Æddnám ruoppsis gåhpåv ráddnasis vattij javllavattáldahkan. 
Vuodnabadán li dåssju ålggohivsiga.
Gut la snihkkum ådåsamos ålggohivsigav Vuodnabadán?
Sunná sihtá ådågav oasstet, valla ieddnes ja áhttjes æbá dibde danen gå æbá rat bednagijda lijkku.
Båhtit idedisbiebmov båråtjit 
Ællu då val gahperahtá ålggon tjoasskemin viega. 
Vaddus dal áhkko dav unnep sálmmagirjátjav Simonij, mujna li juo guokta.
Ittjiv má diede såj libá sijddaj vas jåhtåm .
Biehtár ja Siggá viettjajga dav nuppev bijlav Gásluovtas. 
Sij jåhtelit suhkin muorravantsajn suollus Måsskåj.
Dal dat la má ruoppsis ij rosa tjåvllå.
Nav ålos gå 20 oassálasstin gápptegoarromkurssaj vásse ájllega.
Dá tjavtja rájes åhpadallagoahtá Divtasvuona suohkan ietjas barggijt sámegiellaj, sihke rádevieson ja ietjá sajijn suohkanin.
Båhti vuojn ådå njuolgadusá guovtegielakrudáj adnemij Sámedikkes boahtte jage ja sidáv diehtet gåktu Divtasvuona suohkan la dáv gárvedam.
Manniv gehtjatjit ja alvaduvviv gå vuojnniv lij duohta.
Jus luluj hiehpat dunji de boadáv bierjjedakideda.
Lihppe gus gærggam gievkanav bassamis? 
Muv mielas ij lim nav tjielgas gåk dav ássjev galggap tjoavddet.
Muv buoremus ja stuorámus hávsav gal ehpit oadtjo oasstet.
Gájkka sáme mánájn li rievtesvuoda mánájgárddefálaldagájda ma ietjasa kultuvrav ja gielav vieledi.
Sámedigge rahtjá vaj mánájgárde galggi nahkat sámemánájda buorre fálaldagáv vaddet mij sijá gielav ja kultuvrav vielet.
Guhkásåhpadibme ja hospiterim le alternatijva åhpadimvuoge ma dåssju galggi aneduvvat dalloj gå dábálasj åhpadibme ij la máhttelis.
Skåvllåæjgádin gænna ij la åhpadiddje gut máhttá sámev åhpadit, hæhttu de ietjas oahppijda sáme åhpadimev alternatijva åhpadimvuogij baktu vaddet.
Jus galggá avtaárvvusasj varresvuoda- ja sosiáldievnastusáv oadtjot sáme álmmugij de hæhttu dievnastus diehtet ja buktet sámegielav ja kultuvrav juohkka dásen.
Le vuodulasj almasjrievtesvuohta ietjas gielav bessat hållat ja adnet, ja álggoálmmugin le sámijn duodden vijdedum riektá gielasa suoddjitjit.
Juohkkahattjan le riektá vásstádusáv sámegiellaj oadtjot gå válldi aktijvuodav muhtem bájkálasj almulasj orgánajn sáme giellaháldadimguovlon.
Luojvojdis organisasjåvnå, lásjmudallamjuohkusa ja iehtjáda máhtti buktet moalkedimijt pládnaj dáj rabás diededim - ja ságastallamtjåhkanimijda ma li dánna.
Pládna la vuodon gå galggá spællabiednikdoarjjgav valástallam- ja luonndodåjmajda åhtsåt.
Ájggemierre moalkedimijda la biehtsemáno 15. biejve 2012.
Sáme álmmukbiejvve le sámij aktisasj biejvve, juogu dal årru Vuonan, Svierigin, Suoman jali Ruossjan.
Vuolggun dal dav bijlav oastátjit majt vuojnijma Nuortta-sálto avijsan. 
Sån ij la sihtam gatjálvisáv vásstedit. 
Ij la dal julevsámegiella ájnas jur bállotjiektjamin, valla sámegiella l dal oasse muv identitehtas ja la luondulasj oasse munji.
Gålmån jagen li dá studenta gærggam bacheloråhpadusájn ja sihti joarkket mastergrádajn.
Le histåvrrålasj mærkkabiejvve gå álgadip vuostasj bacheloråhpadusáv julevsámegielan, javllá Nordlánda universitehta sáme dutkamrádevadde Kevin Johansen.
Gå julevsámegiella sjaddá vuojnnut ja gullut universitehtan ja mijá birrasin de ulmutja sjaddi vuojnnet giellama ij la makkirik tjiegos giella.
Gehtja dal majt máhtá dajna dahkat, valla jus i nagá ássjev tjuovvdet de årrus dat nav .
Bielnup jahke l juo de vihpam dat rájes gå Nuorajtv mij la julevsámegielak næhtta-TV fálaldak vuojnnuj.
Ådåjakmáno jagen 2011 rájes ij la des mige næhtta-TV fálaldagás vuojnnum gå ællim des rudá dåjmadittjat dáv miellagiddis internæhtta-TV fálaldagáv.
Anna vuojni niellja sjnjierá skieján.
Universitæhtta sihtá ådå julevsáme bacheloråhpadusáv álgadit.