Mii lea čadnon dasa maid sáhttá gohčodit čielga ja bistevaš árvvut. Heivehit eaktodáhtolaš barggu ja eará doaimmat geavaheddjiid váste. Heivehit eaktodáhtolaš barggu ja eará doaimmaid geavaheddjiid váste. Ruoŧa darba eana nissonolbmo gii oamastan fitnodaga. Ruoŧa dárbbaha eanet nissonolbmuid geat lea oamastan fitnodaga. (ođđasat.se 21.11.2012 - http://sverigesradio.se/sida/artikel.aspx?programid=2327&artikel=5353005) Nissonolbmot geat oamastit fitnodagaid leat lassánan golbmanuppelot proseanttain Ruoŧas maŋŋemus jagit. Nissonolbmot geat oamastit fitnodagaid leat lassánan golbmanuppelot proseanttain Ruoŧas maŋŋemus jagiid. (ođđasat.se 20.11.2012 - http://sverigesradio.se/sida/artikel.aspx?programid=2327&artikel=5353005) Leat dievddut geat oamastit eanas oasi fitnodagain Ruoŧas ja jus nissonat oamastivčče seammá ollu, dat dagahivčče measta golbmačuohtiduhát ođđa barggu Ruoŧas. Leat dievddut geat oamastit eanas oasi fitnodagain Ruoŧas ja jus nissonat oamastivčče seammá ollu, dat dagahivččii measta golbmačuohtiduhát ođđa barggu Ruoŧas. (ođđasat.se 21.11.2012 - http://sverigesradio.se/sida/artikel.aspx?programid=2327&artikel=5353005) Evttohus galgá addit bajilgova luonddudieđalaš dilálašvuođaid birra, mat váikkuhit guohtuneatnamiid. Evttohus galgá addit bajilgova luonddudieđalaš dilálašvuođaid birra, mat váikkuhit guohtuneatnamiidda. Daid báikkiid, maid gohčodit stuorámus sámi guovlun, sin čiekčit eai oba oidnoge riikkajovkui beassan, vaikko dáin guovlluin gal gávdnojit olu buorit čiekčit. Daid báikkiid, maid gohčodit stuorámus sámi guovlun, sin čiekčit eai oba oroge riikkajovkui beassan, vaikko dáin guovlluin gal gávdnojit olu buorit čiekčit. Váldo lea ahte olbmot goappašet beliin gulahallet gaskaneaset, vai dihtet maid oaivvildit earát. Váldu lea ahte olbmot goappašet beliin gulahallet gaskaneaset, vai dihtet maid oaivvildit earát. Boazodoallu, eanandoallu ja bivdu lei váldo birgenláhki. Boazodoallu, eanandoallu ja bivdu lei váldobirgenláhki. Dain dáhpáhusain main ii leat vejolaš addit oahpahusa skuvlalanjas oahpaheaddji bokte, lágat rahpet vejolažžan ” molssaeavttot oahpahanvugiid geavahit ”. Dain dáhpáhusain main ii leat vejolaš addit oahpahusa skuvlalanjas oahpaheaddji bokte, lágat rahpet vejolašvuođaid ” molssaeavttot oahpahanvugiid geavahit ”. Mus lea nohka ruhta, ja gal don oaččut loanas dassážii go fas leat ruđalaš! Mus lea nohkka ruhta, ja gal don oaččut loanas dassážii go fas leat ruđalaš! Lea nohka go rihkku lága. Lea nohkka go rihkku lága. Dego ii livčče nohka bargu fáktet vai áhkut dahje politiijat eai boađe, de šaddá maiddai eará loddejeddjid fáktet. Dego ii livčče nohkka bargu fáktet vai áhkut dahje politiijat eai boađe, de šaddá maiddai eará loddejeddjid fáktet. Bargiidbellodaga sámediggejoavku ballá čuohcat garrasit sámegiela positiivvalaš ovdáneapmái jos konsešuvdnagáibádusat boahtteáiggis ložžejuvvojit. Bargiidbellodaga sámediggejoavku ballá konsešuvdnagáibádusaid ložžejumi boahtteáiggis čuohcat garrasit sámegiela positiivvalaš ovdáneapmái. /Bargiidbellodaga sámediggejoavku ballá ahte jos konsešuvdnagáibádusat ložžejuvvojit boahtteáiggis de dat čuohcat garrasit sámegiela positiivvalaš ovdáneapmái. Árbeášši ii leat gal dat man birra orru Heaika eanaš berošteamen muhto dat ahte diehtá gii su áhčči lei. Árbeášši ii leat gal dat mas orru Heaika eanaš berošteamen muhto dat ahte diehtá gii su áhčči lei. Munno geahččit áddet munnuide návccaid. Munno geahččit addet munnuide návccaid. Lean maid gullan ahte olu norgalaččat ja maid sápmelaččat veahkehedje dáid fáŋggaid, earret eará ádde siddjiide borramuša. Lean maid gullan ahte olu norgalaččat ja maid sápmelaččat veahkehedje dáid fáŋggaid, earret eará adde siddjiide borramuša. Veagat guvttiiguin mánáiguin. Veagat guvttiin mánáin. Veagat golmmaiguin dahje eanet mánáiguin. Veagat golmmain dahje eanet mánáin. Muhto go dáhkádusdássi ovtta vega ovddas guvttiin mánáiguin lea 3 300 ruvnnu, de oažžuba Karin ja Lasse doarjjavuođđodeaddji ásodatgolu 3 300 ruvnnuin mánus. Muhto go dáhkádusdássi ovtta vega ovddas guvttiin mánáin lea 3 300 ruvnnu, de oažžuba Karin ja Lasse doarjjavuođđodeaddji ásodatgolu 3 300 ruvnnuin mánus. Sámi nuoraidorganisašuvnnat bovdejuvvojit oassálastit guvttiiguin (2) áirasiiguin ja guvttiiguin (2) várreáirasiiguin. Sámi nuoraidorganisašuvnnat bovdejuvvojit oassálastit guvttiin (2) áirasiin ja guvttiin (2) várreáirasiin. Sihke buori ja bahá beliid birra hálle hotealla huksema geažil. Sihke buriid ja bahás beliid birra hálle hotealla huksema geažil. Maŋŋil fállojuvvui boazodoallu ja mohtoroahppa válljenfágan Kárášjogas ja Guovdageainnus, muhto dušše moatti váhkkodiimmuin. Maŋŋil fállojuvvui boazodoallu ja mohtoroahppa válljenfágan Kárášjogas ja Guovdageainnus, muhto dušše mottiin váhkkodiimmuin. –Odne gal sáhttá viesu vaikko Atlanter-áhpái hukset, muhto de gal lea áibbas eará haddi, go dalle go albma eatnan ala hukse, dadjala Henriksen ja joatká: –Jus mii geahččat dan man olu ođđa visti sáhttá divrut jeakki geažil, de soaitá nu ahte gannaha sirdit vistti dál, ovdal beare olu ruđa lea golahan dasa. –Odne gal sáhttá viesu vaikko Atlanter-áhpái hukset, muhto de gal lea áibbas eará haddi, go dalle go albma eatnama ala hukse, dadjala Henriksen ja joatká: –Jus mii geahččat dan man olu ođđa visti sáhttá divrut jeakki geažil, de soaitá nu ahte gannaha sirdit vistti dál, ovdal beare olu ruđa lea golahan dasa. –Mun orun dáppe dassážii fas boahtá johka mu eatnan ala, lohká Návuonbađa boanda Gunnar S. Eriksen. –Mun orun dáppe dassážii fas boahtá johka mu eatnama ala, lohká Návuonbađa boanda Gunnar S. Eriksen. Son válddii gáhku niesteseahkas, dojii njeallje sadjái ja njuvddii gusavuoja ala. Son válddii gáhku niesteseahkas, dojii njealje sadjái ja njuvddii gusavuoja ala. Dainna galgá huškkestit čorbmaasturrosaš spáppa eatnan alde ja deaivat ráiggiide mat leat gohppojuvvon eatnamii. Dainna galgá huškkestit čorbmaasturrosaš spáppa eatnama alde ja deaivat ráiggiide mat leat gohppojuvvon eatnamii. De bođiiga dan báikái, gos lei dego skiipauksa eatnan alde. De bođiiga dan báikái, gos lei dego skiipauksa eatnama alde. Earenoamážit go juste geasi áiggi galgá eatnan nalde doaibma, go bohccot leat sullos, lohká orohat 25, Stiertná ovdaolmmoš, Mikkel P. Bals. Earenoamážit go juste geasi áiggi galgá eatnama nalde doaibma, go bohccot leat sullos, lohká orohat 25, Stiertná ovdaolmmoš, Mikkel P. Bals. Dál leat áigumušat eatnan nalde roggagoahtit. Dál leat áigumušat eatnama nalde roggagoahtit. Dálki ja dálkkádaga geažil ii boađe leat ruvkedoaibma eatnan nalde eará go geasi áigge. Dálki ja dálkkádaga geažil ii boađe leat ruvkedoaibma eatnama nalde eará go geasi áigge. Oktiibuot rehkenasto 12 miljovnna tonna bákti ja geađgi roggot eatnan nalde. Oktiibuot rehkenasto 12 miljovnna tonna bákti ja geađgi roggot eatnama nalde. –Go eatnan nalde galgá ruvkedoaibma leat juste dan áigge go bohccot leat sullos, váikkuha dat olu boazodollui, lohká orohaga 25, Stiertná ovdaolmmoš Mikkel P. Bals. 2. siiddus ¶ –Go eatnama nalde galgá ruvkedoaibma leat juste dan áigge go bohccot leat sullos, váikkuha dat olu boazodollui, lohká orohaga 25, Stiertná ovdaolmmoš Mikkel P. Bals. 2. siiddus ¶ –Mun dieđán ahte dain stoalppuin lea kreosot mirko, muhto dutkamat čájehit ahte vaikko dat stoalpput láhka 100-jagi leat eatnan alde čužžon, dakko ii gávdno nuoskkideapmi, čilge Nilsen. –Mun dieđán ahte dain stoalppuin lea kreosot mirko, muhto dutkamat čájehit ahte vaikko dat stoalpput láhka 100-jagi leat eatnama alde čužžon, dakko ii gávdno nuoskkideapmi, čilge Nilsen. Báhpat hálidit bálkká eatnan alde maid ¶ Báhpat hálidit bálkká eatnama alde maid ¶ Báhpat lávejit sárdnidit ahte bálkká oažžu go albmái boahtá, muhto dál sii leat álgán gáibidit bálkká eatnan alde maid. Báhpat lávejit sárdnidit ahte bálkká oažžu go albmái boahtá, muhto dál sii leat álgán gáibidit bálkká eatnama alde maid. -Maid dii čatnabehtet eatnan alde lea čadnojuvvon almmiin, ja maid dii čoavdibehtet eatnan alde lea čovdojuvvon almmiin. -Maid dii čatnabehtet eatnan alde lea čadnojuvvon almmiin, ja maid dii čoavdibehtet eatnama alde lea čovdojuvvon almmiin. -Maid dii čatnabehtet eatnan alde lea čadnojuvvon almmiin, ja maid dii čoavdibehtet eatnama alde lea čovdojuvvon almmiin. -Maid dii čatnabehtet eatnama alde lea čadnojuvvon almmiin, ja maid dii čoavdibehtet eatnama alde lea čovdojuvvon almmiin. Muhto jođiheaddjit ja hárjeheaddjit eai bisson eatnan alde geasi loahpageahčen, ja danin hupmagohte buohkat 2.div. birra áigá ovdalgo čiekčanjahki lei nohkan. Muhto jođiheaddjit ja hárjeheaddjit eai bisson eatnama alde geasi loahpageahčen, ja danin hupmagohte buohkat 2.div. birra áigá ovdalgo čiekčanjahki lei nohkan. Muhto go ollejin ráhppa nala, oidnen ovtta olbmá ráhppa nalde juste dainna áviissan maid ledjen oastán guorosin buot rámbuvrriin. Muhto go ollejin ráhppa nala, oidnen ovtta olbmá ráhpa nalde juste dainna áviissan maid ledjen oastán guorosin buot rámbuvrriin. Gáfegievdni lei omman nalde beaivvi miehtá, ja su ii dáidde gal rohkajáffogáfe oažžut juhkat. Gáfegievdni lei ommana nalde beaivvi miehtá, ja su ii dáidde gal rohkajáffogáfe oažžut juhkat. Gratis lodd, nuvttá loattat, čuožžu stuora plakáhtas ovddabealde tilheŋgera mas lea skuter nalde. Gratis lodd, nuvttá loattat, čuožžu stuora plakáhtas ovddabealde tilheŋgera mas lea skutera nalde. Dáhpáhuvai dološ áigge ahte eamitsássa jorgalii girkotráhppa nalde, dahje sáhtii gitta girkui sisá čuovvut. Dáhpáhuvai dološ áigge ahte eamitsássa jorgalii girkotráhpa nalde, dahje sáhtii gitta girkui sisá čuovvut. Ledje njeallje dáčča geat ledje áigon čuoigat badjel duottar. Ledje njeallje dáčča geat ledje áigon čuoigat badjel duoddara. Dat lea badjel 2 ruvnno hálbbit juohke littar ala go Norgga gávppiin. Dat lea badjel 2 ruvnno hálbbit juohke littara ala go Norgga gávppiin. Ovdalgihtiigeassima sierra máksingoartta ferte álohii atnit go máksá boastagiro dahje báŋku badjel. Ovdalgihtiigeassima sierra máksingoartta ferte álohii atnit go máksá boastagiro dahje báŋkku badjel. Mii geahčalit fokuseret ahte mánát muitalit eará mánáide ¶ Mii geahččalit fokuseret ahte mánát muitalit eará mánáide ¶ Lindbeack atná darbun geahčalit bana masa lea huksejuvvun, crossgilvuide. Lindbeack atná darbun geahččalit bana masa lea huksejuvvun, crossgilvuide. Dál lea goit čielgan ahte Boazodoallostivra galggašii geahčalit ođđajagimánu 17. beaivvi - goalmmát geardde - ášši meannudit. Dál lea goit čielgan ahte Boazodoallostivra galggašii geahččalit ođđajagimánu 17. beaivvi - goalmmát geardde - ášši meannudit. Lei sáhka galgá go lohpi vuodjit skuteriin muhtin joga badjel. Lei sáhka galgá go lohpi vuodjit skuteriin muhtin joga rastá. «Tåkeposten» , mii siiddu namma lea, lea šaddan oalle dovddusin, ja lean ožžon e-poastta badjel reivviid maiddái Skiippaguras, muitala son. «Tåkeposten» , mii siiddu namma lea, lea šaddan oalle dovddusin, ja lean ožžon e-poastta bokte reivviid maiddái Skiippaguras, muitala son. –Mun lean maid ságastallan Netcom´ain dan birra, ja sii lohke maid ahte ii leat vejolaš nuppi geavaheaddji rehket ala riŋget, čilge Pettersen ja joatká: –Doaivumis leat muhtin skealmmat fuobmán ahte sii dál dájuhit daid oallut mobiltelefuvdna-geavaheddjiid, ja danin leat dákkár dušši dieđu bidjan internehttii. ¶ –Mun lean maid ságastallan Netcom´ain dan birra, ja sii lohke maid ahte ii leat vejolaš nuppi geavaheaddji rehkega ala riŋget, čilge Pettersen ja joatká: –Doaivumis leat muhtin skealmmat fuobmán ahte sii dál dájuhit daid oallut mobiltelefuvdna-geavaheddjiid, ja danin leat dákkár dušši dieđu bidjan internehttii. ¶ Dainna vugiin meinejit skealmmat ahte sii sáhttet du rehket ala riŋget. Dainna vugiin meinejit skealmmat ahte sii sáhttet du rehkega ala riŋget. Viidáseappot čuožžu dieđus ahte jus oktage dutnje riŋge, ja du sihtá dieid boaluid deaddit, de galggat jáddadit telefuvnna ovttatmano, vai eai sáhte du rehket ala riŋget. Viidáseappot čuožžu dieđus ahte jus oktage dutnje riŋge, ja du sihtá dieid boaluid deaddit, de galggat jáddadit telefuvnna ovttatmano, vai eai sáhte du rehkega ala riŋget. Guovdageainnus lea badjel bealli álbmogs vuollel 30 jagi. Guovdageainnus lea badjel beali álbmogs vuollel 30 jagi. Sámedikkis lea váldosadji dasa mii guoská lágidit dili nu ahte stáhta geatnegasvuođat sámiide sáhttet dahkkot. Sámedikkis lea váldosadji dasa mii guoská lágidit dili nu ahte stáhta geatnegasvuođat sámiide sáhttet dahkkot. Sii leat meannudan ahte sii eai hálit bismmain hupmat vuoiŋŋalaš áššiid birra. Sii leat mearridan ahte sii eai hálit bismmain hupmat vuoiŋŋalaš áššiid birra. Sátnejođiheaddji lohká ovdal go galget ovtta stuora ášši meannudit ahte sii hal goit ožžot čuovggaid jáddadit dan botta ságastallet ášši birra. Sátnejođiheaddji lohká ovdal go galget ovtta stuora ášši meannudit ahte sii hal goit ožžot čuovggaid jáddadit dan botta ságastallet ášši birra. Skuvlastivra fertii meannudit ahte galggan go mun rektorin beassat geavahit oahpahusáigán sámegieloahpahussii. Skuvlastivra fertii mearridit ahte galggan go mun rektorin beassat geavahit oahpahusáigán sámegieloahpahussii. Beasaimet maid fitnat Kárášjoga gieldda mánáidgárddiid geahččat, sihke siste ja olggobealde. Beasaimet maid fitnat Kárášjoga gieldda mánáidgárddiid geahččamin, sihke siste ja olggobealde. Sámediggi guorralii ráđi evttohussii, ja jienasteami bokte čuovvolii ráđi evttohusa. Sámediggi guorrasii ráđi evttohussii, ja jienasteami bokte čuovvolii ráđi evttohusa. Son árvvoštalla ahte dát ealgavarit lea deaddán sullii 300 kg ja das lei mannan rastá čielgi, go ii beassan šat olggos biillas. Son árvvoštalla ahte dát ealgavarit lea deaddán sullii 300 kg ja das lei mannan rastá čielggi, go ii beassan šat olggos biillas. –Dan botta go betoŋŋa goiká, eai beasa stuorát biillat vuodjit rastá šalddi. –Dan botta go betoŋŋa goiká, eai beasa stuorát biillat vuodjit šalddi rastá. Smávit biillat vuollel 3.500 kg besset vuodjit rastá šaldi buot beivviid, muhto fertejit vuordit muhtomin. Smávit biillat vuollel 3.500 kg besset vuodjit šaldi mielde buot beivviid, muhto fertejit vuordit muhtomin.¶ De váccii norgalaš šaldi rastá, muhto son logai dušše o, o, čađat. De váccii norgalaš šaldi mielde, muhto son logai dušše o, o, čađat. Álggos manai dánskalaš šaldi rastá, ja čađat logai son au, au,. Álggos manai dánskalaš šaldi mielde, ja čađat logai son au, au,. Lei okta dánskalaš, ruoŧŧalaš ja norgalaš geat ledje veahtán, ahte ii oktage sis sáhte vázzit rastá ovtta šaldi mas leat nálut, nu ahte eai daja au, au. Lei okta dánskalaš, ruoŧŧalaš ja norgalaš geat ledje veahtán, ahte ii oktage sis sáhte vázzit ovtta šaldi mielde mas leat nálut, nu ahte eai daja au, au. «Tåkeposten» , mii siiddu namma lea, lea šaddan oalle dovddusin, ja lean ožžon e-poastta badjel reivviid maiddái Skiippaguras, muitala son. «Tåkeposten» , mii siiddu namma lea, lea šaddan oalle dovddusin, ja lean ožžon e-poastta bokte reivviid maiddái Skiippaguras, muitala son. Lei sáhka galgá go lohpi vuodjit skuteriin muhtin joga badjel. Lei sáhka galgá go lohpi vuodjit skuteriin muhtin joga rastá. Dál leat boahtán ođđa njuolggadusat sidjiide geat beatnaga dahje bussá hálidit ráji badjel fievrredit. Dál leat boahtán ođđa njuolggadusat sidjiide geat beatnaga dahje bussá hálidit ráji rastá fievrredit. Ággan dása logai son ahte lea hirbmat barggulassin jus dušše ovtta departemeanttas lea dát čoavddus, ja máŋgga departemeanttaide galget sáddejuvvot báhpirat interneahta badjel. Ággan dása logai son ahte lea hirbmat barggulassin jus dušše ovtta departemeanttas lea dát čoavddus, ja máŋgga departemeanttaide galget sáddejuvvot báhpirat interneahta bokte. -Sáhttá go oktage dis mieđuštit dán bártni ábi badjel viežžat nuorravuođavuoidasa? -Sáhttá go oktage dis mieđuštit dán bártni ábi rastá viežžat nuorravuođavuoidasa? Jus telefuvnna badjel máksá giru, de lea háddi sullii 3 ruvnno. Jus telefuvnna bokte máksá giru, de lea háddi sullii 3 ruvnno. Idja lebbii čáhppes ránu vári badjel, ja Gugán nai dovdagođii ahte šattai veaháš issoras. Idja lebbii čáhppes ránu vári nala/badjel, ja Gugán nai dovdagođii ahte šattai veaháš issoras. Ovdalgihtiigeassima sierra máksingoartta ferte álohii atnit go máksá boastagiro dahje báŋku badjel. Ovdalgihtiigeassima sierra máksingoartta ferte álohii atnit go máksá boastagiro dahje báŋku bokte. Ođđabeaivruohta láveje sápmelaččat dološ áiggi bidjat čázi lihttái, ja de lebbeje gokčasa badjel lihti. Ođđabeaivruohta láveje sápmelaččat dološ áiggi bidjat čázi lihttái, ja de lebbeje gokčasa nala/badjelii lihti. Sii leat vel dakkárat mat vudjet jávrriid badjel ja dainna lagiin ollejit ge váikko gosa. Sii leat vel dakkárat mat vudjet jávrriid rastá ja dainna lagiin ollejit ge váikko gosa. Idjabiegga liekkus jiella sihkoda alážiid badjel. Idjabiekka liekkus jiella njávkkada alážiid. Beakkán Terje Håkonsen čierastii muohtafielluin hearggi maŋŋelis. Beakkán Terje Håkonsen čierastii muohtafielluin hearggi maŋis. Mun orun dáppe dassážii fas boahtá johka mu eatnan ala, lohká Návuonbađa boanda Gunnar S. Mun orun dáppe dassážii fas boahtá johka mu eatnama ala, lohká Návuonbađa boanda Gunnar S. Dainna vugiin meinejit skealmmat ahte sii sáhttet du rehket ala riŋget. Dainna vugiin meinejit skealmmat ahte sii sáhttet du rehkega ala riŋget. Na lunta ala gii dál lea 16 jahkásaš, vaikko ii makkárge riektiásahus leat gávnnahan su sivalažžan. Na luntta ala gii dál lea 16 jahkásaš, vaikko ii makkárge riektiásahus leat gávnnahan su sivalažžan. Dál lea son oktiibuot 6 jahki orron Sámis, ja dasa lea fargga jagi áigi go álggahii iežas silbarávdefitnodaga Kárášjohkii. Dál lea son oktiibuot 6 jagi orron Sámis, ja dasa lea fargga jagi áigi go álggahii iežas silbarávdefitnodaga Kárášjohkii. Kristálašdemokráhtat ja ruoŧŧelaš álbmobellodat govssahalle lávdegottiid jođiheaddji doaimmain. Kristálašdemokráhtat ja ruoŧŧelaš álbmobellodat govssáhalle lávdegottiid jođiheaddji doaimmain. Sii ledje duođaid dáruiduhttinpolitihka vuostá, maid baggehalle čađahit. Sii ledje duođaid dáruiduhttinpolitihka vuostá, maid bággehalle čađahit. Odne iđđedis 08.00 vulggii girdi Romssa girdišiljus, ja girdis čohkkái son guhte lea šaddan mu moarsin. Odne iđđedis 08.00 vulggii girdi Romssa girdišiljus, ja girddis čohkkái son guhte lea šaddan mu moarsin. Ee. ON:a álgoálbmotraporterejeaddji James Anaya lea evttohan, ahte sámediggái sirdojuvvole ee. barggut, mat gusket sámegiela. Ee. ON:a álgoálbmotraporterejeaddji James Anaya lea evttohan, ahte sámediggái sirdojuvvole ee. barggut, mat gusket sámegillii. Mun in jáhkke ahte politihkka rievda jus mun boađan jienástit. Mun in jáhkke ahte politihkka rievdá jus mun boađán jienastit. Sámedikki dievasčoakkámis gieđahalaimet manna vahku sámi giellagažaldagaid viidáseappotge. Sámedikki dievasčoakkámis gieđahalaimet mannan vahku sámi giellagažaldagaid viidáseappotge. Juste dál sáhtašin baicca dego civnna girdilit biekka mielde ja girddašit gosa dal de dolvvošii, guhkas. Juste dál sáhtašin baicca dego civnna girdilit biekka mielde ja girddašit gosa dal de dolvvošii, guhkás. Muhto ihttin lean fas sápmelaš, muhto juste dál melden olggos, vuolggan geahččat Greys Anatomy. Muhto ihttin lean fas sápmelaš, muhto juste dál melden olggos, vuolggán geahččat Greys Anatomy. Mun lean guhká jurddašan ahte gánske galggašin blogga ráhkadit, go liikon čállit. Mun lean guhká jurddašan ahte gánske galggašin blokka ráhkadit, go liikon čállit. Skuvlla namma lea Jomie skuvla, ja doppe leat seahkalaga inuihta ja eaŋgas/ fránska gielat rivgo- mánát. Skuvlla namma lea Jomie skuvla, ja doppe leat seahkalaga inuihta ja eaŋgas-/fránskagielat rivgo-mánát. Eai lean nu beare máŋga čielga inuihta gielat máná, olusat seaguhit eaŋgas ja inuihta giela. Eai lean nu beare máŋga čielga inuihtagielat máná, olusat seaguhit eaŋgas- ja inuihtagiela. Fránska giela gal eai báljo máhte eambbo go fránska mánát. Fránskagiela gal eai báljo máhte eambbo go fránska mánát. Go galgen hárjehallamii smihtten ahte galggan muhttin beaiveruktui go galgen kindergardenii, muhto kindergarden lea skuvllain fárrolaga. Go galgen hárjehallamii smihtten ahte galggan muhtin beaiveruktui go galgen kindergardenii, muhto kindergarden lea skuvllain fárrolaga. Orro Hellinin internáhta lágan vistis “old residence’s”. Orro Hellinin internáhtalágan visttis “old residences”. internáhta lágan = som internatets selskap internáhtalágan = internat-aktig muhto go ollimme bussi de lei doppe muhttin boares ahkku mii nevvodii munno viidasut ja muitalii gos galggaime molsut busse, go dat busse man valddimme ii mannage dohko gosa moai leimme jodus.. muhto go ollimme bussi de lei doppe muhttin boares ahkku mii nevvodii munno viidasut ja muitalii gos galggaime molsut busse, go dat busse man valddimme ii manage dohko gosa moai leimme jodus.. Doaivun vuossárgii geargan dainna. Doaivvun vuossárgii gearggan dainna. Doaivun Doaivun doaivu+N+Ess Doaivun doaivut+V+TV+Actio+Nom Doaivun doaivut+V+TV+Actio+Gen Doaivun doaivut+V+TV+Actio+Acc Doaivun doaivut+V+TV+Der/n+N+Sg+Nom Doaivun doaivut+V+TV+Der/n+N+Sg+Gen Doaivun doaivut+V+TV+Actor+N+Ess Golbma vahkku geahčen Ruoššas leat válgat Stuorradiggái (Gosduma). Golbma vahkku geahčen Ruoššas leat válggat Stuorradiggái (Gosduma). Vaikko eanaš oassi olbmuid eai liiko sudno politihkkii, de dan eaba válde vuhtii Putin ja Medvedev. Vaikko eanaš oassi olbmuin eai liiko sudno politihkkii, de dan eaba váldde vuhtii Putin ja Medvedev. Boahtte háve soaitán válddán govven dahje filbmen barggu. Boahtte háve soaittán váldit/váldán govven- dahje filbmenbarggu. Guhka lean smiehtan rahkadit dakkár borramuš, muhto dušše odne ollašuvvai smavvá niehku. Guhká lean smiehttan ráhkadit dakkár borramuša, muhto dušše odne ollašuvai smávva niehku. Mun in dieđe manne nu lei, muhto goit dál juo dieđán fárgga oaččun loana dahje stipeanda. Mun in dieđe manne nu lei, muhto goit dál juo dieđán fargga oaččungo loana dahje stipeandda. Jus háliidat rahkadit dan, de don dárbbašat 1 kg jaffuid, salti, 2 lasse čázi ja 1 pahkka biergudáiggi. Jus háliidat rahkadit dan, de don dárbbašat 1 kg jáffuid, sáltti, 2 láse čázi ja 1 páhka biergodáiggi. Hui ollu liikon bohccobiergu ja goikebiergu. Hui ollu liikon bohccobiergui ja goikebiergui. Vuosttaš biilla galgá leat veahá boares, vai oahpat álbma ládje vuoddjit. Vuosttaš biilla galgá leat veahá boares, vai oahpat álbma ládje vuodjit. Muhto várra vuos galggan vuodjinkoarta oažžut. Muhto várra vuos galggan vuodjinkoartta oažžut. Diehtalas dán mun dagan Murmanskas go dieppe lea ollu hálbbit go Norggas. Diehtalas dán mun dagan Murmanskas go dieppe leat ollu hálbbit go Norggas. Ii dát galgá ádjanit nu guhka. Ii dát galgá ádjanit nu guhká. Muhtumin šadda váttis gávdnat rievttis sániid vai nágodit bures čilget dahje muitalit. Muhtumin šadda váttis gávdnat rivttes sániid vai nágodit bures čilget dahje muitalit. Áššedovddit ákkastallet dainna lágiin ahte interneahtta dihte nuorat eai obage gille šat lohkat dábálaš girjjiid. Áššedovddit ákkastallet dainna lágiin ahte interneahta dihte nuorat eai obage gille šat lohkat dábálaš girjjiid. Barggan giellaveahkin ruoššastudeanttaide. Barggan giellaveahkkin ruoššastudeanttaide. Vuostás vahkku meaddel.. Vuosttas vahkku meaddel.. Oassálasten ieš golggotmánu beallemuttos sámi nuoraid konferensii ja dollen dilálašvuođas Suoma sámedikki dearvvahussága dego maid ovdasága sámiid árbevirolaš dieđus. Oassálasten ieš golggotmánu beallemuttos sámi nuoraid konferensii ja dollen dilálašvuođas Suoma Sámedikki dearvvahussága dego maid ovdasága sámiid árbevirolaš dieđus. Dáid gávdná Sámedikki ruovttusiidduin ságat-gaskabláđi olis. Dáid gávdná sámedikki ruovttusiidduin ságat-gaskabláđi olis. Muhtimat olggobeale olbmuiguin dadjet ahte ii leat dárbu loddet. Muhtimat olggobeale olbmuin dadjet ahte ii leat dárbu loddet. Dat sáhttet leat oassin árvvoštallamiiguin. Muhtin biirres leat gávcci obbalaččat 12 válljejuvvon áirasiiguin leamaš nissonolbmot, ja eará biirres leat buohkat geat leat válljejuvvon leamaš dievddut. Sámediggi sáhttá maid buktit cealkámušaid guovlluid dearvvašvuođafitnodagaid jahkedieđáhusaiguin ja plánaárvalusaiguin Sámediggi sáhttá maid buktit cealkámušaid guovlluid dearvvašvuođafitnodagaid jahkedieđáhusaiguin ja plánaárvalusaiguin Sámediggi sáhttá maid buktit cealkámušaid guovlluid dearvvašvuođafitnodagaid jahkedieđáhusain ja plánaárvalusaiguin Ollu daid bivdovugiiguin guhkimus leaš gevahuvvon... Ruoŧas bođii loahpas vástadusa Sámi Oahpahusguovddážis, Johkamohkis, muhto ii fal nu ollu earáiguin. Konvenšuvdna eamiálbmogiid ja čearddaid birra iešbirgejeaddji stáhtaiguin dohkkehuvvui Norggas jagis 1990, muhto dakkár dohkkeheapmi ii leat velá dahkkon Ruoŧas. Álbmotriekti gierdá dákkár doaimmaid duššefal heahtediliiguin ja go daidda lea dievaslaš ipmárdus dákkár álbmogiid ovddasvástideaddji eiseválddiid bealis. Erenoamáš hástalus lea lágidit fáhkkaválmmašvuođa fáhkkaválmmašvuođa, nu ahte heahtediliiguin sáhttá juohkit dieđuid sámegillii. Dát lea mearkkašahtti vaikko geahččá dan olis ahte nissonoassi maiddái eará válga-šlájaiguin vásihii muhtin "nuppástusaid" 90-logus . Eandalit čáhppes beana lea buot divraseamos borramuš, čállá Kitti erret eará dán nuppi mátkkereivves Thailánddas. Eandalit čáhppes beana lea buot divraseamos borramuš, čállá Kitti earret eará dán nuppi mátkkereivves Thailánddas. Sámediggi áigu dán oktavuođas erret eará árvvoštallat Sámi vuoigatvuođalávdegotti eavttuhusa áigái ráddjejuvvon biehttalanrievtti hárrai Sámediggái stuorát luonddulihkahallamiid oktavuođas, gč. NAČ 1997:4, čuoggá 8.3.5, s. 406-422. Sámediggi áigu dán oktavuođas earret eará árvvoštallat Sámi vuoigatvuođalávdegotti eavttuhusa áigái ráddjejuvvon biehttalanrievtti hárrai Sámediggái stuorát luonddulihkahallamiid oktavuođas, gč. NAČ 1997:4, čuoggá 8.3.5, s. 406-422. Eandalit čáhppes beana lea buot divraseamos borramuš, čállá Kitti erret eará dán nuppi mátkkereivves Thailánddas. Eandalit čáhppes beana lea buot divraseamos borramuš, čállá Kitti earret eará dán nuppi mátkkereivves Thailánddas. Čále dearvvuođaidat guossegirjámet! Čále dearvvuođaidat guossegirjáseamet! Lágádus galgá loktejuvvot fágalaččat ja organisatuvrralaččat dan dássái ahte dat livčče oassin nášuvnnalaš museafierpmádagas, ja maid gávdnat iežas saji nášuvnnalaš museasektovrra bargojuogus. Lágádus galgá loktejuvvot fágalaččat ja organisatuvrralaččat dan dássái ahte dat livččii oassin nášuvnnalaš museafierpmádagas, ja maid gávdnat iežas saji nášuvnnalaš museasektovrra bargojuogus. Davvi-Romssa Musea bargá dan ovdii ahte Norga sáhtašii deavdit riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid geatnegasvuođaid. Davvi-Romssa Musea bargá dan ovdii ahte Norga sáhtášii deavdit riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid geatnegasvuođaid. Mánáidgárddis leat guokte ossodaga mánáide gaskkal 1/2 jagis- 5 jahkái. Mánáidgárddis leat guokte ossodaga mánáide 1/2 jagis- 5 jahkái. 1700-logus lei stuorit sisafárren Norgii omd. Ráissa guovlluide. 1700-logus lei stuora sisafárren Norgii omd. Ráissa guovlluide. #$Vuosttaš fárremiid áigge ledje kvenat ohcalan dušše vuotnabađaide ja suhkkes vuvddiide, muhto dán nuppi sisafárrema áigge ásaiduvve sii maid stuorit servodahkan miehtá rittu ja vuotnagáttiid. XXX Mátki Romsii bistá s. ovtta diimmu oktan feargamátkkiin Guohcamohki ja Bávttiid gaskkas. Mátki Romsii bistá s. diimmu oktan feargamátkkiin Guohcamohki ja Bávttiid gaskkas. Mátki Romsii bistá s. ovtta diimmu oktan feargamátkkiin Guohcamohki ja Bávttit gaskkas. Mátki Romsii bistá s. ovtta diimmu oktan feargamátkkiin Guohcamohki ja Bávttiid gaskkas. Dievdu lei dávjá dat guhte fuolahii guollebivddus. Dievdu lei dávjá dat guhte fuolahii (obj?) guollebivddus. Trio Blackfire lea eret Davvi-Ariozonas, Navajo-reservahtas mii gullá Diné-álbmogii – mii fas bealistis lea okta Navajo-álbmoga čearda. Trio Blackfire lea eret Davvi-Ariozonas, Navajo-reservahtas mii gullá Diné-álbmogii – mii fas bealistis lea Navajo-álbmoga čearda. Dát karismáhtalaš artista Iqaluitas, Nunavutas eret, lea okta badjáneaddji nástti kanadalaš lávddiid alde. Dát karismáhtalaš artista Iqaluitas, Nunavutas eret, lea badjáneaddji násti kanadalaš lávddiid alde. Go Davvinásti ollii 1796 Bergenii, ledje das mielde 2000 viegu goikeguolli. Go Davvinásti ollii 1796 Bergenii, ledje das mielde 2000 viegu goikeguoli. XXX dát ii mana... Dáid 28 buvrris leat gávcci huksejuvvon juo 1800-logus. Dán 28 buvrris leat gávcci huksejuvvon juo 1800-logus. Juohke suohkanis lea erenoamáš kulturhistorjjálaš rusttet, mat ovttas addet rastáčuohpastaga guovllu kulturhistorjjás. Dáppe lea sápmelaččat, dážat ja kvenat eallán bálddalaga jahkečuđiid. Dáppe leat sápmelaččat, dážat ja kvenat eallán bálddalaga jahkečuđiid. Juohke suohkanis lea sierra kulturhistorjjálaš rusttet, mat ovttas addet rastáčuohpastaga guovllu kulturhistorjjás. Juohke suohkanis lea sierra kulturhistorjjálaš rusttegat, mat ovttas addet rastáčuohpastaga guovllu kulturhistorjjás. Dainna lágiin lea Davvi-Romssa museas stuorra gálvo- ja govvačoakkáldagat mat dokumenterejit áiggi ovdal ja maŋŋá nuppi máilmmesoađi. Dainna lágiin leat Davvi-Romssa museas stuorra gálvo- ja govvačoakkáldagat mat dokumenterejit áiggi ovdal ja maŋŋá nuppi máilmmesoađi. Dábáleamos vuohki lei seaguhus masa gulle guollebivdu, eanandoallu ja meahci riggodagaid čoaggin. Dábáleamos vuohki lei seaguhus masa gulai guollebivdu, eanandoallu ja meahci riggodagaid čoaggin. Su. 120 km 2 lea meahcci, 30 km 2 lea sáivačáhci ja eanendoallu atná su. 12 km 2. Su. 120 km2 lea meahcci, 30 km 2 lea sáivačáhci ja eanendoallu atná su. 12 km2. Eastadandihte dan, lea suohkan mearridan plánastis deattuhit barggu ovdanahttiimiin, ealáhusovdanemiin, nuoraiguin ja birasgáhttemiin. Eastadan dihte dan, lea suohkan mearridan plánastis deattuhit barggu ovdanahttiimiin, ealáhusovdanemiin, nuoraiguin ja birasgáhttemiin. Ovttadássásašvuođa barggu historjjálaš lávki, dadjá mánáid- ja dásseárvoministtar Anniken Huitfeldt. Ovttadássásašvuođabarggus historjjálaš lávki, dadjá mánáid- ja dásseárvoministtar Anniken Huitfeldt. oahpásmuvvat iešguđetguovllu sámi servodagaide ja sámiide. oahpásmuvvat iešguđet guovllu sámi servodagaide ja sámiide Stuorimus dán golmma Davvinásti vanccas čáhkadii 8000 viegu goikeguoli (148 tonna). Stuorimus dán golmma Davvinásti-vanccas čáhkadii 8000 viegu goikeguoli (148 tonna). Ovdamearkkadihte. Ovdamearkka dihte seammaládje. seamma ládje. Norggabealde. Norgga bealde. E-boasta čujuhus ja čoavddagoarta. E-boastačujuhus ja čoavddagoarta Čakčat borgemánus lágiduvvo "Kauto Live" festivála mii lea musihkkafestivála. Čakčat borgemánus lágiduvvo "Kauto Live"-festivála mii lea musihkkafestivála. Dát karismáhtalaš artista Iqaluitas, Nunavutas eret, lea okta badjáneaddji nástti kanadalaš lávddiid alde. Dát karismáhtalaš artista Iqaluitas, Nunavutas eret, lea badjáneaddji násti kanadalaš lávddiid alde. Ovttadássásašvuođa barggu historjjálaš lávki, dadjá mánáid- ja dásseárvoministtar Anniken Huitfeldt. Ovttadássásašvuođabarggus historjjálaš lávki, dadjá mánáid- ja dásseárvoministtar Anniken Huitfeldt. Bohtosat fertejit boahtit oidnosii, ja erenoamážit dan ahte geavahuvvo juolluduvvon ruhta ulbmiliid ja eavttuid mielde. Bohtosat fertejit boahtit oidnosii, ja erenoamážit dat ahte geavahuvvo juolluduvvon ruhta ulbmiliid ja eavttuid mielde. Dábálaš luoikanáigi girjerádjosa girjjiide lea 4 vahkku, ja govva- ja jietnamediaide lea fas 1 vahkku jos eará ii leat daddjon. Dábálaš luoikanáigi girjerádjosa girjjiide lea 4 vahkku, ja govva- ja jietnamediaide lea fas vahkku jos eará ii leat daddjon. SNF áigu joatkit bargat sierra ásahusa ovdii gosa čohkke máhttu ja dieđuid. SNF áigu joatkit bargat sierra ásahusa ovdii gosa čohkke máhtu ja dieđuid. Dát visožat ovttas guvttiin earáin, rekonstruerejuvvon viesuin dahket dál Márkanbáiki museaguovllu. Dát visožat ovttas guvttiin earáin, rekonstruerejuvvon viesuin dahket dál Márkanbáikki museaguovllu. Bierggu, guoli ja mielkebiepmuide lassin čogge olbmot murjjiid ja urtasiid mat geavahuvvojedje dállodoalus. Birgui, guollái ja mielkebiepmuide lassin čogge olbmot murjjiid ja urtasiid mat geavahuvvojedje dállodoalus. Ránu geavahedje eanaš lonuhangálvun Ivgubađa márkaniin ovttas eará gálvvuin dego dipmadujiin ja joŋain. Ránu geavahedje eanaš lonuhangálvun Ivgubađa márkaniin ovttas eará gálvvuiguin dego dipmadujiiguin ja joŋaiguin. Guovdageainnus leat stuora vejolašvuođat meahcásteapmái, ja luonddu vánddardeamis, go olles Finnmárkku duottar lea juste viessouvssa olggobealde. Guovdageainnus leat stuora vejolašvuođat meahcásteapmái, ja luondduvánddardeapmái, go olles Finnmárkku duottar lea juste viessouvssa olggobealde. Dat lea dadjanvuogi, man sápmelaččat jurddašit riegádan guhkes soardinproseassa áigge ja mii lea menddo báidnašuvvan dahjege loavkašuhtti. Dat lea dadjanvuohki, man sápmelaččat jurddašit riegádan guhkes soardinproseassa áigge ja mii lea menddo báidnašuvvan dahjege loavkašuhtti. Sámi kultuvrra lea vásihan jo logijagiid áigge stuorra nuppástumiid. Sámi kultuvra lea vásihan jo logijagiid áigge stuorra nuppástumiid. Mearrasámi- ja kvenakultuvrrat leat guovddáš fáttát main Davvi-Romssa Musea galgá bargat. Mearrasámi- ja kvenakultuvrrat leat guovddáš fáttát maiguin Davvi-Romssa Musea galgá bargat. Dáid visožiin lea čájáhus mii muitala ovddešáiggiid márkaneallimis govaid, teavsttaid, biergasiid ja jietnakulissaid vehkiin. Dáin visožiin lea čájáhus mii muitala ovddešáiggiid márkaneallimis govaid, teavsttaid, biergasiid ja jietnakulissaid vehkiin. Boares áššebáhpáriin ja girjjálašvuođas tearbma lappalainen geavahuvvo dakkár olbmo namahussan, geain lei sámi ealáhusvuohki - namalassii boazodoallu, meahccebivdu ja guolástus - daid guovlluin maid son bissovaččat oamastii ja main son mávssii eanavearu stáhtii. Boares áššebáhpáriin ja girjjálašvuođas tearbma lappalainen geavahuvvo dakkár olbmo namahussan, geain lei sámi ealáhusvuohki - namalassii boazodoallu, meahccebivdu ja guolástus - dain guovlluin maid son bissovaččat oamastii ja main son mávssii eanavearu stáhtii. Riikkat dorjo davás ođasásahusa, ná riikkat figge dorvvastit bissovaš ássama. Ja ii dat leat vel duvdon, muhto varrage lean oahppan dainna eallit. Ja ii dat leat vel dovdon, muhto várrage lean oahppan dainna eallit. Hálbbes jietnagirji, vuosttáš jietnagirji. Hálbbes jietnagirji, vuosttaš jietnagirji. Dakkár girjjit maid earát leat lohkán báddái vai don ieš it galgga dárbbašit daid bustávaid lohkat. Dakkár girjjit maid earát leat lohkan báddái vai don ieš it galgga dárbbašit daid bustávaid lohkat. Sahkki makkár girji?/Sáhkii makkár girji? Sáhkkii makkár girji? Dat lei divrras oasttit áibbas ođđa pláhta, muhto lei dan veara. Dat lei divrras oastit áibbas ođđa pláhta, muhto lei dan veara. Illudan dakkár eará studeanta hommáide. Illudan dakkár eará studeantahommáide. Otne lei mis vuosttáš logaldallan. Otne lei mis vuosttaš logaldallan. Ja jahkán dat gal lei buorre buohkaide, mat dal eai dárbbaš mu pasieantan šaddat! Ja jáhkán dat gal lei buorre buohkaide, mat dal eai dárbbaš mu pasieantan šaddat! Ná, ja dalle mun lohken vel ex-phil go lei oassi vuosttáš jagi profešuvnna oahpus. Ná, ja dalle mun lohken vel ex-phil go lei oassi vuosttaš jagi profešuvnna oahpus. Lea go imáš ahte balan jamas go soames namuha skuvlla munnje? Lea go imáš ahte balan jámas go soames namuha skuvlla munnje? Mus lea varra dat nu gohčoduvvon skuvla fobiija!! Mus lea várra dat nu gohčoduvvon skuvlafobiija!! Ja lean go ain lihka mielas dan ohppui jagi geahčen go maid dal lean. Ja lean go ain liikká mielas dan ohppui jagi geahčen go maid dal lean. Dat gii ealla beassá dan vásihit. Dat gii eallá beassá dan vásihit. Leago dus miella oahppat eanet davviálbmogiid birra ja deaivvadit eará davviguovlluid nuorain? Leago dus miella oahppat eanet davviálbmogiid birra ja deaivvadit eará davviguovlluid nuoraiguin? Gasku dehálaš guovddášbáikkiide. Gasku dehálaš guovddášbáikkiid. Blackfire miellahtut leat Klee Benally, lávlun ja gitára, su viellja Klayson rumbbuin ja sudno oabbá Jeneda guhte čuojaha bássa. Blackfire miellahtut leat Klee Benally, lávlun ja gitárra, su viellja Klayson rumbbuin ja sudno oabbá Jeneda guhte čuojaha bássa. Sis, geas leat biillat. Sii, geain leat biillat. Mánáid- ja dásseárvodepartemeanta bargu lea: Mánáid- ja dásseárvodepartemeantta bargu lea: Kurssain leat ámmát bagadallit. Kurssain leat ámmátbagadallit. Ná mii oažžut sámi ja álgoálbmot perspektiivva buot oahpahusas. oažžut sámi ja álgoálbmotperspektiivva buot oahpahusas Sii leat juo álggurájes, jagis 1989, čuojahan punk, hard rock ja árbevirolaš navajomusihka seaguhusa. Sii leat juo álggu rájes, jagis 1989, čuojahan punk, hard rock ja árbevirolaš navajomusihka seaguhusa. Skábmamánus lágiduvvo Nilut Cup, mat lea spábbačiekčangilvu mii čohkke ollu olbmuid. Guovdageainnus leat valljugas ja girjás kultureallin ja dáppe kultuvrrat deaivvadit beaivválaččat. Beassášfestivála oktavuođas lágiduvvojit Sámi filbmafestivála, Sámi Grand Prix, konsearttat, máilmmimeašttirgilvvut heargegilvovuodjimis ja oaggungilvvut. Sis lea erenoamáš lávlunárbevierut. Sis leat erenoamáš lávlunárbevierut. Suohkanis leat rádji Omasvuona suohkanii oarjelulábealde, Ivgu suohkanii orjjábealde, Ráissa suohkanii davábealde, ja Enodaga suohkanii Suomas lulábealde. Suohkanis lea rádji Omasvuona suohkanii oarjelulábealde, Ivgu suohkanii orjjábealde, Ráissa suohkanii davábealde, ja Enodaga suohkanii Suomas lulábealde. Olggut Gáivuonas leat maid Čieŋalluovtta ja Dážaluovtta gilit, gos leat guolástanindustriija ja guollebiebmanrusttet. Olggut Gáivuonas leat maid Čieŋalluovtta ja Dážaluovtta gilit, gos lea guolástanindustriija ja guollebiebmanrusttet. Siskkit Gáivuonas lea ollu eanandoallu, ja dáppe leat bivttasgoarrunfitnodat, gođđinbádji ja ullogárrenfitnodat. Siskkit Gáivuonas lea ollu eanandoallu, ja dáppe lea bivttasgoarrunfitnodat, gođđinbádji ja ullogárrenfitnodat. Dasa lassin lea fitnodat bargohehttejuvvon olbmuid várás ja das leat bassaladdanfitnodat, murren ja eará buđaldeamit. Dasa lassin lea fitnodat bargohehttejuvvon olbmuid várás ja das lea bassaladdanfitnodat, murren ja eará buđaldeamit. Muđui lea ollu eanandoallu Olmmáivákkis, ja dáppe leat maid guollevuostáiváldin ja guollebiebmanrusttet. Muđui lea ollu eanandoallu Olmmáivákkis, ja dáppe lea maid guollevuostáiváldin ja guollebiebmanrusttet. Álggahanvahkku prográmmas leat almmolaš rahpanbeaivi, diehtojuohkin Sámi allaskuvlla birra, fáddarortnet ođđa studeanttaide. Álggahanvahkku prográmmas lea almmolaš rahpanbeaivi, diehtojuohkin Sámi allaskuvlla birra, fáddarortnet ođđa studeanttaide. Dego máŋgga iežá suohkaniin ge unnu Gáivuona suohkana olmmošlohku. Dego máŋgga iežá suohkanis ge unnu Gáivuona suohkana olmmošlohku. Dan maŋŋá leat áššit ovdánan iežas deattuin. Dan maŋŋá leat áššit ovdánan iežaset deattuin. Skearru almmuheami maŋŋá lea sis leamaš konsearttat sihke Romssas ja Guovdageainnus, dainna lágiin leage repertoára bures vuogáiduvvan. Skearru almmuheami maŋŋá leat sis leamaš konsearttat sihke Romssas ja Guovdageainnus, dainna lágiin leage repertoára bures vuogáiduvvan. SNF doaibmá dál juo dego resursaguovddážin. SNF doaibmá dál juo resursaguovddážin Dat lei seamma vearrai go ahte ii mahtte dola dahkkat. Dat lei seamma vearrai go ii mahtte dola dahkkat. Go buot bivdoávdnasat lea gárvásat, ii leat go vuorddašit goas ja gokko buorre loddensuddi šadda. Duommá logai ahte son (Duommá) ii háliit dohko vuolgit. Duommá logai ahte dat (Lindá) ii háliit dohko vuolgit. Mii háliidit ahte Guovdageaidnu ja Sámi allaskuvla dál maid galgá leat sámi nuoraid ja earáid deaivvadanbáiki, ja čohkket ollu sámi studeanttaid miehtá Sámis. Mii háliidit ahte Guovdageaidnu ja Sámi allaskuvla dál maid galgá leat sámi nuoraid ja earáid deaivvadanbáiki, ja čohkket ollu sámi studeanttaid olles Sámis. Sin giella lea rock, ja dainna sii jokset máŋgasa iežaset jurdagiiguin. Sin giella lea rock, ja dainna sii jokset ollugiid iežaset jurdagiiguin. Man máŋga olbmo doppe ledje? Man ollu olbmot doppe ledje? Leatgo sáhkii? Leatgo sáhkkii? Ovddasvástideaddji: Ánde Somby ja Ivvár Niillas oktan čeahpes vehkkiin. Ovddasvástideaddji: Ánde Somby ja Ivvár Niillas oktan čeahpes vehkiin. Juos muhttin áššit šaddet hui beakkánat, daidda vuođđuduvvo iežas digáštallanforum. Juos muhtin áššit šaddet hui beakkánat, daidda vuođđuduvvo iežas digáštallanforum. Dán oktavuođas sihtat oktavuođaid Gáivuona nuoraiguin, maiddái singuin geat ásset ieža báikkiin man nu sivas. Dán oktavuođas sihtat oktavuođaid Gáivuona nuoraiguin, maiddái singuin geat ásset iežá báikkiin man nu sivas. Guovdageainnus lea valljis ja girjás kultureallin. Guovdageainnus lea valljás ja girjás kultureallin. Lucie Idlout lea inuihttaartista, geas lohket leat hui dramáhtalaš lávdepersovnnalašvuođa. Lucie Idlout lea inuihttaartista, geas lohket leamen hui dramáhtalaš lávdepersovnnalašvuođa./Lucie Idlout lea inuihttaartista, geas lohket hui dramáhtalaš lávdepersovnnalašvuođa. Su musihkka lea poehtalaš ja das lea roavis harmoniija. Su musihkka lea poehtalaš ja das lea roaves harmoniija. Juos in máhtášii čállit ja lávlut, livččen eahpelihkostuvvan olmmoš. Juos in máhtáše čállit ja lávlut, livččen eahpelihkostuvvan olmmoš. Ráhkisvuohta gal ii bistán beare guhkká, muhto ráhkisvuohta musihkkii buolligođii fas gulul. Ráhkisvuohta gal ii bistán beare guhká, muhto ráhkisvuohta musihkkii buolligođii fas gulul. Go luoikanáigi lea nohkan, galget girjjit/mediat buktot ruovttuluotta. Go luoikanáigi lea nohkan, galget girjjit/mediat buktot ruovttoluotta. Máhcaheapmi / ruovttuluotta buktin. Máhcaheapmi / ruovttoluotta buktin. Jus ii buvtte ruovttuluotta áigemeari sisa, de sáddejuvvo buhtadusgáibádus girjjiin dehe eará mediain maid leš luoikkahan girjerádjosis. Jus ii buvtte ruovttoluotta áigemeari sisa, de sáddejuvvo buhtadusgáibádus girjjiin dehe eará mediain maid leš luoikkahan girjerádjosis. Jus muhtun girji ii leat bukton ruovttuluotta maŋŋil go golmma geardde lea gáibiduvvon, de sáddejuvvo reive dán birra ja das maŋŋil rehket. Jus muhtun girji ii leat bukton ruovttoluotta maŋŋil go golmma geardde lea gáibiduvvon, de sáddejuvvo reive dán birra ja das maŋŋil rehket. Luoikkaheaddjis lea maid vejolaš oastit seammalágán girjji sádjái. Luoikkaheaddjis lea maid vejolaš oastit seammalágán girjji sadjái. Dahko bokte bivdit ahte čađahuvvo guorahallan mo Unjárgga gielda hálddaša guovttegielat ruđaid maid gielda oažžu Sámedikkis. Dakko bokte bivdit ahte čađahuvvo guorahallan mo Unjárgga gielda hálddaša guovttegielat ruđaid maid gielda oažžu Sámedikkis. Ramones váikkuhusas Blackfire musihkii ii leat eahpádus, vaikko Blackfire vuohki leage eanet aggressiiva go ovdagovastis. Ramones váikkuhusas Blackfire musihkii ii leat eahpádus, vaikko Blackfire vuohki leage aggressiivat go ovdagovastis. Gáivuona suohkan lea ge eanemus várrái suohkan Romssa fylkkas. Gáivuona suohkan lea ge várrámus suohkan Romssa fylkkas. Olbmot leat sajáiduvvan sihke ceaggumus vákkiide ja eanemus dálkái vuonaide, ja sáhttá juohkit suohkana 3 ássánguvlui: Olbmot leat sajáiduvvan sihke ceggoseamos vákkiide ja dálkámus vuonaide, ja sáhttá juohkit suohkana 3 ássánguvlui Loddenáigi lea maŋŋi eahket, ihkku ja iđđesija. Loddenáigi lea maŋŋit eahkes, ihkku ja iđđesija. Dasa lassin bargá suohkan dan ala ahte ovdanit iežas fálaldaga kvalitehta. Dasa lassin bargá suohkan dan ala ahte ovdánahttit iežas fálaldaga kvalitehta. Ossodagat addet maiddái doarjaga dutkamii, geahččalan ja ovdánahttinbargui, ja servet riikkaidgaskasaš ovttasbargguide sin fágasurggiineaset. Ossodagat addet maiddái doarjaga dutkamii, geahččalan- ja ovdánahttinbargui, ja servet riikkaidgaskasaš ovttasbargguide sin fágasurggiineaset. Guovdageainnus ja Diehtosiiddas leat maiddai eará guovddáš sámi ásahusat, nu go Sámedikki oahpahus-, giella ja kulturossodat, Sámi árkiiva, Gáldu- Álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš ja Riikkaidgaskasaš boazodoalloguovddáš. Guovdageainnus ja Diehtosiiddas leat maiddai eará guovddáš sámi ásahusat, nu go Sámedikki oahpahus-, giella- ja kulturossodat, Sámi árkiiva, Gáldu- Álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš ja Riikkaidgaskasaš boazodoalloguovddáš.