( 3 ) Ja nåv tjáñáj dav ietjas nalá , gå lij galmmám . 
( Barabbas lij fáŋŋgagoahtáj bálkestuvvam dan diehti gå stuojmev lij stádaj buollidam ja soabmásav gåddåm . 
( Diedo moattet njálmálasj diehtovaddes ) . 
( Ellen Marit Guttorm / Anne Dagmar Biti Mikalsen : Girjes Vearbba . 
( Girjes : Lávlagat ja luodit . 
( Girjes Lohkangirji . 
( Gurggalus , viettjadum girjes Edel Hætta Eriksen , Per Persen ja Lydolf Lind Meløy . 
( Jus mierredum tiemáv dán tabella milta árvustallá luluj nælját kolonna gånnå tjuodtju ” vuordedum boados ” viehka ávkálattjan liehket . 
( Maria lij vuojn nissun guhti Härráv njálga vuojddasij vuojdaj ja suv juolgijt vuobdajis sagárdij . 
( Maria lij vuojn nissun guhti Härráv njálga vuojddasij vuojdaj ja suv juolgijt vuobdajis sagárdij . 
( P. Muistapaa : Suomagiellaj : Sininen uni girjes K. Vuolab : Ande ja Ristin Jagi fárus . 
( Paulus Utsi girjes Giela Giela Julevsábmáj : Kaia Kalstad 2004 ) ¶ 
( Ságat 85/2000 – oaneduvvam ja hiebaduvvam ) ¶ 
( Sáme álmmuksubtsas , viettjadum Kerttu Vuolaba girjes Ánde ja Ristin Jagi fárus . 
( bierggobiehkijt aj máhtta jáffit åvddål_gå bieja rujddaj ) Gurggala tjátjes biergoj b adjel . 
( gasskavahkos lávvodahkaj ) . 
) , bårråt , oadet ja laffardit stádan gå hiehpá . 
) - nammadus Sáme valástallamlihtto le 23 tjuojgge válljim Arctic Winter Games ’aj 2010 , mij tjadáduvvá Grande Prairie , Albertan snjuktjamáno 6. biejves 13. bæjvváj boahtte jage . 
) 17 Gájka gudi siegen lidjin dalloj gå Lasarosav hávdes tjuorvoj ja suv jábbmegij lussta båvtij , vihtanasstin dan birra . 
) 3 Oappátja ságav rájajga Jesusij : ” Härrá , venagat le skibás . 
) Divtasvuonas la dudálasj gå Sámedikkeráde sihtá rámmpodit rádjáoahpestiddjij bargov 2. væráltdoarroájges , ja gå tjalmostibme la biejadum bargguj mij guosská rádjáoahpestiddjij bargov almulattjat , ja ij rádjáoahpestiddjijda ájnegissan . 
) Gájka gudi siegen lidjin dalloj gå Lasarosav hávdes tjuorvoj ja suv jábbmegij lussta båvtij , vihtanasstin dan birra . 
) Gåk filma fuolkke gielav vállji oahppat ? 
) Majt tjielggij Hughes ( EU ambassadørra ) iednegiela ájnasvuodas ? 
) Oappátja ságav rájajga Jesusij : ” Härrá , venagat le skibás . 
) Tråmså- ja Finnmárko fylkaj gáktuj , mij sisadná æládusåvddånahttemav sámeguovlojn 9 ájrastam Guovllodimjuohkusin guovlojt nannim diehti . 
) ja biktasij vuorddet , dasák skälmma dal bässá ja boahtá dåk . 
)  ruoptus miehttijiddjijt ja dåbddomerkajt ulmijda tjadnat  giehpedit barggoárvustallamav maŋŋela Stivrrajuogos galggá ájádallat makkár ásadusájt tjadádit , makkár gáhpustallamijt , hiebalgis stipendajt , ja ienebujt . 
, 2003 Almmudus la biednigahtedum Sámedikkes Sáme kultuvrrafåndas / Utgivelsen er støttet av Sametinget ved Samisk kulturfond ¶ 
, NBR ja Davviriikaid Sámiráđi Norgga juohkusin tjiddijin dajna , Ságat avijssa ij máhte sáme avijssan nabdeduvvat danen gå dat tjállá dárogiellaj ja látte dav dåjmadin . 
, ij åvvånis Ságat avijssaj . 
- Aktan soames priváhta viddnudáj , Stájgo Nisonuniversitehtajn ja Hamsunguovdátjijn Hábmerin laset Árran dán láhkáj máhttobuvtadimev , ja mihtos láhkáj dutkam- ja máhttobirrasav dájn guovlojn åvdet . 
- Akti ájgenis lij miján muhtem aktijvuohta Divtasvuona suohkanijn , valla ittjij dassta mige sjatta . 
- Ale dal vieljat lájte ! 
- Ale dasti dåssjå tjátjev jugá , ájnat jugesta aj vijnas tjoajvát diehti ja danen gå álu skibá . 
- Badjegoade Ielli gåjt rávgav la vuojnnám , gulliv áhttje soames biejve æddnáj tsamádastij . 
- Barggojuohkusin lidjin stuorra vuorddemusá Musken Laks galggin nannusit oassálasstet ruhtadimbielen Måskerahtes . 
- Biebbmooajvvadusá li sáme- ja dárogiellaj ja gåvå galggi dementajda mujttalimev åttjudit , ruoptus dan ájggáj gå dákkir biebbmo lij luondulasj oasse árggabiejves , javllá siebre tjálle ja skihppijsujttár Dragstunan , Pernille Krogh Storøy . 
- Biehtsedievás måj båhtin , giehttu Ámul ja tjuoggi , iv la galla jáhkkám dån gut la nåv jårbbåt máhtá goallot , ja nåv tjajmmá njálgugit . 
- Biehtsen li ållo c-vitamijna , ja lij ájnas biebbmolasádus , duola dagu gålågattatjit skihpudagás skjørbuk . 
- Boade juptsav gattsatjit , Lijná ! 
- Boadnjátja hudji dåssjev , galle l dal boargálin bensijnas jus máksi vehin ienebuv . 
- Boadáv mån gå guláv goassa galggabihtit sirádit , javllá Ábmut ja Ámmá-tjiehtjes vil duoddi : ¶ 
- Boargál la mannam juohkka biejve guolijt viedtjamin ja iektu idedis lij Ánu stuvssaráddna , Evá , mañen . 
- Buktin måj jus vähkkálakkoj barggin , vásstet áddjá ja válldá muorrahåres njuolggasjanják soarvvetjiesskasav , majt sån lij juo sáhkadattijn tjalmijn válljim . 
- Buollida dålåv ja gatsosta lasstogiebnev dålå nali de i dárbaha galmma lastoj ruvvit ja iesj goallut ! 
- Buorre ham gå tjähtjáda huomáham la káfav sjnjårrat , sjuddi sån gå tjágñá sisi ja sunnuv esski buorástahttá . 
- Buorre l dat vuostasj ijá , måjut boargál , älla ham oadtjum ienebujt ietjá sajijn . 
- Buorre l ham diedá gåktu galggin dahkat , áddjá l vuojn vuorastuvvam ja vargga vajálduhttám gåktu juovsav dahká , måjut áddjá . 
- Bállo náhkes aktan boahttsutjårvijn , chili bálluj dabrijdum , tjoarve boahttsus ruoppsadin bájnnidum ja náhkke boahttsus , vásstedi máná . 
- Båhtus ådåsamos mærrádusájs le rievddam ruhtadårja vuodo-oases , mij le juogedum divna suohkanij gaskan - ja dálla sjaddá 35% tjoahkke dårjas . 
- Bæ-æ-æ , vásstedij lippasj ja siejbes vuohtudij . 
- Dahkat joavkov mij galggá årrot viehkken gielda barggojoavkkuj - Barggojoavkon le märrádusrievtes - Oadtju biedjat oajvvadusájt gielldastivrra j dejs ássjijs ma guosski unneplåhkuj - Oadtju válldet märrádusájt rudá juohkemin jus ij le ba djel lågevtuvsán kråvnå ¶ 
- Dat silldá mij dåjt jagijt lij dagu oahpestiddje ja gávnadij Divtasvuodnaj , la gáhtum . 
- Dav viertti girjjealmmudagás gatjádit , javllá sån . 
- Didjij javlav dan biejve sjaddá Sodomij giehpebun dákkir stádas . 
- Dieddjim ja vuosstálasstám li sáme ássjijt , oajvvát Urheim . 
- Diedijma vierttijma sijdas jåhtet , valla árrat åhpajma ejma galga mánnávuoda árvojt vajálduhttet , javllá sån . 
- Diedojt majt mijá prosjevta baktu åttjudip sjaddi vaddet ådå máhtudagáv sáme histåvrå birra Hábmerin ja sjaddá liehket stuorra ávkken jus vuorbástuvvi ásadimijn sáme åvddånbuktemsijdajn , miejnni Oddmund Andersen . 
- Diedáv dánna gávnnuji soames nuorra tjálle gudi dahki nav buorre bargov , ja dajt de hasodav bargujnisá joarkket , javllá Karin Tuolja . 
- Diedáv galggi aj suohttasijt hittit , ja dan diehti aj oassálassti suohttasa diehti , valla buorre tjiektje dal aj dánna gávnnuji , ja vájbi vuojtti ålles HC’av ? 
- Diehtep Måsken li årrum ulmutja jagev tjadá 1700-jagij rájes , valla jáhkket le læhkám jáhpedoajmma ja biebbmojudosa Måsken moadda tjuode jage dás åvddåla . 
- Diehto jus dát jiegña l luovvanam gáttes ? 
- Diehttelis lav spænnta , moattes li dáv báhkogirjev vuorddám , javllá sån . 
- Dijmásj oahppijguoradallama milta skåvlån , vuojnijma oahppe sávvin árabut ja ienep diedov ja dan diehti lip aj 9. klássagijt manen válldám vaj bessi Losaj oahppijs diedojt oadtjot , javllá Ájluovta skåvlå rádediddje , Gunn Furuhagen . 
- Divna fámilja bájken gånnå mån årruv , dán politihkas guoskadallin . 
- Doajmmaplánajn Nuorajda buorep álgov vaddet li OECD:a sebrulasj lánda tjielggasit diededam dálla ájggu nuoraj bargodisvuodav bajemussaj biedjat boahtte jage bargojs , javllá finansminisstar Sigbjørn Johnsen . 
- Drådnik Sonja subtsastij dalloj 20 jage dás åvddåla gåktu miján gájkajn le dárbbo diehttet ietjama identitehta birra . 
- Duobbmiju då dal måtåvråv tjátjes vaj ij galme degu dåt oabme måtåvrrå ! 
- Dutkam- ja åvddånahttemåssudahka SANKS le ásaduvvam oassen Finnmárko Varresvuoda HF , ja le avtastahtedum oasse psyhkalasj varresvuodasuodjalime tjiehppevarresvuodadievnos . 
- Dá bargo li munji vaddám sjivnnjedimávov ja sieloráfev . 
- Dá jage lip ådå teknihkalasj vædtsagijt oasstám ja miján li ienep saje . 
- Dá li læhkám låsså dåjma , ja mij diehtep ájnasvuodav buorre varresvuodaoatsodimijn . 
- Dá lidjin konsesjåvnå ma Lofåhtan nævrrásit ávkástaladuvvin , subtsas Line Ellingsen . 
- Dá nuora lij oadtjum sámegielav gullut tøff ja vuosedij prosjæktaj NuorajTV , mij dálla galggá oarjjelsáme dáfon gæhttjaluvvat . 
- Dáhtámásjijnajn ståhkat , tjállet ja tjuorggat ¶ 
- Dálla le badjel 50 jage dat rájes gå ruovdderahte Fuosskuj bådij . 
- Dárbbo le læhkám gártjedit mij guosská geográfalasj guovlluj vaj dåhkki giehtadallat dáv prosjevtav buoremus láhkáj , subtsas Urheim . 
- Dát leksikåvnnå ij gávnnu juohkka oassásin , valla dåhkki dal aj almmudagás rávvit , subtsas redáktørra Halvard Vik Damms almmudagán . 
- Dát lávla l ietjam birra , vásstedij soames råkkes . 
- Dát mij le Divtasvuonan dáhpáduvvam le muv mielas njuolgga institusjåvnålasj rasissma , gånnå politihkalasj oajválattja ja ieneplåhko diedulattjat li vuosstálasstám ja maññedam sáme åvddånahttemav Divtasvuonan , oajvvát Anders Urheim ja duoddis : - Dát moatte suorgijda guosská , valla værámus le muv mielas varresvuodasuorgen gånnå ham diehtep alvos ássje dagu boastodiagnostiserim le juo dáhpáduvvam . 
- Dåbdå gus sámijt , nåv at ’ dån la dáv vuojnnám , jali le gus låhkåm dan birra ? 
- Dåbdåtja má dån Ámulav , ij la goassak råhtto , sjáhtjá gájkka biejves bäjvváj ja ga esski hähttu de vuolggá . 
- Dån la ham vajálduhttám berunijt málestimes . 
- E vuojn guole vuojga ållo oksygenav dárbaha gå ållu sjávot tjuodtju , gå e labuda , tjielggij . 
- Ehpit gus dij dábmugav rudnes oakkáda ja base ja bårå ? 
- En de måj visjá stuor hårev guoddet , vásstedij stuorviellja . 
- En galla de suv visjá åhtsåt . 
- Ep , javlaj åhpadiddje , - jáhkáv lágan tjuodtju , ja lágav má viertti tjuovvot . 
- Ep ham ållu vuodos hæhttu álgget , ja jáhkkep jårggålibme dálásj oahppoplánas máhttá tjoavdos liehket , javllá Árran-direktørra . 
- Ep la åhtsåm ruhtadårjav ájn , ájádallap tsieggit ietjama barggofámojn ja væhkkálakkoj bargojn , gå tille ednamis ¶ 
- Eriksen subtsas suohkana giellakonsulænnta Britt-Inger Tuorda sjaddá oasse dán bargos . 
- Ettjin sijda ålgusjbieles vuojga fáhkamáhtudagáv dárbaha viedtjat , gávnnuj juo fámiljan jali ráddnáj gaskan , javllá Lindbach . 
- Fága tjanáduvvi aktij ja riekknimdahkamusájt ja nágin iennilsbágo låhkåmj j girjen gávnná , subtsas Lindbach , guhti álgos sidáj girjev hábbmidit statistihka milta man álu gávnnap juohkka bokstávav sáme bágujn , måjudasstá sån . 
- Galggá aj máhttelis julevsáme guovlos tjuovvot oasev mijá kursajs ja seminárajs videokonferánsaj baktu , javllá Kalstad . 
- Galla mån bånåv , valla viertti de muv gusájt guohtomij tjuovvot , javlaj áhkko . 
- Galla mån goarov , valla de viertti munji muorajt guoddet ja muv suojnijt tjoahkkit . 
- Galla vuojnáv julevsáme gápte li 10 biele oadtjum , valla muv mielas viertti nav ållo liehket jus galggá vehik gáptij birra subtsastit dajna gå gápte birra la nav ållo majt viertti giehttot . 
- Gatjáda dån ájn áhtjes jus oattjov ganudit ihttátjij , de gullin mejt dal vásstet ! 
- Ge , dale ruohttaádjá luotta vuohttuji , huomáhahttá Ánni vieljas . 
- Ge , man unna tjáppa guoros hárpporulla majna máhttá båssot sájbbobåsonijt jali aj gatsostit snuorijn tjiebeda birra tjiebetbádden , ávos javllá . 
- Gehtja , dåt nejtsusj ruoppsis biktasij le mån , subtsas sån ja vuosádallá gåvåv bienas Tjierrekluovtan muhtem jagij rájes . 
- Giella l ájnas oasse identitehtas , ja ájnas la aj sámegielav tjalmostit . 
- Girjje le ájnas tjállagin sjaddám . 
- Girkkogábmá le tjáppabájken jávrregátten , 100-200 mehtera váttsáldagá milta , danna máhtá gavnat siettosvuodav majt dárbahip árggabiejven . 
- Gullam lav danna gånnå ádjájuoksa nåhkå le rujtta mij la gålles dievva . 
- Gullam lav áddjá l måtåvråv oasstám ja hähttujiv vádtsát fiervváj viehkedittjat ádjáv ja áhkov jus dal vuojá njuolgga juovajda . 
- Gullam lin galla , áhkko le dassta giehttum , duodastibá . 
- Gulá gåktu áhttját hudjá ! 
- Gulástam lav mån gätjátjijt dat ságas valla e má ulmutja njuolgga munji giehto jus juobbá dunnus la siegen årrum . 
- Gájbbádusá : Sámegielak bargge , bargge gudi li giellaåhpadusáv tjuovvum , ássjij diededibme , diehto , sjiemá , sámegieltæksta næhttabielen , guovtegielak tjállusa jnv. . 
- Gájka bessi oajvvadit sijájt gejt miejnniji dáv libjjáv oadtjot . 
- Gárvvidus skåvlås Nesnan le buorre , gå li nahkam aktidit bájkálasj bájkij åhpadusáv ja sæmmi båttå li læhkám lågådalle Råmså universitehtas , javlli . 
- Gávnnu nubbe mánájcd julevsámegiellaj valla danna li tevsta dárogielas jårggåluvvam ja máná ietja lávllu . 
- Gå Canadan lidjiv guokta jage dát rájes de lidjin muhtema gudi fránskagielav sáhkadin . 
- Gå dal lev læhkám justijssa- ja gárvedimminisstar jagev de le mujna tjielgas visjåvnnå makkir guovlluj justijssasuorgge viertti mannat . 
- Gå hæhttuji vuorddet formálalasj mierreduvvam giellaplánav åvddål rudájt adnegåhti , de la dat muv mielas dåssju dieddjidibme gå e sidá majdik dahkat , javllá Anders Urheim , ja duoddis : - Diedon le galla le buorre ja ækto jus plána gárveduvvi , valla ij gal máhte mañedit moadda dåjmajt ma li sáme álmmugij buorren madi plánav vuorddá . 
- Gå máná farra hálidi dárustit gå dálásj bágo julevsábmáj e gávnnu , ja gå nuora gujttiji gå e rat máhte gieresvuoda ja seksualitehta birra sábmáj ságastit , ja tjiegos ássjij birra ságastit majt ælla oahppam . 
- Gå mån váttsáv jali sykeldav sijddaj bargos , gå jåvsådav Suollu alemussaj , de vuojnáv várijt ja le tjuovgga dan birra , biejvve mij luojttát , mánno mij bájttá , jali jus gähttjá ietjá guovlluj , Råmså guovlluj . 
- Gå soames le oadtjum sajev vuorrasijhuksuj de galggi diehto vatteduvvat unneplågogiellaj nåv guhkás gåk manná . 
- Gå ulmusj vuorastuvvá de álu iednegielastis buorebut mujttá gå vieresgielav , javllá Berg , ja dajna de vaddá pasiænntaj árvvogisvuodav iellema mañemus biejvij gå sunji sámás . 
- Gå vássám skåvllåjahke álgij lij miján åhpadibme 14 oahppij Knut Hamsun js:as . 
- Gå åvddåprosjekta le ålliduvvam de sjaddá politihkalasj barggo gånnå hæhttu ráddidusás ja stáhtas rudájt ádnot sjielvvi rahtebiggimij . 
- Gå æddnám ietjas tjáledahtij lij ávvo munji sæmmi dahkat . 
- Gåktus jáhká muttágis gáptev dunji máhtáv goarrot , gatjádij ieddnes . 
- Gæhttjalimájgen ájggop guovdátja rahpamájgijt tjuovvot , mánnodagás bierjjedahkaj kl 10 – 16 . 
- Gæhttjalip sáme kultuvrav ja histåvråv gehtjadit ristalasj vuojnos . 
- Hehe , mån lev tjielggus , ja iv visská post-it bæhkátjit guottálda gånnå galgav smávva versatjijt tjállet . 
- Hálidav låhkåt , áhttje . 
- Hávsskes vahkko le læhkám . 
- Hähttutjihppe dávk , ja jus boargálin ij la oasesmåtåvrrå uddni , de ham dåj vuodjebihtte dajna alás . 
- Håj , vuoj dal , áhkátjam , galla la dujna goahte báhkas , vargga ij boalde ! 
- Hæhttu dal dån vuostak guohttsát , bielkij . 
- I gåjt de dån dárbaha sjurrat , javllá Pieraj moares . 
- Ieneplåhko álmmugis Nuortta-Vuonan almulattjat ja sáme guovlojn sierraláhkáj , årru smáv bájkijn , ja navti moattes guoradaláduvvi hæhkkajábmemij . 
- Ij la , javllá áhttjes , dat la sjuolle . 
- Ij la de uddni máles , javllá áhttje . 
- Ij la má dal daj nåv råhtto , javllá ieddnes . 
- Ij la má dat munnu , Ámmá-tjietjes måj lin dav luojkkam . 
- Ij la så låssåk stuntjajt giesset fivsas gäddáj ja áhkkarij ja gåktu miehtses muorajt oattjo , gatjádallá Ánu . 
- Ij la så máles gergas , gatját sån ja áhttjáj gæhttjá . 
- Ij la vuojn de , javllá Piera moares . 
- Ij le goassak ilá mannet j j álkket , valla galgaluluj viehka ålov vuorodit skåvlån , váj oahppe li gárvvása nuorajskåvlån alla dásen låhkåt , oajvvadij sån . 
- Itjjiv åvvånis majtik álgos máhte , valla muv mielas le geldulasj giella , subtsas Marte G. Kleivan Bálágis . 
- Ittjiv de duosta biernnaádjáv fággáj gåhttjot . 
- Iv de mån visjá tjállet , dåbddu iv rat máhte . 
- Iv galla de mån vuolge galmma jávrijda gålutjit gå ij la dárbbo ja guhtis galggá bednagijt sujttit jus dunnuv tjuovov . 
- Iv gåjt de mån duosta suv ságajda vuolgget . 
- Iv jáhke Jiervva-Pedera biejvij rájes la dáhpáduvvam , ja dan rájes le mælggat , subtsas Karl Gunnar Mikkelsen ( Peder Mikkelsen Vuodnabadás gåhtjoduváj Jiervva-Pederin ) . 
- Iv la de bárep ietjam iednegielav berustam , ja dajna iv la ga buktám sámástit . 
- Iv la galla mån sijáv vuojnnám , vásstediv . 
- Iv le oadtjum njuolgga sáme kulturárbes , juska æddnám gáptev munji åstij gå lidjiv guovte jagák . 
- Ja gut gåjt dal daj nahka tjårmmåt ? 
- Ja juska miján juo åvdutjis le gárttje , de galggap nahkat kontåvrråsajijt Ájluovta skåvlån åttjudit , dajda gudi dájna galggi barggat , hæjttá rektor . 
- Ja tsitsásj la vil uddnik sladje biesijnis . 
- Jahton , ållu dålutjis årrun sáme stuor sijdajn ja juohkka sijdan lidjin ietjasa ednama . 
- Jienastit ålggorijkan Jus dån i galga Svierigin årrot válljimájge de máhtá jienastit breva baktu ålggorijkas . 
- Julevsáme duodjeterma li vádán gádotjit , dan diehti le ájnas barggo majna le råhtto , ja lev riek dudálasj ruhtadårjajn majt Kaja Andersen le oadtjum , javllá Sámedikkeájras ja Sámedikke ruhtadoarjjastivra ájras , Miriam Paulsen . 
- Julevsáme guovllo svieriga bielen le aj oasse mijá ulmmejuohkusis , javllá Sven Asbjørn Korneliussen . 
- Juohkka eksáman la agev soames guhti máhtti ” månnat ” makkár dahkamusájt oadtju , valla mij lip tjuovvum juohkka birástjállusijt ja njuolgadusájt , ja skåvlås lij aj dát giehtos eksábma dåhkkiduvvam , javllá Sivertsen . 
- Juohkon dal ájn ednamav gaskanimme , sæmmi ednagav goabbásik , javlaj Háhtsisj Njávitjij . 
- Juohkon dal ájn ednamav gaskanimme , sæmmi ednagav goabbásik , javlaj Háhtsisj Njávitjij . 
- Juohkusin le buorre aktisasjbarggomáhtukvuohta , ja dádjadav le guhkes barggo læhkám , sáhkadit ulmutjij bájken , skuolkadit , oasestit ja diedádusáv tjállet , javllá Jentoft . 
- Jus dån la jáhttám de i galga subtsastit , javlaj åhpadiddje , - valla gesi la jáhttám ? 
- Jus ij lim nårås bávtjas de ejma la nahkat suv tsaggat , måjådi bárnes . 
- Jus julevsámegiella galggá rijbadit de jáhkáv le ájnas ulmutja ienebut gaskanisá sijdan sámásti , ja ulmutja vierttiji ienebuv gaskanisá sámástit . 
- Jus lidjiv diehtet båhtusijt girjes , de iv lim rádjam . 
- Jus media ja guládallamåhpadusáv tjadát li gal vissásit buorre barggovejulasjvuoda boahtteájggáj . 
- Jáhkav le máhttelis dahkat dáv oassen åhpadusás UiTan , sierraláhkáj jus buohtastahtá båhtusijt goappátja suohkanijs . 
- Jáhkáv Jiellevárre ja Divtasvuodna li buohtalattja mij guosská tjalmostahttemav sámevuodas ja adni sæmmi hásstalusájt , valla muv dádjadus le Vuona bielen li hálvva guhkebuv boahtám , aj dåssju virggáj biedjamijn sierra giellakonsulentas , majt ælla Svierigin dahkam . 
- Jáhkáv fártas boahtá , javlaj . 
- Jáhkáv vargga snuobav ja gåssåsav oadtjuv dån åvdep biejve gå lij nåv bäjvát dánna ja tjåhkkidiv sjalljuj lastojt rábutjit . 
- Jågåv hæhttu vehik suodjalit , ja stuorra jårmes råve badjelin gitta njálmudahkaj ij oattjo oaggot . 
- Jåhkåmåhken li gålmmå sámegiela , ja julevsámegiella l dagu unnum . 
- Konferánssa oadtju mijáv tjalmostahtátjit ja diedulattjan sjaddet dán birra majt ihkap dåbddåp , valla ep nagá giehtadallat . 
- Le gus duv mielas tjoaskes dálvve dá jage læhkám , gatjádastáv . 
- Le gus seminárra måvtåstuhttám duv alep åhpadusáv gadtsat ? 
- Le hávsske gå mánájgárdde ja skåvllå båhti midjij lávlutjit , lávllu sihke dáro- , iennilsja sámegielaj . 
- Le læhkám riek miellagiddis oassálasstet prosessan ja vuojnáv moadda buorre ájádusá , javllá Lars Theodor Kintel oassálasstij birra ja joarkká , - Muv mielas galggap liehket dudálattja jus gåjt 2-3 ådå viddnudagá ásaduvvi Indigee-oassálasstij ájádusájs , miejnni Lars Theodor Kintel , guhti åtsådallamij baktu diehtá man ållo barggo le viddnudagáv ásadit . 
- Le sierraláhkáj ávos gå sjiehtadallambiele lij guorrasam prosjevtav jådedit mij guosská mærkkagálvvotsieggimav , vuobddemav ja vuobddembargov , javlla Marianne Balto . 
- Le stuorra vánesvuohta formálalasj máhtudagás journalistihkan julevsáme birrasin , valla aktan ådå skåvllåfálaldagájn de soajttá ásadibme Ájluovtan nuorajt journalisstavirggáj giesset , sávat Lars Th . 
- Lep oadtjum buorre diedov , valla lev juo mierredam , subtsas Olga ( 17 ) . 
- Lesj diedon nåv , miedet Ánu ja åhtså gahperis , duoddi aj : ¶ 
- Lev aktijvuodav oadtjum geldulasj ¶ 
- Lev moadda tevsta dáro- ja nuorttasámegielas jårggålam . 
- Lev riek dudálasj gå nav moattes tjåhkanin , mij vuoset sábme jerudaláduvvá varresvuodabarggijs ma ájggu ienep máhtudagáv ja dádjadusáv oadtjot sáme varresvuodabargguj , javlaj sån . 
- Lev áttjak virggáj álggám ja dát le muv goalmát vahkko , måjudallá Tuorda sijvvusit ja subtsas divna barggodahkamusá ælla ájn mierredum . 
- Lidjiv ilá nuorra ”vijssobáron” 70- ja 80-jagijn , valla diedon le dav majt Jack ja da iehtjáda dalloj dahkin , muv ålov arvusmahttám . 
- Lidjiv Árranin ja didtjiv sámegieloahppogirjijt Hildurij , ja sån le viek gijttevasj gå le oadtjum , javllá Krogh . 
- Lip oadtjum moadda oajvvadusá majt mij oajválattja máhttep dahkat váj sáme nuora galggi alep åhpav gadtsat . 
- Lip riek dudálattja gå mijá skåvllå le vuostasj mijá guovlon mij le dáv prográmmafágav adnuj válldám . 
- Lip vuojnnám moadda buorre ájádusá oassálasstijs , duojes ájádusájda ma guosski boatsojsujttuj , guollimij ja bivddemij , mannoæládussaj ja turissmaj , valla aj viddnudakájádusájda gånnå ådåájggásasj hábbmidibme ja gåvå le vuodon , subtsas dudálasj prosjæktajådediddje . 
- Luondulasj la aj dát guoradallam- ja duodastimbarggo rádjáoahpestiddjij birra vuododuvvá ja dåjmaduvvá Árranis – julevsáme guovdátjis Divtasvuonan , javllá Miriam Paulsen maññutjissaj . 
- Lájbbum lav má mån aj uddni dunnuj , varás lájbijt maññáj gå moaddobihtte bivdátjit ja vas gåsså . 
- Lájkkum li má dálásj ulmutja , e åbbå elja sugádit . 
- Majt dån aktu miehtsen dagá , mánátjam ? 
- Majt gulá javla , tjuorvvij áhttjes . 
- Majt vierttip dahkat le sámevuodav tjalmostahttet subttsasij baktu sáme bájkálasj histåvrås ja tjalmostahttet sámevuodav sæmmi ålov gå dáro hárráj . 
- Manen dån nav lillarda ja lávluda gætjo biejvev ? 
- Mañemus lahkke oasse stuodavuosádusás la ållu álgon . 
- Midjij la aj buorren gå giella dán bielen la nav åvddånahttám . 
- Mij lip parádijsav aj sárggum , javlaj Siggá . 
- Mij lip viehka mihá iednes gå doajmmá ja ij vuollána , javllá niejddas Åse Haraldsen . 
- Mij lip ájádallam ja ævtodam gåktu dát ráfájduhttembarggo galggá joarkket , ja aj ævtodam gåktu stivrrimjuogos galggá liehket . 
- Miján le máhtudak mij rávkaduvvá . 
- Miján li agev læhkám studenta LU1 ja LU2 kursajn ja jáhkáv sjaddi riek moadda oahppe bachelorgrádan , javlla Kintel . 
- Miján li læhkám moadda riek tjiehpes sáme oahppe skåvlån manemus jagijt , gudi dal joarkki åhj padusájn allaskåvlåjn ja universitehtajn . 
- Mikal Urheim la badjel 50 jage iesjgengalágásj rållaj ja dåjmaj baktuj åvdedam nasjonála ja bájkálasj ássjijt ma li sebrudahkaj læhkám stuorra ávkken , sierraláhkáj sáme álmmuga åvdås ja julevsámij åvdås sierraláhkáj . 
- Moaddásijda le « låhkåm » duola degu várkes , ájnas ja dárbulasj . 
- Moattes lij guossidam ja miellagiddisa læhkám , valla lav javllam hæhttup dal vuostak buvtadit , javllá Fagernes . 
- Muhtem gallegasj sáme oase li åvddåla læhkám , jagen 1997 ja 2001 , ja manen ep dav stuovvásin galga dahkat ja tjielggasappot gå åvddåla , oajvvat Stemland , guhti subtsas arkeologa Gerd Stamsø Munch jáhkká drådnikhávdde Hagbardsuollun le sáme hávdde . 
- Muhttijn gal åhtsålav barggobirrasis oassen liehket . 
- Muhttijn lij riek vájvve - Ij le læhkám gássjelisvuodaj dagi liehket ájnna fámilljan gudi ij sámásta . 
- Mujna l barggo , mujna l lådna , mån lav juo vielgijt oadtjum . 
- Mujttu då val guolev gáhttuj málestit , mujttádahtij áhttjes . 
- Mujttu dåj dåj val allasihtte oasstet ådå vádasbåvsåjt ! 
- Munji lij dal máhttelis duojes viessot juska ij lim dát sjiehtadus , valla dát æládussjiehtadus la dagu ” russjpe ” duodjárijda , ja la sæmmi gå 40 prosenta dajs duojijs majt la jådedam åvdep jage , tjielggi Aline Mikkelsen . 
- Munji vuojnnet le navti gå ienep fálaldagá gávnnu , infrastruktuvrra lågnån . 
- Munnun le aktijvuohta julevsáme birrasijn vuona bielen , ep la ham mij nav moattes ja dåbddåp guhtik guojmáma , javllá Mandy . 
- Muv mielas le læhkám viehka buorre seminárra , nuoraj ájádusá ja berustibme le alvadahtte , javllá Johansen . 
- Máhttá aneduvvat duola degu oahpponævvon ja dáhtáprográmmaj mij viehket ulmutjav duollatjállemijn ja automáhtalasj jårggålimijn , subtsas Bruce . 
- Málmmaråggåm- ja tjáhtjedulvvadum sajijs má båditji , árvval vielljas ja duoddi ájn , dálla gå ruovddemálmma l nåv hatten ja manná ålggorijkajda vuobddet , de l dal nåv ållo ládde dájda bájkijda tjåhkanam . 
- Máná aj sjievnnjedin bállov tjiektji ja saljon ståhki , ja lijma sihtat alep jerav rahte vuosstij ja diedon aj buorep tjuovgav salljuj , javllá stivrraájras Peggy Øvervoll . 
- Máná soapptsu dánna skåvlåv vádtset , ja skåvlå dagi de bájkke ávdan sjaddá , javllá Astrid Johnsen . 
- Mån galgav gatjádit iednes jus sihtá muv tjuovvot biernnitjit . 
- Mån jáhkáv sildá diehti li hágajs ja dassta majt gåhttjop « gasska-sájdden » jali nuohttesájdden binnum , ja ihkap ienep merragáddejáddi li vuonajda båhtalam , javllá Elmar , gut ajtu jáhkká háhkalåhko le vat lassánime . 
- Mån lav iesj buvtadam ja tjuojalvisáv spellam vehi bájkálasj viehkijn Jan Erik Stenas ( sax ) ja Tim Skau ( Bass ) , goappátja Áhkánjárgas , javllá Øgsnes . 
- Mån lav nav vuorbálasj gå lav Ole Henrik Maggav tjuovvum ja suv siegen læhkám , ja nav sujsta aj oahppam gåktu galggá árvustallat , javllá Gælok . 
- Mån lev agev mielastam ietjam sáme máttojs ja tjadnusav álggoálmmugij . 
- Mån lev agev musihkajn gillum ja lávllagijt tjállám , ja aktan Katarina Rimpijn lev duola dagu Jåhkåmåhke márnánin konsertav ásadam . 
- Mån lev bájke vuorrasap ulmutjijt guossidam ja tjálálvisájt tjuoggám guolláj ¶ 
- Mån lev ham oassálasstám julevsáme skåvlå åvddånahttemin ja danen sámegielåhpadus buoragit manná . 
- Mån lidjiv duv lunna idedis vuoras muohtagoajvvujn . 
- Mån ávos nammadav Odd Reidar Humlegårdav ådå politidirektørran . 
- Na , iv mån dal diede , vuostak mån nåv gåntsas niegov niegadiv noajdde-Vuollá birra ja gå gåhttsåj iv dat niegos ja vaden gähttjaliv nåhkkåt , de juoga muv båktålij gitta idedij . 
- Na , nåv la dat , miedet tjiehtjeska , vuorastuvvamin má mij lip tjadá giedaj . 
- Na , nåv lij vuojn de , duodas Ibb-áhkko vuobnneguoras guojtte tjalmij . 
- Na danga iehkeda lij Ielli vat rávgav vuojnnám . 
- Na de gal i , javlaj Too-tikki venagis láhkáj ja tjuodtjánij nåv vaj suv ruoppsis bieddjis rájak gænssir vuojnnusij bådij . 
- Na gå Ielli giehtoj sån lij rávgav Stuornjárgan vuojnnám , dagu stuor tjáhppis dieblle mij nuorráj tjærránij gå daggu guolmudiddjen bådij váttse . 
- Na iektu oadtjuv suv niejdas girjev . 
- Na oasstám lip tjårmmåmfáhtsajt , ja jus soames duv daj tjårmmåt , de i åvvånis báktjana , tjielggij Ánndij . 
- Nordlánda fylkkasuohkan la nannusit ássjev doarjjum ja doajvvop ahte suohkana aj viehkken barggi , vaj dá rahtjalis plána duohtan dagádivvi . 
- Nå , nåv la dat , duodas Gejrá-áddjá , gárttju mijá ednama . 
- Nå iv gåjt de moatto gå lin dal bårjjåsav dán rádjáj oadtjum , javlaj Ámmá . 
- Næjtso farra rollerbladesij sjiejsiji javlli , ja e åvvånis gehtjasta ietjá sadjáj gå báhtjajda gå gæhttjali másjkugit tjællot . 
- Næjtso farra rollerbladesij sjiejsiji javlli , ja e åvvånis gehtjasta ietjá sadjáj gå báhtjajda gå gæhttjali másjkugit tjællot . 
- Oahpestiddjeårnik le vuorbástuvvam ja le læhkám mielagiddis doajmma jåvsåtjit vuona nuorajt diedoj sámij birra . 
- Oajvát la Tsábmestij , javlaj Ivan Olsen ja manáj dassta . 
- Oarjje-Hålogalánda bissmavielden le sierra åvdådsvásstádus julevsámegielas , subtsas diakåvnnårádediddje Brita Bye , guhti sierraláhkáj sáme ássjij bisspaguovlloáden barggá . 
- Oarjjetjuovgga , månnal báhttja gut diedij goabbelij lij nuortas , oarjás , alás ja luksa . 
- Oasstám lav munnuj manov Oarjás , javlaj ieddne . 
- Oassálasste bæjvádagán vásedin , gåktu gámán viessot ja dahkamuháj dagu luondo biebmojt málestit , muorajt tjoagget , gejnudagájt gávnnat , rádjánisvuodav ja duodden dálkkáj gárvedit . 
- Prosjækta la vuosádus mij la subtsas vuodnaálmmuga birra – sámij ja láttij manno árbbedábálasjiellemis udnásj råhtos iellemin . 
- Riek vuorbálattja lip læhkám gielalattjat , gå mijá máná li dåjmalattjat guovte-gielaga nav gåk nav tjábbát javladuvvá . 
- Rijbadij gal buoragijt , subtsas William , guhti árra ideda jagen 1983 iednes ja fámiljav buollem sijdas Soahkeluovtan gájoj . 
- Rudá majt dá rádjáj prosjæktaj lev oadtjum diedediddjijda manni ja vájllu vilá nágin kråvnå ålles bargguj álgátjit . 
- Ráddnágoadega li val bijtigis gáhttov oadtjum , javlliv áhttjásim vallak uvsav sijdan rabástiv . 
- Ráhkadit joavkov mij le viehkken gielda barggojoavkkuj , danne galggi tjåhkkåhit njunjos ulmutja unneplågos . 
- SANKS ’ an le åvdåsvásstádus viehkedit fálaldagás psyhkalasj varresvuodasuodjalusáv åvdedit ålles sáme álmmugij Vuonan , ja ulmme prosjevta ásadimijn Divtasvuonan le lahkavuohta addnijda , javllá Ellen Kalstad guhti le SANKS:a njunnjutja sáhkagiehtadalle . 
- Sidáv ålles guovllo luluj musikálalattjat luluj åvddånit ja niegadav Troilltampenav juolgij nali oadtjot vas , buorak luluj jus lij sáme profijlla ájn de vil , muhtem lágásj musihkkafestiválla , subtsas Andreassen . 
- Sij gudi tjuojalvisáv lijkkuji bierriji jienastit , javllá sån guhti aj ájádallá skierrov dahkat dá jage . 
- Sij li munji dav giehttum , vuorrasa , gåk dahkin gå vuolggin ålgus . 
- Sij riehtasa ruhkkim li ja håjggåm ruovddedåvsåjt ja tsuovkodam ruvsajt bájke birra ja vil vargga gámáv boalldám . 
- Sjiehtadus allaskåvlåjn Bådådjon merkaj mij dal formálalattjat máhttep guoradallambargoj álgget ja máhttep Vuona guoradallamrádes rudájt åhtsåt . 
- Sláddjijin diedon , gäddum la má dát vuomásj ja dán jågåtja birra , vuojná , sjaddi ráse ja gájklágásj giedjega . 
- Soarves sjaddá buorre dållå , tjielggij stuorviellja . 
- Subttsasa vuodo le dalloj gå lidjiv åhpadiddje Måsken ja miján lij skåvllåmanno , subtsas Lindbach , gen mielan subtsas le mælggadav læhkám ja dálla , lahka aktisasjbargujn tjuorggijn ja åhpadiddjijn Bjørn With , le ållidam gåvvårájdov . 
- Suohtas oahppat duodjuhit ja oahppat duov dáv teknihkav , javllá Inge Olsen . 
- Ságájdahttám lev guokta ålmmå ja lågenanakta nissuna Divtasvuonan gudi barggi dálkudiddjen , skihppijsujttárin ja varresvuodabarggen ja sijá gasskavuodav skihppijda gudi aktidi låhkåmav ja skåvlåmedisijnav , sihke ájnegattjat ja juohkusin . 
- Sálmmagirjje le hilldon læhkám moadda jage desik usjudalliv muddo l dal dav rievtes giedajda åttjudit , subtsas Ingrid Solvang . 
- Sáme Radio sávvá gåbdep ja buorep gåbtjådimev dájs guovlojs , sierraláhkáj bæjválasj ådåssáddagijn TV:an , Oddasat , majt lip 2001 jages sáddim , javllá Hætta . 
- Sámegiela vierttiji oadtjot máhttelisvuodav åvddånit ja bisoduvvat , gå dajn le juoga sierralágásj væráldij fállat , javllá Bruce . 
- Sámij gaskan li dá dábe sierraláhkáj bissum , valla dálla ietjá ulmusjtjerdajn vuojnnep aj gå berusti dákkár dábijt . 
- Sámij gaskan li dá dábe sierraláhkáj bissum , valla dálla ietjá ulmusjtjerdajn vuojnnep aj gå berusti dákkár dábijt . 
- Sávav Divtasvuonav vájmostam buorisboahtám sámegiela háldadusguovlluj . 
- Sávav mij nuora galggap sámástit ja gáptijn vádtset ienebuv gå uddni dahkap , ja hálidav oassálasstet vaj sjaddá luondulasj dav dahkat , joarkká lisstaájras . 
- Såj gal dahkaba gåk sunnu mielas le buoremus , subtsas bárnnes William . 
- Tji , tji , gullu ájn akti låttes , dán bále hivvasin . 
- Tjiegadibme le læhkám ájnas oasse dassta mij le dáhpáduvvam . 
- Tjiektje galggi ålles Vuonas , aktan Svierigis , javllá hárjjidalle Thomas , ja nammat moadda dåbdos namá vuona ¶ 
- Tjuovgadiv álmmukvarresvuodav ja tjalmostiv dasi mij vadda buorre varresvuodav ja organiserik álmmukvarresvuodabargos . 
- Uddni ållu vájllu ålles ja systemáhtalasj fonehtalasj girjálasj tjielgadus julevsámegielas . 
- Ulmutja ienebuv sámásti sijdanisá , sæmmi båttå gå “vuojnos” sáme kultuvrra dagu gápptedábe ja duodje li viehka ålov åvddånahttám . 
- Vaddet vásstádusáv ulmutja ietjas giellaj ¶ 
- Vaj nåv , måj åt boargál , ávon gå äbá la måtåvråv oasstám iehtjádis ja gatját , mav lijkkuba tjietjeska måtåvrråj ? 
- Val , mån de diedáv , ruojaj áhttjes . 
- Valla lev ham ålov manádam ja vásedam , ja lev gåvåv oadtjum gåktu æládus bierri dåmadit gå le sáhka vásádusájs , biebmos ja idjadimes . 
- Varresvuodabarggij milta almulasj virgen le gássjelis sáhkadit gaskanisá ¶ 
- Vatte ájn munji tjátjes , vájnnodij Jáhkki muvva . 
- Viehkken le diedon læhkám . 
- Vierttip mannat dássta baddjet ja vuolus , vuoset Inga Karlsen , ja gæjggá dæhkkos guolbbáj . 
- Vilá gávnnuji báhtariddjelåvså gudi li viesso , ja moadda diehtojuohkke gudi lidjin oasse duosstoapparáhtas svieriga bielen , subtsas Nergård . 
- Vuojnnet aj edna sáme guossidi SÅGav , Ájtte dávvervuorkáv ja Tjoaggulvishuodnahav . 
- Vuojnnet dagu gájkka dåssju gålkkå tjanástagá dagá . 
- Vuojnnám lev moadda dákkir muorajt sihke váren ja bájkálasj vádtsembálggájn Hábmerin ja Divtasvuonan . 
- Vuojnnám lip Hamsuna gåvvidimijt sámijs , ja navti sihke Mari Boine konsærtta ja dát vádtsem mujttádahttá man nanos ja tjábbe sáme kultuvrra le , javllaba rádnatja . 
- Vuona bieles le læhkám ájnas dættodit sjaddá vilá nanos viehkke Afghanistanan åvddålijguovlluj . 
- Vuorddit ienebut , allit val dáv oajvvevuollen ane , hasot Miriam Paulsen gå ájádallá sáme giellaháldadusguovlov masi l Divtasvuodna ådåjagijs oassálasstám . 
- Vájbbam lav juo de dálves , javlaj ieddne ja jångånadájn bievdev goalkkalij . 
- Vájku stivran diehttelis le alemus åvdåsvásstádus ålles sámeednamis , de le munji ájnas tjalmostit sierraláhkáj julevsáme guovlov ja Nordlándav , ja viehkken liehket dårjav åttjudittjat mijá guovlon , subtsas sån . 
- Vánasj lijka , gulliv gå javlaj , ja de sjokoládav njálmes tjållij . 
- Vásse vahko gå Risstin moattoj sijddasis , de galggiv suv tjuovvot årddåj . 
- adnet ja åvdedit ietjasa tækstamáhtudagáv girjálasjvuoda ságastallamin , dajna åtsådallamijn mij oahppijn la tevstas ¶ 
- adnuj válldet duov dáv gáldov gå gielajn barggi ¶ 
- aktan dahkat prosjæktaplánajt , tjállet biejvvegirjev prosjækta bargadijn , ja árvustallatbarggoåvddånimev ja båhtusijt , ja tjállet loggav ¶ 
- barggat bokstávaj , oahppat bokstávajn li namá ja gåvviji giellajienajt . 
- barggat moattelágásj temáj åvdep ja dálásj ájges dagu histåvrålasj ja ájnas dáhpádusáj , dåbdos ulmutjij ja sáme girjálasjvuodajn ¶ 
- barggat muhtem lyrihkajn ja ietja tjállet diktajt ¶ 
- barggat muhtem åsij lyrihkas , duola dagu gielalasj gåvå , assosiasjåvnå boanndudak , moattelágásj dålkkum máhttelisvuoda ja vájkkudimnævo . 
- barggat sáme girjálasjvuoda histåvråjn åvdep ájgijs udnátjij , kronologalattjat tjoahkkit diedojt guovdásj sáme tjállij ja girjálasjvuoda histåvrå birra , oadtjot dádjadusáv tevsta ja his-tåvrå aktijvuodas ¶ 
- barggat sáme tjálalasj kultuvrajn ja dádjadit giela ja tjállema åvddånimev gå barggi tevstaj moattet ájggegávdas ¶ 
- barggat sámeálmmuga kultuvrra- ja sebrudakdilij , duola dagu iellemvuohke ja sámeálmmuga aktisasjvuohta , luonndo- , birás- ja kulturárjjom , rijkajgasskasaj barggo ja sáme rievtesvuoda ¶ 
- barggat tevsta sisanujn ájálvisás gárves tækstaj , ja hárjjánit vaddet buorre ja lájttális árvustallamav ¶ 
- barggat tjállemvuogijn ja morfologijajn oassen giellasujtos ¶ 
- buktet åvddån ietjasa vuojnov tjálalasj bargoj baktu ¶ 
- bágojt såjådit , oahppat gåktu gárgadisájtdahki ja gárgadisåsijt dåbddåt ¶ 
- bæjválattjat gullat ja låhkåt dålusj ja dábálasj subttsasijt jali ietjá tevstajt tjavggalåhkåma baktu , duola dagu dålusj subttsasa ja subttsasa ietjá kultuvrajs . 
- dahkat ja åvddånbuktet oanes njálmálasj tevstajt , adnet gåvåjt , oadtjot dádjadusáv tevstajs majt låhki , tjuorggat ja hábmedit sisanov , oassálasstet drámátiserimij ja rollaståhkusijda ¶ 
- dahkat tevstajt moattelágásj sjáŋŋarijn aktan iehtjádij , oasev válldet ja jådedit ságastallamijt ja rudnamijt temáj birra majt berusti ¶ 
- diedojt vuosstájválldet ja vásstedit gatjálvisájt oahpes temáj birra , duola dagu ietjasa birra ja bierrema ¶ 
- diehtojuohkemteknologijav ja moattelágásjmediáv adnuj válldet gå gielajn barggi ¶ 
- duon dán gáldon åhtsåt diedojt girjjetjállij birra gudi årru Sámen ja tjállet biográfalasj tevstav ¶ 
- dåjmalattjat oassálasstet ságastallamijdagirjálasjvuoda tevstaj birra , duola dagu sisano , háme ja vájkkudimnævoj birra ¶ 
- giellaj oahpásmuvvat moattelágásj temáj konkretiserima baktu , duola dagu mån ja ietjam bierem ¶ 
- girjjevuorkán åhtsåt diedojt girjjetjállij birra majt dåbddi , ja låhkåt tækstaåsijt ma máhtti oahppijda vaddet diedojt girjjetjállij iellema ja bargo birra ¶ 
- gulldalit duov dáv suorgev ietjasa sámegiellasuorges ja guoradallat ja tjielggit moallánagáj . 
- gulldalit gå låhki dålusj sáme girjálasjvuodas ¶ 
- gulldalit gå låhki ja dan baktu oasev válldet girjálasj åtsådallamijs , juojggat ja lávllot ¶ 
- gulldalit åsijt mánnágirjálasjvuodas ja subttsasijs dålusj ájgijs ja ságastit tevstaj birra majt li gulldalam ¶ 
- guoradallat girjjegielav , duola dagu plákáhtajn ja siejnnediedoj baktu klássalanján , ståhkat tjállemijn , tjállet tevstajt gåvåjda , ja dáhtámásjijnav adnet gå tevstaj ståhki ¶ 
- gávnnat girjjevuorkán girjijt dåbdos girjjetjállijs , ja låhkåt oasev tevstajs ma gåvvijigirjjetjálle bargov ja iellemav ¶ 
- gávnnat oajvveåsijt fáhkatevstas ja dajt åvddånbuktet lågådallama hámijn klássan jali ietjá sajen ¶ 
- gå degu sjáhtjalattjájma dijá árvojt , viessomtjerdajt ja siebrudakvuogijt dåbbelij ja rájajma sajev muhtem mærraj vieres árvojda ja vuogijda ¶ 
- gæhttjaladdat giela rytmajn ja luodijn , dahkat álkkes tevstajt , duola dagu diktajt ja diededimijt ja hárjjidallat åvddånbuktet dajt , ja oahppat soames báhkospelav , báhkovádjasijt , lávllagijt ja diktajt ¶ 
- gæhttjat filmajt ja ságastit daj birra ¶ 
- gæhttjat tv-prográmmajt ja ságastit daj birra ¶ 
- hárjjanit åhtsåt girjijt skåvllågirjjevuorkán ¶ 
- hárjjidallat gárgadisájt duolla javllat ja giellarytmav oahppat ¶ 
- hárjjidallat låhkåt bágojt , gárgadisájt ja oanes tevstajt ¶ 
- hárjjidallat sámástit gå gulldali ja nuppijda subtsasti juoŋga birra majt li vuojnnám , gullam jali vásedam ¶ 
- hárjjiidallat ja åvddånbuktet álkkes hålav , ja klássan åvddånbuktet fáhkaássjijt ¶ 
- hárjjánahtjat girjjevuorkkáj ja viehkev oadtjot girjijt åtsåtjit ¶ 
- ja dáv de gállnam ålmmåj hålaj - ” tjuodtjela , válde látjut ja máhtsa sijddasit . 
- ja dáv de gállnam ålmmåj hålaj - ” tjuodtjela , válde látjut ja máhtsa sijddasit . 
- ja dáv de gállnam ålmmåj hålaj - ” tjuodtjela , válde látjut ja máhtsa sijddasit . 
- jali bárko ja muora gaskan Kirsti Suongir lij 23 jage gå áhkkos jámij . 
- joarkket tjállemhárjjidallamijn ¶ 
- juojggajt , lávllot , oassálasstet lávllomståhkusijda ja ietjá ståhkusijda ¶ 
- låhkat mánná- ja nuorajgirjálasjvuodav dán ájggásasj girjjetjállijs . 
- låhkat ådåsap diktajt ja oahpásmuvvat dajda . 
- låhkåt boarrásap tevstajt , duola dagu majt Olaus Sirma , Anders Fjellner , Lars Hætta , Johan Turi , Anta Pirak li tjállám . 
- låhkåt bæjválattjat buorre låhkåmstrátegijaj åvddånime diehti , ja oahppat háhppelappot låhkåt ¶ 
- låhkåt essayav ja tjállet essaymuodugasj tevstajt ¶ 
- låhkåt gåvvårájdojt ja guoradallat gielav ¶ 
- låhkåt ja hárjjidit buorre låhkåmvuogijt ja oadtjot máhttelisvuodav låhkåt duon dán dárbo diehti ( vásedit , oahppat , dádjadit ) ¶ 
- låhkåt ja tjállet ietjasa tjehpudagá milta , duola dagu gåvvåtevstajt ja báhkogåvåjt , jaståhkat sámegiel tækstaprográmmaj ¶ 
- låhkåt ja árvustallat duov dáv propágándá tevstav ja gåvåv , guoradallat dájddagåvåjt ja dájddaduojev ja tjállet tevstajt ¶ 
- låhkåt muhtem tevstajt duot dát girjjetjálles ja oadtjot dádjadusáv dat ájges goassa tjálle viessun ja majt sij berustin ¶ 
- låhkåt mánná- ja nuorajgirjálasjvuodav ådåájggásap tjállijs ja guoradallat gåktu tevstavdahki geldulattjan , suohttasin ja gåktu ulmutjijt gåvviji ¶ 
- låhkåt nuorajrománajt miellagiddima ja åtsådallamij diehti . 
- låhkåt tevstajt duot dát tjálles Sámen ja guoradallat birrusav , ulmusjvuojnov ja gielav . 
- låhkåt tevstajt dálásj dáttja tjállijs duon dán sjáŋŋarijn . 
- låhkåt tevstajt ma li jårggåluvvam ietjá kultuvrajs ja ságastallat daj birra . 
- låhkåt tevstajt tjiegŋalappot guhkep ájgep , dagu låhkåmprosjevtajt . 
- låhkåt álkkes tevstajt iehtjádijda ¶ 
- låhkåt ávijsajt , diehtotevstajt , almmulasj dokumentajt , girjálasjvuodav duon dán sjáŋŋarin , ja aj iesjválljidum girjálasjvuodav ¶ 
- låhkåt ávijsajt ja gæhttjat man birra tjálli . 
- låhkåt ådåsap girjálasjvuodav . 
- låhkåt ålov duon dán dárbbuj , låhkåt ådå-ájggásasj sáme girjálasjvuodav ja girjijt dát-tja ja nuorttarijkalasj mánnágirjjetjállijs ja aj mánnágirjjetjállijs ietjá rijkajs , oahpásmuvvat boarrásap girjálasjvuohtaj , duola dagu álmuksubttsasijda , ietjá subttsasijda ja fábelijda ¶ 
- njálmálattjat åvddånbuktet ietjasa vuojnojt ja tjuottjodusáj ¶ 
- oadtjot arvusmahttemav ja åvddågåvåjt ietjasa tjállagijda dassta majt li låhkåm , gullam ja vuojnnám , tjállet duon dán sjáŋŋarij , duola dagu dikta , ja gæhttjaladdat gielalasj vájkkudimijt dagu gærddomijt , buohtastahttemijt ja gåvåjt ¶ 
- oadtjot máhttelisvuodav dahkat ietjasa tevstajt sáme medijáj , åtsådallat sijá ietjasa tjálalasj bargo máhtti åvddånbuktema baktu vaddet ávkálasj ja buorre máhtudagáv ja diedojt iehtjádijda ¶ 
- oadtjot viehkev tjálatjit ietjasa bágojt ja gárgadisájt , ja ietja hárjjánit tjállet álkkes bágojt ja moallánagájt ¶ 
- oadtjot viehkev tjálátjit dan birra majt vuojnni jali subtsasti , ja vuojnnet aktijvuodavságastime ja tjállema gaskan ( tevstajt dahkat ) , ságastit tevstaj birra majt li dahkam , ja majt lijkkuji iehtjádij tevstajn . 
- oadtjot viehkev åvdedittjat tjállemtjehpudagáv hiebalgis árvustallama baktu tevstajda majt li tjállám , duola dagu loggagirje baktu . 
- oahppat bágojt såjadit ja gárgadisájt dahkat ¶ 
- oahppat dahkat kriterijt majna árvustalli temá- ja prosjæktabargojt jali prosjektadahkamusájt ¶ 
- oahppat dan tjálle birra gen tevstajt li låhkåm ¶ 
- oahppat dåhkkidit ja árvvon adnet majt iehtjáda ságasti ja tjálli . 
- oahppat girjálasjvuoda tevstajt åhtsåt , ådåsis tjállet ja tevstajt hiebadit . 
- oahppat girjálasjvuoda- ja fáhkaássjijt drámátiserima ja ietjá scenalasj åvddånbuktemij baktu , åvddånbuktet prosjæktabargov ja dádjadit gåktu åvddånbuktem vájkkut vásádusáv ja dádjadusáv ¶ 
- oahppat girjálasjvuoda- ja fáhkaássjijt drámátiserima ja vuosádusá baktu , lyrihkav duon dán láhkáj åvddånbuktet ¶ 
- oahppat gåktu buorástahttalit , hivástahttalit , varrudagájt sárnnot ja sávvat ¶ 
- oahppat gåktu giella rievddá dilij milta , ájge ja bájke milta , ájttsat ja gávnnat sierra bielijt sáme giellasuorgijn ja sosiolevtajn ¶ 
- oahppat gåktu tækstabarggo åvddån iehpetjielgas ájálvisás gárves tækstaj . 
- oahppat ienebuv báhkoklássaj birra ja gåktu da doajmmi tevstajn , duola dagu værbba tækstadagádijn ja gåktu pronomena doajmmi dan aktijvuodan . 
- oahppat ienebuv giela ja dilij aktijvuoda birra , ja giellaano birra formálalasj ja iehpe-formálalasj dilijn ¶ 
- oahppat tjallet muhtem temá birra . 
- oahppat tjállemmerkajt biedjat ja hárjjiditduolla tjállet ¶ 
- oahpásmuvvagoahtet sáme viessomvuogijda gå barggi temáj duola dagu bierem ja rádna ¶ 
- oahpásmuvvat almmulasj girjjevuorkájda ja ietja åhtsåt tjáppagirjálasjvuoda ja fáhkagirjijt majt berusti , válljit åvtåv ja tjállet girjjeárvustallamav dasi ¶ 
- oahpásmuvvat dilijda ma vájkkudi gielav ájges ájggáj , ja oajvveássjijda sáme giellahiståvrån ¶ 
- oahpásmuvvat giela systebmaj ja gåktu bágo doajmmi gielan , oahppat báhkoklássajt jasåjådimijt ¶ 
- oahpásmuvvat girjjevuorkkáj , oadtjot viehkev girjijt åtsåtjit ¶ 
- oahpásmuvvat sámegiellaj ja giellaadnuj njálmálasj ja tjálalasj tevstaj baktu moatteslágásj sjáŋŋaris moattet ájges ¶ 
- oassálasstet rollaståhkusijda ma tjállemgielav arvusmahtti ¶ 
- oassálasstet ságastallamijda ja buktet åvddån ietjasa ájádusájt , arvusmáhteduvvat gatjádittjat dav majt e dádjada jali ájádalli . 
- oassálasstet ságastallamijda mij guosská ájggeguovddelis gatjálvisájda , ja oahpásmuvvat buojkuldagájda sárnos ja replihkka . 
- oassálasstet ságastallamijda moattelágásj temáj birra majna li barggam , ja hárjjánit subtsastit majt sij berusti ¶ 
- ståhkat , ståhkama baktu oahppat , ståhkåtbágoj , månadit ja oahppat muhtem báhkovádjasijt ¶ 
- ståhkat gielajn ja tevstaj gåvåj gáktuj , ja moattelágásj ja miellagiddis dåjmaj ma li tjanádum duon dán sjáŋŋarij ja gielladilláj ¶ 
- ståhkat gájklágásj ståhkusij , oasev válldet rollaståhkamijs ja gielav adnet dåjmalattjatmoattelágásj spellamhámij baktu ¶ 
- ståhkat ja spellat dáhtáprográmmaj , ja åhtsåt duov dáv diedov DT . 
- subtsas vuostasj sámij birra Guokta skåvllåbiejve avtat rajes li oahppe Gásluovta skåvlå 3. ja 4. klássan barggam Gállábárnij – subttsas vuostasj sámij birra . 
- subtsastit guojmmásisá majt sij berusti , jabuorre árvustallamijt vaddet ja vuosstájválldet ¶ 
- subtsastit sisanov muhtem subttsasis ja dålusj subttsasis , girjes jali filmas majna li válljim barggat ¶ 
- ságastallat boahtte ájge birra , mujttalit ja subtsastit vássám ájge birra , duola dagu hålan jali kåserijan , ja barggat aktan fáhkatevstaj ja gávnnat sisanov ja båhtusijt ¶ 
- ságájdahttemvuogijt oahppat , dádjadit rumájgielav , dilev ja dakkárijt . 
- sámegielav adnet , duola dagu lávllomij , tjoahkkáj låhkåmij , háddidallamij ja ålgot låhkama baktu ¶ 
- tevstajt adnet åvddågåvvån ja arvusmahttem diehti gå ietja tevstajt tjálli , njálmálasj ja tjálalasj tevstajt tjállet ¶ 
- tjiegŋalappot girjijt låhkåt , duola dagu låhkåmprosjevtav tjadádit . 
- tjiegŋalappot låhkåt girjálasjvuodav ja åvddånbuktet dav tjálalattjat duola dagu prosjæktadahkamussan , ja dárkkelappot låhkåt girjjetjállij birra ja gávnadit majt berusti ja gåktu tjálli ¶ 
- tjoahkkit , barggat ja árvustallat ietjasa tevstajt nuorajdáses vaj bessi vuojnnet gåktu ietjasa tjállemgiella ja tækstagiella l åvddånam ¶ 
- tjoahkkit , systematiserit ja vuorkkot båhkusijt , giehtojt ( nárrideapmi ) , dáhpádusájt , subttsasijt , subttsasijt lahkabirrusis ma li mannam ulmutjis ulmutjij ja ájges ájggáj . 
- tjoahkkit dålusj subttsasijt ja subttsasijt ma li mannam ulmutjis ulmutjij ja ájges ájggáj , ja gæhttjalit gåktu giellaadno rievddá ja vájkkut juojddáv mij la subtsastum . 
- tjuorggat ja hábmedit sisanov tevstajs majt li låhkåm jali gullam . 
- tjállet iehtjádijda ålggolin klássalanjá . 
- tjállet ietjasa bágojt ja moallánagájt ¶ 
- tjállet subttsasav , barggat tevstaj ma gåvviji ulmutjijt ja birrusav , rijdojt ja såbadimijt . 
- tjállet subttsasijt ja oahppat ánályserit subttsasijt ¶ 
- tjállet temátjállusav mij ságastallamav båktå . 
- tjállet tevstajt duon dán dárbbuj , duola dagu åhtsåmijt , almmulasj tjálatjimijt , referáhtajt , ánnonsajt ja fákturájt ¶ 
- tjállet tevstajt duon dán sjáŋŋarij tjáppagirjálasjvuodan ja ássjeprosán , duola dagu subttsasijt , referáhtajt ja diedádusájt ( rápportajt ) ¶ 
- tjállet tevstajt ma árgumenteriji ja diedojt juohki . 
- tjállet tevstajt mij gullu aktisasjbargojda , duola dagu ávijsajt dahkat , reklámatevstajt ja guoradallat reklámajt ja ájttsat dan dåjmajt ja vájkkudagájt . 
- tjállet ássjeprosatevstajt , luluj buorre jus guosská ietjá fágajda . 
- tjállet ássjeprosá tevstajt moatte sjáŋŋarij , duola dagu referáhtajt , girjijt ja álkkesártihkkalijt , ma li tjanádum ietjasa berustibmáj jali fáhkaássjijda ietjá fágajn . 
- tjállet ássjetevstajt dan birra majt berusti . 
- viehkedit guhtik guojmesa ja nuorap oahppijt girjijt gávnatjit girjjevuorkán ¶ 
- viehkev oadtjot åvdedittjat buorre låhkåmdábijt ja dan baktu oadtjot buorep dádjadusáv sisano birra ja gåktu ulmusj galggá låhkåt ¶ 
- vijdábut åvddånahttet klinihkalasj dievnojt ¶ 
- Ádjagijs dåj vieraj vuoles má jågåsj gålgit , ja säjvvá giehtabielijn vierajda , dajna l má dánna nåv tjielgga tjáhtje . 
- Áhttjám ja tjæhtjám lijga riek tjiehpes subtsastalle gudi mijá mielav giddijin sunnu subttsasij , subtsas bihtámsábme Knut Harry Sivertsen ( 68 ) Tollådalas Bájddárin . 
- Ájluovta skåvllå lij vuodoskåvlå resurssaskåvllå , valla dijmásj rájes ettjin desti lágeda dav . 
- Ájnnasamos oasse muv báhppadåjmas le risstalasj ságav sárnnedit . 
- Álggodásen le dát prosjækta Vuona bielen , valla le almma máhttelisvuohta vijdedit julevsáme guovlojda Svieriga bielen , subtsas Kintel , gudi ruhtadårjav åhtså Divtasvuona suohkanis , Nordlánda fylkasuohkanis ja Sámedikkes álggoprosjæktaj gånnå juohkkahasj sijás galggá gålmadisáv gålojs mákset , 27.000 kråvnå . 
- Álgos barggiv ambassadatjállen , valla dálla bargav chargé d . 
- Álgos ittjij áhkko vuojga lijkku mån galggiv sámegielav oahppat , valla dálla vuojnnu degu ienep dasta berus . 
- Álgos sávajma ienep dåjma nuorajda mijá dáfon , maj vuodo le sáme árbbediedon , - gielan ja kultuvran . 
- Álu le nav læhkám , gå sáme ja “látte” iellemvuoge li avtalágátja læhkám , de dát “láttij” iellemvuohken dádjaduvvá . 
- Ámmá-tjätját Ábmut má munnun svájnastij guokta giese gå lij ájn báhttjasiehke , ietján dal iv lim nåv ednagav ruoddim . 
- Árran le juo åvddålijguovlluj dinngum , j j ja vuosstájválldep aj catering dinngumijt j j iehtjádijs guovdátja ålgusjbieles , javllá Pedersen . 
- Árran le sjaddam institusjåvnnån riek tjiehpes barggij ja ållo máhtudagájn , ja barggomielajn ja rahtjalisvuodajn vilá åvddånit . 
- Árran sihtá aktan suohkanijn barggat , ja nav le aj nuppe bieles Suohkanstivrra snjuktjamáno 23. biejve mierredij ¶ 
- Ávon lev gå dálla oadtjop sadjásis referánssajuohkusav gånnå sihke suohkanij ja stáhta suorges li ájrrasa . 
- Älla dal dánna mahkka sáhkan , kujnnatjude ja máná má mij lip årrum sijdan , gájkka ålmmå li ham guollebivdon årrum , javllá ieddnes . 
- Ådå ássjijt oahppat le aj vuojnnamj j hárjjidallam , måjut sån . 
- Ålles Sámen li dal dábe vargga ållu muodugattja . 
- Ålles Sámen li dal dábe vargga ållu muodugattja . 
- Ållåsit dálkudit ja oatsodibme gájbbet suohkana vierttiji máhtudagáv låpptit . 
- Åvdebut bæggalin eldagisáv , valla dálla le gávnadum siján gudi bárkkijin lij stuorra máhtudahka muorra birra ja suodjalin muorav gå dåssju guolmmasav válldin avta bieles muoras , subtsas Andersen , ja jáhkká várrevádtse máhtti muossádimev oadtjot . 
- Åvdedibme nuorttaguovlojs le dav máhttelisvuodav vaddám majt lip vuorddám . 
- Ælla goassak náv skåvllidum åhpadiddje Måske skåvlån læhkám , tjajmmá Urheim vájmulattjat , ja vuoset suv virggeguojmme Willy Åmo le lektor lasseåhpadusájn , sån le iesj adjunnkta j j duoddeåhpadusájn ja nubbe virggeguojmen Kristin Lindbachan le aj universitehtaåhpadus . 
- ådåsis subtsastit ja drámátiserit subttsasijt , ja soajttá ihkap vuosedit video baktu jali gulldalit jiednabáttes ¶ 
- åhtsåt báhkovádjasijt lahkabirrusis , guoradallat bájkálasj bájkkenamájt ja ságastallat massta da båhti ¶ 
- åvddånbuktet diktajt ja álkkes drámátiserimijt ietjasa klássan ¶ 
- åvddånbuktet drámátiseridum tevstajt jali subttsasijt stuoráp ulmusjfuovvaj duola dagu æjgáttjåhkanimijn ja aktisasjtjåhkanimijn skåvlån ¶ 
- åvddånbuktet drámátiserimijt ja ásadit spellam ja práktihkalasj dåjmajt nuorap oahppijda ¶ 
- åvddånbuktet fáhkaássjijt juohkusin jali klássan ¶ 
- åvddånbuktet ietjasa ja iehtjádij tevstajt ja hárjjánit gullat duov dáv hållamgielav sámesebrudagán ¶ 
- åvddånbuktet ietjasa ájádusájt , oahppaássijt ja ådåsijt nav vaj iehtjáda berustahtji dajt ¶ 
- åvddånbuktet ja drámátiserit tevstajt ja subttsasijt ¶ 
- åvddånbuktet juojgajt , vijsojt , lávllagijt , rockatevstajt ja ságastallat sisano ja giela birra ¶ 
- åvddånbuktet moattelágásj tevstajt ja hárjjánit subttsasijt ådåsis giehttot ¶ 
- åvddånbuktet prosjæktabargov , soajttá dakkár juohkusij gånnå ulmutja li moattet álldaris . 
- åvddånbuktet rijmajt , báhkoståhkusijt , lávllagijt ja ietjá tevstajt , duola dagu hållamjuogos åvddånbuktemijt ja histåvråj drámátiserimav ¶ 
- åvddånbuktet álkkes diktat , rijmajt ja subttsasijt ¶ 
- åvdåstahttá muv musikálalasj ja persåvnålasj vájaldimev « Juicen » rájes mav vuolodis 18-jagágin tjálliv , gitta vehi ienep iellemij oahpásmuvvam ålmmåj duola degu lávllagin ” Skoalkkal uvsam ” . 
-_12 Didjij javlav dan biejve sjaddá Sodomij giehpebun dákkir stádas . 
-_1893 rájes biehtsemáno 6. biejvve gåhtjoduváj “ Svieriga slávgá biejvven ” , dålusj gånågisáj milta . 
-_1893 rájes biehtsemáno 6. biejvve gåhtjoduváj “ Svieriga slávgá biejvven ” , dålusj gånågisáj milta . 
-_23 Ale dasti dåssjå tjátjev jugá , ájnat jugesta aj vijnas tjoajvát diehti ja danen gå álu skibá . 
-_70 prosennta álmmugis vásstedi boattsujt ja ællobarggijt ussjuli gå la sáhka sámij birra . 
/ NSR ) mielas viertti Sámedigge juollodit 500.000 kråvnå plánajda ráhtev åttjudittjat unna sáme sijdatjij Måsskåj Divtasvuonan . 
1 Dábálattjat le skalo åvddåla ságastallam siellohuvsos , goassa aj máhttá låhkåt majt katekisma javllá skalos . 
1 Guddnedum Teofilos , vuostasj girjenam Jesusa birra tjálliv gájkka majt Jesus dagáj ja åhpadij 2 gitta dan biejve rádjáj gå almmáj váldeduváj , maŋŋela gå ájlis Vuojŋŋanisá baktu lij gåhttjomijt vaddám sidjij gejt apostelin lij válljim . 
1 Judasis , Jesus Kristusa dievnáris , Jakoba vieljas , sidjij gejt Jubmel Áhttje le gåhttjum ja ähttsá ja Jesus Kristusij várjjal . 
1 Jus sidá diehtet gåk Sálikijn manná de lågå girjev Sálik ja áhttjes 2 Låhkit dá guokta biehke : Bolero ja Sálik ja áhttjes . 
1 Le gus duv mielas ájnas anedit majt la jáhttám ? 
1 Le gus vuojnnám gåktus bádan spiedjil sjaddá gå liegga tjátjev gålgåda ? 
1 Lávllut lávllagav ja oahppit dav . 
1 Låhkit tevstav Vihtta beruna ja ságastihtit gaskanihtte . 
1 Mij juo lij álgos , majt lip gullam , majt tjalmijimme lip vuojnnám , majt lip gähttjam ja giedaj duohtadam le mijá måhkke : iellema báhko . 
1 Moatte bále ja moatteláhkáj Jubmel dålen mijá ájttegijda profehtaj baktu hålaj , 2 valla dáj maŋemus biejvij sån midjij Bárnes baktu hålaj , gev gájkka åmij árbulattjan biejaj ja gen baktu väráldav sjivnnjedij . 
1 Paulusis , Jesus Kristusa dievnáris , apostelin gåhtjoduvvam ja Jubmela evangeliumav sárnnedittjat tjuoldeduvvam , 2 mav Jubmel profehtajis baktu ájlis tjálugijn jáhtij , 3 evangeliumav Bárnes birra , guhti almatjin Davida máttos riegádij , 4 ja guhti Vuojŋŋanisá ájlisvuodan Jubmela fábmogis Bárnnen duodastuváj gå jábbmegij lussta tjuodtjelij : Jesus Kristus , mijá Härrá . 
1 Paulusis , Jubmela dievnáris ja Jesus Kristusa apostelis , rájaduvvam Jubmela válljim almatjijt lájdditjit jáhkkuj ja diehtuj mijá jubmelbalulasjvuoda sáddná birra , 2 ihkeven iellema dåjvujn mav Jubmel guhti ij goassak gielesta , le jáhttám ihkeven ájge rájes . 
1 Paulusis , fáŋŋgan Jesus Kristusa diehti , ja Timoteosvieljastimme gieres ráddnasimme ja barggoguojmmáj Filemonaj , 2 ja oabbásimme Apfiaj , oajbbomguojmmásimme Arkipposij ja tjoaggulvissaj , mij duv viessuj tjåhkan . 
1 Ságastallit gaskanihtte : Lehpit gus gullam ietjá subttsasijt gårkåj birra ? 
1 Ságastihtit gaskanihtte . 
1 Ságastihtit gaskanihtte berrahij birra . 
1 Tjalmedis Måvsis ( Moses Kankoinen , 1805-1868 ) lej sárnnediddje , katekehtta ja viehkke Læstadiusij ja Raattamij jages 1849 . 
1 Vuorrasis varrudagá válljim áhkkáj aktan mánájis , gejt sáddnán ähtsáv ja iv dåssjå mån , ájnat gájka gudi sádnesvuohtaj li dåbdijdam . 
1 gåhppå havvarrievnajs ½ lihtar tjátjes 1 lihtar mielkes ½ tb sáltijs ¶ 
1 kg bierggo tjoamodisás jali mielgas 3-4 bb væjttajáfojs 3 bb vuojas 6-7 dl tjátjes 1 tb sáltijs 1 laurmuorjjelassta 5 ålles nellika ( jus sidá ) 1 unna tsábadum løhkka 1 tb pihppáris ¶ 
1 kg rájnna guolle ( juokso jali ietjá guolle ) 25 g sáltijs 30 g berunjáfojs 1 tb pihppárijs 1 muskatnøtt 1 tb liebmapulvarijs 1 månne 200 g buojdes ( nidábuojdes / læppsusis ) b. 4 dl mielkes ¶ 
1 kg væjttajáfojs 150 g ruobesjáfojs 8 tb báhkkumpulvvarijs 2 tb sáltijs 150 g vuojas 1 lihttarav galmma mielkes 2-3 bb siráhpas ¶ 
1 lihtar tjátjes 5 dl sarijs 1 dl såhkkårijs 2 bb berunjáfojs ½ dl galmma tjátjes ¶ 
1 lihttar H-mielkes 4 bb suvragabás ¶ 
1 lihttarav mielkes 2 bb siráhpas 1 tb sáltijs 1 puvsav jali 50 g jiestas 100 g vuojas 2 kg jáfojs , jur væjttajáfojs jali binná råhkåjáfojs ja / jali hávvirrievnajs ¶ 
1 milliåvnnå galggá buvtadimlasedibmáj ja 450_000 kråvnå divrrum goahtelájgguj ådå huodnahin . 
1 ¼ lihttara tjátjes 50 g bivggarievnajs 80 g sviskara 1 dl sáftas 3 bb såhkkårijs Luvvada rievnajt ijá badjel . 
1 ½ dl máles duola degu boahttsu jali lippa 1 ½ dl tjátjes 1 tb sáltijs binná allehåndis jali nellikis b 4 dl jáfojs , væjttajáfojs ja / jali bivggajáfojs ¶ 
1 ½ l máles , boahttsu jali libba 1 ½ l tjátjes 3 ss sáltijs birrusin 2 kg jáfojs , væjttajáfojs ja / jali bivggajáfojs buojddebiehke ( nidábuojdde jali læppsusa ) 10 m tjålijs ¶ 
1 ½ lihttara mielkes 1 dl bieddjis sagorievnajs 1 tb sáltijs 1 tb vaniljesåhkkårijs såhkkåra ¶ 
1 ½ lihttara mielkes 2 måne 1 tb sáltijs 1 bb såhkkårijs 1 lihttarav jáfojs ¶ 
1,5 kg lippabiergos 1-2 dl væjttajáfojs 1 kållaoajvve 2-3 tb sáltijs jali dárbo milta 1 bb ålles tjáhppis pihppárijs tjáhtje ¶ 
1.0 Dábálasj oasse 1.1 Moattebelak Sábme Sábme le nammadus sámij årrumguovlluj , ja boahtá bágos sábme , mij la sámij ietjas nammadus allasisá . 
10 Anders Skálltje lij jåhttesábme guhti lij giesijt elujnis várijn Gievsfierda buohta . 
10 Dakkir häggavádás sån mijáv gájoj ja vaden gádju . 
10 Dan diehti dán vierregij vassjániv ja javlliv : Agev vájmojnisá tjádjáni , e ga muv gäjnojt dåbdå . 
10 Dan diehti viertti nissun , ieŋŋgilij diehti , oajves gåbttjåt riektás märkkan . 
10 De jieddnát javlaj : ” Tjuodtjela ! 
10 Dievnastihtit guhtik guojmáda , juohkkahasj ármovattáldagájn mav le oadtjum Jubmela moattelágásj ármo buorre tjuottjodiddjen . 
10 Dássta bihkus , gudi li Jubmela ja gudi li bärggala máná : guhti rievtesferdugit ij barga ij Jubmelij gullu , ij ga guhti vieljas ij iehtse . 
10 Dát le gieresvuohta : ij dat gå Jubmelav lip ähttsám , ájnat sån le mijáv ähttsám ja Bárnes såbadusvärron mijá suttoj åvdås rádjam . 
10 Dát le lihtto mav daj biejvij maŋŋela Israela viesujn dagáv , javllá Härrá : Sijá mielajda lágajdam biejav ja sijá vájmojda tjáláv . 
10 Dån le bágov muv sávresvuoda birra vuorkkim , ja danen duv várjjalav gähttjalime båttås mij väráldij le boadátjit ednama álmmugijt gähttjalittjat . 
10 Gierrum dán väráldij le Demas muv guodám ja Tessalonikej vuolggám . 
10 Goalmát ieŋŋgil basuvnas båssij . 
10 Guhti Jubmela bárnnáj jáhkká , vihtanasstemav vájmmusis duosstu . 
10 Guhti Jubmela vuojŋastibmáj bässá , bargostis vuojŋat nåv gåktu Jubmel aj bargostis vuojŋadij . 
10 Guhti iellemav ähttsá ja buorre biejvijt sihtá , várrijis njuoktjamis bahás ja baksimijdes bähttogis hållamis . 
10 Guhti vieljas ähttsá bissu tjuovgan ja ij sujna mige jårrålahte . 
10 Gå jámij , de suttos ierit jámij , suttov akti ållåsit dåssjidij . 
10 Gå lijma ájn Jubmela vasjulattja , de Jubmela Bárnes jábmem mijáv Jubmelijn såbadij . 
10 Gå ájgge lij ållånam , de dievnárav lájggárij lusi rájaj tjuohppusis oasev viettjatjit . 
10 Gåktus de vieljat máhtá duobbmit ? 
10 Härrá biejve almajs gahttjiv ja duogenam låggŋis jienav gulliv , basuvna jienav , 11 mij javlaj : ” Tjále girjjáj majt vuojná ja rája dav gietja tjoaggulvissaj , Efesosij , Smyrnaj , Pergamonaj , Tyatiraj , Sardesij , Filadelfiaj ja Laodikeiaj . 
10 Härrá le munji stuorra ávov vaddám , gå ájmmudijda muv ådåsis huksagoahtet . 
10 Iehttsit guhtik guojmáda vájmostihtte degu vieljatja , guddnedihtit guhtik guojmáda . 
10 Ietjas lusi lågenanguokta åhpadisålmmås gåhtjoj ja vattij sidjij fámov bahás vuojŋŋanisáj badjel vaj buktin dajt vuodjelit ja almatjijt gájklágásj dávdajs ja vigijs buoredit . 
10 Ja jieddnát tjuorvvun : Lånestibme le mijá Jubmela lunna , guhti tråvnån tjåhkkåj ja Lippa lunna . 
10 Ja jieddnát tjuorvvun : ” Man guhkev , ájlis ja sáddná oajvemus , ájgo vuorddet åvddål_gå duobbmi ja mijá varáv ednama viesádijs rávka ? 
10 Ja midjij le Jubmel dav Vuojŋŋanisá baktu bigodam . 
10 Ja vuojnniv ietjá alvvás ieŋŋgilav almes luojttádime balvvaj gárvoduvvam ja átjájuoksa oajves birra . 
10 Javlli tjállaga li mak fábmogisá ja ájnnasa , valla gå iesj boahtá , de fábmogisvuohta gáhtu ja ij aktak suv hålas berusta . 
10 Jus Kristus le dijá vájmojn iellemin , de gal rumáj le sutto diehti jábmám , valla Vuojŋŋanis iellemav vaddá dajna gå rievtesferduga lihpit . 
10 Jus dal soames gänna le diehto duv vuojnná boajtojubmelij tiemmpelin bårråmin , ij gus de suv rasjes oamedåbddo mahkas gievro värrobiergov båråtjit ? 
10 Jus muv budájt anodihpit de muv gieresvuodan bissobihtit , nåvti gåktu mån Áhtjám budájt lev anodam ja suv gieresvuodan bisov . 
10 Kristusa diehti dudáv sjiebtjesvuohtasim , iltjestuvvamij , vájvijda , doarrádallamijda ja niedaj . 
10 Maria vuolgij ja dav giehtoj sidjij , gudi lidjin årrum aktan Jesusijn ja lidjin dal surgos tjierromin . 
10 Moses javlaj : Guddneda áhtját ja ädnát , ja : Guhti áhtjes jali iednes bilkket galggá jábmet . 
10 Mån vájnnodav duv buorev Onesimosbárnám åvdås , gev fáŋŋgavuodan lev riegádahttám , 11 guhti åvdebut lij dunji ávkedibme , valla dálla le munnuj goappátjijda ávkken . 
10 Sån viertti dåbdos buorre dagoj diehti : mánájt huksam , guossijt vehtsam , ájllisij juolgijt bassam , niedalattjajt viehkedam - juohkkaláhkáj viggam buorijt dahkat . 
10 Tjáleduvvam le : Ieŋŋgilijdes gåhttju duv várjjalit , 11 ja : Giedaj nanna duv guoddi , vaják juolgát i gärggáj näjkkala . 
10 Tjáláv dáv juo dálla , vaj iv maŋŋela dárbaha garravuodav dijá lunna vuosedit , dajna fámujn mav Härrá le munji vaddám dijáv nannitjit , ij gajkutjit . 
10 Valla , jus li mállásijda duv gåhttjum , de dalága vuolemus sadjáj maná vaj boanndi gå boahtá dunji javllá : Venagam , sirde oajvebuj . 
10 Valla dån le jáhkkogisát muv tjuovvum åhpa , viessoma , ájggomij , jáhko , gierddisvuoda , gieresvuoda , sávresvuoda , 11 doarrádallamij ja gierddamij hárráj nåv gåktu Antiokian , Ikonionan ja Lystran . 
10 Valla gå suv vielja lidjin basijda vuolggám , de sån aj vuolgij , ij bihko ájnat suolev . 
10 Valla jus boahtebihtit stádaj gånnå dijáv e duosto , mannit gahttunijda ja javllit : 11 Tjabu dán stáda dumev , mij le juolgijda dähppum , sjavnnjep - dijá ájmon lehkus . 
10 Valla jus dal oanegav hähttubihtit gierddat de Jubmel gárvvi , doarjju ja gievrrot dijáv , sån guhti ármov vaddá ja dijáv le gåhttjum suv ihkeven herlukvuohtaj Kristusa baktu . 
10 Vidát gáres urudisá tråvnnåj badjel guorrij . 
10 Vielja , ålles vájmos sávadav ja Jubmelij råhkålav sijáv gádjusit , 2 dajna gå duodastit máhtáv ; siján le sávres jáhkko Jubmelij , valla rievtes dádjadus vádnun . 
10 Vájku ij lim ájn riegádam , de lij gåjt máttaráhtjes Abrahama baktu maŋen dalloj gå Melkisedek suv duostoj . 
10 Válldum almatjijda dáv njuolgadusáv vattáv , mij ij le mujsta , ájnat Härrás : Nissun allus ålmmåstis sirádu . 
10 Ájádallin ja ságastin gaskanisá majt bágo jábbmegij lussta tjuodtjelit mierkkiji . 
10 Åhpadisålmmå de sijddasiska vuolgijga . 
10/11 Valla didjij diehton , Almatjabárnen le fábmo dán ednamin suttojt ándagis luojtátjit , de dunji javlav ” - ja dáv de gállnam ålmmåj hålaj - ” tjuodtjela , válde látjut ja máhtsa sijddasit . 
10/11 Valla didjij diehton , Almatjabárnen le fábmo dán ednamin suttojt ándagis luojtátjit , de dunji javlav ” - ja dáv de gállnam ålmmåj hålaj - ” tjuodtjela , válde látjut ja máhtsa sijddasit . 
10/11 Valla didjij diehton , Almatjabárnen le fábmo dán ednamin suttojt ándagis luojtátjit , de dunji javlav ” - ja dáv de gállnam ålmmåj hålaj - ” tjuodtjela , válde látjut ja máhtsa sijddasit . 
100-jageávvudallam almodusás girjev le aj ávvuduvvam sierra vuosádusájn Råmså Universitehtan . 
11 Adnit guddnen ráfen viessot , ietjada ássjijt huksat ja giedajihtte barggat nåv gåktu åvddåla dijáv gåhttjojma . 
11 Aktak ij dasti dárbaha viesátguojmes , ij ga vieljas dáj bágoj åhpadit : Dåbdijda Härráj ; Gájka unnemusás gitta stuorámussaj muv dåbddisá . 
11 Allit gievda ja njoatso , bissut hárdesvuodan . 
11 Biejvve báhkajnis badján ja rásijt boalldá , giedjega gahttji ja tjábbudahka dåssjån . 
11 Dan diehti Jubmel sijáv tjáddjidusá fámo vuolláj biedjá , vaj gällásijda jáhkkegåhti 12 ja duobbmidalli , gájka gudi älle sáddnáj jáhkkám , älle ga rievtesferdukvuodav válljim . 
11 Dan diehti jaskadihtit ja gievrrodihtit guhtik guojmáda , nåv ham dij juo dahkabihtit . 
11 Diedáv mån mij le Härrá balulasjvuohta ja dan diehti gähttjalav almatjijt oatsodit ; Jubmel muv dåbddå , ja doajvov dij oamedåbdonihtte ietjada aj dåbddåbihtit . 
11 Dáv ságav juo álggorájes lihpit gullam : ähttsup guhtik guojmáma . 
11 Gatjádav de:Legus Jubmel álmmugis häjttám ? 
11 Guhti ietjas alet , vuoleduvvá ja guhti ietjas vuolet , aleduvvá . 
11 Guhtis ietjá almatja Vuojŋŋanisás diehtá , mij almatjin le ? 
11 Gájkka dáv dahtak Vuojŋŋanis dahká , juogedijn vattáldagájt juohkkahattjaj ietjas sidoda milta . 
11 Gähttjit dal man stuorra bokstávaj giedajnam didjij tjáláv : 12 gudi allasisá gudnev ålgoldis ássjij baktu åttjudi , gähttjali dijáv birratjuohppamij nággidit , dåssjå danen gå e Kristusa ruossa diehti sidá doarrádaláduvvat . 
11 Gänna li bielje , gulldalis mav Vuojŋŋanis tjoaggulvisájda hoallá ! 
11 Gå Petrus vat almajda gahtjaj de javlaj : ” De dal duodaj diedáv Härrá ieŋŋgilis rájaj Herodesa giedajs muv gájutjit ja gájkka dassta majt juvdá lidjin vuorddemin . 
11 Gå dal gájkka dát dåssjån de vierttibihtit ájllisin ja jubmelbalulattjan juohkkaláhkáj viessot , 12 dav ájgev gå Jubmela biejvev vuorddebihtit ja oatsodihpit dan boahtemav , biejvev gå alme dålås dåssjåni ja almenoase báhkkasis suddi . 
11 Gå dijáv vuolgadi , allit de balá majt javllat , ájnat javllit dajt bágojt , ma daŋga båttå njálmmáj biejaduvvi , danen gå ehpit ietja håla , ájnat ájlis Vuojŋŋanis . 
11 Gå gullájin suv viesso ja Maria lij suv vuojnnám , de ettjin dasi jáhke . 
11 Gå álmmuk vuojnij majt Paulus lij dahkam , de lykaonia giellaj jieddnát tjuorvvun : ” Jubmela li almatja hámen mijá lusi luojttádam . 
11 Herodes doarroålmmåjis Jesusav álbedij ja bilkkedij . 
11 Härrá le dav danen dahkam ja oavdos le mijá tjalmijda . 
11 Ja almes jiedna gulluj : ” Dån le muv iehttselis ja Bárnnám gärrásamos . 
11 Ja gávtsát , valla daŋgas_diehti akta giehtjasis , le urudis mij lij ja ij dasti le , ja sån håhkkånibmásis manná . 
11 Ja gå bahás vuojŋŋanisá suv vuojnnin , de suv åvddåj tjuorvo luojttádin : ” Dån le Jubmela Bárnne . 
11 Ja moarestam de vuornnáv dahkiv : E agenisá muv vuojŋastibmáj besa . 
11 Ja nuppev urudisáv vuojnniv ednamis badjánime manna lidjin guokta lippatjoarve sjimuga , ja hárjakgärmmaha láhkáj ságastij . 
11 Ja ájn vil : Májnnut Härráv , gájkka hiedniga , gájkka álmmuk hievedihtit suv . 
11 Judean apostela ja vielja gullin aj hiedniga lidjin Jubmela bágov duosstum . 
11 Juohkka härrá bäjvvásattjat Jubmelav dievnas ja sämmi värov agev buktá , vájku ij makkirik suttojt muorroda . 
11 Juohkkaláhkáj boanndobihtit vaj valjet vat vaddebihtit . 
11 Jus Vuojŋŋanis mij sujsta boahtá , guhti Kristusav jábbmegij lussta tjuottjeldahtij , le dijájn , de galggá sån guhti Kristusav jábbmegij lussta tjuottjeldahtij aj dijá jábbmelasj rubmahav iellen dahkat Vuojŋŋanisá baktu , mij dijájn le . 
11 Jáhkonis aj oattjoj fámov bárnev sahkkidittjat vájku såj Sarajn juo lijga vuorastuvvam . 
11 Kloe fuolkes lev vuojn gullam , gåktu dij vieljatja gaskanihtte rijddalihpit . 
11 Kristusin lip árbbeoasáma oadtjum , dasi åvddåla mierreduvvam sujsta guhti gájkka ietjas sidoda ja ájggomusá milta ållit : 12 lehkup de Jubmelij rámmpon ja guddnen , gudi juo åvddåla lijma Kristusij dårvustallam . 
11 Le gus dijá siegen aktak áhttje guhti bárnnásis gärmmahav vaddá gå guolev ádnu , 12 jali skorpijåvnåv gå månev ádnu ? 
11 Lågenanguovte åhpadisålmmåsis gåhttjomav ållim , vuolgij Jesus dåppelt birosstádajda åhpadittjat ja sárnnedittjat . 
11 Mij njálmmerájge manná ij almatjav báde , valla mij njálmes boahtá almatjav bádá . 
11 Mijá lusi bådij ja váldij Paulusa avev majna giedajt ja juolgijt ietjastis tjanáj ja javlaj : ” Náv ájlis Vuojŋŋanis javllá : Guhti dáv avev äjggu , suv juvdá Jerusalemin náv tjadni ja hiednigij giedajda vaddi . 
11 Muv gärrása , jus Jubmel mijáv nåv iehtsij , vierttip mij aj guhtik guojmáma iehttset . 
11 Mån , guhti viesov , vatteduváv agev Jesusa diehti jábmemij , vaj Jesusa iellem luluj jábbmelasj oattjenam bigoduvvat . 
11 Nåv aj ietjada hárráj ájádallit : suttos ierit lip jábmám , valla Kristus Jesusin lip Jubmelij iellemin . 
11 Nåvti li muhtema dijájs viessum , valla lihpit rájnnasin basáduvvam , lihpit ájllisin ja rievtesferdugin Jesus Kristusa namá ja Jubmela Vuojŋŋanisá baktu dagáduvvam . 
11 Oajvev gáre sinna buktin ja niejddaj vaddin , ja sån de äddnásis dav guottij . 
11 Paulusa baktu Jubmel mihtos oavdojt dagáj , 12 tjabu lijnijt ja biktasijt ma suv rubmahis lidjin duohttasam , biedjin skihppij nali , ja nåv de skihpudagájstisá buorránin , ja bahás vuojŋŋanisá sijáv guodin . 
11 Petrusij de Jesus javlaj : ” Tsåggåla svierdev dåhppåsis : Ittjiv gus galga juhkat gávtjav mav Áhttje munji le vaddám ? 
11 Sij li suv oajttám Lippa varájn ja vihtanasstema bágujn . 
11 Sij åtsådin makkir ja mav ájgev Kristusa Vuojŋŋanis sijá sinna åvddålijsárnoj gå sárnoj gierddamusájt , majt Messias lij gierdatjit ja herlukvuodav mij maŋŋela lij tjuovutjit . 
11 Synagogajn juohkka bájken álu sijáv stráffudahttiv ja nággidiv sijáv bilkkedittjat , ja rádamoares gitta stádajn Judea ålggolin sijáv doarrádalliv . 
11 Sáddnán dunji javlav : Mij sárnnedip majt diehtep ja vihtanasstep dan birra majt lip vuojnnám , valla dij ehpit mijá vihtanusáv duosto . 
11 Sån javlaj : ” Dij lihpit oadtjum diedov Jubmela rijka tjiegosvuoda birra , valla sidjij ålggolin , li dá dåssjå muodulvisá , 12 vaj sij tjalmijisá vuojnni , valla e huoman vuojne , ja bieljijisá gulli , valla e huoman dádjada , ja vaj e buorádusáv dagá jalik ándagisáv oattjo . 
11 Sån vásstedij : ” Guhti áhkástis sirát ja ådåsis válldu , le gállasjvuoda doaddje , 12 ja jus nissun ålmmåstis sirát , de le gállasjvuoda doaddje . 
11 Valla dij hållabihtit : jus soames áhttjásis jali äddnásis javllá : ’ Majna mån luluv duv buktet viehkedit , korbánan dagáv ’ ( dat le tiempelvattáldahka ) , 12 de ehpit suv majdik dibde áhttjásis jalik äddnásis dahkat . 
11 Valla guhti vieljas vasjot le sjievnnjedin ; sjievnnjedin vájalt ja ij diede gåsi le vádtsemin , dan diehti gå sjievnnjet le suv tjalmeduhttám . 
11 Valla jus dav dahká , lehkus de vállduk jali såbadus ålmmåjnis . 
11 Viehkedihtit mijáv råhkådallat , vaj moattes Jubmelav gijtti ármos mav moaddásij baktu oadtjop . 
11 Vielja , allit boaktjot guhtik guojmáda birra håla . 
11 Viessuj tjágŋin ja vuojnnin mánáv iednijnis Mariajn , ja luobddedin bárnev guddnedittjat . 
11/12 Diehtebihtit dijás juohkkahattjav vágodijma ja alodijma , nåv gåktu áhttje mánájdis . 
11/12 Diehtebihtit dijás juohkkahattjav vágodijma ja alodijma , nåv gåktu áhttje mánájdis . 
11/12 Diehtebihtit dijás juohkkahattjav vágodijma ja alodijma , nåv gåktu áhttje mánájdis . 
12 Aktak ij le Jubmelav goassak vuojnnám . 
12 Aktak ij le muv vuojnnám tiemmpelin jalik synagogajn jalik ålggon stádan avtajnik ságastallamin jalik álmmugav hasodime , 13 e ga duv åvdån máhte duojt ietjá guoddalusájt duodastit . 
12 Allup Kaina lágátjin lehku , guhti lij Bahágisá mánná ja vieljas gåttij . 
12 Buorástahttit guhtik guojmáda ájlis tjulástagájn . 
12 Dan båttå ham ájlis Vuojŋŋanis didjij diedet majt javllat . 
12 Dan maŋŋel vuollánij Kafarnaumij iednijnis , vieljajis ja åhpadisålmmåjis ja dåppe muhtem biejvev årrun . 
12 Dat mijáv åhpat surodis viessomav ja dán värálda hálojt hilggot , ja skuornnásit , rievtugit ja jubmelbalulattjat dán ájge viessot , 13 vuordedijn mijá sálugis doajvov ja mijá stuorra Jubmelav ja lånestiddjev Jesus Kristusav herlukvuodanis boahtemin . 
12 Dievnastus , mav dájna biedniktjoaggemijn ållidihpit , ij dåssjå ájllisijt niedas viehkeda . 
12 Dálla degu tjiegossiek spiedjilgåvåv vuojnnep ; dalloj árudijás árudidjaj vuojnnep . 
12 Dát le muv budá : iehttsit guhtik guojmáda nåvti gåktu mån lev dijáv ähttsám . 
12 Gatjádij de sujsta : ’ Venagam , gåktus le vijor gå dánna le hedjabiktasahtá ? 
12 Gehtja , ruvva boadáv ja mujna le bálkká juohkkahattjaj dagojis milta . 
12 Gijttit Áhtjev , guhti dijáv árvvogissan dagáj oasev åttjutjit árbes , mij ájllisijt tjuovga sinna vuorddá . 
12 Gijtáv suv , Kristus Jesusav , mijá härráv , guhti munji fámov vattij , dan åvdås gå muv åskåldissan gávnaj ja dievnastussasis biejaj , 13 muv , guhti åvddåla bilkkediddje ja ármodis doarrádalle lidjiv . 
12 Gudát gáres stuorra Eufratednuj guorrij . 
12 Guhti ietjas alet , vuoleduvvá ja guhti ietjas vuolet , aleduvvá . 
12 Guhti vuojttá dagáv tjuolldan Jubmelam tiemmpelij mav ij dasti guode . 
12 Guhtta biejve bässátjij åvddåla Jesus bådij Betaniaj , Lasarosa viessuj , suv lusi gev Jesus lij jábbmegij lussta båktåm . 
12 Gå dal mujna le dakkir doajvvo de stuorra jálosvuodan bargav , iv Mosesa láhkáj , 13 guhti árudijás lijnijn gåbtjåj , vaj israelaga ettjin bessat lulu vuojnnet , gåktu någåj mij lij gáhtomin . 
12 I gåjt dal littja stuoráp mijá áhtjes Jakobis , guhti rudnev vattij ja iesj dassta bárnijis ja elujnis jugáj . 
12 Ietjas varájn , ij hábrráj jalik gálbij málijn , le ihkeven lånåstusáv midjij vuojttám , gå ájlisviessuj tjáŋaj . 
12 Iv le avtak almatjis dav oadtjum , aktak ij le dav munji åhpadam , ájnat Jesus Kristusis bigodime baktu oadtjuv . 
12 Ja Jesaja javllá : Sån guhti le Jisjaja ruohttsasis tjuodtjel hiednigij ráddijiddjen . 
12 Ja ep le värálda Vuojŋŋanisáv oadtjum , ájnat Vuojŋŋanisáv mij Jubmelis boahtá , vaj lulujma dåbddåt , majt Jubmel midjij le vaddám . 
12 Ja gulájga garra jienav almes sunnuj javllamin : ” Badjánihtte diehki . 
12 Ja lasedis Härrá valjesláhkáj gieresvuodav guhtik guojmmásihtte ja gájkajda , nåv gåktu aj mijá gieresvuohta le didjij , 13 vaj vájmojnihtte gievrrobihtit , ja lájtodibmen ja ájllisin lihpit Jubmela ja Áhtje åvdån , dalloj gå mijá härrá Jesus gájkka suv ájllisij boahtá . 
12 Ja luojte midjij suttojdimme ándagis , nåv_gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda . 
12 Ja lågev tjoarve majt vuojnni li lågev gånågisá gudi ájn älle rijkajdisá oadtjum , valla avta tijmmaj gånågisfámov urudisájn aktan oadtju . 
12 Javlaj : ” Ålmåj härrásmáttos vuolgij mälggatrijkkaj gånågisá árvvogisvuodav åttjutjit ja de máhttsat . 
12 Johannes gástadiddje biejvij rájes almerijkka fámujn nággi åvddåj ja muhtema gähttjali dav allasisá rihpat . 
12 Jubmela báhko le ielle ja fábmogis , guovteájvuk svierdes basstelabbo . 
12 Juohkkahattjav duorrádalli , guhti jubmelbalulattjat Kristus Jesusin viessu oagoduvvá . 
12 Jus dán láhkáj vieljajihtte vuosstij suddodihpit ja rasjes oamedåbdojt sárjjibihtit , de Kristusa vuosstij suddodihpit . 
12 Láhka ij le jáhkos . 
12 Man ienep árvvo ij le almatjin sávtsas . 
12 Mij ep le oattje ja vará vuosstij dårutjit , ájnat ráddijiddjij , fámoj ja dán sjievnnjis värálda härráj vuosstij , ja almenasij bahudagá vuojŋŋanisá fámoj vuosstij . 
12 Nuorap áhttjásis javlaj : ’ Áhttjám , vatte munji oasev åbmudagástat mij munji gullu . 
12 Nälját ieŋŋgil basuvnas båssij . 
12 Nåv aj dijájn : Gå dal Vuojŋŋanisá fámojt gähttjalihpit allasihtte ássat , gähttjalihtit de valjev dajs oadtjot tjoaggulvisá gievrrodibmen . 
12 Oajbo jáhko buorre oajbbomav , gähttjala ihkeven iellemav vuojttet , masi le gåhtjoduvvam , ja man diehti le rievteslahkáj dåbdåstam moatte vihtana åvdån . 
12 Rájav suv ruoptus duv lusi degu luluv vájmum rádjat . 
12 Silvanusa viehkijn , gev diedáv åskåldis vielljan , tjáláv dáv oanegis girjev dijáv gievrrodittjat ja duodastittjat dáv Jubmela duohta ármmon , mav nannusit anodihtit . 
12 Stuorra märkka almen vuojnnuj , nissun bäjvváj gárvoduvvam ja mánno juolgij vuolen ja lågenanguovtenástak kråvnnå oajvenis . 
12 Sujna le goajvvo giedan ja tjuoldedum tjuohppusav rájnni ja vejtajt ájttásis tjoahkki . 
12 Tjoaggulvisá dievnár lehkus dåssjå val avta nissuna ålmmån ja buktis mánájdis ja goades tjuottjodit . 
12 Valla gájkajda gudi suv duosstun , vattij fámov Jubmela mánnán sjattatjit , gájkajda gudi suv nammaj jáhkki , 13 gudi älle varás riegádam , oattje sidodis jalik ålmmå sidodis , ájnat Jubmelis . 
12 Vielja , gähttjit vaj dijás aktak ij le bahá ja vájmonis jáhkodibme ja várrijihtit ielle Jubmelis gahttjamis . 
12 Viellja vieljas jábmemij rádjá , ja áhttje mánás . 
12 Vuojŋŋanis Jesusav åjdåmähttsáj rájaj , 13 ja åjdåmiehtsen lij nielljalåk biejve ja Sáhtánis gähttjaluváj . 
12 Vuojŋŋanisá vájnnodin : ” Rája mijáv svijnij lusi , de mij daj sisi mannap ! 
12 Vuostasj luodjomtjuorvas le vássám . 
120 g vuojas 150 g væjttajáfojs 2 dl duolldam tjátjes 2 stuorra måne 2 jå ∫∫gåsnjutje sáltijs 1 tb såhkkårijs 1 jå ∫∫gåsnjuhtje kardemommes ¶ 
1250 g tsábadum tjoamodisás boahttsus 3,5 l tjátjes 7-800 gr sárdedum rusjpe 800 gr skáddnidum beruna smáv biehkken 7-8 tb sáltijs dárbo milta 200 gr løhkas ( tsábadum ) ¶ 
13 Allup dan diehti dasti guhtik guojmáma duobbmiju . 
13 Alodihtit guhtik guojmáda juohkka biejve , guhkev uddni javladuvvá , vaj dijás aktak ij lulu sudduj bähtádallat ja vájmos garrastuhttet . 
13 Avtanik ij le stuoráp gieresvuohta gå sujna guhti hekkas rádnajis åvdås vaddá . 
13 Babylona tjoaggulvis , válljiduvvam degu dij , ja bárnnám Markus , dijáv varrudahttá . 
13 Bihkusij le dal boahtám ålles pretoriaj ja iehtjádijda aj , mån Kristusa diehti fáŋŋgagoaden lev , 14 ja muv fáŋŋgavuoda baktu vieljajs ienemusá li gievrrum ietjasa jáhkon Härráj , ja Jubmela bágov duossti sárnnedit ájn vil jálobut gå åvddåla . 
13 Boadáv dal duv lusi , valla dáv javlav gå ájn lev väráldin vaj sij ållåsit muv ávov oadtju . 
13 Bässátjij åvddålasj lij , ja Jesus diedij ájgev ållånam väráldis vuolgget Áhtjes lusi . 
13 Dan diehti : Jus biebbmo vieljam jårrålahttá , de iv luoddnok dasti biergov bårå , vaj oarren vieljam jårrålibmáj iv sjatta . 
13 Dan diehti ep ga dáj birra håla bágoj , majt almatja vijsesvuohta midjij le åhpadam , ájnat bágoj majt Vuojŋŋanis midjij le åhpadam - vuojŋŋalasj ássjijt Vuojŋŋanisá baktu dádjadip . 
13 Daŋga båttå ednam garrasit skielbbigådij ja stádas lågådis slámaj , gietjavtuvsán almatja ednamskielbbimis gåddujin , ja iehtjáda balládin ja alme Jubmelav guddnedin . 
13 En måj , ájnat Abrahama , Isaka ja Jakoba Jubmel , mijá ájttegij Jubmel le dievnáris Jesusav herlugahttám , gev Pilatusa åvdån biehtijda ja vuornojda , dalloj gå Pilatus lij mierredam suv luojttet . 
13 Gallen biejven lij nuorap bárnne gájkka åbmudagáv vuobdatjam ja de amás rijkkaj vuolgij , ja dåppe boanndudagáv slajes iellemij skidárdij . 
13 Gudi virgenisá buoragit barggi alla árvov oadtju ja jálosvuodav ietjasa jáhkon Kristus Jesusij . 
13 Gudát ieŋŋgil basuvnas båssij . 
13 Gänna li bielje , gulldalis majt Vuojŋŋanis tjoaggulvisájda hoallá ! 
13 Gå Jesus lij tiemmpelis ålgus mannamin , de suv åhpadisålmmåjs akta javlaj : ” Åhpadiddje , gehtja makkir gierge ja makkir huodnaha ! 
13 Gå nuppádis dåhku båhtin , de Josef vieljajdises dåbddusin dagáj , ja farao aj oattjoj Josefa mátto birra diedov . 
13 Gå tjuovgudij , de tjoahkkij åhpadisålmmåjdis , ja sijájs lågenanguoktásav válljij gejt apostelin gåhtjoj : 14 Simonav , gev aj Petrusin nabdij , Andreasav , suv vieljav , ja Jakobav , Johannesav , Filipposav , Bartolomaiosav , 15 Matteusav , Tomasav , Alfaiosa bárnev Jakobav , Simonav guhti selohttan gåhtjoduváj , 16 Jakoba bárnev Judasav ja Judas Iskariotav , guhti biehtten sjattaj . 
13 Gå vuolggám lidjin , de Härrá ieŋŋgil Josefij niegon bihkusij ja javlaj : ” Tjuodtjela báhtara bárnitjij Egyptaj , ja åro dåppe dasik diededav , dan diehti gå Herodes mánáv åhtså gåttåtjit . 
13 Ja guhti mielkes viessu le njuorak ja máhtodibme rievtesferdukvuoda åhpadusáv buojkkát . 
13 Ja merra jábbmegijt ruoptus vattij , ja jábmem ja jábbmekájmmo jábbmegijt vattijga ruoptus , ja fert guhtik duobbmidaláj dagojis milta . 
13 Ja vuojnniv hárjakgärmmaha njálmes ja urudisá njálmes ja vierreprofehta njálmes gålmmå bahás vuojŋŋanisá boahtemin . 
13 Ja vuojnniv urudisáv meras badjánime . 
13 Jesusa lusi mánájt buktalin giedajdis sijá nali biejadittjat ja råhkålastátjit . 
13 Jubmel ittjij goassak gudik ieŋŋgilij javla : Tjåhkkida muv oalges bälláj , de duv vasjulattjajt juolgijat vuolláj duvddan biejav . 
13 Jubmela åvdån guhti iellemav gájkajda vaddá , ja Kristus Jesusa åvdån guhti Pontius Pilatusa vuolen rievtes dåbdåstimijn vihtanastij : 14 duv viddno lehkus vigedibmen ja lájtodibmen gitta mijá härrá Jesus Kristusa boahtemij , 15 mav sálugis ja ájnna ráddijiddje mijáv vuojnet gå ájgge ållån , gájkka gånågisáj gånågis ja gájkka härráj härrá , 16 guhti le ájnna jámegahtes , guhti viessu tjuovga sinna , masi aktak ij buvte lahkanit , gev aktak almasj ij le vuojnnám jalik buvte vuojnnet . 
13 Jus dal hábrráj ja vuovsáj málle ja gujgoj guná báddumijda rissjaluvvam , sijáv ájlistuhtti vaj rubmahis rájnnani , 14 ij gus de Kristusa varra mijá oamedåbdojt ájn buorebut jábma dagojs rájnni , vaj ielle Jubmelav dievnastip ? 
13 Jáhkonisá gájka sij jámadin åvddål_gå oadtjun dav mij lij jáhteduvvam . 
13 Kristus le mijáv lága garos lånestam gå iesj mijá åvdås garroduváj , gåktu tjáleduvvam le : Garroduvvam färttahasj guhti muorratjuolldaj gatsostuvvá . 
13 Le gus buorre muv jábmemij doalvvum ? 
13 Lihpit ham gullam gåktu åvddåla jáhkkogis juvdán viessuv , man vassját Jubmela tjoaggulvisáv doarrádalliv ja dåssjidit gähttjaliv . 
13 Midjij giehtoj gåktu ieŋŋgilav viesonis vuojnij ja guláj javllamin : ’ Rája Joppej ságav ja gåhtjo Simonav , gev Petrusin gåhttju , boahtet . 
13 Mijá Härrá Jesus Kristusa ármmo , Jubmela gieresvuohta ja ájlis Vuojŋŋanisá oasálasjvuohta dijájda gájkajda . 
13 Mijáv le sjievnnjeda fámos gádjum ja bárnnegärrása rijkkaj doalvvum , 14 ja Bárne baktu lip lånestuvvam ja mijá sutto li ándagis luojteduvvam . 
13 Mujna le dahtak jáhko Vuojŋŋanis , mij tjálugin tjáleduvvá : Jáhkáv , ja dan diehti sárnnedav . 
13 Pilatus alemushärrájt , rádeålmmåjt ja álmmugav tjoahkkáj gåhtjoj 14 ja javlaj : ” Dáv ålmmåv lihpit diehki buktám ja guoddalihpit suv álmmugav tjáddjidime . 
13 Seustiemmpela härrá bådij tiemmpelis stáda ålggolis vuovsáj ja giedjekbárddagij uvsajda ja sidáj álmmugijn aktan värrodit . 
13 Soames almasjvegas sunji javlaj : ” Åhpadiddje , gåhtjo vieljam mujna árbev juohket . 
13 Stuorra oavddodagojt dahká ja tjabu dålåv almes ednama nali almatjij vuojnedijn gahtjadahttá . 
13 Sárnnut varrudagájt Rufusij gev Härrá le válljim , ja äddnásis guhti le aj munji ieddnen årrum . 
13 Sån de muv lusi bådij , muv guorraj tjuottjadij ja javlaj : ’ Saul , vielljam , tsakkasta tjalmijdat ja vuojnnen vat sjatta ! 
13 Sån midjij Vuojŋŋanisás vattij , ja danen diehtep mij bissop sujna ja sån mijájn . 
13 Tjuovvut Härrá diehti vuollegattjat almatjij aktisasj njuolgadusájt , lehkus dal tjäjssár alemus fámujnis 14 jali ednamhärrá , sujsta rájaduvvam bahádahkkijt stráffutjit ja buorredahkkijt májnutjit . 
13 Vaddit munji bálkáv daŋga láhkáj - didjij iehtjam mánájda náv hålav - ja rahpit vájmojdihtte , dij aj . 
13 Vaddus dårvo Jubmel jáhkon didjij ålles ávov ja ráfev , vaj luluj dårvvo didjij lassánit ájlis Vuojŋŋanisá fámujn . 
13 Valla biejvveguovddela , gånågis , vuojnniv mano nanna tjuovgav biejves sjerradabbo almes bájttemin , muv ja mijáj gájkaj birra gudi mannulagán lijma . 
13 Valla didjij hiednigijda javlav : Gå lev hiednigij apostel de iehtjam dievnastusáv alla árvvon anáv , 14 vaj soajtáv álmmuk guojmijam udnodisvuodav båktet ja dan láhkáj muhtemijt sijás gájov . 
13 Valla gå boahtá , sádnesvuoda Vuojŋŋanis , de dijáv ålles sádnesvuohtaj doalvvu . 
13 Valla gå ájgo guossijt mállásijda gåhttjot , de gåhtjo häjojt ja vájvánijt , skiermájt ja tjalmedimijt . 
13 Valla ittjiv mielanam ráfev oattjo , dajna gå ittjiv Titusvieljam dåppe gávna . 
13 Vielja , iv javla dasi lev juo åledam valla javlav : vajálduhtáv dav mij le vássám ja gähttjalav åledit dasi , mij åvdån le 14 ja ratjáv måhkkåj vuojtátjit guddnebálkáv dåppe baddjen , masi Jubmel le mijáv Kristus Jesusa baktu gåhttjum . 
13 Vielja , sidáv diededit man álu lev dijáv ájggum guossidit , vaj dijá lunna aj luluv sjattojt bessat tjuohppat degu ietjá hiednigij gaskan , valla dálátjij le juoga gasskaj boahtám . 
13 Vielja , vierttip agev Jubmelav gijttet dijá åvdås , gejt Jubmel ähttsá , danen gå Jubmel dijáv tjuoldij vuostatjin gádjusittjat dan baktu gå vuojŋŋanisánihtte ájlistuvvabihtit ja sáddnáj jáhkkebihtit . 
13 Vuojnniv gulliv goasskemav girddemin alme guovddelav tsieladime : ” Vuoj , vuoj , vuoj ednama viesádijda gå dal duo nuppe gålmmå ieŋŋgila basuvnajdisá dasten tjuojadahtti . 
13 Válljidum oappát máná dunji varrudagájt sárnnu . 
13-jahkásasj skåvllåájgen ja alep åhpadusán , ja åvddånahttet dåjmajt gånnå giella ja kultuvrramáhtudahka aktan gehtjaduvvi . 
14 Agev li skámodis nissunijda hálo tjalmij gähttjamin ja e goassak suttos gallána . 
14 Ananias javlaj : ’ Mijá ájttegij Jubmel le duv tjuolldám suv sidodav dåbdåtjit , Rievtesferdugav vuojnátjit ja suv jienav gulátjit . 
14 Ane ávkken ármovattáldagáv mij dujna le , ja mav oadtju gå åvddålijsárnnomij duv válljijin ja boarrásij ráde giedajdisá duv nali biedjin . 
14 Bisoda buorev mij dunji le åskelduvvam , ájlis Vuojŋŋanisá baktu mij miján le . 
14 Buorástahttit guhtik guojmáda gieresvuoda tjulástagájn . 
14 Báhko almatjin sjattaj ja viesoj mijá siegen ja mij vuojnijma suv herlukvuodav , herlukvuodav , mav ájnna Bárnne Áhtjestis oadtju , ja sån lij ármos ja sádnesvuodas dievas . 
14 Daj almatjij birra Henok , Adama giehttjit buolvas , åvddålijsárnoj : ” Gehtja , Härrá boahtá ietjas tuvsánij ájllisijs 15 gájkka almatjijt duobbmitjit ja gájkka surodimijt divna surodis dagoj åvdås mávsedittjat , ja gájkka garra bágoj diehti majt dá tjáhppis suddára li suv vuosstij javllam . 
14 Dan diehti buolvatjij nali Áhtje åvddåj luojttádav , 15 gässta gájkka áhttjevuohta ednamin ja almen namás oattjoj . 
14 Dan diehti sidáv nuorra árbbátjijt ådåsis válldut , mánájt riegádahttet ja ietjasa viesosa huksat , vaj almatja e bahájt sijá birra hållagoade ja vasjulasj ij oares oattjo . 
14 Diehtep jábmemis lip iellemij mannam , dajna gå iehttsep vieljajdimme . 
14 Dij lihpit gullogisvuoda máná , allit hálojihtte milta vieso degu dalloj gå diehtemahtesvuodan viesojda . 
14 Dájna vuogijn profehta Jesaja bágo sidjij ålliduvvi : Bieljijihtte gullabihtit , valla ehpit huoman dádjada ja tjalmijihtte vuojnnebihtit , valla ehpit huoman vuojne . 
14 Dási Jubmel le dijáv evangeliuma baktu gåhttjum mijá härrá Jesus Kristusa herlukvuodav vuojtátjit . 
14 Ednama viesádijt tjáddjit merkaj majda fámov le oadtjum urudisá vuojnedijn dagátjit . 
14 Farisea de mannin ålgus rádudalátjit gåktu Jesusav máhttet lulun oajttet . 
14 Gehtja , vuojnniv Lippav Sionváren , ja Lippajn aktan tjuohtenielljalåknielljatuvsána nammas ja Áhtjes namma gállon . 
14 Gierugattja , várrijihtit boajtojubmeldievnastusás . 
14 Gullam lip gå javllá Jesus , nasareak , dáv bájkev ájggu dåssjidit ja rievddadit dábijt majt Moses le midjij vaddám . 
14 Gájka gudi Jubmela Vuojŋŋanisás oatsoduvvi li Jubmela máná . 
14 Gájka ham diehti mijá Härráv Juda máttos , ja Moses ij le dán mátto härrájs majdik moalgedam . 
14 Gájka tjoahken bissun sávret råhkådallamin soames nissunij aktan , Mariajn , Jesusa iednijn ja vieljajis . 
14 Gå apostela , Barnabas ja Paulus , dáv gullájga , de ålgoldisgárvojdiska gajkedijga , almatjij gasskaj viehkalijga ja tjuorvvogådijga : 15 ” Majt gulá lik dahkabihtit ? 
14 Gå apostela Jerusalemin gullájin Samaria lij Jubmela bágov duosstum , de Petrusav ja Johannesav dåhku rádjin , 15 gudi de vuolus Samariaj manájga ja sijá åvdås råhkådalájga vaj lulun ájlis Vuojŋŋanisáv oadtjot . 
14 Gå hiedniga gejn ij le láhka , luondostisá lágav tjuovvu , de allasisá li láhkan vájku siján ij le láhka . 
14 Gå miján dal le stuorra alemushärrá , guhti le almij tjadá badjánam , Jesus , Jubmela Bárnne , de dåbdåstusás nannusit anedup ! 
14 Gå máná oattjes ja varás li de sån aj sijá láhkáj almatjin sjattaj , vaj jábmema baktu luluj jábmema härráv , bärggalav , fámoduhttet , 15 ja lånestit gájkajt , gudi jábmema balos oarjjen lidjin viessomájgesa . 
14 Gå álmmuga lusi máhttsin , de bådij ålmåj Jesusa lusi ja suv åvddåj luobddelij 15 javla : ” Härrá , ármmálaste bárnám . 
14 Ietjas aj lågenanaktaj bigodij gå lidjin bievddegátten vällahime , ja vádnajáhko ja garra vájmoj diehti sijáv gájgodij , gå ällim jáhkkám sidjij , gudi lidjin suv tjuodtjelime maŋŋela vuojnnám . 
14 Ij gus luonndo iesj didjij åhpada , guhka vuobda li ålmmåj skábmon , 15 valla nissunij guddnen , guhti vuobdajdis gåbttjåsin oattjoj . 
14 Iv luoddnok sidá iehtjam iehtjádis rámmpot gå mijá härrá Jesus Kristusa ruossas . 
14 Ja almme gádoj nåv gåktu girjjegoabrre giessaluvvá ja gájkka váre ja suollu bájkijstisá sirddujin , 15 ja ednama gånågisá , alla härrá ja doarrooajve , boandá ja fábmogisá ja gájka , oarje ja friddja almatja tjiehkádin sluokkojda ja várij bávtijda , 16 ja várijda ja bávtijda javllin : ” Vierrit mijá nali ja tjiehkit mijáv sujsta tråvnån tjåhkkåhime ja Lippa moares , 17 dan diehti gå sijá stuorra moarebiejvve le boahtám ja guhtis de buktá bissot ? 
14 Ja dálla le alemushärrá fámujn diehki boahtám gájkajt gidditjit , gudi duv namás tjuorvvu . 
14 Ja stuorra goasskema goappásj soaje nissunij vatteduvvin vaj máhtij åjdåmähttsáj hállánit , dan bájkkáj gånnå biebmadallá muhtem ájgev ja guokta ájge ja ájggelahkev , gärmmahis mälggadin . 
14 Josef de ietjas lusi gåhtjoj áhtjes Jakobav ja åbbå fuolkev , gietjavlåkvihttasav , 15 ja Jakob Egyptaj vuolgij . 
14 Jubmel le Härráv tjuottjeldahttám , ja fámos baktu mijáv tjuottjeldahttá . 
14 Jubmelij gijtto , guhti Kristusa baktu agev muv vuojttofárrusis válldá , ja juohkka bájken muv miedet kristusdiedo njálga hapsav bigodit . 
14 Jus dal mån , dijá härrá ja åhpadiddje , lev dijá juolgijt bassam , de dij aj lihpit vielggen guhtik guojmáda juolgijt bassat . 
14 Jus de gielaj råhkådaláv de muv vuojŋŋanis råhkådallá , valla jiermijda ávkedibmen . 
14 Jáhkodis ålmåj le vuojn áhkás baktu ájlistuvvam , ja jáhkodis áhkká le jáhkulasj ålmmås baktu ájlistuvvam . 
14 Luondostis almasj ij duosto , mav Jubmela Vuojŋŋanis hoallá . 
14 Mij vuojnijma ja vihtanasstep Áhttje Bárnes rájaj väráldav gájutjit . 
14 Mån lev buorre räjnnuhiddje ja dåbdåv sávtsajdam ja sij muv , 15 nåv_gåk Áhttje muv dåbddå ja mån Áhtjev . 
14 Nubbe luodjomtjuorvas le vássám , goalmát ruvva boahtá . 
14 Náv sjaddá : Ålmåj lij ålggorijkkaj vuolggemin ja de gåhtjoj dievnárijdes ietjas lusi ja sijá hállduj åbmudagás vattij . 
14 Nåv ålliduváj mav profehta Jesaja lij javllam : 15 Sebulona ednam ja Naftali ednam , jávre guovlluj , Jordanäno nuppen bielen , hiednigij Galilea -_16 álmmuk mij sjievnnjedin årru , le stuorra tjuovgav vuojnnám . 
14 Sidjij lev bágut vaddám ja värált le sijáv vasjodam dan diehti gå e väráldij gullu , nåv gåktu mån iv väráldij ga gullu . 
14 Simon le giehttum gåktu Jubmel juo ådno hiednigij gaskas allasis álmmugav válljij . 
14 Sjatto majt hálijdi li gáhtum . 
14 Sujna le juoga javllat mij ietjat ja åbbå viesut gádju . 
14 Sálugin dij jus dijáv Kristusa namá diehti álbedi , dajna gå herlukvuoda Vuojŋŋanis , Jubmela Vuojŋŋanis , le dijá badjel . 
14 Sån le ietjas mijá diehti vaddám , mijáv gájkka suttojs lånestittjat ja rájnnasin dagátjit allasis álmmugin , mij duodas viggá buorre dagojt dahkat . 
14 Valla duv miededime dagi ittjiv sidá majdik dahkat ; buorev mav dagá ij galga nákkos boahtet ájnat ietjat sidodis . 
14 Valla gatjálvis le avtalágásjvuodas ; viehkedus dal dijá vallje sijá vánev , ietjá bále vat sijá vallje dijá vánev . 
14 Valla gijtáv dijáv viehkes muv gártjesvuodan . 
14 Valla guhti muv vaddem tjátjes juhká , ij goassak gåjkkågoade . 
14 Valla gárvvunihtit Jesus Kristusij , ja allit rubmahis måråsta vaj usstodime gåhttsåji . 
14 Valla gå Petrusa jienav dåbddåj , de ávos vajálduhtij uvsav rahpamis ja viehkalij sisi subtsastittjat Petrusav uvsa ålggolin tjuodtjomin . 
14 Valla jus diján le garra udnodisvuohta ja bahájuonagahttem vájmojnihtte , de allit goarso jalik gielesta . 
14 Valla oanegis ájgev maŋŋela de gáttes davás båssogådij garra bieggavirro , majt Nuorttoluládahkan gåhtjudin . 
14 Valla sijá miela li garrastuvvam , dajna gå ájn udnásj biejve rádjáj le gåbtjås sadjásis báhtsám , gå oabme lihto tjálugijt låhki . 
14 Valla åvddål_gå Paulus háhppidij vásstedit , de Gallio juvdájda javlaj : ” Juvdá , jus dánna luluj bahádagos jali vierredagos gatjálvis , de luluv dijáv gulldalit . 
14 Vidtjut gieresvuohtaj , valla viggit aj vuojŋŋalasj vattáldagájt oadtjot , åvdemusát åvddålijsárnnoma vattáldagájt . 
14 Vielja , vissásit diedáv buorrevuodas ja ålles diedos lihpit dievva majna aj máhttebihtit guhtik guojmáda oajvvadit . 
14 Vuojŋŋanisá fámujn Jesus Galileaj máhtsaj , ja sága suv birra oabllánin ålles dáfov miehtáj . 
14 Váttsedijn gaskaniska ságastalájga gájkka vásáldagáj birra 15 Ságastaládijn de gis Jesus iesj sunnu fárruj bådij . 
14 Älle gus ieŋŋgila Jubmela dievnastiddje vuojŋŋanisá , rájaduvvam sijáv dievnastittjat , gudi oasev lånåstusás oadtju ? 
14 Åhpadisålmmå lidjin vajálduhttám lájbijt maŋŋáj válldemis ; akta ájnna lájbásj lij siján vadnasin . 
14-jagák Ájluovtan bajássjattaj , desik gudá jage dát rájes Norrbottenij Svierigij jåhttåj . 
15 Aktaj vattij vihtta talenta , nubbáj guokta , goalmádij avtav , fera_guhtik oattjoj vaddásijes milta . 
15 Bassebálij ednamhärrá ábaj fáŋŋgagoades luojtij soabmásav gev álmmuk iesj sidáj . 
15 Birratjuohppam ij le ájnas , ij ga åvddånáhkke , ájnat ådå sjivnnjádusás le gatjálvis . 
15 Báddebiehkijs de svitjov dagáj ja vuodjelij gájkajt tiemmpelis aktan sávtsaj ja vuovsáj . 
15 Dajna åskujn sihtiv vuostak dijá lusi mannat , vaj lulujda ávov Jubmela ármos oadtjot . 
15 Dakkir vijssudahka ij baddjet boade , ájnat le ednamis , oadtjelasj ja bahá . 
15 Dan diehti Jubmela tråvnå åvdån tjuodtju ja idja biejvve suv tiemmpelin dievnnuhi , ja guhti tråvnån tjåhkkåj goades sidjij tsieggi . 
15 Dan diehti le Kristus ådå lihto gasskaålmåj , vaj gåhtjoduvvama jáhttem ihkeven árbev oadtju , gå jábmemijnes lånestij sijáv åvdep lihto mieddemijs . 
15 De bihkusij boahtá vieret lip Jubmela birra vihtanasstám , dajna gå sárnnedam lip Jubmel le Kristusav tjuottjeldahttám . 
15 Didjij lev muhtem ássjev duodalattjat mujttádahttema diehti tjállám , ármo baktu majt Jubmel le munji vaddám 16 gå hiednigij lusi muv rájaj Kristus Jesusa tiempelhärrán ja ájlis dievnastusán Jubmela evangeliumav sárnnedittjat . 
15 Didjiv lev buojkulvisáv vaddám , vaj dahkabihtit nåv_gåk mån didjij lev dahkam . 
15 Dij ehpit le oarjjevuoda vuojŋŋanisáv oadtjum , vaj lulujda vas ballagoahtet , ájnat lihpit Vuojŋŋanisáv oadtjum , mij mánáj riektáv vaddá vaj bessap tjuorvvot : “ Abba ! 
15 Dijáv gájutjit lijggodav ålles vájmos gájkka , iehtjam aj . 
15 Dåppe åroj dasik Herodes lij jábmám vaj luluj ålliduvvat mav Härrá lij profehta baktu javllam : Egyptas lev bárnám gåhttjum . 
15 Farisea de vuolggin ja lihtudin gähttjalit suv bágojis diehti giellat . 
15 Gen barggo buollá , bálkás massá . 
15 Giehttjit ieŋŋgil basuvnas båssij . 
15 Gudi dakkir gálvojt li oasestam , gudi sujsta li boanndum , tjuodtju balos suv vájvijs mälggadin , tjiero ja luojo : 16 ’ Vuoj , vuoj , dán stuorra stádaj , mij tjáppa lijnijda ja purpurijda ja skárlagij lij gárvoduvvam ja gållijs ja divras giergijs ja råhtåjs guojtij . 
15 Guhti le huodnaha nanna , allus mannu majdik vuollet viesostis viettjatjit , 16 ja guhti bäldon , allus máhttsu ålgoldisgárvos viettjatjit . 
15 Guhti vieljas vasjot le almasjgådde ja diehtebihtit almasjgådden ij le ihkeven iellem . 
15 Gáhttijihtit vaj aktak ij Jubmela ármos gahtja ja vaj bihtja ruohtsas ij lulu vuohtjet ja moaddásijt biejsstet . 
15 Gå gånågissan máhtsaj , de gåhtjoj ietjas lusi dievnárijt gejda biednigijt lij vaddám guláskuttatjit gåktu oassásij vuorbástuvvin . 
15 Gå iehkeduváj , de åhpadisålmmå suv lusi båhtin ja javllin : ” Dát bájkke le ávtas ja maŋŋet le juo . 
15 Gå lágas ja profehtajs lidjin låhkåm de synagogatjuottjodiddje sidjij javlaj : ” Vielja , jus diján le juoga almatjijda vágodussan hållat , de hållit . 
15 Gåhttjun sunnuv ålgus rádes mannat ja rádudallagåhtin : 16 ” Majdis dájda ålmmåjda dahkat ? 
15 Ihkap suv dabdá oanegis ájgev hähttuji viessot suv ihkát ruoptus åttjutjit , 16 ij dasti oarjjen , ájnat oarjes ienebun : vielljagärrásin , nåv gåktu munji le . 
15 Iv dunji råhkåla sijáv väráldis válldet , ájnat sijáv bahás várjjalit . 
15 Iv mån iehtjam badjel miere májno , iv ga iehtjádij bargos mihástalá . 
15 Ja germaj tjátjev njálmestis nissuna maŋelt ädnon tjållij vaj rávve suv vuolgat . 
15 Ja njálmestis basstelis svierdde idij majna álmmugijt tjasská , ja sijáv ruovddesåppijn riejnet , ja vijnnaduolmudagán gájkviekses Jubmela , garra moare vijnav duolmmu . 
15 Javladuvvam le : Uddni , jus suv jienav gullabihtit , de allit vájmojdihtte garrastuhte , degu dalloj gå vuosstehágov dahkin . 
15 Jesus sijáv vágodij : ” Várrijihtit fariseaj ja Herodesa suvradájges ! 
15 Jubmelij gijtto valjes vaddásis . 
15 Jus vielljat duv bårrusa diehti hådjån , de ille dasti gieresvuoda milta iellemin . 
15 Jus vielljat le duv vuosstij vierev dahkam , de dan åvdås vásstedahte suv dunnu guovtá gaskan . 
15 Juvdán ham mij lip riegádam , ep suddárin hiednigij máttos . 
15 Lehkut dij aj ájllisin nåv gåktu sån le ájlis , guhti dijáv le gåhttjum . 
15 Mån lev duohta vijnnamuorra ja Áhttjám le vijnnagárddeålmåj . 
15 Ráddijus Kristusa ráfe vájmojnihtte , masi gåhtjoduvájda lahtasin avta rubmahin . 
15 Sidjij javlaj : ” Jáhkedihpit almatjijt dijáv rievtesferdugin , valla Jubmel vájmojdihtte dåbddå . 
15 Sidjij javlaj : ” Vájmostam lev hálijdam dájt bässásjmállásijt dijájn aktan bårråt åvddål_gå muv gierddamusá álggi . 
15 Soames biejve gå tjuohteguoktalåhkåsa bájkke lidjin tjoahken , de Petrus vieljajda hållagådij : 16 ” Vielja , tjáluga bágo vierttiji ålliduvvat , bágo majt ájlis Vuojŋŋanis Davida baktu le hållam Judasa birra , guhti lij oahpestiddjen sidjij gudi Jesusav giddijin . 
15 Sájo rahtebällán li almatja gejda báhko sáddjiduvvá , valla jurra de bágov gullam , de Sáhtán boahtá váldátjit dav , mij le sidjij sáddjiduvvam 16 Gärggás ednama sájo li sij , gudi bágov gulli ja ávos dalága duosstu , 17 valla ruohttsasahtá muhtem ájgev val bissu ; jus gierddamussaj ja doarrádallamij bágo diehti boadádalli , de dalága gahttji . 
15 Sárnnut varrudagájt Filologosij ja Juliaj , Nereusij ja oabbásis Olympasij ja gájkka ájllisijda sijá lunna . 
15 Sån gájkka goahtefuolkijnis gástaduváj , ja maŋŋela mijáv vájnnodij : ” Båhtit muv lusi årudittjat , gå dal vissásit diehtebihtit Härráj jáhkáv . 
15 Valla bahás vuojŋŋanis sidjij vásstedij : ” Jesusav galla dåbdåv ja diedáv guhti Paulus le , valla gudi val dij lihpit ? 
15 Valla guhti muv juo iednehekkan tjuoldij ja ármos baktu muv gåhtjoj , mierredij 16 Bárnes munji bigodit , vaj luluv evangeliumav suv birra hiednigijda sárnnedit . 
15 Valla iellemij oahpestiddjev gåttijda , Jubmel le suv jábbmegij lussta tjuottjeldahttám ; dasi måj lin vihtanin . 
15 Valla jus ehpit almatjijda luojte ándagis , de ij Áhttjáda ga luojte dijá mieddemijt ándagis . 
15 Valla jus guhtik guojmáda gásskebihtit ja riesstebihtit , de várrijihtit nubbe nubbáj bårrumis . 
15 Valla nissun mánnáriegádahttema baktu gádjusisj , jus skuornnásit jáhkos , gieresvuodas ja ájlistuhttemis gitta anet . 
15 Valla vájmojnihtte ájlistuhttit Härráv , Kristusav . 
15 Árradisán alemushärrá boarrásij ja tjálukoahppásij rádudallin , ålles rádijn . 
15/16 Dan diehti iv goassak hiejte Jubmelav dijá åvdås gijttemis mujtedijn dijáv råhkålvisájnam , gå dal gullam lev dijá jáhko birra härrá Jesusij ja dijá gieresvuoda birra gájkajda ájllisijda . 
15/16 Dan diehti iv goassak hiejte Jubmelav dijá åvdås gijttemis mujtedijn dijáv råhkålvisájnam , gå dal gullam lev dijá jáhko birra härrá Jesusij ja dijá gieresvuoda birra gájkajda ájllisijda . 
16 Agev ietjada åvdån jáhko galbav anedihtit , majna gájkka Bahágisá buolle njuolajt jáddadihpit , 17 ja válldit lånestime oajvvesuojalmav ja Vuojŋŋanisá svierdev , mij le Jubmela báhko . 
16 Buorástahttalihtit guhtik guojmáda ájlis tjulástagájn . 
16 Bájkijs Jerusalema birrusis aj stuorra almasjvega båhtalin , gudi maŋenisá buktin skihppijt ja gejt bahás vuojŋŋanisá vájvedin , ja gájka buoreduvvin . 
16 Dajna gå Jubmel väráldav iehtsij vattij ájnna Bárnes , vaj juohkkahasj guhti sunji jáhkká ij håhkkåna , ájnat ihkeven iellemav oadtju . 
16 Dan diehti gå gájkka mij le väráldin , oattje hálo , tjalmij hálo ja stuorástallama e Áhtjes boade , ájnat väráldis . 
16 Dav tjállá gájkka girjijnis gå dáj gatjálvisáj birra hoallá . 
16 Doajvov besav evangeliumav sárnnedittjat aj rijkajn ma li mälggadappon váni gudnev oattjok bargos majt iehtjáda juo li dahkam . 
16 Dát rájes åhtsågådij sjiehtes ájgev suv bähtátjit . 
16 Dåbdijdam lip gieresvuohtaj dajna gå Jesus hekkas mijá åvdås vattij . 
16 Dåbdåstihtit dan diehti suttojt guhtik guojmmásihtte , ja råhkådallit guhtik guojmáda åvdås vaj buorránihpit . 
16 Ehpit gus dádjada dij lihpit Jubmela tiemmpel ja Jubmela Vuojŋŋanis dijájn le ? 
16 Fariseaja saddukea Jesusa lusi båhtin , ja gåsuv gähttjalit sihtin , de gåhttjun suv merkav almes vuosedit . 
16 Gudi dav lidjin vuojnnám , giehttun bahás vuojŋŋanisás vájvástuvve ja svijnij birra . 
16 Guhtis Härrá ájádusájt dåbddå , vaj máhttet luluj suv åhpadit ? 
16 Gulliv garra jienav tiemmpelis gietja ieŋŋgilij javllamin : ” Mannit , guorrijihtit Jubmela moare gietjav gáre ednamij . 
16 Gájka ballájin ja Jubmelav hievedin ja javllin : ” Stuorra profehta le mijá gasskaj boahtám , ” ja : ” Jubmel le álmmugis gähttjam . 
16 Gähttjit vaj aktak ij vieso skiegesvuodan jali jubmelahtesvuodan nåv gåktu Esau , guhti avta mállása åvdås vuostasjriegádiddje riektás vuobdij . 
16 Gärddádav : Allit muv gájvvásin ane , valla jus gis dav dahkabihtit , de dáv gájvvásav gulldalihtit , vaj besav iehtjam májnostit , mån aj . 
16 Gå Paulus sunnuv Atenan vuordatjij , de mielanis moarre badjánij stáda ållo boajtojubmelgåvåjs . 
16 Gå le gatjálvis biednikviehkes ájllisijda , barggit de njuolgadusáj milta majt Galatia tjoaggulvisájda vaddiv . 
16 Gå sábbát lij vássám , de Maria Magdalas , Jakoba ieddne Maria ja Salome njálgugit hapsijdiddje ruttajt oasstin Jesusav vuojdatjit . 
16 Ij le gatjálvis dassta majt almasj sihtá jalik viggá , ájnat Jubmela ármmogisvuodas . 
16 Ja lågev tjoarve ja urudis majt vuojnni , skieges nissunav vasjodi ja häjtanissan ja rihtsogin dahki , biergos bårri ja dålån boalldi . 
16 Jus aktak vieljas vuojnná suttov dahkamin mij ij jábmemij doalvo , de råhkålus suv åvdås ja Jubmel sunji iellemav vaddá , sidjij aj gudi e suttojt dagá ma jábmemij doalvvu . 
16 Jáhkko Jesusij ja suv nammaj le fámov vaddám dán ålmmåj gev vuojnnebihtit ja dåbddåbihtit . 
16 Jáhtov oattjoj dan diehti gå jáhkij , vaj gájkka luluj ármos boahtet . 
16 Lågenanakta åhpadisålmmå Galileaj vuolggin , dan várráj gåsi Jesus lij gåhttjum sijáv mannat . 
16 Merkav biejadahttá gájkaj oalges giehtaj jali gálluj , lehkusa allaga jali vuollegattja , boandá jali häjo , friddja almatja jali oarje . 
16 Mijá härrá Jesus Kristus iesj , ja Jubmel , mijá Áhttje , guhti mijáv ähttsá ja ármostis midjij ihkeven jaskadusáv ja nanos doajvov vattij , 17 jaskadis ja gievrrodis dijáv vaj agev buorev dahkabihtit ja hållabihtit . 
16 Mån , Jesus , lev ieŋŋgilam dijá lusi rádjam tjoaggulvisájda dav vihtanastátjit . 
16 Oalges giedan gietjav náste adnalij , ja basstelis , guovteájvuk svierdde njálmes idij ja suv muohto lij biejve lágásj , ålles fámos bájttemin . 
16 Rádjin åhpadisålmmåjdisá aktan muhtem Herodesa bällásattjaj suv lusi javlatjit : ” Åhpadiddje , duohtahoallen duv diehtep ja mijáv rievtesláhkáj Jubmela gäjnov åhpada . 
16 Soames bále gå rågosbájkkáj lijma mannamin , de oarjjeniejdav iejvvijma gänna lij åvddålijsárnnomvuojŋŋanis . 
16 Stefanasav goahtefuolkijnis lev galla aj gástadam , avtak iehtjádav de gåjt iv muite . 
16 Tjielggasin sjattasj dan biejve gå Jubmel duobbmi dav mij tjiegon le almatjij lunna , dan evangeliuma milta mav Jesus Kristusis lev oadtjum . 
16 Tjielggijiv sidjij romagijn ij le dáhpe avtak almatjav avtak hállduj vaddet åvddål_gå guoddaliddjijt li iejvvim ja oadtjum máhttelisvuodav ietjas bälostit . 
16 Tjuodtjela juolgijat nali ! 
16 Vaddis ietjas herlukvuoda boanndudagás fámov ja gievrrudagáv dijá sissŋálasj almatjij Vuojŋŋanisás baktu , 17 vaj Kristus jáhko baktu gieresvuodajn vájmojnihtte viessu . 
16 Valla allit vajálduhte buorev dahkamis ja åmijdihtte nuppij juogadimes , dajna gå dakkir väro li Jubmela miela milta . 
16 Valla dån le vuorgas , ille liekkas , ille ga galmas , ja dan diehti njálmestam duv tjålliv . 
16 Valla ednam nissunav viehkedij , njálmes rabáj ja njielaj hárjakgärmmahis tjållim änov . 
16 Valla vásstedihtit vuollegisvuodajn , jubmelbalulasjvuodajn ja buorre oamedåbdujn , vaj boavtjohållamis skábmádi , gudi dijá iellema birra Kristusin baháv hålli . 
16 Viessus Kristusa báhko valjet ja vijsesvuodanis dijá lunna . 
16 Viessut semasvuodan , allit ritjá dan maŋŋáj mij le allagin , ájnat bissut vuollegisvuodan . 
16 jage li gållåm vásse báles gå suohkanin lej 100 jagák . 
16 Ällim mujna tjiehpesláhkáj duoddim subttsasa mielanam , gå didjij guládiv mijá härrá Jesus Kristusa fámov ja boahtemav , ájnat lidjiv tjalmijam suv allavuodav vuojnnám , 17 dajna gå sån gudnev ja herlukvuodav Jubmel Áhtjestis duostoj , gå jiedna allavuoda herlukvuodas gulluj : ” Dát le Bárnnám , muv iehttselis ja gärrásamos . 
16 Ålles tjáluk Jubmela Vuojŋŋanisás bihkusam le ávkken gå åhpadime , tsuojgodime , bagádallamin ja rievtes viessomij lájddimin le , 17 vaj almasj , guhti Jubmelij gullu , ållåsin ja gárvvásin le gájklágásj buorev dagátjit . 
1688 Liksusin guodin gáktsa goabddá , gålmås lidjin juo goabddájdisá guodám ja iehtjáda loabedin dajt härráj buktet . 
17 Almajda de gahtjaj ja usjudallagådij : ’ Gallásin áhtjám biejvvebarggijs ij le biebmos vallje , ja dáppe mån gis jámas nälgov . 
17 Apostela de giedajdiska sijá nali biejajga , ja ájlis Vuojŋŋanisáv de oadtjun . 
17 Biehto dán värálda boandájt stuorástallamis ja dårvustallamis árvodis boanndudahkaj , ájnat dårvustallisa Jubmelij , guhti valjet midjij vaddá gájkka majt dárbahip . 
17 Dan diehti sån juohkkaláhkáj vieljajis lágátjin viertti sjaddat , vaj ármmogis ja jáhkkogis alemushärrán Jubmela åvdån luluj sjaddat ja álmmuga suttojt såbadit . 
17 Dat rájes Jesus sárnnedatjáj : ” Dahkit buorádusáv ! 
17 De ålliduváj mav profehta Jeremia lij javllam : 18 Tjuorvas Raman gullu , tjierrom ja jieddnás luodjom : Rakel jaskadahtek mánájdis tjierru , dan diehti gå hekkan dasti älle . 
17 Dá merka sijáv tjuovvu gudi jáhkki : muv namán bahás vuojŋŋanisájt vuodjeli , ådå gielaj sárnnu , 18 gärmmahijt giedajisá dåhpu , jus jámediddje selgav juhki de sijáv ij vahágahte , ja giedajdisá skihppij nali biedji ja sijáv buoredi . 
17 Dála mån , Paulus , varrudagájt giedajnam tjáláv . 
17 Dát le muv gåhttjom didjij : iehttsit guhtik guojmáda . 
17 Evangeliuma baktu Jubmela rievtesferdukvuohta jáhkos jáhkkuj bihkus , nåv gåktu tjáleduvvam le : Rievtesferduk bässá iellet gå jáhkká . 
17 Giedajn sidjij siejvvelij sjávvunit , ja de giehttárij nuppijda gåktu Härrá suv fáŋŋgagoades lij vuolgadam . 
17 Giehttjit gáres ilmmáj guorrij . 
17 Gietjavlåkguovtes ávujn máhttsin ja javllin : ” Härrá , tjabu bahás vuojŋŋanisá mijáv jegadi gå duv nammadip . 
17 Guddnedihtit gájkajt , iehttsit jáhkoguojmijdihtte , lehkut jubmelbalulattjan ja rámmput tjäjssárav . 
17 Guhti le Kristusin le ådå sjivnnjádus , oames le vássám , ådås le boahtám . 
17 Guhti le huodnaha nanna , allus mannu majdik vuollet viesostis viettjatjit . 
17 Guhtta biejve maŋŋela váldij Jesus fárrusis Petrusav ja vieljatjijt , Jakobav ja Johannesav , ja goarrij sijáj alla várráj , gånnå neljuk lidjin . 
17 Guossemállásij ájge dievnáris rájaj gåhtjodum guossijda javlatjit : ’ Båhtit , gájkka le juo gárves . 
17 Gájkka buorre ja juohkka ålles vattáldahka baddjet boahtá , almetjuovgaj áhtjes , gen lunna ij mige ietjájduvá , ij ga tjuovgga sjävnnjadij målssusa . 
17 Gänna li bielje , gulldalis majt Vuojŋŋanis tjoaggulvisájda hoallá ! 
17 Gå dav lidjin háksaj gässám , de niedaviehkken hávsav birális gájnoj tjadnin . 
17 Gå mánáv lidjin vuojnnám , subtsastin majt dán máná birra lidjin gullam . 
17 Härrá le Vuojŋŋanis , ja ráfe gånnå Härrá vuojŋŋanis le . 
17 Hållamis häjttám Jesus tjalmijdis almmáj jårggålij ja javlaj : ” Áhttje , båddå le boahtám . 
17 Ietján , juohkkahasj viessus dajna åsijn , mav Härrá le sunji vaddám , nåvti gåktu lij gå Härrá suv gåhtjoj . 
17 Ja almes jiedna gulluj : ” Dát le bárnnám , muv iehttselis ja gärrásamos . 
17 Ja javllit Arkipposij : ” Dievnasta bargonit mav Härrás le oadtjum . 
17 Ja värált dåssjån aktan hálojis , valla guhti Jubmela sidodav dahká ihkeven ájggáj bissu . 
17 Jesus javlaj : ” Ale muv duohtada , iv le ájn Áhtjám lusi vuolggám . 
17 Jesus sunnuj javlaj : ” Tjuovvolihtte muv , de almasjbivdden dunnuv dagáv ” , 18 ja dalága viermijdiska dasi guodijga ja tjuovvolijga suv . 
17 Jubmel ittjij Bárnes väráldij rája duobbmitjit , ájnat suv baktu väráldav gájutjit . 
17 Jubmel le sidjij mielav vaddám suv ájggomusájt ållidit ja avtajn mielajn urudissaj rijkas vaddet , dasik Jubmela bágo li ålliduvvam . 
17 Jus avtanik le gájkka majt väráldin dárbaj ja vieljas vuojnná niedan , valla vájmos sunji dahppá , gåktus de Jubmela gieresvuohta sujna bissu ? 
17 Jus råhkådaládijn áhttjen suv gåhttjobihtit , guhti juohkkahattjav duobbmi dagojis milta ja ij le belulasj , de viessut jubmelbalulattjan dav ájgev gå lihpit dánna . 
17 Jáhkko de sárnes boahtá ja sárnne Kristusa bágos . 
17 Jáhkonis Abraham Isakav värron buvtij gå gähttjaluváj . 
17 Na gis dån , guhti ietjat juvdán aná ja láhkaj åskelda ja Jubmelat rámpo , 18 ja suv sidodav dåbdå ja diedá mij duolla le , dajna gå lágan le åhpaduvvam . 
17 Oadtje le Vuojŋŋanisá vasjulasj ja Vuojŋŋanis oattje . 
17 Ruossas iesj guottij sadjáj mij Skuvrren gåhtjoduvvá , hebreagiellaj Golgota . 
17 Sujna le goajvvo giedan majna tjuohppusav rájnni ja vejtajt ájttásis tjoahkki , valla tjuobmasijt jáddamahtes dålån boalldá . 
17 Sån lij ham mijájs akta ja oadtjum lij davga gåhttjomav gå mij . 
17 Tjáluk ham faraoj javllá : Duv lev tjuottjeldahttám iehtjam fámov dan baktu vuosedittjat ja muv namáv väráldav miehtáj sárnoduvátjit . 
17 Valla almme ja ednam håhkkånibá åvddål_gå akta ájnna tsiehkes lágas gáhtu . 
17 Valla gå dujna li fásto , vuojda oajvát ja basá muodut , 18 vaj almatja e duv fásstudime vuojne ietján gå Áhttját guhti tjiehkusin le . 
17 Valla jus Kristus ij lulu tjuodtjelit , de mijá jáhkko luluj árvodibme ja dij világa suttojnihtte lulujda . 
17 Valla sidjij hålaj : ” Áhttjám ájn le barggamin ja dan diehti mån aj lev barggamin . 
17 Valla vijssudahka mij baddjet boahtá le rájnas ja ráfálasj , lådje ja miedek , dievas ármmogisvuodas ja buorre dagojs , nanos ja duohta . 
17 Vielja Jerusalemin mijáv ávos duosstun . 
17 Áhttje muv ähttsá dan diehti gå hekkam vattáv vaj ruoptus oattjov . 
1700-lågon lij dille rievddam , dalloj lidjin sámijn buorep vædtsaga , nielljalåkgudás juohkka tjuohte sámes æjgguj divras jáddiviermijt , madi dáttjaj gaskan lidjin dåssju gålmmålåkguovtes juohkka tjuodes . 
18 Aktak ij le Jubmelav goassak vuojnnám . 
18 Allit vijnas vuoladuvá , dassta skámodisvuohta boahtá , ájnat dievdeduvvit Vuojŋŋanisás 19 ja hållit nubbe nubbáj sálmaj ja hieveduslávllagij ja vuojŋŋalasj lávllomijn . 
18 Betania ij lim Jerusalemis mälggadin , lahkke tijma bájkev dassta , 19 ja ålos juvdájs lidjin Marta ja Maria lusi boahtám vieljaska diehti sunnuv jaskadittjat . 
18 Dahkit dav råhkådaládijn ja aktelasj vuojŋŋanisánihtte råhkådallit . 
18 De vas råhkålij , ja almme de rásjov vattij ja ednam sjattojdis sjaddadij . 
18 Didjij javlav : dát rájes iv dasti vijnnamuora sjattojs jugá åvddål_gå Jubmela rijkka boahtá . 
18 Dij nissuna , lehkut ålmmåjihtte vuollásattjan , nåv gåktu ristagisájda le vuohkasin . 
18 Dijáv åhtsålattijn li muv gievrrodam , muv degu dijáv ávvudahttám . 
18 Gal Härrá muv gájkat bahás gájosj ja almerijkkasis doalvosj . 
18 Gudi dievnára lihpit , lehkut båndijihtte vuollásattja , gulldalihtit ja guddnedihtit sijájt , allit dåssjå sijájt , gudi li buore ja låje ájnat bahájt aj . 
18 Guhti áhkástis sirrá ja nuppádis válldu , doadjá gállasjvuodav , ja guhti sirram nissunijn válldu , doadjá gállasjvuodav . 
18 Gähttjalam lip duodaj dijá lusi boahtet - mån , Paulus , ienebut gå akti valla Sáhtán le mijáv árrám . 
18 Gähttjit Israela álmmugij : Ij gus siján , gudi väros bårri , le värroálltárijn aktisasjvuohta ? 
18 Gå Jesus bájkenis nåv ållusav vuojnij , de gåhtjoj åhpadisålmmåjt sujna jávre nuppe bälláj vuolgget . 
18 Gå Jesus lij dav hållam , de vuolgij åhpadisålmmåjis Kidronvákke nuppe bälláj . 
18 Gå Simon vuojnij Vuojŋŋanis vatteduváj gå apostela giedajdiska sijá nali biejajga , de sunnuj biednigijt fállalij 19 ja javlaj : ” Vadde dav fámov munji aj , vaj sij gej nali giedajdam biejav ájlis Vuojŋŋanisáv oadtju . 
18 Gå javllaba tjuodtjelimev juo vássám , de sádnesvuodas tjádjánibá ja jáhkov ållusis biejssteba . 
18 Gå sutto li ándagis luojteduvvam , de ij le dasti suddoväros dárbbo . 
18 Gå suttos tjoavdádalájda , de lihpit rievtesferdukvuoda dievnastiddjen sjaddam -_19 tjielggiv gåvåjn árggaiellemis , gå sjäbttjása lihpit . 
18 Gå vadnasij lávkkij , de bahás vuojŋŋanisás vájvástuvvam ålmåj sidáj suv tjuovvolit . 
18 Ietjas sidoda milta le sáddná bágo baktu mijáv iellemij riegádahttám , vaj lulujma suv sjivnnjádusá vuostasj sjatto . 
18 Iv duosta iehtjádis sárnnedit , gå mav Kristus le dåjmadam muv baktu , mij le hiednigijt gullogisvuohtaj doalvvum , bágoj ja dagoj baktu , 19 merkaj ja oavdoj baktu , ja Vuojŋŋanisá fámo baktu . 
18 Ja jus dal Sáhtán ietjajnis rijdduj boahtá , gåktu de rijkas bisot ? 
18 Jaskadihtit dal guhtik guojmáda dáj bágoj . 
18 Jesus Kristusa riegádibme lij náv : Ieddnes Maria lij Josefijn giláduvvam , valla åvddål_gå aktan lijga viessogoahtám , de bihkusij bådij Maria lij ájlis Vuojŋŋanisás sahkanam . 
18 Johannes dájt gájkka åhpadisålmmåjstis guláj . 
18 Jubmelij gijtto , gielaj ienebuv sárnov gå gájkka dij iehtjáda , 19 valla vaj iehtjáda aj juojddá oahppi , de tjoaggulvisán ienni vihtta bágo jiermijnam sárnov gå tuvsánijt gielaj . 
18 Jus árbbe lága baktu vatteduváj de ham ij lulu dasti jáhtto , ármostis ham Jubmel le árbev jáhtos baktu Abrahamaj vaddám . 
18 Moattes sijás gudi lidjin jáhkkegoahtám de bihko dåbdåstin majt lidjin dahkam , 19 ja ålos sijás , gudi lidjin skieddim , tjoahkkijin girjijdisá ja gájkaj vuojnedijn dajt boalldin . 
18 Muhtem saddukea de båhtin - sij javlli tjuodtjelibme ij le almma - ja Jesusis gatjádin : 19 ” Åhpadiddje , tjáluga baktu Moses mijáv åhpat : jus gännanik le viellja guhti jábmá ja áhkáv guodá , valla älle máná , de galggá árbbátjijn válldut ja vielljasis gierragijt vaddet . 
18 Muvrra lij jaspisis tsieggiduvvam ja stáda tjielgga gålles , tjielgga glása lágásj . 
18 Nåv gåktu de avta almatja mäddo gájkajt duobmo vuolláj doalvoj , le avta almatja rievtesferdugis dahko gájkajt friddjavuohtaj ja iellemij doalvvum . 
18 Oadtjum lev majt vájddiv ja ájn vil ienebuv . 
18 Oajvvadav duv mujsta dålån rájnnim gållev oasstet vaj boando , ja oaste vielggis biktasijt majda rihtsovuodav gárvoda skámut tjiegatjit , ja vuojddasav tjalmijda vaj vuojná . 
18 Sidjij hållamin , synagogatjuottjodiddje suv lusi bådij , luobddelij suv åvddåj ja javlaj : ” Muv niejdda le jur jábmám , valla boade bieja giedat suv nali vaj ällá . 
18 Suv ájggom lij guovte ieredik jáhtos baktu vuosedit Jubmel ij buvte gielestit , ájnat mijáv duodas alot , gudi doajvvuj báhtarip , mij le mijá åvdån . 
18 Sáddnán , lágas ij bokstávva , ij tsiehkes ga dåssjåna , åvddål_gå almme ja ednam håhkkånibá ja gájkka le ålliduvvam . 
18 Timoteos , bárnnám , dáv gåhttjomav vágodittjat dunji vattáv , vaj dån , biejaduvvam profehtaj bágoj milta , jáhkon 19 ja buorre oamedåbdujn doaro . 
18 Tjuovggijus dijá vájmo tjalmijt , vaj vuojnnebihtit doajvov , masi mijáv le gåhttjum , man valjes ja herlugis árbev ájllisijda ja midjij sijá gaskan vaddá , 19 man fábmogis suv vieksesvuohta midjij le gudi jáhkkep - dahtak fábmogis vieksesvuohta mav fámujnis 20 biejaj Kristusin bargatjit , gå jábbmegij lussta suv båvtij ja oalges bällásis almen biejaj , 21 gájkka ráddijiddjijs ja fámojs ja vieksesvuodajs ja vieldijs alebuj , gájkka nammadahtte namájs alebuj , goappátjagá dán ájge ja boahtte ájge . 
18 Tjáluk ham javllá : Ale vuovsá njálmev tjaná gå le gårnijt rájnnimin , ja : Bargge bálkás ánssit . 
18 Valla Jubmel dal sidodis milta juohkka lahtasav rubmahij biejaj . 
18 Valla dan láhkáj le Jubmel ållidahttám mav profehtaj baktu le hållam : suv Messias lij gierdatjit . 
18 Valla guhti avtav talentav oattjoj , manáj råkkev bálátjit ja dasi båndis biednigav tjiehkalij . 
18 Valla gå guoddaliddje suv birástahttin , de ettjin suv guoddala dakkir vierredagos majt lidjiv vuorddám , 19 ájnat rijddo lij badjánam soames jáhkkudakássjij birra ja soames Jesusa diehti , guhti lij jábmám valla Paulus javllá suv viesson . 
18 Valla ij vuobddatjoallek dijá oajves gahtja . 
18 Valla jus Vuojŋŋanis dijáv lájddi , de ehpit le dasti lága vuolen . 
18 Valla mij njálmes ålgus manná , boahtá vájmos ja almatjav bádá . 
18 Vuolgáv sijddaj áhtjám lusi ja sunji javlav : Áhttjám , suddodam lev duv ja alme vuosstij . 
18 Várrijihtit skiegesvuodas . 
18 ja guhti bäldon , allus máhttsu ålgoldisgárvos viettjatjit . 
18 Ájn ietjá ieŋŋgil gänna lij fábmo dålå badjel álltáris bådij . 
1814 rájes ij la Svieriga rijkka dårrum ietjá rijkaj . 
1814 rájes ij la Svieriga rijkka dårrum ietjá rijkaj . 
1885 ) giehttu jiednabátten dat ájges gå risstalasjvuohta ( Laestadiusa oahppa ) bådij Stuorjulevgáddáj 1800-lågo maŋŋegietjen ( Angéus Kuoljok 1976 ) . 
1890 jage álmmukriekknimin sån tjáleduvvá vieljas Klemmet Jonssona ( riegádam 1866 ) ja oappás Anna Brita ( riegádam 1869 ) goahtefuolkkáj . 
19 Abraham lij birrusij tjuohte jage vuoras , valla ittjij jáhkos hárráj häso gå usjudaláj ietjas fámoduvvam rubmahav ja Sara hekkav , mij ittjij dasti sjattojt guotte . 
19 Budájt dåbdå : I galga gåddet , i galga gállasjvuodav doadjet , i galga suoládit , i galga vieret vihtanasstet , i gässtak galga majdik válldet , mij sunji gullu , Guddneda áhtját ja ädnát . 
19 Daj biejvij vuojn vájve sjaddi , man lágátja älle årrum dat rájes gå Jubmel väráldav sjivnnjedij , e goassak ga galga sjaddat . 
19 Dajna gå vájmos badjáni bahás ájádusá , almasjgåddema , gállasjvuoda doadjema , skiegesvuohta , suolavuohta , vierrevihtanasstema ja bilkkádusá . 
19 Dan maŋŋela gulliv almes degu stuorra fuova jienav : ” Halleluja ! 
19 Diedáv ham gájkka muv gádjusibmáj doalvvu dijá råhkådallamij ja Jesus Kristusa Vuojŋŋanisá viehkijn . 
19 Dij ålmmå , iehttsit áhkájdihtte ja allit baháv sidjij dagá . 
19 Duodaj , vaddám lev didjij fámov gärmmahijt ja skorpijåvnåjt duolmutjit ja vasjulattja ålles fámoj rijbatjit , ja ij migek dijáv vahágahte . 
19 Dåhku ieddnes bådij aktan Jesusa vieljaj , valla ettjin suv lusi nággásin jåvsåda . 
19 Ehpit gus diede dijá rubmahav ájlis Vuojŋŋanisá tiemmpelin , mij le dijájn ja mav Jubmelis lihpit oadtjum ? 
19 Gudi Jubmela sidoda milta gierddi , vaddisa sielosa sijá åskåldis sjivnnjediddjáj ja dahkisa buorev . 
19 Guhtis le mijá doajvvo , mijá ávvo , mijá májno vuojtokråvnnå härráma Jesusa åvdån gå boahtá , jus ehpit dij ! 
19 Gå Efesosij jåvsådin , de mannoguojmijstis siráj . 
19 Gå Jesus lij dáv hålav häjttám , de Galileas vuolgij ja Judeaj , Jordanäno nuppe bälláj bådij . 
19 Gå Pilatus lij duobmárståvlån tjåhkkåhime , de áhkástis dát sáhka bådij : ” Allu då dån val dale dan rievtesferduk ålmmåj sehkanu . 
19 Gå niejda båndi árvvedin sisboadov lidjin massám , de válldin Paulusav ja Silasav gitta ja guovdduj , stáda oajvemusáj lusi , sunnuv giessin . 
19 Iehkedis daŋga biejve , vahko vuostasj biejve , tjåhkkåhin åhpadisålmmå gittauvsaj duogen , balos juvdájs . 
19 Ij gus Moses le lágav vaddám ? 
19 Ja de allasim buvtáv javllat : De dal siellum , dujna le ållo moatte jahkáj vuorkán . 
19 Ja dát le duobbmo : Gå tjuovgga väráldij bådij , de almatja sjievnnjedav tjuovgas ienebut iehttsin , danen gå sijá bargo lidjin bahá . 
19 Ja jus guhtik gádot avtak girje åvddålijsárnnoma bágojs , de Jubmel suv oasev iellema muoras ja ájlis stádas válldá , nåv gåktu dán girjen le tjáleduvvam . 
19 Ja vil didjij javlav : gájkka majt dijás guovtes såbadibá ádnot dán ednamin , Almenáhtjes oadtjoba . 
19 Jesus sidjij jårgijdij javla : ” Sáddnán hålav : Bárnnes ij buvte ietjastis mavga dahkat , ájnat Bárnnes dahká dåssjå mav vuojnná Áhtjes dahkamin . 
19 Jubmel didjij vaddá gájkka majt dárbahihpit herlukvuoda boanndudagástis Kristus Jesusin . 
19 Lága baktu ham lágas lev ierit jábmám , Jubmela åvdån viesutjit . 
19 Mannit dan diehti gájkajt álmmugijt åhpadisålmmån dagátjit : gástadihtit sijáv Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán 20 ja åhpadihtit sijáv gájkka mujsta vaddem budájt anodit . 
19 Maria gájkka vájmmusis vuorkkij ja ájádaláj . 
19 Muv mielas de ep galga vájvedit hiednigijt gudi Jubmelij jårgijdi , 20 ájnat dåssjå tjállet sidjij vaj várriji dassta mij le boajtojubmeldievnastusá baktu báddum , skiegesvuodas , buvvum juhtusij biergos ja máles . 
19 Mån , Paulus tjáláv dála giedajnam : mávsáv . 
19 Petrus lij vilá bárudisáv árvvaladdamin gå Vuojŋŋanis sunji javlaj : ” Dála li gålmmå ålmmå duv åhtsåmin . 
19 Råhkådallit aj muv åvdås , vaj bágo muv njálmmáj biejaduvvi ja jálot hålav , gå evangeliuma tjiegosvuodav sárnnedav , 20 man sáhkaguodde lev fáŋŋgavuodanam . 
19 Sij li mijás vuolggám valla ettjin goassak midjij gullu . 
19 Valla farisea gaskanisá javllin : ” Vuojnnebihtit ij mige dahkat . 
19 Valla gå dijáv sijá åvddåj doalvvu , allit de balá gåktu hållat ja majt javllat , dan diehti gå dalloj didjij bágo vatteduvvi , 20 ja ehpit dij ietja håla , ájnat áhtjáda Vuojŋŋanis dijá baktu . 
19 Valla ittjij dasi guorrasa , ájnat javlaj : ” Maná viessusit fuolkát lusi sidjij giehtutjit majt Härrá le dunji dahkam , ja gåktu sån duv ármmálastij . 
1955 lij Finnmárko fylkka nammadam juohkusav mij galgaj guoradallat jus le sáme avijsas dárbbo . 
1956 jávlaj Ságat avijsa gæhttjalimnummar almoduváj . 
1960-lågo rájes li ulmutja gudi berustáhtji kymrilalasj giela boahtteájges , dåjmalasj ratjástimev gielav ællánahttet . 
1970 jagij rájes vijddánij sámegielak girjálasjvuohta , valla esski gå sámegiella åhpadimgiellan sjattaj vuodoskåvlån de sjattaj buorep vuodo dåjmalasj adnuj sáme tjállemgielas sihke låhkåm- ja tjállemgiellan . 
1970-lågos rievddin oajválattja ietjas økonomalasj politihkav sáme álmmuga hárráj . 
1982 , Ålmåjvákkes Gájvuona suohkanin , Davve-Tråmsså , dálla Hammerfestan årru , vádtsá 3. kl. joarkkaskåvlån . 
1986 ällosujttoguovlojs muhtema dejvadallin rádioaktijvalasj tjalmijs atomafábmohåhkkånimes Tjernobylin . 
1989 vuosedij pládnajuogos vuostasj plánajt guovdátjis . 
1996 rájes le fámon årrum mávsálvisá tjieldijda li mávsedum märostum gajkodum boahttsuj lågos juohkka tjärddaj . 
2 ( Maria lij vuojn nissun guhti Härráv njálga vuojddasij vuojdaj ja suv juolgijt vuobdajis sagárdij . 
2 ) Vuodudahkan såbadusájda suodjalimguovlojt ásadit ja háldadimvuogijda dajda , viertti årrot ålles duodastibme iemeálmmugij riektájs luondov ávkkit dábij milta ja guoddelis láhkáj viehka vijddát ( aktan vehkudagáj vuonaj sinna ) . 
2 Abraham sunji värojt vattij , lågådisáv gájkka vuojtos . 
2 Ale ga vattástagájt jieddnát gálggi nåv_gåk vilpástalle synagogajn ja gahttunijn rámmpoma diehti dahki . 
2 Buohtastahte rádnajnit . 
2 Dahkit munji sajev vájmmusihtte ! 
2 Dan baktu gádjusihpit jus anodihpit bágos , mav didjij sárnnediv , ietján dåssjåj lihpit jáhkkuj boahtám . 
2 De muhtem farisea båhtin suv lusi ja gähttjalime diehti gatjádin : ” Le gus ålmmåj loahpe áhkástis sirádit ? 
2 Dij lijda jábmám ietjada mieddemij ja suttoj diehti , 2 dalloj gå daj sinna lijda viessomin dán ájge ja värálda dábij milta jegadime ilmerijka ja vuojŋŋanisá oajvemusáv , vuojŋŋanisáv mij dálla gullogahtesvuoda almatjijn barggá . 
2 Doarroålmmå tjiesskis lánjátjijs kråvnåv bárddin mav oajves nali biedjin ja tjáŋadin suv purpurbájnok ålgoldisgárvvuj . 
2 Dán lågenanguovte apostela namá li : vuostatjin Simon , gev Petrusin gåhttju , de vielljas Andreas , ja vieljatja Jakob ja Johannes , Sebedaiosa bárne , 3 Filippos ja Bartolomaios , Tomas ja tullár Matteus , Jakob , Alfaiosa bárnne , ja Taddaios , 4 Simon Kananaios ja Judas Iskariot , suv biehtte . 
2 Dån le sunji fámov vaddám divna almatjij badjel ihkeven iellemav vattátjit gájkajda gejt sunji le vaddám . 
2 Eline gatjádij iednes manen girdde e vuolus gahtja . 
2 Gejn li jáhkulasj båndi allusa båndijdisá binnebut guddnedu dan diehti gå li jáhko vielja . 
2 Gijttep agev Jubmelav dijáj gájkaj åvdås ja agev dijáv råhkålvisájnimme mujttep , 3 danen gå diehtep , majt jáhkon dahkabihtit , gåktu gieresvuodan barggabihtit ja man gierddisa doajvon lihpit mijá härráj Jesus Kristusij Jubmela , Áhtjáma åvdån . 
2 Guddneda áhtját ja ädnát ; dat le vuostasj budá , masi jáhtto gullu : 3 vaj dujsta buoragit manná ja guhkev ednamin vieso . 
2 Guhti diedástallá , ij le ájn duolla diedov oadtjum , 3 valla gänna le gieresvuohta , le Jubmela oahpes . 
2 Guhti gielaj sárnnu , ij almatjijda sárno , ájnat Jubmelij ; ij guhtik suv dádjada , vuojŋŋanisánis tjiegosvuodajt hoallá . 
2 Guhti oajvemusájda vuosstálasstá le Jubmela ásadusáv vuosstálasstemin , ja gudi dav dahki oadtju duobmosa . 
2 Guhtta biejve maŋŋela Jesus váldij Petrusav , Jakobav ja Johannesav fárrusis ja alla várráj goarrij , gånnå neljuk lidjin . 
2 Guottadihtit guhtik guojmáda nådijt , de nåvti Kristusa lágav ållidihpit . 
2 Gájkin åvdemusát dijáv gåhtjov råhkådallat ja namás tjuorvvot , råhkålit ja gijttet gájkka almatjij åvdås , 2 gånågisáj åvdås ja gájkaj åvdås , gejn le fábmo , vaj bessap ráfen ja sieddusin viessot fertláhkáj jubmelbalulattjat ja árvvogisát . 
2 Gállasjvuodan le nissun ålmmåsis tjanáduvvam lága baktu guhkev ålmåj viessu . 
2 Gå Jesus vadnasis lávkkij , de ålmåj hávdijs suv vuosstij bådij . 
2 Gå ájgge lij ållånam , de dievnárav lájggárij lusi rájaj vijnnagárde tjuohppusis oasev viettjatjit . 
2 Hähkkat almes dudna gulluj degu garra viros , ja de dievdij åbbå viesov gånnå tjoahken lidjin . 
2 Iehkedismállásijda lidjin tjåhkanam ja bärggal lij juo Judasa , Simon Iskariota bárne , vájmon mielav båktåm Jesusav bähtátjit . 
2 Iellem bigoduváj , mij lip dav vuojnnám ja vihtanasstep dan birra , ja guládip didjij ihkeven iellemav , mij lij Áhtje lunna ja midjij bigoduváj . 
2 Ja allit dán värálda milta dåmada , ájnat ietjájduvvit gå dijá miella ådåstuvvá vaj dádjadihpit mij le Jubmela sidot : mij le buorre , sunji vuohkasin , ja ålles . 
2 Ja almes gulliv jienav , degu skoavve tjátjijs ja rámes átjárájdes , ja jiedna mav gulliv lij hárppatjuojadiddjij tjuojadime lágásj . 
2 Ja jieddnát tjuorvvij : ” Gahttjam , gahttjam le stuorra Babylon . 
2 Ja mánnám , gievro ármos , mav Kristus Jesusa baktu oadtjop . 
2 Ja vuojnniv ietjá ieŋŋgilav lullet ielle Jubmela sinidagájn badjánime ja gulliv suv jieddnát tjuorvvomin nielje ieŋŋgilij gudi fámov lidjin oadtjum ednamav ja merav vahágahtátjit : 3 ” Allit ednamav , merav jalik muorajt vahágahte åvddål_gå lip mijá Jubmela dievnárij gállojda sinidagájt biedjam . 
2 Ja vuojnniv ájlis stádav , ådå Jerusalemav almes , Jubmela lussta , boahtemin , moarsse láhkáj gárvviduvvam , irggásis hiervviduvvam . 
2 Jakobis , Johannesa vieljas , tjiebedav jaládij , 3 ja gå vuojnij juvdá dasi lijkkujin , de váldij aj Petrusav gitta . 
2 Jesus åhpadisålmmåjis lij aj dajda hejajda bivddiduvvam . 
2 Jubmel ij le álmmugis häjttám , mav ájgenis tjuoldij . 
2 Juo ieŋŋgilijs håladuvvam bágo li nannusa , juohkka mieddem ja juohkka gullogahtesvuohta le ánssiduvvam bálkás oadtjum . 
2 Juohkkahasj mijás guojmes mujttis ja dahkis mij sunji le buorren , ja mij suv gievrrot . 
2 Jus dal Abraham dagojis diehti rievtesferdugin sjattaj , de ham sujna lij juoga massta luluj ietjas rámmpot . 
2 Jáhkosa diehti ájttega Jubmela vihtanusáv oadtjun . 
2 Le gus dån ádjájuovsav vuojnnám ? 
2 Lågenan niellja jage maŋŋela vat Jerusalemij badjániv , dán bále Barnabasajn aktan ; Titus aj fáronam . 
2 Man birra dán sálman lávllop , ságastihtit gaskanihtte ¶ 
2 Mijá härrá Jesus Kristusa boahtema hárráj , gå suv lusi lip tjåhkanittjat , de dijájt vieljajt vájnnodip , 2 allit hähkkat hämssana , allit ga ballá jus aktak javllagoahtá Härrá biejvev boahtám , ja mak duodas dav Vuojŋŋanisájn , jali bágujn jali girjijn , mav javlli mijás boahtá . 
2 Mujttit guossijdihtte vehtsat , dajna gå soajttám lihpit ieŋŋgilijt váni diedek guossodit . 
2 Násste tjiegŋalisá rudnev rabáj , suovva rudnes badjánij nåv gåktu suovva stuorra vuobnes , ja rudne suovva biejvev ja ilmev sjevnjudahtij . 
2 Paulus dåhku dábes milta manáj , ja gålmmå sábbáda sidjij sárnnedij . 
2 Sidáv didjij diededit gåktu dijá åvdås oajbov ja sijá åvdås Laodikeian ja gájkaj åvdås , gudi ietja älle mujna gávnadam , 2 vaj vájmojnisá gievrru , gieresvuodan aktáni ja ålles tjiegŋalis ja valjes vissesvuohtaj åledi , mij le diehto Jubmela tjiegosvuoda birra , Kristus ; 3 sujna li gájkka vijsesvuoda ja diedo dávvera tjiegán . 
2 Soames biejve maŋŋela Jesus Kafarnaumij máhtsaj ja diehtusij bådij sån lij sijdanis . 
2 Sujna le boanndi ja tjuottjodiddje dan biejve rádjáj mav áhttjes le mierredam . 
2 Sujna li ednama gånågisá skiegesvuodan viessum , ja ednama viesáda li suv skiegesvuoda vijnas vuoladuvvam . 
2 Ságastihtit gaskanihtte Bolero birra . 
2 Ságastihtit gaskanihtte dáj rievtesvuodaj birra . 
2 Ságastihtit gaskanihtte goabbá dikta tjavtjav buoremusát gåvvi . 
2 Ságastihtit gaskanihtte ietjá namáj birra . 
2 Ságastihtit gaskanihtte majt tijman hahppidihpit dahkat . 
2 Tjoahkkigåhtis juohkkahasj vuostasj biejve sábbáda maŋŋela rádes milta , vaj biedniktjoaggem ij álge esski gå jåvsådav . 
2 Tjále Efesosa tjoaggulvisá ieŋŋgilij : Návti hoallá guhti gietjav náste oalges giedanis anet , guhti gietja gållegintaljuolge gaskan vádtsá . 
2 Tjále iesj guokta jali gålmmå báhkorájdo ja lågå dajt ráddnasit . 
2 Tjále tjábbát tjállemgirjjásit . 
2 Valla gå edna skiegesvuohta le , de ålmåj viessus áhkájnis ja nissun ålmmåjnis . 
2 Valla suolet áhká diedujn muhtem oasev mávsos vuorkkij ja oasev mij bátsij apostelijda vattij . 
2 Valla sån vásstedij : ” Iehkedis javllabihtit : Viertov dahká danen gå almme ruopselt , 3 ja idedis javllabihtit : Uddni dálkev dahká danen gå almme ruopselt ja giemes le . 
2 Viehkalij dalága dassta ja gå bådij Simon Petrusa ja duon nuppe åhpadisålmmå lusi gev Jesus iehtsij , de sunnuj javlaj : ” Vuolgadam li Härráv hávdes ja ep diede gåsi li doalvvum ” . 
2 Vielljagieres , doajvov gájkka buorren ja duv vieddjen ja diedáv sielonat ráfev . 
2 Vuojnnebihtit de makkir Vuojŋŋanis le Jubmela : juohkka vuojŋŋanis mij Jesus Kristusav almatjin dåbdås le Jubmelis boahtám , 3 valla vuojŋŋanis mij Jesusav vuornnu ij le Jubmelis . 
2 Vuojnniv degu glássamerav dålåjn segaduvvam , ja gudi urudisás ja dan gåvås ja dan namá lågos lidjin bessam , tjuodtjomin glássameran Jubmela hárpa giedan . 
2 dl såhkkårijs ½ -_1 dl gabás 1 dl siráhpas 25 g vuojas ¶ 
2 dl væjttajáfojs 1 lihttara mielkes 1 tb sáltijs 2 bb vuojas ¶ 
2 kg skábenuorjijs 2 kg såhkkårijs 4 dl tjátjes ¶ 
2 kg tjavelkbiergos 2 ½ lihttara tjátjes 2 bb sáltijs ¶ 
2 lihttara væjttajáfojs Badjelasj 1 lihtar råhkajáfojs , væjtta jali råhka , jali segadus 2 dl hávvarrievnajs 1 tb sáltijs 2 bb siráhpas 1 pk jiestas 2 bb vuojas / uljos 1 ½ lihttara vuorgastjátjes ¶ 
2 ½ lihttara mielkes 1 lihttarav kefirmielkes 1 tb sáltijs ¶ 
2 Áhtjám vieson li ållo lanjá . 
2 Ármmo ja ráfe Jubmelis , Áhtjestimme , ja härrá Jesus Kristusis . 
2 Árrat idedis tiemmpelij máhtsaj . 
2 Ålmåj gåhtjoj tjuottjodiddjes ietjas lusi ja javlaj : ’ Majt lik guláv duv birra ? 
2. jáhkkoartihkal • Máná ja nuora galggi oahppat Jesusa ruossajábbmem ja bajástjuodtjelibme le duogátjin ruossamerka guovdásj sadjáj sámij risstalasj árbbedáben . 
2.2 Lenastivrra Lenastivrra oadtju juohkke jage rudájt stáhtas mejt galggi juohket gieldajde ja lánndadiggáj ma guoskadalli dat lágas ja ma dahki juojddá natsjåvnå unneplågoj åvdås . 
2.4 Aktugattja riektá Dat vaddá juohkke aktaj riektáv sáhkadit jali tjállet ietjas giellaj , årros sáme- , suomájali meängiellaj , vaj da hähttuji årrot ássje ma guosski háldadussuorgijde gieldan . 
20 Bilkkedimes häjttám , de ruoppsis ålgoldisgárvov sujsta nuollin , ietjas biktasijda gárvodin ja ruossinávlliduvátjit suv vuolgadin . 
20 Budájt dåbdå : I galga gállasjvuodav doadjet , i galga gåddet , i galga suoládit , i galga vieret vihtanasstet . 
20 Dan biejve dádjadihpit mån lev Áhtjenam , didja mujna ja mån dijájn . 
20 De ájgge boahtá gå Härrá mijáv arvvadahttá , ja rádjá Messiasav , Jesusav , guhti didjij le mierreduvvam , 21 vájku viertti almen årrot dasik ájgge boahtá gå gájkka ådåsis tsieggiduvvá majt Jubmel ietjas ájlis profehtaj baktu ájge álgos le hållam . 
20 Duo ietjá almatja gudi dajs bijnojs ettjin gåddu , ettjin daŋgas_diehti giedajisá dagojs jårgijda : ettjin hiejte råhkådallamis bahás vuojŋŋanisájt ja jubmelgåvåjt gålles , silbas , brånsås , gierges ja muoras ma e máhte vuojnnet , gullat jalik vádtset . 
20 Dán diehti lev dijáv diehki gåhttjum , vaj oattjov dijájn gávnadit ja ságastallat . 
20 Dát le tjiegosvuohta gietja náste birra majt muv oalges giedan le vuojnnám ja gietja gållegintaljuolge birra : gietjav náste li gietja tjoaggulvisá ieŋŋgila , ja gietjav gintaljuolge li gietjav tjoaggulvisá . 
20 En máhte sjávot årrot , vierttijin hållat dan birra majt lin vuojnnám ja gullam . 
20 Guhti mijá sinna fámujnis barggá ja ájmmut dahkat ájn vil ienebuv gå majt ádnop jali buojkkáp , 21 sunji herlukvuohta tjoaggulvisá ja Kristus Jesusa baktu gullu , gájkka buolvajda ihkeven ájggáj , amen . 
20 Gájkka sjivnnjádus le dåssjånime vuolláj biejaduvvam , ij ietjas sidoda milta , ájnat suv sidoda milta guhti dav le dahkam , valla dajna dårvujn 21 vaj sjivnnjádus aj dåssjånime oarjjevuodas tjoavdádallá ja jåvsåt dan friddjavuohtaj , mav Jubmela máná herlukvuodan oadtju . 
20 Gå Jesus viessusis bådij , de almatja vas tjåhkanin . 
20 Gå sijá jáhkov vuojnij , de javlaj : ” Ráddnam , duv sutto li ándagis luojteduvvam . 
20 Gåhtjoj sunnuv boahtet , ja guodijga áhtjeska Sebedaiosav ja suv vegav vadnasij , ja Jesusav tjuovvolijga . 
20 Herodes lij Tyrosa ja Sidona álmmugijda vasjev guoddám . 
20 Idedis maŋep biejve fijkunmuora vásedijn ájttsin dav gitta máddagis ássnam . 
20 Ja urudis giddiduváj aktan vierreprofehtajn guhti lij merkajt urudisá åvdån dahkam ja tjáddjidam sijájt gudi lidjin dan merkav duosstum ja dan gåvåv råhkådallam . 
20 Jubmel le dijáv lånestam ja hattev máksám . 
20 Jus aktak javllá : ” Jubmelav ähtsáv ” , valla vieljas vasjot , de gieles . 
20 Jus sij gudi li oahppam mijá härrá ja lånestiddje Jesus Kristusa birra li värálda bádudagás bessam , vaden dasi gässuji ja oajtádalli , de li vidjura åvdep báles nävrrum . 
20 Jáhkonis Isak Jakobav ja Esauav aj boahtte ájgijda buorissjivnnjedij . 
20 Mij aj diehtep Jubmela Bárnne le boahtám ja midjij jiermijt vaddám Sáddnáv dåbdåtjit ja Sáddnán iellep , suv Bárnen Jesus Kristusin . 
20 Muhtem biejve gå Jesus álmmugav tiemmpelin åhpadij ja evangeliumav sárnnedij , båhtin alemushärrá ja tjálukoahppása aktan boarrásij suv lusi 2 ja javllin : ” Subtsasta midjij mat fámos dáv dagá . 
20 Mujttit majt lev hållam : dievnár ij le båndistis bárep . 
20 Muv ájggomus lij agev evangeliumav sárnnedit gånnå Kristusa namma ij lim dåbdos , vaj bargum iv lulu tsieggit dan vuodo nali mav iehtjáda li biedjam , 21 nåv gåktu tjáleduvvam le : Gudi älle diedov suv birra oadtjum , vuojnni , ja gudi älle gullam , dádjadi . 
20 Ráfe Jubmel , guhti ihkeven lihto värrovará baktu le sávtsaj stuorra räjnnuhiddjev tjuottjeldahttám , mijá härráv Jesusav , 21 gievrrodus dijáv gájkka buorre bargon vaj suv sidoda milta viessobihtit . 
20 Räjnnuhiddje máhttsin ja hievedin ja rámmpun Jubmelav dassta majt lidjin gullam ja vuojnnám : gájkka lij nåvti gåktu sidjij lij javladuvvam . 
20 Sebedaiosa bárnitjij ieddne de bådij aktan bárnijis suv lusi ja buolvatjij nali luojttádij sujsta juojddá ánutjit . 
20 Sijá siegen libá Hymenaios ja Aleksandros , gejt Sáhtánij lev vaddám , vaj oahppaba álbedimes hiejttet . 
20 Sijás ålos javllin : ” Sujna le bahás vuojŋŋanis ja ållu jiermijs le . 
20 Sijáv ham gierddabihtit dijáv oarjjen dahkat , hädjon bårråt , duolmo álbedit ja bilkkedit spähkkoda dijá muodov . 
20 Stuorra goaden li lihte , e dåssjå gålles ja silbas árvulasj adnuj , ájnat aj muoras ja rájres gienes adnuj . 
20 Sunji javllin : ” Äddnát ja vielja li ålggolin ja sihti duv iejvvit . 
20 Sálmajgirjen le tjáleduvvam : Sjaddus suv årromsadje ávtas , allus danna årru , ja : Oadtjus soames ietjá suv ámmádav . 
20 Valla allit ávvudalá gå vuojŋŋanisá dijáv jegadi , ájnat ávvudallit gå dijáj namá li almen tjáleduvvam . 
20 Valla duv vuosstij lev , gå nissunav Isebelav gierda , guhti ietjas profehtan gåhttju ja åhpajnis muv dievnárijt tjáddjit skiegesvuodan viesutjit ja värrobiergov båråtjit . 
20 Valla gudi li sájov buorre ednamij duosstum , gulli bágov ja dav duosstu ja de sjattojt vaddi gålmmålåge gärddáj , guhttalåge gärddáj ja tjuode gärddáj . 
20 Valla javlaj : ” Mij almatjis ålgus manná , bádá suv , 21 danen gå sissŋelis , almatjij vájmos , bahás ájádusá båhti : skiegesvuohta , suoládibme , almasjgåddem , 22 gállasjvuoda doadjem , ietjastallam , bahudahka , biehttem , skámodisvuohta , udnodisvuohta , boavtjohålla , stuorástallam , jiermedisvuohta . 
20 Valla jus Jubmela tjuvdijn bahás vuojŋŋanisájt vuodjelav , de Jubmela rijkka didjij le ållåm . 
20 Vielljam , lulu dal munji ávkken ristagissan . 
20 Váksjudin suv ja rádjin suv lusi soabmásijt , gudi ietjasa rievtesferdugin dagádin ja gudi Jesusav muhtem bágojis diehti gähttjalin giellat , oarev åttjutjit suv ednamhärrá vielde vuolláj biedjat . 
20 Áhttje Bárnes ähttsá ja sunji vuoset gájkka mav iesj dahká ja ájn stuoráp dagojt ájggu sunji vuosedit , vaj dij oavdduhahtjabihtit . 
20 “ Almerijkka le ednamniehke lágásj guhti árrat idedis vuolgij ålmmåjt vijnnagárddásis bálkkitjit . 
200 g vuojas 1 gåhppå siráhpas 1 lihtar mielkes , ( H-mielkke , kultuvrramielkke ja binná suvragáhpa segadum ) 1 bb hjortetaksáltijs 1 tb sáltijs 1 gåhppå såhkkårijs birrusit 1 ½ kg væjttajáfojs jali binnebu ¶ 
2000 rájes nammadip da guokta rapportajt Sámedikke giellastivras , Bruken av samisk språk , 2004 ja 2008 jagijs ja Sámedikkeráde diedádus sámegiela hárráj Sámegiella lea čaffat ! 
2007 ådåjakmáno 1. b. rájes le ådå ednamdáfoprográmma fámon doarjjaj ja mávsálvisájda ednamdáfuj . 
2009 jage rájes álgij årnik studentajda gudi ålliji muhtem åhpadiddjeåhpadusáv i. i. masterprográmmav åhpadiddjeåhpadusás gielajn jali realfágajn , gånnå oadtju luojtedum oasev åhpadusluojkas gå li dævddám ienemusát 60 oahppatjuorga sámegielan oassen vuodoåhpadusás åhpadiddjen . 
2009-gidá alluj de ásaduvvá sámegielak såbadahttemjuogos nuorttasáme guovlon ( Finnmárkon ja Tråmsån ) . 
2009-gidá galggá ásaduvvat aktisasj barggojuogos gånnå le dahkamussan buktet oajvvádusájt dåjmajda ma máhtti sáme oahpponævvo åvddånahttemav dåbmarabbon dahkat . 
2012 moarmesmáno ja biehtsemáno le Sámedikkeráden læhkám moadda rabás tjåhkanime gånnå tsuojggidusá li boahtám diedádussaj . 
2012 Árvustallam ja vijdepåvdedibme : Stivrrajuogos árvustallamav lájddi ja åtsåt jus mijás buoragit manná majna barggap . 
2013 budsjehttaåvddånbuktema baktu li ålles juollodime kultuvrradåjmajda lassánam sulle 4,9 millijárda kråvnåj 2005-2013 ájggudagán . 
2013 lasedimijn lassán kulturbudsjehtta 0,92 prosentas gitta 0,96 prosentajda stáhtabudsjehtas . 
2013 rájes le aj Røyrvik suohkan Nuortta-Trøndelagan oassen háldadimguovlos . 
21 Aktak åvddålijsárnnom ij le goassak almatja sidodis boahtám , ájnat ájlis Vuojŋŋanis le almatjijt rádjam bágojt Jubmelis hålatjit . 
21 Alvvusav vuojnnin ja Moses de javlaj : Balos skielbestav . 
21 Bissut Jubmela gieresvuodan ja vuorddit mijá härrá Jesus Kristusa ármmogisvuodav mij ihkeven iellemav vaddá . 
21 Bárnev sån riegádahttá ja dån galga suv Jesusin gåhttjot , dan diehti gå álmmugav suttojstisá lånes . 
21 Bárnnes javlaj : ’ Áhttjám , suddodam lev duv ja alme vuosstij . 
21 Dan diehti aktak allus almatjijda rámpos biedju . 
21 Dan diehti le duolla vuornnot biergov bårråmis ja vijnav juhkamis jali ietjá ássjijs ma vieljat gahttjamij doalvvu . 
21 Dan láhkáj dij dal gástadusán tjátjes gádjusihpit . 
21 Dan maŋŋela gånågisáv sihtin , ja Jubmel vattij sidjij gånågissan Saulav , Kisja bárnev Benjamina máttos , nielljalåge jahkáj . 
21 Dat rájes Jesus åhpadisålmmåjda tjielggigådij sån viertti Jerusalemij vuolgget ja ednagav boarrásij , alemushärráj ja tjálukoahppásij diehti gierddat , gåtteduvvat ja vas goalmát biejve tjuottjeldahteduvvat . 
21 Daŋga båttå ávvudaláj Jesus ájlis Vuojŋŋanisá baktu ja javlaj : ” Áhttje , hievedav duv , alme ja ednama härráv , dan diehti gå dáv le vijssásijs ja jiermmájs tjiehkam , valla bigodam sidjij gudi li nåv_gåk máná . 
21 De viellja vieljas jábmemij rádjá ja áhttje mánás . 
21 Dij áhtje , allit mánájdihtte nálsoda , de hessu . 
21 Dála mån , Paulus , varrudagájdam iehtjam giedajn tjáláv . 
21 Ehpit máhte goappátjijs , Härrá gávtjas ja bahás vuojŋŋanisáj gávtjas juhkat . 
21 Guhti iehtjádijt åhpada , i gus ietjat åhpada ? 
21 Guhti vuojttá suv dibdáv muv lunna tråvnån tjåhkkåhit , nåv gåktu mån lev vuojttám ja Áhtjám lunna suv tråvnån tjåhkkåhav . 
21 Guodit dan diehti gájkka bádudagáv ja bahudagáv , ja vuollegisvuodajn duosstut didjij sáddjim bágov mij sielojdihtte gádjot buktá . 
21 Gávtsát biejve gå mánná lij birratjuohpaduvátjit , de oattjoj namáv Jesus , nåv gåktu ieŋŋgil lij suv juo nammadam , åvddål_gå ieddnes iesselissan sjattaj . 
21 Gå Jesus lij jávre nuppe bälláj moaddum , de almasjvehka suv birra tjåhkanij . 
21 Gå dal gájka ietjasa gástadahttin , ja Jesus aj lij gástaduvvam ja råhkådallamin lij , de almme rahpasij 22 ja ájlis Vuojŋŋanis duvvon suv nali luojttádij ja almes jiedna gulluj : ” Dån le muv iehttselis ja Bárnnám gärrásamos . 
21 Gå gievras ålmåj viesos värjoj gáhtti , de suv dávvera ráfen bissu . 
21 Gå värált vijsesvuodanis ittjij Jubmelij Jubmela vijsesvuoda baktu dåbddåna , de Jubmel sidáj sijájt gádjot , gudi gájves sárne baktu jáhkki . 
21 Gåktu Áhttjes jábbmegijt båktå ja iellemav vaddá , nåv Bárnnes aj iellemav vaddá gesi sihtá . 
21 Iehtjáda svärddáj gåddujin mij rijddijiddje njálmes idij , ja gájkka låtte daj biergos gallánibmáj bårrin . 
21 Ij gus rájrrelihttedahkke máhte dahkat majt iesj sihtá , dahtak ábnnasis nuppev härvvalihtten ja nuppev vas adnolihtten . 
21 Ij má lik Jubmel ájn akti muv dijá åvdån vuoledittja , ja besatjav má surggahimes sijá diehti , gudi li suddodam ja älle ájn buorádusáv dahkam bádudimes , skiegesvuodas ja rattukvuodas , majn li viessum . 
21 Ittjij gus mijá áhttje Abraham rievtesferdugin dagoj baktu sjatta gå bárnes Isakav värroálltára nali biejaj ? 
21 Ja de li dal gullam dån gájkka juvdájt , gudi hiednigij gaskan årru , åhpada Mosesa lágav guodet ja tjielggi e galga mánájdisá birratjuohpadahttet ja e galga mijá dábij milta viessot . 
21 Ja dijáv gudi åvddåla ålggolin lijda , gå bahás dagoj baktu vassjemielav vuosedijda , 22 dijáv le dal aj ietjajnis såbadam dan baktu gå Kristus jábmemav oadtjelasj rubmahijnes gierdaj . 
21 Ja dát le budá mav midjij vattij : guhti Jubmelav ähttsá iehttsis vieljas aj . 
21 Ja juohkkahasj gádjus guhti Härráv namás tjuorvvu . 
21 Ja stuorra tjuormmasa , talenta låssåda , almes almatjij nali gahttjin . 
21 Jesus bárne áhtjes gatjádij : ” Man guhkev le dákkirin viessum ? 
21 Jesus sujsta gatjádij mav sidáj ja nissun javlaj : ” Jáhte goappásj bárnijdam rijkanat bessat duv guoran tjåhkkåhit , nubbe oalges ja nubbe gåro bielen . 
21 Jubmel iesj mijáv ja dijáv jáhko baktu Kristusij tjadná ja le mijáv vuojddam ; 22 sån le aj mijáv sinidahttám ja Vuojŋŋanisáv midjij vaddám , duodastussan mijá vájmojda . 
21 Jáhkonis buorissjivnnjedij Jakob jábmemis åvdån Josefa bárnijs goappátjijt ja soabbe duvddan Jubmelij råhkådaláj . 
21 Marta Jesusij javlaj : ” Härrá , jus lidji dánna , de vielljam ij lim jábmet . 
21 Maŋŋela sidjij hålaj : ” Mån vuolgáv ja dij muv åtsåtjihpit , valla suttojnihtte jábmebihtit . 
21 Mosesin li juo dålusjrájes sárnnediddje juohkka stádan , ja juohkka sábbáda suv bágo synagogajn lågåduvvi . 
21 Petrus de suv lusi manáj ja gatjádij : ” Härrá , galli máhttá vielljam vierev muv vuosstij dahkat ja daŋgas_diehti mujsta ándagis luojteduvvat ? 
21 Suv baktu Jubmelij jáhkkebihtit guhti suv le jábbmegij lussta tjuodtjelahttám ja herlugahttám , vaj diján aj luluj jáhkonihtte dårvvo Jubmelij . 
21 Sån sávadij oadtjot gallánibmáj bårråt smålijs boandás ålmmå bievdes . 
21 Vaj diehtebihtit vidjurijt dáppe ja gåktu viesov , de Tykikos , vielljamgieres ja åskåldis barggoguojmmám Härrán , didjij gájkka giehttu . 
21 Valla Israela birra javllá : Gätjo biejvev giedajdam gullogahtes ja vuosstehágugis álmmugij gálgodiv . 
21 Valla avtat njálmes de tjuorvvun : ” Ruossinávlli , ruossinávlli suv ! 
21 Valla gå Paulus tjäjssára åvddåj ássjev sidáj buktet ja fáŋŋgagoaden vuorddet dasik tjäjssára åvddåj bässá , de gåhttjum lev suv giddagisán anedit dasik tjäjssára lusi rájav . 
21 Vierttiv javllat skábmo , gå vuojnnet lev ilá dimes lähkám . 
21 Ájgev sunji vaddiv buorádusáv dagátjit , valla skiegesvuodastis ittjij sidá jårgijdit . 
22 Ale ilá råhtot giedajdat geŋga nali bieja ja ale ietjat dagá nuppij suttojda oasálattjan , biso iesj rájnan . 
22 Apostela ja boarrása ja åbbå tjoaggulvis de aktisattjat mierredin soabmásav sijá gaskas Antiokiaj Paulusa ja Barnabasa siegen rádjat . 
22 Dagá bahudagástat buorádusáv ja råhkåla Härráj vaj luluj duv ájádusájt ándagis luojttet , 23 dajna gå vuojnáv duv bihtja sáhpes dievva ja vierrevuohtaj snårrum . 
22 Dan biejve ållusa munji javlli : ’ Härrá , Härrá , ep gus mij le duv namán åvddålijsárnnum , bahás vuojŋŋanisájt duv namán vuodjelam ja edna oavddodagov duv namán dahkam ? 
22 Dan maŋŋel Jesus åhpadisålmmåjis Judeaj vuolgij . 
22 Dan maŋŋel gåhtjoj åhpadisålmmåjdis vadnasijn jávre nuppe bälláj åvddålin mannat dan båttå gå iesj almasjvegav sijddaj rájaj . 
22 Dij nissuna , lehkut ålmmåjihtte vuollásattjan nåv gåktu Härrá . 
22 Dij oarje , jegadihtit juohkka hárráj båndijdihtte dán väráldin , allit val dåssjå sijá tjalmij åvdån , ájnat duodas ja Härrá balos . 
22 Divna le Áhttjám munji åskeldam . 
22 Dát oares lev báles bálláj árrum dijá lusi boahtemis . 
22 Gänna li bielje , gulldalis majt Vuojŋŋanis tjoaggulvisájda hoallá ! 
22 Gå Jubmel lij suv ámmádis hiejtedam de Davidav sidjij gånågissan tjuottjeldahtij . 
22 Gå Sakarias ålgus bådij , ja ittjij máhte sijájn ságastit , de árvvedin bárudisáv lij tiemmpelin vuojnnám . 
22 Haddudime ájgge le de boahtám , gå tjálugis gájkka ålliduvvá . 
22 Hebreaga li sij - mån aj ; israelaga - mån aj ; Abrahama máttos - mån aj . 
22 Herlukvuodav mav munji le vaddám lev sidjij vaddám aktan sjattatjit nåv gåktu måj lin akta , 23 mån sijájn ja dån mujna , ja sij lulun ållåsin aktan sjaddat . 
22 Hiejttit de dan diehti åvdep láhkáj viessomis ; guodit sutto rubmahav mij huoman håhkkån , ietjas hálojda bähtádallám . 
22 Härrá lehkus vuojŋŋanisájnat . 
22 Ja nåv le aj Jubmel dahkam gå sidáj moares vuosedit ja fámos bigodit . 
22 Ja sån vuosedij munji iellema tjátjeänov , tjielgas degu kristálla , Jubmela ja Lippa tråvnås gålggåmin . 
22 Ja Áhttjes avtak ij duobbmi ájnat duobbmimfámov le Bárnnásis vaddám , 23 vaj gájka lulun Bárnev guddnedit , nåv_gåk Áhtjev guddnedi . 
22 Jesus sidjij ájn akti muodulvisáj sárnoj : 2 ” Almerijkka le degu gånågis guhti bárnnásis hejajt ásadij . 
22 Jubmelis lev viehkev oadtjum ja dan diehti de ájn udnásj biejve uhtsijda stuorijda , vihtanastáv . 
22 Jáhkonis Josef jábmemlátjon Israela mánáj vuolggema birra hålaj ja mierredij majt suv dávtij dahkat . 
22 Moses javlaj : Muv lágásj profehtav Härrá vieljajstihtte dijá gaskan tjuottjeldahttá . 
22 Moses le didjij birratjuohppamav vaddám - vájku ij jur Mosesis boade ájnat ájttegijs - ja sábbádin dij aj birratjuohppabihtit . 
22 Muv sissŋálasj almasj Jubmela lága diehti ávvudallá , 23 valla lahtasijnám vuojnáv ietjá lágav rijddalime lága vuosstáj mij muv mielan le , ja giddi muv sutto lága vuolláj , mij muv lahtasijn le . 
22 Nissun dát bájkes suv tjuorvo duostoj : ” Härrá , Davida bárnne , ármmálaste muv ! 
22 Sielojdihtte lihpit rájnnim gå sádnesvuohtaj lijda gullogisá ja máhttebihtit vieljatjij duohta gieresvuodan viessot . 
22 Sunnu fárruj lev duodden soames vieljav rádjam , guhti dájvváj ja moatteláhkáj le sávresvuodas vuosedam . 
22 Suv åhpadusás gájka alvaduvvin , danen gå fámujn åhpadij , ittjij tjálukoahppásij láhkáj . 
22 Valla Vuojŋŋanisá sjatto li gieresvuohta , ávvo , ráfe , gierddisvuohta , libbogisvuohta , buorrevuohta , jáhkkogisvuohta , 23 vuollegisvuohta ja muttákvuohta . 
22 Valla barggoguojmijstis guoktásav , Timoteosav ja Erastosav , Makedoniaj rájaj ja iesj de muhtem ájgev Asiaj ganugij . 
22 Valla gå Josef guláj Arkelaos lij Judean gånågissan áhtjes Herodesa maŋŋel , de ittjij duosta dåhku máhttsat . 
22 Valla mån didjij javlav , guhti vielljasis suhttá ij duobmos besa , ja guhti vieljas bilkket alla ráde åvddåj boahtá , ja guhti suv garrot ij helvida dålås besa . 
22 Vuojná jáhkko aktan dagojis bargaj ja dagoj baktu suv jáhkko ållåsin sjattaj . 
22 Vuojŋŋanisás lev dal tjanáduvvam Jerusalemij vuolgget váni diedek mij dåppe muv duosstu . 
22 Álmmuk , maŋep biejve világa jávre nuppen bielen , lij val avtav vadnasav vuojnnám , ja Jesus ij lim åhpadisålmmåjis dav tjuovvum . 
23 Bissup nannusin doajvoma dåbdåstusán , dajna gå sån le åskåldis guhti midjij jáhtojt vattij . 
23 Bárnnes , gev oarjjenissunijn oattjoj lij oattje milta riegádam , ja bárnnes , gev friddja nissunijn oattjoj lij jáhto baktu riegádam . 
23 Danen almerijkka gånågisájn muododuvvá , guhti dievnárijes sidáj lågov dahkat . 
23 Danen gå ålmåj le áhkás oajvve , nåv gåktu Kristus le tjoaggulvisá oajvve - guhti le aj ietjas rubmaha lånestiddje . 
23 Diedáv galla ájlis Vuojŋŋanis juohkka stádan vihtanasstá tjadnasijt ja nággásijt muv vuorddemin . 
23 Dij ham lihpit ådåsis riegádam , ehpit dåssjåniddje ájnat nåhkåmahtes sájos , Jubmela ielle ja bisso bágos , 24 dan diehti gå almasj le degu rásse ja gájkka herlukvuohtas degu giette giedjega . 
23 Dán ålmmå máttos vattij Jubmel , jáhtos milta Israelaj lånestiddjev , Jesusav . 
23 Gaius , guhti le viesos munji ja åbbå tjoaggulvissaj rahpam , sárnnu aj varrudagájt . 
23 Gerjudallit dan biejve ja ávos gärssulihtit , dajna gå dijá bálkká almen stuorren sjaddá . 
23 Guhti bágov gullá , valla ij dagá mav hoallá , le ålmmå lágásj , guhti spiedjilin muodos gähttjá : 24 ietjas galla vuojnná , valla manná dassta ja dalága vajálduhttá makkir lij . 
23 Guhti le ráfe Jubmel , ájlistuhttis dijáv ållåsit , ja bissus dijá vuojŋŋanis , siello ja rumáj ållåsin , lájtodibmen , gå mijá härrá Jesus Kristus boahtá . 
23 Guhti muv vasjot , Áhtjám aj vasjot . 
23 Gájka li suddodam ja Jubmela herlukvuodav massám , 24 valla ánssidahtek , suv ármos rievtesferdugin sárnoduvvi gå Kristus Jesus le sijáv lånestam . 
23 Gå Jesus lij tiemmpelij boahtám ja åhpadime lij , de alemushärrá ja álmmuga boarrása mannin suv lusi gatjádittjat ” Mat fámos dáv dagá ? 
23 Gå Moses lij nielljalåge jage vuoras de huomahij vieljajis , israelagij , lunna mannat . 
23 Gå dåhku bådij ja Jubmela ármo merkajt vuojnij , de ávvusij ja gájkajt vágodij ålles vájmos Härrá lunna bissot . 
23 Hägga le bårrusis ienep , ja rumáj biktasijs . 
23 Iesj lev Härrás duosstum , majt didjij lev vaddám : Härrá Jesus dan ijá gå biehteduváj lájbev váldij , 24 Jubmelav gijtij , dådjalij dav ja javlaj : ” Dát le muv rumáj , mij dijá åvdås värroduvvá . 
23 Ij dåssjå sjivnnjádus , ájnat mij aj gudi lip Vuojŋŋanisáv vuostasj sjaddon oadtjum , sjuohkadallap ja vuordatjip dasik Jubmela mánnán ållåsit sjaddap ja mijá rumáj friddjavuohtaj bässá . 
23 Ja de dáv girjev fárrusisá oadtjun : ” Apostelijs ja boarrásijs varrudagá vieljajda hiednikálmmugijs Antiokian ja Syrian ja Kilikian . 
23 Ja dát le suv budá : jáhkket galggap Bárnes Jesus Kristusa nammaj ja iehttset guhtik guojmáma nåv gåktu gåhtjoj . 
23 Jubmel le dijáv lånestam ja hattev máksám ; allit almatjij oarjjen sjatta . 
23 Jubmelav vihtanin biejav ja hekkam duodastussan : Sidáv dijáv árjjot ja dan diehti iv le ájn Korintaj jåvsådam . 
23 Jus aktasik suttojdis ándagis luojttebihtit , de li sunji ándagis luojteduvvam , ja jus avtak suttojdises tjadnabihtit , de li sunji tjanáduvvam . 
23 Jus värroálltárij le vattáldagáv guoddemin ja dalloj huomaha vieljanat le juoga duv vuosstij , 24 de álltára åvddåj vattáldagát guode ja maná suv lusi såbadittjat ; esski dan maŋŋel de värrovattáldagáv álltárij bieja . 
23 Jáhkoniska Mosesa äjgáda tjiegadijga njuorak mánáska gålmmå máno , dajna gå vuojnijga mánáv fávrron , ejga vil gånågisá gåhttjomis balá . 
23 Majt dahkabihtit , dahkit ålles vájmos , Härrá diehti ham dav dahkabihtit , ehpit almatjij diehti : 24 mujttit Härrá didjij bálkáv vaddá , árbes oasev . 
23 Maŋep biejve Agrippa ja Berenike tjievlen gilldegárvojiska bådijga . 
23 Maŋŋela de doarroåjvijs guoktásav ietjas lusi gåhtjoj ja javlaj : ” Gähttje vaj guoktatjuohte doarroålmmå ijá goalmát tijma rájes li gárvvása Caesareaj vuolgátjit . 
23 Maŋŋela gå sunnuv luojttin de rádnajiska lusi manájga ja giehtojga majt alemushärrá ja boarrása lidjin sunnuj javllam . 
23 Soames biejve maŋŋela juvdá gaskanisá rádudallin suv gåddet , 24 valla Saul sijá ájggomusájt gulláj . 
23 Suv sidot lij má herlukvuodas boanndudagáv daj lihtij bigodit , majt sån ármmogisvuodajnis le herlukvuohtaj gárvedam . 
23 Tjalmedimev de giedas stáda ålggolij lájddij . 
23 Valla duo ietjá oavse aj sjattatji muorraj biejaduvvat , jus vádnajáhkos jårgijdi . 
23 Valla dálla lev dal bargum dájn guovlojn ållidam , ja gå lev måttijt jagijt hálijdam dijá lusi boahtet , 24 de boadáv gå Spaniaj lev vuolggemin . 
23 Valla juohkkahasj vuoros milta : Kristus vuostatjin ja gå de boahtá , de gudi sunji gulluji . 
23 Vielja , ráfe ja gieresvuohta jáhko baktu didjij , Jubmel Áhtjes ja härrá Jesus Kristusis . 
23 Vuoj didjij tjálukoahppásijda ja fariseajda , didjij vilpástallijda gudi lågådisáv mintas , dillas ja gárvenis vattadihpit , valla nuppus biedjabihtit mij lágan le ájnnasamos : rievtugisvuohta , ármmogisvuohta , jáhkkogisvuohta . 
24 Allit allasihtte buoremusáv åtså , ájnat guojmmásihtte . 
24 Bisodihtit majt álgos lihpit gullam . 
24 Buorre ålmåj lij vuojn , ájlis Vuojŋŋanisás ja jáhkos dievva . 
24 Bárnnám lij jábmám ja vas älláj , láhppum lij ja vas gávnnuj . 
24 Dakkirin le mijáv aj gåhttjum , lehkup dal juvdá jali hiedniga . 
24 Dan diehti Jubmel sijáv guodij oattjesa sidodav tjuovutjit , nuosskudagá hállduj , vaj gaskasa rubmahijdesa nuosskudagán báddudin . 
24 Dan diehti javlliv dij suttojnihtte jábmebihtit . 
24 Danen guhti hekkas sihtá gádjot , massá dav , valla guhti hekkas muv diehti massá , gádju dav . 
24 De tjuorvoj : ’ Abraham , áhttje , ármmálaste muv ja rája Lasarosav tjuvdev tjátjen buonjádittjat ja de mujsta njuoktjamav däbbodittjat , dålås vuojn vájvástuváv . 
24 Dån maŋep biejve Caesareaj jåvsådij , gånnå Kornelius lij vuorddemin aktan berrahijes ja lagámus rádnajis , gejt lij gåhttjum . 
24 Gudi Kristus Jesusij gulluji li oattjesa himoj háloj ruossinávllim . 
24 Guhti Jubmela budájt anot , bissu Jubmelin ja Jubmel sujna . 
24 Guhti dijáv gahttjamis várjjal ja dijáv herlukvuodas åvddåj vigedibmen ja sjållerdiddjen biedjá , 25 ájnna Jubmel guhti mijáv le härrá Jesus Kristusa baktu lånestam , suv le herlukvuohta , stuorravuohta , gievrrudahka ja fábmo , gájkka ájgij åvddåla , dálla ja ihkeven ájggáj , amen . 
24 Guhti muv bágojt gullá ja daj milta dahká , le nåv_gåk jiermmás ålmåj guhti huodnahis bávte nali tsieggij . 
24 Gullam lip muhtema dáppelt li dijá lusi boahtám ja bágojisá dijáv ráfeduhttám ja fieráldahttám . 
24 Gå Josef oademis gåhttsåj , de dagáj nåv gåktu Härrá ieŋŋgil lij gåhttjum ja moarsses Mariav viessusis doalvoj . 
24 Gå bahás vuojŋŋanis almatjis ajbbán , de gåjkke bájkijt vájalt vuojŋadimsajev allasis åtsåtjit . 
24 Gå dav gullin , de gájka aktisattjat Jubmelij råhkådallagåhtin ja javllin : ” Doarjodiddje , guhti le sjivnnjedam almev ja ednamav ja merav ja gájkka mij danna le , 25 ja ájlis Vuojŋŋanisát ja dievnárat , áhtjáma Davida , baktu javlli : Manen hiedniga stuojmmiji ja manen álmmuk dåssjijt ásat ? 
24 Gå dån miehttseolijvvamuoras tjuohpaduvvi , masi luondo milta gulluji , ja luondo vuosstáj sjaddadimolijvvamuorraj sjattatjit biejaduvvi , ij lim gus de álkkep oalle åvsijt ietjasa muorraj sjattatjit biedjat ? 
24 Gåktu eldagis eldagasstá ja almev nuppet gietjes nubbáj tjuovggi , nåvti Almatjabárnne biejvenis vuojnnu . 
24 Huksup guhtik guojmáma ja bádtjijup guhtik guojmáma gieresvuohtaj ja buorre dagojda . 
24 Iehtjam iellemav galla iv mavga árvvon ane ; sidáv dåssjå ållidit mannulagáv ja dav dagov mav härrá Jesusis lev oadtjum : Jubmela ármo evangeliuma birra vihtanasstet . 
24 Ja gåktu tjoaggulvis Kristusij vuollán , de lehkusa nissuna juohkkaláhkáj ålmmåjisá vuollásattjan . 
24 Jubmel , guhti väráldav sjivnnjedij ja gájkka danna , guhti le alme ja ednama härrá , ij åro almatjagiedas dahkam tiemmpelin , 25 ij ga almatjagiedas ietjas dievnastahte degu luluj juojddá dárbahit . 
24 Jubmel le vuojŋŋanis ja suv råhkådalle vierttiji vuojŋŋanisán ja sádnesvuodan råhkådallat . 
24 Jáhkonis ållessjattuk Moses vuornoj farao niejda bárnnen gåhtjoduvvamis . 
24 Kristus ham ittjij tjáŋa ájlisviessuj , mij giedas lij dagáduvvam ja mij lij dåssjå gåvvå almma viesos , ájnat almmáj manáj Jubmela åvddåj mijá ássjij låjdåstittjat . 
24 Maŋŋel gå Jesus tiemmpelis lij ålgus mannamin , de åhpadisålmmå suv lusi båhtin ja tiempelhuodnahijda siejvvin . 
24 Nubbe nubbáj de javllin : ” Allup dav tjuoladu ájnat vuorbbádup gaskanimme ” tjáluga bágov ållidittjat : Muv biktasijt gaskanisá juogadin ja vuorbbádin muv sisgárvov . 
24 Silbbasmirjár gen namma lij Demetrios dagáj artemistiemmpelijt silbas ja nåvti duodjárijda ásaj bargojt maj baktu ållu biednigav oadtjun . 
24 Soames biejve maŋŋela bådij Feliks dåhku áhkájnis Drusillajn , guhti lij juvdá . 
24 Suv de ruossinávllijin , ja biktasijt gaskanisá vuorbbádin . 
24 Svierdeájvojs sij ravggi ja hiednikálmmugij lusi fáŋŋgan doalvoduvvi , ja hiedniga Jerusalemav duolmmu dasik hiednigij ájgge le vássám . 
24 Válde sijáv fárrusit ja rájnni ietjat aktan sijájn , ja mávse sijá åvdås vaj oajvev oadtju buolljadahttet . 
24 Áhttje , sidáv sijájt gejt munji vaddi muv lunna årrot , vaj herlukvuodav vuojnni mav dån munji le vaddám , dan diehti gå dån muv le juo värálda sjivnnjedime åvddåla ähttsám . 
24 Åskonam Härráj lev visses , iesj aj ruvva besav boahtet . 
24. doajmma Åvddånahttemprosjækta NuorttaTrøndelága fylkasuohkanin Nuortta-Trøndelága fylkasuohkan le 2008 rájes sámegiela háldadusguovlo sissŋelin , ja ájggu jagen 2009 ásadit 3-jahkásasj åvddånahttemprosjevtav åvddånahtátjit ja nannitjit oarjjelsáme gielav ja kultuvrav . 
25 Aktisattjat lip de mierredam muhtem ålmmåjt dijá lusi rádjat , vielljagärrásij , Barnabasa ja Paulusa siegen , 26 gudi goappátja Jesus Kristusa namáv hekkajniska libá bälostam . 
25 Allup iehtjama tjoaggulvisájt guodu , nåv_gåk muhtema dahki , ájnat alodup guhtik guojmáma , ja ájn vil ienebut gå vuojnnebihtit biejvev lahkanime . 
25 Dalloj almerijkkaj sjaddá låge nuorra niejda láhkáj , gudi lámpojisá mannin ålgus irggev duostutjit . 
25 Dan dievnárin lev sjaddam , gåhttjoma milta mav Jubmelis dijá diehti lev oadtjum : Jubmela bágov ållidittjat . 
25 Danen guhti hekkas sihtá gádjot , massá dav , valla guhti hekkas muv diehti massá , gávnná dav . 
25 David ham suv birra javllá : Agev le Härrá tjalmijam åvdån , sån le muv oalges bielen , vaj iv jårråla . 
25 De lev dal didjij dáv juo åvddåla sárnnum . 
25 De muhtema Jerusalema viesádijs javllin : ” Ij gus sån le almasj gev gåddet sihti ? 
25 Dij ålmmå , iehttsit áhkájdihtte nåv gåktu Kristus tjoaggulvisáv iehtsij ja ietjas dan åvdås vattij 26 dav ájlistuhtátjit rájnnanimlávgon bágo baktu . 
25 Duv talentav balos ednamij tjiehkiv . 
25 Guhti dijás mårråhijnes ga máhttá stihko guhkev viessomájggásis lasedit ? 
25 Guhti ietjas hekkav ähttsá massá dav , valla guhti dán väráldin hekkas vasjot gádju dav ihkeven iellemij . 
25 Gáhtjada vuossteguojmijnat såbadittjat gå ájn manojn lihppe , vaják duv ij duobmára åvddåj giese ja duobmár vávta åvddåj ja dån fáŋŋgagoahtáj bálkestuvá . 
25 Gájkka mij bierggooasestiddje lunna vuobdeduvvá buktebihtit oamedåbdoda diehti åtsådalák bårråt -_26 ednam ja gájkka mij danna le Härráj gullu . 
25 Gå Barnabas ja Saul lijga dievnastusáska Jerusalemin ållidam , de máhtsajga ja váldijga fárrusiska Johannesav gev Markusin gåhttjun . 
25 Gå dasi boahtá ja gávnná dav basáduvvam ja tjårggådin , 26 de gietjav sujsta väráp vuojŋŋanisá viedtjá , ja da tjuovvu suv sisi ja dasi årruji . 
25 Gå ittjij ájmmuda mákset , de gåhtjoj boanndis suv aktan áhkájn ja mánáj ja gájkka åbmudagájn vuobdeduvvat , ja vielgge mávseduvvat . 
25 Gå suv ruosskidalátjit tjadnin , de soames danna doarrooajves gatjádij : ” Le gus loahpe ruosskit roma viesajdiddjev , guhti ij le masstak duobbmidallam ? 
25 Hagar le Sinaivárre Arabian , mij le dálásj Jerusalem , guhti aktan mánájis oarjjen viessu . 
25 Hiejttit dan diehti gielestimes ja sáddnáv hållit , juohkkahasj guojmmásis , mij ham lip nubbe nuppe lahtasa . 
25 Härrá gäjno birra lij diedojt oadtjum , ja buolle vájmujn Jesusa birra váttugit åhpadij . 
25 Ja gå avtaláhkáj ettjin ájádalá , de danna sirádin gå Paulus lij dájt bágojt hållam : ” Sádnes le majt ájlis Vuojŋŋanis 26 dijá ájttegijda profehta Jesaja baktu hålaj : Maná dán álmmuga lusi ja håla : Bieljij gullabihtit , valla ehpit dádjada , ja tjalmij vuojnnebihtit , valla ehpit huoman vuojne . 
25 Nissun , gen niejdan lij bahás vuojŋŋanis , Jesusa birra gulláj , ja de bådij ja suv juolgij åvddåj luojttádij . 
25 Náste almes gahttji ja alme fámo doargesti . 
25 Oahppe duhtis jus sunji nåv_gåk åhpadiddjásis sjaddá , ja dievnár nåv_gåk boanndisis . 
25 Rássjo sjåvaj , dulvev dagáj , biekka garrasit huodnahis vuosstij båssun , valla ittjij viera dan diehti gå lij bávte nanna . 
25 Stuorra slåhtå Jesusa siegen vájaldin , ja sån jårgijdij sidjij ja javlaj : 26 ” Jus soames muv lusi boahtá váni vasjodahtek áhtjes ja iednes , áhkás ja mánájdis , oarbbenijdes ja duodden hekkas , ij máhte muv åhpadisålmmån årrot . 
25 Sunji de javllin : ” Härráv lip vuojnnám ” , valla sån javlaj : ” Jus iv iesj návllerájgijt suv giedajn vuojne ja tjuvdev daj sisi tságe ja giedav suv sijdduj , de iv jáhke . 
25 Valla Jesusa ruossa guoran tjuottjojga oappátja , ieddnes ja Maria guhti lij Klopasijn válldum ja de Maria Magdalas . 
25 Valla ittjij suv duohtada åvddål_gå Maria lij bárnes riegádahttám . 
25 Valla mij gullu hiednigijda gudi li jáhkkegoahtám , de lip sidjij mijá märrádusáv diededam : galggi várrit boajtojubmelijda värrodum biergos , máles , buvvum juhtusij biergos ja skiegesvuodas . 
25 Valla sálugin sjaddá dagoj baktu sån guhti le ålles lágav , friddjavuoda lágav , vuojnnám ja danna bissu ja ij vajálduhte majt le gullam , ájnat dan milta dahká . 
25 Valla vuostak hähttu ålov gierddat ja dát vierregis hilgoduvvat . 
25 Vallak almasjvegav bájkestis lij rádjam , de Jesus sisi tjáŋaj ja niejdav giedas váldij ja niejdda tjuodtjelij . 
25 Vuoj didjij tjálukoahppásijda ja fariseajda , didjij vilpástallijda gudi gávtjav ja gárev ålgolt bassabihtit , valla sisŋelt gis rievádushálos ja muttodisvuodas libá dievva . 
25 Vájaldup de Vuojŋŋanisán , jus miján le iellem Vuojŋŋanisá baktu . 
26 Allup dåssjedis gudnev hibmodu , guhtik guojmáma moaráduhttu jalik udnodisvuohtaj gahttju . 
26 Almatja balos dahppaluvvi vuordedijn dav mij väráldij boahtá , dan diehti gå alme fámo doargesti . 
26 Avtat almatjis le gájkka álmmugijt sjivnnjedam . 
26 Dalloj suv jiedna ednamav doargestahtij ; valla jáhttám le dal : Ájn vil akti doargestahtáv , iv dåssjå ednamav , ájnat almev aj . 
26 Guhti mujsta ja muv bágojs skábmát , sujsta Almatjabárnne skábmát gå ietjas , Áhtjes ja ájlis ieŋŋgilij herlukvuodan boahtá . 
26 Guhti muv bágojt gullá , valla daj milta ij dagá , le nåv_gåk jiermedibme guhti huodnahis sádduj tsieggij . 
26 Guhti vuojttá ja muv dagojt gitta nåhkåmij anot , sunji vattáv fámov álmmugij badjel , 27 sijáv ruovddesåppijn räjnnuhittjat ja nåv gåktu rájrrelihtijt sijáv tsuovkkitjit , 28 dajnak fámujn mav Áhtjestam lev oadtjum . 
26 Gájka alvaduvvin ja Jubmelav hievedin , sälldát ballájin ja javllin : ” Majt uddni lip vuojnnám ij le jáhkedahtte . 
26 Gå Jesus iednes ájtsaj ja suv guoran åhpadisålmmåv gev iehtsij , de äddnásis javlaj : ” Nissun , dale le bárnnát . 
26 Gå Viehkediddje boahtá , sádnesvuoda Vuojŋŋanis , gev Áhtje lussta rájav ja guhti Áhtjes vuolggá , de sån vihtanasstá muv birra . 
26 Gåktu rumáj vuojŋŋanisá dagi le jábmám , nåv jáhkko le dagoj dagi jábmám . 
26 Gåktu Áhtjen ietjanis le iellem , nåv le Bárnnáj aj iellemav vaddám , 27 ja sunji le duobbmimfámov vaddám , dan diehti gå le Almatjabárnne . 
26 Ij lim sån juvdánissun , ájnat syria-fenikia máttos . 
26 Ittjij gus Messias viertti dav gierddat ja herlukvuohtasis mannat ? 
26 Jesus suv viessusis rájaj bagádij : ” Ale ga stádan maná ! 
26 Jábmem le maŋemus vasjulasj mij dåssjiduvvá , 27 dajna gå gájkka le juolgijis vuolláj biedjam . 
26 Maŋep biejve dåhku bådij gå sijájs guovtes lijga gaskaniska doarromin . 
26 Mij ávkijt le almatjij åbbå väráldav vuojttet , jus viertti hekkajnis mákset ? 
26 Mån lev duv namáv sidjij dåbddusin dahkam ja dagáv dav dåbddusin vaj gieresvuohta majna muv le ähttsám luluj sijájn bissot ja mån sijájn . 
26 Nåv aj Vuojŋŋanis midjij viehkken mijá sjiebtjesvuodan boahtá , dajna gå ep diede gåktu lulujma råhkådallat , valla Vuojŋŋanis iesj mijá åvdås sárnnomahtes sjuohkkanisáj råhkådallá . 
26 Sáddnán , dunji juo javlav : Dåppelt i besa åvddål_gå le maŋemus biednigattjav máksám . 
26 Sáddnán , Áhttjám , nåv dån le mierredam . 
26 Sárnnedimes häjttám , Jesus åhpadisålmmåjda javlaj : 2 ” Diehtebihtit bässátja li guovte biejve duogen , ja dalloj Almatjabárnev vuolgadittji ruossinávlliduvátjit . 
26 Sárnnut varrudagájt gájkka vieljajda ájlis tjulástagájn . 
26 Valla Viehkediddje , ájlis Vuojŋŋanis , gev Áhttje le muv namán rájatjit , åhpat dijáv gájkka ja mujttát gájkka majt lev hållam . 
26 Valla almmelasj Jerusalem le friddja ja mijá ieddne , 27 nåv gåktu tjáleduvvam le : Sjållerda sahkodibme ja mánádibme , ávvudalá låggŋis gielajn , dån guhti ille vájvij riegádahttám , dajna gå aktu nissun ienep mánájt oadtju gå sån gänna le ålmåj . 
26 Valla dálla rievtesferdukvuodas vuoset , dajna gå iesj le rievtesferduk ja rievtesferdugin sárnnu suv guhti Jesusij jáhkká . 
26 Åvdemusát dijá diehti le Jubmel dievnáris tjuottjeldahttám ja rádjam dijáv buorissjivnnjedahtátjit gå juohkkahasj buorádusáv bahudagájs dahká . 
27 Almatjabárnne Áhtjes herlukvuodan ieŋŋgilijes boahtá , ja dalloj juohkkahattjav dagojis milta mávset . 
27 Barnabas de suv apostelij lusi váldij ja sidjij giehtoj gåktu Saul gäjno nanna lij Härráv vuojnnám , gåktu Härrá Saulaj lij hållam , ja gåktu jálot Damaskusin Jesusa namán lij sárnnedam . 
27 Dan láhkáj aj ålmmå luondulasj viessomav aktan nissunij hiejttin ja guhtik guojmijdisá usstodahtjin . 
27 Dievnár vásstedij : ’ Vielljat le ruopptot boahtám , ja áhttját le buojdes gálbev njuovadahttám dan diehti gå bárnes le ruoptus varrásin oadtjum . 
27 Dievnára de mannin båndisa lusi ja javllin : ’ Härrá , ittji gus dån buorre sájov bälldusit sáddji ? 
27 Divna le Áhttjám munji åskeldam . 
27 Doalvoduvvam Vuojŋŋanisás tiemmpelij manáj , ja gå Jesusa äjgáda mánájn bådijga dagátjit mij le dáhpen lága milta , 28 de mánáv fármmásis váldij ja Jubmelav hievedij ja javlaj : 29 ” Härrá , bája dal dievnárat ráfen dáppelt mannat , nåv gåktu le jáhttám , 30 dajna gå muv tjalme li vuojnnám suv lånestimev , 31 mav dån le gájkka álmmugijda gárvedam , 32 tjuovggan mij hiednigijda bigodibmen sjaddá ja herlukvuohtan ietjat álmmugij Israelaj . 
27 Fáŋŋgavákta gåhttsåj , ja gå fáŋŋgagoade uvsajt rahppot ájtsaj de svierdes råhttij ietjas hekkaduhtátjit , dajna gå jáhkij gájkka fáŋga lidjin báhtaram . 
27 Guhti ruossas ij guotte ja muv tjuovvola , ij máhte muv åhpadisålmmån årrot . 
27 Guhtis dijás mårråhijnes ga máhttá stihko guhkev viessomájggásis lasedit ? 
27 Gå Judas lij lájbev oadtjum , de Sáhtán suv sisi tjáŋaj . 
27 Gå de maŋŋela Akaiaj sidáj vuolgget , de vielja alodin ja dåbbilij åhpadisålmmåjda tjállin ja gåhttjun sijáv vájmos suv duosstot . 
27 Gå guokta jage lidjin vássám , de Porkius Festus Feliksa sadjáj bådij . 
27 Gåktu eldagis lullet boahtá ja tjuovgga gitta alás vuojnnu , nåvti aj Almatjabárne boadedijn sjaddá . 
27 Idedis gájkka alemushärrá ja álmmuga boarrása rádudaddin gähttjalit Jesusav hekkaduhttet . 
27 Ja Jesaja Israela birra tjuorvvu : Vájku Israela máná li lågodime degu mera sáttoj , de dåssjå bátsidis gádjus , 28 dajna gå Härrá bágos ednamin háhppelit ållidahttá . 
27 Ja Jubmel guhti vájmojt guoradallá , diehtá majt Vuojŋŋanis hálijt , dajna gå Vuojŋŋanis ájllisij åvdås Jubmela sidoda milta råhkådallá . 
27 Ja de vuojnnet dal ij dåssjå duodje nievres sága vuolláj boade , ájnat baládip mijá alla jubmela Artemisa tiempel aj árvos massá . 
27 Jáhkonis Egyptas vuolgij , ittjij ga gånågisá moares balá . 
27 Muhtem saddukea - sij vuornnu tjuodtjelibme le - båhtin suv lusi ja gatjádin : 28 ” Åhpadiddje , tjálugin Moses åhpat jus soabmásin le válldum viellja guhti mánádibmen jábmá , de vielljas galggá árbbátjijn válldut ja vielljasis gierragijt vaddet . 
27 Ruossinávllijin sujna aktan guokta rievvára , nuppev suv oalges bälláj ja nuppev gåro . 
27 Rássjo sjåvaj , dulvev dagáj , biekka garrasit huodnahis vuosstij båssun ja huonaj alvvásláhkáj vieraj . 
27 Valla Jesus suv giedas váldij ja tjuottjeldahtij suv , ja sån tjuodtjelij . 
27 Valla diján bissu vuojdas mav sujsta lihpit oadtjum ja ehpit åhpadiddjev dárbaha . 
27 Valla rájnas ja vigedis jubmeldievnastus mijá Jubmela ja Áhtje åvdån le oarbbásij ja árbbátjij guossodibme niedanisá ja ietjas värálda báddumis várjjalit . 
27 Áhttje iesj dijáv ähttsá dan diehti gå lihpit muv ähttsám ja jáhkkám muv Jubmelis boahtet . 
27 Åvddålasj mierredum gietjav biejve lidjin vássám , de Asia juvdá Paulusav tiemmpelin ájttsin . 
27. artihkkal javllá : daj stáhtajn gånnå tjerdalasj , åskolasj jali gielalasj unneplågo gávnnuji , ij sijás gudi dajda gulluji , galga riektá váldeduvvat , daj gaskan ietjasa juohkusin , ietjasa kultuvrav sujttit , ietjasa åskov dåbdåstit ja tjadádit , jali gielasa adnet ” Dát konvensjåvnnå manná åvddålij jus ietjá mærrádusá vuona riektán li dan vuosstáj . 
28 Allit sijás ballá gudi nahki rubmahav gåddet , valla sielov e. . 
28 Almatjabárnne ij le dievnastuvátjit boahtám , ájnat dievnastittjat ja hekkas lånåstussan ållusij åvdås vattátjit . 
28 Dan láhkáj aj ålmåj le välggogis áhkás iehttset nåv gåktu rubmahis . 
28 Diehtep buoremusá guovlluj gájkka jårggåluvvá sidjij gudi Jubmelav iehttsi , gejt sån ájggomusás milta le gåhttjum , 29 dajna gå sijáv gejt åvdutjis le tjuolldám , le aj åvdutjis mierredam Bárnes gåvå milta hábbmit , vaj luluj vuostasjriegádiddjen moatte vieljatjij gaskan . 
28 Guhti suolát , hiejttis suoládimes ja ienni giedajis barggis , vaj máhttá ietjas buorijs sidjij vaddet , gudi dárbahi . 
28 Gáhttijihtit dal ietjada ja åbbå älov masi ájlis Vuojŋŋanis le dijáv tjuottjodiddjen biedjam , vaj de räjnnuhiddjen lihpit Jubmela tjoaggulvissaj , mav Bárnes varájn le allasis vuojttám . 
28 Gå Jesus lij viessusis boahtám ja åhpadisålmmå galluk sujna lidjin , de gatjádin : ” Manen mij ejma ájmmuda dav vuodjelit ? 
28 Gå lahkanahtjin sijddaj gåsi ájggun , de vuojnnet sidáj ájn guhkebuj vádtset , 29 valla suv gåtsadijga ja javlajga : ” Ganuga munnu lusi . 
28 Gå sábbát lij vássám ja vahko vuostasj biejvve sjuoludij , bådijga Maria Magdalas ja nubbe Maria hávdev gehtjatjit . 
28 Ieŋŋgil bådij suv lusi ja javlaj : ” Buoris dunji guhti le ármov oadtjum ! 
28 Jali nåvti gåktu Lota ájge lij : almatja bårrin ja juhkin , oasestin , sáddjijin ja viesojt tsieggijin , 29 valla dan biejve gå Lot Sodomis vuolgij , de dålåv ja risjáv almes rássjodij ja gájka håhkkånin . 
28 Jesus jårgijdij ja sidjij javlaj : ” Jerusalema niejda , allit muv tjiero , tjierrut ietjada ja mánájdihtte . 
28 Jubmel allasis dav tjuoldij , mij sjiebtjen aneduváj ja väráldis álbeduváj , Jubmel válljij dav mij ij le , dåssjidittjat dav mij le , 29 vaj aktak almasj Jubmela åvdån ij lulu ietjas rámmpot . 
28 Jubmel le tjoaggulvissaj soabmásijt apostelin gåhttjum , soabmásijt profehtan ja soabmásijt åhpadiddjen ; soabmásijda le fámov vaddám oavddodagojt dagátjit , skihppijt buoredittjat , viehkedittjat , tjuottjodittjat ja moattelágásj gielaj sárnutjit . 
28 Jus dal Jubmel giette rásijt nåv tjáppagit gárvot , ma uddni li tsäggot gietten ja idet vuobnnáj bálkestuvvi , ij gus sån aj dijájt vádnajáhkugijt lulu gárvodit ? 
28 Jáhkonis baktu bässásjbasev ásadij ja málev sihkodij , vaj vuostasjriegádiddjij dåssjididdje ij lulu sijájt duohtadit . 
28 Muv lunna dij bisojda ålles ájgev gå gähttjaluvviv , 29 ja daŋga lágásj gånågisá árvvogisvuodav mav Áhttjám munji le vaddám , didjij vattáv . 
28 Nissun de tjáhtjelihtes guodij , manáj stádaj ja almatjijda hålaj : 29 ” Båhtit gehtjatjit ålmmåv guhti munji giehtoj gájkka majt lev dahkam . 
28 Nåvti vuosedihpit rievtesferdugis ålgoldisáv almatjijda , valla sisŋelt lihpit vilpástallamis ja lágadisvuodas dievva . 
28 Sijájs akta , gen namma lij Agabos , hålaj Vuojŋŋanisá baktu stuorra nielge birra mij lij väráldij boadátjit - ja tjäjssár Klaudiusa ájge ajtu nåv sjattaj . 
28 Sujna ham mij viessop , labudip ja lip , gåktu aj muhtema dijá diktatjállijs li javllam : Mij lip aj suv máttos . 
28 Suv sárnnedip gájkka almatjijt bagáda ja sijájt gájkajn vijsesvuodajn åhpada , vaj gájkajt ållessjattugin Kristusin máhttep åvddåj buktet . 
28 Sáddnán , muhtema dánna tjuodtjomin e jábmemijn gávnada åvddål_gå li Almatjabárnev vuojnnám rijkajnis boahtemin . 
28 Vahkkot maŋŋela váldij Jesus Petrusav ja Johannesav ja Jakobav fárrusis ja várráj goarrij råhkådalátjit . 
28 Valla Paulus sunji jieddnát tjuorvvij : ” Ale ietjat vahágahte ! 
28 Valla gå dievnár dassta vuolgij , de gávnadij dievnárguojmijnis guhti lij sunji tjuohte denára vielggen . 
28 Valla jus mån Jubmela Vuojŋŋanisájn bahás vuojŋŋanisájt vuodjelav , de Jubmela rijkka didjij le ållåm . 
28 Valla jus soames didjij javllá : ” Värrobierggo le ” , allit de dav bårå suv diehti , guhti dav javlaj , allit ga oamedåbdo diehti -_29 iv ietjada oamedåbdo birra håla , ájnat guojmáda . 
28 Valla mån didjij javlav : Guhti nissunalmatjij hálujn gähttjá , le juo vájmonis suv gállasjvuodav doadjám . 
28 Áhttje , dagá namát herlugin . 
28 Ájlis Vuojŋŋanisájn aktan lip mierredam ep makkirik nådijn dijáv noadoda , valla dájt rávkalvisájt biedjap : 29 Várrijihtit biergos mij boajtojubmelijda le värroduvvam , máles , buvvum juhtusij biergos ja skiegesvuodas . 
28 Åtsådallus almasj ietjas , ja bårrus de lájbes ja juhkus de gávtjas . 
29 Ballin bávtij vuosstáj virddumis ja dan diehti de niellja áŋŋkára maŋŋegietjes luojttin sávadijn biejvev ruvva tjuovgudit . 
29 Biedniga lidjin Judasa háldon ja dan diehti muhtema jáhkkin Jesus lij suv gåhttjum basijda oasestit jali juojddá häjojda vaddet . 
29 Didjij javlav : Dát rájes iv dasti dán vijnnamuora sjattojs jugá dan biejve rádjáj gå dijájn Áhtjám rijkan varás vijnas jugáv . 
29 Dij ham lihpit ármov oadtjum - ehpit dåssjå Kristusij jáhkket , ájnat suv diehti aj gierddat . 
29 Guhti lij oattje milta riegádam doarrádaláj daj ájgij suv , guhti lij Vuojŋŋanisá milta riegádam , ja nåv dálla aj . 
29 Gávnniv suv guoddalin soames ássjes mij sijá lágan le tjáleduvvam ; ettjin val suv guoddala masstak mij jábmemij jalik fáŋŋgavuohtaj doalvvu . 
29 Gänna li bielje , gulldalis majt Vuojŋŋanis tjoaggulvisájda hoallá ! 
29 Gå dal Jubmela máttos lip , allup de jáhkku jubmelvuohta le juoga gålles , silbas jali gierges dagáduvvam , juoga mij almatja ájádusájs jali dájdatjähppudagás le hábbmiduvvam . 
29 Gå de lidjin ållidam gájkka mij suv birra lij tjáleduvvam , de ruossas válldin suv vuolus ja hávddáj biedjin . 
29 Ja almatja båhti lullet allet ja nuorttat oarjját bievddegátten Jubmela rijkan vellahittjat . 
29 Ja dalága varra hiejtij gålggåmis , ja nissun rubmahistes guláj sån lij vájves buorránam . 
29 Ja diedáv gå dijá lusi boadáv , de mujna le Kristusa valjes buorissjivnnjádus maŋen . 
29 Juohkkahasj guhti muv namá diehti le viesos guodám jali vieljajdis oappájdis jali áhtjes iednes jali mánájdis jali bäldojdis oadtju tjuode gärddáj ruopptot ja ihkeven iellemav árbbi . 
29 Jus dal Kristusij gullubihtit , de lihpit aj Abrahama sájos ja jáhto milta árbulattja . 
29 Jus rievtes tjalmmát duv tjáddjit , de gajkeda dav ja bálkesta . 
29 Jáhkonis Israela álmmuk vájaldij Ruoppsismerav degu gåjkke gáttev luluj mannamin , valla dalloj gå egyptaga dav aj gähttjalin de håhkkånin . 
29 Man garrasap hattov dal ánssit sån , guhti Jubmela Bárnev juolgijis vuolláj duolmmu ja lihto varáv álbet , man baktu sån le ájlistuvvam , ja ármo Vuojŋŋanisáv bilkket ? 
29 Mav Áhttjám munji le vaddám le gájkka iehtjádis stuoráp ja aktak ij dav máhte Áhtjám giedajs råhttit . 
29 Sijá vájmo li dievvasa juohkkalágásj vierrevuodas , moares , ietjastallamis , bahudagás , udnodisvuodas , mårågisvuodas , dårrulisvuodas , bähttogisvuodas ja bahámielakvuodas . 
29 Valla mån didjij javlav : ij lim ga Salomo gilldegárvojis nåv_gåk dajs akta . 
29 Vuojŋŋanis de Filipposij javlaj : ” Maná vávna lahkusij ja tjuottjo danna . 
29 Ájgge så bådisj gå javlli : Sálugin gudi mánájt e oattjo , iednehekka ma älle riegádahttám ja njittje ma älle njamádam . 
3 ) Prinsihpa nåv gå guovddelis sirddet , rabásvuohta , åvdåsvásstádus viertti årrot vuodudahkan gájkka ássjijn ma gulluji iemeálmmugijda ja suodjalimguovlojda . 
3 Agev Jubmelam gijtáv gå dijáv mujttáv , 4 agev , gájkka råhkålvisájnam dijáj gájkaj åvdås . 
3 Besatjit suv gähttjalittjat muhtem farisea båhtin sujsta gatjátjit : ” Le gus ålmmåj loahpe áhkástis vájk man lágásj oares sirádit ? 
3 Birratjuohpadibme lip mij gudi vuojŋŋanisánimme Jubmelav dievnastip , gejn le rámmpo Kristus Jesusin ja ep oadtjáj dårvustalá , 4 vájku iehtjam bieles luluv dav aj máhttet . 
3 Båditji ájge gå almatja e dasti varres åhpas lágeda , ájnat ásadi avtas nuppev åhpadiddjev , danen gå bielje sagŋedi gullat , majt sihti . 
3 Dan diehti sidáv dijáv dádjadit , aktak Jubmela Vuojŋŋanisás dievdeduvvam ij javla : ” Garroduvvam lehkus Jesus ” , ij ga aktak máhte javllat : ” Jesus le härrá ” , ietján gå ájlis Vuojŋŋanisá baktu . 
3 Dan stádan lij aj árbbásj , guhti aktelasj duobmára lusi bådij ja javlaj : ’ Viehkeda muv vuossteguojmes åttjudit mij munji gullu . 
3 De Petrus javlaj : ” Ananias , gåktu le Sáhtán duv vájmov máhttám dievddet , gå ájlis Vuojŋŋanisáv gähttjala biehttet ja vuorkki muhtem oasev biednigijs majt bäldos oadtju ? 
3 Diehtebihtit ham jus jáhkkuda gähttjalimev gierddá , de gähttjalibme gierddisvuodav vaddá . 
3 Dievnárijdes rájaj guossijt hejajda gåhtjutjit , valla ettjin boahtet sidá . 
3 Dij ham lihpit Kristusa májnnomgirjje , mujsta tjáleduvvam ij blehkajn , ájnat ielle Jubmela Vuojŋŋanisájn , ij ga gierggedáblojda , ájnat dijá vájmojda , dáblojda oattjes ja varás . 
3 Farisea ja gájkka ietjá juvdá ájttegij njuolgadusájt anodi ja e goassak bårrå , åvddål_gå li giedajdisá bassam , 4 ja gå guovdos båhti , de e bårrå , åvddål_gå li basádam . 
3 Gájka mannin ietjasa tjáledittjat , iesj guhtik stádasis . 
3 Gájkajda didjij javlav dan ármo baktu mij munji le vatteduvvam : Allit ietjada stuorábun ájádalá , ájnat ájádallit gåktu beras lulujda , jiermmálattjat , juohkkahasj dan jáhko milta mav Jubmel le vaddám . 
3 Gájkka mij iellemij ja jubmelbalulasjvuohtaj doalvvu , le suv jubmelasj fábmo midjij vaddám , gå dal dåbddåp suv guhti herlukvuodajnis ja fámujnis mijáv le gåhttjum . 
3 Gå lev gájkka tjiegŋalit gitta álggorájes guoradam , de lev aj mierredam dajt dunji , guddnedum Teofilos , duolla maŋŋálakkoj álgos gähtjáj tjállet , 4 vaj dádjada duv oadtjom diedo li åskeldahtte . 
3 Gå vattástagájt gálggi , allis gåro giehtat diede mav rievtes giehtat dahká . 
3 Gå ájgge ållånij de bágos gájkajda diehtusin dagáj sárne baktu , mij munji le åskelduvvam Jubmela , mijá lånestiddje , gåhttjoma milta -_4 Paulusis Titusij , oalle mánnásis aktisasj jáhkon . 
3 Gåhtjov duv aj , guhti le duohta ráddna : viehkeda sunnuv , danen gå såj libá mujna aktan evangeliuma åvdås oajbbum , nåv gåktu Klemens ja muv ietjá barggoguojme , gej namá li iellema girjjáj tjáleduvvam . 
3 Gåktus de jáhkkep bessat , jus ep lånåstusás berusta , mav Härrá álgon sárnnedij ja mij midjij le duodastuvvam sijás , gudi suv gullin , 4 ja majt Jubmel iesj le merkaj , oavdoj ja moattelágásj fábmogis dagoj vihtanasstám ja aj gå ájlis Vuojŋŋanisáv sidodis milta juogadij . 
3 Iesj lev juo - degu luluv dijá lunna , rubmaha hárráj ierit valla vuojŋŋanisá hárráj lahka - velgulattjav duobbmim . 
3 Ietjá märkka almen vuojnnuj , ja gehtja stuorra dållåruoppsis hárjakgärmmahav , gietjav oajve ja lågev tjoarve ja gietjav kråvnå åjvijnisá . 
3 Ittjij ga Titus fáronam dárbaha birratjuohpaduvvat , vájku lij grehka . 
3 Iv aktasik sidá suhttamoarren liehket , ij aktak galga oarev oadtjot dievnastusám lájttet . 
3 Iv dáv javla dijáv duobbmitjit - javllam ham juo lev , dij vájmonam lihpit mujna jámátjit ja viesutjit . 
3 Ja dij nissuna , lehkut ålmmåjihtte vuollásattjan , vaj sij gudi báhkuj e jáhke aj lulun vuojteduvvat bágoj dagi áhkájisá baktu , 2 gå vuojnni dijáv gullogisvuodan ja rájnnavuodan viessomin . 
3 Ja tjále Sardesa tjoaggulvisá ieŋŋgilij : Návti hoallá gänna li Jubmela gietjav vuojŋŋanisá ja gietjav náste . 
3 Ja tråvnås gulliv garra jienav javllamin : ” Gehtja , Jubmela goahte le almatjij lunna , sån le sijá lunna årutjit ja sij li suv álmmuk ja iesj Jubmel le sijá lunna , 4 ja gájkka gadnjalijt sijá tjalmijs sihkku . 
3 Javlaj sidjij : ” Allit majdik fárrusihtte válde , allit soappev jalik vuossav , allit lájbev jalik biednigijt ja allit ienebuv gå avtav ájnna skirtov . 
3 Jesus diedij Áhtjes gájkka suv giedajda biedjam ja Jubmelis boahtám ja de dal lij Jubmela lusi máhttsamin . 
3 Jesus várráj manáj ja åhpadisålmmåjis dasi tjåhkkidij . 
3 Jiermedime lidjin lámpojdisá maŋŋáj válldám valla oaljov ällim . 
3 Jubmelav gijtáv , gev muv ájttegij láhkáj rájnna oamedåbdujn dievnnuv , ja agev duv råhkålvisájnam idja biejvve mujtáv . 
3 Jus ålmmås iehtjáda diehti guodá , gå ålmåj ájn viessu , de le gállasjvuodalihtov doadjám . 
3 Jáhko baktu buojkkáp Jubmel bágos fámujn väráldav sjivnnjedij , ja ma li vuojnnusin ettjin sjatta masstak mij vuojnnu . 
3 Le gus dån goassak jáhttám juojddá ja jáhtov doadjam ? 
3 Le gus gårkkåbiesev vuojnnám ? 
3 Majt láhka ittjij máhte dåjmadit , dajna gå oattje diehti lij fámodibmen , dagáj Jubmel gå Bárnes suttulasj almatja vuogen sutto diehti rájaj suttov duobbmitjit , mij lij oattjen , 4 vaj rievtesferdukvuohta mav láhka rávkká mijáj lunna ålliduvvá , gudi ep oattje milta vájalda , ájnat Vuojŋŋanisá . 
3 Manen vieljat tjalmen ribáv vuojná , valla bielkáv ietjat tjalmen i ? 
3 Maria de váldij divras oalle nardusvuojddasav ja Jesusa juolgijt vuojdaj ja vuobdajis sagárdij . 
3 Mij guládip didjij majt vuojnijma , gulájma vaj dij aj lihpit mijá aktisasjvuodan , mij le aktisasjvuohta Áhtjijn ja Bárnijnis Jesus Kristusijn . 
3 Nubbe gáres merraj guorrij . 
3 Nuppev girjev dal didjij muv gärrásijda lev tjállemin , ja goappátjijn lev mujttádusáj sihtam dijáv tjielgga miellaj vaden båktet 2 ja didjij mujttádit majt ájlis profehta åvddåla li sárnnum ja mijá härrá ja lånestiddje budájt majt lihpit gullam dijá apostelijs . 
3 Paulus sidáj Timoteosav fárrusis ja daj dáfoj juvdáj diehti suv birratjuohpadij ; juohkkahasj ham diedij áhtjes grehkan . 
3 Sujna lij miella vuojnnet mij almatjijt Jesus lij , valla unnasjattuk lij ja danen ittjij almasjvegas suv vuojne . 
3 Suv skiegesvuoda diehti gájkka álmmuga li moare vijnav hähttum juhkat , ja ednama gånågisá li sujna skiegesvuodan viessum , ja ednama oasestiddje boanndum fámos ja valljudagás baktu . 
3 Suv vielja de sunji javllin : ” Ale dási ganuga , maná Judeaj vaj duv åhpadisålmmå aj duv dagojt bessi vuojnnet . 
3 Sárnnut varrudagájt Priskaj ja Akvilaj , barggoguojmijdisám Kristus Jesusin , 4 gudi ejga hekkas balá muv gádjomis . 
3 Sån le Jubmela herlukvuoda tjuovgga ja suv luondo gåvvå , ja bágos fámujn gájkka bisot . 
3 Tjále tjáppagit árkkaj mav válljiji ja hiervvi birra . 
3 Tjäjssár Tiberiusa ráddimájge lågenanvidát jage , gå Pontius Pilatus lij Judea ednamhärrán , Herodes Galilea tetrárkkan , vielljas Filippos Ituria ja Trakonitisa tetrárkkan ja Lysanias Abilene tetrárkkan , 2 ja gå Hannas ja Kajafas alemushärrán lijga , bådij Jubmela báhko Johannesij , Sakariasa bárnnáj , åjdåmiehtsen . 
3 Vaddus ålmåj áhkkásis , mav sunji le vielggen ja daŋga láhkáj áhkká ålmmåsis . 
3 Valla Jesus Mosesis ájn stuoráp gudnev ánssidij , nåv gåktu vieso tsieggijiddje ienebut viesostis guddneduvvá . 
3 Valla Paulus ja Barnabas dasi guhkes ájgev ganugijga ja bihko ja jálot Härráj åsskomin sárnnedijga ; Härrá ármo bágos nannij gå sunnuv merkajt ja oavddodagojt dagádahtij . 
3 Valla gå manonis Damaskusij lij lahkanime de hähkkat guojttelis tjuovgga almes suv birra bájttegådij . 
3 Vielja , dij ájllisa gudi almmelasj gåhttjomav lihpit oadtjum , gähttjit apostelij ja alemushärráj , Jesusij , gev dåbdåstip . 
3 Vielja , válljijihtit dal ietjada gaskan gietjav dåbdos ålmmå , gudi li Vuojŋŋanisás ja vijsesvuodas dievvasa ja sijáv de dan bargguj biedjap . 
3 Viggit vuojŋŋalasj aktavuodav ráfe báttijn bisodit : 4 akta rumáj ja akta Vuojŋŋanis , nåv gåktu dij akti avtagasj doajvvuj gåhtjoduvájda . 
3 Vijnna någåj ja ieddnes Jesusij javlaj : ” Siján ij le dasti vijnna . 
3 Ármmo , ármmogisvuohta ja ráfe Jubmel Áhtjes ja Jesus Kristusis , Áhtje Bárnes , lehkus mijájn sádnesvuodan ja gieresvuodan . 
3 Ármmo ja ráfe Jubmel , Áhtjestimme , ja härrá Jesus Kristusis . 
3 Ármmo ja ráfe Jubmel Áhtjestimme , ja härrá Jesus Kristusis . 
3 Ármmo ja ráfe Jubmelis , Áhtjestimme , ja härrá Jesus Kristusis , 4 guhti suttojimme diehti ietjas vattij , gájutjit mijáv dálásj bahás ájggegávdas , Jubmela , Áhtjáma sidoda milta . 
3 Ällim , didjij javlav , valla jus ehpit buorádusáv dagá , de gájka sijá láhkáj hekkajdihtte massebihtit . 
3 Åvdemusát lev didjij vaddám mav iesj duosstuv : Tjálugij milta Kristus mijá suttoj åvdås jámij ja 4 hávddáduváj , tjálugij milta goalmát biejve tjuodtjelij , 5 ja Kefasij ietjas bigodij ja maŋŋela lågenanguoktásij . 
3.1 Tjanádum Vuona láhkaj ja girkkolasj plánajda 3.2 Buojkuldagá ja báhkoano – sebrudahtte jáhkkoåhpadus 3.3 Oahppam - dahpaduvvá mánás , sosiálalasj aktisasjvuodan ¶ 
3.3 Oahppam - dahpaduvvá mánás , sosiálalasj aktisasjvuodan ¶ 
30 Bievddegátten rijkanam oadtjobihtit bårråt ja juhkat ja tråvnåjn tjåhkkåhit , ja Israela lågenanguokta mátto duobbmit . 
30 Bådij gus Johannesa gástadus almes vaj almatjijs ? 
30 Dåbddåp ham suv guhti javlaj : Haddo munji gullu , ja ájgov mávsedit , ja vas : Härrá álmmugis duobbmi . 
30 Gejt åvdutjis le válljim , le aj gåhttjum . 
30 Gálggi giedat ja skihppijt buoreda , dagáduvvisá merka ja oavddodago ájlis dievnárat Jesusa namá baktu . 
30 Gå Jesus lij dav suvra vijnav oadtjum de javlaj : ” Ålliduvvam le . 
30 Gå nielljalåk jage lidjin vássám , de ieŋŋgil sunji ietjas bigodij åjdåmiehtsen Sinaiváren , buolle tjiesskisládnjebiesstagin . 
30 Gå profehta lij de ham diedij , Jubmel vuornná baktu lij sunji jáhttám avtav suv gierragijs tråvnnåsis biedjat . 
30 Ja jus rievtes giehtat duv tjáddjit , de tjuolasta dav ja bálkesta . 
30 Ja tjáluk javllá : Vuodjela oarjjenissunav bárnijnis . 
30 Jus dal Jubmel giette rásijt nåv tjáppagit gárvot , ma uddni li tsäggot ja idet vuobnnáj bálkestuvvi , ij gus sån aj dijájt vádnajáhkugijt lulu gárvodit ? 
30 Jus dal vil iehtjam lev májnutjit , de sjiebtjesvuodam sidáv májnnot . 
30 Merraålmmå gähttjalin hávsas báhtarit . 
30 Paulus ájgoj de iesj teáhterij tjágŋat álmmugij hålatjit , valla åhpadisålmmå duostudin . 
30 Valla gå ruopptot boahtá duot bárnnát , guhti le åbmudagát skieges nissunij skidárdam , de buojdes gálbev njuova . 
30 Valla ieŋŋgil javlaj : ” Ale Maria balá , Jubmel le duv ármmálasstám . 
30 Vatte gájkajda gudi ádnu , ja jus soames dujsta åmijdat válldá , ale dajt ruoptus rávka . 
30 Vielja , ávttjiv dijáv Härrá Jesus Kristusa diehti ja dan rievtesferdukvuoda diehti mav Vuojŋŋanis vaddá : Oajbbut mujna ja råhkålihtit Jubmelij muv åvdås . 
30 Åvdebut lijda Jubmelij gullogahttá , valla sijá gullogahtesvuoda diehti le Jubmel dijáv ármmálasstám . 
31 Bahás vuojŋŋanisá Jesusav vájnnodin sijáv tjiegŋalissaj rádjamis . 
31 Dan båttå åhpadisålmmå sunji javllin : ” Rábbi , boade båråtjit ! 
31 Dan diehti allit måråsta , allit gatjáda : Majt dal bårråt ? 
31 Dan diehti guodis ålmåj áhtjes ja iednes ja viessus áhkájnis , ja såj guovtes aktan sjaddiska . 
31 Danen mån didjij javlav : gájkka sutto ja bilkkádusá almatjijda ándagis luojteduvvi , valla bilkkádus Vuojŋŋanisá vuosstij ij ándagis luojteduvá . 
31 Duobbmobiejven oarjjilij drådnik tjuodtjel aktan dán vierrega almatjij ja sijá duobbmon sjaddá , dan diehti gå ednama gätjátjis bådij Salomo vijsesvuodav gulldalittjat , valla dánna le juoga Salomos ienebun . 
31 Goabbá sunnus áhtjeska sidoda milta dagáj ? 
31 Guhti le huodnaha nanna ja gänna dan biejve li åbmudagá vieson , ij máhte vuolus mannat dajt viettjatjit , ja guhti le bäldojn ij máhte viessusis máhttsat . 
31 Gå Almatjabárnne herlukvuodanis gájkaj ieŋŋgilijes aktan boahtá , de herlukvuoda tråvnnåj tjåhkkit . 
31 Gå nuppe dievnára dav vuojnnin , de bahán válldin ja boanndisisá gájkka giehttun . 
31 Herlukvuodan bihkusijga ja hålajga Jesusa vuolggema birra väráldis , mav Jerusalemin lij ållidittjat . 
31 Ietjá muodulvisáv sidjij sárnoj : ” Almerijkka le senáhppagårne lágásj mav almasj bälldusis sáddji . 
31 Ja sån ieŋŋgilijdes stuorra tjuodjalis basuvnnatjuojajn rádjá , ja sij tjoahkkiji gejt li válljim värálda nieljet guovlos , alme nuppet rájás gitta nuppe rádjáj . 
31 Javladuvvam le : Guhti sihtá áhkástis sirrat , galggá sunji sirádimgirjev vaddet . 
31 Jubmel le suv oalges giedajnis aledam ja biedjam oajvemussan ja lånestiddjen , vaj Israela álmmuk buorádusáv dahká ja suttojs ándagis luojteduvvá . 
31 Juvdájda gudi sunji jáhkkin hålaj : ” Jus muv bágon bissobihtit de ållåsit muv åhpadisålmmå lihpit . 
31 Jáhkonis skieges nissun Rakav besaj jáhkodimij siegen gåddumis , dajna gå ráfijn lij váksjudiddjijt duosstum . 
31 Mijá ájttega mánnáv åjdåmiehtsen bårrin , nåvti gåktu tjáleduvvam le : Lájbev almes vattij sidjij bårrusin . 
31 Moses oavdduhij gå dav vuojnij , ja gå vuolgij gehtjatjit mij lij , de Härrá jienav gulláj : 32 Mån lev ájttegiját Jubmel , Abrahama , Isaka ja Jakoba Jubmel . 
31 Nubbe le dát : Galga guojmát iehttset nåv_gåk ietjat . 
31 Valla värált viertti dal diehtet Áhtjev ähtsáv ja dagáv nåv gåktu Áhttje muv le gåhttjum . 
31 Ålos álmmugis sunji jáhkkegåhtin ja javllin : ” Ij gåjt dal Messias dát ålmmås ienep merkajt máhtitja dahkat gå boahtá ? 
32 Ale balá , unna elusj , Áhttjáda le mierredam didjij rijkav vaddet . 
32 De luluv , jus Jubmel sihtá , dijá lusi ávos boahtet , ja dijá lunna vuojŋadallat . 
32 Dáv ságav dal didjij sárnnedip : jáhtov mav ájttega oadtjun 33 le Jubmel midjij , sijá mánájda ållidam , gå Jesusav tjuottjeldahtij , nåv gåktu nuppen sálman le tjáleduvvam : Dån le muv bárnne , uddni lev duv riegádahttám . 
32 Dáv tjálukbiehkev lij låhkåmin : Degu sávttsa mij njuovaduvátjit doalvoduvvá , degu libba mij biesskedattijn jasska årru , de njálmes ittjij rabá . 
32 Dåppe suv lusi buktin ålmmåv , guhti lij bieljedibme ja valla de hållat buvtij , ja gåhttjun Jesusav giedas ålmmå nali biedjat . 
32 Guhti Almatjabárne vuosstáj juojddá javllá sunji ándagis luojteduvvá , valla guhti ájlis Vuojŋŋanisá vuosstáj juojddá javllá sunji ij ándagis luojteduvá , ij dán ilmen , ij ga boahtte ilmen . 
32 Gájkka dáv vihtanasstep , mij ja ájlis Vuojŋŋanis , mav Jubmel le vaddám gájkajda gudi suv jegadi . 
32 Gå Maria Jesusa lusi bådij ja suv vuojnij , de suv juolgij åvddåj luobddelij ja javlaj : ” Härrá , jus lidji dánna de vielljam ij lim jábmet . 
32 Ij gus de gájkka iehtjádav aj midjij aktan sujna vatte , sån guhti ittjij Bárnes árjo ájnat mijáj gájkaj diehti suv värrodij ? 
32 Ja gå ednamis bajeduváv , de gäsáv gájkajt iehtjam lusi . 
32 Ja mav de vil javllat ? 
32 Jesus gåhtjoj åhpadisålmmåjdis boahtet ja sidjij javlaj : ” Suttalusjáv álmmugav . 
32 Jesus sidjij javlaj : ” Mån lev didjij ållo buorre dagojt vuosedam ma Áhtjestam båhti . 
32 Jubmel le Jesusav tjuottjeldahttám , ja gájka lip dasi vihtanin . 
32 Juohkkahattjav , guhti muv almatjij åvdån dåbdås , dåbdåstav mån Almenáhtjám åvdån . 
32 Jus älvvá ij rijba , de sáttakålmmåv rádjá nuppet gånågisás ráfev ánutjit gå vilá le mälggadin . 
32 Jáhkulattjajs åbbå slåhttå lij akta vájmmo ja siello , ittjij ga aktak åbmudagás dåssjå suv ietjas oassen ane , ájnat gájkka lij aktisasj . 
32 Lehkut libbogissan ja ármmogissan nubbe nubbáj , ja ándagis luojttit guhtik guojmáda , nåv gåktu Jubmel le dijáv ándagis luojttám Kristusin . 
32 Oahppit muodulvisás fijkunmuora birra . 
32 Valla didjij javlav : guhti áhkástis sirrá ietjá oares gå skiegesvuodas , dahká vaj gállasjvuohta máhttá sujsta doajeduvvat , ja guhti sirramnissunijn válldu , doadjá nissuna gállasjvuodav . 
32 Valla ávvudallup dal ja gerjudallup danen gå vielljat lij jábmám ja vas älláj , lij láhppum ja vas gávnnuj . 
32 Vuolggin de vadnasijn ávtas siettos bájkkáj . 
32 Vájaldattijn bájkes bájkkáj Petrus aj bådij ájllisij lusi gudi Lyddan årrun . 
32 Ållo almasj lij tjåhkkåhime suv birra ja sunji javllin : ” Äddnát ja vielja li dánna ålggolin duv åtson . 
33 Almasjvegas muhtema Aleksandrosij ássjev tjielggijin , gå juvdá suv åvddåj buktin . 
33 Bahás vuojŋŋanisá de ålmmås svijnij sisi suogŋin , ja ällo bávtev vuolus jávrráj guohtsalij ja soakkoj . 
33 Dij Johannesij ságav rájajda ja sån le sádnesvuodav vihtanasstám . 
33 Dij bilkkeduvájda ja doarrádaláduvájda , gähttjamoavddon ulmutjijda dagáduvájda , ja muhttijn oasev guojmijihtte vájvijs váldijda . 
33 Guhti hekkas gähttjal gádjot , massá dav , valla guhti hekkas massá , gádju dav . 
33 Guhti suv vihtanusáv duosstu , duodas dajna Jubmel sáddnáv sárnnu . 
33 Guhtis máhttá sijáv guoddalit , gejt Jubmel le tjuolldám ? 
33 Gå båhtin sadjáj mij Skuvrren gåhtjoduvvá , de ruossinávllijin suv ja bahádahkkijt , nuppev suv oalges bälláj ja nuppev gåro . 
33 I gus beras lulu guojmmedievnárat ármmálasstet nåv_gåk mån duv ármmálasstiv ? 
33 Ittjiv suv dåbdå , valla guhti muv rájaj tjátjijn gástadittjat , munji hålaj : ’ Gen nali Vuojŋŋanisáv vuojná luojttádime , gástat ájlis Vuojŋŋanisájn . 
33 Jesus váldij ålmmåv rabddabälláj álmmuga bájkes . 
33 Jubmel le oalges giedajn suv bajedam , ja gå jáhto milta ájlis Vuojŋŋanisáv Áhtjestis oattjoj de le midjij dav gålgådam . 
33 Jáhkonisá sij gånågisrijkajt vuojttin , rievtesferdukvuoda dagojt dahkin ja vuojnnet bessin jáhtojt ålliduvvat . 
33 Návti le : dijájs aktak ij muv åhpadisålmmån máhte årrot jus ij gájkka åbmudagás guode . 
33 Pilatus vas viessusis moattoj , gåhtjoj Jesusav boahtet ja gatjádij : ” De dån le juvdáj gånågis ? 
33 Stuorra fámujn apostela Härrá Jesusa tjuodtjelime birra vihtanasstin , ja Jubmela ármos gájka valjet oasálattjan sjaddin . 
33 Suv iehttset ålles vájmostis , ålles jiermestis ja gájkat fámostis , ja guojmes iehttset nåv_gåk ietjas , le gájkka boalldemvärojs ja ietjá värojs ienep . 
33 Synagogan lij ålmåj gesi bahás vuojŋŋanis lij njåmmum , ja jieddnát tjuorvoj : 34 ” Mij dahkamuhájt le dujna mijájn , Jesus Nasaretas ? 
33 Sávtsajt oalges bällásis ja gájtsajt gåro bällásis biedjá . 
33 Valla Härrá sunji javlaj : Nuola gábmagijdát ! 
33 Valla dasi duodden iehttsis dijás juohkkahasj áhkás nåv gåktu ietjas , ja adnis áhkká ålmmås guddnen . 
33 Valla guhti muv almatjij åvdån vuornnu , vuornov mån Almenáhtjám åvdån . 
33 Valla uddni ja idet ja maŋep biejve vierttiv dássta vuolgget , danen gå profehta ij máhte hekkas masset ietjá sajen gå Jerusalemin . 
33 Valla válldum almasj mårås dassta mij väráldij gullu , gåktu áhkkásis vuogas le , 34 ja dan diehti guoktáj juohkás . 
33 Vielja , gå båråtjit lihpit tjåhkanime , de vuorddit guhtik guojmáda . 
33 Vuobddit åbmudagájdihtte ja vaddit häjojda . 
34 ( 2008-2009 ) « Suodjalimvælggogisvuodas veterádnaj » , virgálattjajs gåtsedime hárráj ålggorijkalasj oassálasstemin , ja dan åvddåla ja maŋŋela . 
34 Almasjfuovas moattelágásj vásstádusájt oattjoj , ja gå daj stuojmij sinna ittjij almma diedojt oattjo , de Paulusav laddnáj doalvodahtij . 
34 Avtak almatjis iv vihtanusáv iehtjam birra sidá , valla dáv giehtov didjij gádjusibmen . 
34 Dan maŋŋel gånågis sidjij oalges bielen hoallá : ’ Båhtit dij , gejt Áhttjám le buorissjivnnjedam árbbitjit rijkav mij didjij le värálda sjivnnjedime rájes gárveduvvam . 
34 David ij le iesj almmáj tjuodtjelam , valla javllá : Härrá muv härráj javlaj : Tjåhkkida muv oalges bälláj , 35 de duv vasjulattjajt duvddan juolgijat vuolláj biejav . 
34 Diehtebihtit dáj giedaj barggiv iehtjam ja mannoguojmijam dárboj diehti . 
34 Ednamhärrá girjev lågåj ja gatjádij Paulusis gudit ednamguovlos lij , ja de guláj suv Kilikias . 
34 Gå farisea gullájin gåktu Jesus lij saddukeajs njálmev buodum , de tjåhkanin , 35 ja muhtem láhkaoahpes sidáj suv gähttjalit gatjáda : 36 ” Åhpadiddje , mij le lága budájs stuorámus ? 
34 Gå tjuohppamájgge lahkanatjáj , de dievnárijdes gåhtjoj lájggárij lusi mannat tjuohppusis oases sunji viettjatjit . 
34 Ja avtsát tijma bájken Jesus jieddnát tjuorvvij : ” Eloi , Eloi , lema sabaktani ? 
34 Ja gå Jubmel le Jesusav jábbmegij lussta tjuottjeldahttám , de Jesus ij goassak dåssjånibmáj máhtsa . 
34 Jesus sunji javlaj : ” Niejddam , duv jáhkko le duv gádjum . 
34 Jus soames le nälggomin , bårrus de goadenis , vaj ehpit duobbmuj tjåhkana . 
34 Muodulvisáj val sidjij hålaj , valla gå sieddo åhpadisålmmåjis bátsij , de gájkka tjielggij . 
34 Paulusav ja Silasav fárrusis goahtásis váldij ja biebmojt sunnuj gárvedahtij , ja goahtefuolkijnis ávvudaláj gå Jubmelij lidjin jáhkkegoahtám . 
34 Sjaddá degu ålmåj , guhti manojda le vuolggám ; sån le viesos guodám ja dievnárijdes gåhttjum dav gähttjat , gännánik le ietjas barggo , ja sån le uksagáhttárav gåhttjum gåhtset . 
34 Sámegielav vuojnnusij buktet almulasjvuodan ... 
34 Valla gå ielvvin suv juvdán de gájka avtat njálmes tjuorvvogåhtin : ” Stuorak le Efesosa Artemis ! 
34 Valla rádes soames farisea gen namma lij Gamaliel , láhkaoahpes álmmugis alla árvvon aneduvvam , tjuodtjánij ja gåhtjoj apostelijt oanegattjav ålgus doalvvot . 
34 Vuojnnám lev gåktu álmmugam Egyptan vájveduvvá ja gullam lev sijá sjuohkkanisájt , luojttádam lev dal sijáv gájutjit . 
34 Várrijihtit vájmojdihtte rattukvuodas , juhkalisvuodas ja iellema mårråhijs noadoduvvamis . 
34 Álmmuk sunji javlaj : ” Lágas lip oahppam Messias ihkeven ájggáj bissu . 
34 Ådå budáv didjij vattáv : iehttsit guhtik guojmáda . 
35 Buorre almasj buorre vuorkástis buorijt buktá , ja bahás almasj bahás vuorkástis bahájt buktá . 
35 Danen guhti hekkas sihtá gádjot , massá dav , valla guhti hekkas muv ja evangeliuma diehti massá , gádju dav . 
35 De dal ietja hähttubihtit goadáda huksat . 
35 Getsastihtit gárvojdihtte ja anedihtit lámpojt buollen . 
35 Guhti dav vuojnij le dan birra vihtanasstám vaj jáhkkebihtit . 
35 Guhtis dal mijáv Kristusa gieresvuodas sierat ? 
35 Guhtis le sunji majdik vaddám massta viertti mákset ? 
35 Gå juo lij maŋŋet de åhpadisålmmå suv lusi båhtin ja javllin : ” Dát bájkke le ávtas ja maŋŋet le juo . 
35 Gåhtsit dan diehti , ehpit diede goassa boanndi boahtá , iehkedis jali idjaguovddela jali giemeskin jali idedis . 
35 Ietjá bájken vuojn javllá : Dån i dibde ájlis dievnárat dåssjånimev vuojnnet . 
35 Jiedna balvas gulluj : ” Dát le Bárnnám , muv iehttselis ja gärrásamos . 
35 Jus gaskanihtte le gieresvuohta , de gájka árvvedi dijáv muv åhpadisålmmån . 
35 Jus mavga sihti diehtet , gatjádusá ålmmåjstisá gå viessusisá li jåvsådam , dajna gå nissunij ij hieba tjåhkanimijn hållat . 
35 Maŋep biejve Johannes vaden danna åhpadisålmmåjstis guoktásijn tjuottjoj . 
35 Mån lev boahtám vasjev buollidittjat áhtjitjij ja iednitjij gasskaj , manje ja vuodnámis gasskaj , 36 ja goahtefuolkke båndi vasjulattjan sjaddá . 
35 Nissuna oadtjun jábbmegijdesa tjuodjela ruopptot . 
35 Nälggomin lidjiv ja munji bårrusav vattijda , gåjkkåmin lidjiv ja munji juhkusav vattijda , abmasin lidjiv ja muv hálldusihtte váldijda , 36 rihttsot lidjiv ja muv gárvodijda , skibás lidjiv ja muv gehtjajda , fáŋŋgagoaden lidjiv ja muv lunna manájda . 
35 Nåvti Almenáhttje aj didjij juohkkahattjaj dahká , jus vieljajdihtte ehpit åbbå vájmostihtte ándagis luojte . 
35 Oarjje ij viesonis ihkát åro , valla bárnne årru . 
35 Suv ruossinávllim , de gaskanisá suv biktasijt vuorbbádin , 36 ja de dasi tjåhkkidin suv váksjutjit . 
35 Áhttje Bárnes ähttsá ja suv giehtaj le gájkka vaddám . 
36 Aktak ij le dáv vuornnum , ja dan diehti sjávunihtit ja allit mavga guovtegávnagit dagá . 
36 Ale ga oajvát baktu vuornnáv dagá , danen gå dån i buvte avtak vuobddatjoalev vielggadin jalik tjáhppadin dahkat . 
36 Andor Pedersen ( 1880-1932 ) åroj viessomájges Hjulpollnesan Áhkávuonan . 
36 David , guhti ájgenis Jubmela sidodav dievnastij , jámij ja ietjas ájttegij aktiduváj ja dåssjånimev vuojnij . 
36 David le ham iesj ájlis Vuojŋŋanisá baktu javllam : Härrá muv härráj hålaj : Tjåhkkida muv oalges bälláj , de bie- jav duv vasjulattjajt duvddan juolgijat vuolláj . 
36 Dibde sijáv vuolgget vaj bessi dán birrusa viesojn ja sijdajn bårrusav mannat allasisá oasstemin . 
36 Elisabet , bärrát , le aj bárnev dálla vuorasvuodanis vuorddemin . 
36 Fariseajs soames gåhtjoj suv viessusis båråtjit , ja Jesus dåhku vuolgij ja bievddegáddáj viellidij . 
36 Fáŋŋgavákta dáv Paulusij giehtoj ja javlaj : ” Duobmára li gåhttjum dunnuv luojttet . 
36 Gåktus de máhttebihtit munji , gev Áhttje le ájlistuhttám ja väráldij rádjam , javllat bilkkedav gå hålav : Mån lev Jubmela Bárnne . 
36 Jesus åhpadisålmmåjis vuolgij muhtem sadjáj mav Getsemanen gåhttju ja sidjij javlaj : ” Tjåhkkåhihtit dánnága båttåv gå dåppe manáv råhkådallamin . 
36 Josef , levihtta Kyprosis , gev apostela Barnabasan gåhttjun , mij merkaj Jaskadusá bárnne , 37 aj bäldos vuobdij , ja biednigijt buvtij ja apostelij juolgij åvddåj biejaj . 
36 Jus ålles rumáj tjuovgav oadtju ja aktak oasse ij le sjievnnjedin , de le ålles tjuovggat nåv gåktu dalloj gå ginntalij bájttu . 
36 Lehkut degu dievnára , vuordatjime båndisa sijddaj hejajs , gärggasa dalága rahpat gå uvsav goalkkal . 
36 Lehkut ármmogissan , nåv gåktu Áhttjáda le ármmogis . 
36 Mij ávkijt le almatjij åbbå väráldav vuojttet , jus hekkas massá ? 
36 Tjuohppe bálkás oadtju ja sájov ihkeven iellemij vuorkki , vaj sáddjijiddje ja tjuohppe aktan bessaba ávvudallat . 
36 Vaj dijás gus Jubmela báhko le vuolggám , ja dåssjå didjij gus le boahtám ? 
36 Valla gåktu didjij javlliv : dij lihpit muv vuojnnám ja ehpit daŋgas_diehti jáhke . 
36 Valla jus soames moarssásis ij le vuogas , gå hálo badjáni , de válljijis ja dahkis majt hálijt . 
36 Valla stuoráp vihtanusáv lev oadtjum gå mav Johannes vattij . 
37 Daŋga bále gå Paulusav laddnáj lidjin doalvvomin , de doarroålmmåj oajvemusás gatjádij : ” Oattjov gus juojddá dunji javllat ? 
37 Diehtebihtit mij Galileas álgij maŋŋela gå Johannes lij gástadusás sárnnedam , ja mij åbbå Judeaj oabloj : 38 Jesus Nasaretas ájlis Vuojŋŋanisájn ja fámujn Jubmelis vuojdaduváj , juohkka sajen vájaldij ja buorijt dagáj ja buoredij gájkajt gudi bärggala fámo vuolen lidjin , dajna gå Jubmel lij sujna . 
37 Dijáv diedáv Abrahama máttos . 
37 Guhti áhtjes jali iednes ähttsá ienebut gå muv , ij le munji árvvogis ja guhti bárnes jali niejdas ähttsá ienebut gå muv , ij le munji árvvogis . 
37 Gå Olijvvavárev vuollánattijn stádaj lahkanij , de gájkka åhpadisålmmå ávos jieddnát Jubmelav hievedahtjin oavddodagoj diehti majt vuojnnám lidjin : 38 ” Buorissjivnnjeduvvam lehkus sån , gånågis , guhti Härrá namán boahtá . 
37 Ja Moses israelagijda javlaj : Muv lágásj profehtav Jubmel didjij vieljajihtte gaskan tjuottjeldahttá . 
37 Ja Áhttje guhti muv le rádjam , le iesj vihtanasstám muv birra . 
37 Jus iv Áhtjám dagojt dagá , de allit munji jáhke . 
37 Majnas máhttá hekkas ruoptus lånestit ? 
37 Maŋep biejve gå váres båhtin , de stuorra almasjvega suv duosstun . 
37 Såj vásstedijga : ” Dibde munnuv duv guoran herlukvuodanat tjåhkkåhit , nubbe oalges ja nubbe gåro bielen . 
37 Valla duolla dahká , guhti nannusit ájggomusájnis bissu ja nákkoj dagi diehtá majt sihtá ja vájmonis le buorren gávnnam moarsses duohtak dibddet . 
37 Valla gev Jubmel jábbmegij lussta båvtij ij le dåssjånimev vuojnnám . 
37 Vijmak de bárnes rájaj . 
37 Vájku sijá vuojnedijn lij nåv ållo merkajt dahkam , de ettjin sunji jáhke , 38 vaj profehta Jesaja bágo lulun ålliduvvat : Härrá , guhtis le dasi jáhkkám majt gulájma , ja gesi le Härrá giehta bigoduvvam ? 
37 Ålmmå gejt diehki lihpit buktám , älle tiempelsuollaga , älle ga mijá jubmela bilkkediddje . 
38 Dalloj de tiempellåvda guovte bähkkáj gajkkusij , badjerabdas gitta vuollerabddaj . 
38 De dal ietja hähttubihtit ávtas goadáda huksat . 
38 Farisea oavdduhij gå Jesus ittjij bårråma åvddåla basáda , 39 valla Härrá sunji javlaj : ” Dij farisea gávtjajt ja gárijt ålgolt bassabihtit , valla sisŋelt lihpit rievádushálos ja bahudagás dievvasa . 
38 Goassa vuojnijma duv abmasin ja hálldusimme duv váldijma jali rihttsot ja duv gárvodijma ? 
38 Guhti dát jáhkodis ja suddogis vierregis mujsta ja muv bágojs skábmát , sujsta aj Almatjabárnne skábmát , gå ájlis ieŋŋgilij Áhtjes herlukvuohtaj boahtá . 
38 Guhti ruossas ij válde ja muv tjuovvola , ij le munji árvvogis . 
38 Guokta rievvára sujna aktan ruossinávllijin , nuppev suv oalges bälláj ja nuppev gåro . 
38 Mån iv le almes boahtám iehtjam sidodav dagátjit ájnat suv guhti muv le rádjam . 
38 Mån sárnov dan birra majt iesj lev Áhtje lunna vuojnnám . 
38 Rievtesferdugam jáhkos baktu oadtju iellet , valla jus báhtar de ij le muv miela milta . 
38 Vegas muhtem ålmåj tjuorvoj : ” Åhpadiddje , duv vájnnodav bárnám viehkedit , muv ájnna bárnev . 
38 Visses lev , ij jábmem ij ga iellem , e ieŋŋgila e ga ietjá fámo , e ga ma dálla li jali ma båhti , 39 jali mige fámojt baddjen jali tjiegŋalisán jali mige ietjá , mijáv sierada Jubmela gieresvuodas Kristus Jesusin , mijá Härrán . 
38 Vájaldattijn muhtem sijdan goarrij , ja nissun gen namma lij Marta gåhtjoj suv viessusis . 
38. doajmma Bádnevarresvuoda guoradallam Gávnnuji binná systematiseridum diedo bádnevarresvuodas allessjattuk álmmugis . 
39 Dan maŋŋel le nubbe , mij le avtalágásj tjerdas : Galga guojmát iehttset nåv_gåk ietjat . 
39 Dádjadittjabihtit má jus boanndi diehtet luluj goassa suola boahtá , de luluj suollagav duosstot viesos gajkudimes . 
39 Ettjin sij máhte jáhkket , dajna gå Jesaja aj javllá : 40 Sån le sijáv tjalmeduhttám ja sijá vájmojt garradam , vaj tjalmij e vuojne ja vájmoj e dádjada buorádusáv dahkat , vaj sijáv buvtáv buoredit . 
39 Guhti hekkas gávnná , massá dav ja guhti hekkas muv diehti massá , gávnná dav . 
39 Gå lijga ållidam gájkka mij lij Härrá lágan tjáleduvvam , máhtsajga de stádasiska Nasaretaj Galileaj . 
39 Gå tjátjes badjánijga de Härrá vuojŋŋanis Filipposav ierit råhttij , ja gånågisdievnár ittjij suv dasti vuojne ; ávujn de mannulagás jårkij . 
39 Ietja de båhtin ja sunnujn tjáppagit ságastin , ja de doalvvun sunnuv ålgus ja sihtin sunnuv stádas mannat . 
39 Ja dát le suv sidot guhti muv le rádjam : iv galga láhppet sijájs avtak gejt munji le vaddám , ájnat maŋemus biejve sijáv tjuodtjelahttet . 
39 Ja gå álmmugav lij ruopptot luojttám , de vadnasij lávkkij ja Magadana guovlojda vuolgij . 
39 Jesus vuolgij stádas ja iemeláhkáj Olijvvavárráj manáj , ja åhpadisålmmå fáronis tjuovvun . 
4 ) Iemeálmmuga bierriji årrot buohtaárvulattjan dajt buorijt ávkkit ma båhti gå suodjalimguovlo ásaduvvi . 
4 Allit válde fárrusihtte biednigijt , vuossav jalik gábmagijt , ja allit vájaldattijn ganuga avtak buorástahtátjit . 
4 Almatja hárjakgärmmahav råhkådallin , dajna gå lij fámov urudissaj vaddám ja urudisáv råhkådallin ja javllin : ” Guhtis le urudisá lágásj ? 
4 Avta rubmahin li moadda lahtasa , ja juohkka lahtasin ietjanis doajmma , 5 nåv lip de , vájku lip moattes , akta ájnna rumáj Kristusin , valla ájnegattjat lip lahtasa guhtik guojmmásimme ávkken . 
4 Biehtodallin ednama rásijt , avtak ietjá ruonugav jalik avtak muorav biejsttemis , valla almatjijt ládat gejn Jubmela sinidagá ällim gállojnisá . 
4 Boarrása Jesusa lusi båhtin ja duodas vájnnodin suv tjuovvot . 
4 Buktis ietjas goadev tjuottjodit ja bajedis mánájdis árvvogisláhkáj gullogisvuohtaj . 
4 Bårråmin sijá siegen sidjij javlaj : Allit Jerusalemis vuolge , ájnat vuorddit mav Áhttje le jáhttám ” ja man birra lev hållam ” . 
4 Dav lågådijn árvvedihpit mån lev diedov Kristusa tjiegosvuoda birra oadtjum . 
4 Dán ednamin lev duv herlugahttám gå lev ållidam dagov mav muv gåhttju dahkat . 
4 Dán värálda jubmel le vuojn jáhkodimij jergav sjevnjuduhttám , vaj e dasti vuojne Kristusa herlukvuoda evangeliuma tjuovgav . 
4 Ettjin diede majt jáhkket , valla de gis guokta ålmmå gilldegárvoj sijá åvdån tjuottjojga . 
4 Gahttjam almatja , vájku akti tjuovggiduvvam li , almevattáldagáv muossádam , ájlis Vuojŋŋanisás oasev oadtjum , 5 Jubmela buorre bágov ja boahtte värálda fámojt muossádam , 6 sijáv ij máhte vas buorádussaj doalvvot , dajna gå Jubmela Bárnev nuppádis ruossinávlliji ja bilkkedi . 
4 Giehttjit biejve birra soames sajen javladuvvá : Giehttjit biejve Jubmel gájkka bargostis vuojŋadij . 
4 Gijtáv agev Jubmelam gå råhkådaládijn duv nammadav -_5 gullam lev jáhkut birra härrá Jesusij ja gieresvuodat gájkka ájllisijda . 
4 Gijtáv agev Jubmelam ármos diehti , mav Kristus Jesusa baktu didjij le vaddám . 
4 Goalmát gáres änojda ja ádjagijda guorrij . 
4 Gudi lidjin hádjánam vájaldin bájkes bájkkáj ja evangeliumav sárnnedin . 
4 Gudi älle nissunij bádatjam , li rájnnasa degu niejda . 
4 Guhti gielaj sárnnu , ietjas gievrrot , valla guhti åvddålijsárnnu tjoaggulvisáv gievrrot . 
4 Gájka ájlis Vuojŋŋanisás dievdeduvvin ja ietjá gielajt sárnnogåhtin , dan milta majt Vuojŋŋanis sidjij vattij . 
4 Gájkka juvdá diehti gåktu nuorravuodas , álggorájes lev iehtjam álmmuga siegen ja Jerusalemin viessum . 
4 Gänna li dago ij bálkáv ármos oattjo , ájnat ánssidusá milta . 
4 Gå gietjav átjega lidjin hållam de ussjoliv tjállegoahtet , valla jienav almes gulliv javllamin : ” Sinidahte mav gietjav átjega li hållam , ale val dav tjále . 
4 Gå härrá Jesusa namán tjåhkanihpit , ja mån vuojŋŋalattjat lev dijá lunna , ja härrá Jesus Kristusa fábmo miján le : 5 de dakkirasj Sáhtánij vatteduvvá , vaj suv rumáj dåssjån ja suv vuojŋŋanis Härrá biejven gádjus . 
4 Gå sávtsajdis le luojttám , de manná iesj åvdån ja sávtsa suv jienav dåbddi ja tjuovvoli suv . 
4 I gus berusta Jubmela gietjedis buorrevuodas , suv guhkesmielakvuodas ja gierddisvuodas ? 
4 Idedis Jesus jávrregátten tjuottjoj , valla åhpadisålmmå ettjin árvveda suv Jesusin . 
4 Ieŋŋgilijs stuorábun sjattaj , gå sijá namás alep namáv árbbij . 
4 Ij doarroålmåj sahte ássjijda sehkana , jus doarrooajves miela milta sihtá barggat . 
4 Iv duv sidá vuojga mälggadav árret , valla vájnnodav duv buorrevuodanit oanegattjav mijáv gulldalit . 
4 Ja Josef , guhti lij Davida máttos , vuolgij Galilea Nasaretas Judeaj , Davida stádaj Betlehemaj , 5 ietjas tjáledittjat aktan Mariajn gejna lij giláduvvam ja guhti lij iesselissan . 
4 Ja dij áhtje , allit mánájdihtte suhttada , ájnat bajedihtit ja bagádihtit sijáv Härrá sidoda milta . 
4 Ja guoktalåkniellja boarrása ja niellja viessoga ednamij luojttádin ja Jubmelij tråvnånis råhkådallin ja javllin : ” Amen . 
4 Ja gåktu máhtá vielljasit javllat : Gal mån tjalmestat ribáv gádodav - dån gänna ietjanat le bielkká tjalmen ? 
4 Ja luojte midjij suttojdimme ándagis , juhte mij aj luojttep ándagis juohkka aktaj mijá velgulattjajs . 
4 Ja nissun lij gárvoduvvam purpurij ja skárlakruoppsadij , ja gålles ja divras giergijs ja råhtåjs guojtij . 
4 Ja suovva aktan ájllisij råhkålvisáj ieŋŋgila giedas Jubmela åvddåj badjánij . 
4 Jesus Jordanänos máhtsaj , ájlis Vuojŋŋanisás dievva . 
4 Jubmel le hållam : Guddneda áhtját ja ädnát ja : Guhti áhtjes jali iednes bilkket galggá jábmet . 
4 Jubmel le mijáv árvvogissan gávnnam evangeliumav midjij åskeldittjat , ja dan diehti hållap gåktu hållap ; ep almatjij miela milta sidá barggat , ájnat Jubmela milta , guhti vájmojdimme gähttjal . 
4 Jubmela ja Kristus Jesusa åvdån duodaj gåhtjov duv , guhti le viessojt ja jábbmegijt duobbmitjit , duodaj duv gåhtjov gå rijkajnis boahtá : 2 sárnneda bágov juogu hiehpá jali ij , tsuojgoda , bagáda , aloda - agev gierddisit åhpadattijn . 
4 Jus árbbátjin li máná jali áhkkova , de åhpada sijáv gájkin åvdemusát guddnedit fuolkesa ja gijttogisvuodav vuorrasijda vuosedit , danen gå náv le Jubmela sidot . 
4 Jáhkonis Abel Kainis oajváp värov Jubmelij buvtij ja vihtanusáv rievtesferdugin oattjoj . 
4 Lehkus dåssjånik härvvan sisŋelt tjiegos almasja låjes ja ráfálasj miella , mij Jubmela åvdån le divras . 
4 Låsså dättos ja vájmo báktjasis tjiero didjij tjálliv . 
4 Majt de mijá ájttega Abrahama birra javllat ? 
4 Midjij le stuorra ja divras jáhtojdis vaddám , vaj dij daj baktu lulujda oasev jubmelasj luondos oadtjot , gå lihpit bessam bäjskos , mij dán väráldij háloj baktu boahtá . 
4 Moaddi lidjin giedajt juolgijt sujsta tjanádam , valla rikkijt lij boarkkum ja tjadnasijt gajkudam ja aktak ittjij sujna nagáda . 
4 Na de dal diedáv majt dahkat vaj almatja muv ietjasa viesojda luojtti gå bargostam rájadaláv . 
4 Oahppis juohkkahasj rubmahis ájlistuhttet ja guddnedit , 5 ja allis dav himojda hálojda vatte nåv gåktu hiedniga , gudi e Jubmelav dåbdå . 
4 Sij vaddin valljudagástisá , valla árbbásj vattij häjosvuodanis gájkka massta viessot . 
4 Stádas stádaj mannin ja giehttun vieljajda njuolgadusáj birra majt apostela ja boarrása Jerusalemin lidjin vaddám ja majt lidjin välggogisá tjuovvot . 
4 Suv muodov vuojnni , ja gállonisá le suv namma . 
4 Sån manáj alemushärráj ja tiempelvávta doarroåjvij lusi giehtutjit gåktu máhttet luluj Jesusav sidjij biehttet . 
4 Valla Jubmel , gänna ármmogisvuodas le vallje , le mijáv stuorra gieresvuodajn ähttsám , 5 vájku iehtjama mieddemij diehti lijma jábmám , de le mijáv viesson Kristusijn dahkam - ármos lihpit lånestuvvam . 
4 Valla Judas Iskariot , åhpadisålmmåjs akta , guhti maŋŋela suv biehtij , javlaj : 5 ” Manen vuojddasav ettjin gålmmåtjuodet denáras vuobde ja häjojda vatte ? 
4 Valla didja , máná , lihpit Jubmelis ja lihpit vierreprofehtajt vuojttám , dajna gå guhti le dijájn , le sujsta stuoráp guhti le väráldin . 
4 Valla dujna li muhtem ájnegattja Sardesin gudi älle biktasijdesa duolvvadam , ja sij bessi mujna vájaldit vielggis biktasij dan diehti gå li dav ánssidam . 
4 Valla duv vuosstij lev dan diehti gå vuostasj gieresvuodat le guodám . 
4 Valla gå Jubmela , mijá lånestiddje , buorrevuohta ja gieresvuohta almatjijda bihkusin sjattaj , 5 de mijáv gájoj - ij rievtugis dagojimme diehti ájnat ármmogisvuodastis - lávggoma baktu , mij ådåsis riegádahttá ja ájlis Vuojŋŋanisá baktu ådåstuhttá . 
4 Valla gå ájgge ållånij , rájaj Jubmel Bárnes , lága vuolláj nissunis riegádam , 5 lånestittjat sijájt gudi lága vuolen li vaj lulujma mánáj riektáv oadtjot . 
4 Vierttij Samaria milta mannat 5 ja bådij stádaj gåhtjoduvvam Sykarin , ij mälggadin ednamis mav Jakob bárnnásis Josefij vattij . 
4 Vuojŋŋanis tjielggasit javllá maŋemus ájge muhtema jáhkos gahttji ja gulldali bähttogis vuojŋŋanisájt ja bahás vuojŋŋanisáj åhpajt , 2 ma båhti vilpástalle gielestiddjijs , boaldedum oamedåbdoj . 
4 Vávta sujsta balos skielbbijin ja ravggin degu jábmám . 
4 dl tjátjes 4 dl sáftas 7 bb semulerievnajs ¶ 
4 Ármovattáldagá li moattelágátja , valla Vuojŋŋanis le avtalágásj . 
4 Ávvudalliv gå duv mánáj siegen vuojnniv soabmásijt sádnesvuodan viessomin , nåv gåktu Áhttje le mijáv gåhttjum . 
4 Ålmåj guhti råhkådallá jali åvddålijsárnnu gárvvo oajven oajves skábmuj gässá . 
4. klássas gitta 7. klássaj oassálastij fágan sámegiella ja kultuvrra . 
4.2 Åtsådallamjuogadibme ja máhtudakjuohkem Sáme girkkoráde barggá arena ásadimijn gånnå ressursajt ja åtsådallamijt sáme jáhkkoåhpadusás máhttá juogadit . 
40 De vuolgij Jordanäno nuppe bälláj gånnå Johannes álgos gástadij . 
40 Dát le Áhtjám sidot : gájka gudi Bárnev vuojnni ja sunji jáhkki oadtju ihkeven iellemav . 
40 Jus aktak lága fámujn gähttjal skirtut válldet , de vatte sunji ålgoldisgárvut aj . 
40 Paulus de Silasav allasis ráddnan válljij , ja vuolgij maŋŋel gå vielja lidjin suv Härrá ármo hállduj vaddám . 
40 Valla Filipposav vas Asjdodin vuojnnin , ja stádas stádaj manáj gitta Caesarea rádjáj ja evangeliumav sárnnedij . 
40 Valla muv mielas sunji luluj ájn vil buorep vállduk viessot , ja jáhkáv Jubmela Vuojŋŋanis le mujna aj . 
40 jage guollárin li sunji vaddám åtsådallamijt ja vuojnojt æládusá åvddånahttema birra : - Buorep lij åvddåla , ælla gåjt dan birra guoktáladdama , javllá Elmar Andersen . 
40 jagák artistan le áhttje Divtasvuonas ja ieddne Áravuomes Narvika suohkanin ja ietjasav merrasábmen , márkkosábmen ja julevsábmen adná . 
40 Åhpadisålmmåjdat gåhttjuv bahás vuojŋŋanisáv vuodjelit , mavas ettjin buvte . 
40 Åhpadisålmåj ij le åhpadiddjes bárep , valla gå le ållåsit åhpaduvvam , de le åhpadiddjes lágásj . 
41 Almatjabárnne ieŋŋgilijt rádjá , 42 ja suv rijkas gádodi gájkajt gudi almatjijt tjáddjidi ja lágav dådji , ja buolle vuobnnáj sijáv bálkesti . 
41 Dij dahkabihtit áhtjeda dagojt . 
41 Ehpit , vaddit häjojda gárijstihtte , de gájkka didjij rájnnan . 
41 Guhti didjij gávtjadievav tjátjes vaddá juhkat dan diehti gå Kristusij gullubihtit - sáddnán , sån bálkás ij masse . 
41 Gávnadij vuostak vieljajnis Simonijn , ja sunji javlaj : ” Gávnnam lin Messiasav ” ( guhti le Kristus ) . 
41 Gå Elisabet Maria buorástahttemav guláj , de mánná suv hekkan tjiektjalij ja de ájlis Vuojŋŋanisás dievdeduváj . 
41 Manen vieljat tjalmen ribáv vuojná , valla bielkáv ietjat tjalmen i ? 
41 Moaddásijs aj bahás vuojŋŋanisá ritjo mannin : ” Dån le Jubmela Bárnne . 
41 Mánáv de giedas váldij ja javlaj : ” Talita koum ! 
41 Petrus sunji giedas gálggij ja viehkedij suv tjuodtjánit . 
42 David iesj Sálmajgirjen hoallá : Härrá muv härráj hålaj : Tjåhkkida muv oalges bälláj , 43 de biejav duv vasjulattjajt duvddan juolgijat vuolláj . 
42 Daŋgas_diehti rádes ålos sunji jáhkkegåhtin , valla fariseaj diehti ettjin sidá dav dåbdåstit ja synagogas tjuoldeduvvat . 
42 Degu åvddål tiemmpelin ja viesojnisá juohkka biejve åhpadin ja ávvoságav guládin : Jesus le Messias . 
42 Duobbmobiejven oarjjilij drådnik tjuodtjel aktan dájna vierregijn ja sijá duobbmon sjaddá , dan diehti gå ednama gätjátjis bådij Salomo vijsesvuodav gulldalittjat , valla dánna le juoga Salomos ienebun . 
42 Gåktu máhtá vielljasit javllat : Vielljam , dibde muv tjalmestat ribáv gádodit , gå i bielkáv ietjat tjalmen vuojne ? 
42 Ja guhti vaddá aktaj dájs unnemusájs edasik guvsedievav galmma tjátjes , danen gå le åhpadisålmåj - sáddnán sån ij bálkás masse . 
42 Jieddnát tjuorvoj : ” Buorissjivnnjeduvvam dån ietjá nissunijs ienebut , ja buorissjivnnjeduvvam mánná duv hekkan . 
42 Nälggomin lidjiv ja munji ejda bårrusav vatte , 43 gåjkkåmin lidjiv ja munji ejda juhkusav vatte , abmasin lidjiv ja ejda muv hálldusihtte válde , rihttsot lidjiv ja munji ejda gárvojt vatte , skibás ja fáŋŋgagoaden lidjiv ja muv lunna ejda manáda . 
42 Valla Jubmel sijás jårgijdij ja guodij sijáv almefuovav dievnastittjat , nåv gåktu profehta girjen tjáleduvvam le : Ejda njuovvamvärojt , ejda ga ietjá värrovattáldagájt munji värroda dan nielljalågen jagen åjdåmiehtsen , dij gudi má Israela viesos lihpit . 
42 Vuoj didjij , fariseajda , gudi lågådisáv mintas ja urtassjattojs ja gájkka ruonudisájs vaddebihtit , valla rievtesvuodav ja gieresvuodav Jubmelij vajálduhttebihtit . 
43 Almatjij gudnev Jubmela gudnes ienebut iehttsin . 
43 Gullam lihpit javladuvvam : Galga guojmát iehttset ja vasjulattjat vasjodit . 
43 Gå Jesus ájn lij sárnnomin , de Judas bådij , lågenanguoktásis akta , ja fáronis almasjvehka svierdij ja såppij , alemushärrájs , tjálukoahppásijs ja boarrásijs rájaduvvam . 
43 Gå bahás vuojŋŋanis almatjis ajbbán , de gåjkke bájkijt vájalt vuojŋadimsajev allasis åtsåtjit , valla gå dav ij gávna , 44 de hoallá : Máhtsav viessusim gåsstå vuolggiv . 
43 Gå bassebiejve lidjin vássám ja sijddaj lidjin máhtsatjit , de Jesus äjgádij diedek Jerusalemij bátsij . 
43 Ja Jubmela stuorravuodas gájka alvaduvvin . 
43 Jesus de javlaj : ” Gåktus de David Vuojŋŋánisá baktu buktá suv härrán gåhttjot ja javllat : 44 Härrá muv härráj hålaj : Tjåhkkida muv oalges bälláj , de biejav duv vasjulattjajt duvddan juolgijat vuolláj . 
43 Jesus de åhpadisålmmåjdis ietjas lusi gåhtjoj ja javlaj : ” Sáddnán , duot häjos árbbásj le tiempelgisstuj biedjam gájkka iehtjádijs ienebuv . 
43 Jus giehtat duv tjáddjit , de tjuolasta dav . 
43 Mån lev Áhtjám namán boahtám ja dij ehpit muv duosto . 
43 Sálugin dievnár , gen boanndi gávnná suv dahkamin , mav le gåhttjum . 
43 Valla rievtesferduga bájtti nåv_gåk biejvve Áhtjesa rijkan bájttá . 
44 Balonis sån vil duodabut rågåj , ja bivvasa varran ednamij goajkkun . 
44 Didjij le bärggal áhttjen ja sihtabihtit dahkat mav áhttjáda vuorddá . 
44 Gájka vaddin valljudagástisá , valla sån häjosvuodanis vattij gájkka åbmudagás , gájkka massta viessot . 
44 Gå muv biellje duv buorástahttemav guláj , de mánná muv hekkan ávos tjiektjalij . 
44 Gåktus jáhkket buktebihtit , gudi gudnev nubbe nuppes åhtsåbihtit ja ehpit ájnna Jubmela lunna åtså ? 
44 Iesj lij duodastam ietjas årrombájken profehtan ij le árvvo . 
44 Ja duv ja álmmugat ednamij tsábbmi ja e giergev gierge nali guode , dan diehti gå ittji dádjada Jubmel lij duv guossidam . 
44 Soabmása sihtin suv giddit , valla aktak ittjij giedas suv nali bieja . 
44 Sáddnán , boanndi biedjá suv gájkka åbmudagás huvsatjit . 
44 Åjdåmiehtsen lij mijá ájttegijn lihttogoahte , ásaduvvam dan láhkáj gåktu sån guhti Mosesij hålaj lij mierredam , dan åvddågåvå milta mav Moses lij vuojnnám . 
45 Almatjabárnne ij le dievnastuvátjit boahtám , ájnat dievnastittjat ja hekkas lånåstussan ållusij åvdås vattátjit . 
45 Buorre almasj vájmo buorre vuorkástis buorijt buktá , bahás almasj vájmo bahás vuorkástis bahájt buktá . 
45 Galilean suv buoret duosstun dan diehti gå galileaga aj lidjin Jerusalemin basseájgij vuojnnám gájkka majt danna dagáj . 
45 Guhtis le dal dat åskåldis ja jiermmás dievnár , gev boanndis le gåhttjum dievnárijt huksat ja sidjij sjiehtes ájge biebmov vaddet . 
45 Gå råhkådallamis tjuodtjelij ja åhpadisålmmåj lusi máhtsaj , de gávnaj sijáv surgos oademin , 46 ja sidjij javlaj : ” Mannas oadebihtit ! 
45 Ittji dån munji buorástahttemtjulástagáv vatte , valla sån le juolgijdam tjulástallam dallutjis gå dási båhtiv . 
45 Jesus åhpadisålmmåjdis gåhtjoj vadnasij lávkkit ja nuppe bälláj , Betsaidaj , åvddålin mannat ja iesj de almatjijs gevgak sijddasis rájaj . 
45 Jáhkulasj juvdá , gudi Petrusav lidjin dåhku tjuovvum , alvaduvvin gå ájlis Vuojŋŋanisá fábmo hiednigijda aj gålgåduváj . 
45 Åbmudagájdisá vuobddin ja juogadin gájkajda geŋga dárbo milta . 
45 Ålos juvdájs , gudi Maria lusi lidjin boahtám ja oavdojt vuojnnám , jáhkkegåhtin sunji . 
46 Avtsát tijma bájken Jesus jieddnát tjuorvvij : ” Eli , Eli , lema sabaktani ? 
46 Gå Jesus vilá ájn lij álmmugij hållamin , bådij ieddnes aktan Jesusa vieljaj . 
46 Hivástahttám sijáv , de várráj goarrij råhkådalátjit . 
46 Ittji dån oajvám åljujn vuojda , valla sån le juolgijdam vuojddasijn vuojddam . 
46 Jesus jieddnát tjuorvvij : ” Áhttje , duv giedajda vuojŋŋanisám vattáv , ” ja de hiejtij vuojŋŋamis . 
46 Jus divras råhtåv gávnná , de divna åbmudagás vuobddá ja råhtåv oasstá . 
46 Sidjij javlaj : ” Náv tjáluk javllá : Messias galggá gierddat ja goalmát biejve jábbmegij lussta tjuodtjelit , 47 ja suttoj ándagisluojttem buorádusá baktu galggá suv namán gájkka álmmugijda sárnneduvvat , álgos Jerusalemin . 
46 Sálugin dievnár gen boanndi gávnná suv dahkamin mav le gåhttjum . 
46 Valla aktak ij le Áhtjev vuojnnám ietján gå Jubmelis rájaduvvam ; sån le Áhtjev vuojnnám . 
46. doajmma Tjåhkkåhimdilij árvustallam Mij gullu sáme duobbmidallijda , le kriminalhuvso berustibme ienemusát dåjmajda læhkám bisodittjat máhttelisvuodav sámegielav adnet . 
47 Gå Jesus ájn lij sárnnomin , de Judas , lågenanguoktásis akta , bådij ja fáronis lij stuorra almasjvehka svierde ja räjvvamsoappe giedan . 
47 Gå gulláj Jesusav Judeas vuolggám ja Galilean lij dal , de vuolgij suv åtson ja gåhtjoj Kafarnaumij tjuovvot sujsta bárnev buoredittjat , guhti lij jábmemin . 
47 Härrá ham munnuv le gåhttjum : Hiednigijda lev duv tjuovggan dahkam , vaj lånåstussan ednama ålgomus rájájda lulu sjaddat . 
47 Jesus , guhti diedij majt vájmojnisá usjudallin , biejaj mánáv ietjas guorraj 48 ja sidjij javlaj : ” Guhti dáv mánáv muv namán duosstu , duosstu muv . 
47 Sáddnán , boanndi biedjá suv gájkka åbmudagás huvsatjit . 
47 Valla soames danna tjuodtjomin svierdes råhttij , alemushärrá dievnárav räjvvalij ja sujsta bieljev tjuolastij . 
47 Vuostasj almasj ednamis bådij ja ednam lij . 
48 Guhti muv hilggu ja muv bágojt ij duosto , le ietjas duobmárav duosstum . 
48 Gå suv vuojnijga , de Josef ja Maria goavgedijga ja Maria sunji javlaj : ” Mánnám , gåktu máhtti náv munnuj dahkat ? 
48 Jesus de sidjij javlaj : ” Degu rievvára vuosstij lihpit svierdij ja såppij vuolggám muv gidditjit . 
48 Jesus de sunji javlaj : ” Niejddam , duv jáhkko le duv gádjum . 
48 Le gus aktak rádehärrájs jali fariseajs sunji jáhkkám ? 
48 Nåv gåktu ednamis almasj lij , li aj gájka ednamis , ja nåv gåktu almes almasj le , li aj almmelattja . 
49 Ja didjij rájav majt Áhttjám le jáhttám . 
49 Ja nåv gåktu mij lip gåvå ednama almatjis , lip aj gåvå almmelasj almatjis . 
5 Alle goabbák guojmáda ietján gå oanegis ájgev guode , jus ähppe le ájgás båhtalam sieddo råhkådallat , ja maŋŋela vat aktan viessot . 
5 Dajna gå suv sutto gitta alme rádjáj ålli , ja Jubmel ij le suv bahádagojt vajálduhttám . 
5 Dajna ålmmåjn sidáv goarssut ; ietjajnam iv , ietján gå dal sjiebtjesvuodajnam . 
5 Dan diehti de vuohkasin gávnniv vieljajt bádtjit dijá lunna juo åvddåla mannat gárvedittjat valjes vattáldagájdihtte , majt lijda jáhttám , ja ma vuosedi dijá árvasvuodav sájgesvuoda dagi . 
5 Dij ham diehtebihtit aktak ij Kristusa ja Jubmela rijkas oasev oattjo , guhti skähkásin , bádásin jali ietjastallen viessu . 
5 Dij oarje , jegadihtit duodas ja balos dán värálda båndijdihtte , nåv gåktu Kristusav jegadihpit , 6 ehpit dåssjå val sijá tjalmij åvdån duolloma diehti , ájnat Kristusav dievnastihtit ålles vájmos Jubmela sidoda milta . 
5 Dijá boarrásijt dal vágodav , iesj boarrásijs akta , ja vihtanastáv Kristusa gierddamusáj birra , guhti iesj aj oasálasj lev herlukvuohtaj mij bigoduvvá : 2 Räjnnuhihtit älov mav Jubmel le didjij åskeldam , allit nákkos valla ietjada sidodis , nåv gåktu Jubmel sihtá , allit vuojto ájnat gisjugisvuoda diehti . 
5 Divna dagojdisá vuojnnuma diehti dahki . 
5 Duv vágodusáj ulmme lehkus gieresvuohta , mij rájnna vájmos , buorre oamedåbdos ja duohta jáhkos boahtá . 
5 Friddjavuohtaj le Kristus mijáv tjoavddám . 
5 Gieresvuodanis le midjij mierredam mánáj riektáv Jesus Kristusa baktu oadtjot ja sujna aktánit - suv buorre sidoda milta -_6 rámmpon ja guddnen ármo åvdås , mav midjij Bárnnegärrásis baktu vattij . 
5 Gudi Levi gierragijs härrán sjaddi , galggi lága milta lågådisáv álmmugis tjoahkkit , guojmijstisá aj , vájku sij aj Abrahama máttos lidjin . 
5 Gudi li oattjálattja , tjuovvu gåsi oadtje doalvvu , valla gudi li vuojŋŋalattja tjuovvu gåsi Vuojŋŋanis doalvvu . 
5 Gullam lev dijá gaskan huorrudagáv , aj dakkir huorrudagáv mij ij buorrek hiednigij gaskan le , gå ålmåj ieddnebielijnis aktan viessu . 
5 Gå Jesus sijá jáhkov vuojnij , de gállnam ålmmåj javlaj : ” Bárnnám , duv sutto li ándagis luojteduvvam . 
5 Gå Makedoniaj båhtiv de ittjiv ráfev oattjo , ájnat juohkkaláhkáj vájvástuvviv , ålggolis rijdojs ja sissŋelis balos . 
5 Gå apostela árvvedijga hiedniga ja juvdá oajvemusájisá ájggun sunnuv ládat ja gierggit , 6 de báhtarijga Lykaonia guovte stádaj , Lystraj ja Derbej , ja dajda dáfojda . 
5 Ij gus miján le riektá jáhkulasj áhkáv fárrusimme válldet , degu duo nuppe apostela ja Härrá vielja ja Kefas ? 
5 Iv iehtjam sárnneda , ájnat Jesus Kristusav härrán : Iesj lev dievnastiddjen Jesusa diehti , 6 dajna gå Jubmel guhti javlaj : ” bájttus tjuovgga sjievnnjedin ” , le aj muv vájmmuj tjuovgav bájtedahttám , vaj diehto Jubmela herlukvuoda birra luluj Jesus Kristusa árudijás bájttet . 
5 Ja dårvvo ij dåssjåna , dajna gå mijá vájmojn le Jubmela gieresvuohta , mav ájlis Vuojŋŋanisá baktu le vaddám . 
5 Ja gállusis lij namma , tjiegosvuohta , tjáleduvvam : Babylon , ednama gájkka huoráj ja vastesvuodaj ieddne . 
5 Ja ieŋŋgil suovaslihtev váldij , dievdij dav álltára dålås ja håjggådij ednama nali . 
5 Ja lihpit vajálduhttám vágodusáv mav didjij bárnnen hoallá : Bárnnam , ale Härrá nuktalusáv dåssjen ane , ja ale häso gå duv haddut , 6 dajna gå Härrá nuktal gev ähttsá , ja ruosski juohkkahattjav gev bárnnen válldá . 
5 Ja riegádahtij mánás , bárnev guhti gájkka álmmugijt galggá ruovddesåppijn räjnnuhit . 
5 Jubmel ham ij le goassak gudik ieŋŋgilij javllam : Dån le muv bárnne , uddni lev duv riegádahttám . 
5 Jus gännánik dijás le vijssudagás vádne de råhkådallis Jubmelij , guhti gájkajda nåvtik gájgodik vaddá , ja sunji de vatteduvvá majt ádnu . 
5 Jáhkonis Henok dáppelt viettjaduváj vaj jábmemav ittjij dárbaha vuojnnet . 
5 Mannin hávde sisi ja nuorra ålmmåv ájttsin gárvoduvvam vielggis guhka biktasijda danna oalges bielen tjåhkkåhime , ja sij suorgganin . 
5 Mijá evangelium ittjij didjij dåssjå báhkon boade , ájnat ållåsit fámujn ja ájlis Vuojŋŋanisájn . 
5 Mijá_ájge li aj bátsidisá , majt Jubmel le ármostis tjuolldám . 
5 Mujtáv aj duv duohta jáhkov , ja mij juo áhkonat Loisin ja iednenat Euniken lij ; visses lev dujna le aj dat jáhkko . 
5 Máttáv dal duv , muv áhkáv - iv le ådå budáv tjállemin , ájnat dav mij le juo álggorájes - ähttsup guhtik guojmáma . 
5 Nåv ij Kristus ga ietjas alemushärrán bieja , ájnat dav dagáj guhti javlaj : Dån le muv bárnne , uddni lev duv riegádahttám . 
5 Petrus de fáŋŋgagoaden vierttij tjåhkkåhit , ja tjoaggulvisán duodas suv åvdås Jubmelij råhkådallin . 
5 Rája dal ålmmåjstat soabmásav Joppej Simonav viettjatjit , gev Petrusin gåhttju . 
5 Sij li väráldis ja danen värálda láhkáj ságasti ja värált sijáv gulldal . 
5 Sujsta lev ármov ja apostelámmádav oadtjum hiednigijt jáhko gullogisvuohtaj oatsodittjat , guddnen suv nammaj . 
5 Sunji lehkus guddne ihkeven ájges ihkeven ájggáj , amen . 
5 Suv baktu lihpit juohkkaláhkáj boanndum , hålaj ja diedoj hárráj , 6 dajna gå vihtanus Kristusa birra le dijá lunna nanniduvvam 7 vaj ehpit mavga ármovattáldagáv åhtsåla vuordedijn härráma Jesus Kristusa bigoduvvamav . 
5 Suv lusi almatja båhtalin Jerusalemis ja åbbå Judeas ja Jordanäno dáfojs , 6 ja suttojdisá dåbdåstin , ja Johannes sijáv Jordanänon gástadij . 
5 Suv lusi almatja åbbå Judeas ja Jerusalemis båhtalin ja suttojdisá dåbdåstin , ja Jordanänon sijáv gástadij . 
5 Ságastihtit gaskanihtte . 
5 Tjoaggulvisá de jáhkon nanniduvvin ja biejves bäjvváj stuorrun . 
5 Tjuovgga bájttá sjievnnjedin ja sjievnnjet ij le dav oajttám . 
5 Tråvnås eldagisá , jubma ja átjárájde jåhtin , ja gietjav loavgá tråvnå åvdån buollin , Jubmela gietjav vuojŋŋanisá . 
5 Vaj jáhkkebihtit gus tjáluga bágo li guoros bágo : Udnodisvuodajn gus Jubmel rávkká vuojŋŋanisáv mav le mijá sisi årodahttám ? 
5 Valjet lip Kristusa gierddamusájs oasev oadtjum ja dan diehti Kristusa baktu valjet jaskaduvvap . 
5 Valla dij tsuojgodihpit jus soames áhttjásis jali äddnásis javllá : Tiempelvattáldahkan vattáv dav majna luluv duv buktet viehkedit , 6 ja de ij dárbaha áhtjes jali iednes guddnedit . 
5 Valla nissun oajves skábmuj gässá jus rihtsoåjvij råhkådallá jali åvddålijsárnnu . 
5 Vilpástalle , gádoda vuostatjin bielkáv tjalmestat ! 
5 Vájmut garravuodajn ja buorránahtesvuodajn le moarev tjoahkkimin moare bäjvváj , gå Jubmela rievtesferdugis duobbmo bihkus . 
5 Ällim , didjij javlav , valla jus ehpit buorádusáv dagá , de gájka sijá láhkáj hekkajdihtte massebihtit . 
5 Ålgolt vuojnnet li jubmelbalulattja , valla jáhko fámov vuornnu . 
5 Ålmåj gen namma lij Ananias ja áhkkás Sapfeira åbmudagáska vuobdijga . 
5 Åvdep buolvaj almatjijda ittjij bihkusa , nåv gåktu dálla le suv ájlis apostelijda ja profehtajda Vuojŋŋanisán bihkusam : 6 Kristus Jesusa diehti hiedniga li evangeliuma baktu árbulattja nåv gåktu mij , avtagasj rubmahij gulluji nåv gåktu mij ja siján le jáhtos oasse nåv gåktu miján . 
5 Åvdutjis muv dåbddi , ja jus sihti de bukti duodastit farisean lev viessum , mijá jáhkkudagá garrasamos suorge milta . 
5.1 Kontevstalasj ájádallam 5.2 Åvddånahttem bájkálasj jáhkkoåhpadusplánas 5.3 Adno bájkálasj máhtos ja máhtudagás 5.4 Guoradallam ¶ 
5.3 Adno bájkálasj máhtos ja máhtudagás ¶ 
50 Doalvoj sijáv stádas Betania guovlluj , ja giedajdis bajedij ja sijáv buorissjivvnjedij . 
50 Jesus sunji javlaj : ” Venagam , de le dahkam mav galggi . 
50-60 minuhta ( juohkka tjilus biergos ) le bierggo gárves . 
500 g boahttsubierggo gånnå ælla dávte juogu de tjoamodisás , åvddåhárddos jali tjårbieles 5 dl tjátjes 1 tb sáltijss 6-8 beruna 1 løhkka 2 rusjpe Kantarella jali ietjá guobbara 1,5 tb pihppárijs 1,5 tb timianas ¶ 
51 Dalloj de tiempellåvda guovte bähkkáj gajkkusij , badjerabdas gitta vuollerabddaj . 
51 Giedajnis stuorra dagojt dahká ja mihástallijt háddji . 
51 Goappátja dumev juolgijstiska sjavnjestijga sijá vuosstij ja Ikoniaj vádtsájga . 
51 Máhtsadijn dievnára suv duosstun ja diededin bárnes viessomin . 
51 Nuorra ålmåj , gänna ij lim lijnnebiktasis ietjá gárvvon , sidáj Jesusav tjuovvolit . 
51 Sijájs akta , guhti Jesusav lij tjuovvum , giedav bajedij , svierdes råhttij ja alemushärrá dievnárav räjvvalij ja sujsta bieljev tjuolastij . 
52 Gånågisájt tråvnåjstisá ravggu ja gälvodimijt bajet . 
52 Ja åhpadisålmmå ávos ja ájlis Vuojŋŋanisás dievdeduvájga . 
52 Jesus de javlaj alemushärrájda ja tiempelvávta doarroåjvijda ja boarrásijda gudi lidjin boahtám suv gidditjit : ” Vuolggám lihpit svierdij ja såppij muv vuosstij degu rievvár luluv . 
52 Jesus de sunji javlaj : ” Tságe svärdát dåhppåsis . 
53 Dat rájes lihtudin suv gåddet . 
53 Gå Jesus lij gärggam muodulvisájdis giehttomis , de dat dáfos vuolgij . 
53 I gus jáhke , jus doarjjagav Áhtjestam sihtat luluv , de luluj dakkavidi ieŋŋgilijs lågenanguokta legijåvnå munji viehkken rádjat ? 
53 I gåjt dal littja Abraham áhtjestimme stuoráp ? 
53 Josef rubmahav ruossas váldij , lijnij sisi giesaj ja báktehávddáj biejaj , gåsi aktak ij lim ájn biejaduvvam . 
54 Bådij årutstádasis ja danna synagogan åhpadij . 
54 Gå dáv gullin de Stefanosij moares bánijt gitjáldahttin . 
54 Jakob ja Johannes , suv åhpadisålmmå , de sunji javlajga : ” Härrá gåhttjun gus almes dålåv sijáv håhkkidittjat ? 
54 Valla Jesus niejdav giedas váldij ja tjavgga javlaj : ” Niejdda , tjuodtjela ! 
54/55 Israelav , ietjas dievnárav huksá , mujtedijn ármmogisvuodav nåv gåktu ihkeven ájggáj lij jáhttám mijá ájttegijda ; Abrahamaj ja suv mánájda . 
54/55 Israelav , ietjas dievnárav huksá , mujtedijn ármmogisvuodav nåv gåktu ihkeven ájggáj lij jáhttám mijá ájttegijda ; Abrahamaj ja suv mánájda . 
54/55 Israelav , ietjas dievnárav huksá , mujtedijn ármmogisvuodav nåv gåktu ihkeven ájggáj lij jáhttám mijá ájttegijda ; Abrahamaj ja suv mánájda . 
55 Valla Stefanos , ájlis Vuojŋŋanisás dievva , alme guovlluj gehtjaj ja vuojnij Jubmela herlukvuodav ja Jesusav Jubmela oalges bielen , 56 ja de javlaj : ” Almev rahppot vuojnáv ja Almatjabárnev Jubmela oalges bielen . 
55 millijåvnå kråvnå duodden dávvervuorkájda ja kultuvrrasuodjalussaj Kulturdepartemennta dættot aktijdimev , tsiekkadussuodjalimev / dåjmav ja gaskostimev gå nasjonála dávvervuorkkáværmádagá doajmmaruhta laseduvvá tjoahkkáj 51,3 millijåvnå kråvnåj . 
56 Abraham áhttjáda ávvudaláj muv biejvev vuojnnet . 
56 Åhtsin Jesusav tiempelbájken ja gaskanisá javllin : ” Majt jáhkket , ij gus åbbånis bässátjijda boade ? 
56. doajmma Dåhkkidimårnik sáme láhkajårggålimijda Ájggomussan le divna dokumenta majt stáhta orgána jårggåli , galggi giellafágalasj dárkestuvvat ja ådå terminologija dåhkkiduvvat duolla instánsas . 
57 Muhtema vieret vihtanasstin suv gullam javllamin : 58 ” Dáv almatja giedas tsieggidum tiemmpelav mån gajkov ja gålmån biejven nuppev tsieggiv , mij ij le almatja giedas tsieggiduvvam . 
59 Dunji javlav , dåppelt i besa åvddål_gå le maŋemus biednigattjav máksám . 
59 Gávtsát biejve båhtin bárnev birratjuohpadahtátjit , ja sihtin suv Sakariasin , áhtjes nammaj nabddet . 
6 Allit bednagijda ájllisav vatte ja allit svijnijda råhtåjdihtte bálko : dajt val duolmmu ja jårgijdi dijáv gajkudittjat . 
6 Dalloj juohkkahattjav dagojis milta mávset : 7 ihkeven iellemav sidjij gudi sávret buorev dahki , ja herlukvuodav , gudnev ja nåhkåmahtesvuodav åhtsi , 8 valla moarev ja hattov sidjij gudi ietjasa åvddån anedi , ja sádnesvuohtaj li gullogahttá gå vierrevuodav tjuovvu . 
6 Dan diehti Titusav gåhttjuv biedniktjoaggemav joarkket , mav dijá lunna lij álggám , vaj árvasvuoda vattáldahka aj dijájn ållåsin sjaddá . 
6 Dan diehti duv mujttádav älládit ármovattáldagáv , mav Jubmel dunji vattij , gå giedajdam duv nali biedjiv . 
6 Dan hárráj allis aktak vieljas vuoleda jalik ávkástalá . 
6 Dan láhkáj vágoda nuorra ålmmåjt agev jiermmát viessot , 7 ja vieso iesj åvddågåvvån buorre dagoj hárráj . 
6 Duv namáv lev bigodam almatjijda gejt väráldis válldi ja munji vaddi . 
6 Dánna dal tjuottjov duobbmidalátjit dan diehti gå doajvov jáhtojda majt Jubmel ájttegijda le vaddám , 7 majt mijá álmmuga lågenanguokta mátto vuordatji vuojnnet ålliduvvat . 
6 Ednamlájggár , guhti låssådit barggá , galggá vuostatjin oases tjuohppusis oadtjot . 
6 Frygia ja Galatia milta mannin , dajna gå ájlis Vuojŋŋanis tsuohtsodij sijáv bágov Asian sárnnedimes . 
6 Gudi oarje svagájt guoddi , guddnedisá vuogasláhkáj båndijdisá , vaj Jubmela namáv ja åhpav e bilkkeda . 
6 Guhti javllá sujna bissot , viertti iesj viessot nåv gåktu sån viesoj . 
6 Gänna li bielje gulldalis , majt Vuojŋŋanis tjoaggulvisájda hoallá ! 
6 Gå Jesus lij Betanian spihtálasj Simona vieson , 7 de bådij suv lusi nissun lihtijn divras vuojddasis dievva , ja vuojddasis gurggalij suv oajvváj gå lij bievddegátten vellahime . 
6 Gå Kristus Jesusin viessop , de ij le gatjálvis dassta jus lip birratjuohpaduvvam vaj ep , ájnat jáhkos , mij gieresvuoda baktu bigoduvvá . 
6 Gå Pilatus dáv guláj , de gatjádij jus ålmåj lij galileak , 7 ja gå guláj suv Herodesa ráddimbájkes , de Herodesa lusi suv rájaj , guhti dajt biejvijt lij Jerusalemin . 
6 Gå Simon Petrusa lusi bådij , de javlaj : ” Härrá , basátjit le gus muv juolgijt ? 
6 Gå dal Jubmel vuostasjriegádimbárnes väráldij buktá , de javllá : Gájkka Jubmela ieŋŋgila suv hievedi . 
6 Gå dåppe lijga , de ållånij ájgge Mariaj riegádahtátjit , 7 ja bárnes riegádahtij , vuostasjriegádimmánáv , ja giessalij ja krubbuj biejaj , dan diehti gå sunnuj ij lim guossevieson sadje . 
6 Gå råhkådalá , maná gámmárij , dahpa uvsav ja råhkådalá Áhttjásit guhti le tjiehkusin . 
6 Gå sijddaj boahtá , de rádnajdis ja sijddaguojmijdis tjoahkki ja javllá : Ávvudallit mujna , gávnnam lev láhppum sávtsav . 
6 Gå sunnuv ettjin gávna , de Jasonav ja muhtijt nuppijt vieljajt stáda alemusålmmåj åvddåj giessin ja tjuorvvun : ” Dáha , gudi åbbå väráldij li stuojmev dahkam li dal diehki aj jåvsådam , 7 ja Jason le sijáv ietjas lusi gåhttjum . 
6 Gåktus aktak dijájs , guhti le vieljajnis digguhime , huomaj ássjev vádnarievtesferdugij ja ij ájllisij åvddåj biedjat ? 
6 Hållit agev vuogasláhkáj ja sálltijihtit bágojdihtte ; vierttibihtit diehtet gåktu juohkkahattjaj vásstedit . 
6 Ienni viellja vieljajnis digguj , ájn vil jáhkodimij åvdån . 
6 Ij vierrevuodas ávvudalá , sádnesvuodas galla . 
6 Imájdaláv gå nåv ruvva hiejttebihtit suv guhti dijáv le ármos baktu gåhttjum , ietjá evangeliuma diehti 7 vájku ietjá ij le ; dåssjå soabmása gudi dijáv tjáddjidi ja gähttjali Kristusa evangeliumav smaddjit . 
6 Iv javla Jubmela báhko le gåktuk boasstot , dajna gå Israel ij le gájkka israelaga , 7 älle ga gájka Abrahama máttos Abrahama máná . 
6 Ja de doalvvun sijáv apostelij åvddåj , gudi råhkådallin ja giedajdisá sijá nali biedjin . 
6 Ja gå Herodes lij riegádimbiejves ávvudime ja Herodiasa niejdda guossij åvdån gärssulij , de Herodes tjaŋgedij 7 ja vuornnájn loabedij sunji gájkka mav ihkenis ánoj . 
6 Ja gå Paulus giedajdis sijá nali biejaj , de ájlis Vuojŋŋanis sijá badjel luojttádij ja de gielaj sárnnogåhtin ja åvddålijsárnnogåhtin . 
6 Ja gå bágov lijda åmastam , de tjuovojda mijá ja nåv aj Härrá åvddågåvåv gártjesvuodan dajna ávujn mav ájlis Vuojŋŋanis vaddá . 
6 Ja gå bárne lihpit de Jubmel le mijá vájmojda rádjam Bárnes Vuojŋŋanisáv mij tjuorvvu : ” Abba ! 
6 Ja ieŋŋgilijt gudi sajijdisá ettjin árvvon ane , ájnat årrombájkijt guodin ; sijájt sån le sjievnnjeda ihkálasj tjadnasij tjanádam duobmo stuorra biejve rádjáj . 
6 Ja nissunav vuojnniv ájllisij varás ja Jesusa vihtanij varás vuollagin . 
6 Ja njálmes tsakkastij Jubmelav , suv namáv ja goadev álbedittjat , gájkajt gudi almen viessu . 
6 Jesus sidjij javlaj : ” Várrijihtit fariseaj ja saddukeaj suvradájges . 
6 Jubmela rievtesvuohta ham mierkki sån sijáv vájvet , gudi dijáv vájvedi , 7 ja vuojŋadahttá mijáv aktan dijájn , gudi dal lihpit vájvástuvvamin , gå härrá Jesus fámos ieŋŋgilij almes bigoduvvá 8 sjnjibttjo dålån mávsedittjat sijáv , gudi e Jubmelav dåbdåsta , e ga evangeliumav mijá härrá Jesusa birra gulldala . 
6 Jus dáv vieljajda tjielggi , de rievtesláhkáj Kristus Jesusav dievnasta , gievrrum buorre jáhko åhpas mav le jáhkkogisát tjuovvum . 
6 Jus nissun ij sidá oajves gåbttjåt , biesskedahttus de vuobdajdis . 
6 Lihpit rievtesferdugav duobbmim ja gåddåm , ja ittjij sån didjij vuosstehágov dagá . 
6 Majt dal dasi javllat ? 
6 Mij oattjes le riegádam le oadtje , ja mij Vuojŋŋanisás le riegádam le vuojŋŋanis . 
6 Miján li moattelágásj vaddása dan ármo milta mav Jubmel le juohkkahattjaj vaddám . 
6 Mujttit : Guhti hádnásit sáddji hádnásit aj tjuohppá ja guhti valjet sáddji valjet aj tjuohppá . 
6 Máksit sunji nåv gåktu iesj le máksám , mávsedihtit suv guovte gärddáj dagojstis . 
6 Nåv aj David dakkir almatjav sálugin rámmpu gev Jubmel rievtesferdugin sárnnu dagojis dagi . 
6 Oattje hállo jábmemij doalvvu , valla Vuojŋŋanisá hállo iellemij ja ráfáj doalvvu . 
6 Sij li vihtanasstám tjoaggulvisá åvdån gieresvuodat birra . 
6 Sujna le mijáv båktåm ja midjij Kristus Jesusa baktu sajev almmáj vaddám . 
6 Sunji , guhti surgguj le siválasj , le nuoges dijáj ienemusáj nuktalus ; 7 galggabihtit dal ienni suv ándagis luojttet ja jaskadit , vaj låsep surgos ij håhkkåna . 
6 Sån le munji máhtov vaddám ådå lihto dievnastiddjen , lihtto mij ij le bokstávva , ájnat Vuojŋŋanis . 
6 Valla Melkisedek , guhti ij lim sijá máttos , oattjoj Abrahamas lågådisáv ja suv buorissjivnnjedij , vájku Abraham Jubmela jáhtojt lij oadtjum . 
6 Valla Timoteos le dal máhttsam ja buorre ságajt buktám dijá jáhko ja gieresvuoda birra , ja giehttum ávujn mijáv agev mujttebihtit ja åhtsålihpit mijáv nåv gåktu mij dijáv . 
6 Valla didjij diehton , Almatjabárnen le fábmo dán ednamin suttojt ándagis luojtátjit ” - ja dáv de gállnam ålmmåj hålaj - ” tjuodtjela , válde látjut ja máhtsa sijddasit . 
6 Valla dálla le Kristus åbbånagi alep härráámmádav oadtjum , dajna gå le buorep lihto gasskaålmåj , dakkir lihto mij le nanos jáhtoj nali vuododuvvam . 
6 Valla gå Damaskusij dan mannulagán lahkaniv , de hähkkat gasskabiejve ájge sjierris tjuovgga almes muv birra bájttegådij . 
6 Valla gå vuosstáladdin ja álbedin , de biktasijdes sjavnjij ja javlaj : ” Båhtus dijá varra ietjada oajve nali . 
6 Valla jus le ármos de ij le buorre dagoj diehti . 
6 Valla jus vásstedip : Almatjijs , de gájkka álmmuk mijáv gierggi dajna gå nannusit Johannesav profehtan jáhkki . 
6 Valla rievtesferdukvuohta mij jáhkos boahtá javllá : Ale vájmonat ájádalá : Guhti almmáj vuolggá ? 
6 Vájku mujna älle ålles sárnnedimvaddása de mujna le diehto , ja agev ja juohkkaláhkáj lihpit dassta oasev oadtjum . 
6 dl mielkes 50 g jiestas 1 dl siráhpas 75 g vuojas ½ kg råhkajáfojs ½ kg væjttajáfojs 2 tb sáltijs 1 tb nellikis 1 tb ingeferas 1 tb allehåndis 1 tb anisis 2 dl rosijnajs ¶ 
6 ja gulliv giela sjimugav dan nielje viessoga siegen javllamin : ” Akta mihtto vejtas avta denára åvdås ja gålmmå mihto gårnes avta denára åvdås , valla ale val oaljov ja vijnav biejste . 
6 ájnat majt lev hållam vájmojdihtte surgujn dävddá . 
6 ’ Tjuohte lihtedieva oaljos ’ , vásstedij ålmåj . 
60 Alemushärrá de sajestis tjuodtjelij ja Jesusis gatjádij : ” I gus dån sijá guoddalimijda vássteda ? 
60 Valla ieddnes de javlaj : ” Ij , suv namma lehkus Johannes . 
600_000 kråvnåj Sámedikkes ja 300_000 Nordlánnda Fylkasuohkanis máhttep bálkkit fáhkapersåvnåv , mij le lávkke riekta guovlluj . 
61. doajmma Sáme avijsa – ienep adno julevsáme- ja oarjjelsámegielas Sámegielak avijsajn le ájnas sadje bisodittjat ja nannitjit sáme gielajt , i. i. oahpponævvon skåvlån . 
63 Vuojŋŋanis iellemav vaddá , oattjes ij le mige ávkijt . 
66 Ja gájka gudi gullin , biedjin ságajt mujttuj ja gatjádallin : ” Mij dát mánás sjaddá ? 
66. doajmma Dutkam- ja fáhka / resurssaguovdásj Sáme parlámentáralasj ráde le buktám oajvvadusáv sáme giellabargo ådå organiserimij sissŋelin Sámedikke åvdåsvásstádusá . 
67 Áhttjes Sakarias ájlis Vuojŋŋanisás dievdeduváj ja profehtagit sárnoj : 68 ” Hieveduvvam lehkus Härrá , Israela Jubmel , guhti álmmugis bådij lånestittjat . 
69 Midjij sån lånestime tjoarvev tjuottjeldahttá ietjas dievnára Davida mátton , 70 gåktu ådno le ietjas ájlis profehtaj baktu jáhttám 71 lånestibmen mijá vasjulattjajs ja gájkajs gudi midjij li vasjen . 
7 Buoragit lev oajbbum , viehkamav ållim , jáhkov lev bisodam . 
7 Bälldo mij valjev rásjos oadtju ja dav njammá , vaddá bälldonähkkáj sjattojt ja buorissjivnnjádusáv Jubmelis oadtju . 
7 Daj biejvij gå giehttjit ieŋŋgil gielav tjavggi ja basuvnav tjuojadahttá , le Jubmela tjiegosvuohta ålliduvvam buorre sága baktu mav suv dievnárijda , profehtajda le vaddám . 
7 Dan diehti , nåv_gåk ájlis Vuojŋŋanis javllá : Uddni , jus suv jienav gullabihtit , 8 de allit vájmojdihtte garrastuhte , nåv gåktu gähttjalime biejven åjdåmiehtsen munji vuosstehágov dahkin , 9 gå dijá ájttega muv hasoda gähttjaladdin , ihka muv dagojt nielljalåk jage lidjin vuojnnám . 
7 Dan diehti Jubmel vas ådå biejvev mierredij , gå guhkes ájgev maŋŋela Davida baktu hoallá : Uddni , jus suv jienav gullabihtit , de allit vájmojdihtte garrastuhte . 
7 Dan diehti ålmåj áhtjes ja iednes guodis áhkájnis viesutjit 8 ja såj guovtes sjaddiska aktan . 
7 De balvva sijá badjelij vuollánij , ja balvas jiedna gulluj : ” Dát le muv iehttselis Bárnne . 
7 De javlliv : Gehtja Jubmelam , dála boadáv . 
7 De vijnnagárddeålmmåsis javlaj : ’ Gålmmå jage lev boahtám dán muora sjattojt gehtjatjit , valla iv le mahkkak gávnnam . 
7 Diján le vallje jáhkos , hålajs , diedojs , sávresvuodas ja gieresvuodas , mav lihpit åmastam muv baktu , vaddit de valjet dát ármovattáldagás . 
7 Duosstut guhtik guojmáda , nåv gåktu Kristus mijáv duostoj , Jubmelij guddnen . 
7 Filippos vásstedij : ” Guoktatjuodet denáras ij åbbånis bähkátjav gesisik oattjo . 
7 Gáhttje åhpadisålmmåjis lusi ja giehtto suv tjuodtjelam ja sån manná dal Galileaj dijá åvdån . 
7 Gänna li bielje , gulldalis mav Vuojŋŋanis tjoaggulvisájda hoallá ! 
7 Gå Mysiaj jåvsådin , de lij hállo Bityniaj vuolgget , valla Jesusa Vuojŋŋanis ittjij miededa . 
7 Gånågis de doarroålmmåjdis moares rájaj almasjgåddijt håhkkidittjat ja sijá stádav buollidittjat . 
7 Ja dij ålmmå , viessut áhkájihtte daj diedoj milta majt lihpit oahppam , sån le ham rasjep bielle . 
7 Ja doarro almen buolláj : Mikael ieŋŋgilijes hárjakgärmmahijn doarrogådij . 
7 Ja evangeliuma dievnárin sjaddiv ármovattáldagá baktu , mav Jubmel munji fámujnis ja vieksesvuodajnis vaddá . 
7 Ja gå tuvsán jage li vássám de Sáhtán fáŋŋgagoadestis luojteduvvá . 
7 Ja ieŋŋgilij birra javllá : Ieŋŋgilijdes bieggan dahká ja dievnárijdes dållåsjnjibttjon . 
7 Ja nieljet urudisás akta vattij gietja ieŋŋgilij gietjav gållegáre , Jubmela moares dievva , suv moares guhti ihkeven ájggáj viessu . 
7 Jesus jávrregátte guovlluj vuolgij aktan åhpadisålmmåjis . 
7 Jesusa lusi oasnáv lájddijga ja dan nali ålgoldisgárvojdiska biejajga , ja sån de oasná nali tjåhkkidij . 
7 Jubmel ij le mijáv bádudahkaj gåhttjum , ájnat ájlisvuohtaj . 
7 Juo jábmema dievnastusán , mij lij gierggedáblojda bokstávvan tjuoladuvvam , lij dakkir herlukvuohta vaj israelaga hähttujin árudijása Mosesis jårggålit , gå suv árudidja nåv guojtij , vájku dal ruvva gádoj . 
7 Jus munji lihpit dåbdijdam , de dåbdijdittjabihtit áhttjásim aj . 
7 Jáhkonis jubmelbalulasj Noa árkav tsieggij goahtefuolkes gájutjit , gå bigudisáv dan birra oattjoj , mij ittjij ájn vuojnnu . 
7 Libba manáj suv lusi guhti tråvnån lij tjåhkkåhime ja girjev suv oalges giedas váldij . 
7 Majt dási javllat ? 
7 Mijás juohkkahasj le ármov oadtjum Kristusa miere milta . 
7 Muv gärrása , iv le ådå budáv didjij tjállemin ájnat oabme , mij diján juo álgos lij . 
7 Muv gärrása , ähttsup guhtik guojmáma , dajna gå gieresvuohta Jubmelis boahtá , ja guhti ähttsá le Jubmelis riegádam ja Jubmelav dåbddå . 
7 Nannusit didjij åskeldip , diehtep gå diján le gierddamusájs oasse , de le aj jaskadusás oasse . 
7 Olivia Ugland ( 1865-1952 ) lij Kvindelige Missions Arbeideres ( K. M. A ) dåjma njunnjusj Divtasvuonan jages 1908 gitta jahkáj 1935. « Er det noe du trenger ? 
7 Rievtesferduga diehti gal aktak ij sidá jábmet - juska_vil soames luluj hekkas vaddet soabmása diehti guhti le buorre . 
7 Sujna ja suv varájn lip lånestuvvam ja mijá mieddema li ándagis luojteduvvam Jubmela valjes ármos , 8 majna aktan gájkka vijsesvuodajn ja jiermijn mijáv boanndodij . 
7 Vaddit sunji vájvijs ja surgos dan ålov mav iesj le valjesvuodas niektim . 
7 Vaddus juohkkahasj vájmos milta , ij vuosstemielajn jalik nákkos , dajna gå Jubmel ávos vaddev ähttsá . 
7 Vaj oavdos bigodimij diehti iv lulu stuorástallat , de le oattjenam soades , majna Sáhtána ieŋŋgil muv tjuokkudallá vaj iv stuorástallagoade . 
7 Valla gájoj rievtesferduk Lotav , gev surodimij rattugis viessom vájvedij , 8 dajna gå sån rievtesferduk ålmåj sijá siegen viesoj ja gå gulláj sijá lágadis dagoj birra ja iesj sijáv vuojnij , de biejves bäjvváj suv rievtesferduk siello vájvástuváj . 
7 Valla jus tjuovgan vájaldip , nåv gåktu sån le tjuovgan , de miján le aktisasjvuohta gaskanimme ja Jesusa , Bárnes , varra mijáv gájkka suttojs rájnni . 
7 Valla álmmugav , gen lunna oarjjen li , ájgov duobbmit , javlaj Jubmel , ja de dat rijkas vuolggi ja dán bájken muv dievnasti . 
7 Vielja , dan diehti le dijá jáhkko midjij ådå fámojt vaddám mijá vájvijn ja gierddamusájn : 8 mij dal vat viessop , gå dij nannusin Härrán bissobihtit . 
7 Vielljam , gieresvuohtat le munji ávvon ja jaskadussan , dajna gå ájllisa li buorre dårvon duv diehti . 
7 Viettjajga oasnáv aktan miesijn ja daj nali ålgoldisgárvojdiska biejajga , ja Jesus oasná nali tjåhkkidij . 
7 Vihtana li gålmås : 8 Vuojŋŋanis , tjáhtje ja varra , gudi avtat mielas li . 
7 Vuojŋŋanis juohkkahattjan almmus vaj ávkken sjaddá . 
7 Vuostasj ieŋŋgil basuvnas båssij . 
7 Álmmuk álmmuga vuosstij ja rijkka rijka vuosstij tjuodtjel , ja bájkes bájkkáj nälggáj ja ednamskielbbimijda boadádalli . 
7 Årrut dan goaden ja bårrit ja juhkit majt fálli ; bargge bálkás ánssit . 
71° nord Vuodnabadás Tjierrekluoktaj ¶ 
72 Mijá ájttegijda ármmogisvuodav vuoset ja ájlis lihtos anot , 73 vuornnáv mav áhttjásimme Abrahamaj dagáj : 74 mijáv gájutjit vasjulattjaj giedas vaj balo dagi buktep suv dievnnut , 75 rájnnasin ja rievtesferdugin suv åvdån gájkka biejvijdimme . 
75 Petrus de Jesusa sárnnomav mujttáj : ” Åvddål_gå åresvuonntsá tjuodjá , de gålmmi muv vuornáda ” , ja ármet tjiero ålgus manáj . 
750 g rusjpe tjáhtje 1 tb sáltijs 2 dl mielkes 3 bb væjttajáfojs gáhpa 1 bb såhkkårijs ¶ 
76 Ja dån , mánnám , Alemusá profehtan gåhtjoduvá , dajna gå Härrá åvdån galga mannat sunji bálggájt gárvedittjat 77 ja suv álmmugij diededittjat lånestibme suttoj ándagisluojttemijn le dánna 78 mijá Jubmela ármmogisvuoda ja linesvuoda baktu . 
8 Allit aktasik masstak vielggen sjatta , ietján gå dassta mij gullu guhtik guojmáda gieresvuohtaj . 
8 Allit sijá milta dagá , dajna gå Áhttjáda juo diehtá majt dárbahihpit åvddål_gå lihpit mavga javllam . 
8 Bigoduvvá de Lágadibme , gev härrá Jesus njálmes vuojŋadagájn gåddå ja ietjas boahtema tjuovga baktu oajttá . 
8 Buorre dårvon lip ja ienemusát lulujma sihtat rubmahav guodet ja viesoma Härrá lunna oadtjot . 
8 Dajn dáfojn lidjin soabmása sávttsaälosa iján räjnnuhime . 
8 Dajna de ájlis Vuojŋŋanis vuoset gäjnov ájlisviessuj dahppot , guhkev åvddåladnja ájn bissu . 
8 Dan maŋŋela vájaldij stádas stádaj , sijdas sijddaj ja ávvoságav Jubmela rijka birra sárnnedij . 
8 Dat merkaj : ij aktak luondo bieles Jubmela mánnán lågåduvá , ájnat jáhto máná suv gierragin lågåduvvi . 
8 De hålaj : ” Goajvvut ja guoddit hejaj tjuottjodiddjáj . 
8 Dij ehpit le suv vuojnnám valla daŋgas_diehti suv iehttsebihtit ; ehpit suv ájn vuojne , valla sunji jáhkkebihtit ja máhttebihtit sárnnomahtes , almmelasj ávujn sjållerdit 9 gå dal jáhkuda måhkkåj lihpit jåvsådime : sielojihtte gádjusibmáj . 
8 Dij lihpit Härrá bágov guládahttám , ehpit dåssjå Makedonian ja Akaian , ájnat juohkka sajen li almatja dijá jáhko birra Jubmelij gullam , ja ep dasti dárbaha majdik dasi javllat . 
8 Duv vaddem bágojt lev sidjij vaddám ja dajt li duosstum . 
8 Dåssjen gájkka anáv , dajna gå diehto härrám Kristus Jesusa hárráj le åbbånagi stuoráp . 
8 Gieresvuodan sidájma vaddet ejma dåssjå Jubmela evangeliumav , ájnat aj hekkajdimme , nåv gärrásin lijda midjij . 
8 Gudi li Kristus Jesusin , älle dasti makkirik duobmo vuolen , 2 dajna gå Vuojŋŋanisá láhka mij iellemav Kristus Jesusin vaddá , le muv sutto ja jábmema lágas tjoavddám . 
8 Guhti jaskat ja vágot dåjmadus jaskadusáv ja vágodusáv , guhti gieresvuoda vattáldagájt juogat dahkus dav liekkogis vájmos , guhti le tjuottjodiddje dahkus dav sávret , guhti ármmogisvuodav vuoset dahkus dav ávujn . 
8 Guhti oadtjáj sáddji , oattjes bäjskov tjuohppá . 
8 Guhti suddot le bärggala mánná , dan diehti gå bärggal le juo álgos suddodam . 
8 Guhti sáddji ja guhti tjáhttji libá akta , valla juohkkahasj bálkáv bargostis oadtju . 
8 Gájkin åvdemusát iehttsit guhtik guojmáda vájmulattjat , dajna gå gieresvuohta edna suttojt ándagis luojtet . 
8 Gå almatja dav vuojnnin , balládin ja hievedin Jubmelav , guhti lij dakkir fámov almatjijda vaddám . 
8 Iednes bagádime milta niejdda javlaj : ” Vatte munji dalága Johannes gástadiddje oajvev gáre sinna . 
8 Ietjastihtte ehpit le ájnat ármos jáhko baktu lihpit lånestuvvam . 
8 Ja javlaj sidjij e majdik fárrusisá válldet , ietján gå soappev , e lájbev , e vuossav , e ga biednigijt aven . 
8 Jali jus soames nissunin li lågev silbbabiedniga ja avtav láhppá , ij gus tjuovgav buollida ja ålles viesov njáma ja juohkka sajen åtså dasik dav gávnná ? 
8 Jesus dav ielvij ja javlaj : ” Vádnajáhkuga , manen gaskanihtte ságastihpit diján ij le lájbbe ? 
8 Jesus de sidjij javlaj : ” Jus gis nåv , de iv ga tjielggi mat fámos náv dagáv . 
8 Jiermedime jiermmájda javllin : ’ Vaddit midjij oaljostihtte , mijá lámpo li jáddagoahtemin . 
8 Jubmel , guhti gájkaj vájmojt dåbddå , le dáv vihtanasstám gå ájlis Vuojŋŋanisáv sidjij vattij , degu midjij . 
8 Jubmel dal álmmugis gájgot : Gähttjit , biejve båhti , javllá Härrá , gå ådå lihtov Israela viesujn ja Juda viesujn dagáv , 9 iv dakkir lihtov mav sijá ájttegij dahkiv , dalloj gå sijáv giedas válldiv ja Egyptas vuolgadiv . 
8 Jubmel le fábmogis didjij valjet ármostis vattátjit , vaj diján agev luluj gájkka majt dárbahihpit ja ietja lulujda gájkka buorre bargguj valjet vaddet . 
8 Jus aktak dáv ebdalussjá de ij almatjav ebdalusjá , ájnat Jubmelav , guhti didjij ájlis Vuojŋŋanisás vaddá . 
8 Jus giehtat jali juolgát duv tjáddjit , de tjuolasta dav ja bálkesta ! 
8 Jus ållidihpit lága oajvvegåhttjomav , mij tjáluga milta le : Galga guojmát iehttset degu ietjat , de duolla dahkabihtit . 
8 Juska_dal luluv ilá ednagit goarssut vieksesvuodajn , mav Härrá munji le vaddám didjij gievrrudahkan , ij bäjsskon , de iv dan diehti skábmáda . 
8 Jáhkonis Abraham lij gullogis gå gåhtjoduváj . 
8 Lihpit diehttelis juo gallánam , juo boanndum , diehttelis juo mijá dabdá gånågissan sjaddam . 
8 Man herlugabbo le de Vuojŋŋanisá dievnastus ! 
8 Maŋemusát , lehkut avtamielagin , ármestihtit nubbe nuppev , iehttsit vieljajdihtte ja lehkut ármmogissan ja vuollegissan . 
8 Mujte Jesus Kristusav , Davida máttos , guhti muv evangeliuma milta le jábbmegij lussta tjuodtjelam . 
8 Mån , gájkka ájllisijs uhtsemussan , lev ármov oadtjum hiednigijda Kristusa gietjedis boanndudagáv sárnnedittjat , 9 ja gájkajda tjiegos ájggomav diededittjat , mij värálda álggorájes lij Jubmelin tjiehkusin , gájka sjivnnjediddjen . 
8 Nubbe ieŋŋgil basuvnas båssij . 
8 Nubbe vijsesvuodav Vuojŋŋanisá baktu hoallá , nubbe vat diedov daŋga Vuojŋŋanisá baktu hoallá . 
8 Olaf Holm lij báhppa Divtasvuonan jages 1878 gitta jahkáj 1884. 9 Stefjord-Ánndá ( Anders Nilsen Gintal , 1850-1939 ) lej Sámemisjåvnå dievnár « dárbo milta » jages 1889 gitta jahkáj 1895 . 
8 Petrus sujsta gatjádij : ” Le gus dát gájkka majt bäldos oattjojda ? 
8 Rádna , ja gudi lidjin suv ánodiddjen vuojnnám , de javllin : ” Ij gus sån le ålmåj guhti ánodij ? 
8 Sidáv ålmmåjt guhtik bájkenisá rájnna bajedum giedaj råhkådallat , moare dagi ja vuosteldahtek . 
8 Stefanos , ármos ja fámos dievva , stuorra oavdojt ja merkajt álmmuga gaskan dagáj . 
8 Suddo oarev budás oattjoj ja muv vájmon juohkkalágásj usstodimijt båvtij , dajna gå lága dagi le suddo jábmám . 
8 Sunnu rubmaha gäjno nali báhtseba stuorra stádaj mij vuojŋŋalasj giellaj Sodomin ja Egyptan gåhtjoduvvá , gånnå härráska aj ruossinávlliduváj . 
8 Sån aj dijáv gitta nåhkåmij gievrrot , vaj härráma Jesus Kristusa biejve ehpit guoddaluvá . 
8 Sån le midjij giehttum gieresvuoda birra , mij dijá Vuojŋŋanisán le . 
8 Tiempel Jubmela herlukvuoda suovas ja suv fámos dievaj , ja aktak ittjij tiemmpelij besa åvddål_gå gietjav vájve gietjat ieŋŋgilis lidjin ållånam . 
8 Valla Bárnes birra javllá : Jubmel , tråvnnåt ihkeven ájggáj bissu , ja rievtesferdukvuoda soabbe duv gånågissoabbe le . 
8 Valla Jubmel gieresvuodas midjij vuosedij , gå Kristus mijá diehti jámij gå ájn suddára lijma . 
8 Valla dálla hähttubihtit gájkka dájt guodet : asjmev , hähkkarádukvuodav , bahudagáv , álbedimev ja gájkka vastesvuodajt , ma njálmijstihtte gurgadi . 
8 Valla jus soames , juogu de mån iesj jali ieŋŋgil almes luluj sárnnedit ietjá evangeliumav gå mav lev didjij sárnnedam garroduvvam lehkus sån ! 
8 Valla jus soames ij lagámusájdis huvsa , ållagasj fuolkes , de le jáhkov vuornnum ja le jáhkodimes nievrep . 
8 Valla mij diehtep lágav buorren , jus rievtesláhkáj dav tjuovvu 9 ja mujttá ij le rievtesferdugijda biejaduvvam , ájnat lágadis almatjijda ja gullogahttájda , jubmelahttájda ja suddárijda , álbediddjijda ja jubmelvuornnojda , sidjij gudi áhtjesa jali iednesa sårmmiji , almasjgåddijda , 10 skähkásijda ja ålmmåjda gudi ålmmåj vellahi , almasjrievvárijda , gielestiddjijda ja vierrevihtanasstijda ja gájkka iehtjádij , mij ij le varres åhpa milta . 
8 Valla njuoktjamav aktak ij buvte dábmat , anádahkes ja bahá ja gådde selgas dievas . 
8 Vájku vil dijáv girjijnam hådjodiv , de iv sáŋarda . 
8 [ 53 Gájkajs de iesj guhtik sijddasis vuolgij , 1 valla Jesus Olijvvavárráj manáj . 
8 lihttara gusá jali gájtsamielkes 1 bb vuosstádálkkasis ¶ 
8 Áhttjám herluguvvá gå diján le sjattojs vallje ja muv åhpadisålmmån sjaddabihtit . 
8 Álmmukvegas ålos ålgoldisgárvojdisá gäjno nali luobbun , iehtjáda lasstavisájt tjuoladin duorggan suv gäjnnuj . 
8 Åvdemusát gijtáv Jubmelav Jesus Kristusa baktu dijáj gájkaj åvdås , dajna gå åbbå väráldin dijá jáhkos håladuvvá . 
9 Budá : Dån i galga gállasjvuodav doadjet , Dån i galga gåddet , Dån i galga suoládit , Dån i galga usstodit , ja gájkka da budá aktiduvvi dán budán : Dån galga guojmát iehttset nåv gåktu ietjat . 
9 Dan diehti le Jubmel suv gájkka iehtjádijs aledam ja sunji namáv vaddám gájkka ietjá namájs alebun , 10 vaj gájkka buolva Jesusa namá diehti såjåduvvi , almen , ednamin ja ednama vuolen , 11 ja gájkka njuoktjama dåbdåsti Jesus Kristusav härrán , Jubmel Áhttjáj guddnen . 
9 Didjij ham tjálliv vaj oattjov diehtet man nannusit gullogisvuodan bissobihtit . 
9 Dåbddåbihtit härráma Jesus Kristusa stuorra vattáldagáv : vájku boanndán dijá diehti hedjunij vaj suv häjosvuoda baktu lulujda boanndot . 
9 Dåppe le uksa munji rabás : bargos ållo ja vuosstetjuodtjojs ållusa . 
9 Fáronis le mijá jáhkkogis vielljagieres Onesimos , guhti le dijájs akta . 
9 Goabbá le álkkep , gállnam ålmmåj javllat : Duv sutto li ándagis luojteduvvam , vaj : Tjuodtjela , válde látjut ja vádtsá ? 
9 Guhkes ájgge lij juo gållåm , fásstobiejvve lij vássám ja sjaddagådij várálattjan bårjåstit . 
9 Guhti javllá sån le tjuovgan valla vieljas vasjot le ájn sjievnnjedin . 
9 Gájka ietjastisá giehttu , gåktu dij mijá guossidime maŋŋela boajtojubmelijs Jubmelij jårgijdijda , ielle ja sáddná Jubmelav dievnastittjat 10 ja Bárnes , gev jábbmegij lussta båvtij , almes vuordátjit , Jesusav , guhti mijáv boahtte moares gádju . 
9 Gå lip dal rievtesferdugin Kristusa varájn sjaddam , de ham sån vissásappot mijáv boahtte moares gádju . 
9 Gåktus lulujma máhttet Jubmelav ållåsit gijttet dijá åvdås , ávo åvdås majt dijá diehti Jubmela åvdån dåbddåp , 10 gå mij idja biejvve råhkådallap dijájn vas vuojnnalit dav ållitjit mij jáhkostihtte vádnun ? 
9 Härrá galla jubmelbalulattjajt gähttjalimes gádju , valla vádnarievtesferdugijt giddagisá nuktalimen anet gitta duobbmobiejve rádjáj , 10 ájnnasit sijájt gudi nuoskes hálojdisá tjuovvu ja e alep fámojs berusta . 
9 Ja Jesus javlaj : ” Sáddnán , muhtema sijás dánna tjuodtjomin e jáme åvddål_gå li Jubmela rijkav vuojnnám fámujn boahtemin . 
9 Ja de lávllun ådå lávllagav : Dån le árvvogis girjev váldátjit ja dan sinidagájt doajátjit , dajna gå le njuovaduvvam , ja varájnat Jubmelij lånestij almatjijt gájkka máttojs ja gielajs , ednamijs ja álmmugijs . 
9 Ja ednama gånågisá gudi sujna li skiegesvuodan ja valjesvuodan viessum tjierru suv ja luodju gå buollema suovav vuojnni 10 ja ietja mälggadin suv vájves balos fuojkki : ’ Vuoj , vuoj dunji stuorra stádaj Babylonaj , fábmogis stádaj , avtan tijman le duobbmo dunji boahtám . 
9 Ja gietjat ieŋŋgilis akta muv lusi bådij , gietjajn gárijn dievvasa gietjat maŋemus vájves ja javlaj : ” Boade , dunji moarssev vuosedav , Lippa áhkáv . 
9 Ja gå Jakob , Kefas ja Johannes , gudi tjoaggulvisá doarjjan aneduvvin , árvvedin man stuorra ármov lidjiv oadtjum , de munnuj Barnabasaj giedav aktisasjvuoda märkkan gálggijin . 
9 Ja råhkådaláv dijá gieresvuodav ájn gievrrot ja diedujn dájdujn lassánit , 10 vaj máhttebihtit tjuolldet mij ájnas le ja Kristusa biejve rájnnasin ja vigedibmen lihpit , 11 dievvasin rievtesferdukvuodas , mij le Jesus Kristusa dago sjaddo , Jubmelij guddnen ja rámmpon . 
9 Ja stuorra hárjakgermaj , dålusj germaj , mij åbbå väráldav tjáddjit ja Bärggálin ja Sáhtánin gåhtjoduvvá , ednamij bálkestuváj ieŋŋgilijes aktan . 
9 Jubmel iesj , gev vuojŋŋanisán dievnastav gå evangeliumav Bárnes birra sárnnedav , luluj vihtanasstet man álu muv råhkålvisájn lihpit . 
9 Jubmel le åskåldis , sån guhti dijáv Bárnes Jesus Kristusa , mijá härrá , aktisasjvuohtaj gåhtjoj . 
9 Jubmela gieresvuohta návti midjij bigoduváj : ájnna Bárnes väráldij rájaj vaj lulujma suv baktu viessut . 
9 Jus njálmijnat dåbdåsta Jesusav Härrán , ja vájmonat jáhká Jubmelav suv jábbmegij lussta tjuottjeldahttám , de gádjusa . 
9 Jus suttojdimme dåbdåstip de sån le åskåldis ja rievtesferduk ja luojttá mijá suttojt ándagis ja gájkka vádnarievtesferdukvuodas mijáv rájnni . 
9 Jus tjalmmát duv tjáddjit , de gajkeda dav ja bálkesta . 
9 Jáhkonis årruj jáhttem ednamijda , amás dáfojda , ja goaden åroj aktan Isakijn ja Jakobijn , gudi lijga dahtak jáhtos oasev oadtjum , 10 Abraham vuojn vuordij stádav nanos vuodujn mav Jubmel iesj lij ájggomusáj milta tsieggim . 
9 Le gus dijá siegen aktak guhti bárnnásis giergev vaddá gå lájbev ádnu , 10 jali gärmmahav gå guolev ádnu ? 
9 Mav juo sárnnuv , akti ájn sárnov : jus soames didjij ietjá evangeliumav sárnnet , gå mav lihpit oadtjum - garroduvvam lehkus sån ! 
9 Mihástallis uhtses viellja ietjas alloma diehti , 10 ja boanndá uhtsesvuodas diehti . 
9 Mij ham almatjij vihtanasstemijt dåhkkidip , valla Jubmela vihtanasstem le stuoráp , dan diehti gå Jubmel vihtanastij Bárnes birra . 
9 Miján li vádna diedo ja profehtak hållamvaddásijs vánes , 10 valla gå ållesvuohta boahtá de vádne gáhtu . 
9 Mijáv le gádjum ja ájlis gåhttjomijn gåhttjum , ij mijá dagoj diehti , ájnat ietjas märrádusá ja ármo baktu , mav Kristus Jesusin midjij vattij juo ájge álgo åvddåla , 10 mij le dal bihkusam , gå mijá lånestiddje Kristus Jesus le boahtám . 
9 Moattoj viessusis ja Jesusis gatjáj : ” Gåsstå le dån ? 
9 Mån , Johannes , vielljada guhti dijájn Jesusin lev oassen gierddisvuodas , gånågisárvos ja sávresvuodas , lidjiv Patmossuolluj boahtám Jubmela bágo ja Jesusa vihtanasstema diehti . 
9 Mån didjij javlav : Guhti áhkástis ietjá oares gå skiegesvuodas sirát ja ådåsis válldu , sån le gállasjvuoda doaddje . 
9 Nissuna lehkusa skuornnása , vuollegisá ja muttáklágátja ja allisa vuobdajdisá tjävllát hiervvi gållij , råhtåj jalik divras biktasij , 10 ájnat dahkisa buorre dagojt , nåv gåktu sidjij le vuogas , gudi ietjasa jubmelbalulattjan adni . 
9 Nubbe jáhkov Vuojŋŋanisá baktu oadtju , nubbe vat vattáldagáv skihppijt buoredittjat daŋga Vuojŋŋanisá baktu , 10 ietjes fámov oadtju oavddodagojt dagátjit . 
9 Nåv ålliduváj mav profehta Jeremia lij javllam : Válldin gålmmålåk silbbabiedniga , majt muhtem israelaga lidjin dan almatja hadden biedjam , 10 ja Rájrrelihttedahkke bäldov daj oasstin , nåv gåktu Härrá lij muv gåhttjum . 
9 Oarje lehkusa båndijisá vuollásattjan juohkkaláhkáj ja sijá sidoda milta dahkusa , allusa ga vuosteldu , 10 allusa ga majdik niskudu . 
9 Rievtesferdukvuodav le ähttsám ja vierev vasjodam . 
9 Saul , gev aj Paulusin gåhttjun , de ájlis Vuojŋŋanisás dievdeduváj . 
9 Saul ájn gåddemmielas dievva Härrá åhpadisålmmåjda , alemushärrá lusi manáj , 2 ja sujsta Damaskusa synagogajda girjev ánoj mij sunji fámov vattij gájkajt gidditjit , gudi Gäjnnuj gullujin , ja sijáv Jerusalemij dålvutjit , lehkusa ålmmå jali nissuna . 
9 Stráffan sidjij le ihkeven håhkkånibme , guhkken Härrá árudijás , ja suv fámos ja herlukvuodas , 10 gå dan biejve boahtá ájllisijes lunna herluguvátjit ja sijás guddneduvátjit , gudi li jáhkkegoahtám - dij ham mijá vihtanasstemij jáhkijda . 
9 Suv åhpadisålmmå sujsta muodulvisá sisano birra gatjádin , 10 ja Jesus vásstedij : ” Dij lihpit vaddásijt oadtjum Jubmela rijka tjiegosvuodajt dåbddåt , valla nuppe dajt muodulvissan oadtju , vaj e vuojne juska vuojnni , ja e dádjada juska gulli . 
9 Sárnnedip , gåktu tjálugin le tjáleduvvam , mav tjalmme ij le vuojnnám jalik biellje gullam ja mav aktak almasj ij le ussjolam , dav Jubmel gárvedij sidjij gudi suv iehttsi . 
9 Tjuottjodiddje jugestij tjátjes mij dal vijnnan lij sjaddam . 
9 Tjuovvut mav lihpit oahppam ja duosstum , gullam ja vuojnnám muv lunna . 
9 Valla dij ehpit oattje milta vieso , ájnat Vuojŋŋanisá , gå Vuojŋŋanis le diján . 
9 Vidtjup de sunji vuohkasin viessot , juogu dal lip sijdan jali ep . 
9 Vidát ieŋŋgil basuvnas båssij . 
9 Vielja , allit guojmáda guoddala vaj ehpit duobbmidalá . 
9 Vieljatjij gieresvuoda birra ij le dárbbo didjij tjállet ; Jubmel iesj le dijáv åhpadam guhtik guojmáda iehttset , 10 ja gieresvuodav ham aj gájkka vieljajda åbbå Makedonian vuosedihpit . 
9 Viessut tjuovga mánnán , tjuovga sjatto li gájkka buorrevuohta , rievtesferdukvuohta ja sádnesvuohta 10 ja ájádallit majt Härrá sihtá . 
9 Váres luojttádattijn Jesus sijáv buorgguj aktasik giehttomis majt lidjin vuojnnám , åvddål_gå Almatjabárnne lij jábbmegij lussta tjuodtjelam . 
9 Váres vuollánime Jesus sidjij javlaj : ” Allit gesisik giehto mav lihpit vuojnnám , åvddål_gå Almatjabárnne le jábbmegij lussta tjuodtjelam . 
9 barggam dåjmalattjat nav vaj sáme mánáj rievtesvuoda nanniduvvi ådå mánájgárddelágan , ierit ietján vaj ájnegis sáme mánán galggá rievtesvuohta mánájgárddefálaldagájda ma li hiebaduvvam sijá sáme duogátjij 9 oadtjum ienep ruhtadimev sáme mánájgárdijda Sáme gilpustallam NSRa le : 9 læhkám siegen åvddåprosjevtan guoradallamin gilpustallamsajijt sjuohpanasstemijda ja hierggevuodjemijda Finnmárkon 9 Tjadádam aktisasjbargov SVL-N ja SVLa rijkajgasskasasj juohkusav åttjudittjat åbbålasj gåvåv sáme gilpustallam dåjmajs 9 Barggat dåjmalattjat nav vaj sáme gilpustallam spellamruhtajuollodimijt oadtju Birás ja kultursuodjalibme / Ulljo ja gássa / Biologalasj moattevuohta NSRa le : 9 barggam aktidimbargujn sáme dávvervuorkáj hárráj oadtjot stuorábun ja unnedit fágalasjåsijt nav vaj máhtudahka allán 9 tjuovvum dåjmalattjat ásadimássjijt gånnå ráfájduhtedum sáme kulturmujto le biejstedum jali sjallidum 9 vuododam sáme dávvervuorkkáforumav mij la fágalasj orgádna Sámedikke dávvervuorkká dåjman 9 barggam dåjmalattjat oadtjot Lullesámij dávvervuorkáv ja åttjudam stáhtas ruhtadimev 9 gájbbedam vájkodimanályjsav petroleumsdåjmaj gáktuj mij gullu birásgáhttimij , vájkodusájda ællosujttuj ja guollimij ja iemeálmmukdimensjåvnnåj Bárentzguovlon 9 ájrastam / le ájrrasin guládallamforumin ulljo ja gássa dåjmaj gáktuj Tråmså ja Finnmárko fylkasuohkanij gaskan , vaj sáme dimensjåvnnå gåtseduvvá Guollima NSRa le : 9 barggam dan guovlluj vaj merra- ja vuodnaguollima várjjaluvvuji , gånnå lagosvuohta ja dárbulasj prinsihpa li vuodon 9 barggam vaj guollimrievtesvuoda ulmutjijda sáme merragátte- ja vuodnaguovlojn ruopptot båhti 9 barggam vaj nuorajguollimårnik joarkká ja álgadit álggemguollimåsijt merra- ja vuodnaguollimijda 9 buktám merragáttenissunij dilev guovdátjij , mij galggá vieleduvvat åhtsåmij gáktuj ássjijn ma gulluji guollimdåjmajda 9 oadtjum tjadá Regulerimrádáj guollimoasse årnigav mij guosská miedemáhkká guollimij gålmå nuorttasamos fylkajn 9 barggam oadtjot guollebiebbmamkonsesjåvnå juogeduvvi váni mávsek 9 barggam sierra diedádusájn guollima birra , gånnå strategija , ulmmejåksåma ja vieledusá åvddånbåhti ¶ 
9 Ájttega Josefav udnodisvuodas Egyptaj vuobddin . 
9 Ávvudaláv iehtjam sjiebtjesvuodas ja dijá fábmogisvuodas . 
9 Åhpadisålmmåjdis gåhtjoj sunji vadnasav ássat , vaj almasjvega nággimis bässá . 
9 álgadam iemeálmmukkåntåvråv Murmánskan 9 ájrastam / ájrastimen Ráddidusá Europealasj Forumav , gåtsedittjat iemeálmmukdimensjåvnåv 9 rápportav tjállám ILOaj konvensjåvnåv nr 169 gåtsedim hárráj ¶ 
9. doajmma Aktisasjbarggo Suomajn sáme åhpadusá birra Suomajn aktisasjbarggo le ienemusát læhkám tjanádum skåvlåjda Sirman ja Uhtsjågån aktisasj åhpadusájn guokti vahkkuj . 
93 prosennta vásstedi diedojt sámij birra li oadtjum radio ja TV baktu . 
97 reforma baktu oattjojma individuálalasj riektáv åhpadussaj sámegielan ja sámegiellaj , valla ajtu lip vargga dåssju tækstatjåhkijt adnám ja ij oahppamgirjijt , javllá , suv mielas le muddo láhkarievddamij vaj formálalasj miere sadjásis båhti . 
: Vaj lulu rievtesferdugin bágonat gávnadallat , ja vuojttet gå guoddalime vuolen le ¶ 
: Viehkediddje bágo iednes äddnáj . 
A ' httsám , äddnám ¶ 
A Tjále soames namáv ietjat sijda bájkes . 
Abraham Johansson riegádij Bájddárin Vuonan , valla fuolkijnis åroj Vuonatjluovtan Riebnesa jávrregátten . 
Abraham lij birrusij tjuohte jage vuoras , valla ittjij jáhkos hárráj häso gå usjudaláj ietjas fámoduvvam rubmahav ja Sara hekkav , mij ittjij dasti sjattojt guotte . 
Abraham lij birrusij tjuohte jage vuoras , valla ittjij jáhkos hárráj häso gå usjudaláj ietjas fámoduvvam rubmahav ja Sara hekkav , mij ittjij dasti sjattojt guotte . 
Abraham sunji värojt vattij , lågådisáv gájkka vuojtos . 
Abraham sunji värojt vattij , lågådisáv gájkka vuojtos . 
Abraham áhttjáda ávvudaláj muv biejvev vuojnnet . 
Abraham áhttjáda ávvudaláj muv biejvev vuojnnet . 
Abrahama máhtsadijn , dan maŋŋel gå gånågisájt lij vuojttám , de Melkisedek suv duostoj ja buorissjivnnjedij . 
Abrahama máhtsadijn , dan maŋŋel gå gånågisájt lij vuojttám , de Melkisedek suv duostoj ja buorissjivnnjedij . 
Abrahama máhtsadijn , dan maŋŋel gå gånågisájt lij vuojttám , de Melkisedek suv duostoj ja buorissjivnnjedij . 
Addne máhtti ájges ájggáj tjuovvot mij duola dagu doaron dáhpáduvvá . 
Addne oadtju binnep vigijt væron , ja ruváp ja duolla merustallamijt Barggo- ja álkkádusetáhtas . 
Adnal guovtijn giedajn sliehkkorabdas . 
Adnembájkke Láhka galggá aneduvvat ássjijs mij gullu Stáhtaj , lánndadiggáj ja gielda háldadussaj , ja gullu dáfuj mij guoskadallá lágas . 
Adnin ietjasa jáhkov sámij jáhkos buorebun ja ienep árvvon . 
Adnit guddnen ráfen viessot , ietjada ássjijt huksat ja giedajihtte barggat nåv gåktu åvddåla dijáv gåhttjojma . 
Adnit guddnen ráfen viessot , ietjada ássjijt huksat ja giedajihtte barggat nåv gåktu åvddåla dijáv gåhttjojma . 
Agev Jubmelam gijtáv gå dijáv mujttáv , agev , gájkka råhkålvisájnam dijáj gájkaj åvdås . 
Agev Jubmelam gijtáv gå dijáv mujttáv , ¶ 
Agev ietjada åvdån jáhko galbav anedihtit , majna gájkka Bahágisá buolle njuolajt jáddadihpit , ja válldit lånestime oajvvesuojalmav ja Vuojŋŋanisá svierdev , mij le Jubmela báhko . 
Agev la læhkám juohkir sláj doarro muhtem sajen dán mijá væráldin . 
Agev le Härrá tjalmijam åvdån , sån le muv oalges bielen , vaj iv jårråla . 
Agev li skámodis nissunijda hálo tjalmij gähttjamin ja e goassak suttos gallána . 
Agev li skámodis nissunijda hálo tjalmij gähttjamin ja e goassak suttos gallána . 
Aj girjjetjálle sijddalándan Dujskan le romádna moaddásit prienntiduvvam – muhtemijn le ¶ 
Ajggeguovddel nanustahttemlista vuosedi makkir konvensjåvnåjt umasse rijka li nanustahttám jali säbrram . 
Ajtu lip duodaj válldám muhtem javllamusáv mijá politihkalasj vuodon , mij javllá : ” Ráddidus sihtá åhpadussystemav mij sámij sierralágásj dárbojt bærrájgæhttjá . 
Ajtu vuojnná Sámedigge dárbov ienep ålleslasj giellapolitihkas mij ålles sebrudagáv gåbttjå . 
Ajtu vájku dá njuolgadusá li sajenis vásedi ájnegis ulmutja njuolgadusá e tjuovoduvá . 
Akta barggojuogos buvtij rapportav 2008:en sáme giela ja kulturmáhtudagá birra barggo- ja álkkádusháldadusán , ja oajvvádij moadda dåjma . 
Akta buojkulvis dasi le gávtselåkjagák ällosujtár , Rasá Juhán , guhti moadda jage le njálmálattjat giehttum suv máhtov muohta- ja jiegŋatermaj birra , mij dálla dal gávnnu girjen ( Ryd 2001 ) . 
Akta dájs sjattaj muhtem romádna nuortta-vuona birrasis , ” Afraja ; romantihkalasj subtsas alla nuorttalis ” , almodum dujskagiellaj jagen 1854 . 
Akta gelbugisvuohta vil le diedulasjvuohta gåk giellaoahppam doajmmá . 
Akta giessedáhpádusájs sáme nuorajda le dá vahko læhkám juojggambussa mij le vuodjám Girkkonjárgas nuorttat Ankaredej oarjás . 
Akta hásstalusssan le oadtjot nuoges oahpponævvotjállijt jus ep galga ” masset ” fáhkaulmutjijt skåvlås . 
Akta javlaj : ’ Bäldov lev oasstám , vierttiv mannat dav gähttjamin . 
Akta javlaj : ’ Bäldov lev oasstám , vierttiv mannat dav gähttjamin . 
Akta javlaj : ’ Bäldov lev oasstám , vierttiv mannat dav gähttjamin . 
Akta muv rádnajs la álggám låhkåt teoriav girddesertifikáhttaj . 
Akta oasse vásstádusás gatjálvissaj le tjanádum dan vuohkáj – ja man nannusit iemeálmmuga li ietjasa stáhta lágaj baktu suodjalum . 
Akta romádna ja nágin mánájgirje li duodden jårggåluvvam nuorttasámegielas julevsámegiellaj . 
Aktaj vattij vihtta talenta , nubbáj guokta , goalmádij avtav , fera_guhtik oattjoj vaddásijes milta . 
Aktak ij dasti dárbaha viesátguojmes , ij ga vieljas dáj bágoj åhpadit : Dåbdijda Härráj ; Gájka unnemusás gitta stuorámussaj muv dåbddisá . 
Aktak ij diede guhti Bárnne le ietján gå Áhttjes , ja aktak ij diede guhti Áhttje le , ietján gå Bárnnes ja sån gesi Bárnne dav sihtá bigodit . 
Aktak ij diede guhti Bárnne le ietján gå Áhttjes , ja aktak ij diede guhti Áhttje le , ietján gå Bárnnes ja sån gesi Bárnne dav sihtá bigodit . 
Aktak ij diede guhti Bárnne le ietján gå Áhttjes , ja aktak ij diede guhti Áhttje le , ietján gå Bárnnes ja sån gesi Bárnne dav sihtá bigodit . 
Aktak ij hekkas masse , háksa galla dåssjån . 
Aktak ij hekkas masse , háksa galla dåssjån . 
Aktak ij hekkas masse , háksa galla dåssjån . 
Aktak ij le Jubmelav goassak vuojnnám . 
Aktak ij le Jubmelav goassak vuojnnám . 
Aktak ij le Jubmelav goassak vuojnnám . 
Aktak ij le Jubmelav goassak vuojnnám . 
Aktak ij le Jubmelav goassak vuojnnám . 
Aktak ij le dáv vuornnum , ja dan diehti sjávunihtit ja allit mavga guovtegávnagit dagá . 
Aktak ij le dáv vuornnum , ja dan diehti sjávunihtit ja allit mavga guovtegávnagit dagá . 
Aktak ij le muv vuojnnám tiemmpelin jalik synagogajn jalik ålggon stádan avtajnik ságastallamin jalik álmmugav hasodime , e ga duv åvdån máhte duojt ietjá guoddalusájt duodastit . 
Aktak ij le muv vuojnnám tiemmpelin jalik synagogajn jalik ålggon stádan avtajnik ságastallamin jalik álmmugav hasodime , ¶ 
Aktak ittjij buvte sunji vásstedit , ja dat rájes ittjij ga aktak duosta sujsta dasti gatjádallat . 
Aktak åvddålijsárnnom ij le goassak almatja sidodis boahtám , ájnat ájlis Vuojŋŋanis le almatjijt rádjam bágojt Jubmelis hålatjit . 
Aktak åvddålijsárnnom ij le goassak almatja sidodis boahtám , ájnat ájlis Vuojŋŋanis le almatjijt rádjam bágojt Jubmelis hålatjit . 
Aktan Divtasvuona girkko aktisasjrádijn sávvá åvddånammadus , guhti ássjev dagástallin tjåhkanimen åvdep vahko duorastagá , barggojuohkusav ásadit oassálasstij aktisasjrádes , bájkálasjhiståvrålasjlágas , Museum Nord , Árran dávvervuorkás ja suohkana háldadusás . 
Aktan Fusa suohkanijn le prosjæktajuohkus åvddånahttám vædtsagav majna galggi vuogádus láhkáj barggat merustallamijn karakteraj dagi ( VUK)¹ . 
Aktan Johansenijn ja guládallamåhpadiddjijn Astrid G. Nilsenijn ietjas roallafiguvrajt ja ietjas moalgedimijt subttsasis gávnadin . 
Aktan barggat bagádallam-bargujn daj biejvij gå oahppe moattet álldaris li sæhkálakkoj ¶ 
Aktan dájna tjoaggulvisájn ja mijá ålles girkkujn oadtjobihtit oasev ájlis åvdåsvásstádusás , råhkådallat máná åvdås , åhpadit suv iesj råhkådallat , ja væhkádallat suv Jubmela bágov ja Hærrá iehkedismállásav ávkkitjit , vaj sån luluj Kristusin sjattadijn bissot , nav gåktu sån gástan Kristusijn aktiduvvá . 
Aktan ietjas barggeguojmij , seniorkonsulænnta Oddmund Andersen Árranis ja professor Jens-Ivar Nergård Råmså Universitehtas , ájggu Marianne Neerland Solheim duodastit rádjálåvssåtrafihkav sáme guovlojn ja sierraláhkáj Divtasvuonan . 
Aktan suohkanhærráj ja ietjá barggij girkkon oassálasstá kurssaj mij le ásadum bisspaguovllorádes . 
Aktan vieljajnis , dájddár Lars Pirak ja ællobarggijn Lars Guttorm Blind . 
Aktan vieljajnis vuododij juo jagen 1903 dav mij gåhtjoduvvá vuostasj sámesiebrren . 
Aktan åsskodiehttijn Roald Kristiansen Råmså universitehtas ja girjálasjvuodaåvddånbukte Ronald Altinusajn Hamsunguovdátjis lij Sørensen akta lågådallijs Árrana tiebmáiehkedin . 
Aktelasj guládallam ja ságastallam le doajmmaplána bargon læhkám , ja ásaduváj loahppa konsultasjåvnå tjåhkanime sihke háldadus ja politihkalasj dásen snjuktjamáno 31. b. ja vuoratjismáno 17. b. 2009 . 
Akti biejvveguovddelin , vájku diedon la ållu sjievnnjet , tjuorvvi áhttjes : - Boade diek , de vuojná juojddá ! 
Akti båhtin Stálo Guovdageaidno guovlos ja lidjin jåhtemin vuona lullebælláj . 
Akti båhtin stálo Guovddagæjno guovlos ja lidjin mannamin vuona lulusjbælláj . 
Akti gå biskoahppa Øystein Larsen aktan mannoguojmijdisá mijáv guossidij , lávlojma sunji sálmav . 
Akti manná dat Stálo vivva vuohpas lunna , ja niejdap rávvi boadnjebu ma ∫en biebmojt iednestis , hálijt sån iednes njálga biebmojt . 
Akti vielljam bådij ja áhttjáj javlaj : ” Mån iv almmáj sidá . 
Aktida mijáv ietjajnat degu oavse vijnnamuoran , åhpada mijáv guojmáma iehttset degu dån mijáv le æhttsám , ja bája mijáv vijmak duv lunna tjåhkanit ållesvuoda rijkanat . 
Aktida mijáv ietjajnat degu oavse vijnnamuoran , åhpada mijáv guojmáma iehttset degu dån mijáv le æhttsám , ja bája mijáv vijmak duv lunna tjåhkanit ållesvuoda rijkanat . 
Aktida mijáv ietjajnat nåv_gåk oavse li vijnnamuoran , åhpada mijáv guojmáma iehttset degu dån mijáv le æhttsám , ja sálli mijáv vijmak dujna tjåhkanit ållesvuoda rijkanat . 
Aktijvuohta ieddnetjoaggulvisájn ja oabbátjoaggulvisáj Gåhttsåm bådij Divtasvuodnaj Julevu sámeednamis Svierigis . 
Aktisasj hásstalusá Divtasvuona suohkan le oasse giellaháldadimguovlos , ja le Vuonabiele oajvveguovllo julevsámegiela hárráj , dan diehti le Andreassena mielas ájnas aktisasjbargujn Árrana ja suohkana gaskan . 
Aktisasj terminologijaåvddånahttem ja normerim le ájnas jus galggá sámegiela aktisasj vuodov sihkarasstet . 
Aktisasj árvvovuodo dahká gasskavuodajt ietjá ulmutjijda ja dahká máhttelissan guhtik guojmáma dádjadit . 
Aktisasjbarggoguojme Prosjækta lij gidán ja tjavtjan 2008 åvddåprosjæktadásen oasseruhtadimijn Nordlanda fylkkasuohkanis , Sámedikkes ja STH-fåndas . 
Aktisasjlihtto galggá Boatsojguohtomsiebrrerádes dåhkkiduvvat jus fábmuj galggá boahtet . 
Aktisasjprosjevta rápporta gaskal Mánájoahttse Vuonan , Mánájoahttse Svierigin ja Suoman Retten til medvirkning og innflytelse for samiske barn og unge ( Rievtesvuoda oassálasstemij ja vájkkudibmáj sáme mánájda ja nuorajda 2008 jages , vuoset oahpponæv- ¶ 
Aktisasjvuohta gievrrot e lij soames ålmåj gænna lidjin niellja bárne gudi agev bijtástin ja ettjin åvvånis máhte ájgás boahtet . 
Aktisattjat lip de mierredam muhtem ålmmåjt dijá lusi rádjat , vielljagärrásij , Barnabasa ja Paulusa siegen , gudi goappátja Jesus Kristusa namáv hekkajniska libá bälostam . 
Aktse tjielde li bargov dåjmalattjat jådedam prosessa álgos 1999. 2002 birásgiehtagirjje Sámedikke doajmmaj dagáduváj . 
Akvila ja Priska ja tjoaggulvis mij sunnu goahtáj tjåhkan , varrudahtti vájmos didjij , jáhkoguojmijda . 
Akvila ja Priska ja tjoaggulvis mij sunnu goahtáj tjåhkan , varrudahtti vájmos didjij , jáhkoguojmijda . 
Akvila ja Priska ja tjoaggulvis mij sunnu goahtáj tjåhkan , varrudahtti vájmos didjij , jáhkoguojmijda . 
Ale balá , unna elusj , Áhttjáda le mierredam didjij rijkav vaddet . 
Ale balá , unna elusj , Áhttjáda le mierredam didjij rijkav vaddet . 
Ale biebmut dibde jáhkov sujsta dåssjidit gen åvdås Kristus jámij . 
Ale biebmut dibde jáhkov sujsta dåssjidit gen åvdås Kristus jámij . 
Ale biebmut dibde jáhkov sujsta dåssjidit gen åvdås Kristus jámij . 
Ale dasti dåssjå tjátjev jugá , ájnat jugesta aj vijnas tjoajvát diehti ja danen gå álu skibá . 
Ale ga oajvát baktu vuornnáv dagá , danen gå dån i buvte avtak vuobddatjoalev vielggadin jalik tjáhppadin dahkat . 
Ale ga oajvát baktu vuornnáv dagá , danen gå dån i buvte avtak vuobddatjoalev vielggadin jalik tjáhppadin dahkat . 
Ale ga vattástagájt jieddnát gálggi nåv_gåk vilpástalle synagogajn ja gahttunijn rámmpoma diehti dahki . 
Ale ga vattástagájt jieddnát gálggi nåv_gåk vilpástalle synagogajn ja gahttunijn rámmpoma diehti dahki . 
Ale ilá råhtot giedajdat geŋga nali bieja ja ale ietjat dagá nuppij suttojda oasálattjan , biso iesj rájnan . 
Ale ilá råhtot giedajdat geŋga nali bieja ja ale ietjat dagá nuppij suttojda oasálattjan , biso iesj rájnan . 
Ale vieljat duobbmi ¶ 
Ale vájmonat ájádalá : Guhti almmáj vuolggá ? 
Aleksandros de giedajnis siejvvelij sijáv sjávvunit , dajna gå almasjvega åvdån sidáj ietjas bälostit . 
Aleksandros de giedajnis siejvvelij sijáv sjávvunit , dajna gå almasjvega åvdån sidáj ietjas bälostit . 
Aleksandros de giedajnis siejvvelij sijáv sjávvunit , dajna gå almasjvega åvdån sidáj ietjas bälostit . 
Alemushärrá de biktasijdes gajkudij ja javlaj : ” Majt dal vihtanij ? 
Alemushärrá de biktasijdes gajkudij ja javlaj : ” Álbedam le . 
Alemushärrá de sajestis tjuodtjelij ja Jesusis gatjádij : ” I gus dån sijá guoddalimijda vássteda ? 
Alemushärrá de sajestis tjuodtjelij ja Jesusis gatjádij : ” I gus dån sijá guoddalimijda vássteda ? 
Alemushärrá ja boarrása vásstedin : ” Baháv bahájn mávset ja sijáv gåddå , ja vijnnagárdev lájggi iehtjádijda gudi sunji duolla ájge tjuohppusis oases vaddi . 
Alemushärrá sidjij hålaj : 28 ” Mij lip ham dijáv garrasit biehttum dan ålmmå namán åhpadimes . 
Alemushärrá sidjij hålaj : ” Mij lip ham dijáv garrasit biehttum dan ålmmå namán åhpadimes . 
Allagisás sån mijá lusi boahtá , 79 biejve mårijdibmen sidjij gudi li sjievnnjedin ja jábmema sähkásin , ja juolgijdimme ráfe bálggáj lájddi . 
Allagisás sån mijá lusi boahtá , biejve mårijdibmen sidjij gudi li sjievnnjedin ja jábmema sähkásin , ja juolgijdimme ráfe bálggáj lájddi . 
Allasim lev gietjavtuvsán ålmmå guodám , gudi älle buolvajdisá Baala åvdån såjådam . 
Allasim lev gietjavtuvsán ålmmå guodám , gudi älle buolvajdisá Baala åvdån såjådam . 
Allasim lev gietjavtuvsán ålmmå guodám , gudi älle buolvajdisá Baala åvdån såjådam . 
Alle goabbák guojmáda ietján gå oanegis ájgev guode , jus ähppe le ájgás båhtalam sieddo råhkådallat , ja maŋŋela vat aktan viessot . 
Alle goabbák guojmáda ietján gå oanegis ájgev guode , jus ähppe le ájgás båhtalam sieddo råhkådallat , ja maŋŋela vat aktan viessot . 
Allelin muohtagájssegierraga guojtti ja buolli biejve dålås , vuolládagájn vuomijn ij lim ájn muohta dabridam . 
Allen : Nammadum luovtas njuolgga linnja Jitnemenjaevrie ¶ 
Allen : Sørdalselva milta áttjak nammadum gávnadimsajes Grensevatnanij ja Rr 272 rádjáj rijkaráján . 
Allen ja oarjján : Nammadum luovtas Luvlie Diehpele rastá dasik Muerhkienjeanoe ( Tiplingelva ) ja Råtnoenjohke ( Simleelva ) gávnadibá , dåppelt njuolgga linnja Råtnoenjaevrie alemus luoktaj ( Råtnan ) , dav jávrev ja vijdábut tjátjádagáv rijkarádjáj Bijjie Raentseren ( Ranseren ) . 
Allit aktasik masstak vielggen sjatta , ietján gå dassta mij gullu guhtik guojmáda gieresvuohtaj . 
Allit aktasik masstak vielggen sjatta , ietján gå dassta mij gullu guhtik guojmáda gieresvuohtaj . 
Allit allasihtte buoremusáv åtså , ájnat guojmmásihtte . 
Allit allasihtte buoremusáv åtså , ájnat guojmmásihtte . 
Allit bednagijda ájllisav vatte ja allit svijnijda råhtåjdihtte bálko : dajt val duolmmu ja jårgijdi dijáv gajkudittjat . 
Allit bednagijda ájllisav vatte ja allit svijnijda råhtåjdihtte bálko : dajt val duolmmu ja jårgijdi dijáv gajkudittjat . 
Allit gievda ja njoatso , bissut hárdesvuodan . 
Allit gievda ja njoatso , bissut hárdesvuodan . 
Allit goades goahtáj jåde . 
Allit goades goahtáj jåde . 
Allit goades goahtáj jåde . 
Allit sijá milta dagá , dajna gå Áhttjáda juo diehtá majt dárbahihpit åvddål_gå lihpit mavga javllam . 
Allit sijá milta dagá , dajna gå Áhttjáda juo diehtá majt dárbahihpit åvddål_gå lihpit mavga javllam . 
Allit sijás ballá gudi nahki rubmahav gåddet , valla sielov e. . 
Allit vijnas vuoladuvá , dassta skámodisvuohta boahtá , ájnat dievdeduvvit Vuojŋŋanisás ja hållit nubbe nubbáj sálmaj ja hieveduslávllagij ja vuojŋŋalasj lávllomijn . 
Allit válde fárrusihtte biednigijt , vuossav jalik gábmagijt , ja allit vájaldattijn ganuga avtak buorástahtátjit . 
Allit válde fárrusihtte biednigijt , vuossav jalik gábmagijt , ja allit vájaldattijn ganuga avtak buorástahtátjit . 
Allit Áhtjám viesov oasesbájkken dagá . 
Allit Áhtjám viesov oasesbájkken dagá . 
Allit Áhtjám viesov oasesbájkken dagá . 
Allup Kaina lágátjin lehku , guhti lij Bahágisá mánná ja vieljas gåttij . 
Allup Kaina lágátjin lehku , guhti lij Bahágisá mánná ja vieljas gåttij . 
Allup dan diehti dasti guhtik guojmáma duobbmiju . 
Allup dåssjedis gudnev hibmodu , guhtik guojmáma moaráduhttu jalik udnodisvuohtaj gahttju . 
Allup iehtjama tjoaggulvisájt guodu , nåv_gåk muhtema dahki , ájnat alodup guhtik guojmáma , ja ájn vil ienebut gå vuojnnebihtit biejvev lahkanime . 
Allus ga ålmåj áhkástis sirádu . 
Allus ga ålmåj áhkástis sirádu . 
Allus ga ålmåj áhkástis sirádu . 
Allut dij val friddjavuodav dibde oadtjáj gäjnov rahpat , ájnat gieresvuodajn guhtik guojmáda dievnastihtit . 
Allut dij val friddjavuodav dibde oadtjáj gäjnov rahpat , ájnat gieresvuodajn guhtik guojmáda dievnastihtit . 
Allut dij val friddjavuodav dibde oadtjáj gäjnov rahpat , ájnat gieresvuodajn guhtik guojmáda dievnastihtit . 
Almajda de gahtjaj ja usjudallagådij : ’ Gallásin áhtjám biejvvebarggijs ij le biebmos vallje , ja dáppe mån gis jámas nälgov . 
Almajda de gahtjaj ja usjudallagådij : ’ Gallásin áhtjám biejvvebarggijs ij le biebmos vallje , ja dáppe mån gis jámas nälgov . 
Almasj ij dåssjå lájbes vieso , ájnat juohkka bágos mij Jubmela njálmes boahtá . 
Almasjfuovas moattelágásj vásstádusájt oattjoj , ja gå daj stuojmij sinna ittjij almma diedojt oattjo , de Paulusav laddnáj doalvodahtij . 
Almasjfuovas moattelágásj vásstádusájt oattjoj , ja gå daj stuojmij sinna ittjij almma diedojt oattjo , de Paulusav laddnáj doalvodahtij . 
Almasjvegas ettjin sujna Jesusa åvddåj besa . 
Almasjvegas muhtem farisea Jesusij javllin : ” Åhpadiddje , gåhtjo åhpadisålmmåjdat sjávvunit . 
Almasjvegas muhtema Aleksandrosij ássjev tjielggijin , gå juvdá suv åvddåj buktin . 
Almasjvegas muhtema Aleksandrosij ássjev tjielggijin , gå juvdá suv åvddåj buktin . 
Almatja alvaduvvin ja javllin : ” Gåsstås le vijsesvuodas oadtjum ja fámos oavdojt dagátjit ? 
Almatja alvaduvvin ja javllin : ” Gåsstås le vijsesvuodas oadtjum ja fámos oavdojt dagátjit ? 
Almatja alvaduvvin ja javllin : ” Gåsstås le vijsesvuodas oadtjum ja fámos oavdojt dagátjit ? 
Almatja daj vuojnnet Jubmelav dievnasti , ietjasa vuoledi ja bijnedi , ja rubmaha dárbojt uhtsedi . 
Almatja daj vuojnnet Jubmelav dievnasti , ietjasa vuoledi ja bijnedi , ja rubmaha dárbojt uhtsedi . 
Almatja daj vuojnnet Jubmelav dievnasti , ietjasa vuoledi ja bijnedi , ja rubmaha dárbojt uhtsedi . 
Almatja hárjakgärmmahav råhkådallin , dajna gå lij fámov urudissaj vaddám ja urudisáv råhkådallin ja javllin : ” Guhtis le urudisá lágásj ? 
Almatja hárjakgärmmahav råhkådallin , dajna gå lij fámov urudissaj vaddám ja urudisáv råhkådallin ja javllin : ” Guhtis le urudisá lágásj ? 
Almatja iellem ij le valjes åbmudagáj duogen . 
Almatja iellem ij le valjes åbmudagáj duogen . 
Almatja iellem ij le valjes åbmudagáj duogen . 
Almatja lidjin ållu hämssárasstám , ja ållusa sijájs ettjin diede manen dåhku lidjin boahtám . 
Almatja lidjin ållu hämssárasstám , ja ållusa sijájs ettjin diede manen dåhku lidjin boahtám . 
Almatja suv åhtsågåhtin ja båhtin gitta dåhku gånnå lij , biehtodittjat suv sijá bájkes vuolggemis . 
Almatja suv åhtsågåhtin ja båhtin gitta dåhku gånnå lij , biehtodittjat suv sijá bájkes vuolggemis . 
Almatja suv åhtsågåhtin ja båhtin gitta dåhku gånnå lij , biehtodittjat suv sijá bájkes vuolggemis . 
Almatjabárnne ieŋŋgilijt rádjá , ja suv rijkas gádodi gájkajt gudi almatjijt tjáddjidi ja lágav dådji , ja buolle vuobnnáj sijáv bálkesti . 
Almatjabárnne ij le dievnastuvátjit boahtám , ájnat dievnastittjat ja hekkas lånåstussan ållusij åvdås vattátjit . 
Almatjabárnne ij le dievnastuvátjit boahtám , ájnat dievnastittjat ja hekkas lånåstussan ållusij åvdås vattátjit . 
Almatjabárnne ij le dievnastuvátjit boahtám , ájnat dievnastittjat ja hekkas lånåstussan ållusij åvdås vattátjit . 
Almatjabárnne ij le dievnastuvátjit boahtám , ájnat dievnastittjat ja hekkas lånåstussan ållusij åvdås vattátjit . 
Almatjabárnne Áhtjes herlukvuodan ieŋŋgilijes boahtá , ja dalloj juohkkahattjav dagojis milta mávset . 
Almatjabárnne Áhtjes herlukvuodan ieŋŋgilijes boahtá , ja dalloj juohkkahattjav dagojis milta mávset . 
Almatjij gudnev Jubmela gudnes ienebut iehttsin . 
Almatjij gudnev Jubmela gudnes ienebut iehttsin . 
Almatjij jienastit Válljijiddje jienasti juohkusij , belludahkaj jali muoduk aktijmannamij ja máhtti sämmi bále válljimsiedilij mierkkit makkir kandidáhtav ienemusát sihti válljasit . 
Almes gus vaj almatjijs ? 
Almes gus vaj almatjijs ? 
Almes gus vaj almatjijs ? 
Almes le rásjov ja tjuohppamájgijt vaddám , gallidam dijáv ja dijá vájmojt ávos dävddám . 
Almes le rásjov ja tjuohppamájgijt vaddám , gallidam dijáv ja dijá vájmojt ávos dävddám . 
Almes le rásjov ja tjuohppamájgijt vaddám , gallidam dijáv ja dijá vájmojt ávos dävddám . 
Almme le muv tråvnnå , ednam le juolgijam vuolen duvddan , makkir viesov de lulujda buktet munji tsieggit , javllá Härrá , ja gånnå luluj muv vuojŋastimsadje ? 
Almmáj tjuorvvu ja tjuorvas le Härrá Sebaota bälljáj ållåm . 
Almmáj tjuorvvu ja tjuorvas le Härrá Sebaota bälljáj ållåm . 
Almmáj tjuorvvu ja tjuorvas le Härrá Sebaota bälljáj ållåm . 
Almodij aj TV- prográmman , gájbbet stuorra mávsov Vuona stáhtas gierddamusáj åvdås majt sáme li dárojduhttema hárráj tjadádam . 
Almulasj gássta girkkon lij dal gå mánná sjattaj oasse tjoaggulvisás , valla gå sijdan vat gástaduváj oattjoj berraha namáv ja sjattaj dajna oasse ietjá ja sierra sebrudagás . 
Almulasj politihkka dat nuorra irlánda stáhtas lij ælládahttet irlánda gielav sijddagiellan gájkka irlándagijda ålles rijkan . 
Alodihtit guhtik guojmáda juohkka biejve , guhkev uddni javladuvvá , vaj dijás aktak ij lulu sudduj bähtádallat ja vájmos garrastuhttet . 
Alvvusav vuojnnin ja Moses de javlaj : Balos skielbestav . 
Amul älvvá láves vájvev gå nuorap vielja suv hárddi , sehkan sáhkaj ja suttalussjá aj gå Ábmut la nåv snårrum . 
Amásgielav la álkkep oahppat jus ulmusj iednegielas buoragit buktá . 
Ananias javlaj : ’ Mijá ájttegij Jubmel le duv tjuolldám suv sidodav dåbdåtjit , Rievtesferdugav vuojnátjit ja suv jienav gulátjit . 
Ananias javlaj : ’ Mijá ájttegij Jubmel le duv tjuolldám suv sidodav dåbdåtjit , Rievtesferdugav vuojnátjit ja suv jienav gulátjit . 
Ananias vásstedij : ” Härrá , moaddásis lev dán ålmmå birra gullam ja gájkka bahájt majt duv ájllisijda Jerusalemin le dahkam . 
Anders Kintel le oahppogirjev Syntaks og ordavledninger i lulesamisk tjállám , tjállám ja gárvedam Julevsáme-dáro báhkogirjev ja jårggålam måttijt girjijt dárogielas julevsábmáj . 
Anders Mikkelsen ( Urheim)38 lij vuostasj guhti rámáttevstas sárnnedij . 
Anders Paulus Andersson Huljo , 1874 Huhttána tjoaggulvisán riegádam , lij Nils Persson Pavvala vielljabielle iedneska tjadá . 
Anders Urheim garrasit lájttá Divtasvuona suohkanav gå ælla berustam dajs rudájs majt suohkan le oadtjum gå li sáme giellaháldadusguovlluj oassálasstám . 
Andersena guoradallam aj subtsas ællosáme gudi nuorregáddáj jåhtin ettjin boahttsuj hiejte , valla joarkkin ællobargujnisá juska_dal huoman guollihin . 
Andersena gåvvåtjoahkkes ) . 
Andreassen dættot dánna ij la sáhka jut Árran galggá oadtjot ienep rudájt , valla gåktu åvddånahttet julevsámegielav mij dárbaj ressursajt vaj dajt mihtojt majt Sámedigge iesj la biedjam galggi ålliduvvat . 
Ane ávkken ármovattáldagáv mij dujna le , ja mav oadtju gå åvddålijsárnnomij duv válljijin ja boarrásij ráde giedajdisá duv nali biedjin . 
Ane ávkken ármovattáldagáv mij dujna le , ja mav oadtju gå åvddålijsárnnomij duv válljijin ja boarrásij ráde giedajdisá duv nali biedjin . 
Aneda várjjaliddje giedat mánáj ja nuoraj badjel . 
Anedahkes judos ¶ 
Anedit nuora jáhkos gitta daj ma ∫emus várálasj ájgijda . 
Anfinn Pavvall subtsastij gåktu dåhkki árbbedábálasj máhtudagáv adnuj válldet guovdátjin . 
Anijga hávssken vuojñadit guollebivdo maññela ja ieddneska lij ávon gå bárne vaden goaden lijga sunji ráddnan . 
Ann Britt ja Karl Gunnar Mikkelsena sávtsa li vuolus boahtám , valla 24 lippa li giesseguohtomis gáhtum . 
Ann-Sofie la unne rájes juojnak budáldam , ja ja la dárbaham ietjas dagu bihkusij buktet . 
Anne Kalstad Mikkelsen le prosjæktajådediddje , ja “Viessom” le dávvervuorká ietjas barggijs åvddånahtedum , valla li aj viehkev lájggim máhtudagá baktu oadtjum . 
Ano viehkev riegádahttempoliklinihkas , skihpasujtáris jali Njamádimviehkes nåv ruvva gå máhttelis jus vájve sjaddi . 
Anodihtit ietjada sáltev ja viessut ráfen gaskanihtte . 
Anodihtit ietjada sáltev ja viessut ráfen gaskanihtte . 
Anodihtit ietjada sáltev ja viessut ráfen gaskanihtte . 
Anu má dalá sihtá vuolgget jådånahtátjit ietjá nuoraj sähkáj valla vielljas suv buorggu dåssjijt barggamis åvddål la viehkedam suv viermijt ráhkkuj tsåggåt . 
Anáv Holm ij lim rasissta , dat nammadus ittjij gávnnu ájgenis , ep máhte suv duobbmit dálásjájgen . 
Apostela de giedajdiska sijá nali biejajga , ja ájlis Vuojŋŋanisáv de oadtjun . 
Apostela de giedajdiska sijá nali biejajga , ja ájlis Vuojŋŋanisáv de oadtjun . 
Apostela ja boarrása ja åbbå tjoaggulvis de aktisattjat mierredin soabmásav sijá gaskas Antiokiaj Paulusa ja Barnabasa siegen rádjat . 
Apostela ja boarrása ja åbbå tjoaggulvis de aktisattjat mierredin soabmásav sijá gaskas Antiokiaj Paulusa ja Barnabasa siegen rádjat . 
Arbeiderbladet:a dåjmadiddje , Reidar Hirsti lij aj gut girjestis ” En samisk utfordring ” oajvvadij Kárášjågåv hiebalasj gávnadimbájken nuorttarijkalasj aktijbargguj . 
Arne Håkon Thomassen , guhti barggá arkeologan Sámedikken , subtsas báhko finngirkko boahtá bágos giergge – ja le dárojduhteduvvam girkkon dárogiellaj . 
Arne Håkon subtsas Porsangerlahkkesuollun lij gávnnam liejkkimgistojt , ma ælla rábo , valla buvtadumsaje gånnå merrasáme livses ja uljov svállás , mårsjås ja nuorjos buvtadin . 
Arne låssådit båssu ja gállos bivvasijt sihkas . 
Arnhild ájtsaj sámegielav dåhkki oahppat . 
Artihkal 13 Goappák rijka guovdásj , dajvak ja bájkálasj fábmudagá galggi moalggemijt Boatsojguohtomsiebrrerádes viedtjat åvddål gulle fábmudahka märrádusájt dahká ma ällosujttuj rájáj badjel máhtti guosskat . 
Artihkal 16 Boatsojguohtomsiebrreráde märrádus máhttá gujddiduvvat Bajemusgujddimsiebrrerádáj oassebieles jali sujsta gesi märrádus ietján guosská . 
Artihkal 25 Sáme medijá Stáhta galggi vuodov láhtjet váj iesjrádálasj sáme medijápolitihkav oadtjop mij dahka sáme medijájda máhttelissan ietjasa åvddånahttemav stivrrit ja sáme álmmugij vaddet valjes ja moattelágásj fálaldagáv diedojs ja vuojnojs ássjijn gånnå le gájkkásasj berustibme . 
Artihkal 26 Boatsojäjgádav , tjieldev jali ällosujttimdajvav , mij ij tjuovo dán konvensjåvnå njuolgadusáv jali märrádusáv diededuvvam Boatsojguohtomsiebrrerádes jali Bajemusgujddimsiebrrerádes , máhttá Boatsojguohtomsiebrreráde muhtem ájgen biejadit juojddá dahkat jali guodet . 
Artihkal 27 Boatsojguohtomsiebrreráde máhttá mierredit älloniehkke , tjiellde jali ällosujttimdajvva galggá konvensjåvnnåmávsov loabedis guohtoma åvdås mákset , jus boahttsu nuppet rijkas nuppen rijkan li dán konvensjåvnå loabe dagi jali jus boahttsu ietjas rijkas li guovlon mij la konvensjåvnå vuosstij . 
Artihkal 30 Jus Boatsojguohtomsiebrreráde jali Bajemusgujddimsiebrreráde märrádusáv libá dahkam , mij luluj máhttet vahákmáksema vuodon årrot jus rijkalasj fábmudahka dakkár märrádusáv la válldám , la sujna gesi märrádus guosská riektá ássjev båktet siebrrerádij vuosstij rijkalasj lága milta . 
Artihkal 34 Konvensjåvnnå fámon la gålmmålåk jage dat biejves gå fábmuj bådij . 
Artihkal girjes Sámij skåvllåhiståvrrå 2 . 
Artihkal girjes Sámij skåvllåhiståvrrå 2 . 
Artihkal girjes Sámij skåvllåhiståvrrå 2 . 
Artihkkal 4 Persåvnå gudi guoskadalli konvensjåvnås Konvensjåvnnå guosská persåvnåjda gudi årru Suoman , Vuonan jali Svierigin , gudi ietjasa sábmen adni , ja gænna / gudi 1. le sámegiella sijddagiellan jali le edesik akta æjgát jali áhkko jali áddjá gænna le jali gænna le læhkám sámegiella sijddagiellan ; jali 2. le riektá sáme boatsojsujtov dåjmadit Vuonan jali Svierigin ; jali 3. máhtti jienastit sámedikkeválljimin Suoman , Vuonan jali Svierigin ; jali 4. li máná persåvnåjs nammaduvvam tjuokkajn 1 , 2 , jali 3 . 
Artihkkal 6 Stáhtaj dåjma sáme álmmuga gáktuj Da gålmmå stáhta galggi dåbmaris láhkáj láhtjet dilev sáme álmmugij váj máhttá nannit ja åvddånahttet gielas , kultuvras , æládusájdis ja sebrudakiellemis . 
Arvid Westermann lij vuostasj bivdon jagen ` 46 , aktan áhtjijnis Albert ja vieljajnis Frans . 
Arvusmahtedum libá svierigabieles , gånnå muodugasj girkkogámá gávnnuji . 
Arvusmahttet ja / jali giehpedit vuododimev ja / jali unnemusát avta tidniga anodimev sámegiellaj ja meänkielij . 
Arvusmahttet ådå ussjolmisájt ja prosjevtajt ma ulmijt doarjju . 
Arvusmahttet åtsådimprosjevtajt ma gulluji dálkádakrievddadimijda ja tjuovvusijda sáme äládusáj ja sebrudagáj hárráj . 
Arvusmahttet æjgádijt sámegielav sijddagiellan válljit ¶ 
Aspiránntavegas gudi eksámenav válldin 2007 tjavtja , lij akta sámegielak . 
Asstoájggesajev giellasadjen guoradallama duogátjijn åvddånbuktet konferánsan dagu buorre buojkulvissan ietjá prosjevtajda . 
Astos galga gulldaladdat muv gielav . 
Avijsa dåjmadiddje Dan Robert Larsen javllá le ” tabloidavijsaj vuogev ” dán tjállagin tjuovvum . 
Avijsan gåvvijin berunav vaj låhkke oadtju gåvåv stuorámus berunis rijkan vuojnnet . 
Avijsan le gåvvå dåbes gånnå drámátihkka dáhpáduváj ja giehttu vil sijdda le guokta buorre ulmutja massám . 
Avijsan lidjin aj ájggeguovddelis sága ja dáhpádusá Sámes ja ietján væráldis . 
Avijsaoassesiebrre vuododuváj ja dan ulmme lij dåjmadit sáme- ja dárogiela vahkkoavijsav man namma sjattaj Ságat . 
Avijssa ávttjij sámijt åhpadit danen gå aj sámij viessomvidjura lidjin ietjájduvvam ja gájbbádusá lidjin stuorrum . 
Avta bieles oattjálasj friddjavuohta , ja nuppet bieles dahkoájlisvuohta . 
Avta iehkeda hástij Gurák Ánndaris áhtjám Viera nali ( Vuodnabadán ) . 
Avta maññetjaktjagiese muhtem tjoahkkára vássin gámátjav ja ielvvin áhkásj lij gáhtum . 
Avta rubmahin li moadda lahtasa , ja juohkka lahtasin ietjanis doajmma , nåv lip de , vájku lip moattes , akta ájnna rumáj Kristusin , valla ájnegattjat lip lahtasa guhtik guojmmásimme ávkken . 
Avta tjavtja manájma vielljabiellevehka Vuodnabahtaj hágalij riehpihav vuottjatjit . 
Avtak almatjis iv vihtanusáv iehtjam birra sidá , valla dáv giehtov didjij gádjusibmen . 
Avtak almatjis iv vihtanusáv iehtjam birra sidá , valla dáv giehtov didjij gádjusibmen . 
Avtamielak juogos válljij dåjmadagáv Kárášjåhkåj jåhtet . 
Avtamielakvuodajn álggoálmmugij ålles væráldis galggá Sámedigge vájmmelit oasev válldet rijkajgasskasasj dálkádaksjiehtadallamijda . 
Avtanik ij le stuoráp gieresvuohta gå sujna guhti hekkas rádnajis åvdås vaddá . 
Avtat almatjis le gájkka álmmugijt sjivnnjedam . 
Avtat almatjis le gájkka álmmugijt sjivnnjedam . 
Avtat almatjis le gájkka álmmugijt sjivnnjedam . 
Avtsát tijma bájken Jesus jieddnát tjuorvvij : ” Eli , Eli , lema sabaktani ? 
Avtsát tijma bájken Jesus jieddnát tjuorvvij : ” ¶ 
Babylona tjoaggulvis , válljiduvvam degu dij , ja bárnnám Markus , dijáv varrudahttá . 
Babylona tjoaggulvis , válljiduvvam degu dij , ja bárnnám Markus , dijáv varrudahttá . 
Badjel tjuodes li oassálasstám kursajn majt sån le tjadádam , ja man moadda dajs li joarkkám gábmátsieggimijn ij aktak diede . 
Badjelasj 160 lidjin åhtsåm dát æládusdoarjjagis Sámedikkes , valla dåssju 34 ållidin gájbbádusájt , ja oadtjun rudájt . 
Badjelasj 350 jage dássta åvddåla lij 30-jahkásasjdoarro vijmak vássám . 
Badjelasj 90 sebrulattjaj , vargga 50 dåjmalasj vuoddjij sihke mánáj - ja ållessjattukåhpadimen Ájluovta Vuodjamjuogos riek miellagiddis stuorábujda ja unnebujda . 
Badjelándan li gávnnam báktesárggomijt stuorra vantsas sivloj , rikkasij ja bårjjåsij , boahttsujt ja guolijt stuorra Virihávrre ja Vastenjávrre birra . 
Badá duogen sij dal gal ságastittji , ålli ieddnes ja guobbul vaden Ánuj . 
Baer javllá Svieriga nasjonálbiejvve , biehtsemáno 6. biejvve , la áttjak oadtjum namáv nasjonálbiejvve . 
Baer javllá Svieriga nasjonálbiejvve , biehtsemáno 6. biejvve , la áttjak oadtjum namáv nasjonálbiejvve . 
Bagádallam ja rádevaddem galggá bájnnet oahppij ietjasa bargov , juogosbargov ja temá- ja prosjæktabargov . 
Bagádiddje Gunnar Östman Inga ja Sanna Larsson Sáme Duojes Jåhkåmåhken lij bagádallam sihke åhpadiddjijt ja barggijt gejn le miela bagádallat juohkusijt ma sávvi adnet vuosádusáv ståhkamij ja åhpadime hárráj . 
Bagádusá gåktu biebmojt riejddit ma li buolvas buolvvaj subtsastuvvam , juohkka fámiljan sierralágásj biebmo , árbbedábe ja riejddimvuoge . 
Bagádusá vierttiji vaddet konkrehta buojkulvisájt gåktu máhtudakmihtojda máhttá vaddet konkrehta sisanov juohkka dásen ja buojkodit åvddånimev dásij gaskan . 
Bahájn ja dij dastallamijn balldalij sån ulmutjijt ietjas bájkes , soabtsoj årrot aktu åjdåmájan . 
Bahás ja vastes náránisá dajda almatjijda ihtin gejn urudisá märkka lij ja gudi dan gåvåv råhkådallin . 
Bahás ja vastes náránisá dajda almatjijda ihtin gejn urudisá märkka lij ja gudi dan gåvåv råhkådallin . 
Bahás ja vastes náránisá dajda almatjijda ihtin gejn urudisá märkka lij ja gudi dan gåvåv råhkådallin . 
Bahás vuojŋŋanis máhttsá ¶ 
Bahás vuojŋŋanis máhttsá ¶ 
Bahás vuojŋŋanis sunji njåmmu ja suv ritjádahttá ja rässtá ja soalsot . 
Bahás vuojŋŋanis sunji njåmmu ja suv ritjádahttá ja rässtá ja soalsot . 
Bahás vuojŋŋanis ålmmåv de riestij , giljádij ja sujsta gájdaj . 
Bahás vuojŋŋanisá aj dav jáhkki , ja doargesti . 
Bahás vuojŋŋanisá aj dav jáhkki , ja doargesti . 
Bahás vuojŋŋanisá aj dav jáhkki , ja doargesti . 
Bahás vuojŋŋanisá sunji javllin : ” Jus mijáv ålgus vuodjela , de svijnneelluj vuodjela . 
Bajeduvvin oajvvadusá gåktu åhpadiddjevánesvuodav tjoavddet , dagu dal stipendadårjajt nannidit , ja julevsámegiellaåhpadusáv alep dássen juohkka jage tjadádit . 
Bajelttjála l galbas viettjadum mij Vuonak sámemánán gahtsahij , sáme mánájgárden Divtasvuonan 1990-jagij álgon . 
Bajemusgujddimsiebrreráde gujddijiddjáj visses ájgev vaddet gujddimusáv buoredittjat . 
Bajemusgujddimsiebrreráde märrádus konvensjåvnnåmávso birra 27. artihkkala milta oadtju sån , guhti la välggogis konvensjåvnnåmávsov mákset , mättojis hárráj Svierigin , gujddit Lenariektáj Norrbottena lenan ja mättoj hárráj Vuonan stiebniga baktu dikke åvddåj . 
Bajásanedittjat ietjas ållåsit ällosujtos vidnudagán bierriji 500-600 boahttsu . 
Bajástjuodtjelam Hærrá javllá åhpadisålmmåjdisá : ¶ 
Ballin bávtij vuosstáj virddumis ja dan diehti de niellja áŋŋkára maŋŋegietjes luojttin sávadijn biejvev ruvva tjuovgudit . 
Ballin bávtij vuosstáj virddumis ja dan diehti de niellja áŋŋkára maŋŋegietjes luojttin sávadijn biejvev ruvva tjuovgudit . 
Ballo stráffaj gullu ja guhti ballá ij le ålles gieresvuohtaj jåvsådam . 
Ballo stráffaj gullu ja guhti ballá ij le ålles gieresvuohtaj jåvsådam . 
Ballo stráffaj gullu ja guhti ballá ij le ålles gieresvuohtaj jåvsådam . 
Ballá vuojn ráddnas galggá guhkalussjagoahtet jus sån ij suv segada bargguj , javllá dat ábnnasis måj máhttin dahkat vájk man buorre juovsav . 
Ballám måj lijma goappátja , åtsådin gaskama jus juobbá l gullam mejt dat bahás ja vastes áhkásj javlaj , valla ejma lim goabbák mavga gullam . 
Balonis sån vil duodabut rågåj , ja bivvasa varran ednamij goajkkun . 
Balvaj vuolen jiednadi , gidáv ávos hievedi . 
Balvatneta luovtas Skiedjevákke guoran ja tjátjádagá milta Skiedjevákke rastá dasik vágge Arggalajvákkijn gávnat . 
Balátji dávk ällo tjágñá vuobmáj ragáda maññela gå ijájn la muohttám vuomijt . 
Bargaduvvá dievas digitála versjåvnåjn báhkogirjes , majna doajvvop jage birán ållip . 
Bargav ålles biejvev idedis rájes gitta iehkedij . 
Barggap duodastahttemijn bálggá histåvrås , dajt bátsudisájs ulmutjijs majt vilá máhttep vuojnnet , ja dav diedov dajsta ja daj birra gudi li årrum dánna , javllá Eriksen . 
Barggat aktan prosjæktaplánaj , tjállet biejvvegirjev prosjækta bargadahttijn ja tjállet árvustallamijt bargos , båhtusijs ja dav majt li oahppam . 
Barggat dan vuoksjuj jut sáme statistihka analyjssajuogos ressursajt oadtju váj bessi ålles ájge sámegiela dilev ja åvddånahttemav Vuonan kárttit ja analyserit . 
Bargge sihke bajássjaddam- ja åhpadusetáhtas ja varresvuoda- ja huksoetáhtas galggi åhpadusáv tjuovvot . 
Barggen orgánajn gudi virggeloabev vatteduvvi sámegielav åhpatjit avta åhpadusinstitusjåvnån , le rievtesvuoda bálkkáj åhpadusá ájge . 
Barggijbelludagá sámediggeájras Anders Urheim la biehteduvvam . 
Barggo ja sebradahttemdepartemænnta le álggám bargov doajmmaplánajn , gånnå ájggomus le nannit ja åvddånahttet gájkka sámegiela Vuonan . 
Barggo le aj tjoahkke læhkám ja aj ulmutjijt siebre ålggolin berustallam , javllá sån . 
Barggo ælládahttet lullesáme gielav ja kultuvrav le aj jåhtuj boahtám . 
Barggo- ja sebrudahttemdepartementan le aktanahttemåvdåsvásstádus ráddidusá sámepolitihkas . 
Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta le dát rájes sámelága 3. kapihttala njuolgadusáj tjadádime bærrájgæhttje . 
Barggodahkamussan dán orgádnaj le ierit ietján gielladutkam , giellasujtto , giellaåvddånahttem , terminologija barggo , normerim , nammadievnastus , bájkkenamá ja diehtojuohkem sáme giellafágalasj gatjálvisájs . 
Barggojuogos nammaduvvá guovtijn ájrrasijn dájddárlihtos ja akta Sámedikkes . 
Barggojuogos Åhpadus ¶ 
Barggojuogos árvustallamav lájddi ja åtsåt jus mijás buoragit bargujnam manná . 
Barggojuogos ålli bargujn Muvrrajávren . 
Bargos åhpaj ¶ 
Barnabas de suv apostelij lusi váldij ja sidjij giehtoj gåktu Saul gäjno nanna lij Härráv vuojnnám , gåktu Härrá Saulaj lij hållam , ja gåktu jálot Damaskusin Jesusa namán lij sárnnedam . 
Barnabas váldij Markusav fárrusis ja Kyprosij bårjåstij . 
Barnabas váldij Markusav fárrusis ja Kyprosij bårjåstij . 
Bassebálij ednamhärrá ábaj fáŋŋgagoades luojtij soabmásav gev álmmuk iesj sidáj . 
Bassebálij ednamhärrá ábaj fáŋŋgagoades luojtij soabmásav gev álmmuk iesj sidáj . 
Bassemij : 2 bb vuojas 4-5 dl liemas jali tjátjes Buonjustáhka : 3 bb vuojas jali buojdes 4 bb væjttajáfojs 6-7 dl liemas Sállte ja pihppára ( 1-2 dl gabás ) jali stuorra gåhppå káfas såhkkårij ja gabájn . 
Bassemájgge : Tjilu biergos 50-60 min. ¶ 
Bassit giedajdihtte , dij suddára , ja rájnnijihtit vájmojdihtte , dij guoktástalle . 
Bassit giedajdihtte , dij suddára , ja rájnnijihtit vájmojdihtte , dij guoktástalle . 
Bassit giedajdihtte , dij suddára , ja rájnnijihtit vájmojdihtte , dij guoktástalle . 
Basstelis tjalmij sunji gehtjaj 10 ja javlaj : ” Dån bärggala bárnne , gájkka rievtesferdukvuoda vasjulasj , gávvelisvuodas ja bahudagás dievva , i gus goassak ájgo hiejttet Härrá njuolggis gäjnojt bådnjåmis ? 
Basstelis tjalmij sunji gehtjaj ja javlaj : ” Dån bärggala bárnne , gájkka rievtesferdukvuoda vasjulasj , gávvelisvuodas ja bahudagás dievva , i gus goassak ájgo hiejttet Härrá njuolggis gäjnojt bådnjåmis ? 
Bena lij riehpihav slabá vuolláj duvddám . 
Berajhiståvråv aj dåhkki CD ’ a baktu låhkåt gå ájgge vehik dåbbán . 
Bernt Nordenström , riegádam jagen 1940 , pansjånerra , polijssan barggam , sujna l berustibme luondos , ietjas sjattadagás ja birrusis . 
Bertil Eriksen gávnaj gåvåstagáv gå akti birrusij gålmmå jage dássta åvddåla váttsij dålusj gæjnov mij manná fámilja sijdas Knedalen . 
Berustav ålleslasj åvdedimes biebmos , mij galggá njálggen vuojnnut ja diedon njálggen májsstet , måjudallá sån . 
Berustit le sæmmi dagu rámmpot , javlaj stáhtaminisstar Jens Stoltenberg hålanis . 
Besatjit suv gähttjalittjat muhtem farisea båhtin sujsta gatjátjit : ” Le gus ålmmåj loahpe áhkástis vájk man lágásj oares sirádit ? 
Besatjit suv gähttjalittjat muhtem farisea båhtin sujsta gatjátjit : ” Le gus ålmmåj loahpe áhkástis vájk man lágásj oares sirádit ? 
Bessat gielastis vuojnnet almulasj sajijn ja institusjåvnåjn le viehka ájnas , danen gå sámegielav ij nav álu gulá ja ij ga rat tjáledum vuojne , javllá Tor-Magne Berg . 
Betania ij lim Jerusalemis mälggadin , lahkke tijma bájkev dassta , ja ålos juvdájs lidjin Marta ja Maria lusi boahtám vieljaska diehti sunnuv jaskadittjat . 
Biebbmo ja varresvuodafágan vierttiji barggonjuolgadusájt máhttet låhkåt ja vierttiji aj buktet riekknit man ålov dárbahi gå galggi biebojt dahkat . 
Biedjiv dav gåsstå lidjiv válldám . 
Biednahoalle e ga uddnik Rámádis lågå gå sárnnedi . 
Biedniga lidjin Judasa háldon ja dan diehti muhtema jáhkkin Jesus lij suv gåhttjum basijda oasestit jali juojddá häjojda vaddet . 
Biedniga lidjin Judasa háldon ja dan diehti muhtema jáhkkin Jesus lij suv gåhttjum basijda oasestit jali juojddá häjojda vaddet . 
Biedniggatjálvis aktisasj doajmajda jages 1994 tjoavdeduváj Sámedikkes . 
Biednigijt åhtsi esski vuododum Merraæládusá kultuvrra- ja æládusfåndas . 
Biednigijt åhtsi esski vuododum Merraæládusá kultuvrra- ja æládusfåndas . 
Biednikiehttsem le gájkka baháj ruohtsas ; dassta moattes li jáhkos tjádjánam ja allasisá ållo vájvijt dagadam . 
Biednikiehttsem le gájkka baháj ruohtsas ; dassta moattes li jáhkos tjádjánam ja allasisá ållo vájvijt dagadam . 
Biedniktjoaggem Jerusalema ristagisájda ¶ 
Biedniktjoaggem Jerusalema ristagisájda ¶ 
Biegga garraj ja gå vil ájn rássjodatjáj , de hähttujga åhtsåt suojev biekkas ja rásjos . 
Bieggá l dávk mállagav bæjsstám . 
Biehto dán värálda boandájt stuorástallamis ja dårvustallamis árvodis boanndudahkaj , ájnat dårvustallisa Jubmelij , guhti valjet midjij vaddá gájkka majt dárbahip . 
Biehtodallin ednama rásijt , avtak ietjá ruonugav jalik avtak muorav biejsttemis , valla almatjijt ládat gejn Jubmela sinidagá ällim gállojnisá . 
Biehtodallin ednama rásijt , avtak ietjá ruonugav jalik avtak muorav biejsttemis , valla almatjijt ládat gejn Jubmela sinidagá ällim gállojnisá . 
Bieja buojdes ja livágis biergov sierra . 
Bieja guolijt låhkaj ja dibde duoldadit birrusit 20 minuhta . 
Bieja jus sidá 1 bb gabás ge ∫ga gárátjij vaj sjaddá dagu dålusj snárgge . 
Bieja muv sinidahkan vájmmusit , ¶ 
Bieja mánáv ietjat lijke vuosstij , ja dibde mánáv njidjevártov happset ja muossádit . 
Bieja rievnajt galmma tjáhtjáj ja dibde duolldát . 
Bieja sátsov mij hiehpá rájdos báhkuj jali tjále tállav . 
Bieja sátsov substantijvas værbbaj mij hiehpá . 
Bieja tækstasit bajelttjállagin dikta / juojggamtevsta . 
Biejasta gabás jus lijkku , såhkårda ja sálldi jus le dárbbo . 
Biejve 2009 vaddám ådå oajvvadusáv láhkaj nasjonálalasj ja unneplåhkogielaj birra Láhkarádáj . 
Biejve buoremus båddå soajttá liehket gå bæssá gallánibmáj b årråt biebmojs majs åvdutjis dåbddå . 
Biejvebiegga aj guoddá magnähttagiettev biejves . 
Biejvet maññela galggin Tjierrekluoktaj jåvsådit . 
Biejvetjuovgga de sjaddá ruoppsadabbon ( danen gå stuorámus oasse lahtte tjuovgas hádjus ietjá guovlojda ) , ja almme sjaddá lahttebun ( lahtte tjuovgga hádjus ednama guovlluj ) . 
Biejvetjuovgga ådnugoahtá biejves bæjvváj gitta javllamáno 21. bæjvváj . 
Biejvve báhkajnis badján ja rásijt boalldá , giedjega gahttji ja tjábbudahka dåssjån . 
Biejvve báhkajnis badján ja rásijt boalldá , giedjega gahttji ja tjábbudahka dåssjån . 
Biejvve ij desti nav bájte biejvijt , juska_dal muhtem biejvijt la læhkám riek bivval dájt mañemus ájgijt . 
Biejvve lij akta moattet jubmelis , gudi huksin boahttsujt . 
Biejvve-temav ja tjadnusav biejve , ednama ja sámij gaskan vuojnná Nils-Aslak Valkeapää lyrijkka- ja gåvvåbargon ” Beaivi , áhčážan ” ( Biejvve , áhtjátjam ) . 
Biejvvegietjev gáhtum márffebähkátja diehti . 
Biejvvet mannela gå lidjin Hábmerin j j Tilthornetav gibttsum , sugáduvvin Áhkávuonav sisi ja båhtin Vássjáj . 
Biekkaj ja rásjoj tjadá lijga bivddám guokta vahko dåppe . 
Biekkastam la . 
Bieljijihtte gullabihtit , valla ehpit huoman dádjada ja tjalmijihtte vuojnnebihtit , valla ehpit huoman vuojne . 
Bierggitjip dal mij vuorrasappo valla vuojnos gåktu dijájs nuorajs manásj gå lip sjaddam nåv ållo älloniehkke dán bájkkáj . 
Bierggiv ham mån ájn dåj suojnnevuossaj mejt Ámmá-tjähtjáda buvtij tjåhkalvisbále . 
Bierggojupptsa jáffogámsaj 1 kg biergos , 3 lihttara tjátjes jali dárbo milta 4-5 rusjpe 1 kålrabi ( unnes ) 500 g berunijs ( 1 purreløhkka ) Bierggo máhttá sálltes jali varás , dåhkki aj biejastit binná gåjkke / guosste biergos . 
Biergov Brasilas oasstet ij buorev tjuovo . 
Biergov juogij juhtusij rubmahijda , ja mielkes biejaj muhtem gåjkudisáv juohkka ruoksáj . 
Biergov juogij juhtusij rubmahijda , ja mielkes biejaj muhtem gåjkudisáv juohkka ruoksáj . 
Bierjjedagá Piera iednes lusi manáj ja javlaj : - Ædnátjam , gåde vádasav muv lájges . 
Biernna dal gæhttjá , ja gå lij de bårråm , de gåhttju biernav : « Njamesta dal muv njálmmehálmes dån aj ! 
Biernna suhttá , doahppi birsov ja ålles fámos tjasská . 
Biernnaj ja goasskemij le fámon areallavuododum mávsálvis mij vuododuvvá tjielde bievllaguohtoma stuorrudagás . 
Bierri årrot máhttelis sæbrrat suodjalimoajválattjaj dáj birra ja gatjádit jus ådå æládusáj álgadibme , buojkulvissan guollebiebbama ja nuorrebarggo ajtu máhtti ájttet nasjåvnå suodjalimárvojt ma biejaduvvi vuodudahkan . 
Bierriji gus gájka Vuonan vehi sámegielav buktet ja galgaluluj sámegiella bákkulattjan sjaddat skåvlån . 
Biestijma duolli dálli dudnojt gielas tjáhtjegierragin ja belkatjijma goabbá l vigálasj gå duddno vaden vuojoj tjiegñalissaj , valla oattjojma måj oakko ja giela gájkka dávverijt jávres . 
Bietsisj-Risstin ( Guoljok Risstin Biehtsesuollus , r. . 
Bievddegátten rijkanam oadtjobihtit bårråt ja juhkat ja tråvnåjn tjåhkkåhit , ja Israela lågenanguokta mátto duobbmit . 
Bievddegátten rijkanam oadtjobihtit bårråt ja juhkat ja tråvnåjn tjåhkkåhit , ja Israela lågenanguokta mátto duobbmit . 
Bigoduvvá de Lágadibme , gev härrá Jesus njálmes vuojŋadagájn gåddå ja ietjas boahtema tjuovga baktu oajttá . 
Bigoduvvá de Lágadibme , gev härrá Jesus njálmes vuojŋadagájn gåddå ja ietjas boahtema tjuovga baktu oajttá . 
Bihkusij le dal boahtám ålles pretoriaj ja iehtjádijda aj , mån Kristusa diehti fáŋŋgagoaden lev , ja muv fáŋŋgavuoda baktu vieljajs ienemusá li gievrrum ietjasa jáhkon Härráj , ja Jubmela bágov duossti sárnnedit ájn vil jálobut gå åvddåla . 
Bihkusij le dal boahtám ålles pretoriaj ja iehtjádijda aj , mån Kristusa diehti fáŋŋgagoaden lev , ¶ 
Bihttsa lij jåhttesábme , ja jådij elujnis Stuor-Julevu nuortasjbielev . 
Bihtámsáme li dáv maŋemus lågejagev álggám bihtámsáme giela ja kultuvrav ællánahttem barggujn . 
Bihtámsámegiella le dålutjis ságastuvvam muhtem åsijn Nordlánda fylkas ja ráddnáguovlojn svieriga bielen . 
Bilkkedimes häjttám , de ruoppsis ålgoldisgárvov sujsta nuollin , ietjas biktasijda gárvodin ja ruossinávlliduvátjit suv vuolgadin . 
Bilkkedimes häjttám , de ruoppsis ålgoldisgárvov sujsta nuollin , ietjas biktasijda gárvodin ja ruossinávlliduvátjit suv vuolgadin . 
Bilkkádus Vuojŋŋanisá vuosstij ¶ 
Binnemus oasse sámástin , muhtema ienemusáv dádjadin ja ietjáda vas álgos binnáv dádjadin . 
Binná le ráses dåbij birra , ja aktan giesseguohtomednamij váren máhttin avtav jali guokta gusá biebmadit , ja aj nágin sávtsa ja gájtsa . 
Birratjuohpadibme lip mij gudi vuojŋŋanisánimme Jubmelav dievnastip , gejn le rámmpo Kristus Jesusin ja ep oadtjáj dårvustalá , vájku iehtjam bieles luluv dav aj máhttet . 
Birratjuohpadibme lip mij gudi vuojŋŋanisánimme Jubmelav dievnastip , gejn le rámmpo Kristus Jesusin ja ep oadtjáj dårvustalá , ¶ 
Birratjuohppam ij le ájnas , ij ga åvddånáhkke , ájnat ådå sjivnnjádusás le gatjálvis . 
Birratjuohppam ij le ájnas , ij ga åvddånáhkke , ájnat ådå sjivnnjádusás le gatjálvis . 
Birrusij 180-190 mávsán guosse oadtjun gullat gå Jannok åvddånbuvtij målsudahkes prográmmav duon dán musihkkasjáŋŋarin , juojgas tjielgga vokálajda , jazz ja Abba tjuojalvisá . 
Birssov dal hæhttu dájn biernnabájkijn guoddet juska la dåssju uvsa ålgusbielen gå muhttijn hæhttu . 
Birásarkeologalasj åtsådime årromsajijs árranij ájges 600 – 1900 Kr. m. vuovddesáme dajvajn . 
Birástakmákso sámegielak dievnastusfálaldahkaj njuolgga stáhtas suohkanijda ja fylkkasuohkanijda . 
Bisoda buorev mij dunji le åskelduvvam , ájlis Vuojŋŋanisá baktu mij miján le . 
Bisoda buorev mij dunji le åskelduvvam , ájlis Vuojŋŋanisá baktu mij miján le . 
Bisoda mijáv gieresvuodanat viesodijn ja jámedijn , ¶ 
Bisodihtit majt álgos lihpit gullam . 
Bisodihtit majt álgos lihpit gullam . 
Bissup nannusin doajvoma dåbdåstusán , dajna gå sån le åskåldis guhti midjij jáhtojt vattij . 
Bissup nannusin doajvoma dåbdåstusán , dajna gå sån le åskåldis guhti midjij jáhtojt vattij . 
Bissut Jubmela gieresvuodan ja vuorddit mijá härrá Jesus Kristusa ármmogisvuodav mij ihkeven iellemav vaddá . 
Bissut Jubmela gieresvuodan ja vuorddit mijá härrá Jesus Kristusa ármmogisvuodav mij ihkeven iellemav vaddá . 
Bissut Kristusa åhpan ¶ 
Bissut ruohttsasijn nannusit suv sinna , ¶ 
Bivddet , guollit ja váttsatjit li ájnnasabmusa ja dáv bæssá dahkat álmmukmiehtsen åvddålijguovlluj . 
Bivddám , dábmam , båhtjåm , bårråm li dav , ja skittes ja náhkes biktasijt gårrum . 
Bivddám lij ienep guolijt gå nagáj guoddet . 
Bivnos guhkesåhpadibme Birrusij guovtelåges adni åhpadimev Árranis dá jage . 
Bivtasskáhpas bivvambiktasijt råggåba - hullobåvsåjt , hulloskirtojt ja hulloguobájt . 
Boaddnje de máhtsaj aktu sijddaj ja æddnásis subtsastij suv áhkká jávrráj láhppuj . 
Boaddnjem sámegielav dádjat , valla mánájdimme dárus , dan láhkáj máná agev li guovtegielagin årrum . 
Boaddnjám tjåskåjt sáhkku , ja ietjam mága li ájnas máhtudagáv buktám . 
Boade , muv fávrros moarsse ! 
Boade dålkkåbåksas ålgus vuorbbesávadusájt oattjotjit ! 
Boade dålkkåbåksas ålgus vuorbbesávadusájt oattjotjit ! 
Boade giedajdat suv nali biejatjit vaj gádjus . 
Boade giedajdat suv nali biejatjit vaj gádjus . 
Boade giedajdat suv nali biejatjit vaj gádjus . 
Boadnjátja sjuddiji , ienemus doaros . 
Boadnjátja tjarádi man diehti val muhtem sáme dárbahi doarrodievnon årrot . 
Boados dássta sjaddá guoradallaminstituhtta nuorttaguovloåhpadussaj mij ásaduvvá Árranij Ájluoktaj . 
Boados dássta sjattaj « giellabiesse » prosjækta majt Árran julevsáme guovdásj 2009 álgadij . 
Boados dát aksjåvnås lij Hellemoprosjekta , stáhtta juollodij gålmmå miljåvnå Måsske-sebrudahkaj , dá rudá galggin aneduvvat æládusåvddånibmáj . 
Boados le riek ållo ådå bájkálasj diehto Åvdep giese Berit Kolbeinsen Nordhei , álgos Bogenis Divtasvuonan , valla årrum le Bådåddjon jages 1963 , álgadij facebook-juohkusav . 
Boadáv dal duv lusi , valla dáv javlav gå ájn lev väráldin vaj sij ållåsit muv ávov oadtju . 
Boadáv dal duv lusi , valla dáv javlav gå ájn lev väráldin vaj sij ållåsit muv ávov oadtju . 
Boahtte lagábuj , de nadás oadtjobihtte ! 
Boahtte ájge plánajda gullu aj buorre barggo , allasis goadev oasstet , válldut ja oadtjot njiellja máná ... 
Boahtte ájllega juogos ásat ietjas vuostasj bállotjiektjamgilppusav , mij Hábmerhállan tjadáduvvá . 
Boahttsuj låhko målssos ájge milta 225_000 ja 280_000 gaskan dálvveälon . 
Boanndi javlaj : ’ Vasjulattjas . 
Boargál má bivdot sunnuv ájn dåben mannat svarkedasstemin åvddål vuoddjába , valla Ámul javllá sunnun la råhtto jåvsådit Riehpennjárggaj åvddål sjevnjut ja vuossa l ham sunnun mañen . 
Boarkki ságav ja gåhttju bárnijt svarkedit stánagáres åvddål gárvet iehketbiebmov , árvvet libá tjuohkkum gusá mälkkáj . 
Boarrása Jesusa lusi båhtin ja duodas vájnnodin suv tjuovvot . 
Boarrása Jesusa lusi båhtin ja duodas vájnnodin suv tjuovvot . 
Boatsoj le ruoppsisgåddejudos sierralágásj fámujn vistijt åmastit . 
Boatsojguohtomsiebrreráde galla máhttá mierredit vaj märrrádus ij fábmuj boade åvddål_gå gujddimájgge vássám la . 
Boatsojguohtomsiebrreráde la mierrediddje gå åvddåulmusj ja binnemusát akta sebrulasj goappák rijkas mierredibmáj säbrraba . 
Boatsojsujtto sjaddá aj oasse prosjevtas , subtsas Erling Urheim , guhti le åhtsåm ruohtadårjav Sámedikkes ja doajvvu jåhtuj boahtá jage birán . 
Boatsojäládusá åvddånibmáj ietjá dago mierreduvvi máhttelisvuodajs prosjäktabiednigijt åhtsåt prosjevtajda ma aktanbiednigahteduvvi EUa struktuvrrafåndajs , Interrega , Mål 2 jali ednamdáfoprográmma baktu , ja biednikluohko prosjäktadåjmajda ållåsit rijkalattjat biednigahtedum . 
Boine le aj moatte láhkáj muv musihkalasj oahpestiddjen læhkám . 
Bokstávva ham jábmet , valla Vuojŋŋanis iellemav vaddá . 
Bokstávva ham jábmet , valla Vuojŋŋanis iellemav vaddá . 
Bokstávva ham jábmet , valla Vuojŋŋanis iellemav vaddá . 
Brevvajienastit Brevvajienastime bále adná válljijiddje dav válljimkuverav ja avtav válljimsiedilijs mij sunji l rájadum aktan jienastimkårtåjn / ålgoldiskuverajn . 
Brita Spuot , gev Tirén báddimijnes oahpásmuhttá , soajttá årrot Brita ( Larsdotter ) Spuot , 1835 riegádam . 
Brosjyra ja diehtojuohkemplakáhta bájkálasj VBA-kåntåvråj adnuj , hábmiduvvi sáme kultuvra vuodos . 
Budjähtta 2009-2012 BUDJÄHTTA Gájkkásasj dåjma Stivrrimjuogos Åhpadus & seminára PR ja diededimábnnasa Biráskonsulta / ássjedåbdde Internähttavuosedibme Oassegålo ¶ 
Budá : Dån i galga gállasjvuodav doadjet , Dån i galga gåddet , Dån i galga suoládit , Dån i galga usstodit , ja gájkka da budá aktiduvvi dán budán : Dån galga guojmát iehttset nåv gåktu ietjat . 
Budájt dåbdå : I galga gállasjvuodav doadjet , i galga gåddet , i galga suoládit , i galga vieret vihtanasstet . 
Budájt dåbdå : I galga gåddet , i galga gállasjvuodav doadjet , i galga suoládit , i galga vieret vihtanasstet , i gässtak galga majdik válldet , mij sunji gullu , Guddneda áhtját ja ädnát . 
Buktet ressursajt ávkkit ja æládusájt hiebadit guolástusán , merraæládusájn , miehttseæládusájn ja ednambargon jali juokkir lágásj kombinasjåvnån dájs le læhkám – ja le vil uddnik – ájnas álggoálmmugij viessomvuodoj nuorttan . 
Buktis ietjas goadev tjuottjodit ja bajedis mánájdis árvvogisláhkáj gullogisvuohtaj . 
Buktis ietjas goadev tjuottjodit ja bajedis mánájdis árvvogisláhkáj gullogisvuohtaj . 
Buktám le ¶ 
Bulkke- ja lænsskaetáhtajn ælla vuoge barggijt etnihkalasj duogátjis lågåtjit . 
Buojkulvis : Ij la loahpe låhkåt Gáhtti girjjemádos Dánna stálo årru Várálasj . 
Buojkulvissaj le Norwegian Crystallites Ájluovtan juo moadda jage dutkam gåktu oalle rájnas kvartsav galggá rájnnit – ja vuorbástuvvam li , suohkandåktår Fred Andersen le álgadam gålmåjahkásasj demenssadutkamprosjevtav mij Steigentunetis jådeduvvá , KUN:an le læhkám ja li vilá moadda stuorra dutkamprosjevta , ja Árranin ådå ájgge dájna vuojnojn álggá . 
Buojkulvissan New York stádan máhttá vádtset ij dåssju stádaoases nubbáj , ájnat gielas nubbáj aj . 
Buojkulvissan dasi le gå Canada duvddá inuihtajt gájbbádusása åvddålij , gå inuihta nuorttalabmusin årru ja li dájn duobddágijn duhát jagijt bivddám . 
Buojkulvissan dási máhttá válldet Kaj Andersav , gut årru Guovddagæjnon , gånnå 855 ulmutja álmmugis sámegielav hålli . 
Buojkulvissan ietjam mierredusá vuoduj , le juska lidjiv dat ulmusj guhti oattjoj julevsámegiela åhpadusáv skåvlåjn , vas jåhtuj , Vuonan , de ij la aktak muvva rámmpum dan åvdås . 
Buojkulvissan máhttá adnet : Gå ráfesjiehtadalle Terje Rød Larsen lij minisstarin nammaduvvam , de muhtem vahko maŋŋela biejaduváj bargos ierit . 
Buojkulvissan máhttá lahkaulmusj jali ulmusj häjmmadievnastusás budán årrot . 
Buojkulvissan unna sáme bihtám sáme guovdátjav , duola dagu Skierrestáde suohkanij ja mij la sæmmi båttå tjanádum gievras hálldádussaj Árranin ? 
Buojkulvissan ” Le Jubmel mijá gievrrudak ” , ” Hærrá várjjala dån mijájt ” ( ” Mektigste Kriste ” ) , ” Duv ármmuj Jubmel ” . 
Buolvas buolvvaj . 
Buolvvedup Jubmela åvdån ja dåbdåstup suttojdimme . 
Buoragit lev oajbbum , viehkamav ållim , jáhkov lev bisodam . 
Buoragit lev oajbbum , viehkamav ållim , jáhkov lev bisodam . 
Buoragit sån ådij , idedis gal sidáj sån bajkket ja gådtjåt , javlaj ganij . 
Buorep dunji luluj iellemij skiermmán jali sáhttusin mannat ienni gå ålles giedaj ja ålles juolgij ihkevenájggásasj dållåj bálkestuvvat . 
Buorep dunji luluj iellemij skiermmán jali sáhttusin mannat ienni gå ålles giedaj ja ålles juolgij ihkevenájggásasj dållåj bálkestuvvat . 
Buorep dunji luluj iellemij skiermmán jali sáhttusin mannat ienni gå ålles giedaj ja ålles juolgij ihkevenájggásasj dållåj bálkestuvvat . 
Buorep tjielggidus julevsáme báhkostruktuvras moatte suorgijn ja buolvajn máhttá aj vájkkudit guoradallamav giela sosiála bielijs . 
Buorep válldut gå hálojs buollet . 
Buorep válldut gå hálojs buollet . 
Buorep válldut gå hálojs buollet . 
Buorgodum la soabmásav nuppástallat dajna gå ålmåj la gierrum ietjá ålmmåj jali dajna gå nissun la gierrum ietjá nissunij . 
Buoris Dån la dal nælját dássáj álggám ja oadtjum la ådå klássalanjav . 
Buorissjivnnjeda dájt vattajt , vaj lulun rijkkasit ja guojmmásimme ávkken sjaddat , Jesus Kristusa , mijá Hærrá baktu . 
Buorissjivnnjeda mijá tjoaggulvisáv , ja viehkeda gájkajt mijájt jáhkulisvuodan barggat rijkat åvdås . 
Buorre almasj buorre vuorkástis buorijt buktá , ja bahás almasj bahás vuorkástis bahájt buktá . 
Buorre almasj buorre vuorkástis buorijt buktá , ja bahás almasj bahás vuorkástis bahájt buktá . 
Buorre almasj vájmo buorre vuorkástis buorijt buktá , bahás almasj vájmo bahás vuorkástis bahájt buktá . 
Buorre almasj vájmo buorre vuorkástis buorijt buktá , bahás almasj vájmo bahás vuorkástis bahájt buktá . 
Buorre dan diehti gå li válldám dålusj ja oabme namáv ” Helmuk ” gå galggin gávnadit makkár namáv biedjat dán cupaj . 
Buorre dábe Låhkit tevstav Pippi Guhkaskuohpá skåvllåj álggá , ja ságastihtit gaskanihtte . 
Buorre dårvon lip ja ienemusát lulujma sihtat rubmahav guodet ja viesoma Härrá lunna oadtjot . 
Buorre gal luluj årrot , jus lijma máhttet tjuolldet buorre åsijt dákkár ájádallamvuoges , ja dajt buorre bielijt hiebadit udnásj sáme siebrudahkaiellemij . 
Buorre gal luluj årrot , jus lijma máhttet tjuolldet buorre åsijt dákkár ájádallamvuoges , ja dajt buorre bielijt hiebadit udnásj sáme siebrudahkaiellemij . 
Buorre gå Gáddj-ibme lij tjanádam ja diktám lihttelåhkijt nåv snivva , ietján ällim des mielke . 
Buorre kvalitehtta åhpadusán ja buorre diehto sámegiela åhpadusá fálaldagá birra vuojneduvvá buorre vájkkudussan dasi man galles válljiji sámegielav ålles skåvllåvádtsema ájge . 
Buorre l aj dáhta , valla akti – 1 – lej muv sávadus vuojnnet juojddáv tjáledum bihtám sáme giellaj ! 
Buorre le gå Nordlánda fylkkasuohkan le nuorttaguovllopolitihkav dættodam jahkásasj sámekonferánsanis ja gå sáme birrasa bessi dán ássje birra giehttot mij sjaddá ájnas ássjen nuorttaguovlo viesádijda boahtteájggáj . 
Buorre le gå ájn vil ienep åhtsåmusá oarjjelsáme guovlos båhti , ja mierkkidahtte le Divtasvuona suohkan le daj suohkanij gaskan giellaháldadimguovlon ma li ienemus åhtsåmusájt oadtjum juolloduvvam 2008-2010 ájggudagán . 
Buorre lij dat , duoddi akta , ietján gåjt sij lidjin aj gässám doarov dán bälláj rájá . 
Buorre operasjåvnå mannela , ållo hárjjidallama j j ja jiermálasj bårråmusá mannela le j j låssudahka binnum ålles 60 kg:aj binnebuv gå jagen . 
Buorre räjnnuhiddje hekkas sávtsajis åvdås vaddá . 
Buorre räjnnuhiddje hekkas sávtsajis åvdås vaddá . 
Buorre sámegiella máhtudahka l ájnas gå galggi oasev válldet sáme kultuvrra- ja sebrudakiellemis . 
Buorre tjaktjavádtsem Måsskåj ¶ 
Buorre ålgodisævtojt giellaressurssasuohkanijda sihkarasstet ¶ 
Buorre ålmåj lij vuojn , ájlis Vuojŋŋanisás ja jáhkos dievva . 
Buorrevuohta sámij gaskan ij la agev læhkám vuodon duosstelisvuodan , valla dálla l ájgge guodet davva mij ij la læhkám nav buorre ja álgget ienep dættov biedjat buorre duosstelisvuoda nali . 
Buorrevuohtat ja ármmot muv tjuovvoba , ¶ 
Buorrevuohtat ja ármmut muv tjuovvoba , ¶ 
Buorástahttalihtit guhtik guojmáda ájlis tjulástagájn . 
Buorástahttit guhtik guojmáda gieresvuoda tjulástagájn . 
Buorástahttit guhtik guojmáda gieresvuoda tjulástagájn . 
Buorástahttit guhtik guojmáda ájlis tjulástagájn . 
Buorástahttit guhtik guojmáda ájlis tjulástagájn . 
Buorástahttit guhtik guojmáda ájlis tjulástagájn . 
Buorástahttit guhtik guojmáda ájlis tjulástagájn . 
Buorástahttit guhtik guojmáda ájlis tjulástagájn . 
Buorástahttá lávijdis ja duoddi vil : ¶ 
Buosjes skuorggá Siri-Pettera iellema gietjen , sån girkkohærrás sakramentajt ¶ 
Buvtas la geldulasj aktidus silbas , glássas , råhtåsj , skiddes ja adámis . 
Buvtat árbbedábálasj sáme biktasijt dagu gáppte ja divna ma dasi gulluji , sámebájnnum biktasa ja adnogávne . 
Buvte bárnát diehki ! 
Buvte bárnát diehki ! 
Báddebiehkijs de svitjov dagáj ja vuodjelij gájkajt tiemmpelis aktan sávtsaj ja vuovsáj . 
Báddebiehkijs de svitjov dagáj ja vuodjelij gájkajt tiemmpelis aktan sávtsaj ja vuovsáj . 
Bágut milta luluv guojmmealmatjijt iehttset , valla mån lev álu lájttális , huolodibme ja låjkås . 
Bágut milta luluv guojmmealmatjijt iehttset , valla mån lev álu lájttális , huolodibme ja låjkås . 
Báhkas degu ____________________________. _______________degu jiegŋa . 
Báhkka tjáhtje bårssju ednamis bajás ja liegga gåjt dav bielev divna gådijs ( dåbijs ) åvvå rijkan . 
Báhko almatjin sjattaj ja viesoj mijá siegen ja mij vuojnijma suv herlukvuodav , herlukvuodav , mav ájnna Bárnne Áhtjestis oadtju , ja sån lij ármos ja sádnesvuodas dievas . 
Báhko almatjin sjattaj ja viesoj mijá siegen ja mij vuojnijma suv herlukvuodav , herlukvuodav , mav ájnna Bárnne Áhtjestis oadtju , ja sån lij ármos ja sádnesvuodas dievas . 
Báhko girjjealmmudagás Árranin prienntiduvvam ja ihkap ienep girjátjijt dåhkki prienntit . 
Báhko guládallat ( kommuniserit ) boahtá látijna bágos , mij sihtá javllat “ aktan dahkat ” . 
Báhkogirjjeadnuj viertti aj hárjjánit ja báhkogirjev hæhttu aj oahppat adnet . 
Báhkolistan åhtsåt bágojt majt e dádjada ¶ 
Báhkolistan åhtsåt bágojt majt e dádjada ¶ 
Báhkut sárnnu muv suddárin , guhti håhkkånav jus dån i ármmálaste . 
Báhkut sárnnu muv suddárin , guhti håhkkånav jus dån i ármmálaste . 
Báhtja ieneplågon Tjáledibme le álggám ja juo li 35 oassálasste . 
Báhttja giesij ådå skuovajdis sadjihij , áhkásj tsåtsoj dajt vaj guojttegåhtin . 
Báhttja gut jur lij oajvev ja bajemus bielev rubmahis båhtsås oadtjum ålgus , dæhpoj dan gasskaj gå båhttså njesaj låptudisás ednamij . 
Báhttja lij ståhkamin gå båhttså njesaj låptudisás vuolus ednamij ja báhttja dæhpoj gasskuj . 
Bája bágut åvddånit gájkka almasjtjerdaj gaskan . 
Bájkes bájkkáj bahás ednamskielbbima , dávda ja nielge sjaddi . 
Bájkijs Jerusalema birrusis aj stuorra almasjvega båhtalin , gudi maŋenisá buktin skihppijt ja gejt bahás vuojŋŋanisá vájvedin , ja gájka buoreduvvin . 
Bájkijs Jerusalema birrusis aj stuorra almasjvega båhtalin , gudi maŋenisá buktin skihppijt ja gejt bahás vuojŋŋanisá vájvedin , ja gájka buoreduvvin . 
Bájkke le oasse Stájggo-Hábmer tjieldes , gånnå bajep boahttsulåhko le 1800 boahttsu . 
Bájkkeavijssa NuorttaSállto Mánnodagá dá vahko lidjin LOSA-klássa ja aktisasjfágalattja Knut Hamsun js:an Stájgon Ájluovtan vuojadimen ja oadtjun aj gåvvidimev sámegielas ja kultuvras Árranin . 
Bájkkeavijssa NuorttaSállto Politihkajgasskasasj semalasjvuohta Måsskerahte hárráj Rahte Måsskåj le vuona álmmugijs årrom rávkalvis ja le duolla dálla ássjen læhkám maK ´emus 50-60 jage . 
Bájkkeavijssa NuorttaSállto ” Vuodna ” ja Lars Andreassen goalmádin gåvvidit látte ja sáme manov Avijsaj Fremoverij javlla dudálasj Lars árbbedábálasj iellemis Andreasssen dåbddo la vuojttám udnásj åniájggásasj iellemin . 
Bájkálasj histåvrrå gåvvårájddon Vuodon subttsasis gåvvårájddogirjátjin le bájkálasj histåvrrå ja iesj diehtá jus tjálle hæssta Siljárbáhkon le tjállev arvusmahttám ? 
Bájkálasj kåntåvrra Ájluovtan le oadtjum ienep kåntåvrrå- ja studiosajev , guovte gierde ienep bargge ja galggá buvtadit jienav ja aj gåvåjt . 
Bájkálasj sebrudahkaj ruoptus vaddet ¶ 
Bájkálasj sebrudahkaåvddånahttem ¶ 
Bájkálasj årro soajtti guorrasit Divtasvuodna-Oarjjevuodna sjaddá ja árbbeguovllon , valla guovllo viertti de vuostak dåhkkiduvvat sámij guovllon , nåv gåktu sáme Svieriga bielen adni Laponia viertti tjirelggiduvvat . 
Bájnedahte dáv sijdav gieresvuodastat ja ráfástat , vaj divna gudi dáppe manni dåbddi dav . 
Báktji vuojnodibmen ja sierra årrot . 
Bálkás ij le gatjálvis ¶ 
Bállotjiektjamjuohkusa Ájluovtaguovlos li badjel 25 jage oassálasstám sámegilppusijn ja sáme bállotjiektjamgilpustallamijn sihke vuona ja svieriga bielen . 
Bárne váldijga , iedneska javlo milta , mutták båvsåjt , sisbiktasijt ja skirtojt allasiská . 
Bárnes munji bigodit , vaj luluv evangeliumav suv birra hiednigijda sárnnedit . 
Bárnes suttalusjáj , viegaj suv duostutjit , fármastij ja tjulestij suv . 
Bárnes suttalusjáj , viegaj suv duostutjit , fármastij ja tjulestij suv . 
Bárnes suttalusjáj , viegaj suv duostutjit , fármastij ja tjulestij suv . 
Bárnev sån riegádahttá ja dån galga suv Jesusin gåhttjot , dan diehti gå álmmugav suttojstisá lånes . 
Bárnev sån riegádahttá ja dån galga suv Jesusin gåhttjot , dan diehti gå álmmugav suttojstisá lånes . 
Bárnnes , gev oarjjenissunijn oattjoj lij oattje milta riegádam , ja bárnnes , gev friddja nissunijn oattjoj lij jáhto baktu riegádam . 
Bárnnes , gev oarjjenissunijn oattjoj lij oattje milta riegádam , ja bárnnes , gev friddja nissunijn oattjoj lij jáhto baktu riegádam . 
Bárnnes Amund sårmen jámij ja guokta nuoramusá , Ano ja Petra , tuberkolose skihpudagás jámijga . 
Bárnnes javlaj : ’ Áhttjám , suddodam lev duv ja alme vuosstij . 
Bárnnes javlaj : ’ Áhttjám , suddodam lev duv ja alme vuosstij . 
Bárnnes vásstedij : ’ Iv de maná , iv sidá ’ , valla maŋŋelasj sáŋardij ja manáj . 
Bárnnes vásstedij : ’ Manáv , härrá ’ , valla ittjij huoman maná . 
Bárnnes vásstedij : ’ Manáv , härrá ’ , valla ittjij huoman maná . 
Bárnnes vásstedij : ’ Manáv , härrá ’ , valla ittjij huoman maná . 
Bárnnes áhtjestis åhpaj juojggamav , valla iednes bielen aj juojggin . 
Bárnnám lij jábmám ja vas älláj , láhppum lij ja vas gávnnuj . 
Bárnnám lij jábmám ja vas älláj , láhppum lij ja vas gávnnuj . 
Bárnát , Jesus Kristusa , mijá Hærrá baktu . 
Bátsadisá moattet gámás ¶ 
Bávtjas nårås nåråssuottadimes dijmásjage gåhtsat suv hálvva , valla juska de ruossot sofas ja veránndaj vádtsemståvlåjn manná gå Bájkkeavijssa le guossen . 
Bávvan la gårvvomjáhkka åvddågietjen , valla ij motåvråv visjá ganugahttet ja jáhkkaj tjagŋat . 
Bäggal jus má ij lulu álkkemus sån aktan lávijis guoddá bajás sijá gálvojt . 
Bälldo mij valjev rásjos oadtju ja dav njammá , vaddá bälldonähkkáj sjattojt ja buorissjivnnjádusáv Jubmelis oadtju . 
Bälldo mij valjev rásjos oadtju ja dav njammá , vaddá bälldonähkkáj sjattojt ja buorissjivnnjádusáv Jubmelis oadtju . 
Bässátjij åvddålasj lij , ja Jesus diedij ájgev ållånam väráldis vuolgget Áhtjes lusi . 
Bässátjij åvddålasj lij , ja Jesus diedij ájgev ållånam väráldis vuolgget Áhtjes lusi . 
Båddåsasj versjåvnnå le dálla rabás gájkajda guhti berusti báhkogirjes . 
Bådij akta PPT-kontåvrås ja tjadádij gæhttjalimev Måske oahppij , ja dan baktu javlaj : Dij vierttibihtit dárogiela moallánakåhpadimijn Måsken álgget ! 
Bådij gus Johannesa gástadus almes vaj almatjijs ? 
Bådij gus Johannesa gástadus almes vaj almatjijs ? 
Bådij gus Johannesa gástadus almes vaj almatjijs ? 
Bådij stuorra jiekke niedjen ja lávkkogådij båvnås båvnnåj . 
Bådij årutstádasis ja danna synagogan åhpadij . 
Bådij årutstádasis ja danna synagogan åhpadij . 
Bådijma dasi biejven , stuor vadnasis dudnojt båldojma ja fievrrijma vadnasijt ja guolijt ruovdderahtátja milta vuollegähtjáj muorke . 
Båditji ájge gå almatja e dasti varres åhpas lágeda , ájnat ásadi avtas nuppev åhpadiddjev , danen gå bielje sagŋedi gullat , majt sihti . 
Båditji ájge gå almatja e dasti varres åhpas lágeda , ájnat ásadi avtas nuppev åhpadiddjev , danen gå bielje sagŋedi gullat , majt sihti . 
Bådåddjo allaskåvlån / Nordlánda universitehtan le sujna årrum åvdåsvásstádus julevsámegiela åhpadusás gitta 1984 rájes . 
Bådåddjo skihppijvieson diedet diehtojuohkemoajvve báhtjajn la buoragit mannam , sån ij la alvos láhkáj vahágahteduvvam ja bæssá ålgus skihppijviesos uddni mánnodagá . 
Båhtin dal vijmak alás valla bálggin giesseguovddelav jieñajn ja tsuobtsajn . 
Båhtusa aj muhtem märráj vuosedi dá saje li årrum oasse årudakvuogádagás , manna umasslágásj årromsaje ávkkiduvvin unnep ulmusjlågos oanep ájggegaskav umasslágásj ulme diehti . 
Båhtusa vuosedi årromsajijn árranij la aktelisvuohta 600-lågos gitta 1900-lågo álgguj , gå gähttjá ednamkemidjalasj iesjvuodaj ja vegetasjåvnåj vájkodimev årromsajijn . 
Båndor berunijt áhkkaris bálij . 
Bårggemáno 16. bve rájes le Stájgo åvdep suohkandálkudiddje gasskaájggásasj virgev Árran julevsáme guovdátjin oadtjum , båddåsattjat jagev . 
Bårggemáno låhpan álggá ja vihpá gålmmå iehkeda ja avtav biejvev , ájggudagán bårggemáno 29. biejves gitta ragátmáno 1. bæjvváj . 
Bårjjåsa luobbiduvvin ja manos manáj åvddån ja vijmak sij lahkanisjgåhtin gånågisá stádav . 
Bårjås le hámestis gávnnam , viehka buorre le aj . 
Bårråmin sijá siegen sidjij javlaj : Allit Jerusalemis vuolge , ájnat vuorddit mav Áhttje le jáhttám ” ja man birra lev hållam ” . 
Bårråmin sijá siegen sidjij javlaj : Allit Jerusalemis vuolge , ájnat vuorddit mav Áhttje le jáhttám ” ja man birra lev hållam ” . 
Bæ , bæ , lippatjam Lågå ja tjále substantijvajt ma li unnedum . 
Bæ , bæ lippatjam , le gus hullutja ? 
Bæssátjij maññela galggá juogos Måsskåj tjåhkanit ja mielkkebiebmov riejddit , gumbájn ja gámssamielkijn , ja moattelágásj vuosstáslájaj . 
Bæssátjij maññela lip gárvvása sádditjit radio- ja TV-ássje julevsáme guovlos . 
Bæssátjij åvddåla lidjin åvdåstiddje Árranis Cambridgan Englandan gånnå Scott Polar Research Instituhtajn aktisasjbarggosjiehtadusáv dahkin . 
CD prosjækta le Nordlánda fylkkasuohkanis ja Sámedikkes dårjaduvvam . 
CD:av máhtá nágin vuobddemsajijn ålles Sámen oasstet , Árranin jali internehtas diññgut www.arran.no ¶ 
Campbell berustij ålov Skádasasuollus ja vuolgij diehki duolloj_dálloj ájggegávdan 1849-73 . 
Con Brio la vuododum juo jagen 1964 , dalloj Muoffien ( Mo i Rana ) ja la agev læhkám buoremus lávllom dåhkijs Nuortta-Vuonan . 
DO máhttá duosstot duv bajedimev jus aná dån la nuppástuvvam gå dån ájgo äjgátloahpaj jali gå dån la äjgátloaben jali gå dån boadá ruoptus äjgátloabes . 
Da Museum Nuorta museajs ma gulluji dán guovlluj li åvdåsvásstádusáv oadtjum diedojt åttjudit ja girjev tjállet . 
Da alla gaskanisá dádjadahte jus ij ålov hárjjidalá , valla vas ráddnágiellasuorge duola dagu julevsámegiella ja nuorttasámegiella li lahka nubbe nubbáj . 
Da gudi váhkesit diehtin , lidjin gáhtum . 
Da gudi vásstedi telefåvnåv Gielldadåben e guoskadalá lágas , vájku dat gávnnu muhtem máhtto dejs gudi barggi da nna . 
Da guokta bágo giehttoba juonga mij la låhkkåj oahpes juo 3. tækstaoases . 
Da guokta bágo giehttoba juonga mij la låhkkåj oahpes juo 3. tækstaoases . 
Da guokta girje ” Logan vel eambbo ” ja barggogirjje li oasse oahppotjoahkkes girjijs ” AÁBC ” ja ” Logan fal ” nuppát gitta nælját dássáj . 
Da gålmmå dutke galggi aj analyserit dav vádnunav rámpos majt sáme låvså ettjin oadtjo doaro mannela . 
Da gålmmå maÿemus háldadusá ma le nammadum e guoskadalá giellalágas . 
Da moadda sebrulattja båhti nuorttas ja oarjját , sisrijkas ja ålggorijkas . 
Da nammaduvvam biele lasedi moattebelakvuoda ressursboanndudagáv ja máhttoboanndudagáv majt dåbddåp sáme sebrudagás sierraláhkáj luonndomáhtudahka ja vuojŋŋalasjvuohta . 
Da stuorra ressursa ma li aneduvvam kymrilasj giellaj Walesan le båhtusijt buktám . 
Da suojmmu gå däjvvi atmosfera atomajt ja molekylajt , ja dan baktu muhtem oasse daj jåhtemfámos målssus tjuovggan . 
Da tjoaggulvisá ma e gávna resurssaulmutjijt jali – birrusijt lagosbájkijn máhtti duola dagu rádev åhtsåt bisspaguovllokontåvråjs daj bisspaguovlojn gænna le sierralágásj åvdåsvásstádus girkkulasj dievnastusás sámegiellaj ( Nidaros : oarjjelsáme , Oarjje-Hålogalánnda : julevsáme , NuorttaHålogalánnda : Nuorttasáme ) , jali sáme girkkorádes . 
Dago - Mánáj , åhpadus ja kultuvrra háldadusá dahki plánav gåk sij ga lggi duosstot dárbojt ma båhti unneplåhkoálmmugis - Da gålmmå háldadussuorge galggi akti jahken válldet sisi diedojt makkir máhtov gielda bargge adni - Da galggi gávnnut åtsålvispáhppára åvddåskåvllåj gånne le tjáledum makkir riektá unneplågon le oadtjot åvddåskåvllå sajev dåk gånnå dakkir åhpadus gávnnu ¶ 
Dago degu njuovvam åvdep ájgen ja boahttsuj biebbmam dálven li åvdedam bálkestum gårådij lågo li binnum . 
Dago majt Áhtjám namán bargav vihtanassti muv birra . 
Dago majt Áhtjám namán bargav vihtanassti muv birra . 
Dago majt Áhtjám namán bargav vihtanassti muv birra . 
Dagoj lágas gus ? 
Dagoj lágas gus ? 
Dagu elfámos strávvev oattjoj . 
Dagu náste ja guovsagisá . 
Dagu ráfedisvuohta mij niskes gitta tjavelgij guohtsalij . 
Dagá bahudagástat buorádusáv ja råhkåla Härráj vaj luluj duv ájádusájt ándagis luojttet , dajna gå vuojnáv duv bihtja sáhpes dievva ja vierrevuohtaj snårrum . 
Dagá bahudagástat buorádusáv ja råhkåla Härráj vaj luluj duv ájádusájt ándagis luojttet , ¶ 
Dagá biedjis buonjustagáv 1 bb vuojas 2 bb jáfojs 4 dl mielkes ¶ 
Dagá iesj gåvåstagájt – gåvåstagájt majt aktak åvddål ij la vuojnnám , valla majt divna dádjadi . 
Dagá mij sárnnediddjáj gullu ja ållida dievnastusát . 
Dagá mij sárnnediddjáj gullu ja ållida dievnastusát . 
Dagá mij sárnnediddjáj gullu ja ållida dievnastusát . 
Dagá rávtsav vuojas , jáfos , såhkkåris , kardemomme ja tjátjes ( bieja divna tjátjev åtbále ) . 
Dagá ábnnasijt , b. 15 cm ja bårdo 5 ábnnasa badjálakkoj , jáfojs gasskaj , ja dibde tjuodtjot oanegattjav . 
Dagáj biesev sågijs , strángájs ja tjabu vantsajs majt vuonas viettjaj . 
Dagáj biesev sågijs , strángájs ja tjabu vantsajs majt vuonas viettjaj . 
Dagñasa ja muora lidjin muorjijs dievva , ja ádjaga ma juohkka sajen ihtin lidjin hálmes mielkes dievva . 
Dagŋasa ja muora lidjin muorjijs dievva , ja ádjaga ma juohkka sajen ihtin lidjin hálmes mielkes dievva . 
Dahkamus guosská duola dagu guoradallam galles bukti sámegielav adnet ja makkir mærráj , man ålov sámegiella aneduvvá , gåktu æjgáda gielladilev válljiji mánájdisá ja man moattes sihti sámegielav oahppat . 
Dahkamusáj baktu bessi oahppe tjieggŋodit duola dagu guovtegielakvuoda buorre bielijda , ájádallat ja guoradallat snivábut guovtegielakvuoda birra , duola dagu makkár dilen le sámegiella duon dán guovlon Sámen , danen gå sámegiela dille ij le avtalágásj guovlos guovlluj . 
Dahkit bargosa ávvon , allit noadev dassta dagá , dajna gå didjij ij lulu vuorbben . 
Dahkit bargosa ávvon , allit noadev dassta dagá , dajna gå didjij ij lulu vuorbben . 
Dahkit bargosa ávvon , allit noadev dassta dagá , dajna gå didjij ij lulu vuorbben . 
Dahkit dav råhkådaládijn ja aktelasj vuojŋŋanisánihtte råhkådallit . 
Dahkit dav råhkådaládijn ja aktelasj vuojŋŋanisánihtte råhkådallit . 
Dahkit gåktu dijáv le åhpadam ja bissut sujna . 
Dahkit gåktu dijáv le åhpadam ja bissut sujna . 
Dahkit gåktu dijáv le åhpadam ja bissut sujna . 
Dahkit munji sajev vájmmusihtte ! 
Dahkit munji sajev vájmmusihtte ! 
Dahko - Mánáj , åhpadus ja kultuvrra háldadusá dahki plánav gåk sij galggi duosstot dárbojt ma båhti unneplåhkoálmmugis - Da gålmmå háldadussuorge galggi akti jahken válldet sisi diedojt makkir máhtov gielda bargge adni - Da galggi gávnnut åtsålvispáhppára åvddåskåvllåj gånne le tjáledum makkir riektá unneplågon le oadtjot åvddåskåvlå sajev dåk gånnå dakkir åhpadus gávnnu . 
Dahko - Sosiála háldadus dahká plánav gåk sij galggi duosstot dárbojt ma båhti unneplåhkoálmmugis - Háldadus galggá akti jahken válldet sisi diedojt makkir máhtov gielda bargge adni . 
Dahkorássesaljujn e besa bargos ájmon dav anedit , valla le juska binnep barggo gå luonndorássesaljujn . 
Dahtak skábmo luluj jus vuobdajdis biesskedahttá . 
Dahtak skábmo luluj jus vuobdajdis biesskedahttá . 
Dahtak skábmo luluj jus vuobdajdis biesskedahttá . 
Daj almatjij birra Henok , Adama giehttjit buolvas , åvddålijsárnoj : ” Gehtja , Härrá boahtá ietjas tuvsánij ájllisijs gájkka almatjijt duobbmitjit ja gájkka surodimijt divna surodis dagoj åvdås mávsedittjat , ja gájkka garra bágoj diehti majt dá tjáhppis suddára li suv vuosstij javllam . 
Daj almatjij birra Henok , Adama giehttjit buolvas , åvddålijsárnoj : ” Gehtja , Härrá boahtá ietjas tuvsánij ájllisijs ¶ 
Daj berustallamij tjadá duodas sån nuorap buolvajn le dárbbo aktijvuodas áhkojn ja ádjájn . 
Daj biejvij gå giehttjit ieŋŋgil gielav tjavggi ja basuvnav tjuojadahttá , le Jubmela tjiegosvuohta ålliduvvam buorre sága baktu mav suv dievnárijda , profehtajda le vaddám . 
Daj biejvij gå giehttjit ieŋŋgil gielav tjavggi ja basuvnav tjuojadahttá , le Jubmela tjiegosvuohta ålliduvvam buorre sága baktu mav suv dievnárijda , profehtajda le vaddám . 
Daj biejvij ittjij majdik bårå , ja gå dat ájgge lij vássám de nälggáj . 
Daj biejvij ittjij majdik bårå , ja gå dat ájgge lij vássám de nälggáj . 
Daj biejvij ittjij majdik bårå , ja gå dat ájgge lij vássám de nälggáj . 
Daj biejvij vuojn vájve sjaddi , man lágátja älle årrum dat rájes gå Jubmel väráldav sjivnnjedij , e goassak ga galga sjaddat . 
Daj biejvij vuojn vájve sjaddi , man lágátja älle årrum dat rájes gå Jubmel väráldav sjivnnjedij , e goassak ga galga sjaddat . 
Daj maŋemus lågijt jagijt le ulmutjij miella luojvojbargguj unnum , ja da gudi ienep dåjmaj barggi vierttiji mávso oadtjot bargoj åvdås . 
Daj ájgij lij juo gåhttsåm oabllum Divtasvuodnaj , ja nav diehttelis sjattaj vuosstebielle sámemisjåvnå bargguj . 
Dajda gullu ájmmudahka giela hámev máhttet , dat javllá báhkovuorkáv , moallánagájt , jiednadimev , stávimav ja grammatijkav . 
Dajn dáfojn lidjin soabmása sávttsaälosa iján räjnnuhime . 
Dajna de fylkkasuohkan galggá sámegielaåhpadimev fállat gájka oahppijda gudi sihti joarkkaskåvlåjn Nordlándan , ja aktak oahppijs e galga joarkkaskåvlås garggat váni diedek sámegiela , – kultuvra ja sebrudakiellema birra . 
Dajna de nav vissjalit iednev viehkediv gálvojt fiervás bajás guoddet . 
Dajna de sávvap gájka æjgádijt buorisboahtem aktan mánájdisá , juska ælla mijá værmástagán , javlli dá nuorra æjgáda . 
Dajna de válljijiv nuppátgielav bárnnásim , subtsas Beate Mikkelsen . 
Dajna de ájlis Vuojŋŋanis vuoset gäjnov ájlisviessuj dahppot , guhkev åvddåladnja ájn bissu . 
Dajna gå Jubmel väráldav iehtsij vattij ájnna Bárnes , vaj juohkkahasj guhti sunji jáhkká ij håhkkåna , ájnat ihkeven iellemav oadtju . 
Dajna gå Jubmel väráldav iehtsij vattij ájnna Bárnes , vaj juohkkahasj guhti sunji jáhkká ij håhkkåna , ájnat ihkeven iellemav oadtju . 
Dajna gå Jubmel væráldav iehtsij vattij ájnna Bárnes , vaj juohkkahasj guhti sunji jáhkká ij håhkkåna , ájnat ihkeven iellemav oadtju . 
Dajna gå bargge biebmos ánssit . 
Dajna gå bargge biebmos ánssit . 
Dajna gå bargge biebmos ánssit . 
Dajna gå gájka lip luondos oasse la miján aj máhttelisvuohta åvdåsvásstádusáv válldet ja tjoavddusis oasse årrot . 
Dajna gå suv sutto gitta alme rádjáj ålli , ja Jubmel ij le suv bahádagojt vajálduhttám . 
Dajna gå vájmos badjáni bahás ájádusá , almasjgåddema , gállasjvuoda doadjema , skiegesvuohta , suolavuohta , vierrevihtanasstema ja bilkkádusá . 
Dajna gå vájmos badjáni bahás ájádusá , almasjgåddema , gállasjvuoda doadjema , skiegesvuohta , suolavuohta , vierrevihtanasstema ja bilkkádusá . 
Dajna l joarkkám . 
Dajna li rudájt rihpam , javllá Sámedikke ájras Anders Urheim ( Bb ) . 
Dajna lip gåhttjum buoremus guoradallijt diehki Árranij giehtotjit dákkár ássjij birra . 
Dajna vuogijn herlukvuodas bigodij ja suv åhpadisålmmå sunji jáhkkin . 
Dajna vuogijn herlukvuodas bigodij ja suv åhpadisålmmå sunji jáhkkin . 
Dajna vuogijn herlukvuodas bigodij ja suv åhpadisålmmå sunji jáhkkin . 
Dajna ålmmåjn sidáv goarssut ; ietjajnam iv , ietján gå dal sjiebtjesvuodajnam . 
Dajna ålmmåjn sidáv goarssut ; ietjajnam iv , ietján gå dal sjiebtjesvuodajnam . 
Dajna åskujn sihtiv vuostak dijá lusi mannat , vaj lulujda ávov Jubmela ármos oadtjot . 
Dajna åskujn sihtiv vuostak dijá lusi mannat , vaj lulujda ávov Jubmela ármos oadtjot . 
Dajnak mårijn vádtselij sån Stálo uvsa åvddåj ja tjuorvoj Stálluj : « Gåktus sidá áddjám , giedaj vaj skuolkáj doarrot ? 
Dajnas de libá gárves ådå skåvllåjahkáj ja vuodjet suohkanis suohkanij ja sáme girjálasjvuodav , filmajt ja duojev fállat . 
Dajnas de sámegielan dåhkki bágoj muhtem mærráj duohku diehki jåhtet , valla ij dal ållu hijoj_hájoj dåhkki tjállet . 
Dajnas de sámegielan dåhkki bágoj muhtem mærráj duohku diehki jåhtet , valla ij dal ållu hijoj_hájoj dåhkki tjállet . 
Dajnas de vuojnnet dagu dispensasjåvnå ienemusát asstoájggevuodjemij vatteduvvi , ja dalloj de ij la dárbbo . 
Dajnas de vuojnnet dagu dispensasjåvnå ienemusát asstoájggevuodjemij vatteduvvi , ja dalloj de ij la dárbbo . 
Dajt buorre bielijt Sámedikkeráde oajvvadusás dåhkki avtastahttet udnásj biejadusájn , duola degu stivrrimvuohke ulmij baktu ja aktisasjbarggo suohkanij . 
Dajt jagijt gå vårroetáhtan le dát fálaldahka læhkám , li gaskal 140:s ja 150:s adnám sámegielak blankehtajt . 
Dakkir aktisasjbarggo gájbet buorre ja systemáhtalasj fágalasj vuodov , buorre guládallamvuogijt , ja dåhkkididdje lahkanimev , tjadáduvvam konsekvænta vuogijn . 
Dakkir häggavádás sån mijáv gájoj ja vaden gádju . 
Dakkir häggavádás sån mijáv gájoj ja vaden gádju . 
Dakkir sámegielak tjåhkalvisá ja biena li dálla vargga nåhkåm Svieriga bieles ja de le aj máhttelisvuohta binnum almulasj birrasijn gielav gullat . 
Dakkir vijssudahka ij baddjet boade , ájnat le ednamis , oadtjelasj ja bahá . 
Dakkir vijssudahka ij baddjet boade , ájnat le ednamis , oadtjelasj ja bahá . 
Dakkirav iv lim goassak vuojnnám . 
Dakkirin le mijáv aj gåhttjum , lehkup dal juvdá jali hiedniga . 
Dakkirin le mijáv aj gåhttjum , lehkup dal juvdá jali hiedniga . 
Dakkár tevstajt dåhkki viedtjat juogu de girjjevuorkás , IKT-a baktu jali avijsajs ja ietjá sajijs . 
Dakkár tevstajt dåhkki viedtjat juogu de girjjevuorkás , IKT-a baktu jali avijsajs ja ietjá sajijs . 
Dakkár tevstajt dåhkki viedtjat juogu girjjevuorkás , IKT-a baktu jali avijsajs ja ietjá sajijs aj . 
Dakkár tevstajt dåhkki viedtjat juogu girjjevuorkás , IKT-a baktu jali avijsajs ja ietjá sajijs aj . 
Dale Riebijnjárgas lij diehki vádtsemin , ja gå Stuornjárga rádjáj jåvsådij , de ájtsaj rávgav bávten tjåhkkåhime . 
Dale gåjt soames lij tjáhtjerudnen dákkijt skielluj oadtjum gå lij guolmudiddjen vádtsám tjátjev viedtjamin . 
Dale l dunnuj hebalgis jåhtemja guollebivddomåtåvrrå , jus dal ij la dav juo vuobddám . 
Dalloj , gå Jack ja da ietjá artista nuorttavuonak vijsojt ja nuorttavuonak giellasuorgev adnin , gå Bodø-Glimt vuona åvdemus bállotjiektjamlágaj gaskaj bådij , gå Dædnogátte nuora juojgas popmushikav dahkin ja Sverre Kjeldsberg ja Mattis Hætta vuojttijga vuona Melodi Grand Prixfinálav , gå juojgajn li “stuoráp fábmo tuvtas” – dalloj nuorttavuona álmmugin lij iesjárvvo ja jasskavuohta ietjas histåvrås , kultuvras ja identitehtas . 
Dalloj almerijkkaj sjaddá låge nuorra niejda láhkáj , gudi lámpojisá mannin ålgus irggev duostutjit . 
Dalloj almerijkkaj sjaddá låge nuorra niejda láhkáj , gudi lámpojisá mannin ålgus irggev duostutjit . 
Dalloj de báhttja oattjoj næjtsos gálbenáhkev . 
Dalloj de sáńardijma gå ejma la gáptijt fáron válldám . 
Dalloj de tiempellåvda guovte bähkkáj gajkkusij , badjerabdas gitta vuollerabddaj . 
Dalloj de tiempellåvda guovte bähkkáj gajkkusij , badjerabdas gitta vuollerabddaj . 
Dalloj ettjn gávnnu girje ma lidjin jårggåluvvam nuorttasáme gielas , nav gåktu dálla . 
Dalloj galggá suohkana politihkalasj barggojuogos æjvvalit ja barggagoahtet ássjijn . 
Dalloj hæhttujin muorjjit , suojnnit , berunijt doahpot , dálvvemuorajt sijddaj suvdatjit ja váres sávtsajt viedtjat . 
Dalloj ittjiv oattjes jalik varás rádev åtså , 17 ittjiv ga Jerusalemij badjána , sijá lusi gudi muv åvddåla apostela lidjin . 
Dalloj ittjiv oattjes jalik varás rádev åtså , ittjiv ga Jerusalemij badjána , sijá lusi gudi muv åvddåla apostela lidjin . 
Dalloj ittjiv oattjes jalik varás rádev åtså , ¶ 
Dalloj juohkkahattjav dagojis milta mávset : ihkeven iellemav sidjij gudi sávret buorev dahki , ja herlukvuodav , gudnev ja nåhkåmahtesvuodav åhtsi , valla moarev ja hattov sidjij gudi ietjasa åvddån anedi , ja sádnesvuohtaj li gullogahttá gå vierrevuodav tjuovvu . 
Dalloj juohkkahattjav dagojis milta mávset : ¶ 
Dalloj le de gájkka härrávieldev , vieksesvuodav ja fámov dåssjidam , 25 dan diehti gå gånågissan ráddi , dasik gájkka vasjulattjajt juolgijis vuolláj le biedjam . 
Dalloj le de gájkka härrávieldev , vieksesvuodav ja fámov dåssjidam , dan diehti gå gånågissan ráddi , dasik gájkka vasjulattjajt juolgijis vuolláj le biedjam . 
Dalloj lej dåssju birrasit goalmát oasse åvvå landa sisårrojs årromin ávdas sajijn . 
Dalloj suv jiedna ednamav doargestahtij ; valla jáhttám le dal : ¶ 
Dalloj suv jiedna ednamav doargestahtij ; valla jáhttám le dal : Ájn vil akti doargestahtáv , iv dåssjå ednamav , ájnat almev aj . 
Dalloj åroj ájn áddjás , dat giehtos biernnaskuorggá Suoksavuomjávr-Jåvvå ( Jon Pedersen Rijás ) Suoksavuomjávr-sijdan . 
Dallusj ájge ulmusj lisj dávk gájkka dájt oadtjum goabddá baktu . 
Dallutjij lidjin læhkám moadda dåjmalasj boatsojsujttojuohkusa guovlon , subtsastij Hugo Kalstad åvdep dijstagá semináran Árranin sáme vahko aktijvuodan . 
Dallutjis la jåhkå mij Gåjkijávres gålggå unnum , ja dajna l aj tjáhtje Måske jågån binnum . 
Dalutjij lidjin læhkám muhtema gudi fuolkev lidjin tjoahkkim ja vuoj ∫∫alasj ássjij birra ságastam , valla sárnnediddjen gåktu mij dálla dádjadip ællim aktak . 
Dalága gájkaj vuojnedijn tjuodtjelij , látjos váldij ja sijddaj máhtsaj Jubmelav hieveda . 
Dalága gå skåvlås sijddaj boahtá , sijddabargojt dahkagoahtá . 
Dalága gå skåvlås sijddaj boahtá , sijddabargojt dahkagoahtá . 
Dalága ålmåj buorránij , váldij látjos ja manáj . 
Dan aktavuodan almmuduvvá vuostasj nummar sierra dagádum tjállagis nuorajda . 
Dan almatjij sjaddá nåhkåm álgos värábun . 
Dan almatjij sjaddá nåhkåm álgos värábun . 
Dan almatjij sjaddá nåhkåm álgos värábun . 
Dan almatjij sjaddá nåhkåm álgos värábun . 
Dan almatjij sjaddá nåhkåm álgos värábun . 
Dan almatjij sjaddá nåhkåm álgos värábun . 
Dan baktu de gierun la russjkisgirjak dan biejve gå ednamis muohta ållu gáhtu . 
Dan baktu gádjusihpit jus anodihpit bágos , mav didjij sárnnediv , ietján dåssjåj lihpit jáhkkuj boahtám . 
Dan baktu gádjusihpit jus anodihpit bágos , mav didjij sárnnediv , ietján dåssjåj lihpit jáhkkuj boahtám . 
Dan baktu máhttá girkko , mij juo le ájnas oasse bájkálasj sebrudagás , liehket boanndudahkan . 
Dan baktu vuodo vatteduvvi åvdedittjat oahppij ájmmudagájt buohtastahttet sámekultuvrav ietjá kultuvraj . 
Dan biejve dádjadihpit mån lev Áhtjenam , didja mujna ja mån dijájn . 
Dan biejve dádjadihpit mån lev Áhtjenam , didja mujna ja mån dijájn . 
Dan biejve gå áhttjes vuornoj sunji girjev oasstemis , de Matilda aktu allasis ålgus vuolgij . 
Dan biejve rájes Matilda girjjevuorkkáj manáj juohkka iehketbiejve vallak ieddnes lij binguj mannam . 
Dan biejve ållusa munji javlli : ’ Härrá , Härrá , ep gus mij le duv namán åvddålijsárnnum , bahás vuojŋŋanisájt duv namán vuodjelam ja edna oavddodagov duv namán dahkam ? 
Dan biejve ållusa munji javlli : ’ Härrá , Härrá , ep gus mij le duv namán åvddålijsárnnum , bahás vuojŋŋanisájt duv namán vuodjelam ja edna oavddodagov duv namán dahkam ? 
Dan båttå biedjap ietjama barggijt ietjama åssudagájn bargatjit bájkálattjat dasik ulmutjijt lip sadjáj oadtjum , subtsas Tone Amundsen . 
Dan båttå gå girkkobiello skuollá , de liturgga manná sadjásis kåvrråj . 
Dan båttå ham ájlis Vuojŋŋanis didjij diedet majt javllat . 
Dan båttå ham ájlis Vuojŋŋanis didjij diedet majt javllat . 
Dan båttå nissun juojgaj mujttádittjat noajdev dahkamusástis ja doalvotjit suv sielov ruoptus . 
Dan båttå åhpadisålmmå sunji javllin : ” Rábbi , boade båråtjit ! 
Dan båttå åhpadisålmmå sunji javllin : ” Rábbi , boade båråtjit ! 
Dan diehti , gå goabddáv duohttá , de miella ráfeduvvá , dåbddu unugis ja amás , vargga oavdos . 
Dan diehti , nåv_gåk ájlis Vuojŋŋanis javllá : Uddni , jus suv jienav gullabihtit , de allit vájmojdihtte garrastuhte , nåv gåktu gähttjalime biejven åjdåmiehtsen munji vuosstehágov dahkin , gå dijá ájttega muv hasoda gähttjaladdin , ihka muv dagojt nielljalåk jage lidjin vuojnnám . 
Dan diehti , nåv_gåk ájlis Vuojŋŋanis javllá : ¶ 
Dan diehti : Jus biebbmo vieljam jårrålahttá , de iv luoddnok dasti biergov bårå , vaj oarren vieljam jårrålibmáj iv sjatta . 
Dan diehti : Jus biebbmo vieljam jårrålahttá , de iv luoddnok dasti biergov bårå , vaj oarren vieljam jårrålibmáj iv sjatta . 
Dan diehti Canada , Danmárkko , Ruossja , USA ja Vuodna gájbbedi iesjgenga oasev merrabådnes Árktalasj meras , man stuorra oasse le jieŋa vuolen . 
Dan diehti Jubmel ij sijás skábmáda , ájnat bessi suv ietjasa Jubmelin gåhttjot , sån ham le sidjij stádav vuododam . 
Dan diehti Jubmel ij sijás skábmáda , ájnat bessi suv ietjasa Jubmelin gåhttjot , sån ham le sidjij stádav vuododam . 
Dan diehti Jubmel ij sijás skábmáda , ájnat bessi suv ietjasa Jubmelin gåhttjot , sån ham le sidjij stádav vuododam . 
Dan diehti Jubmel sijáv guodij oattjesa sidodav tjuovutjit , nuosskudagá hállduj , vaj gaskasa rubmahijdesa nuosskudagán báddudin . 
Dan diehti Jubmel sijáv guodij oattjesa sidodav tjuovutjit , nuosskudagá hállduj , vaj gaskasa rubmahijdesa nuosskudagán báddudin . 
Dan diehti Jubmel sijáv tjáddjidusá fámo vuolláj biedjá , vaj gällásijda jáhkkegåhti ja duobbmidalli , gájka gudi älle sáddnáj jáhkkám , älle ga rievtesferdukvuodav válljim . 
Dan diehti Jubmel vas ådå biejvev mierredij , gå guhkes ájgev maŋŋela Davida baktu hoallá : Uddni , jus suv jienav gullabihtit , de allit vájmojdihtte garrastuhte . 
Dan diehti Jubmela tråvnå åvdån tjuodtju ja idja biejvve suv tiemmpelin dievnnuhi , ja guhti tråvnån tjåhkkåj goades sidjij tsieggi . 
Dan diehti Jubmela tråvnå åvdån tjuodtju ja idja biejvve suv tiemmpelin dievnnuhi , ja guhti tråvnån tjåhkkåj goades sidjij tsieggi . 
Dan diehti Titusav gåhttjuv biedniktjoaggemav joarkket , mav dijá lunna lij álggám , vaj árvasvuoda vattáldahka aj dijájn ållåsin sjaddá . 
Dan diehti Titusav gåhttjuv biedniktjoaggemav joarkket , mav dijá lunna lij álggám , vaj árvasvuoda vattáldahka aj dijájn ållåsin sjaddá . 
Dan diehti Vuodnabat sijdda oajvvat låvdagådijda sáme kulturmujto li várnnahisá ja segajda , sáme árbbedábálasj biejsstemij . 
Dan diehti aktak allus almatjijda rámpos biedju . 
Dan diehti aktak allus almatjijda rámpos biedju . 
Dan diehti allit måråsta , allit gatjáda : Majt dal bårråt ? 
Dan diehti allit måråsta , allit gatjáda : Majt dal bårråt ? 
Dan diehti allit måråsta , allit gatjáda : Majt dal bårråt ? 
Dan diehti buolvatjij nali Áhtje åvddåj luojttádav , gässta gájkka áhttjevuohta ednamin ja almen namás oattjoj . 
Dan diehti buolvatjij nali Áhtje åvddåj luojttádav , gæssta gájkka áhttjevuohta ednamin ja almen namás oattjoj . 
Dan diehti de vuohkasin gávnniv vieljajt bádtjit dijá lunna juo åvddåla mannat gárvedittjat valjes vattáldagájdihtte , majt lijda jáhttám , ja ma vuosedi dijá árvasvuodav sájgesvuoda dagi . 
Dan diehti de vuohkasin gávnniv vieljajt bádtjit dijá lunna juo åvddåla mannat gárvedittjat valjes vattáldagájdihtte , majt lijda jáhttám , ja ma vuosedi dijá árvasvuodav sájgesvuoda dagi . 
Dan diehti duv mujttádav älládit ármovattáldagáv , mav Jubmel dunji vattij , gå giedajdam duv nali biedjiv . 
Dan diehti duv mujttádav älládit ármovattáldagáv , mav Jubmel dunji vattij , gå giedajdam duv nali biedjiv . 
Dan diehti dán vierregij vassjániv ja javlliv : Agev vájmojnisá tjádjáni , e ga muv gäjnojt dåbdå . 
Dan diehti ep ga dáj birra håla bágoj , majt almatja vijsesvuohta midjij le åhpadam , ájnat bágoj majt Vuojŋŋanis midjij le åhpadam - vuojŋŋalasj ássjijt Vuojŋŋanisá baktu dádjadip . 
Dan diehti ep ga dáj birra håla bágoj , majt almatja vijsesvuohta midjij le åhpadam , ájnat bágoj majt Vuojŋŋanis midjij le åhpadam - vuojŋŋalasj ássjijt Vuojŋŋanisá baktu dádjadip . 
Dan diehti galggá dievddo hiejttet áhtjes ja iednes ja årrot áhkás báldan ; ja såj galggaba sjaddat åvtå oadtjen . 
Dan diehti galggá dievddo hiejttet áhtjes ja iednes ja årrot áhkás báldan ; ja såj galggaba sjaddat åvtå oadtjen . 
Dan diehti galggá dievddo hiejttet áhtjes ja iednes ja årrot áhkás báldan ; ja såj galggaba sjaddat åvtå oadtjen . 
Dan diehti guodis ålmåj áhtjes ja iednes ja viessus áhkájnis , ja såj guovtes aktan sjaddiska . 
Dan diehti guodis ålmåj áhtjes ja iednes ja viessus áhkájnis , ja såj guovtes aktan sjaddiska . 
Dan diehti gå dán ávijsa sámebielle prienntiduváj åvddål ævtásj suohkanstivratjåhkanime , ep la oadtjum majdik dat tjåhkanimes dán bælláj tjáledum . 
Dan diehti gå gájkka mij le väráldin , oattje hálo , tjalmij hálo ja stuorástallama e Áhtjes boade , ájnat väráldis . 
Dan diehti gå gájkka mij le väráldin , oattje hálo , tjalmij hálo ja stuorástallama e Áhtjes boade , ájnat väráldis . 
Dan diehti gå mav lij hållam luluj ålliduvvat : ” Iv le avtak sijás láhppám gejt munji le vaddám . 
Dan diehti gå muhtema vierret sihti rihpat juojddáv nuppes , gå ælla dudálattja dajna mij la siján åvdåtjis . 
Dan diehti gå Áhttje , Jubmel iesj , le suv sinidahttám . 
Dan diehti gå Áhttje , Jubmel iesj , le suv sinidahttám . 
Dan diehti gå Áhttje , Jubmel iesj , le suv sinidahttám . 
Dan diehti hálijdav sjiebtjesvuodastam iehtjam májnnot , vaj Kristusa fábmogisvuohta luluj mujna . 
Dan diehti hálijdav sjiebtjesvuodastam iehtjam májnnot , vaj Kristusa fábmogisvuohta luluj mujna . 
Dan diehti hálijdav sjiebtjesvuodastam iehtjam májnnot , vaj Kristusa fábmogisvuohta luluj mujna . 
Dan diehti iv goassak hiejte Jubmelav dijá åvdås gijttemis mujtedijn dijáv råhkålvisájnam , gå dal gullam lev dijá jáhko birra härrá Jesusij ja dijá gieresvuoda birra gájkajda ájllisijda . 
Dan diehti jaskadihtit ja gievrrodihtit guhtik guojmáda , nåv ham dij juo dahkabihtit . 
Dan diehti jaskadihtit ja gievrrodihtit guhtik guojmáda , nåv ham dij juo dahkabihtit . 
Dan diehti jaskadihtit ja gievrrodihtit guhtik guojmáda . 
Dan diehti javlliv dij suttojnihtte jábmebihtit . 
Dan diehti javlliv dij suttojnihtte jábmebihtit . 
Dan diehti juogos sihtá ålov barggat aktan ietjá bájkálasj lágaj vaj vádtsem- ja syhkkalgæjnno Ájluovtas Ájláddáj dagáduvvá . 
Dan diehti l dat tækstagirjen gåhtjodum essaya muodugis tækstan . 
Dan diehti l dat tækstagirjen gåhtjodum essaya muodugis tækstan . 
Dan diehti la dan gåbddudakgievlen , gånnå l Nuorttaskandinavia , ienep tjuovgga ( biejvetjuovgga + giemesk ) jage milta , gå gájkka ietjá saje ekváhtoris gitta nuorttapåvllåj . 
Dan diehti lav skåvllåj álggám , javlaj Pippi . 
Dan diehti lav suhttam måskegij gatjálvisájs , agev gå tjielliv jåhtelisvantsas kája nali . 
Dan diehti le Jubmel , duv Jubmel , duv ávo åljujn vuojddám ienebut gå guojmijdat . 
Dan diehti le Jubmel , duv Jubmel , duv ávo åljujn vuojddám ienebut gå guojmijdat . 
Dan diehti le Jubmel , duv Jubmel , duv ávo åljujn vuojddám ienebut gå guojmijdat . 
Dan diehti le Jubmel suv gájkka iehtjádijs aledam ja sunji namáv vaddám gájkka ietjá namájs alebun , ¶ 
Dan diehti le Jubmel suv gájkka iehtjádijs aledam ja sunji namáv vaddám gájkka ietjá namájs alebun , ¶ 
Dan diehti le Kristus ådå lihto gasskaålmåj , vaj gåhtjoduvvama jáhttem ihkeven árbev oadtju , gå jábmemijnes lånestij sijáv åvdep lihto mieddemijs . 
Dan diehti le Kristus ådå lihto gasskaålmåj , vaj gåhtjoduvvama jáhttem ihkeven árbev oadtju , gå jábmemijnes lånestij sijáv åvdep lihto mieddemijs . 
Dan diehti le duolla vuornnot biergov bårråmis ja vijnav juhkamis jali ietjá ássjijs ma vieljat gahttjamij doalvvu . 
Dan diehti le duolla vuornnot biergov bårråmis ja vijnav juhkamis jali ietjá ássjijs ma vieljat gahttjamij doalvvu . 
Dan diehti le vuojnno suodjalimprosessaj dat la juoga majt stáhtta le gávnadam majna luondov suodjal goappátjagá bájkálasj álmmugis ja stáhta nuppijs guhka giedajs . 
Dan diehti le ájnas oahppes gatjádit gåktu skåvlån soapptsu . 
Dan diehti lij Jåhkåmåhken dárbbo ådå ja stuoráp girkkos . 
Dan diehti mávseduvá ruoptus majt iesj le máksám skåvllånævoj åvdås gå åhpadimev låhpada , javllá Kirsi Pallto . 
Dan diehti nammat ráddidus barggojuohkusav mij galggá guoradallat hásstalusájt vuona politijan . 
Dan diehti sidáv dijáv dádjadit , aktak Jubmela Vuojŋŋanisás dievdeduvvam ij javla : ” Garroduvvam lehkus Jesus ” , ij ga aktak máhte javllat : ” Jesus le härrá ” , ietján gå ájlis Vuojŋŋanisá baktu . 
Dan diehti sidáv dijáv dádjadit , aktak Jubmela Vuojŋŋanisás dievdeduvvam ij javla : ” Garroduvvam lehkus Jesus ” , ij ga aktak máhte javllat : ” Jesus le härrá ” , ietján gå ájlis Vuojŋŋanisá baktu . 
Dan diehti sidáv nuorra árbbátjijt ådåsis válldut , mánájt riegádahttet ja ietjasa viesosa huksat , vaj almatja e bahájt sijá birra hållagoade ja vasjulasj ij oares oattjo . 
Dan diehti sidáv nuorra árbbátjijt ådåsis válldut , mánájt riegádahttet ja ietjasa viesosa huksat , vaj almatja e bahájt sijá birra hållagoade ja vasjulasj ij oares oattjo . 
Dan diehti sihtá stáda ulmusj ålgus ietjas birrusis gehtjatjit majt ” sij ” dal hájn barggi dale dajn ávdas sajijn duonna ja dánna . 
Dan diehti sån ja ietjá sámegielaåhpadiddje li asstoájgen oahppamnævojt dárogielas sámegiellaj jårggålam . 
Dan diehti sån juohkkaláhkáj vieljajis lágátjin viertti sjaddat , vaj ármmogis ja jáhkkogis alemushärrán Jubmela åvdån luluj sjaddat ja álmmuga suttojt såbadit . 
Dan diehti sån juohkkaláhkáj vieljajis lágátjin viertti sjaddat , vaj ármmogis ja jáhkkogis alemushärrán Jubmela åvdån luluj sjaddat ja álmmuga suttojt såbadit . 
Dan diehti viertti nissun , ieŋŋgilij diehti , oajves gåbttjåt riektás märkkan . 
Dan diehti viertti nissun , ieŋŋgilij diehti , oajves gåbttjåt riektás märkkan . 
Dan diehti ásaduváj boatsojsujto fáhka- ja gaskostimguovdásj Guovddagæjnon 2005 tjavtjan váj boatsojsujttára , dutke ja háldadusá moatte lándajn galggi aktisattjat barggat ja diedojt lådnot gaskanisá . 
Dan diehti ålmåj áhtjes ja iednes guodis áhkájnis viesutjit , ja såj guovtes sjaddiska aktan . 
Dan diehti ålmåj áhtjes ja iednes guodis áhkájnis viesutjit ja såj guovtes sjaddiska aktan . 
Dan diehti ålmåj áhtjes ja iednes guodis áhkájnis viesutjit ¶ 
Dan dievnárin lev sjaddam , gåhttjoma milta mav Jubmelis dijá diehti lev oadtjum : Jubmela bágov ållidittjat . 
Dan dievnárin lev sjaddam , gåhttjoma milta mav Jubmelis dijá diehti lev oadtjum : Jubmela bágov ållidittjat . 
Dan guoktása gaskan de vuorbbádallin ja vuorbbe Mattiasij gahtjaj , ja dat rájes apostelin lågenanavta siegen lågåduváj . 
Dan guovlon gånne Jielleváre suomagiella le gullum le álmmuk ságastam moadde giella degu suoma- , sáme- ja svierigadárogielav . 
Dan hárráj allis aktak vieljas vuoleda jalik ávkástalá . 
Dan hárráj allis aktak vieljas vuoleda jalik ávkástalá . 
Dan láhkáj aj boanndá gájkka rahtjamusájnis buollná . 
Dan láhkáj aj boanndá gájkka rahtjamusájnis buollná . 
Dan láhkáj aj boanndá gájkka rahtjamusájnis buollná . 
Dan láhkáj aj ålmmå luondulasj viessomav aktan nissunij hiejttin ja guhtik guojmijdisá usstodahtjin . 
Dan láhkáj aj ålmmå luondulasj viessomav aktan nissunij hiejttin ja guhtik guojmijdisá usstodahtjin . 
Dan láhkáj aj ålmåj le välggogis áhkás iehttset nåv gåktu rubmahis . 
Dan láhkáj aj ålmåj le välggogis áhkás iehttset nåv gåktu rubmahis . 
Dan láhkáj alemushärrá ja tjálukoahppása gaskanisá suv tjajmon adnin ja javllin : ” Iehtjádijt gåjt gájoj , ietjas gis ij . 
Dan láhkáj de guolmmusa guosmoduvváj . 
Dan láhkáj dij dal gástadusán tjátjes gádjusihpit . 
Dan láhkáj dij dal gástadusán tjátjes gádjusihpit . 
Dan láhkáj suttojisá mihtov aktelasj dievddi . 
Dan láhkáj suttojisá mihtov aktelasj dievddi . 
Dan láhkáj suttojisá mihtov aktelasj dievddi . 
Dan láhkáj tjadnin ofuohtiga divtasvuonagijt Sámeednamij juo vuostasj biejvverájes . 
Dan láhkáj vágoda nuorra ålmmåjt agev jiermmát viessot , ja vieso iesj åvddågåvvån buorre dagoj hárráj . 
Dan láhkáj vágoda nuorra ålmmåjt agev jiermmát viessot , ¶ 
Dan mannela páhpermodellav hábbmijin , j j åvddål praktihkalasj bargguj álggin duola dagu suoddamijn ja såjodimijn plástas . 
Dan maŋŋel Jesus åhpadisålmmåjis Judeaj vuolgij . 
Dan maŋŋel Jesus åhpadisålmmåjis Judeaj vuolgij . 
Dan maŋŋel guodij almasjvegav ja viessusis máhtsaj . 
Dan maŋŋel gåhtjoj åhpadisålmmåjdis vadnasijn jávre nuppe bälláj åvddålin mannat dan båttå gå iesj almasjvegav sijddaj rájaj . 
Dan maŋŋel gåhtjoj åhpadisålmmåjdis vadnasijn jávre nuppe bälláj åvddålin mannat dan båttå gå iesj almasjvegav sijddaj rájaj . 
Dan maŋŋel gånågis sidjij oalges bielen hoallá : ’ Båhtit dij , gejt Áhttjám le buorissjivnnjedam árbbitjit rijkav mij didjij le värálda sjivnnjedime rájes gárveduvvam . 
Dan maŋŋel gånågis sidjij oalges bielen hoallá : ’ Båhtit dij , gejt Áhttjám le buorissjivnnjedam árbbitjit rijkav mij didjij le värálda sjivnnjedime rájes gárveduvvam . 
Dan maŋŋel le nubbe , mij le avtalágásj tjerdas : Galga guojmát iehttset nåv_gåk ietjat . 
Dan maŋŋel le nubbe , mij le avtalágásj tjerdas : ¶ 
Dan maŋŋel vuollánij Kafarnaumij iednijnis , vieljajis ja åhpadisålmmåjis ja dåppe muhtem biejvev årrun . 
Dan maŋŋel vuollánij Kafarnaumij iednijnis , vieljajis ja åhpadisålmmåjis ja dåppe muhtem biejvev årrun . 
Dan maŋŋela gulliv almes degu stuorra fuova jienav : ” Halleluja ! 
Dan maŋŋela gånågisáv sihtin , ja Jubmel vattij sidjij gånågissan Saulav , Kisja bárnev Benjamina máttos , nielljalåge jahkáj . 
Dan maŋŋela gånågisáv sihtin , ja Jubmel vattij sidjij gånågissan Saulav , Kisja bárnev Benjamina máttos , nielljalåge jahkáj . 
Dan maŋŋela sjávot sjattaj moadda jage , åvddåla 90-lågo gassko gatjáduváj jus máhtij lågådallat ja vuosádallat gåktu gámáv tsieggit , seminárrarájdon Lofåhtan ja Viestarálen . 
Dan maŋŋela vájaldij stádas stádaj , sijdas sijddaj ja ávvoságav Jubmela rijka birra sárnnedij . 
Dan maŋŋela vájaldij stádas stádaj , sijdas sijddaj ja ávvoságav Jubmela rijka birra sárnnedij . 
Dan namma le « Dåbdijdit vássám ájgev – Hábbmit boahtte ájgev » , ja le oajvvadus girkkolasj såbadibmebargguj Sámeednamin . 
Dan prosjevta tjadá oahpástuvviv aj Andersijn guhti lij riek buorre ulmusj , ja riek tjiehpes ja vissjalis giellabargge . 
Dan stádan lij aj árbbásj , guhti aktelasj duobmára lusi bådij ja javlaj : ’ Viehkeda muv vuossteguojmes åttjudit mij munji gullu . 
Dan stádan lij aj árbbásj , guhti aktelasj duobmára lusi bådij ja javlaj : ’ Viehkeda muv vuossteguojmes åttjudit mij munji gullu . 
Dan vuodon le prienntim jages 1865 . 
Dan åvddåla lej vuodjelimpolitija oajvve jages 2003 . 
Danen almerijkka gånågisájn muododuvvá , guhti dievnárijes sidáj lågov dahkat . 
Danen almerijkka gånågisájn muododuvvá , guhti dievnárijes sidáj lågov dahkat . 
Danen beras luluj sámelága giellanjuolgadusá rievddaduvvat , váj ålles lánndaj guosski . 
Danen dån i bierri mánnáj vaddet njamunav jali ruvsav álgon åvddål_gå la visses mánná njittjev buoragit njammá ja buoragit låssu . 
Danen ep goassak galggá vajálduhttet mij , aktan lagámusájimme , dahkap viesso tjoaggulvisáv . 
Danen guhti hekkas sihtá gádjot , massá dav , valla guhti hekkas muv diehti massá , gádju dav . 
Danen guhti hekkas sihtá gádjot , massá dav , valla guhti hekkas muv diehti massá , gávnná dav . 
Danen guhti hekkas sihtá gádjot , massá dav , valla guhti hekkas muv ja evangeliuma diehti massá , gádju dav . 
Danen gå dago , majt Áhttje le vaddám ållidittjat , jur da majt dagáv , vihtanassti Áhtjev muv rádjam . 
Danen gå dago , majt Áhttje le vaddám ållidittjat , jur da majt dagáv , vihtanassti Áhtjev muv rádjam . 
Danen gå dago , majt Áhttje le vaddám ållidittjat , jur da majt dagáv , vihtanassti Áhtjev muv rádjam . 
Danen gå guhti ietjas alet , vuoleduvvá ja guhti ietjas vuolet , aleduvvá . 
Danen gå guhti ietjas alet , vuoleduvvá ja guhti ietjas vuolet , aleduvvá . 
Danen gå guhti ietjas alet , vuoleduvvá ja guhti ietjas vuolet , aleduvvá . 
Danen gå suv dago lidjin bahá valla vieljas lidjin rievtesferduga . 
Danen gå suv dago lidjin bahá valla vieljas lidjin rievtesferduga . 
Danen gå suv dago lidjin bahá valla vieljas lidjin rievtesferduga . 
Danen gå ålmåj le áhkás oajvve , nåv gåktu Kristus le tjoaggulvisá oajvve - guhti le aj ietjas rubmaha lånestiddje . 
Danen gå ålmåj le áhkás oajvve , nåv gåktu Kristus le tjoaggulvisá oajvve - guhti le aj ietjas rubmaha lånestiddje . 
Danen hæhttuji iesjguhtik strategija sajenis gå galggá sámegielav nannit ja åvddånahttet . 
Danen ij lim ietján gå ietjas álmmugis berustit . 
Danen la dát vuomásj nåv gäddum ja ij má galga dålutjij goahtesajij nali årrut , jus ij dárbaha . 
Danen la steran suojes ja bivvalis biesse . 
Danen la viek guhka árbbedáhpe mij hiejteduváj gå Karl Gunnar sávtsajt ierit rájaj , duodas Myklevold . 
Danen le Sámedigge oajvvadam sáme almulasj nammadus ( SAN ) namamduvvá manna li ájrrasa ráddidusás ja Sámedikkes . 
Danen le diedádusá vuodon aj ienep iehpeformála åtsådallama vijddásap suorges váj navti máhttá buoremus giellapolitihkav hábbmit . 
Danen le dárbbo gájkajn gænna le åvdåsvásstádus sámegielas biedjá sierra rahtjamusáv dájt nannitjit . 
Danen le sæbrráj vuojtton gå skåvllå vijmak le sajenis ja oahppe bessi åhpadussaj álgget dán tjavtja . 
Danen le ájnas álgadit duodastahttemav , tjielggidusáv ja vilá barggat bisodimijn gielas . 
Danen lev ávon gå OECD dættot galggap oahppat guhtik guojmestimme mij doajmmá gå galggap nuorajt oadtjot ruopptot bargguj , javllá Johnsen . 
Danen li filma gånnå besa sámegielav válljit juogu de ságastimgiellan jali tækstagiellan ájnnasa mánáj giellaåvddånahttema vuoksjuj . 
Danen lij Herodias Johannesij vassjum ja sidáj suv gåddet , valla ittjij buvte , ¶ 
Danen lip vuojnnám dárbov ressursajt duoddit jus galggap dárbov gåtsedit , tjuovggit prosjæktajådediddje Tone Amundsen ( åvddåla Finnesen ) . 
Danen mån didjij javlav : gájkka sutto ja bilkkádusá almatjijda ándagis luojteduvvi , valla bilkkádus Vuojŋŋanisá vuosstij ij ándagis luojteduvá . 
Danen mån didjij javlav : gájkka sutto ja bilkkádusá almatjijda ándagis luojteduvvi , valla bilkkádus Vuojŋŋanisá vuosstij ij ándagis luojteduvá . 
Danen sihtá ráddidus buvtadimdårjav lasedit 20 millijåvnå kråvnåj ålles 307,9 millijåvnå kråvnåjda jagen 2013 . 
Danen skåvllå dåhkkiduváj juollodamhiebalgis priváhta joarkkaskåvllån Máhttodepartementas jagen 2010 , ja Stáhta luojkkamkássa stipendajda ja lånajda . 
Danen viertti Sámedikken liehket nanos guovdásj dåjmajt ja sæmmibuohta liehket sajenis bájkijn gånnå sáme ajtu viessu ja årru . 
Danna Hætta subtsastij Sigmund Johnsen , gen åvdås Aira lij sadjásasj , le hæjttám virgen ja navti suv barggo le stuoves . 
Danna galggi árvustallat makkir ævto galggi sajenisá jus suohkana galggi nahkat tjoavddet dajt dahkamusájt ma siján li uddni . 
Danna goalmát berun biejvijdis låptij . 
Danna le aj oatsodibme aktisasjbarggosjiehtadusás Sámedikkijn ja sáme instiusjåvnåj ja organisasjåvnåj . 
Danna lej Sáme giellaguovdásj mij lej válldám initiatijvav dákkár buorre fálaldahkaj . 
Danna li Guovdageaidnu , Deatnu ja Kárasjohka dårrum gaskanisá oadtjoma diehti dáv riektá-ásadusáv ietjas suohkanij . 
Danna li dahkam ( dagu vuonan ) avta giellasuorgev oajvvegiellan statan , ja duo ietjá giellasuorge li dåssju ” suorge ” dat moatteslájak gielas ja kulturas mij dåppen le . 
Danna li tjavggasappot ja árabut barggagoahtám sáme viddnudak åvddånimijn . 
Danna lidjin gietjav tjoarve ja gietjav tjalme ma li Jubmela gietjav vuojŋŋanisá åbbå ednama milta rájaduvvam . 
Danna lidjin gietjav tjoarve ja gietjav tjalme ma li Jubmela gietjav vuojŋŋanisá åbbå ednama milta rájaduvvam . 
Danna lidjin gietjav tjoarve ja gietjav tjalme ma li Jubmela gietjav vuojŋŋanisá åbbå ednama milta rájaduvvam . 
Danna lidjin lågev tjoarve ja gietjav oajve ja tjårvijnis lågev kråvnå ja åjvijnis álbediddje namá . 
Danna lidjin lågev tjoarve ja gietjav oajve ja tjårvijnis lågev kråvnå ja åjvijnis álbediddje namá . 
Danna lidjin lågev tjoarve ja gietjav oajve ja tjårvijnis lågev kråvnå ja åjvijnis álbediddje namá . 
Danna lidjin ållo muora majt lådde lij dåhku guoddám , ja de buolláj biesse ja tjivga . 
Danna lij aj iehtjáda máttaráhko fuolkes . 
Danna lij aj nissun , gänna lidjin profehta vaddása , Hanna , Fanuela niejdda Asjera máttos . 
Danna rássjovuomev buolljot tjuolasti vaj buve galggi guohtomsajev oadtjot ja dat ájn ienep CO2 luojttemav vaddá . 
Danna tjuodtju tjáledum duola dagu : Rijka galggi : • ráfen aktan viessot degu buorre rádnátja , • stáhtajgasskasasj ráfev bisodit ja suoddjit váni værjoj dagi , • almasjrievtesvuodajt buoredit , • hæjoj dilev buoredit , ja sijáj dilev gudi e gallev biebmojs ja rájnna tjátjes oattjo , mánáj dilev gudi e skåvlån oattjo vádtset , ja fuolkij dilev gænna ælla årromsaje ja bargo . 
Danna tjåhkanin moattet guovlos ja fágasuorges ságastit guoradallama birra julevsáme guovlon , ja giella lij aj tiebmán danna . 
Danna ulmutja bessin ådå , tjáppa huodnahijt vuojnnet , lij bårådibme ja kultuvralasj oasse , ja moadda skåvllåklássa Árrana milta båhtin gehtjatjit – ja åhpatjit gåktu radio- ja TV-sáddagijt dahkat . 
Danna ådåsit gæhttjalij birssov láddit , mij nuolet manáj aj tjiehpes skuorggáj . 
Danna åroj árbbásj mánnávegajnis . 
Darves njálgugit hapsijdij . 
Dasi duodden , sámegielagijs muhtema li dájt maŋemus lågijt jagijt jåhttåm giela guovdásjbájkijs , bv. bargodisvuoda diehti , ja danen ulmutja binnu gudi gaskanisá sámegielav ságasti . 
Dasi duodden ij la mærrádus buorre tjuottjodus gå Sámedigge galggá boahtte ájge lasse ruhtadimev Ráddidusás ánodit . 
Dasi ij gáddáj besa dáhkir bieggan ja iv mån ga jáhke sån åbbå l buktám viermijt uddni oahppat . 
Dasi lassen rieknimtjehpudahka ja giellamáhtudahka gájbbet dádjadusáv hámes , vuogádagás ja komposisjåvnås . 
Dasi lassen rieknimtjehpudahka ja giellamáhtudahka gájbbet dádjadusáv hámes , vuogádagás ja komposisjåvnås . 
Dasi manná aktan rádnastis Thrine Ediassenijn gut le Håkonhalsas . 
Dasi mån åskeldav ja ánov gájkka suttojdam ándagis , Jesu Kristusa diehti . 
Dasi mån åskeldav ja ánov gájkka suttojdam ándagis , Jesu Kristusa diehti . 
Dasi vil ållestim dago rávkaduvvi degu almasj riektáj - diededime baktu ja ietjá vuogijn - åvdedibme . 
Dasi vásstedin : ” Ájlis Vuojŋŋanisás ep le åbbånis gullam . 
Dasi vásstedin : ” Ájlis Vuojŋŋanisás ep le åbbånis gullam . 
Dasi vásstedin : ” Ájlis Vuojŋŋanisás ep le åbbånis gullam . 
Dasi Árranin le juo divna dárbo sajenisá . 
Dasi årijs akta lisj diedon ulmutja älle oadtjum oahppánit sámegiellaj tjállet ja vájku lulun tjállet , de låhkke älle hárjjánam sámegielav låhkåt . 
Dassta bådij avijssa Sagai Muittalægje , mij bådij juohkka nuppát vahko jages 1904 gitta jahkáj 1911 , gå ruhtadile diehti hiejteduváj . 
Dassta ihtá mánnágirjje ” Gehtja gåk Ánde gárvot ” . 
Dassta ihtá mánnágirjje ” Gehtja gåk Ánde gárvot ” . 
Dassta tjuovvu udnodisvuohta , stuojme , álbedusá , bahás gáddema 5 ja gietjedis rijdo almatjij gaskan , gudi li mielajt láhppám ja sáddnáv hälbbadam doajvodijn jubmelbalulasjvuohta bálkáv vaddá . 
Dassta tjuovvu udnodisvuohta , stuojme , álbedusá , bahás gáddema ja gietjedis rijdo almatjij gaskan , gudi li mielajt láhppám ja sáddnáv hälbbadam doajvodijn jubmelbalulasjvuohta bálkáv vaddá . 
Dat bargos sjattaj Johannes Schefferusa girjje Lapponia , ja dat sjattaj oalle giehtos girjje . 
Dat biejvve rájes ejga dasti gulá avtak oajvev buododum uvsa vuosstij jåsstemin , ja áhttje ittjij goassak gávna áksjov mav dale dan ilmeniera maŋen luosaj . 
Dat biejvve rájes ejga unna nejtsusj ja ieddnes des nælggot dárbaha . 
Dat buoragit manná , danen gå divna dádjadi guhtik guojmesa . 
Dat de munnuv ávvudahtij , ja dajna aj dåbddin måj lin oalle oasse dát hávsskes sebrudagás , subtsastibá Tom ja Vigdis . 
Dat diehto åvdutjis midjij dårvov boahtteájggáj vaddá . 
Dat hierges ájn goavvá . 
Dat ja ietjá tjáppagirjálasjvuoda girje dåhkki oasstet njuolgga almmudagás telefåvnå baktu , mejla baktu jali nehta baktu dinngut jali j j girjjeoassásin . 
Dat juogos , belludahka jali muoduk aktijmannam manna l alemus buohtastahttemlåhko oadtju vuostasj mandáhtav ja de ådå buohtastahttemlågov gå jiednalågov juohká 3jn . 
Dat la aj sivvan læhkám gå hiejttet mierrediv , valla ájnnasamos la jierva håhkkidime læhkam . 
Dat la boados aktisasjvuodas mij la nuppe nuppij gaskan . 
Dat la háledam guhkket Oarjjepåvlås diehki tjivgatjit . 
Dat la suv mielas stuoráp prosennta álmmugis gudi li positijvva gå åvddåla , ja dakkir båhtusav ij lim rat vuorddám . 
Dat le guokta gålmådisoase julevsámegielagijs ( Moren-Duolljá , Bårjås 2010 ) NuorajTV le aj moadda addnevideojt oadtjum , mij lij ájnas oasse fálaldagás : - Gasskamærrásattjat lip avtav videoav vahkkuj ietjama addnijs oadtjum , ja dat le ihkeva buorre . 
Dat le ådåájggásasj variánnta dålusj julevsáme káránskirtos . 
Dat merkaj : ij aktak luondo bieles Jubmela mánnán lågåduvá , ájnat jáhto máná suv gierragin lågåduvvi . 
Dat merkaj : ij aktak luondo bieles Jubmela mánnán lågåduvá , ájnat jáhto máná suv gierragin lågåduvvi . 
Dat merkaj sij Hábmeris ja Stájgos gudi ájggu Sámediggeválgan jienastit , hæhttuji åvddågiehtaj jienastit . 
Dat merkáj : hivás ráddnam ! 
Dat mierkki hásstalusá sámegielav nannit li ietjálágátja guovlos guovlluj . 
Dat mij le sierrim meängielav suomagielas le dat gå meängiella le válldám bágojt Svierigagielas . 
Dat mijáv åhpat surodis viessomav ja dán värálda hálojt hilggot , ja skuornnásit , rievtugit ja jubmelbalulattjat dán ájge viessot , vuordedijn mijá sálugis doajvov ja mijá stuorra Jubmelav ja lånestiddjev Jesus Kristusav herlukvuodanis boahtemin . 
Dat rájes Jesus sárnnedatjáj : ” Dahkit buorádusáv ! 
Dat rájes Jesus sárnnedatjáj : ” Dahkit buorádusáv ! 
Dat rájes Jesus åhpadisålmmåjda tjielggigådij sån viertti Jerusalemij vuolgget ja ednagav boarrásij , alemushärráj ja tjálukoahppásij diehti gierddat , gåtteduvvat ja vas goalmát biejve tjuottjeldahteduvvat . 
Dat rájes Jesus åhpadisålmmåjda tjielggigådij sån viertti Jerusalemij vuolgget ja ednagav boarrásij , alemushärráj ja tjálukoahppásij diehti gierddat , gåtteduvvat ja vas goalmát biejve tjuottjeldahteduvvat . 
Dat rájes biejvvetjuovgga áhkátja goahtáj bájtij . 
Dat rájes de ittjiv vuojga berusta juska muv divvun . 
Dat rájes de sjaddin stuoves rájadusá Divtasvuona ålggolis . 
Dat rájes fálajma vuorrulakkoj julevsámegiella 1 ja 2 gitta 2006 . 
Dat rájes gå skåvlås lij häjttám , hähttum lij iednes lusi báhtset dåhpåj gå áhttjes ja vuorrasap vielja vuolggin tjåsskåmähttsáj . 
Dat rájes ij la liddno buorre biesev dahkam . 
Dat rájes ij la årodahttám gámán . 
Dat rájes la garrasit giela oahppama diehti barggam , ájn dåbddo ållåsit ij gielav buvte . 
Dat rájes le kursajt tjadádam ja gámájt tsieggim . 
Dat rájes le læhkám avtaraják åvddånahttembarggo . 
Dat rájes li bokstáva læhkám mierreduvvam sajen ; rájddon . 
Dat rájes li ienep ja ienep oahppe dav válljim . 
Dat rájes li skåvllåoahppe æjgáda rahtjam skåvlåv bisodittjat , vaj skåvlå niellja oahppe ettjin galga dárbahit Ájluoktaj mannat skåvlåv váttsátjit . 
Dat rájes lihtudin suv gåddet . 
Dat rájes lihtudin suv gåddet . 
Dat rájes nuorre l barggosadjen læhkám . 
Dat rájes nuorre l barggosadjen læhkám – nágin jage suvddem - ja merrasuorgen , valla ienemusát guollim-vantsan . 
Dat rávkaj ådå máhtudagáv , máhtudahka mav ettjin nuoren máhte oahppat , nav dagu åhpadibme dålusj vantsajn lij læhkám . 
Dat sihta javllat guollára julevsáme guovlon maŋŋet motåvråv åttjudin vantsajdisá . 
Dat sihtá javllat konvensjåvnnå ij guoskada dajt árbbedáhperiektájt guohtomijda majt ällobargge nuppet rijkas nuppen rijkan adni . 
Dat skultik báhtsudisájt tjiehká , javllá Mikkelsen , gut miejnni diehtet le læhkám , ja ájn le , moadda jierva dajn dáfujn . 
Dat vilá vájmonam dæddal . 
Dat vuoset gåk unneplågo ulmutja ja háldadusá le válldám vuosstáj giellalágav . 
Dat vuoset riek moattes ælla diedov skihpudagá birra oadtjum ja bagádallamav máhttelisvuodaj birra viehkev åtsåtjit . 
Dat ájgge vuojnnet le vássám . 
Dat árvos ettjin vijssása Nuorttarijkan berusta . 
Dav aj vuojnijma Guovddagæjnno-ássjen gånnå fáhkaulmutja oarjját oassálasstin , javllá Heatta – gut doajvvu SANKS ulmutja oadtju sæmmi rollav Divtasvuonan . 
Dav båhtusav mij vuojnnep hähkka ruonudibmen gå muohta l jur gáhtum ednamis . 
Dav de ráddnas ittjij diede , danen gå jurra lij barggam viessomájgenis ! 
Dav galggá lænsska árvustallat Hábmera lenskajn gå dát dáhpáduváj sådnåbiejve ja lidjin Hábmera lenskakontåvrås danna iektu gæhttjamin . 
Dav ittjij ietjastis javla , ájnat dan jage alemushärrán profehtagit hålaj : Jesus galgaj álmmuga åvdås jábmet . 
Dav javllin oahppe Stuorgiette bajássjaddamguovdátjis , gudi guossidin ådå vájaldusvuosádusáv Árran julevsáme guovdátjin . 
Dav jienav iesj gulliv almes boahtemin gå sujna ájlis váren lidjiv . 
Dav le agev læhkám , subtsasti bárnes . 
Dav le mijá Paulusvielljagieres aj didjij tjállám vijsesvuoda milta mav le oadtjum . 
Dav le mijá Paulusvielljagieres aj didjij tjállám vijsesvuoda milta mav le oadtjum . 
Dav le mijá Paulusvielljagieres aj didjij tjállám vijsesvuoda milta mav le oadtjum . 
Dav lip galla oadtjum , ¶ 
Dav lågådijn árvvedihpit mån lev diedov Kristusa tjiegosvuoda birra oadtjum . 
Dav lågådijn árvvedihpit mån lev diedov Kristusa tjiegosvuoda birra oadtjum . 
Dav majt illa bargadum oadtjum javlajda , viertti sjáhtjalit javllabasij maññela . 
Dav mij råhkålip , Bárnát , Jesus Kristusa mijá Hærrá baktu , guhti dujna ja Ájlis Vuojŋŋanisájn viessu ja ráddi , ájnna duohta Jubmel ihkeven ájges ihkeven ájggáj . 
Dav oadtjuv , ja sæmmi manepnamma j adnegådij nuoramus oabbám . 
Dav rádes buoldav bajás ja ¶ 
Dav sihtá rievddat ja le oahppogirjijt julevsámegiellaj oadtjum . 
Dav subtsas Anne Kalstad Mikkelsen , guhtimusj le åvddånahttemin tjubugav muoras sæmmi adnosuorgen gå dábálasj låvdagådijn . 
Dav sån hålaj Vuojŋŋanisá birra , mav sij oadtju gudi sunji jáhkki . 
Dav tjielggi redaktørra Lars Magne Andreassen åvddåbágonis 2010 le ÅN:a rijkajgasskasasj luonndovaljesvuohtajahke . 
Dav tjállá gájkka girjijnis gå dáj gatjálvisáj birra hoallá . 
Dav tjállá gájkka girjijnis gå dáj gatjálvisáj birra hoallá . 
Dav vuojn de åhpadiddje javlaj , gahperav oajves galgaj válddet . 
Dav vuojnnep muhtem girjes majt Olivia Ugland7 tjállá ( K. M. A. tjállagin ) vuoratjismánon jagen 1909 . 
Dav vuojnná vuolep namás Oajvvadusá girkkolasj såbadibmebargguj Sámeednamin . 
David , guhti ájgenis Jubmela sidodav dievnastij , jámij ja ietjas ájttegij aktiduváj ja dåssjånimev vuojnij . 
David , guhti ájgenis Jubmela sidodav dievnastij , jámij ja ietjas ájttegij aktiduváj ja dåssjånimev vuojnij . 
David ham suv birra javllá : Agev le Härrá tjalmijam åvdån , sån le muv oalges bielen , vaj iv jårråla . 
David iesj Sálmajgirjen hoallá : Härrá muv härráj hålaj : Tjåhkkida muv oalges bälláj , de biejav duv vasjulattjajt duvddan juolgijat vuolláj . 
David ij le iesj almmáj tjuodtjelam , valla javllá : Härrá muv härráj javlaj : Tjåhkkida muv oalges bälláj , de duv vasjulattjajt duvddan juolgijat vuolláj biejav . 
David le ham iesj ájlis Vuojŋŋanisá baktu javllam : Härrá muv härráj hålaj : Tjåhkkida muv oalges bälláj , de bie- jav duv vasjulattjajt duvddan juolgijat vuolláj . 
David le ham iesj ájlis Vuojŋŋanisá baktu javllam : ¶ 
David lij vargga vajálduhttám bæjvasj gávnnu . 
Davva dal gájka diehti , valla udnásj dille moadda sámijda le sij årru stádajn , ja li muhtem mærráj láhppám dav aktijvuodav mij világa le duola degu unnep sáme årrombájkijn . 
Davva iesj oahppiv ietjam iednes gå lidjiv mánnán . 
Davve-Vássján åroj Stuor-Piera gænna lij luohtádus Mera Biehtárij , ja Rudnávuonan Nihkol20 ja bárnnes Uhtsvuon-Máhttu sæmmi mielan . 
Davvisiidda ja Muosát gielda , Fálesnuori , Hammerfesta , Álttá , Áknoluovtta , Láhpi , Skiervvá , Návuona j ja Ráissa suohkana Romsa fylkan ja dánna li 9 lista . 
Daŋga bále Jesus almasjvehkaj javlaj : ” Degu rievvára vuosstij lihpit svierdij ja såppij vuolggám muv gidditjit . 
Daŋga bále gå Paulusav laddnáj lidjin doalvvomin , de doarroålmmåj oajvemusás gatjádij : ” Oattjov gus juojddá dunji javllat ? 
Daŋga bále gå Paulusav laddnáj lidjin doalvvomin , de doarroålmmåj oajvemusás gatjádij : ” Oattjov gus juojddá dunji javllat ? 
Daŋga båttå ednam garrasit skielbbigådij ja stádas lågådis slámaj , gietjavtuvsán almatja ednamskielbbimis gåddujin , ja iehtjáda balládin ja alme Jubmelav guddnedin . 
Daŋga båttå ednam garrasit skielbbigådij ja stádas lågådis slámaj , gietjavtuvsán almatja ednamskielbbimis gåddujin , ja iehtjáda balládin ja alme Jubmelav guddnedin . 
Daŋga båttå ávvudaláj Jesus ájlis Vuojŋŋanisá baktu ja javlaj : ” Áhttje , hievedav duv , alme ja ednama härráv , dan diehti gå dáv le vijssásijs ja jiermmájs tjiehkam , valla bigodam sidjij gudi li nåv_gåk máná . 
Daŋga båttå ávvudaláj Jesus ájlis Vuojŋŋanisá baktu ja javlaj : ” Áhttje , hievedav duv , alme ja ednama härráv , dan diehti gå dáv le vijssásijs ja jiermmájs tjiehkam , valla bigodam sidjij gudi li nåv_gåk máná . 
Daŋga maŋŋela vat mihttijin ja de lågenanvidá sallaj lij tsåhkum . 
Daŋga maŋŋela vat mihttijin ja de lågenanvidá sallaj lij tsåhkum . 
Daŋga maŋŋela vat mihttijin ja de lågenanvidá sallaj lij tsåhkum . 
Daŋgas_diehti rádes ålos sunji jáhkkegåhtin , valla fariseaj diehti ettjin sidá dav dåbdåstit ja synagogas tjuoldeduvvat . 
Daŋgas_diehti rádes ålos sunji jáhkkegåhtin , valla fariseaj diehti ettjin sidá dav dåbdåstit ja synagogas tjuoldeduvvat . 
De Petrus javlaj : ” Ananias , gåktu le Sáhtán duv vájmov máhttám dievddet , gå ájlis Vuojŋŋanisáv gähttjala biehttet ja vuorkki muhtem oasev biednigijs majt bäldos oadtju ? 
De Petrus javlaj : ” Ananias , gåktu le Sáhtán duv vájmov máhttám dievddet , gå ájlis Vuojŋŋanisáv gähttjala biehttet ja vuorkki muhtem oasev biednigijs majt bäldos oadtju ? 
De akta vuojnnijs ( iv jáhke lej máksám nav ålov gå mån , gå tjuodtjoj vuolep sajen gånnå bessi sisi kr. 40,- máksemijn ) duosstoj danna footballav ietjas åjvijn , ja riek fijnugit headij footballav bána nali vas . 
De balvva sijá badjelij vuollánij , ja balvas jiedna gulluj : ” Dát le muv iehttselis Bárnne . 
De balvva sijá badjelij vuollánij , ja balvas jiedna gulluj : ” Dát le muv iehttselis Bárnne . 
De biejves gålmadis ja mános gålmadis ja nástijs gålmadis däjvádallin ja gålmadissaj sjevnjudin , ja biejvve tjuovgastis gålmadisáv massij ja idja aj . 
De biejves gålmadis ja mános gålmadis ja nástijs gålmadis däjvádallin ja gålmadissaj sjevnjudin , ja biejvve tjuovgastis gålmadisáv massij ja idja aj . 
De biejves gålmadis ja mános gålmadis ja nástijs gålmadis däjvádallin ja gålmadissaj sjevnjudin , ja biejvve tjuovgastis gålmadisáv massij ja idja aj . 
De biernna javllá : » Ná , dat la unna svijnetjivgasj majt lav mån válldám hejmas . 
De bihkusij boahtá vieret lip Jubmela birra vihtanasstám , dajna gå sárnnedam lip Jubmel le Kristusav tjuottjeldahttám . 
De bihkusij boahtá vieret lip Jubmela birra vihtanasstám , dajna gå sárnnedam lip Jubmel le Kristusav tjuottjeldahttám . 
De buorástahttá riebij biernav : « Buoris , áddjás ! 
De bådij stuorra jiekke niedjen ; lávkkogådij båvnås båvnnåj . 
De dal ietja hähttubihtit goadáda huksat . 
De dal ietja hähttubihtit goadáda huksat . 
De dal ietja hähttubihtit ávtas goadáda huksat . 
De dal ietja hähttubihtit ávtas goadáda huksat . 
De diedij ij la dát biergos ja varás . 
De dåssjånin da vierre ájádusá ma muv Fredlydjas tjuovvun , ja mån de lidjiv vájmonim dudálasj . 
De ednam lieggiduvvá bæjvátja bájttagis , ja gájkka riegáduvvá iellemij ådåsis . 
De garra gattsa suv niskes doahppiji , ja sån tjavgga åvddån nággiduvvá . 
De gatjádin : ” Manen de Moses le ålmmåv gåhttjum sirádimgirjev tjállet ja de sirádit ? 
De gatját ihtja : « Gåktu nav , dåssju stuorra guolijt dálla , ja åvddål la válldám sæhkálakkoj , smávva ja stuorra guolijt sæhkálakkoj . 
De giergijt dåhpun suv nali bálkestittjat , valla Jesus gádoj ja tiemmpelis vuolgij . 
De gåhtjoj báktjalit ma ∫∫egietjijn gáddáj , suoládam lij guolijt dajs suvdde rádnajstis ja tjiellij gáddáj . 
De gåhtjoj báktjalit ma ∫∫egietjijn gáddáj , suoládam lij guolijt dajs suvdde rádnajstis ja tjiellij gáddáj . 
De gåhttså riebij ja gehtjas bierna badáv , ja ájttsá bierna badáv vuojas gåbddomin . 
De gåjt de diedá illa aktu , vájku dal divna li sijdas vuolggám . 
De gåjt duola dagu mån lidjiv máhttet javllat , barggam lav sáme ásjij nav ja nav ålov , ja ájgge l boahtám munji bessat dát bargos ! 
De ham lidjiv dajt ruoptus oadtjum aktan rentujn dalloj gå máhttsiv . 
De ham lidjiv dajt ruoptus oadtjum aktan rentujn dalloj gå máhttsiv . 
De ham lidjiv dajt ruoptus oadtjum aktan rentujn dalloj gå máhttsiv . 
De ham ådå duogŋas luluj biktasis biehkev gajkedit ja stuoráp rájgev dahkat . 
De ham ådå duogŋas luluj biktasis biehkev gajkedit ja stuoráp rájgev dahkat . 
De ham ådå duogŋas luluj biktasis biehkev gajkedit ja stuoráp rájgev dahkat . 
De ham ådå duogŋas oabme biktasis biehkev gajket ja stuoráp rájgev dahká . 
De ham ådå duogŋas oabme biktasis biehkev gajket ja stuoráp rájgev dahká . 
De ham ådå duogŋas oabme biktasis biehkev gajket ja stuoráp rájgev dahká . 
De háhtav oajves doahppij ja muv oajvváj dieddelij . 
De hålaj : ” Goajvvut ja guoddit hejaj tjuottjodiddjáj . 
De hålaj : ” Goajvvut ja guoddit hejaj tjuottjodiddjáj . 
De hæhkkat gullába gå dan áhtjes buododum uvsa vuosstij vádtsá . 
De iednep javllá : « Allu niejddam oadde mánáv duohtadu ! 
De ihkap j dåhkki tjiektjat vuoratjismáno álgon . 
De ij aktak ietjá gå Jubmela vuojŋŋanis diede , mij Jubmelin le . 
De ij aktak ietjá gå Jubmela vuojŋŋanis diede , mij Jubmelin le . 
De ij aktak ietjá gå Jubmela vuojŋŋanis diede , mij Jubmelin le . 
De javlaj Jubmel : Guotsa , guotsa , fert råkken så guolggat båjkåtisj . 
De javlaj sijájs aktaj : ’ Venagam , iv vierev duv vuosstij dagá . 
De javlaj ålmåj : Dát la oadtje muv oattjes ja dákte muv dávtes ; dát galggá gåhtjoduvvat dievddolattjan dajna gå sån la dievdos váldedum . 
De javlaj ålmåj : Dát la oadtje muv oattjes ja dákte muv dávtes ; dát galggá gåhtjoduvvat dievddolattjan dajna gå sån la dievdos váldedum . 
De javlaj ålmåj : Dát la oadtje muv oattjes ja dákte muv dávtes ; dát galggá gåhtjoduvvat dievddolattjan dajna gå sån la dievdos váldedum . 
De javlliv : Gehtja Jubmelam , dála boadáv . 
De javlliv : Gehtja Jubmelam , dála boadáv . 
De javllá Luhták : « Viertti dibddet ájn åvtåv ijáv oadet , idet galggá sån rádev adnet gadnihij . 
De javllá dat vuorrasabbo : ” Ale dal , vieljatjam , bilkkeda Jubmela sjivnnjádusájt ! 
De javllá ihtja : « Iv de duosta vuolgget , gå Átjá l siegen ! 
De javllá roahtto : « Buoris , irggám ! 
De javllá roahtto : « Sijddaj dávk dal dån sidá , árvvedav mån , » ja vaddá lájgev ja gåhttju tjuojadit dajna lájgijn gå ålgus boahtá ja sijddaj vádtsá ; valla ij val galga ruopptot gehtjastit , vádtset njuolgga sijddasis . 
De jieddnát javlaj : ” Tjuodtjela ! 
De jieddnát javlaj : ” Tjuodtjela ! 
De la má de áhttje rávgajt kájáhkan vuojnnám , ja dajnas de ittjij munji visjá subtsastit . 
De le hásstalus ådå åhpadiddjijt oadtjot ma máhtti oasev skåvlå sáme-åhpadimes válldet . 
De lev dal didjij dáv juo åvddåla sárnnum . 
De lev dal didjij dáv juo åvddåla sárnnum . 
De li dal dajt vuojnnám ja de munnuv Áhtjám vasjodi . 
De li dal dajt vuojnnám ja de munnuv Áhtjám vasjodi . 
De li dal dajt vuojnnám ja de munnuv Áhtjám vasjodi . 
De li näjttso , mij galgaj tjátjev viedtjat ádjagis . 
De lij Mikal Urheim åhpadiddjeskåvllåj álggám , ja akta nuorra ålmåj Gásluovtas lij åhpadiddjen Måsken . 
De lij ietjas gielav vajálduhttám ja ittjij ietjas æjgádijt dádjada . 
De lij juo niejdda almatjijda masstám ja håjggådij dållårájge dajt njálga biebmojt . 
De lij navvám , gå guok máno lij tjátje sinn årrum . 
De luluv , jus Jubmel sihtá , dijá lusi ávos boahtet , ja dijá lunna vuojŋadallat . 
De maná badájnit ! 
De muhtem farisea båhtin suv lusi ja gähttjalime diehti gatjádin : ” Le gus ålmmåj loahpe áhkástis sirádit ? 
De muhtem farisea båhtin suv lusi ja gähttjalime diehti gatjádin : ” Le gus ålmmåj loahpe áhkástis sirádit ? 
De muhtema Jerusalema viesádijs javllin : ” Ij gus sån le almasj gev gåddet sihti ? 
De muhtema Jerusalema viesádijs javllin : ” Ij gus sån le almasj gev gåddet sihti ? 
De muhttijn váldij mánájt maŋenis fivsa duohkáj maŋŋet dálvveiehkedis . 
De mujttájiv iehtam dåbdojt idedis gå smarediv , ja gullájiv dagu ráfedisvuohta tjavelgis nisskáj vat guohtsalij . 
De má ruovddebåhtsåv tjuorvvij Luhták , ihka niejdda lij juo dav dan iehkeda dållåj håjggådam ave vuoles ; vaddám lij iednebuj oajvev tjåhkot . 
De máhtsaj ja galgaj goahtásis , men ittjij háhppida . 
De máná njálmme l dievdedum njittjes gå iesj njåmmu njidtjáj . 
De månnå gut lidjiv ma ∫∫elin vuojnniv dålåv , manáj alás ednamláramusáv ja bådij lullelis . 
De nav ållånij almme ja ednam aktan vegajnis . 
De nav ållånij almme ja ednam aktan vegajnis . 
De nav ållånij almme ja ednam aktan vegajnis . 
De riebij ja Hásskovis viehka tjavgga tjábrudibá badáv Kuffis , ja javllaba : « De la muddo dal hiejttet rugev garggalimes ! 
De rievddadij Jubmel tjuovggasav sjievnnjedis , ja gåhtjoj tjuovggasav biejvven ja sjievnnjedav idjan . 
De rievddadij Jubmel tjuovggasav sjievnnjedis , ja gåhtjoj tjuovggasav biejvven ja sjievnnjedav idjan . 
De rievddadij Jubmel tjuovggasav sjievnnjedis , ja gåhtjoj tjuovggasav biejvven ja sjievnnjedav idjan . 
De sidjij gåro bielen javlasj : ’ Dij garroduvvama , gájddit muv lussta ihkevenájggásasj dållåj , mij bärggalav ja ieŋŋgilijdes vuorddá . 
De sij rávkkagåhtin värojt juohkka bivddo- ja viejddimsajes . 
De sån váldij iesj vierkav giehtasis ja tjuottjadij uksa-bälláj . 
De tjalmme tjielggá ja de esski vuojná ribáv vieljat tjalmes gádodit . 
De tjalmme tjielggá ja de esski vuojná ribáv vieljat tjalmes gádodit . 
De tjalmme tjielggá ja de esski vuojná ribáv vieljat tjalmes gádodit . 
De tjalmme tjielggá ja de esski vuojná ribáv vieljat tjalmes gádodit . 
De tjalmme tjielggá ja de esski vuojná ribáv vieljat tjalmes gádodit . 
De tjalmme tjielggá ja de esski vuojná ribáv vieljat tjalmes gádodit . 
De tjańa dån goahtásit adjáj . 
De tjańa dån goahtásit adjáj . 
De tjuormmasa ja dålå varájn segaduvvam ednamij gahttjin , ja ednamis gålmadis buolij , ja muorajs gålmadis buolij ja gájkka ruoddnis rásse . 
De tjuormmasa ja dålå varájn segaduvvam ednamij gahttjin , ja ednamis gålmadis buolij , ja muorajs gålmadis buolij ja gájkka ruoddnis rásse . 
De tjuormmasa ja dålå varájn segaduvvam ednamij gahttjin , ja ednamis gålmadis buolij , ja muorajs gålmadis buolij ja gájkka ruoddnis rásse . 
De tjuorvoj : ’ Abraham , áhttje , ármmálaste muv ja rája Lasarosav tjuvdev tjátjen buonjádittjat ja de mujsta njuoktjamav däbbodittjat , dålås vuojn vájvástuváv . 
De tjuorvoj : ’ Abraham , áhttje , ármmálaste muv ja rája Lasarosav tjuvdev tjátjen buonjádittjat ja de mujsta njuoktjamav däbbodittjat , dålås vuojn vájvástuváv . 
De tjáppa giedjegattja ja gájkka rásátja , gájklágásj buorre vatta ma sjaddi gættátjijn , Jubmela boanndudagás da midjij håladi , ja gájkka buorrudagás da midjij subtsasti . 
De vas ihtja boahtá ja javllá : - Maná giettes ! 
De vas råhkålij , ja almme de rásjov vattij ja ednam sjattojdis sjaddadij . 
De vas råhkålij , ja almme de rásjov vattij ja ednam sjattojdis sjaddadij . 
De viellja vieljas jábmemij rádjá ja áhttje mánás . 
De viellja vieljas jábmemij rádjá ja áhttje mánás . 
De vijnnagárddeålmmåsis javlaj : ’ Gålmmå jage lev boahtám dán muora sjattojt gehtjatjit , valla iv le mahkkak gávnnam . 
De vijnnagárddeålmmåsis javlaj : ’ Gålmmå jage lev boahtám dán muora sjattojt gehtjatjit , valla iv le mahkkak gávnnam . 
De vuojnij ádjaga sinne aktan guolgaj guokta sjnjieráj mak gåvå galmmám lijga dasi . 
De vuojnnet ielvij muv sunji gæhttjamin . 
De vuojnnet ållij . 
De vuojnniv nástev almes ednamij gahttjam . 
De vuojnniv nástev almes ednamij gahttjam . 
De vuojnniv nástev almes ednamij gahttjam . 
De vuolggá gæjnos riebij bierna bájkijda . 
De vuolggá mæhttsáj dajna svijnijn , ja riebij dav vuojnná , valla ij diede gåktu galggá bierna siegin oadtjot bårråt dat svijnes . 
De vuolggá ålgus ja gullá gå vieljap ánot áhtjestis : « Vattesta munji dat dibma biergos , áhttjám . 
De vuolgij Jordanäno nuppe bälláj gånnå Johannes álgos gástadij . 
De vuolgij Jordanäno nuppe bälláj gånnå Johannes álgos gástadij . 
De vuolgij viessusis ja tsamádij Maria oabbásis : ” Åhpadiddje le dáppe ja gåhttju duv boahtet . 
De vuosedij bárnnes dav vádasgámpav , ja ieddne váldij ja goaroj biktasijt allasis ja bárnnáj . 
De válldá ja bårrå sisbuojdijt aj svijnes . 
De válljimlihtev duobbmiji ja válljimsiedilijt merustalli ja riekkniji Gå gájkka válljimkuverajt li bårddum de duobbmiji válljimlihtev . 
De värált árvvet dån muv le rádjam ja sijáv ähttsám nåv gåktu dån muv le ähttsám . 
De värált árvvet dån muv le rádjam ja sijáv ähttsám nåv gåktu dån muv le ähttsám . 
De värált árvvet dån muv le rádjam ja sijáv ähttsám nåv gåktu dån muv le ähttsám . 
De Áhttját guhti tjiehkusin vuojnná , vaddá dunji bálkáv . 
De Áhttját guhti tjiehkusin vuojnná , vaddá dunji bálkáv . 
De Áhttját guhti tjiehkusin vuojnná , vaddá dunji bálkáv . 
De Áhttját guhti tjiehkusin vuojnná , vaddá dunji bálkáv . 
De Áhttját guhti tjiehkusin vuojnná , vaddá dunji bálkáv . 
De Áhttját guhti tjiehkusin vuojnná , vaddá dunji bálkáv . 
De Áhttját guhti tjiehkusin vuojnná vaddá dunji bálkáv . 
De Áhttját guhti tjiehkusin vuojnná vaddá dunji bálkáv . 
De Áhttját guhti tjiehkusin vuojnná vaddá dunji bálkáv . 
De ájgge boahtá gå Härrá mijáv arvvadahttá , ja rádjá Messiasav , Jesusav , guhti didjij le mierreduvvam , vájku viertti almen årrot dasik ájgge boahtá gå gájkka ådåsis tsieggiduvvá majt Jubmel ietjas ájlis profehtaj baktu ájge álgos le hållam . 
De ájtsajma gå Kyrre Guossaluovtas bådij . 
De ájttsiv gå áhttje bávtes bådij váttse . 
De álu dålutjis giehttun , ja máná gatjádahkes tjuovvun . 
De åhpadiddje boahtá , ja vuostasj friddjabåddå l vássám . 
De ålles stáda vuolgij Jesusav duostutjit , ja gå suv vuojnnin de gåhttjun suv sijá bájkes gájddat . 
De ålles stáda vuolgij Jesusav duostutjit , ja gå suv vuojnnin de gåhttjun suv sijá bájkes gájddat . 
De ålliduváj mav profehta Jeremia lij javllam : Tjuorvas Raman gullu , tjierrom ja jieddnás luodjom : Rakel jaskadahtek mánájdis tjierru , dan diehti gå hekkan dasti älle . 
Degu åvddål tiemmpelin ja viesojnisá juohkka biejve åhpadin ja ávvoságav guládin : Jesus le Messias . 
Departemænnta le aj oadtjum moadda tjálalasj árvvalusá , almulasj dåjmadagájs , organisásjåvnåjs ja ájnegis ulmutjijs . 
Departemænnta rahtjá åvddånahttet guhkásåhpadimfálaldagájt ja diededit ájges ájggáj oahppij sámeåhpadusá rievtesvuodaj birra . 
Departemænnta Åhpadusdirektoráhta baktu le plánav åvddånahttám guhkásåhpadibmáj . 
Det rájes gå julevsáme guovdasj , Árran tsieggiduváj jagen 1994 la ienemus oasse julevsáme allaskåvllååhpadusás dáppet åhpaduvvam . 
Dibde mánáv vehik åhtsåt njálmijn åvddål_gå oadtju njittjev . 
Dibde sijáv vuolgget vaj bessi dán birrusa viesojn ja sijdajn bårrusav mannat allasisá oasstemin . 
Dibde sijáv vuolgget vaj bessi dán birrusa viesojn ja sijdajn bårrusav mannat allasisá oasstemin . 
Dibde tjuodtjot kvártav åvdås suottaduvvá . 
Dibde tjuodtjot oanegattjav . 
Dibde tjuodtjot oanegav vuosstádæjvon ja bårdo vuostáv side nali gånnå dibdá gåjggåt muhtem biejvev galmmasin . 
Dibde tjátjev aktan sáltij duolldát åvddål_gå biergov bieja . 
Didjij ham tjálliv vaj oattjov diehtet man nannusit gullogisvuodan bissobihtit . 
Didjij ham tjálliv vaj oattjov diehtet man nannusit gullogisvuodan bissobihtit . 
Didjij håladuvvam bágo li vuojŋŋanis ja iellem . 
Didjij håladuvvam bágo li vuojŋŋanis ja iellem . 
Didjij håladuvvam bágo li vuojŋŋanis ja iellem . 
Didjij javlav : Dát rájes iv dasti dán vijnnamuora sjattojs jugá dan biejve rádjáj gå dijájn Áhtjám rijkan varás vijnas jugáv . 
Didjij javlav : Dát rájes iv dasti dán vijnnamuora sjattojs jugá dan biejve rádjáj gå dijájn Áhtjám rijkan varás vijnas jugáv . 
Didjij javlav : dát rájes iv dasti vijnnamuora sjattojs jugá åvddål_gå Jubmela rijkka boahtá . 
Didjij javlav : dát rájes iv dasti vijnnamuora sjattojs jugá åvddål_gå Jubmela rijkka boahtá . 
Didjij javlav dan biejve sjaddá Sodomij giehpebun dákkir stádas . 
Didjij le bärggal áhttjen ja sihtabihtit dahkat mav áhttjáda vuorddá . 
Didjij le bärggal áhttjen ja sihtabihtit dahkat mav áhttjáda vuorddá . 
Didjij lev muhtem ássjev duodalattjat mujttádahttema diehti tjállám , ármo baktu majt Jubmel le munji vaddám gå hiednigij lusi muv rájaj Kristus Jesusa tiempelhärrán ja ájlis dievnastusán Jubmela evangeliumav sárnnedittjat . 
Didjij lev muhtem ássjev duodalattjat mujttádahttema diehti tjállám , ármo baktu majt Jubmel le munji vaddám ¶ 
Didjiv lev buojkulvisáv vaddám , vaj dahkabihtit nåv_gåk mån didjij lev dahkam . 
Didjiv lev buojkulvisáv vaddám , vaj dahkabihtit nåv_gåk mån didjij lev dahkam . 
Diededibme duola dagu Ájluovta skåvlås vuoset le ájbas dárbbo SANKSas Divtasvuonan . 
Diedij udnodisvuodas lidjin Jesusav suv hállduj vaddám . 
Diedij åvdutjis sujna lij låjes ja lájdugis giehtahiergge . 
Diedo Abc-Company E-Skuvla AS · Sáme digitála almmudahka ja næhttaskåvllå · Buvtadi oahpponævojt nehta baktu sámegiellaj ja sámegiela birra · Fállá guhkásåhpadimev sámegiellaj · E-Skuvla ájggu fállát buoremus kursajt ja oahppojnævojt nehtan nuorttaguovlon ¶ 
Diedo sámegielaj birra * Aktse viesso giela * Ienemus ájtedum giella Europan * Vihpam le moadda tuvsán jage * Árbbedábálattjat gullu finnougralasj oassáj urála giellafámiljas * Dábálattjat ælla sámegiela gaskanisá dádjadahtte * Sámegiela li sierra giela , ælla giellasuorge sæmmi gielas * Julev- , nuortta- ja oarjjelsámegiela li almulasj giela Vuonarijkan ¶ 
Diedoj milta lij Pier Ierik álgos Divtasvuona nuortasjbieles . 
Diedojt tjoahkkit ja diededimijt buktet : Giehpedit diededimijt gávnnat ja dahkat álkkes dádjadahtte ábnnasijt sáme birásvuojno / ulme milta , buojkulvissan . 
Diedojt vuosstájválldet ja juogadit ¶ 
Diedojt åhtsåt Hiroshima birra . 
Diedojt åhtsåt Hiroshima birra ¶ 
Diedon gå dal astidav dát stressas , ja jus lav oadtjum oasstet boahttsu tsågev nágin bájkkálasj ællo sámes . 
Diedon hæhttuv ganugasstet ja vuojñadasstet rádásamos dieván , valla dalloj ham de tjáppemus bálkáv oattjov : várregiedjegattjav oalges juolge guoran , happsa boahttsus mij la jur lahkusin livvaham jali tjáhtjegåjkudisá skierrijn ja siergajn … gæhttjat gå rievsak bieses hállán gå ballá ja tjivgajdis suoddji . 
Diedon hæhttuv ganugasstet ja vuojŋadasstet rádásamos dieván , valla dalloj ham de tjáppemus bálkáv oattjov : várregiedjegattjav oalges juolge guoran , happsa boahttsus mij la jur lahkusin livvaham jali tjáhtjegåjkudisá skierrijn ja siergajn … gæhttjat gå rievsak bieses hállán gå ballá ja tjivgajdis suoddji . 
Diedov vaddá demográfalasj juohkusa birra gen birra li ållo jáhto , ja diehto , gåbddudak ja sieradusá álu vájllu . 
Diedá , soames lij dájt muorajt munnuj vaddám , ja dási ålgusjbælláj suvddám . 
Diedá gus ietjá bårråmusájt majt berunis máhttep dahkat ? 
Diedá ham iesj gudi duv åhpadin 15 ja mujte mánnárájes le ájlis tjálugijda dåbdijdam ; dunji máhtti diedov vaddet , mav gádjusibmáj dárbaha jáhko baktu Kristus Jesusij . 
Diedá ham iesj gudi duv åhpadin ja mujte mánnárájes le ájlis tjálugijda dåbdijdam ; dunji máhtti diedov vaddet , mav gádjusibmáj dárbaha jáhko baktu Kristus Jesusij . 
Diedádus le ájnnasamos sámepolitihkalasj dokumænnta dán ráddidusás . 
Diedádus le ájnnasamos sámepolitihkalasj dokumænnta dán ráddidusás . 
Diedádusán javllamános jagen 1944 tjuodtju ”svenskajåhtulahka le ålov lassánam , sierraláhkáj Divtasvuonan . 
Diedáv galla ájlis Vuojŋŋanis juohkka stádan vihtanasstá tjadnasijt ja nággásijt muv vuorddemin . 
Diedáv galla ájlis Vuojŋŋanis juohkka stádan vihtanasstá tjadnasijt ja nággásijt muv vuorddemin . 
Diedáv gejt lev válljim , valla tjáluga bágo vierttiji ålliduvvat : Guhti muv lájbes bårrå , le boaskes munji bajedam . 
Diedáv gejt lev válljim , valla tjáluga bágo vierttiji ålliduvvat : Guhti muv lájbes bårrå , le boaskes munji bajedam . 
Diedáv guhka manno le læhkám skåvlåv dåhkkidum oadtjot . 
Diedáv ham gájkka muv gádjusibmáj doalvvu dijá råhkådallamij ja Jesus Kristusa Vuojŋŋanisá viehkijn . 
Diedáv moattes lij vuorddám báhkogirjev , le viek ájnas barggo julevsámegiela bisodime , nannima ja åvddånahttema vuoksjuj , javlla rádeájras Ellinor Marita Jåma . 
Diedáv mån mij le Härrá balulasjvuohta ja dan diehti gähttjalav almatjijt oatsodit ; Jubmel muv dåbddå , ja doajvov dij oamedåbdonihtte ietjada aj dåbddåbihtit . 
Diedáv mån mij le Härrá balulasjvuohta ja dan diehti gähttjalav almatjijt oatsodit ; Jubmel muv dåbddå , ja doajvov dij oamedåbdonihtte ietjada aj dåbddåbihtit . 
Diehtebihtit Stefanas goahtefuolkijnis lij Akaia vuostasj sádjo Kristusin , ja vissjalit sij li ájllisijt dievnastam . 
Diehtebihtit Stefanas goahtefuolkijnis lij Akaia vuostasj sádjo Kristusin , ja vissjalit sij li ájllisijt dievnastam . 
Diehtebihtit Stefanas goahtefuolkijnis lij Akaia vuostasj sádjo Kristusin , ja vissjalit sij li ájllisijt dievnastam . 
Diehtebihtit dáj giedaj barggiv iehtjam ja mannoguojmijam dárboj diehti . 
Diehtebihtit dáj giedaj barggiv iehtjam ja mannoguojmijam dárboj diehti . 
Diehtebihtit ham jus jáhkkuda gähttjalimev gierddá , de gähttjalibme gierddisvuodav vaddá . 
Diehtebihtit ham jus jáhkkuda gähttjalimev gierddá , de gähttjalibme gierddisvuodav vaddá . 
Diehtebihtit mij Galileas álgij maŋŋela gå Johannes lij gástadusás sárnnedam , ja mij åbbå Judeaj oabloj : Jesus Nasaretas ájlis Vuojŋŋanisájn ja fámujn Jubmelis vuojdaduváj , juohkka sajen vájaldij ja buorijt dagáj ja buoredij gájkajt gudi bärggala fámo vuolen lidjin , dajna gå Jubmel lij sujna . 
Diehtebihtit mij Galileas álgij maŋŋela gå Johannes lij gástadusás sárnnedam , ja mij åbbå Judeaj oabloj : ¶ 
Diehtep buoremusá guovlluj gájkka jårggåluvvá sidjij gudi Jubmelav iehttsi , gejt sån ájggomusás milta le gåhttjum , dajna gå sijáv gejt åvdutjis le tjuolldám , le aj åvdutjis mierredam Bárnes gåvå milta hábbmit , vaj luluj vuostasjriegádiddjen moatte vieljatjij gaskan . 
Diehtep buoremusá guovlluj gájkka jårggåluvvá sidjij gudi Jubmelav iehttsi , gejt sån ájggomusás milta le gåhttjum , ¶ 
Diehtep jábmemis lip iellemij mannam , dajna gå iehttsep vieljajdimme . 
Diehtiv galgajma bielle jagev aktan viessot dan sæmmi goaden daj sæmmi ulmutjij siegen , ja aj sæmmi lájbes bårråt . 
Diehton didjij le , ålmåj gut vieljas bátsij ittjij fáŋŋgaj duobbmidalá . 
Diehtá åvdutjis dievva l dålusj goahtesajijs dán luovta birra . 
Diesel aj divrrum ¶ 
Diesel la aj divrrum , ja baláv ájn vil hadde lassán . 
Dievastjåhkanibme l ævtásj rájes duorastahkaj . 
Dievde dav Vuojŋŋanisájnat . 
Dievde de tjátjes vaj vargga guolijt gåbttjo . 
Dievde sijdav ja skåvlåv Vuojŋŋanisájnat . 
Dievde sunnu vájmojt gieresvuodajnat , ja ásada sunnuj ráfálasj sijdav . 
Dievnastihtit guhtik guojmáda , juohkkahasj ármovattáldagájn mav le oadtjum Jubmela moattelágásj ármo buorre tjuottjodiddjen . 
Dievnastihtit guhtik guojmáda , juohkkahasj ármovattáldagájn mav le oadtjum Jubmela moattelágásj ármo buorre tjuottjodiddjen . 
Dievnastus , mav dájna biedniktjoaggemijn ållidihpit , ij dåssjå ájllisijt niedas viehkeda . 
Dievnastus , mav dájna biedniktjoaggemijn ållidihpit , ij dåssjå ájllisijt niedas viehkeda . 
Dievnár vásstedij : ’ Vielljat le ruopptot boahtám , ja áhttját le buojdes gálbev njuovadahttám dan diehti gå bárnes le ruoptus varrásin oadtjum . 
Dievnár vásstedij : ’ Vielljat le ruopptot boahtám , ja áhttját le buojdes gálbev njuovadahttám dan diehti gå bárnes le ruoptus varrásin oadtjum . 
Dievnára de mannin båndisa lusi ja javllin : ’ Härrá , ittji gus dån buorre sájov bälldusit sáddji ? 
Dievnára de mannin båndisa lusi ja javllin : ’ Härrá , ittji gus dån buorre sájov bälldusit sáddji ? 
Dievnárijdes rájaj guossijt hejajda gåhtjutjit , valla ettjin boahtet sidá . 
Dievnárijdes rájaj guossijt hejajda gåhtjutjit , valla ettjin boahtet sidá . 
Dievá lidjin vielggada sjutjes ja biejvve ij lim ájn badjánam valla ruopseldahttá almev lullne . 
Digge l læhkám dåssju 10 jagev anon , ja åtsådallamij milta de ájgge manná gå ådå ásadusá båhti jåhtuj ja dáha gávnni ietjas sajev politihkalasj systemajn . 
Digitála ræjdo vaddi ådå máhttelisvuodajt adnet sáme árbbedábálasj máhtov ja doarjjot ja åvddånahttet guládallamtjehpudagájt ja åvddånbuktemvuogijt . 
Digitála ræjdo vaddi ådå máhttelisvuodajt adnet sáme árbbedábálasj máhtov ja doarjjot ja åvddånahttet guládallamtjehpudagájt ja åvddånbuktemvuogijt . 
Digitáliserimprográmman diededij ráddidus sijá ulmme le viddnudagá ja viesáda gudi ælla diededam e lágeda , galggi háldadusás påstav oadtjot digitála poasstakássaj . 
Dij Johannesij ságav rájajda ja sån le sádnesvuodav vihtanasstám . 
Dij Johannesij ságav rájajda ja sån le sádnesvuodav vihtanasstám . 
Dij bilkkeduvájda ja doarrádaláduvájda , gähttjamoavddon ulmutjijda dagáduvájda , ja muhttijn oasev guojmijihtte vájvijs váldijda . 
Dij bilkkeduvájda ja doarrádaláduvájda , gähttjamoavddon ulmutjijda dagáduvájda , ja muhttijn oasev guojmijihtte vájvijs váldijda . 
Dij dahkabihtit áhtjeda dagojt . 
Dij dahkabihtit áhtjeda dagojt . 
Dij ehpit le oarjjevuoda vuojŋŋanisáv oadtjum , vaj lulujda vas ballagoahtet , ájnat lihpit Vuojŋŋanisáv oadtjum , mij mánáj riektáv vaddá vaj bessap tjuorvvot : “ Abba ! 
Dij ehpit le oarjjevuoda vuojŋŋanisáv oadtjum , vaj lulujda vas ballagoahtet , ájnat lihpit Vuojŋŋanisáv oadtjum , mij mánáj riektáv vaddá vaj bessap tjuorvvot : “ Abba ! 
Dij ehpit le suv vuojnnám valla daŋgas_diehti suv iehttsebihtit ; ehpit suv ájn vuojne , valla sunji jáhkkebihtit ja máhttebihtit sárnnomahtes , almmelasj ávujn sjållerdit gå dal jáhkuda måhkkåj lihpit jåvsådime : sielojihtte gádjusibmáj . 
Dij ehpit le suv vuojnnám valla daŋgas_diehti suv iehttsebihtit ; ehpit suv ájn vuojne , valla sunji jáhkkebihtit ja máhttebihtit sárnnomahtes , almmelasj ávujn sjållerdit ¶ 
Dij ham diehtebihtit aktak ij Kristusa ja Jubmela rijkas oasev oattjo , guhti skähkásin , bádásin jali ietjastallen viessu . 
Dij ham diehtebihtit aktak ij Kristusa ja Jubmela rijkas oasev oattjo , guhti skähkásin , bádásin jali ietjastallen viessu . 
Dij ham lihpit Kristusa májnnomgirjje , mujsta tjáleduvvam ij blehkajn , ájnat ielle Jubmela Vuojŋŋanisájn , ij ga gierggedáblojda , ájnat dijá vájmojda , dáblojda oattjes ja varás . 
Dij ham lihpit Kristusa májnnomgirjje , mujsta tjáleduvvam ij blehkajn , ájnat ielle Jubmela Vuojŋŋanisájn , ij ga gierggedáblojda , ájnat dijá vájmojda , dáblojda oattjes ja varás . 
Dij ham lihpit ármov oadtjum - ehpit dåssjå Kristusij jáhkket , ájnat suv diehti aj gierddat . 
Dij ham lihpit ármov oadtjum - ehpit dåssjå Kristusij jáhkket , ájnat suv diehti aj gierddat . 
Dij ham lihpit ådåsis riegádam , ehpit dåssjåniddje ájnat nåhkåmahtes sájos , Jubmela ielle ja bisso bágos , dan diehti gå almasj le degu rásse ja gájkka herlukvuohtas degu giette giedjega . 
Dij ham lihpit ådåsis riegádam , ehpit dåssjåniddje ájnat nåhkåmahtes sájos , Jubmela ielle ja bisso bágos , ¶ 
Dij lihpit Härrá bágov guládahttám , ehpit dåssjå Makedonian ja Akaian , ájnat juohkka sajen li almatja dijá jáhko birra Jubmelij gullam , ja ep dasti dárbaha majdik dasi javllat . 
Dij lihpit Härrá bágov guládahttám , ehpit dåssjå Makedonian ja Akaian , ájnat juohkka sajen li almatja dijá jáhko birra Jubmelij gullam , ja ep dasti dárbaha majdik dasi javllat . 
Dij lihpit friddjavuodav ja ráfev sádjum . 
Dij lihpit gullogisvuoda máná , allit hálojihtte milta vieso degu dalloj gå diehtemahtesvuodan viesojda . 
Dij lihpit gullogisvuoda máná , allit hálojihtte milta vieso degu dalloj gå diehtemahtesvuodan viesojda . 
Dij lijda jábmám ietjada mieddemij ja suttoj diehti , dalloj gå daj sinna lijda viessomin dán ájge ja värálda dábij milta jegadime ilmerijka ja vuojŋŋanisá oajvemusáv , vuojŋŋanisáv mij dálla gullogahtesvuoda almatjijn barggá . 
Dij nissuna , lehkut ålmmåjihtte vuollásattjan , nåv gåktu ristagisájda le vuohkasin . 
Dij nissuna , lehkut ålmmåjihtte vuollásattjan , nåv gåktu ristagisájda le vuohkasin . 
Dij nissuna , lehkut ålmmåjihtte vuollásattjan nåv gåktu Härrá . 
Dij nissuna , lehkut ålmmåjihtte vuollásattjan nåv gåktu Härrá . 
Dij oarje , jegadihtit duodas ja balos dán värálda båndijdihtte , nåv gåktu Kristusav jegadihpit , ehpit dåssjå val sijá tjalmij åvdån duolloma diehti , ájnat Kristusav dievnastihtit ålles vájmos Jubmela sidoda milta . 
Dij oarje , jegadihtit duodas ja balos dán värálda båndijdihtte , nåv gåktu Kristusav jegadihpit , ¶ 
Dij oarje , jegadihtit juohkka hárráj båndijdihtte dán väráldin , allit val dåssjå sijá tjalmij åvdån , ájnat duodas ja Härrá balos . 
Dij oarje , jegadihtit juohkka hárráj båndijdihtte dán väráldin , allit val dåssjå sijá tjalmij åvdån , ájnat duodas ja Härrá balos . 
Dij vilpástalle rievvobihtit árbbátjij viesojs åbmudagájdisá , ja vuojnnuma diehti råhkådallabihtit . 
Dij vilpástalle rievvobihtit árbbátjij viesojs åbmudagájdisá , ja vuojnnuma diehti råhkådallabihtit . 
Dij vilpástalle rievvobihtit árbbátjij viesojs åbmudagájdisá , ja vuojnnuma diehti råhkådallabihtit . 
Dij áhtje , allit mánájdihtte nálsoda , de hessu . 
Dij áhtje , allit mánájdihtte nálsoda , de hessu . 
Dij ålmmå , iehttsit áhkájdihtte ja allit baháv sidjij dagá . 
Dij ålmmå , iehttsit áhkájdihtte ja allit baháv sidjij dagá . 
Dij ålmmå , iehttsit áhkájdihtte nåv gåktu Kristus tjoaggulvisáv iehtsij ja ietjas dan åvdås vattij dav ájlistuhtátjit rájnnanimlávgon bágo baktu . 
Dij ålmmå , iehttsit áhkájdihtte nåv gåktu Kristus tjoaggulvisáv iehtsij ja ietjas dan åvdås vattij ¶ 
Dijav vájnnodijma viessot dan láhkáj , mij le Jubmelij árvvogissan , guhti dijáv rijkkasis ja herlukvuohtasis gåhttju . 
Dijav vájnnodijma viessot dan láhkáj , mij le Jubmelij árvvogissan , guhti dijáv rijkkasis ja herlukvuohtasis gåhttju . 
Dijav vájnnodijma viessot dan láhkáj , mij le Jubmelij árvvogissan , guhti dijáv rijkkasis ja herlukvuohtasis gåhttju . 
Dijmatjis la ednam akti bæjvátja birra mannam . 
Dijmmá lij Hildurin vuosádus Árranin ( ja maKK ´ela Váhtjerin ) aktan niejdajnis Åse Haraldsen ja áhkkovijn Ingri . 
Dijá boarrásijt dal vágodav , iesj boarrásijs akta , ja vihtanastáv Kristusa gierddamusáj birra , guhti iesj aj oasálasj lev herlukvuohtaj mij bigoduvvá : Räjnnuhihtit älov mav Jubmel le didjij åskeldam , allit nákkos valla ietjada sidodis , nåv gåktu Jubmel sihtá , allit vuojto ájnat gisjugisvuoda diehti . 
Dijájn gájkajn le ármos oasse aktan mujna . 
Dijájn gájkajn le ármos oasse aktan mujna . 
Dijájn gájkajn le ármos oasse aktan mujna . 
Diján ja miján , vielja ja oappá , le dat dårvvo akti vat æjvvalit daj gudi li jåhttåm mijá åvddåla dát vájves væráldis dan rievtes ájtteklánndaj gånnå biejvve tjielggasijt bájttá … ( Gurák Ánndaris , girjje 1919 ) . 
Diján le vallje jáhkos , hålajs , diedojs , sávresvuodas ja gieresvuodas , mav lihpit åmastam muv baktu , vaddit de valjet dát ármovattáldagás . 
Diján le vallje jáhkos , hålajs , diedojs , sávresvuodas ja gieresvuodas , mav lihpit åmastam muv baktu , vaddit de valjet dát ármovattáldagás . 
Dijáv diedáv Abrahama máttos . 
Dijáv diedáv Abrahama máttos . 
Dijáv gájutjit lijggodav ålles vájmos gájkka , iehtjam aj . 
Dijáv gájutjit lijggodav ålles vájmos gájkka , iehtjam aj . 
Dijáv le sjievnnjedis oavdos tjuovggasis gåhttjum . 
Dijáv le sjievnnjedis oavdos tjuovggasis gåhttjum . 
Dijáv le sjievnnjedis oavdos tjuovggasis gåhttjum . 
Dijáv ráddnan gåhtjov , dajna gå didjij lev diededam gájkka majt Áhtjestam lev gullam . 
Dijáv ráddnan gåhtjov , dajna gå didjij lev diededam gájkka majt Áhtjestam lev gullam . 
Dijáv ráddnan gåhtjov , dajna gå didjij lev diededam gájkka majt Áhtjestam lev gullam . 
Dijáv ráddnan gåhtjov , dajna gå didjij lev diededam gájkka majt Áhtjestam lev gullam . 
Dijáv suovvá ietjas åvddåj låjdåstit , ájllisin , vigedibmen ja lájtodibmen , 23 jus jáhkuda anodihpit nanos vuodon ja ehpit svahkasta doajvos , man birra evangeliumis gulájda sárnneduvvam gájkka sjivnnjádussaj alme vuolen ja man dievnárin mån , Paulus , lev sjaddam . 
Dijáv suovvá ietjas åvddåj låjdåstit , ájllisin , vigedibmen ja lájtodibmen , jus jáhkuda anodihpit nanos vuodon ja ehpit svahkasta doajvos , man birra evangeliumis gulájda sárnneduvvam gájkka sjivnnjádussaj alme vuolen ja man dievnárin mån , Paulus , lev sjaddam . 
Dijáv åhtsålattijn li muv gievrrodam , muv degu dijáv ávvudahttám . 
Dijáv åhtsålattijn li muv gievrrodam , muv degu dijáv ávvudahttám . 
Diktaj dåhkki avtagærddásasj tjuojalvisáv dahkat ja nav lávllot . 
Diktaj dåhkki avtagærddásasj tjuojalvisáv dahkat ja nav lávllot . 
Direktoráhtta le KRIPOSis viehkev oadtjum oajvvadusájt árvustallat . 
Disjtagá áhtje iedne lusi manáj ja javlaj : - Áhkutjam . 
Divna 32 vuostasjklássaga Knut Hamsuna joarkkaskåvlån aktisasjsuorges Stájgon ja Hábmerin lidjin tjåhkanam Hábmerin vásse vahko . 
Divna almulasj orgána ma guoskadaláduvvi sámelága 3. kapihttalis ja dan láhkatjállusis , le vælggogis gåtsedit vaj njuolgadusá tjovoduvvi . 
Divna dagojdisá vuojnnuma diehti dahki . 
Divna dá artihkkalij vuodon li ságájdahttema ma li guokta manemus jage dagádum , oassen j duodastimprográmmas ” Fra vugge til grav ” . 
Divna dá håladallama li vaddám midjij ådå máhtudagáv , ja moadda lågådallij mielas lij dát seminárra buorre oájvvádus . 
Divna dá li hiebaduvvam åvdep oahppopládnaj jages 1997 ja ij Máhttolåpptimij mij tjadáduváj jagen 2006 . 
Divna guorrasi ájnnasamos le afghanalasj álmmugav suodjalit , ganugit stuojmmeværmádagájt , åvddånahttet ANSFav vaj galggi máhttet åvdåsvásstádusáv válldet oaggásvuodas , ja aj doarjodit åvddånahttemav afghanalasj institusjåvnåjs . 
Divna háldadussuorge vuojnni dárbov oadtjot tjielgga njuolgadusájt gå ulmutja sihti gevadit suv ietjas gielav . 
Divna hæhttuji ietjas åvdås vásstedit , ja divna hæhttuji tjuodtjot madi ålmmåjn girje duogen sáhkadi . 
Divna le Áhttjám munji åskeldam . 
Divna le Áhttjám munji åskeldam . 
Divna le Áhttjám munji åskeldam . 
Divna le Áhttjám munji åskeldam . 
Divna majt mij vuostasjgielas buktep la ájnas aj nubbengiela oahppamij ja åvddånibmáj . 
Divna máná ja nuora gudi oassálassti dievalasj jáhkkoåhpadusán galggi dåbddåt sebrudahteduvvam dan stuorra aktijvuodan , ja åtsådallat duogátjis le boandodibme aktijvuohtaj . 
Divna oassálaste lidjin gulldalime Májá Dunfjeldav Same allaskåvlås , Bjørg Evjenav Råmså universitehtas , Inga Maria Mulkav Ájtte dávvervuorkás Jåhkåmåhken , Kaja Andersenav Ájluovtas , ja Mai-Liss Åstot Kantav Nerskogenis Trøndelágan . 
Divras hatte diehti hæhttunjin moaddása lånajt åhtsåt gå ællim siján nuoges rudá . 
Divtajt tjállet ¶ 
Divtajt tjállet ¶ 
Divtasvuodna le åhtsåm departementas 1,8 mill åvddåprosjæktaj . 
Divtasvuodna åvddålij le sån biedjam ållo dålusj gåvåjt , ietjas tjoahkkes ja Magdalene Normanna valjes vuorkás . 
Divtasvuona ASVO álmmukvarresvuodav tjalmosti varresvuodaåvddånahttema ja skihpudakduostodim bargo ja kurativ giehtadallama gaskan . 
Divtasvuona suohkan la akta suohkanijs mij la oasse sáme giellaháldadusguovlos ådåjagij rájes . 
Divtasvuona suohkan la læhkám sámegiela háldadimguovlon gitta 2006 rájes . 
Divtasvuona suohkan la oadtjum ietjas ” Voksenåsen ” sjiehtadusáv . 
Divtasvuona suohkan la ådådjagij rájes oasse Sámedikke sámegielaháldadusá guovlos . 
Divtasvuona suohkan le buoragit vuorodam mañemus jage , ja le oasstám buktagijt ASVO:as ja mujsta . 
Divtasvuona suohkan le mierredam prosjevta åvdås vásstádusáv válldet jus oadtju , valla barggojuogos oajvvat gålmmå vihtta ájrrasis bájkálattjat válljiduvvi . 
Divtasvuona suohkan máhttá biednigijt guovtegielakvuodaruhtadårjas viedtjat . 
Divtasvuona suohkan oadtju jahkásasj oasestis sirdedum Sámedikke budsjehta baktu . 
Divtasvuona suohkan oassen sjattaj sáme giellaháldadimguovlos ådåjakmáno 1. biejve rájes jagen 2006 . 
Divtasvuona suohkana oassálasstem sámegiela háldadimguovlluj le buktám , adjáj fylkkasuohkanij le biejadum gájbbádusá sámelága giellanjuolgadusáj hárráj . 
Divtasvuona suohkanin årrun sulle 2.100 viesáda snjilltjamánon dán jage , ja suohkanoajvve ij dal ájn diede gåktu viesátlåhko l åvddånahttám ådåjagij rájes . 
Divtasvuona suohkanoajvve Kurt Allan Nilsen la gåhttjum Sámedikkev tjåhkanibmáj snjuktjamáno 14. biejve ságastittjat giellaháldadusguovlo birra . 
Divtasvuonagijda oajvvadin sárnnediddjijt vájnnodit Svieriga sámeednamis . 
Divtasvuonan ja ráddnásuohkanijn li luondo bieles máhttelisvuoda turistmagnehttan sjaddat jus ressursa vuobddemij ja organisermij vatteduvvi , guovllolattjat ja aj aktisasjbarggon suohkanij ja oassálasstij svieriga bielen . 
Divtasvuonan la læhkám viek stuorra ” thriller ” suohkan stivra válga maññela . 
Divtasvuonan le SANKS kåntåvråv jagev adnám ja Finnesen vuoset SANKS ’ an li positijvalasj åtsådallama bargos . 
Divtasvuonan le læstadianissma nannusit tjanádum sámevuohtaj , ja árbbedábálasj ristagis árvo li ájnas oasse iellemis . 
Divtasvuonan li bájkálasj snihkkára divudam , váj sáme tsiekkadusáj divudibme máhtudahka luluj lassánit . 
Divte Me : e m b li å Muitalus sámiid birra jages 1910 le Jårgg vuostasj girjje sámes tjáleduvvam ja almoduvvam sámegiellaj . 
Divvun le náv guhkás viettjaduvvam moadda tuvsán addnijs Nuorttarijkan , ja sij gudi li vædtsagav adnuj válldám li ienemus oassáj dav buorren gávnnam . 
Doahkke l åvddåj buktám moadda stuorra bargo , sigi dåhkijda ja orkesterijda . 
Doahppij báhtjav niskes ja rása sisi dassalij . 
Doajmmajuogos DragLAN le ásadibme mij dán jage tjadáduvvá dijstagás duorastahkaj snjuktjamáno 10._-_12. biejvijn . 
Doajmmaplána bargo orgániserim ja tjuovvolibme Sámegiela doajmmaplána barggo le jådeduvvam Barggo- ja sebrudahttemdepartementas . 
Doajmmaplánas åvddånboahtá danen aj ienep guhkepájggásasj ulme ráddidusá bargos sáme gielajt nannitjit boahtteájggáj . 
Doajvov besav evangeliumav sárnnedittjat aj rijkajn ma li mälggadappon váni gudnev oattjok bargos majt iehtjáda juo li dahkam . 
Doajvov besav evangeliumav sárnnedittjat aj rijkajn ma li mälggadappon váni gudnev oattjok bargos majt iehtjáda juo li dahkam . 
Doajvov oattjov ruoptus boahtet bargatjit , javllá Miriam Paulsen ja joarkká : - Divtasvuodna l juo lávkev válldám , ij la desti gatjálvis jus galggap sáme giellaháldadusguovlluj oassálasstet vaj ep galga . 
Doajvvo Musken Laks ’ aj Barggojuohkusa ulmme le læhkám rudájt åttjudit åvddåprosjæktaj ja nav aj åvddålij sjaddá . 
Doajvvo l fáhkabirrasav åvdedit gietjav-gávtsijn alladáse máhttobarggosajijn , mij la ålles guovlluj ávkken . 
Doajvvomis li dá rudá sajenisá 2009 rájes , Filip Mikkelsen låhpat . 
Doajvvop dát gåvvå gievras , rájajdis ja moattelágásj sámesebrudagás le aj duv politihkalasj sidot . 
Doajvvop dån gut berusta iednegielladoarjjagis , iednegiellaåhpadusás ja låhkåmbagádusás iednegiellaj árvvon aná tjoahkkediededimev ja máhttelisvuodav ságastibmáj . 
Doalvoduvvam Vuojŋŋanisás tiemmpelij manáj , ja gå Jesusa äjgáda mánájn bådijga dagátjit mij le dáhpen lága milta , de mánáv fármmásis váldij ja Jubmelav hievedij ja javlaj : ” Härrá , bája dal dievnárat ráfen dáppelt mannat , nåv gåktu le jáhttám , dajna gå muv tjalme li vuojnnám suv lånestimev , mav dån le gájkka álmmugijda gárvedam , tjuovggan mij hiednigijda bigodibmen sjaddá ja herlukvuohtan ietjat álmmugij Israelaj . 
Doalvoduvvam Vuojŋŋanisás tiemmpelij manáj , ja gå Jesusa äjgáda mánájn bådijga dagátjit mij le dáhpen lága milta , ¶ 
Doalvoj sijáv stádas Betania guovlluj , ja giedajdis bajedij ja sijáv buorissjivvnjedij . 
Doalvoj sijáv stádas Betania guovlluj , ja giedajdis bajedij ja sijáv buorissjivvnjedij . 
Doalvvomgålojt máksá tjiellde jali ällosujttimdajvva mij biejadisáv la oadtjum vuostasj oase milta . 
Doarespolitihkalasj juogos politihkkárij , ájnegattjaj ja persåvnå birásorganisasjåvnåjda tjanádum ma vilá ássjev dåjman adni . 
Doaresvidjura Dån hähttu tjuovvot nåv gåhtjoduvvam doaresvidjurijt mierreduvátjit birásmávsálvisáj ålles máksemav . 
Doarjja Nordlánda fylkkasuohkanis ja Sámedikkes vatteduvvá mannel j j gå kursa li jåhtuj ¶ 
Doarrokruossav gålmåjn svierdijn le guoddám 1946 jage rájes . 
Doarroålmmå de báttijt gasskat suoddin ja dibddin suhkamvadnasav gáddáj gålggåt . 
Doarroålmmå tjiesskis lánjátjijs kråvnåv bárddin mav oajves nali biedjin ja tjáŋadin suv purpurbájnok ålgoldisgárvvuj . 
Doarroålmmå tjiesskis lánjátjijs kråvnåv bárddin mav oajves nali biedjin ja tjáŋadin suv purpurbájnok ålgoldisgárvvuj . 
Doarroålmmåj oajvemus buorgoj nuorra ålmmåv aktasik iktemis mav lij älvvám ja de dibdij suv mannat . 
Drag Aktivitet ja gårobieles : Thorstein Solstrøm , Ingrid Kintel ja Inge Olsen gåhttju nuorajt , 16 jagágijt ja vuorrasappojt hávsskudalátjit ja suohtastalátjit Ájláddáj Mihttsamára . 
Drag Aktivitetspark le Divtasvuona suohkanis åhtsåm 2 milliåvnå ruhtadoarjjan galmmahállav tsieggitjit . 
Drag Aktivitetspark le Divtasvuona suohkanis åhtsåm 2 milliåvnå ruhtadoarjjan galmmahállav tsieggitjit . 
Drámásjáŋŋara birra oahppat . 
Drámásjáŋŋara birra oahppat ¶ 
Drámátevstav låhkåt ja vásstedit gatjálvisájt ma dasi gulluji . 
Drámátevstav låhkåt ja vásstedit gatjálvisájt ma dasi gulluji ¶ 
Dujna l muhtem jage lájddimmáhtalgisvuohta álmmuk ja jali priváhtta suorges ja buorre máhtto sáme kultuvra ja sebrudagá birra . 
Dunji javlav , dåppelt i besa åvddål_gå le maŋemus biednigattjav máksám . 
Dunji javlav , dåppelt i besa åvddål_gå le maŋemus biednigattjav máksám . 
Dunji le buorep rubmahis biehkev masset ienni gå ålles rubmahav helvidij biesstet . 
Dunji le buorep rubmahis biehkev masset ienni gå ålles rubmahav helvidij biesstet . 
Dunji le buorep rubmahis biehkev masset ienni gå ålles rubmahav helvidij biesstet . 
Dunji le buorep rubmahis biehkev masset ienni gå ålles rumáj helvidij manná . 
Dunji le buorep rubmahis biehkev masset ienni gå ålles rumáj helvidij manná . 
Dunji le buorep rubmahis biehkev masset ienni gå ålles rumáj helvidij manná . 
Dunji lehkus guddne gieresvuodat åvdås mij le gievrap gå jábmem . 
Dunji lev iehtjam bigodam dajna gå dievnastiddjen ja vihtanin lev duv válljitjit , dasi majt le vuojnnám ja aj dasi majt dunji bigodav 17 dalloj gå ietjat álmmuga ja hiednigij giedajs duv gájov . 
Dunji lev iehtjam bigodam dajna gå dievnastiddjen ja vihtanin lev duv válljitjit , dasi majt le vuojnnám ja aj dasi majt dunji bigodav ¶ 
Dunji lev iehtjam bigodam dajna gå dievnastiddjen ja vihtanin lev duv válljitjit , dasi majt le vuojnnám ja aj dasi majt dunji bigodav ¶ 
Duo iehtjáda gudi Erik Johnsenav sihtin lidjin gaskanisá såbadam . 
Duo ietjá almatja gudi dajs bijnojs ettjin gåddu , ettjin daŋgas_diehti giedajisá dagojs jårgijda : ettjin hiejte råhkådallamis bahás vuojŋŋanisájt ja jubmelgåvåjt gålles , silbas , brånsås , gierges ja muoras ma e máhte vuojnnet , gullat jalik vádtset . 
Duo ietjá almatja gudi dajs bijnojs ettjin gåddu , ettjin daŋgas_diehti giedajisá dagojs jårgijda : ettjin hiejte råhkådallamis bahás vuojŋŋanisájt ja jubmelgåvåjt gålles , silbas , brånsås , gierges ja muoras ma e máhte vuojnnet , gullat jalik vádtset . 
Duo suv rádna ettjin vuojne sån lij guollegiebmarisav suoládam , ja de vuolgij gæjnos . 
Duo suv rádna ettjin vuojne sån lij guollegiebmarisáv suoládam , ja de vuolgij gæjnos . 
Duobbelattjaj manáj , ednama nali luojttádij ja råhkålij bessat dát båttås jus máhttelis . 
Duobbelattjaj manáj , luojttádij muohto ednamij ja råhkålij : ” Áhttjám , jus máhttelis , dibde dáv gávtjav muv mieddel mannat . 
Duobbmi vuojdadum biebbmopáhppára nali ja dibde unnan galmmet ja suotta bæhkátjijda . 
Duobbmobiejven oarjjilij drådnik tjuodtjel aktan dájna vierregijn ja sijá duobbmon sjaddá , dan diehti gå ednama gätjátjis bådij Salomo vijsesvuodav gulldalittjat , valla dánna le juoga Salomos ienebun . 
Duobbmobiejven oarjjilij drådnik tjuodtjel aktan dájna vierregijn ja sijá duobbmon sjaddá , dan diehti gå ednama gätjátjis bådij Salomo vijsesvuodav gulldalittjat , valla dánna le juoga Salomos ienebun . 
Duobbmobiejven oarjjilij drådnik tjuodtjel aktan dán vierrega almatjij ja sijá duobbmon sjaddá , dan diehti gå ednama gätjátjis bådij Salomo vijsesvuodav gulldalittjat , valla dánna le juoga Salomos ienebun . 
Duobbmobiejven oarjjilij drådnik tjuodtjel aktan dán vierrega almatjij ja sijá duobbmon sjaddá , dan diehti gå ednama gätjátjis bådij Salomo vijsesvuodav gulldalittjat , valla dánna le juoga Salomos ienebun . 
Duodaj , vaddám lev didjij fámov gärmmahijt ja skorpijåvnåjt duolmutjit ja vasjulattja ålles fámoj rijbatjit , ja ij migek dijáv vahágahte . 
Duodaj , vaddám lev didjij fámov gärmmahijt ja skorpijåvnåjt duolmutjit ja vasjulattja ålles fámoj rijbatjit , ja ij migek dijáv vahágahte . 
Duodaj lidjin vaddám sámijda juokkirak risstalasjvuoda máhtov , valla mij ep le gullam makkirak gåhttsåmij birra sámij gaskan . 
Duodas dahkit buorádusáv ! 
Duodas dahkit buorádusáv ! 
Duodas dahkit buorádusáv ! 
Duodastit , divudit ja bisodit Sáme tsiekkadusáj duodastahttijn sihti aj guovlolasj tsiekkadussuodjalimmáhtudagáv låggnit j ja bájkálasj sebrudagáv ja æjgádijt diehtten dahkat . 
Duodastusáv oattjoj åvddål_gå viettjaduváj : sunji lij Jubmel ármov vaddám . 
Duodastusáv oattjoj åvddål_gå viettjaduváj : sunji lij Jubmel ármov vaddám . 
Duodden 23 sáme tjuojggijda galggá aj bállotjiektjamjuogos aktse tjiektjij oassálasstet . 
Duodden Lånekássa dårjajda dåhkki aj oadtjot duov dáv stipendav lånudissjiehtadusáj baktu . 
Duodden aj gehtjadi vaj válljijiddje ij juo la jienastimlåhkuj mierkkidum , dat mierkki sån ij la juo jienastam . 
Duodden berustav kultuvrrahiståvrås ja Sagvassdálle le histåvrålattjat læhkám oassen nanos sáme kultuvras . 
Duodden berustip biebmos doajmman mij demensav duostot . 
Duodden buktet sáme filmajda åvddånáhttemav ja buvtadimev , le sáme filmaj gaskostibme ja rahtjamusá mánáj ja nuoraj gáktuj vuorodum suorge . 
Duodden buorep vuobddemmáhttelisvuoda guoles . 
Duodden dan bállotjiektjamdoajmmaj mij Vuona Bállotjiektjamlihtos organiseriduvvá , le Ájluovtan ájnas doajmma mij Sáme bállotjiektjamlihtos organiseriduvvá . 
Duodden dasi le aj máhttelis viddnudagá ådåsamos åvdedimev vásedit ; vuosádus bájke industria – ja gruvvohiståvrås , ja geologalasj valljudagás mij le guovlon . 
Duodden dási lej sjaddat buorre æjvvalim sadje , sigi sámijda ja soajttá aj álggo álmmugijda åvvå væráldis ? 
Duodden ednambargguj ja guollimij lij sån aj ælloniehkke , degu áhttjes , ja avtav gaskav lij sån ” lappeoppsynsmann ” . 
Duodden fágalasj åvddånibmáj ja barggamvuohkeoahppamij , hæhttu oahppe aj åvddånahttet máhtojt gåktu iehtjádij siegen doajmmat . 
Duodden hæhttuji Nordlánda fylkkasuohkan ja Divtasvuona suohkan aj rámpoduvvat buorre aktijvuodas . 
Duodden la aj oassálasstám moatten antologian . 
Duodden li Finnmárko , Råmså , Nordlánda ja Nuortta-Trøndelága fylkkasuohkana oassen háldadimguovlos . 
Duodden lij aj ájras Sáme åhpadusráden gáktsa jage . 
Duodden manni nav ierit merragáttes gånnå e sijáv jåvså . 
Duodden sidáv oanegis láhkáj vuosedit ålles pládnaprosjektav , ja ållu ma ∫emusát sidáv javllat juojddáv daj vuosstebelakvuodaj birra ma badjánin dájn bájkijn gå Árranav lijma vuododime . 
Duodden suohkana berustibmáj bådij aj vuorbbesávadusá Gånågisás telegrámma baktu . 
Duodden vaddi festivála sáme dájddárijda ja artistajda máhttelisvuodav åvddånbuktet ja åvddånahttet ietjasa dájdav . 
Duodden ájggu Statistihkalasj guovdásjdåjmadahka aktelattjat ålgusvaddet ådåsit åvddånahtedum sáme statistihkav www.ssb . 
Duodden ájn de dåhkki diktaj tjuorggat , juogu de bájnoj jali de dåssju tjáhppadin jali rávvadin . 
Duodden ájn de dåhkki diktaj tjuorggat , juogu de bájnoj jali de dåssju tjáhppadin jali rávvadin . 
Duodden åhpatjit gielav , moaddásij mielas lij ávkálasj ja dárbulasj oadtjot dádjadusáv kultuvralasj máhtudagás , ja ij dåssju gielas . 
Duoddi vil , galle l ham dunnun ádjájnit ájn ságajs ja hávsske má munnuj vuorrasijda guossev vuojnnet , åhtsålin má måj Risstinav . 
Duoddi vil , tjielgga suddo l lik de Ábmuda badjel , gut la buorto värmmáj dähppum . 
Duoddis åtsådallam li gå bargge gejna juo li ålles virge dákkir prosjevtajn galggi barggat de e rat vuorbástuvá . 
Duodje l vuodon ådå ájádusájda , ja duojes ådå gávne máhtti riegádit . 
Duodje l ájnas oassen sáme kultuvras . 
Duodje l ájnas oassen sáme kultuvrraárbes ja iesjdåbdos , ja dan diehti luondulattjat ” Kultuvrralåpptimij ” gullu . 
Duodje le ja le læhkám dajs ájnnasamos åsijs sáme kultuvran . 
Duodjeábnnasijt miehtses aj sjadde mánon viedtjin . 
Duogásj Årnik sáme oahpestiddjij álgaduváj gæhttjalimprosjæktan jagen 2004 ja sjattaj stuoves doajmma jages 2008 . 
Duogásjartihkkalav åhtsåt ja dav guoradallat . 
Duogásjartihkkalav åhtsåt ja dav guoradallat ¶ 
Duogátjis tjuojahij keyboardissta fijna , tjáppa , vuollegis musihkav . 
Duogátjis tjuojahij keyboardissta fijna , tjáppa , vuollegis musihkav . 
Duohta , ja didjij javlav : suv guhti le profehtas ienep , ¶ 
Duohta , ja didjij javlav : suv guhti le profehtas ienep , ¶ 
Duohtat aj marin suodjalumplánav Divtasvuonan , ja jus nasjonalpárkkaplána DivtasvuodnaOarjjevuodna galggi vas bajás váldeduvvat jali låhpaduvvat . 
Duojket manádijma rággasin ja målsudijma biktasijt . 
Duojkke lij vuostak hárjjidit älojt ilá alás mannamis , valla miján lij ájn loahpe giesseguovddela årrot Vuona bielen . 
Duola dagu galggá digitála poasstakássa viesádijda ásaduvvat , aktan tjoavdos váj besa vuornnot digitála påstav oadtjomis háldadusás . 
Duola dagu guoles . 
Duola dagu libá goappátja suohkanoajve oasse jådedimjuohkusis . 
Duola dagu árbbedábálasj æládusá li læhkám ájnas giellaárená gånnå giella le læhkám nanos dilen . 
Duola degu bargge gudi Biergonis Ájluoktaj båhtin gruvvon bargatjit . 
Duola degu ij le sámegiella vuojga lahka suomagiellaj , ja sámegielak ájttega ællim avta homogenalasj juohkusis gudi Asias båhtin aktisasj uralalajs gielajn , gåktu dålusj diedalasj dutkam giehttu . 
Duola lav dunnuj jubtsav málestam , árvvedav gåjkke biebmujn gåjt dåj lihppe viessum jårbbå vahkov , ja bårråmlihtijt buktá . 
Duolla gäjnos svahkkam ¶ 
Duolla gäjnos svahkkam ¶ 
Duolla gäjnos svahkkam ¶ 
Duolli lidjiv oalle sáme biebbmo bievdes májsstemin tjielgga sáme biebmov , mij hiehpá ietjam bajás sjaddama åtsålvisájda . 
Duolmmasiv vargga gájtsajda gå gáddáj bessin ja javla gå rahpiv uvsav fiksaj de njuolgga guohtsin guhtik sadjásisá ! 
Duorastagá Piera ristáhtjes lusi manáj ja javlaj : - Buorre ristáhttje , dån gut la mállijiddje . 
Duorgajt li aj boalldám ja ruhkkim sinna ja ålggolin . 
Duosstut guhtik guojmáda , nåv gåktu Kristus mijáv duostoj , Jubmelij guddnen . 
Duosto viehkev fuolkes ja rádnajs jus dujna l máhttelisvuohta dasi . 
Dutkam psyhkalasj pasientaj anos árbbedábálasj låhkkijs vuoset sáme pasienta viehkev åhtsi låhkkijs ienebuv dádtja pasientajs . 
Dutkaminstituhta vuododibme ja aktisasjbarggo Bådådjo Allaskåvlåjn ja Scott Polar Research Institute ’ ajn Cambridgan Englándan , låggni Árranav mihtos ásadussan gå la sáhka nuorttaguovlo åhpadusás . 
Dutkamráde le åvdebut aktisasjbargov doarjjam , mij UIT:a professor Lars Ivar Hansenis jådeduváj , valla háldaduváj Árranis . 
Duv lev tjuottjeldahttám iehtjam fámov dan baktu vuosedittjat ja muv namáv väráldav miehtáj sárnoduvátjit . 
Duv li gåhttjum dan bæjvváj hålav tjállet . 
Duv li gåhttjum dan bæjvváj hålav tjállet . 
Duv namáv lev bigodam almatjijda gejt väráldis válldi ja munji vaddi . 
Duv namáv lev bigodam almatjijda gejt väráldis válldi ja munji vaddi . 
Duv talentav balos ednamij tjiehkiv . 
Duv talentav balos ednamij tjiehkiv . 
Duv vaddem bágojt lev sidjij vaddám ja dajt li duosstum . 
Duv vaddem bágojt lev sidjij vaddám ja dajt li duosstum . 
Duv viessuj båhtiv , ja ittji tjátjev juolgijda vatte , valla sån le juolgijdam gadnjalij däbbodam ja vuobdaj sagárdam . 
Duv viessuj båhtiv , ja ittji tjátjev juolgijda vatte , valla sån le juolgijdam gadnjalij däbbodam ja vuobdaj sagárdam . 
Duv viessuj båhtiv , ja ittji tjátjev juolgijda vatte , valla sån le juolgijdam gadnjalij däbbodam ja vuobdaj sagárdam . 
Duv vágodusáj ulmme lehkus gieresvuohta , mij rájnna vájmos , buorre oamedåbdos ja duohta jáhkos boahtá . 
Duv vágodusáj ulmme lehkus gieresvuohta , mij rájnna vájmos , buorre oamedåbdos ja duohta jáhkos boahtá . 
Duvvos jåhtin 1960-jagijn . 
Duvvá – sáme årodahka Duvvá rájaduváj sámijs 1860-jagijs ja lij sáme årromsadje desik sijdas jåhtin 40-50 jage dássta åvddåla . 
Dá biddnustalle rijka vuosedi iesjgenga láhkáj rahtjalisvuodajdisá dájda luohkojda . 
Dá divre , mæ ælla buoldedum dålås , li bággidum manátjit ietjá sajijda . 
Dá guovtes , aktan Ålandajn , li oadtjum sajev Nuorttarijkaj Rádáj . 
Dá gålmås lidjin aj Vássján idjadam , ja sij aj lidjin Stefjord-Ándájn sagastam , guhti lij juo 60 jage dævddám . 
Dá jage lidjin ásadiddje , DSJ ( Doajmma Siebrre Julevsábme ) , gåhttjum Tom Åge Myhrenav lågådalátjit bájkálasj sebrudahkaåvddånahttema birra . 
Dá li : • Artihkkal 27 ANa konvensjåvnån sivil- ja politihkalasj rievtesvuodaj birra jages 1966 . 
Dá li birástakmáksema majt Sámedigge jahkásattjat stáhtas oadtju . 
Dá li dåjma ma li buorre båhtusijt vaddám ja masi hæhttu stuoves ruhtadibme ásaduvvat . 
Dá li ham sjabes ålmmå gen birra le sáhka , guhka ja gájkbelak åtsådallamij bivdos ja luonndoiellemis . 
Dá li ålgodisævto ma hæhttuji sajenis jus sámegiella galggá iellet boahtte ájgijda . 
Dá merka sijáv tjuovvu gudi jáhkki : muv namán bahás vuojŋŋanisájt vuodjeli , ådå gielaj sárnnu , gärmmahijt giedajisá dåhpu , jus jámediddje selgav juhki de sijáv ij vahágahte , ja giedajdisá skihppij nali biedji ja sijáv buoredi . 
Dá máhtti tjadáduvvat duola degu sáme- dáro jubmeldievnastusájn , gånnå konfirmánta dievnasti oassen konfirmántaåhpadusás . 
Dá subttsasa li mujttuj tsiekkaduvvam ja iesj lav bárnnásim subtsastam . 
Dá sáme giela ja giellasuorge le ájnas oasse sáme valjesvuodas ja danen li ájnnasa bisodit máhtudagájt dájs . 
Dá sámegielak birrusa le læhkám ja li ájnas resurssan nuorttasámegiela åvddånahttemiijn aj iejá bájkijn nuorttasáme guovlojn , ja le aj ájnas sadje kultuvralasj ja gielalasj aktelasj ano diehti sáme sebrudagán ållesattjat . 
Dá vuole Lapponias ådåsis tjáleduvvin tuskagiellaj moaddásis , d.d. von Kleist ( 1715-59 ) 1740 bájken : Lied eines Lappländers – sáme lávla . 
Dábálattjat li kursa bájkálattjat tjádaduvvam biellejahkásasj kurssan jage birán , ja kurssatjåhkanime li læhkám Árranin . 
Dábálattjat sihtá dát ierit ietján guosskát Brønnøysundregisterijda , Álmmukregisterij , Stáhta kárttadåjmadahkaj ( Norgesglasset:ij ) , Primus:ij , Askeladden:ij ja VBA:aj . 
Dádjadit iehtjádij ságajt ja máhttet åvddånbuktet ietjas vuojnojt ja ájádusájt le ájnas oasse juohkkahattja giellamáhtudagás . 
Dádjadit iehtjádij ságajt ja máhttet åvddånbuktet ietjas vuojnojt ja ájádusájt le ájnas oasse juohkkahattja giellamáhtudagás . 
Dádjadit sån luluj vieljas jus Viera-Ánná luluj fávrop . 
Dádjadittjabihtit má jus boanndi diehtet luluj goassa suola boahtá , de luluj suollagav duosstot viesos gajkudimes . 
Dádjadus girjakvuodas ja moattegærddásasjvuodas mij guosská gånnå ulmutja årru , kultuvrraj ja viessomdilijda . 
Dáhpe lij aj namáv oadtjot niegoj tjadá , ja dat dáhpe l dal gitta dálásj ájggáj bissum . 
Dáhpádusá románan mij le badjel 500 biele guhkke le gájkin åvdemusát biejaduvvam Tråmsså – Ivgo guovlluj , valla sisadná aj gåvvidimijt Lufåhtaguollimis ja hievedibme nuorttavuona luondos Sálton ja Viestarmeran . 
Dáhta dagáduvvá Árrana barggij ja bálggidum åhpadiddjij baktu , ma ierit ietján li Råmså Universitehtas ja Guovddagæjno máhttobirrasis . 
Dáhta l navti julev sámij buoremus export artihkal bihtám sámijda . 
Dáhtá ja elektrovnålasj medijá galggi liehket oassen fágas , ja váldeduvvat adnuj juo smávvaskåvllådásen . 
Dáhtálingvistihkka dárkkelit barggá ienemusát tjálálasj tevstaj anályserit , duola dagu ráhpat vijdes åhtsåmmáhttelisvuodajt Internehtan ja automáhtalasj jårggålimijda . 
Dáhtávuorkká majt dahká galggá akta ber gut bessat ávkástallat , studenta , oahppe , åhpadiddje ja iehtjáda gudi julevsámegielas berusti . 
Dáj avijsajn gávnná ådåsijt dåbdos ulmutjij birra valla le ádjánibme ja vuojŋastibme vahkkoavijsaj ájnasamos doajmma . 
Dáj bielij gaskan li stuorra målssusime tjuovgga- ja sjievnnjetvidjurij hárráj , majs stuorra vuosstebiele sjaddi biejves bäjvváj ja jahkeájgij milta gájkka Nuorttakalåhtå iellijda . 
Dáj dåjmaj baktu sávadi tjalmostit ja åvddånbuktet oasev sáme kultuvras . 
Dáj gielajn la dálla birrasit goalmát oasse eñgalasj bágo . 
Dáj ulmme le læhkám ásadit Duvvov sáme åvddånbuktemsijddan . 
Dájda baktu báttijt tjadnap vássám ájggáj ja sæmmi båttå udnásj sebrudagáv gåvvidip . 
Dájda oahppijda vatteduvvi máhttelisvuoda ietjasa giellamáhttudagáv åvdedit dat mieres gånnå li . 
Dájna lahkanimijn sihtá Árrana dávvervuorkká vuosádusá baktu dættodit vuojññalasj oasev kultuvras . 
Dájna vuogijn profehta Jesaja bágo sidjij ålliduvvi : Bieljijihtte gullabihtit , valla ehpit huoman dádjada ja tjalmijihtte vuojnnebihtit , valla ehpit huoman vuojne . 
Dájt ieredusájt le ájnas mujttet gå le nuorttaguovlojs sáhka , lehkus dal politihkas jali máhtudakåvddånimes åvddålij guovlluj . 
Dájt maŋemus jagijt le sámegiella ienebut gå åvddåla sjaddam oassen kultuvrragåvås Vuonan . 
Dájt maŋemus låge jage le huoman læhkám dåjmalis kultuvralasj ja gielalasj ælládahttem moatten merrasáme guovlojn ja aj márkkosámeguovlojn . 
Dájt nievres dábijt ælla sáme vilá hilggum ” . 
Dákkir dilijn gånnå æjgáda e sámásta gájbbet giellaåhpadibme sierralágásj dårjav bájkálasj sebrudagán , ja ållu ájnas le jut gávnnuji árená gånnå mánáj giella ja giellaoahppam dårjav oadtju . 
Dákkir guoradallama máhtti ájgev mierredit goassa ulmutja vuovdev ja miehtsev adnegåhtin , goassa pollen soages ja bietses målsoduváj rásse-pollenijn ja bátsudisáj gårnnesáddjimijn . 
Dál de boahtep bágut milta ja råhkålip dunji , Hærrá , sjaddus ådå riegádibme sjivnnjediddje Vuojŋŋanisát baktu . 
Dála l oahppij ietjas subtsas manos : Æjvvalijma færjjokájan sådnåbiejvveideda bårggemáno 24. biejve . 
Dála li muhtema muv fuolkes gåvvidum , javllá ja gæhttja Anndetjæhtjásis guhti duojijt vuosádallá avta gåvån . 
Dála mån , Paulus , varrudagájdam iehtjam giedajn tjáláv . 
Dála mån , Paulus , varrudagájdam iehtjam giedajn tjáláv . 
Dála mån , Paulus , varrudagájt giedajnam tjáláv . 
Dála mån , Paulus , varrudagájt giedajnam tjáláv . 
Dála mån , Paulus , varrudagájt giedajnam tjáláv . 
Dála sijájn dal vuojñadi guollebivdos desik jávre galmmi ja dasik viermijt máhtti ráhkkuj tsåggåt . 
Dála tjuovvu Svenn-Egil Knutsen Duoljá hålla vuojttáj guddnebálkás : - Duodje , sierraláhkáj dibmaduodje , le årrum suv hárdesvuohta ja iellem vargga viessomájgev . 
Dála tjuovvu buojkulvis diededibmáj dároåhpadiddjes oahppáj nuorajskåvlån : Dån ålov diedá ja tjálá duv tjállusin tjálle birra . 
Dála vuojná gåktu subtsastimgárgadisás máhtá gatjálvisgárgadisáv ja gåhttjomgárgadisáv dahkat : 1 Piera boahtá sisi . 
Dála vuojná majt Inngá l tjállám : Muhtem lædján lij vuorastuvvam ja ittjij des nahkam bivddet vargga lij nielges jábmemin valla de buorre gånstav huomahij tjá ∫aj biedjuj ja ietjas skihppen dagáj ietjá miehttsejuhtusa båhtin suv gehtjatjit ja gulátjit gåk manná valla lædján gåttij ja båråj divnajt gudi biedjuj båhtin soames biejve riebij bådij skihppev gehtjatjit sån biejo ålgusjbælláj ganugij ja tjuorvvij : - gåktus dujna uddni manná , gieres lædján ? 
Dálasj dille vuoset e åvvånis sidá majdik dahkat Divtasvuona sáme álmmugij buorren , miejnni sámediggeájras gut imájdallá manen suohkan vuojnnunagi ij vuojga berusta daj stuorra juollodimijs stáhtas . 
Dálkke 1 Gæhttjit gåvåjda ja ságastihtit gaskanihtte dálke birra . 
Dálkudiddjijda lij gájkka åbmudagás gållåm , valla aktak ij lim buktám suv buoredit . 
Dálkudiddjijda lij gájkka åbmudagás gållåm , valla aktak ij lim buktám suv buoredit . 
Dálkudiddjijda lij gájkka åbmudagás gållåm , valla aktak ij lim buktám suv buoredit . 
Dálkádagá rievddamij diehti suddá jahkásattjat stuoráp ja stuoráp oasse dát jieŋas . 
Dálkádakrievddama li duola dagu ienep dálkev ja stuorra temperatuvrrasvahkastimijt buktám . 
Dálla Vuodjamjuogos iesj ájggu gilppusijt tjadádit gåsi gåhttju bájke ulmutjijt ¶ 
Dálla barggá dahkamijn guovte slája tjubugis , mij galggá tsieggiduvvat buojkulvissan Rádjebálkkán Gievsfierda ja Rijttjema gaskan . 
Dálla de nahka tjáppagit gåro juolge nanna duolmastit , ja gåro giedav vehi låggnit . 
Dálla de Ájluovta skåvlå eksámabåhtusijt giehttot máhttep , vuoset gåjt máná mánájgárdes ælla nievrebu rijbadam gå ietjá máná . 
Dálla degu tjiegossiek spiedjilgåvåv vuojnnep ; dalloj árudijás árudidjaj vuojnnep . 
Dálla degu tjiegossiek spiedjilgåvåv vuojnnep ; dalloj árudijás árudidjaj vuojnnep . 
Dálla degu tjiegossiek spiedjilgåvåv vuojnnep ; dalloj árudijás árudidjaj vuojnnep . 
Dálla degu tjiegossiek spiedjilgåvåv vuojnnep ; dalloj árudijás árudidjaj vuojnnep . 
Dálla dádjadav muhtem märráj ; dalloj ållåsit nåv gåktu Jubmel muv ållåsit dåbddå . 
Dálla dádjadav muhtem märráj ; dalloj ållåsit nåv gåktu Jubmel muv ållåsit dåbddå . 
Dálla dádjadav muhtem märráj ; dalloj ållåsit nåv gåktu Jubmel muv ållåsit dåbddå . 
Dálla dádjadav muhtem mærráj ; dalloj ållåsit nåv gåktu Jubmel muv ållåsit dåbddå . 
Dálla dádjadav muhtem mærráj ; dalloj ållåsit nåv gåktu Jubmel muv ållåsit dåbddå . 
Dálla dåbdåv dagu giella dæhppum la , ja suohtas la val gå besav sámástit ietjam iednegiellaj , javllá Sara guhti l ietjas oahppij Divtasvuonan dán vahko mannam . 
Dálla gálggá Árran gæhttjalimprosjæktan dåjma åvdås vásstedit , mannel j j gå åvdåstiddje Divtasvuona suohkanis , Árranis , Sijti Jarnge , Sámedikkes ja Nordlánda fylkkasuohkanis lidjin tjåhkanam gidán . 
Dálla hasoduvvi gájkka jienastit tjuojalvisáv Nuortta-Sáltos Sami Grand Prixan , mij ásaduvvá bæssásjiehkeda . 
Dálla ienemusát dåssju merragáddejáddi gávnnu gåjt dal Lufåhta sisbielen , várudallá Elmar – gut ajtu vuoset ilá ållo guollim soajttá le sivvan gå muhtem guollelågo lij binnum . 
Dálla l mijá værálda sebrudahka unnum . 
Dálla l nåvkå ja juohkkahasj máhttá dav ávkástallat , javllá dudálasj Inga-Lill Sundset , Barggijbelludagá sámediggeájras Viestarmera válggabijran . 
Dálla lev juokkirak láhkáj válldám namáv ruoptus Risstintjubuga baktu . 
Dálla li 29 jage gållåm dalutjis gå månnå dáv bargov álggiv , valla ij la aktak mujna ságastam , ietjam julevsáme guojmijs , ja majdik moalkedam dán ájnas bargo birra . 
Dálla li dal dá ássje sajenis ja muddo l åvddålijguovlluj gehtjastit . 
Dálla li sij vaden álggám jåhtålit allen jávrij milta åvdusjláhkáj . 
Dálla lip aj oadtjum ådå ja rievddadum kártav , subtsas sån . 
Dálla lájggiji americanara oasev njárgas Keflavik – bassan , gånnå adni ietjas girddijt . 
Dálla máhtti moattes låhkåt ja tjállet , valla e sáhkada , subtsas Skjelnes guhti de dáj ássjij birra sihtá uddni departementaulmutjij ságastallat gå Ájluoktaj båhti . 
Dálla sihti americanara giesset ierit ietjas basav Islandas , gå ” galmma doarro ” l vássám . 
Dálla siján ij le mige majna suttojdisá bälosti . 
Dálla siján ij le mige majna suttojdisá bälosti . 
Dálla viddnudahka Måsken viehka buoragit manná ; Jages 2006 Musken Laks gærddodij ruhtajådedimev 2005 jage vuosstij , 15 millijåvnåjs 28 millijånnåj , ja moattegærddodij ruhtabáhtsusav . 
Dálla viertti Sámedigge aj doarjjot jus prosjækta galggá duohtavuohtan sjaddat moarmesmánon . 
Dálla vuosedip tjuovvop digitaliserimprográmma ulmijt ájnas IKT-vuorodimij baktu ålles háldadusán , javllá ådåstuhttemminisstar Rigmor Aasrud . 
Dálla ájggu gæhttjaladdat låvdagoadev muoras ( Risstin-låvda ) muhtem sajijn bálggá milta . 
Dálla ájn vil , gå guolen la nåv alla hadde , luluj dárbbo ienep bensijnas ja sugá gis ij gåsik jåvsåda . 
Dálla ” mij ” årrop stádan , ja ” sij ” årru ávdas duoddarijn Islandan . 
Dálloj lij sån nieljelåkjagij sinna , ja dát rájes , birrusij jages 1930 ja ållu gitta gudálåklåhkuj de lij Suoksavuomjávr-sijdda suv årromsadje . 
Dálven , sulá basádismáno 20. biejves gitta ådåjakmáno 20. bæjvváj , ij bæjvásj åvvånis vuojnnu . 
Dálven 2007 sjiehtadus Sámedikke ja Árrana gaskan vuolláj tjáleduváj , ja gålgådismánon 2007 prosjæktajuogos bargov álgadij . 
Dálven le aj Sámásta 3-kurssa læhkám iehkedijt sidjij gudi sihti dav bargo maDálven le aj Sámásta 3-kurssa læhkám iehkedijt sidjij gudi sihti dav bargo ma - Gæhttjalip aj Sámásta 4-kursav ásadit , javllá Gælok . 
Dálvve Ja de unna bieddjis nissunasj boahtá , dat la de dálvve , sujna l gåjvun ja vuossa , ja de muohttagav giettijda láhtjá , ja rinev muorajda biedjá , ja de ulmutjijda lijnijt ja gahperijt vaddá ja suovav njálmes , ja suovav riehpenrájgijs gådijda aj - ja almev galmmasin ja vielggadin bájnni ja ilmmáj galmmagrádajt vaddá . 
Dálvvesuodje luojttát vuolus allagisás låg ∫ån badjel várretjåhkåj girdde båssu biekka ma ∫en suohkot ilmev dævddá råkkijt bájnni liegijt jåhkåmåhkijt ganuk duolljen ednamijda luobbot rádnon jávrijda sæjvvu degu roavggo gæddáj oademskåhppen jiekkijda ruopsuduhte mánáj muodojt vielgudahte áhko hárddov tjiega rutsijd tjiega duolvav dálvvehærvvan sjaljojda ganuga suodjen dálvvebåttån muoddán nuorttaguovlojda giehpeda sjattoj sjuvtjagimev ådå gidá boahtemij ( Issát Sámmol Heatta girjes Lávllu juoigga Julevsábmáj : Kaia Kalstad 2004 ) ¶ 
Dálvvetjoasskem vássám le . 
Dálásj New Age-ájge l sämmi berustibme sjamanismas ja goabddájs . 
Dálásj tjállemvuohke mierreduváj Sámekonferensas jagen 1983 . 
Dálásj ájge gå ulmutja nav diertjesti ja gånnå l agev juhtsa ja sjurra , de la dálkas dákkár siettos sadjáj boahtet , ja dat la má Måsken , javllá Keit Solstrøm guhti aj doajvvu skåvllå bissu . 
Dálátjij le juogos dåssju avtav tjåhkanimev tjadádam , ja juohkusa njunnjusj , Charlotte Paulsen , javllá : - Åvdep buolvva le ham hæjttám berustimes , danen mij gænna li máná ájggop joarkket dáv berustimev . 
Dálátjij vuojnnet li dájna vuorbástuvvam . 
Dán aktijvuodajn le dán jage 9. klássa åvdåsvásstádusáv oadtjum gámáv skåvlå goahteguorraj tsieggit . 
Dán aktijvuodan sihtá departemænnta aj árvustállat dárbov doarjja årnigis ásadittjat avijssafálaldagájt sámegiellaj . 
Dán aktisasjvuohtaj gullu tele ihkkun ” tele fax ” la dal ruvva gáhtomin mijá Internett- væráldin , ja soajttá dát metafora mijá gielan la bæsstám tjadnusav dáhpádussaj , åvddåla guorrasip makkár vuoge milta galggap dáv tele dáhpádusáv nabddet ! 
Dán aktisasjvuoidan ( udnásj aktisasj vuodan ) la mielladehpulahttjat gæhttjat dilev gaskal ávdas sajij ja stáda . 
Dán artihkkala mærrádusá e ráddjida riektáv oassáj luonndoressursaj adnema båhtusis mij máhttá tjuovvot rijkkajgasskasasj riektáv . 
Dán artihkkala sisadno le sáme identitehtadahkam bájkijn ma li læhkám ja vilá li sáme rabddaguovlo : mij le vájkkudam gå sáme identitehtta dájn bájkijn ij le boahtám sæmmi vuojnnusij gå guovdásj sáme bájkijn ja gássjelisvuoda majt nuorra sáme buolvva duosstu gå gæhttjali åttjudit tjielggidusfámov ja hásstalit dábálasj gåvvidimijt sáme kultuvra ja identitehta birra . 
Dán biejvvesijda doajmma la vaddám viehka buorre båhtusijt – máná li sámástahtjam . 
Dán bále aj li åvvå edna geldulasj dåjma , loabet aktijdiddje . 
Dán bále biellujn skuolkat , biellujn mij la stuoráp gusábiellos Luovtan . 
Dán båhtså giehtja mij la båhtså dån bielen gahtjaj låptudisás ednamij . 
Dán diehti lev dijáv diehki gåhttjum , vaj oattjov dijájn gávnadit ja ságastallat . 
Dán diehti lev dijáv diehki gåhttjum , vaj oattjov dijájn gávnadit ja ságastallat . 
Dán dáhpádusá birra l subtsastuvvam buolvas buolvvaj ja tjáledum moatteláhkáj . 
Dán ednamin lev duv herlugahttám gå lev ållidam dagov mav muv gåhttju dahkat . 
Dán ednamin lev duv herlugahttám gå lev ållidam dagov mav muv gåhttju dahkat . 
Dán girjjáj lidjin 13 oahppe vuollájtjállám ja dassta sturra álgij . 
Dán guovlon e hájn gávnnu sáme mannoæládusa viddnudagá ma nahki prosjæktajådedim åvdåsvásstádusáv guoddet . 
Dán jage 19 oahppe ávkástalli fálaldagás – buohtastahtedum dijmásj 8 oahppi . 
Dán jage basádismáno gietjen lij Tråmså politikammár oadtjum 89 guoddalusá ulmutjijs gudi lidjin oadtjum vahágahttem- jali jábmemnihtojt . 
Dán jage ejma oattjo gæhttjat vuolus Kanåvnås . 
Dán jage lidjin ietja oadtjum mierredit majt duodjetijmajn goarrot . 
Dán juogosa baktu le Mikal Urheim nannusit viehkedam åvddånahtátjit Vuodolága § 110 A , Sámelágav ja Sámedikkev . 
Dán kåntåvrån lev juo ålles siejnev dævddám skálmáj Steigentunet:is . 
Dán lágásj tjielde gåhtjudalli konsesjåvnnåtjielde ja histåvrålattjat vaddi iemeårrojda máhttelisvuodav boahttsujt äjggut . 
Dán láhkáj pasientajda værddogisvuodav vaddet le buorre . 
Dán láhkáj sjaddi varresvuodavidnudagáj dárbo sáme gielas ja kultuvras åvddånboahtet . 
Dán lågenanguovte apostela namá li : vuostatjin Simon , gev Petrusin gåhttju , de vielljas Andreas , ja vieljatja Jakob ja Johannes , Sebedaiosa bárne , Filippos ja Bartolomaios , Tomas ja tullár Matteus , Jakob , Alfaiosa bárnne , ja Taddaios , Simon Kananaios ja Judas Iskariot , suv biehtte . 
Dán lågenanguovte apostela namá li : vuostatjin Simon , gev Petrusin gåhttju , de vielljas Andreas , ja vieljatja Jakob ja Johannes , Sebedaiosa bárne , ¶ 
Dán mutton , vas vierttiv duodastis , sáme siebrudagá li guhkás boahtám , sierraláhkáj Vuonan . 
Dán mutton , vas vierttiv duodastis , sáme siebrudagá li guhkás boahtám , sierraláhkáj Vuonan . 
Dán plánan Ájluovta skåvllå oajvvaduvvá åhpadimsaddjen guhkásåhpadimes julevsáme oahppijda moatten sajen lándan . 
Dán rádjáj lijga máhttám gáddevuolijt vuodjet ja daj suojen såj ejga lim dárbaham nåv garrasit tsábmedit vuosstebieggaj valla stuor jarñan ij deste gávnnum suodje . 
Dán seminaran oattjoj Sámedigge vásstádusáv , gå ietja gatjádin , gåktu Árran dán prosjæktaj álgat jus Árran oadtju prosjevtajn barggat , tjáleduvvá præssadiedádusán Árrana njunnjutjis . 
Dán semináran galggap gæhttjalit oadtjot vásstádusájt ja rahpat máhttelisvuodajt , ja aj dádjadit aktisasjvuodav sáme kultuvrramoalgedimijn mij manná buolvas buolvvaj , javllá njunnjus duodjesiebren Duodje Nordlánnda , Aline Mikkelsen . 
Dán stivrrimjuohkusin li akta juohkka suohkanis mij guoskadallá , duodden ájrrasav fylkkamánnes ja fylkkasuohkanis . 
Dán tjavtja bivddojuogos bæssá 3 juhtusa vuohtjet – Vuovsáv , vátjav ja gálbev . 
Dán tjuohte jage álgon , duola dagu jagen 1901 , årrun ienemus oasse islandalahttjajs ávdas sajijn , mij sihtá mierkkit ettjin nav ålos åro stádajn , duola dagu Reykjavikan . 
Dán vuodon galggá aj liehket internæhtta ja máhttelisvuohta sierra næhttabælláj , subtsas Skjelnes – guhti le viek ávon gå Divtasvuona suohkan le gássjelisvuodajt alvos láhkáj duosstum . 
Dán váhko lij sujna friddja dajna gå mannam lij fuolkes oarjján guossidittjat . 
Dán värálda jubmel le vuojn jáhkodimij jergav sjevnjuduhttám , vaj e dasti vuojne Kristusa herlukvuoda evangeliuma tjuovgav . 
Dán värálda jubmel le vuojn jáhkodimij jergav sjevnjuduhttám , vaj e dasti vuojne Kristusa herlukvuoda evangeliuma tjuovgav . 
Dán åhpadusá baktu suohkana bargge , ienemus oasse skåvllåsuorges , nanos åhpadusáv ja máhtudagáv julevsáme kultuvra birra oadtjum . 
Dán ålmmå máttos vattij Jubmel , jáhtos milta Israelaj lånestiddjev , Jesusav . 
Dán ålmmå máttos vattij Jubmel , jáhtos milta Israelaj lånestiddjev , Jesusav . 
Dánna dal tjuottjov duobbmidalátjit dan diehti gå doajvov jáhtojda majt Jubmel ájttegijda le vaddám , ¶ 
Dánna dal tjuottjov duobbmidalátjit dan diehti gå doajvov jáhtojda majt Jubmel ájttegijda le vaddám , ¶ 
Dánna galgaj liehket ráfes tjáhtje , valla dåbdduj dagu lij gáddáj suhkam , jali tjåskå nali . 
Dánna hæhttuji aj suohkana oassálasstet , ja dát luluj Smávsebrudakásadusán vuoroduvvat , hæjttá Filip Mikkelsen . 
Dánna le huoman sáhka ietjádis gå rievtesvuoda ma åhpaduslágas tjuovvu , ja ækton dán mærrádussaj le i. i. ” Rievtesvuohta dahká juohkkahasj máhttá gájbbedit oadtjot tjadádit guoskavasj sámegiela ållessjattukkursav iednegiellan , doajmme ållesjattukåhpadusá njuolgadusáj sissŋelin . 
Dánna li niellja 20 viddnudagás Divtasvuonas ja ulmme le dahkat buorre værmádagájt , vuobddemulmmelasj buvtaåvddånahttem , máhtudahkanannim , máhtudahkabuvtadibme . 
Dánna lij aj sámeálmmuga boahtteájges gatjálvis ja ij dåssju jáhkos . 
Dánna lijma máhttet nammadit moadda bágo ma hiehpi , gåjt de muhtem oassáj , dán bargguj , duola dagu riektá , kultuvrra , gádtse ja diedon divna sebrudagá , gåktu da littji vuododuvvum duonna dánna Sámeednamin . 
Dánna subtsas gå sån iesj skåvlån vádtsij ja bargos åhpadiddjen ja rektorin Divtasvuonan . 
Dánna subtsastuvvi avtse iesjgenga ulmutjij j subttsasa , ålles rijkas , ma li merkajt vaddám , gænna li sierra subttsasa subtsastit , gudi li iejvvim bájkkejuhtusav ja gudi li rahtjam liehket nav gåktu li . 
Dánna tjáláv gåhttsåma mannulagá birra álgos 1850-lågos gitta ma ∫ep væráldadoaro rádjáj . 
Dánna vuojnnet ij la julevsáme riektá ietjas ednamijda . 
Dánna vuosedip nágin bágojda konservator Lars Børge H. Myklevold Divtasvuona musean e-påsta baktu tjállá : ” Merrasáme lidjin ( dålutjin ) álu addnesa buktemijn Jávtajs ja Nordlandsvantsa Láttij viesádijda davep merraguovlojn . 
Dánna várrevádtsemis Vuodnabadán mij lij áttjak . 
Dáppe galggi suohkana dilev láhtjet váj sáme máná galggi gielasa ja kultuvrasa nannit ja åvddånahttet . 
Dáppen mijá guovlojn le sjievnnjet ja aj muhttijn tjoaskes , valla biejve guhkku biejves bæjvváj . 
Dárbaha gus ienebuv oahppat gåktu ietjat boahttsujt sujtti ? 
Dárbahip aj rubmaha lahtasijt , ma vuojnnet li sjäbttjásabmusá , 23 ja lahtasijt , ma vuojnnet li árvodime , árvulattjabun dahkap ja lahtasijt majs skábmádip hiebalgabbon dahkap , 24 hiebalgis lahtasij ij nåv dárbaha dahkat . 
Dárbahip aj rubmaha lahtasijt , ma vuojnnet li sjäbttjásabmusá , ja lahtasijt , ma vuojnnet li árvodime , árvulattjabun dahkap ja lahtasijt majs skábmádip hiebalgabbon dahkap , hiebalgis lahtasij ij nåv dárbaha dahkat . 
Dárbahip aj rubmaha lahtasijt , ma vuojnnet li sjäbttjásabmusá , ¶ 
Dárbbo le aj stuoráp máhtudagájs åvddånahttemdiles sámegiela anos avtastallam- ja guládallamgiellan sáme fámiljaj , sáme mánáj- ja nuoraj , sáme æjgádij ja ietja sáme ållessjattugij árggabiejves nuorttasáme- , julevsáme- ja oarjjelsáme guovlojn . 
Dárbbo le árvustallat jus giellabiese galgalulujin oassen dábálasj oahppofálaldagás ja skåvlåjda hiebaduvvat . 
Dárbbo le åvddånahttembargos ja vuogádusåvddånahttemis giellaåhpadusán sáme mánájgárdijn ja mánágárdijn sáme mánáj . 
Dárbbo le åvddånahttet ja dárkástallat juohkka oasev sáme lávddedájdas , lasse åhpadusá ja buorep vuosádallamdahkama máhttelisvuodaj baktu . 
Dárbo dutkamis ja máhtudakåvddånahttemis 65. doajmma Dutkammáhtudagáv ásadit ja nannit oarjjel ja julevsáme gielaj gáktuj 66. doajmma Dutkam- ja fáhka / resurssaguovdásj Sáme statistihkka ¶ 
Dárbo dutkamis ja máhtudakåvddånahttemis Sáme giela li vuostatjin åvddånahtedum njálmálattjat buolvas buolvvaj . 
Dárkkelis digitáliseriga baktu máhttá dahkat lahka tjadnasav rádjamis dáhtás addnijs ja etáhtaj fáhkasystemajs . 
Dárogielav huoman vuorrasamos mánájdisá ságastijga . 
Dás duogátjis sjaddá árvvaluvvat jus le dárbbo ienebut sáme oasev fálaldagás nannit . 
Dási Jubmel le dijáv evangeliuma baktu gåhttjum mijá härrá Jesus Kristusa herlukvuodav vuojtátjit . 
Dási Jubmel le dijáv evangeliuma baktu gåhttjum mijá härrá Jesus Kristusa herlukvuodav vuojtátjit . 
Dási gullu dádjadus hámes , systemas ja komposisjåvnås . 
Dási gullu dádjadus hámes , systemas ja komposisjåvnås . 
Dási viedtjadum girjes Sesam Sesam Sábmáj : Kaia Kalstad 2004 ) ¶ 
Dási ålmmå nissuna ja vuorrasa nuora tjåhkani divna ristagisáj siebrrevuodan gájkka muttojn ja rijkajn Jubmelav gijtátjit ja viessoma ulmev ja aktijvuodav åtsåtjit . 
Dássaj li aj guokta ådå oahppe álggám ; David ja Sunná . 
Dássta bihkus , gudi li Jubmela ja gudi li bärggala máná : guhti rievtesferdugit ij barga ij Jubmelij gullu , ij ga guhti vieljas ij iehtse . 
Dássta bihkus , gudi li Jubmela ja gudi li bärggala máná : guhti rievtesferdugit ij barga ij Jubmelij gullu , ij ga guhti vieljas ij iehtse . 
Dássta boahtá dárbbo ienep ulmutjijs gudi sámegielav máhtti ja dárbbo alep giellamáhttudagás . 
Dássta diehtep dållå l bæjsstám stuorra dáfojt , ma ælla desti årodahte urudisájda ja ietjá divrijda luondon . 
Dát Ulmusjbárne riegádibme , lej juo jáhtedum Eden:a hágána rájes , gå Jubmel vuojnij ulmusj ittjij makkirik láhkáj nagá anedit gitta Jubmela lágas . 
Dát barggo joarkká javlajda ja ihkap aj boahtte jage.”Álgos lidjin jáhkkám lij máhttelis gávnnat bátsudisájt årromsajes ja dåjmas guovlon nav mannet j j gå 15-1600 jagijs . 
Dát boahtá åvddån soames guláskuddamin majt Árran la Sámediggáj buktám ássjáj , gå sáme giellaguovdátja ruhtanjuolgadusá li árvustallama vuolen Sámedikkerádes . 
Dát dálátjij amás oasse suohkana geologalasj histåvrås galggá dal sajev oadtjot girjjeprosjevtan bákteásadusáj birra Ofuohtán . 
Dát dárogiellaj almoduváj jaget mannela Just Qvigstadajn jårggåliddjen . 
Dát dættot lassánam berustimev åhpadusás sámegiellaj ¶ 
Dát elektråvnålasj vædtsak fálla ådåstuhtedum diedojt badjel 2500 ájteduvvam gielaj birra ålles væráldin , ja máhttá rievdaduvvat addnij viehke baktu ja ådåstuhteduvvam Átlasin máhtá åhtsåt duon dán ævto milta , ja ájteduvvam giela li gárggaluvvam vidá dássáj : Iehpesihkar giela , tjielggidum ájteduvvam giela , alvos ájteduvvam giela , hármmat ájteduvvam giela ja gáhtum / jábmám giela . 
Dát galggá dáhpáduvvat vájku dát adno le binnum jali ållu nåhkåm danen gå guollimoase ælla vatteduvvam jali ietjá reguleridimij diehti guolástusán jali ietjá ressursaano diehti dájn guovlojn . 
Dát garra dárojduhttemvuojŋŋanis nuppe væráltdoaro rádjáj bisoj . 
Dát girjes ij la loahpe kopijerit ietján gå dav mij la loahpe njuolgadusá milta ja ja . 
Dát girjes ij la loahpe kopijerit ietján gå dav mij la loahpe njuolgadusá milta ja ja . 
Dát girjes ij le loahpe kopierit ietján gå dav mij le ¶ 
Dát girjje le nuorttásámegiela oarjjelijgiellasuorges jårggåluvvam . 
Dát girjje le nuorttásámegiela oarjjelijgiellasuorges jårggåluvvam . 
Dát gullu gå skåvllå álggá , skåvllå målssomij bále ja gå oahppe manná avta åhpadusá dáses nubbáj . 
Dát guosská kultuvrraæládusáda gånnå li stuorra vejulasjvuoda . 
Dát gájbbet buorre sebrudakplánimav , ja ållo bargov sihka almulasj ja priváhta ásadusájs aktan ájnegis giellaaddnes . 
Dát hormonas diehko mielkkerávsáj birra giessási vaj mielkke gålgit . 
Dát ittjij vuorbástuvá , valla sivás gå irlánda giella le sajenis åhpadusvuogádusán de le uddni vuojga stuorra oasse irlándagijs gudi irlánda gielav ságasti . 
Dát jáhkká sån le suv ienep gierddisin dahkam ja gåbdep mielav vaddám gå dálla årru guovtekultuvralasj suohkanin dagu Divtasvuodna . 
Dát jámigusj dáv boadnjátjav sijddasis tjuovoj . 
Dát jámigusj dáv boadnjátjav sijddasis tjuovoj . 
Dát kárttim vuoset aj ij le aktak suohkan manna ållåsit le sáme perspektijvva vuodon . 
Dát la Måske skåvlås 1950-lågon . 
Dát la dálla Vuonarijka lágan , ja mánnásuoddjimdievnastus sáme bájkijn viertti berustit sáme giella- ja kultuvrramáhtudagáv ietjas dievnastusán 9 ásadam stuoves aktisasjbarggotjåhkanimijt varresvuohtaministerijn ja mánná- ja fámilljaministerijn sáme ássjijn Avtadássásasjvuohta / Nissunkámpánja / Válga NSRa le : 9 tjadádam måvttåvattemseminárav ” Nissunfábmo Sámedikken ” 9 ásadam doarjjaårnigijt politihkalasj belludagájda gudi aktisasjbarggi oadtjot nissunijt válggalistajda åvdemussaj 9 barggam diededimbrosjyra ålgusvaddemijn sámediggeválga jienastimlågo sisitjállema gáktuj 9 oajvvadam duoddemándáhtajt dan sjærvváj mij boahtá Sámediggáj unneplåhkuj 9 vieledam dåjmajt ma åvdedi avtadássásasjvuodav ællosujton , ednambargon , guollimijn ja tjoahkkeæládusájn 9 ásadam dutkamprosjevtav Sámedikke birra avtadássásasj sadjen Guovllo ja nuorttarijkalasj aktisasjbarggo NSRa le : 9 álgadam , ja vuollájtjállám aktisasjbarggosjiehtadusáv Tråmså- ja Finnmárko fylkasuohkanij gånnå le ulmmen nannit sáme dåjmajt fylkajn 9 vuollájtjállám aktisasjbarggosjiehtadusáv Oarjje-Trøndelága , Nuortta-Trøndelága , Nordlánda ja Hedmárko fylkasuohkanij oarjjelsáme guosskavasj ássjijn 9 barggam dåjmalattjat guovllo åvdedimprográmmajn ( RUP . 
Dát la garra dåbdojt båktåm duola dagu Sámedikke ájrrasin Anders Urheim ( Bb ) . 
Dát la gåvvå vuostasj oases 1900-lågos Måsken . 
Dát la máhttelisvuodav vaddám åvddånahtátjit risstalasj jáhkkogaskostimev sáme kontevstan Sáme girkkoráde le aj oassálasstám dán bargon . 
Dát la nælját juogos sáme oahpestiddjijs gudi ietjá nuorajt iejvviji , ja navti åvdedi dádjadimev ja berustimev sámij birra . 
Dát la oasse mijá árbes , ja le giella mij tuvsánij jage mijá åvddåla le adnum ulmutjijs , mijá ájttegijs . 
Dát le dal subtsas muhtem sierralágásj ulmutja birra iehtjama lahka dålutjis , nissun guhti sijvot vájaldij dáv iellemav , valla guhti huoman dåbdos ulmutjin sjattaj . 
Dát le gieresvuohta : ij dat gå Jubmelav lip ähttsám , ájnat sån le mijáv ähttsám ja Bárnes såbadusvärron mijá suttoj åvdås rádjam . 
Dát le gieresvuohta : ij dat gå Jubmelav lip ähttsám , ájnat sån le mijáv ähttsám ja Bárnes såbadusvärron mijá suttoj åvdås rádjam . 
Dát le gieresvuohta : ij dat gå Jubmelav lip æhttsám , ájnat sån le mijáv æhttsám ja Bárnes såbadusværron mijá suttoj åvdås rádjam . 
Dát le histåvrålasj dáhpádus dan vuojnnuj majt NSRa le tjuovvum gitta 1948 jage rájes . 
Dát le ienemusát tjasskam dajt vantsajt ma lahka merragáttijn ja vuonajn li guollim , valla dát le vájkkudam juohkkahattjaj guhti nuores le iellemlájbev viedtjam , vájku dal man ålov li guolástussaj tjanáduvvam . 
Dát le ienep gå álgos ájgojma ja le ávos lassánibme . 
Dát le ilá sjávos ja gávkas ja álu ij ådåsmahteduvvá . 
Dát le lasse 48 ulmutjij jages 2009. 8 Stájgos li registreridum , 25 Hábmeris ja 272 Divtasvuonas . 
Dát le lihtto mav daj biejvij maŋŋela Israela viesujn dagáv , javllá Härrá : Sijá mielajda lágajdam biejav ja sijá vájmojda tjáláv . 
Dát le lihtto mav daj biejvij maŋŋela Israela viesujn dagáv , javllá Härrá : Sijá mielajda lágajdam biejav ja sijá vájmojda tjáláv . 
Dát le muv budá : iehttsit guhtik guojmáda nåvti gåktu mån lev dijáv ähttsám . 
Dát le muv budá : iehttsit guhtik guojmáda nåvti gåktu mån lev dijáv ähttsám . 
Dát le muv budá : iehttsit guhtik guojmáda nåvti gåktu mån lev dijáv æhttsám . 
Dát le muv gåhttjom didjij : iehttsit guhtik guojmáda ! 
Dát le muv gåhttjom didjij : iehttsit guhtik guojmáda . 
Dát le muv gåhttjom didjij : iehttsit guhtik guojmáda . 
Dát le oassen Sámeradio doajmmalasedimes julevsáme- ja oarjjelsámegiela guovlon . 
Dát le tjiegosvuohta gietja náste birra majt muv oalges giedan le vuojnnám ja gietja gållegintaljuolge birra : gietjav náste li gietja tjoaggulvisá ieŋŋgila , ja gietjav gintaljuolge li gietjav tjoaggulvisá . 
Dát le tjiegosvuohta gietja náste birra majt muv oalges giedan le vuojnnám ja gietja gållegintaljuolge birra : gietjav náste li gietja tjoaggulvisá ieŋŋgila , ja gietjav gintaljuolge li gietjav tjoaggulvisá . 
Dát le tjáleduvvam sámijs , valla ij le åvvånis ájnas sáme diskursan , moattet sivás . 
Dát le vuosstebiellen sáme guovlojda svieriga bielen rájás . 
Dát le Áhtjám sidot : gájka gudi Bárnev vuojnni ja sunji jáhkki oadtju ihkeven iellemav . 
Dát le Áhtjám sidot : gájka gudi Bárnev vuojnni ja sunji jáhkki oadtju ihkeven iellemav . 
Dát le Áhtjám sidot : gájka gudi Bárnev vuojnni ja sunji jáhkki oadtju ihkeven iellemav . 
Dát le árvustaláduvvam oassen ålleslasj strategijas . 
Dát le ådå vuohke tjállet gávkas sårmes . 
Dát liegga tjátjes sviella sjaddá . 
Dát lij tiebmá gå resurssajuogos Såbadusprosjevtan Nuortta-Sálton gåhttjun rabás tjåhkanibmáj vásse vahko . 
Dát láhka guosská sáme guovlojda : Ænodahkaj , Ohcejohkaj , Ánarij ja Soađegilláj , gånnå sámijn la rievtesvuohta ássjijdisá ietjasa iednegiellaj , sámegiellaj , dåjmadit . 
Dát merkaj da gudi lidjin åvddågietjen sámij gaskan ællim oasálattja rievtes åhpas . 
Dát merkaj jagen 1875 ij lim vássám nav guhka ájgge dat rájes gå lidjin dasi årrum . 
Dát merkas gájkka muv girjijt dåbddåbihtit , náv tjáláv . 
Dát merkas gájkka muv girjijt dåbddåbihtit , náv tjáláv . 
Dát merkas gájkka muv girjijt dåbddåbihtit , náv tjáláv . 
Dát mierkki dáttja aj bessi sámegielav oahppat . 
Dát mierkki giellajoarkkem buolvas buolvvaj hæhttu nanniduvvat . 
Dát mierkki mijá sebrudaksystebma l segadibme moattet oases majt mij lip gávnadam li buore mijá ålleslasj vuona rijkalasj sebrudahkaj . 
Dát mierkki sámelága giellanjuolgadusá galggi ålles lánndaj guosskat . 
Dát nanos tjanos le ájnas vuodo bisodittjat fámilja ja fuolke dålusj årromguovlojt ja dajt adnet tjuohppamij , rekreasjåvnnån ja asstoájggedoajmman . 
Dát oares lev báles bálláj árrum dijá lusi boahtemis . 
Dát oares lev báles bálláj árrum dijá lusi boahtemis . 
Dát pládna galggá liehket oassen suohkana ålleslasj plánas , ja formálalasj mierreduvvam pládna le gájbbádussan årrum jus galggá bessat guovtegielakvuohtarudájt adnet . 
Dát prosjækta le buktám vájkkudusájt . 
Dát riektá le fámonis vájku dal makta juohkka ájnna mijájs gielas uddni buktá . 
Dát rájes gájkka vierrega muv sálugin hievedi : 49 dajna gå Gájkviekses stuorijt munji dahká , ájllisin le suv namma , 50 ja suv ármmo buolvas buolvvaj bissu siján gudi li jubmelbalulattja . 
Dát rájes gájkka vierrega muv sálugin hievedi : dajna gå Gájkviekses stuorijt munji dahká , ájllisin le suv namma , ja suv ármmo buolvas buolvvaj bissu siján gudi li jubmelbalulattja . 
Dát rájes gájkka vierrega muv sálugin hievedi : ¶ 
Dát rájes åhtsågådij sjiehtes ájgev suv bähtátjit . 
Dát rájes åhtsågådij sjiehtes ájgev suv bähtátjit . 
Dát sihta javllat gájkka almulasj orgána hásstaluvvi vuorodit sámegielak addnijt , aj vijdábut gå majt lága njuolgadusá gájbbedi ja háldadusguovlo rájáj beruskáhtá . 
Dát subtsas giehttu gåktu bargodibme ij la oasev válde aktijvuodas , birrusis . 
Dát subttsas Mikkel Pedersena birra vuoset man ållo mij ij lim ájn tjielgas , vájku gåhttsåm lij juo vihttalåk jage Divtasvuonan bissum . 
Dát sádnesvuohta le mælggadin muv dádjadusás , Hærrá . 
Dát sádnesvuohta le mælggadin muv dádjadusás , Hærrá . 
Dát tjála NSRa åvdep ja boahtteájge bargo birra Sámedikken vaddá NSRa politihkalasj sidodis vijduk gåvåv . 
Dát tæksta máhttá lågåduvvat avtav tækstalåhkkes jali nissunis ( I ) ja ålmmås ( II ) . 
Dát vuoset Sámedigge gånnå Barggijbelludahka l njunnjutjin ij bárebut duojes jalik duodjárij diles berusta . 
Dát vuoset aj juoga mij la estetalasj , dagu gå muorav galga miehtses viedtajt ja dav tjáppagit tjuollat . 
Dát vuoset aj juoga mij la estetalasj , dagu gå muorav galga miehtses viedtajt ja dav tjáppagit tjuollat . 
Dát vuoset sáme li dájn bájkijn årrum , muhtem sajijn le stuoves årudahka læhkám , muhtem sajijn dåssju guollárbájkke . 
Dát ássje le dåbdos ássje vuostamuttjan boatsojsujtos gånnå histåvrålasj adno ja álmmukriektálasj vælggogisvuoda nannusit suoddjiji boatsojsujtov æládussan ja sáme kultuvra vuodon . 
Dát ålmmå l åvddåla læhkám Barggebelludagá åvdås Nordlánda fylkadikken ja aj Sáme juohkusin , mij la fylkedikke rádevadde orgádna sáme politihkalasj gatjálvisájn . 
Dát åvddån bådij álmmuktjåhkanimen masi barggojuogos gåhtjoj bierjjedagá bæssásjvahko åvddåla . 
Dát åvddånboahtá i. i. giellaárvustallamis majt Sámedigge le tjadádam . 
Dát åvddånboahtá sijda guláskuddamjavllamusán suohkanoassepládnaj rubbmelasj dåjma ja luonndomuossádimij hárráj 2013-2016. - Udnásj ådåájggásasj sebrudagán vargga juohkkahattjan le GPS æjgon , ja dárbbo dárkkelis mierkkimis bálggájs ja lájdojs guovlon ij le mijá vuojnos dárbulasj . 
Dát – ja duodden njálmálasj ja tjálalasj mujttalusá , duodas Vánatjasuoloj le árbbedábálasj sáme hávddádimsuoloj . 
Dáttjajuolgge le oadtjum namáv gå dålen ulmutja juolgev danna gávnnin . 
Dáv budáv lihpit álgos gullam : viessut gieresvuodan . 
Dáv budáv lihpit álgos gullam : viessut gieresvuodan . 
Dáv budáv lihpit álgos gullam : viessut gieresvuodan . 
Dáv danen gå priváhta válljim bæjválasj gielas sijdan le ájnnasamos ækton muhtem giela boahtteájge hárráj . 
Dáv dålkkuj Kulturjuogos Stuorradikken departemennta lij miedek plánajda , valla biednigij diehti hæhttujin vuornnot . 
Dáv ham dåj uddni goabbák guojmmásihtte jáhttebihtte . 
Dáv ittjiv didjij álgos håla dan diehti gå dijá lunna lidjiv . 
Dáv ittjiv didjij álgos håla dan diehti gå dijá lunna lidjiv . 
Dáv javllaba Tor Erik Paulsen ja Inga Mikkelsen guhti libá såbadusprosjevtav Nuortta Sálton tjuovvum mañemus bielle jage . 
Dáv ságav dal didjij sárnnedip : jáhtov mav ájttega oadtjun le Jubmel midjij , sijá mánájda ållidam , gå Jesusav tjuottjeldahtij , nåv gåktu nuppen sálman le tjáleduvvam : Dån le muv bárnne , uddni lev duv riegádahttám . 
Dáv ságav dal lihpit sijás gullam , gudi ájlis Vuojŋŋanisán almes rájaduvvin , didjij evangeliumav buktet . 
Dáv ságav dal lihpit sijás gullam , gudi ájlis Vuojŋŋanisán almes rájaduvvin , didjij evangeliumav buktet . 
Dáv ságav dal lihpit sijás gullam , gudi ájlis Vuojŋŋanisán almes rájaduvvin , didjij evangeliumav buktet . 
Dáv ságav juo álggorájes lihpit gullam : ähttsup guhtik guojmáma . 
Dáv tjálukbiehkev lij låhkåmin : Degu sávttsa mij njuovaduvátjit doalvoduvvá , degu libba mij biesskedattijn jasska årru , de njálmes ittjij rabá . 
Dáv vuosádusáv lip gåhttjum “ Gierggamis hávddáj ” , ja seminárra l åvddåbarggo vaj galggap ietjama ájádusájt dán vuosádusá birra tjuovggistit , subtsas Anne Kalstad Mikkelsen Árrana dávvervuorkán . 
Dáv vásádusáv li munji giehttum , iesj mån iv dav mujte , valla vuojnáv dav gåvvån . 
Dáv vædtsagav máhttá adnet buohtastahtátjit ja differensierit iesjguhtik sámegielaj gaskan , ja aj viehkken dádjadittjat ærodusájt man nannusit giella le sajájduvvam iesjguhtik geográfalasj guovlon . 
Dáv ållidahttijn li petroleumdåjma vájkkudusá , merrasuvddem ja guolástus dagu aktijvuohtan aneduvvam . 
Då iehtjáda vuornná dagi härrán sjaddi , 21 valla Jesus vuornnás härrán biejaduváj , sujsta guhti javllá : Härrá le vuornnáv dahkam mav ij doaje : Dån le härrá ihkeven ájggáj . 
Då iehtjáda vuornná dagi härrán sjaddi , valla Jesus vuornnás härrán biejaduváj , sujsta guhti javllá : Härrá le vuornnáv dahkam mav ij doaje : Dån le härrá ihkeven ájggáj . 
Då ietjá oahppe ållu sjávot tjuodtju . 
Dåbddiv má dal jiekkaldij hárddobieles valla iv sihtam sisi vuolgget ruhkkitjit . 
Dåbddo gullut vuoj ∫∫alasj aktisasjvuohtaj tjanáj ulmutjijt aktij . 
Dåbdduj dagu ståhkat ittjij dåhkki . 
Dåbddåbihtit dij dav ja diehtebihtit gieles ij sádnesvuodas badjána . 
Dåbddåbihtit dij dav ja diehtebihtit gieles ij sádnesvuodas badjána . 
Dåbddåbihtit dij dav ja diehtebihtit gieles ij sádnesvuodas badjána . 
Dåbddåbihtit härráma Jesus Kristusa stuorra vattáldagáv : vájku boanndán dijá diehti hedjunij vaj suv häjosvuoda baktu lulujda boanndot . 
Dåbddåbihtit härráma Jesus Kristusa stuorra vattáldagáv : vájku boanndán dijá diehti hedjunij vaj suv häjosvuoda baktu lulujda boanndot . 
Dåbddåp ham suv guhti javlaj : Haddo munji gullu , ja ájgov mávsedit , ja vas : Härrá álmmugis duobbmi . 
Dåbdijdam lip gieresvuohtaj dajna gå Jesus hekkas mijá åvdås vattij . 
Dåbdijdam lip gieresvuohtaj dajna gå Jesus hekkas mijá åvdås vattij . 
Dåbdos ja árra buojkulvissan giellaællánahttemij Alle-Eurohpán le val dallusj hæjos stáhtas . 
Dåbdåstihtit dan diehti suttojt guhtik guojmmásihtte , ja råhkådallit guhtik guojmáda åvdås vaj buorránihpit . 
Dåhkki doajmmarudájt ja aj sierra prosjevtajda åhtsåt . 
Dåhkki má diedon dat , valla mån berustav árbbedábálasj máhtudagás ja bájkálasj ressursajs bisodimes . 
Dåhkki máj rudájt adnet ietjá suorgijs , jali gå ruhta gielladåjmajda ráddidusás laseduvvi , de dåhkki máj oarjjel- ja julevsámegielajda vaddet stuoráp oasev dájs rudájs , tjielggi Larsen . 
Dåhkkidum Sámedikke ållestjåhkanimes 090219 ¶ 
Dåhku ieddnes bådij aktan Jesusa vieljaj , valla ettjin suv lusi nággásin jåvsåda . 
Dåhku ieddnes bådij aktan Jesusa vieljaj , valla ettjin suv lusi nággásin jåvsåda . 
Dåhku jåhttåj 1875 bájken badjánimbájkes Laxvijkan . 
Dåj diedijda gåktu ruohttaáddjá soajttá dahkat ja huoman vuolgijda suv åtsåjit . 
Dåjma 2009_-_2012 Vuododit barggojuohkusav dåjma sinna mij prosessav álgon jådet ( juogos galggá gávnnut dasik njuolgadusá li dagádum ja bargge li ålles åvdåsvásstádusáv válldám integrasjåvnå birásbielij åvdås ) . 
Dåjma bierriji stuovvot , duodden máhttelisvuodav láhtjet åvddånahttemij julevsámegielas . 
Dåjma mediáj hárráj NSRa ájggu barggat nav vaj : 9 sáme mediáfoannda ásaduvvá mij vaddá åvddånahttemmáhttelisvuodajt sáme mediádåjmajda 9 guoradaláduvvi máhttelisvuoda aktisasj mediáásadusáv vuododit ja ruhtadit 9 ruhtadimårniga ásaduvvi ma oarjjel- ja julevsáme giellaadnemav mediájn nanniji 9 etihkalasj barggo sáme mediájn nanniduvvá , duola dagu doarjjot sierra sáme pressafágalasj juohkusa vuododimev Radio ja TV NSRa ájggu barggat nav vaj : 9 bæjválasj aktisasj TV-sáddaga vijdeduvvi 9 radiosáddaga vijdeduvvi ja sierra luohko aneduvvi åvddånahttet julev- ja oarjjelsáme sáddagijt radion ja TVan 9 sáme máná ja nuora galggi oadtjot fálaldagájt bæjválasj sáddagijda hiebadum juohkka álldara gáktuj 9 konsesjåvnnåævto priváhta mediádåmadiddjijda tjavggiduvvi ja gåtseduvvi , nav vaj valjes mediáfálaldagá sáme álmmugij åvddånahteduvvi – sámegiellaj aj Sáme avijsa ja ájggetjállaga NSRa ájggu barggat nav vaj : 9 sáme avijsajda pressadoarjjagav lasedit , nav vaj ulmusj oadtju moattelágásj sáme pressav sáme – ja dárogiellaj 9 bæjválasj sámegielak ålgusboahtema duohtan sjaddi 9 sáme ájggetjállaga , gåvvårájdo ja spela sáme mánájda ja nuorajda stuovesláhkáj ålgusvatteduvvi 9 doarjja åskulasj ájggetjállagijda sámegiellaj nanniduvvi Mediáåhpadus NSRa ájggu barggat nav vaj : 9 sáme journalisstaåhpadus Sáme allaskåvlån vijdeduvvá bachelor-dássáj , ja vaj máhttelisvuoda masteråhpadussaj mediá ja journalistihkan aktisattjat ietjá iemeálmmukinstitusjåvnåj guoradaláduvvi 9 oarjjel- , julev- , ja lullesámegielak journalista åttjudibme nanniduvvá sierra sisiválldemævtoj ja hiebadum åhpadusfálaldagáj 9 sáme journalistajda maŋe- ja joarkkaåhpadus åvddånahteduvvá , ja aj journalistajda ma sihti ienep diedojt sáme vidjurijs XI . 
Dåjma ruhtaduvvi Sámedikkes doarjjagij Sámeálmmuga fåndas . 
Dåjmadahka le álggám bargov jårggålattját diehtojuohkembrosyjrajt ja ietjá diehtojuohkemmateriálajt , ja aj ådåstuhttet dav mij le sijddabielen tjáledum . 
Dåjmadiddjen suv maŋŋela li læhkám Henrik Olsen Heika , Idjavuonas 1916-46 jagijt , Anders Guttormsen , Gávvuonas , 1946-60 jagijt , ja John O. Nilsen , Unjárggas , avijsav 1960 rájes gitta 1992 rádjáj dåjmadij . 
Dåjmajs la duola dagu biebbmokurssa , paintballspellam ja aj konsærtta Lawra Sombyajn . 
Dåjmajt viertti ruvvaláhkáj jåhtuj oadtjot , valla huoman viertti ” suojmma ” barggat nav vaj ássje láddá madi barggá . 
Dåjmalasj vuodjamjuogos ¶ 
Dåjmalattja Ásadiddje Liddnos ájggu árbbedábijt boahtte buolvajda åttjudit . 
Dåjmalattjat oassálasstet Sámelága giellanjuolgadusáj rievddamijda ¶ 
Dåktårgrádabargujn la læhkám duot-dát , sihke ietjá barggo , skihpudahka , ja nav lev tjadádam dåssju bielev , ja dasi de ganugij gåjt dal ájn . 
Dållå lij hilidam ja tjuormmasa häjttám risjidimes gå ságajs nåhkkujga . 
Dållågátten tjåhkkåhibá , vuorddemin madi bárnnes aktu allasis la vádtsemin . 
Dålusj subttsasa li álmmuksubttsasa ma li njálmes njálmmáj subtsastuvvam . 
Dålusj ájge rájes la kollektivisma læhkám sáme sebrudagá mærkka , valla jus la dáhta duohta uddni iv diede . 
Dålutjis juo ¶ 
Dån : Tore : Æddnám le Måskes . 
Dån galga guojmát iehttset nåv gåktu ietjat . 
Dån guhti le mijáv sjivnnjedam gåvåt milta ja Jesus Kristusav midjij Lånestiddjen vaddám , tjuottjeldahte mijáv tjuodtjelime biejve iehkeven iellemij duv lunna . 
Dån guhti ándagis luojtá ja buoreda , viehkeda sunnuv nubbe nuppev ándagis luojttet . 
Dån ham aktelattjat ietjájduvá , ijás idjaj . 
Dån i dibde ájlis dievnárat dåssjånimev vuojnnet . 
Dån i látjut oattjo guoddet . 
Dån i látjut oattjo guoddet . 
Dån i látjut oattjo guoddet . 
Dån illa sábme , dánna e oattjo iehtjáda gå sáme årrot ! 
Dån la máttaráhkut namán . 
Dån le bágov muv sávresvuoda birra vuorkkim , ja danen duv várjjalav gähttjalime båttås mij väráldij le boadátjit ednama álmmugijt gähttjalittjat . 
Dån le bágov muv sávresvuoda birra vuorkkim , ja danen duv várjjalav gähttjalime båttås mij väráldij le boadátjit ednama álmmugijt gähttjalittjat . 
Dån le muv bárnne , uddni lev duv riegádahttám . 
Dån le muv bárnne , uddni lev duv riegádahttám . 
Dån le muv bárnne , uddni lev duv riegádahttám . 
Dån le muv sjivnnjedam , ja vierttiv duv åvdån iellemam åvdås vásstedit . 
Dån le muv sjivnnjedam , ja vierttiv duv åvdån iellemam åvdås vásstedit . 
Dån le sunji fámov vaddám divna almatjij badjel ihkeven iellemav vattátjit gájkajda gejt sunji le vaddám . 
Dån le sunji fámov vaddám divna almatjij badjel ihkeven iellemav vattátjit gájkajda gejt sunji le vaddám . 
Dån le tsitsátjav vajálduhttám guosa vuolláj . 
Dån maŋep biejve Caesareaj jåvsådij , gånnå Kornelius lij vuorddemin aktan berrahijes ja lagámus rádnajis , gejt lij gåhttjum . 
Dån maŋep biejve Caesareaj jåvsådij , gånnå Kornelius lij vuorddemin aktan berrahijes ja lagámus rádnajis , gejt lij gåhttjum . 
Dån máhtá oadtjot diedojt gånnå jienasta åvddål ájge Válljimfábmudagá webbabieles www . 
Dån márjju aná dån la nuppástuvvam moatteláhkáj , buojkulvissan dajna gå duv máddo l ietja rijkas ja dajna gå dån la bieljijs . 
Dån viertti vádtset unnánasj åvdån , dasik væddja buorrán , » javllá roahtto . 
Dåppe Jesus ittjij buvte mavga oavdov dahkat , ietján gå giedajdis muhtem skihppij nali biedjat ja sijáv buoredit . 
Dåppe bessin duola dagu bena- ja boatsojrájdov tjuovvot , gehtjadit ja låvdågådij sinna boahttsubiergov bårråt . 
Dåppe dal avtat njálmes rihtjun . 
Dåppe dat ittjij aneduvá ietjas jámálguvádahtátjit , ájnat bäjvvásattjat , vaj diehtin gåktu viessom lij sjattatjit . 
Dåppe le uksa munji rabás : bargos ållo ja vuosstetjuodtjojs ållusa . 
Dåppe lij giella ájteduvvamin avtav gaskav dánska gielas , ja maõrigiella Aotearoan le ájn ájteduvvamin ieneplåhkogielas ieŋilsis . 
Dåppe muhtem åhpadisålmmåj gávnadij 2 gejs gatjádij jus ájlis Vuojŋŋanisáv lidjin oadtjum dalloj gå jáhkkegåhtin . 
Dåppe muhtem åhpadisålmmåj gávnadij gejs gatjádij jus ájlis Vuojŋŋanisáv lidjin oadtjum dalloj gå jáhkkegåhtin . 
Dåppe sijá tjalmij åvdån ietjájduváj : 3 biktasa sjaddin guojtte vielggadin , vielggadabbon gå makkirik dán värálda vielguduhttemijs buktet luluj dajt vielguduhttet . 
Dåppe sijá tjalmij åvdån ietjájduváj : biktasa sjaddin guojtte vielggadin , vielggadabbon gå makkirik dán värálda vielguduhttemijs buktet luluj dajt vielguduhttet . 
Dåppe suv lusi buktin ålmmåv , guhti lij bieljedibme ja valla de hållat buvtij , ja gåhttjun Jesusav giedas ålmmå nali biedjat . 
Dåppe suv lusi buktin ålmmåv , guhti lij bieljedibme ja valla de hållat buvtij , ja gåhttjun Jesusav giedas ålmmå nali biedjat . 
Dåppe åhpadisålmmåjis årudij . 
Dåppe åhpadisålmmåjis årudij . 
Dåppe åhpadisålmmåjis årudij . 
Dåppe åroj dasik Herodes lij jábmám vaj luluj ålliduvvat mav Härrá lij profehta baktu javllam : Egyptas lev bárnám gåhttjum . 
Dåppelt Antiokiaj bårjåstijga , bájkkáj gånnå Jubmela ármo hállduj lidjin sunnuv vaddám dalloj gå vuolgijga bargguj mav dal lijga ållidam . 
Dåppen lidjin duodjára tjoahken ålles rijkas giehttomin duoje birra , ja ållagattjat duodje æládussan . 
Dåppen åstij uljov ristáhttjásis ja alek bájnojt allasis . 
Dårvov oadtju gå ájádallá áhtjes siello l vájaldime ilmen . 
Dåssjen gájkka anáv , dajna gå diehto härrám Kristus Jesusa hárráj le åbbånagi stuoráp . 
Dåssjen gájkka anáv , dajna gå diehto härrám Kristus Jesusa hárráj le åbbånagi stuoráp . 
Dåssju Måsske le bissum , danna li vilá goappátjagá , ulmutja ja skåvvlå . 
Dåssju akta ájras bådij Tråmsås , guovtes lijga Finnmárkos . 
Dåssju akti lav gijtov oadtjum bargo åvdås , lij soames nissun Divtasvuonas guhti munji 500 kråvnå vattij majna galggiv advokáhtav , guhti muv bælostij , mákset . 
Dåssju gáktsa tijma gieses . 
Dåssju gáktsa tijma gieses 1 Majt jáhká dát gargádis subtsas ? 
Dåssju gå guovllomedisijnalasj guovdátjijt Finnmárkon ásadi de birrusij 100 millijåvnå sávvi siesstet . 
Dåssju muhtem gallegattja giellakursajda oassálassti Moadda rabás saje li goappátja julevsáme giellakursajn Sámegiela - Gávnnuji aktse sámegiela - Ienemus ájtedum giellajuogos Europan - Moadda tuvsán jahkásasj histåvrrå - Dábe milta klassifiseriduvvam oassen suoma-ugralasj oavses urála giellamáddagis . 
Dåssjå mij almatjis ålgus boahtá , buktá suv bádet . 
Dåssjå mij almatjis ålgus boahtá , buktá suv bádet . 
Dåssjå mij almatjis ålgus boahtá , buktá suv bádet . 
Dædda stuorsebrudagás sábmáj ja sámejuohkusijda degu ieme láhkáj lij politihkalasj systeman . 
Dættoduvvat val viertti jut oahppij rievtesvuoda le stuovvása berustahtek doarjjaga stuorrudagás , ja suohkana hæhttuji åttjudit buorre kvalitehtav fáladagájda nav vaj åhpadusá ulmme jåvsåduvvá . 
E gájka sáme gielasa máhte 16 ¶ 
E gájka sáme gielasa máhte ¶ 
EDAG:a baktu galggi barggovadde dåssju akti rapporterit virggájbiedjama , bálkká ja værromáksem juohkka bargge åvdås . 
Eará artihkkalat Sámi skuvlahistorjá 5-girjjis ¶ 
Edler dagáj aj muoras guokta stuorra gållidum gintaljuolge . 
Edler lij aj tjiehpes gåvvåtjuol ’ le . 
Ednama gånågisá herlukvuodajnisá dan stádaj båhti , 25 ja biejven uvsa e goassak dahppasa - idja ij dåhku jåvsåda . 
Ednama gånågisá herlukvuodajnisá dan stádaj båhti , ja biejven uvsa e goassak dahppasa - idja ij dåhku jåvsåda . 
Ednama gånågisá herlukvuodajnisá dan stádaj båhti , ¶ 
Ednama li rievddam ja gáhtum buojkulvissan vuobmeäládusá oablloma ja tjáhtjefábmobargo maŋŋela . 
Ednama viesádijt tjáddjit merkaj majda fámov le oadtjum urudisá vuojnedijn dagátjit . 
Ednama viesádijt tjáddjit merkaj majda fámov le oadtjum urudisá vuojnedijn dagátjit . 
Ednamdáfoäládusá Sámijs Svierigin bájken 10 prosännta viessu ällosujtos mij dåjmaduvvá Svieriga vijddudagás lagábun 50 prosännta . 
Ednamhärrá girjev lågåj ja gatjádij Paulusis gudit ednamguovlos lij , ja de guláj suv Kilikias . 
Ednamis le boahtám . 
Ednamis le boahtám . 
Ednamlájggár , guhti låssådit barggá , galggá vuostatjin oases tjuohppusis oadtjot . 
Ednamlájggár , guhti låssådit barggá , galggá vuostatjin oases tjuohppusis oadtjot . 
Eeva-Kristiina rádnajn oarjján la berustibme sámekultuvras , masi suv boadnjásj gullu . 
Ehpit , vaddit häjojda gárijstihtte , de gájkka didjij rájnnan . 
Ehpit , vaddit häjojda gárijstihtte , de gájkka didjij rájnnan . 
Ehpit ga buvte goappátjijda , Härrá bävddáj ja bahás vuojŋŋanisá bävddáj , tjåhkkidit . 
Ehpit ga buvte goappátjijda , Härrá bävddáj ja bahás vuojŋŋanisá bävddáj , tjåhkkidit . 
Ehpit ga buvte goappátjijda , Härrá bävddáj ja bahás vuojŋŋanisá bävddáj , tjåhkkidit . 
Ehpit gus diede , suvradájges binnásj ålles dájgev suvrrot . 
Ehpit gus diede , suvradájges binnásj ålles dájgev suvrrot . 
Ehpit gus diede , suvradájges binnásj ålles dájgev suvrrot . 
Ehpit gus diede dijá rubmahav ájlis Vuojŋŋanisá tiemmpelin , mij le dijájn ja mav Jubmelis lihpit oadtjum ? 
Ehpit gus diede dijá rubmahav ájlis Vuojŋŋanisá tiemmpelin , mij le dijájn ja mav Jubmelis lihpit oadtjum ? 
Ehpit gus dádjada dij lihpit Jubmela tiemmpel ja Jubmela Vuojŋŋanis dijájn le ? 
Ehpit gus dádjada dij lihpit Jubmela tiemmpel ja Jubmela Vuojŋŋanis dijájn le ? 
Ehpit máhte goappátjijs , Härrá gávtjas ja bahás vuojŋŋanisáj gávtjas juhkat . 
Ehpit máhte goappátjijs , Härrá gávtjas ja bahás vuojŋŋanisáj gávtjas juhkat . 
Eivor Labba l mihá ietjas duogátjis ællosujton , ja sihtá joarkket árbev ietjas æjgádijs – moatten láhkáj . 
Ejda gus diede vierttiv Áhtjám lunna årrot ? 
Ejda gus diede vierttiv Áhtjám lunna årrot ? 
Ejda gus diede vierttiv Áhtjám lunna årrot ? 
Ejda njuovvamvärojt , ejda ga ietjá värrovattáldagájt munji värroda dan nielljalågen jagen åjdåmiehtsen , dij gudi má Israela viesos lihpit . 
Ejga elja tsieggit rággasav gå bådij ájn vil garráp bålås . 
Ejga másja , hähttujga ganudasstet ja åhpastit dåjt vuostasj viermijt , gávnajga dajt dievvasa stuor buojdes tjuovtjajs . 
Ejga såj dal goabbák jáhkkám danna máhtij gávnnut guolle valla suohpojga nágin ¶ 
Ejma dal riekta diede jus majdik masset máhttin gå nav garrasit guovtegielakvuodajn barggin . 
Ejma la dal mij goassak kájáhkajt vuojnnám , valla juohkkahasj dal vuojnij makkár lij . 
Ejma val mij dat riektás niekti , ájnat gierddap gájkka , vaj Kristusa evangeliumij ep árinisájt dagá . 
Ejma val mij dat riektás niekti , ájnat gierddap gájkka , vaj Kristusa evangeliumij ep árinisájt dagá . 
Ejma val mij dat riektás niekti , ájnat gierddap gájkka , vaj Kristusa evangeliumij ep árinisájt dagá . 
Ejma val åvvånis tjalmes luojte . 
Ekváhtoris gitta nuorttagävlláj li 365 biejvvemåråldagá juohkka jage . 
Elatijvva : giedjegis giedjegijs ¶ 
Elatijvva : giedjegis giedjegijs ¶ 
Elena duov dáv dagáj , familjas siegen . 
Eline lij vargga vajálduhttám gåktu lij gidán gå bæssá stiebilij vádtsemis . 
Eline mielas lij dálvve nav mælggadav bissum . 
Eline mælggadav æddnásis gehtjaj . 
Elisabet , bärrát , le aj bárnev dálla vuorasvuodanis vuorddemin . 
Elisabet , bärrát , le aj bárnev dálla vuorasvuodanis vuorddemin . 
Ella Holm Bull girjenis ” Ov-messie_darjomes ” ¶ 
Elle iednijnis sámás ja áhtjijnis dárus . 
Ellen Nikoline le áhkásj guhti åskulattjat le fámilja åvdås læhkám , valla ij ájgo åvdedit stuoráp jali unnep dáhpádusájt ietjas guhka iellemis . 
Ellen Nikolinej le iellem gal læhkám sávres , nav gåk le læhkám moadda iehtjádijda álggoálmmuknissunijs væráldav birra . 
Elmar Andersen Ájluovtas Divtasvuonan la juo ålles giesev vuorddám desik oadtju háhka- jali játtiviermijt suohppot . 
Elmar la aj Finnmárkon guollimin læhkám nágin jage . 
En máhte sjávot årrot , vierttijin hållat dan birra majt lin vuojnnám ja gullam . 
En måj , ájnat Abrahama , Isaka ja Jakoba Jubmel , mijá ájttegij Jubmel le dievnáris Jesusav herlugahttám , gev Pilatusa åvdån biehtijda ja vuornojda , dalloj gå Pilatus lij mierredam suv luojttet . 
Enamus vuorrasijhuvson gávnnuji bargge ma máhtti suoma- ja meängielav , ja bargge le oadtjum válldet åhpav suomagiellaj . 
Energisihkarvuohta le dán láhkáj aj sáhka værálda ráfes ja doaros . 
Engerdal suohkan le jahkásattjat rudájt oadtjum Elgå skåvlåv dåjmadittjat , gånnå bargaduvvá oarjjelsámegiela oahpponævoj ja terminologijajn . 
Enujn ja jågåjn lij guoles vallje . 
Enujn ja jågåjn lij guoles vallje . 
Ep desti iehtjama bájken tjuovvusijt moattet dagos vuojne . 
Ep la ietja nav guhkás ållåm . 
Ep le värálda vijsesvuodas , ájnat Jubmela ármos lájddiduvvam . 
Ep le värálda vijsesvuodas , ájnat Jubmela ármos lájddiduvvam . 
Ep le värálda vijsesvuodas , ájnat Jubmela ármos lájddiduvvam . 
Ernst Jacobsson lij dán girkko arkitäkta , ja suv májnnun ja lájttin suv bargos . 
Ernst Jacobsson oattjoj moadda ordena ja guddnebálká , ja säbrástaláj dallusj giehtos ulmutjij ja gånågismáttogij oajvvestádan . 
Eskil hávsskudallá sunnu siegen ja subtsastallá suv ja guossodimiednes miella le sæmmilágásj , ja nav máhtteba tjåhkudallat ja dåssju suohttasijt ságastallat , tjajmmat ja hávsskudallat aktan . 
Eskilin ij la galla nav miella stádas ja rádnajstis vuolgget , gejt ednagit sjaddá åhtsålit . 
Essayajt ja essaya muodugis tevstajt låhkåt , ja sjáŋŋardåbddomerkajt oahppat ¶ 
Essayajt ja essaya muodugis tevstajt låhkåt , ja sjáŋŋardåbddomerkajt oahppat ¶ 
Esski gå de vijmak viermme gåbdidij , hiejtij Ánu suhkamis ja sihkastij sassáj bivvasijt muodos , gålgidahtij vadnasav biekka milta ja gehtjas viermijda , ma lidjin guolijs dievvasa . 
Esski gå ällo árrusij Ájakjågåtja vuossti , de jårgidij alás ja gádoj skuola Tjårevieraj badjel . 
Esski l de viddjurij birra oadtjum diedojt , ja javlaj maññela ájggu sån bárnes biedjat vuostasjgiellaåhpadussaj . 
Etnologa ja rádevadde Árranin , Lis Mari Hjortfors le oassálasstám prosjevtan , mij la jådeduvvam vuostasjamanuensis Nesna allaskåvlån Jostein Loråsas . 
Ettjin diede majt jáhkket , valla de gis guokta ålmmå gilldegárvoj sijá åvdån tjuottjojga . 
Ettjin diede majt jáhkket , valla de gis guokta ålmmå gilldegárvoj sijá åvdån tjuottjojga . 
Ettjin ga Måsken heva ietjá gielav sáhkada vuostasj jagijt gå danna skåvlån vádtsiv . 
Ettjin galla boahtám nav galla gæhttje , dåssju lahkke vuosáduslanjás ulmutjijs . 
Ettjin galla boahtám nav galla gæhttje , dåssju lahkke vuosáduslanjás ulmutjijs . 
Ettjin gálles skåvlåjt maŋŋela vuodoskåvlå váttse . 
Ettjin sij máhte jáhkket , dajna gå Jesaja aj javllá : Sån le sijáv tjalmeduhttám ja sijá vájmojt garradam , vaj tjalmij e vuojne ja vájmoj e dádjada buorádusáv dahkat , vaj sijáv buvtáv buoredit . 
Ettjin åbbå tsåhkum ijájn . 
Eurohpáráderesolusjåvnnå Vuona Unneplåhkogiellalihto tjuovvolime birra 2007;as vaddá konkrehta ávttjimusájt mij guosská dájda , • Vuodna hæhttu nannit ietjas bargov mij gullu fállat oahpponævojt ja åhpadusáv åhpadiddjijda julev- ja oarjjelsámegielaj • Vuodna hæhttu sihkarasstet vaj sosiála- ja varresvuodainstitusjåvnå sissŋelin sáme háldadusguovlo fálli dievnastusájt sámegiellaj • Vuodna hæhttu sihkarasstet jut álmmukregistar ja ietjá almulasj registara ja institusjåvnå máhtti sáme bokstávaj tjállet Eurohpáráde ekspertkomitea dåttot julevsáme giella ájn le ájtos dilen . 
Evaluerimav lij Kultuvrraja girkkodepartemennta diŋŋgum . 
Evangeliuma baktu Jubmela rievtesferdukvuohta jáhkos jáhkkuj bihkus , nåv gåktu tjáleduvvam le : Rievtesferduk bässá iellet gå jáhkká . 
Evangeliuma baktu Jubmela rievtesferdukvuohta jáhkos jáhkkuj bihkus , nåv gåktu tjáleduvvam le : ¶ 
Evenásje , Nárvijka , Bálága ja Divtasvuona suohkana , aktan guovlo vidnudagáj , lij muodugasj lågov vaddám . 
Evá ganjáldij gå Ánuv lij hivástahttám . 
FUG sihtá aj gijttet Kristin ja Bjørn Halvor Haukeland:av , Lill-Katrin Wallem:av ja Per Olav Sørås:av gudi li oassálasstám bargguj . 
FUG – Vuodoskåvlå æjgátjuogos – le juogos æjgádijs , nammaduvvam Gånågisás stáhtaráden nielje jahkáj . 
Fagerbakkelva milta Sijdasjávre luspes , vijdábut dan jávre rastá dan oarjemus luoktaj . 
Farao biejaj åbbå Egyptav ja åbmudagás suv hállduj . 
Farao biejaj åbbå Egyptav ja åbmudagás suv hállduj . 
Farao biejaj åbbå Egyptav ja åbmudagás suv hállduj . 
Farisea de mannin ålgus rádudalátjit gåktu Jesusav máhttet lulun oajttet . 
Farisea de mannin ålgus rádudalátjit gåktu Jesusav máhttet lulun oajttet . 
Farisea de vuolggin ja lihtudin gähttjalit suv bágojis diehti giellat . 
Farisea de vuolggin ja lihtudin gähttjalit suv bágojis diehti giellat . 
Farisea gullin majt almatja suv birra ságastin ja aktan alemushärráj rádjin ålmmåjdisá suv gidditjit . 
Farisea ja gájkka ietjá juvdá ájttegij njuolgadusájt anodi ja e goassak bårrå , åvddål_gå li giedajdisá bassam , ja gå guovdos båhti , de e bårrå , åvddål_gå li basádam . 
Farisea ja gájkka ietjá juvdá ájttegij njuolgadusájt anodi ja e goassak bårrå , åvddål_gå li giedajdisá bassam , ¶ 
Farisea oavdduhij gå Jesus ittjij bårråma åvddåla basáda , valla Härrá sunji javlaj : ” Dij farisea gávtjajt ja gárijt ålgolt bassabihtit , valla sisŋelt lihpit rievádushálos ja bahudagás dievvasa . 
Fariseaja saddukea Jesusa lusi båhtin , ja gåsuv gähttjalit sihtin , de gåhttjun suv merkav almes vuosedit . 
Fariseaja saddukea Jesusa lusi båhtin , ja gåsuv gähttjalit sihtin , de gåhttjun suv merkav almes vuosedit . 
Fariseajs soames gåhtjoj suv viessusis båråtjit , ja Jesus dåhku vuolgij ja bievddegáddáj viellidij . 
Fariseajs soames gåhtjoj suv viessusis båråtjit , ja Jesus dåhku vuolgij ja bievddegáddáj viellidij . 
Farra galggin sij ietjas álmmugav dievnastit ja navti buorep varresvuodadilev , gåjt de muhtem sámijda , åttjudit sadjásis . 
Fiero divnajt tjoahkkáj ja dibde dájgev tjuodtjot oanegattjav . 
Fiero jáfojt mælkkáj ja duoldada medin fiero , dibde duolldat 8-10 minuhta , sállti ja biejasta vuojas . 
Fiero månnevielggadisájt dasik suohku ja segada såhkkårijt ja vaniljesåhkkårijt . 
Fiesstijiddje sávvá vuorbev maŋŋela gå fiesstimgirjje le vuollájtjáleduvvam ja gállasjguojme libá fiesstimduodastusáv oadtjum . 
Fig. 2 : Sáme álmmuga gaskan lij oalle luonndoviessom , ednambargujn , guollimijn , miehttesebargujn ja ietjá miehttsebargoj . 
Fig. 4 : Moaddásijn li bahás mujto Vuona skåvllåsystemas . 
Fig. 6 : Sáme unnep båndorsijdda Måsken 1950-lågos . 
Filippos dåhku viegaj , ja gå guláj suv profehta Jesaja girjes låhkåmin , de gatjádij : ” Dádjada gus majt lågå ? 
Filippos vásstedij : ” Guoktatjuodet denáras ij åbbånis bähkátjav gesisik oattjo . 
Filippos vásstedij : ” Guoktatjuodet denáras ij åbbånis bähkátjav gesisik oattjo . 
Filma fádda le ájnegis ulmutjij tjiegnalis máhtto man ruohtsa li dålusj j sáme åskon , ja gåktu muhtem gássjelis politihkalasj dille vargga dáv árbbediedov gádot ålles boahtte ájgijda . 
Filma li aj vuojttám vuona ja ålggorijkak vuojtojt . 
Filmma gåvvit ájnegis ulmutjij tjiegadum máhtov , ja man ájnas le tjiegosvuodajt boahtte buolvvaj gaskostit åvddål ájgge l vássám . 
Finnmárko skihpadåbe direktørra Arne Wulff ja suv viehkediddje Ságat avijsav joarkkin . 
Finnmárkon la sjaddam sierra ja stuorra stuojmme dán ássjen , valla mij ep la vuorddám iehtjádav . 
Foannda ásaduváj Stuorradikke budsjæhttamærradusájn biehtsemáno 16. b. 2000 dagu kollektijvalasj buohttidussan gielalasj ja kultuvralasj mættojs ja vuornádusájs majt åvdep ájge dárojduhttempolitihkka le buktám sáme álmmugij . 
Fonográffa sadje lij badjelåbddålanján mav oabbás Maria lájggij . 
Fossil fámos biegga- ja tjáhtjefábmuj . 
Friddjabessam- ja veteranbiejvve ávvudaláduvvá ráddidusás oajvveásadusájn Oslon aktan bájkálasj ásadusá lándav miehtáj . 
Friddjavuohtaj le Kristus mijáv tjoavddám . 
Friddjavuohtaj le Kristus mijáv tjoavddám . 
Frygia ja Galatia milta mannin , dajna gå ájlis Vuojŋŋanis tsuohtsodij sijáv bágov Asian sárnnedimes . 
Fuolkes ávkástalli ¶ 
Fylka topografija ij le guossak máhttelisvuodav vaddám homogena álmmugav ásadit . 
Fylkaålmmå le oadtjum oatsodit dát ajtu dagáduvvá . 
Fylkkamánne jådediddjejuogos le prosjevta stivrrimjuogos , ja referánssajugos galggá ásaduvvat ájrrasijs departementas , Sámedikkes , KS-as , Nordlánda fylkkasuohkanis , Nordlánda universitehtas , sáme kultuvrraguovdátjijs ja sáme organisasjåvnåjs . 
Fylkkamánne l oadtjum åvdåsvásstádusáv julevsáme åhpadusá åvdås Vuonan , ja seminárra lij oasse dan bargos . 
Fáhka galggá åvdedit dádjadusáv ja lájttális árvustallamav ietjas giellaåvddånimes ja dahkat oahppijt diedulasj oassevállden ietjasa oahppamprosessan . 
Fáhka galggá åvdedit dádjadusáv ja lájttális árvustallamav ietjas giellaåvddånimes ja dahkat oahppijt diedulasj oassevállden ietjasa oahppamprosessan . 
Fáhka le arvusmahttám oahppijt ja åhpadiddjijt Måsken vaj dajna li guhkev barggam … - Vuojnnet oahppe lij riek buoragit dáj prosjevtaj soapptsum , javllá Måske skåvlå rektor , Gunnar Solstrøm . 
Fálaldagáv ietjastiská ja mánájdisá dáppen gávnnaba . 
Fálaldahka media ja guládallamåhpadus boahtte skåvllåjages , 2008/09 . 
Fámillja tjavtjan 2006 jådij Divtasvuonas Bådåddjuj , gånnå Egil lij bargov oadtjum rádevadden Umoe IKT . 
Fámujnat ja diedujnat máhtá muv åhtsåt gå dárbaha . 
Fáronis le mijá jáhkkogis vielljagieres Onesimos , guhti le dijájs akta . 
Fáronis le mijá jáhkkogis vielljagieres Onesimos , guhti le dijájs akta . 
Fásstudime ja råhkålvisá maŋŋela biedjin giedajdisá sunnu nali ja sunnuv de rádjin . 
Fásstudime ja råhkålvisá maŋŋela biedjin giedajdisá sunnu nali ja sunnuv de rádjin . 
Fávrro l , dåssjijt li sij ajtu ságastam . 
Fáŋŋgavákta dáv Paulusij giehtoj ja javlaj : ” Duobmára li gåhttjum dunnuv luojttet . 
Fáŋŋgavákta dáv Paulusij giehtoj ja javlaj : ” Duobmára li gåhttjum dunnuv luojttet . 
Fáŋŋgavákta gåhttsåj , ja gå fáŋŋgagoade uvsajt rahppot ájtsaj de svierdes råhttij ietjas hekkaduhtátjit , dajna gå jáhkij gájkka fáŋga lidjin báhtaram . 
Fáŋŋgavákta gåhttsåj , ja gå fáŋŋgagoade uvsajt rahppot ájtsaj de svierdes råhttij ietjas hekkaduhtátjit , dajna gå jáhkij gájkka fáŋga lidjin báhtaram . 
Färsuolluj alleoarjjelin svállása båhti vuostasj sadjáj gånnå l biektelis tjáhtje , ja stuor oasse sålggesvállájs diehki vuodji ja báhtsi giesev . 
Først vil jeg takke eder , mine elskelige og kjære venner for all den kjærligheds omsorg for oss da vi var iblant eder i høst og omhandlede Guds ord , til vaar felles opbyggelse og trøst for vaare udødelige sjæle . 
GIELLA Giellaoahppam Sámij rievtesvuohta åhpatjit ja åvdedittjat le ájnas prinsihppan NSRaj . 
GIERDU vuosádusán le dájdda RiddoDuottarMuseajs – Sáme Dávvervuorkás , gånnå li nuorttarijkaj miellagiddimus tjoahkke sáme dájdas . 
GIERDU- æjvvuribme sáme dájddaværáldin le geldulasj vuosádus sáme dájdas ja hásstalusájs ja dágástimijs sáme dájddaværáldin . 
Gabátloadtje lij gå vuoddjájga stárfos . 
Gahpaj båvnås båvnnåj , ja vijmak lávkkij åvtå båvnå nali , ja de båvnnå bullárastij tjátjes ja vuojoj . 
Gahperav suv oajves råhttijin ja håjggådin læŋgá sisi rahte guorraj . 
Gahttjam almatja , vájku akti tjuovggiduvvam li , almevattáldagáv muossádam , ájlis Vuojŋŋanisás oasev oadtjum , ¶ 
Gahttjam almatja , vájku akti tjuovggiduvvam li , almevattáldagáv muossádam , ájlis Vuojŋŋanisás oasev oadtjum , ¶ 
Gaius , guhti le viesos munji ja åbbå tjoaggulvissaj rahpam , sárnnu aj varrudagájt . 
Gaius , guhti le viesos munji ja åbbå tjoaggulvissaj rahpam , sárnnu aj varrudagájt . 
Gajkka ugurjev lärrá ulmutjit dahkat . 
Gal Härrá muv gájkat bahás gájosj ja almerijkkasis doalvosj . 
Galga Härráv , Jubmelat iehttset ålles vájmostat , ålles sielostat ja gájkat jiermestat . 
Galga Härráv Jubmelat iehttset ålles vájmostat ja ålles sielostat ja ålles fámostat ja gájkat jiermestat , ja guojmát nåv_gåk ietjat . 
Galga guojmát iehttset degu ietjat , ¶ 
Galga guojmát iehttset nåv_gåk ietjat . 
Galga guojmát iehttset nåv_gåk ietjat . 
Galga guojmát iehttset nåv_gåk ietjat . 
Galga guojmát iehttset nåv_gåk ietjat . 
Galga guojmát iehttset nåv_gåk ietjat . 
Galga áhtját ja ædnát guddnedit . 
Galgav gus dagojdam vuornnot ? 
Galgav ájn áltánav biedjat , ja de isolerit sisbieles nav vaj bivval sjaddá . 
Galggap aj dunnu jáhtov goabbák guojmmásihtte gullat ja Jubmelis buorissjivnnjádusáv dunnuj ja dunnu sijddaj råhkålit . 
Galggi aktan girkkoj ja girkkogárdij boaldeduvvat ja gádoduvvat , tjállá muhtem nuorttavuonak girjenis Guovddagæjno girkkuj . 
Galggi diehtet sieradusáv njálmálasj ja tjálalasj giellaanos , ja diehtet juojddáv vájkkudimnævoj ja komposisjåvnå birra duon dán njálmálasj ja tjálalasj sjáŋŋarin . 
Galggin ietja dålåv dahkat , ja sån guhti tjátjev ruvámusát duoldatjit oadttjoj lij gilppusav vuojttám . 
Galggá juojddá oahppat vaj sjaddá sæmmi vijsuk ja smidá gå áhttjes . 
Galggá liehket aktisasjbarggo Sámedikke ja fylka gaskan , javllá Mikkelsen gut dát ássjes viehka ålov berus . 
Galilean suv buoret duosstun dan diehti gå galileaga aj lidjin Jerusalemin basseájgij vuojnnám gájkka majt danna dagáj . 
Galilean suv buoret duosstun dan diehti gå galileaga aj lidjin Jerusalemin basseájgij vuojnnám gájkka majt danna dagáj . 
Galla Stuorjiekken lidjin láttagijt vuojnnám , valla sihtin Tjavelga duogen aj guovladit . 
Galla dáppe mijá rijkan le ájgge buorránime juohkkaláhkáj dalága gå doarro ganugij , ij la galla mige ájn hálbbum , men gávnnu gåjt oasstet . 
Galla lav åvddåla siebrulattjam årrum muhtem politihkalasj belludagán , valla dálla iv desti nagá , jali visjá , politihkalattjat barggat , dan diehti gå sámepolitihkalasj barggo ij la munji vaddám makkirik iellemájvanav . 
Gallegasj sáme li læhkám nav dåbddusa , gåjt dal muodos , dagu Petter Nilsen Wadnim ( 1855-1935 ) . 
Gallen biejven lij nuorap bárnne gájkka åbmudagáv vuobdatjam ja de amás rijkkaj vuolgij , ja dåppe boanndudagáv slajes iellemij skidárdij . 
Gallen biejven lij nuorap bárnne gájkka åbmudagáv vuobdatjam ja de amás rijkkaj vuolgij , ja dåppe boanndudagáv slajes iellemij skidárdij . 
Gamalielis lev váttugis åhpadimev ájttegij lága birra oadtjum . 
Gamalielis lev váttugis åhpadimev ájttegij lága birra oadtjum . 
Gamalielis lev váttugis åhpadimev ájttegij lága birra oadtjum . 
Ganugi kontåvrrålájgo máksemav Margits Minnen ådåjakmánno 1. biejves ja prosjækta låhpaduvvá . 
Ganut , nuolat juvsajt ja tsieggi sabegijt soabbeguorraj , viellit soagátja vuolláj , luovvi vallasijt ma däddám li vuobdav , dåbddå mielgav jarnñamin . 
Garraduodje , duola dagu nijbijt dahkat , ij la jådon læhkám guhkes ájggáj . 
Garrasa dallusj härrá lidjin , sárnnedin val duobmos ja lágas . 
Gaskama gieresvuohta ¶ 
Gaskama gieresvuohta ¶ 
Gaskama gieresvuohta ¶ 
Gaskanisá de gatjádallagåhtin guhti sijájs lij suv bähtátjit . 
Gaskanisá javllagåhtin ij lim ham siján lájbbe maŋen . 
Gaskanisá rádudallin : ” Jus vásstedip : Almes , de javlasj : Mannas de ejda sunji jáhke ? 
Gaskanisá rádudallin : ” Jus vásstedip : Almes , de javlasj : Mannas de ejda sunji jáhke ? 
Gasskadærrásijt la njálmmefáhttagis luojkkam , ja silbbaboalojt iesj hábmidam . 
Gasskavahko Piera iedne iedne lusi manáj ja javlaj : - Áhkutjam ! 
Gasskavahko dá vahko vuoddjáj bussa juojggij Girkkonjárgas Ankaredej . 
Gasskavahko gåhtjoj Sámedigge tjåhkanibmáj dágástalátjit gåktu måvtåstit julevsámenuorajt åhpadiddjeåhpadusáv gattsatjit . 
Gasskavahko máná ja ållessjattuga ávvudallin ådårahpamav gáhkoj ja bruvsajn , ja smávmánájåssudahkaj li 8 ådå máná álggám . 
Gasskavahko máná ja ållessjattuga ávvudallin ådårahpamav gáhkoj ja bruvsajn , ja smávmánájåssudahkaj li 8 ådå máná álggám . 
Gatjádav de:Legus Jubmel álmmugis häjttám ? 
Gatjádav de:Legus Jubmel álmmugis häjttám ? 
Gatjádij de sujsta : ’ Venagam , gåktus le vijor gå dánna le hedjabiktasahtá ? 
Gatjádij de sujsta : ’ Venagam , gåktus le vijor gå dánna le hedjabiktasahtá ? 
Gatjádij iednes : - Manen la mujna dåssju akta namma ? 
Gatjádiv mån dav áhtjes , valla ittjij ga sån diede . 
Gatjálvis Jesusa fámos ¶ 
Gatjálvis Jesusa fámos ¶ 
Gatjálvis Jesusa fámos ¶ 
Gatjálvis la aj gåktu galggi rijdojt tjoavddet gå ådå konvensjåvnnå doajmmagoahtá , dagu gå Svieriga bieles li boahttsu Vuona bielen boasto ájgen . 
Gatjálvis maññela válga l diedon læhkám gåktu bårdudallat divna vaj suohkanstivrra luluj boahtet jåhtuj buore láhkáj . 
Gatjálvis árbbedáhperiektá vijddudagá gähttjalime hárráj ij danen konvensjåvnås gártjeduvá ájnat priváhttariektá vuodujn Svierigin máttarájggásasj ávkkima hárráj Svierigin ja Vuonan . 
Gatját gå l buorástahttám boahttijt : ¶ 
Gatsostij bárkvuossas luorkkuj mihtos suolluj áhpeguovddelij ja vádtsáj vaden nuortas . 
Gehtja , ruvva boadáv ja mujna le bálkká juohkkahattjaj dagojis milta . 
Gehtja , ruvva boadáv ja mujna le bálkká juohkkahattjaj dagojis milta . 
Gehtja , vuojnniv Lippav Sionváren , ja Lippajn aktan tjuohtenielljalåknielljatuvsána nammas ja Áhtjes namma gállon . 
Gehtja , vuojnniv Lippav Sionváren , ja Lippajn aktan tjuohtenielljalåknielljatuvsána nammas ja Áhtjes namma gállon . 
Gehtja , vuojttám le lädján Juda máttos , Davida vierregis . 
Gehtja , vuojttám le lädján Juda máttos , Davida vierregis . 
Gehtja , vuojttám le lädján Juda máttos , Davida vierregis . 
Gehtja ja åhpa gåk Ánde gárvot ” . 
Gehtja ja åhpa gåk Ánde gárvot ” . 
Gehtja sunnuj ármmogisvuodajn , ja gievrroda sunnuv Vuojŋŋanisát baktu , vaj lulujga buorep ja baháp biejvij dunji åskeldit , aktan åskulattjan viessot ja nubbe nuppev ihkeven iellema guovlluj doarjjot . 
Gehtja ármujnat munji , suttulasj almatjij , ¶ 
Gehtjadum tjalmij ålggolis – duola dagu suohkana báhpa tjalmij – de le álmmuklassánibme gássjelisvuodajt buktám , vájku da gávnnujin sáme almmavuoda dádjadusán jali ettjin . 
Gehtjas alás guojkkaj , vuojnná juo dal vásseba sunnu bivddogámátjav . 
Gehtjas duoddarijda guovten biele jávre , majda dálvve l juo bårgudam muohtavuossastis . 
Gehtjas tjalmmegietjijn Risstinij , sån aj sjkuhtjá maññegietjes : ¶ 
Gehtjas vadnasijda ja ájttsá hárddov oabmesválltjániehkkeáhkátjis , gut goassá fierván vadnasij birra . 
Gehtjas vielljasis , gut aj tjuottjut sjávot . 
Gehtjas várijda ma li juo vielgudime muohttagis ja duoddi vil , duojkke så dal sjattasj äloj dán dálve gå nåv árrat muohttáj , tjuogev gåjt dássta dagásj . 
Gejda vuosedit : • Æjgádijda • Ietjá klássajda • Áhkojda ja ádjáda • Bájkkeavijssaj ¶ 
Gejn ij le Kristusa Vuojŋŋanis e sunji gullu . 
Gejn ij le Kristusa Vuojŋŋanis e sunji gullu . 
Gejn li jáhkulasj båndi allusa båndijdisá binnebut guddnedu dan diehti gå li jáhko vielja . 
Gejn li jáhkulasj båndi allusa båndijdisá binnebut guddnedu dan diehti gå li jáhko vielja . 
Gejt le gåhttjum , le aj rievtesferdugin sárnnum , ja gejt le rievtesferdugin sárnnum , le aj herlugahttám . 
Gejt le gåhttjum , le aj rievtesferdugin sárnnum , ja gejt le rievtesferdugin sárnnum , le aj herlugahttám . 
Gejt le gåhttjum , le aj rievtesferdugin sárnnum , ja gejt le rievtesferdugin sárnnum , le aj herlugahttám . 
Gejt åvdutjis le válljim , le aj gåhttjum . 
Gejt åvdutjis le válljim , le aj gåhttjum . 
Gen barggo buollá , bálkás massá . 
Gen barggo buollá , bálkás massá . 
Gerjudallit dan biejve ja ávos gärssulihtit , dajna gå dijá bálkká almen stuorren sjaddá . 
Gerjudallit dan biejve ja ávos gärssulihtit , dajna gå dijá bálkká almen stuorren sjaddá . 
Getsastihtit gárvojdihtte ja anedihtit ginntalijt buollen . 
Getsastihtit gárvojdihtte ja anedihtit lámpojt buollen . 
Getsastihtit gárvojdihtte ja anedihtit lámpojt buollen . 
Gidá Ja de gidá boahtá , ja gidá l unna visskáruodná nejtsusj gut bájnojt vuossastis håjggå ja låttåtjijt ruoptus muorajda biedjá ja bæjvátjav alebu almmáj ¶ 
Gidáj la tjadádam goalmát jagev dibmaduodjeåhpadusás SÅGan , vidnudaksuorgen . 
Gidáj ájggu ráddidus ietjas diedum suohkanådåstusáv buktet . 
Gidán gå sávtsa lidjin guoddám , de ålgus dajt luojtijga , ja gidágiese mannin sávtsa várráj guodotjit . 
Giedaj ja juolgij sæjvvulij nav gåk ietjá mánájt lij vuojnnám dahkamin . 
Giedajdis Saula nali biejaj ja javlaj : ” Saul , vielljam ! 
Giedajdis Saula nali biejaj ja javlaj : ” Saul , vielljam ! 
Giedajdis Saula nali biejaj ja javlaj : ” Saul , vielljam ! 
Giedajn sidjij siejvvelij sjávvunit , ja de giehttárij nuppijda gåktu Härrá suv fáŋŋgagoades lij vuolgadam . 
Giedajn sidjij siejvvelij sjávvunit , ja de giehttárij nuppijda gåktu Härrá suv fáŋŋgagoades lij vuolgadam . 
Giedajnis stuorra dagojt dahká ja mihástallijt háddji . 
Giedjek ájgge De giedjek ájgge boahtá , gájk tjábbudagájnis , ja ednam vaddegoahtá gåjt valjet sjattojdis . 
Giehtoj dánna lidjin ulmutja ålles væráldis læhkám , ja subtsastij aj dalloj gå lij Carl Halla siegen læhkám badjen váren 20 jage dan åvddåla . 
Giehttjit biejve Jubmel gájkka bargostis vuojŋadij ¶ 
Giehttjit biejve birra soames sajen javladuvvá : Giehttjit biejve Jubmel gájkka bargostis vuojŋadij . 
Giehttjit gáres ilmmáj guorrij . 
Giehttjit gáres ilmmáj guorrij . 
Giehttjit ieŋŋgil basuvnas båssi ¶ 
Giehttjit ieŋŋgil basuvnas båssi ¶ 
Giehttjit ieŋŋgil basuvnas båssi ¶ 
Giehttjit ieŋŋgil basuvnas båssij . 
Giehttjit ieŋŋgil basuvnas båssij . 
Giehttot gåktu gárgadisá gielav vájkkudi ja rievddi ¶ 
Giehttot gåktu gárgadisá gielav vájkkudi ja rievddi ¶ 
Giehttu ruvva varás ådåsijt tijmas tijmmaj . 
Giela boahtteájggáj le sierraláhkáj ájnas gå le prosentaj lågoj milta ienebu gå gasskabuolvas gudi sáhkadi kymrilasj gielav . 
Giela ma e aneduvá sjaddi sadjásisá masset . 
Gielalasj ressursajt lijma fárruj gåhttjum , gudi ietjasa láhkáj tiemájt åvddånbuktin . 
Gielav nannidijn le danen dárbbo agev vijdedit sajes gånnå giella le dárbulasj ja ájnas guládaládimijn bæjválasj iellemin , bargoj aktijvuodan ja almulasj iellemin . 
Giella , subtsastimdábe , girjálasjvuohta ja histåvrrå li aktisasj árvo ma tjuovvu ulmutjijt buolvas buolvvaj . 
Giella l ulmutjij oajvemus dåbddåmærkka , juohkka sebrudagá dåbddåmærkka ja oasse juohkka ulmutja vuoges . 
Giella le agev læhkám nanos vuodoæládusájn , ja iesjguhtik æládusá li læhkám ájnnasa sámegiela guodden ja sáme árbbediehtuj . 
Giella le boandás ja subttsasa li vilá uddni miellagiddisa . 
Giella le medisijnas oasse : Sáme ságastallamgirjásj galggá varresvuoda- ja huksodievnastusájt sáme álmmugij ienep værddogissan dahkat . 
Giella le oasse ulmutja identitehtas . 
Giella mediajn le aj oajbbomássje læhkám , buojkulvissaj le sierra kymrilasjgielak televisjåvnnåkánálla ásaduvvam . 
Giellabiese ja giellalávggoma li viehka dåbmara læhkám gå galggá giellaåhpadusáv nannit . 
Giellabiesse hálvva skåvlå lágátjin sjattaj , gå giellalågådallijt gåhttjum lijma , ja bágoj ja nammadusáj bargajma . 
Giellabiesse-prosjekta le ruhtadårjav oadtjum Sámedikkes ja Nordlánda fylkkasuohkanis . 
Gielladuodastahttemprosjækta Sáme giellafámiljan le guhkes ja moattebelak histåvrrå , ja le geografalattjat oabllum . 
Gielladuvddem sijdan ... 
Gielladuvddem sijdan ¶ 
Gielladåjmaj vuoksjuj le aj ájnas jut li årniga ma ållesájggásasj gåvåv vaddi sámegiela anos iesjguhtik suorgen li sajenis . 
Giellaguddnebálkká juogeduvvá aktugattjajda , juohkusijda , organisasjåvnåjda , siebrijda ja institusjåvnåjda gudi li arvusmahttám sámegielav tjálalattjat , njálmálattjat jali ietjá láhkáj . 
Giellaguovdátja ásadi kursajt sámegielas ståhkamgiellan mánájda gitta sámegiella åhpadussaj suohkana barggijda ja duodjekursajt . 
Giellaguovdátjij guoradallam mav Norut Áltá 2012 gidá dagáj duodas dárbbo le ulmutjijs ja rudájs . 
Giellajábmemav garvvet gájbbet nannusap ja ienep ulmmejåksåm ja systemáhtalasj rahtjamav . 
Giellamiella diedon Julevsámegiella binnebujt gullugådij nuoraj gaskan , ietja ájtsajma gåktu ietjama guládallamgiella sámegielas dárogiellaj lij rievddagoahtám , ja nav de dádjadijma mij ietja dáv vierttip divvot . 
Giellamáhtudahka le ájnas gå guovte giela ja kultuvra ulmutja buoremusát gaskanisá guládalli . 
Giellamáhtudahkaj duodden le dålkkumdievnastusán dárbbo máhtudagás sáme kultuvrradádjadusás ja histåvrås . 
Giellaoahppam , manna le sáme girjálasjvuohta , histårjjå ja kultuvrra vuodon , le ábnnasa sisŋusj . 
Giellapolitihka sisadno le álu læhkám ájnegisá riektá sámegiela adnuj ja åhpadibmáj . 
Giellasujtto le oasse sámepolitihkalasj bargos maŋep væráltdoaro maŋŋela . 
Giellasujtto le oasse sámepolitihkalasj bargos maŋep væráltdoaro maŋŋela . 
Giellaåhpadiddje låhkåmájgge binneduvvá 20 prosentas 50 prosentajda . 
Gierddisvuoda åvdås ; - gå vuojnijda ejma divna dádjada man låssåt la årrum didjij ja majt lihpit vásedam ja gierddam - gå degu sjáhtjalattjájma dijá árvojt , viessomtjerdajt ja siebrudakvuogijt dåbbelij ja rájajma sajev muhtem mærraj vieres árvojda ja vuogijda - gå vas jæsskogådijma gåktu lij dal hájn dålusj ájgge , viessomtjerda ja siebrudakvuoge gå ájtsajma majt lip láhppemin ¶ 
Gieres Jubmel , guhti mijáv vuojná ja dåbdå , lahkana midjij jaskadusájnat . 
Gieresvuodan sidájma vaddet ejma dåssjå Jubmela evangeliumav , ájnat aj hekkajdimme , nåv gärrásin lijda midjij . 
Gieresvuodan sidájma vaddet ejma dåssjå Jubmela evangeliumav , ájnat aj hekkajdimme , nåv gärrásin lijda midjij . 
Gieresvuodanis le midjij mierredam mánáj riektáv Jesus Kristusa baktu oadtjot ja sujna aktánit - suv buorre sidoda milta - rámmpon ja guddnen ármo åvdås , mav midjij Bárnnegärrásis baktu vattij . 
Gieresvuodanis le midjij mierredam mánáj riektáv Jesus Kristusa baktu oadtjot ja sujna aktánit - suv buorre sidoda milta - ¶ 
Gieresvuohta le aj adnet goabbák guojmeska árvvon . 
Gierrum dán väráldij le Demas muv guodám ja Tessalonikej vuolggám . 
Gierrum dán väráldij le Demas muv guodám ja Tessalonikej vuolggám . 
Gierugattja , várrijihtit boajtojubmeldievnastusás . 
Gierugattja , várrijihtit boajtojubmeldievnastusás . 
Gierunis ja Váhtjeris ruovddemálmajt viedtjin , ja Lapplánda vuomijs timmbarijt . 
Giesen suvdij guoktatjuohtásav gå suv firmmá , Viddas_veidemann , lij oadtjum gatjálvisáv várremanoj birra Finnmarkon gå lij dal ANa ” várij jahke ” . 
Giesen suvdij guoktatjuohtásav gå suv firmmá , Viddas_veidemann , lij oadtjum gatjálvisáv várremanoj birra Finnmarkon gå lij dal ANa ” várij jahke ” . 
Giesijt lij daggu jurra de váttsedahtte : rådo , oavse ja gállo , ja de gárdde , ja dan vuollelin rádes buollda . 
Giesseijá ruvva vássi ja dajnas de ij dåhkki sujbbot , valla ållu ietjáláhkáj doajmmat . 
Giesseijá ruvva vássi ja dajnas de ij dåhkki sujbbot , valla ållu ietjáláhkáj doajmmat . 
Giesseloabe åvddåla áhkájnis Peggyijn ja mánnáguoktájn Divtasvuodnaj máhtsij , bielle jage maññela gå stádaårron Bådådjon sjaddin . 
Gietjavlåkguovtes ávujn máhttsin ja javllin : ” Härrá , tjabu bahás vuojŋŋanisá mijáv jegadi gå duv nammadip . 
Gietjavlåkguovtes ávujn máhttsin ja javllin : ” Härrá , tjabu bahás vuojŋŋanisá mijáv jegadi gå duv nammadip . 
Gievrroda mijá jáhkov ja doajvov , ja dagá mijá gieresvuodav viesso gieresvuohtan , dunji guddnen ja mijá guojmmealmatjijda viehkken , Jesus Kristusa , Bárnát , mijá Hærrá baktu . 
Gievrroda sijáv gierddamusá båttå ja sálli sidjij gájkajda dåbddåt duv ármmogis viehkev , Jesus Kristusa , mijá Hærrá baktu . 
Gijsájdisá rahpin ja mánnáj vattáldagájt gálggijin : gållijt , suovvasijt ja mirráv . 
Gijsájdisá rahpin ja mánnáj vattáldagájt gálggijin : gållijt , suovvasijt ja mirráv . 
Gijsájdisá rahpin ja mánnáj vattáldagájt gálggijin : gållijt , suovvasijt ja mirráv . 
Gijte de Jubmelav dån uhtses mánnáelusj Vuona merra gáttijn , guhti Jubmela tjoaggulvisán le oadtjum ietjat suttojt ándagis luojtedum , nåv at ij ienep gávnnu aktak suddo mij máhttá duv duobbmit . 
Gijttep agev Jubmelav dijáj gájkaj åvdås ja agev dijáv råhkålvisájnimme mujttep , danen gå diehtep , majt jáhkon dahkabihtit , gåktu gieresvuodan barggabihtit ja man gierddisa doajvon lihpit mijá härráj Jesus Kristusij Jubmela , Áhtjáma åvdån . 
Gijttep agev Jubmelav dijáj gájkaj åvdås ja agev dijáv råhkålvisájnimme mujttep , ¶ 
Gijttit Áhtjev , guhti dijáv árvvogissan dagáj oasev åttjutjit árbes , mij ájllisijt tjuovga sinna vuorddá . 
Gijttit Áhtjev , guhti dijáv árvvogissan dagáj oasev åttjutjit árbes , mij ájllisijt tjuovga sinna vuorddá . 
Gijtto Jubmelij tjoaggulvisá nanosvuodas ¶ 
Gijtto Jubmelij tjoaggulvisá nanosvuodas ¶ 
Gijtto Jubmelij tjoaggulvisá nanosvuodas ¶ 
Gijttá vuollegit biebmos . 
Gijtáv agev Jubmelam gå råhkådaládijn duv nammadav - gullam lev jáhkut birra härrá Jesusij ja gieresvuodat gájkka ájllisijda . 
Gijtáv agev Jubmelam ármos diehti , mav Kristus Jesusa baktu didjij le vaddám . 
Gijtáv agev Jubmelam ármos diehti , mav Kristus Jesusa baktu didjij le vaddám . 
Gijtáv suv , Kristus Jesusav , mijá härráv , guhti munji fámov vattij , dan åvdås gå muv åskåldissan gávnaj ja dievnastussasis biejaj , muv , guhti åvddåla bilkkediddje ja ármodis doarrádalle lidjiv . 
Gilpos lij dal sierralágásj ásadiddje majt káfeæjgát iesj la åvddånahttám . 
Girjen Sálik ja áhttjes . 
Girjen lev válldám maŋen ájnas ássjijt ma guovtegielakvuohtaj gulluji . 
Girjen lev válldám maŋen ájnas ássjijt ma guovtegielakvuohtaj gulluji . 
Girjen li tjuorggasa ja bágo , oanep tevsta ja subttsasa dålutjis . 
Girjen subtsas Anta Pirak gåktu ieddnes ja mannela vielja suv åhpadin låhkåt , j j mannela iesj åhpaj tjállet gå moattedij j j dav mij girjijn tjuottjoj . 
Girjes Há ∫∫á boade gáddáj Sábmáj : Paul Gælok ) ¶ 
Girjes Lohkangirji . 
Girjes Lohkangirji . 
Girjes Pamfilius 3 . 
Girjes Pamfilius 3 . 
Girjes Ánnde ja Risten Jagi fárus Kerttu Vuolab Julevsábmáj : Kaia Kalstad 2004 ) ¶ 
Girjev rahpam , de gávnaj gånnå lij tjáleduvvam : 18 Härrá Vuojŋŋanis le mujna , dajna gå muv le vuojddam häjojda ávvoságav sárnutjit . 
Girjev rahpam , de gávnaj gånnå lij tjáleduvvam : Härrá Vuojŋŋanis le mujna , dajna gå muv le vuojddam häjojda ávvoságav sárnutjit . 
Girjijs majt Divtasvuodnaj tjálij ja majt aj Divtasvuonas oattjoj vuojnnep gåktu sij luohtedin guhtik guojmmásisá ja vieledin guhtik guojmesa . 
Girjje diedon lasedij berustimev sámekultuvras . 
Girjje gåvviduvvá gållegruvvon gájkajda gudi sáme histåvrås , iellemvuoges ja dábijs berusti , ja akta dajs ájnnasamos gáldojs julevsáme giela birra . 
Girjje ájtsaduváj ja moaddásis lågåduváj . 
Girjjebussa sjaddá gåvvån vuorbástuvvam aktisasjbargos suohkanij gaskan , gå julevsáme guovlov svieriga bielen guossit . 
Girjjevuorkká Stuorgietten mij ásaduváj jagen 1984 oattjoj ådå ja stuoráp huodnahijt gå skåvllå tsieggiduváj 90-jagijn , ja le uddni rabás ålles åhpadimájgen , ja aj juohkka gasskavahko kl. . 
Girjjevuorkká le oadtjum Sissel Horndalav Oarjjefuoldás sáme subttsasav dramatiseritjit . 
Girjjevuorkká le oasev oadtjum dajs rudájs , duola dagu girjálasjvuodaåvddånbuktemij ¶ 
Girjjevuorkkáoajvve Magny Lunn Johansen subtsas oasstám li monterav girjjebussaj ja vitrineskáhpajt girjjevuorkkáåssudagájda Ájluovtan ja Gásluovtan . 
Girjjevuorkkár viehket duv åhtsåt girjit majt sidá , juogu dal fáhkagirjijt , mánájgirjijt , diktagirjijt jali gåvvågirjijt . 
Girjálasjvuohta vaddá aktisasj muossádimijt man birra ságastit máhttá ja aj guoradallat , ja sæmmi båttå diedojt oadtjot gielaj ja kultuvraj birra . 
Girjálasjvuohta vaddá aktisasj muossádimijt man birra ságastit máhttá ja aj guoradallat , ja sæmmi båttå diedojt oadtjot gielaj ja kultuvraj birra . 
Girkko , mij buolvaj tjadá le oajválattjajt gåvåstam ja dárojduhttemij oassálasstám , sihtá dal ietjas barggij baktu oahppat ienep sáme kultuvra birra . 
Girkko almulasj ándagisádnom le akta ássje , nubbe ássje le gå girkko bargge vuosedi berustimev jur dán ándagisádnomis ja nav giellakursav ásadi . 
Girkko galggá liehket rabás álmmuk girkkon mij sámevuodav árvvusin adná ja viehket sjávodisvuodav doadjet dan negatijvvalasij histåvråj mij le læhkám girkko roalla koloniserimin , misjonerimin ja assimilerimin . 
Girkko le ja le læhkám ájnas oasse moadda sámijda . 
Girkkohuodnaha , oabme ja ådå , duodasti ristagis jáhko tuvsánjagák iellemav rijkanimme . 
Girkkohærrá Magne Kolvijkan lij åvdåsvásstádus gárvvidusájn ja jådedimijn jubmeldievnastusás , madi Oarjje-Hålogalánda biskoahppa , Tor B Jørgensen , sárnnedij ja dålkåduváj julevsámegiellaj Lars Theodor Kintelis . 
Girkkosajen lij diedon dárbbo girkkos , ja jagen 1607 ( lågenanguhttatjuotgietjan ) girkkohuonaj lij vargga gárves ja Jåhkåmåhkke sjattaj tjoaggulvissan . 
Gistov li aj oasstám duodje vuorkudibmáj , majt skåvlå ja mánájgárde bessi luojkkat sáme kultuvra bargadahttijn . 
Gitta 1979 jage radjáj , gå mån joarkkaskåvllåj álggiv , ij lim læhkám makkirik åhpadus julevsámegiellaj , julevsámegiella máhtij dåssju aneduvvat viehkkegiellan skåvlån jus lij dárbbo . 
Gitta 1999 rájes li guhkásåhpadimev fállam julevsáme guovdátjis Ájluovtan . 
Gitta jages 1859 le girkko åvdåsvásstádusáv válldám julevsáme giellaguovlon , valla esski 1990-jagij manegiehtjen julevsámegielav j åvdedahttjájin bájkálasj girkkon Divtas- ¶ 
Goabbá le álkkep , gállnam ålmmåj javllat : Duv sutto li ándagis luojteduvvam , vaj : Tjuodtjela , válde látjut ja vádtsá ? 
Goabbá le álkkep , gállnam ålmmåj javllat : Duv sutto li ándagis luojteduvvam , vaj : Tjuodtjela , válde látjut ja vádtsá ? 
Goabbá sunnus áhtjeska sidoda milta dagáj ? 
Goabbá sunnus áhtjeska sidoda milta dagáj ? 
Goabddá duohkáj , dan bälláj mij lij rubmaha vuossti , gatsostin amulehtajt silbas ja miessigis , jali juhtusij dávtijt ja bánijt . 
Goabddá sasnen li gåvå svállásijs , boahttsujs , lábtjijs ja sabegijs , ja aj vadnasis aktan ájroj . 
Goabddáj aneduváj sassne sierralágásj boahttsujs ; stájnagis , rånos jali mieses . 
Goabddáj háme tjielggasit vuosedi ulmutjij aktisasj gåvåv väráldis , ja goabddáj merka vuosedi juohkka ulmutja ietjas gåvådimev väráldis . 
Goabddám galgav dassta dåhku buoragit tjiegadit . 
Goabdes la merrasámeguovlos . 
Goabdes la symbola fámos ja fámodisvuodas . 
Goahte le muohttagis jávvásam , valla båhtsås suovva tsåjttså . 
Goallomin lidjiv ja dån bikti muv biktasij ma lidjin liegganam duv gieresvuodas . 
Goalmát báro goabrre dåjij åvddågietjes vadnasa sisi . 
Goalmát gáres änojda ja ádjagijda guorrij . 
Goalmát gáres änojda ja ádjagijda guorrij . 
Goalmát ieŋŋgil basuvnas båssij . 
Goalmát ieŋŋgil basuvnas båssij . 
Goalmát mij soajttá sjaddá politihkalasj oajvven Divtasvuonan la Kurt Allan Nilsen , mij bådij suohkanstivrraj listas ” Tverrpolitisk liste ” . 
Goalmát oasse Unneplåhkolihtos sisadná ienep vijddát ja dárkkelap njuolgadusájt ma bukti konkrehta vælggogisvuodajt oajválattjajda duon dán suorgen , i. i. åhpadussuorgen , riektádåjmadagán ja almulasj háldadusán . 
Goappásj ådåsa giehttu sårmes . 
Goappátja dumev juolgijstiska sjavnjestijga sijá vuosstij ja Ikoniaj vádtsájga . 
Goappátja dumev juolgijstiska sjavnjestijga sijá vuosstij ja Ikoniaj vádtsájga . 
Goappátja giela galggaba aneduvvat galbajn ma suohkanis tsieggiduvvi , gånnå dåssju tevsta gielaj vuoros sierraloabev máhtá oadtjot.” Vuostatjin le sáhka galbaj birra ¶ 
Goappátja libá juo de vidálågev vássám . 
Goappátja lijga oahppása divtasvuonagij juo Gurák Ánndarisá ájges . 
Goappátja niejdas nuorra jagij sinna sårmen jámijga . 
Goappátjijn juohkusijn le gesisik stivrrimjuogos . 
Goaro munji gáptev dát muv vádasis . 
Goassa vuojnijma duv abmasin ja hálldusimme duv váldijma jali rihttsot ja duv gárvodijma ? 
Goassa vuojnijma duv abmasin ja hálldusimme duv váldijma jali rihttsot ja duv gárvodijma ? 
Grehkalándan tsieggiduvvin klostera álu várretjåhkåjda ja rádes bájkijda . 
Guddnebálkká stuorrudak la 15_000 euro . 
Guddneda Hærráv , siellum , ¶ 
Guddneda Hærráv , siellum , ¶ 
Guddneda áhtját ja ädnát , ja : Guhti áhtjes jali iednes bilkket galggá ¶ 
Guddneda áhtját ja ädnát . 
Guddneda áhtját ja ädnát . 
Guddneda áhtját ja ädnát . 
Guddneda áhtját ja ädnát ; dat le vuostasj budá , masi jáhtto gullu : vaj dujsta buoragit manná ja guhkev ednamin vieso . 
Guddneda áhtját ja ädnát ; ¶ 
Guddneda áhtját ja ädnát ¶ 
Guddneda áhtját ja ædnát , vaj guhkev besa dan ednamin viessot mav Hærrá Jubmelat dunji vaddá ( 2 . 
Guddnedihtit gájkajt , iehttsit jáhkoguojmijdihtte , lehkut jubmelbalulattjan ja rámmput tjäjssárav . 
Guddnedihtit gájkajt , iehttsit jáhkoguojmijdihtte , lehkut jubmelbalulattjan ja rámmput tjäjssárav . 
Guddnedihtit suv , dan diehti gå sunji aj oasse le iellema vaddásis . 
Guddnedihtit suv , dan diehti gå sunji aj oasse le iellema vaddásis . 
Guddnedihtit suv , dan diehti gå sunji aj oasse le iellema vaddásis . 
Guddnedum Teofilos , vuostasj girjenam Jesusa birra tjálliv gájkka majt Jesus dagáj ja åhpadij gitta dan biejve rádjáj gå almmáj váldeduváj , maŋŋela gå ájlis Vuojŋŋanisá baktu lij gåhttjomijt vaddám sidjij gejt apostelin lij válljim . 
Guddnedum Teofilos , vuostasj girjenam Jesusa birra tjálliv gájkka majt Jesus dagáj ja åhpadij ¶ 
Gudi Jubmela sidoda milta gierddi , vaddisa sielosa sijá åskåldis sjivnnjediddjáj ja dahkisa buorev . 
Gudi Jubmela sidoda milta gierddi , vaddisa sielosa sijá åskåldis sjivnnjediddjáj ja dahkisa buorev . 
Gudi Kristus Jesusij gulluji li oattjesa himoj háloj ruossinávllim . 
Gudi Levi gierragijs härrán sjaddi , galggi lága milta lågådisáv álmmugis tjoahkkit , guojmijstisá aj , vájku sij aj Abrahama máttos lidjin . 
Gudi Levi gierragijs härrán sjaddi , galggi lága milta lågådisáv álmmugis tjoahkkit , guojmijstisá aj , vájku sij aj Abrahama máttos lidjin . 
Gudi dakkir gálvojt li oasestam , gudi sujsta li boanndum , tjuodtju balos suv vájvijs mälggadin , tjiero ja luojo : ¶ 
Gudi dakkir gálvojt li oasestam , gudi sujsta li boanndum , tjuodtju balos suv vájvijs mälggadin , tjiero ja luojo : ’ Vuoj , vuoj , dán stuorra stádaj , mij tjáppa lijnijda ja purpurijda ja skárlagij lij gárvoduvvam ja gållijs ja divras giergijs ja råhtåjs guojtij . 
Gudi danna lidjin tjuodtjomin dasten båhtalin Petrusa lusi ja javllin : ” Dån le galla sijájs akta , gullu ham hållamvuoges . 
Gudi dav lidjin vuojnnám , giehttun bahás vuojŋŋanisás vájvástuvve ja svijnij birra . 
Gudi dav lidjin vuojnnám , giehttun bahás vuojŋŋanisás vájvástuvve ja svijnij birra . 
Gudi dievnára lihpit , lehkut båndijihtte vuollásattja , gulldalihtit ja guddnedihtit sijájt , allit dåssjå sijájt , gudi li buore ja låje ájnat bahájt aj . 
Gudi dievnára lihpit , lehkut båndijihtte vuollásattja , gulldalihtit ja guddnedihtit sijájt , allit dåssjå sijájt , gudi li buore ja låje ájnat bahájt aj . 
Gudi li Kristus Jesusin , älle dasti makkirik duobmo vuolen , dajna gå Vuojŋŋanisá láhka mij iellemav Kristus Jesusin vaddá , le muv sutto ja jábmema lágas tjoavddám . 
Gudi li oattjálattja , tjuovvu gåsi oadtje doalvvu , valla gudi li vuojŋŋalattja tjuovvu gåsi Vuojŋŋanis doalvvu . 
Gudi li oattjálattja , tjuovvu gåsi oadtje doalvvu , valla gudi li vuojŋŋalattja tjuovvu gåsi Vuojŋŋanis doalvvu . 
Gudi lidjin hádjánam vájaldin bájkes bájkkáj ja evangeliumav sárnnedin . 
Gudi oarje svagájt guoddi , guddnedisá vuogasláhkáj båndijdisá , vaj Jubmela namáv ja åhpav e bilkkeda . 
Gudi oarje svagájt guoddi , guddnedisá vuogasláhkáj båndijdisá , vaj Jubmela namáv ja åhpav e bilkkeda . 
Gudi virgenisá buoragit barggi alla árvov oadtju ja jálosvuodav ietjasa jáhkon Kristus Jesusij . 
Gudi virgenisá buoragit barggi alla árvov oadtju ja jálosvuodav ietjasa jáhkon Kristus Jesusij . 
Gudi älle nissunij bádatjam , li rájnnasa degu niejda . 
Gudi älle nissunij bádatjam , li rájnnasa degu niejda . 
Gudát gáres stuorra Eufratednuj guorrij . 
Gudát gáres stuorra Eufratednuj guorrij . 
Gudát ieŋŋgil basuvnas båssij . 
Gudát ieŋŋgil basuvnas båssij . 
Gugge Tjikkom vuosádallá báttijt , vuoddagijt , sasnegijt vuoddagij , bárkávuossav , roavgov ja vuossajt sasnes , gábmasis ja ruvdas . 
Guhka ja vájves oahppamájge ma ≠≠ela lidjin oadtjum diedov , mav dárbahin gå galggin gåhttjot viehkediddjijt ja suoddjijiddjijt . 
Guhkes ájgev li ulmutja jáhkkám ij la buorre moadda giela avta buohta oahppat . 
Guhkes ájgev lij bahás vuojŋŋanis ålmmåv vájvedam . 
Guhkes ájgev lij bahás vuojŋŋanis ålmmåv vájvedam . 
Guhkes ájgev lij bahás vuojŋŋanis ålmmåv vájvedam . 
Guhkes ájgev vuojn de válldá ulmutjij lágijt ja ájádusájt ietjáj duhttet . 
Guhkes ájgge lij juo gållåm , fásstobiejvve lij vássám ja sjaddagådij várálattjan bårjåstit . 
Guhkes ájgge lij juo gållåm , fásstobiejvve lij vássám ja sjaddagådij várálattjan bårjåstit . 
Guhkesájggásasj dárojduhttem mannela , j j badjelgæhttjama ja niejdeduvváma sámevuodas , de moattes sámijs sihtin guodet sámevuodav ja årrot oalle dádtjan . 
Guhkesájggásasj guojmmevuohta - Oadtjum lev buorre dádjadusáv hásstalusájs majt da moadda oassálasste vuojnni Afghanistanan åvddålijguovlluj . 
Guhkesájggásasj mihtto åhpadusá hárráj le åvdåsvásstádusáv válldet guhkásåhpadimes julevsáme oahppijda Divtasvuona suohkanin ja aj åbbå rijkan . 
Guhkev irggesa le sijá lunna , de e fásstuda . 
Guhkev irggesa le sijá lunna , de e fásstuda . 
Guhkev irggesa le sijá lunna , de e fásstuda . 
Guhkev lev mielos læhkám gávnatjit bájkkenamájt , daj namáj sisanov ja dajda tjieggnodit . 
Guhkev lij sijda ällo årrum danna ja tjiegar lij galljum . 
Guhti Almatjabárne vuosstáj juojddá javllá sunji ándagis luojteduvvá , valla guhti ájlis Vuojŋŋanisá vuosstáj juojddá javllá sunji ij ándagis luojteduvá , ij dán ilmen , ij ga boahtte ilmen . 
Guhti Jubmela budájt anot , bissu Jubmelin ja Jubmel sujna . 
Guhti Jubmela budájt anot , bissu Jubmelin ja Jubmel sujna . 
Guhti Jubmela bárnnáj jáhkká , vihtanasstemav vájmmusis duosstu . 
Guhti Jubmela bárnnáj jáhkká , vihtanasstemav vájmmusis duosstu . 
Guhti Jubmela vuojŋastibmáj bässá , bargostis vuojŋat nåv gåktu Jubmel aj bargostis vuojŋadij . 
Guhti Jubmela vuojŋastibmáj bässá , bargostis vuojŋat nåv gåktu Jubmel aj bargostis vuojŋadij . 
Guhti Jubmelij ij jáhke dahká suv gielestiddjen , dajna gå ij jáhke Jubmela vihtanasstemij Bárnes birra . 
Guhti Jubmelij ij jáhke dahká suv gielestiddjen , dajna gå ij jáhke Jubmela vihtanasstemij Bárnes birra . 
Guhti Jubmelij ij jáhke dahká suv gielestiddjen , dajna gå ij jáhke Jubmela vihtanasstemij Bárnes birra . 
Guhti almes boahtá 32 vihtanasstá mav le vuojnnám ja gullam , ja aktak ij suv vihtanusáv duosto . 
Guhti almes boahtá vihtanasstá mav le vuojnnám ja gullam , ja aktak ij suv vihtanusáv duosto . 
Guhti baháv dahká , ij le Jubmelav vuojnnám . 
Guhti baháv dahká , ij le Jubmelav vuojnnám . 
Guhti baháv dahká , ij le Jubmelav vuojnnám . 
Guhti boajtojubmelijt vastaha , suoláda gus de sijá tiemmpelijs ? 
Guhti boajtojubmelijt vastaha , suoláda gus de sijá tiemmpelijs ? 
Guhti boajtojubmelijt vastaha , suoláda gus de sijá tiemmpelijs ? 
Guhti bágov gullá , valla ij dagá mav hoallá , le ålmmå lágásj , guhti spiedjilin muodos gähttjá : ietjas galla vuojnná , valla manná dassta ja dalága vajálduhttá makkir lij . 
Guhti bágov gullá , valla ij dagá mav hoallá , le ålmmå lágásj , guhti spiedjilin muodos gähttjá : ¶ 
Guhti dat lájbes bårrå , sujna le ihkeven iellem . 
Guhti dat lájbes bårrå , sujna le ihkeven iellem . 
Guhti dat lájbes bårrå , sujna le ihkeven iellem . 
Guhti dav vuojnij le dan birra vihtanasstám vaj jáhkkebihtit . 
Guhti dav vuojnij le dan birra vihtanasstám vaj jáhkkebihtit . 
Guhti de vuostak tjáhtjáj lávkkij maŋŋel gå lij dilmmadam , väddjáj vájk mat dávdas . 
Guhti de vuostak tjáhtjáj lávkkij maŋŋel gå lij dilmmadam , väddjáj vájk mat dávdas . 
Guhti de vuostak tjáhtjáj lávkkij maŋŋel gå lij dilmmadam , väddjáj vájk mat dávdas . 
Guhti didjij gávtjadievav tjátjes vaddá juhkat dan diehti gå Kristusij gullubihtit - sáddnán , sån bálkás ij masse . 
Guhti didjij gávtjadievav tjátjes vaddá juhkat dan diehti gå Kristusij gullubihtit - sáddnán , sån bálkás ij masse . 
Guhti diedástallá , ij le ájn duolla diedov oadtjum , valla gänna le gieresvuohta , le Jubmela oahpes . 
Guhti diedástallá , ij le ájn duolla diedov oadtjum , ¶ 
Guhti dijás mårråhijnes ga máhttá stihko guhkev viessomájggásis lasedit ? 
Guhti dijáv gahttjamis várjjal ja dijáv herlukvuodas åvddåj vigedibmen ja sjållerdiddjen biedjá , ¶ 
Guhti dijáv gahttjamis várjjal ja dijáv herlukvuodas åvddåj vigedibmen ja sjållerdiddjen biedjá , ájnna Jubmel guhti mijáv le härrá Jesus Kristusa baktu lånestam , suv le herlukvuohta , stuorravuohta , gievrrudahka ja fábmo , gájkka ájgij åvddåla , dálla ja ihkeven ájggáj , amen . 
Guhti dát jábmema rubmahis muv tjoavddá ? 
Guhti dát jábmema rubmahis muv tjoavddá ? 
Guhti dát jábmema rubmahis muv tjoavddá ? 
Guhti dát jáhkodis ja suddogis vierregis mujsta ja muv bágojs skábmát , sujsta aj Almatjabárnne skábmát , gå ájlis ieŋŋgilij Áhtjes herlukvuohtaj boahtá . 
Guhti dát jáhkodis ja suddogis vierregis mujsta ja muv bágojs skábmát , sujsta aj Almatjabárnne skábmát , gå ájlis ieŋŋgilij Áhtjes herlukvuohtaj boahtá . 
Guhti ednamis boahtá , ednamij gullu ja ednamis hoallá . 
Guhti ednamis boahtá , ednamij gullu ja ednamis hoallá . 
Guhti gielaj sárnnu , ietjas gievrrot , valla guhti åvddålijsárnnu tjoaggulvisáv gievrrot . 
Guhti gielaj sárnnu , ietjas gievrrot , valla guhti åvddålijsárnnu tjoaggulvisáv gievrrot . 
Guhti gielaj sárnnu , ij almatjijda sárno , ájnat Jubmelij ; ij guhtik suv dádjada , vuojŋŋanisánis tjiegosvuodajt hoallá . 
Guhti gielaj sárnnu , ij almatjijda sárno , ájnat Jubmelij ; ij guhtik suv dádjada , vuojŋŋanisánis tjiegosvuodajt hoallá . 
Guhti guojmes ähttsá le lágav ållidam . 
Guhti guojmes ähttsá le lágav ållidam . 
Guhti guojmes ähttsá le lágav ållidam . 
Guhti hekkas gávnná , massá dav ja guhti hekkas muv diehti massá , gávnná dav . 
Guhti hekkas gähttjal gádjot , massá dav , valla guhti hekkas massá , gádju dav . 
Guhti iehtjádijt åhpada , i gus ietjat åhpada ? 
Guhti iehtjádijt åhpada , i gus ietjat åhpada ? 
Guhti iellemav ähttsá ja buorre biejvijt sihtá , várrijis njuoktjamis bahás ja baksimijdes bähttogis hållamis . 
Guhti iellemav ähttsá ja buorre biejvijt sihtá , várrijis njuoktjamis bahás ja baksimijdes bähttogis hållamis . 
Guhti ietjas alet , vuoleduvvá ja guhti ietjas vuolet , aleduvvá . 
Guhti ietjas alet , vuoleduvvá ja guhti ietjas vuolet , aleduvvá . 
Guhti ietjas hekkav ähttsá massá dav , valla guhti dán väráldin hekkas vasjot gádju dav ihkeven iellemij . 
Guhti ietjas hekkav ähttsá massá dav , valla guhti dán väráldin hekkas vasjot gádju dav ihkeven iellemij . 
Guhti jaskat ja vágot dåjmadus jaskadusáv ja vágodusáv , guhti gieresvuoda vattáldagájt juogat dahkus dav liekkogis vájmos , guhti le tjuottjodiddje dahkus dav sávret , guhti ármmogisvuodav vuoset dahkus dav ávujn . 
Guhti jaskat ja vágot dåjmadus jaskadusáv ja vágodusáv , guhti gieresvuoda vattáldagájt juogat dahkus dav liekkogis vájmos , guhti le tjuottjodiddje dahkus dav sávret , guhti ármmogisvuodav vuoset dahkus dav ávujn . 
Guhti javllá sujna bissot , viertti iesj viessot nåv gåktu sån viesoj . 
Guhti javllá sujna bissot , viertti iesj viessot nåv gåktu sån viesoj . 
Guhti javllá sån le tjuovgan valla vieljas vasjot le ájn sjievnnjedin . 
Guhti javllá sån le tjuovgan valla vieljas vasjot le ájn sjievnnjedin . 
Guhti le Kristusin le ådå sjivnnjádus , oames le vássám , ådås le boahtám . 
Guhti le bárnne gev áhttjes ij nuktala ? 
Guhti le bárnne gev áhttjes ij nuktala ? 
Guhti le bárnne gev áhttjes ij nuktala ? 
Guhti le huodnaha nanna , allus mannu majdik vuollet viesostis viettjatjit , ja guhti bäldon , allus máhttsu ålgoldisgárvos viettjatjit . 
Guhti le huodnaha nanna , allus mannu majdik vuollet viesostis viettjatjit , ¶ 
Guhti le huodnaha nanna , allus mannu majdik vuollet viesostis viettjatjit . 
Guhti le huodnaha nanna , allus mannu majdik vuollet viesostis viettjatjit . 
Guhti le huodnaha nanna ja gänna dan biejve li åbmudagá vieson , ij máhte vuolus mannat dajt viettjatjit , ja guhti le bäldojn ij máhte viessusis máhttsat . 
Guhti le huodnaha nanna ja gänna dan biejve li åbmudagá vieson , ij máhte vuolus mannat dajt viettjatjit , ja guhti le bäldojn ij máhte viessusis máhttsat . 
Guhti le ráfe Jubmel , ájlistuhttis dijáv ållåsit , ja bissus dijá vuojŋŋanis , siello ja rumáj ållåsin , lájtodibmen , gå mijá härrá Jesus Kristus boahtá . 
Guhti lij oattje milta riegádam doarrádaláj daj ájgij suv , guhti lij Vuojŋŋanisá milta riegádam , ja nåv dálla aj . 
Guhti mijá sinna fámujnis barggá ja ájmmut dahkat ájn vil ienebuv gå majt ádnop jali buojkkáp , sunji herlukvuohta tjoaggulvisá ja Kristus Jesusa baktu gullu , gájkka buolvajda ihkeven ájggáj ! 
Guhti mijá sinna fámujnis barggá ja ájmmut dahkat ájn vil ienebuv gå majt ádnop jali buojkkáp , sunji herlukvuohta tjoaggulvisá ja Kristus Jesusa baktu gullu , gájkka buolvajda ihkeven ájggáj , amen . 
Guhti mijá sinna fámujnis barggá ja ájmmut dahkat ájn vil ienebuv gå majt ádnop jali buojkkáp , ¶ 
Guhti mujsta ja muv bágojs skábmát , sujsta Almatjabárnne skábmát gå ietjas , Áhtjes ja ájlis ieŋŋgilij herlukvuodan boahtá . 
Guhti muv bágojt gullá , valla daj milta ij dagá , le nåv_gåk jiermedibme guhti huodnahis sádduj tsieggij . 
Guhti muv bágojt gullá , valla daj milta ij dagá , le nåv_gåk jiermedibme guhti huodnahis sádduj tsieggij . 
Guhti muv bágojt gullá ja daj milta dahká , le nåv_gåk jiermmás ålmåj guhti huodnahis bávte nali tsieggij . 
Guhti muv bágojt gullá ja daj milta dahká , le nåv_gåk jiermmás ålmåj guhti huodnahis bávte nali tsieggij . 
Guhti muv hilggu ja muv bágojt ij duosto , le ietjas duobmárav duosstum . 
Guhti muv le vuojnnám , le Áhtjev vuojnnám . 
Guhti muv le vuojnnám , le Áhtjev vuojnnám . 
Guhti muv le vuojnnám , le Áhtjev vuojnnám . 
Guhti muv vasjot , Áhtjám aj vasjot . 
Guhti muv vasjot , Áhtjám aj vasjot . 
Guhti oadtjáj sáddji , oattjes bäjskov tjuohppá . 
Guhti oadtjáj sáddji , oattjes bäjskov tjuohppá . 
Guhti oajvemusájda vuosstálasstá le Jubmela ásadusáv vuosstálasstemin , ja gudi dav dahki oadtju duobmosa . 
Guhti oajvemusájda vuosstálasstá le Jubmela ásadusáv vuosstálasstemin , ja gudi dav dahki oadtju duobmosa . 
Guhti ruossas ij guotte ja muv tjuovvola , ij máhte muv åhpadisålmmån årrot . 
Guhti ruossas ij válde ja muv tjuovvola , ij le munji árvvogis . 
Guhti suddot ij le goassak suv vuojnnám , ij ga suv dåbdå . 
Guhti suddot ij le goassak suv vuojnnám , ij ga suv dåbdå . 
Guhti suddot ij le goassak suv vuojnnám , ij ga suv dåbdå . 
Guhti suddot le bärggala mánná , dan diehti gå bärggal le juo álgos suddodam . 
Guhti suddot le bärggala mánná , dan diehti gå bärggal le juo álgos suddodam . 
Guhti suolát , hiejttis suoládimes ja ienni giedajis barggis , vaj máhttá ietjas buorijs sidjij vaddet , gudi dárbahi . 
Guhti suolát , hiejttis suoládimes ja ienni giedajis barggis , vaj máhttá ietjas buorijs sidjij vaddet , gudi dárbahi . 
Guhti suv vihtanusáv duosstu , duodas dajna Jubmel sáddnáv sárnnu . 
Guhti sáddji ja guhti tjáhttji libá akta , valla juohkkahasj bálkáv bargostis oadtju . 
Guhti sáddji ja guhti tjáhttji libá akta , valla juohkkahasj bálkáv bargostis oadtju . 
Guhti sárno ehpit galga suoládit , suoláda gus iesj ? 
Guhti sárno ehpit galga suoládit , suoláda gus iesj ? 
Guhti sárno ehpit galga suoládit , suoláda gus iesj ? 
Guhti vieljas birra boaktjot hoallá jali vieljas duobbmi , lága birra hoallá boaktjot ja lágav duobbmi . 
Guhti vieljas birra boaktjot hoallá jali vieljas duobbmi , lága birra hoallá boaktjot ja lágav duobbmi . 
Guhti vieljas ij iehtse , gev le vuojnnám , ij Jubmelav ga iehtse , gev ij le vuojnnám . 
Guhti vieljas ij iehtse , gev le vuojnnám , ij Jubmelav ga iehtse , gev ij le vuojnnám . 
Guhti vieljas ij iehtse , gev le vuojnnám , ij Jubmelav ga iehtse , gev ij le vuojnnám . 
Guhti vieljas vasjot le almasjgådde ja diehtebihtit almasjgådden ij le ihkeven iellem . 
Guhti vieljas vasjot le almasjgådde ja diehtebihtit almasjgådden ij le ihkeven iellem . 
Guhti vieljas ähttsá bissu tjuovgan ja ij sujna mige jårrålahte . 
Guhti vuojttá dagáv tjuolldan Jubmelam tiemmpelij mav ij dasti guode . 
Guhti vuojttá ja muv dagojt gitta nåhkåmij anot , sunji vattáv fámov álmmugij badjel , sijáv ruovddesåppijn räjnnuhittjat ja nåv gåktu rájrrelihtijt sijáv tsuovkkitjit , dajnak fámujn mav Áhtjestam lev oadtjum . 
Guhti vuojttá suv dibdáv muv lunna tråvnån tjåhkkåhit , nåv gåktu mån lev vuojttám ja Áhtjám lunna suv tråvnån tjåhkkåhav . 
Guhti áhkás ähttsá , ähttsá aj ietjas , 29 danen gå aktak ij le ietjas rubmahav goassak vasjodam , ájnat dav biebbmá ja huksá nåv gåktu Kristus tjoaggulvisáv -_30 mij lip ham suv rubmaha lahtasa . 
Guhti áhkás ähttsá , ähttsá aj ietjas , danen gå aktak ij le ietjas rubmahav goassak vasjodam , ájnat dav biebbmá ja huksá nåv gåktu Kristus tjoaggulvisáv - mij lip ham suv rubmaha lahtasa . 
Guhti áhkás ähttsá , ähttsá aj ietjas , ¶ 
Guhti áhkástis sirrá ja nuppádis válldu , doadjá gállasjvuodav , ja guhti sirram nissunijn válldu , doadjá gállasjvuodav . 
Guhti áhtjes jali iednes bilkket galggá jábmet . 
Guhti áhtjes jali iednes ähttsá ienebut gå muv , ij le munji árvvogis ja guhti bárnes jali niejdas ähttsá ienebut gå muv , ij le munji árvvogis . 
Guhti ålov le oadtjum , sujsta ållo rávkaduvvá , ja gen hállduj ållo le biejaduvvam , sujsta ienep rávkaduvvá . 
Guhti ålov le oadtjum , sujsta ållo rávkaduvvá , ja gen hállduj ållo le biejaduvvam , sujsta ienep rávkaduvvá . 
Guhti ålov le oadtjum , sujsta ållo rávkaduvvá , ja gen hállduj ållo le biejaduvvam , sujsta ienep rávkaduvvá . 
Guhtik guojmesa bargov árvu-stallat ¶ 
Guhtis Härrá ájádusájt dåbddå , vaj máhttet luluj suv åhpadit ? 
Guhtis Härrá ájádusájt dåbddå , vaj máhttet luluj suv åhpadit ? 
Guhtis dal mijáv Kristusa gieresvuodas sierat ? 
Guhtis dal mijáv Kristusa gieresvuodas sierat ? 
Guhtis dijás mårråhijnes ga máhttá stihko guhkev viessomájggásis lasedit ? 
Guhtis dijás mårråhijnes ga máhttá stihko guhkev viessomájggásis lasedit ? 
Guhtis gåjt dal álldoälov räjnnuj ja mielkes ij oattjo ? 
Guhtis gåjt dal álldoälov räjnnuj ja mielkes ij oattjo ? 
Guhtis ietjá almatja Vuojŋŋanisás diehtá , mij almatjin le ? 
Guhtis ietjá almatja Vuojŋŋanisás diehtá , mij almatjin le ? 
Guhtis le dal dat åskåldis ja jiermmás dievnár , gev boanndis le gåhttjum dievnárijt huksat ja sidjij sjiehtes ájge biebmov vaddet . 
Guhtis le dal dat åskåldis ja jiermmás dievnár , gev boanndis le gåhttjum dievnárijt huksat ja sidjij sjiehtes ájge biebmov vaddet . 
Guhtis le dav fámov dunji vaddám ? 
Guhtis le dav fámov dunji vaddám ? 
Guhtis le dav fámov dunji vaddám ? 
Guhtis le dav fámov dunji vaddám ? 
Guhtis le dav fámov dunji vaddám ? 
Guhtis le mijá doajvvo , mijá ávvo , mijá májno vuojtokråvnnå härráma Jesusa åvdån gå boahtá , jus ehpit dij ! 
Guhtis le sunji majdik vaddám massta viertti mákset ? 
Guhtis máhttá sijáv guoddalit , gejt Jubmel le tjuolldám ? 
Guhtis máhttá sijáv guoddalit , gejt Jubmel le tjuolldám ? 
Guhtta biejve bässátjij åvddåla Jesus bådij Betaniaj , Lasarosa viessuj , suv lusi gev Jesus lij jábbmegij lussta båktåm . 
Guhtta biejve bässátjij åvddåla Jesus bådij Betaniaj , Lasarosa viessuj , suv lusi gev Jesus lij jábbmegij lussta båktåm . 
Guhtta biejve maŋŋela Jesus váldij Petrusav , Jakobav ja Johannesav fárrusis ja alla várráj goarrij , gånnå neljuk lidjin . 
Guhtta biejve maŋŋela Jesus váldij Petrusav , Jakobav ja Johannesav fárrusis ja alla várráj goarrij , gånnå neljuk lidjin . 
Guhtta biejve maŋŋela váldij Jesus fárrusis Petrusav ja vieljatjijt , Jakobav ja Johannesav , ja goarrij sijáj alla várráj , gånnå neljuk lidjin . 
Guhtta biejve maŋŋela váldij Jesus fárrusis Petrusav ja vieljatjijt , Jakobav ja Johannesav , ja goarrij sijáj alla várráj , gånnå neljuk lidjin . 
Guhtta ieŋŋgila basuvnajdisá båssu ¶ 
Guhtta ieŋŋgila basuvnajdisá båssu ¶ 
Guhtta ieŋŋgila basuvnajdisá båssu ¶ 
Guhtta máno gållin , ja måj Ámmájn lijma Riehppeluoktaj vuolggám oasestittjat . 
Gujddidahtte märrádusájda gullu nielje vahko gujddimájgge dat biejves gå märrádusáv la duosstum . 
Gujddimussaj jali stiebnigij gullu nielje vahkkusasj ájgge dat biejves gå märrádusáv li duosstum . 
Gullam lev dijá gaskan huorrudagáv , aj dakkir huorrudagáv mij ij buorrek hiednigij gaskan le , gå ålmåj ieddnebielijnis aktan viessu . 
Gullam lev dijá gaskan huorrudagáv , aj dakkir huorrudagáv mij ij buorrek hiednigij gaskan le , gå ålmåj ieddnebielijnis aktan viessu . 
Gullam lihpit Joba gierddisvuoda birra ja vuojnnám gåk någåj , dajna gå Härrán le vallje gieresvuodas ja ármmogisvuodas . 
Gullam lihpit Joba gierddisvuoda birra ja vuojnnám gåk någåj , dajna gå Härrán le vallje gieresvuodas ja ármmogisvuodas . 
Gullam lihpit Joba gierddisvuoda birra ja vuojnnám gåk någåj , dajna gå Härrán le vallje gieresvuodas ja ármmogisvuodas . 
Gullam lihpit javladuvvam : Galga guojmát iehttset ja vasjulattjat vasjodit . 
Gullam lip gå javllá Jesus , nasareak , dáv bájkev ájggu dåssjidit ja rievddadit dábijt majt Moses le midjij vaddám . 
Gullam lip gå javllá Jesus , nasareak , dáv bájkev ájggu dåssjidit ja rievddadit dábijt majt Moses le midjij vaddám . 
Gullam lip muhtema dáppelt li dijá lusi boahtám ja bágojisá dijáv ráfeduhttám ja fieráldahttám . 
Gullam lip muhtema dáppelt li dijá lusi boahtám ja bágojisá dijáv ráfeduhttám ja fieráldahttám . 
Gullat miejnnijin islandalattja li læhkám vargga dåssju ietjas landan , ja navti l máhttelis javllat sijá gena ælla dagu sehkanam ietjá álmmugij genaj . 
Gullat mån galgav áhtjes jus dåj oadtjobihtte luojkkat mijá nuppev måtåvråv boargála lusi ! 
Gulldalam li subttsasav , sárggum ja dramahárjjidallamijt tjadádam . 
Gulldalit ja låhkåt guhtik guojmesa tevstajt , tsuojggit masi likkuji ja gatjádallat majt e dádjada . 
Gulle dal láváda ! 
Gulliv garra jienav tiemmpelis gietja ieŋŋgilij javllamin : ” Mannit , guorrijihtit Jubmela moare gietjav gáre ednamij . 
Gulliv garra jienav tiemmpelis gietja ieŋŋgilij javllamin : ” Mannit , guorrijihtit Jubmela moare gietjav gáre ednamij . 
Gulliv giedav juo de báktjij , ja usjudalliv iv dasti gáhttos bálli gieddemuorjijt bårråt . 
Gulliv giehttun jurra de dav ijáv lij oadtjum oadet . 
Gullunagi le sidot dahkat nav buorev gå máhttelis skåvlåv bisodittjat , javllá Sæter , gut loabet galggi dahkat majt nahki åhpadiddjijt gávnatjit . 
Guládalli gus Svejtsa ulmutja gaskanisá dåppen ? 
Guládalli gus divna giellasuorge gaskanisá ? 
Guláv iesj gåktu giellaj hárjján , javllá Beate Mikkelsen guhti iesj gæhttjal mánájdisá sámástit . 
Guoddelis luonndo valjes biologak moattevuodajn ja ålles , aktijanedum luonndo la ájnas åvdeldibme ( luondo kapitála ) . 
Guoddáluvviv politijaj dokumentavieredimes , dajna gå soabmása oahppijs tjiddijin mån lidjiv sijá vuollájtjállemav vieredam . 
Guode ednamat ja berrahijdát ja maná rijkkaj mav dunji vuosedav . 
Guodit dan diehti gájkka bádudagáv ja bahudagáv , ja vuollegisvuodajn duosstut didjij sáddjim bágov mij sielojdihtte gádjot buktá . 
Guodit dan diehti gájkka bádudagáv ja bahudagáv , ja vuollegisvuodajn duosstut didjij sáddjim bágov mij sielojdihtte gádjot buktá . 
Guokta biejve maŋŋela , gå skåvlås bådijma , de dalága árvvedijma áhkko le juo bessam . 
Guokta giddagisá li Tråmsån ja Finnmárkon . 
Guokta girje almoduvvam Idut almmudagás li esski nammaduvvam nuortalasj ráde girjálasjvuodaguddnebálkkáj 2013 . 
Guokta goade danna lidjin , ållu Stáddá vuolen , tjåhkå vuolen mij nuores gitta alme vuolláj tjuodtjánij . 
Guokta guollára gudi libá viermijdis láhppám , mieddiba viermmebåjajs ja Josefijná njittjijs , måjåt Inga , guhti sajev vaddá alvos ássjijda ja suohttasijda subttsasijn . 
Guokta jage dan maññela , jagen 1906 , bådij tele phone dán ávdas suolluj . 
Guokta jage li juo vássám dat rájes gå mánusav Báhko girjjealmmudahkaj julevsáme guovdátjin Árranin rájaj . 
Guokta rievvára sujna aktan ruossinávllijin , nuppev suv oalges bälláj ja nuppev gåro . 
Guokta rievvára sujna aktan ruossinávllijin , nuppev suv oalges bälláj ja nuppev gåro . 
Guokta tjuovvovasj prienntima Bájkkeavijsas galggap tjállet listaj birra , ja vehi bájkálasj åvdåstiddjij birra . 
Guokta virge libá oajvvedåjmadusás Karasjågås bájkálasj kontåvråjda Ájluovtan ja Snåsan jådedum . 
Guokte bargge le oadtjum åhpav suoma giellaj . 
Guole duola degu , jáddi , sájdde , ruossmo , silldá , jukso , báldes , luossa gávnnujin nuoren iesjge ∫ga ájggáj , ja rávdo ja dábmuga jågån ja várrejávrijn . 
Guollijga såj vil vájk vierme lidjin snårrum ja roavggum . 
Guollim ja subtsastallam lij aj oassen skåvlås ja åvddånbuktin aj gåktu dålen sjattojt adnin . 
Guollima NSRa ájggu barggat nav vaj : 9 sáme dábe ja rievtesvuoda galggi dokumenteriduvvam ja dåhkkiduvvat lágajn ja háldadimen ja bisoduvvat boahtteájggáj merra- ja vuodnaguollimijn , luossaguollimijn ja sisednamguollimijn , ja dáj tjoahkkeæládussan adjáj 9 sáme guollimdajvva ásaduvvá gånnå luohkkoj háldadibme ja guollimåsij juohkem dáhpáduvvá guovlo ja bájkálasj dásen láhka- ja dárbbagaprinsihpa gáktuj 9 nuorra ådåálggijt åttjudit æládussaj oahppoårnigij baktu ja nuorajda sierra álggem guollimåsij baktu 9 guollimåsij juohkem nuppástuvvá áhpeguollimis merragátte guollimijda 9 guollesuvddemvælggogisvuohta industriaj gátten tjuovoduvvá ja tjavggiduvvá 9 gå guollebiebbmamrustiga ásaduvvi , de galggá dæddo biejaduvvat bájkálasj åmastibmáj , birásgáhttemij ja vuodnaguollárij dábálasj rievtesvuodajda Ednambarggo NSRa ájggu barggat nav vaj : 9 árvvodagádus æládusán viertti lassánit ja vaj kultuvralasj ja sebrudak biele æládusán bisoduvvi ja åvddånahteduvvi 9 ednambarggo smáv sajijn bisoduvvá ja nanniduvvá , aktugis ja adjáj tjoahkkáj ietjá æládusájn 9 Sámedikke mierredum ednambarggopládna sáme bájkijn gåtseduvvá 9 Stáhtta ásat ednambarggopolitihkalasj dajvav sáme årrombájkij hárráj ¶ 
Guollárvantsa ållåsit ¶ 
Guolmudatjáj juo åvddål_gå gergajga vádtsát sijddaj ja nåv de libá snuvrágaddám sjävnnjadin buoldajt vuolus årdås . 
Guolmát sivva lij sosial-darwinissma mij bådij birrusin 1850 jagijn . 
Guoradallam le gähttjam jus giella aneduvvá gielda barggosajijn enamusát mánáj- ja vuorrasijhuvson , ja makkir ájggomusá gávnnuji politijkkárijs ma guoskadalli giellalágas . 
Guoradallama sáme gielaj birra Rápportan guovtagielakvuoda birra suohkanijn sámegiela háldadusguovlon Suohkan- ja guovllodepartementas jagen 2002 , åvddånbåhtin stuorra sieradusá háldadusguovlo sissŋelin i. i. mij gullu galles suohkana barggijs sámástin : Kárášjågån ja Guovdagæjnon lidjin 80_% Dænon 48_% Unjárgan 40_% Gáivuonan 26_% ja Porsáŋgon 21_% . 
Guoradallamin lip ressursajt , ja hasodip ulmutjijt mijájn guládallat , javlla direktørra , guhti ájádallá sihke vuododimkurssa , fáhkakurssa ja oahppomanno Svierigij le oasen duoje máhttolåpptimis . 
Guoradallap muodugasjvuodajt ja sieradusájt , majt li joarkkám ja mij le ådå , javllá Marit Myrvoll , guhti dálla guoradallá bijtámsámij dilev , mánáj ja nuoraj identitehtav , oassen stuorra Vuona-Svierik prosjevtas . 
Guoradallat ietjasa njálmálasj giellaåvddånimev ja buohtastahttet diedoj gåktu mánáj giella åvddån ¶ 
Guoradallat ja åvddånahttet gielalasj rållajt , oahppat ådå bágojt ja moallánagájt vaddá oahppáj allasis máhttelisvuodav hábmedit njálmálasj tevstajt ja buktet åvddån ietjas vuojnojt ja árvustallamijt . 
Guoradallat ja åvddånahttet gielalasj rållajt , oahppat ådå bágojt ja moallánagájt vaddá oahppáj allasis máhttelisvuodav hábmedit njálmálasj tevstajt ja buktet åvddån ietjas vuojnojt ja árvustallamijt . 
Guoradallat moattelágásj tevstajt muhtem ávijsajn mierredum ájges . 
Guoradallat reklámajt ja oahppat vájkkudusáj birra ¶ 
Guoradallat reklámajt ja oahppat vájkkudusáj birra ¶ 
Guoradallat vájkkudimnævojt ja oahppat vehi retorihka birra ¶ 
Guoradalle Trude Raukena ságájdahttema mannoæládusájn le oasse prosjevtas , ja prosjevta oajvvemåhkke le oahppat ienebu gåktu dálkádakrievddama máhtti vájkkudit mannoæládusáv nuorttan . 
Guoradalle li ællosámijt ságájdahttám soames sámesijdan Norrbottenin gånnå moadda nuorra ællosáme ietjasa oajttin soames jage dás åvddål . 
Guoradalle lij prosjevtav gåhttjum ” Etnalasj relásjåvnå Nuortta Nordlándan histåvrrålasj vuojnon ” , ja lij ienemusát Vuona bielen guoradallam . 
Guoradalle lij prosjevtav gåhttjum ” Etnalasj relásjåvnå Nuortta Nordlándan histåvrrålasj vuojnon ” . 
Guoradalá manen sáme avijsa e guhkev ájmuda ? 
Guorram la iednes sjadduj , ihkap aj láhkáj . 
Guorrasip Paulusa bagádussaj ahte jáhkon Kristusij lip mij gájka avtadásálattja , berustahtek tjerdalasjvuodas , sjierves jali nasjonalitehtas . 
Guoskadij hålanis suodjalusá dåjmav 2. væráltdoaro ájge , ja rijkajgasskasasj operasjåvnåjt dálásj ájge . 
Guoskaduvvam guovllo ienemusát aneduvvá Labba-sijdas , gidá , giesse ja tjaktjaguohtomij . 
Guossemállásij ájge dievnáris rájaj gåhtjodum guossijda javlatjit : ’ Båhtit , gájkka le juo gárves . 
Guossemállásij ájge dievnáris rájaj gåhtjodum guossijda javlatjit : ’ Båhtit , gájkka le juo gárves . 
Guotsadijma juohkka gállov , gænna lij iesj guhtik namma , stågajma , slåball , jågån viejegijt oakkojma , sájdev fiervás ja vantsas ja gå lij bæjvádak de váttsijma Háhtsegij gånnå lávgudijma slátton mij lij vuorgas giesijt . 
Guottadihtit guhtik guojmáda nådijt , de nåvti Kristusa lágav ållidihpit . 
Guovdageainnu stuojme ja Ofelaš filma ( goappátja regiseridum Nils Gaupas ) vaddi histårålasj ja árbbedábálasj gåvåv sáme kultuvras ja li stuorra árvvon sáme gielav tjalmostimen . 
Guovddelis oasse gájkat gielalasj kommunikasjåvnås le doajmmat vuorrulakkoj gulldaliddjen ja ságastiddjen , jali låhkken ja tjállen . 
Guovdátjin le læhkám gålmåbiel-sjiehtadusá Ráddidusá , Sámedikke ja guovloj oajválattjaj gaskan nannit sáme kultuvrav , gielav ja æládusájt 9 barggam dåjmalattjat nav vaj doajmmaguovllo Nuortta-Tråmså ja Finnmárko gáktuj galggá bissot . 
Guovdátjin li læhkám niellja oahpestiddje ma li juohkám bargov gaskasa . 
Guovllo le ærádis stuorra , ráddjidum vákkudahka oabmásap biehtsevuomijn ja stuorra areála soahkevuomijn . 
Guovlo gåbttji Svieriga vijddudagás vargga 40 prosännta . 
Guovlo li tjáledum kárttaduoddetjállagijda 14. §2 Tjielden ja ällosujttimdajvan , manna li riektá nuppe rijka guovlon guododit , li riektá guovlos guovlluj jåhtet . 
Guovsagis ¶ 
Guovsagisá li årrum dálkkemärkkan , daj baktu ulmutja li åvddålijsárnnum dálkev . 
Guovsagisá libjju goade birra ja ilmme l sjávvunam . 
Guovsagisá målssusi lihpuhimij ja tjavggavuoda hárráj , ja bájnoj ja háhppudagá hárráj , valla ájgij milta da li båktåm ulmutjijn ussjolmisájt ja ájádusájt . 
Guovsagisá oadtju fámov biejves biejvebiekka baktu . 
Guovtegielak : Muhtem ulmusj guhti le bajássjaddam guovtijn vuostasjgielajn ja guhti goappátjijt gielajt sæmmi buoragit buktá , jali ulmusj guhti árggabiejvenis guokta giela adná ja goappátjij identifiseri , vájku ij goappátjijt gielajt sæmmi buoragit buvte . 
Guovtegielakvuohta galggá joarkket buolvas buolvvaj . 
Gurppista bomhullohárpujn ja bieja garra sállteláhkaj ( gassa sjijvvo berunis galggá láhkan gårvijdit ) . 
Gurák Ánndarisán lij berustibme Divtasvuona diles . 
Gut båhtusijt bessi vuojnnet ? 
Gut guovte jage sinna vuobddembiejve rájes nannot ietjas äjgádin gávnadum boahttsuj de sujna le riektá tjieldes mávsov oadtjot . 
Guttorm Aasebøstøl suohkana bieles buvtij dadnefádiv , giedjektjadnusav ja tjáppa marsipangáhkov - Iv heva sámásta , valla oahppam lev vuorbbádusáv sávvát riegádambæjvváj , subtsastij sadjásasj suohkanoajvve ja duoddistij Divtasvuona suohkanij le stuorra guddne gå siján le 100 jagák viesát . 
GÆHTTJAT : Sámegielav tjalmostahttet almulasj sajijn Sáme gielajt nannitjit viesso kultuvrraguodde giellan le dárbbo sámegielav ienebut tjalmostahttet almulasj sajijn . 
GÆHTTJAT Sámegielav tjalmostahttet almulasj sajijn Sáme bájkkenamá ja sámegielak galbbim Æjvvalimsaje 60. doajmma Sámegielak æjvvalimsaje mánájda ja nuorajda Internæhtta Media 61. doajmma Sáme avijsa – ienep adno julevsáme- ja oarjjelsámegielas 62. doajmma Snåsningen avijssa : Avijssabiele oarjjelsámegiellaj 63. doajmma Oarjjelsáme mediaguovdásj Kultuvrra – filmma , teáhter , girjálasvuohta , bibliotehkka 64. doajmma Sáme girjálasjvuoda oasstemårnik ¶ 
Gábmá Forsanin lij aj manemus dán slájas Hábmerin . 
Gáddj-ibme jur låggñi gámssagiebnev vuobnes gå Ánu tjágñá sunnu goahtáj . 
Gáddjibme má aj hudjá snuobas ja luodju tjarbieles . 
Gádoda avtav bårrusav akta ájgen måttijn biejvijn gaskan , gå dån aj oaneda bårrusijt oattjotjit binnep ja binnep mielkev njittjes . 
Gáhkko Vuodnabáhta 1 l sláhppá / suvramielkes ( ålles ) 1 ½ kg væjttajáfojs + jáfo lájbbomij 2 gåhpå smávva hávvarrievnajs 1 gåhppå tjátjes ( majna mielkkepáhkev duojdesta ) 2 tb natronis / hornsáltes 1 tb sáltijs 1 bb såhkkårijs Fiero divna aktij ( nuoddista dájgev unnán ) Dagá ábnnasijt 2 biebbmobastidievav dájges , Ábnnasijt dæbtjo gáhkkon , birrusin 15x15 cm. . 
Gáhtjada vuossteguojmijnat såbadittjat gå ájn manojn lihppe , vaják duv ij duobmára åvddåj giese ja duobmár vávta åvddåj ja dån fáŋŋgagoahtáj bálkestuvá . 
Gáhtjada vuossteguojmijnat såbadittjat gå ájn manojn lihppe , vaják duv ij duobmára åvddåj giese ja duobmár vávta åvddåj ja dån fáŋŋgagoahtáj bálkestuvá . 
Gáhttijihtit dal ietjada ja åbbå älov masi ájlis Vuojŋŋanis le dijáv tjuottjodiddjen biedjam , vaj de räjnnuhiddjen lihpit Jubmela tjoaggulvissaj , mav Bárnes varájn le allasis vuojttám . 
Gáhttijihtit dal ietjada ja åbbå älov masi ájlis Vuojŋŋanis le dijáv tjuottjodiddjen biedjam , vaj de räjnnuhiddjen lihpit Jubmela tjoaggulvissaj , mav Bárnes varájn le allasis vuojttám . 
Gáhttijihtit vaj aktak ij Jubmela ármos gahtja ja vaj bihtja ruohtsas ij lulu vuohtjet ja moaddásijt biejsstet . 
Gáhttijihtit vaj aktak ij Jubmela ármos gahtja ja vaj bihtja ruohtsas ij lulu vuohtjet ja moaddásijt biejsstet . 
Gáhttje åhpadisålmmåjis lusi ja giehtto suv tjuodtjelam ja sån manná dal Galileaj dijá åvdån . 
Gáhttje åhpadisålmmåjis lusi ja giehtto suv tjuodtjelam ja sån manná dal Galileaj dijá åvdån . 
Gáhttje åhpadisålmmåjis lusi ja giehtto suv tjuodtjelam ja sån manná dal Galileaj dijá åvdån . 
Gájbbádus máhttet tjálalattjat åvddånbuktet duon dán suorgen le stuorrum . 
Gájbbádus máhttet tjálalattjat åvddånbuktet duon dán suorgen le stuorrum . 
Gájbbádus rijbadit tjálalasj åvddånbuktemij duon dán sjáŋŋarin le stuorrum . 
Gájbbádus rijbadit tjálalasj åvddånbuktemij duon dán sjáŋŋarin le stuorrum . 
Gájbbádusá guládallamtjåhkanimijda le buktám båhtusijt . 
Gájbbádusá j oassálastátjit guoradallamin le vierttim le massám avtav lagámusájs hæhkkajábmemin ( hæhkka mánnájábmem , iesjsårmmim , sårmen jali ietjá sieldes jábmemijn ) , ulmusj vuojnná ietjasav lagámussan , maneldisbáhttse le 18 jage j jali vuorrasabbo ja jábmem dáhpáduváj gaskan 6 máno ja 7 jage rájes . 
Gájdosåhpadibme Árranis aj boatte skåvllåjage joarkká . 
Gájgodin muvva gå ittjiv sámegielav mánná rájes juo sidjij åhpada , subtsas Kalstad . 
Gájka almodusá almulasj orgánajs giellaháldadimguovlon maj ulmmejuogos le ålles jali oase álmmugis , galggi sihke dárogiellaj ja sámegiellaj almoduvvat . 
Gájka alvaduvvin ja Jubmelav hievedin , sälldát ballájin ja javllin : ” Majt uddni lip vuojnnám ij le jáhkedahtte . 
Gájka alvaduvvin ja Jubmelav hievedin , sälldát ballájin ja javllin : ” Majt uddni lip vuojnnám ij le jáhkedahtte . 
Gájka ballájin ja Jubmelav hievedin ja javllin : ” Stuorra profehta le mijá gasskaj boahtám , ” ja : ” Jubmel le álmmugis gähttjam . 
Gájka ballájin ja Jubmelav hievedin ja javllin : ” Stuorra profehta le mijá gasskaj boahtám , ” ja : ” Jubmel le álmmugis gähttjam . 
Gájka de alvaduvvin , hievedin Jubmelav ja javllin : ” Dakkirav ep le goassak vuojnnám ! 
Gájka de alvaduvvin , hievedin Jubmelav ja javllin : ” Dakkirav ep le goassak vuojnnám ! 
Gájka de alvaduvvin , hievedin Jubmelav ja javllin : ” Dakkirav ep le goassak vuojnnám ! 
Gájka gudi Jubmela Vuojŋŋanisás oatsoduvvi li Jubmela máná . 
Gájka gudi Jubmela Vuojŋŋanisás oatsoduvvi li Jubmela máná . 
Gájka gudi siegen lidjin dalloj gå Lasarosav hávdes tjuorvoj ja suv jábbmegij lussta båvtij , vihtanasstin dan birra . 
Gájka ham diehti mijá Härráv Juda máttos , ja Moses ij le dán mátto härrájs majdik moalgedam . 
Gájka ham diehti mijá Härráv Juda máttos , ja Moses ij le dán mátto härrájs majdik moalgedam . 
Gájka ham oasev dat avtat lájbes oadtjop . 
Gájka ham oasev dat avtat lájbes oadtjop . 
Gájka ietjastisá giehttu , gåktu dij mijá guossidime maŋŋela boajtojubmelijs Jubmelij jårgijdijda , ielle ja sáddná Jubmelav dievnastittjat ja Bárnes , gev jábbmegij lussta båvtij , almes vuordátjit , Jesusav , guhti mijáv boahtte moares gádju . 
Gájka li suddodam ja Jubmela herlukvuodav massám , valla ánssidahtek , suv ármos rievtesferdugin sárnoduvvi gå Kristus Jesus le sijáv lånestam . 
Gájka li suddodam ja Jubmela herlukvuodav massám , ¶ 
Gájka lip dal Jubmela árudijá åvdån tjoahken gulátjit mav Härrá le duv gåhttjum hållat . 
Gájka lip dal Jubmela árudijá åvdån tjoahken gulátjit mav Härrá le duv gåhttjum hållat . 
Gájka lip dal Jubmela árudijá åvdån tjoahken gulátjit mav Härrá le duv gåhttjum hållat . 
Gájka mannin ietjasa tjáledittjat , iesj guhtik stádasis . 
Gájka mannin ietjasa tjáledittjat , iesj guhtik stádasis . 
Gájka mijáv stádas tjuovvolin , nissuna ja máná aj . 
Gájka mijáv stádas tjuovvolin , nissuna ja máná aj . 
Gájka mijáv stádas tjuovvolin , nissuna ja máná aj . 
Gájka tjoahken bissun sávret råhkådallamin soames nissunij aktan , Mariajn , Jesusa iednijn ja vieljajis . 
Gájka tjoahken bissun sávret råhkådallamin soames nissunij aktan , Mariajn , Jesusa iednijn ja vieljajis . 
Gájka vaddin valljudagástisá , valla sån häjosvuodanis vattij gájkka åbmudagás , gájkka massta viessot . 
Gájka vaddin valljudagástisá , valla sån häjosvuodanis vattij gájkka åbmudagás , gájkka massta viessot . 
Gájka ájlis Vuojŋŋanisás dievdeduvvin ja ietjá gielajt sárnnogåhtin , dan milta majt Vuojŋŋanis sidjij vattij . 
Gájka ájlis Vuojŋŋanisás dievdeduvvin ja ietjá gielajt sárnnogåhtin , dan milta majt Vuojŋŋanis sidjij vattij . 
Gájkajda birrusin gehtjaj ja ålmmåj javlaj : ” Gálggi giedat . 
Gájkajda didjij javlav dan ármo baktu mij munji le vatteduvvam : Allit ietjada stuorábun ájádalá , ájnat ájádallit gåktu beras lulujda , jiermmálattjat , juohkkahasj dan jáhko milta mav Jubmel le vaddám . 
Gájkajda didjij javlav dan ármo baktu mij munji le vatteduvvam : Allit ietjada stuorábun ájádalá , ájnat ájádallit gåktu beras lulujda , jiermmálattjat , juohkkahasj dan jáhko milta mav Jubmel le vaddám . 
Gájkajda gev lev ságájdahttám , gæssta lev girjijt luojkadam ja gudi li vásstedam moadda gatjálvisá . 
Gájkajn le avtagasj härrá , ja boanndudagástis gájkajda vaddá , gudi sunji råhkåli . 
Gájkajn le avtagasj härrá , ja boanndudagástis gájkajda vaddá , gudi sunji råhkåli . 
Gájkajn le avtagasj härrá , ja boanndudagástis gájkajda vaddá , gudi sunji råhkåli . 
Gájkat guovlos muv birástahtá , ¶ 
Gájkbadjásasj ulmme Ednamdáfoprográmma dago biednigahteduvvi EUa budjehtas ja rijkalattjat . 
Gájkin åvdemusát dijáv gåhtjov råhkådallat ja namás tjuorvvot , råhkålit ja gijttet gájkka almatjij åvdås , gånågisáj åvdås ja gájkaj åvdås , gejn le fábmo , vaj bessap ráfen ja sieddusin viessot fertláhkáj jubmelbalulattjat ja árvvogisát . 
Gájkin åvdemusát dijáv gåhtjov råhkådallat ja namás tjuorvvot , råhkålit ja gijttet gájkka almatjij åvdås , ¶ 
Gájkin åvdemusát gijttep dijájt dan gieresvuoda ja dåjma åvdås , ahte lihpit huksam mijáv ja vaddám midjij åskulasj barggijt ja sárnnediddjijt dáj ájgij ma li vássám , gudi li dievalasj jubmela bágo åhpan juohkám midjijda man tjadá le ållusa bajás viehkeduvvam vuojññalasj nieda ja gártjesvuoda sinna , ja gijttolis vájmujn ájn gijttep dijájt vieljajt mañemus ræjso åvdås majt ep máhte dájna jábbmelasj njuoktjamijn gijttet gájk sárnnediddjijt gudi le stuorra vájve ja gierddisvuoda tjadá barggam mijá sálukvuoda diehti , ja da dårvo le ájn miján ahte dat rievtes ieddne Svierigin ájn åvddålij guovlluj huvsov adná mijás , ja dan diehti mij dáppe Helmåvvå ja Grundfjåvrå , Stefjåvrå ja Hábmera ja ietjá bájke kristagisá åvtå mielalattjat ájn bivddep ahte rievtes tjoaggulvisá vuorrasa ja vielja ja ålgusválljidum ællo rádet ja vaddá midjij sárnnediddjijt boahtte gæssáj nåv gå dij diehtebihtit ahte dárbbo le dáppe oadtjot bajás tsiekkadusájt jámedihke sielojda , ja råhkålip ájn viehkev dåppelt gånnå le åvddåla gávnnam nieda ájge mij le dárbulasj ja hávsske årrum , gej tjadá li tjalmijt rabás oadtjum vuojnátjit gåggu gæjnno almmáj manná . 
Gájkin åvdemusát gijttep dijájt dan gieresvuoda åvdås gå agev lihpit huksam mijáv ja vaddám midjij åskulasj sárnnediddjijt dán vásse giese , ja ájn vil råhkålip dijájt vieljajt dajna mielajn ja vájmo hálujn , allit vajálduhte huvsov ja mårråhav adnemis mijáj badjel . 
Gájkin åvdemusát iehttsit guhtik guojmáda vájmulattjat , dajna gå gieresvuohta edna suttojt ándagis luojtet . 
Gájkka bahás viessogijt , majt lij duosstum , máhtij gåvåda tjielggit , gájkka vastes bielij . 
Gájkka buorre ja juohkka ålles vattáldahka baddjet boahtá , almetjuovgaj áhtjes , gen lunna ij mige ietjájduvá , ij ga tjuovgga sjävnnjadij målssusa . 
Gájkka dá li læhkám ájnas ássje unneplåhkogiela dásev bajedittjat ja dajnas ganugahttet giellamålssomav kymrilasj gielas ieŋils giellaj sijdajn . 
Gájkka dáv dahtak Vuojŋŋanis dahká , juogedijn vattáldagájt juohkkahattjaj ietjas sidoda milta . 
Gájkka dáv dahtak Vuojŋŋanis dahká , juogedijn vattáldagájt juohkkahattjaj ietjas sidoda milta . 
Gájkka dáv vihtanasstep , mij ja ájlis Vuojŋŋanis , mav Jubmel le vaddám gájkajda gudi suv jegadi . 
Gájkka dáv vihtanasstep , mij ja ájlis Vuojŋŋanis , mav Jubmel le vaddám gájkajda gudi suv jegadi . 
Gájkka dåbdos vuossteoassebiele galggi siebrrerádes diededuvvat ja gåhtjoduvvat vissa ájge sinna vásstedit . 
Gájkka härrájn ja oajválattjajn , gudi goabddájt boalldin , lidjin ietjasa gåvvå väráldis , ja jáhkko . 
Gájkka juvdá diehti gåktu nuorravuodas , álggorájes lev iehtjam álmmuga siegen ja Jerusalemin viessum . 
Gájkka juvdá diehti gåktu nuorravuodas , álggorájes lev iehtjam álmmuga siegen ja Jerusalemin viessum . 
Gájkka l vuojnnet galmmám jiegñan , jiena aj . 
Gájkka mij bierggooasestiddje lunna vuobdeduvvá buktebihtit oamedåbdoda diehti åtsådalák bårråt - ednam ja gájkka mij danna le Härráj gullu . 
Gájkka mij bierggooasestiddje lunna vuobdeduvvá buktebihtit oamedåbdoda diehti åtsådalák bårråt - ¶ 
Gájkka mij guojttá ja bájttá le massám ja aktak ij dajt goassak gávna . 
Gájkka mij guojttá ja bájttá le massám ja aktak ij dajt goassak gávna . 
Gájkka mij guojttá ja bájttá le massám ja aktak ij dajt goassak gávna . 
Gájkka mij iellemij ja jubmelbalulasjvuohtaj doalvvu , le suv jubmelasj fábmo midjij vaddám , gå dal dåbddåp suv guhti herlukvuodajnis ja fámujnis mijáv le gåhttjum . 
Gájkka mij iellemij ja jubmelbalulasjvuohtaj doalvvu , le suv jubmelasj fábmo midjij vaddám , gå dal dåbddåp suv guhti herlukvuodajnis ja fámujnis mijáv le gåhttjum . 
Gájkka mij ij le jáhkos le suddo . 
Gájkka mij ij le jáhkos le suddo . 
Gájkka máhttut duv mieladuhttá . 
Gájkka máhttut duv mieladuhttá . 
Gájkka niejda de tjuodtjánin ja lámpojdisá gárvedin . 
Gájkka oahppe dárbahi gärggogisvuodav ietja lasedit máhttudagájdisá dan maŋŋel gå li skåvlås häjttám . 
Gájkka sjivnnjádus le dåssjånime vuolláj biejaduvvam , ij ietjas sidoda milta , ájnat suv sidoda milta guhti dav le dahkam , valla dajna dårvujn vaj sjivnnjádus aj dåssjånime oarjjevuodas tjoavdádallá ja jåvsåt dan friddjavuohtaj , mav Jubmela máná herlukvuodan oadtju . 
Gájkka skåvlå ja kommuvna galggi juohkka jage tjálálasj giehtov vuododit , nåv gåhtjodum kvalitähttagiehtov , gåktu li sulladimijt skåvllåplánajn ja bájkálasj barggoplánajn dävddám . 
Gájkka suv ielle stardedin balos ja biekka jienajn manáj gatjálvis ednama birra - gut sån la mij duosstá biejvev hárret luojttádattijn ? 
Gájkka ugurjev lärrá ulmutjit dahkat . 
Gájkviekses Jubmel le dal vaddám dunji Ájlis Vuojŋŋanisáv , dahkam duv ¶ 
Gájo mijáv vuojŋŋalasj jábmemis , giese gájkajt ietjat lusi ja sálli midjij dávverimme almen bissot . 
Gáktsa tijma gæssáj Majt ieddne ja Eline dárbahibá gå Oarjás galggaba ? 
Gálggi giedat ja skihppijt buoreda , dagáduvvisá merka ja oavddodago ájlis dievnárat Jesusa namá baktu . 
Gálggi giedat ja skihppijt buoreda , dagáduvvisá merka ja oavddodago ájlis dievnárat Jesusa namá baktu . 
Gálggiba nubbe nubbáj giedaska ja tjuodtjoba dan láhkáj madin jáhtov javllaba . 
Gálggijup giedav guhtik guojmmásimme vuosedittjat mij aj guhtik guojmmásimme ándagis luojttep nåv_gåk Jubmel le mijáv ándagis luojttám . 
Gállasjguojmitja mannaba aktan ålgus girkkos . 
Gállasjvuodan le nissun ålmmåsis tjanáduvvam lága baktu guhkev ålmåj viessu . 
Gállasjvuodan le nissun ålmmåsis tjanáduvvam lága baktu guhkev ålmåj viessu . 
Gállasjvuohta vibáj 16 jage , ja oattjojma gålmmå buorre máná gudi uddni li munnuj vihtta mánájmáná vaddám . 
Gállasjvuohtaj låjdåstit sihtá javllat goabbák guojmmásihtte jáhttet gieresvuodav ja åskulasjvuodav . 
Gáppte lij vargga gáhtum avtav gaskav . 
Gápptegoarrom Áttjak virggájbiejadum duodjebagádalle Lilian Urheim gáppteseminárav jådet , mij le rabás gájka berustiddjijda . 
Gárde : Gárde galggi gávnnut Grövlana luspes Grövelsjönas guohtomguovllorájá milta Rr 140 A rádjáj . 
Gárde : Gárde galggi gávnnut Loamejávres Bieskehávrráj . 
Gárvojt li bassam ja Lippa varájn vielguduhttám . 
Gárvojt li bassam ja Lippa varájn vielguduhttám . 
Gárvojt li bassam ja Lippa varájn vielguduhttám . 
Gásluovtan tjállá dalusj suohkanbáhppa Olaf Holm8 náv : Rimeligt er det også , at det er en gren Sirkas lapper , som hunger eller fattigdom engang har jaget ind i dette trange fjordhul , ganske vist et af de trangeste og skumleste i vort land , og som siden aldrig er komne op igjen . 
Gássabuvtadimes 400 ådå stuoves barggosaje tjuovvu . 
Gássjelis le vuojn sámegielajn gå dáv ij la iednemielkijn oadtjum . 
Gássjelis le vuojn sámegielajn gå dáv ij la iednemielkijn oadtjum . 
Gássjelisvuoda suodjalimprosessajn náv guhkás , le dat ij la tjuovvum Værálda luonndosuodjalimlihto javllamusájt gåktu suodjalimprosessajt iemeálmmugij guovlojn giehtadit . 
Gássjelisvuohta le læhkám dáro-sáme åsijn gávnnat riekta nyánsav bágojda . 
Gássjellis le vaddet jur duolla lågojt guhtik gielajs , valla nuorttasámegiella le tjielggasabmusijt ienemusát oabllum sáme gielajs Vuonan . 
Gástan Jubmel mijáv sjievnnjeda fámos gájoj , ja vattij midjij riektáv tjuovga mánnán liehket . 
Gástan le mijáv ietjat aktisasjvuohtaj gåhttjum ; várjjala suv fámujnat , vaj luluj árbbit ihkeven lånåstusáv jáhkon Jesus Kristusij . 
Gástan le mijáv rájnnim ja ietjat álmmugin dahkam ; viehkeda suv Vuojŋŋanisát baktu buoragit åjbutjit , ja duv lusi ihkeven måhkkåj jåvsådittjat . 
Gástan le mijáv sjievnnjeda fámos gádjum ja rijkkasit doalvvum ; gievrroda ja bisoda suv ihkeven iellemij . 
Gástan le mijáv ådåsis riegádahttám ja ielle dårvov vaddám Jesus Kristusa tjuodtjelime baktu jábbmegij lussta ; gievrroda suv Ájlis Vuojŋŋanisá baktu ihkeven iellemij . 
Gátten de sjávot tjuottjudijga oanegattjav , båldojga ja giesijga vadnasav bajebuj . 
Gávdan 1961 – 1976 birrusin 1600 inuihtamáná rájaduvvin Ruonasednamis Dánmárkkuj dánska gielav ja kultuvrav åmastittjat . 
Gávna iesj tækstasit bajelttjállagav , ja tjále dasi duodden nr. 4 ¶ 
Gávna iesj tækstasit bajelttjállagav , ja tjále dasi duodden nr. 5 ¶ 
Gávna iesj tækstasit bajelttjállagav , ja tjále dasi duodden nr. 7 ¶ 
Gávna iesj tækstasit bajelttjállagav , ja tjále dasi duodden nr. 7 ¶ 
Gávna iesj tækstasit bajelttjállagav , ja tjále dasi duodden nr. 7 ¶ 
Gávna iesj tækstasit bajelttjállagav , ja tjále dasi duodden nr. 8 ¶ 
Gávnadij vuostak vieljajnis Simonijn , ja sunji javlaj : ” Gávnnam lin Messiasav ” ( guhti le Kristus ) . 
Gávnadij vuostak vieljajnis Simonijn , ja sunji javlaj : ” Gávnnam lin Messiasav ” ( guhti le Kristus ) . 
Gávnaj aktiga guhka , njuolgga oavsedis sågijt , ma vuojnnet lidjin buorre hålggåábnnasa . 
Gávne , majna li gåvå dat ájges , gå ulmutjin lij ietjálágásj ájádallamvuohke . 
Gávnnam såj lijga judátjav guovte tsågalma gaskan dån åvdep jage ja älvvám danna ij åbbå doabálguvá vájku lijga viermmim dannága moadda vahko . 
Gávnniv suv guoddalin soames ássjes mij sijá lágan le tjáleduvvam ; ettjin val suv guoddala masstak mij jábmemij jalik fáŋŋgavuohtaj doalvvu . 
Gávnniv suv guoddalin soames ássjes mij sijá lágan le tjáleduvvam ; ettjin val suv guoddala masstak mij jábmemij jalik fáŋŋgavuohtaj doalvvu . 
Gávnnuji ulmutja gudi háhppidi 200 bágo minuhtan javllat . 
Gávnnuji äjgáda gudi sihti mánájdisá julevsámegielav oahppat vájku ietja e máhte jali binnát máhtti gielav ságastit . 
Gávnnujin tujga , herva ja ållu ietjá gálvo moattet sajes väráldis ja lij edna ulmusj . 
Gávnná vil sån la nåv unne ja jårbbåt vaj hähttu duollit gärgátjij , jus ij galga jållårit luojdos árranij . 
Gávtjav sunji lagádin , ja de Jubmelav gijtij ja javlaj : ” Válldit dáv ja gaskanihtte juogadihtit . 
Gávtsát biejve båhtin bárnev birratjuohpadahtátjit , ja sihtin suv Sakariasin , áhtjes nammaj nabddet . 
Gávtsát biejve båhtin bárnev birratjuohpadahtátjit , ja sihtin suv Sakariasin , áhtjes nammaj nabddet . 
Gávtsát biejve gå mánná lij birratjuohpaduvátjit , de oattjoj namáv Jesus , nåv gåktu ieŋŋgil lij suv juo nammadam , åvddål_gå ieddnes iesselissan sjattaj . 
Gávtsát biejve gå mánná lij birratjuohpaduvátjit , de oattjoj namáv Jesus , nåv gåktu ieŋŋgil lij suv juo nammadam , åvddål_gå ieddnes iesselissan sjattaj . 
Gähttjala dájvvalakkoj mánnáj njittjev vaddet . 
Gähttjala årrot gierddis , ja ale vuollána . 
Gähttjalam lip duodaj dijá lusi boahtet - mån , Paulus , ienebut gå akti valla Sáhtán le mijáv árrám . 
Gähttjalam lip duodaj dijá lusi boahtet - mån , Paulus , ienebut gå akti valla Sáhtán le mijáv árrám . 
Gähttjalibá såj má , gå iehkeda sjävnnjat luojttát bärjjasav sunnu tjalmij gasskaj , duohtadit ja bunástasstet valla dåbddåba älla ájn vuorrasappoj stuvsa sunnuj . 
Gähttjalij sunnuv såbadit ja javlaj : ’ Dåj ham lihppe vieljatja , manen de goabbák guojmáda vájvedihppe ? 
Gähttjalij sunnuv såbadit ja javlaj : ’ Dåj ham lihppe vieljatja , manen de goabbák guojmáda vájvedihppe ? 
Gähttjalimij baktu li vuosedam svalbárddaboahttsu ja - gieruna arktikalasj giesen ja dálven ållåsit láhppi jánndurrytmav . 
Gähttjit Israela álmmugij : Ij gus siján , gudi väros bårri , le värroálltárijn aktisasjvuohta ? 
Gähttjit Israela álmmugij : Ij gus siján , gudi väros bårri , le värroálltárijn aktisasjvuohta ? 
Gähttjit dal man stuorra bokstávaj giedajnam didjij tjáláv : gudi allasisá gudnev ålgoldis ássjij baktu åttjudi , gähttjali dijáv birratjuohppamij nággidit , dåssjå danen gå e Kristusa ruossa diehti sidá doarrádaláduvvat . 
Gähttjit dal man stuorra bokstávaj giedajnam didjij tjáláv : ¶ 
Gähttjit vaj aktak ij vieso skiegesvuodan jali jubmelahtesvuodan nåv gåktu Esau , guhti avta mállása åvdås vuostasjriegádiddje riektás vuobdij . 
Gähttjit vaj aktak ij vieso skiegesvuodan jali jubmelahtesvuodan nåv gåktu Esau , guhti avta mállása åvdås vuostasjriegádiddje riektás vuobdij . 
Gähttjá alás jarñav , man goabrok bároj gierraga doaddjuj i såbddån ja ravggi bárrogaskajda . 
Gähttjá jus Muodes dåbddå biernas hájav valla bena ij mejdek tsuvke . 
Gähttjá måtåvrråj , jánndet ja árvvet de vaden tjáhtje lisj dievvam propälladåhpåj ja galmmám dán tjoasskemin , e vuojn des dievdo dán oabme måtåvrån jiege . 
Gänna ij la ietjas jienastimkårttå / ålgoldiskuverra máhttá ådåsav oadtjot Sámedikke válljimsiebrrerádes , Lenastivran Norrbottena lenan jali Válljimfábmudagás . 
Gänna l åvdåsvásstádusá doarjjagis , åhpadusás ja låhkåmbagádusás ? 
Gänna li bielje , gulldalis majt Vuojŋŋanis tjoaggulvisájda hoallá ! 
Gänna li bielje , gulldalis majt Vuojŋŋanis tjoaggulvisájda hoallá ! 
Gänna li bielje , gulldalis majt Vuojŋŋanis tjoaggulvisájda hoallá ! 
Gänna li bielje , gulldalis majt Vuojŋŋanis tjoaggulvisájda hoallá ! 
Gänna li bielje , gulldalis majt Vuojŋŋanis tjoaggulvisájda hoallá ! 
Gänna li bielje , gulldalis majt Vuojŋŋanis tjoaggulvisájda hoallá ! 
Gänna li bielje , gulldalis majt Vuojŋŋanis tjoaggulvisájda hoallá ! 
Gänna li bielje , gulldalis majt Vuojŋŋanis tjoaggulvisájda hoallá ! 
Gänna li bielje , gulldalis mav Vuojŋŋanis tjoaggulvisájda hoallá ! 
Gänna li bielje , gulldalis mav Vuojŋŋanis tjoaggulvisájda hoallá ! 
Gänna li bielje , gulldalis mav Vuojŋŋanis tjoaggulvisájda hoallá ! 
Gänna li bielje gulldalis , majt Vuojŋŋanis tjoaggulvisájda hoallá ! 
Gänna li bielje gulldalis , majt Vuojŋŋanis tjoaggulvisájda hoallá ! 
Gänna li dago ij bálkáv ármos oattjo , ájnat ánssidusá milta . 
Gänna li dago ij bálkáv ármos oattjo , ájnat ánssidusá milta . 
Gärddádav : Allit muv gájvvásin ane , valla jus gis dav dahkabihtit , de dáv gájvvásav gulldalihtit , vaj besav iehtjam májnostit , mån aj . 
Gärddádav : Allit muv gájvvásin ane , valla jus gis dav dahkabihtit , de dáv gájvvásav gulldalihtit , vaj besav iehtjam májnostit , mån aj . 
Gärggás ednama sájo li sij , gudi bágov gulli ja ávos dalága duosstu , ¶ 
Gärmmaha sälgga le baksimij vuolen , 14 sijá njálme li garos ja nirmes dievva . 
Gärmmaha sälgga le baksimij vuolen , sijá njálme li garos ja nirmes dievva . 
Gäsás hiergev ja vuoddjá tjarggis láhttorájge áhtjes låvdagoahtáj årddåj , dan goahtáj gånnå áhttjes sidáj sieddo årrot ietjas ájádusáj . 
Gätjo biejvev giedajdam gullogahtes ja vuosstehágugis álmmugij gálgodiv . 
Gå 1973 jahkáj lijma boahtám , ja iehtja lidjiv 12 jage vuoras , de åroj dåssju gávtsát oasse ( 1 / 8 ) ávdas sajijn ! 
Gå ANa generaltjálle Kofi Annan oattjoj tjátjev jågåtjis juhkat , de javlaj : - Dij vuonarijkaga ehpit dide man buorre dijá dille dáppe le . 
Gå ANa generaltjálle Kofi Annan oattjoj tjátjev jågåtjis juhkat , de javlaj : - Dij vuonarijkaga ehpit dide man buorre dijá dille dáppe le . 
Gå Almatjabárnne herlukvuodanis gájkaj ieŋŋgilijes aktan boahtá , de herlukvuoda tråvnnåj tjåhkkit . 
Gå Almatjabárnne herlukvuodanis gájkaj ieŋŋgilijes aktan boahtá , de herlukvuoda tråvnnåj tjåhkkit . 
Gå Barnabas ja Saul lijga dievnastusáska Jerusalemin ållidam , de máhtsajga ja váldijga fárrusiska Johannesav gev Markusin gåhttjun . 
Gå Divtasvuona suohkanstivrra tjåhkanij dán ideda de sámástahttáj suohkanpolitihkkár Filip Mikkelsen , Aktisasjlistas álgon tjåhkanime gå li gatjádallambåddå . 
Gå Efesosij jåvsådin , de mannoguojmijstis siráj . 
Gå Efesosij jåvsådin , de mannoguojmijstis siráj . 
Gå Elisabet Maria buorástahttemav guláj , de mánná suv hekkan tjiektjalij ja de ájlis Vuojŋŋanisás dievdeduváj . 
Gå Elisabet Maria buorástahttemav guláj , de mánná suv hekkan tjiektjalij ja de ájlis Vuojŋŋanisás dievdeduváj . 
Gå Festus lij ietjas rádevaddij ságastallam , de Paulusij javlaj : ” Tjäjssára åvddåj le ássjev doalvvum , tjäjssára lusi galga aj mannat . 
Gå Gáivuotna suohkan le sámegiela háldadusguovlluj boahtám le læhkám viehka ávkálattjan åvddånahttemin sámegielav dán guovlon . 
Gå Ievár-ádjás vanntsa tsoahkkuj Ievár-áddjá lij ællosábme . 
Gå Ivan Olsen skåvlås sijddaj bådij , de áhttjes gatjádij : - Na báhttja ! 
Gå Jesus bájkenis nåv ållusav vuojnij , de gåhtjoj åhpadisålmmåjt sujna jávre nuppe bälláj vuolgget . 
Gå Jesus bájkenis nåv ållusav vuojnij , de gåhtjoj åhpadisålmmåjt sujna jávre nuppe bälláj vuolgget . 
Gå Jesus duoppebuj váttsij , ájtsaj guokta vieljatja , Jakobav , Sebedaiosa bárnev ja Johannesav tjåhkkåhime áhtjijniska viermijt gálggamin . 
Gå Jesus guláj ålmåj jiermmát vásstedij , de javlaj : ” Dån ille Jubmela rijkas mälggadin . 
Gå Jesus iednes ájtsaj ja suv guoran åhpadisålmmåv gev iehtsij , de äddnásis javlaj : ” Nissun , dale le bárnnát . 
Gå Jesus iednes ájtsaj ja suv guoran åhpadisålmmåv gev iehtsij , de äddnásis javlaj : ” Nissun , dale le bárnnát . 
Gå Jesus lij Betanian spihtálasj Simona vieson , de bådij suv lusi nissun lihtijn divras vuojddasis dievva , ja vuojddasis gurggalij suv oajvváj gå lij bievddegátten vellahime . 
Gå Jesus lij dav hållam , de vuolgij åhpadisålmmåjis Kidronvákke nuppe bälláj . 
Gå Jesus lij dav hållam , de vuolgij åhpadisålmmåjis Kidronvákke nuppe bälláj . 
Gå Jesus lij dav suvra vijnav oadtjum de javlaj : ” Ålliduvvam le . 
Gå Jesus lij dav suvra vijnav oadtjum de javlaj : ” Ålliduvvam le . 
Gå Jesus lij dáv hålav häjttám , de Galileas vuolgij ja Judeaj , Jordanäno nuppe bälláj bådij . 
Gå Jesus lij dáv hålav häjttám , de Galileas vuolgij ja Judeaj , Jordanäno nuppe bälláj bådij . 
Gå Jesus lij gärggam muodulvisájdis giehttomis , de dat dáfos vuolgij . 
Gå Jesus lij gärggam muodulvisájdis giehttomis , de dat dáfos vuolgij . 
Gå Jesus lij hållamis häjttám , de almatja suv åhpadimes alvaduvvin , ¶ 
Gå Jesus lij jávre nuppe bälláj moaddum , de almasjvehka suv birra tjåhkanij . 
Gå Jesus lij jávre nuppe bälláj moaddum , de almasjvehka suv birra tjåhkanij . 
Gå Jesus lij tiemmpelij boahtám ja åhpadime lij , de alemushärrá ja álmmuga boarrása mannin suv lusi gatjádittjat ” Mat fámos dáv dagá ? 
Gå Jesus lij tiemmpelij boahtám ja åhpadime lij , de alemushärrá ja álmmuga boarrása mannin suv lusi gatjádittjat ” Mat fámos dáv dagá ? 
Gå Jesus lij tiemmpelis ålgus mannamin , de suv åhpadisålmmåjs akta javlaj : ” Åhpadiddje , gehtja makkir gierge ja makkir huodnaha ! 
Gå Jesus lij tiemmpelis ålgus mannamin , de suv åhpadisålmmåjs akta javlaj : ” Åhpadiddje , gehtja makkir gierge ja makkir huodnaha ! 
Gå Jesus lij tiempelsjaljov vádtsemin , de alemushärrá , tjálukoahppása ja boarrása suv lusi båhtin 28 ja gatjádin : ” Mat fámos dáv dagá ? 
Gå Jesus lij tiempelsjaljov vádtsemin , de alemushärrá , tjálukoahppása ja boarrása suv lusi båhtin ja gatjádin : ” Mat fámos dáv dagá ? 
Gå Jesus lij viessusis boahtám ja åhpadisålmmå galluk sujna lidjin , de gatjádin : ” Manen mij ejma ájmmuda dav vuodjelit ? 
Gå Jesus lij viessusis boahtám ja åhpadisålmmå galluk sujna lidjin , de gatjádin : ” Manen mij ejma ájmmuda dav vuodjelit ? 
Gå Jesus lij árradisán sábbáda maŋŋel tjuodtjelam , de ietjas bigodij vuostak Mariaj Magdalas , gässta lij gietjav bahás vuojŋŋanisá vuodjelam . 
Gå Jesus sijá jáhkov vuojnij , de gállnam ålmmåj javlaj : ” Bárnnám , ale balá , duv sutto li ándagis luojteduvvam . 
Gå Jesus sijá jáhkov vuojnij , de gállnam ålmmåj javlaj : ” Bárnnám , ale balá , duv sutto li ándagis luojteduvvam . 
Gå Jesus sijá jáhkov vuojnij , de gállnam ålmmåj javlaj : ” Bárnnám , ale balá , duv sutto li ándagis luojteduvvam . 
Gå Jesus sijá jáhkov vuojnij , de gállnam ålmmåj javlaj : ” Bárnnám , duv sutto li ándagis luojteduvvam . 
Gå Jesus sijá jáhkov vuojnij , de gállnam ålmmåj javlaj : ” Bárnnám , duv sutto li ándagis luojteduvvam . 
Gå Jesus vadnasis lávkkij , de ålmåj hávdijs suv vuosstij bådij . 
Gå Jesus vadnasis lávkkij , de ålmåj hávdijs suv vuosstij bådij . 
Gå Jesus viessusis bådij , de almatja vas tjåhkanin . 
Gå Jesus viessusis bådij , de almatja vas tjåhkanin . 
Gå Jesus vilá ájn lij álmmugij hållamin , bådij ieddnes aktan Jesusa vieljaj . 
Gå Jesus vilá ájn lij álmmugij hållamin , bådij ieddnes aktan Jesusa vieljaj . 
Gå Jesus vuojnij almatjijt ietjas birra tjåhkanime , de garrasit bahás vuojŋŋanissaj javlaj : ” Gieladis ja bieljedis vuojŋŋanis , mån duv gåhtjov : gájda sujsta , ale ga goassak vadi suv sisi maná . 
Gå Jesus ájn lij sárnnomin , de Judas , lågenanguoktásis akta , bådij ja fáronis lij stuorra almasjvehka svierde ja räjvvamsoappe giedan . 
Gå Jesus ájn lij sárnnomin , de Judas , lågenanguoktásis akta , bådij ja fáronis lij stuorra almasjvehka svierde ja räjvvamsoappe giedan . 
Gå Jesus ájn lij sárnnomin , de Judas bådij , lågenanguoktásis akta , ja fáronis almasjvehka svierdij ja såppij , alemushärrájs , tjálukoahppásijs ja boarrásijs rájaduvvam . 
Gå Jesus ájn lij sárnnomin , de Judas bådij , lågenanguoktásis akta , ja fáronis almasjvehka svierdij ja såppij , alemushärrájs , tjálukoahppásijs ja boarrásijs rájaduvvam . 
Gå Josef oademis gåhttsåj , de dagáj nåv gåktu Härrá ieŋŋgil lij gåhttjum ja moarsses Mariav viessusis doalvoj . 
Gå Josef oademis gåhttsåj , de dagáj nåv gåktu Härrá ieŋŋgil lij gåhttjum ja moarsses Mariav viessusis doalvoj . 
Gå Jubmel lij suv ámmádis hiejtedam de Davidav sidjij gånågissan tjuottjeldahtij . 
Gå Jubmel lij suv ámmádis hiejtedam de Davidav sidjij gånågissan tjuottjeldahtij . 
Gå Judas lij lájbev oadtjum , de Sáhtán suv sisi tjáŋaj . 
Gå Judas lij lájbev oadtjum , de Sáhtán suv sisi tjáŋaj . 
Gå Kaj Anders la rádnaj siegen skåvlån jali asstoájgen , de suv rádna sámásti gaskanisá . 
Gå Kristus Jesusin viessop , de ij le gatjálvis dassta jus lip birratjuohpaduvvam vaj ep , ájnat jáhkos , mij gieresvuoda baktu bigoduvvá . 
Gå Kristus Jesusin viessop , de ij le gatjálvis dassta jus lip birratjuohpaduvvam vaj ep , ájnat jáhkos , mij gieresvuoda baktu bigoduvvá . 
Gå Kristus jámij de dij aj jámijda ja ehpit le dasti lágas tjadnasin . 
Gå Kristus jámij de dij aj jámijda ja ehpit le dasti lágas tjadnasin . 
Gå Kristus jámij de dij aj jámijda ja ehpit le dasti lágas tjadnasin . 
Gå Makedoniaj båhtiv de ittjiv ráfev oattjo , ájnat juohkkaláhkáj vájvástuvviv , ålggolis rijdojs ja sissŋelis balos . 
Gå Makedoniaj båhtiv de ittjiv ráfev oattjo , ájnat juohkkaláhkáj vájvástuvviv , ålggolis rijdojs ja sissŋelis balos . 
Gå Maria Jesusa lusi bådij ja suv vuojnij , de suv juolgij åvddåj luobddelij ja javlaj : ” Härrá , jus lidji dánna de vielljam ij lim jábmet . 
Gå Maria Jesusa lusi bådij ja suv vuojnij , de suv juolgij åvddåj luobddelij ja javlaj : ” Härrá , jus lidji dánna de vielljam ij lim jábmet . 
Gå Mikkelsen jårkij sámástimes hållamståvlås de gåhtjoj suohkanoajvve Tor Asgeir Johansen Mikkelsenav iehtja dålkkut dárruj majt sån javlaj . 
Gå Moses lij nielljalåge jage vuoras de huomahij vieljajis , israelagij , lunna mannat . 
Gå Moses lij nielljalåge jage vuoras de huomahij vieljajis , israelagij , lunna mannat . 
Gå Mysiaj jåvsådin , de lij hállo Bityniaj vuolgget , valla Jesusa Vuojŋŋanis ittjij miededa . 
Gå Mysiaj jåvsådin , de lij hállo Bityniaj vuolgget , valla Jesusa Vuojŋŋanis ittjij miededa . 
Gå Olijvvavárev vuollánattijn stádaj lahkanij , de gájkka åhpadisålmmå ávos jieddnát Jubmelav hievedahtjin oavddodagoj diehti majt vuojnnám lidjin : ¶ 
Gå Olijvvavárev vuollánattijn stádaj lahkanij , de gájkka åhpadisålmmå ávos jieddnát Jubmelav hievedahtjin oavddodagoj diehti majt vuojnnám lidjin : ” Buorissjivnnjeduvvam lehkus sån , gånågis , guhti Härrá namán boahtá . 
Gå Paulus mälggadav hålaj de dasi oaddáj , ja oadedijn goalmát låbdås vinndekrájge gahtjaj . 
Gå Paulus mälggadav hålaj de dasi oaddáj , ja oadedijn goalmát låbdås vinndekrájge gahtjaj . 
Gå Paulus mälggadav hålaj de dasi oaddáj , ja oadedijn goalmát låbdås vinndekrájge gahtjaj . 
Gå Paulus sunnuv Atenan vuordatjij , de mielanis moarre badjánij stáda ållo boajtojubmelgåvåjs . 
Gå Petrus ruopptot bådij , de Jesus gatjádij åvddål_gå Petrus háhppidij mavgak tsuvkedit : ” Majt jáhká , Simon , gejs ednama gånågisá tullav ja värov rávkki , bárnijstisá vaj iehtjádijs ? 
Gå Petrus ruopptot bådij , de Jesus gatjádij åvddål_gå Petrus háhppidij mavgak tsuvkedit : ” Majt jáhká , Simon , gejs ednama gånågisá tullav ja värov rávkki , bárnijstisá vaj iehtjádijs ? 
Gå Petrus ruopptot bådij , de Jesus gatjádij åvddål_gå Petrus háhppidij mavgak tsuvkedit : ” Majt jáhká , Simon , gejs ednama gånågisá tullav ja värov rávkki , bárnijstisá vaj iehtjádijs ? 
Gå Petrus vat almajda gahtjaj de javlaj : ” De dal duodaj diedáv Härrá ieŋŋgilis rájaj Herodesa giedajs muv gájutjit ja gájkka dassta majt juvdá lidjin vuorddemin . 
Gå Petrus vat almajda gahtjaj de javlaj : ” De dal duodaj diedáv Härrá ieŋŋgilis rájaj Herodesa giedajs muv gájutjit ja gájkka dassta majt juvdá lidjin vuorddemin . 
Gå Pilatus dáv guláj , de gatjádij jus ålmåj lij galileak , ja gå guláj suv Herodesa ráddimbájkes , de Herodesa lusi suv rájaj , guhti dajt biejvijt lij Jerusalemin . 
Gå Pilatus lij duobmárståvlån tjåhkkåhime , de áhkástis dát sáhka bådij : ” Allu då dån val dale dan rievtesferduk ålmmåj sehkanu . 
Gå Pilatus vuojnij ittjij mavga lijssi dahkat ájnat stuojmme bus värránij , de váldij tjátjev ja giedajdis almatjij vuojnedijn basáj ja javlaj : ” Mån lev dán ålmmå varraj vigedibme . 
Gå Sakarias ålgus bådij , ja ittjij máhte sijájn ságastit , de árvvedin bárudisáv lij tiemmpelin vuojnnám . 
Gå Sakarias ålgus bådij , ja ittjij máhte sijájn ságastit , de árvvedin bárudisáv lij tiemmpelin vuojnnám . 
Gå Simon Petrusa lusi bådij , de javlaj : ” Härrá , basátjit le gus muv juolgijt ? 
Gå Simon vuojnij Vuojŋŋanis vatteduváj gå apostela giedajdiska sijá nali biejajga , de sunnuj biednigijt fállalij ja javlaj : ” Vadde dav fámov munji aj , vaj sij gej nali giedajdam biejav ájlis Vuojŋŋanisáv oadtju . 
Gå Simon vuojnij Vuojŋŋanis vatteduváj gå apostela giedajdiska sijá nali biejajga , de sunnuj biednigijt fállalij ¶ 
Gå Viehkediddje boahtá , sádnesvuoda Vuojŋŋanis , gev Áhtje lussta rájav ja guhti Áhtjes vuolggá , de sån vihtanasstá muv birra . 
Gå Viehkediddje boahtá , sádnesvuoda Vuojŋŋanis , gev Áhtje lussta rájav ja guhti Áhtjes vuolggá , de sån vihtanasstá muv birra . 
Gå akti jubmeldievnov adnin ja fásstudin , de ájlis Vuojŋŋanis sidjij hålaj : ” Tjuolldit Barnabasav ja Saulav dan bargguj masi lev sunnuv gåhttjum . 
Gå akti jubmeldievnov adnin ja fásstudin , de ájlis Vuojŋŋanis sidjij hålaj : ” Tjuolldit Barnabasav ja Saulav dan bargguj masi lev sunnuv gåhttjum . 
Gå alemushärrá lagámus ålmmåjis dåhku bådij , de tjoahkkáj gåhttjun rádev , åbbå Israela mierrediddje tjoaggulvisáv . 
Gå alemushärrá lagámus ålmmåjis dåhku bådij , de tjoahkkáj gåhttjun rádev , åbbå Israela mierrediddje tjoaggulvisáv . 
Gå alemushärrá lagámus ålmmåjis dåhku bådij , de tjoahkkáj gåhttjun rádev , åbbå Israela mierrediddje tjoaggulvisáv . 
Gå almatja dav vuojnnin , balládin ja hievedin Jubmelav , guhti lij dakkir fámov almatjijda vaddám . 
Gå almatja dav vuojnnin , balládin ja hievedin Jubmelav , guhti lij dakkir fámov almatjijda vaddám . 
Gå apostela , Barnabas ja Paulus , dáv gullájga , de ålgoldisgárvojdiska gajkedijga , almatjij gasskaj viehkalijga ja tjuorvvogådijga : ¶ 
Gå apostela , Barnabas ja Paulus , dáv gullájga , de ålgoldisgárvojdiska gajkedijga , almatjij gasskaj viehkalijga ja tjuorvvogådijga : ” Majt gulá lik dahkabihtit ? 
Gå apostela Jerusalemin gullájin Samaria lij Jubmela bágov duosstum , de Petrusav ja Johannesav dåhku rádjin , gudi de vuolus Samariaj manájga ja sijá åvdås råhkådalájga vaj lulun ájlis Vuojŋŋanisáv oadtjot . 
Gå apostela Jerusalemin gullájin Samaria lij Jubmela bágov duosstum , de Petrusav ja Johannesav dåhku rádjin , ¶ 
Gå apostela lijga vihtanasstám ja Jubmela bágov sárnnedam , de Jerusalemij máhtsajga , ja dåhku manádijn evangeliumav moatten Samaria sijdan sárnnedijga . 
Gå apostela árvvedijga hiedniga ja juvdá oajvemusájisá ájggun sunnuv ládat ja gierggit , de báhtarijga Lykaonia guovte stádaj , Lystraj ja Derbej , ja dajda dáfojda . 
Gå bahás vuojŋŋanis almatjis ajbbán , de gåjkke bájkijt vájalt vuojŋadimsajev allasis åtsåtjit , valla gå dav ij gávna , de hoallá : Máhtsav viessusim gåsstå vuolggiv . 
Gå bahás vuojŋŋanis almatjis ajbbán , de gåjkke bájkijt vájalt vuojŋadimsajev allasis åtsåtjit , valla gå dav ij gávna , ¶ 
Gå bahás vuojŋŋanis almatjis ajbbán , de gåjkke bájkijt vájalt vuojŋadimsajev allasis åtsåtjit . 
Gå bahás vuojŋŋanis almatjis ajbbán , de gåjkke bájkijt vájalt vuojŋadimsajev allasis åtsåtjit . 
Gå bahás vuojŋŋanis gájdaj , de gieladibme hållagådij , ja almatja imálussjin . 
Gå bahás vuojŋŋanis gájdaj , de gieladibme hållagådij , ja almatja imálussjin . 
Gå bahás vuojŋŋanis gájdaj , de gieladibme hållagådij , ja almatja imálussjin . 
Gå bahás vuojŋŋanis vijmak luojttá , de le suv vargga oajttám . 
Gå bahás vuojŋŋanis vijmak luojttá , de le suv vargga oajttám . 
Gå bahás vuojŋŋanis vijmak luojttá , de le suv vargga oajttám . 
Gå bassebiejve lidjin vássám ja sijddaj lidjin máhtsatjit , de Jesus äjgádij diedek Jerusalemij bátsij . 
Gå bassebiejve lidjin vássám ja sijddaj lidjin máhtsatjit , de Jesus äjgádij diedek Jerusalemij bátsij . 
Gå biejvve luojttát ja iehkedisbiejve lahkan almmemáddagav , de biejvve bájttá ájn guhkep gaskav atmosferra tjadá , ja tjuovggahádjem laseduvvá . 
Gå báhttja bådij sæmmi sadjáj gånnå lij itjájt gåddåm , de båsunijn tjuojadij . 
Gå báhttja smaredij de æddnásis javlaj : Le gus duohta dån le mánnoieddne ? 
Gå bájkkenamá tjállemvuohke le mierreduvvam lága milta ja Guovdásj bájkkenammaregisterij tjáledum , galggá tjállemvuohke aneduvvat divna almulasj orgánajs , selskáhpijs ma ållåsit li almulasj æjgon , ja oahpponævojn majt skåvlån galggi aneduvvat . 
Gå bárnne lij suv lusi jåvsådime , de bahás vuojŋŋanis suv ednamij råhttij ja riestij . 
Gå bådij sisi de lij juo Ánu biebbmolihtijt luojdduj bårddum , vuojav ja lájbev aj . 
Gå båhtin sadjáj mij Skuvrren gåhtjoduvvá , de ruossinávllijin suv ja bahádahkkijt , nuppev suv oalges bälláj ja nuppev gåro . 
Gå båhtin sadjáj mij Skuvrren gåhtjoduvvá , de ruossinávllijin suv ja bahádahkkijt , nuppev suv oalges bälláj ja nuppev gåro . 
Gå båndi lusi bådij , de vattij sunji biednikvuossav ja sárnoj varrudagájt itjás , ja javlaj sån ij duosta boahtet . 
Gå dajt lij tjadádam , buorre árvvomihtoj , vuolgij biejves bájtádum næjttso sijddaj , javlav ávvudalátjit . 
Gå dal Jubmel vuostasjriegádimbárnes väráldij buktá , de javllá : Gájkka Jubmela ieŋŋgila suv hievedi . 
Gå dal Jubmela máttos lip , allup de jáhkku jubmelvuohta le juoga gålles , silbas jali gierges dagáduvvam , juoga mij almatja ájádusájs jali dájdatjähppudagás le hábbmiduvvam . 
Gå dal Jubmela máttos lip , allup de jáhkku jubmelvuohta le juoga gålles , silbas jali gierges dagáduvvam , juoga mij almatja ájádusájs jali dájdatjähppudagás le hábbmiduvvam . 
Gå dal dåj – vihtanij guládijn – lihppe goabbák guojmmásihtte jáhttám aktan gállasjvuodan viessot , de mån dunnuv sárnov oalle gállasjguojmmen . 
Gå dal gájka ietjasa gástadahttin , ja Jesus aj lij gástaduvvam ja råhkådallamin lij , de almme rahpasij ja ájlis Vuojŋŋanis duvvon suv nali luojttádij ja almes jiedna gulluj : ” Dån le muv iehttselis ja Bárnnám gärrásamos . 
Gå dal gájkka dát dåssjån de vierttibihtit ájllisin ja jubmelbalulattjan juohkkaláhkáj viessot , dav ájgev gå Jubmela biejvev vuorddebihtit ja oatsodihpit dan boahtemav , biejvev gå alme dålås dåssjåni ja almenoase báhkkasis suddi . 
Gå dal jerga milta ájádallap , le gus dal Jubmel rievtugahtes gå moares midjij gieset ? 
Gå dal jerga milta ájádallap , le gus dal Jubmel rievtugahtes gå moares midjij gieset ? 
Gå dal jerga milta ájádallap , le gus dal Jubmel rievtugahtes gå moares midjij gieset ? 
Gå dal mujna le dakkir doajvvo de stuorra jálosvuodan bargav , iv Mosesa láhkáj , guhti árudijás lijnijn gåbtjåj , vaj israelaga ettjin bessat lulu vuojnnet , gåktu någåj mij lij gáhtomin . 
Gå danna tjuottjoj ja várddahij gåggu le gæjnno ålgus , de bådij roahtto , stuorra tjåvdagimmpo siejben , ja javllá : « Buoris , buoris , irggám ! 
Gå dasi boahtá ja gávnná dav basáduvvam ja tjårggådin , de gietjav sujsta väráp vuojŋŋanisá viedtjá , ja da tjuovvu suv sisi ja dasi årruji . 
Gå dasi boahtá ja gávnná dav guoron , basáduvvam ja tjårggådin , 45 de gietjav sujsta väráp vuojŋŋanisá viedtjá , ja da tjuovvu suv sisi ja dasi årruji . 
Gå dasi boahtá ja gávnná dav guoron , basáduvvam ja tjårggådin , de gietjav sujsta väráp vuojŋŋanisá viedtjá , ja da tjuovvu suv sisi ja dasi årruji . 
Gå dav gullin , de gájka aktisattjat Jubmelij råhkådallagåhtin ja javllin : ” Doarjodiddje , guhti le sjivnnjedam almev ja ednamav ja merav ja gájkka mij danna le , ja ájlis Vuojŋŋanisát ja dievnárat , áhtjáma Davida , baktu javlli : Manen hiedniga stuojmmiji ja manen álmmuk dåssjijt ásat ? 
Gå dav lidjin háksaj gässám , de niedaviehkken hávsav birális gájnoj tjadnin . 
Gå dav lidjin háksaj gässám , de niedaviehkken hávsav birális gájnoj tjadnin . 
Gå dav lij javllam de hávdev muohttagis dievdij ja fiellov ruossan hávde nali tsieggij . 
Gå dav tsækko tráhpav girddes vuolus manáj , de liegga gåjkke sviella båsoj . 
Gå de bivált de njátsut ja soajttá muhttijn vil rássjodasstet . 
Gå de lidjin ållidam gájkka mij suv birra lij tjáleduvvam , de ruossas válldin suv vuolus ja hávddáj biedjin . 
Gå de lidjin ållidam gájkka mij suv birra lij tjáleduvvam , de ruossas válldin suv vuolus ja hávddáj biedjin . 
Gå de lidjiv divna gálvojt fiervás goahtáj guoddám , de gulliv nælggám lidjiv ja gatjádiv iednes jus biebmo li gárvvása . 
Gå de maŋŋela Akaiaj sidáj vuolgget , de vielja alodin ja dåbbilij åhpadisålmmåjda tjállin ja gåhttjun sijáv vájmos suv duosstot . 
Gå de maŋŋela Akaiaj sidáj vuolgget , de vielja alodin ja dåbbilij åhpadisålmmåjda tjállin ja gåhttjun sijáv vájmos suv duosstot . 
Gå de sjávvunam lijma , de sálmas versav lávladijma ja åhpadiddje Áhttje mijá råhkålvisáv rågåj . 
Gå de vas hähttujin tjåhkkåhit árrana tjuovgan , de gårrun nuvtagijt ja ietjá duojijt duoljes , danen gå ij lim sämmi ájnas save sjaddin tjáppe . 
Gå de viehka mælggadav lijma tjåhkkåham , de gullájma gå stuhtjalij , ja de árvvedijma de dal báktáj tjåhkkit , nav gåktu Ielli lij vuojnnám . 
Gå diehtep gåktu l åvddåla læhkám , gåktu åvddåla lidjin , da la aj giehpep ja ienep mijá buolvas dajt háddiddit , ja dassta ietjas hámev dahkat . 
Gå dijáv vuolgadi , allit de balá majt javllat , ájnat javllit dajt bágojt , ma daŋga båttå njálmmáj biejaduvvi , danen gå ehpit ietja håla , ájnat ájlis Vuojŋŋanis . 
Gå dijáv vuolgadi , allit de balá majt javllat , ájnat javllit dajt bágojt , ma daŋga båttå njálmmáj biejaduvvi , danen gå ehpit ietja håla , ájnat ájlis Vuojŋŋanis . 
Gå dá luosa li læhkám villdan moadda jage , de li dáha sæmmi buore gå villda luosa . 
Gå dáv bárudisáv lij vuojnnám , de dalánagi gähttjalijma Makedoniaj vuolgget , dajna gå árvvedijma Jubmel lij mijáv dåhku gåhttjum evangeliumav sárnnedittjat . 
Gå dáv gullin de Stefanosij moares bánijt gitjáldahttin . 
Gå dáv gullin de Stefanosij moares bánijt gitjáldahttin . 
Gå dáv gullin de suodnun ja Jubmelav hievedin ja javllin : ” Nåv le de Jubmel hiednigijda aj máhttelisvuodav vaddám buorádusáv dahkat ja iellemav oadtjot . 
Gå dáv javlaj , de gulluj nissun almasjvegas tjuorvvomin : ” Sálugin iednehägga mij duv le riegádahttám , ja sálugin njittje ma duv li njamádam . 
Gå dåhku bådij ja Jubmela ármo merkajt vuojnij , de ávvusij ja gájkajt vágodij ålles vájmos Härrá lunna bissot . 
Gå dåhku bådij ja Jubmela ármo merkajt vuojnij , de ávvusij ja gájkajt vágodij ålles vájmos Härrá lunna bissot . 
Gå dållå buolláj , váldij Ánu gárev luoppogij , mejt vielljas ij lim tjasskim , ja vádtsáj ålgus , usjudallá , buoremus la ållit gájkka bargov avta bále . 
Gå dån miehttseolijvvamuoras tjuohpaduvvi , masi luondo milta gulluji , ja luondo vuosstáj sjaddadimolijvvamuorraj sjattatjit biejaduvvi , ij lim gus de álkkep oalle åvsijt ietjasa muorraj sjattatjit biedjat ? 
Gå dån miehttseolijvvamuoras tjuohpaduvvi , masi luondo milta gulluji , ja luondo vuosstáj sjaddadimolijvvamuorraj sjattatjit biejaduvvi , ij lim gus de álkkep oalle åvsijt ietjasa muorraj sjattatjit biedjat ? 
Gå dån riegádi , de måj áhtjijn mierredijma galgajma máttaráhkut nabddet . 
Gå dåppe lijga , de ållånij ájgge Mariaj riegádahtátjit , ja bárnes riegádahtij , vuostasjriegádimmánáv , ja giessalij ja krubbuj biejaj , dan diehti gå sunnuj ij lim guossevieson sadje . 
Gå ejga diehtám mij jali ma båhtin , de balos tjiehkádijga suojnij sisi . 
Gå farisea gullájin gåktu Jesus lij saddukeajs njálmev buodum , de tjåhkanin , ja muhtem láhkaoahpes sidáj suv gähttjalit gatjáda : ” Åhpadiddje , mij le lága budájs stuorámus ? 
Gå farisea gullájin gåktu Jesus lij saddukeajs njálmev buodum , de tjåhkanin , ¶ 
Gå galga mánáv hiejtedit njittjes de l buorre hiejtedit suojmma vaj dån i tsirna . 
Gå galggá giellaaddnij lågov lasedit da li gålmmå ássje sierraláhkáj ájnnasa ; buolvas buolvvaj gielav dåmadit , sámegielak mánájgárde ja buorre giellaåhpadibme . 
Gå galggá tjielggit gåktu motåvrråadno åvddånibme lij ietjálágasj dáfos dáfuj , de hæhttu aj giehttot guollárbånndura æládusstruktuvra birra . 
Gå gatjádip man diehti suohkanin e agev telefåvnåv duosto goappátja gielajda , sámegiellaj ja dárogiellaj , vásstet oajvve dievnastusåssudagás Ante Martin Eriksen . 
Gå gatjádiv soames sebrudakåhpadiddjes jus dåppen li ietjá energia ma li anon , de dáhta vásstedij ælla nav guhkás boahtám , buojkulvissan bárroenergiajn ja bieggaenergiajn . 
Gå gatjádiv áddjás dáj birra , de ittjij sidá vásstedit , subtsas Kirsti . 
Gå gergajma de manájma vuossajt ja loavddagijt tsåkkåtjit , ja jåhtelisvantsajn davás Måske kájas manájma . 
Gå giedav lidjiv luojttám , de ieddne suv guorraj tjuottjadij . 
Gå gielav galggá buolvas buolvvaj dåmadit de le dákkir dille ávkken . 
Gå giella ij la avtatbirges læhkám bæjválasj giellan de li moadda máná ja nuora gudi oadtju åhpadusáv sámegielan e iejvvi sámegielav avtastallamgiellan fámiljan jalik bájkálasj sebrudagán . 
Gå giella ij le læhkám avtat birges anon buolvaj gaskan dahká dav vaj moadda merrasáme ja márkkosáme giellasuorge li gáhtomin . 
Gå giesse , mav moattes li vuorddám , sjaddá rávvis siejnnen murkos ja rásjos ja älla moadda biejve bäjvádahkan , de muhtema dåbddågåhti alvos gávkasvuodav . 
Gå gietjav átjega lidjin hållam de ussjoliv tjállegoahtet , valla jienav almes gulliv javllamin : ” Sinidahte mav gietjav átjega li hållam , ale val dav tjále . 
Gå gietjav átjega lidjin hållam de ussjoliv tjállegoahtet , valla jienav almes gulliv javllamin : ” Sinidahte mav gietjav átjega li hållam , ale val dav tjále . 
Gå gievras ålmåj viesos värjoj gáhtti , de suv dávvera ráfen bissu . 
Gå gilppusa nubbe oasse lij gietjen , oadtjun nieljes vat dat dáses joarkket . 
Gå gulldaliddje suv giellaanov tsuojgodin ja danen gå álu fuolkijnisájda ja oahppásijda varrudagájt sárnoj de Øvergård hæhttuj radios hiejttet . 
Gå gulláj Jesusav Judeas vuolggám ja Galilean lij dal , de vuolgij suv åtson ja gåhtjoj Kafarnaumij tjuovvot sujsta bárnev buoredittjat , guhti lij jábmemin . 
Gå gullájin suv viesso ja Maria lij suv vuojnnám , de ettjin dasi jáhke . 
Gå guoddaluvve ij lim goassak oadtjum tjuovgav vuojnnet , ristagis tjoaggulvisá sebrulattjan sjaddat , de ij lim nåv garrasit mäddám . 
Gå guokta jage lidjin vássám , de Porkius Festus Feliksa sadjáj bådij . 
Gå guokta jage lidjin vássám , de Porkius Festus Feliksa sadjáj bådij . 
Gå guovtes galggaba aktavuodav adnet , de vierttiba gulldalit ja åsskot goabbák guojmeska . 
Gå gájka li gástaduvvam , de liturgga låhkåmbievdes jali ietjá sajes kåvrån javllá : ¶ 
Gå gájkka iehkedismálesguosse li sajijdisá tjåhkkidam , liturgga javllá : ¶ 
Gå gállasjvuohtaj låjdåstihppe , de jáhttebihtte goabbák guojmmásihtte semasvuodan viessot ja doarjjot nubbe nuppev gájkka iellema dilijn , juogu dal vuohkasap jali gássjelap dilijn . 
Gå gálot ja suojvvanisá gáhtu , ¶ 
Gå gånågis-sloahtta álgij slirkadit , javlaj Njávisjiedne bárnne oappájnis : - Oappátjam , tsåkkå buoremus biktasijda danen gå gånågis — sloahtta juo guojttá . 
Gå gånågissan máhtsaj , de gåhtjoj ietjas lusi dievnárijt gejda biednigijt lij vaddám guláskuttatjit gåktu oassásij vuorbástuvvin . 
Gå gånågissan máhtsaj , de gåhtjoj ietjas lusi dievnárijt gejda biednigijt lij vaddám guláskuttatjit gåktu oassásij vuorbástuvvin . 
Gå hiedniga gejn ij le láhka , luondostisá lágav tjuovvu , de allasisá li láhkan vájku siján ij le láhka . 
Gå hiedniga gejn ij le láhka , luondostisá lágav tjuovvu , de allasisá li láhkan vájku siján ij le láhka . 
Gå härrá Jesusa namán tjåhkanihpit , ja mån vuojŋŋalattjat lev dijá lunna , ja härrá Jesus Kristusa fábmo miján le : de dakkirasj Sáhtánij vatteduvvá , vaj suv rumáj dåssjån ja suv vuojŋŋanis Härrá biejven gádjus . 
Gå hålav de hålav gåktu Áhttjám le muv åhpadam . 
Gå hålav de hålav gåktu Áhttjám le muv åhpadam . 
Gå hålav de hålav gåktu Áhttjám le muv åhpadam . 
Gå hålav tjálá , de mujte gulldaliddjijt buorástahttet ja ane temav mujton . 
Gå hålav tjálá , de mujte gulldaliddjijt buorástahttet ja ane temav mujton . 
Gå ieddne l mánájt doalvvum de sån aj bargguj manná . 
Gå ieddne lij gåhttjum . 
Gå ieddne lij nuohkásav rávtsas oadtjum , de javlaj : - Ale des vuossja ! 
Gå ieddnes skihppáj riegádahttema mannela de j j ” biejaduváj ” biebbmosijddaj dåssju guovte máno vuoras . 
Gå iedne lusi jåvsådijma , de lij juo bævddáj guoddám lájbijt ja káfav , ja såhkkårijt ja vuojav , ja gájkka majt dárbahij . 
Gå iednes gielav guláj de guláj aj man nælggomin lij . 
Gå iednes lusi bådij , de lij juo áhkká ma ∫en vádtsemin . 
Gå iehkeduváj , de åhpadisålmmå suv lusi båhtin ja javllin : ” Dát bájkke le ávtas ja maŋŋet le juo . 
Gå iehkeduváj , de åhpadisålmmå suv lusi båhtin ja javllin : ” Dát bájkke le ávtas ja maŋŋet le juo . 
Gå iehtjáda sihti de sijájt tsuohtsot ja tjoaggulvisás vuojet . 
Gå iehtjáda sihti de sijájt tsuohtsot ja tjoaggulvisás vuojet . 
Gå iehtjáda sihti de sijájt tsuohtsot ja tjoaggulvisás vuojet . 
Gå ietjat boaldá , de iesj oattjo gillat , vásstedij suv boaddnje lagámus bávtes . 
Gå ieŋŋgila lidjin sijá lussta almmáj mannam , javllin räjnnuhiddje guhtik guojmmásisá : ” Vuolggup dal Betlehemaj gehtjatjit mij le sjaddam ja majt Härrá le midjij diededam . 
Gå ij besa ietjas vuojnojt åvddånbuktet ietjasa gielajn , ájnat gielajn mav ij buvte , de ij ålles ulmutjin dåbdå , javllá Kaia Kalstad . 
Gå itjá lusi bådij , de sárnnu varrudagájt båndis ihtjaj : guolijt sihtá , valla dåssju stuorra guolijt . 
Gå ittjij ájmmuda mákset , de gåhtjoj boanndis suv aktan áhkájn ja mánáj ja gájkka åbmudagájn vuobdeduvvat , ja vielgge mávseduvvat . 
Gå ittjij ájmmuda mákset , de gåhtjoj boanndis suv aktan áhkájn ja mánáj ja gájkka åbmudagájn vuobdeduvvat , ja vielgge mávseduvvat . 
Gå jagev danna lidjiv læhkám de álggiv rámmát- ja misjåvnnåskåvllåj Sarons dalan Kvinesdalan dåbdos Aril Edvardsena lunna . 
Gå javla ja ådåjage li vássám , de vas biejvve slierggigoahtá badjel váre ja vuona . 
Gå javllaba tjuodtjelimev juo vássám , de sádnesvuodas tjádjánibá ja jáhkov ållusis biejssteba . 
Gå javllaba tjuodtjelimev juo vássám , de sádnesvuodas tjádjánibá ja jáhkov ållusis biejssteba . 
Gå journalissta hæhttu náv ållåsij avta bále guládallat de le aj sujna dárbbo nanos gielladuogátjis . 
Gå journalissta le gájkka diedojt oadtjum ja diehtá man birra ájggu giehttot de galggá hiebadit ådåsmomentajt vaj låhkke / gæhttje ja gulldaliddje dassta berusti . 
Gå julevsámegiela tjállemvuohke ájgenis ásaduváj , de lij ájádus giela sierravuodav bisodit . 
Gå juo lij maŋŋet de åhpadisålmmå suv lusi båhtin ja javllin : ” Dát bájkke le ávtas ja maŋŋet le juo . 
Gå juo lij maŋŋet de åhpadisålmmå suv lusi båhtin ja javllin : ” Dát bájkke le ávtas ja maŋŋet le juo . 
Gå juollodime lidjin sajijnisá , dahkaduvvagåhtin snivva plánajt . 
Gå jámij , de suttos ierit jámij , suttov akti ållåsit dåssjidij . 
Gå jámij , de suttos ierit jámij , suttov akti ållåsit dåssjidij . 
Gå lahkanahtjin sijddaj gåsi ájggun , de vuojnnet sidáj ájn guhkebuj vádtset , valla suv gåtsadijga ja javlajga : ” Ganuga munnu lusi . 
Gå lahkanahtjin sijddaj gåsi ájggun , de vuojnnet sidáj ájn guhkebuj vádtset , ¶ 
Gå le gatjálvis biednikviehkes ájllisijda , barggit de njuolgadusáj milta majt Galatia tjoaggulvisájda vaddiv . 
Gå le gatjálvis biednikviehkes ájllisijda , barggit de njuolgadusáj milta majt Galatia tjoaggulvisájda vaddiv . 
Gå le moattelágásj dásse sáme máhtudagás mánájn avta mánájgárden buktá hásstalusájt sáme gielav nannitjit . 
Gå le råhkådaláduvvam gájkka skallujlåhkkij åvdås , buktá liturgga ( álltára guoran , muohto tjoaggulvissaj ) jali katekehtta jali ietjá tjoaggulvisá åvdåstiddje ( låhkåmbievdes jali ietjá sajes kåvrån ) oanegis sávadusáv , jali javllá loahppabágojt vuollelin . 
Gå lev gájkka tjiegŋalit gitta álggorájes guoradam , de lev aj mierredam dajt dunji , guddnedum Teofilos , duolla maŋŋálakkoj álgos gähtjáj tjállet , vaj dádjada duv oadtjom diedo li åskeldahtte . 
Gå lev gájkka tjiegŋalit gitta álggorájes guoradam , de lev aj mierredam dajt dunji , guddnedum Teofilos , duolla maŋŋálakkoj álgos gähtjáj tjállet , ¶ 
Gå li oadtjum oajvváj sáme li dihkken , de jáhkki nav la . 
Gå lidjin bilkkedimes häjttám , de doarroålgoldisgárvov sujsta nuollin ja ietjas biktasijda vas gárvodin . 
Gå lidjin låvdagoaden ja teltan idjadam , guollim ja sáme biebmojt málestam , de sjattaj váren viessot muhtem biejvev sihke mánájda ja ållesjattugijda sámevuoda nannidussan ja diedulattjan dagáj . 
Gå lidjin råhkådallam , de sijá tjåhkanimbájkke doargestatjáj , ja ájlis Vuojŋŋanisás gájka dievdeduvvin , ja Jubmela bágov jálosvuodajn sárnnedin . 
Gå lidjin svarkedam ájllekideda ja Ánu galggá moaddot sijddasis , de ájn huomáj åtsådit Gejrá-ádjás risstalasjvuoda birra . 
Gå lidjiv 9–10 jagák , de lij miján lækso Lasarusa ja boandás ålmmå birra . 
Gå lij Syriaj vuolggegoahtemin , de juvdá suolet rádudallin suv ládat , ja de ittjij huoman vuolge , ájnat Makedonia milta máhtsaj . 
Gå lij Syriaj vuolggegoahtemin , de juvdá suolet rádudallin suv ládat , ja de ittjij huoman vuolge , ájnat Makedonia milta máhtsaj . 
Gå lij Syriaj vuolggegoahtemin , de juvdá suolet rádudallin suv ládat , ja de ittjij huoman vuolge , ájnat Makedonia milta máhtsaj . 
Gå lij dav girjev álgos gæhtjáj låhkåm , ja divna biebbmobagádusájt ålgolt máhtij , de manáj áhtjes lusi ja javlaj : - Áhttje , oaste munji girjev . 
Gå lij lávllum , de unnán gåsåstij ja de stuor gielajn javlaj : – Muohttagis la boahtám . 
Gå lij tjuodtjánam , de bielle juolges båvsåv máhtsastij . 
Gå lijga ållidam gájkka mij lij Härrá lágan tjáleduvvam , máhtsajga de stádasiska Nasaretaj Galileaj . 
Gå lijga ållidam gájkka mij lij Härrá lágan tjáleduvvam , máhtsajga de stádasiska Nasaretaj Galileaj . 
Gå lijma Vuodnabahtaj jåvsådam de skåvlås colav oattjojma . 
Gå lijma ájn Jubmela vasjulattja , de Jubmela Bárnes jábmem mijáv Jubmelijn såbadij . 
Gå lijma ájn Jubmela vasjulattja , de Jubmela Bárnes jábmem mijáv Jubmelijn såbadij . 
Gå lip dal rievtesferdugin Kristusa varájn sjaddam , de ham sån vissásappot mijáv boahtte moares gádju . 
Gå lip ávkálasj ja duodalasj diedojt tjoahkkim , makkár åsijs mijá goahte lulu tsieggiduvvat , de diedon gatjálvis boahtá , gåktu dájt åsijt tjoahkkáj galggap biedjat , vaj sáme aktisasj goahte nannusit tjuodtju sáme ednama nanna . 
Gå lip ávkálasj ja duodalasj diedojt tjoahkkim , makkár åsijs mijá goahte lulu tsieggiduvvat , de diedon gatjálvis boahtá , gåktu dájt åsijt tjoahkkáj galggap biedjat , vaj sáme aktisasj goahte nannusit tjuodtju sáme ednama nanna . 
Gå lágas ja profehtajs lidjin låhkåm de synagogatjuottjodiddje sidjij javlaj : ” Vielja , jus diján le juoga almatjijda vágodussan hållat , de hållit . 
Gå lágas ja profehtajs lidjin låhkåm de synagogatjuottjodiddje sidjij javlaj : ” Vielja , jus diján le juoga almatjijda vágodussan hållat , de hållit . 
Gå låhkå bajelttjállagav , álgadimdiedov ja lájbbetevstav , le gus journalissta tjuovvum guollevuogev ? 
Gå mierreduvvá jus árbbedábálasj adno gávnnu dán mærrádusá milta , de galggá vuodon liehket mij la árbbedábálasj sáme adno ednamijs ja tjátjijs , ja aj vieledit sáme anos ælla nav álu merka luondon . 
Gå miján dal le stuorra alemushärrá , guhti le almij tjadá badjánam , Jesus , Jubmela Bárnne , de dåbdåstusás nannusit anedup ! 
Gå miján dal le stuorra alemushärrá , guhti le almij tjadá badjánam , Jesus , Jubmela Bárnne , de dåbdåstusás nannusit anedup ! 
Gå moaddum lij , de noajdde juojgaj majt lij vásedam ja vuojnnám . 
Gå moarsástallagådij , de lij næjttso jågå alusjbieles . 
Gå muhtem sebrudagán ij la desti ” vasjulasj ” mij nihttá dan nammasasj sebrudagá vuodov , de dán sebrudahka navt vaj ” dahka ” iehtja ådå ” vasjulahttjajt ” man vuosstij máhttá doarrot vaj stabiliteta sebrudagán aneduvvá gitta sæmmi dilen gåktu la åvddåla læhkám . 
Gå muhtem suohkan oassen sjaddá háldadimguovlos , fylkkasuohkan man vuolláj suohkan gullu aj oassen sjaddá . 
Gå muv biellje duv buorástahttemav guláj , de mánná muv hekkan ávos tjiektjalij . 
Gå muv biellje duv buorástahttemav guláj , de mánná muv hekkan ávos tjiektjalij . 
Gå máná oattjes ja varás li de sån aj sijá láhkáj almatjin sjattaj , vaj jábmema baktu luluj jábmema härráv , bärggalav , fámoduhttet , ja lånestit gájkajt , gudi jábmema balos oarjjen lidjin viessomájgesa . 
Gå mánájgárdev vuododijma , de lij fálaldahka julevsámegiellaj nágin jagev juo Divtasvuona suohkanin læhkám , valla dåssju nubbengiellan , nágin tijma vahkkuj . 
Gå mánáv lidjin vuojnnám , subtsastin majt dán máná birra lidjin gullam . 
Gå mánáv lidjin vuojnnám , subtsastin majt dán máná birra lidjin gullam . 
Gå mälggadav lidjin vuorddám ja ittjij mige älvvu , de ietjájduvvin ja jubmelin suv gåhttjogåhtin . 
Gå mälggadav lidjin vuorddám ja ittjij mige älvvu , de ietjájduvvin ja jubmelin suv gåhttjogåhtin . 
Gå mälggadav lidjin vuorddám ja ittjij mige älvvu , de ietjájduvvin ja jubmelin suv gåhttjogåhtin . 
Gå måskega guollitjit galggin , ja ettjin vædtsagijt degu ájrojt , hávsgárev jali hagŋojt gávna , de ietjá vantsas luojkkalin . 
Gå niejda båndi árvvedin sisboadov lidjin massám , de válldin Paulusav ja Silasav gitta ja guovdduj , stáda oajvemusáj lusi , sunnuv giessin . 
Gå niejddas vállduj ja årruj Kumlaj de ieddnes dalásähkáj aj dåhku tjuovoj . 
Gå nielljalåk jage lidjin vássám , de ieŋŋgil sunji ietjas bigodij åjdåmiehtsen Sinaiváren , buolle tjiesskisládnjebiesstagin . 
Gå nielljalåk jage lidjin vássám , de ieŋŋgil sunji ietjas bigodij åjdåmiehtsen Sinaiváren , buolle tjiesskisládnjebiesstagin . 
Gå njittjes oasse ij la guorridum buoragit , de dåbddu báktjasin ja båden . 
Gå nubbe vieljap davva guláj , de vuolgij hálvva goarsástalá dåhku dav Stálov gåttåtjit . 
Gå nubbe værálda doarro lej álggám , lej ållo ulmusj jåhtåm stádajda . 
Gå nuorra ålmmå sisi båhtin de jábbmegav ájttsin , ja de ålgus guoddin ja ålmmås guorraj suv hávddádin . 
Gå nuorra ålmmå sisi båhtin de jábbmegav ájttsin , ja de ålgus guoddin ja ålmmås guorraj suv hávddádin . 
Gå nuppe dievnára dav vuojnnin , de bahán válldin ja boanndisisá gájkka giehttun . 
Gå nuppádis dåhku båhtin , de Josef vieljajdises dåbddusin dagáj , ja farao aj oattjoj Josefa mátto birra diedov . 
Gå nágin le bieggaålmmåv báktáj sárggum de le vierttim læhkám gåvåstahtedum sisadno , ja ihkap ietjá gávnadisá guovlon máhtti dákkir gatjálvisájt vásstedit . 
Gå oadtju vásstádusáv , de máhttá tjállet ålles ådåsav . 
Gå oajvvesisanon le risstalasjvuodas tjállet de Nuorttanaste hábme ja sisadno ij le dán ájgen ednagav rievddam . 
Gå profehta lij de ham diedij , Jubmel vuornná baktu lij sunji jáhttám avtav suv gierragijs tråvnnåsis biedjat . 
Gå profehta lij de ham diedij , Jubmel vuornná baktu lij sunji jáhttám avtav suv gierragijs tråvnnåsis biedjat . 
Gå promilla l jávkkam varás ja máhtá biljav vuodjet , de l aj jávkkam mielkes ja máhtá njamádit . 
Gå prosjækta le gållåm de li oadtjum diehtet duola dagu Skogbruksmusean Elveruman li miellagiddis gávne Duvvo-sijdas sijá vuorkájn . 
Gå rektor bæjvátjav vuojnij de javlaj : - Bæjvásj la gáhtum badjel guovte máno ja gå dal vas ihtám la , de hættup ávvudallat . 
Gå råhkådallamis tjuodtjelij ja åhpadisålmmåj lusi máhtsaj , de gávnaj sijáv surgos oademin , ja sidjij javlaj : ” Mannas oadebihtit ! 
Gå råhkådallamis tjuodtjelij ja åhpadisålmmåj lusi máhtsaj , de gávnaj sijáv surgos oademin , ¶ 
Gå råhkådalá , maná gámmárij , dahpa uvsav ja råhkådalá Áhttjásit guhti le tjiehkusin . 
Gå råhkådalá , maná gámmárij , dahpa uvsav ja råhkådalá Áhttjásit guhti le tjiehkusin . 
Gå s kirri s ádá Nagertjalmij idedis skåvllåbálggáv vádtsiv . 
Gå sij Roandemin årru de ij la máhttelis julevsámegielagijt oadtjot viehkken julevsámegielav åhpatjit , så sámegielaoahppam de báhtsá suv duohkáj subtsas Øyvind Paulsen . 
Gå sijddaj boahtá , de rádnajdis ja sijddaguojmijdis tjoahkki ja javllá : Ávvudallit mujna , gávnnam lev láhppum sávtsav . 
Gå sijddaj boahtá , de rádnajdis ja sijddaguojmijdis tjoahkki ja javllá : Ávvudallit mujna , gávnnam lev láhppum sávtsav . 
Gå sijá jáhkov vuojnij , de javlaj : ” Ráddnam , duv sutto li ándagis luojteduvvam . 
Gå sijá jáhkov vuojnij , de javlaj : ” Ráddnam , duv sutto li ándagis luojteduvvam . 
Gå sjallim ja girjjam la , de dagojdis sjamo vuosudallá Ánuj . 
Gå skåvllåj álgij de hæhttuj iednestis ja áhtjestis jåhttet , sámeskåvllåj Snåsaj gånnå internáhtan åroj . 
Gå skåvlås ålli , de sån Torquayaj Englánndaj manná giellaskåvllåj gålmmå vahko . 
Gå slåbbå l gárves , de sån håjggåt dav státtjos Tommyj ja Annikij , gudi tjåhkkåhibá muorralåda nanna ja bårråba . 
Gå soknepræssta jámij fruvva Harra mielas gálasjguojme Solvang lijga sjæhttása dav vuorkkitjit . 
Gå stálppeådåstuhttem stuoráp vahágijt vaddá ja stálpen le ájnnasap ” luonndosujttoárvvo ” gå gierken ja albbasin de ienep gå guovtegärddásasj árvvo le dasi oarren . 
Gå sunnuv ettjin gávna , de Jasonav ja muhtijt nuppijt vieljajt stáda alemusålmmåj åvddåj giessin ja tjuorvvun : ” Dáha , gudi åbbå väráldij li stuojmev dahkam li dal diehki aj jåvsådam , ja Jason le sijáv ietjas lusi gåhttjum . 
Gå suohkan la nav gådnam , ájggu Kultuvrradepartemænnta rapportav Divtasvuona suohkanis ádnot man guhkás li boahtám bargujn mij guosská sámegielaháldadusguovlujn . 
Gå suoloj hávddádime li dåbdos , de le rádeålmmåj Konrad Sætra mielas jut suoloj gálggá suodjaluvvat automáhtalasj ráfájduhttema vuolláj . 
Gå sutto li ándagis luojteduvvam , de ij le dasti suddoväros dárbbo . 
Gå sutto li ándagis luojteduvvam , de ij le dasti suddoväros dárbbo . 
Gå suttos tjoavdádalájda , de lihpit rievtesferdukvuoda dievnastiddjen sjaddam - tjielggiv gåvåjn árggaiellemis , gå sjäbttjása lihpit . 
Gå suttos tjoavdádalájda , de lihpit rievtesferdukvuoda dievnastiddjen sjaddam - ¶ 
Gå suv ruosskidalátjit tjadnin , de soames danna doarrooajves gatjádij : ” Le gus loahpe ruosskit roma viesajdiddjev , guhti ij le masstak duobbmidallam ? 
Gå suv ruosskidalátjit tjadnin , de soames danna doarrooajves gatjádij : ” Le gus loahpe ruosskit roma viesajdiddjev , guhti ij le masstak duobbmidallam ? 
Gå suv vuojnijga , de Josef ja Maria goavgedijga ja Maria sunji javlaj : ” Mánnám , gåktu máhtti náv munnuj dahkat ? 
Gå suv vuojnijga , de Josef ja Maria goavgedijga ja Maria sunji javlaj : ” Mánnám , gåktu máhtti náv munnuj dahkat ? 
Gå sábbát lij vássám , de Maria Magdalas , Jakoba ieddne Maria ja Salome njálgugit hapsijdiddje ruttajt oasstin Jesusav vuojdatjit . 
Gå sábbát lij vássám , de Maria Magdalas , Jakoba ieddne Maria ja Salome njálgugit hapsijdiddje ruttajt oasstin Jesusav vuojdatjit . 
Gå sábbát lij vássám ja vahko vuostasj biejvve sjuoludij , bådijga Maria Magdalas ja nubbe Maria hávdev gehtjatjit . 
Gå sábbát lij vássám ja vahko vuostasj biejvve sjuoludij , bådijga Maria Magdalas ja nubbe Maria hávdev gehtjatjit . 
Gå sábbát lij vássám ja vahko vuostasj biejvve sjuoludij , bådijga Maria Magdalas ja nubbe Maria hávdev gehtjatjit . 
Gå ságájdahttemin viertti vuojnnet , háppset ja gullat mij dáhpáduvvá birrusin gånnå le ságájdahttemin jali dahkamin reportásjav de viertti buorre journalistalasj tjehpudahka liehket . 
Gå sámediggeráde Vibeke Larsen ( Bb ) gætjájdallá duodjeorganisasjåvnå ” pokerav spelli ” åsij dårjas de muv mielas vuoset , sån ij dajda luohteda . 
Gå sámelága giellanjuolgadusá mierreduvvin , de aj lága baktu mierreduváj suohkana Gárásjåhkå , Guovddagæjnno , Unjárgga , Porsáŋŋgo , Dædno ja Gájvuodna galggin liehket oassen sáme giellaháldadimguovlos . 
Gå sámevuohta boahtá vuojnnusij árggábiejve dilen mánájgárdijn ja skåvlån , máhttá sámevuohta sjaddat luondulasj oasse ietjá Vuonarijka mánáj árggabiejves aj . 
Gå sávtsajdis le luojttám , de manná iesj åvdån ja sávtsa suv jienav dåbddi ja tjuovvoli suv . 
Gå sávtsajdis le luojttám , de manná iesj åvdån ja sávtsa suv jienav dåbddi ja tjuovvoli suv . 
Gå sån ja mijá ájttega lidjin jábmám , 16 de Sjekemij vuolgadin biejaduvátjit hávddáj , mav Abraham Sjekemin Hamora bárnijs lij oasstám ja silbaj máksám . 
Gå sån ja mijá ájttega lidjin jábmám , de Sjekemij vuolgadin biejaduvátjit hávddáj , mav Abraham Sjekemin Hamora bárnijs lij oasstám ja silbaj máksám . 
Gå sån jåvsådij dåhku , vuojnij sån suovav bårgestimen muhtem lavnnjedievas . 
Gå tjaktja lahkan Vuobme gållen bájttá tjaktja lahkan Muoran njalle nåhkå lassta gahttjá Muohta tjåhkåjn tjuovggá rásse gållnå Balvva ájmon jåhtå biejvve ådnu ijá guhkku ( Paulus Utsi girjes Giela Giela . 
Gå tjuohppamájgge lahkanatjáj , de dievnárijdes gåhtjoj lájggárij lusi mannat tjuohppusis oases sunji viettjatjit . 
Gå tjuohppamájgge lahkanatjáj , de dievnárijdes gåhtjoj lájggárij lusi mannat tjuohppusis oases sunji viettjatjit . 
Gå tjuolggu mihttá vuosedij sadje gávnnuj guovte värmmáj Ámula rudne rájes , de sån vaden tjuolaj stuoráp rudnev gåsstå máhtteba vaden suohppát . 
Gå tjuovgudij , de tjoahkkij åhpadisålmmåjdis , ja sijájs lågenanguoktásav válljij gejt apostelin gåhtjoj : Simonav , gev aj Petrusin nabdij , Andreasav , suv vieljav , ja Jakobav , Johannesav , Filipposav , Bartolomaiosav , Matteusav , Tomasav , Alfaiosa bárnev Jakobav , Simonav guhti selohttan gåhtjoduváj , Jakoba bárnev Judasav ja Judas Iskariotav , guhti biehtten sjattaj . 
Gå tjuovgudij , de tjoahkkij åhpadisålmmåjdis , ja sijájs lågenanguoktásav válljij gejt apostelin gåhtjoj : ¶ 
Gå tjátjes badjánijga de Härrá vuojŋŋanis Filipposav ierit råhttij , ja gånågisdievnár ittjij suv dasti vuojne ; ávujn de mannulagás jårkij . 
Gå tjátjes badjánijga de Härrá vuojŋŋanis Filipposav ierit råhttij , ja gånågisdievnár ittjij suv dasti vuojne ; ávujn de mannulagás jårkij . 
Gå tjåhkalvis lij vássám , de lij ájgge guolijt bivddegoahtet . 
Gå tuska ja fránska doarrooajve dáv girjev låhkin – gávnnin gus majdik tjiegos værjoj birra ? 
Gå uksaj manáj , de nubbe nissun suv ájtsaj ja javlaj sidjij bájkenis : ” Duot almasj lij aktan Jesusijn Nasaretas . 
Gå ulmutjij lusi jåvsådij , guláj sån jagev lij gáhtum . 
Gå unneplåhkogiella binnebut ja binnebut luondlattjat buolvas buolvaj sijdan ij åhpaduvá , sjaddá ájgij milta binnep ja binnep gudi oadtju ieme máhtudagáv gielas . 
Gå vadnasij lávkkij , de bahás vuojŋŋanisás vájvástuvvam ålmåj sidáj suv tjuovvolit . 
Gå vadnasij lávkkij , de bahás vuojŋŋanisás vájvástuvvam ålmåj sidáj suv tjuovvolit . 
Gå vadnasijn galgaj nuppet jávres nubbáj , de jårggålij guojkav ja gålgåj guojka milta bajás . 
Gå vattástagájt gálggi , allis gåro giehtat diede mav rievtes giehtat dahká . 
Gå vattástagájt gálggi , allis gåro giehtat diede mav rievtes giehtat dahká . 
Gå viessuj manáj , de ittjij iehtjádijt gå Petrusav , Johannesav , Jakobav ja niejda áhtjev ja iednev miededa sisi tjuovvot . 
Gå vuolggám lidjin , de Härrá ieŋŋgil Josefij niegon bihkusij ja javlaj : ” Tjuodtjela báhtara bárnitjij Egyptaj , ja åro dåppe dasik diededav , dan diehti gå Herodes mánáv åhtså gåttåtjit . 
Gå vuolggám lidjin , de Härrá ieŋŋgil Josefij niegon bihkusij ja javlaj : ” Tjuodtjela báhtara bárnitjij Egyptaj , ja åro dåppe dasik diededav , dan diehti gå Herodes mánáv åhtså gåttåtjit . 
Gå vuolggám lidjin , de Jesus álmmugij Johannesa birra hållagådij : ” Majt åjdåmähttsáj vuolgijda gehtjatjit ? 
Gå vuorastuváj åroj aktan áhkátjijnes Sagfjordbotnin Fuoldán . 
Gå vuostasj Sámeriektájuogos , jådeduvvam Alemusriektá jådediddjes Carsten Smith , ásaduváj jagen 1980 , de lij diehttelis sadje Mikal Urheimaj . 
Gå vádas lij gárves de Piera muohtás lusi manáj ja javlaj : - Muohtátjam . 
Gå värált vijsesvuodanis ittjij Jubmelij Jubmela vijsesvuoda baktu dåbddåna , de Jubmel sidáj sijájt gádjot , gudi gájves sárne baktu jáhkki . 
Gå värált vijsesvuodanis ittjij Jubmelij Jubmela vijsesvuoda baktu dåbddåna , de Jubmel sidáj sijájt gádjot , gudi gájves sárne baktu jáhkki . 
Gå Ámul boahtá rádes , de subtsas ráden lidjin såbadam , muhte vierttiji dát sijdas tjavelgav viehkat . 
Gå Ánndi dåppelt bådij , de vat ájvvesuorega lusi manáj , váldij dav maŋen ja áhtjes divudahkaj manáj . 
Gå áhkko ja áddjá ja ietjá berraha li læhkám guossen , de li guládallam sámegiellaj . 
Gå áhkos usjudaláj , de gadnjala gålggågåhtin , tjabu skåvlån aj . 
Gå áhttje lij basádam ja biktasijt målssum , de vuoná guorraj tjåhkkidij . 
Gå áhttjes ja fyraålmåj Hans Mydske jámij de lij Nan 11 jagák , ja fyraskierres jådij Tranøyaj ja manenagi Oppeidaj , ja j danna åroj madi joarkkaskåvlåv váttsij . 
Gå áhttjes lij jábmám de Jubmel suv doalvoj dán ednamij gånnå dálla årrobihtit . 
Gå áhttjes lij jábmám de Jubmel suv doalvoj dán ednamij gånnå dálla årrobihtit . 
Gå ájgge lij ållånam , de dievnárav lájggárij lusi rájaj tjuohppusis oasev viettjatjit . 
Gå ájgge lij ållånam , de dievnárav lájggárij lusi rájaj tjuohppusis oasev viettjatjit . 
Gå ájgge lij ållånam , de dievnárav lájggárij lusi rájaj vijnnagárde tjuohppusis oasev viettjatjit . 
Gå ájgge lij ållånam , de dievnárav lájggárij lusi rájaj vijnnagárde tjuohppusis oasev viettjatjit . 
Gå ájgge ållånij de bágos gájkajda diehtusin dagáj sárne baktu , mij munji le åskelduvvam Jubmela , mijá lånestiddje , gåhttjoma milta - Paulusis Titusij , oalle mánnásis aktisasj jáhkon . 
Gå ájgge ållånij de bágos gájkajda diehtusin dagáj sárne baktu , mij munji le åskelduvvam Jubmela , mijá lånestiddje , gåhttjoma milta - ¶ 
Gå ájn lij hållamin , de synagogatjuottjodiddjáj viesostis sáhka bådij : ” Niejddat le jábmám . 
Gå ájádallap gåktu åvdebut juogijma sámijt nielje oassáj , de galggin mak dåssju rievtesjáhkulattja ássjes berustit . 
Gå álggogirkko målsoj juvdálasj monokultuvralasj juohkusis gåhttsåmij ulmutjij moattelágásj álmmuktjerdaj , kultuvralasj ja åskulasj doagátjij , de vierttijin árvustallat gatjálvisáv vidjurij birra evangeliuma ja kultuvra gaskan . 
Gå álmmuga lusi máhttsin , de bådij ålmåj Jesusa lusi ja suv åvddåj luobddelij javla : ” Härrá , ármmálaste bárnám . 
Gå álmmuk vuojnij majt Paulus lij dahkam , de lykaonia giellaj jieddnát tjuorvvun : ” Jubmela li almatja hámen mijá lusi luojttádam . 
Gå álmmuk vuojnij majt Paulus lij dahkam , de lykaonia giellaj jieddnát tjuorvvun : ” Jubmela li almatja hámen mijá lusi luojttádam . 
Gå ällo gärssulatjáj guovddelin jiekke , moaddu Muodes mihát tsiela vuohtto siejbijn Ánu lusi . 
Gå åvdedip jasska iesjdåbdov ja kultuvralasj uvsajt rahpap iehtjádijda , de dát máhttá vaddet midjij tjiegŋalap dádjadusáv ietjama kultuvras ja viehkedit mijáv dádjadittjat makkár árvvo l kultuvran iehtjádijda , ulmusjtjerdajda ja rijkajda . 
Gåbtjåskártta digitála ednamværmádagás gávna dánna : www.ntv.no/hvor ¶ 
Gåhtjo mijá skallujlåhkkijt viesutjit vuornádusájn , jáhkon ja dievnastusán . 
Gåhtjoj de ietjas lusi avtav ájgen sijájs , gudi lidjin boanndisisá vielggen , ja de vuostatjis gatjádij man ålov lij vielggen . 
Gåhtjoj sunnuv boahtet , ja dalága vadnasav ja áhtjeska guodijga ja tjuovvolijga suv . 
Gåhtjoj sunnuv boahtet , ja guodijga áhtjeska Sebedaiosav ja suv vegav vadnasij , ja Jesusav tjuovvolijga . 
Gåhtjov duv aj , guhti le duohta ráddna : viehkeda sunnuv , danen gå såj libá mujna aktan evangeliuma åvdås oajbbum , nåv gåktu Klemens ja muv ietjá barggoguojme , gej namá li iellema girjjáj tjáleduvvam . 
Gåhtjov duv aj , guhti le duohta ráddna : viehkeda sunnuv , danen gå såj libá mujna aktan evangeliuma åvdås oajbbum , nåv gåktu Klemens ja muv ietjá barggoguojme , gej namá li iellema girjjáj tjáleduvvam . 
Gåhtjudallá ienedumbiejvven , ja dáhpáduvásj má nåv dájvvalakkoj gå fert 14 biejve , valla målssås ednagit mánás mánnáj . 
Gåhtsit dan diehti , ehpit diede goassa boanndi boahtá , iehkedis jali idjaguovddela jali giemeskin jali idedis . 
Gåhtsit ienni vaj ehpit vieljajdihtte gåktuk jårrålahte . 
Gåhtsit ienni vaj ehpit vieljajdihtte gåktuk jårrålahte . 
Gåhttjom boahtá Bolivia presidentas guhti le gåhttjum duola dagu álggoálmmukåjvijt ja væráltåjvijt dálkádakkonferánssaj gånnå ednama riektá sjaddi guovdátjin . 
Gåhttjom Ållestjåhkanibme mierredij gålgådismáno 2003 gåhttjot stivrav Sámedikke birásvuojnov ådåstuhttet , ja dat ådåstuhttem birásvuojnos sáme biráspolitijkak prográmmav dahkat . 
Gåhttjum lev aj sijáv guoddalusájt suv vuosstij duv åvdån hållat . 
Gåhttjum lev aj sijáv guoddalusájt suv vuosstij duv åvdån hållat . 
Gåhttjum lev aj sijáv guoddalusájt suv vuosstij duv åvdån hållat . 
Gåhttjum lij gæhttjat vaj ij sávve nanna gisto sinna vællaha . 
Gåhttjun sunnuv ålgus rádes mannat ja rádudallagåhtin : ¶ 
Gåhttjun sunnuv ålgus rádes mannat ja rádudallagåhtin : ” Majdis dájda ålmmåjda dahkat ? 
Gåhttså ájádusájs gå vielljas murket : ¶ 
Gåhttsåm Divtasvuonan lej gievrrum ja semalasjvuohta lij ulmutjij gaskan , ja ma ∫enagi besaj risstalasjvuohta fámujn åvddånit . 
Gåhttsåm Hábmerin le gåhttsåm gånnå sáme ristagisá ja dáttja ristagisá lidjin sierra juohkusin , ja siján ællim rat dahkamuhá gaskanisá . 
Gåhttsåma álggo Divtasvuonan Lars Levi Læstadius iesj ij le njuolgga oassálasstám gåhttsåmij Divtasvuonan . 
Gåjkke gaskas la vuojn garráp ja låsep soarves . 
Gåjt de álgos . 
Gåktu Härrá le didjij ándagis luojttám , nåv dij aj ándagis luojttit . 
Gåktu Härrá le didjij ándagis luojttám , nåv dij aj ándagis luojttit . 
Gåktu Härrá le didjij ándagis luojttám , nåv dij aj ándagis luojttit . 
Gåktu Hærrá le didjij ándagis luojttám , nåv dij aj ándagis luojttit . 
Gåktu Hærrá le didjij ándagis luojttám , nåv dij aj ándagis luojttit . 
Gåktu Jerusalemin muv birra vihtanassti nåv hähttu aj Roman vihtanasstet . 
Gåktu Jerusalemin muv birra vihtanassti nåv hähttu aj Roman vihtanasstet . 
Gåktu Jerusalemin muv birra vihtanassti nåv hähttu aj Roman vihtanasstet . 
Gåktu barggat : • Gæhttjat filmajt , TVav • Låhkåt avijsajt ja girjijt • Ságájdahttet ulmutjijt • Gehtjadit luondov • Tjuorggat gåvåjt • Lastajt tjoagget • Biesskedit gåvåjt avijsajs ja bládijs • Tjállet diedojt majt avijsajn ja girjijn la gávnnam • Tjállet divtajt • Dahkat ruossabágojt • Månadusájt tjállet ¶ 
Gåktu de rijkas bisot ? 
Gåktu de rijkas bisot ? 
Gåktu de rijkas bisot ? 
Gåktu dijáv lev ähttsám nåvti galggabihtit dij aj guhtik guojmáda iehttset . 
Gåktu dijáv lev ähttsám nåvti galggabihtit dij aj guhtik guojmáda iehttset . 
Gåktu dijáv lev ähttsám nåvti galggabihtit dij aj guhtik guojmáda iehttset . 
Gåktu eldagis eldagasstá ja almev nuppet gietjes nubbáj tjuovggi , nåvti Almatjabárnne biejvenis vuojnnu . 
Gåktu eldagis lullet boahtá ja tjuovgga gitta alás vuojnnu , nåvti aj Almatjabárne boadedijn sjaddá . 
Gåktu juo åvdebut nammadum , de vuojnnet le Gurák Ánndaris Divtasvuonan mannam jagen 1903 . 
Gåktu máhtá vielljasit javllat : Vielljam , dibde muv tjalmestat ribáv gádodit , gå i bielkáv ietjat tjalmen vuojne ? 
Gåktu máhtá vielljasit javllat : Vielljam , dibde muv tjalmestat ribáv gádodit , gå i bielkáv ietjat tjalmen vuojne ? 
Gåktu oadtjot ienebujt sámástittjat ? 
Gåktu rijmo li dagádum la moatten bálen læhkám politihkalasj ájádallam vuoge milta . 
Gåktu rumáj vuojŋŋanisá dagi le jábmám , nåv jáhkko le dagoj dagi jábmám . 
Gåktu tjállet avijsaartihkkalav 52 ¶ 
Gåktu vierttip dádjadit ælla dal ållu nuorra tjiektje dan juohkusin , ja Hellmocupa generálla Peter Mikkelsen subtsas dát juogos la aj vuododuvvam suohttasa diehti . 
Gåktu Áhtjen ietjanis le iellem , nåv le Bárnnáj aj iellemav vaddám , ja sunji le duobbmimfámov vaddám , dan diehti gå le Almatjabárnne . 
Gåktu Áhtjen ietjanis le iellem , nåv le Bárnnáj aj iellemav vaddám , ja sunji le duobbmimfámov vaddám , dan diehti gå le Almatjabárnne . 
Gåktu Áhtjen ietjanis le iellem , nåv le Bárnnáj aj iellemav vaddám , ¶ 
Gåktu Áhttjes jábbmegijt båktå ja iellemav vaddá , nåv Bárnnes aj iellemav vaddá gesi sihtá . 
Gåktu Áhttjes jábbmegijt båktå ja iellemav vaddá , nåv Bárnnes aj iellemav vaddá gesi sihtá . 
Gåktu áhttje gieresvuosdav mánájdises vuoset , ¶ 
Gåktus aktak dijájs , guhti le vieljajnis digguhime , huomaj ássjev vádnarievtesferdugij ja ij ájllisij åvddåj biedjat ? 
Gåktus aktak dijájs , guhti le vieljajnis digguhime , huomaj ássjev vádnarievtesferdugij ja ij ájllisij åvddåj biedjat ? 
Gåktus de jáhkkep bessat , jus ep lånåstusás berusta , mav Härrá álgon sárnnedij ja mij midjij le duodastuvvam sijás , gudi suv gullin , ja majt Jubmel iesj le merkaj , oavdoj ja moattelágásj fábmogis dagoj vihtanasstám ja aj gå ájlis Vuojŋŋanisáv sidodis milta juogadij . 
Gåktus de jáhkkep bessat , jus ep lånåstusás berusta , mav Härrá álgon sárnnedij ja mij midjij le duodastuvvam sijás , gudi suv gullin , ¶ 
Gåktus de máhttebihtit munji , gev Áhttje le ájlistuhttám ja väráldij rádjam , javllat bilkkedav gå hålav : Mån lev Jubmela Bárnne . 
Gåktus de máhttebihtit munji , gev Áhttje le ájlistuhttám ja väráldij rádjam , javllat bilkkedav gå hålav : Mån lev Jubmela Bárnne . 
Gåktus de máhttá javllat sån almes bådij ? 
Gåktus de máhttá javllat sån almes bådij ? 
Gåktus de máhttá javllat sån almes bådij ? 
Gåktus de vieljat máhtá duobbmit ? 
Gåktus de vieljat máhtá duobbmit ? 
Gåktus de vieljat máhtá duobbmit ? 
Gåktus jus vuojŋŋanis jali ieŋŋgil le sunji hållam ? 
Gåktus jus vuojŋŋanis jali ieŋŋgil le sunji hållam ? 
Gåktus jus vuojŋŋanis jali ieŋŋgil le sunji hållam ? 
Gåktus jáhkket buktebihtit , gudi gudnev nubbe nuppes åhtsåbihtit ja ehpit ájnna Jubmela lunna åtså ? 
Gåktus jáhkket buktebihtit , gudi gudnev nubbe nuppes åhtsåbihtit ja ehpit ájnna Jubmela lunna åtså ? 
Gåktus lulujma máhttet Jubmelav ållåsit gijttet dijá åvdås , ávo åvdås majt dijá diehti Jubmela åvdån dåbddåp , gå mij idja biejvve råhkådallap dijájn vas vuojnnalit dav ållitjit mij jáhkostihtte vádnun ? 
Gåktus sunji jáhkket , gen birra älle gullam ? 
Gåktus sunji jáhkket , gen birra älle gullam ? 
Gåktus sunji jáhkket , gen birra älle gullam ? 
Gåktå mánnásis sajev åhtså ? 
Gållerijdda le alusjbielle Slunkajávre rijdas , mij le Giehttjitjávre vuosstij . 
Gålmmå biejve subtsastij áhttjám subttsasijt ma gulluji iellemij váren boatsojsujtojn , ulmutjij birra gudi akti viessun ja doaro ájges – báhtariddjijtrafihka birra ja sierraláhkáj suoma merrakaptæjnna Ålandas guhti hávveduváj Dujskajs ja jámij váren , javllá Erling Urheim . 
Gålmmå fiello lijga bievdden válldám . 
Gålmmå máno áhtjes vieson jivkoduváj . 
Gålmmå máno áhtjes vieson jivkoduváj . 
Gålådibme ja dahkamuj ittjij sieraduvá sjaddoekonomijan , valla dåjmaj oassen tjoahkkebargos biednigij diehti goahtefuolkkáj . 
Gånnå sån væráltgietjes sijddaj nav ruvva jåvsåt . 
Gånnå sån væráltgietjes sijddaj nav ruvva jåvsåt . 
Gånågis , ednamhärrá ja Berenike fárojisá de tjuodtjánin , ¶ 
Gånågis de doarroålmmåjdis moares rájaj almasjgåddijt håhkkidittjat ja sijá stádav buollidittjat . 
Gånågis de doarroålmmåjdis moares rájaj almasjgåddijt håhkkidittjat ja sijá stádav buollidittjat . 
Gånågis de vierttij sunji niejdas vaddet . 
Gånågis ittjij muojon sidá niejdas dan hæjos báhttjaj vaddet , valla javlaj : - Iv suv vatte åvddål_gå dån la doaron mannam . 
Gånågis ájgoj doarrofuovav ma ∫en válldet , valla báhttja javlaj : - I dån dárbaha , mujna l ietjanim doarrofuovva . 
Gånågisbárnne ittjij diedon oattjo riehpihav , de sån vierttij máhttsat bivdos guoros giedaj . 
Gånågisájt tråvnåjstisá ravggu ja gälvodimijt bajet . 
Gånågisájt tråvnåjstisá ravggu ja gälvodimijt bajet . 
Gåro bieles : Oddmund Andersen , Filip Mikkelsen ja Sven-Roald Nystø li guovdátjin bargon mihtos dutkambirrasav Árranin åvdedittjat . 
Gårrum le doahkogáptijt , tjállám julevsáme doahkogirjev aktan skándaj ja vadjasij majt iehtja le sárggum . 
Gårrum lij dajt bárnnásis , valla báhttja jámij åvddål_gå gábmaga lidjin gærggasa . 
Gåråda Doarjja le 9 kr tjiluj ållessjattuk boahttsu åvdås 14,50 kr tjiluj miese åvdås . 
Gåsi luluv duv tjalmes báhtarit ? 
Gåsstå gis dáv gájkka le oadtjum ? 
Gåsstå gis dáv gájkka le oadtjum ? 
Gåsstå gis dáv gájkka le oadtjum ? 
Gåvvidum várrevádtsemis , álu manoj nanna lijma . 
Gåvvå Hans Karlsenis faksimijlla girjes « Brødre bak bordet » ) . 
Gåvvå l TV-prográmmas . 
Gåvvå le Vuodnabadás åvdep tjavtjas gå mállebiebmov riejddijin . 
Gåvvå lestadianak tjåhkalvisás Tjierrekluovtan oarjjevuonan giesen 2001 ( GÅVVÅ : ©ERLING URHEIM ) ¶ 
Gåvvå oabme skåvllådåbes båktå aj nievres mujtojt Inga Karlsenin . 
Gåvå ednamis vuosedi ednam la galla jårbuk . 
Gåvå ednamis vuosedi ednam la galla jårbuk . 
Gåvå vájkkudusáj birra giehttot . 
Gåvån vuollelin le tjáledum sámijguoskavasj oahppamtjalmostahttema ma le tjanádum juohkka bákkulasj oajvvetiebmáj ma le Jubmel vaddá – Mij juogadip plána gålmå åsijn . 
Gæhttjala dajt mujttet . 
Gæhttjala versajt ålgolt oahppat . 
Gæhttjaladdat bårdudallat tevstajt ja gåvåjt ja åvtåstahttet tevstav ja tjuorggamijt elektrovnålasj viehkkenævoj . 
Gæhttjalam lij aj luosav sáddjit , valla huoman la binnum luosajs ja dábmugijs Måske jågån dallutjis gå jågåv dulvvadin dån jage . 
Gæhttjalimgávdda le moarmesmános javllamánnuj 2009 . 
Gæhttjaliv muodos månnat majt ájádallá . 
Gæhttjat filmav Ofelaš ( Oahpestiddje ) ja giehttot makta filmma tjuovvu dålusj subttsasav Oahpestiddje , mij la Divtasvuonas viettjadum . 
Gæhttjat filmav Ofelaš ( Oahpestiddje ) ja giehttot makta filmma tjuovvu dålusj subttsasav Oahpestiddje , mij la Divtasvuonas viettjadum . 
Gæhttjijda sjaddá jalgga lulás , mij ij nav ålov ietjájduvá salljorievddadimes ja bissu vargga dagu åvddåla . 
Gælok la måttijt jagijt læhkám sensorin juogu dal vuodoskåvlån , joarkkaskåvlån ja aj allaskåvlån , ja sån la riek moadda oahppe sensurerim , ja moadda oahppijda kárákterajt vaddám njálmálasj ja aj tjálálalsj eksámaj tjadá . 
Gæssáj ájggu studiov tsieggit ja vædtsagijt biedjat åvddål ragátmánon rájes ájggu vuostasj bále sáddit . 
Haddelasedibme riekkniduvvá gåråda dädduj . 
Haddudime ájgge le de boahtám , gå tjálugis gájkka ålliduvvá . 
Haddudime ájgge le de boahtám , gå tjálugis gájkka ålliduvvá . 
Haehttu gáhttoguolgajt oadádaglájs sjavnnjet . 
Hagar le Sinaivárre Arabian , mij le dálásj Jerusalem , guhti aktan mánájis oarjjen viessu . 
Hagar le Sinaivárre Arabian , mij le dálásj Jerusalem , guhti aktan mánájis oarjjen viessu . 
Hamsuns Rike le juo álggám tjåhkanimij suohkanij . 
Harald Grundstrømaj lidjin Anta Piraka tjállusa ávkken gå girkkohærrá mannela almodij báhkogirjestis j j Lulelapsk ordbok nuppát væráltdoaro mannela . 
Haraldsen , gut álgo rájes le Valdresas , árat nuorttalij jådij , åroj 40 jage Sandnessjøenin åvddål jådij Divtasvuodnaj aktan boadnjátjijn , Harald Haraldsen , guhti lij riegádam ja bajássjaddam Divtasvuonan . 
Harrieth Aira ballá julevsámegielan e gávnnu ådåájggásasj bágo , ja dajna giella bájnniduvvá dárogielas . 
Harrieth Aira bådij journalisstavirggáj bargos Sámedikken ( Árranin ) ja dát le vuostasj bále sån journalisstan barggá . 
Hebadussan åni ájggegasskaj moadda sjatto nuortta guhkkudakgievlijn li gárvedam giedjegassájt juo dijmmá , vaj dalága giedjegahtti gå sjatto vuohtji ednamis boahtte giese . 
Hebreaga li sij - mån aj ; israelaga - mån aj ; Abrahama máttos - mån aj . 
Hebreaga li sij - mån aj ; israelaga - mån aj ; Abrahama máttos - mån aj . 
Heidi Andersen le aktan iehtjádij julevsáme liturgijaj jårggålibmáj oassálasstám , ma dal li dåhkkiduvvam ja jubmeldievnastusájn aneduvvi . 
Hekkam duv åvdås vattáv . 
Hekkam duv åvdås vattáv . 
Hekkarijddo lisj så dal sujna , vuojnos jus åbbå rijbbá bádar . 
Henry Minde le tsuojggim belludagá sámepolitihkalasj prográmma Nordlándan jagen 1927 vuosedij sámelabudus lij boahtám duostudiddje dilláj , tjállusij nåv gå sáme iehttsi ráfev ja li jáhkulattja , ienni gå álmmuk vuosstebiellen , ja jáhkkogisvuodan rijkkasis ja álmmugij sihtá dat álmmuk ráfen barggat aktan ietjá álmmugijn . 
Herlugahte Bárnát vaj Bárnnát máhttá duv herlugahttet . 
Herlugahte Bárnát vaj Bárnnát máhttá duv herlugahttet . 
Herlugahte Bárnát vaj Bárnnát máhttá duv herlugahttet . 
Herlukvuoda Jubmel mijá áhttjáj Abrahamaj ietjas bigodij dalloj gå Abraham ájn Mesopotamian åroj , åvddål_gå Haranij jåhttåj , 3 ja sunji javlaj : Guode ednamat ja berrahijdát ja maná rijkkaj mav dunji vuosedav . 
Herlukvuoda Jubmel mijá áhttjáj Abrahamaj ietjas bigodij dalloj gå Abraham ájn Mesopotamian åroj , åvddål_gå Haranij jåhttåj , ja sunji javlaj : Guode ednamat ja berrahijdát ja maná rijkkaj mav dunji vuosedav . 
Herlukvuodan bihkusijga ja hålajga Jesusa vuolggema birra väráldis , mav Jerusalemin lij ållidittjat . 
Herlukvuodan bihkusijga ja hålajga Jesusa vuolggema birra väráldis , mav Jerusalemin lij ållidittjat . 
Herlukvuodav mav munji le vaddám lev sidjij vaddám aktan sjattatjit nåv gåktu måj lin akta , mån sijájn ja dån mujna , ja sij lulun ållåsin aktan sjaddat . 
Herlukvuodav mav munji le vaddám lev sidjij vaddám aktan sjattatjit nåv gåktu måj lin akta , ¶ 
Herodes doarroålmmåjis Jesusav álbedij ja bilkkedij . 
Herodes guossijis tjaŋgedij ja gånågisniejddaj javlaj : ” Áno mujsta mav sidá , de oattjo . 
Herodes guossijis tjaŋgedij ja gånågisniejddaj javlaj : ” Áno mujsta mav sidá , de oattjo . 
Herodes guossijis tjaŋgedij ja gånågisniejddaj javlaj : ” Áno mujsta mav sidá , de oattjo . 
Herodes ja Pontius Pilatus , hiedniga ja Israela álmmuk , 28 gájka li dahkam , mav duv fábmo ja märrádus lij juo åvddåla sárnnum . 
Herodes ja Pontius Pilatus , hiedniga ja Israela álmmuk , gájka li dahkam , mav duv fábmo ja märrádus lij juo åvddåla sárnnum . 
Herodes lij Tyrosa ja Sidona álmmugijda vasjev guoddám . 
Herodes lij Tyrosa ja Sidona álmmugijda vasjev guoddám . 
Herodes lij vuojn sujna válldum , 18 ja Johannes lij Herodesij javllam : ” Dunji ij le loahpe vieljat áhkájn aktan viessot . 
Herodes lij vuojn sujna válldum , ja Johannes lij Herodesij javllam : ” Dunji ij le loahpe vieljat áhkájn aktan viessot . 
Herodes lij vuojn ålmmåjdis rádjam Johannesav gidditjit ja fáŋŋgagoahtáj suv bálkestam . 
Herodes sidáj suv gåddet , valla álmmugis gåvaj , dajna gå suv profehtan adnin . 
Hestas lij bielle tjalmme båhtånam . 
Hiebada avijsatjállagijt suorggeskåvås vuodon . 
Hiebadahttet aktisasjbargov ja avtaárvvusasj ságastallamav oassálasstij gaskan , soajttá hásstálussan sjaddat , valla ájnas le aktan ságastallat oahppe åvddånahttema diehtij . 
Hiehtediededimdievnastus Sámedigge le moaddi tjuojggidusájt buktám jut hiehtediededimdievnastus ij dåjma vuojga buoragit sáme álmmuga ja sáme guovloj gáktuj . 
Hiejttem båhtusij Sebrudakåvddånahttem julevsáme sebrudagán , sierraláhkáj ájggegávdan 2. værálddoaros gitta 1980-lågo gasskuj , båhtusin dagáj iellemvidjura ássjelisstaj båhtin . 
Hiejttit dan diehti gielestimes ja sáddnáv hållit , juohkkahasj guojmmásis , mij ham lip nubbe nuppe lahtasa . 
Hiejttit de dan diehti åvdep láhkáj viessomis ; guodit sutto rubmahav mij huoman håhkkån , ietjas hálojda bähtádallám . 
Hiejttit de dan diehti åvdep láhkáj viessomis ; guodit sutto rubmahav mij huoman håhkkån , ietjas hálojda bähtádallám . 
Hiergge doalves , muohta gitjárt ja biegga sjudijt ja boalldá nierajt . 
Hiergge doalves ja Ánnda usjudallá , imálasj gå gasskadálve giehppis muohta sunnuv hiergijn guoddá , degu gidádálve tsievve . 
Hierggebiello l báhtsám ja vátjavgilkasj doalves åvdån . 
Hilggu lahka aktijvuodav suomagielajn ja miejnni alleeuropa gielaj bájnnom le vijddáp gå åvddåla le jáhkkám . 
Histåvrålasj márnán gæhttjal åttjudit muossádimev márnánis nav gåk lij 400 jage dát åvddåla ja tjadáduvvá dålusj márnánsajen . 
Histåvrålasj márnán rabáduváj sådnåbiejve loavggágárggájn párkas . 
Histåvrålattjat le girkko sáme guovlon læhkám degu institusjåvnnå mij le ålgusjbieles boahtám , ja ulmutja gudi girkkov åvdåstahttin ælla læhkám lagámus ulmutjijs . 
Histåvrålattjat le sáme girjálasjvuohta ietjálágásjvuoda baktu gæhttjalam ietjas sirádit látte girjálasjvuodas . 
Hivástahttám sijáv , de várráj goarrij råhkådalátjit . 
Hivástahttám sijáv , de várráj goarrij råhkådalátjit . 
Holm oarjját bådij ja ittjij buorebuv dádjada , madi Hamsun nuorttan bajássjattaj ja beras luluj diehtet . 
Huksup guhtik guojmáma ja bádtjijup guhtik guojmáma gieresvuohtaj ja buorre dagojda . 
Huksup guhtik guojmáma ja bádtjijup guhtik guojmáma gieresvuohtaj ja buorre dagojda . 
Humlegård le båddåsattjat læhkám politidirektørra Bårggemáno 24. biejves dá jage . 
Huoman lij sijá bæjválasj dille dárogielak sámemánnán Gásluovtan garrasabbo gå muv bæjválasj dille sámegielagin Måsken lij læhkám . 
Huoman lip dájt maŋemus jagijt vuojnnám muhtem organisásjåvnå ja vidnudagá sámegielav adnegoahtám , duola dagu iesjnamájn , annonsaj , diedojn nehtan ja brosjyrajn . 
Huoman vuostasj biejvve rájes mierredijma sámástit . 
Huomáhibá libá vuojnnám soames bärggalijt gåvvidum hábrrá tjårvij ja guober nuppen juolgen . 
Hurrenjárgas vuodjá suojmma gátte vuolev . 
Huvkat várov njálmálasj giela birra ¶ 
Hábbmimprosæssa le dagu bálkká ájádusás gárves buvtaj , ja oahppe bessi dán ådå fáhkasuorgen hábbmit ja ietjasa teknologalasj buktagijt dahkat . 
Hábmera suohkanstivrra mierredij tjåhkanimestis gålgådismáno 26. biejve 2010 åhtsåt sáme namáv Hábmera suohkan adnet buohtalakkoj suohkannamman . 
Háldadus - Divna gudi barggi háldadusájn gielda sinne galggi diehtet makkir riektá unneplågon le , ja mejt giellda hähttu bivddit - Jårggåliddje hähttuji gávnnut ja jus manná galggi åhpav válldám nåv at kámmarkollegie duodas dejt - Galggi gávnnut dålkå parlando åssudagá milta - Jus le dárbbo de galggá gielda diedojt jårggålit unneplågogielajde - Gå soames åhtså bargov dakkir sadjáj gånne le buorre máhttet unneplågogielav , de galggá gávnnut maÿen åtsålvispáhppárijn suv oahppa ja máhtto ¶ 
Háldadus - Jårggåliddje hähttuji gávnnut ja jus manná galggi válldám dákkir åhpav nåv at kámmarkollegie duodas dejt . 
Háldadus åvdåsvásstádus an Beaivváš Sámi Teáhteris le Sámedikke vásstádus Kultuvrra- ja girkkodepartementa rámmadoarjjaga háldadime baktu . 
Háldadusguovlo ålggolin le binnemusát lågev oahppijda gudi sihti åhpadusáv sámegiellaj ja sámegielan rievtesvuohta åhpadussaj ja nav guhkás jus vil gudás li juohkusis . 
Háldadusoajvve Divtasvuona suohkanin vuoset aktisasjbarggoådåstibmáj , mij gájbet avtaárvulasj varresvuoda- ja huksofálaldagáv sámijda , dættot dárbov nannistam SANKSas . 
Háldonjuolgadusá ja biebbmosijddanjuolgadusá rievddama nuolgadus mij moarmesmáno 1. biejve 2012 doajmmaj bådij dættot sámegielak mánájn gudi giellaháldadimguovlon årru le riektá gielasa bisodit gå ådå huksuj biejaduvvi . 
Hálida válldet vuosstáj digitála TV:av antenna baktu ( ednamværmádahka ) viertti gæhttjat NTV-dåkkiduvvam dekodárijt . 
Hálijdav bässásjmállásijt duv lunna åhpadisålmmåjam bårråt . 
Hálijdav bässásjmállásijt duv lunna åhpadisålmmåjam bårråt . 
Hálijdav bässásjmállásijt duv lunna åhpadisålmmåjam bårråt . 
Hálldeboallo lij stuorra bádne jieg ∫abiernas majt lij oadtjum vaj smidás bivdden sjaddá . 
Hárjjidallam le jåhtuj boahtám Sáme Æjgátværmástagá tjadá , ja le akta moattet dåjmajs majt siebrre le jåhtuj oadtjum . 
Hárjjidallat tjuovvot sáddagijt ja dádjadit daj sisanov ¶ 
Hárjjánit gulldalit dárkkelit ja lájttálisát , improvisásjåvnå ja rollaståhkama ¶ 
Hármmat binná mánájs gielav oahppi , ja ájn vil binnebu li aktijvalasj giellaaddne . 
Hásskovis gatját Stálos : « Massta dån , áddjá , ienemusát balá ? 
Hásskovis gæhttjá Stálo dållåj ja gatját Stálos : « Majt dån vuojná dålån ? 
Hásstalus Thomassena milta stuorámus hásstalus le gávnnat jus dåhkki máhtudagáv goabddása birra 16-1700 jagijs adnet tjielggitjit báktesárggomijt 3-4000 jage Kristusa riegádime åvddåla . 
Hásstalus le læhkám dahkat árbbedábálasj låvdagoade muodugav , gånnå dålå birra tjåhkanip . 
Hávddádimbiejve iv lim oadtjum tjierrot . 
Hávdes balos gáhtjadijga ja ávos suv åhpadisålmmåjda dav giehtutjit . 
Hávsske du vuojnnet . 
Hägga le bårrusis ienep , ja rumáj biktasijs . 
Hähkkat almes dudna gulluj degu garra viros , ja de dievdij åbbå viesov gånnå tjoahken lidjin . 
Hähkkat almes dudna gulluj degu garra viros , ja de dievdij åbbå viesov gånnå tjoahken lidjin . 
Hähttu årrot hállo ja ájttsisvuohta luondo målssusimij hárráj vaj juohkka biejve , bargos sijddaj manádijn , árvvon adnet birrusav gånnå viessu . 
Hähttuji má muhtema mijá nuorajs åhtsåt ietjá bargojt , ietján ihkap sjaddá ilá unna gáhkusj juogadit midjij . 
Härrá , guhtis le dasi jáhkkám majt gulájma , ja gesi le Härrá giehta bigoduvvam ? 
Härrá , profehtaj Vuojŋŋanisáj Jubmel , le ieŋŋgilis rádjam dievnárijdesa vuosedittjat mij le boahtemin . 
Härrá , profehtaj Vuojŋŋanisáj Jubmel , le ieŋŋgilis rádjam dievnárijdesa vuosedittjat mij le boahtemin . 
Härrá , profehtaj Vuojŋŋanisáj Jubmel , le ieŋŋgilis rádjam dievnárijdesa vuosedittjat mij le boahtemin . 
Härrá Jubmel sunji áhtjes Davida tråvnåv vaddá , 33 ja Jakoba goade gånågissan ihkát ájggáj le , ij ga vielldes goassak någå . 
Härrá Jubmel sunji áhtjes Davida tråvnåv vaddá , ja Jakoba goade gånågissan ihkát ájggáj le , ij ga vielldes goassak någå . 
Härrá Jubmel sunji áhtjes Davida tråvnåv vaddá , ¶ 
Härrá Vuojŋŋanis le mujna , dajna gå muv le vuojddam häjojda ávvoságav sárnutjit . 
Härrá biejve almajs gahttjiv ja duogenam låggŋis jienav gulliv , basuvna jienav , mij javlaj : ” Tjále girjjáj majt vuojná ja rája dav gietja tjoaggulvissaj , Efesosij , Smyrnaj , Pergamonaj , Tyatiraj , Sardesij , Filadelfiaj ja Laodikeiaj . 
Härrá biejve almajs gahttjiv ja duogenam låggŋis jienav gulliv , basuvna jienav , ¶ 
Härrá bádjus árudijás didjij tjuovggat ja årrus didjij ármmogis . 
Härrá de javlaj : ” Maná Njuolggisgäjnnuj Juda vieson åtsåtjit soames ålmmåv gen namma le Saul ja le Tarsosis . 
Härrá galla jubmelbalulattjajt gähttjalimes gádju , valla vádnarievtesferdugijt giddagisá nuktalimen anet gitta duobbmobiejve rádjáj , ¶ 
Härrá galla jubmelbalulattjajt gähttjalimes gádju , valla vádnarievtesferdugijt giddagisá nuktalimen anet gitta duobbmobiejve rádjáj , ájnnasit sijájt gudi nuoskes hálojdisá tjuovvu ja e alep fámojs berusta . 
Härrá gäjno birra lij diedojt oadtjum , ja buolle vájmujn Jesusa birra váttugit åhpadij . 
Härrá gäjno birra lij diedojt oadtjum , ja buolle vájmujn Jesusa birra váttugit åhpadij . 
Härrá ham munnuv le gåhttjum : Hiednigijda lev duv tjuovggan dahkam , vaj lånåstussan ednama ålgomus rájájda lulu sjaddat . 
Härrá ham munnuv le gåhttjum : ¶ 
Härrá le Vuojŋŋanis , ja ráfe gånnå Härrá vuojŋŋanis le . 
Härrá le Vuojŋŋanis , ja ráfe gånnå Härrá vuojŋŋanis le . 
Härrá le dav danen dahkam ja oavdos le mijá tjalmijda . 
Härrá le dav danen dahkam ja oavdos le mijá tjalmijda . 
Härrá le munji stuorra ávov vaddám , gå ájmmudijda muv ådåsis huksagoahtet . 
Härrá le munji stuorra ávov vaddám , gå ájmmudijda muv ådåsis huksagoahtet . 
Härrá lehkus vuojŋŋanisájnat . 
Härrá lehkus vuojŋŋanisájnat . 
Härrá muv härráj hålaj : Tjåhkkida muv oalges bälláj , de biejav duv vasjulattjajt duvddan juolgijat vuolláj . 
Härrá rádjá báhtjáv slaktárij , vaj viedtjá dal biergov ja málás , dasik härrá boahtá vas girkkos gaska-biejvev båråtjit . 
Härrá sunji vásstedij : ” Marta , Marta , diertjesta ja edna ássjijs måråsta , juska dåssjå avtat ássjes le dárbbo . 
Härrá suv dagojis milta mávsedisj . 
Härrá suv dagojis milta mávsedisj . 
Härrá vásstedij : ” Jus diján luluj jáhkos senáhppagårne mahte , de lulujda duon miehttsefijkunmuorraj javllat : Ruohtsasta ietjat ja maná merraj danna sjattatjit ! 
Härráv , Jubmelat , galga råhkådallat ja dåssjå suv guddnedit . 
Härráv , Jubmelat , råhkådallat galga , ja dåssjå suv guddnedit . 
Håjggådam dassta doarrás ja nåv tjuosskum alás . 
Håkon sijdan ietjas guossij ja Isabell skåvlån , gut lij gåhttjum edna guossev káffaj . 
Hålajnis giehtoj marnánij åvdep ja dálásj árvos . 
Hålajt låhkåt ja oahppat vájkkudusáj ja retorihka birra ¶ 
Hålajt låhkåt ja oahppat vájkkudusáj ja retorihka birra ¶ 
Hålan máhttá giehttot ieritvuolgge iellemis , nåv gå majt sån le læhkám ietjas lagámusájda ja iehtjádijda suv lahka , ja mij ietján såjtij suv iellemin . 
Hålat Ánuv , máhttá ham sån sehkanit ietjá nuorajda gå libá ållim viermijt tsåggåmis . 
Hålat ájn bárnes dal gievrrot ja doarjjan årrot dán låsså bále . 
Hålla nåhkå : Jesusa råhkålvis almatjijdes åvdås ¶ 
Hålla nåhkå : Jesusa råhkålvis almatjijdes åvdås ¶ 
Hålla nåhkå : Jesusa råhkålvis almatjijdes åvdås ¶ 
Hållamis häjttám Jesus tjalmijdis almmáj jårggålij ja javlaj : ” Áhttje , båddå le boahtám . 
Hållamis häjttám Jesus tjalmijdis almmáj jårggålij ja javlaj : ” Áhttje , båddå le boahtám . 
Hållit agev vuogasláhkáj ja sálltijihtit bágojdihtte ; vierttibihtit diehtet gåktu juohkkahattjaj vásstedit . 
Hållit agev vuogasláhkáj ja sálltijihtit bágojdihtte ; vierttibihtit diehtet gåktu juohkkahattjaj vásstedit . 
Hæhttu binnemusát jådedit 50.000 kråvnås jahkáj ja ij oattjo doarjjagav jus la oassesiebrre ( OS ) . 
Hæhttu gådtjåt , valla i huoman bæsstala . 
Hæhttu jállot ja duosstelit gielav hållagoahtet . 
Hæhttu vielljasis tjuorvvot vaj bieggaråsaj tjadá gullá . 
Hæhttu álu tiebmájt målssot ja ságájdahttet ållo ulmutjij gejn li etjasa tiemá . 
Hæhttuj vuojn mannat dåhku gåsi årromsajev lij oadtjum . 
Hæhttuji máhttet riekknit váj bukti giehtadallat ja buohtastahttet tállajt ja lågojt fáhkalasj tiemáj birra sebrudakfágan . 
Hæhttujin de ságastallamav hiejttet dan diehti gå Kaia le vádtsámin åhpadittjat sámegiellakursan Divtasvuona suohkana barggijda . 
Hæhttup aj ájádallat jus la dárbbo hiebadimijn ja oatsodimijn åhpadiddjes ja æjgádijs . 
Hæhttup såbadit , ja diehttelis dal báktji gå vat akti ájn dajt sæmmi ássjijt duohttap , javllá Tor Erik Paulsen ja doajvvu nuoraj gaskan juoga tsahkká mij hárret dáhkkár ássje badjáni . 
Hærrá , ármmut almmáj ållå , ¶ 
Hærrá , åhpada mijáv biejvijdimme låhkåt , vaj vijses vájmojt oadtjop . 
Hærrá , åhpada mijáv biejvijdimme låhkåt , vaj vijses vájmojt oadtjop . 
Hærrá Jesus Kristus , dån le javllam aktak ij boade Jubmela rijkkaj jus ij ådåsis riegáduvá tjátjes ja Vuojŋŋanisás . 
Hærrá Jesus Kristus , åskulasj Lånestiddje , guhti jábmemav ja hávdev gierddi mijá diehti : Åro mijá lunna maŋemus gæhttjalimen ja sálli midjij akti Áhtját viessuj tjåhkanit dujna ja gájkaj gudi dunji gulluji . 
Hærrá Jubmel , almmelasj Áhttje , dån le jáhttám mijá Jubmelin ja mánájim Jubmelin liehket , ja buolvas buolvvaj ármmogisvuodat vuosedit . 
Hærrá tjuovggijus árudijás dunji ja lehkus dunji ármmogis . 
Hærrá tjuovggijus árudijás dunji ja lehkus dunji ármmogis . 
Hærrá tjuovggijus árudijás dunji ja lehkus dunji ármmogis . 
Hærrá tjuovggijus árudijás dunji ja lehkus dunji ármmogis . 
Hærrá tjuovggijus árudijás dunji ja lehkus dunji ármmogis . 
Hærrá tjuovggijus árudijás dunji ja lehkus dunji ármmogis . 
Hærrá tjuovggijus árudijás dunji ja lehkus dunji ármmogis . 
Hærrá tjuovggijus árudijás dunji ja lehkus dunji ármmogis . 
Hærrá viessomájgenat várjjal , ¶ 
Hærrá viessomájgenat várjjal , ¶ 
Hærrá ármmo le ihkeven ájges ihkeven ájggáj ¶ 
Hövenmark la sadjásasj jådediddje suohkana huksoráden ja sadjásasj suohkanstivrraájras . 
Høyre ja Fremskrittspartiet Finnmárkon libá vuojttám ietjas politihkalasj sáme riektáj vuosstáj vasjesvuoda diehti , mij la boahtám ihttusijda dáj guokta belludagáj vuossteldimen Sámeriektájuohkusa bargo ja ævtodusá . 
I 1 Lågå tevstav Le gus vajálduhttám ? 
I Guddneda Hærráv , siellum , ¶ 
I Guddneda Hærráv , siellum , ¶ 
I divna suttojdam ándagis luojttá ¶ 
I galga Härráv , Jubmelat , gähttjalit . 
I galga Härráv , Jubmelat , gähttjalit . 
I galga Hærrá Jubmelat namáv dåssjen adnet . 
I galga guojmát goadev hibmodit . 
I galga guojmát vuosstij vieret vihtanasstet . 
I galga gállasjvuodav doadjet , i galga gåddet , i galga suoládit , i galga vieret vihtanasstet . 
I galga gåddet , i galga gállasjvuodav doadjet , i galga suoládit , i galga vieret vihtanasstet , i gässtak galga majdik válldet , mij sunji gullu , Guddneda áhtját ja ädnát . 
I galga gåddet , i galga gállasjvuodav doadjet , i galga suoládit , i galga vieret vihtanasstet , ¶ 
I gus beras lulu guojmmedievnárat ármmálasstet nåv_gåk mån duv ármmálasstiv ? 
I gus berusta Jubmela gietjedis buorrevuodas , suv guhkesmielakvuodas ja gierddisvuodas ? 
I gus berusta Jubmela gietjedis buorrevuodas , suv guhkesmielakvuodas ja gierddisvuodas ? 
I gus bårråt sidá ? 
I gus jáhke , jus doarjjagav Áhtjestam sihtat luluv , de luluj dakkavidi ieŋŋgilijs lågenanguokta legijåvnå munji viehkken rádjat ? 
I gus jáhke , jus doarjjagav Áhtjestam sihtat luluv , de luluj dakkavidi ieŋŋgilijs lågenanguokta legijåvnå munji viehkken rádjat ? 
I gåjt dal littja Abraham áhtjestimme stuoráp ? 
I gåjt dal littja Abraham áhtjestimme stuoráp ? 
I gåjt dal littja stuoráp mijá áhtjes Jakobis , guhti rudnev vattij ja iesj dassta bárnijis ja elujnis jugáj . 
I gåjt dal littja stuoráp mijá áhtjes Jakobis , guhti rudnev vattij ja iesj dassta bárnijis ja elujnis jugáj . 
I gåjt dån másja gátten årrot . 
I hávdes muv gádju ¶ 
I. i. vuojnnu tjoahkkájlåhko oahppijs gudi sámegielav válljiji , le unnánasj binnum maŋŋela gå Máhttolåpptim doajmmagådij , valla sámegiela åhpadusá åhtsåma le målsudahkkása fylkas fylkkaj . 
IELLEMDÅLKKUM JA IELLEMRIJBADIBME Jáhkkoåhpadus galggá iesjárvo dåbdojt åvdedit ja mánájda ja nuorada láhtjet máhttelisvuodav ietjasa vuojnnet ja dålkkut ietjasa væráldav sjivnnjedum , iehtsedum ja badjen anedum Jubmela gieresvuodajn . 
IERIDIS ÅVDDÅNAHTTEMSÁGASTALLAMIN Ieridit ságastallamav jahkedáses nubbáj Sisadno ja jådedibme máhttá liehket ietjálágásj klássas nubbáj . 
II Bieja tjoahkkáj ietjat bágojt aktan bágoj táblos gidádiktan . 
II Ságastihtit gaskanihtte . 
II midjij ij suttojimme bálkáv vatte . 
II moarráj nuolle , gieresvuodas boanndá . 
II mujte gájkka buorre dagojdis : ¶ 
II ålles mån sidáv suv ájlis namáv hievedit . 
III Låhkit subttsasav Le gus vajálduhttám ? 
III Vásstádusájt tjállet jali báddit . 
IKT-ådåstuhttem Barggo- ja álkkádusetáhtan galggá buorep dievnastusájt addnijda åvddånahttet ja dilev láhtjet váj buorep ja dåbmarap láhkáj bargg ��t bæssá . 
ILO-konvensjåvnnå 169 iesjrádálasj stáhtaj álggoálmmugij ja máddoálmmugij vuoksjuj sisadná artihkkalijt ma javlli álggoálmmugijn le riektá ietjasa gielav nannit ja åvddånahttet ja ájnegis ulmutjijn le riektá gielasa oahppat ja adnet . 
ILO-konvensjåvnnå 169 mierret ájnegis ulmutjijn le riektá gielasa oahppat ja adnet . 
ISBN 978-82-7943-037-7 © 2009 Forlaget Báhko , 8270 Ájluokta , Divtasvuodna/8270 Drag , Tysfjord e-poassta / e-post : bahko@arran.no Red. Anders Kintel , Kåre Tjihkkom Oasse Qvigstad subtsastjoahkkes Gåvå / Illustrasjoner : Sissel Horndal Hábmim / Layout . 
Ibme lij juo bårddum stánagárev , vuojav ja lájbev bävddáj , tjajmmá : ¶ 
Ibmes bádtji Ánuv ienebuv bårråt ja áddjá , mij diehtá åvdutjis Ánu ávon la gulldalittjat dålusj subttsasijt , giehttár : ¶ 
Ibmes la juo káfav sjnjårram , biedjam ievtásj stánagárev bävddáj ja dibma lájbijt . 
Ibmeska gut la dåjddemin bårråmlihtijt , jårgit måjuda ¶ 
Ibsena fáron Lárina vájmmuj Lijná lij ælvvám Lárin ja suv buoremus ráddna , Mikku , álu tjåhkkåhijga girjjevuorkán ja girjijt gehtjadijga . 
Id-gähttjam Dån hähttu máhttet ietjat identitehtav nanostit gå galga jienastit . 
Idedis , gå smarediv , de dåbdduj dagu gætjo ijáv lidjiv tjuodtjum ja gæhttjam gå gistojt guottáldi . 
Idedis , vallak smarediv , de dåbddiv sierralágásj biejvve sjaddá . 
Idedis Jesus jávrregátten tjuottjoj , valla åhpadisålmmå ettjin árvveda suv Jesusin . 
Idedis Jesus jávrregátten tjuottjoj , valla åhpadisålmmå ettjin árvveda suv Jesusin . 
Idedis buolláj doarroålmmåj gaskan stuorra duojkke . 
Idedis gájkka alemushärrá ja álmmuga boarrása rádudaddin gähttjalit Jesusav hekkaduhttet . 
Idedis gájkka alemushärrá ja álmmuga boarrása rádudaddin gähttjalit Jesusav hekkaduhttet . 
Idedis gå smaredij ja bårrågådij de ællim vuossan ietján gå guohppum ja goasste biebmo . 
Idedis gå åhpatjit vuolgijga , de lij juo loadtjim ja boavddim valla ájn lij håmågis . 
Idedis iehkedij Jubmela rijka birra vihtanastij ja tjielggij . 
Idedis iehkedij Jubmela rijka birra vihtanastij ja tjielggij . 
Idedis iehkedij Jubmela rijka birra vihtanastij ja tjielggij . 
Idedis lij mujna gállo ållu sáhppen . 
Idedis maŋep biejve fijkunmuora vásedijn ájttsin dav gitta máddagis ássnam . 
Idet galggá duosstot vuostasj biejvelábtjijt ja viehkedit biejvev badjánit dálvveådusis , ednama ja gájkka iellij diehti . 
Idá mielas la suohtas dålusj subttsasijt gullat . 
Ieddne , de viehkeda ! 
Ieddne Eva lij ålles hárjjánam siesstet ja gielldet , valla alvaduváj gå vuojnij man binnáv ulmusj ienni dárbaj . 
Ieddne ja áhttje viehka mælggadav sjávot årojga . 
Ieddne lij vuojnnám gåktu Grete dagáj . 
Ieddne láhkánav divádij , ja de áhkov tjáppagit gisstuj biedjin , sálmav lávládin ja nav láduj guoddin . 
Ieddnes Tirénaj juojgaj ja giehtoj dávk daŋga bále niejdas Sigrida juojggammáhttudagá birra . 
Ieddnes de javllá Ámulij : ¶ 
Ieddnes de ávvusij , bagát : ¶ 
Ieddnes dievnárijda javlaj : ” Dahkit gåktu gåhttju . 
Ieddnes dullu vuobne birra ja usjudallá gåktu galggá dahkat ietjasåjvak bárnijnis . 
Ieddnes gehtjas stuor tjalmij Ánuj . 
Ieddnes gehtjas vinndekrájge ja ájttsá boargála vanás la boahtemin sárnnediddjij Vuollá-ádjá stárffuj . 
Ieddnes gehtjas Ánuj ja snirvvi njunjev . 
Ieddnes gut ij lim mássjam vellahit tjuodtju dal vuobnneguoran ja máles káfav , sjehku : ¶ 
Ieddnes gájkka dájt vájmmusis vuorkkij . 
Ieddnes gájkka dájt vájmmusis vuorkkij . 
Ieddnes gájkka dájt vájmmusis vuorkkij . 
Ieddnes ja áhttjes ejga lim gullen dahkam . 
Ieddnes jårgidij Ánuj , gatját : ¶ 
Ieddnes jårgit Ierigij ja sjehku : ¶ 
Ieddnes jårgit ruoptus álggo gatjálvissaj ja javllá : ¶ 
Ieddnes le Måskes . 
Ieddnes mij dajt ságajt sihtá boarkkit , gatját : ¶ 
Ieddnes mudárt : ¶ 
Ieddnes sunji tjuorvoj båråtjit boahtet . 
Ieddnes tjajmmá ja gåhttju suv ávon årrot gå bárne suv návrodi , javllá , väráp ham luluj jus báhtari gå suv ájttsi . 
Ieddnes tjiddij ja gåhtjoj suv Sámátjin ja áhttjes Sampon . 
Ieddnes tjuolestij suv ja guottij suv ietjas liegga sænngaj . 
Ieddnes tsakkas bieljijt , gatját nuppet bárnes : ¶ 
Ieddnes viellidij láhtjusis ja dassta hudjá : ¶ 
Ieddneska aj sehkan bárnij ságajda ja bádtji sunnuv dalága vuolgget vaj sijddarádna e divna buoremus viermmesajijt dájn láhkusijn dievde . 
Ieddneska aj tjajmat , gåhttju Ámulav hiejttet vieljajnis gihtjamis , sujna ietjanis lij ham råhtto jávrráj . 
Ieddneska gähttjá stuor tjalmij sunnuj gå tjágñaba sisi . 
Ieddneska gårru gábmagijt , hudjá má muhttijn gábmaga nåv ruvva nåhki ja ilá guolggi bájkev gårrusij . 
Ieddneska lájddij gájtsajt fiervváj ja de gähttjá gåktu bárne låggñoba dajt vadnasij . 
Iedne-guovtes áhtjijn barggaba ålggon gå la bæjvádak . 
Iednegielladårja ja iednegiellaåhpadus la iesjmiedogis ja mávsodak äjgádijda . 
Iednegielladårja ja iednegiellaåhpadus la iesjmiedogis ja mávsodak äjgádijda . 
Iednegiellaåhpadiddjin vierttiji aj buorre máhttudagá dáro gielan ja svieriga säbrrudagá birra årrot . 
Iednes bagádime milta niejdda javlaj : ” Vatte munji dalága Johannes gástadiddje oajvev gáre sinna . 
Iednes gåhtjoj suv Sámásj . 
Iehkedis daŋga biejve , vahko vuostasj biejve , tjåhkkåhin åhpadisålmmå gittauvsaj duogen , balos juvdájs . 
Iehkedis daŋga biejve , vahko vuostasj biejve , tjåhkkåhin åhpadisålmmå gittauvsaj duogen , balos juvdájs . 
Iehkedis de ræhtjogådij , ja måj tjuorvojma dav boahtet ávtsos ålgus . 
Iehkedis ganuhastij dat vuorrasabbo hierges guododittjat ja vieljas vuordátjit . 
Iehkedis gå Unnavieljasj lij suoskanav Ánndij vaddám , de vat sijddaj vádtsájma . 
Iehkedis gå juo sjevnjudahtjá de Jåvvå , Biehtára bárnásj , sihtá vuosedit Máhttuj , guossebárnátjij , mij lij sijá lusi boahtám aktan äjgádij , áhtjes hábrrá stuor tjårvijt . 
Iehkedis má ieddnes hudjá gå bárnnes nåv guhkev hárránij miehtsen valla áhttjes gáddá sån la virddum tjårråga mañen ja jasski iednebuv , jus bárnne luluj fällam jali ietjá vahágij boahttum , de ham bena luluj moaddum . 
Iehkedis vijnnagárddeniehkke tjuottjodiddjásis javlaj : ’ Gåhtjo barggijt tjåhkanit ja vatte sidjij bálkáv . 
Iehkedis åvddål viellit , Ámmá-tjiehtje váttsasj ålggon ja javllá gå vaden boahtá sisi , juo l sjierrim ja tjoasskum . 
Iehkedisbiejves sæhkása sjaddin ma vuosedin dav unna gåvåstagáv majt muhtem ulmusj le báktáj sárggum – gæjno gassko . 
Iehkedismállása sávadus ( “ Ruossinávllidum ja bajástjuodtjelam ” ) ja ráfesávadus ( “ Ráfe lehkus dijájna ” ) sávaduvvá esski gå gájka li sajijnisá tjåhkkåhime . 
Iehkedismállásijda lidjin tjåhkanam ja bärggal lij juo Judasa , Simon Iskariota bárne , vájmon mielav båktåm Jesusav bähtátjit . 
Iehkedismállásijda lidjin tjåhkanam ja bärggal lij juo Judasa , Simon Iskariota bárne , vájmon mielav båktåm Jesusav bähtátjit . 
Iehpeformála giellaåhpadibme buolvas buolvvaj je ájnnasamos garantia ielle sáme giela åvdås . 
Iehtjam iellemav galla iv mavga árvvon ane ; sidáv dåssjå ållidit mannulagáv ja dav dagov mav härrá Jesusis lev oadtjum : Jubmela ármo evangeliuma birra vihtanasstet . 
Iehtjam iellemav galla iv mavga árvvon ane ; sidáv dåssjå ållidit mannulagáv ja dav dagov mav härrá Jesusis lev oadtjum : Jubmela ármo evangeliuma birra vihtanasstet . 
Iehtjáda li garrastuvvam 8 nåv gåktu tjáleduvvam le : Jubmel le sidjij huolodisvuoda vuojŋŋanisáv vaddám , tjalmijt ma e vuojne ja bieljijt ma e gulá , gitta dán biejve rádjáj . 
Iehtjáda li garrastuvvam nåv gåktu tjáleduvvam le : Jubmel le sidjij huolodisvuoda vuojŋŋanisáv vaddám , tjalmijt ma e vuojne ja bieljijt ma e gulá , gitta dán biejve rádjáj . 
Iehtjáda sihtin suv gähttjalit ja rávkkin almes merkav vuojnnet . 
Iehtjáda svärddáj gåddujin mij rijddijiddje njálmes idij , ja gájkka låtte daj biergos gallánibmáj bårrin . 
Iehtjáda svärddáj gåddujin mij rijddijiddje njálmes idij , ja gájkka låtte daj biergos gallánibmáj bårrin . 
Iehtjáda vat javllin : ” Ij aktak gänna le bahás vuojŋŋanis nåvti håla . 
Iehtjáda æjgguji boahttsujt ma gehtjaduvvi berrahijs Sirges tjieldes Svieriga bielen . 
Iehttsit de guhtik guojmáda ålles vájmos . 
Iehttsit de guhtik guojmáda ålles vájmos . 
Iehttsit de guhtik guojmáda ålles vájmos . 
Iehttsit guhtik guojmáda vájmostihtte degu vieljatja , guddnedihtit guhtik guojmáda . 
Iehttsit guhtik guojmáda ¶ 
Iejvvi iednes sjaljon , gut guoppet sunji gå vuojnná bárnes nåv astot vádtsemin ja råhtåt vaden gábmáj . 
Iejvvijga CRUav Akta dajs buorre subttsasijs le Kabula sierrabulkkejuogos , Crisis Response Unit ( CRU ) , gejda vuona tjiehppesoldáhta rádijt vaddi . 
Iektu nåv garrasit biekkaj gå måj dási bådijma ja hähttujiv dav nåv ruvva bajedit ja ittjiv mujte duobbmit måtåvråv tjátjes . 
Iellem bigoduváj , mij lip dav vuojnnám ja vihtanasstep dan birra , ja guládip didjij ihkeven iellemav , mij lij Áhtje lunna ja midjij bigoduváj . 
Iellem bigoduváj , mij lip dav vuojnnám ja vihtanasstep dan birra , ja guládip didjij ihkeven iellemav , mij lij Áhtje lunna ja midjij bigoduváj . 
Ieme dábe milta li Ankaredej tjåhkanam ulmutja moattet buolvas , stuoraga ja unnagattja . 
Ieme dábe milta li Ankaredej tjåhkanam ulmutja moattet buolvas , stuoraga ja unnagattja . 
Iemeda tjehpudáhka vuojnnuj bådij gåktu bierggij daj majt giedaj åvdån anij , ja gåktu ávkkij divna duola degu sávtsas , gåktu biergov ja njuovvusijt gárvedij ja málev , tjålijt , tjåjvijt ja buojdijt márfijda gárvedij ja buojdijt soahppuj , hullo lájggáj ja duohppimij , ja náhkke ráffáj ja dilkkomij . 
Iemelágásj märostime milta 2500 ulmutja ållåsit jali muhtem mudduj ällosujtos viessu . 
Ienemus anedum dádjadus duojes le sáme giehtabarggo . 
Ienemus oasse imeårroj máhtudagás maõrigielan lidjin dalloj badjel 50 låge jagága , ja ieŋils lij badjel válldám bæjválasj giellan ienemus maõrifámiljaj lunna , valla ij val gájkajn . 
Ienemus oasse li báhtja Nuortta-Sálto guovlos , valla aj ulmutja Narvijkas ja Bådådjos . 
Ienemus oasse li stuorradikkes , ráddidusás ja birássuodjalimdepartementas . 
Ienemus oasse rádjálåvsåjs lidjin sáme , ja sáhka lij tjielggasit bájnniduvvam dallusj vuojnos sámij birra , ja dat dárojduhttempolitihkas mij dalloj lij . 
Ienemus oassáj li ájggomusá læhkám buore , valla dutkam sámij ja Sáme birra le histåvrålattjat ienemusát dagádum dutkijs ålgusjbieles . 
Ienemusá dájs lidjin nuorra ulmutja , majt aj muhtem diehtovadde tsuojggi : Lidjin ienemusát muhtem nissuna ja nuorap ålmmå gudi lidjin rievtes dádjadusáv risstalasjvuodas oadtjum . 
Ienemusá ettjin majdik moalgeda , soames dättos jámálguváj , valla vijmak guodin goabddájdisá . 
Ienemusá hiejtedi njamádimev 14 biejven , valla målssås ulmutjis ulmutjij . 
Ienemusát la aktu læhkám sjárkan . 
Ienep dádjadusáv bájkálasj birrusis . 
Ienep internæhtta adnem ja gåbdåbáddesuohppom sáme bájkijn vaddá ådå máhttelisvuodajt diedimoabllomij , æládusåvddånahttemij ja giellabargguj . 
Ienni viellja vieljajnis digguj , ájn vil jáhkodimij åvdån . 
Ienni viellja vieljajnis digguj , ájn vil jáhkodimij åvdån . 
Ieredus gaskal julev- ja bihtám sáme giela ij la stuorre , ja navti jáhkáv julev sáme gielaga aj lidjin dádjadit mij tjuodtju , juska tæksta lej liehket bihtám sáme giellaj . 
Ieredusájt dán guovte vuojno gaskan máhttep dán láhkáj buohtastahttet ( Kassam 2001 ) : ¶ 
Ierik aj gåhttså ja skuohtju vieljas , tjajmaskuddá moarrá l má dat näjttso vil aj , åssju gå dållå jus mäddá tjuolobágov sunji moalgedit . 
Ierik ja Jåvvå lijga dåjddåm vadnasav snivva , råhttim snáhpáv ja gålgådam ålgus gájkka tjátjev . 
Iesj Neerland Solheiman le læhkám åvdåsvásstádus vuorkájn guoskavasj diedojt åhtsåt , madi Oddmund Andersen ja Jens-Ivar Nergård libá duola dagu oabme gåvåjt åhtsåm ja ságastam ja ságájdahttám ulmutjijt gudi rádjálåvssåjåhtulagán oassálasstin . 
Iesj aj suvdos maññegietjes , usjut vuojnos jus jiegña tjuollá rájggáj ramojt . 
Iesj gal dat subtsas ælládahttem ævto ájteduvvam unneplåhkogielajda le buoremusá boandás ja demokráhtalasj sebrudagájn . 
Iesj ham lev israelak , Abrahama máttos ja Benjamina gierragijs . 
Iesj ham lev israelak , Abrahama máttos ja Benjamina gierragijs . 
Iesj ham lev israelak , Abrahama máttos ja Benjamina gierragijs . 
Iesj la vuojn juo duodas tsáhpam biergos stádtjuj . 
Iesj lav mån arvusmahtedum suv girjijs , sierraláhkáj girjes Lengselens år , javllá Øgsnes . 
Iesj le sujna åhpadus Sámij åhpadusguovdátjis Jåhkåmåhken , gånnå duodje le riek guovdátjin ja gånnå Aline mielas li moadda buorre fáhkagirje . 
Iesj lev Härrás duosstum , majt didjij lev vaddám : Härrá Jesus dan ijá gå biehteduváj lájbev váldij , Jubmelav gijtij , dådjalij dav ja javlaj : ” Dát le muv rumáj , mij dijá åvdås värroduvvá . 
Iesj lev Härrás duosstum , majt didjij lev vaddám : Härrá Jesus dan ijá gå biehteduváj lájbev váldij , ¶ 
Iesj lev juo - degu luluv dijá lunna , rubmaha hárráj ierit valla vuojŋŋanisá hárráj lahka - velgulattjav duobbmim . 
Iesj lev juo - degu luluv dijá lunna , rubmaha hárráj ierit valla vuojŋŋanisá hárráj lahka - velgulattjav duobbmim . 
Iesj li sujna åtsådallama tsieggim- ja snihkkumsuorges , valla sujna le agev sávadus læhkám koahkkan barggat . 
Iesj lij asski rievvum Njávisjiedne mańmus sávtsav . 
Iesj lij duodastam ietjas årrombájken profehtan ij le árvvo . 
Iesj lij duodastam ietjas årrombájken profehtan ij le árvvo . 
Iesj lij vuojn viejegav guolbbáj bæsstám . 
Iesjguhtik gielladile Sámegiela dille målssu guovlos guovlluj . 
Iesjriektesvuoda bærggal sihtá balldet dan ieritváldek bæjsko diehti , mij la tjuovvum Edena paradijsa rájes . 
Ietja de båhtin ja sunnujn tjáppagit ságastin , ja de doalvvun sunnuv ålgus ja sihtin sunnuv stádas mannat . 
Ietjam guloj milta li ulmutja Svierigin læhkám fáron biedjamin ålgus dábma stálpijt miehtsijda . 
Ietjas aj lågenanaktaj bigodij gå lidjin bievddegátten vällahime , ja vádnajáhko ja garra vájmoj diehti sijáv gájgodij , gå ällim jáhkkám sidjij , gudi lidjin suv tjuodtjelime maŋŋela vuojnnám . 
Ietjas aj lågenanaktaj bigodij gå lidjin bievddegátten vällahime , ja vádnajáhko ja garra vájmoj diehti sijáv gájgodij , gå ällim jáhkkám sidjij , gudi lidjin suv tjuodtjelime maŋŋela vuojnnám . 
Ietjas aktijvalasj politihka baktu ja gå li tjalmostahttám sáme perspektijvav sebrudakságastallamijn , le Sámedigge vájkkudam vaj sáme ássje li ássjen sjaddam almulasjvuodan , ja sáme ássje uddni li oassen sjaddam mijá aktisasj dádjadusás . 
Ietjas iedne vájmujn ja huvsojn le sån aktan guojmmeoappájnis ietjas buolvan læhkám vuodo udnásj tjoavdádallam sáme nissunijda . 
Ietjas lusi lågenanguokta åhpadisålmmås gåhtjoj ja vattij sidjij fámov bahás vuojŋŋanisáj badjel vaj buktin dajt vuodjelit ja almatjijt gájklágásj dávdajs ja vigijs buoredit . 
Ietjas lusi lågenanguokta åhpadisålmmås gåhtjoj ja vattij sidjij fámov bahás vuojŋŋanisáj badjel vaj buktin dajt vuodjelit ja almatjijt gájklágásj dávdajs ja vigijs buoredit . 
Ietjas njálmes lip ham dal dav gullam . 
Ietjas njálmes lip ham dal dav gullam . 
Ietjas njálmes lip ham dal dav gullam . 
Ietjas sidoda milta le sáddná bágo baktu mijáv iellemij riegádahttám , vaj lulujma suv sjivnnjádusá vuostasj sjatto . 
Ietjas sidoda milta le sáddná bágo baktu mijáv iellemij riegádahttám , vaj lulujma suv sjivnnjádusá vuostasj sjatto . 
Ietjas varájn , ij hábrráj jalik gálbij málijn , le ihkeven lånåstusáv midjij vuojttám , gå ájlisviessuj tjáŋaj . 
Ietjas varájn , ij hábrráj jalik gálbij málijn , le ihkeven lånåstusáv midjij vuojttám , gå ájlisviessuj tjáŋaj . 
Ietjasa tjállema baktu bessat ájádusájt , vuojnojt ja åtsådallamijt åvddånbuktet , ja oadtjot åtsådallat majt iehtjáda dasi javlli . 
Ietjastihtte ehpit le ájnat ármos jáhko baktu lihpit lånestuvvam . 
Ietjastihtte ehpit le ájnat ármos jáhko baktu lihpit lånestuvvam . 
Ietjat ham dån oajtá , máhttet dallik måj lulujma jáfojt válldet mañen bivddogábmáj ja ietja gáhkkit . 
Ietjá artihkkala girjes Sámij skåvllåhiståvrrå 2 ¶ 
Ietjá artihkkala girjes Sámij skåvllåhiståvrrå 2 ¶ 
Ietjá artihkkala girjes Sámij skåvllåhiståvrrå 2 ¶ 
Ietjá bájken vuojn javllá : Dån i dibde ájlis dievnárat dåssjånimev vuojnnet . 
Ietjá bále le soajttá buoremus sáddit aktisasj gåhttjomav æjgádijda klássan gånnå máhtti sárgestit goassa sihti ságastallamav . 
Ietjá gatjálvis mij ij le vásstedum le man diehti gåvåstahka le jur dasi sárgoduvvam , rievtes giedajn ja gåro juolgijn nuorttaoarjás guovlluj . 
Ietjá hässta , dållåruoppsat , bådij ja ålmåj dan nanna fámov oattjoj ráfev ednamis váldátjit vaj almatja bessi nubbe nuppev gåddålit . 
Ietjá juogos sáme girjálasjvuodan le sáme girjálasjvuohta mij ij la same girjálasjvuohta . 
Ietjá muodulvisáv sidjij sárnoj : ” Almerijkka le senáhppagårne lágásj mav almasj bälldusis sáddji . 
Ietjá muodulvisáv sidjij sárnoj : ” Almerijkka le senáhppagårne lágásj mav almasj bälldusis sáddji . 
Ietjá máná ma lidjin báhtja siegen ståhkamin diededin mij lij dáhpáduvvam , ja sij gudi dåhku båhtin ettjin nahkam båhtsåv labudit ietjasa fámujn valla vierttijin biedjat fiellojt vuolláj majna oadtjum labudam båhtsåv vaj báhttja besaj luovas . 
Ietjá märkka almen vuojnnuj , ja gehtja stuorra dållåruoppsis hárjakgärmmahav , gietjav oajve ja lågev tjoarve ja gietjav kråvnå åjvijnisá . 
Ietjá sajijn væráldin gávnnujin åvdutjis giellalávggommánájgárde ja giellalávggomskåvlå . 
Ietjá vissjalis addne Divtasvuodna åvddålin le Hilde Grønbeck Amundsen ( 41 ) , årrum Elverumaj , valla álgos Stuorgiettes . 
Ietjá vuorodime målssu guovdátjis guovdátjij , dagu barggo mánáj ja nuoraj vuoksjuj skåvlå ja mánájgárde ålggolin ja sinna , guhkásåhpadibme , árbbediedo tjoahkkim ja duodastibme . 
Ietjá ájnas ævto ma hæhttuji sajenis li álggoåhpadime vejulasjvuoda ja álbes kursa . 
Ietjá ålmåj javlaj : ” Tjuovvolav duv , Härrá , valla suova muv vuostak vuolgget fuolkám hivástahtátjit . 
Ietján , juohkkahasj viessus dajna åsijn , mav Härrá le sunji vaddám , nåvti gåktu lij gå Härrá suv gåhtjoj . 
Ietján , juohkkahasj viessus dajna åsijn , mav Härrá le sunji vaddám , nåvti gåktu lij gå Härrá suv gåhtjoj . 
Ietján dal måtåvrrå ij lulu nåv giehpet mannám . 
Ietján dal vivvama doalvvu alesjådedijn hiergev munnuj ja iesj mån giesedav sabektjielkájn muorajt tjarva nanna . 
Ietján gå sijdda , de viehket aj mánájgárdde ja skåvllå mánájt guovtegielagin sjaddat . 
Ietján má Sáhtán dunnuv gähttjal , dajna gå ähppe másja aktu viessot . 
Ietján má Sáhtán dunnuv gähttjal , dajna gå ähppe másja aktu viessot . 
Ietján má Sáhtán dunnuv gähttjal , dajna gå ähppe másja aktu viessot . 
Ievár lij dagu låttåsj , gullat dagu ávos vitsárdij gå buoldajt bajás goarrijma . 
Ievár-áddjá lij álu merragátten berrahijdes guossidime . 
Ieŋŋgil bådij suv lusi ja javlaj : ” Buoris dunji guhti le ármov oadtjum ! 
Ieŋŋgil bådij suv lusi ja javlaj : ” Buoris dunji guhti le ármov oadtjum ! 
Ieŋŋgila aj hálijdi dav bessat dåbddåt . 
Ieŋŋgila aj hálijdi dav bessat dåbddåt . 
Ieŋŋgila aj hálijdi dav bessat dåbddåt . 
Ieŋŋgilijdes bieggan dahká ja dievnárijdes dållåsjnjibttjon . 
Ieŋŋgilijdes gåhttju duv várjjalit , ¶ 
Ieŋŋgilijdes sån gåhttju giedaj nanna duv guoddet vaják juolgát i gärggáj näjkkala . 
Ieŋŋgilijs stuorábun sjattaj , gå sijá namás alep namáv árbbij . 
Ieŋŋgilijs stuorábun sjattaj , gå sijá namás alep namáv árbbij . 
Ieŋŋilsgiellaåhpådiddje diedij binnáv sámij birra åvdutjis , ja suv mielas lij riek suohtas Eskilij oahpástuvvat . 
Ihkap dan diehti gå Gejrá-áddjá iesj , jahttu , galggá årrot diehttes ålmåj , valla ij dav diede , ájádallá Ánu , ulmutja nåv dåssjijt gurggali . 
Ihkap de degu bárudisán vuojná dåbåtjav mij degu badján dajs dålusj gábmásajijs ja bátsidisájs – lavnnjedæhkkujn ja suovajn riehpenis – ja skiejátja dievástagán . 
Ihkap hæhttuv dási duoddistit , ij galga gássket gattsajt ålgusjbieles , valla luovvit gattsav dávtes ja bårråt dav mij la gattsa sinna . 
Ihkap ij sállim dåssjev sijddaj stuojmev buollidit , jus bárnnes la boahtemin . 
Ihkap manná garvvet allela vaj soajttá aj nåv , galmmám la binnáv ájgen gáttes vájku l bieggam nåv garrasit ? 
Ihkap mij gudi gielav lijma massám garrasappot bargajma . 
Ihkap suv dabdá oanegis ájgev hähttuji viessot suv ihkát ruoptus åttjutjit , ij dasti oarjjen , ájnat oarjes ienebun : vielljagärrásin , nåv gåktu munji le . 
Ihkap suv dabdá oanegis ájgev hähttuji viessot suv ihkát ruoptus åttjutjit , ¶ 
Ihkap vilá j j Lullerijkan gávnnuji mujtton dat báles gå Heika dálvváj boahttuj Hábmervárijn ? 
Ihkap ællim gájkka ga nav duosstela gåk lulun liehket , gå galggin lånajt åhtsåt stuorrasebrudagás ? 
Ihkenis ij oade , agenis gåhtså , ¶ 
Ihkenis ij oade , agenis gåhtså , ¶ 
Ihkeva tjiehpes duodjára vuosádalli ietjasa dájdav ja duojev Jåhkåmåhke márnánijn . 
Ihkeva tjáppa hiervvidum náhppe vihteris ja tjoarves , sálltelásska , gukse vihteris , nijbbe tjoarvvedåhpåjn ja stuor tjoarvvenijbbe . 
Ihkeven Jubmel , almmelasj Áhttje , mij gijttep duv gå ájlis gástan mijáv rijkkasit váldá . 
Ij aktak Ingáv vuojnnám jalik gullam . 
Ij aktak dárbaha vuoj ∫∫alasj niedas jábmet . 
Ij aktak tjále jalik sáhkada åvtåláhkáj iellemájgenis . 
Ij dal nåv ruvva mannam hähkkaálgges , ieddnes vuojn daj ietján bargadij . 
Ij doarroålmåj sahte ássjijda sehkana , jus doarrooajves miela milta sihtá barggat . 
Ij doarroålmåj sahte ássjijda sehkana , jus doarrooajves miela milta sihtá barggat . 
Ij dåssjå sjivnnjádus , ájnat mij aj gudi lip Vuojŋŋanisáv vuostasj sjaddon oadtjum , sjuohkadallap ja vuordatjip dasik Jubmela mánnán ållåsit sjaddap ja mijá rumáj friddjavuohtaj bässá . 
Ij dåssjå sjivnnjádus , ájnat mij aj gudi lip Vuojŋŋanisáv vuostasj sjaddon oadtjum , sjuohkadallap ja vuordatjip dasik Jubmela mánnán ållåsit sjaddap ja mijá rumáj friddjavuohtaj bässá . 
Ij ga oattjo åtsådit gåk soames ietjá l jienastam . 
Ij gus Moses le lágav vaddám ? 
Ij gus Moses le lágav vaddám ? 
Ij gus de gájkka iehtjádav aj midjij aktan sujna vatte , sån guhti ittjij Bárnes árjo ájnat mijáj gájkaj diehti suv värrodij ? 
Ij gus de gájkka iehtjádav aj midjij aktan sujna vatte , sån guhti ittjij Bárnes árjo ájnat mijáj gájkaj diehti suv värrodij ? 
Ij gus de gájkka iehtjádav aj midjij aktan sujna vatte , sån guhti ittjij Bárnes árjo ájnat mijáj gájkaj diehti suv værrodij ? 
Ij gus hägga le bårrusis ja juhkusis ienep , ja rumáj biktasijs ? 
Ij gus hägga le bårrusis ja juhkusis ienep , ja rumáj biktasijs ? 
Ij gus hägga le bårrusis ja juhkusis ienep , ja rumáj biktasijs ? 
Ij gus hægga le bårrusis ja juhkusis ienep , ja rumáj biktasijs ? 
Ij gus iednes namma le Maria ja vieljaj namá Jakob , Josef , Simon ja Judas ? 
Ij gus iednes namma le Maria ja vieljaj namá Jakob , Josef , Simon ja Judas ? 
Ij gus iednes namma le Maria ja vieljaj namá Jakob , Josef , Simon ja Judas ? 
Ij gus lulu dat tjadnasis sábbádin luojteduvvat ? 
Ij gus lulu dat tjadnasis sábbádin luojteduvvat ? 
Ij gus lulu dat tjadnasis sábbádin luojteduvvat ? 
Ij gus luonndo iesj didjij åhpada , guhka vuobda li ålmmåj skábmon , valla nissunij guddnen , guhti vuobdajdis gåbttjåsin oattjoj . 
Ij gus miján le riektá jáhkulasj áhkáv fárrusimme válldet , degu duo nuppe apostela ja Härrá vielja ja Kefas ? 
Ij gus miján le riektá jáhkulasj áhkáv fárrusimme válldet , degu duo nuppe apostela ja Härrá vielja ja Kefas ? 
Ij gus rájrrelihttedahkke máhte dahkat majt iesj sihtá , dahtak ábnnasis nuppev härvvalihtten ja nuppev vas adnolihtten . 
Ij gus rájrrelihttedahkke máhte dahkat majt iesj sihtá , dahtak ábnnasis nuppev härvvalihtten ja nuppev vas adnolihtten . 
Ij gåhttså gå Ánnda suv namás huvket . 
Ij la dåssjå val masi lip hárjjánam , gånnå lip bajássjaddam , le juoga rubmahin juo ållu álgos . 
Ij la ga nissunij ( ja gallegasj ålmmåj ) duogen joarkedit árvojt ma javladuvvi nav árvvon li ålles sáme sebrudahkaj . 
Ij la ga åvddåla bárep dárbov vuojnnám . 
Ij la jådon læhkám ¶ 
Ij la riekta javllat , dagu muhtem bihtám sáme li javllam avijsajn , ” julev sábme válldá divna ” ! 
Ij la sávadahte udnásj álmmulasj sáme ásadusájt bággit oarjás , valla farra desentraliserik ájádusáv oadtjot jåhtuj åvddåla ietjá ja ådå sáme álmmulasj ásadusá galggi vuododuvvut Sámedikke systeman . 
Ij la val jábmem ulmutjis jali juhtusijs guhkken ierit . 
Ij la álkke læhkám julevsáme åhpadiddjijda máhtudagáv ietjasa iednegiellaj oadtjot . 
Ij lamájuosik vuolggám dievnnutjit ? 
Ij le agev nav læhkám . 
Ij le dat ållu værámus , diededibme le ham ienemusát jungeltelegráfav tjuovvum . 
Ij le gatjálvis dassta majt almasj sihtá jalik viggá , ájnat Jubmela ármmogisvuodas . 
Ij le gatjálvis dassta majt almasj sihtá jalik viggá , ájnat Jubmela ármmogisvuodas . 
Ij le nav oabme dagu álgos jáhkkin ja æjgáda , lidjin jáhkedahtte vuostatja gudi Duvvuj årrujin . 
Ij le sån ga ballam gæhttjalimes ábnnasij barggat majna ienemusát kárána barggin ; duola degu nijbe , guvse ja ietjá duoje tjoarves ja dávtes . 
Ij le tjáleduvvam : ” suv máttojda ” , degu luluj moaddásijda , ájnat avtat máttos le gatjálvis : suv mádduj , mij le Kristus . 
Ij le tjáleduvvam : ” suv máttojda ” , degu luluj moaddásijda , ájnat avtat máttos le gatjálvis : suv mádduj , mij le Kristus . 
Ij le tjáleduvvam : ” suv máttojda ” , degu luluj moaddásijda , ájnat avtat máttos le gatjálvis : ¶ 
Ij lim avtagærddásasj vájván nav gåk Hans Skanke ájgenis tjuottjodij , tjoahkkájgiesij Roald Kristiansen dajda 7-8 gulldaliddjijda gudi lidjin Árranij tjåhkanam mánnodak iehkeda . 
Ij lim des áhttjes åvddågåvvån , guodám lij nuorra bárnijt ietjas luoddan boahtte ájgijda . 
Ij lim gal nav vuojga guhkás vuonas rijkarádjáj , valla rájás Vájsáluoktaj , gånnå Fra TV-dokumentaren : Ivar Andersen sámedåjmadagán og Leif Erik Michaelsen ( NRK ) lij dåbåsj lij vargga 4 mijla . 
Ij lim rat biernav dæjvvam ja biernna moaret sunji validij , ja Petter vierttij muorraj guotsadit bádan . 
Ij lim sån juvdánissun , ájnat syria-fenikia máttos . 
Ij lim sån juvdánissun , ájnat syria-fenikia máttos . 
Ij lim vuojn dav dálvev ájn muohttám . 
Ij maná , degu álmmulasj válljimin , belludagá namáv guoros válljimsiedila nali tjállet . 
Ij mige Ij mige nav tjiegnalit biso ulmutjij lunna gå iednegiella mij ájádusájt luovvi luobbi mielama ja linijdahttá iellemvuogev ¶ 
Ij má lik Jubmel ájn akti muv dijá åvdån vuoledittja , ja besatjav má surggahimes sijá diehti , gudi li suddodam ja älle ájn buorádusáv dahkam bádudimes , skiegesvuodas ja rattukvuodas , majn li viessum . 
Ij má lik Jubmel ájn akti muv dijá åvdån vuoledittja , ja besatjav má surggahimes sijá diehti , gudi li suddodam ja älle ájn buorádusáv dahkam bádudimes , skiegesvuodas ja rattukvuodas , majn li viessum . 
Ij má lik muv muorraluoddomis jámitja , usjudalliv danna , áksjo giehtabielen . 
Ij rubmahav duolvas rájnni , valla almasj buorre oamedåbdujn Jubmelij jårgijt . 
Ij rubmahav duolvas rájnni , valla almasj buorre oamedåbdujn Jubmelij jårgijt . 
Ij rubmahav duolvas rájnni , valla almasj buorre oamedåbdujn Jubmelij jårgijt . 
Ij rudáv tjijnnit Tjavtja rájes fálla Bájkkeavijssa Nuortta-Sállto ienep gå dálásj 20-bielek avijsav majt dálátjij li ålgusvaddám gå lasedi 24 bælláj , gåstå 4 biele li sámegiellaj . 
Ij sån alvaduvá gå ulmutja ælla vuojga aktijvuodav válldám lenskajn jali suohkana ¶ 
Ij sån ballá Åhpadusdirektoráhta ja Nordlandsforskniga prosjevtas . 
Ij sån dåhpåj dárbaham vádtsát , áhttjes iesj boahtá diermev vuolus fiervváj , ráffegahper oajven ja stuor fáhttsarahpuga giedan . 
Ij tsuvke sån iesj ájggum la gähttjalit oahpástuvvat Ánnáj dán tjåhkalvisbále ja ijga dåbdåsta sån adná Ánnáv fávrobun ja vuohkasabbon ålot ietjá näjtsos . 
Ij val galga ilá báhkas ( táhkka 7-8 ) . 
Ij vierrevuodas ávvudalá , sádnesvuodas galla . 
Ij vierrevuodas ávvudalá , sádnesvuodas galla . 
Ij vierrevuodas ávvudalá , sádnesvuodas galla . 
Ij vierrevuodas ávvudalá , sádnesvuodas galla . 
Ij ållu sæmmi dåbdos le vuostasj romádna sámegiellaj , Bæivve-Alggo . 
Ijáv årrot la máhttelis , jus sláddi nágin rudáv bievde nali . 
Ilá binnáv lij ájn muohttám , ja muohtabálloj sinna soajtti gierge liehket . 
Ilá dal tjähtjáda alvvi , muhttijn luottut tjårbielen . 
Imájdaláv gå nåv ruvva hiejttebihtit suv guhti dijáv le ármos baktu gåhttjum , ietjá evangeliuma diehti vájku ietjá ij le ; dåssjå soabmása gudi dijáv tjáddjidi ja gähttjali Kristusa evangeliumav smaddjit . 
Imájdaláv gå nåv ruvva hiejttebihtit suv guhti dijáv le ármos baktu gåhttjum , ietjá evangeliuma diehti ¶ 
Imálattjan má adnep gå bena ij la moaddum ja ij aktak la ga Máhtuv gullam huvkkemin . 
Infonuora Internæhttabiele li læhkám jådon 2004 jage rájes , valla dálla prosjæktajådediddje Sara Israelssona mielas Infonuorra.no le gárves ådåsmahttemij ja buoredibmáj . 
Inga viessu lahka sáme kulturárbbáj , sån subtsastallá sihke dárogiellaj ja sámegiellaj , ja sån le måttijt jagijt berustam åvdedittjat vuorrasap sámij dilev sebrulasjvuodajn Stáhta vuorrasijrádes , Vuorrasijrádes Divtasvuonan ja berustallamijn demænssasiebren . 
Inge vilá ságastit buvtij , valla rubmaha gåro bielle gálnaj . 
Ingrid Kintel e-mejlaj baktu gåhtjoj ietjas dålusj klássaguojmijt Ájluovta skåvlå sámeklássas ságastallamij gielladile birra . 
Ingrid Solvang Hábmeris ja suv boaddnjerávkke Trygve Solvang oattjojga ájgenis rájadum girjev Hábmera åvdep soknepresta Jan Harra árbbátjis . 
Ingá klássa lij lávllum . 
Inngá lij ham skåvlås vájbbam . 
Internehttaj li edna tjáppa gåvå sáme duojes , luondos ja sebrudagas biejadum . 
Internáhtan lidjin guokta oademlanjá , akta næjtsojda ja nubbe báhtjada . 
Internáhtta lij nav nievrre ja ittjij dåhkkiduvá , ja stieggiduváj varresvuodarádes maŋŋel skåvllåjage 1963/64 . 
Irlánda giella aneduváj 1920-lågojn unna unneplågos sijddagiellan , valla dan ådå irlánda nasjåvnnåj vuojnnin oajválattja dáv hármmat ájnnas symbovllån . 
Isabell Thomassen ( 15 , ruvva 16 ) Måskes , tjadát 10. klássav dán gidá . 
Islandan ælla heva doarjjaga sidjijda gudi sihti årrot ávdas sajijn . 
Isopmáddaga gähtjáj dabrrijin dan suvra vijnan buonjodum sváhpav ja njálmes åvddåj biedjin . 
Isopmáddaga gähtjáj dabrrijin dan suvra vijnan buonjodum sváhpav ja njálmes åvddåj biedjin . 
Ittji dån munji buorástahttemtjulástagáv vatte , valla sån le juolgijdam tjulástallam dallutjis gå dási båhtiv . 
Ittji dån munji buorástahttemtjulástagáv vatte , valla sån le juolgijdam tjulástallam dallutjis gå dási båhtiv . 
Ittji dån oajvám åljujn vuojda , valla sån le juolgijdam vuojddasijn vuojddam . 
Ittji dån oajvám åljujn vuojda , valla sån le juolgijdam vuojddasijn vuojddam . 
Ittjij ga Titus fáronam dárbaha birratjuohpaduvvat , vájku lij grehka . 
Ittjij ga Titus fáronam dárbaha birratjuohpaduvvat , vájku lij grehka . 
Ittjij ga aktak diehtám makkir vijddudagás jali man mälggadav tjalme galggin boatsojäládussaj nievrijt buktet . 
Ittjij goassak Bolettej ja sijddasis boade gå lij vuoratjismáno 5. biejve 1907 årrum váttsatjime . 
Ittjij gus Messias viertti dav gierddat ja herlukvuohtasis mannat ? 
Ittjij gus Messias viertti dav gierddat ja herlukvuohtasis mannat ? 
Ittjij gus mijá áhttje Abraham rievtesferdugin dagoj baktu sjatta gå bárnes Isakav värroálltára nali biejaj ? 
Ittjij gus mijá áhttje Abraham rievtesferdugin dagoj baktu sjatta gå bárnes Isakav värroálltára nali biejaj ? 
Ittjij rat diede gåktu dáv tjoavddet . 
Ittjij slipsajn boade , valla bádderiggasijn boahttsutjoarves , sáme motijvaj hiervvidum . 
Ittjij val Piera visjá subtsastit man diehti ij lim oadtjum oadet . 
Ittjij åvvånis diede gåsi duot skuldik , Ielli , lij gáhtum . 
Ittjiv ham åvvånis diede lidjiv oajvvaduvvam dán bálkkáj , javllá Aline Mikkelsen ( 33 ) ávos . 
Ittjiv suv dåbdå , valla guhti muv rájaj tjátjijn gástadittjat , munji hålaj : ’ Gen nali Vuojŋŋanisáv vuojná luojttádime , gástat ájlis Vuojŋŋanisájn . 
Ittjiv suv dåbdå , valla guhti muv rájaj tjátjijn gástadittjat , munji hålaj : ’ Gen nali Vuojŋŋanisáv vuojná luojttádime , gástat ájlis Vuojŋŋanisájn . 
Ittjiv åvvå juorrula gå Rolf bagádalle læhkám , sierraláhkáj Steffensen muv rinnguj gatjádittjat jus mij guosská sáme oassáj . 
Iv aktasik sidá suhttamoarren liehket , ij aktak galga oarev oadtjot dievnastusám lájttet . 
Iv aktasik sidá suhttamoarren liehket , ij aktak galga oarev oadtjot dievnastusám lájttet . 
Iv de duosta vuolgget gå Almen Áhttje l siegen ! 
Iv diede jus aktak vil sáhkat bihtám sáme gielav Vuona bielen , valla máhttelis la aj almmudit juojddájt dán giellaj . 
Iv diede jus ájgge l boahtám dan mudduj gå la máhttelis giesset åvddån dålusj sáme sijdda ájádusáv , valla buorre luluj jus lijma tjuolldet buore åsijt dákkár ájádallamvuoges , ja dajt buore bielijt hiebadit udnásj sáme iellemij . 
Iv dunji råhkåla sijáv väráldis válldet , ájnat sijáv bahás várjjalit . 
Iv dunji råhkåla sijáv väráldis válldet , ájnat sijáv bahás várjjalit . 
Iv duosta iehtjádis sárnnedit , gå mav Kristus le dåjmadam muv baktu , mij le hiednigijt gullogisvuohtaj doalvvum , bágoj ja dagoj baktu , merkaj ja oavdoj baktu , ja Vuojŋŋanisá fámo baktu . 
Iv duosta iehtjádis sárnnedit , gå mav Kristus le dåjmadam muv baktu , mij le hiednigijt gullogisvuohtaj doalvvum , bágoj ja dagoj baktu , ¶ 
Iv duv sidá vuojga mälggadav árret , valla vájnnodav duv buorrevuodanit oanegattjav mijáv gulldalit . 
Iv duv sidá vuojga mälggadav árret , valla vájnnodav duv buorrevuodanit oanegattjav mijáv gulldalit . 
Iv dáv javla dijáv duobbmitjit - javllam ham juo lev , dij vájmonam lihpit mujna jámátjit ja viesutjit . 
Iv dáv javla dijáv duobbmitjit - javllam ham juo lev , dij vájmonam lihpit mujna jámátjit ja viesutjit . 
Iv galla máhte tjielggit gåktu nav dåbddiv , valla åvdutjis juo diehtiv ulmusj dakkár dåbdojt oadtju . 
Iv gus mån le Jesusav , härráma vuojnnám ? 
Iv gus mån le Jesusav , härráma vuojnnám ? 
Iv iehtjam sárnneda , ájnat Jesus Kristusav härrán : Iesj lev dievnastiddjen Jesusa diehti , dajna gå Jubmel guhti javlaj : ” bájttus tjuovgga sjievnnjedin ” , le aj muv vájmmuj tjuovgav bájtedahttám , vaj diehto Jubmela herlukvuoda birra luluj Jesus Kristusa árudijás bájttet . 
Iv jahke jut sávadis sámegielav oahppat goassak le læhkám sivvan nav stuorra rijdduj . 
Iv javla Jubmela báhko le gåktuk boasstot , dajna gå Israel ij le gájkka israelaga , älle ga gájka Abrahama máttos Abrahama máná . 
Iv jáhke iesj sjaddi nav stuorra ieredusá dijmátjis , valla doajvov sáme kultuvrra ja viessom tjærdda boahtá ienebu ihttusijda ålles Sáme ednamin . 
Iv jáhke sij luojtti sámevuoda bargos . 
Iv jáhke sij luojtti sámevuoda bargos . 
Iv jáhke sij luojtti sámevuoda bargos . 
Iv la goassak gullam nágin la juojddájt láhppám buorre vuodajn . 
Iv la iehtja goassak læhkám fáron tjiektjamin . 
Iv la majdik dan rahtjama åvdås oadtjum . 
Iv le aktasik vierev dahkam , iv le avtak vahágahttám , iv ga avtak bähttám . 
Iv le aktasik vierev dahkam , iv le avtak vahágahttám , iv ga avtak bähttám . 
Iv le aktasik vierev dahkam , iv le avtak vahágahttám , iv ga avtak bähttám . 
Iv le avtak almatjis dav oadtjum , aktak ij le dav munji åhpadam , ájnat Jesus Kristusis bigodime baktu oadtjuv . 
Iv le avtak almatjis dav oadtjum , aktak ij le dav munji åhpadam , ájnat Jesus Kristusis bigodime baktu oadtjuv . 
Iv le æhttsám duv gájk åvdemusát , iv ga guojmám nåv gå iehtjam . 
Iv le æhttsám duv gájk åvdemusát , iv ga guojmám nåv gå iehtjam . 
Iv luoddnok sidá iehtjam iehtjádis rámmpot gå mijá härrá Jesus Kristusa ruossas . 
Iv luoddnok sidá iehtjam iehtjádis rámmpot gå mijá härrá Jesus Kristusa ruossas . 
Iv mån asta dajna gå iv la ájn allasim goahtemuorajt gæssám . 
Iv mån iehtjam badjel miere májno , iv ga iehtjádij bargos mihástalá . 
Iv mån iehtjam badjel miere májno , iv ga iehtjádij bargos mihástalá . 
Iv mån ájgo alodit ulmutjijt / låhkkijt dålusj ságajt gæsátjit åvddåj , valla farra válldet åvddån dav mij la læhkám buorre mijá sáme histåvrås . 
Iv rat diede sisanov , valla jáhkáv boahtá bágos “ bájttet / spiedjildit ” , Ij la gus geldulasj ? 
Iv suv namáv iellema girjes sihko , valla dåbdåstav namáv Áhtjám ja suv ieŋŋgilij åvdån . 
Iv suv namáv iellema girjes sihko , valla dåbdåstav namáv Áhtjám ja suv ieŋŋgilij åvdån . 
Iv suv namáv iellema girjes sihko , valla dåbdåstav namáv Áhtjám ja suv ieŋŋgilij åvdån . 
Iv värálda åvdås råhkåla , ájnat sijá åvdås gejt munji le vaddám dan diehti gå dunji gulluji . 
Iv värálda åvdås råhkåla , ájnat sijá åvdås gejt munji le vaddám dan diehti gå dunji gulluji . 
Iv värálda åvdås råhkåla , ájnat sijá åvdås gejt munji le vaddám dan diehti gå dunji gulluji . 
JJ - Gåbttjå 9 suohkana ja 3 fylkkasuohkana - Ådå juollodummærrádusá jages 2012_- Merustallamvuodo gålmmå åsijda juogedum : 1 . 
Ja Hærrá Jubmel dagáj ålmmåv ednama måjves , ja suv njunnjáj båsoj ielle hekkav , ja de nav sjattaj ulmusj ielle hæggan . 
Ja Hærrá Jubmel dagáj ålmmåv ednama måjves , ja suv njunnjáj båsoj ielle hekkav , ja de nav sjattaj ulmusj ielle hæggan . 
Ja Hærrá Jubmel dagáj ålmmåv ednama måjves , ja suv njunnjáj båsoj ielle hekkav , ja de nav sjattaj ulmusj ielle hæggan . 
Ja Inga arvusmahttem le Vuodnabadán , mánnávuoda rijkan ja daj åtsådallamijn majt le oadtjum duonna dánna . 
Ja Jesaja Israela birra tjuorvvu : Vájku Israela máná li lågodime degu mera sáttoj , de dåssjå bátsidis gádjus , dajna gå Härrá bágos ednamin háhppelit ållidahttá . 
Ja Jesaja javllá : Sån guhti le Jisjaja ruohttsasis tjuodtjel hiednigij ráddijiddjen . 
Ja Jesus dalága giedas gálggij , doahppij suv ja javlaj : ” Dån vádnajáhkuk , manen guoktálassti ? 
Ja Jesus javlaj : ” Sáddnán , muhtema sijás dánna tjuodtjomin e jáme åvddål_gå li Jubmela rijkav vuojnnám fámujn boahtemin . 
Ja Jesus javlaj : ” Sáddnán , muhtema sijás dánna tjuodtjomin e jáme åvddål_gå li Jubmela rijkav vuojnnám fámujn boahtemin . 
Ja Josef , guhti lij Davida máttos , vuolgij Galilea Nasaretas Judeaj , Davida stádaj Betlehemaj , ietjas tjáledittjat aktan Mariajn gejna lij giláduvvam ja guhti lij iesselissan . 
Ja Jubmel biejaj dajt tjuovggasijt almmáj , vaj bájttet galggin ednama nali . 
Ja Jubmel biejaj dajt tjuovggasijt almmáj , vaj bájttet galggin ednama nali . 
Ja Jubmel biejaj dajt tjuovggasijt almmáj , vaj bájttet galggin ednama nali . 
Ja Jubmel dagáj dajt stuorra svállájt ja juohkkalágásj vuojadiddjijt ma tjátje sinna låssji iesj guhtik vuoges milta , ja soajálahájt . 
Ja Jubmel dagáj dajt stuorra svállájt ja juohkkalágásj vuojadiddjijt ma tjátje sinna låssji iesj guhtik vuoges milta , ja soajálahájt . 
Ja Jubmel dagáj dajt stuorra svállájt ja juohkkalágásj vuojadiddjijt ma tjátje sinna låssji iesj guhtik vuoges milta , ja soajálahájt . 
Ja Jubmel dagáj nissunav ålmmå hiertikdávtes , ja buvtij dav suv åvddåj . 
Ja Jubmel dagáj nissunav ålmmå hiertikdávtes , ja buvtij dav suv åvddåj . 
Ja Jubmel dagáj nissunav ålmmå hiertikdávtes , ja buvtij dav suv åvddåj . 
Ja Jubmel giehttjit biejven vuojŋastij gájkajs bargojstis majt Sån lij dahkam . 
Ja Jubmel giehttjit biejven vuojŋastij gájkajs bargojstis majt Sån lij dahkam . 
Ja Jubmel giehttjit biejven vuojŋastij gájkajs bargojstis majt Sån lij dahkam . 
Ja Jubmel guhti vájmojt guoradallá , diehtá majt Vuojŋŋanis hálijt , dajna gå Vuojŋŋanis ájllisij åvdås Jubmela sidoda milta råhkådallá . 
Ja Jubmel ittjij stuorra Babylonav vajálduhte ájnat garra moare vijnastis vattij gávtjav juhkat . 
Ja Jubmel ittjij stuorra Babylonav vajálduhte ájnat garra moare vijnastis vattij gávtjav juhkat . 
Ja Jubmel ittjij stuorra Babylonav vajálduhte ájnat garra moare vijnastis vattij gávtjav juhkat . 
Ja Jubmel sjivnnjedij giehttjit biejvev , ja basodij dáv vuojŋastim biejvven , dajna gå Sån dán biejven lij vuojŋastam gájkajs bargojstis . 
Ja Jubmel sjivnnjedij giehttjit biejvev , ja basodij dáv vuojŋastim biejvven , dajna gå Sån dán biejven lij vuojŋastam gájkajs bargojstis . 
Ja Jubmel sjivnnjedij giehttjit biejvev , ja basodij dáv vuojŋastim biejvven , dajna gå Sån dán biejven lij vuojŋastam gájkajs bargojstis . 
Ja Jubmela stuorravuodas gájka alvaduvvin . 
Ja Jubmela stuorravuodas gájka alvaduvvin . 
Ja Moses israelagijda javlaj : Muv lágásj profehtav Jubmel didjij vieljajihtte gaskan tjuottjeldahttá . 
Ja Vuojŋŋanis vihtanasstá dajna gå Vuojŋŋanis le sádnesvuohta . 
Ja Vuojŋŋanis vihtanasstá dajna gå Vuojŋŋanis le sádnesvuohta . 
Ja Vuojŋŋanis vihtanasstá dajna gå Vuojŋŋanis le sádnesvuohta . 
Ja Vuojŋŋanisás , mav midjij le vaddám , diehtep suv bissot mijájn . 
Ja Vuojŋŋanisás , mav midjij le vaddám , diehtep suv bissot mijájn . 
Ja Vuojŋŋanisás , mav midjij le vaddám , diehtep suv bissot mijájn . 
Ja aj oadtjot oasev suv gåvvidimijs tjuovga målssusimes luondon , dat la árvvon . 
Ja ajtu danna guoran tjåhkkåhij Frank A. Olsen Honningsvågrevy:as ja Kill Buljo-filmas . 
Ja akta vil mij la ájnas la måskega iehtja bierriji ” boahtet juolgij nali ” , ja iehtja buktet ævtodusájt gåktu sihti Måsken lulu liehket , duola dagu 30 – 40 jage dán maññela . 
Ja aktak ij Bárnev dåbdå ietján gå Áhttjes , ja aktak ij Áhtjev dåbdå ietján gå Bárnnes ja gesi Bárnne sihtá suv bigodit . 
Ja aktak ij Bárnev dåbdå ietján gå Áhttjes , ja aktak ij Áhtjev dåbdå ietján gå Bárnnes ja gesi Bárnne sihtá suv bigodit . 
Ja aktak ij Bárnev dåbdå ietján gå Áhttjes , ja aktak ij Áhtjev dåbdå ietján gå Bárnnes ja gesi Bárnne sihtá suv bigodit . 
Ja allit dán värálda milta dåmada , ájnat ietjájduvvit gå dijá miella ådåstuvvá vaj dádjadihpit mij le Jubmela sidot : mij le buorre , sunji vuohkasin , ja ålles . 
Ja allit dán värálda milta dåmada , ájnat ietjájduvvit gå dijá miella ådåstuvvá vaj dádjadihpit mij le Jubmela sidot : mij le buorre , sunji vuohkasin , ja ålles . 
Ja almatja båhti lullet allet ja nuorttat oarjját bievddegátten Jubmela rijkan vellahittjat . 
Ja almatja båhti lullet allet ja nuorttat oarjját bievddegátten Jubmela rijkan vellahittjat . 
Ja almes dållå gahtjaj ja sijáv dåssjidij . 
Ja almes dållå gahtjaj ja sijáv dåssjidij . 
Ja almes dållå gahtjaj ja sijáv dåssjidij . 
Ja almes gulliv jienav , degu skoavve tjátjijs ja rámes átjárájdes , ja jiedna mav gulliv lij hárppatjuojadiddjij tjuojadime lágásj . 
Ja almes gulliv jienav , degu skoavve tjátjijs ja rámes átjárájdes , ja jiedna mav gulliv lij hárppatjuojadiddjij tjuojadime lágásj . 
Ja almes jiedna gulluj : ” Dát le bárnnám , muv iehttselis ja gärrásamos . 
Ja almes jiedna gulluj : ” Dát le bárnnám , muv iehttselis ja gärrásamos . 
Ja almes jiedna gulluj : ” Dån le muv iehttselis ja Bárnnám gärrásamos . 
Ja almes jiedna gulluj : ” Dån le muv iehttselis ja Bárnnám gärrásamos . 
Ja almme gádoj nåv gåktu girjjegoabrre giessaluvvá ja gájkka váre ja suollu bájkijstisá sirddujin , ja ednama gånågisá , alla härrá ja doarrooajve , boandá ja fábmogisá ja gájka , oarje ja friddja almatja tjiehkádin sluokkojda ja várij bávtijda , ja várijda ja bávtijda javllin : ” Vierrit mijá nali ja tjiehkit mijáv sujsta tråvnån tjåhkkåhime ja Lippa moares , dan diehti gå sijá stuorra moarebiejvve le boahtám ja guhtis de buktá bissot ? 
Ja arvusmahttemav le vuorrasap sámijs oadtjum . 
Ja avtsát tijma bájken Jesus jieddnát tjuorvvij : ” Eloi , Eloi , lema sabaktani ? 
Ja avtsát tijma bájken Jesus jieddnát tjuorvvij : ” ¶ 
Ja bahás vuojŋŋanisá ålmmås svijnijda sirddin ja ällo bávtev vuolus jávrráj guohtsalij . 
Ja bahás vuojŋŋanisá ålmmås svijnijda sirddin ja ällo bávtev vuolus jávrráj guohtsalij . 
Ja balos tjuorvvogåhtin . 
Ja balos tjuorvvogåhtin . 
Ja boados dat bargos sjattaj 3 girje rájdon mij vuoset juohkka lágásj gáptijt ja bunadijt juohkkat guovlos dát mijá guhka rijkas . 
Ja buorre le aj gå Fylkkamánne Nordlándan le oadtjum åvdåsvásstádusáv julevsáme åhpadusás . 
Ja buorre le gå NuorttaSálto suohkana li válldám stuoráp åvdåsvásstádusáv sámevuodas . 
Ja bájkálattja li gæhttjaliddje læhkám ja gájkka li hekkav bierggim , måjut Inga Karlsen . 
Ja båråtjit lij ájn . 
Ja dajnas de lik buosjoj , ja sidáj vieljas , Jáhki , vuosstij tjårmmåt . 
Ja dalága varra hiejtij gålggåmis , ja nissun rubmahistes guláj sån lij vájves buorránam . 
Ja dan birra mån imálusjáv , gå mij lip oahppamgirjij dagá læhkám 11 jage , valla e dan birra nav tjavgga tjuorvo ja vuojnnet dåhkkidi dav . 
Ja dan diehti de ij lim oadtjum ráfev jábmet . 
Ja dan diehti l ” Dávgi ” vuododuvvum . 
Ja dan milta sjattaj tjuovgas . 
Ja dan milta sjattaj tjuovgas . 
Ja dan milta sjattaj tjuovgas . 
Ja dan nali de vat máhttep guoradallamijn joarkket ja histåvråv joarkket , javllá Andersen gut la Bjørg Evjena , Marit Myrvolla , Bård A. Berga , Lars Ivar Hansena , Jannike Olsena ja Alf Ragnar Nilsena siegen oassálasstám dán prosjæktaj . 
Ja dan rijkka sjevnjudij ja almatja njuoktjamijt báktjasis gásskin 11 ja alme Jubmelav báktjasij ja náránisáj diehti álbedin valla dagojstisá ettjin jårgijda . 
Ja dan rijkka sjevnjudij ja almatja njuoktjamijt báktjasis gásskin ja alme Jubmelav báktjasij ja náránisáj diehti álbedin valla dagojstisá ettjin jårgijda . 
Ja dangas diehti jáhkká Lárin le sunji gierrum . 
Ja dat biejvve rájes de li bágo ” ja várjjala mijáv bahás ” sierra láhkáj miellaj dæhppum . 
Ja dat biejvve rájes ittjij åvvånis matematihkkalaeksoj visjá barggat . 
Ja dav de náhki tjiehkat , jali soajttá aj muttijn dárkestiddje dåbddi dajt skelmajt . 
Ja dav majt dánna lav vuojnnám la geldulasj ja miellagiddis vuojnnet , javlaj Aasrud NRK:aj åvdås aj manádij Divtasvuona ASVO milta ja dassta Lofoahttaj . 
Ja davva lip vuohttám , gå gullam lip stálpe oarjján båhti ållu ulmutjij lahkusijda biebmov åtsåtjit . 
Ja de Kuffi ållu suhtaj ja álgij rehpihis ja Hásskovisás ribádahtjat . 
Ja de Paulusav doahppijin ja tiemmpelis ålgus giessin , ja tiemmpela uvsa dalága dahpaduvvin . 
Ja de Paulusav doahppijin ja tiemmpelis ålgus giessin , ja tiemmpela uvsa dalága dahpaduvvin . 
Ja de Paulusav doahppijin ja tiemmpelis ålgus giessin , ja tiemmpela uvsa dalága dahpaduvvin . 
Ja de Piera dán jábbmega oajvvegæhtjáj tjuottjadij , nav gåktu lij vuojnnám hærrá hávddádahttijn dahká . 
Ja de Unnavieljatjis nierav njávkastiv ja javlliv : – Ittji dån , Unnavieljasj , ájn dárbaha jábmet . 
Ja de allasim buvtáv javllat : De dal siellum , dujna le ållo moatte jahkáj vuorkán . 
Ja de allasim buvtáv javllat : De dal siellum , dujna le ållo moatte jahkáj vuorkán . 
Ja de bednaga aj nav buoragit soapptsu , javllaba Måske ådå årro gudi suohkanis årrudagáv lájggiba . 
Ja de bieddjis sålbbelijnij guhtik guojmmásimme siejvijma ja lávlojma , dagu hivvasin áhkkuj . 
Ja de dal ájggu munnuv suolet dássta rádjat ? 
Ja de dal ájggu munnuv suolet dássta rádjat ? 
Ja de dal ájggu munnuv suolet dássta rádjat ? 
Ja de doalvvun sijáv apostelij åvddåj , gudi råhkådallin ja giedajdisá sijá nali biedjin . 
Ja de doalvvun sijáv apostelij åvddåj , gudi råhkådallin ja giedajdisá sijá nali biedjin . 
Ja de dáv girjev fárrusisá oadtjun : ” Apostelijs ja boarrásijs varrudagá vieljajda hiednikálmmugijs Antiokian ja Syrian ja Kilikian . 
Ja de gehtjajma budugij mav lij giehtabielen guoddám . 
Ja de giedajdis ja sijdos vuosedij . 
Ja de giessin suv vijnnagárdes ålgus ja gåddin . 
Ja de girjes lågåj midjij majt dahkat jus dihkke njåmmu . 
Ja de goahtefuolkijnis gástaduváj . 
Ja de goahtefuolkijnis gástaduváj . 
Ja de gájka gålmås manni sjalljuj åtsåtjit . 
Ja de hilldos girjev råhttij ja sláddigådij . 
Ja de iednes fármas , ja uksaj jårgit . 
Ja de iehkedijt lågåjma guhtimusj lij ienemus snjieráv gåddåm . 
Ja de l dal sån vuorbálamos näjttso dán ilmen ja suogñá irgges fármmáj . 
Ja de le guolle nuoren , ja riek buorre buolládahka soahkevuovdes goahteguoran . 
Ja de li dal gullam dån gájkka juvdájt , gudi hiednigij gaskan årru , åhpada Mosesa lágav guodet ja tjielggi e galga mánájdisá birratjuohpadahttet ja e galga mijá dábij milta viessot . 
Ja de li dal gullam dån gájkka juvdájt , gudi hiednigij gaskan årru , åhpada Mosesa lágav guodet ja tjielggi e galga mánájdisá birratjuohpadahttet ja e galga mijá dábij milta viessot . 
Ja de lidjin divna oahppe ja åhpadiddje lasjmudallamladnjaj tjåhkånam . 
Ja de liegga juptsav viedtjá rujtas mij la vuoná nanna . 
Ja de lij iedne lusi mannam subtsastittjat majt lij vuojnnám . 
Ja de lávllun ådå lávllagav : Dån le árvvogis girjev váldátjit ja dan sinidagájt doajátjit , dajna gå le njuovaduvvam , ja varájnat Jubmelij lånestij almatjijt gájkka máttojs ja gielajs , ednamijs ja álmmugijs . 
Ja de lávllun ådå lávllagav : Dån le árvvogis girjev váldátjit ja dan sinidagájt doajátjit , dajna gå le njuovaduvvam , ja varájnat Jubmelij lånestij almatjijt gájkka máttojs ja gielajs , ednamijs ja álmmugijs . 
Ja de manáj fæksáj ja gusá siejbes ánoj ándagis ! 
Ja de manájma áhkos nierajt njávkastittjat ja navti suv hivástahtátjit . 
Ja de munnus Stuorvieljas jæsskun gånnå lij gå maŋemusát suv vuojnijma . 
Ja de mánájt asskáj váldij , giedajdis sijá nali biejaj ja buorissjivnnjedij sijáv . 
Ja de sidjij muodulvisáv subtsastij : ” Soames boandás ålmåj lij valjes tjuohppusav bäldojstis oadtjum . 
Ja de sijddaj áhtjes lusi vuolgij . 
Ja de stallo gåhtjoj askovassaj gajhtsajt ålkkus lujttalit fivsas stálo ruojtta-gaskav . 
Ja de tjåhkkidij ja álmmugav vadnasis åhpadij . 
Ja de tjåhkkidij ja álmmugav vadnasis åhpadij . 
Ja de tjåhkkidij ja álmmugav vadnasis åhpadij . 
Ja de vantsav gáttes dassalijga ja dákkij sinna guovllagådijga . 
Ja de vat fiervváj viehkiv , nav gåktu ieddne lij gåhttjum . 
Ja de vat gåjvuna dievav muohttagis skuolká nali goajvvij . 
Ja de vil Artemis biestisj allavuodas , sån gev åbbå Asia ja åbbå värált guddnádallá . 
Ja de vil Artemis biestisj allavuodas , sån gev åbbå Asia ja åbbå värált guddnádallá . 
Ja de vil Artemis biestisj allavuodas , sån gev åbbå Asia ja åbbå värált guddnádallá . 
Ja de vil mån , guhti lidjiv áhttjáj jáhttám stárfov viehkken låddnit . 
Ja de vuojnnet dal ij dåssjå duodje nievres sága vuolláj boade , ájnat baládip mijá alla jubmela Artemisa tiempel aj árvos massá . 
Ja de vuojnnet dal ij dåssjå duodje nievres sága vuolláj boade , ájnat baládip mijá alla jubmela Artemisa tiempel aj árvos massá . 
Ja de vuojnnet vuorddin mij sæmmi dásen gå sij galgajma liehket . 
Ja de vuossav gålles dievdij ja vuolus vádtsáj . 
Ja de vuossav gålles dievdij ja vuolus vádtsáj . 
Ja de vádtsáj tjátjev goajvvitjit , dasták nuores . 
Ja de ájn akti goajvvij ja javlaj : – Muohttagis vat tjuodtjela . 
Ja de ájn vil soages dåppe baddjen dassalijma . 
Ja de álggiv jårggålit ja hiebadit Kari Meløya girjátjijt Sámegiella nubben giellan nuorttasámegielas julevsámegiellaj . 
Ja de årruv sijdan , ja áhttjám lij skåvllåbájkke njunnjusj . 
Ja didjij rájav majt Áhttjám le jáhttám . 
Ja didjij rájav majt Áhttjám le jáhttám . 
Ja diedáv gå dijá lusi boadáv , de mujna le Kristusa valjes buorissjivnnjádus maŋen . 
Ja diedáv gå dijá lusi boadáv , de mujna le Kristusa valjes buorissjivnnjádus maŋen . 
Ja dij dahkabihtit majt lihpit áhtjestihtte gullam . 
Ja dij dahkabihtit majt lihpit áhtjestihtte gullam . 
Ja dij dahkabihtit majt lihpit áhtjestihtte gullam . 
Ja dij nissuna , lehkut ålmmåjihtte vuollásattjan , vaj sij gudi báhkuj e jáhke aj lulun vuojteduvvat bágoj dagi áhkájisá baktu , ¶ 
Ja dij nissuna , lehkut ålmmåjihtte vuollásattjan , vaj sij gudi báhkuj e jáhke aj lulun vuojteduvvat bágoj dagi áhkájisá baktu , ¶ 
Ja dij áhtje , allit mánájdihtte suhttada , ájnat bajedihtit ja bagádihtit sijáv Härrá sidoda milta . 
Ja dij áhtje , allit mánájdihtte suhttada , ájnat bajedihtit ja bagádihtit sijáv Härrá sidoda milta . 
Ja dij ålmmå , viessut áhkájihtte daj diedoj milta majt lihpit oahppam , sån le ham rasjep bielle . 
Ja dij ålmmå , viessut áhkájihtte daj diedoj milta majt lihpit oahppam , sån le ham rasjep bielle . 
Ja dijáv gudi åvddåla ålggolin lijda , gå bahás dagoj baktu vassjemielav vuosedijda , dijáv le dal aj ietjajnis såbadam dan baktu gå Kristus jábmemav oadtjelasj rubmahijnes gierdaj . 
Ja divna ” sáme ” suohkana li diedon navti aj oadtjum ådå stivrajt majna ” sáme ásje ” galggi bierggit boahtte niellja jage . 
Ja doarro almen buolláj : Mikael ieŋŋgilijes hárjakgärmmahijn doarrogådij . 
Ja doarro almen buolláj : Mikael ieŋŋgilijes hárjakgärmmahijn doarrogådij . 
Ja dudálasj dal viertti liehket gå dákkár stuorra leksikåvnnå l dagádum gånnå gápte juohkkat guovlos mijá rijkas li viek stuorra sajev oadtjum , javllá bájkálasj prosjæktajådediddje Aline Mikkelsen . 
Ja duv ja álmmugat ednamij tsábbmi ja e giergev gierge nali guode , dan diehti gå ittji dádjada Jubmel lij duv guossidam . 
Ja duv ja álmmugat ednamij tsábbmi ja e giergev gierge nali guode , dan diehti gå ittji dádjada Jubmel lij duv guossidam . 
Ja dála dunji juojddá majt iv jáhke le åvddåla vuojnnám - dát le jáffovuossa aktan jáfoj javllarusstimij . 
Ja dálla le alemushärrá fámujn diehki boahtám gájkajt gidditjit , gudi duv namás tjuorvvu . 
Ja dálla le alemushärrá fámujn diehki boahtám gájkajt gidditjit , gudi duv namás tjuorvvu . 
Ja dán girje baktu lij dálkudiddje diededam dihkijt lij mijá skåvlån ælvvám . 
Ja dán vahko libá oarjás mannamin Moaj gånnå galggi guorrasit gåktu bussa galggá hiervviduvvat . 
Ja dát bierri dáhpáduvvat ålles Helse ¶ 
Ja dát le budá mav midjij vattij : guhti Jubmelav ähttsá iehttsis vieljas aj . 
Ja dát le budá mav midjij vattij : guhti Jubmelav ähttsá iehttsis vieljas aj . 
Ja dát le duobbmo : Gå tjuovgga väráldij bådij , de almatja sjievnnjedav tjuovgas ienebut iehttsin , danen gå sijá bargo lidjin bahá . 
Ja dát le duobbmo : Gå tjuovgga väráldij bådij , de almatja sjievnnjedav tjuovgas ienebut iehttsin , danen gå sijá bargo lidjin bahá . 
Ja dát le muv ájn ienebut ávvudahttám . 
Ja dát le muv ájn ienebut ávvudahttám . 
Ja dát le muv ájn ienebut ávvudahttám . 
Ja dát le suv budá : jáhkket galggap Bárnes Jesus Kristusa nammaj ja iehttset guhtik guojmáma nåv gåktu gåhtjoj . 
Ja dát le suv budá : jáhkket galggap Bárnes Jesus Kristusa nammaj ja iehttset guhtik guojmáma nåv gåktu gåhtjoj . 
Ja dát le suv sidot guhti muv le rádjam : iv galga láhppet sijájs avtak gejt munji le vaddám , ájnat maŋemus biejve sijáv tjuodtjelahttet . 
Ja dát le suv sidot guhti muv le rádjam : iv galga láhppet sijájs avtak gejt munji le vaddám , ájnat maŋemus biejve sijáv tjuodtjelahttet . 
Ja dát le suv sidot guhti muv le rádjam : iv galga láhppet sijájs avtak gejt munji le vaddám , ájnat maŋemus biejve sijáv tjuodtjelahttet . 
Ja dát lij vuostasj rájadus sámeednamis . 
Ja dát rávkaduvvum luohtádus ij la sajenis , ienemus oasen sámij lunna , navti gåktu iehtja lav åtsådallam gå lav guláskuddam vidjurij birra . 
Ja dát sámeednam sjattaj álggosadjen dan gåhttsåmij mij le Divtasvuona sebrudagáv bájnnám gitta udnásj ge biejvij rádjáj . 
Ja dát ” suovva ” ij lim suovva dålås , valla tjáhtjesuovva mij bådij báhkka tjáhtje bårssjomis ednamis bajás ! 
Ja dån , mánnám , Alemusá profehtan gåhtjoduvá , dajna gå Härrá åvdån galga mannat sunji bálggájt gárvedittjat ja suv álmmugij diededittjat lånestibme suttoj ándagisluojttemijn le dánna mijá Jubmela ármmogisvuoda ja linesvuoda baktu . 
Ja dån , mánnám , Alemusá profehtan gåhtjoduvá , dajna gå Härrá åvdån galga mannat sunji bálggájt gárvedittjat ¶ 
Ja dårvvo ij dåssjåna , dajna gå mijá vájmojn le Jubmela gieresvuohta , mav ájlis Vuojŋŋanisá baktu le vaddám . 
Ja dårvvo ij dåssjåna , dajna gå mijá vájmojn le Jubmela gieresvuohta , mav ájlis Vuojŋŋanisá baktu le vaddám . 
Ja ednam lij årodahtes ja guoros , ja sjievnnjet lij tjiegŋala nanna , ja Jubmela vuojŋŋanis háládaláj tjátje bajelt . 
Ja ednam lij årodahtes ja guoros , ja sjievnnjet lij tjiegŋala nanna , ja Jubmela vuojŋŋanis háládaláj tjátje bajelt . 
Ja ednam lij årodahtes ja guoros , ja sjievnnjet lij tjiegŋala nanna , ja Jubmela vuojŋŋanis háládaláj tjátje bajelt . 
Ja ednama gånågisá gudi sujna li skiegesvuodan ja valjesvuodan viessum tjierru suv ja luodju gå buollema suovav vuojnni ja ietja mälggadin suv vájves balos fuojkki : ’ Vuoj , vuoj dunji stuorra stádaj Babylonaj , fábmogis stádaj , avtan tijman le duobbmo dunji boahtám . 
Ja ednamis galga vas tjuodtjelit . 
Ja ednamis galga vas tjuodtjelit . 
Ja ep le värálda Vuojŋŋanisáv oadtjum , ájnat Vuojŋŋanisáv mij Jubmelis boahtá , vaj lulujma dåbddåt , majt Jubmel midjij le vaddám . 
Ja ep le värálda Vuojŋŋanisáv oadtjum , ájnat Vuojŋŋanisáv mij Jubmelis boahtá , vaj lulujma dåbddåt , majt Jubmel midjij le vaddám . 
Ja ettjin ga gåddemis jårgijda jalik skieddimijs jalik skiegesvuodas jalik suolavuodas . 
Ja ettjin ga gåddemis jårgijda jalik skieddimijs jalik skiegesvuodas jalik suolavuodas . 
Ja europealasj unnep giela li ájggeguovddelisá dálla . 
Ja evangeliuma dievnárin sjaddiv ármovattáldagá baktu , mav Jubmel munji fámujnis ja vieksesvuodajnis vaddá . 
Ja fáronis lidjin vuoj ∫∫alasj niestev oadtjum man åvdås dalusj ulmutja ettjin vajálduhte ietjasa Hærráv gijttet . 
Ja gatjálvis lej aj guhti lij jådediddjen , muhtem gaskajt lidjin tjiehpes ja berustiddjes ulmutja , ietjá bále vas muhtema ma ettjin rat sáme ássjijs berusta . 
Ja germaj tjátjev njálmestis nissuna maŋelt ädnon tjållij vaj rávve suv vuolgat . 
Ja germaj tjátjev njálmestis nissuna maŋelt ädnon tjållij vaj rávve suv vuolgat . 
Ja gietjat ieŋŋgilis akta muv lusi bådij , gietjajn gárijn dievvasa gietjat maŋemus vájves ja javlaj : ” Boade , dunji moarssev vuosedav , Lippa áhkáv . 
Ja gietjat ieŋŋgilis akta muv lusi bådij , gietjajn gárijn dievvasa gietjat maŋemus vájves ja javlaj : ” Boade , dunji moarssev vuosedav , Lippa áhkáv . 
Ja girjen tjállá áhttjes la jábmám . 
Ja guhti mielkes viessu le njuorak ja máhtodibme rievtesferdukvuoda åhpadusáv buojkkát . 
Ja guhti mielkes viessu le njuorak ja máhtodibme rievtesferdukvuoda åhpadusáv buojkkát . 
Ja guhti vaddá aktaj dájs unnemusájs edasik guvsedievav galmma tjátjes , danen gå le åhpadisålmåj - sáddnán sån ij bálkás masse . 
Ja guhti vaddá aktaj dájs unnemusájs edasik guvsedievav galmma tjátjes , danen gå le åhpadisålmåj - sáddnán sån ij bálkás masse . 
Ja gulliv almes jienav javllamin : ” Tjále : sálugin gudi dássta duohku Härrán jábmi . 
Ja gulájga garra jienav almes sunnuj javllamin : ” Badjánihtte diehki . 
Ja gulájga garra jienav almes sunnuj javllamin : ” Badjánihtte diehki . 
Ja guoktalåkniellja boarrása ja niellja viessoga ednamij luojttádin ja Jubmelij tråvnånis råhkådallin ja javllin : ” Amen . 
Ja gájka gudi gullin , biedjin ságajt mujttuj ja gatjádallin : ” Mij dát mánás sjaddá ? 
Ja gájka gudi gullin , biedjin ságajt mujttuj ja gatjádallin : ” Mij dát mánás sjaddá ? 
Ja gállusis lij namma , tjiegosvuohta , tjáleduvvam : Babylon , ednama gájkka huoráj ja vastesvuodaj ieddne . 
Ja gállusis lij namma , tjiegosvuohta , tjáleduvvam : Babylon , ednama gájkka huoráj ja vastesvuodaj ieddne . 
Ja gávtsát , valla daŋgas_diehti akta giehtjasis , le urudis mij lij ja ij dasti le , ja sån håhkkånibmásis manná . 
Ja gávtsát , valla daŋgas_diehti akta giehtjasis , le urudis mij lij ja ij dasti le , ja sån håhkkånibmásis manná . 
Ja gässta le dáv fámov oadtjum ? 
Ja gässta le dáv fámov oadtjum ? 
Ja gässta le dáv fámov oadtjum ? 
Ja gå Herodes lij riegádimbiejves ávvudime ja Herodiasa niejdda guossij åvdån gärssulij , de Herodes tjaŋgedij ja vuornnájn loabedij sunji gájkka mav ihkenis ánoj . 
Ja gå Herodes lij riegádimbiejves ávvudime ja Herodiasa niejdda guossij åvdån gärssulij , de Herodes tjaŋgedij ¶ 
Ja gå Jakob , Kefas ja Johannes , gudi tjoaggulvisá doarjjan aneduvvin , árvvedin man stuorra ármov lidjiv oadtjum , de munnuj Barnabasaj giedav aktisasjvuoda märkkan gálggijin . 
Ja gå Jakob , Kefas ja Johannes , gudi tjoaggulvisá doarjjan aneduvvin , árvvedin man stuorra ármov lidjiv oadtjum , de munnuj Barnabasaj giedav aktisasjvuoda märkkan gálggijin . 
Ja gå Jesus lij vas viesonis , de sijás gatjádij : ” Man birra dij manádijn ságastijda ? 
Ja gå Jesus lij vas viesonis , de sijás gatjádij : ” Man birra dij manádijn ságastijda ? 
Ja gå Jesus åhpadisålmmåj ja stuorra almasjvegajn stádas vuolgij , de lij tjalmedis ánodiddje , Bartimaios , Timaiosa bárnne , rahtebällán tjåhkkåhime . 
Ja gå Jesus åhpadisålmmåj ja stuorra almasjvegajn stádas vuolgij , de lij tjalmedis ánodiddje , Bartimaios , Timaiosa bárnne , rahtebällán tjåhkkåhime . 
Ja gå Jubmel le Jesusav jábbmegij lussta tjuottjeldahttám , de Jesus ij goassak dåssjånibmáj máhtsa . 
Ja gå Jubmel le Jesusav jábbmegij lussta tjuottjeldahttám , de Jesus ij goassak dåssjånibmáj máhtsa . 
Ja gå Paulus giedajdis sijá nali biejaj , de ájlis Vuojŋŋanis sijá badjel luojttádij ja de gielaj sárnnogåhtin ja åvddålijsárnnogåhtin . 
Ja gå Paulus giedajdis sijá nali biejaj , de ájlis Vuojŋŋanis sijá badjel luojttádij ja de gielaj sárnnogåhtin ja åvddålijsárnnogåhtin . 
Ja gå akti buorádusáv dagá , de gievrroda vieljajdat . 
Ja gå akti buorádusáv dagá , de gievrroda vieljajdat . 
Ja gå akti buorádusáv dagá , de gievrroda vieljajdat . 
Ja gå avtaláhkáj ettjin ájádalá , de danna sirádin gå Paulus lij dájt bágojt hållam : ” Sádnes le majt ájlis Vuojŋŋanis dijá ájttegijda profehta Jesaja baktu hålaj : Maná dán álmmuga lusi ja håla : Bieljij gullabihtit , valla ehpit dádjada , ja tjalmij vuojnnebihtit , valla ehpit huoman vuojne . 
Ja gå avtaláhkáj ettjin ájádalá , de danna sirádin gå Paulus lij dájt bágojt hållam : ” Sádnes le majt ájlis Vuojŋŋanis ¶ 
Ja gå bahás vuojŋŋanisá suv vuojnnin , de suv åvddåj tjuorvo luojttádin : ” Dån le Jubmela Bárnne . 
Ja gå bahás vuojŋŋanisá suv vuojnnin , de suv åvddåj tjuorvo luojttádin : ” Dån le Jubmela Bárnne . 
Ja gå bágov lijda åmastam , de tjuovojda mijá ja nåv aj Härrá åvddågåvåv gártjesvuodan dajna ávujn mav ájlis Vuojŋŋanis vaddá . 
Ja gå bágov lijda åmastam , de tjuovojda mijá ja nåv aj Härrá åvddågåvåv gártjesvuodan dajna ávujn mav ájlis Vuojŋŋanis vaddá . 
Ja gå bárne lihpit de Jubmel le mijá vájmojda rádjam Bárnes Vuojŋŋanisáv mij tjuorvvu : ” Abba ! 
Ja gå bárne lihpit de Jubmel le mijá vájmojda rádjam Bárnes Vuojŋŋanisáv mij tjuorvvu : ” Abba ! 
Ja gå dasi gehtjajma , de árvvedijma manen lij dav álbet oadtjum : na gå nav giedtse ja juorbbá lij . 
Ja gå dassta vas ierit njágaj , de ednam lij galmmám daggu gånnå sån lij tjuvvaham . 
Ja gå de jårgijdiv , de vuojnniv gåsi lij sæjvvum . 
Ja gå de vanntsa vijmak lij ållu guoros , de stárfov bajás giesijma ja biejajma sæmmi sadjáj gåsstå lijma válldám . 
Ja gå dát dábmuk ij la åvddåla læhkám mijá lunna , åvddåla rimmij biebbmamnuohtijs , de ij la dán guolen diedon sáme namma . 
Ja gå då ietjá niellja beruna juo lidjin båråduvvam ja ådnu gáhtum , de lij unnemus berun áhkkarin ja lij ieddnen lågenangålmmå tjáppa ådå berunijda . 
Ja gå ednamis bajeduváv , de gäsáv gájkajt iehtjam lusi . 
Ja gå ednamis bajeduváv , de gäsáv gájkajt iehtjam lusi . 
Ja gå hárjakgermaj vuojnij ednamij lij bálkestuvvam de doarrádallagådij nissunav guhti lij bárnnemánás riegádahttám . 
Ja gå la oadtjum majt dárbaha , de javla : Hiejte rujtta ! 
Ja gå lij tjuorvvum de hållin gietjav átjega jiena . 
Ja gå lij tjuorvvum de hållin gietjav átjega jiena . 
Ja gå lij tjuorvvum de hållin gietjav átjega jiena . 
Ja gå lip dav diedov dagu válldám vájmo lahka , de máhttep dagu konkretiserit gånnå ep la nav buoragit dahkam dav ja dav ássjev . 
Ja gå lip tjoahkkim diedojt makkár åsijs mijá goahte lulu liehket , de boahtá gatjálvis gåktu galggap dájt åsijt biedjat tjoahkká vaj goahte nannusit tjuodtju Sáme ednamin ? 
Ja gå máná lidjin 12-13 jage vuorrasa , de gájgodin munnuv áhtjijnis gå ejma la sijáv sámegielav oahppam . 
Ja gå ruonut , gå rávvat målssus njuoras , njuoras , njuoras ruodnadin , de ulmusj vas iellegoahtá . 
Ja gå sihti almmudit gåvåv ietjas rijkas , de ælla diedon váttesvuoda dåppen . 
Ja gå sijddasis jåvsådij , de bådijga tjalmedime suv åvddåj . 
Ja gå tuvsán jage li vássám de Sáhtán fáŋŋgagoadestis luojteduvvá . 
Ja gå tuvsán jage li vássám de Sáhtán fáŋŋgagoadestis luojteduvvá . 
Ja gå ulmusj boahtá guhka biejves , duola dagu viermmimis nágin jávren , de la ulmusj ij dåssju vájbbam , valla nav buorre mielan ja divna vuojnnet la hávsske . 
Ja gå várddahime lij gæjno duobbelij , de roahtto tjuorvoj : « Boade , boade , irggám ! 
Ja gå vássep birrasit 1970 ja dálásj ájggáj mannaap , de la oabme gåvvå ållu ietjájduvvam . 
Ja gå álmmugav lij ruopptot luojttám , de vadnasij lávkkij ja Magadana guovlojda vuolgij . 
Ja gå ándagis luojttám lev , jus dal mige ándagis luojttet , de lev dav dijá diehti ja Kristusa åvdån dahkam , 11 vaj Sáhtán ij besa mijáv bähtátjit . 
Ja gå ándagis luojttám lev , jus dal mige ándagis luojttet , de lev dav dijá diehti ja Kristusa åvdån dahkam , vaj Sáhtán ij besa mijáv bähtátjit . 
Ja gå ándagis luojttám lev , jus dal mige ándagis luojttet , de lev dav dijá diehti ja Kristusa åvdån dahkam , ¶ 
Ja gå åvdån váttsij , de gulláj dakkir tjáppa , lidna gielav ma ∫∫elin tjuorvvomin : « Boade , boade , venagam ! 
Ja gåktu máhtá vielljasit javllat : Gal mån tjalmestat ribáv gádodav - dån gänna ietjanat le bielkká tjalmen ? 
Ja gåktu máhtá vielljasit javllat : Gal mån tjalmestat ribáv gádodav - dån gänna ietjanat le bielkká tjalmen ? 
Ja gåktu sáhkadi varresvuodabargge gaskanisá låhkåma birra , javlaj Anette Langås Larsen Divtasvuona suohkanstivrrapolitihkkárijda . 
Ja gåktu tjoaggulvis Kristusij vuollán , de lehkusa nissuna juohkkaláhkáj ålmmåjisá vuollásattjan . 
Ja hekkam sávtsaj diehti vattáv . 
Ja hekkam sávtsaj diehti vattáv . 
Ja hekkam sávtsaj diehti vattáv . 
Ja hárjakgermaj dasi fámostis vattij ja tråvnåv ja stuorra vieldev . 
Ja hárjakgermaj dasi fámostis vattij ja tråvnåv ja stuorra vieldev . 
Ja hárjakgermaj dasi fámostis vattij ja tråvnåv ja stuorra vieldev . 
Ja hárjakgermaj ieŋŋgilijes doarruj , 8 valla oajtádaláj ja siján ij lim dasti sadje almen . 
Ja hárjakgermaj ieŋŋgilijes doarruj , valla oajtádaláj ja siján ij lim dasti sadje almen . 
Ja hárjakgermaj ieŋŋgilijes doarruj , ¶ 
Ja ietjam dábmuk ( vuostasj majt lav oadtjum ietjam iellemin , ja vil duodden biejven åvddåla dievddiv 38 jage ) lej 0,85 kg. . 
Ja ieŋŋgil , gev lidjiv mera ja ednama nanna vuojnnám tjuodtjomin , bajedij oalges giedas alme guovlluj ¶ 
Ja ieŋŋgil suovaslihtev váldij , dievdij dav álltára dålås ja håjggådij ednama nali . 
Ja ieŋŋgil suovaslihtev váldij , dievdij dav álltára dålås ja håjggådij ednama nali . 
Ja ieŋŋgil tjuohpanis ednama nali luojtij ja muorjijt tjuohpaj ja dajt bálkestij Jubmela moare stuorra vijnnaduolmudahkaj . 
Ja ieŋŋgilij birra javllá : Ieŋŋgilijdes bieggan dahká ja dievnárijdes dållåsjnjibttjon . 
Ja ieŋŋgilijt gudi sajijdisá ettjin árvvon ane , ájnat årrombájkijt guodin ; sijájt sån le sjievnnjeda ihkálasj tjadnasij tjanádam duobmo stuorra biejve rádjáj . 
Ja ieŋŋgilijt gudi sajijdisá ettjin árvvon ane , ájnat årrombájkijt guodin ; sijájt sån le sjievnnjeda ihkálasj tjadnasij tjanádam duobmo stuorra biejve rádjáj . 
Ja ihkap lin oassálasstám værjoduhttet juojddáv mij le læhkám iebdes ja gássjelis . 
Ja ij la dåssju bierggo mij la ájnas , gå ulmusj dagu sihtá unnánisj sáme iellemav anedit gitta dán ådå ájggásasj látte væráldin mij la dievva svijne biergos , hamburgerijs ja pommes frittesijs . 
Ja ij lim gássjel vuojnnet mij lij væráldis . 
Ja ij muorajt ane , hähttuj dähkágit boalldet . 
Ja iv ietjastam majdik dagá , ájnat sárnnedav nåv gåktu Áhtjes lev oahppam . 
Ja iv ietjastam majdik dagá , ájnat sárnnedav nåv gåktu Áhtjes lev oahppam . 
Ja iv ietjastam majdik dagá , ájnat sárnnedav nåv gåktu Áhtjes lev oahppam . 
Ja jalga li aj muohttum jali jiegŋum , ja dakkir jalga reflekteri avtsegerdagit ienep gämos tjuovgav almes , gå ednam gånnå li sjatto . 
Ja javlaj sidjij e majdik fárrusisá válldet , ietján gå soappev , e lájbev , e vuossav , e ga biednigijt aven . 
Ja javlaj sidjij e majdik fárrusisá válldet , ietján gå soappev , e lájbev , e vuossav , e ga biednigijt aven . 
Ja javllit Arkipposij : ” Dievnasta bargonit mav Härrás le oadtjum . 
Ja javllit Arkipposij : ” Dievnasta bargonit mav Härrás le oadtjum . 
Ja jieddnát tjuorvvij : ” Gahttjam , gahttjam le stuorra Babylon . 
Ja jieddnát tjuorvvij : ” Gahttjam , gahttjam le stuorra Babylon . 
Ja jieddnát tjuorvvun : Lånestibme le mijá Jubmela lunna , guhti tråvnån tjåhkkåj ja Lippa lunna . 
Ja jieddnát tjuorvvun : Lånestibme le mijá Jubmela lunna , guhti tråvnån tjåhkkåj ja Lippa lunna . 
Ja jieddnát tjuorvvun : ” Man guhkev , ájlis ja sáddná oajvemus , ájgo vuorddet åvddål_gå duobbmi ja mijá varáv ednama viesádijs rávka ? 
Ja jieddnát tjuorvvun : ” Man guhkev , ájlis ja sáddná oajvemus , ájgo vuorddet åvddål_gå duobbmi ja mijá varáv ednama viesádijs rávka ? 
Ja jiedna , mav lidjiv almes gullam munji vaden hålaj ja javlaj : ” Maná válde rabás girjev ieŋŋgila giedas , guhti le mera ja ednama nanna tjuodtjomin . 
Ja juohkkahasj gádjus guhti Härráv namás tjuorvvu . 
Ja juohkkahasj gádjus guhti Härráv namás tjuorvvu . 
Ja jur subttsasijt ájggu Inga åvddånbuktet . 
Ja jus dal Sáhtán ietjajnis rijdduj boahtá , gåktu de rijkas bisot ? 
Ja jus dal Sáhtán ietjajnis rijdduj boahtá , gåktu de rijkas bisot ? 
Ja jus guhtik gádot avtak girje åvddålijsárnnoma bágojs , de Jubmel suv oasev iellema muoras ja ájlis stádas válldá , nåv gåktu dán girjen le tjáleduvvam . 
Ja jus ij dav diede , de máhttá liehket muhtema gudi diehti , gudi máhtti tjoavddet ja Buojkulvis gåvås Magdalene Normanna vuorkás – almoduvvam Divtasvuodna åvddålin . 
Ja jus la dujna ilá stuorra jubmelahtesvuohta , de ihttudalá vájku la stuorra , boares ålmåj , dan diehti gå la ilá suorodibme , ja gå la ilá binnáv Jubmela bágos låhkåm . 
Ja jus le juojddá oadtjum , man diehti ietjat rámpo degu ille dav vattáldahkan oadtjum ? 
Ja jus le juojddá oadtjum , man diehti ietjat rámpo degu ille dav vattáldahkan oadtjum ? 
Ja jus le juojddá oadtjum , man diehti ietjat rámpo degu ille dav vattáldahkan oadtjum ? 
Ja jus manná gåktu dát juogos la ájggeplánav dahkam , de esski 6-7 jage duogen sjaddá mierredus Stuorradikken jus dáfo galggi ráfájduhteduvvat , ja makkár hámen . 
Ja jus nágin muvva l vuojnnám footballav spellamin Helmuk Upan , de la buorre jus muvva diedet , vaj oattjov ietjam mujtov unnánisj rájnnit vaj iv vajálduhte ájnas dáhpádusájt ietjam iellemin . 
Ja jus rievtes giehtat duv tjáddjit , de tjuolasta dav ja bálkesta . 
Ja jus rievtes giehtat duv tjáddjit , de tjuolasta dav ja bálkesta . 
Ja jábbmega duobbmidallin girjij milta , dagojisá milta . 
Ja jábbmega duobbmidallin girjij milta , dagojisá milta . 
Ja jábbmega duobbmidallin girjij milta , dagojisá milta . 
Ja jáhkáv dåssju låge sekunda duogen , de lij guolle dæhppum . 
Ja lasedis Härrá valjesláhkáj gieresvuodav guhtik guojmmásihtte ja gájkajda , nåv gåktu aj mijá gieresvuohta le didjij , vaj vájmojnihtte gievrrobihtit , ja lájtodibmen ja ájllisin lihpit Jubmela ja Áhtje åvdån , dalloj gå mijá härrá Jesus gájkka suv ájllisij boahtá . 
Ja lasedis Härrá valjesláhkáj gieresvuodav guhtik guojmmásihtte ja gájkajda , nåv gåktu aj mijá gieresvuohta le didjij , ¶ 
Ja le ham vájkudus jur dát dálválattjas , dát arktikalattjas , le dåbddo jieŋas , illusjåvnnå jieŋas , moadda nyansa vielggadis , nåv_gåk vielggat ij la vielggat , jur dat sjievnnjet mij ij la sjävnnjat . 
Ja lihpit gus láttagijt vuorkkum , vaj snjierrá ij bårå ? 
Ja lihpit vajálduhttám vágodusáv mav didjij bárnnen hoallá : Bárnnam , ale Härrá nuktalusáv dåssjen ane , ja ale häso gå duv haddut , dajna gå Härrá nuktal gev ähttsá , ja ruosski juohkkahattjav gev bárnnen válldá . 
Ja lihpit vajálduhttám vágodusáv mav didjij bárnnen hoallá : ¶ 
Ja loabedij ja vuornádij : ” Majt ihkenis áno , dunji vattáv , lehkus lahkke iehtjam rijkas . 
Ja luojte midjij suttojdimme ándagis , juhte mij aj luojttep ándagis juohkka aktaj mijá velgulattjajs . 
Ja luojte midjij suttojdimme ándagis , juhte mij aj luojttep ándagis juohkka aktaj mijá velgulattjajs . 
Ja luojte midjij suttojdimme ándagis , nåv_gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda . 
Ja luojte midjij suttojdimme ándagis , nåv_gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda . 
Ja luojte midjij suttojdimme ándagis , ¶ 
Ja luojte midjij suttojdimme ándagis , ¶ 
Ja luojte midjij suttojdimme ándagis , ¶ 
Ja luojte midjij suttojdimme ándagis , ¶ 
Ja luojte midjij suttojdimme ándagis , ¶ 
Ja luojte midjij suttojdimme ándagis , ¶ 
Ja luojte midjij suttojdimme ándagis , ¶ 
Ja luojte midjij suttojdimme ándagis , ¶ 
Ja luojte midjij suttojdimme ándagis , ¶ 
Ja luojte midjij suttojdimme ándagis , ¶ 
Ja luojte midjij suttojdimme ándagis , ¶ 
Ja luojte midjij suttojdimme ándagis , ¶ 
Ja luojttádiv juolgijis åvddåj suv råhkådalátjit . 
Ja lågev tjoarve ja urudis majt vuojnni , skieges nissunav vasjodi ja häjtanissan ja rihtsogin dahki , biergos bårri ja dålån boalldi . 
Ja lågev tjoarve majt vuojnni li lågev gånågisá gudi ájn älle rijkajdisá oadtjum , valla avta tijmmaj gånågisfámov urudisájn aktan oadtju . 
Ja lågev tjoarve majt vuojnni li lågev gånågisá gudi ájn älle rijkajdisá oadtjum , valla avta tijmmaj gånågisfámov urudisájn aktan oadtju . 
Ja majt jiervva dálla bårråt galggá ? 
Ja manemus j suohkanválgan válljiduváj suohkanstivrraj Barggijbelludagás . 
Ja manen ij álgget javllat Árran la nasjonalalasj sáme guovdásj sigi julev- ja bihtám sámijda Vuonan ? 
Ja manenagi j li sáme ienebuv ja ienebuv allasisá jáhkkegoahtám , ja lip hæjttám jáhkket mij lip nievres slájas , subtsastij Urheim . 
Ja mav de vil javllat ? 
Ja mav de vil javllat ? 
Ja mañemus goalmát oasse åroj ietjá sajijn ma ællim stáda jali ga ávdas saje , valla ” saje ” . 
Ja merra jábbmegijt ruoptus vattij , ja jábmem ja jábbmekájmmo jábbmegijt vattijga ruoptus , ja fert guhtik duobbmidaláj dagojis milta . 
Ja midjij , gudi lip ællo sáme máttos , de la njuovvam ájgge suohtas ja hávsskes ájgge . 
Ja midjij le Jubmel dav Vuojŋŋanisá baktu bigodam . 
Ja midjij le Jubmel dav Vuojŋŋanisá baktu bigodam . 
Ja mij sáme ep la bessam dát ” vielggis ålmmå noades ” , juska ep rat sidá miededit mij aj lip ” vielggis ålmmå ” . 
Ja moadda lågevtuvsán guossij ietjas rijkas ja ålggorijkajs máhtij árbbedábálasj márnán fállat moadda buorre kulturmuossáddimijt . 
Ja moarestam de vuornnáv dahkiv : E agenisá muv vuojŋastibmáj besa . 
Ja muldov oajvesa nali bálkestin ja tjiero ja hujá tjuorvvun : ’ Vuoj , vuoj , dán stuorra stádaj mij gájkajt gejn li hávsa meran boanndán valjijnis dagáj . 
Ja muohtos lij degu biejvve ja suv juolge degu dållåtjuolda , 2 ja giedanis lij unna rabás girjjegoabrásj . 
Ja muohtos lij degu biejvve ja suv juolge degu dållåtjuolda , ja giedanis lij unna rabás girjjegoabrásj . 
Ja mánnám , gievro ármos , mav Kristus Jesusa baktu oadtjop . 
Ja mån doajvov dal dás-duohku gå sámegiella sáhkaduvvá dássta hållamståvlås de suohkanstivrraájrrasa e dákkir álbedimev vuoseda majt mån uddni dánna vásediv , dagu dánna muv hárddo duogen nirvudalli . 
Ja mån lav gåjt ihkevan ávon , ietjam bieles , garra ájge ælla muvva bæjsstám ja máhtáv dálla liehket dat buorre ulmusj majt lav . 
Ja månnå dasti ittjiv iehtjádav máhte gå sunji gæhttjat , suolet val , vaj då iehtjáda e majdik ielve . 
Ja nav de dat rájes lidjin dáttja da ma gåhtjoduvvin « væráldin , ja dav mij ¶ 
Ja nav åtsåtjit . 
Ja navti aj diehti ulmutja , gudi ælla oadtjum mujsta javllakortav , mujna ij la sijá e-mail-adressa ! 
Ja navti lip julevsáme dáv bágov válldám ietjam adnuj , ja navti tjielggim dáhta l tjielgga julev sáme báhko . 
Ja niejddas le juo vuostasj gáptev gårrum ! 
Ja nieljet urudisás akta vattij gietja ieŋŋgilij gietjav gållegáre , Jubmela moares dievva , suv moares guhti ihkeven ájggáj viessu . 
Ja nieljet urudisás akta vattij gietja ieŋŋgilij gietjav gållegáre , Jubmela moares dievva , suv moares guhti ihkeven ájggáj viessu . 
Ja nissun lij gárvoduvvam purpurij ja skárlakruoppsadij , ja gålles ja divras giergijs ja råhtåjs guojtij . 
Ja nissun lij gárvoduvvam purpurij ja skárlakruoppsadij , ja gålles ja divras giergijs ja råhtåjs guojtij . 
Ja nissunav vuojnniv ájllisij varás ja Jesusa vihtanij varás vuollagin . 
Ja njálmes tsakkastij Jubmelav , suv namáv ja goadev álbedittjat , gájkajt gudi almen viessu . 
Ja njálmes tsakkastij Jubmelav , suv namáv ja goadev álbedittjat , gájkajt gudi almen viessu . 
Ja njálmestis basstelis svierdde idij majna álmmugijt tjasská , ja sijáv ruovddesåppijn riejnet , ja vijnnaduolmudagán gájkviekses Jubmela , garra moare vijnav duolmmu . 
Ja njálmestis basstelis svierdde idij majna álmmugijt tjasská , ja sijáv ruovddesåppijn riejnet , ja vijnnaduolmudagán gájkviekses Jubmela , garra moare vijnav duolmmu . 
Ja nubbe ássje le , bihtám sáme ettjin galga álgget udnodis vuodajn , navti gåktu lip unnánisj vuohttám avijsajn dájn dán tjavtja ! 
Ja nuppev urudisáv vuojnniv ednamis badjánime manna lidjin guokta lippatjoarve sjimuga , ja hárjakgärmmaha láhkáj ságastij . 
Ja násste mav lidjin vuojnnám , manáj sijá åvdån dasik ganugij dan bájke badjelij gånnå mánná lij . 
Ja násste mav lidjin vuojnnám , manáj sijá åvdån dasik ganugij dan bájke badjelij gånnå mánná lij . 
Ja násste mav lidjin vuojnnám , manáj sijá åvdån dasik ganugij dan bájke badjelij gånnå mánná lij . 
Ja návti lidjiv máhttet nammadit divna åsijt boahttsus majt la máhttelis bårråt . 
Ja nåv de budá , mij luluj munji iellemav vaddet , muv ienni jábmemij doalvoj , 11 dajna gå suddo oarev budás oattjoj ja muv dajna biehtij ja gåttij . 
Ja nåv de budá , mij luluj munji iellemav vaddet , muv ienni jábmemij doalvoj , dajna gå suddo oarev budás oattjoj ja muv dajna biehtij ja gåttij . 
Ja nåv de sijáv duobbmoståvlås vuodjelij . 
Ja nåv gåktu mij lip gåvå ednama almatjis , lip aj gåvå almmelasj almatjis . 
Ja nåv gåktu mij lip gåvå ednama almatjis , lip aj gåvå almmelasj almatjis . 
Ja nåv le aj Jubmel dahkam gå sidáj moares vuosedit ja fámos bigodit . 
Ja nåv le aj Jubmel dahkam gå sidáj moares vuosedit ja fámos bigodit . 
Ja nåv ávvudallaba gå libá oadtjum stuvssarádnav . 
Ja oanegasj de fiervás suovav ájtsajma . 
Ja oattjoj de aj nanos gåvås Læstadiusis . 
Ja riegádahtij mánás , bárnev guhti gájkka álmmugijt galggá ruovddesåppijn räjnnuhit . 
Ja riegádahtij mánás , bárnev guhti gájkka álmmugijt galggá ruovddesåppijn räjnnuhit . 
Ja rievtes birratjuohpadus le vájmo birratjuohpadus , vuojŋŋanisán ja ij bokstávan . 
Ja rievtes birratjuohpadus le vájmo birratjuohpadus , vuojŋŋanisán ja ij bokstávan . 
Ja rievtes birratjuohpadus le vájmo birratjuohpadus , vuojŋŋanisán ja ij bokstávan . 
Ja råhkådaláv dijá gieresvuodav ájn gievrrot ja diedujn dájdujn lassánit , vaj máhttebihtit tjuolldet mij ájnas le ja Kristusa biejve rájnnasin ja vigedibmen lihpit , dievvasin rievtesferdukvuodas , mij le Jesus Kristusa dago sjaddo , Jubmelij guddnen ja rámmpon . 
Ja råhkålip vaj sálli mijáv oassálasstet dát ájlis mállásis vuollegis ja duodalasj vájmoj . 
Ja sidjij javlaj : ” Várrijihtit gájkka hánesvuodas . 
Ja sidáv bárnnám , ietjam bonusmáná ja divna mijá máná ja nuora galggi muossádit nav boandás ja geldulasj mánnávuodav gå máhttelis . 
Ja sieldes jåhtelit bådij dav rádes buoldav vuolus tjerasta . 
Ja sjievnnjet la gå bargos vádtsá . 
Ja skåvllåjahke le esski álggám ! 
Ja stuorra goasskema goappásj soaje nissunij vatteduvvin vaj máhtij åjdåmähttsáj hállánit , dan bájkkáj gånnå biebmadallá muhtem ájgev ja guokta ájge ja ájggelahkev , gärmmahis mälggadin . 
Ja stuorra hárjakgermaj , dålusj germaj , mij åbbå väráldav tjáddjit ja Bärggálin ja Sáhtánin gåhtjoduvvá , ednamij bálkestuváj ieŋŋgilijes aktan . 
Ja stuorra hárjakgermaj , dålusj germaj , mij åbbå väráldav tjáddjit ja Bärggálin ja Sáhtánin gåhtjoduvvá , ednamij bálkestuváj ieŋŋgilijes aktan . 
Ja stuorra oasev asstoájges le luondon læhkám . 
Ja sunnu birra lij gullat dagu Lofotpåstan låhkam . 
Ja suovva aktan ájllisij råhkålvisáj ieŋŋgila giedas Jubmela åvddåj badjánij . 
Ja suovva aktan ájllisij råhkålvisáj ieŋŋgila giedas Jubmela åvddåj badjánij . 
Ja suttoj ándagis luojttema ármos de oadtjop låhkåt ietjama sálugin , vuosstáj balo ja guoktáladdamij . 
Ja sáme riektá gatjálvis ij la ájggeguovddelis dåssju Finnmárko fylkan , juska_dal dát fylkka l læhkám ienemusát media gåvån mañemus ájgen . 
Ja sån biejaj mallásav datga dåntås , dasik Ludák boahtá njubrre-biessij . 
Ja sån biejaj oalges giedas muv nali ja javlaj : ” Ale balá . 
Ja sån biejaj oalges giedas muv nali ja javlaj : ” Ale balá . 
Ja sån biejaj oalges giedas muv nali ja javlaj : ” Ale balá . 
Ja sån hæjttá virgestis pensjåvnåjn nágin jage duogen ... 
Ja sån ieŋŋgilijdes stuorra tjuodjalis basuvnnatjuojajn rádjá , ja sij tjoahkkiji gejt li válljim värálda nieljet guovlos , alme nuppet rájás gitta nuppe rádjáj . 
Ja sån ieŋŋgilijdes stuorra tjuodjalis basuvnnatjuojajn rádjá , ja sij tjoahkkiji gejt li válljim värálda nieljet guovlos , alme nuppet rájás gitta nuppe rádjáj . 
Ja sån le juo álggám ájádallat ådå ja stuoráp prosjevtav , aj dá bále aktan áhtjenis Mikal Urheim . 
Ja sån vuosedij munji iellema tjátjeänov , tjielgas degu kristálla , Jubmela ja Lippa tråvnås gålggåmin . 
Ja sån vuosedij munji iellema tjátjeänov , tjielgas degu kristálla , Jubmela ja Lippa tråvnås gålggåmin . 
Ja tjuktje lij moadda biejve nälggum , ja sån hallán bähtsáj ja bårrågoahtá biehtse-goahttsijt . 
Ja tjále Sardesa tjoaggulvisá ieŋŋgilij : Návti hoallá gänna li Jubmela gietjav vuojŋŋanisá ja gietjav náste . 
Ja tjále Sardesa tjoaggulvisá ieŋŋgilij : Návti hoallá gänna li Jubmela gietjav vuojŋŋanisá ja gietjav náste . 
Ja tjáluk javllá : Vuodjela oarjjenissunav bárnijnis . 
Ja tråvnå åvdån ja nielje viessoga ja boarrásij åvdån vuojnniv lippav mij vuojnnet lij njuovaduvvam . 
Ja tråvnås gulliv garra jienav javllamin : ” Gehtja , Jubmela goahte le almatjij lunna , sån le sijá lunna årutjit ja sij li suv álmmuk ja iesj Jubmel le sijá lunna , ja gájkka gadnjalijt sijá tjalmijs sihkku . 
Ja tråvnås gulliv garra jienav javllamin : ” Gehtja , Jubmela goahte le almatjij lunna , sån le sijá lunna årutjit ja sij li suv álmmuk ja iesj Jubmel le sijá lunna , ja gájkka gadnjalijt sijá tjalmijs sihkku . 
Ja tråvnås gulliv garra jienav javllamin : ” Gehtja , Jubmela goahte le almatjij lunna , sån le sijá lunna årutjit ja sij li suv álmmuk ja iesj Jubmel le sijá lunna , ja gájkka gadnjalijt sijá tjalmijs sihkku . 
Ja tråvnås gulliv garra jienav javllamin : ” Gehtja , Jubmela goahte le almatjij lunna , sån le sijá lunna årutjit ja sij li suv álmmuk ja iesj Jubmel le sijá lunna , ¶ 
Ja tråvnås gulluj jiedna : ” Hievedihtit Jubmelav , gájkka suv dievnára , jubmelbalulattja , allaga ja vuollegattja . 
Ja ulmutja vuojnnet berusti , gå moadda girje juo li luojkadum ! 
Ja urudis giddiduváj aktan vierreprofehtajn guhti lij merkajt urudisá åvdån dahkam ja tjáddjidam sijájt gudi lidjin dan merkav duosstum ja dan gåvåv råhkådallam . 
Ja urudis giddiduváj aktan vierreprofehtajn guhti lij merkajt urudisá åvdån dahkam ja tjáddjidam sijájt gudi lidjin dan merkav duosstum ja dan gåvåv råhkådallam . 
Ja vallak skåvlås besajma , de manniv viega sijddaj båråtjit , vaj vat ruoptus mierredum ájggáj háhppidav . 
Ja vattáldagáv vuordatjip majt Jubmel jáhttám le . 
Ja viehka ájnas le bájkálasj oajválattja dáv ássjev duodas válldi ja tjuottjodusájt dutki , ¶ 
Ja vil didjij javlav : gájkka majt dijás guovtes såbadibá ádnot dán ednamin , Almenáhtjes oadtjoba . 
Ja vil javlaj : ” Majna Jubmela rijkav muodugahttet ? 
Ja vuojnnet buoragit manná gå li dåssju akta jali guokta dárogielaga tjåhkanimijn . 
Ja vuojnnet dát åvdåsvásstádus ma ∫∫ela biejaduváj Simon Josefsena duohkáj , ja suv ma ∫∫ela Hans Karlsena39 Rivtagis . 
Ja vuojnnet le ållo ællja dá tjavtja aj . 
Ja vuojnniv hárjakgärmmaha njálmes ja urudisá njálmes ja vierreprofehta njálmes gålmmå bahás vuojŋŋanisá boahtemin . 
Ja vuojnniv ietjá alvvás ieŋŋgilav almes luojttádime balvvaj gárvoduvvam ja átjájuoksa oajves birra . 
Ja vuojnniv ietjá alvvás ieŋŋgilav almes luojttádime balvvaj gárvoduvvam ja átjájuoksa oajves birra . 
Ja vuojnniv ietjá ieŋŋgilav lullet ielle Jubmela sinidagájn badjánime ja gulliv suv jieddnát tjuorvvomin nielje ieŋŋgilij gudi fámov lidjin oadtjum ednamav ja merav vahágahtátjit : ¶ 
Ja vuojnniv ietjá ieŋŋgilav lullet ielle Jubmela sinidagájn badjánime ja gulliv suv jieddnát tjuorvvomin nielje ieŋŋgilij gudi fámov lidjin oadtjum ednamav ja merav vahágahtátjit : ” Allit ednamav , merav jalik muorajt vahágahte åvddål_gå lip mijá Jubmela dievnárij gállojda sinidagájt biedjam . 
Ja vuojnniv sijá sielojt , gej tjiebeda lidjin Jesusa vihtanusá ja Jubmela bágo diehti jaláduvvam . 
Ja vuojnniv sijá sielojt , gej tjiebeda lidjin Jesusa vihtanusá ja Jubmela bágo diehti jaláduvvam . 
Ja vuojnniv sijá sielojt , gej tjiebeda lidjin Jesusa vihtanusá ja Jubmela bágo diehti jaláduvvam . 
Ja vuojnniv urudisáv ja ednama gånågisájt fuovajisá tjåhkanam rijddijiddje ja fuovajis vuosstáj dårutjit . 
Ja vuojnniv urudisáv meras badjánime . 
Ja vuojnniv urudisáv meras badjánime . 
Ja vuojnniv ájlis stádav , ådå Jerusalemav almes , Jubmela lussta , boahtemin , moarsse láhkáj gárvviduvvam , irggásis hiervviduvvam . 
Ja vuojnniv ájlis stádav , ådå Jerusalemav almes , Jubmela lussta , boahtemin , moarsse láhkáj gárvviduvvam , irggásis hiervviduvvam . 
Ja vuojnniv ájlis stádav , ådå Jerusalemav almes , Jubmela lussta , boahtemin , moarsse láhkáj gárvviduvvam , irggásis hiervviduvvam . 
Ja vuojnniv ájlis stádav , ådå Jerusalemav almes , Jubmela lussta , boahtemin , moarsse láhkáj gárvviduvvam , irggásis hiervviduvvam . 
Ja vuorbbe gå ieddne lij væjttalájbijt åvdep biejve lájbbum . 
Ja vájku muhtem sábme sihtá kultuvras åvdedit , e ájmmuda . 
Ja vájku muhtem sábme sihtá kultuvras åvdedit , e ájmmuda . 
Ja vájku muhtem sábme sihtá kultuvras åvdedit , e ájmmuda . 
Ja válldiv girjjegoabrev ieŋŋgila giedas ja bårrågåhtiv , ja njálmen lij hálmes degu mieda . 
Ja värált dåssjån aktan hálojis , valla guhti Jubmela sidodav dahká ihkeven ájggáj bissu . 
Ja värált dåssjån aktan hálojis , valla guhti Jubmela sidodav dahká ihkeven ájggáj bissu . 
Ja væráldis galgaj vasjoduvvat . 
Ja Áhttje guhti muv le rádjam , le iesj vihtanasstám muv birra . 
Ja Áhttje guhti muv le rádjam , le iesj vihtanasstám muv birra . 
Ja Áhttjes avtak ij duobbmi ájnat duobbmimfámov le Bárnnásis vaddám , vaj gájka lulun Bárnev guddnedit , nåv_gåk Áhtjev guddnedi . 
Ja Áhttjes avtak ij duobbmi ájnat duobbmimfámov le Bárnnásis vaddám , ¶ 
Ja áhttjásis siejvvelin máná namáv diededittjat . 
Ja ájn vil : Májnnut Härráv , gájkka hiedniga , gájkka álmmuk hievedihtit suv . 
Ja ájn vil ienebut le buossjum , dajna gå didjij åskelt . 
Ja ájn vil ienebut le buossjum , dajna gå didjij åskelt . 
Ja ájn vil ienebut le buossjum , dajna gå didjij åskelt . 
Ja ásaduvvin aj stuoves rájadusá ieddnetjoaggulvisás ja Ofuohtás ja Lofåhtas . 
Ja åhpadiddjes gatjádijma gåktu lij máhttelis viejegijda ællát . 
Ja åhpadisålmmå ávos ja ájlis Vuojŋŋanisás dievdeduvájga . 
Ja åhpadisålmmåjdis buorgguj gesisik giehttomis sån lij Messias . 
Ja ålmmåj javlaj : ” Gálggi giedat ! 
Ja ålmmåj javlaj : ” Gálggi giedat . 
Ja ålmmåj javlaj : ” Gálggi giedat . 
Ja ålmmåj javlaj : ” Gálggi giedat . 
Ja ålmmåjdises javlaj : ’ Válldit sujsta buttev ja vaddit bus ålmmåj gänna li lågev butte . 
Ja ålmåj , gänna bahás vuojŋŋanis lij , ládaj ja sijáv vuojtij ja nåv vastet sijáv vahágahtij vaj rihttsot ja varran hähttujin viesos báhtarit . 
Ja ålmåj tjuodtjelij , látjos dalága váldij ja gájkaj vuojnedijn ålgus manáj . 
Ja ålmåj tjuodtjelij ja sijddasis máhtsaj . 
Ja åvdep suohkandálkudiddje le juo ietjas ådå kåntåvråv adnuj válldám julevsáme guovdátjin : - Vuostatjin galgav ållit gájkka dataj demensstudias . 
Ja æsj diehtá , majt ietján máhttá giehttot dát kámpas ? 
Jage 1978 liturgija le nuorttasámegiellaj jårggåluvvam ja julevsámegiellaj jagen 2008. 2007 jage rájes le læhkám gástadimliturgija oarjjelsámegiellaj gæhttjalimårnigin . 
Jage 2008 rájes aneduvvá aj muhtem oasse Sámeálmmugafånda jahkásasj buvtadusás giellaåvddånimprosjevtajda . 
Jage gaskav 30 ulmutja li oasev vaddám ájádusájstisá ja dåbdojstisá sjievnnjis biejvij ja tjuovggis ijáj birra . 
Jagen 1878 lij gåhttsåm galla oabllum dan mærráj vaj diehttugådij , ja báhppa Olaf Holm ielvij dáv ådå gåhttsåmav . 
Jagen 1898 , vihttalåkniellja jage ma ∫∫ela Læstadiusa ietjas gåhttsåma , tjállá suv lagámus guojmmebargge Johan Raattamaa náv : Vuojnnám lev dán risstalasjvuoda álgov årromin degu senápgårnåsj dán hæjos Sámeednamin badjelasj vihttalåk jage dás åvddåla , ja dálle le dassta sjaddam muorra man oavse jåksi væráldameraj badjel gitta Amerikij – nav vaj vierttiv javllat Vuoj Immanuel , man vallje le duv ármmo . 
Jagen 1918 jådij Fálesnuores Finmárkos Santoarggaj Trondenej san , ja dat rájes ettjin åvvånis boade sámepolitihkalasj javllamusá Larsenis guhti åvddåla lij nav vissjalis . 
Jagen 1925 de miededin Fredlydja bieles ij lim nav álkke luohtádusáv sámijs oadtjot . 
Jagen 1940 lidjin vargga divna , avtselåk prosennta , oadtjum motåvråv guollárvantsajdisá . 
Jagen 1949 ( lågenanaktsetjuotnielljalåkavtsen ) , 60 ( guhttalåk ) jage dat rájes gå tsieggijin girkkov , de dav divudahtjin . 
Jagen 1961 målsoduváj ájggetjállaga namma ja le dat rájes Samefolketin gåhtjoduvvam . 
Jagen 1976 muhtem fuolke Aslak Hættas gatjádin Anatomalasj instituhtas jus máhttin oajvveskáltjojt oadtjot váj bessin hávddádahttet . 
Jagen 2000 oattjojma mij , mánájgárde æjgáda giellamåvtåstahttem bálkkáv , majt ejma la vuorddám . 
Jagen 2001 lej sån vuostasj sábme julevsáme guovlon guhti åvddånbådij homofijllan , jagen 2009 lej sån vuostasj sábme guhti vállduj náginijn sæmmi sjierves . 
Jagen 2004 binneduváj ållesoasse lahkijn , guoktalåktuvsán tonnaj , ja dat rájes li garras regulerima doajmmaj biejaduvvam . 
Jagen 2007 sjaddin bájkálasjkåntåvrå Divtasvuonan ja Snåasán nannidum avtajn journalistajn goabbák , juoga mij le buktám ienep sisano ja geográfalasj valjesvuodav sáme ådåssáddagijda radion ja tv:an . 
Jagen 2008 galggi 5. ja 8. klássaga gålmmå nasjonálalasj gæhttjalime tjadádit : • Dárogiella låhkåt • Riekknit • Iieŋŋilsgiellaj låhkåt Nasjonálalasj gæhttjalime ieŋŋilisgiellaj galggi elektråvnålattjat tjadáduvvat . 
Jagen 2008 rápporteri Varresvuohta Nuortta RHF dålkkumdievnastusá rutijna li sajenis ietján gå Helgelánda skihppijvieson gånnå åttjudi fálaldagáv oadtjot . 
Jages 1839 Svierigin girje boahtegåhtin n . 
Jages 1899 lij Ánndarisá årudahka Sávggán Stuorrajulevu jávrregátten . 
Jages 1915 ij lim loahpe sámemánájda ietjas iednegielav skåvlån sáhkadit . 
Jages 1965 gávnnuji galla buojkulvisá sáme Divtasvuonas li gæhttjalam ådåsis ásadit bájkálasj , julevsáme boatsojsujtov guovlon . 
Jages 1976 udnátjij 150 girje bájkke li julevsámegiellaj boahtám . 
Jages 1995 le Nan girjálasjvuodajn ja gielajn barggam . 
Jages 1996 li sáddaga læhkám bájkálasj kontåvrås Ájluovtan , mij jagen 1997 almulattjat rabáduváj dallusj kringkastingsoajves Einar Førdes . 
Jages 1999 le DSB viehkedam FNav doarjjaresurssaj viehkkebarggijda humanitæra hiedijn . 
Jages 2001 le sån stuoves bargov adnám almmudagán , mij le aktisattjat Lindbachajn barggam 1994 jage rájes . 
Jages 2008 li luojkkama binnum 9000 luojkkamijda jagen 2011 ja 7500 luojkkamijda jagen 2012 . 
Jages 2012 mierredij Sosiálasj- ja varresvuodadepartemænnta VVLGav nasjonálalasj máhtudahkaguovdátjin mánájda ja nuorajda doajmmahieredimijn ja vuojnni le ájnas nasjonálalasj máhtudahkaguovdásj aj gåtset iemeálmmuga ja unneplåhkojuohkusij dárbojt . 
Jaget mannela oadtjun j j nissuna vuonan jienastimriektáv sæmmi mieren gå ålmmå . 
Jaget maŋŋela gámáv tsieggij gå kursav jådedij Kabelvagen . 
Jagev åvddåla 317. – Lånjinjárgan lij vuojnnám 4 gierke . 
Jagijt 1998 – 2001 tjálij åvddål nammadum Gälok Riemmbe ” biejvvegirjátjav ” vuonadárogielak Ságat avijssaj . 
Jahkelågo 2000 mierredij Svieriga rijkabiejvve giellalágav dat rájes gullu Jielleváre giellda dejte gieldajda mij hähttu vaddet viehkev ietjas giela baktu jus dat gut gullu unneplåhkuj sihtá nåv . 
Jahkelågo 2000 rájes le Jielleváre giellda tjanádum guovtet lágas ma vadd i riektájt unneplågogielagijda sáhkadit ietjas gielav gå iejvviji háldadusdåjmadagájt ja duobbmoståvlåjt . 
Jahkelågo 2004 le Suobma nanostuhttám dav gå ådå buorep lágav dahkin . 
Jahketjuohtemålssoma mannela ájn vil j j ienebu gæhttjalin tjåhkåv jåksåt , nágina dájs lidjin iennilsgielaga . 
Jakob ja Johannes , suv åhpadisålmmå , de sunji javlajga : ” Härrá gåhttjun gus almes dålåv sijáv håhkkidittjat ? 
Jakob ja Johannes , suv åhpadisålmmå , de sunji javlajga : ” Härrá gåhttjun gus almes dålåv sijáv håhkkidittjat ? 
Jakobis , Johannesa vieljas , tjiebedav jaládij , ja gå vuojnij juvdá dasi lijkkujin , de váldij aj Petrusav gitta . 
Jalgga le læhkám vuodo dágástallamij jus tjiektjamsalljo bierri liehket gånnå uddni le . 
Jali dagá muhtem kláppágáhkojt aj dájges majt státtjon basá ja siráhpajn ja vuojajn bårå . 
Jali de vattáv Italiaj ragátmánon , goassa l unnánisj tjoasskum dåppen ( vuolus gitta 22_-_23 gradajda ! 
Jali gåktus vieljat máhtá álbedit ? 
Jali gåktus vieljat máhtá álbedit ? 
Jali gåktus vieljat máhtá álbedit ? 
Jali gåktus vieljat máhtá álbedit ? 
Jali jus galggá låhkåt sijáv gudi li sáme máttos , de soajttá lijma máhttet låhkåt divna 45 suohkanijt dán fylkan . 
Jali jus soames nissunin li lågev silbbabiedniga ja avtav láhppá , ij gus tjuovgav buollida ja ålles viesov njáma ja juohkka sajen åtså dasik dav gávnná ? 
Jali jus soames nissunin li lågev silbbabiedniga ja avtav láhppá , ij gus tjuovgav buollida ja ålles viesov njáma ja juohkka sajen åtså dasik dav gávnná ? 
Jali mij ávkijt le birratjuohpadusás ? 
Jali mij ávkijt le birratjuohpadusás ? 
Jali mij ávkijt le birratjuohpadusás ? 
Jali nåvti gåktu Lota ájge lij : almatja bårrin ja juhkin , oasestin , sáddjijin ja viesojt tsieggijin , valla dan biejve gå Lot Sodomis vuolgij , de dålåv ja risjáv almes rássjodij ja gájka håhkkånin . 
Jaskadihtit dal guhtik guojmáda dáj bágoj . 
Javla man råhtto dijájn nuorajn la bieses hállánit . 
Javladuvvam le : Guhti sihtá áhkástis sirrat , galggá sunji sirádimgirjev vaddet . 
Javladuvvam le : Uddni , jus suv jienav gullabihtit , de allit vájmojdihtte garrastuhte , degu dalloj gå vuosstehágov dahkin . 
Javlaj : ’ Bárnestam gåjt gåvatji . 
Javlaj : ’ Bárnestam gåjt gåvatji . 
Javlaj : ’ Bárnestam gåjt gåvatji . 
Javlaj : ” Ålmåj härrásmáttos vuolgij mälggatrijkkaj gånågisá árvvogisvuodav åttjutjit ja de máhttsat . 
Javlaj : ” Ålmåj härrásmáttos vuolgij mälggatrijkkaj gånågisá árvvogisvuodav åttjutjit ja de máhttsat . 
Javlaj sidjij : ” Allit majdik fárrusihtte válde , allit soappev jalik vuossav , allit lájbev jalik biednigijt ja allit ienebuv gå avtav ájnna skirtov . 
Javlaj sidjij : ” Allit majdik fárrusihtte válde , allit soappev jalik vuossav , allit lájbev jalik biednigijt ja allit ienebuv gå avtav ájnna skirtov . 
Javlaj åvddåla sæmmi jage adnegådij Kolvik sámegielav åsijn jubmeldievnastusás . 
Javlajt vuorddet . 
Javlla buorre ájgge gå moaddásijn la friddja bargos . 
Javllamuoras li divna tjuovga jáddidum . 
Javllap hiedniga gudi ettjin rievtesferdukvuodav ritjá , li rievtesferdukvuodav oadtjum , dakkir rievtesferdukvuodav mij jáhkos boahtá . 
Javllap hiedniga gudi ettjin rievtesferdukvuodav ritjá , li rievtesferdukvuodav oadtjum , dakkir rievtesferdukvuodav mij jáhkos boahtá . 
Javllap hiedniga gudi ettjin rievtesferdukvuodav ritjá , li rievtesferdukvuodav oadtjum , dakkir rievtesferdukvuodav mij jáhkos boahtá . 
Javllaruohta lijma iehketguossen ráddnáj lunna ja gájkan lidjin sáme árbbedábálasj biebbmo ja hapsijdij javllabákkom ålles bájken . 
Javllarájes la Divtasvuona ASVO dijstagájt ásadam rabás goadev duodjeåssudagán Árrana tjællárin . 
Javlli siján le sierra kombinasjåvnnå luondos , kultuvras ja ulmutjijs ma dåssju danna gávnnuji . 
Javlli tjállaga li mak fábmogisá ja ájnnasa , valla gå iesj boahtá , de fábmogisvuohta gáhtu ja ij aktak suv hålas berusta . 
Javlli tjállaga li mak fábmogisá ja ájnnasa , valla gå iesj boahtá , de fábmogisvuohta gáhtu ja ij aktak suv hålas berusta . 
Javllin : ” Mij lip Abrahama máttos ja ep goassak le geŋga oarjjen viessum . 
Javllin buolvatjij nanna Stuorjiekken ja Tjavelga duogen dåhkki tjoagget . 
Javllit munji : 4 Bådij gus Johannesa gástadus almes vaj almatjijs ? 
Javllit munji : Bådij gus Johannesa gástadus almes vaj almatjijs ? 
Javlliv Jåvvåj : – Unnavieljasj dal vuojnnet jábmá . 
Javllá , hähttu vuojn tsähkkot ietján sväjbbalájgge ij bisotja ja nannusit lájgev viertti tjadnat , ij la má juovsas mige jus lájgge hähkkat luovvan . 
Javllá hähttuba ganudit oanegattjav ietján goalloba jámas ja vanás vuodju jus tjátjes ilá dievvá . 
Jesus , guhti diedij majt vájmojnisá usjudallin , biejaj mánáv ietjas guorraj ja sidjij javlaj : ” Guhti dáv mánáv muv namán duosstu , duosstu muv . 
Jesus , guhti diedij majt vájmojnisá usjudallin , biejaj mánáv ietjas guorraj ¶ 
Jesus Jordanänos máhtsaj , ájlis Vuojŋŋanisás dievva . 
Jesus Kristusa riegádibme lij náv : Ieddnes Maria lij Josefijn giláduvvam , valla åvddål_gå aktan lijga viessogoahtám , de bihkusij bådij Maria lij ájlis Vuojŋŋanisás sahkanam . 
Jesus Kristusa riegádibme lij náv : Ieddnes Maria lij Josefijn giláduvvam , valla åvddål_gå aktan lijga viessogoahtám , de bihkusij bådij Maria lij ájlis Vuojŋŋanisás sahkanam . 
Jesus alvaduváj ja javlaj fárrusis : ” Sáddnán , Israelan ittjiv avtanik náv nanos jáhkov gávna . 
Jesus bahás vuojŋŋanissaj sjierggij , bárnev buoredij ja áhttjásis suv vattij . 
Jesus bahás vuojŋŋanissaj sjierggij , bárnev buoredij ja áhttjásis suv vattij . 
Jesus bahás vuojŋŋanissaj sjierggij , bárnev buoredij ja áhttjásis suv vattij . 
Jesus bágujnis vuojŋŋanisájt vuodjelij ja divna skihppijt buoredij , 17 vaj ålliduvvat luluj mav profehta Jesaja lij javllam : Mijá vigijt sån guottij ja mijá vájvijt gádodij . 
Jesus bágujnis vuojŋŋanisájt vuodjelij ja divna skihppijt buoredij , vaj ålliduvvat luluj mav profehta Jesaja lij javllam : Mijá vigijt sån guottij ja mijá vájvijt gádodij . 
Jesus bágujnis vuojŋŋanisájt vuodjelij ja divna skihppijt buoredij , ¶ 
Jesus bárne áhtjes gatjádij : ” Man guhkev le dákkirin viessum ? 
Jesus bárne áhtjes gatjádij : ” Man guhkev le dákkirin viessum ? 
Jesus bárnev jámálguvvamviges buoret ¶ 
Jesus bárnev jámálguvvamviges buoret ¶ 
Jesus bárnev jámálguvvamviges buoret ¶ 
Jesus bárnev jámálguvvamviges buoret ¶ 
Jesus bárnev jámálguvvamviges buoret ¶ 
Jesus bárnev jámálguvvamviges buoret ¶ 
Jesus dav ielvij ja javlaj : ” Vádnajáhkuga , manen gaskanihtte ságastihpit diján ij le lájbbe ? 
Jesus dav ielvij ja javlaj : ” Vádnajáhkuga , manen gaskanihtte ságastihpit diján ij le lájbbe ? 
Jesus de gåhtjoj åhpadisålmmåjdis ietjas lusi ja javlaj : 2 ” Suttalusjáv álmmugav . 
Jesus de gåhtjoj åhpadisålmmåjdis ietjas lusi ja javlaj : ¶ 
Jesus de gåhtjoj åhpadisålmmåjdis ietjas lusi ja javlaj : ” Suttalusjáv álmmugav . 
Jesus de hålaj : ” Vattá gus hekkat muv åvdås ? 
Jesus de javlaj : ” Akta vil fájllu dunji dahkat : vuobde gájkka åbmudagát ja häjojda juogada , de dávverav almen oattjo . 
Jesus de javlaj : ” Gåktus de David Vuojŋŋánisá baktu buktá suv härrán gåhttjot ja javllat : Härrá muv härráj hålaj : Tjåhkkida muv oalges bälláj , de biejav duv vasjulattjajt duvddan juolgijat vuolláj . 
Jesus de javlaj alemushärrájda ja tiempelvávta doarroåjvijda ja boarrásijda gudi lidjin boahtám suv gidditjit : ” Vuolggám lihpit svierdij ja såppij muv vuosstij degu rievvár luluv . 
Jesus de javlaj alemushärrájda ja tiempelvávta doarroåjvijda ja boarrásijda gudi lidjin boahtám suv gidditjit : ” Vuolggám lihpit svierdij ja såppij muv vuosstij degu rievvár luluv . 
Jesus de sidjij javlaj : ” Degu rievvára vuosstij lihpit svierdij ja såppij vuolggám muv gidditjit . 
Jesus de sidjij javlaj : ” Degu rievvára vuosstij lihpit svierdij ja såppij vuolggám muv gidditjit . 
Jesus de sidjij javlaj : ” Jus gis nåv , de iv ga tjielggi mat fámos dáv dagáv . 
Jesus de sidjij javlaj : ” Jus gis nåv , de iv ga tjielggi mat fámos náv dagáv . 
Jesus de sidjij javlaj : ” Jus gis nåv , de iv ga tjielggi mat fámos náv dagáv . 
Jesus de sidjij javlaj : ” Sáddnán javlav , juohkkahasj guhti Jubmela rijka diehti le viesos jali áhkás jali vieljajdis jali äjgádijt jali mánájdis guodám , ¶ 
Jesus de sidjij vásstedij : ” Ejda gus lågå majt David dagáj gå ålmmåjis nälggáj ? 
Jesus de sunji javlaj : ” Daj bágoj diehti dunji javlav : maná viessusit , bahás vuojŋŋanis le niejdastat ajbbánam . 
Jesus de sunji javlaj : ” Niejddam , duv jáhkko le duv gádjum . 
Jesus de sunji javlaj : ” Niejddam , duv jáhkko le duv gádjum . 
Jesus de sunji javlaj : ” Tságe svärdát dåhppåsis . 
Jesus de sunji javlaj : ” Tságe svärdát dåhppåsis . 
Jesus de vadnasij lávkkij ja máhtsaj , 38 ja ålmåj gässta bahás vuojŋŋanisá lidjin mannam vájnnodij fárruj bessat , valla Jesus rájaj suv dassta javla : 39 ” Maná viessusit ja giehto majt Jubmel dunji dagáj . 
Jesus de vadnasij lávkkij ja máhtsaj , ja ålmåj gässta bahás vuojŋŋanisá lidjin mannam vájnnodij fárruj bessat , valla Jesus rájaj suv dassta javla : ” Maná viessusit ja giehto majt Jubmel dunji dagáj . 
Jesus de åhpadisålmmåjdis ietjas lusi gåhtjoj ja javlaj : ” Sáddnán , duot häjos árbbásj le tiempelgisstuj biedjam gájkka iehtjádijs ienebuv . 
Jesus de åhpadisålmmåjdis ietjas lusi gåhtjoj ja javlaj : ” Sáddnán , duot häjos árbbásj le tiempelgisstuj biedjam gájkka iehtjádijs ienebuv . 
Jesus diedij Áhtjes gájkka suv giedajda biedjam ja Jubmelis boahtám ja de dal lij Jubmela lusi máhttsamin . 
Jesus diedij Áhtjes gájkka suv giedajda biedjam ja Jubmelis boahtám ja de dal lij Jubmela lusi máhttsamin . 
Jesus garrasit bárnnáj hålaj , ja bahás vuojŋŋanis ajbbánij , ja dat rájes bárnne buorránij . 
Jesus giedas gálggij , duohtastij suv ja javlaj : ” Sidáv . 
Jesus giedas gálggij , duohtastij suv ja javlaj : ” Sidáv . 
Jesus gåhtjoj åhpadisålmmåjdis boahtet ja sidjij javlaj : ” Suttalusjáv álmmugav . 
Jesus gåhtjoj åhpadisålmmåjdis boahtet ja sidjij javlaj : ” Suttalusjáv álmmugav . 
Jesus hålaj : ” Maná ålmmåt viettjatjit ! 
Jesus hålaj : ” Vielljat tjuodtjel . 
Jesus ittjij dasti máhte bihko avtak stádaj mannat , ájnat ávtas sajijda ganugij . 
Jesus ittjij dasti máhte bihko avtak stádaj mannat , ájnat ávtas sajijda ganugij . 
Jesus ittjij dasti máhte bihko avtak stádaj mannat , ájnat ávtas sajijda ganugij . 
Jesus ittjij sidá dav diehtusij boahtet , 31 danen gå lij åhpadisålmmåjdis åhpadime . 
Jesus ittjij sidá dav diehtusij boahtet , danen gå lij åhpadisålmmåjdis åhpadime . 
Jesus javlaj : Guhti muv bágojt gullá ja daj milta dahká , le nav gåk jiermmás ålmåj guhti huodnahis bávte nali tsieggij . 
Jesus javlaj : ” Ale muv duohtada , iv le ájn Áhtjám lusi vuolggám . 
Jesus javlaj : ” Ale muv duohtada , iv le ájn Áhtjám lusi vuolggám . 
Jesus javlaj : ” Vájmojihtte garravuoda diehti miededij dáv gåhttjomav tjállet . 
Jesus javllá : Mån lev buorre ræjnnuhiddje ja dåbdåv sávtsajdam ja sij muv . 
Jesus javllá : Mån lev buorre ræjnnuhiddje ja dåbdåv sávtsajdam ja sij muv . 
Jesus jieddnát tjuorvvij : ” Áhttje , duv giedajda vuojŋŋanisám vattáv , ” ja de hiejtij vuojŋŋamis . 
Jesus jieddnát tjuorvvij : ” Áhttje , ¶ 
Jesus jávrregátte guovlluj vuolgij aktan åhpadisålmmåjis . 
Jesus jávrregátte guovlluj vuolgij aktan åhpadisålmmåjis . 
Jesus jårgijdij ja gå suv ájtsaj de javlaj : ” Niejddam , ale balá , duv jáhkko le duv gádjum . 
Jesus jårgijdij ja sidjij javlaj : ” Jerusalema niejda , allit muv tjiero , tjierrut ietjada ja mánájdihtte . 
Jesus jårgijdij ja sidjij javlaj : ” Jerusalema niejda , allit muv tjiero , tjierrut ietjada ja mánájdihtte . 
Jesus lij vuojn gåhttjum bahás vuojŋŋanisáv ålmmås gájddat . 
Jesus lij vuojn jur sunji javllam : ” Gájda ålmmås ålgus , bahás vuojŋŋanis ! 
Jesus muodulvisáv suohpádisrásij birra tjielggi 36 Dan maŋŋel guodij almasjvegav ja viessusis máhtsaj . 
Jesus muodulvisáv suohpádisrásij birra tjielggi Dan maŋŋel guodij almasjvegav ja viessusis máhtsaj . 
Jesus sidjij javlaj : ” Mån lev didjij ållo buorre dagojt vuosedam ma Áhtjestam båhti . 
Jesus sidjij javlaj : ” Mån lev didjij ållo buorre dagojt vuosedam ma Áhtjestam båhti . 
Jesus sidjij javlaj : ” Várrijihtit fariseaj ja saddukeaj suvradájges . 
Jesus sidjij javlaj : ” Várrijihtit fariseaj ja saddukeaj suvradájges . 
Jesus sidjij jårgijdij javla : ” Sáddnán hålav : Bárnnes ij buvte ietjastis mavga dahkat , ájnat Bárnnes dahká dåssjå mav vuojnná Áhtjes dahkamin . 
Jesus sidjij jårgijdij javla : ” Sáddnán hålav : Bárnnes ij buvte ietjastis mavga dahkat , ájnat Bárnnes dahká dåssjå mav vuojnná Áhtjes dahkamin . 
Jesus sidjij ájn akti muodulvisáj sárnoj : ” Almerijkka le degu gånågis guhti bárnnásis hejajt ásadij . 
Jesus sijáv vágodij : ” Várrijihtit fariseaj ja Herodesa suvradájges ! 
Jesus sijáv vágodij : ” Várrijihtit fariseaj ja Herodesa suvradájges ! 
Jesus sjärggalij sunji : ” Sjávot ! 
Jesus sujsta gatjádij mav sidáj ja nissun javlaj : ” Jáhte goappásj bárnijdam rijkanat bessat duv guoran tjåhkkåhit , nubbe oalges ja nubbe gåro bielen . 
Jesus sujsta gatjádij mav sidáj ja nissun javlaj : ” Jáhte goappásj bárnijdam rijkanat bessat duv guoran tjåhkkåhit , nubbe oalges ja nubbe gåro bielen . 
Jesus sunji javlaj : ” Niejddam , duv jáhkko le duv gádjum . 
Jesus sunji javlaj : ” Niejddam , duv jáhkko le duv gádjum . 
Jesus sunji javlaj : ” Venagam , de le dahkam mav galggi . 
Jesus sunji javlaj : ” Venagam , de le dahkam mav galggi . 
Jesus sunnuj javlaj : ” Tjuovvolihtte muv , de almasjbivdden dunnuv dagáv ” , ja dalága viermijdiska dasi guodijga ja tjuovvolijga suv . 
Jesus suv suttalusjáj , giedas gálggij , duohtastij suv ja javlaj : ” Sidáv . 
Jesus suv tjalmijda tjålggådij , biejaj giedajdis suv nali ja gatjádij : ” Vuojná gus majdik ? 
Jesus suv tjalmijda tjålggådij , biejaj giedajdis suv nali ja gatjádij : ” Vuojná gus majdik ? 
Jesus suv tjalmijda tjålggådij , biejaj giedajdis suv nali ja gatjádij : ” Vuojná gus majdik ? 
Jesus suv viessusis rájaj bagádij : ” Ale ga stádan maná ! 
Jesus vuojŋŋanisánis sijá ájádusájt árvvedij ja javlaj : ” Manen náv vájmojnihtte ájádallabihtit ? 
Jesus vuolgij stádas ja iemeláhkáj Olijvvavárráj manáj , ja åhpadisålmmå fáronis tjuovvun . 
Jesus vuostak åhpadisålmmåjda javlaj : ” Várrijihtit fariseaj suvradájges , vilpástallamijs . 
Jesus vuostak åhpadisålmmåjda javlaj : ” Várrijihtit fariseaj suvradájges , vilpástallamijs . 
Jesus vuostak åhpadisålmmåjda javlaj : ” Várrijihtit fariseaj suvradájges , vilpástallamijs . 
Jesus váldij ålmmåv rabddabälláj álmmuga bájkes . 
Jesus váldij ålmmåv rabddabälláj álmmuga bájkes . 
Jesus várráj manáj ja åhpadisålmmåjis dasi tjåhkkidij . 
Jesus várráj manáj ja åhpadisålmmåjis dasi tjåhkkidij . 
Jesus vásstedij : ” Dát häjtádis vierrek mij jáhkket ij sidá ! 
Jesus vásstedij : ” Guhti dát tjátjes juhká vas gåjkkågoahtá . 
Jesus vásstedij : ” Jus Jubmel luluj dijá áhttje , de lulujda muv iehttset , danen gå Jubmelis boadáv ja sujsta lev vuolggám . 
Jesus vásstedij : ” Jus aktak muv ähttsá de muv bágojt vuorkut ja Áhttjám suv ähttsá . 
Jesus vásstedij : ” Jus iehtjam guddnedav , de muv gudnes ij le mige . 
Jesus vásstedij : ” Jus ållåsin sidá sjaddat , de åbmudagát vuobde ja häjojda vatte ; de almen dávverav oattjo . 
Jesus vásstedij : ” Maná sijddasit , bárnnát viessu . 
Jesus vásstedij : ” Mujna aj le didjij gatjálvis , ja jus dasi vásstedihpit , de mån didjij giehtov mat fámos dáv dagáv . 
Jesus vásstedij : ” Mujna ij le bahás vuojŋŋanis ájnat Áhtjám guddnedav , valla dij muv álbedihpit . 
Jesus vásstedij : ” Muv rijkka ij le dát väráldis . 
Jesus vásstedij : ” Mån lev didjij giehttum , valla dij ehpit jáhke . 
Jesus vásstedij : ” Riehpihijn li lieso ja alme låttijn biese , valla Almatjabárnen ij le sadje gånnå oajves vuojŋadahttá . 
Jesus vásstedij : ” Riehpihijn li lieso ja alme låttijn biese , valla Almatjabárnen ij le sadje gånnå oajves vuojŋadahttá . 
Jesus vásstedij : ” Sáddnán , juohkkahasj guhti muv ja evangeliuma diehti le guodám viesos jali vieljajdis jali oappájdis jali iednes ja áhtjes jali mánájdis jali bäldojdis ¶ 
Jesus vásstedij : ” Sáddnán didjij javlav : Ehpit muv åhtsåla dan diehti gå merkajt lihpit vuojnnám , ájnat danen gå lájbes gallánibmáj båråjda . 
Jesus vásstedij : ” Sáddnán didjij javlav : Moses ittjij didjij lájbev almes vatte , valla Áhttjám vaddá duohta lájbev almes . 
Jesus vásstedij : ” Sáddnán dunji javlav : guhti tjátjes ja Vuojŋŋanisás ij riegáda , Jubmela rijkkaj ij besa . 
Jesus vásstedij : ” Vuojnnám lev Sáhtánav eldagissan almes vuolus bálkestuvvamin . 
Jesus ájn nuppádis giedajdis ålmmå tjalmij nali biejaj , ja ålmmå tjalme dal tjielggin , buorránij ja gájkka tjielggasit vuojnnegådij . 
Jesus åhpadisålmmåjdis gåhtjoj vadnasij lávkkit ja nuppe bälláj , Betsaidaj , åvddålin mannat ja iesj de almatjijs gevgak sijddasis rájaj . 
Jesus åhpadisålmmåjdis gåhtjoj vadnasij lávkkit ja nuppe bälláj , Betsaidaj , åvddålin mannat ja iesj de almatjijs gevgak sijddasis rájaj . 
Jesus åhpadisålmmåjis lij aj dajda hejajda bivddiduvvam . 
Jesus åhpadisålmmåjis lij aj dajda hejajda bivddiduvvam . 
Jesus åhpadisålmmåjis vuolgij muhtem sadjáj mav Getsemanen gåhttju ja sidjij javlaj : ” Tjåhkkåhihtit dánnága båttåv gå dåppe manáv råhkådallamin . 
Jesus åhpadisålmmåjis vuolgij muhtem sadjáj mav Getsemanen gåhttju ja sidjij javlaj : ” Tjåhkkåhihtit dánnága båttåv gå dåppe manáv råhkådallamin . 
Jesusa juolgij åvddåj luojttádij ja vájnnodij Jesusav viessusis tjuovvot , 42 danen gå suv lågenanguovtejagák niejdda , suv ájnna mánná , lij skibás jábmema åvdån . 
Jesusa juolgij åvddåj luojttádij ja vájnnodij Jesusav viessusis tjuovvot , danen gå suv lågenanguovtejagák niejdda , suv ájnna mánná , lij skibás jábmema åvdån . 
Jesusa juolgij åvddåj luojttádij ja vájnnodij Jesusav viessusis tjuovvot , ¶ 
Jesusa lusi båhtin ja vuojnnin ålmmåv , gässta bahás vuojŋŋanisá lidjin gájddam , tjåhkkåhime Jesusa juolgij guoran , gárvoj ja ålles mielaj , ja sij alvaduvvin . 
Jesusa lusi båhtin ja vuojnnin ålmmåv , gässta bahás vuojŋŋanisá lidjin gájddam , tjåhkkåhime Jesusa juolgij guoran , gárvoj ja ålles mielaj , ja sij alvaduvvin . 
Jesusa lusi båhtin ja vuojnnin ålmmåv , gässta bahás vuojŋŋanisá lidjin gájddam , tjåhkkåhime Jesusa juolgij guoran , gárvoj ja ålles mielaj , ja sij alvaduvvin . 
Jesusa lusi mánájt buktalin giedajdis sijá nali biejadittjat ja råhkålastátjit . 
Jesusa lusi mánájt buktalin giedajdis sijá nali biejadittjat ja råhkålastátjit . 
Jesusa lusi oasnáv lájddijga ja dan nali ålgoldisgárvojdiska biejajga , ja sån de oasná nali tjåhkkidij . 
Jesusa vihtanus le åvddålijsárnnoma Vuojŋŋanis . 
Jesusa vihtanus le åvddålijsárnnoma Vuojŋŋanis . 
Jesusa vihtanus le åvddålijsárnnoma Vuojŋŋanis . 
Jesusa åvddåj tjuottjadij javla : ” Härrá , i gus berusta gå oabbám muv aktu gájkka bargat ? 
Jesusa åvddåj tjuottjadij javla : ” Härrá , i gus berusta gå oabbám muv aktu gájkka bargat ? 
Jesusa åvddåj tjuottjadij javla : ” Härrá , i gus berusta gå oabbám muv aktu gájkka bargat ? 
Jesusa åvddåj tjuottjadij javla : ” Hærrá , i gus berusta gå oabbám muv aktu gájkka bargat ? 
Jieddnát Jubmelav hievedij 16 ja ednamij , Jesusa juolgij åvddåj , luojttádij ja gijtij suv . 
Jieddnát Jubmelav hievedij ja ednamij , Jesusa juolgij åvddåj , luojttádij ja gijtij suv . 
Jieddnát Jubmelav hievedij ¶ 
Jieddnát de tjuorvvun , bieljijdisá giedaj buodun ja gájka sunji njåmmun , ¶ 
Jieddnát ja friddjasit gullu GIJTTO gájkka ávo ja energia ja friddjavuoda dåbdojs majt várre nav boadás láhkáj vaddá , munji ja iehtjádijda , ávos vájaldiddjijda . 
Jieddnát ja friddjasit gullu GIJTTO gájkka ávo ja energia ja friddjavuoda dåbdojs majt várre nav boadás láhkáj vaddá , munji ja iehtjádijda , ávos vájaldiddjijda . 
Jieddnát tjuorvoj : ” Buorissjivnnjeduvvam dån ietjá nissunijs ienebut , ja buorissjivnnjeduvvam mánná duv hekkan . 
Jieddnát tjuorvoj : ” Buorissjivnnjeduvvam dån ietjá nissunijs ienebut , ja buorissjivnnjeduvvam mánná duv hekkan . 
Jiedna balvas gulluj : ” Dát le Bárnnám , muv iehttselis ja gärrásamos . 
Jieggerabdan de Muodes esski nagáj jårggålit åvddåhav miehtejäggáj ja mañemus ruoptus . 
Jiekkij russjkis tjáhtje ij lim åbbå bájnnám dan giergijt . 
Jiellevárre suohkan le aj oasse sáme háldadimguovlos ja oadtju giellarudájt svenska stáhtas . 
Jiena ållåsit Jiena listan 00100 Jiena listan 00200 ¶ 
Jienastiddje vuojnnet jienasti ulmutjav , ja e nav berusta makkár lista nanna duot dát ulmusj la . 
Jienastimfábmudagá webbabielen www.val.se jali kommuvnas diededimev oattjo gånnå máhtá åvddålájgejienastit . 
Jienastit válljimijn 2010 ¶ 
Jienastit ålggorijkan Dån máhtá brevvajienastit ålggorijkas svieriga ambassádan jali svieriga konsuláhtan . 
Jienastit åvddål ájge ragátmáno 1. b. rájes Dån hähttu válldet maŋen jienastimkårtåv gå jienasta åvddål ájge . 
Jienastit åvdåstiddje baktu Dån máhtá jienastit åvdåstiddje baktu jus la skibás , sáhtus jali vuoras ja i iesj besa mannat lanján gånnå máhttá jienastit . 
Jienastittjat budájn dárbaha ålgoldiskuverav budájiednaj ja bagáduspáhppárav majt máhtá rávvit kommuvnas jali Válljimfábmudagás . 
Jiermedime jiermmájda javllin : ’ Vaddit midjij oaljostihtte , mijá lámpo li jáddagoahtemin . 
Jiermedime jiermmájda javllin : ’ Vaddit midjij oaljostihtte , mijá lámpo li jáddagoahtemin . 
Jiermedime lidjin lámpojdisá maŋŋáj válldám valla oaljov ällim . 
Jiermedime lidjin lámpojdisá maŋŋáj válldám valla oaljov ällim . 
Jiermmá liehket ilá mannet j j ij le álu sjuggelis doajmma , valla jus dalloj lidjin gávnnut kulturmujttojage ja bájkálasj tsiekkadussuodjalimprosjevta , de li dát sijdda Hábmera ja Stájgo rájá guoran vuoroduvvat . 
Jiermmás niejda vásstedin : ’ Oaljos ij le midjij didjij nárre . 
Jiermmát gatjádalli , ja sihti álu gulldalit gå subtsastaláv , javllá girjjevuorkkár . 
Joarkket giellaståhkusav , duola dagu båhkusij , ja dakkárij baktu ¶ 
Joarkket sarvva- ja rievsakbivdujn , luosav ja dábmugav bivddet ja muorjjit . 
Joarkátjit giellaåvddånimev de oahppe ietjasa dåbdijdusá vuodon hähttuji oadtjot máhttelisvuodav ietjasa máhttudagájt giela birra ielvvet , ja åhpadiddje viehkijn ja aktijbargon iehtjádij ienebuv oahppat sámegiela struktuvra ja vuogádagá birra . 
Johan Magnus Olsen ja Erik Johnsen manájga moaddi Divtasvuonan , ja Hærják-Mikálla ( Mikal Mikkelsen ) lej oahpes divtasvuonagij åvdutjis , dajna gå lij juo Divtasvuonan mannam dålkkån sámeednama sárnnediddjijda gå lidjin sárnnemanon Divtasvuonan . 
Johan Märaga mielas sáme li ietja bæjsstám gå ælla ietjasa kultuvrav várrim . 
Johannes bådij ja sån ittjij bårå , ittjij ga jugá , ja de javlli : ’ Sujna le bahás vuojŋŋanis . 
Johannes dájt gájkka åhpadisålmmåjstis guláj . 
Johannes dájt gájkka åhpadisålmmåjstis guláj . 
Johannes gástadiddje biejvij rájes almerijkka fámujn nággi åvddåj ja muhtema gähttjali dav allasisá rihpat . 
Johannes gástadiddje biejvij rájes almerijkka fámujn nággi åvddåj ja muhtema gähttjali dav allasisá rihpat . 
Johannes gástadiddje bådij , ittjij lájbev bårå , ittjij ga vijnav jugá , ja de javllabihtit : ’ Sujna le bahás vuojŋŋanis . 
John Johnsen Vadnem ællosujtojn Langásen gitta jahkáj 1965. 60-jagij gassko hiejteduváj manemus j árbbedábálasj boatsojbarggojuogos Nuortta-Sálto guovlon , - julevsáme boatsojbarggo sjattaj ( gasskabåddåsattjat ? 
Jordanäno nuppet bieles ja Tyrosa ja Sidona dáfojs aj slåhttå suv lusi bådij , suv dagoj birra gullam . 
Jordanäno nuppet bieles ja Tyrosa ja Sidona dáfojs aj slåhttå suv lusi bådij , suv dagoj birra gullam . 
Josef , levihtta Kyprosis , gev apostela Barnabasan gåhttjun , mij merkaj Jaskadusá bárnne , aj bäldos vuobdij , ja biednigijt buvtij ja apostelij juolgij åvddåj biejaj . 
Josef de ietjas lusi gåhtjoj áhtjes Jakobav ja åbbå fuolkev , gietjavlåkvihttasav , ja Jakob Egyptaj vuolgij . 
Josef rubmahav ruossas váldij , lijnij sisi giesaj ja báktehávddáj biejaj , gåsi aktak ij lim ájn biejaduvvam . 
Josef rubmahav ruossas váldij , lijnij sisi giesaj ja báktehávddáj biejaj , gåsi aktak ij lim ájn biejaduvvam . 
Journalissta dálla máhttá bv. doarroværáldis gåvåjt ja digitála videogåvåjt njuolgga Internæhttaj sáddit . 
Journalista vierttiji dåbddåt ådå bágojt majt dahki . 
Journalistajda l dal agev assto , ja navti oadtjuv ságastam båttåtjav vihtta minuhtan danna . 
Jovnevaerie tjielde ja Loarte ällosujttimdajva gaskan jávres Stor-Kingenis Björkvattnetij ( gehtja § 46 ) , 2 . 
Jubmel , guhti gájkaj vájmojt dåbddå , le dáv vihtanasstám gå ájlis Vuojŋŋanisáv sidjij vattij , degu midjij . 
Jubmel , guhti gájkaj vájmojt dåbddå , le dáv vihtanasstám gå ájlis Vuojŋŋanisáv sidjij vattij , degu midjij . 
Jubmel , guhti väráldav sjivnnjedij ja gájkka danna , guhti le alme ja ednama härrá , ij åro almatjagiedas dahkam tiemmpelin , ij ga almatjagiedas ietjas dievnastahte degu luluj juojddá dárbahit . 
Jubmel , guhti väráldav sjivnnjedij ja gájkka danna , guhti le alme ja ednama härrá , ij åro almatjagiedas dahkam tiemmpelin , ¶ 
Jubmel , tråvnnåt ihkeven ájggáj bissu , ja rievtesferdukvuoda soabbe duv gånågissoabbe le . 
Jubmel , ármmut le divras , ¶ 
Jubmel Jubmelis , tjuovgga tjuovgas , ¶ 
Jubmel allasis dav tjuoldij , mij sjiebtjen aneduváj ja väráldis álbeduváj , Jubmel válljij dav mij ij le , dåssjidittjat dav mij le , vaj aktak almasj Jubmela åvdån ij lulu ietjas rámmpot . 
Jubmel allasis dav tjuoldij , mij sjiebtjen aneduváj ja väráldis álbeduváj , Jubmel válljij dav mij ij le , dåssjidittjat dav mij le , ¶ 
Jubmel dal álmmugis gájgot : Gähttjit , biejve båhti , javllá Härrá , gå ådå lihtov Israela viesujn ja Juda viesujn dagáv , iv dakkir lihtov mav sijá ájttegij dahkiv , dalloj gå sijáv giedas válldiv ja Egyptas vuolgadiv . 
Jubmel didjij vaddá gájkka majt dárbahihpit herlukvuoda boanndudagástis Kristus Jesusin . 
Jubmel dijájn degu bárnijnis dahká . 
Jubmel dijájn degu bárnijnis dahká . 
Jubmel dijájn degu bárnijnis dahká . 
Jubmel ham ij le goassak gudik ieŋŋgilij javllam : Dån le muv bárnne , uddni lev duv riegádahttám . 
Jubmel iesj , gev vuojŋŋanisán dievnastav gå evangeliumav Bárnes birra sárnnedav , luluj vihtanasstet man álu muv råhkålvisájn lihpit . 
Jubmel iesj , gev vuojŋŋanisán dievnastav gå evangeliumav Bárnes birra sárnnedav , luluj vihtanasstet man álu muv råhkålvisájn lihpit . 
Jubmel iesj mijáv ja dijáv jáhko baktu Kristusij tjadná ja le mijáv vuojddam ; sån le aj mijáv sinidahttám ja Vuojŋŋanisáv midjij vaddám , duodastussan mijá vájmojda . 
Jubmel iesj suv värov nanodij , ja jáhkos diehti Abel ájn hoallá , vájku gådduj . 
Jubmel iesj suv värov nanodij , ja jáhkos diehti Abel ájn hoallá , vájku gådduj . 
Jubmel iesj suv värov nanodij , ja jáhkos diehti Abel ájn hoallá , vájku gådduj . 
Jubmel ij le mijáv bádudahkaj gåhttjum , ájnat ájlisvuohtaj . 
Jubmel ij le mijáv bádudahkaj gåhttjum , ájnat ájlisvuohtaj . 
Jubmel ij le álmmugis häjttám , mav ájgenis tjuoldij . 
Jubmel ij le álmmugis häjttám , mav ájgenis tjuoldij . 
Jubmel ij le álmmugis häjttám ¶ 
Jubmel ij le álmmugis häjttám ¶ 
Jubmel ij le álmmugis häjttám ¶ 
Jubmel ittjij Bárnes väráldij rája duobbmitjit , ájnat suv baktu väráldav gájutjit . 
Jubmel ittjij Bárnes väráldij rája duobbmitjit , ájnat suv baktu väráldav gájutjit . 
Jubmel ittjij goassak gudik ieŋŋgilij javla : Tjåhkkida muv oalges bälláj , de duv vasjulattjajt juolgijat vuolláj duvddan biejav . 
Jubmel javllá bágonis : Nieda biejve tjuorvo muv , de mån gájov duv , ja dån hieveda muv . 
Jubmel javllá bágonis : Nieda biejve tjuorvo muv , de mån gájov duv , ja dån hieveda muv . 
Jubmel le Härráv tjuottjeldahttám , ja fámos baktu mijáv tjuottjeldahttá . 
Jubmel le Härráv tjuottjeldahttám , ja fámos baktu mijáv tjuottjeldahttá . 
Jubmel le Jesusav tjuottjeldahttám , ja gájka lip dasi vihtanin . 
Jubmel le Jesusav tjuottjeldahttám , ja gájka lip dasi vihtanin . 
Jubmel le dijáv gåhttjum ráfen viesutjit , 16 ja gåktu dån , nissun , diedá makta ålmmåt máhtá gádjot ja dån , ålmåj , makta áhkát máhtá gádjot ? 
Jubmel le dijáv gåhttjum ráfen viesutjit , ja gåktu dån , nissun , diedá makta ålmmåt máhtá gádjot ja dån , ålmåj , makta áhkát máhtá gádjot ? 
Jubmel le dijáv gåhttjum ráfen viesutjit , ¶ 
Jubmel le dijáv lånestam ja hattev máksám . 
Jubmel le dijáv lånestam ja hattev máksám . 
Jubmel le dijáv lånestam ja hattev máksám ; allit almatjij oarjjen sjatta . 
Jubmel le dijáv lånestam ja hattev máksám ; allit almatjij oarjjen sjatta . 
Jubmel le fábmogis didjij valjet ármostis vattátjit , vaj diján agev luluj gájkka majt dárbahihpit ja ietja lulujda gájkka buorre bargguj valjet vaddet . 
Jubmel le fábmogis didjij valjet ármostis vattátjit , vaj diján agev luluj gájkka majt dárbahihpit ja ietja lulujda gájkka buorre bargguj valjet vaddet . 
Jubmel le hållam : Guddneda áhtját ja ädnát ja : Guhti áhtjes jali iednes bilkket galggá jábmet . 
Jubmel le mijáv árvvogissan gávnnam evangeliumav midjij åskeldittjat , ja dan diehti hållap gåktu hållap ; ep almatjij miela milta sidá barggat , ájnat Jubmela milta , guhti vájmojdimme gähttjal . 
Jubmel le mijáv árvvogissan gávnnam evangeliumav midjij åskeldittjat , ja dan diehti hållap gåktu hållap ; ep almatjij miela milta sidá barggat , ájnat Jubmela milta , guhti vájmojdimme gähttjal . 
Jubmel le oalges giedajn suv bajedam , ja gå jáhto milta ájlis Vuojŋŋanisáv Áhtjestis oattjoj de le midjij dav gålgådam . 
Jubmel le oalges giedajn suv bajedam , ja gå jáhto milta ájlis Vuojŋŋanisáv Áhtjestis oattjoj de le midjij dav gålgådam . 
Jubmel le sidjij huolodisvuoda vuojŋŋanisáv vaddám , tjalmijt ma e vuojne ja bieljijt ma e gulá , gitta dán biejve rádjáj . 
Jubmel le sidjij mielav vaddám suv ájggomusájt ållidit ja avtajn mielajn urudissaj rijkas vaddet , dasik Jubmela bágo li ålliduvvam . 
Jubmel le sidjij mielav vaddám suv ájggomusájt ållidit ja avtajn mielajn urudissaj rijkas vaddet , dasik Jubmela bágo li ålliduvvam . 
Jubmel le sijáv rievtesferdugin sárnnum , 34 ja guhtis de máhttá duobbmit ? 
Jubmel le sijáv rievtesferdugin sárnnum , ja guhtis de máhttá duobbmit ? 
Jubmel le sijáv rievtesferdugin sárnnum , ja guhtis de máhttá duobbmit ? 
Jubmel le suv oalges giedajnis aledam ja biedjam oajvemussan ja lånestiddjen , vaj Israela álmmuk buorádusáv dahká ja suttojs ándagis luojteduvvá . 
Jubmel le suv oalges giedajnis aledam ja biedjam oajvemussan ja lånestiddjen , vaj Israela álmmuk buorádusáv dahká ja suttojs ándagis luojteduvvá . 
Jubmel le tjoaggulvissaj soabmásijt apostelin gåhttjum , soabmásijt profehtan ja soabmásijt åhpadiddjen ; soabmásijda le fámov vaddám oavddodagojt dagátjit , skihppijt buoredittjat , viehkedittjat , tjuottjodittjat ja moattelágásj gielaj sárnutjit . 
Jubmel le tjoaggulvissaj soabmásijt apostelin gåhttjum , soabmásijt profehtan ja soabmásijt åhpadiddjen ; soabmásijda le fámov vaddám oavddodagojt dagátjit , skihppijt buoredittjat , viehkedittjat , tjuottjodittjat ja moattelágásj gielaj sárnutjit . 
Jubmel le vuojŋŋanis ja suv råhkådalle vierttiji vuojŋŋanisán ja sádnesvuodan råhkådallat . 
Jubmel le vuojŋŋanis ja suv råhkådalle vierttiji vuojŋŋanisán ja sádnesvuodan råhkådallat . 
Jubmel le åskåldis , sån guhti dijáv Bárnes Jesus Kristusa , mijá härrá , aktisasjvuohtaj gåhtjoj . 
Jubmel le åskåldis , sån guhti dijáv Bárnes Jesus Kristusa , mijá härrá , aktisasjvuohtaj gåhtjoj . 
Jubmel mijá Áhttje , mij gijttep duv dát sijdas ja råhkålip dunji : Válde dáv sijdav ármulasj ja fámulasj hálldusit . 
Jubmel vaddá – Mij juogadip nanostahttá sáme girkkoiellema oasev dan árbbedáben ja aktisasjvuodan mij le Vuona girkkon . 
Jubmel vattij væráldav bárnnásis , Bæjvváj , ja gåhtjoj gehtjastallat dav sajes majt almen lij oadtjum . 
Jubmel vattij væráldav bárnnásis , Bæjvváj , ja gåhtjoj gehtjastallat dav sajes majt almen lij oadtjum . 
Jubmela báhko le ielle ja fábmogis , guovteájvuk svierdes basstelabbo . 
Jubmela báhko le ielle ja fábmogis , guovteájvuk svierdes basstelabbo . 
Jubmela gieresvuohta návti midjij bigoduváj : ájnna Bárnes väráldij rájaj vaj lulujma suv baktu viessut . 
Jubmela gieresvuohta návti midjij bigoduváj : ájnna Bárnes väráldij rájaj vaj lulujma suv baktu viessut . 
Jubmela gieresvuohta návti midjij bigoduváj : ájnna Bárnes væráldij rájáj vaj lulujma suv baktu viessut . 
Jubmela herlukvuodas dievas . 
Jubmela ja Kristus Jesusa åvdån duodaj gåhtjov duv , guhti le viessojt ja jábbmegijt duobbmitjit , duodaj duv gåhtjov gå rijkajnis boahtá : sárnneda bágov juogu hiehpá jali ij , tsuojgoda , bagáda , aloda - agev gierddisit åhpadattijn . 
Jubmela ja Kristus Jesusa åvdån duodaj gåhtjov duv , guhti le viessojt ja jábbmegijt duobbmitjit , duodaj duv gåhtjov gå rijkajnis boahtá : ¶ 
Jubmela rievtesvuohta ham mierkki sån sijáv vájvet , gudi dijáv vájvedi , ja vuojŋadahttá mijáv aktan dijájn , gudi dal lihpit vájvástuvvamin , gå härrá Jesus fámos ieŋŋgilij almes bigoduvvá sjnjibttjo dålån mávsedittjat sijáv , gudi e Jubmelav dåbdåsta , e ga evangeliumav mijá härrá Jesusa birra gulldala . 
Jubmela ássje åvdås lev daŋga lágásj gisjugisvuodajn oajbbum gå dij dálla . 
Jubmela ássje åvdås lev daŋga lágásj gisjugisvuodajn oajbbum gå dij dálla . 
Jubmela ássje åvdås lev daŋga lágásj gisjugisvuodajn oajbbum gå dij dálla . 
Jubmela åvdån guhti iellemav gájkajda vaddá , ja Kristus Jesusa åvdån guhti Pontius Pilatusa vuolen rievtes dåbdåstimijn vihtanastij : duv viddno lehkus vigedibmen ja lájtodibmen gitta mijá härrá Jesus Kristusa boahtemij , mav sálugis ja ájnna ráddijiddje mijáv vuojnet gå ájgge ållån , gájkka gånågisáj gånågis ja gájkka härráj härrá , guhti le ájnna jámegahtes , guhti viessu tjuovga sinna , masi aktak ij buvte lahkanit , gev aktak almasj ij le vuojnnám jalik buvte vuojnnet . 
Jubmela åvdån guhti iellemav gájkajda vaddá , ja Kristus Jesusa åvdån guhti Pontius Pilatusa vuolen rievtes dåbdåstimijn vihtanastij : ¶ 
Jubmelam , Jubmelam , manen le muv guodám ? 
Jubmelam , biejven tjuorvadav , valla i vássteda , ¶ 
Jubmelav gijtáv , gev muv ájttegij láhkáj rájnna oamedåbdujn dievnnuv , ja agev duv råhkålvisájnam idja biejvve mujtáv . 
Jubmelav gijtáv , gev muv ájttegij láhkáj rájnna oamedåbdujn dievnnuv , ja agev duv råhkålvisájnam idja biejvve mujtáv . 
Jubmelav vihtanin biejav ja hekkam duodastussan : Sidáv dijáv árjjot ja dan diehti iv le ájn Korintaj jåvsådam . 
Jubmelav vihtanin biejav ja hekkam duodastussan : Sidáv dijáv árjjot ja dan diehti iv le ájn Korintaj jåvsådam . 
Jubmelij gijtto , gielaj ienebuv sárnov gå gájkka dij iehtjáda , valla vaj iehtjáda aj juojddá oahppi , de tjoaggulvisán ienni vihtta bágo jiermijnam sárnov gå tuvsánijt gielaj . 
Jubmelij gijtto , guhti Kristusa baktu agev muv vuojttofárrusis válldá , ja juohkka bájken muv miedet kristusdiedo njálga hapsav bigodit . 
Jubmelij gijtto tjoaggulvisá jáhkos ¶ 
Jubmelij gijtto tjoaggulvisá jáhkos ¶ 
Jubmelij gijtto valjes vaddásis . 
Jubmelijdam , goabddám ? 
Jubmelis lev viehkev oadtjum ja dan diehti de ájn udnásj biejve uhtsijda stuorijda , vihtanastáv . 
Jubmelis lev viehkev oadtjum ja dan diehti de ájn udnásj biejve uhtsijda stuorijda , vihtanastáv . 
Juda máttos lågenanguoktatuvsána siniduvvam , Rubena máttos lågenanguoktatuvsána , Gada máttos lågenanguoktatuvsána , ¶ 
Judasis , Jesus Kristusa dievnáris , Jakoba vieljas , sidjij gejt Jubmel Áhttje le gåhttjum ja ähttsá ja Jesus Kristusij várjjal . 
Judasis , Jesus Kristusa dievnáris , Jakoba vieljas , sidjij gejt Jubmel Áhttje le gåhttjum ja ähttsá ja Jesus Kristusij várjjal . 
Judean apostela ja vielja gullin aj hiedniga lidjin Jubmela bágov duosstum . 
Judean apostela ja vielja gullin aj hiedniga lidjin Jubmela bágov duosstum . 
Jugestijga såj káfas ja svarkedijga vuodjalájbijn ja galmma guolletjasskáj . 
Juhtusij ja sjattoj biologalasj prosessa stivrriduvvi tjuovgas dárkkelis tjuovggasensåvråj baktu . 
Juhán diehtá viehka ednagav vájku vuojnnet le degu oademin skåvlån . 
Julev Filma ” Bonki ” le ájnas viehkken sáme filmmabuvtadibmáj , ja åvdet aj dav lasedum berustimev sáme filmas , låhpat sámedikkeráde Vibeke Larsen . 
Julev- ja oarjjelsámegiella æbá le vuoroduvvam dårjajn , valla ruhtadoarjja le farra binneduvvam 35-40% vuododårjas udnásj vuoge vu- ¶ 
Julevsáme 1-2-3-4 le ájádaládum ulmutjijda gudi vehi jali e åvvånis máhte julevsámegielav åvdutjis ja sávvi gielav oahppat , subtsas Paltto . 
Julevsáme joarkkaskåvllåfálaldahka le jådon skåvllåjages 2008/2009 jus Nordlánda Fylkkadige fylkkaráde árvvalusáv mierret fylkkadikken boatte vahko . 
Julevsáme musihkka mánájda ja nuorajda Julevsáme musihkkabirás le oalle unnagasj , ja dåssju muhtem gallegattja li skierrov ålgus vaddám . 
Julevsáme sebrudahka Vuonan doaroj ma ∫∫ela Julevsáme giellaguovllo Vuonan la Nordlánda fylkan , ja gåbttjå dáfojt Sáltovuonas oarjján gitta Bálága suohkanij nuorttan . 
Julevsámegiela guovllo Vuonan le Nordlánda fylkan ja le Sáltovuonas oarjján gitta Bálák suohkanij nuorttan . 
Julevsámegiela nannima bargon le Divtasvuona suohkan viehka ájnas gå dat le ájnna suohkan julevsáme guovlon mij le oassen sáme giellaháldadimguovlos . 
Julevsámegiellaj lij læhkám radiosáddaga 1970-jagij rájes . 
Julius lij Paulusij sijvvo ja dibdij suv rádnajis lusi mannat åttjutjit mav dárbahij . 
Julius lij Paulusij sijvvo ja dibdij suv rádnajis lusi mannat åttjutjit mav dárbahij . 
Julius lij Paulusij sijvvo ja dibdij suv rádnajis lusi mannat åttjutjit mav dárbahij . 
Juo 37 vahkon båhti birrasij 20 studenta Hedmárko Allaskåvlås Ájluoktaj diedoj ja lågådallamij diehti . 
Juo gus lihpit vajálduhttám 19 gå vihtta lájbe vihttatuvsánij dådjaliv ? 
Juo gus lihpit vajálduhttám gå vihtta lájbe vihttatuvsánij dådjaliv ? 
Juo iehket la , Ánu ja Ámul libá jåhtåm årromgámás suovasgábmáj lávijiská . 
Juo ieŋŋgilijs håladuvvam bágo li nannusa , juohkka mieddem ja juohkka gullogahtesvuohta le ánssiduvvam bálkás oadtjum . 
Juo ieŋŋgilijs håladuvvam bágo li nannusa , juohkka mieddem ja juohkka gullogahtesvuohta le ánssiduvvam bálkás oadtjum . 
Juo jagen 1867 Tomas ja Bolette mánáv láhpijga , gå mánná ravgaj iednes askes rabás dållåj gámán ja jámas buolij . 
Juo jábmema dievnastusán , mij lij gierggedáblojda bokstávvan tjuoladuvvam , lij dakkir herlukvuohta vaj israelaga hähttujin árudijása Mosesis jårggålit , gå suv árudidja nåv guojtij , vájku dal ruvva gádoj . 
Juo jábmema dievnastusán , mij lij gierggedáblojda bokstávvan tjuoladuvvam , lij dakkir herlukvuohta vaj israelaga hähttujin árudijása Mosesis jårggålit , gå suv árudidja nåv guojtij , vájku dal ruvva gádoj . 
Juo l uksagaskan gå vielljas várrot : ¶ 
Juo lav má mån áldarulmusj , vuolggám gietjalågåt jahkáj . 
Juo le akta virgge biejadum dutkes Ubbmemis guhtimusj gålgådismáno 1. bve álggá , subtsas Fred Andersen . 
Juo li moadda vahko javllarájes valla ájn la sjævnnjat idja-biejvve . 
Juo lij biekkastam garra aládagáv gå Ánu , dievas ájádusájs ja ijá niehko mujton , tsábmedij vuosstebiekkav ruoptus Riehpennjárggaj . 
Juo lij sån káfav málestam ja luoppogav bassám . 
Juo má mån vargga iektu iehkedis dunji javlav galga jasska oadet vájku juoga duv gähttjal båktålit valla iv mavga iktám , balliv i åbbå duosta oaddát . 
Juo mälggadis áhttjes suv ájtsaj . 
Juo mälggadis áhttjes suv ájtsaj . 
Juo mälggadis áhttjes suv ájtsaj . 
Juo mån lidjiv ålles ålmåj gå Svierjji ja Vuodna sirádijga ja juogadijga sámij ednamijt gaskaska . 
Juo vuoratjismáno 2. biejve galggaba dá guokta ådåvirggájbiejadum journalista Harrieth Aira ( 45 ) ja Sander Andersen ( 47 ) vuostasj radiosáddagav sáddit studios Ájluovtas . 
Juoga lij Ándav gåhttjum hiergev juo idedis viedtjat älos ja de dal Ánnda viehká hiergijn vuodjemgierrisij , mij la juo gárvvásit duorggidum goahttsij ja látjedum duoljij ja ránujn . 
Juoga mij lij stuorra buolle várre sjimuk merraj vieraj , ja meras gålmadis varran sjattaj , 9 gájkka mera iellijs gålmadis jámij , ja hávsajs gålmadis dåssjånij . 
Juoga mij lij stuorra buolle várre sjimuk merraj vieraj , ja meras gålmadis varran sjattaj , gájkka mera iellijs gålmadis jámij , ja hávsajs gålmadis dåssjånij . 
Juoga mij lij stuorra buolle várre sjimuk merraj vieraj , ja meras gålmadis varran sjattaj , ¶ 
Juoga vierttim 1849 HAMARØY 11_14_25 le dáhpáduvvam mij 1850 TYSFJORD 153_119_272 dahká sámevuodav 1851 LØDINGEN 4_6_10_1852 TJELDSUND 10_4_14 ienep tjiegaduvvam 1853 EVENES 31_15_46 Stájgon gå Divtas1854 BALLANGEN 11_13_24 vuonan , valla iv 1856 RØST juorrula gå jáhkáv 1857 VÆRØY 1_1 sámevuohta le læhkám 1859 FLAKSTAD 2_2_1860 VESTVÅGØY 4_13_17 ienebut vuojnnusin 6_3_9 Stájgon åvddåla , javllá 1865 VÅGAN 1866 HADSEL 2_3_5 sån . 
Juogos , belludahka jali muoduk aktijmannam Albmut - Almetjh - Almasj - Folket Guovssonásti Jakt- och Fiskesamerna Min Geaidnu Mijá Gäjnno Mijjen Geajnoe Samerna Sámiid Riikkabellodat Samelandspartiet Solidaritet Vuovdega-Skogssamerna ¶ 
Juogos , belludahka jali muoduk aktijmannam máhttá diededit kandidáhtajt avta jali moatte lisstaj . 
Juogos Biehtslåptgámán ja låvddågådijn idjadin . 
Juogos X oattjoj 410 jiena . 
Juogos galggá aj gæhttjalit fáhkabirrasijt måvtåstuhttet ienep sáme oahpponævojt buvtadit . 
Juogos galggá i.s. guoradallat prässadoarjjaga ¶ 
Juogos galggá árvustallat dåhkki gus ienep oahpponævojt jårggålit ja hiebadit Máhttolåpptim-Sáme sisadnuj . 
Juogos le aj ájádallam rijddimsaljov dahkat , aktan bájke hæsstabirrasijn . 
Juogos miejnni guhkedibme Nuortta-Vuonarahtes sjaddá riek ájnas signálla ådå ja dåjmalasj guovllopolitihkkaj nannitjit rijkaguovlov . 
Juogos nammadij ådå dåjmadiddjen Bjarne Store Jakobsen Unjárgas . 
Juogos sæmmi jage tjielggij dárbbo lij sámegiela vahkkoavijsav álgadit . 
Juogos vuoset teáhtervuosádusáv iehtjádijda . 
Juogosbarggo : Le gus mige man birra lulujda sihtat buojkulvis skåvlå rektoris , suohkanoajves jali iehtjádis gatjádit ? 
Juohket åtsådallamijt ietjá álmmugijda ( ja gielajda ) gåktu tjoavddet giellaássjijt politihkalahttjat ja praktihkalahttjat buore ( sáme ) vuogij milta . 
Juohkka akta departementan mij le åvdåsvásstádusáv oadtjum dåjmajs le dåjmaj tjadádimij åvdåsvásstediddje , dán vuolen aj gåktu dåjma organiseriduvvi ja ruhtaduvvi . 
Juohkka giese æjvvali máná ja nuora Måsskåj , Divtasvuodnaj bállov tjievtjatjit . 
Juohkka härrá bäjvvásattjat Jubmelav dievnas ja sämmi värov agev buktá , vájku ij makkirik suttojt muorroda . 
Juohkka härrá bäjvvásattjat Jubmelav dievnas ja sämmi värov agev buktá , vájku ij makkirik suttojt muorroda . 
Juohkka iehkedismálesguosse manná sadjásis gå le lájbev ja vijnav oadtjum , ja ietjes vas suv sadjáj boahtá . 
Juohkka jage mij ávvudallap gå jahke l vássám ja ådå jahke álggá . 
Juohkka konsesjåvnnå máhttá vaddet 780 tånna biomassas ( guoles ) juohkka jage . 
Juohkka konsesjåvnån máhttá buvtadit 780 tånna luosas jahkáj . 
Juohkka viesádin ” muv ” suohkanin la árvvo , ja suohkana bieles hæhttup aj hiebadahttet nav vaj ulmutja e suohkanis ” báhtara ” . 
Juohkka ájnna suohkana åvdåsvásstádus le dilev láhtjet váj bæssá sámegielav oahppat ja åvddånahttet , ja muhttijn soajttá ærádusá makkir fálaldagá gávnnuji suohkanis suohkanij . 
Juohkka ájrrasij biejaduvvi sämmi ållo sadjásattja majt juogos , belludahka jali muoduk aktijmannam la mandáhtav oadtjum , binnemusát gålmmå . 
Juohkkahasj guhti muv namá diehti le viesos guodám jali vieljajdis oappájdis jali áhtjes iednes jali mánájdis jali bäldojdis oadtju tjuode gärddáj ruopptot ja ihkeven iellemav árbbi . 
Juohkkahasj guhti muv namá diehti le viesos guodám jali vieljajdis oappájdis jali áhtjes iednes jali mánájdis jali bäldojdis oadtju tjuode gärddáj ruopptot ja ihkeven iellemav árbbi . 
Juohkkahasj mijás guojmes mujttis ja dahkis mij sunji le buorren , ja mij suv gievrrot . 
Juohkkahasj mijás guojmes mujttis ja dahkis mij sunji le buorren , ja mij suv gievrrot . 
Juohkkahasj vuojnnet jáhkká gájka sunji guovlli ja ij åbbå asta ielvvet nuppijn li aj avtalágásj ájádusá , jiebbi gaskasa . 
Juohkkahasj vuojnná ássjijt ietjas diles . 
Juohkkahattjav , guhti muv almatjij åvdån dåbdås , dåbdåstav mån Almenáhtjám åvdån . 
Juohkkahattjav , guhti muv almatjij åvdån dåbdås , dåbdåstav mån Almenáhtjám åvdån . 
Juohkkahattjav duorrádalli , guhti jubmelbalulattjat Kristus Jesusin viessu oagoduvvá . 
Juohkkahattjav duorrádalli , guhti jubmelbalulattjat Kristus Jesusin viessu oagoduvvá . 
Juohkkaláhkáj boanndobihtit vaj valjet vat vaddebihtit . 
Juohkkaláhkáj boanndobihtit vaj valjet vat vaddebihtit . 
Juohkusa , belludagá jali muoduk tjoahkkájmannama majn juo älla mandáhta Sámedikken hähttuji guodet tjáledum doarjjagav binnemusát 50 almatjis , gudi li tjáledum maŋemus jienastimlåhkuj boahtte válljimij . 
Juohkusa tjálle , Ørjan Paulsen javllá : - Dålutjis le juo læhkám tjiektjamsalljo dánna , ja nágin jage dás åvddåla ienep tjievrra salljuj dievdeduváj , juska ittjij nuoges sjatta . 
Juohkusin li seniordutke Árranin , Oddmund Andersen , professora Jens-Ivar Nergård Råmså universitehtas ja histåvrrådutke Marianne Neerland Soleim Falstadguovdátjis . 
Juohkusin æjvvali divtasvuonaga gudi bájkálasjhiståvråv berusti guovte kultuvras . 
Juojddájn hæhttu álgget , ja julevsáme tjállusa juohkka vahko , luluj buorre álggon årrot . 
Juojgaj birra li ålos tjállám , valla mån lav adnám gálldon Anders Nystø-rávke sebrudakfága semesterdahkamusáv jages 1994 . 
Juojgaj birra li ålos tjállám , valla mån lav adnám gálldon Anders Nystøa sebrudakfága semesterdahkamusáv jages 1994 . 
Juoktá lip máhttám ietjam skåvlån tjadádit åhpadimev , valla ejma sæmmi båttå nagá tjadádit guhkásåhpadimev ietjá skåvlåjda . 
Juolggáj la dæhppum ! 
Juolgijt gehtjaj , ja ájtsaj manjes hoassojt ja vuojnij juolge lidjin gasuga . 
Juolgát ij tjalggalahte , ¶ 
Juolgát ij tjalggalahte , ¶ 
Juollodibme l sierra lágásj danen gå Kulturdepartemennta lij vuornnum biednigijt guovdátja åvddåprosjektaj dan diehti gå departementan ¶ 
Jur Sjuendevassdåbe duogen le biehtse mij le monumenta lágásj , báhtsadis duodastiddje dan biehtsevuovdes mij lij dájn guovlujn åvddål tjuollagåhtin . 
Jur akti ___________ lij sån _________ vuojnnám . 
Jur akti åvddål lij sån Hufsav vuojnnám . 
Jur dav ieddnes gávnadij . 
Jur dálla usjudalli sij gåhttjot UNESCOv válldet ruoptus nammadimev Láponias væráltárbbeguovllon . 
Jur lahkusin li aj bålne tsiekkadusás majt bájkkásasj årro jáhkki lij lavnnjeskiedjá , valla Bertil ¶ 
Jurra de vil lájddit gå Ánnda gállá áhtjes lusi . 
Jus Divtasvuonav sisŋep ja davep guovlojda juohkep ja motåvrrålågov dan milta árvustallap , de oadtjop ietjá gåvåv gå jus suohkanav ållåsit gæhttjap . 
Jus Kristus le dijá vájmojn iellemin , de gal rumáj le sutto diehti jábmám , valla Vuojŋŋanis iellemav vaddá dajna gå rievtesferduga lihpit . 
Jus Kristus le dijá vájmojn iellemin , de gal rumáj le sutto diehti jábmám , valla Vuojŋŋanis iellemav vaddá dajna gå rievtesferduga lihpit . 
Jus Sámedikken galggá almma gájkbadjásasj åvdåsvásstádus sámegiela åvddånahttema åvdås , de viehka ållo ævto hæhttuji sajenis . 
Jus Vuojŋŋanis mij sujsta boahtá , guhti Kristusav jábbmegij lussta tjuottjeldahtij , le dijájn , de galggá sån guhti Kristusav jábbmegij lussta tjuottjeldahtij aj dijá jábbmelasj rubmahav iellen dahkat Vuojŋŋanisá baktu , mij dijájn le . 
Jus Vuojŋŋanis mij sujsta boahtá , guhti Kristusav jábbmegij lussta tjuottjeldahtij , le dijájn , de galggá sån guhti Kristusav jábbmegij lussta tjuottjeldahtij aj dijá jábbmelasj rubmahav iellen dahkat Vuojŋŋanisá baktu , mij dijájn le . 
Jus aktak dáv ebdalussjá de ij almatjav ebdalusjá , ájnat Jubmelav , guhti didjij ájlis Vuojŋŋanisás vaddá . 
Jus aktak dáv ebdalussjá de ij almatjav ebdalusjá , ájnat Jubmelav , guhti didjij ájlis Vuojŋŋanisás vaddá . 
Jus aktak javllá : ” Jubmelav ähtsáv ” , valla vieljas vasjot , de gieles . 
Jus aktak javllá : ” Jubmelav ähtsáv ” , valla vieljas vasjot , de gieles . 
Jus aktak juogos , belludahka jali muoduk aktijmannam sihtá rávvit ienep válljimsiedilijt de hähttuji ietja daj válljimsiedilij åvdås mákset . 
Jus aktak lága fámujn gähttjal skirtut válldet , de vatte sunji ålgoldisgárvut aj . 
Jus aktak lága fámujn gähttjal skirtut válldet , de vatte sunji ålgoldisgárvut aj . 
Jus aktak vieljas vuojnná suttov dahkamin mij ij jábmemij doalvo , de råhkålus suv åvdås ja Jubmel sunji iellemav vaddá , sidjij aj gudi e suttojt dagá ma jábmemij doalvvu . 
Jus aktak vieljas vuojnná suttov dahkamin mij ij jábmemij doalvo , de råhkålus suv åvdås ja Jubmel sunji iellemav vaddá , sidjij aj gudi e suttojt dagá ma jábmemij doalvvu . 
Jus aktasik suttojdis ándagis luojttebihtit , de li sunji ándagis luojteduvvam , ja jus avtak suttojdises tjadnabihtit , de li sunji tjanáduvvam . 
Jus aktasik suttojdis ándagis luojttebihtit , de li sunji ándagis luojteduvvam , ja jus avtak suttojdises tjadnabihtit , de li sunji tjanáduvvam . 
Jus aktasik suttojdis ándagis luojttebihtit , de li sunji ándagis luojteduvvam , ja jus avtak suttojdises tjadnabihtit , de li sunji tjanáduvvam . 
Jus aktasik suttojdis ándagis luojttebihtit , de li sunji ándagis luojteduvvam , ja jus avtak suttojdises tjadnabihtit , de li sunji tjanáduvvam . 
Jus avtanik le gájkka majt väráldin dárbaj ja vieljas vuojnná niedan , valla vájmos sunji dahppá , gåktus de Jubmela gieresvuohta sujna bissu ? 
Jus boatsoj gávnaduvvá tjielde guohtomednamin sválsskidum , sinntsidum , jali vierre merkajn , jali merkajn mij ij le duolla hábbmidum , de boatsoj 84§ boatsojäláduslága milta galggá tjieldes njuovaduvvat ja vuobdeduvvat . 
Jus buorádusáv i dagá , de duv lusi boadáv gintaljuolgát sirdátjit . 
Jus buorádusáv i dagá , de duv lusi boadáv gintaljuolgát sirdátjit . 
Jus buorádusáv i dagá , de duv lusi boadáv gintaljuolgát sirdátjit . 
Jus båhti oahppogirje julevsámegiellaj sæmmi girjjetjálles ij diehttu . 
Jus dakkár lihtto ij gávnnu jali hiejteduvvá , la tjuovvo guovllo guohtomguovllon Girjasa ja Baste tjärojda : Rijkarájás Kjårdavatneta oarjjegietjen , dan jávre milta dan nuorttagähtjáj , njuolgga linnja Middagsvatneta oarjjegähtjáj , dat jávres jåhkåj ( 33 W 595197 7560246 ) mij gålgijt dan jávrráj , jåhkånjálmes njuolgga linnja Vabakkvatnaj , dat jávres ja jågås Forsvatnaj , dat jávres ja jågås Siiddasjávrráj , jåhkånjálmes njuolgga linnja oarjjeallela guovlluj Baugefjella badjel Baugevatneta gártjemus tjoalmmáj ( 33 W 585121 7553741 ) , vijdábut dan jávre ja tjátje milta oarjás guovlluj gitta rijkarádjáj . 
Jus dal Abraham dagojis diehti rievtesferdugin sjattaj , de ham sujna lij juoga massta luluj ietjas rámmpot . 
Jus dal Abraham dagojis diehti rievtesferdugin sjattaj , de ham sujna lij juoga massta luluj ietjas rámmpot . 
Jus dal Jubmel giette rásijt nåv tjáppagit gárvot , ma uddni li tsäggot gietten ja idet vuobnnáj bálkestuvvi , ij gus sån aj dijájt vádnajáhkugijt lulu gárvodit ? 
Jus dal Jubmel giette rásijt nåv tjáppagit gárvot , ma uddni li tsäggot gietten ja idet vuobnnáj bálkestuvvi , ij gus sån aj dijájt vádnajáhkugijt lulu gárvodit ? 
Jus dal Jubmel giette rásijt nåv tjáppagit gárvot , ma uddni li tsäggot ja idet vuobnnáj bálkestuvvi , ij gus sån aj dijájt vádnajáhkugijt lulu gárvodit ? 
Jus dal Jubmel giette rásijt nåv tjáppagit gárvot , ma uddni li tsäggot ja idet vuobnnáj bálkestuvvi , ij gus sån aj dijájt vádnajáhkugijt lulu gárvodit ? 
Jus dal Jubmel giette rásijt nåv tjáppagit gárvot , ma uddni li tsæggot ja idet vuobnnáj bálkestuvvi , ij gus sån aj dijájt vádnajáhkugijt lulu gárvodit ? 
Jus dal Kristusij gullubihtit , de lihpit aj Abrahama sájos ja jáhto milta árbulattja . 
Jus dal hábrráj ja vuovsáj málle ja gujgoj guná báddumijda rissjaluvvam , sijáv ájlistuhtti vaj rubmahis rájnnani , ij gus de Kristusa varra mijá oamedåbdojt ájn buorebut jábma dagojs rájnni , vaj ielle Jubmelav dievnastip ? 
Jus dal hábrráj ja vuovsáj málle ja gujgoj guná báddumijda rissjaluvvam , sijáv ájlistuhtti vaj rubmahis rájnnani , ¶ 
Jus dal mån , dijá härrá ja åhpadiddje , lev dijá juolgijt bassam , de dij aj lihpit vielggen guhtik guojmáda juolgijt bassat . 
Jus dal mån , dijá härrá ja åhpadiddje , lev dijá juolgijt bassam , de dij aj lihpit vielggen guhtik guojmáda juolgijt bassat . 
Jus dal soames gänna le diehto duv vuojnná boajtojubmelij tiemmpelin bårråmin , ij gus de suv rasjes oamedåbddo mahkas gievro värrobiergov båråtjit ? 
Jus dal soames gänna le diehto duv vuojnná boajtojubmelij tiemmpelin bårråmin , ij gus de suv rasjes oamedåbddo mahkas gievro värrobiergov båråtjit ? 
Jus dal vil iehtjam lev májnutjit , de sjiebtjesvuodam sidáv májnnot . 
Jus dal vil iehtjam lev májnutjit , de sjiebtjesvuodam sidáv májnnot . 
Jus de gielaj råhkådaláv de muv vuojŋŋanis råhkådallá , valla jiermijda ávkedibmen . 
Jus de gielaj råhkådaláv de muv vuojŋŋanis råhkådallá , valla jiermijda ávkedibmen . 
Jus divras råhtåv gávnná , de divna åbmudagás vuobddá ja råhtåv oasstá . 
Jus divras råhtåv gávnná , de divna åbmudagás vuobddá ja råhtåv oasstá . 
Jus dujna l máhtalgisvuohta politijkalasj stivrridum organisasjåvnås ja sámegiellamáhtto li ánssidime . 
Jus duodasta dån ietjadav sábmen aná , le 18 jagák jali dævdá 18 jage válggajage , dujna le sámegiella sijddagiellan jali dujna li jali li læhkám æjgáda , ádjá jali áhko jali máttaræjgáda gænna li sámegiella sijddagiellan , jali le mánná ulmutjis guhti tjuodtju jali le tjuodtjum sáme jienastuslågon de máhtá tjáledahttet sáme jienastuslåhkuj . 
Jus duola dagu Sáme kulturráde akti lej målssot julev sáme tevstav ja sadjáj biedjat farra bihtám sáme giela tevstav , de luluj huj suohtas vuojnnet ! 
Jus duola degu ulmusj juojddájt åtsådallá , majt iehtja ij dádjada , lehkus duola degu muhtem ” guosse ” dåbe sisi boahtá , jali ulmusj gullá muhtem sláj dættov duon ietjá væráldis , de la dárbbo viehkev åhtsåt dáj sæmmi ulmutjijs gudi juojddájt máhtti . 
Jus duv gulldal , de vieljat le vuojttám . 
Jus duv gulldal , de vieljat le vuojttám . 
Jus duv tjalmme le tjielgas , de ålles rubmahin le tjuovgga . 
Jus duv tjalmme le tjielgas , de ålles rubmahin le tjuovgga . 
Jus duv tjalmme le tjielgas , de ålles rubmahin le tjuovgga . 
Jus dákkir fálaldagáv válljiji de 16-jagága bessi stádaj jåhttåmis , ja navti ietjas ja fámilja gålojt unnedi , duodden máhtti ájn avtav jagev gárveduvvat åvddål sijdas jåhttåji . 
Jus dán láhkáj vieljajihtte vuosstij suddodihpit ja rasjes oamedåbdojt sárjjibihtit , de Kristusa vuosstij suddodihpit . 
Jus dán láhkáj vieljajihtte vuosstij suddodihpit ja rasjes oamedåbdojt sárjjibihtit , de Kristusa vuosstij suddodihpit . 
Jus dát åvddånahttem galggá buorep guovlluj joarkket de dat gájbbet mij ulmmelattjat barggap . 
Jus dáv vieljajda tjielggi , de rievtesláhkáj Kristus Jesusav dievnasta , gievrrum buorre jáhko åhpas mav le jáhkkogisát tjuovvum . 
Jus dáv vieljajda tjielggi , de rievtesláhkáj Kristus Jesusav dievnasta , gievrrum buorre jáhko åhpas mav le jáhkkogisát tjuovvum . 
Jus dåhku ájgo vuolgget de viertti girddijn mannat . 
Jus dån dagojam milta lulu duobbmit muv , de luluv dujsta hilgoduvvat . 
Jus dån dagojdam milta lulu duobbmit muv , de luluv dujsta hilgoduvvat . 
Jus dån i máhte jienastit ietjat válljimlanján válljimbiejve de máhtá åvddålájgejienastit jienastimlanján . 
Jus dån illa oadtjum jienasimkårtåv jali l dav láhppám de máhtá oadtjot ådåsav kommuvnan jali Válljimfábmudagán . 
Jus dån illa oadtjum jienastimkårtåv jali jus la dav láhppám de máhtá oadtjot ådåsav kommuvnas jali Válljimfábmudagás . 
Jus e dahkamusájt tjoavde de hæhttuji mákset . 
Jus ehpit jáhke mån lev mån , de suttojnihtte jábmebihtit . 
Jus ehpit jáhke mån lev mån , de suttojnihtte jábmebihtit . 
Jus ehpit jáhke mån lev mån , de suttojnihtte jábmebihtit . 
Jus ettjin máhte báhtarit , sij gudi suv hilgodin , gå ednamin sárnoj , gåktus de mij máhttep báhtarit jus jårgijdip sujsta guhti almes hoallá . 
Jus ettjin máhte báhtarit , sij gudi suv hilgodin , gå ednamin sárnoj , gåktus de mij máhttep báhtarit jus jårgijdip sujsta guhti almes hoallá . 
Jus farra sidá rabarbrajuptsav de duoddista 1 lihttarav tjátjes ja vajbi 1 vanilje- jali kanelstákkov ja duoldada sæmmi láhkáj . 
Jus ga Musken Laks AS vehik suojmma doajmmagådij , de biedjin vuostasj viejegijt ragátmánon 2002 , ja dat rájes li dábálattjat doajmmam . 
Jus ga mån lev artissta de le CD:a boados aktisasjbarggoprosjevtas . 
Jus ga álmmuklågo dallutjis ájges li iehpesihkara , de lij dát birrusij goalmádis ålles álmmugis ! 
Jus galga Sáme rijkajuohkusa åvdås tjiektjat de galggá sáme vierregis . 
Jus galga muorav miehtses viedtjat , de galga aj tjáppagit dav tjuollat . 
Jus galga muorav miehtses viedtjat , de galga aj tjáppagit dav tjuollat . 
Jus galggap siváv dájda vidjurijda gávnnat , de máhttep usjudallat ienemus oases álmmugis sisŋemus vuodnaguovlojn lidjin same , madin vuona davemus guovlojn ællim nav ålos sámijs . 
Jus galggi åhpadusáv oadtjot sámegiellaj de hæhttuji gåjt dal 10 oahppe suohkanin dáv gájbbedit , ja dát riektá joarkká nav guhkev gå li binnemusát guhtta oahppe vil juohkusin . 
Jus galggiv gæhttjalit ietjá bágoj javllat majt sidáv tji elggit , de máhttá javllat gå ulmusj årru ávdas sajijn , de girjálasjvuohta giehttu dán ávdas iellema birra . 
Jus galggá ienebut ájádallat dán ássje birra , de la muv mielas , jali riektabu javladum sávadus , ájnas sáme politihkalasj gatjálvisá låggñiduvvi bajás alep dássáj , dáses gånnå diggástalli gånnå moarmesmáno 17. biejve ávvudallam galggá liehket ! 
Jus gaskanihtte le gieresvuohta , de gájka árvvedi dijáv muv åhpadisålmmån . 
Jus gaskanihtte le gieresvuohta , de gájka árvvedi dijáv muv åhpadisålmmån . 
Jus giehtat duv tjáddjit , de tjuolasta dav . 
Jus giehtat duv tjáddjit , de tjuolasta dav . 
Jus giehtat jali juolgát duv tjáddjit , de tjuolasta dav ja bálkesta ! 
Jus giehtat jali juolgát duv tjáddjit , de tjuolasta dav ja bálkesta ! 
Jus guhtik muv dievnnu de Áhttjám suv guddnedahttá . 
Jus guhtik muv dievnnu de Áhttjám suv guddnedahttá . 
Jus guhtik muv dievnnu de Áhttjám suv guddnedahttá . 
Jus gännánik dijás le vijssudagás vádne de råhkådallis Jubmelij , guhti gájkajda nåvtik gájgodik vaddá , ja sunji de vatteduvvá majt ádnu . 
Jus gännánik dijás le vijssudagás vádne de råhkådallis Jubmelij , guhti gájkajda nåvtik gájgodik vaddá , ja sunji de vatteduvvá majt ádnu . 
Jus hálijda oajvemusáj gáktuj balo dagi viessot , de dagá dav mij le buorre , ja sij de duv rámmpu . 
Jus hálijda oajvemusáj gáktuj balo dagi viessot , de dagá dav mij le buorre , ja sij de duv rámmpu . 
Jus hálijda oajvemusáj gáktuj balo dagi viessot , de dagá dav mij le buorre , ja sij de duv rámmpu . 
Jus ij diede jus la riekta báhko , de máhttá åhpadiddjes gatjádit . 
Jus ij gávna , de hoallá : Máhtsav viessusim gåsstå vuolggiv . 
Jus ij gávna , de hoallá : Máhtsav viessusim gåsstå vuolggiv . 
Jus ij gávna , de hoallá : Máhtsav viessusim gåsstå vuolggiv . 
Jus iv Áhtjám dagojt dagá , de allit munji jáhke . 
Jus jienasta ietjat häjmmakommuvna ålggolin ja sidá jienastit sierra ulmutjij de hähttu válldet maŋen válljimsiedilijt vaj máhtá jienastit belludagá kandidáhtajda ietjat häjmmabájkes . 
Jus juo åvdutjis la tjáledum sámejienastimlåhkuj åvdep Sámediggeválljimij de ij ietjas nuppádis dárbaha tjáledit . 
Jus juogos , belludahka jali muoduk aktijmannama li oadtjum ienep mandáhta gå kandidáhta gudi li buodujn almasjjienastibmáj bierggim aneduvvá nåv gåhtjodum ålleslåhkovuohke gå báhtsám ájrrasa biejaduvvi . 
Jus juolggát duv tjáddjit , de tjuolasta dav . 
Jus jur da bágo ja hållamvuoge ma aneduvvi e soajte adnuj váldeduvvat de dat ” vuojŋŋanis ” majna giella giehtadaláduvvá bájnná guhkep ájggáj ” ¶ 
Jus kandidáhttanamma la moatten sierralágásj listan sämmi belludagás riekkniduvvi almasjjiena aktan gájkka sierra listajs . 
Jus la riek buorre subtsastiddje de máhtá stálov gierggen dahkat jali oadtjot biernav hålatjit . 
Jus le garra dálvve ja sarvvá älla buojdde ja proteijnna åsijt tjaktjadálven ådåsis oadtjum de dávk jámadittji . 
Jus li , manen dån sijáv gåhtjuda ? 
Jus li vieson vidás årromin , de boahtte ájgev gålmås li guoktása vuosstij ja guovtes gålmmåsa vuosstij , 53 áhttje bárnes vuosstij ja bárnne áhtjes , ieddne niejdas vuosstij ja niejdda iednes , vuonev manjes vuosstij ja mannje vuodnámis . 
Jus li vieson vidás årromin , de boahtte ájgev gålmås li guoktása vuosstij ja guovtes gålmmåsa vuosstij , áhttje bárnes vuosstij ja bárnne áhtjes , ieddne niejdas vuosstij ja niejdda iednes , vuonev manjes vuosstij ja mannje vuodnámis . 
Jus lidjin aktijvuodav Sámedikkijn válldám ja dilev tjielggim , de iv jáhke pládnavádnunibme lij ganugahttet ávkálasj ja dárbulasj dåjmajt . 
Jus lidjin permisjåvnåv oadtjot aktan bálkkájn de lij dat ålov tjoavddám . 
Jus lulujma dakkir lágav oadtjot mij iellemav vaddá , de ham rievtesferdukvuohta luluj lágas boahtet . 
Jus lulujma dakkir lágav oadtjot mij iellemav vaddá , de ham rievtesferdukvuohta luluj lágas boahtet . 
Jus láhkafámulasj duobbmo vuoset ällobarggen nuppet rijkas la guododimriektá nuppen rijkan , de manná duobbmo dán konvensjåvnå åvddåla . 
Jus mavga sihti diehtet , gatjádusá ålmmåjstisá gå viessusisá li jåvsådam , dajna gå nissunij ij hieba tjåhkanimijn hållat . 
Jus mavga sihti diehtet , gatjádusá ålmmåjstisá gå viessusisá li jåvsådam , dajna gå nissunij ij hieba tjåhkanimijn hållat . 
Jus moadda kandidáhta li oadtjum edna jiena de lenastivrra vuorot . 
Jus munji lihpit dåbdijdam , de dåbdijdittjabihtit áhttjásim aj . 
Jus munji lihpit dåbdijdam , de dåbdijdittjabihtit áhttjásim aj . 
Jus muv budájt anodihpit de muv gieresvuodan bissobihtit , nåvti gåktu mån Áhtjám budájt lev anodam ja suv gieresvuodan bisov . 
Jus muv budájt anodihpit de muv gieresvuodan bissobihtit , nåvti gåktu mån Áhtjám budájt lev anodam ja suv gieresvuodan bisov . 
Jus muv budájt anodihpit de muv gieresvuodan bissobihtit , nåvti gåktu mån Áhtjám budájt lev anodam ja suv gieresvuodan bisov . 
Jus muv lulujda dåbddåt , de lulujda Áhtjám aj dåbddåt . 
Jus muv lulujda dåbddåt , de lulujda Áhtjám aj dåbddåt . 
Jus muv lulujda dåbddåt , de lulujda Áhtjám aj dåbddåt . 
Jus muv rijkka luluj dát väráldis , de muv fárro luluj oajbbot vaj iv juvdájda vatteduvá . 
Jus muv rijkka luluj dát väráldis , de muv fárro luluj oajbbot vaj iv juvdájda vatteduvá . 
Jus muv rijkka luluj dát väráldis , de muv fárro luluj oajbbot vaj iv juvdájda vatteduvá . 
Jus nissun ij sidá oajves gåbttjåt , biesskedahttus de vuobdajdis . 
Jus nissun ij sidá oajves gåbttjåt , biesskedahttus de vuobdajdis . 
Jus njálmijnat dåbdåsta Jesusav Härrán , ja vájmonat jáhká Jubmelav suv jábbmegij lussta tjuottjeldahttám , de gádjusa . 
Jus njálmijnat dåbdåsta Jesusav Härrán , ja vájmonat jáhká Jubmelav suv jábbmegij lussta tjuottjeldahttám , de gádjusa . 
Jus nubbe válldárijs gullu ietjá girkkosebrudahkaj gå Vuona girkkuj , máhttá biskohpa dåhkkidime milta liehket oassálasstemoase dat girkkosebrudagás . 
Jus nágin avtavuohta ájggu dárogielav vuostatjin galban , de dåhkkidus viertti åtsåduvvat åvddånammadusás . 
Jus nåv ájádalá de mujte i ruohttsasav guotte , ájnat ruohtsas duv guoddá . 
Jus nåv ájádalá de mujte i ruohttsasav guotte , ájnat ruohtsas duv guoddá . 
Jus nåv ájádalá de mujte i ruohttsasav guotte , ájnat ruohtsas duv guoddá . 
Jus rievtes tjalmmát duv tjáddjit , de gajkeda dav ja bálkesta . 
Jus rievtes tjalmmát duv tjáddjit , de gajkeda dav ja bálkesta . 
Jus rijkalasj lágan gávnnuji mærrádusá ma dahki suv guhti le loabev oadtjum luonndoressursajt råggåt vælggogissan ednamæjgádij værov mákset jali sunji vaddet oasev dåjma båhtusis , de galggá riektáaddnen sæmmi vælggogisvuohta aj daj sámij gáktuj gudi árbbedábálattjat li adnám ja ájn adni dav sæmmi dáfov . 
Jus rádjot riejktájt luondos tjuohppat , de máhtti máhtudagá ietjas birra ja duobddágijs gáhtot . 
Jus råhkådaládijn áhttjen suv gåhttjobihtit , guhti juohkkahattjav duobbmi dagojis milta ja ij le belulasj , de viessut jubmelbalulattjan dav ájgev gå lihpit dánna . 
Jus sidá dáj bunadij ja julevsáme gáptij birra låhkåt la máhttelis gatjádit juogu dal girjjevuorkán , jali girjijt rávvit girjjeoassásis jali almmudagás . 
Jus sij gudi li oahppam mijá härrá ja lånestiddje Jesus Kristusa birra li värálda bádudagás bessam , vaden dasi gässuji ja oajtádalli , de li vidjura åvdep báles nävrrum . 
Jus sij gudi li oahppam mijá härrá ja lånestiddje Jesus Kristusa birra li värálda bádudagás bessam , vaden dasi gässuji ja oajtádalli , de li vidjura åvdep báles nävrrum . 
Jus sjaddap åtsådallat dáv giehtos ” boahtte ájgev ” ! 
Jus sjaddi motåvråv oasstet , de hæhttuji dádjadit mij adnotjielggidusán tjuottjoj . 
Jus soames le nälggomin , bårrus de goadenis , vaj ehpit duobbmuj tjåhkana . 
Jus soames le nälggomin , bårrus de goadenis , vaj ehpit duobbmuj tjåhkana . 
Jus soames mánádibmen jábmá , de vielljas galggá árbbátjijn válldut ja vielljasis gierragijt vaddet . 
Jus subttsasav tjuokkaj juogá , de sjaddá álkep låhkat . 
Jus suttojdimme dåbdåstip de sån le åskåldis ja rievtesferduk ja luojttá mijá suttojt ándagis ja gájkka vádnarievtesferdukvuodas mijáv rájnni . 
Jus sáme girkkoiellem galggá liehket sebrudahtedum ja avtaárvusasj oasse dås ietjá girkkoiellemis , le i. i. ájnas joarkket bargov girkko liturgiajt hiebadit sámegiellaj ja musihkkadábijda , ja hæhttu aj bargaduvvat ienep materiála sámegiellaj – sierra gåjt de julev- ja oarjjelsáme giellaguovlojn . 
Jus sámegiella åvddålijguovlluj galggá buolvas buolvvaj åhpaduvvat , de hæhttu ådå ásadusájt ja ådå barggamvuogijt ásadit stádajn gånnå le ( stuorra ) sisijåhtem sámijs . 
Jus sámelága giellanjuolgadusájt rievddá , gånnå Sámedigge oajvvat dá galggi ålles lánndaj guosskat , de sámegielak fáhkaulmutjij vánesvuohta sjaddá ájn vil ienebut vuojnnut . 
Jus sámemánájda e sámegiela åhpadusáv vatte , de sáme vierttiji biehttot mánájdisá látteskåvlåj biedjamis , farra priváhtaskåvllåj biedjat . 
Jus tjalmmát duv tjáddjit , de gajkeda dav . 
Jus tjalmmát duv tjáddjit , de gajkeda dav ja bálkesta . 
Jus tjalmmát duv tjáddjit , de gajkeda dav ja bálkesta . 
Jus tjårbielle ij la nuoges buojdes de máhttá persillav vuojajn segadit . 
Jus usjudallap muhtem oasse álmmugis ietjas etnisitehta diehti nággiduváj dájda gártjes dáfojda . 
Jus vielljat duv bårrusa diehti hådjån , de ille dasti gieresvuoda milta iellemin . 
Jus vielljat duv bårrusa diehti hådjån , de ille dasti gieresvuoda milta iellemin . 
Jus vielljat le duv vuosstij vierev dahkam , de dan åvdås vásstedahte suv dunnu guovtá gaskan . 
Jus vielljat vierev dahká , de bagáda suv , ja jus sáŋart , de luojte sunji ándagis . 
Jus vielljat vierev dahká , de bagáda suv , ja jus sáŋart , de luojte sunji ándagis . 
Jus vuorkudihpit mav álgos lihpit gullam de dij aj Bárnen ja Áhtjen bissobihtit . 
Jus vuorkudihpit mav álgos lihpit gullam de dij aj Bárnen ja Áhtjen bissobihtit . 
Jus vuorkudihpit mav álgos lihpit gullam de dij aj Bárnen ja Áhtjen bissobihtit . 
Jus vájmonis ij guoktálatta , ájnat jáhkká dasi majt sån javllá , de nåv sjaddá . 
Jus vájmonis ij guoktálatta , ájnat jáhkká dasi majt sån javllá , de nåv sjaddá . 
Jus vájmonis ij guoktálatta , ájnat jáhkká dasi majt sån javllá , de nåv sjaddá . 
Jus válljijiddje ij la válljimgähttjijda dåbdos viertti válljijiddje vuosedit ID-kårtåv jienastittjat . 
Jus värroálltárij le vattáldagáv guoddemin ja dalloj huomaha vieljanat le juoga duv vuosstij , de álltára åvddåj vattáldagát guode ja maná suv lusi såbadittjat ; esski dan maŋŋel de värrovattáldagáv álltárij bieja . 
Jus värroálltárij le vattáldagáv guoddemin ja dalloj huomaha vieljanat le juoga duv vuosstij , ¶ 
Jus árbbe lága baktu vatteduváj de ham ij lulu dasti jáhtto , ármostis ham Jubmel le árbev jáhtos baktu Abrahamaj vaddám . 
Jus árbbátjin li máná jali áhkkova , de åhpada sijáv gájkin åvdemusát guddnedit fuolkesa ja gijttogisvuodav vuorrasijda vuosedit , danen gå náv le Jubmela sidot . 
Jus árbbátjin li máná jali áhkkova , de åhpada sijáv gájkin åvdemusát guddnedit fuolkesa ja gijttogisvuodav vuorrasijda vuosedit , danen gå náv le Jubmela sidot . 
Jus ällim duo bednaga , de lij tjagñat goahtáj . 
Jus älvvá ij rijba , de sáttakålmmåv rádjá nuppet gånågisás ráfev ánutjit gå vilá le mälggadin . 
Jus älvvá ij rijba , de sáttakålmmåv rádjá nuppet gånågisás ráfev ánutjit gå vilá le mälggadin . 
Jus ålles rumáj tjuovgav oadtju ja aktak oasse ij le sjievnnjedin , de le ålles tjuovggat nåv gåktu dalloj gå ginntalij bájttu . 
Jus ålles rumáj tjuovgav oadtju ja aktak oasse ij le sjievnnjedin , de le ålles tjuovggat nåv gåktu dalloj gå ginntalij bájttu . 
Jus ållidihpit lága oajvvegåhttjomav , mij tjáluga milta le : Galga guojmát iehttset degu ietjat , de duolla dahkabihtit . 
Jus ålmmås iehtjáda diehti guodá , gå ålmåj ájn viessu , de le gállasjvuodalihtov doadjám . 
Jus ålmmås iehtjáda diehti guodá , gå ålmåj ájn viessu , de le gállasjvuodalihtov doadjám . 
Jus ålmmås jábmá , de válldujis de gejna sihtá , valla ristagisájn . 
Jus ålmmås jábmá , de válldujis de gejna sihtá , valla ristagisájn . 
Jus ålmmås jábmá , de válldujis de gejna sihtá , valla ristagisájn . 
Jus åvddåprosjekta boados sjaddá væddjatjanástahka Måsskåj le vejulasj de suohkan åvddånimplánav jåhtuj biedjá mij sisadná boadosguoradallamav ja regulerimplánav aktan barggat dan vuoksjuj jut prosjekta økonomalattjat vuoroduvvá ja vuojnnusij boahtá fylkkasuohka plánajn . 
Jus æjgádijn la goappánik iednegiella , ja goappátja hållaba ietjaska iednegielav jali vuostasjgielav mánnásiska , buojkulvis jus áhttje sámás ietjas mánnáj ja ieddne dárus , de li mánán guokta iednegiela , majt la avta buohta oahppam . 
Juska Kaia Kalstad le åhpadiddjen hæjttám , ij la huoman giellabarggen hæjttam . 
Juska giela geográfija hárráj li oabllum , de huoman binnep gå 30_000 uddni sámásti , ja 90% dájs li nuorttasámegielaga . 
Juska gádodi avtav niññelis gierkev tjivgajisá , ij la dat huoman mige , ja dajna de iv vilá duosta Lånjinjárggaj jåhtet , subtsas Anders Eira . 
Juska lav muttijn sávtsada suhton , da la huoman hávskke gå da goade ålgusjbielen guohtsi . 
Juska miján le mánájgárdde , guhkásåhpadibme , girjjealmmudahka jnv , de ep la nuoges konsekventalattja læhkám . 
Juska moattes mijás ep jur Soahkeluovtan åro , de lip dánna bajássjaddam , ja gå mijá máná ádjástis ja áhkostis guossidi de salljo ruvva dievvan ja rahte aj , javllá sån . 
Juska sáme giellapolitihkka ulmme le lasedit giellaaddnijt dåmaduváj tjåhkanibme dárogiellaj , dåssju akta ájádus sámegiellaj åvdeduvváj , ja jårggåluváj Divtasvuona giellakonsulentas . 
Juska ulmusj diehtá , árvvet ja adjáj vil dádjat ulmutjin la árvvo , de dagu muhtem oasse ulmusjvuodas sihtá gåhtsat dáv árvov ja navti duvddet ulmutjav jáhkjátjit sujna ij la árvvo . 
Juska_dal Divtasvuonan li sáme ållu dålutjis årrum ja aj aktan láttij vieddim , de ij Paulsen vuorde ássje ma gulluji giellaháldadusá bargo vuolláj galggi ijá birán tjoavdeduvvat . 
Juska_dal ep uddni diede mij duot ja dát ásadus lulu sjaddat , de diehtep gåjt dav mierev sebrudahka ietjájduvvá biejves bæjvváj , ja diedon sáme sebrudahka aj tjuovvu ietjájduhttem prosessajt , ja navti l jáhkedahte ådå ásadusá sjaddi boahtet . 
Juska_dal luluv ilá ednagit goarssut vieksesvuodajn , mav Härrá munji le vaddám didjij gievrrudahkan , ij bäjsskon , de iv dan diehti skábmáda . 
Jut aktak ij la oadtjum duv lahka boahtet ájn . 
Jut aktak ij la oadtjum duv lahka boahtet ájn . 
Jut guhka ijájt åhtsålav gieres rádnatjam . 
Jut guhka ijájt åhtsålav gieres rádnatjam . 
Juvdá de Jesusij javllin : ” Ille åbbånis vihttalåk jage ållim ja juo le Abrahamav vuojnnám . 
Juvdá de gaskanisá javllin : ” Gåsis le vuolggemin , gå ep galga suv gávnnat ? 
Juvdá de gaskanisá rijddalahtjin gåktu máhtij ietjas rubmahav bårrusin vaddet . 
Juvdáj rájnnanimlávgojda lidjin danna guhtta stuorra gierggelihte majs juohkka akta tjuohte lihttara bájkev tjátjes giesij . 
Juvdájda gudi sunji jáhkkin hålaj : ” Jus muv bágon bissobihtit de ållåsit muv åhpadisålmmå lihpit . 
Juvdán ham mij lip riegádam , ep suddárin hiednigij máttos . 
Juvdán ham mij lip riegádam , ep suddárin hiednigij máttos . 
Jábbmegij lussta ham bárnes ruopptot oattjoj , gåvvån javladuvvam . 
Jábbmegij lussta ham bárnes ruopptot oattjoj , gåvvån javladuvvam . 
Jábbmegij lussta ham bárnes ruopptot oattjoj , gåvvån javladuvvam . 
Jábbmek tjåhkkidij ja hållagådij , ja Jesus suv äddnásis vattij . 
Jábbmekájmon vuojnniv sijáv , gudi li dánna åvddåla viessum , muhtemijt ávvusiv iejvvit , ja iehtjáda muv bálldin , ja ållu mieladuvviv balos ja vuosstemielas . 
Jábmem le maŋemus vasjulasj mij dåssjiduvvá , dajna gå gájkka le juolgijis vuolláj biedjam . 
Jábmemav le dåssjidam , ja iellemav ja nåhkåmahtesvuodav tjuovggaj buktám evangeliuma baktu , 11 man sárnnediddjen , apostelin ja åhpadiddjen biejaduvvam lev . 
Jábmemav le dåssjidam , ja iellemav ja nåhkåmahtesvuodav tjuovggaj buktám evangeliuma baktu , man sárnnediddjen , apostelin ja åhpadiddjen biejaduvvam lev . 
Jábmemav le dåssjidam , ja iellemav ja nåhkåmahtesvuodav tjuovggaj buktám evangeliuma baktu , ¶ 
Jáffovuossajt má válditjihppe njuolgga ájtes ja biktasijt , ma hehpi , má dåj hähttubihtte ietja gähttjat ! 
Jáfojt ienemusát vierddijin oasstet , ja sáltijt , såhkkårijt , siráhpav ja káfajt aj , ja såjtij áhttje buvti appelsijnav majt hæhttujin juohket . 
Jáhkedahtte dan diehti ulmutja lagámus guovlos e márnánijda boade . 
Jáhkij báhttja , sujste dal gahtjá härrá ja tjuorvvu : Dav vit jähttá David : Ij das sån bieja biergov , gå illä maksam dav biergov , majt åvddåla li valldam . 
Jáhkket juojddáv la aj dåbdo ja ásje åvdås barggat . 
Jáhkket máhttá dåbbdot ålo láhkáj , dav mahttá duodajn jáhkket jali árvvedit . 
Jáhkko Jesusij ja suv nammaj le fámov vaddám dán ålmmåj gev vuojnnebihtit ja dåbddåbihtit . 
Jáhkko Jesusij ja suv nammaj le fámov vaddám dán ålmmåj gev vuojnnebihtit ja dåbddåbihtit . 
Jáhkko de sárnes boahtá ja sárnne Kristusa bágos . 
Jáhkkoåhpadus luluj viehkedit sáme nuorajt ja mánájt dålkkutjit iellemisá ja rijbatjit iellemisá . 
Jáhkkudak , gielak , dábálasj ja / jali kultuvralasj ¶ 
Jáhko baktu Jesusa namán le ålles varresvuodav dijáj gájkaj vuojnedijn oadtjum . 
Jáhko baktu Jesusa namán le ålles varresvuodav dijáj gájkaj vuojnedijn oadtjum . 
Jáhko baktu Jesusa namán le ålles varresvuodav dijáj gájkaj vuojnedijn oadtjum . 
Jáhko baktu buojkkáp Jubmel bágos fámujn väráldav sjivnnjedij , ja ma li vuojnnusin ettjin sjatta masstak mij vuojnnu . 
Jáhko baktu buojkkáp Jubmel bágos fámujn väráldav sjivnnjedij , ja ma li vuojnnusin ettjin sjatta masstak mij vuojnnu . 
Jáhkodis ålmåj le vuojn áhkás baktu ájlistuvvam , ja jáhkodis áhkká le jáhkulasj ålmmås baktu ájlistuvvam . 
Jáhkodis ålmåj le vuojn áhkás baktu ájlistuvvam , ja jáhkodis áhkká le jáhkulasj ålmmås baktu ájlistuvvam . 
Jáhkon sunji ja aktidum gájkka mánájat råhkålip dav råhkålvisáv majt Bárnnát le midjij åhpadam : ¶ 
Jáhkonis Abel Kainis oajváp värov Jubmelij buvtij ja vihtanusáv rievtesferdugin oattjoj . 
Jáhkonis Abel Kainis oajváp värov Jubmelij buvtij ja vihtanusáv rievtesferdugin oattjoj . 
Jáhkonis Abraham Isakav värron buvtij gå gähttjaluváj . 
Jáhkonis Abraham Isakav värron buvtij gå gähttjaluváj . 
Jáhkonis Abraham lij gullogis gå gåhtjoduváj . 
Jáhkonis Egyptas vuolgij , ittjij ga gånågisá moares balá . 
Jáhkonis Henok dáppelt viettjaduváj vaj jábmemav ittjij dárbaha vuojnnet . 
Jáhkonis Henok dáppelt viettjaduváj vaj jábmemav ittjij dárbaha vuojnnet . 
Jáhkonis Isak Jakobav ja Esauav aj boahtte ájgijda buorissjivnnjedij . 
Jáhkonis Isak Jakobav ja Esauav aj boahtte ájgijda buorissjivnnjedij . 
Jáhkonis Israela álmmuk vájaldij Ruoppsismerav degu gåjkke gáttev luluj mannamin , valla dalloj gå egyptaga dav aj gähttjalin de håhkkånin . 
Jáhkonis Israela álmmuk vájaldij Ruoppsismerav degu gåjkke gáttev luluj mannamin , valla dalloj gå egyptaga dav aj gähttjalin de håhkkånin . 
Jáhkonis Josef jábmemlátjon Israela mánáj vuolggema birra hålaj ja mierredij majt suv dávtij dahkat . 
Jáhkonis Josef jábmemlátjon Israela mánáj vuolggema birra hålaj ja mierredij majt suv dávtij dahkat . 
Jáhkonis aj oattjoj fámov bárnev sahkkidittjat vájku såj Sarajn juo lijga vuorastuvvam . 
Jáhkonis baktu bässásjbasev ásadij ja málev sihkodij , vaj vuostasjriegádiddjij dåssjididdje ij lulu sijájt duohtadit . 
Jáhkonis baktu bässásjbasev ásadij ja málev sihkodij , vaj vuostasjriegádiddjij dåssjididdje ij lulu sijájt duohtadit . 
Jáhkonis buorissjivnnjedij Jakob jábmemis åvdån Josefa bárnijs goappátjijt ja soabbe duvddan Jubmelij råhkådaláj . 
Jáhkonis buorissjivnnjedij Jakob jábmemis åvdån Josefa bárnijs goappátjijt ja soabbe duvddan ¶ 
Jáhkonis jubmelbalulasj Noa árkav tsieggij goahtefuolkes gájutjit , gå bigudisáv dan birra oattjoj , mij ittjij ájn vuojnnu . 
Jáhkonis jubmelbalulasj Noa árkav tsieggij goahtefuolkes gájutjit , gå bigudisáv dan birra oattjoj , mij ittjij ájn vuojnnu . 
Jáhkonis skieges nissun Rakav besaj jáhkodimij siegen gåddumis , dajna gå ráfijn lij váksjudiddjijt duosstum . 
Jáhkonis skieges nissun Rakav besaj jáhkodimij siegen gåddumis , dajna gå ráfijn lij váksjudiddjijt duosstum . 
Jáhkonis ållessjattuk Moses vuornoj farao niejda bárnnen gåhtjoduvvamis . 
Jáhkonis ållessjattuk Moses vuornoj farao niejda bárnnen gåhtjoduvvamis . 
Jáhkonis årruj jáhttem ednamijda , amás dáfojda , ja goaden åroj aktan Isakijn ja Jakobijn , gudi lijga dahtak jáhtos oasev oadtjum , Abraham vuojn vuordij stádav nanos vuodujn mav Jubmel iesj lij ájggomusáj milta tsieggim . 
Jáhkonis årruj jáhttem ednamijda , amás dáfojda , ja goaden åroj aktan Isakijn ja Jakobijn , gudi lijga dahtak jáhtos oasev oadtjum , ¶ 
Jáhkoniska Mosesa äjgáda tjiegadijga njuorak mánáska gålmmå máno , dajna gå vuojnijga mánáv fávrron , ejga vil gånågisá gåhttjomis balá . 
Jáhkonisá gájka sij jámadin åvddål_gå oadtjun dav mij lij jáhteduvvam . 
Jáhkonisá gájka sij jámadin åvddål_gå oadtjun dav mij lij jáhteduvvam . 
Jáhkonisá sij gånågisrijkajt vuojttin , rievtesferdukvuoda dagojt dahkin ja vuojnnet bessin jáhtojt ålliduvvat . 
Jáhkonisá sij gånågisrijkajt vuojttin , rievtesferdukvuoda dagojt dahkin ja vuojnnet bessin jáhtojt ålliduvvat . 
Jáhkosa diehti ájttega Jubmela vihtanusáv oadtjun . 
Jáhkosa diehti ájttega Jubmela vihtanusáv oadtjun . 
Jáhkulasj juvdá , gudi Petrusav lidjin dåhku tjuovvum , alvaduvvin gå ájlis Vuojŋŋanisá fábmo hiednigijda aj gålgåduváj . 
Jáhkulasj juvdá , gudi Petrusav lidjin dåhku tjuovvum , alvaduvvin gå ájlis Vuojŋŋanisá fábmo hiednigijda aj gålgåduváj . 
Jáhkulattjada lij diehttelis jáhkko oajvveássjen , valla moaddásijda sámijs lidjin ietjá ássje ma sijáv risstalasjvuohtaj tjadnin . 
Jáhkulattjajs åbbå slåhttå lij akta vájmmo ja siello , ittjij ga aktak åbmudagás dåssjå suv ietjas oassen ane , ájnat gájkka lij aktisasj . 
Jáhkulattjajs åbbå slåhttå lij akta vájmmo ja siello , ittjij ga aktak åbmudagás dåssjå suv ietjas oassen ane , ájnat gájkka lij aktisasj . 
Jáhkáv sjaddá fijna vuohke dahkat binnemusát avtse lávke tjátjes juojddá ietjá dahkat gå sjávot ierit , ja ij galga dålån ruodtsit , javllá tjåhkkåhit girjálasjvuodasemináran , Inga Mikkelsen . 
Jáhtov oattjoj dan diehti gå jáhkij , vaj gájkka luluj ármos boahtet . 
Jáhtov oattjoj dan diehti gå jáhkij , vaj gájkka luluj ármos boahtet . 
Jáhttám lij berunijt málestit uddni . 
Jámálguvvamviges sälldát bijnástuvvá . 
Jámálguvvamviges sälldát bijnástuvvá . 
Jámálguvvamviges sälldát bijnástuvvá . 
Jávre skåhpes gállin juovaj gitta Ávtjejávrráj . 
Jávren la aj låsså jåhto , muohttám la asidis jieña nali ja muohttaga däddo l váhkkojt luoddum . 
Jávrre l guhkke , vargga 10 kilometera guhkke ja birrasit 140 mehtera badjel mera . 
Jávrregietjen miehttse suojmma le buodum majt ulmutja akti ruoddijin 130 jage dás åvddåla . 
Jådijga såj rudnes ruddnáj dasik lijga suohppum gájkka viermijt . 
Jågån la luossa binnum vaj ij desti Fylkkamánne dav ane luossajågån , subtsas Peter Berg-Mikkelsen . 
Jåhkåmåhke dálvvemárnána li dålusj rájes agev vuostasj duorastagá , bierjjedagá ja lávvodagá guovvamánon . 
Jåhkåmåhke dálvvemárnána li dålusj rájes agev vuostasj duorastagá , bierjjedagá ja lávvodagá guovvamánon . 
Jåhkåmåhkke l dievva gáptijs moattet guovlos márnánbiejvij . 
Jårggålup vájmojdimme Jubmelij råhkådaládijn . 
Jårgit Ánuj ja gatját jus sån ij la gullam ságajt lullegietjes dán tjaktjagiese . 
Jåvvå dal ávvudallá gå gullá áhttjes suv dal åssku nahkat tjåskåj barggat . 
Jåvvå de giehttu , sarvvalåbijn lidjin ulmutja vuojnnám njinnjelis biernav dij másj tjivgajn dán bájken ja dan diehti jáhkká dat vuoras biernna iesj la guorátjij suogñam , vuorddá dálven vaden ådå tjivgav ja rádjam la dáv tjivgav bájkestis . 
Jåvvå de subtsas vielljas la giesev tjadá Vieragijt guossidam . 
Jåvvå lij juo moadda jage sihtam áhtjes ja vieljajdis tjåsskåmähttsáj tjuovvot valla áhttjes lij buorggum dahkkir låsså bargos ájn nåv nuorran . 
Jåvvå moaressieget gehtjas äddnásis : ¶ 
Jåvvå má gåsåt ja vuojnnet vájvástuvvá gå áhkásj nåv bihkusit åhtså váldav niejddasis valla årru sjávot . 
Kaia Kalstad la læhkám ájrrasin Sáme Åhpadusráden . 
Kaia Kalstad le viggam julevsáme gielav åvdedit ålles ållessjattuk iellemin . 
Kaia Kalstada girjje le oadtjum namáv “Giella Fábmo” mij le dárogiellaj språkmakt . 
Kaja le Sámedikke ruhtadoarjjastivras 125_000 kråvnå ruhtadårjav oadtjum julevsáme duodjetermajt tjoahkkitjit . 
Kalla tjielde ja Skæhkere ällosujttimdajva gaskan ja Kalla tjielde ja Gaasken-Laante ällosujttimdajva gaskan jávres Torrön Breivatnetij , 4 . 
Kapihttal III Sáme giella ja kultuvrra Artihkkal 23 Sámij gielalasj riektá Sámijn galggá liehket riektá adnet , åvddnahttet ja boahtte buolvajda åhpadit ietjasa gielav ja ietjasa árbbedábijt , ja rahtjat vaj sámegiela máhtudahka oabllu aj sámijda gudi dåssju muhtem mærráj gielaska bukti . 
Kapihttalis ja dan láhkatjallusis . 
Karin Tuoljá mielas la ilá binná aktisasjvuohta dán guokta rijka gaskan giela hárráj . 
Karin Vannar javllá javllaloaben ij la sån majdik politihkas barggam , ja dajna sån ij ájn buvte giehttot gåktu ássje tjoavdeduvvá . 
Karl-Erik Forsslund dievvasit giehttu báddimbáles fonográffarábdá åvdån : ” jieddnás låggŋis giella , tjuodjal ja dievas , ja aktat birggat la suvdostime vabbulime . 
Kathrine de hæhttuj taksijijn ålgoldisbiktasijt bussaguovdátjis viedtjalit . 
Kathrine iesj gåvvidij bargos : ¶ 
Katrine Johnsena birra li ållo subttsasa , gåktu váttsij bájkes bájkkáj diedojt tjoahkkimin . 
Kenkreaian lij ájn de vuobdajt biesskedahttám jáhtov ållidittjat . 
Kenkreaian lij ájn de vuobdajt biesskedahttám jáhtov ållidittjat . 
Kenkreaian lij ájn de vuobdajt biesskedahttám jáhtov ållidittjat . 
Keskitalo mielas vierttiji åhpadusinstitusjåvnå åvdåsvásstádusáv válldet vuosedit gæjnno gávnnu guoradallamåhpadussaj . 
Kiese galggá álggoprosjekterimav dåjmadit , ålles budsjehtta le 81.000 kråvnå . 
Kirsti Suongir , álgos Karlsøyas Hábmerin , le årrum sáme bájken Dænon Finnmárkon 25 jage . 
Kl 11.00 Hærvvatjoahkkáj li dålusj herva julev- ja oarjjelsámes vuodon . 
Klibbo oarjjeallebieles Skájde lullelin ( 33 W 531559 7409416 ) Nyslåttbekkenij Fredheima oarjjelin , ja 5. gålmån sajen Graddeselva milta § 22 Älvsbyn ( Ientjáválle ) Norrbottena lenan Ientjávállen ( Älvsbyn ) li tjuovvo rájá ( 2. kárttaduoddetjála ) : Holmselas rahte milta Åträsketa oarjjelullegähtjáj , dåppelt njuolgga linnja alemus luoktaj jávren Manjärv , dåppelt rahte milta Manjärvaj 94 rahtaj Visthedena guoran , vijdábut 94 rahtev Bihtámäno rádjáj , dav änov alás Holmselaj . 
Kloe fuolkes lev vuojn gullam , gåktu dij vieljatja gaskanihtte rijddalihpit . 
Kloe fuolkes lev vuojn gullam , gåktu dij vieljatja gaskanihtte rijddalihpit . 
Klássa rájes vierttijma jåhtet vas , dán bále suohkana guovdátjij Gásluoktaj , gånnå gájkka nuorajskåvllåoahppe suohkanis lidjin tjoahkkidum . 
Klássalanjan divna hæhttup gahperav oajves nuollat . 
Knutsen aj nammat læstádiánalasj bienajt majna l iesj bajás sjaddam , ja sån la aj åvddånimev dajn birrusijn tjuovvum . 
Knutsen la tjaktja rájes åhpadimev tjuovvum sámegiellaj gånnå aj oahppá tjállet ja låhkåt , ja sån aj gæhttjá åvddålij guovlluj mij bargguj guosská . 
Knutsen vuojnná máhttelisvuodajt , valla ienemusát vuojnná árvov ietjas iednegielas , gielas massta l iesj oasse . 
Koievasselva njálmes Altevatnan guovllorájá milta Kopparskardtindena vuosstij ( 34 W 414092 762546 ) , 2 . 
Kolsrud la buktám edle metálla Østlándas Divtasvuodnaj ja la arvusmahtedum ulmutjijs ja luondos . 
Kombinasjåvnnå luondos , kultuvras ja ulmutjijs Nuortta-Sálton dåssju dáppe gávnnu . 
Kommuvna barggogåhtjos Kommuvna politihkalasj åvdåsvásstediddjijn li gájkbadjásasj åvdåsvásstádus mánnáhuvsos- ja skåvlås kommuvnan . 
Kommuvnan la mánnáhuvsos ja skåvlås oajvveåvdåsvásstádus . 
Kommuvnan la åvdåsvásstádus iednegiellaåhpadusáv ásadit jus kommuvnan la juogos binnemusát vihtta oahppijs ja le máhttelis hiebalgis åhpadiddjijt gávnnat . 
Konferánsav li gåhttjum Vaartoe – Sáme guoradallam , ja konferánssa ásaduvvá Sáme guoradallamguovdátjis , Ubmema Universitehtas , Sáme guovdátjis , Råmså Universitehtas , Nuorttarijkalasj Sáme Insituhtas ja Gielagas Instituhtas , Oulun Suoma bielen . 
Konferánssa l oassen dát bargos . 
Konferánssa l oassen dát bargos . 
Kongespeilet la ságastallam áhtje ja bárnes gaskan ja ságastibá guovsagisáj birra tjielgosvuodajn ja mystijka dagi . 
Konklusjåvnnån ájggu prosjevtav joarkket ja náv guhkás le 66_% ruhtadum Nordlanda Fylkkasuohkanis ja Barggo- ja sebradahttemdepartementas . 
Konklusjåvnå dá rádjáj tjavtja arkeologalasj råggåmijs Duvvosijdan Hábmerin Árran julevsáme guovdátjis dåjmadum , duodasti diedojt tjálalasj gáldojs sijda ruoddima ja årudagáj birra birrusin jages 1870 . 
Konrad Sætra ij ájgo prosjæktadiedádusá sisanov ilá dárkkelit gåvvidit , åvddål_gå le gárvvásin , valla åvdutjis diehtep Árran ájggu fáhkabirrasav åvddånahttet ådå máhtudakbarggosajij . 
Konsultasjåvnåjn Sámedikkijn le departemænnta álggám guoradallat gåktu doarjjaårnik ienebut máhttá arvusmahttet divna sáme tjállemgielajt anátjit . 
Konsulænntan suohkanin barggá aj fálaldagájn vuorrasappojda gånnå máhtti hávsskudallat låvdagoaden , dållåhapsajn ja májstes árbbedábálasj sáme biebmos dajda gudi sihti . 
Konvensjåvnnåmávso stuorrudagá árvustaládijn galggá iehtjádij siegen vieledit dav vahágav mij mättos tjuovoj ja máhttelisvuodav mieddemav tsaggat , gesi ássje gullu . 
Konvensjåvnnåmávsov galggá mierredimbiejves nielje vahko sinna mákset . 
Konvensjåvnnåsjiehtadusá li dal álggám ja galggi ållidum vidán jagen . 
Korah láhkáj vuosteldimesa diehti håhkkåni . 
Korah láhkáj vuosteldimesa diehti håhkkåni . 
Korah láhkáj vuosteldimesa diehti håhkkåni . 
Kornelius vásstedij : ” Jur dáj muttoj , gålmmå biejve dássta åvddåla , gå iehketbiejve viesonam lidjiv råhkådallamin , de hähkkat ålmåj guojttelis vielggis biktasij muv åvddåj tjuottjadij ¶ 
Korrektuvrravædtsagav máhtá nehtas viedtjat nåvkå . 
Kr. ) Grehkan lidjin retorihkkaåhpadiddje gejt logográfan jali tjiehpes sáhkatjállen gåhtjudin . 
Kriminalhuvso giddagisá sámegiela háldadusguovlon le tjåhkkåhiddjijn rievtesvuohta sámegielav adnet nubbe nuppijn ja ietjasa lagámusáj . 
Kriste eleison , Kristus Hærráma , gulldala . 
Kristus Jesusa diehti hiedniga li evangeliuma baktu árbulattja nåv gåktu mij , avtagasj rubmahij gulluji nåv gåktu mij ja siján le jáhtos oasse nåv gåktu miján . 
Kristus Jesusav sån dievnnu ja agev råhkålvisájnis dijá åvdås oajbbu , vaj nannusin ja ållåsin bissobihtit ja Jubmela sidodis dievvasa . 
Kristus Jesusav sån dievnnu ja agev råhkålvisájnis dijá åvdås oajbbu , vaj nannusin ja ållåsin bissobihtit ja Jubmela sidodis dievvasa . 
Kristus Jesusav sån dievnnu ja agev råhkålvisájnis dijá åvdås oajbbu , vaj nannusin ja ållåsin bissobihtit ja Jubmela sidodis dievvasa . 
Kristus Paulusav dievnastussasis biejaj ¶ 
Kristus Paulusav dievnastussasis biejaj ¶ 
Kristus Paulusav dievnastussasis biejaj ¶ 
Kristus ham ihkeven Vuojŋŋanisá baktu le ietjas vigedis värron Jubmelij vaddám . 
Kristus ham ihkeven Vuojŋŋanisá baktu le ietjas vigedis värron Jubmelij vaddám . 
Kristus ham ihkeven Vuojŋŋanisá baktu le ietjas vigedis värron Jubmelij vaddám . 
Kristus ham ittjij tjáŋa ájlisviessuj , mij giedas lij dagáduvvam ja mij lij dåssjå gåvvå almma viesos , ájnat almmáj manáj Jubmela åvddåj mijá ássjij låjdåstittjat . 
Kristus ham ittjij tjáŋa ájlisviessuj , mij giedas lij dagáduvvam ja mij lij dåssjå gåvvå almma viesos , ájnat almmáj manáj Jubmela åvddåj mijá ássjij låjdåstittjat . 
Kristus le dijá härrá , dievnnujihtit suv , 25 danen gå guhti vierijt dahká hattov dagojstis oadtju . 
Kristus le dijá härrá , dievnnujihtit suv , danen gå guhti vierijt dahká hattov dagojstis oadtju . 
Kristus le mijáv lága garos lånestam gå iesj mijá åvdås garroduváj , gåktu tjáleduvvam le : Garroduvvam färttahasj guhti muorratjuolldaj gatsostuvvá . 
Kristus le mijáv lága garos lånestam gå iesj mijá åvdås garroduváj , gåktu tjáleduvvam le : ¶ 
Kristusa diehti dudáv sjiebtjesvuohtasim , iltjestuvvamij , vájvijda , doarrádallamijda ja niedaj . 
Kristusa diehti dudáv sjiebtjesvuohtasim , iltjestuvvamij , vájvijda , doarrádallamijda ja niedaj . 
Kristusin le dån mijáv ihkeven herlukvuohtaj gåhttjum ; várjjala suv gásta ármon gitta Jesus Kristusa bæjvváj . 
Kristusin lip árbbeoasáma oadtjum , dasi åvddåla mierreduvvam sujsta guhti gájkka ietjas sidoda ja ájggomusá milta ållit : lehkup de Jubmelij rámmpon ja guddnen , gudi juo åvddåla lijma Kristusij dårvustallam . 
Kristusin lip árbbeoasáma oadtjum , dasi åvddåla mierreduvvam sujsta guhti gájkka ietjas sidoda ja ájggomusá milta ållit : ¶ 
Kråvnnå lij vuojn juo válldám tjieldijs ja sámijs gájkka ednamijt , lådnum mijá äjggumriektáv adnemriektájn . 
Kråvnå väjdár lij åhtsåm tjuollusav suohkadamos ávtsojda , ihkeva vastes ja åvsak guosaj , ma lidjin vuovddam sissñelis gasskarádjáj . 
Kråvnåjdisá tråvnå åvddåj biedji ja javlli : 11 Dån , mijá Härrá ja Jubmel , le árvvogis herlukvuodav , gudnev ja fámov duostutjit . 
Kråvnåjdisá tråvnå åvddåj biedji ja javlli : Dån , mijá Härrá ja Jubmel , le árvvogis herlukvuodav , gudnev ja fámov duostutjit . 
Kulturhiståvrålasj ståhka Mánáj rájddo le kulturhiståvrålasj ståhka mij le manádam Svierigin ja Vuonan jages 2007 . 
Kulturmujto majt dálátjij lip norrønan gåhttjum máhtti sáme kulturmujto liehket , ja dan diehti ihkap sáme kultuvrra le læhkám sæmmi ájnas sebrudakåvddånibmáj gå norrøna kultuvrra . 
Kultuvralasj symbåvlå li ájnnasa tjerdalasj identitehtan , ja sáme nasjåvnnååvddånimen le vuojnnet symbåvlå boahttsuæládusás ájnnasabmusa , æládus majt viek ålos sáme nuorajs ( ja boarrásijs ) e vuojga dåbdå . 
Kultuvrra- ja girkkodepartemænnta gånnå le giellapolitihkalasj åvdåsvásstediddje fáhkadepartemænnta badjásasj åvdåsvásstádusáv ålles ja suorgij beruskáhtes giellapolitihkas . 
Kunnskap , erfaringer og felles opplevelser samler samler både unge , voksne og eldre . 
Kursa maŋŋela bessi studenta eksámav válldet Sáme allaskåvlån . 
Kursan li dåssju njálmálasj hárjjidallama ja ståhkusa , ságastallama ja vehi sijddabargos . 
Kurssa tjadáduváj Vuodnabat sijdas Ivar Pedersenijn ( Tjierrek – Ievárijn ) kurssajådediddjen . 
Kurssatjoahkke Sáme allaskåvlån Guovdageainun Dålkkumdievnastusá vánesvuoda duogátjijn le Varresvuoda- ja huksodepartemænnta Varresvuodadirektoráhta baktu oajvvadusáv buktám kurssa-tjoahkke åhpadussaj Sáme allaskåvlån Guovdageainun Varresvuoda- ja sosiálbarggijda . 
Kurssaåhpadiddje Heidi Andersen ávvus gå nav moaddása kursas berusti . 
Kymrilasj giela åvddånimev Walesan ij máhte tjielggit ietjáláhkáj gå dåjmalasj båhtusin ællánahttembargos ja diedulasj almulasj giellaplánimis . 
Kyrie eleison , dån Áhttjáma , gulldala . 
Kyrie eleison , gulá , Ájlis Vuojŋŋanis . 
L Almmelasj Áhttje , guhti midjij le sijdav vaddám girkkonat væráldin . 
L Almmelasj Áhttje , mij gijttep duv gå mijáv gástan ietjat mánnán válldi ja ásadi midjij sijdav girkkonat . 
L Almmelasj Áhttje , várjjala ármujnat mijá álmmugav ja ájttegij lándajt . 
L Buolvvedup Jubmela åvdån ja dåbdåstup suttojdimme . 
L Buorre Jubmel , mij gijttep duv ( namma javladuvvá , gen. hámen ) ja ( namma javladuvvá , gen. hámen ) åvdås ja sunnu gieresvuodas nubbe nubbáj . 
L Båhtit de Hærrá álltárij , ja åmastihtit Jubmela ándagisluojttema duodastusáv gájkka suttojstihtte . 
L Dajna gå Jubmel væráldav iehtsij vattij ájnna Bárnes , vaj juohkkahasj guhti sunji jáhkká ij håhkkåna , ájnat ihkeven iellemav oadtju . 
L Dij gudi uddni buktebihtit dáv mánáv Kristusij , galggabihtit vihtanasstet sån le gástaduvvam Áhtje ja Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán . 
L Dåbdåsta suttojdat Jubmela åvdån . 
L Dåbdåstup vuornádusáv ja jáhkov masi mánájdimme gástadip . 
L Guddneda Hærráv , siellum , ¶ 
L Guddneda Hærráv , siellum , ¶ 
L Gulldalup majt Jubmela Báhko javllá iellemis ja jábmemis , duobmos ja mijá dårvos Jesus Kristusin . 
L Gullup de vil Jubmela bágos . 
L Gullup majt bajástjuodtjelam Hærrá javllá åhpadisålmmåjdisá : ¶ 
L Hærrá , mij sæbrrap dán mállásij ávujn ja gijtujn , duv ållidum væro diehti , jáhkon duv tjuodtjelime ja almmájvuolggema vuojttuj , vuordedijn duv máhttsamin herlukvuodanit . 
L Hærrá , sij li gássjelis væráldav vájaldittjat , oatsoda sijáv Vuojŋŋanisát baktu . 
L Ihkeven Jubmel , mijá dårvvo surgo båttå , åro mijá lahka ráfijnat . 
L Javlliv : Sidáv Hærráj mættojdam dåbdåstit . 
L Jubmel , ármmut le divras , ¶ 
L Jubmel le mijáv sjivnnjedam sujna ja guojmijnimme viesutjit . 
L Jubmela árudijá åvdån ja dáj vihtanij bále lihppe dal goabbák guojmmásihtte jáhttám aktan gállasjvuodan viessot , ja goabbák guojmmásihtte giedav duodastussan gálggim . 
L Jubmela árudijá åvdån ja dáj vihtanij bále lihppe dal goabbák guojmmásihtte jáhttám aktan gállasjvuodan viessot , ja goabbák guojmmásihtte giedav duodastussan gálggim . 
L Låhkup vil Jubmela bágos . 
L Låjdåstihtte dal Hærrá álltárij , vaj oadtjop dunnu jáhtov goabbák guojmmásihtte gullat , ja Jubmelis buorissjivnnjádusáv dunnuj ja dunnu sijddaj råhkålit . 
L Mijá Hærrá Jesus Kristusa bágo ja gåhttjoma milta gástadav duv Áhtje ja Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán . 
L Mijá Hærrá Jesus Kristusa bágoj ja gåhttjoma milta sárnov dunji ármos gájkka suttojdat ándagis luojteduvvam , Áhtje ja Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán . 
L Sihtabihtit gus ( máná namma javladuvvá ) galggá gástaduvvat Áhtje ja Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán , ja bajeduvvat risstalasj vuornádusán ja jáhkon ? 
L Sjávot buktep duv åvddåj dav mav juohkka akta vájmonis guoddá . 
L Sjávot dåbdåstip dal Jubmelij dav mav juohkka akta vájmonis guoddá . 
L Suttojdam de dunji dåbdåstiv , ¶ 
L Tjoaggulvis gálggá uddni dáv mánáv Jubmela vieson duosstot . 
L Vadde dal goabbák guojmmásihtte suormmasijt majt guoddebihtte mærkkan dan jáhttuj majt goabbák guojmmásihtte lihppe jáhttám . 
L Vadde dal goabbák guojmmásihtte suormmasijt majt guoddebihtte åskulasjvuoda jáhto mærkkan . 
L biedjá giedas máná oajvváj ja javllá : ¶ 
L divna suttojdam ándagis luojttá ¶ 
L hávdes muv gádju ¶ 
L låhkåmbievdes jali ietjá sajes kåvrån , muohto tjoaggulvissaj ¶ 
L låhkåmbievdes jali ietjá sajes kåvrån , muohto tjoaggulvissaj ¶ 
L Áhtje ja Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán . 
L Áhtje ja Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán . 
L Áhtje ja Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán . 
L Áhtje ja Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán . 
L Áhtje ja Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán . 
L Ármmo ja ráfe Jubmelis , Áhtjestimme ja Hærra Jesus Kristusis . 
L Ármmo ja ráfe Jubmelis , Áhtjestimme ja Hærrá Jesus Kristusis . 
L Ármmo ja ráfe Jubmelis , Áhtjestimme ja Hærrá Jesus Kristusis . 
L Ármmogis Jubmel , guhti gieresvuodanit huvsa gájkka ietjat sjivnnjádusájt . 
La læhkám mielladehpulasj tjuovvot válgajt ma li læhkám Vuonan áttjak . 
Labudimes avta bieles nubbáj målssu nissun biktasijt , gáptes dábálasj båvsåjda , mij vuoset guovte identitehtajt . 
Ladneståhpe Vuollnán Mannel j j gå sáme tsiekkadusárbbe le ienep vuoroduvvam li moadda priváhta æjgáda válldám aktijvuodav Árranijn gatjálvisájn le gus siján sáme kultuvrramujtto jali ij . 
Ladneståhpe le oassen duobddága kultuvrrabirrasis ja dåppe li sáme aj årrum muhtem ájge . 
Lagabu 750 ulmutja tjállin namása ja doarjjun dåjmav . 
Lagábut 30 nuora Bådådjoj tjåhkanin bierjjedagás sådnåbæjvváj , lågådallamijt gulldalittjat , workshopajn barggat ja hávsskudalátjit . 
Lagáp ij la guossak læhkám . 
Lanján li affisja ma vuosedi gåk jienas . 
Lanján li affisja ma vuosedi gåk jienas . 
Lappefogda jahkediedádusás jages 1970 vuojnnep boatsojsujtto dán bájken lij vargga gáhtum . 
Lars Andreassen mujttá jienajt suv mánnávuodas ja bajássjaddamis : - Áhttjám musihkav åstij , ja jiena li diedalasjvuodan . 
Lars Børge Myklevold Árranis vuosedij divna guossijda Árrana dávverijt . 
Lars Magne Andreassen vuosádallá láttij dábálasj dádjadusá birra sámijs – ja álu le duohtavuodas oasse dajs gev sån ságájdahtij ettjin sámásta , ållu ietjá . 
Lars Matto Tuolja románas Tjaktjalasta la oahppij girjen oasse mij sáme árbbedábijda gullu . 
Lars Matto Tuolja románas Tjaktjalasta la oahppij girjen oasse mij sáme árbbedábijda gullu . 
Lars Monsena miellagiddis almmavuohta-rájddo gåhtjodum ” Ingen grenser ” tjadáduváj jur dán guovlon , ja Lars Magne , guhti diehtá man tjábrrás duobddága li , javllá sujna lidjin gássjelisvuoda læhkám danna vádtset . 
Lars Nilsson Bihtáma guovlos lij akta sijás , gudi hekkajt massin . 
Lars ietjas musihkav ja persåvnåv vuojnná oassen- ja joarkkan nuorttavuonak árbes ¶ 
Larsen la guhtta jage tjuovvum Pavallav ælov sujttimin . 
Lasedibme sáme girjálasjvuodas , filmajs ja musihkas ¶ 
Lasedum birástakmávso stáhtas sámegiela åvddånahttemij ¶ 
Lasedum miehttsetjuollam ja birásbiejstem li båhtusav vaddám vaj slahpo li miehtsijn binnum . 
Laseduvvam buvtadibme laset dárbov færjjofievrruj Skorvas ja Skrovaj . 
Lassánibme lij aj vantsaj hárráj gånnå lidjin motåvrå , nielljalåge vantsas gitta tjuohtelågenangietja vanntsaj . 
Lavnje li njessagoahtám gámás , hähttujin tjuollat ienep lavnjijt . 
Lavnjev , birrusin 14 – 16 gålmådismehtera , Museasaljos viedtjin . 
Le , le , mánátjam , galle l mujna dajs . 
Le aj nav lahka , besav permisjåvnåv bargos åhtsåt ja guhkás mannat tjåhkanimijda ja sæmmi båttå oattjov ienep oahppotjuokka . 
Le buktám maŋijbåhtusijt arktikalasj juhtusijn li viehka häjos biologalasj kloahkka , jus åvvånis gávnnu . 
Le giessejårgijdus gå ednama nuorttahemisferra ållåsit njahkkaj biejve guovlluj , ja dálvvejårgijdus gå dat njahkkaj biejves ierijt . 
Le gus Sámedigge goassak ságastallam , duola dagu bihtám sámij dile birra Vuonan ? 
Le gus aktak rádehärrájs jali fariseajs sunji jáhkkám ? 
Le gus boahtám mijáv gåttåtjit ? 
Le gus boahtám mijáv gåttåtjit ? 
Le gus boahtám mijáv gåttåtjit ? 
Le gus buorre muv jábmemij doalvvum ? 
Le gus buorre muv jábmemij doalvvum ? 
Le gus dijá siegen aktak guhti bárnnásis giergev vaddá gå lájbev ádnu , jali gärmmahav gå guolev ádnu ? 
Le gus dijá siegen aktak guhti bárnnásis giergev vaddá gå lájbev ádnu , ¶ 
Le gus dijá siegen aktak áhttje guhti bárnnásis gärmmahav vaddá gå guolev ádnu , jali skorpijåvnåv gå månev ádnu ? 
Le gus dijá siegen aktak áhttje guhti bárnnásis gärmmahav vaddá gå guolev ádnu , ¶ 
Le gus dujna buorre giesse læhkám ? 
Le gus dujna ussjolmis majt sidá prosjevtan åvdedit ? 
Le gus dárbbo giellabiesev guovte oassáj juohket , akta nuorajda ja nubbe nuorra æjgádijda aktan mánájdisá ? 
Le gus dån dájs válldám oasev ? 
Le gus lik sån aj vuojnnám ? 
Le gus mánno stuoráp vaj unnep ednamis ? 
Le gus namádak ? 
Le gus pizza dagádum sámes sáme biebbmo ? 
Le gus såbadibme dåssju hiejtedit vájves vássám ájgev , jali le gus gåktu rievtugattjat háldadip vássám ájgev , udnásj ájgev ja boahtte ájgev ? 
Le gus tjanos mája ja miela gaskan , luondo ja vuoge gaskan nuorttakalåhtågijn . 
Le gus ulmutjav mánon vuojnnám ? 
Le gus vajálduhttám ? 
Le gus vajálduhttám ? 
Le gus vuovddebuollema Gárjjelin sivvan gå stálppe l ihtám duola dagu Finnmárko duoddarijda ? 
Le læhkam riek buorre , ja sån le oadtjum moadda buorre rádna . 
Le midjij vaddám muhtem mærráj « dádjadimev » ja lip « oahpásmuvvam » sáme kultuvrajn ja le midjij aj vaddám dádjadimev gåktu dárbahip ienep máhtudagáv dán birra vaj galggap máhttet buorre dievnov sámijda fállat . 
Le siebrre “ Buolvas buolvvaj ” gen duogen libá Anna Kuoljok ja Ingar Nikolaisen Kuoljok gudi lijga åttjudam Lovisa Neggav boadátjit Ájluoktaj konsertav tjadádittjat . 
Le viek ájnas tjadádit ålles ja systemáhtalasj fonehtalasj ja fonologalasj dutkamav dán gielas , dan diehti gå uddni vájllu dievalasj tjielgadus gielas . 
Lehkup dan diehti gijtulattjan ja dievnastup Jubmelav sidodis milta , guddnedimijn ja jubmelbalulasjvuodajn , 29 dajna gå mijá Jubmel le dåssjididdje dållå . 
Lehkup dan diehti gijtulattjan ja dievnastup Jubmelav sidodis milta , guddnedimijn ja jubmelbalulasjvuodajn , dajna gå mijá Jubmel le dåssjididdje dållå . 
Lehkup dan diehti gijtulattjan ja dievnastup Jubmelav sidodis milta , guddnedimijn ja jubmelbalulasjvuodajn , ¶ 
Lehkus dåssjånik härvvan sisŋelt tjiegos almasja låjes ja ráfálasj miella , mij Jubmela åvdån le divras . 
Lehkus dåssjånik härvvan sisŋelt tjiegos almasja låjes ja ráfálasj miella , mij Jubmela åvdån le divras . 
Lehkus juohkka almasj háhppelin gulátjit , nuolle hålatjit ja nuolle moarráj , 20 dajna gå almatja moarre ij dagá dav mij le rievtes Jubmela åvdån . 
Lehkus juohkkahasj jáhkonis nannusin . 
Lehkus juohkkahasj jáhkonis nannusin . 
Lehkus juohkkahasj jáhkonis nannusin . 
Lehkut degu dievnára , vuordatjime båndisa sijddaj hejajs , gärggasa dalága rahpat gå uvsav goalkkal . 
Lehkut degu dievnára , vuordatjime båndisa sijddaj hejajs , gärggasa dalága rahpat gå uvsav goalkkal . 
Lehkut degu dievnára , vuordatjime båndisa sijddaj hejajs , gærggasa dalága rahpat gå uvsav goalkkal . 
Lehkut dij aj ájllisin nåv gåktu sån le ájlis , guhti dijáv le gåhttjum . 
Lehkut dij aj ájllisin nåv gåktu sån le ájlis , guhti dijáv le gåhttjum . 
Lehkut libbogissan ja ármmogissan nubbe nubbáj , ja ándagis luojttit guhtik guojmáda , nåv gåktu Jubmel le dijáv ándagis luojttám Kristusin . 
Lehkut ármmogissan , nåv gåktu Áhttjáda le ármmogis . 
Lehkut ármmogissan , nåv gåktu Áhttjáda le ármmogis . 
Lej dát dulvvadibmerijddo mij vájkodij Stuorradigge vuododij Sámeriektá juohkusav , mij dálla l buktám ietjas nuppe ævtodusáv . 
Lena gårru duola dagu káhpajt , jáhkajt sasnes jali náhkes , vuolpojt , vestajt , gahperijt ja båvsåjt . 
Lena ienemusát sasnes ja náhkes gårru . 
Lenastivrra galggá barggat daj åssudagáj Tjadádit lágav ietjas háldadusán Juohket rudájt nåv at manná tjadádit lágav Guoradallat lága tjadádimev , ja årrot åvddågåvvån dan bargon Gålmmå åtsådime le dagádum nåv at dav máhttá tjuovvot gåk láhka le tjadáduvvam , guokte åtsådime båhti Lenastivras ja akta boahtá Konstitusjåvnnåjoavkos ¶ 
Lep gus vássám dav ájgev goassa sabme láttes baláj , jali le gus ájgge dan mudduj láddam vaj sábme duosstagoahtá ietjas vuoge milta barggagoahtet ? 
Lep gus vássám dav ájgev goassa sabme láttes baláj , jali le gus ájgge dan mudduj láddam vaj sábme duosstagoahtá ietjas vuoge milta barggagoahtet ? 
Lev Israela álmmugis ja Benjamina máttos , hebreak hebreagijs riegádam , láhkatjuovvo farisea , 6 jáhko diehti tjoaggulvisá doarrádalle , lága rievtesferdukvuoda milta lájtodis ålmåj . 
Lev Israela álmmugis ja Benjamina máttos , hebreak hebreagijs riegádam , láhkatjuovvo farisea , jáhko diehti tjoaggulvisá doarrádalle , lága rievtesferdukvuoda milta lájtodis ålmåj . 
Lev aj gullam sån bagádaláj ietjas åhpadiddjijt gåktu goarrot ja duodjuhit . 
Lev galla gájklágásj viessomav gähttjalam : gallasin ja nielgen , valjen ja vánen viessot . 
Lev galla gájklágásj viessomav gähttjalam : gallasin ja nielgen , valjen ja vánen viessot . 
Lev galla gájklágásj viessomav gähttjalam : gallasin ja nielgen , valjen ja vánen viessot . 
Lev ávon gå niejdama dási miellusin . 
Li aj oassálasstám prosjevtan « kultuvrragasskasasj varresvuodaguovdásj » aktan Divtasvuona suohkanijn ja aj aktisattjat barggi Valnesfjorda Varresvuodavalástallamguovdátjijn . 
Li galle stereotypia sáme ålmmås , álu riek nievre , javlla Aarbakke . 
Libba manáj suv lusi guhti tråvnån lij tjåhkkåhime ja girjev suv oalges giedas váldij . 
Libba manáj suv lusi guhti tråvnån lij tjåhkkåhime ja girjev suv oalges giedas váldij . 
Libjjáv oadtjot gájbbet ålov . 
Librev máhttá navtik basset jali tsáhpet rujta sisi , buojkulvissan ietjá biergo sæhkáj , lahkev libres ja lahkev biergos . 
Lidjin 14-jagák ja lidjin dåppe nuoraj organisasjåvnå Gáivuona Sámenuorat ( GSN ) åvdås . 
Lidjin 14-jagák ja lidjin dåppe nuoraj organisásjåvnå Gáivuona Sámenuorat ( GSN ) åvdås . 
Lidjin Caesareas muv lusi rájaduvvam , 12 ja Vuojŋŋanis muv gåhtjoj sijáv váni juorrulahtek tjuovvolit . 
Lidjin Caesareas muv lusi rájaduvvam , ja Vuojŋŋanis muv gåhtjoj sijáv váni juorrulahtek tjuovvolit . 
Lidjin binná sáme gudi máhttin iednegielasa låhkåt . 
Lidjin dav dåssjå mälggadis vuojnnám ja buorástahttám , dåbdåstusájnisá guossen ja abmasin ednamin . 
Lidjin dav dåssjå mälggadis vuojnnám ja buorástahttám , dåbdåstusájnisá guossen ja abmasin ednamin . 
Lidjin dav dåssjå mälggadis vuojnnám ja buorástahttám , dåbdåstusájnisá guossen ja abmasin ednamin . 
Lidjin ham javllam sujna lij bahás vuojŋŋanis . 
Lidjin vuojn vajálduhttám biejve bále muorajt goahtáj guoddemis . 
Lidjiv de juo tjoajvev dævddám , valla åvddål_gå sijddaj vádtsájiv , de ájn de tjåhkkidasstiv . 
Lidjiv vargga åhpadiddjeskåvlåjn gærggam , valla iv lim goassak åhpadusáv oadtjum ietjam iednegiellaj låhkåt ja tjállet . 
Liegga rássjo tjátjásj , luvvat sjattojdat . 
Lieggi ja tjuovggá , ja diehtá vássám ájges . 
Lieggi vas lågav ja bieja syltav sisi ja duoldada dav birrusit 20 minuhta desik la tjadá liegganam . 
Liehket gijtevasj la aj ávkálasj bielle ulmutja buorrebieles , juska ulmusj agev hæhttu doarrot ietjas bahás bielij vuosstij . 
Lihpit diehttelis juo gallánam , juo boanndum , diehttelis juo mijá dabdá gånågissan sjaddam . 
Lihpit diehttelis juo gallánam , juo boanndum , diehttelis juo mijá dabdá gånågissan sjaddam . 
Lihpit duobmára åvddåj boahtám guhti le gájkáj Jubmel , ja rievtesferdugij vuojŋŋanisáj lusi gudi li ållåsin sjaddam , 24 ja Jesusa lusi , ådå lihto gasskaålmmå åvddåj , ja varraj mij rájnni ja Abela varás buorebut hoallá . 
Lihpit duobmára åvddåj boahtám guhti le gájkáj Jubmel , ja rievtesferdugij vuojŋŋanisáj lusi gudi li ållåsin sjaddam , ja Jesusa lusi , ådå lihto gasskaålmmå åvddåj , ja varraj mij rájnni ja Abela varás buorebut hoallá . 
Lihpit ham gullam gåktu åvddåla jáhkkogis juvdán viessuv , man vassját Jubmela tjoaggulvisáv doarrádalliv ja dåssjidit gähttjaliv . 
Lihpit ham gullam gåktu åvddåla jáhkkogis juvdán viessuv , man vassját Jubmela tjoaggulvisáv doarrádalliv ja dåssjidit gähttjaliv . 
Lihpit rievtesferdugav duobbmim ja gåddåm , ja ittjij sån didjij vuosstehágov dagá . 
Lihpit rievtesferdugav duobbmim ja gåddåm , ja ittjij sån didjij vuosstehágov dagá . 
Lihppe gus gullam ruohttaáddjá soajttá mánájit doahppit ja vuossaj tsåggålit ? 
Lihto mielas le ájnas ulmme lasedit lågov oahppijs ma sámegielav válljiji , ja vaj departemænnta viertti oassálasstet rievddadusáj oahppoplánan vaj åhpadibme sámegielan aktisattjat nanniduvvá . 
Lij rádeájras Ellinor Marita Jåma guhti hállidij åvddånbuktet árvvalusájt julevsáme guovlos . 
Lijga girjjetjálleguovtes rasista jali dåssju ájgenisá máná ? 
Lijkku guovdátjin vájaldit ; gæhttjat filmajt , gielav gullat subttsasij baktu , ja gåvåjt guovllat ietjas fuolkes . 
Lijkku tjátjev bieljijda oadtjot . 
Lijkkuv låhkat ja lávllot . 
Lijma de vássám rádásamos oasev vádtsemis dan biejve . 
Lijná håjggådij vuossav hárdduj ja klássa- lanjás manáj . 
Lijná lij válljim giehtabáttev sasnes goarrot , ja de danijn hiervvit . 
Lijná lij álu moaren gå skåvlås bådij . 
Lip aj giehttum oassálasstet gilppusin Tverlándan guovvamánon . 
Lip guhkev barggam vijdedimijn duodjelågos aj dájda duodjárijda / kultuvrraguoddijda , ja barggap vaj duodjár máhttá ruhtadårjav oadtjot vájku makkir viddnudahkavuohke le , javllá Mikkelsen . 
Lip oadtjum gasskabåddåsasj dåhkkimusáv ja vierttip gålmmå jage duogen ådå mánájgárdev tsieggit . 
Lip oadtjum gasskabåddåsasj dåhkkimusáv ja vierttip gålmmå jage duogen ådå mánájgárdev tsieggit . 
Lip oadtjum gullat dáppe Stuorgietten le hávsske liehket , gå le nav unna bájkásj . 
Lisa Petterav tjavgábut giedas adnal ja biktasijt divát . 
Liturgga biedjá giedas skallujlåhkke oajve nali ja råhkål suv åvdås namáv nammadijn avtav dájs råhkålvisájs : ¶ 
Liturgga biedjá giedas válldárij giedaj nali . 
Liturgga biedjá giedas válldárij giedaj nali . 
Liturgga låhkå bágojt oases oassáj , dan maŋŋela válldára bágojt gærddoba , nubbe vuostak . 
Liturgga låhkå jáhtov oases oassáj , dan maŋŋela válldára jáhtov gærddodibá , nubbe vuostak . 
Liturgga manná álltáris . 
Loabdde le aj vuorasvuodajnis . 
Loabet dal sjnjuktja , oadtju galle . 
Loahpádusá duogásj le åvddånahttemprosjækta julevsáme guovlon sierra tjalmostahttemijn Ájluovta- ja Måske-sebrudagájs ja le oasse aktisasjbarggosjiehtadusás Sámedikke ja Nordlánda fylkkasuohkana gaskan . 
Loattjes tjátjen vuodjá , haŋŋá tjivgajis . 
Lofåhtan ælla sáme histåvrålattjat nav vuojnnusin læhkám dagu Nordlándan ietján , dåssju muhttijn li sáme nammaduvvam ” find ” jali ” lapp ” tjálalasj gáldojn . 
Louise Fontain oassálasstá ráhpamij ja iesj subtsas vuosádusás . 
Luhták de javlaj : « Årro ájn dajna manjijnat muv goaden , de mån galgav gadnihav ruopptot rádjat . 
Luhták de tjuorvoj : « Buvte , niejddam , muv gadtsagásskusijt diehki ! 
Lullesámegiella / gålldåsámegiella , bihtámsámegiella ja ubbmemsámegiella le vuojnedum dagu gáhtum Vuonan . 
Lullesámegiella le dålutjis ságastuvvam dan guovlon mij uddni le Oarjje-Várjjak suohkan Vuonan duodden ráddnáguovlojda Ruossjan ja Suoman . 
Lulu miján dáhtáspela jali X-box360spela julevsámegiellaj , jali guhkesfilma julevsámegielak oavddárij , radiobingo sámegiellaj , báhkogirjje iPhonean , sierra julevsáme biebbmodahkamskåvllå , vuodjamåhpadus sámegiellaj , aktisasj sámegielak bårråmbåddå duolla dálla barggosajijn , teáhterjuogos mánájda , sámegielak mánájkåvrrå kulturskåvlå baktu , j. n . 
Lulujma máhttet luorkidit juojddáv dákkár vuodoájádusás mij goasská sebrudagá tsieggimij . 
Luojkkam ja adno girjjevuorká sáme åssudagás målssu vehi . 
Luojte dån de munji suttojdam ándagis . 
Luojte munji suttojdam ándagis Jesus Kristusa diehti . 
Luojte munji suttojdam ándagis Jesus Kristusa diehti . 
Luojte munji suttojdam ándagis ¶ 
Luojttit áhkojt ja ádjájt skåvllåhuodnahij sisi , bálkkijit vuorrasup buolva sámegielagijt mánájt skåvllåbargoj viehkedit , ja máksit sidjijda árvos bálkáv ! 
Luondostis almasj ij duosto , mav Jubmela Vuojŋŋanis hoallá . 
Luondostis almasj ij duosto , mav Jubmela Vuojŋŋanis hoallá . 
Luonndo le sijdda Luohko miehtsen , váren ja nuoren li Sáme kultuvrraduobddák agev læhkám tjuohppamguovlo ja gåsstå Sáme kultuvra tjanos luonnduj le agev viedtjat ájnas lasádusáv viessomij ja læhkám nanos . 
Luonndosuoddjimdepartemennta rávkká tjielggiduáv Guovdageaidnu suohkanis manen sij nav moadda vaddi dispensjasjåvnåjt motorvuojánij bievlan vuodjet . 
Luonndosuoddjimdepartemennta rávkká tjielggiduáv Guovdageaidnu suohkanis manen sij nav moadda vaddi dispensjasjåvnåjt motorvuojánij bievlan vuodjet . 
Láddáduvvampolitihka diedojt åhtsåt ¶ 
Láddáduvvampolitihka diedojt åhtsåt ¶ 
Lága baktu ham lágas lev ierit jábmám , Jubmela åvdån viesutjit . 
Lága baktu ham lágas lev ierit jábmám , Jubmela åvdån viesutjit . 
Lága ja njuolgadustjállaga ma lisierra berustimes åsida jali ålles sáme álmmugij galggi sámegiellaj jårggåluvvat . 
Lága vuossstij brottsbalka milta Muhtem njuolgadusájt majt li buorggum válljimin gávnnuji Brottsbalkan kap. 17 Om brott mot allmän verksamhet m. m. . 
Lágajdam sijá vájmojda biejav , ja sijá mielajda tjáláv . 
Lágajdam sijá vájmojda biejav , ja sijá mielajda tjáláv . 
Lágajdam sijá vájmojda biejav , ja sijá mielajda tjáláv . 
Lágan tjielggasit tjuodtju sáme namá ma aneduvvi ulmutjijs gudi muhtem bájken årru jali dåppen æládusájt dåjmadi , galggi dábálattjat almulasjvuodas aneduvvat kártajn , galbajn , regissterijn aktan dáro namájn jus dakkir gávnnu . 
Lágas ham oahppá mij suddo le . 
Lágas ham oahppá mij suddo le . 
Lágas ham oahppá mij suddo le . 
Lágñet la gal agev læhkám javllat ællosáme hæhttujin Svierigis jåhtet gå lij nielggeájgge dåppen . 
Láhka ij le jáhkos . 
Láhka ij le jáhkos . 
Láhka javllá i. i. lága ja njuolgadustjállaga ma sierra berustimij baktu guosski ålles sáme álmmugij jali åsijda sáme álmmugis , galggi jårggåluvvat sámegiellaj . 
Láhka le dahkam at ienep sábme le álggám sáhkadit sámegielav , ja ien ep ulmusj le álggám gájbbedit sámegielav álmulasj bájkijs . 
Láhka mij vaddá riektáv adnet sámegielav háldadusdåjmadagájn ja duobbmoståvlåj lunna Láhka mij vaddá riektáv adnet suoma ja meängielav háldadusdåjmadagájs ja duobbmoståvlåj lunna Ságastallama ja gulluskuddama le dagádum njunjos ulmutjij unneplåhkoálmmugis . 
Láhka nammat barggovadden 25 barggij jali ienebu gálggá gávnnut plána mij vuoset nissunijn ja ålmmåjn li avta riektá barggosajen . 
Láhkaásadimes ¶ 
Láhko álmmukmiehttse Nordlándan almulattjat rabáduváj birásgáhttimminisstaris Bård Vegar Solhjellas uddni . 
Lájbbetevsta låhåpav galggá máhttet lågådagi guodet , jali dav galggá máhttet tjuohpastit avijsa ” deskas ” åvddål_gå avijssa prenntiduvvá . 
Lájbev almes vattij sidjij bårrusin . 
Lájddi muv sidodat milta , ¶ 
Lájddijis vuojŋŋanisáda dijáv ¶ 
Lájddijis vuojŋŋanisáda dijáv ¶ 
Lájddijis vuojŋŋanisáda dijáv ¶ 
Lássi ittjij diehtám majt galgaj dahkat ja gåsi galgaj gæhttjat , valla vijmak de javlaj : - Mån lav jáhttám iv galga subtsastit . 
Látte merustaláduvvi gasskamieren 0,2 kg boatsojbiergov bårråt buohta 15 kg slidorbiergujn . 
Láttes lij oasstám , ja álbet vil . 
Láttij biernnabivddem vuojnnet gal ienep soajttemlahkáj dahpaduváj ja jus dåbddin buve lidjin njuolgga biernas ájteduvvam . 
Lávllaga refrengav “ Guovssagasak , boade vuolus mielkkejubtsav gattsatjit ” oahppiv Ann-áhkos ja le ájnna lávlla majt daj guovlojs máhtáv . 
Lávllo badjánij suojmma Listárjjusa jáhkkij láges , gárvedittjat vájmojt duostutjit Jubmela bágov . 
Lávllo jienaj tjadá sijdaga giehttun sijá håjev ja vájmo vájvev dat hähkkavuolggemis . 
Lávllom doahkke l læhkám moadda sajen væráldav birra , ij dåssju Vuonan , valla adjáj Íslándan , Gárjjelin ja Dujskan . 
Lávllut ja tjuojadihtit Härráj ålles vájmos , 20 ja agev gijttit mijá Jubmelav ja Áhtjev gájka åvdås mijá härrá Jesus Kristusa namán . 
Lávllut ja tjuojadihtit Härráj ålles vájmos , ja agev gijttit mijá Jubmelav ja Áhtjev gájka åvdås mijá härrá Jesus Kristusa namán . 
Lávllut ja tjuojadihtit Härráj ålles vájmos , ¶ 
Lávvodagá , skåvlås váttsedijn , ájttsiv vantsav Guossaluovtas boahtemin . 
Lávvodahka lij , ja miján lij friddja skåvlås . 
Låbijn manná guojmijnis muhttijn guhkep manojda Lofoahttaj ja Hárstáj . 
Lågenan niellja jage maŋŋela vat Jerusalemij badjániv , dán bále Barnabasajn aktan ; Titus aj fáronam . 
Lågenan niellja jage maŋŋela vat Jerusalemij badjániv , dán bále Barnabasajn aktan ; Titus aj fáronam . 
Lågenanakta åhpadisålmmå Galileaj vuolggin , dan várráj gåsi Jesus lij gåhttjum sijáv mannat . 
Lågenanakta åhpadisålmmå Galileaj vuolggin , dan várráj gåsi Jesus lij gåhttjum sijáv mannat . 
Lågenanguovte åhpadisålmmåsis gåhttjomav ållim , vuolgij Jesus dåppelt birosstádajda åhpadittjat ja sárnnedittjat . 
Lågenanguovte åhpadisålmmåsis gåhttjomav ållim , vuolgij Jesus dåppelt birosstádajda åhpadittjat ja sárnnedittjat . 
Lågenanguovtes suv tjuovudin 2 aktan muhtem nissunij gudi lidjin bahás vuojŋŋanisájs ja skihpudagájs buoreduvvam : Maria Magdalas gässta gietjav bahás vuojŋŋanisá lidjin mannam , 3 Johanna , Herodesa tjuottjodiddje Kusasa áhkká , Susanna ja moattes iehtjáda , gudi gájka ietjasa åbmudagáj vähkádallin . 
Lågenanguovtes suv tjuovudin aktan muhtem nissunij gudi lidjin bahás vuojŋŋanisájs ja skihpudagájs buoreduvvam : Maria Magdalas gässta gietjav bahás vuojŋŋanisá lidjin mannam , Johanna , Herodesa tjuottjodiddje Kusasa áhkká , Susanna ja moattes iehtjáda , gudi gájka ietjasa åbmudagáj vähkádallin . 
Lågev biele leksikåvnås li julevsáme gáptij birra , ja Hábmera bunad la aj dajn girjijn . 
Lågev biele leksikåvnås li julevsáme gáptij birra , ja Hábmera bunad la aj dajn girjijn . 
Lågev jage mañemus giehtodum jage maññela bådij Islandaj universiteta ( = jagen 1911 ) , ja gájka dal iehtja árvvedi makkár sisanádus dán dáhpádusán lej rijkkaj , mij ij lim åvddåla máhttám åhpadit ietjas sisårrojt alep åhpadus dásen . 
Låggñi dav rikkes ja manná ålgus liemav gurggalittjat . 
Låggñi vuossav luorkkus vásedijn ja knåri oarjás ábev , mij adnet ij åbbå någå . 
Lågijn dudnujn såj lijga dävddám stuor vadnasav . 
Lågo vuosedi máná gudi sámegielak fálaldagáv oadtju mánájgárden le binnum 925 rájes gitta 823. 2001:n lidjin 940 vuodoskåvllåoahppe sámegielajn vuostasjgiellan , 6_% binnedibme 2005/2006 jages . 
Lågådallam le oasse semináras ásadum Stájgo histåvrråsiebres , álmmukåsko birra ; risstalasj teologajs nåjdijda . 
Lågådallamij , låhkåma , ságastallamij , dahkamusáj , ja praktihkalasj dåjmaj baktu li buoragit oahpásmuvvam ájnas åsijn dan lahka kultuvras ja histåvrås . 
Lågådallamin dættodij gájka lip oasse mijá kultuvras ja iejvvimin pasienta ja terapeuta gaskan le ájnas makkir miellaguoddo terapeuta vuoset . 
Lågåj Rámádis . 
Låhkit divtav Giesse le ja ságastihtit gaskanihtte . 
Låhkit ja ságastihtit gaskanihtte jáhttema birra . 
Låhkit jieddnát diktagirjes Beaivváža bajásdánsun ( 1985 ) divtav , mav Kirsti Paltto le tjállám . 
Låhkit subttsasav Gå Ivan Olsen gálgaj låhkåt oahppat ja ságastihtit gaskanihtte . 
Låhkke dán semináran li duola dagu Maja Dunfjell Sáme allaskåvlås , Bjørg Evjen Råmså unversitehtas , Inga Maria Mulk , Àjtes Jåhkåmåhkes ja Dikka Storm Råmså dávvervuorkás . 
Låhkkijvuojnov argumentaj tjállet ¶ 
Låhkkijvuojnov argumentaj tjállet ¶ 
Låhkåm boahtá bágos låhkåt , ja vuoset låhkåmij åskulasj versas soames skihpudagá jali vájve diehti . 
Låhkåmij gullu varáv stieggit jali várkev gádodit , báktjasav , psyhkalasj vájvijt ja buojkulvissan vártov gádodit lågådahttemijn soames tevstas , álu åskulasj vuodujn . 
Låhkåmin le guhká dáhpe dánna nuorttalin , valla gávnnu binná dutkám ¶ 
Låhkåt , ja åvddånbuktet diktajt , lávllagijt , juojgajt ja ságastallat daj birra ¶ 
Låhkåt girjijt ja oanestevstajt ma bajedi ássjijt majt nuora berusti ¶ 
Låhkåt ja tjállet ¶ 
Låhkåt ja tjállet ¶ 
Låhkåt ja tjállet ¶ 
Låhkåt ja tjállet ¶ 
Låhkåt ja tjállet ¶ 
Låhkåt ja tjállet ¶ 
Låhkåt ja tjállet ¶ 
Låhkåt ja tjállet ¶ 
Låhkåt ja tjállet ¶ 
Låhkåt ja tjállet ¶ 
Låhkåt ja tjállet ¶ 
Låhkåt ja tjállet ¶ 
Låhkåt ja tjállet ¶ 
Låhkåt ja tjállet ¶ 
Låhkåt ja tjállet ¶ 
Låhkåt ja tjállet ¶ 
Låhkåt ja tjállet ¶ 
Låhkåt ja tjállet ¶ 
Låhkåt ja tjállet ¶ 
Låhkåt ja tjállet ¶ 
Låhkåt ja tjállet ¶ 
Låhkåt ja tjállet ¶ 
Låhkåt ja tjállet ¶ 
Låhkåt sijá iellema birra ja dåbdijdit tjálláj ja dán ájggáj gå sij viessun ¶ 
Låhkåt tevstav Rámádis gå sárnnedi , lej sárnnediddjij barggo , vájku dal biednahoalle agev hålli ja adni Rámádav hållamvuodon . 
Låhtåm le vuoddagijt , bárggeldam ábnnasijt biesses ja dájves . 
Lånestam le mijáv ja gåhttjum ájlis gåhttjomijn gå gástaduvájma ; sálli sunji Ájlis Vuojŋŋanisá baktu lånåstusánat bissot ja oasev ihkeven herlukvuodastat oadtjot . 
Låsså dättos ja vájmo báktjasis tjiero didjij tjálliv . 
Låsså dättos ja vájmo báktjasis tjiero didjij tjálliv . 
Låssåk lij daggu vádtset gå lij juo muohttám vuottagálasmuohttagav várijn valla gå tjáñajga vaden vuobmáj , de váttsos gähpoj . 
Læhkám la siegen Ådå Testamentav julevsábmáj jårggålimen , ja læhkáam la aj siegen várresvuoda termajt julevsábmáj tjállemin . 
Læhkám la ájras Sáme giellaráden ja Sáme giellanammadusán , 10 jage dåjmajn . 
Læhkám lij oajvven doarrodievnon ja danen de struktuvrav , vuogádusájt sidáj . 
Lænsskakontåvrå ja bájkálasj politistasjåvnå ja politisaje galggi vilá liehket ájnnasa hieredimbargon kriminalitehtas ja bargujn jasskavuodav åttjudit , javllá Faremo . 
Lörstrand Unga dættot , máhtudak-guoradallam tjielggi , álmmuk ij dåbdå ájggeguovddelis sáme ássjijt , duola dagu rievtesvuoda ássjijt . 
MUV LAGÁMUSÁ Bieja sátsov bágos riekta tjielgadussaj . 
Ma ∫emus tjude doahppij boadnjátjav gápptehielmes , valla sujna lij nijbbe ræjdda ja suoddalij gápptehielmev ierit giedas . 
Ma ∫emus váhkov lij læhkám ållu giemsse skåvlån . 
Ma ∫emus ájgijt lav rádnaj siegen ælvvám diedulattjat sámástip , ja duodaj jáhkáv dát la båhtusijs giellabiesijs . 
Ma ∫∫ela gasskabiejve de Inngá stoahká rádnajdis siegen , juogu dal ålggon jali sinna . 
Madi giella åvddånahttá lávkes lávkkáj , miejnni Hætta Majt jáhká sáme varresvuodaguovdátja birra ? 
Madi ulmutja bessin sáhkadit gaskanisá , subtsas sån . 
Madin ulmutja farra jåhtin stádajda årotjit , gå ávdas sajijn årrot , ietjájduváj aj gåvvå islandalasj girjálasjvuodan mij goasská dasi mij la ” mij / midja ” ja mij la ” sij / sidja ” . 
Magijkalasj lahtte tjuovgga boahtá dassta gå biejvve luojttát almmemáddaga vuolláj ja giemesk unnu . 
Majdis gå áhttjásim lijma ælvádallam . 
Majdis gå áhttjásim lijma ælvádallam . 
Majna dav muodugahttet ? 
Majna dav muodugahttet ? 
Majna dav muodugahttet ? 
Majnas máhttá hekkas ruopptot lånestit ? 
Majnas máhttá hekkas ruopptot lånestit ? 
Majnas máhttá hekkas ruopptot lånestit ? 
Majnas máhttá hekkas ruoptus lånestit ? 
Majt Inngá lij vajálduhttám ? 
Majt Piera lij iektu vajálduhttám ? 
Majt berajstruktuvras , varresvuoda dilijs , bájkálasj æládusájs , bálkkádáses , ja nåv vil . 
Majt dahkabihtit , dahkit ålles vájmos , Härrá diehti ham dav dahkabihtit , ehpit almatjij diehti : mujttit Härrá didjij bálkáv vaddá , árbes oasev . 
Majt dahkabihtit , dahkit ålles vájmos , Härrá diehti ham dav dahkabihtit , ehpit almatjij diehti : ¶ 
Majt dal dasi javllat ? 
Majt dal ájn tjielde oajvvadin ja mij dahká dakkir vuosstehágov degu Luonndosuodjalimháldadusás ? 
Majt de mijá ájttega Abrahama birra javllat ? 
Majt de mijá ájttega Abrahama birra javllat ? 
Majt dási javllat ? 
Majt dási javllat ? 
Majt hålav iv ietjastam håla ; Áhttje le mujna dagojdis dahkamin . 
Majt hålav iv ietjastam håla ; Áhttje le mujna dagojdis dahkamin . 
Majt hålav iv ietjastam håla ; Áhttje le mujna dagojdis dahkamin . 
Majt láhka ittjij máhte dåjmadit , dajna gå oattje diehti lij fámodibmen , dagáj Jubmel gå Bárnes suttulasj almatja vuogen sutto diehti rájaj suttov duobbmitjit , mij lij oattjen , vaj rievtesferdukvuohta mav láhka rávkká mijáj lunna ålliduvvá , gudi ep oattje milta vájalda , ájnat Vuojŋŋanisá . 
Majt láhka ittjij máhte dåjmadit , dajna gå oattje diehti lij fámodibmen , dagáj Jubmel gå Bárnes suttulasj almatja vuogen sutto diehti rájaj suttov duobbmitjit , mij lij oattjen , ¶ 
Majt sihtabihtit Árran galggá liehket boahtteájgen , gæhtját direktørra . 
Majt vijsesvuodajt le oadtjum , gå máhttá dakkir oavdojt giedajis dahkat ? 
Majt vijsesvuodajt le oadtjum , gå máhttá dakkir oavdojt giedajis dahkat ? 
Majt vijsesvuodajt le oadtjum , gå máhttá dakkir oavdojt giedajis dahkat ? 
Makkár boahtte ájgge l sávadahte bihtám sámijda ? 
Man garrasap hattov dal ánssit sån , guhti Jubmela Bárnev juolgijis vuolláj duolmmu ja lihto varáv álbet , man baktu sån le ájlistuvvam , ja ármo Vuojŋŋanisáv bilkket ? 
Man herlugabbo le de Vuojŋŋanisá dievnastus ! 
Man ienep árvvo ij le almatjin sávtsas . 
Man ienep árvvo ij le almatjin sávtsas . 
Man láhkáj allaskåvlå jådediddje li gåtsedam dáv åvdåsvásstádusáv la læhkám viehka målsudahkes . 
Man mudduj hæggavádá le læhkám le mierrediddje jus gisjugisvuoda libjjáv máhttá oadtjot . 
Man vuoras la máttaráhkkut ? 
Man álu sihtiv mánájdat tjoahkkit dan láhkáj gåk vuonntsá tjivgajdis såjij vuolláj tjoahkki , valla ejda sidá . 
Man álu sihtiv mánájdat tjoahkkit dan láhkáj gåk vuonntsá tjivgajdis såjij vuolláj tjoahkki , valla ejda sidá . 
Man álu sihtiv mánájdat tjoahkkit dan láhkáj gåk vuonntsá tjivgajdis såjij vuolláj tjoahkki , valla ejda sidá . 
Man álu sihtiv mánájdat tjoahkkit dan láhkáj gåk vuonntsá tjivgajdis såjij vuolláj tjoahkki , valla ejda sidá . 
Man álu sihtiv mánájdat tjoahkkit dan láhkáj gåk vuonntsá tjivgajdis såjij vuolláj tjoahkki , valla ejda sidá . 
Man álu sihtiv mánájdat tjoahkkit dan láhkáj gåk vuonntsá tjivgajdis såjij vuolláj tjoahkki , valla ejda sidá . 
Manemusán j oassálasstám referánssajuohkusin girjen li muhtem biele åni tevstaj . 
Manen Tirén Lars Sikkuv åtsåj lij danen gå sån máhtij juojggat muhtem tevstajt Johan Turi girjes Muittalus samid birra = En bok om lapparnes liv ( 1910 ) . 
Manen låtte tjavtjan háledi oarjás ? 
Manen vieljat tjalmen ribáv vuojná , valla bielkáv ietjat tjalmen i ? 
Manen vieljat tjalmen ribáv vuojná , valla bielkáv ietjat tjalmen i ? 
Manen vieljat tjalmen ribáv vuojná , valla bielkáv ietjat tjalmen i ? 
Manen vieljat tjalmen ribáv vuojná , valla bielkáv ietjat tjalmen i ? 
Manen válljiji æjgáda sámeskåvlåv ja sáme åvddåskåvlåv mánájdisá ? 
Manenagi rávkkiv j dålkåv tjåhkanimijn ja rávkkiv aj gájkka tjállaga skåvlås galggin goappátjij giellaj tjáleduvvat , ja oadtjuv dav tjadádum , subtsas Suongir , guhti mannela válljiduváj æjgátoajvven j j Sámeskåvlån guokta jage . 
Manenagi ájggu Ájluovta skåvllå fállat j åhpadusgárvvidusájt sáme ássjij birra ietjá vuodoskåvlåjda ja åvddånahttet aktisasjbarggoprosjevtajt vuodoskåvlåj svieriga bielen . 
Manep ájgij le aj boahttsuæládus j læhkám muhtem sajijn suohkanin , ja ¶ 
Mannam lij Jerusalemin Jubmelij råhkådallamin , 28 ja de lij máhttsamin , ja vávnanis tjåhkkåhij låhkåmin profehta Jesaja girjev . 
Mannam lij Jerusalemin Jubmelij råhkådallamin , ja de lij máhttsamin , ja vávnanis tjåhkkåhij låhkåmin profehta Jesaja girjev . 
Mannančeárun li tjuovvo rájá : Nuorttan : Suttesgáldojoga njálmes Altevatnaj Langbukta guoran , vijdábut njuolgga linnja oarjjelulemus luoktaj Darfaljávrin ( 34 W 459639 7600773 ) ja dassta njuolgga linnjan Rr 280 rádjáj . 
Manne vieljajdam gåhttjo Galileaj vuolgget . 
Manne vieljajdam gåhttjo Galileaj vuolgget . 
Manne vieljajdam gåhttjo Galileaj vuolgget . 
Manne vieljajdam gåhttjo Galileaj vuolgget . 
Mannela 1600-jagijn j j tjáleduváj merrasámij birra sij “ biernajt bivddi ” , jagen 1790 tjállá ámmátulmusj merrasáme li riek smidás vuohttje ja sij ienemus bierna gåddi – ja jagen 1865 tjuodtju diedádusán bájkálasj lenskas ienemus oasse biernnabivddijs li sáme ja sij duolla dálla biernav vuohtji . 
Mannela j j diehtep aj ietjá sáme Divtasvuonas li « skáhpas » ålgus boahtám , subtsas Svenn-Egil . 
Mannela máhtij j j subtsastit gåktu oajvve lij råhttim gå Carl Hall lij ájvon stávttjum . 
Mannela ájggu Sálto museav fáron j j oadtjot . 
Mannin hávde sisi ja nuorra ålmmåv ájttsin gárvoduvvam vielggis guhka biktasijda danna oalges bielen tjåhkkåhime , ja sij suorgganin . 
Mannin hávde sisi ja nuorra ålmmåv ájttsin gárvoduvvam vielggis guhka biktasijda danna oalges bielen tjåhkkåhime , ja sij suorgganin . 
Mannin nav jåhtelit , vuojnnuj degu tjuovggis bálges mij manáj jávres mánnuj . 
Mannin nav jåhtelit , vuojnnuj degu tjuovggis bálges mij manáj jávres ¶ 
Mannit dan diehti gájkajt álmmugijt åhpadisålmmån dagátjit : gástadattijn sijáv Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán ja åhpadihtit sijáv gájkka mujsta vaddem budájt anodit . 
Mannit dan diehti gájkajt álmmugijt åhpadisålmmån dagátjit : gástadihtit sijáv Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán ja åhpadihtit sijáv gájkka mujsta vaddem budájt anodit . 
Mannit dan diehti gájkajt álmmugijt åhpadisålmmån dagátjit : gástadihtit sijáv Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán ja åhpadihtit sijáv gájkka mujsta vaddem budájt anodit . 
Mannit dan diehti gájkajt álmmugijt åhpadisålmmån dagátjit : gástadihtit sijáv Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán ¶ 
Mannoguojme muv giedas hähttujin lájddit , dajna gå sjierris tjuovgga lij muv tjalmeduhttám . 
Mannoguojme muv giedas hähttujin lájddit , dajna gå sjierris tjuovgga lij muv tjalmeduhttám . 
Manon Divtasvuonan studenta aj oahpásmuvvin sáme tsieggimvuogijda gierggeájges gitta dálásj ájggáj . 
Maná , gájkka åbmudagát vuobde ja häjojda vatte ; de almen dávverav oattjo . 
Maná , gájkka åbmudagát vuobde ja häjojda vatte ; de almen dávverav oattjo . 
Maná , gájkka åbmudagát vuobde ja häjojda vatte ; de almen dávverav oattjo . 
Maná härrát ávvuj . 
Maná härrát ávvuj . 
Maná härrát ávvuj . 
Maná härrát ávvuj . 
Maná härrát ávvuj . 
Maná härrát ávvuj . 
Maná jávrregáddáj vuokkav luosatjit ja válde vuostasj guolev mij doahppi . 
Maná jávrregáddáj vuokkav luosatjit ja válde vuostasj guolev mij doahppi . 
Maoria li viehka mihá ietjastis ja ietjas duogátjis ja dav aj vuosedi , subtsas Andreassen . 
Maria Magdalas de åhpadisålmmåj lusi manáj giehtutjit Härráv lij vuojnnám ja majt Jesus lij javllam . 
Maria Perssona baktu diehtep juojggam lij viesso árbbedáhpe fuolkenis . 
Maria de njoammelij javlaj : Dån viessomájgát galga gehkat goadev tsieggit , valla i goassak galga gærggat . 
Maria de váldij divras oalle nardusvuojddasav ja Jesusa juolgijt vuojdaj ja vuobdajis sagárdij . 
Maria gájkka vájmmusis vuorkkij ja ájádaláj . 
Maria gájkka vájmmusis vuorkkij ja ájádaláj . 
Maria lij suv guossen gålmå máno bájkev , ja de sijddasis máhtsaj . 
Maria vuolgij ja dav giehtoj sidjij , gudi lidjin årrum aktan Jesusijn ja lidjin dal surgos tjierromin . 
Maria vuolgij ja dav giehtoj sidjij , gudi lidjin årrum aktan Jesusijn ja lidjin dal surgos tjierromin . 
Marianne Neerland Solheiman le fágalasj åvdåsvásstádus dan gålmmå-jahkásasj prosjevtas , mij boahtte jage hiejteduvvá . 
Marta Jesusij javlaj : ” Härrá , jus lidji dánna , de vielljam ij lim jábmet . 
Marta Jesusij javlaj : ” Härrá , jus lidji dánna , de vielljam ij lim jábmet . 
Mav juo sárnnuv , akti ájn sárnov : jus soames didjij ietjá evangeliumav sárnnet , gå mav lihpit oadtjum - garroduvvam lehkus sån ! 
Mav juo sárnnuv , akti ájn sárnov : jus soames didjij ietjá evangeliumav sárnnet , gå mav lihpit oadtjum - garroduvvam lehkus sån ! 
Mav Áhttjes dahka , Bárnnes aj dahká . 
Mav Áhttjes dahka , Bárnnes aj dahká . 
Mav Áhttjes dahka , Bárnnes aj dahká . 
Mav Áhttjes dahká , Bárnnes aj dahká ¶ 
Mav Áhttjes dahká , Bárnnes aj dahká ¶ 
Mav Áhttjes dahká , Bárnnes aj dahká ¶ 
Mav Áhttjám munji le vaddám le gájkka iehtjádis stuoráp ja aktak ij dav máhte Áhtjám giedajs råhttit . 
Mav Áhttjám munji le vaddám le gájkka iehtjádis stuoráp ja aktak ij dav máhte Áhtjám giedajs råhttit . 
Mav Áhttjám munji le vaddám le gájkka iehtjádis stuoráp ja aktak ij dav máhte Áhtjám giedajs råhttit . 
Mav Áhttjám munji le vaddám le gájkka iehtjádis stuoráp ja aktak ij dav máhte Áhtjám giedajs råhttit . 
Mavas lijga suohppum tsågalmijda ja biegga lij iján jårgidam , de vierme sjaddin biekka vuolláj . 
May-Synnøve Trosten ( 20 ) ja Berit Kristine Andersen Guvsám ( 21 ) , goappátjij mátto libá Nuortta-Sálton , Dirvon Hábmerin ja Vuodnabadán Divtasvuonan . 
Mañemus jagev le sáme mánájgárde ásadibmáj oassálasstám . 
Mañemus ádjagis viettjaj mielkev , mañemus muoras biergov , ja mañemus jågå jårmes guolev . 
Maññela gå Islanda sjattaj sierra rebublican , birrasit nuppe værálda doaro gietjen , de hæhttuj diedon vasjulasjgåvvå rievddat . 
Maññela mæsso gåvvijin skallolåhkkijt , åvddål_gå Kristmar vuolgij aktan familjajnis ja guossij – ávudalátjit sijddaj Siljárbáhkkuj . 
Mańemus iehkedij lij Italiak juogos dahkam hiejttemmállásijt ålggon . 
Maŋemus jagijt le læhkám ságastallam jus identitehtta le ” ruohtsa ” váj ” juolge ” – jali álkkebun javladum : le gus dålusj dábe ma hábbmiji mijá identitehtav vaj le identitehtta juoga mij dagáduvvá , juoga mij sjaddá váttsedijn . 
Maŋemus jienastimlåhko prienntiduvvá ja aneduvvá lenastivras riekknidijn válljima maŋŋela vaj máhtti jienastimlåhkuj mierkkit válljijiddje l jienastam . 
Maŋemus lågev jage le oarjjelsáme girkkoiellem ja identitehta hukso buoragit åvddånam . 
Maŋemus ádjagis viettjaj mielkev , maŋemus muoras biergov , ja maŋemus jågå jårmes guolev . 
Maŋemus ájgij le regulerim jáddiguolástusás merragátten rijddoássjen læhkám . 
Maŋemus åhtsåmbiejvve Vuojná maŋemus åhtsåmbiejvev blankehtan , aktan duv åtsålvisájn galga lasedit sajes gåvåv ja histåvrålasj buojkuldagás juoŋgalágátjav gut / gudi l ávkkim åtsådum giettijt ja gárdijt ja gåktu da li ávkkidum . 
Maŋemus æjgátbáran gudi siegen mánájgárdev vuododijga le áhkátjin julevsámegiella ja boadnjátjin nuorttasámegiella iednegiellan , ja álgos goabbák sámegielav mánájdisá ságastijga . 
Maŋemusát , lehkut avtamielagin , ármestihtit nubbe nuppev , iehttsit vieljajdihtte ja lehkut ármmogissan ja vuollegissan . 
Maŋemusát , lehkut avtamielagin , ármestihtit nubbe nuppev , iehttsit vieljajdihtte ja lehkut ármmogissan ja vuollegissan . 
Maŋenagi le ájggomus ruhtadimev stuoves ruhtadårjajn Sámedikke budsjehtas ja / jali EU-rudáj baktu oadtjot . 
Maŋenagi nágin girje jårggåluvvin dárogielas . 
Maŋep biejve Agrippa ja Berenike tjievlen gilldegárvojiska bådijga . 
Maŋep biejve Agrippa ja Berenike tjievlen gilldegárvojiska bådijga . 
Maŋep biejve Johannes vaden danna åhpadisålmmåjstis guoktásijn tjuottjoj . 
Maŋep biejve Johannes vaden danna åhpadisålmmåjstis guoktásijn tjuottjoj . 
Maŋep biejve de Paulus ålmmåjt fárrusis váldij ja aktan sijáj rájnnanij . 
Maŋep biejve dåhku bådij gå sijájs guovtes lijga gaskaniska doarromin . 
Maŋep biejve gå måj Jåvvåjn lijma skåvlås vádtsemin , de ájn bienav ja dajt sárnnediddje bágojt usjudalliv . 
Maŋep biejve gå váres båhtin , de stuorra almasjvega suv duosstun . 
Maŋŋel gå Jesus tiemmpelis lij ålgus mannamin , de åhpadisålmmå suv lusi båhtin ja tiempelhuodnahijda siejvvin . 
Maŋŋel gå Jesus tiemmpelis lij ålgus mannamin , de åhpadisålmmå suv lusi båhtin ja tiempelhuodnahijda siejvvin . 
Maŋŋela de doarroåjvijs guoktásav ietjas lusi gåhtjoj ja javlaj : ” Gähttje vaj guoktatjuohte doarroålmmå ijá goalmát tijma rájes li gárvvása Caesareaj vuolgátjit . 
Maŋŋela de doarroåjvijs guoktásav ietjas lusi gåhtjoj ja javlaj : ” Gähttje vaj guoktatjuohte doarroålmmå ijá goalmát tijma rájes li gárvvása Caesareaj vuolgátjit . 
Maŋŋela de sijás gevgak sijddasis rájaj . 
Maŋŋela de sijás gevgak sijddasis rájaj . 
Maŋŋela de sijás gevgak sijddasis rájaj . 
Maŋŋela gullá artihkkaltjálle muhtem ietjá sáme báhtjav guhti gåvvi Niklasav dagu ” stádasábmen ” guhti ij la åvvånis várijt jali boahttsujt vuojnnám , ja guhti jurra de vil buktá sámástit . 
Maŋŋela gå Divtasvuona guollár Elmar Andersen lij ietjás åtsådallamijs guolástiddjen giehttum , gatjádiv oahppijs jus sihti guollárin sjaddat , ettjin aktak giedav bajeda . 
Maŋŋela gå Snåsa suohkan ( Snåasen_tjïelte ) ja Divtasvuona suohkan sjaddin oassen sámelága giellanjuolgadusáj háldadusguovlos sihtá Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta árvustallat jus oarjjelsáme- ja julevsámegiela aj galggi gullut goalmát oassáj lihton . 
Maŋŋela gå sunnuv luojttin de rádnajiska lusi manájga ja giehtojga majt alemushärrá ja boarrása lidjin sunnuj javllam . 
Maŋŋela li ietja ráhtjam sámegielav oahppat ja dálla sámásti mánájdisá . 
Maŋŋela li suohkana Snåasa ja Loabát fárruj boahtám giellaháldadimguovlluj , ja Rajrevihke ( Røyrvik ) sæbrrá 1.1.2013 rájes . 
Maŋŋela sidjij hålaj : ” Mån vuolgáv ja dij muv åtsåtjihpit , valla suttojnihtte jábmebihtit . 
Maŋŋela sidjij hålaj : ” Mån vuolgáv ja dij muv åtsåtjihpit , valla suttojnihtte jábmebihtit . 
Maŋŋáj gå sån lij sámegiellaj gærggam hållat , de sån iesj jårggålij dárruj dav majt lij sárnnum . 
Medijá tjuovvu ájggeguovddelvuodav gå bv. juohkka ådåjage tjielggiji gåktu galggá iesjdiededimev dievddet , ja tjavtjan vas værrolistav almodi massta vuojnná man ållo dåbdosulmutja ja boandá li vássám jagev tjijnnim . 
Memoria , oahppa gåktu mujttet dav majt ájgo javllat ¶ 
Men de lij áhkká ássám vuodjem-hiergev ålggolij plássa bulkijn ( ? 
Men mujte val makkár vuoges Hærrá duv bajedij dalloj gå gávnaj duv vellahime vará sinna , nåv at Jubmela ármo dåbddu divrrasabbon ja dåbdduji vájmon Jubmela vigedis bárne vájve ja jábmem , nåv at biso agev dán hielle vuollánime gæjno nanna mij manná Getsemanes Golgataj . 
Meras le gádjusam , valla rievtugisvuoda nissunjubmel ittjij sidá suv viessot . 
Meras le gádjusam , valla rievtugisvuoda nissunjubmel ittjij sidá suv viessot . 
Merete rubmahis dåbddå tjuovggis ájgev boahtemin vuoratjismánon – moarmesmánon , valla ávvus aj gå sjievnnjis ájgge boahtá , dat la ienebut sosialalasj ájgge , oadtju astov sinna barggat ja rádnaj säbrástallat . 
Merkav biejadahttá gájkaj oalges giehtaj jali gálluj , lehkusa allaga jali vuollegattja , boandá jali häjo , friddja almatja jali oarje . 
Merkav biejadahttá gájkaj oalges giehtaj jali gálluj , lehkusa allaga jali vuollegattja , boandá jali häjo , friddja almatja jali oarje . 
Merradutkaminstituhta dutke Ingolf Røttingen lågådallá sálleda vuodjamjåhtulagá rievddama birra , sierraláhkáj Divtasvuonan gehtjadum . 
Merragátten buolvatjij nali luojttádijma råhkådalátjit , 6 ja de guhtik guojmáma hivástahttalijma . 
Merragátten buolvatjij nali luojttádijma råhkådalátjit , ja de guhtik guojmáma hivástahttalijma . 
Merraålmmå gähttjalin hávsas báhtarit . 
Merraålmmå gähttjalin hávsas báhtarit . 
Merustallamvædtsak VUK le adnuj váldeduvvam juohkka skåvlån daj guokta suohkanijn ja le ájnas oasse åvddånahttemságastallamij vuodos . 
Midjij giehtoj gåktu ieŋŋgilav viesonis vuojnij ja guláj javllamin : ’ Rája Joppej ságav ja gåhtjo Simonav , gev Petrusin gåhttju , boahtet . 
Midjij giehtoj gåktu ieŋŋgilav viesonis vuojnij ja guláj javllamin : ’ Rája Joppej ságav ja gåhtjo Simonav , gev Petrusin gåhttju , boahtet . 
Midjij gudi guhkev lip boatsojsujtos , bivdos , guollimis , duojes ja unnep ednambargos viessum li dá rievdadusá garrasit mijá viessomvuogijt bájnnám . 
Midjij le stuorra ja divras jáhtojdis vaddám , vaj dij daj baktu lulujda oasev jubmelasj luondos oadtjot , gå lihpit bessam bäjskos , mij dán väráldij háloj baktu boahtá . 
Midjij le stuorra ja divras jáhtojdis vaddám , vaj dij daj baktu lulujda oasev jubmelasj luondos oadtjot , gå lihpit bessam bäjskos , mij dán väráldij háloj baktu boahtá . 
Midjij sån lånestime tjoarvev tjuottjeldahttá ietjas dievnára Davida mátton , gåktu ådno le ietjas ájlis profehtaj baktu jáhttám lånestibmen mijá vasjulattjajs ja gájkajs gudi midjij li vasjen . 
Miededij värrodit ájnna bárnes , guhti lij jáhtojt oadtjum , 18 ja gesi Jubmel lij javllam : Isaka gierraga duv namáv åvddålij doalvvu . 
Miededij värrodit ájnna bárnes , guhti lij jáhtojt oadtjum , ja gesi Jubmel lij javllam : Isaka gierraga duv namáv åvddålij doalvvu . 
Miededij värrodit ájnna bárnes , guhti lij jáhtojt oadtjum , ¶ 
Miehtebuoldan hæhkkat gåbmånij gieris ja Sampo ravgaj gierrisis ja nåv gávttjuri åbbåsin njálmme dievas muohttagis . 
Miehttsebivddo lij aj ietjá äládus ja dat la gullunagi Lars Holmboma tjiehpes rievsakháddidimes . 
Miehttsekommisjåvnå duobbbmo dåt jagátjis la aj ássjen Sámeriektánammadusán , ja nammadus aj lagábut gæhttjá riektájt vuonajda ja nuorráj . 
Mielajt li láhppám ja sijá jáhkko le vánes . 
Mielajt li láhppám ja sijá jáhkko le vánes . 
Mielajt li láhppám ja sijá jáhkko le vánes . 
Mielas doarjjop ja viehkedip duv . 
Mielkes , gabás , biergos , falukorvas , tjårbieles , bruvsas ja snuvsas diŋŋgujma ! 
Mierkki vásstádussasit : I-oase nr.1 Næjttso bivdos ja I-oase nr.1 Divudiddje ¶ 
Mierredam lij biejvev goassa æjvvalij , ja Bájkálsjávijsan sihti biejvet åvddåla diededit gånnå ja gallen dát æjvvalibme sjaddá . 
Mihtto le gudá mánnusasj gæhttjalimprosjevtav tjadádit , web-tv sáddagij akti vahkkuj ragátmános 2009 . 
Mihttsamára maññel gå alás jåhttåjma de dagáj nåv tjervas báhkav . 
Mihá ietjasa sámevuodas Dá vahko ásadij Árran oahppijæjvvalimev divna nuorajda gudi oadtju sámegiellaåhpadusáv sijás dá skåvllåjagev . 
Mihástallis uhtses viellja ietjas alloma diehti , ja boanndá uhtsesvuodas diehti . 
Mij aj diehtep Jubmela Bárnne le boahtám ja midjij jiermijt vaddám Sáddnáv dåbdåtjit ja Sáddnán iellep , suv Bárnen Jesus Kristusin . 
Mij aj diehtep Jubmela Bárnne le boahtám ja midjij jiermijt vaddám Sáddnáv dåbdåtjit ja Sáddnán iellep , suv Bárnen Jesus Kristusin . 
Mij de háksaj manájma , ja duo nuppe sijddasisá máhttsin . 
Mij de háksaj manájma , ja duo nuppe sijddasisá máhttsin . 
Mij duv vájvet ? 
Mij dán tjállagin le , boahtá ienemusát guoradallambargos majt dahkiv jages 1978 gitta jahkáj 1981 . 
Mij dárbahip njunnjutjit gænna li visjåvnå , dåmadimfábmo , gudi ållåsit ájádalli ja gájk åvdemusát boahtteájgev ájadalli . 
Mij dåbddop åvdåsvásstádusáv ietjama boahtteájges , ja ietjá niejdedum iemeálmmukjuohkusij berustimijt . 
Mij ep diede guhti álgos subttsasav subtsastij , ja ep ga diede gåsstå subtsas boahtá . 
Mij ep le oattje ja vará vuosstij dårutjit , ájnat ráddijiddjij , fámoj ja dán sjievnnjis värálda härráj vuosstij , ja almenasij bahudagá vuojŋŋanisá fámoj vuosstij . 
Mij ep le oattje ja vará vuosstij dårutjit , ájnat ráddijiddjij , fámoj ja dán sjievnnjis värálda härráj vuosstij , ja almenasij bahudagá vuojŋŋanisá fámoj vuosstij . 
Mij gijttep duv dajna gå gásta tjáhtje bágut baktu le ármo ája , gånnå dån mijáv ietjajnat aktida ja vattá midjij oasev vuojtostat mav ietjat jábmema ja tjuodtjelime baktu vuojtti . 
Mij guddnedip mijá ájttegijt ja árvvon adnep máhtosa ja vijsesvuodasa . 
Mij gullu julevsámegiellaj ja oarjjelsámegiellaj le dá dájt maŋemus låge jagijt åvddånahttem læhkám . 
Mij gullu julevsámegiellaj le oahppij låhko binnum 88 oahppes 2005-2006 skåvllåjage 79 oahppáj 20082009 skåvllåjage . 
Mij gullu julevsámegiellaj le tjielggidussan binná mánájs gudi gielav oahppi ja hármmat binná li aktijvalasj giellaaddne . 
Mij gullu oarjjelsámegiellaj le oahppijlåhko vuolus mannam 123 oahppes 2005-2006 skåvllåjages 105 oahppáj 2008-2009 skåvllåjage . 
Mij guládip didjij majt vuojnijma , gulájma vaj dij aj lihpit mijá aktisasjvuodan , mij le aktisasjvuohta Áhtjijn ja Bárnijnis Jesus Kristusijn . 
Mij guládip didjij majt vuojnijma , gulájma vaj dij aj lihpit mijá aktisasjvuodan , mij le aktisasjvuohta Áhtjijn ja Bárnijnis Jesus Kristusijn . 
Mij guosská sámegiellaj mánájgárden ja skåvlån de ajtu sihtap dættodit man ájnas le jut da máná gejn le sámegiella sijddagiellan bessi gielasa vijddábut åvddånahttet mánájgárde ja skåvlå baktu . 
Mij ham almatjij vihtanasstemijt dåhkkidip , valla Jubmela vihtanasstem le stuoráp , dan diehti gå Jubmel vihtanastij Bárnes birra . 
Mij ham almatjij vihtanasstemijt dåhkkidip , valla Jubmela vihtanasstem le stuoráp , dan diehti gå Jubmel vihtanastij Bárnes birra . 
Mij ham lijma riek buoragit barggagoahtám , mij lijma ulmutjijt bargguj biedjam ja ulmutja lidjin luohtádusáv oadtjum . 
Mij ham áhtjes ja iednes dåbddåp . 
Mij ham áhtjes ja iednes dåbddåp . 
Mij ham áhtjes ja iednes dåbddåp . 
Mij hievedip duv , ájlis Jubmel , alme ja ednama Hærrá , guhti le væráldav æhttsám ja Bárnát Jesus Kristusav vaddám , vaj sån luluj gádjot mijáv suttos ja jábmemis , ja tjoahkkit dunji ájlis álmmugav . 
Mij iehtjáda ejma dasti diede gånnå åhtsåt . 
Mij ietja hæhttup rahttját . 
Mij julevsáme aktan Æjvvalimprosjækta li Vuonabieles , valla nuorajn la álgo rájes læhkám sávadus Svieriga biele nuoraj oahpástuvvat . 
Mij juo lij álgos , majt lip gullam , majt tjalmijimme lip vuojnnám , majt lip gähttjam ja giedaj duohtadam le mijá måhkke : iellema báhko . 
Mij juo lij álgos , majt lip gullam , majt tjalmijimme lip vuojnnám , majt lip gähttjam ja giedaj duohtadam le mijá måhkke : iellema báhko . 
Mij jáhkkep dálla Lånestiddje l juo læhkám mijá ulmutjij lunna , ja tjadádam ietjas Såbadusáv . 
Mij la vihken , bárnnám ? 
Mij lep manemus jagijt fámojt loapptám ásadit Min Áigi siskálasj dilev , ja dálla dåbddåp lep gievragappo álgget juoga ådå ássjij , javllá Buljo . 
Mij lijma skåvlå lagámus ráddná , årojma dåssju 100 mehtera skåvlås ierit , ja dan diehti lij miján aktijvuohta åhpadiddjijn juo åvddål_gå skåvllåj álgijma . 
Mij lip aj gullam alvos guoddalimij birra majt rádjáoahpestiddje hæhttujin gierddat doaroj maññela , ja dajna lav ávon gå rádjáoahpestiddje lij oadtjum vájvahimev dat vieres mij la sijá vuosstáj dagádum . 
Mij lip aj oadtjum diehtet mij galggap barggat vaj stuoves fálaldahkan dá kontåvrå sjaddi , valla ep mij diede . 
Mij lip aj oadtjum árvvalusájt duos dás birrusijs . 
Mij lip aj välggogisá hekkajdimme vieljaj åvdås vaddet . 
Mij lip aj välggogisá hekkajdimme vieljaj åvdås vaddet . 
Mij lip aj välggogisá hekkajdimme vieljaj åvdås vaddet . 
Mij lip aj åtsådallam rievtes bielle politihkan la vuojttám ietjas vuossteldimijn dá ássjen , valla dát ij la várálasj muv mielas . 
Mij lip biednigijt dási biedjam ja oadtjum dårjav buvtadittjat , javlla bæjválasj jådediddje Kirsi Paltto bájkkeavijssaj . 
Mij lip danna gåhtjodusá diehti væráltsebrudagás . 
Mij lip dåssju eksámakåntåvrå njuolgadusájt tjuovvum , javllá Knutsen Turi . 
Mij lip gullam muhtema javlli sij li vuojnnám stálpijt Finnmárkon mañemus jagijt , ja juojddá viertti liehket sivvan gå stálpe li ihtegoahtám dåhku . 
Mij lip guovtegielak fámillja , midjij le vaddám buorre åtsådallama sáme sijdan årrot . 
Mij lip ilá mælggadav vuorddám nuoles ássjegiehtadallijt , lehkusa dal Oslo-sáme iehtja , departementajn ja Sámedikken . 
Mij lip oasse Sámeednama luondos . 
Mij lip vuostatja Vuonan , ja nav guhkás gå mån diedáv ålles Nuorttakálohtan , gudi sáme álmmugij dáv fállap . 
Mij lip ávvusa ja tjävllá iehtjama tjáppa luondo åvdås , mijá tjiegŋalis aktavuodas luondujn ja mijá tjiegŋalis máhto åvdås gåk várrogisát ¶ 
Mij luluj dálla buorren liehket , ij dåssju sáme sebrudahkaj , valla ålles sebrudahkaj gånnå mij gájka viessop , la tjoahkkit diedojt dålusj sáme vidjurij birra , lehkusa dal jiednabáttijda , gåvåjda , vuosádusájda jali ietjá hiebalasj vuoge milta . 
Mij låhkåp Tjállusav skallolåhkkij ietjasa vuojnos , sáme vuojnos . 
Mij nammaj guosská lij álu nav ; bárnne sjattaj ádjás nammaj , ja niejdda áhkos nammaj , valla gájme nammaj aj sjattaj , ja muhttijn tjabu guole nammaj , subtsas Louise Bäckman . 
Mij njálmmerájge manná ij almatjav báde , valla mij njálmes boahtá almatjav bádá . 
Mij njálmmerájge manná ij almatjav báde , valla mij njálmes boahtá almatjav bádá . 
Mij oassálasstijma ællosujttuj mánnárájes . 
Mij oattjes le riegádam le oadtje , ja mij Vuojŋŋanisás le riegádam le vuojŋŋanis . 
Mij oattjes le riegádam le oadtje , ja mij Vuojŋŋanisás le riegádam le vuojŋŋanis . 
Mij sjiebtjesvuodan sáddjiduvvá , ålles fámon tjuodtjel . 
Mij sjiebtjesvuodan sáddjiduvvá , ålles fámon tjuodtjel . 
Mij sjiebtjesvuodan sáddjiduvvá , ålles fámon tjuodtjel . 
Mij vuojnijma ja vihtanasstep Áhttje Bárnes rájaj väráldav gájutjit . 
Mij vuojnijma ja vihtanasstep Áhttje Bárnes rájaj väráldav gájutjit . 
Mij vuorddep dåssju Stuorrdigge galggá giehtadallat dáv ássjev ja navti loahppat dáv ságastallamav mij la dahkam nav ållo rijdov . 
Mij válldep ássjijt maŋenagi , ja bájkenammagalba båhti dal sadjásisá gidá guovlluj . 
Mij ájn Kristusa gierddamusájs fájllu , oattjenam gierdav suv rubmaha diehti , mij le tjoaggulvis . 
Mij ájn Kristusa gierddamusájs fájllu , oattjenam gierdav suv rubmaha diehti , mij le tjoaggulvis . 
Mij ájn Kristusa gierddamusájs fájllu , oattjenam gierdav suv rubmaha diehti , mij le tjoaggulvis . 
Mij ávkijt le almatjij åbbå väráldav vuojttet , jus hekkas massá ? 
Mij ávkijt le almatjij åbbå väráldav vuojttet , jus hekkas massá ? 
Mij ávkijt le almatjij åbbå väráldav vuojttet , jus viertti hekkajnis mákset ? 
Mij ávkijt le almatjij åbbå väráldav vuojttet , jus viertti hekkajnis mákset ? 
Mijá Härrá Jesus Kristusa ármmo , Jubmela gieresvuohta ja ájlis Vuojŋŋanisá oasálasjvuohta dijájda gájkajda . 
Mijá Härrá Jesus Kristusa ármmo , Jubmela gieresvuohta ja ájlis Vuojŋŋanisá oasálasjvuohta dijájda gájkajda . 
Mijá aktisasj árvvovuodo Mijá giella giehttu gasskavuodama birra luonnduj ja guhtik guojmáma . 
Mijá evangelium ittjij didjij dåssjå báhkon boade , ájnat ållåsit fámujn ja ájlis Vuojŋŋanisájn . 
Mijá evangelium ittjij didjij dåssjå báhkon boade , ájnat ållåsit fámujn ja ájlis Vuojŋŋanisájn . 
Mijá hásstalus le guhtik guojmenimme miellodahttet ietjama luonndoadnem máhttá aj liehket ájtton luonnduj mij le mijá kultuvra vuodo . 
Mijá härrá Jesus Kristus iesj , ja Jubmel , mijá Áhttje , guhti mijáv ähttsá ja ármostis midjij ihkeven jaskadusáv ja nanos doajvov vattij , jaskadis ja gievrrodis dijáv vaj agev buorev dahkabihtit ja hållabihtit . 
Mijá härrá Jesus Kristus iesj , ja Jubmel , mijá Áhttje , guhti mijáv ähttsá ja ármostis midjij ihkeven jaskadusáv ja nanos doajvov vattij , ¶ 
Mijá härrá Jesus Kristusa boahtema hárráj , gå suv lusi lip tjåhkanittjat , de dijájt vieljajt vájnnodip , allit hähkkat hämssana , allit ga ballá jus aktak javllagoahtá Härrá biejvev boahtám , ja mak duodas dav Vuojŋŋanisájn , jali bágujn jali girjijn , mav javlli mijás boahtá . 
Mijá lusi bådij ja váldij Paulusa avev majna giedajt ja juolgijt ietjastis tjanáj ja javlaj : ” Náv ájlis Vuojŋŋanis javllá : Guhti dáv avev äjggu , suv juvdá Jerusalemin náv tjadni ja hiednigij giedajda vaddi . 
Mijá lusi bådij ja váldij Paulusa avev majna giedajt ja juolgijt ietjastis tjanáj ja javlaj : ” Náv ájlis Vuojŋŋanis javllá : Guhti dáv avev äjggu , suv juvdá Jerusalemin náv tjadni ja hiednigij giedajda vaddi . 
Mijá vájmo ármos nanniduvvi , e biebbmodábijs , majs aktak ij le ávkev oadtjum . 
Mijá vájmo ármos nanniduvvi , e biebbmodábijs , majs aktak ij le ávkev oadtjum . 
Mijá vájmo ármos nanniduvvi , e biebbmodábijs , majs aktak ij le ávkev oadtjum . 
Mijá ájttega mánnáv åjdåmiehtsen bårrin , nåvti gåktu tjáleduvvam le : Lájbev almes vattij sidjij bårrusin . 
Mijá ájttegijda ármmogisvuodav vuoset ja ájlis lihtos anot , vuornnáv mav áhttjásimme Abrahamaj dagáj : mijáv gájutjit vasjulattjaj giedas vaj balo dagi buktep suv dievnnut , rájnnasin ja rievtesferdugin suv åvdån gájkka biejvijdimme . 
Mijá ájttegijda ármmogisvuodav vuoset ja ájlis lihtos anot , ¶ 
Mijá äládusájda li árbbedábak háme agev guhkesájggásasj vuojnos ja nanos viessomvuoges álggám . 
Mijá ållesvuojnos diehttelis vierttip gähttjat dajda årijda ma li dálkádakrievddama duogen , degu dal industrialiserim , väráldahttem , mijá viessomvuohke , mijá ¶ 
Mijá_ájge li aj bátsidisá , majt Jubmel le ármostis tjuolldám . 
Mijá_ájge li aj bátsidisá , majt Jubmel le ármostis tjuolldám . 
Miján hæhttuji liehket aktisasj buojkuldagá ja dádjadusá jus galggap juojddáv åvddånbuktet ja jus galggap guojmema dádjadit . 
Miján la ham ålles bállotjiektjamjuogos Guovdageainnon . 
Miján la ham ålles bállotjiektjamjuogos Guovdageainnon . 
Miján la læhkám svierigadáro-julevsáme báhkogirjje [ 4 ] , valla dat ij la gåbttjåm dárbojt vuona bielen , moaddása e dal svierigadárov ga tjielgga láhkáj máhte . 
Miján le læhkám vijddásasj guládallam Sámedikkijn ja sijáj guorrasam doajmmaplána sisano birra konsultasjåvnåj baktu . 
Miján li aj læhkám åhpadum åhpadiddje gudi li válldám duoddeåhpadusáv sámegielan , ja studenta gudi li Árranin barggen , Sámedikken jali Divtasvuona suohkanin . 
Miján li moattelágásj vaddása dan ármo milta mav Jubmel le juohkkahattjaj vaddám . 
Miján li moattelágásj vaddása dan ármo milta mav Jubmel le juohkkahattjaj vaddám . 
Miján li vádna diedo ja profehtak hållamvaddásijs vánes , valla gå ållesvuohta boahtá de vádne gáhtu . 
Miján li vádna diedo ja profehtak hållamvaddásijs vánes , valla gå ållesvuohta boahtá de vádne gáhtu . 
Miján li vádna diedo ja profehtak hållamvaddásijs vánes , valla gå ållesvuohta boahtá de vádne gáhtu . 
Miján li vádna diedo ja profehtak hållamvaddásijs vánes , ¶ 
Miján lidjin ienemusát dárogiel åhpadiddje , subtsas Inga - gut lij juo skåvllåj álggám nágin jagev åvddål_gå Peder Amundsen álgij , birrusin 40-tálla . 
Mijás juohkkahasj le ármov oadtjum Kristusa miere milta . 
Mijás juohkkahasj le ármov oadtjum Kristusa miere milta . 
Mijáv ij dát rievddam vuojga vájkkuda , valla dijmásj jages vájllup 700_000 kråvnå , majt vierttip gåbttjåt åvddånahttemåsijn . 
Mijáv ittjj aktak sámástimes buorggum , skåvlån mij oahppe dåssju sámástijma nubbe nubbáj . 
Mijáv le gádjum ja ájlis gåhttjomijn gåhttjum , ij mijá dagoj diehti , ájnat ietjas märrádusá ja ármo baktu , mav Kristus Jesusin midjij vattij juo ájge álgo åvddåla , mij le dal bihkusam , gå mijá lånestiddje Kristus Jesus le boahtám . 
Mijáv le gádjum ja ájlis gåhttjomijn gåhttjum , ij mijá dagoj diehti , ájnat ietjas märrádusá ja ármo baktu , mav Kristus Jesusin midjij vattij juo ájge álgo åvddåla , ¶ 
Mijáv le sjievnnjeda fámos gádjum ja bárnnegärrása rijkkaj doalvvum , ja Bárne baktu lip lånestuvvam ja mijá sutto li ándagis luojteduvvam . 
Mijáv le sjievnnjeda fámos gádjum ja bárnnegärrása rijkkaj doalvvum , ¶ 
Mikal Urheim tjalmostahtij duola dagu bivddokultuvrav 1200 jagijn gå Divtasvuonan stávtjas ¶ 
Mikal Urheima barggo le læhkám tjielgga njunnjusjbarggo åvddånahtátjit sáme sebrudakiellemav Vuonan , tjálleba suohkanoajveguovtes aktan Árran- direktørajn præssadiedádusán . 
Mikal lij mijá siegen skåvlån vádtsám ja bådij njuolgga realskåvlås . 
Mikal lij tjiehpes pedagovgga . 
Min Áigi ij la oadtjum makkárak lassedoarjjagav julevsámegielak prosjektaj , vájku lijma åhtsåm . 
Misjoneraj bále vierttijin sáme biejsstet ja boalldet Dát rámát jages 1633 le ihkap Jens Kildal iesj adnalam . 
Moadda dajs portrettgåvå Divtas vuonas / Hábmeris . 
Moadda departementa li oassálasstám doajmmaplána bargguj . 
Moadda dájs dåjmajs buoragit doajmmi , ja li buktám dav vaj sáme giela li oadtjum nannusap sajev sebrudagán . 
Moadda girje gáptij ja bunadij birra li almoduvvam , valla dát la vuostasj girjjerájddo gånnå li tjoahkkim gájkka bunadijt ja gáptijt ålles rijkas . 
Moadda gåvå ulmutjijs , valla aj gåvå gådijs ja duobddágijs , ulmusjvegas ja æládusiellemis . 
Moadda jiena li vaddám inspirasjåvnåv mijá vuosádussaj ja diedojt lip oadtjum , majt mij doajvvop máhttet gaskustit . 
Moadda journalista li vásedam jus iesj ij le tjårguk , jali ij dåbdå ássjev nuoges buoragit ( vánes research ) de ságájdahttem dáhppudallá . 
Moaddi le Suongirij gássjelis læhkám gå le vierttim vásedit gåktu le ålgoduvvat gå ij oajvvegielav máhte . 
Moaddi lidjin giedajt juolgijt sujsta tjanádam , valla rikkijt lij boarkkum ja tjadnasijt gajkudam ja aktak ittjij sujna nagáda . 
Moaddi lidjin giedajt juolgijt sujsta tjanádam , valla rikkijt lij boarkkum ja tjadnasijt gajkudam ja aktak ittjij sujna nagáda . 
Moaddi lip ham vargga jáhkkám sámegiellaj ælla máhttelisvuoda rijbbat gå stuorsebrudagá giella , ja ieŋŋilsgiella aj , nav moattet guovlos bájnná . 
Moaddi lip ham vargga jáhkkám sámegiellaj ælla máhttelisvuoda rijbbat gå stuorsebrudagá giella , ja ieŋŋilsgiella aj , nav moattet guovlos bájnná . 
Moaddi lip ham vargga jáhkkám sámegiellaj ælla máhttelisvuoda rijbbat stuorsebrudagá gielajn , ja ieŋŋilsgielajn aj , mij nav moattet guovlos bájnná . 
Moaddi lip ham vargga jáhkkám sámegiellaj ælla máhttelisvuoda rijbbat stuorsebrudagá gielajn , ja ieŋŋilsgielajn aj , mij nav moattet guovlos bájnná . 
Moaddása , ja aj duot dalloj lågenanguovte jagák báhttja le sárnnum ávov ja gijttevasjvuodav dat bæjválasj viehkes ja huvsov majt lidjin oadtjum . 
Moaddása li bargguj oassálasstám . 
Moaddása li buktám ietjas vuojnov dán sáme riektá gatjálvissaj mijá nuorttamus fylkan . 
Moaddása li válldám bágov dán ásjen , ja alodam ulmutjijt boikoahttit rámbuvdajt , ma li rahpusa sådnåbiejvijt . 
Moaddásij lunna le jáhkko gadnihijda ja ilmenierajda tjuovvum risstalasjvuodav . 
Moaddásijda sámevuohta lij juojddá mij åvdepájgijda gulluj – juojddá majt ettjin sidá mánájdisá vaddet . 
Moaddásijn gejna ij la máhttelisvuohda guorristit « dábálasj » girjjevuorkáv , li addne dán fálaldagás . 
Moaddásijn li bahás mujto Vuona skåvlås ja internahttaiellemis . 
Moaddásijs aj bahás vuojŋŋanisá ritjo mannin : ” Dån le Jubmela Bárnne . 
Moaddásijs aj bahás vuojŋŋanisá ritjo mannin : ” Dån le Jubmela Bárnne . 
Moares måhken lidjin ja moaddása sijájs ¶ 
Moarmesmáno 21. biejves lip vat sadjásis ålles sáddimájgijn ådådåsij , ja dat rájes galggap vuostasj TV-sáddagijt julevsámeguovlos sáddit , giehttu Buljo ¶ 
Moatte bále ja moatteláhkáj Jubmel dålen mijá ájttegijda profehtaj baktu hålaj , valla dáj maŋemus biejvij sån midjij Bárnes baktu hålaj , gev gájkka åmij árbulattjan biejaj ja gen baktu väráldav sjivnnjedij . 
Moatte lágásj gæhttjalibmáj boadádalli , valla gievrroda sijáv fámujnat , ja viehkeda sávresvuodajn råhkådallat ja åskulattjat ávkkit duv bágov ja ájlis iehkedismállásav . 
Moattebájnuk tjuorggasa Duodden Lindbachaj li aj ietjá girjjetjálle oassálasstám girjijn . 
Moattekultuvralasj sebrudak le vaddám moattekultuvralasj skåvlåv ja moatte láhkáj buorep skåvllåbiejvev . 
Moattemedialeksikåvnåjn gávnnu Gånågis Haakon 7. hålla doarroájges . 
Moattemedialeksikåvnåjn gávnnu Gånågis Haakon 7. hålla doarroájges . 
Moatten dájs bájkijn le giellalådnomprosæssa hármmat guhkás boahtám . 
Moatten guovlojn gånnå lij sámegiella læhkám maŋŋus mannam le dat aktelasj giellasirddem buolvas buolvvaj vargga ållesláhkáj badjelváldedum mánájgárdijs ja sámegiela åhpadusás vuodo- ja joarkkaskåvlåjn . 
Moatten sajen ij le sámegiella luondulasj oassen árkkabiejves , ja dåssju muhtem gallegasj árená gávnnuji gånnå giella aneduvvá . 
Moatten sáme fámiljan uddni ij le sámegiella sijddagiellan ja e nagá sámegielav bæjválasj giellan duvdadit mánájdisá . 
Moatten sáme guovlon le læhkám hásstalusá æjgátvuovdav girkkuj ásadit . 
Moattes , sierraláhkáj giellakonsulenta ja ietjá giellabargge , gå dárbahi rádev giellaj duon dán báhkuj ja grammatihka hámij birra , de le sån viesso báhkogirjje gæssta moattes ávos bessi gatjádallat . 
Moattes klåhkav dat ålmmås oasstin dajna gå nav ihkkunahtij . 
Moattes li j buohtastahttám dav gåmoprámajn , iehtjáda vas li gåvvidum ihtagav unna oajvátjijn ja guhka rubmahijn , 3-4 mehtera guhkke . 
Moattes sijás gudi lidjin jáhkkegoahtám de bihko dåbdåstin majt lidjin dahkam , ja ålos sijás , gudi lidjin skieddim , tjoahkkijin girjijdisá ja gájkaj vuojnedijn dajt boalldin . 
Moattes skåvlå åhpadiddjijs li aj oassálasstám bargguj mij vibáj ålles 38. vahko . 
Moattes válljiji studerit avtav vaj guokta / gávvå : a t s k semestera ålggorijkan ; udnásj æ T ikkelsen M a i r a universitehta bádtji studentajt oasev M åhpadimes ietjá lándan válldet . 
Moattoj gå guolmudatjáj ja svarket buogñaniestes váttsedijn , juogat svarkas Muohtásij , mij la vájbbamin ja tjuovut suv givnjosiejbijn . 
Moattoj ruoptus duorgganådijn , garvat ruosstaruovddelihtijt ja ruksabiehkijt , vieljas lusi , gut lij juo de snivvim ja håjggåm ålgus gájkka láttij guodem rugev . 
Moattoj viessusis ja Jesusis gatjáj : ” Gåsstå le dån ? 
Moattoj viessusis ja Jesusis gatjáj : ” Gåsstå le dån ? 
Morgenbladet:a milta biejaj sån sámijt duodalattjat vájmmusis ... 
Mos 20,12 ) Dan ájge gå risstalasjvuohta le læhkám Sámen de le moadda sierralágásj dábe ja gåvvidime åvddånam ja dán láhkáj aj hábbmim risstalasjvuoda dádjadusáv váj la sjaddam nav gåk dav uddni dåbddåp . 
Moses javlaj : Guddneda áhtját ja ädnát , ja : Guhti áhtjes jali iednes bilkket galggá jábmet . 
Moses javlaj : Muv lágásj profehtav Härrá vieljajstihtte dijá gaskan tjuottjeldahttá . 
Moses le didjij birratjuohppamav vaddám - vájku ij jur Mosesis boade ájnat ájttegijs - ja sábbádin dij aj birratjuohppabihtit . 
Moses le didjij birratjuohppamav vaddám - vájku ij jur Mosesis boade ájnat ájttegijs - ja sábbádin dij aj birratjuohppabihtit . 
Moses oavdduhij gå dav vuojnij , ja gå vuolgij gehtjatjit mij lij , de Härrá jienav gulláj : Mån lev ájttegiját Jubmel , Abrahama , Isaka ja Jakoba Jubmel . 
Mosesin li juo dålusjrájes sárnnediddje juohkka stádan , ja juohkka sábbáda suv bágo synagogajn lågåduvvi . 
Mosesin li juo dålusjrájes sárnnediddje juohkka stádan , ja juohkka sábbáda suv bágo synagogajn lågåduvvi . 
Muddo jåhkåj vádtsát , usjudalliv aktuallasim . 
Muddo le dal ” væhkádahkaj ” ja aktisasj gággamij mij tjadná Nuortta-Vuonav aktij ja ásat ådå vuodov rijkaguovlo æládusiellemij , argumenteri aksjåvnnåjuogos . 
Muhte nårri maktu sisi båråtjit , iehtjáda vaden tjuodtju åvdån . 
Muhtem bargge li oasev válldám kursan Dialog för naturvård . 
Muhtem biejve gå Jesus álmmugav tiemmpelin åhpadij ja evangeliumav sárnnedij , båhtin alemushärrá ja tjálukoahppása aktan boarrásij suv lusi ja javllin : ” Subtsasta midjij mat fámos dáv dagá . 
Muhtem biejvijt gæhttjiv sijdaguovlluj ganjáltjalmij , subtsas Inga Karlsen , ja javllá sujna li aj buorre mujto internáhta ájges . 
Muhtem dåbdos guovte- ja jali moattegielak ulmutja 24 ¶ 
Muhtem dåbdos guovte- jali moattegielak ulmutja ¶ 
Muhtem giela li gaskanisá dádjadahtte . 
Muhtem ietjá åhpadisålmmåjs javlaj : ” Härrá , suova muv vuolgget vuostak áhtjám hávddádittjat . 
Muhtem kommisjåvnnåguoradallamin jages 1892 javladuvvá sån bådij Vuodnaj 6 jage das åvddål . 
Muhtem láhkáj ájggudagájt dagu aktij bárddet . 
Muhtem láhkáj ájggudagájt dagu aktij bárddet . 
Muhtem látte ham lidjin giehttum sámijn li dihke , ja mijá skåvllårádna diedon jáhkkin jus soames dihkken sjaddá , de la sábme . 
Muhtem máná dárbahi guhkep ájgev åhpatjit njammat gå ietjá máná . 
Muhtem oasse játtijs ma Bárentsábes oarjás vuodji Lofoahttaj gådåtjit , juo nuorttalin Senjan ganugi . 
Muhtem rijkajn stádan váttsedijn máhttá vádtset stádaoases nubbáj ja nav aj degu vádtset gielas nubbáj . 
Muhtem saddukea - sij vuornnu tjuodtjelibme le - båhtin suv lusi ja gatjádin : ” Åhpadiddje , tjálugin Moses åhpat jus soabmásin le válldum viellja guhti mánádibmen jábmá , de vielljas galggá árbbátjijn válldut ja vielljasis gierragijt vaddet . 
Muhtem saddukea de båhtin - sij javlli tjuodtjelibme ij le almma - ja Jesusis gatjádin : ” Åhpadiddje , tjáluga baktu Moses mijáv åhpat : jus gännanik le viellja guhti jábmá ja áhkáv guodá , valla älle máná , de galggá árbbátjijn válldut ja vielljasis gierragijt vaddet . 
Muhtem ulmusj le giehttum munji gå muhtem Raattamaa åhpadisålmåj æjvvalij avtajn báhtjatjijn Sis-Vássjan Oarjjevuonan . 
Muhtem ájgev årnikålmmån lij sijdanis . 
Muhtem ájnegis bále vatteduvvá aj økonomalasj mákso dákkár máhtudagás . 
Muhtema aj tjálij gujddimgirjenis Øvergård bágov ” dieđusge ” 34 gierde avta sáddagin anij . 
Muhtema divtasvuonagijs diehtin diehttelis Erik Johnsen lij ærránam Peder Olsen Fjelldahles , ja muhtema vas lidjin juo ájggá ælvvám dav . 
Muhtema li bájkálasj giellaguovdátja , iehtjáda vas stuoráp guovlov gåbttji ja Árrana giellaguovdásj galggá vas gåbttjåt julevsámegiela dárbojt ma li ålles rijkan . 
Muhtema li giehttum ájgijt goassa ulmutja risstalasjvuodav guodin ma ∫∫ela stuoráp ja unnep gåhttsåmij . 
Muhtema li sáhkadam oajválattjaj ja institusjåvnåj åvdås , ja iehtjáda vas ietjasa åvdås , - jiena álmmugis – sivijla sebrudagás . 
Muhtema máhtti sámegielas binnáv , muhtema vas ålov . 
Muhtema nåv nannusit li boajtojubmelijda ávddam ja biergov värrobierggon bårri . 
Muhtema nåv nannusit li boajtojubmelijda ávddam ja biergov värrobierggon bårri . 
Muhtema nåv nannusit li boajtojubmelijda ávddam ja biergov värrobierggon bårri . 
Muhtema pressan li gåhttjum dáv ássjev ” politihkalasj ednamdoargestibme ” Finnmárkon , valla mån iv la gávnadam jus la látte jali sáme ednam mij la doargestam ... 
Muhtema vas bilkkedin ja javllin : ” Sij li biellejiesim vijnas vuollagin . 
Muhtema vieret vihtanasstin suv gullam javllamin : ¶ 
Muhtema vieret vihtanasstin suv gullam javllamin : ” Dáv almatja giedas tsieggidum tiemmpelav mån gajkov ja gålmån biejven nuppev tsieggiv , mij ij le almatja giedas tsieggiduvvam . 
Muhtema vuollájtjállijs vuollájtjállagav gæssádin , ietjáda vas nággiduvvin æjgádijstesa vuornotjit girjjáj lidjin vuollájtjállám . 
Muhtema åssku skåvlåv buktet mánájt sámegielagin dahkat ja muhtema vuojnni vájvijt ma tjuovvu jus mánájdisá sámegielagin sihti , bv. gávnnat skåvlåjt gånnå li julevsámegielak åhpadiddje ja buorre oahppamnävo , jali mánájda rádnajt gej bukti skåvlå ålggolin ságastit ja stuvssit . 
Muhtemij mielas le dát dáhpe semasvuodav bisodam Divtasvuona tjoaggulvisán , gånnå ij le ierisiebrre sajev oadtjum , ietján gå ållu álgon 1900-lågon . 
Muhtemijn gis li buorre ájggomusá , 16 ja gieresvuodas sárnnedi , danen gå diehti mån lev biejaduvvam evangeliumav bälostittjat . 
Muhtemijn gis li buorre ájggomusá , ja gieresvuodas sárnnedi , danen gå diehti mån lev biejaduvvam evangeliumav bälostittjat . 
Muhttijn aj julevsámegielav gullá nuorttasámegielak prográmmajn dan diehti gå gev ságájdahtti julevsámegielav ságas . 
Muhttijn le galla dárbbo vaj dåssju æjgáda ja åhpadiddje ságastalli gaskanisá , valla dav hæhttuji åhpadiddje , æjgáda ja oahppe gaskanisá sjiehtadit . 
Mujna le dahtak jáhko Vuojŋŋanis , mij tjálugin tjáleduvvá : Jáhkáv , ja dan diehti sárnnedav . 
Mujna le dahtak jáhko Vuojŋŋanis , mij tjálugin tjáleduvvá : ¶ 
Mujna le riektá , valla lága milta aj vælggogisvuohta dunnuj duodalattjat sárnnot , dåj galggabihtte viessot dan jáhto milta majt dåj dálla vaddebihtte goabbák guojmmásihtte . 
Mujna li niellja máná gejda álgos lav sámástam . 
Mujte Jesus Kristusav , Davida máttos , guhti muv evangeliuma milta le jábbmegij lussta tjuodtjelam . 
Mujte Jesus Kristusav , Davida máttos , guhti muv evangeliuma milta le jábbmegij lussta tjuodtjelam . 
Mujte aj gejda håla ja usjudalá majt ulmutja duv hålas vuorddi . 
Mujte aj gejda håla ja usjudalá majt ulmutja duv hålas vuorddi . 
Mujte val riekta adressav ja poasstanummarav tjállet . 
Mujte val rijkaj namáv aj tjállet . 
Mujte val stuor bokstávajn álgget . 
Mujte vuolláj tjállet åvddålå gå dav rája : ¶ 
Mujto le nav moattelágátja , gå njuovvamájge márfe dievva buojdijs rujtan duolldi , godgáhkko vuoná sinna bassumin ja mielkkegámsa gárves båråtjit . 
Mujttet Magnar Kintel ja Ivar Urheim aj sámástijga . 
Mujttet aj hähttu Svieriga julevsámebájkijn dálla ålos aj nuorttasámegielav ságasti . 
Mujttet hähttu gå dav tsieggijin de årrun dalloj Jåhkåmåhken galla tjuodes . 
Mujttit : Guhti hádnásit sáddji hádnásit aj tjuohppá ja guhti valjet sáddji valjet aj tjuohppá . 
Mujttit : Guhti hádnásit sáddji hádnásit aj tjuohppá ja guhti valjet sáddji valjet aj tjuohppá . 
Mujttit guossijdihtte vehtsat , dajna gå soajttám lihpit ieŋŋgilijt váni diedek guossodit . 
Mujttit guossijdihtte vehtsat , dajna gå soajttám lihpit ieŋŋgilijt váni diedek guossodit . 
Mujttit majt lev hållam : dievnár ij le båndistis bárep . 
Mujttit majt lev hållam : dievnár ij le båndistis bárep . 
Mujttit vierttibihtit gierddat nåv gåktu gájka vieljada dán väráldin . 
Mujttit vierttibihtit gierddat nåv gåktu gájka vieljada dán väráldin . 
Mujttit vierttibihtit gierddat nåv gåktu gájka vieljada dán väráldin . 
Mujttu då stuor bokstávajn álgget . 
Mujttu då ålgusj juojddá girje sisanos vuoset . 
Mujttuj boahtá gåktu lij gå áhttjes jámij . 
Mujttuj båhti dålusj subttsasa biernajs , ma tjiegos ládi ¶ 
Mujttuj la dæhppum ; mij båråjma guolijt ma lidjin åbmum , ja sállte sildajt , madin varás guolijs lij galle kája davvelin . 
Mujttá gåktu såj iednitja viegadibá Ámulav ja gåk ieddne låggñi bárnes åbbåsis . 
Mujttá áhtjes , usjut , jus áhttje ájn luluj viesso , de sån luluj sujna rádedam , jáhkká áhttje gal luluj suv dádjadam åbbånagi buorebut gå ieddnes ja Ámul . 
Mujtáv aj duv duohta jáhkov , ja mij juo áhkonat Loisin ja iednenat Euniken lij ; visses lev dujna le aj dat jáhkko . 
Mujtáv aj duv duohta jáhkov , ja mij juo áhkonat Loisin ja iednenat Euniken lij ; visses lev dujna le aj dat jáhkko . 
Mujtáv æddnám javlaj mánáv galggiv mánájgárdes válldet . 
Multiplikasjåvnåjn lip álggám , vuosteldij unnavieljasj . 
Mummistálusj oajvev bajedij ja vuojnij guovsagisájt majt aktak mummistállo åvddål ij lim vuojnnám . 
Munji dåbddu buorre Árranin liehket ja - Le viesso kulturiellem Stájgon ja lij iv le guossak dåbddåm mån iv le nuoges liehket buorre jus lij gávnnut sáme siesábme . 
Munji li ædnám gábmaga gætjájdallam majt midjij vattij , vaj galgajma gávnnat ruoptus ietjam identitehtav . 
Munji vuojnnet dagu Stáhta rahtedåjmadagán li berustahtes guotto sáme galbajt åttjudit , javllá NSR:a sámedikkepolitihkkár Miriam Paulsen . 
Munnuv la val agev dibddám ráfen årrot . 
Muodes , mij lij goarjjum bievde vuolláj , validij , snaddit ja båttses åvddål guohtsal Ánu mañen ålgus . 
Muodes guohtsá doaresbielev ja snuoggá sjnjierájt biesstagij birra . 
Muodes guorat bierna luottajt tsäkkohárj ij , ij vuojnnet balá . 
Muodes tsielláj ja ällo tjuovvolij Ánuv hiergijn ja gå ällo iesj gurgidij alás daj jäkkátjij milta , gåggu sån lij luksa viehkam , de Ánu luojtij hiergev . 
Muodulvis boandá ja ájtijis birra ¶ 
Muodulvisáj val sidjij hålaj , valla gå sieddo åhpadisålmmåjis bátsij , de gájkka tjielggij . 
Muodulvisáj val sidjij hålaj , valla gå sieddo åhpadisålmmåjis bátsij , de gájkka tjielggij . 
Muodulvisáv aj sidjij subtsastij : ” Aktak ij ådå biktasis biehkev gajko oabme biktasav duogŋatjit . 
Muoffie válljiduváj gå stáda le nav tjadnum sámijda . 
Muohttaga sinna ståhkat Juohkka biejve gå Sunná skåvlås gærggá de ádjá ja áhko lusi manná . 
Muohttaga sinna ståhkat Lågå subttsasav ja vássteda gatjálvisájt ålles gárgadisájn . 
Muohttagis ? 
Muohttám lij ham , ja de divna ålgus sihtin . 
Muohttám lij vuojn , ja danna ij lim aktak vádtsám . 
Muorraskuovajt la juolges tjievtjastam . 
Muorratjubuk dálke milta Tjubuga li oadtjum namáv Risstin , ja sivva le dasi . 
Museum Nuorta bájkálasj oajvve , Lars Børge Myklevold , subtsas slidjagávnos Divtasvuonan vuostasj bále nammaduvvá major Schnitlera rádjáeksaminasjåvnnågirjen 1740-jagijs. - Gå sån Divtasvuonav guossidij lensmánne Schnitlerij vuosedij slidjatjuokkárav riek ållo slidjarijn majt lij oadtjum ” Oarjje-sámes Svierigis ” . 
Muv gärrása , iv le ådå budáv didjij tjállemin ájnat oabme , mij diján juo álgos lij . 
Muv gärrása , iv le ådå budáv didjij tjállemin ájnat oabme , mij diján juo álgos lij . 
Muv gärrása , jus Jubmel mijáv nåv iehtsij , vierttip mij aj guhtik guojmáma iehttset . 
Muv gärrása , jus Jubmel mijáv nåv iehtsij , vierttip mij aj guhtik guojmáma iehttset . 
Muv gärrása , ähttsup guhtik guojmáma , dajna gå gieresvuohta Jubmelis boahtá , ja guhti ähttsá le Jubmelis riegádam ja Jubmelav dåbddå . 
Muv gærrása , jus Jubmel mijáv nåv iehtsij , vierttip mij aj guhtik guojmáma iehttset . 
Muv gærrása , æhttsup guhtik guojmáma , dajna gå gieresvuohta Jubmelis boahtá , ja guhti æhttsá le Jubmelis riegádam ja Jubmelav dåbddå . 
Muv hållam báhko suv maŋemus biejve duobbmi , 49 dajna gå ietjastam iv le hållam , ájnat Áhttjám guhti muv le rádjam , le munji javllam majt hållat ja sárnnedit . 
Muv hållam báhko suv maŋemus biejve duobbmi , dajna gå ietjastam iv le hållam , ájnat Áhttjám guhti muv le rádjam , le munji javllam majt hållat ja sárnnedit . 
Muv le dal huksam ja skámostam almatjij åvdån tjoavddám . 
Muv le dal huksam ja skámostam almatjij åvdån tjoavddám . 
Muv le dal huksam ja skámostam almatjij åvdån tjoavddám . 
Muv lunna dij bisojda ålles ájgev gå gähttjaluvviv , ja daŋga lágásj gånågisá árvvogisvuodav mav Áhttjám munji le vaddám , didjij vattáv . 
Muv lágásj profehtav Härrá vieljajstihtte dijá gaskan tjuottjeldahttá . 
Muv lágásj profehtav Jubmel didjij vieljajihtte gaskan tjuottjeldahttá . 
Muv lájddistiddje viehkijn siellum máhtij jåhtet dan ådå , amás ilmen , väráldin , gånnå lidjin amás Rádediddje ; juhtusij , unna miesitja , tjátje , buojdes tjuovtja , soage lasta rádediddje . 
Muv mielas de ep galga vájvedit hiednigijt gudi Jubmelij jårgijdi , ájnat dåssjå tjállet sidjij vaj várriji dassta mij le boajtojubmeldievnastusá baktu báddum , skiegesvuodas , buvvum juhtusij biergos ja máles . 
Muv mielas de galgaluluj dakkir avtagærddásasj symbåvllå dagu sáme galbba suohkanhuodnahin Gásluovtan sajenis årrum juo 2006 ådåjakmánon . 
Muv mielas ij dåhkki dalága biedjat sáme ájrrasav Nuorttarijkalasj rádáj , dan diehti jus ålles sáme álmmuk galggá liehket fáron , de bierriji aj sáme Gárjjelis boahtet fáron . 
Muv mielas la dát åvddåla læhkám dáhpen ietjá ulmusjtjerdaj gaskan , ja dálla l dát ” vuojññan ” vat dagu ienebut vuojnnusij boahtám , ij dåssju sámij gaskan . 
Muv mielas la dát åvddåla læhkám dáhpen ietjá ulmusjtjerdaj gaskan , ja dálla l dát ” vuojññan ” vat dagu ienebut vuojnnusij boahtám , ij dåssju sámij gaskan . 
Muv mielas la sijdda vil uddnik bájnnám sámij ietjasa dádjadusáv mij la sábmen viessot . 
Muv moarssesassá lij vuoras iednes soames iehkeda báhtsám . 
Muv ráddna guhti agev muv guoran tjåhkkåhij , lij sijdan dan biejve danen gå lij snuobas . 
Muv ráddna guhti agev muv guoran tjåhkkåhij , lij sijdan dan biejve danen gå lij snuobas . 
Muv sissŋálasj almasj Jubmela lága diehti ávvudallá , valla lahtasijnám vuojnáv ietjá lágav rijddalime lága vuosstáj mij muv mielan le , ja giddi muv sutto lága vuolláj , mij muv lahtasijn le . 
Muv sávadus le sáme álmmuk luluj bárep tjalmij gehtjadit sijáv , gudi moadda jage barggin nåvgå , mij mierkki siebrudahka le máksám sidjijda kr 0,- sijá sámepolitihkalasj bargo åvdås . 
Muv viehkedattijn ittjij hekkas várri , gå ietja ejda ájn máhte viehkedit . 
Muv viehkedattijn ittjij hekkas várri , gå ietja ejda ájn máhte viehkedit . 
Muv viehkedattijn ittjij hekkas várri , gå ietja ejda ájn máhte viehkedit . 
Muv viehkke ja oassálasstem le danen persåvnålattjat måvtåstuvvam , valla vuodon le aj dádjadus juhte institusjåvnå gen åvdås lev læhkám ja lev njunnjusj , girkkon ja suohkanin , le aj sierra åvdåsvásstádus , javlla Rolf Steffensen . 
Muv vielja , jus guhtik dijás sádnesvuodas virddu ja soames suv ruoptus doalvvu , de diehtit : guhti suddárav tjádjánime gäjnos ruoptus doalvvu , suv sielov jábmemis gádju ja ållo sutto ándagis luojteduvvi . 
Muv vuojnos ettjin ulmutja dalloj barga dan diehti gå hálijdin boanndot ¶ 
Muv vuostasj mánná riegádij jagen 1979 , gå gájka mánájdisá dárustin . 
Muv ájggomus lij agev evangeliumav sárnnedit gånnå Kristusa namma ij lim dåbdos , vaj bargum iv lulu tsieggit dan vuodo nali mav iehtjáda li biedjam , nåv gåktu tjáleduvvam le : Gudi älle diedov suv birra oadtjum , vuojnni , ja gudi älle gullam , dádjadi . 
Muv ájggomus lij agev evangeliumav sárnnedit gånnå Kristusa namma ij lim dåbdos , vaj bargum iv lulu tsieggit dan vuodo nali mav iehtjáda li biedjam , ¶ 
Muv ållåsit dåbddi , ¶ 
Muvrra lij jaspisis tsieggiduvvam ja stáda tjielgga gålles , tjielgga glása lágásj . 
Muvrra lij jaspisis tsieggiduvvam ja stáda tjielgga gålles , tjielgga glása lágásj . 
Myhren le nabddám ietjas arvusmahttemministarin , ¶ 
Máhtsadijn dievnára suv duosstun ja diededin bárnes viessomin . 
Máhttelis le aj blankehtajt Sámedikke dåjmadagás rávvit . 
Máhttelis le aj iehkedismállása sávadusáv dåssju akti sávvat , gå gájka li sajijdisá boahtám . 
Máhttelis le gujddit mierredum sáme bájkkenamá adnema vánesvuodas . 
Máhttelis sjattaj girkkov tsieggit timmbarij , majt mávso dagi oadtjun kråvnå vuomijs , ja biedniklånajn Bájela pastoráhtas , ja vil girkkokollevtas jårbbå rijkas . 
Máhttelisvuohta lånajt åhtsåt bárránij , ja aj siesstembáŋkajn ma vuododuvvin duon dán guovlon . 
Máhttep javllat ávijsa ælla iehtja válldám åvdåsvásstádusáv julev- ja oarjjelsámegielaj åvdås . 
Máhttet adnet digitála ræjdojt fágan sámegiella nubbengiellan le dárbulasj rijbadittjat ådå tækstahámij ja åvddånbuktemvuogij . 
Máhttet adnet digitála ræjdojt fágan sámegiella nubbengiellan le dárbulasj rijbadittjat ådå tækstahámij ja åvddånbuktemvuogij . 
Máhttet adnet digitála ræjdojt fágan sámegiella vuostasjgiellan le dárbulasj rijbadittjat ådå tækstahámij ja åvddånbuktemvuogij . 
Máhttet adnet digitála ræjdojt fágan sámegiella vuostasjgiellan le dárbulasj rijbadittjat ådå tækstahámij ja åvddånbuktemvuogij . 
Máhttet adnet digitála ræjdojt sámegiela tjiegŋodimen le dárbulasj jus galggá rijbadit moattebelak tækstahámij ja åvddånbuktemij . 
Máhttet adnet digitála ræjdojt sámegiela tjiegŋodimen le dárbulasj jus galggá rijbadit moattebelak tækstahámij ja åvddånbuktemij . 
Máhttet aktisattjat rájáj badjel barggat le ájnas , sierraláhkáj mij guosská oarjjel- ja julevsáme åhpadussaj ja åvddånahttemij . 
Máhttet låhkat fágan sámegiella vuostasjgiellan le åvddånahttet dekodimtjehpudagájt ja maŋenagi buoredit låhkåmdádjadusáv . 
Máhttet låhkat fágan sámegiella vuostasjgiellan le åvddånahttet dekodimtjehpudagájt ja maŋenagi buoredit låhkåmdádjadusáv . 
Máhttet låhkåt fágan sámegiella nubbengiellan le oasse praktihkalasj giellamáhtudagás ja merkaj máhttet dádjadusájn låhkåt , guoradallat ja ájádallat ájn vil ienep gájbbedahtte ja låsep tevstajt . 
Máhttet låhkåt fágan sámegiella nubbengiellan le oasse praktihkalasj giellamáhtudagás ja merkaj máhttet dádjadusájn låhkåt , guoradallat ja ájádallat ájn vil ienep gájbbedahtte ja låsep tevstajt . 
Máhttet låhkåt sámegiela tjiegŋodimen le oasse praktihkalasj giellamáhtudagás ja merkaj oahppe máhttá dádjadusájn låhkåt , ja guoradallat ja ájádallat ájn vil tjiegŋalap tevstajt . 
Máhttet låhkåt sámegiela tjiegŋodimen le oasse praktihkalasj giellamáhtudagás ja merkaj oahppe máhttá dádjadusájn låhkåt , ja guoradallat ja ájádallat ájn vil tjiegŋalap tevstajt . 
Máhttet njálmálattjat ja tjálalattjat åvddånbuktet fágan sámegiella nubbengiellan le guovdátjin gå sámegielmáhtudagáv le åvddånahttemin . 
Máhttet njálmálattjat ja tjálalattjat åvddånbuktet fágan sámegiella nubbengiellan le guovdátjin gå sámegielmáhtudagáv le åvddånahttemin . 
Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet fágan sámegiela tjiegŋodimen merkaj máhttet gulldalit ja hållat ja árvustallat ságastallamij åsijt moattebelak ságastallamdilen . 
Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet fágan sámegiela tjiegŋodimen merkaj máhttet gulldalit ja hållat ja árvustallat ságastallamij åsijt moattebelak ságastallamdilen . 
Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet fágan sámegiella vuostasjgiellan le dájddo gulldalit , hållat ja árvustallat ságastallamij åsijt ságastallamdilijn majt viertti máhttet gå guládallá iehtjádij sæbrástaládijn , barggoiellemin ja almulasj iellemin . 
Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet fágan sámegiella vuostasjgiellan le dájddo gulldalit , hållat ja árvustallat ságastallamij åsijt ságastallamdilijn majt viertti máhttet gå guládallá iehtjádij sæbrástaládijn , barggoiellemin ja almulasj iellemin . 
Máhttet rieknit fágan sámegiella nubbengiellan merkaj moallánagájt oahppat , resonnerit ja gássjelisvuodajt tjoavddet . 
Máhttet rieknit fágan sámegiella nubbengiellan merkaj moallánagájt oahppat , resonnerit ja gássjelisvuodajt tjoavddet . 
Máhttet rieknit fágan sámegiella vuostasjgiellan le aktan giellamáhtudagájn vuodon moallánagáj åvddånahttemij , logihkalasj ájádallamij ja gássjelisvuodaj tjoavddemij . 
Máhttet rieknit fágan sámegiella vuostasjgiellan le aktan giellamáhtudagájn vuodon moallánagáj åvddånahttemij , logihkalasj ájádallamij ja gássjelisvuodaj tjoavddemij . 
Máhttet rieknit sámegiela tjiegŋodimen merkaj dábálasj dádjadusåvddånibme , resonnerim ja tjuolmmatjoavddem . 
Máhttet rieknit sámegiela tjiegŋodimen merkaj dábálasj dádjadusåvddånibme , resonnerim ja tjuolmmatjoavddem . 
Máhttet tjálalattjat åvddånbuktet le sámegiella vuostasjgiellanfága åvdåsvásstádus álggotjállemåhpadusás joarkkatjállemåhpadussaj 13 jage birán . 
Máhttet tjálalattjat åvddånbuktet le sámegiella vuostasjgiellanfága åvdåsvásstádus álggotjállemåhpadusás joarkkatjállemåhpadussaj 13 jage birán . 
Máhttet tjálalattjat åvddånbuktet sámegiela tjiegŋodimen merkaj máhttet åvddånbuktet ájádusájdis duon dán sjáŋŋarin ja moatten tækstahámen . 
Máhttet tjálalattjat åvddånbuktet sámegiela tjiegŋodimen merkaj máhttet åvddånbuktet ájádusájdis duon dán sjáŋŋarin ja moatten tækstahámen . 
Máhtti aj sjiehtadit jus oahppe galggá oatsoduvvat åhpadiddjes váj / jali æjgádijs . 
Máhtti fállat sámegiela ja kultuvra kursajt ietjá ulmmejuohkusijda guovlonisá . 
Máhtti jánndurav jårggåli ja biejvev idjan adnet , ietjas goahteguoran målådit ja gássjelisvuodajt oadtjot sijddasis gávnadit . 
Máhttodepartemænnta ájggu láhtjet dilev nav vaj diehto- ja åtsådallamoabllom buorre giellaåvddånahttemdåjmajs ( dán vuolen aj giellalávggomprosjevtajs ) gávnnuji departementa ietjasa webbabielen , ådåsgirjijn ja ietjá hiebalgis kanálaj baktu diedojt oablodit suohkanijda ja mánájgárdijda . 
Máhttu aj tsabmá ruoptus : Hudjámásån agev , várrot mijáv goarssumis ja javllá , ij så de ilmme gierdatja ilá gårsajt åvddål nibrri . 
Máhttu le galla dárogielav buktám , valla le skihppám ja de le dárogielav vajálduhttegoahtám . 
Máhttu måj ådij ja viehkalij ádjá lusi , gahtjal ávvotjalmij ájn ádjás balos áddjá sujna l spievttjimin : ¶ 
Máhttu-áddjá ja æddnám danna ållu sjávot tjuodtjoba ja gulldalibá gå bálggá guorraj ganugi . 
Máhttu-áddjá ja æddnám lijga davep stárffuj suhkam . 
Máhttu-áddjá tjuvdev njálme åvddåj biedjá vaj æddnám dádjat sjávot årrot . 
Máhttudak vuoset gå ållesjattuga aktijbarggi de mánáj máhttelisvuoda goappátjagá vuorbálasj låhkåmij ja buorre sosialalasj åvddånibmáj lassáni . 
Máhttudak vuoset gå ållessjattuga aktijbarggi de mánáj máhttelisvuoda vuorbálasj låhkåmij ja buorre sosiálalasj åvddånibme hárráj lassáni . 
Máhttá gus bahás vuojŋŋanis tjalmedimij tjalmijt rahpat ? 
Máhttá gus bahás vuojŋŋanis tjalmedimij tjalmijt rahpat ? 
Máhttá gus bahás vuojŋŋanis tjalmedimij tjalmijt rahpat ? 
Máhttá gus suv goahtefuolkke mavga bárebuv vuorddet , jus båndiv li Beelsebulan gåhttjum ? 
Máhttá gus suv goahtefuolkke mavga bárebuv vuorddet , jus båndiv li Beelsebulan gåhttjum ? 
Máhttá javllat oajvvetjuogga l sirddet vieldev stáhtas Oslon sámijda nuorttan . 
Máhttá usjudallat gåktu akta guhti le Finnmárkkoduoddarin bajássjaddam máhttá nuorráj nav lijkkut vaj jådediddjedåjmav le válldám Hundholmen og omegn båtforenigin ? 
Máhttá vargga tjielggit ij mihke ( mige ) lej sæmmi buorre gå dat iellem mij lej Islanda ávdas sajijn ! 
Máhtudahka giellaj ja kultuvrraj mij la boados duo guovte nam- madum ulmmesuorges , ja mij vaddá máhtudagáv iednegiela árvvuj , doajmmaj ja struktuvrraj . 
Máhtudakmihtujn li vuodotjehpudagá ma åvddånahtti ja li oassen fáhkamáhtudagás . 
Máhtudakmihtujn li vuodotjehpudagá ma åvddånahtti ja li oassen fáhkamáhtudagás . 
Máhtudakmihtujn li vuodotjehpudagá ma åvddånahtti ja li oassen fáhkamáhtudagás . 
Máhtudakmihtujn li vuodotjehpudagá ma åvddånahtti ja li oassen fáhkamáhtudagás . 
Máhtutja áhttje gähttjal loagget bednagav sutte rabdas valla bena harrá val tsäkkohárjij sunji . 
Máhtá javllat , gássjel le ájbas avtagielak ulmutjav gávnnat , gut ij avtak ietjá gielav buvte , gå ietjas iednegielas . 
Máhtá mannat giellabieles giellabälláj ja adnet Sámedikke webbav oahppamnävvon . 
Máhtáv duodastit dalloj lulujda tjalmijdihtte råkkåstit ja munji vaddet . 
Máhtáv duodastit dalloj lulujda tjalmijdihtte råkkåstit ja munji vaddet . 
Máhtáv duodastit dalloj lulujda tjalmijdihtte råkkåstit ja munji vaddet . 
Máksit sunji nåv gåktu iesj le máksám , mávsedihtit suv guovte gärddáj dagojstis . 
Málesta dal dån káfav ja åtså vuojav ja lájbev vuossas , de måj ruvábut gärggin båråtjit ! 
Mállása boahttsubiergos ¶ 
Mállása lidjin dagádum dagu gasskaájggegávdas , ja de lidjin gárvvunam dagu dallusj ulmutja . 
Mánno Le gus mánov vuojnnám ? 
Mánno vuojnnet oagot sunnuv ja báhtsá . 
Mánno vájnnodij iednes gáptev sunji goarrot . 
Mánnodagá hullojt lippastis biesskedij . 
Mánná máhttá aj vällahit oajvevuole nanna , vaj máhttá njammat bajemus njittjes vani ietjat labuda seŋgan . 
Mánná vällaj duv rievtes vuollegieda nanna gå njammá rievtes njittev . 
Mánnán guláj girjjetjálle Inga Karlsen dålusj subttsasijt ja båvajt vuorrasappojs , ja dá li arvusmahttám subttsasijt Jåvvå-vielja birra . 
Mánnárájes la julevsámegielav gullam , ja aj ságastam , ja Knutsen la vargga nuoramus dat buolvas guhti nagáj sámegielav suoddjit , ja guhti aj vilá sámás . 
Mánnárájes libá aktan juojggam ja lávllum . 
Mánot mannela de vuoras j j skuorggá jámij . 
Máná li sámegielak birrusijn ja ietjá birrusijn maŋen læhkám gånnå le sábmáj ságastallam tjalmostuvvam . 
Máná ståhkin ålggon ja vajálduhttin majt ieddnes lij javllam . 
Mánáj rájddo le buvtadum Sáme Duojes Jåhkåmåhken . 
Mánájda sjaddá aj suohttasabbo ja måvtåstuhtte gulldalit ienni gå låhkåt , miejnni Kintel guhti jáhkká dát fálaldahka åvddånbuvteduvvá bájkálasj radio , næhttaradioa ja cd:aj baktu ma magasijnajt tjuovvu . 
Mánájgárdde dåjmaduvvá Várdobáiki sáme guovdátjis . 
Mánájgárdde ja skåvllå vuojnnet li ájnnasabbo giellaåvddånahttemin dálla gå åvddåla . 
Mánájgárdde æjgáda hæhttuji vájmmelisát åhtsåt sámegielak barggijt gå almodi mánájgárddevirgijt . 
Mánájgárde bargge le stuorra åvddånimev vuojnnám . 
Mánájgárde diehti li moattes álggám sámegielak klássajda vuodoskåvlån Ájluovta skåvlån ja vijddásabbo sámegielåhpadussaj joarkkaskåvlån . 
Mánájgárde viettiji åvddånbuktet sáme gielav , ietjasij dokumentajn ja galbajn . 
Mánájsuodjalus ÅNa mánájkonvensjåvnå 30 artihkkala milta ij galga mánná mij gullu avta unneplåhkuj jali iemeálmmugij vuornoduvvat aktan iehtjádij ietjas juohkusis jasska ietjasa kultuvrajn viessot , ietjas gielav adnet ja iejas jáhkov dåbdåstit ja ietjas åskov dåjmadit . 
Mánájsuodjalusá åvddånahttemguovdásj Tråmsån barggá vuogij åvddånahttemij sáme mánájsuodjalussaj , ja siján le máhtudahka mánájsuodjalusás gånnå le sáme giella ja kultuvrra vuodon . 
Mánáv de giedas váldij ja javlaj : ” Talita koum ! 
Mánáv de giedas váldij ja javlaj : ” Talita koum ! 
Márffe máles , diedon boahttsumáles la ihkevin buorre . 
Márjju lidjiv smidás oahppe guhti ittjiv nav álu åhpadiddje moares dárbaha bállat . 
Márjjá má gujddi äddnásis Ánu suv agev návrot ja gihtjá sujna . 
Márjjá má mårrul ja gå åhttså juojddá håjggådit Ánu vuossti , de Ánu manáj viega suv bájkes . 
Márju ganugahtij Lijnáv gå klássa- lanjás bådij . 
Mássjkis vehkudagáj háldadimvuohke gájbet ienni oajválattja vierttiji aktidit ietjasa sámepolitihkav ja hållat . 
Máttaráhkkut lij nav mihá gå lijma suv nabddám . 
Máttarájgggásasj ávkkim le juridijkalasj riektá danen gå agev le ednamav ávkkim ja ij le riektá majt stáhta le sámijda vaddám . 
Máttáv dal duv , muv áhkáv - iv le ådå budáv tjállemin , ájnat dav mij le juo álggorájes - ähttsup guhtik guojmáma . 
Máttáv dal duv , muv áhkáv - iv le ådå budáv tjállemin , ájnat dav mij le juo álggorájes - ähttsup guhtik guojmáma . 
Mávsálvisvuogádagá praktijkalasj anodibme le Luonndosujttodåjmadagás ja Sámedikkes aktisattjat hábbmidum . 
Mávsálvisvuogádagáv dåjmatjit ájnas rávkalvis le , åskeldahtes urudisinventerima tjadáduvvi . 
Märrádusá guohtomguovloj birra §3 Dolpi Tromsa fylkan Dolpin li tjuovvo rájá ( 1. kárttaduoddetjála 1 ) : Nuorttan : Rijkkarájás Gålmårijkamerkas Golddajávrri ja Govdajoga milta Govdajávrráj , vijdábut tjátje milta Čazajávrráj , dav jávrev miehtáj nuortamus luoktaj ( 34 W 469568 7676869 ) , vijdábut jågå milta Siktaguran ja Gaskasuorgen Čoalgedanvuovddijohkaj ( Kitdalselva ) , dav änov ¶ 
Måj Jåvvåjn sjávot årojma , ja Pieraj stuor tjalmij gehtjajma . 
Måj Jåvvåjn vargga en jáme tjajmmusis . 
Måj dal nubbe nuppev åvdutjis dåbddin . 
Måj áhtjijnat duv balujn åtsåjma . 
Måj áhtjijnat duv balujn åtsåjma . 
Måj áhtjijnat duv balujn åtsåjma . 
Målssusimájgge gidán ja tjavtjan la dan diehti oanep gå nuortabuj nuorttagievles boahtá , ja oanemus målssusimájgge l nuorttapåvlån gånnå l dåssjå val akta biejvvemåråldahka ja vidodahka juohkka jage ! 
Mån , Jesus , lev ieŋŋgilam dijá lusi rádjam tjoaggulvisájda dav vihtanastátjit . 
Mån , Jesus , lev ieŋŋgilam dijá lusi rádjam tjoaggulvisájda dav vihtanastátjit . 
Mån , Johannes , vielljada guhti dijájn Jesusin lev oassen gierddisvuodas , gånågisárvos ja sávresvuodas , lidjiv Patmossuolluj boahtám Jubmela bágo ja Jesusa vihtanasstema diehti . 
Mån , Johannes , vielljada guhti dijájn Jesusin lev oassen gierddisvuodas , gånågisárvos ja sávresvuodas , lidjiv Patmossuolluj boahtám Jubmela bágo ja Jesusa vihtanasstema diehti . 
Mån , Paulus tjáláv dála giedajnam : mávsáv . 
Mån , Paulus tjáláv dála giedajnam : mávsáv . 
Mån , guhti viesov , vatteduváv agev Jesusa diehti jábmemij , vaj Jesusa iellem luluj jábbmelasj oattjenam bigoduvvat . 
Mån , guhti viesov , vatteduváv agev Jesusa diehti jábmemij , vaj Jesusa iellem luluj jábbmelasj oattjenam bigoduvvat . 
Mån , gájkka ájllisijs uhtsemussan , lev ármov oadtjum hiednigijda Kristusa gietjedis boanndudagáv sárnnedittjat , ja gájkajda tjiegos ájggomav diededittjat , mij värálda álggorájes lij Jubmelin tjiehkusin , gájka sjivnnjediddjen . 
Mån , gájkka ájllisijs uhtsemussan , lev ármov oadtjum hiednigijda Kristusa gietjedis boanndudagáv sárnnedittjat , ¶ 
Mån alodav cohkarassámijt hiejttet rijddalimes , jali gåjt de unnedit bahás ságastallamijt gaskanisá , ja farra barggat buore guovlojda vaj vuododibme sjaddá duohtan . 
Mån bargav ja værov mávsáv vaj bárnnám oadtju skåvlån vádtset ! 
Mån berustahttjájiv politihkav , dajnas gå dánna muv mielas gávnnujin ulmutja gænna lidjin iesjdåbddo sajenis . 
Mån berustahttjájiv politihkav , dajnas gå dánna muv mielas gávnnujin ulmutja gænna lidjin ” iesjdåbddo sajenis ” . 
Mån de iesj Jubmela lágav mielanam dievnastav , valla sutto lágav oattjenam . 
Mån de iesj Jubmela lágav mielanam dievnastav , valla sutto lágav oattjenam . 
Mån de iesj Jubmela lágav mielanam dievnastav , valla sutto lágav oattjenam . 
Mån de oadtjuv kontåvråv Árranin , ja navti sjattaj åhpadus oassen sáme fáhkabirrasis danna . 
Mån didjij javlav : Guhti áhkástis ietjá oares gå skiegesvuodas sirát ja ådåsis válldu , sån le gállasjvuoda doaddje . 
Mån didjij javlav : Guhti áhkástis ietjá oares gå skiegesvuodas sirát ja ådåsis válldu , sån le gállasjvuoda doaddje . 
Mån dån måj le Rachel Nergårdas tjáleduvvam ja almmuduvvam girjjealmmudagás Báhko Árran julevsáme guovdátjin . 
Mån galgav dán tjállusin giehtadallat åvddåmerkajt Islanda girjálasjvuodas . 
Mån gåhttjuv åhpadisålmmåjdat dav vuodjelit , mavas ettjin máhte . 
Mån gåhttjuv åhpadisålmmåjdat dav vuodjelit , mavas ettjin máhte . 
Mån gåhttjuv åhpadisålmmåjdat dav vuodjelit , mavas ettjin máhte . 
Mån iesj jáhkáv dáhta l juohkir sláj sáme mánáj sujttim vuohke , dålusj ájges . 
Mån iv la duv vuojnnám juo ådno . 
Mån iv la duv vuojnnám juo ådno . 
Mån iv la goassak máhttám vásstedit gå ietjam åvdås . 
Mån iv le almes boahtám iehtjam sidodav dagátjit ájnat suv guhti muv le rádjam . 
Mån iv le almes boahtám iehtjam sidodav dagátjit ájnat suv guhti muv le rádjam . 
Mån iv le almes boahtám iehtjam sidodav dagátjit ájnat suv guhti muv le rádjam . 
Mån iv le árvvogis viessusim duv tjáŋadahtátjit , 7 ja dan diehti ittjiv iesj duosta duv lusi boahtet . 
Mån iv le árvvogis viessusim duv tjáŋadahtátjit , ja dan diehti ittjiv iesj duosta duv lusi boahtet . 
Mån iv le árvvogis viessusim duv tjáŋadahtátjit , ¶ 
Mån iv le árvvogis viessusim duv tjáŋadahtátjit . 
Mån iv le árvvogis viessusim duv tjáŋadahtátjit . 
Mån iv le árvvogis viessusim duv tjáŋadahtátjit . 
Mån jáhkáv Rejerik luluj sæmmiláhkáj barggat juska lej liehket ietjá Rejerik , duola dagu Barggij belludagás . 
Mån lav aj gæhttjalam dahkat muhtem plánav biejves bæjvváj . 
Mån lav bårjjåsav láhkánis dahkam , stuor bårjjåsav . 
Mån lav gijttevasj gå lav oadtjum máhttelisvuodav ietjam giellaj tjállet , ja dan láhkáj aj ietjam gielav åvdedit ávijsa tjadá . 
Mån lav moatten bálen alodam mijáv gájkajt gehtjatjit ienebut buore bielijda mijá ulmusjvuodas . 
Mån lav sunji nav gierrum , gáhtto ! 
Mån lav vuojnnám suv , guhti soage åvsijt ruosski , guhti jårbbå vuomev labudahttá , vaj tjabu stuorámus muora baktjasijs gitjárdi . 
Mån lev Davida máttos ja vierregis , sjierris guovsojnásste . 
Mån lev Davida máttos ja vierregis , sjierris guovsojnásste . 
Mån lev Davida máttos ja vierregis , sjierris guovsojnásste . 
Mån lev Jubmela dievnár , duv ja vieljajat , profehtaj ja gájkaj láhkáj gudi dán girje bágojt vuorkkiji . 
Mån lev Jubmela dievnár , duv ja vieljajat , profehtaj ja gájkaj láhkáj gudi dán girje bágojt vuorkkiji . 
Mån lev Jubmela dievnár , duv ja vieljajat , profehtaj ja gájkaj láhkáj gudi dán girje bágojt vuorkkiji . 
Mån lev Jubmela dievnár duv ja vieljajat láhkáj , gejn le Jesusa vihtanus . 
Mån lev Jubmela dievnár duv ja vieljajat láhkáj , gejn le Jesusa vihtanus . 
Mån lev Jubmela dievnár duv ja vieljajat láhkáj , gejn le Jesusa vihtanus . 
Mån lev boahtám vasjev buollidittjat áhtjitjij ja iednitjij gasskaj , manje ja vuodnámis gasskaj , ja goahtefuolkke båndi vasjulattjan sjaddá . 
Mån lev buorre räjnnuhiddje ja dåbdåv sávtsajdam ja sij muv , nåv_gåk Áhttje muv dåbddå ja mån Áhtjev . 
Mån lev buorre räjnnuhiddje ja dåbdåv sávtsajdam ja sij muv , ¶ 
Mån lev dav vuojnnám ja duodastam suv Jubmela gärrásabmusin . 
Mån lev duohta vijnnamuorra ja Áhttjám le vijnnagárddeålmåj . 
Mån lev duohta vijnnamuorra ja Áhttjám le vijnnagárddeålmåj . 
Mån lev duv namáv sidjij dåbddusin dahkam ja dagáv dav dåbddusin vaj gieresvuohta majna muv le ähttsám luluj sijájn bissot ja mån sijájn . 
Mån lev duv namáv sidjij dåbddusin dahkam ja dagáv dav dåbddusin vaj gieresvuohta majna muv le ähttsám luluj sijájn bissot ja mån sijájn . 
Mån lev Áhtjám namán boahtám ja dij ehpit muv duosto . 
Mån lidjiv måttijt jagijt prosjæktajådediddjen Oarjjevuonaprosjevtas , akta æládusåvddånahttemprosjækta , mij ierit ietján oattjoj guokta luossakonsesjåvnå Måsskåj mij vattij måskegijda ájnas barggosajijt Måsskåj . 
Mån lidjiv vargga ållessjattuk gå áhttjám ja ¶ 
Mån nannusit jáhkáv lasse diehto binnet åvddågáttojt , javllá sámeminisstar Rigmor Aasrud . 
Mån sárnov dan birra majt iesj lev Áhtje lunna vuojnnám . 
Mån sárnov dan birra majt iesj lev Áhtje lunna vuojnnám . 
Mån vájnnodav duv buorev Onesimosbárnám åvdås , gev fáŋŋgavuodan lev riegádahttám , guhti åvdebut lij dunji ávkedibme , valla dálla le munnuj goappátjijda ávkken . 
Mån vájnnodav duv buorev Onesimosbárnám åvdås , gev fáŋŋgavuodan lev riegádahttám , ¶ 
Mån vájván almasj , oassálattjan almatjij suttos ja vielges , dåbdåstav duv åvdån , rievtesferdugis Jubmel , mån lev suddodam duv vuosstij moatte láhkáj . 
Mån vájván almasj , oasálattjan almatjij suttos ja vielges , dåbdåstav duv åvdån , rievtesferdugis Jubmel , mån lev suddodam duv vuosstij moatte láhkáj . 
Mån ávvudalláv girjijt oadtjot ! 
Mån ávvudalláv girjijt oadtjot ! 
Månnå de sjávot årruv . 
Månnå de skámos vuolus gæhttjiv ja ruoppsadin buolliv . 
Månnå de vuojnniv gå svisskajuptsas dåssju binnátjav lieggij . 
Månnå lidjiv diŋŋgum lågev boaksa Colas ja soames skuldik lij duoddistam nullav ja dan diehti de båhtun tjuohte båksa . 
Månnå ver noajdostav niejdam gålleriehpihin ! 
Måske biednagoades li histåvrå ja mujto dålutjis . 
Måske jåhkå l suodjaluvvam stuorra jårmes råve badjelin gitta njálmudahkaj . 
Måske jåhkåæjgátsebrudahka l oasstám gállembåvsåjt , mutåvrråságav ja rádjamságav nav vaj oadtju jåhkågáttes biesstagijt gádodit ja jågån gálatjit . 
Måske oabme skåvllå , gåvvå álgos 1960-jagijn . 
Måske-vedja åvddåprosjekta le ållåsit ruhtaduvvam , Salten Kartdata le laserijn mihttim væddjaruvtov ja Sweco Norge le oadtjum bargov ålles prosjevta gålojt mihttit . 
Måsken dal dåhkki turistajs aj sisboadov oadtjot , valla huoman ij sjatta dat stuorra viddnudak majt Mannoæládus Hamsutte Rijkan ævtot ietjas diedádusán majt li gåhttjum Mannoulmme Hamsutte Rijkka . 
Måskes vantsajn duosstun ja ráddná mijáv jáhkij tjátjevuolvanntsan . 
Måskesebrudagás li nav moattes jåhtåm dájt mañemus jagijt , valla soabmása li aj Måsskåj jåhtåm . 
Måskevedja barggojuogos dat le guhti le Divtasvuona suohkanij vaddám åvdåsvásstádusáv åvddåprosjevtav tjadádit . 
Måsske l unna rahtedak bájkásj , ja viesátlåhko l binnum , sæmmi bále gå unnep bájkátja Måske lahka gåsstå oahppe internáhttaj båhtin li sjaddam sirddembájkken . 
Måttijn skåvlåjn le vádne máhtudagás ållidittjat oahppoplánav , ja sån fállá åhpadimev duojen ja sæmmi båttå oasev sáme kultuvras . 
Måttijt jagijt li juo siján læhkám sáme konsulentajt háldadusán ja åhpadusdirektørra le aj vieledam sáme åhpadusáv . 
Mæddám lev moaddi ájádusáj , bágoj ja dagoj , iv ga gåktuk le vigedibme . 
Mæddám lev moaddi ájádusáj , bágoj ja dagoj , ¶ 
Mælggat la dat rájes gå biejvev la vuojnnám ja vargga l vajálduhttám dan hámev . 
Mælggat la juo gå gáttes vuolggin , ja sijddaj sihtá . 
Mælggat lij nuortasjbieles Oarjjevuodnaj ja Rudnávuodnaj , ja rudnávuonaga ja oarjjevuonaga ettjin ga jåvså ájllekbienajda nuortasjbielen . 
Mælggat lij sijddaj , ja adniv vijnas gádnov bárkávuossa sinna majt galggiv javlajda adnet . 
Mølje Mulljo 2 kg játtis 2 bb eddikis 7% ½ dl sáltijs juohkka lihttarij tjátjes ½ kg miedemis ½ kg lirves Bårggåla sáltijs miedemij ja gurbbi dav biebbmopáhppára sisi . 
NORD-rapportan javladuvvá galla guovllo le julevsámij vuodoguovllo ja danna li ållo árvvo ja guovddelis identitehttaárvvo álmmugij . 
NRK Sáme Radio diedoj milta la Barggijbelludagá sámediggeájras Anders Urheim biehteduvvam . 
NRK Sámi Radio galggá prográmmadåjmanis sæbrrat bájnnemin dav , jut sáme máhtti ja sihti sábmen liehket ” ¶ 
NRKa le álggám televisjåvnnåsáddagij sáme nuorajda , gåhtjoduvvam Izu . 
NSRa POLITIHKALASJ BÅHTUSA 2001–2005 JAGIJ Rievtesvuoda : Finnmárkoláhka / Mineralláhka / Bieggamillo / Suodjalus / Luonndosuodjalim plána Rievtesvuodagatjálvisá li læhkám guovdátjin dán guhttalin . 
NSRa le : 9 gájbbedam mineralláhkaoajvvadus maŋeduvvá desik Finnmárkoláhka le tjielggam ja duodastuvvam ja vaj minerálaj gålådibme ganuguvvá desik rievtesvuodaj gatjálvis la tjielggam 9 gájbbedam tjoahkke ja åbbålasj vájkodimguoradallamijt juohkka bieggamillopárkajs sáme årrombájkijn 9 vuosstálasstám plánav ekspropierit Mauken / Blåtind duobddágav 9 barggam dåjmalattjat nav vaj Suodjalus ja ællosujtto ásadi sjiehtadusáv Hálkkaváre vuohtjemsaljo adnema hárráj , ja vuosteldam vuohtjemsaljo stuoredimev 9 gájbbádusájt buktám luonndosuodjalimplána galggi ganugáhteduvvat desik rievtesvuoda gatjálvisá li tjielggam 9 álgadam prosjevtav mij guoradallá sáme berustimijt jåhkåássjij hárráj Giella / Oahppo ja åhpadus NSRa le : 9 barggam dåjmalattjat åvdedittjat sáme gielav ja vaj sáme mánájn galggá liehket avtagis rievtesvuoda oahppamij sámegiellaj 9 barggam “ Máhtudakaledimplánajn spesialpedagogihkan 2004–2005 ” , gånnå le låhkåmja tjállemgassjelisvuoda guovdátjin , ja guovtegielakvuohta julev- ja oarjjelsáme dáfojn ja Oarjje-Tråmsån ja nuorttalij Nordlándan 9 barggam sáme oahppamplakáhta bargujn sáme skåvlåj ja sáme oahppobájkijn 9 barggam åhpadusstipendajt åttjudit allaskåvllå- ja universitehta dássáj 9 barggam sáme giellaguovdátjij ásadimij 9 álgadam bargov ásadit aktisasjbarggoværmádagáv giellaguovdátjij ja Sámedikke gaskan 9 álggam sáme duollalåhkåmprográmmav elektråvnålasj tækstagiehtadallam bargujn 9 vájkodam nav vaj “ Sáme dutkamprográmma ” joarkeduvvá ja nanniduvvá 9 læhkám siegen alep åhpadusáv sáme nuoraj hárráj nannimin 9 barggam Sáme báhkobánkav ådåstuhttemin 9 álgadam sámegiela háldadusguovlo vijdedimev Mánájgárde / Máná ja nuora NSRa le : 9 tjuovvum dåjmalattjat gájkka sáme mánájgárdijt åbbå rijkan guossidimij . 
NSRa le læhkám tjielgga sáme jiedna sámesebrudakiellemav ja kultuvrav huksamin ja åvdedime lagábuj 40 jage , ja NSRa ájggu joarkket iesjrádálasj sáme jiednan aj boahtte ájgen . 
NSRa mielas le buorren : 9 rievtesvuoda sámijda stádajn ja tjoahkkebájkijn dåjmatjit ja åvdedittjat ietjasa kultuvrav 9 nanos álkkádus- ja åhpadusfálaldagá mánájda , nuorajda ja vuorrasappojda stádajn 9 nannusap tjalmmustibme stádasámij hárráj 9 vaj stádaj viesádijn le vájkodim rivtesvuoda ietjasa stáda sáme fálaldagájt 9 vaddet Tråmså stádaj sajev liehket iemeálmmuga rijkajgasskasasj stádan 9 ásadit fysihkalasj æjvvalimsajijt sámijda stádan Nanos ruohtsa Ájnas oasse sáme kultuvras ja iellema vuodos le birás ja kulturmujtto háldadibme . 
NSRa mielas le buorren : 9 sámekonvensjåvnnå mij nanni sámij rievtesvuodajt sierra álmmugin ja vadddá máhttelisvuodajt rájáj rastá bargguj ássjijn majn li aktisasj berustibme 9 rájáj- ja ulmusjbuolvaj gaska berustahtek barggo åhpadim- ja sujttosuorgen 9 viesso kulturiellem aktisasj sajijn gájkka ulmusjbuolvaj hárráj 9 åvddånahttet Sáme parlámentaralasj rádev , ja guhkep ájggáj barggat avta aktisasj Sámedikkev ásadit 9 dåjmalattjat ájrastit Sámerádev ja rijkajgasskasasj bargov 9 buoredit kollektijvalasj mannamruvtojt rijkkarájáj rastá sámebájkijn Friddjavuohta , avtaárvulasjvuohta , aktavuohta Solidáritehtta le guovdátjin NSRa politihkan . 
NSRa mielas le buorren : 9 ávttjit nav ållusav álmmugis gå máhttelis oassálastátjit sáme sebrudak- ja kulturiellemij ¶ 
NSRa ájggu barggat nav vaj : 9 Sámedikke kulturviessopládna tjadáduvvá dajna gå ådå kultuvvra- ja dojmmavieso ásaduvvi ja ieme dákkárháj doajmma nanniduvvá 9 aktisasjmanedimfálaldagá bussaj ja færjoj lassáni sáme årrombájkijn 9 girddemannama álbbu , ja nav vaj girdderuvto ásaduvvi rájáj rastá Nuortta-Kálohtan 9 mobijlla guládimfálaldagá ja gåbdåbáddesuohppom sáme årrombájkijn buorrán 9 ásaduvátji ienep almulasj barggosaje sáme bájkijda 9 suohkanij máhtudahka merradajvvaplánimijn ja assjegiehtadallamijn nanniduvvá ¶ 
NSRa ájggu barggat nav vaj : 9 aktisasj sáme giesse- ja dálvvegilpustallamijt doarjjot , hierggevuodjemijt adjáj 9 sáme aktugasj gilpustiddje ja rijkkagáttse ájrastibme rijkajgasskasasj gilpustallamdáhpádusájn lassáni duola dagu Arctic Winter Gamesan ( Arktalasj Dálvve Gilpustallamijn ) 9 sáme gilpustallambargguj ásaduvvá stuoves ruhtadoarjja , ja vaj sáme gilpustallamprosjevtajda spellamrudájs ruhtaduvvi 9 sáme nasjåvnålasjásadusá nuorttarijkalasj sabekgilppusijda ja hierggevuodjemijda ásaduvvi 9 sjaddap hásodiddjen gilpustallamviesojt sáme årrombájkijda tsieggit V. ÅRROM JA INFRASTRUKTUVRRA NSRaj la ájnas gåtsedit aktugasj sáme iellemvidjurav ja åvddånahttemmáhttelisvuodav , vájku le årromin stádan jali smávva bájken . 
NSRa ájggu barggat nav vaj : 9 sáme aktisasjbarggo Sámeparlámentaralasj ráden ja Sámeráden nanniduvvá 9 russi sámij rievtesvuoda ja máhttelisvuoda gájksáme aktisasjbargguj nanniduvvá 9 Sámeráde rijkajgasskasasj viehkkebarggo iemeálmmugij hárráj nanniduvvá 9 Nuorttarijkaj Rádáj sáme ájrasti 9 aktisasjbarggo Sámekonvensjåvnåjn ålliduvvá ruvvaláhkáj , ja nav vaj konvensjåvnnå sjaddá guovdásj vædtsagin nuorttarijkaj ja Russlánda aktisasjbargon åvdedittjat sáme ássjijt 9 rájájrastá Interreg-prográmma åvddånahteduvvi ja joarkeduvvi 9 iemeálmmuga vierttiji oadtjot sierra ájrrasijt Baretzrádáj 9 ruhtadimvuodo iemeálmmugij ájrastibmáj Báretzráden ja Árktalasj Ráden nanniduvvá 9 ruhtadimvuodo iemeálmmugij ájrastibmáj Arktalasj Universitehtan nanniduvvá 9 ienep rijka ratifiserij ILO-konvensjåvnåv ja vaj dát Vuona láhkan dagáduvvá 9 ANåj Stuoves Forum iemeálmmugijda ja Sierrarápportøraj sadje ANa sinna ja ålgolt nanniduvvá 9 sjiehtadallama iemeálmmukdeklarasjåvnåjn ålliduvvá , ja vaj deklarasjåvnnå galggá ANan mierreduvvat ja maŋela tjuovoduvvat nav vaj AN-konvensjåvnnån iemeálmmugij rievtesvuodaj birra sjaddá 9 iemeálmmugij kultuvrra ja sebrudagá gallgi berustuvvat ANa organajs ja gájkka nasjonálalasj oajválattjajs væráldin – sierra gåjt ásaduvvamijn gå hiehtedáhpádusá li læhkám ¶ 
NSRa ájggu barggat nav vaj : 9 sáme giellaguovdátja oadtju máhttelisvuodajt álgget ienep gielladåjmajt bájkijn gånnå giella le gáhtomin 9 sámegielaga gudi ælla oadtjum låhkåm- ja tjállemoahppamav dáv oadtju 9 ulmutja gudi e máhte sámegielav ja gudi sihti dáv oahppat oadtju virggeloahpeårnigav 9 oahppe galggi oadtjot giellaoahppamav nuortta- , julev- ja oarjjelsámegiellaj , dan gáktuj man giellaj gulluji Gielalasj infrastruktuvrra Sámegiela adnem le guládallamnævvo ja tjanástak sáme bájkálasjsebrudagájn . 
NSRa ájggu barggat nav vaj : 9 sámijda ja sámegiellaj iellemvuojnnodiehtogirjijt oadtjot ålgusvattedum , sierra gåjt de mánájda ja nuorajda 9 åskulasj tevsta , ma li lågådum báttijda , tjalmedimij , nievresvuojnnij ja vuorrasappoj hárráj ålgusvaddema doarjoduvvi 9 Sáme Girkkoráde ruhtadibme ja barggeluohkko nanniduvvá 9 Sáme giellaadno ja sálmmadábe sáme tjoaggulvisiellemin nanniduvvá 9 Dárbo iellemvuojnodis sáme fálaldagájda mánájda ja nuorajda guoradaláduvvi XII . 
NSRa ájggu barggat nav vaj duodjevuobddem ietjama sebrudagán lassán . 
NSRa ájggu dájt vuodoárvoj joarkket , ja sihtá sámesebrudagáv gånnå le látjedum sadje buorre bajedimdilijda , gånnå sáme árvo , giella , máhtudahka ja kultuvralasj åvdånbuktema li guovdátjin . 
NSRa ájggu joarkket bargojnis åvddånahttet luonnduj gulluvasj æládusájt ma nanniji sáme kultuvrav ja bisodi årromav smávsajijn , valla sæmmi båttå de ij luonndo galga gierddat . 
NSRa ájggu ájn joarkket oajbbomijn sáme rievtesvuodajt ednamijda ja tjátjijda . 
NSRan li dá læhkám Sámedikken presidænntan : • Ole Henrik Magga , Guovdageaidnu ( 1989–1997 ) • Sven-Roald Nystø , Divtasvuodna ( 1997–2005 ) Sámediggeválggaj jagen 2005 le NSRa Rijkatjåhkanibme válljim Aili Keskitalov , Guovdagæjnos presidænntaájrrasassán . 
Na , en la måj dal bivddám ietján gå bårråmguolijt maññela gå Risstin moattoj sijddasis . 
Na de dal diedáv majt dahkat vaj almatja muv ietjasa viesojda luojtti gå bargostam rájadaláv . 
Na de dal diedáv majt dahkat vaj almatja muv ietjasa viesojda luojtti gå bargostam rájadaláv . 
Na diedij gåjt de skåvllåj lidjin boahtám oahppe Tsoahkeluovtas . 
Na gis dån , guhti ietjat juvdán aná ja láhkaj åskelda ja Jubmelat rámpo , ja suv sidodav dåbdå ja diedá mij duolla le , dajna gå lágan le åhpaduvvam . 
Na gis dån , guhti ietjat juvdán aná ja láhkaj åskelda ja Jubmelat rámpo , ¶ 
Na gå tjåhkanihpit , de juohkkahattjan le juoga vaddusin : sálmma , åhpadibme , bigodibme , gielajsárnnom jali dasi tjielggim . 
Na gå tjåhkanihpit , de juohkkahattjan le juoga vaddusin : sálmma , åhpadibme , bigodibme , gielajsárnnom jali dasi tjielggim . 
Na gå tjåhkanihpit , de juohkkahattjan le juoga vaddusin : sálmma , åhpadibme , bigodibme , gielajsárnnom jali dasi tjielggim . 
Na viejegijt åhtsåt . 
Nabdedibme mánás le álu jábmám fuolkij milta , subtsas Marit . 
Nagertjalmij idedis skåvllåbálggáv vádtsiv . 
Nahkárij lij , ja ij lim riekta smaredam gå æjgáda suv ávos sijddaj guottijga . 
Naima Nergård ( 14 ) Divtasvuonas le oasse dát juohkusis . 
Namma Soames biejve gå Inngá skåvlås bådij de lij hálvva muson . 
Nammaduvvam girjálasjvuodaguddnebálkkáj Almmudahka boahtteájggáj vuorot girjálasjvuodav , prosa ja mánnágirjijt ja almmut aj nuorramagasijnav mij almoduvvá vihtti jahkáj . 
Nammadábe li ietjájduvvam ja oadtjum svidájt ietjá værldijs , ja gatjálvis la agev læhkám ; makkár namáv galggá mánnáj vaddet ? 
Nammasattjat máná galggin gáhttit nuores , jågås ja divna sajijs gånnå lej várálasj tjáhtje . 
Namádibme ij la desti namádak . 
Nannit bargov joarkkaskåvllåvádtsem hiejttemav ganugahtátjit . 
Nannitjit sámegiela anodimev avijsan ittjij ga Ságat jagen 1979 avijssa stáhtadårjav oattjo . 
Nannusit didjij åskeldip , diehtep gå diján le gierddamusájs oasse , de le aj jaskadusás oasse . 
Nannusit didjij åskeldip , diehtep gå diján le gierddamusájs oasse , de le aj jaskadusás oasse . 
Nav binnav gå dárogielas dádjadijma , de ij lim buoragit mannat dåssju dárogielak åhpadiddjin . 
Nav de aj ietjam lagámusá buorep láhkáj dádjadahtji man låsså dille mujna le læhkám , ij le gal agev vuojga álkke læhkám . 
Nav de guoddep mánájdimme gijtulvisvuodan ja jáhkon Hærráj ájlis gástan . 
Nav de åhpajma binnáv dárogielas , ja gå vuostasj klássaj bådijma de vehik dádjadijma majt åhpadiddje javlaj . 
Nav guhkev gå mån lav aktu læhkám , de la gájkka åhpadibme læhkám tjanádum munji . 
Nav le aj sámegiela árvvo låpptusam . 
Navti alodav bihtám sáme lagámus bierijt , gudi li julev sáme , ienebut aktan barggat bihtám sámij , vaj sijá kultuvrra , identitehtta ja viessom tjærdda lej boahtet bajebu ássje listaj nali ! 
Navti alodav gájkajt ja divnajt , sigi sámijt ja navti gåhtjodum láttijt , åhtsågoadátjit ietjasij vuorkájn , skiejájn ja ietjá sajijn gåsi li tjiehkam sámevuodav , gávnadime diehti bielijt ålles sáme histåvrås . 
Navti de máhttep vuorbástuvvat guhkesájggásasj ulmijn , miejnni stivrrajådediddje – guhti dættot sjaddá rávkalvis barggo . 
Navti de vanntsa maŋenagi tjátjes guorrusij . 
Navti joarkká rájddo ávijsas Sámi Áigi rájes , gitta udnásj Ávvira ávijsa rádjáj . 
Navti le ålles lasedibme dánssimij boahtte jage 12 millijåvnå kråvnå . 
Navti lidjin muv åtsålvisá dát konsertas engalasj ja vuonalasj girkkomusihkajn då bále . 
Navti lulu sjaddat stuoráp rijdda gå dajt majt lip mañemus jagijt vuojnnám jus ilá rávkkap ednamijt ruoptot . 
Navti sáme ednambarggokultuvrra vuojnnemahtes sjattaj , valla boahttsuæládus agev le sierralágásj sáme æládussan læhkám ja le navti sjaddam dåbdos dåbddomærkka sámijda , sáme kultuvrraj ja sáme identitehttaj . 
Navti såj agev dagájga gå Lijná skåvlås bådij . 
Navti vássin vihtta jage muv nuorravuoda ájges , ájges mij galgaj liehket muv hávsskemus ájgge , nabdostimijn ja muodástuvvamijn dåssju dan diehti gå álgadiv sámegielav skåvlån oadtjot . 
Navti árggabiejves vuojŋadallá , juska álu le ållo barggo sierraláhkáj materiálajt gámájda åttjudit . 
Nazista lidjin ihkap aj ” ájgenisá máná ” . 
Negatijvalasj viesátåvddånibme aneduvvá ienep oasseájggeårudimes ja ienep guosseäládusás muhtem mudduj målsuduvvat . 
Negerbáhtjasj – Darves nav njálgugit hapsijt , moalgedij Jåvvå munji soames biejve . 
Niedastuvvagåhtin gå virrobiekkav dagáj ja vanás tjátjes dievvagådij . 
Niedastuvvagåhtin gå virrobiekkav dagáj ja vanás tjátjes dievvagådij . 
Niedastuvvagåhtin gå virrobiekkav dagáj ja vanás tjátjes dievvagådij . 
Niegat oadtjum la noajdde-Vuollá hámev , la vuoras ålmåj , gárvvunam bilssamuoddáj , ¶ 
Niejdaska såj álu guossidibá ja vaddám libá äloska gähttjon sunji ja vivvasiská . 
Niejdda de manáj ålgus ja iednestis gatjádij : ” Majt ádnot ? 
Niejddam harmmadit bahás vuojŋŋanisás vájvástuvvá . 
Niejddam harmmadit bahás vuojŋŋanisás vájvástuvvá . 
Niejddam Ájluoktaj jåhttåj vaj bárnnes sámegielåhpadusáv oadtju . 
Niejddat dav munji tjálij . 
Niektiji goadát valljudagáv , ¶ 
Niektiji goadát valljudagáv , ¶ 
Nielggetjårå , mij lij tjuodtjum gerdan ijáv , guodoj juolot ¶ 
Niellja kåvrå Bådådjo oajvvegirkko lávllomskåvlås geldulasj birrusav dahkin oajvvegirkkon sådnåbiejve iehketbiejve , gå nágin tjuohte ulmutjijda musihkkaspelav åvddånbuktin . 
Nierrasijt aj dåhkki vuonán basset . 
Nievres mujtoj ietjas skåvllåájges duogátjin åvdedij Urheim man ájnas le gå skåvlå sáme guovlojn lij dakkira vaj máná e dárbaha sámevuodajn sirádit . 
Nievres sajij jienastimlihtijda Dát le akta tjielgadusájs masi sáme jienastamguoradallam vuoset gå guoradalli manen jienastuslåhko Sámedikke jienastusán le binnum . 
Nievret gulli ja tjalmijt tsábttsiji vaj e vuojne , e bieljij gulá , e vájmonisá dádjada , e ga buorádusáv dagá vaj mån sijáv luluv buktet buoredit . 
Nievret gulli ja tjalmijt tsábttsiji vaj e vuojne , e bieljij gulá , e vájmonisá dádjada , e ga buorádusáv dagá vaj mån sijáv luluv buktet buoredit . 
Nievret gulli ja tjalmijt tsábttsiji vaj e vuojne , e bieljij gulá , e vájmonisá dádjada , e ga buorádusáv dagá vaj mån sijáv luluv buktet buoredit . 
Nievret mij de dán giese littjap oadtjum miesijt märkkagij gå ij mannam bálggoälojt oadtjot märkkomnjárgajda . 
Nievret sij bieljijisá gulli , ja tjalmijdisá tsábttsiji , vaj tjalmijisá e vuojne ja bieljijisá e gulá , e ga vájmojnisá dádjada ja buorádusáv dagá vaj muv baktu buorráni . 
Nievret sij bieljijisá gulli , ja tjalmijdisá tsábttsiji , vaj tjalmijisá e vuojne ja bieljijisá e gulá , e ga vájmojnisá dádjada ja buorádusáv dagá vaj muv baktu buorráni . 
Nievret sij bieljijisá gulli , ja tjalmijdisá tsábttsiji , vaj tjalmijisá e vuojne ja bieljijisá e gulá , e ga vájmojnisá dádjada ja buorádusáv dagá vaj muv baktu buorráni . 
Nijlas-ádjá muhkkogåjvunav mav fievses lij viedtjam . 
Nijlas-ádjás lij luojkkam trædjov , mav de tjáŋaj , ja allasis lij unna fiellobæhkátjav sálmmagirjjen válldám . 
Nijlasáddjá lij juo sijddasis , badjegoahtáj , vádtsám . 
Nils Gaupa ”Guovddagæjnnostuojmme” le filmma sjievnnjis mærkkabiejve birra Vuona sámijda , basádismáno 8. biejvve 1852 Dalloj muhtem juogos sámijs ládin dáttja stuorsebrudahkaj personifiseridum Guovddagæjno oasesålmmå , lenska ja girkkohærrá baktu . 
Nils luondos ávkástallá jagev birra , álu suv nuppát sijdas , dåbes Svenjunján . 
Nissun , gen niejdan lij bahás vuojŋŋanis , Jesusa birra gulláj , ja de bådij ja suv juolgij åvddåj luojttádij . 
Nissun de tjáhtjelihtes guodij , manáj stádaj ja almatjijda hålaj : ¶ 
Nissun de tjáhtjelihtes guodij , manáj stádaj ja almatjijda hålaj : ” Båhtit gehtjatjit ålmmåv guhti munji giehtoj gájkka majt lev dahkam . 
Nissun dát bájkes suv tjuorvo duostoj : ” Härrá , Davida bárnne , ármmálaste muv ! 
Nissun le tjanáduvvam guhkev ålmmås le viesso . 
Nissun le tjanáduvvam guhkev ålmmås le viesso . 
Nissun sunji javlaj : ” Härrá , vatte munji dat tjátjes , vaj iv goassak dárbaha gåjkkåt ja diehki boahtet tjátjev viettjatjit . 
Nissun suv hekkav váksjudij , ja dáv diedov lij noajdes oadtjum . 
Nissuna lehkusa skuornnása , vuollegisá ja muttáklágátja ja allisa vuobdajdisá tjävllát hiervvi gållij , råhtåj jalik divras biktasij , ájnat dahkisa buorre dagojt , nåv gåktu sidjij le vuogas , gudi ietjasa jubmelbalulattjan adni . 
Nissuna lidjin vuojnnet dádjadusáv vaddám iehtjádijda . 
Nissuna oadtjun jábbmegijdesa tjuodjela ruopptot . 
Nissuna oadtjun jábbmegijdesa tjuodjela ruopptot . 
Njahkkahusá tjiehka målssus +23,5 grádas -23,5 grádaj jage milta . 
Njamádibme nannot aktavuodav duv ja duv máná gaskan . 
Njamádimrapsatja ullos ja liegga navol jali lávggom máhttá viehkedit . 
Njuolgadusá konvensjåvnån le vaddám vuodov Svieriga unneplåhkopolitijjkaj . 
Njuolgadusájt galggá dahkat buojkulvissan :  sáme åtsådibmáj árbbedábe máhttudagá hárráj  biednikdoarjjagij / doarjjagij / biednikluohkkuj ednamdáfoprográmman  boatsojäládussaj birásbálka milta , boatsojäláduslágaj , dahkat gergasvuodav boatsojäládussaj  gájkka äládusájda vaj tjuovvu lága birásrávkalvisájt stáhtas  doarjjagin nanos vidnudakåvdedibmáj ¶ 
Njálmálasj bielev gielas la ájnas dættodit , ja oahppe bierriji gullat sámegielav moatten giellaaktijvuodan . 
Njálmálasj tjehpudagájda gullu máhttet gulldalit ja máhttet hållat , ja máhttet árvustallat ságastallamij åsijt duon dán ságastallamdilen . 
Njálmálasj tjehpudagájda gullu máhttet gulldalit ja máhttet hållat , ja máhttet árvustallat ságastallamij åsijt duon dán ságastallamdilen . 
Njålgåt vaden vuossajn hárddon alás älo mañen , tsielat muhttijn gå mañij viggá ganudit ja guohttut . 
Noajdde ja tjálle Ailo Gaup Oslos sáhkadij friddjavuoda birra mij de la boahtám ja Pastor Dr Mike Adams , njunnjusj organisasjåvnås Coloured Khoisan Reformation , Cape Town , OarjjeAfrikan vuosedij viessomav ja gospelav vajálduhtedum stádan Atlantis . 
Noajdes låhkkåj Sagaspillvahko lågådallá sosialantropologa Marit Myrvoll máhtudakdábij birra ja sáme buoredime ja lågådime birra moatten åskulasj suorgijn ájges ájggáj . 
Nordlánda fylka suohkana Ruovada ja Raavta rájes oarjás , Davvi-Trøndelag ja Lulli-Trøndelag fylka ja Surnadal , Rindal ja Sunndal suohkana Møre- ja Romsdal fylkan ja Engerdal , Rendalen , Os , Tolga , Tynset ja Folldal suohkana Hedmark fylkan . 
Nordlánda fylka sámekonferansan , mij tjadáduváj Sismeran jagen 1982 , oajvvadij Nuortta-Sálto sámesiebrre sáme guovdátjis julevsáme guovlon vuododit . 
Nordlánda fylkasuohkan dåjmat ruhtadoarjjagijn Varresvuodadirektoráhtas aj gatjálvisbielev , www.klara-klok.no . 
Nordlánda fylkasuohkan le moatten jagen stuorra åvdåsvásstádusáv válldám almulasj diehtojuohkemis nuorajda . 
Nordlánda fylkkamánne le tjuovvum dábálasj vuogev boadostjielggimij njuolgadusáj milta . 
Nordlánda fylkkasuohkan aktan Sámedikkijn le Knut Hamsun JS:aj åvdåsvásstádusáv vaddám ásadittjat Median ja guládallam åhpadusáv joarkkaskåvlå dásen tjavtja rájes , ja sierraláhkáj julevsáme álmmugij . 
Nordlánda fylkkasuohkan ij la ájn majdik dahkam mij guosská Divtasvuona suohkana oassálasstem sáme giellaháldadusguovlos , valla fylkkaráde Geir Knutson jáhkká julevsámegiella sjaddá fylkkasuohkana oajvvesámegiella . 
Nordlánda histåvrrå birra galggi gålmmå girje tjáleduvvat ja juohkka oasse Nordlánda histåvrås galggá tjáleduvvat ållu dålutjis gitta udnátjij . 
Nordlánda skihppijviesos rápporteriduvvá dålkkumdievnastus le buoragit sadjihin . 
Norgga Sámiid Riikasearvi , Norgga boazosápmelaččaid Riikasearvi ja Davviriikkaid Sámiráđi Vuona juogos 1978 vuododin Sámi Áigečállaga ja álgadin Sámi Áigi . 
Nubbe gáres merraj guorrij . 
Nubbe gáres merraj guorrij . 
Nubbe gähttjalij daj fámojt Rámádijnes ja sárnnedimijn gádodit . 
Nubbe ietjájduvvam ássje le , härrá ållåsit tjoaggulvisás bálkkiduvvi ; åvddåla lij duobbmokapihttalin muhtem barggovaddedåjmaj hárráj åvdåsvásstádus . 
Nubbe ieŋŋgil basuvnas båssij . 
Nubbe ieŋŋgil basuvnas båssij . 
Nubbe javlaj : ’ Vidájt vuovsájt lev oasstám , ja vierttiv mannat dajt gähttjalittjat . 
Nubbe juogos le dajda gudi ienebuv máhtti ja de la guolmát juogos gudát klássas ulmutjijda 20 jagijda . 
Nubbe jáhkov Vuojŋŋanisá baktu oadtju , nubbe vat vattáldagáv skihppijt buoredittjat daŋga Vuojŋŋanisá baktu , ietjes fámov oadtju oavddodagojt dagátjit . 
Nubbe jáhkov Vuojŋŋanisá baktu oadtju , nubbe vat vattáldagáv skihppijt buoredittjat daŋga Vuojŋŋanisá baktu , ¶ 
Nubbe le dát : Galga guojmát iehttset nåv_gåk ietjat . 
Nubbe luodjomtjuorvas le vássám , goalmát ruvva boahtá . 
Nubbe nubbáj de javllin : ” Allup dav tjuoladu ájnat vuorbbádup gaskanimme ” tjáluga bágov ållidittjat : Muv biktasijt gaskanisá juogadin ja vuorbbádin muv sisgárvov . 
Nubbe nubbáj de javllin : ” Allup dav tjuoladu ájnat vuorbbádup gaskanimme ” tjáluga bágov ållidittjat : ¶ 
Nubbe oasse lihtos mierret moadda ájnas ulmijt ja prinsihpajt mij gullu stáhtaj vælggogisvuodajda sihkarasstet unneplågo gielaj suodjalimev . 
Nubbe rijkka galggá gåtsedit vaj ällobargge gejda guosská oadtju máhttelisvuodav rievtesvuodasa ávkkit jali , jus dat ij la máhttelis , oadtju ekonomalasj buohtov rijkalasj riektá milta . 
Nubbe vijsesvuodav Vuojŋŋanisá baktu hoallá , nubbe vat diedov daŋga Vuojŋŋanisá baktu hoallá . 
Nubbe áhkkovijs lij riek dudálasj áhkos gå sån skåvlåv guossidij subttsasijt subtsastittjat ålles klássaj . 
Nubben li sáme politihkkára 1970-lågos aktisasjbarggin iemeálmmukpolitihkkárij ålles væráldis . 
Nubbengiella le giella , mav ulmusj iednegielas maŋŋela oahppá . 
Nubbáj iellemájge gieresvuodav jáhttet , le stuorámus loahpádus majt mij máhttep vaddet . 
Nubbáj jårgijdij javla : ’ Bárnnám , maná uddni vijnnagárddáj bargatjit ! 
Nubbáj jårgijdij javla : ’ Bárnnám , maná uddni vijnnagárddáj bargatjit ! 
Nubbáj jårgijdij javla : ’ Bárnnám , maná uddni vijnnagárddáj bargatjit ! 
Nuola gábmagijdát ! 
Nuollin jáhkajit . 
Nuollin sujsta biktasijt ja ruoppsis doarroålgoldisgárvvuj suv gárvodin , ja tjiesskislánjátjijs kråvnåv suv oajvváj bárddin ja soappev suv oalges giehtaj biedjin . 
Nuollá riessjmegietjev tjuolggus ja tjuorvvi Ámulij räjdda l gäsátjit . 
Nuora aj oahpástuvvin gaskasa ja vájbi muhtemijda dassta sjattaj viessomájge rádnastallam . 
Nuora vierttiji diedoj ja máhtudagá baktu oadtjot diedojt máhttelisvuodaj birra majt sámegiela åhpadus vaddá , árvusmahteduvvat sámegiellaåhpadusáv válljitjit . 
Nuora vierttiji ienep åvdåsvásstádusáv válldet njálmálasj gielas ¶ 
Nuorajt arvusmahttet ¶ 
Nuorap giellaaddnijn le binná giellatjehpudagás ja válljiji skandivák gielajt adnet . 
Nuorap áhttjásis javlaj : ’ Áhttjám , vatte munji oasev åbmudagástat mij munji gullu . 
Nuorap áhttjásis javlaj : ’ Áhttjám , vatte munji oasev åbmudagástat mij munji gullu . 
Nuorra ålmåj , gänna ij lim lijnnebiktasis ietjá gárvvon , sidáj Jesusav tjuovvolit . 
Nuorra ålmåj , gänna ij lim lijnnebiktasis ietjá gárvvon , sidáj Jesusav tjuovvolit . 
Nuortanaste giella le agev sámegiella læhkám . 
Nuortta Sálto elfábmoviddnudak sihtá Foarsojávrev Stájgon tsoagodit 11 miehtarijn gå galggi tjátjes elfámov dahkat . 
Nuortta-Trøndelága allaskåvllå le juogedum nasjonálalasj åvdåsvásstádusáv oarjjelsáme gielas åhpadiddjeåhpadusá aktijvuodajn . 
Nuorttaguovllopolithka vuodo le ulljo- ja gássaråggåm Barentsáben . 
Nuorttalap guovlojn ábnnasav válldin aj bietses ja guosas , valla válldin báhkev , masta goabddáv hábbmijin . 
Nuorttarijkaj aktisasjbarggo sámegiela vuoksjuj le gitta 2012 tjadáduvvam Sáme giellanammadusás ( SGN ) mij le læhkám SPR:a vuolen . 
Nuorttarijkaj ássjediehttejuogos ájrrasij nammaduvvam Vuona , Svieriga ja Suoma stáhtajs ja sámedikkijs vattij jagen 2005 ietjas avtajienalasj oajvvadusáv nuorttarijkaj sámekonvensjåvnnåj . 
Nuorttasáme ieneplåhkoguovllo le suohkana Finnmárkon ma li oassen sáme giellaháldadimguovlos . 
Nuorttasáme unneplågoguovloj miejnnip merragáddeguovlo Finnmárkon , Råmsån ja Nordlándan gånnå dålutjis li sámástam . 
Nuorttasámegielak TV-sáddagjin ma álggin jagen 2001 gullá aj soames bále julevsámegielav datga oares gå radiosáddagijn . 
Nuorttasámeguovlojn le merrasáme ja márkkosáme bájke sierraláhkáj læhkám várnnahisá dárojduhttem dættos . 
Nuorttobiegga : Gå nuorttat båssu . 
Nuppe biejve gulájma Oddmund Andersenav Árranis , Dikka Stormav Råmså dávvevuorkás . 
Nuppe bieles gehtjadum , de vuojnnep ahte globála dáhpádusájn li bájkálasj sáme sebrudagájn vájkkudusá . 
Nuppe bieles gehtjadum : Ij la gus ber sáhka hiebadimes ådå dilijda ? 
Nuppe bieles gehtjadum ávvudalladuvvá biejvve iesj guhtik láhkáj bájkes bájkkáj , sijdas sijddaj , guovlos guovlluj . 
Nuppe bieles gehtjadum ávvudalladuvvá biejvve iesj guhtik láhkáj bájkes bájkkáj , sijdas sijddaj , guovlos guovlluj . 
Nuppe bieles gehtjadum ávvudalladuvvá biejvve iesj guhtik láhkáj bájkes bájkkáj , sijdas sijddaj , guovlos guovlluj . 
Nuppe bieles ulmutja aj båhti Árranav gehtjatjit ja Árranin vierddi de juoga majt vuosádalli . 
Nuppe bieles vas gehtjadum , de guollebiebbmamav barggosaje tjuovvu . 
Nuppe boadnjátja tjajmmi , e elja vuosteldit , dibddi suv goarssut . 
Nuppe bále sån vuolgij mannusij hávsajnis gå manáj moarses viettjaljit . 
Nuppev girjev dal didjij muv gärrásijda lev tjállemin , ja goappátjijn lev mujttádusáj sihtam dijáv tjielgga miellaj vaden båktet ja didjij mujttádit majt ájlis profehta åvddåla li sárnnum ja mijá härrá ja lånestiddje budájt majt lihpit gullam dijá apostelijs . 
Nuppástallat mierkki rievtegahtes årrot soabmása vuossti ja giehtadallat ulmutjav nievrebut buojkulvissan dajna gå ulmusj la nissun . 
Nuppástallat mierkki rievtugahtes årrot soabmása vuossti ja giehtadallat ulmutjav nievrebut . 
Nágin dájs muossádusájs juogij nuorra oahppij Hábmeris ja Divtasvuonas åvdep jage ; vuostasj rievsaga birra låttijt gieladime áhtjes siegen , ja tjiergedis albasjbivdo birra Bájddárvárijn . 
Nágin jage duogen vuojnnep båhtusijt konvensjåvna bargos mij la juo jådon . 
Nágin jage duogen vuojnnep båhtusijt konvensjåvna bargos mij la juo jådon . 
Nágin jage duogen vuojnnep båhtusijt konvensjåvna bargos mij la juo jådon . 
Nágin lågådallijs lidjin duola dagu stiftskapellan Torgeir Norwich Tråmsås guhti tjalmostahtij girkko demoniserimav sáme jáhkos . 
Nágin sekundav ållu sjávot tjåhkkåhij , åvddål giedav bajedij ja muodov sihkastij … . 
Nágin sekundav ållu sjávot tjåhkkåhij , åvddål giedav bajedij ja muodov sihkastij … . 
Nágin æjgáda gaskanisá sámástin , valla dárogielajn sægodin . 
Nágina mánájdisá ja mánájmánájdisá dárustam lidjin , ja ællim goassak mánájda sámástam . 
Násste tjiegŋalisá rudnev rabáj , suovva rudnes badjánij nåv gåktu suovva stuorra vuobnes , ja rudne suovva biejvev ja ilmev sjevnjudahtij . 
Násste tjiegŋalisá rudnev rabáj , suovva rudnes badjánij nåv gåktu suovva stuorra vuobnes , ja rudne suovva biejvev ja ilmev sjevnjudahtij . 
Náv sjaddá : Ålmåj lij ålggorijkkaj vuolggemin ja de gåhtjoj dievnárijdes ietjas lusi ja sijá hállduj åbmudagás vattij . 
Náv sjaddá : Ålmåj lij ålggorijkkaj vuolggemin ja de gåhtjoj dievnárijdes ietjas lusi ja sijá hállduj åbmudagás vattij . 
Náv vuojn lij : Herodes lij Johannesav giddidam , tjadnam ja fáŋŋgagoahtáj bálkestam Herodiasa , vieljas Filipposa áhká diehti , ¶ 
Návsstes ájn doagev viettjaj . 
Návsstes ájn doagev viettjaj . 
Návti brevvajienas : ¶ 
Návti jienas Sámedikke válljimin máhtti válljijiddje jienastit juogu de válljimlánján válljimbiejve jali brevvajienastit . 
Návti le : dijájs aktak ij muv åhpadisålmmån máhte årrot jus ij gájkka åbmudagás guode . 
Návti le : dijájs aktak ij muv åhpadisålmmån máhte årrot jus ij gájkka åbmudagás guode . 
Näjtso dal gå oarev oattjojga luojtijga áhtjeska gietgávav . 
Nälggomin lidjiv ja munji bårrusav vattijda , gåjkkåmin lidjiv ja munji juhkusav vattijda , abmasin lidjiv ja muv hálldusihtte váldijda , rihttsot lidjiv ja muv gárvodijda , skibás lidjiv ja muv gehtjajda , fáŋŋgagoaden lidjiv ja muv lunna manájda . 
Nälggomin lidjiv ja munji ejda bårrusav vatte , gåjkkåmin lidjiv ja munji ejda juhkusav vatte , abmasin lidjiv ja ejda muv hálldusihtte válde , rihttsot lidjiv ja munji ejda gárvojt vatte , skibás ja fáŋŋgagoaden lidjiv ja muv lunna ejda manáda . 
Nälját gáres bäjvváj guorrij . 
Nälját ieŋŋgil basuvnas båssij . 
Nälját ieŋŋgil basuvnas båssij . 
Nå , de álggá almma-ulmusj biebmov vaddet Ludágij dat dåntá biergos . 
Nåv aj David dakkir almatjav sálugin rámmpu gev Jubmel rievtesferdugin sárnnu dagojis dagi . 
Nåv aj Vuojŋŋanis midjij viehkken mijá sjiebtjesvuodan boahtá , dajna gå ep diede gåktu lulujma råhkådallat , valla Vuojŋŋanis iesj mijá åvdås sárnnomahtes sjuohkkanisáj råhkådallá . 
Nåv aj Vuojŋŋanis midjij viehkken mijá sjiebtjesvuodan boahtá , dajna gå ep diede gåktu lulujma råhkådallat , valla Vuojŋŋanis iesj mijá åvdås sárnnomahtes sjuohkkanisáj råhkådallá . 
Nåv aj dijájn : Gå dal Vuojŋŋanisá fámojt gähttjalihpit allasihtte ássat , gähttjalihtit de valjev dajs oadtjot tjoaggulvisá gievrrodibmen . 
Nåv aj dijájn : Gå dal Vuojŋŋanisá fámojt gähttjalihpit allasihtte ássat , gähttjalihtit de valjev dajs oadtjot tjoaggulvisá gievrrodibmen . 
Nåv aj ietjada hárráj ájádallit : suttos ierit lip jábmám , valla Kristus Jesusin lip Jubmelij iellemin . 
Nåv aj ietjada hárráj ájádallit : suttos ierit lip jábmám , valla Kristus Jesusin lip Jubmelij iellemin . 
Nåv de sjáhtjá tjuolgguv rudnes ruddnáj . 
Nåv de tjoaggulvis Härrá balon tsieggiduváj ja viesoj , ja ájlis Vuojŋŋanisá viehkijn ja fámujn lassánij . 
Nåv de tjoaggulvis Härrá balon tsieggiduváj ja viesoj , ja ájlis Vuojŋŋanisá viehkijn ja fámujn lassánij . 
Nåv degu guovsagisá . 
Nåv gåktu bárnne áhtjes viehket , le sån evangeliuma åvdås mujna barggam . 
Nåv gåktu bárnne áhtjes viehket , le sån evangeliuma åvdås mujna barggam . 
Nåv gåktu bárnne áhtjes viehket , le sån evangeliuma åvdås mujna barggam . 
Nåv gåktu de avta almatja mäddo gájkajt duobmo vuolláj doalvoj , le avta almatja rievtesferdugis dahko gájkajt friddjavuohtaj ja iellemij doalvvum . 
Nåv gåktu de avta almatja mäddo gájkajt duobmo vuolláj doalvoj , le avta almatja rievtesferdugis dahko gájkajt friddjavuohtaj ja iellemij doalvvum . 
Nåv gåktu ednamis almasj lij , li aj gájka ednamis , ja nåv gåktu almes almasj le , li aj almmelattja . 
Nåv gåktu ednamis almasj lij , li aj gájka ednamis , ja nåv gåktu almes almasj le , li aj almmelattja . 
Nåv gåktu tjáleduvvam le : Vaj lulu rievtesferdugin bágonat gávnadallat , ja vuojttet gå guoddalime vuolen le . 
Nåv gåktu tjáleduvvam le : Vaj lulu rievtesferdugin bágonat gávnadallat , ja vuojttet gå guoddalime vuolen le . 
Nåv ij Kristus ga ietjas alemushärrán bieja , ájnat dav dagáj guhti javlaj : Dån le muv bárnne , uddni lev duv riegádahttám . 
Nåv jalggat la ja tjerasmiedoj , ja ruvámusát båhti sij dan sijddaj åvtå bále , giehtoj boadnjásj . 
Nåv le Jubmel rievtesferdukvuodas vuosedam gå gierddisvuodanis le åvdep ájgij suttojt gierddam . 
Nåv le Jubmel rievtesferdukvuodas vuosedam gå gierddisvuodanis le åvdep ájgij suttojt gierddam . 
Nåv stuoragin vaj ulmutja alvaduvvi ja giedajt spædtju ja javlli : Iv la goassak nåv stuor berunav vuojnnám . 
Nåv váldij almma-ulmusj dalága gájkka sijá dávverav ja gållev , ja nåv máhtsaj goahtásis ruopptot ávojna . 
Nåv ålliduváj mav profehta Jeremia lij javllam : Válldin gålmmålåk silbbabiedniga , majt muhtem israelaga lidjin dan almatja hadden biedjam , ja Rájrrelihttedahkke bäldov daj oasstin , nåv gåktu Härrá lij muv gåhttjum . 
Nåv ålliduváj mav profehta Jesaja lij javllam : Sebulona ednam ja Naftali ednam , jávre guovlluj , Jordanäno nuppen bielen , hiednigij Galilea - álmmuk mij sjievnnjedin årru , le stuorra tjuovgav vuojnnám . 
Nåv_gåk miese riegádi , valla ij la ájn dajt vuojnnám . 
Nåvti Almenáhttje aj didjij juohkkahattjaj dahká , jus vieljajdihtte ehpit åbbå vájmostihtte ándagis luojte . 
Nåvti Almenáhttje aj didjij juohkkahattjaj dahká , jus vieljajdihtte ehpit åbbå vájmostihtte ándagis luojte . 
Nåvti de snjierrá bæssásis bæssá . 
Nåvti li muhtema dijájs viessum , valla lihpit rájnnasin basáduvvam , lihpit ájllisin ja rievtesferdugin Jesus Kristusa namá ja Jubmela Vuojŋŋanisá baktu dagáduvvam . 
Nåvti li muhtema dijájs viessum , valla lihpit rájnnasin basáduvvam , lihpit ájllisin ja rievtesferdugin Jesus Kristusa namá ja Jubmela Vuojŋŋanisá baktu dagáduvvam . 
Nåvti vuosedihpit rievtesferdugis ålgoldisáv almatjijda , valla sisŋelt lihpit vilpástallamis ja lágadisvuodas dievva . 
Nåvti vuosedihpit rievtesferdugis ålgoldisáv almatjijda , valla sisŋelt lihpit vilpástallamis ja lágadisvuodas dievva . 
Næjttso balláj gå ittjij Kuffiv dåbdå , ja Kuffi gatjádij næjtsos : « Mij la duv namma ? 
Næjttso vat galgaj sælldát tjævlástallat ja báhtjas gájddadit , vargga tjiehkádallat vaj ij la ietjas báhttjaj nággimin . 
Nælját oahppe ja suv æjgáda , gudi lidjin muv guoddalam dokumentavieredimes ja ulmusjtjærddaregistrerimis , andagis adnon maŋenagi ja máksin vihtta tuvsána buohttidussan . 
Oabbám Ingunn Moen Reinsnes aj tjáledahtij ja le sjaddam sáme gåvvådájddár . 
Oabbás Sandström Duoljá Siggá le tjállám moadda girje , oahppásamos lisj Ja jage gållin ( 1989 ) , man sisanon li ienemusát nissunrádnajis giehto . 
Oabme tjanástagájn rijbat sån adnet miellagiddis luondoábnnasijt dagu njoammel- ja oarreskittev ja adámav boahttsus ja dan láhkáj hábbmit juojddá ådå boahtteájggáj . 
Oaddát galgajma valla mån ittjiv sidá , farra Tedajn sahkadiv , tjajmajma . 
Oadtje le Vuojŋŋanisá vasjulasj ja Vuojŋŋanis oattje . 
Oadtje le Vuojŋŋanisá vasjulasj ja Vuojŋŋanis oattje . 
Oadtjot diedojt giellasuorgij sieradusáj gaskan . 
Oadtjot diedojt giellasuorgij sieradusáj gaskan ¶ 
Oadtjot diedojt sáme avijsaj birra histåvrålattjat . 
Oadtjot diedojt sáme avijsaj birra histåvrålattjat ¶ 
Oadtjot diedojt sámegiela ja giellapolitihkalasj dile birra . 
Oadtjot diedojt sámegiela ja giellapolitihkalasj dile birra ¶ 
Oadtjot diedojt teahtera birra histåvrålattjat . 
Oadtjot oahppijt divtajt ja juojgajt lågåtjit ja berustittjat ¶ 
Oadtjot oahppijt divtajt ja juojgajt lågåtjit ja berustittjat ¶ 
Oadtjot oahppijt dádjadittjat giellasujtto le gájkaj åvdåsvásstádus . 
Oadtjot oahppijt dádjadittjat giellasujtto le gájkaj åvdåsvásstádus ¶ 
Oadtjot oahppijt dádjadittjat sieradusáv formálalasj girjij ja persåvnålasj girjij gaskan ¶ 
Oadtjot oahppijt dádjadittjat sieradusáv formálalasj girjij ja persåvnålasj girjij gaskan ¶ 
Oadtjot oahppijt lagábut ietjasa tevstajt , tækstaåsijt ja gárgadisájt árvustalátjit ja ájádallat daj birra . 
Oadtjot oahppijt lagábut ietjasa tevstajt , tækstaåsijt ja gárgadisájt árvustalátjit ja ájádallat daj birra ¶ 
Oadtjot oahppijt oahpásmuvátjit julevsáme girjálasjvuodajn ja dan histåvråjn ¶ 
Oadtjot oahppijt oahpásmuvátjit julevsáme girjálasjvuodajn ja dan histåvråjn ¶ 
Oadtjot oahppijt oahpásmuvátjit sáme girjálasjvuodajn ja girjálasjvuoda histåvråjn . 
Oadtjot oahppijt oahpásmuvátjit sáme girjálasjvuodajn ja girjálasjvuoda histåvråjn ¶ 
Oadtjot oahppijt románajt lågåtjit ja berustittjat ¶ 
Oadtjot oahppijt románajt lågåtjit ja berustittjat ¶ 
Oadtjot oahppijt ájádalátjit ja giehtutjit boahtte ájge birra . 
Oadtjot oahppijt ájádalátjit ja giehtutjit boahtte ájge birra ¶ 
Oadtju gus sáme Vuona bielen buojkulvissan riektáv vehkudagájs tjuohppat Svieriga bielen , ja oadtju gus Svieriga ællosáme ælojdisá guododit várreguovlojn sámij vuodnasåkkijn ? 
Oadtjum lav láttagijt , jåñåjt ja boahttsubiergov galmmedam boaksaj . 
Oadtjum lev majt vájddiv ja ájn vil ienebuv . 
Oadtjum loabev ájn dábegisláhkáj boahttsujt nisskit nisskimnijbijn gå miehtsen njuovvi 9 oadtjum Sámediggáj dåjmalasj sajev ællosujttosjiehtadallamij , nav vaj gájbbádusá biejaduvvi åvddåla sjiehtadallamij 9 barggam nav vaj Ednambarggo- ja biebbmodepartemænnta le jåhtuj biedjam vuobbdemdåjmav lasedittjat boahttsubierggo jådedimev Ednambarggo / Urudisháldadibme NSRa le : 9 barggam nav vaj Sámedikke sadje ednambarggosjiehtadallamijn le nannidum , ja buktám vuojnojt njuolgga Enambarggo- ja biebbmodepartemænntaj 9 oassálasstám / oassálasstá guovloj åvddånahttemprográmmajn Tråmså ja Finnmárko fylkajn , mij buktá formálalasj aktijvuodav fylkaålmmåj ednambarggoåssudagáj 9 álgadam oadtjot stuoráp prosjevtav Finnmárkon nannim diehti barggosajijt ednambarggoæládusán 9 dåjmalattjat barggam ŠTO-sjiehtadusájn vaj sáme ednambarggo nanniduvvá 9 læhkám siegen ruhta juollodimijn Smávva-mierij biebbmoproduksjåvnå prosjæktaj 9 dåjmalattjat barggam stáhta urudisháldadimpolitihka gáktuj ja tsuojgodam stáhta vælggogisvuodajt sáme æládusáj gáktuj Miehttseæládusá / Duodje NSRa le : 9 oadtjum dåjmatjit åvddånahttemprográmmav duodjáj , gånnå le ulmme nannit duojev fáhkan , kultuvrran ja æládussan 9 álggám bargguj mij galggá guoradallat æládussjiehtadusáv duodjárijda 9 barggam nav vaj álggemdoarjja- gitta gålmåjáhkáj- nissunijda gudi álggi miehttse- jali duodjeæládusáj 9 tjadádam miehttseæládusfáhkaseminárav 9 åttjudam nav vaj nissuna oadtju ienep oasstemdoarjjagav dábálasj æládusdåjmajn Kultuvrra NSRa le : 9 álgadam , ja vuollájtjállám aktisasjbarggosjiehtadusáv sáme dájddárorgánisásjåvnåj nav vaj suoddjit moattelágásjvuodav sáme kulturiellemin ja dahkat økonomalasj åvddådiedojt dájddárijda 9 tjuovvum bargojt dájddárorgánisásjåvnåjn sijáj jahketjåhkanimijn 9 álgadam bargov dájddapolitihkalasj diedádusájn 9 barggam dan åvddåj vaj Sáme Árkijvva sjaddá oassen ådå diedalasjvieson Guovdagæjnon 9 ásadam girjálasjvuoda stipendav sáme nuorajda 9 barggam vaj ruhtajuolludime lassáni juohkka kulturåsijn 9 oadtjum doajmmaj doarjjaårnigijt sáme musihkkafestiválajda ¶ 
Oadtjut mijáv juojddáv berustihttjat ! 
Oadtjut mijáv juojddáv berustihttjat ! 
Oahpestiddje li Guovddagæjno sáme allaskåvlå prosjevta baktu åhpaduvvam , váj máhtti bargostisá tjadádit . 
Oahppam lip duola dagu ep galga luondos tjuohppat ienebuv gå masi le dárbbo . 
Oahppam lip duola dagu ep galga luondos tjuohppat ienebuv gå masi le dárbbo . 
Oahppat argumenterit ja vuojnnet argumentasjåvnåjt tevstajn majt låhki ja ietja tjálli ¶ 
Oahppat argumenterit ja vuojnnet argumentasjåvnåjt tevstajn majt låhki ja ietja tjálli ¶ 
Oahppat avijssaartihkkala åsij birra . 
Oahppat avijssaartihkkala åsij birra ¶ 
Oahppat diminutijva birra . 
Oahppat essijvaj ja abessijvaj birra ¶ 
Oahppat essijvaj ja abessijvaj birra ¶ 
Oahppat gáldojt adnet ja gávnnat sieradusájt gáldoj diededusájn ¶ 
Oahppat gáldojt adnet ja gávnnat sieradusájt gáldoj diededusájn ¶ 
Oahppat gáldojt åhtsåt , guoradallat ja artihkkalijt dajs tjállet ¶ 
Oahppat gáldojt åhtsåt , guoradallat ja artihkkalijt dajs tjállet ¶ 
Oahppat gåktu bágo li sjaddam . 
Oahppat gåktu gåvåjttjielggiji ¶ 
Oahppat gåktu muhtem gielalasj vájkkudusá doajmmi ¶ 
Oahppat gåktu muhtem gielalasj vájkkudusá doajmmi ¶ 
Oahppat gåktu prosjæktabarggo åvddån ¶ 
Oahppat gåvåjt tjielggit ja daj birra tjállet . 
Oahppat gåvåjt tjielggit ja daj birra tjállet ¶ 
Oahppat låhkåt , tjállet ja sierraláhkáj ságastit sámegielav . 
Oahppat máhttep dáj vuogij birra , ja gæhttjalit lahkanit nubbe nuppev ja gássjelisvuodajt ietjamij sebrudagán , javlaj Steffensen . 
Oahppat partihkkalij birra ¶ 
Oahppat partihkkalij birra ¶ 
Oahppat partitijva birra . 
Oahppat partitijva birra ¶ 
Oahppat ståhkama , juojggama , lávlloma , dánssama , rollaståhkusij ja drámátiserima baktu . 
Oahppat tevstav strukturerit ja de artihkkalav tjállet ¶ 
Oahppat tevstav strukturerit ja de artihkkalav tjállet ¶ 
Oahppat tjielggit ássjijt vuosedime baktu ¶ 
Oahppat tækstagiehtadallamav ja hárjjánit boallobævddáj gå ietjasa tevstajt tjálli . 
Oahppat vehi medijá birra ja ságastallat dan birra majt vuojnni . 
Oahppat vehi tjállet , duola dagu åhtsåmijt , formálalasj girjijt , ja ietjá sjáŋŋarijt dárbo milta . 
Oahppat vuojnnet vájkkudusájt rekláman ¶ 
Oahppat vuojnnet vájkkudusájt rekláman ¶ 
Oahppe barggi dán oasen snivva soames dáhpádusájn nuppát væráltdoarroájges Divtasvuonan . 
Oahppe barggi dán oasen snivva soames dáhpádusájn nuppát væráltdoarroájges Divtasvuonan . 
Oahppe buojkulvisájt vaddá sebrudak- ja kultuvralasj vidjurijs Sámeednama sierra guovlojn , gåvåt ájnas åsijt sáme kultuvrraárbes ja buohtastahttá viessomvuogijt ja vidjurijt sáme kultuvra ja ietjá kultuvraj gaskan . 
Oahppe diedulattjat barggá gielajnis dav dievvasin , duollan ja tjielggasin dagátjit goappátjagá njálmálattjat ja tjálálattjat . 
Oahppe duhtis jus sunji nåv_gåk åhpadiddjásis sjaddá , ja dievnár nåv_gåk boanndisis . 
Oahppe galggi barggat muhtem ávijssasjáŋŋarijn jaguoradallat tevstajt duon dán ávijsan muhtem ájggegávdas ¶ 
Oahppe galggi barggat tevstajn ájálvisás gárves tækstaj , ja máhttet vaddet ja ávkástallat árvustallamav tjállemprosessan . 
Oahppe galggi tjállemåhpadusás vuojnnet ávkev ja árvov , ja nævvon sæbrástallamij ja gå galggi subtsastit ietjasa ájádusájt ja åtsådallamijt . 
Oahppe galggi åtsådallat boandás njálmálasj ja tjálalasj gielav . 
Oahppe gudi ælla nav tjiehpe , e huoman åhpadiddjes tjuovoduvá . 
Oahppe gåvåt ájnas åsijt sáme kultuvrraárbes ja buohtastahttá viessomvuogijt ja vidjurijt sáme kultuvra ja ietjá kultuvraj gaskan . 
Oahppe hæhttuji buojkulvissan máhttet låhkåt váj diedojt máhttet tjoahkkit , máhttet dålkkut ja ájádallat luonndofága sisano birra . 
Oahppe li aj sæmmi mielas , vájku muhttijn le låssåt guhkásåhpadimijn , sierraláhkáj sidjij gudi li dåssju gallegattja jali ållu aktu ietjasa skåvlån , låhpat Solvår Turi , gænna galggá permisjåvnnå virgestis Árranin boahtte skåvllåjage . 
Oahppe máhtti lånav Stáhta Loadnakássas luojkkat . 
Oahppe åvtåt njálmes ságastin . 
Oahppevuosádallam Akta dajs gudi vuosádaláj Jåhkåmåhken lij Berit Andersen Guvsám ( 24 ) . 
Oahppijda vaddet diedojt mij la prosjektabargo ulmme ¶ 
Oahppijda vaddet diedojt mij la prosjektabargo ulmme ¶ 
Oahppijn gænna le julevsámegiella vuostasjgiellan le huoman lassánam 18 oahppes 25 oahppáj lågev jagen . 
Oahppijt dåhkki gåhttjot duola dagu Sáme radiov gulldalit ja tjálestit majt dádjadi ja majt e dádjada . 
Oahppijt dåhkki gåhttjot duola dagu Sáme radiov gulldalit ja tjálestit majt dádjadi ja majt e dádjada . 
Oahppis juohkkahasj rubmahis ájlistuhttet ja guddnedit , ja allis dav himojda hálojda vatte nåv gåktu hiedniga , gudi e Jubmelav dåbdå . 
Oahppis juohkkahasj rubmahis ájlistuhttet ja guddnedit , ¶ 
Oahppit muodulvisás fijkunmuora birra . 
Oahppit muodulvisás fijkunmuora birra . 
Oahppofálaldahka le dinngudum j j Divtasvuona suohkanis ja le ¶ 
Oahpponevvaga hiebaduvvi girjjedárogielas ådådárogiellaj : Hæhttu sæmmi lahkáj sámegielan aj ¶ 
Oahpásmuvvat gássjelap girjá-lasjvuohtaj , ja oahppat árvvon adnet girjálasjvuoda valjesvuodav , vuodon ájálvisájda majt gæhttjaladdi ietjasa bargon . 
Oahpásmuvvat muhtem tjállemtjerdaj ja oadtjot histåvrålasj diedojt tjállemtjerdaj birra . 
Oahpásmuvvat muhtem tjállemtjerdaj ja oadtjot histåvrålasj diedojt tjállemtjerdaj birra ¶ 
Oajbbut jáhko åvdås mij akti le ájllisijda åskelduvvam . 
Oajbbut jáhko åvdås mij akti le ájllisijda åskelduvvam . 
Oajbbut jáhko åvdås mij akti le ájllisijda åskelduvvam . 
Oajbo jáhko buorre oajbbomav , gähttjala ihkeven iellemav vuojttet , masi le gåhtjoduvvam , ja man diehti le rievteslahkáj dåbdåstam moatte vihtana åvdån . 
Oajbo jáhko buorre oajbbomav , gähttjala ihkeven iellemav vuojttet , masi le gåhtjoduvvam , ja man diehti le rievteslahkáj dåbdåstam moatte vihtana åvdån . 
Oajvev gáre sinna buktin ja niejddaj vaddin , ja sån de äddnásis dav guottij . 
Oajvvadav duv mujsta dålån rájnnim gållev oasstet vaj boando , ja oaste vielggis biktasijt majda rihtsovuodav gárvoda skámut tjiegatjit , ja vuojddasav tjalmijda vaj vuojná . 
Oajvvadav duv mujsta dålån rájnnim gållev oasstet vaj boando , ja oaste vielggis biktasijt majda rihtsovuodav gárvoda skámut tjiegatjit , ja vuojddasav tjalmijda vaj vuojná . 
Oajvvadusá álmmugis Guovdásj mujttádahtij vuodogierggebiedjamav slávggá giessemijn bieredak ideda ja mannela lij j j æjvvalibme káfajn barggijda ja frukta ja jiegna j mánnágárddemánájda mánájda , aktan ietjá berustiddjij . 
Oajvvemihtto l åvdedit oahppij guládallam tjehpudagájt vaj dåjmalattjat oasev válldi sáme sebrudagás . 
Oajvveoase li oase ållesvuodas ja dajn le aktijvuohta . 
Oajvveoase li oase ållesvuodas ja dajn le aktijvuohta . 
Oajvveoase li oase ållesvuodas ja dajn le aktijvuohta . 
Oajvveoase li oase ållesvuodas ja dajn le aktijvuohta . 
Oajvveoase li oase ållesvuodas ja dajn le aktijvuohta . 
Oajvveoase li oase ållesvuodas ja dajn le aktijvuohta . 
Oajvveoasse vuojnos guovsagisájs sjaddá dássta gå elektråvnå båhti atmosferraj háhppudagájn mij la bájken lågådis tjuovga háhppudagás . 
Oajvvesivva dási le máhtudak vánesvuohta sámegielan almulasj suorge barggij gaskan . 
Oajvvesivva dási vuojnnet le máhtudak vánesvuohta sámegielan almulasj suorge barggij gaskan . 
Oajvvesivva gå Ájluoktaj jåhtiv , lij Ájluovta skåvllå le ájnna skåvllå mij fállá julevsámegielav vuostasjgiellan vuostasj klássas . 
Oajvvesuorgen guoradallat gielav anon le sáhka giellasystema ja giellaano aktijvuodas . 
Oajvvesuorgen guoradallat gielav anon le sáhka giellasystema ja giellaano aktijvuodas . 
Oajvveulmme viertti liehket ” ålleslasj ájádus ” mij lulu ålles Sáme ednamij boahtet ávkken . 
Oajvveulmmen årnigijn le sihkarasstet lasse buvtadimev ja anov sáme girjálasjvuodas ja badjen anedit sáme almmudakæládussuorgev . 
Oajválattjaj bieles le dárbbo ienebut tjalmostuhttet divna gålmå sáme giela , politihkkahábmimin , dåjmajn ja almulasj dokumentaj jårggålimij j. n . 
Oajválattjaj háldadus ij guoskadalá dat riektás . 
Oalges giedan gietjav náste adnalij , ja basstelis , guovteájvuk svierdde njálmes idij ja suv muohto lij biejve lágásj , ålles fámos bájttemin . 
Oalges giedan gietjav náste adnalij , ja basstelis , guovteájvuk svierdde njálmes idij ja suv muohto lij biejve lágásj , ålles fámos bájttemin . 
Oalges giedas de suv doahppij ja tjuottjeldahtij , ja ålmmå juolge ja juolggelahtasa dalága gievrrun , ¶ 
Oamedåbdov muhtema li hilggum , ja jáhko hárráj håhkkånam . 
Oamedåbdov muhtema li hilggum , ja jáhko hárráj håhkkånam . 
Oamedåbdov muhtema li hilggum , ja jáhko hárráj håhkkånam . 
Oanegattjav maññela ieddnes boahtá Fránsijn ja vuojnnet la buorre mielan . 
Oanegattjav tjåhkkåham , de Ielli jávrregáttes tjuorvvij : – Dála l gåjt de luotta ! 
Oanegav danna tjuodtjum , de sijddaj vat manniv . 
Oanegav rudne guoran tjuodtjum , de vuojnniv gå svihtjo giehtabielen bådij . 
Oanegav suhkam , de gáttes soames tjuorvvij : – Tjåhkkida maŋebuj ! 
Oanegis ájge duogen de Háhtsisj usjudallagådij sån lij ilá binnáv oadtjum . 
Oanegis ájge duogen de Háhtsisj usjudallagådij sån lij ilá binnáv oadtjum . 
Oanes mujtulvishållå girkkohærrás jali muhtem lagámusájs . 
Oappás matematihkkagirjes lij gávnnam mij geometria le . 
Oarje lehkusa båndijisá vuollásattjan juohkkaláhkáj ja sijá sidoda milta dahkusa , allusa ga vuosteldu , allusa ga majdik niskudu . 
Oarjje ij viesonis ihkát åro , valla bárnne årru . 
Oarjjelsáme giellabiesse le prosjækta mij le Nordlánda fylkkamánnes ja Svieriga sámeskåvllådåjmadagás jåhtuj biejadum . 
Oarjjelsámgiela gáktuj de ekspertkomitea dættot dát giella le sierra ájtos dilen ja danen le dárbbo dalánagá dåjmajda vaj giella galggá iellet Vuonan . 
Oarjjelsámijda lij stuorra vahágin , gå dat rájes ælla das nagádam allasisá ådå avijsav álgadit . 
Oarjjevuona bájkkejuogos tjielggi balov nasjnalpárkav ásadijn návti : … Nasjonalpárkka buktá nåv stuorra rádjodusájt ulmutjij friddjavuodan dåmadit ja dat merkaj giddidum uvsajt gájkka årudagájda Oarjjevuonan , mij tjoahkkáj gehtjadum ij la dåssju goappátjagá dálvve- ja giesseårudahka ájnat aj vehkudakguovllon dájda årudagájda . 
Oarjján : Badjejávres ( ØverSørfjordvatnet ) , jávre milta Sadjemjávre lulemus luoktaj , dan maŋŋela njuolgga linnja 1236 alludahkaj Gihtsejieŋan , maŋŋela njuolgga linnja Noaidejávre alemus luoktaj , dan maŋŋela dan tjátje milta Lavzejávrráj , dåppelt tjátjádagá milta Bovrojávrráj , dav jávrev rijkarádjáj . 
Oarjján : Maŋemus nammadum gávnadimsajes , Gráddesjågå milta dan sadjáj gånnå rijkagäjnov 77 rassti , dåppelt dav rahtev rijkarádjáj . 
Oarjján : Nammadum luovtas njuolgga linnja Ridoalggetjåhkkåj , 1273 alludagán , vijdábut njuolgga linnja Rr 244 rádjáj Hurreváren . 
Oarjján : Nammadum luovtas njuolgga linnja Sisovasstindenij , 1411 alludagán , dan maŋŋela Ålmåjjálosjieŋa ( Blåmannsisen ) rastá Leirvatnetij , vijdábut dan jávre rastá rijkarádjáj ( 33 W 555288 7464930 ) . 
Oarjján : Tjoalmes Spälláj vuodnanjálmmáj Storvatnetis , dav tjátjev Storvatneta oarjemus luoktaj , luovtas njuolgga linnja Tjoaddnejávre nuortamus luoktaj , dan maŋŋela dav jávrev ja tjátjádagáv vijdábut rijkarádjáj . 
Oarjádahka : Gå oarjját båssu . 
Oarjálattja lij buolvas buolvvaj berustam misjåvnåv ja humanitær viehkev , ij dåssju Afrikan ja Kinan . 
Oarren dasi lij Herodias , vieljas Filipposa áhkká . 
Oarren dasi lij Herodias , vieljas Filipposa áhkká . 
Oarren dasi lij Herodias , vieljas Filipposa áhkká . 
Oase sáme åskos ja kultuvras suddon ja boajtojubmeldievnastussan aneduváj . 
Oases vuojnnet buoragit manná , vájku dal muhttijn la sjávot gå turista ælla . 
Oasev árvos mij de oadtjop , ja aj ávov gullat Karl Tirénav iesj juojggamav gähttjalit . 
Oasse girjes Saltbingen ¶ 
Oasse ietjama sáme duogátjis ¶ 
Oasse prosjevtas le udnásj báhkogirjij vuodon ma juo gávnnuji , ja ietjá oasse le báddit ulmutjijt moatte buolvajs ja moatte giellasuorgijs Vuonan ja Svierigin . 
Oasse visitassárnes Váhtjerin ij la goassak almmuduvvam . 
Oasse visitassárnes Váhtjerin ij la goassak almmuduvvam . 
Oassen sámij iesjmierredimes ietjama giela , kultuvra ja sebrudakiellema åvdås galggá Sámedikken almma fábmo giellapolitihkan . 
Oassálasstemij gulluji aj rudá stáhtas ja vælggogisvuohta sáme álmmuga dárbojt ållidit . 
Oassálasstet almmulasj tjåhkanimijda lahkabirrusin ¶ 
Oassálasstet åvddånbuktemijda ja gulldalit dajt , ja oahpásmuvvat ietjá kultuvraj iellemåtsådallamijda , normajda ja árvojda ¶ 
Oassálasstij gaskan lidjin julevsáme nuora Vuonarijkas ja aj svieriga bieles . 
Oattje hállo jábmemij doalvvu , valla Vuojŋŋanisá hállo iellemij ja ráfáj doalvvu . 
Oattje hállo jábmemij doalvvu , valla Vuojŋŋanisá hállo iellemij ja ráfáj doalvvu . 
Oattjoj aj loabev ietjas versjåvnåv dahkat Johan Märaka lávllagis ja Bernt Mikkel Haglunda lávllagis . 
Oattjojma nav buorre responsav gulldaliddjijs majt ejma lim vuorddám . 
Oattjotja dát tjårmås jus i dal sjávot åro , bielkij . 
Ocijvve- luottudagáv oattjoj agev gå ieddnes smálaj bargoj goade vuolen . 
OddLevia mielas le læhkám árvulasj ietjas viddnudagá åvddånahttema diehti Naryan-Maran liehket . 
Ofuohtán ja Lofåhtan ij le dakkir dáhpe læhkám , gåjt de mijá ájge . 
Ole Henrik Magga l aj sámediggeájras ja njunjusasj Sámedikke ietjas riektá lávddegåtten / juohkusin . 
Organisasjåvnnå tjadát dáv ásadimev , ja oadtjum li biednikdårjav moattet guovlos majna dáv tjadádi . 
Ornamentihkas gávnnu moadda slája , duola dagu symbåvlå , merka ja girjaga , giehtoj Maja Dunfjeld . 
Oslon ællim åhpadiddje gudi julevsámegielav máhttin , ja ieddnes la iesj suv sijdan sámegielav åhpadam . 
Parlamentaralasj juogos le vil ráddidusá barggogåhttjusav ¶ 
Paulsenin li aj åtsådallama politihkalasj bargos , dallutjis gå tjåhkkåhij nuoraj fylkkadikken Nordlándan tjavtjas 2010 tjaktjaj 2012. - Muv mielas lij miellagiddis barggat politihkalasj ássjij nuoraj fylkkadikken , valla dåbddiv ittjiv nuohkásav oattjo barggat daj ássjij ma lidjin munji ájnnasabmusin . 
Paulus de Silasav allasis ráddnan válljij , ja vuolgij maŋŋel gå vielja lidjin suv Härrá ármo hállduj vaddám . 
Paulus de Silasav allasis ráddnan válljij , ja vuolgij maŋŋel gå vielja lidjin suv Härrá ármo hállduj vaddám . 
Paulus de sijáv guodij ja váldij åhpadisålmmåjdis fárruj . 
Paulus de sijáv guodij ja váldij åhpadisålmmåjdis fárruj . 
Paulus de sijáv guodij ja váldij åhpadisålmmåjdis fárruj . 
Paulus dåhku dábes milta manáj , ja gålmmå sábbáda sidjij sárnnedij . 
Paulus dåhku dábes milta manáj , ja gålmmå sábbáda sidjij sárnnedij . 
Paulus hålan rámmpot ja lájttá Atenalattjajt . 
Paulus sidáj Timoteosav fárrusis ja daj dáfoj juvdáj diehti suv birratjuohpadij ; juohkkahasj ham diedij áhtjes grehkan . 
Paulus sidáj Timoteosav fárrusis ja daj dáfoj juvdáj diehti suv birratjuohpadij ; juohkkahasj ham diedij áhtjes grehkan . 
Paulus suv lusi manáj , råhkådaláj ja biejaj giedajdis suv nali ja buoredij suv . 
Paulus suv lusi manáj , råhkådaláj ja biejaj giedajdis suv nali ja buoredij suv . 
Paulus suv lusi manáj , råhkådaláj ja biejaj giedajdis suv nali ja buoredij suv . 
Paulus várrot bihko huorrudagás ¶ 
Paulus ájgoj de iesj teáhterij tjágŋat álmmugij hålatjit , valla åhpadisålmmå duostudin . 
Paulus ájgoj de iesj teáhterij tjágŋat álmmugij hålatjit , valla åhpadisålmmå duostudin . 
Paulusa baktu Jubmel mihtos oavdojt dagáj , tjabu lijnijt ja biktasijt ma suv rubmahis lidjin duohttasam , biedjin skihppij nali , ja nåv de skihpudagájstisá buorránin , ja bahás vuojŋŋanisá sijáv guodin . 
Paulusav ja Silasav fárrusis goahtásis váldij ja biebmojt sunnuj gárvedahtij , ja goahtefuolkijnis ávvudaláj gå Jubmelij lidjin jáhkkegoahtám . 
Paulusis , Jesus Kristusa dievnáris , apostelin gåhtjoduvvam ja Jubmela evangeliumav sárnnedittjat tjuoldeduvvam , mav Jubmel profehtajis baktu ájlis tjálugijn jáhtij , evangeliumav Bárnes birra , guhti almatjin Davida máttos riegádij , ja guhti Vuojŋŋanisá ájlisvuodan Jubmela fábmogis Bárnnen duodastuváj gå jábbmegij lussta tjuodtjelij : Jesus Kristus , mijá Härrá . 
Paulusis , Jesus Kristusa dievnáris , apostelin gåhtjoduvvam ja Jubmela evangeliumav sárnnedittjat tjuoldeduvvam , ¶ 
Paulusis , Jubmela dievnáris ja Jesus Kristusa apostelis , rájaduvvam Jubmela válljim almatjijt lájdditjit jáhkkuj ja diehtuj mijá jubmelbalulasjvuoda sáddná birra , ihkeven iellema dåjvujn mav Jubmel guhti ij goassak gielesta , le jáhttám ihkeven ájge rájes . 
Paulusis , Kristus Jesusa apostelis , gåhttjoma milta , mij Jubmelis boahtá , mijá lånestiddjes , ja Kristus Jesusis , mijá doajvos , Timoteosij , rievtes mánnásis jáhkon . 
Paulusis , Silvanusis ja Timoteosis Tessalonike tjoaggulvissaj Jubmelin , mijá Áhtjenimme , ja härrá Jesus Kristusin viessomin . 
Paulusis , fáŋŋgan Jesus Kristusa diehti , ja Timoteosvieljastimme gieres ráddnasimme ja barggoguojmmáj Filemonaj , ja oabbásimme Apfiaj , oajbbomguojmmásimme Arkipposij ja tjoaggulvissaj , mij duv viessuj tjåhkan . 
Paulusis , fáŋŋgan Jesus Kristusa diehti , ja Timoteosvieljastimme gieres ráddnasimme ja barggoguojmmáj Filemonaj , ¶ 
Paulusis Titusij , oalle mánnásis aktisasj jáhkon . 
Pedagogalasj sjiemáj milta giellabiese sisanov hábbmijma , ja lijma snivva ságastam juohkka dåjma birra . 
Peder lij årrum dåjmalasj bájkálasj politihkalasj bargon , nåv gå Divtasvuona suohkanstivran moadda ájggegávda , gånnå sån lij sámij ájras . 
Persåvnålasj girjev tjállet ¶ 
Persåvnålasj girjev tjállet ¶ 
Peter Mikkelsen guhti jådet dáv elektronalasj girjjeoassásav subtsas birrusit 40 girje li juo dán databásan , ja ienebuv båhti . 
Petrus aj måttijn ietjá bágujn vihtanastij , ja sijáv vágodij : ” Gádjut ietjada dát bahás máttos . 
Petrus de Jesusa sárnnomav mujttáj : ” Åvddål_gå åresvuonntsá tjuodjá , de gålmmi muv vuornáda ” , ja ármet tjiero ålgus manáj . 
Petrus de Jesusa sárnnomav mujttáj : ” Åvddål_gå åresvuonntsá tjuodjá , de gålmmi muv vuornáda ” , ja ármet tjiero ålgus manáj . 
Petrus de fáŋŋgagoaden vierttij tjåhkkåhit , ja tjoaggulvisán duodas suv åvdås Jubmelij råhkådallin . 
Petrus de fáŋŋgagoaden vierttij tjåhkkåhit , ja tjoaggulvisán duodas suv åvdås Jubmelij råhkådallin . 
Petrus de suv lusi manáj ja gatjádij : ” Härrá , galli máhttá vielljam vierev muv vuosstij dahkat ja daŋgas_diehti mujsta ándagis luojteduvvat ? 
Petrus de suv lusi manáj ja gatjádij : ” Härrá , galli máhttá vielljam vierev muv vuosstij dahkat ja daŋgas_diehti mujsta ándagis luojteduvvat ? 
Petrus lij vilá bárudisáv árvvaladdamin gå Vuojŋŋanis sunji javlaj : ” Dála li gålmmå ålmmå duv åhtsåmin . 
Petrus lij vilá bárudisáv árvvaladdamin gå Vuojŋŋanis sunji javlaj : ” Dála li gålmmå ålmmå duv åhtsåmin . 
Petrus sujsta gatjádij : ” Le gus dát gájkka majt bäldos oattjojda ? 
Petrus sujsta gatjádij : ” Le gus dát gájkka majt bäldos oattjojda ? 
Petrus sunji giedas gálggij ja viehkedij suv tjuodtjánit . 
Petrus sunji giedas gálggij ja viehkedij suv tjuodtjánit . 
Petrusij de Jesus javlaj : ” Tsåggåla svierdev dåhppåsis : Ittjiv gus galga juhkat gávtjav mav Áhttje munji le vaddám ? 
Petrusij de Jesus javlaj : ” Tsåggåla svierdev dåhppåsis : Ittjiv gus galga juhkat gávtjav mav Áhttje munji le vaddám ? 
Petter gut divnaj sihtá ståhkat ja gut ávvudallá oabbásis låhkåt . 
Petter iednes lagábuj manná . 
Petter ráddnasis gæhttjá , valla sån ietjá guovlluj gæhttjá . 
Petter suv tjavgga giedas adnal , ja Lisa ballá luojttet galggá . 
Petter tjavgábut tjábrri ja jáhkas adnalasstá . 
Petter vuolpos gitta anet , ittjij diede nav sjaddá . 
Piera sjávot bujtij gå diedij divna oamedåbdo ássje ællim nav gåktu galggin . 
Piera ådå gáppte Piera lippav ristiednestis oattjoj . 
Pilatus alemushärrájt , rádeålmmåjt ja álmmugav tjoahkkáj gåhtjoj ja javlaj : ” Dáv ålmmåv lihpit diehki buktám ja guoddalihpit suv álmmugav tjáddjidime . 
Pilatus vas viessusis moattoj , gåhtjoj Jesusav boahtet ja gatjádij : ” De dån le juvdáj gånågis ? 
Pittsa l jådediddje sámeåssudagás dán prosjevtan , ja åvdåstiddje l ællosámij bieles Unna_Tjerutja tjæros . 
Pládna gájbet Vuona girkkon le evangelak luhterlasj oahppa vuodon . 
Pládna le namáv oadtjum ” Buorre biejvve ” . 
Pládnaguovllo le E6 rájes Sagpollenis , Tjáhppisjávre oarjjeallebielen gitta Måsskåj ja prosjekta le Divtasvuona suohkanis giehtadaláduvvam . 
Pládnajuogos biejaj vuodon sáme guovdásj sisano hárráj galgaj viessot , ja hæhttut aj barggosajijt adnet ja ánssit sisboadojt doajmmaj . 
Plánit , tjadádit ja åvddånbuktet guoradallamav gåktu máná ja nuora adni sámegielav ja gåktu duot dát áldarjuogos adná gielav duon dán láhkáj ¶ 
Plánit , tjadádit ja åvddånbuktet guoradallamav gåktu máná ja nuora adni sámegielav ja gåktu duot dát áldarjuogos adná gielav duon dán láhkáj ¶ 
Politidirektørra Odd Reidar Humlegård ja PST-oajvve Benedicte Bjørnland galggaba aj liehket oasse juohkusis . 
Politijkalasj ulmme mierreduvvá åvdemusát gå boatsjojäládus le sáme kultuvrraárbes ájnas oasse . 
Profehta ham javllá : 49 Almme le muv tråvnnå , ednam le juolgijam vuolen duvddan , makkir viesov de lulujda buktet munji tsieggit , javllá Härrá , ja gånnå luluj muv vuojŋastimsadje ? 
Profehta ham javllá : Almme le muv tråvnnå , ednam le juolgijam vuolen duvddan , makkir viesov de lulujda buktet munji tsieggit , javllá Härrá , ja gånnå luluj muv vuojŋastimsadje ? 
Prográmma gálggá gåbttjåt dutkamsuorgijt giella , girjálasjvuohta , kulturåvddånbuktem , demográfia , viessomdille ja viessomkvalitehtta , njálmálasj árbbedáhpe ja árbbedábálasj máhtudahka , máná ja nuora , ressursa ja riektádille jaådå ájggásasj sáme ¶ 
Prográmma le navku ja máhttá viedtjaduvvat internehtas . 
Prosjevta baktu juohkka oassálasste le árvov oadtjum ietjas máhtudagás ja åtsådallamijs , ja aktisasj åtsådallama ja fysihkalasj labudallam le ájnas sosiálalasj oasev adnám . 
Prosjevta ulmme le læhkám ásadit iehpeformálalasj sámegielak arenav julevsáme nuorajda . 
Prosjevta ájádus le sáme nuora galggi diedov juohket ietjas árggabiejves njuolgga guládallamijn ietjá nuoraj . 
Prosjevtan li læhkám birrusij 70 oassálasste ålles Barentsguovlos ja siján le iesjgengalágásj duogásj . 
Prosjevtas li moadda ávkálasj åtsådallamijt oadtjum ja dat aneduvvá vuorbástuvvam . 
Prosjevtas åvddån boahtá moattes li sáme bielijt ietjas iellemin åhtsåmin . 
Prosjevtas åvddånboahtá jut moadda dábe li iellemin ájn , muhtema vas e desti gávnnu . 
Prosjækta , gånnå le mierre 324.000 kr , le aktisasjbarggo Divtasvuona suohkana ja Anne Kalstad Mikkelsena baktu , guhti le Risstinloavddagav åvddånahttám . 
Prosjækta l válljim juohkusav mij bargov åvdet , ja ájrrasa dán jådedidddjij juohkusin tjåhkani Nárvijkan mánnodagá gånnå galggi ságastit mahkkir ávkke dákkár rahtes la . 
Prosjækta le biejadum moatte jábijda , dåjmaj ma luondulattjat gulluji iesjgeñgalágásj jábijda ; várrevádtsem muorjjitjit ja urttasijt tjoakkátjit , guollit ja njuovvama tjavtjajt . 
Prosjækta le namáv oadtjum julevsáme bágojs « mávsulasj » ja « báhkogirjje » . 
Prosjækta le oasse Kultuvralasj skåvllåvuossas Nordlándan , ja dán aktijvuodan li kostymajt Kultas luojkkam , mij le oasse kultuvralasj skåvllåvuossas Tråmsån . 
Prosjækta le ruhtaduvvam Nordlánda fylkasuohkanis , Sámedikkes , STH-fåndas ja Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta . 
Prosjæktajuogos aj álggu bájkálasj referánssajuohkusav ásadit viehkken . 
Prosjæktajuogos le juo j j barggam jages 2007 . 
Prosjæktajuogos ájggu hiebadit ¶ 
Prosjæktajådediddje Erling Urheim galggá ruvva åvddånbuktet prosjevta hæjttodiedádusáv , gånnå le læhkám máhtudaklåpptimdåjma ja fálaldagá sáme mánájda ja nuorajda dá tjavtja . 
Prosjæktajådediddjen Stájgo sagaspellan munji le luondulasj histåvrrååvddånbuktemijn barggat , ja navti gåk mån diedáv de le dåssju Lillian Selvik guhti le sáme kultuvrav tjalmostahttám sagaspellan , ja mån ájgov dahkat sáme kultuvrav luondulasj oassen sagaspellas . 
Prosjæktaredáktørra NRK Sámerádion Jan Roger Østby ij la åvddåla dakkár gatjalvisáv oadtjum jus la dárbbo ålles sáddagav julevsábmáj jårggålit gå julevsáme oahppe li gilppusin oassálasstemin . 
Pálma , stráddu , mánnodihpe ja varás muorjema lidjin viehkken . 
Pålnovikenis Sørdalenij , 2. vuohpes 1 km Čuolbmaæno njálmes oarjjelullelin Skierreluoktaj , ja 3 . 
Qvigstad girjes Lappiske Eventyr og Sagn Julevsábmáj : Kaia Kalstad 2004 ) ¶ 
Rabás dahkamusájn galggi oahppe ietjas bágoj jali lågoj vásstedit , madin moatteválljimdahkamusá merkahi oahppe máhtti válljit avtav moattet vásstedimvejulasjvuodas . 
Rabás gájkajda Rabás girkkogábmá ájádusáv libá svierigabieles viedtjam . 
Radion binnáv sámegiela musihkas gullap . 
Rahpá bensijnnagákká låhkev ja gietbielijn gurgodime bensijnas javllá Ánuj : ¶ 
Rahpá ja dahppá njalmev gå åhpadiddje sáhkat , gæhttjal bágojt njiellat . 
Rapportta Samiske tall forteller 5 jages 2012 vuoset åvddånahttemav 2005 rájes gitta 2011 . 
Rasista - jali ájgenisá máná ? 
Rasjesvuohta Dálkádakrievddamij mierev ja valludagáv majt Sámeednamin vuojnnep la moadda jage mijáv ráfeduhttám . 
Ratjástime namma le ” Drømmejobben / Gollevirgge ” ; http://www.hifm.no/drommejobben Åvdåsvásstediddje : Fylkaålmmå Finnmárkon Ájgge : ådåjakmános 2009_- biehtsemánnuj 2009 ¶ 
Referánssajuogos galggi vuojnojt buktet ássjediehttenammadussaj dán bargon . 
Rejnaj tjalmijt la aktij gårrum ja hærvvam ruoppsis , alek ( lahtte ) , ruoddná ja visská ruvdaj . 
Rekláman Gå bájnojt vállji , de la gatjálvis buorre ráddnávuodas , la buorre álggo åhpadibmáj jali ságastallamij . 
Rekláman Gå bájnojt vállji , de la gatjálvis buorre ráddnávuodas , la buorre álggo åhpadibmáj jali ságastallamij . 
Rektor Brit Karin Storvik vájvaj gå ij la skåvllå buorep diedov vaddám æjgádijda dán ássjen . 
Renberg lij hæjttám politihkas . 
Reportássja vijddudak / gåbddudak le gassko . 
Ressurssajuogos såbadusprosjevtan Resurssajuohkusin prosjevtan li Rolf Steffensen , Heidi Strand Mathisen , ¶ 
Resurssaskåvlå dahkamusá duodden oahpponævoj jårggålibmáj ja åvddånahttemij ja guhkásåhpadibmáj sjaddi tiebmábargo , doarjjot ietjá skåvlåjt gatjálvisáj ma guosski julevsámegielan åhpadibmáj ja rádijt vaddet ja bagádallat æjgádijt gudi ietja e sámegielav buvte valla ajtu ájggu mánájt sámegiela åhpadussaj biedjat . 
Rhetor ( grehkagielan ) = gut almulattjat giehttu álmmugij ja le tjiehpes ságastididdje ¶ 
Riebij gåhtjoj : - Gajkeda tjavgga gå tjáhtjerudnes ierit vuolgá . 
Riebij gåhtjoj : « Gajkeda tjavgga gå tjáhtjerudnes ierin vuolgá ! 
Riebij ållu sjávot tjuottjoj , ja vuojnnet gæhttjalij gávnnat máhttelisvuodav gåktu dassta bæssá . 
Riegádimrájes gálnas lij , ja ij lim goassak buktám vádtset . 
Riegádimrájes gálnas lij , ja ij lim goassak buktám vádtset . 
Riegádimrájes gálnas lij , ja ij lim goassak buktám vádtset . 
Riegáduváj ja bajássjattaj Bådåddjon , valla áhttjes le Stájgos . 
Riek buorre båhtusa lidjin ållessjattukåhpadimes sámegiellaj mij Árranin tjadáduváj vásse dálve . 
Rievddama ájádallamvuogijn álu buolvas buolvvaj målssu . 
Rievtesferduga diehti gal aktak ij sidá jábmet - juska_vil soames luluj hekkas vaddet soabmása diehti guhti le buorre . 
Rievtesferdugam jáhkos baktu oadtju iellet , valla jus báhtar de ij le muv miela milta . 
Rievtesferdukvuodav le ähttsám ja vierev vasjodam . 
Rievtesferdukvuodav le ähttsám ja vierev vasjodam . 
Rievtesferdukvuohtat le ájmodis várij lágátjin , ¶ 
Rijkabiejvve le mierredam ” Aktisasj urudispolitijka / Sammanhållen rovdjurspolitik ” birra ja ådåstuhttám mávsálvisvuogádagáv stuoves biedniklågoj urudisájda . 
Rijkalasj juogos svieriga unneplågogiellaj : ¶ 
Rikkas mahtij årrot miessikrikkas , jali dagádum tjoarves . 
Risstalasjvuohta le oasse sáme jáhkkohiståvrås , danen le dábálasj adnet nammadusáv « åvddål risstalasjvuoda sámeåssko » gå galggá giehtot sámij åsko birra åvddål_gå dat allasis risstalasj ájádusájt åmastij . 
Risstin vuodjá , Ibb-áhkko tjåhkkåj vanásvuodon sloamká nanna ja áddjá iesj várdudallá åvddåskåhtås . 
Risstin älvvá Ánu tjalmijt ja vargga girssál ávos bálggá nanna . 
Rivggonæjtsos dav lij luojkkam , ja sån dav ruvvaláhkáj ruoptus sihtá . 
Roma li ájtodamos álmmuktjerdak juogos moatten ¶ 
Romsdals-præssta Thomas von Westen lij oadtjum dahkamusáv Misjåvnnåkollegijis Københavnan sámijt ristadit , ja dahkamusájn álgij sávresvuodajn ja hárdesvuodajn . 
Romádna tjáleduváj åhpadiddjes Anders Larsenis ja almoduváj ietjas almmudagán 2 jage Muittalus samid birra mannela , jagen 1912. j j ¶ 
Romána konflikta hæjttá aj navti jut ” sámeiset ” Afraja duobbmiduvvá jábmemij noajdástallama åvdås bahágurik sundes ja boaldeduvvá dålå nanna Tråmså tårjan . 
Rr 279 A rájes rijkarájá milta Leinavatnaj . 
Rudnávuonan ja Oarjjevuonan ittjij Uhtsvuon-Máhttu , Tjierrek-Mihkkil jalik Smájl-Ánjis37 tevstav Rámádis lågå sárnnedattijn . 
Rudá danen ienemusát manni doajmmaj , ja navti hæhttuji giellaguovdátja álu prosjevtajda rudájt åhtsåt gå galggi gielav åvddånahttet . 
Rudá ma uddni stáhtas båhti galggi dåssju mannat sámegiela åvddånahttemij ja dåjmajda ma giellaåvddånahttemav giellaressurssasuohkanijn åvdet . 
Ruhtadibme Aktisasj dåjmadagájn ja jådedimjuohkusijn da guokta ráddnásuohkana Jiellevárre ja Divtasvuodna li sihkarasstám aktisasj vuodov . 
Ruhtalåhko ja aj åvddånahttem dættot suv tjuottjodusájt . 
Rumáj le ájlis Vuojŋŋanisá tiempel ¶ 
Rundhauga mielas la riek buorak gå ællosáme návti barggi nav vaj Svieriga bieles oadtju boahttsujt Vuona bielen guododit , ja sæmmi nuppe guovlluj aj . 
Ruoddim lav mån vil siergajt dággu ja ruohtsastam muhtem soagev . 
Ruodnáednama inuihta tjielggijin guovsagisá lidjin jábbmegij sielo gudi roahttun mårsjå oajvveskuvrijn . 
Ruossa muodugin lij fiellojt duorrum , ja badjegæhtjáj lij ájn de doares fiellov dorrum . 
Ruossa mærkka gállos mielggaj , ja maŋŋela de doarrás . 
Ruossas iesj guottij sadjáj mij Skuvrren gåhtjoduvvá , hebreagiellaj Golgota . 
Ruossas iesj guottij sadjáj mij Skuvrren gåhtjoduvvá , hebreagiellaj Golgota . 
Ruossavákkjåhkå l aj oasse Måske jågås , javllá Berg-Mikkelsen ja nammat aj galggi gæhttjalit luossaviejegijt Måske jåhkåj sáddjit . 
Ruossinávllidum ja bájastjuodtjelam Jesus Kristus le dal didjij ( midjij ) vaddám ietjas ájlis rubmahav ja varáv majt sån såbadussan vattij dijá ( mijá ) suttoj åvdås . 
Ruossinávllidum ja bájastjuodtjelam Jesus Kristus le dal dunji / dunnuj / didjij ( munnuj / midjij ) vaddám ietjas ájlis rubmahav ja varáv mav sån såbadussan vattij duv / dunnu / dijá ( munnu / mijá ) suttoj åvdås . 
Ruossinávllijin sujna aktan guokta rievvára , nuppev suv oalges bälláj ja nuppev gåro . 
Ruossinávllijin sujna aktan guokta rievvára , nuppev suv oalges bälláj ja nuppev gåro . 
Russaájge le sån tjoavddam russatjuolmajt dagu tjulestit avtav åhpådiddjev , tjåhkkåhit bievde vuolen ålles tijmav ja oasstet kássav vuollagijs kråvnåj avtatjij , ja aj russagáttsijnis russaæjvvalimen Harstad:an mannam . 
Russjkat lij , ja bieddjes dieblle njunjen . 
Ruth aj ravgaj , ja sån gut lij sivvan juhkalisvuohtaj ja hæjosvuohtaj sámeålmmåj gaskan jåsteduváj moares sáme nissunijs . 
Ruvva viellja gáhtjadisjgådij : Tsåkkå dal buoremus biktasijda , oappátjam , mij lip juo lahka gånågis — slåhta . 
Ruvvi biergov ( lippa biergov ) sáltijn ja pihppárijn , uljojn ja snjierábieljij soages . 
Rydland vissesvuodajn subtsas biebmadisæládusán le geldulasj boahtteájgge ja sjaddá dat oasse æládusiellemis Divtasvuonan mij ienemusát laseduvvá . 
Ráddidus adná dáv luondulattjan dassta gå sámegiella le oadtjum nannusap dilen . 
Ráddidus le Merrajåhtulakdirektoráhta oajvvadusáv tjuovvum , javllá æládus- ja oasesminisstar Trond Giske . 
Ráddidus le bivddám sámedikkev aktisasjbargguj sámegiela doajmmaplánav buvtátjit , vaj vuojnni ållesvuodav udnásj bargos mij viertti tjadáduvvat sámegielajn . 
Ráddidus sihtá álggoálmmuga nuorttan galggi bessat nannusit vájkkudit ietjaska dile åvddånahttemav . 
Ráddidus sjaddá gájbbedit viehka ållo birásrávkalvisájt juohkka ájnna dåjmas ja rámmajt biedjat váj suoddjip árvulasj ja várnnahis guovlojt nievres vájkkudimes . 
Ráddidus ájggu gå Juogadimjuohkusa oajvvadus Stuorradiggáj giehtadallamij boahtá oadtjot jåhtuj dåjmajt ma ruhtajuogadimev buoredi ja hæjosvuohta dilijit duosstu , sierraláhkáj hæjosvuodav mánáj gaskan . 
Ráddidus ájggu joarkket vájmmelis viehkkevaddem ulmij , ja suodjalussuorge guhkesájggásasj plána milta . 
Ráddidusbelludagá låhpadin dijstakiehkedis ráddidusá politihka vuodo bargujn 2009-2013 jagijda . 
Ráddidusá bieles le ulmme læhkám hiebadahttet vaj juohkkahasj galggá iellemkvalitehtav , jasskavuodav ja mávsulasj árggabiejvijt dåbddåt , vájku sujna le alvos skihpudahka ja doajmmafámodisvuohta . 
Ráddidusá mielas le dát vuorbedis dilev mij hæhttu duolliduvvat . 
Ráddidusá mielas le ájnas ásadit guovtegielak sebrudagájt dåppe gånnå dát le máhttelis , ja le positijva mielan vijdábuj sámegiela háldadusguovlov vijdedit . 
Ráddidusá sámegiela adno Ráddidusá rahtjamusá sámegiela hárráj hæhttu aj vuojnnut departementaj ietjasa sámegiela anos . 
Ráddidusá sámegielaj doajmmapládna 2009-2013 ájggudahkaj sisadná moadda buorre dåjma ja le ávkálasj nævvon læhkám sámegiela nannima ja åvddånahttema bargo vuoksjuj . 
Ráddidusá ulmme gærdodit juollodimijt dáhtáspelaj åvddånahttemij 2011-dáses gitta Kulturløftet II låhpadibmáj 2014:n le de dan baktu ållidum . 
Ráddijus Kristusa ráfe vájmojnihtte , masi gåhtjoduvájda lahtasin avta rubmahin . 
Ráddnam de gástadij dav Johannesin , váldij sebmulijt gierge nalta ja juvllij dasi . 
Ráddnat vásstet , ja de vas duv birra jæssku . 
Ráddnavehka subtsasti sij ienemusát dárusti gaskanisá ja muhttijn sámegiella gullu . 
Ráddnágoades båhtin juohkka akta mijá lusi . 
Rádediddje ja etnologa Árranin , Lis-Mari Hjotforsan le háldadimvásstádus dávvervuorkájs , tjoaggemis ja duodastimes kulturhiståvrålasj diedos . 
Rádioa birra tjåhkanin , valla ettjin huoman nav ålov sáddagis dádjada gå klássarádna Ájluovta skåvlås gilpostin ” Diedá gus ? 
Rádjebálges lij álgos Oarjjevuonas Divtasvuonan Áhkkájávrráj Jielleváren , valla mannela guhkeduváj goappátjij j j gietjijn ja le uddni aj Jågåsijdas Rijttsemij , gæjnojn 8,2 mijla guhkke . 
Rádjin åhpadisålmmåjdisá aktan muhtem Herodesa bällásattjaj suv lusi javlatjit : ” Åhpadiddje , duohtahoallen duv diehtep ja mijáv rievtesláhkáj Jubmela gäjnov åhpada . 
Rádjin åhpadisålmmåjdisá aktan muhtem Herodesa bällásattjaj suv lusi javlatjit : ” Åhpadiddje , duohtahoallen duv diehtep ja mijáv rievtesláhkáj Jubmela gäjnov åhpada . 
Rádna , ja gudi lidjin suv ánodiddjen vuojnnám , de javllin : ” Ij gus sån le ålmåj guhti ánodij ? 
Rádna , ja gudi lidjin suv ánodiddjen vuojnnám , de javllin : ” Ij gus sån le ålmåj guhti ánodij ? 
Rádna gudi li munji læhkám buorep rádna jagev gå dij lijda gietjav jagijda . 
Rádna gudi li munji læhkám buorep rádna jagev gå dij lijda gietjav jahkáj . 
Ráfe Jubmel , guhti ihkeven lihto värrovará baktu le sávtsaj stuorra räjnnuhiddjev tjuottjeldahttám , mijá härráv Jesusav , gievrrodus dijáv gájkka buorre bargon vaj suv sidoda milta viessobihtit . 
Rája dal ålmmåjstat soabmásav Joppej Simonav viettjatjit , gev Petrusin gåhttju . 
Rája dal ålmmåjstat soabmásav Joppej Simonav viettjatjit , gev Petrusin gåhttju . 
Rájav suv ruoptus duv lusi degu luluv vájmum rádjat . 
Rájav suv ruoptus duv lusi degu luluv vájmum rádjat . 
Rájddo le 14 rejna muoras ja danna li aj gálvo guokta sijdajda , juogedum dálvverájdduj guhtta gierrisij ja avta noaderájdduj . 
Rájdujnis sån álu márnánijn vuojnnu . 
Ráktsa lij , mij lij nav njálgge gadtsat juska lij moaodda váhko ålggorijkan læhkám . 
Rámmpo dunji , ráfes ruohtsas ! 
Rámmput mijáv ! 
Rámmput mijáv ! 
Rámátlåhkåm • Máná ja nuora galggi oahppat Rámádav ja risstalasj sámegiella girjijt adnet ¶ 
Rássedievan då iehtjáda mánájnisá tjuodtju . 
Rássegahpan ja gårkkå rássegahpan lij giesev tjuojadam ja lávllum gå de dálvve bådij , de ællim biebbmobiehke goaden guojran ja nælggomin gårkå lusi vuolgij biebmojt ánodittjat - manen giesen ittji tjoakke bierggimnárev , gatjádij gårkkå - giesen gal ittjiv asstam gå galggiv tjuojadit ja lávllott , vásstedij rássegahpan - na gå la giesen tjuojadam ja lávllum , de oattjo dálven vas dánssat , javlaj gårkkå ja goahtásis , suo ∫aj ¶ 
Rásseruogov gus biekkas svahtjamin ? 
Rásseruogov gus biekkas svahtjamin ? 
Rásseruogov gus biekkas svahtjamin ? 
Rásseruogov gus biekkas svahtjamin ? 
Rásseruogov gus biekkas svahtjamin ? 
Rásseruogov gus biekkas svahtjamin ? 
Rássjo sjåvaj , dulvev dagáj , biekka garrasit huodnahis vuosstij båssun , valla ittjij viera dan diehti gå lij bávte nanna . 
Rássjo sjåvaj , dulvev dagáj , biekka garrasit huodnahis vuosstij båssun , valla ittjij viera dan diehti gå lij bávte nanna . 
Rássjo sjåvaj , dulvev dagáj , biekka garrasit huodnahis vuosstij båssun , valla ittjij viera dan diehti gå lij bávte nanna . 
Rássjo sjåvaj , dulvev dagáj , biekka garrasit huodnahis vuosstij båssun ja huonaj alvvásláhkáj vieraj . 
Rássjo sjåvaj , dulvev dagáj , biekka garrasit huodnahis vuosstij båssun ja huonaj alvvásláhkáj vieraj . 
Rássjodam iján , bæjvádahka biejven , juohkka båvnnågasska gårvoj tjátjes dievva . 
Rávdan lidjin gullat juohkka jage biernav vuojnnám . 
Rávkalvis ( buodo ) válljiduvátjit almasjjienaj la vaj kandidáhtta la binnemusát 5_% oadtjum juohkusa , belludagá jali muoduk aktijmannama ålles jiednalågos ( binnemusát 25 almasjjiena ) . 
Rávvis vádasgábdijn ja fiehtarbåvsåj , nuvtaga juolgen ja gahperahti viehká unna rávvis nådusj , ietjas ja dan hekka åvdås mij la vuolggám . 
Räjnnuhiddje máhttsin ja hievedin ja rámmpun Jubmelav dassta majt lidjin gullam ja vuojnnám : gájkka lij nåvti gåktu sidjij lij javladuvvam . 
Räjnnuhiddje máhttsin ja hievedin ja rámmpun Jubmelav dassta majt lidjin gullam ja vuojnnám : gájkka lij nåvti gåktu sidjij lij javladuvvam . 
Räjnnuhihtit älov mav Jubmel le didjij åskeldam , allit nákkos valla ietjada sidodis , nåv gåktu Jubmel sihtá , allit vuojto ájnat gisjugisvuoda diehti . 
Råhkådallit aj muv åvdås , vaj bágo muv njálmmáj biejaduvvi ja jálot hålav , gå evangeliuma tjiegosvuodav sárnnedav , man sáhkaguodde lev fáŋŋgavuodanam . 
Råhkålav gus : Áhttje , gájo muv dát båttås ? 
Råhkålav gus : Áhttje , gájo muv dát båttås ? 
Råhkålip dunji , viehkeda mijáv buoragit oajbbot , viehkamav ållit ja jáhkov bisodit , ja doalvo mijáv ihkeven iellemij , Bárnát , Jesus Kristusa , mijá Hærrá baktu . 
Råhkålip dunji skallujlåhkkij åvdås : Oatsoda sijáv jáhko gæjnon , vaj sij bæjválattjat dunji jårgijdi , ja iellema vájaldusán oahppi Bárnát , Jesus Kristusav , buorebut dåbddåt . 
Råhkålip vaj dån dáj vattáldagáj lulu bisodit mijáv jáhkon dunji , aktidit mijáv gieresvuodanit ja duodastit mijá ihkeven iellema dårvov , Bárnát , Jesus Kristusa , mijá Hærrá diehti . 
Råhkålip vaj dån dáj vattáldagáj lulu bisodit mijáv jáhkon dunji , aktidit mijáv gieresvuodanit ja duodastit mijá ihkeven iellema dårvov , Bárnát , Jesus Kristusa , mijá Hærrá diehti . 
Råhkålip vaj lulujma gulldaliddje bieljijt ja hoalle njuoktjamijt oadtjot , vaj lulujma bágut gullat , gijttogis vájmojstimme duv rámmpot , ja duv oavddodagoj birra vihtanasstet bágoj ja bargoj , Bárnát , Jesus Kristusa , mijá Hærrá baktu , guhti dujna ja Ájlis Vuojŋŋanisájn viessu ja ráddi , ájnna duohta Jubmel ihkeven ájges ihkeven ájggáj . 
Råsskån dav bálkestav Kristusav vuojtátjit 9 ja sujna viesutjit , iv val dajna rievtesferdukvuodajn mav láhka vaddá , ájnat dajna mij jáhkos Kristusij boahtá , rievtesferdukvuodajn , mav Jubmel vaddá sidjij gudi jáhkki . 
Råsskån dav bálkestav Kristusav vuojtátjit ja sujna viesutjit , iv val dajna rievtesferdukvuodajn mav láhka vaddá , ájnat dajna mij jáhkos Kristusij boahtá , rievtesferdukvuodajn , mav Jubmel vaddá sidjij gudi jáhkki . 
Rørossáme guovlon le åvddånahtedum lahka aktisasjbargov gaskal institusjåvnåj gænna le åvdåsvásstádus sáme åhpadusás , juoga mij buvtij binnemus ieritdiededimev oahppijs gejn li sámeåhpadus vuodoåhpadusán . 
S : Vuoras áhkos oattjov . 
SJIEHTADUS Ulmme : Buoredit låhkåmav tjavggalåhkusijn 10 min. mánnodagá ja gasskavahko Ållit sijddabargojt barggoplánan Ij hiemssedit suv guhti sáhkat Tjále gájkka diedojt táblluj ¶ 
SSR oassálasstám la dagádijn svieriga FSC standárdav gierddis miehttsebargguj ja álgo rájes årrum stivran svieriga FSCan . 
Sabega lidjin strenga vuolláj suogŋalam ja dasi dæhppum . 
Sadjásasjgárgadisájt tjállet ¶ 
Sadjásasjgárgadisájt tjállet ¶ 
Sagvassdale luonndoreserváhtan vuojnnet ij le duohtadum . 
Sahte dålkkum Sisyfosa myhtas ; biejvvemåråldahka ja vidodahka . 
Saljon lij sjålle – vájku dálkke målsoj , lidjin guhka gárggása ja hálvva bisádakgássjelisvuoda . 
Same usteb dåssju niellja jage dåjmaj ja hiejteduváj 1903 danen gå dåjmadiddjeguovtes oarjás jådijga . 
Sampo Sámásj sjattaj mihás báhttja , jårbbis muodujn , tjáhppis vuoptaj ja gåpttå njálmijn degu áhttjes . 
Sampo ajt gehtjas alás ja ájttsá gåktu muohta ruoppsadin buollá dan tjáhppis tjåhkån majt ij la mælggat rájes vuojnnám . 
Sampo boahtá ja gehtjas dåbbelij oarjás gåsi áhttjes sæjvvá ja vuojnná almenasen vehi ruopselt . 
Sampo merkáj boanndudahka , ja áhttjes jáhkij Sampo galggá årrot sámij gånågis ja doarjodit stuor ælov ja vihttalåk goade . 
Sampo ájádaláj dan gånågisá birra jårbbå biejvev ja iehket-ijáv nåv vaj ij buktám oaddát . 
Samuel Gælok la måttijt jagijt sensorin læhkám , ja ij la goassak dåbddåm sån la ietjas álmmugav favoriserim . 
Sara le guhkev læhkám åhpadiddje julevsámegielan ja suv vájmmoássje le gielav æláskahttet . 
Saul , gev aj Paulusin gåhttjun , de ájlis Vuojŋŋanisás dievdeduváj . 
Saul , gev aj Paulusin gåhttjun , de ájlis Vuojŋŋanisás dievdeduváj . 
Saul manonis Damaskusij ¶ 
Saul ájn gåddemmielas dievva Härrá åhpadisålmmåjda , alemushärrá lusi manáj , ja sujsta Damaskusa synagogajda girjev ánoj mij sunji fámov vattij gájkajt gidditjit , gudi Gäjnnuj gullujin , ja sijáv Jerusalemij dålvutjit , lehkusa ålmmå jali nissuna . 
Saul ájn gåddemmielas dievva Härrá åhpadisålmmåjda , alemushärrá lusi manáj , ¶ 
Sebedaiosa bárnitjij ieddne de bådij aktan bárnijis suv lusi ja buolvatjij nali luojttádij sujsta juojddá ánutjit . 
Sebedaiosa bárnitjij ieddne de bådij aktan bárnijis suv lusi ja buolvatjij nali luojttádij sujsta juojddá ánutjit . 
Sebrudagán gånnå li moatte lágásj álmmuktjerda la dáhpen akta álmmukjuogos biedjá rávkalvissan majt då nuppe galggi dahkat . 
Sebrudagás nuppe sebrudahkaj ja tjoaggulvisás nuppe tjoaggulvissaj le sierra vuojno ja diedo sámevuoda birra ja gåk la sábmelattjan viessot . 
Sebrudahtte jáhkkoåhpadus gájbbet gájka ållu álgos le oassen aktisasjvuodas , ja danna oassálassti sæmmi árvvusattjat , vájku vil iesjgeŋga gájbbádusáj . 
Sebrudakdiehtte mielas luluj aj ávkken diehtet båhtusijt sámij birra diehtojuohkemis ja dajs prosjevtajs masi biedniga li juolloduvvam . 
Segada divna ma li gåjkkosa , smålli vuojav sisi ja segada mielkev ja siráhpav . 
Seminára mañutjissaj doalvoj Lars Børge Myklevold divna seminára oasseválldijt dávvervouorká tjadá , ja vuosádaláj ja tjiegñalisát tjielggij dávverij birra . 
Semináras ij majdik dárbaha mákset , le navku aktan biebmujn , ja le rabás juohkka mielos ulmutjij . 
Seminárna maññela sujsta jæsskun jus nuorajt májnnot guollárvirggáj álgget . 
Seminárra , mij le aktisasjbarggo Sálto dávvervuorká , Stájgo sagaspella ja Árran – julevsáme guovdátja gaskan , ájggu tjalmostahttet Stájggo le læhkám , ja vilá le guovtekultuvralasj suohkan , sáme ja látte . 
Seminárra Nordlánda sáme histåvrå birra duoddara ma li ulmutja iellemijt birástahttám , ja ma li ulmutjijt tjadnam rádnajda rájá nuppe bielen . 
Seminárra l ritualaj birra , ja la oassen stuodavuosádusá åvddåbargos . 
Seustiemmpela härrá bådij tiemmpelis stáda ålggolis vuovsáj ja giedjekbárddagij uvsajda ja sidáj álmmugijn aktan värrodit . 
Seustiemmpela härrá bådij tiemmpelis stáda ålggolis vuovsáj ja giedjekbárddagij uvsajda ja sidáj álmmugijn aktan värrodit . 
Sidjij gudi ettjin konsertav Ájluovta doajmmamárnánin gulá , máhtti dálla dánna gulldalit oasev suv konsertas Ájluovtan . 
Sidjij hållamin , synagogatjuottjodiddje suv lusi bådij , luobddelij suv åvddåj ja javlaj : ” Muv niejdda le jur jábmám , valla boade bieja giedat suv nali vaj ällá . 
Sidjij hållamin , synagogatjuottjodiddje suv lusi bådij , luobddelij suv åvddåj ja javlaj : ” Muv niejdda le jur jábmám , valla boade bieja giedat suv nali vaj ällá . 
Sidjij javlaj : ” Jáhkedihpit almatjijt dijáv rievtesferdugin , valla Jubmel vájmojdihtte dåbddå . 
Sidjij javlaj : ” Jáhkedihpit almatjijt dijáv rievtesferdugin , valla Jubmel vájmojdihtte dåbddå . 
Sidjij javlaj : ” Náv tjáluk javllá : Messias galggá gierddat ja goalmát biejve jábbmegij lussta tjuodtjelit , ja suttoj ándagisluojttem buorádusá baktu galggá suv namán gájkka álmmugijda sárnneduvvat , álgos Jerusalemin . 
Sidjij javlaj : ” Vájmostam lev hálijdam dájt bässásjmállásijt dijájn aktan bårråt åvddål_gå muv gierddamusá álggi . 
Sidjij javlaj : ” Vájmostam lev hálijdam dájt bässásjmállásijt dijájn aktan bårråt åvddål_gå muv gierddamusá álggi . 
Sidjij lev bágut vaddám ja värált le sijáv vasjodam dan diehti gå e väráldij gullu , nåv gåktu mån iv väráldij ga gullu . 
Sidjij lev bágut vaddám ja värált le sijáv vasjodam dan diehti gå e väráldij gullu , nåv gåktu mån iv väráldij ga gullu . 
Sidjij vásstedij : ” Sárnnut dan riehpihij varrudagájt , uddni ja idet bahás vuojŋŋanisájt vuodjelav ja skihppijt buoredav , ja goalmát biejve lev de måhkkåj jåvsådam . 
Sidáj dal Jesusav bahás vuojŋŋanisáv niejdastis vuodjelit . 
Sidáj dal Jesusav bahás vuojŋŋanisáv niejdastis vuodjelit . 
Sidáj dal Jesusav bahás vuojŋŋanisáv niejdastis vuodjelit . 
Sidáv didjij diededit gåktu dijá åvdås oajbov ja sijá åvdås Laodikeian ja gájkaj åvdås , gudi ietja älle mujna gávnadam , vaj vájmojnisá gievrru , gieresvuodan aktáni ja ålles tjiegŋalis ja valjes vissesvuohtaj åledi , mij le diehto Jubmela tjiegosvuoda birra , Kristus ; sujna li gájkka vijsesvuoda ja diedo dávvera tjiegán . 
Sidáv hievedusáv vuojŋŋanisájnam lávllot , valla jiermij aj . 
Sidáv hievedusáv vuojŋŋanisájnam lávllot , valla jiermij aj . 
Sidáv hievedusáv vuojŋŋanisájnam lávllot , valla jiermij aj . 
Sidáv vuojŋŋanisájnam råhkådallat , valla sidáv aj jiermij råhkådallat . 
Sidáv vuojŋŋanisájnam råhkådallat , valla sidáv aj jiermij råhkådallat . 
Sidáv vuojŋŋanisájnam råhkådallat , valla sidáv aj jiermij råhkådallat . 
Sidáv ålmmåjt guhtik bájkenisá rájnna bajedum giedaj råhkådallat , moare dagi ja vuosteldahtek . 
Siebrreráde máhttá mierredit dakkár biedjamdagojt oadtju åvdåsvásstediddje fábmudahka rijkan tjadádit , jali tjiellde ja ällosujttimdajvva mij dákkár dagov ietjas nali válldám la . 
Siebrreráde máhttá åvddål_gå lihtto dåhkkiduvvá dibddet iehtjádijt gå lihtudiddjijt vuojnojdisá moalgedit . 
Siegen stivrraj la sån oadtjum Divtasvuona suohkanoajvev Kurt-Allan Nilsen suohkana åvdåstiddjen , åssudakjådediddje / ràdevadde Nordlánda fylkkamánnen Tor Sande gut joarkká stáhta åvdåstiddjen , skihppij sujtár ja Sálto Sámesiebrre-NSRa jådediddje Tone Kristin Amundsen bájkálasj sáme siebrij åvdåstiddjen , ja konsulennta Bård Eriksen barggij åvdåstiddjen . 
Siehkeháldadimen bierriji gájkka vihtta nammadum prinsihpa årrot siegen , dat sihtá javllat binná rádjodusá li ma guosski luondo ávkkimav dábij milta ja årudagájt nåv guhkev gå badjásasj suodjalimárvo e ajteduvá . 
Sielojdihtte lihpit rájnnim gå sádnesvuohtaj lijda gullogisá ja máhttebihtit vieljatjij duohta gieresvuodan viessot . 
Sielojdihtte lihpit rájnnim gå sádnesvuohtaj lijda gullogisá ja máhttebihtit vieljatjij duohta gieresvuodan viessot . 
Sienas Hábmerhállan subtsastij Lars gulldaliddjijda 80-jagijs , kafeas Narvijkan . 
Sieradusá ma li oadtjum nágin gielledutkijt anátjit tjielggidusáv sáme giela ienni gå sáme giellasuorge , vuojnnep esski gå buohtastahttep giellasuorgijt ma geográfalattjat li mælggat nubbe nuppes , duola dagu nuorttasámegiella ja oarjjelsámegiella . 
Sierralágásj sálmmagirjje Julevsáme sálmmagirjje jages 1895 bådij riekta æjgádijda mannel j j gå lij iehtjádij giedajn guhkijt . 
Sierraláhkáj le ájnas oadtjot ienep vehin ådåsap gåvåv sáme gielaj diles ja vidjurijs åvddånahtátjit merra- ja márkkosáme guovlojn ja julevja oarjjelsáme guovlojn . 
Sierraláhkáj åhpadussuorgen , varresvuodasuorgen , riektásuorgen ja girkkon le dát læhkám stuorámus hásstalusáj gaskan sámegiela bargon . 
Sierrarapportørra James Anaya rapportta mij guosská álggoálmmugij almasjvuodariektájda ja vuodulasj friddjavuodajda , mij 2011:n bådij , le ájnas oasse dán diedádusá máhttovuodos . 
Sigrid Bergmark jámij iednes jábmemjage . 
Sigrid la stuorrum ja ij la desti balon , ja Petter álu klássalanjá nuppe bælláj gehtjas . 
Sihkarasstet ådå teknologijaj bessat sámegielagijda aj le stuorra ávkken sebrudakossálasstemij , ja sámegiela åvddånahttemij . 
Sihke Sparebanken Narvik ja Divtasvuona suohkan li doarjjam . 
Sihtap guddnedit ulmutjav guhti le luottajt duolmmum duodjeværáldij ja ihkeva stuor bargov duoje åvdås dahkam , javlaj Duodje Nordlánda jådediddje , Svenn-Egil Knutsen Duolljá . 
Sihtap ietja háldadimvásstádusáv guoradallaminstituhtas , valla hæhttup ietjama tjadnat ásadum guoradallaminstitusjåvnnåj mij fágalasj åvdåsvásstádusáv válldá . 
Sihti aj nuppijt æjgádijt doarjjat , viehkedit ja bagádit , ja giellaássje li ájnnasa dájda nuorra æjgádijda . 
Sihti farra mánájdisá buorre bajássjaddamvuogijt vaddet , ja aj doarjodit nubbe nuppev gå la dárbbo . 
Sihti ålles sáme perspektijvav dálkudibmáj . 
Sihtá iemeláhkáj barggat ja rádnaj siegen liehket degu åvddåla , valla skihpudahka le suv vájvástallam vaj ij le máhttelis læhkám . 
Sij aj bivddin guládallamseminárraj Wenche Pedersen Blått Blikk media AS:as guhti bæjválasj guládallama birra ságastij , gåktu buoragit sárnnot ja gåktu hållamståvlån jasska liehket . 
Sij aj gåddålin sijájt gudi Rievtesferduga boahtemav juo åvddåla sárnnun , ja lihpit dal suv aj bähttám ja gåddåm , 53 dij gudi ieŋŋgilij baktu lágav oattjojda , valla ejda dav anoda . 
Sij aj gåddålin sijájt gudi Rievtesferduga boahtemav juo åvddåla sárnnun , ja lihpit dal suv aj bähttám ja gåddåm , dij gudi ieŋŋgilij baktu lágav oattjojda , valla ejda dav anoda . 
Sij aj gåddålin sijájt gudi Rievtesferduga boahtemav juo åvddåla sárnnun , ja lihpit dal suv aj bähttám ja gåddåm , ¶ 
Sij de gånågisá lusi mannin , ja gå suv gámmárhärráv , Blastosav , lidjin ietjasa bälláj oadtjum , de ráfev ádnun . 
Sij de gånågisá lusi mannin , ja gå suv gámmárhärráv , Blastosav , lidjin ietjasa bälláj oadtjum , de ráfev ádnun . 
Sij de gånågisá lusi mannin , ja gå suv gámmárhärráv , Blastosav , lidjin ietjasa bälláj oadtjum , de ráfev ádnun . 
Sij e sidá mujttet dålen lidjin alme ja ednam tjátjes ja tjátjijn sjivnnjeduvvam Jubmela bágo fámujn . 
Sij galggi oahppat råhkådallat , låhkåt Rámádav , liehket jubmeldievnastusán ja vuosedit gieresvuodav guojmmásisá praktihkalasj solidaritehta baktu . 
Sij galggi oahpásmuvvat sámegiela giellaadnema vijddudahkaj ja dåbdijdit ietjá sáme giellasuorgijda tjuoldedum valjes ja moattelágásj tevstaj baktu . 
Sij galggi tjállet sige Vuona ja Sveriga bieles . 
Sij gudi berusti oassálasstet sáddagaijt dahkat oadtju diedon ietjá mierredit sátta vuodov , juogo dal kåserija , njuolggasáddaga , ságájdahttema , musihkka jali iejtá javllá sån . 
Sij gudi dáv sihti , vuojnni guovtegielakvuohta ij galga liehket makkárik gasskabájkken avta gielas nubbáj . 
Sij gudi e gullu boahttsuæládussaj máhtti dan sadjáj liehket smidá juojgatjit jali duodjujittjat , ja dadi ienebuv máhtá , dadi buorep sábme le . 
Sij gudi gielajn li sjaddam bajás e dádjada man divras vattáldagáv li oadtjum . 
Sij gudi ájgguji åhtsåt vierttiji máhttet duodastit siján le læhkám åhpadibme julevsámegielan vuostasjjali nubbegiellan , jali siján le dárbulasj gielalasj realmáhtudahka . 
Sij gudi åhpadiddjen oassálassti , lågådiddje ja arvusmahtte prosjevtan sjaddi aj oadtjot máhttelisvuodajt fágalasj tjiegŋudahttemij jus le ávkálattjan prosjæktaj . 
Sij gudi åhtsi buoñas juhkusav , rájaduvvi gáttes ! 
Sij li almasjvierrega suttoj ja vielgij riegádam , valla gástan Jubmela mánnán sjaddi , riegádam ådåsis Ájlis Vuojŋŋanisá baktu . 
Sij li mijás vuolggám valla ettjin goassak midjij gullu . 
Sij li mijás vuolggám valla ettjin goassak midjij gullu . 
Sij li muv doarjjum ja alodam . 
Sij li muv doarjjum ja alodam . 
Sij li muv doarjjum ja alodam . 
Sij li suv oajttám Lippa varájn ja vihtanasstema bágujn . 
Sij li suv oajttám Lippa varájn ja vihtanasstema bágujn . 
Sij li vihtanasstám tjoaggulvisá åvdån gieresvuodat birra . 
Sij li vihtanasstám tjoaggulvisá åvdån gieresvuodat birra . 
Sij li väráldis ja danen värálda láhkáj ságasti ja värált sijáv gulldal . 
Sij li väráldis ja danen värálda láhkáj ságasti ja värált sijáv gulldal . 
Sij lidjin aj sjuohpanijt fáron válldám sjuohppama åhpadibmáj , ja sij juojgastin aj váj dan láhkáj sámekultuvrav vuosadádallin . 
Sij lidjin hæjo ja ieddnes vierttij álu mannat bargov åhtsåmin båndorsijdajn dajn láhkusijn . 
Sij lidjin kultuvralattjat ja sosialalattjat nav guhkken ierit dáttja væráldis , ettjin åvvånis sijás berusta , ja ettjin ga sidjij visjá sárnnedit jalik sijáv buorádussaj bádtjit . 
Sij lidjin tjuohtenielljalåknielljatuvsána , ja Israela máttojs gájkka : 5 Juda máttos lågenanguoktatuvsána siniduvvam , Rubena máttos lågenanguoktatuvsána , Gada máttos lågenanguoktatuvsána , 6 Asjera máttos lågenanguoktatuvsána , Naftali máttos lågenanguoktatuvsána , Manasse máttos lågenanguoktatuvsána , 7 Simona máttos lågenanguoktatuvsána , Levi máttos lågenanguoktatuvsána , Isaskara máttos lågenanguoktatuvsána , 8 Sebulona máttos lågenanguoktatuvsána , Josefa máttos lågenanguoktatuvsána ja Benjamina máttos lågenanguoktatuvsána . 
Sij lidjin tjuohtenielljalåknielljatuvsána , ja Israela máttojs gájkka : Juda máttos lågenanguoktatuvsána siniduvvam , Rubena máttos lågenanguoktatuvsána , Gada máttos lågenanguoktatuvsána , Asjera máttos lågenanguoktatuvsána , Naftali máttos lågenanguoktatuvsána , Manasse máttos lågenanguoktatuvsána , Simona máttos lågenanguoktatuvsána , Levi máttos lågenanguoktatuvsána , Isaskara máttos lågenanguoktatuvsána , Sebulona máttos lågenanguoktatuvsána , Josefa máttos lågenanguoktatuvsána ja Benjamina máttos lågenanguoktatuvsána . 
Sij lidjin ålggolin ja sihtin suv hålajda 47 ja soames sunji giehtoj : ” Äddnát ja vielja li ålggolin hålajda duv vuorddemin . 
Sij lidjin ålggolin ja sihtin suv hålajda ja soames sunji giehtoj : ” Äddnát ja vielja li ålggolin hålajda duv vuorddemin . 
Sij lidjin ålmmåjisá vuollásattjan , 6 nåv gåktu Sara Abrahamav gulldalij ja härrán suv gåhtjoj . 
Sij lidjin ålmmåjisá vuollásattjan , ¶ 
Sij lidjin ålmmåjisá vuollásattjan , ¶ 
Sij lijkkuji subttsasijda ma li segadus sáme båvajs , sáme kultuvras ja miellagåvådusájs . 
Sij sihti mánájdisá máhttelisvuodav vaddet sámegielav oahppat , ja ájnna máhttelisvuohta sidjij la skåvlå baktu . 
Sij sihti ådå æládusáj álgget duobddágijn gånnå li årrum ådno åvddål_gå nasjonalstáhta , suodjalimguovlo ja Laponia ásaduvvin . 
Sij vaddin valljudagástisá , valla árbbásj vattij häjosvuodanis gájkka massta viessot . 
Sij vaddin valljudagástisá , valla árbbásj vattij häjosvuodanis gájkka massta viessot . 
Sij vierttiji mijáv moajttet , dajnas gå balli ietjasa sámevuodav åvddånbuktet . 
Sij vierttiji mijáv moajttet , dajnas gå balli ietjasa sámevuodav åvddånbuktet . 
Sij vuojn viessomdárbbagijt gånågisá ednamis oadtjun . 
Sij vuojn viessomdárbbagijt gånågisá ednamis oadtjun . 
Sij vuojn viessomdárbbagijt gånågisá ednamis oadtjun . 
Sij vuojnnet ienemusát berusti dieddjidit ja bælostit , ienni gå almma láhkáj ållit bihko rasismajn majt åvdedijga . 
Sij vuolggin ja sijdas sijddaj vájaldin , ja juohkka sajen evangeliumav sárnnedin ja skihppijt buoredin . 
Sij vásstedin : ” Ep le makkirik girjev duv birra Judeas oadtjum , älle ga vielja gudi diehki li båhtalam , mavga baháv duv birra buktám subtsastit jalik javllat bihko jalik aktusajen . 
Sij åtsådin makkir ja mav ájgev Kristusa Vuojŋŋanis sijá sinna åvddålijsárnoj gå sárnoj gierddamusájt , majt Messias lij gierdatjit ja herlukvuodav mij maŋŋela lij tjuovutjit . 
Sij åtsådin makkir ja mav ájgev Kristusa Vuojŋŋanis sijá sinna åvddålijsárnoj gå sárnoj gierddamusájt , majt Messias lij gierdatjit ja herlukvuodav mij maŋŋela lij tjuovutjit . 
Sij ællim ådåsisriegádimev tjadádam ja ællim ga rievtes i esjdåbdov åmastam . 
Sijda , sládjogiette , guohtomguovlo , nuorre , miehttse ja váre dåbdduji dagu oassen sijdas ja da ma vaddi tjadnasav . 
Sijdas ja Rástesvárre libá aktisasj guohtomguovlo Tuorpuna tjälldáj ja Duokta ällosujttimdajvvaj . 
Sijdas sijddaj dan dáfon váttsij , åhpadij . 
Sijdas sijddaj dan dáfon váttsij , åhpadij . 
Sijdas sijddaj dan dáfon váttsij , åhpadij . 
Sijdasin li tjuovvo rájá ( 2. kárttaduoddetjála ) : Nuorttan : Rr 242 A rájes Snøtoppenin njuolgga linnja Ráhkojågå njálmmáj Storskogvatnetin , dan maŋŋela oarjásjgáttev Storskogvatneta lusspáj , vijdábut njuolgga linnja Bassejávre alemus luoktaj , dat luovtas njuolgga linnja Skardvatnetij , dan maŋŋela Lappelva milta Andkjelvatnetij . 
Sijddaj suhkkát . 
Sijá lusi ájgov duv rádjat , 18 tjalmijt sijás rabátjit vaj sjievnnjedis tjuovggaj jårgijdi ja Sáhtána fámos Jubmelij . 
Sijá njálmev viertti buodot , danen gå ietjasa vuojto diehti åbbå fuolkijt tjáddjiji vierreåhpajt åhpadattijn . 
Sijá njálmev viertti buodot , danen gå ietjasa vuojto diehti åbbå fuolkijt tjáddjiji vierreåhpajt åhpadattijn . 
Sijá siegen libá Hymenaios ja Aleksandros , gejt Sáhtánij lev vaddám , vaj oahppaba álbedimes hiejttet . 
Sijá siegen libá Hymenaios ja Aleksandros , gejt Sáhtánij lev vaddám , vaj oahppaba álbedimes hiejttet . 
Sijá vájmo li dievvasa juohkkalágásj vierrevuodas , moares , ietjastallamis , bahudagás , udnodisvuodas , mårågisvuodas , dårrulisvuodas , bähttogisvuodas ja bahámielakvuodas . 
Sijá vájmo li dievvasa juohkkalágásj vierrevuodas , moares , ietjastallamis , bahudagás , udnodisvuodas , mårågisvuodas , dårrulisvuodas , bähttogisvuodas ja bahámielakvuodas . 
Sijá æjgáda ihkap gaskanisá sámásti , valla mánájda li dárustam . 
Sijáj gaskan gudi e majdik sámegielas dádjada le berustibme vehi binnep , sijáj gaskan sulle 40_% árvustalli sámegielav oahppet ájge bále . 
Sijájn aktan sihtap aj jienajdimme aktitjit ¶ 
Sijájs akta , gen namma lij Agabos , hålaj Vuojŋŋanisá baktu stuorra nielge birra mij lij väráldij boadátjit - ja tjäjssár Klaudiusa ájge ajtu nåv sjattaj . 
Sijájs akta , gen namma lij Agabos , hålaj Vuojŋŋanisá baktu stuorra nielge birra mij lij väráldij boadátjit - ja tjäjssár Klaudiusa ájge ajtu nåv sjattaj . 
Sijájs akta , guhti Jesusav lij tjuovvum , giedav bajedij , svierdes råhttij ja alemushärrá dievnárav räjvvalij ja sujsta bieljev tjuolastij . 
Sijájs akta , guhti Jesusav lij tjuovvum , giedav bajedij , svierdes råhttij ja alemushärrá dievnárav räjvvalij ja sujsta bieljev tjuolastij . 
Sijájt aj vuojnniv , gudi urudisáv ja gåvås ällim råhkådallam ja merkav gállusisá jalik giehtasisá biejadam . 
Sijájt aj vuojnniv , gudi urudisáv ja gåvås ällim råhkådallam ja merkav gállusisá jalik giehtasisá biejadam . 
Sijájt aj vuojnniv , gudi urudisáv ja gåvås ällim råhkådallam ja merkav gállusisá jalik giehtasisá biejadam . 
Siján lij buorre dálkke , ællim gal dåjn ietjájn åvddåla agev læhkám . 
Sijás akta suv lusi viehkalij , váldij sváhpav ja suvra vijnas dav dievdij , ja de dav soabbegähtjáj biejaj sunji juhkusin . 
Sijás akta viehkalij ja sváhpav suvra vijnas dievdij . 
Sijás gudi li buodujn almasjjienaj hárráj de sån guhti oadtjum la ienemus almasjjienajt oadtju vuostasj sajev juohkusij , belludahkaj jali muoduk aktijmannamij , maŋep ienemus almasjjienaj oadtju nuppev sajev ja nåv vil . 
Sijás ienebuv barggiv , fáŋŋgagoaden sijás guhkebuv lidjiv , badjel miere ruoskás oadtjuv ja álu häggavádán lidjiv . 
Sijás ienebuv barggiv , fáŋŋgagoaden sijás guhkebuv lidjiv , badjel miere ruoskás oadtjuv ja álu häggavádán lidjiv . 
Sijás ienebuv barggiv , fáŋŋgagoaden sijás guhkebuv lidjiv , badjel miere ruoskás oadtjuv ja álu häggavádán lidjiv . 
Sijás li gávtses Stájgo suohkanis , 24 Hábmera suohkanis ja 262 Divtasvuonas , tjoahkkáj 294 Nuortta-Sáltos . 
Sijás muhtemijt gåddebihtit ja ruossinávllibihtit ja nuppijt dijá synagogajn ruosskibihtit ja stádas stádaj oagodihpit . 
Sijás muhtemijt gåddebihtit ja ruossinávllibihtit ja nuppijt dijá synagogajn ruosskibihtit ja stádas stádaj oagodihpit . 
Sijás muhtemijt gåddebihtit ja ruossinávllibihtit ja nuppijt dijá synagogajn ruosskibihtit ja stádas stádaj oagodihpit . 
Sijás oadtjuv girjev maŋen Damaskusa vieljajda ja dåhku vuolggiv almatjijt gidditjit ja Jerusalemij dålvutjit , gånnå de galggin stráffasa oadtjot . 
Sijás oadtjuv girjev maŋen Damaskusa vieljajda ja dåhku vuolggiv almatjijt gidditjit ja Jerusalemij dålvutjit , gånnå de galggin stráffasa oadtjot . 
Sijás oadtjuv girjev maŋen Damaskusa vieljajda ja dåhku vuolggiv almatjijt gidditjit ja Jerusalemij dålvutjit , gånnå de galggin stráffasa oadtjot . 
Sijás ålos javllin : ” Sujna le bahás vuojŋŋanis ja ållu jiermijs le . 
Sijás ålos javllin : ” Sujna le bahás vuojŋŋanis ja ållu jiermijs le . 
Sijáv de guodij ja vuolgij stádas ålgus Betaniaj ja dåppe idjadij . 
Sijáv ham gierddabihtit dijáv oarjjen dahkat , hädjon bårråt , duolmo álbedit ja bilkkedit spähkkoda dijá muodov . 
Sijáv ham gierddabihtit dijáv oarjjen dahkat , hädjon bårråt , duolmo álbedit ja bilkkedit spähkkoda dijá muodov . 
Silbbasmirjár gen namma lij Demetrios dagáj artemistiemmpelijt silbas ja nåvti duodjárijda ásaj bargojt maj baktu ållu biednigav oadtjun . 
Silbbasmirjár gen namma lij Demetrios dagáj artemistiemmpelijt silbas ja nåvti duodjárijda ásaj bargojt maj baktu ållu biednigav oadtjun . 
Silvanusa viehkijn , gev diedáv åskåldis vielljan , tjáláv dáv oanegis girjev dijáv gievrrodittjat ja duodastittjat dáv Jubmela duohta ármmon , mav nannusit anodihtit . 
Silvanusa viehkijn , gev diedáv åskåldis vielljan , tjáláv dáv oanegis girjev dijáv gievrrodittjat ja duodastittjat dáv Jubmela duohta ármmon , mav nannusit anodihtit . 
Simon le giehttum gåktu Jubmel juo ådno hiednigij gaskas allasis álmmugav válljij . 
Simon le giehttum gåktu Jubmel juo ådno hiednigij gaskas allasis álmmugav válljij . 
Simon vásstedij : ” Åhpadiddje , mij lip gätjo ijáv barggam ja ep le majdik oadtjum . 
Sinidahte muv vájmonit , ¶ 
Sirádijga de rádnastallamis ja vuolgijga goabbák gæjnoska . 
Sivertsen vilá danna årru , áhtjes sijdan . 
Sjaddam la sån dán mañemus giese ja fávrrum . 
Sjaddá degu ålmåj , guhti manojda le vuolggám ; sån le viesos guodám ja dievnárijdes gåhttjum dav gähttjat , gännánik le ietjas barggo , ja sån le uksagáhttárav gåhttjum gåhtset . 
Sjaddá degu ålmåj , guhti manojda le vuolggám ; sån le viesos guodám ja dievnárijdes gåhttjum dav gähttjat , gännánik le ietjas barggo , ja sån le uksagáhttárav gåhttjum gåhtset . 
Sjaddá juogeduvvam guddnebálká kategorijajn árbbedábálasj biebbmodájdda ja máhtodak , ájnas ájggásasjmusihkka sámeguovlojn , duodje , dájdda ja kultuvrra ja nuorra boahttsusáme . 
Sjaljon guohtomin vuojnnet ij åbbå lágeda iehtjádav gå rásijt vájku gähttjam la snivva tjalmmegietjijn mav ulmutja li barggam suv bájken . 
Sjatto majt hálijdi li gáhtum . 
Sjatto majt hálijdi li gáhtum . 
Sjiehtadus mij vuollájtjáleduvvá le båhtus buorre sivijlla-doarrodievno aktisasjbargos , javllá suodjalimminisstar Anne-Grete Strøm-Erichsen . 
Sjierris giessebiejvij la biejves ienep fábmo nuorttan gå ekváhtorin . 
Sjievnnjet le , tjoaskes ja ruvva javlla , ja de le muddo subtsastit soames buorre mujtojt ietjam mánnávuoda subtsasrijkas . 
Sjáhtjal val vadnasav stárfos ja báktjá davás fiervás . 
Sjáhtjalijma gáttes ja gahppadijma vadnasijda avta buohta , ij goabbák sidá báhtset nuppes lávkev gáddáj . 
Sjávodis tjuorvvasa vadjáluvvam ájges , vájku dal ij Velpusa ájges . 
Sjávot bujtij låttåtjav mij háledij . 
Sjávot råhkådallat ¶ 
Sjávot åroj dasik Rájrremåhkkåj jåvsådijma . 
Sjållejiedna badjánus Hærráj , ålles ednamis ! 
Sjållerda sahkodibme ja mánádibme , ávvudalá låggŋis gielajn , dån guhti ille vájvij riegádahttám , dajna gå aktu nissun ienep mánájt oadtju gå sån gänna le ålmåj . 
Skalloskåvllå tjadáduvvá gå 14-15 jagága li skåvlås giesseloabev oadtjum , ja dan láhkáj la dagu ieme skalloskåvllå . 
Skallujlåhkkejuogos tjuodtján ja manná sadjásis . 
Skiblli lirvev ja vuosja sálltetjátjen 10 min. Bieja løhkas ja pihppárijs jus sidá . 
Skiejás viettjaj stuorámus sávtsa náhkev , ja de åtsåj giebmev , rissjabiehkev ja stálev majna tsahkkit , ja málesbiebmojt aj . 
Skiejás viettjaj stuorámus sávtsa náhkev , ja de åtsåj giebmev , rissjabiehkev ja stálev majna tsahkkit , ja málesbiebmojt aj . 
Skotta-gælika ja kymrigiela li keltalasj giela , valla lingvistalattjat li dá ållu ietjálágátja ja ælla mákkárik láhkáj gaskanisá dádjadahtte . 
Skottlánda adelsålmåj lij duodden vissjalis várreulmusj ja guollár , sierraláhkáj luossaguollár , ja dat lij aj viehkken berustibmáj luondos ja álmmugis nuorttan . 
Skálloskåvlån lidjin moadda oahppe duot dat skåvlås Divtasvuonan , ja mån iv mujte gievseduvájma , ja ij lim ga vuojga gássjel sábmen liehket . 
Skánega ittjin stielli sierra sáme cup football_teamav , valla biedjin diedá dábálasj teamav series tjievtjatjit . 
Skåvllå le bákkulasj , ja diedáv ietjam skåvllåvádtsemis ij lim agev nav suohtas jur danen . 
Skåvllå lij juogeduvvam guovte dássaj ; smávvaskåvllå 1. klássas gitta 3. klássaj , ja stuorraskåvllå 4. klássas gitta 6. klássaj . 
Skåvllå viertti liehket maŋen vaddemin oahppijda oasev sáme aktisasjárbes , dajna vuojnujn ja hásstalusájn mij dahká juohkkahattjav mijás sáme sebrudagá mihás ja gåhtsevasj viesádin . 
Skåvllåasstoájggeårnik le oasse oahppamfálaldagás , ja danna galggá aj sáme sisadno sáme mánájda . 
Skåvllådåjmadak la mánnáhuvso ja skåvllåsystema gähttjofábmudak . 
Skåvllåjáhke lij jur álggám . 
Skåvllåláhkaj li gájkka skåvllåhámijda ållestim njuolgadusá . 
Skåvlå åhpadiddje li kursan læhkám ja bukti oahppijt bagádallat . 
Skåvlåj aktisasjbargujn válldá Aajege sáme giella- ja máhtudakguovdásj sáme oahppev ålles vuodoåhpadusá tjadá , ja tjuovvol oahppijt gå manni mánájgárdes vuodoskåvllåj ja vuodoskåvlås joarkkaskåvllåj . 
Skåvlån lidjin dárogielåhpådiddje ja åhpådiddje datga bájkes . 
Skåvlås njuolgga jávrráj vádtsájma . 
Slimmbarijt muv nali guoddet , jali ij muv vuojnnen dahkat . 
Slimmbarijt muv nali guoddet , jali ij muv vuojnnen dahkat . 
Slábårsvijkkan dálla gåhttju dav sajev gånnå ráfeájgen adnin hávsajdisá gátten . 
Smájles Måsskåj jårkijma . 
Smávvaskåvllådásen galggi filma , video , dáhtá ja ietjá elektrovnålasj viehkkenævo liehket oassen fágas ja adnuj váldeduvvat åhpadimen . 
Smávvaskåvllådásen viertti ásadit konkrehtalasj bargojt ma vaddi oahppijda máhttelisvuodajt gielajn ståhkat ja gielav guoradallat , ja sæmmi bále ávujn oahppat sámástit . 
Snjuktjamáno 21. ja 22. biejve tjåhkani dan diehti fáhkabirrusa moattet guovlos ja moattet fáhkasuorges Árranij Ájluoktaj . 
Snjuktjamánon boahtte jage tjåhkani vargga 2000 nuora guovlojs 55. gåbddågrádas nuortas . 
Soabmása alvaduvvam lidjin gåktu guolle l ednum allejávrij da gå gårttjebuodov aledahtjin , javlli , guolle boahtá vargga gåjkkegáddáj gå tjáhtje badjánij . 
Soabmása li dav buohtastahttám hotellajn merragátten jali oasesålmmå stuorra dåbijn . 
Soabmása li tjadádam sámegielav ja sáme suorgijt oassen ietjasa åvddåskåvllå- ja åhpadiddjeåhpadusás , jali oassen ietjá fálaldagájs ietjá fágajn allaskåvlån . 
Soabmása sihtin suv giddit , valla aktak ittjij giedas suv nali bieja . 
Soabmása sihtin suv giddit , valla aktak ittjij giedas suv nali bieja . 
Soajttá adjáj dáhta l læhkám buorre giella sujttim , massta mij sáme aj lulujma válldet åvddå merkav . 
Soajttá duodden le hieredibme jienastiddjáj råhtos gávnnat gånnå suohkanin le árra jienastibme . 
Soajttá l aj buoremus dagu unnánisj gåhtsat divna dåjmajt , ja viessot dagu dåssju biejves bæjvváj ? 
Soajttá nuora ma li guodám bájkev vas sijddasisá máhttsi . 
Soames almasjvegas sunji javlaj : ” Åhpadiddje , gåhtjo vieljam mujna árbev juohket . 
Soames almasjvegas sunji javlaj : ” Åhpadiddje , gåhtjo vieljam mujna árbev juohket . 
Soames biejve gå tjuohteguoktalåhkåsa bájkke lidjin tjoahken , de Petrus vieljajda hållagådij : ” Vielja , tjáluga bágo vierttiji ålliduvvat , bágo majt ájlis Vuojŋŋanis Davida baktu le hållam Judasa birra , guhti lij oahpestiddjen sidjij gudi Jesusav giddijin . 
Soames biejve lij Berit áhkos ma ∫en miehtsen muorjjimin . 
Soames biejve maŋŋela Jesus Kafarnaumij máhtsaj ja diehtusij bådij sån lij sijdanis . 
Soames biejve maŋŋela Jesus Kafarnaumij máhtsaj ja diehtusij bådij sån lij sijdanis . 
Soames biejve maŋŋela bådij Feliks dåhku áhkájnis Drusillajn , guhti lij juvdá . 
Soames biejve maŋŋela juvdá gaskanisá rádudallin suv gåddet , valla Saul sijá ájggomusájt gulláj . 
Soames biejve maŋŋela juvdá gaskanisá rádudallin suv gåddet , ¶ 
Soames bále gå rågosbájkkáj lijma mannamin , de oarjjeniejdav iejvvijma gänna lij åvddålijsárnnomvuojŋŋanis . 
Soames bále gå rågosbájkkáj lijma mannamin , de oarjjeniejdav iejvvijma gänna lij åvddålijsárnnomvuojŋŋanis . 
Soames iehkeda gåjt de áhttjám goahtáj tjáŋaj ja javlaj : – Bednaga dálkke lijka ! 
Soames ienni manáj bälldusis ja soames oassásijda . 
Soames ienni manáj bälldusis ja soames oassásijda . 
Soames ienni manáj bälldusis ja soames oassásijda . 
Soames jage lijma birrusin guhttalåges ja girdde bådij juohkka biejve ja åstij 300 kg muorje vargga njuolgga jiehkkes ja mij biebmojt ja ietjá varásgálvojt åstijma , gå siján lij rámbuvdda Bårjåsin . 
Soames målav dagáj snutjekskuovvaj ietjas jalggabieles ja ettjin duosta validit soabmásij barggoskuovaj . 
Soames sábme Divtasvuonas moalgedij dán ássje birra 1960-jagij sinna : “ Báhko sáme ij galga nammaduvvat juogo tjálalattjat jalik njálmálattjat ” Subtsas Gælok Vájku lij edna sturra ja ållo unugis dåbdo , de huoman sámegiella åhpadibme ásaduvváj Hábmera joarkkaskåvlån tjavtjas jagen 1980 . 
Soames vielljabielle galgaj várráj vuossav tsåggåt ja tsåkkåj lávggumbåvsåjt ja niellja giessasijt hivsikpáhppáris . 
Soames áddjá viedtjá nijbev boassjos . 
Sofia Jannok le ienemusát Svierigin dåbdos gånnå le Sámi Grand Prix ’ av guokti vuojttám . 
Sofia l guokti vuojttám musijkkagilppusav , Sáme Grand Prix , mij ásaduvvi Bæssásjfestivála aktavuodan Guovddagæjnon . 
Sofia l juojggam ja lávllum moatten festiválan , duola dagu Kárásjjågån ja Guovddagæjnon . 
Soria-Moria-sárnnom aktan rijkajgasskasasj sjiehtadusá vælggogisvuodaj , nasjåvnålasj lága ja dåjmalasj aktisasjbarggo Sámedikkijn le ráddidusá vuodo sáme kultuvrav Vuonan bisodit ja åvddånit . 
Soria-Moria-sárnnom aktan rijkajgasskasasj sjiehtadusá vælggogisvuodaj , nasjåvnålasj lága ja dåjmalasj aktisasjbarggo Sámedikkijn le ráddidusá vuodo sáme kultuvrav Vuonan bisodit ja åvddånit . 
Soria_Moria- sárnnomin javladuvvá : « Ráddidusá mielas le nuorttaguovllo Vuona ájnnasamos åvdedimguovllo boahttevasj jagijn . 
Sosiála åssudagán le ållo doajmma ja hukso , da válldi åvdåsvásstádusáv vuorrasijs ja da gudi le sáhtusa sjaddam , duvddagav , rádejuohkemav , giehtadalli mánájt , nuorajt ja ålles sjattugijt . 
Spannska nuora oadtjun oasev sámekultuvras åtsådallat gå låvdagoaden oadtjun idjadit . 
Spihkkaluossa / spihkkasilldá 10 lihttara tjátjes 2 kg ruobessáltijs ½ kg såhkkårijs Vuossja tjátjev sáltij ja såhkkårij ja tjoasskoda dav . 
Spihkárijt ja miehtjerav åtsåj , ja fiervás fiellojt guottáldij . 
St.died. nr. 28 ( 2007-2008 ) Sámepolitihkka vuoset Vuona girkko sierra åvdåsvásstádussaj sáme girkkoiellemis . 
Statistihkan ” Samiske tall forteller 1 ” Fágalasj analysajuohkusis jages 2008 sáme statistihkan åvddånboahtá tálla vuodoskåvllåoahppijs sámegiella fáhkaslájaj gaskan sjattaj ienep gå gærddoduvvam daj 17 jagij 1990:es gitta 2007 jahkáj . 
Statistihkan ” Samiske tall forteller 1 – kommentert statistikk 2008 ” Fágalasj analyjssajuohkusis sáme statistihkán åvddånboahtá sámegiela oahppelågo binnom le nubbengielafágan boahtám , ja de le sierraláhkáj oarre dágástallat nubbengiela ævtojt . 
Statistihkka - iednegiella nummarijn Fert gávtsát mánná jali nuorra åvddåskåvlån , skåvlån ja gymnásan ságas ietjá gielav gå dárogielav hejman . 
Stefanasav goahtefuolkijnis lev galla aj gástadam , avtak iehtjádav de gåjt iv muite . 
Stefanasav goahtefuolkijnis lev galla aj gástadam , avtak iehtjádav de gåjt iv muite . 
Stefanos , ármos ja fámos dievva , stuorra oavdojt ja merkajt álmmuga gaskan dagáj . 
Steinkjeren la læhkám åhpadus moadda jage , ja vásse gidá oadtjun vejulasjvuodav åhpadusáv tjadádit sjerma baktu . 
Stiebilijda l gis boadnjásj gierrum , jurra de má rásski dajt råhttit gå l oaddátjit . 
Stijgan la læhkám ietjas æládusdoajmma median 1979 jage rájes . 
Stivrrajuogos ájggeplánav dahká . 
Stockholm Kulturhuvudstad ’ 98 baktu sjattaj máhttelis Ájttáj , duottar- ja sámemuseaj , dahkat vuosádusáv , mij sámegoabddájt Nordiska musea vuorkás vuoset . 
Store Jakobsen aj viehkedij sámij bielev , ja guokta jage maŋŋela de sån aj dåjmadiddjevirges hæhttuj hiejttet . 
Stráffan sidjij le ihkeven håhkkånibme , guhkken Härrá árudijás , ja suv fámos ja herlukvuodas , gå dan biejve boahtá ájllisijes lunna herluguvátjit ja sijás guddneduvátjit , gudi li jáhkkegoahtám - dij ham mijá vihtanasstemij jáhkijda . 
Stráffan sidjij le ihkeven håhkkånibme , guhkken Härrá árudijás , ja suv fámos ja herlukvuodas , ¶ 
Studenta Ieññils instituhtas máhtti Divtasvuonan barggat ja studenta Vuonas sæmmi láhkáj Englandan , gå barggi Master- ja doktorgrádaåhpadusáj . 
Studenta gudi li mijá åhpadussaj åhtsåm li hæhttum tjadádit dåhkkiduvvam julevsámegiellaåhpadusáv joarkkaskåvlås jali muodugasj dáses , ja mijá studenta li gájka julevsámegielav máhttám gå åhpadussaj álggin . 
Studenta hæhttuji bessat sáme fáhkaterminologijav oahppat váj bessi sámegielav adnet virgenis gå li åhpadusájn ållim . 
Stuor hådjånibme Divtasvuonan då biejve gå diedádusáv oadtjun Varresvuoda- ja huksodepartementas ettjin rudájt oattjo åvddåprosjæktaj guovllomedisijnalasj / moattekultuvralasj guovdátjij Ájluovtan . 
Stuoradigge juollodij tjoahkkáj 9 mill. kråvnå 3 jahkáj dán prosjektaj , vuostasj bále stáhtabudsjehta baktu jages 1991 . 
Stuorra fámujn apostela Härrá Jesusa tjuodtjelime birra vihtanasstin , ja Jubmela ármos gájka valjet oasálattjan sjaddin . 
Stuorra fámujn apostela Härrá Jesusa tjuodtjelime birra vihtanasstin , ja Jubmela ármos gájka valjet oasálattjan sjaddin . 
Stuorra gierddisvuodajn vuorkki dajt lihtijt , majt moarestis lij tsuovkkima diehti dahkam . 
Stuorra gierddisvuodajn vuorkki dajt lihtijt , majt moarestis lij tsuovkkima diehti dahkam . 
Stuorra gierddisvuodajn vuorkki dajt lihtijt , majt moarestis lij tsuovkkima diehti dahkam . 
Stuorra goaden li lihte , e dåssjå gålles ja silbas árvulasj adnuj , ájnat aj muoras ja rájres gienes adnuj . 
Stuorra goaden li lihte , e dåssjå gålles ja silbas árvulasj adnuj , ájnat aj muoras ja rájres gienes adnuj . 
Stuorra guolijs lij dievas , tjuohtevihttalåkgålmåt guoles . 
Stuorra guolijs lij dievas , tjuohtevihttalåkgålmåt guoles . 
Stuorra guolijs lij dievas , tjuohtevihttalåkgålmåt guoles . 
Stuorra ja njálga láttaga , guole jávrijn ja skåvllåmánná rahtedis bájkes várráj vádtsemin , hestajn Rosita noadehæsstan . 
Stuorra märkka almen vuojnnuj , nissun bäjvváj gárvoduvvam ja mánno juolgij vuolen ja lågenanguovtenástak kråvnnå oajvenis . 
Stuorra oasev dát økonomalasj noades le æládus iesj hæhttum guoddet urudisáj gajkkomij ja ietjájduhttemgåloj gáktuj . 
Stuorra oavddodagojt dahká ja tjabu dålåv almes ednama nali almatjij vuojnedijn gahtjadahttá . 
Stuorra oavddodagojt dahká ja tjabu dålåv almes ednama nali almatjij vuojnedijn gahtjadahttá . 
Stuorra slåhtå Jesusa siegen vájaldin , ja sån jårgijdij sidjij ja javlaj : ” Jus soames muv lusi boahtá váni vasjodahtek áhtjes ja iednes , áhkás ja mánájdis , oarbbenijdes ja duodden hekkas , ij máhte muv åhpadisålmmån årrot . 
Stuorra tjierromkonferánssa le vas jådon Ájluovtan boahtte vahko , ja danna dávk gájkka lájges same , gudi e visjá sámegielav oahppat , vas sjaddi luodjot dán sieldes gássjelis dile badjel . 
Stuorra ármmogisvuodanis le mijáv ielle dårvvuj ådåsis riegádahttám Jesus Kristusa tjuodtjelime baktu jábbmegij lussta , 4 nåhkåmahtes , duolvvamahtes ja buollnamahtes árbbáj almen vuorddemin , 5 dan diehti gå Jubmela fábmo jáhko baktu dijáv várjjal gádjusime rádjáj , mij le gárvviduvvam maŋemus ájge bigoduvátjit . 
Stuorra ármmogisvuodanis le mijáv ielle dårvvuj ådåsis riegádahttám Jesus Kristusa tjuodtjelime baktu jábbmegij lussta , nåhkåmahtes , duolvvamahtes ja buollnamahtes árbbáj almen vuorddemin , dan diehti gå Jubmela fábmo jáhko baktu dijáv várjjal gádjusime rádjáj , mij le gárvviduvvam maŋemus ájge bigoduvátjit . 
Stuorra ármmogisvuodanis le mijáv ielle dårvvuj ådåsis riegádahttám Jesus Kristusa tjuodtjelime baktu jábbmegij lussta , ¶ 
Stuorra ármmogisvuodanis le mijáv ielle dårvvuj ådåsis riegádahttám Jesus Kristusa tjuodtjelime baktu jábbmegij lussta . 
Stuorra ármmogisvuodanis le mijáv ielle dårvvuj ådåsis riegádahttám Jesus Kristusa tjuodtjelime baktu jábbmegij lussta . 
Stuorra ármmogisvuodanis le mijáv ielle dårvvuj ådåsis riegádahttám Jesus Kristusa tjuodtjelime baktu jábbmegij lussta . 
Stuorra åsijn berrahis nuorttan sjattaj luondulasj usjudallat mujna lidjin sáme ájttega , subtsas sån . 
Stuorra åvdedibme sáme girjálasjvuodas ja duojes Divtasvuona álmmukgirjjevuorkká le mañemus ájgijn ållo rudájt adnám vædtsagijda , duodjáj ja sáme girjálasjvuohtaj . 
Stuorradigge galggá boahtte ájgen buktet Stuorrediggediedádusáv Europapolitihka birra ja danna l jáhkedahte Vuona tjanos EU:aj hájn vil sjaddá tjavgabu . 
Stuorrijda l Frostisena ällosujttimdajva ja Girjasa ja Baste tjäroj aktisasj guohtomguovllo . 
Stuorámus hásstalus le gå dárbbo dievnastusájs le lássánam , ja dan diehti e bargge nagá gåtsedit divna gatjálvisájt . 
Stuorámus oasse jages 2012 sjaddá mannat álggoprosjæktaj , jage 2013 álgo máhttá Divtasvuona suohkan formálalattjat mierredit ásadimev ja tsieggimav – ja jaget mannela , jagen 2014 , j j máhttá ihkap ådå Guovllomedisijnalasj guovdásj sáme giella- ja kultuvrramáhtudagájn gárves tjuodtjot Ájluovtan . 
Stuoráp oasse sáme álmmugis nuorttasámegielav hoallá . 
Stuoves márnánsaje ásaduvvin sáme dálvveårromsajij lahka svieriga gånågisvieldes 1600-jagij álgon . 
Stádas stádaj mannin ja giehttun vieljajda njuolgadusáj birra majt apostela ja boarrása Jerusalemin lidjin vaddám ja majt lidjin välggogisá tjuovvot . 
Stádas stádaj mannin ja giehttun vieljajda njuolgadusáj birra majt apostela ja boarrása Jerusalemin lidjin vaddám ja majt lidjin välggogisá tjuovvot . 
Stáhta biebbmoráde bágát njamádimev joarkket ålles vuostasj jagev , ja guhkebuv jus máhtá . 
Stáhta doarjja boatsojäládussaj le haddelasedimes boatsojbiergguj . 
Stáhta galggi dilev láhtjat váj sáme máhtti gielaska bisodit , åvddånahttet ja oablodit . 
Stáhta galggi rahtjat váj sáme álmmuk , gå sáme kultuvrra kommersiella láhkáj aneduvvá iehtjádijs gå sámijs , bessi dåjma badjel mierredit ja hiebalgis oasev rudálasj båhtusis dassta oadtjot . 
Stáhta goahteaksjåvnå tjadá 70-lågo gassko ásaduváj stuorra ulmusjsirddem vuonaj sissta Ájluovta bælláj . 
Stáhta ja suohkana oajválattja bádtjiduvvi suodjalittjat unneplåhkogielak bájkkenamájt ja åvddånbuktet unneplåhkogielav vuojnnusij galbaj ja ietjá merkaj baktu . 
Stáhtaráde justijssa- ja gárvedimdepartementan ja suodjalimdepartementan vuollájtjállin uddni sjiehtadusáv gånnå Suodjalibme bærrájgæhttji virgálattjajt Sebrudakoaggásvuoda ja gárvedime Direktoráhtas ( DSB ) rijkajgasskasasj dåjmajn . 
Stáhtta ruhtat åhpadussajijt åhpadiddjijda mierredum lågo milta ja fállá suohkanijda åhpadussajijt ávkástallat . 
Stájgo suohkan le nasjunálpárkkaplánav hilggum , valla galggá vilá guoradallat máhttelisvuodav Stuorjávrre ( Storvatnet ) / Balkjosen duobddáksuodjalimguovlov ásadit . 
Ståhkusa gånnå le ánnsidummávso li aj anon læhkám . 
Subtsas vállda mijáv bálggá milta sámeednamin , fiervás åvtå bájkes ja várráj ietjá bájken . 
Subtsastallá buorre lij oanegav ierit skåvlås ja eksábmaj låhkåmis bessat . 
Subtsastam li aj gå bednaga li oagodam biernajt , ja biernna l ruodjalam ja tsábmestam dajda , de li balos guohtsam ruoptus båndi lusi ja dajna vuogijn gässám moarrebiernav ulmutjij nali . 
Subtsastattijn de dá nieljes mujttáji ienep ja ienep subttsasijt mánájgárdes . 
Subtsastij girjev lij suohkana dálkudiddjes oadtjum . 
Subttsasa guovlojs loavddet aj várrebájkijt lahkusin : Njallajávrre , Måskåsj , ¶ 
Subttsasa ja tjállusa åvdep ájgijs li avijsa , gåvå ja jiednabáddima li aj guovdátjin læhkám . 
Subttsasa væráldis ja nuorttarijkalasj javllaávvudallamis , subttsasa , fábela , biebbmobagádusá , bagádallama låddekássasnihkkumij , dramatiseridum tevsta , gåvvårájdo ja dahkamusá . 
Subttsasav jali divtav gåvå birra tjállet . 
Subttsasav jali divtav gåvå birra tjállet ¶ 
Subttsasijt buohtastahttet . 
Subttsasijt buohtastahttet ¶ 
Suddo oarev budás oattjoj ja muv vájmon juohkkalágásj usstodimijt båvtij , dajna gå lága dagi le suddo jábmám . 
Suddo oarev budás oattjoj ja muv vájmon juohkkalágásj usstodimijt båvtij , dajna gå lága dagi le suddo jábmám . 
Sudek gåvvij gehtjastagájnis tjuovga ednakvuodav . 
Suhkamvadnasav merraj luojttin dajna gå mak áŋŋkárav åvddågietjes lidjin luojtátjit . 
Suhkamvadnasav merraj luojttin dajna gå mak áŋŋkárav åvddågietjes lidjin luojtátjit . 
Suhkamvadnasav merraj luojttin dajna gå mak áŋŋkárav åvddågietjes lidjin luojtátjit . 
Suhtajga vijmak ja vádtsájga dassta , gå val gurggalin buorre ságajt gaskasa . 
Suhttam viermmetjiktemis vádtsá Ánu gådijt , tjåhkkåj ienemus Vuollá-ádjá lunna , gulldal suv subttsasijt ja gähttjá gå duodjuj . 
Suhttá ham malfadit duoj mánáj biejvijt tjadá ja gehtjas vieljajda , gudi vuojnnet libá vaden såbadam . 
Sujna gänna li profehtak vaddása adnus dav jáhkos milta , 7 sujna gänna le dievnastus dåmajdus dievnastusáv . 
Sujna gänna li profehtak vaddása adnus dav jáhkos milta , sujna gänna le dievnastus dåmajdus dievnastusáv . 
Sujna gänna li profehtak vaddása adnus dav jáhkos milta , ¶ 
Sujna ham mij viessop , labudip ja lip , gåktu aj muhtema dijá diktatjállijs li javllam : Mij lip aj suv máttos . 
Sujna ham mij viessop , labudip ja lip , gåktu aj muhtema dijá diktatjállijs li javllam : Mij lip aj suv máttos . 
Sujna ja suv varájn lip lånestuvvam ja mijá mieddema li ándagis luojteduvvam Jubmela valjes ármos , majna aktan gájkka vijsesvuodajn ja jiermijn mijáv boanndodij . 
Sujna ja suv varájn lip lånestuvvam ja mijá mieddema li ándagis luojteduvvam Jubmela valjes ármos , ¶ 
Sujna l julevsámegiella Bådådjo allaskåvlås . 
Sujna l tjaktjaloahpe ja sån la ádjás guossen . 
Sujna le boanndi ja tjuottjodiddje dan biejve rádjáj mav áhttjes le mierredam . 
Sujna le boanndi ja tjuottjodiddje dan biejve rádjáj mav áhttjes le mierredam . 
Sujna le goajvvo giedan ja tjuoldedum tjuohppusav rájnni ja vejtajt ájttásis tjoahkki . 
Sujna le goajvvo giedan majna tjuohppusav rájnni ja vejtajt ájttásis tjoahkki , valla tjuobmasijt jáddamahtes dålån boalldá . 
Sujna le histåvrrådåktårgráda Tråmså Universitehtas . 
Sujna le histåvrrådåktårgráda Tråmså Universitehtas . 
Sujna le juoga javllat mij ietjat ja åbbå viesut gádju . 
Sujna le juoga javllat mij ietjat ja åbbå viesut gádju . 
Sujna le læhkám stuorra dutkamprosjækta jábmema birra duola degu Stájgon ja Oarjjefuoldán . 
Sujna le mijáv båktåm ja midjij Kristus Jesusa baktu sajev almmáj vaddám . 
Sujna le mijáv båktåm ja midjij Kristus Jesusa baktu sajev almmáj vaddám . 
Sujna li aj ruohtsa Guovdagæjnos gånnå áhttjes le bajássjaddam . 
Sujna li buorre åtsådallama Kárásjjågås muodugasj bargos dåppe . 
Sujna li edna mujto dat ájges , gå sij viedtjin jieggesuojnijt , ruohttaidedis mannin risselijn jubmeldievnnuj ja stuorra idjaalme . 
Sujna li ednama gånågisá skiegesvuodan viessum , ja ednama viesáda li suv skiegesvuoda vijnas vuoladuvvam . 
Sujna li ednama gånågisá skiegesvuodan viessum , ja ednama viesáda li suv skiegesvuoda vijnas vuoladuvvam . 
Sujna li riek ållo diedo berrahij ja bájkálasj dilij birra , berustime ja moadda jage guoradallamij baktu , ja sån ávos juohká ietjas diedojs . 
Sujna li åtsådallama såbadallambargos moattet sajes væráldin ja aj álggoálmmugij gáktuj . 
Sujna lidjin moadda berustime ja tálenta – ja dajt aj adnuj váldij guhkken ierit ietjas sijddalándas . 
Sujna lij gålmmålåk kilo bájkke mirrá- ja aloesegadusás maŋenis . 
Sujna lij gålmmålåk kilo bájkke mirrá- ja aloesegadusás maŋenis . 
Sujna lij juokkirak risstalasjvuohta majt ietjas mielas lij ánssidam gå lij suttov hæjttám , lávloj álu ja ietján mak buorijt dagáj . 
Sujna lij miella vuojnnet mij almatjijt Jesus lij , valla unnasjattuk lij ja danen ittjij almasjvegas suv vuojne . 
Sujna lij miella vuojnnet mij almatjijt Jesus lij , valla unnasjattuk lij ja danen ittjij almasjvegas suv vuojne . 
Sujna lij miella vuojnnet mij almatjijt Jesus lij , valla unnasjattuk lij ja danen ittjij almasjvegas suv vuojne . 
Sujna lij stuorra fábmo , ja ednam suv herlukvuodas tjuovgudij . 
Sujna lij stuorra fábmo , ja ednam suv herlukvuodas tjuovgudij . 
Sujna lij stuorra fábmo , ja ednam suv herlukvuodas tjuovgudij . 
Sujna lij stuoves barggo , buorre bálkká , esski lij goadev oasstám , ja lij aj Divtasvuona álmmugis luohtádusáv oadtjum ja nav suohkanstivrraj válljidum tjavtjan 2007 . 
Sujsta gal ij la máhttám gabnnjanit , ábe guovddelin lij ham san ajn ga bednagav tsieladij . 
Sujsta gatjádin : 24 ” Åhpadiddje , Moses le javllam : Jus soames mánádibmen jábmá , de vielljas galggá árbbátjijn válldut ja vielljasis gierragijt vaddet . 
Sujsta gatjádin : ” Åhpadiddje , Moses le javllam : Jus soames mánádibmen jábmá , de vielljas galggá árbbátjijn válldut ja vielljasis gierragijt vaddet . 
Sujsta lev ármov ja apostelámmádav oadtjum hiednigijt jáhko gullogisvuohtaj oatsodittjat , guddnen suv nammaj . 
Sujsta lev ármov ja apostelámmádav oadtjum hiednigijt jáhko gullogisvuohtaj oatsodittjat , guddnen suv nammaj . 
Sulá moarmesmáno gasskarájes snjilltjamáno gasskarádjáj le tjuovggat idja-biejvve , ja dat ájgge gåhtjoduvvá tjuovggisájggen . 
Sulástalá birrusij 25 minuhta bassamájgge juohkka tjilus biergos . 
Sunji , guhti surgguj le siválasj , le nuoges dijáj ienemusáj nuktalus ; galggabihtit dal ienni suv ándagis luojttet ja jaskadit , vaj låsep surgos ij håhkkåna . 
Sunji de boanndis javlaj : ’ Dån le lájkes ja nievres dievnár , diehti muv sájov tjuohppat gåggu iv le sádjim ja tjoahkkit gåggu iv le hádjám . 
Sunji de javllin : ” Härráv lip vuojnnám ” , valla sån javlaj : ” Jus iv iesj návllerájgijt suv giedajn vuojne ja tjuvdev daj sisi tságe ja giedav suv sijdduj , de iv jáhke . 
Sunji de javllin : ” Härráv lip vuojnnám ” , valla sån javlaj : ” Jus iv iesj návllerájgijt suv giedajn vuojne ja tjuvdev daj sisi tságe ja giedav suv sijdduj , de iv jáhke . 
Sunji guhti vuojttá , tjiegos mánnás vattáv ja vielggis giergev vattáv , ja gärggáj le ådå namma tjáleduvvam mav aktak ietjá ij dåbdå gå guhti dav oadtju . 
Sunji guhti vuojttá , tjiegos mánnás vattáv ja vielggis giergev vattáv , ja gärggáj le ådå namma tjáleduvvam mav aktak ietjá ij dåbdå gå guhti dav oadtju . 
Sunji guhti vuojttá , tjiegos mánnás vattáv ja vielggis giergev vattáv , ja gärggáj le ådå namma tjáleduvvam mav aktak ietjá ij dåbdå gå guhti dav oadtju . 
Sunji guhti vuojttá vattáv iellema muoras bårråt , mij Jubmela paradijsan le . 
Sunji guhti vuojttá vattáv iellema muoras bårråt , mij Jubmela paradijsan le . 
Sunji guhti vuojttá vattáv iellema muoras bårråt , mij Jubmela paradijsan le . 
Sunji gänna le gåjkko vattáv iellema tjátjev ádjagis juhkat . 
Sunji gänna le gåjkko vattáv iellema tjátjev ádjagis juhkat . 
Sunji gänna le gåjkko vattáv iellema tjátjev ádjagis juhkat . 
Sunji javllin : ” Äddnát ja vielja li ålggolin ja sihti duv iejvvit . 
Sunji javllin : ” Äddnát ja vielja li ålggolin ja sihti duv iejvvit . 
Sunji l sámegiella agev læhkám luondulasj , valla huoman dåbddå dagu gielav la muhte rádjáj massám . 
Sunji le læhkám geldulasjvuohta gæhttjat åvddånahttemav dat rájes gå lij danna gålmmå jage dát rájes . 
Sunji lehkus guddne ihkeven ájges ihkeven ájggáj , amen . 
Sunji áhtjám Jubmela namáv tjáláv ja Jubmela stáda namáv , ådå Jerusalema , mij vuolus almes muv Jubmelis boahtá , ja ådå namám . 
Sunji áhtjám Jubmela namáv tjáláv ja Jubmela stáda namáv , ådå Jerusalema , mij vuolus almes muv Jubmelis boahtá , ja ådå namám . 
Sunnde de duobbmij muhtemijt lága fámujn jåhttåt dåppelt oarjás aktan äloj . 
Sunnu fárruj lev duodden soames vieljav rádjam , guhti dájvváj ja moatteláhkáj le sávresvuodas vuosedam . 
Sunnu fárruj lev duodden soames vieljav rádjam , guhti dájvváj ja moatteláhkáj le sávresvuodas vuosedam . 
Sunnu maŋelt goalmát ieŋŋgil bådij jieddnát javla : ” Guhti urudisáv råhkådallá ja dan gåvåv ja merkav gállusis jali giehtasis duosstu , ¶ 
Sunnu rubmaha gäjno nali báhtseba stuorra stádaj mij vuojŋŋalasj giellaj Sodomin ja Egyptan gåhtjoduvvá , gånnå härráska aj ruossinávlliduváj . 
Sunnu rubmaha gäjno nali báhtseba stuorra stádaj mij vuojŋŋalasj giellaj Sodomin ja Egyptan gåhtjoduvvá , gånnå härráska aj ruossinávlliduváj . 
Sunnuj javlaj : ” Tjuovvolihtte muv , de almasjbivdden dunnuv dagáv ” , ja dalága viermijdiska dasi guodijga ja tjuovvolijga suv . 
Sunnuv mielas ij la låssåt Måsken årrot juska_dal ij la oases gånnå l máhttelis juohkka biejve viehkat , jali ávijssa poasstabåksan idedis . 
Suohkan la måttijt jagijt jáhttám dille galggá buorránit , valla ij la gåjt dálátjij mige dassta sjaddam . 
Suohkan le akta guoktalåk suohkanijs ma li gæhttjalimårnigis oassen . 
Suohkan le ham oasse sámegiela háldadimguovlos . 
Suohkan le juo oasstám dáhtávædtsagijt ma buorren båhti dán prosjevtan . 
Suohkana ja fylkkasuohkana ma li sáme giellaháldadimguovlon li jahkásattjat oadtjum sulle 45 millijåvnå kråvnå guovtegielakvuodadoarjjan . 
Suohkana ja skihppijvieso galggi sjiehtadusájt dahkat váj pasienta e dåssjen skihppijviessuj boade ienni gå sæmmi buorre jali ájn de vil buorep fálaldagáv oadtjot suohkanin ja navti e ga dárbaha skihppijvieson vællahit gå li dåppe gærggam . 
Suohkana li ájnnasamos álkkádusbuvtadiddje ja ráddidus berus avtaárvvusasj álkkádusfálaldagás sáme álmmuga hárráj gånnå gielalasj ja kultuvralasj dárbo ålliduvvi . 
Suohkanijn le dábálasjdåktårdievnastusás , fysioterapeutådievnastusás , tsaggiednedievnastusás , varresvuodaguovdásj- ja skåvllåvarresvuodadievnastusás , sujtto- ja huksodievnastusás , habiliterim- ja rehabiliterimdievnastusás , mij le vuostasj dálkudimdásse psyhkalasj varresvuodabargos ja garevsuodjalusás . 
Suohkanoajvve diedet Divtasvuona suohkan la Sámedikkev tjåhkanibmáj gåhttjum snjuktjamáno 14. biejve . 
Suohkanstivra oassálasste buoragit duosstun åvddånbuktemav , ja muhtema hållamståvlås subtsastin ietjasa åtsådallamij birra låhkåma hárráj . 
Suohkanstivraájras Edvard Olav Stenbakk , Barggijbelludagás vas dættodij vierttiji njuolgadusá sajen liehket gåktu dålkkum galggá dáhpáduvvat suohkanstivran . 
Suohkanstivrraájras Fred Andersen , Aktisasjlistas sidáj diehtet manen dålkkå ij lim sajen . 
Suohkanådåstus Nammat vijddásit aktijbiejadum referánssajuohkusav ¶ 
Suohkkis guossaávttso lisj så de dánna álgos årrum , giehttu áddjá , ja tjievtjas båvnåtjav , mat vuoles ássnam guottoj bårgidij . 
Suohkkisærttara ja fflæsska 2 kg fleskas 2 ½ lihttara tjátjes 1 pk visská ærttarijs 2 rusjpe binná kålrabijis 6-8 beruna ½ løhkka pihppára Luvvada ærttarijt ijá badjel , dåjde dajt ja duoldada dajt birrusit lahkke tijmav . 
Suohtas lej då bále låhkåt aktisasj sáme siebrre lej vuododuvvum , nammasattjat ” Dávgi ” , mij vuojnnet la dagu muhtem sláj biedniktjoagge EU-as , Nuorttarijkaj Ministerrádes , iesj guhtik lándaj Rádedusájs ja ietjá ruhtadam institusjåvnåjs . 
Suohtas ståhkat ja oahppat ietjá mánáj siegen ja vuodjamhárjjidallij måvtåstuhttemin . 
Suohtas vuojnnet man buoragit muv dåbddin ja mujttin gånnå fivsan lidjin tjuodtjum dij másj dálvev . 
Suolet Ámmáj gehtjastiv . 
Suolluj vadi vuolgij ja båråj vuojas . 
Suoma bielen gålldåsáme sihti aj gielasa nanusmahttet . 
Suoma sebrudahka le aktan lagámus ulmutja guovdátjijn álggám åvdedit låhkåmprosjevtav gånne da gudi le sebrulattja manni ålgus sierra årromijda ja dahki tjavggalåhkåmijt suomagiellaj . 
Suomagielan , sámegielan ja meänkielin le åvdutjis ¶ 
Suotta baconav jali sálltefleskas bæhkátjijda ja basselaste státtjo sinna . 
Suotta biergov tjoamodisás desik le nuoges bierggorullav dævdátjit . 
Super javllamános 2007 ) duodden rájddo radiokanálajs NRK:as , máhtá dájt válldet vuosstáj antenna baktu . 
Sutton gus bissot vaj ármmo lassán ? 
Sutton gus bissot vaj ármmo lassán ? 
Suttov lijda dievnastime , valla dálla lihpit ålles vájmostihtte gullogisá dan oahppaj majt åmastijda . 
Suttov lijda dievnastime , valla dálla lihpit ålles vájmostihtte gullogisá dan oahppaj majt åmastijda . 
Suttov lijda dievnastime , valla dálla lihpit ålles vájmostihtte gullogisá dan oahppaj majt åmastijda . 
Suv baktu Jubmelij jáhkkebihtit guhti suv le jábbmegij lussta tjuodtjelahttám ja herlugahttám , vaj diján aj luluj jáhkonihtte dårvvo Jubmelij . 
Suv baktu Jubmelij jáhkkebihtit guhti suv le jábbmegij lussta tjuodtjelahttám ja herlugahttám , vaj diján aj luluj jáhkonihtte dårvvo Jubmelij . 
Suv baktu lihpit juohkkaláhkáj boanndum , hålaj ja diedoj hárráj , dajna gå vihtanus Kristusa birra le dijá lunna nanniduvvam vaj ehpit mavga ármovattáldagáv åhtsåla vuordedijn härráma Jesus Kristusa bigoduvvamav . 
Suv boadnásj Bertil Andersson la aj tjiehpes duodjár . 
Suv bágojda iv åvvånis guorrasa , da ælla dåhkkidahtte , javllá moasjes Nilsen gut oajvvát Divtasvuona suohkan , jus ga le vehi maññunam , le buoragit jåhtuj boahtám suohkanav giellaháldadusguovlluj oassálastátjit ja rudájt adnegoadátjit . 
Suv bæjválasj virgge l vilá åhpadiddjen , ja åhpat joarkkakursan Sáme Åhpadusguovdátjin Jåhkåmåhken . 
Suv de ruossinávllijin , ja biktasijt gaskanisá vuorbbádin . 
Suv de ruossinávllijin , ja biktasijt gaskanisá vuorbbádin . 
Suv diehti le mujsta gájkka ietjá árvos massám . 
Suv diehti le mujsta gájkka ietjá árvos massám . 
Suv diehti le mujsta gájkka ietjá árvos massám . 
Suv dievasvuodas gájka lip oadtjum , ármos ármmuj . 
Suv duogen le nanos fáhkajuogos Finnmárkon . 
Suv duogátja diehti tjálij gåk dagáj , le iesj ájgenisá mánná ja daj miellaguottoj ma dalloj lidjin . 
Suv guhka bárgáldagá li aj gáhtum , bárvadam la vuobdajt rivggoj láge milta , niera li jårbudam . 
Suv gähttjalittjat sujsta merkav almes sihtin . 
Suv gähttjalittjat sujsta merkav almes sihtin . 
Suv gähttjalittjat sujsta merkav almes sihtin . 
Suv hárráj lihpit juo bagádusájt oadtjum : duosstut suv buoret jus dijá lusi boahtá . 
Suv hárráj lihpit juo bagádusájt oadtjum : duosstut suv buoret jus dijá lusi boahtá . 
Suv hárráj lihpit juo bagádusájt oadtjum : duosstut suv buoret jus dijá lusi boahtá . 
Suv ieddne de ájttsá idedis áhkká lij juo suv guoran . 
Suv ieddne le Dirvos Hábmerin , mijlla Sismeras , ja giesselåbijt le sån danna læhkám . 
Suv iehttset ålles vájmostis , ålles jiermestis ja gájkat fámostis , ja guojmes iehttset nåv_gåk ietjas , le gájkka boalldemvärojs ja ietjá värojs ienep . 
Suv lahkabirrasin lej ienep dåbdos tjiehpes stálppebivdden ienni gå girjjetjállen . 
Suv lihpit dal juo vuojnnám ja de suv dal dåbddåbihtit . 
Suv lihpit dal juo vuojnnám ja de suv dal dåbddåbihtit . 
Suv lihpit dal juo vuojnnám ja de suv dal dåbddåbihtit . 
Suv lusi almatja båhtalin Jerusalemis ja åbbå Judeas ja Jordanäno dáfojs , ja suttojdisá dåbdåstin , ja Johannes sijáv Jordanänon gástadij . 
Suv lusi almatja åbbå Judeas ja Jerusalemis båhtalin ja suttojdisá dåbdåstin , ja Jordanänon sijáv gástadij . 
Suv mielas bierriji genga sáme giela avtaárvvusasj åvddånahttemáhttelisvuodav oadtjot valla gatjálvis le jus mij dájt mihtojt jåksåp gatját Andreassen . 
Suv mielas bierriji ulmutja vuojnnet álmmukvarresvuodav stuoráp aktijvuodan . 
Suv mielas la avtaárvvusasjvuohta juo gåtsedum gå giellaguovdátja li ham ásaduvvam dajda guovlojda gånnå sámegiella la unneplågogiella ja dárbbo l sierra guovdátjijda ma sámegielajn barggi . 
Suv mielas la ålov oahppam gå la dákkár ávtas sajijn mannam bargatjit , ja aj dåssju amás ulmutjij siegen årrum . 
Suv mieles bierri liehket máhttelis ájge duogen duoje baktu oahppotjuorgajt oadtjot ja dan láhkáj aktidit åhpadusájn . 
Suv muodov vuojnni , ja gállonisá le suv namma . 
Suv muodov vuojnni , ja gállonisá le suv namma . 
Suv mánájgirje jages 1995 , Máno niejdda ja Biejveniejdda , libá dåbddusa . 
Suv oahppobájkke la læhkám Svieriga bielen . 
Suv ruossinávllim , de gaskanisá suv biktasijt vuorbbádin , ja de dasi tjåhkkidin suv váksjutjit . 
Suv ruossinávllim , de gaskanisá suv biktasijt vuorbbádin , ¶ 
Suv sidot lij má herlukvuodas boanndudagáv daj lihtij bigodit , majt sån ármmogisvuodajnis le herlukvuohtaj gárvedam . 
Suv sidot lij má herlukvuodas boanndudagáv daj lihtij bigodit , majt sån ármmogisvuodajnis le herlukvuohtaj gárvedam . 
Suv sierraábnas la læhkám sáme åssko dålutjis gitta dálásj ájggáj , ja Bäckman la sierraláhkáj lagábut gæhttjam namáj dábijt ja gástadimev sámij gaskan . 
Suv sijdas la dåhku birrusin gietjav mijla . 
Suv skiegesvuoda diehti gájkka álmmuga li moare vijnav hähttum juhkat , ja ednama gånågisá li sujna skiegesvuodan viessum , ja ednama oasestiddje boanndum fámos ja valljudagás baktu . 
Suv skiegesvuoda diehti gájkka álmmuga li moare vijnav hähttum juhkat , ja ednama gånågisá li sujna skiegesvuodan viessum , ja ednama oasestiddje boanndum fámos ja valljudagás baktu . 
Suv sárnnediddje båhtin budájn ármo ja ándagisluojttema birra sidjij gudi buorádisáv dahkin ja dåbdåstin suttojdisá . 
Suv sárnnedip gájkka almatjijt bagáda ja sijájt gájkajn vijsesvuodajn åhpada , vaj gájkajt ållessjattugin Kristusin máhttep åvddåj buktet . 
Suv sárnnedip gájkka almatjijt bagáda ja sijájt gájkajn vijsesvuodajn åhpada , vaj gájkajt ållessjattugin Kristusin máhttep åvddåj buktet . 
Suv tjähpáj njoamoj ja javlaj : ’ Mávse välgát ! 
Suv tjähpáj njoamoj ja javlaj : ’ Mávse välgát ! 
Suv vielja de sunji javllin : ” Ale dási ganuga , maná Judeaj vaj duv åhpadisålmmå aj duv dagojt bessi vuojnnet . 
Suv vielja de sunji javllin : ” Ale dási ganuga , maná Judeaj vaj duv åhpadisålmmå aj duv dagojt bessi vuojnnet . 
Suv áddjá la sábme , valla Lovisa Negga sijdan ittjij goassak giehtoduvá dat bieles suv duogátjis . 
Suv áhkká l ednamis ja Biejve niejdda äjggu lahkev suv älos . 
Suv áhkká lij Arona máttos namájn Elisabet . 
Suv áhkká lij Arona máttos namájn Elisabet . 
Suv ájggom lij guovte ieredik jáhtos baktu vuosedit Jubmel ij buvte gielestit , ájnat mijáv duodas alot , gudi doajvvuj báhtarip , mij le mijá åvdån . 
Suv ájggom lij guovte ieredik jáhtos baktu vuosedit Jubmel ij buvte gielestit , ájnat mijáv duodas alot , gudi doajvvuj báhtarip , mij le mijá åvdån . 
Suv äjgáda álgos lijga jåhttesáme ja gullujga Semisjávre tjälldáj , valla lijga ganudam Lájso lahkusij . 
Suv åhpadisålmmå sujsta muodulvisá sisano birra gatjádin , ja Jesus vásstedij : ” Dij lihpit vaddásijt oadtjum Jubmela rijka tjiegosvuodajt dåbddåt , valla nuppe dajt muodulvissan oadtju , vaj e vuojne juska vuojnni , ja e dádjada juska gulli . 
Suv åhpadusás gájka alvaduvvin , danen gå fámujn åhpadij , ittjij tjálukoahppásij láhkáj . 
Suv åhpadusás gájka alvaduvvin , danen gå fámujn åhpadij , ittjij tjálukoahppásij láhkáj . 
Svarkedin måj vuossas vadnasin , javllá Ánu . 
Svierdeájvojs sij ravggi ja hiednikálmmugij lusi fáŋŋgan doalvoduvvi , ja hiedniga Jerusalemav duolmmu dasik hiednigij ájgge le vássám . 
Svieriga bielen la julevsáme guovllo Bihtámænos oarjján gitta Gájddomednuj nuorttan . 
Svieriga bielen le dille læhkám ietjá láhkáj . 
Svieriga bieles li nuora æjvvalimijda sæbrram , ja nælját giellabæssáj aj ásadibmáj sæbrrin . 
Svieriga girkko l dal stáhtas sierranam , nåv gåktu ienemus girkko värálda birra , valla gávnnu dangas diehti iemeláhkáj bájkenat ja dáfonat . 
Svieriga ja Vuona ráddidusá , ma dan diehti gå sáme li álggoálmmuk mij ällosujtujnis dålusj ájgij rájes la äloj jåhtålam dan badjel mij uddni la rijkkarádjá Svieriga ja Vuona gaskan , ma vieledibá vuostasj kodisillav rádjátráktahtajda gålgådismáno 7. ja 18. b. 1751 , mij duodas sámij riektáv älojisá nuppe rijkkaj jåhtet ja danna rievtesvuodajt ávkkit dålusj árbbedábij milta , ma vieledibá 3. bievddegirjev Sáme álmmuga birra Svieriga säbrramis Europalasj uniåvnnåj , libá oassálasste oassebiele Svieriga välggogisvuodajt dåbdåstam sáme álmmuga hárráj rijkalasj ja rijkajgasskasasj riektájn vuodon . 
Svierigin e gåtte gávnnu ájnnat gájkka boahttsu priváhta ulmutjis äjgoduvvi . 
Svierigin gávnnuji 51 tjielde ma aktan Svieriga vijddudagás bájken 40 prosännta gåbttji . 
Svierigin gávnnuji vihtta giellamoallánagá ; nuortta , julev , bihtám ma gulluji dan guovddelasj giellasuorggáj ja de oarjjel- ja ubbmemsámegiella ma gulluji oarjemus giellasuorggáj . 
Svierigin li váldedum Översiktskártas 1:250000 , almodum Lantmäteridjas ja Vuonan kárttarájdos M711 , almodum Stáhta kárttadåjmadagás . 
Svieriksuobmelattjaj juogos : www.sverigefi nne . 
Svieriksuobmelattjaj juogos – juohkus- Sverigefinländarnas delegation ¶ 
Synagogajn juohkka bájken álu sijáv stráffudahttiv ja nággidiv sijáv bilkkedittjat , ja rádamoares gitta stádajn Judea ålggolin sijáv doarrádalliv . 
Synagogajn juohkka bájken álu sijáv stráffudahttiv ja nággidiv sijáv bilkkedittjat , ja rádamoares gitta stádajn Judea ålggolin sijáv doarrádalliv . 
Synagogan lij ålmåj gesi bahás vuojŋŋanis lij njåmmum , ja jieddnát tjuorvoj : ¶ 
Synagogan lij ålmåj gesi bahás vuojŋŋanis lij njåmmum , ja jieddnát tjuorvoj : ” Mij dahkamuhájt le dujna mijájn , Jesus Nasaretas ? 
Systemáhtak integrerim Sámedikke dåjma birásbargos ja birásájádusás Miellodit sáme viessombirásvuojnov ja álgadimev ¶ 
Systemáhtak integrerim birásdimensjåvnås Sámedikke dåjman . 
Sábbádin synagogaj manáj dábes milta . 
Sábbádin synagogaj manáj dábes milta . 
Sábbádin synagogaj manáj dábes milta . 
Sábme gal stuorlåttev gåddålij , ja tjåhkå nanna besaj gållev jávrátjis goajvvit . 
Sábme l aj værddogisvuodav ájgij tjadá dåbddåm , valla hæhttup dal måjves badjánit juska lip ietjama duogátjis skámádam , javllaba Tore Erik ja Inga gudi aj lijga såbadusseminárav tjuovvomin dijstagá . 
Sáddijiddje gut máhttá sárnes ålgolt ja gæhppadit sáhkat le luohtedahtte . 
Sáddnán , boanndi biedjá suv gájkka åbmudagás huvsatjit . 
Sáddnán , boanndi biedjá suv gájkka åbmudagás huvsatjit . 
Sáddnán , boanndi biedjá suv gájkka åbmudagás huvsatjit . 
Sáddnán , boanndi biedjá suv gájkka åbmudagás huvsatjit . 
Sáddnán , dunji juo javlav : Dåppelt i besa åvddål_gå le maŋemus biednigattjav máksám . 
Sáddnán , dunji juo javlav : Dåppelt i besa åvddål_gå le maŋemus biednigattjav máksám . 
Sáddnán , jus diján luluj senáhppagårne vierdde jáhkos , de lulujda máhttet dán várráj javllat : Sirddela dássta dåhku , ja luluj sirddelit . 
Sáddnán , jus diján luluj senáhppagårne vierdde jáhkos , de lulujda máhttet dán várráj javllat : Sirddela dássta dåhku , ja luluj sirddelit . 
Sáddnán , jus diján luluj senáhppagårne vierdde jáhkos , de lulujda máhttet dán várráj javllat : Sirddela dássta dåhku , ja luluj sirddelit . 
Sáddnán , lágas ij bokstávva , ij tsiehkes ga dåssjåna , åvddål_gå almme ja ednam håhkkånibá ja gájkka le ålliduvvam . 
Sáddnán , lágas ij bokstávva , ij tsiehkes ga dåssjåna , åvddål_gå almme ja ednam håhkkånibá ja gájkka le ålliduvvam . 
Sáddnán , muhtema dánna tjuodtjomin e jábmemijn gávnada åvddål_gå li Almatjabárnev vuojnnám rijkajnis boahtemin . 
Sáddnán , muhtema dánna tjuodtjomin e jábmemijn gávnada åvddål_gå li Almatjabárnev vuojnnám rijkajnis boahtemin . 
Sáddnán , sij li bálkájdisá juo oadtjum . 
Sáddnán , sij li bálkájdisá juo oadtjum . 
Sáddnán , sij li bálkájdisá juo oadtjum . 
Sáddnán , sij li bálkájdisá juo oadtjum . 
Sáddnán , sij li bálkájdisá juo oadtjum . 
Sáddnán , sij li bálkájdisá juo oadtjum . 
Sáddnán , sij li bálkájdisá juo oadtjum . 
Sáddnán , sij li bálkájdisá juo oadtjum . 
Sáddnán , sij li bálkájdisá juo oadtjum . 
Sáddnán , Áhttjám , nåv dån le mierredam . 
Sáddnán , Áhttjám , nåv dån le mierredam . 
Sáddnán , Áhttjám , nåv dån le mierredam . 
Sáddnán , Áhttjám , nåv dån le mierredam . 
Sáddnán , Áhttjám , nåv dån le mierredam . 
Sáddnán dunji javlav : Mij sárnnedip majt diehtep ja vihtanasstep dan birra majt lip vuojnnám , valla dij ehpit mijá vihtanusáv duosto . 
Sáddnán dunji javlav : Mij sárnnedip majt diehtep ja vihtanasstep dan birra majt lip vuojnnám , valla dij ehpit mijá vihtanusáv duosto . 
Sáddnán javlav , gárvojdis getsas ja sijáv bievddegáddáj gåhttju ja iesj sijáv dievnas . 
Sáddnán javlav , gárvojdis getsas ja sijáv bievddegáddáj gåhttju ja iesj sijáv dievnas . 
Sáddnán javlav , gárvojdis getsas ja sijáv bievddegáddáj gåhttju ja iesj sijáv dievnas . 
Sáddnán javlav , gárvojdis getsas ja sijáv bievddegáddáj gåhttju ja iesj sijáv dievnas . 
Sádnesvuoda Vuojŋŋanis jali tjáddjididdje ¶ 
Sádnesvuoda Vuojŋŋanis jali tjáddjididdje ¶ 
Sádnesvuoda Vuojŋŋanis jali tjáddjididdje ¶ 
Sádnesvuoda Vuojŋŋanis ¶ 
Sádnesvuoda Vuojŋŋanis ¶ 
Sádnesvuoda Vuojŋŋanis ¶ 
Ságajt mánás guht ’ krupputjin lij , doalvvu ieŋŋgila væráldij . 
Ságas dan birra goarrit maŋemus jieŋajt , gånnå dåssjå val noarssa sjaddá . 
Ságasta rádnajnit ja jæsko suv birra . 
Ságastallam Stig Gælokin ja ságájdahttem mij le viettjadum girjes Sven Lund:as le årrom vuodon dán artihkkalij . 
Ságastallamij baktu galggi oahppe bessat tjoavddet gássjelivuodajt ja juogadit diedojt ja åtsådallamijt gaskasa . 
Ságastallamij tjadá sjattaj boados juohkusav válljit mij galgaj ævtodusáv åvddånbuktet gåktu galggá julevsáme dáfojt nasjunalpárkplánaj baktu ráfájduhttet sisñep dáfojn Divtasvuonan , Hábmerin ja Fuoldán . 
Ságastallamin bierri aj giehttot majt oahppe ietjas oahppama birra ájádallá . 
Ságastallamin hæhttuji aj ságastit gåktu åvddålijguovlluj barggat . 
Ságastihtit gaskanihtte . 
Ságastihtit gaskanihtte . 
Ságastihtit gaskanihtte : 1 Gånnå jáhkkebihtit dát dáhpáduváj ? 
Ságastihtit gaskanihtte : Majt ietján máhttá tjuohppat ? 
Ságastihtit gaskanihtte gudi guovlluj la nuortas ? 
Ságastihtit gaskanihtte majt galggabihtit dahkat vaj skåvllå buorre barggosadjen sjaddá . 
Ságastihtit gaskanihtte sláddjima birra . 
Ságastijma gaskanimme , mij báhtja , valla mån ittjiv rat sehkana . 
Ságastijma gaskanimme , mij báhtja , valla mån ittjiv rat sehkana . 
Ságastit filmaj sisano birra ¶ 
Ságastit gaskanihtte mij la sieradussan ? 
Ságat / Áššu 2002 ¶ 
Ságat / Áššu 2002 ¶ 
Ságat doarjoj fábmudagájt ja tjiddij sáme ájggun sierra stáhtav dahkat . 
Ságat le aktelattjat vissjalit sámepolitihkan ja dan ájge gå Sáme Ædnamsiebrre vuododuváj de avijsav dav organisasjåvnåv doarjodij . 
Ságat le dálla ájggeguovddelis ådåsavijssan sjaddam ja tjállá ålov sáme ja suohkana politihka birra . 
Ságat le dárogielak avijssa ja Leavnjan le dan oajvvedåjmadus . 
Ságat tjállá ienemusát Sis-Finnmárko ássjijs . 
Ságájdahttem a Tjále soames namáv ietjat sijdabájkes . 
Ságájdahttet Ájttsat Analyserit ¶ 
Ságájdahttet Ájttsat ¶ 
Sáhkadin gaskanisá manen galggin sjaddat gå stuorráni . 
Sáhkov ja konvensjåvnnåmávsov galggá Boatsojguohtomsiebrrerádáj mákset ja buohtton adnet dan tjälldáj jali ällosujttimdajvvaj mij mättos vahágav gierdaj ja ietján dagojda ma li ávkken ällobargguj rájáj rastá . 
Sájo rahtebällán li almatja gejda báhko sáddjiduvvá , valla jurra de bágov gullam , de Sáhtán boahtá váldátjit dav , mij le sidjij sáddjiduvvam Gärggás ednama sájo li sij , gudi bágov gulli ja ávos dalága duosstu , valla ruohttsasahtá muhtem ájgev val bissu ; jus gierddamussaj ja doarrádallamij bágo diehti boadádalli , de dalága gahttji . 
Sálli sidjij sijdav risstalasj girkkonat gávnnat , vaj sij aktan gájkaj gudi dunji jáhkki , lulun namát dåbdåstit ja duv bágoj ja dagoj gijttet ja dievnnut . 
Sálma galla de gávnnujin majt læstádiána bienajn lávllun , valla da lidjin tjáledum oabme sálmmagirjjáj jages 1895 [ 2 ] , gotalasj tjállemvuohkáj . 
Sálmajgirjen le tjáleduvvam : Sjaddus suv årromsadje ávtas , allus danna årru , ja : Oadtjus soames ietjá suv ámmádav . 
Sálugin dievnár , gen boanndi gávnná suv dahkamin , mav le gåhttjum . 
Sálugin dievnár , gen boanndi gávnná suv dahkamin , mav le gåhttjum . 
Sálugin dievnár gen boanndi gávnná suv dahkamin mav le gåhttjum . 
Sálugin dievnár gen boanndi gávnná suv dahkamin mav le gåhttjum . 
Sálugin dij jus dijáv Kristusa namá diehti álbedi , dajna gå herlukvuoda Vuojŋŋanis , Jubmela Vuojŋŋanis , le dijá badjel . 
Sálugin dij jus dijáv Kristusa namá diehti álbedi , dajna gå herlukvuoda Vuojŋŋanis , Jubmela Vuojŋŋanis , le dijá badjel . 
Sálugin gudi älle vuojnnám valla daŋgas_diehti jáhkki . 
Sálugin gudi älle vuojnnám valla daŋgas_diehti jáhkki . 
Sálugin guhti gåhtså ja biktasijdes vuorkut vaj ij rihtsuda ja sjierves vuoseda . 
Sálugin guhti gåhtså ja biktasijdes vuorkut vaj ij rihtsuda ja sjierves vuoseda . 
Sálugin guhti gåhtså ja biktasijdes vuorkut vaj ij rihtsuda ja sjierves vuoseda . 
Sálugis , herlugis , javllaidja ráfijnis ! 
Sáme , gudi ælla sámegielav oahppat bessam , ælla ietjasa kultuvrav ja identitehtav målssum . 
Sáme addnij dárbo vattátjit hiehtediedádusájt ietjasa giellaj le luondulasj oasse dás bargos . 
Sáme allaskåvlå ållessjattukåhpadimprográmma le moadda ållessjattugijda vaddám vejulasjvuodav gielav oahppat . 
Sáme avijsahiståvrrå álggá jagen 1872 ja badjel 100 jage le dallutjis vássám . 
Sáme avijssa « Ságat » le moatten artihkkalin tjállám gåktu suohkan ij buvte ja sidá rudájt adnegoahtet . 
Sáme bájkkenamá ma aneduvvi ulmutjijs gudi stuovvásin årro bájken , jali le æládusáj baktu dåhku tjanástagá , galggi dábálattjat adnet dav mij le almulasj galbajn , kártajn jnv , ( 9.§ ) , Bájkkenamma le gájbbeduvvam anátjit ietjasa dåjmas , dát sihta javllat almulasj orgána ietja li åvdåsvásstediddje jut láhka dievdeduvvá ietjasa åvdåsvásstádussuorgen . 
Sáme bájkkenamá máhtti subtsastit jus guovllo le manádahtte jali ij , ja vaddet ájnas diedov mij ihkap le gáhtum dárogielan . 
Sáme båva Dán girjen gávna oasev subttsasijs majt Just Qvigstad ájgenis tjoahkkij Nordlándan , mij vuostasj bále le girjjen almoduvvam , tjáleduvvam doajmme julevsámegiellaj Anders Kintelis ja Kåre Tjihkkomis . 
Sáme de gaskasa lånudin ednamijt ja de oadtjun giesse- ja dálvveednamijt giehtaälojda . 
Sáme economya l moatten bálen dagu ij sidá majdik barggat ietjas resursaj , dåssju ” exporterit ” ietjá sajijda gånnå tjoaggi rudájt daj sæmmi resursaj vuodos . 
Sáme ednam la stuorra ja vijddes ednam , ja Sámeriektá juogos galggá barggagoahtet sáme riektájt aj ietjá sajijn Vuona rijkan . 
Sáme filma , sáme artista ja sáme festivála lasedi aj ienebut berustimev sámegielas sebrudagán . 
Sáme gielaj ællánahttemijn le giellabarggo mij dagáduvvá mánájgárdijn ja skåvlåjn sierraláhkáj ájnas bs. kapihttalav giellaællánahttem åtsådallamijs ietjá rijkajn . 
Sáme giella- ja kulturbarggo le læhkám guovdátjin ¶ 
Sáme girjjebussa le oadtjum oasev dajs rudájs . 
Sáme girjjebussa uddni gietjav vuona suohkanijt guossit , ja vælggogahtte aktisasjbargo baktu gåhtjodum “Ufuohtágirjjevuorkᔠsávaduvvá Divtasvuodna vásstet sáme girjálasjvuodas girjjevuorkkáaktijvuodan . 
Sáme girjálasjvuoda ja sámegiela histåvrrå li oase duola dagu gå oahppe galggi gæhttjat makkir båhtusa sjaddin maŋep væráltdoaros ja ájges mij tjuovoj . 
Sáme girjálasjvuoda ja sámegiela histåvrrå li oase duola dagu gå oahppe galggi gæhttjat makkir båhtusa sjaddin maŋep væráltdoaros ja ájges mij tjuovoj . 
Sáme girkkoiellem rájáj rastá Ulmme sáme girkkobiejvij le nannit , ådåstuhttet ja arvusmahttet sáme girkkoiellemav rájáj rastá ja vuosedit vuonnalasj , teologalasj ja dájdalasj j j boanndudagáv sáme girkkoiellemin . 
Sáme girkkoráde ja Girkkoráde li åvdåsvásstediddje prosjevtas : ” Doajmmavuodok jáhkkoåhpadus nehtan sáme mánájda ja nuorajda ” . 
Sáme histåvrrå ja kultuvrra girjjevuorkájda Divtasvuonan Girjjevuorkká Stuorgietten Divtasvuonan le ruhtadårjav oadtjum oastátjit buorre girjijt sáme histåvrå ja kultuvra birra . 
Sáme hæhttuji oassálasstet Sámedikke , sáme institusjåvnåj , organisasjåvnåj ja ietjá oassálasstij baktu váj bájkálasj sebrudagá nagodi sebrudakrievddamijt duosstot ja rijbadit daj hásstalusáj ma nuorttaguovllobargo baktu båhti . 
Sáme ietja bæjsstám ¶ 
Sáme institusjåvnåjn ja organisasjåvnåjn le læhkám ájnas roalla rijkkajgasskasasj aktisasjbargon ráddnáj ietjá lándajn . 
Sáme jáhkkoåhpadus galggá liehket sáme åtsådallamij ja bájkálasj sáme girkkoiellema vuodos . 
Sáme jáhkkoåhpadusprosjevtaj árvustallam vuoset giella , identitehtta ja kultuvrra le guovdásj biele ålles jáhkkoåhpadusás , ja prosjevta li vaddám ådå ájádusájt barggovuogij ja sisano hárráj sáme jáhkkoåhpadusán . 
Sáme kulturdiehto ássjen : Gåro bieles : Kursa njunnjusj Hans P. Dahl-Hansen , fáhkaåvdåsvásstediddje Jostein Lorås , Ida Grini Jentoft , Ronald Johnsen , Jonas Slettvoll , åvddån gåro bieles ; Hanni Mosenden og Stein Bjørgen . 
Sáme kulturráde la girje almmudimev doarjjam . 
Sáme kultuvrra , giella ja æládusdåjma li moatte láhkáj gárttjásin ja dætto vuolen stuorra sebrudagás . 
Sáme lidjin gal vuostasj ulmutja gudi dási årrujin , ja ihkap dat nanos tjalmostahttem norrøna dåjmas dán guovlon ruovddeájgen ja vikingájgen le tjiehkam ahte sáme ihkap lidjin ájnnasappo gå uddni jáhkkep . 
Sáme lidjin ájnnasa dan oases majt dádjadip dagu “typisk norsk kystkultur” , jáhkkeba Lars Børge Myklevold ja oahpesdiddje Kristin Lindbach . 
Sáme luonndoadnemduobddágij háldadibme viertti hábmiduvvat ævtoj ma li økologalattjat guoddelisá , ja dakkár háldadibmáj viertti luohtádussa liehket ålles årrojn . 
Sáme mijá guovlojn risstaduvvin garras ládadallamijn sijá jáhkos ja iellemvuojnos 1720-jagijn . 
Sáme máná ja nuora dárbahi gávnnat gielav ietjas jáhkkohiståvrråj mij aj gåbttjå tiemát ja vásádusáj ma dasi le tjánáduvvam . 
Sáme máná ja nuora válldi oasev globaliseridum mánájja nuorajkultuvras . 
Sáme mánájgárddefálaldagá Suohkanij åvdåsvásstádus sihkarasstet sáme mánájda mánájgárddefálaldagájt gånnå oadtju nannidum ietjasa gielav ja kultuvrav , le dættoduvvam mánájgárddelágan 8. §:”Suohkanin le åvdåsvásstádus nav vaj mánájgárddefálaldagá sáme mánájda sáme guovlojn le sáme giellaj ja kultuvrraj vuododuvvam . 
Sáme mánájgárde lågo li , le læhkám viehka avtaláhkáj dájt maŋemus jagijt . 
Sáme nasjonálalasj máhtudakguovdásj psyhkalasj varresvuodasuodjalusán ( SANKS ) SANKS le ásadum Kárášjåhkåj ja le 3 åssudahkaj organiseriduvvam – Åssudahka ållessjattugijda , åssudahka mánájda ja nuorajda ja akta jåhtte juogos gasska / lulle Finnmárkkuj . 
Sáme nuoraj identitehtta Mannela sáhkadij bihtámsáme j j rádediddje Elin Anita Sivertsen guoradallama birra sáme nuorajidentitehtas majt le 15 nuoraj gaskan tjadádam vásádusáj birra gåktu le liehket nuorra sábme . 
Sáme oahppe li oasálattja moattet kultuvras . 
Sáme oassálasste oassálasstin tjuojggamin ja jagen 2008 aj bállotjiektjamjuogos næjtsoj gudi sjaddin arktalasj vuojtte . 
Sáme parlamentáralasj ráde ( SPR ) le guhkijt juo dárbov vuojnnám giellaaktisasjbargov nannit váj tærmma- ja normerimbarggo galggá sjaddat dåbmarabbo . 
Sáme plána álggobágon dættoduvvá åsskoåhpådusá ulmme : sámij giella galggá gullut , ja sjaddat luondulasj oassen Vuona girkkos . 
Sáme prográmma l joarkedum jages 2007 ja vihpá lågev jage . 
Sáme rádjálåvså tjanádin ”væráldij” mij juo lij danna ja máhttin ávkástallat værmádagás majt juo lij siján goappátja bielen rájás . 
Sáme sebrudakdiehtte Susanna Lörstrand Unga mielas , gå guoradallam vuoset nav ålos gå 61 prosennta álmmugis e rat berusta sámij birra oahppamis , de tjielggasit åvddån boahtá , Ednambarggodepartementa diehtojuohkemprosjekta l dárbulasj . 
Sáme statistihkka Publikasjåvnnå Samisk statistikk 2008 ( Sáme statistihkka 2008 ) Státistihkalasj guovdásjdåjmadagás sisadná statistihkav mij guosská sáme sebrudakvidjurijda Vuonan . 
Sáme subtsastallamvuohke , juojggam , lávllaga ja sálma , dijda ja báhkotsoame , tjáppagirjálasjvuohta , gåvvå , filmma ja teáhter li oase kultuvras ma åvddånbukti máhtov ja árvojt . 
Sáme subtsastallamvuohke , juojggam , lávllaga ja sálma , dijda ja báhkotsoame , tjáppagirjálasjvuohta , gåvvå , filmma ja teáhter li oase kultuvras ma åvddånbukti máhtov ja árvojt . 
Sáme viessun tjoahkkeæládusájs gitta ma ∫ep væráltdoaro rádjáj , dassta majt luonndo vattij ja álu sosialalattjat ierit látte sebrudagás . 
Sáme vuojnni degu stuor dárbbo årrot oassálattja unneplåhkojoavkon gånne máhttá ietjas vuojnov vaddet makkir ássjijt galggá buoredit giellapolitijkka ájggodagá n . 
Sáme álmmuk sjattaj tjoaggulvis , ja dát dádjadus le bissum divtasvuona sámij gaskan gitta udnásj bæjvváj . 
Sáme ásje li læhkám mediajn dájt vásse vahkojt ja vuojnnet sáme ásje li læhkám buore mielan gájkajn gudi li gæhttjalam boahtet suohkanstivrajda dáppen oarjján Sámeednamin . 
Sáme ålles rijkas máhtti SANKS:aj vuoseduvvat , jus dav sihti . 
Sáme årru ja viessu rijkav miehtáj , ja le oassen moattebelak sáme kultuvras ja árbbedábes . 
Sáme- ja dárogiela ælla dássásattja háldadimgiellan , ja ienemus oasse ássjegiehtadallamis ja pládnabargos dåssju dárogiellaj tjadáduvvá . 
Sámedigge aj nammadusájn guorras jut sámegielak dutkam le vuodulasj gå galggá sáme fáhkagielav åvddånahttet , ja jut fáhkagiella le oassen gå galggá sámegielav tsieggit ålles , ja navti sebrudakguodde giellan . 
Sámedigge berus gielladåjmaj vuohkasap åvdåsvásstádusjuohkemis ja koordinerimis , ja dan aktijvuodan li giellaguovdátja luondulasj aktisasjbarggoguojme . 
Sámedigge dáv duodas válldá , ja le danen diededam Sámediggediedádusáv åhpadusá hárráj mij galggá ålleslattjat tjadádit lágajt ja birástagájt ma sáme åhpadusáv mierredi . 
Sámedigge galggá arvusmahttet ja giehpedit åtsådimev , diehtotjoaggemav ja ådåsisbajedimev árbbedábak máhttudagás vuostatjin dájn suorgijn :  Biebbmo : biebbmoábnnasa , gárvvim ja ¶ 
Sámedigge galggá friddjavuodav ja máhttudagáv vaddet ulmijda ållet duohta ájggeráma sinna ( buojkulvissan akta vidát rávkalvisás viertti ållånit 2009 , guokta vidát rávkalvisás jagen 2010 ja nåv ) . 
Sámedigge galggá ietjas bielestis barggat iemeálmmugij ja unneplågoj vuodulasj rievtesvuoda gatjálvisáj ja barggat ráfe ja værjjounnedime diehti . 
Sámedigge guorras aj nammadusá vuojnnuj jut sámegielak dutkam le vuodulasj jus galggá sáme dutkamgielav åvddånahttet , ja jut fáhkagiella le oassen gå galggá sámegielav tsieggit ålles , ja navti sebrudakguodde giellan . 
Sámedigge ja departemænnta buorre mielajn åhtsåmusáv giehtadalli , ja sávvap gidáj vásstedi , javllá Solveig Skjelnes – guhti aj dættot prosjevta baktu 3-4 ådå barggosaje Divtasvuodnaj ásaduvvi . 
Sámedigge ja duodjeorganisásjåvnnå Samiid Duodji ja Duojariid ealáhussearvi ásadin dá vahko æládussjiehtadusáv duodjáj mij guosská 2013. - Sjiehtadallama li læhkám miellusa ja joarkki sámedikke åvdedimev duojes æládussan , javllá rádesebrulasj ¶ 
Sámedigge jahkásattjat juollot guovtegielakvuodarudájt suohkanijda ja fylkkasuohkanijda ma li oassen sáme giellaháldadimguovlos . 
Sámedigge l læhkám fágalasj åvdåsvásstediddje ja prosjevta jådediddje . 
Sámedigge l læhkám fágalasj åvdåsvásstediddje ja prosjevta jådediddje . 
Sámedigge le bargonis dættodam sáme sebrudahka galggá liehket sebrudahtte sebrudahkan gånnå gájka lulun oassálasstet ietjasa åtsådallamij . 
Sámedigge le buktám ássjijt FNa iemeálmmuga sierrarápportørraj , ja ILO ekspertajuohkusij Vuonarijka iemeálmmukpolithka gånnå le guovdásj gatjálvisájn vige . 
Sámedigge le guovddelis tjuottjudusfábmudahka ja ráddidusá ássjedåbddefábmudahka åvdåsvásstádusájn ássjijs ma guosski boatsojäládussaj . 
Sámedigge le juo åvddågiehtaj ruhtaloahpádusáv vaddám 2,4 milliåvnå ådå bussaj , ja bussa sijddasuohkan Divtasvuodna le juo prosessav álgadam . 
Sámedigge le måttijt jagijt juo terminologijaprosjevtajt ja dålusj bágoj ja bájkkenamáj tjoahkkimav doarjjum , ja miján le moadda jage juo læhkám sierra åssudahka mij bájkkenamáj ja terminologijajn barggá . 
Sámedigge le rudáj doarjodam , ja Árran , Museum Nuortta ja Hábmera suohkan li oassálasstám . 
Sámedigge le Árranij åvdåsvásstádusáv vaddám rádjálåvsåj birra guoradallat doarroájges , ja åvdåsvásstádusáv bihtámsámegielaguovlo dávvervuorkás . 
Sámedigge miejnni birástakmáksema sámegielak dievnastusájda hæhttuji njuolgga stáhtas suohkanijda ja fylkkasuohkanijda mannat . 
Sámedigge miejnni muddo le dal stuoráp vuorodibmáj sámegielas juohkka sebrudaksuorgen . 
Sámedigge nammat bájkkenammakonsulentajt ja bagádallá sáme bájkkenamá adnema ja bájkkenammalága háldadime birra . 
Sámedigge nuortarijkaj aktisasjbargos berus váj terminologija máhttá rijkkarájáj rastá aneduvvat . 
Sámedigge oajvvát ienni gå avtav tjielgas definisjåvnåv gávnnat , luluj vuogas gávnnat muhtem vuodokriterijijt tsiekkadusá kultuvralasj gullevasjvuoda hárráj . 
Sámedigge oajvvát Ájluovta skåvllå Divtasvuonan galggá julevsáme guovlo ressurssaskåvllå liehket . 
Sámedigge ruhtat vidájahkásasj sáme ållessjattukåhpadimprográmmav mij Sáme allaskåvlås jådeduvvá . 
Sámedigge sihtá ietjas giellapolitihkan aj oahppat ietjá moattegielak giellaplánimis . 
Sámedigge sihtá juohkka ájnegisá riektá sámegielav adnet mij le riektá baktu mierredum sihkarasteduvvá ja vuojnná dárbov oahttseårnigis . 
Sámedigge sihtá sámegielav nannit dáj suohkanijn giellaåvddånahttema rudáj baktu . 
Sámedigge vuojnná dárbov nuorttarijkaj aktisasjbargos Sáme parlamentáralasj ráde ja nuorttarijkaj sámeminisstaraj tjadá váj sámegiella vijddásap sajev oadtju tv-kanálajn , dvd-filmajn ja internæhttabájkijn ma li mánájda ja nuorajda . 
Sámedigge ájggu Ájluovta skåvlåv julevsáme guovlo ressurssaskåvllån dahkat , ja Divtasvuona åhpaduslihtto le guovdásj åhpaduslihtov manen j oadtjum oajvvadittjat rievddadusáv åhpaduslágan ávkken julevsáme oahpponævvobuvtadibmáj . 
Sámedigge åvdutjis urudismávsálvisájt tjuottjot urudisvahákbiejadusá milta ja biednikluohkoj åsijt Sámefåndas njuolgadusáj milta boatsojäládusbiejadusán . 
Sámediggediedádus sámegiela gáktuj le boados Sámedikke prosessas . 
Sámediggepresidennta jahkká sáme slávggá ja slávggimbiejvve la måvtåstuhttám láttijt ietjasa slávgáv ienebuv anátjit . 
Sámediggepresidennta jahkká sáme slávggá ja slávggimbiejvve la måvtåstuhttám láttijt ietjasa slávgáv ienebuv anátjit . 
Sámediggeráden la sámegiella oajvvevuorodibmen ja akta dajs ájnnasamos dåjmasj dán jage budsjehtan le læhkám oasstet riektájt Anders Kintela báhkogirjjáj . 
Sámediggeájras Anders Urheim javllá sáme ássjij vuosstálasstem le sivvan gå juolloduvvam guovtegielakrudá ælla aneduvvam . 
Sámediggáj la ævtoduvvum veto , valla dát ij la veto mij máhttá ganugahttet duola dagu mineral råggamav Finnmárkon . 
Sámedikke baktu le ásaduvvam sierra - Lip dudálasj gå Kaja Andersen ietjas máhtudagáv duodas ja vuorddep buvtáv , javllá Aline Mikkelsen , Duodje Nordlánda njunnjusj ja nubbenjunnjusj rijkkaorganisásjåvnån Sámiid Duodji . 
Sámedikke barggo le moaddásijda vaddám stuoráp dádjadusáv ja berustimev sámijs , ja sáme gielas ja kultuvras . 
Sámedikke båddåsasj diedo vuosedi ållåsit 1456 ulmutja li Viestarmera válggabijrraj tjáleduvvam , masi da gålmmå Nuortta-Sálto suohkana gulluji . 
Sámedikke giellaguoradallam 2008 jages vuoset ælla makkárik stuorra rievddadusá sámegiela anon daj guovlojn guoradallam lij åvdep guoradallamij gáktuj . 
Sámedikke guoradallam sámegiela adnema birra jages 2000 vuoset dálasj ájge birrusij 400 ulmutja bukti julevsámegielav Vuona bielen . 
Sámedikke guoradallam sámegiela ano birra ja sámelága giellanjuolgadusáj árvustallam vuoset moadda hásstalusá li ájn åvddåla sámelága giellanjuolgadusáj mærrádusá dievdeduvvi ållåsit . 
Sámedikke oajvvadus jut sámelága giellanjuolgadusá galggi ålles lánndaj guosskat sjaddá vájkkudit suohkanijda ma juo li giellaháldadimguovlon ja guovtegielakvuodadoarjjaj suohkanijda ja fylkkasuohkanijda . 
Sámedikke válljimin gávnnuji gålmmå rávkalvisá válljidahtten årrot : jienastimriektáv Sámedikke válljimin adnet , svieriga viesájdiddje årrot ja diededum kandidáhtta registardum belludahkaj årrot . 
Sámedikke válljimin ij gávnnu buodo galla prosenta juogos , belludahka jali muoduk aktijmannam hähttu adnet oassálastátjit mándahttajuogadibmáj . 
Sámedikke ájras Miriam Paulsen(25 ) ávvus gå barggo giellaháldadusguovlojn la vuojnnet jåhtuj boahtám . 
Sámedikken Svierigin la rádevaddem funksjåvnnå Svieriga politijkalasj vuogádagán . 
Sámedikken galggá guovdásj roalla dán bargon , ja oajvvat sáme almulasj nammadus ( SAN ) nammaduvvá ájrrasij ráddidusás ja Sámedikkes . 
Sámedikken la buorre integreridum njuolgadusdoajmma tjielgga birásmiehttijiddjij ja vuojnos birásdåbddomerkaj ålles doajmmaj Sámedigge agev birásbielev tjuovggi aktisasjbargon iehtjádij ¶ 
Sámedikken le divodimåvdåsvásstádus rijkkarádjágárdes ja muhtem ällosujttoásádusajs . 
Sámedikken le læhkám moadda diehtojuohkemtjåhkanime Finnmárkolága hárráj ja oadtjum la ássjegis guládallamijt rievtesvuoda ságastallamij . 
Sámegiela dille sebrudagán la ållu rievddam 1898-jahkásasj giellanjuolgadusá mærrádusás , dálásj Sámelága giellanjuolgadusáj gáktuj , ma mierredi sáme- ja dárogielav avta ja sæmmi árvulasj almmulasj giellan Vuonarijkan . 
Sámegiela sadje sáme guovlojn ij la sæmmi lágásj guovlos guovlluj . 
Sámegielaj doajmmapládna åvddån biejaduváj Barggo- ja sebradahttemdepartementas jagen 2009 . 
Sámegielaj doajmmaplánan javllá ráddidus ierit ietján : « Sámegielaj boahtteájgev nannit gájbbet aj ájnegis sámes jut sån iesj gæhttjal ietjas máhtudagáv nannit ja åvddånahttet , gielav adnet nav moadda aktijvuodan dagu vejulasj , ja nav guhkás gå vejulasj sámegielastis boahtte buolvajda sirddet . 
Sámegielajn li moadda vuorjjás giellaåhpalasj vuoge ma máhtti liehket oassen tjoavddusis gåktu ulmutjij giela ja jærmmás prosessa doajmmi . 
Sámegielajt ælládahttet le akta dajs stuorámus hásstálusájs sáme sebrudagájn dálasj ájge . 
Sámegielak bargge almulasj háldadusán Oajvvesivva dási gå sámlága giellanjuolgadusá e ållåsit dievdeduvá , vuojnnet le máhtudak vánesvuohta sámegielan almulasj háldadusá barggij gaskan , ja gå rekrutterimvuodo álmmugin mij gullu ulmutjijda fáhkaåhpadusájn ja sámegielak máhtudagájn le unne . 
Sámegielan la nievres árvvo læhkám . 
Sámegielas dárogiellaj målssoma moatten guovlon le bæjválasj adno gålldåsámegielan ja bihtámsámegielan ja ietjá sierra sáme giellasuorgijn , boahtám ållu guhkás ja li gáhtomin . 
Sámegielas le luojkadum ållo bágo juo dålusj ájge sinne gitta udnásj bäjvváj . 
Sámegielav adnuj válldet Vuostasj giellabiesse sjnjilltjamáno 2009 ásaduváj Nessan , Hábmerin . 
Sámegielav buktet le ham de tjoavddagin sáme væráldij . 
Sámegielav fáhkagiellan åvddånahttet ¶ 
Sámegielav hållat merkaj guládallat njálmálattjat gå oassálasstá aktijvalattjat iehtjádij . 
Sámegielav hållat merkaj guládallat njálmálattjat gå oassálasstá aktijvalattjat iehtjádij . 
Sámegielav hållat merkaj guládallat njálmálattjat gå oassálasstá aktijvalattjat iehtjádij moatte ja iesjgeŋgalágásj arenajn . 
Sámegielav hållat merkaj guládallat njálmálattjat gå oassálasstá aktijvalattjat iehtjádij moatte ja iesjgeŋgalágásj arenajn . 
Sámegielav ja kultuvrav vuojnnusij buktet Ienep girjálasjvuoda , avijsa ja bláde almodusá sámegiellaj Ienep tjálalasj sámegiela adno digitála mediájn . 
Sámegielav tjierrot ¶ 
Sámegielav vuojnnusij buktet almulasjvuodan ¶ 
Sámegielav åvddånbuktet , ja sámegiela anov lasedit moatten dásen le ájnas . 
Sámegielaåhpadiddje skåvlån galggi oasev åhpadimájgestis adnet oahpponævvobuvtadibmáj . 
Sámegiella aj joarkkaskåvlå åhpadimen nanniduvvá , ja Sámedikke ja Nordlánda fylkkasuohkana mielas la ájnas sierra sáme åhpadimprográmmajn gånnå sámegiella ja ietjá sáme fága ja fálaldagá li oassen åhpadimfálaldagás . 
Sámegiella duvdeduvvá buolvas buolvvaj sijdan ¶ 
Sámegiella hæhttu liehket giella mij sebrudagás árvvon aneduvvá ; sámegiela máhtudahka hæhttu sebrudagás aneduvvat ájnas máhtudahkan . 
Sámegiella ienebuv vuoroduvvá Fylkkamánnes Ådåjakmáno 1. biejve 2012 álgij Nordlánda fylkkamánne guovte-jahkásasj álggoprosjevtav gånnå oajvveulmme le lasedit máhtudagáv sáme giela ja kultuvra birra suohkanijn sáme álmmugijn . 
Sámegiella l dárogielas bájnnidum . 
Sámegiella l dárogielas bájnnidum . 
Sámegiella le nannusap dilen daj guovlojn gånnå giella ájge milta le avtastallam ja guládallamgiella læhkám . 
Sámegiellaåhpadiddje galggi adnet oasev åhpadusájges bargatjit oahpponævoj , ja hásstalus le ådå åhpadiddjijt gávnnat gudi skåvlå sámegiellaåhpadusáv máhtti jådedit . 
Sámegiellaåhpadusáv nubbegiellan gis máhttá álgadit ådåálggemieres , valla dakkir åhpadus le aj oahppijda gejn ij le sämmi sámegiellamáhttudahka gå siján gejn sámegiella le iednegiellan . 
Sámekonferánsas , gånnå le tjáledum álmmugij iesmierredimriektá le vuodulasj almasjrievtesvuohta ja sámijn la rievtesvuohta viessot ja åvddånit sáme aktisasjvuohtan rijkkarájáj doarrás . 
Sámekultuvras oadtjun aj oasev gå lidjin Kárášjogan Sápmi vuosádusán . 
Sámelabudus lij oadtjum luodagav åvddågietje åvddåj . 
Sámelága giellanjuolgadusá ( 1992 ) vaddi sáme giellaháldadimguovlo álmmugij riektáv almulasj måhkijn aktijvuodav válldet ja vásstádusáv oadtjot sámegiellaj jali dárogiellaj ietjasa giellaano milta . 
Sámelágas § 3-5 milta le riektá sámegielav vijddásappo adnet varresvuohta- ja sosiálsuorgen . 
Sámemisjåvnnå ja K. M. A. ejga lim sajev sámij gasskaj oadtjum . 
Sámemáná oahppin sij lidjin nievres slájas . 
Sámeriektá juohkusa mielas de la sámijn sierra sáme riektá Finnmárkon . 
Sámeriektájuogos II almodij árvvalusás sáme rievtesvuodaj hárraj Tromsa ja Nordlánda fylkajn ja Oarjjelsámeguovlojn javllamáno 3. b. 2007 [ 10 ] . 
Sámeriektájuohkusa guoradallama jages 1984 åvddånahtij vijdábut stáhta oajvválattjaj sámepolitihkav , ja boados dássta lij Sámedigge vuododuváj lágaj baktu . 
Sámeriektánammadus sihta aj giehtadallat bájkálasj háldadimev luondos , valla Eriksen ij diede makta dát oasse nammadusán vieleduvvá . 
Sámeálmmuga lávla Nuorttan Juoksanástij vuolen dáppen ráfes Sámeednam , duottar duogen duottar vuojnnu , jávre sledju lahkalakkoj . 
Sámi Áigi ja Ságat ællim avtamielalattja sámepolitihkan . 
Sámij guollim Lofåhtan le ållu dålusj ájges . 
Sámij guovtegielakvuohta le læhkám ja le ájn viehka dábálasj ja luondulasj ássje . 
Sámij gáktuj lij Jubmel dálátjij læhkám ræjddon oajválattjajda ja ¶ 
Sámij ieme jáhko sadjáj ristalasjvuohta l boahtám , valla goabddáj basse fámo älla åvvå gáhtum . 
Sámijn ja láttijn li guobbák kultuvrra , valla dålen lij lagáp aktisasjvuohta ja avtarádij barggin sámij ja láttij gasskan , ja dasi ep la ållu jáhkkám , hæjttá Lars Børge Myklevold . 
Sámijn le læhkám guhka aktijvuohta risstalasjvuodajn . 
Sámásta I le sidjij gudi e åvvånis sámegielav buvte , madi Sámásta II kurssaj le vuostasj kurssa vuodon , ja sidjij gudi vehi sámegielav juo åvdutjis bukti . 
Sárnnedimes häjttám , Jesus åhpadisålmmåjda javlaj : ¶ 
Sárnnedimes häjttám , Jesus åhpadisålmmåjda javlaj : ” Diehtebihtit bässátja li guovte biejve duogen , ja dalloj Almatjabárnev vuolgadittji ruossinávlliduvátjit . 
Sárnnedip , gåktu tjálugin le tjáleduvvam , mav tjalmme ij le vuojnnám jalik biellje gullam ja mav aktak almasj ij le ussjolam , dav Jubmel gárvedij sidjij gudi suv iehttsi . 
Sárnnet aj ulmutja gielvesvuodas ja Jubmela dårvos dáhkir låsså bále . 
Sárnnu aj iednes varrudagájt . 
Sárnnut varrudagájt Filologosij ja Juliaj , Nereusij ja oabbásis Olympasij ja gájkka ájllisijda sijá lunna . 
Sárnnut varrudagájt Filologosij ja Juliaj , Nereusij ja oabbásis Olympasij ja gájkka ájllisijda sijá lunna . 
Sárnnut varrudagájt Priskaj ja Akvilaj , barggoguojmijdisám Kristus Jesusin , gudi ejga hekkas balá muv gádjomis . 
Sárnnut varrudagájt Priskaj ja Akvilaj , barggoguojmijdisám Kristus Jesusin , ¶ 
Sárnnut varrudagájt Rufusij gev Härrá le válljim , ja äddnásis guhti le aj munji ieddnen årrum . 
Sárnnut varrudagájt Rufusij gev Härrá le válljim , ja äddnásis guhti le aj munji ieddnen årrum . 
Sárno edna varrudagájt boanndisit mujsta gå munji nav edna gudnev la vuosedam , gå muvva ristáhttjen la vájnnodam muv vuorasvuodan . 
Sávav aj sjaddat tjiehpep duodjár , javllá Paulsen , guhti sierraláhkáj berus duojes ja la duola dagu allasis sliehpáv gårrum . 
Sávtsajdis tjuorvvu namás ja doalvvu ålgus . 
Sávtsajdis tjuorvvu namás ja doalvvu ålgus . 
Sávtsajt oalges bällásis ja gájtsajt gåro bällásis biedjá . 
Sávtsajt oalges bällásis ja gájtsajt gåro bällásis biedjá . 
Sávvi åvddånahttet vuogev luonddoterapiav , lulun aktisattjat barggat ietjá institusjåvnåj dagu SÁNAG ja Hellingerinsituhtajn gudi ávkástalli psykoterapivuogev familljajuohkusijn . 
Sáŋart gå vuolgij ruohttaádjáv åtsåjit . 
Sämmi l jus dujna l barggoiellemmáhtalgisvuohta ekonomidjas , bargges , IT:as ja sisŋásjdievnastusás . 
Sämmi rievtes le gájbbedit gå dárbaj vuorrasijhuvsov adnet . 
Sådnåbiejve lij biednagoahte ållu dievas . 
Såj Spijka Nils Ierik-rávkijn libá dåbddusa sunnu bargos iednegielaska ja kultuvraska åvdedimes rijkarájá goappák bielen . 
Såj vásstedijga : ” Dibde munnuv duv guoran herlukvuodanat tjåhkkåhit , nubbe oalges ja nubbe gåro bielen . 
Såj álgijga Kátjáv vájvedit ja nággijga suv internáhtas mannat . 
Såjtij aj næjttso ittjij lágeda dav báhtjav gut bådij suoggńudittjat , ja dalloj diedon ittjij váldas mige sjatta . 
Sån aj dijáv gitta nåhkåmij gievrrot , vaj härráma Jesus Kristusa biejve ehpit guoddaluvá . 
Sån aj gådduj ja ålles suv tjuovvo almasjvehka hádjánij . 
Sån aj gådduj ja ålles suv tjuovvo almasjvehka hádjánij . 
Sån aj gådduj ja ålles suv tjuovvo almasjvehka hádjánij . 
Sån bajás sjattaj Vuodnabadán , ja hæhttuj sijdas ierit årrot . 
Sån biejaj giedajdis juohkkahattja nali ja sijájt buoredij . 
Sån biejaj giedajdis juohkkahattja nali ja sijájt buoredij . 
Sån biejaj giedajdis juohkkahattja nali ja sijájt buoredij . 
Sån bierri aj tjoahkkit vieso / goade ulmutjijt dåhku gånnå li vuojnnám jali vásedam juojddá . 
Sån bivdij Sálto dávvervuorkáv ja Stájgo sagaspellav , luondulasj histåvrrååvddånbuktema Stájgon , oassálastátjit seminárraj . 
Sån boahtá sämmi kultuvrrabájkes gå máná . 
Sån báddiduváj råhkålvisbasij biskåhpå sujnnimbále Dearnán gåsi aj Tirén mannorádnajis såjtij boahtet . 
Sån bådij virges Kriposa oajvven , gånnå lij læhkám javllamános jagen 2009 . 
Sån de muv lusi bådij , muv guorraj tjuottjadij ja javlaj : ’ Saul , vielljam , tsakkasta tjalmijdat ja vuojnnen vat sjatta ! 
Sån de muv lusi bådij , muv guorraj tjuottjadij ja javlaj : ’ Saul , vielljam , tsakkasta tjalmijdat ja vuojnnen vat sjatta ! 
Sån dåbdåj ællosujttoiellemav lahkusit , valla iesj buoremusát lijkkuj vuovnnot bivddemin ja guollimin . 
Sån gievrrodus duv ármujnis ihkeven iellemij . 
Sån guhti le Jisjaja ruohttsasis tjuodtjel hiednigij ráddijiddjen . 
Sån gut vajálduhttá juojddá hæhttu gievles ålgus . 
Sån gájkka goahtefuolkijnis gástaduváj , ja maŋŋela mijáv vájnnodij : ” Båhtit muv lusi årudittjat , gå dal vissásit diehtebihtit Härráj jáhkáv . 
Sån gájkka goahtefuolkijnis gástaduváj , ja maŋŋela mijáv vájnnodij : ” Båhtit muv lusi årudittjat , gå dal vissásit diehtebihtit Härráj jáhkáv . 
Sån gåbttjå duv dålgijnis , ¶ 
Sån ham biejves buorij ja baháj badjel mårijdahttá ja rievtesferdugij ja vádnarievtesferdugij nali rássjodahttá . 
Sån ham biejves buorij ja baháj badjel mårijdahttá ja rievtesferdugij ja vádnarievtesferdugij nali rássjodahttá . 
Sån ham biejves buorij ja baháj badjel mårijdahttá ja rievtesferdugij ja vádnarievtesferdugij nali rássjodahttá . 
Sån ham sjávot lij Lárinij gæhttjamin . 
Sån ij lim riekta jáhkkám jåvsådit galggin . 
Sån ittjij diede majt javllat , gå ållu suorgganam lidjin . 
Sån ittjij suv vuorrasamos bárnnáj sjaddam sámegielav oahppat , ja gå bárnnes stuoroj ja iesj mánáv oattjoj , de dåbdåj áhkko sujna la åvdåsvásstádus suv áhkkovij gæhttjalit sámegielav åhpadit . 
Sån ittjij sámásta , valla lij læstadiánár , ja jáhkáv lij sáme máttos . 
Sån javlaj : ” Dij lihpit oadtjum diedov Jubmela rijka tjiegosvuoda birra , valla sidjij ålggolin , li dá dåssjå muodulvisá , vaj sij tjalmijisá vuojnni , valla e huoman vuojne , ja bieljijisá gulli , valla e huoman dádjada , ja vaj e buorádusáv dagá jalik ándagisáv oattjo . 
Sån javlaj : ” Dij lihpit oadtjum diedov Jubmela rijka tjiegosvuoda birra , valla sidjij ålggolin , li dá dåssjå muodulvisá , ¶ 
Sån javlaj : ” Majt le Moses dijáv gåhttjum ? 
Sån la aj tjállám Divtasvuona ~sijddagirjijt , ja álggám la Fuosko sijddagirjjeprosjevtajn . 
Sån la aj áhtjestis oahppam duodjuhit sasnijn ja ruvdajn , ja dav máhttudagáv sån vaddá ulmutjijda . 
Sån la badjelaj 20 jage sensorin læhkám , ja moadda oahppe sensurerim , valla ij la goassak dåbddåm ietjas álmmugav favoriserim la . 
Sån la bajássjaddám Oarjje-Svierigin , Linköpingin , sijdan gånnå bárep ittjij ságastuvá suv sáme duogátja birra . 
Sån la juo danna åvdep sådnåbiejve rájes læhkám ja manná sijddaj uddni bierjjedagá . 
Sån la jáhkedahtte nåv dahkam juo mánnárájes , gå sjattaj bajás unna sijdatjin elfámo dagi . 
Sån la mánnárájes iednijnis Asa Kitok duodjuham . 
Sån la mánnárájes julevsámegielav gullam , ja aj ságastam . 
Sån le Jubmela herlukvuoda tjuovgga ja suv luondo gåvvå , ja bágos fámujn gájkka bisot . 
Sån le Jubmela herlukvuoda tjuovgga ja suv luondo gåvvå , ja bágos fámujn gájkka bisot . 
Sån le aj dåbdos gå le “ tjiehpemus sábme sjáhkan ” ja le gárggaluvvam giehttjitlågot buoremus sjáhkka spællarin Vuonan . 
Sån le aj gåhttjum Hábmera- , Stájgo- ja Oarjjefuoldá suohkanijt aktisasjbargguj . 
Sån le aj læhkám ájnas bargon Rádjebálggájn moadda jage . 
Sån le duobbmim stuorra huoráv , guhti ednamav skiegesvuodajnis dåssjidij , suv le haddudam dievnárijes vará diehti . 
Sån le duobbmim stuorra huoráv , guhti ednamav skiegesvuodajnis dåssjidij , suv le haddudam dievnárijes vará diehti . 
Sån le duobbmim stuorra huoráv , guhti ednamav skiegesvuodajnis dåssjidij , suv le haddudam dievnárijes vará diehti . 
Sån le gässám rájev Ängesäno milta nåv at sijda ma le allelin gulluji Jielleváre suoma moallánahkaj , ja sijda ma le oarjjelin gulluji duornossuoma moallánahkaj . 
Sån le gårrum gáptijt , gahperijt , båvsåjt , ¶ 
Sån le ham javllam : Moarestam vuornnáv dahkiv : E goassak muv vuojŋastibmáj besa , vájku suv dago värálda vuododime rájes lidjin ålliduvvam . 
Sån le ham javllam : Moarestam vuornnáv dahkiv : E goassak muv vuojŋastibmáj besa , vájku suv dago värálda vuododime rájes lidjin ålliduvvam . 
Sån le ham oahpes sidjij åvdutjis . 
Sån le ietjas mijá diehti vaddám , mijáv gájkka suttojs lånestittjat ja rájnnasin dagátjit allasis álmmugin , mij duodas viggá buorre dagojt dahkat . 
Sån le ietjas mijá diehti vaddám , mijáv gájkka suttojs lånestittjat ja rájnnasin dagátjit allasis álmmugin , mij duodas viggá buorre dagojt dahkat . 
Sån le manádam sáme girjjebussajn subttsasij , mánájgárdijt guossidam , læhkám subtsastallamfestiválan ja berustam måttijn ássjen . 
Sån le midjij giehttum gieresvuoda birra , mij dijá Vuojŋŋanisán le . 
Sån le midjij giehttum gieresvuoda birra , mij dijá Vuojŋŋanisán le . 
Sån le munji máhtov vaddám ådå lihto dievnastiddjen , lihtto mij ij le bokstávva , ájnat Vuojŋŋanis . 
Sån le munji máhtov vaddám ådå lihto dievnastiddjen , lihtto mij ij le bokstávva , ájnat Vuojŋŋanis . 
Sån le oajvvefágav girjálasjvuodadiedan válldám Råmsån ja le aj masterav girjálasjvuodan Englandan válldám . 
Sån le siegen læhkám Ådå testamennta jårggålimbargon ja aj Vuona girkko liturgija jårggålimbargon . 
Sån le sijáv tjalmeduhttám ja sijá vájmojt garradam , vaj tjalmij e vuojne ja vájmoj e dádjada buorádusáv dahkat , vaj sijáv buvtáv buoredit . 
Sån le sjuggelis duodjár ja le åvddånbuktám duov dáv tjáppa biktasav : - gástadibmáj , - skalluj , - hejajda , - hávddádibmáj , ja ietjá dakkir dáhpádusájda . 
Sån le stuoráp ja ållåsap goadev vássám , mij ittjij almatja giedas dagáduvá , ij ga dán väráldij gullu . 
Sån le stuoráp ja ållåsap goadev vássám , mij ittjij almatja giedas dagáduvá , ij ga dán väráldij gullu . 
Sån le stuoráp ja ållåsap goadev vássám , mij ittjij almatja giedas dagáduvá , ij ga dán väráldij gullu . 
Sån le vuojnnám tjielggasit åvddålijguovlluj mij guosská avtadássásasjvuohtaj , 1960-lågon . 
Sån le ájras Vuona Sámij Rijkasiebre nuorajnammadusán , mij le álgadam ásadusáv mij tjoahkkij sáme nuorajt ålles sámes . 
Sån le ålmmåv ja nissunav ásadam avta oadtjen ja nanostuhttám ¶ 
Sån lij Betania sijdas gånnå Maria Marta oappájnis åroj . 
Sån lij Betania sijdas gånnå Maria Marta oappájnis åroj . 
Sån lij Betania sijdas gånnå Maria Marta oappájnis åroj . 
Sån lij Judea stádas Arimataias , ja Jubmela rijkav vuordij . 
Sån lij Judea stádas Arimataias , ja Jubmela rijkav vuordij . 
Sån lij Judea stádas Arimataias , ja Jubmela rijkav vuordij . 
Sån lij Pontosis , valla lij áttjak áhkájnis Priskillajn Italias boahtám , dajna gå tjäjssár Klaudius lij gåhttjum gájkka juvdájt Romas jåhttåt . 
Sån lij Pontosis , valla lij áttjak áhkájnis Priskillajn Italias boahtám , dajna gå tjäjssár Klaudius lij gåhttjum gájkka juvdájt Romas jåhttåt . 
Sån lij Pontosis , valla lij áttjak áhkájnis Priskillajn Italias boahtám , dajna gå tjäjssár Klaudius lij gåhttjum gájkka juvdájt Romas jåhttåt . 
Sån lij bus nävrrum . 
Sån lij bus nävrrum . 
Sån lij bus nävrrum . 
Sån lij giláduvvam ålmmåjn Davida máttos gen namma lij Josef , ja niejda namma lij Maria . 
Sån lij giláduvvam ålmmåjn Davida máttos gen namma lij Josef , ja niejda namma lij Maria . 
Sån lij giláduvvam ålmmåjn Davida máttos gen namma lij Josef , ja niejda namma lij Maria . 
Sån lij ham mijájs akta ja oadtjum lij davga gåhttjomav gå mij . 
Sån lij ham mijájs akta ja oadtjum lij davga gåhttjomav gå mij . 
Sån lij ham mælggadin ierit tjáhtjerabdas . 
Sån lij iednes ájnna bárnne , ja ieddnes lij árbbásj . 
Sån lij iednes ájnna bárnne , ja ieddnes lij árbbásj . 
Sån lij iednes ájnna bárnne , ja ieddnes lij árbbásj . 
Sån lij iesj dárojduhttám ietjas mánájt . 
Sån lij moaddi rájadus ieddnetjoaggulvisás Svieriga sámeednamin . 
Sån lij oahppam julevsámegielav tjállet Sámij álmmukallaskåvlån Jåhkåmåhken , ja juo lij læhkám siegen aktisasjbargon åvddånahttemin julevsámegielav rája rastá . 
Sån lij riegádam danna , suv æjgáda lijga Jon Finnesen ( 1858 – 1943 ) Smájles , Ráhkaj máttos , ja Kristine Olsdatter Buorgos Stuorvuolnán . 
Sån lij sámemáttos ja häjmmolasj , ja åroj Forsbäckan Geahvta jávrregátten , ij mälggadin báddimbájkes Dearnán . 
Sån lij tjiehppe njálga biebmojt riejddit unna budsjehtatjis . 
Sån lij válldum Inga Andersdatter Vitsákijn , ja åroj ma ∫emus viessombiejvijnis Uhtsvuonan . 
Sån lij álgos Guovddagæjnos , valla viesoj Jukkasjärviduobddágijn Svierigin , Torneträska ja Gieruna ådå gruvvosebrudagá lahka . 
Sån lij álgos Ránovuomes Bálágin , ja bådij Divtasvuodnaj 20-jahkásattjan . 
Sån manáj alemushärráj ja tiempelvávta doarroåjvij lusi giehtutjit gåktu máhttet luluj Jesusav sidjij biehttet . 
Sån manáj alemushärráj ja tiempelvávta doarroåjvij lusi giehtutjit gåktu máhttet luluj Jesusav sidjij biehttet . 
Sån midjij Vuojŋŋanisás vattij , ja danen diehtep mij bissop sujna ja sån mijájn . 
Sån midjij Vuojŋŋanisás vattij , ja danen diehtep mij bissop sujna ja sån mijájn . 
Sån mijáv ähttsá ja varájnis suttojstimme tjåvdij 6 ja mijáv gånågisrijkkan dagáj , Jubmela , Áhtjes härrán . 
Sån mijáv ähttsá ja varájnis suttojstimme tjåvdij ja mijáv gånågisrijkkan dagáj , Jubmela , Áhtjes härrán . 
Sån mijáv ähttsá ja varájnis suttojstimme tjåvdij ¶ 
Sån nannusit jáhkká prosjækta sjaddá oassálasstet ælládahttemij kulturduobddágis ja ekonomalasj árvvoháhkuhibmáj . 
Sån riegádij 1842 Raanentjielden – namma Stångberg boahtá värroednamis Stångberg ( Suöŋjieretjåhkka ) Raanenin . 
Sån riek buoragit Eestin soapptsu , gånnå årru aktan guojmijnis Johan . 
Sån råhkådallá , 12 ja bárudisán le vuojnnám soames ålmmåv gen namma le Ananias sisi boahtemin ja giedajdis suv nali biedjamin vuojnnen dagátjit . 
Sån råhkådallá , ja bárudisán le vuojnnám soames ålmmåv gen namma le Ananias sisi boahtemin ja giedajdis suv nali biedjamin vuojnnen dagátjit . 
Sån sidáj Suobmaj jåhttet suomagielav åhpatjit , ja dan diehti gå sujna lidjin oahpes ulmutja dåppen åvdutjis . 
Sån sjattaj goabddájnis ja siejdijis dållåj lávkkit . 
Sån skoalggalij såppijnis båvnnarabddaj , gassko båvne rahpasij uksa ja uvsadagás guovlaj ihkevenájge boares áhkásjsujbbe . 
Sån subtsas 1804 BODØ 91_56_147 ij le jáhkedahtte áhttjes 1805 NARVIK 1837 MELØY 3_4_7 aj máhttá liehket sáme 1838 GILDESKÅL 9_4_13 máttojs . 
Sån subtsas moattes sijájs gudi dálla li julevsáme bachelor-åhpadussaj álggám sihti joarkket master-åhpadusájn . 
Sån subtsastij filmmaprosjevta duogátja birra , ja vuosádusá mannela oattjoj j j stuorra gijtov moattet guovlos dat njunnjusjbargo diehti mij dalloj dagáduváj . 
Sån sávadij oadtjot gallánibmáj bårråt smålijs boandás ålmmå bievdes . 
Sån sávadij oadtjot gallánibmáj bårråt smålijs boandás ålmmå bievdes . 
Sån valldá de suv ja vuolgat suv goahtásis . 
Sån viertti dåbdos buorre dagoj diehti : mánájt huksam , guossijt vehtsam , ájllisij juolgijt bassam , niedalattjajt viehkedam - juohkkaláhkáj viggam buorijt dahkat . 
Sån viertti dåbdos buorre dagoj diehti : mánájt huksam , guossijt vehtsam , ájllisij juolgijt bassam , niedalattjajt viehkedam - juohkkaláhkáj viggam buorijt dahkat . 
Sån váldij sijáv fárrusis ja mannin sieddusij , stádaj man namma le Betsaida . 
Sån váldij sijáv fárrusis ja mannin sieddusij , stádaj man namma le Betsaida . 
Sån váldij sijáv fárrusis ja mannin sieddusij , stádaj man namma le Betsaida . 
Sån vásstedij : ” Dij lihpit vaddásin oadtjum almerijka tjiegosvuodajt dåbddåt , valla duo iehtjáda älle . 
Sån vásstedij : ” Ejda gus goassak lågå mav David dagáj gå ålmmåjis nälggáj ja siján ij lim biebbmo ? 
Sån vásstedij : ” Guhti áhkástis sirát ja ådåsis válldu , le gállasjvuoda doaddje , ja jus nissun ålmmåstis sirát , de le gállasjvuoda doaddje . 
Sån vásstedij : ” Guhti áhkástis sirát ja ådåsis válldu , le gállasjvuoda doaddje , ¶ 
Sån álgij ietjas lågådallamav giehttomijn gå akti lij rádnas gatjádam jus máhtij subtsastit mij buorre barggobirás lij ? 
Sån álgij politijan jagen 1984 , ja le duola dagu barggam Telemark ja Oslo politiguovlojn , ja læhkám viehkke sysselmánne Svalbardan . 
Sån ådåsmahteduváj ásadimijn afghanalasj oaggásfuovas ja afghanalasj politijajn , ja makkir hásstalusá ma li vilá . 
Sånn la aj tjállám Divtasvuona sijddagirjijt , ja álggám la Fuosko sijddagirjjeprosjevtajn . 
Sånn álggá bargguj boahtte mános juo . 
Sæbrástallamvuoge vuodo gájbet suodjalimárvo ma li duohkusin makkir suodjalimhámev válljit , adná álgov bájkálattjat ja nasjåvnålattjat . 
Sælldát lij dan dálve muohttám . 
Sæmmi bále mierreduváj skåvllå- ja guhti ájgenis Gásluovtan åroj . 
Sæmmi bále viertti åhpadus vieledit oahppij diehtoåhtsåm mielav . 
Sæmmi bále vuosedip ahte aktijvuodav moarmesmáno 8. biejves 1945 ep vajálduhte . 
Sæmmi båttå aj muv mielas ittjij ájras Pedersen galggam dagu nirvudallat gå nubbe hålaj . 
Sæmmi båttå guokta ietjá rádna Sismera skåvlås Englánndaj galggaba giellaskåvlåv váttsátjit . 
Sæmmi båttå gå láhtjep dilev jaskadap barggosajijda vájmmelis æláduspolitihka baktu ålles rijkan , javlaj Liv Signe Navarsete . 
Sæmmi båttå lassánij aj nuppátgielak oahppij låhko 152 rájes gitta 206 . 
Sæmmi båttå le girden ájnas roalla dálla gå ISAF hiebat ietjas ja dárbaj suvddet ålov åvddål sjielvvi sijddasuvddem , javllá suodjalusminisstar Anne-Grete Strøm-Erichsen . 
Sæmmi båttå lidjin muhtema Gásluoktaj vuolggám gårådijt vuobdátjit . 
Sæmmi båttå miededi aj læstadiánara ælla sijá bargguj vaddám dav árvov majt lidjin vuorddám : Til for 100 aar siden var de norske lapper næsten hedninger og er tildels endnu temmelig overtroiske . 
Sæmmi sjaddá jus adno le binnum jali hiejteduvvam danen gå merraressursajs li binnum dájn merraguovlojn . 
Sæmmibåttå de dættot fágalasj analysajuogos jur dat tjoahkkáj låhko oahppijs gænna le sámeåhpadus le vuojnunagá vuolus mannam – 3055 oahppes skåvllåjage 2005-2006 gitta 2542 oahppáj skåvllåjage 2007-2008 . 
T. h dat le sunji vaddám gjestejeger Bjørn Berntsen . 
TJ Ja suttojdam ja vælgojdam dån ándagis luojtti . 
TJ Mij vájmojdimme bajedip Hærráj . 
TJ gárttjásis muv várjjala , ja lånåstusá sjålijn muv birástahtá . 
TJ ittjiv vælgojdam tjiegada . 
TJ midjij ij suttojimme bálkáv vatte . 
TJ moarráj nuolle , gieresvuodas boanndá . 
TJ mujte gájkka buorre dagojdis : ¶ 
TJ ålles mån sidáv suv ájlis namáv hievedit . 
TV prográmma Kákáos le gåhttjum duv hållat sáme birra . 
TV prográmma Kákáos le gåhttjum duv hållat sáme birra . 
TV-bargge gatjádij áhkos : Bruker du fløyte i maten ? 
TV-juogos hålaj dakkár ådådárogielav , mav áhkko ij lim hárjjánam gullat . 
Te Kõhanga Reo lihtto le ájnas buojkulvissan læhkám ietjá iemeálmmugijda mij gullu gielajt ællánahttet . 
Te Kõhanga Reo sjaddam le buorren , ja stuorra oasse maõri mánájs le álgo rájes 1980-lågos mánájgárddeájgev giellabiessemánájgárdes . 
Teilus oajvvat Sámedigge galggá gájbbedit , sáme háldadimguovllo stuoreduvvá , vuostasj lávkken nav vaj gåbttjå oasev adjáj oarjjelsáme guovlos . 
Teknihkalattjat sihtá dát válljim vaddet ålles ¶ 
Teknologijaåvddånahttem juohkka sebrudaksuorgen le viehka dárbulasj jus giella galggá iesjguhtik fáhkasuorgen aneduvvat . 
Terminologijaåvddånahttema buoremus vuodo le gå ådå bágoj åvddånahttem álggá iesjguhtik fáhkasuorge dárboj ja sávadusáj milta , dagu gå mekanihkkafágalasj ja giellafágalasj máhtudahka aktiduvvá terminologijabargon . 
Tevsta lågåduvvi liturgas jali iehtjádijs . 
Tevsta man birra eksáminánda galggin ságastit lidjin åvdutjis válljiduvvam pensuma milta . 
Tevstas árvvedin julevsámegiella lij , ja dan diehti diehki rádjin . 
Tevstas árvvedin julevsámegiella lij , ja dan diehti munji rádjin . 
Teáhter le 2006 rájes oadtjum stuoves doajmmadoarjjagav Sámedikke budsjehta baktu . 
Theodor Mügge iesj tjielggij muhtem ságájdahttemin avijssaj New York Tribune sån lij Tråmsån vuojnnám dokumentajt dassta mij galggá liehket manemus j dikkes , duobmos ja tjuovvovasj hekkadahttem muhtem sámes . 
Thomas Amundsen viehkkuj dalloj ålles 148 kg. . 
Thomas Amundsenin le hárjjidalleåtsådallam FC Hulløya buorre nissunjuohkusis , le hárjjidallam Harstadin , Ørn / Hortenin ja Hardhausan , le B-hárjjidallen låhkåm ja le viehka ållo inspirasjåvnåv oadtjum Nils Arne Eggenis Eggen-skåvlån Orkdalan dijmmá . 
Thomas Paave lij Divtasvuonan læhkám jagen 1897 jali åvdebut . 
Thomas von Westen lij riek mihá Kildala bargos , madi suv tjuovvovasj , Hans Skanke miejnnij Kildal ittjij bargov tjadáda . 
Thor Frette gut mælggadav lij radion barggam ja vissjalit vuosteldam dárojduhttemav , javlaj sámegiela sáddaga li degu ” oarbes máná ” læhkám . 
Tiebmá man birra ij le ålov ságastuvvam ja sæhkásij gáhtum ietjá åsijs suohkana histåvrås . 
Tiebmán vállji , æjgáda e mánájdisá tjuottjoda , ja máná e æjgádijt gulldala ja guohtsi degu slihtura . 
Tiedjimav mån muihtáv : Kå lika muor ' jimin Ammá ja Piehtar-rau ' hke , te kullapa , tekå vuol ' ká Nil sas kiella kai ' ket ( kädjat ) alás , tekå Nils-addjá vuol ' ká kaiket alás . 
Tiempel Jubmela herlukvuoda suovas ja suv fámos dievaj , ja aktak ittjij tiemmpelij besa åvddål_gå gietjav vájve gietjat ieŋŋgilis lidjin ållånam . 
Tiempel Jubmela herlukvuoda suovas ja suv fámos dievaj , ja aktak ittjij tiemmpelij besa åvddål_gå gietjav vájve gietjat ieŋŋgilis lidjin ållånam . 
Timoteos , bárnnám , dáv gåhttjomav vágodittjat dunji vattáv , vaj dån , biejaduvvam profehtaj bágoj milta , jáhkon ja buorre oamedåbdujn doaro . 
Timoteos , bárnnám , dáv gåhttjomav vágodittjat dunji vattáv , vaj dån , biejaduvvam profehtaj bágoj milta , jáhkon ¶ 
Tjabu dán stáda dumev , mij le juolgijda dähppum , sjavnnjep - dijá ájmon lehkus . 
Tjadnamkontráktan jages 1891 tjuodtju ”lap” Peder Paulsen le ednamav adnám juo 20 jage . 
Tjadádibme Prosässa tjadáduváj tjuovvo háme milta : - Juogos vidájn ulmutjijn lij sáhkaráddnan ja referänssajuohkusin - Prográmmatjálle prosjäktavirgijn bargaj ragátmános 2008 guovvamánnuj 2009 . 
Tjajmmusis ållu hagŋadij . 
Tjaktja Tjaktja l boahtám ja tjaktja l visská ulmutjasj guhti miehtses vuossajnis boahtá ja lastajt muorajs tjoaggá , giedjegijt ja moaddásav låttåtjijs ma ∫en válldá , ja de almev rávvadin ja tjáhppadin bájnni ja stæntjojt bálggajda dahká . 
Tjaktjabargo Bieja sátsov mij hiehpá báhkorájdos báhkorájdduj ja tjále . 
Tjaktjadálven Mannoæládos Måsskåj Måsken dal dåhkki turistajs aj sisboadov oadtjot , valla huoman ij sjatta dat stuorra viddnudak majt Mannoæládus Hamsutte Rijkan ævtot ietjas diedádusán majt li gåhttjum ” Mannoulmme Hamsutte Rijkka ” . 
Tjalme li mijá delikatessa , valla mujte ij galga bårråt sisñemus biehkev tjalmes , dat mij la ållu tjáhppat . 
Tjalmedimev de giedas stáda ålggolij lájddij . 
Tjalmedimev de giedas stáda ålggolij lájddij . 
Tjalmostahttem sáme namájs Produktåvddånahttemin ájggu barggat åvddånbuktemijn sáme namáj sisanos . 
Tjanos álggoálmmugij Akta dajs guhti sáme jienastuslåhkuj tjáledahtij guhtta jage dát åvddåla le Rose-Mari Moen Stájgos . 
Tjaskes goade birra , gávnná áhtjes láhttov ja vuoddjá vaden dan ådå láhttorájge . 
Tjavtjan 1955 njuovvin ja vuobddin birrusij 450 boahttsu ælos . 
Tjavtjan Silldá l sjivnjediddjen , valla aj moassjen Viessomájgev la guoles ja guollimis viessum , ja dajna aj gullá gånnå gáma gåddå . 
Tjavtjan oattjojma mávsov láttagijs massta lij báhtsám gå lijma biebmojt máksám ja dålen lij dát mijá giessebarggo . 
Tjavtjas 2006 sjattaj teknologija ja hábbmidibme oassen oahppoplánajs luonndofágan , duojen , ja aj matematihkan . 
Tjavtjas 2007 rievdaduvvi dá sáddaga ja sjaddi digitállan . 
Tjavtjas 2007 álggá digitála TV-sáddaga duv åvdås gut oattjo sisi TV:av antenna baktu . 
Tjiegŋalisás badján ja håhkkånibmáj manná . 
Tjiegŋalisás badján ja håhkkånibmáj manná . 
Tjiegŋalisás badján ja håhkkånibmáj manná . 
Tjiehkádi nágin råggåj ja danna livvadi ja smieritji nåv astot bielje dagi . 
Tjiehpes amatørgeologa lij , ja berustij gåktu duobddága lidjin dagádum . 
Tjiehtje giehttu Stuor-Mihkal la rávvim tjåhkalvisbierggasijt suv mañen ja gå gullá sij li boahtám , de gåhttju Ánuv viehkat sidjij ságajn de dal máhtti viedtjat dajt fiervás . 
Tjiehtjes hoallá galggi diedon . 
Tjiehtjes ja Gejrá-áddjá juo libá sjuddáram gå Ánu buorástahttá suv ja lávijdis . 
Tjiehtjeska , juo mannam ålggon hässtaj tjátjev ja suojnijt vaddemin , boahtá sisi . 
Tjielde dåbdåsti dárbbo le ienep aktijgullumvuodas ja dårjas vaj galggi sjaddat gievrabu oajválattjaj vuosstáj . 
Tjielggasin sjattasj dan biejve gå Jubmel duobbmi dav mij tjiegon le almatjij lunna , dan evangeliuma milta mav Jesus Kristusis lev oadtjum . 
Tjielggasin sjattasj dan biejve gå Jubmel duobbmi dav mij tjiegon le almatjij lunna , dan evangeliuma milta mav Jesus Kristusis lev oadtjum . 
Tjielggidus le guoradallam biologalasj valljudagás ja kulturmujtuj tjáledibme ij dálla tjadáduvá . 
Tjielggijiv sidjij romagijn ij le dáhpe avtak almatjav avtak hállduj vaddet åvddål_gå guoddaliddjijt li iejvvim ja oadtjum máhttelisvuodav ietjas bälostit . 
Tjielggijiv sidjij romagijn ij le dáhpe avtak almatjav avtak hállduj vaddet åvddål_gå guoddaliddjijt li iejvvim ja oadtjum máhttelisvuodav ietjas bälostit . 
Tjiktá viermijt , muorri ja ietján viehket iednes . 
Tjilu berunis jali biffas 35-40 min. ¶ 
Tjilu guoles 30-40 min. ¶ 
Tjoaggulvis manná lávlo ålgus girkkos . 
Tjoaggulvisá de jáhkon nanniduvvin ja biejves bäjvváj stuorrun . 
Tjoaggulvisá dievnár lehkus dåssjå val avta nissuna ålmmån ja buktis mánájdis ja goades tjuottjodit . 
Tjoaggulvisá sáme guovlojn ja daj ålggolin li jáhkkoåhpadusådåstusán oadtjum stuoráp åvdåsvásstádusáv ja friddjavuodav hiebadahtátjit ja dåjmadittjat jáhkkoåhpadusáv gånnå Kristus vuosstájváldeduvvá , ja gånnå kultuvralasj ja vuojŋŋalasj árbbedábe le vuoggon gånnå jáhkko bæssá sjaddat . 
Tjoaggulvisájn li gájka evangeliuma bargos suv májnnum , 19 ja e dåssjå dassta , suv li tjoaggulvisá válljim mujna gieresvuoda vattáldagáv dålvutjit , guddnen Härráj ja iehtjam buorre sidodav vuosedittjat . 
Tjoaggulvisájn li gájka evangeliuma bargos suv májnnum , ja e dåssjå dassta , suv li tjoaggulvisá válljim mujna gieresvuoda vattáldagáv dålvutjit , guddnen Härráj ja iehtjam buorre sidodav vuosedittjat . 
Tjoaggulvisájn li gájka evangeliuma bargos suv májnnum , ¶ 
Tjoahkke låhko le náv guhkás le 14 180 , mij le lasse 290 ulmutjij jages 2009 . 
Tjoahkkigåhtis juohkkahasj vuostasj biejve sábbáda maŋŋela rádes milta , vaj biedniktjoaggem ij álge esski gå jåvsådav . 
Tjoahkkigåhtis juohkkahasj vuostasj biejve sábbáda maŋŋela rádes milta , vaj biedniktjoaggem ij álge esski gå jåvsådav . 
Tjoahkkimbargos boahtá åvddån jut muhtem dábe ma li jábmema birra ja hávddádimij aktijvuodajs ælla rat rievddam . 
Tjoahkkáj lij guhtta guoradalle oassálassám dán prosjæktaj Råmså universitehtas , Lofotmuseas ja Árranis . 
Tjoahkkájgiesset ságastallamav klássan . 
Tjoahkkájgäsos ráddidusá unneplåhkopolitihkas . 
Tjoahkkájgæsos fylkkaplánas le læhkám ájnas dahkamus , sæmmi le válggatjálos majt fylkkasuohkan le buvtadam . 
Tjoajvát báktji valla njálmen le hálmes degu mieda . 
Tjoajvát báktji valla njálmen le hálmes degu mieda . 
Tjoajvát báktji valla njálmen le hálmes degu mieda . 
Tjoaskes lisj má juolgijda , sån agev luodju tjælláris jiella boahtá . 
Tjoassku biejves bäjvváj , sjuhtju ijájt jus ij rássjoda jali slabttsi . 
Tjuodtjela , látje iesj seŋgat . 
Tjuodtjela , látje iesj seŋgat . 
Tjuodtjela , látje iesj seŋgat . 
Tjuodtjela juolgijat nali ! 
Tjuodtjela juolgijat nali ! 
Tjuodtjoba giemses dåbbelin , ja ieddne ij avtajnik sáhkada . 
Tjuodtjánij sajestis ja Matilda lusi manáj . 
Tjuoggulvis pedagog Heidi Kalvåga siegen lej sujna åvdåsvásstádus åhpadit dájt gålmmå skallolåhkkijt Håkon Mikkelsen ( Måskes ) , Isabell Thomassen ( Måskes / Innhávas ) ja Kristmar Lindbach ( Siljárbáhkkos ) . 
Tjuohppe bálkás oadtju ja sájov ihkeven iellemij vuorkki , vaj sáddjijiddje ja tjuohppe aktan bessaba ávvudallat . 
Tjuohppe bálkás oadtju ja sájov ihkeven iellemij vuorkki , vaj sáddjijiddje ja tjuohppe aktan bessaba ávvudallat . 
Tjuoldos dán rávkalvisás le dievno gånnå binnep gå 3000 sjiemá rájaduvvi juohkka jage , ja dievnujn gånnå ij le ávkálasj digitáliserit addnijda jalik háldadibmáj . 
Tjuollam ja luoddum lij dållåmuorajt . 
Tjuorgas Rositas ¶ 
Tjuorvo Härráv namás ja dalága ietjat gástadahte ja basádahte suttojstat . 
Tjuorvo Härráv namás ja dalága ietjat gástadahte ja basádahte suttojstat . 
Tjuorvvot ja galjardit . 
Tjuosskum la njuolgga livvaälo sisi , ballám ja stardedam gå ällo gabnnjasij ja biello skuollagåhtin . 
Tjuottjodiddje internáhttan lij Olga Amundsen Ájdestárfos Divtasvuonan . 
Tjuottjodiddje jugestij tjátjes mij dal vijnnan lij sjaddam . 
Tjuottjodiddje jugestij tjátjes mij dal vijnnan lij sjaddam . 
Tjuottjodiddje usjudaláj : ’ Majt dal dahkat gå boanndi muv bargos rádjá ? 
Tjuottjotja dån tjäjssára åvdån , ja Jubmel le dunji vattáldahkan vaddám gájkajt hávsan ! 
Tjuottjotja dån tjäjssára åvdån , ja Jubmel le dunji vattáldahkan vaddám gájkajt hávsan ! 
Tjuottjotja dån tjäjssára åvdån , ja Jubmel le dunji vattáldahkan vaddám gájkajt hávsan ! 
Tjuovga lidjin scenaduogátja duogen nav vaj boahttsu- ja várregåvå tjuovggin scenaduogátjis . 
Tjuovga lidjin sienaduogátja duogen nav vaj boahttsu- ja várregåvå tjuovggin sienaduogátjis . 
Tjuovgga bájttá sjievnnjedin ja sjievnnjet ij le dav oajttám . 
Tjuovgga bájttá sjievnnjedin ja sjievnnjet ij le dav oajttám . 
Tjuovgga mánon boahtá bæjvátjis . 
Tjuovgga vinndegis bájtij njuolgga tjoaggulvisá tjalmijda , vaj ettjin rat härráv vuojne . 
Tjuovggijus dijá vájmo tjalmijt , vaj vuojnnebihtit doajvov , masi mijáv le gåhttjum , man valjes ja herlugis árbev ájllisijda ja midjij sijá gaskan vaddá , man fábmogis suv vieksesvuohta midjij le gudi jáhkkep - dahtak fábmogis vieksesvuohta mav fámujnis biejaj Kristusin bargatjit , gå jábbmegij lussta suv båvtij ja oalges bällásis almen biejaj , gájkka ráddijiddjijs ja fámojs ja vieksesvuodajs ja vieldijs alebuj , gájkka nammadahtte namájs alebuj , goappátjagá dán ájge ja boahtte ájge . 
Tjuovggijus dijá vájmo tjalmijt , vaj vuojnnebihtit doajvov , masi mijáv le gåhttjum , man valjes ja herlugis árbev ájllisijda ja midjij sijá gaskan vaddá , ¶ 
Tjuovggis , bivvalis giesseijá . 
Tjuovggis , bivvalis giesseijá . 
Tjuovvo boadádallama ja rievddama li buojkulvisá ma máhtti ålles systemav råhttit :  åvddånibme man vuodon la rájádis sjaddam , stuoráp luonndodåssjidibme ja ednambiejsstem  Sälggaábnnasa , duolvvadime  skidárdiddje viessomvuohke mij kapitálav bårrå  luonndohåhkkånime  dálkádakrievddama  tjuorbes tjuottjodibme mij hiebadahkesvuodav tsaggá ja stuoráp ávkkimijt luondon åvdet  sosiálak sierravuohta ja marginalisierim marginalisering ¶ 
Tjuovvolihtte suv , 14 ja gåsi tjágŋá , de dan vieso boanndij javlle : Åhpadiddje gatját : Gåggu le ladnja gånnå bässásjmállásijt máhtáv åhpadisålmmåjam bårråt ? 
Tjuovvolihtte suv , ja gåsi tjágŋá , de dan vieso boanndij javlle : Åhpadiddje gatját : Gåggu le ladnja gånnå bässásjmállásijt máhtáv åhpadisålmmåjam bårråt ? 
Tjuovvolihtte suv dan viessuj gåsi tjágŋá 11 ja dan vieso boanndij javlle : Åhpadiddje gatját gåggu ladnja le gånnå bässásjmállásijt máhttá åhpadisålmmåjis bårråt . 
Tjuovvolihtte suv dan viessuj gåsi tjágŋá ja dan vieso boanndij javlle : Åhpadiddje gatját gåggu ladnja le gånnå bässásjmállásijt máhttá åhpadisålmmåjis bårråt . 
Tjuovvovasj dåjma vierttiji liehket njuolgadussan vijdábuj åvddånahttemij almulasj dievnastusájn sámegiellaj : • Åvddånahttet nuortta- , julev- ja oarjjelsáme terminologijav varresvuoda- ja huksodievnastusá , bulke ja kriminálahuvso ja ietján almulasj háldadusá adnuj • Åvddånahttet buorre varresvuodadievnastusájt sámegiellaj sáme mánájda ja nuorajda • Sihkarasstet varresvuodadievnastusájt sámegiellaj vuoras sámijda • Sihkarasstet sámegielagij rievtesvuodajt kriminálhuvson • Åvddånahttet buorre ja doajmme sáme dålkkådievnastusáv • Oadtjot sadjásis dåhkkidimårnigav sáme dålkåjda • Ásadit kursajt sáme gielan ja kultuvran almulasj barggijda • Åvddånahttet báhkogirjijt nuortta- , julev- ja ¶ 
Tjuovvu ruoptus áhperájge ja jåvsåt dasi gånnå ällo doaddjuj oarjás ábe rasstidijn . 
Tjuovvu tjalmijn gåktu tjuolliji ábe rastá jur dan njoasskáj gåsstå ällo idedis gabnnjasij . 
Tjuovvut Härrá diehti vuollegattjat almatjij aktisasj njuolgadusájt , lehkus dal tjäjssár alemus fámujnis jali ednamhärrá , sujsta rájaduvvam bahádahkkijt stráffutjit ja buorredahkkijt májnutjit . 
Tjuovvut Härrá diehti vuollegattjat almatjij aktisasj njuolgadusájt , lehkus dal tjäjssár alemus fámujnis ¶ 
Tjuovvut mav lihpit oahppam ja duosstum , gullam ja vuojnnám muv lunna . 
Tjuvdijdis suv bieljijda tsåkkåj , tjålggådij ja suv njuoktjamav duohtastij . 
Tjuvdijdis suv bieljijda tsåkkåj , tjålggådij ja suv njuoktjamav duohtastij . 
Tjuvdijdis suv bieljijda tsåkkåj , tjålggådij ja suv njuoktjamav duohtastij . 
Tjágŋam la gilgudum hulloskirttuj mij akti lij læhkám viskájn ja ruoppsadijn girjadum . 
Tjále Efesosa tjoaggulvisá ieŋŋgilij : Návti hoallá guhti gietjav náste oalges giedanis anet , guhti gietja gållegintaljuolge gaskan vádtsá . 
Tjále dáv versav tjáppagit , ja lågå vaj ålgolt máhtá . 
Tjále dáv versav tjáppagit . 
Tjále ráddnasit girjev gånnå åvddånbuvtá vuojnojt sámij suoggńudime birra , ja buohtastahte suoggńumanojt dálásj dábij gáktuj , mav máhttep gåhttjot ” mańemus suohtastallam- friddja ulmutjin ” . 
Tjále tevstav gånnå giehto makkár ájádusá miellasit båhti gåvåjt gehtjadijn ¶ 
Tjále tevstav gånnå giehto makkár ájádusá miellasit båhti gåvåjt gehtjadijn ¶ 
Tjále tevstav gånnå subtsasta majt nuora oahppi guhtik guojmmásis . 
Tjále tevstav gånnå subtsasta majt nuora oahppi guhtik guojmmásis . 
Tjáledum guollárvantsa ållåsit ja man moaddásin lij motåvrrå ( prosænnta ålles lågos ) Divtasvuonan ¶ 
Tjáleduvvam ham le : Álmmugat oajvemusáv i galga garrodit . 
Tjáleduvvam ham le : Álmmugat oajvemusáv i galga garrodit . 
Tjáleduvvam le : Härráv , Jubmelat , galga råhkådallat ja dåssjå suv guddnedit . 
Tjáleduvvam le : Härráv , Jubmelat , galga råhkådallat ja dåssjå suv guddnedit . 
Tjáleduvvam le : Ieŋŋgilijdes gåhttju duv várjjalit , ja : Giedaj nanna duv guoddi , vaják juolgát i gärggáj näjkkala . 
Tjáleduvvam le : Ieŋŋgilijdes sån gåhttju giedaj nanna duv guoddet vaják juolgát i gärggáj näjkkala . 
Tjáleduvvam le : Ieŋŋgilijdes sån gåhttju giedaj nanna duv guoddet vaják juolgát i gärggáj näjkkala . 
Tjáleduvvá aj dan birra gå bárnne áhtjes ájtsaj ja viehkalij suv guovlluj . 
Tjálijma nubbe nuppe mujttogirjjáj , ja agev tjálliv : Gå biejvve giellasa duohkáj vidot , ja almme dållån tsahkkiduvvá , de ihti tjáppemus mujto mánnávuoda subtsasrijkas ! 
Tjálle Harald O. Lindbach Siljárbáhkos le hæsstaj Rositaj gielav vaddám , moattejahkásasj Hábmervierik Bjørn With le tjuorggam ja Hábmernæjttso Nan Persen , dåjmadiddje Idut almmudagán , girjátjav almot . 
Tjálle Sollaug Sárgon lij nammaduvvam girjálasjvuodaguddnebálkkáj diktatjoahkkijn , Idut almmudagás almoduvvam jagen 2010 . 
Tjálle gut la Divtasvuonas ja barggá åhpadiddjen , le iesj dárbov vuojnnám ¶ 
Tjálle tjállemgirjjáj 10 aktisasjnamá dát biehkes . 
Tjállet avta sáme girjjetjálle ja suv iellema birra , ja låhkåt románáv , subttsasijt jali divtajt majt la tjállám ¶ 
Tjállet avta sáme girjjetjálle ja suv iellema birra , ja låhkåt románáv , subttsasijt jali divtajt majt la tjállám ¶ 
Tjállet bágojt majt oahppe ettjin divtan vuorde ¶ 
Tjállet bágojt majt oahppe ettjin divtan vuorde ¶ 
Tjállet diktajt ja barggat vájkkudimnævoj , dagu værssalinjaj , gåvåj , buohtastahttemij ja gærddomij ¶ 
Tjállet girjjeárvustallamav ¶ 
Tjállet girjjeárvustallamijt ¶ 
Tjállet gárgadisájt essijvaj ¶ 
Tjállet gárgadisájt essijvaj ¶ 
Tjállet gárgadisájt ma nubbe nubbáj vuosedij , ma siváj ja ájge birra giehttu ja ma buohtastahttemijt vuosedi . 
Tjállet gárgadisájt ma nubbe nubbáj vuosedij , ma siváj ja ájge birra giehttu ja ma buohtastahttemijt vuosedi ¶ 
Tjállet gárgadisájt partihkkalij ¶ 
Tjállet gárgadisájt partihkkalij ¶ 
Tjállet gåktu jáhkki dåbdduj mánájda gudi ettjin oattjo iednegielas skåvlån oahppat ¶ 
Tjállet gåktu jáhkki dåbdduj mánájda gudi ettjin oattjo iednegielas skåvlån oahppat ¶ 
Tjállet hålav ja åvddånbuktet dav ¶ 
Tjállet hålav ja åvddånbuktet dav ¶ 
Tjállet ienep giellasuorgij sieradusáj birra , jus diehti . 
Tjállet ienep giellasuorgij sieradusáj birra , jus diehti ¶ 
Tjállet ietjas vuojnojt sassnebiktasa birra . 
Tjállet ietjá formálalasj girjijt ¶ 
Tjállet ietjá formálalasj girjijt ¶ 
Tjállet ja hiebadit ságájdahttemijt . 
Tjállet juojgajt majt dåbddi ¶ 
Tjállet juojgajt majt dåbddi ¶ 
Tjállet luojvojbargguj oajvvadusájt ¶ 
Tjállet luojvojbargguj oajvvadusájt ¶ 
Tjállet man diehti dåhkki javllat filmma drámásjáŋŋarij gullu . 
Tjállet man diehti dåhkki javllat filmma drámásjáŋŋarij gullu ¶ 
Tjállet man diehti jáhkki sámegiellaj li nav binná rekláma ¶ 
Tjállet man diehti jáhkki sámegiellaj li nav binná rekláma ¶ 
Tjállet muhtem bágojt ja gåktu da grádajda målssu . 
Tjállet muhtem bágojt ja gåktu da grádajda målssu ¶ 
Tjállet muhtem tevstajt dáhtámásjijnajn ja oahpásmuvvat boallobævddáj . 
Tjállet notáhtajt ja dahkat referáhtajt ságastallamijs ¶ 
Tjállet subttsasijt ja novellajt , dakkárijt ma vuolggi ietjasa åtsådallamijs ja vásádusájs , ja barggat girjálasjvuoda vájkkudimnævoj ¶ 
Tjállet tevstajt boahtte ájge birra . 
Tjállet tevstajt boahtte ájge birra ¶ 
Tjállet tevstav gånnå adnuj válldi majt li kapihttalin oahppam . 
Tjállet tevstav gånnå adnuj válldi majt li kapihttalin oahppam ¶ 
Tjállet tevstav gånnå ietjas gielladile birra giehttu . 
Tjállet tevstav gånnå ietjas gielladile birra giehttu ¶ 
Tjállet vuojnojt rekláma birra ¶ 
Tjállet vuojnojt rekláma birra ¶ 
Tjállet ájádallamijt majt oadtjun gå divtav låhkin ¶ 
Tjállet ájádallamijt majt oadtjun gå divtav låhkin ¶ 
Tjállet ájádusájt ma badjáni gå tevstajt låhki . 
Tjállet ájádusájt ma badjáni gå tevstajt låhki ¶ 
Tjállet ássjeprosatevstajt duon dán temá birra , luluj buorre jus la tjanádum fáhkagasskasasj oahppamgárvvidussaj . 
Tjállusa vásse jages ¶ 
Tjállám le ålov dan birra gå æládus le massám guohtomednamijt dulvvadimij diehti . 
Tjáluk ham faraoj javllá : Duv lev tjuottjeldahttám iehtjam fámov dan baktu vuosedittjat ja muv namáv väráldav miehtáj sárnoduvátjit . 
Tjáluk ham javllá : Ale vuovsá njálmev tjaná gå le gårnijt rájnnimin , ja : Bargge bálkás ánssit . 
Tjálálasj prosjæktabargon dåhkkiduváj barggo majt lidjiv dahkam gå åhpadiddjen lidjiv , duola dagu oahppogirjijt nuorttasámes julevsábmáj jårggålam . 
Tjáláv dáv juo dálla , vaj iv maŋŋela dárbaha garravuodav dijá lunna vuosedit , dajna fámujn mav Härrá le munji vaddám dijáv nannitjit , ij gajkutjit . 
Tjáláv dáv juo dálla , vaj iv maŋŋela dárbaha garravuodav dijá lunna vuosedit , dajna fámujn mav Härrá le munji vaddám dijáv nannitjit , ij gajkutjit . 
Tjáppagirjálasjvuodatjállusijs lij dalloj binná , ájnnasamos lij duot dåbdos Jåhtte sáme viessom [ 2 ] . 
Tjáppagirjálasjvuohta , njálmálasj giehttomárbbedáhpe , juojggam , gåvå , filmma ja teáhter guoddi oasev kultuvrraárbes ja gaskosti diedojt ja árvustallamijt . 
Tjáppatjállem Tjále divtav Suojvvanis bielen 115 låhkåmgirjen , tjábbát ietjat tjállemvuogijn . 
Tjátjev unna jågåtjis rahtebællán goajvvit vaj iv dasti gåjkå . 
Tjátjev unna jågåtjis rahtebællán goajvvit vaj iv dasti gåjkå . 
Tjátjijs gålmadis bihtjarássen sjattaj , ja ållusa dat tjátjes jábmin dajna gå bihtjagin lij . 
Tjátjijs gålmadis bihtjarássen sjattaj , ja ållusa dat tjátjes jábmin dajna gå bihtjagin lij . 
Tjátjijs gålmadis bihtjarássen sjattaj , ja ållusa dat tjátjes jábmin dajna gå bihtjagin lij . 
Tjäjssár Tiberiusa ráddimájge lågenanvidát jage , gå Pontius Pilatus lij Judea ednamhärrán , Herodes Galilea tetrárkkan , vielljas Filippos Ituria ja Trakonitisa tetrárkkan ja Lysanias Abilene tetrárkkan , ja gå Hannas ja Kajafas alemushärrán lijga , bådij Jubmela báhko Johannesij , Sakariasa bárnnáj , åjdåmiehtsen . 
Tjåhkalvisájt lip adnám nåv_gåk åvddåla , ja Jubmela báhko le barggam ahte ávo ja gijtulvisá jiedna le badjánam kristagisáj vájmojs , ja moaddása li gahttjamis badjánam , ja soabmása værálda rijkas boahtám , massta vuojnná ahte ælla kristalasjvuoda vuorrasa åhpav ja Jubmela fámov fáronisá válldám , valla dat la báhtsám diehki tjoaggulvisá asskáj . 
Tjåhkanibme Árranin hiejteduváj LeifErik Michaelsena NRK-filmajn rádjálåvsåj birra Divtasvuonan jages 1980 . 
Tjåhkanime ma ∫∫ela lij dille ájn gássjel , vájku værámus vádá lij vássám . 
Tjåhkanimen lidjin åvdåstiddje Nordlánda fylkkasuohkanis , Fylkkamánnes , Ájluovta ¶ 
Tjåhkkida muv oalges bälláj , de duv vasjulattjajt juolgijat vuolláj duvddan biejav . 
Tjåhkkåham ietján ja tjiktám viermijt , muhttijn aj moarddám . 
Tjåhkås vuojnnin Schjelderup , Rubenson ja Bryn gå Vássjá-sáme Gásluoktaj biednaj vuolggin . 
Tom Fredrik la dáv gåvvim vinndegis ietjas oademlanján . 
Tom Fredrik la goalmádis árktalasj bájkijn ja ávtas suollujn , ja Hopen la unnemus suoloj gånnå l dálátjij årrum . 
Tomasij javlaj : ” Gálggi tjuvdát , dála li muv gieda ; gálggi giedat ja tságe muv sijdduj . 
Tor Erik ja Inga libá dán såbadusprosjevta baktu Oarjje-Áfrikán mannam gæhttjamin gåktu ulmutja dåppen li barggamin maññáj gå apartheid gádoj , ja dat mij Inga mielav båvtij lij gå fámillja gut lij niejdav bæsstám gåddut , fármmálahkkuj gåddijn tjuodtjun . 
Tor Erika mielas vierttip værrorollas ierit boahtet . 
Tor Magne Berg la Stuorravuonas Unjárga suohkanis Finmarkon . 
Tore Johnsen subtsas Sáme girkkoráde gulldalij berustime mielajn daj åtsådallamijt majt sij lij oadtjum dán prosjevta baktu . 
Toril Johansen Guovddagæjnos le bagádalle læhkám . 
Traineeprográmma Buolvas buolvvaj la oasse dán prosjevtan . 
Tråmså Universitehta dutke , Bruce MorénDuolljá le ruhtadårjav Sparebanken NordNorges juollodimfåndas jiednabáhkogirjijn bargatjit nehtan gånnå máhttep gullat julevsáme bágojt javladum ulmutjijs moattelágásj giellasuorgij . 
Tråvnås eldagisá , jubma ja átjárájde jåhtin , ja gietjav loavgá tråvnå åvdån buollin , Jubmela gietjav vuojŋŋanisá . 
Tråvnås eldagisá , jubma ja átjárájde jåhtin , ja gietjav loavgá tråvnå åvdån buollin , Jubmela gietjav vuojŋŋanisá . 
Tsieggimjådediddje le riek dudálasj nuorra gábmátsæggárij Gásluovta skåvlås . 
Tsábbmá dat jus suorggan , gåhttju Ánuv anedit ani lábtjijn gå luojttá bákkes . 
Tsåkkåjga såj viermijt , goabbá gietjes hålgå ja siejggijga vuollusijt . 
Turia mielas eksábma tjadáduvvam nav gåktu galgaj , ja dajna lij aj rievtesferduk , valla gåhttju huoman eksaminándajt gujddit jus sijáj mielajs la juoga boasstot dagáduvvam . 
Turista manádi Nuortta-Vuonan luondo diehti , ja e tjoasskemis vuojga hárru , jus dåssju jielagis le . 
Turistajt oadtju stálojt åtsåtjit ¶ 
Tysklandbrigada rájes jagen 1947 , le Suodjalus rádjam badjelasj 100_000 vuona soldáhtajt ienep gå 100 rijkajgasskasasj dåjmajda badjelasj 40 rijkajn . 
UNESCO ( ANa organisasjåvnnå åhpadussaj , diedaj ja kultuvrraj ) milta li divna sámegiela ietján gå nuorttasámegiella ájteduvvam- jali vargga gáhtum giela . 
Ucce mielas le dárbbo vuododit sáme vahkkoavijsav mij luluj ådåsijt ja ságajt almodahttet . 
Uddni barggi birrusit nielljalåges guovdátjin , aktan stáhta háldadussuorgij ja ietjá lájggárij . 
Uddni givnnjahin låsså , rávvis balva årdåj vuolen , dievvasa rásjos , mij ájn tjiehkádij balvaj sinna . 
Uddni le birrusin 12-15 máná sámegiella mánágárden mij guovdásj dåjmat ja barggosaje li lassánam manemus 20 jage . 
Uddni le dåssju oasse suollus suodjaluvvam . 
Uddni le ájn ilá árrat tjuolldet giellalágas båhtusijt , valla vuojnnet aktugasj sábme binnát ávkki máhttelisvuodajt majt láhka vaddá . 
Uddni li divna goade sijdan lábllam , miesskam ja vargga gáhtum , ja miehttse ja ávttso li kultuvrraduobddágav ruoptus válldám . 
Uddni li savvám tjuovggis sebmulij , valla jårbbis rahpam ienemus rábujn le máhttelis ¶ 
Uddni lidjin dåssju oanegattjav skåvlån læhkám . 
Uddni ælla da guoradallamnævo ma gávnnuji hiebaduvvam ulmutjijda sáme duogátjijn ja ihkap muhtema ulmutjijs sáme duogátjijn ma li guoraduvvam li boasto diagnosav oadtjum . 
Udnodisvuodas gåddebihtit , valla ehpit majdik vuojte . 
Udnodisvuodas gåddebihtit , valla ehpit majdik vuojte . 
Udnodisvuodas gåddebihtit , valla ehpit majdik vuojte . 
Udnodisvuohta nav ållo fámov oattjoj vaj boahttsus tjårvijt doahppij ja Njávitjav daj tsábmestij ja gåttij . 
Udnodisvuohta nav ållo fámov oattjoj vaj boahttsus tjårvijt doahppij ja Njávitjav daj tsábmestij ja gåttij . 
Udnásj bäjvváj le giellda dävddám dárbojt ma gávnnuji , dav mejt dárbaj le buorep ájggomos miella . 
Udnásj duohtavuodas ij máhte javllat dá giela li viesso duon dán sebrudaksuorgen nav gå nuortta- , oarjjel- ja julevsámegiella . 
Udnásj miehttseháldadibme Nuortap Vuonan la bájnnum åssudakájádallamvuoges , madin dárbbo le ienep aktidum vehkudakháldadimes ( Sandberg 2000 ) . 
Ufuohtá sámesiebrre vuododuváj jagen 1920 Henrik Kvandahl:ajn guovddelis ulmutjin . 
Uhtsvuon-Máhttu ja Tjierrek-Mihkkil lijga vuolggám váre badjel Bihtsav viettjatjit . 
Uhtsvuonan vuojnnin juo Bihtsav gå tjá ∫aj vuolus váres , ja de lij diededit … ja Tjierrek-Mihkkil manájga ¶ 
Ulljolámpov spihkáris válldá , ja tráhpáv bajás boahtá . 
Ulmme dájna prosjevtajn le læhkám arenav ásadit lånudallamij máhtudagás biebmo ja biebbmoárbbedábij birra , gånnå nágin ¶ 
Ulmme le giela galggi dásseárvvusattjat åvddånahttet , oajvvadij sån . 
Ulmme le jáhkkoåhpadus gånnå sáme jiedna gullu , ja sjaddá luondulasj oasse Vuona girkkos . 
Ulmme le læhkám sávadus várajválldet sijda histåvråv , sæmmi båttå gå vilá ájggu sijdav joavddoviesson adnet . 
Ulmme sámegielav ja dárogielav dássádit giellaháldadusguovlo sissŋelin vuojnnet ij le vuojga duohtan boahtám . 
Ulmmejuogos 2 Barggojuogos Åhpadus Prográmmaplána Oassegålo : ¶ 
Ulmmen publikasjåvnåjn le vaddet tjoahkke ja ådåstuhtedum åvddånbuktemav sáme statistihkas . 
Ulmusj , gänna lij ålles diehto ja dåbddo goabddás ja symbolaj myhtalasj ilmes , lij noajdde . 
Ulmusj oahppá dav mij la ådås buoremusát dan baktu majt åvdutjis diehtá . 
Ulmusj sihkarit oahppá ietjas iednegielas duodden juoba avtav ietjá gielav , mij ij la suv iednegiella . 
Ulmusj viertti diedon válldet várajda divna mij boahtá boahttsus . 
Ulmusj viessomájgenis loapptá iehtjádin gå majt sån la . 
Ulmusj viessomájgenis loapptá iehtjádin gå majt sån la . 
Ulmusjlåhko jages 1875 le vuostasj tjálalasj duodastahttem årudagá birra Duvvon . 
Ulmutja de hárjjáni iesj guhtik lágásj sámegiel tevstajt vuojnnet ja låhkåt . 
Ulmutja ettjin desti sidá årrot ávdas sajijn , valla åhtsin farra årromsajev stádajda . 
Ulmutja galggi dåbddåt sij li massám juojddáv jus ælla mijá avijsav låhkåm , javllá Buljo . 
Ulmutja gudi li ållu sierraláhkáj luojvot hæggavádá iehtjádij hekkajt gádjum , máhtti gisjugisvuoda libjjáv oadtjot . 
Ulmutja li má ham da gudi dahki nuorttaguovlov árvulattjan ålles lánndaj . 
Ulmutja li ælvvám man buorre ja ávkálasj le gielajt buktet ja madi ienep gielajt bukti , dadi álkkep la ådå gielajt oahppat . 
Ulmutja lidjin dæhppum « risstalasjvuoda viermijda » gåktu álu javladuváj . 
Ulmutja lidjin gåhttsåmij oassálasstám , valla ællim rat máhtukvuoda tjoaggulvisáv dåjmatjit oadtjot . 
Ulmutja ájn hähttuji buorrenválldet tjavtja sjievnnjetájgev ja ájn tjuovgga válldá sjievnnjeda sajev dálve maŋŋegietjen . 
Ulmutjij gaskan li moadda dábe bissum mij guosská luondo adnemij ; luondov vieledit , gálmmijt ráfen dibddet , ja ij gårkåjt vájvedit . 
Ulmutjij gaskan li moadda dábe bissum mij guosská luondo adnemij ; luondov vieledit , gálmmijt ráfen dibddet , ja ij gårkåjt vájvedit . 
Ulmutjij sielo lidjin oadtjum dårvov ja ármov Jubmela bágojs ja sij lidjin aj oadtjum suttojdisá dåbdåstit ja ándagisáv ánudit . 
Ulmutjijn Råmsån viessomin la dábálattjat jánndurrytma mij la avtabállásasj biejvvejánndurijn danen gå vájkudus 24-tijmasasj sebrudagás aj vaddá ájggemerkajt ( båktemkloahkka ! 
Ulmutjin ja luondon la guhkesájggásasj máhtto ietjas ådåstuhttet ja nannusit vijdábut åvdeduvvat aj ájgijn stuor rievddadusáj . 
Una Elstad sáhkadij kulturmujttobargo birra julevsáme guovlon , åvddål juogos Måsskåj manádij . 
Unna Dillárasj hilldos njalkedij . 
Unna bárnásj viehká vájbbasin sijddanissunij diededittjat : ” Tjáhppis gussa Sallas Valkko l vuolggám ! 
Unna lávkátja lidjin suv guoradam ja bena tjuosskum birra . 
Unnagasj le buorre - Unna skihppijsijddaåssudagá ja aktisasjårroma uvsajn hágánij li buorebuv gå skihppijvieso stuorra åssudagáj ja uksa guhka boadáldahkaj . 
Unnavieljasj ståvlås ánoj ándagis , ja de tjåhkkidij . 
Unnavieljatjam áttjásim ja æddnásim gujttij mån lidjiv værámus skåvlik guhti Måsken lij læhkam . 
Unneplågo ájggomusplána Giellda le oadtjum stuor åvdåsvásstádusáv stáhtas tjadádit unneplåhkolág av ja ájggomusá gávnnuji láhkatevstan . 
Unneplågogielaga vuojnni dárbov årrot maÿen barggojoavkon gånne politijkkára ja háldadiddje tjåhkkåhi , nåv ládjij sij sjaddi oassálattja åvdedim bargon . 
Unnán vuojñadasstám , de Ámmá dáv bårjjåsav allasis giddigådij . 
Urbe vuojnnet jábmám dál , dálla l juo tjoaskes gal , tjadá guhka dálvev sij , ¶ 
Urheim Mikála le tjállám mánájgirjev Gålmmå giehto ( 1988 ) , man sisanov vuodnagáttij máná árggaiellemis dåbddi . 
Usjudallat makkir viehkke le retorihkas ¶ 
Usjudallat makkir viehkke le retorihkas ¶ 
Usjudallá , buorre gå biekkastij , galmma ilmes ja liegga tjátjes lij ietján murkodam . 
Usjudallá aktu allasis , buorre sån ittjij vuoje , de lij dal bälkkut Ámulij ja gullat oadtjum tjavtjav man slintsos vuoddje sån la . 
Usjudallá vuojedijn miehtebiekkav luksa , vuojnos jus Risstin la vuorrasij lunna ájn ? 
Utsi ja joarkká : - Rádevaddijn li iesj åtsådallama gåktu ájádusáv viddnudahkaj åttjudit , jáhkkemis le dát ávkken læhkám Indigeeoassálasstij bagádaládahttijn , subtsas prosjæktajådediddje guojmmebarggij birra . 
VARRESVUODA JA SOSIÁLALASJ DÅJMA Varresvuoda ja sosiálalasj dåjma hiebaduvvi sámij ålles viessomájgenis dárbojda . 
VVLG le åtsåm rudájt Sámedikkes mávsátjit vijddásap jådov prosjevtas . 
Vaddet buorre árvustallamav iehtjádij tjuorggamijda ja tevstajda ¶ 
Vaddis ietjas herlukvuoda boanndudagás fámov ja gievrrudagáv dijá sissŋálasj almatjij Vuojŋŋanisás baktu , vaj Kristus jáhko baktu gieresvuodajn vájmojnihtte viessu . 
Vaddis ietjas herlukvuoda boanndudagás fámov ja gievrrudagáv dijá sissŋálasj almatjij Vuojŋŋanisás baktu , vaj Kristus jáhko baktu gieresvuodajn vájmojnihtte viessu . 
Vaddis ietjas herlukvuoda boanndudagás fámov ja gievrrudagáv dijá sissŋálasj almatjij Vuojŋŋanisás baktu , ¶ 
Vaddit munji bálkáv daŋga láhkáj - didjij iehtjam mánájda náv hålav - ja rahpit vájmojdihtte , dij aj . 
Vaddit munji bálkáv daŋga láhkáj - didjij iehtjam mánájda náv hålav - ja rahpit vájmojdihtte , dij aj . 
Vaddit sunji vájvijs ja surgos dan ålov mav iesj le valjesvuodas niektim . 
Vaddus dårvo Jubmel jáhkon didjij ålles ávov ja ráfev , vaj luluj dårvvo didjij lassánit ájlis Vuojŋŋanisá fámujn . 
Vaddus juohkkahasj vájmos milta , ij vuosstemielajn jalik nákkos , dajna gå Jubmel ávos vaddev ähttsá . 
Vaddus juohkkahasj vájmos milta , ij vuosstemielajn jalik nákkos , dajna gå Jubmel ávos vaddev ähttsá . 
Vaddus ålmåj áhkkásis , mav sunji le vielggen ja daŋga láhkáj áhkká ålmmåsis . 
Vadnasin vuojnnet gis ber illo diehti dalá álggi gáhkerdit . 
Vadne dakkir bájkálasj iesjstivrrimis le stuorra oasse rijdo sisŋemusás goappátjagá Divtasvuonan ja Svieriga bielen . 
Vahkkot maŋŋela váldij Jesus Petrusav ja Johannesav ja Jakobav fárrusis ja várráj goarrij råhkådalátjit . 
Vahkkot maŋŋela váldij Jesus Petrusav ja Johannesav ja Jakobav fárrusis ja várráj goarrij råhkådalátjit . 
Vahágahttem dáhpáduváj gå máná danna lidjin ståhkamin ja báhttja lij ajtu guohtsamin ålgus båhtsås båhtså bajásbielen gå båhtså giehtje gahtjaj ednamij . 
Vaj brevvajienastit dån dárbaha materiálajt majt diŋgo Válljimfábmudagás . 
Vaj diehtebihtit vidjurijt dáppe ja gåktu viesov , de Tykikos , vielljamgieres ja åskåldis barggoguojmmám Härrán , didjij gájkka giehttu . 
Vaj diehtebihtit vidjurijt dáppe ja gåktu viesov , de Tykikos , vielljamgieres ja åskåldis barggoguojmmám Härrán , didjij gájkka giehttu . 
Vaj dijás gus Jubmela báhko le vuolggám , ja dåssjå didjij gus le boahtám ? 
Vaj dijás gus Jubmela báhko le vuolggám , ja dåssjå didjij gus le boahtám ? 
Vaj ehpit gus Jubmela tjoaggulvisás berusta ? 
Vaj ehpit gus Jubmela tjoaggulvisás berusta ? 
Vaj ehpit gus Jubmela tjoaggulvisás berusta ? 
Vaj jienastit åvdåstiddje baktu dån dárbaha sierra materiálajt majt diŋgo kommuvnas jali Válljimfábmudagás . 
Vaj jáhkkebihtit gus tjáluga bágo li guoros bágo : Udnodisvuodajn gus Jubmel rávkká vuojŋŋanisáv mav le mijá sisi årodahttám ? 
Vaj jáhkkebihtit gus tjáluga bágo li guoros bágo : Udnodisvuodajn gus Jubmel rávkká vuojŋŋanisáv mav le mijá sisi årodahttám ? 
Vaj nåv , valla jus sij gierddi buollet , de mån aj dav gierdatjav . 
Vaj oavdos bigodimij diehti iv lulu stuorástallat , de le oattjenam soades , majna Sáhtána ieŋŋgil muv tjuokkudallá vaj iv stuorástallagoade . 
Vaj oavdos bigodimij diehti iv lulu stuorástallat , de le oattjenam soades , majna Sáhtána ieŋŋgil muv tjuokkudallá vaj iv stuorástallagoade . 
Vajálduhttám lij ietjas iednegielav ja ittjij dessti buvte æjgádij ságastit . 
Valjet lip Kristusa gierddamusájs oasev oadtjum ja dan diehti Kristusa baktu valjet jaskaduvvap . 
Valjet lip Kristusa gierddamusájs oasev oadtjum ja dan diehti Kristusa baktu valjet jaskaduvvap . 
Valla , jus li mállásijda duv gåhttjum , de dalága vuolemus sadjáj maná vaj boanndi gå boahtá dunji javllá : Venagam , sirde oajvebuj . 
Valla , jus li mállásijda duv gåhttjum , de dalága vuolemus sadjáj maná vaj boanndi gå boahtá dunji javllá : Venagam , sirde oajvebuj . 
Valla 1990-lågo gassko rájes båhtalin ållo amás vantsa sildáv guollitjit , álu stuoráp guollárhávsa . 
Valla Abraham vásstedij : ’ Mujte bárnnám , viesodijn buorev oadtju ja Lasaros baháv . 
Valla Anne Kalstad Mikkelsen diehtá iesj gåktu dálvve máhttá målssot tjoasskemis rássjuj , ja gåktu dábálasj låvdagoahte ruvva bæjsstan dakkir dálkken . 
Valla Bárnes birra javllá : Jubmel , tråvnnåt ihkeven ájggáj bissu , ja rievtesferdukvuoda soabbe duv gånågissoabbe le . 
Valla Bárnes birra javllá : ¶ 
Valla Filipposav vas Asjdodin vuojnnin , ja stádas stádaj manáj gitta Caesarea rádjáj ja evangeliumav sárnnedij . 
Valla Filipposav vas Asjdodin vuojnnin , ja stádas stádaj manáj gitta Caesarea rádjáj ja evangeliumav sárnnedij . 
Valla Gælok ij la goassak árvvedam sån la fávoriserim ietjas álmmugav gå la kárákterajt vaddám . 
Valla Härrá sunji javlaj : Nuola gábmagijdát ! 
Valla Inngá l vajálduhttám biedjamis tjuokkajt ja stuorra bokstávajt . 
Valla Israela birra javllá : Gätjo biejvev giedajdam gullogahtes ja vuosstehágugis álmmugij gálgodiv . 
Valla Jesus Mosesis ájn stuoráp gudnev ánssidij , nåv gåktu vieso tsieggijiddje ienebut viesostis guddneduvvá . 
Valla Jesus Mosesis ájn stuoráp gudnev ánssidij , nåv gåktu vieso tsieggijiddje ienebut viesostis guddneduvvá . 
Valla Jesus niejdav giedas váldij ja tjavgga javlaj : ” Niejdda , tjuodtjela ! 
Valla Jesus niejdav giedas váldij ja tjavgga javlaj : ” Niejdda , tjuodtjela ! 
Valla Jesus sijá ájádusájt árvvedij ja sidjij javlaj : ” Majt vájmojnihtte ájádallabihtit ? 
Valla Jesus sunji sjierggij : ” Sjávot ! 
Valla Jesus suv giedas váldij ja tjuottjeldahtij suv , ja sån tjuodtjelij . 
Valla Jesus suv giedas váldij ja tjuottjeldahtij suv , ja sån tjuodtjelij . 
Valla Jesus vadi jieddnát tjuorvvij , ja de vuojŋŋamav luojtij . 
Valla Jesusa ruossa guoran tjuottjojga oappátja , ieddnes ja Maria guhti lij Klopasijn válldum ja de Maria Magdalas . 
Valla Jubmel , gänna ármmogisvuodas le vallje , le mijáv stuorra gieresvuodajn ähttsám , vájku iehtjama mieddemij diehti lijma jábmám , de le mijáv viesson Kristusijn dahkam - ármos lihpit lånestuvvam . 
Valla Jubmel , gänna ármmogisvuodas le vallje , le mijáv stuorra gieresvuodajn ähttsám , ¶ 
Valla Jubmel dal sidodis milta juohkka lahtasav rubmahij biejaj . 
Valla Jubmel dal sidodis milta juohkka lahtasav rubmahij biejaj . 
Valla Jubmel gieresvuodas midjij vuosedij , gå Kristus mijá diehti jámij gå ájn suddára lijma . 
Valla Jubmel gieresvuodas midjij vuosedij , gå Kristus mijá diehti jámij gå ájn suddára lijma . 
Valla Jubmel javlaj : Sjaddus tjuovgas . 
Valla Jubmel javlaj : Sjaddus tjuovgas . 
Valla Jubmel javlaj : Sjaddus tjuovgas . 
Valla Jubmel le rubmahav tjoahkkáj biedjam ja ienemus gudnev lahtasijda vaddám , ma li gälvodabmusa , 25 vaj rubmaha lahtasa e gaskasa rijddalatjá , ájnat nuppe nuppijt huksi . 
Valla Jubmel le rubmahav tjoahkkáj biedjam ja ienemus gudnev lahtasijda vaddám , ma li gälvodabmusa , vaj rubmaha lahtasa e gaskasa rijddalatjá , ájnat nuppe nuppijt huksi . 
Valla Jubmel le rubmahav tjoahkkáj biedjam ja ienemus gudnev lahtasijda vaddám , ma li gälvodabmusa , ¶ 
Valla Jubmel sijás jårgijdij ja guodij sijáv almefuovav dievnastittjat , nåv gåktu profehta girjen tjáleduvvam le : Ejda njuovvamvärojt , ejda ga ietjá värrovattáldagájt munji värroda dan nielljalågen jagen åjdåmiehtsen , dij gudi má Israela viesos lihpit . 
Valla Jubmelij gijtto mijá Hærrá Jesus Kristusa baktu gå vieljaj ja oappáj baktu lev vuojnnám vuostasjriegáduvvam tjoaggulvisáv ja ánda- ¶ 
Valla Judas Iskariot , åhpadisålmmåjs akta , guhti maŋŋela suv biehtij , javlaj : ” Manen vuojddasav ettjin gålmmåtjuodet denáras vuobde ja häjojda vatte ? 
Valla Jåhkåmåhke girkkohistårjjå l åvvunagi oabmásabbo dát girkkos , gånnå la dal tjuodtjomin . 
Valla K. M. A. ja Sámemisjåvnnå aneduvájga lågenanvidá jagák , ja måj Mihkkil-ádjájnat ja soabmása ietján tjuovojma Tjie ∫al-Ierikav bajás várráj Vuodnabadás . 
Valla Maria duogátjin journalistihkas ja Simona máhtudagájn mij teknihkkaj gullu , le munnun buorre vuodo . 
Valla Maria viessusis bátsij . 
Valla Maria viessusis bátsij . 
Valla Maria viessusis bátsij . 
Valla Melkisedek , guhti ij lim sijá máttos , oattjoj Abrahamas lågådisáv ja suv buorissjivnnjedij , vájku Abraham Jubmela jáhtojt lij oadtjum . 
Valla Melkisedek , guhti ij lim sijá máttos , oattjoj Abrahamas lågådisáv ja suv buorissjivnnjedij , vájku Abraham Jubmela jáhtojt lij oadtjum . 
Valla Máhttu-áddjá vat tjuvdev njálme åvddåj biejaj vaj sjávot årru . 
Valla Nordlandan li stuorámus vantsa vuojttám , ja li bessam guollit Divtasvuona gártjes vuodnasåkkijn nav váj árbbedábálasj guollesujtto le ierit biejaduvvam ja maŋenagi de li guolijs binnum . 
Valla Paulus gärmmahav giedas dållåj risstistij ja ittjij báktjana . 
Valla Paulus ja Barnabas dasi guhkes ájgev ganugijga ja bihko ja jálot Härráj åsskomin sárnnedijga ; Härrá ármo bágos nannij gå sunnuv merkajt ja oavddodagojt dagádahtij . 
Valla Paulus sunji jieddnát tjuorvvij : ” Ale ietjat vahágahte ! 
Valla Paulus sunji jieddnát tjuorvvij : ” Ale ietjat vahágahte ! 
Valla Paulus vásstedij : ” Duobmo ja guoradallama dagi li munnuv bihko ruosskidahttám , vájku roma viesajdiddje lin . 
Valla Sakkaios tjuottjadij åvddåj ja Härráj javlaj : ” Härrá , lahkev iehtjam åbmudagás häjojda vattáv . 
Valla Stefanos , ájlis Vuojŋŋanisás dievva , alme guovlluj gehtjaj ja vuojnij Jubmela herlukvuodav ja Jesusav Jubmela oalges bielen , ja de javlaj : ” Almev rahppot vuojnáv ja Almatjabárnev Jubmela oalges bielen . 
Valla Stefanos , ájlis Vuojŋŋanisás dievva , alme guovlluj gehtjaj ja vuojnij Jubmela herlukvuodav ja Jesusav Jubmela oalges bielen , ¶ 
Valla Timoteos le dal máhttsam ja buorre ságajt buktám dijá jáhko ja gieresvuoda birra , ja giehttum ávujn mijáv agev mujttebihtit ja åhtsålihpit mijáv nåv gåktu mij dijáv . 
Valla Timoteos le dal máhttsam ja buorre ságajt buktám dijá jáhko ja gieresvuoda birra , ja giehttum ávujn mijáv agev mujttebihtit ja åhtsålihpit mijáv nåv gåktu mij dijáv . 
Valla Viehkediddje , ájlis Vuojŋŋanis , gev Áhttje le muv namán rájatjit , åhpat dijáv gájkka ja mujttát gájkka majt lev hållam . 
Valla Viehkediddje , ájlis Vuojŋŋanis , gev Áhttje le muv namán rájatjit , åhpat dijáv gájkka ja mujttát gájkka majt lev hållam . 
Valla Vuojŋŋanisá sjatto li gieresvuohta , ávvo , ráfe , gierddisvuohta , libbogisvuohta , buorrevuohta , jáhkkogisvuohta , vuollegisvuohta ja muttákvuohta . 
Valla Vuojŋŋanisá sjatto li gieresvuohta , ávvo , ráfe , gierddisvuohta , libbogisvuohta , buorrevuohta , jáhkkogisvuohta , ¶ 
Valla akta le visses ; oahppá iesj nav guhkev gå åhpat , låhpat sån . 
Valla aktak ij le Áhtjev vuojnnám ietján gå Jubmelis rájaduvvam ; sån le Áhtjev vuojnnám . 
Valla aktak ij le Áhtjev vuojnnám ietján gå Jubmelis rájaduvvam ; sån le Áhtjev vuojnnám . 
Valla alemushärrá ja farisea lidjin gåhttjum gájkajt , gudi diehtin gånnå Jesus lij , sidjij diededit vaj suv gidditjit bessi . 
Valla allit vajálduhte buorev dahkamis ja åmijdihtte nuppij juogadimes , dajna gå dakkir väro li Jubmela miela milta . 
Valla allit vajálduhte buorev dahkamis ja åmijdihtte nuppij juogadimes , dajna gå dakkir väro li Jubmela miela milta . 
Valla allit ávvudalá gå vuojŋŋanisá dijáv jegadi , ájnat ávvudallit gå dijáj namá li almen tjáleduvvam . 
Valla allit ávvudalá gå vuojŋŋanisá dijáv jegadi , ájnat ávvudallit gå dijáj namá li almen tjáleduvvam . 
Valla almme ja ednam håhkkånibá åvddål_gå akta ájnna tsiehkes lágas gáhtu . 
Valla almme ja ednam håhkkånibá åvddål_gå akta ájnna tsiehkes lágas gáhtu . 
Valla almmelasj Jerusalem le friddja ja mijá ieddne , nåv gåktu tjáleduvvam le : Sjållerda sahkodibme ja mánádibme , ávvudalá låggŋis gielajn , dån guhti ille vájvij riegádahttám , dajna gå aktu nissun ienep mánájt oadtju gå sån gänna le ålmåj . 
Valla avtat njálmes de tjuorvvun : ” Ruossinávlli , ruossinávlli suv ! 
Valla avtat njálmes de tjuorvvun : ” Ruossinávlli , ruossinávlli suv ! 
Valla avtat rajes tjuorvvun ja rávkkin suv ruossinávlliduvvat . 
Valla bahás vuojŋŋanis sidjij vásstedij : ” Jesusav galla dåbdåv ja diedáv guhti Paulus le , valla gudi val dij lihpit ? 
Valla bahás vuojŋŋanis sidjij vásstedij : ” Jesusav galla dåbdåv ja diedáv guhti Paulus le , valla gudi val dij lihpit ? 
Valla barggoguojmijstis guoktásav , Timoteosav ja Erastosav , Makedoniaj rájaj ja iesj de muhtem ájgev Asiaj ganugij . 
Valla barggoguojmijstis guoktásav , Timoteosav ja Erastosav , Makedoniaj rájaj ja iesj de muhtem ájgev Asiaj ganugij . 
Valla biejvveguovddela , gånågis , vuojnniv mano nanna tjuovgav biejves sjerradabbo almes bájttemin , muv ja mijáj gájkaj birra gudi mannulagán lijma . 
Valla biejvveguovddela , gånågis , vuojnniv mano nanna tjuovgav biejves sjerradabbo almes bájttemin , muv ja mijáj gájkaj birra gudi mannulagán lijma . 
Valla dajs aktak ij ednamij gahtja váni Áhtjáda diedek . 
Valla dajs aktak ij ednamij gahtja váni Áhtjáda diedek . 
Valla dajs aktak ij ednamij gahtja váni Áhtjáda diedek . 
Valla dan láhkáj le Jubmel ållidahttám mav profehtaj baktu le hållam : suv Messias lij gierdatjit . 
Valla dan láhkáj le Jubmel ållidahttám mav profehtaj baktu le hållam : suv Messias lij gierdatjit . 
Valla danna lidjin aj vuorrasappojs gudi li rahtev 5060 jage vuorddám . 
Valla danna ællim ietján gå dat jallas duvvo mij ij lim majdik vuojnnám , valla tjåhkkåhij ja avtat njálmes diertjestij : - ( Ta to-o-o ! 
Valla dasi duodden iehttsis dijás juohkkahasj áhkás nåv gåktu ietjas , ja adnis áhkká ålmmås guddnen . 
Valla dasi duodden iehttsis dijás juohkkahasj áhkás nåv gåktu ietjas , ja adnis áhkká ålmmås guddnen . 
Valla dat stuorámus oajbbom le skåvlåjn læhkám . 
Valla dav ittjij suohkanstivraájras Jan Einar Pedersen dåhkkida . 
Valla daŋga båttå ieŋŋgil almes suv tjasskelij , dan diehti gå ittjij Jubmelij gudnev vatte , ja de mádo suv jámas bårrin . 
Valla de dalága tjalmev råkkåstij oasestiddjes . 
Valla didja , máná , lihpit Jubmelis ja lihpit vierreprofehtajt vuojttám , dajna gå guhti le dijájn , le sujsta stuoráp guhti le väráldin . 
Valla didja , máná , lihpit Jubmelis ja lihpit vierreprofehtajt vuojttám , dajna gå guhti le dijájn , le sujsta stuoráp guhti le väráldin . 
Valla didjij diehton , Almatjabárnen le fábmo dán ednamin suttojt ándagis luojtátjit ” - ja dáv de gállnam ålmmåj hålaj - ” tjuodtjela , válde látjut ja máhtsa sijddasit . 
Valla didjij diehton , Almatjabárnen le fábmo dán ednamin suttojt ándagis luojtátjit ” - ja dáv de gállnam ålmmåj hålaj - ” tjuodtjela , válde látjut ja máhtsa sijddasit . 
Valla didjij hiednigijda javlav : Gå lev hiednigij apostel de iehtjam dievnastusáv alla árvvon anáv , vaj soajtáv álmmuk guojmijam udnodisvuodav båktet ja dan láhkáj muhtemijt sijás gájov . 
Valla didjij javlav : guhti áhkástis sirrá ietjá oares gå skiegesvuodas , dahká vaj gállasjvuohta máhttá sujsta doajeduvvat , ja guhti sirramnissunijn válldu , doadjá nissuna gállasjvuodav . 
Valla didjij javlav : guhti áhkástis sirrá ietjá oares gå skiegesvuodas , dahká vaj gállasjvuohta máhttá sujsta doajeduvvat , ja guhti sirramnissunijn válldu , doadjá nissuna gállasjvuodav . 
Valla didjij mån javlav : ij lim ga Salomo gilldegárvojis nåv_gåk dajs akta . 
Valla didjij mån javlav : ij lim ga Salomo gilldegárvojis nåv_gåk dajs akta . 
Valla didjij mån javlav : ij lim ga Salomo gilldegárvojis nåv_gåk dajs akta . 
Valla dij ehpit oattje milta vieso , ájnat Vuojŋŋanisá , gå Vuojŋŋanis le diján . 
Valla dij hållabihtit : jus soames áhttjásis jali äddnásis javllá : ’ Majna mån luluv duv buktet viehkedit , korbánan dagáv ’ ( dat le tiempelvattáldahka ) , de ehpit suv majdik dibde áhttjásis jalik äddnásis dahkat . 
Valla dij hållabihtit : jus soames áhttjásis jali äddnásis javllá : ’ Majna mån luluv duv buktet viehkedit , korbánan dagáv ’ ( dat le tiempelvattáldahka ) , ¶ 
Valla dij tsuojgodihpit jus soames áhttjásis jali äddnásis javllá : Tiempelvattáldahkan vattáv dav majna luluv duv buktet viehkedit , ja de ij dárbaha áhtjes jali iednes guddnedit . 
Valla dij tsuojgodihpit jus soames áhttjásis jali äddnásis javllá : Tiempelvattáldahkan vattáv dav majna luluv duv buktet viehkedit , ¶ 
Valla diján bissu vuojdas mav sujsta lihpit oadtjum ja ehpit åhpadiddjev dárbaha . 
Valla diján bissu vuojdas mav sujsta lihpit oadtjum ja ehpit åhpadiddjev dárbaha . 
Valla dujna li muhtem ájnegattja Sardesin gudi älle biktasijdesa duolvvadam , ja sij bessi mujna vájaldit vielggis biktasij dan diehti gå li dav ánssidam . 
Valla dujna li muhtem ájnegattja Sardesin gudi älle biktasijdesa duolvvadam , ja sij bessi mujna vájaldit vielggis biktasij dan diehti gå li dav ánssidam . 
Valla duo ietjá oavse aj sjattatji muorraj biejaduvvat , jus vádnajáhkos jårgijdi . 
Valla duo ietjá oavse aj sjattatji muorraj biejaduvvat , jus vádnajáhkos jårgijdi . 
Valla duolla dahká , guhti nannusit ájggomusájnis bissu ja nákkoj dagi diehtá majt sihtá ja vájmonis le buorren gávnnam moarsses duohtak dibddet . 
Valla duolla dahká , guhti nannusit ájggomusájnis bissu ja nákkoj dagi diehtá majt sihtá ja vájmonis le buorren gávnnam moarsses duohtak dibddet . 
Valla duv miededime dagi ittjiv sidá majdik dahkat ; buorev mav dagá ij galga nákkos boahtet ájnat ietjat sidodis . 
Valla duv miededime dagi ittjiv sidá majdik dahkat ; buorev mav dagá ij galga nákkos boahtet ájnat ietjat sidodis . 
Valla duv vuosstij lev , gå nissunav Isebelav gierda , guhti ietjas profehtan gåhttju ja åhpajnis muv dievnárijt tjáddjit skiegesvuodan viesutjit ja värrobiergov båråtjit . 
Valla duv vuosstij lev , gå nissunav Isebelav gierda , guhti ietjas profehtan gåhttju ja åhpajnis muv dievnárijt tjáddjit skiegesvuodan viesutjit ja värrobiergov båråtjit . 
Valla duv vuosstij lev dan diehti gå vuostasj gieresvuodat le guodám . 
Valla duv vuosstij lev dan diehti gå vuostasj gieresvuodat le guodám . 
Valla dá almatja gis dav álbedi man birra e mavga diede , ja ietjasa biejssti dajna mav luondos dádjadi degu jiermedis juhtusa . 
Valla dá guokta vuoge ássjev tjoavddet æbá la vuorbástuvvam . 
Valla dálla hähttubihtit gájkka dájt guodet : asjmev , hähkkarádukvuodav , bahudagáv , álbedimev ja gájkka vastesvuodajt , ma njálmijstihtte gurgadi . 
Valla dálla hähttubihtit gájkka dájt guodet : asjmev , hähkkarádukvuodav , bahudagáv , álbedimev ja gájkka vastesvuodajt , ma njálmijstihtte gurgadi . 
Valla dálla le Kristus åbbånagi alep härráámmádav oadtjum , dajna gå le buorep lihto gasskaålmåj , dakkir lihto mij le nanos jáhtoj nali vuododuvvam . 
Valla dálla le Kristus åbbånagi alep härráámmádav oadtjum , dajna gå le buorep lihto gasskaålmåj , dakkir lihto mij le nanos jáhtoj nali vuododuvvam . 
Valla dálla lev dal bargum dájn guovlojn ållidam , ja gå lev måttijt jagijt hálijdam dijá lusi boahtet , de boadáv gå Spaniaj lev vuolggemin . 
Valla dálla lev dal bargum dájn guovlojn ållidam , ja gå lev måttijt jagijt hálijdam dijá lusi boahtet , ¶ 
Valla dálla rievtesferdukvuodas vuoset , dajna gå iesj le rievtesferduk ja rievtesferdugin sárnnu suv guhti Jesusij jáhkká . 
Valla dálla rievtesferdukvuodas vuoset , dajna gå iesj le rievtesferduk ja rievtesferdugin sárnnu suv guhti Jesusij jáhkká . 
Valla dálla vierttiji dåssju ienep ulmutja åhtsåt dan ådå skåvllåfálaldahkaj . 
Valla dálátji ij la ienebuv gå akta ulmusj åhtsåm virggeloabev , ja oadtjum davva , sámegiela åhpadusáv váldátjit ietjas barggoájgen . 
Valla dán hávsskes biejve ettjin vuodnagietjega ájn diede mij danga gidá luluj sjaddat , juoga majt ulmutja dan maŋŋela buolvas buolvvaj lulun subtsastallat . 
Valla dán rádjáj guovlo vidnudagá li måvtugit oahppijda barggohárjjánimev vaddám , rámmpu Atle Mathisen , guhti le bájkálasj bagádalle ja koordinator Ájluovta ¶ 
Valla dán vuonan la aj dålusj sáme namma , soajttá dålusj divtas finnajs , ” Helmukvuodna ” . 
Valla dánna , navti gåktu ietjá sajijn sáme ednamin , de bierriji bihtám sáme iehtja dahkat juojddáv ! 
Valla dát buorre dille ij la læhkám agev . 
Valla dát ” gujttim ” la nannusit vuododuvvum duohtavuoda nali . 
Valla dån gieres almmelasj Áhttje le dal jáhttám ármujnat duosstot gájkajt gudi dunji jårgijdi , ja åskeldattijn mijá Lånestiddje Jesus Kristusa dagojda duv stuorra ármmogisvuodan suojev åhtsi . 
Valla dån gieres almmelasj Áhttje le dal jáhttám ármujnat duosstot gájkajt gudi dunji jårgijdi , ja åskeldattijn mijá Lånestiddje Jesus Kristusa dagojda duv stuorra ármmogisvuodan suojev åhtsi . 
Valla dån le jáhkkogisát muv tjuovvum åhpa , viessoma , ájggomij , jáhko , gierddisvuoda , gieresvuoda , sávresvuoda , doarrádallamij ja gierddamij hárráj nåv gåktu Antiokian , Ikonionan ja Lystran . 
Valla dån le jáhkkogisát muv tjuovvum åhpa , viessoma , ájggomij , jáhko , gierddisvuoda , gieresvuoda , sávresvuoda , ¶ 
Valla dån le vuorgas , ille liekkas , ille ga galmas , ja dan diehti njálmestam duv tjålliv . 
Valla dån le vuorgas , ille liekkas , ille ga galmas , ja dan diehti njálmestam duv tjålliv . 
Valla ednam nissunav viehkedij , njálmes rabáj ja njielaj hárjakgärmmahis tjållim änov . 
Valla ednam nissunav viehkedij , njálmes rabáj ja njielaj hárjakgärmmahis tjållim änov . 
Valla ehpit dálla väráldij gullu , ájnat mån lev dijáv väráldis tjuolldám ja dan diehti värált dijáv vasjot . 
Valla ehpit dálla väráldij gullu , ájnat mån lev dijáv väráldis tjuolldám ja dan diehti värált dijáv vasjot . 
Valla ehpit dálla väráldij gullu , ájnat mån lev dijáv väráldis tjuolldám ja dan diehti värált dijáv vasjot . 
Valla ep mij agev dárbaha tjállet unna gå galggap unnedit . 
Valla farisea gaskanisá javllin : ” Vuojnnebihtit ij mige dahkat . 
Valla farisea gaskanisá javllin : ” Vuojnnebihtit ij mige dahkat . 
Valla galle le bargos , dav gåjt dættot . 
Valla gatjálvis le avtalágásjvuodas ; viehkedus dal dijá vallje sijá vánev , ietjá bále vat sijá vallje dijá vánev . 
Valla gatjálvis le avtalágásjvuodas ; viehkedus dal dijá vallje sijá vánev , ietjá bále vat sijá vallje dijá vánev . 
Valla gev Jubmel jábbmegij lussta båvtij ij le dåssjånimev vuojnnám . 
Valla gev Jubmel jábbmegij lussta båvtij ij le dåssjånimev vuojnnám . 
Valla gijtáv dijáv viehkes muv gártjesvuodan . 
Valla gijtáv dijáv viehkes muv gártjesvuodan . 
Valla goabddáj duorrun aj unna dadnenávlátjijt , avtav juohkka biernas , mav lidjin bivddám , ja da lasedin goabddá fámov . 
Valla gudi li sájov buorre ednamij duosstum , gulli bágov ja dav duosstu ja de sjattojt vaddi gålmmålåge gärddáj , guhttalåge gärddáj ja tjuode gärddáj . 
Valla gudi li sájov buorre ednamij duosstum , gulli bágov ja dav duosstu ja de sjattojt vaddi gålmmålåge gärddáj , guhttalåge gärddáj ja tjuode gärddáj . 
Valla gudi árvvogissan gávnaduvvi boahtte väráldis ja jábbmegij tjuodtjelimes oasev åttjutjit , e válldu e ga vállduduvá , ¶ 
Valla guhti Vuojŋŋanissaj sáddji , Vuojŋŋanisás ihkeven iellemav tjuohppá . 
Valla guhti Vuojŋŋanissaj sáddji , Vuojŋŋanisás ihkeven iellemav tjuohppá . 
Valla guhti Vuojŋŋanissaj sáddji , Vuojŋŋanisás ihkeven iellemav tjuohppá . 
Valla guhti avtav talentav oattjoj , manáj råkkev bálátjit ja dasi båndis biednigav tjiehkalij . 
Valla guhti avtav talentav oattjoj , manáj råkkev bálátjit ja dasi båndis biednigav tjiehkalij . 
Valla guhti muv almatjij åvdån vuornnu , vuornov mån Almenáhtjám åvdån . 
Valla guhti muv almatjij åvdån vuornnu , vuornov mån Almenáhtjám åvdån . 
Valla guhti muv juo iednehekkan tjuoldij ja ármos baktu muv gåhtjoj , mierredij Bárnes munji bigodit , vaj luluv evangeliumav suv birra hiednigijda sárnnedit . 
Valla guhti muv juo iednehekkan tjuoldij ja ármos baktu muv gåhtjoj , mierredij ¶ 
Valla guhti muv vaddem tjátjes juhká , ij goassak gåjkkågoade . 
Valla guhti muv vaddem tjátjes juhká , ij goassak gåjkkågoade . 
Valla guhti vieljas vasjot le sjievnnjedin ; sjievnnjedin vájalt ja ij diede gåsi le vádtsemin , dan diehti gå sjievnnjet le suv tjalmeduhttám . 
Valla guhtis dån le guhti guojmát duobbmi ? 
Valla guhtis dån le guhti guojmát duobbmi ? 
Valla guhtta jage dan mannela vierttij hiejttet asstoájggej j dåjmajnis allergija diehti . 
Valla gájkajda gudi suv duosstun , vattij fámov Jubmela mánnán sjattatjit , gájkajda gudi suv nammaj jáhkki , gudi älle varás riegádam , oattje sidodis jalik ålmmå sidodis , ájnat Jubmelis . 
Valla gájoj rievtesferduk Lotav , gev surodimij rattugis viessom vájvedij , dajna gå sån rievtesferduk ålmåj sijá siegen viesoj ja gå gulláj sijá lágadis dagoj birra ja iesj sijáv vuojnij , de biejves bäjvváj suv rievtesferduk siello vájvástuváj . 
Valla gárvvunihtit Jesus Kristusij , ja allit rubmahis måråsta vaj usstodime gåhttsåji . 
Valla gå Damaskusij dan mannulagán lahkaniv , de hähkkat gasskabiejve ájge sjierris tjuovgga almes muv birra bájttegådij . 
Valla gå Damaskusij dan mannulagán lahkaniv , de hähkkat gasskabiejve ájge sjierris tjuovgga almes muv birra bájttegådij . 
Valla gå Dáttjajuolggáj jåvsåt de degu vuossas gurggalij . 
Valla gå Josef guláj Arkelaos lij Judean gånågissan áhtjes Herodesa maŋŋel , de ittjij duosta dåhku máhttsat . 
Valla gå Josef guláj Arkelaos lij Judean gånågissan áhtjes Herodesa maŋŋel , de ittjij duosta dåhku máhttsat . 
Valla gå Jubmela , mijá lånestiddje , buorrevuohta ja gieresvuohta almatjijda bihkusin sjattaj , de mijáv gájoj - ij rievtugis dagojimme diehti ájnat ármmogisvuodastis - lávggoma baktu , mij ådåsis riegádahttá ja ájlis Vuojŋŋanisá baktu ådåstuhttá . 
Valla gå Paulus tjäjssára åvddåj ássjev sidáj buktet ja fáŋŋgagoaden vuorddet dasik tjäjssára åvddåj bässá , de gåhttjum lev suv giddagisán anedit dasik tjäjssára lusi rájav . 
Valla gå Paulus tjäjssára åvddåj ássjev sidáj buktet ja fáŋŋgagoaden vuorddet dasik tjäjssára åvddåj bässá , de gåhttjum lev suv giddagisán anedit dasik tjäjssára lusi rájav . 
Valla gå Petrusa jienav dåbddåj , de ávos vajálduhtij uvsav rahpamis ja viehkalij sisi subtsastittjat Petrusav uvsa ålggolin tjuodtjomin . 
Valla gå Petrusa jienav dåbddåj , de ávos vajálduhtij uvsav rahpamis ja viehkalij sisi subtsastittjat Petrusav uvsa ålggolin tjuodtjomin . 
Valla gå Stállo uvsa åvddåj bådij ja oajvev uvsa ålggolij tságaj , de Váhtjera gievrra bådnjålij Stálos tjiebedav gasskat ja bálkestij oajvev giedaj gaskas . 
Valla gå boahtá , sádnesvuoda Vuojŋŋanis , de dijáv ålles sádnesvuohtaj doalvvu . 
Valla gå boahtá , sádnesvuoda Vuojŋŋanis , de dijáv ålles sádnesvuohtaj doalvvu . 
Valla gå dievnár dassta vuolgij , de gávnadij dievnárguojmijnis guhti lij sunji tjuohte denára vielggen . 
Valla gå dijá jáhkko lassán , de doajvov dijás ienep májnov bargos oadtjot , dan mihto milta mij munji biejaduváj . 
Valla gå dijá jáhkko lassán , de doajvov dijás ienep májnov bargos oadtjot , dan mihto milta mij munji biejaduváj . 
Valla gå dijá jáhkko lassán , de doajvov dijás ienep májnov bargos oadtjot , dan mihto milta mij munji biejaduváj . 
Valla gå dijáv sijá åvddåj doalvvu , allit de balá gåktu hållat ja majt javllat , dan diehti gå dalloj didjij bágo vatteduvvi , ja ehpit dij ietja håla , ájnat áhtjáda Vuojŋŋanis dijá baktu . 
Valla gå dijáv sijá åvddåj doalvvu , allit de balá gåktu hållat ja majt javllat , dan diehti gå dalloj didjij bágo vatteduvvi , ¶ 
Valla gå dujna li fásto , vuojda oajvát ja basá muodut , vaj almatja e duv fásstudime vuojne ietján gå Áhttját guhti tjiehkusin le . 
Valla gå dujna li fásto , vuojda oajvát ja basá muodut , ¶ 
Valla gå dá li gåvå ådå ájges , rievddadimes ja åvddånimes , mij ruvábut ja ruvábut manná , de mån , ja márjju aj ållusa , åtsålav juojddá , manna l aktelasjvuohta , dårvvo ja ráfe . 
Valla gå dálvve boahtá , de ulmusj nav dellu ja navti ij sjatta dát tjállusis nav ållo gåktu lidjiv sávvat . 
Valla gå dát buolvva l vássám , de iv la nav sihkar ulmutja világa diehti juojddáv , jus ep mij dálla várajda válde dákkár ájnas diedojt mijá kultuvra birra . 
Valla gå dåssju lippa ælla vuolus tjuovvum , de ælla muohttum , javllá Karl Gunnar Mikkelsen . 
Valla gå edna skiegesvuohta le , de ålmåj viessus áhkájnis ja nissun ålmmåjnis . 
Valla gå giesse boahtá de javllá : Ij littja má dát dálvve ietjá dálves garrasabbo . 
Valla gå guoddaliddje suv birástahttin , de ettjin suv guoddala dakkir vierredagos majt lidjiv vuorddám , ¶ 
Valla gå guoddaliddje suv birástahttin , de ettjin suv guoddala dakkir vierredagos majt lidjiv vuorddám , ájnat rijddo lij badjánam soames jáhkkudakássjij birra ja soames Jesusa diehti , guhti lij jábmám valla Paulus javllá suv viesson . 
Valla gå ielvvin suv juvdán de gájka avtat njálmes tjuorvvogåhtin : ” Stuorak le Efesosa Artemis ! 
Valla gå ielvvin suv juvdán de gájka avtat njálmes tjuorvvogåhtin : ” Stuorak le Efesosa Artemis ! 
Valla gå lidjin oastátjit vuolggám , de irgge bådij . 
Valla gå lijma álggám ruvva buosjesvuohtaj målsoj , subtsas Aarbakke . 
Valla gå lájggára bárnev ájttsin , de gaskanisá javllin : ’ Sån le árbulasj . 
Valla gå lájggára suv ájttsin , de gaskanisá rádudallagåhtin : ’ Dale le árbulasj . 
Valla gå manonis Damaskusij lij lahkanime de hähkkat guojttelis tjuovgga almes suv birra bájttegådij . 
Valla gå manonis Damaskusij lij lahkanime de hähkkat guojttelis tjuovgga almes suv birra bájttegådij . 
Valla gå ruopptot boahtá duot bárnnát , guhti le åbmudagát skieges nissunij skidárdam , de buojdes gálbev njuova . 
Valla gå skábmo le nissunij vuobdajdis biesskedahttet jali oajves buolljadit , de viertti juojnak oajvev gåbttjåt . 
Valla gå skábmo le nissunij vuobdajdis biesskedahttet jali oajves buolljadit , de viertti juojnak oajvev gåbttjåt . 
Valla gå skábmo le nissunij vuobdajdis biesskedahttet jali oajves buolljadit , de viertti juojnak oajvev gåbttjåt . 
Valla gå snjierrá lij gáhtum , de Nijlas-áddjá ittjij dasti visjá snjieráj birra giehttot . 
Valla gå suv vielja lidjin basijda vuolggám , de sån aj vuolgij , ij bihko ájnat suolev . 
Valla gå suv vielja lidjin basijda vuolggám , de sån aj vuolgij , ij bihko ájnat suolev . 
Valla gå ulmusj stádajda årruj , mij sihtá javllat gå urbaniserik bådij jåhtuj , de ittjij desti lijssi tjállet ávdas sadje årroma birra , gå ulmutja ettjin desti åro dáj ávdas sajijn , ja ettjin dádjada , jali sidá dádjadit girjálasjvuodav mij dåssju giehtoj ávdas sadje romantihkalasj vuoda birra . 
Valla gå vuosstáladdin ja álbedin , de biktasijdes sjavnjij ja javlaj : ” Båhtus dijá varra ietjada oajve nali . 
Valla gå vuosstáladdin ja álbedin , de biktasijdes sjavnjij ja javlaj : ” Båhtus dijá varra ietjada oajve nali . 
Valla gå áhkos lusi galgaj vádtsát , de ittjij desti bálggav gávna . 
Valla gå ájgge ållånij , rájaj Jubmel Bárnes , lága vuolláj nissunis riegádam , ¶ 
Valla gå ájgo guossijt mállásijda gåhttjot , de gåhtjo häjojt ja vájvánijt , skiermájt ja tjalmedimijt . 
Valla gå ájgo guossijt mállásijda gåhttjot , de gåhtjo häjojt ja vájvánijt , skiermájt ja tjalmedimijt . 
Valla gå ålmåj jábmá , de le lágas tjoavdádallam mij ålmmåsis suv tjanáj . 
Valla gå ålmåj jábmá , de le lágas tjoavdádallam mij ålmmåsis suv tjanáj . 
Valla gå ålmåj jábmá , de le lágas tjoavdádallam mij ålmmåsis suv tjanáj . 
Valla gåk iesj javllá : - Då nuppe ållåsit oassálassti ájllegij , kafeterian ja ietján ásadimen . 
Valla gåktu didjij javlliv : dij lihpit muv vuojnnám ja ehpit daŋgas_diehti jáhke . 
Valla gåktu didjij javlliv : dij lihpit muv vuojnnám ja ehpit daŋgas_diehti jáhke . 
Valla gåktu guorrit vantsav mij lij lahkijda tjátjes ? 
Valla gætjo giesev lij rássjodam , dagu almes lij skieloj dievajt slæbbum . 
Valla huoman Hurrenjárgas Smájleluoktaj njuolggi . 
Valla huoman la giella bissum , giehttu sån . 
Valla hähttum lip såbadit gaskama dáj ådåboahttij . 
Valla ieddnes de javlaj : ” Ij , suv namma lehkus Johannes . 
Valla ieddnes de javlaj : ” Ij , suv namma lehkus Johannes . 
Valla iellem stivrriduvvá iehtjádijs gå tjuovgas ja sjävnnjadis . 
Valla iellemij oahpestiddjev gåttijda , Jubmel le suv jábbmegij lussta tjuottjeldahttám ; dasi måj lin vihtanin . 
Valla iellemij oahpestiddjev gåttijda , Jubmel le suv jábbmegij lussta tjuottjeldahttám ; dasi måj lin vihtanin . 
Valla ienemus oasev ájgestis gålij ållu ietjá ássjijda . 
Valla ieŋŋgil javlaj : ” Ale Maria balá , Jubmel le duv ármmálasstám . 
Valla ieŋŋgil javlaj : ” Ale Maria balá , Jubmel le duv ármmálasstám . 
Valla ieŋŋgil vásstedij : ” Ájlis Vuojŋŋanis dunji boahtá , ja Alemusá fábmo duv suojvvanasstá . 
Valla ij dangas diehti másja oappás hiemssimis . 
Valla ij la goassak vuonadárruj prienntiduvvam … Dujska Theodor Mügge ( 18021861 ) vattij jagen 1844 guovtegirják mannogåvvidimiv muhtem manos Skandinavian , Vuona bielen manádij gitta Hammerfestan . 
Valla ij le ilá mannet j j dáv jårggålit . 
Valla ij vuobddatjoallek dijá oajves gahtja . 
Valla ij vuobddatjoallek dijá oajves gahtja . 
Valla imájdi gå Eeva-Kristiina ” vuojnnet la ienep sábmen gå suv sáme boadnjásj ” . 
Valla imálasj vuoge milta , de islandalahttja dálla vas sihti dávva danna , ja e riekta ga sidá luojttet americanarijt suollus . 
Valla ittjij dasi guorrasa , ájnat javlaj : ” Maná viessusit fuolkát lusi sidjij giehtutjit majt Härrá le dunji dahkam , ja gåktu sån duv ármmálastij . 
Valla ittjij dasi guorrasa , ájnat javlaj : ” Maná viessusit fuolkát lusi sidjij giehtutjit majt Härrá le dunji dahkam , ja gåktu sån duv ármmálastij . 
Valla ittjij suv duohtada åvddål_gå Maria lij bárnes riegádahttám . 
Valla ittjij suv duohtada åvddål_gå Maria lij bárnes riegádahttám . 
Valla ittjiv mielanam ráfev oattjo , dajna gå ittjiv Titusvieljam dåppe gávna . 
Valla ittjiv mielanam ráfev oattjo , dajna gå ittjiv Titusvieljam dåppe gávna . 
Valla javlaj : ” Mij almatjis ålgus manná , bádá suv , danen gå sissŋelis , almatjij vájmos , bahás ájádusá båhti : skiegesvuohta , suoládibme , almasjgåddem , gállasjvuoda doadjem , ietjastallam , bahudahka , biehttem , skámodisvuohta , udnodisvuohta , boavtjohålla , stuorástallam , jiermedisvuohta . 
Valla javlaj : ” Mij almatjis ålgus manná , bádá suv , ¶ 
Valla juohkkahasj le sierra ármovattáldagás Jubmelis oadtjum , nubbe nuov , nubbe náv . 
Valla juohkkahasj le sierra ármovattáldagás Jubmelis oadtjum , nubbe nuov , nubbe náv . 
Valla juohkkahasj le sierra ármovattáldagás Jubmelis oadtjum , nubbe nuov , nubbe náv . 
Valla juohkkahasj vuoros milta : Kristus vuostatjin ja gå de boahtá , de gudi sunji gulluji . 
Valla jus Jubmela tjuvdijn bahás vuojŋŋanisájt vuodjelav , de Jubmela rijkka didjij le ållåm . 
Valla jus Jubmela tjuvdijn bahás vuojŋŋanisájt vuodjelav , de Jubmela rijkka didjij le ållåm . 
Valla jus Kristus ij lulu tjuodtjelit , de mijá jáhkko luluj árvodibme ja dij világa suttojnihtte lulujda . 
Valla jus Kristus ij lulu tjuodtjelit , de mijá jáhkko luluj árvodibme ja dij világa suttojnihtte lulujda . 
Valla jus Vuojŋŋanis dijáv lájddi , de ehpit le dasti lága vuolen . 
Valla jus boahtebihtit stádaj gånnå dijáv e duosto , mannit gahttunijda ja javllit : Tjabu dán stáda dumev , mij le juolgijda dähppum , sjavnnjep - dijá ájmon lehkus . 
Valla jus dal nádoj basse goabddás guodet , jus ittjij loabeda hiejttet suolev viessogijt dievnastimes , de galgaj stráffut , dasik miededij härrá rávkalvisájda . 
Valla jus dal oanegav hähttubihtit gierddat de Jubmel gárvvi , doarjju ja gievrrot dijáv , sån guhti ármov vaddá ja dijáv le gåhttjum suv ihkeven herlukvuohtaj Kristusa baktu . 
Valla jus dav dahká , lehkus de vállduk jali såbadus ålmmåjnis . 
Valla jus dav dahká , lehkus de vállduk jali såbadus ålmmåjnis . 
Valla jus diján le garra udnodisvuohta ja bahájuonagahttem vájmojnihtte , de allit goarso jalik gielesta . 
Valla jus diján le garra udnodisvuohta ja bahájuonagahttem vájmojnihtte , de allit goarso jalik gielesta . 
Valla jus ehpit almatjijda luojte ándagis , de ij Áhttjáda ga luojte dijá mieddemijt ándagis . 
Valla jus ehpit almatjijda luojte ándagis , de ij Áhttjáda ga luojte dijá mieddemijt ándagis . 
Valla jus gaskanihtte doarrobihtit ja iesj guhtik gæjnov mannabihtit , de vasjulasj dijá badjel gæhppadit vuojttá . 
Valla jus guhtik guojmáda gásskebihtit ja riesstebihtit , de várrijihtit nubbe nubbáj bårrumis . 
Valla jus guhtik guojmáma iehttsep de Jubmel agev le mijájn ja suv gieresvuohta le mijá sinna ålliduvvam . 
Valla jus guhtik guojmáma iehttsep de Jubmel agev le mijájn ja suv gieresvuohta le mijá sinna ålliduvvam . 
Valla jus guhtik guojmáma iehttsep de Jubmel agev le mijájn ja suv gieresvuohta le mijá sinna ålliduvvam . 
Valla jus guhtik guojmáma iehttsep de Jubmel agev le mijájn ja suv gieresvuohta le mijá sinna ålliduvvam . 
Valla jus le ármos de ij le buorre dagoj diehti . 
Valla jus le ármos de ij le buorre dagoj diehti . 
Valla jus li guodám klåhkas stivrridum jánndurrytmajt , de jahkeájge hárráj dárbahi gárvedit , ja arktikalasj juhtusa vuojnnet dalága ielvvi biejve guhkkudagájt gidán ja tjavtjan dakkir vuogijn , vaj oadtju åskeldahtte almanáhkav . 
Valla jus mån Jubmela Vuojŋŋanisájn bahás vuojŋŋanisájt vuodjelav , de Jubmela rijkka didjij le ållåm . 
Valla jus mån Jubmela Vuojŋŋanisájn bahás vuojŋŋanisájt vuodjelav , de Jubmela rijkka didjij le ållåm . 
Valla jus soames , juogu de mån iesj jali ieŋŋgil almes luluj sárnnedit ietjá evangeliumav gå mav lev didjij sárnnedam garroduvvam lehkus sån ! 
Valla jus soames , juogu de mån iesj jali ieŋŋgil almes luluj sárnnedit ietjá evangeliumav gå mav lev didjij sárnnedam garroduvvam lehkus sån ! 
Valla jus soames didjij javllá : ” Värrobierggo le ” , allit de dav bårå suv diehti , guhti dav javlaj , allit ga oamedåbdo diehti - iv ietjada oamedåbdo birra håla , ájnat guojmáda . 
Valla jus soames ij lagámusájdis huvsa , ållagasj fuolkes , de le jáhkov vuornnum ja le jáhkodimes nievrep . 
Valla jus soames ij lagámusájdis huvsa , ållagasj fuolkes , de le jáhkov vuornnum ja le jáhkodimes nievrep . 
Valla jus soames moarssásis ij le vuogas , gå hálo badjáni , de válljijis ja dahkis majt hálijt . 
Valla jus soames moarssásis ij le vuogas , gå hálo badjáni , de válljijis ja dahkis majt hálijt . 
Valla jus sállte bájnos massá , gåktu vas bájnnelin oadtjot ? 
Valla jus sállte bájnos massá , gåktu vas bájnnelin oadtjot ? 
Valla jus sállte bájnos massá , gåktu vas bájnnelin oadtjot ? 
Valla jus sállte bájnos massá , gåktus vas bájnnelin dahkabihtit ? 
Valla jus sállte bájnos massá , gåktus vas bájnnelin dahkabihtit ? 
Valla jus sállte bájnos massá , gåktus vas bájnnelin dahkabihtit ? 
Valla jus sállte bájnos massá , gåktus vas bájnnelin oadtjot ? 
Valla jus sállte bájnos massá , gåktus vas bájnnelin oadtjot ? 
Valla jus sállte bájnos massá , gåktus vas bájnnelin oadtjot ? 
Valla jus sállte bájnos massá , gåktus vas bájnnelin oadtjot ? 
Valla jus tjuovgan vájaldip , nåv gåktu sån le tjuovgan , de miján le aktisasjvuohta gaskanimme ja Jesusa , Bárnes , varra mijáv gájkka suttojs rájnni . 
Valla jus vásstedip : Almatjijs , de gájkka álmmuk mijáv gierggi dajna gå nannusit Johannesav profehtan jáhkki . 
Valla jus vásstedip : Almatjijs , de gájkka álmmuk mijáv gierggi dajna gå nannusit Johannesav profehtan jáhkki . 
Valla jus ” Sáme Goadev ” galggap tsieggigoahtet , ålles dáj nielje rijkajn , de diedon diehtet vierttip , makkár dähkága ja ådnårisá dasi buoremusát hiehpi . 
Valla jus ” Sáme Goadev ” galggap tsieggigoahtet , ålles dáj nielje rijkajn , de diedon diehtet vierttip , makkár dähkága ja ådnårisá dasi buoremusát hiehpi . 
Valla jáhkáv ájnnariegádim Bárnnásit , Jesus Kristusij , guhti le jábmemij låjdåstam muv lånestittjat , ja råhkålav suv diehti : Luojte dån de munji suttojdam ándagis . 
Valla jáhkáv ájnnariegádim Bárnnásit , Jesus Kristusij , ¶ 
Valla le aj dárbbo adnet gåvåjt , tjuorgastagájt ja metafåvråjt sáme gielas , kultuvras , histåvrås ja árbbedábijs gå jårggålip risstalasj jáhko sádnesvuodajt . 
Valla le aj muhtem láhkáj mihtos . 
Valla le aj rádna gudi javlli ” moadda jage lip vuojnnám dujsta dån åtsåla Lapplánndaj ja galga dal dåhku jåhttåt ” . 
Valla le gus svidá majt oadtjop amás ádjagijs , mat dáfos väráldin mij boahtep ? 
Valla le moadda jage berustam sáme birrusis . 
Valla li læhkám studenta sihke fylkkasuohkanis ja ráddnásuohkanis Hábmeris . 
Valla lidjiv Bodø Duobmogirkkon , gånnå åvddåj buktin biehkijt dán sæmmi CD:as , ja navti máhtáv javllat lav oasev válldám CD:a gulldalimes , valla muv bieles ” in natura ” . 
Valla lij nav ålov muohttám ittjij vádtset dåhkki . 
Valla lijma ienni didjij libbogisá degu ieddne guhti mánájdis huksá . 
Valla lijma ienni didjij libbogisá degu ieddne guhti mánájdis huksá . 
Valla lijma ienni didjij libbogisá degu ieddne guhti mánájdis huksá . 
Valla littjav gus dal gávvelisvuodajnam dijáv bähttám ? 
Valla littjav gus dal gávvelisvuodajnam dijáv bähttám ? 
Valla littjav gus dal gávvelisvuodajnam dijáv bähttám ? 
Valla loajtoj ságastallama mannela åvddål_gå gæhttje sisi bessin , ja j j hásstalusáj bagádalles suohtastallat , gal gájkka buoragit manáj . 
Valla majdis galga , dalloj ij lim Sámedigge vuododuvvum ja navti biejstijma dáv ænov dåssje diehti … ¶ 
Valla majt dát giehtos ” boahtte ájgge ” mañemussaj vuoset , ep mij aktak diede . 
Valla mav iehtjáda duossti javllat gájvesvuodan dal hålav - duostav mån aj . 
Valla mav iehtjáda duossti javllat gájvesvuodan dal hålav - duostav mån aj . 
Valla mav iehtjáda duossti javllat gájvesvuodan dal hålav - duostav mån aj . 
Valla maŋŋel gå lidjin guhkev dán ássje birra giehttum ja gávnnam dálkkediedádus radion lidjin ájnnasa guollárijda , ja guolleboahtemdiedádus sæmmi guovlos bådij , de vaddin loabev radioav adnuj válldet . 
Valla midjij gudi oassálastijma , girkko diedulasjvuohtaj rollaj ja såbadibmedárbbuj sámij ja dárogielagij gaskan , le læhkám stuorra árvvo , javlla Steffensen . 
Valla mij diehtep lágav buorren , jus rievtesláhkáj dav tjuovvu ja mujttá ij le rievtesferdugijda biejaduvvam , ájnat lágadis almatjijda ja gullogahttájda , jubmelahttájda ja suddárijda , álbediddjijda ja jubmelvuornnojda , sidjij gudi áhtjesa jali iednesa sårmmiji , almasjgåddijda , skähkásijda ja ålmmåjda gudi ålmmåj vellahi , almasjrievvárijda , gielestiddjijda ja vierrevihtanasstijda ja gájkka iehtjádij , mij ij le varres åhpa milta . 
Valla mij ep máhte nav ålojt Gárjjelis vuorddet , dan diehti gå dát stáhtta ij tjuovo dábálasj demokrahtalasj barggovuogijt , navti gåktu lulujma davva nammadit europealasj ájádallamvuoge milta . 
Valla mij ep máhte nav ålojt Gárjjelis vuorddet , dan diehti gå dát stáhtta ij tjuovo dábálasj demokrahtalasj barggovuogijt , navti gåktu lulujma davva nammadit europealasj ájádallamvuoge milta . 
Valla mij gullu hiednigijda gudi li jáhkkegoahtám , de lip sidjij mijá märrádusáv diededam : galggi várrit boajtojubmelijda värrodum biergos , máles , buvvum juhtusij biergos ja skiegesvuodas . 
Valla mij gullu hiednigijda gudi li jáhkkegoahtám , de lip sidjij mijá märrádusáv diededam : galggi várrit boajtojubmelijda värrodum biergos , máles , buvvum juhtusij biergos ja skiegesvuodas . 
Valla mij la suohtas dáppen Bodøn , la gå Allaskåvllå l álggám stiellit sáme biebmov duolla dálla . 
Valla mij la ájnnasamos dán aktisasjvuodan , la ulmutja bierggiji juohkka biejve , jali biejves bæjvváj , ietjas bæjválasj iellemin . 
Valla mij njálmes ålgus manná , boahtá vájmos ja almatjav bádá . 
Valla mij njálmes ålgus manná , boahtá vájmos ja almatjav bádá . 
Valla mij sjaddá ieredus , la rádáj e sjatta sadjásasj sebrulahttja ja ráde sebrulahttja hæhttuji mannat ålgus dikkes ( jus dá ráde sebrulahttja båhti dikkes ) . 
Valla mij soajttá l ieredus Vuona guolástuspolitihkas , la dåppen la máhttelis oasstet ja vuobddet kvotajt . 
Valla moa-hoadda jage li gåjt mannam dat ájges . 
Valla moaddi iv la rádijt jali vásstádusájt oadtjum . 
Valla muhtema Elian suv javllin , iehtjáda vas profehtan , akta moattet profehtas . 
Valla muhtema jáhkki mij lip juo vássám dáv jagev , ja Kristos ij la riegádam jagen , valla jagen 4 åvddåla ietjas . 
Valla muhtemijt balujn ármmálasstit , vasjodattijn tjabu sijá oattjes duolvvam biktasijt . 
Valla muhtemijt balujn ármmálasstit , vasjodattijn tjabu sijá oattjes duolvvam biktasijt . 
Valla muhtemijt balujn ármmálasstit , vasjodattijn tjabu sijá oattjes duolvvam biktasijt . 
Valla muv doajvvo l sij válldi iehtja aktij vuodav ietjá sámij , ja guoradalli gåktu ietjá sáme li tjoavddám sáme gatjálvisájt ietjásij sáme guovlojn , duola dagu julev sáme guovlon . 
Valla muv girjálasjvuohta aj sjaddá persåvnålasj råhtåsimes , ij dåssju sámevuodas , subtsas sån . 
Valla muv mielas li gájka sáme gænna li ruohtsa Ålmåjvákkes . 
Valla muv mielas sunji luluj ájn vil buorep vállduk viessot , ja jáhkáv Jubmela Vuojŋŋanis le mujna aj . 
Valla muv mielas sunji luluj ájn vil buorep vállduk viessot , ja jáhkáv Jubmela Vuojŋŋanis le mujna aj . 
Valla muv rijkka ij le dát väráldis . 
Valla muv rijkka ij le dát väráldis . 
Valla muv rijkka ij le dát väráldis . 
Valla máhtáv rádev vaddet , dajna gå Härrá ármmogisvuodanis munji åssku . 
Valla máhtáv rádev vaddet , dajna gå Härrá ármmogisvuodanis munji åssku . 
Valla máhtáv rádev vaddet , dajna gå Härrá ármmogisvuodanis munji åssku . 
Valla márnánijda ja girkkomässojda de bájkke äl ’ láj ja oabme girkkon 1700-lågos ( lågenangietjavtjuot-lågos ) ettjin gájka tjárga . 
Valla mån didjij javlav , guhti vielljasis suhttá ij duobmos besa , ja guhti vieljas bilkket alla ráde åvddåj boahtá , ja guhti suv garrot ij helvida dålås besa . 
Valla mån didjij javlav : Guhti nissunalmatjij hálujn gähttjá , le juo vájmonis suv gállasjvuodav doadjám . 
Valla mån didjij javlav : Guhti nissunalmatjij hálujn gähttjá , le juo vájmonis suv gállasjvuodav doadjám . 
Valla mån didjij javlav : ij lim ga Salomo gilldegárvojis nåv_gåk dajs akta . 
Valla mån didjij javlav : ij lim ga Salomo gilldegárvojis nåv_gåk dajs akta . 
Valla mån didjij javlav : ij lim ga Salomo gilldegárvojis nåv_gåk dajs akta . 
Valla mån iv la nav sihkar dáhta l læhkám dåssju complex , navti gåktu ienemus oasse giella tjiehppijs sihti åvdedit . 
Valla mælggadin , mælggadin miehtsen , tjiegos sajen – juo tjaktja vuossajnis tjåhkkåj gærggamin ruoptus boadátjit . 
Valla nissun le ålmmå guddne , 8 dajna gå ålmåj ij nissunis boade ájnat nissun ålmmås , 9 ittjij ga ålmåj nissuna diehti sjivnnjeduvá , ájnat nissun ålmmå diehti . 
Valla nissun le ålmmå guddne , dajna gå ålmåj ij nissunis boade ájnat nissun ålmmås , ittjij ga ålmåj nissuna diehti sjivnnjeduvá , ájnat nissun ålmmå diehti . 
Valla nissun mánnáriegádahttema baktu gádjusisj , jus skuornnásit jáhkos , gieresvuodas ja ájlistuhttemis gitta anet . 
Valla nissun mánnáriegádahttema baktu gádjusisj , jus skuornnásit jáhkos , gieresvuodas ja ájlistuhttemis gitta anet . 
Valla nissun oajves skábmuj gässá jus rihtsoåjvij råhkådallá jali åvddålijsárnnu . 
Valla nissun oajves skábmuj gässá jus rihtsoåjvij råhkådallá jali åvddålijsárnnu . 
Valla njuoktjamav aktak ij buvte dábmat , anádahkes ja bahá ja gådde selgas dievas . 
Valla njuoktjamav aktak ij buvte dábmat , anádahkes ja bahá ja gådde selgas dievas . 
Valla oanegis ájgev maŋŋela de gáttes davás båssogådij garra bieggavirro , majt Nuorttoluládahkan gåhtjudin . 
Valla oanegis ájgev maŋŋela de gáttes davás båssogådij garra bieggavirro , majt Nuorttoluládahkan gåhtjudin . 
Valla rievtesferduga bájtti nåv_gåk biejvve Áhtjesa rijkan bájttá . 
Valla rievtesferduga bájtti nåv_gåk biejvve Áhtjesa rijkan bájttá . 
Valla rievtesferdukvuohta mij jáhkos boahtá javllá : Ale vájmonat ájádalá : Guhti almmáj vuolggá ? 
Valla rijka viesáda suv vasjodin , ja gå lij vuolggám , de sáttakålmmåv rádjin javlatjit : Suv ep mijá gånågissan sidá . 
Valla rábmásit sijájt buorgguj iktemis guhti lij . 
Valla rádes soames farisea gen namma lij Gamaliel , láhkaoahpes álmmugis alla árvvon aneduvvam , tjuodtjánij ja gåhtjoj apostelijt oanegattjav ålgus doalvvot . 
Valla rádes soames farisea gen namma lij Gamaliel , láhkaoahpes álmmugis alla árvvon aneduvvam , tjuodtjánij ja gåhtjoj apostelijt oanegattjav ålgus doalvvot . 
Valla rájnas ja vigedis jubmeldievnastus mijá Jubmela ja Áhtje åvdån le oarbbásij ja árbbátjij guossodibme niedanisá ja ietjas värálda báddumis várjjalit . 
Valla rájnas ja vigedis jubmeldievnastus mijá Jubmela ja Áhtje åvdån le oarbbásij ja árbbátjij guossodibme niedanisá ja ietjas värálda báddumis várjjalit . 
Valla sidjij hålaj : ” Áhttjám ájn le barggamin ja dan diehti mån aj lev barggamin . 
Valla sidjij hålaj : ” Áhttjám ájn le barggamin ja dan diehti mån aj lev barggamin . 
Valla sij farra válldi ietjas mánájt ierit sámegiellaklássas , ja navti tjoavddi ietjas ållessjattukgássjelisvuodajt . 
Valla sijá miela li garrastuvvam , dajna gå ájn udnásj biejve rádjáj le gåbtjås sadjásis báhtsám , gå oabme lihto tjálugijt låhki . 
Valla sijá miela li garrastuvvam , dajna gå ájn udnásj biejve rádjáj le gåbtjås sadjásis báhtsám , gå oabme lihto tjálugijt låhki . 
Valla siján ællim ietjá girje gå iednes girjje man namma lij Álgges biebmo . 
Valla sivva binnedibmáj le tjanádum dasi jut suohkana skåvlåjt avtastahtti dan diehti gå oahppij låhko le binnum , duodden li digitála luojkkamij lågo lassánam , javlla Johnsen . 
Valla sjaddin dåssju 12. - Ájnnasamos le gå oassálasste ienep diedov li oadtjum , ja ajtu kurssaduodastusáv oadtju , javllá Sørensen . 
Valla snjissjku tjáppa , bájnos báttijt ja avijt majna gápptijt hiervviji , ja dát le dáhpe mij vilá bisoduvvá . 
Valla soames biejve gå Grete lij ierit de ieddnes bårråmhálov oattjoj . 
Valla soames danna tjuodtjomin svierdes råhttij , alemushärrá dievnárav räjvvalij ja sujsta bieljev tjuolastij . 
Valla soames danna tjuodtjomin svierdes råhttij , alemushärrá dievnárav räjvvalij ja sujsta bieljev tjuolastij . 
Valla stuoráp vihtanusáv lev oadtjum gå mav Johannes vattij . 
Valla stuoráp vihtanusáv lev oadtjum gå mav Johannes vattij . 
Valla sujna ælla masjvalisvuoda miededit álgos ij le nágin “mannoæládusulmusj” , virges jalik åhpadusás . 
Valla suohtas luluj liehket , gåktu iesski nammadiv , jus lijma nágin bále oadtjot åtsådallat sáme dåjma lidjin desentraliseriduvvut oarjás mijá guovlojda . 
Valla suohttasamos dán kampan lej gå roahtto ( football ) manáj bánas ierit , ja hámnnij mijá lusi . 
Valla suolet áhká diedujn muhtem oasev mávsos vuorkkij ja oasev mij bátsij apostelijda vattij . 
Valla suolet áhká diedujn muhtem oasev mávsos vuorkkij ja oasev mij bátsij apostelijda vattij . 
Valla suv jienav ehpit goassak le gullam , ehpit ga suv ietjas vuojnnám , 38 ja suv bágo älle dijá lunna bissomin , gå ehpit jáhke sunji gev le rádjam . 
Valla suv jienav ehpit goassak le gullam , ehpit ga suv ietjas vuojnnám , ja suv bágo älle dijá lunna bissomin , gå ehpit jáhke sunji gev le rádjam . 
Valla suv jienav ehpit goassak le gullam , ehpit ga suv ietjas vuojnnám , ¶ 
Valla sálugin sjaddá dagoj baktu sån guhti le ålles lágav , friddjavuoda lágav , vuojnnám ja danna bissu ja ij vajálduhte majt le gullam , ájnat dan milta dahká . 
Valla sáme goabddá värált ja Anders Fjellnera dikta 1800-lågos Biejvebárnij birra la aj buktám inspirasjåvnåv sáme slávgá hábbmimij , ja biejvve l dan baktu sjaddam álmmuksymbolan . 
Valla sáme skalloskåvlån sáme kultuvrra , histåvrrå ja giella li ájnas oassen åhpadusás . 
Valla sáme ådå-noajdde viedtjá ienemusát almmavuodadádjadusáv sáme åsskos , mij muv dádjadusá milta ij le viesso uddni . 
Valla sån gut la Jubmela bágos låhkåm , sunji ij bærggal baste , tjállá Johan Turi . 
Valla sån hiejitj virgenis åvddål giesseloabe . 
Valla sån miejnni le sierralágásj gå li fonetihka birra giehttum dán áldarjuohkusij . 
Valla sån vásstedij : ” Ejda gus lågå mav David dagáj gå ålmmåjis nälggáj ? 
Valla tjuottjes barggo le gå galggi sijddaj buktet jali sijdas doalvvot . 
Valla tullár duobbelin tjuottjoj ja ittjij åbbånis almmáj duosta gehtjastit , ájnat rattes spettjuda javlaj : ’ Jubmel ármmálaste muv , suddárav . 
Valla uddni ja idet ja maŋep biejve vierttiv dássta vuolgget , danen gå profehta ij máhte hekkas masset ietjá sajen gå Jerusalemin . 
Valla uddni ja idet ja maŋep biejve vierttiv dássta vuolgget , danen gå profehta ij máhte hekkas masset ietjá sajen gå Jerusalemin . 
Valla vejtajt de tjoahkkijihtit ájttásim . 
Valla vejtajt de tjoahkkijihtit ájttásim . 
Valla vejtajt de tjoahkkijihtit ájttásim . 
Valla vijmak bálkása ietjasa dagoj milta oattjotji . 
Valla vijmak bálkása ietjasa dagoj milta oattjotji . 
Valla vijmak bálkása ietjasa dagoj milta oattjotji . 
Valla vijmak de huomahiv guoros ilmes li dav viedtjam . 
Valla vijssudahka mij baddjet boahtá le rájnas ja ráfálasj , lådje ja miedek , dievas ármmogisvuodas ja buorre dagojs , nanos ja duohta . 
Valla vijssudahka mij baddjet boahtá le rájnas ja ráfálasj , lådje ja miedek , dievas ármmogisvuodas ja buorre dagojs , nanos ja duohta . 
Valla vikkav dasi jåvsådit , gå dal Kristus Jesus le muv vuojttám . 
Valla vikkav dasi jåvsådit , gå dal Kristus Jesus le muv vuojttám . 
Valla vikkav dasi jåvsådit , gå dal Kristus Jesus le muv vuojttám . 
Valla vuoj ednamij ja merraj : bärggal le dijá lusi luojttádam , ja suv moarre le stuorre dan diehti gå diehtá ájges oadnen . 
Valla vuoj ednamij ja merraj : bärggal le dijá lusi luojttádam , ja suv moarre le stuorre dan diehti gå diehtá ájges oadnen . 
Valla vuoj ednamij ja merraj : bärggal le dijá lusi luojttádam , ja suv moarre le stuorre dan diehti gå diehtá ájges oadnen . 
Valla vuojnnet dálla ihkap båhttså ij lim nuohkásit tjårggidum , ja miján ælla læhkám rutijna ma lulun ielvvet jus båhttså la sæmmi stajgas gå dav majt mij jáhkijma , javllá sån . 
Valla vuojnnet ij la máhttelis . 
Valla vuojnnet måskega e jienesta Sámelistav juska måskega li dan listan . 
Valla vuojnnet ” sáme ” viellde vájllu divna dáj gålmmå rijkajn . 
Valla vuostak hähttu ålov gierddat ja dát vierregis hilgoduvvat . 
Valla vuostak hähttu ålov gierddat ja dát vierregis hilgoduvvat . 
Valla vájku biejvve l almmemáddagis vuolebun muhtem ájgev de lijká l ienep tjuovgga nuorttan gå oarjján . 
Valla vájmojnihtte ájlistuhttit Härráv , Kristusav . 
Valla vájmojnihtte ájlistuhttit Härráv , Kristusav . 
Valla válldum almasj mårås dassta mij väráldij gullu , gåktu áhkkásis vuogas le , ja dan diehti guoktáj juohkás . 
Valla válldum almasj mårås dassta mij väráldij gullu , gåktu áhkkásis vuogas le , ¶ 
Valla válldum áhkká mårås dassta , mij väráldij gullu , gåktu ålmmåsis vuogas le . 
Valla válldum áhkká mårås dassta , mij väráldij gullu , gåktu ålmmåsis vuogas le . 
Valla várrijihtit fariseaj ja saddukeaj suvradájges . 
Valla várrijihtit fariseaj ja saddukeaj suvradájges . 
Valla várrijihtit fariseaj ja saddukeaj suvradájges . 
Valla várrot ij dáv dåjmav oajvvevuollen adnet . 
Valla vásstedihtit vuollegisvuodajn , jubmelbalulasjvuodajn ja buorre oamedåbdujn , vaj boavtjohållamis skábmádi , gudi dijá iellema birra Kristusin baháv hålli . 
Valla vásstedihtit vuollegisvuodajn , jubmelbalulasjvuodajn ja buorre oamedåbdujn , vaj boavtjohållamis skábmádi , gudi dijá iellema birra Kristusin baháv hålli . 
Valla vásádusá Divtasvuonan mårådi : - Dát mujttát ságastallamav sámegielgalbaj birra mij le Råmsån ja Bådådjon læhkám . 
Valla värált viertti dal diehtet Áhtjev ähtsáv ja dagáv nåv gåktu Áhttje muv le gåhttjum . 
Valla värált viertti dal diehtet Áhtjev ähtsáv ja dagáv nåv gåktu Áhttje muv le gåhttjum . 
Valla Áhttjáda dijá dárbojt diehtá . 
Valla Áhttjáda dijá dárbojt diehtá . 
Valla Áhttjáda dijá dárbojt diehtá . 
Valla áhttjes dievnárijda javlaj : ’ Åhtsit dalága tjáppemus gilldegárvojt ja gárvodihtit suv , biedjit suormmasav giehtaj ja gábmagijt juolggáj . 
Valla áhttjám javlaj : Gåhtjo Gásluovtoahppijt ieŋŋilsgielav hållat sæmmi buoragit gå dån dárogielav håla . 
Valla ájn máhttá vuojnnet bátsijdisájt sijdas . 
Valla álmmugav , gen lunna oarjjen li , ájgov duobbmit , javlaj Jubmel , ja de dat rijkas vuolggi ja dán bájken muv dievnasti . 
Valla ármmogisvuodav oadtjuv , danen gå ittjiv árvveda majt jáhkodisvuodanam dahkiv . 
Valla ármmogisvuodav oadtjuv , danen gå ittjiv árvveda majt jáhkodisvuodanam dahkiv . 
Valla ármmogisvuodav oadtjuv , danen gå ittjiv árvveda majt jáhkodisvuodanam dahkiv . 
Valla ávvudallup dal ja gerjudallup danen gå vielljat lij jábmám ja vas älláj , lij láhppum ja vas gávnnuj . 
Valla ávvudallup dal ja gerjudallup danen gå vielljat lij jábmám ja vas älláj , lij láhppum ja vas gávnnuj . 
Valla ådåjakmáno 1. biejves gannuduvvá lájggimsjiehtadus Margits Minnejn Ájluovtan ja båddåsattjat ij le ruhtadibme joarkátjit dåjmav . 
Valla ållo le gáhtum åvddål náv guhkás jåvsådin ... 
Valla ållu vuollegietjen ællim oavse , ja vuolemus oavses de hæhttuj máddaga milta luojttádit . 
Valla årrot danna - e de rádna sidá , dat la ilá mälggadin , ilá sjievnnjet ja ilá tjoaskes giesseiehkeda . 
Valla årrut dán stádan dasik fámov allagisás oadtjobihtit . 
Valla årrut dán stádan dasik fámov allagisás oadtjobihtit . 
Valla årrut dán stádan dasik fámov allagisás oadtjobihtit . 
Valla åvddål_gå Paulus háhppidij vásstedit , de Gallio juvdájda javlaj : ” Juvdá , jus dánna luluj bahádagos jali vierredagos gatjálvis , de luluv dijáv gulldalit . 
Valla åvddål_gå Paulus háhppidij vásstedit , de Gallio juvdájda javlaj : ” Juvdá , jus dánna luluj bahádagos jali vierredagos gatjálvis , de luluv dijáv gulldalit . 
Valla åvdebut ij lim ga nav læhkám . 
Valla æddnám lij de ballám . 
Valla ælla gåjt ájn luojttám luovas dajt biednigijt , javllá Måske suohkannammadusá jådediddje , Karl Gunnar Mikkelsen . 
Valla ænndu sárno varrudagájt boanndisit , gå munji nav edna gudnev la vuosedam ja muv ristáhttjen vájnnot . 
Vallak alemushärrá ålmmåjisá suv ájttsin , de tjuorvvun : ” Ruossinávlli , ruossinávlli ! 
Vallak alemushärrá ålmmåjisá suv ájttsin , de tjuorvvun : ” Ruossinávlli , ruossinávlli ! 
Vallak almasjvegav bájkestis lij rádjam , de Jesus sisi tjáŋaj ja niejdav giedas váldij ja niejdda tjuodtjelij . 
Vallak almasjvegav bájkestis lij rádjam , de Jesus sisi tjáŋaj ja niejdav giedas váldij ja niejdda tjuodtjelij . 
Vallak bargos bådij , de muorraskuohttuj manáj ja áksjov viettjaj . 
Vallak de duobmanatjáj tjátjes , tjiellij Ierik maññegähtjáj gitjátjit måtåvråjn . 
Vallak riegádahttám , de ij dasti ávonis ietjas vájvijt mujte , danen gå almasj le väráldij riegádam . 
Vallak riegádahttám , de ij dasti ávonis ietjas vájvijt mujte , danen gå almasj le väráldij riegádam . 
Vallak riegádahttám , de ij dasti ávonis ietjas vájvijt mujte , danen gå almasj le väráldij riegádam . 
Vallak vadnasis lávkkijin , de almatja Jesusav dåbddåjin ja gáhtjadin åbbå bájke skihppij lusi ja de sijájt guoddin látjoj nanna dåhku , gånnå gullin sån lij . 
Vallak vadnasis lávkkijin , de almatja Jesusav dåbddåjin ¶ 
Vallak ålmmåv lij bæssáj tjivgajda luojttám , de vat hállánij juojddá viettjatjit . 
Vallak ålmmåv lij bæssáj tjivgajda luojttám , de vat hállánij juojddá viettjatjit . 
Valástallam mij tjoahkkij sihke mánájt , nuorajt ja ållessjattugijt berustahtek åskos ja etnisitehtas , javllá Ráhka . 
Vanás dalá tsiekkedij gå Ánu tjåhkkidij vieljas guorraj skåhttåj ja goarrigådij bárrogierragij nanna . 
Vargga 30 jage li dá Nuorravuoda ájgen lij nágin jage gålmås aktan Gásluovta bivddoguovlon bivddám . 
Vargga juohkka jage 1895 rájes gitta 1920 lij åhpadiddjen duoppen dáppen Finnmárkon . 
Vargga åvddål_gå gáddáj jåvsådibá , de Evá gahppat vadnasis ja buorástahttal tjajma . 
Varresvuoda rievtesvuodaj vuojnos gullu dádjadahtte diedo gájbbádusá berustahtek giellanjuolgadusá ráddjimijs , ja dievnastusfálaldagá sámegiellaj li ájnnasa aj dárbojs ma badjáni gå duolla ja dárbulasj guoradallam ja giehtadallam dagáduvvá , bs. buojkulvissaj pasiænntarievtesvuodalágav . 
Varresvuoda- ja huksodepartemænnta le oadtjum dákkár materiálajt dagádum doarjjajuollodime baktu Vuona bádnesuodjalussaj ( Norsk tannvern ) DVDfilmav dagátjit bádnevarresvuoda diedoj mánájda ja æjgádijda . 
Varresvuodadievnastus galggá vuolgget sáme gielas ja kultuvra vuodos , ja sámegiella ja kultuvrramáhtudahka galggá varresvuodabarggijn . 
Varresvuohta- ja sosiálalasj vieledusá / Mánnásuoddjim NSRa le : 9 barggam nav vaj prosjæktaårniga varresvuohta- ja sosiálalasjprosjevtajda Sámedikken sjaddi stuovvása 9 barggam ásadit aktisasjbarggoorgánav Sámedikke ja guovloj varresvuodaásadusájn 9 barggam dåjmalattjat nannit psykriáhtalasj buoredimfálaldagájt sáme mánájda 9 barggam vaj Seidajok buoredimásadus bissu 9 barggam nav vaj psykalasj varresvuohtasuoddjim ja gárranimsuoddjim sámijda buorrán Barggam avtaárvulasjvuodav sámijda gudi li skihppijviesojn 9 barggam nav vaj rehabiliterim- / habiliterimdievnastussa sámijda nanniduvvá 9 gåhttjum stáhtav doarjjot bargov aktijdit ja avtasadjáj ásadit máhtudakguovdátjijt Gasska-Finnmárkon 9 barggam nav vaj vuostasjvarresvuohtadievnastus sáme suohkanijn nanniduvvá 9 doarjjum ásadit mánnásuoddjima guovllokåntåvråv Áltáj 9 nannim sáme mánáj rievtesvuodajt adnet ietjasa kultuvrav , gielav ja åskov gå guládalli mánnásuoddjimijn . 
Varrudagá Jakobis , Jubmela ja härráJesusKristusa dievnáris , lågenanguovte hájedum mádduj . 
Varrudagá muv båndis dunji , ristáhttjen sihtá duv . 
Varrudagá áhkos ja ádjás . 
Vastesvuodas jáhkkuj ietjas identitehttaj ¶ 
Vatte dal niejdat munji áhkkán ! 
Vatte fámov ja dårvov sidjij gudi doarrádaláduvvi namát diehti . 
Vatte gájkajda gudi ádnu , ja jus soames dujsta åmijdat válldá , ale dajt ruoptus rávka . 
Vatte gájkajda gudi ádnu , ja jus soames dujsta åmijdat válldá , ale dajt ruoptus rávka . 
Vatte midjij fámojt buoragit åjbutjit , ja viehkeda mijáv jåvsådittjat dan ihkeven måhkkåj mav biedji mijá åvddåj , Jesus Kristusa , Bárnát , mijá Hærrá baktu , guhti dujna ja Ájlis Vuojŋŋanisájn viessu ja ráddi , ájnna duohta Jubmel ihkeven ájges ihkeven ájggáj . 
Vatte munji fámojt ja mielav duv bágos suddárin bigoduvátjit . 
Vatte munji fámojt ja mielav duv bágos suddárin bigoduvátjit . 
Vatte munji Ájlis Vuojŋŋanisát , vaj mån jáhkáv sutto li ándagis luojteduvvam , jårgijdav suttos ierit ja bájav duv ájlis ja buorre sidodav muv iellemin ráddit . 
Vatte munji Ájlis Vuojŋŋanisát , ¶ 
Vatte munji ájlis ráfedisvuodav vájmmusim , mij muv agev duv lusi vuojet vaj oalle jasskavuodan ja åskulasjvuodan viesov . 
Vatte munji ájlis ráfedisvuodav vájmmusim , mij muv agev duv lusi vuojet vaj oalle jasskavuodan ja åskulasjvuodan viesov . 
Vatte sidjij gudi dánna årru , varresvuodav ja fámov guhtik guojmesa huksat , doarjjot ja måvtåstuhttet . 
Vatte vijsesvuodav ja rievtesvuoda mielav gájkajda gejn le åvdåsvásstádus sebrudagán , ja åhpada mijáv buoremusáv rahtjat guhtik guojmmásimme . 
Vattáv diehtet at buoragit mån aj viesov , lev gåjt varres årrum dán rádjáj , muv goahtefuolkke le galla skihpam gålmmå vahko ; gájka máná skihpudagás gitta unnemusáj dat spánska dávdas . 
Vegas muhtem ålmåj tjuorvoj : ” Åhpadiddje , duv vájnnodav bárnám viehkedit , muv ájnna bárnev . 
Vegas muhtem ålmåj tjuorvoj : ” Åhpadiddje , duv vájnnodav bárnám viehkedit , muv ájnna bárnev . 
Velpussajen tjåhkkåhip , ja subttsasij milta lij dålen ællosábme gut dánna elujnis åroj . 
Versjåvnnåådåstuhttema aj prográmmabuvtadiddjijn buktá dárbov vijdáduj åvddånahttemav ja ådåstuhttemav njuolgatjállemvædtsagijs . 
Viddnudagá ja máhtudakinstiusjåvnå hæhttuji aktan giesset - ja avta guovlluj , javllá Árrana direktørra Filip Mikkelsen . 
Viddnudagá ja máhtudakinstiusjåvnå hæhttuji aktan giesset - ja avta guovlluj - jus galggap oadtjot dajt ulmutjijt majt sihtap guovlluj . 
Viddnudahka , mav Ellingsen-fámillja Skrovan æjggu , le dat rájes guokta luossakonsesjåvnåjt Lofåhtas Divtasvuodnaj jåhtåm . 
Vidjura máhtti buorránit jus mij dåjmalattjat rievddadusájda oassálasstep ja jus diedojs mijá boandás kultuvras ja máhtos oahppap . 
Vidnudagá li riek måvtugit oahppijt duosstum , valla hásstalusá li diedon gå miján li 3-4 oahppe sæmmi prográmmafágan ma galggi barggohárjjánimev oadtjot , javllá sån . 
Vidnudahka le dan diehti sirddám áttjak guokta sierra luossabiebbmamloabe Lofåhtas Oarjjevuodnaj . 
Vidtjup de sunji vuohkasin viessot , juogu dal lip sijdan jali ep . 
Vidtjut gieresvuohtaj , valla viggit aj vuojŋŋalasj vattáldagájt oadtjot , åvdemusát åvddålijsárnnoma vattáldagájt . 
Vidtjut gieresvuohtaj , valla viggit aj vuojŋŋalasj vattáldagájt oadtjot , åvdemusát åvddålijsárnnoma vattáldagájt . 
Vidát gáres urudisá tråvnnåj badjel guorrij . 
Vidát gáres urudisá tråvnnåj badjel guorrij . 
Vidát ieŋŋgil basuvnas båssij . 
Vidát ieŋŋgil basuvnas båssij . 
Viedtjadum girjes Pamfilius 3 Sábmáj : Kaia Kalstad 2004 ) ¶ 
Viegaj guhkás internáhtas ierit , guovdo guovlluj . 
Viehka ållusijn lev ságastam , valla huoman sidáv Pier Oasskárav ( Peder Oskar Paulsen ) nammadit . 
Viehkalij dalága dassta ja gå bådij Simon Petrusa ja duon nuppe åhpadisålmmå lusi gev Jesus iehtsij , de sunnuj javlaj : ” Vuolgadam li Härráv hávdes ja ep diede gåsi li doalvvum ” . 
Viehkeda mijáv dujna aktan viessot , vaj akti bessap ráfen dáppet vuolgget , Jesus Kristusa , Bárnát , mijá Hærrá baktu . 
Viehkeda mijáv jáhkket duv báhkuj ándagisluojttemis . 
Viehkeda mijáv várajda válldet duv sjivnnjádusáv ja juogadit vattáldagájdat rievtes láhkáj . 
Viehkeda sunnuv anodit dav jáhtov majt nubbe nubbáj libá jáhttám , vaj sunnu gállasjvuodan luluj vallje åskulasjvuodas , huvsos ja ávos . 
Viehkedihtit mijáv råhkådallat , vaj moattes Jubmelav gijtti ármos mav moaddásij baktu oadtjop . 
Viehkedihtit mijáv råhkådallat , vaj moattes Jubmelav gijtti ármos mav moaddásij baktu oadtjop . 
Viehkev máhttebihtit aj gatjádit Sámedikke nammakonsulentas telefåvnå jali e-påsta baktu . 
Vieledibme luondos ja luonndofámojs ja guoddelis ávkástallam luohkojs le sáme árbbedábijda tjiegnalit tjanádum . 
Vielet bájkálasj kultuvrav , javlla Nan , gut ittjij iesj goassak iednegielav åhpa , vájku ieddnes Berit lij julevsábme . 
Vielja , allit boaktjot guhtik guojmáda birra håla . 
Vielja , allit guojmáda guoddala vaj ehpit duobbmidalá . 
Vielja , allit guojmáda guoddala vaj ehpit duobbmidalá . 
Vielja , dan diehti le dijá jáhkko midjij ådå fámojt vaddám mijá vájvijn ja gierddamusájn : mij dal vat viessop , gå dij nannusin Härrán bissobihtit . 
Vielja , dan diehti le dijá jáhkko midjij ådå fámojt vaddám mijá vájvijn ja gierddamusájn : ¶ 
Vielja , dij ájllisa gudi almmelasj gåhttjomav lihpit oadtjum , gähttjit apostelij ja alemushärráj , Jesusij , gev dåbdåstip . 
Vielja , dij ájllisa gudi almmelasj gåhttjomav lihpit oadtjum , gähttjit apostelij ja alemushärráj , Jesusij , gev dåbdåstip . 
Vielja , gudi Abrahama máttos lihpit ja gájka dánna gudi Jubmelis ballabihtit , didjij le dát lånåstusá báhko rájaduvvam . 
Vielja , gähttjit vaj dijás aktak ij le bahá ja vájmonis jáhkodibme ja várrijihtit ielle Jubmelis gahttjamis . 
Vielja , gähttjit vaj dijás aktak ij le bahá ja vájmonis jáhkodibme ja várrijihtit ielle Jubmelis gahttjamis . 
Vielja , gå båråtjit lihpit tjåhkanime , de vuorddit guhtik guojmáda . 
Vielja , iv javla dasi lev juo åledam valla javlav : vajálduhtáv dav mij le vássám ja gähttjalav åledit dasi , mij åvdån le ja ratjáv måhkkåj vuojtátjit guddnebálkáv dåppe baddjen , masi Jubmel le mijáv Kristus Jesusa baktu gåhttjum . 
Vielja , iv javla dasi lev juo åledam valla javlav : vajálduhtáv dav mij le vássám ja gähttjalav åledit dasi , mij åvdån le ¶ 
Vielja , ráfe ja gieresvuohta jáhko baktu didjij , Jubmel Áhtjes ja härrá Jesus Kristusis . 
Vielja , sidáv diededit man álu lev dijáv ájggum guossidit , vaj dijá lunna aj luluv sjattojt bessat tjuohppat degu ietjá hiednigij gaskan , valla dálátjij le juoga gasskaj boahtám . 
Vielja , sidáv diededit man álu lev dijáv ájggum guossidit , vaj dijá lunna aj luluv sjattojt bessat tjuohppat degu ietjá hiednigij gaskan , valla dálátjij le juoga gasskaj boahtám . 
Vielja , vierttip agev Jubmelav gijttet dijá åvdås , gejt Jubmel ähttsá , danen gå Jubmel dijáv tjuoldij vuostatjin gádjusittjat dan baktu gå vuojŋŋanisánihtte ájlistuvvabihtit ja sáddnáj jáhkkebihtit . 
Vielja , vierttip agev Jubmelav gijttet dijá åvdås , gejt Jubmel ähttsá , danen gå Jubmel dijáv tjuoldij vuostatjin gádjusittjat dan baktu gå vuojŋŋanisánihtte ájlistuvvabihtit ja sáddnáj jáhkkebihtit . 
Vielja , vissásit diedáv buorrevuodas ja ålles diedos lihpit dievva majna aj máhttebihtit guhtik guojmáda oajvvadit . 
Vielja , vissásit diedáv buorrevuodas ja ålles diedos lihpit dievva majna aj máhttebihtit guhtik guojmáda oajvvadit . 
Vielja , válljijihtit dal ietjada gaskan gietjav dåbdos ålmmå , gudi li Vuojŋŋanisás ja vijsesvuodas dievvasa ja sijáv de dan bargguj biedjap . 
Vielja , válljijihtit dal ietjada gaskan gietjav dåbdos ålmmå , gudi li Vuojŋŋanisás ja vijsesvuodas dievvasa ja sijáv de dan bargguj biedjap . 
Vielja , ávttjiv dijáv Härrá Jesus Kristusa diehti ja dan rievtesferdukvuoda diehti mav Vuojŋŋanis vaddá : Oajbbut mujna ja råhkålihtit Jubmelij muv åvdås . 
Vielja , ålles vájmos sávadav ja Jubmelij råhkålav sijáv gádjusit , dajna gå duodastit máhtáv ; siján le sávres jáhkko Jubmelij , valla rievtes dádjadus vádnun . 
Vielja , ålles vájmos sávadav ja Jubmelij råhkålav sijáv gádjusit , ¶ 
Vielja Jerusalemin mijáv ávos duosstun . 
Vieljas juojggam báddiduváj daŋga bále . 
Vieljatja båråjga njálgugit ja tjiehtjeska sunnus ságajt åtsåt . 
Vieljatja ganudijga vuobnneguorraj , bájtteba giedajt ja äbá åbbå nåsa dassta vájku tjiehtjeska juo sjnjoarrim la káfas sunnuj . 
Vieljatjij gieresvuoda birra ij le dárbbo didjij tjállet ; Jubmel iesj le dijáv åhpadam guhtik guojmáda iehttset , ja gieresvuodav ham aj gájkka vieljajda åbbå Makedonian vuosedihpit . 
Vieljatjij gieresvuoda birra ij le dárbbo didjij tjállet ; Jubmel iesj le dijáv åhpadam guhtik guojmáda iehttset , ¶ 
Viellja lij jáhttám ruohttaádjá lusi tjuojggat . 
Viellja vieljas jábmemij rádjá , ja áhttje mánás . 
Viellja vieljas jábmemij rádjá , ja áhttje mánás . 
Vielljagieres , doajvov gájkka buorren ja duv vieddjen ja diedáv sielonat ráfev . 
Vielljagieres , doajvov gájkka buorren ja duv vieddjen ja diedáv sielonat ráfev . 
Vielljam , Anders Kintel , la allaskåvllååhpadiddje julevsámegiellaj . 
Vielljam , gieresvuohtat le munji ávvon ja jaskadussan , dajna gå ájllisa li buorre dårvon duv diehti . 
Vielljam , gieresvuohtat le munji ávvon ja jaskadussan , dajna gå ájllisa li buorre dårvon duv diehti . 
Vielljam , lulu dal munji ávkken ristagissan . 
Vielljas duobbmigådij vadnasav , árvvet sån juo oaggolátte li dal danna årrum giesen ja dahkam vájk mav vahágav . 
Vielljas javllá ij de sån jáhke das lijssi åhtsåt suttev sjävnnjadin , árruba ájn vil . 
Vielljas lij vihtta jage vuorrasabbo sujsta ja skåvlån váttsij . 
Viermijt lav oasstám ja luvvadam dajt jávren . 
Vierreåhpagijs muhtema snuvsaj tjalmijdisá sihkkun vaj gadnjala luluj boahtet . 
Viertti edesik Jubmela bágos muhttijn lågåstit . 
Viertti liehket sáhka jáhkos mij duosstu dán ájge hásstalusájt , ja mij adná iesjgeŋga ulmutja tjadnasav kultuvranis ja árbbedábenis ressurssan . 
Viertti ásaduvvat buorre oahppambirás , vaj oahppe bessi gullat , vuojnnet ja aj adnet sámegielav ietjá sajijn gå dåssju klássalanján . 
Viertti åhtsåt nuppe oassáj moattejahkásasjsåbadusáv , nuppe oassáj máksemav . 
Vierttij Samaria milta mannat ja bådij stádaj gåhtjoduvvam Sykarin , ij mälggadin ednamis mav Jakob bárnnásis Josefij vattij . 
Vierttiji aj viehkev oadtjot ietjá nuorajs guhti gulluji Drag Aktivitehttaj , vaj bessi tjadádit dáv biejvev Ájlátten . 
Vierttiv javllat skábmo , gå vuojnnet lev ilá dimes lähkám . 
Vierttiv javllat skábmo , gå vuojnnet lev ilá dimes lähkám . 
Vieso boanndij javlaj : ” Gå guossijt mállásijda gåhtjo , ale venagijdat , vieljajdat , berrahijdat jali boandás sijddaguojmijt gåhtjo , vaj sij aj guossáj duv gåhttju ja dunji mákson sjaddá . 
Viesso , mij le guovdátjin Akersgata 34 , ájgenis ásaduváj moadda sámeorganisajs sadjen gånnå sáme Oslon máhtti ¶ 
Viessomfábmo Mijá máhtto stuor rievddadusáj bierggit ja vijdábut åvdeduvvat la moattet vuodos . 
Viessomájgev la guoles ja guollimis viessum , ja dajna aj gullá gånnå gáma gåddå . 
Viessomájgge gummidievdedum ásadusáj ij le dåbdos , valla vuobdde jáhkki le sæmmi guhka ájgge gå sáddudievdedum dahkorásen , 10_-_12 jage - Dahkorássesalljo sjaddá arvusmahttem nuorajda . 
Viessot luondon ja bierggit dassta majt luonndo vaddá , dalá aktavuodav váddá mijá ja luondo gasskaj ( juhtusij , nubbe nuppijn ) . 
Viessuj tjágŋin ja vuojnnin mánáv iednijnis Mariajn , ja luobddedin bárnev guddnedittjat . 
Viessuj tjágŋin ja vuojnnin mánáv iednijnis Mariajn , ja luobddedin bárnev guddnedittjat . 
Viessus Kristusa báhko valjet ja vijsesvuodanis dijá lunna . 
Viessus Kristusa báhko valjet ja vijsesvuodanis dijá lunna . 
Viessut Kristusijn åvddågåvvån ¶ 
Viessut Kristusijn åvddågåvvån ¶ 
Viessut Kristusijn åvddågåvvån ¶ 
Viessut de sujna , valjet gijtedijn , 7 sunji ruohttsum ja vuododuvvam , ájnnasappot dan jáhkon , masi åhpaduvájda . 
Viessut de sujna , valjet gijtedijn , sunji ruohttsum ja vuododuvvam , ájnnasappot dan jáhkon , masi åhpaduvájda . 
Viessut de sujna , valjet gijtedijn , ¶ 
Viessut semasvuodan , allit ritjá dan maŋŋáj mij le allagin , ájnat bissut vuollegisvuodan . 
Viessut semasvuodan , allit ritjá dan maŋŋáj mij le allagin , ájnat bissut vuollegisvuodan . 
Viessut tjuovga mánnán , tjuovga sjatto li gájkka buorrevuohta , rievtesferdukvuohta ja sádnesvuohta ja ájádallit majt Härrá sihtá . 
Viessut tjuovga mánnán , tjuovga sjatto li gájkka buorrevuohta , rievtesferdukvuohta ja sádnesvuohta ¶ 
Viestarmera válggabijras , gåsi mijá guovllo gullu , galggi vihtta ájrrasa Sámediggáj válljiduvvat . 
Viettjajga oasnáv aktan miesijn ja daj nali ålgoldisgárvojdiska biejajga , ja Jesus oasná nali tjåhkkidij . 
Viettjajga oasnáv aktan miesijn ja daj nali ålgoldisgárvojdiska biejajga , ja Jesus oasná nali tjåhkkidij . 
Vigdis ja Tom aj gæhttjalibá bednaganálav Shetland Sheepdog biebmadit , ja sunnuv mielas aj bednaga nav buoret Måsken soapptsu . 
Viggit agev buorev guojmmásihtte dahkat ja gájkajda iehtjádijda aj . 
Viggit agev buorev guojmmásihtte dahkat ja gájkajda iehtjádijda aj . 
Viggit agev buorev guojmmásihtte dahkat ja gájkajda iehtjádijda aj . 
Viggit vuojŋŋalasj aktavuodav ráfe báttijn bisodit : akta rumáj ja akta Vuojŋŋanis , nåv gåktu dij akti avtagasj doajvvuj gåhtjoduvájda . 
Vihttalåkaktse prosenta vantsajs sisŋep guovlon lidjin motåvråv oadtjum vanntsaj , madin gietjavlåknielje prosenta davep guovlon . 
Vijdes politihkalasj dagástallam le læhkám Sámedikkeráden ja Sámedikke ållestjåhkanimen . 
Vijdábuj galggá boahtet sijddabarggoviehkke-fálaldahka mij la navku asstoájggeårniga baktu , ja nannit bargov mij gullu joarkkaskåvllåvádtsema hiejttemav binnedit . 
Vijdábut de javllá láhkatjállusa 2. § jut aj orgána ma e guodkadaláduvá sámelága 3-7 § , vierttiji aj barggijda vaddet virggeloabev åhpatjit sámegielav gå le sámegielak máhtudagás dárbbo12 . 
Vijdábut de rabáduvvá næhttasadje prosjæktaoasseválldijda gånnå le máhttelis gielav adnet friddja , ja guládallat gaskanisá ja prosjæktajådediddjijn . 
Vijdábut nammaduvvá ÅNa-duodastus imeálmmugij rievtesvuodaj birra i. i. iemeálmmugij gielalasj reivtesvuodajt , Eurohpá lihton guovloj- jali unneplåhkogielaj birra ( European Charter for Regional or Minority Languages ) mierreduváj jage 1992 Eurohpárádes ulmmen suodjalit unneplåhkogielajt , nav vaj eurohpá kultuvrra bisoduvvá dagu aktidim ja moattebelak kultuvrran . 
Vijmak de bárnes rájaj . 
Vijmak de bárnes rájaj . 
Vijmak de Ámul gatját iednestis : ¶ 
Vijmak gulláj lidna jienav mij suv namás tjuorvoj . 
Vijmak gåjt de dát nissunis tjoajvev luoddijin . 
Vijmak gåjt de dát nissunis tjoajvev luoddijin . 
Vijnajt ja garra juhkusijt ij goassak jugá , juo iednehekka rájes le ájlis Vuojŋŋanisás dievas , 16 ja Israelan moaddásav Härrá , sijá Jubmela , lusi máhtsadahttá . 
Vijnajt ja garra juhkusijt ij goassak jugá , juo iednehekka rájes le ájlis Vuojŋŋanisás dievas , ja Israelan moaddásav Härrá , sijá Jubmela , lusi máhtsadahttá . 
Vijnajt ja garra juhkusijt ij goassak jugá , juo iednehekka rájes le ájlis Vuojŋŋanisás dievas , ¶ 
Vijnna någåj ja ieddnes Jesusij javlaj : ” Siján ij le dasti vijnna . 
Vijnna någåj ja ieddnes Jesusij javlaj : ” Siján ij le dasti vijnna . 
Vil dere bære silketørklær på hodet når Mesteren har båret tornekronen ? 
Villda ja rádes , - valla aj vijdes , ájmodis , rabás duoddarijt ma muv åvddålin vuojnnusij båhti ja ma gåhttju muv daggu vádtset ednagav anedum gábmagij . 
Villda ja rádes , - valla aj vijdes , ájmodis , rabás duoddarijt ma muv åvddålin vuojnnusij båhti ja ma gåhttju muv daggu vádtset ednagav anedum gábmagij . 
Vilpástalle , gádoda vuostak bielkáv tjalmestat ! 
Vilpástalle , gádoda vuostak bielkáv tjalmestat ! 
Vilpástalle , gádoda vuostak bielkáv tjalmestat ! 
Vilpástalle , gádoda vuostatjin bielkáv tjalmestat ! 
Vilpástalle , gádoda vuostatjin bielkáv tjalmestat ! 
Vilá hållamin , de synagogatjuottjodiddjáj viesostis sáhka bådij : ” Niejddat le jábmám . 
Vilá lågåv ja lev dutkambargov joarkkám ja iv goassak gerga . 
VinterLAN le dagu åvddåla ásadibme gåsi ulmutja navku bessi , ja dårjaduvvá almulasjvuodas . 
Virge sirdeduvvin Oajvveredaksjåvnås Kárášjågås . 
Virgge galggá jagen 2008 álgaduvvat , virgen gájbbeduvvá nanos duogásj varresvuoda- ja huksosuorges ja ulmme le fágatjiehpev åhpadit . 
Vissa gus lihppe vuojnnám dålåv ? 
Visses lev , ij jábmem ij ga iellem , e ieŋŋgila e ga ietjá fámo , e ga ma dálla li jali ma båhti , jali mige fámojt baddjen jali tjiegŋalisán jali mige ietjá , mijáv sierada Jubmela gieresvuodas Kristus Jesusin , mijá Härrán . 
Visses lev , ij jábmem ij ga iellem , e ieŋŋgila e ga ietjá fámo , e ga ma dálla li jali ma båhti , jali mige fámojt baddjen jali tjiegŋalisán jali mige ietjá , mijáv sierada Jubmela gieresvuodas Kristus Jesusin , mijá Hærrán . 
Visses lev , ij jábmem ij ga iellem , e ieŋŋgila e ga ietjá fámo , e ga ma dálla li jali ma båhti , jali mige fámojt baddjen jali tjiegŋalisán jali mige ietjá , mijáv sierada Jubmela gieresvuodas Kristus Jesusin , mijá Hærrán . 
Vissjalis oajve ja gieda li snjissjkum , gårrum ja ietjá láhkáj duodjuham . 
Vissásit diedáv mige dássta ij le sunji amás , älle ham dá vásádusá badjánam dårusbieles . 
Vissásit diedáv mige dássta ij le sunji amás , älle ham dá vásádusá badjánam dårusbieles . 
Vissásit diedáv mige dássta ij le sunji amás , älle ham dá vásádusá badjánam dårusbieles . 
Vuobddit åbmudagájdihtte ja vaddit häjojda . 
Vuobddit åbmudagájdihtte ja vaddit häjojda . 
Vuobme : Sámedigge ájnnasin adná  vuovde ja vuome alla biologak árvoj lágas suoddjiduvvi ( vuome hábme , biologak moattevuohta , visstesaje ja aktijdibme ietjá ájnas guohtomednamij galggi suoddjiduvvat )  vuobmebarggoåvdeldime ma li ¶ 
Vuodjela oarjjenissunav bárnijnis . 
Vuodna ja moadda ietjá stáhta væráldin li dåhkkidam dájt njuolga- dusájt ja jáhttám dájt tjuovvot . 
Vuodna l ienebut mannamin USA guovlluj , gånnå individualisma l garrasit vuododuvvum juohkka oassáj sebrudagán . 
Vuodna le dáv konvensjåvnåv vuollájtjállám , ja navti le vælggogis dilev láhtjet váj almulasj dievnastusá sámegiellaj fáladuvvi suohkanij , fylkkasuohkanij ja ietjá almulasj oajválattjaj háldadijn . 
Vuodna le tjielggidusáv vuollájtjállám , ja Sámedigge adná dát tjielggidus Vuonav riektálattjat tjadná . 
Vuodnabadás jagen 1963 . 
Vuodnabadás mannin da gietjav oassevállde Sájvvajávrráj ( Vuodnabatjávrráj ) . 
Vuodnabat-Piera galgaj agev vuosajt gulldalit váj diedij man ålov lijma tjuoggám . 
Vuodnaj le goalmát oasse lihton buktám vájkkudusájt nuorttasámegiellaj . 
Vuododusán stivran li vihtta ájrrasa , åvdåstiddje Nordlánda fylkkasuohkanis , Divtasvuona suohkanis , barggijs , bájkálasj sáme siebrijs ja stáhtas . 
Vuodon le sáhka sábmen årrot le ressursa mij guosská gåktu ájádallat gå la luondon . 
Vuodoskåvlån duodastus gávtsát jahkekursas vatteduvvá . 
Vuodoskåvlån le fálaldahka sámegiella nubben giellan gånnå oahppe moattet guovlos stádan tjoahkkiduvvi aktan . 
Vuodotállajt ja rájddotállajt mahttep tállaj tjállet . 
Vuoge milta , mav lav viedtjam árbbedábes , valla iv la ” árbbedábálasj nákkojda tjadnasin ” , mij la ihkeva ájnas gábde hárraj , buojkulvissan . 
Vuohke dát gåvåstahka le dagáduvvam le aj riek ietjálágásj ietjá dåbdos báktesárggomdájdajs , ja navti le riek mielagiddis gávnadis , javllá Arne Håkon Thomassen guhti le seniorrádediddje ja arkeologa Sámedikken . 
Vuohttá vatsán gåktu biernna l balos tjuosskum ja usjudallá jus sån galggá duosstat dav guoradit njoasskáj gåsstå jáhkká biernna gabnnjij älov . 
Vuoj didjij , fariseajda , gudi lågådisáv mintas ja urtassjattojs ja gájkka ruonudisájs vaddebihtit , valla rievtesvuodav ja gieresvuodav Jubmelij vajálduhttebihtit . 
Vuoj didjij , fariseajda , gudi lågådisáv mintas ja urtassjattojs ja gájkka ruonudisájs vaddebihtit , valla rievtesvuodav ja gieresvuodav Jubmelij vajálduhttebihtit . 
Vuoj didjij tjálukoahppásijda ja fariseajda , didjij vilpástallijda gudi gávtjav ja gárev ålgolt bassabihtit , valla sisŋelt gis rievádushálos ja muttodisvuodas libá dievva . 
Vuoj didjij tjálukoahppásijda ja fariseajda , didjij vilpástallijda gudi gávtjav ja gárev ålgolt bassabihtit , valla sisŋelt gis rievádushálos ja muttodisvuodas libá dievva . 
Vuoj didjij tjálukoahppásijda ja fariseajda , didjij vilpástallijda gudi lågådisáv mintas , dillas ja gárvenis vattadihpit , valla nuppus biedjabihtit mij lágan le ájnnasamos : rievtugisvuohta , ármmogisvuohta , jáhkkogisvuohta . 
Vuoj didjij tjálukoahppásijda ja fariseajda , didjij vilpástallijda gudi lågådisáv mintas , dillas ja gárvenis vattadihpit , valla nuppus biedjabihtit mij lágan le ájnnasamos : rievtugisvuohta , ármmogisvuohta , jáhkkogisvuohta . 
Vuoj gå stoarmmo ganugahttá sijddamanov rámbuvdas , ja vierttiji biebmov bårråt majt li oasstám ¶ 
Vuoj lijka dav ájádusiellemav gånnå bajássjattajma , æbogij , gadnihij , ravgaj , jábbmegij , oavddusij ja tjiegos dávverij miehtsen mij slierggi juohkka 7. jage javllaruohtan . 
Vuojddam goabddá sasnev nuorjo vuojddasijn ja bájnnám vaden liejbe varájn dålusj tjuorggasijt . 
Vuojnij gå ållu roahkkot vádtsin . 
Vuojnnebihtit de makkir Vuojŋŋanis le Jubmela : juohkka vuojŋŋanis mij Jesus Kristusav almatjin dåbdås le Jubmelis boahtám , valla vuojŋŋanis mij Jesusav vuornnu ij le Jubmelis . 
Vuojnnebihtit de makkir Vuojŋŋanis le Jubmela : juohkka vuojŋŋanis mij Jesus Kristusav almatjin dåbdås le Jubmelis boahtám , ¶ 
Vuojnnep lassemin berustimev lájdos ja ulmutja hálijdij birra vádtset , álu Gievsfierdas Vuodnabahtaj ¶ 
Vuojnnep ” vargga juohkkasj ” , dan gåhtjoduvvum ” látteværáldin ” almmut ietjas dálkadimdievnastusájt fert biejve avijsajn , værmástagán ja bládijn . 
Vuojnnet Gurák Ánndaris le årrum viehka ájnas vuostasj bále rájes gå lij Divtasvuonan rájadusmanon jagen 1905 ja gitta desik jámij jagen 1919 . 
Vuojnnet buoragit li vuorbástuvvam danen gå oassálasste bessi sámegiela kursav sijdabájken válldet sæmmi båttå gå eksámav bessi allaskåvlån / universitehtan válldet ja dassta oahppotjuorgajt oadtju . 
Vuojnnet dagu jieña badjel háledij . 
Vuojnnet dálla l dát ásadusá vuododibme buorre jådon . 
Vuojnnet dán jagásj dálvvemárnána sjaddi dievva oasestimes , dåjmajs , vuosádusájs , dáhpádusájs , tjoasskemis , - ja ulmutjijs . 
Vuojnnet ham lidjin unna luottatja . 
Vuojnnet ietjá kultuvrav , dagu dal goalmát væráldav . 
Vuojnnet ietjá væráldav , gånnå divna ij la sammiláhkáj juohkka sajen . 
Vuojnnet ij das ietjá såbadus gå mij la páhppára nanna dåhkki ja mejdes mij sáme diehtep härráj páhppárijs . 
Vuojnnet ij lim mánno nav mælggadin gåk sån åvddåla lij jáhkkám . 
Vuojnnet ij lim ållu dudálasj . 
Vuojnnet ij åbbå rásski rádjat . 
Vuojnnet juojddá åtsåj . 
Vuojnnet la dagu måskega vargga agev sihti duvddet åvdåsvásstádusáv iehtjádij nali . 
Vuojnnet la svarram mij la labádahttám båhtsåv duolloj-dálloj , ja ep la midja dav ælvvám , javllá sån . 
Vuojnnet lij Mikálan sierralágásj åvdåsvásstádus divtasvuonagijt huksat nav guhkev gå viesoj . 
Vuojnnet lij iesj aj de ballám . 
Vuojnnet lij juo gárves vádtsátjit , vásstediv riek ávot . 
Vuojnnet lij mannam Sunná guossen guhti lij Mikkel Pedersijn23 válldum , sån gesi girjev tjállá . 
Vuojnnet lábllá ietjas dätto vuolen , valla gå nuppe biele biesse ájn vaddin vehin suojev rásjos , de såj ganudijga dasi . 
Vuojnnet lågådime birra ij bárep nammaduvá ietján gå ietjas sosiála juohkusin ja ietjas tjerdalattjaj . 
Vuojnnet mijá ságastallamav suohttasin adnin . 
Vuojnnet værgga muoduk Internetta bielij . 
Vuojnnin juoga lij dav ráfeduhttám . 
Vuojnniv dal dijmmá , binnum la jages jahkáj , ja iv mån diede manen . 
Vuojnniv degu glássamerav dålåjn segaduvvam , ja gudi urudisás ja dan gåvås ja dan namá lågos lidjin bessam , tjuodtjomin glássameran Jubmela hárpa giedan . 
Vuojnniv degu glássamerav dålåjn segaduvvam , ja gudi urudisás ja dan gåvås ja dan namá lågos lidjin bessam , tjuodtjomin glássameran Jubmela hárpa giedan . 
Vuojnniv gulliv goasskemav girddemin alme guovddelav tsieladime : ” Vuoj , vuoj , vuoj ednama viesádijda gå dal duo nuppe gålmmå ieŋŋgila basuvnajdisá dasten tjuojadahtti . 
Vuojnniv gulliv goasskemav girddemin alme guovddelav tsieladime : ” Vuoj , vuoj , vuoj ednama viesádijda gå dal duo nuppe gålmmå ieŋŋgila basuvnajdisá dasten tjuojadahtti . 
Vuojnniv gå Jåvvå fieksehapsas njunjev adnalij . 
Vuojnniv gå áhtjes gåro giehta unnán skielbestij . 
Vuojnno man máddo le oarjjelis , ja mij le árvusmahtedum mielas luonddoluohkojt ávkástallat ¶ 
Vuojnno skåvllåj máhttá liehket ietjálágásj kultuvras kultuvrraj . 
Vuojnná dållå l jáddam ja áhttjes ij la danna . 
Vuojnná iednes . 
Vuojnnám lav duo ietjá juovsa li nåv dagádum . 
Vuojnnám lav mån aj ihkeva dålusj tjuoladagájt giellasijn duonna lullelin ja ij la danna ga vuojnnum aktak sjadde biehtse . 
Vuojnnám lev gåktu álmmugam Egyptan vájveduvvá ja gullam lev sijá sjuohkkanisájt , luojttádam lev dal sijáv gájutjit . 
Vuojnnám lev gåktu álmmugam Egyptan vájveduvvá ja gullam lev sijá sjuohkkanisájt , luojttádam lev dal sijáv gájutjit . 
Vuojnnám lidjin gå motåvrrå ganugij ja galggin sunji viehkken . 
Vuojnnám lij tjáhtjeitjáv . 
Vuojnnám lip muorajt , valla ep la rat dádjadam ma lidjin ja ep le dåbddåm dajt merkajt . 
Vuojnos dal gåktu gevasj ádjás gå stárffuj lahkan ? 
Vuojnos dal mav hälggobivvala dahki , máhttá jus ilá bivált sjkilltjadit várijt , ålli Gejrá-áddjá . 
Vuojnos gåktu dal sjaddá gå li gässám ¶ 
Vuojnunagi lij goarjjum uvsa åvdån moadda biejve , ållu livvum ja ruoggam . 
Vuojná , bivddám lip mij dav åvddåla aj , tjajmadij . 
Vuojná Máddjá lij gåhttjum sjuddit . 
Vuojná hæhttut lidjin ienebuv guollit váj buvta laseduváj , danen gå hæhttujin má lånav mákset . 
Vuojná jáhkko aktan dagojis bargaj ja dagoj baktu suv jáhkko ållåsin sjattaj . 
Vuojná jáhkko aktan dagojis bargaj ja dagoj baktu suv jáhkko ållåsin sjattaj . 
Vuojná ulmusj soaptsu danna gånnå l ” soaptsum ” daj båttåjn ja ájgijn goassa l læhkám dajn . 
Vuojná Ándis suoskanav luojkkiv , ja javlaj hæhttu guovte vahko birán dav ruoptus oadtjot , dajna gå ij la suv suoskan . 
Vuojnáv ep la læhkám ållu tjiehpe Árranin . 
Vuojŋŋalasj bávtes juhkin mij sijáv tjuovoj , ja bákte lij Kristus . 
Vuojŋŋalasj bávtes juhkin mij sijáv tjuovoj , ja bákte lij Kristus . 
Vuojŋŋalasj bávtes juhkin mij sijáv tjuovoj , ja bákte lij Kristus . 
Vuojŋŋanis Jesusav åjdåmähttsáj rájaj , ja åjdåmiehtsen lij nielljalåk biejve ja Sáhtánis gähttjaluváj . 
Vuojŋŋanis de Filipposij javlaj : ” Maná vávna lahkusij ja tjuottjo danna . 
Vuojŋŋanis ham gájkka åtsåt , Jubmela tjiegŋalisvuodajt aj . 
Vuojŋŋanis ham gájkka åtsåt , Jubmela tjiegŋalisvuodajt aj . 
Vuojŋŋanis ham gájkka åtsåt , Jubmela tjiegŋalisvuodajt aj . 
Vuojŋŋanis iellemav vaddá , oattjes ij le mige ávkijt . 
Vuojŋŋanis iellemav vaddá , oattjes ij le mige ávkijt . 
Vuojŋŋanis iesj mijá vuojŋŋanisájn duodas mijáv Jubmela mánnán . 
Vuojŋŋanis ij lim dalloj ájn geŋgak nali luojttádam , lidjin dåssjå Härrá Jesusa namán gástaduvvam . 
Vuojŋŋanis ij lim dalloj ájn geŋgak nali luojttádam , lidjin dåssjå Härrá Jesusa namán gástaduvvam . 
Vuojŋŋanis ij lim ájn boahtám dan diehti gå Jesus ij lim ájn herlugin dagáduvvam . 
Vuojŋŋanis ij lim ájn boahtám dan diehti gå Jesus ij lim ájn herlugin dagáduvvam . 
Vuojŋŋanis ij lim ájn boahtám dan diehti gå Jesus ij lim ájn herlugin dagáduvvam . 
Vuojŋŋanis javllá , sij bessi bargojstisá vuojŋastit , dan diehti gå dagosa sijáv tjuovvu . 
Vuojŋŋanis javllá , sij bessi bargojstisá vuojŋastit , dan diehti gå dagosa sijáv tjuovvu . 
Vuojŋŋanis javllá , sij bessi bargojstisá vuojŋastit , dan diehti gå dagosa sijáv tjuovvu . 
Vuojŋŋanis juohkkahattjan almmus vaj ávkken sjaddá . 
Vuojŋŋanis juohkkahattjan almmus vaj ávkken sjaddá . 
Vuojŋŋanis le sjuves , valla oadtje sjiebtjes . 
Vuojŋŋanis le sjuves , valla oadtje sjiebtjes . 
Vuojŋŋanis le sjuves , valla oadtje sjiebtjes . 
Vuojŋŋanis le sjuves , valla oadtje sjiebtjes . 
Vuojŋŋanis le sjuves , valla oadtje sjiebtjes . 
Vuojŋŋanis le sjuves , valla oadtje sjiebtjes . 
Vuojŋŋanis tjielggasit javllá maŋemus ájge muhtema jáhkos gahttji ja gulldali bähttogis vuojŋŋanisájt ja bahás vuojŋŋanisáj åhpajt , ma båhti vilpástalle gielestiddjijs , boaldedum oamedåbdoj . 
Vuojŋŋanis tjielggasit javllá maŋemus ájge muhtema jáhkos gahttji ja gulldali bähttogis vuojŋŋanisájt ja bahás vuojŋŋanisáj åhpajt , ¶ 
Vuojŋŋanisá bagádusá milta várrodin Paulusav Jerusalemij vuolggemis . 
Vuojŋŋanisá bagádusá milta várrodin Paulusav Jerusalemij vuolggemis . 
Vuojŋŋanisá bagádusá milta várrodin Paulusav Jerusalemij vuolggemis . 
Vuojŋŋanisá fámujn Jesus Galileaj máhtsaj , ja sága suv birra oabllánin ålles dáfov miehtáj . 
Vuojŋŋanisá vattáldagá ¶ 
Vuojŋŋanisán iellet ¶ 
Vuojŋŋanisán iellet ¶ 
Vuojŋŋanisán iellet ¶ 
Vuojŋŋanisás doalvoduvvam åroj nielljalåk biejve åjdåmiehtsen , 2 gånnå bärggalis gähttjaluváj . 
Vuojŋŋanisás doalvoduvvam åroj nielljalåk biejve åjdåmiehtsen , gånnå bärggalis gähttjaluváj . 
Vuojŋŋanisás lev dal tjanáduvvam Jerusalemij vuolgget váni diedek mij dåppe muv duosstu . 
Vuojŋŋanisás lev dal tjanáduvvam Jerusalemij vuolgget váni diedek mij dåppe muv duosstu . 
Vuolggin de vadnasijn ávtas siettos bájkkáj . 
Vuolggin de vadnasijn ávtas siettos bájkkáj . 
Vuolggon biebmojit åtsåjit . 
Vuolggám ledjin mässuj gájkka . 
Vuolgáv sijddaj áhtjám lusi ja sunji javlav : Áhttjám , suddodam lev duv ja alme vuosstij . 
Vuolgáv sijddaj áhtjám lusi ja sunji javlav : Áhttjám , suddodam lev duv ja alme vuosstij . 
Vuolijs akta , mav Sigrid Bergmark juojgaj Tirénaj fonográffa åvdån gulluj äddnásis – ietjá vuolle gulluj Axel vielljasis gev Tirén aj iejvvij daŋga giessemannulagán . 
Vuollelin vuojná gåktu relatijvalasj ladásgárgadisás la sadjásasjgárgadis sjaddam . 
Vuollelin vuojná gåktu relatijvalasj ladásgárgadisás la sadjásasjgárgadis sjaddam . 
Vuollelin – nuorttabielen Allmennikjávres , gávnajma bátsidisájt stuorra gámás gassko sáddjimbældon . 
Vuollá-áddjá , gut lij sehkanam gullijda , giehttu de vuoras áhkásj åroj giesijt gámátjin suohkkis såvutjin mälggadin jávrgáttes . 
Vuollá-áddjá buorástahtij sárnnediddjijt ja álmmugav sijda åvdås ja nammadij sálmav majna bienav álgget galggin . 
Vuona Vesthavet valgkrets : nuppe bielen le áhtjes 5 Gielda Álmmáiolbmot Nissonolbmot Oktiibuot sijddabájkke , KvanKommune Menn Kvinner Totalt 61_52_113 dalsmoen . 
Vuona bielega hiebadi jali jårggåli bágojt vuona dáros ja Svieriga bielega svieriga dáros . 
Vuona bielen ij la viessomvuohke sjaddam sæmmi tjielgga oasse vuona sámepolitihkas , ja oajbbom nasjonalpárka vuosstáj la aj akta moattet oajbbomijs vaj sámekultuvrra Divtasvuonan dåhkkiduvvá . 
Vuona bieles Nordlándan li niellja boatsojguovlo ma oadtju Svieriga bielen guohtot dálvveguovddela , ja Svieriga bieles li 9 boatsojguovlo ma oadtju boahttsujt guododit Vuona bielen Nordlánda suohkanin giesen . 
Vuona bájkkenammaláhka jages 1990 mierret bájkkenamáj anov ja stávimav . 
Vuona girkkon julevsámegiela adno le gártjeduvvam muhtem täkstalåhkusijda , sálmmalávllomij ja råhkålvisájda , mij muhtem oassáj lisj sivvan manen julevsámijs soabmása li ålggunam stáhta girkkos . 
Vuona oajválattja e huoman máhte sirddet ierit bajemus åvdåsvásstádusáv sámegielas Sámediggáj . 
Vuona ráddidus adná geografalattjat nuorttaguovllon nanev-ednamav ja merraábijt aktan suolluj Oarjje-Helgeláttes nuortas ja Ruonasednama ábes luksa Bárentsáhpáj ja Petsjoraáhpáj . 
Vuona stáhta duogen le dilev láhtjet váj sáme bessi gielaska sihkarasstet ja åvddånahttet . 
Vuona stáhtta l válldám sáme ednamav dålusj ájgen ja nabddám davva ” Norge ” . 
Vuona stáhtta le sihke riektálattjat ja politihkalattjat åvdåsvásstádusáv válldám suoddjit ja åvdedit mijá gielav danen gå lip álggoálmmuk . 
Vuona sámij rijkasiebre ( NSR ) ájras Ann-Mari Thomassen ij máhte jáhttet sidja doarjju njuolgadusájt rievddat . 
Vuonabielen lev mån ájnna gut lav álggám , valla gå vuojnáv ietjá bargov majt vierttiv dahkat , de iehpedav jus goassak gergav , gåjt åvddål pensjunisstan sjattav . 
Vuonak sámemáná ållåsit sámeæjgádijs vuododuváj , ja da niellja æjgátbáratja ietja mánájgárdev vuostasj vihtta jage æjggujin . 
Vuonan la bagádum ållåsit njamádit 6 máno , D vitamijnajn val duodden ( likse ) 4 váhko rájes . 
Vuonan le dan guovlo vijddudahka Oarjje Várjjagis Finnmárko fylkas gitta oarjás Engerdalaj Hedmark fylkan . 
Vuonev doalvoj manjes Luhtága lusi váj ganij ij ájtsa , ja gatját gåsi galggá sån gadnihav dahkat . 
Vuonás ij suovasta . 
Vuoras Muodes tjuodtju sjávo ja gähttjá Ánuj , njålas boanndisiegev májno åvdås . 
Vuoras almatja de javllin : « Gå dådja vissa lihppe dålåv vuojnnám , de la dat svájgasdållå . 
Vuorddep åvdemusát nuorajt mijá bájkes , valla jus Hábmelnuora båhti de ep rája sijáv , tjajmát Inge Olsen . 
Vuordijma biejvvegietjev ja gå iehkedis ij lim loadtjim , de måj juolot oaddájma . 
Vuorjját le sáme kulturmujtto oadtjum nav stuorra berustimev bisodibmáj ja åvddånbuktemij dagu Tuvvo – ja nav moadda oassálasstijs . 
Vuorkasta mielkev 40 graderij ja segada suvragabáv . 
Vuorkkot ietjasa tevstajt vaj máhtti duodastit ja árvu-stallat ietjasa girjjegiela åvddånimev , ja tjállet loggagirjjáj ájádusáj ja guládallama diehti ¶ 
Vuoronis dávk båhtusav vattisj ednam ja biotopa ietjájduvvi ja ednam båråduvvá . 
Vuorrasabmusa , gudi lidjin låhkåt hárjjánam , tjuovvun edisik åsijt tevstas . 
Vuorrasamos tjielgadus goabddáj ja daj gåvåj birra gávnnu Historia Norvegiaen , vuona histåvrrågirjen jages 1190 Kr. m. . 
Vuorrasij bena lij tsiela duosstum valla sjávvunij gå Ánu murkedij ja tjuovvolij suv dåhpåj . 
Vuorrasijhukso § 9 Giellda mij gullu háldadusguovlluj galggá bivddit dasi gut sihtá adnet vuorrasijhuvsov ålles jali muhtem ájgev . 
Vuorrasis varrudagá válljim áhkkáj aktan mánájis , gejt sáddnán ähtsáv ja iv dåssjå mån , ájnat gájka gudi sádnesvuohtaj li dåbdijdam . 
Vuorrasis varrudagá válljim áhkkáj aktan mánájis , gejt sáddnán ähtsáv ja iv dåssjå mån , ájnat gájka gudi sádnesvuohtaj li dåbdijdam . 
Vuosedij mærkkaprotokollajda ma vuosedin gænna lidjin gæhttjoboahttsu , ja Boatsojsujttoláhkaj jages 1987 mij nammadij dåjmalasj , bájkálasj ælloniehkijt . 
Vuossa lij låssum , dåbddu gájkka ednamij däddo tjåhkanam dan sisi . 
Vuostak dahká ájnibåddåsasj jienastimlågov Gudi jienastimriektáj dåhkkiduvvi ja sihti válljimij oassálasstet galggi diededimev Sámedikke válljimsiebrrerádáj rádjat maŋemusát gålgådismáno 2. b. 2012 . 
Vuostak gabnnjij älov luksa , ja nuppádis rájaj luotta happsasijn oarjás . 
Vuostak jáhkijma njálmev lij oadtjum muohttagis dievva , ja dajnas itjjij majdik tsuvke . 
Vuostak mánájda dárustijga , valla gå goalmát mánná riegádij de sámástattjájga , Anne subtsas mánás siegen sámegielav åhpaj [ 1 ] . 
Vuostak vuoras svállása båhti , ja de nuorra svállása ja vijmak niŋŋelisá aktan miesij , ma vuodji vuostasj bále dav guhka gejnudagáv liegga , biebmodis dálvvesajijs galmma giessetjátjijda dievvasa bårråmusájs . 
Vuostasj almasj ednamis bådij ja ednam lij . 
Vuostasj almasj ednamis bådij ja ednam lij . 
Vuostasj amerikána prienntim jages 1854 máksá badjel 1000 kråvnå antikvariáhtajn . 
Vuostasj bargon sierraláhkáj vuojnnep man ájnnasa mánájgárde li læhkám gå viehka buoragit li vuorbástuvvam māori giela ælláskahttemijn Aotearoan / New Zealandan . 
Vuostasj biejve rájes la læhkám vánesvuohtá mij guosská oahpponevvagijda , ja vilá l nav , juska_dal dille l unnán buorránam dáj mañemus jagij . 
Vuostasj bielle julevsámegiellaj lij ådåjakmáno 10. biejve 2003 , ja mån lav dav bielev tjuovvum vuostasj bokstáva rájes gitta udnásj bæjvváj . 
Vuostasj bále vuojtte Nuortalasj Ráde guddnebálkás ivteduvvin avta buohta gå guddnebálkkájuogedibme , ja gevaj guddnebálkkágallan Operagoaden Oslon gålgådismáno 30. biejve . 
Vuostasj dåjmadiddjen nammaduváj Bjarne Store Jakobsen , Unjárgas , gut lij jagev åvddål dåjmadiddjen Ságat avijsas ierit biejaduvvám . 
Vuostasj gielav hæhttu buoragit buktet , åvddål_gå nuppev gielav oahppágoahtá . 
Vuostasj girjje le dialog-girjje nammadum « Sámástit varresvuoda- ja huvsosuorgen » , ja nubbe girjje le medisijnalasj báhkogirjje dárogielas – julesábmáj ja julevsámes – dárogiellaj . 
Vuostasj ideda gå dán munnuv årrudagán idjadijma , de idedis gávnajma guokta muorravuossa ålgusjbielen . 
Vuostasj ieŋŋgil basuvnas båssij . 
Vuostasj ieŋŋgil basuvnas båssij . 
Vuostasj ja ihkap ienemus dåbdos vásádus tjáhtjeitjás le jages 1910:”Avta Illustrasjon i Hamarøy Bygdebok , bind 1 , Bodvar Skutvik . 
Vuostasj jage juollodimes 1,6 milliåvnå jådeduvvin 2007:aj , danen le suohkanin ålles 4,6 milliåvnå dán jage adnuj . 
Vuostasj julevsáme universitehtakursa maŋŋel , gå O. Korhonen jagen 1970 åhpadij Bergsland-Råŋgå tjállemvuohke vuodon , de julevsáme ietja gielasa åvdedahtjin . 
Vuostasj juogos le mánájda vuostasj gitta nælját klássaj ja dát le álggejuogos . 
Vuostasj luodjomtjuorvas le vássám . 
Vuostasj luodjomtjuorvas le vássám . 
Vuostasj manos Vássján , Måske ja Vuodnabadá gaskan , mujttal Oliva : ” Galgaj gal duosstel jus vierav ájgoj guohtsat mij lij tjavtjarásjos njalkas . 
Vuostasj manáj guorrij gáres ednamij . 
Vuostasj oasse mijá stuoves vuosádusás lij gárves dijmmá , ja dat le sáme identitehta birra . 
Vuostasj oasse prosjevtas la gávnnat jus la ajtu dárbbo ráhtáj , ja de esski mierredit gåggu l buoremus rahtev biedjat . 
Vuostasj prienntim , 5000 girje , la almmudahka vuobddám , valla ådå girje lij juo prienntiduvvam . 
Vuostasj rahttá lej dåppet boahtám , ja dåhku li agev tjalme várddahime gå viehkes le dárbbo . 
Vuostasj sárnnediddje Divtasvuonan gudi Rámádis tevstav lågåjga sárnnedattijn lijga Stefjord-Ánjis35 ja Andor Pedersen36 , goappátja Áhkávuonas ( Njálmálasj diehtovadde ) . 
Vuostasj vuodogiergge lij jaspisis , nubbe safijras , goalmát kalsedonas , nälját smarágdas , 20 vidát sardonyksas , gudát karneolas , giehttjit krysolihtas , gávtsát beryllas , avtsát topásas , lågåt krysoprasis , lågenanvuostasj hyasintas ja lågenannubbe ametistas . 
Vuostasj vuodogiergge lij jaspisis , nubbe safijras , goalmát kalsedonas , nälját smarágdas , vidát sardonyksas , gudát karneolas , giehttjit krysolihtas , gávtsát beryllas , avtsát topásas , lågåt krysoprasis , lågenanvuostasj hyasintas ja lågenannubbe ametistas . 
Vuostasj vuodogiergge lij jaspisis , nubbe safijras , goalmát kalsedonas , nälját smarágdas , ¶ 
Vuostasj vállduj ja jámij , ja mánádibmen de vielljasis árbbátjav guodij . 
Vuostasj vállduj ja jámij , ja mánádibmen de vielljasis árbbátjav guodij . 
Vuostasj vállduj ja jámij , ja mánádibmen de vielljasis árbbátjav guodij . 
Vuostatjin de le guhkes dáhpe læhkám aktisasjbarggat ietjá suoma-ugralalasj giellasebrudagáj . 
Vuostatjin diedon ájggu Ieññilsgielav oahppat , valla nuorra næjtso vuorddi geldulasj vásádusájt lándan gånnå ælla gudik guossak mannam , ja ávvudalli iejvvitjit nuorajt ietjá rijkajs . 
Vuostatjin vuoset dát sáme báktesárggomdájdav ådåsap ájges , ja mijá mielas le dát gåvåstahka bieggaålmmå muoduk sáme goabddásijs . 
Vuosádus Válldit sijdas soames javllakårtåv ja dahkit vuosádusáv . 
Vuosádus galggá aj sadjásis . 
Vuosádus åvddånbuvteduvvá gåvåj , filmaj , jienaj , dájdalasj åsij , tevstaj ja ållo gávnij baktu dålusj ja dálásj ájges . 
Vuosádusájgge le : Snjuktjamáno 28. biejves moarmesmáno 1. bæjvváj Prosjækta le doarjodum Innovasjon Norges ja Sámedikkes . 
Vuosádusán la oasse suv dájdas . 
Vuosádusán vuosádallá dájdalasj gijsáv , dæhkkolámpov , náhpev , gájkka li dájves . 
Vuosádusáv la gåhttjum ” gemini ” – ” juomitja ” ja dat le dánna gitta konferánsa maŋŋela . 
Vuosádusáv la gåhttjum ” gemini ” – ” juomitja ” ja dat le dánna gitta konferánsa maŋŋela . 
Vuovden la ráfe ja ållu sjávot . 
Vádtsiv tjavtjav , dálvev ja gidáv sämmi párkkaallea milta girjjevuorkkáj tjuovggalábtjijt gehtjatjit , tjuovgav sárgodum linsas . 
Vádtsá ávot sjnjurgo goahtásis gå Sunn-ibmes ittjij huomáha suv rádjat duorgajt jali muorajt tjuolatjit . 
Vádtsám vaden idedis ja bässtám bednagav tjårråga jali návdij mañen . 
Váj sámegiela boahtteájgev nanni de le galle ålgodisævtojs ma hæhttuji sajenis liehket . 
Vájaldattijn bájkes bájkkáj Petrus aj bådij ájllisij lusi gudi Lyddan årrun . 
Vájaldattijn muhtem sijdan goarrij , ja nissun gen namma lij Marta gåhtjoj suv viessusis . 
Vájaldattijn muhtem sijdan goarrij , ja nissun gen namma lij Marta gåhtjoj suv viessusis . 
Vájaldattijn muhtem sijdan goarrij , ja nissun gen namma lij Marta gåhtjoj suv viessusis . 
Vájaldimbálges rassti Nordlándabálggáv ja vaddá navti moadda máhttelisvuodajt vájaldimijda oarjás ja nuortas . 
Vájaldup de Vuojŋŋanisán , jus miján le iellem Vuojŋŋanisá baktu . 
Vájaldup de Vuojŋŋanisán , jus miján le iellem Vuojŋŋanisá baktu . 
Vájbi ienep oahppe joarkkaskåvlåv tjadádi jus fálaldahka Ájluoktaj biejaduvvá , javllá Siri Nystø Ráhka guhti iesj nuppát jagev joarkkaskåvlås la tjadádime . 
Vájbi li vuolggám juosik gånnå bálliji ulmutjijt balldalit ? 
Vájbi ásaduvvá julevsáme joarkkaskåvllåfálaldahka julevsáme guovdásjguovlon skåvllåjages 2008/2009 . 
Vájddá bárnnes suv luluj vuodjemhiergijn duosstot ruoptomanádijn . 
Vájkkudus ietjá alle-europealasj gielajs le ájn vil stuoráp gå lijma jáhkkám , subtsas Morén-Duolljá . 
Vájkkudusá sebrudagájdimme gielalattjat , kultuvralattjat , sosiálalattjat , ja nåv vil . 
Vájku almatjin rubmaha milta duobbmidallin , de Vuojŋŋanisá milta Jubmela láhkáj viessu . 
Vájku almatjin rubmaha milta duobbmidallin , de Vuojŋŋanisá milta Jubmela láhkáj viessu . 
Vájku almatjin rubmaha milta duobbmidallin , de Vuojŋŋanisá milta Jubmela láhkáj viessu . 
Vájku boarrásamos tjállusa sámegiellaj li moadda tjuohte jage vuorrasa , de le dåjmalasj adno tjálalasj sámegielas sámegielak álmmuga gaskan viehka ådåájggásasj ájádus mij vijddánij låhkåmgiellan esski gå åskulasj tevsta almoduvvin . 
Vájku dal gájka avta mettulattja diehti jábmin , de dal Jubmela ármmo ja suv vattáldahka valjet gájkajda le vatteduvvam , ájnna almatja Jesus Kristusa baktu . 
Vájku dal gájka avta mettulattja diehti jábmin , de dal Jubmela ármmo ja suv vattáldahka valjet gájkajda le vatteduvvam , ájnna almatja Jesus Kristusa baktu . 
Vájku dal gájka avta mettulattja diehti jábmin , de dal Jubmela ármmo ja suv vattáldahka valjet gájkajda le vatteduvvam , ájnna almatja Jesus Kristusa baktu . 
Vájku dat rádje sjattaj de le ulmutja sässtám ietjasa dábijt ja kultuv rav . 
Vájku divna äjgáda le oadtjum diedov makkir riektá siján le åvddåskåvllå dåjmajde de ij la aktak berustam válldet dav f álaldagáv . 
Vájku divtasvuonagijn ietjanisá ma ∫enagi sjaddin sárnnediddje , de ettjin sij Rámádis lågå gå sárnnedin . 
Vájku dåbddu sutto sihti dæhppot ja nuollen dahkat , nav biedjap dav ierijda ja gæhttjap jáhko álgijdiddjáj ja ållididdjáj Jesusa nali guhti le gierddam kruossav ja ållidam lága rávkalvisáv mijá åvdås , ja ietjas njálmes tjuorvvum kruossa nanna , dat le ållånam . 
Vájku e galles Nuorttakalåhtån uddni vájkuduvá målssusimijs bargojnisá , de l ájn vuodoåvdeldibme ulmutjijda . 
Vájku guosse binnep luojkki de skåvlå berusti sáme kultuvras viehka enas . 
Vájku ij lim ájn riegádam , de lij gåjt máttaráhtjes Abrahama baktu maŋen dalloj gå Melkisedek suv duostoj . 
Vájku ij lim ájn riegádam , de lij gåjt máttaráhtjes Abrahama baktu maŋen dalloj gå Melkisedek suv duostoj . 
Vájku la vilá nuorra , de li sujna juo åtsådallama kulturbargos ja politihkalasj dåjmaj . 
Vájku mujna älle ålles sárnnedimvaddása de mujna le diehto , ja agev ja juohkkaláhkáj lihpit dassta oasev oadtjum . 
Vájku mujna älle ålles sárnnedimvaddása de mujna le diehto , ja agev ja juohkkaláhkáj lihpit dassta oasev oadtjum . 
Vájku muv ålgoldis almasj dåssjån , de muv sissŋálasj almasj biejves bäjvváj ådåstuvvá . 
Vájku muv ålgoldis almasj dåssjån , de muv sissŋálasj almasj biejves bäjvváj ådåstuvvá . 
Vájku muv ålgoldis almasj dåssjån , de muv sissŋálasj almasj biejves bäjvváj ådåstuvvá . 
Vájku rubmaham gáhtu , ja giellam ja goabddám vuolle sjávvun , de lev duv lahkusin . 
Vájku sijá vuojnedijn lij nåv ållo merkajt dahkam , de ettjin sunji jáhke , vaj profehta Jesaja bágo lulun ålliduvvat : Härrá , guhtis le dasi jáhkkám majt gulájma , ja gesi le Härrá giehta bigoduvvam ? 
Vájku sáme sebrudagán “ agev ” lij læhkám tjåhkanime , sihke læstadianisman ja fuolkken , de lij muhtem láhkáj aj gåhttjom ulmutjijda sáme birrasa ålggolin , bessat vuojnnet ja oahppat julevsáme birrasav mijá guovlon , gå mierredin dahkat julevsáme guovdátjav . 
Vájku vil dijáv girjijnam hådjodiv , de iv sáŋarda . 
Vájku vil dijáv girjijnam hådjodiv , de iv sáŋarda . 
Vájku vuorrasa láh ppi gielav mejt le maÿemus oahppam , de giella mejt le mánná rájes sáhkadam ájn le ájmon . 
Vájmmo diedon svatjáj nuorravuoda vuorddagijs ja hálojs gå de vijmak idja sjattaj ja iehtjam goades ålgus njáhkaliv . 
Vájmonis javllá : ’ Mån lev drådnik , iv le árbbásj , iv ga surggahit dárbaha . 
Vájmonis javllá : ’ Mån lev drådnik , iv le árbbásj , iv ga surggahit dárbaha . 
Vájmut garravuodajn ja buorránahtesvuodajn le moarev tjoahkkimin moare bäjvváj , gå Jubmela rievtesferdugis duobbmo bihkus . 
Vájmut garravuodajn ja buorránahtesvuodajn le moarev tjoahkkimin moare bäjvváj , gå Jubmela rievtesferdugis duobbmo bihkus . 
Vájvalussjiv gå agev muv gæhttjalin divvot gå sáhkadiv , ja de áhttjásim javlliv skåvlås sihtiv hiejttet . 
Váksjudin suv ja rádjin suv lusi soabmásijt , gudi ietjasa rievtesferdugin dagádin ja gudi Jesusav muhtem bágojis diehti gähttjalin giellat , oarev åttjutjit suv ednamhärrá vielde vuolláj biedjat . 
Váksjudin suv ja rádjin suv lusi soabmásijt , gudi ietjasa rievtesferdugin dagádin ja gudi Jesusav muhtem bágojis diehti gähttjalin giellat , oarev åttjutjit suv ednamhärrá vielde vuolláj biedjat . 
Vákta manáj suv oajvev fáŋŋgagoaden jalátjit 28 ja de åjvijn gáre sinna máhtsaj , vattij niejddaj , ja niejdda dav äddnásis vattij . 
Vákta manáj suv oajvev fáŋŋgagoaden jalátjit ja de åjvijn gáre sinna máhtsaj , vattij niejddaj , ja niejdda dav äddnásis vattij . 
Válde Markusav fárrusit diehki , sån le muv bargguj buorre viehkken . 
Válde Markusav fárrusit diehki , sån le muv bargguj buorre viehkken . 
Válde Markusav fárrusit diehki , sån le muv bargguj buorre viehkken . 
Válde rájges bajás ja dibde vuoj ∫adallat 15-20 minuhta gåbttjusa sinna åvdås rabá . 
Válde sijáv fárrusit ja rájnni ietjat aktan sijájn , ja mávse sijá åvdås vaj oajvev oadtju buolljadahttet . 
Válde sijáv fárrusit ja rájnni ietjat aktan sijájn , ja mávse sijá åvdås vaj oajvev oadtju buolljadahttet . 
Vállde aj gietjavlågev rijddijiddje ja guoktatjuohte viehkediddje fárrusihtte . 
Vállde aj gietjavlågev rijddijiddje ja guoktatjuohte viehkediddje fárrusihtte . 
Vállde aj gietjavlågev rijddijiddje ja guoktatjuohte viehkediddje fárrusihtte . 
Vállde dav ja lájttijihtte diehki . 
Vállde dav ja lájttijihtte diehki . 
Vállde dav ja lájttijihtte diehki . 
Válldet aktijvuodav ulmutjij gejt diedá soajttá biejvvet maññel rámbuvdan jali ietjá sosialalasj aktijvuodan iejvvi le sierraláhkáj gássjelis , ja danen ulmutja farra sjávot årru . 
Válldet maŋen nuorajåvdåstiddjijt barggojuohkusijn , referänssajuohkusijn ¶ 
Válldin de suv giedas ja Damaskusij lájddijin . 
Válldin de suv giedas ja Damaskusij lájddijin . 
Válldin de suv giedas ja Damaskusij lájddijin . 
Válldiv suv giedas ja sihtiv sujsta ándagis ádnot . 
Válldum almatjijda dáv njuolgadusáv vattáv , mij ij le mujsta , ájnat Härrás : Nissun allus ålmmåstis sirádu . 
Válldum almatjijda dáv njuolgadusáv vattáv , mij ij le mujsta , ájnat Härrás : Nissun allus ålmmåstis sirádu . 
Válldár iesj javllá sunji lij riek hávsske rádnajis siegen . 
Válldára máhtteba aktan vádtset kåvrråj ja tjåhkkidit sajijdiska . 
Válldára tjåhkkidibá sadjásiska . 
Vállji tækstatjoahkkes avtav diktav . 
Vállji tækstatjoahkkes avtav diktav / juojggamtevstav . 
Válljidum oappát máná dunji varrudagájt sárnnu . 
Válljijiddje galggá jienastimkårtåv / ålgoldiskuverav tsåggålit sierra biráskuvera sisi , dabbmit biráskuverav ja maŋemusát påvsståbrevvajienastit maŋemusát válljimbiejve , dat la ájllega moarmesmáno 19. b. 2013 . 
Válljijiddje jienastimkårttå / ålgoldiskuverra váldeduvvá jienas gå válljimkuverav tsåggi válljimlihttáj ja dan láhkáj váldeduvvá válljijiddje jiedna suv identitehtas , dat mierkki válljimsuollevisvuohta suoddjiduvvá . 
Válljimgujddimussiebrreráde galggá gujddimusáv oadtjum áramusát biejvev válljimbiejve maŋŋela ja maŋemusát lågev biejve maŋŋel gå válljimboados la diededuvvam . 
Válljimgähttjamsiebrreráde guoradij gujttimijt ja mierredij válljim lánndadiggefábmoduvvamij Västra Götalándan ja válljim kommuvnnafábmoduvvamij Örebro nuorttaalle válljimgievlen galggá ådåsis dagáduvvat danen gå boados danna jahkedahtte lij sjaddat ietjáláhkáj jus vánesvuoda ällim gávnnut . 
Válljimpáhppára rájaduvvi ietjat årudahkaj njuolgga válljimfábmudagás . 
Válljimsiedila ja diededime rájaduvvi aj Brevan Válljimfábmudagás gávnnuji , ietján gå jienastimkårttå / ålgoldiskuverra , aj gájkka válljimsiedila , válljimkuvera , bierggasa brevvajienastibmáj ja diededime gåk jienas . 
Válljimsiedila kandidáhtaj prienntiduvvi Juogos , belludahka jali muoduk aktijmannam hähttu diededit binnemusát gålmmå kandidáhta . 
Válljimvuohke l låhkojuogo milta , dat javllá mandáhta ( saje ) Sámedikken juogeduvvi jiednalågo milta majt juohkusa , belludagá jali muoduk tjoahkkájmannama ma válljimij li säbrram li oadtjum . 
Várdasdievás mån vuosedittjav gåggu viehkat máhtá , javllá Jåvvå , árvvet dal Ánu balásj tjádjánimes dájda sunji amás miehtsijda . 
Váres luojttádattijn Jesus sijáv buorgguj aktasik giehttomis majt lidjin vuojnnám , åvddål_gå Almatjabárnne lij jábbmegij lussta tjuodtjelam . 
Váres luojttádattijn Jesus sijáv buorgguj aktasik giehttomis majt lidjin vuojnnám , åvddål_gå Almatjabárnne lij jábbmegij lussta tjuodtjelam . 
Váres vuollánime Jesus sidjij javlaj : ” Allit gesisik giehto mav lihpit vuojnnám , åvddål_gå Almatjabárnne le jábbmegij lussta tjuodtjelam . 
Váres vuollánime Jesus sidjij javlaj : ” Allit gesisik giehto mav lihpit vuojnnám , åvddål_gå Almatjabárnne le jábbmegij lussta tjuodtjelam . 
Várjjala dav Bágut ja sakramentaj baktu , ja guoddus dunji sjattojt gieresvuodan . 
Várnnahis sebrudahka moatte láhkáj , miejnni SvenRoald Nystø . 
Várreiellem ¶ 
Várrijihtit biergos mij boajtojubmelijda le värroduvvam , máles , buvvum juhtusij biergos ja skiegesvuodas . 
Várrijihtit boajtojubmeldievnastusás ¶ 
Várrijihtit skiegesvuodas . 
Várrijihtit skiegesvuodas . 
Várrijihtit vájmojdihtte rattukvuodas , juhkalisvuodas ja iellema mårråhijs noadoduvvamis . 
Várrijihtit vájmojdihtte rattukvuodas , juhkalisvuodas ja iellema mårråhijs noadoduvvamis . 
Várrot bárnijt gájtsajt galmmedimes , gähttjat da li gåbttjåsa vuolen jus ilá biekkas ja báro släbbogåhti vadnasij . 
Vásedam lip giellabiesij tjadádibme báles bálláj viertti målssot , nav jut oassálasstijda aj sjaddá miellagiddisin æjvvalimijt tjuovvot . 
Vásedav lip ålos gudi gielama berustip ! 
Vásse vahko biegga l sjavnnjám sågijs gájkka lastajt , stuvssim daj ja mañemus bårdudam suormmasin båvnåj ja biesstagij birra . 
Vásse vahko lidjin divna 1. klássaga aktisasjsuorges Knut Hamsuna joarkkaskåvlås tjoahken Hábmelin . 
Vásstedihtit , de javlav mat fámos dáv dagáv . 
Vásstedihtit , de javlav mat fámos dáv dagáv . 
Vásstedihtit , de javlav mat fámos dáv dagáv . 
Vásstedij : ” Didjij lev juo giehttum , valla ejda gulldalit sidá . 
Vásstedij : ” Vájmojihtte garravuoda diehti Moses didjij miededij áhkájstihtte sirádit , valla álgos ij lim dan láhkáj . 
Vásstedij : ” Ájgijt ja båttåjt majt Áhttje fámos baktu le mierredam ij didjij gullu diehtet . 
Vásstedijga : ” Mij Jesusij Nasaretas guosská , guhti lij profehta , bágon ja dagon fábmogis Jubmela ja ålles álmmuga åvdån , 20 vatteduváj mijá alemushärrájs ja rádeålmmåjs jábmemij duobbmidalátjit ja ruossinávlliduvátjit . 
Vásstedijga : ” Mij Jesusij Nasaretas guosská , guhti lij profehta , bágon ja dagon fábmogis Jubmela ja ålles álmmuga åvdån , vatteduváj mijá alemushärrájs ja rádeålmmåjs jábmemij duobbmidalátjit ja ruossinávlliduvátjit . 
Vásstedin : ” Kornelius , rievtesmielak ja jubmelbalulasj doarrooajvve , gen birra åbbå juvdá álmmuk buorev hoallá , le ájlis ieŋŋgilis gåhtjoduvvam duv viedtjat gulátjit mij dujna le javllat . 
Vásstádusáv dán gatjálvissaj - ja moatte ietjá gatjálvisájda - oattjo bágoj vuorrasijs - ållessjattogijs , skåvlås ja sijdas , duktijs - gájkajs ! 
Vássám li juo ienep gå guokta jage dat rájes gå Sámedigge dåhkkidij Iellembirásprográmmav . 
Vássám tjavtja jåhtuj biejaj Nordlánda universitehtta julevsámegiela bachelor-åhpadusáv . 
Váttsedijn gaskaniska ságastalájga gájkka vásáldagáj birra Ságastaládijn de gis Jesus iesj sunnu fárruj bådij . 
Vávta stádauvsajn idja biejvve vuorŋedin suv gidditjit ja gåttåtjit , 25 valla soames ijá suv åhpadisålmmå kårja sinna suv stáda muvras vuolus luojttin . 
Vávta stádauvsajn idja biejvve vuorŋedin suv gidditjit ja gåttåtjit , valla soames ijá suv åhpadisålmmå kårja sinna suv stáda muvras vuolus luojttin . 
Vávta sujsta balos skielbbijin ja ravggin degu jábmám . 
Vávta sujsta balos skielbbijin ja ravggin degu jábmám . 
Väjá oadtjot biednigijt jali iehtjádav gässta dån la nuppástuvvam . 
Vällaha sijdo nanna juolgij vehik såddjot vaj vällaha nannusit ja ráfálattjat åjvijn val oajvevuole nanna . 
Værábuv galla ij lim áhttje vuojnnám . 
Væráldijn æjvvalit mij lij nav ietjálágásj gå majna lidjin hárjjánam sijdabájkes . 
Værált lij muohttagis dievva . 
[ 53 Gájkajs de iesj guhtik sijddasis vuolgij , valla Jesus Olijvvavárráj manáj . 
[ 9 Gå Jesus lij árradisán sábbáda maŋŋel tjuodtjelam , de ietjas bigodij vuostak Mariaj Magdalas , gässta lij gietjav bahás vuojŋŋanisá vuodjelam . 
[ 9 Gå Jesus lij árradisán sábbáda maŋŋel tjuodtjelam , de ietjas bigodij vuostak Mariaj Magdalas , gässta lij gietjav bahás vuojŋŋanisá vuodjelam . 
[ Avtanik ij le stuoráp gieresvuohta gå sujna guhti hekkas rádnajis åvdås vaddá . 
] 17 Gå almasjvegas lij vuolggám ja viessusis boahtám , de åhpadisålmmå sujsta dan muodulvisá birra gatjádin . 
] 45 Jus juolggát duv tjáddjit , de tjuolasta dav . 
] 47 Jus tjalmmát duv tjáddjit , de gajkeda dav . 
] Gå almasjvegas lij vuolggám ja viessusis boahtám , de åhpadisålmmå sujsta dan muodulvisá birra gatjádin . 
] Jus juolggát duv tjáddjit , de tjuolasta dav . 
] Jus tjalmmát duv tjáddjit , de gajkeda dav . 
] sadje geodetalasj gievlen mij vuolggá gålmå rijka aktisasj rádjegietjes dan sadjáj gålmåjn nissunijn gånnå dån la dal , riehtasa guhkken kaukasusin [ ... 
adnet digitála ræjdojt ietjas giellaoahppamis ¶ 
adnet digitála ræjdojt ietjas giellaoahppamis ¶ 
adnet moallánagájt grammátihkas ja tækstaoases viehkken ietjas bargon ¶ 
adnet moallánagájt grammátihkas ja tækstaoases viehkken ietjas bargon ¶ 
adnet sáme bivtasnammadusájt ja giehttot sámegáptij birra duot dát guovlos Sámen ¶ 
adnet sáme bivtasnammadusájt ja giehttot sámegáptij birra duot dát guovlos Sámen ¶ 
adnet tevstajt girjjevuorkás , Internehtas ja mediajs lájttálisát , árvvaladdat tevstajt ja vuosedit aneduvvam gáldojda ¶ 
adnet tevstajt girjjevuorkás , Internehtas ja mediajs lájttálisát , árvvaladdat tevstajt ja vuosedit aneduvvam gáldojda ¶ 
adnet vuodomoallánagájt grammatihkas ja tækstaoases ¶ 
adnet vuodomoallánagájt grammatihkas ja tækstaoases ¶ 
agev , gájkka råhkålvisájnam dijáj gájkaj åvdås . 
aj bäldos vuobdij , ja biednigijt buvtij ja apostelij juolgij åvddåj biejaj . 
akta rumáj ja akta Vuojŋŋanis , nåv gåktu dij akti avtagasj doajvvuj gåhtjoduvájda . 
aktan muhtem nissunij gudi lidjin bahás vuojŋŋanisájs ja skihpudagájs buoreduvvam : Maria Magdalas gässta gietjav bahás vuojŋŋanisá lidjin mannam , ¶ 
aktavuodav válldet , demokradiddjaåvddånimåssudagájn , ¶ 
aktijvuodav válldet Svierigijn dágástalátjit mákkár máhttelisvuoda li gávnatjit tjoavddusijt majt oahppe goppátjij rijkajn máhtti ávkástallat . 
aktisasjbargos , bierri bisoduvvat ja ássjeguoskavattjan dagáduvvat duola degu tjállet ja biedjat dajt resurssabáŋkaj ( bs. kapihtal 4,2 ) . 
alemus divisjåvnås ja rijkkajuohkusis gudi soajtti hiehpat . 
alfabehttagirjes ja álggogirjes unnemusájda gudi li iesski álggám julevsámegielav låhkåt . 
alla4 : ÅDÅSTUHTEDUM DUODJE : Duodjár lena Viltok vuostasj bále vuosádaláj ådå hábmidum biktasijt sasnes ja náhkes , . 
allit hähkkat hämssana , allit ga ballá jus aktak javllagoahtá Härrá biejvev boahtám , ja mak duodas dav Vuojŋŋanisájn , jali bágujn jali girjijn , mav javlli mijás boahtá . 
analyserit tevstajt moattet sjáŋŋaris vaj luluj máhttet ájádallat ássjij birra ma tevstajn båhti åvddån ja árvojt majt tevsta åvddånbukti ¶ 
analyserit tevstajt moattet sjáŋŋaris vaj luluj máhttet ájádallat ássjij birra ma tevstajn båhti åvddån ja árvojt majt tevsta åvddånbukti ¶ 
arenav ásadit gånnå julevsámegielak nuora bessi gielastisá adnet . 
astot giehttop mij la dán sisadno ¶ 
at lij soames báhttja dålen mij lij oadtjum gadniha niejdav áhkátjin . 
b ) ådå vidjura åvddånbåhti ma tjielggasit vuosedi märrádus lij boasstot jali c ) årrum li giehtadallamvige märrádusá duogen ma märrádusáv ållåsit bájnnin . 
bagádit ristagisájt vaj rievtes dádjadus Jubmela bágos bissánij vájmmuj . 
baksima vargga måjtidalli , vuojnnet ávujn oaddám ihkeven ájggáj . 
biedjat åvddåskåvllådoajmmaj gånnå dåjmas divna jali ¶ 
biejaj Kristusin bargatjit , gå jábbmegij lussta suv båvtij ja oalges bällásis almen biejaj , ¶ 
biejve mårijdibmen sidjij gudi li sjievnnjedin ja jábmema sähkásin , ja juolgijdimme ráfe bálggáj lájddi . 
bijlla bijlasj áhkutjam = muv unna áhkusj ædnátjam = muv unna ædnásj muohtátjam = muv unna muohtásj ¶ 
boahtám danen Divtasvuona suohkan sjattaj oassen sáme giellaháldadimguovlos ådåjakmáno 1. biejve rájes 2006 . 
buktet bágoj valljudagáv ja máhttet ságastallat dan milta mij le vuordedahtte ja gájbbedahtte ¶ 
buktet bágoj valljudagáv ja máhttet ságastallat dan milta mij le vuordedahtte ja gájbbedahtte ¶ 
buktet duollatjállemav ja ortografijav ja dábálasj tækstajuohkemvuogijt ¶ 
buktet duollatjállemav ja ortografijav ja dábálasj tækstajuohkemvuogijt ¶ 
buohtastahttet sáme giellahiståvrå oajvvelinjajt nuorttarijkalasj gielaj histåvråjn ¶ 
buohtastahttet sáme giellahiståvrå oajvvelinjajt nuorttarijkalasj gielaj histåvråjn ¶ 
buohtastahttet sáme ja dáro báhkotsåmijt ¶ 
buohtastahttet sáme ja dáro báhkotsåmijt ¶ 
buohtastahttet sáme ja dáro lávllagijt ja sálmajt ¶ 
buohtastahttet sáme ja dáro lávllagijt ja sálmajt ¶ 
buohtastahttet sáme ja dáro lávllagijt ja sálmajt ¶ 
buohtastahttet sáme ja dáro lávllagijt ja sálmajt ¶ 
buohtastahttet sáme ja ietjá álggoálmmugij tevstajt ja árvustallat daj árvov kultuvrra- ja identitehtaåvddånimen ¶ 
buohtastahttet sáme ja ietjá álggoálmmugij tevstajt ja árvustallat daj árvov kultuvrra- ja identitehtaåvddånimen ¶ 
buohtastahttet sáme ja ietjá álggoálmmugij tevstajt ja árvustallat daj árvov kultuvrra- ja identitehtaåvddånimen ¶ 
buohtastahttet sáme ja ietjá álggoálmmugij tevstajt ja árvustallat daj árvov kultuvrra- ja identitehtaåvddånimen ¶ 
buohtastahttet sáme subttsasijt ietjá álggoálmmugij ja ietjá kultuvraj subttsasij ¶ 
buohtastahttet sáme subttsasijt ietjá álggoálmmugij ja ietjá kultuvraj subttsasij ¶ 
buohtastahttet sáme subttsasijt ietjá álggoálmmugij ja ietjá kultuvraj subttsasij ¶ 
buohtastahttet sáme subttsasijt ietjá álggoálmmugij ja ietjá kultuvraj subttsasij ¶ 
buohtastahttet sámegiela dilev ietjá álggoálmmugij gielladilijn ¶ 
buohtastahttet sámegiela dilev ietjá álggoálmmugij gielladilijn ¶ 
buohtastahttet tjálalasj sámegiela bágojt ja grammáhtalasj hámijt hållamgielajn ja åvddånbuktet buohtastahttema båhtusijt ¶ 
buohtastahttet tjálalasj sámegiela bágojt ja grammáhtalasj hámijt hållamgielajn ja åvddånbuktet buohtastahttema båhtusijt ¶ 
buohtastahttet árbbedábálasj sámegieltevstajt ådåájggásasj tevstaj ¶ 
buohtastahttet árbbedábálasj sámegieltevstajt ådåájggásasj tevstaj ¶ 
buorebut aktidip sáme dilijt stáhtaviesádin ja sábmen – iemeálmmugin sámepolitihkanimme ¶ 
buorástahttet , gijttet ja ietjas birra giehttot sámegiellaj ¶ 
buorástahttet , gijttet ja ietjas birra giehttot sámegiellaj ¶ 
bájkálasj oatsodibme le juo sæsstám millijåvnåjt sebrudahkaj . 
bárnestis sihtá suv subtsastittjat de vásstet : - Iv nav buoragit desti mujte . 
bårråt nåv edna jahkeájggehiebadum ¶ 
bæjválasj iellema báhkoboanndudagáv buktet ¶ 
bæjválasj iellema báhkoboanndudagáv buktet ¶ 
dagu muhtem miellagåvån dålusj ájges ¶ 
dagu málestibme , muorajt tjoagget ja viessot dålusj sámij árbbedábij milta . 
dahkamusgirjij milta Máhttodepartementas Åhåadusdirektoráhttaj . 
dahkat oahppijt dåjmalasj oassevállden ietjasa oahppamprosessan , vaddet sidjij dádjadusáv ietjasa giellaåvddånimes , ja oahppat gielav adnuj válldet majna åttjudi allasisá ienep dádjadusáv ja máhtudagáv ¶ 
dahkat oahppijt dåjmalasj oassevállden ietjasa oahppamprosessan , vaddet sidjij dádjadusáv ietjasa giellaåvddånimes , ja oahppat gielav adnuj válldet majna åttjudi allasisá ienep dádjadusáv ja máhtudagáv ¶ 
dahkat oahppijt dåjmalasj oassevállden ietjasa oahppamprosessan , vaddet sidjij dádjadusáv ietjasa giellaåvddånimes , ja oahppat gielav adnuj válldet majna åttjudi allasisá ienep dádjadusáv ja máhtudagáv ¶ 
dahkat oahppijt dåjmalasj oassevállden ietjasa oahppamprosessan , vaddet sidjij dádjadusáv ietjasa giellaåvddånimes , ja oahppat gielav adnuj válldet majna åttjudi allasisá ienep dádjadusáv ja máhtudagáv ¶ 
dahkat oahppijt dåjmalasj oassevállden ietjasa oahppamprosessan , vaddet sidjij dádjadusáv ietjasa giellaåvddånimes , ja oahppat gielav adnuj válldet majna åttjudi allasisá ienep dádjadusáv ja máhtudagáv ¶ 
dajna gå Härrá bágos ednamin háhppelit ållidahttá . 
dajna gå Jubmel guhti javlaj : ” bájttus tjuovgga sjievnnjedin ” , le aj muv vájmmuj tjuovgav bájtedahttám , vaj diehto Jubmela herlukvuoda birra luluj Jesus Kristusa árudijás bájttet . 
dajna gå Vuojŋŋanisá láhka mij iellemav Kristus Jesusin vaddá , le muv sutto ja jábmema lágas tjoavddám . 
dajna gå almatja moarre ij dagá dav mij le rievtes Jubmela åvdån . 
dajna gå duodastit máhtáv ; siján le sávres jáhkko Jubmelij , valla rievtes dádjadus vádnun . 
dajna gå ietjastam iv le hållam , ájnat Áhttjám guhti muv le rádjam , le munji javllam majt hållat ja sárnnedit . 
dajna gå sijáv gejt åvdutjis le tjuolldám , le aj åvdutjis mierredam Bárnes gåvå milta hábbmit , vaj luluj vuostasjriegádiddjen moatte vieljatjij gaskan . 
dajna gå suddo oarev budás oattjoj ja muv dajna biehtij ja gåttij . 
dajna gå sån gudnev ja herlukvuodav Jubmel Áhtjestis duostoj , gå jiedna allavuoda herlukvuodas gulluj : ” Dát le Bárnnám , muv iehttselis ja gärrásamos . 
dajna gå sån rievtesferduk ålmåj sijá siegen viesoj ja gå gulláj sijá lágadis dagoj birra ja iesj sijáv vuojnij , de biejves bäjvváj suv rievtesferduk siello vájvástuváj . 
dajna gå vuojnáv duv bihtja sáhpes dievva ja vierrevuohtaj snårrum . 
dalloj gå daj sinna lijda viessomin dán ájge ja värálda dábij milta jegadime ilmerijka ja vuojŋŋanisá oajvemusáv , vuojŋŋanisáv mij dálla gullogahtesvuoda almatjijn barggá . 
dan diehti gå gånågissan ráddi , dasik gájkka vasjulattjajt juolgijis vuolláj le biedjam . 
danen gå diehtep , majt jáhkon dahkabihtit , gåktu gieresvuodan barggabihtit ja man gierddisa doajvon lihpit mijá härráj Jesus Kristusij Jubmela , Áhtjáma åvdån . 
danen gå guhti vierijt dahká hattov dagojstis oadtju . 
danen gå lij åhpadisålmmåjdis åhpadime . 
danen gå sissŋelis , almatjij vájmos , bahás ájádusá båhti : skiegesvuohta , suoládibme , almasjgåddem , ¶ 
dat bahás majt lev ájádallam ja moalggám duv vuosstáj . 
dat rájes gå Johannes suv gástadij ja gitta dan biejve rádjáj gå mijá lussta almmáj váldeduváj - dajs ålmmåjs akta , aktan mijájn , viertti suv tjuodtjelime birra vihtanasstet . 
dav imálussjin – vuojnnet svierikdoarrofuovan lidjin tjiegos værjo – sierralágásj fábmo . 
de Sjekemij vuolgadin biejaduvátjit hávddáj , mav Abraham Sjekemin Hamora bárnijs lij oasstám ja silbaj máksám . 
de besa oassálasstet ja náv le aj gæhttjij gáktuj . 
de biejav duv vasjulattjajt duvddan juolgijat vuolláj . 
de dahpav mån goadenim uvsav . 
de dahpav mån goadenim uvsav . 
de dakkirasj Sáhtánij vatteduvvá , vaj suv rumáj dåssjån ja suv vuojŋŋanis Härrá biejven gádjus . 
de dij gájka ja åbbå Israela álmmuk diehtut , Jesus Kristusa nasareaga namá baktu , dát ålmåj le dal varres , suv baktu gev ruossinávllijda ja gev Jubmel le jábbmegij lussta båktåm . 
de doarroålmmåj oajvemus javlaj : ” Mån lev viesajdimvuoda riektás edna biednigav máksám . 
de duv vasjulattjajt duvddan juolgijat vuolláj biejav . 
de ehpit suv majdik dibde áhttjásis jalik äddnásis dahkat . 
de gietjav sujsta väráp vuojŋŋanisá viedtjá , ja da tjuovvu suv sisi ja dasi årruji . 
de gietjav sujsta väráp vuojŋŋanisá viedtjá , ja da tjuovvu suv sisi ja dasi årruji . 
de hoallá : Máhtsav viessusim gåsstå vuolggiv . 
de mijáv gájoj - ij rievtugis dagojimme diehti ájnat ármmogisvuodastis - lávggoma baktu , mij ådåsis riegádahttá ja ájlis Vuojŋŋanisá baktu ådåstuhttá . 
de mánáv fármmásis váldij ja Jubmelav hievedij ja javlaj : ¶ 
de ármujnat gulldala . 
de ármujnat gulldala . 
de ármujnat gulldala . 
de ármujnat gulldala . 
degu libba mij biesskedattijn jasska årru , de njálmes ittjij rabá . 
diehtet árggaviessoma , sebrudagá ja árbbedábij birra Sámeednama sierra guovlojn ja diehtet sáme nårmaj ja árvoj birra ja máhttet buohtastahttet ietjá kultuvraj . 
diehtet árggaviessoma , sebrudagá ja árbbedábij birra Sámeednama sierra guovlojn ja diehtet sáme nårmaj ja árvoj birra ja máhttet buohtastahttet ietjá kultuvraj . 
dievvasin rievtesferdukvuodas , mij le Jesus Kristusa dago sjaddo , Jubmelij guddnen ja rámmpon . 
dijáv le dal aj ietjajnis såbadam dan baktu gå Kristus jábmemav oadtjelasj rubmahijnes gierdaj . 
divna suttojdam ándagis luojttá ¶ 
doarjjot álgadimijt ma ulmutja ja luondo rasjesvuodav Sámeednamin binnedi ; buojkulvissan biejadimev ja adnemav unnep ådåstuhttem ¶ 
dojt bájkálasj sebrudagás , luondos ja árbbedábálasj æládusájs gulluvasj terminologijajn . 
duodje2 : TJÁPPA DUODJE : Oasse duojes dagádum duodjeoahppes Ann-Sofie Jonsson . 
duola dagu Jack sjålledin sienas Hábmerhállan – badjelasj 500 Berntsena ja sáme gulldaliddjij . 
duollatjállemnjuolgadusájt buktet bargadijn ietjas tevstaj ¶ 
duollatjállemnjuolgadusájt buktet bargadijn ietjas tevstaj ¶ 
duon dán njálmálasj rållan doajmmat juogosságastallamijn , lågådallamijn , dramatiseremijn , åvddånbuktemijn ja vuosádusájn sihke oassálassten ja gulldaliddjen / gæhttjen ¶ 
duon dán njálmálasj rållan doajmmat juogosságastallamijn , lågådallamijn , dramatiseremijn , åvddånbuktemijn ja vuosádusájn sihke oassálassten ja gulldaliddjen / gæhttjen ¶ 
duon dán tjállerållan doajmmat skåvlå almulasjvuodan ja sebrudak- ja barggoiellemin ¶ 
duon dán tjállerållan doajmmat skåvlå almulasjvuodan ja sebrudak- ja barggoiellemin ¶ 
duv giedajda vuojŋŋanisám vattáv , ¶ 
duv giedan ållåsit lev . 
dádjadusáv duojes dahkat ja moallánagájt ma dasi gulluji , subtsas sån . 
dágástallat gåktu giela árvo sebrudagán le bájnnám sámij giellamáhtov , guovtegielakvuodav ja iesjdåbdov , ja man láhkáj skåvllå , sebrudahka ja barggoiellem luluj buoremusát doarjjot guovtegielakvuoda nannimav ¶ 
dágástallat gåktu giela árvo sebrudagán le bájnnám sámij giellamáhtov , guovtegielakvuodav ja iesjdåbdov , ja man láhkáj skåvllå , sebrudahka ja barggoiellem luluj buoremusát doarjjot guovtegielakvuoda nannimav ¶ 
dágástallat gåktu giela árvo sebrudagán le bájnnám sámij giellamáhtov , guovtegielakvuodav ja iesjdåbdov ¶ 
dágástallat gåktu giela árvo sebrudagán le bájnnám sámij giellamáhtov , guovtegielakvuodav ja iesjdåbdov ¶ 
dágástallat sáme giellapolitihka ja kultuvrraåvddånahttema vidjurij birra ¶ 
dágástallat sáme giellapolitihka ja kultuvrraåvddånahttema vidjurij birra ¶ 
dálásj ájges , sierraláhkáj vásádusáj birra ma lågådahttemij gullu . 
dán guovlon , valla Svieriga bielen la galle árbbedábálasj silbas ja ietjá hervas , subtsas Kolsrud . 
dárbas räjddo diedojt buolvas buolvvaj dålvutjit . 
dåbddåt bágojt ja moallánahkkojt tjállagijn ¶ 
dåbddåt bágojt ja moallánahkkojt tjállagijn ¶ 
dåbddåt duov dáv gielalasj vájkkudimnævov ja adnet dajt ietjas tevstajn ¶ 
dåbddåt duov dáv gielalasj vájkkudimnævov ja adnet dajt ietjas tevstajn ¶ 
dåbddåt giellajienajt ja tjállet unnes ja stuorra bokstávajt ¶ 
dåbddåt giellajienajt ja tjállet unnes ja stuorra bokstávajt ¶ 
dåbddåt muhtem giellasuorggebágojt ietjas giellasuorgen ma li avtalágátja jali ietjálágátja gå ietjá giellasuorgen ¶ 
dåbddåt muhtem giellasuorggebágojt ietjas giellasuorgen ma li avtalágátja jali ietjálágátja gå ietjá giellasuorgen ¶ 
dåbddåt sáme bokstávajt ¶ 
dåbddåt sáme bokstávajt ¶ 
dåbddåt álkkes bæjválasj bágojt , namájt , moallánagájt ja oanes gárgadisájt ¶ 
dåbddåt álkkes bæjválasj bágojt , namájt , moallánagájt ja oanes gárgadisájt ¶ 
dåjvujn sijddabájkijda máhttsat – gámáv dálvveájges ¶ 
dåjvujn sijddabájkijda máhttsat – gámáv dálvveájges ¶ 
dålkkut bæjválasj ássjijt dárogielas sámegiellaj ¶ 
dålkkut bæjválasj ássjijt dárogielas sámegiellaj ¶ 
dålkkut ássjijt ma guosski skåvllåj dárogielas sámegiellaj ¶ 
dålkkut ássjijt ma guosski skåvllåj dárogielas sámegiellaj ¶ 
ednama ja alme sjivnnjediddjes . 
ednama ja alme sjivnnjediddjes . 
ehpit dåssjå val sijá tjalmij åvdån duolloma diehti , ájnat Kristusav dievnastihtit ålles vájmos Jubmela sidoda milta . 
emus 11 jage læhkám , dan ájge gå dån le suohkanin årrum ? 
evangeliumav Bárnes birra , guhti almatjin Davida máttos riegádij , ¶ 
fáhkaássjev njálmálattjat åvddånbuktet viehkkenævoj jali daj dagá ¶ 
fáhkaássjev njálmálattjat åvddånbuktet viehkkenævoj jali daj dagá ¶ 
fálaldagáv oadtjot ja giela árvov nannit . 
fáron guollimin : - Mån lav esski dán virggáj álggám , galgav dal boahtte giellabiesijt plánigoahtet , galggi edesik guokta vil dán skåvllåjage ja diedon aj Julevsáme vahkon snjilltjamánon dagu lip åvddåla ásadam . 
g. ” variábel doarjja ” mij ållåsit manná sáme avijsajda . 
galggabihtit dal ienni suv ándagis luojttet ja jaskadit , vaj låsep surgos ij håhkkåna . 
garvvet tjátjij , jiekkij , jávrij ja tjátjádagáj ¶ 
gatjádij Stuorviellja iednes . 
gatjádij ieddne munnus Stuorvieljas . 
gatjádij iednes , valla ieddne ittjij riekta diede . 
gatjádij áhtjes ja iednes . 
gatjádiv , ja gállos bivvasijt sihkastiv . 
gatjádiv , ja árvvediv Ámmá ij lim ælvvám dale dav fávrov mij tráhpá nali tjuottjadij . 
gatjádiv gáhttos , valla gáhtto dåssju munji gehtjaj . 
gatjádiv iednes . 
gatjádiv iednes . 
gatjádiv unnavieljatjis . 
gatjádiv áhtjes . 
gatjádiv áhtjes . 
gatjádiv áhtjes . 
gatjádiv áhtjes . 
gatjádiv áhtjes . 
gatjádiv ájn gáhttos , valla gáhtto dåssju gehtjaj . 
gatját ieddnes . 
gatját ieddnes . 
gatját sån gadnihis . 
gatját Ámul ja gehtjas vielljasis . 
gatját Ánni vieljastis . 
gatját áhttjes . 
gejs gatjádij jus ájlis Vuojŋŋanisáv lidjin oadtjum dalloj gå jáhkkegåhtin . 
geográfalasj tjanos . 
gibttsum . 
giedas muv aneda . 
giehttot giellaguovloj birra Sámen ¶ 
giehttot giellaguovloj birra Sámen ¶ 
giehttot girjij ja girjjetjállij birra majt berus ja argumenterit ietjas girjjeválljimav ¶ 
giehttot girjij ja girjjetjállij birra majt berus ja argumenterit ietjas girjjeválljimav ¶ 
giehttot guládallamvuogij birra ja gåktu gielalasj ja kultuvralasj variasjåvnå bájnni guládallamav ¶ 
giehttot guládallamvuogij birra ja gåktu gielalasj ja kultuvralasj variasjåvnå bájnni guládallamav ¶ 
giehttot ietjá sámegielaj dåbddomerkaj birra ¶ 
giehttot ietjá sámegielaj dåbddomerkaj birra ¶ 
giehttot juojddá ietjas ja iehtjádij birra sámegiellaj ¶ 
giehttot juojddá ietjas ja iehtjádij birra sámegiellaj ¶ 
giehttot man guovlluj mij låhkåp ja tjállet , ja ságastallat tjállemvuogij birra ietjá guovlojn væráldin ¶ 
giehttot man guovlluj mij låhkåp ja tjállet , ja ságastallat tjállemvuogij birra ietjá guovlojn væráldin ¶ 
giehttot muosádimij ja åtsådallamij birra ¶ 
giehttot muosádimij ja åtsådallamij birra ¶ 
giesseijá sugáj Oline Sandnes jávre rastá biebmujn boadnjestis , Steffen , guhti lij dimmbarijt tjuollamin nuppe bielen . 
girjjásit lidjin juo tjáleduvvam ¶ 
girkkos jali krematåvrås ¶ 
gitta dan biejve rádjáj gå almmáj váldeduváj , maŋŋela gå ájlis Vuojŋŋanisá baktu lij gåhttjomijt vaddám sidjij gejt apostelin lij válljim . 
goajvvu tjátjev vadnasis , mav släbbo báro vas dalága dievddi ja rissjo tjáhtjetjalme sjkilltjadi vadnasav . 
goarrot ¶ 
guddneda áhtját ja ädnát ja dån galga guojmát iehttset nåv_gåk ietjat . 
guhkesájggásasj tjanos årrot . 
guhti le ájnna jámegahtes , guhti viessu tjuovga sinna , masi aktak ij buvte lahkanit , gev aktak almasj ij le vuojnnám jalik buvte vuojnnet . 
guhti suttojimme diehti ietjas vattij , gájutjit mijáv dálásj bahás ájggegávdas , Jubmela , Áhtjáma sidoda milta . 
guhti Áhtjes ja Bárnes boahtá , ¶ 
gullam lev jáhkut birra härrá Jesusij ja gieresvuodat gájkka ájllisijda . 
gulldalit , låhkat ja åvddånbuktet ietjas berustime milta duov dáv tjáppagirjálasjvuoda tevstav ja ságastallat tevstaj birra ¶ 
gulldalit , låhkat ja åvddånbuktet ietjas berustime milta duov dáv tjáppagirjálasjvuoda tevstav ja ságastallat tevstaj birra ¶ 
gullájga gå Máddjá jávrregáttes tjuorvvij . 
gullájma gievkanis . 
gullájma låptås . 
gulájma dahpas uvsa tjadá åhpadiddjes gatjádij . 
guovvamáno 6. biejvve mierreduváj Sámekonferánsas jagen 1992 ja ávvudaláduváj vuostasj bále jagen 1993 . 
gájka li dahkam , mav duv fábmo ja märrádus lij juo åvddåla sárnnum . 
gájkka le juolgijis vuolláj biedjam . 
gárvedit bisodimev ja ienep árvvusasj suodjalimev Vánatjasuollutjis gå uddni . 
gávnnu dán ulmmáj sierralágásj barggojuogos ¶ 
gärmmahijt giedajisá dåhpu , jus jámediddje selgav juhki de sijáv ij vahágahte , ja giedajdisá skihppij nali biedji ja sijáv buoredi . 
gässta gájkka áhttjevuohta ednamin ja almen namás oattjoj . 
gå dal jáhkuda måhkkåj lihpit jåvsådime : sielojihtte gádjusibmáj . 
gå degu sjáhtjalattjájma dijá árvojt , viessomtjerdajt ja siebrudakvuogijt dåbbelij ja rájajma sajev muhtem mærraj vieres árvojda ja vuogijda ¶ 
gå mij idja biejvve råhkådallap dijájn vas vuojnnalit dav ållitjit mij jáhkostihtte vádnun ? 
gå Ánná suv nibrri nierraj ja gatját måjuda , jus galggaba juo bälkkát åvddål libá åbbå liksudam . 
gåhttju Ibb-áhkko , árvvet Ánu åhttse gehtjastagás gatjálvisáv , duoddi , bådisj så áddját . 
gåhttju áhttjes , dån agev nåv sjuddi , ij ietjá oattjo bágok tsuvkedit . 
gåktu lip bissum ráfálattjan ? 
gåktu ådno le ietjas ájlis profehtaj baktu jáhttám ¶ 
gånnå bärggalis gähttjaluváj . 
gåvådit gåktu iehtja sámegielav oahppá ja ságastallat gåktu ådå bágojt oahppat ¶ 
gåvådit gåktu iehtja sámegielav oahppá ja ságastallat gåktu ådå bágojt oahppat ¶ 
histåvrålasj jali guhkesájggásasj tjadnusav dievddet . 
háldadimguovlos lågåduvvá agev rámmáttæksta ja áhttje mijá goappátja gielajda , duodden aj lávloduvvá edesik akta sálmma sámegiellaj , javllá Kolvik guhti buktá sihke tjállet ja låhkåt julevsámegielav . 
hálidij vádtset , javllá Eriksen . 
hávdes muv gádju ¶ 
hávijt várijdimme ¶ 
hæhttuji dal åvdåsvásstádusáv válldet kursajt fállat sámegielan juohkka dásen . 
identifiserit sámegielajt ja giehttot avtalágásjvuodaj ja sieradusáj birra ja giehttot suomaugralasj giellajuohkusa birra ¶ 
identifiserit sámegielajt ja giehttot avtalágásjvuodaj ja sieradusáj birra ja giehttot suomaugralasj giellajuohkusa birra ¶ 
iednijnis rádádallat åvddål dahkkir varrudagájt sunji sárnov , ja gähttjal gusjmudallat . 
ienep nyánsa gå dárogiela luonndoterma , valla politihkka ja sebrudak terminologijan álu hæhttup ådå bágojt dahkat luojkkambágojs majoritehtagielajs , dábálattjat dárogielas . 
ietjas låhkåma diehti åhtsåt tjáppagirjálasjvuoda- ja fáhkagirjijt girjjevuorkán ¶ 
ietjas låhkåma diehti åhtsåt tjáppagirjálasjvuoda- ja fáhkagirjijt girjjevuorkán ¶ 
ietjá oahppamnævojt adnet gå ájggu filma birra oahppat . 
ihkeven iellema dåjvujn mav Jubmel guhti ij goassak gielesta , le jáhttám ihkeven ájge rájes . 
ihkeven ájges ihkeven ájggáj . 
ij dasti oarjjen , ájnat oarjes ienebun : vielljagärrásin , nåv gåktu munji le . 
ij ga almatjagiedas ietjas dievnastahte degu luluj juojddá dárbahit . 
ittjij jáhkkám munji ¶ 
ittjiv didjij álgos håla dan diehti gå dijá lunna lidjiv . 
iv dakkir lihtov mav sijá ájttegij dahkiv , dalloj gå sijáv giedas válldiv ja Egyptas vuolgadiv . 
iv lim duvva huoman ælvvám ¶ 
j - Ienni gå gapahukav tsieggit de Ållo le savvám ja gáhtum juo . 
j - Máhttet luondov friddja adnet ilá moadda rievddamij ja hieredusáj dagi le ájnas oasse sáme iellemkvalitehtas . 
j j Prosjækta le ruhtaduvvam Nordlánda fylkkasuohkanis , SANKSas , Sámedikkes , Guovdásj huksodutkamis , NAFKAM , Sáme guoradallamguovdátjis ja Árran julevsáme guovdátjis . 
ja : Bargge bálkás ánssit . 
ja Festusav dán ássjen sijáv doarjjot ja Paulusav Jerusalemij viettjadahttet . 
ja Jason le sijáv ietjas lusi gåhttjum . 
ja Jesus vásstedij : ” Dij lihpit vaddásijt oadtjum Jubmela rijka tjiegosvuodajt dåbddåt , valla nuppe dajt muodulvissan oadtju , vaj ¶ 
ja Johannes lij Herodesij javllam : ” Dunji ij le loahpe vieljat áhkájn aktan viessot . 
ja Petrus ármet tjiero ålgus manáj . 
ja Rájrrelihttedahkke bäldov daj oasstin , nåv gåktu Härrá lij muv gåhttjum . 
ja Vuojŋŋanis muv gåhtjoj sijáv váni juorrulahtek tjuovvolit . 
ja alme Jubmelav báktjasij ja náránisáj diehti álbedin valla dagojstisá ettjin jårgijda . 
ja anet soappes . 
ja boahtá bájkátjis Lucky Næroset Hedemárkon , gånnå lij rahtjam ja vuorbástuvvam sebrudagáv bisodit . 
ja boanndá uhtsesvuodas diehti . 
ja bárudisán le vuojnnám soames ålmmåv gen namma le Ananias sisi boahtemin ja giedajdis suv nali biedjamin vuojnnen dagátjit . 
ja bådij stádaj gåhtjoduvvam Sykarin , ij mälggadin ednamis mav Jakob bárnnásis Josefij vattij . 
ja dalága vadnasav ja áhtjeska guodijga ja tjuovvolijga suv . 
ja dalága viermijdiska dasi guodijga ja tjuovvolijga suv . 
ja dalága viermijdiska dasi guodijga ja tjuovvolijga suv . 
ja dan vieso boanndij javlle : Åhpadiddje gatját gåggu ladnja le gånnå bässásjmállásijt máhttá åhpadisålmmåjis bårråt . 
ja daŋga lágásj gånågisá árvvogisvuodav mav Áhttjám munji le vaddám , didjij vattáv . 
ja de dat rijkas vuolggi ja dán bájken muv dievnasti . 
ja de ij dárbaha áhtjes jali iednes guddnedit . 
ja de sidjij javlaj : ” Juohkka tjálukoahpes , guhti le almerijka åhpadisålmmån sjaddam , le boandás ålmmå lágásj guhti vuorkástis goappátjagá ådåsijt ja oabmásijt buktet máhttá . 
ja de stádas ålgus giessin suv gierggitjit . 
ja de vásstedij : ” Manne Johannesij subtsastittjat majt lihppe gullam ja vuojnnám : tjalmedime vuojnnegåhti , gállnasa vádtsáji , spihtálattja rájnnani , bieljedime gullagåhti , jábbmega tjuodtjeli ja häjo ávvoságav gulli . 
ja de åjvijn gáre sinna máhtsaj , vattij niejddaj , ja niejdda dav äddnásis vattij . 
ja didjij mujttádit majt ájlis profehta åvddåla li sárnnum ja mijá härrá ja lånestiddje budájt majt lihpit gullam dijá apostelijs . 
ja duobbmidalli , gájka gudi älle sáddnáj jáhkkám , älle ga rievtesferdukvuodav válljim . 
ja ehpit dij ietja håla , ájnat áhtjáda Vuojŋŋanis dijá baktu . 
ja galga Härráv , Jubmelat , iehttset ålles vájmostat , ålles sielostat , ålles jiermestat ja gájkat fámostat . 
ja giedajnat muv lulu adnalit . 
ja giedanis lij unna rabás girjjegoabrásj . 
ja gieresvuodas sárnnedi , danen gå diehti mån lev biejaduvvam evangeliumav bälostittjat . 
ja gietjedis rijdo almatjij gaskan , gudi li mielajt láhppám ja sáddnáv hälbbadam doajvodijn jubmelbalulasjvuohta bálkáv vaddá . 
ja guhti Vuojŋŋanisá ájlisvuodan Jubmela fábmogis Bárnnen duodastuváj gå jábbmegij lussta tjuodtjelij : Jesus Kristus , mijá Härrá . 
ja guhti bäldon , allus máhttsu ålgoldisgárvos viettjatjit . 
ja guhti bäldon , allus máhttsu ålgoldisgárvos viettjatjit . 
ja guhti bäldon , allus máhttsu ålgoldisgárvos viettjatjit . 
ja gulliv giela sjimugav dan nielje viessoga siegen javllamin : ” Akta mihtto vejtas avta denára åvdås ja gålmmå mihto gårnes avta denára åvdås , valla ale val oaljov ja vijnav biejste . 
ja gulliv giela sjimugav dan nielje viessoga siegen javllamin : ” Akta mihtto vejtas avta denára åvdås ja gålmmå mihto gårnes avta denára åvdås , valla ale val oaljov ja vijnav biejste . 
ja gå duobbelattjaj båhtin de gaskanisá javllin : ” Dát ålmåj ij majdik dagá massta luluj jábmemoassen jalik giddimoassen . 
ja gå duobbelattjaj båhtin de gaskanisá javllin : ” Dát ålmåj ij majdik dagá massta luluj jábmemoassen jalik giddimoassen . 
ja gå hávdes lidjin máhttsam , de lågenanaktaj ja duojda nuppijda gájkka subtsastin . 
ja gå hávdes lidjin máhttsam , de lågenanaktaj ja duojda nuppijda gájkka subtsastin . 
ja gånnå ij nagá tjuolldet iellema dåbdojt vuoges ¶ 
ja gåsi tjágŋá , de dan vieso boanndij javlle : Åhpadiddje gatját : Gåggu le ladnja gånnå bässásjmállásijt máhtáv åhpadisålmmåjam bårråt ? 
ja idedis javllabihtit : Uddni dálkev dahká danen gå almme ruopselt ja giemes le . 
ja javlaj : ” Dáv ålmmåv lihpit diehki buktám ja guoddalihpit suv álmmugav tjáddjidime . 
ja javlaj : ” Dån bärggala bárnne , gájkka rievtesferdukvuoda vasjulasj , gávvelisvuodas ja bahudagás dievva , i gus goassak ájgo hiejttet Härrá njuolggis gäjnojt bådnjåmis ? 
ja javlaj : ” Vadde dav fámov munji aj , vaj sij gej nali giedajdam biejav ájlis Vuojŋŋanisáv oadtju . 
ja javllin : ” Subtsasta midjij mat fámos dáv dagá . 
ja jieddnát javlaj : ” Lehkut jubmelbalulattjan ja vaddit sunji gudnev , dajna gå suv duobmo båddå le ållånam . 
ja jieddnát javllin : Njuovvam Libba le árvvogis fámov duostutjit ja boanndudagáv , vijsesvuodav ja gievrrudagáv åttjutjit ja gudnev ja herlukvuodav ja rámpov . 
ja jieddnát tjuorvoj degu lädján ruodjá . 
ja jus nissun ålmmåstis sirát , de le gállasjvuoda doaddje . 
ja lahtasijt , ma vuojnnet li árvodime , árvulattjabun dahkap ja lahtasijt majs skábmádip hiebalgabbon dahkap , ¶ 
ja lieggasamos vájmujnat ¶ 
ja livvadit sjaljon valla gå ulmutja gajkkum li låvdagoadev ja gálvov guottadam jåhtemvadnasij , de gájtsa li gáhtum saje dagi . 
ja lånestit gájkajt , gudi jábmema balos oarjjen lidjin viessomájgesa . 
ja majt Jubmel iesj le merkaj , oavdoj ja moattelágásj fábmogis dagoj vihtanasstám ja aj gå ájlis Vuojŋŋanisáv sidodis milta juogadij . 
ja mujte mánnárájes le ájlis tjálugijda dåbdijdam ; dunji máhtti diedov vaddet , mav gádjusibmáj dárbaha jáhko baktu Kristus Jesusij . 
ja mujttá ij le rievtesferdugijda biejaduvvam , ájnat lágadis almatjijda ja gullogahttájda , jubmelahttájda ja suddárijda , álbediddjijda ja jubmelvuornnojda , sidjij gudi áhtjesa jali iednesa sårmmiji , almasjgåddijda , ¶ 
ja muv fáŋŋgavuoda baktu vieljajs ienemusá li gievrrum ietjasa jáhkon Härráj , ja Jubmela bágov duossti sárnnedit ájn vil jálobut gå åvddåla . 
ja nahkárij alek girjev sån guoddá giedajnis . 
ja nåv gehtjat lidna tjalmij nuorap vuonnakbárnnásis . 
ja oabbásimme Apfiaj , oajbbomguojmmásimme Arkipposij ja tjoaggulvissaj , mij duv viessuj tjåhkan . 
ja ratjáv måhkkåj vuojtátjit guddnebálkáv dåppe baddjen , masi Jubmel le mijáv Kristus Jesusa baktu gåhttjum . 
ja soames sunji giehtoj : ” Äddnát ja vielja li ålggolin hålajda duv vuorddemin . 
ja sunji lij bigoduvvam jábmemav ij vuojne åvddål_gå Härrá Messiasav lij vuojnnám . 
ja suttoj ándagisluojttem buorádusá baktu galggá suv namán gájkka álmmugijda sárnneduvvat , álgos Jerusalemin . 
ja suv rijkas gádodi gájkajt gudi almatjijt tjáddjidi ja lágav dådji , ja buolle vuobnnáj sijáv bálkesti . 
ja suv ármmo buolvas buolvvaj bissu siján gudi li jubmelbalulattja . 
ja tjiesskislánjátjijs kråvnåv suv oajvváj bárddin ja soappev suv oalges giehtaj biedjin . 
ja vasjulattjat vasjodit . 
ja vuojŋadahttá mijáv aktan dijájn , gudi dal lihpit vájvástuvvamin , gå härrá Jesus fámos ieŋŋgilij almes bigoduvvá ¶ 
ja vuojŋŋanis le álu suv nårddådam goappátjagá dållåj ja tjáhtjáj suv gåttåtjit . 
ja vájmonim mielav baháj dåbdåv . 
ja válldit lånestime oajvvesuojalmav ja Vuojŋŋanisá svierdev , mij le Jubmela báhko . 
ja várijda ja bávtijda javllin : ” Vierrit mijá nali ja tjiehkit mijáv sujsta tråvnån tjåhkkåhime ja Lippa moares , ¶ 
ja « Muitalus sámiid birra » Dá jage le 100 jage dat rájes gå Johan Turi almodij Muitalus sámiid birra . 
ja ájlis Vuojŋŋanis duvvon suv nali luojttádij ja almes jiedna gulluj : ” Dån le muv iehttselis ja Bárnnám gärrásamos . 
ja ájlis Vuojŋŋanisát ja dievnárat , áhtjáma Davida , baktu javlli : ¶ 
ja åhpada muv dujsta ballat ja ájnna duv iehttset . 
ja åjdåmiehtsen lij nielljalåk biejve ja Sáhtánis gähttjaluváj . 
ja åskulasjvuohta buolvas buolvvaj . 
ja åskåldisát nubbe nuppe bielen tjuodtjot viessomájgev . 
jages 2004 . 
jali ednamhärrá , sujsta rájaduvvam bahádahkkijt stráffutjit ja buorredahkkijt májnutjit . 
jali mige fámojt baddjen jali tjiegŋalisán jali mige ietjá , mijáv sierada Jubmela gieresvuodas Kristus Jesusin , mijá Härrán . 
jalik rutsájt bálggum ¶ 
jalik rutsájt bálggum ¶ 
jalik vuovdijt værddám ¶ 
jalik vuovdijt værddám ¶ 
jav duv vasjulattjajt duvddan juolgijat vuolláj . 
javla : ” Härrá , ármmálaste bárnám . 
javladuvvá , vaj dijás aktak ij lulu sudduj bähtádallat ja vájmos garrastuhttet . 
javlaj vuorrasap boadnjásj dåle nuppet bieles . 
javlaj áhttjes . 
jiednagirjjen Davvi_Girji almmudagás . 
jienat ivte munji ! 
jienat ivte munji ! 
jieridime ávdas duoddarij vándardimes ¶ 
joarkket bargojn . 
joarkká Ámul , iesj la gihtjam iednijnis jårbbå tjaktjagiesev , sihtá vuojn vuolgget juosik skåvlåjda jali bargatjit . 
juogadit diedojt ma li viettjadum moattet gáldos ja medias ¶ 
juogadit diedojt ma li viettjadum moattet gáldos ja medias ¶ 
juohkka almasj háhppelin gulátjit , nuolle hålatjit ja nuolle moarráj , dajna gå almatja moarre ij dagá dav mij le rievtes Jubmela åvdån . 
juohkkahattjaj lij ájggomus oahppat gielav mánájdisá boahtteájgen . 
jus gännanik le viellja guhti jábmá ja áhkáv guodá , valla älle máná , de galggá árbbátjijn válldut ja vielljasis gierragijt vaddet . 
jus jáhkuda anodihpit nanos vuodon ja ehpit svahkasta doajvos , man birra evangeliumis gulájda sárnneduvvam gájkka sjivnnjádussaj alme vuolen ja man dievnárin mån , Paulus , lev sjaddam . 
jáhkkogisvuohtat gitta balvajda . 
jáhkkogisvuohtat le stuorre . 
jáhkkoåhpadusådåstusán máhttelisvuohta ienep diedoj vaddet rijka álggoálmmuga birra gájka gástaduvvam mánájda ja nuorajda Vuona girkkon . 
jådediddje Ella Carin Blind ja prosæssajådediddje Pia Huuva subtsastibá sjaddi vuosedit åvddånimvuogijt gåktu oadtjot buorre buktagijt . 
jårggålit ietjas tjáleduvvam tevstajt dárogielas sámegiellaj ¶ 
jårggålit ietjas tjáleduvvam tevstajt dárogielas sámegiellaj ¶ 
jårggålit ja hiebadit iehtjádijs tjáleduvvam tevstajt dárogielas sámegiellaj ¶ 
jårggålit ja hiebadit iehtjádijs tjáleduvvam tevstajt dárogielas sámegiellaj ¶ 
jårggålit ja hiebadit iehtjádijs tjáleduvvam tevstajt dárogielas sámegiellaj ¶ 
jårggålit ja hiebadit iehtjádijs tjáleduvvam tevstajt dárogielas sámegiellaj ¶ 
jårgijdav suttos ierit ¶ 
káfas . 
la sámevuodas , valla farra ballo massemis ietjas identitehtav , sijddadåbdov . 
lasedit ávkkimav jahkeájggehiebadum ja luonduk biebmos ( degu slow food ) ¶ 
le dievnáris Jesusav herlugahttám , gev Pilatusa åvdån biehtijda ja vuornojda , dalloj gå Pilatus lij mierredam suv luojttet . 
luondon ja luondos . 
luottajdat agev gæhttjá . 
luottajdat agev gæhttjá . 
lájbbot ¶ 
låhkåt , tjielggit ja ájádallat sisanov , hámev ja ulmev vissa oasen ådåsap tevstajs ¶ 
låhkåt , tjielggit ja ájádallat sisanov , hámev ja ulmev vissa oasen ådåsap tevstajs ¶ 
låhkåt guhkep tjáppagirjálasjvuodatevstajt , mánáj- ja nuorajgirjálasjvuoda- ja ássjeprosatevstajt , ja åvddånbuktet dádjadusáv ja låhkåmmuossádimijt ¶ 
låhkåt guhkep tjáppagirjálasjvuodatevstajt , mánáj- ja nuorajgirjálasjvuoda- ja ássjeprosatevstajt , ja åvddånbuktet dádjadusáv ja låhkåmmuossádimijt ¶ 
låhkåt ietjá kultuvraj ja ietjá álggoálmmugij tevstajt ja giehttot ietjas låhkåmmuossádusáj birra ¶ 
låhkåt ietjá kultuvraj ja ietjá álggoálmmugij tevstajt ja giehttot ietjas låhkåmmuossádusáj birra ¶ 
låhkåt ietjá álggoálmmugij árbbedábálasj subttsasijt ja buohtastahttet dajt sáme subttsasij ¶ 
låhkåt ietjá álggoálmmugij árbbedábálasj subttsasijt ja buohtastahttet dajt sáme subttsasij ¶ 
låhkåt ja analyserit vissa oasev duot dát girjálasjvuodas ja tevstas , sihke tjáppagirjálasjvuoda ja ássjeprosa sjáŋŋarijs , ma gulluji 1965-1995 ájgegávddaj ja dágástallat gåktu ájgegávda sebrudak ja kultuvralasj dile gåvviduvvi tevstajn ¶ 
låhkåt ja analyserit vissa oasev duot dát girjálasjvuodas ja tevstas , sihke tjáppagirjálasjvuoda ja ássjeprosa sjáŋŋarijs , ma gulluji 1965-1995 ájgegávddaj ja dágástallat gåktu ájgegávda sebrudak ja kultuvralasj dile gåvviduvvi tevstajn ¶ 
låhkåt ja analyserit vissa oasev duot dát girjálasjvuodas ja tevstas , sihke tjáppagirjálasjvuoda ja ássjeprosa sjáŋŋarijs , ma gulluji åvddål 1965 ájgegávddaj ¶ 
låhkåt ja analyserit vissa oasev duot dát girjálasjvuodas ja tevstas , sihke tjáppagirjálasjvuoda ja ássjeprosa sjáŋŋarijs , ma gulluji åvddål 1965 ájgegávddaj ¶ 
låhkåt ja analyserit vissa oasev duot dát girjálasjvuodas ja tevstas , tjáppagirjálasjvuoda ja ássjeprosa sjáŋŋarijs , ma gulluji ájgegávddaj 1965-1995 , ja dágástallat gåktu ájgegávda sebrudak ja kultuvralasj dile gåvviduvvi tevstajn ¶ 
låhkåt ja analyserit vissa oasev duot dát girjálasjvuodas ja tevstas , tjáppagirjálasjvuoda ja ássjeprosa sjáŋŋarijs , ma gulluji ájgegávddaj 1965-1995 , ja dágástallat gåktu ájgegávda sebrudak ja kultuvralasj dile gåvviduvvi tevstajn ¶ 
låhkåt ja analyserit vissa oasev duot dát girjálasjvuodas ja tevstas , tjáppagirjálasjvuoda ja ássjeprosa sjáŋŋarijs , ma gulluji åvddål 1965 ájgegávddaj ¶ 
låhkåt ja analyserit vissa oasev duot dát girjálasjvuodas ja tevstas , tjáppagirjálasjvuoda ja ássjeprosa sjáŋŋarijs , ma gulluji åvddål 1965 ájgegávddaj ¶ 
låhkåt ja analyserit vissa oasev duot dát tevstas , sihke tjáppagirjálasjvuoda ja ássjeprosa sjáŋŋarijs , ma gulluji máŋŋáj 1995 ájgegávddaj ¶ 
låhkåt ja analyserit vissa oasev duot dát tevstas , sihke tjáppagirjálasjvuoda ja ássjeprosa sjáŋŋarijs , ma gulluji máŋŋáj 1995 ájgegávddaj ¶ 
låhkåt ja analyserit vissa oasev duot dát tevstas , tjáppagirjálasjvuoda ja ássjeprosa sjáŋŋarijs , ma gulluji ájgegávddaj maŋŋel jage 1995 ¶ 
låhkåt ja analyserit vissa oasev duot dát tevstas , tjáppagirjálasjvuoda ja ássjeprosa sjáŋŋarijs , ma gulluji ájgegávddaj maŋŋel jage 1995 ¶ 
låhkåt ja buohtastahttet sáme ja ietjá álggoálmmugij girjálasjvuodav ¶ 
låhkåt ja buohtastahttet sáme ja ietjá álggoálmmugij girjálasjvuodav ¶ 
låhkåt ja dádjadit diededimijt ja oanes tevstajt ¶ 
låhkåt ja dádjadit diededimijt ja oanes tevstajt ¶ 
låhkåt ja dåbddåt oanes bágojt ¶ 
låhkåt ja dåbddåt oanes bágojt ¶ 
låhkåt ja tjállet tevstajt duon dán sjáŋŋarin , sihke ássjeprosa ja tjáppagirjálasjvuoda tevstajt ¶ 
låhkåt ja tjállet tevstajt duon dán sjáŋŋarin , sihke ássjeprosa ja tjáppagirjálasjvuoda tevstajt ¶ 
låhkåt ja tjállet tevstajt duon dán sjáŋŋarin ¶ 
låhkåt ja tjállet tevstajt duon dán sjáŋŋarin ¶ 
låhkåt ja tjállet álkkes bágojt árggaiellemis ¶ 
låhkåt ja tjállet álkkes bágojt árggaiellemis ¶ 
låhkåt ja åvddånbuktet ietjá álggoálmmugij ja ietjá kultuvraj girjálasjvuodas ¶ 
låhkåt ja åvddånbuktet ietjá álggoálmmugij ja ietjá kultuvraj girjálasjvuodas ¶ 
låhkåt ja åvddånbuktet oasev iesjválljidum tevstajs ¶ 
låhkåt ja åvddånbuktet oasev iesjválljidum tevstajs ¶ 
låhkåt oanep ja guhkep tevstajt duot dát sjáŋŋarijs , originála ja jårggåluvvam tevstajt ¶ 
låhkåt oanep ja guhkep tevstajt duot dát sjáŋŋarijs , originála ja jårggåluvvam tevstajt ¶ 
låhkåt tevstajt duot dát sjáŋŋarijs ja adnet muossádusájt arvusmahttemij ietjas bargon ¶ 
låhkåt tevstajt duot dát sjáŋŋarijs ja adnet muossádusájt arvusmahttemij ietjas bargon ¶ 
låhkåt tevstajt ja ságastallat iehtjádij dan birra majt le låhkåm ¶ 
låhkåt tevstajt ja ságastallat iehtjádij dan birra majt le låhkåm ¶ 
låhkåt tevstajt ma li tjáledum dålusj tjállemvuogij milta ja buohtastahttet dálásj tjállemvuogijn ¶ 
låhkåt tevstajt ma li tjáledum dålusj tjállemvuogij milta ja buohtastahttet dálásj tjállemvuogijn ¶ 
låhkåt tevstajt ma li tjáledum dålusj tjállemvuogij milta ja buohtastahttet dálásj tjállemvuogijn ¶ 
låhkåt tevstajt ma li tjáledum dålusj tjállemvuogij milta ja buohtastahttet dálásj tjállemvuogijn ¶ 
låhkåt tállajt sámegiellaj 1-100 rádjáj ja adnet tállajt guládaládijn ¶ 
låhkåt tállajt sámegiellaj 1-100 rádjáj ja adnet tállajt guládaládijn ¶ 
låhkåt tállajt sámegiellaj 1-20 rádjáj , ja adnet tállajt guládaládijn ¶ 
låhkåt tállajt sámegiellaj 1-20 rádjáj , ja adnet tállajt guládaládijn ¶ 
låhkåt vissa oases tevstajs , åvddånbuktet ájádusájt , tjielggit ja guoradallat sisanov , hámev , ulmev ja tiemáv ¶ 
låhkåt vissa oases tevstajs , åvddånbuktet ájádusájt , tjielggit ja guoradallat sisanov , hámev , ulmev ja tiemáv ¶ 
låhkåt vissa oasev duot dát tevstas ¶ 
låhkåt vissa oasev duot dát tevstas ¶ 
låhkåt álkkes tevstajt tjáledum ietjá sámegielajda ¶ 
låhkåt álkkes tevstajt tjáledum ietjá sámegielajda ¶ 
låhkåt álkkes tevstajt tjáledum ietjá sámegielajda ¶ 
låhkåt álkkes tevstajt tjáledum ietjá sámegielajda ¶ 
låhkåt álldarij hiebaduvvam tevstajt duolla ja dádjadit tevstaj sisanov ¶ 
låhkåt álldarij hiebaduvvam tevstajt duolla ja dádjadit tevstaj sisanov ¶ 
læhkám gå galggá giellaåhpadusáv nannit . 
madin mån vargga iv skámos jáme ! 
madin mån vargga iv skámos jáme ! 
majt mijá álmmuga lågenanguokta mátto vuordatji vuojnnet ålliduvvat . 
majt mijá álmmuga lågenanguokta mátto vuordatji vuojnnet ålliduvvat . 
man fábmogis suv vieksesvuohta midjij le gudi jáhkkep - dahtak fábmogis vieksesvuohta mav fámujnis ¶ 
mana ja sofia : ÁVVUDALLAMA : Sámij Álmmukbiejve Sofia Jannok ja oahppe Jåhkåmåhke sámeskåvlås lávllun ja juojggin . 
mav Jubmel profehtajis baktu ájlis tjálugijn jáhtij , ¶ 
mav tjalmme ij le vuojnnám jalik biellje gullam ¶ 
merkaj ja oavdoj baktu , ja Vuojŋŋanisá fámo baktu . 
miehtebiekkan læhkám . 
mielas stuor dáhpádus , javlla AndreasValla båhti ienebujt … sen , gut oadtjoj åvddånbuktet suv lávllagav birrusin 1000 gulldaliddjijda Vuojtte lávllomgilppusin Sáme Grand Guovddagæjnon bæssásjiehkeda . 
mij gullu varresvuodabarggij kultuvralasj dádjadusás låhkåmis . 
mijáv gájutjit vasjulattjaj giedas vaj balo dagi buktep suv dievnnut , ¶ 
misjonerima birra , ja sihke Bjørn Bjerkli , UiT:a Sosialantropologia instituhta vuostasjamanuenssa ja Bård A. Berg , UiT:a Histåvrå instituhta vuostasjamanuenssa , li oassen fágalasj teamas . 
moalgget dárkkelit ja tjielggasit ja adnet målsudahkes báhkoboanndudagáv duon dán tevstan ¶ 
moalgget dárkkelit ja tjielggasit ja adnet målsudahkes báhkoboanndudagáv duon dán tevstan ¶ 
mujte gájkka buorre dagojdis : ¶ 
mujttit Härrá didjij bálkáv vaddá , árbes oasev . 
murket áhttjes , buorre l ham gå l gierrum nåv buorrenálán ja bargális näjttsuj . 
muv fávrros moarsse ! 
muv fávrros moarsse ! 
máhttet boarkkik njálmálattjat giehttot ja gåvådit juojddá mav le gullam , låhkåm , vuojnnám jali vásedam , ¶ 
máhttet buvtadit tevstajt moattelágásj ájggomusáj oahppam- ja kommunikasjåvnnånävvon , ¶ 
máhttet báhkolistav ja ietjálágásj viehkkenävojt ávkkit , ¶ 
máhttet diedulattjat árvustallat oahppamvuogijt ma åvdedi ietjas giellaoahppamav , ¶ 
máhttet duolla tjáleduvvat almulasj registerijn , ja vaj prográmma åvddånahteduvvi ma sámegielav doarjju . 
máhttet dádjadit hålav bagádusájn , giehtojn ja gåvådusájn oahpes vidjurij ja oahppe ietjas berustimsuorgij birra , ¶ 
máhttet dádjadit ja buohtastahttet ietjas varietehta dialevtajt , ¶ 
máhttet dádjadit ja buohtastahttet ietjas varietehta dialevtajt , ¶ 
máhttet dádjadit ájnnasabmusav bagádusájs ja gåvådusájs ma njálmálattjat tjielggasit ja suojmma vatteduvvi oahppij oahpes ássjesuorgen , ¶ 
máhttet dåjmalattjat oassálasstet ságastibmáj ja njálmálattjat giehttot ja tjielggit vásádusájt ja subttsasijt dan märráj vaj sisadno sjaddá dádjadahtte , ¶ 
máhttet dåjmalattjat oassálasstet ságastibmáj árggaábnnasij birra ja moattelágásj strategidja viehkken barggat vaj kommunikasjåvnnå doajmmá , ¶ 
máhttet dåjmalattjat ságastibmáj oassálasstet , ságastallat , argumenterit ja iehtjádij ájádusájda tjágŋat ja tjielggit bargov dan láhkáj vaj sisadno tjielggasit buojkkáduvvá , ¶ 
máhttet giehttot sámekultuvra sierra viessomvuogij birra . 
máhttet giehttot sámekultuvra sierra viessomvuogij birra . 
máhttet låhkåt ja dádjadit oahppe álldarij hiebalgis tjáppagirjálasjvuodav ja ássjegirjálasjvuodav ja avijssatevstajt gájkkasasj suorgij birra ja máhttet sisanov boarkkik giehttot ja dan birra ussjolit , ¶ 
máhttet låhkåt ja ávkken válldet ájnnasamos sisanov giehpep tjáppagirjálasj tevstajs , ja ietjá giehtto ja argumenterijiddje tevstajs , bagádusájs ja gåvådusájs , ¶ 
máhttet låhkåt ja ávkken válldet ájnnasamos sisanov moattelágasj tevstajs , ¶ 
máhttet mahkkulik låhkåt goappátjagá tjavgga ja sjávot ja ávkken válldet ja ussjolit moattelágásj tevstaj birra , ¶ 
máhttet njálmálattjat juojddá giehttot ietjas ja iehtjádij birra , ¶ 
máhttet oasev válldet ja ussjolit ja árvustallat juojggama , musihka , duoje , gåvåj , filmaj ja teáhtera sisanojt ja åvddåjbuktemnävojt , ¶ 
máhttet oasev válldet ja ussjolit juojggama , musihka , duoje , gåvåj , filmaj ja teáhtera sisanojt ja åvddåjbuktemnävojt , ¶ 
máhttet oassálasstet ságastimijda árgga - ja oahpes ábnnasij birra , ¶ 
máhttet praktijkalattjat anodit tjállemgiela ja stávima vuodonjuolgadusájt , ¶ 
máhttet tjállet moattelágásj tevstajt dan láhkáj vaj sisadno tjielggasit buojkkáduvvá ja tjáledijn praktijkalattjat anodit tjállemgiela nårmajt , ¶ 
máhttet tjállet moattelágásj tevstajt vaj sisadno tjielggasit buojkkáduvvá ja tjáledijn praktijkalattjat anodit tjállemgiela nårmajt , ¶ 
máhttet tjállet árggavidjurij birra ja tjállet juojddá diededime diehti , ¶ 
máhttet ussjolit gåk ietjas giellaoahppam doajmmá , ¶ 
máhttet ussjolit gåk ietjas oahppam doajmmá buojkulvissan bágoj ja moallánagáj hárráj ja máhttet åhtsåt diedojt buojkulvissan báhkolistas , ¶ 
máhttet ussjolit ja maŋijbåhtusijt buktet ietjas sámegiellaoahppamvuoge birra , ¶ 
máhttet válljit ja ávkkit moattelágásj viehkkenävojt täkstalåhkåmin ja tjállemin ja ietjá gielalasj dåjmajn , ¶ 
máhttet ájttsat ja dádjadit giela vuodominsstarav ja buohtastahttet dárogielav ja ietjá gielajt , ¶ 
máhttet ájttsat ja dádjadit giela vuodominsstarav ja buohtastahttet dárogielav ja ietjá gielajt , ¶ 
máhttet ávkkit viehkkenävojt täkstalåhkåmin ja tjállemin ja ietjá gielalasj dåjmajn , ¶ 
málestit ¶ 
mánnodagá , gånnå tiebmá lij jur “Mij rávkaduvvá girkkos ráfe ja såbadusáv ásadittjat , bájkálattjat ja globalalattjat?” Girkko gålmåjahkásasj såbadusprosjevta baktu julevsáme guovlon ( 2005-2007 ) moadda gássjelis ja riek hásstalis tjuolma tsieggiduvvin . 
mälggadav gávnnum ja danen li Svieriga kultuvrraárbes ¶ 
mättátjit juojddá javllat massta buktet lulun suv lájttet . 
målssudibme bargos åhpadussaj galggá álkkep sjaddat , javllá Johansen . 
namás guddnen . 
namás guddnen . 
no Ednamværmádak målssom ij njuolgga guoska dajda gudi válldi vuosstáj TV-signálajt Offentlig informa sjon om overga ngen til kabel-TV:a , di l- TV i No parabåvlå / satellihta ja gåbddåbátte-TV:a baktu , valla ulmutja oadtju máhttelisvuodav válljit . 
no Tjálle / Forfatter : Gøran Andersen Gåvå / Illustrasjone:Alvin Jensvold Hábmim / Layout & Prienntim / Trykk : Blikk Sentraltrykkeriet , 2005 Almmudus la biednigahtedum Sámedikkes Sáme kultuvrrafåndas / Utgivelsen er støttet av Sametinget ved Samisk kulturfond ¶ 
nuorajt ja sávvap dá ásadi juojddáv mij stuoves sjaddá ja mij máhttá joarkeduvvat nuorap buolvas jus ietja soajttá sihti karrierajn joarkket . 
nuorráj manná vantsajnis . 
ny b3 : VÆSSTA : Lenas goarodum væssta bájnnidum sasnes ja buddidum riehpihanáhkijn . 
nåv lip de , vájku lip moattes , akta ájnna rumáj Kristusin , valla ájnegattjat lip lahtasa guhtik guojmmásimme ávkken . 
oadtjot oahppijt iednegiellaguodden , ja vaddet sidjij máhttelisvuodav adnet iednegielav njálmálattjat ja tjálalattjat duon dán aktijvuodan , nav vaj oadtju máhtudagáv ja tjehpudagáv mij galggá liehket vuodon åhpadussaj skåvlån ja skåvlå ålggolin ja dahkat sijáv dåjmalasj viesádin sebrudagán . 
oadtjot oahppijt iednegiellaguodden , ja vaddet sidjij máhttelisvuodav adnet iednegielav njálmálattjat ja tjálalattjat duon dán aktijvuodan , nav vaj oadtju máhtudagáv ja tjehpudagáv mij galggá liehket vuodon åhpadussaj skåvlån ja skåvlå ålggolin ja dahkat sijáv dåjmalasj viesádin sebrudagán . 
oadtjot oahppijt iednegiellaguodden , ja vaddet sidjij máhttelisvuodav adnet iednegielav njálmálattjat ja tjálalattjat duon dán aktijvuodan , nav vaj oadtju máhtudagáv ja tjehpudagáv mij galggá liehket vuodon åhpadussaj skåvlån ja skåvlå ålggolin ja dahkat sijáv dåjmalasj viesádin sebrudagán . 
oadtjot oahppijt iednegiellaguodden , ja vaddet sidjij máhttelisvuodav adnet iednegielav njálmálattjat ja tjálalattjat duon dán aktijvuodan , nav vaj oadtju máhtudagáv ja tjehpudagáv mij galggá liehket vuodon åhpadussaj skåvlån ja skåvlå ålggolin ja dahkat sijáv dåjmalasj viesádin sebrudagán . 
oadtjot oahppijt iednegiellaguodden , ja vaddet sidjij máhttelisvuodav adnet iednegielav njálmálattjat ja tjálalattjat duon dán aktijvuodan , nav vaj oadtju máhtudagáv ja tjehpudagáv mij galggá liehket vuodon åhpadussaj skåvlån ja skåvlå ålggolin ja dahkat sijávdåjmalasj viesádin sebrudagán . 
oadtjum mannemus jage . 
oadtjum vájk man guhkev . 
oadtjum åtsådittjat rijkalasj unneplågoj skåvllåvidjurav ¶ 
oahppat ådå gielajt akta beri goassa ja akta beri gånnå . 
oajvám åljujn vuojda ¶ 
oajvám åljujn vuojda ¶ 
oasestimhárjjánime , lasse ájmodis stuor luonndobiejsstema ja nåv vil . 
oasestit ¶ 
oasev váldátjit sijá barggosajes . 
oasev válldet dát mijá ávvudallamis ¶ 
oasstet biebmojt majt ep Sámeednamin máhte gávnnat ja ma galggi ekologagit dagádum ja rievtesvuohtamierkkidum årrot ¶ 
oassálasstet . 
oassálasstet duon dán doajmmaj gånnå sámegiella aneduvvá , ja dahkat ja åvddånbuktet subttsasijt daj birra ¶ 
oassálasstet duon dán doajmmaj gånnå sámegiella aneduvvá , ja dahkat ja åvddånbuktet subttsasijt daj birra ¶ 
oassálasstet ságastallamijda bæjválasj ássjijn ¶ 
oassálasstet ságastallamijda bæjválasj ássjijn ¶ 
oassálasstet ságastallamijda ietjas muossádimij ja åtsådallamij birra ¶ 
oassálasstet ságastallamijda ietjas muossádimij ja åtsådallamij birra ¶ 
oassálasstet ságastallamijda prahktihkalasj bargoj birra skåvlån ja ålggobielen skåvlå ¶ 
oassálasstet ságastallamijda prahktihkalasj bargoj birra skåvlån ja ålggobielen skåvlå ¶ 
oassálasstet ságastallamijda sáme árbbedábálasj æládusáj birra ¶ 
oassálasstet ságastallamijda sáme árbbedábálasj æládusáj birra ¶ 
oassálasstet álkkes bæjválasj ságastallamijda gånnå álkkes hållamvuogev adná vaj dádjat ja iesj dádjaduvvá ¶ 
oassálasstet álkkes bæjválasj ságastallamijda gånnå álkkes hållamvuogev adná vaj dádjat ja iesj dádjaduvvá ¶ 
oassálasstet åtsådimprosjevtajda sáme ¶ 
oasálasjvuodav , åvdåstiddij Ráddiduskanslidjas ja ¶ 
padusáv vaddet . 
pep Holmav ándagisluojttet suv garra moalgedimijs gå Hamsunav ándagisluojttet . 
plánit ja ållidit tjállemprosjevtav ájádusás gárves buktagin , ja árvustallat ietjas tevstajt ja ietjas tjállemåvddånimev giella- ja tækstamáhto milta ¶ 
plánit ja ållidit tjállemprosjevtav ájádusás gárves buktagin , ja árvustallat ietjas tevstajt ja ietjas tjállemåvddånimev giella- ja tækstamáhto milta ¶ 
prosessav álgget , gånnå ulmme le lagáp aktisasjbarggo ja ávkkit dajt máhttelisvuodajt ma gávnnuji giela , kultuvra ja sebrudakiellema hárráj . 
religiöst motiverat världsförakt som sedan följde honom hela livet . 
riebij gå biernna oaddáj jasska , ja vuolgij viettjatjit dav binná vuojatjav majt lij vuorkkim dat vuodjadudnos ja vuojdaj bierna badáv ålgolt , ja de oaddáj . 
rievtugisvuohtat tjiegŋalamos mera sjimugin . 
romalasj nissunijs sierralágásj sahte barggojuogos aj ¶ 
ruosádin ja rádjin suv stádas ja vuolgadin báktedarttaj håjggådittjat suv vuolus ; stáda lij vuojn várráj tsieggiduvvam . 
ruvábut vahágis ábnnasij hiejttet ¶ 
ráfát vatte dån . 
ráfát vatte dån . 
rájnnasin ja rievtesferdugin suv åvdån gájkka biejvijdimme . 
rámmpon ja guddnen ármo åvdås , mav midjij Bárnnegärrásis baktu vattij . 
salpeter ) ja dibde tjuodtjot 2 jánndura . 
sare skuoldardi gånnå la læhkám ¶ 
se jali kommuvnas . 
sieradit oajvvegárgadisáv ladásgárgadisás , ja adnet duov dáv gárgadiskonstruksjåvnåv ¶ 
sieradit oajvvegárgadisáv ladásgárgadisás , ja adnet duov dáv gárgadiskonstruksjåvnåv ¶ 
sierraláhkáj ságastimev dåbddåt ja ságastimsyntessa . 
sierratjerda jali jáhkkudahka diehti sebrudagán duosstot ¶ 
sij tjalmijisá vuojnni , valla e huoman vuojne , ja bieljijisá gulli , valla e huoman dádjada , ja vaj e buorádusáv dagá jalik ándagisáv oattjo . 
sijá njálme li garos ja nirmes dievva . 
sinidahkan giedanit ! 
sinidahkan giehtasit ! 
sisbieles , mañemus tsähkoj lájggeskárjájt . 
sisi Inngá boahtá _____________________________________________________________ le ådå Pieran bijlla ______________________________________________________________ vissjal le Lássi ______________________________________________________________ ja Piera ålggon Siggá ståhkaba ______________________________________________________________ ådij vieljas unna vuokkon ______________________________________________________________ hálet lådde ______________________________________________________________ vuolgáv uddni Narvijkkaj mån ______________________________________________________________ siessá Siggá oabbá áhtje l ______________________________________________________________ 32 ¶ 
skihppijviessoviehkes e galga dav oadtjot . 
skirtojt ja snjisskum avijt ja listojt . 
skåvllåjages , dalloj lidjin 305 oahppe ja 5 viddnooahppe gænna lidjin sámegiella åhpadus . 
skåvlås , Árranis , Knut Hamsun joarkkaskåvlås , Bådådjo Allaskåvlås , Sámedikkes ja Divtasvuona suohkanis . 
sládjogiette , Stuorra oase guohtomguovlo , Sijdda ij ga sidá luondos ja hiebadahttet åjdåmiehtses nuorre , miehttse ja edna adnuj Divtasvuonan váre dåbdduji dagu guovlos ja ja Nuorttavuoset pládnaj Sálton ma oassen sijdas ja da gånnå ma vaddi tjadnasav . 
soahkevuobme ienep tjalsas ja muhtem sajij aj stuoráp muoraj , sierraláhkáj udnásj reserváhtan ja dan birra . 
ståhkat , gæhttjaladdat ja barggat jiednadimijn ja intonasjåvnåjn ¶ 
ståhkat , gæhttjaladdat ja barggat jiednadimijn ja intonasjåvnåjn ¶ 
subtsastittjat nubbe nubbáj videoa ja jiena baktu , ja arvusmahttet aktijvalasj giellaanov , tjuodtju prosjæktatjielggidusán . 
subttsasijt subtsastallat gånnå adná elementajt sáme subtsastallamdábes ¶ 
subttsasijt subtsastallat gånnå adná elementajt sáme subtsastallamdábes ¶ 
subttsasijt subtsastallat gånnå adná elementajt sáme subtsastallamdábes ¶ 
subttsasijt subtsastallat gånnå adná elementajt sáme subtsastallamdábes ¶ 
suhtos gielajn mijás gatjádij . 
sunji ruohttsum ja vuododuvvam , ájnnasappot dan jáhkon , masi åhpaduvájda . 
suoddjit birásvuojno guovlos aj . 
suojnijt tjuohppat muorajt tjuollat guolijt bivddet sarijt tjoagget muorjijt tjoagget berunijt áhkkaris bállet jåŋåjt tjoagget ¶ 
suv guovddat tjuolatjit ja vuorbev vilpástallij juogadahtátjit . 
svihtjat ja soabbát muv jaskadibá . 
svihtjat ja soabbát muv jaskadibá . 
sáddnáv hållit , juohkkahasj guojmmásis , ¶ 
ságastallat bájkálasj sáme bájkkenamáj ja daj sisano birra ja buohtastahttet dajt dárogiela ja ietjá gielaj bájkkenamáj jus gávnnuji ¶ 
ságastallat bájkálasj sáme bájkkenamáj ja daj sisano birra ja buohtastahttet dajt dárogiela ja ietjá gielaj bájkkenamáj jus gávnnuji ¶ 
ságastallat moattegielakvuoda birra ja mij ávkijt le moattegielakvuodas ¶ 
ságastallat moattegielakvuoda birra ja mij ávkijt le moattegielakvuodas ¶ 
ságastallat oajvvegávdaj birra sáme girjálasjvuodahiståvrån ja buohtastahttet nuorttarijkaj girjálasjvuoda histåvråjn ¶ 
ságastallat oajvvegávdaj birra sáme girjálasjvuodahiståvrån ja buohtastahttet nuorttarijkaj girjálasjvuoda histåvråjn ¶ 
ságastallat oajvvegávdaj birra sáme girjálasjvuodahiståvrån ja buohtastahttet nuorttarijkaj girjálasjvuoda histåvråjn ¶ 
ságastallat oajvvegávdaj birra sáme girjálasjvuodahiståvrån ja buohtastahttet nuorttarijkaj girjálasjvuoda histåvråjn ¶ 
sáme medijav aj , dan diehti gå tjálli ássjij birra ma åvdedij duodas gåvvidimev “ Jalla sábme ” . 
sáme åhpadusás de buoragit hiehpá musihkkafáhkaj tjadnat . 
sáme åhpadusás de buoragit hiehpá musihkkafáhkaj tjadnat . 
sáme åssudagás , javllá Alanen . 
sámegielav máhtti ja gejn la sáme kultuvras máhtudahka . 
sámegiellama ¶ 
sárnov dunji ármos gájkka suttojdat ándagis luojteduvvam , Áhtje ja Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán . 
såjijat vuolen almatja dårvov gávnni . 
såjijat vuolen almatja dårvov gávnni . 
såjijnis vuolen le dunji suodje . 
sån le aj mijáv sinidahttám ja Vuojŋŋanisáv midjij vaddám , duodastussan mijá vájmojda . 
sån le árudijás vuollegis dievnárij jårggålam . 
sæmmi luondos gå Áhttje . 
tasj oasen prosjevtas li dagáduvvam lissta 691 sáme juridihkalasj termaj . 
telis Mikálav oadtjot dåhku mihttsamáraj- ¶ 
tjabu lijnijt ja biktasijt ma suv rubmahis lidjin duohttasam , biedjin skihppij nali , ja nåv de skihpudagájstisá buorránin , ja bahás vuojŋŋanisá sijáv guodin . 
tjadádam sámegielav åhpatjit . 
tjalmijt sijás rabátjit vaj sjievnnjedis tjuovggaj jårgijdi ja Sáhtána fámos Jubmelij . 
tjalmijt sijás rabátjit vaj sjievnnjedis tjuovggaj jårgijdi ja Sáhtána fámos Jubmelij . 
tjehpudahka áhtjes bárnnáj ja iednes niejddaj vatteduvvin . 
tjiegŋot dádjadimev hållamsámegielas moattelágásj bále ja vidjurijn ja sierra dialevtajs , ¶ 
tjielggit gåktu ieneplågojgiela li bájnnám ja vilá bájnni sámegielav ¶ 
tjielggit gåktu ieneplågojgiela li bájnnám ja vilá bájnni sámegielav ¶ 
tjielggiv gåvåjn árggaiellemis , gå sjäbttjása lihpit . 
tjierrot ¶ 
tjuohtejahkemålssoma árvustaláduvvin rávkalvisáv ¶ 
tjuorvvij áhttjes . 
tjuorvvijiv Ámmáj , ja nav vinndekrájge suogñaliv ja ájdarisás vuolus guohtsagåhtiv . 
tjállet aktijtjanádum ja doajmme giehtatjállagijn ¶ 
tjállet aktijtjanádum ja doajmme giehtatjállagijn ¶ 
tjállet avtatrajes persåvnålasj ja doajmme giehtatjállagijn ¶ 
tjállet avtatrajes persåvnålasj ja doajmme giehtatjállagijn ¶ 
tjállet diededimijt , bágojt ja oanes gárgadisájt ¶ 
tjállet diededimijt , bágojt ja oanes gárgadisájt ¶ 
tjállet diededimijt ja tevstajt bæjválasj vidjurij birra ¶ 
tjállet diededimijt ja tevstajt bæjválasj vidjurij birra ¶ 
tjállet fáhkatevstajt dábálasj fáhkatjállemnjuolgadusáj milta ¶ 
tjállet fáhkatevstajt dábálasj fáhkatjállemnjuolgadusáj milta ¶ 
tjállet fáhkatevstajt dábálasj fáhkatjállemnjuolgadusáj milta ¶ 
tjállet fáhkatevstajt dábálasj fáhkatjállemnjuolgadusáj milta ¶ 
tjállet ja åvddånbuktet åtsådallamijt filmmagæhttjamis ja girjálasjvuodalåhkåmis ¶ 
tjállet ja åvddånbuktet åtsådallamijt filmmagæhttjamis ja girjálasjvuodalåhkåmis ¶ 
tjállet kreatijvalasj tevstajt duon dán sjáŋŋarin ¶ 
tjállet kreatijvalasj tevstajt duon dán sjáŋŋarin ¶ 
tjállet subtsastiddje ja tjielggijiddje tevstajt ¶ 
tjállet subtsastiddje ja tjielggijiddje tevstajt ¶ 
tjállet subttsasijt , divtajt , girjijt ja ássjetevstajt ¶ 
tjállet subttsasijt , divtajt , girjijt ja ássjetevstajt ¶ 
tjállet tevstajt ja tjáledijn adnet duov dáv gáldov ja vájkkudimnævov ¶ 
tjállet tevstajt ja tjáledijn adnet duov dáv gáldov ja vájkkudimnævov ¶ 
tjállet tevstajt ma subtsasti , gåvådi jali åvddånbukti ájádusájt ¶ 
tjállet tevstajt ma subtsasti , gåvådi jali åvddånbukti ájádusájt ¶ 
tjállet tjielggasit disponeriduvvam tevstajt majn li tjielgga fokus ja ássjásasj argumentasjåvnnå ¶ 
tjállet tjielggasit disponeriduvvam tevstajt majn li tjielgga fokus ja ássjásasj argumentasjåvnnå ¶ 
tjállet tjielggasit disponeriduvvam tevstajt majn li tjielgga fokus ja ássjásasj árgumentasjåvnnå ¶ 
tjállet tjielggasit disponeriduvvam tevstajt majn li tjielgga fokus ja ássjásasj árgumentasjåvnnå ¶ 
tjállet tjáppagirjálasjvuoda ja ássjeprosa tevstajt ¶ 
tjállet tjáppagirjálasjvuoda ja ássjeprosa tevstajt ¶ 
tjálugin Moses åhpat jus soabmásin le válldum viellja guhti mánádibmen jábmá , de vielljas galggá árbbátjijn válldut ja vielljasis gierragijt vaddet . 
tjátjijs , jiekkijs , jávrijs ja tjátjádagájs duolvvimav garvvet ¶ 
tsæggot li dan bielje unna njunjásj . 
unneplågogiela gávttuj nanustahttám . 
uorrasij biebbmodábijt tjalmostahttet . 
urudispolitijkka boatsojsujttobájkijn várrot biologak moattevuodav ¶ 
vaddet oahppijda dádjadusáv sámegiella l nævvon mij máhttá sidjij vaddet åtsådallamijt ja máhttelisvuodajt oahpásmuvátjit sáme kultuvrraj ja sebrudahkaiellemij ¶ 
vaddet ållestjåhkanibmáj mierredittjat maŋemusát guovvamánon 2009 . 
vaj Kristus jáhko baktu gieresvuodajn vájmojnihtte viessu . 
vaj almatja e duv fásstudime vuojne ietján gå Áhttját guhti tjiehkusin le . 
vaj ehpit mavga ármovattáldagáv åhtsåla vuordedijn härráma Jesus Kristusa bigoduvvamav . 
vaj rievtesferdukvuohta mav láhka rávkká mijáj lunna ålliduvvá , gudi ep oattje milta vájalda , ájnat Vuojŋŋanisá . 
vaj sjivnnjádus aj dåssjånime oarjjevuodas tjoavdádallá ja jåvsåt dan friddjavuohtaj , mav Jubmela máná herlukvuodan oadtju . 
vaj soajtáv álmmuk guojmijam udnodisvuodav båktet ja dan láhkáj muhtemijt sijás gájov . 
vaj vájmojnihtte gievrrobihtit , ja lájtodibmen ja ájllisin lihpit Jubmela ja Áhtje åvdån , dalloj gå mijá härrá Jesus gájkka suv ájllisij boahtá . 
vaj vájmojnisá gievrru , gieresvuodan aktáni ja ålles tjiegŋalis ja valjes vissesvuohtaj åledi , mij le diehto Jubmela tjiegosvuoda birra , Kristus ; ¶ 
valla Härrá sunji javlaj : ” Dij farisea gávtjajt ja gárijt ålgolt bassabihtit , valla sisŋelt lihpit rievádushálos ja bahudagás dievvasa . 
valla Jesus vuornnás härrán biejaduváj , sujsta guhti javllá : ¶ 
valla bárnnes vásstedij : ’ Mån lev måttijt jagijt duv lunna dievnnum ja iv le goassak duv miela vuosstij barggam , ja munji ille ga buorrek gihtsev vaddám vaj buktet luluv rádnajam ávvudallat . 
valla dan biejve gå Lot Sodomis vuolgij , de dålåv ja risjáv almes rássjodij ja gájka håhkkånin . 
valla dáj maŋemus biejvij sån midjij Bárnes baktu hålaj , gev gájkka åmij árbulattjan biejaj ja gen baktu väráldav sjivnnjedij . 
valla dårvvo válldám la dan sajev ¶ 
valla lahtasijnám vuojnáv ietjá lágav rijddalime lága vuosstáj mij muv mielan le , ja giddi muv sutto lága vuolláj , mij muv lahtasijn le . 
valla mujna le Jubmel , báktám ihkevij . 
valla nissunij guddnen , guhti vuobdajdis gåbttjåsin oattjoj . 
valla vaj iehtjáda aj juojddá oahppi , de tjoaggulvisán ienni vihtta bágo jiermijnam sárnov gå tuvsánijt gielaj . 
valla vuojnáv hárppo manná mujsta ja muv musihkas Jackaj ja Akta lávllagijs le “Merrada ietjá njunnjutjijda . 
valla ánssidahtek , suv ármos rievtesferdugin sárnoduvvi gå Kristus Jesus le sijáv lånestam . 
vam læhkám Standard Norge vuollálattjan ja ruhtaduvvam Barggo- ja sebrudahttemdepartementas . 
vargga vuojttemahtes læhkám , ja ittjij ga rat hávvaduhteduvvam . 
vasjev buollidittjat áhtjitjij ja iednitjij gasskaj , manje ja vuodnámis gasskaj , ¶ 
vat Kultuvrra- ja girkkodepartementas Barggo- ja sebrudahttemdepartemænntaj . 
vidát sardonyksas , gudát karneolas , giehttjit krysolihtas , gávtsát beryllas , avtsát topásas , lågåt krysoprasis , lågenanvuostasj hyasintas ja lågenannubbe ametistas . 
viessusa skuornnásin , rájnnasin , buorre iemedin , buorremielagin , ja lehkusa ålmmåjisá vuollásattjan , vaj Jubmela báhko ij álbeduvá . 
vihtanasstá mav le vuojnnám ja gullam , ja aktak ij suv vihtanusáv duosto . 
vijnnamuora giedjegis njálga hádja . 
vil ) , bidtjimájggoma  ¶ 
vodille , åhpadiddjij ja skåvllåjådediddjij guotto li ájnas sivá ma máhtti tjielggit dáv stuorra gahttjamav åhpadusás . 
vuodot ráddidusá barggogåhttjusin stuoves rijkalasj ¶ 
vuojnnet . 
vuojnnet dagu ællágådij . 
vuolggá mijá birásvuojnos ja mijá ¶ 
vuolus goarriji vantsajda giesset ja dálvet vuodtjan ja muohtan . 
vuordemusá gávnnuji oadtjot åvddåskåvllådåjmajt un neplågogiellaj Sosiálháldadussuorgge galggá vaddet diedojt makkir dárbbo gávnnu unneplågo ¶ 
vuornnot genehtak rievddam ¶ 
vuornnáv mav áhttjásimme Abrahamaj dagáj : ¶ 
vuosedit båhtusijt iesjválljiduvvam tjiegŋodime tiemás ¶ 
vuosedit båhtusijt iesjválljiduvvam tjiegŋodime tiemás ¶ 
vájku mij , Kristusa apostelin , máhttet lulujma rávkalvisájt buktet . 
vájku viertti almen årrot dasik ájgge boahtá gå gájkka ådåsis tsieggiduvvá majt Jubmel ietjas ájlis profehtaj baktu ájge álgos le hållam . 
værssa lávllagis Sámeednamis ¶ 
“Sámeprosjækta” le moadda jage læhkám uksan sámevuohtaj skåvlå oahppijda . 
“Viessom” , mij almulattjat rabáduváj Divtasvuona suohkanoajves Anders Sæter , le rabás ¶ 
– Gå lip 70 jage vássám de le loahpe ajbigahttet , tjajmmá sån . 
– Ja le muv mielas stuorra ávkke gå mujna álgos ælla mannoæládusán dahkamuhá Åvdep sámediggepresidænnta Nystø álgij ådå stivrrajådediddjen destinasjåvnnåvidnudagán , gå æládus suv vidtjuj dasi . 
– Sidáv galggá konferánsan gullat moadda buorre oajvvadusá dåjmajda majt máhttá manen j válldet ja masi máhttá biednigijt juollodit . 
– Uddni ij gávnnu ålles ja systemáhtalasj fonehtalasj girjálasj tjielgadus julevsámegielas , gånnå le tjáppa jiednagirjos ja jiena , javllá sån . 
– Ulmusjárvvo ij le dåbdos ulmutjijs vattedum , valla juohkka ulmutja sjivnnjedime baktu . 
– Valle sjaddá aj gullat duola dagu oahppamnævvodille ij le buorre ja riektá oahppamnævojda viertti láhkamierreduvvát . 
– Vájvve låhkåt girjes dárogiellaj , gå vierttip sámegiellaj tjállet , javlli . 
§ 15 Bávgi Nordlánda fylkan Bávgin li tjuovvo rájá ( 1. kárttaduoddetjála ) Nuorttan : Rijkarájás gånnå Bávgijåhka rijkarájáv rassti Baugevatna njálmmáj , dat jávres jávre alemus luoktaj , dåppelt njuolgga linnja jávrráj 700 alludagájn ( 33 W 578072 7556164 ) ja tjátjádahkaj Austerdalena tjadá Innerpollenij Divtasvuonan . 
§ 16 Slahpenjárgga Nordlánda fylkan Slahpenjárgan li tjuovvo rájá ( 1. kárttaduoddetjála ) : Nuorttan : Dat sajes gånnå rijkarádjá Bovrojávre nuortap gáttev rassti , dat jávres tjátjádagá milta Lavzejávrráj , vijdábut Noajddejávrráj ja dan jávre alemus luoktaj , dat luovtas njuolgga linnja 1236 alludahkaj Gihtsejiegŋaj , dåppelt njuolgga linnja Sadjemjávre lulemus luoktaj , dat luovtas jávre rastá tjátjádagá milta Badjejávrráj ( ØverSørfjordvatnet ) , vijdábut Slabávuodnaj ( Sørfjorden ) . 
§ 17 Ruonasvágge Nordlánda fylkan Ruonasvákken li tjuovvo rájá ( 2. kárttaduoddetjála ) : Nuorttan : Rijkarájás Valldajávren ja tjátjádagá milta Gussajávrráj , vijdábut Njallajågå milta dasik Rávggajågåjn gávnat . 
§ 19 Bajemusgujddimsiebrreráde máhttá ássjev mij låhpalattjat la mierreduvvam ådåsis giehtadallat jus a ) märrádus la diededuvvam valla nubbe oassebielle ij la bessam ássjes moalgedit jali njálmálasj sjiehtadallamij boahtet ja oassebielle máhttá duodastit sujna lij oarre gáhtot ja märrádus la oassebiele vuosstij mannam , ¶ 
§ 19 Rástesvárre Norrbottena lenan ja Sijdas Nordlánda fylkan Rástesváren li tjuovvo rájá ( 2. kárttaduoddetjála ) : Nuorttan : Dat sajes Trolldalenin gånnå rádjá Sirggá ja Tuorpona tjieldij gaskan rijkarájájn gávnat , tjiellderájá milta Vásstenjávrráj , dassta Vuojatsavvuna badjel Virihávrráj . 
§ 21 Gráddes Nordlánda fylkan Gráddasin li tjuovvo rájá ( 2. kárttaduoddetjála ) : Nuorttan ja allen : Rr 235 rájes Bállávre oarjjelulemus luoktaj , dan jávre rastá oarjemus luoktaj , dassta njuolgga linnja Arggalajjågå ja Skiejdejågå gávnadimsadjáj , dan maŋŋela Skiejdejågå milta dasik Gráddesjågåjn gávnat . 
§ 23 Svanjggá Nordlánda fylkan Svanjggán li tjuovvo rájá ( 2. kárttaduoddetjála ) : dat sajes gånnå rahte 77 rijkarájáv rassti , dan gäjno milta E6 rahtaj , dan maŋŋela E6 milta oarjás dan sadjáj gånnå E6 Nordlandsbanav rassti , dav ruovdderahtev Ståkkåhjågå buohta , vijdábut dav änov dan sadjáj gånnå Semisjávr-Njárga ja Svaipa tjielde rijkarájájn gávnadibá ( 33 W 518200 7375859 ) , rijkarájá milta nuorttalij dan sadjáj gånnå rahte 77 rijkarájáv rassti . 
§ 33 Raajnese Nordlánda fylkan Raajnesen li tjuovvo rájá ( Kárttaduoddetjála 3 ) : Nuorttan : Njuolgga linnja rijkarájás Valtanjaure guoran ( 33 W 475165 7240956 ) jávre Luvlie Diehpele ( Austre_Tiplingen ) lulemus luoktaj . 
§ 38 Mesklumpen Jämtlánda lenan Mesklumpenin li tjuovvo rájá ( 4. kárttaduoddetjála ) : Dat sajes gånnnå Guevtelejohke ( Storälven ) rijkarájáv rassti Ingenmanslanda guoran , dan äno ja Bjurälvena milta Leipikvattnetij , vijdábut Leipikvattneta oarjásjgáttev Leipikelvenij , dav änov Ankarvattnetij , jávre rastá ja vijdábut tjátjádagáv Stor-Blåsjöna rádjáj , dav jávrev sijddaj Stora Blåsjön , vijdábut gäjnov Östra Vallervattnet ja dassta rijkarájáv Guevtelejohkej ( Storälven ) . 
§7 Duoddaras Tromsa fylkan Duoddarasan li tjuovvo rájá ( 1. kárttaduoddetjála ) : Nuorttan : Lenesjávri ( Leinavatn ) rijkarájás ja vijdábut Áldesjávri ( Altevatnet ) ja Álddesjoga ( Barduelva ) milta Sørdalselva njálmmáj Øyvolla guoran . 
§8 Njuoravuopmi Norrbottena lenan Njuoravuomin li tjuovvo rájá ( 1. kárttaduoddetjála ) : Oarjján : Ruovdderahte rijkkarájás Tornehamna girkkuj . 
« De biernna javllá : « Álge dal bårråt ruvva ! 
« Diededibme Ájluovta skåvlås le mij vuojnnep ájbas dárbov SANKSas Divtasvuonan » « Gullam lip tjiehpes lågådallijt nanos máhtudagájn . 
« Gássjelisvuoda » ma mujna dárogielak ieddnen li ja li læhkám sáme skåvlån ij njuolgga máhte buohtastahteduvvat daj hásstalusáj ma li sámegielak æjgádijn ietjá sajijn Vuonan , sierraláhkáj daj sajijn gånnå rahtji vaj åvvånis galggi sámegielåhpadusáv mánájdisá oadtjot . 
« Venagam , væddja l basske ! 
» Biernna lij jasska dajna gå iehtja ij lim bårråm vuojas . 
» Boadnjásj boahtá ideda , ja de la biernna juo dæhppum . 
» Boadnjásj javllá : « Buojdes vuovsav lip njuovvamin . 
» De biernna gatját : « Gånnå la læhkám dav båttåv gå lidji ierin ? 
» De gahtjalij vuoras Stállo : « Goassa l bárnnám duv låsemus nager ? 
» De javllá riebij : « Ij mån vatte dunji ietjam njálmmehálmes , valla jus dån vattá munji gålmmå njálmedieva gáskestit dat svijnestat , de galga oadtjot muv njálmmehálmes . 
» De niejdda tjuorvoj æddnásis : « Dale li , æddnám , duv gadtsagásskusa ! 
» De vuojnij svájnas ij sån nagá ienep biednigijt guoddet , ja javllá ij la sån vuojnnám . 
» De áhkásj usjudij : « Ij la dat boasstot javladum báhtjas . 
» De áhkásj usjudij : « Ij la dat boasstot javladum báhtjas . 
» Gullaba de goade ålggolin gå Stállo javllá : « Vuorde dal ájn idedisidjaj , de dån oattjo mágat niehtsagisás bårråt ja oappát nidtjelæmsov . 
» Guláj ja subtsas boaddnjáj : « Vuojnniv munnu mánás oajvev gierkkama sinna . 
» Guláj niejdda davva ja de javllá : « Boaddnjám , njuovasta dal buojdemus rånov ja bieja gájkka rujttaj , ja vatte bårråt stállomágajdisájda ja Stálluj allasis man madev sihti bårråt vaj gallánaddi ja delli , ja de åro sjávot ; gulldala majt áhttjám gahtjal dujsta ! 
» Gå Stálo bárne båhtin sijddaj de gatjádin Stálos : « Guhti l duv tjalmeduhttám ? 
» Ja jus majdik vuojnná jávres boahtemin , de galggá vuorddet sjávot ja bårddot dajt hárddo duohkáj . 
» Luhták váldij stállerissev ja bisskij gadnihav ruopptot , ja ganij bálkestij hoassojt ja javlaj : « Mån vil mieddiv juolgijdam verrat , » ja manáj gæjnos . 
» Niejdda tjuorvvi de : « Dála lav , áhttjám , tjuodtjomin tsågåtjijnam ja librátjijnam ja tjoalátjijnam ! 
» Niellja juolge årru sjávot , juo l jábmám ja njálmme tsaggot . 
» Næjttso javllá : « Majt dån muv namás gatjáda ? 
» Riebij ja Hásskovis javlajga : « Jus i dal åro sjávot ja bårå , de bænntsádalá dal . 
» Riebij vuolgij , manáj suolluj ja álgij bårråt vuodjadudnos . 
» Rássjodam iján , bæjvádahka biejven , juohkka båvnnågasska gårvoj tjátjes dievva . 
» Rássjodam lij iján , juohkka båvnnågasska gårvoj dievva tjátjes ja bæjvádahka biejven . 
» Sagai Muittalægje lij aj ájnas gå vuostasj sáme stuorradiggeájras , Isak Saba , jagen 1906 válljiduváj . 
» Stállo gatját Hásskovisás : « Gåktus la duv namma ? 
» Stálo bárne jáhkkin áhttjes lij mielajs sjaddam ja de oanedin suv . 
» Valla riebij javllá : » I val dån oattjo njamestit åvddåla_gå mån lav bårråm duv svijnes . 
» gatját riebij biernas . 
» « Idedisijá , » vásstet vivva ja gahtjal Stálos : ’ « Goassa l áhttjám duv låsemus nager ? 
» « Iv gus mån oattjo dat buojdes vuovsás málestit ? 
» « Áhkásj lij mánáv oadtjum , de vierttijiv gástadit dav , » vásstedij riebij . 
» Áhkásj lij nav jalla , várrodij dav vádasgámpav majt åvdep bále lij oadtjum , lij muorratjiega áhkátja niejdda vaddám sunji . 
» Áhkásj ålgus viegaj goades ja vallak ij masse njunjev ja njálmev uksabellusij vuosstij , dajna gå sån galgaj nav råhtot ålgus gulátjit mij lij niedan bárnen . 
½ l liegga tjátjes 2 ½ dl fijna ruobes væjttajáfojs jali råhkåjáfojs væjttajáfojs muhtták dájggáj ( suohkat ) binná sáltijs bivggajáfo lájbbomij ¶ 
½ lihttarav máles , boahttsu / sávtsa / lippa / vuovsá ½ lihttarav tjátjes ( unnán binnebu jus la lippamálle ) 4 ½ dl jáfojs , råhkå , væjtta jali bivgga , ruobes jali segadus 1 tb sáltijs 2 bb såhkkårijs 1 tb allehåndis jali ingefæras jali nellikis jali segadus ¶ 
Ábe nanna vaden gähttjal má vuojedit älov alusj bälláj valla ällo ij åbbå miededa , doadjá val oarjás ábe milta . 
Ábmut , gev aktak ij lim älvvám sisi boahtám , slähtjá uksaguoras : ¶ 
Ábmut ja bárnnes Ánndaris lijga oahppása Mera Biehtárijn , guhti muhtem ájgev Tjåhkårisán åroj . 
Ábmut lij aj fiervváj boahtám gå vuojnnám lij lávijdis gihtjamin måtåvråjn , gehtjat sylinnderijt snivva ja gáddá biellesylinnder la luottanam . 
Ábmut má gähttjal tjielggit sån ij ane dárbbon dålusj lágijt nåv garrasit anedit dálásj ájge ja nuoges la gå såj libá såbadam ietja dan ássje birra , valla loabet sáhkadit iednijnis ja áhtjijnis ¶ 
Ábmut-lávves val vellaj sjávo ja ij åbbå sehkana nuppij ságajda . 
Áddjá vargga ballá iesj gå usjudallá biernas , vájku danna ij la biernna bájken . 
Áddjá vuolaj niellja njuola Máhtu gasskasis ja javllá ållidijn : ¶ 
Áddjá åtsåt aj guollebivdo birra , Ánu hudjá vehi nåv_gåk gullam la vuorrasappo dahki vaj ij áddjá suv goarssán galga adnet . 
Áddjás jámij gå Anna lij avtse jagák . 
Áddjás lij læhkám ájnas ulmutjin dan sijdan 1800-lågon , ja ådå jahketjuoden lej Anna árbbe sjaddat sæmmi ájnnasin . 
Ádjanimjournalistihkka : Dán tjerdan álu gávnnuji tjiehpes tjálle ja subtsastiddje . 
Áhkko le ándagis luojttám , ussjoliv gå gievkanij manniv . 
Áhkko åhpat áhkkovijt sámegielav ¶ 
Áhkkos Soahkeluovtan ¶ 
Áhkkos jámij gå Kirsti iesj lij 23 jage vuoras . 
Áhko lávve lij tjiehpes juojgge . 
Áhkásj Botel ( Nilsdtr Kallak ) ja bárnnes Pava mannela j j guhkijt årojga muhtem gámán Sáttonjárggagåben . 
Áhkásj de usjut : « Ij la dat nav boasstot javladum báhtjas . 
Áhkásj javlaj : - I dárbaha mákset . 
Áhkásj vásstedij nåv_gåk lij : - Biejvvetjuovgav goahtásim bivdáv , valla iv oattjo . 
Áhpadusdirektoráhtta le buktám doarjjaårniga árvustallamav departemænntaj jagen 2008 . 
Áhpemåhken vuohttá vat bierna luottajt , dassta l tjuosskum njuolgga alás ájn vil guhkep lávkij . 
Áhtje ja Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán . 
Áhtje ja Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá namán . 
Áhtjes rabás tjalme jilli mälggadij , muohto l tjielggam , ¶ 
Áhtjám vieson li ållo lanjá . 
Áhtjám vieson li ållo lanjá . 
Áhtjám vieson li ållo lanjá . 
Áhtsål boadnjátjis gejna luluj máhttám rádádallat mánáj birra . 
Áhttje , dagá namát herlugin . 
Áhttje , dagá namát herlugin . 
Áhttje , sidáv sijájt gejt munji vaddi muv lunna årrot , vaj herlukvuodav vuojnni mav dån munji le vaddám , dan diehti gå dån muv le juo värálda sjivnnjedime åvddåla ähttsám . 
Áhttje , sidáv sijájt gejt munji vaddi muv lunna årrot , vaj herlukvuodav vuojnni mav dån munji le vaddám , dan diehti gå dån muv le juo värálda sjivnnjedime åvddåla ähttsám . 
Áhttje Bárnes ähttsá ja sunji vuoset gájkka mav iesj dahká ja ájn stuoráp dagojt ájggu sunji vuosedit , vaj dij oavdduhahtjabihtit . 
Áhttje Bárnes ähttsá ja sunji vuoset gájkka mav iesj dahká ja ájn stuoráp dagojt ájggu sunji vuosedit , vaj dij oavdduhahtjabihtit . 
Áhttje Bárnes ähttsá ja suv giehtaj le gájkka vaddám . 
Áhttje Bárnes ähttsá ja suv giehtaj le gájkka vaddám . 
Áhttje iesj dijáv ähttsá dan diehti gå lihpit muv ähttsám ja jáhkkám muv Jubmelis boahtet . 
Áhttje ittjij bárnes ájtsa ja bárnne vas ittjij ájtsa jiegŋa le gáddeguorav suddam . 
Áhttje lij avtav rakehtav juohkka mánnáj oasstám . 
Áhttje lij jur bargos boahtám , ja giehtoj vuojnnám lij guokta báhtja oassásin Guossaluovtan gejn lidjin sieldes guhka vuopta . 
Áhttje muv ähttsá dan diehti gå hekkam vattáv vaj ruoptus oattjov . 
Áhttje muv ähttsá dan diehti gå hekkam vattáv vaj ruoptus oattjov . 
Áhttjes Sakarias ájlis Vuojŋŋanisás dievdeduváj ja profehtagit sárnoj : ¶ 
Áhttjes Sakarias ájlis Vuojŋŋanisás dievdeduváj ja profehtagit sárnoj : ” Hieveduvvam lehkus Härrá , Israela Jubmel , guhti álmmugis bådij lånestittjat . 
Áhttjes de sunji javlaj : ’ Bárnnám , dån le agev muv lunna , ja gájkka muv åbmudahka le duv . 
Áhttjes le sámástam mánájda bajássjaddamin ja mån lev dárustam . 
Áhttjes lij bargon , ja ieddnes manáj stádan bingov spellamin vihtti vahkkuj . 
Áhttjes lij ålggon muorajt giessemin . 
Áhttjes má guobbul Ábmudij , guorras gåjt sjávo . 
Áhttjes val ittjij rat lijkkum dan nammaj . 
Áhttjes árvvedij buorránij daj muttoj gå Jesus sunji javlaj : ” Bárnnát viessu ” , ja iesj de jáhkkuj aktan fuolkijnis bådij . 
Áhttjes ålgus bådij ja gähttjalij suv hoalájdahttet , 29 valla bárnnes vásstedij : ’ Mån lev måttijt jagijt duv lunna dievnnum ja iv le goassak duv miela vuosstij barggam , ja munji ille ga buorrek gihtsev vaddám vaj buktet luluv rádnajam ávvudallat . 
Áhttjes ålgus bådij ja gähttjalij suv hoalájdahttet , valla bárnnes vásstedij : ’ Mån lev måttijt jagijt duv lunna dievnnum ja iv le goassak duv miela vuosstij barggam , ja munji ille ga buorrek gihtsev vaddám vaj buktet luluv rádnajam ávvudallat . 
Áhttjes ålgus bådij ja gähttjalij suv hoalájdahttet , ¶ 
Áhttjeska vellahij ietjas vuodjemgierrisin ålggon vuorddemin lulesjåhtusav ja ieddneska tjieroj surgo dätto vuolen . 
Áhttjám ! 
Áhttjám ! 
Áhttjám ! 
Áhttjám ! 
Áhttjám ! 
Áhttjám ! 
Áhttjám , gev dij Jubmelin gåhttjobihtit , muv guddnet . 
Áhttjám , gev dij Jubmelin gåhttjobihtit , muv guddnet . 
Áhttjám , gev dij Jubmelin gåhttjobihtit , muv guddnet . 
Áhttjám gåjt javllá . 
Áhttjám ham vásse dálve jámij , valla månnå lav viesso Ámmá , ja Ánjis lav mån . 
Áhttjám herluguvvá gå diján le sjattojs vallje ja muv åhpadisålmmån sjaddabihtit . 
Áhttjám herluguvvá gå diján le sjattojs vallje ja muv åhpadisålmmån sjaddabihtit . 
Áhttjám javlaj ejga såj oade . 
Áhttjám le munji nåv mierredam . 
Áhttjám le munji nåv mierredam . 
Áhttjám le munji nåv mierredam . 
Áhttjám lij jur jábmám ... 
Áhttjám munji dáv subtsastij , ja ittjij gåjt sån goassak gielesta . 
Áhttjám suv ähttsá guhti muv ähttsá ja mån suv ähtsáv ja sunji iehtjam bigodav . 
Áhttjám suv ähttsá guhti muv ähttsá ja mån suv ähtsáv ja sunji iehtjam bigodav . 
Áhttjám suv ähttsá guhti muv ähttsá ja mån suv ähtsáv ja sunji iehtjam bigodav . 
Áhttjám álu hæhttuj tjåhkkåhit muv siegen ja jårggålit sámegiellaj vaj dádjadiv . 
Ájgen 1961-1976 rájaduvvin 1600 inuihtamáná Ruodnáednamis Danmárkkuj åhpadittjat dánska gielav ja kultuvrav . 
Ájgev sunji vaddiv buorádusáv dagátjit , valla skiegesvuodastis ittjij sidá jårgijdit . 
Ájgev sunji vaddiv buorádusáv dagátjit , valla skiegesvuodastis ittjij sidá jårgijdit . 
Ájgge l áhkut ja ádját nuorravuoda rájes rievddam , ja navti li de dallusj ja dálásj nuoraj berustime ållu ietjálágátja . 
Ájgge l áhkut ja ádját nuorravuoda rájes rievddam , ja navti li de dallusj ja dálásj nuoraj berustime ållu ietjálágátja . 
Ájgge så bådisj gå javlli : Sálugin gudi mánájt e oattjo , iednehekka ma älle riegádahttám ja njittje ma älle njamádam . 
Ájgge så bådisj gå javlli : Sálugin gudi mánájt e oattjo , iednehekka ma älle riegádahttám ja njittje ma älle njamádam . 
Ájggegaska sjaddi ednama jahkásasj , elliptalasj manádagás biejve birra , danen gå ednama gärssulimáksel ( nuorttapåvlås oarjjepåvllåj ) la njagok ednama / biejve duolbbadisá gáktuj ( ekliptihkkaduolbbadis ) . 
Ájggegávddaj 2003-2007 la fylkkadiggeájras Barggijbelludagá åvdås Britt Solvik válljidum stivrraj Nordlánda fylkkasuohkana åvdås . 
Ájggomus Jesusav gåddet ¶ 
Ájggomus Jesusav gåddet ¶ 
Ájggomus Jesusav gåddet ¶ 
Ájggomus le guokta ja guokta åhpadiddje galggaba aktan barggat , ja navti prosjevta várnnahisvuodav binnedip ja sij galggi gasskasattjat goabbák guojmmasis nanos bielijt ávkkit . 
Ájggomus le hieredusájt gádodit ma gåhtsi aktisasjbargov , vaj sámij máhttelisvuoda avta álmmugin doajmmat rijkarájáj badjel ållåsit doajmmagoahtá . 
Ájggomus le tjievrrasaljov 20-30 mehterij guhkedit , ja ådå nehtav målajda oadtjot , låpptit jerav saljo birra ja tjuovgav oadtjot gånnå tjuovgga le gáhtum , javllá sån . 
Ájggomussan le i. i. oadtjot stuoráp vuodov máhttelis rievdádusájda sámeåhpadusán nav vaj buorebut máhttá oahppij åhpadusdárbojt gåbttjåt . 
Ájggop aj campusav Árranij – gånnå studenta bessi oanep jali guhkep ájgev årrot , javllá Sætra – guhti dættot Allaskåvlån Bådådjon le fágalasj oajvvevásstádus dassta mij Ájluovtan galggá dáhpáduvvat , valla Árran oadtju åvdåsvásstádusáv háldadusás ja bæjválasj dåjmas . 
Ájggu sjiehtadallamijda oassálasstet ¶ 
Ájggun suv giddit , valla aktak ittjij giedajdis suv nali bieja ; suv ájgge ij lim ájn ållånam . 
Ájlis Vuojŋŋanis , mijá jaskadiddje iellemin ja jábmemin , dievde surgulattjaj vájmojt jaskadusájnat . 
Ájlis Vuojŋŋanis aj midjij dav vihtanasstá . 
Ájlis Vuojŋŋanis aj midjij dav vihtanasstá . 
Ájlis Vuojŋŋanis lij sujna , 26 ja sunji lij bigoduvvam jábmemav ij vuojne åvddål_gå Härrá Messiasav lij vuojnnám . 
Ájlis Vuojŋŋanis lij sujna , ja sunji lij bigoduvvam jábmemav ij vuojne åvddål_gå Härrá Messiasav lij vuojnnám . 
Ájlis Vuojŋŋanis lij sujna , ¶ 
Ájlis Vuojŋŋanis ¶ 
Ájlis Vuojŋŋanisá baktu ja niejdda Marias , ¶ 
Ájlis Vuojŋŋanisájn aktan lip mierredam ep makkirik nådijn dijáv noadoda , valla dájt rávkalvisájt biedjap : Várrijihtit biergos mij boajtojubmelijda le värroduvvam , máles , buvvum juhtusij biergos ja skiegesvuodas . 
Ájlis Áhttje , várjjala sijájt namánat , mav munji le vaddám , vaj sij lulun aktan sjaddat nåv_gåk måj lin akta . 
Ájlis Áhttje , várjjala sijájt namánat , mav munji le vaddám , vaj sij lulun aktan sjaddat nåv_gåk måj lin akta . 
Ájlis Áhttje , várjjala sijájt namánat , mav munji le vaddám , vaj sij lulun aktan sjaddat nåv_gåk måj lin akta . 
Ájllisij gierddisvuodas ja jáhkos le dal dárbbo . 
Ájllisij gierddisvuodas ja jáhkos le dal dárbbo . 
Ájllisij gierddisvuodas ja jáhkos le dal dárbbo . 
Ájluovta mediagoade dábálasj doajmmagålo li merustaláduvvam 2 milijåvnåjda jahkáj , ja gåjt álggodásen ájádaláduvvá dáv ruhtadit 1 milijåvnåjn Sámedikkes ja Nordlánda fylkasuohkanis ja Divtasvuona suohkanis guhtik bielle millijåvnåjn . 
Ájluovta nuorajskåvlå tjaktjavádtsem 09 lij Ájláttes Måsskåj / Smájlláj . 
Ájluovta skåvllå la uddni ájnna skåvllå sihke suohkanin ja ålles Vuonan gånnå åhpaduvvá julevsámegielan vuostasjgiellan ja sámegiellaj . 
Ájluovta skåvllå le ruhtadårjav duosstum skåvlåv åvddånahtatjit sáme ¶ 
Ájluovta skåvlån le læhkám åvdåsvásstádus julevsámegiela åhpadusás , jages 1985 sámegielan nubbegiellan ja sámegielan vuostasjgiellan jages 1991 . 
Ájluovta sáme æjgátværmádagás dætto diehti li Divtasvuona suohkan , Árran ja RKK Ofoten ásadime konferánsav mij gatját giela boahtteájge birra skåvlån ja aj skåvlå ålggolin . 
Ájlátten lij båndorsijdda , gidán dåhppet lippajt oattjojma luojkkat majt biebmadit vierttijma , máná aktan ållessjattugij dajt sujttijin . 
Ájmmudahka boandásláhkáj ja tjielggasit åvddåjbuktet ietjas vuojnojt , dåbdojt , máhttudagájt ja ideajt dajna variasjåvnåjn , massta le dárbbo fert avtan vidjurin , le árvvalimes oasse . 
Ájmmudahka tevstajt jårggålit ja guoradallat allán diedojs ájnas åsij birra sámegiela báhkovuorkás , morfologidjas ja syntávsas . 
Ájn 1980-jahkelågon lidjin tjåhkalvisá Jåhkåmåhken , valla dalloj juo de lidjin sámegielak sárnne , lávlloma ja dålkkuma sámegiellaj gáhtum ( Guoljok Nils Ierik DAUM Ka 343 ) . 
Ájn akti dijáv vágodav : gudi dakkirijt dahki e Jubmela rijkas oasev oattjo . 
Ájn akti dijáv vágodav : gudi dakkirijt dahki e Jubmela rijkas oasev oattjo . 
Ájn akti dijáv vágodav : gudi dakkirijt dahki e Jubmela rijkas oasev oattjo . 
Ájn hållamin tjuovgge balvva sijá badjelij vuollánij , ja balvas jiedna gulluj : ” Dát le Bárnnám , muv iehttselis ja gärrásamos . 
Ájn ietjá ieŋŋgil gänna lij fábmo dålå badjel álltáris bådij . 
Ájn ietjá ieŋŋgil gänna lij fábmo dålå badjel álltáris bådij . 
Ájnas arvusmahttem oassen sáme bájkálasj sebrudagájda máhttá aj liehket barggat nannit sáme gielav guovlojnis . 
Ájnas le aj jut gávnnuji duohta vejulasjvuoda gielama adnet ienep sebrudaksuorgijn . 
Ájnas le girkkohærráj jus vieso / sijda ulmutja subtsasti majt sij li vuojnnám jali vásedam vieson . 
Ájnas le jut dá dokumenteriduvvi ja vuorkkiduvvi ájnas oassen sáme kulturárbes ja vuodon vijdábuj åvddånahttemij sáme terminologian . 
Ájnas le oadtjot ienep máhtudagájt gåkto faktovrå dagu man ållo le sámijs álmmugin , sáme giejvosårrom , bájkálasj guotto ja kultuvralasj ja gielalasj unneplåhkodille vaddi moattelágásj vidjurijt sáme gielak åvddånahttemij dáj sierralágásj sáme guovlojn . 
Ájnas le oadtjot nav ållo diedov gå máhttelis dáj ássjij birra , lip dan diehti gåhttjum skåvllåásadusáv vaj da aj máhtti oahpásmuvvat Stájgo suohkana sáme histåvråjn , javllá Eva Ditte Donat guhti le Sálto dávvervuorká ájras Stájgon . 
Ájnas le sáme bájkkenamájt systemáhtalattjat registrerit ja tjoahkkit , sierraláhkáj dakkir guovlojn gånnå ij le heva åvdutjis tjoahkkidum . 
Ájnas le sáme oassálasste aktisattjat barggi ja værmástagájt gaskanisá ásadi – ja de esski åvddånahtti aktisasj aktisasjbargov stuoráp oassálasstij hárráj . 
Ájnas le álggoálmmuga bessi ájn vil ienep aktisattjat barggat gaskanisá ja ietjá hiebalgis guojmij nuorttaguovlojn , sierraláhkáj « álggoálmmugis-álggoálmmugij » aktisasjbargon . 
Ájnas oasse bargos åvddålij guovlluj sjaddá oabme gåvåjt tjoahkkit ja ságájdahttet ja ságastit ulmutjij gudi rádjálåvssåjåhtulahkaj oassálasstin . 
Ájnna Bárnne , iesj jubmel ja agev Áhtjes lahka , le midjij tjielggim guhti sån le . 
Ájnna Bárnne , iesj jubmel ja agev Áhtjes lahka , le midjij tjielggim guhti sån le . 
Ájnna Bárnne , iesj jubmel ja agev Áhtjes lahka , le midjij tjielggim guhti sån le . 
Ájnna vuohke almma lågov oadtjot le gatjádallat juohkkahattjav Vuonan . 
Ájnnasamos le ahte sámenissuna máhtti værmádagástisá vijdedit , aktan barggat , oahppat nubbe nuppev dåbddåt ja vuojnnet gåktu ávkástallat buoremus láhkáj váj máhtti vuobddet ienep buktaga ja dievnastusá majt máhtti fállat , javllá Pia Huuva . 
Ájnnasamos ássje man birra giehtoduváj girkkoráde tjåhkanimen Divtasvuonan , lij gatjálvis gånnå Sáme girkkoráde dåjmadahka galggá liehket boahtteájggáj , gå le Oslon guhkev læhkám . 
Ájrov låggŋij , vaj dajna mak stuor låttev duosstot jus hæhkkat boahtá . 
Ájrrasa ja sadjásattja biejaduvvi Juohkka juohkusij , belludahkaj jali muoduk aktijmannamij mij la mandáhtav oadtjum biejaduvvi ájrrasa . 
Ájtes manájma Sámij Åhpadusguovdátjij . 
Ájtijdam gajkov ja stuorábun tsieggiv vaj sajev sádjuj ja gájkka åbmudagájda oattjov . 
Ájtijdam gajkov ja stuorábun tsieggiv vaj sajev sádjuj ja gájkka åbmudagájda oattjov . 
Ájtijdam gajkov ja stuorábun tsieggiv vaj sajev sádjuj ja gájkka åbmudagájda oattjov . 
Ájto ja nuoskodibme NSRa ájggu barggat nav vaj : 9 Nuortta-Vuona merragátte nuoskodimduosstom buoreduvvá dál gå ulljosuvddem merav lássan 9 Atomfábmorustiga ja låssåindustria ma nuoskodahtti Guoládagán hiejteduvvi 9 ulljo- ja gássaråggåm Baretzáben ráddjiduvvá Luonndoadnem ja suoddjim NSRa ájggu barggat nav vaj : 9 nasjonálparkka ja suodjalimduobddágij ásadibme ij galgga hieredit sáme æládus- ja kultuvrraiellemav 9 sáme dábálasj luonndoadnem galggá vuodon háldadimplánajn gånnå dá båhti doajmmat 9 motåvrråmanedibme miehtsijn hiebaduvvá luondo gierddamij 9 loahpe gámájt sjaddá tsieggit miehttseæládusáj hárráj sáme bájkijn ¶ 
Ájtsajma Ámmáv tjátjev jågåtjis goajvvomin . 
Ájttega Josefav udnodisvuodas Egyptaj vuobddin . 
Ájttega Josefav udnodisvuodas Egyptaj vuobddin . 
Ájttsiv dåhkki aj gávtsátklássagij juojddá oahppat sámegiela hárráj , ja dåhkki aj gávtsátklássagij oahppat sæmmi madev ja aj sæmmi dásen gå ållessjattugijt , subtsas Arnhild . 
Ájttsá Viera-Jåvvåv áhkátjijn , gut nårddål boadnjátjis garññelijn gå oadtju tjalmmáj niejdas Ábmudijn . 
Ájádallin ja ságastin gaskanisá majt bágo jábbmegij lussta tjuodtjelit mierkkiji . 
Ájádallin ja ságastin gaskanisá majt bágo jábbmegij lussta tjuodtjelit mierkkiji . 
Ájádallá , gåktu dallik vuoras boadnjásj , gut ij la åvddål vuojnnám måtåvrå sjimugav , galggá buktet dav sujttit ja ájn vil dajna vuodjet . 
Ájádus le saljov mierkkit guokta saljojda 7 tjiektjijda doarrás oajvvesaljos , juohkka tjiektjamåsijn 40 x 64 mehterijn . 
Áksjov lij juo giehtabælláj válldám . 
Álgadiddje dal ruhtadimev åhtsi joarkedittjat fálaldagáv julevsáme nuorajda , mij bådåsattjat ådåjagijda hiejteduvvá . 
Álgaduvvá masteråhpadus skåvllåjådedimes gájka ådå virgádum rektorijda . 
Álgat vas Divtasvuona-Oarjjevuona ráfájdahttembargov ¶ 
Álggogietjen åvdep tjuohtejage á lgij suomagiella válldegoahtet åsijt sámegielas , vaj badjegájnaj moallánahka sjattaj dat mij álgij gullut ienemusát sijdajs degu Sádemváren . 
Álggorájes 1994 jages le Árran vuododåjmajt tsieggim dagu museumdoajmma , giellabarggo ja mánájgárdde , ja duodden dási li aj lájggim lanjájt ietjá almulasj dåjmajda . 
Álggotjuojadibmen máhttá liehket sierra musihkka , kåvrrålávllom jali ájnegis lávllom . 
Álggoálmmugij dille le luondulasj ja ájnas oasse Ráddidusá aktisasjbargos Ruossjajn . 
Álggoálmmukvuojnno le danen oassen åbbå åsijn ráddidusá nuorttaguovllopolitihkas . 
Álggá iesj tjuollat vuostasj rudnev gåsstå galggá viermijt suohppát . 
Álgon lij vehik gártjes ruhtadille , valla jagen 2004 lij boados 600.000 kråvnå . 
Álgos galgaj ieme lágásj násjunalpárkka sjaddat , valla ednamæjgáda , sáme birrusa , ja aj Sámedigge vuosstálasstin dajda plánajda . 
Álgos gähttjin ienemusát luonndobirrasij ja ekologak åvdeldimijda suoddjitjit sáme äládusájt . 
Álgos ittjij duobmár miededa , valla de gis usjudallagådij : ’ Vájku dal iv Jubmelis balá , iv ga almatjijs berusta , ¶ 
Álgos jagen 2008 lij prosjevta budsjæhtta 10 millijåvnå kråvnå . 
Álgos la tjielgas årrum nuora ietja dáv dåjmav galggi hábbmit ja ásadit , de diehtep ietjama miela milta sjaddá . 
Álgos li dássáduskonferánsa dábálattjat læhkám nissunijda ja sisadno nissunperspektijvajn . 
Álgos lidjin 51 stáhta ma lidjin organisasjåvnnåj sæbrram . 
Álgos lidjin guovtegærddásasj ulme miján : mánáj sámegiellaåvddånimev nanostuhttet ja ietjá mánájda vejulasjvuodav vaddet vaj gielav oahppi . 
Álgos lij gæhttjalimprosjækta gånnå gålmmå nuora avtav jagev manádi skåvlåjda ålles Vuonan ja subtsasti sáme kultuvra ja sebrudakdile birra . 
Álgos suojmma manáj , mij la dábálasj gå ådå facebookjuohkusa ásaduvvi , valla oassálasstem lassánij . 
Álgos tjietje siegen jagev guollijiv , ja de bargov oadtjuv hávsan mij merraguovlojt maneltij ( hurtigruta ) . 
Álkke l tjalmijt tsábttsit ja ij diehtten dahkat – valla dat ij la rievtes ietjá ulmutjij vuosstij jalik luonnduj ietjá guovlojn väráldin . 
Álkkep sjaddá adnet goabbák guojmeska ¶ 
Álmmuga diehti ettjin sunnuv stráffut duosta , dajna gå gájka Jubmelav májnnun dassta mij lij vássám . 
Álmmuga diehti ettjin sunnuv stráffut duosta , dajna gå gájka Jubmelav májnnun dassta mij lij vássám . 
Álmmugat oajvemusáv i galga garrodit . 
Álmmuk , maŋep biejve világa jávre nuppen bielen , lij val avtav vadnasav vuojnnám , ja Jesus ij lim åhpadisålmmåjis dav tjuovvum . 
Álmmuk , maŋep biejve világa jávre nuppen bielen , lij val avtav vadnasav vuojnnám , ja Jesus ij lim åhpadisålmmåjis dav tjuovvum . 
Álmmuk alvaduváj ja javlaj : ” Ep le goassak åvddåla Israelan dákkirav vuojnnám . 
Álmmuk alvaduváj ja javlaj : ” Ep le goassak åvddåla Israelan dákkirav vuojnnám . 
Álmmuk alvaduváj ja javlaj : ” Ep le goassak åvddåla Israelan dákkirav vuojnnám . 
Álmmuk sunji javlaj : ” Lágas lip oahppam Messias ihkeven ájggáj bissu . 
Álmmuk sunji javlaj : ” Lágas lip oahppam Messias ihkeven ájggáj bissu . 
Álmmuk vásstedij : ” Dujna le galla bahás vuojŋŋanis . 
Álmmuk álmmuga vuosstij ja rijkka rijka vuosstij tjuodtjel , ja bájkes bájkkáj nälggáj ja ednamskielbbimijda boadádalli . 
Álmmuk álmmuga vuosstij ja rijkka rijka vuosstij tjuodtjel , ja bájkes bájkkáj nälggáj ja ednamskielbbimijda boadádalli . 
Álmmuklåhkåmis jages 1900 tjuodtju sadje le aktisasj ednamin Gielasgiedde , Uteid ja Oppeid sijdaj vuolen . 
Álmmukriektá jali rijkajgasskasasj riektá Almasj riektá li álmmukriektás oasse . 
Álmmukvarresvuodas ja viessomvuohkeskihpudagájs berusti Divtasvuona ASVO sihti ienebu galggi varresvuodas berustit ja ásadin seminárav mij gullu viessomvuohkeskihpudagájda . 
Álmmukvegas ålos ålgoldisgárvojdisá gäjno nali luobbun , iehtjáda lasstavisájt tjuoladin duorggan suv gäjnnuj . 
Álmmukvegas ålos ålgoldisgárvojdisá gäjno nali luobbun , iehtjáda lasstavisájt tjuoladin duorggan suv gäjnnuj . 
Álo lidjin binnum ja muhte ulmutjijs lidjin ållu hedjunam . 
Áltán lidjin dávvervuorkán gånnå li dåbdos báktegåvå . 
Álu lidjin javllavattáldagá Fredlydjas ma gádjun sijáv nielges ja niedas . 
Ámma-tjiehtjes gut ij la nåv hoallá degu áhkásj , doadjá dav ássjev ja gatját manen ieddneska ij sunnuv tjuovvum gå állas vuodjeba lullne . 
Ámmá de sjávot åroj ja vádtsáj sabegijt ja gábmagijt darda nalta viettjatjit . 
Ámmá lij galla nuovllorájgev tjuvdijn buodum , valla vanntsa lij låssåt gå tjátjes lij juo lahkkáj dievvam . 
Ámmá vuojnnet muhttijn ållu badátjij nali gahtjaj , valla starjaj gåjt de . 
Ámmá-tjiehtje gulldal ja ájádallá gå lik sån nåv máhtij vuohpparávkes lágev válldet . 
Ámmá-tjiehtjeska tsåggå vuobnnáj muorajt ja buorástahtedijn javllá : ¶ 
Ámmá-tjietjes måtåvråv såj lijga guodám boargála hállduj . 
Ámmátålmåj javlaj : ” Härrá , båhtu då dån åvddål_gå bárnnám jábmá . 
Ámul , muorajt luoddum , gatját : ¶ 
Ámul aj de javllá ja gehtjas äddnásis : ¶ 
Ámul aj hähttu tjajmádit vielljasis ja dävddá : ¶ 
Ámul ganudahtij måtåvråv , doahppij gåbdudagáv mij lij jåhtemin vásuk vadnasav , gehtjastij vielljasis , maktu sihtá vuosedit , náv tjiehpet galggá vuodjet . 
Ámul ganudahttá måtåvråv mañemus njárgatja oaggáj ja gåhttju Ánuv ájroj anedit vadnasav biekka vuossti dasik la dävddám bensijnav måtåvrråj . 
Ámul guorras dasi ja gåhttju vieljas suvdostit vadnasav vuojedijn . 
Ámul gässá gåbdutbáttes , giessá báttev gåbdudagá birra . 
Ámul ij sidá dajda ságajda sehkanit , gatját tjietjestis jus sij galggi tjåskåjt tjuollat dán dálve . 
Ámul la gärggam bårråmis , badján bievdes ja vádtsá ålgus . 
Ámul la tjuorvvum gätjogijt Ábmudij ja Ánná árvvet oattjosj sån soames guolggaguoddev aj äjgádijs , valla ilá binná ällo sunnun ájn luluj juska lulujga oadtjot Ánná äjgádij älov . 
Ámul mannát måtåvråv . 
Ámul má duolloj_dálloj gehtjas vielljasis , ij má rat dudá vieljas suhkusij , valla ij mejdek tsuvke , vuojnná vuojn vieljas duojkev . 
Ámul vuoj ij davás viermijda mejt lijga juhtaj suohppum . 
Ámul åtsåt Ábmudis goassa galggi álgget tjuollusij . 
Ámul-vielljas viehká ålgus ja jållår muohttagin . 
Ándagis luojttem Fássto ja vuornádus Barggoguojmmejuogos ¶ 
Ánnda bádtji hiergev , mij vuojnnet tsäkkospiehtjamijn vargga hállán . 
Ánnda má sáñart gå ij la åvddåla vuoddjám , gähttjá goabddáj , surgalussjá gå ij la áhtjes mañemus rádijt gullam åvddål goabddáv duosstu . 
Ánndaris lij bagádallam ja åhpadam suv vuoj ∫∫alasj ássjij birra , tjielggim lij mij lij rievtes ja mij lij boasstot . 
Ánndi de sjávot åroj . 
Ánndi tjåhkkit bijlas . 
Ánndi ájn de danna tjuodtjot sárnnedij . 
Ánne suomastij , ja muhttijn lågåj Læstadiusa sárnijt njuolgga suomagielas sábmáj . 
Ánni pihpergáhkkobåvsav gievkanbievdes viedtjá . 
Ánni riek fávdda tjielggigoahtá : - Vuolgijma ruohttaádjáv åtsåjit , valla ejma suv gávna . 
Ánná duodas ávos ganjálda sån la nåv gierrum Ábmudij ja guhkev la juo vuorddám suv gatjálvisáv . 
Ánu , gut sugádijn aj lij tjalmmegietjijn gehtjastam alás , gatját vieljastis : ¶ 
Ánu aj vuojnná niegon gåktu Ánnda , bárnnes , tjåhkkåj goaden sijdan ja hähkkat oadtju råhtov , ruosát ålgus ja viehká hiergev viettjatjit , unna giehppis , måsså ja tjoarvvás härgátjav . 
Ánu báktjáj gå vielljas duorragådij viermijt , bávtjas suojmma , ienemus vuojnnusa diehti , dán hebalasj ruojon vanás iesj tjuovvu viermijt . 
Ánu bátsij jieggerabddaj huvke ja tjälo , ballá biesstet ienep älov gilka tjårråga mañelt . 
Ánu dal ij ájn dádjada sárne tjiegñalijt ja vuodojt valla Gejrááddjá duodas aktu allasis , dahkkir la Kristus , dat buorre räjnár . 
Ánu de bakkuj vieljajnis viermijda russalit . 
Ánu esski dåbddå sån la nälggám , gehtjas vielljasis mij juo státtjov ja suovasbiergov la ássam , javllá : ¶ 
Ánu giehttu äddnásis ádjá subttsasav . 
Ánu gievert aktan Máhtujn ja nuorap lávijis rabddabielev álmmuga . 
Ánu ij deste ulájn nagá , diehtá vuojn imes gámsa li giehtos njálge ja javllá de : ¶ 
Ánu ij másja sinna tjåhkkåhit , dullár ålggon sjaljon , guldudallá ja javllá äddnásis , gut aj ålgus la boahtám : ¶ 
Ánu ij åbbå diehtten dagá sån la gullam iednes mañemus bágojt . 
Ánu l aj gullam áddjá ja áhkko libá måtåvråv oasstám ja áddjá iesj gullu dajna vuodjá valla Ánu ájn ij rat jáhke dajda ságajda . 
Ánu lij gärggam riesjmev siejggimis , válldá tjárfov vieljastis ja guorat tjuolgguv jieña tjadá . 
Ánu lij juo de válldám jådånijt ja riesjmev vakkes uksaguoran ja vádtsám ålgus gå Ámul tjuorvvu suv mañelt sån aj galggá válldet tjárfov ja tjuolgguv fiervváj . 
Ánu lij rahpam bárkvuossav ja däbttjum goabbásik vuodjalájbev , njallam márfev ja juohkám guovte bähkkáj . 
Ánu lij vuostasj bále dájn bájkijn ja gehtjat ådå tjalmij gámá sjaljos . 
Ánu mihástallá ádjá májnos ja javllá : ¶ 
Ánu mujttá gåk sij alás- ja luksajådedijn hähttuji gájtsajt válldet vadnasijda . 
Ánu måjådasstá gå vuojnná iednes tjalmijt , usjudallá aktu allasis , kujnajn la gåjt agev duojkke gå guossijt vuorddi , vájku gájkka l gárves . 
Ánu målsudatjáj ja gatját iednes gånnå ådå biktasa li ja jus ij la mañen tjuovutjit . 
Ánu nårddål vieljas garññelijn , gåhttju suv gáddáj vuodjet . 
Ánu ruohkká oajvev gierges nanna , árvvet sjaddá tjajmmusa vuolláj jus fiervváj guossijt duosstu ja jus vádtsá dassta , de maññel oattjosj gullat sån la ulmusjballe , báhtar gå guosse båhti . 
Ánu usjudallá , gájttsa dal má ij la ulmutjij judos . 
Ánu viehká bivvasij ábev oarjás ja håhtsot Muohtásijn . 
Ánu vieljajnis aj . 
Ánu vijmak guodij bednagav ja vádtsáj suovasgábmáj , dållij ja ruvvij gábmasijt nåv gåktu lij vuojnnám ieddnes dahká . 
Ánu vádtsáj ja ieddnes tjuorvvu suv mañen : ¶ 
Ánu ájn jårgit ja gatját iednestis : ¶ 
Ánu ájn viegaj nuorttalij , ittjij des dåppe älvvám älojt jali mavga iehtjádav . 
Ánu ávos dalá viehkalij ruoptus . 
Ánu ávos guodij tjuolgguv , tjárfov ja riesjmev vieljas hállduj ja jådånahtij nuppij nuoraj lusi , gudi lidjin sehkanahtjam iehketbiejve stuvsajda vuottja nanna . 
Ánu ávvudallá gå gullá loaggám la Gejrá-ádjáv giehtutjit . 
Ánu åtsåt gånnå sån la nåv guhkev gáhtum ja Máhttu de giehttu såj Ijvvárijn galgajga manádit Dábmukjávrátjin viermijt råhttimin . 
Áramus , tjálálasj ája guovsagisáj birra l Kongespeilet jages 1250 bájkev . 
Áramus gálldo mij vaddá sihkar duodastusáv årudagás Tuvvon , le álmmuklåhkåm jages 1875 . 
Árbbedábálasj máhtov doalvvot buolvas buolvvaj le guovdátjin . 
Árbbedábálasj máhtov doalvvot buolvas buolvvaj le guovdátjin . 
Árbbedábálasj máhtov doalvvot buolvas buolvvaj le ájnas . 
Árbbedábálasj máhtov doalvvot buolvas buolvvaj le ájnas . 
Árbbedábálasj sáme li árbbedábálasj sáme årudagá ja sjaddi adno guovlos máhttá liehket gássjel riek hiebalgisá idjadibmáj ja vuojnnet luondon , gå álu várrogisát li vuojnadibmáj . 
Árka sinna lij gållelihtte mánnás dievva , Arona soabbe , masi urbe lidjin luorkijdam , ja lihto dáblo . 
Árka sinna lij gållelihtte mánnás dievva , Arona soabbe , masi urbe lidjin luorkijdam , ja lihto dáblo . 
Árka sinna lij gållelihtte mánnás dievva , Arona soabbe , masi urbe lidjin luorkijdam , ja lihto dáblo . 
Ármet tjierrun ja suv fármudallin ja tjulástallin . 
Ármet tjierrun ja suv fármudallin ja tjulástallin . 
Ármmo , ármmogisvuohta ja ráfe Jubmel Áhtjes ja Jesus Kristusis , Áhtje Bárnes , lehkus mijájn sádnesvuodan ja gieresvuodan . 
Ármmo , ármmogisvuohta ja ráfe Jubmel Áhtjes ja Jesus Kristusis , Áhtje Bárnes , lehkus mijájn sádnesvuodan ja gieresvuodan . 
Ármmo , ármmogisvuohta ja ráfe Jubmel Áhtjes ja Kristus Jesusis , mijá härrás . 
Ármmo , ármmogisvuohta ja ráfe Jubmel Áhtjes ja Kristus Jesusis , mijá härrás . 
Ármmo , ármmogisvuohta ja ráfe Jubmel Áhtjes ja Kristus Jesusis , mijá härrás . 
Ármmo ja ráfe Jubmel , Áhtjestimme , ja härrá Jesus Kristusis . 
Ármmo ja ráfe Jubmel Áhtjes ja Kristus Jesusis , mijá lånestiddjes . 
Ármmo ja ráfe Jubmel Áhtjes ja Kristus Jesusis , mijá lånestiddjes . 
Ármmo ja ráfe Jubmel Áhtjes ja Kristus Jesusis , mijá lånestiddjes . 
Ármmo ja ráfe Jubmel Áhtjes ja härrá Jesus Kristusis . 
Ármmo ja ráfe Jubmel Áhtjestimme , ja härrá Jesus Kristusis . 
Ármmo ja ráfe Jubmelis , mijá Áhtjes , ja Härrá Jesus Kristusis . 
Ármmo ja ráfe Jubmelis , mijá Áhtjes , ja Härrá Jesus Kristusis . 
Ármmo ja ráfe Jubmelis , mijá Áhtjes , ja Härrá Jesus Kristusis . 
Ármmo ja ráfe Jubmelis , Áhtjestimme , ja härrá Jesus Kristusis , guhti suttojimme diehti ietjas vattij , gájutjit mijáv dálásj bahás ájggegávdas , Jubmela , Áhtjáma sidoda milta . 
Ármmo ja ráfe Jubmelis , Áhtjestimme , ja härrá Jesus Kristusis . 
Ármmo ja ráfe Jubmelis , Áhtjestimme , ja härrá Jesus Kristusis . 
Ármmo ja ráfe Jubmelis , Áhtjestimme . 
Ármmo ja ráfe Jubmelis , Áhtjestimme ja Hærra Jesus Kristusis . 
Ármmo ja ráfe Jubmelis , Áhtjestimme ja Hærrá Jesus Kristusis Jali B ¶ 
Ármmo ja ráfe Jubmelis , Áhtjestimme ja härrá Jesus Kristusis . 
Ármmo ja ráfe Jubmelis , Áhtjestimme ja hærrá Jesus Kristusis . 
Ármmo ja ráfe sujsta , guhti le ja guhti lij ja guhti boahtá , ja gietjat vuojŋŋanisás gudi li tråvnås åvdån 5 ja Jesus Kristusis , åskåldis vihtanis , jábbmegij lussta vuostasj riegádiddje ja ednama gånågisáj oajvemus . 
Ármmo ja ráfe sujsta , guhti le ja guhti lij ja guhti boahtá , ja gietjat vuojŋŋanisás gudi li tråvnås åvdån ja Jesus Kristusis , åskåldis vihtanis , jábbmegij lussta vuostasj riegádiddje ja ednama gånågisáj oajvemus . 
Ármmo ja ráfe sujsta , guhti le ja guhti lij ja guhti boahtá , ja gietjat vuojŋŋanisás gudi li tråvnås åvdån ¶ 
Ármovattáldagá li moattelágátja , valla Vuojŋŋanis le avtalágásj . 
Ármovattáldagá li moattelágátja , valla Vuojŋŋanis le avtalágásj . 
Árradisán alemushärrá boarrásij ja tjálukoahppásij rádudallin , ålles rádijn . 
Árradisán alemushärrá boarrásij ja tjálukoahppásij rádudallin , ålles rádijn . 
Árradisán mañep ideda gullá Ánu náhkárij sinna gåktu ibmes goassá vuobne birra . 
Árran Mánnágárdde dåjmaduvvá priváhta hámen Árran julevsáme guovdátjis . 
Árran Mánnágárdde dåjmaduvvá priváhta hámen Árran julevsáme guovdátjis . 
Árran berus mijá aktisasj histåvrås , juska diedon sáme bielev tjalmostip . 
Árran girjjebussa dåjmav válldá Binnep luojkadum Vuoddje Rune Knutsen le tjuovvum álgo rájes jagen 2001 . 
Árran le dagu lájddistiddje gå nuores boadá , ja le tsieggiduvvam tjáppa sadjáj , Noråsa mielas , ja subtsasti guovdásj ij la dåssju ¶ 
Árran lej duola dagu máhttet biedjat nágin satelihtav bihtám sáme guovlluj . 
Árran mánájgárdenis ja julevsáme åhpadime baktu le læhkám ájnas gå julevsámegiella guovlon le nannidum . 
Árrana arkeologalasj råggåm ja árbbedáhpediedoj tjoahkkim Duvvo-sijda iellema birra li læhkám berustahtek dáj rahtjalis plánaj . 
Árrana bieles ij le sáhka suohkanis bargojt rijbadit , valla ávkkit ressursajt ma gávnnuji . 
Árrana elektronalasj oassásin aj dåhkki åhtsåt juogu dal tjálle namás jali aj girje namás , ja dav majt i gávna la máhttelis rávvit . 
Árrana vuoidodibmee l konkrehtalasj boados dán åvddånahttemis ja stáhta sámepolitihkkas . 
Árrangátten luorkojdålå tjuovgan Jåvvå giehttu sån lij val gávnnam bådos tjårrågijt ja håhtsodam dajt alás ja gatját gåktu rádnastis la mannam . 
Árranij la juo sáme ásadusáj tjoahkkájgiesse åvdåsvásstádus biejadum gå la sáhka nuorttaguovlo bargos . 
Árranin lidjin niellja åhpadiddje dájna barggamin vássám skåvllåjage , 3,5 jagevirggen . 
Árrasjielan idedis båvtij Ámul Ánuv káfajn . 
Árrasjielan idedis de viehká áhttjes gådijt , giehttu bárnnes la ijáv gáhtum ja hásstá rádnajt suv åtsåtjit . 
Árrat idedis boahtá Jåvvå , sijda nuorap båndijs åtsådittjat jus Ánu l gärggam vádtsátjit . 
Árrat idedis tiemmpelij máhtsaj . 
Árrat idedis tiemmpelij máhtsaj . 
Árrat ma ∫ep ideda gávnajga áhttjes ja ieddnes suv jávrregátten . 
Árudiját åvdån ávujn muv dävdá . 
Árudiját åvdån ávujn muv dävdá . 
Árudiját åvdån ávujn muv dävdá . 
Árvulasj guossidibme - Vuoj , man ålov buktin , javlaj Harald O. Lindbach suv ånigasj álgadimsárnnusin gå Árran dávvervuorkká ådå vuosádusástis ”Viessom” åvdep bierjjedagá rabáj . 
Árvustallam dagáduváj Sáme instituhtas Kultuvrra- ja girkkodepartementa gåhtjodusás . 
Árvvedahtte , gå bena lij häjttám oagodimes ja ij lim gávnnam båndis , de lij moaddum ietjas ruoptoluottajt vaden gábmáj . 
Árvvedahtte ålles fuolkke lij jugálvisguossen dajna gå áhttjes Abraham Johansson lij irgge viellja . 
Árvvedav diedon sij iehtja e sidá almmudit fámojt , valla juohkka ulmutjin la aj åvdåsvásstádus háldadit vattáldagájt majt la oadtjum ietjas hállduj , ja muv sávadus dan diehti aj le , sij ettjin galga tjiehkat fámojt nav snivva . 
Árvvedibá såj , ulmusj oarjásj biele sijdas la dággu boahtám ja dánna iddjim . 
Árvvedij udnodisvuodas alemushärrá lidjin Jesusav suv hállduj vaddám . 
Árvvet dal jus sån ij nagá älov jårggålit dán jiekken , de hähttu luojttet mannat desik iesj vaden ganut ja guohttu . 
Árvvet dal Ámmá ja Gáddjá ruvva vierttitjibá vuolgget Vierraj suoggñudittjat bárneska åvdås . 
Árvvet nuoraj varán buollá hállo ietjá ednamijt vuojnnet ja gähttjalit ietjá viessomvuogijt . 
Árvvet sån muv guovkkis muodos , mån lidjiv boahttum . 
Árvvet sån má juoga ássje lisj dal gå Vuollá-áddjá nåv duodas suv sihtá biebbmat . 
Ásadijma Hellmocupav juohkusij sisgiehtjega ja davvegiehtjega , valla geldulamos lij vuorrasatjiektjama , gånnå tjiektjin barggoskuovaj , ja snutjekskuovvaj ja ittjij aktak njuolgadusájt máhte . 
Ásadimes rájes jagen 1994 le Árran vuodov ásadam dávvervuorkájn , giellabargujn ja mánájgárdijn , duodden li aj huodnahijt Sámedikke háldadussaj lájggim . 
Ásadimprosjekta Sáme giellaája galggá bielnup jage ájge ásaduvvat 01.01.2013 rájes gitta 30.06.2014 . 
Ásadus le tjanádum sáme girkkoiellema åvdåstahtte orgánajda lutheralasj álmmukgirkkojn nuorttarijkajn . 
Ássje guoskaj nav ållusijda , ja dánna lij gatjálvis ulmutjij dåbdojs ja sijá sieloj ihkeve sálukvuodas . 
Ássje le galla politihkalasj dágástallamin læhkám moaddi , ja jagen 1982 ja jagen 1992 diedádus tjáleduváj stuorprosjevta birra . 
Ássjearkijvan gávnnuji diededibme birra makkir konvensjåvnåjt Svierik le nanustahttám , ¶ 
Ássjediehttejuogos galggá ietjas loahpparapportav buktet jage birán . 
Áttjak lijma nuorajskåvlåv oadtjum , ja mij lijma vuostasj oahppe ådå tsieggidum internáhtan . 
Ávijssa ” Ságat ” nr. 85/2000 giehttu gåktu Sølvi Persenij manáj , gå rádna lidjin gávnadam sunji suohttasav suv mańemus biejvijda friddja ulmutjin . 
Ávon lav gå Sáme Allaskåvllå áttjak le oadtjum avtse milliåvnå kråvnå prosjæktaj . 
Ávos oassálasste várreskåvlån Vuodnabadán . 
Ávot lidjin oalle buorre ulmutja ! 
Ávov biejvev vas vuojnnet li aj vuosedam råhkålvisáj baktu : ¶ 
Ávttji mánáv buoragit njálmev tsakkastit gå vehik tjagárda báksemijt njidtjevártujn , njunjes vuollebáksemij . 
Ávttjijup guhtik guojmema Jubmela bágov ja Hærrá iehkedismállásav ávkkitjit , ja dav gæjnov vájaldittjat mij iellemij doalvvu . 
Ávvudahte sijáv , jaskada sijáv surgon ja vatte sidjij jáhkov ja dårvov , vaj sij duosstu juohkka biejvev jasskavuodajn ja ávos vuorddemusáj . 
Ávvudahtte le aj gå sámegiela háldadimguovllo 2006 jage rájes le vijdedum gålmåjn suohkanijn – Divtasvuodna , Snåasa ja Loabát . 
Ávvudahtte le gå stáhta oajválattja ja Sámedigge dáj maŋemus jagij li oadtjum buorre åtsådallamijt systemáhtalasj ja formálalasj konsultasjåvnåjs ássjijn ma li ájnnasa sáme sebrudahkaj . 
Ávvudalliv gå duv mánáj siegen vuojnniv soabmásijt sádnesvuodan viessomin , nåv gåktu Áhttje le mijáv gåhttjum . 
Ávvudalliv gå duv mánáj siegen vuojnniv soabmásijt sádnesvuodan viessomin , nåv gåktu Áhttje le mijáv gåhttjum . 
Ávvudaláv iehtjam sjiebtjesvuodas ja dijá fábmogisvuodas . 
Ávvudaláv iehtjam sjiebtjesvuodas ja dijá fábmogisvuodas . 
Ávvusav aj boahtte ájggáj gå galggap oadtjot duodastum dáv oasev sáme histåvrås , ja ij dåssju sáme histåvrås , valla aj Vuonarijka histåvrås , javllá Miriam Paulsen . 
Áššu åvdep dåjmadiddje Elle-Márjá Vars le javllam , vijdes medijáfállagis le dárbbo . 
Äbá la dal galla mälggadin sijdas , vuojnneba tjuovgajt . 
Äjgátloaben la soames gut la hejman bargos avtajn suv mánájs jali måttijn mánájn . 
Älla dal boandá goappák guovlos valla addne sij li agev årrum . 
Älla ráfe ganudit , dåbddå , jus ij viega de bässtá vuojñadagás . 
Älle gus ieŋŋgila Jubmela dievnastiddje vuojŋŋanisá , rájaduvvam sijáv dievnastittjat , gudi oasev lånåstusás oadtju ? 
Älle gus ieŋŋgila Jubmela dievnastiddje vuojŋŋanisá , rájaduvvam sijáv dievnastittjat , gudi oasev lånåstusás oadtju ? 
Ällim , didjij javlav , valla jus ehpit buorádusáv dagá , de gájka sijá láhkáj hekkajdihtte massebihtit . 
Ällim , didjij javlav , valla jus ehpit buorádusáv dagá , de gájka sijá láhkáj hekkajdihtte massebihtit . 
Ällim , didjij javlav , valla jus ehpit buorádusáv dagá , de gájka sijá láhkáj hekkajdihtte massebihtit . 
Ällim , didjij javlav , valla jus ehpit buorádusáv dagá , de gájka sijá láhkáj hekkajdihtte massebihtit . 
Ällim mujna tjiehpesláhkáj duoddim subttsasa mielanam , gå didjij guládiv mijá härrá Jesus Kristusa fámov ja boahtemav , ájnat lidjiv tjalmijam suv allavuodav vuojnnám , dajna gå sån gudnev ja herlukvuodav Jubmel Áhtjestis duostoj , gå jiedna allavuoda herlukvuodas gulluj : ” Dát le Bárnnám , muv iehttselis ja gärrásamos . 
Ällim mujna tjiehpesláhkáj duoddim subttsasa mielanam , gå didjij guládiv mijá härrá Jesus Kristusa fámov ja boahtemav , ájnat lidjiv tjalmijam suv allavuodav vuojnnám , ¶ 
Ällo livvat ja tjanáshierge tjuodtju gierisgaskajn . 
Ällosujttoriektá dåjmaduvvá Svieriga vijddudagás ienep gå gålmadisán . 
Ällosujttoriektá le riektá sámijda ednamav ja tjátjev allasisá ja boahttsujdisá ávkkit . 
Ällosujttoriektá vuododuvvá máttarájggásasj dáhpáj ja ij le juoga majt sáme li stáhtas ” oadtjum ” . 
Älloulmutjijda l val låsep , mälggadabbo älos ja váres . 
Ärádusá vuojnnet älla árranij lågo duogen dajn sajijn . 
Åbbå rumáj de stuorru ja gieresvuodas gievrru . 
Åbbå rumáj de stuorru ja gieresvuodas gievrru . 
Åbbå rumáj de stuorru ja gieresvuodas gievrru . 
Åbbålasj vuojnno gielladiedádusán merkaj dav gå sihkarasstá jaskugis boahtteájgev sámegiellaj de ålles mærráj sisadná dát oasev bajemus giellapolitihkalasj åvdåsvásstádusás . 
Åbddidum Tuvvo máhttá aj doajmmat såbadamperspektijvan , ja aj sáme kultuvras dåhkkidibmen , sadjihimen ja identitehtan Hábmerin . 
Åbmudagájdisá vuobddin ja juogadin gájkajda geŋga dárbo milta . 
Åbmudagájdisá vuobddin ja juogadin gájkajda geŋga dárbo milta . 
Ådijma Rávstáden hærrásijdan , ja idedis tjuojgajma sijddaj . 
Ådnårisá li sajenis ja de la de muddo joarkket birrusijn . 
Ådå Sámeriektánammadus la virgen læhkám 2001 rájes , ja galgaj juo ietjas bargujn gærggat snjilltjamánon jagen 2005 . 
Ådå budáv didjij vattáv : iehttsit guhtik guojmáda . 
Ådå budáv didjij vattáv : iehttsit guhtik guojmáda . 
Ådå girjjebussa ruhtaduvvá Sámedikkes , duodden refusjåvnnå lasseárvvodivudis ja udnásj girjjebussa vuobddem . 
Ådå matematihkkagirjijt lidjin oadtjum ; Mega 10 A. Dá girje lijdin viehka gássjelappo gå da girje maj avtsát klássan vájvástuvvin . 
Ådå njuolgadusá sáme avijsaj dårja birra mierredi oasse mij galggá julev- ja oarjjelsámegielak avijssabielijda aneduvvat laseduvvá 1 prosentas gitta 4 prosentajda . 
Ådå oahppamlága ulmmen le ulmutjijda máhttelisvuoda liehket åhpadusáv oadtjot ålles viessomájgenis . 
Ådå prosjæktajuogos Julevsáme guovlon le vádne sámegielak åhpadiddjijda . 
Ådå ráhteaksjåvnnå la boados ulmutjij berustimes vuonan , ja dajna de viertti dat ienep gå njálmálasj doarjjagav Sámedikkes oadtjot , javllá sámedikkeájras Miriam Paulsen ( VSR . 
Ådå skåvlån gahtsaj gåvvå oabme skåvlås majt la Ivar Urheim mállim . 
Ådå stuoves lanjáj tsieggimbarggo le áttjak álggám , valla gájbbádus bargguj álgget le ruhtadibme . 
Ådå stuoves lanjáj tsieggimbarggo le áttjak álggám , valla gájbbádus bargguj álgget le ruhtadibme . 
Ådå sámegiel ávijssa Ávvir la boados aktijtjasskemis Ássu ja Min Áigi:a gaskan . 
Ådå teknologija l buktám ådå guládallamhámijt . 
Ådåjakmáno 1 , biejve 2011 rájes gulluji tjuovvovasj suohkana sámegiella háldadusguovlluj : Guovdagæjnno , Kárásjjåhkå , Porsáŋgu , Unjárga , Dædno , Gájvuodna , Loabát , Divtasvuodna , ja Snåsa . 
Ådåjakmáno 15. biejve rájaj suohkan åhtsåmusáv hisstemrudájda , ja biejvet mannela j j oattjojma duodastum ruhtadårjav sámedikkes . 
Ådåsa ma ælla vuoreduvvam dåbdos ulmutjij birra le buorre sisboahto avijsajda . 
Ådåájggásasj Sábme Sámesebrudagá åvdedime bargon ælla muhtem sámejuohkusijn læhkám máhttelisvuoda ietjasa ássjeijt bajedit , ja ij la ga læhkám nuoges sáme iasjmierredibme prosessajn ma sámijda guosski . 
Ådåájggásasj åvddånbuktemvuogij baktu vuoseduvvi dáhpádusá åvdep ájgijs ja subtsas gåktu vássám ájge máhtti dæhppot . 
Åhpada mijáv suodjalit almatja árvov iellema álgos gitta iellema nåhkåmij . 
Åhpadibme sjaddá dagu ” åhpadusdivudahka ” gånnå oahppe ietja hæhttuji låhkåt ja åhpadusáv ietja galggi åmastit . 
Åhpadiddje , girjjetjálle ja giellaguru ij vájba iednegielajnis barggamis , valla sáñart aktisasjvuodav dá guokta rijkaj gaskan . 
Åhpadiddje bådij Giehtavuonas Råmsås , ja dåssju dárustij . 
Åhpadiddje de avtav viejegav giehtasis váldij . 
Åhpadiddje gudi iednegielan åhpadi álu sämmi kultuvrrabájkes gå máná båhti . 
Åhpadiddje gudi lij dibddám oahppijt ságastallamav jådedit , li åtsådallam oahppe le ålov oahppam , vájku li guhkep ájgev dárbaham gárvedattijn gå buohtastahttá dábálasj tjadádime hárráj . 
Åhpadiddje ittjij dav dádjada , ja de luojoj áhttjásim ulmutja sujsta suoládallin . 
Åhpadiddje ittjij majdik tsuvkkám . 
Åhpadiddje ja aj æjgáda hæhttuji máhttet ságastallamav sjáhtalit gå galggi ájgev mierriedit . 
Åhpadiddje li ietja vuojnnám gå næjtsojs vuorddi galggi dav máhttet , ja åvddåskåvlååhpadiddje gatjádij áhtjijs mánáj biktasij birra , ij dåssju iednijs . 
Åhpadiddje lij muv måvtåstuhttám skåvlåjt vádtset , ja de sajev framhaldsskåvllåj Ájluovtan åhtsiv . 
Åhpadiddje sidáj diehtet guhti lij ruvtov smållim , valla ittjij aktak oahppijs majdik tsuvkkám . 
Åhpadiddje sunji sáhkat . 
Åhpadiddje suojmma Pettera lusi manná ja tjáppagit gahperav Pettera oajves válldá , gahperav bælljasij ja diehpijn . 
Åhpadiddje suojmma ruopptot vádtsá , ja låhkå iesj namáv girjes . 
Åhpadiddje sálmav lávllu , ja vuorrasamos oahppe gæhttjali siegen vuostasj versajt lávllot . 
Åhpadiddje vuojnnet hessu . 
Åhpadiddjen la basstelap jiedna , ja Petter vuollegisát avtajtjálmij lanjáv gæhttjá . 
Åhpadihtit ja bagádihtit nubbe nuppev sálmaj , hieveduslávllagij ja vuojŋŋalasj lávllagij , vájmojnihtte Jubmelij lávlodijn gijttogisvuodajn . 
Åhpadihtit ja bagádihtit nubbe nuppev sálmaj , hieveduslávllagij ja vuojŋŋalasj lávllagij ármo fámujn , vájmojnihtte Jubmelij lávlodijn gijttogisvuodajn . 
Åhpadihtit ja bagádihtit nubbe nuppev sálmaj , hieveduslávllagij ja vuojŋŋalasj lávllagij ármo fámujn , vájmojnihtte Jubmelij lávlodijn gijttogisvuodajn . 
Åhpadisá buorre dábijt 4 ja nuorra nissunijt bagádisá ålmmåjdisá ja mánájdisá iehttset , 5 viessusa skuornnásin , rájnnasin , buorre iemedin , buorremielagin , ja lehkusa ålmmåjisá vuollásattjan , vaj Jubmela báhko ij álbeduvá . 
Åhpadisá buorre dábijt ja nuorra nissunijt bagádisá ålmmåjdisá ja mánájdisá iehttset , viessusa skuornnásin , rájnnasin , buorre iemedin , buorremielagin , ja lehkusa ålmmåjisá vuollásattjan , vaj Jubmela báhko ij álbeduvá . 
Åhpadisålmmå de sijddasiska vuolgijga . 
Åhpadisålmmå de sijddasiska vuolgijga . 
Åhpadisålmmå gähttjin guhtik guojmmásisá , usjudalá gen birra ságastij . 
Åhpadisålmmå javllin : ” Jus nåvti le ålmmå ja áhkás gaskan , de buorep le vállduk viessot . 
Åhpadisålmmå lidjin vajálduhttám lájbijt maŋŋáj válldemis ; akta ájnna lájbásj lij siján vadnasin . 
Åhpadisålmmå lidjin vajálduhttám lájbijt maŋŋáj válldemis ; akta ájnna lájbásj lij siján vadnasin . 
Åhpadisålmmå sjávot lidjin , ja dalloj ettjin gesisik giehto majt vuojnnám lidjin . 
Åhpadisålmmå sjávot lidjin , ja dalloj ettjin gesisik giehto majt vuojnnám lidjin . 
Åhpadisålmmå sjávot lidjin , ja dalloj ettjin gesisik giehto majt vuojnnám lidjin . 
Åhpadisålmmå vuojn lidjin stádaj vuolggám biebmojt oastátjit . 
Åhpadisålmmåj javlaj : ” Dale le äddnát . 
Åhpadisålmmåjdat gåhttjuv bahás vuojŋŋanisáv vuodjelit , mavas ettjin buvte . 
Åhpadisålmmåjdat gåhttjuv bahás vuojŋŋanisáv vuodjelit , mavas ettjin buvte . 
Åhpadisålmmåjdis gåhtjoj sunji vadnasav ássat , vaj almasjvega nággimis bässá . 
Åhpadisålmmåjdis gåhtjoj sunji vadnasav ássat , vaj almasjvega nággimis bässá . 
Åhpadisålmåj ij le åhpadiddjes bárep , valla gå le ållåsit åhpaduvvam , de le åhpadiddjes lágásj . 
Åhpadisålmåj ij le åhpadiddjes bárep , valla gå le ållåsit åhpaduvvam , de le åhpadiddjes lágásj . 
Åhpadus gåbddåsit sáme ja dáttja studentajt gæsot . 
Åhpadus le fálaldahka gájkajda gudi dárbahi máhtudagáv ja dádjadusáv sáme kultuvras gånnå julevsáme guovllo sierraláhkáj tjalmostahteduvvá . 
Åhpadus sámegiellaj ja sámegielan ålles skåvllåvádtsema ájge åvddånahttá sáme mánáj máhtudagáv sámegielan ja sijáv gárvet oassálastátjit sámesebrudagán dagu ålles giellaaddne . 
Åhpadusfálaldahka le boahtám jåhtuj dahkamusás Ofuohtá guovlo máhtudakkåntåvrås ( RKK . 
Åhpadusá åhpadiddje , Bård Løding , dættot oahppijda sjattaj giehpebujt gå nievres dálkken låvddågoadev buktin tsieggit , ja luondos ressursajt viedtjat váj máhtti rijbbat váni nav ålov guoddemis . 
Åhtsin Jesusav tiempelbájken ja gaskanisá javllin : ” Majt jáhkket , ij gus åbbånis bässátjijda boade ? 
Åhtsin Jesusav tiempelbájken ja gaskanisá javllin : ” Majt jáhkket , ij gus åbbånis bässátjijda boade ? 
Åhtsåmusá tjadá suohkanåjvijs Tor Asgeir Johansen ( Divtasvuodna ) ja Rolf Steffensen ( Hábmer ) ja Árran julevsáme guovdátja direktøras Lars Magne Andreassen le Gånågis Mikal Urheimaj vaddám Gånågisá ánssidimmedáljav . 
Åhtsåt diedojt majt dárbaha leksikovnåjs , diehtogirjijs , fáhkagirjijs , diagrámmajs ja gåvåjs . 
Åhtsåt diedojt teahterij ja drámábiehkij birra . 
Åhtsåt divtaj rytmav ja rijmajt ¶ 
Åhtsåt divtaj rytmav ja rijmajt ¶ 
Åjdåmiehtsen lij mijá ájttegijn lihttogoahte , ásaduvvam dan láhkáj gåktu sån guhti Mosesij hålaj lij mierredam , dan åvddågåvå milta mav Moses lij vuojnnám . 
Åjdåmiehtsen lij mijá ájttegijn lihttogoahte , ásaduvvam dan láhkáj gåktu sån guhti Mosesij hålaj lij mierredam , dan åvddågåvå milta mav Moses lij vuojnnám . 
Åjvijnisá lidjin gållekråvnå sjimuga ja daj muodo lidjin almatjij muodoj lágátja . 
Åjvijnisá lidjin gållekråvnå sjimuga ja daj muodo lidjin almatjij muodoj lágátja . 
Åjvijnisá lidjin gållekråvnå sjimuga ja daj muodo lidjin almatjij muodoj lágátja . 
Ålgolt tjábben vuojnnuji , valla sisŋelt li jábbmegij dávtijs ja ietjá bádudagás dievva . 
Ålgolt tjábben vuojnnuji , valla sisŋelt li jábbmegij dávtijs ja ietjá bádudagás dievva . 
Ålgolt tjábben vuojnnuji , valla sisŋelt li jábbmegij dávtijs ja ietjá bádudagás dievva . 
Ålgolt vuojnnet li jubmelbalulattja , valla jáhko fámov vuornnu . 
Ålgolt vuojnnet li jubmelbalulattja , valla jáhko fámov vuornnu . 
Ålgusvaddem soajttá muhtemijt loagget ådå diedojt lasedit , mij de luluj buorre boados ålgusvaddemis . 
Ålles 60 prosennta vargga e majdik diede sámij birra . 
Ålles 60 prosennta vargga e majdik diede sámij birra . 
Ålles Nuorttarijkas Konferánssa dættot åvddånahttemav , máhttelisvuodajt ja aktisasjbargov , ja gåhttju sáme politihkkárijt ságastallamij konferánsa giehtjen . 
Ålles rubmahav bádá , iellemavierav buollit ja iesj le helvidis buolliduvvam . 
Ålles rubmahav bádá , iellemavierav buollit ja iesj le helvidis buolliduvvam . 
Ålles rubmahav bádá , iellemavierav buollit ja iesj le helvidis buolliduvvam . 
Ålles ruhtagållo le merustaládum 5,5 millijåvnå kråvnåjda , gånnå 2,2 ruhtaduvvi hisstemrudájs , 600_000 le iesjmávsos , akta millijåvnnå le suohkana iesjmávsos ja Norwegian Crystallites ruhtadoarjja 100_000 kråvnåj . 
Ålles rámmát sjattaj 1890 jage jårggålum nuorttasámegiellaj . 
Ålles tjáluk Jubmela Vuojŋŋanisás bihkusam le ávkken gå åhpadime , tsuojgodime , bagádallamin ja rievtes viessomij lájddimin le , vaj almasj , guhti Jubmelij gullu , ållåsin ja gárvvásin le gájklágásj buorev dagátjit . 
Ålles ásadusán oassálassti birrusij 2000 ulmutja arktalasj guovlos ja Nuortta rijkajs . 
Ålleslattjat gehtjadum le Nuortta-Vuona vidnudagájda gássjelis læhkám fáláldagáj ja dievnastusáj Hammarfæsstaj bessat . 
Ållesájggásasj kárttima iesjguhtik gielladiles luluj navti vuogas ræjddon . 
Ållidibme l juo álggám valla Sara Larsson la aj dahkam plánav bargguj åvddåguovlluj . 
Ållim dav bargov sjabmu áddjás : ¶ 
Ållo almasj lij tjåhkkåhime suv birra ja sunji javllin : ” Äddnát ja vielja li dánna ålggolin duv åtson . 
Ållo almasj lij tjåhkkåhime suv birra ja sunji javllin : ” Äddnát ja vielja li dánna ålggolin duv åtson . 
Ållo oaddám ájllisij rubmaha tjuottjeldahteduvvin , 53 ja suv tjuodtjelime maŋŋel hávdijdisá guodin ja mannin ájlis stádaj gånnå ållusa sijáv vuojnnin . 
Ållo oaddám ájllisij rubmaha tjuottjeldahteduvvin , ja suv tjuodtjelime maŋŋel hávdijdisá guodin ja mannin ájlis stádaj gånnå ållusa sijáv vuojnnin . 
Ållu ietjá dille lij boahtet Knut Hamsun joarkkaskåvlås gånnå li 100 oahppe stuorra Leith Academy:ij . 
Ållu jávrregátten vuojnniv smáv jiegñabæhkátjijt majt tjáhtje lij gáddáj dåjddåm . 
Ållu sjávot tjuottjoj . 
Ållu vuostasj workshopa rájes , jagen 2005 , lip åtsådallam siján li buorre vuoge ma li mijá vájmojda jåksåm . 
Ållu várrogisát gáttes dassalij . 
Ållu álgos lij dát suohtastallam dåssju ålmmåjda gudi lidjin válldutjit . 
Ållu álgos lijga guokta juohkusa gudi bállov tjiektjin Vuodnabadá jalgan ; ” Ytre ” ja ” Indre ” . 
Ållåsit li dádjadam duv lussta boadáv ja sij jáhkki dån muv le rádjam . 
Ållåsit li dádjadam duv lussta boadáv ja sij jáhkki dån muv le rádjam . 
Ållåsit li dádjadam duv lussta boadáv ja sij jáhkki dån muv le rádjam . 
Ålmmå gahperijt oajves nuollali , valla nissuna e ietjasa moattebájnuk lijnijt nuola . 
Ålmmå gejt diehki lihpit buktám , älle tiempelsuollaga , älle ga mijá jubmela bilkkediddje . 
Ålmmå gejt diehki lihpit buktám , älle tiempelsuollaga , älle ga mijá jubmela bilkkediddje . 
Ålmmån ja nissunin viessot ¶ 
Ålmáj gut viessu Sis-Finmárkon ij hálijda namás almodit . 
Ålmåj dav gávnná ja vas tjiehká , ja ávonis divna åbmudagás vuobddá ja de bäldov oasstá . 
Ålmåj dav gávnná ja vas tjiehká , ja ávonis divna åbmudagás vuobddá ja de bäldov oasstá . 
Ålmåj dav gávnná ja vas tjiehká , ja ávonis divna åbmudagás vuobddá ja de bäldov oasstá . 
Ålmåj de javlaj : ’ Vájnnodav dujsta , áhttje , rája suv áhtjám viessuj . 
Ålmåj gen namma lij Ananias ja áhkkás Sapfeira åbmudagáska vuobdijga . 
Ålmåj gen namma lij Ananias ja áhkkás Sapfeira åbmudagáska vuobdijga . 
Ålmåj gijtij ja bårrålastij , ja åvdås vuolgij , de ájn gasjkos giedajdis biktalasstij . 
Ålmåj guhti råhkådallá jali åvddålijsárnnu gárvvo oajven oajves skábmuj gässá . 
Ålmåj gåhtjoj tjuottjodiddjes ietjas lusi ja javlaj : ’ Majt lik guláv duv birra ? 
Ålmåj gåhtjoj tjuottjodiddjes ietjas lusi ja javlaj : ’ Majt lik guláv duv birra ? 
Ålmåj javlaj : ’ Bárnestam gåjt gåvatji . 
Ålmåj javlaj : ’ Bárnestam gåjt gåvatji . 
Ålmåj javlaj : ’ Bárnestam gåjt gåvatji . 
Ålmåj vásstedij : ” Guhti muv buoredij gåhtjoj muv látjum válldet ja mannat . 
Ålmåjvákke duodjesiebrre vuoset hullo-vuosádusáv ja moattelágásj teknihkajt dagu bådnem , kárrim ja stuorsnjissjkom . 
Ålos Samaria stádas lidjin nissuna duodastusá maŋŋela Jesusij jáhkkegoahtám : ” Sån le munji giehttum gájkka majt lev dahkam . 
Ålos aj ålggorijkajs , duola dagu Vuonas , Suomas , na ålles Sámes ja vargga ålles Euorohpás . 
Ålos juvdájs , gudi Maria lusi lidjin boahtám ja oavdojt vuojnnám , jáhkkegåhtin sunji . 
Ålos juvdájs gullájin Jesusav danna , valla ettjin dåhku dåssjå suv diehti boade , ájnat aj gehtjatjit Lasarosav gev jábbmegij lussta lij båktåm . 
Ålos suv gulldaliddjijs alvaduvvin ja javllin : ” Gåsstås le gájkka dájt oadtjum ? 
Ålos suv gulldaliddjijs alvaduvvin ja javllin : ” Gåsstås le gájkka dájt oadtjum ? 
Ålos suv gulldaliddjijs alvaduvvin ja javllin : ” Gåsstås le gájkka dájt oadtjum ? 
Ålos sámijs givsiduvvin ja hæhttujin dav garra dárojduhttemav gierddat , ja dan diehti ålos ettjin åvvånis sidá mánájdisá sámegielav åhpadit . 
Ålos álmmugis sunji jáhkkegåhtin ja javllin : ” Ij gåjt dal Messias dát ålmmås ienep merkajt máhtitja dahkat gå boahtá ? 
Ålos åbbå Judeas ja Jerusalemis ja merragáttes Tyrosa ja Sidona lahkusijs 18 lidjin boahtám suv gulldalittjat ja skihpudagájs buoreduvátjit . 
Ålos åbbå Judeas ja Jerusalemis ja merragáttes Tyrosa ja Sidona lahkusijs lidjin boahtám suv gulldalittjat ja skihpudagájs buoreduvátjit . 
Ålos åbbå Judeas ja Jerusalemis ja merragáttes Tyrosa ja Sidona lahkusijs ¶ 
Ålos æjvvalin ja mannela lip buorre diedojt dássta j j oadtjum . 
Ålos “ sámeaktivistasj ” li boahtám Måske internáhtas . 
Ålov vásedam Ellen Nikoline Knutsen jali “ Bæsta ” gåktu Ájluovtan gåhtjoduvvá riegádij sjnjilltjamáno 14. biejve Råssenjárgan Divtasvuonan ja lij gietjav oarbbenis vuorrasamos . 
Åmastiddje li mihá Tuvvo histåvrås ja li miellusa tsiekkadusájt disposisjåvnnåj biedjat åvddånbuktemdoajmmaj . 
Åmastiddjij ájggomus le tjaddne sjiehtadusájt dahkat dáj oassálasstij åvddånbuktemij Tuvvo histåvrås , ja vaj dát åvddånbuktem sijdan tjadáduvvá . 
Åren aj vuoset ij la dåssju Mattias guhti árvustaláduvvá , valla gávnnu ålles hierarkia gånnå sån guhti ” riekta ” kultuvralasj máhtudagá birra ienemusát máhttá boahtá bajemus sadjáj hierarkian . 
Årnik le læhkám ájnas bájkálasj siebrij nannidahttijn . 
Åro sjávot ! 
Årro sisednambájkijn Helgelátten ja Sálton hiejttin guolástusájn danen gå sieradin virgenis , tjuottjot guolástushistorihkkár Jan Vea . 
Årrojs lidjin ” dåbdos ulmutja ” duola dagu biernnaskuorggá Jon Pedersen Rijas ( Suoksavuom-Jåvvå ) ja báhtariddjij låvsså ja aktuvieson Anna Pedersen ( Suoksavuom-Anna ) . 
Årrot ja viessot ja æládusánssidusájt adnet , buojkulvissan vuonajn , la máhtudagájt ådåsis dahkat ja ådå máhtudagájt dahkat ietjas ja iehtjádij birra . 
Årrut dan goaden ja bårrit ja juhkit majt fálli ; bargge bálkás ánssit . 
Årrut dan goaden ja bårrit ja juhkit majt fálli ; bargge bálkás ánssit . 
Åskeldattijn dájda bágojda lip dánna tjoahken sebratjit ájlis iehkedismállásij , gånnå Hærrá iesj le siegen rubmahis ja varás baktu . 
Åskeldij sunji guhti lij jáhtov vaddám . 
Åskeldij sunji guhti lij jáhtov vaddám . 
Åskonam Härráj lev visses , iesj aj ruvva besav boahtet . 
Åskonam Härráj lev visses , iesj aj ruvva besav boahtet . 
Åtså avijsan makkár dåbdos ulmutjij birra vahkkoavijsa tjálli ja manen jur dajt ulmutjit li válljim ? 
Åtså buojkulvisájt goassa avijsa le máksám manov jali biebmov vaj oadtju ” dåbdosulmutjijt ságájdahttet ” ? 
Åtså makkár ássjijs da avijsa tjálli ja guoradalá dajt tjállagijt histåvrålattjat ja gåktu dajt li bájkes sisano hábbmim . 
Åtsådallama dás pilotprosjevtas máhtti aneduvvat åvddånahtátjit resurssaskåvlåjt oarjjel- ja nuorttasámeguovlon aj . 
Åtsådallama nuorttasáme guovlos vuosedi avijsajn le stuorra árvvon giellaåhpadusán . 
Åtsådallama oarjjelsáme guovlos vuosedi máná ja nuora sámegielav oahppi viehka jåhtelabbo gå dákkir giellalejrajda oassálassti . 
Åtsådallama oarjjelsáme guovlos vuosedi máná ja nuora sámegielav oahppi viehka jåhtelabbo gå dákkir giellalejrajda oassálassti . 
Åtsådallamijs vuostasj giellabiesse-jages máhttep javllat prosjækta le dárbulasj ja ihkeva ájnas fálaldahka nuorajda . 
Åtsådallus almasj ietjas , ja bårrus de lájbes ja juhkus de gávtjas . 
Åtsådallus almasj ietjas , ja bårrus de lájbes ja juhkus de gávtjas . 
Åtsålvisánis dættodij man ájnas le sámijda sámegiellaj diedojt ja ådåsijt hádjet . 
Åttjutjit oasálasjvuodav girjálasj árbbedábes ja njálmálasj kultuvras , de hähttu ietjá máhttelisvuodav gå låhkåmav ávkkit ja ássat . 
Åvddåjbuvtedum tjállusa älla báddidum fert avtajn diedediddjijn ja gå ietjas báddij ulmme lij árvvedahtte juojggusijt tjuodjalis hábmen vuorkkit , vájku dal ittjij sijájn gudi álgos dajt juojggin . 
Åvddål jahke l vássám de jáhkáv ienemus oasse rudájs li aneduvvam , javllá suohkanoajvve . 
Åvddål tjuoldij stuorra gåvvåtjuolldema hærvvan almulasj bájkijda . 
Åvddål vehik lagábu giehtov Árrana rolla ja åvdåsvásstádusá birra iehtjádij gáktuj , de luluj ávkálasj organiserit mijá ájádusájt navti váj gæhttjap gåsi iesj guhtik gut la dán konferánsan ságastam , gullu . 
Åvddåla le Árranin kantijnna læhkám 1990-lågo álgon . 
Åvddåla lej Islanda giella dievva metaforajs viettjadum guolástusás , ednaambargos ja ávdas sadje årromis . 
Åvddåla li bargge suohkana huodnahin oadtjum káfav ja gahpagáhkov sáme nasjonálbiejve , valla suohkanoajvve Kurt-Allan Nilsen ij diede jus nav sjaddá dán jage . 
Åvddåla li læhkám gássjelisvuoda åhpadiddjijt Måsskåj gávnnat . 
Åvddåla lij irlándak giella ieneplåhkogiellan læhkám suollun , valla alladássásasj giella ieŋilsk lij sjáhtjalam irlánda gielav maŋŋus nav vaj aneduváj sijddagiellan dåssju muhtem guovlojn . 
Åvddålasj mierredum gietjav biejve lidjin vássám , de Asia juvdá Paulusav tiemmpelin ájttsin . 
Åvddålasj mierredum gietjav biejve lidjin vássám , de Asia juvdá Paulusav tiemmpelin ájttsin . 
Åvddånahttemságastallam ja unneplågogiela oahppe Skåvllåj båhti oahppe duot dát lándas ja kultuvras . 
Åvddånahttemságastallamin hæhttuji juohkkahattja guorrasit makkir ulmij hárráj galggá åvddålijguovlluj barggat . 
Åvddånbuktet diktajt , lávllagijt , juojkajt / ármijt / tsoabmujt , ja månnamijt ja båhkusijt ¶ 
Åvddånbuktet diktajt . 
Åvddånbuktet guovtegielakvuodav le sávadahtte læhkám jáhkkoåhpadusá praksisin . 
Åvddånbuktet temá- ja prosjæktabargojt ¶ 
Åvddåskåvlå bargge le oadtjum diedojt lága birra , ja låhkåm suomagielav . 
Åvddåtjála Jáhkkoåhpadusådåstusán le sáme jáhkkoåhpadus oadtjum stuoráp sajev ja åvddånahttemmáhttelisvuodav Vuona girkkon . 
Åvddåtjála diehtominisstaris Mijá oahppe ánssidi buoremuslágásj skåvlåv , ja vierttip aktelattjat barggat åhpadusáv buoredit . 
Åvdebut li aj suohkana Stájggo ja Jåhkåmåhkke ásadussaj oassálasstám , valla li fálaldagás dal ålggunam , Jåhkåmåhkke nav mannet j j gå 2010 . 
Åvdebut lijda Jubmelij gullogahttá , valla sijá gullogahtesvuoda diehti le Jubmel dijáv ármmálasstám . 
Åvdebut lijda Jubmelij gullogahttá , valla sijá gullogahtesvuoda diehti le Jubmel dijáv ármmálasstám . 
Åvdemusát dijá diehti le Jubmel dievnáris tjuottjeldahttám ja rádjam dijáv buorissjivnnjedahtátjit gå juohkkahasj buorádusáv bahudagájs dahká . 
Åvdemusát dijá diehti le Jubmel dievnáris tjuottjeldahttám ja rádjam dijáv buorissjivnnjedahtátjit gå juohkkahasj buorádusáv bahudagájs dahká . 
Åvdemusát gijtáv Jubmelav Jesus Kristusa baktu dijáj gájkaj åvdås , dajna gå åbbå väráldin dijá jáhkos håladuvvá . 
Åvdemusát gijtáv Jubmelav Jesus Kristusa baktu dijáj gájkaj åvdås , dajna gå åbbå väráldin dijá jáhkos håladuvvá . 
Åvdemusát lev didjij vaddám mav iesj duosstuv : Tjálugij milta Kristus mijá suttoj åvdås jámij ja hávddáduváj , tjálugij milta goalmát biejve tjuodtjelij , ja Kefasij ietjas bigodij ja maŋŋela lågenanguoktásij . 
Åvdemusát lev didjij vaddám mav iesj duosstuv : Tjálugij milta Kristus mijá suttoj åvdås jámij ja ¶ 
Åvdep Alemusriektájusitarius Carsten Smith Mikal Urheimav gåvvit isedin guhti ietjas tjiegK ́alis dádjadusájn ja buorre moalgedimvuogijn le stuorra guddne båhtusis Sámeriektájuohkusa bargos . 
Åvdep biejve lijma Ámmájn skirijt vájvedam ja hárddám . 
Åvdep biejve lijma Ámmájn skirijt vájvedam ja hárddám . 
Åvdep buolvaj almatjijda ittjij bihkusa , nåv gåktu dálla le suv ájlis apostelijda ja profehtajda Vuojŋŋanisán bihkusam : Kristus Jesusa diehti hiedniga li evangeliuma baktu árbulattja nåv gåktu mij , avtagasj rubmahij gulluji nåv gåktu mij ja siján le jáhtos oasse nåv gåktu miján . 
Åvdep jådediddje såbadusprosjevtas , Rolf Steffensen , lij sån guhti gåhtjoj afrikánajt boahtet . 
Åvdep suohkandálkudiddje Stájgon , dálla rádevadde Árranin , le bálkkiduvvam direktoráhtas ja suohkanijs dagátjit båddåsasj plánav dákkir guovdátjij Divtasvuona ja Guovddagæjno suohkanijn . 
Åvdep sámediggepresidenta Ole Henrik Magga l rávkkam dát ássje viertti loahppat guovte jage gietjen . 
Åvdep sámepolitihkka sidáj dahkat aktisasj gåvvvidimev sámevuodas , sidáj sieradit sámev láttes . 
Åvdep tevstav dálásj tjállemvuohkáj tjállet ¶ 
Åvdep tevstav dálásj tjállemvuohkáj tjállet ¶ 
Åvdep vahko j j bálkkiduváj julevsáme girjjebussas subtsastittjat nágin subttsasa skåvllåoahppijda Fuoskon , OarjjeFuoldán , Divtasvuonan ja Hábmerin . 
Åvdutjis gávnnuji nágin gallegasj oahppogirje julevsámegiellaj . 
Åvdutjis li gålmmå dåbe tsieggiduvvam vuona bielen bálggá milta . 
Åvdutjis lij Árjepluovve , Jiellevárre , Jåhkåmåhkke och Gierun háldadusguovllon . 
Åvdutjis lij åvddånammadus mierredam Måske skåvlåv hiejttet . 
Åvdutjis muv dåbddi , ja jus sihti de bukti duodastit farisean lev viessum , mijá jáhkkudagá garrasamos suorge milta . 
Åvdåsvásstediddje : Kultuvrra- ja girkkodepartemænntat / Nidaros bissmaguovllo Ájgge : 2009-2012 ¶ 
Åvdåsvásstediddje : Åhpadusdirektoráhttat / Fylkaålmmå Nordlándan , Tråmsån ja Finnmárkon Ájgge : 2009 gidá ¶ 
Åvdåsvásstediddje jådediddje galggi bærrájgæhttjat juohkkahasj adná ietjas oassen aktisasjvuodas . 
Åvdåsvásstádusjuohkem varresvuoda-dievnastusán Stáhtan le åvdåsvásstediddjen oadjoruhtadimes , skihppijviesojs ( varresvuodavidnudagájs ) ja ietjá sierra varresvuodadievnastusájs aktan psyhkalasj varresvuodasuodjalusás ja sierra gárevhuvsos . 
Æddnám Máhtt-ádjáv nårddådastij . 
Æddnám ittjij dasti duosta aktu , mijáj mánáj , ietjas goaden årrot . 
Æddnám ja Máhttu-áddjá lijga Guossaluovtan oasestime . 
Æddnám suojmma dárustattjáj , danen vuorrasabmusa buoremusát sámástip , nuoramusá binnebu máhtti . 
Æhpárij de esski hållat buvtij , ja subtsastij gåktu lij gåddum . 
Æjgáda / åvdåstiddje ja máná bierriji hasoduvvet åttjutjit buorre aktijvuodav girkkojn , vaj sij aktan iehtjádij válldi oasev girkko tjoaggulvisás . 
Æjgáda / åvdåstiddje mánájdisá dåbddi , ja diehti gåktu åhpadus buoremus láhkáj máhttá látjeduvvat . 
Æjgáda ja ristaæjgáda báhtsi tjuodtjot . 
Æjgáda li sierraláhkáj buorisboahtem konferánssaj moalgedittjat majt sávvi skåvlås ja Árranis , ja makkir juore vierttiji tjadádit gå válljiji sámegielav ietjas mánájda mánájgárden ja vuodoskåvlån . 
Æjgádijs galggá rievtes lájttet , nihttet , bielkket , bagodit ja bagádit . 
Æjgádijs la rievtes . 
Æjgádijs la rievtes adnet ietjas mielav . 
Æjgádijs la rievtes sjurodagi oadet . 
Æjgádijs la rievtes viesov adnet gåk ietja sihti . 
Æjgádijs la rievtes vuojnnedit gåk ietja sihti . 
Æjvvalibme varresvuoda birra ja girjjeåvddånbuktem Vuostasj æjvvalibme varresvuoda birra lij vuoratjismáno 21. biejve . 
Ælla desti nav garra tjadnusa gaskal dan geografalasj guovlo gånnå åro ja gåsstå boadá , jur dan diehti gå ienemus oasse , gåjt de nuorap buolvas , ælla årrum dåssju avta sajen ålles iellemav . 
Ælla doaro doaroduvvam , ælla vieljaj vará varddám sáme sijvos mátto sin . 
Ælla gal gájka Måskega ållu dudálattja dasi mij le dahpáduvvam dat rájes gå bájkke oattjoj ietjas konsesjåvnåjt . 
Ælla goassak dá gålmmå stáhta álggám ságastallamijt unneplåhko gielaj birra , valla álggo l agev boahtám oarjjelij guovlojs . 
Ælla gus sáme sebrudagá álu máhtudaksebrudagá læhkám , ja li rievddam ájgij tjadá ådå hásstalusáj vuoksjuj ? 
Ælla val goassak dájn dáfojn nav stuorra tjåsskåhåre åvddåla læhkám dagu Vuodnabadán dán giese . 
Ællim makkirak sierra juohkusin , valla sij gudi báhtsin gå då iehtjáda sæbrrin duojda åvdep juohkusijda , akta dajs lij Finná14 , guhti ájgenis lij gálles ulmusj . 
Ællosujtto NSRa ájggu barggat nav vaj : 9 árvvodagádus æládusán viertti lassánit , ja dábálasj , kultuvralasj ja ietjá sebrudakgulluvasj biele ællosujtos bisoduvvi ja åvddånahteduvvi dåjmalattjat 9 buorre buolvaj gasskasasj álggeårnigij baktu æládussa bisoduvvá 9 ådå ællosujttoláhka mierreduvvá gånnå le sáme rievtesvuohtadádjadus vuodon 9 mærrádusá ællosujttolágan ja pládna- ja ásadimlágan hiebaduvvi nannim diehti ællosujto vájkodimev gájkka sebrudakplánimijn 9 duobddáksuodjalibme æládusá hárráj nanniduvvá 9 diedojt ja dádjadusáv æládusá birra ulmutjij lunna lassán 9 Sámedikke sadje bisodit æládusá boahtte ájgev nanniduvvá æláduspolitihkalasj ja háldadus gatjálvisájn Urudisháldadibme Udnásj urudisháldadibme le lassánimev buktám urudisásj sáme bájkijda . 
Ævto dagu giellafágalasj åvddånahttem , giellabargo organiserim ja birástagá hæhttuji aj sajenis jus giella galggá buoragit åvddånit . 
áhttje bárnes vuosstij ja bárnne áhtjes , ieddne niejdas vuosstij ja niejdda iednes , vuonev manjes vuosstij ja mannje vuodnámis . 
ájgguji buorre boahtteájgev huksat sámeálmmuga iellemij ja kultuvrraj , le dakkir visjåvnnå rijkaj rájá e galga hieredit sámeálmmuga jali ájnegis sámij aktisasjvuodav , adni dav vuojnov ådå sámekonvensjåvnnå le sámij dålusjájggásasj riektá ådåstuhttem ja nanostuhttem , da ma jagen 1751 Lappekodisillanin kodifieriduvvin , dættodi man ájnas la sámijda mierredit ja álmmugin mij váldeduvvá duodaj dættodi sierraláhkáj sámijn la riektá dajn ednam- ja tjáhtjeguovlojn aktan daj luonndoressursaj ma gávnnuji sámeálmmuga histåvrålasj ájtteklándan , tjuottjodi sámeálmmuga árbbedábálasj máhtudahka ja árbbedábálasj ja kultuvralasj åvddånbuktemvuohke aktan álmmuga luonndoressurssaanujn le oasse sáme kultuvras , adni sáme nissunij dille árbbedáhpeguodden sámij sebrudagán galggá nanniduvvat sebrudakiellemin ja aj mij guosská åvdåstibmáj almulasj orgánajn , sihti sámijt viesutjit avta álmmugin dajn gålmåjn rijkajn , tjuottodi sáme álmmuga sidodav , mielav ja riektáv åvdåsvásstádusáv válldet ietjasa boahtteájge åvddånimes , ja tjuottodi sámeálmmuga riektájt ja friddjavuodav rijkajgasskasasj almasjrievtesvuodaj ja dábálasj álmmukriektá milta , ¶ 
ájnat dåssjå tjállet sidjij vaj várriji dassta mij le boajtojubmeldievnastusá baktu báddum , skiegesvuodas , buvvum juhtusij biergos ja máles . 
ájnat majt lev hållam vájmojdihtte surgujn dävddá . 
ájnat majt lev hållam vájmojdihtte surgujn dävddá . 
ájnnasit sijájt gudi nuoskes hálojdisá tjuovvu ja e alep fámojs berusta . 
ájttet máhtti biologak moattevuodav ja  ¶ 
ájádallá dálásj ájges . 
álmmuk mij sjievnnjedin årru , le stuorra tjuovgav vuojnnám . 
álmmukjuogos – juohkus- befolkningsgrupp ¶ 
árbev massta lip oasse , hæjttá RoseRose-Mari Moen jådij ruoptus áhtjes Mari Moen . 
árvustallat sámegielaj dilev sebrudagán ja buohtastahttet ietjá álggoálmmugij gielladilijn ¶ 
árvustallat sámegielaj dilev sebrudagán ja buohtastahttet ietjá álggoálmmugij gielladilijn ¶ 
árvustallat ávkálasj strategijajt gåktu oahppat ådå bágojt ja moallánahkkojt ¶ 
árvustallat ávkálasj strategijajt gåktu oahppat ådå bágojt ja moallánahkkojt ¶ 
árvvaladdat nuorra ulmutjij viessomvuogev , sæbrástallamvuogijt , iellemvuojnot ja árvojt dán ájggásasj Sámen ¶ 
árvvaladdat nuorra ulmutjij viessomvuogev , sæbrástallamvuogijt , iellemvuojnot ja árvojt dán ájggásasj Sámen ¶ 
árvvaladdat tevstajt moattet diehtojuohkemgáldos ¶ 
árvvaladdat tevstajt moattet diehtojuohkemgáldos ¶ 
ássjes ássjáj . 
ávkkit ulmmelattjat girjjevuorkáv , sámegiel diehtogirjijt , sámegiel mediajt ja digitála diehtogáldojt ¶ 
ávkkit ulmmelattjat girjjevuorkáv , sámegiel diehtogirjijt , sámegiel mediajt ja digitála diehtogáldojt ¶ 
ávut gålgge tjátjes juhki . 
ávut gålgge tjátjes juhki . 
äjgádijda máhttelisvuodav vaddet ietjasa mánájt ¶ 
älle ga gájka Abrahama máttos Abrahama máná . 
ådåstuhttem le buktám mærrádusáv fylkkadikken gånnå Sáme nammadus le hiejteduvvam , ja sáme ássjij politihkalasj åvdåsvásstádus le sirdeduvam fylkkarádáj . 
åhpadimev oadtjot , ja da gudi ájggu jasska tjátjen sjaddat bessi dav dahkat vuodjamåhpadiddjijn . 
åhtsåt diedojt lahkabirrasis dijdaj ja báhkotsoamij birra ja gåktu da aneduvvi bæjválattjat ¶ 
åhtsåt diedojt lahkabirrasis dijdaj ja báhkotsoamij birra ja gåktu da aneduvvi bæjválattjat ¶ 
åhtsåt ábnnasijt ietjas tjállembargojda girjjevuorkán ja Internehtan , ja hábbmit , vuorkkit ja viedtjat vas tevstajt digitála ræjdoj anedijn ¶ 
åhtsåt ábnnasijt ietjas tjállembargojda girjjevuorkán ja Internehtan , ja hábbmit , vuorkkit ja viedtjat vas tevstajt digitála ræjdoj anedijn ¶ 
ålen lij ålmåj gut vuolgij áhkájnis jávrráj vuojadittjat . 
ålgusvaddet . 
ålleslasj sisanov jáhkkoåhpadusás . 
ållo sáme girjálasjvuodas , DVD:a ja CD:a . 
ållåsit ådåsisadnet árvuk ¶ 
åvddål ij lim vuojnnám . 
åvddåla hállánij ilmmásis ¶ 
åvddåla máhttsagåhtiv sijddasim ¶ 
åvddånahttet gielav : Giella ja aj sebrudahka rievddá . 
åvddånahttet ietjas tjállusav ájádusás gárves buktagin , ja árvustallat tevsta åvddånimev respånsa milta ¶ 
åvddånahttet ietjas tjállusav ájádusás gárves buktagin , ja árvustallat tevsta åvddånimev respånsa milta ¶ 
åvddånbuktet báhkotsåmijt ja gielalasj gåvådallamijt sámegiellaj ja buohtastahttet ietjá gielaj , ja ságastallat gåktu dákkár gåvådallama máhtti åvdåstit duov dáv ájádallamvuogev ¶ 
åvddånbuktet báhkotsåmijt ja gielalasj gåvådallamijt sámegiellaj ja buohtastahttet ietjá gielaj , ja ságastallat gåktu dákkár gåvådallama máhtti åvdåstit duov dáv ájádallamvuogev ¶ 
åvddånbuktet drámá , roallaståhkusa ja improvisasjåvnå baktu ¶ 
åvddånbuktet drámá , roallaståhkusa ja improvisasjåvnå baktu ¶ 
åvddånbuktet fágajgasskasasj tiemájt ¶ 
åvddånbuktet fágajgasskasasj tiemájt ¶ 
åvddånbuktet ietjas lávllagij , juojggamij , báhkoståhkusij ja subttsasij dramatiserema baktu ¶ 
åvddånbuktet ietjas lávllagij , juojggamij , báhkoståhkusij ja subttsasij dramatiserema baktu ¶ 
åvddånbuktet ietjas låhkåmåtsådallamijt ja låhkåmmuossádimijt dålkkuma ja refleksjåvnå baktu ¶ 
åvddånbuktet ietjas låhkåmåtsådallamijt ja låhkåmmuossádimijt dålkkuma ja refleksjåvnå baktu ¶ 
åvddånbuktet ietjas tevstajt iehtjádijda ¶ 
åvddånbuktet ietjas tevstajt iehtjádijda ¶ 
åvddånbuktet ietjas tjáppagirjálasjvuoda ja fáhkagirjij låhkåmåtsådallamijt ja adnet dájt åtsådallamijt vuodon ietjas tjállembargojn ¶ 
åvddånbuktet ietjas tjáppagirjálasjvuoda ja fáhkagirjij låhkåmåtsådallamijt ja adnet dájt åtsådallamijt vuodon ietjas tjállembargojn ¶ 
åvddånbuktet ietjas åtsådallamijt ja argumenterit ietjas vuojnojs ¶ 
åvddånbuktet ietjas åtsådallamijt ja argumenterit ietjas vuojnojs ¶ 
åvddånbuktet ja buohtastahttet muhtem sáme girjálasjvuodav ietjá kultuvraj girjálasjvuodajn ¶ 
åvddånbuktet ja buohtastahttet muhtem sáme girjálasjvuodav ietjá kultuvraj girjálasjvuodajn ¶ 
åvddånbuktet ja giehttot tjielggasit dåbdojdis , muossádusájdis ja ájádusájdis ¶ 
åvddånbuktet ja giehttot tjielggasit dåbdojdis , muossádusájdis ja ájádusájdis ¶ 
åvddånbuktet la hievedus vuodnaálmmugij Julevsáme guovdásj ¶ 
åvddånbuktet muhtem bágojt ja moallánahkkojt ma li muodugattja duon dán sámegiellasuorgen ja muhtemijt ma ælla muodugattja ¶ 
åvddånbuktet muhtem bágojt ja moallánahkkojt ma li muodugattja duon dán sámegiellasuorgen ja muhtemijt ma ælla muodugattja ¶ 
åvddånbuktet prográmmav gånnå li duo dá åvddånbuktemvuoge ietjas jali iehtjádij tevstaj milta ¶ 
åvddånbuktet prográmmav gånnå li duo dá åvddånbuktemvuoge ietjas jali iehtjádij tevstaj milta ¶ 
åvddånbuktet tevstajt ¶ 
åvddånbuktet tevstajt ¶ 
åvddånbuktet tjálalasj bargov mij le boados girjálasjvuoda tjiegŋodimes ¶ 
åvddånbuktet tjálalasj bargov mij le boados girjálasjvuoda tjiegŋodimes ¶ 
åvdet ájmmudagáv dialogan iehtjádij aktan buktet ájádusájt ja dåbdojt ma båhti tevstajs duot dát ájggomusás , ja ávttjiduvvá ussjolit ja árvustallat , ¶ 
åvdet ájmmudagáv ussjolit ja vásstedit ietjas giellaoahppama åvdås . 
æddnám davás jådijga . 
ællánahttet kymrilalasj gielav Wales:an , ja maŋŋela gælika gielav Skottlándan . 
” ( Barabbas lij fáŋŋgagoahtáj bálkestuvvam dan diehti gå stuojmev lij stádaj buollidam ja soabmásav gåddåm . 
” - Taisto gal manáj birsov viettjatjit , Edvard Lantto javlaj åvddål_gå vieljas vuojnij tjuodtjomin uvsa åvdån stuorra ælljabirsujn ” ¶ 
” - gilppusij mij ásaduvvá NRK Sámerádios . 
” - ” Åhpadiddje ” , almasjvegas akta vásstedij , ” mån lev duv lusi boahtám bárnijnam , gänna le gieladis vuojŋŋanis . 
” -_17 ” Åhpadiddje ” , almasjvegas akta vásstedij , ” mån lev duv lusi boahtám bárnijnam , gänna le gieladis vuojŋŋanis . 
” 10 Gájkajda birrusin gehtjaj ja ålmmåj javlaj : ” Gálggi giedat . 
” 10 Gå Jerusalemij bådij , de ålles stádaj duojkke sjattaj , ja dan årro gatjádallin : ” Guhtis sån le ? 
” 10 Gå dáv bárudisáv lij vuojnnám , de dalánagi gähttjalijma Makedoniaj vuolgget , dajna gå árvvedijma Jubmel lij mijáv dåhku gåhttjum evangeliumav sárnnedittjat . 
” 10 Ja Vuojŋŋanisán muv stuorra ja alla várráj doalvoj ja vuosedij munji ájlis stádav , Jerusalemav , mij almes Jubmela lussta bådij , 11 Jubmela herlukvuodas dievas . 
” 10 Ja luojttádiv juolgijis åvddåj suv råhkådalátjit . 
” 10 Ja sån vájnnodij Jesusav rádjamis sijáv dat dáfos . 
” 10 Ja válldiv girjjegoabrev ieŋŋgila giedas ja bårrågåhtiv , ja njálmen lij hálmes degu mieda . 
” 10 Jesus alvaduváj ja javlaj fárrusis : ” Sáddnán , Israelan ittjiv avtanik náv nanos jáhkov gávna . 
” 10 Valla dá almatja gis dav álbedi man birra e mavga diede , ja ietjasa biejssti dajna mav luondos dádjadi degu jiermedis juhtusa . 
’ 10 Valla gå lidjin oastátjit vuolggám , de irgge bådij . 
” 10 Árvvedij udnodisvuodas alemushärrá lidjin Jesusav suv hállduj vaddám . 
” 10 Åhpadisålmmå javllin : ” Jus nåvti le ålmmå ja áhkás gaskan , de buorep le vállduk viessot . 
” 11 Härrá de javlaj : ” Maná Njuolggisgäjnnuj Juda vieson åtsåtjit soames ålmmåv gen namma le Saul ja le Tarsosis . 
’ 11 Mannoguojme muv giedas hähttujin lájddit , dajna gå sjierris tjuovgga lij muv tjalmeduhttám . 
” 11 Sån vásstedij : ” Dij lihpit vaddásin oadtjum almerijka tjiegosvuodajt dåbddåt , valla duo iehtjáda älle . 
” 11 Ålmåj vásstedij : ” Guhti muv buoredij gåhtjoj muv látjum válldet ja mannat . 
” 12 Gå Festus lij ietjas rádevaddij ságastallam , de Paulusij javlaj : ” Tjäjssára åvddåj le ássjev doalvvum , tjäjssára lusi galga aj mannat . 
” 12 Iehpedájon ettjin diede majt jáhkket ja de guhtik guojmestisá gatjádin : ” Mij le lik dát ? 
” 12 Ja ålmåj tjuodtjelij , látjos dalága váldij ja gájkaj vuojnedijn ålgus manáj . 
” 12 Sij de gatjádin : ” Guhtis gåhtjoj látjut válldet ja mannat ? 
” 12 Valla Jesus vásstedij : ” Javladuvvam le : I galga Härráv , Jubmelat , gähttjalit . 
” 12 Valla rábmásit sijájt buorgguj iktemis guhti lij . 
” 12 Vieso boanndij javlaj : ” Gå guossijt mállásijda gåhtjo , ale venagijdat , vieljajdat , berrahijdat jali boandás sijddaguojmijt gåhtjo , vaj sij aj guossáj duv gåhttju ja dunji mákson sjaddá . 
” 13 Ananias vásstedij : ” Härrá , moaddásis lev dán ålmmå birra gullam ja gájkka bahájt majt duv ájllisijda Jerusalemin le dahkam . 
’ 13 De javlaj sijájs aktaj : ’ Venagam , iv vierev duv vuosstij dagá . 
” 13 Imájdallin gå vuojnnin man jálo Petrus ja Johannes lijga ja árvvedin lijga sahte , åhpadak ålmmå . 
” 13 Ja gulliv almes jienav javllamin : ” Tjále : sálugin gudi dássta duohku Härrán jábmi . 
” 13 Ja gå hárjakgermaj vuojnij ednamij lij bálkestuvvam de doarrádallagådij nissunav guhti lij bárnnemánás riegádahttám . 
” 13 Ja ålmmåj javlaj : ” Gálggi giedat ! 
” 13 Jesus giedas gálggij , duohtastij suv ja javlaj : ” Sidáv . 
” 13 Jesus vásstedij : ” Guhti dát tjátjes juhká vas gåjkkågoahtá . 
” 13 Muhtema vas bilkkedin ja javllin : ” Sij li biellejiesim vijnas vuollagin . 
’ 13 Valla tullár duobbelin tjuottjoj ja ittjij åbbånis almmáj duosta gehtjastit , ájnat rattes spettjuda javlaj : ’ Jubmel ármmálaste muv , suddárav . 
’ 14 Valla gå lájggára suv ájttsin , de gaskanisá rádudallagåhtin : ’ Dale le árbulasj . 
’ 14 Valla rijka viesáda suv vasjodin , ja gå lij vuolggám , de sáttakålmmåv rádjin javlatjit : Suv ep mijá gånågissan sidá . 
” 15 Gå ieŋŋgila lidjin sijá lussta almmáj mannam , javllin räjnnuhiddje guhtik guojmmásisá : ” Vuolggup dal Betlehemaj gehtjatjit mij le sjaddam ja majt Härrá le midjij diededam . 
” 15 Ja de giedajdis sijá nali biejaj ja manáj dassta . 
’ 15 Ja de giessin suv vijnnagárdes ålgus ja gåddin . 
” 15 Ja sidjij javlaj : ” Várrijihtit gájkka hánesvuodas . 
” 15 Jábbmek tjåhkkidij ja hållagådij , ja Jesus suv äddnásis vattij . 
” 15 Nissun sunji javlaj : ” Härrá , vatte munji dat tjátjes , vaj iv goassak dárbaha gåjkkåt ja diehki boahtet tjátjev viettjatjit . 
” 15 Valla muhtema Elian suv javllin , iehtjáda vas profehtan , akta moattet profehtas . 
” 16 Iehtjáda sihtin suv gähttjalit ja rávkkin almes merkav vuojnnet . 
” 16 Ja de mánájt asskáj váldij , giedajdis sijá nali biejaj ja buorissjivnnjedij sijáv . 
” 16 Ja de sidjij muodulvisáv subtsastij : ” Soames boandás ålmåj lij valjes tjuohppusav bäldojstis oadtjum . 
” 16 Ja guoktalåkniellja boarrása tråvnåjn Jubmela åvdån tjåhkkåhime , muohto vuolus luojttádin ja Jubmelij råhkådallin 17 javladijn : ” Gijttep duv , Härrá Jubmel , gájkväksáv , guhti le ja guhti lidji , gå fámov le válldám , stuorra fámut , ja gånågissan sjaddi . 
” 16 Ja nåv de sijáv duobbmoståvlås vuodjelij . 
” 16 Ja ålmåj , gänna bahás vuojŋŋanis lij , ládaj ja sijáv vuojtij ja nåv vastet sijáv vahágahtij vaj rihttsot ja varran hähttujin viesos báhtarit . 
” 16 Jesus hålaj : ” Maná ålmmåt viettjatjit ! 
” 16 Suv dievasvuodas gájka lip oadtjum , ármos ármmuj . 
” 16 Vuojŋŋanis iesj mijá vuojŋŋanisájn duodas mijáv Jubmela mánnán . 
” 17 Gávtjav sunji lagádin , ja de Jubmelav gijtij ja javlaj : ” Válldit dáv ja gaskanihtte juogadihtit . 
’ 17 Gå dal härrá Jesus Kristusij li jáhkkegoahtám , de Jubmel le sidjij midjij daŋga lágásj vattáldagáv vaddám . 
” 17 Herodes lij vuojn ålmmåjdis rádjam Johannesav gidditjit ja fáŋŋgagoahtáj suv bálkestam . 
” 17 Ja Vuojŋŋanis ja moarsse javllaba : ” Boade ! 
” 17 Jesus vásstedij : ” Dát häjtádis vierrek mij jáhkket ij sidá ! 
” 17 Sijáv de guodij ja vuolgij stádas ålgus Betaniaj ja dåppe idjadij . 
” 18 Dav jienav iesj gulliv almes boahtemin gå sujna ájlis váren lidjiv . 
” 18 Diedij udnodisvuodas lidjin Jesusav suv hállduj vaddám . 
” 18 Dála mån , Paulus , varrudagájt giedajnam tjáláv . 
” 18 Gå dáv gullin de suodnun ja Jubmelav hievedin ja javllin : ” Nåv le de Jubmel hiednigijda aj máhttelisvuodav vaddám buorádusáv dahkat ja iellemav oadtjot . 
” 18 Jesus garrasit bárnnáj hålaj , ja bahás vuojŋŋanis ajbbánij , ja dat rájes bárnne buorránij . 
” 18 Jesus vásstedij : ” Vuojnnám lev Sáhtánav eldagissan almes vuolus bálkestuvvamin . 
’ 18 Johannes bådij ja sån ittjij bårå , ittjij ga jugá , ja de javlli : ’ Sujna le bahás vuojŋŋanis . 
” 18 Maria Magdalas de åhpadisålmmåj lusi manáj giehtutjit Härráv lij vuojnnám ja majt Jesus lij javllam . 
” 19 ( Barabbas lij fáŋŋgagoahtáj bálkestuvvam dan diehti gå stuojmev lij stádaj buollidam ja soabmásav gåddåm . 
” 19 Danen lij Herodias Johannesij vassjum ja sidáj suv gåddet , valla ittjij buvte , 20 danen gå Herodes Johannesis baláj . 
” 19 Ja ieŋŋgil tjuohpanis ednama nali luojtij ja muorjijt tjuohpaj ja dajt bálkestij Jubmela moare stuorra vijnnaduolmudahkaj . 
’ 19 Ja muldov oajvesa nali bálkestin ja tjiero ja hujá tjuorvvun : ’ Vuoj , vuoj , dán stuorra stádaj mij gájkajt gejn li hávsa meran boanndán valjijnis dagáj . 
” 19 Ja vuojnniv urudisáv ja ednama gånågisájt fuovajisá tjåhkanam rijddijiddje ja fuovajis vuosstáj dårutjit . 
’ 19 Nubbe javlaj : ’ Vidájt vuovsájt lev oasstám , ja vierttiv mannat dajt gähttjalittjat . 
” 19 Siradiddjen li , gudi väráldij gulluji ja Vuojŋŋanisá dagi . 
” 2 Vuostasj manáj guorrij gáres ednamij . 
” 20 Bárnev Jesusa lusi buktin , ja gå Jesusav ájtsaj , de vuojŋŋanis dalága bárnev gajkkogådij vaj jåråj ja soalso ednama nanna jållurij . 
” 20 Ja de giedajdis ja sijdos vuosedij . 
’ 20 Ja de sijddaj áhtjes lusi vuolgij . 
” 20 Ja vil javlaj : ” Majna Jubmela rijkav muodugahttet ? 
” 20 Ja åhpadisålmmåjdis buorgguj gesisik giehttomis sån lij Messias . 
” 20 Jesus vásstedij : ” Riehpihijn li lieso ja alme låttijn biese , valla Almatjabárnen ij le sadje gånnå oajves vuojŋadahttá . 
” 20 Álmmuk vásstedij : ” Dujna le galla bahás vuojŋŋanis . 
” 21 Iehtjáda vat javllin : ” Ij aktak gänna le bahás vuojŋŋanis nåvti håla . 
” 21 Jesus vásstedij : ” Jus ållåsin sidá sjaddat , de åbmudagát vuobde ja häjojda vatte ; de almen dávverav oattjo . 
” 21 Jur dalloj lij Jesus ållusav skihpudagájs ja vájvijs ja bahás vuojŋŋanisájs buoredam ja måttijt tjalmedimijt vuojnnen dahkam , 22 ja de vásstedij : ” Manne Johannesij subtsastittjat majt lihppe gullam ja vuojnnám : tjalmedime vuojnnegåhti , gállnasa vádtsáji , spihtálattja rájnnani , bieljedime gullagåhti , jábbmega tjuodtjeli ja häjo ávvoságav gulli . 
” 21 Muhtem ietjá åhpadisålmmåjs javlaj : ” Härrá , suova muv vuolgget vuostak áhtjám hávddádittjat . 
” 21 Sij vásstedin : ” Ep le makkirik girjev duv birra Judeas oadtjum , älle ga vielja gudi diehki li båhtalam , mavga baháv duv birra buktám subtsastit jalik javllat bihko jalik aktusajen . 
” 21 Valla sån vásstedij : ” Äddnám ja muv vielja li gájka gudi Jubmela bágov gulli ja dan milta dahki . 
” 22 Balos juvdájs äjgáda dáv javlajga . 
” 22 Gájka suv rámmpun ja oavdduhin ármmogis bágojt , ma suv njálmes båhtin , ja gatjádin : ” Josefa bárnne gus le ? 
” 22 Jesus de javlaj : ” Akta vil fájllu dunji dahkat : vuobde gájkka åbmudagát ja häjojda juogada , de dávverav almen oattjo . 
” 22 Jesus jårgijdij ja gå suv ájtsaj de javlaj : ” Niejddam , ale balá , duv jáhkko le duv gádjum . 
” 22 Juvdá de javllin : ” Ájggu gus ietjas hekkaduhttet , gå javllá ep dåhku besa gåsi vuolggá ? 
” 22 Valla Jesus sijá ájádusájt árvvedij ja sidjij javlaj : ” Majt vájmojnihtte ájádallabihtit ? 
’ 22 Valla áhttjes dievnárijda javlaj : ’ Åhtsit dalága tjáppemus gilldegárvojt ja gárvodihtit suv , biedjit suormmasav giehtaj ja gábmagijt juolggáj . 
” 22 Vásstedin : ” Kornelius , rievtesmielak ja jubmelbalulasj doarrooajvve , gen birra åbbå juvdá álmmuk buorev hoallá , le ájlis ieŋŋgilis gåhtjoduvvam duv viedtjat gulátjit mij dujna le javllat . 
” 22 Åhpadisålmmå gähttjin guhtik guojmmásisá , usjudalá gen birra ságastij . 
” 23 Gaskanisá de gatjádallagåhtin guhti sijájs lij suv bähtátjit . 
” 23 Ja loabedij ja vuornádij : ” Majt ihkenis áno , dunji vattáv , lehkus lahkke iehtjam rijkas . 
” 23 Jesus hålaj : ” Vielljat tjuodtjel . 
” 23 Jesus vásstedij : ” Jus aktak muv ähttsá de muv bágojt vuorkut ja Áhttjám suv ähttsá . 
” 23 Valla avtat rajes tjuorvvun ja rávkkin suv ruossinávlliduvvat . 
” 23 Valla daŋga båttå ieŋŋgil almes suv tjasskelij , dan diehti gå ittjij Jubmelij gudnev vatte , ja de mádo suv jámas bårrin . 
” 24 Gå Pilatus vuojnij ittjij mavga lijssi dahkat ájnat stuojmme bus värránij , de váldij tjátjev ja giedajdis almatjij vuojnedijn basáj ja javlaj : ” Mån lev dán ålmmå varraj vigedibme . 
’ 24 Ja ålmmåjdises javlaj : ’ Válldit sujsta buttev ja vaddit bus ålmmåj gänna li lågev butte . 
” 24 Jesus vásstedij : ” Mujna aj le didjij gatjálvis , ja jus dasi vásstedihpit , de mån didjij giehtov mat fámos dáv dagáv . 
” 24 Niejdda de manáj ålgus ja iednestis gatjádij : ” Majt ádnot ? 
” 24 Valla jus gájka profehtagit hålli ja de ålggolij jali jáhkodibme boahtá , de suv sutto bihkusij båhti ja gájka suv tsuojggiji , 25 ja bihkus mij suv vájmon le tjiehkusin . 
” 25 Dalága gájkaj vuojnedijn tjuodtjelij , látjos váldij ja sijddaj máhtsaj Jubmelav hieveda . 
” 25 Gå Jesus vuojnij almatjijt ietjas birra tjåhkanime , de garrasit bahás vuojŋŋanissaj javlaj : ” Gieladis ja bieljedis vuojŋŋanis , mån duv gåhtjov : gájda sujsta , ale ga goassak vadi suv sisi maná . 
” 25 Gå apostela lijga vihtanasstám ja Jubmela bágov sárnnedam , de Jerusalemij máhtsajga , ja dåhku manádijn evangeliumav moatten Samaria sijdan sárnnedijga . 
” 25 Jesus vásstedij : ” Mån lev didjij giehttum , valla dij ehpit jáhke . 
” 25 Jesus ájn nuppádis giedajdis ålmmå tjalmij nali biejaj , ja ålmmå tjalme dal tjielggin , buorránij ja gájkka tjielggasit vuojnnegådij . 
” 25 Sån vásstedij : ” Ejda gus goassak lågå mav David dagáj gå ålmmåjis nälggáj ja siján ij lim biebbmo ? 
’ 25 Valla Abraham vásstedij : ’ Mujte bárnnám , viesodijn buorev oadtju ja Lasaros baháv . 
” 25 Valla Jesus sunji sjierggij : ” Sjávot ! 
” 26 Bahás vuojŋŋanis ålmmåv de riestij , giljádij ja sujsta gájdaj . 
” 26 Dan guoktása gaskan de vuorbbádallin ja vuorbbe Mattiasij gahtjaj , ja dat rájes apostelin lågenanavta siegen lågåduváj . 
” 26 Jesus vásstedij : ” Sáddnán didjij javlav : Ehpit muv åhtsåla dan diehti gå merkajt lihpit vuojnnám , ájnat danen gå lájbes gallánibmáj båråjda . 
” 26 Maŋep biejve de Paulus ålmmåjt fárrusis váldij ja aktan sijáj rájnnanij . 
’ 26 Sunji de boanndis javlaj : ’ Dån le lájkes ja nievres dievnár , diehti muv sájov tjuohppat gåggu iv le sádjim ja tjoahkkit gåggu iv le hádjám . 
’ 26 Vielja , gudi Abrahama máttos lihpit ja gájka dánna gudi Jubmelis ballabihtit , didjij le dát lånåstusá báhko rájaduvvam . 
” 27 Gå dáv javlaj , de gulluj nissun almasjvegas tjuorvvomin : ” Sálugin iednehägga mij duv le riegádahttám , ja sálugin njittje ma duv li njamádam . 
” 27 Jesus de sidjij javlaj : ” Jus gis nåv , de iv ga tjielggi mat fámos dáv dagáv . 
” 27 Láhkaoahpes vásstedij : ” Galga Härráv Jubmelat iehttset ålles vájmostat ja ålles sielostat ja ålles fámostat ja gájkat jiermestat , ja guojmát nåv_gåk ietjat . 
” 27 Tomasij javlaj : ” Gálggi tjuvdát , dála li muv gieda ; gálggi giedat ja tságe muv sijdduj . 
” 27 Vásstedij : ” Didjij lev juo giehttum , valla ejda gulldalit sidá . 
” 27 Åhpadisålmmåj javlaj : ” Dale le äddnát . 
’ 27 Ålmåj de javlaj : ’ Vájnnodav dujsta , áhttje , rája suv áhtjám viessuj . 
’ 28 Boanndi javlaj : ’ Vasjulattjas . 
” 28 De vuolgij viessusis ja tsamádij Maria oabbásis : ” Åhpadiddje le dáppe ja gåhttju duv boahtet . 
” 28 Gájka synagogan moarádin , gå dáv gullin , 29 ruosádin ja rádjin suv stádas ja vuolgadin báktedarttaj håjggådittjat suv vuolus ; stáda lij vuojn várráj tsieggiduvvam . 
” 28 Gå Jesus lij hållamis häjttám , de almatja suv åhpadimes alvaduvvin , 29 dan diehti gå fámujn åhpadij , ittjij tjálukoahppásij láhkáj . 
” 28 Ja gå sijddasis jåvsådij , de bådijga tjalmedime suv åvddåj . 
’ 29 Bárnnes vásstedij : ’ Iv de maná , iv sidá ’ , valla maŋŋelasj sáŋardij ja manáj . 
” 29 Danna lij lihtte dievas suvra vijnas . 
” 29 Jesus de sidjij javlaj : ” Sáddnán javlav , juohkkahasj guhti Jubmela rijka diehti le viesos jali áhkás jali vieljajdis jali äjgádijt jali mánájdis guodám , 30 oadtju moatte gärddáj juo dáppe dán ájge ja boahtte väráldin ihkeven iellemav . 
” 29 Jesus de sunji javlaj : ” Daj bágoj diehti dunji javlav : maná viessusit , bahás vuojŋŋanis le niejdastat ajbbánam . 
” 29 Jesus lij vuojn gåhttjum bahás vuojŋŋanisáv ålmmås gájddat . 
” 29 Jesus sunji javlaj : ” Jáhká dan diehti gå muv le vuojnnám . 
” 29 Jesus vásstedij : ” Sáddnán , juohkkahasj guhti muv ja evangeliuma diehti le guodám viesos jali vieljajdis jali oappájdis jali iednes ja áhtjes jali mánájdis jali bäldojdis 30 oadtju tjuode gärddáj ruoptus . 
” 29 Jesus vásstedij : ” Ájnnasamos budá le dát : Gulá , Israel , Härrá , mijá Jubmel , le ájnna Härrá , 30 ja galga Härráv , Jubmelat , iehttset ålles vájmostat , ålles sielostat , ålles jiermestat ja gájkat fámostat . 
” 29 Lidjin vuojn Trofimosav Efesosis Paulusa siegen stádan vuojnnám ja de jáhkkin Paulusav suv fárrusis tiemmpelij váldij . 
” 3 De sidjij dáv muodulvisáv subtsastij : 4 ” Jus dijás soabmásin li tjuohte sávtsa ja dajs akta láhppu , ij gus de aktselåkavtsev mähttsáj guode ja vuolge dav avtav åtsåtjit , dasik gávnná ? 
” 3 Jesus de sidjij vásstedij : ” Ejda gus lågå majt David dagáj gå ålmmåjis nälggáj ? 
” 3 Jesus giedas gálggij , duohtastij suv ja javlaj : ” Sidáv . 
” 3 Náv vuojn lij : Herodes lij Johannesav giddidam , tjadnam ja fáŋŋgagoahtáj bálkestam Herodiasa , vieljas Filipposa áhká diehti , 4 danen gå Johannes lij Herodesij javllam : ” Dunji ij le loahpe sujna aktan viessot . 
” 3 Sån javlaj : ” Majt le Moses dijáv gåhttjum ? 
’ 3 Tjuottjodiddje usjudaláj : ’ Majt dal dahkat gå boanndi muv bargos rádjá ? 
” 3 Valla sån vásstedij : ” Ejda gus lågå mav David dagáj gå ålmmåjis nälggáj ? 
” 30 Filippos dåhku viegaj , ja gå guláj suv profehta Jesaja girjes låhkåmin , de gatjádij : ” Dádjada gus majt lågå ? 
” 30 Gånågis , ednamhärrá ja Berenike fárojisá de tjuodtjánin , 31 ja gå duobbelattjaj båhtin de gaskanisá javllin : ” Dát ålmåj ij majdik dagá massta luluj jábmemoassen jalik giddimoassen . 
” 30 Ja nissun manáj viessusis ja gávnaj niejdas seŋgan vällahime , bahás vuojŋŋanisás bessam . 
” 30 Kornelius vásstedij : ” Jur dáj muttoj , gålmmå biejve dássta åvddåla , gå iehketbiejve viesonam lidjiv råhkådallamin , de hähkkat ålmåj guojttelis vielggis biktasij muv åvddåj tjuottjadij 31 ja javlaj : ’ Kornelius ! 
” 30 Lidjin ham javllam sujna lij bahás vuojŋŋanis . 
” 30 Ájggun suv giddit , valla aktak ittjij giedajdis suv nali bieja ; suv ájgge ij lim ájn ållånam . 
” 31 Dan láhkáj alemushärrá ja tjálukoahppása gaskanisá suv tjajmon adnin ja javllin : ” Iehtjádijt gåjt gájoj , ietjas gis ij . 
” 31 Gaskanisá rádudallin : ” Jus vásstedip : Almes , de javlasj : Mannas de ejda sunji jáhke ? 
” 31 Gå lidjin råhkådallam , de sijá tjåhkanimbájkke doargestatjáj , ja ájlis Vuojŋŋanisás gájka dievdeduvvin , ja Jubmela bágov jálosvuodajn sárnnedin . 
” 31 Ja Jesus dalága giedas gálggij , doahppij suv ja javlaj : ” Dån vádnajáhkuk , manen guoktálassti ? 
” 31 Paulus ja Silas vásstedijga : ” Jáhke Härrá Jesusij , de iesj gádjusa ja goahtefuolkkát aj . 
’ 31 Áhttjes de sunji javlaj : ’ Bárnnám , dån le agev muv lunna , ja gájkka muv åbmudahka le duv . 
” 32 Doarroålmmå de báttijt gasskat suoddin ja dibddin suhkamvadnasav gáddáj gålggåt . 
” 32 Farisea gullin majt almatja suv birra ságastin ja aktan alemushärráj rádjin ålmmåjdisá suv gidditjit . 
” 32 Ja de Härrá bágov sunji ja goahtefuolkkásis sárnnedijga . 
” 32 Jesus vásstedij : ” Sáddnán didjij javlav : Moses ittjij didjij lájbev almes vatte , valla Áhttjám vaddá duohta lájbev almes . 
” 32 Sidjij vásstedij : ” Sárnnut dan riehpihij varrudagájt , uddni ja idet bahás vuojŋŋanisájt vuodjelav ja skihppijt buoredav , ja goalmát biejve lev de måhkkåj jåvsådam . 
” 33 Javllin : ” Mij lip Abrahama máttos ja ep goassak le geŋga oarjjen viessum . 
’ 33 Johannes gástadiddje bådij , ittjij lájbev bårå , ittjij ga vijnav jugá , ja de javllabihtit : ’ Sujna le bahás vuojŋŋanis . 
” 33 Valla Petrusav , Jakobav ja Johannesav váldij fárrusis . 
” 33 Åhpadisålmmå de gaskasa javllin : ” Le gus aktak sunji biebmov buktám ? 
” 33 Åhpadisålmmå de sunji javllin : ” Gåsstås lájbev nåv ållusij gallánimnárren oadtjot ? 
” 34 Gå Jesus guláj ålmåj jiermmát vásstedij , de javlaj : ” Dån ille Jubmela rijkas mälggadin . 
’ 34 Ja moarestis givseldiddjij hállduj suv biejaj dasik ålles vielges lij máksám . 
” 34 Jesus vásstedij : ” Dán värálda almatja vállduji ja vállduduvvi , 35 Valla gudi árvvogissan gávnaduvvi boahtte väráldis ja jábbmegij tjuodtjelimes oasev åttjutjit , e válldu e ga vállduduvá , 36 Sij ham e dasti máhte jábmet , ieŋŋgilij lágátja ja Jubmela bárne li , dajna gå tjuodtjelit bessam li . 
’ 34 Mån lev dav vuojnnám ja duodastam suv Jubmela gärrásabmusin . 
” 34 Sujsta de vájnnodin : ” Härrá , vatte midjij agev dat lájbes . 
” 35 Duobbelattjaj manáj , ednama nali luojttádij ja råhkålij bessat dát båttås jus máhttelis . 
” 35 Gå ájn lij hållamin , de synagogatjuottjodiddjáj viesostis sáhka bådij : ” Niejddat le jábmám . 
” 35 Ja oasnáv Jesusa lusi lájddijga ja dan nali ålgoldisgárvojdiska biejajga , ja de Jesusav viehkedijga nali . 
” 35 Jesus sjärggalij sunji : ” Sjávot ! 
” 35 Juvdá de gaskanisá javllin : ” Gåsis le vuolggemin , gå ep galga suv gávnnat ? 
” 35 Valla ieŋŋgil vásstedij : ” Ájlis Vuojŋŋanis dunji boahtá , ja Alemusá fábmo duv suojvvanasstá . 
” 36 Danna lij aj nissun , gänna lidjin profehta vaddása , Hanna , Fanuela niejdda Asjera máttos . 
” 36 Jesus vásstedij : ” Muv rijkka ij le dát väráldis . 
” 36 Muodulvisáv aj sidjij subtsastij : ” Aktak ij ådå biktasis biehkev gajko oabme biktasav duogŋatjit . 
” 36 Sijás akta viehkalij ja sváhpav suvra vijnas dievdij . 
” 37 Sunji vásstedij : ” Galga Härráv , Jubmelat iehttset ålles vájmostat , ålles sielostat ja gájkat jiermestat . 
” 37 Valla Paulus vásstedij : ” Duobmo ja guoradallama dagi li munnuv bihko ruosskidahttám , vájku roma viesajdiddje lin . 
’ 38 Valla gå lájggára bárnev ájttsin , de gaskanisá javllin : ’ Sån le árbulasj . 
” 39 Almasjvegas muhtem farisea Jesusij javllin : ” Åhpadiddje , gåhtjo åhpadisålmmåjdat sjávvunit . 
” 39 Dav sån hålaj Vuojŋŋanisá birra , mav sij oadtju gudi sunji jáhkki . 
” 39 Duobbelattjaj manáj , luojttádij muohto ednamij ja råhkålij : ” Áhttjám , jus máhttelis , dibde dáv gávtjav muv mieddel mannat . 
’ 39 Ja de válldin suv gitta , giessin suv vijnnagárdes ålgus ja gåddin . 
” 39 Ålos Samaria stádas lidjin nissuna duodastusá maŋŋela Jesusij jáhkkegoahtám : ” Sån le munji giehttum gájkka majt lev dahkam . 
” 4 Ietjá hässta , dållåruoppsat , bådij ja ålmåj dan nanna fámov oattjoj ráfev ednamis váldátjit vaj almatja bessi nubbe nuppev gåddålit . 
” 4 Ja ietjá jienav almes gulliv : ” Vuolggit suv lussta , muv álmmuk , vaj ehpit suv suttoj oassen satta ja suv vájvijda boadádalá . 
” 4 Jesus vásstedij : ” Tjáleduvvam le : Almasj ij dåssjå lájbes vieso , ájnat juohkka bágos mij Jubmela njálmes boahtá . 
” 4 Valla sjávot sij årrun . 
” 4 Vásstedij : ” Ehpit gus le låhkåm Sjivnnjediddje álgos sunnuv ålmmån ja nissunin sjivnnjedij ? 
’ 4 Álgos ittjij duobmár miededa , valla de gis usjudallagådij : ’ Vájku dal iv Jubmelis balá , iv ga almatjijs berusta , 5 de dát árbbásj muv häggagähtjáj vájvet , ja dan diehti viehkedav suv åttjudit mij sunji gullu , ietján iv sujsta besa . 
” 40 Petrus aj måttijn ietjá bágujn vihtanastij , ja sijáv vágodij : ” Gádjut ietjada dát bahás máttos . 
” 40 Valla nubbe bahádahkke nubbáj tsuojgodij : ” I gus åbbånis Jubmelis balá , dån guhti davga duobmov le oadtjum ? 
” 41 Alemushärrá ja boarrása vásstedin : ” Baháv bahájn mávset ja sijáv gåddå , ja vijnnagárdev lájggi iehtjádijda gudi sunji duolla ájge tjuohppusis oases vaddi . 
’ 41 De sidjij gåro bielen javlasj : ’ Dij garroduvvama , gájddit muv lussta ihkevenájggásasj dållåj , mij bärggalav ja ieŋŋgilijdes vuorddá . 
” 41 Härrá sunji vásstedij : ” Marta , Marta , diertjesta ja edna ássjijs måråsta , juska dåssjå avtat ássjes le dárbbo . 
” 41 Jesus suv suttalusjáj , giedas gálggij , duohtastij suv ja javlaj : ” Sidáv . 
” 42 Bassem guoles sunji biehkev vaddin , 43 ja vuojnnin gå dav váldij ja bårråj . 
” 42 Gå bárnne lij suv lusi jåvsådime , de bahás vuojŋŋanis suv ednamij råhttij ja riestij . 
” 42 Javlaj vil : ” Jesus , mujte muv gå rijkkasit boadá . 
” 42 Jesus vásstedij : ” Jus Jubmel luluj dijá áhttje , de lulujda muv iehttset , danen gå Jubmelis boadáv ja sujsta lev vuolggám . 
” 44 Filippos lij Betsaidas , Andreasa ja Petrusa stádas . 
” 46 Aktak ittjij buvte sunji vásstedit , ja dat rájes ittjij ga aktak duosta sujsta dasti gatjádallat . 
” 46 Maria de javlaj : ” Muv siello Härráv rámmpu , 47 muv vuojŋŋanis sjållert Jubmelis , muv lånestiddjes : 48 sån le árudijás vuollegis dievnárij jårggålam . 
” 48 Sijás akta suv lusi viehkalij , váldij sváhpav ja suvra vijnas dav dievdij , ja de dav soabbegähtjáj biejaj sunji juhkusin . 
” 49 Jesus vásstedij : ” Mujna ij le bahás vuojŋŋanis ájnat Áhtjám guddnedav , valla dij muv álbedihpit . 
” 49 Vilá hållamin , de synagogatjuottjodiddjáj viesostis sáhka bådij : ” Niejddat le jábmám . 
” 49 Ámmátålmåj javlaj : ” Härrá , båhtu då dån åvddål_gå bárnnám jábmá . 
” 5 Dåppe Jesus ittjij buvte mavga oavdov dahkat , ietján gå giedajdis muhtem skihppij nali biedjat ja sijáv buoredit . 
” 5 Gaskanisá rádudallin : ” Jus vásstedip : Almes , de javlasj : Mannas de ejda sunji jáhke ? 
” 5 Gájka tjoahken dasi guorrasin ja válljijin Stefanosav , ålmmåv guhti lij jáhkos ja ájlis Vuojŋŋanisás dievva , Filipposav , Prokorosav , Nikanorav , Timonav , Parmenasav ja Nikolaosav , Antiokian årro proselyhtav . 
’ 5 Gåhtjoj de ietjas lusi avtav ájgen sijájs , gudi lidjin boanndisisá vielggen , ja de vuostatjis gatjádij man ålov lij vielggen . 
” 5 Herodes sidáj suv gåddet , valla álmmugis gåvaj , dajna gå suv profehtan adnin . 
” 5 Ieddnes dievnárijda javlaj : ” Dahkit gåktu gåhttju . 
” 5 Ja duoddij : ” Dan diehti ålmåj áhtjes ja iednes guodis áhkájnis viesutjit , ja såj guovtes sjaddiska aktan . 
” 5 Ja ieŋŋgil , gev lidjiv mera ja ednama nanna vuojnnám tjuodtjomin , bajedij oalges giedas alme guovlluj 6 ja vuornnáv dagáj suv baktu guhti ihkevis ihkevij viessu ja almev le sjivnnjedam ja gájkka mij danna le ja ednamav ja mij danna le ja merav ja mij danna le : ” Ájgge le ållånam . 
” 5 Ja tråvnås gulluj jiedna : ” Hievedihtit Jubmelav , gájkka suv dievnára , jubmelbalulattja , allaga ja vuollegattja . 
” 5 Jesus javlaj : ” Vájmojihtte garravuoda diehti miededij dáv gåhttjomav tjállet . 
” 5 Jesus vásstedij : ” Sáddnán dunji javlav : guhti tjátjes ja Vuojŋŋanisás ij riegáda , Jubmela rijkkaj ij besa . 
” 5 Sij e sidá mujttet dålen lidjin alme ja ednam tjátjes ja tjátjijn sjivnnjeduvvam Jubmela bágo fámujn . 
” 5 Simon vásstedij : ” Åhpadiddje , mij lip gätjo ijáv barggam ja ep le majdik oadtjum . 
” 5 Valla Paulus gärmmahav giedas dållåj risstistij ja ittjij báktjana . 
” 5 Ájn hållamin tjuovgge balvva sijá badjelij vuollánij , ja balvas jiedna gulluj : ” Dát le Bárnnám , muv iehttselis ja gärrásamos . 
” 50 Jesus dav guláj ja sunji javlaj : ” Ale balá , ájnat jáhke , de niejddat gádjus . 
” 50 Jesus vásstedij : ” Maná sijddasit , bárnnát viessu . 
” 50 Valla Jesus vadi jieddnát tjuorvvij , ja de vuojŋŋamav luojtij . 
” 51 Dav ittjij ietjastis javla , ájnat dan jage alemushärrán profehtagit hålaj : Jesus galgaj álmmuga åvdås jábmet . 
” 51 Gå viessuj manáj , de ittjij iehtjádijt gå Petrusav , Johannesav , Jakobav ja niejda áhtjev ja iednev miededa sisi tjuovvot . 
” 52 Juvdá de gaskanisá rijddalahtjin gåktu máhtij ietjas rubmahav bårrusin vaddet . 
” 53 Gå Jesus dassta vuolgij , de tjálukoahppása ja farisea gássjelis gatjálvisáj suv vájvedin , 54 mättátjit juojddá javllat massta buktet lulun suv lájttet . 
” 53 Áhttjes árvvedij buorránij daj muttoj gå Jesus sunji javlaj : ” Bárnnát viessu ” , ja iesj de jáhkkuj aktan fuolkijnis bådij . 
” 54 Jesus vásstedij : ” Jus iehtjam guddnedav , de muv gudnes ij le mige . 
” 55 Daŋga bále Jesus almasjvehkaj javlaj : ” Degu rievvára vuosstij lihpit svierdij ja såppij vuolggám muv gidditjit . 
” 56 Maria lij suv guossen gålmå máno bájkev , ja de sijddasis máhtsaj . 
” 57 Jieddnát de tjuorvvun , bieljijdisá giedaj buodun ja gájka sunji njåmmun , 58 ja de stádas ålgus giessin suv gierggitjit . 
” 57 Juvdá de Jesusij javllin : ” Ille åbbånis vihttalåk jage ållim ja juo le Abrahamav vuojnnám . 
” 57 Valla alemushärrá ja farisea lidjin gåhttjum gájkajt , gudi diehtin gånnå Jesus lij , sidjij diededit vaj suv gidditjit bessi . 
” 58 Jesus vásstedij : ” Riehpihijn li lieso ja alme låttijn biese , valla Almatjabárnen ij le sadje gånnå oajves vuojŋadahttá . 
” 59 De giergijt dåhpun suv nali bálkestittjat , valla Jesus gádoj ja tiemmpelis vuolgij . 
” 6 Härrá vásstedij : ” Jus diján luluj jáhkos senáhppagårne mahte , de lulujda duon miehttsefijkunmuorraj javllat : Ruohtsasta ietjat ja maná merraj danna sjattatjit ! 
” 6 Ja tråvnå åvdån ja nielje viessoga ja boarrásij åvdån vuojnniv lippav mij vuojnnet lij njuovaduvvam . 
” 6 Juvdáj rájnnanimlávgojda lidjin danna guhtta stuorra gierggelihte majs juohkka akta tjuohte lihttara bájkev tjátjes giesij . 
” 6 Sij vuolggin ja sijdas sijddaj vájaldin , ja juohkka sajen evangeliumav sárnnedin ja skihppijt buoredin . 
” 6 Sån ittjij diede majt javllat , gå ållu suorgganam lidjin . 
” 6 Vallak alemushärrá ålmmåjisá suv ájttsin , de tjuorvvun : ” Ruossinávlli , ruossinávlli ! 
” 61 Ietjá ålmåj javlaj : ” Tjuovvolav duv , Härrá , valla suova muv vuostak vuolgget fuolkám hivástahtátjit . 
” 62 Ja áhttjásis siejvvelin máná namáv diededittjat . 
” 62 ja Petrus ármet tjiero ålgus manáj . 
” 63 Alemushärrá de biktasijdes gajkudij ja javlaj : ” Majt dal vihtanij ? 
” 65 Alemushärrá de biktasijdes gajkudij ja javlaj : ” Álbedam le . 
” 7 De gatjádin : ” Manen de Moses le ålmmåv gåhttjum sirádimgirjev tjállet ja de sirádit ? 
” 7 Gaskanisá javllagåhtin ij lim ham siján lájbbe maŋen . 
’ 7 Gájkka niejda de tjuodtjánin ja lámpojdisá gárvedin . 
” 7 Gå ieŋŋgil , guhti sunji hålaj , lij gáhtum , de Kornelius ietjas lusi gåhtjoj dievnastiddjijstis guoktásav ja doarroålmmåjstis aj avtav , guhti jubmelbalulasj lij . 
” 7 Gå vuolggám lidjin , de Jesus álmmugij Johannesa birra hållagådij : ” Majt åjdåmähttsáj vuolgijda gehtjatjit ? 
” 7 Ja ålmåj tjuodtjelij ja sijddasis máhtsaj . 
” 7 Jesus sunji javlaj : ” Tjáleduvvam aj le : I galga Härráv , Jubmelat , gähttjalit . 
” 7 Oalges giedas de suv doahppij ja tjuottjeldahtij , ja ålmmå juolge ja juolggelahtasa dalága gievrrun , 8 tjuodtjelastij ja vádtsáj . 
” 7 Vásstedij : ” Ájgijt ja båttåjt majt Áhttje fámos baktu le mierredam ij didjij gullu diehtet . 
” 71 Gå uksaj manáj , de nubbe nissun suv ájtsaj ja javlaj sidjij bájkenis : ” Duot almasj lij aktan Jesusijn Nasaretas . 
” 73 Gudi danna lidjin tjuodtjomin dasten båhtalin Petrusa lusi ja javllin : ” Dån le galla sijájs akta , gullu ham hållamvuoges . 
” 8 De suv bágojt mujttájin , 9 ja gå hávdes lidjin máhttsam , de lågenanaktaj ja duojda nuppijda gájkka subtsastin . 
” 8 Hávdes balos gáhtjadijga ja ávos suv åhpadisålmmåjda dav giehtutjit . 
’ 8 Iehkedis vijnnagárddeniehkke tjuottjodiddjásis javlaj : ’ Gåhtjo barggijt tjåhkanit ja vatte sidjij bálkáv . 
” 8 Ja jiedna , mav lidjiv almes gullam munji vaden hålaj ja javlaj : ” Maná válde rabás girjev ieŋŋgila giedas , guhti le mera ja ednama nanna tjuodtjomin . 
” 8 Jesus lij vuojn jur sunji javllam : ” Gájda ålmmås ålgus , bahás vuojŋŋanis ! 
” 8 Jesus sunji hålaj : ” Tjuodtjela , válde látjut ja maná ! 
” 8 Jesus vuojŋŋanisánis sijá ájádusájt árvvedij ja javlaj : ” Manen náv vájmojnihtte ájádallabihtit ? 
” 8 Jesus vásstedij : ” Tjáleduvvam le : Härráv , Jubmelat , råhkådallat galga , ja dåssjå suv guddnedit . 
” 8 Mån , Johannes , lev dáv gullam ja vuojnnám . 
” 8 Nälját gáres bäjvváj guorrij . 
” 8 Petrus de ájlis Vuojŋŋanisás dievdeduváj ja vásstedij : ” Dij álmmuga rádehärrá ja boarrása , 9 gå uddni munnus vásstádusáv rávkkabihtit buorre dago diehti mav skihpa ålmmåj lin dahkam , ja man baktu le buorránam , 10 de dij gájka ja åbbå Israela álmmuk diehtut , Jesus Kristusa nasareaga namá baktu , dát ålmåj le dal varres , suv baktu gev ruossinávllijda ja gev Jubmel le jábbmegij lussta båktåm . 
” 8 Valla Sakkaios tjuottjadij åvddåj ja Härráj javlaj : ” Härrá , lahkev iehtjam åbmudagás häjojda vattáv . 
” 8 Vásstedij : ” Vájmojihtte garravuoda diehti Moses didjij miededij áhkájstihtte sirádit , valla álgos ij lim dan láhkáj . 
” 8 Åhpadisålmmå vuojn lidjin stádaj vuolggám biebmojt oastátjit . 
” 9 Dalága ålmåj buorránij , váldij látjos ja manáj . 
” 9 Dan diehti gå mav lij hållam luluj ålliduvvat : ” Iv le avtak sijás láhppám gejt munji le vaddám . 
” 9 Festus sidáj juvdájt bällásis oadtjot , ja dajna de Paulusis gatjádij : ” Guorrasa gus Jerusalemij badjánit ja dåppe mujsta duobbmidallat ? 
’ 9 Jiermmás niejda vásstedin : ’ Oaljos ij le midjij didjij nárre . 
” 9 Sunnu maŋelt goalmát ieŋŋgil bådij jieddnát javla : ” Guhti urudisáv råhkådallá ja dan gåvåv ja merkav gállusis jali giehtasis duosstu , 10 viertti Jubmela moare vijnav juhkat , mij Jubmela moare gávttjaj sägodik sjnjåraduváj , ja bijnástuvvat dålån ja risjájn ájlis ieŋŋgilij ja Lippa åvdån . 
” 9 Sån ja gudi fáron lidjin , vuojn ballájin gå ájttsin gájkka guolijt majt lidjin oadtjum , 10 nåv aj Jakob ja Johannes - Sebedaiosa bárne gudi aj Simona bivddorádna lijga . 
” 9 Ålos juvdájs gullájin Jesusav danna , valla ettjin dåhku dåssjå suv diehti boade , ájnat aj gehtjatjit Lasarosav gev jábbmegij lussta lij båktåm . 
” Aktak ittjij buvte sunji vásstedit , ja dat rájes ittjij ga aktak duosta sujsta dasti gatjádallat . 
– Ale dal lik , niejddam , snjierás dájssala , javlaj . 
– Ale lik Ievár , tjuorvvijiv suhtos jienajn sunji . 
” Alemushärrá de biktasijdes gajkudij ja javlaj : ” Majt dal vihtanij ? 
” Alemushärrá de biktasijdes gajkudij ja javlaj : ” Álbedam le . 
” Alemushärrá ja boarrása vásstedin : ” Baháv bahájn mávset ja sijáv gåddå , ja vijnnagárdev lájggi iehtjádijda gudi sunji duolla ájge tjuohppusis oases vaddi . 
– Allu då Tore muorajt dánna luoddu , áhkkut la skibás , tjuorvvij Badjegoade Máddjá munji . 
– Allut dij ilá , báhtja , javlaj . 
” Almasjvegas muhtem farisea Jesusij javllin : ” Åhpadiddje , gåhtjo åhpadisålmmåjdat sjávvunit . 
” Almerijkka le degu gånågis guhti bárnnásis hejajt ásadij . 
“ Almerijkka le ednamniehke lágásj guhti árrat idedis vuolgij ålmmåjt vijnnagárddásis bálkkitjit . 
“ Almerijkka le ednamniehke lágásj guhti árrat idedis vuolgij ålmmåjt vijnnagárddásis bálkkitjit . 
” Ananias vásstedij : ” Härrá , moaddásis lev dán ålmmå birra gullam ja gájkka bahájt majt duv ájllisijda Jerusalemin le dahkam . 
• Anders Nystø , Julevsáme duojes • Jenny Søberg , Julevsáme duojes • Jan Johnsen , Nuortta-Sallto sáme sijdas ( dálásj Sálto sámesiebrre-NSR ) • Samuel Gælok , Nuortta-Sálto sáme sijdas ( dálásj Sálto sámesiebrre-NSR ) • Leif Kristian Klæboe , Divtasvuona kulturstivras • Ivar Jakobsen , Divtasvuona åvddåulmusjjuohkusis Pládnajuohkusa vuostasj tjåhkanimen moarmesmáno 26. bve válljiduváj ¶ 
• Ane rájnna glásatjav / gådtjååtsådimglásav ja båtje muhtem millilijttarav mielkes glássaj . 
• Arvusmahttet oahppijt joarkket sámegielajn nuorajdásen ja joarkkaskåvlån • Láhtjet dilev nav vaj buorep ja ienep oahpponævo li sámegiellaj ja sámegielan • Láhtjet dilev nav vaj ienebu åhpaduvvi sámegielakåvddåskåvlååhpadiddjen ja åhpadiddjen • Láhtjet dilev nav vaj lasse- ja joarkkaåhpadus sámegielan åhpadiddjijda mánájgárdijn ja skåvlåjn • Láhtjet dilev nav vaj stuoves fálaldagá sámegiela åhpadusáv mánájda , nuorajda ja ållessjattugijda • Nannit ållessjattukåhpadusfálaldagáv nuortta- , julev- ja oarjjelsámegielan • Láhtjet dilev nav vaj máhttelisvuoda sjaddi fámiljajda oassálastátjit nuortta , julev- ja oarjjelsámegiela åhpadusájn ¶ 
” Bahás vuojŋŋanis ålmmåv de riestij , giljádij ja sujsta gájdaj . 
” Bahás vuojŋŋanis ålmmåv sijá gaskan ravggij ja gájdaj sujsta váni vahágahtek . 
” Bahás vuojŋŋanis ålmmåv sijá gaskan ravggij ja gájdaj sujsta váni vahágahtek . 
” Bahás vuojŋŋanis ålmmåv sijá gaskan ravggij ja gájdaj sujsta váni vahágahtek . 
” Balos juvdájs äjgáda dáv javlajga . 
– Barggo le læhkám sihke miellagiddis ja suohtas , subtsastibá buosjes oahppeguovtes , ja de lij buorre bessat teorijabargos ja sijddabargos . 
” Bassem guoles sunji biehkev vaddin , ja vuojnnin gå dav váldij ja bårråj . 
– Biernna vuojnnet lahkan ja lahkan ! 
– Boahttet finálaj lij muv la prosjevta vuostasj , ållidum lávlla . 
’ Boanndi javlaj : ’ Vasjulattjas . 
” Bárnev Jesusa lusi buktin , ja gå Jesusav ájtsaj , de vuojŋŋanis dalága bárnev gajkkogådij vaj jåråj ja soalso ednama nanna jållurij . 
’ Bárnnes vásstedij : ’ Iv de maná , iv sidá ’ , valla maŋŋelasj sáŋardij ja manáj . 
• Dagá gus dajt bargojt massta la åvdåsvásstádusáv oadtjum ? 
” Dakkavidi ålmåj spihtálasjvuodastis rájnan sjattaj . 
” Dakkavidi ålmåj spihtálasjvuodastis rájnan sjattaj . 
” Dakkavidi ålmåj spihtálasjvuodastis rájnan sjattaj . 
” Dalága gájkaj vuojnedijn tjuodtjelij , látjos váldij ja sijddaj máhtsaj Jubmelav hieveda . 
” Dalága ålmåj buorránij , váldij látjos ja manáj . 
” Dan diehti gå mav lij hållam luluj ålliduvvat : ” Iv le avtak sijás láhppám gejt munji le vaddám . 
– Dan diehti le juo vidjura sajenisá aktisattjat rájá rastá Svieriga bælláj bargga- ¶ 
” Dan guoktása gaskan de vuorbbádallin ja vuorbbe Mattiasij gahtjaj , ja dat rájes apostelin lågenanavta siegen lågåduváj . 
” Dan láhkáj alemushärrá ja tjálukoahppása gaskanisá suv tjajmon adnin ja javllin : ” Iehtjádijt gåjt gájoj , ietjas gis ij . 
” Danen lij Herodias Johannesij vassjum ja sidáj suv gåddet , valla ittjij buvte , danen gå Herodes Johannesis baláj . 
” Danna lij aj nissun , gänna lidjin profehta vaddása , Hanna , Fanuela niejdda Asjera máttos . 
” Danna lij lihtte dievas suvra vijnas . 
” Dat rájes ieddnes åhpadisålmmå lunna åroj . 
” Dat rájes ieddnes åhpadisålmmå lunna åroj . 
” Dat rájes ieddnes åhpadisålmmå lunna åroj . 
– Dav de ållåsit jáhkáv , javllá Andreassen . 
” Dav ittjij ietjastis javla , ájnat dan jage alemushärrán profehtagit hålaj : Jesus galgaj álmmuga åvdås jábmet . 
” Dav jienav iesj gulliv almes boahtemin gå sujna ájlis váren lidjiv . 
” Dav sån hålaj Vuojŋŋanisá birra , mav sij oadtju gudi sunji jáhkki . 
” Daŋga bále Jesus almasjvehkaj javlaj : ” Degu rievvára vuosstij lihpit svierdij ja såppij vuolggám muv gidditjit . 
” De gatjádin : ” Manen de Moses le ålmmåv gåhttjum sirádimgirjev tjállet ja de sirádit ? 
” De giergijt dåhpun suv nali bálkestittjat , valla Jesus gádoj ja tiemmpelis vuolgij . 
” De gåbbmidij ja vuojŋŋanisás vattij . 
” De gåbbmidij ja vuojŋŋanisás vattij . 
” De gåbbmidij ja vuojŋŋanisás vattij . 
’ De javlaj sijájs aktaj : ’ Venagam , iv vierev duv vuosstij dagá . 
– De maná dássta biernnaáddját ! 
” De sidjij dáv muodulvisáv subtsastij : ” Jus dijás soabmásin li tjuohte sávtsa ja dajs akta láhppu , ij gus de aktselåkavtsev mähttsáj guode ja vuolge dav avtav åtsåtjit , dasik gávnná ? 
’ De sidjij gåro bielen javlasj : ’ Dij garroduvvama , gájddit muv lussta ihkevenájggásasj dållåj , mij bärggalav ja ieŋŋgilijdes vuorddá . 
– De sjávot åro , bielkij Máddjá . 
– De sjávot åro , dale dajt bijtigis lávllagijt juohkka sajen lávllomis ! 
” De vuolgij viessusis ja tsamádij Maria oabbásis : ” Åhpadiddje le dáppe ja gåhttju duv boahtet . 
” De vásstedij : ” Allit gässtak ájtoj jali fámoj biednigijt ribá , ájnat duhtit bálkkásihtte . 
” De vásstedij : ” Allit gässtak ájtoj jali fámoj biednigijt ribá , ájnat duhtit bálkkásihtte . 
” De vásstedij : ” Allit gässtak ájtoj jali fámoj biednigijt ribá , ájnat duhtit bálkkásihtte . 
” Diedij udnodisvuodas lidjin Jesusav suv hállduj vaddám . 
” Doarroålmmå de báttijt gasskat suoddin ja dibddin suhkamvadnasav gáddáj gålggåt . 
” Doarroålmmåj oajvemus buorgoj nuorra ålmmåv aktasik iktemis mav lij älvvám ja de dibdij suv mannat . 
” Duobbelattjaj manáj , ednama nali luojttádij ja råhkålij bessat dát båttås jus máhttelis . 
” Duobbelattjaj manáj , luojttádij muohto ednamij ja råhkålij : ” Áhttjám , jus máhttelis , dibde dáv gávtjav muv mieddel mannat . 
– Dájna vuoset OECD sij li åvdemusán ja siján soajttá ájnas roalla váj ájraslándaj værrosisboados le nav stuorre gå galggá , javllá Johnsen . 
” Dála mån , Paulus , varrudagájt giedajnam tjáláv . 
” Dálla le gåjt Indigee nuorajn værmástahka majt máhtti adnet gå galggi ietjas viddnudagájt ásadittjat ja manemussaj j vuobddet ietjas buktagijt ja dievnojt ietjasa kultuvrajn vuodon . 
– Dáppen e aktak suoláda , javlaj áhttjám . 
– Dát la læhkám buorre vædtsak ja viehkken sámegiela oahppamij subtsas Lill-Tove vuorrasamos bárnne Øyvind Paulsen gut la dán Noahtja áhttje . 
– Dát la stuorra plásstabåhttså majt lip oadtjum ja mij la oasse ståhkamapparáhtajs ma li danna vantsa guoran . 
– Dåjma vierttiji jåhtuj boahtte mij laset rekrutterigav julevsámegiela hárráj ja aj ietjá fáhkasuorgijn , javllá Aili Keskitalo . 
” Dålusj ” pládna rahte Rijttsema ja Divtasvuona gaskan la vat skáhpas råkkådum . 
” Dåppe Jesus ittjij buvte mavga oavdov dahkat , ietján gå giedajdis muhtem skihppij nali biedjat ja sijáv buoredit . 
” Ehpit gus le låhkåm Sjivnnjediddje álgos sunnuv ålmmån ja nissunin sjivnnjedij ? 
– Ejda la dij huoman máhttet dasi majdik dahkat , vásstedij ieddne ja gadnjalav nieras sihkastij . 
– Esski dájt maŋemus jagijt lav usjudallagoahtám ietjam duogátjav , ja dat la munji sjaddám viehka ájnas dálla . 
” Farisea gullin majt almatja suv birra ságastin ja aktan alemushärráj rádjin ålmmåjdisá suv gidditjit . 
” Festus sidáj juvdájt bällásis oadtjot , ja dajna de Paulusis gatjádij : ” Guorrasa gus Jerusalemij badjánit ja dåppe mujsta duobbmidallat ? 
” Filippos dåhku viegaj , ja gå guláj suv profehta Jesaja girjes låhkåmin , de gatjádij : ” Dádjada gus majt lågå ? 
” Filippos lij Betsaidas , Andreasa ja Petrusa stádas . 
” Gaskanisá de gatjádallagåhtin guhti sijájs lij suv bähtátjit . 
” Gaskanisá javllagåhtin ij lim ham siján lájbbe maŋen . 
” Gaskanisá rádudallin : ” Jus vásstedip : Almes , de javlasj : Mannas de ejda sunji jáhke ? 
” Gaskanisá rádudallin : ” Jus vásstedip : Almes , de javlasj : Mannas de ejda sunji jáhke ? 
” Gaskanisá rádudallin : ” Jus vásstedip : Almes , de javlasj : Mannas de ejda sunji jáhke ? 
” Gaskanisá rádudallin : ” Jus vásstedip : Almes , de javlasj : Mannas de ejda sunji jáhke ? 
” Gaskanisá rádudallin : ” Jus vásstedip : Almes , de javlasj : Mannas de ejda sunji jáhke ? 
“ Gierkkamis hávddáj ” la seminára namma mij Árranin ásaduvvá gålgådismáno 10. biejve . 
” Giesen 1924 oadtju Olivia ja suv misjåvnnå- ja varresvuodastasjåvnnå ” Fredly ” Ájlátten , guossev Olivia åvdep oajves Dujskan , ieddnes Eva . 
” Gudi danna lidjin tjuodtjomin dasten båhtalin Petrusa lusi ja javllin : ” Dån le galla sijájs akta , gullu ham hållamvuoges . 
– Gullat dagu diehki lihpit boahtám dåssju stågatjit . 
– Gulátjip mij jus soames dággu gæhttjal goahtáj tjágŋat , javlaj áhttje gå maŋemus spihkárav lij duorrum . 
– Guláv aj dagu lav muhte rádjáj gielav massám , sierraláhkáj dájt mañemus 10-12 jage gå sijdas ierit vuolggiv bargatjit . 
– Gut la dal ájn dási bajkkám ? 
” Gájka suv rámmpun ja oavdduhin ármmogis bágojt , ma suv njálmes båhtin , ja gatjádin : ” Josefa bárnne gus le ? 
” Gájka synagogan moarádin , gå dáv gullin , ruosádin ja rádjin suv stádas ja vuolgadin báktedarttaj håjggådittjat suv vuolus ; stáda lij vuojn várráj tsieggiduvvam . 
” Gájka tjoahken dasi guorrasin ja válljijin Stefanosav , ålmmåv guhti lij jáhkos ja ájlis Vuojŋŋanisás dievva , Filipposav , Prokorosav , Nikanorav , Timonav , Parmenasav ja Nikolaosav , Antiokian årro proselyhtav . 
” Gájkajda birrusin gehtjaj ja ålmmåj javlaj : ” Gálggi giedat . 
’ Gájkka háksaoajve ja gájka gudi gálvojisá bårjåsti ja merraålmmå ja gájka gudi merrabargos viessu mälggadin tjuodtjun 18 ja tjuorvvun gå suovav vuojnnin : ’ Gånnå le dán stuorra stáda lágásj ? 
’ Gájkka háksaoajve ja gájka gudi gálvojisá bårjåsti ja merraålmmå ja gájka gudi merrabargos viessu mälggadin tjuodtjun ja tjuorvvun gå suovav vuojnnin : ’ Gånnå le dán stuorra stáda lágásj ? 
’ Gájkka háksaoajve ja gájka gudi gálvojisá bårjåsti ja merraålmmå ja gájka gudi merrabargos viessu mälggadin tjuodtjun ¶ 
’ Gájkka niejda de tjuodtjánin ja lámpojdisá gárvedin . 
– Gásluovtan lij oarjjelahák gut lij internáhtatjuottjodiddjen , ja akti sujsta tsábbmudalliv vaj njunjes varddegåhtiv . 
” Gávtjav sunji lagádin , ja de Jubmelav gijtij ja javlaj : ” Válldit dáv ja gaskanihtte juogadihtit . 
– Gå Divtasvuona suohkan la giellaháldadusguovlluj oassálasstám , de la árvvedahtte sjaddá gatjálvis jiednaj ja gåktu gielav jiednada . 
” Gå Festus lij ietjas rádevaddij ságastallam , de Paulusij javlaj : ” Tjäjssára åvddåj le ássjev doalvvum , tjäjssára lusi galga aj mannat . 
” Gå Jerusalemij bådij , de ålles stádaj duojkke sjattaj , ja dan årro gatjádallin : ” Guhtis sån le ? 
” Gå Jesus dassta vuolgij , de tjálukoahppása ja farisea gássjelis gatjálvisáj suv vájvedin , mättátjit juojddá javllat massta buktet lulun suv lájttet . 
” Gå Jesus guláj ålmåj jiermmát vásstedij , de javlaj : ” Dån ille Jubmela rijkas mälggadin . 
” Gå Jesus lij hållamis häjttám , de almatja suv åhpadimes alvaduvvin , dan diehti gå fámujn åhpadij , ittjij tjálukoahppásij láhkáj . 
” Gå Jesus vuojnij almatjijt ietjas birra tjåhkanime , de garrasit bahás vuojŋŋanissaj javlaj : ” Gieladis ja bieljedis vuojŋŋanis , mån duv gåhtjov : gájda sujsta , ale ga goassak vadi suv sisi maná . 
” Gå Paulus miededij , 28 de doarroålmmåj oajvemus javlaj : ” Mån lev viesajdimvuoda riektás edna biednigav máksám . 
” Gå Paulus miededij , de doarroålmmåj oajvemus javlaj : ” Mån lev viesajdimvuoda riektás edna biednigav máksám . 
” Gå Pilatus vuojnij ittjij mavga lijssi dahkat ájnat stuojmme bus värránij , de váldij tjátjev ja giedajdis almatjij vuojnedijn basáj ja javlaj : ” Mån lev dán ålmmå varraj vigedibme . 
” Gå apostela lijga vihtanasstám ja Jubmela bágov sárnnedam , de Jerusalemij máhtsajga , ja dåhku manádijn evangeliumav moatten Samaria sijdan sárnnedijga . 
” Gå bárnne lij suv lusi jåvsådime , de bahás vuojŋŋanis suv ednamij råhttij ja riestij . 
’ Gå dal härrá Jesus Kristusij li jáhkkegoahtám , de Jubmel le sidjij midjij daŋga lágásj vattáldagáv vaddám . 
” Gå dáv bárudisáv lij vuojnnám , de dalánagi gähttjalijma Makedoniaj vuolgget , dajna gå árvvedijma Jubmel lij mijáv dåhku gåhttjum evangeliumav sárnnedittjat . 
” Gå dáv gullin de suodnun ja Jubmelav hievedin ja javllin : ” Nåv le de Jubmel hiednigijda aj máhttelisvuodav vaddám buorádusáv dahkat ja iellemav oadtjot . 
” Gå dáv javlaj , de gulluj nissun almasjvegas tjuorvvomin : ” Sálugin iednehägga mij duv le riegádahttám , ja sálugin njittje ma duv li njamádam . 
” Gå hiergge lij jábmám , de javllá dat nuorap : ” Jus akta hiergge l jábmám , de le ájn nubbe , gal dakkir vahágav li åvddåla vuojnnám ” . 
” Gå ieŋŋgil , guhti sunji hålaj , lij gáhtum , de Kornelius ietjas lusi gåhtjoj dievnastiddjijstis guoktásav ja doarroålmmåjstis aj avtav , guhti jubmelbalulasj lij . 
” Gå ieŋŋgila lidjin sijá lussta almmáj mannam , javllin räjnnuhiddje guhtik guojmmásisá : ” Vuolggup dal Betlehemaj gehtjatjit mij le sjaddam ja majt Härrá le midjij diededam . 
” Gå lidjin råhkådallam , de sijá tjåhkanimbájkke doargestatjáj , ja ájlis Vuojŋŋanisás gájka dievdeduvvin , ja Jubmela bágov jálosvuodajn sárnnedin . 
” Gå murkko lij vássám , de sjattaj tjáppa dálkke , náste tjuovggin tjielggasit . 
– Gå máná årru nav mælggadin sijdas dáppet Divtasvuona , gånnå måj ádjájn årrun , de la gatjálvis gåktu jåksåt mánájt sámegielajn ja gåktu sunnuv oahppat sámegielav . 
” Gå uksaj manáj , de nubbe nissun suv ájtsaj ja javlaj sidjij bájkenis : ” Duot almasj lij aktan Jesusijn Nasaretas . 
” Gå viessuj manáj , de ittjij iehtjádijt gå Petrusav , Johannesav , Jakobav ja niejda áhtjev ja iednev miededa sisi tjuovvot . 
” Gå vuolggám lidjin , de Jesus álmmugij Johannesa birra hållagådij : ” Majt åjdåmähttsáj vuolgijda gehtjatjit ? 
” Gå ájn lij hållamin , de synagogatjuottjodiddjáj viesostis sáhka bådij : ” Niejddat le jábmám . 
’ Gåhtjoj de ietjas lusi avtav ájgen sijájs , gudi lidjin boanndisisá vielggen , ja de vuostatjis gatjádij man ålov lij vielggen . 
” Herodes lij vuojn ålmmåjdis rádjam Johannesav gidditjit ja fáŋŋgagoahtáj suv bálkestam . 
” Herodes sidáj suv gåddet , valla álmmugis gåvaj , dajna gå suv profehtan adnin . 
” Hieveduvvam lehkus Härrá , Israela Jubmel , guhti álmmugis bådij lånestittjat . 
” Hávdes balos gáhtjadijga ja ávos suv åhpadisålmmåjda dav giehtutjit . 
” Hávdes balos gáhtjadijga ja ávos suv åhpadisålmmåjda dav giehtutjit . 
” Härrá , bája dal dievnárat ráfen dáppelt mannat , nåv gåktu le jáhttám , ¶ 
” Härrá de javlaj : ” Maná Njuolggisgäjnnuj Juda vieson åtsåtjit soames ålmmåv gen namma le Saul ja le Tarsosis . 
” Härrá sunji vásstedij : ” Marta , Marta , diertjesta ja edna ássjijs måråsta , juska dåssjå avtat ássjes le dárbbo . 
” Härrá vásstedij : ” Jus diján luluj jáhkos senáhppagårne mahte , de lulujda duon miehttsefijkunmuorraj javllat : Ruohtsasta ietjat ja maná merraj danna sjattatjit ! 
– Hæhttu gahperav oajves nuollat . 
” Hærrá sunji vásstedij : ” Marta , Marta , diertjesta ja edna ássjijs måråsta , juska dåssjå avtat ássjes le dárbbo . 
” Ieddnes dievnárijda javlaj : ” Dahkit gåktu gåhttju . 
’ Iehkedis vijnnagárddeniehkke tjuottjodiddjásis javlaj : ’ Gåhtjo barggijt tjåhkanit ja vatte sidjij bálkáv . 
” Iehpedájon ettjin diede majt jáhkket ja de guhtik guojmestisá gatjádin : ” Mij le lik dát ? 
” Iehtjáda sihtin suv gähttjalit ja rávkkin almes merkav vuojnnet . 
” Iehtjáda vat javllin : ” Ij aktak gänna le bahás vuojŋŋanis nåvti håla . 
” Iehtjáda vat javllin : ” Vuojnnet amás jubmelijt diehki sihtá buktet . 
” Iehtjáda vat javllin : ” Vuojnnet amás jubmelijt diehki sihtá buktet . 
” Iehtjáda vat javllin : ” Vuojnnet amás jubmelijt diehki sihtá buktet . 
” Ietjá hässta , dållåruoppsat , bådij ja ålmåj dan nanna fámov oattjoj ráfev ednamis váldátjit vaj almatja bessi nubbe nuppev gåddålit . 
” Ietjá ålmåj javlaj : ” Tjuovvolav duv , Härrá , valla suova muv vuostak vuolgget fuolkám hivástahtátjit . 
” Ieŋŋgil vásstedij : ” Råhkålvisát ja vattáldagát li Jubmela åvddåj mujttádussan badjánam . 
” Ieŋŋgil vásstedij : ” Råhkålvisát ja vattáldagát li Jubmela åvddåj mujttádussan badjánam . 
” Ieŋŋgil vásstedij : ” Råhkålvisát ja vattáldagát li Jubmela åvddåj mujttádussan badjánam . 
– Ij le guossak mannet j j oahppat juojddá ådå , måjot sån . 
– Ij mige vatte dakkir ráfev mielan gå luonndovádtsem , lehkus dal birssujn , muorjjelihtijn jali dåssju vuossajn hárddon , javllá sån . 
” Imájdallin gå vuojnnin man jálo Petrus ja Johannes lijga ja árvvedin lijga sahte , åhpadak ålmmå . 
– Ittjij dal æddnát dijás bálli jábmet , gulliv gå Gáhti-áhkko æddnáj javlaj . 
– Ittjiv , valla oajves vardáv , vásstedij Jáhkki . 
– Iv la galla mån goassak vuojnnám aktak tjáhtjerudnen guolijt bivddá . 
– Iv la gåjt mån Jåvvåjt vuojnnám . 
” Ja Jesus dalága giedas gálggij , doahppij suv ja javlaj : ” Dån vádnajáhkuk , manen guoktálassti ? 
” Ja Vuojŋŋanis ja moarsse javllaba : ” Boade ! 
” Ja Vuojŋŋanisán muv stuorra ja alla várráj doalvoj ja vuosedij munji ájlis stádav , Jerusalemav , mij almes Jubmela lussta bådij , Jubmela herlukvuodas dievas . 
– Ja badjegoadegijt viehkken oadtjot . 
” Ja dat rájes niejdda buorránij . 
” Ja dat rájes niejdda buorránij . 
” Ja dat rájes niejdda buorránij . 
” Ja de Härrá bágov sunji ja goahtefuolkkásis sárnnedijga . 
– Ja de gahperav oajves nuollap . 
” Ja de giedajdis ja sijdos vuosedij . 
” Ja de giedajdis sijá nali biejaj ja manáj dassta . 
’ Ja de giessin suv vijnnagárdes ålgus ja gåddin . 
” Ja de mánájt asskáj váldij , giedajdis sijá nali biejaj ja buorissjivnnjedij sijáv . 
” Ja de mánájt asskáj váldij , giedajdis sijá nali biejaj ja buorissjivnnjedij sijáv . 
” Ja de mánájt asskáj váldij , giedajdis sijá nali biejaj ja buorissjivnnjedij sijáv . 
” Ja de mánájt asskáj váldij , giedajdis sijá nali biejaj ja buorissjivnnjedij sijáv . 
” Ja de sidjij muodulvisáv subtsastij : ” Soames boandás ålmåj lij valjes tjuohppusav bäldojstis oadtjum . 
’ Ja de sijddaj áhtjes lusi vuolgij . 
’ Ja de válldin suv gitta , giessin suv vijnnagárdes ålgus ja gåddin . 
” Ja duoddij : ” Dan diehti ålmåj áhtjes ja iednes guodis áhkájnis viesutjit , ja såj guovtes sjaddiska aktan . 
” Ja duoddij : ” Dan diehti ålmåj áhtjes ja iednes guodis áhkájnis viesutjit , ja såj guovtes sjaddiska aktan . 
” Ja gulliv almes jienav javllamin : ” Tjále : sálugin gudi dássta duohku Härrán jábmi . 
” Ja guoktalåkniellja boarrása tråvnåjn Jubmela åvdån tjåhkkåhime , muohto vuolus luojttádin ja Jubmelij råhkådallin javladijn : ” Gijttep duv , Härrá Jubmel , gájkväksáv , guhti le ja guhti lidji , gå fámov le válldám , stuorra fámut , ja gånågissan sjaddi . 
” Ja gå hárjakgermaj vuojnij ednamij lij bálkestuvvam de doarrádallagådij nissunav guhti lij bárnnemánás riegádahttám . 
” Ja gå sijddasis jåvsådij , de bådijga tjalmedime suv åvddåj . 
– Ja gå áhkátjav gisto sinna fiervváj guoddin , de guoddin jur navti gåktu Máhttu-áddjá ja æddnám lijga gullam . 
” Ja ietjá jienav almes gulliv : ” Vuolggit suv lussta , muv álmmuk , vaj ehpit suv suttoj oassen satta ja suv vájvijda boadádalá . 
” Ja ieŋŋgil , gev lidjiv mera ja ednama nanna vuojnnám tjuodtjomin , bajedij oalges giedas alme guovlluj ja vuornnáv dagáj suv baktu guhti ihkevis ihkevij viessu ja almev le sjivnnjedam ja gájkka mij danna le ja ednamav ja mij danna le ja merav ja mij danna le : ” Ájgge le ållånam . 
” Ja ieŋŋgil tjuohpanis ednama nali luojtij ja muorjijt tjuohpaj ja dajt bálkestij Jubmela moare stuorra vijnnaduolmudahkaj . 
” Ja jiedna , mav lidjiv almes gullam munji vaden hålaj ja javlaj : ” Maná válde rabás girjev ieŋŋgila giedas , guhti le mera ja ednama nanna tjuodtjomin . 
” Ja loabedij ja vuornádij : ” Majt ihkenis áno , dunji vattáv , lehkus lahkke iehtjam rijkas . 
” Ja luojttádiv juolgijis åvddåj suv råhkådalátjit . 
’ Ja moarestis givseldiddjij hállduj suv biejaj dasik ålles vielges lij máksám . 
’ Ja muldov oajvesa nali bálkestin ja tjiero ja hujá tjuorvvun : ’ Vuoj , vuoj , dán stuorra stádaj mij gájkajt gejn li hávsa meran boanndán valjijnis dagáj . 
– Ja månnå ållu hæhttujiv Nijlas-ádjás tjajmádit gå Ielliv lij tjævrrá diehti stálládam . 
” Ja nissun manáj viessusis ja gávnaj niejdas seŋgan vällahime , bahás vuojŋŋanisás bessam . 
” Ja nåv de sijáv duobbmoståvlås vuodjelij . 
” Ja oasnáv Jesusa lusi lájddijga ja dan nali ålgoldisgárvojdiska biejajga , ja de Jesusav viehkedijga nali . 
– Ja ráddnan mak munji vuolggám ! 
” Ja sidjij javlaj : ” Várrijihtit gájkka hánesvuodas . 
” Ja sån vájnnodij Jesusav rádjamis sijáv dat dáfos . 
” Ja tråvnå åvdån ja nielje viessoga ja boarrásij åvdån vuojnniv lippav mij vuojnnet lij njuovaduvvam . 
” Ja tråvnås gulluj jiedna : ” Hievedihtit Jubmelav , gájkka suv dievnára , jubmelbalulattja , allaga ja vuollegattja . 
” Ja vil javlaj : ” Majna Jubmela rijkav muodugahttet ? 
” Ja vuojnniv urudisáv ja ednama gånågisájt fuovajisá tjåhkanam rijddijiddje ja fuovajis vuosstáj dårutjit . 
– Ja vuoptajt la aj vuojddám . 
” Ja válldiv girjjegoabrev ieŋŋgila giedas ja bårrågåhtiv , ja njálmen lij hálmes degu mieda . 
” Ja áhttjásis siejvvelin máná namáv diededittjat . 
” Ja åhpadisålmmåjdis buorgguj gesisik giehttomis sån lij Messias . 
” Ja ålmmåj javlaj : ” Gálggi giedat ! 
’ Ja ålmmåjdises javlaj : ’ Válldit sujsta buttev ja vaddit bus ålmmåj gänna li lågev butte . 
” Ja ålmåj , gänna bahás vuojŋŋanis lij , ládaj ja sijáv vuojtij ja nåv vastet sijáv vahágahtij vaj rihttsot ja varran hähttujin viesos báhtarit . 
” Ja ålmåj tjuodtjelij , látjos dalága váldij ja gájkaj vuojnedijn ålgus manáj . 
” Ja ålmåj tjuodtjelij ja sijddasis máhtsaj . 
– Jagen 2004 jåhtiv davás Ájluoktaj , ja lav dat rájes lav barggam åhpadiddjen Ájluovta skåvlån , gånnå mån dálla åhpadav julevsámegiella vuostasjgiellan , sebrudakfágan , duojen ja åskon . 
” Javlaj vil : ” Jesus , mujte muv gå rijkkasit boadá . 
– Javlli Kristen la bæsstám vuontsájt suoládit , tsamádij Biehtár . 
” Javllin : ” Mij lip Abrahama máttos ja ep goassak le geŋga oarjjen viessum . 
” Jesus alvaduváj ja javlaj fárrusis : ” Sáddnán , Israelan ittjiv avtanik náv nanos jáhkov gávna . 
” Jesus dav guláj ja sunji javlaj : ” Ale balá , ájnat jáhke , de niejddat gádjus . 
” Jesus de hålaj : ” Vattá gus hekkat muv åvdås ? 
” Jesus de javlaj : ” Akta vil fájllu dunji dahkat : vuobde gájkka åbmudagát ja häjojda juogada , de dávverav almen oattjo . 
” Jesus de sidjij javlaj : ” Jus gis nåv , de iv ga javla didjij mat fámos dáv dagáv . 
” Jesus de sidjij javlaj : ” Jus gis nåv , de iv ga javla didjij mat fámos dáv dagáv . 
” Jesus de sidjij javlaj : ” Jus gis nåv , de iv ga javla didjij mat fámos dáv dagáv . 
” Jesus de sidjij javlaj : ” Jus gis nåv , de iv ga tjielggi mat fámos dáv dagáv . 
” Jesus de sidjij javlaj : ” Sáddnán javlav , juohkkahasj guhti Jubmela rijka diehti le viesos jali áhkás jali vieljajdis jali äjgádijt jali mánájdis guodám , oadtju moatte gärddáj juo dáppe dán ájge ja boahtte väráldin ihkeven iellemav . 
” Jesus de sidjij vásstedij : ” Ejda gus lågå majt David dagáj gå ålmmåjis nälggáj ? 
” Jesus de sunji javlaj : ” Daj bágoj diehti dunji javlav : maná viessusit , bahás vuojŋŋanis le niejdastat ajbbánam . 
” Jesus garrasit bárnnáj hålaj , ja bahás vuojŋŋanis ajbbánij , ja dat rájes bárnne buorránij . 
” Jesus giedas gálggij , duohtastij suv ja javlaj : ” Sidáv . 
” Jesus giedas gálggij , duohtastij suv ja javlaj : ” Sidáv . 
” Jesus hålaj : ” Maná ålmmåt viettjatjit ! 
” Jesus hålaj : ” Vielljat tjuodtjel . 
” Jesus javlaj : ” Vájmojihtte garravuoda diehti miededij dáv gåhttjomav tjállet . 
” Jesus juo álgos diedij gudi sunji ettjin jáhke ja guhti suv lij bähtátjit . 
” Jesus juo álgos diedij gudi sunji ettjin jáhke ja guhti suv lij bähtátjit . 
” Jesus juo álgos diedij gudi sunji ettjin jáhke ja guhti suv lij bähtátjit . 
” Jesus jårgijdij ja gå suv ájtsaj de javlaj : ” Niejddam , ale balá , duv jáhkko le duv gádjum . 
” Jesus lij vuojn gåhttjum bahás vuojŋŋanisáv ålmmås gájddat . 
” Jesus lij vuojn jur sunji javllam : ” Gájda ålmmås ålgus , bahás vuojŋŋanis ! 
” Jesus sjärggalij sunji : ” Sjávot ! 
” Jesus sunji hålaj : ” Tjuodtjela , válde látjut ja maná ! 
” Jesus sunji javlaj : ” Jáhká dan diehti gå muv le vuojnnám . 
” Jesus sunji javlaj : ” Tjáleduvvam aj le : I galga Härráv , Jubmelat , gähttjalit . 
” Jesus suv suttalusjáj , giedas gálggij , duohtastij suv ja javlaj : ” Sidáv . 
” Jesus vuojŋŋanisánis sijá ájádusájt árvvedij ja javlaj : ” Manen náv vájmojnihtte ájádallabihtit ? 
” Jesus vásstedij : ” Dán värálda almatja vállduji ja vállduduvvi , Valla gudi árvvogissan gávnaduvvi boahtte väráldis ja jábbmegij tjuodtjelimes oasev åttjutjit , e válldu e ga vállduduvá , Sij ham e dasti máhte jábmet , ieŋŋgilij lágátja ja Jubmela bárne li , dajna gå tjuodtjelit bessam li . 
” Jesus vásstedij : ” Dát häjtádis vierrek mij jáhkket ij sidá ! 
” Jesus vásstedij : ” Ehpit dij muv jalik Áhtjám dåbdå . 
” Jesus vásstedij : ” Ehpit dij muv jalik Áhtjám dåbdå . 
” Jesus vásstedij : ” Ehpit dij muv jalik Áhtjám dåbdå . 
” Jesus vásstedij : ” Guhti dát tjátjes juhká vas gåjkkågoahtá . 
” Jesus vásstedij : ” Jus Jubmel luluj dijá áhttje , de lulujda muv iehttset , danen gå Jubmelis boadáv ja sujsta lev vuolggám . 
” Jesus vásstedij : ” Jus aktak muv ähttsá de muv bágojt vuorkut ja Áhttjám suv ähttsá . 
” Jesus vásstedij : ” Jus iehtjam guddnedav , de muv gudnes ij le mige . 
” Jesus vásstedij : ” Jus ållåsin sidá sjaddat , de åbmudagát vuobde ja häjojda vatte ; de almen dávverav oattjo . 
” Jesus vásstedij : ” Maná sijddasit , bárnnát viessu . 
” Jesus vásstedij : ” Mujna aj le didjij gatjálvis , ja jus dasi vásstedihpit , de mån didjij giehtov mat fámos dáv dagáv . 
” Jesus vásstedij : ” Mujna ij le bahás vuojŋŋanis ájnat Áhtjám guddnedav , valla dij muv álbedihpit . 
” Jesus vásstedij : ” Muv rijkka ij le dát väráldis . 
” Jesus vásstedij : ” Mån lev didjij giehttum , valla dij ehpit jáhke . 
” Jesus vásstedij : ” Riehpihijn li lieso ja alme låttijn biese , valla Almatjabárnen ij le sadje gånnå oajves vuojŋadahttá . 
” Jesus vásstedij : ” Riehpihijn li lieso ja alme låttijn biese , valla Almatjabárnen ij le sadje gånnå oajves vuojŋadahttá . 
” Jesus vásstedij : ” Sáddnán , juohkkahasj guhti muv ja evangeliuma diehti le guodám viesos jali vieljajdis jali oappájdis jali iednes ja áhtjes jali mánájdis jali bäldojdis oadtju tjuode gärddáj ruoptus . 
” Jesus vásstedij : ” Sáddnán didjij javlav : Ehpit muv åhtsåla dan diehti gå merkajt lihpit vuojnnám , ájnat danen gå lájbes gallánibmáj båråjda . 
” Jesus vásstedij : ” Sáddnán didjij javlav : Moses ittjij didjij lájbev almes vatte , valla Áhttjám vaddá duohta lájbev almes . 
” Jesus vásstedij : ” Sáddnán dunji javlav : guhti tjátjes ja Vuojŋŋanisás ij riegáda , Jubmela rijkkaj ij besa . 
” Jesus vásstedij : ” Tjáleduvvam le : Almasj ij dåssjå lájbes vieso , ájnat juohkka bágos mij Jubmela njálmes boahtá . 
” Jesus vásstedij : ” Tjáleduvvam le : Härráv , Jubmelat , råhkådallat galga , ja dåssjå suv guddnedit . 
” Jesus vásstedij : ” Vuojnnám lev Sáhtánav eldagissan almes vuolus bálkestuvvamin . 
” Jesus vásstedij : ” Ájnnasamos budá le dát : Gulá , Israel , Härrá , mijá Jubmel , le ájnna Härrá , ja galga Härráv , Jubmelat , iehttset ålles vájmostat , ålles sielostat , ålles jiermestat ja gájkat fámostat . 
” Jesus ájn nuppádis giedajdis ålmmå tjalmij nali biejaj , ja ålmmå tjalme dal tjielggin , buorránij ja gájkka tjielggasit vuojnnegådij . 
” Jieddnát de tjuorvvun , bieljijdisá giedaj buodun ja gájka sunji njåmmun , ja de stádas ålgus giessin suv gierggitjit . 
’ Jiermmás niejda vásstedin : ’ Oaljos ij le midjij didjij nárre . 
’ Johannes bådij ja sån ittjij bårå , ittjij ga jugá , ja de javlli : ’ Sujna le bahás vuojŋŋanis . 
’ Johannes gástadiddje bådij , ittjij lájbev bårå , ittjij ga vijnav jugá , ja de javllabihtit : ’ Sujna le bahás vuojŋŋanis . 
– Julevsámegiella ij la åvddånahttám ådåájggásasj giellan , dajna l dárbbo guoradallamij giella hárráj , ja åvdåsvásstádus la sebrudagán . 
– Julevsámegiella la akta dajs gielajs mij galggá suoddjiduvvat , valla mij diehtep dat barggo l hásstaliddjes barggo . 
– Juolgge l dibága sisi dæhppum . 
” Jur dalloj lij Jesus ållusav skihpudagájs ja vájvijs ja bahás vuojŋŋanisájs buoredam ja måttijt tjalmedimijt vuojnnen dahkam , ja de vásstedij : ” Manne Johannesij subtsastittjat majt lihppe gullam ja vuojnnám : tjalmedime vuojnnegåhti , gállnasa vádtsáji , spihtálattja rájnnani , bieljedime gullagåhti , jábbmega tjuodtjeli ja häjo ávvoságav gulli . 
– Jus dal Gårttjesijdas ij la boahtám . 
” Jus dijás soabmásin li tjuohte sávtsa ja dajs akta láhppu , ij gus de aktselåkavtsev mähttsáj guode ja vuolge dav avtav åtsåtjit , dasik gávnná ? 
– Jus gehtjastip nágin lågev jagijt maŋus , de la læhkám ihkeva åvddånahttem julevsámegiela hárráj , mánájgárdde le ásaduvvam , vuostasjgiella skåvlån ja kultuvrraguovdásj . 
” Juvdá de Jesusij javllin : ” Ille åbbånis vihttalåk jage ållim ja juo le Abrahamav vuojnnám . 
” Juvdá de gaskanisá javllin : ” Gåsis le vuolggemin , gå ep galga suv gávnnat ? 
” Juvdá de gaskanisá rijddalahtjin gåktu máhtij ietjas rubmahav bårrusin vaddet . 
” Juvdá de javllin : ” Ájggu gus ietjas hekkaduhttet , gå javllá ep dåhku besa gåsi vuolggá ? 
” Juvdáj rájnnanimlávgojda lidjin danna guhtta stuorra gierggelihte majs juohkka akta tjuohte lihttara bájkev tjátjes giesij . 
” Jábbmek tjåhkkidij ja hållagådij , ja Jesus suv äddnásis vattij . 
– Jåvvå ja Tore , guokta bijtiga , libá snjieráv diehki buktám ! 
” Kornelius vásstedij : ” Jur dáj muttoj , gålmmå biejve dássta åvddåla , gå iehketbiejve viesonam lidjiv råhkådallamin , de hähkkat ålmåj guojttelis vielggis biktasij muv åvddåj tjuottjadij ja javlaj : ’ Kornelius ! 
• Lappekodisilla jages 1751 la vuorrasamos láhkatjála mij njuolgga tjálla sámij rievtesvuodaj birra . 
– Le gus stáhtaráde didjij jáhttám lasse ruhtadoarjjagav , jus ga ij la njuolgga dav dánna nammadam ? 
” Lidjin ham javllam sujna lij bahás vuojŋŋanis . 
” Lidjin vuojn Trofimosav Efesosis Paulusa siegen stádan vuojnnám ja de jáhkkin Paulusav suv fárrusis tiemmpelij váldij . 
” Láhkaoahpes vásstedij : ” Galga Härráv Jubmelat iehttset ålles vájmostat ja ålles sielostat ja ålles fámostat ja gájkat jiermestat , ja guojmát nåv_gåk ietjat . 
• Láhtjet dilev sáme TV ja radio sáddagijda sáme-giellaj • Láhtjet dilev åvddånahtátjit sáme avijsajt ja avijssabielijt julev- ja oarjjelsámegiellaj • Åvddånbuktet sáme gielav sámegielak galbbima tjalmostimijn almulasj tsiehkadusájn ja bájkkenamáj baktu • Lasedit sáme girjálasjvuoda sadjihimev almulasj bibliotehkajn rijkav miehtáj • Nannit teáhterav , filmajt , girjálasjvuodav ja almmudakdåjmajt nuortta- , julev- ja oarjjelsáme-giellaj • Láhtjet dilev webba diehtojuohkemdievnastussaj sámegiellaj ja sámegiela birra • Sihkarasstet sámegielak tevstajt sadjihin internehtan ¶ 
— Majt håla , vieljatjam ? 
— Majt javlli , vieljatjam ? 
– Manen de sjávot hæhttujga årrot ? 
” Manen vuojddasav ettjin gålmmåtjuodet denáras vuobde ja häjojda vatte ? 
” Maná viessusit ja giehto majt Jubmel dunji dagáj . 
” Maria Magdalas de åhpadisålmmåj lusi manáj giehtutjit Härráv lij vuojnnám ja majt Jesus lij javllam . 
” Maria de javlaj : ” Muv siello Härráv rámmpu , muv vuojŋŋanis sjållert Jubmelis , muv lånestiddjes : sån le árudijás vuollegis dievnárij jårggålam . 
” Maria jáhkij suv sjattadakbarggen ja vásstedij : ” Jus dån , härrá , le suv dássta guoddám , de giehto gåsi le biedjam vaj oattjov suv viedtjat . 
” Maria jáhkij suv sjattadakbarggen ja vásstedij : ” Jus dån , härrá , le suv dássta guoddám , de giehto gåsi le biedjam vaj oattjov suv viedtjat . 
” Maria jáhkij suv sjattadakbarggen ja vásstedij : ” Jus dån , härrá , le suv dássta guoddám , de giehto gåsi le biedjam vaj oattjov suv viedtjat . 
” Maria lij suv guossen gålmå máno bájkev , ja de sijddasis máhtsaj . 
” Maŋep biejve de Paulus ålmmåjt fárrusis váldij ja aktan sijáj rájnnanij . 
– Maŋep dálve , de soames áhkásj dåppe Áksjovuonan jámij , javlaj áhttje , ja káfas gåhppåj gurggalij . 
– Mij ham hiejtedijma ietjama lájggimsjiehtadusájt dijmmá tjavtja gå lijma oadtjum diehtet prosjækta ittjij galga joarkeduvvat . 
– Mij la sjaddam , gatjádiv áhtjes balujn . 
– Mij lip duodaj loapptám ájgev huj buoragit dáppen Kárášjogån , javlli sij . 
” Mij lip ham dijáv garrasit biehttum dan ålmmå namán åhpadimes . 
– Mijá åhpadimen dáppe Vuonan le agev julevsámegiella læhkám åhpadimgiellan , dajn gå studenta li læhkám sámegielaga . 
” Muhtem ietjá åhpadisålmmåjs javlaj : ” Härrá , suova muv vuolgget vuostak áhtjám hávddádittjat . 
” Muhtema vas bilkkedin ja javllin : ” Sij li biellejiesim vijnas vuollagin . 
– Munnun la dánna juoga dunji vuosedit , javlaj Jåvvå , ja skielov boadáldagás viettjaj . 
” Muodulvisáv aj sidjij subtsastij : ” Aktak ij ådå biktasis biehkev gajko oabme biktasav duogŋatjit . 
– Musken Laks stuorra luohkkojt vuonas viedtjá , de vierttiji aj juojddáv ruoptus vaddet . 
– Muv mielas lij hávsske gå stáhtaráde aktan suv vegajn astijdij mijáv guossidit , gå råhtos árggabiejven ep dal agev dåbdå mij sijájt jåksåp . 
– Muv mielas vierttiji juogosoajve suohkanstivra belludagájs dán juohkusij sæbrrat , ja dát juogos de galggá daj ássjij barggagoahtet mij guosská giellaháldadusguovlluj , javllá suohkanoajvve Kurt Allan Nilsen biejvet åvddåla suohkanstivratjåhkanime Divtasvuonan . 
• Máná ja nuora galggi sámij árbbedábij vuodon bargat dádjadusájn : Jubmel sjivnnjediddjen ja ulmusj ednamis sjivnnjeduvvam . 
• Mávsálvis Tjernobylhåhkkånime tjuovvusin mij máhttá mierreduvvat ednambarggovidnudahkaj , ällosujttovidnudahkaj ja gesi ållåsit jali muhtem mudduj ietjas bajásanet guollimijn ietjas dárbbuj jali vuobddemij biejadusá ( 1994:426 ) milta mávsálvisá birra muhtem lassegålojda ja dáhppudallamijda Tjernobylhåhkkånime diehti . 
– Måj sihtin Ájluovta doajmmamárnán galggá aj sáme kultuvrav tjalmostahttet , javlaj Anna Kuoljok gå sån rabáj konsertav ja ånisemináratjav bierjjedagá sivvan manen såj lijga oadtjum Lovisa Neggav konsertav tjadádittjat . 
” Mån , Johannes , lev dáv gullam ja vuojnnám . 
– Mån la iesj dagu moattes iehtjáda dán suohkanin ja Nuortta-Vuonan , læhkám dan dilen gånnå lav lahkanam ájgij tjadá sámevuodav ietjam iellemin mij guhkev la læhkám sihke vuojnnemahtes ja uhttse . 
– Mån la ávon gå sån jáhttá sáme galba dal sadjásisá båhti . 
’ Mån lev dav vuojnnám ja duodastam suv Jubmela gärrásabmusin . 
– Na , áhttjám lij jur åvdep jage jábmám , javlaj . 
– Na Tsoahkeluovtas . 
– Na bádan viehkkát . 
– Na bårråt gåjt vuostak hæhttu , javlaj Ielli . 
– Na ep de duv visjá hárret . 
– Na juo de vat ådå skåvllåjahke l álggám . 
– Na mij la så lik mijá ådå rádna namma gut la nav smidá sjaddam gahperav oajves váldátjit ? 
– Na suoskanav Ánndij guottátjit . 
– Negerbáhtjatjav lip dal oadtjum , javlaj áhttje , ja Jåvvåv fármastij ja tjajmádij . 
” Niejdda de manáj ålgus ja iednestis gatjádij : ” Majt ádnot ? 
” Nissun sunji javlaj : ” Härrá , vatte munji dat tjátjes , vaj iv goassak dárbaha gåjkkåt ja diehki boahtet tjátjev viettjatjit . 
’ Nubbe javlaj : ’ Vidájt vuovsájt lev oasstám , ja vierttiv mannat dajt gähttjalittjat . 
” Náv vuojn lij : Herodes lij Johannesav giddidam , tjadnam ja fáŋŋgagoahtáj bálkestam Herodiasa , vieljas Filipposa áhká diehti , danen gå Johannes lij Herodesij javllam : ” Dunji ij le loahpe sujna aktan viessot . 
” Nälját gáres bäjvváj guorrij . 
– Oahppap aj ålov guhtik guojmestimme , javlli da gålmås , gudi dá váhko li Oslo skåvlåjt guossidime . 
– Oajvve hæhttu alás , javlaj . 
” Oalges giedas de suv doahppij ja tjuottjeldahtij , ja ålmmå juolge ja juolggelahtasa dalága gievrrun , tjuodtjelastij ja vádtsáj . 
– Oattjojma sjiemáv sijddaj , ja soames vahko maññela manájma bárnijnisá skåvllåj gå galgaj sisi tjáleduvvat . 
” Paulus giedas bajedij ja ietjas bälostatjáj : 2 ” Gånågis Agrippa . 
” Paulus giedas bajedij ja ietjas bälostatjáj : ¶ 
” Paulus giedas bajedij ja ietjas bälostatjáj : ¶ 
” Paulus ja Silas vásstedijga : ” Jáhke Härrá Jesusij , de iesj gádjusa ja goahtefuolkkát aj . 
” Petrus aj måttijn ietjá bágujn vihtanastij , ja sijáv vágodij : ” Gádjut ietjada dát bahás máttos . 
” Petrus de ájlis Vuojŋŋanisás dievdeduváj ja vásstedij : ” Dij álmmuga rádehärrá ja boarrása , gå uddni munnus vásstádusáv rávkkabihtit buorre dago diehti mav skihpa ålmmåj lin dahkam , ja man baktu le buorránam , de dij gájka ja åbbå Israela álmmuk diehtut , Jesus Kristusa nasareaga namá baktu , dát ålmåj le dal varres , suv baktu gev ruossinávllijda ja gev Jubmel le jábbmegij lussta båktåm . 
– Piera l dibága sisi dæhppum ! 
” Sidjij vásstedij : ” Sárnnut dan riehpihij varrudagájt , uddni ja idet bahás vuojŋŋanisájt vuodjelav ja skihppijt buoredav , ja goalmát biejve lev de måhkkåj jåvsådam . 
– Sidáv buorre fágalasj vuodov boahtteájge organiserimij politi- ja lænsskaetáhtas , javllá justijssa- ja gárvedimminisstar Grete Faremo . 
– Sihtap Boatsoj-Piera hávdde galggá lagábut guoradaláduvvat , ja gå elfábmoviddnudak ietjas bargujn ruvvaláhkáj sihti álgget , de jáhkáv hávdde juo gæssáj guoradaláduvvá , subtsas vuostasjkonsulænnta Arne Håkon Thomassen Sámedikke birás- ja kultuvrrasuodjalimåssudagán Ájluovtan . 
” Sij de gatjádin : ” Guhtis gåhtjoj látjut válldet ja mannat ? 
” Sij e sidá mujttet dålen lidjin alme ja ednam tjátjes ja tjátjijn sjivnnjeduvvam Jubmela bágo fámujn . 
” Sij vuolggin ja sijdas sijddaj vájaldin , ja juohkka sajen evangeliumav sárnnedin ja skihppijt buoredin . 
” Sij vásstedin : ” Ep le makkirik girjev duv birra Judeas oadtjum , älle ga vielja gudi diehki li båhtalam , mavga baháv duv birra buktám subtsastit jalik javllat bihko jalik aktusajen . 
” Sijás akta suv lusi viehkalij , váldij sváhpav ja suvra vijnas dav dievdij , ja de dav soabbegähtjáj biejaj sunji juhkusin . 
” Sijás akta viehkalij ja sváhpav suvra vijnas dievdij . 
” Sijáv de guodij ja vuolgij stádas ålgus Betaniaj ja dåppe idjadij . 
” Simon vásstedij : ” Åhpadiddje , mij lip gätjo ijáv barggam ja ep le majdik oadtjum . 
” Siradiddjen li , gudi väráldij gulluji ja Vuojŋŋanisá dagi . 
• Sisiválldemnjuolgadusá Bulkkeallaskåvllåj vaddi máhttelisvuodav sisiválldet gittan 20 prosenta åhttsijs n . 
– Ståhkusis má fámo sjaddi , javlastij Piera , ja nav dålåv buollidij ja káffij . 
” Sujsta de vájnnodin : ” Härrá , vatte midjij agev dat lájbes . 
’ Sunji de boanndis javlaj : ’ Dån le lájkes ja nievres dievnár , diehti muv sájov tjuohppat gåggu iv le sádjim ja tjoahkkit gåggu iv le hádjám . 
” Sunji vásstedij : ” Galga Härráv , Jubmelat iehttset ålles vájmostat , ålles sielostat ja gájkat jiermestat . 
” Sunnu maŋelt goalmát ieŋŋgil bådij jieddnát javla : ” Guhti urudisáv råhkådallá ja dan gåvåv ja merkav gállusis jali giehtasis duosstu , viertti Jubmela moare vijnav juhkat , mij Jubmela moare gávttjaj sägodik sjnjåraduváj , ja bijnástuvvat dålån ja risjájn ájlis ieŋŋgilij ja Lippa åvdån . 
– Suohkana namma galbajn Divtasvuonan li dal sadjásisá , ja bierriv javllat gå ålles guovlluj gehtja , de la ållo dáhpáduvvam sáme galbaj hárráj , ja dat la de juoga masi tjalmostip . 
• Suohtas le positijvalasj diededimijt åhpadiddjes oadtjot . 
” Suv dievasvuodas gájka lip oadtjum , ármos ármmuj . 
” Sáme e bierri dárogiela åhpav vuosstálasstit , valla juohkka sábme bierri máhttet iednegielas låhkåt ” . 
” Sáme oahpestiddje ” le prosjækta giellda- ja guovllodepartementas álgaduvvam jagen 2004 . 
” Sån ittjij diede majt javllat , gå ållu suorgganam lidjin . 
” Sån ja gudi fáron lidjin , vuojn ballájin gå ájttsin gájkka guolijt majt lidjin oadtjum , nåv aj Jakob ja Johannes - Sebedaiosa bárne gudi aj Simona bivddorádna lijga . 
” Sån javlaj : ” Majt le Moses dijáv gåhttjum ? 
” Sån vásstedij : ” Dij lihpit vaddásin oadtjum almerijka tjiegosvuodajt dåbddåt , valla duo iehtjáda älle . 
” Sån vásstedij : ” Ejda gus goassak lågå mav David dagáj gå ålmmåjis nälggáj ja siján ij lim biebbmo ? 
” Sån vásstedij : ” Jus dav didjij javllat luluv , de ehpit lulu jáhkket , 68 ja jus gatjádit luluv , de ehpit lulu vásstedit . 
” Sån vásstedij : ” Jus dav didjij javllat luluv , de ehpit lulu jáhkket , ja jus gatjádit luluv , de ehpit lulu vásstedit . 
” Sån vásstedij : ” Jus dav didjij javllat luluv , de ehpit lulu jáhkket , ¶ 
” Tjalmijdis de tsakkastij , ja gå Petrusav vuojnij de tjåhkkidij . 
” Tjalmijdis de tsakkastij , ja gå Petrusav vuojnij de tjåhkkidij . 
” Tjalmijdis de tsakkastij , ja gå Petrusav vuojnij de tjåhkkidij . 
’ Tjuohte lihtedieva oaljos ’ , vásstedij ålmåj . 
’ Tjuohte lihtedieva oaljos ’ , vásstedij ålmåj . 
’ Tjuottjodiddje usjudaláj : ’ Majt dal dahkat gå boanndi muv bargos rádjá ? 
” Tomasij javlaj : ” Gálggi tjuvdát , dála li muv gieda ; gálggi giedat ja tságe muv sijdduj . 
– Uddni li miján fáhkaulmutja julevsáme bachelor-åhpadusáv tjadádittjat , valla vuojnos jus juoktá máhttep nannit julevsáme fáhkabirrasav mijá universitehtan vaj dåhkki åhpadit master-studentajt , dættot sån . 
’ Valla Abraham vásstedij : ’ Mujte bárnnám , viesodijn buorev oadtju ja Lasaros baháv . 
” Valla Jesus sijá ájádusájt árvvedij ja sidjij javlaj : ” Majt vájmojnihtte ájádallabihtit ? 
” Valla Jesus sunji sjierggij : ” Sjávot ! 
” Valla Jesus vadi jieddnát tjuorvvij , ja de vuojŋŋamav luojtij . 
” Valla Jesus vásstedij : ” Javladuvvam le : I galga Härráv , Jubmelat , gähttjalit . 
” Valla Paulus gärmmahav giedas dållåj risstistij ja ittjij báktjana . 
” Valla Paulus vásstedij : ” Duobmo ja guoradallama dagi li munnuv bihko ruosskidahttám , vájku roma viesajdiddje lin . 
” Valla Petrusav , Jakobav ja Johannesav váldij fárrusis . 
” Valla Sakkaios tjuottjadij åvddåj ja Härráj javlaj : ” Härrá , lahkev iehtjam åbmudagás häjojda vattáv . 
” Valla Sakkaios tjuottjadij åvddåj ja Hærráj javlaj : ” Hærrá , lahkev iehtjam åbmudagás hæjojda vattáv . 
” Valla alemushärrá ja farisea lidjin gåhttjum gájkajt , gudi diehtin gånnå Jesus lij , sidjij diededit vaj suv gidditjit bessi . 
” Valla avtat rajes tjuorvvun ja rávkkin suv ruossinávlliduvvat . 
” Valla daŋga båttå ieŋŋgil almes suv tjasskelij , dan diehti gå ittjij Jubmelij gudnev vatte , ja de mádo suv jámas bårrin . 
” Valla dá almatja gis dav álbedi man birra e mavga diede , ja ietjasa biejssti dajna mav luondos dádjadi degu jiermedis juhtusa . 
’ Valla gå lidjin oastátjit vuolggám , de irgge bådij . 
’ Valla gå lájggára bárnev ájttsin , de gaskanisá javllin : ’ Sån le árbulasj . 
’ Valla gå lájggára suv ájttsin , de gaskanisá rádudallagåhtin : ’ Dale le árbulasj . 
” Valla ieŋŋgil vásstedij : ” Ájlis Vuojŋŋanis dunji boahtá , ja Alemusá fábmo duv suojvvanasstá . 
” Valla jus gájka profehtagit hålli ja de ålggolij jali jáhkodibme boahtá , de suv sutto bihkusij båhti ja gájka suv tsuojggiji , ja bihkus mij suv vájmon le tjiehkusin . 
” Valla muhtema Elian suv javllin , iehtjáda vas profehtan , akta moattet profehtas . 
” Valla nubbe bahádahkke nubbáj tsuojgodij : ” I gus åbbånis Jubmelis balá , dån guhti davga duobmov le oadtjum ? 
’ Valla rijka viesáda suv vasjodin , ja gå lij vuolggám , de sáttakålmmåv rádjin javlatjit : Suv ep mijá gånågissan sidá . 
” Valla rábmásit sijájt buorgguj iktemis guhti lij . 
” Valla sån vásstedij : ” Ejda gus lågå mav David dagáj gå ålmmåjis nälggáj ? 
” Valla sån vásstedij : ” Äddnám ja muv vielja li gájka gudi Jubmela bágov gulli ja dan milta dahki . 
’ Valla tullár duobbelin tjuottjoj ja ittjij åbbånis almmáj duosta gehtjastit , ájnat rattes spettjuda javlaj : ’ Jubmel ármmálaste muv , suddárav . 
’ Valla áhttjes dievnárijda javlaj : ’ Åhtsit dalága tjáppemus gilldegárvojt ja gárvodihtit suv , biedjit suormmasav giehtaj ja gábmagijt juolggáj . 
” Valla ålmåj javlaj : ” Härrá , suova muv vuolgget vuostak áhtjám hávddádittjat . 
” Valla ålmåj javlaj : ” Härrá , suova muv vuolgget vuostak áhtjám hávddádittjat . 
” Valla ålmåj javlaj : ” Härrá , suova muv vuolgget vuostak áhtjám hávddádittjat . 
– Vanntsa le ham tjátjes juo vargga dievva ! 
” Vi Menn ” , ” Nordlandsposten ” ja ” Lofotposten ” mannin suv guossen – ja journalista alvaduvvin dan avtagærddásasj ja vájmulasj kujnas , guhti ietjas vuorrasvuoda jagijn oattjoj ållo berustimev ja huvsov . 
’ Vielja , gudi Abrahama máttos lihpit ja gájka dánna gudi Jubmelis ballabihtit , didjij le dát lånåstusá báhko rájaduvvam . 
” Vielja , tjáluga bágo vierttiji ålliduvvat , bágo majt ájlis Vuojŋŋanis Davida baktu le hållam Judasa birra , guhti lij oahpestiddjen sidjij gudi Jesusav giddijin . 
” Vieso boanndij javlaj : ” Gå guossijt mállásijda gåhtjo , ale venagijdat , vieljajdat , berrahijdat jali boandás sijddaguojmijt gåhtjo , vaj sij aj guossáj duv gåhttju ja dunji mákson sjaddá . 
 Viessomvuohke mij rentas viessu  Bájke tjuottjudus Moattevuohta  smávep nanos vidnudagájs  bájke elfábmo smávep fábmogáldojs máhttelisá ådåstuhteduvvat  bájke biebbmo  árbbedábak máhttudahka  hiebadum tjuottjudus  aktisasjvuohta  rytma ¶ 
” Vilá hållamin , de synagogatjuottjodiddjáj viesostis sáhka bådij : ” Niejddat le jábmám . 
” Vuodna ” guolmát sajev . 
– Vuojnni gus dån , Biehtár , duov fávros næjtsov Tsoahkeluovtas ? 
” Vuojŋŋanis iesj mijá vuojŋŋanisájn duodas mijáv Jubmela mánnán . 
– Vuolge gåjt dal gehtjatjit , ja jus i sidá , de maná badájnit ! 
– Vuostak gåjt dal hæhttu ståvlås vuolus . 
” Vuostasj manáj guorrij gáres ednamij . 
– Vádtsu då tjáppagit dajna stuor soarvvehårijn . 
” Vásstedij : ” Didjij lev juo giehttum , valla ejda gulldalit sidá . 
” Vásstedij : ” Ehpit gus le låhkåm Sjivnnjediddje álgos sunnuv ålmmån ja nissunin sjivnnjedij ? 
” Vásstedij : ” Vájmojihtte garravuoda diehti Moses didjij miededij áhkájstihtte sirádit , valla álgos ij lim dan láhkáj . 
” Vásstedij : ” Ájgijt ja båttåjt majt Áhttje fámos baktu le mierredam ij didjij gullu diehtet . 
” Vásstedin : ” Kornelius , rievtesmielak ja jubmelbalulasj doarrooajvve , gen birra åbbå juvdá álmmuk buorev hoallá , le ájlis ieŋŋgilis gåhtjoduvvam duv viedtjat gulátjit mij dujna le javllat . 
” Vásstedin : ” Lep ” , 52 ja de sidjij javlaj : ” Juohkka tjálukoahpes , guhti le almerijka åhpadisålmmån sjaddam , le boandás ålmmå lágásj guhti vuorkástis goappátjagá ådåsijt ja oabmásijt buktet máhttá . 
” Vásstedin : ” Lep ” , ja de sidjij javlaj : ” Juohkka tjálukoahpes , guhti le almerijka åhpadisålmmån sjaddam , le boandás ålmmå lágásj guhti vuorkástis goappátjagá ådåsijt ja oabmásijt buktet máhttá . 
” Ytre ” la tjuovvum Hellmocupav divna jagijt gå ásaduvvama li læhkám , ietján gå 2-3 mañemus jage . 
” [ 21 Valla dát dåssjå råhkådalá ja fásstuda vuodjeluvvá . 
” [ 21 Valla dát dåssjå råhkådalá ja fásstuda vuodjeluvvá . 
” [ 21 Valla dát dåssjå råhkådalá ja fásstuda vuodjeluvvá . 
” [ 37 Filippos sunji javlaj : « Jus ålles vájmos jáhká , de nåv sjattasj . 
’ a mielas bierriji guovtegielakvuodarudá ållåsattjat giehtadaláduvvat . 
’ a njuolgadusájt tjuovvot . 
’ av gæhttjamin Vuojnniv mánáv iednes åhtsåmin Doarrovehka jutsá vásselij Mánná suova sisi gáhtolij ¶ 
– dan tjiegosvuohta le tjiehkusin bissum ihkeven ájge rájes , 26 valla dálla le bihkusin profehtaj tjállagijn ja ihkeven Jubmela gåhttjoma milta gájkka álmmugij , vaj sij jáhko gullogisvuohtaj doalvoduvvi . 
– dan tjiegosvuohta le tjiehkusin bissum ihkeven ájge rájes , valla dálla le bihkusin profehtaj tjállagijn ja ihkeven Jubmela gåhttjoma milta gájkka álmmugij , vaj sij jáhko gullogisvuohtaj doalvoduvvi . 
– dan tjiegosvuohta le tjiehkusin bissum ihkeven ájge rájes , ¶ 
• duosstu diededimijt jienastimlåhkuj ja biejadi ájnibåddåsasj jienastimlågov , • dahká aktisasjráde milta aktan Válljimfábmudagájn ájnibåddåsasj jienastimlågov gávnadahtten jus aktak dav sihtá guoradit muhtem sajijn rijkan , • dåhkkit maŋemus jienastimlågov , ja • vásstet jiednaduosstoma åvdås ja huksá degu dal válljimlanjáv ja åtsåt jiednaduosstojt . 
” ja Jesus vásstedij : ” Dájt : I galga gåddet , i galga gállasjvuodav doadjet , i galga suoládit , i galga vieret vihtanasstet , 19 guddneda áhtját ja ädnát ja dån galga guojmát iehttset nåv_gåk ietjat . 
” ja Jesus vásstedij : ” Dájt : I galga gåddet , i galga gállasjvuodav doadjet , i galga suoládit , i galga vieret vihtanasstet , guddneda áhtját ja ädnát ja dån galga guojmát iehttset nåv_gåk ietjat . 
” ja Petrus vadnasis lávkkij ja tjátje nanna Jesusa lusi vádtsáj . 
” ja Petrus vadnasis lávkkij ja tjátje nanna Jesusa lusi vádtsáj . 
” ja Petrus vadnasis lávkkij ja tjátje nanna Jesusa lusi vádtsáj . 
” ja Petrus ármet tjiero ålgus manáj . 
” ja sån vásstedij : ” Legijåvnnå ” , dajna gå moadda bahás vuojŋŋanisá lidjin suv sisi suogŋam . 
” ja sån vásstedij : ” Legijåvnnå ” , dajna gå moadda bahás vuojŋŋanisá lidjin suv sisi suogŋam . 
” ja sån vásstedij : ” Legijåvnnå ” , dajna gå moadda bahás vuojŋŋanisá lidjin suv sisi suogŋam . 
• mierret jus soajtti gujddimusá ájnibåddåsasj jienastimlågo vuosstij , • duosstu gájkka brevvajienajt ja gájkka válljimladnjájienajt , • tjadát jiednariekknimav ja de juohká mandáhtajt ja mierret gudi ájrrasin ja sadjásattjan sjaddi . 
• máhttudaksirddem åtsådimes ja åvddånimes ¶ 
… váldáv giesseloabev aktan biednigij ja ” fierijáhtáv ” nágin suojes sajen gånnå de . 
’ Áhttjes de sunji javlaj : ’ Bárnnám , dån le agev muv lunna , ja gájkka muv åbmudahka le duv . 
’ Áhttjes de åbmudagás bárnijda juogadij . 
’ Áhttjes de åbmudagás bárnijda juogadij . 
’ Áhttjes de åbmudagás bárnijda juogadij . 
” Áhttjes vásstedij : ” Mánnárájes , 22 ja vuojŋŋanis le álu suv nårddådam goappátjagá dållåj ja tjáhtjáj suv gåttåtjit . 
” Áhttjes vásstedij : ” Mánnárájes , ja vuojŋŋanis le álu suv nårddådam goappátjagá dållåj ja tjáhtjáj suv gåttåtjit . 
” Áhttjes vásstedij : ” Mánnárájes , ¶ 
” Áhttjes árvvedij buorránij daj muttoj gå Jesus sunji javlaj : ” Bárnnát viessu ” , ja iesj de jáhkkuj aktan fuolkijnis bådij . 
” Ájgge l juojddá mij ij la avtak ulmutja æjgon , valla gájka javlli siján la nav binná dat ájges ” . 
” Ájggun suv giddit , valla aktak ittjij giedajdis suv nali bieja ; suv ájgge ij lim ájn ållånam . 
” Ájn hållamin tjuovgge balvva sijá badjelij vuollánij , ja balvas jiedna gulluj : ” Dát le Bárnnám , muv iehttselis ja gärrásamos . 
’ Álgos ittjij duobmár miededa , valla de gis usjudallagådij : ’ Vájku dal iv Jubmelis balá , iv ga almatjijs berusta , de dát árbbásj muv häggagähtjáj vájvet , ja dan diehti viehkedav suv åttjudit mij sunji gullu , ietján iv sujsta besa . 
” Álmmuk vásstedij : ” Dujna le galla bahás vuojŋŋanis . 
” Ámmátålmåj javlaj : ” Härrá , båhtu då dån åvddål_gå bárnnám jábmá . 
” Árvvedij udnodisvuodas alemushärrá lidjin Jesusav suv hállduj vaddám . 
” Åhpadiddje , tjáluga baktu Moses mijáv åhpat : ¶ 
” Åhpadiddje ” , almasjvegas akta vásstedij , ” mån lev duv lusi boahtám bárnijnam , gänna le gieladis vuojŋŋanis . 
” Åhpadisålmmå de gaskasa javllin : ” Le gus aktak sunji biebmov buktám ? 
” Åhpadisålmmå de sunji javllin : ” Gåsstås lájbev nåv ållusij gallánimnárren oadtjot ? 
” Åhpadisålmmå gähttjin guhtik guojmmásisá , usjudalá gen birra ságastij . 
” Åhpadisålmmå javllin : ” Jus nåvti le ålmmå ja áhkás gaskan , de buorep le vállduk viessot . 
” Åhpadisålmmå vuojn lidjin stádaj vuolggám biebmojt oastátjit . 
” Åhpadisålmmåj javlaj : ” Dale le äddnát . 
’ Ålmåj de javlaj : ’ Vájnnodav dujsta , áhttje , rája suv áhtjám viessuj . 
” Ålmåj giedas gálggij , ja giehta buorránij . 
” Ålmåj giedas gálggij , ja giehta buorránij . 
” Ålmåj giedas gálggij , ja giehta buorránij . 
” Ålmåj giedas gálggij , ja giehta sjattaj nuppe gieda buorren . 
” Ålmåj giedas gálggij , ja giehta sjattaj nuppe gieda buorren . 
” Ålmåj giedas gálggij , ja giehta sjattaj nuppe gieda buorren . 
” Ålmåj vásstedij : ” Guhti muv buoredij gåhtjoj muv látjum válldet ja mannat . 
” Ålos Samaria stádas lidjin nissuna duodastusá maŋŋela Jesusij jáhkkegoahtám : ” Sån le munji giehttum gájkka majt lev dahkam . 
” Ålos juvdájs gullájin Jesusav danna , valla ettjin dåhku dåssjå suv diehti boade , ájnat aj gehtjatjit Lasarosav gev jábbmegij lussta lij båktåm . 
– Åro sjávot gå áhttje le subtsastime , javlliv sunji . 
” Årrun sjávot , danen gå manádijn lidjin ságastam guhtimusj sijás lij stuorámus . 
– Ælla gal nav moattes gudi sámegielav oahppi dá skåvllåjage , valla da gudi oahppi , li vissjalis addne girjjevuorkás ja ¶ 
– Ælváv badjelasj guokta jage la gållåm , ja vilá ælla bájkenammagalba sadjásisá . 
’ ’ Tjuohte dudnodieva vejtas . 
’ ’ Tjuohte dudnodieva vejtas . 
’ ’ Tjuohte dudnodieva vejtas . 
∫∫á oabbám , mánná tjierru , gussa muhku , gájttsa 25 ¶