahallojuvvo bušeahttaluohttámušdieđut. Oktasaš čállingoddi mas leat fágadepartemeanttaid, Ruhtadandepartemeantta (RD), Gielda- ja guovlodepartemeantta (GGD) ja KS`ovddasteaddjit oktiiheivehit hálddahuslaš ráhkkanemiid čoahkkimiidda. Čállingotti jođiha GGD. Čoahkkimiidda ráhkaduvvo čálalaš materiála, ja ráhkaduvvo maiddái oktasaš materiála ja referáhta. Jagi maŋemus čoahkkimis ovddidit bealit Oktasašdokumeantta, vássan jagi ráđđádallamiid bohtosiid vuođul, ja das lea maiddái ollislaš čilgehus boahttevaš jagi gielddaekonomalaš áigumušain. ¶ KS` ja stáhta bargojoavku bargá dainna ulbmiliin ahte olahit lagat ovttasbarggu gielddasuorggi ođastusaid gollomerošteami hárrái. Ulbmilin lea árrat váldit KS fárrui stuorát ođastusbargguin, earet eará danne vai olaha ovttamielalašvuođa das maid iešguđet sisaboahtorámmaid siskkobealde sáhttá ollašuhttit. Galgá maiddái čielggaduvvot movt sorjjakeahtes instánssat sáhttet árvvoštallat gollomeroštemiid veahkehan dihte ráđđehusa bušeahttabarggus, jus stáhta ja KS eaba leat ovttaoaivilis. ¶ Gollomeroštallamat ja ekonomalaš analysat Det tekniske beregningsutvalg for kommunal og fylkeskommunal økonomi (TBU) (Gieldda ja fylkkagieldda ekonomiijja teknihkalaš meroštallanlávdegoddi) lea 2002 rájes ráhkadan notáhta gielddasuorggi ekonomalaš dilis KS ja stáhta vuosttaš jahkásaš ráđđádallančoahkkimii. Dasalassin ráhkada TBU notáhta das movt gielddasuorggi golut veardiduvvojit váikkuhuvvot demográfalaš ovdáneamis. TBU ásahuvvui 1979:s dan nammii ahte ráhkadit dieđuid raporterema, statistihkalaš gieđahallama ja fágalaš árvvoštallama vuogádaga gielddaid ja fylkkagielddaid ekonomiijja hárrái. Go TBU ásahuvvui de lei ulbmilin ovdánahttit geavatlaš ja ulbmilaš raporterenvuogádaga ja analysaneavvu gielddaekonomiijja várás. Lávdegotti mandáhtta lea addit departementii ja ráđđehussii fágalaš árvvoštallamiid ja rávvagiid gielddaid ja fylkkagielddaid ekonomalaš diliid hárrái, earet eará dakkár doaimmaid dáfus main sáhttet leat gielddaekonomalaš váikkuhusat. TBU galgá buktit materiála mii addá nu buori vuođu go vejolaš hábmet stáhtalaš politihka gielddaid ja fylkkagielddaid ekonomiijja hárrái. Lávdegotti mandáhtas celko ahte duogášmateriálas ee. berre leat guorahallan das movt stáhtalaš doaimmat váikkuhit gieldda ekonomiijja, ja váldohástalusaid analysa. Dasto berre materiála nu guhkás go vejolaš leat ráhkaduvvon statistihka vuođul, muhto jus statistihkka váilu, de berrejit lávdegotti analysat leat vuođđuduvvon lávdegotti iežas árvvoštallamiidda. Lea Statistihkalaš Guovddášbyråa ovddasvástádus viežžat dieđuid ja doaimmahit statistihkalaš barggu. TBU hábme analysavuođu ja raporterenvuogádaga gáibádusaid. ¶ Maiddái KOSTRA-dieđut leat vuođđun guorahallamiidda ee. daid ulbmiliid hárrái mat leat olahuvvon gielddasuorggis. ¶ Gieldda ja fylkkagieldda ekonomiijja teknihkalaš meroštanlávdegotti raporta, juovlam. 2006, mielddus 13 (H2195) ¶ 5. Davviriikkalaš ja riikkaidgaskasaš dili ¶ Eamiálbmogiid dilli Suomas, Ruoŧas, Danmárkkus, Canadas ja Ođđa Zealanddas Bargojoavku lea dáhtton John Bernhard Henriksena ráhkadit raportta Suoma, Ruoŧa, Danmárkku, Canada ja Ođđa Zealándda eamiálbmogiid konstitušuvnnalaš, rievttálaš ja ekonomalaš dili birra. Raporta čielggada dáid stáhtaid ekonomalaš juolludusaid eamiálbmogiidda, juolludanproseassaid ja -vugiid, juolludusaid sturrodagaid ja eamiálbmogiid ekonomalaš iešstivrejumi. Dás čuovvu čoahkkáigeassu raportta váldočuoggáin mat leat áigeguovdilat bargojoavkku mandáhta oktavuođas. Raporta lea sierra mielddusin. ¶ Eamiálbmogiid konstitušuvnnalaš ja rievttálaš dilli Sápmelaččat leat dohkkehuvvon eamiálbmogin Ruoŧas ja Suomas. Suomas lea sápmelaččain sierra vuođđolágasuodji eamiálbmogin, muhto dan ii leat Ruoŧas ¶ . Ruonaeatnama inuihtaid dáfus leat dánska vuođđolágas guokte válgaguoskevaš mearrádusa main Ruonaeana čilgejuvvo. Earret dán guovtti mearrádusa eai namuhuvvo inuihtat iige Ruonaeana vuođđolágas. Skábmamánu 29.b. 1978 lágas Ruonaeatnama Ruovttustivrra birra leat dattege dárkilet mearrádusat Ruonaeatnama hálddašandili birra Danmárkkus. Ruonaeatnama ruovttustivra – mii lea Riikadiggi (Landstinget) mii lea álbmotválljejuvvon čoahkkin, ja Riikastivra (Landsstyret) mii lea Ruonaeatnama ráđđehus – lea láhkaaddin- ja hálddašanváldi buot áššesurggiin earret politiijja, riektedoaimma, olgoriikaáššiid ja sihkarvuođa- ja militearaáššiid. Ruovttustivrras lea politihkalaš, hálddahuslaš ja ekonomalaš ovddasvástádus áššesurggiide mat leat sirdojuvvon stáhtas ruovttustivrii. Ruonaeatnama riikastivrra álbmorievttálaš šiehtadusaid lága olis, sáhttá riikastivra šiehtadallat ja dahkat šiehtadusaid amas stáhtaiguin ja álbmotgaskasaš organisašuvnnaiguin, dása gullet maiddái hálddašanšiehtadusat, mat olles mearrái gusket daidda áššesurggiide mat leat dasa sirdojuvvon. Ođđa Zealánddas ja Canadas eai leat árbevirolaš vuođđolágat mat leat čállojuvvon dokumeanttaide. Canada Constitution Act 1982 nanne konstitušuvnnalaš eamiálbmotvuoigatvuođaid suoji. Ođđa Zealánddas lea 1994 Bill of Rights Act okta golmmá rievttálaš dokumeanttas dahje lágas man sáhttá gohčodit riikka konstitušuvnnalaš vuođđolágadokumeantan. Dat ii namut maoriid sierra. Lága § 20 lea dattege geavatlaččat njuolgga guoskevaš maoriid konstitušuvnnalaš dillái, dannego unnitloguálbmogiid rievttit mat lea nannejuvvon ON-konvenšuvnna 27. artihkkalis siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra, lea váldon fárrui dán njuolggadusas. Suomas leat sámelágas dárkilet mearrádusat gielalaš ja kultuvrralaš iešstivrejumi čađaheami birra. Dat boahtá vuosttažettiin ovdan dainna go nannejuvvo ahte eiseválddiin lea šiehtadallangeatnegasvuohta Sámedikkiin dain áššiin mat gusket sámi beroštumiide ruovttuguovllus. Suoma Sámediggi lea iešstivrejeaddji sámi álbmotválljejuvvon orgána. ¶ Stáhtalaš čielggadeamis mas Sámedikki boahttevaš organisašuvdna árvvoštallojuvvui, gávnnahuvvui ahte berre ođđasis árvvoštallat addit sápmelaččaid sierra vuođđolágasuoji (SOU 2002:77). Gažaldat sápmelaččaid dilis eamiálbmogin lea dál fas áigeguovdil dannego Sámediggi lea lokten gažaldaga Ruoŧa vuođđolágarievdadanproseassa oktavuođas. ¶ Sámeláhka ásaha Sámediggái ovddastangeatnegasvuođa ja – rievtti riikka ja riikkaidgaskasaš proseassain mat gusket sámi beroštumiide. Ruoŧa Sámediggi lea sihke álbmotválljejuvvon orgána ja ráđđehusa vuollásaš stáhtalaš eiseváldi. Sámelaga kapihttal 1:s, § 1:s ovddiduvvo ahte Sámediggi lea sierra eiseváldi. Sámelága njuolggadusat addet Sámediggái veahá eará saji go dábálaš hálddašanorgánain lea. Canadas ja Ođđa Zealánddas eai leat eamiálbmogiin guovddáš politihkalaš ásahusat maid sáhttá buohtastahttit davviriikkaid sámedikkiiguin. Ođđa Zealánddas lea maoriin riikka maoriráđđi (New Zealand Maori Council). Ráđđi lea ráđđeáddi orgána mii meannuda ja buktá cealkámušaid dain áššiin main lea mearkkašupmi maoriálbmogii. Suoma sámeláhka ¶ ásaha eiseválddiide šiehtadallangeatnegasvuođa: ”Eiseválddit ráđđádalváikkuheaddji áššái.” Šiehtadallangeatnegasvuohta lea guovddáš ja deaŧalaš oassi sámi beroštumiid ja rivttiid sihkkarastimis dain áššiin mat gullet mearrádusa vuollái. Geavatlaččat adno almmotge mearrádus ráđđádallannjuolggadussan. Suoma ráđđehusa ja Sámedikki gaskka ii leat sierra ráđđádallanortnet – eai politihkalaš gažaldagain eaige ekonomalaš gažaldagain. Ruoŧas leat Eanandoallodepartemeantta (mas lea ovddasvástádus sámi áššiide) politihkalaš jođihangottis ja Sámedikkis fásta jahkásaš ráđđádallančoahkkimat. Dain čoahkkimiin guorahallá ráđđehus ja Sámediggi buot áigeguovdilis sámepolitihkalaš áššiid, dalle maiddái Sámedikki ekonomalaš dárbbuid ovddiduvvon bušeahttaárvalusa vuođul. Earret dán ráđđádallančoahkkima de lea Sámedikki politihkalaš jođihangottis oktavuohta ráđđehusa ovddasteddjiiguin dárbbu ja liibba mielde. Dasto lea Sámedikkis ja ráđđehusas jámmadit oktavuohta virgeolbmodásis. Ođđa Zealánddas leat lágas mearrádusat mat addet maoriide vuoigatvuođa ráđđádallat sidjiide guoskevaš áššiin. ¶ Riikka maoriráđis mii lea ráđđeaddinorgána, lea jámmadit oktavuohta stáhtalaš eiseválddiiguin. Stáhta ja maoriráđi dahje maoriid árbevirolaš ásahusaid (”iwi” ja ) gaskka ii leat fásta ráđđádallanortnet. Iešguđet stáhtalaš ásahusain leat almmotge ollu oktavuohta ja ovttasbargu maoriid ásahusaiguin ja iešguđet maori-orgánaiguin. Ođđa Zealándda Justiisadepartemeanta lea ráhkadan njuolggadusaid dasa movt stáhtalaš orgánat galget meannudit go lea maoriiguin oktavuohta. Njuolggadusaid ulbmil lea ovddidit beaktilet ovttasbarggu stáhta ja maoriid gaskka. ¶ Láhka 974/1995 § 9 ¶ Stáhtaid ekonomalaš juolludusat eamiálbmogiidda ja eamiálbmogiid ekonomalaš iešstivrejupmi Suoma stáhtabušeahtas ii leat sierra bušeahttapoasta Sámediggái dahje sámi ulbmiliidda. Justiisadepartemeantta juolludus Sámedikki dábálaš doibmii ja giellalága čađaheapmái lea geavatlaččat fásta jahkásaš doarjja Sámediggái. Sámediggi šaddá dattege jahkásaččat ohcat dán juolludusa. Muđui leat Suoma stáhta ekonomalaš juolludusat eambbo prošeaktavuođđuduvvon juolludusat. Sámediggi šaddá ohcat dáid ruđaid prošeaktaruhtan. Dat váldá olu bargonávccaid ja gáržžida Sámedikki iežas vejolašvuođa vuoruhit ja plánet doaimmaid guhkit áiggi vuollái. Ruoŧa Sámedikki ja ráđđehusa jahkásaš bušeahttaproseassa álgá go Sámediggi sádde bušeahttaárvalusastis ráđđehussii. Sámedikki bušeahttaárvalus lea golmmá jahkái, muhto dásseduvvo jahkásaččat. Earret doarjagiid stáhtabušeahta bokte, juolluduvvo maiddái ruhta sámi ulbmiliidda EU` struktuvrafoandda bokte. Ruoŧa sámelága 2. kapihttalis, § 1:s čilgejuvvo ahte Sámediggi galgá mearridit movt stáhta doarjja sámi kultuvrii ja sámi organisašuvnnaide ja eará ruhta mii luvvejuvvo sámi ulbmiliidda, galgá juhkkojuvvot. Njuolggadusat eai čilge dađi dárkileappot mandáhta viidodaga. Geavatlaččat ásaha ráđđehusa regulerenreive mii gusto daidda juolludusaide maid Sámediggi hálddaša, rámmaid Sámedikki ekonomalaš iešstivrejupmái. Muhtun oktavuođain sáhttá Sámediggi oalle friddjadit ieš vuoruhit juolludusa váldoulbmiliid siskkobealde. Eará oktavuođain lea Sámedikkis fas unnan vejolašvuohta dahkat iežas mearrádusaid regulerenreivve eavttuid geažil. Sámedikki politihkalaš jođiheaddjit oaivvildit ahte Sámedikkis lea dán juolludusvuogi mielde duohtavuođas hui gáržžes vejolašvuoha ieš dahkat politihkalaš vuoruhemiid. Dánska ráđđehus ja Ruonaeatnama Riikastivra (”ráđđehus”) šiehtadallaba Ruonaeatnama ovddas nugohčoduvvon blohkkadoarjaga, dábalaččat 2 dahje 3 jahkái. Blohkkadoarjja juolluduvvo Álbmotdikki (Folketinget) nannejumi bokte Danmárkku ruhtadanlága olis guoskevaš bušeahttajahkái. Muđui eai leat fásta ráđđádallamat ráđđehusa ja ruovttustivrra gaskka stáhta ekonomalaš doarjaga birra dahje Ruonaeatnama geavaheami birra stáhtalaš blohkkadoarjagis. Ekonomalaš gažaldagat digaštallojuvvojit aŋkke jahkásaš ”riikačoahkkimiin” maidda stáhtaministtar, Ruonaeatnama riikkastivrraovdaolmmoš ja Færsulluid lágamánni servet. Dáin čoahkkimiin lea olu diehtojuohkin main bealit čilgejit politihkalaš ja ekonomalaš ovdáneami. Danmárkkus lea maiddái ráđđeaddi lávdegoddi Ruonaeatnama ekonomiijja áššiid hárrái. Lávdegottis leat ruovttustivrra ja stáhta ekonoamalaš áššedovdit ja ámmátolbmot. Lávdegoddi addá jahkásaš raportta Ruonaeatnama ekonomiijja birra, ja dat addá deaŧalaš vuođu stáhta ja ruovttustivrra blohkkadoarjjašiehtadallamiidda. Ruonaeatnama ruovttustivra sáhttá friddjadit hálddašit daid ruđaid mat eai leat ruhtaduvvon stáhtalaš blohkkadoarjaga bokte. Dat leat eanasmuddui ruđat vearuin ja divvagiin ja dasa lassin eksportasisaboađut. Blohkkadoarjjaortnega váldoulbmil lea addit Ruonaeatnamii duohta ekonomalaš iešstivrejumi. Stáhta bealis geahččalit danne nu unnán go vejolaš várret dáid ruđaid. Jus ruovttustivra dahká viiddis politihkalaš ja ekonomalaš ođđasisvuoruhemiid blohkkadoarjaga geavaheami dáfus, de sáhttá ruovttustivra oažžut politihkalaš mearkkašumiid das ahte ruovttustivra ii deavdde blohkkadoarjaga eavttuid. Ruovttustivra dahká iežas ekonomalaš vuoruhemiid riikadikki ruhtadanlága mearrideami vuođul. Riikastivrras – Ruonaeatnama ráđđehusas – lea ovddasvástádus hálddašit ruovttustivrabušeahta Riikadikki ruhtadanlága mielde gustojeaddji bušeahttajahkái. Iešguđet riikastivralahtuin (fágaministariin) lea Riikastivrra bealis ovddasvástádus iešguđet bušeahttapoasttaide. ¶ Canada ráđđehusa ráđđádallan eamiálbmotkongreassain 2004:s, mielddisbuvttii ahte Canadas leat prográmmasuorggit identifiserejuvvon ja mearriduvvon áŋgiruššansuorgin. Canadas ii leat fásta jahkásaš ráđđádallanortnet mas buot eamiálbmotjoavkkut leat fárus. Eamiálbmotprográmmat leat dávjá organiserejuvvon nu ahte iešguđet eamiálbmotjoavkkut sáddejit prošeaktaohcamiid vai ožžot daid ekonomalaš doarjagiid mat leat oaivvilduvvon eamiálbmotulbmiliidda. Ođđa Zealánddas ožžot maorit stáhta ekonomalaš doarjagiid golmmá kanála bokte: (1) Šiehtadanvuođđuduvvon buhtadusat Waitangi-šiehtadusa olis; (2) Dábálaš bálvalus- ja doarjjaortnegat main maoriálbmot ja álbmot muđui ii earuhuvvo; (3) Sierra juolludusat našunálabušeahta badjel maoriid ovdáneapmái. Maori-orgánat ruhtaduvvojit stáhtalaš doarjagiid ja priváhta skeaŋkkaid bokte. Nu ruhtaduvvo maiddái maoriráđi čállingoddi. Našovnnalaš maoriráđđi sáhttá, go lea ráđđeaddi orgána, ovddidit oainnuid maiddái ekonomalaš dilálašvuođaid hárrái ovddasvástideaddji fágaministarii. ¶ Davviriikkalaš sámekonvenšuvnna árvalus Davviriikkalaš sámekonvenšuvnna árvalusa ¶ lea davviriikkalaš áššedovdijoavku ráhkadan maŋŋel go ministarat geain lea ovddasvástádus sámi áššiide, ja Norgga, Ruoŧa ja Suoma sámediggepresideanttat dan dáhtto. Áššedovdijoavku geigii árvalusa Helssegis skábmamánu 16.b. 2005:s Suoma, Norgga ja Ruoŧa sámeministariid ja sámediggepresideanttaid oktasaščoahkkimis. Árvalus sáddejuvvui gulaskuddamii guovvamánu 17.b., ja gulaskuddanáigemearri lei geassemánu 12.b. 2006:s. Viidáset bargu Davviriikkalaš sámekonvenšuvnnain meannuduvvui davviriikkalaš sámeministariid ja sámediggepresideanttaid čoahkkimis Oslos golggotmánu 18.b. 2006:s. Ministarat ja presideanttat sohpe joatkit Davviriikkalaš sámekonvenšuvnna barggu, vuosttažettiin dakko bokte ahte ain čuovvolit gulaskuddanvástádusaid ja vejolaččat maiddái guorahallat váikkuhusaid. Sohppojuvvui ahte riikkat galget leat čilgen iežaset posišuvnnaid boahtte oktasaščoahkkimii 2007 čavčča. Norggas lea nammaduvvon bargojoavku mas leat Sámedikki ovddasteaddjit ja guoskevaš departemeanttaid ovddasteaddjit, geat galget árvvoštallat Davviriikkalaš sámekonvenšuvnna árvalusa gustojeaddji našovnnalaš rievtti vuođul ja relevánta álbmotrievtti vuođul. Čuovvovaččat čilgejuvvojit Davviriikkalaš sámekonvenšuvnna árvalusa mearrádusat mat gusket gažaldagaide Sámedikki formálalaš dili ja bušeahttabargovugiid. ¶ Artihkkal 14 čilge sámedikkiid birra, ja artihkkal 15 čilge sámedikkiid iešmearrideaddji mearrádusaid. Artihkkal 15 vuosttaš lađđasa čilgehusas celkojuvvo ahte dát mearrádus boahtá muddet sámedikkiid vejolašvuođa dahkat iešheanalis mearrádusaid. Sámedikkis ferte nu movt eará orgánain nai, leat láhkavuođđu dahkat mearrádusaid mat mielddisbuktet eiseválddi čađaheami. Mearrádusaid mat eai mielddisbuvtte eiseválddi čađaheami, sáhttá Sámediggi dahkat almmá láhkavuođu gáibádusa haga. . Artihkkal 16 addá Sámediggái rievtti šiehtadallat áššiin main lea mearkkašahtti mearkkašupmi sápmelaččaide. Maŋŋel vuosttaš lađđasa ovddiduvvo gáibádus ahte dollojuvvojit duohta šiehtadallamat ovdalgo eiseváldit dahket mearrádusa. Eiseválddit eai leat deavdán ¶ Geahča ¶ http://www.regjeringen.no/se/dep/aid/Fadda-/andre/Davviriikkala-sami-ovttasbargu/Davviriikkalasamekonvenuvdna.html?id=86937 ¶ Oasit II kapihttalis sámi stivrema birra (14-19 artihkkalat). ¶ geatnegasvuođa šiehtadallat jus ii lágiduvvo ságastallan Sámedikkiin gos oaivilat biddjojit ovdan. Cuigejuvvo ahte lea deaŧalaš ahte šiehtadallamat dollojuvvojit nu árrat go vejolaš áššemeannudeamis. Jus šiehtadallamat dollojuvvojit maŋŋit mearrádusproseassas, de sáhttá leat váttis váikkuhit bohtosiidda ja olahit ipmárdusa ja ovttamielalašvuođa. Dasto fertejit Sámediggái juolluduvvot resurssat čađahit šiehtadallamiid. Eaktuduvvo ahte Sámediggi sáhttá viežžat daid áššedovdiid mat eai leat alddis. Sámedikkis fertejit leat ekonomalaš vejolašvuođat duođas čađahit šiehtadallamiid ja searvat šiehtadallančoahkkimiidda ja viežžat veahki áššedovdiin. Artihkkal 16 šiehtadallangeatnegasvuohta gusto buot eiseválddiide mat bohtet artihkkal 5 vuollái. Šiehtadallangeatnegasvuohta gusto danne buot stáhtalaš orgánaide riikka, guovllu ja báikkálaš dásis. Maiddái eará orgánain almmolaš hálddašeamis ja almmolaš doaimmas leat dát geatnegasvuođat. Dan eiseválddis mas lea ovddasvástádus dan áššesuorgái maid guhtege artihkkal čilge, lea dalle njuolgga ovddasvástádus konvenšuvnna vuođul, beroškeahttá das ahte lea go stáhta, gieldda, fylkkagieldda dahje priváhta orgána. Konvenšuvdnaárvalusas celko ahte Sámedikki riekti šiehtadallamiidda galgá gustot buotlágán áššiin, sihke láhkaaddimis ja hálddašeamis. Šiehtadallanriekti gusto maiddái Sámedikki bušehttii. Davviriikkalaš áššedovdijoavkku raporttas váldo ovdan ovdamearka das ahte Sámedikki rolla almmolaš hálddašeamis dohkkehuvvo: Norgga guovllukommišuvnna árvalusas, ¶ NOU 2004: 19 ¶ rávve Guovllukommišuvdna čuovvovaččat ( ¶ regiovnna ja Sámedikki gaskka vai Norgga geatnegasvuođat sápmelaččaid guovdu álbmorievtti mielde, sihkkarastojuvvojit. ¶ šiehtadallamiin. ¶ čađahuvvo dakkár politihkkasurggiin mat leat deaŧalaččat sámi álbmogii. Artihkkal 18 čilge oktavuođaid našunalčoahkkimiidda. Artihkkal 18 vuosttaš lađđasa čilgehusas celkojuvvo ahte sámiide guoskevaš gažaldagain lea Sámedikkis vuoigatvuohta čilget oainnus njuolgga našunalčoahkkimii dahje lávdegottiide dahje eará orgánaide mat leat vuolggahuvvon nášunalčoahkkimii. Goalmmát lađđasa mielde galgá našunalčoahkkin iežas njuolggadusaid mielde mearridit movt áššit galget gieđahallojuvvot. Artihkkal 18 nuppi lađđasa mielde galgá Sámediggi vuhtiiváldojuvvot dakkár áššiin mat erenomážit gusket sámi álbmogii. ¶ II oassi. Bargojoavkku árvvoštallamat ja árvalusat ¶ 6. Árvvoštallamat Sámedikki formála dili hárrái Bargojoavkku mandáhta mielde galgá dat ”árvvoštallat Sámediggái eanet formálalaš sorjjakeahtes dili” ja ”ovddidit árvalusa das movt dan galggašii čađahit”. Mandáhta gohččun árvvoštallat ”Sámediggái eanet formálalaš sorjjakeahtes dili”, mielddisbuktá gažaldaga dikki gelbbolašvuođa rievttálaš regulerema hárrái. Nu movt lea čilgejuvvon raportta I. oasis, de lei Sámediggi jurddašuvvon leat ráđđehusa ráđđeaddi orgánan, ja lohkkui buori muddui dábálaš hálddahusapparáhta oassin. Maŋemus jagiid ovdáneapmi sihke eamiálbmogiid ja unnitloguid álbmotrievtti suodjalusa geažil, ja Sámedikki ja eará eiseválddiid oktavuođa geažil, dagaha ahte lea dárbu guorahallat Sámdikki sajádaga ođđa čalmmiiguin. Bargojoavkku vuođđooaidnu lea danne dat ahte Sámedikkis berre leat eanet formálalaš sorjjakeahtes dilli go dat mii dál lea. Mandáhtta dáhttu bargojoavkku erenoamážit ”deattuhit vejolaš čovdosiid mas vuođđun lea ahte Sámediggi ain galgá leat oassin stáhtas juridihkalaš peršovdnan.”. Dan dulko bargojoavku dainnalágiin ahte dat galgá ovddidit árvalusaid mat mearkkašit ahte Sámediggi ii leat iešbirgejeaddji riektesubjeaktan ja ahte das ii leat dábálaččat rievttálaš doaibmanákca dannego dan fuolaha ráđđehus. Mandáhtta rahpá aŋkke bargojovkui vejolašvuođa árvalit čovdosa mas Sámediggi ásahuvvo sierra riektesubjeaktan. Bargojoavku ovddida dás máŋggaid lágalaš doaimmaid árvalusaid, mat bargojoavkku mielas sáhttet váikkuhit Sámediggái eanet sorjjakeahtes dili. Eanas árvalusain lea vuođđun ahte Sámediggi ain sáhttá ”leat oassin stáhtas juridhkalaš peršovnnas”. 2.1.2, vrd. 2.1.3, čuoggáid árvalusat eai čuovo dattege dán vuođu. Dain čuoggáin evttoha bargojoavku ásahit Sámedikki sierra riektesubjeaktan. Vaikko bargojoavku ovddida ge olu ovttaskas doaimmaid árvalusaid mat bargojoavkku mielas visot váikkuhit dasa ahte Sámediggi oččošii eanet sorjjakeahtes dili, de leat árvalusat muhtun oktavuođain čadnon oktii ja jurddašuvvon ollislaš páhkkan. Iešguđet ovttaskas doaimmat maid bargojoavku árvala sihkkarastin dihte Sámediggái eanet sorjjakeahtes dili, mielddisbuktet láhkarievdadusaid. ¶ 6.1. Sámedikki rievttálaš dilli Mandáhtta dáhttu bargojoavkku árvvoštallat modeallaid main Sámediggi bissu stáhta juridihkalaš peršovnna oassin. Nu movt raportta vuosttaš oasis lea čilgejuvvon, de lea Sámedikki formála dilli máŋgga suorggis ain eahpečielggas, ja dat ii ge šat heive dan ovdáneapmái mii lea leamaš maŋŋel go Sámediggi šattai ráđđeaddi orgánan sámelága bokte. Sámedikki rievttálaš dili njuolggadusat leat vuosttažettiin nannejuvvon sámelágas. Muhtun deaŧalaš surggiin lea dattege láhka jávoheapmi, ii ge jienát maide jurájuste Sámedikki ja ráđđehusa čatnasumi birra, ii ge maide Sámedikki ášševuolggahangelbbolašvuođa birra ja stáhtaráđiid konstitušuvnnalaš ja parlamenttáralaš ovddasvástádusa birra Sámedikki doaimma guovdu. Sámelága ovdabárgguin eai ge leat dát dilit guorahallojuvvon erenoamážit. Boahtteáiggi dihte lea dárbu čielggadit dan dárkileappot. Eiseválddiid bealis orro čielgasit eaktuduvvon ahte Sámediggi ii leat iešstivrejeaddji riektesubjeakta, muhto dat lea gažaldat masa sáhttet leat máŋgga iešguđetlágán oaivila. Lea go Sámedikkis ášševuolggahangelbbolašvuohta lea vel eahpečielgaset. Lea sihkkaris riekti ahte ¶ orgánain sáhttá leat rievttálaš doaibmanákca vaikko eai leat iešstivrejeaddji riektesubjeavttat. ¶ Nu movt čilgejuvvo kap. 2.5 de lea jáhkehahtti ahte Sámedikkis dálá čovdosa mielde sáhttá leat ášševuolggahangelbbolašvuohta dihto áššiin, vaikko Sámedikkis ii leat dat dábálaččat. Dát árvalus lea aŋkke nu eahpesihkar go ii leat riektegeavadis dahje juridihkalaš teoriijjas guorahallojuvvon, ja danne lea ge dárbu dán oasi čielggadit. ¶ Sámediggi stáhta juridihkalaš peršovnna oassin Dakkár čoavddus mas Sámediggi lea stáhta juridihkalaš peršovnna oassin mearkkaša dábálaččat ahte Sámedikkis ii leat ášševuolggahangelbbolašvuohta. Formaliseren das ahte Sámediggi lea stáhta juridihkalaš peršovnna oassin, sáhttá šaddat lávkin maŋos dálá riektedilálašvuhtii mas Sámedikki friddja dilli lea mihttun, danne go dat šattašii rievttálaš mearrádussan dakkár gažaldagas mii ii leat vel čielggaduvvon. Nu movt čujuhit kap. 2.5:s, de leat olu iešguđetlágán váikkuhusat ja bealit mat feará movt čuožžilit das makkár Sámediggedoaimmas lea sáhka. Seammás árvvoštallet iešguđet stáhtaorgánat dán iešguđetládje. Ráđđehusadvokáhtta lea omd. bidjan mearrin ahte Sámediggi ferte ieš válljet alcces ášševálddálačča, vrd. kap. 2.7. Jus Sámediggi galgá leat oassin stáhta juridihkalaš peršovnnas, de gáibiduvvojit dihto lágalaš doaimmat čalmmustuhttit gustojeaddji rievtti, ja gáibiduvvo maiddái riektedilálašvuođa čielggadeapmi Sámedikki ášševuolggahangelbbolašvuođa hárrái. Ráđđehusadvokáhta oktavuođa dáfus, berre formaliseren das ahte Sámediggi lea stáhta juridihkalaš peršovnna oassin, mielddisbuktit ahte ráđđehusadvokáhtta geatnegahttojuvvo veahkehit Sámedikki buot áššiin mat eai leat Sámedikki ja stáhtalaš eiseválddiid gaskasaš riiddut. Berre árvvoštallojuvvot galgá go dat ovddiduvvot njuolgga sámelágas. Jus Sámediggi galgá leat oassin stáhtas juridihkalaš peršovdnan, de seahtá maiddái árvvoštallat čovdosiid main Sámedikkis lea juogo rievttálaš doaibmanákca stáhta bealis dahje ráddjejuvvon ášševuolggahangelbbolašvuohta. Dat berre konkrehtadit ovdanboahtit lágain. Rievttálaš doaibmanákca stáhta bealis lea erenoamáš áigeguovdil dain áššesurggiin main Sámediggi doaimmaha hálddašeami maid lea ožžon sirdojuvvot alcces stáhtalaš eiseválddiin. Dat leat ovdamearkka dihte kulturmuitosuodjalus, doarjjahálddašeapmi ja sámi oahppoplánaid dohkkeheapmi. Molssaeaktun sáhtášii Sámediggi oažžut njuolggadusaid ráddjejuvvon ášševuolggahangelbbolašvuođa hárrái muhtun surggiin, dás politihkalaš doaimma ja hálddašandoaimma siskkobealde. Dat heivešii dan riektái mii dál gusto, seammás go dan oažžu dohkkehuvvot almmá riektemearrádusaid haga. Bargojoavku ii dieđe leat go eará ásahusain mat leat oassin stáhta juridihkalaš peršovnnas, njuolggadusat ráddjejuvvon ášševuolggahangelbbolašvuođa birra. Sámedikki stáhtarievttálaš dilli lea dattege áibbas erenoamáš, ja muđui eai leat makkárge formála eastagat dasa ahte addit Sámediggái ráddjejuvvon ášševuolggahangelbbolašvuođa. Dan vejolašvuođa dáfus mii sámi servodaga ovttaskas olbmuin dahje joavkkuin lea vuolggahit ášši stáhta vuostá konvenšuvdnarihkkuma ovddas, ii mielddisbuvtte čoavddus mas Sámediggi lea oassin stáhtas juridihkalaš peršovdnan, makkárge rievdadusaid. Lea go Sámedikkis dát vejolašvuohta fertejit konkrehtadit duopmostuolut mearridit. Dat lea čoavddus mii ii čilge áššiid dađi buorebut go dálá čoavddus. Sáhttá leat dárbbašlaš ásahit mekanismma mii buorebut addá saji oktasaš čovdosiidda Sámedikki ja stáhtalaš eiseválddiid dulkomis stáhta álbmot ¶ Skoghøy: Tvistemål, 2. almmuhus (Oslo 2001) siidu 171-174. ¶ rievttálaš geatnegasvuođaid hárrái. Dat sáhttá dahkkot nu ahte ráđđádallanbargovugiin (dahje sámelagas) rahppojuvvo vejolašvuohta beliide searválaga soahpat geavahit sorjjakeahtes áššedovdiid áššiin main ii leat ovttaoaivilvuohta dahje main ii soaitte olahit ovttaoaivilvuođa dainna go lea goabbat ipmárdus álbmotrievtti sisdoalus. ¶ Dakkár ortnet sáhttá buoridit ráđđádallanproseassaid, seammás go mearrádusaid lobálašvuohta nannejuvvo. Molssaeaktun čujuha bargojoavku dasa ahte sáhttet ásahuvvot eará ja eambbo geatnegahtti riidočoavdinmekanismmat Sámedikki ja stáhtalaš eiseválddiid gaskii. Dan sáhttá ovdamearkka dihte sorjjakeahtes áššedovdiorgána dahkat mii ii leat njuolgga stáhtalaš bagadanválddi vuollásaš. Bargojoavku čujuha dušše dan vejolašvuhtii, muhto dat ii ovddit dás makkárge konkrehta árvalusaid dan hárrái. Bargojoavku árvvoštallá ahte čoavddus mas Sámediggi bissu stáhta juridihkalaš peršovnna oassin, mielddisbuktá ahte dikki gelbbolašvuohta eará surggiin bisuhuvvo nu movt dál. Bargojoavku lea čuigen ahte dán čovdosa oktavuođas ráhkaduvvo riidočoavdinmodealla Sámedikki ja stáhtalaš eiseválddiid riidduid várás, ja ahte ráđđehusadvokáhtas lea ovddasvástádus veahkehit Sámedikki áššiin mat vuolggahuvvojit earáid go stáhta vuostá. Eará bealit stáhta ja Sámedikki riekteoktavuođas joatkašuvvet dattege nu movt dál leat. Bargojoavku dáhttu muđui čujuhit ahte dat doaimmat mat evttohuvvojit dainna eavttuin ahte Sámediggi bissu oassin stáhta juridihkalaš peršovnnas, berrejit árvvoštallojuvvot kap. 6.2-6.5 kapihttaliid evttohusaid oktavuođas. ¶ Sámediggi iešstivrejeaddji riektesubjeaktan Čoavddus mas Sámediggi lea iešstivrejeaddji riektesubjeakta čalmmustáhttá stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki bealledatperspektiivva masa dáid áiggiid sámepolitihkka lea vuođđuduvvon ja mii earet eará lea mielddisbuktán Sámedikki ja stáhtalaš eiseválddiid ráđđádallanbargovugiid. Ortnet mas Sámediggi ásahuvvo sierra riektesubjeaktan heive bures daidda álbmotrievttálaš geatnegasvuođaide mat eiseválddiin leat. Seammás mielddisbuktá modealla Sámediggái stuorát politihkalaš ovddasvástádusa seammás go seamma mađi unnida fágastáhtaráđiid politihkalaš ovddasvástádusa dain mearrádusain maid Sámediggi dahká. Iešstivrejeaddji riektesubjeaktan lea Sámedikkis rievttálaš doaibmanákca. Dat mearkkaša ahte Sámediggi sáhttá čatnat šiehtadusaid ja váldit ovddasvástádusa ja geantnegasvuođaid. Sámedikkis šaddá maid iešheanalis ovddasvástádus vejolaš velggiid ovddas ja ekonomalaš geatnegasvuođaid ovddas nu movt eará riektesubjeavttain nai. Sámedikkis šaddá dábálaš bealálašnákca ja sáhttá leat riidduid ášševuolggaheaddjin dahje ášševástideaddjin dábálaš duopmostuoluid ovddas. Juohke vuollásaš orgána lea bajit orgána bagadusa vuollásaš, jus eai leačča dahkkon spiehkasteamit lágas, vrd. Vuođđolága § 3. Sierra riektesubjeaktan ii leat Sámediggi dábálaččat stáhta bagadanválddi vuollásaš. Okta váikkuhus das ahte Sámediggi lea sierra riektesubjeaktan, šaddá de ahte Sámedikki eai sáhte almmolaš eiseválddit bagadit dábálaš bagadaneiseválddi láhkavuođu bokte. Ovdamearkka dihte eai sáhte departemeanttat gohččut ráđi dahje hálddahusa mearridit nuo ja ná, eai ge sáhte gohččut Sámedikki árvvoštallat beliid dihto áššis dihto vuogi mielde. Jus almmolaš eiseválddit dáhttot bidjat Sámediggái geatnegasvuođaid, ¶ Ovdamearkka dihte de go leat ráđđádallamat ođđa lágaid dahje hálddašanmearrádusaid birra. Dahje dalle go mearrádusaid eai dahkko. ¶ dahje dáhttot stivret Sámedikki earaládje, de ferte dain leat láhkavuođđu, nu movt eará iešstivrejeaddji riektesubjeavttaid dáfus nai. Jus Sámediggi ásahuvvo sierra riektesubjeaktan boahtá dat bargojoavkku oaivila mielde váikkuhit ráđđehusa dahje departemeanttaid vejolašvuhtii fápmudit válddi Sámediggái lága vuođu dahje plenarmearrádusa vuođu haga. Justiisadepartemeantta láhkaossodaga reivves ođđajagimánu 26.b. 1995 Gielda- ja guovlodepartementii, áššenummar (94/1422 E) cealká Láhkaossodat: ”Dannego Sámediggi ferte lohkkot sorjjakeahtes orgánan ráđđehusa/departemeantta ektui, de sáhttá leat veahá eahpesihkar lea go (ja man viidát) ráđđehusas/departemeanttas vejolašvuohta fápmudit válddi Sámediggái lága dahje plenarmearrádusa vuođu haga. Dás eat dattege čielggat dan lagabui. Boahtteáigái rávvet aŋkke ahte dárkilet láhkavuođđu Sámedikki fápmudeami dáfus, árvvoštallojuvvo.” Bargojoavku oaivvilda dán oainnu šaddat vel nannoseabbon jus Sámediggi ásahuvvo sierra riektesubjeaktan ja dat ii šat formáladit leat oassin stáhtahierarkiijjas. Joavku gávnnaha danne ahte ii leat šat vejolašvuohta fápmudit válddi Sámediggái lága dahje plenarmearrádusa vuođu haga jus Sámediggi ásahuvvo sierra riektesubjeaktan. Jus Sámediggi ásahuvvo sierra riektesubjeaktan de ferte sámelágas mearriduvvot ahte Sámediggi lea iešstivrejeaddji riektesubjeakta mii lea sorjjasmeahttun stáhtalaš eiseválddiin. Bargojoavku lea árvvoštallan iešguđetlágán čovdosiid. Borgemánu 30. b. 1991 lága nr. 71 stáhtafitnodagaid birra (stáhtafitnodatláhka) § 3:s, ja Geassemánu 15.b. 2001 lága nr. 93 dearvvašvuođafitnodagaid j.ea. birra (dearvvašvuođafitnodatláhka) § 6:s leat cealkagat mat deattuhit váikkuhusaid das go fitnodat lea iešstivrejeaddji riektesubjeaktan sihke šiehtadusgelbbolašvuođa ja ášševuolggahangelbbolašvuođa hárrái (dás jorgaluvvon): § 3/§ 6 Bealálašárvu Fitnodagas leat alddis vuoigatvuođat ja geatnegasvuođat, lea osolaš šiehtadusain priváhta ja almmolaš eiseválddiiguin, ja lea bealálašárvu duopmostuoluid ja eará eiseválddiid ovddas. ¶ Bargojoavku oaivvilda dán mearrádusa addit čielga ja álkis njuolggadusa mii álkidahttá dálá moalkás ja váttis njuolggadusaid, ja mii maiddái čilge Sámedikki rievttálaš dili. Mearrádus nannešii ahte Sámedikkis lea ášševuolggahangelbbolašvuohta ja mielddisbuktá dasto ahte ráđđehusadvokáhtas eai leat geatnegasvuođat Sámedikki guovdu. Nubbi vuohki maid bargojoavku lea árvvoštallan, lea dat čoavddus mii lea Suoidnemánu 17.b. 2005 lága nr. 85 Finnmárkku fylkka eana- ja luondduresurssaid riektedili ja hálddašeami birra (finnmárkkuláhka) § 6. Mearrádusas celko (dás jorgaluvvon): § 6 Finnmárkkuopmodaga riektedilli Finnmárkkuopmodat (Finnmarkseiendommen) lea sierra riektesubjeakta mii lea biddjon Finnmárkui ja mii galgá hálddašit eana – ja luondduresurssaid j.ea. maid eaiggáduššá lága ulbmila olis ja muđui lága njuolggadusaid olis. Mearrádus njuolgut nanne ahte Finnmárkkuopmodat lea sierra riektesubjeakta, ja šiehtadusgelbbolašvuohta ja ášševuolggahangelbbolašvuohta čuovvu iešstivrejeaddji riektesubjeavtta árvvu. ¶ Bargojoavku dáhttu muđui cuiget ahte dat doaimmat mat evttohuvvojit dainna eavttuin ahte Sámediggi lea sierra riektesubjeaktan, berrejit árvvoštallojuvvot kap. 6.2-6.5 kapihttaliid evttohusaid oktavuođas. ¶ Bargojoavkku árvvoštallamat ja árvalusat Sámedikki rievttálaš dili hárrái Bargojoavku oaivvilda čovdosa mas Sámediggi ásahuvvo iešstivrejeaddji riektesubjeaktan mii formálaladit ii leat ráđđehusas gitta, jáhkkimis leat buoremussan dálá geavada ja oainnu mielde das ahte Sámediggi lea iešbirgejeaddji álbmotválljejuvvon orgána. Sámepolitihka váldoulbmil ja -čujuhus lea sihkkarastit Sámediggái nu olu iešmearrideami go vejolaš, sihke politihkalaš orgánan ja hálddašanorgánan. Dat mielddisbuktá ahte sámi beroštumiid ovddasteapmi ja mieldeváikkuheapmi lea hirbmat deaŧalaš. Lea vuođđogáibádussan ahte Sámedikkis lea mearkkašahtti ásahuslaš doaibmafriddjavuohta. Doaibmafriddjavuođa mearri ferte árvvoštallojuvvot stáhtaráđiid konstitušuvnnalaš ovddasvástádusa ektui. Árvalus lea čielga čuovvoleapmi Vuođđolága § 110 a:s ja álbmotrievttálaš geatnegasvuođain sápmelaččaid hárrái eamiálbmogin. Sámediggi sierra riektesubjeaktan ja dat láhkaárvalusat maid bargojoavku ovddida, lea erenoamáš čoavddus dahje sierrahámat čoavddus organiserema/čatnasanhámi dáfus. Geavatlaččat gávdnojit olu dákkár čovdosat, ja bargojoavku atná dán vuohkkasepmosin Sámedikki dáfus. Ollislaččat boahtá Sámedikki ásaheapmi sierra riektesubjeaktan mearkkašit ahte sámeláhka rievdá eambbo vástideaddjin dálá geavatlaš dillái mas Sámedikkis lea sorjjakeahtes dilli. Modealla čielggasindahká gažaldagaid stáhtaráđiid bagadanválddi, konstituvšuvnnalaš ja parlamentáralaš ovddasvástádusa hárrái. Modealla lea maid čoavddusin dasa lea go Sámedikkis ášševuolggahangelbbolašvuohta, ja čilge vel dan lea go ráđđehusadvokáhtas ovddasvástádus veahkehit Sámedikki. Bargojoavku árvala dan vuođul ahte čuovvovaš mearrádus lasihuvvo sámelága § 1-7:ii (dás jorgaluvvon): § 1-7 . Sámedikki rievttálaš árvu Sámediggi lea iešstivrejeaddji riektesubjeakta ja lea osolaš šiehtadusain priváhta ja almmolaš eiseválddiiguin, ja das lea bealálašárvu duopmostuoluid ja eará eiseválddiid ovddas ¶ 6.2. Sámedikki iešstivrejumi prinsihpa láhkanannen Nu movt bargojoavku cealká kap. 6.1.2:s, de mearkkaša Sámedikki ásaheapmi iešbirgejeaddji riektesubjeaktan ahte ráđđehusa dábálaš bagadanváldi gáhččá eret. Dát čoavddus deattuha dalle sihke Sámedikki rievttálaš sorjjasmeahttunvuođa ja Sámedikki politihkalaš sorjjasmeahttunvuođa. Mandáhta lea almmotge dáhtton bargojoavkku ”deattuhit vejolaš čovdosiid main lea vuođđun ahte Sámediggi ain galgá leat oassin stáhtas juridihkalaš peršovdnan”. Gažaldahkan bargojovkui šaddá dalle movt Sámedikki politihkalaš iešbirgejupmi sáhttá áittarduvvot nu bures go vejolaš Sámedikki rámmaid siskkobealde dakko dáfus ahte Sámediggi ”ain galgá leat oassin stáhtas juridihkalaš peršovdnan”. Sámedikki iešmearrideami láhkanannema evttohus šaddá danne maŋitvurrosaš áššin go ii leat vuoiga dárbu dan mearrádussii dannego Sámedikki iešmearrideapmi juo doarvái bures áittarduvvo go diggi ásahuvvo sierra riektesubjeaktan. Bargojoavku ii dattege hilggo dan ahte goappaš árvalusaid sáhttá ovttastahttit. Jus vállje sámeláhkii ¶ bidjat mearrádusa ahte Sámediggi lea iešmearrideaddji riektesubjeakta, de ii leat formálalaččat dárbbašlaš ráhkadit mearrádusa Sámedikki sorjjasmeahttunvuođa hárrái, muhto dat sáhttá leat prinsihpalaččat mávssolaš symbolajulggaštussan. Nu movt ovddiduvvo raportta I. oasis, de lea čielggas ahte Sámediggi ii leat dábálaš ráđđehusvuollásaš hálddašanorgána. Dasto lea maiddái čielggas ahte Sámediggi lea sorjjasmeahttun ráđđehusas ja Sámediggi ii sáhte bagaduvvot politihkalaš gažaldagain. Sámeláhka ii gieđahala Sámedikki dili ja dikki ja ráđđehusa oktavuođa. Dan oktavuođas oaivvilda bargojoavku sámelága leat láddan rievdaduvvot. Bargojoavku lea árvvoštallan ahte láhkamearrádus mii nanne Sámedikki sorjjasmeahttunvuođa duššefal lea dálá gustojeaddji geavada kodifiseren. Nu movt ovdanboahtá raportta I.oasi kapihtal 2.5:s ja kapihtal 2.12:s, de lea juo sihkkaris riekti ahte Sámediggi ii sáhte oppalaš vuođuin bagaduvvot, ja dan leat sihke Sámediggi ja ráđđehus atnán vuođđun. ¶ Go lágas nanne ahte Sámediggi lea sorjjasmeahttun ja ahte dikki ii sáhte bagadit, de lea dainna formalisereme vuođđojurdaga ahte Sámedikki eai sáhte almmolaš eiseválddit bagadit dábálaš bagadanválddi láhkavuođuin. Jus almmolaš eiseválddit – áibbas vuorddekeahttá – dáhttot bidjat Sámediggái geatnegasvuođaid dahje dáhttot stivret Sámedikki earaládje, de ferte leat láhkavuođđu, seammaládje go eará iešmearrideaddji riektesubjeavttaid dáfus lea. Bargojoavku árvala dán vuođul ođđa lađđasa sámelága § 2-1:s mas celkojuvvo ná: Sámediggi lea sorjjasmeahttun ráđđehusas ja dat ii sáhte bagaduvvot eará go jus eará lágat dan mielddisbuktet. ¶ 6.3. Ráđđádallanrievtti láhkanannen Beroškeahttá das makkár čoavddus válljejuvvo Sámedikki rievttálaš dili hárrái, de oaivvilda bargojoavku ahte sámelága berre rievdadit vai dat addá duohtadet gova Sámedikki dálá válddis. Sámedikki gulaskuddanriekti čuovvu sámelága § 2-2. Nu movt bargojoavku čilge kap. 2.4:s, de lea ráđđádallanriekti eanas surggiin viidát go gulaskuddanriekti, ja ráđđádallamat addet Sámediggái stuorát váikkuhanvejolašvuođa. Ráđđádallanrievtti mávssolašvuođa ja duohta váikkuhanvejolašvuođa vuođul, oaivvilda bargojoavku ahte sámelága § 2-2 berre rievdaduvvot ja heivehuvvot ráđđádallanriektái. Bargojoavku árvala ahte sámeláhkii lasihuvvo sierrá mearrádus das ahte Sámedikkis lea riekti ráđđádallat dakkár áššiin mat sáhttet njuolgut váikkuhit sámi beroštumiid. Mearrádusa vuođđun lea álbmotrievttálaš geatnegasvuohta ráđđádallat eamiálbmogiiguin nu movt dat ovdanbuktojuvvo ILO-konvenšuvnna nr. 169 6. artihkkalis. Ráđđádallamat galget čađahuvvot nu movt dat leat dárkilit konkretiserejuvvon Sámedikki ja eiseválddiid šiehtadusain, vrd. kap. 2.4. Maiddái Birasgáhttendepartemeanta ja Sámediggi leat dahkan ráđđádallanvugiid- šiehtadusa suodjalanplánabargguid hárrái. Nannen dihte ahte sámi guovlluid suodjalanplánabargu luond ¶ Vrd. maiddái ođđajagimánu 26.b. 1995 reivve mas Láhkaossodat cealká ahte ” Sámedikki sorjjakeahtes dilis lea mearkkašupmi stáhtaráđi konstitušuvnnalaš ovddasvástádussii. Go juo stáhtaráđis ii leat dábálaččat bagadan- dahje bearráigeahččanváldi Sámedikki guovdu, de ii leat konstitušuvnnalaš ovddasvástádusvuođđu Sámedikki mearrádusaide dahje doibmii muđui ge”. ¶ dusuodjalanlága olis dáhpáhuvvá dohkálaš vuogi mielde, leat Birasgáhttendepartemeanta ja Sámediggi soahpan sierranjuolggadusaid áššemeannudeami várás. Šiehtadus fápmuibođii ođđajagimánu 31.b. 2007. Lassin dábálaš ráđđádallanbargovugiide ja suodjalanbarggu ráđđádallanvugiide, šaddet maiddái eará vejolaš bargovuogit mat spesifiserejit ráđđádallanrievtti, mearrádusa vuollái (vrd. ovdamearkka dihte bargojoavkku árvalusa bušeahttabargovugiid hárrái). Bargojoavku lea guorahallan berre go ráđđádallanšiehtadus váldot fárrui sámeláhkii, muhto lea gávnnahan ahte dat ii leat riekteteknihkalaččat buorre čoavddus. Nubbi vuohki lea árvalit ođđa lága ráđđádallanrievtti ja ráđđádallanbargovugiid birra Sámedikki ja stáhtalaš eiseválddiid gaskka, muhto bargojoavkku mielas orru dat leame ilá viiddis bargu mandáhta ja áigemeriid dáfus. Joavku oaivvilda ahte buorre ja ollislaš čoavddus lea sámelágas čujuhit ráđđádallanriektái. Dakkár čoavddus addá maiddái njuovžilisvuođa nu ahte dábálaš ráđđádallavuogit ja suodjalusbarggu vuogit sáhttet rievdaduvvot ja dohkkehuvvot gonagaslaš resolušuvnna bokte, ii ge dárbbaš ádjánit láhkarievdademiin. Bargojoavku árvala dan vuođul ahte sámelága § 2-2 hábmejuvvo ná: § 2-2 Ráđđádallan ja gulaskuddan Stáhtalaš eiseválddit galget ráđđádallat Sámedikkiin go lea áigumuš ásahit lágaid dahje álggahit hálddahuslaš doaimmaid mat sáhttet njuolgut váikkuhit sápmelaččaide. ¶ Eará almmolaš orgánat berrejit addit Sámediggái vejolašvuođa addit cealkámuša ovdal go dahket mearrádusaid Sámedikki áššesuorggis. ¶ 6.4. Doarjjahálddašeami láhkaásahusgelbbolašvuohta Sámediggi hálddaša máŋggaid doarjjaortnegiid nu movt čilgejuvvo bargojoavkku raportta kapihtal 2.4:s ja 4. mildosis. Dan oktavuođas mearrida Sámediggi njuolggadusaid doarjjahálddašeapmái, dábálaččat iešheanalis, muhto muhtun háviid ovttasráđiid guoskevaš departemeanttain. 2006:s lea Riikarevišuvdna divvon gažaldaga Sámedikki hálddašeami njuolggadusaide ja rutiinnaide. ¶ Stáhta ekonomiijastivrejumi njuolggadusaid ¶ , kapihtal 6 mielde Doarjjaortnegiid hálddašeapmi čuokkis 6.2.1.2 Njuolggadusat, galget leat mearrádusat mat čilgejit earet eará ulbmiliid ja juolludaneavttuid. Lea jerrojuvvon lea go muhtun njuolggadusain dakkár sisdoallu ahte duohtavuođas leat dego láhkaásahusat hálddašanlága § 2 vuosttaš lađđasa c bustáva vuođul. Daid berre doallat sierra dakkár njuolggadusain mat sisttisdollet hálddahuslaš bagadusaid ja organisatovrralaš mearrádusaid. Hálddašanlága § 2 vuosttaš lađđasa c bustáva láhkaásahusdefinišuvdna cealká ahte láhkaásahus lea (dás jorgaluvvon) “mearrádus mii gusto mearrikeahtes peršovdnalogu dahje mearrikeahtes peršovdnabirrasa vuoigatvuođaide dahje geatnegasvuođaide, ja dat mearkkaša ahte dákkár njuolggadusat fertejit dohkkehuvvot láhkaásahusa hámis, vrd. hálddašanlága kapihtal VII. Bargojoavku ii dovddat das oaivila galget go njuolggadusat ja makkár vejolaš njuolggadusat galggaše gullat hálddašanlága láhkaásahusdefinišuvnna vuollái, muhto cuige ahte lea eahpesihkarvuohta das makkár rievttálaš árvu Sámedikki iešguđet doarjjaortnegiid njuolggadusain leat. Nu movt dál lea dilli, de ii leat Sámedikkis gelbbolašvuohta mearridit dárbbašlaš mearrádusaid láhkaásahusa hámis, ja dat hehtte Sámedikki mearrideamis ja reguleremis buot ¶ dilálašvuođaid mat leat čadnon doarjjahálddašeapmái. Dan vuođul árvala bargojoavku rievdadit sámelága nu ahte Sámediggi oažžu oppalaš gelbbolašvuođa mearridit láhkaásahusaid doarjjaáššiin. Bargojaovku árvala ođđa nuppi čuoggá § 2-1:s goalmmát lađđasis: ¶ Sámediggi sáhttá láhkaásahusa bokte addit dárkilet mearrádusaid daid doarjjaortnegiid hárrái maid diggi hálddaša. ¶ 6.5. Sámedikki doaimma raporteren Sámelága § 1-3 mielde galgá Sámedikki jahkedieđáhus sáddejuvvot Gonagassii. Dat lea joatkka dain njuolggadusain mat ovdal gustojedje Norgga sámeráđđái. Mearrádus ii njuolgut gohčo Sámedikki ráhkadit jahkedieđáhusa, dat lea Sámedikki iežas duohken. Mearrádusa vuođđu lea dattege ahte dábálaččat ráhkaduvvo jahkedieđáhus. ¶ Stuoradikki sámelágameannudeami oktavuođas celkkii justiisalávdegoddi ahte ”Lávdegotti mielas lea lunddolaš ahte ráđđehus ovddida Sámedikki jahkedieđáhusaid Stuoradiggái – juoberre jámmadit árvvoštallojuvvot Stuoradikkis” (Ot.prp. nr. 33 (1986-87) siidu 102). Sámepolitihkalaš ovdáneami geažil digaštallojuvvojit sámepolitihkalaš gažaldagat mihá dávjjibut Stuoradikkis dál go ovdal. Sámediggi lea juohke jagi dan rájes go ásahuvvui, ráhkadan jahkedieđáhusa mii lea sáddejuvvon Gonagassii. Ráđđehus lea fas meannudan Sámedikki jahkedieđáhusa ráhkadettiin jahkásaš stuoradiggedieđáhusa Sámedikki doaimmas. Daid jagiid go váldostuoradiggedieđáhus sámepolitihka birra lea ráhkaduvvon, de lea Sámedikki jahkedieđáhus čuvvon mielddusin stuoradiggedieđáhussii. ¶ Sámedikki sorjjakeahtes dilli ráđđehusa ektui ii oro soahpame dasa ahte lea mearriduvvon raporteret ráđđehussii. Vaikko mearrádus ii leat njuolgut gohččun ráhkadit jahkedieđáhusa, de lea mearrádusa eaktu ja geavat ásahan ortnega mii sáhttá addit gova das ahte Sámediggi lea ráđđehusa vuollásaš. Ráđđehusas lea dattege bajemus ovddasvástádus deavdit álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid sápmelaččaid guovdu eamiálbmogin, vuođđolága § 110a ja sámelága ulbmiliid. Danne sáhttá orrot govttolaš ahte ráđđehus diehtá Sámedikki doaimma ja Sámedikki árvvoštallamiid sámi kultur- ja servodatovdáneami hárrái. Dattege ferte vuordit ahte sámepolitihkalaš ovdáneapmi ollislaččat mielddisbuktá ahte ráđđehusa – goasii beaivválaš oktavuohta – Sámedikkiin diehttevassan dahká Sámedikki doaimma. Stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki ráđđádallanbargovugiid ásaheapmi, lea dagahan ahte mearrádusat ja doaimmaid álggaheapmi dahkko stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki vuđolaš oktasaš proseassaid maŋŋel. Ráđđádallanbargovugiid várás lea nammaduvvon fágalaš sorjjakeahtes analysajoavku mii jahkásaččat addá raportta sámi servodagaid dilálašvuođa ja ovdán ¶ NOU 1984: 18, s. 587; Ot.prp. 33 (1986-87) čuokkis 7.3 ja 11. ¶ Leat leamaš ovddiduvvon golbma váldo prinsihppadieđáhusa sámepolitihka birra: St. dieđ. nr. 52 (1992-93), St. dieđ. nr. 41 (1996-97) ja St.dieđ. nr. 55 (2000-2001)). Dása lasihuvvui Bondevika II-ráđđehus liigedieđáhusa miessemánus 2002:s (St.dieđ. nr. 33 (2001-2002)) . ¶ eami birra. Dat raporta lea vuođđun árvvoštallat sámi kultuvrra, giela ja servodateallima sihkkarastima ja ovdánahttima áŋgiruššamiid. Raporta galgá gieđahallojuvvot sámi áššiid stáhtaráđi ja sámediggepresideantta fásta ráđđádallančoahkkimis mii dollojuvvo oktii juohke jahkebeali. Sámedikki 2005 jahkedieđáhus meannuduvvo Stuoradikkis 2007 giđđabaji. ¶ Sihke Sámedikki, ráđđehusa ja Stuoradikki meannudeamis jahkediáđahusa hárrái lea oalle maŋosgeahčči hápmi. Bargojoavkku bušeahttabargovugiid evttohus kapihtal 9:s mearkkaša ahte Stuoradiggái ovddiduvvo jahkásaččat Sámedikki ja sámi ulbmiliid bušeahta stuoradiggeproposišuvdna. Dalle beassá Stuoradiggi jahkásaččat veardádallat sámi servodaga ovdáneami, muhto dalle čálmmustahttojuvvo boahtteáiggiperspektiiva eambbo go dál. Dan vuođul árvala bargojoavku ahte sámelága § 1-3 heaittihuvvo. ¶ 6.6. Konstitušuvnnalaš rámmat Dakkár rievdadeapmái mas Sámediggi oažžu eanet iešstivrejeaddji árvvu eará stáhtaeiseválddiid ektui, mielddisbuktá ahte seahtá árvvoštallat rievdadit bajemus stáhtahálddašeami rievttálaš rámmaid. Vuođđoláhka ii mudde Sámedikki eksisteanssa, gelbbolašvuođa ja oktavuođa eará stáhtaeiseválddiide, ja bargojoavkku árvalusa geažil ii leat formáladit dárbu dahkat rievdadusaid. Sámepolitihka ođđaáigásaš konstitušuvnnalaš rámmaid čalmmustahttima várás sáhttá árvvoštallat rievdadit Vuođđolága dannego rámmat leat vuođđun dohkkeheapmái das ahte stáhta lea ásahuvvon guovtti álbmoga guvlui. Sámiálbmoga historjjálaš guovllugullevašvuohta lea dohkkehuvvon, ja stáhta geatnegasvuođat sámi álbmoga guovdu leat mielde Vuođđolágas. Vuođđoláhkamearrádus mii čájeha ahte Sámediggi lea oassin ođđaáigásaš norgga stáhtas, sáhttá ovdamearkka dihte lasihuvvot Vuođđolága § 110 a:ii. Dás ii čielggat dattege bargojoavku dan čuoggá. ¶ 7. Bargojaovkku árvalusa váikkuhusat Sámedikki formála dili hárrái ¶ 7.1. Gaskavuohtá hálddašan- ja almmolašvuođaláhkii Dál lea sihkkaris riekti ahte Sámedikki doaibma boahtá almmolašvuođa- ja hálddašanlága vuollái. Jus Sámediggi ain bissu oassin stáhta juridihkalaš peršovnnas de lea čielggas ahte dát dilli joatkašuvvá. Jus Sámediggi ásahuvvo iešstivrejeaddji riektesubjeaktan, čuožžilit dattege gažaldagat das ahte rievdá go Sámedikki gaskavuohta hálddašanláhkii ja almmolašvuođaláhkii. Go doaibma sirrejuvvo dábálaš hálddašeamis, de sáhttá ovdandoallat ahte doaibma ii sáhte vuoiga lohkkot ” stáhta dahje gieldda orgánan”, vrd. álmmolašvuođalága ja hálddašanlága § 1. Almmolašvuođalága dahje hálddašanlága geavaheami ii sáhte almmotge organisašuvdnahápmi iešakto mearridit. Dalle ferte dahkkot ollislaš árvvoštallan mas olu bealit váikkuhit, ja vuođđooaidnun lea ahte hálddašan- ja almmolašvuođaláhka prinsihpalaččat maiddái regulere hálddašanorgánaid main lea iežas riektesubjektivitehta jus fal eai leačča čielga gávpedoaimmat, vrd. earet eará Woxholth: Forvaltningsloven (Oslo 2000) siidu 47. Áigeguovdilis veardádallanbealit Sámedikki dáfus leat lea go Sámediggi almmolaš orgána mii lea ásahuvvon almmolašrievttálaš lágaid bokte, hálddaša go almmolašrievttálaš njuolggadusaid (geahča kapihtal 2.4), ja hálddaša go goasii duššefal almmolaš ruđaid. ¶ Ráđđehus ovddidii St. dieđ. nr. 7 (2006-2007) Sámedikki 2005 doaimma birra golggotmánu 2006:s. Njukčamánu 28.b. 2007:s ii leat vel lávdegotti árvalus dieđáhusas. ¶ Bargojoavku oaivvilda leat doarvái čielggasin ahte Sámediggái gusto almmolašvuođaláhka ja hálddašanláhka de nai jus ásahuvvo sierra riektesubjeaktan. Danne ii leat dárbbašlaš lasihit sámeláhkii sierrá mearrádusa das ahte Sámedikki doaibma geavahišgoahtá almmolašvuođa ja hálddašanlága jus Sámediggi ásahuvvo iešstivrejeaddji riektesubjeaktan, dannego dat juo vissásit dulkojuvvo nu almmolašvuođalága § 1 ja hálddašanlága § 1 mielde. Dattege lea vuogas ja ulbmilaš dárkilit cealkit vejolaš láhkarievdadusovdabargguin ahte almmolašvuođaláhka ja hálddašanláhka ain gusto Sámediggái. Sámedikki ásaheapmi sierra riektesubjeaktan ii mielddisbuvtte iešalddis nuppástusaid ovdamearkka dihte váidinmeannudeamis hálddašan- ja almmolašvuođalága hárrái. Čoavddus dattege deattuha dárbbu dasa ahte Sámedikkis lea iešheanalis ovddasvástádus váidinmeannudeapmái hálddašan- ja almmolašvuođalága mielde, ja danne lea ágga bisuhit oainnu das ahte Sámediggi iešakto čađaha váidinmeannudeami, guovtteinstánsameannudeami bokte mas Sámediggeráđđi dahje eará sierra nammaduvvon lávdegoddi meannuda váidagiid nubbin instánsan. ¶ 7.2. Bargiid dilli Sámedikki bargit gullet stáhtavirgeolbmuid lága vuollái dan muddui go lea heivvolaš, vrd. sámelága § 2-12 nuppi lađđasa. Sámedikki ásaheami rájes leat Sámedikki bargit leamaš stáhtavirgeolbmot, ja leat danne gullan virgeolbmolága, virgeriidolága, almmolaš virgeolbmolága ahkemeari birra, ja Stáhta ealáhatkássa lága vuollái. Dattege spiehkastuvvo virgeolbmolága § 5:s dannego virgádanváldi lea sámelága § 2-12 nuppi čuoggá mielde biddjon Sámediggái. Od.prp. nr. 33 (1986-87) cealká ahte ággan dán virgádanvuoigatvuhtii lea (dás jorgaluvvon) “Departemeanta oaivvilda dán leat suorgin mas stáhtalaš stivren berre čáhkket sajit sámi iešmearridanriektái” . 1999 nettobušetterema oktavuođas oaivvilduvvui ahte bušeahttavuogádagas ii leat mihkke mii dadjá ahte doaibma mii nettobušetterejuvvo ii galgga gullat njuolggadusaid vuollái mat gustojit erenoamážit stáhtalaš bargiide. Dattege rávvii bargojoavku mii guorahalai dán gažaldaga, eastadit boahttevaš eahpesihkarvuođa Sámedikki bargiid árvvu hárrái, ja lasihit mearrádusa sámeláhkii mii mearrida ahte Sámedikki bargit gullet stáhtavirgeolbmuid lága vuollái. Sámedikki bargit gullet stáhtavirgeolbmuid lága vuollái dan muddui go dat lea heivvolaš, vrd. sámelága § 2-12 nuppi lađđasa. Bargojoavku oaivvilda leat lunddolažžan joatkit dáinna ortnegiin jus Sámediggi ain bisuhuvvo oassin stáhtas juridihkalaš peršovdnan. Jus Sámediggi ásahuvvo iešstivrejeaddji riektesubjeaktan de heive jearrat galgá go dat váikkuhit Sámedikki bargiid dilálašvuhtii. Bargojoavku lea earet eará mearkkašan deavvašvuođafitnodatlága ja stáhtafitnodatlága, mas bargit eai leat stáhtavirgeolbmuid lága njuolggadusaid vuollásaččat. Bargojoavku lea gávnnahan ahte Sámedikki doaimma erenoamášvuođaid geažil, lea nuppelágán čoavddus vuohkkaset. Vaikko Sámediggi ásahuvvošii ge sierra riektesubjeaktan, de oaivvilda bargojoavku leat lunddolažžan joatkit sámelága § 2-12 nuppi lađđasiin. Nu movt čilgejuvvui kapihtal 7.1:s, de lea Sámediggi almmolaš orgána mii lea ásahuvvon almmolašrievttálaš lágaid vuođul, ja Sámediggi boahtá hálddašit almmolašrievttálaš njuolggadusaid ja almmolaš ruđaid jus ásahuvvo sierra riektesubjeaktan. ¶ 7.3. Konstitušuvnnalaš ja parlamentáralaš ovddasvástádus Nu movt namuhuvvon kapihtal 2.12:s, de ferte Sámedikki sorjjasmeahttunvuohta leat guovddáš eaktun go árvvoštallá konstitušuvnnalaš ovddasvástádusa Sámedikki mearrádusaid ¶ oktavuođas. Álbmotválljejuvvon orgánan lea Sámedikkis stuora friddjavuohta. Sámediggi ii leat dábálaš etáhta dahje ráđđehusa vuollásaš orgána, ja ráđđehusas ii sáhte danne leat ovddasvástádus Sámedikki politihkalaš doibmii dahje daidda mearrádusaide maid Sámediggi dahká iešguđet surggiin. Guorahaladettiin konstitušuvnnalaš ovddasvástádusa, de lea stáhtaráđiid bearráigeahččan- ja bagadanválddis stuora mearkkašupmi. Dain surggiin mas stáhtaráđis ii leat bearráigeahččan- dahje bagadanváldi, ii sáhte sus leat konstitušuvnnalaš ovddasvástádus ge. Jus Sámediggi ásahuvvo iešstivrejeaddji riektesubjeaktan, de gáhččá dábálaš bagadanváldi čielgasit eret, vrd. Vuođđolága § 3. Danne ii sáhte Stáhtaráđđi dábálaččat guoddit ovddasvástádusa Sámedikki doibmii, jus gozihan- dahje bagadanváldi ii leačča eará vuođu nala ásahuvvon. Nu sáhttá leat jus Sámediggi lága, stuoradiggemearrádusa dahje eará vuođul, doaimmaha doaimma dahje válddi mii gullá stáhtaráđi bagadan- dahje gozihanválddi vuollái. Bargojaovku vuordá ahte stáhtaráđiid ovddasvástádus Sámediggejuolludusaide stáhtabušeahta badjel, boahtá leat dan duohken movt guoskevaš juolludusmearrádus dulkojuvvo. Go lea sáhka ovddasvástádusas maid Sámediggi oažžu departemeantta fápmudeami bokte, de lea dat departemeantta dárkkistanneavvuid duohken ja das ahte leat go dat doarvái bures geavahuvvon. Earret dan eai sáhte stáhtaráđit guoddit ovddasvástádusa Sámedikki doaimma dahje válddi čađaheami dáfus. Čoaihkkáigeassun sáhttá dadjat ahte jus Sámediggi ásahuvvo iešstivrejeaddji riektesubjeaktan, de ii boađe dat mielddisbuktit mearkkašahtti rievdadusaid stáhtaráđiid konstitušuvnnalaš ovddasvástádussii, jus buohtastahttá dálá diliin. Šaddá baicca čielgaset ahte stáhtaráđiin ii sáhte dábálaččat leat konstitušuvnnalaš ovddasvástádus dannego dábálaš bagadanváldi gáhččá eret. Minddár čujuha bargojoavku kapihtal 2.12:ii. Mandáhta mielde galgá bargojoavku maiddái árvvoštallat vejolaš váikkuhusaid maid bargojoavkku árvalus mielddisbuktá parlamentáralaš ovddasvástádusa dáfus. Parlamentáralaš ovddasvástádus mearkkaša dábálaččat ráđđehusa dahje ovttaskas stáhtaráđi geatnegasvuođa geassádit go Stuoradiggi dovddaha eahpeluohttámuša mearrádusa bokte. Bargojoavku ii oainne ahte árvalusat formáladit mearkkašit goabbeliige parlamentáralaš ovddasvástádusa dáfus. Eai leat makkárge njuolggadusat dahje ráddjemat das man ovdii stáhtaráđđi šaddá guoddit parlamentáralaš ovddasvástádusa, ja stáhtaráđđi sáhttá šaddat guoddit ovddasvástádusa dakkár dilálašvuođain nai mat leat su hálddašeami olggobealde. Bargojoavkku árvalus čalmmustahttá liikká Sámedikki iešstivrejumi ja politihkalaš sorjjasmeahttunvuođa, ja ii leat veadjemeahttun ahte Stuoradiggi dan deattuha jus dilli šaddá nu. ¶ 7.4. Bearráigeahččanortnegat ja revišuvdna Stáhtalaš goziheapmi Sámedikki doaimmas lea dál bajábealdásis ja muddejuvvo dan eavttu vuođul ahte sápmelaččaid álbmotválljejuvvon orgána Sámediggi ii leat ráđđehusa bagadanválddi vuollásaš. Stáhtalaš bearráigeahčču Sámedikki doaimmas lea vuosttažettiin dárkkistit ahte Sámedikki ekonomiijahálddašeapmi čuovvu stáhta ekonomiijanjuolggadusaid. Dasto dárkkistuvvo eambbo oppalaččat dakko bokte ahte stáhta bušeahttarámmainisguin ja láhkamearrádusaidisguin bidjá čujuhusaid Sámedikki doaibmadássái. Nu guhká go Sámediggi jahkásaččat oažžu juolludusaid stáhtabušeahta badjel, de šaddá dat stivret ekonomiijahálddašeami Stuoradikki juolludusnjuolggadusaid mielde ja Stuoradikki juolludusmearrádusaid čujuhusaid mielde. Man muddui Sámediggi ferte stivret iežas ¶ ekonomiijahálddašeami stáhta bajemus eavttuid ja standárddaid mielde stáhta ekonomiijahálddašeami hárrái, lea dan duohken makkár formálalaš sajádat Sámediggái válljejuvvo. Bargojoavku váldá vuođu das ahte Stáhta ekonomiijastivrema njuolggadusat ja daidda gullevaš mearrádusat gustojit jus Sámediggi lea oassin stáhta juridihkalaš peršovnnas. Aŋkke sáhttá leat vejolaš ohcat spiehkastanlobi ekonomiijanjuolggadusaid ovttaskas mearrádusain, go juo dálá dilli rahpá dan vejolašvuođa. Ekonomiijanjuolggadusaid § 3 nubbi lađas cealká (dás jorgaluvvon) departemeanttat galget mearridit bagadusaid njuolggadusaid rámmaid siskkobealde sihke departemeanttaid ja vuollásaš doaimmaid várás. Bagadusa máŋggus galgá sáddejuvvot Riikarevišuvdnii . Sámelága § 2-1 goalmmát lađđasa nubbi čuokkis nanne ahte lea departemeanta mii mearrida Sámedikki ekonomiijahálddašeami njuolggadusaid. Dát mearrádus lasihuvvui dalle go Sámediggi nettobušetteregođii sihkkarastin dihte ahte Sámedikki ekonomiijahálddašeapmi čađahuvvo buriid rámmaid siskkobealde. Bargojoavku čujuha ságasškuššamii dás ovdaleappos Sámedikki sorjjasmeahttunvuođa birra, ja čujuha ahte mearrádus mas departemeanta mearrida Sámedikki váldobagadusa – ii oro heiveme dálá ovdáeapmái iige bargojoavkku eará árvalusaide. Danne oaivvilda bargojoavku ahte departemeanta ii berre mearridit Sámedikki ekonomiijahálddašeami váldobagadusa, ja Sámediggi berre ieš mearridit váldobagadusa ekonomiijanjuolggadusaid rámmaid siskkobealde. Sámediggi ii boađe dábálaččat gullat stáhta ekonomiijanjuolggadusaid vuollái jus ásahuvvo sierra riektesubjeaktan, vrd. Stáhta ekonomiijastivrema njuolggadusaid § 2. Dattege lea Sámediggi almmolaš orgána mii lea ásahuvvon almmolašrievttálaš lágaid vuođul. Sámediggi hálddaša almmolašrievttálaš njuolggadusaid, ja hálddaša goasii dušše almmolaš ruđaid (vrd. kap. 7.1). Bargojaovku oaivvilda danne leat eanemus ulbmilažžan ahte stáhta ekonomiijanjuolggadusat maiddái gustojit Sámediggái. Ekonomiijanjuolggadusat fertejit aŋkke geavahuvvot nu ahte Sámediggi beassá ieš árvvoštallat go lea álbmotválljejuvvon orgána. Dat mearkkaša ee. ahte vejolaš spiehkastemiid berre árvvoštallat. Dan vuođul árvala bargojaovku, beroškeahttá das makkár čoavddus Sámedikki rievttálaš dillái válljejuvvo, ahte sámelága § 2-1 goalmmát lađđasa nubbi čuokkis heaittihuvvo, ja ahte dan sadjái biddjo čuovvovaš cealkka: ¶ Stáhta ekonomiijanjuolggadusat gustojit Sámediggái dan muddui go heive. Nu movt čilgejuvvui kapihtal 2.11:s, de leat Sámedikki dálá bearráigeahččanortnegat ásahuvvon dainna ulbmiliin ahte bisuhit parlamentáralaš ja siskkáldas hálddahuslaš goziheami. Dasa lassin lea Riikarevišuvnnas, mii lea Stuoradikki olggobeal bearráigeahččanorgána, ovddasvástádus gozihit ahte Sámediggi geavaha ruđaid Stuoradikki mearrádusaid ja eavttuid mielde. Vejolaš rievdadusat Sámedikki iežas siskkáldas bearráigeahččanortnegiin ja stáhtalaš bearráigeahččandárbbuin Sámedikki doaimma hárrái, fertejit veardiduvvot daid doaimmaid ektui mat árvaluvvojit sihkkarastin dihte Sámediggái eanet iešstivrejeaddji dili. Riikarevišuvnna rolla mearkkašupmi Stuoradikki revišuvdna- ja bearráigeahččanorgánan, lea dan duohken makkár stáhtarievttálaš árvvu Sámediggi oažžu. Riikarevišuvnna § 9 vuosttaš lađas cealká ahte (dás jorgaluvvon) Riikarevišuvdna galgá čađahit revišuvnna stáhtarehketdoalus ja stáhtalaš doaimmaid ja eará eiseválddiid rehketdoaluin main lea rehketdoallogeat ¶ negasvuohta stáhtii, dás maiddái hálddašanfitnodagat, hálddašanorgánat main leat sierra fápmudusat, stáhtalaš foanddat ja eará orgánat dahje doaimmat mat leat nannejuvvon sierra lágas (rehketdoallorevišuvdna). Dasto cealká riikarevišuvdnalága § 9 goalmmát lađas ahte Riikarevišuvdna galgá čađahit vuogádatlaš ekonomiijja, produktivitehta, ulbmilolaheami ja váikkuhusaid iskkademiid Stuoradikki mearrádusaid ja eavttuid (hálddašanrevišuvnna) vuođul . Bargojoavku dulko riikarevišuvdnalága § 9 nu ahte Riikarevišuvnnas ain galgá leat revišuvdnaovddasvástádus Sámedikki rehketdoalus jus vállje čovdosa mas Sámedikki ain lea oassin stáhta juridihkalaš peršovnnas. Dakkár čovdosiin sáhttá Riikarevišuvdna maiddái čađahit hálddašanrevišuvnna Sámedikkis. Dattege eahpida bargojoavku sisttisdoallá go riikarevišuvdnalága § 9 vuosttaš lađas Sámedikki rehketdoalu jus Sámediggi ásahuvvo iešstivrejeaddji riektesubjeaktan. Dat mat gohčoduvvojit ” stáhtalaš doaimmaid ja eará eiseválddiid rehketdoallun” sáhttet áiggi vuollái rievddadit stáhtalaš hálddašeami mielde ja dan mielde movt stáhtalaš rehketdoalloortnet ásahuvvo. ¶ Cealkka orru mearkkašeame ahte Riikarevišuvdnii ii biddjo revišuvdnaovddasvástádus Sámedikki rehketdoalus jus Sámediggi ásahuvvo sierra riektesubjeaktan, muhto eará bealit fas orrot addime eará mearkkašumi. Sámediggi boahtá ain leat almmolaš orgána mii čađaha almmolaš válddi ja mii lea almmolaččat ruhtaduvvon. Bargojoavku rávve danne ahte sámelahkii lasihuvvo čielga mearrádus mas Riikarevišuvdna galgá gozihit Sámedikki riikarevišuvdnalága mielde, vrd. molssaeavttu riikarevišuvdnalága § 9 vuosttaš lađđasis ” eará orgánat dahje doaimmat mat leat nannejuvvon sierra lágas” . Ođđa ortnet mas Sámediggi lea sierra riektesubjeaktan šaddá mielddisbuktit árvvoštallama das ahte lea go Sámediggái ulbmilaččamus ieš válljet iežas revisora. Sámedikki revisoras sáhtášii de leat ovddasvástádus rehketdoallorevišuvnnas ja hálddašanrevišuvnnas. Ovdamunni dakkár ortnegiin lea ahte Sámediggi ieš sáhttá álggahit iskkademiid ja gozihit čuolmmaid mat Sámedikki mielas leat áigeguovdilat, Sámediggi oažžu dalle maid ieš revišuvdnabohtosiid, mat dalle eai mana Riikarevišuvnna jahkásaš raporterema bokte Stuoradiggái nu movt dál lea. Molssoeaktun sáhttá leat seamma čoavddus mii lea dearvvašvuođafitnodatlága §§ 44 ja 45 mielde. Riikarevišuvnna § 9 vuosttaš lađas rahpá dattege vejolašvuođa válljet čovdosa mas Riikarevišuvnnas ain lea revišuvdnaovddasvástádus Sámedikki dáfus, jus Sámediggi vel ásahuvvo ge sierra riektesubjeaktan. Bargojoavku oaivvilda leat eanemus ulbmilažžan addit Riikarevišuvdnii dan ovddasvástádusa resursavuođu hárrái. Dalle eaktuduvvo aŋkke ahte sámeláhkii lasihuvvo ođđa mearrádus. Bargojoavku árvala ahte dat biddjo sámelága 2-16:ii ja ahte dat čuodjá ná: ¶ § 2-16 Riikarevišuvnna bearráigeahččan Riikarevišuvdna čađaha revišuvnna ja bearráigeahččá Sámedikki doaimma Riikarevišuvnna lága mielde ja Riikarevišuvnna doaimma bagadusa mielde maid Stuoradiggi lea mearridan. ¶ 7.5. Eará váikkuhusat Jus Sámediggi ásahuvvo sierra iešstivrejeaddji riektesubjeaktan, de váikkuha dat máŋggaid lágaide mat gustojit almmolaš doaimmaide. Lágain adnojit dávjá doahpagat nugo ”almmolaš ¶ Vrd. mearrádusa sierramearkkašumiid Árv.O.nr.54 (2003-2004) kapihtal 2.2.1. ¶ orgánat” dahje ” stáhta dahje gielddaid ” orgánat. Bargojoavku čujuha dás dušše moadde ovdamearkka dakkár almmolašrievttálaš láhkavuođuide, ja deattuha ahte listu lea vel guhkit. Oppalaš oaidnun šaddá ahte lágat mat atnet doahpaga ”almmolaš orgánat” ain gustojit Sámediggái, muhto lágat mat gustojit ”stáhtii ja gielddaide” leat eambbo eahpesihkkarat. Geatnegasvuohta doallat almmolaš arkiivva Juovlamánu 4.b. 1992 lága nr. 126 arkiivva birra (arkiivaláhka) kapihtal II, gusto ”almmolaš orgánaide”. Bargojoavku oaivvilda Sámedikki leat čielga almmolaš orgána vaikko ásahuvvo ge iešstivrejeaddji riektesubjeaktan. Suoidnemánu 16.b. 1999 láhka nr. 69 almmolaš háhkamiid birra gusto lága § 2 mielde ”stáhtalaš, gielddaid ja fylkkagielddaid eiseválddide ja almmolašrievttálaš orgánaide”. Bargojoavku oaivvilda ahte jus Sámediggi ásahuvvo iešstivrejeaddji riektesubjeaktan, de lea dat dakkár almmolašrievttálaš orgána movt celko § 2:s, ja láhka gusto dalle ain Sámediggái. Go Sámedikkis eai leat iežas sisaboađut, de sáhttá leat lunddolaš vuođđudit dihto sierranjuolggadusaid vealgečuovvumuša ja reastaluvvama hárrái, ja vejolaččat njuolggadusa mii ráddje Sámedikki vejolašvuođa njuolgga bidjat iežas vealggi vuollái. Bargojoavku ii leat nákcen árvvoštallat eanet váikkuhusaid. ¶ 8. Bargojoavkku árvalusat Sámedikki formálalaš sajádaga birra ¶ 8.1. Láhkaárvalusat Geassemánu 12.b. 1987 láhka nr. 56 Sámedikki ja eará sámi vuoigatvuođaid birra (sámelágas) rievdaduvvo čuovvovaččat: §1-3 fámuhuhttojuvvo. § 1-7 galgá čuodjat: § 1-7 Sámedikki rievttálaš sajádat Sámediggi lea iešstivrejeaddji riektesubjeakta ja lea osolaš šiehtadusain mat dahkkojuvvojit priváhta ja almmolaš eiseválddiguin, ja das lea osolašsajádat duopmostuoluid ja eará eiseválddiid guovdu. ¶ § 2-1 ođđa vuosttaš lađas čuodjá ná: Sámediggi lea sorjjasmeahttun ráđđehusas ja ii sáhte bagaduvvot jus eará lágat dan eai nanne. § 2-1 goalmmát lađđasa nubbi čuokkis fámuhuhttojuvvo. § 2-1 goalmmát lađđasaš nubbi čuokkis galgá čuodjat: Sámediggi sáhttá láhkaásahusa bokte addit dárkilet njuolggadusaid daid doarjjaortnegiid birra maid diggi hálddaša. § 2-1 goalmmát lađđasaš nubbi čuokkis galgá čuodjat: Stáhta ekonomiijanjuolggadusat gustojit Sámediggái dan muddui go heive. ¶ § 2-2 ođđa vuosttaš lađas čuodjá: Stáhtalaš eiseválddit galget ráđđádallat Sámedikkiin go árvvoštallet ásahit lágaid dahje hálddahuslaš doaimmaid mat sáhttet njuolgut váikkuhit sápmelaččaide. ¶ § 2-2 ođđa bajilčála lea: ¶ Ráđđádallamat ja gulaskuddan ¶ § 2-16 galgá leat: § 2-16 Riikarevišuvnna bearráigeahččan Riikarevišuvdna doallá revišuvnna ja bearráigeahččá Sámedikki doaimma Riikarevišuvnna lága mielde ja Riikarevišuvnna doaimma bagadusa mielde maid Stuoradiggi lea mearridan. ¶ 8.2. Mearkkašumit láhkaárvalusaide Til § 1-7 Sámedikki rievttálaš sajádat Mearrádus mearrida ahte Sámediggi lea iešstivrejeaddji riektesubjeakta ja ahte das leat dat vuoigatvuođat ja geatnegasvuođat mat iešstivrejeaddji riektesubjeavttain dábálaččat leat. Dat mearkkaša ahte Sámedikkis lea rievttálaš doaibmanákca ja ahte das lea alddis ovddasvástádus ekonomalaš geatnegasvuođaid hárrái. Sámediggi sáhttá leat osolažžan áššiin maid almmolaš eiseválddit meannudit hálddašanlága mielde. Duopmostuolloáššiin lea Sámedikkis dábálaš ¶ bealálašnákca. Vejolaš áššit galget vuolggahuvvot Sámedikki vuostá eaige stáhta vuostá guoskevaš departemeantta bokte. Go Sámediggi lea sierra riektesubjeakta, de eai sáhte almmolaš eiseválddit bagadit orgána eambbo go priváhta riektesubjeavttaid ge. § 2-1 ođđa vuosttaš lađđasii Mearrádus nanne ahte Sámediggi lea sorjjasmeahttun ráđđehusas, ja ahte Sámediggi ii sáhte bagaduvvot jus ii leačča sierra láhkavuođđu dan dahkat. Mearrádus kodifisere dálá rievtti. Mearrádus ferte vejolaččat lohkkot § 1-7 ovttas mas ovdanboahtá ahte Sámediggi lea iešstivrejeaddji riektesubjeakta. § 2-1 goalmmát lađđasa nuppi čuoggái Mearrádus nanne ahte Sámedikkis lea gelbbolašvuohta mearridit láhkaásahusaid main leat dárkilet njuolggadusat daid doarjjaortnegiid birra maid Sámediggi hálddaša. Hálddašanlága kapihtal VII gusto seamma muddui. § 2-1 goalmmát lađđasa goalmmát čuoggái Mearrádus nanne ahte Sámediggi čuovvu Stáhta ekonomiijanjuolggadusaid iežas ekonomiijahálddašeamis. Vejolaš spiehkasteamit njuolggadusain ovddiduvvojit sierra áššin. § 2-2 ođđa vuosttaš lađđasii Ráđđádallamat ja gulaskuddan Mearrádusa vuosttaš lađas nanne ahte Sámedikkis lea riekte ráđđádallat dakkár áššiin mat njuolgut váikkuhit sámi beršotumiid. Ráđđádallanriekti ii gusto § 2-2 nuppi lađđasa gulaskuddanrievtti sajis, muhto dan lassin. Mearrádusa vuođđun lea álbmotrievttálaš geatnegasvuohta ráđđádallat eamiálbmogiiguin nu movt dat lea ovddiduvvon ILO-konvenšuvnnas nr. 169 iešstivrejeaddji stáhtaid eamiálbmogiid ja čearddaid birra artihkal 6:s. Ráđđádallamat galget dollojuvvot nu movt leat lagabui čilgejuvvon čuovvovaš čállosiin: ¶ − Stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki ráđđádallanbargovuogit, dohkkehuvvon ¶ gonagaslaš resolušuvnnas suoidnemánu 1.b. 2005:s. ¶ − Suodjalanplánabarggu njuolggadusat sámi guovlluid luonddusuodjalanlága mielde, ¶ ođđajagimánu 31.b. 2007. ¶ − Sámedikki ja stáhta bušeahttabargovuogit. ¶ § 2-16 Riikarevišuvnna bearráigeahččan Mearrádus nanne ahte Riikarevišuvdna čađaha revišuvnna ja dárkkista Sámedikki doaimma Miessemánu 7.b. 2004 láhka nr. 21 mielde, Riikarevišuvnna ja Riikarevišuvnna bagadusa birra Stuoradikkis dohkkehuvvon njukčamánu 11.b. 2004:s. Mearrádus mielddisbuktá ahte Riikarevišuvnnas šaddá leat ovddasvástádus sihke Sámedikki rehketdoalu revišuvnnas ja vejolaččat Sámedikki doaimma hálddašanrevišuvnnas, vrd. riikarevišuvdnalága § 9 vuosttaš ja goalmmát lađđasa. ¶ 9. Ođđa bušeahttabargovugiid árvvoštallamat ja árvalusat Bargojoavkku árvalus bušeahttabargovugiide galgá, vrd. mandáhta, vuođđuduvvot daidda álbmotrievttálaš geatnegasvuođaide mat stáhtas leat eamiálbmogiid guovdu. Bargojoavkku árvalus galgá maiddái vuođđuduvvot stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki ráđđádallanvugiid raportta álbmotrievttálat árvvoštallamiidda. Dasto lea bargojoavku deattuhan sámepolitihkalaš ovdáneami, erenoamážit Sámedikki rolla ovdáneami sápmelaččaid ovddasteaddji orgánan. ¶ Álbmotrievttálaš árvvoštallamat ILO-konvenšuvnna nr. 169 artihkal 6.1.a ráđđádallangeatnegasvuohta gusto láhkaaddimii ja hálddahuslaš doaimmaide. Raporttas ” ¶ Stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki ráđđádallanbargovuogit ¶ ” ovddiduvvo stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki oktasaš ipmárdus stáhta ráđđádallangeatnegasvuođa hárrái ILO-konvenšuvnna nr. 169 mielde. Bušeahttabargovuogit eai meannuduvvon dás dainna go dat čuolmmat mielddisbuktet olu erenoamáš gažaldagaid. Eamiálbmogiid riekti searvat ráđđádallamiidda ja stáhta geatnegasvuohta ráđđádallat leat vuđolaš prinsihpat ILO-konvenšuvnnas nr. 169, ja dat leat maiddái eará artihkkaliin konvenšuvnnas. Konvenšuvnnas lea maiddái vuđolaš prinsihppan ahte eamiálbmogat galget nu bures go vejolaš beassat ieža dárkut iežaset ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš ovdáneami. Bargojoavkoraporttas ráđđádallanbargovugiid birra leat álbmotrievttálaš geatnegasvuođat ráđđádallat eamiálbmogiiguin, oppalaččat árvvoštallojuvvon. ¶ ILO-konvenšuvnna nr. 169 2. artihkkalis ovddiduvvo prinsihppa ahte eamiálbmogiin lea riekti searvat ráđđehusa oktiiheivehuvvon doibmii vai besset suodjalit eamiálbmogiid vuoigatvuođaid ja dáhkidit ahte sin integritehta doahttaluvvo. Earret namuhuvvon 6. artihkkala ILO-konvenšuvnnas mii čilge ráđđádallangeatnegasvuođa, de lea maiddái 7. artihkal áigeguovdil bušeahttagažaldagaid dáfus. Dat mearrádus ovddida prinsihpa ahte eamiálbmogis galgá leat riekti dahkat deaŧalašvuođaortnega ovdánanproseassas ja nu guhkás go vejolaš beassat jođihit iežaset ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš ovdáneami. ILO-konvenšuvnna nr. 169 artihkal 6.1.a nanne ahte eamiálbmogat galget beassat ráđđádallat go lea jurdda ásahit ” lágaid dahje hálddahuslaš doaimmaid ”. ILO` manuálas ¶ čilgejuvvo ahte doaba ”hálddahuslaš doaimmat” sáhttet leat vaikko makkár doaimmat. Lassin lágaide ja vuođđoláhkaárvalusaide namuhuvvojit njuolggadusat, prográmmat, bálvalusat dahje politihkalaš mearrádusat. Doaba ”hálddahuslaš doaimmat” berre maiddái dulkojuvvot ILO 169 artihkal 7.1 oktavuođas mii cealká ahte ” Dáin álbmogiin galgá leat vuoigatvuohta mearridit dehálašvuođaortnega dan ovdánumis mii guoská sin eallimii, oskui, ásahusaide, vuoiŋŋalaš birgenláhkái ja eatnavejolaš jođihit iežaset ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš ovdánumi.” Lea váttis diehtit movt eamiálbmot galggašii sáhttit jođihit dakkár ovdáneami jus ii beasa mearkkašahtti láhkái váikkuhit ekonomalaš eavttuid. Dat čuovvu konvenšuvnna bajemus ulbmila das ahte eamiálbmogat galget ieža beassat jođihit iežaset ovdáneami, ja ahte ráđđádallamat leat guovddáš prinsihppan. ¶ Čujuhit bargojoavkoraportii ráđđádallanortnega birra gos ráđđádallanortnet čilgejuvvo dárkileappot, geahča čuo. 4.2.2 rájes 4.2.5 rádjái. ¶ Dasto leat bušeahttamearrádusat politihkalaš mearrádusat dahje mearkkat dasa guđe guvlui eiseválddit dáhttot politihka ovdánit. Bušeahttamearrádusain sáhttá leat njuolgga váikkuhus sápmelaččaide. Bargojoavku oaivvilda ahte dakkár dilálašvuođas mas diimmá bušeahttamearrádus joatkašuvvá seammaládje, lea maiddái ođđa ”hálddahuslaš doaibma”. Stáhtabušeahtta ovddiduvvo ráđđehussii guhkes proseassa maŋŋá, mii mearkkaša ahte mearrádusat dahkkojuvvojit beršokeahttá das ahte lea go juolludus sámi ulbmiliidda seamma stuoris go diibmá, dahje juolluduvvojit go ođđa ruđat. Dasto dahká Stuoradiggi bušeahttamearrádusa juohke jagi. Danne lea ágga jáhkkit ahte hálddahuslaš doaimmat maiddái mearkkašit sámi ulbmiliid bušeahta mearrideami. ¶ Davviriikkalaš sámekonvenšuvdnaárvalusa čilgehusas ILO-konvenšuvnna nr. 169 7. artihkkala birra cealká suoma-norgga-ruoŧa-sámi áššedovdijoavku: ” Gažaldat lea leamaš, ásahago dát mearrádus šiehtadallangeatnegasvuođa dahje leago doarvái ahte stáhta konsultemiin addá álgoálbmogiidda vejolašvuođa cealkit oaiviliiddiset dábálaš gulaskuddamis.” Ášše- dovdijoavkku mielas addá mearrádus unnán bagadeami, muhto joavku cealká ahte dulkojupmi mii lea nu oskkáldas go vejolaš konvenšuvnna vuođđoprinsihppii das ahte eamiálbmot galgá ieš beassat jođihit iežas ovdáneami, čujuha ahte stáhtas lea ráđđádallangeatnegasvuohta. Nuppegežiid dulkojupmi mearkkašivččii ahte eamiálbmogiid riekti dahkat iežaset vuoruhemiid ovdánanproseassas, šattašii riektin mas ii leat duohta sisdoallu. ¶ . Riekti beassat mearridit deaŧalašvuođaortnega ovdáneamis ii mearkkaš liikká ahte duššefal dat vuoruheamit galget leat vuođđun dannego artihkal 7 nanne eamiálbmogiid galgat beassat ”nu guhkás go vejolaš jođihit iežaset ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš ovdánumi ”. ”Nu guhkás go vejolaš” galgá dulkojuvvot dainna njuovžilisvuođain maid ILO-konvenšuvnna nr. 169 artihkal 34 addá. ILO-konvenšuvnna nr. 169 Artihkal 7.1 guorrasa ON-konvenšuvdnii siviila ja politihkalaš rivttiid birra (SP) ja ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš rivttiid birra (ESK) main celkojuvvo ahte ”buot álbmogiin lea iešmearridanriekti. Dan rievtti fámu bokte mearridit sii friddjadit iežaset politihkalaš sajádaga, ja ovddidit friddjadit sin iežaset ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš ovdáneami” . Sámi ulbmiliid bušeahttabargovugiid árvvoštallamis ferte vuh- tiiváldit maiddái dan rievtti mii čuovvu SP ja ESK 1. artihkkala, vrd. kap. 1.1.3. Dattege ferte ain oaidnit dán mearrádusa sisdoalu ja viidodaga go dan galgá geavahit. Vejolašvuohta váikkuhit ja mearridit ekonomalaš rámmaid ja vuoruhemiid lea deaŧalaš juohke álbmogii mii galgá iežas ovdáneami stivret. Maiddái ON` Olmmošvuoigatvuođalávdegoddi lea fuomášan eamiálbmogiid rievtti jođihit iežaset ekonomalaš ovdáneami mearkkašumi SP 1. artihkkala ektui. Danmárkku áigodatraportta oktavuođas cealká lávdegoddi ”…commends Denmark for … the promotion of Greenland´s financial independence…”. ¶ Dan oktavuođas mearkkašit ahte Olmmošvuoigat ¶ Muhtun riikkain, ovdamearkka dihte Danmárkkus ja USA:s mearriduvvo stáhtabušeahtta láhkan. ¶ Suoma-norgga-ruoŧa-sámi áššedovdijoavkku sámekonvenšuvdnaárvalus čuokkis 7.3.2 siidu 128. ¶ FN Document CCPR/CO/70/DNK, čuokkis 6. Eksaminerejuvvon golggotmánu 20.b. 2000. ¶ FN Document CCPR/CO/75/NZL, čuokkis 7. Eksaminerejuvvon suoidnemánu 9. ja 10.b. 2001. ¶ vuođalávdegoddi ávžu Ruoŧa addit sámi álbmogii duohta váikkuhaválddi iežaset “economic activities” ¶ Ráđđehusa ja Sámedikki ráđđádallamiid ásaheapmi lei deaŧalaš ášši stáhta álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid čađaheamis. Okta ráđđádallamiid ulbmiliin lea boktit oktasaš áddejumi sámi servodagaid dilálašvuođa ja ovdánandárbbuid hárrái, nappo oktasaš áddejumi das mii ferte dahkkot sámi giela, kultuvrra, ealáhus- ja servodateallima ovdánahttimis. Dakkár ortnegat mat rahpet sápmelaččaid duohta váikkuheami sámi kultuvrra, giela ja servodateallima ovdáneamis, mearkkaša ovdáneami Sámedikkis sápmelaččaid ovddasteaddji orgánan. Ođđa bušeahttabargovuogit sáhttet maiddái leat mielde čalmmustahttimis Sámedikki sajádaga Norgga demokráhtalaš stivrenvuogádagas. ¶ Mearkkašupmi Sámedikki lahtuin bargojoavkkus ¶ 7. artihkkala sánit dohkkehit eamiálbmogiidda positiiva rievtti. Dat mielddisbuktá veahá viidát geatnegasvuođa go 6. artihkkala ráđđádallamat mii čilge movt konvenšuvdna galgá čađahuvvot našovnnalaš rievttis. Artihkal 6.2 dulkojupmu artihkal 7 oktavuođas mielddisbuktá ahte berre váldit vuodu das ahte stáhta lea geatnegahtton gávnnahit oktasaš čovdosiid, ovdamearkka dihte ráđđádallamiid bokte guoskevaš eamiálbmogiiguin dakkár áššiin mat namuhuvvojit artihkal 7:s. ¶ Dálá bušeahttaproseassaid árvvoštallan Vuosttaš jagiid maŋŋel Sámedikki ásaheami sulástahtii Sámedikki rolla bušeahttaproseassas dábálaš hálddašanorgánaid rolla, namalassii ahte bušeahttaárvalus meannuduvvui departemeanttas ja de biddjui vejolaččat bušeahttamateriálai. Dakkár proseassas sáhttá bušeahttaárvalus árvvoštallojuvvot leat unnán vearan čuovvolit departemeantta hálddahuslaš dásis. Maiddái departemeantta ja Sámedikki gulahallan lei lágiduvvon seammaládje go dábálaš vuollásaš etáhtaid dáfus. Dat lea dađistaga rievdan. Go Sámediggi nettobušetteregođii 1999:s, ráhkaduvvojedje seammás ođđa bušeahttabargovuogit sámi áššiid meannudeami ja oktiiheiveheami várás (geahča kap. 2.10). Ulbmilin lei árrat juo proseassas loktet daid áššiid politihkalaš dássái, ja oččodit ollislaš meannudeami sámi áššiin bušeahttaproseassa oktavuođas. Erohussan ovdalaččas lea sámediggepresideanta/Sámediggeráđđi sierra čoahkkimis čilge departemeantta politihkalaš njunušgoddái makkár vuoruhemiid Sámediggi atná deaŧalažžan boahtteáiggis, ja ahte departemeantta njunušgoddi árrat bušeahttaproseassas boahtá diehtit Sámedikki ođđa áŋgiruššanevttohusaid. Dat ahte Sámedikki bušeahttaáŋgiruššanevttohus duođaid ovdána bušeahttaproseassas lea ain ovttaskas departemeantta, dahje namalassii stáhtaráđi duohken. Dálá bušeahttavuogit eai oro leame nu geatnegahttin ráđđehussii, ja Sámediggi atná olu resurssaid ja čájehuvvo ahte ožžot unnán doarjaga. Sámedikki ja departemeanttaid hálddahuslaš dialoga lea dađistaga heivehuvvogoahtán Sámedikki iešstivrejeaddji sajádahkii. Álbmotválljejuvvon orgánan lea Sámedikkis iešstivrejeaddji váldi ja iešstivrejeaddji ovddasvástádus politihkalaš doaimmas hárrái. Departemeanttaid dialoga Sámedikkiin galgá dáhpáhuvvat váldodoaimmalaš dásis, ja das ii leat ulbmilin váikkuhit dahje čuovvolit Sámedikki ulbmilolaheami ja bohtosiid. Stáhtaráđiid konstitušuvnnalaš ovddasvástádus mielddisbuktá liikká ahte departemeanttat fertejit dárkkistit ahte Sámediggi čuovvu Stáhta ekonomiijastivrema njuolggadusaid áigumušaid. Fásta vuohki lea ahte Sáme ¶ Henriksen, Scheinin, Åhrén: Sámi álbmoga iešmearrideami vuoigatvuohta, s. 346-347, i Davviriikkalaš sámekonvenšuvdna: Suoma-Norgga-Ruoŧa-Sámi áššidovdi joavkku álgohápmi, geigejuvvon golggotmánu 26. b. 2005. Oslo 2005 ¶ diggi ja Bargo- ja searvadahttindepartemeanta doallaba hálddahuslaš dialogačoahkkimiid oktii juohke jahkebeale, gos earet eará váldogažaldagat ekonomiijahálddašeami hárrái sáhttet leat fáddán. Stáhtaráđiid konstitušuvnnalaš ovddasvástádusa geažil fertejit departementtat goitge bearráigeahččat ahte Sámediggi čuovvu mihttomeriid mat leat Stáhta ekonomiijastivrema njuolggadusain ja guoskevaš mearrádusain. Lea fásta geavat ahte dollojuvvojit hálddahuslaš dialogačoahkkimat Sámedikki ja Bargo- ja searvadahttindepartementta gaskka okte juohke jahkebealis, gos earret eará guovddáš jearaldagat ekonomiijahálddašeami birra sáhttet leat fáddán. Čoahkkimiin lonohallet guovttebealát dieđuid sihke hálddahuslaš diliid ja áigeguovdilis sámepolitihkalaš áššiid birra mat gáibidit hálddahuslaš čuovvoleami. Seammaládje dollojuvvojit jahkebeallásaš čoahkkimat Sámedikki ja iešguđet guoskevaš departementtaid gaskka. Sámedikki ja ráđđehusa Ráđđádallanšiehtadusa 5. čuoggá mielde lea maiddái ásahuvvon ortnet gos lágiduvvojit jahkebeallásaš hálddahuslaš ráđđádallančoahkkimat Sámedikki ja Sámi áššiid ovttastahttinlávdegotti gaskka. Bušeahttaoktavuođas lea Sámediggi dađistaga ožžon eambbo váikkuhanválddi go Sámediggi lea hálddašišgoahtán ortnegiid mat ásahuvvojedje nannet sámi kultuvrra, giela ja ealáhusovdáneami, ja mat dainnalágiin galget bisuhit ássama sámi guovlluin. Dat váldi mii Sámedikkis lea dán oktavuođas, lea mearridit doarjjaortnegiid njuolggadusaid. Nuppásuhttin nettobušetteremii 1999:s lei mielde addime Sámediggái stuorát friddjavuođa bušeahttaoktavuođas dan bokte ahte Sámediggi oaččui vejolašvuođa ieš vuoruhišgoahtit juolluduvvon bušeahttarámma siskkobealde. Dát mielddisbuvttii ahte departementtat – prinsihpas – eai galgga vuoruhit Sámedikki ovddas . Negatiiva bealli dán lágán rámmabušetteremis lea dattetge dat ahte juollu- deaddji eiseválddiide lea álkit čujuhit Sámedikki vejolašvuođaide vuoruhit iežas bušeahttarámmaid siskkobealde, mii fas sáhttá dagahit ahte eai juolluduvvo ruđat smávit doaimmaide. Ulbmil Sámedikki nettobušetterema ásahemiin ja seammás ođđa bušeahttavugiid ásahemiin lei nappo addit Sámediggái eambbo friddja vuođu, ja vejolašvuođa ieš beassat vuoruhit makkár doaimmat berrejit čađahuvvot iežas bušeahta siskkobealde vai sáhttá fuolahit ja ovdánahttit sámi servodaga. Bušeahttaoktavuođas lea dát vejolašvuohta čadnojuvvon gaskaomiide maid Sámediggi ieš ráđđe, dat mearkkaša vejolašvuođa juolludit smávit ruhtasupmiid ovtta doibmii ovtta jahkái nannen dihte eará doaimma. Lea dattetge oalle čielggas ahte stuorámus vejolašvuohta addit Sámediggái eambbo friddja vuođu dasa mii guoská vuoruheapmái ja álggahit doaimmaid main lea mearkkašupmi sámi kultuvrii, gillii ja servodateallimii, leat čadnon dan vejolašvuhtii mii lea álggahit ođđa doaimmaid, ii ge dušše čuovvolit daid doaimmaid maid ráđđehus lea ovdal álggahan. Sámediggi ráhkada jahkásaččat bušeahttaárvalusa ja muitala dainna makkár ođđa doaimmaid sámi servodat dárbbaša sin mielas. Go dát mearrádus gieđahallojuvvo viidáseappot departementtain, de galgá leat nu ahte departementtat ovdamearkka dihte eai galgga árvvoštallat lea go Sámedikki bušeahttaárvalus (ođđa vuoruheamit) buoret go nubbi. Prinsihpas, nu go ulbmil celkojuvvui dalle go ođđa bušeahttavuogit ásahuvvojedje, lea Sámediggi ieš mii galgá mearridit gosa sámi áššiid lassijuolludeamit Sámedikki bušeahta bokte galget biddjojuvvot. Prinsihpas galgá danne leat nu ahte go juolluduvvojit lassiruđat Sámediggái, de juolluduvvo rámmalasáhussan, dahje goit Sámedikki vuoruheami mielde nu movt lea biddjon bušeahttavuoruhanevttohussii. Duohta dilis lea čájehuvvon ahte go Sámediggi lea ožžon juolluduvvot lassiruđaid, de leat oppalohkái leamaš ruđat mat leat vásedin juolluduvvon ovttaskas doaimmaide. Muhtomin leat juolluduvvon rámmalasáhusat Sámediggái nu ahte Sámediggi ieš beassá vuoruhit guđiid doaimmaid háliida čađahit ¶ . Go guorahallá Sámedikki bušeahttaevttohusa ja guđiid doaim ¶ Sámediggi oaččui 1999:s birrasiid 7 milj. kr rámmalasáhusa Gielda- ja guovlodepartementta bušeahtta bokte, gos 3 milj. kr várrejuvvojedje kulturdoaimmaide. 2006:s lasihuvvui Sámedikki rámma Kulturdepartementta ¶ maide ráđđehus duođasge lea juolludan ruđaid, de čájehuvvo ahte jagiid čađa leat juolluduvvon lassiruđat doaimmaide maid Sámediggi lea bidjan vuoruhanlistui iežas bušeahttaevttohusas, muhto hárve doaimmaide maid Sámediggi ieš lea vuoruhan bajemussii. Leat maiddái juolluduvvon ruđat doaimmaide maid Sámediggi ii leat namuhan. Viidáseappot oaidnit ahte leat juolluduvvon ruđat doaimmaide Sámedikki bušeahta bokte maid ráđđehus lea namuhan deaŧalaš vuoruhansuorgin, muhto maid Sámediggi ieš ii leat bidjan bajemussii iežas vuoruhanlisttus ¶ . Departementtat mearridit buoremuddui movt Sámediggi galgá geavahit juolludemiid, ja dát sáhttá ipmirduvvot dainnalágiin ahte Sámedikki bargu lea hálddašit ráđđehusa gaskaomiid, dan sadjái go hálddašit gaskaomiid dainnalágiin go diggi ieš mearrida. Bargojoavku oaivvilda ahte berrejit ásahuvvot bušeahttavuogit mat čuvvot dan ulbmila ahte Sámedikkis galgá leat friddjavuohta vuoruhit iežas bušeahta, dat mearkkaša ahte galgá maiddái leat friddjavuohta mearridit masa lassijuolludeamit galget geavahuvvot. Sámedikki áššehivvodagat ja doaimmat leat lassánan dovdomassii maŋemus jagiid (gč. kap. 2.3). Go Sámediggi lea váldán badjalasas sámi ásahusaid doarjjaortnegiid ja juolludemiid hálddašeami, de lea dát vuosttažettiin čuovvoluvvon hálddahuslaš nannejumiin. Leat leamaš hui unnán friddja juolludeamit maiguin livččii sáhttán nannet hálddahuslaš kapasitehta lassi politihkalaš doaimma mielde, mii lea sámepolitihkalaš ovdáneami váikkuhus. Eará dilli mii lea čadnojuvvon Sámedikki bušeahttadillái, mii maiddái guoská bušeahta sturrodahkii, lea dat ahte ovttaskas olbmuin, ásahusain ja organisašuvnnain leat stuora vuordámušat Sámediggái ahte áiggit galget buorránit go váldet badjelasaset departementtaid ortnegiid. Go Sámediggi ii nagot ollašuhttit dáid vuordámušaid bušeahta geažil, de vásihit Sámedikki goazanin dan sadjái go sáitenjuollan sámi servodahkii ávkin. Viidáseappot leat ovttaskas sámi ásahusaid rámmaeavttut – goit muhtun áigodahkii – šaddan heajubun eai ge buorebun maŋŋel go Sámediggi lea váldán badjelasas hálddašeami, danne go ráđđehusa vuoruheamit eai leat fátmmastan ásahusaid dán suorggis. Okta ovdamearka leat sámi museat, mat vuosttaš jagiid maŋŋel go sirdojuvvojedje Sámedikki vuollái 2001:s bázahalle museaođasteami vuoruheami ektui. Dát leat dakkár dilit mat sáhttet leat mielde billisteame Sámedikki legitimitehta sámi álbmoga bealis. Sámedikkis berre leat vejolašvuohta ovddidit buriid proseassaid Sámedikki ja daid sámi beroštumiid gaskka mat ožžot ruđaid Sámedikkis. Kap. 2.10.1 čielggada Sámedikki bušeahttaproseassa. Váldočuolbma dás lea ahte Sámedikkis lea unnán áigi doalahit dialoga siviila sámi servodagain. Go stáhtabušeahtta almmuhuvvo golggotmánu álggugeahčen, de lea hálddahusas /Sámediggeráđis guokte golbma vahkku áigi ráhkadit evttohusa mii sáddejuvvo ¶ bušeahta bokte 10 milj. kr. 3 milj. kr ledje várrejuvvon girjebussiide, muđui jugii Sámediggi juolludeami iežas vuoruheami mielde ( “buoridan dihte Sámedikki vejolašvuođaid jođihit aktiivvalaš kulturpolitihka” ). 2007:s lasihuvvui rámma vel 3,5 milj. ruvnnuin maid Sámediggi ieš jugii iežas vuoruheami mielde. ¶ Ovdamearka sihke dasa ahte ráđđehus lea juolludan ja várren ruđaid doaimmaide maid Sámediggi ieš ii leat namuhan iežas vuoruhanlisttus, ja ahte ráđđehus lea juolludan ruđaid doaimmaide maid ráđđehus ieš oaivvilda deaŧalažžan, muhto maid Sámediggi ii leat vuoruhan nu bajás iežas listtus, leat guovttegielalašvuođaruđat suohkaniidda ja fylkkasuohkaniidda sámegiela hálddašanguovllus. Lea Sámediggi mii hálddaša dáid ruđaid, ja dan lea dahkan 1993 rájes. Áigodagas 2002-2005 lasihuvvui juolludeapmi birrasiid 22,2 milj. ruvnnuin. Sámediggi ii lean bidjan dán doaimma vuoruhanlistui 2002:s, muhto baicca giellaguovddážiid ja eará giellaprošeavttaid ovdánahttima olggobealde hálddašanguovllu 7. ja 10. sadjái. 2003:s ledje seammalágán gielladoaimmat biddjojuvvon 5. ja 6. vuoruhussan, ja 2004:s fas 3. ja 6. sadjái vuoruhanlisttus, ja guovttegielalašvuođaruđat fas 10. sadjái. 2005 rájes ii leat Sámediggi nummarastán áššiid mat namuhuvvojit bušeahttavuoruhanmearrádusas. 2005:s ovddida Sámediggi dattetge ahte dárbbaša 40 milj. ruvnno gielladoaimmaide, gos 10 milj. kr galget guovttegielalašvuhtii suohkaniidda ja fylkkasuohkaniidda sámegiela hálddašanguovllus. ¶ čoahkkinjođihangoddái ja viidáseappot lávdegottiide gieđahallamii ovdal jagi maŋemus dievasčoahkkima. Dása gusket sihke čuovvovaš jagi bušeahta juogadeapmi, nappo dat bušeahtta maid ráđđehus lea ovddidan, ja boahtte bušeahttaproseassa vurouhanevttohusat, maid ferte geahčadit dan oktavuođas. 2007:s hálddaša Sámediggi 275 milj. ruvnno ja olu iešguđetlágán ortnegiid mat gusket olu sámi ásahusaide ja sámi suohkaniidda. Bargojoavkku oainnu mielde berre láhčit diliid nu ahte Sámedikkis livččii bušeahttaproseassas áigi čađahit buriid proseassaid sámi aktevrraiguin mat ožžot ruđaid Sámedikkis. Dát čuolbma lea maiddái čadnojuvvon Sámedikki legitimitehtii álbmotválljen orgánan ja sápmelaččaid ovddasteaddji orgánan. ¶ Fágalaš analysajoavkku raportta geavaheapmi Dan oktavuođas go ásahuvvojedje ráđđádallanvuogit, de lei ovttamielalašvuohta das ahte galgá ásahuvvot Fágalaš analysajoavku mii earret eará sámi statistihka vuođul jahkásaččat ráhkada raportta sámi servodaga dili ja ovdánanmearkkaid birra. Ráđđádallanprosedyra 8. čuoggás daddjo ahte analysajoavkku raporta galgá biddjot vuođđun konkrehta áššiid ráđđádallamis, ja sámi servodaga ovdánanmearkkaid ráđđádallamiin ovtta dain jahkebeallásaš čoahkkimiin mat dollojuvvojit sámi áššiid stáhtaráđi ja Sámediggepresideantta gaskka. Viidáseappot daddjo ahte go stáhtalaš eiseválddit dahje Sámediggi oaivvilda ahte lea dárbu čielggademiide nannen dihte fáktávuođu dahje árvvoštallamiid ja mearrádusaid formálalaš vuođu, de galgá dát ovddiduvvot nu árrat go lea vejolaš, ja bealit galget ovddidit jearaldagaid vejolaš čielggademiid mandáhta birra ráđđádallanproseassas. Stáhtas ja Sámedikkis lea geatnegasvuohta leat mielde ovddideame dárbbašlaš dieđuid ja ávdnasiid maidda lea dárbu čielggadanbarggu čađaheamis. Dán joavkku mandáhtta ja miellahtut eai leat vuos mearriduvvon, muhto plána mielde galgá dat čielgat giđa mielde. Bargojoavku oaivvilda ahte analysajoavkku raportta geavaheapmi lea deaŧalaš oassi ođđa bušeahttavugiin. Dát láhčá buori vuođu daidda digaštallamiidda mat galget čađahuvvot sámi áššiid ja sámi doaibmavuoruhemiid birra bušeahta oktavuođas. ¶ Ođđa bušeahttaprosedyraid sisdoallu Lea vejolaš govvidit iešguđetlágán modeallaid daid bušeahttavugiid dáfus mat leat ráđđehusa ja Sámedikki gaskka. Dat modeallat maid bargojoavku čilge, fertejit árvvoštallojuvvot daid álbmotrievttalaš geatnegasvuođaid ektui mat Norggas leat. Viidáseappot ferte buohtastahttit modeallaid ja árvvoštallat movt dat sáhttet leat mielde nanneme demokráhtalaš proseassaid sámi servodagas vuoruhemiid, vuoruhansurggiid ja ovdánahttinproseassaid ektui. Deaŧalaš oasit dás leat ekonomalaš rámmaid oktilasvuohta, ja siviila sámi servodaga vejolašvuohta oassálastit ja váikkuhit Sámedikki bušeahttavuoruhemiid. Álgoálbmogiid ráđđádallangáibádus ferte biddjot ođđa bušeahttavugiid vuođđun. Dát mielddisbuktá ahte ásahuvvojit vuogit mat dahket ahte Sámediggi oažžu vejolašvuođa čielgasit váikkuhit proseassaid ja bohtosiid. Ferte láhčit diliid nu ahte šaddet vuogit sihke das movt Sámediggi sáhttá oažžut doarvái dieđuid, maid vuogit galget fátmmastit ja movt dat galget čađahuvvot. Buorit ja beaktilis bušeahttavuogit eaktudit viiddis rabasvuođa ášši iešguđetge beliid dáfus. Sámedikkis lea maiddái erenoamáš ovddavástádus gaskkustit sápmelaččaid iežaset máhtu ja vásáhusaid proseassain, ja galgá leat mielde čuoččuheame sámi vuoruhemiid ovdánahttinproseassain. Bušeahttavuogit fertejit mielddisbuktit ahte ásahuvvo guovttebealát gulahallan. Ferte láhčit diliid nu ahte lágiduvvojit eambbo čoahkkimat jus leažžá dárbu, gč. raportta ráđđádallanvugiid birra kap. 7. ¶ Deaŧalaš ášši lea ahte Sámedikki vejolašvuohta ieš beassat vuoruhit doaimmaid, berre nannejuvvot ođđa bušeahttavugiid ásaheami bokte. Ođđa bušeahttavuogit berrejit maiddái váikkuhit dasa ahte šaddá beaktilit ovttasdoaibman ráđđehusa ja Sámedikki gaskka. Dálá vuogádat mas leat álggaheaddji diehtojuohkinčoahkkimat stáhtaráđi- ja presideantadásis Sámedikki bajimus vuoruhemiid birra, ja maŋŋel fas ovttaskas čoahkkimat departementta ja Sámedikki gaskka ovttaskas áššesurggiid dáfus, gáibidit olu resurssaid, muhto dat geatnegahttet departementtaid unnán. Ođđa bušeahttavuogit berrejit sáhttit bidjat departementtaide eambbo ovddasvástádusa go dál, dan bokte ahte šaddá stuorát fokus bušeahttaproseassas ovdánahttit oktasaš ipmárdusa dan dili ja ovdánahttindárbbu birra mii sámi servodagas lea, gč. ráđđádallanvugiid ulbmiliid. Bargojoavku bidjá maid vuođđun ahte ođđa bušeahttavuogit berrejit leat mielde nanneme ja buorideame ráđđehusa barggu sámi áššiid čađaheami ja ovttastahttima dáfus. Ođđa bušeahttavuogit sámi áššiid dáfus berrejit doaibmat bures ráđđehusa dábálaš bušeahttaproseassa ektui. Ođđa bušeahttavuogit berrejit fuolahit vejolašvuođa dynámalaččat ovdánahttit Sámedikki ovddasvástádusa ja válddi dain surggiin gos bušeahttasuorggi ovdáneapmi čuovvu sámepolitihkalaš ovdáneami. Lea áigeguovdil ahte áššit mat digaštallojuvvojit dábálaš ráđđádallamiin ja main leat ekonomalaš váikkuhusat, čuovvoluvvojit ođđa bušeahttavugiin. Ođđa bušeahttavugiid ásaheapmi berre dasa lassin leat mielde čalmmustahttime Sámedikki sorjjakeahtes sajádaga. Danne berre veardádallat bargojoavkku evttohusa nannet Sámediggái formálalaččat eambbo sorjjakeahtes sajádaga ja ođđa bušeahttavugiid evttohusa. ¶ Bušeahttavugiid evttohus ¶ Modealla 1 Dán modealla vuođđun leat dálá bušeahttarutiinnat. Viidáseappot lea modealla vuođđun ráđđádallanvuogit, gos ásahuvvojit dárkilit njuolggadusat das movt ráđđádallan sámi áššiid bušeahta olis galgá čađahuvvot. Okta ¶ stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki ráđđádallanvugiid ¶ ulbmiliin lea ovdánahttit oktasaš ipmárdusa dan dili ja ovdánahttindárbbu birra mii sámi servodagas lea. Raporttas mii lea ráđđádallanvugiid vuođđun, lea deattuhuvvon ahte stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki ráđđádallan galgá čađahuvvot buoremus áigumušaid mielde ja dakkár vugiin mii lea heivehuvvon dilálašvuođaide. Dálá bušeahttavuogit hástalit unnán dakkár prosessii gos Sámediggi ja ráđđehus guovttebealát dialogas sáhttet soahpat makkár vuoruheamit sámepolitihkalaš suorggis galget leat. Ráđđehus doallá dábálaččat njeallje bušeahttakonferánssa jagis. Vuosttaš bušeahttakonferánsa lea njukčamánus. Dás mearriduvvojit departementtaid gollo- ja dienasrámmat, gč. Váldobušeahttačállosa 2008 ¶ . Várrejuvvojit maiddái ruđat vejolaš politihkalaš profileremiidda, mat juhkkojuvvojit borgemánu bušeahttakonferánssas. Váldonjuolggadus lea ahte vuoruhanevttohusat mat leat ovddiduvvon njukčamánu bušeahttakonferánsii ja mat eai váldojuvvo mielde rámmaide eai ge ovddiduvvo profiilagieđahallamii, leat hilgojuvvon ¶ viidáset bušeahttabarggus dán jahkái. Departementtat sáhttet dattege vuoruhit ođđasis iežaset bušeahttarámmaid siskkobealde. Bargojoavku lea 9.1.-čuoggás bidjan vuođđun ahte stáhtas galgá maiddái leat geatnegasvuohta ráđđádallat sápmelaččaiguin bušeahttaáššiin. Dát eaktuda ahte ráđđehus váldá Sámedikki mielde daidda osiide stáhtabušeahttabarggus mat guoskkahit sámi áššiid. Dákkár searvadahttin sáhttá dahkkot dan bokte ahte dollojuvvojit unnimusat guokte ráđđádallančoahkkima Sámedikki ja ráđđehusa gaskka gos bušeahttaáššit ja boahttevaš sámepolitihkalaš vuoruheamit leat váldofáddán. Ráđđádallančoahkkimat lágiduvvojit ovdal ráđđehusa bušeahttakonferánssa, muhto maŋŋel go Fágalaš analysajoavku lea ovddidan iežas jahkásaš raportta ja maŋŋel go Sámediggi lea mearridan iežas bušeahttavuoruhanevttohusa. Vuosttaš ráđđádallančoahkkimis sámediggepresideantta ja dan stáhtaráđi gaskka geas lea ovddasvástádus sámi áššiide, sáhttá čađahuvvot juovlamánus. Okta ulbmiin dáinna čoahkkimiin lea ahte sámediggepresideanta ja dan stáhtaráđi gaskka geas lea ovddasvástádus sámi áššiide ovdánahttiba oktasaš ipmárdusa sámi servodaga dili ja ovdánandárbbuid dáfus, gč. ráđđádallanvugiid ulbmiliid (1. čuokkis, oassečuokkis 4). Fágalaš analysajoavkku raporta šaddá deaŧalaš vuođđodokumentan dán ráđđádallančoahkkimis. Dan stáhtaráđis geas lea ovddasvástádus sámi áššiide, lea ovddasvástádus gohččut ráđđádallančoahkkimii Sámedikki ja guoskevaš fágastáhtaráđiid gaskka ođđajagemánus. Dán ráđđádallančoahkkimis leat Sámedikki vuoruheamit, Fágalaš analysajoavkku raporta ja vejolaš beavdegirjjit eará ráđđádallančoahkkimiin Sámedikki ja ráđđehusa gaskka gos lea ovttamielalašvuohta álggahit doaimmaid mat gáibidit ekonomalaš čuovvoleami, deaŧalaš vuođđodokumenttat. Dán ráđđádallančoahkkima ulbmil lea ahte Sámediggi ja ráđđehus buoremus áigumušaid mielde olahit ovttamielalašvuođa sámepolitihkalaš vuoruhansurggiid dáfus čuovvovaš jahkái. Ovddasvástideaddji stáhtaráđit váldet vuhtii ráđđádallančoahkkima bohtosiid ja ovddidit daid ráđđehusa vuosttaš bušeahttakonferánsii. Evttohusaid sáhttá ovddidit oppalaččat bušeahttakonferánssas nu movt dat biddjo ovdan dál. Ráđđehusa stáhtabušeahttabarggus lea čiegusvuohta hui guovddážis, gč. čuoggáid 14.5.114.5.2 almmuhusas ¶ Stáhtaráđiid birra ¶ . Dát cealká ahte dálá bušeahttavugiid sáhttá leat váttis ovttastahttit ráđđádallanvugiid 3. čuoggáin, gos daddjo ahte stáhtalaš eiseválddit galget addit oppalaš dieđuid guoskevaš áššiin mat sáhttet váikkuhit sápmelaččaid njuolga, ja relevánta diliid birra buot dásiin ášši gieđahallamis. Danne lea čielggas ahte Sámedikkis lea gáibádus oažžut dieđuid, muhto ášši maid ferte čielggadit lea makkár dieđuid Sámediggi galgá oažžut, ja ahte lea go vejolaš ahte Sámediggi oažžu dieđuid ovdamearkka dihte juolludemiid sturrodaga birra ovdal go stáhtabušeahtta almmuhuvvo. Bargojoavku lea 6.5.-kapihttalis evttohan ahte sámelága mearrádus mii mearrida goas Sámedikki jahkedieđáhus galgá sáddejuvvot Gonagassii, galgá heaittihuvvot. Dát čilgejuvvo ee. dainna ahte jahkedieđáhusa gieđahallan, sihke Sámedikkis, ráđđehusas ja Stuoradikkis, oppamuddui lea maŋosgeahčastat. Bargojoavku oaivvilda dattetge ahte berre láhčit diliid nu ahte eiseválddiid sámepolitihkka galgá oppalaš gieđahallojuvvot ja árvvoštallojuvvot Stuoradikkis, muhto eará fokusiin go ovdal. Dán sáhttá dahkat dan bokte ahte jahkásaččat ovddiduvvo sierra stuoradiggedieđáhus sámi servodaga dili ja ovdánahttindárbbuid birra, ja gos eiseválddiid ja Sámedikki ovttasdoaibman deattuhuvvo eambbo. Dán jahkedieđáhusas áigu ráđđehus addit Sámediggái eambbo geatnegahtti signálaid das movt ráđđehus áigu ¶ čuovvolit áššiid mat leat gieđahallojuvvon ráđđehusa ja Sámedikki ráđđádallančoahkkimiin čuovvovaš jagi vuoruhansurggiid dáfus. Dieđáhus galgá maiddái gieđahallat guovttebealát digaštallamiid ráđđehusa ja Sámedikki gaskka boahttevaš sámepolitihka birra, almmá dan haga ahte dát galget čadnojuvvot Stuoradikki láhka- dahje plenarmearrádusaide. Sámi ruđaid loahpalaš juogadeapmi ovddiduvvo go stáhtabušeahtta ovddiduvvo golggotmánus. Hálddahuslaš ja ekonomalaš váikkuhusat Dát modealla doalvu dálá ortnega viidáseappot, ja iešalddis eai leat das mearkkašanveara ekonomalaš ja hálddahuslaš váikkuhusat. Bargo- ja searvadahttindepartementtas lea, sámi áššiid ovttastahttindepartementan, ovddasvástádus ráhkadit jahkásaš stuoradiggedieđáhusa sámi servodaga dili ja ovdánahttindárbbuid birra. Departementtas galgá nu movt dál nai leat ovddasvástádus ovttastahttit sámi áššiid bušeahttaproseassas. Bargojoavkku sámediggemiellahtut deattuhit ahte dát modealla ii sáhte leat álbmotrievttalaš gáibádusaid siskkobealde mat gáibiduvvojit dakkár doaimmaid ráđđádallamiin main lea njuolggo mearkkašupmi sápmelaččaide ja Sámedikki vuoigatvuhtii ovddidit ja bearráigeahččat iežas ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš ovdáneami. ¶ Modealla 2 2. modealla bidjá vuođđun ahte Sámediggái sirdojuvvo dihto proseantamearri stáhtabušeahtas sámi áššiide. Go rehkenastá oasi mii galgá sirdojuvvot Sámediggái, de biddjo vuođđun man stuora oasi sámi álbmot dahká olles Norgga álbmogis ¶ . Modealla čuovvu eavttuid ahte sápmelaččain lea vuoigatvuohta iešmearrideapmái ja vuoigatvuohta vuoruhit iežas ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš ovdáneami, ja ahte Norgga stáhta lea huksejuvvon guovtti álbmoga eatnamiidda. Iešmearridanvuoigatvuohta lea modealla váldoeaktu. Iešmearrideapmi mearkkaša ahte lea vuoigatvuohta hálddašit iežas ovdáneami, birgejumi ja luondduriggodagaid. Modealla bidjá vuođđun ahte dáčča ja sámi álbmogiin leat ovttalágán vuoigatvuođat, ja ahte juohke politihkalaš vuogádat hálddaša oktasaš árvvuid ja galgá dahkat mearrádusaid ovttastusa ovddas. Modealla lea huksejuvvon dan ipmárdusa nala ahte lea dásserárvvu guovtti álbmoga gaskka, ahte Sámediggi váldá duohta ovddasvástádusa buot sámi áššiid dáfus ja ahte Sámediggi vástida válljejeddjiide dušše nu guhká go ii rihko riikkaidgaskasaš vuoigatvuođaid. Modeallas addá oktilis rámmaeavttuid sámi serovdahkii ja dahká systemáhtalaš ja guhkesáigi ovdánahttinproseassa vejolažžan. Modealla sáhttá buohtastahttit dainna ekonomalaš modeallain maid dál atnet vuođđun go rehkenastet blohkkadoarjaga Danmárkkus Ruonáeatnamii. Hálddahuslaš ja ekonomalaš váikkuhusat Modealla mielddisbuktá ahte šaddá oalle viidát nuppástuhttit dálá bušeahtta- ja mearridanprosedyraid ja sáhttá dagahit ahte šaddá dárbu eambbo raporttaide ja čielggademiide ovddasvástádus- ja váldesuorggi rehkenastinvuođu ja ráddjema dáfus. Bargojoavku ii leat dárkileappot guorahallan ekonomalaš ja hálddahuslaš váikkuhusaid. ¶ Modealla lea čilgejuvvno Dieđut-girjjis nr. 2, 2002, s. 139-147: Rune Sverre Fjellheim, Iešmearrideapmi ja ekonomiija. ¶ Bargojoavku miellahtut Bargo- ja searvadahttindepartementtas ja Justis- ja politiijadepartementtas árvvoštallet ahte dát modealla ii leat áigeguovdil. Lea váttis buohtastahttit Ruonáeatnamiin danne go Ruonáeanan lea geográfalaččat hui ráddjejuvvon guovlu. Viidáseappot spiehkasta modealla Juolludusnjuolggadusaid vuođđoprinsihpain. ¶ Modealla 3 Dát bidjá vuođđun ee. suohkaniid ja fylkkasuohkaniid oktavuođa bušeahttaoktavuođain, ja dovddus jahkásaš váldošiehtadallamiid stáhta ja eanandoalu ja boazodoalu ealáhusorganisašuvnnaid gaskka. Modealla deattuha maiddái guimmešvuođaperspektiivva, gč. Ráđđádallanvugiid. Modealla mielddisbuktá jahkásaš šiehtadallamiid/ráđđádallamiid, mearriduvvon sierra prosedyrain, ráđđehusa ja Sámedikki gaskka sámi áššiid bušeahta dáfus ja Sámedikki doaimma bajimus ekonomalaš rámmaid dáfus. Modealla sisttisdoallá ahte galget čađahuvvot muhtunlágán bušeahttašiehtadallamat/- ráđđádallamat gos Sámediggi vuosttažettiin ovddida iežas bušeahttagáibádusa ja gos ráđđehus vástida fálaldagain. Seammaládje go ovdamearkka dihte boazdoallošiehtadallamiin ovddida ráđđehus fálaldaga maŋŋel go lea gieđahallojuvvon ráđđehusas. Dát mielddisbuktá ahte sámi áššiid bušeahtta meannuduvvo sierra áššin bušeahttaoktavuođas. Bargojoavku oaivvilda ahte dákkár čoavddus livččii mielde nanneme sámi áššiid ovttastahttima ráđđehusas, ja livččii maiddái mielde buorideame fokusa sámepolitihkalaš áššiid dáfus. Dasto čađahuvvojit šiehtadallamat/ráđđádallamat man ulbmil lea boahtit ovttaoaivilii bajimus vuoruhemiid dáfus sámi guovlluin. Dan bokte go bušeahttašiehtadallamat/-ráđđádallamat šaddet sierra áššin, šattašii álkit gieđahallat dan čuolmma mii lea bušeahttačiegus dieđuid dáfus. Viidáseappot lea dán modeallas guovddážis dat ahte ovddiduvvo sierra stuoradiggeproposišuvdna giđđat, seammaládje go gielddaidčielggadeapmi ja ealáhusšiehtadallamiin. Dat ahte sámi áššiid bušeahttarámmat leat čielggaduvvon buori áiggis ovdal go ođđa bušeahttajahki álgá, lea mielde láhčime diliid buriid demokráhtalaš proseassaide sámi servodagas ja Sámedikkis vuoruhemiid dáfus ekonomalaš rámmaid siskkobealde. Bušeahttašiehtadallamiid/-ráđđádallamiid čađaheapmi ja boađus ferte leat dainnalágiin ahte Sámediggi ieš sáhttá ovddidit ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš ovdáneami sámi servodagas, ja ahte Sámedikkis lea duohta vejolašvuohta ieš vuoruhit mearriduvvon ekonomalaš rámmaid siskkobealde. Dát mielddisbuktá ahte eai galgga ráhkaduvvon vásedin njuolggadusat movt ruđat galget geavahuvvot (nu go dál juo lea prinsihpas). Dát ii mearkkaš ahte ii dárbbašuvvo diehtovuođđu das movt dilli lea ja movt ovdáneapmi lea iešguđetge surggiin sámi servodagas. Dákkár raporttat livčče guovddáš vuođđomateriálan go galget defineret surggiid maidda ferte čájehit erenoamáš olu beroštupmi jahkásaš bušeahttaproseassain, gč. Fágalaš analysajoavkku čilgehusa. Ráđđehusas lea ain bajimus ovddasvástádus stáhta sámepolitihkas, ja das bohtet ain leat sierra oaivilat das mat leat buorit sámepolitihkalaš doaimmat. Ovdamearkan sáhttá čujuhit dán ráđđehusa álggahanjulggaštussii, Soria Moria-julggaštussii. Dás lea ee. daddjon ahte ráđđehus áigu “ sihkkarastit Sámediggái duohta váikkuhanválddi eanandoallo-, boazodoallo- ja guoálggahit árvoháhkanprográmma lotnolasealáhusaid dáfus sámi guovlluin – vuoruhit sámi ¶ mátkeealáhusovdánahttima mii galgá sihkkarastit ja nannet ealáhusdoaimmaid sámi guovlluin.. .” Dát lea dakkár doaimmat main leat bušeahttaváikkuhusat. Dat leat maiddái dakkár doaimmat maid ráđđehus ii sáhte álggahit almmá Sámedikki veahki haga. Dákkár ovttaskasdoaimmat galget digaštallojuvvot ráđđádallanprosedyraid meilde, gos bealit leat ovttaoaivilis das makkár ulbmiliid ja bohtosiid háliida joksat doaimma dáfus. Dakkár áššiid mat gusket erenoamážit sámi servodahkii, ja main leat ekonomalaš váikkuhusat, lea lunddolaš ovddidit bušeahttačielggadeapmái. Hálddahuslaš ja ekonomalaš váikkuhusat Sámedikki dievasčoahkkimat Sámediggi lágida dál dievasčoahkkimiid guovvamánu loahpageahčen, miessemánu loahpageahčen, čakčamánu loahpageahčen ja skábmamánu loahpageahčen. Bušeahta guovddáš mearkkašupmi sámi servodatovdáneami dáfus dahká dárbbašlažžan ahte Sámedikki dievasčoahkkin galgá sáhttit sihke ráhkadit njuolggadusaid vuođđun sámediggeráđi gáibádusaide ráđđehussii, ja mearridit ja dohkkehit šiehtadallan-/ráđđádallanbohtosiid ovdal go ráđđehus ovddida iežas stuoradiggeproposišuvnna, maid Stuoradiggi fas galgá gieđahallat giđđasešuvnnas. Jus dát galgá leat vejolaš, de ferte Sámedikki dievasčoahkkin gieđahallat sámediggeráđi bušeahttagáibádusaid njuolggadusaid ášši skábmamánu álggugeahčen/gaskkamuttos, danne go sámediggeráđđi dárbbaša veaháš áiggi dievasčoahkkima njuolggadusmearráduid maŋŋel gárvet gáibádusdokumentta ja ráđđehus dárbbaša dábálaččat gitta golbma vahkku áiggi gieđahallat iežas fálaldaga Sámedikki gáibádusa vuođul. Viidáseappot ferte ieš bušeahttašiehtadallan/-ráđđádallan loahpahuvvot maŋimusat njukčamánu vuosttaš vahkkus, nu ahte Sámedikki dievasčoahkkin sáhttá gieđahallat ášši njukčamánus/cuoŋománus, ja viidáseappot ahte ráđđehus beassá ovddidit proposišuvnna cuoŋománus/miessemánus. Dát áigerámma mielddisbuktá seammás ahte šiehtadallan ferte álggahuvvot áramusat ođđajagemánus ja ahte gáibádus ja fálaldat dasto ferte ovddiduvvot ovdal ođđajagemánu. Jus ollašuhttá šiehtadallamiid/ráđđádallamiid bušeahta ja ekonomalaš rámmaid birra ráđđehusa ja Sámedikki gaskka, de eai heive áiggit Sámedikki dálá dievasčoahkkináigodagaid mielde. Bargojoavku oaivvilda ahte Sámediggi berre árvvoštallat rievdadit dievasčoahkkimiid áiggiid. Fágalaš analysajoavku Bušeahttavugiid evttohus mielddisbuktá ahte geavaha aktiivvalaččat Fágalaš analysajoavkku jahkásaš raportta bušeahttašiehtadallamiid vuođđun. Dasa lassin addo Fágalaš analysajovkui rolla šiehtadallamiin dan bokte ahte galget fuolahit dárkilis árvvoštallamiid ja heivehemiid bealálaččaide. Bargojoavku oaivvilda danne ahte sáhttá lea vuođđu árvvoštallat bidjat Fágalaš analysajoavkku mandáhttii ahte jahkásaš raporta berre gárvvistuvvot ovdal golggotmánu 1. beaivvi juohke jagi, ja ahte sin rolla bušeahttaprosedyraiin boahtá čielgasit ovdan. Stuoradiggeproposišuvdna sámi áššiid bušeahta birra Bušeahttavugiid evttohus mielddisbuktá ahte šiehtadallanbohtosat oktan juolludanevttohusaiguin ovddiduvvojit stuoradiggeproposišuvdnan. Dál ovddida Sámediggi jahkedieđáhusa Gonagassii (gč. Sámelága § 1-3) mii biddjo jahkásaš stuoradiggedieđáhusa vuođđun Sámedikki doaimma birra. Sámedikki 2005 jahkedieđáhus gieđahallojuvvo Stuoradikkis 2007 giđđasešuvnnas ¶ . Jahkedieđáhusa gieđahallan, sihke ¶ Ráđđehus ovddidii St. Dieđ. Nr. 7 (2006-2007) Sámedikki 2005 doaimma birra golggománus 2006. Pr. njukčamánu 2007 ii leat lávdegotti evttohus dieđáhusa dáfus ovddiduvvon. ¶ ráđđehusas ja Stuoradikkis, lea oppamuddui hui maŋosgeahčastat. Bargojoavku oaivvilda ahte sámepolitihkka ovdánivččii jus ásahivččii digaštallama Stuoradikkis gos deattuha ovdáneami boahtteáiggis. Geahča maiddái kap. 6.5 gos bargojoavku evttoha ahte sámelága mearrádus mii mearrida goas Sámedikki jahkedieđáhus galgá sáddejuvvot Gonagassii, galgá heaittihuvvot. Departementta rutiinnat jahkásaš bušeahttaproseassaid dáfus Vaikko čađaheapmi šattašii sihke áddjái ja hástaleaddji, goit álggus, de oaivvilda bargojoavku ahte dákkár proseassa sáhtášii maiddái buoridit ráđđáhusa ja Sámedikki ovttasbarggu bušeahttaáššiin. Bargo- ja searvadahttindepartementtas galgá ain leat ovttastahttinovddasvástádus bušeahttaproseassaid dáfus mat gusket sámi áššiide. Ii leat šat dárbbašlaš ráhkadit sierra bušeahttajohtočállosiid nu movt dál. ¶ Bargojoavkku oppalaš árvvoštallamat ođđa bušeahttavugiid birra ¶ Dustet álbmotrievtti geatnegasvuođaid Ráđđádallamis galgá Sámediggi oažžut buot dieđuid buot barggu dásiin. Bargojoavkku oaivila mielde sáhttá leat váttis dán olahit 1. modealla bokte, lea goit hástalus gávnnahit maid dát galgá sisttisdoallat dálá bušeahttarutiinnaid siskkobealde. Sihke 2. modealla (oassi stáhtabušeahtas) ja 3. modealla (bušeahttašiehtadallamat/-ráđđádallamat) árvvoštallojuvvojit leat álbmotrievttalaš rámmaid siskkobealde dán dáfus. Bargojoavkku sámediggelahtut háliidit čujuhit ahte 2. modealla vuosttažettiin deattuha dárkkistit ja ovddidit iežas ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš ovdáneami SP1(1) ja ILO 169 7. artihkkala mielde. Dáid mearrádusaid sisdoallu ja viidodat leat ain guorahallama vuolde, mii sáhttá dahkat eahpesihkarin deattuhit dáid álbmotrievttalaš njuolggadusaid go galgá válljet bušeahttavugiid modealla. Olles bargojoavku lea ovttaoaivilis das ahte 3. modealla vuosttažettiin deattuha praktihkalaš čovdosiid mat devdet ráđđádallangeatnegasvuođaid ILO 169. artihkkala mielde, ja gos 7. artihkal addá lassi doarjaga dákkár prosedyraide. ¶ Nannet demokráhtalaš proseassaid sámi servodaga ovdánahttimis Ulbmil nannet demokráhtalaš proseassaid sámi servodaga ovdánahttimis, dat mearkkaša Sámedikki vejolašvuođa doalahit buori dialoga siviila sámi servodagain, ja maiddái proseassaid Sámediggeráđi ja Sámedikki dievasčoahkkima gaskka, lea vuosttažettiin čadnon dan áigái go sámi ulbmiiid bušeahtta almmuhuvvo. 1. modealla dáfus eai šatta makkárge rievdadusat dálá dili ektui. Sámediggái sáhttá leat čuolbman ahte Sámediggeráđđi galgá šiehtadallat/ráđđádallat ja konkluderet bušeahta maid Sámedikki dievasčoahkkin ii leat beassan gieđahallat ovdal go ráđđehus almmuha dan. Sihke 2. ja 3. modealla láhčet diliid nu ahte galgá sáhttit dárkilit ja demokráhtalaččat gieđahallat sámi áššiid bušeahta. 3. modealla heiveha proseassa gos Sámedikki dievasčoahkkin ja sámi siviilaservodat sáhttet váikkuhit jahkásaš váldovuoruhemiid. Dasa lassin sáhttá dát modealla mielddisbuktit ahte šaddá buorre áigi gieđahallat vuoruhemiid sámediggebušeahtas, nu guhká go boahtte bušeahttajagi ekonomalaš rámmat leat almmuhuvvon stuoradiggeproposišuvnna gieđahallama bokte giđđajahkebealis. ¶ Sihkkarastit Sámediggái vejolašvuođa ieš vuoruhit ruđaid sámi kultuvrii 1. modealla lea oppalohkái seamma go dálá praksisa, muhto lea vejolaš heivehit nu ahte Sámediggi maiddái dán modeallas beassá ieš vuoruhit movt ođđa bušeahttajuolludeamit galget vuoruhuvvot. Okta váldoosiin 2. modeallas lea ge juste ahte Sámediggi gaglá ieš stivret ¶ iežas vuoruhemiid. 3. modealla láhčá maiddái dili nu ahte Sámediggi sáhttá ieš mearridit makkár doaimmaide juolluduvvojit ruđat. Dát lea dattetge dan duohken guđe detáljadásis šiehtadallamat leat, movt šiehtadallan-/ráđđádallanbohtosat čállojuvvojit loahppadokumentii ja stuoradiggeproposišuvdnii, ja muhtun muddui movt ruđat sirdojuvvojit (máŋga 50-poastta iešguđetge departementtain, vai okta oktasaš 50-poasta). ¶ Nannet ráđđehusa ja Sámedikki ovttasdoaimma Buot golbma evttohuvvan modealla sáhttet nannet ovttasdoaimma ráđđehusa ja Sámedikki gaskka. 1. modeallas lea unnán vejolašvuohta doalahit rabas dialoga áššiid dáfus mat leat bušeahttačiegusvuođat, ii ge das leat guovttebealátvuohta, nu movt ráđđádallanvugiin lea. Nu go namuhuvvon 9.6.2.-kapihttalis, de sáhttá maiddái leat váttis Sámediggái doalahit dialoga ráđđehusain almmá dan haga ahte ieš čuovvut ja kommuniseret ráđđádallama bohtosa dáfus ovdal go ráđđehus lea ovddidan stáhtabušeahta. 2. modealla mielddisbuvttášii ahte šaddá oalle kompleksa ovttasdoaibman šiehtadallandásis ja dasto hui váilevaš ovttasdoaibman bušeahttaáššiid dáfus. Ii ge leat daddjon ahte dát modealla lea buorre modealla dan ovddasvástádusa dáfus mii bealálaččain lea sámi kultuvrra ovdánahttima ektui. 3. modealla ovddida dárkilis ja geatnegahtti jahkásaš dialoga ráđđehusa ja Sámedikki gsakka. Dat addá maiddái vejolašvuođa ovdánahttit ovttasdoaibmanperspektiivva ja oktasaš ipmárdusa sámi servodaga dili ja ovdánanmearkkaid birra. 3. modealla ovddida maiddái beaktilis ovttasbarggu ráđđehusa ja Sámedikki gaskka dan bokte ahte leat čielga njuolggadusat maid seammás dovdá dálá mearridanproseassaid vuogádagas bušeahttaoktavuođas. ¶ Buoridit ráđđehusa barggu sámi áššiid dáfus Visot modeallat bidjet eambbo ovddasvástádusa departementtaide sámi servodaga ovdánahttims go dál. 1. modealla dáfus sáhttá dát vuosttažettiin dáhpáhuvvat dan bokte ahte čalmmustahttá ja struktrurere sámi áššiid barggu buorebut. 3. modealla bidjá mihá eambbo fokusa sámi áššiide bušeahttaoktavuođas go dál lea. ¶ Láhčit diliid nu ahte sáhttá ovdánahttit Sámedikki ovddasvástádusa ja válddi ja čalmmustahttit Sámedikki iešheanalašvuođa 1. modealla lea jurddašuvvon dálá praksisa struktureremin ja viidásetovdánahttimin, ja dán modealla siskkobealde sáhttá fuolahit ahte Sámedikki ovddasvástádussuorgi ovdánahttojuvvo dynámalaččat. Dattetge ii ovddit modealla Sámedikki sajádaga sorjjakeahtes álbmotválljen orgánan čielgaseappot go dál ge. 2. modealla eaktuda ahte Sámedikki ovddasvástádus- ja váldesuorgi viimmat čielggaduvvojit. 3. modeallas lea heivehuvvon ahte šaddá rabas dialoga maiddái Sámedikki váldesuorggi ovdánahttima dáfus. Dát modealla lea maiddái mielde čalmmustahttime Sámedikki sorjákeahtes sajádaga ráđđehusa ektui. ¶ Bargojoavkku árvvoštallamiid ja evttohusaid čoahkkáigeassu Bargojoavku deattuha ahte Sámediggi lea iešheanalaš, álbmotválljen orgána ja maid dasto sáhttá buohtastahttit suohkaniiguin ja fylkkasuohkaniiguin. Lea maiddái mearkkašan veara ahte lea Sámediggi, sápmelaččaid ovddasteaddji orgánan, mii galgá mearridit vuoruhemiid sámi kultuvrra dáfus, ii ge ráđđehus. Viidáseappot ráđđádallanvuoigatvuohta, oktan vuoigatvuođain mearridit iežas vuoruhemiid ja ovddidit iežas ovdáneami guovddáš oasit ráđđehusa ektui. Bargojoavku čujuha ahte visot dát oasit dahket Sámedikki erenoamáš ásahussan ja dahká váttisin válljet “standardčovdosiid” bušeahttavugiid dáfus. Bušeahttaprosedyramodeallaid oppalaš árvvoštallama vuođul oaivvilda bargojoavku ahte 3. modealla lea dat modealla mii buoremusat doahttala daid áššiid maid bargojoavkku mielas berre deattuhit go rievdada dálá bušeahttavugiid (gč. kap. 9.4). ¶ Bargojoavkku oainnu mielde doahttala 3. modealla álbmotrievttalaš geatnegasvuođaid govttolaš vugiin, dat nanne demokráhtalaš mearridanproseassa vejolašvuođaid dasa mii guoská sámi áššiid bušehttii sámi guovlluin, ja dat láhčá dili nu ahte Sámediggi beassá ieš mearridit iežas vuoruhemiid ekonomalaš rámmaid siskkobealde. Viidáseappot lea dát modealla veahkkin buorideame ráđđehusa ja Sámedikki ovttasbarggu ja nanneme ráđđehusa oppalaš sámepolitihkalaš barggu. Lea maiddái deaŧalaš ahte 3. modealla buriin vugiin čalmmustahttá Sámedikki sorjjasmeahttunvuođa ráđđehusa ektui. Dán lágán vuogit leat juo ásahuvvon eará surggiin bušeahta jahkásaš barggus, nu go gielddaidčielggadeapmi ja eanandoallošiehtadusa ja boazodoallošiehtadusa šiehtadallamat. 1. mildosis lea bargojoavku ráhkadan konkrehta evttohusa vugiide mat čuvvot 3. modealla hámi. Konkrehta prosedyraid evttohus čuovvu ee. Eanandoalu váldošiehtadusa. ¶ Bargojoavkku ráporta ¶ Sámi leavgga geavaheapmi ¶ Geigejuvvon Gielda- ja guovludepartementii Suoidnemánus 2001 ¶ SISDOALLU 1. DUOGÁŠ............................................................................................................................... 2 2. BARGOJOAVKU JA FÁMADUS ..................................................................................... 2 3. DOABAID ČILGEN JA GEAVAHEAPMI ...................................................................... 3 4. SÁMIT – OKTA ÁLBMOT, OKTA NAŠUVDNA ........................................................... 4 5. SÁMIID NAŠUVNNALAŠ DOVDOMEARKKAT.......................................................... 5 6. SÁMI LEAVGABEAIVVIT................................................................................................ 6 7. SÁMI LEAVGGA GASKABODDOSAŠ GEAVAHANNJUOLGGADUSAT .............. 7 8. SÁMI LEAVGGA DÁLÁ GEAVAHEAPMI .................................................................... 8 9. LEAVGALÁHKA JA LEAVGANJUOLGGADUSAT NORGGAS............................. 10 10. BARGOJOAVKKU ÁRVVOŠTALLAMAT ................................................................ 11 11. BARGOJOAVKKU EVTTOHUSAT ............................................................................ 13 Mildosat ¶ Sámi leavga dohkkehuvvui 13. Sámiid konfereanssas Åres borgemánu 15.1986. Sámiráđđi mearridii, ahte gullevaš riikkaid levgennjuolggadusat galget gustot ja leahket fámus. Norggas lea Olgoriikkadepartemeanta ráhkadan gaskaboddosaš njuolggadusaid leavgga árvodási hárrái eará leavggaid ektui. Erenoamá ¶ it guovvamánu 6. oktavuođas, mii lea sámiid álbmotbeaivi, leat dárkilet njuolggadusat sámi leavgga geavaheapmi hárrái jearahuvvon. Dan dihtii bijai Gielda- ja guovludepartementa čakčat 1999 bargojoavkku ráhkadit njuolggadusevttohusa sámi leavgga geavaheapmái. Ulbmilin dákkár njuolggadusaiguin lea čilget, guđe láhkai sámi leavga sáhttá ja galgá geavahuvvot iešguđet lágán oktavuođain. ¶ 2. BARGOJOAVKU JA FÁMADUS ¶ Bargojoavku galgá ráhkadit njuolggadusevttohusa sámi leavgga geavaheapmái. Bargojoavku galgá maiddái evttohit dieđihandoaibmabijuid leavgga geavaheami birra. Bargojoavkkus leat leamaš: Synnøve Solbakk, vuosttaskonsuleanta, Sámediggi Eldbjørg Haug, ráđđeaddi, Olgoriikkadepartementa Ninni Kate Rognli, vuolitdirektora, Gielda- ja guovludepartementa Anne Kristin Bryne, vuosttaskonsuleanta, Gielda- ja guovludepartementa Gielda- ja guovludepartementtas leamaš ovddasvástadus fuolahit jođiheami ja čálli doaimmaid. Sámiráđđái lea čađagaskka dieđihuvvon bargojoavkku válbmema ovdáneamis. Bargojaovku leat čađahan 3 čoahkkima. ¶ 3. DOABAID ČILGEN JA GEAVAHEAPMI ¶ Dasa mii guoská sámiid álbmotbeaivái/samefolkets dag, de oidno ahte Sámiid konfereansa/ Sámiráđđi lea mearrádusainis sámegillii atnán doahpaga sámi álbmotbeaivi , mii njuolga jorgaluvvon dárogillii šaddá samisk folkedag . Sámiid konfereanssa mearrádus borgemnánus 1992 lea dattetge čuovvovaš (mearrádus lea dás mielddus 1): ¶ Dasto lea Sámeráđi mearrádusas geavahuvvon duoba sámi álbmotlávlla mii dárgogillii gártá samisk folkesang. Ruoŧagilli lea mearrádus gohčoduvvon samernas nationalsång . Dasalassin geavaha Sámeráđđi duohpagiid sámiid čearddalaš dovdomearkkat (samenes etniske kjennemerker) ja sámiid nášuvnnalaš dovdomearkkat (samenes nasjonale symboler/ kjennemerker). Namahus det samiske flagget jorgaluvvo sámi leavgan. Dát namahus lea eanet gokčavaš ja dárkil go sámiid leavga ja sámeleavga, mat leamaš geavahuvvon norgalaš gaskaboddasaš sámi leavgga geavahannjuolggadusain. Našuvdna definerejuvvo olmmošjoavkun, mii atná ie ¶ as ovttadahkan oktasaš historjjá ja kultuvrra dihtii, dávjjimustá maiddái oktasaš giela dihtii. Nappo okta našuvdna leage okta álbmot . Riikkaidgaskasaš eamitálbmotbarggus lea dan gea ¶ il dát našuvdnadefinišuvdna adnojuvvon vuođusin. Našuvnnalaš doahpaga sisdoallu lea viidáseappot dávjjimustá geavahuvvon našuvnnalašstáhta rájáid siskkabealde, sisriikkalaččat, muhto lea seammás maiddái doaba, mii geavahuvvo válddahallat ovtta álbmoga oktasašvuođa. Dasa mii gusto dáid doahpagiid geavahussii, lea Sámediggi atnán Sámeráđi mearrádusa vuođđun ja evttoha geavahit doahpagiid sámiid álbmotbeivi (samenes nasjonaldag), sámiid nášuvnnalaš dovdomearkkat (samenes nasjonalsymboler) ja sámiid álbmotlávlla (samenes nasjonalsang). Gielda- ja guovludepartementa čujuha dasa mo duohpagat geavahuvvojit sámegillii ja mo de čudjet njuolgga jorgaluvvon dárogillii. Dasalassin deattuhuvvo ahte duohpagat samefolkets dag og samefolkets sang otne dávjjimustá geavahuvvojit. ¶ Sámi álbmotbeaivi ¶ Sámi álbmotbeaivin válljejuvvui guovvamánu 6. beaivi (6.2). Guovvasihke davvi- ja lullisámit... ¶ Sámiid konfereanssas Åres 1986:s mearriduvvojedje sámiid našuvnnalaš eavttut Sámiráđi politihkalaš prográmmii: ”Mii, sámit, leat oktasaš čearda, eaige riikkaid ráját galgga rihkkut min čeardda oktavuođa.” Seamma sámepolitihkalaš prográmmas nannejuvvo maiddái sámiid massekeahtes vuoigatvuohta áimmahuššat ja gárgedit sámi servodaga. Norga lea Vuođđolága § 110 a bokte geatnegahttán ie ¶ as fuolahit, ahte ”sámi álbmotjoavku Norggas sáhttá suodjalit ja ovddidit iea ¶ as giela, kultuvrra ja servodateallima”. Láhka Sámedikki ja eará sámi riektedilálašvuođaid hárrái (sámeláhka) mearriduvvui geassemánu 12. 1987. Sámelága ulbmil (§ 1-1) lea Vuođđolágaparagráfa sisdoaluin ovttalágan. Lága juksanmearri lea lágidit dilálašvuođaid nu, ahte sámit ie ¶ a sáhttet suodjalit gielaset, kultuvrraset ja servodateallimiseaset. Guovddáš eiseválddit, ovttasbarggus Sámedikkiin, galget fuolahit ahte Vuođđolága mearrádussii sámiid riektesajádaga hárrái ja sámelága juksanmearrái addojuvvo konkrehta ja positiiva boahtteáigásaš sisdoallu. Maiddái riikkaidgaskasaččat lea Norga geatnegahttán ie ¶ as sámiid ektui, earret eará ON:a siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid konvenšuvnna artihkkala 27 (1966) bokte ja ILO-konvenšuvnna nr. 169 bokte eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid birra iehčanas stáhtain (ratifiserejuvvon Norggas 1990). ON-konvenšuvdna siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra ja sosiála, ekonomalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid birra ja Eurohpálaš olmmošvuoigavuođakonvenšuvdna leat gieskat sisabiddjon norgalaš láhkaaddimii, namalassii olmmošvuoigatvuođaláhkii, addojuvvon miessemánu 21. 1999. Gonagaslaš Majestehta Harald V báhkkodii rabadettiin 2. Sámedikki golggotmánu 7. 1997 Norgga erenoamáš ovddasvástádusa sámiid buohta: Norgga stáhta lea vuođđuduvvon guovtti álbmoga – dá ¶ aid ja sámiid – eanaviidosa ala. ... Danin Norgga stáhtas lea erenoamáš ovddasvástádus lágidit dilálašvuođaid nu, ahte sámi álbmot galgá hukset gievrras ja eallinnávccalaš servodaga. Dát lea árbevirolaš vuoigatvuohta, mii vuođđuduvvá sámiid leahkimii ie ¶ aset guovlluin don dolo ¶ Dasgo sávvojuvvojedje čohkkejeaddji dovdomearkkat sámiide riikkarájáid rastá, de lei dat duogá ¶ in dasa go Sámiid konfereansa mearridii ásahit ođđa našuvnnalaš dovdomearkkaid sámiide; sierra leavgga, álbmotlávlaga, álbmotbeaivvi ja maŋŋelis maiddái leavgabeivviid. Okta álgga dán hárrái bođii sámi nuoraidkonfereanssas (SÁNS) 1985:s: Dál lea áigi láddan dasa, ahte mii sámit, oktasaš álbmot njealji riikkas, maiddái oa ¶ amet leavgga, man birra mii sáhttit čoahkkanit. Mii dárbbašit leavgga vai beassat čájehit birasmáilbmái, ahte mii leat sierra álbmot, geain lea ie ¶ amet kultuvra ja giella ja vuoigatvuođat eatnamiidda ja čáziide. Sámit, erenoamá ¶ it Norgga bealde, ledje dassá ¶ ii geavahan Synnøve Persena ”sámeleavgga”, earret eará Álttá-dáistaleamis (ruoksat, alit ja fiskat ja almmá gierdduhaga). Sámiid dalá alimus orgána, Sámiráđđi/Sámiid konfereansa, ii lean almmatge dohkkehan dán leavgga virggálaččat. Sámiráđđi ceggii1986:s bargojoavkku, man bargogohčus lei evttohit čohkkejeaddji našuvnnalaš dovdomearkkaid sámiide; leavgga, álbmotlávlaga ja álbmotbeaivvi. Leavgagilvu almmuhuvvui, ja Sámiráđđi oaččui 74 evttohusa 27 evttoheaddjis, main okta lei S. Persena leavga. Seamma bargojoavku evttohii maiddái Sáppá Issáha (Isak Saba) divtta ”Sámi soga lávlaga” álbmotlávllan (mielddus 2), ja bargojoavku bargagođii álbmotbeaivvi válljemiin. Sámiid 13. konfereanssas Åres seamma jagi válljejuvvui leavga ja álbmotlávlla. Leavgga motiivva lea ráhkadan dáiddár Astrid Båhl, Ivgobađas. Váldomotiiva lea vi ¶ ojuvvon meavresgáris ja oarjelsápmelačča Anders Fjellnera (1795-1876) divttas ”Beaivvi bártnit” ¶ . Fjellner govahallá sámiid beaivvi bárdnin ja nieidan. Leavgga gierdu neaktá beaivvá ¶ a (ruoksat) ja mánu (alit). Leavggas leat ivnnit ruoksat, ruoná, fiskat ja alit (mielddus 3). Álbmotlávlla ”Sámi soga lávlla” lea dikta, man Sáppá Issát (Isak Saba 1875-1921) Unjárggas lea čállán. Sámiid 15. konfereansa Helssegis 1992:s dohkkehii Arne Sørlie šuoŋa álbmotlávlaga virggálaš šuokŋan. Sámiid konfereanssas 1992:s Helssegis mearriduvvojedje maiddái sámi leavgabeaivvit, daid gaskkas válljejuvvui guovvamánu 6. álbmotbeaivin. Dat lea muitun vuosttas sámi riikkačoahkkimii, mii dollojuvvui Troandimis 1917:s. Dát lei vuosttas geardi, go sámit ledje čoahkkanan bargat oktasaš sámi áššiid beales maŋŋilgo našuvnnalašráját gessojuvvojedje Norgga, Ruoŧa, Suoma ja Ruošša gaskii. Čoahkkimis gieđahallojuvvojedje, erenoamá ¶ it ealáhus- ja oahppoáššit. ¶ Beaivvi bártnit, Anders Fjellner lea čallan, oidno Bor Lundmark girjjis 1979: Anders Fjellner – ¶ samernas homros och diktningen om solsønerna. Čálii dárogillii Harald Gaski (1991): Våja våja nana nana ¶ 6. SÁMI LEAVGABEAIVVIT ¶ Čuovvovaš beivviid mearridii Sámiid 15. konfereansa 1992:s sámi leavgabeaivin, ja maŋŋelis lasihii Sámiid 16. konfereansa 1996:s 3 ođđa beaivvi: 06.02 Sámiid álbmotbeaivi Vuosttas sámi oktasaščoahkkin dollojuvvui guovvamánu 6. 1917 Troandimis, gosa sihke davvi- ja oarjelsámit oassálaste. Dát lei vuosttas geardi, go sámit ledje čoahkkanan bargat oktasaš áššiid beales našuvnnalašstáhtarájáid rastá. 02.03 ¶ Sámediggi Suomas rahppojuvvui (1996)*. 25.03 ¶ Márjjabeaivi - Márjjá lohpádusbeaivi. Árbevirolaš sámi mearkabeaivi. 24.06 ¶ Mihcamárat. Virggálaš allaáiggebeaivi Ruoŧas, muhto ii Norggas. 09.08 ¶ ON:a riikkaidgaskasaš eamiálbmotbeaivi*. 15.08 ¶ Leavgga dohkkehanbeaivi ja Sáppá Issáha riegádanbeaivi. Sámi leavga dohkkehuvvui borgemánu 15. 1986 Sámiid 13. konfereanssas Åres. 18.08 ¶ Sámiráđđi ceggejuvvui. Sámiráđđi vuođđuduvvui virggálaččat borgemánu 18. 1956 Sámiid konfereanssas Kárášjogas. 26.08 ¶ Sámediggi Ruoŧas ceggejuvvui borgemánu 26. 1993*. 09.10 ¶ Sámediggi Norggas rahppojuvvui golggotmánu 9. 1989. 09.11 ¶ Sámi parlameanta Suomas ceggejuvvui skábmamánu 9. 1973. ¶ * Lasihuvvon Sámiid konfereanssa bokte 1996:s. ¶ 7. SÁMI LEAVGGA GASKABODDOSAŠ GEAVAHANNJUOLGGADUSAT ¶ Olgoriikkadepartementa mearridii 1989:s oktan maŋŋelaš divodemiiguin 1990:s gaskaboddosaš njuolggadusaid sámiid leavgga geavaheapmái, mat duhtosis dušše siskkildedje leavgga árvodássema. Njuolggadusat čudjet ná: Sámiid leavga biddjojuvvo našuvnnalašleavgga maŋábeallái. Dat berre mannat ovddabeallái fylkka- ja sullalaš leavggai, dasgo lea dakkár joavkka simbolan, mii sisriikkalaččat oláha fylkkarájáid badjel. Sámiid leavga lea árvodásis Norgga Girku leavgga bálddas. Juohke dáhpáhusa dilit mearridit goabbá leavga galgá biddjot ovddimu ¶ ii. Lassin nuppástuhttojuvvo namahus sámiid leavgan – sámeleavgga sadjái, go leavga lea oktasaš sámeleavga 3 davviriikkas; Norggas Suomas ja Ruoŧas. Dákkar leavga ii doala aiddo seamma saji ja dási go leavga mii livčče dárkkuhuvvon dušše Norgga sámiide. Maiddái galgá sámiid leavga gaskaboddosaččat biddjot maŋábeallái Ruonáeatnama, Fearsulluid ja Ålándda leavggaid. Sámediggi lea 1995 rájes bivdán guovddáš eiseválddiid ráhkadit sámi leavgga geavahannjuolggadusaid, dán vuolde maiddái nuppástuhttit leavgga árvodássema, dasgo lea lunddolaš ahte leavga lea seamma árvodásis go Ruonáeatnama ja Fearsulluid leavggat ja bajábealde Norgga girku leavgga. Sámediggi lea maiddái bivdán, ahte namahus ”sámi leavga” geavahuvvo njuolggadusdahkosis. ¶ 8. SÁMI LEAVGGA DÁLÁ GEAVAHEAPMI ¶ Das rájes go sámi leavga dohkkehuvvui sámekonfereanssas, dan leat geavahan ja geavahit Sámediggi, gielddat, fylkkagielddat ja institušuvnnat ja priváhtalaččat. Sihke Sámediggi ja Olgoriikkadepartementa (OD) lea o ¶ on eatnat jearaldagaid das, makkár ráddjejumit dat gávdnojit – man guhká galgá heaŋgát badjin, makkár oktavuođain sáhttá (dahje ii sáhte) geavahuvvot jna. Erenoamá ¶ it bohtet jearaldagat sámi álbmotbeaivvi guovvamánu 6. oktavuođas. Sámiid konfereansa/Sámiráđđi lea bidjan vuođusin, ahte leavga sáhttá virggálaččat geavahuvvot nugo earáge našuvnnalaš leavggat erenoamáš allaáiggedilálašvuođain, ja čuovvut gullevaš riikkaid leavganjuolggadusaid. Dasgo váilot dohkkehuvvon mearrádusat Norggas, de lea čujuhuvvon dasa mii dás bajábealde lohkkojuvvo ja seammás rávvejuvvon leavgga gieđahallat gudnejahttejumiin, dasgo sámi leavga lea álbmotjoavkku dovdomearka ja danin dasa čatnašuvvvá dihto allaáiggálašvuohta. Maiddái lea rávvejuvvon čuovvut čavga linnjá gávppálaš oktavuođain, ja muđui čujuhuvvo leavganjuolggadusaide leavggaid geassima ja luoitima hárrái. Bargojoavku lea vie ¶ an čuvgehusaid leavgga dálá geavaheami birra dihto válljejuvvon gielddain, dahkkojuvvon ođđajagemánu 5. ja 6. 2000. Eanaš gielddaide Sámi ovddidanfoandda doaibmaguovllus váldojuvvui oktavuohta, ja muhtun gielddaide oarjelsámeguovllus ja muhtun gávpotgielddaide – oktiibuot 23 gildii (mielddus 4). Guorahallan čájehii, ahte buot gielddain (6) sámegiela hálddahusguovllus leat siearra mearrádusat (njuolggadusat) ja rutiinnat sámi leavgga geavaheami várás. Dáin gielddain, earret Gáivuona suohkanis, leat guokte dahje máŋga leavgastákku vai sáhttet levget guktuid leavggaiguin oktanaga. Gielddat eai dieđit makkárge erenoamáš geavatlaš čuolmmaid birra dál. Eanaš gielddat, maidda válddiimet oktavuođa maiddái olggobealde hálddahusguovllu, leat ásahan geavada levget sámi leavggain guovvamánu 6., ja Divttasvuona suohkan lea ovdahas dainna lágiin, ahte levge buot sámi leavgabeivviid. Bargojoavku atná positiivvala ¶ an, go eanaš gielddat maidda lea váldojuvvon oktavuohta, leat háhkan alcceset leavgga, maiddái Birggon (Bergen) gielda, mii ii gula árbevirolaš sámi ássanguvlui. Geavatlaš čuolmmaid gaskkas ovdanbuktet smávvagielddat leavgastákkuid váilli, ja danne dain ii leat vejolaš levget guvttiin dahje máŋggain leavggain oktanaga. Bargojoavkku guorahallan ii siskkil dilálašvuođaid, mat eai gula geavatlaš hehttehusaide sámi leavgga geavahettiin, dat ii leat earret eará jearran, manne leavga ii leat háhkkojuvvon dahje manne ii levgejuvvo (dain gielddain main ii leat/mat eai daga dan). Almmatge lea áican sátnádallama mediain leavgga háhkama ja geavaheami birra muhtun gielddain, omd. Fálesnuoris ja Álttás. Bargojoavku lea maiddái fuopmášan Deanu gieldda mearrádusa levgema birra guktuid leavggaiguin miessemánu 17. ja sátnádallama mearrádusa ovddal- ja maŋálgihtii. ¶ Mii guoská gielddaide guhkkelis máddin, de ii oro váilumin dáhttu levget sámi leavggain, muhto baicca diehtu leavgga ja sámi leavgabeivviid birra. ¶ 9. LEAVGALÁHKA JA LEAVGANJUOLGGADUSAT NORGGAS ¶ Levgedettiin Norggas čuvvojuvvo Láhka Norgga leavgga birra addojuvvon juovlamánu 10. 1898. § 2:s válddahuvvo gávpeleavgga (našuvnnalašleavgga jumeš) geavaheapmi ja nubbi mas lea lákči ja njuovčča maid namahuvvo, mii geavahuvvo stáhta almmolaš visttiid šilljus, stáhtaleavgga, mii maiddai namahuvvo lákčeleavgan. Leavganjuolggadusain addojuvvon golggotmánu 27. 1927 oktan maŋŋelaš nuppástusaiguin gávdnojit earret eará mearrádusat das, mat leat stáhta almmolaš visttit, virggálaš norgalaš leavgabeaivvit (14 virggálaš leavgabeaivvi leat), goas ja mo leavga galgá gessojuvvot stággui ja geavahuvvot (mielddus 5). Leavganjuolggadusaid mielde lea dušše geasku levget stáhtaleavggain (lákčeleavggain) stáhta almmolaš visttiin virggálaš norgalaš leavgabeivviin. Liikká lea dábálaš, ahte gielddat čuvvot leavganjuolggadusaid ja levgejit leavgabeivviin našuvnnalašleavggain (gávpeleavggain). Mii gusto árvodássemii, de lea riikkaidgaskasaš geavat ja njuolggadusat levgemii nu, ahte vieris riikka leavga ii sáhte gessojuvvot stággui almmá danhaga, ahte maiddái našuvnnalaš leavga gessojuvvo stággui ja oa ¶ u gudnebáikki. Geahča muđui mildosis (mielddus 5) eanet čuvgehusaid Norgga leavganjuolggadusaid birra. ¶ 10.1. Levgen - dearvvahus ”Riikkaidgaskasaš leavgaárbevieru” mielde lea levgen dearvvaheapmi. Levgen ii leat politihkalaš čalmmusteapmi, muhto dearvvahus sámiide omd. sin našuvnnalašbeaivve. Leavggas dovdomearkan leat moanat ruohttasat. Leavggat (fánat) ja vearjomearkkat geavahuvvojedje soahtamiin čalmmustandihtii, gos soalddáhiid iešguđet soahteveahka lei. Norggas lei gonagasa mearkaalmmái virgeolmmoáš, geas lei alla árvodássi. Leavggat čájehedje, gii guhtege eanaviidosa háldii, ja dát vierru maiddái gustui eanaviidosii iehčanas stáhtas. Nuppi máilmmesoađi vuolde nappo ii levgejuvvon-ge Norggas norgalaš leavggain miessemánu 17. ja eará allaáiggebeivviin. Dán áigái levgejuvvo, go lea moraš ja illu, guktuid oktavuođain gudnejahttojupmin sutnje dahje dasa, man dihtii levgejuvvo. Soames oktavuođain adnojuvvojit eará leavggat norgalaš leavgga bálddas dearvvahussan. Álbmogiidgaskasaš konfereanssain biddjojuvvojit leavgalatnit/leavgaráiddut, main buot oassálastinašuvnnat leat ovddastuvvon. Juos almmolaš, fylkkagielddalaš dahje gielddalaš institušuvnnas leat máŋga leavgačuoldda, de lea dábálaš ahte ii levgejuvvo dušše norgalaš leavggain, muhto maiddái olgoriikkalaš gussiid leavggain. Seamma vuogit leat oaidnimis priváhta dilálašvuođainge. Dávjá oidno, ovdamearkka dihtii, ahte hoteallat gesset eará riikkaid našuvnnalašleavggaid čalmmustandihtii hávskás bures boahtima olgoeatnam gussiide. Sámi riepmobeivviin levgen berre adnojuvvot gudnejahttojupmin sámi našuvdnii. Juos sámiid leavga geavahuvvo, de berre symbolalaččat áddejuvvot ilučájeheapmin, dá ¶ aid dearvvahussan sámiide, sámiid positiiva dovddastussan ie ¶ aset sámi identitehta. 10.2. Sámi leavgga geavaheami láhkavuođustus Sámi leavga dohkkehuvvui Sámiid konfereanssas Åres borgemánu 15. 1986. Leavgga leat das rájes geavahan Norgga, Suoma ja Ruoŧa sámedikkit, Ruošša sámi organisašuvnnat, gielddat ja fylkkagielddalaš institušuvnnat gullevaš riikkain. Leavga geavahuvvo virggálaš našuvnnalaš leavgabeivviid, sámi leavgabeivviid ja eará allaáiggálaš dilálašvuođain. Dasgo sámi leavga lea dohkkehuvvon Sámiid konfereanssas ja váldojuvvon atnui, de lea dárbbašmeahttun čađahit dohkkehanproseduraid Norggas. Almmatge lea dárbbašlaš heivehit oktii dálá geavada ja norgalaš lága. Láhka levgema birra gielddaid almmolaš visttiin ferte danin heivehuvvot oktii sámi leavgga geavaheami gustojeaddji geavadiin. Maddái lea dárbu leavgga geavahusa dásset ja heivehit virggálašvuhtii, e.e. nu ahte galgá leat áibbas čielggas mo leavga lea oaidninhámis. Lágateknihkalaš beliid ferte lagabuid árvvoštit. Bargojoavku rávve gielddaid ráhkadit levgennjuolggadusaid, mat maiddái siskkildit levgema sámi leavggain ja levgema sámi leavgabeivviid. ¶ 10.3. Leavgga árvodássen Sámi leavga lea oktasaš sámiide Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas, ja lea danne sámi álbmoga oktasaš dovdomearkan. Leavga berre árvodásis boahtit ovddabeallái norgalaš gieldda- ja fylkkaleavggaid ja vejolaš guvllolaš leavggaid, muhto Norgga leavgga maŋábeallái. Gaskaboddosaš njuolggadusat dadjet, ahte sámi leavga árvodássejuvvo maŋábeallái našuvnnaid, mat ovddastit siskkit iešstivrejumi (Ruonáeana, Ålánda ja Fearsullot), muhto ovttadásis Norgga girku leavggain. Bargojoavku ii oainne makkárge áigaga dieinna lágiin árvodásset sámi leavgga njuolggadusain. Juohke dilálašvuohta mearrida ieš, mo leavggat árvodássejuvvojit guđet guimmiid ektui. Váldonjuolggadussan árvodássejuvvo ie ¶ as leavga ovddimu ¶ ii. Leavggaid árvodássen dáhpáhuvvá riikkaidgaskasaš dábiid mielde. 10.4. Sámi álbmotbeaivi virggálaš norgalaš leavgabeaivin Bargojoavkku Sámedikki ovddasteaddji evttoha, ahte guovvamánu 6. beaivi, sámiid álbmotbeaivi, šaddá virggálaš norgalaš leavgabeaivin. Norgga stáhta lea vuođđuduvvon guovtti álbmoga eanaviidosa ala – dá ¶ aid ja sámiid – ja danne lea lunddolaš, ahte juobe okta virggálaš norgalaš leavgabeaivi lea dervvahussan sámi veahkadahkii. Gielda- ja guovludepartementta ja Olgoriikkadepartementta ovddasteaddjit bargojoavkkus oaivvildit, ahte diekkár evttohus ii galggašii ovddiduvvot vuos, ja čujuha baicca leavganjuolggadusaid § 4, 3. oassái, mii rahpá vejolašvuođa dasa, ahte sáhttá maiddái levgejuvvot stáhtaleavggain ”eará allaáiggálaš ja riemolaš dilálašvuođain našuvnna siskkabealde”. 10.5 Sámi leavgga geavahusa dieđut Dát ráporta galggašii nagudit juohkit govdagis dieđuid sámi leavgga geavahusa hárrái. Ráporta galgá gávdnut ODIN:as ja Sámedikki interneahttasiidduin. Sámediggi ja Gielda- ja guovludepartementa galggašeibba meroštit livččego vuogas válbmet lasi diehtojuohkima, ovddimustá gielddaid váras, omd. brošira hámis. Sámediggi lea muđui njulges ásahus vástidit ga ¶ aldagaide mat gusket sámi leavgga geavahussii. ¶ 11.1. Sámi leavgga geavaheami láhkavuođustus Bargojoavku evttoha, ahte láhka levgema birra gielddaid almmolaš visttiin addojuvvon geassemánu 29. 1933 nr. 2, heivehuvvo oktii sámi leavgga geavaheami gustojeaddji geavadiin. Bargojoavkku evttohusa láhkateknihkalaš beliid ferte suokkardit lagabuid. ¶ 11.2. Sámi leavgga geavahannjuolggadusat Norggas Lassin dasa ahte rievdadusat bohtet láhkii mii hálde gielddaid almmolaš visttiid levgema, lea dárbu njuolggadusaid bokte dahkat virggála ¶ an sámi leavgga geavahusa. Láhkateknihkalaš beliid ferte meroštit lagabuid. Bargojoavku evttoha, ahte čuovvovaš njuolggadusat mearriduvvojit sámi leavgga geavaheapmái: 1. Dohkkeheapmi Sámi leavga dohkkehuvvui Sámiid 13. konfereanssas Åres 15.8.1986. Leavga lea das rájes leamaš anus. Sámi leavga lea dohkkehuvvon geavahuvvot gielddaid almmolaš visttiin ja giddodagain, dahje visttiin ja giddodagain maid eanaš geavahit gielddalaš institušuvnnat . 2. Árvodássen Sámi leavga lea oktasaš sámiide Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas ja lea danne sámi álbmoga oktasaš dovdomearkan. Sámi leavga árvodássejuvvo maŋábeallái norgalaš leavgga, muhto ovddabeallái norgalaš gieldda- ja fylkkaleavggaid ja vejolaš guvllolaš leavggaid. Sámi leavga árvodássejuvvo norgalaš leavgga maŋábeallái virggálaš norgalaš leavgabeivviid ja virggálaš norgalaš dilálašvuođain, main levgejuvvo. Sámi leavga árvodássejuvvo maiddái našuvnnalašstáhtaid leavggaid maŋábeallái. Dakkár dilálašvuođain main sámit leat bovdejeaddjin stuorát riikkaidgaskasaš konferensii, lea lunddolaš ahte sámi leavga biddjojuvvo isit- ja eamitleavgan bálddalagaid norgalaš leavggain ja árvodássejuvvo guosseeatnamiid našuvnnalaš leavggaid ovddabeallái. 3. Levgen Gielddat ja fylkkagielddat mearridit ie ¶ a, áigotgo ja olugo áigot geavahit sámi leavgga. Sáhttá geavahuvvot oktanaga norgalaš leavggain dahje okto nai. Sámi leavggain sáhttá maiddái levgejuvvot gaskustággui. 4. Buorre leavgavierru Sámi leavga lea sámi álbmoga dovdomearka, masa čatnašuvvá allaáiggálašvuohta ja mii galgá gieđahallojuvvot gudnejahttojumiin. Sámi leavgga geavaheapmi (geassin/ luoitin) ja sámi leavgga gieđahallan čuovvuba norgalaš leavgga leavganjuolggadusaid. ¶ Buorre leavgavierru mearkkaša maiddái, ahte čuvvojuvvo čavges geavat ja láhtten, dalle go leavga lea anus gávppálaš dilálašvuođain. 5. Ga ¶ aldagat sámi leavgga geavaheamis divvojuvvojit Sámediggái. ¶ 11.3. Sámi álbmotbeaivi virggálaš norgalaš leavgabeaivin Sámedikki ovddasteaddji bargojoavkkus evttoha, ahte guovvamánu 6., sámiid álbmotbeaivi, šaddá virggálaš norgalaš leavgabeaivin. Gielda- ja guovludepartementta ja Olgoriikkadepartementta ovddasteaddjit eai doarjjo evttohusa, ja čujuhit leavganjuolggadusaid § 4, oassái 3, mii addá vuogasvuođa levget maiddái stáhtaleavggain “eará allaáiggi ja riemu dilálašvuođain nášuvnna siste” . ¶ Mildosat: 1. Sámekonfereanssa mearrádus borgemánu 15. beaivvi, 1992; sámi álbmotbeaivi, sámi leavgabeaivvit, sámi álbmotlávlla 2. Sámi soga lavlla man Sáppá Issát/Isak Saba čálii 3. Sámeleavga – dieđáhusat Sámiráđis 4. Logahallan mii čájeha gielddaid maidda bargojoavku lea váldán oktavuođa sámi leavgga geavheamis ¶ Leavggat ja leavganjuolggadusat – Olgodepartementta dieđáhus ¶ GIELDA- JA GUOVLODEPARTEMEANTA ¶ SÁMI ČÁLAMEARKAČOAHKKI JA IT ¶ BARGOJOAVKKU RAPORTA ¶ Guovvamánnu 2002 ¶ 1 ¶ DUOGÁŠ........................................................................................ 3 ¶ 1.1 ¶ Teknihkalaš čuolmmat .........................................................................3 ¶ 1.2 ¶ Riikkaidgaskasaš soahpamušat ja riikkagottálaš láhkamearrádusat ¶ 3 ¶ 2 ¶ BARGOJOAVKKU ČOAKKÁDUS JA MANDÁHTTA ................... 6 ¶ eNORGE ........................................................................................ 7 ¶ 4 ¶ SÁMEGIELA GEAVAHEDDJIID ČUOLMMAT ALMMOLAŠ REGISTARIIN JA HÁLDDAHUSAS ..................................................... 9 ¶ 4.1 Brønnøysundregistarat...............................................................................9 4.1.1 Dárbbut ...........................................................................................9 4.1.2 Hehttehusat .....................................................................................9 4.1.3 ¶ Árvvoštallan Báikenammalága ektui ..............................................9 4.1.4 Loahpahus .....................................................................................10 ¶ 4.2 ¶ Girjerádjosuorgi .................................................................................10 4.2.1 ¶ Čuolmmat......................................................................................10 4.2.2 ¶ Čovdosat .......................................................................................11 ¶ 5 ¶ OPPALAŠ ČOVDOSAT - UNICODE ........................................... 12 ¶ 5.1 ¶ Čuolmmat vaikko vel Unicode lea sisabuktojuvvon ........................13 ¶ 5.2 ¶ 8-bits čálamearkačoahkki...................................................................13 ¶ 6 ¶ ODIN JA EARÁ ALMMOLAŠ DOKUMEANTTAT ....................... 14 ¶ 6.1 ¶ Gáibádusat almmolaš neahttabáikkiide ...........................................14 ¶ 7 ¶ BOALLOBEAVDI ......................................................................... 15 ¶ 8 ¶ ÁRVVOŠTALLAMAT ................................................................... 16 ¶ 9 ¶ BARGOJOAVKKU NEAVVAGAT ............................................... 17 ¶ 1 Duogáš ¶ Sámi giella ja kultuvra lea ođđasis ealáskeamen maŋŋil go guhkes áiggi lea sordojuvvon ja dáruiduhttojuvvon. Sámegiela árjjálaš geavaheapmi lea guovddážis sámi kultuvrra gárgedeamis ovddasguvlui. Norga lea riikkaidgaskasaš soahpamušaid nannemiin ja riikkagottálaš láhkamearrádusaiguin geatnegahttán iežas álggahit doaibmabijuid mat suodjalit ja nannejit sámegiela. Gielda- ja guovlodepartemeanta čujuha St.proposišuvnnas nr. 1 (2000-2001) ahte sámegiela seailluheami ja viidásetgárgedeami dihtii lea dárbbašlaš ahte sámegiella šaddá doaibmi giellan máŋgga arenas, ee. IT siskkabealde. ¶ 1.1 Teknihkalaš čuolmmat ¶ Davvisámi alfabehtas leat čieza bustáva mat eai gávdno dáru alfabehtas. Dát leat á, č, đ, ŋ, š, ŧ ja ž ¶ 1 ¶ . Dássážii leat sierraprográmmat geavahuvvon vai sáhttá čállit sámi čálamearkkaid dihtoriiguin. Dát sierraprográmmat leat leamaš sihke divrasat ja teknihkalaččat čuolmmalaččat sámi dihtorgeavaheddjiide. Čovdosat eai leat dássážii leamaš dohkálaččat data lonohallamii prográmmaid ja iešguđet geavaheddjiid gaskkas. Dat leat ovdehan ahte sámegiel elektrovnnalaš dokumeanttaid vuostáváldiide leat installerejuvvon ovttalágan sierraprográmmat. Ii leat guhkes áigi gollan das rájes go ii lean vejolaš geavahit sámegiela interneahtas dahje e-poasttas. Čuolmmat sierračálamearkkaiguin ja IT:in lea váttisvuohtan eanaš eurohpalaš gielaide mat eai geavat eŋgelas alfabehta. Čuolbma lea gávdnon das rájes go čállinmašiidna bođii. EDG:a sisabuktimiin joatkašuvve váttisvuođat. ¶ 1.2 Riikkaidgaskasaš soahpamušat ja riikkagottálaš láhkamearrádusat ¶ Artihkal 27 FN-konvenšuvnnas 1966 nanne: Stáhtain gos gávdnojit čearddalaš, oskkoldatlaš dahje gielalaš veahádagat, ii galgga sis geat gullet dákkár veahádagaide gildojuvvot vuoigatvuohta ovttas iežaset joavkku nuppiid miellahtuiguin, dikšut iežaset kultuvrra, dovddastit ja bálvalit iežaset oskkoldaga, dahje gea Dát soahpamuš lea guovddášlaš dasgo čuovvu olmmošvuoigatvuođalágas 1999 ahte soahpamuš galgá gustot norgalaš láhkii. ¶ 1 ¶ akseanta-a , tsje, the, eng, esj, ŧe (čuojuskeahtes the) ja edsj. ¶ ILO-soahpamuš nr. 169 Eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid birra iešstivrejeaddji stáhtain nannejuvvui Norggas geassemánu 20. 1990. Artihkkalis 28 čuožžu čállojuvvon ee.: ¶ 3 . Galget mearriduvvot doaibmabijut seailluhan ja ovddidan dihtii álgovuolggalaš gielaid gárgedeami guoskevaš álbmogiidda. ¶ Eurohpalaš lihttu guovllu- dahje veahádatgielaid birra mearriduvvui Eurohparáđis skábmamánu 5. 1992. Mieđáhus Norgga nannemii addojuvvui gonagaslaš resolušuvnna golggotmánu 1. 1993 bokte. Lihttu bođii fápmui njukčamánu 1. 1998. Lihtu ulbmilin lea suodjalit veahádatgielaid vai dáinna lágiin seailluhuvvo eurohpalaš kultuvra čoakkáduvvon ja máŋggašlájagin. Mii čujuhit erenoamážit soahpamuša artihkkalii 7: [Á]ššeoasálaččat [galget] vuođđudit politihkaset, láhkamearrádusaidoaimmas. ¶ Oassi III veahádatgiellalihtus sisdoallá viidát ja bienalaččat mearrádusaid mat bidjet čielga geatnegasvuođaid eiseválddiide geavahit veahádatgielaid iešguđetlágan surggiin, earret eará oahpus, riektelágádusas ja almmolaš hálddahusas. Norgga guovdu lea lihtu III. oassái addojuvvon váikkuhus sámegillii nannema bokte. ¶ Vuođđolága §110 a álggaha geatnegasvuođa stáhtalaš eiseválddiide láhčit dilálašvuođaid nu ahte sámi álbmotjoavku sáhttá ”váfistit ja gárgedit iežas giela, kultuvrra ja servodateallima” . ¶ Láhka Sámedikki ja eará sámi riektedilálašvuođaid birra (sámeláhka) mearriduvvui geassemánu 12. 1987. Lága juksanmearrin lea láhčit dilálašvuođaid nu ahte sámit ieža sáhttet váfistit gielaset, kultuvrraset ja servodateallimeaset. Lága kapihtal 3 sámegiela birra bođii fápmui ođđajagemánu 1. 1992. Láhkaevttohusa duogážin lei ahte sámegiela geavaheapmi ovdal lei maŋásmannamin, ja ahte dát uhkidii olles sámi kultuvrra leahkima. Sámelága ulbmilin lea váfistit sámegiela vuđđosa ja láhčit dilálašvuođaid sámegiela viidásetgárgedeapmái ja lasi geavaheapmái. Láhka galgá maiddái váfistit ássiide vuođđovuoigatvuođaid sámegiela geavaheami hárrái. Sámelága kap. 3 njuolggadusat vuođđuduvvet dan vuođđooidnui ahte sámi ja dáru giella leat ovttaárvosaččat ja sehtet leat dásseárvosaš gielat, gč. Ot.prp. nr. 60 1989-90. Eanaš konkrehta njuolggadusat dásseárvvu birra galget ¶ čađahuvvot sámegiela dárkileappot mearriduvvon hálddahanguovllus. Njuolggadusat gustojit vuolggasajis sihke stádalaš ja gielddalaš orgánaide, ja mearkkašit ovdamearkka dihtii viiddiduvvon rievtti sámegiela geavahit riektelágádusas, ja ahte lágat ja láhkaásahusat main olles sámi veahkadat dahje oasit dás erenoamážit beroštit galget jorgaluvvot sámegillii. ¶ 2 Bargojoavkku čoakkádus ja mandáhtta ¶ Bargojoavku nammaduvvui golggotmánu 19. 2000 čuovvovaš mandáhtain: Bargojoavku galgá ráđđehusa IT-vuoruheami, eNorge, plána vuođul kártet dárbbuid, čuolmmaid ja hehttehusaid sámi čálamearkačoahki geavaheamis IT-oktavuođas. Dát gusto davvisámi čálamearkačoahki geavaheapmái prográmmagálvvuin ja registariin. Evttohusat galget leat vuođusin doaibmabijuide eNorge-plánii. Sámediggi, Bargo- ja hálddahusdepartemeanta, Girko-, oahppo- ja dutkandepartemeanta, Kultuvradepartemeanta ja Ealáhus- ja gávpedepartemeanta bovdejuvvojedje searvidit bargojoavkkus. Čuovvovaččat leat searvidan čoahkkimiin: Bargo- ja hálddahusdepartemeanta ¶ Dieđihanráđđeaddi Kirsti Aarseth, Finnmárkku fylkkamánni Girko-, oahppo- ja dutkandepartemeanta ¶ Ráđđeaddi Sverre O. Johansen ¶ Ráđđeaddi Ketil Nordgård Gielda- ja guovlodepartemeanta ¶ Vuolitdirektor Ninni Kate Rognli ¶ Vuosttaskonsuleanta Erik Mosli Kultuvradepartemeanta ¶ Ráđđeaddi Eivind Lorentzen ¶ Vuosttaskonsuleanta Marie Helene Korsvoll Ealáhus- ja gávpedepartemeanta ¶ Vuosttaskonsuleanta Espen Arneberg Børset Sámediggi ¶ Vuolitdirektor Rune Fjellheim ¶ Vuosttaskonsuleanta Pål Hivand Bargojoavku lea doallan golbma čoahkkima. Sámediggi searvidii videokonfereanssa bokte. ¶ 3 e Norge ¶ eNorge lea ráđđehusa informašuvdna- ja diehtoservodaga gárgedeami hoahpu- heami oppanasplána Norggas. eNorge veršuvdna 1.0 ovdanbuktojuvvui geassemánus 2000. Plána čuovvoluvvui veršuvnnain eNorge 2.0 juovlamánus 2000 ja eNorge 3.0 geassemánus 2001. Eambbo informašuvnna oainnát dáppe: www.enorge.dep.no Jorri plána ferte oktilaččat ođasmahttojuvvot dovdáhuvvon dárbbuid mielde. Maŋŋil go eNorge 1.0 ovdanbuktojuvvui, de čujuhuvvui omd. ahte váilot doaibmabijut mat áimmahušašedje ja viidásetgárgedivčče sámegiela, ja čujuhuvvui ahte gielddasuorgi lea beare uhccán guovdilastojuvvon. Veršuvnna 2.0 rájes lea geahččaluvvon áimmahuššat dáid váilliid. Plánas daddjojuvvo ee.: […]Globaliseren dahká maiddái gielalaš hástalusa. Dáru giela áimmahuššan lea deaŧalaš, seammás go mii fertet diktit iežamet riggudahttojuvvot gielalaš váikkuhusas olggul. Ráđđehus háliida dialoga Sámedikkiin váfistan dihtii sámi giela ja sisdoallobuvttadeami, ja atná deaŧalažžan bargat giellanannema beales viiddis áddejumis. Sisdoallobuvttadeapmi ja giellateknologiija leat deaŧalaš vuoruhanduovdagat. Ráđđehus áigu leat mielde váikkuheamen ahte norgga kulturháhkkit – maiddái šáhkkemediat – ovddaldastet kultuvrralaš ja ekonomalaš gáibádusaid maid informašuvdnaservodat bidjá.[…] Dasto daddjojuvvo: ¶ [ ¶ …]Lea maiddái stuorra bargu gárgedit sámi sisdoalu nehttii ja áimmearkkaide prográmmagálvvuin ja registariin, ¶ 2.1.7 Árvvoštallat ráhkadit giellapolitihkalaš doaibmabijuid sámi gillii ja IKT:i. Girko-, oahppo- ja dutkandepartemeanttas lea ovddasvástádus čuovvovaš doaibmabijuin e Norges: 3.2.9 Gárgedit infrastruktuvrra stádalaš sámi joatkkaskuvllain. 3.2.10 Gárgedit digitála oahppaneavvuid sámegillii. ¶ 3.2.11 Gárgedit sámi skuvlaneahta. ¶ Máŋga projeavtta leat doaimmas čuovvolan dihtii doaibmabijuid, erenoamážit sámegiel digitála oahppaneavvuid hárrái. ¶ 4 Sámegiela geavaheddjiid čuolmmat almmolaš registariin ja hálddahusas ¶ Ráđđehus lea bidjan juksanmearrin ahte elektrovnnalaš bálvalusat galget leat váldočoavddusin hálddahusas 2003 mielde. Vai sámegielat geavaheaddjit ollásit galget sáhttit atnit dán, de lea ovdehussan ahte sámi čálamearkačoahkit sáhttet geavahuvvot buot lađđasiin. ¶ 4.1 Brønnøysundregistarat ¶ Brønnøysundregistarat (Brønnøysundregistrene) leat Norgga guovddášlaš logahallamat main lea ovddasvástádus máŋgga stádalaš edg-logahallamis. Dát leat: ¶ Rehketdoalloregi sttar (Regnskapsregisteret), Kon kursaregisttar (Konkursregisteret), N áittoslihttoregi sttar (Ektepaktregisteret), Div at- g uovddáš (Gebyrsentralen), Vealgeortnetregi sttar (Gjeldsordningsregisteret), Ovttadatregisttar ( Enhetsregisteret) , Bajásčuvgehusregisttar (Oppgaveregisteret) ¶ , ¶ EMAS (biraslogahallama eaktodáhtolaš ortnet) ja Biv- diidregistta r (Jegerregisteret). ¶ 4.1.1 Dárbbut ¶ Leat ovdanbuktojuvvon sávaldagat ja gáibádusat beassat geavahit sámi čálamearkačohkiid firpmánamaid logahaladettiin ovttadatregistarii. ¶ 4.1.2 Hehttehusat ¶ Ovttadatregistarat eai leat suovvan geavahit sámi čálamearkkaid firpmánamaid logahaladettiin. Vuođustussan lea leamaš ahte dát ii leat teknihkalaččat vejolaš, ja ahte sámi čálamearkkat dagahivččii ohcama váttisin, sihke sisriikkas ja olgoriikkas. ¶ 4.1.3 Árvvoštallan Báikenammalága ektui ¶ Lea jerrojuvvon sáhttágo Báikenammalága vuođul skihkket Børnnøysundregistariid logahallat fitnodatnamaid sámi čálamearkkaiguin. Báikenamaid geavaheapmi lea ásahallojuvvon Báikenammalága §:s 3 ja láhkaásahusas suoidnemánu 5. 1991 nr. 456 kapihtal III. § 3 vuosttas lađas vuosttas čuokkis nanne ahte ”Go báikenama čállinvuohki lea mearriduvvon dán lága mielde ja simolaš orgánat, searvvit maid almmolašvuohta eaiggáduššá ollásit, ja vuođđu ¶ dusat maid almmolašvuohta lea ceggen…” Dát mearkkaša ahte leat dušše orgánat main lea čatnašupmi stáhtii dahje gildii main lea geatnegasvuohta geavahit báikenama mearriduvvon čállinvuogi doaimmastis. Priváhta riektesubjeavttat eai dárbbaš atnit báikenama almmolaččat mearriduvvon čállinvuogi juos dain eai leat almmolaš hálddahandahkamušat. Almmolaš orgánat leat geatnegahttojuvvon geavahit báikenama čállinvuogi mii lea mearriduvvon njuolggadusaid §:s 6 ja mat leat čállojuvvon sisa báikenammaregistarii. Eará oktavuođain galget nammahámit mat ledje almmolašvuođa anus dalle go láhka gustogođii, geavahuvvot. Sámi ja suoma báikenamaid geavaheapmái leat lágas dárkilet njuolggadusat §:s 3 nuppi lađđasis. Doppe daddjojuvvo ahte ”Sámi ja suoma báikenamaid maid báikki olbmot atnet, galgá dábálaččat almmolašvuohta geavahit kárttain, galbbain, logahallamiin jdd., oktan vejolaš dáru nammahámiin.” Oktiigeassun sáhttá dadjat ahte almmolašvuohta lea geatnegahttojuvvon geavahit sámi báikenamaid mat leat mearriduvvon báikenammalága mielde ja mat čužžot čállojuvvon báikenammaregistaris. Nama mearridettiin galgá geavahit sámegiela gustojeaddji riektačállinprinsihpa, gč. § 4, juoga mii sáhttá mearkkašit sámi čálamearkkaid geavaheami. Vuolggasadjin šaddá dalle ahte almmolaš orgánat fertejit geavahit sámi čállinvuogi oktan sámi čálamearkkaiguin doaimmasteaset. Geatnegasvuohta gusto dušše doppe gos almmolaš orgána atná báikenama báikki namman, ovdamearkka dihtii adreassaid čáledettiin jdd. Doppe gos báikenamma lea oassin doaimma dahje sullasačča namas, de ii ásahala báikenammaláhka dán doaimmanama čállinvuogi. Seamma láhkai gusto firpmánamaide. Dát boahtá ee. ovdan Ot. prp.:s. nr. 66 (1988-89) siidu 7 gos daddjojuvvo ahte ”Lávdegoddi lea árvvoštallan galgágo spiehkastuvvot muhtun nammajoavkkuid hárrái, ja evttoha ahte sohka- ja firpmánamat prinsihpalaččat ja juridihkalaččat leat eará dilis.” ¶ 4.1.4 Loahpahus ¶ Leat leamaš jearaldagat sáminamat firpmáid logahallama birra almmolaš registariidda. Čuovvu das mii bajábealde lea daddjojuvvon ahte báikenammaláhka ii atte láhkavuđđosa geatnegahttit registara logahallat doaimmanama sámi čálamearkkaiguin vaikko báikenamma lea oassin doaimmanamas. Registtar lea goitge geatnegas logahallat ovdamearkka dihtii doaimma čujuhusa báikenama mearriduvvon čállinvugiin. Diekkár oktavuođain lea registtar nappo geatnegas geavahit sámi čálamearkkaid juos dat leat oassin báikenamas. Dainna fertejitge registariin leat sámi fonttat, juoga mii dahká ahte dat sáhttet čállit maiddái doaimmanama sámi čálamearkkaiguin, vaikko dain ii leat geatnegasvuohta dan dahkat báikenammalága mielde. ¶ 4.2 Girjerádjosuorgi ¶ 4.2.1 Čuolmmat ¶ Sámi bibliografiija oktavuođas lea Našuvnnalašbibliotehka (Nasjonalbiblioteket) Ruovada ossodagas logahallanvuogádat mii giehtaguššá sámi čálamearkkaid (girjerádjovuogádat MicroMarc oktan lasseprográmmain ”Samtast”). Sámi čálamearkkat eai almmatge ovdanbuktojuvvo olbmuide interneahtas. Vai data šaddá dábuhahttin olbmuide, de eksporterejuvvojit dat Našuvnnalašbibliotehka Trip-vuođu bokte. Trip-vuođđu dahká vuđđosa Sámi bibliografiija ovdanbuktimii interneahtas. Dál lea čuolbman ahte sámi čálamearkkat eai ovdanbuktojuvvo rivttes láhkai eai Trip-vuođus, interneahtas eaige CD-rom:s. Dát sáhttá addit dakkár boasttu gova ahte vuođđu ii ane sámi čálamearkkaid. Deaddiluvvon muhttašumiin gal leat buot čálamearkkat riekta. Našuvnnalašbibliotehkka, Ruovada ossodat, logahallá maiddái sámi dokumeanttaid BIBSYS:i. Ieš logahallanvuogádagas BIBSYS logahallojuvvojit sámi čálamearkkat riekta, muhto BIBSYS iežas sierramearkkaid logahallanstandárddaid mielde. Dál lea dilli dakkár ahte čálamearkkat eai ovdanbuktojuvvo riekta, eai ozadettiin vuođus eaige ozadettiin interneahtas. ¶ 4.2.2 Čovdosat ¶ BIBSYS ovdanbuktojuvvui á rrat 2000s čoavddusin mii vuođđuduvvá Sámedikki sámegielčovdosii LEVI. Juos olmmoš installere LEVI, de sáhttá logahallat sámi čálamearkkaid riekta, ohcat sámi čálamearkkaid vuođul ja oažžut ovdan sámi čálamearkkaid ozadettiin. Geavaheaddjit geat eai leat installeren LEVI, ožžot sámi čálamearkkaid guoros mearkan. MicroMarc ođđaset veršuvnnat, mat leat Windows:i vuođđuduvvan, eai doarjjo LEVI. Danne lea dát čoavddus gaskaboddosaš. Našuvnnalašbibliotehkas lea háhkun ahte Sámi bibliografiija galgá molsut MicroMarc:a BIBSYS:in juos BIBSYS sáhttá fállat dohkálaš čovdosiid ee. sámi čálamearkkaid hárrái. Sullasaš čovdosiid berrejit eará girjerádjoinstitušuvnnat, daid gaskkas Sámi sierrabibliotehkka, árvvoštallat. ¶ 5 Oppalaš čovdosat - Unicode ¶ Nugo čájehuvvon bajábealde, de leat máŋga geavatlaš čuolmma sámi sierramearkkaid geavaheamis. Prográmmagálvu lea ja lea leamaš vuođđuduvvan eŋgelas alfabehtii. Gielaide mat eai vuođđuduva eŋgelas alfabehtii, leat leamaš iešguđetdásat čuolmmat prográmmagálvvu geavaheamis. Dát gusto máŋgga eurohpalaš gillii, daid gaskkas dárogillii ja vel eanet sámegillii (davvisámegillii) ¶ 2 ¶ . Čoavdin dihtii dáid čuolmmat lea gárgeduvvon ođđa ISO-standárda, gohčoduvvon Unicode 10646. ISO máksá The International Organization for Standardization. ISO lea standárdiserenorgánaid máilmmeviidosaš organisašuvdna mas leat miellahtut 130 riikkas, okta guhtege riikkas. ¶ 3 ¶ Dát máksá ahte standárda Unicode ii leat čadnojuvvon ovtta gávppálaš firbmái, muhto lea standárda man buohkat sáhttet geavahit. Unicode vuođđuduvvá 16bits vuogádahkii. Dat mearkkaša ahte okta bustávva/symbola sisdoallá binára ¶ 4 ¶ (guovtteoasat) logu mas leat 16 lohkomearkka. Dainna lea sadji 2 ¶ 16 ¶ =65536 merkii ovtta standárdda siskkabeallái. Ovdal leat geavahan 7 dahje 8 bits mearkačohkiid. Dat mearkkaša ahte ovtta standárdda siskkabealde lea leamaš 2 ¶ 7 ¶ = 128 dahje 2 ¶ 8 ¶ =256 mearkka geavaheapmái. Vai čáhkada buot bustávaid, mearkkaid ja symbolaid, de leat ovdal ferten leat iešguđetlágan standárddat, miellasepmosit iešguđet gillii ¶ 5 ¶ . Dát lea mielddisbuktán čuolmmaid geavaheddjiide, erenoamážit konverteremis ja kommunikašuvnnas geavaheddjiid gaskkas. ¶ Unicode juohká juohke čálamerkii erenoamáš logu, beroškeahttá guđe vuođđolávddi dahje giela olmmoš geavaha. Njunušsearvvit prográmmagálvoindustriijas leat bidjan doibmii dahje leat bidjamin doibmii Unicode-standárdda. Unicode dorjot máŋga operatiivavuogádaga, ođđaáigásaš neahttaloganat ja máŋga eará buktaga. Unicode-standárdda gárgedeapmi ja bargoneavvuid dábuhahttivuohta mat dorjot dan, adnojuvvojit mávssolažžan teknologiija gárgedeamis prográmmagálvvuid várás. Unicode dahká vejolažžan geavahit prográmmagálvvu dahje lohkat dihto webbáikki beroškeahttá vuođđolávddis, gielas ja riikkas almmá dađe eanet rekonstrukšuvnnahaga. Dat dahká vejolažžan giktit data máŋgga iešguđetlágan vuogádaga čađa, almmá bilikeahttá daid. ¶ 2 ¶ Julevsámegiella ja oarjelsámegiella čállojuvvojit seamma bustávaiguin go dárogiela alfabehtasge leat. ¶ 3 ¶ Norga lea ovddastuvvon Norgga Standárdiserenlihtu (Norges Standardiseringsforbund, NSF) bokte. NSF lea oktasašorganisašuvdna mii sisdoallá vihtta standárdiserenorgána; Norsk allmennstandardisering (Norgga dábálašstandárdiseren), Norsk byggstandardiseringsråd (Norgga huksenstandárdiserenráđđi), Norsk elektroteknisk komité (Norgga elektroteknihkalaš doaibmagoddi), Norsk teknologisenter (Norgga teknologiijaguovddáš) ja Post- og teletilsynet (Poasta- ja telebearráigeahčču). NSF lea priváhta organisašuvdna mii ovddasta Norgga. Seammás leat máŋga stádalaš orgána miellahttun iešguđetlágan standárdiserenorgánain. ¶ 4 ¶ Sisdoallá dušše siffariid 0 ja 1. ¶ 5 ¶ Davvisámegiela várás leat geavahan guokte standárdda, juoga mii lea dahkan čuolmmaid stuorábun go dárbbašlaš. ¶ Unicode:s leat siste buot čálamearkkat mat adnojuvvojit sámi alfabehtas. Unicode lea dál biddjojuvvon doibmii eanemusat lávdan prográmmagálvvuide. Dát máksá ahte olmmoš vuolggasajis galgá sáhttit kommuniseret sámi čálamearkkaiguin almmá čuolmmaidhaga. ¶ 5.1 Čuolmmat vaikko vel Unicode lea sisabuktojuvvon ¶ Vaikko vel Unicode lea sisabuktojuvvo, de leat ain čuolmmat boares prográmmagálvvuin mat eat vuođđuduva dán standárdii. Dát čuolmmat eai čovdojuvvo. ¶ Eará čuolbma sáhttá leat ahte sámi čálamearkkat eai biddjojuvvo doibmii buot fonttaide. Vaikko buot čálamearkkain lea iežaset sadji Unicode-standárddas, de ii mávsse dát ahte buot čálatiippain lea meroštallojuvvon fonta buot bustávaide. ¶ 5.2 8-bits čálamearkačoahkki ¶ Mii leat ovdalis raporttas ákkastallan 16-bits čálamearkačoahki (Unicode) sisabuktima beales. Dassážii go Unicode lea sajáiduvvan de facto standárdan, de šaddet ain máŋga dihtorprográmma ja eará elektrovnnalaš ráhkkanusa (mobiila, PDA, jna.) vuođđuduvvat 8-bits teknologiijai. Dan sivas bargojuvvo ain 8-bits sámegiel čálamearkačoahki standárdiserema beales. Ruoŧa Stáhtakantuvrra IT-infrastruktuvrra várás (Statskontoret for ITinfrastruktur) lea doaimmaheamen standárdiserenbarggu mii čatnašuvvá sámegiela 8-bits čálamearkačoahkkái. Norgga Sámediggi lea buktán iežas oaiviliid, eaige das leat makkárge vuosteákkat bargui ja čovdosiidda maid Stáhtakantuvra lea hábmen. Norgga Standárdiserenlihtus (Norges Standardiseringsforbund, NSF) lea ovddasvástádus standárdiserendoaimma bajit stivrejumis ja buohtalastimis Norggas. Bargojoavku rávve Sámedikki ovttasbarggus Gielda- ja guovlodepartemeanttain, mii lea sámi áššiid bálddalasti departemeanta, doallat dialoga Norgga Standárdiserenlihtuin 8-bits čámegiel čálamearkačoahki standárdiserenáigumušain. Gažaldat lea čuovvoluvvon davviriikkalaš čoahkkimis sámi gažaldagaid ovddasvástideaddji ministariid ja sámediggepresideanttaid gaskkas. ¶ 6 ¶ Doppe sohppojuvvui ahte Davviriikkalaš virgeoapmahašorgána sámi gažaldagaid váste galgá čielggadit vejolašvuođa ráhkadit oktasaš čovdosa davviriikkaide. Bargojoavku doarju álgaga mii dás lea dahkkojuvvon. ¶ 6 ¶ Ovttasbargu lea Davviriikkalaš sáme- ja boazodoallogažaldagaid ovttasbargoorgána (ovttasbargoorgána) jotkojupmi. Ođđa orgána ii leat vel ožžon mearriduvvot loahpalaš virggálaš nama. ¶ 6 ODIN ja eará almmolaš dokumeanttat ¶ ODIN lea oktasaš, elektrovnnalaš dieđihanbálvalus ráđđehusas ja departemeanttain. Maiddái dáppe leat leamaš dábálaš čuolmmat sámi čálamearkačoahki ja almmuheami hárrái. Prográmmagálvvu ođasmahttima bokte galgá dál prinsihpas leat vejolaš ovdanbuktit sámegiel teavstta ODIN:s. Gielda- ja guovlodepartemeanta dadjá St. prp. nr. 1:s (2001-2002) ahte álggahuvvo sierra sámi giellaválljen ODIN:s. Bargojoavku diehtá dán barggu leat álggahuvvon. Vaikko ná leage, de leat ain dihto váttisvuođat sámegiel teavstta almmuhemiin. Okta čuolbma lea leamaš prográmmagálvu maid teakstačállit leat geavahan. Juos geavaha boares LEVI-čovdosiid daid čovdosiid sajis mat vuođđuduvvet Unicode:i, de oažžu váttisvuođaid sámegiel teavstta ovdanbuktimiin. Danne lea dárbbašlaš ahte teakstačállit ja jorgaleaddjit geat barget departemeanttaid ovddas ođasmahttet prográmmagálvvuideaset. ¶ 6.1 Gáibádusat almmolaš neahttabáikkiide ¶ Statskonsult árvvoštallá jotkkolaččat almmolaš neahttabáikkiid. Árvvoštallama bohtosat ovdanbuktojuvvojit Norge.no:s. Statskonsult:a árvvoštallan ii atte lasi čuoggáid guovttegielat čovdosiin sihke sámegiela ja dárogiela váste. Unicode-vuođđuduvvan teknologiija addá sámi geavaheddjiide vejolašvuođa čállit ja lohkat sámegiela neahtas. Seammás gáržžida dat doaibmilvuođa geavaheddjiide geain leat boarráset dihtorvuogádagat. Dát dagaha ahte ”gessojuvvo” árvvoštallamis. Bargojoavkkus lea danne dat oaidnu ahte Statskonsult:a kvalitehttakriteriijat almmolaš neahttabáikkiide fertejit ođđasisárvvoštallojuvvot dán ektui vai vejolašvuohta sámegiel almmuheamis bálkkašuvvo árvvoštallanvuogádagas. ¶ 7 Boallobeavdi ¶ Ruoŧa Stáhtakantuvrras IT-infrastruktuvrra várás dáhpáhuvvá standárdiserenbargu mii čatnašuvvá sámi boallobeavdehápmái. Norgga Sámediggi lea addán oaiviliiddis, eaige das leat makkárge vuosteákkat bargui ja čovdosiidda maid Stáhtakantuvra lea hábmen. Dát vaikko evttohuvvon boallebeavdi helleha veaháš boallobeavddis maid Microsoft lea gárgedan. Dát maŋimuš vuođđuduvvá de facto standárdii, mii maiddái lea adnojuvvon ovddeš LEVI-čovdosiin. Hellehus Microsoft:a boallobeavdečovdosa ja evttohuvvon ruoŧa stándardda gaskkas ii dagat Sámedikki árvvoštallama mielde stuorra geavatlaš čuvvosiid. Stáhtakantuvrra prinsihpalaš oaidnu lea ahte juohke našuvnnalaš boallobeavddis berre alfabehta leat erenoamáš boaluin – iige nu mo MS-boallobeavddis mas ”Ŧ” ja ”ŧ” ovdanbohtet deaddilankombinašuvnna ”Alt-Gr + t” dahje ”Shift + Alt-Gr + T” veagas. Ruoŧas leat ”Ŧ” ja ”ŧ” evttohuvvon biddjojuvvot ”Y” ja ”y” sadjái – bustávva mii ii gávdno sámi alfabehtas. Bargojoavku doarju Sámedikki árvvoštallamiid ahte boallobeavdehámi standárdiseren berre vuođđuduvvat čovdosii maid Stáhtakantuvra Ruoŧas lea gávnnahan. Bargojoavku diehtá maiddái ahte gažaldat boallobeavddis lea ášši mainna Norgga Standárdiserenlihttu lea bargamin. Bargojoavku rávve Sámedikki ja Gielda- ja guovlodepartemeantta jotkkolaččat gulahallet sihke Norgga Standárdiserenlihtuin ja ovdalis namahuvvon oktasašdavviriikkalaš politihkalaš orgánain dán áššis. ¶ 8 Árvvoštallamat ¶ Geatnegasvuođat maid stáhta lea váldán badjelasas ILO-soahpamuša nr. 169, Eurohpalaš lihtu guovllu- ja veahádatgielaid birra, ON-konvenšuvnna siviila ja ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra ja sámelága bokte, mielddisbuktet ahte stáhta ferte láhčit dilálašvuođaid sámi giela ja čálamearkačohkiid geavaheapmái dihtoriin. Teknologalaš gárgedus IT-suorggis lea dakkár ahte čuolmmat sámi čálamearkačohkiid ja IT hárrái guhki vuollái soitet čoavdásit almmá stádalaš mieldeváikkuheamihaga. Seammás ádjána muhtun áiggi ovdal go Unicode lea ollásit lávdan. Danne sáhttet ain šaddat čuolmmat sámi čálamearkačohkiiguin, erenoamážit boares datamateriála ja boares prográmmaid hárrái. IT-suorgi ja prográmmagálvoindustriija ráđđejit eanaš priváhta oassádallit. Danne sáhttá stáhta váldosaččat rollas bokte márkanoassádallin váikkuhit ja hoahpuhit gárgedusa mii dahká vejolažžan čállit ja sáddet sámi čálamearkkaid dihtoriin. Lassin sáhttet stádalaš orgánat fuolahit ahte sámi čála sáhttá geavahuvvot stáda iežas orgánaid luhtte. Sámi čálamearkačohkiid geavaheapmái láhčin sáhttá maiddái leat miellaguoddogažaldat. Danne lea dárbbašlaš dahkat stádalaš etáhtaid dihtomielalažžan das ahte stáhta lea geatnegahttojuvvon báikenammalága mielde geavahit sámi sierramearkkaid adreassaregistariin. Unicode lávddu geažil eai leat šat teknihkalaš hehttehusat dasa ahte dát sáhttá dáhpáhuvvat. Stádalaš etáhtat berrejit danne ávžojuvvot dahkat sámi sierramearkkaid geavaheami ollásit vejolažžan, maiddái lassin dasa maid láhka skihkke. Čuolmmat mat čatnasit sámi čálamearkkaide ja IT:i leat oktasaččat Norgii, Ruŧŧii ja Supmii. Danne lea lunddolaš ahte davviriikkalaš eiseválddit barget ovttas hástalusaid hárrái. Juos buot davviriikkat čađahit standárdiserenbarggu ja bidjet doibmii sisaoastingáibádusaid Unicode birra, de arvvosmahtášii dát dihtorsuorggi doibmiibidjat vuođđolávddiid mat siskkildit sámi čálamearkkaid. Ain dárbbašuvvojit standárdiseremat 8-bits čálamearkačohkiid hárrái. Bargojoavku doarju álgagiid mat leat dahkkojuvvon ruoŧa bealde. Bargojoavku doarju maiddái álgagiid mat leat dahkkojuvvon boallobeavdečovdosiid standárdiserema hárrái sámegiela várás. Lea maiddái dárbbašlaš doallat dialoga Norgga Standárdiserenlihtuin gažaldagaid hárrái mat leat váldojuvvon ovdan. Dát lea sihke Sámedikki ja guoskevaš departemeanttaid ovddasvástádus. ¶ 9 Bargojoavkku neavvagat ¶ Departemeanttat fertejit dahkat vuolit etáhtaid dihtomielalažžan das ahte fertejit doibmiibidjat vuogádagaid mat vuođđuduvvet Unicode:i. ¶ Stádalaš sisaoastinšiehtadusat prográmmaháhkkiiguin fertejit sisdoallat gáibádusaid ahte visot prográmmagálvu galgá doarjut Unicode – juogo hágadettiin dahje dihto áigebaji sisa. ¶ Departemeanttat ja vuolit etáhtat fertejit ođasmahttit iežaset prográmmagálvvu vai ovdanbuktin ja áššegieđahallan šaddá vejolažžan sámegillii, sihke interneahtas ja deaddiluvvon publikašuvnnain. ¶ Sámediggi ovttasbarggus Gielda- ja guovlodepartemeanttain čuovvola gažaldaga 8-bits čálamearkačohkiid ja boallobeavdečovdosiid standárdiseremis davviriikkalaččat dahkan álgagiid hárrái ja Norgga Standárdiserenlihtu hárrái. ¶ sámekonvenšuvdna ¶ Suoma-Norgga-Ruoŧa-Sámi áššedovdi joavkku álgohápmi Geigejuvvui golggotmánu 26. b. 2005 ¶ Davviriikkalaš sámekonvenšuvdna ¶ Suoma-Norgga-Ruoŧa-Sámi áššedovdi joavkku álgohápmi Nammaduvvui skábmamánu 13. b. 2002 Geigejuvvui golggotmánu 26. b. 2005 ¶ Sámás: ¶ Mielddus 3: Nils Ole Gaup ¶ Ministariidda geain lea ovddasvástádus sámi áššiin ja sámediggepresideanttaide ¶ Suomas, Norggas ja Ruoŧas ¶ Áššedovdijoavku mii nammaduvvui vai ráhkada davviriikkalaš sámekonvenšuvnna álgohámi lea gearggahan barggus ja ovdanbidjá dáinna lágiin árvalusas. Árvalusas lea konvenšuvdnateaksta mii siskkilda 51 artihkkala mat juohkásit čieža kapihttalii. Dat áššit mat gieđahallojuvvojit leat gaskaneaset hui sierraláganat luonddu dáfus ja leat siskkáldasat áššedovdijoavkkus leamaš dárkilis ráđđádallamiid fáddán. Dat oaivilerohusat mat eai oppa hárvege leat boahtán oidnosii leat dagahan ahte konvenšuvnna álgohámi sátnádagat muhtumin sulastahttet sierramielalaš oaiviliid oktiimuddema, dainna lágiin artihkkal 3 Vuoigatvuohta iešmearrideapmái, kapihttal IV Sámiid vuoigatvuohta eatnamiidda ja čáziide ja artihkkal 42 Boazodoallu sámi ealáhussan. Áššedovdijoavku eaktuda ahte konvenšuvnna álgohámi ja áššedovdijoavkku árvalussii gullevaš komeanttaid joatkevaš gieđahallan dáhpáhuvvá dan golmma ráđđehusa ja dan golmma sámedikki gaskasaš ovttasbarggus. Dannego stáhtaid geatnegasvuođat leat árvaluvvon konvenšuvdnateavstta mielde oppalaš hápmái stuorra sárgosiid dáfus, de áššedovdijoavku lea gávnnahan vejolažžan árvvoštallat konvenšuvdnamearrádusaid ekonomalaš váikkuhusaid. Áššedovdijoavkku lea ofelaštán dat sávaldat ahte galggašedje ollit oktasaš oaiviliidda maiddái váttes áššiinge. Sierramielalaš oaivilat dahje molssaeaktosátnádagat eai leat oassin dán árvalusas. Oslo, golggotmánu 27. b. 2005 ¶ Carsten Smith Jođiheaddji ¶ Davviriikkalaš sámekonvenšuvdnaárvalus ¶ 1 Konvenšuvdnateavsttat ...................................................................................... 9 ¶ 1.1 Sámegiel ¶ 1.2 Dárogel ¶ 2. Nammadeapmi ja bargomearrádus ................................................................ 63 3. Čoahkkáigeassu................................................................................................. 66 ¶ Nammadeapmi ja bargomearrádus (mandáhta) .......................................... 66 ¶ Vuolggabáikkit ja bargovuohki................................................................... 66 ¶ 3.4 Dábálaš ¶ áššit................................................................................................ 67 ¶ 3.5 Sámiid ¶ 3.6 Riikkaidgaskasaš ¶ Sámiid sajádat davviriikkalaš sámekonvenšuvnnas.................................... 69 ¶ Mearkkašumit muhtun mearrádusaide........................................................ 69 ¶ 3.9 Konvenšuvdnaárvalusa ¶ sisdoallu ................................................................ 69 ¶ 4. Vuolggabáikkit ja bargovuohki....................................................................... 77 5. Dábálaš gažaldagat konvenšuvnna birra........................................................ 83 ¶ 5.1 Álgosátni ..................................................................................................... 83 ¶ 5.2 Vuoigatvuohtakonvenšuvdna ¶ vai rápmakonvenšuvdna?............................ 83 ¶ Gaskavuohta Ruošša sámiide...................................................................... 84 ¶ Konvenšuvnna autoritatiiva giella .............................................................. 84 ¶ 6. Sámiid birra....................................................................................................... 85 ¶ 6.1 Álgosátni ..................................................................................................... 85 ¶ Historihkka sámiid birra 2. máilmmesoađi rádjai....................................... 85 ¶ 6.3 Suoma ¶ sámit................................................................................................ 89 ¶ Álgosátni – definišuvdna ja lohku....................................................... 89 ¶ Almmolaš suopmelaš sámepolitihkka ................................................. 90 ¶ Sámediggi............................................................................................ 90 ¶ Sámiid eará servodatlaš váikkuhangaskaoamit.................................. 91 ¶ Boazoealáhus ...................................................................................... 92 ¶ Sámiid giellalaš vuoigatvuođat........................................................... 92 ¶ Sámiid vuoigatvuođat eatnamiidda ja čáziide .................................... 93 ¶ 6.4 Norgga ¶ sámit............................................................................................... 99 ¶ Álgosátni - definišuvdna ja lohku ....................................................... 99 ¶ Almmolaš norgalaš sámepolitihkka .................................................. 100 ¶ Sámediggi.......................................................................................... 101 ¶ Sámiid giellavuoigatvuođat .............................................................. 103 ¶ Ealáhusgeainnut ............................................................................... 105 ¶ Sámiid vuoigatvuohta luondduriggodagaide.................................... 108 ¶ 6.5 Ruoŧa sámit ............................................................................................... 110 ¶ Álgosátni – definišuvdna ja lohku..................................................... 110 ¶ Almmolaš ruoŧŧilaš sámepolitihkka................................................... 111 ¶ Sámediggi.......................................................................................... 112 ¶ Boazoealáhusáirrasgottit.................................................................. 113 ¶ Boazodoallojođiheami vuoigatvuohta .............................................. 113 ¶ Sámiid vuoigatvuohta eatnamiidda ja čáziide .................................. 116 ¶ Suoma, Norgga ja Ruoŧa sámit – váldoáššiid buohtastahttin.................... 118 ¶ 6.7 Ruošša ¶ sámit ............................................................................................. 120 ¶ Álgosátni ........................................................................................... 120 ¶ Ruošša sámi vuoigatvuođat............................................................... 120 ¶ Sámegiela oahpahus ......................................................................... 121 ¶ Ealáhussuorggit ................................................................................ 122 ¶ Oktasaš sámi orgánat ja davviriikkalaš ovttasbargu ................................. 122 ¶ 7. Riikkaidgaskasaš reaiddut............................................................................. 124 ¶ 7.1 Ovdasátni .................................................................................................. 124 ¶ 7.2 Doabačielggadeapmi – vealahusdoaba ..................................................... 125 ¶ ILO-soahpamuš nr. 169 iešmearrideaddji stáhtaid álgoálbmogiid ja ¶ álbmotjoavkkuid birra........................................................................................... 125 ¶ Álgosátni ........................................................................................... 125 ¶ Konsultengeatnegasvuohta, álgoálbmogiid vuoigatvuohta beassat ¶ searvat mearridanproseassaide jna.................................................................. 126 ¶ Eananvuoigatvuođat ......................................................................... 129 ¶ Ealáhusdoaimmat ............................................................................. 130 ¶ Dearvvašvuohta ................................................................................ 130 ¶ Oktavuođat ja ovttasbargu riikkarájiid rastá ................................... 131 ¶ ON konvenšuvdna siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra................ 131 ¶ Ovdasátni .......................................................................................... 131 ¶ SP artihkkalat 2, 3 ja 26 – vealahusa vuostái suodjalus .................. 132 ¶ SP artihkkal 27.................................................................................. 134 ¶ Olmmošvuoigatvuođaid lávdegoddi gieđahalai Suoma, Norgga ja ¶ Ruoŧa raporttaid................................................................................................ 139 ¶ ON konvenšuvdna ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid birra ¶ Álgosátni ........................................................................................... 141 ¶ ØSK artihkkalat 2 ja 13 - suodjalus vealahusa vuostái.................... 141 ¶ ON konvenšuvdna buotlágan nállevealahemiid heaittiheamis ................ 141 ¶ Álgu ................................................................................................... 141 ¶ Nállevealaheami lávdegotti opplaš árvalusat álgoálbmogiid ¶ vuoigatvuođaid birra ........................................................................................ 143 ¶ Nállevealaheami lávdegotti dárkomat ja árvalusat sámi eatnamiid ja ¶ resursavuoigatvuođaid birra ............................................................................ 144 ¶ ON konvenšuvdna mánáid vuoigatvuođaid birra .................................... 145 ¶ Álgosátni ........................................................................................... 145 ¶ BK artihkkal 2 - suodjalus vealahusa vuostái................................... 145 ¶ BK artihkkal 17 (d) ........................................................................... 146 ¶ BK artihkkal 30 ................................................................................. 146 ¶ Mánáidlávdegotti árvalusat álgoálbmotmánáid vuoigatvuođaid birra ¶ ON konvenšuvdna buotlágan nissonvealahemiid heaittiheamis............... 148 ¶ UNESCO-konvenšuvdna vealaheami vuostá oahpahusas ........................ 149 ¶ 7.10 Eurohpalaš ¶ olmmošvuoigatvuođaid konvenšuvdna.................................. 150 ¶ 7.11 Eurohpáráđi nationála unnitveahkadagaid suddjejeaddji ¶ rápmakonvenšuvdna ............................................................................................. 152 ¶ 7.12 Eurohpalaš guovlo- ja unnitlohkogielaid lihttu............................................. 154 ¶ 7.13 Protokolla nr. 3 mii gullá soahpamuššii Suoma ja Ruoŧa searvamis ¶ Eurohpalaš Uniovdnii ........................................................................................... 155 ¶ ráđđedirektiiva 2000/43...................................................................... 156 ¶ 7.15 ON konvenšuvdna biologalaš šláddjiivuođas ........................................... 157 ¶ 7.16 Iešmearridanvuoigatvuohta....................................................................... 158 ¶ 7.16.1 Álgosátni ........................................................................................... 158 ¶ Iešmearridanvuoigatvuohta kollektiiva olmmošvuoigatvuohtan ...... 160 ¶ 7.17 ON-cealkámuša ¶ vuođđohápmi álgoálbmogiid vuoigatvuođain................ 163 ¶ Álgosátni ........................................................................................... 163 ¶ Iešmearridanvuoigatvuohta .............................................................. 165 ¶ Eanan- ja resursavuoigatvuođat....................................................... 167 ¶ Kultuvra ............................................................................................ 168 ¶ Oahpahus .......................................................................................... 169 ¶ 7.17.6 Dearvvašvuohta ..................................................................................... 169 ¶ 8. Sámiid sajádat davviriikkalaš sámekonvenšuvnnas.................................... 171 9. Mearkkašumit muhtun mearrádusaide........................................................ 174 ¶ 9.1 Oppalaččat................................................................................................. 174 ¶ 9.2 Konvenšuvnna ¶ bajilčála ............................................................................ 174 ¶ 9.3 Ovdasátni .................................................................................................. 175 ¶ 9.4 Guhtege ¶ mearrádus ................................................................................... 176 ¶ Mielddus 1: Váldi dahkat álbmogiidgaskasaš soahpamušaid: ruoŧŧilaš ¶ čoahkkáigeassu álgoálbmogiid birra..................................................................... 273 Mielddus 2: RUOŠŠA SÁMIID RIEVTTÁLAŠ DILLI...................................... 277 ¶ Mielddus 3: Sámi álbmoga iešmearrideami vuoigatvuohta................................ 289 ¶ Mielddus 4: Álgohápmásaš ON-julggaštus álgoálbmogiid vuoigatvuođain ¶ biddjojuvvon oktii davviriikkaid, ođđa zealándda ja sveicca árvalusain.......... 349 ¶ 1 Konvenšuvdnateavsttat ¶ 1.1 Sámegiel konvenšuvdnateaksta ¶ DAVVIRIIKKAID SÁMEKONVENŠUVDNA Suoma, Norgga ja Ruoŧa ráđđehusat, mat váldet vuhtii ¶ - ahte sámit leat álgoálbmot golmma riikkas, ¶ - ahte sámit leat ásaiduvvan beroškeahttá riikkarájiin, ¶ - ahte sámi álbmogis lea iežas kultuvra ja iežas servodateallin masa gullá sierra ¶ historjá, sierra árbevierut, sierra giella, sierra ealáhusat ja sierra vuordámušat ¶ boahtteáigái, ¶ - ahte dán golmma riikkas lea riikkalaš ja riikkaidgaskasaš ovddasvástádussan addit ¶ sámiid kultuvrii ja servodateallimii dohkálaš eavttuid, ¶ - ahte sámi álbmogis lea iešmearridanvuoigatvuohta, ¶ - ahte sámi álbmoga kultuvra ja servodateallin lea riggodahkan riikkaideamet ¶ oppalaš kultuvrii ja servodateallimii, ¶ - ahte sámi álbmogis lea erenoamáš stuorra dárbu ovddidit iežas servodateallima ¶ riikkarájiid rastá, ¶ - ahte sámiin ferte leat beassanlohpi eatnamiidda ja čáziide mat leat sámi kultuvrra ¶ vuođđun, ¶ - ja, go sámi álbmoga riektesajádat mearriduvvo, ahte erenoamážit galgá vuhtii ¶ váldojuvvot ahte sámit historjjá čađa eai leat adnojuvvon seamma-árvosaš ¶ álbmogin, ja danne lea gillán eahperievttalašvuođa, ¶ man dihte dán golmma riikka sámedikkit ¶ - áigot hukset buoret boahtteáiggi sámi álbmoga eallimii ja kultuvrii, ¶ - leat dan oaivilis ahte riikkaid rájit eai galgga hehttet sámi álbmoga eaige ovttaskas ¶ sámiid oktasašvuođa, ¶ - atnet ođđa sámekonvenšuvnna sámiid dološáigáš vuoigatvuođaid ođasmahttimin ¶ ja nanustussan, daid maid jagi 1751 Lappekodisilla lágaiduhtii, ¶ - čalmmustit dehálažžan ahte sámiid iešmearridanvuoigatvuohta sierra álbmogin ¶ váldojuvvo duođas, ¶ - bidjet erenoamáš deattu dasa ahte sámiin leat vuoigatvuođat daidda eanan- ja ¶ čáhceviidodagaide oktan luondduriggodagaiguin mat leat sámiid historjjálaš ¶ ruovttueanan, ¶ - čuoččuhit ahte sámi álbmoga árbevirolaš máhttu ja árbevirolaš kulturilbmadeamit ¶ oktan álbmoga luondduriggodagaid geavahemiin leat sámi kultuvrii gullevaš ¶ oasit, ¶ - oaivvildit ahte sámi nissonolbmuid dilli sámi servodaga árbevieruid áimmahuššin ¶ galgá buorebut vuhtii váldojuvvot servodateallimis ja dán oktavuođas go ¶ ovddastit almmolaš orgánain, ¶ - dáhttot ahte sámit galget eallit okta álbmogin golmma riikkas, ¶ - deattuhit ahte sámi álbmoga sávaldat, dáhttu ja vuoigatvuohta váldit badjelasas ¶ ovddasvástádussan iežas ovdáneami boahtteáigái, ¶ - ja dáhttot deattuhit sámi álbmoga vuoigatvuođaid ja friddjavuođa riikkaidgaskasaš ¶ olmmošvuoigatvuođaid mielde ja muđui álbmotrievtti mielde, ¶ guđet leat ráhkadan dán konvenšuvnna sámiid ovttasteddjiiguin ovttasráđiid lagaš ¶ ovttasbarggus, ¶ guđet atnet erenoamáš deaŧalažžan ahte konvenšuvdna, ovdalgo stáhtat dan ¶ ratifiserejit, dohkkehuvvo dan golmma sámedikkis, ¶ ja guđet geatnegahttet iežaset sihkkarastit sámi álbmoga boahtteáiggi dán ¶ konvenšuvnna mielde, ¶ leat soahpan čuovvovaš davviriikkalaš sámekonvenšuvnna. ¶ Kapittel I Sámi álbmoga dábálaš vuoigatvuođat ¶ Konvenšuvnna ulbmil ¶ Dán konvenšuvnna ulbmil lea duođaštit ja nannet sámeálbmogii dakkár ¶ vuoigatvuođaid, vai dat sáhttá sihkkarastit ja ovddidit gielas, kultuvrras, ealáhusaidis ¶ ja servodateallimis, nu unnán go vejolaš riikkarájiid dahkan heađuštusaiguin. ¶ Sámit álgoálbmogin ¶ Sámit leat Suoma, Norgga ja Ruoŧa álgoálbmot. ¶ Vuoigatvuohta iešmearrideapmái ¶ Sámiin lea vuoigatvuohta iešmearrideapmái álbmogin álbmotrievtti ¶ njuolggadusaid ja mearrádusaid vuođul mat leat dán konvenšuvnnas. Nu guhkás go ¶ dát njuolggadusat ja mearrádusat addet vejolašvuođa, de sámi álbmogis lea ¶ vuoigatvuohta ieš beassat mearridit ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš ovdáneami, ja ¶ iežas ulbmiliiguin hálddašit luondduriggodagaidis. ¶ Maid olbmuid dát konvenšuvdna fátmmasta ¶ Konvenšuvdna fátmmasta olbmuid guđet ásset Suomas, Norggas ja Ruoŧas, ¶ guđet atnet iežaset sápmelažžan, ja guđet: ¶ 1. sámástit ruovttus dahje geain unnimusat nubbi vánhen dahje okta áddjá dahje ¶ áhkku sámásta dahje sámástii ruovttus dainnago sámegiella lei su ruovttugiella; ¶ dahje ¶ 2. geain lea vuoigatvuohta jođihit sápmelaš boazodoalu Norggas ja Ruoŧas; dahje ¶ 3. geain lea vuoigatvuohta jienastit dahje dávistit gáibádusaide mat leat dan olbmui ¶ guhte áigu jienastit sámediggeválggas Suomas, Norggas dahje Ruoŧas; dahje ¶ 4. leat dakkár olbmo mánná gii namahuvvo čuoggás 1, 2 dahje 3. ¶ Stáhta ovddasvástádusa viidodat ¶ Stáhta geatnegasvuođat dán konvenšuvnna mielde gustojit buot stáhtalaš, ¶ guvllolaš ja báikkálaš dásiide. Almmolaš hálddašeami ja almmolaš doaimma earáge ¶ orgánain leat dát geatnegasvuođat. Nu dat gustojit priváhta riektesubjeavttaide ¶ maiddái go sii hálddašit almmolaš válddiin dahje doaimmahit eará almmolaš ¶ doaimmaid. ¶ Go dát konvenšuvdna geavahuvvo, de sámedikkit ja eará sámi orgánat, ¶ beroškeahttá iežaset riektedilálaš dásis riikkasiskkáldas lágaid ja riikkaidgaskasaš ¶ rivttiid mielde, eai galgga adnot gullevažžan doahpagii stáhta, earágo go sii ¶ doaimmahit almmolaš válddi. ¶ Stáhtaid doaibmabijut sámi álbmoga guovdu ¶ Dát golbma stáhta galget beaktilit láhčit dilálašvuođaid sámi álbmogii vai ¶ sáhttá sihkkarastit ja ovddidit gielas, kultuvrras, ealáhusaidis ja servodateallimis. ¶ Stáhtat galget oiddolaš eavttuiguin bidjat vuođu sámi báikkálaš servodagaid ¶ seailluheapmái ja ovddideapmái. ¶ Stáhtaid ovddasvástádus čađahit doaibmabijuid dán konvenšuvnna mielde ¶ fátmmasta maiddái govttolaš mearis sámiid guđet ásset olggobealde árbevirolaš sámi ¶ guovlluid. ¶ Vealatkeahttáivuohta ja sierra doaibmabijut ¶ Sámi álbmot ja guhtege sápmelaš galgá leat suodjaluvvon buot vealaheami ¶ vuostá. ¶ Sámiid vuoigatvuođaid čađaheapmái dán konvenšuvnna mielde stáhtat galget ¶ dárbu mielde mearridit erenoamáš positiiva doaibmabijuid sidjiide. ¶ Unnimusvuoigatvuođat ¶ Dán konvenšuvnna nannen vuoigatvuođat leat unnimusvuoigatvuođat. Dat ii ¶ hehtte ovttage stáhta viiddideames sámiid vuoigatvuođaid dahje mearrideames viidát ¶ doaibmabijuid, iige dan leat vejolaš geavahit vuođđun sámiid vuoigatvuođaid ¶ ráddjemii mat vulget eará riektenjuolggadusain. ¶ Sámiid árbevierut ¶ Stáhtat galget čájehit soahppevaš árvvusatnima sámi álbmoga ¶ riekteipmárdusaide, duopmocealkima árbevieruide ja dábiide. ¶ Vuosttamuš lađđasa mielde stáhtat galget go ráhkadit láhkaásahusa guovlluid ¶ várás main sáhttet leat sápmelaš árbevierut, čielggadit erenoamážit leatgo dakkár ¶ árbevierut ja berrego, jos ležžet, addojuvvot daidda suodjalus dahje berrejito dat ¶ váldojuvvot vuhtii láhkaásahusas earaláhkai. ¶ Riektenjuolggadusaid harmoniseren ¶ Stáhtat galget ovttasráđiid sámedikkiiguin bargat vai láhkaásahus ja eará ¶ reguleremat mat leat deaŧalaččat sámiid riikkarájiid rasttideaddji doaimmaide, sohpet ¶ buorebut oktii. ¶ Kultuvrralaš ja ealáhuslaš ortnegiid ovttasbargu ¶ Stáhtat galget mearridit doaibmabijuid mat geahppudit sámiid riikkarájiid ¶ rasttideaddji ealáhusdoaimmaid ja vuhtii váldit sin riikkarájiid rasttideaddji ¶ kultuvrralaš dárbbuid. Dáinna ulbmiliin stáhtat galget bargat dan badjelii ahte ¶ jávkadit dan mii ain heađušta sámiid ealáhusdoaimmaid sin riikiigullevašvuođa dahje ¶ ássanbáikki geažil dahje dannego sii ásset máŋgga riikkas, ja addit sámiide ¶ vejolašvuođa ávkašuvvat dan riikka kultuvrralaš fálaldagaiguin mas sii goas ain ¶ orožit. ¶ Oahpahusas ja fálaldatortnegiid ovttasbargu ¶ Stáhtat galget láhčit dilálašvuođaid nu, ahte sámit guđet ásset juosat dán ¶ golmma riikkas, leat vejolašvuođat oažžut oahpahusa, dearvvašvuođabálvalusaid ja ¶ sosiálafálaldagaid man nu dán golmma riikkas, mas buoremusat orru soahpamin. ¶ Sámi álbmoga symbolat ¶ Stáhtat galget gudnejahttit sámiid vuoigatvuođa mearridit sámeleavgga ja eará ¶ sámi symbolaid geavaheami. Stáhtat galget dasto, ovttasráđiid sámedikkiiguin, bargat ¶ dan badjelii ahte sámi symbolat bohtet oidnosii dakkár vuogi mielde mas čuollu bures ¶ sámiid sajádat golmma riikka álbmogin. ¶ Sámiid stivren ¶ Sámedikkit ¶ Guđesge dan golmma riikkas galgá leat sámediggi, mii lea riikka bajimuš ¶ sámi orgána. Guhtege sámediggi galgá doaibmat sámi álbmoga beales riikkastis, ja ¶ riikka sámit geain lea dábálaš jienastanvuoigatvuohta, galget dan leat válljen. ¶ Sámedikkiid áirrasválljemiid njuolggadusaid mearridit lágat, mat ¶ válmmaštuvvojit šiehtadallamiin sámedikkiiguin artihkkala 16 mielde. ¶ Sámedikkiin galget leat dakkár doaimmat mat dahket sidjiide vejolažžan ¶ beaktilit váikkuhit dasa ahte sámi álbmoga vuoigatvuohta iešmearrideapmái ¶ álbmotrievtti njuolggadusaid ja dán konvenšuvnna mearrádusaid mielde šaddá ¶ duohtan. Dárkilet njuolggadusaid sámedikkiid válddi birra mearriduvvojit lágas. ¶ Sámedikkit dahket álgaga ja buktet cealkámušaid buot áššiide maidda dikkit ¶ gávnnahit leat siva nu dahkat. ¶ Sámedikkiid iešráđálaš mearrádusat ¶ Sámedikkit dahket iešráđálaš mearrádusaid dain áššiin main sis lea váldi nu ¶ dahkat riikkalaš ja riikkaidgaskasaš rivttiid mielde. ¶ Sámedikkit sáhttet soahpat riikkalaš, guvllolaš ja báikkálaš ovttadagaiguin ¶ nannet sámi kultuvrra ja servodateallima. ¶ Sámedikkiid vuoigatvuohta šiehtadallat ¶ Áššiin mat leat hui deaŧalaččat sámiide, galgá šiehtadallojuvvot ¶ sámedikkiiguin ovdalgo almmolaš eiseváldi mange áššis mearrida maidege. Dát ¶ šiehtadallamat fertejit čađahuvvot doarvái buori áigemunis vai sámedikkit sáhttet ¶ váikkuhit áššemeannudeapmái ja dan bohtosii. ¶ Stáhtat eai galgga mearridit dahje miehtat dakkár doaibmabijuide mat ¶ mearkkašahtti ollu sáhttet vahágahttit sámi kultuvrra, sámi ealáhusaid ja sámi ¶ servodateallima vuođđoeavttuid, jos juo ii mieđaš dasa dat sámediggi masa ášši gullá. ¶ Sámedikki vuoigatvuohta eará ášševálmmašteamis ¶ Sámedikkiin galgá leat dat vuoigatvuohta ahte sis lea ovddasteapmi almmolaš ¶ ráđiin ja lávdegottiin main mearridit sámiid beroštumiide deaŧalaš áššiid. ¶ Sámedikkiid ovdii galget biddjojuvvot áššit mat gullet sámiid beroštumiide, ¶ ovdalgo almmolaš eiseváldi mearrida áššis maidege. ¶ Stáhtat galget čielggadit makkár dárbu lea dakkár ovddasteapmái ja ¶ sámedikkiid ovddalgihtiicealkámuššii. Dat ferte čađahuvvot doarvái buori áiggis ¶ ovddalgihtii, vai sámedikkit sáhttet váikkuhit áššemearrideapmái ja dan bohtosii. ¶ Sámedikkit mearridit ieža goas sii dáhttot iežaset ovddasteami dahje buktit ¶ cealkámušaid dakkár ášševálmmašteapmái. ¶ Gaskavuohta riikkačoahkkimiidda ¶ Stáhtaid riikkačoahkkimat dahje sin lávdegottit dahje eará orgánat galget ¶ ávžžuhusa vuođul vuostáiváldit sámedikkiid ovddasteddjiid, vai sii sáhttet čilget ¶ áššiid mat mearkkašit ollu sámiide. ¶ Sámedikkiide galgá addojuvvot vejolašvuohta beassat gullojuvvot go riikka ¶ čoahkkimat gieđahallet áššiid mat erenoamážit gusket sámi álbmogii. ¶ Guđege riikka riikkačoahkkimat addet dárkilet njuolggadusaid das makkár ¶ áššin lea sáhka, ja makkár bargovuohki galgá leat. ¶ Sámit ja riikkaidgaskasaš ovddasteapmi ¶ Sámedikkit galget ovddastit sámiid riikkaidgaskasaš dilálašvuođain. ¶ Stáhtat galget ovddidit sámiid ovddasteami riikkaidgaskasaš lágádusain ja ¶ sámiid searvamiid riikkaidgaskasaš čoahkkimiidda. ¶ Oktasaš sámi organisašuvnnat ¶ Sámedikkit sáhttet vuođđudit oktasaš organisašuvnnaid. Stáhtat galget dárbbu ¶ mielde ja ovttasráđiid sámedikkiiguin oččodit almmolaš válddi dakkár oktasaš ¶ organisašuvnnaide. ¶ Eará sámi ovttastumit ¶ Stáhtat galget gudnejahttit ja dárbbu mielde ráđđádallat sámegilážiiguin, ¶ siiddaiguin, orohagaiguin, nuortalaččaid gilistivrrain ja eará máhtolaš sámi ¶ organisašuvnnaiguin dahje báikkálaš sámi áirasiiguin. ¶ Sámeguovlu ¶ Stáhtat galget aktiivvalaččat mearridit ja ovddidit dan suorggi mas sámi ¶ álbmot sáhttá hálddašit iežas erenoamáš vuoigatvuođaid dán konvenšuvnna ja ¶ riikkaid láhkaásahusa mielde. ¶ Sámiid giellalaš vuoigatvuođat ¶ Sámiin galgá leat vuoigatvuohta geavahit, ovddidit ja addit boahttevaš ¶ buolvvaide gielaset ja árbevieruideaset, ja bargat dan badjelii ahte sámegiela máhttu ¶ viidána maiddái sámiide geat máhttet unnán sámegiela dahje eai oppanassiige. ¶ Sámiin galgá leat vuoigatvuohta mearridit iežaset persovnnalaš namaid ja ¶ geográfalaš namaid, ja doaladit dain ja oažžut daidda dábálaš dohkkehusa. ¶ Stáhtaid ovddasvástádus sámi gielas ¶ Stáhtat galget dahkat sámiide vejolažžan seailluhit, ovddidit ja viiddidit ¶ sámegiela. Stáhtat galget fuolahit ahte sámi alfabehtaid lea dáinna ulbmiliin vejolaš ¶ geavahit ávkkálaččat. ¶ Sámegiela galgá leat vejolaš sámi guovlluin geavahit beaktilit duopmostuoluid ¶ ja eiseválddiid guovdu. Nu maid olggobealde dáid guovlluid dakkár riidduin ja áššiin ¶ mat vuos gieđahallojuvvojit sámi guovlluin, dahje mat earaláhkai gullet erenoamážit ¶ dáidda guovlluide. ¶ Stáhtat galget ovddidit sámegielalaš girjjálašvuođa almmuheami. ¶ Dán artihkkala mearrádusat galget maid gustot unnibuš sámegielaide. ¶ Sápmelaš mediat ¶ Stáhtat galget oččodit áigái iešbirgejeaddji sámi mediapolitihka vuođu ja dahkat ¶ sámi mediai vejolažžan stivret iežas ovdáneami, ja vel addit sámi álbmogii rikkis ja ¶ máŋggabeallásaš fálaldagaid main leat dieđut ja oaivilat viidát beroštahtti áššiin. ¶ Stáhtat galget fuolahit ahte sáddejuvvojit sámegielalaš prográmmat radios ja TVs, ¶ ja galget dán gillii ovddidit aviisailbmademiid. Ovttasráđiid sámedikkiiguin stáhtat ¶ galget maid ovddidit riikkarájiid rasttideaddji ovttasbargguid medialágádusaid gaskka ¶ guđet fállet prográmmaid dahje artihkkaliid sámegillii. ¶ lađđasa mearrádus sámegiela birra galgá maid govttolaš mearrái gustot ¶ unnibuš sámegielaide. ¶ Sámi oahpahus ¶ Sámi guovlluid sámiin galgá leat vejolašvuohta beassat oahppat sámegiela ja ¶ oažžut oahpahusa sámegillii. Oahpahus ja oahpporuhtadanortnet galgá leat ¶ heivehuvvon sin duogážii. Dakkár oahpahus galgá dahkat sámiide vejolažžan searvat ¶ buotdásat joatkkaoahpahussii ja seammás váldit vuhtii sin dárbbuid ain beassat bargat ¶ árbevirolaš sámi ealáhusain. Oahpporuhtadanortnet galgá hábmejuvvot nu, ahte ¶ sámegillii dahká vejolažžan alit oahpahusa. ¶ Sámi guovlluid olggobealde sámi mánáin ja nuorain galgá leat vejolašvuohta ¶ oažžut oahpahusa sámegielas, muhto maiddái sámegilliige mađe muddui dan lea ¶ vejolaš atnit govttolažžan guđege guovllus. Oahpahus galgá muddejuvvot sin ¶ duogážii nu guhkás go lea vejolaš. ¶ Riikkalaš oahppoplánat galget ráhkaduvvot ovttasráđiid sámedikkiiguin ja ¶ heivehuvvot sámi mánáid ja nuoraid kultuvrralaš duogážii ja dárbbuide. ¶ Dutkan ¶ Stáhtat galget ovttasráđiid sámedikkiiguin bargat dan badjelii ahte leat ¶ doaibmabijut mat sámi servodaga dárbbašan máhtuid vuođul ovddidit dutkan ¶ prográmmaid ja buoridit sápmelaš dutkiidlogu. Go dakkár dutkan plánejuvvo, de ferte ¶ sámi servodaga gielalaš ja kultuvrralaš dilli váldojuvvot vuhtii. ¶ Stáhtat galget ovttasráđiid sámedikkiiguin ovddidit sámi ja eará ¶ dutkanlágádusaid ovttasbarggu guđege riikkas ja riikkarájiid rastá, ja nannet ¶ dutkanlágádusaid erenoamážit dakkár dutkamiiguin mat namahuvvojedje vuosttamuš ¶ lađđasis. ¶ Sámiide guoskevaš dutkan ferte leat heivehuvvon dakkár ehtalaš ¶ njuolggadusaide maid sámiid álgoálbmotdilli gáibida. ¶ Oahpahus ja diehtojuohkin sámiid birra ¶ Sámi álbmoga kultuvra ja servodateallin galgá ulbmálaččat boahtit oidnosii ¶ oahpahusas maiddái olggobealde sámi servodaga. Dakkár oahpahus galgá ¶ erenoamážit ulbmádit ovddidit olbmuid máhtu sámiid sajádaga birra riikkaid ¶ álgoálbmogin. Stáhtat galget ovttasráđiid sámedikkiiguin fállat oahpahusa sámi ¶ kultuvrras ja servodateallimis daidda olbmuide guđet galget bargat sámi guovlluin. ¶ Stáhtat galget ovttasráđiid sámedikkiiguin fuolahit almmolaš diehtojuohkima ¶ sámi kultuvrra ja servodateallima birra. ¶ Dearvvašvuođa- ja sosiálaásahus ¶ Stáhtat galget ovttasráđiid sámedikkiiguin fuolahit ahte sámiid ássanguovlluin ¶ dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusat leat organiserejuvvon nu ahte dáid guovlluid ¶ sámiide leat sihkkarastojuvvon dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusat mat leat ¶ heivehuvvon sin giellalaš ja kultuvrralaš duogážii. ¶ Maiddái olggobealde sámi ássanguovlluid dearvvašvuođa- ja ¶ sosiálaeiseválddit galget váldit vuhtii sámi divššohasaid ja klienttaid giellalaš ja ¶ kultuvrralaš duogáža. ¶ Sámi mánát ja nuorat ¶ Sámi mánáin ja nuorain lea vuoigatvuohta ilbmadit iežaset kultuvrra ja ¶ doaladit iežaset sámi identitehtas ja ovddidit dan. ¶ Árbevirolaš máhtut ja kulturilbmadeamit ¶ Stáhtat galget gudnejahttit sámi álbmoga vuogatvuođa hálddašit iežas ¶ árbevirolaš máhtuid ja kultuvrralaš ilbmademiid, ja bargat vai sámit sámit sáhttet ¶ seailluhit, ovddidit ja doalvut daid boahttevaš buolvvaide. ¶ Stáhtat galget fuolahit nu, ahte sámi álbmot, go earát go samit ieža geavahit ¶ sámi kultuvrra gávppálaččat, ožžot vejolašvuođa váikkuhit doaimmaide ja oažžut ¶ govttolaš oasi daid doaimmaid ruđalaš vuoittus. Sámi kultuvra galgá leat ¶ suddjejuvvon dakkár kultuvrralaš ilbmademiid vuostái mat mahkáš leat sámiid ¶ iežaset. ¶ Stáhtat galget fuolahit ahte sámiid árbevirolaš máhtut váldojuvvojit vuhtii go ¶ sámi dilis mearriduvvo juoga. ¶ Sámi kulturmuittut ¶ Sámiid kulturmuittut galget leat suodjaluvvon lágas, ja riikka sámediggi galgá ¶ daid hálddašit dahje kulturlágádusat ovttasráđiid sámedikkiin. ¶ Stáhtat galget láhčit dilálašvuođaid riikkarájiid rasttideaddji ovttasbargui main ¶ duođaštit, suodjalit ja hálddašit sámi kulturmuittuid. ¶ Stáhtat galget bargat vai sámi kulturmuittut mat leat dolvojuvvon eret sámi ¶ guovlluin, ja mat leat erenoamážat sámi servodahkii, galget biddjojuvvot dohkálaš ¶ dávvirvuorkkáide dahje kulturlágádusaide go nu lea dárkileappot vuos šihttojuvvon ¶ riikkaid sámedikkiiguin. ¶ Stáhtaid geatnegasvuođat sámi kultuvrra guovdu fátmmastit maid ávnnaslaš ¶ kulturvuođu, vai sámiide leat dárbbašlaš ealáhuslaš ja ekonomalaš eavttut maiguin ¶ sáhttet sihkkarastit ja ovddidit iežaset kultuvrra. ¶ Kapihttal IV ¶ Sámiid vuoigatvuohta čáziide ja eatnamiidda ¶ Eatnamiid ja čáziid árbevirolaš geavaheapmi ¶ Guhkesáigásaš árbevirolaš eanan- ja čáhceviidodagat leat vuođus go sámiin ¶ lea individuála ja kollektiiva opmodatvuoigatvuohta dáidda guovlluide ¶ riikkaidsiskkáldas ja riikkaidgaskasaš njuolggadusaid mielde mat gustojit ¶ guhkesáigásaš geavaheami geažil. ¶ Jos sámiin, almmá earáid anekeahttá sin eaiggádin, leat geavahusas ja árbe ¶ virolaččat leat leamaš geavahusas dihto eanan- ja čáhceviidodagat boazodollui, ¶ meahcásteapmái, guolásteapmái dahje eará doibmii, de sis galgá leat vuoigatvuohta ¶ ain hálddašit ja geavahit guovlluid nugo leat dahkan juo ovddežis. Jos iežaset ¶ guovlluid sámit geavahit ovttas earáiguin, de sámit ja duot nuppit galget geavahit ¶ iežaset vuoigatvuođaid válddedettiineaset vuhtii nuppit nuppiid ja iežaset vuostálas ¶ vuoigatvuođaid luonddu. Dán oktavuođas galgá erenoamážit váldojuvvot vuhtii ¶ boazosápmelaččaid beroštumit. Ahte vuoigatvuohta geavahit guovlluid lea ¶ ráddjejuvvon seammá muddui go ovdalge, ii galgga heađuštit dárbbu mielde geange ¶ heiveheames geavahanvugiid teknihkalaš ja ekonomalaš ovdáneapmái. ¶ Dat árvvoštallan, leago dán mearrádusa mielde árbevirolaš geavaheapmi, ¶ galgá čađahuvvot dan vuođul mii lea sámiid árbevirolaš eanan- ja čáhcegeavaheapmi, ¶ ja dainna vuhtiiváldimiin ahte dávjá sámiid geavaheamis eai báhcán bissovaš luottat ¶ Dán mearrádusa artihkkal ii mearkkaš ahte dat ráddje dan vuoigatvuođa ¶ oažžut ruovttoluotta opmodaga mii sámiin sáhttá leat riikkalaš ja riikkaidgaskasaš ¶ rivttiid mielde. ¶ Sámiid eatnamiid ja čáziid vuoigatvuođaid suodjaleapmi ¶ Stáhtat galget čađahit dárbbašlaš doaibmabijuid maiguin beaktilit ¶ suodjaluvvojit sámiid vuoigatvuođat artihkkala 34 mielde. Erenoamážit galget stáhtat ¶ dáinna ulbmiliin identifiseret daid eanan- ja čáhceviidodagaid maid sámit ¶ árbevirolaččat geavahit. ¶ Ulbmilii ávkkálaš ortnegat galget leat riikkalaš riektedoalus olámuttus ¶ maiguin iskat sámiid eanan- ja cáhcevuoigatvuođalaš áššiid. Sámit galget riidduin ¶ mat leat dakkár vuoigatvuođaid geažil duopmostuoluid ovddas, sáhttit oažžut ¶ dárbbašlaš ekonomalaš doarjagiid vai sáhttet geahččalit áššiset doallevašvuođa. ¶ Luonddu riggodagaid geavaheapmi ¶ Sámiid vuoigatvuohta luondduriggodagaide dakkár eanan- ja ¶ čáhceviidodagain maid artihkkal 34 fátmmasta, galget suodjaluvvot erenoamážit. Dan ¶ oktavuođas galgá vuhtii váldojuvvot ahte joatkevaš beassan daidda sáhttá leat eaktun ¶ go galgat seailluhit sámiid árbevirolaš máhtuid ja kultuvrralaš ilbmademiid. ¶ Ovdalgo almmolaš eiseváldi lága vuođul addá lobi ohcat ja bohkat minerálaid ¶ dahje eará eatnanvuoláš resurssaid dahje mearrida eará luondduriggodagaid ¶ geavaheami dakkár eanan- ja čáhceviidodagain maid sámit eaiggáduššet dahje ¶ geavahit, de galgá šiehtadallojuvvot daiguin sámiiguin maidda dat guoská ja ¶ sámedikkiin go dáhpáhus gullá artihkkalii 16. ¶ Lohpi ohcat dahje bohkat luondduriggodagaid ii galgga addojuvvot go ¶ doaibma dagašii sámiide veadjemeahttumin dahje mearkkašan veara váddáseabbun ¶ joatkevaččat geavahit dáid guovlluid, ja go sin geavaheapmi lea deaŧalaš sámi ¶ kultuvrii, jos juo ii sámediggi ja dat sámit maidda dat čuohcá, eai mieđit dasa. ¶ Mii mearriduvvui ovdalis dán artihkkalis, gusto luonddu earáge meassamiidda ¶ dahje geavahemiide dain guovlluin maid artihkkal 34 fátmmasta, dan oktavuođas ¶ maiddái vuovdečuollamiidda, čáhce- ja bieggafápmorusttegiid huksemiidda, ¶ geainnuid ja joavdovisttiid huksemiidda, soahteveaga hárjehallamiidda ja bissovaš ¶ hárjehallanguovlluide. ¶ Buhtadus ja oassi dinestusas ¶ Guoskkahallan sámiin galgá leat vuoigatvuohta oažžut buhtadasa buot ¶ vahágiidda mat deaividit sidjiide dakkár doaimmaid geažil maid artihkkala 36 nubbi ¶ ja njealját lađas fátmmasta. Jos riikkalaš lágas leat dakkár mearrádusat sus guhte ¶ oažžu lobi viežžat luondduriggodagaid, mat geatnegahttet su máksit divada ¶ eananeaiggádii dahje luoitit sutnje doaibmavuoittus oasi, de vuoigatvuođa doallis ¶ galgá leat dansullasaš geatnegasvuohta sámiide maid, guđet árbevirolaččat leat ¶ geavahan ja ain geavahit áššáigullevaš guovllu. ¶ Dán artihkkala mearrádusat eai mearkkaš makkárge ráddjema riikkaidgaskasaš ¶ lágaid addin vuoigatvuhtii oažžut oasi dan vuoittus maid luondduriggodagaid viežžan ¶ Vuonat ja mearragátti čázit ¶ Dat mii lea mearriduvvon vuoigatvuođaid hárrái čáhceviidodagaide ja daid ¶ ávkašuhttima hárrái artihkkaliin 34-37, gusto maid sámi guolásteapmái ja eará ¶ vuotna- ja mearragáddečáziid geavaheapmái. ¶ Go guolleearit ja eará áhperesurssat juogaduvvojit, ja go leat dáid resurssaid ¶ várás earalágan reguleremat, de doarvái bures galgá vuhtii váldojuvvot sámiid ¶ geavaheapmi ja dan mearkkašupmi sámi báikkálaš servodahkii. Nu galgá ¶ dahkkojuvvot vaikko dát geavaheapmi lea unnon dahje nohkan dannego ¶ guolástanearit eai addojuvvon dahje go earaláhkai regulerejuvvui dáin guovlluin ¶ guolásteapmi dahje eará resurssaid ávkašuhttin. Nu lea maiddái go geavaheapmi lea ¶ unnon dahje nohkan dáid guovlluid áhperesurssaid vátnuma geažil. ¶ Eananviidodagaid ja resurssaid hálddašeapmi ¶ Buohtalagaid daiguin vuoigatvuođaiguin mat sámiin leat eaiggáduššanriektin ¶ ja opmodatriektin, sámedikkiin galgá leat vuoigatvuohta leat mielde mearrideamen ¶ guovlluid almmolaš hálddašeami artihkkala 16 mielde, nugo oidno artihkkalis 34 ja ¶ Birasgáhtten ja birashálddašeapmi ¶ Stáhtain lea ovttasbargguineaset sámedikkiiguin geatnegasvuohta gáhttet ¶ luonddu aktiivvalaččat, vai sámiid eanan- ja cáhceviidodagat seilot gánnáhahtti ¶ ovdáneamis artihkkala 34 ja 38 mielde. ¶ Sámedikkiin galgá leat vuoigatvuohta leat mielde mearrideamen artihkkala 16 ¶ mielde birashálddašeamis mii guoská dáidda guovlluide. ¶ Sámi ealáhusat ¶ Sámi ealáhusaid suodjaleapmi ¶ Sámi ealáhusaid ja resursageavaheapmái galgá leat earenoamáš suodjaleapmi, ¶ lágalaš dahje ekonomalaš doaibmabijuiguin, dan mielde man deaŧalaččat dat leat ¶ Sámi ealáhussan ja resursageavaheapmin adnojuvvo dakkár doaibma mii ¶ mearkkaša ollu sámi báikkálaš servodaga seailluheapmái ja ovddideapmái. ¶ Boazodoallu sámi ealáhussan Boazodoalus, mii lea erenoamáš ja árbevirolaš sámi ealáhus ja kulturilmma, ¶ leat árbevierut vuođđun maid geažil das galgá leat erenoamáš lágalaš suodjaleapmi. ¶ Dainna ulbmiliin Norgga ja Ruoŧa galgaba sámiid boazogoahtunguovlluin ¶ seailluhit ja ovddidit boazodoalu sámiid sierravuoigatvuohtan. ¶ Vuhtiiválddedettiin beavdegirjji nr. 3, sámiid álgoálbmotdili birra, mii lea ¶ soahpamušas searvat Eurohpalaš lihttui, Suopma váldá badjelasas nannet sámi ¶ boazodoalu dili. ¶ Boazodoallu riikkarájiid rastá ¶ Sámiid vuoigatvuohta riikkarájiid rasttideaddji guohtuneatnamiidda atná ¶ vuođđunis árbevieru. ¶ Jos vuoigatvuođas lea šihttojuvvon sámesiiddaid gaskka, siiddaid ja orohagaid ¶ gaskka riikkarájiid rasttideaddji guođoheamis, de dat šiehtadusat galget leat fámus. ¶ Jos čuožžila riidu dakkár šiehtadusa ipmárdusas dahje geavaheamis, de goabbáge ¶ bealli sáhttá bidjat ášši riidočoavdinlávdegoddái, vai dat dan mearrida. Dakkár ¶ riidočoavdinlávdegotti čoahkádusa ja dan bargovuogi várás gustojit dárkilis ¶ njuolggadusat maid buot golbma sámedikki mearridit ovttasráđiid. Áššebealis mii ii ¶ duđa riidočoavdinlávdegotti mearrádussii, galgá leat vuoigatvuohta doalvut ášši ¶ duopmostuolu ovdii dan riikkas mas guohtuneanan lea. ¶ Jos ii leat dohkálaš šiehtadus sámegilážiid, siiddaid dahje orohagaid gaskka, ¶ muhto baicce gustojeaddji riikkaidgaskasaš soahpamuš guohtunvuoigatvuođaid alde, ¶ de galgá dat soahpamuš geavahuvvot. Dat guhte jáhkká alddis leat viidát guohtun ¶ vuoigatvuohta árbevieru addin rievttalaš vuođus go maid riikkaidgaskasaš soahpamuš ¶ addá, galgá dattetge heađuškeahttá sáhttit geahččalit gáibádusaidis duopmostuolus ¶ dan riikkas mas guohtunguovlu lea. ¶ Kapihttal VI ¶ Konvenšuvnna čađaheapmi ja ovddideapmi ¶ Sámeministariid ja sámediggepresideanttaid ovttasbarganráđđi ¶ Jeavddalaččat galget leat čoahkkimat Suoma, Norgga ja Ruoŧa vásttolaš ¶ sámeministariid ja dan golmma riikka sámedikkiid presideanttaid gaskka. ¶ Dát ovttasbargu galgá ovddidit dán konvenšuvnna ulbmila artihkkala 1 ¶ mielde. Čoahkkimat galget gieđahallat áigeguovdilis sámi áššiid mat beroštahttet buot ¶ čoahkkinoasálaččaid. ¶ Ásahuvvot galgá davviriikkalaš sámekonvenšuvdnalávdegoddi mii čuovvola ¶ dán konvenšuvnna čađaheami. Lávdegottis galget leat guhtta áirasa mat buohkat leat ¶ sorjákeahttá. Guhtege dán golmma stáhtas nammada ovtta áirasa, guhtege sámediggi ¶ ovtta áirasa. Nammadeapmi lea viđa jahkái. ¶ Lávdegoddi galgá addit raportta guđege dán golmma riikka ráđđehussii ja ¶ sámediggái. Dat sáhttá buktit riikkaid ráđđehusaide ja sámedikkiide árvalusaid mat ¶ nannejit dán konvenšuvnna ulbmila. Lávdegoddi sáhttá maid buktit cealkámušaid ¶ vástádussan ovttaskas olbmuid ja joavkkuid gažaldagaide. ¶ Riikkalaš čađaheapmi ¶ Vai dát konvenšuvdna geavahuvvošii nu ovttaláhkai go vejolaš, de stáhtát ¶ galget njuolggá dahkat konvenšuvnna mearrádusaid anihahtti riikkaláhkan. ¶ Ekonomalaš geatnegasvuođat ¶ Stáhtat ovddasvástidit ekonomalaš resurssaid mat dárbbašuvvojit dán ¶ konvenšuvnna mearrádusaid čađaheapmái. Dán golmma riikka oktasaš golut ¶ juogaduvvojit guđege riikka sámiid logu mielde. ¶ Earret daid dáhpáhusaid maid artihkkala 35 nubbi lađas namaha, de galgá ¶ sámiide leat vejolaš oažžut dakkár ekonomalaš veahki maid dárbbašit ovdalgo sáhttet ¶ oažžut geahččaluvvot duopmostuoluin prinsihpalaččat deaŧalaš áššiid mat gullet dán ¶ konvenšuvnna vuoigatvuođaide. ¶ Loahppamearrádusat ¶ Sámedikki dohkkeheapmi ¶ Dát konvenšuvdna galgá, maŋŋilgo dasa lea vuolláičállojuvvon, biddjojuvvot ¶ golmma sámedikki ovdii vai dat dohkkehivčče dan. ¶ Ratifikašuvdna ¶ Dát konvenšuvdna galgá ratifiserejuvvot. Ratifikašuvdna sáhttá ollašuvvat ¶ easkka maŋŋilgo dat golbma sámedikki leat dan dohkkehan artihkkala 48 mielde. ¶ Fámuiduvvan ¶ Konvenšuvdna fámuiduvvá go golbmalot beaivvi leat vássán dan beaivvi rájis ¶ go ratifikašuvdnadokumeanttat leat addojuvvon norgalaš olgoriikkadepartemeantta ¶ vurkkodanháldui. ¶ Norgalaš olgoriikkadepartemeanta dieđiha Supmii, Ruŧŧii ja dan golmma ¶ sámediggái go ratifikašuvdnadokumeanttat leat addojuvvon olgoriikkadepartemeantta ¶ vurkkodanháldui, ja goas soahpamuš fámuiduvvá. ¶ Dán soahpamuša álgohápmi addojuvvo norgalaš olgoriikkadepartemeantta ¶ vurkkodanháldui, mii fuolaha ahte Suopma, Ruoŧŧa ja dat golbma sámedikki ožžot ¶ duođaštuvvon kopiija. ¶ Konvenšuvnna nuppástuhttin ¶ Dán konvenšuvnna nuppástuhttin dahkkojuvvo golmmain sámedikkiin ¶ ovttasráđiid ja artihkkala 48 mearrádusa mielde. ¶ Nuppástusat fámuiduvvet dán konvenšuvdnii golbmalot beaivvi maŋŋil dan ¶ beaivvi go soahpamušdahkkit leat dieđihan norgalaš olgoriikkadepartementii ahte sii ¶ leat dohkkehan daid. ¶ Duođaštussan dása soahpamušdahkkiid áirasat leat vuolláičállán dán ¶ konvenšuvdnii. ¶ Nugo dáhpáhuvai …...............s ..........…. 20…. ovtta eksemplára suomagillii, ¶ dárogillii, ruoŧagillii ja sámegillii, mas buot teavsttat gustojit ovttaláhkai. ¶ 1.2 Dárogel konvenšuvdnateaksta ¶ 2. Nammadeapmi ja bargomearrádus ¶ Čoahkkimisttiset Stockholm-gávpogis skábmamánu 7. b. 2001 sámi áššiid ovddas ¶ vástideaddji ministarat ja Suoma, Norgga ja Ruoŧa sámediggepresideanttat ¶ mearridedje nammadit áššedovdi joavkku man bargu galgá leat árvalit davviriikkalaš ¶ sámekonvenšuvnna. ¶ Áššedovdi joavkku vástesaš direktiivva mearridedje čoahkkimis skábmamánu ¶ 7. b. 2001. Maŋŋá nuppástusaid maid mearridedje čoahkkimis skábmamánu 13. b. ¶ 2002, direktiiva čuodjá ná: ¶ ”Duogáš Davviriikkalaš ráđi čoahkkimis mii lei Reykjavik-gávpogis guovvamánu 28. b. 1995, ovddasvástideaddji ministarat mearridedje álggahit davviriikkalaš sámekonvenšuvnna ráhkadanbarggu. Duogáš dasa lei sámiid iežaset sávaldat oažžut konvenšuvnna. Dan válddii Sámeráđđi ovdan vuosttamuš geardde 1986, ja dan čuovvolii maŋŋá Sámeráđi juridihkalaš lávdegoddi, mii hábmii konvenšuvdnateavstta álgohámi. Oktasaš raporttas mii bođii 1988 golmma sámevuoigatvuođaid čielggadeamis Norggas, Ruoŧas ja Suomas, čujuhedje konvenšuvnna dárbui ja ávkái. Jagi 1996 biddjojuvvui bargui bargojoavku mii galggai čielggadit makkár dárbbut ja eavttut leat dakkár konvenšuvdnii. Bargu čađahuvvui ovttasráđiid sámedikkiiguin ja biddjojuvvui ovdan raportan geassemánus 1998. Raporta guoskkahii máŋga fáttá maid livčče mávssolaš reguleret konvenšuvnnain. Das namahit láhkaásahusovttasbarggu, sámi kultuvrra, giela, oahpahusa ja dearvvašvuhtii, birrasii ja ealáhusaide guoskevaš áššiid. Sámedikkiid áirasat deattuhedje ahte lea deaŧalaš buorebut reguleret sámiid dili ja vuoigatvuođa beassat ieža mearridit. Bargojoavku gávnnahii ahte leat sihke dárbu ja eavttut konvenšuvdnii, ja árvalii ahte vuođđuduvvo áššedovdi joavku mas lea bargomearrádussan ráhkadit konvenšuvdnaárvalussan. Čoahkkimis maid sámi áššiin ovddasvástideaddji ministarat ja sámediggepresideanttat dolle Kárášjogas skábmamánu 2. b. 2000, ministarat ledje ovttaoivilis das ahte lea deaŧalaš joatkit ovttasbarggu oažžun dihte davviriikkalaš sámekonvenšuvnna, ja ávžžuhedje sámi áššiid vástesaš davviriikkalaš ámmátolbmuidorgána buktit árvalusa dán ášši ovttasbarggu joatkimii. Bargu Ministarat ja sámediggepresideanttat leat otnáš čoahkkimis soahpan ahte áššedovdi joavku galgá vuođđuduvvot, man ulbmil galgá leat ráhkadit davviriikkalaš sámekonvenšuvnna álgohámi. Joavkkus galget leat Norgga, Ruoŧa ja Suoma áirasat. Joavku galgá válmmáštit konvenšuvdnateavstta álgohámi, man vuolggasadjin lea davviriikkalaš Davviriikkalaš sámekonvenšuvnna dárbbašlašvuohta ja vuođđu (Behov og grunnlag for en samekonvensjon) nammasaš raporta. Ávnnaslaš sisdoalu divaštallamis galget mearridit leago dat rápmakonvenšuvdna maid galget ráhkadit, vai ¶ konvenšuvdna mii čilge stáhtaid ja sámiid vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid. Vuhtii lea dárbu váldit áššin Ruošša sámiid vejolaš searvama konvenšuvdnii. Dat suorggit maid galggašii leat vejolaš reguleret konvenšuvnnain, sáhttet leat - ¶ Sámiid árvodássi (status) - ¶ Sámi doahpaga definišuvdna - ¶ Iešmearrideapmi - ¶ Sámedikkiid ja stáhtaid ovttasbargu - ¶ Biras - ¶ Kulturmuitosuodjalus - ¶ Dearvvašvuođa ja sosiála áššit - ¶ Oahpahus ja dutkan - ¶ Sámi ealáhusat - ¶ Kultuvra - ¶ Mánát ja nuorat Konvenšuvdnateavstta álgohámi galget ráhkadit vuhtiiválddedettiin riikkaidgaskasaš reaidduid mat čatnet guđege riikka, ja vel árbevieruidge. Áššedovdi joavku galgá maid mearridit váidalanvejolašvuođa jos eai čuovo konvenšuvnna, ja leago dárbu bearráigeahčči orgánii. Jos joavku gávnnaha ahte lea dárbu, de galgá dán oassáige ráhkadit árvalusa. Áššedovdi joavku galgá maid čilget barggus Davviriikkalaš sámi áššiid ámmátolbmuidorgánii maŋimusat juovlamánu 31. b. 2005. Guđege riikkas galget leat joavkkus guokte áirasa, dasto guokte sadjásačča, ja sudnos galgá Sámediggi leat nammadan nuppi. Áirasiin galgá leat buorre máhttu álbmotrievttis. Jos lea dárbu eanet áššedovdiide, de áššedovdi joavku sáhttá dakkáriid váldit bargui dárbbu mielde. Jos barggu bále čuožžila dárbu oažžut čielggadančálli, de sáhttet bargui bidjat dakkár čálli. Guhtege riika galgá gokčat goluidis, ja áššedovdi joavkku oktasaš goluid riikkat galget juogadit gaskaneaset dássidit.” ¶ Čoahkkimis mii lei Helssegis skábmamánu 13. b. 2002, nammadedje čuovvovaš ¶ áššedovdi lávdegotti, mii galgá álggahit barggu ođđajagemánu 1. b. 2003: ¶ Alimusrievtti justitarius Carsten Smith, Norga (jođiheaddji), ¶ Várrelahttu ráđđeaddi John Bernhard Henriksen, ¶ Ráđđeaddi Ing-Lill Pavall, Norga – su nammadii Sámediggi, ¶ Várrelahttu konsuleanta (maŋŋil duopmárválddehas) Anne Marit Pedersen, ¶ Justitierådet Hans Danelius, Ruoŧŧa, ¶ Várrelahttu kanslirådet Carina Mårtensson, ¶ Juris kandidáhta Mattias Åhrén, Ruoŧŧa – su nammadii Sámediggi, ¶ Várrelahttu juris kandidáhta (maŋŋil searvehoavda) Malin Brännström, ¶ Lagstiftningsdirektör, professora juris doavttir Matti Niemivuo, Suopma, ¶ Várrelahttu veahkeheaddji ossodathoavda Marcus Laurent, ¶ Professora juris doavttir Martin Scheinin, Suopma – su nammadii Sámediggi, ¶ Várrelahttu láhkadovdi čálli Heikki J. Hyvärinen. ¶ Norggas lea leamaš barggu čállindoaibma. Áššedovdi joavkku váldočálli lea ¶ leamaš professora doavttir juris Kirsti Strøm Bull, Oslo universitehta Olmmoš ¶ vuoigatvuođaid norgalaš guovddáš (Norsk senter for menneskerettigheter). ¶ Guovvamánu 1. b. 2005 álggii maid Alimusrievtti čielggadeaddji Susann Funderud ¶ Skogvang čállin. ¶ 3. Čoahkkáigeassu ¶ Davviriikkalaš sámekonvenšuvnna álgohápmi lea kapihttalis 1. Konvenšvnnas leat 51 ¶ artihkkala mat juohkásit čieža sierra kapihttalii. Konvenšuvdnateaksta ovddiduvvo ¶ dás njealje gillii: dárogillii, ruoŧagillii, suomagillii ja davvisámegillii. Áššedovdi ¶ joavku lea dattetge atnán norgalaš ja ruoŧŧilaš teavstta vuođđun bargosis, ja danne dat ¶ galget álgovuorus adnojuvvot autoritatiiva teakstan. Áššedovdi joavkkut ovdehit ahte ¶ konvenšuvnna suomagielalaš ja sámegielalaš álgoteavsttat dárkkistuvvojit dasto ¶ gielalaš dohkálašvuođa dáfus. Konvenšuvdnateavsttas lea čoahkkáigeassu čuoggás ¶ 3.2 Nammadeapmi ja bargomearrádus (mandáhta) ¶ Kapihttalis 2 čilgejuvvo áššedovdi joavkku nammadeapmi ja bargomearrádus. ¶ Áššedovdi joavku nammaduvvui skábmamánu 13. b. 2002. Das leat leamaš guđege ¶ riikkas guokte lahtu ja sudno persovnnalaš várrelahtut, ja nuppi dain lahtuin ja su ¶ várrelahtu leat guđege riikka sámedikkit ieža nammadan. ¶ 3.3 Vuolggabáikkit ja bargovuohki ¶ Kapihttalis 4 čilgejuvvo álggos davviriikkalaš sámekonvenšuvnna barggu duogáš. ¶ Sámeráđđi – ovddeš Davvirikkaid sámeráđđi – ovddidii árvalussan sierra ¶ sámekonvenšuvnna jagi 1986. Árvalusa doarjjui jagi 1988 raporta maid norgalaš sámi ¶ vuoigatvuođalávdegotti, ruoŧŧilaš sámevuoigatvuođa čielggadusa ja suopmelaš ¶ sámevuoigatvuođa čielggadusa áirasat ráhkadedje. Davviriikkalaš ráđi čoahkkimis ¶ jagi 1995 Suopma, Norga ja Ruoŧŧa sohpe čielggadit davviriikkalaš sáme ¶ konvenšuvnna dárbbu ja vuođu. Bargojoavku vuođđuduvvui jagi 1996 jođihit dán ¶ barggu. Bargojoavkku raporta ovddiduvvui geassemánus 1998, ja joavkku ráva lei ¶ ahte galggašii válmmaštuvvot davviriikkalaš sámekonvenšuvdna. ¶ Áššedovdi joavkku vuolggabáikkit ja bargovuohki lea čilgejuvvon kapihttalis ¶ 4. Áššedovdi joavkkus leat leamaš 15 čoahkkima. ¶ 3.4 Dábálaš áššit ¶ Kapihttalis 5 leat muhtun dábálaš áššit gieđahallamassii. Vuosttamuš ášši mii ¶ gieđahallojuvvo, lea konvenšuvnna karakteara (5.2). Konvenšuvdna lea vuoigat ¶ Gaskavuohta Ruošša sámiide lea váldojuvvon ovdan čuoggás 5.3. Dainnago ¶ dát lea Suoma, Norgga ja Ruoŧa gaskasaš konvenšuvdna, de konvenšuvdna ii ¶ fátmmas sámiid guđet ásset Ruoššas. Dattetge deattuhuvvo ahte konvenšuvnna ¶ golbma stáhta berrejit láhčit dilálašvuođaid buriid gulahallamiidda maiddái Ruošša ¶ sámiiguin. Konvenšuvdna fátmmasta sámiid guđet ásset Suomas, Norggas dahje ¶ Ruoŧas. ¶ 3.5 Sámiid birra ¶ Viiddis girjjálašvuohta sámiin, sin kultuvrras, ealáhusain, servodateallimis ja ¶ gaskavuođain nationála stáhtaide. Maŋimuš 10-jagiid leat boahtán máŋga almmolaš ¶ čielggadeami erenoamážit sámi dilálašvuođain. Dan geažil áššedovdi joavku ii leat ¶ gávnnahan dárbbašlažžan viidát čájehit sámi historjjá ja servodateallima, ja lea ¶ duhtan buktit oanehis historjjálaš visogova, geahča čuoggá 6.2. Oanehis govahallan ¶ Suoma, Norgga ja Ruoŧa sámiin lea čuoggáin 6.3 – 6.5. Čuoggás 6.6 lea buohtastahtti ¶ visogovva mii čájeha muhtun váldočuoggáid sámi dilálašvuođain konvenšuvdna ¶ stáhtain. Čuoggás 6.7 čilgejuvvojit oanehaččat sámiid rievttálaš dilálašvuođat ¶ Ruoššas. ¶ Čuoggás 6.8 čilgejuvvo orgánaid birra mat barget riikkarájiid rastá oktasaš sámi ¶ áššiiguin. Sámiid beales barget Sámeráđđi – ovddeš Davviriikkalaš sámeráđđi – mii ¶ vuođđuduvvui 1956 ja Sámi parlamentáralaš ráđđi, mii vuođđuduvvui 2000. Suoma, ¶ Norgga ja Ruoŧa eiseválddit leat jagi 1964 rájis bargan ovttasráđiid ámmát ¶ olbmuiddásis. Dán barggu jotkkii 2001 Sámi áššiid davviriikkalaš ámmátolbmuid ¶ orgána, mas maiddái sámedikkiinge lea ovddasteapmi. Jagi 2000 rájis lea ásahuvvon ¶ bissovaš ovttasbargu politihkalaš dásis sámediggepresideanttaid ja Suoma, Norgga ja ¶ Ruoŧa sámi áššiid ovddasvástideaddji ministariid gaskka. ¶ 3.6 Riikkaidgaskasaš instrumeanttat ¶ Áššedovdi joavkku direktiivvas oidno ahte árvaluvvon konvenšuvdnateaksta galgá ¶ ráhkaduvvot daid riikkaidgaskasaš instrumeanttaid ektui mat čatnet dán golbma ¶ riikka: Suopma, Norga ja Ruoŧŧa leat guhtege sierra searvan riikkaidgaskasaš ¶ konvenšuvnnaide, julggaštusaide ja soahpamušaide mat mearkkašit ollu dáid riikkaid ¶ sámiid riektedillái. Dán oktavuhtii gullevaš deaŧaleamos álbmotrievttálaš ¶ instrumeanttat ja daid mearkkašupmi áššedovdi joavkku bargomearrádussii ¶ gieđahallojuvvo dárkileappot kapihttalis 7. ¶ Čuoggás 7.3 čilgejuvvo jagi 1989 ILO-konvenšuvdna nr. 169, mii lea ¶ álgoálbmogiid ja čearddaid birra mat ásset sorjákeahtes riikkain. Dán konvenšuvnna ¶ Norga lea ratifiseren, muhto ii Suopma iige Ruoŧŧa. Goappašat riikkat leat dattetge ¶ ilbmadan ulbmila ratifiseret ILO-konvenšuvnna nr. 169. Ovttamielalašvuohta lea ¶ áššedovdi joavkkus das ahte sámekonvenšuvnna ávnnaslaš sisdoallu ii sáhte dási ¶ dáfus leat heajut go ILO-konvenšuvnna mearrádusat. ¶ Čuoggáin 7.4 ja 7.5 čilgejuvvojit jagi 1966 guovtti ON-konvenšuvnna artihkkalat ¶ – dan konvenšuvnna mii lea siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra, ja dan mii lea ¶ ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid birra – mat leat erenoamáš ¶ deaŧalaččat sámiide. ¶ Eará ¶ deaŧalaš ON-konvenšuvnnat leat jagi 1965 konvenšuvdna buotlágan ¶ nállevealahemiid heaittiheami birra (čuokkis 7.6), jagi 1989 konvenšuvdna mánáid ¶ vuoigatvuođaid birra (čuokkis 7.7), jagi 1979 konvenšuvnda nissonolbmuid buotlágan ¶ vealahemiid heaittiheami birra (čuokkis 7.8) ja jagi 1993 konvenšuvdna biologalaš ¶ šláddjiivuođa birra (čuokkis 7.15). ¶ Čuoggás 7.9 máinnašuvvo UNESCO-konvenšuvdna mii bođii 1960 oahpahusas ¶ dáhpáhuvvi vealaheami vuostái. ¶ Eurohpalaš dásis maid leat arvat álbmotrievttálaš instrumeanttat mat leat ¶ deaŧalaččat daidda áššiide maid davviriikkalaš sámekonvenšuvdna galgá reguleret. ¶ Čuoggás 7.10 čilgejuvvo Eurohpalaš olmmošvuoigatvuođaidkonvenšuvdna mii bođii ¶ 1950. Eurohparáđi rápmakonvenšuvdna unnitloguid suodjaleami várás mii bođii ¶ 1995, lea áššin čuoggás 7.11. Ja čuoggás 7.12 čilgejuvvo guovlogielaid ja unnit ¶ álbmotgielaid gieđahalli Eurohpalaš lihttu, mii bođii 1992. ¶ EU siskkobealde lea vejolaš čujuhit beavdegirjái nr. 3 mii gullá soahpamuššii ¶ Suoma ja Ruoŧa searvamis Eurohpalaš Uniovdnii, mii erenoamážit gieđahallá sámi ¶ dilálašvuođaid (čuokkis 7.13), ja Eurohpa-uniovnna jagi 2000 ráđđedirektiivii ¶ 2000/43/EF, mii bidjá dihto dási vuolimus dássin EU siskkobealde suodjaleapmái ¶ vealaheami vuostái náli ja čerdiigullevašvuođa geažil (čuokkis 7.14). ¶ Álbmoga vuoigatvuohta ieš beassat mearridit lea leamaš guovdil go áššedovdi ¶ joavku lea bargan konvenšuvdnateavsttain. Čuoggás 7.16 čilgejuvvo mii ieš ¶ mearridanvuoigatvuohta lea álbmotrievttálaš mearkkašumis. Dán čilgehusa ¶ dievasmahttá mielddus 3, mii lea sámi álbmoga iešmearridanvuoigatvuođa birra. ¶ Čuoggás 7.17 čilgejuvvo bargu ON-julggaštusain, mii lea álgoálbmogiid ¶ vuoigatvuođaid birra. ON lea jagi 1984 rájis bargan dakkár julggaštusa hábmemiin. ¶ Lahttostáhtaid šiehtadallamat leat jagi 1995 dáhpáhuvvan Olmmošvuoigatvuođaid ¶ kommišuvnna vuollásaš bargojoavkkus. Álgoálbmotáirasatge miehtá máilmmi leat ¶ árjjálaččat searvan dáidda šiehtadallamiidda. Davviriikkat leat bargan ovttasráđiid ¶ bargojoavkkus ja ovddidan oktasaš árvalusa. Bargu álgoálbmogiid vuoigatvuođaid ¶ ON-julggaštusain joatká ain. ¶ 3.7 Sámiid sajádat davviriikkalaš sámekonvenšuvnnas ¶ Kapihttalis 8 gieđahallojuvvo dat, ahte sáhttetgo sámit leat oasálaččat konvenšuvdnii. ¶ Sámit eai galgga árvalusa mielde leat oasálaččat davviriikkalaš sámekonvenšuvdnii. ¶ Dattetge lea dárbu ahte sámedikkit ovttasráđiid mihtet konvenšuvnna sisdollui. ¶ Sámedikkiid dohkkeheapmi danne biddjojuvvo eaktun konvenšuvnna ratifiseremii ja ¶ fámuiduvvamii. ¶ 3.8 Mearkkašumit muhtun mearrádusaide ¶ Kapihttalis 9 leat mearkkašumit konvenšuvdnaárvalusa artihkkaliidda. ¶ Dán árvalusa oppalaš oasis (kap. 2 – 8) lea duššefal ráddjejuvvon mearrái ¶ čađahuvvon ákkastallamat daid mearrádusaid bealis mat eavttuhuvvojit konven ¶ šuvdnateavsttas. Dasa lea muhtumassii sivva ahte sáhkan leat mealgadii áššit mat leat ¶ juo leamaš ovdan almmolaš čielggademiin ja divaštallamiin. Muhto dán oppalaš oasi ¶ ráddjehussii lea maid dat, ahte áššedovdi joavku lea válljen ákkastallat eavttuhuvvon ¶ mearrádusaid guđege artihkkala olis. Dat lea leamaš lunddolaš vuohki konvenšuvnna ¶ erenoamáš stuorra ášševiidodaga geažil. ¶ 3.9 Konvenšuvdnaárvalusa sisdoallu ¶ 3.9.1 Ovdasátni ¶ Konvenšuvnna álggaha ovdasátni. Konvenšuvdna lea vuosttamuš čohkkejuvvon ¶ riekteregulerejuvvon ilmma Suoma, Norgga ja Ruoŧa sámiid várás. Dat lea ođđa ¶ stáhtarievttálaš ráhkadus, man dihte dasa lea ovdasátni. Ovdasátni galgá doaibmat ¶ vuođđun konvenšuvdnii ja buktá oidnosii sihke stáhtaeiseválddiid ja sámedikkiid ¶ oainnuid. ¶ 3.9.2 Konvenšuvdnaárvalusa kap. I: Sámi álbmoga dábálaš vuoigatvuođat ¶ Árvalusa vuosttamuš kapihttalis leat 13 artihkkala mat siskkildit dábálaš vuoigat ¶ vuođaid, artihkkaliid mat leat vuođđun konvenšuvnna artihkkaliidda muđui. ¶ Artihkkal 1 muitala konvenšuvnna ulbmila, namalassii sihkkarastit sámi álbmoga ¶ vuoigatvuođaid. Dat mearkkaša ahte sámegiela, sámi kultuvrra, ealáhusaid ja ¶ servodateallima ovdáneapmi galgá sihkkarastojuvvot nu unnán heađuštusaiguin go ¶ vejolaš riikkarájiid geažil. ¶ Artihkkal 2 cealká ahte sámit leat álgoálbmot golmma riikkas. ¶ Artihkkal 3 nanne ahte sámiin lea álbmogin iešmearridanvuoigatvuohta. ¶ Artihkkal 4 muitala maid olbmuid konvenšuvdna fátmmasta. Konvenšuvdna gusto ¶ sámiide guđet ásset konvenšuvnna golmmma riikkas. Artihkkal muitala dasto geat dat ¶ konvenšuvnna mielde leat sámit. ¶ Artihkkal 5 muitala geain leat geatnegasvuođat konvenšuvnna mielde. Buohkat ¶ geat doaimmahit almmolaš válddi, fertejit čuovvut konvenšuvnna mearrádusaid. ¶ Álkivuođa dihte lea konvenšuvnna guđege artihkkalis sáhka stáhta ¶ geatnegasvuođain, muhto artihkkala 5 (vihtta) mearrádusa mielde dakkár sátnádat ¶ fátmmasta buohkaid guđet doaimmahit almmolaš válddi – ii dušše stáhta, muhto ¶ maiddái guvllolaš, suohkanlaš ja priváhta riektesubjeavttaid maidda lea addojuvvon ¶ almmolaš váldi. ¶ Artihkkal 6 muitala mearrideaddji sátnádagaiguin stáhtaid geatnegasvuođaid sámi ¶ álbmogii. ¶ Artihkkal 7 cegge vuosttamuš lađđasis gildosa vealaheames sámi álbmoga ja ¶ ovttaskas sápmelačča. Nubbi lađas mearrida ahte stáhtat galget álggahit positiiva ¶ doaibmabijuid sámiid várás, Nubbi lađas mearrida ahte stáhtat galget álggahit ¶ positiiva doaibmabijuid sámiide gokko lea dárbu dán konvenšuvnna vuoigatvuođaid ¶ čađaheapmái. Dakkár positiiva sierradoaibmabijut eai galgga adnojuvvot ehpe ¶ rievttalaš vealaheapmin álbmotrievttálaš njuolggadusaid mielde. ¶ Artihkkal 8 nanne ahte konvenšuvnna vuoigatvuođat leat unnimusvuoigatvuođat. ¶ Konvenšuvdna ii hehtte stáhta addimis sámiide stuorit vuoigatvuođaid go daid mat ¶ vulget konvenšuvnnas. ¶ Artihkkal 9 geatnegahttá stáhtaid čájehit heivvolaš gudnejahttima sámi árbe- ¶ vieruide ja riekteipmárdusaide. Dat galgá vuhtii váldojuvvot go ođđa lágat ráhka ¶ duvvojit, ja go dat geavahuvvojit duopmostuoluin ja hálddahusas. ¶ Deaŧalaš ulbmil dán konvenšuvnnas lea geahppudit sámiid ovttasráđálaš ¶ doaibmama riikkarájiid rastá. Artihkkalat 10, 11 ja 12 siskkildit njuolggadusaid mat ¶ álkkásmahttet dakkár ovttasráđálaš doaibmama kultuvrralaš ja ealáhuslaš suorggis, ja ¶ maiddái oahpahus- ja čálgoortnegiin. ¶ Artihkkala 13 mielde stáhtat galget árvvus atnit sámi leavgga ja eará dakkár sámi ¶ symbolaid, nugo álbmotlávlaga ja sámi álbmotbeaivvi guovvamánu 6. beaivvi. ¶ 3.9.3 Konvenšuvdnaárvalusa kapihttal II: Sámiid stivren ¶ Kapihttal II regulere vuos ja ovddimusat sámedikkiid rolla sámi álbmoga ovddas ¶ teaddji orgánan ja sámedikki rolla ovttasdoaibmamušainis eará eiseválddiiguin. ¶ Kapihttalis leat 9 artihkkala. ¶ Artihkkal 14 mearrida ahte Sámediggi galgá leat guđege dan golmma riikkas, ja ¶